Sámegiela tjiegŋodibme - oahppopládna.
Fága ulmme.
Sámegiela tjiegŋodibme le dagádum sæmmi fágalasj vuodo ja sæmmi árvvovuodo milta gå sámegielfáhka.
Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen.
Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán arenan, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan.
Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat.
Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn.
Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás.
Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan.
Sámegiela tjiegŋodibme galggá liehket njálmálasj ja tjálalasj guládallama arena moattelágásj mediaj anedijn.
Sámegiela tjiegŋodibme galggá åvdedit oahppij njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáv, måvtåstuhttet lågåtjit ja tevstajt buvtadittjat ja anátjit gielav moattegielak sebrudagán.
Barggo duojna dájna tevstajn ja moattelágásj guládallamvuogij galggá åvdedit lájttális ájádallamav, estehtalasj dåbdojt ja dájdov dádjadittjat ådåájggásasj mediaalmmavuodav.
Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan.
Fága oajvveoase.
Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Gåvvå oajvveåsijs:
Jahkedásse Oajvveoase.
8.-10. Guoradallat gielav anon. Giella ja guládallam.
Guoradallat gielav anon.
Giella ja guládallam.
Fága tijmmalåhko.
Akta tijmma le 60 minuhta.
Nuorajdásen.
8.-10 jahkedásijn: 227 tijma.
Vuodotjehpudagá fágan.
Vuodotjehpudagá li integreriduvvam máhtudakmihtojda gånnå li maŋen åvddånahttemin fáhkamáhtudagáv ja li aj oassen dassta.
Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Fága máhtudakmihto.
10. jahkedáse maŋŋela.
Guoradallat gielav anon.
Plánat, tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj.
guoradallat gåktu teknologija ja sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav ja giela anov ja árvvaladdat árbbemáhto árvov udnásj sebrudagán.
åvddånbuktet báhkotsåbmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj, ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev.
buohtastahttet tjálalasj sámegiela bágojt ja grammáhtalasj hámijt hållamgielajn ja åvddånbuktet buohtastahttema båhtusijt.
gæhttjaladdat dålkkut ja jårggålit sámegiela ja ietjá gielaj gaskav ja ságastallat gåktu dádjadusá rievddi báhkoválljima ja kontevsta gáktuj.
gæhttjaladdat duojna dájna njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijn duon dán sjáŋŋarin.
åvddånbuktet muhtem bágojt ja moallánahkojt ma li muodugattja duon dán sámegiellasuorgen ja muhtemijt ma ælla muodugattja.
dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev bargadijn guoradallat giela anov.
Giella ja guládallam.
låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs.
åvddånbuktet ietjas filmma-, teáhter- ja musihkkamuossádusájt ja árvustallat vájkkudimnævoj anov.
åvddånbuktet ja kommenterit medijaássjijt iesjválljidum medijajs ja gárvedit ietjas ássjijt duon dán medijaj.
åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta.
digitála ræjdoj baktu dahkat ja åvddånbuktet moattebelak tevstajt gånnå girjetjállij bargo li vuodon.
buohtastahttet ja árvustallat sámegiela næhttabájkijt moattegielakvuoda, adnemvuogij, diehtoávke ja hábbmima gáktuj.
árvustallat gálldoanov sisano, ráddimriektá ja persåvnnåsuodjalime hárráj.
dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev tækstabargujn.
Árvustallam fágan.
Loahppaárvustallama mærrádusá:
Åbbålasjkaraktera árvustallam.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav.
Eksábma - oahppe.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Eksábma - privatista.
Jahkedásse Vuohke.
10. jahkedásse. Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav.
Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.
Sámegiella nubbegiellan, sámegiella 2 ja sámegiella 3 - oahppopládna.
Fága ulmme.
Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj.
Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto.
Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda.
Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen.
Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella.
Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehttaåvddånibme le guovdátjin åhpadimen.
Åhpadus mij åvdet positivalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moaddevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv.
Buorre sámegielmáhtto le ájnas ækto oassálastátjit sáme sebrudak- ja barggoiellemij ja vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv, bargov ja iellemájge oahppamav.
Fáhka sámegiella nubbegiellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij dåjmalasj guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav válljitjit sámegielav guládallamgiellan.
Gå fáhka sáme kultuvra guovdásj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.
Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvra hárráj.
Giellamáhtto ja gielladádjadus åvddån aktijvalasj giellaanujn.
Danen le guládallam ja avtastallam iehtjádij guovdátjin fágan, ja åtsådallamij ja oassálasstemij baktu máhttá oahppe njálmálasj giella åvddånit.
Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt.
Gå oahppe sáme girjálasjvuohtaj ja duon dán sámegiellaj ja giellasuorggáj oahpásmuvvi de lassán sijá dádjadus giella- ja kultuvrravaljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn.
Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbegiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj.
Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán.
Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremus láhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav.
Fáhka sámegiella nubbegiellan máhttá aj aneduvvat ræjddon ietjá fágajda vaj giellaåhpadus máhttá nanniduvvat.
Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.
Fága oajvveoase. fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto .
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Pládna le juogeduvvam 10 dássáj.
Juohkka 10 dásen li máhtudakmihto juohkka oajvveoases. Gåvvå oajvveåsijs:
Dáse Oajvveoase.
1.- 10. Njálmálasj guládallam Tjálalasj guládallam Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
Njálmálasj guládallam.
Tjálalasj guládallam.
Dán oajvveoasen le sáhka tjálalasj guládallama birra, mij merkaj låhkåt ja tjállet sámegiellaj.
Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis.
Dánna le sáhka åvddånahttet dájdov dádjadittjat ja gávnatjit ájádusáv tevstajn ma li sámegiellaj tjáledum, ja iesj máhttet hábmedit tjálalasj tevstajt sámegiellaj.
Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit.
Låhkåm ja gulldalibme le tjåvda ådå muossádusájda, vijddásap báhkoboanndudahkaj, ja vaddá buorre vuodov ietjas tækstabuvtadibmáj.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
Dán oajvveoasen le sáhka vuojnnet giela ja kultuvra aktijvuodav.
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas.
Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt.
Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra.
Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtalágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan.
Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam.
Sámegiella nubbegiellan oahppopládna le dagádum máhtudakmihtoj ma li juogeduvvam 10 dássáj.
Iesjgeŋga dásse le joarkka åvdep dáses.
Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman.
Sámegiella 2.
Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi máhtti vehi sámegielav, valla e buvte sámástit.
Sámegielan 2 galggi oahppe 1.-7. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse.
Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-10. dáse máhtudakmihtojda.
Oahppe gudi tjadádi divna 10 dáse, máhtti jåvsådit sámegiellamáhtudahkaj gånnå gielav máhtti adnet njálmálattjat ja tjálalattjat, ja siján le máhttelisvuohta joarkket alep dáse åhpadusájn gånnå sámegiella le åhpadimgiellan.
Sámegiella 3.
Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi e åvvånis buvte sámegielav gå álggi sámegielåhpadussaj, ja danen dárbahi guhkep ájgev tjadádit juohkka dásev.
Sámegielan 3 galggi oahppe 1.-4. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse.
Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-7. dáse máhtudakmihtojda.
Oahppijda le máhttelis válljit jus sihti árvustaláduvvat sámegiella 2 máhtudakmihtoj vaj sámegiella 3 máhtudakmihtoj milta.
Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav.
Oahppe hæhttuji mierredit dav maŋemusát 10. jahkedáse álgon.
13-jage skåvllåvádtsem. Dásse Máhtudakmihto sámegiella 2. Máhtudakmihto sámegiella 3.
Vuodoskåvllå Maŋŋel 10. jahkedáse. Dásse 1-7. Dásse 1-4.
Oahppogárvedime åhpadusprográmma. Maŋŋel Jo1. Dásse 1-8. Dásse 1-5.
Maŋŋel Jo2. Dásse 1-9. Dásse 1-6.
Maŋŋel Jo3. Dásse 1-10. Dásse 1-7.
Viddnofágalasj åhpadusprográmma. Maŋŋel Jo2. Dásse 1-8. Dásse 1-5.
Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj. Dásse 1-10. Dásse 1-7.
Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
Máhtudakmihto ma li mierkkiduvvam nástijn  8. dásen, e gullu viddnofágalasj åhpadusprográmma oahppijda.
Fága tijmmalåhko.
Akta tijmma le 60 minuhta.
Mánájdásen.
1.-7. jahkedásijn: 570 tijma.
Nuorajdásen.
8.-10 jahkedásijn:
Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev vállji.
Alternatijvva 2: 222 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev válljiji.
Oahppogárvedime åhpadusprográmma.
Jo1: 103 tijma.
Jo2: 103 tijma.
Jo3: 103 tijma.
Viddnofágalasj åhpadusprográmma.
Jo1: 45 tijma.
Jo2: 45 tijma.
Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj viddnofágalasj åhpadusprográmman.
Vg3: 219 tijma.
Vuodotjehpudagá fágan.
Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás.
Sámegiella nubbegiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Fága máhtudakmihto.
1. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
gulldalit, ståhkat ja gæhttjaladdat sámegiela giellajienaj.
guoradallat ja gæhttjaladdat bágoj, jienaj, rijmaj ja báhkoståhkusij.
buorástahttet, gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj.
dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt.
biedjat aktij álkkes bágojt oanes gárgadissan.
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-20 rádjáj, ja adnet tállajt guládaládijn.
Tjálalasj guládallam.
adnet sáme bokstávajt ja gæhttjaladdat sámegiel bágoj.
dåbddåt sáme bokstávajt.
låhkåt ja dåbddåt oanes bágojt.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
ságastallat sámegiela birra, ja dilij birra goassa ja gånnå le ávkálasj sámegielav máhttet.
muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu.
2. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
ståhkat, gæhttjaladdat ja barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn.
gulldalit ja dádjadit álkkes ságastallamijt ja subttsasijt.
oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá.
ságastallat tevstaj ja gåvåj birra álkkes moalgedimij.
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-100 rádjáj ja adnet tállajt guládaládijn.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis.
dåbddåt bágojt ja moallánahkojt tjállagijn.
tjállet diededimijt, bágojt ja oanes gárgadisájt.
adnet digitála ræjdojt tjáledijn.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
gulldalit ja oassálasstet juojggama, lávlla- ja sálmmalávlloma, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj åvddånbuktemijda.
adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj.
ságastallat makkár sámegielbágojt juo máhtti, ja goassa ja gånnå sámásti.
adnet sáme bivtasnammadusájt ja giehttot sámegáptij birra duot dát guovlos Sámen.
3. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
giehttot ietjas birra, ja ietjas familja ja berrahij birra.
dádjadit ja åvddånbuktet álkkes diededimijt, gatjálvisájt ja diedojt sámegiellaj.
gulldalit ja dádjadit ságastallamijt, dáhpádusájt ja subttsasijt.
oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn.
giehttot muossádimij ja åtsådallamij birra.
adnet tállajt gå le hattijt, valjesvuodav ja stuorrudagájt tjielggimin.
Tjálalasj guládallam.
sáme alfabehtav mujttalit ja jiednadit sáme giellajienajt.
låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt.
tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra.
adnet báhkogirjijt, diehtogirjijt, digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaoahppamin.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
gåvådit gåktu iehtja sámegielav oahppá ja ságastallat gåktu ådå bágojt oahppat.
guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja ietjá gielaj gaskan.
ságastallat ietjas åtsådallamij birra mij guosská sáme mánájgirjálasjvuohtaj ja sáme tv-prográmmajda.
adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra.
adnet almeguovlo moallánagájt ja ságastallat sáme násstegåvåj birra.
4. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
gulldalit, dádjadit ja rijbadit álkkes ságastallamij.
adnet báhkoboanndudagáv majt dárbaj bæjválasj iellemin.
adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime.
oassálasstet ságastallamijda praktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå.
oassálasstet ságastallamijda ietjas muossádimij ja åtsådallamij birra.
åvddånbuktet drámá, rollaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon.
tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt.
åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda.
adnet digitála ræjdojt gå diedojt le åhtsåmin, ja ræjddon gå tevstajt le dahkamin.
adnet prienntiduvvam ja digitála báhkogirjijt ja diehtogirjijt.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
oassálasstet duon dán doajmmaj gånnå sámegiella aneduvvá, ja dahkat ja åvddånbuktet subttsasijt daj birra.
muossádit ja giehttot drámá- ja teáhtervuosádusájs.
adnet luonndonammadusájt ja sáme bájkkenamájt.
adnet ietjas åtsådallamijt ja tevstajt ma gåvådi guovte- ja moattegielakvuodav vuodon ságastallamijda.
oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra.
5. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
gulldalit iehtjádij åvddånbuktemijt, gatjádallat ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja vuojnojt.
adnet gielav aktijvalattjat duon dán gielladilen ja duon dán aktijvuodan ja dåjman.
ságastallat ájggeguovddelis dáhpádusáj ja ássjij birra.
dádjadit ja adnet tállajt praktihkalasj dilijn.
jårggålit njálmálattjat álkkes tevstajt.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin.
tjállet ja åvddånbuktet åtsådallamijt filmmagæhttjamis ja girjálasjvuodalåhkåmis.
dahkat subttsasijt gånnå goappátjagá tæksta ja gåvvå aneduvvi, ja gånnå digitála ræjdo aneduvvi.
adnet moallánagájt grammatihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
adnet árbbedábálasj barggo- ja æládustermajt.
ságastallat sáme dájddaslájaj sisano ja åvddånbuktemvuogij birra.
tjielggit sáme mediajt.
låhkåt ietjá kultuvraj ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja giehttot ietjas låhkåmmuossádusáj birra.
adnet moallánagájt ma gåvådi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fierdav.
6. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
gulldalit, dádjadit ja oassálasstet spontánalasj ságastallamijda.
åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt.
giehttot dáhpádusáj ja subttsasij birra.
ságastallat oahpes ja ájggeguovddelis tiemáj birra.
bæjválasj iellema báhkoboanndudagáv buktet.
adnet sáme låhkåm- ja riekknimvuogijt.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt vissa oasev duot dát tevstas.
tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt.
árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt.
árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos.
adnet digitála ræjdojt ietjas giellaoahppamis.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas.
giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra.
tjielggit sáme organisasjåvnåjt ja institusjåvnåjt.
låhkåt ja åvddånbuktet ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj girjálasjvuodas.
7. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
dádjadit subttsasij ja tjielggidusáj sisanov.
gulldalit ja dádjadit oajvvesisanov guhkep njálmálasj åvddånbuktemijs.
åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs.
ságastallat girjálasjvuoda birra ja adnet guovdásj moallánagájt.
Tjálalasj guládallam.
buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn.
adnet ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt.
adnet vuodomoallánagájt grammatihkas ja tækstaoases.
låhkåt oanep ja guhkep tevstajt duot dát sjáŋŋarijs, originála ja jårggåluvvam tevstajt.
adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta.
giehttot muhtem sierra dåbddomerkaj birra sáme giellasuorgijn ja sosiolevtajn.
gåvådit sámegiela ja ietjá gielaj avtalágásjvuodajt ja ærádusájt ja adnet grammatihkalasj moallánagájt.
ságastallat ja åvddånbuktet estehtalasj muossádusájt dájda ja duoje baktu.
tjielggit sáme girjálasjvuodav ja dåbdos tjállijt åvddål ja dálla.
8. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
árvustallat ávkálasj strategijajt gåktu oahppat ådå bágojt ja moallánahkojt.
rijbadit muhtem njálmálasj åvddånbuktemvuogij.
adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkojt.
álgadit ja jådedit dágástallamav.
ságájdahttet ja refererit.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt ja åvddånbuktet duot dát fáhkatevstas.
tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov.
juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias.
adnet digitála ræjdojt gå le ietjas tevstajt åvddånbuktemin ja almodime.
låhkåt vissa oases tevstajs, åvddånbuktet ájádusájt, tjielggit ja guoradallat sisanov, hámev, ulmev ja tiemáv.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
tjielggit gåktu sámegiella rievddá internasjonaliserima baktu, ja dan baktu gå bájnnu ietjá gielajs.
tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi.
ságastallat barggoiellema ja bargoj birra.
dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra.
guoradallat ja tjielggit sáme subtsastallamvuogijt.
guládallat guovdásj dáhpádusáj birra ma gulluji giellaguovlo histåvrråj.
tjielggit sáme girjálasjvuodahiståvråv.
9. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
iesj álgadit, joarkket ja låhpadit ságastallamav, ja adnet duov dáv strategijav nav vaj guládallam doajmmá.
dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv.
gåvådit ja árvustallat ietjas åvddånimev sámegiela oahppamin.
buohtastahttet ja gávnnat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja dárogiela gaskan.
tjielggit gåktu njálmálasj giella ærrán tjálalasj gielas.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt, tjielggit ja ájádallat sisanov, hámev ja ulmev vissa oasen ådåsap tevstajs.
buvtadit ja åvddånbuktet ietjas tevstajt.
adnet muhtem åvddånbuktemvuogev ietjas bargoj åvddånbuvtedijn.
tjállet tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevstajt.
jårggålit tevstajt sámegiellaj.
guládallat digitála ræjdoj baktu.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
árvvaladdat vidjurijt ma giellaanov bájnni.
tjielggit sámegiela sajev suomaugralasj giellajuohkusin.
adnet mediajt ietjas giellabargon.
dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen.
árvvaladdat nuorra ulmutjij viessomvuogev, sæbrástallamvuogijt, iellemvuojnot ja árvojt dán ájggásasj Sámen.
10. dáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte.
tjielggit vidjurijt ma bájnni guládallamav, ja gåktu dav máhtov máhttá adnet gå barggá gielajn ja tevstaj.
árvustallat ja adnet duov dáv gulldalimstrategijav hiebaduvvam ulmijda ja dilláj.
tjielggit avtalágásjvuodajt ja ærádusájt sámegiela ja dárogiela gaskan.
strukturerit gielav dárboj milta.
refererit hålajt ja lågådallamijt.
Tjálalasj guládallam.
válljit buorre låhkåmstrategijajt gå le tevstajt låhkåmin.
låhkåt, árvvaladdat ja buohtastahttet åvdep ja dálásj sámegiela tevstajt.
åvddånbuktet tjálalasj bargov mij le boados girjálasjvuoda tjiegŋodimes.
árvustallat ietjas tjálalasj bargojt ja ietjas tjálalasj guládallama åvddånimev.
adnet fáhkajguoskavasj terminologijav giela hámij ja struktuvra gåvådattijn.
adnet háldadim moallánagájt gå le guládallamin almulasj ásadusáj.
adnet digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt iesjrádálattjat.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.
åvddånbuktet ja buohtastahttet muhtem sáme girjálasjvuodav ietjá kultuvraj girjálasjvuodajn.
tjielggit oajvveåsijt sáme giellahiståvrån.
tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj.
tjielggit oajvveåsijt sáme mediahiståvrån.
dágástallat gåktu media doajmmi diehtojuohkemgálldon ja gåktu da bájnni mijá kultuvrradádjadusáv.
árvvaladdat ja åvddånbuktet histåvrålasj ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen.
Árvustallam fágan.
Loahppaárvustallama mærrádusá:
Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 2.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj.
Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo2 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj.
Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 3.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.
Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo2 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.
Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
Oahppij eksábma - sámegiella 2.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdásj ásadusájn.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdásj ásadusájn.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Oahppij eksábma - sámegiella 3.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdásj ásadusájn.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdásj ásadusájn.
Duodden galggi privatista tjadádit njálmálasj eksámav sámegielan.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Eksábma sámegiellaj 2 loavddá 1-10 dásev.
Eksábma sámegiella 3 Jo3 loavddá 1-7 dásev.
Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.
Sámegiella vuostasjgiellan, sámegiella 1 - oahppopládna.
Fága ulmme.
Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan , ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj .
Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto.
Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda.
Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen.
Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella.
Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodamhábbmim ja identitehtaåvddånahttem le guovdátjin åhpadimen.
Åhpadus mij åvdet positivalasj guottojt sámegiela hárráj ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv ja gielalasj iesjluohtádusáv ja vuodov aktijvalasj sebrudakoassálasstemij ja iellemájge oahppamij.
Buorre sámegielmáhtudahka vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv ja bargov.
Fáhka sámegiella vuostasjgiellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit gielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat.
Gå fáhka sáme kultuvra guovdásj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.
Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvrraj.
Oahppe galggi, aktijvalasj giellaano baktu, bessat åtsådallat, ásadit ja barggat kreatijvalattjat ja åvddånahttet ietjasa estehtalasj bielijt.
Fáhka galggá åvddånahttet ájnegis oahppe giella- ja tækstamáhtudagáv oahppe ietjas vaddásij milta ja arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj.
Dasi lassen galggá fáhka måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt.
Sáme girjálasjvuohtaj ja iesjgeŋga sámegielajda ja giellasuorgijda oahpásmuhttem, vijdet oahppij ietjasa dádjadusáv giella- ja kultuvravaljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn.
Vaj oahppe galggi buoremus láhkáj bessat åvddånahttet ietjasa sámegielmáhtudagáv, de le ájnas jus oahppijn le máhttelisvuohta adnet duov dáv giellaarenav.
Fáhka sámegiella vuostasjgiellan máhttá aj liehket ræjddon ietjá fágajda.
Sámegiel- ja dárogielfágan li ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.
Fága oajvveoase. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Sámegiella vuostasjgiellafágan li máhtudakmihto maŋŋela vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse ja maŋŋela joarkkaåhpadusá Jo1, Jo2 ja Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmmaj.
Viddnofágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan Jo1:an ja Jo2:an binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
Máhtudakmihto ma li mierkkiduvvam nástijn Jo1:an e guoska oahppijda gudi tjuovvu Viddnofágalasj åhpadusprográmmajt.
Gåvvå oajvveåsijs:
Jahkedásse Oajvveoase.
1-10. Jo1-Jo3 Njálmálasj guládallam Tjálalasj guládallam Árbbedábálasj máhtto Giella anon.
Njálmálasj guládallam.
Fága tijmmalåhko.
Akta tijmma le 60 minuhta.
Mánájdásen.
1.-7. jahkedásijn: 916 tijma.
nuorajdásen.
8.-10 jahkedásijn:
Alternatijvva 1: 335 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev vállji.
Alternatijvva 2: 278 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev válljiji.
Oahppogárvedime åhpadusprográmma.
Jo1: 103 tijma.
Jo2: 103 tijma.
Jo3: 103 tijma.
Viddnofágalasj åhpadusprográmma.
Jo1: 45 tijma.
Jo2: 45 tijma.
Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj viddnofágalasj åhpadusprográmman.
Vg3: 219 tijma.
Vuodotjehpudagá fágan.
Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás.
Sámegiella vuostasjgiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Fága máhtudakmihto.
2. jahkedáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
ståhkat ja gæhttjaladdat gielajn, rijmaj, báhkoståhkusij, rytmaj, jienaj ja bágoj anedijn.
åvddånbuktet ja giehttot tjielggasit dåbdojdis, muossádusájdis ja ájádusájdis.
ságastallat gåvåj ja gåvvårájdoj birra, ja iesj gåvåj subtsastit.
gulldalit, rámmpot ja gatjádallat gå iehtjáda subtsasti ja låhki.
Tjálalasj guládallam.
dåbddåt giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávajt.
ságastallat mij báhko, gárgadis, tjuogga ja gatjálvismærkka le.
juohket bágojt stávvalij milta.
adnet bokstávajt ja gæhttjaladdat bágoj, ietjas giehtatjállusijn ja tastatuvrajn.
giehttot man guovlluj mij låhkåp ja tjállet, ja ságastallat tjállemvuogij birra ietjá guovlojn væráldin.
divtajt dahkat ja åvddånbuktet.
ietjas låhkåma diehti åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda- ja fáhkagirjijt girjjevuorkán.
Árbbedábálasj máhtto.
ságastallat persåvnåj ja dáhpádusáj birra sáme dålusjsubttsasijn.
adnet berajnammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le.
åvddånbuktet ietjas lávllagij, juojggamij, báhkoståhkusij ja subttsasij dramatiserima baktu.
Giella anon.
ságastallat gåktu lahkabirrasav máhttá ávkkit gå le sámegielbágojt ja moalgedimvuogijt oahppamin.
dåbddåt muhtem giellasuorggebágojt ietjas giellasuorgen ma li avtalágátja jali ietjálágátja gå ietjá giellasuorgen.
4. jahkedáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
adnet duov dáv moalgedimvuogev duon dán dilen.
åvddånbuktet tevstajt.
ságastallat gåktu giellaadno máhttá doajmmat positivalasj ja negativalasj ájggomusájn.
gulldalit, låhkat ja åvddånbuktet ietjas berustime milta duov dáv tjáppagirjálasjvuoda tevstav ja ságastallat tevstaj birra.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt álldarij hiebaduvvam tevstajt duolla ja dádjadit tevstaj sisanov.
dahkat tevstajt bajelttjállagijn, álgadusájn ja låhpadusájn.
tjállet aktijtjanádum ja doajmme giehtatjállagijn.
dåbddåt ja adnet muhtem gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tevstajn.
tjállet subttsasijt, divtajt, girjijt ja ássjetevstajt.
åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn.
Árbbedábálasj máhtto.
adnet berajnammadusájt.
ságastallat iellij nammadusáj birra sáme æládusájn duola dagu ællosujton, slidorsujton, guolástimen ja bivdon.
ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji.
adnet árbbedábálasj subttsasijt bargadijn.
Giella anon.
tjielggit dárkkelit ja vuosedit buojkulvisáj gåktu bágojt máhttá suorgudahttet.
gåvådit gielav ja giellaanov, báhkoklássajt ja daj dåjmav.
adnet dajt ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt.
ságastallat moattegielakvuoda birra.
7. jahkedáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
gæhttjaladdat iesjgeŋgalágásj giellarollan rollaståhkusij, drámáj, låhkåmij, ságájdahttemij ja åvddånbuktemij baktu.
jådedit tjåhkanimev.
gulldalit iehtjádijt, buktet åvddån ja tjielggit ietjas vuojnojt ja vieledit iehtjádij vuojnojt.
fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá.
dágástallat gåktu giella máhttá åvddånbuktet ja åvdedit miellaguottojt ájnegasj ulmutjijda ja ulmusjjuohkusijda.
adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkojt.
låhkåt guhkep tjáppagirjálasjvuodatevstajt, mánáj- ja nuorajgirjálasjvuoda- ja ássjeprosatevstajt, ja åvddånbuktet dádjadusáv ja låhkåmmuossádimijt.
låhkåt ietjá álggoálmmugij árbbedábálasj subttsasijt ja buohtastahttet dajt sáme subttsasij.
Tjálalasj guládallam.
adnet duov dáv låhkåmstrategijav gå låhkå duov dáv tevstav duon dán láhkáj.
åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta.
åvddånbuktet ietjas tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjij låhkåmåtsådallamijt ja adnet dájt åtsådallamijt vuodon ietjas tjállembargojn.
árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt.
adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn.
tjállet avtatrajes persåvnålasj ja doajmme giehtatjállagijn.
adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen.
ávkkit ulmmelattjat girjjevuorkáv, sámegiel diehtogirjijt, sámegiel mediajt ja digitála diehtogáldojt.
Árbbedábálasj máhtto.
adnet dálkke- ja fierddabágojt ja moallánagájt, ja subtsastit mærkkabiejvij ja dálkkemerkaj birra.
åhtsåt diedojt lahkabirrasis dijdaj ja báhkotsåmij birra ja gåktu da aneduvvi bæjválattjat.
adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le.
Giella anon.
tjielggit gåktu suorgudisájt ja sjoappkabágojt dahkat ja gåktu luojkasbágojt hiebadit.
vuosedit gåktu giella rievddá dile, ájge ja bájke gáktuj.
sieradit oajvvegárgadisáv ladásgárgadisás, ja adnet duov dáv gárgadiskonstruksjåvnåv.
strukturerit tevstav ájgeårnikvuoro ja tiemá milta ja hábbmit aktijvuodav gárgadisáj ja tækstaåsij gaskan.
tjielggit gåktu ieneplågojgiela li bájnnám ja vilá bájnni sámegielav.
gåvådit ærádusájt ietjas giellasuorgen tjállemgiela gáktuj.
giehttot giellaguovloj birra Sámen.
10. jahkedáse maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
giehttot guládallamvuogij birra ja gåktu gielalasj ja kultuvralasj variasjåvnå bájnni guládallamav.
dágástallat giellasujto birra.
jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå.
árvvaladdat ja tjielggit dárkkelit moattegielakvuodav ja moattekultuvralasj gullevasjvuodav.
tjadádit álkkes lågådallamijt, åvddånbuktemijt, mujttaliddje låhkåmijt, rollaståhkusijt ja dramatiserimav, hiebaduvvam iesjgeŋgalágásj vuosstájválldijda.
árvustallat ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt.
giehttot girjij ja girjjetjállij birra majt berus ja argumenterit ietjas girjjeválljimav.
låhkåt ja buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij girjálasjvuodav.
árvustallat vájkkudimnævojt reklámajn ja hávsskudahttemmediajn ja ájádallat gåktu da máhtti ulmutjijt bájnnet.
Tjálalasj guládallam.
åvddånbuktet ietjas låhkåmåtsådallamijt ja låhkåmmuossádimijt dålkkuma ja refleksjåvnå baktu.
dåbddåt duov dáv gielalasj vájkkudimnævov ja adnet dajt ietjas tevstajn.
plánit ja ållidit tjállemprosjevtav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat ietjas tevstajt ja ietjas tjállemåvddånimev giella- ja tækstamáhto milta.
moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan.
adnet tækstagiehtadallamræjdojt ietjas bargojn gå tevstajt vuorkki ja systematiseri.
adnet tevstajt girjjevuorkás, Internehtas ja mediajs lájttálisát, árvvaladdat tevstajt ja vuosedit aneduvvam gáldojda.
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin, sihke ássjeprosa ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajt.
tjielggit sáme girjálasjvuoda oajvvegávdajt ja subtsastit girjjetjállij ja sáme girjálasjvuoda klassihkkárij birra.
vuosedit båhtusijt iesjválljiduvvam tjiegŋodime tiemás.
Árbbedábálasj máhtto.
buohtastahttet árbbedábálasj sámegieltevstajt ådåájggásasj tevstaj.
adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj.
buohtastahttet sáme ja dáro báhkotsåmijt.
Giella anon.
buktet duollatjállemav ja ortografijav ja dábálasj tækstajuohkemvuogijt.
tjielggit dárkkelit báhkoklássajt, såjådimåhpav, báhkosuorgudimijt ja vuodoássjijt gárgadisåhpan, ja adnet dajt gå gielajn ja tevstaj barggá.
árvvaladdat gåktu gåtsedit giellasujtov ja giellaåvddånimev.
identifiserit sámegielajt ja giehttot avtalágásjvuodaj ja sieradusáj birra ja giehttot suomaugralasj giellajuohkusa birra.
tjielggit rievtesvuodajt ma guosski sámegiellaj.
Jo1 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela.
Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
duon dán njálmálasj rollan doajmmat juogosságastallamijn, lågådallamijn, dramatiserimijn, åvddånbuktemijn ja vuosádusájn sihke oassálassten ja gulldaliddjen/gæhttjen.
tjielggit dárkkelit vidjurijt ma guládallamav bájnni, faktåvråjt ma guládallamav máhtti åvdedit ja hieredit.
adnet fáhkamáhtov prográmmafágajn fágalasj guládallamin.
dålkkut bæjválasj ássjijt dárogielas sámegiellaj.
dágástallat ja buohtastahttet gielalasj ja estehtalasj vájkkudimnævojt girjálasjvuodan, TV-rájdojn ja subttsasijn.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm.
duollatjállemnjuolgadusájt buktet bargadijn ietjas tevstaj.
duon dán tjállerollan doajmmat skåvlå almulasjvuodan ja sebrudak- ja barggoiellemin.
jårggålit ietjas tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj.
tjállet kreatijvalasj tevstajt duon dán sjáŋŋarin.
adnet digitála ræjdojt gå tevstajt systematiseri ja vuorkki, ja gå ietjas bargojt åvddånbuktá ja almot.
adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan.
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji maŋŋáj 1995 ájgegávddaj.
Árbbedábálasj máhtto.
tjielggit gåktu subttsasa, báhkotsoame, dijda ja nárridime aneduvvi mánájbajásgiessemin.
tjielggit subttsasij variántajt ja buktet åvddåmerkajt gåktu kultuvrralånudallam vuohttu subttsasijn.
Giella anon.
tjielggit dárkkelit gåktu ådå bágo ja terma sámegielan dagáduvvi ja luojkasbágoj adno ja hiebadibme.
adnet bágojt ja moallánahkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij ja oajvvadit ja árvustallat ådå termajt.
tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggålimbargov.
identifiserit variasjåvnåjt sámegielajn.
adnet bágojt ja moallánahkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij, oajvvadit ja árvustallat ådå termajt.
Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra.
árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt.
dålkkut ássjijt ma guosski skåvllåj dárogielas sámegiellaj.
analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sámesebrudagájn åvddåla ja dálla.
buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen.
ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn.
Tjálalasj guládallam.
låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda.
låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn.
analyserit tevstajt moattet sjáŋŋaris vaj luluj máhttet ájádallat ássjij birra ma tevstajn båhti åvddån ja árvojt majt tevsta åvddånbukti.
tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov.
gåvådit ja árvustallat ietjas låhkåm- ja tjállemstrategijajt.
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj.
Árbbedábálasj máhtto.
tjielggit juojggamaárbbedábev ja juojggama sajev, árvov ja dilev åvddål ja dálla.
buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt.
Giella anon.
tjielggit sáme giellahiståvråv.
dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov.
árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadimev gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj.
árvvaladdat man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem máhttá doarjjot guovtegielakvuoda nannimav.
adnet gárgadisanalyjsav ja fáhkatermajt gå le gielaj vidjurijt gåvådime.
Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
dålkkut ja adnet dålkkummáhtov dålkkudijn.
ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran.
buohtastahttet ja árvustallat sáme ja ietjá álggoálmmugij fiktijvalasj tevstajt ja ássjetevstajt kultuvralasj kontevstan.
Tjálalasj guládallam.
tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjálasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá.
guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja mediajt.
jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj.
tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta.
tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå.
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji 1965-1995 ájgegávddaj ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn.
Árbbedábálasj máhtto.
tjielggit sáme subtsastallamdábev.
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes.
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij.
Giella anon.
gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra.
buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvvelinjájt nuorttarijkalasj gielaj histåvråjn.
árvustallat sámegielaj dilev sebrudagán ja buohtastahttet ietjá álggoálmmugij gielladilijn.
dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånahttema vidjurij birra.
tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan.
Lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela.
Njálmálasj guládallam.
adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra.
árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt.
analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sáme sebrudagájn åvddål ja dálla.
ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran.
dålkkut ja adnet dålkkummáhtov dålkkudijn.
ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn.
buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen.
buohtastahttet ja árvustallat sáme ja ietjá álggoálmmugij fiktijvalasj tevstajt ja ássjetevstajt kultuvralasj kontevstan.
Tjálalasj guládallam.
adnet moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan.
tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov.
låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda.
låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn.
gåvådit ja árvustallat ietjas låhkåm- ja tjállemstrategijajt.
tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjalasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá.
guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja medijajt.
jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj.
tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta.
tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå.
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj.
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj 1965-1995, ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn.
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj maŋŋel jage 1995.
Árbbedábálasj máhtto.
tjielggit juojggamárbbedábev ja juojggama árvov ja dilev dálasj sebrudagán.
buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt.
tjielggit sáme subtsastallamdábev.
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes.
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij.
Giella anon.
tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggålimbargov.
adnet gárgadisanalyjsav ja fáhkatermajt gå le gielaj vidjurijt gåvådime.
tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan.
identifiserit variasjåvnåjt sámegielajn.
gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra.
tjielggit sáme giellahiståvråv ja buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvveåsijt nuorttarijkaj gielaj histåvråjn.
dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov, ja man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem luluj buoremusát doarjjot guovtegielakvuoda nannimav.
árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadime gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj.
dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånime vidjurij birra.
buohtastahttet sámegiela dilev ietjá álggoálmmugij gielladilijn.
Árvustallam fágan.
Loahppaárvustallama mærrádusá:
Åbbålasjkaraktera árvustallam.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 1 tjálalasj ja avtav sámegielan 1 njálmálasj.
Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj.
Jo2 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj.
Gå fágan åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
Oahppij eksábma.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj sámegielan 1.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdásj ásadusájn.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 1.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 1.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdásj ásadusájn.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Eksábma privatistajda.
Jahkedásse Årnik.
10. jahkedásse. Gehtja ållessjattugij vuodoåhpadusá guoskavasj årnigav.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 1.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma. Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav Jo3-dásen.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdásj ásadusájn.
Duodden galggi tjadádit njálmálasj eksámav.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvá bájkálattjat.
Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.
Sámegiella vuostasj giellan (julevsábmáj).
álggo.
Fága sadje skåvlån. Giella l ulmutjij oajvemus dåbddåmærkka , juohkka sebrudagá dåbddåmærkka ja oasse juohkka ulmutja vuoges .
Giella máhttá aj liehket juohkka åvtå sebrudagá histåvrålasj duodastussan.
Giella ja bágo li aktelattjat rievddama vuolen gå juohkka buolvva buktá ådå bágojt.
Ij aktak tjále jalik sáhkada åvtå láhkáj iellemájgenis.
Giellaåvddånibme tjuovvu ulmutja ietjas åvddånimev.
Giella åvddån gå iehtjádij sæbrástallap.
Sámegiella l oasse iesjdåbdos.
Giella, subtsastimdábe, girjálasjvuohta ja histåvrrå li aktisasj árvo ma tjuovvu ulmutjijt buolvas buolvvaj.
Låhkåm- ja tjállemtjehpudahka ij la dåssju dádjadit bokstávav jali bágov, valla dádjadit ållesvuodav ja smávep iktemijt. “Sáme gájkkásasj ulmusjdábe” buojkuldagá sisanon la ækton åtsådallama galggi liehket aktisattja ja gájkkásattja, ja vierttiji liehket dåjmalattjat åmastum.
Diedo ma juogeduvvi ja dádjaduvvi li bájnnum ja tjanádum dat aktijvuodas mij la dalloj gå da vatteduvvi.
Tæksta l bájnnum aktijvuodas.
Muhttijn dættodip dav mij dárkkelappot tjielggiduvvá, muhttijn vas tjielgga ja njuolgga gielav, ja ietjá bále vas dav gielav majt máhttá dádjadit moatteláhkáj, ja vil dav massta åvduhip ja ájádallap.
Jus gielav galggá vuohkasijt adnet, de viertti mielastuvvat bágojda, dåbddåt dajt ájádusájt majt da båkti, ja oahpásmuvvat giela vájkkudimnævojda, subtsastimdábijda ja girjálasjvuohtaj.
