kn_060215_inarinsaame.pdf.xml

Árvusiih sämmiliih, pyeri aalmug.	Ärvvsa säʹmmla, šiõǥǥ ǩiiččeei.
Pyeri aalmugpeivi !	Pyeri aalmugpeivi !
Šiõǥǥ meersažpeeiʹv !	Šiõǥǥ meersažpeeiʹv !
Lii stuorrâ ilo uáiniđ tii tääbbin áávvudmin sämmilij aalmugpeeivi.	Lij samai jonn rämm vueiʹnned tiʹjjid tääiʹben juʹhljemen säʹmmlai meersažpeeiʹv.
Taat lii sämitige vuossâmuš taan vaaljâpaje ornim aalmugpeivijuhle já páácá meid majemužžân ko mii vaaljâpaje nohá taan ihán.	Tät lij sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs tän vaalpoodd jäʹrjstum meersažpeiʹvvjuhll da kuâđđjeen še maaimõssân, ǥu vaalpodd poott tän ekka.
Aalmugpeivi lii sämitiigán já sämmiláid tuođâi tergâdis juhle, mutâ vaidâlitteht ekonomâlâš tile lii iästám juuhlij ornim tađe tävjibeht.	Meersažpeiʹvv lij sääʹmtegga da säʹmmlaid tuõʹđi tääʹrǩes juhll, ko lääiteeʹl ekonoomlaž vueʹǩǩ lij cõggâm juuhli riâššmõõžž tän tääuʹjben.
Sämitigge lii oovdeb já taan vaaljâpaajeest annaam tergâdin, ete aalmugpeivi ávuduvvoo sämikulttuur miäldásávt já ete sierâ kuávluin ässee sämmiláid adeluvvoo máhđulâšvuotâ uásálistiđ juhlálâšvuođáid.	Sääʹmteʹǧǧ lij ooudab da äiʹǧǧpoddsa vaalpoodd âânnam vääžnmõssân tõn, što meersažpeeiʹv juuhljet sääʹmkulttuurmieʹldd da što jeeʹres beäʹlin jälsteei säʹmmlaid uuʹdšet vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd juuhlid.
Juhle lii sämmilijn sämmiláid.	Juhll lij säʹmmlain säʹmmlaid.
Tääl vuossâmuš keerdi juhle lii máhđulâš čuávvuđ meid interneetist.	Ååʹn vuõssmõs vuâra juuhlid lij vueiʹtlvažvuõtt seuʹrrjed še interneeʹttast.
Taan vaaljâpaje ääigi lii tábáhtum ennuv já vala taan ive ääigi vyerdip stuorrâ uđâsmitmijd sämmilij vuoigâdvuođâsajattâhân.	Tän vaalpoodd ääiʹj lij šõddâm jiânnai da võl tän eeʹjj poodd vueʹrddep šuurid oođumuužžid säʹmmlai vuõiggâdvuõttstatuʹsse.
Politiik láá sárnum ennuv já tot paijaan vala kuávdážân.	Politiik lij mainstum jiânnai da tõt käggaat võl kõõskõʹsse.
Tääl lii kuittâg äigi kyeđđiđ peeivipolitiik ucceeb uásán já vuáijuđ juhlođ aalmugpeeivi, sämiaalmug historjá, ohtâlâšvuođâ já puátteevuođâ.	Ååʹn lij kuuitâǥ äiʹǧǧ kueʹđđed peeiʹvpolitiik vääʹnnbeälla da čiŋlmõõvvâp juʹhlljed meersažpeeiʹv, sääʹmmeer histoor, õhttnažvuõđ da pueʹttiääiʹj.
Sämmiliih láá feerim sii historjá ääigi stuorrâ moivášmijd, suáđijd, olgoštem, kielâi läpittemviggâmušâid, págguvarriimijd suáđi já tulvâdemáldái huksim tiet, väldipoolitlijd uulmijd suddâluttiđ sämmilijd já viggâmušâid raččođ sämmilij ohtâlâšvuođâ.	Säʹmmla liâ vuäinnam histoor ääiʹj šuurid måʹlljõõzzid, vääin, čårstumuužžid, ǩiõl läʹppemǩiččlõõttmõõžž, päkkserddmõõžžid vääin da tuʹlvvääuʹdai raajjmõõžž seuʹrjumuuššân, väʹlddpolitiiklaid täävtõõzzid õhttõõttâd säʹmmlaid da ǩiččlõõttmõõžž piõʹdǧǧeed säʹmmlai õhttnažvuõđ.
Lep cevzim tain oovtâst já mii oovdeb suhâpuolvâi korrâ pargoin já piäránaddeelmettumvuođáin.	Leäʹp seʹlvvnam täin õõutsââʹjest da mij ouddlest puõlvvõõǥǥi kõõrin tuâjin da lueʹǯǯjekani.
