duogas_ja_vuoitit-taustaa_ja_voittajat_uusi.pdf.xml

TUÂǤǤA DA ÄIGGSAB VUʼIŠTTI:	DUOGÁŠ JA OVDALAŠ VUOITIT:
SääŠmǩiõlin LaŠsǩǩeet, što sääŠmǩiõlin lie nuŠtt 20 000 – 30 000 mainsteei.	Sámegielaid birra Lea rehkenastojuvvon ahte sullii 20 000 - 30 000 olbmo sámástit.
Gollegiella lij vuâđđuum sääŠmǩiõl õõudâsviikkâm- da jälltemtuåimi älšmâŠttem diõtt.	Gollegiella lea ásahuvvon dan dihte ahte movttiidahttit sámi gielaid ovddidan- ja ealáskahttinbargguid.
Šuurmõs sääŠmǩiõlin lij tâŠvvsääŠm, koon mainstet Taarrâst, Ruõccâst da LääŠddjânnmest.	Stuorimus sámegiella lea davvisámegiella mii ságastuvvo Norggas, Ruoŧas ja Suomas.
Ruõccâst da Taarrâst mainstet še saujjsääŠmǩiõl, luulajasääŠmǩiõl, uumajasääŠmǩiõl da piitimensääŠmǩiõl.	Ruoŧas ja Norggas ságastuvvo maiddái lullisámegiella, julevsámegiella, ubmisámegiella ja bihtánsámegiella.
LääŠddjânnmest mainstet tâŠvvsääŠmǩiõl lââŠssen aanarsääŠmǩiõl da nuõrttsääŠmǩiõl.	Suomas gávdno earret davvisámi maiddái anárašgiella ja nuortalašgiella.
Ruõššâst jäänaš vuäŠss sääŠmǩiõl mainsteeŠjin maainast ǩiŠlddsääŠmǩiõl ja eža ooccanj maainstet nuõrttsääŠmǩiõl, äŠǩǩelsääŠmǩiõl da tââŠrjǩiõl.	Ruoššas leat eanas ságasteaddjit gielddasámegielagat ja hui unnán olbmot ságastit nuortalašgiela, áhkkilsámegiela ja darjjesámegiela.
Puk sääŠmǩiõl lie vaarvuâlaž ǩiõl.	Buot sámegielat leat uhkiduvvon gielat.
Äiggsab ǩiõllciist vuõiŠtti:	Ovdalaš bálkkašumi vuoitit:
Divvun da Giellatekno Tromsa universiteeŠttest diAleksandra Andrejevna Antonova da Nina Jeliseevna Afanasjeva vuåǯǯu eeŠjj jagi 2014 ǩiõllciist.	Divvun ja Giellatekno Romssa Universitehtas ja Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina Jeliseevna Afanasjeva ožžo jagi 2012 giellabálkkašumi.
Antonova da Afanasjeva vuåǯǯu ciist, ko suäna lie tuâjjääm kuuŠǩǩ ääiŠj ǩiŠlddsääŠm äärvouddmõõžž kaggmõõžž ǩeeŠrjid ǩeeŠrjteeŠl di jåårǥjâtteeŠl säämas da sääŠmǩiõlâst. Tõn lââŠssen suäna lie tuejjääm tuâi ortografiakõõččmõõžži kõõskâst.	Antonova ja Afanasjeva oaččuiga bálkkašumi go leaba guhká bargan bajideame gielddasámegiela árvvu go soai leaba čállán girjjiid, jorgalan sámegillii ja sámegielas, dasa lassin leaba ortográfalaš gažaldagaiguin bargan.
Divvun da Giellatekno vuâǯǯai ciist ođđäiggsaž teknologia äuŠǩǩumuužžâst nuŠtt, što tõt lij ouddam vuäittmõõžž sääŠmǩiõllsaž õõŠnnjid neeŠttest taŠrjjeemnallšem åårrai vuõiŠǥǥestǩeŠrjjtõs-	Divvun ja Giellatekno oaččui bálkkašumi, go lea geavahišgoahtán ođđaáigásaš teknologiija vai sámi geavaheddjiide leat geavahanláhkái neahtas sihke riektečállin- ja divvunprográmmat, bagadusat ja sátnegirjjit.
KueŠhtt sääŠmneezzan, Máret Sárá Karasjooǥǥâst di Lajla Mattson Magga Koutoǩeäinast juõŠǩǩe eeŠjj 2010 ǩiõllciist.	Guokte sámi nissona, Máret Sárá, Kárášjogas ja Lajla Mattson Magga, Guovdageainnus juogadeigga jagi 2010 giellabálkkašumi.
Sárá lij viikkâm ooudâs sääŠmǩiõl uŠčteeŠlen, journalisttân da ǩeŠrjjneŠǩǩen.	Sárá lea ovddidan davvisámegiela oahpaheaddjin, journalistan ja girječállin.