Gå ságastip de hábbmidip ja nannip bágoj rievtes dádjadusáv rumájgielajn, dagu moalgedimijn, ja gåktu rubmahijn iktep, måjudallap, lahpam jali ganjáltjalmij.
Gielalasj åvddånbuktema máhtti aj tjanáduvvat ietjá åvddånbuktem hámijda dagu juojggamij ja gåvåjda.
Giella l vájkkudimnævvon ulmutjij gaskan, ja iednegiella åvddån gå iehtjádij sæbrástallap.
Giella boahtá doajmmaj ulmutjij gaskan gå juojddáv aktan dahki.
Báhko guládallat (kommuniserit) boahtá latijna bágos , mij sihtá javllat “aktan dahkat”. Miján hæhttuji liehket aktisasj buojkuldagá ja dádjadusá jus galggap juojddáv åvddånbuktet ja jus galggap guojmema dádjadit.
Skåvllå viertti liehket maŋen vaddemin oahppijda oasev sáme aktisasjárbes, dajna vuojnujn ja hásstalusájn mij dahká juohkkahattjav mijás sáme sebrudagá mihás ja gåhtsevasj viesádin.
Ådå teknologija l buktám ådå guládallamhámijt.
Tjállem, hållam, jiedna ja gåvvå li åvtåstahtedum diededimteknologijan.
Dát buktá ådå guládallam ja diehtoásadim hámijt.
Iednegiela åhpadusán vierttiji oahppe hárjjánit lájttálisát ja dåjmalattjat adnuj válldet diehtojuohkemteknologijav.
Barggovuoge fágan.
Barggo fágan galggá ásadit aktisasj árvvo-, kultuvrra- ja máhtudakvuodov mij guosská divna oahppijda.
Åhpadusán galggi oahppe åvdedit ávov buorre háme, subtsastime ja diededime baktu, ja liehket miellusa moallánagájda ja bágojda, ja åvdedit máhtukvuodav vuogas, dárkkelis ja moattelágásj åvddånbuktemij.
Oahppe galggi moattelágásj barggovuogij milta oadtjot åtsådallamijt praktihkalasj dahkamusájda ja dåjmajda ma bukti ållesvuodav ja aktijvuodav åhpadusán.
dåjmalattjat barggat.
ájádallat, ja ietjasa diehtem- ja diehtovájnov åvdedit.
ávkástallat ja vijdedit ietjasa berustimijt tjiegŋalappot fágaj bargatjit.
gæhttjalit ietjasa máhtukvuodav ja barggat dahkamusáj ma åvdedi åvdåsvásstádusáv ja dåjmalasjvuodav.
máhtukvuodajt åvdedit aktisattjat bargatjit ja sosiálalattjat dåj.
Oahppe galggi vuostasj klássa rájes oahpásmuvvagoahtet ådåájggásasj medijajda, valla aj daj gáktuj lájttálisát åhpaduvvat.
Smávvaskåvllådásen galggi filma, video, dáhtá ja ietjá elektråvnålasj viehkkenævo liehket oassen fágas ja adnuj váldeduvvat åhpadimen.
Vuostasj jagijt la luondulasj álkkep dáhtáprográmmaj álgget, ja dassta maŋŋela barggagoahtet tækstagiehtadallam prográmmaj.
Nuorajdásen galggi oahppijn liehket máhttelisvuoda diehtoteknologijajn åttjudit ja åhtsåt diedojt dáhtábásajs ja guládallat internehta baktu.
Fága hábme.
Ulmutja oahppi gielav njálmálasj ja tjálalasj aktijvuodaj baktu.
Mij oadtjop ådå diedojt - dádjadip juojddáv ietjáláhkáj - dalloj gå buojkuldagá åvddåni sosiálalasj aktijvuodajn.
Åvddånbuktem máhtukvuohta åhpaduvvá gå bágojda oahpásmuvvá ja aktelis ådå bágojt, moallánagájt, ja tevstajt adná, ja dan giela baktu mij oahppijda boahtá gåvåjs ja medijajs.
Bæjválattjat la iednegiella tjanádum ságastallamij. Iednegiela åhpadusán gájbbeduvvi moattelágásj gielalasj åvddånbuktemvuoge ja barggovuoge.
Oahppe galggi åtsådallat boandás njálmálasj ja tjálalasj gielav.
Danen li moattelágásj giellaháme ja sjáŋŋara ájnas oase åhpadusán.
Dán plánan la tækstabuojkuldahka vijdes ja dynámalasj.
Tæksta l vuojn prosessa ja dahko (produkta).
Oahppe barggi njálmálasj ja tjálalasj tevstaj, gåvåj, gåvvåmedijatevstaj ja elektråvnålasj tevstaj.
Giella åvddån gå mij dåjmalattjat aktijvuodaj baktu gielav adnep. Dát la sivvan dasi gå giellafáhka l juogedum gålmå vijdes ulmmesuorgijda: Gulldalit ja ságastit låhkåt ja tjállet 
Fága aktisasj ulme.
Fága åhpadusán la ulmme.
oadtjot oahppijt iednegiellaguodden, ja vaddet sidjij máhttelisvuodav adnet iednegielav njálmálattjat ja tjálalattjat duon dán aktijvuodan, nav vaj oadtju máhtudagáv ja tjehpudagáv mij galggá liehket vuodon åhpadussaj skåvlån ja skåvlå ålggolin ja dahkat sijáv dåjmalasj viesádin sebrudagán.
nannit oahppij kultuvralasj oasálasjvuodav dajna gå oadtju máhtudagáv sámegiellaj ja girjálasjvuohtaj ja nav máhtti sjaddat iesjrádálattja ja jaskuga moattegielak ja moattekultuvralasj sebrudagán.
nannit oahppij iesjdåbdov, dåjmalasjvuodav, ja luohtádusáv ietjasa vaddásijda.
dahkat oahppijt dåjmalasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan, vaddet sidjij dádjadusáv ietjasa giellaåvddånimes, ja oahppat gielav adnuj válldet majna åttjudi allasisá ienep dádjadusáv ja máhtudagáv.
åvdedit gåhtsevasj guottojt sámegiellaj ja giellasujttuj, ja åvdedit aktisasjbarggo máhtukvuodav ja gierddisvuodav giellarájáj badjel Sámen.
Ulme ja oajvveoase.
Ulme smávvaskåvllådássáj, 1. - 4. klássaj.
Gulldalit ja ságastit.
Oahppe galggi åvdedit ietjasa gielalasj máhtudagáv ja tjehpudagáv ståhkama ja gæhttjaladdama baktu.
Åhpadus galggá buktet hásstalusájt, vaddet jasskavuodav ja gielalasjiesjluohtádusáv.
Oahppe galggi oadtjot dåbddåt boanndudagáv tjuoldedum girjálasjvuoda moattelágásj sjáŋŋarijs mij arvusmahttá ståhkamij ja åvddånbuktemij.
Låhkåt ja tjállet.
Oahppe galggi tjállemåhpadusás vuojnnet ávkev ja árvov, ja nævvon sæbrástallamij ja gå galggi subtsastit ietjasa ájádusájt ja åtsådallamijt.
Oahppe galggi barggat vuodohámij, bokstávaj ja tállaj ja åvdedahtjat moattelágásj ja dåjmalasj tjállemgielav.
Oahppe galggi barggat tevstaj ma guosski åtsådallamijda ja dárbojda, ja låhkåt girjálasjvuodav mij vaddá dádjadusáv ja åtsådallamijt.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppijn galggá muhtem mærráj liehket dádjadus giela ja ietjasa giellaåvddånime birra.
Galggi dåbddåt ávov gå gielav adni, ja åvdedit ietjasa gielalasj iesjluohtádusáv.
Galggi muhtem mærráj dåbddåt moattelágásj njálmálasj ja tjálalasj giellasjáŋŋarij valjesvuodav ja vijddudagáv, ja dájna vuogijn vuojnnet máhttelisvuodajt sæbrástallat iednegiela baktu.
Oahppe galggi máhttet ságastit duon dán tækstatjerda birra ja skåvllågirjjevuorkkáj hárjjánit.
Oajvveoase smávvaskåvllådássáj, 1. - 4. klássaj.
1. klássa/åvddåskåvllå.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
ståhkat gájklágásj ståhkusij, oasev válldet rollaståhkamijs ja gielav adnet dåjmalattjat moattelágásj spellamhámij baktu.
ståhkat ja gæhttjaladdat bágoj ja jienaj, rijmaj, rytmaj ja báhkoståhkusij.
Åvddånbuktet divtajt, lávllagijt, juojgajt/ármijt/tsåbmijt, ja månnamijt ja båhkusijt.
gulldalit dålusj subttsasijt, båvajt, dijdajt ja subttsasijt.
gullut ja vuojnnut stuoves subtsastimbåttåjn.
Hárjjánit subtsastit juojddáv, tjielggit gåktu juoga lij, tjielggit ja giehttot.
hárjjánit vuorov vuorddet, hållagoahtet/ságastahtjat ja sáhkavuorov vaddet iehtjádijda stuoráp juohkusijn, oassálasstet tjåhkanimijda, diededit.
gæhttjat video
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
oassálasstet rollaståhkusijda ma tjállemgielav arvusmahtti.
oahpásmuvvat gåvåstagájda (symbolajda), bokstávajda, tállajda ja tjállemijda klássalanján ja ietjá sajijn, ja bokstávajt adnuj válldet ietjasa vaddásij gáktuj.
oahpásmuvvat girjij valjesvuohtaj, gåvvågirjijda ja ietjá tevstajda gånnå báhtjajn ja næjtsojn li oajvverolla.
Ságastit tevstaj birra majt li gullam, ja daj birra majt vuojnni gåvvågirjijn.
oadtjot viehkev tjálátjit dan birra majt vuojnni jali subtsasti, ja vuojnnet aktijvuodaságastime ja tjállema gaskan (tevstajt dahkat), ságastit tevstaj birra majt li dahkam, ja majt lijkkuji iehtjádij tevstajn.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastit gielaj birra, masi li ávkken, ja giellasieradusáj birra, ja gåktu ietjasa giella l åvddånam mánná rájes.
åtsådallat gåktu ságastit duon dán dilen, ja man ájnas la gulldalit gå iehtjádijn ságasta.
ságastallat njálmálasj epihkalasj sjáŋŋarij birra ja sjáŋŋarij birra ma gulluji ståhkamijda.
mannat skåvllågirjjevuorkán jali ietjá girjjevuorkán ja oahpásmuvvat dajda.
2. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
ståhkat, ståhkama baktu oahppat, ståhkat bágoj, månadit ja oahppat muhtem báhkovadjasijt.
bæjválattjat gullat ja låhkåt dålusj ja dábálasj subttsasijt jali ietjá tevstajt tjavggalåhkåma baktu, duola dagu dålusj subttsasa ja subttsasa ietjá kultuvrajs.
gullat muhtem dålusj sáme båvajt jali dålusj subttsasijt.
åvddånbuktet soames álkkes rollaståhkusijt jali drámátiserimijt klássaj jali æjgádijda.
juojggat, ja lávllagijt ja sálmajt lávllot.
subtsastit guojmmásisá majt sij berusti, ja buorre árvustallamijt vaddet ja vuosstájválldet.
åvddånbuktet ietjasa ja iehtjádij tevstajt ja hárjjánit gullat duov dáv hållamgielav sámesebrudagán.
oassálasstet ságastallamijda ja buktet åvddån ietjasa ájádusájt, arvusmahteduvvat gatjádittjat dav majt e dádjada jali ájádalli.
Diedojt vuosstájválldet ja juogadit.
gæhttjat filmajt ja ságastit daj birra.
oahpásmuvvat bájkálasj bájkke- ja luonndonamájda duola dagu gå gulldali ja ságastalli bájke boarrásij.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
bokstávajt adnet ja maŋenagi tjállegoahtet ja låhkågoahtet.
Sjåpkadit bokstávajt gå li hárjjánam jiena ja bokstáva aktijvuohtaj ja gå dát la luondulasj sidjij.
oahpásmuvvat valjes mánnágirjálasjvuohtaj oajvverollaj gånnå báhtja ja næjtso máhtti ietjasa dåbdålussjat.
Ietja maŋenagi låhkågoahtet.
Gehtjadit gåvåjt girjijn.
tjuorggat ja hábmedit sisanov tevstajs majt li låhkåm jali gullam.
Vaddet buorre árvustallamav iehtjádij tjuorggamijda ja tevstajda.
ietja dahkat tevstajt, jali ietjá ållessjattuga viehkijn dahkat tevstajt moattelágásj sjáŋŋarijda, duola dagu girjijt, moattelágásj ássjetjállagijt, divtajt ja subttsasijt.
Dahkat “girjijt”, siejnneávijsajt jali plakáhtajt.
Dáhtámásjijnajn ståhkat, tjállet ja tjuorggat.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat daj sjáŋŋarij sieradusáj birra majna li barggamin, oahppat dan birra mij la suohtas ja ahkedis, ja tragedija ja komedija sjáŋŋarij birra.
barggat rollaj ja replihkaj dramáhtalasj tevstajn, árvustallat jiednadime ja rumájgielaárvov, adnet muhtem álkkes rekvisihtajt.
oahppat dåhkkidit ja árvvon adnet majt iehtjáda ságasti ja tjálli.