Koolgâp kuittâg teivâđ ain uđđâ hástusijd.	Jõuddâp kuuitâǥ teivvad pâi võl ođđsab vaʹǯǯtõõzzid.
Globalisaatio, šoŋŋâdâhnubástus já arktâlii kuávlu väldi- já suáldátpolitiik pyehtih sämmiláid aaibâs uđđâlágán toimâpirrâs.	Globalisaatio ääim-muuttâs da aarktla vuuʹd väʹldd- da sääldatpolitiik põʹhtte säʹmmlaid aivv ođđnallšem tuåimmjumušpirrõõzz.
Maht uccâ sämiaalmug ciävzá väldikulttuur teddust ?	Mäʹhtt siõm sääʹm-meer seʹlvvai väʹlddkulttuur tiâddast ?
Oovdeb suhâpuolvah láá lááccám sämmiláid iävtuid cevziđ nubástuvvee ohtsâškoddeest.	Ääiʹjbu puõlvvõõǥǥ liâ raajjâm säʹmmlaid oudldõõzzid piʹrǧǧeed mottjeei õhttsažkååʹddest.
Lep finnim riges kielâ, luándust jotteem tááiđu, ärbivuáválijd iäláttâsâid, kietâtyejiärbivyevi já luándukoskâvuođâ – taah láá ain viehâ tergâdis tááiđuh.	Leäʹp vuäǯǯam reeʹǧǧes ǩiõl, luâđast liikkeem siltteemvuõđ, äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj, ǩiõtttuâiäʹrbbvuõđ da luâttkõskkvuõđ – täk liâ võl tuõʹđi tääʹrǩes siltteemvuõđ.
Lep finnim noonâ kulttuuräärbi, sämmilii identiteet já siärvuslâšvuođâ.	Leäʹp vuäǯǯam nânnaz kulttuurpreddan, säʹmmla identteett da õhttsažkåʹddlažvuõđ.
Sämmiliih cevzih ain, jis kavnâp vyeimi nubbe nubijnân já toollâp kiddâ sämiaalmug siärvuslâšvuođâst, sämmilii identiteetist já kulttuuräärbist.	Säʹmmla puäʹtte piʹrǧǧeed pâi, jõs kaunnâp viõǥǥ nuʹbb nuuʹbbin da ââʹnnep ǩidd sääʹm-meer õhttsažkåʹddlažvuõđâst, sääʹm identeeʹttest da kulttuurpreʹddnest.
Majemui aaigij čuávdus sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân láá uuccâm motomijn pirrâduvâin oovdânpyehtimáin sierâ sämijuávhoid jieijâs laavâid teikâ aasâtmáin sierâ sämijuávhui vuoigâdvuođâid já ärbivuovijd vuástáluvâi nubijdis.	Mõõnni ääiʹjin čåuddmõõžž säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõõžžid lij viǯǯum kooi-ne kruuggin õõlmtõõđeeʹl jeeʹres sääʹmjooukid jiiʹjjes lääʹjji leʹbe piijeeʹl jeeʹres sääʹmjoouki vuõiggâdvuõđ da äʹrbbvuõđ vuâsttlõõššân nuuʹbbeez.
Taam lii vaigâd iberdiđ.	Tän lij vaiggâd fiʹttjed.
Sämmiliih kalgeh pasteđ oovtâst uuccâđ vuovijd sämmilij vuoigâdvuođâi já kulttuur oovdedmân jieijâs sämmilij kulttuurlij ärbivuovij miäldásávt, ijge uuccâđ maali väldikulttuur toimâmaalijn ijge raččomáin sämiaalmug ohtâlâšvuođâ.	Säʹmmlain õlgg pâʹstted õõutsââʹjest ooccâd kuånstid säʹmmlai vuõiggâdvuõđi da kulttuur õõudâsviikkâm diõtt jiiʹjjes säʹmmlai kulttuurlai äʹrbbvuõđ mieʹldd, ij-ka viǯǯâd maal väʹlddkulttuur tuåimmjem-maalin ij-ka piõʹdǧǧeeʹl sääʹm-meer õhttnažvuõđ.
Sämmiliih láá uáli kievrah.	Säʹmmla liâ samai ravvâz.
Koolgâp killáđ ain-uv olgoštem, munekáádu, vajesaavâ já pilhe.	Jõuddâp ǩiõrddâd pâi võl čårstumuužž, pannjurddi, šeämm-mainnsid da viggtumuužž.
Mii kulttuur láá viggâm rivdâđ já omâstiđ.	Kulttuur meeʹst lij viõǥǥtõllum väʹldded da suâleed meädda.
Tast iä lah luhostum.	Tõʹst jeäʹla onnstam.
Párnáid já nuoráid pilkke já raasism lává eromâš háituliih.	Päärnaid da nuõrid viggtumuš da rasismm liâ jeäʹrben päʹrtteei.
