index2.php_option=com_content_task=view_id=965_lang=anaras.html.xml

Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah	SääŠmteeŠǧǧ halltõõzz såbbar tuʹmmstõõǥǥ
Stivrâ čokkánij 26.11.2014 Anarist.	Halltõs noorõõđi 26.11.2014 Aanrest.
Čuákkim äššilistoost lijjii noomâtmeh já eromâšávt sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid lohtâseijee ääših.	Såbbar äʹššliistâst leʹjje nõõmtumuužž da jeäʹrben säʹmmlai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõʹtte kuulli ääʹšš.
Stivrâ meridij, ete sämitigge ocá ruttâdem riehtiministeriöst, máttááttâs- já kulttuurministeriöst sehe Euroop sosiaalruttâráájust (ESR) säämi kielâlaavâ olášumán kyeskee selvâttempargo várás.	Halltõs tuʹmmji, što sääʹmteʹǧǧ ååcc teäggtõõzz, vuõiggâdvuõttministeriast, mättʼtõs- da kulttuurministeriast di Euroop sosiaalteäggtõõzzâst (ESR) sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjumuužž kuõskki čiõlǥtemtuâi diõtt.
Säämi kielâlaavâ mield sämitigge kalga adeliđ jyehi vaaljâpaje muštâlus säämi kielâlaavâ olášutmist sehe sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist.	Sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd sääʹmteʹǧǧ âlgg uʹvdded vaalpõõʹji mieʹldd mainstõs sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžžâst di säʹmmlai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužžâst da ooudâsviikkmõõžžâst.
Muštâlus kalga adeliđ majemustáá ive 2016 aalgâst.	Mainstõs âlgg uʹvdded mââimõõžžâst eeʹjj 2016 aalǥâst.
Säämi parlâmentaarlâš rääđi (SPR) olášuttij Säämi Kielâkäldee – proojeekt, mii nuuvâi 30.6.2014.	Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPS) čõõđti Sámi Giellagáldu – haʹŋǩǩõõzz, kååʹtt puuʹđi 30.6.2014.
Sämitigge haldâšij proojeekt.	Sääʹmteʹǧǧ vaaldši haʹŋǩǩõõz.
Projektist ovdedii säämi kielâoovtâstpargo, kielâtipšom já terminologiapargo.	Haʹŋǩǩõõzzâst viʹǩǩeš ooudâs sääʹm õhttsažtuâi, ǩiõllhuõl da terminoloogtuâi.
Proojeekt ääigi pahudui, ete Kielâkäldee lii uáli taarbâšlâš já pehtil, mast kolgâččij rähtiđ pisovâš orgaan.	Haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen Giellagáldu tuõtteš, što tõt lij eža taʹrbbes da viõkkšõs, tõʹst õõlǧči raajjâd põõšši orgaan.
Pisovâš ruttâdem säämi kielâoovtâstpargo oovdedmân ij kuittâg kavnum proojeekt ääigi.	Põõšši teäggtõs sääʹm ǩiõllõhttsažtuâi ooudâsviikkâm diõtt ij käunnjam haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen.
SPR lii meridâm, ete Kielâkäldei occoo jotkâruttâdem Interreg-ruuđâin já taan proojeekt ääigi vuávájuvvoo pisovâš malli já ruttâdem säämi kielâoovtâstpaargon.	SPS lij tuʹmmjam, što Giellagálduun ooʒʒât juätkkteäggtõõzz Interreg-vääʹrain da tän haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen raajât põõšši mall da teäggtõs sääʹm ǩiõllõhttsažtuõjju.
Sämitige stivrâ toovâi prinsiipmiärádâs uásálistmist uđđâ proojeektruttâdem ucâmân Säämi Kielâkäldei Interreg Tave 2014–2020 ohjelmist já meridij toimâđ proojeektruttâdem occen.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuejjii vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ vuässõõttmõõžžâst ođđ haʹŋǩǩõsteäggtõõzz ooccmõʹšše Sámi Giellagáldu Interreg Tâʹvv 2014–2020 prograammâst da tuʹmmji tuåimmjed haʹŋǩǩõsteäggtõõzz ooccjen.