Gávnadit gåktu gatjádallap ja usjudallap, ja gåktu bágojt adnep gå gatjádallap ja moalgedip.
barggat bokstávaj, oahppat bokstávajn li namá ja gåvviji giellajienajt.
Oahppat gåktu bágo li sjaddam.
Báhkoklássaj birra oahppagoahtet, duola dagu gåktu adjektijvva ja substantijvva doajmmá gielan.
hárjjánit girjijt girjjevuorkán gávnnat.
3. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit dålusj subttsasijt, sáme båvajt, dijdajt ja ietjá subttsasijt.
gulldalit åsijt mánnágirjálasjvuodas ja subttsasijs dålusj ájgijs ja ságastit tevstaj birra majt li gulldalam.
dárkkelit gulldalit guhtik guojmesa ja gatjádallat, subtsastit sisanov dassta majt li gullam ja låhkåm.
subtsastit ja åvddånbuktet tevstajt majt ietja li dahkam, oassálasstet vuosádallamijda,dahkat replihkajt jali ietja åvddånbuktet jali oassálasstet doahkoj rollaståhkamijda.
Oahppat ståhkama, juojggama, lávlloma, dánssama, rollaståhkusij ja drámátiserima baktu.
hábmedit ietjasa vuojnojt, tsuojggit juogu guorrasi iehtjádijda jali e, ja hárjjánit iehtjádij vuojnojt gierddat.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
låhkåt ålov duon dán dárbbuj, låhkåt ådåájggásasj sáme girjálasjvuodav ja girjijt dáttja ja nuorttarijkalasj mánnágirjjetjállijs ja aj mánnágirjjetjállijs ietjá rijkajs, oahpásmuvvat boarrásap girjálasjvuohtaj, duola dagu álmmuksubttsasijda, ietjá subttsasijda ja fábelijda.
gehtjadit gåvåjt girjijn, ávijsajn ja láhkabirrusin, låhkåt ávijsajt aktan ja ságastallat dan birra majt berusti.
oadtjot arvusmahttemav ja åvddågåvåjt ietjasa tjállagijda dassta majt li låhkåm, gullam ja vuojnnám, tjállet duon dán sjáŋŋarij, duola dagu dikta, ja gæhttjaladdat gielalasj vájkkudimijt dagu gærddomijt, buohtastahttemijt ja gåvåjt.
ságastallat guhtik guojmesa tevstaj birra ja rámmpot ja tjielggit guojmesa tjuorggamijt ja tevstajt.
hárjjánit tjálatjit oahppij ietjá skåvlåjn jali iehtjádij.
hárjjidallat sjåpkadit bokstávajt gå tjálli, hárjjánit låhkåt ja tjállet, duola dagu dáhtámásjijnajn, hárjjánit ietjasa tevstajda tjállemmerkajt biedjat.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat gulldalime ja ságastime aktijvuoda birra, åtsådallat ja guoradallat gåktu jiednaadno ja rumájgiella l ájnas gå juoga javladuvvá jali åvddånbuvteduvvá.
ságastallat duon dán sjáŋŋara birra majna li barggam.
guoradallat ietjasa giellasuorgev, ságastallat girjjegiela ja ságastimgiela sieradusáj birra. Guoradallat massta ietjasa ja iehtjádij namá båhti, bájkálasj bájkkenamá, namá luondon, dálkkenammadusá, jábe, ællosujtto ja duodje terma.
barggagoahtet moattelágásj oajvvegárgadisáj ja mærkkahámij, duola dagu tjuokkaj, tjuorvasmerkaj, gatjálvismerkaj, barggat báhkoklássaj ja gåktu da doajmmi gielan.
hárjjánit åhtsåt girjijt skåvllågirjjevuorkán.
4. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat tevstaj ma bigodi rijdojt ma li dåbddusa oahppijda.
Åtsådallat ráddnavuodav ja rádnadisvuodav, rievtesferdukvuodav ja vierev, rijdov ja såbadimev dádjadit ságastallamij, improvisasjåvnåj ja rollaståhkamij baktu.
gulldalit ja subtsastallat dålusj subttsasijt, fábelijt, båvajt ja dijdajt, ietjá rijkajs aj guhkken ierit, duola dagu ietjá kultuvrajs.
ådåsis subtsastit ja drámátiserit subttsasijt, ja soajttá ihkap vuosedit video baktu jali gulldalit jiednabáttes.
hárjjidallat ja åvddånbuktet álkkes hålav, ja klássan åvddånbuktet fáhkaássjijt.
gæhttjat filmajt ja ságastallat sisano birra.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
viehkev oadtjot åvdedittjat buorre låhkåmdábijt ja dan baktu oadtjot buorep dádjadusáv sisano birra ja gåktu ulmusj galggá låhkåt.
låhkåt ådåsap girjálasjvuodav.
Oahpásmuvvat ådåsap oavddogirjálasjvuohtaj ja bádtjiduvvat anátjit oavdos elementajt ietjasa tjállusijn.
oahpásmuvvat jårggålum tevstajda, duola dagu H.C. Andersena girjijn.
låhkåt gåvvårájdojt ja guoradallat gielav.
tjállet ássjetevstajt dan birra majt berusti. Girjálasjvuodav adnet ietjasa subttsasijarvusmahttemij.
Hárjjidit gåktu galggi tjállet, duola dagu álgov, åvddånimev ja gåktu hiejttet.
Gulldalit ja låhkåt guhtik guojmesa tevstajt, tsuojggit masi lijkkuji ja gatjádallat majt e dádjada.
Tjállet muhtem tevstajt dáhtámásjijnajn ja oahpásmuvvat boallobævddáj.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat sjáŋŋartjerdaj dålusj ja dábálasj subttsasijn, gullat daj kultuvraj birra gåsstå subttsasa båhti.
Guoradallat gåktu vuogas subttsasa li hábmedum, ja tevstajt juohket åsijda.
gávnnat sierra bielijt gåvvårájdoj gielan.
Barggat subtsastimvuogijn filmajn.
ságastallat ja guoradallat mij dahká njálmálasj åvddånbuktemijt buorren, ja árvustallat gielav majt adnep gå argumenterip.
åhtsåt báhkovadjasijt lahkabirrusis, guoradallat bájkálasj bájkkenamájt ja ságastallat massta da båhti.
guoradallat reklámajt ja ietja gæhttjaladdat reklámaj barggat, vájkkudimijt ja vájkkudimfámov.
oahppat ienebuv báhkoklássaj birra ja gåktu da doajmmi tevstajn, duola dagu værbba tækstadagádijn ja gåktu pronomena doajmmi dan aktijvuodan.
gávnnat girjjevuorkán girjijt dåbdos girjjetjállijs, ja låhkåt oasev tevstajs ma gåvviji girjjetjálle bargov ja iellemav.
Ulme gasskadássáj, 5.-7. klássaj.
Gulldalit ja ságastit.
Oahppe galggi ståhkusij, gæhttjaladdamij, guoradallamij ja praktihkalasj dåjmaj baktu åvdedit ålles dádjadusáv njálmálasj giela sjáŋŋarijs.
Oahppe galggi åvdedit ietjasa máhtukvuodav dåjmalattjat gulldalittjat, ja gielav åvdedit ságastallama, aktisasjbargo, runádallamij ja åvddånbuktemij baktu.
Låhkåt ja tjállet.
Oahppe galggi hárjjánit duon dán sjáŋŋarij gå ietja tjálli, ja hárjjánit tjállet duov dáv tevstav dárboj milta.
Oahppe galggi oahppat vuogas giehtatjállemav.
Ietjasa tjállema baktu bessat ájádusájt, vuojnojt ja åtsådallamijt åvddånbuktet, ja oadtjot åtsådallat majt iehtjáda dasi javlli.
Oahppe galggi oahpásmuvvat tjálalasj medijajda, ja oahppat adnet tækstagiehtadallamav ja elektråvnålasj medijajt.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppe galggi oahppat giela formálalasj bielijt ja åvdedit gåhtsevasj guottojt sámegiela ja kultuvra hárráj unneplågo/ieneplågo vuojnoj gáktuj.
Oahpásmuvvat gássjelap girjálasjvuohtaj, ja oahppat árvvon adnet girjálasjvuoda valjesvuodav, vuodon ájálvisájda majt gæhttjaladdi ietjasa bargon.
Oahppe galggi hárjjánit girjjevuorkkáj ja ietjá medijajda ja åmastit máhtudagáv gåktu medija doajmmi sebrudagán.
Galggi guoradallat gåktu njálmálasj ja tjálalasj giella aneduvvá ja doajmmá, ja dan baktu åmastit buojkuldagájt ságastittjat gielaj birra.
Oajvveoase 5. - 7. klássaj.
5. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
rollaståhkusij ja improvisasjåvnåj baktu iehtjádij dilev gåvvit ja gæhttjalit moalgedimvuogijt, adnuj válldet dramáhtalasj barggovuogijt dagu háddidallamav. Joarkket giellaståhkusav, duola dagu båhkusij, “njuovtjavbådnjåmij” ja dakkárij baktu.
åvddånbuktet ietjasa ájádusájt, oahppaássijt ja ådåsijt nav vaj iehtjáda berustahtji dajt.
gulldalit gå låhki ja dan baktu oasev válldet girjálasj åtsådallamijs, juojggat ja lávllot.
ságastallat ietjasa åtsådallamijs ja estehtalasj bielij birra gåvåjn ja dájddaduojen.
gæhttjat tv-prográmmajt ja ságastit daj birra.
bájke boarrásij ságastallat, ja ihkap aj báddit ságastallamijt.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
låhkat ådåsap divtajt ja oahpásmuvvat dajda.
Åvddånbuktet divtajt.
Tjállet divtajt ja barggat vájkkudimnævoj, dagu værssalinjáj, gåvåj, buohtastahttemij ja gærddomij.
låhkat mánná- ja nuorajgirjálasjvuodav dán ájggásasj girjjetjállijs.
Guoradallat gåktu girjjetjálle dahká tevstav geldulattjan ja suohttasin, ulmutjav jali juojddáv gåvvi.
duon dán gáldon åhtsåt diedojt girjjetjállij birra gudi årru Sámen ja tjállet biográfalasj tevstav.
oahppat tjallet muhtem temá birra.
Dárkkelit åmastit sisanov fáhkatevstajs.
Tjállet ássjeprosatevstajt duon dán temá birra, luluj buorre jus la tjanádum fáhkagasskasasj oahppamgárvvidussaj.
Oahppat tækstagiehtadallamav ja hárjjánit boallobævddáj gå ietjasa tevstajt tjálli.
adnet ietjasa diedojt tevstaj birra gå galggi tjielggit ássjijt tjállemprosessan.
iesj guhtik dárbos milta hárjjánit duollatjállet, ja adnet báhkolistav.
barggat tevstaj ja gåvåj gåvvågirjijn ja oahpásmuvvat muhtem sáme gåvvågirjjedájddarijda.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit ja gæhttjat hållam- ja rumájgielav gå ságastalli, rijddali, givsedi ja såbadi.
guoradallat diktaj åvddånbuktemvuogijt, vájkkudimnævojt ja hámev.
guoradallat gåktu báhkoválljim ja syntáksa vájkkut gielav, guoradallat sáme gárgadisvuogijt, buohtastahttet njálmálasj ja tjálalasj moalgedimvuogijt, duola dagu ságájdahttemijn, ja diehtet gåktu galggá låhkåt duov dáv tevstav.
guoradallat muhtem sierra bielijt, duola dagu fáhkatevstaj tækstasjoappkamav ja hámev tevstaj majna li barggamin.
ságastallat juojggatevstaj birra, gåsstå da båhti, gåktu dajt adnep ja daj árvov sáme sebrudagán.
árvustallat tv-prográmmaj sisanov ja hámev.
Oahppat vehi medija birra ja ságastallat dan birra majt vuojnni.
Oahppat gåktu gåvåjt tjielggiji.
6. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat boarrásap mánná- ja nuorajgirjálasjvuoda birra. Guoradallat gåktu ulmutja ja birás la gåvvidum.
gulldalit dålusj subttsasijt, dijdajt ja báhkovadjasijt ietjá rijkajs ja kultuvrajs, ja subtsastit nuorap oahppijda.
guoradallat oahppamtevstajt, duola dagu diedojt ietjá kultuvraj birra, drámáfágalasj dåjmaj baktu, duola dagu háddidallama, rumájgiela, jiedna ja rytma.
gávnnat oajvveåsijt fáhkatevstas ja dajt åvddånbuktet lågådallama hámijn klássan jali ietjá sajen.
gulldalit sámegiela suorgijt ja gæhttjalit merustallat gudi rijkkaj ja guovlluj gulluji.
Barggat báhkovadjasij, moallánagáj ja gielalasj gåvåj sámegielan.
gulldalit ja ietja dahkat “rádioprográmmav”, duola dagu gulldalimdagov, ságájdahttemav jali reportásjav. Drámátiserit subttsasav ja báddit.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
tjiegŋalappot girjijt låhkåt, duola dagu låhkåmprosjevtav tjadádit.