Lii velttidmettum, ete tuommip puohlágán olgoštem já vaje.	Lij vääžnai, što viârtep juõʹǩǩnallšem čårstumuužž da šeäm.
Ep meid pyevti adeliđ olgoštem teikâ raasism vaikuttiđ mii kulttuurân, vuovijd teikâ mii kárvudâtmân.	Jeäʹp še vueiʹt uʹvdded čårstumuužž leʹbe rasiismm vaikkted kulttuuʹre, mij nääʹlid leʹbe teâvõõttmõʹšše.
Ep lah kuittâg immuuneh.	Jeäʹp leäkku kuuitâǥ immuun.
Mutâ mij koolgâp huolâttiđ tast, ete ep vääldi maali väldikulttuur ahevis vuovijn epke pyevti sämikulttuur siisâ ärbivyevi, mii olgoošt teikâ kaađâšt nuubijd.	Leâʹša meeʹst feʹrttai ââʹnned huõl tõʹst, što jeäʹp vääʹld maal väʹlddkulttuur âʹǩǩed nääʹlin jeäʹp-ka puuʹtt čårsteei leʹbe nuuʹbbid kaaʹđõš äʹrbbvuõđ sääʹmkulttuur sizz.
Juvvá Lemet – Klemetti Näkkäläjärvi www.samediggi.fi Ságadoalli – Puheenjohtaja Saamelaiskäräjät Tel: +358505242109 Skierri Peuratie 15 aalmugin siäiluđ ijge koolgâ rähtiđ muuvrâid sierâ sämijuávhui kooskân.	Juvvá Lemet – Klemetti Näkkäläjärvi www.samediggi.fi Ságadoalli – Puheenjohtaja Saamelaiskäräjät Tel: +358505242109 Skierri Peuratie 15 Säʹmmla liâ tuõʹđi occnja. Lääʹddjânnmest nuʹtt-aa 10 000, Ruõššjânnmest mueʹdd dohat, Ruoccjânnmest nuʹtt-aa 20 000 da Taarrâst jo-ba čičmlost čueʹttdohta.
Säämi identiteetân, sämiaalmug ohtâlâšvuotân já meid sämmilij sajattâhân Suomâst lii varâlâš, jis sämmilijd jurdeh aalmugin, kote rijdâl koskânis.	Sääʹm identeeʹtte, sääʹm-meer õhttnažvuõʹtte da še säʹmmlai statuʹsse Lääʹddjânnmest lij vaarlaž, jõs säʹmmlaid ââʹnet kõskkneez tiʹǧǧõõtti meeran.
Maailmist, kost koskâmiärálávt ohtâ kielâ jáámá ohhoost, sämikulttuur já ton siäilum lii maailmvijđosávt njuolgist iimâš.	Maaiʹlmest, koʹst kõskkmeäʹrin õhtt ǩiõll jääʹmm neäʹttlest, sääʹmkulttuur da tõn seillmõš liâ globaalnalla vuõiʹǧǧest säärneeʹl õõmâs.
Munjin sämikielâi já sämikulttuurij siäilum ij lah iimâš.	Muʹnne sääʹmǩiõli da sääʹmkulttuur seillmõš iʹllak õõmâs.
Sämmiliih láá killeel tego laajišsuáhi, kote killáá piegâ, puolâš, kume, tedduu já lii morruumettum.	Säʹmmla liâ siʹtǩǩes mâʹte čeärrsueʹǩǩ, kååʹtt ǩeârdd piõg, puõllâz, pakkvuõđ, tiâddõõzz da lij morddjeǩanai.
Lep miätá historjá kuullâm, ete sämmiliih jäämih suhâjämimân já suddâluveh syemmiláid.	Leäʹp čõõđ histoor kuullâm, što säʹmmla jäʹmme sooǥǥteʹmesvuõʹtte da õhttâʹtte läʹddlaid.
Stuorrâ totkeejuávkku čaalij-uv návt jo 1900-lovo aalgâst.	Šurr tuʹtǩǩeeijoukk ǩeeʹrjti veʹt nääiʹt juʹn1900-looǥǥ aalǥâst.
Lep finnim kuullâđ, ete sämikielâ jáámá, juáigusärbivyehi láppoo já ete sämmiliih suddâluveh syemmilâškulttuurân.	Leäʹp vuäǯǯam kuullâd sääʹmǩiõl jääʹmmem, juõiʹǥi da leeuʹdi äʹrbbvuõđ läʹppjem da säʹmmlai õhttõõttâm lääʹddkulttuuʹre.
Lep finnim kuullâđ kulttuur olgopiäláá peelijn ete ep innig ele sämikulttuur ärbivuovij miäldásávt, puásuituálu lii moivášum moottorkiälhá já muávloo kiävtunväldim tiet ige innig mihheen iärut sämmilijd väldikulttuurist.	Leäʹp vuäǯǯam kuullâd kulttuur ålggbeäʹli õhttsažtuâjjtuâjjlain, što jeäʹp teänab jeääʹl sääʹmkulttuur äʹrbbvuõđi mieʹldd, puäʒʒhåiddmõš lij måʹlljõõvvâm motorǩeâlk da motorpieʹjji väʹlddmest ij-ka säʹmmlaid rääʹtǩ väʹlddkulttuurast teänab ni mii.
