duogas_ja_vuoitit-taustaa_ja_voittajat_uusi.pdf.xml

TUÂǤǤA DA ÄIGGSAB VUʼIŠTTI:	TUÁVVÁŠ JÁ OVDIIST VYEITTEEH:
SääŠmǩiõlin LaŠsǩǩeet, što sääŠmǩiõlin lie nuŠtt 20 000 – 30 000 mainsteei.	Sämikielâin Rekinisteh, ete sämikielâin láá suulân 20 000 – 30 000 sárnod.
Gollegiella lij vuâđđuum sääŠmǩiõl õõudâsviikkâm- da jälltemtuåimi älšmâŠttem diõtt.	Kollekielâ lii vuáđudum sämikielâ ovdedem- já iäláskittemtooimâi movtijdittem tiet.
Šuurmõs sääŠmǩiõlin lij tâŠvvsääŠm, koon mainstet Taarrâst, Ruõccâst da LääŠddjânnmest.	Stuárráámus sämikielâin lii tavesämikielâ, mon sárnuh Taažâst, Ruotâst já Suomâst.
Ruõccâst da Taarrâst mainstet še saujjsääŠmǩiõl, luulajasääŠmǩiõl, uumajasääŠmǩiõl da piitimensääŠmǩiõl.	Ruotâst já Taažâst sárnuh meid maadâsämikielâ, juulevsämikielâ, umesämikielâ já pittáámsämikielâ.
LääŠddjânnmest mainstet tâŠvvsääŠmǩiõl lââŠssen aanarsääŠmǩiõl da nuõrttsääŠmǩiõl.	Suomâst sárnuh tavesämikielâ lasseen anarâškielâ já nuorttâlâškielâ.
Ruõššâst jäänaš vuäŠss sääŠmǩiõl mainsteeŠjin maainast ǩiŠlddsääŠmǩiõl ja eža ooccanj maainstet nuõrttsääŠmǩiõl, äŠǩǩelsääŠmǩiõl da tââŠrjǩiõl.	Ruošâst stuárráámus uási sämikielâ sárnoin sárnu kieldâsämikielâ já viehâ häärvih nuorttâlâškielâ, äkkil- já tarjesämikielâ.
Puk sääŠmǩiõl lie vaarvuâlaž ǩiõl.	Puoh sämikielah láá uhkevuálásiih.
Äiggsab ǩiõllciist vuõiŠtti:	Ovdiist kielâpalhâšume vyeitteeh:
Divvun da Giellatekno Tromsa universiteeŠttest diAleksandra Andrejevna Antonova da Nina Jeliseevna Afanasjeva vuåǯǯu eeŠjj jagi 2014 ǩiõllciist.	Divvun já Giellatekno Tromsa ollâopâttuvvâst sehe Aleksandra Andrejevna Antonova já Nina Jeliseevna Afanasjeva ožžuu ive 2014 kielâpalhâšume.
Antonova da Afanasjeva vuåǯǯu ciist, ko suäna lie tuâjjääm kuuŠǩǩ ääiŠj ǩiŠlddsääŠm äärvouddmõõžž kaggmõõžž ǩeeŠrjid ǩeeŠrjteeŠl di jåårǥjâtteeŠl säämas da sääŠmǩiõlâst.	Antonova já Afanasjeva uážžoin palhâšume, ko láin kuhháá porgâm kieldâsämikielâ árvuštem paajeedmân čälimáin kiirjijd sehe jurgâlmáin sämikielân já sämikielâst.
Tõn lââŠssen suäna lie tuejjääm tuâi ortografiakõõččmõõžži kõõskâst.	Ton lasseen suái lává porgâm ortografian kyeskee koččâmušâiguin.
Divvun da Giellatekno vuâǯǯai ciist ođđäiggsaž teknologia äuŠǩǩumuužžâst nuŠtt, što tõt lij ouddam vuäittmõõžž sääŠmǩiõllsaž õõŠnnjid neeŠttest taŠrjjeemnallšem åårrai vuõiŠǥǥestǩeŠrjjtõs-	Divvun já Giellatekno uážžoin palhâšume uđđâáigásâš teknologia ävkkin anemist tienuuvt, ete tot lii toohâm máhđulâžžân sämikielâlijd kevtteid riävtuičäällim- teikâ njuolgâluuhâmohjelmid sehe sänikiirjijd, moh láá neetist finnimnáál.
KueŠhtt sääŠmneezzan, Máret Sárá Karasjooǥǥâst di Lajla Mattson Magga Koutoǩeäinast juõŠǩǩe eeŠjj 2010 ǩiõllciist.	Kyehti säminissoon, Máret Sárá Kárášjuuvâst sehe Lajla Mattson Magga Kuovdâkiäinust juohijn ive 2010 kielâpalhâšume.
Sárá lij viikkâm ooudâs sääŠmǩiõl uŠčteeŠlen, journalisttân da ǩeŠrjjneŠǩǩen.	Sárá lii ovdedâm sämikielâ máttáátteijen, journalistin já čällen.