Sämitigge kieđâvušâi säämi kielâlaavâ olášuttem rekrytistmijn já kielâtááiđu selvâttem rekrytistemtiilijn ko pálkkáátteh pargeid, kiäi pargon lii toimâđ sämikielâlijn äššigâspalvâlem-, tipšo- teikâ máttááttempargoin.	Sääʹmteʹǧǧ ǩiõttʼtõõli sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžž tuâjjlai haʹŋǩǩumuužž diõtt da ǩiõllsilttõõzz čiõlggumuužž tuâjjlai haʹŋǩǩeemvueʹjjin ko paʹlǩǩeet tuâjjlaid, kõõi tuâjjan lij tuåimmjed sääʹmǩiõllsaž ääʹššlažkääzzkõs-, håidd- leʹbe mättʹtemtuâjain.
Sämitiigán láá váldám ohtâvuođâ sämmiliih tast ete virgeoccei kielâtááiđu iä velttidhánnáá täärhist iäge puoh sämikielâlijd pargoid väljejum ulmuuh määti tuárvi sämikielâ, vâi sij puávtâččii palvâliđ sämikielân.	Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam õhttsažvuõđvälddmõõžžid säʹmmlain što veeʹrjooccjin ǩiõllsilttõõzz jeät taʹrkkuku jiâ-ǥa puk sääʹmǩiõllsaž tuõjju vaʹlljuum oummu siõlttâd dovoʹlna sääʹmǩiõl, što vuäiʹtči kääzzkâʹstted säämas.
Motomijn virgeomâháin occee jieijâs almottâs sämikielâ tááiđust lii lamaš tuárvi.	Måttmin veʹrǧǧneeʹǩǩi beäʹlnn oocci jiijjâs iʹmmtõs sääʹmǩiõl silttõõzzâst lij leämmaž riʹjttjeei.
Sämitige pargon lii čuávvuđ säämi kielâlaavâ mield säämi kielâlaavâ olášuttem já toohâđ iävtuttâsâid vänivuođâi tivomân.	Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij ǩiõččâd sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžž da tuejjeed eʹtǩǩõõzzid pannčiõlǥâs aaʹšši teevvmõʹšše.
Hástusin lii, ete puoh sämikielâin ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosáid.	Jõnn tuâjjan lij, što pukin sääʹmǩiõlin ij leäkku vuäittmõš ǩiõlltuʹtǩǩõõzzid.
Sämitigge meridij iävtuttiđ sämikuávlu kieldáid já virgeomâháid ete toh selvâttiččii sahhiittâllâmtilálâšvuođâst occee njálmálii sämikielâ tááiđu tagarij occei uásild, kiäh ucáluveh sämikielâlijd pargoid.	Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddid da veʹrǧǧneeʹǩǩid, što tõk vääʹldči tuâi vuâlla čiõlggeed mainstâʹttemvueʹjjest oocci njaaʹlmilaž sääʹmǩiõl silttõõzz sääʹmǩiõllsaž tuõjju oocci beäʹlnn.
Sahhiittâllâmtilálâšvuođâst kolgâččij táárbu mield kevttiđ iššeen sämikielâ áámmátulmuid.	Maistâttemvueʹjjest õõlǥči ââʹnned taarbšeʹmmen veäʹǩǩen sääʹmǩiõl ämmatneeʹǩǩid.
Sämitigge meridij adeliđ peleväldim ovdâskode išeriehtiäššialmai sehe peivitipšo uárnejeijeid eenikielâs peeleest sämikielâlij sämipárnái kielâlijn vuoigâdvuođâin peivitipšoost.	Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji uʹvdded peäʹlestvälddmõõžž parlameenʹt veäŠǩǩvuõiggâdvuõttåummja di peiʹvvhååid riâžžjid jieʹnnǩiõles beäʹlnn sääʹmǩiõllsaž sääʹmpäärnai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđin peiʹvvhååidast.
Sämitigge oovdânpuovtij peleväldimistis čuávdusmaalijd, ete maht kielâlijd vuoigâdvuođâid puáhtá turviđ.	Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi eʹtǩǩõõzz peäʹlestvälddmõõžžâst räʹtǩǩeem-maallid, mäʹhtt ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđid vueiʹtet staanâd.
