index2.php_option=com_content_task=view_id=939_lang=anaras.html.xml

Biodiversiteetsopâmuš 12. uásipeličuákkim lii algâttâm Biodiversiteʹttsuåppmõõžž 12 vuäʹsspieʹllsååbbar lij älggam Biodiversiteetsopâmuš ratifisistâm staatâi 12. uásipeličuákkim lii 6.-17.10.2014 Pyeongchangist, Maadâ-Koreast. Biodiversiteʹttsuåppmõõžž ratifiâsttam riikki 12 vuäʹsspieʹllsååbbar lij 6.-17.10.2014 Pyeongchangist, Etelä-Koreast. Suomâ sämitiggeest čuákkimân uásálisteh aalmuglii artikla 8(j)-pargojuávhu saavâjođetteijee, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode saavâjođetteijee Nilla Tapiola já sämitige jeessân Pertti Heikkuri. LääŠddjânnam sääʹmteeʹǧǧest såbbra vuässâʹtte meersaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei, sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Nilla Tapiola da sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pertti Heikkuri. Suomâ sämitigge uásálist čuákkimân uássin Suomâ staatâ delegaatio. Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ vuässââtt såbbra bieʹǩǩen Lääʹddjânnam riikk delegaatia. Čuákkimân uásálisteh lasseen ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggeest uássin jieškote-uv staatâ delegaatio. Såbbra vuässâʹtte lââʹssen võboršeeʹǩǩ Ruocc da Taarr sääʹmteeʹǧǧest bieʹǩǩen juõʹǩǩ jânnmi delegaatia. ” Čuákkim äššilistoost láá sämmilijd uáli tergâdis ääših. ” Såbbar äʹššliistâst liâ säʹmmlaid vääžnai ääʹšš. Puoh tergâdumos äššin lii biodiversiteetsopâmuš terminologia muttem. Vääžnmõs äʹššen lij biodiversiteʹttsuåppmõõžž terminoloog muttʼtumuš. Sopâmušâst algâaalmugijn sárnuh algâsiärvus-termáin. Suåppmõõžžâst alggmeerain mainstet alggõhttsažkåʹdden. Algâaalmugeh láá kuhháá vaattâm, ete uásipeličuákkimist meriduuččij väldiđ kiävtun algâaalmug-teermâ algâsiärvus saajeest. Alggmeer liâ kuuʹǩǩääiʹj õõlǥtam, što vuäʹsspieʹllsåbbrest tuʹmmjeʹčeš väʹldded âânnmõʹšše alggmeer – ämmatsääʹn alggõhttsažkååʹdd sââʹjest. Äšši lii valmâštâllum viehâ kuhháá. Ääʹšš liâ valmštõõllâm juʹn eža kuuʹǩǩ. Terminologia muttem lii motomáid staatáid mottoom suujâst tuođâi vaigâdis äšši. Terminoloog muttʼtumuš lij måttmid riikkid mõʹnt leežž tuõʹđi vaiggâd äʹšš. Tot muštâl tast, ete vala-uv puoh staatah iä haalijd tubdâstiđ algâaalmugijd já sii sierânâsvuoigâdvuođâid. Tõt maainast tõʹst, što puk riikk jiâ haaʹled tobdsted alggmeeraid da tõi spesialvuõiggâdvuõđid. Suomâ já eres tave-enâmeh láá tuárjum pehtilávt terminologia muttem, mast lam uáli tuđâvâš. Lääʹddjânnam da jeeʹres tâʹvvjânnam liâ tuärjjääm viõkksânji terminoloog muttʼtumuužž. Mâʹst leäm toottvaž. Ráđádâlmeh láá ääšist vala koskân, ” Klemetti Näkkäläjärvi muštâl. Saaǥǥstõõllmõõžž ääʹššest liâ veâl kõõskrääʹjest. ” Klemetti Näkkäläjärvi mââinast. ” Čuákkimist láá ovdâstittum algâaalmugovdâsteijeeh pirrâ maailm. ” Såbbrest liâ eeʹttǩâʹsttmen alggmeervõbošeeʹǩǩ juõʹǩǩ jânnmin. Kulmâ eennâm sämitiggijn lii tárguttâs toollâđ čuákkimijd já suogârdiđ tom, maht sämitigeh pyehtih lasettiđ oovtâstpargo artikla 8(j) olášutmist sehe tave-eennâmlii ete aalmugijkoskâsii tääsist ” Nilla Tapiola suogârd. Koolm jânnam sääʹmteeʹǧǧin lij mieʹrren ââʹnned vuäʹsspieʹllsåbbar äiʹǧǧen õhttsaž såbbrid da smiõttâd tõn, što mäʹhtt sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtte vuäʹneed õhttsažtuâi aartikla 8(j) tiuʹddepiijjmõõžžâst di tâʹvvjânmmlaž da meeraikõskksaž tääʹzzest ” Nilla Tapiola smeâtt. ” 15.-16.10 lii ollâtääsi čuákkim, mast linjejeh biodiversiteet suojâlem uulmijn ive 2020 räi. ” 15.-16.10 lij õlltääʹzz sååbbar, koʹst linnjeed biodiversiteeŠtt suõjjõõzz täävtõõzzid eeʹjj 2020 räjja. Suomâst ij vaidâlitteht lah oovtâgin minister pääihi alne staatârääđist tábáhtum nubástusâi tiet. Lääʹddjânnmest ij leäkku ni õhtt miniʹster pääiʹǩ âʹlnn riikksuåvtõõzzâst šõddâm muttsi diõtt. Algâaalmugáid lii hirmâd tehálâš, ete aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu joođhâ várás lii noonâ toorjâ já pargojuávhu maaŋgâihásii pargo-ohjelm ovdeduvvoo ain, ” Pertti Heikkuri linjee. Alggmeeraid lij vääžnai, što meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk juätkkmõʹšše lij raavâs tuärjjõs da tuâjj-joouk määŋgeeʹjj tuâjjprograamm viiǥǥât ooudâs, ” Pertti Heikkuri linnjad. Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi já Nilla Tapiola Alpensia konferenskuávdáást. Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi da Nilla Tapiola Alpensia konferenss-såbbrest Kove: sämitigge Snimldõk: sääʹmteʹǧǧ Uásipeličuákkim ohtâvuođâst uárnejuvvoo vuossâmuš Nagoya pevdikirje uásipeličuákkim. Vuäʹsspieʹllsåbbar õhttvuõđâst riâžžât vuõssmõs Nagoyan påʹrddǩeeʹrj vuäʹsspieʹllsååbbar. Pevdikirje kieđâvuš geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim. ” Påʹrddǩeʹrjj ǩiõttʼtââll geennvääʹrai vuäǯǯamvuõđ da ääuʹǩi juâkkmõõžž. Suomâ ij lah vala sopâmuš uásipeeli, peic Suomâ valmâštâl sopâmuš ratifisistem. Lääʹddjânnam ij leäkku veâl vuäʹsspieʹll, leâʹša Lääʹddjânnam valmštââll suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž. Lii tehálâš čuávvuđ vuossâmuu uásipeličuákkim já maht sopâmuš kenigâsvuođah láá olášuttum enâmijn, moh láá ratifisistâm sopâmuš. Lij vääžnai leeʹd mieʹldd vuõssmõs vuäʹssbieʹllsåbbrest da mäʹhtt suåppmõõžž õõlǥtumuužž liâ pijjum tuåimma suåppmõõžž ratifiâʹsttam riikkin. Sopâmuš lii algâaalmugáid tergâdis, ko tot kieđâvuš meid algâaalmugij geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já hiäđui jyehim. Suåppmõš lij alggmeeraid vääžnai, tõn diõtt ko tõt ǩiõttʼtââll še alggmeerai geennvääʹraid kuulli ääʹrbvuâlaž teâđ da ääuʹǩi juâkkmõõžž. Eromâš mielâkiddiivâš lii, maht pevdikirje algâaalmugáid kyeskee kenigâsvuođah láá olášuttum já magarijd avžuuttâsâid uásipeličuákkim addel pevdikirje uásild ” Näkkäläjärvi maainâst. Jiijjâsnallšem perstumuš lij, što mäʹhtt påʹrddǩeeʹrj alggmeerai kuõskki õõlǥtumuužž liâ pijjum tuåimma da mõõnnallšem raʹvvjõõzzid vuäʹsspieʹllsååbbar oudd påʹrdǩeeʹrj beäʹlnn ” Näkkäläjärvi mainsti. Sun lii meid pargojuávhu jeessân, mii valmâštâl sopâmuš ratifisistem Suomâst. Son lij še suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž Lääʹddjânnmest valmštõõllâm tuâjj-joouk vuäzzlaž. Čuákkim ohtâvuođâst láá maaŋgah staatâi, aalmugornijdumij já totkei uárnejum miäldustábáhtusah. Såbbar õhttvuõđâst riâžžât määŋgid riikki, meersažorganisaatiai da tuʹtǩǩeeʹji riâššâm aaʹšši pirr noorõõttâmpooddid. Suomâ lii fáárust orniimin kyehti miäldustábáhtus. ” Lääʹddjânnam lij mieʹldd riâššmen kueʹhtt aaʹšši pirr noorõõttâmpoodd. ” Miäldustábáhtusah láá uáli teháliih, ko tain finnee tiäđu keevâtlii ” sinoruotâstääsi ” tooimâst luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile pyeredem várás já šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid. Aaʹšši pirr noorõõttâmpoodd liâ eža vääžnai, ko tõin vuäǯǯ teâđ takai oummui tuåimmjumuužžâst luâđ määŋgnallšemvuõđ vueʹjj pueʹreem diõtt da šiõǥǥ tobddmõõžžid da vueʹjjid. Eromâšávt ekosysteempalvâlusâi roolist kuávluikevttim vuáváámist lii ävkki sämitiigán já tuálvup taid šiev vuáháduvâid miäldán meid Suomân ” Heikkuri já Tapiola tiäduttává. ” Jeäʹrben ekosystemmkääzzkõõzzi vueŠjjest vuuʹdââʹnnem plaanumuužžâst lij äuʹǩǩ sääʹmtegga da viikkâp täid tuåimmjeei maallid mieʹldd Lääʹddjânnma ” Heikkuri da Tapiola teäddee. ” biodiversiteetsopâmuš Såbbar vuäitt praavâd biodiversiteʹttsuåppmõõžž di pirrõsministeria seeidain. Lasetiäđuh: Lââʹssteâđaid: Klemetti Näkkäläjärvi Äigi-iäru Maadâ-Korean lii +7 tijmed. Äiʹǧǧrätkkjumuš Etelä-Korea lij +7 čiâssâd. Puhelimeh iä tooimâ lyetittetteht Maadâ-Koreast, mon tááhust máhđulijd ohtâvuođâvälimijd ääšist tuáivup šleđgâpoostâ peht. Teʹlfoon tuåimmje ǩeähnald Etelä-Koreast, tõn diõtt vuäittmõõžžâst åårrai õhttvuõđid ääʹššest haaʹleed neʹttpååʹstest.