Låhkåt jårggålum tevstajt dálásj ájggásasj Vuona ja nuorttarijkaj tjállijs.
tjállet subttsasav, barggat tevstaj ma gåvviji ulmutjijt ja birrusav, rijdojt ja såbadimijt.
Dættodit báhkoválljimav ja sieradusájt gielan.
Aktan dahkat filmmamánusav.
tjállet ássjeprosatevstajt, luluj buorre jus guosská ietjá fágajda.
Åhtsåt diedojt majt dárbaha leksikåvnåjs, diehtogirjijs, fáhkagirjijs, diagrámmajs ja gåvåjs.
Barggat tevsta åsij ja duollatjállemijn, ja oadtjot bagádallamav dárboj milta.
låhkåt ávijsajt ja gæhttjat man birra tjálli.
Tjállet ja hiebadit ságájdahttemijt.
Ávijsav dahkat mij almmuduvvá skåvlån jali lahkabirrusin. Barggat bajelttjállagij, gåvåj, ja almmudimhámij, duola dagu tækstagiehtadallamprográmmaj.
Gæhttjaladdat bårdudallat tevstajt ja gåvåjt ja åvtåstahttet tevstav ja tjuorggamijt elektråvnålasj viehkkenævoj.
oahppat gåktu tækstabarggo åvddån iehpetjielgas ájálvisás gárves tækstaj.
Árvustallat ja tjielggit gåktu barggo l åvddånam.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
tjoahkkit, systematiserit ja vuorkkot båhkusijt, giehtojt, dáhpádusájt, subttsasijt, subttsasijt lahkabirrusis ma li mannam ulmutjis ulmutjij ja ájges ájggáj.
Barggat ietjasa giela njálmálasj kulturdábij.
guoradallat ságajdahttema ja lågådallama komposisjåvnåv ja vájkkudimnævojt.
ságastallat kriteriaj birra gå galggi tevstajt árvustallat ma ælla gárvvása.
guoradallat gåktu gåvå, figuvra, márggatevsta ja dakkára tjiegŋodi tevsta sisanov.
Gæhttjat gåktu bokstávaj stuorrudagá ja tjerda, ja almmudimháme aneduvvi gå galggi ájnas åsijt tevstan åvddånbuktet, ja gåktu árvov vuoledit, duola dagu bajelttjállagij, åvddåtjállagij ja juolggenåvtåj.
guoradallat gåktu tevsta oase doajmmi tjálalasj tevstajn.
Barggat mærkkabiedjamijn.
Guoradallat gåktu báhkoklássa aneduvvi gå galggi åvddånbuktet siváv/vájkkudimijt ja buohtastahttemijt/vuosstebielijt.
árvustallat rádioprográmma sisanov ja hámev.
7. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
aktan barggat fágalasj temáj gånnå dárkkelis gulldalibme dættoduvvá.
adnet ja åvdedit ietjasa tækstamáhtudagáv girjálasjvuoda ságastallamin, dajna åtsådallamijn mij oahppijn la tevstas.
vuosádusståhkamijn adnet rubmahav ja jienav ja guoradallat ja åvdedit persåvnålasjdrámátiserim máhtukvuodav.
Gæhttjaladdat tevstav adnet moatteláhkáj, duola dagu video baktu.
Vuosedit kabareav, revyav jali teáhterav majt ietja li dahkam.
hárjjánit bágov válldet stuoráp tjåhkanimijn.
Tjoahkkájgiesset ságastallamav klássan.
Åvddånbuktet temá- ja prosjæktabargojt.
ásadit åhpadimgárvvidusáv smávvaskåvllådássáj.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
låhkåt nuorajrománajt miellagiddima ja åtsådallamij diehti.
Låhkåt, ja åvddånbuktet divtajt, lávllagijt, juojgajt ja ságastallat daj birra.
låhkåt tevstajt duot dát tjálles Sámen ja guoradallat birrusav, ulmusjvuojnov ja gielav.
Oahpásmuvvat bájkálasj girjjetjállijda.
barggat ássjeprosátevstaj, gávnnat vidjurijt ja tjielggimijt dasi majt låhki, ja adnet dajt ietjasa tjállemijn, duola dagu temá- ja prosjæktabargojn.
Guhtik guojmesa bargov árvustallat.
tjállet iehtjádijda ålggolin klássalanjá.
Barggat dárkkelit tevstaj gånnå dættodi gielaestehtalasj bielijt, ja aj mærkkabiedjamav ja duollatjállemav.
hárjjánit vuohkasit tjállet vaj lågådahttá, ja gæhttjalit duov dáv tjáppatjállemav/kalligrafijav.
Galggi vehi oahppat gåktu elektråvnålasj medijajt adni gå tevstajt dahki ja almmudi.
guoradallat ja árvustallat vájkkudimnævojt duon dán reklámatevstan ja gæhttjalit ietja reklámav dahkat.
oahpásmuvvat almulasj girjjevuorkájda ja ietja åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjijt majt berusti, válljit åvtåv ja tjállet girjjeárvustallamav dasi.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
gávnadit gåktu giella rievddá ájgij, bájkij, dilij ja ulmutjij milta.
Gávnnat muhtem sierrabielijt ietjá sáme gielajn/giellasuorgijn, juogosgielajn, ja næjtsoj ja báhtjaj giellaanon.
Gávnnat dáro
barggat moattelágásj tækstasjoappkamvuogij.
guoradallat sierra bielijt dramáhtalasj sjáŋŋarijn maj li barggamin, ja guoradallat dramáhtalasj tevstaj åvddånbuktemkriteriajt.
ságastallat kriteriaj birra ma gulluji tækstaárvustallamij ja buorre aktisasjbargguj temá- ja prosjæktabargojn.
Ájádallat ietjasa tjállemåvddånime birra duon dán sjáŋŋarin.
Gávnnat muhtem tevstajt majna li dudálattja ja tjielggit manen.
oahppat dan tjálle birra gen tevstajt li låhkåm.
barggat báhkoklássaj ma tevstajn gávnnuji, ja dættov biedjat gielalasj doajmmaj. Barggat gárgadisåhpajn.
Ulme nuorajdássáj, 8. - 10. klássaj.
Gulldalit ja ságastit.
Oahppe galggi gæhttjaladdamij, guoradallamij ja praktihkalasj dåjmaj baktu oadtjot ålles dádjadusáv duot dát njálmálasj giela sjáŋŋarijs.
Oahppe galggi hárjjánit vuojnnet ietjasa ja iehtjádij vuojnojt analyhtalasj ja kritihkalasj vuoge milta.
Sij galggi oassálasstet miellavájnok, gæhttjaladdam ja dárkestim ságastallamijda ja tjåhkanimijda.
Galggi dåjmalattjat adnet njálmálasj medijajt ja gåhtsevasj guottoj árvustallat sisanov, vájkkudimnævojt ja gåktu dá aneduvvi.
Låhkåt ja tjállet.
Oahppe galggi bessat hárjjánit ássjijt åvddånbuktet ållesláhkáj ja tjielggasit.
Galggi hárjjánit gæhttjaladdat moattelágásj tjálalasj sjáŋŋarijt, ja hárjjánit ájádallat, diededit ja tjielggit.
Oahppe galggi åvdedit ietjasa giehtatjállemav.
Galggi bessat vuojnnet gåktu tjállem doalvvu dádjadussaj, åtsådallamijda ja gåktu nuppij siegen doajmmat.
Galggi máhttet dålkkut ja árvustallat duon dán medija tevstaj sisanov ja vájkkudimnævojt, ja ietja adnet medijav gå tevstajt almmudi Galggi máhttet åhtsåt diedojt duon dán diehtojuohkemgáldojn,duola dagu girjjevuorkan, ibnnusijn ja diehtojuohkemteknologijajn.
Galggi oahppat adnet gáldojt lájttálisát ja iesjrádálattjat ietjasa bargon.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppe galggi barggat sámegiela formálalasj bielij, vaj buorebut dádjadi gåktu giella ja tæksta bájnná kultuvrav ja sebrudagáv.
Galggi diehtet vehi dan birra mij vájkkut giellaanov ájgij miehtáj, ja åvdedit gåhtsevasj guottojt giellasujttuj ja giellaåvddånibmáj.
Oahppe galggi dåbddåt giela hámev, ja gåktu doajmmá ja aneduvvá. Galggi vijdedit ietjasa máhtudagáv ja dádjadit ietjasa ja iehtjádij kultuvra njálmálasj dábijt.
Oahppe galggi dåbddåt jut njálmálasj ja tjálalasj sjáŋŋarijn la sisadno, hábme ja adno.
Sij galggi dåbddåt tjálalasj vidjurijt ja máhttet vuojnnet tjállemdile, sjáŋŋarij ja vuosstájválldij aktijvuodav.
Galggi dåbddåt duov dáv medijav, ja gåktu da vaddi máhttelisvuodav tjálalasj ja njálmálasj tevstaj barggat ja dajt åvddånbuktet.
Oahppe galggi máhttet árvustallat gåktu medija vájkkut sebrudagáv ja juohkkahattjav.
Oajvveoase 8. - 10. klássaj.
8. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat, duola dagu åvdåsvásstádusá ja friddjavuoda birra, duodalasjvuoda ja biehttema birra, rijdoj birra ja gåktu liehket ássjálasj ja iehpeássjálasj.
Hárjjánit gulldalit dárkkelit ja lájttálisát, improvisasjåvnå ja rollaståhkama.
oassálasstet girjálasjvuoda ságastallamijda gånnå ietjasa ájádusájt tevsta birra biedji vuodon.
åvddånbuktet fáhkaássjijt juohkusin jali klássan.
juojggat, lávllot ja dánssat/drámátiserit álmmukdiktimav.
hárjjánit dåjmalattjat tjuovvot formálalasj tjåhkanimijt ja ságastallamijt, oahpásmuvvat bágojda sáhkavuorro ja replihkka. Tjállet notáhtajt ja dahkat referáhtajt ságastallamijs.
ságastallat rádio ja tv:a nuoraj- ja hávsskudallamprográmmaj sisano ja vájkkudimnævoj birra.
gulldalit duov dáv suorgev ietjasa sámegiellasuorges ja guoradallat ja tjielggit moallánagáj.
Oahppat tjielggit ássjijt vuosedime baktu.
ságájdahttemvuogijt oahppat, dádjadit rumájgielav, dilev ja dakkárijt.
Oassálasstet almulasj tjåhkanimijda lahkabirrusin.
tjoahkkit dålusj subttsasijt ja subttsasijt ma li mannam ulmutjis ulmutjij ja ájges ájggáj, ja gæhttjalit gåktu giellaadno rievddá ja vájkkut juojddáv mij la subtsastum.
válljit temájt gånnå gielav ja termajt tjiegŋalappot oahppi, duola dagu berajlåhkotermajt, muohtátermajt, dábijt, iellenammadusájt, juhtusij namájt.
gulldalime baktu oahpásmuvvat duon dán sáme giellasuorggáj.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
låhkåt tevstajt tjiegŋalappot guhkep ájge, dagu låhkåmprosjevtajt.
Låhkåt girjijt ja oanestevstajt ma bajedi ássjijt majt nuora berusti.
låhkåt tjuoldedum temájt, duola dagu dålusj subttsasa, dijdajt ja ietjá subttsasijt lahkabirrusis.
Tjállet subttsasijt ja novellajt, dakkárijt ma vuolggi ietjasa åtsådallamijs ja vásádusájs, ja barggat girjálasjvuoda vájkkudimnævoj.
tjállet subttsasijt ja oahppat analyserit subttsasijt.
barggat gåvvårájdoj. Árvustallat tevstajt ja gåvåjt, dættodit aj estehtalasj bielijt. Ietja dahkat gåvvårájdojt ja gæhttjalit vehi ietjasa máhtudagáv sjáŋŋara birra.
Barggat gåvvågirjij, duola dagu gåvåj ja plakáhtaj.
tjállet temátjállusav mij ságastallamav båktå.
Dåjmalattjat gávnnat tjállemtemájt majt ulmutja berusti.
Åtsådallat jut låhkåm ja tjállem gulluba aktan fágalasj bargon, åtsådallat árvov ájálvisájs, mujttobágojs, ájáduskártajs, gatjálvisájs jna.
árvustallat ietjasa tevstajt ja ságastallat dárkkelit dan birra mij jur dan tækstaj gullu.
Guoradallat árvustallamkriteriajt. Vuorkkot ietjasa tevstajt vaj máhtti duodastit ja árvustallat ietjasa girjjegiela åvddånimev, ja tjállet loggagirjjáj ájádusáj ja guládallama diehti.
oahppat tjállemmerkajt biedjat ja hárjjidit duolla tjállet.
ietjasa giehtatjállemav åvdedit persåvnålasj ja dågålasj tjállemij mij la lågådahtte.
oahppat girjálasjvuoda tevstajt åhtsåt, ådåsis tjállet ja tevstajt hiebadit.
Buorebut oahpásmuvvat girjálasjvuohtaj skåvllågirjjevuorkán.