Sämitigge nomâttij ovdâsteijen palgâsij ovdâstus stiivrân pajan 1.1.2015-31.12.2017 Asko Länsman Ucjuuvâst.	Säämteʹǧǧ nõõmti võboršeʹǩǩen paalǥâskooʹddi õhttõõzz halltõʹsse eeʹjjid 1.1.2015 -31.12.2017 Asko Länsman Uccjooǥǥâst.
Länsman lii ovdâstâm sämitige ovtâstus stiivrâst meid taan paajeest.	Länsman lij eeʹttkâʹsttam sääʹmteeʹǧǧ õhttõõzz halltõõzzâst še taʹnni.
Stivrâ meridij iävtuttiđ pargo- já iäláttâsministeriön Interreg Tave 2014-2020-ohjelm Säämi haldâttâhkomitean eidusâš jesânin Heikki Paltto, Nilla Tapiola já Anna Morottaja sehe värijesânin Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga já Veikko Feodoroff.	Halltõs tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, što Interreg Tâʹvv 2014 -2020-prograamm Sápmi vaaldšemkomitea šiõttʼteem-mieʹlddlaž vuäzzliʹžžen Heikki Paltto, Nilla Tapiola da Anna Morottaja di vääʹrrvuäzzliʹžžen Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga, Veikko Feodoroff.
Interreg Säämi-ohjelmáin ruttâdeh sämmilij raajijd rastâldittee oovtâstpargo já sämikulttuur tuárjoo projektijd.	Interreg Sápmi-prograammin teäggtet säʹmmlai raajid pâʹjjel mõõnni õhttsažtuâi da sääʹmkulttuur tuärjjeei haʹŋǩǩõõzzid.
Sämitige stivrâ iävtut almosčuákkimân, ete tot merkkee tiättun soovâdsopâmuš Juha Guttormáin.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz takaisåbbra, što tõt mieʹrkkad teâttân suåvâdvuõđsuåppmõõžž Juha Guttormin.
Soovâdsopâmuš iävtui mield uásipeleh västideh jieš jieijâs riehtijotteemkoloinis já Juha Guttorm kiäsá meddâl suu toohâm väidim Tave-Suomâ haldâttâhriähtán luovâscelkkimistis.	Suåvâdvuõđsuåppmõõžž määinai mieʹldd vuäʹsspeäʹl vaʹsttee jiõčč jiijjâs vuõiggâdvuõđjååʹttemkuulin da Juha Guttorm ǩeäss meädda läittmõõžžes koon son lij tuejjääm Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiddâdvuõʹtte piâsttčõõttâm diõtt.
Sämitigge meridij orniđ 6.2.2015 sämmilij aalmuglâšpeivijuhle.	Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji riâššâd 6.2.2015 säʹmmlai meersažprääʹzneǩpeeiʹv.
Sämitigge lii ornim majemustáá ive 2010 aalmuglâšpeivijuhle.	Sääʹmteʹǧǧ lij riâššõm eeʹjj 2010 meersažprääʹzneǩpeeiʹv.
Stivrâ nomâttij pargojuávhu valmâštâllâđ aalmuglâšpeeivi juhle.	Halltõs nõõmti tuâjj-joouk valmštõõllât meersažprääʹzneǩpeeiʹv.
Sämitigge aalgât valmâštâllâm ovdâskodevaljáid já puáttee haldâttâsohjelmráđádâlmijd nuuvt, ete valmâštâl peleväldimijd já tuávvášmuštottemčalluid piäláduvâi já haldâttâsráđádâllei kiävtun.	Sääʹmteʹǧǧ alttad valmštõõllmõõžž parlameʹnttvaalid da pueʹtti halltõsprogrammsaaǥǥstõõllmõõžžid valmštõõleeʹl peäʹlestvälddmõõžžid da tuâǥǥažmošttõspõʹmmjid paaŠrtji da halltõs-saaǥǥstõõllji âânnmõʹšše.
Sämitige stivrâ čokkán čuávuváá keerdi juovlâmáánust.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs noorââtt pueʹtti vuâra rosttovmannust.
Ive majemuš sämitige eidusâš čuákkim uárnejuvvoo juovlâmáánu loppâbeln.	Eeʹjj mââimõs sääʹmteeʹǧǧ šiõttʼteem-mieʹlddlaž sååbbar riâžžât rosttovmannu looppbeäʹlnn.