Son lij ǩeeŠrjtam mättʼtemǩeeŠrjid di noorrâm mj. siõrid da sääŠnnväjjsid ǩeŠrjjen.	Son lea čállán oahppogirjjiid ja čohkken sihke stohkosiid ja sátnevádjasiid girjin.
Mattson Magga lij tuâjees pääiŠǩ ruõkkâm, mättŠtam da viikkâm ooudâs saujjsääŠmǩiõl.	Mattson Magga lea barggustis bokte gáhtten, oahpahan ja ovddidan lullisámegiela.
Son lij ǩeeŠrjtam saujjsääŠm sääŠnnǩeeŠrjid, mooččâdǩeŠrjjlažvuõđ- da ämmatǩeŠrjjlažvuõđ di tõn lââŠssen tuejjääm jåårǥlâŠttemtuâjaid da noorrâm ǩiõllteeŠstid.	Son lea čállán lullisámi sátnegirjjiid, čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid ja lea dasa lassin jorgaladdan ja čohkken gielladeavsttaid.
Sámi Siida Uccjooǥǥâst LääŠddjânnmest da Henrik Barruk Straejmiest Ruõccâst juõŠǩǩe eeŠjj 2008 ǩiõllciist.	Sámi Siida Ohcejogas Suomas ja Henrik Barruk Straejmies Ruoŧas juogadeigga jagi 2008 bálkkašupmi.
Sámi Siida – õhttõs vuâǯǯai ciist sääŠmǩiõl staattuuzz ravveem diõtt tuejjuum tuâjast Uccjooǥǥ kååŠddest.	Sámi Siida oaččui bálkkašumi danin go sii leat 1970-logu rájis bargan sámegiela sajádaga nannemiin Ohcejoga gielddas.
Henrik Barruk lij kuuŠǩǩ dokumenttjam da jälltam uumajasääŠmǩiõl.	Henrik Barruk lea guhká bargan upmisámegiela dokumenteremiin ja ealáskahttimiin.
Vuõssmõs ǩeeŠrjtõõzz, koid čõõđteš säämas 1600-lååǥǥast, leäi ǩeeŠrjtum uumajasääŠmǩiõlin, jm. ABC-ǩeŠrjj.	Vuosttaš čállagat mat prentejuvvojedje 1600-logus ledje čállojuvvon upmisámegillii, earret eará okta ABC-girji.
Harald Gaski da Jouni Moshnikoff vuåǯǯu eeŠjj 2006 ǩiõllciist.	Harald Gaski ja Jouni Moshnikoff oaččuiga 2006 giellabálkkašumi.
Jouni Moshnikoff (1940-2012) suu slävvõttŠeš kuŠǩes da stälbbai tuâjast nuõrttsääŠmǩiõll diõtt.	Jouni Moshnikoff (1940-2012) gudnejahttojuvvui go lea nu guhká ja garrasit bargan nuortasámegiela ovddidemiin.
Harald Gaski lij tuejjääm miârkkšõõvvâmnallšem kookkaskuõŠddi ooudâsviikkâmtuâi ǩiõl diõtt. Son lij leämmaž tuŠtǩǩeemtuåimmjumuužžineez miârkkšõõvvi tuejjeei sääŠmǩiõllsaž mooččâdǩeŠrjjlažvuõđ äärvouddmõõžž kaggmõõžžâst.	Harald Gaski lea dahkan viiddes giellaovddidanbarggu ja lea iežas dutkama bokte leamaš veahkkin loktet stáhtusa sámegielat girjjálašvuođas.
Ella Holm Bulla ja Anarâkielâ servi (aanarsääŠmǩiõl õhttõs) vuâǯǯai emansa vuâđđuum tâŠvvjânnmlaž sääŠmǩiõl Gollegiella-ciist eeŠjjest 2004.	Ella Holm Bull ja Anarâškielâ servi (anárašgiela searvi) ožžo easka ásahuvvon davviriikkalaš sámegiela Gollegiella-giellabálkkašumi jagi 2004.
Ella Holm Bull (1929-2006) tuejjii obb jieŠllempoodd mieŠldd tuâjaid saujjsääŠmǩiõl ooudâsviikkmõŠššen.	Ella Holm Bull (1929-2006) ražai eallinagi lullisámegiela ovddidemiin.
Suu täävtõssân leäi lââŠzzted njaaŠlmilaž da še ǩeŠrjjlaž saujjsääŠm âânnmõõžž.	Su ulbmil lei loktet giela geavaheami sihke njálmmálaš ja čálálaš giellan.
Anarâkielâ servi lij tõn rääŠjest ko õhttõs leäi vuâđđuum eeŠjjest 1986 tuejjääm jõnn tuâi aanarsääŠm ooudâsviikkmõŠšše.	Anarâškielâ servi lea dan rájis go searvi ásahuvvui Anáris jagis 1986 garrasit bargan anárašgiela ealáskahttimiin.