Puoh taah náguseh láá puástud.	Täk puk räʹjjtõõzz liâ puääst.
Tagareh tulkkuumeh láá tuše ohtâ vyehi toohâđ heeitugin mii kulttuur.	Nåkam-aa tuʹlǩǩumuužž liâ pâi õhtt kuånst läʹpped kulttuur.
Sämikulttuur iälá já táibá ohtsâškode puáhtám nubâstussáid.	Sääʹmkulttuur jeäll da šeâtt õhttsažkååʹdd puʹhttmid muttõõzzid.
Moottorkiälkká ij lah muttám puásuituálu – poccuid kuáđutteh ain tuoddârist já meecijn.	Motorǩeâlk ij leäkku mõttam puäʒʒhoiddmõõžž – puõccid ǩiõččât pâi võl tuõddrest da mieʹccest.
Táluaassâm já pälkkipargo amal lává muttám kulttuur materiaallii vuáđu, mutâ iävá mii vááimuid ige jurduid.	Põrttjälstumuš da päʹlǩǩtuâjj liâ tuõʹđi mõttam kulttuur aunnsaala vuâđ, leâʹša ij čâđđmeen ij-ka jurddmõõžžeen.
Tuháttij iivij ääigi čoggâšum tiätu luándust, poccuin, kuolijn já eres ellein lii puáhtám mijjân iävtuid cevziđ ohtsâškodálijn moivášmijn.	Dohateeʹjji poodd nårrjam teâtt luõđâst, puõccin, kueʹlin da jeeʹres meäʹccjieʹlljin lij põhttam miʹjjid oudldõõzz seʹlvvned õhttsažkååddlain måʹlljumuužžin.
Sämikulttuur já sämmiliih láá táibám já ovdánâm.	Sääʹmkulttuur da säʹmmla liâ šiõttlõõvvâm da mõõnnâm ooudâs.
Eres molsoiähtu mist ij lah lamaš.	Jeeʹres vaajtõsmääin meeʹst jeäʹla leämmaž.
Mutâ ep lah luoppâm jieijâs kulttuurist, ärbivuovijn, kielâst epke identiteetist.	Leâʹša jeäʹp leäkku čåuddõõttâm mij kulttuur pirr, äʹrbbvuõđâst, ǩiõlâst jeäʹp-ka identeeʹttest.
Mii kulttuur iä pyevti toohâđ heeitugin iäge uccááttiđ ton keežild, ete aassâp tááluin teikâ vyeijip autoin.	Kulttuur ij vueiʹt läʹpped ij-ka vännšed tõn diõtt, što jälstep põõrtin leʹbe vuejjap aautin.
Ärbivuáválâš tiätu já tááiđuh láá ain puoh tehálumos uási ärbivuáválijd sämmilijd iäláttâsâid já kietâtuojijd.	Äʹrbbvuõđlâž teâtt da silttumuš liâ pâi võl tääʹrǩmõš vueʹss äʹrbbvuõđla sääʹm jieʹllemvueʹjj da ǩiõtt-tuâi.
Toh láá tehálub tááiđuh já jiešvyevih ko kiälháh já moottoreh.	Tõk liâ ǩeâlki da moottri tääʹrǩab silttumuužž da jiiʹjjesnallšemvuõđ.
Mij koolgâp leđe čiävlááh, ete puoh teknologia mield ep lah kuittâg luoppâm mii jiešnálásii kulttuurist.	Meeʹst feʹrttai leeʹd ilbbâd, što jiânnja teknologia mieʹldd jeäʹp leäkku ni võl čåuddõõttâm jiijjânnalšeeʹm kulttuur pirr.
Sämmilâš juáigusärbivyehi lii maccâm kievrâbin ko ovdil.	Saaʹmi juõiʹkk-da leuʹddäʹrbbvuõtt lij puättam mååusat võl friiskben.
Juáigusärbivyehi iälá nuuvt ärbivuáválii juáigusmusiikist ko meid uđđâáigásii populáármusiikist.	Juõiʹkk äʹrbbvuõtt jeäll nuʹtt äʹrbbvuõđla juõiʹkkmusiikkist ko še modernist populaarmusiikkist.
Sämmilâš taaiđâ iälá eellimvuáimálii paajees.	Sääʹm čeäʹppõs jeäll lieʹđđâmpââʹjes.
