index2.php_option=com_content_task=view_id=985_lang=anaras.html.xml

Sämitige stiivrâ ive vuossâmuš čuákkim	Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz eeʹjj vuõssmõs sååbbar
Sämitige stivrâ toolâi ive vuossâmuu čuákkim puhelinčuákkimin 12.1.2015.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs såbbrõõžži eeʹjj vuõssmõs såbbar teʹlfonsååbbren 12.1.2015.
Čuákkim äššilistoost lâi kyehti puásuituálun kyeskee ciälkkámuš tuhhiittem.	Såbbar äʹššliistâst leäi kueiʹt puäʒʒhååid kuõskki ciâlkâlm priimmˈmõš.
Laapi Kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst lii nanodemnáál Näkkäl palgâs čuákkim toohâm miärádâs jyehiđ palgâs maadâ- já taveuásán.	Lappi Vuʹvdd-vaaldšempravleeʹnnˈjast lij raaveemvuâlaž äʹššen Näkkälä paalǥâskååʹdd såbbar tuejjeem tuʹmmstõk, koon mieʹldd paalǥâskåʹdd jueʹjjet saauj- da tââʹvbeälla.
Laapi KVI (AVI) lii pivdám ääšist ciälkkámuš sämitige lasseen sierâ virgeomâháin já seervijn.	Lappi AVI lij raukkâm ääʹššest ciâlkâlm sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩin da organisaatiain.
Sämitigge lii finnim ive 2012 vuossâmuu oovdânpyehtim kuávlu sämmilijn palgâs jyehimist.	Sääʹmteʹǧǧ lij vuäʒʒam eeʹjjest 2012 vuõssmõs eʹtǩǩõõzz vuuʹd säʹmmlain paalǥâskååʹdd jueʹǩǩem diõtt.
Sämitigge lii kuullâm ciälkkámuš valmâštâlmist Näkkäl palgâs puásuituálleid já váldám vuotân palgâs uásálij adelem ciälkkámušâid Laapi KVI:n uásálij kirjálii kulâmist, mii uárnejui loppâčoovčâ ääigi 2014.	Sääʹmteʹǧǧ lij kuullâm ciâlkâlm valmštõõllâmpoodd Näkkälä paalǥâskååʹdd puäʒʒvuäʹmsteeʹjid da välddam lokku paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli uvddum ciâlklmid Lappi AVI beälla loppčõõučest 2014 riâššâm vuäʹssbeäʹli ǩeʹrjjlaž kuullmõõžž.
Sämitigge lii meid váldám vuotân AHR (KHO) ive 2014 toohâm miärádâs Pecijäävri palgâs jyehimist já ovtâstitmist kyevti ránnjápalgâsân.	Sääʹmteʹǧǧ lij välddam lokku KHO eeʹjjest 2014 tuejjeem tuʹmmstõõǥǥ Mäntyjärvi paalǥâskååʹdd juâkkmõõžžâst da õhttumuužžâat kueʹhtten räʹjjlažpaalǥâskåʹdden.
AHR lii čuávdimistis pahudâm, ete palgâs jyehim lii laavâmiäldásâš já ete tot tuurvâst puásuituálulaavâst palgâs pargon asâttum kenigâsvuođâid.	KHO lij räʹtǩǩumuužžâst tuõttâm paalǥâskååŠdd juâkkmõõžž nuʹtt, štõ tõt lij lääʹjjmeâldlaž da stäänn puäʒʒhåiddlääʹjjest paalǥâskååʹdd tuâjjân šiõttuum õõlǥtõõzzid.
Puásuituálulaavâ 7 § mield palgâs pargon lii el.	Puäʒʒhåiddlääʹjj 7 § mieʹldd paalǥâskååʹdd tuâjjân lij jm.
huolâttiđ tast, ete palgâs uásálij poccuid tipšoh palgâs kuávlust já ete pargoh, moh kuleh palgâs uásálij hárjuttem puásuituálun, šaddeh porguđ.	ââʹnned huõl tõʹst, što paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli puõccu hååidat paalǥâskååʹdd vuuʹdest nuʹtt, što paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli spraavdõõttâm puäʒʒhoiddu kuulli tuâi šâdde še tuejjuum.