Son lij ǩeeŠrjtam mättʼtemǩeeŠrjid di noorrâm mj.	Sun lii čáállám oppâkiirjijd sehe nuurrâm el.
siõrid da sääŠnnväjjsid ǩeŠrjjen.	sierâid já sänivaaijâsijd kirjen.
Mattson Magga lij tuâjees pääiŠǩ ruõkkâm, mättŠtam da viikkâm ooudâs saujjsääŠmǩiõl.	Mattson Magga lii pargoidis peht tipšom, máttááttâm já ovdedâm maadâsämikielâ.
Son lij ǩeeŠrjtam saujjsääŠm sääŠnnǩeeŠrjid, mooččâdǩeŠrjjlažvuõđ- da ämmatǩeŠrjjlažvuõđ di tõn lââŠssen tuejjääm jåårǥlâŠttemtuâjaid da noorrâm ǩiõllteeŠstid.	Sun lii čáállám maadâsämikielâ sänikiirjijd, čaabâ- já áámmátkirjálâšvuođâ sehe ton lasseen ráhtám jurgâlempargoid já čokkim kielâiskosijd.
Sámi Siida Uccjooǥǥâst LääŠddjânnmest da Henrik Barruk Straejmiest Ruõccâst juõŠǩǩe eeŠjj 2008 ǩiõllciist.	Sámi Siida Ucjuuvâst Suomâst já Henrik Barruk Straejmiest Ruotâst juohijn ive 2008 kielâpalhâšume.
Sámi Siida – õhttõs vuâǯǯai ciist sääŠmǩiõl staattuuzz ravveem diõtt tuejjuum tuâjast Uccjooǥǥ kååŠddest.	Sámi Siida – servi uážui palhâšume sämikielâ sajattuv naanoodmân porgum pargoost Ucjuv kieldâst.
Henrik Barruk lij kuuŠǩǩ dokumenttjam da jälltam uumajasääŠmǩiõl.	Henrik Barruk lii kuhháá dokumentistâm já iäláskittâm umesämikielâ.
Vuõssmõs ǩeeŠrjtõõzz, koid čõõđteš säämas 1600-lååǥǥast, leäi ǩeeŠrjtum uumajasääŠmǩiõlin, jm.	Vuossâmuid čälimijd, maid almostittii sämikielân 1600-lovvoost, lijjii čáállám umesämikielân, el.
ABC-ǩeŠrjj.	ABC-kirje.
Harald Gaski da Jouni Moshnikoff vuåǯǯu eeŠjj 2006 ǩiõllciist.	Harald Gaski já Jouni Moshnikoff uážžoin ive 2006 kielâpalhâšume.
Jouni Moshnikoff (1940-2012) suu slävvõttŠeš kuŠǩes da stälbbai tuâjast nuõrttsääŠmǩiõll diõtt.	Jouni Moshnikoff (1940-2012) lâi áárvust oonnum kuhes já korrâ pargoost nuorttâlâškielâ pyerrin.
Harald Gaski lij tuejjääm miârkkšõõvvâmnallšem kookkaskuõŠddi ooudâsviikkâmtuâi ǩiõl diõtt. Son lij leämmaž tuŠtǩǩeemtuåimmjumuužžineez miârkkšõõvvi tuejjeei sääŠmǩiõllsaž mooččâdǩeŠrjjlažvuõđ äärvouddmõõžž kaggmõõžžâst.	Harald Gaski lii porgân vijđes kielâovdedempargo já jieijâs tutkâmpargoin lamaš merhâšittee tahhee sämikielâlii čaabâkirjálâšvuođâ árvuštem paajeedmist.
Ella Holm Bulla ja Anarâkielâ servi (aanarsääŠmǩiõl õhttõs) vuâǯǯai emansa vuâđđuum tâŠvvjânnmlaž sääŠmǩiõl Gollegiella-ciist eeŠjjest 2004.	Ella Holm Bulla já Anarâškielâ servi uážžoin eidu vuáđudum tave-eennâmlâš sämikielâ Kollekielâpalhâšume ive 2004.
Ella Holm Bull (1929-2006) tuejjii obb jieŠllempoodd mieŠldd tuâjaid saujjsääŠmǩiõl ooudâsviikkmõŠššen.	Ella Holm Bull (1929-2006) poorgâi ubâ suu eellim pargo maadâsämikielâ oovdedmân.
Suu täävtõssân leäi lââŠzzted njaaŠlmilaž da še ǩeŠrjjlaž saujjsääŠm âânnmõõžž.	Suu ulmen lâi lasettiđ sehe njálmálii ete kirjálii maadâsämikielâ kevttim.
Anarâkielâ servi lij tõn rääŠjest ko õhttõs leäi vuâđđuum eeŠjjest 1986 tuejjääm jõnn tuâi aanarsääŠm ooudâsviikkmõŠšše.	Anarâškielâ servi lii ton rääjist ko servi vuáđudui Anarist ive 1986 porgâm korrâsávt pargo anarâškielâ iäláskitmân.