Sämmiliih taaidâreh láá puáhtám sämikulttuur ärbivuovijd já ohtsâškodálâšvuođâ uássin uđđâ moodeern taiđuu, mii ij ele tuše galleriain, peic argâpeeivist, interneetist já sosiaallii mediast-uv.	Sääʹm čeäppneeʹǩǩ liâ põhttam sääʹmkulttuur äʹrbbvuõđid da õhttsažkååddlažvuõđ bieʹǩǩen ođđ modeern čeäʹppõõzz, kååʹtt ij jeäll pâi galleriain, pâi še arggpeeiʹvest, interneeʹttest da sosiaala mediain.
Taiđust lii jieijâs rijjâvuotâ já miätá historjá taaiđâ lii lamaš vyehi pyehtiđ miärádâstahhei oovdân ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já kulttuur ärbivuovijd.	Čeäʹppõõzzin lij frijjvuõtt da čõõđ histoor čeäʹppõs lij leämmaž kuånst puʹhtted õhttsažkååʹdd pannääʹššid da kulttuur äʹrbbvuõđid ouʹdde mieʹrreejaid.
Taiđuin puáhtá mutteđ maailm.	Čeäʹppõõzzin vuäitt muʹtted maaiʹlm.
Mii nuorâ taaidâreh, kiäh rähtih ohtsâškodálii já siärvuslii taiđuu moodeern teknologia vievâst, jyehih tiäđu sämmilijn aaibâs uđđâ vuovijn já pasteh raččođ väldikulttuur lääččim stereotypiaid sämmilijn.	Nuõr čeäppneeʹǩǩ, kook tueʹjjee õhttsažkååddla da õhttsažkåddlažvuõđlaid čeäʹppõõzzid modeern teknologia vieʹǩǩin, liâvvte teâđid säʹmmlain aivv ođđnalla da pâʹstte puʹrǩǩeed väʹlddkulttuur raajjâm stereotypioid säʹmmlain.
Säämi ohtsâškodde lii šoddâm eenâb maangâpiälásâžžân.	Sääʹmõhttsažkåʹdd lij määŋgpeällsan šõddâm.
Mist láá čepis, kielâtáiđuliih já škuávlejum säminuorah pirrâ maailm já tääbbin sämikuávlust.	Meeʹst liâ siltteei, ǩiõllmainsteei da škoouʹlʼjum sääʹmnuõr maaiʹlmest da tääiʹben dommvuuʹdest.
Sämmiliih láá škuávlejum totken, máttáátteijen, merideijen já hovdân.	Sääʹm liâ škoouʹlʼjam jiiʹjjes tuʹtǩǩeejen, uʹčteeʹlen, mieʹrreejen da jååđteejen.
Maaŋgah säminuorah mäccih päikkikuávlun škovlim maŋa já ovtâstiteh tom, maid láá oppâm, ärbivuáválijd sämi-iäláttâssáid, pyevtitteh uđđâ tiäđu sämisiärvádâhân, uđđâ kulttuursiskáldâs tutkâmpuátusijd, škuávlejeh uđđâ sämisuhâpuolvâ já lääččih sämikulttuurân jotkuuvâšvuođâ.	Määŋg sääʹmnuõr puäʹtte dommvoudda škoouʹlʼjumuužž mâŋŋa da õhttee mättjum äʹrbbvuõđla sääʹmjieʹllemvueʹjjid, tueʹjjee ođđ teâđ sääʹmõhttsažkådda, ođđ kulttuursiiʹsǩid tuʹtǩǩeempuʹhttõõzzid, škoouʹlje ođđ sääʹmpuõlvvõõǥǥ da räjja sääʹmkulttuuʹre juäʹtǩǩemvuõđ.
Lam tast hirmâd čiävláá.	Leäm täʹst čuuʹt ilbbâd.
Stuorrâ uási sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln.	Šurr vueʹss säʹmmlain jäälast dommvuuʹd åålǥpeäʹln.
Páiháliih sämiseervih láá šoddâm kaavpugsämisiärváduvâi kuáhtámsaijeen já vyehhin torjuđ sämikulttuur já kielâ siäilum kaavpugist.	Pääikla sääʹmohttõõzz liâ šõddâm lâʹnnsääʹmõhttsažkooʹddi vueiʹnnlõõttâmpäiʹǩǩen da kuånsten tuäʹrrjeed sääʹmkulttuur da ǩiõl seillmõõžž lâʹnnåårrmõõžžin.
Toh taheh mávsulii pargo ubâ sämiaalmug puátteevuođâ turvim várás.	Tõk tueʹjjee ärvvsa tuâi sääʹm-meer pueʹttiääiʹj staannmõʹšše.
Sämikuávlust tuáimee sämiseervijn lii tergâdis rooli säämi ohtsâškoddeest.	Säʹmmlai dommvuuʹdest tuåimmjeejin sääʹmõhttõõzzin lij tääʹrǩes rooʹll sääʹm õhttsažkååʹddest.