Sämitigge lii kieđâvuššâm ciälkkámušâstis Näkkäl palgâs miärádâs já ton vaikuttâsâid sämitige lahâaasâtlij pargoi, sämikulttuur, sämmilij kollektiivlij vuoigâdvuođâi já sämmilij riehtisajattuv uáinust.	Sääʹmteʹǧǧ lij ǩiõttˈtõõllâm ciâlklmest Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ da tõn vaikktõõzzid sääʹmteeʹǧǧ lääʹjjšiõttʼtlaž tuâjai, sääʹmkulttuur, säʹmmlai kollektiivlaž vuõiggâdvuõđid da säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââi ǩiõččâmvueŠjjest.
Sämitigge tarkkui palgâs miärádâs nuuvt, ete maht palgâs toohâm miärádâs tuurvâst sämmilij vuáđulahâaasâtlijd já aalmugijkoskâsijn sopâmušâin tähidem vuoigâdvuođâid.	Sääʹmteʹǧǧ taʹrǩǩõõli paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ nuʹtt, što mäʹhtt paalǥâskååʹdd tuejjeem tuʹmmstõk stäänn säʹmmlai vuâđđlääǥǥlaž da meeraikõskksaž suåppmõõžžin staanum vuõiggâdvuõđ.
Näkkäl palgâs lii lamaš ubâ ääigi juohhum siskiibeln kyevti uásán, maadâ- já taveuásán.	Näkkälä paalǥâskåʹdd lij juõkkum obb paalǥâskååʹdd åårramäiʹǧǧen kueʹhtten sâjja, saauj da tââʹvbeälla.
Palgâs taveuásist hárjutteh puásuituálu sämikulttuur ärbivuovij miäldásávt vuáđuduumáin sijdâvuáhádâhân já puásuituálust lii kuávlu sämikulttuur já sämikielâ paijeentuállee já tuárjoo merhâšume.	Paalǥâskååʹdd tââʹvbeälnn puäʒʒhååid spraavdõõđât sääʹmkulttuur ääʹrbvuâlaž meâldlânji siidariâšldõʹǩǩe vuâđđõõđeeʹl da puäʒʒhååidast lij vuuʹd sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõl âânnmõš da tuärjjeei miârktõs.
Kuohtuin kuávluin láá sii jieijâs puásuituáluvyevih, kuáttumenâmeh, vyesimiärkkumkäärdih já palgâs maadâ- já taveuási puásuilovoh lohhojeh sierâ.	Kuhttu paalǥâskååʹdd vuuʹdest liâ puäʒʒhåiddmaall, paalǥâsvuuʹd, vueʹzzi meârkkamääid da paalǥâskååʹdd saauj- da tââʹvbeäʹlnn puäʒʒlååǥǥ looǥǥât jeeʹrben.
Palgâs ij lah puásuituálu mield ohtâlâs peic lii juáhásâm kyevti sierâ uásán.	Paalǥâskåʹdd ij leäkku puäʒʒhååid beäʹlnn õhttnaž leša lij juâkkõõttâm kueiʹt sâjja.
Puásuituálu láá pastam hárjuttiđ miänástuvvee náál kuohtuin kuávluin já paalgâs lii pastam toimâđ haaldâtlávt oovtâst, ko palgâs siskáldâs kuáttumrääji já palgâs miärádâsah láá kunnijâttum.	Puäʒʒhåidd lij põsttum spraavdõõttâd puârast kuhttu vuuʹdest da paalǥâskååʹdd liâ pâʹsttam tuåimmjed vaaldšemvuõđlânji õõutsââʹjest, ko paalǥâskååʹdd kõskksaž paalǥâsraai da paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ liâ slävvõttum.