Dáhtáværmádagáv adnet gå åhtsi diedojt ja aj gå guládalli sáme oahppij ietjá rijkajs.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat sáme tjálalasj kultuvrajn ja dádjadit giela ja tjállema åvddånimev gå barggi tevstaj moattet ájggegávdas.
guoradallat epihkalasj tevstaj sjáŋŋarij tjerdajt gå tevstaj barggi.
Guoradallat moattelágásj epihkalasj sjáŋŋarijt ja guoradallat mij la buorre ássjeprosátevsta dåbddomærkka, ja árvustallat aj estehtalasj bielijt.
Guoradallat gielav majt adnep ságájdahttemijn, duola dagu njuolgga ja tjiegos ságastallamav, værbbaájgijt ja gåktu verbajt adni, ja man láhkáj ulmutjijt gåvviji. Barggat vijddásappot duollatjállemijn.
joarkket tjállemhárjjidallamijn.
guoradallat gárgadishámijt ja gåktu tevstajt tjadná duon dán tækstadásen, oahppij tevstajn aj. Gæhttjaladdat tjadnat álkkes gárgadisájt tjoahkke gárgadissan.
Barggat vijddásappot báhkoklássaj, táktastruktuvrajn, báhkorievddamijn ja nomenij såjådimij.
gåtsedit ietjasa njálmálasj giellaåvddånimev. Guoradallat ietjasa njálmálasj giellaåvddånimev ja buohtastahttet diedoj gåktu mánáj giella åvddån.
oahppat mij vájkkut hållamgielav.
Guoradallat ja ságastallat ietjasa guovtegielakvuoda birra.
9. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat ájggeguovddelis gatjálvisáj ja ietjá temáj birra majt berusti, lájttális ja árvustalle ságastallamijn.
Åvdedit ájálvisáv, tjielggit, hållat ja bælostit tjuottjodusáv.
oahppat girjálasjvuoda- ja fáhkaássjijt drámátiserima ja vuosádusá baktu, lyrihkav duon dán láhkáj åvddånbuktet.
åvddånbuktet juojgajt, vijsojt, lávllagijt, rockatevstajt ja ságastallat sisano ja giela birra.
oahppat girjálasjvuoda- ja fáhkaássjijt drámátiserima ja ietjá scenalasj åvddånbuktemij baktu, åvddånbuktet prosjæktabargov ja dádjadit gåktu åvddånbuktem vájkkut vásádusáv ja dádjadusáv.
árvustallat etihkalasj ja estehtalasj bielijt muhtem tjuoldedum musihkkavideojs ja tv:a nuorajprográmmajs.
ásadit ságastallamav jali tjåhkanimev.
Guoradallat ságastallamprográmmajt tv:an jus da li ássjálattja jali iehpeássjálattja.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
låhkåt åvtåv románav ja muhtem válljidum suohtas oanes prosáv.
låhkåt muhtem tevstajt duot dát girjjetjálles ja oadtjot dádjadusáv dat ájges goassa tjálle viessun ja majt sij berustin.
barggat muhtem lyrihkajn ja ietja tjállet divtajt.
tjállet tevstajt duon dán dárbbuj, duola dagu åhtsåmijt, almulasj tjálatjimijt, referáhtajt, annonsajt ja fakturajt.
låhkåt ja barggat tevstaj ma argumenteriji. Galggi gæhttjalit hábbmimvuogijt, tjielggidimijt, generaliserimav ja gæhttjaladdat vájkkudimnævoj.
låhkåt essayav ja tjállet essaymuodugasj tevstajt.
guoradallat reklámajt ja oahppat dåjmaj ja vájkkudimnævoj birra.
Dahkat reklámajt gånnå l gåvvå ja tæksta.
adnet dáhtáværmádagáv ja nuorttarijkalasj dáhtáværmádagáv, tjoahkkit diedojt, ibnnit ja giehtadallat diedojt.
Adnegoahtet elektråvnålasj påstav gå guládalli (kommuniseriji)sáme oahppij ietjá rijkajs.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
guoradallat tevstaj giela ja tjállema åvddånimev.
Barggat girjálasjvuodajn, girjálasjvuoda histåvråjn ja giellahiståvråjn gå li oahppamin girjjetjállij birra.
Ságastallat girjálasjvuoda ja sosiálalasj ja politihkalasj histåvrå aktijvuoda birra vaj dádjadi gåktu diktim, giella ja sebrudakiellem máhttá vájkkudit nubbe nubbáj.
analyserit gárgadisájt, guoradallat gåktu gárgadisá vájkkudi ja rievddi gielav ja giela sisanov.
barggat tjállemvuogijn ja morfologijajn oassen giellasujtos.
barggat ássjeprosá guovdásj tjerdaj, duola dagu gåktu tæksta l ásadum, jus la ássjálasj tæksta, mij dættoduvvá ja buojkuldagáj birra.
Oahppat gåktu prosjæktabarggo åvddån.
barggat muhtem åsij lyrihkas, duola dagu gielalasj gåvå, assosiasjåvnå boanndudak, moattelágásj dålkkum máhttelisvuoda ja vájkkudimnævo.
Ságastallat mij mielav giddi ja ájádusájt båktå gå tjáppagirjálasjvuodav låhkåp.
låhkåt muhtem politihkalasj hålajt.
Guoradallat vájkkudimnævojt ja oahppat vehi retorihka birra.
10. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat boahtte ájge birra, mujttalit ja subtsastit vássám ájge birra, duola dagu hålan jali kåserijan, ja barggat aktan fáhkatevstaj ja gávnnat sisanov ja båhtusijt.
dåjmalattjat oassálasstet ságastallamijda girjálasjvuoda tevstaj birra, duola dagu sisano, háme ja vájkkudimnævoj birra.
åvddånbuktet prosjæktabargov, soajttá dakkár juohkusij gånnå ulmutja li moattet álldaris.
Guoradallat njálmálasj åvddånbuktema gájbbádusájt.
gæhttjat teáhtervuosádusájt, jali dan sadjáj videofilmajt, ságastallat sisano ja åvddånbuktema birra.
Teáhterav vuosedit ja åvddånbuktet/drámátiserit/vuosedit dramáhtalasj tevstajt vuosádustjállijs jali tevstajs majt ietja li dahkam.
Hábmedit rollajt ja vásstádusájt, hárjjánit jiednaadnemij, båttåjda ja rumájgiellaj.
Vásedit almma ja tjiegos rekvisihtajt.
gæhttjat filmajt ja ságastallat sisano ja filmátalasj vájkkudimnævoj birra.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
låhkåt ja árvustallat ådå girjijt majt ietja li válljim.
Tjállet girjjeárvustallamijt.
låhkåt boarrásap tevstajt, duola dagu majt Olaus Sirma, Anders Fjellner, Lars Hætta, Johan Turi, Anta Pirak li tjállám.
Galggi vuojnnet moattelágásj ulmutjij iellema vásádusájt ja histåvråjt, ja barggat fágalattjat tevstaj.
Galggi ietjasa åtsådallamijt dajs tevstajs adnet ietjasa tjállemprosessan.
låhkåt tevstajt ma li jårggåluvvam ietjá kultuvrajs ja ságastallat daj birra. Oassálasstet åvddånbuktemijda ja gulldalit dajt, ja oahpásmuvvat ietjá kultuvraj iellemåtsådallamijda, normajda ja árvojda.
tjállet tevstajt ma argumenteriji ja diedojt juohki. Oahppat vehi tjállet, duola dagu åhtsåmijt, formálalasj girjijt, ja ietjá sjáŋŋarijt dárbo milta. Barggat aktan prosjæktaplánaj, tjállet biejvvegirjev prosjækta bargadahttijn ja tjállet árvustallamijt bargos, båhtusijs ja dav majt li oahppam.
Aktan barggat bagádallambargujn daj biejvij gå oahppe moattet álldaris li sæhkálakkoj.
barggat buorre gielaanujn ja formálalasjgiellatjehpudagájn gå ietjasa tevstaj barggi.
låhkåt ja árvustallat duov dáv propagánda tevstav ja gåvåv, guoradallat dájddagåvåjt ja dájddaduojev ja tjállet tevstajt.
oahpásmuvvat sáme ávijsajda, ja barggat muhtem ávijssasjáŋŋarijn.
Guoradallat moattelágásj tevstajt muhtem ávijsajn mierredum ájges.
Dahkat ávijsav ietjasa profijla milta.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat sámegiela ja girjálasjvuoda histåvråjn åvdep ájgijs gitta udnátjij, ja máhtudagáv åmastit guovdásj sáme girjjetjállij birra.
Snivábut låhkåt muhtem sáme girjjetjállij birra, majt tjálle berusti ja majt sij tjálli.
Låhkåt sijá iellema birra ja dåbdijdit tjálláj ja dán ájggáj gå sij viessun.
barggat sámegiela histåvråjn buohta daj tevstajt majt låhki.
Guoradallat aj ietjá kultuvraj åvdusjájgge tjállagijt, duola dagu runajt, latijnalasj tjállagijt ja gotalasj tjállagijt.
Barggat moattelágásj tjállemtjerdaj.
guoradallat njálmálasj subtsastimdábij dåjmav ietjasa kultuvran. Guoradallat muhtem gielalasj vuogijt.
guoradallat gielalasj sieradusájt Sámen, duola dagu giellasuorgijt ja sosiolevtajt, ja guoradallat giellapolitihkalasj dilev.
Guoradallat gåktu giella rievddá. Luojkasbágo ja ådåbágo, internasjonaliserim ja vájkkudime ietjá gielajs.
Gávnnat muhtem ålggorijkkabágojt ja moallánagájt ietjasa gielan ja gæhttjalit gávnnat termajt majt dåhkki sadjáj biedjat.
tjoahkkit, barggat ja árvustallat ietjasa tevstajt nuorajdáses vaj bessi vuojnnet gåktu ietjasa tjállemgiella ja tækstagiella l åvddånam.
barggat dramáhtalasj sjáŋŋarij, vájkkudimnævoj dramáhtalasj tevstajn, åvddånbuktemij ja teáhter vuosádallamij.
Oahpásmuvvat teáhter histåvrråj, árvustallat vájkkudimnævojt filmajn, subtsastimvuoge, gåvå, jiena ja håla aktijvuodav, ja buohtastahttet girjijt ja filmajt.
oahppat dahkat kriteriajt majna árvustalli temá- ja prosjæktabargojt jali prosjektadahkamusájt.
guoradallat muhtem gielalasj vuogijt.
Guoradallat sáme ávijsaj gielav, sjáŋŋarijt, vuojnnemguovlojt ja åvddånbuktemvuogijt.
barggat sámegiela grammatihkalasj oajvveåsij.
Adnet báhkolistaj, báhkogirjijt ja ietjá girjálasjvuodav referánsan.
Sámegiella nubben giellan (Julevsábmáj). álggo.
Fága sadje skåvlån.
Sámegiella nubben giella åhpadusán la oajvveulmme doajmmelis guovtegielakvuohta.
Duodden iednegiellaj galggi oahppe máhttet sámegielav dan mærráj vaj máhtti liehket dåjmalasj viesádin sáme sebrudagán.
Oahppij gaskan máhtti liehket stuorra sieradusá mij gullu giellatjehpudahkaj gå skåvllåj álggi.
Muhtema máhtti sámegielas binnáv, muhtema vas ålov.
Skåvlån la sierra åvdåsvásstádus vaj oahppe bisodi ja åvdedi goappátjijt gielajt.
Dát guosská oahppijda gudi li guovtegielaga ja aj dajda gudi li åvtågielaga gå skåvllåj álggi.
Oahppij låhko gejn li goappátja giela sijddagiellan le maŋenagi lassánam.
Dán juohkusa gáktuj viertti ásadit åhpadusáv mij buoremusát åvdet goappátjijt gielajt.
Buorre sámegiella máhtudahka l ájnas gå galggi oasev válldet sáme kultuvrra- ja sebrudakiellemis.
Gå oahpásmuvvi sámegiellaj ja girjálasjvuohtaj oadtju oahppe stuoráp dádjadusáv kultuvralasj boanndudagás sáme sebrudagán, ja sæmmi båttå åvdedi moattekultuvralasj máhtudagáv.
Giellatjehpudahka ja gielladádjadus åvdeduvvá buoremusát gå giella aneduvvá.
Jus oahppe galggi jaskijdit sámegiellaj vierttiji hasoduvvat gielav anátjit skåvlån ja aj lahkabirrusin.
Sámegiella viertti dan diehti aneduvvat åhpadusán buohta dárogielajn.
Sámegiella viertti aj aneduvvat vædtsagin ja åhpadusgiellan ietjá fágajn.
Sámegiella nubben giellan oahppapládna l hábmedum dan láhkáj vaj máhttá aneduvvat nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme giellaguovlojn.
Barggovuoge fágan.
Gå la fágajn barggamin de la juohkka oajvvedásen ájnas oahppij giellatjehpudagá milta åhpadit.
Barggovuoge ja organiserimvuoge vierttiji åvdedit ja arvusmahttet åhpadusáv.