Jis ij ličij Sámi Duodjiseervi mávsulâš toimâ, säämi tyeje sajattâh ličij ovdiist uhkevuálásub já tyejiärbivuovijn ávhástâllâm ličij eenâb ko maid tääl.	Sámi Duodji- organisaatiotaa ärvvsa tuâi sääʹm status leʹčči jeänab vaarvuâlab da ǩiõtttuâiäʹrbbvuõđ šiõǥǥânâânnmõš leʹčči ânnʼjõõžž šõõrab.
Tääbbin Anarist Anarâškielâ servi já Saami Nuett lává ráhtám mávsulii pargo ucebij sämikielâi iäláskitmân, máttátmân já oovdedmân.	Tääiʹben Aanrest aanarsääʹm ǩiõl õhttõs da Saaʹmi Nueʹtt liâ tueʹjjääm ärvvsa tuâi uuccbi sääʹmǩiõli jälltem diõtt, mätteem diõtt da ooudâs viikkâm diõtt.
Sämmiliih tarbâšeh noonâ servikiedi já serviaktiiveh ánsášeh stuorrâ kijttosijd sii porgâm pargoost.	Säʹmmla taarbše ravvâz organisaatioǩeeʹdd da organisaatioaktiiv vuäǯǯa šuur späʹssbõõšš tuejjeemest tuâjast.
Sämikulttuur já sämikielah iä siäilu, jis kielâ ij sarnuu teikâ sämiaalmug ärbivyevih já täävih iä paijeentolluu.	Sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõl jiâ seeil, jõs ǩiõl jeät mainstukku leʹbe sääʹm-meer äʹrbbvuõđid da nääʹlid jeät ââʹnet oummi kõõsk.
Jyehi sämmiliist lii stuorrâ ovdâsvástádâs tast, ete siäilu-uv sämikulttuur.	Juõʹǩǩkast säʹmmlast lij šurr vasttõs tõʹst, seill-a sääʹmkulttuur.
Staatah kalgeh lääččiđ iävtuid toos, ete sämikulttuur puáhtá siäiluđ, mutâ jyehi sämmilâš taha loopâst jieš valjim tast, ete siäilu-uv sämikulttuur já magarin tot siäilu puátteevuođâst.	Valdiain õlgg raajjâd vueiʹttemvuõtt tõõzz, što sääʹmkulttuur vuäitt seillad, leâʹša juõʹǩǩkaž säʹmmlaž tuejjad looppâst jiõčč vaʹlljumuužž tõʹst, seill-a sääʹmkulttur da muʹvddemnallšem-a veʹt tõt seill pueʹttiääiʹjest.
Jyehi sämmilâš vanhim, kote máttát ärbivuovijd já ärbivuáválijd iäláttâsâid párnáidis, meerrid sárnuđ sämikielâ párnásis, piejâ párnáás kielâpiervâlân teikâ máttááttâl lappum sämikielâ, taha kulttuurtavo já lii jieijâs uásild turviimin sämikielâ já – aalmug puátteevuođâ.	Juõʹǩǩkaž sääʹm puäʹres, kååʹtt määttˈtad äʹrbbvuõđid da äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid päärneez, älgg mainsted säämas pärnses, peeʹjj päärnes ǩiõlpeässa leʹbe mättˈtaat läʹppjam sääʹmǩiõl, tuejjad kulttuurtuei da lij jiiʹjjesnalla staanemen sääʹmǩiõl da meer pueʹttiääiʹj.
Kijttoseh tijjân, sämmiliih vaanhimeh, ááhuh já äijiheh já madârvanhimeh tii kuáđđám äärbist !	Späʹsseb tiʹjjid, sääʹm puärraz, ääkk da ääʹjj da maaddârääʹjj da maaddârääkk miʹjjid kuõđđum preddnast !
Sämikielâ já kulttuur iävá siäilu, jis iä lah sämmiliih máttáátteijeeh já peivitipšopargoviehâ.	Sääʹmǩiõll da kulttuur jiâ seeil sääʹm uʹčteeʹlitaa da peiʹvvhåiddpersonkååʹddtaa.
Kielâpiervâleh, sämikielâlâš peivitipšo já sämikielâlâš vuáđumáttááttâs láá čovduuh sämiaalmug puátteevuotân.	Ǩiõllpieʹzz, sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhåidd da sääʹmǩiõllsaž vuâđđmättˈtumuš liâ lokkčååud sääʹm-meer pueʹttiäigga.
Puoh sämmiliih, kiäh láá riemmâm máttáátteijen já peivitipšopargen lääččih sämikulttuur jotkuuvâšvuođâ.	Puk säʹmmla, kook liâ vuâlggam uʹčteeʹlen da peiʹvvhåiddtuâjjlan, räjja sääʹmkulttuuʹre juäʹtǩǩemvuõđ.
Jis ij ličij tii mávsulâš pargo, sämikielâ puátteevuotâ ličij čappâdub ko tääl.	Tij-taa samai ärvvsa tuâi pirr tuejjeei, sääʹmǩiõl pueʹttiäiʹǧǧ leʹčči ânnʼjõõžž hueʹnab.