2000-lovo algâiivij rääjist maadâkuávlu puásuituálleeh láá puáttám taveuási kuáttumkuávlun jyehi täälvi.	2000-lååǥǥ alggeeʹjjin ääʹljeeʹl saauj vuuʹd puäʒʒhoiʹddjeei liâ puättam tââʹvbeäʹl paalǥâsvoudda juõʹǩǩ tääʹlv.
Taveuási puásuituálleeh láá toohâm ääšist rikosalmottâsâid já paalgâs lii toohâm miärádâsâid, main tot lii vaattâm maadâ kuávlu puásuituálleid tuálvuđ poccuidis jieijâs kuáttumenâmáid.	Tââʹvbeäʹl puäʒʒhoiʹddjeei liâ tuejjääm ääʹššest rikosiʹlmmtõõzzid da paalǥâskåʹdd lij tuejjääm tuʹmmstõõǥǥid, koʹst tõt lij oudldam saauj vuuʹd puäʒʒhoiʹddjeeʹjid viikkâd puõcceez jiõccseez kuulli paalǥâsvuuʹdid.
Palgâs miärádâsah iä lah kunnijâttum já kuáttumeennâmrikkomušâid láá juátkám aainâs love ive ääigi.	Paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥid jiâ leäkku slävvõõttâm da paalǥâsvuʹvddpuästtadvuõđ liâ juätkkjam kuuitâǥ lååimeʹt eeʹǩǩed.
Sämitigge vaaldij ciälkkámušâstis vuotân Näkkäl palgâs toohâm lahâvuáimálii miärádâs, Laapi KVI toimâvääldi, Suomâ aalmuglijd já aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid sämmilij kuáttá já puásuituálulaavâst palgâsân asâttum pargoid já pahudij, ete Näkkäl palgâs toohâm miärádâs syeijee sämmilij vuáđulahâlii kulttuurhäämi já ete lii Suomâ vuáđulaavâ miäldásij aalmuglij já Suomâ olmoošvuoigâdvuođâi miäldásij aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásâš.	Sääʹmteʹǧǧ vaaʹldi ciâlklmest lokku Näkkälä paalgâskååʹdd tuejjeem lääʹjjviõkksaž tuŠmmstõõǥǥ, Lappi AVI tuåimmvääʹld, Lääʹddjânnam meersaž da meeraikõskksaž õõlǥtõõzz säʹmmlai puõtt da puäʒʒhåiddlääʹjjest paalǥâskådda šiõttuum tuâi da tuõđi, što Näkkälä paalǥâskååʹdd tuejjeem tuʹmmstõk suõjjad säʹmmlai vuâđđlääǥǥlaž kulttuurmaall da lij Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjj meâldlaž meersaž da Lääʹddjânnam ooumažvuõiggâdvuõđi meâldlaž meeraikõskksaž õõlǥtõõzzi meâldlaž.
Miärádâs palgâs jyehimist kulá palgâs miärádâsvááldán já miärádâs lii tohhum täsipiälásávt já puásuituálulaavâ miäldásávt.	Tuʹmmstõk paalǥâskååʹdd juâkkmõõžžâst kooll paalǥâskååʹdd tuʹmmstõkväldda da tuʹmmstõk lij tuejjuum õõutnalla da puäʒʒhåiddlääʹjj meâldlânji.
Sämitigge tuárju Näkkäl palgâs miärádâs já oovdânpuáhtá, ete KVI naanood palgâs jyehim já palgâsij raajijd Näkkäl palgâs miärádâs miäldásávt.	Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ da oudd eʹtǩǩõõzz tõʹst, što AVI raʹvvai paalǥâskååʹdd juâkkmõõžž da paalǥâskååʹdd raai Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ meâldlânji.
