index2.php_option=com_content_task=view_id=979_lang=anaras.html.xml

Sämitige čuákkim tuhhiittij budjet ihán 2015	Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi eeʹjj 2015 mäʹhssemplaan
Sämitige čuákkim čokkânij ive majemuu čuákkimân 22.12.2014.	Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar noorõõđi eeʹjj mââimõs såbbra 22.12.2014.
Sämitige čuákkim tuhhiittij ive 2015 budjet.	Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi eeʹjj 2015 mäʹhssemplaan.
Eidusii tooimâ puáđuh láá 2,738 miljovn eurod.	Tuõttlaž tuåimmjumuužž puåtti leʹjje 2,738 miljoon euʹrred.
Budjet lii nollábudjet ađai manoh láá siämmáá ennuv ko puáđuh.	Budjeʹtt lij on nollbudjeʹtt leʹbe kuul liâ seämma jiânnai ko puåtti.
Sämitige vaaljâi budjet lii 250 000 eurod.	Sääʹmteʹǧǧ vaali budjeʹtt lij 250 000 euʹrred.
Sämitige eidusii tooimâ manoin 47 % láá pargoviehâkoloh.	Sääʹmteeʹǧǧ tuõttlaž tuåimmjem kuulin 47 % liâ tuâjjlažkåʹddkuul.
Poolitlii tooimân já čuákkimáid láá väridum 11 % eidusii tooimâ budjetist.	Politiikklaž tuåimmjumuʹšše da såbbrid lij vaʹrrjum 11 % tuõttlaž tuåimmjem budjeeʹttest.
Láigukoloh láá 21 % budjetist.	Våurrkuul liâ 21 % mäʹhssemplaanâst.
Eres koloh láá 21 % toh aneh sistees om. haldâttâhkoloh.	Jeeʹres kuul liâ 21 % ââʹneeʹl seʹst jm. vaaldšemkuulid.
Sämitige eidusii tooimâ ruttâdmist 78 % puátih riehtiministeriöst, 4,8 % máttááttâs- já kulttuurministeriöst, 15 % láá riehtiministeriö láiguiše já 2,2 % láá jieijâs tooimâ puáđuh.	Sääʹmteeʹǧǧ tuõttlaž tuåimmjem teäggtõõzzâst 78 % puätt vuõiggâdvuõttministeriast, 4,8 % mättˈtõs- da kulttuurministeriast, 15 % liâ vuõiggâdvuõttministeria våurrveäʹǩǩvuõđ da tõʹst 2,2 % liâ tuåimmjem puåđ.
Sämitigge juáhá staatâtorjuid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já arâšoddâdempalvâlusâi pyevtitmân sehe sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittâsân já sämmilijd kulttuurpalvâlussáid 2,234 miljovn eurod.	Sääʹmteʹǧǧ juäkk rikkveäʹǩǩvuõđin sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi da vuõsspeâmmamkääzzkõõzzi puuʹttumuʹšše di sääʹmǩiõllsaž mättʼtem-materiaalpuuʹtˈtõʹsse da säʹmmlai kulttuurkääzzkõõzzid 2,234 miljoon euʹrred.
Sämitige sierânâsprojektij puáđuh já manoh lijjii 391 000 eurod.	Sääʹmteeʹǧǧ pååʹđprojeeʹkti puåtti da kuul liâ 391 000 euʹrred.
Saijoos palvâlemohtâduv budjet lii 1,267 miljovn eurod.	Sajoozz kääzzkõsjuâkkaž budjeʹtt lij 1,267 miljoon euʹrred.
Budjetive puáđuh já staatâtorjuuh láá miäruštâllum lemin ubâlâžžân 6,615 miljovn eurod.	Budjeʹtteeʹjj puåttjen da riikkveäʹǩǩvuõttân lij ärvvtõllum obbvuõđâst 6,615 miljoon euʹrred.
Sämitige budjetist puáđuh láá 9,36 % eenâb ko ive 2014 budjetist.	Sääʹmteeʹǧǧ mäʹhssemplaanâst puåtti liâ 9,36 % jäänab ko eeʹjj 2014 mähssemplaanâst.
Puáđui šoddâm čielgejeh válduášálávt sämitige vaaljah já tai sierânâsruttâdem.	Puåttji šõddmõš čiõlggan vääžnmõs ääʹššest sääʹmteeʹǧǧ vaalin da tõõi pååđteäggtõõzzin.
Sämitigge asâttij käävci váldu-ulmed budjetihán 2015.	Sääʹmteʹǧǧ piiji kääuʹc väʹlddtäävtõõzz budjeʹttekka 2015.
Váldu-ulmen lii sämitige vaaljâi ornim.	Väʹlddtäävtõssân lij sääʹmteeʹǧǧ vaali riâššmõš.
Hiäđukocemân kyeskee ulmeh kieđâvušeh ILO 169-sopâmuš ratifisistem, uásálistem haldâttâsráđádâlmijd, sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem já tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem.	Ouddõsvahssmõõžž kuõskki täävtõõzz ǩiõttˈtâʹlle ILO 169-suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž, vuässõõttmõõžž halltõs-saaǥǥstõõllmõõžžid, sääʹmǩiõli jälltemprograamm tiuʹddepiijjmõõžž da tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmʼmõõžž.
Sämitige haldâttuv já jieijâs tooimâ njunošulmen asâttii sämitige pargo-oornig uđâsmittem já pargoviehâhaldâttuv ovdedem.	Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšem da jiijjâs tuåimmjen pueʹrmõs täävtõssân piʹjješ sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž oođumuužž da tuâjjlažkåʹddvaaldšem ooudâsviikkmõõžž.
Sämitigge tuhhit budjetive suhâpuolvâohjelm já uárnee sämmilij siärvuslâšvuođâ tuárjoo sämikulttuur miäldásii sämmilij aalmuglâšpeeivi juhle 6.2.2015 Anarist já juhle vuolgâttuvvoo meid stream-vuolgâttâssân.	Sääʹmteʹǧǧ preemm budjeʹtteeʹjj puõlvvõkprograamm da reäšš säʹmmlai õhttsažkåʹddvuõđ tuärjjeei sääʹmkultturmieʹlddlaž säʹmmlai meersažpeeiʹv prääʹzneǩ 6.2.2015 Aanrest da prääʹzneǩ še striiʹmjet.
Almosčuákkim tuhhiittij lasseen ovtâskâsčuággásijd sektorkuáhtásijd uulmijd já tai budjetijd el.	Takaisååbbar priimi lââʹssen privatpuõttlaž sektorpuõttlaž täävtõõzzid da tõõi mäʹhssemplaan jm.
hiäđukocceem, kielâlij vuoigâdvuođâi, sierânâsprojektij já Saijoos palvâlemohtâduv uásild.	ouddõsvahssmõõžž, ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđi, pååđprojeeʹkti da Sajoozz kääzzkõsjuâkkaz beäʹlnn.
Sämitige čuákkim nomâttij sämitige nuorâirääđi värijesânin iäru pivdem Anna-Katariina Feodoroff sajan Leena Fofonoff.	Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar nõõmti sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz vääʹrrvuäzzliʹžžen jeäʹrdõsraukkmõõžž raukkâm Anna-Katariina Feodoroff sâjja Leena Fofonoff.
Sämitige čuákkim internetvuolgâttâs čuovvuu 179 keččed.	Sääʹmteeʹǧǧ såbbar interneʹttvuõlttõõzz ǩiõččji mieʹr leäi 179.