Halijdâm-uv kijtteđ tii, pyereh máttáátteijeeh já šoddâdeijeeh, tii porgâm mávsulii pargoost.	Haaʹlääm veʹt späʹssbõõššâd, šiõǥǥ uʹčteeʹl da puärraz, tueʹjjeemest ärvvsast tuâjast.
Sämmilii ohtsâškode tuuvdâriggeeh, kiäh sirdeh ärbivuovijdis suhâpuolvâst nuubán, annojeh.	Sääʹmõhttsažkååʹdd tuärjjeemuur, kook seʹrdde äʹrbbvuõđ puõlvvõõǥǥâst nuʹbbe, taarbšet.
Ärbivuáváliih iäláttâsah já kietâtyejeh láá kenski stuárráb vaarâst lappuđ teikâ muttuđ aldapuátteevuođâst.	Äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj da ǩiõtt-tuâi liâ možât šõõrab vaarest läʹppjed leʹbe mottjed âʹlddpueʹttiääiʹjest.
Šoŋŋâdâhnubástus, ruukihaavah, ekonomiavuáhádâh, byrokratia já lahâasâttem vááijuvvuođah sättih leđe liijkás maaŋgâ säminuorân liijkás ennuv já sij pasteh valjiđ mottoom eres ko suuvâ ärbivuáválii iäláttâs.	Äimm-muttâz, kuåivâshaʹŋǩǩõõzz, täällsysttem, byrokratia da lääʹjjšeâttmõõžži vääʹn vueiʹtte leeʹd čuuʹt mäŋggsa sääʹmnuõʹrre leeiǥas da sij jõudda vaʹlljed jeeʹres ǥu sooǥǥ äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj.
Mutâ oovtâst pyehtip cevziđ tain aštuin.	Leâʹša õõutsââʹjest vueiʹttep seʹlvvned täin vaarin.
Kalga mušteđ, ete maŋgâ nuorâ ain haalijd hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis puoh aštuin peerusthánnáá.	ʼlgg muʹštted, što määŋgas nuõrr võl haaʹlad spraavdõõttâd äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid pukin vaarin persteeǩani.
Ärbivuáváliih iäláttâsah láá mii tuuvdâjyelgih ij tuše tai pyehtim ekonomâlii puáttus, purrâmuš teikâ tiiŋgâi tiet.	Äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj liâ tuärjjeemjueʹlj ij pâi tõi puʹhttem ekonoomila pohttmõõžž, porrmõõžž leʹbe tävvri diõtt.
Toh láá uási mii kulttuurlii sämmilii ärbivyevi, mon kihheen ij pyevti väldiđ mist meddâl.	Tõk liâ bieʹǩǩ kulttuurla sääʹm preddan, koon ij ni ǩii vueiʹt väʹldded meeʹst meädda.
Mii iäláttâsah láá ovdánâm oovtâst luánduin já elleiguin já taibâm teehin arktâlijd tiilijd, toh lääččih iävtuid riges sämikielân, tuárjuh sämmilii siärvádâhvuáháduv siäilum já láá sämmilii eellimvyevi uási.	Jieʹllemvueʹjj liâ šõddâm õõutsââʹjest luâđ da meäʹccjieʹlljivuiʹm da šiõttlõõvvâm tiiʹǩ aarktla åårrmõõžžid, räjja õudldõõzzid reeʹǧǧes sääʹmǩiõʹlle, tuäʹrjjee sääʹm õhttõsorganisaatio seillmõõžž da liâ bieʹǩǩ sääʹm jieʹllemnääʹll.
Aalmugpeeivi kalga mušteđ meid ránnjáeennâm sämmilijd já algâaalmugijd pirrâ maailm.	Meersažpeiʹvven õlgg muʹštted še ââldasjieʹllimäädd säʹmmlaid da alggmeerid jeeʹres åʹrnn maaiʹlmest.
Ep pyevti vájáldittiđ Ruošâ sämmilijd, kiäh kalgeh kámppádâllâđ jieijâs kielâ, kulttuur já eellimvyevi peeleest staatâ torjuuttáá.	Jeäʹt vueiʹt veâlǥtââʹtted Ruõššjânnmest säʹmmlaid, kook jõuʹdde čoouǥõõttâd jiiʹjjes ǩiõl, kulttuur da jieʹllemååʹbleǩ peäʹlest vaʹldia tuärjjeemtaa.
Ep pyevti meid vájáldittiđ Ruošâ sämmilijd, kiäh irâtteh hoittáđ poccuidis ruukij teddust.	Jeäʹp vueiʹt še veâldââʹtted Ruõccjânnam säʹmmlaid, kook ǩiččlâʹtte håiddad puõcceez kuåivvâz teäddõõzzâst.