Sämitigge čujottij ciälkkámušâstis meid AHR čuávdusân Pecijäävri palgâs raajij naanoodmist, mast AHR addel čuávdee tiädduáárvu palgâs jieijâs miärádâsân.	Sääʹmteʹǧǧ peäggti ciâlklmest še KHO räʹtkkumuʹšše Mäntyjärvi paalǥâskååʹdd raaji ravvumuužžâst, koʹst KHO oudd räʹtǩǩeei teäddäärv paalǥâskååʹdd jiijjâz tuʹmmstõʹǩǩe.
Sämitige ibárdâs mield puásuituálun lohtâseijee suujah väättih palgâs jyehim palgâs miärádâs vaattâm náál.	Sääʹmteeʹǧǧ fiʹttjõõzz mieʹldd puäʒʒhååid veäʹr oudlde paalǥâskååʹdd juâkkmõõžž paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ oudldemnalla.
Palgâs jyehim váátá iästuääiđi rähtim.	Paalǥâskååʹdd juâkkmõš oouldald cõgldõsčuâl raajjmõõžž.
Sämitigge adelij ciälkkámuš eennâm- já meccituáluministeriön hammiittâsâst kumppinääli hoittámvuáváámin.	Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi ciâlkâlm mädd- da meäʹcctäällministeria hämmsest pââʹldesväʹlljvuõđ håiddplaanân.
Sämitigge vaatâi ciälkkámušâstis ete sämikuávlu palgâsijd kalga kuullâđ sierâ hoittámvuáváámist.	Sääʹmteʹǧǧ õõlǥat ciâlklmest, što säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddid âlgg kuullâd jeeʹrben håiddplaanâst.
Sämitige uáinu mield sämikuávlust maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust ellee kuumpij suojâlem kolgâččij orniđ staatâi já sämitiigij koskâsijn oovtâstpargoin já ohtsii hoittâmvuávám vievâst.	Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd säʹmmlai dommvuuʹdest määŋg jeeʹres riikk vuuʹdest jieʹlli palddsi suõʹjjumuš õõlǥči riâššâd riikki da sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž õhttsažtuâjain da õhttsaž håiddplaanin.
Sämitigge oovdânpuáhtá ohtsii stuorrâpiätukomissio vuáđudem Suomâ, Ruošâ, Taažâ, Ruotâ sehe jieškote-uv eennâm sämitiigij kooskân vuáváđ stuorrâpiätunaalij hoittám já suojâlem.	Sääʹmteʹǧǧ oudd alttõõzz õhttsaž pââʹldeskomissia vuâđđumuužž Lääʹddjânnam, Ruõšš, Taarr, Ruõcc di täʹst peäggtum jânnmi sääʹmteeʹǧǧi kõõskâst plaaʹne pââʹldesväʹlljvuõđ hååid da suõʹjjumuužž.
Sämitigge ana uáli tehálâžžân, ete hoittámvuáváámân kirjetteh puásuituálukuávlu kumppinääli šoddâm raijim, mutâ tiäddut ain, ete kumppinääli stuáruduv miäruštâlmist já kumppinääli hoittáámist kalga väldiđ vuotân meid Skandinavia já Ruošâ kumppipopulaatioid.	Sääʹmteʹǧǧ ââʹnn håiddplaan rekiʹsttrumuužž puäʒʒhåiddvuuʹd pââʹldesväʹlljvuõđ šõkknumuužž rääʹjtumuužž aaibâz vääžnjen, leâʹša mušttʼtii veâl, što pââʹldesväʹlljvuõđ šõkknumuužž ärvvtõõllmõõžžâst da pââʹldesväʹlljvuõđ hååidast âlgg väʹldded lokku še Skandinavia da Ruõšš pââʹldespopulaatiaid.
Čuávuvâš sämitige stiivrâ čuákkim uárnejuvvoo kuovâmáánust.	Pueʹtti sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar riâžžât täʹlvvmannust.
Sämitige ciälkkámuš Näkkäl palgâs jyehimist	Sääʹmteeʹǧǧ ciâlkâlm Näkkälä paalǥâskååʹdd juâkkmõõžžâst