riddu-rioou-festivalen-har-fatt-knutepun_id_521663.html.xml
Riddu Riððu festivalen har fått knutepunktstatus - regjeringen.no Riddu Riđđu festivála lea ožžon ” knutepunktstatus ” Kulturminister Trond Giske utpekte i går Riddu Riððu som knutepunktfestival for musikk. Kulturministtar Trond Giske válljii ikte Riddu Riđu festivála nugohčoduvvon musihka ” knutepunktfestiválan ”. Riddu Riððu festivalen får fra 2009 knutepunktstatus og et statstilskudd fra Kultur- og kirkedepartementet på 1 500 000 kroner årlig. Riddu Riđđu festivála oažžu de 2009:i rájes dien namahusa mas čuovvu Kulttur- ja girkodepartemeantta 1 500 000 ruvdnosaš jahkásaš stádadoarjja. - Riddu Riððu-festivalen har bidratt til å synliggjøre den samiske arven og fått ungdom til å være stolte av hvem de er. - Riddu Riđđu- festivála lea čalmmustuhttán sámi kulturárbbi ja lea movttiidahttán nuoraid ja boktán sin sámivuođa. For de som har vokst opp med festivalen, har den vært et identitetsmerke. Sidjiide geat leat bajásšaddan festiválain lea festivála leamaš identitehtadovdomearka. Dere tilbyr de unge både røtter og vinger, sa kulturminister Trond Giske ved åpningen av festivalen. Dii fállabehtet nuoraide máttuid ja sojiid, dajai kulturministtar Trond Giske festivála rahpandoaluin. - Samisk språk og kultur har i mange år hatt en spesiell plass i arbeidet med å styrke kulturelt mangfold, sa statsråden. – Sámegielas ja kultuvrras lea moanaid jagiid váilon erenoamáš sadji kultuvrralaš máŋggabealalašvuođa nannemis, dajai stáhtaráđđi. Riddu Riððu festivalen ble startet i 1991 av den samiske ungdomsforeningen Gáivuona Sámenuarat / Kåfjord og målet var å synliggjøre og revitalisere den sjøsamiske kulturen. Gáivuona Sámenuorat searvi álggahii Riddu Riđđu festivála 1991:as. Mihttomearrin lei čalmmustahttit ja ealáskahttet mearrasámi kultuvrra. Riddu Riððu festivalen er en viktig arena for urfolkskulturer i de nordlige områdene, og den eneste festivalen i sitt slag som har fokus på urfolk fra hele verden. Riddu Riđđu festivála lea dehálaš arena davviguovlluid eamiálbmotkultuvrraide, ja dat lea dat áidna festivála mas lea váldodeaddu olles máilmmi eamiálbmogiidda. Festivalen er også en inspirasjonskilde for andre urfolk, både når det gjelder kulturell oppblomstring og for hvordan de selv kan videreutvikle lokalsamfunn og regioner. Festivála movttiidahtte maid eará eamiálbmogiid, sihke sin kultuvrraid ealáskahttema dáfus ja lea ovdamearkan dasa mot sii ieža sáhttet ovdánahttet báikegottiid ja guovlluid. Det ordinære offentlige driftstilskuddet til knutepunktinstitusjoner i Nord-Norge skal fordeles mellom offentlige tilskuddsparter med 70 pst. på staten og 30 pst. på regionen. Almmolaš doaibmadoarjja ” knutepunkt ” ásahusaide Davvi Norggas gálga juhkkojuvvot nu ahte almmolaš doarjjaoassi stádas lea 70 % ja 30 % fas ruhtaduvvo guovlludásis. Sametinget, Troms fylkeskommune og Kåfjord kommune dekker den regionale tilskuddsandelen. Sámediggi, Romssa fylkkasuohkan ja Gáivuona suohkan gokčet guovlludási ruhtadeami.