Mii hyelhih já usteveh Taažâst sättih juovdâđ lopâttiđ puásuituálu já luoppâđ sii eellimvyevist, jis Taažâ staatâ pággunjuovvâmmiärádâsah olášuveh.	Ruåđ da naʹzvaan Taarrâst vueiʹtte jõuddad looppted puäʒʒhååid da čåuddõõttâd jieʹllemnääʹlest, jõs pâi Taar vaʹldia päkk-kåʹddemčiõʹlǧǧtõõzz teâuddje.
Algâaalmugeh pirrâ maailm kärttih kámppádâllâđ siämmái čuolmâiguin já hástusijguin ko mij-uv.	Alggmeer juõʹǩǩ åʹrnn maaiʹlmest jõuʹdde čåuddõõttâd seämma probleemi da vaʹǯǯtõõzzin aivv mäʹhtt mij še.
Algâaalmugeh láá mii viiljah já uábih iäge puoh aalmugeh paste ubâ anneeđ aalmugpeeivi.	Alggmeer liâ viʹlljam da vuäbbam jiâ-ka puk meer vueiʹt ni ââʹnned meersažpeeiʹv.
Pyehtip leđe iloliih tast, mii mist lii já lii pyeri mušteđ ubâ algâaalmugsiärváduv já mii ohtsii äärbi.	Leäkkap rämmsai tõʹst, mii meeʹst lij da muʹštted pukid alggmeerõhttsažkååʹdd da õhttsa preddan.
Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh.	Ärvvsa säʹmmla, šiõǥǥ naʹzvaan.
Sämiaalmug puátteevuotâ ij lah epivises nuuvt kuhháá, ko siäiluttep mii kulttuur áárvuid, ärbivuovijd já mii siärvuslâšvuođâ.	Sääʹm-meer pueʹttiäiʹǧǧ ij leäkku pannaainâs nuʹtt kuuʹǩǩ, ko seeiltep kulttuur äärvid, äʹrbbvuõđid da õhttsažkååʹdd.
Mii puátteevuotâ lii čuovvâd.	Pueʹttiäiʹǧǧ lij čuõʹvves.
Sämmilâš identiteet lii kievrâ.	Sääʹm identteett lij raavâs.
Mij tiettip, ete kiäh mij lep, kost mij puáttip já kuus mij lep monâmin.	Mij tieʹttep, ǩeäk mij leäʹp, koʹst pueʹttep da koozz leäʹp mõõnnmen.
Gloobaal ääigi ko maailmist láá stuorrâ aalmugvajâldâsah, te kulttuurlâš jotkuuvâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ alnees já jieijâs ruottâsijn lii stuorrâ rigesvuotâ.	Globaal ääiʹjpoodd ko maaiʹlmest liâ šuur aalmijååʹttmõõžž, na tõndiõtt kulttuurlaž juäʹtǩǩemvuõtt da tieʹttemvuõtt jiʹjstes da jiijjân šâddvuõđin lij šurr reeʹǧǧesvuõtt.
Maailmpolitiik já šoŋŋâdâhnubástus tiet mii tiäđuh luándust, šoŋŋâduvvâst já mii ärbivuáváliih iäláttâsah sättih pajaniđ stuorrâ áárvun já táárbun nuuvt tutkâmuššáid ko ubâ ohtsâškoodán-uv.	Maaiʹlmpolitiik da äimm-muttâz diõtt tiettumuššân luâđast, äimmõõzzâst da äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj vueiʹtte käggõõttâd šurre ärvve da taʹrbbe nuʹtt tuʹtǩǩumuužžid ko pukveeʹzz õhttsažkådda.
Puoh tehálumos lii jieijâs kulttuur, kielâ, ärbivuovij já áárvui siäiluttem, paijeentoollâm já sirdem puáttee suhâpuolváid.	Pukin räʹtǩǩeei lij jiiʹjjes kulttuur, ǩiõl, äʹrbbvuõđ da äärvi seeiltumuš, âânnmõš da seʹrddmõš puõʹtti puõlvvõõǥǥid.
Ärbivyevih, kietâtyejeh, áárvuh, iäláttâsah tego puásuituálu já juáigus sehe ton puoh sierâ variaatioh jieškote-uv sämikielâst, tuálih paijeen ohtâvuođâ moonnâm suhâpuolváid já lääččih ohtâvuodâ puáttee suhâpuolváid.	Äʹrbbvuõđ, ǩiõtt-tuei, äärv, jieʹllemvueʹjj ouddm. puäʒʒhåidd da juõiʹkk, leuʹdd tõn puki variaatioinees jeeʹres sääʹmǩiõlin âʹnne pâʹjjen õhttvuõđ mõõnni puõlvvõõǥǥid da põʹhtte õhttvuõđ puõʹtti puõlvvõõǥǥid.
Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh, pyeri aalmugpeivi vala ohtii !	Ärvvsa säʹmmla, šiõǥǥ naʹzvaan, siõǥǥ meersažpeeiʹv võl õʹhttešt !