index2.php_option=com_content_task=view_id=950_lang=anaras.html.xml

Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 Sääʹm-mättʼtõõzz škooultõshaʹŋǩǩõõzz alttõs serddai täʹlvvmännǥa 2015 Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015. Sämitige já Giellagas-instituut ornim sämimáttááttâs pargoviehâškovlim vuossâmuš aldamáttááttâspaje sirdâšuvá toollâmnáál kuovâmáánust 2015. Sääʹmteeʹǧǧ da Giellagas-instituutt riâžžam sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹddškooultõõzz vuõssmõs âʹlddmättʼtõspââi seeʹrdet täʹlvvmännust 2015 ââʹnnemnalla. Säämi kielâlavgum škoovlâst – maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst – škovlim koolgâi algâalgâlii vuávám mield vyelgiđ joton puáttee skammâmáánu pelimuddoost. Sääʹm ǩiõll-laauǥ škooulâst- mäʹhtt tueʹrjjääm jiõččân ǩiõl da kulttuur mättʼtõõzzâst- škooultõõzz õõlǥi alggplaan mieʹldd jåʹttʼjed aʹlǧǧi skamm-mannu peäʹl rääʹjest. Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 Sääʹm-mättʼtõõzz škooultõshaʹŋǩǩõõzz alttõs serddai täʹlvvmännǥa 2015 Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt. Sääʹmteʹǧǧ da Oulu universiteeʹtt Giellagas – instituutt jåttee sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkådda tillʼlõvvum kuuđ mättjemceäkldõõzz vaiddsa škoouʹltemhaʼŋǩǩõõzz. Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015. Škooultõs jåttai Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest täʹlvvmannust 2015. Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân. Škooultõõzz pââimõs äʹššvuʹvdden lij ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž suåvldumuš sääʹm-mättʼtõʹsse. Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. Škooultõõzz vuõss-sâʹjjsiʹžžen tillʼlõttum joukkân liâ vuâđđmättʼtõõzz sääŠm ǩiõl da sääʹmǩiõllsai klaassi uʹččteeʹl, leâʹša mieʹldd peäʹsse še sääʹm ouddpeâmmõõzzin tuåimmjeei, lookkjiškooul sääŠm ǩiõl uʹččteeʹl da sääʹmǩiõllsa ämmatlaž škooultõõzz uʹččteeʹl. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr koordinâʹstt škooultõõzz da tuåmmai riikkveäʹǩǩtõõzz vaaldšeei organisaatian. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst lává meid Vaasa ollâopâttuv kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš sehe Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ʼhttsažtuâjjkueiʹmmen mättʼtõõzzâst liâ še Vaasa universiteeʹtt ǩiõll-lauggi da määŋgǩiõllsažvuõđ kõõskõs da Sámi allaskuvla (Sääʹm õllškooul). Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Mättʼtõstuåim tuâjjlažkåʹddškooultõs riâššât neʼljjan kueiʹt peeiʹv âʹlddmättʼtõspââʹjjen Aanrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst. Vuossâmuš čokkânem lii kuovâmáánust 2015, nubbe kiđđuv 2015 sehe kuálmâd já niäljâd čokkânem čohčuv 2015. Vuõssmõs noorõõttmõš lij täʹlvvmannust 2015, nuʹbb ǩeâđđa 2015 di kuälmad da neeʹljjad noorõõttmõš čâhčča 2015. Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Škooultõspeeiʹv rajjʼjâvve teorialooǥǥteeʹlmin da ohjjuum tuâjjpõrttpeeiʹvin. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Tuâjjpõrttpeeiʹvi äiʹǧǧen raajât ǩeeʹrjlaž materiaal, koon vuâʹđald õʹlmstââʹtted haʹŋǩǩõõzz lopp-puhttõsân sääʹm-mättʼtõõzz idea- da vuäʹpstemǩeeʹrj. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. Vuäʹpstemǩeʹrjj õʹlmstââʹttet sääŠm da lääʹdd ǩiõlin. Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid. SääŠm ǩiõll-lauggi mättʼtõõzzâst ǩiõttʼtõõlli škooultõs tueʹrjjad nuʹtt jieʹnnǩiõllsai ko jeärrzid ko jieʹnnǩiõllsaid uʹvddum mättʼtõõzz. Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ. Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz täävtõsân lij nââʹneed ǩiõllsallânji jeeʹres vueʹlǧǧemsââʹjest pueʹtti päärnai sääŠm ǩiõl da puuttʼted aktiivlaž da tuåimmsallaž kueiʹtǩiõllsažvuõđ. Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. Sääʹm-mättõõzz pedagoglaž ooudumuš meârkksââvv jm. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uážžuh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. uʹččteeʹli ämmatsilttõõzz ooudumuužž nuʹtt, što sij vuäǯǯa ääiʹjbuužž pueʹrab vaalmâšvuõđid väʹldded mättʼtõõzzâst lokku ǩiõllsallânji da kulttuurlânji heterogeenlaž mättʼtõõđji joouk. Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân. Juõʹǩǩ mättʼtõõđi ââlǥče vuäǯǯad škooulâst pueʹrr vueiʹtlvažvuõđid sääŠm ǩiõl silttõõzzeez ooudumuʹšše da jiiʹjjes kulttuuʹre šõddmõʹšše. Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost. Škooultõõzz täävtõsân lij uʹvdded uʹččteeʹlid vueiʹtlvažvuõtt sääŠm ǩiõl jeälltumuʹšše škooultuâjast, taʹrjjeed siʹjjid tueʹjjeemareena da neäʹvvaid ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz ooudâsviikkmõʹšše vuʹejjmeâldsaž škooultuâjast. Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst. Nuʹbben vääžnai täävtõsân lij valmštõõttmõš oudd- da vuâđđmattʼtõõzz ođđ mättʼteemplaani âânnma välddmõʹšše sääʹm-mättʼtõõzzâst. Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. Škooultõõzz täävtõsân lij raajjâd čââvab teâđvaajtemvueʹjjid da lââʹssted mättʼtõstuâjjlažkååʹdd teâđ lääʹjjšeâttmõõžž uʹvddem sääʹm-mättʼtõõzz vueiʹtlvažvuõdin juõǩǩpeiʹvvsaž tuâjast. Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargovievâ já arâšoddâdempargovievâ teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Kuʹǩes kõõski diõtt sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkååʹdd da ouddpeâmmtuâjjlažkååʹdd kaaunõõttmõõžžid lij leämmaž vaiggâd riâššât pâʹjjel kåʹddraaji. Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. Täin mättʼtõstuåim tuâjjlažkåʹddškooultõshâʹŋǩǩõõzzin lij vueiʹtlvažvuõtt koʹrvveed mieʹrrtieǧǧin še vuässõõđji jååʹttemkuulid. Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli. Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹddškooultõʹsse vuäitt iʹlmtõõttâd neʹttpååʹšt leʹbe teʹlfoon mieʹldd Moilanen Irmeliʹžže (irmeli. moilanen (at) samediggi. moilanen (at) samediggi. fi / 050-5691255) vuossaargâ 24.11.2014 räi. fi / 050-5691255) vuõssaʹrǧǧe 24.11.2014 mõõneeʹst. Almottâttâm lii čannee. Iʹlmtõõttmõš lij čõõnni. Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs. Škooultõõzz teäggad Mättʼtõshalltõs. Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti / Mättʼjempââʹj da tõi siiʹsǩe di vuõssmõõzz kaaunõõttmõõžž programm liâ vuäǯǯmeʹst sääʹmteeʹǧǧ da Giellagas-instituutt neʹttseeidain: www.samediggi.fi da www.oulu.fi/giellagasinstituutti / Škovlimvuávám Škooultõsplaan Lasetiäđuh: Lââʹssteâđ: Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman olthuis (at) oulu. Dosentt, FD Marja-Liisa Olthuis Jååʹđteei Anni-Siiri Länsman olthuis (at) oulu. fi lansman (at) oulu. fi lansman (at) oulu. fi fi SÄMITIGGE SÄÄʹMTEʹǦǦ Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen (30.11.2014 räi) Vs. škooultõspiisâr Irmeli Moilanen (30.11.2014 räjja) puh.. teʹl. + 358 (0) 10 839 3163 + 358 (0) 10 839 3163