Jus oahppe galggi åvdedit luondulasj ja buorre gielav viertti lahkabirás aneduvvat ressurssan giellaåhpadusán.
Diehtojuohkemteknologija rahpá ietjá ja ådå vuogijt gielajn bargatjit.
Ietjas hámijn bivddá teknologija oahppijt diehtemvájnok mielajn ja guoradallam mielajn iesjrádálattjat åhpatjit.
Dáhtá ja elektråvnålasj medija galggi liehket oassen fágas, ja váldeduvvat adnuj juo smávvaskåvllådásen.
Vuostasj jagijt la luondulasj adnuj válldet álkkes dáhtáståhkamprográmmajt ma li tjanádum giellafáhkaj, ja maŋenagi vierttiji oahppe tækstagiehtadallam- ja tækstadivudimprográmmajt oahppat.
Nuorajdásen vierttiji oahppe aj máhttet adnet elektråvnålasj dáhtágiehtadallamav ja máhttet åhtsåt dáhtábásajs diedojt ja guládallat dáhtáværmádagá baktu.
Fága hábme.
Fáhka l náv juogedum:
Låhkåt ja tjállet.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Aktisasj ulme fágan.
Fága åhpadusán la ulmme:
oahppe galggi åvdedit máhtukvuodav sámegielav anátjit nævvon majna åmasti ja åvdedi máhtudagájt, guottojt ja árvojt sáme kultuvran.
oahppe galggi oadtjot máhtudagáv ja tjehpudagáv sámegiellaj.
Ulme ja oajvveoase.
Ulme smávvaskåvllådássáj, 1. - 4. klássaj.
Giellaj oahpásmuvvat.
Oahppe galggi muhtem mærráj åmastit máhtudagáv giellaj ja ietjasa giellaåvddånibmáj, ja buorre ja valjes báhkoboanndudagáv mij vaddá gielalasj iesjluohtádusáv.
Galggi aj máhttet adnet gielav njálmálattjat ja tjálalattjat.
Oahppe galggi máhttet åvddånbuktet sáme girjálasjvuodav ja subttsasijt ja ságastallat daj birra.
Oajveoase 1. - 4. klássaj.
1. klássa/åvddåskåvllå.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
guoradallat ja gæhttjaladdat bágoj, jienaj,rijmaj ja báhkoståhkusij.
åvddånbuktet álkkes diktat, rijmajt ja subttsasijt.
diedojt vuosstájválldet ja vásstedit gatjálvisájt oahpes temáj birra, duola dagu ietjasa birra ja berraha.
gæhttjaladdat bokstávaj, duola dagu gávnnat bokstávajt bágojn, ja jiednadit bágojt.
Galggi oahpásmuvvat symbolajda, bokstávajda, tállajda ja tjállusijda klássalanján ja ietjá sajijn.
gulldalit gå låhki subttsasijt lahkabirrusis ja sáme dålusj subttsasijt.
oahppat gåktu buorástahttalit, hivástahttalit, varrudagájt sárnnot ja sávvat.
juojggat, lávllot, oassálasstet lávllomståhkusijda ja ietjá ståhkusijda.
tjállet ietjasa bágojt ja moallánagájt.
2. klássa.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit gå låhki sáme subttsasijt ja dålusj subttsasijt.
hárjjánit gåktu bágojt jiednadi ja intonasjåvnnåj gå låhki álkkes divtajt ja báhkoståhkusijt.
hárjjánit dádjadit ja åvddånbuktet álkkes diededimijt, gatjálvisájt, diedojt ja bagádusájt.
gæhttjaladdat ja ståhkat giellajienaj ja bokstávaj.
Hárjjánit tjállemij, duola dagu bokstávajt hábmedit ja dåbddåt.
ságastallat ja hasoduvvat gatjádalátjit dav majt e dádjada jali dav majt åvduhi, ja hárjjánit vaddet ja vuosstájválldet bagádusájt ja ietjá diedojt.
oahpásmuvvat girjjevuorkkáj, oadtjot viehkev girjijt åtsåtjit.
åvddånbuktet rijmajt, báhkoståhkusijt, lávllagijt ja ietjá tevstajt, duola dagu hållamjuogos åvddånbuktemijt ja histåvråj drámátiserimav.
oadtjot viehkev tjálatjit ietjasa bágojt ja gárgadisájt, ja ietja hárjjánit tjállet álkkes bágojt ja moallánagájt.
3. klássa.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit gå låhki dålusj subttsasijt, mánnágirjálasjvuodav, divtajt, juojggam- ja lávllomtevstajt, ja ietja åvddånbuktet divtajt, rijmajt, báhkoståhkusijt, juojgajt ja lávllagijt.
hárjjidallat jiednadit ja gulldalit ságastallamijt, álkkes subttsasijt ja giehtojt.
adnet ja guoradallat gielav moattelágásj temáságastallama baktu.
åvddånbuktet ja drámátiserit tevstajt ja subttsasijt.
hasoduvvat tjálátjit dan máhtudagá milta majt li åmastam iednegiela åhpadusán, tjállet duola dagu oanes diededimijt ja subttsasijt.
ståhkat gielajn ja tevstaj gåvåj gáktuj, ja moattelágásj ja miellagiddis dåjmaj ma li tjanádum duon dán sjáŋŋarij ja gielladilláj.
barggat alfabehtajn.
hárjjánit tjállet duov dáv tevstav majt åvddånbukti.
gávnnat ja válljit girjijt girjjevuorkán.
ståhkat ja spellat dáhtáprográmmaj, ja åhtsåt duov dáv diedov DT’a baktu.
4. klássa.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit subttsasijt, divtajt ja dålusj subttsasijt ja ságastallamijt rádio- ja tv-prográmmajn.
barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn duon dán åvddånbuktemin.
barggat temájn álmmukdábe, duola dagu gå guossidi boarrásijt sijddabájken ja gulli subtsastimdábij, musihkkadábij ja biebbmodábij birra.
hárjjánit åvddånbuktet ietjasa ájádusájt duola dagu ságastallamij baktu jali gå gatjádalli ja vásstedi álkkes gatjálvisájt.
åvddånbuktet drámátiserimijt ja ásadit spellam ja praktihkalasj dåjmajt nuorap oahppijda.
barggat báhkogåvåj duola dagu divtajn ja bájkálasj subttsasijn.
barggat tjálalasj åvddånbuktemij duola dagu gåvvå-/tækstagirjij ja gåvvårájdoj ja åtsådallat gå árvustalli tjálalasj tevstajt.
låhkåt ja hárjjidit buorre låhkåmvuogijt ja oadtjot máhttelisvuodav låhkåt duon dán dárbo diehti (vásedit, oahppat, dádjadit).
barggat buojkuldagáj vaj báhkoboanndudahka lassán.
adnet girjálasjvuodav ietjasa tjállema arvusmahttemij, duola dagu divtajt, gåvvårájdojt ja oanes subttsasijt.
girjjevuorkán åhtsåt diedojt girjjetjállij birra majt dåbddi, ja låhkåt tækstaåsijt ma máhtti oahppijda vaddet diedojt girjjetjállij iellema ja bargo birra.
barggat duoj dáj vájkkudimnævoj medijajn dagu televisjåvnnå ja ávijsa.
hárjjidit dáhtámásjijnav adnet gå tevstajt tjálli.
Ulme gasskadássáj, 5. - 7. klássaj.
Gulldalit ja ságastit.
Oahppe galggi åvdedit ietjasa njálmálasj gielav, vaj máhtti gielav adnet moatten gielladilen ja dåjmajn.
Oahppe galggi dåbddåt sáme girjálasjvuodav ja sáme subtsastimdábijt.
Låhkåt ja tjállet.
Oahppe galggi åvdedit ietjasa tjálalasj åvddånbuktem máhtukvuodav ja åvdedit máhtukvuodav ávkástalátjit tjálalasj tevstajt ja máhttet adnet duov dáv tevstav arvusmahttemij ja hábmen ietjasa tjállemij.
Oahppe galggi dåbddåt gåktu girjjegiella doajmmá ja máhttet gielav adnet tjállagijn ja hålan.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppe galggi muhtem mærráj dåbddåt ietjasa gielav ja giellaåvddånimev, ja giellaano baktu åtsådallat ávov ja gielalasj iesjluohtádusáv.
Oajvveoase 5. - 7. klássaj. 
5. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
njálmálattjat åvddånbuktet ietjasa vuojnojt ja tjuottjodusáj.
åvddånbuktet moattelágásj tevstajt ja hárjjánit subttsasijt ådåsis giehttot.
gulldalit gå låhki dålusj sáme girjálasjvuodas.
hárjjánit tjavgga låhkåt ja hárjjidit måttijn jienajn låhkåt, lågådahttijn ganugit ja dættodit oajvvebágojt.
gullat, vuojnnet ja ságastallat gåktu hållam- ja rumájgiella aneduvvá duon dán dilen, duola dagu ságastallamijn, rijddalimen, givsedimen, hárddemin ja såbadimen.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat báhkoklássaj.
hárjjánit låhkåt ja dålkkut álkkes tevstajt.
hárjjánit diededimijt tjállet iehtjádijda duola dagu almulasj ja priváhtalasj girjjijt ja låhkkijgirjijt.
låhkåt mánná- ja nuorajgirjálasjvuodav ådåsap ájge tjállijs ja guoradallat gåktu tevstav dahki geldulattjan, suohttasin ja gåktu ulmutjijt gåvviji.
divtajt tjállet ja barggat lyrihkalasj vájkkudimnævoj.
tjielggit ja gåvvit ja dajna vuogijn ájttsat gåktu giella doajmmá báhkoválljima ja syntáksa baktu.
hárjjánit báhkogirjijn ja diehtogirjijn diedojt åhtsåt.
hárjjánit tevstajt árvustallat ja buktet åvddån makkár ævtoj milta li árvustallam.
tækstagiehtadallamav ja hiebalgis dáhtáprográmmajt adnet gå barggi moattelágásj tevstaj.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat diftoaŋŋarievddamij ja vokállamålssusimijn gå verbajt såjådij.
árvustallat sisanov ja hámev rádio- ja tv-prográmmajn.
guoradallat ja buohtastahttet gielav duon dán gielladilen.
guoradallat muhtem åsijt sáme gárgadisájn ja buohtastahttet tjálalasj ja njálmálasj moalgedimvuogijt.
ságastallat gåktu båva ja subttsasa li badjánam sáme sebrudagán.
6. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit gå låhki dålusj subttsasijt ja subttsasijt ja oahpásmuvvat giellasuorgijda ietjasa rijkkaguovlon.
hárjjánit gielav adnet moatten dilen.
hárjjánit bágov válldet gå ságasti ájggeguovddelis ássjij birra, ja hárjjánit tjiegŋalappot ájádallat ássje birra ja buktet åvddån ietjasa vuojnojt.
hárjjánit ietjasa vuojnojt tjielggit.
hárjjánit åvddånbuktet moattelágásj tevstajt stuoráp juohkusin.
mannat ulmutjij lunna lahkabirrusin ja oahpásmuvvat sierralágásj sáme bájkkenamájda,namájda luondon, dálkkenammadusájda, muohtatermajda ja luonndodáhpádusájda.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
hárjjánit tjállet oanes subttsasijt.
árvustallat tjálalasj tevstajt.
tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarij tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosán, duola dagu subttsasijt, referáhtajt ja diedádusájt (rápportajt).
barggat tevsta sisanujn ájálvisás gárves tækstaj, ja hárjjánit vaddet buorre ja lájttális árvustallamav.
låhkåt tevstajt dálásj dáttja tjállijs duon dán sjáŋŋarijn.
Galggi ietja válljit girjijt ja tevstajt majt låhki, ja oadtjot máhttelisvuodav dárkkelappot girjijt låhkåt (låhkåmprosjækta) ietjasa låhkåmtjehpudagá milta.
dahkat tevstajt duon dán dárbbuj.
adnet báhkogirjijt ja ietjá diehtogirjijt gå barggi ietjasa tevstaj.
adnet tækstagiehtadallamav ja elektråvnålasj báhkogirjijt ietjasa bargon, ja hárjjidit sáddit e-maila baktu.
adnet dáhtámásjijnajt ja multimedijav gå barggi klássa
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat báhkoklássaj, diftoaŋŋarievddamij ja vokállamålssusimij gå verbajt ja nomenijt såjådi.
guoradallat sieradusájt ja åvtålágásj bielijt dáro- ja sámegielan.
tjoahkkit ja systematiserit subttsasijt lahkabirrusis.
ságastallat muhtem vájkkudimnævoj birra majt gávnni njálmálasj sjáŋŋarijn dagu lågådallamijn ja ságájdahttemijn.
ságastallat vuogas ævtoj birra maj máhtti árvustallat tevstajt ma ælla gárvvása.
oahppat gåktu giella rievddá dilij milta, ájge ja bájke milta, ájttsat ja gávnnat sierra bielijt sáme giellasuorgijn ja sosiolevtajn.
barggat rollaj ja replihkaj dramáhtalasj tevstan, árvustallat jiednaano ja rumájgiela árvov, ja åtsådallat gåktu rekvisihta aneduvvi.
ságastallat dan birra mij dahká njálmálasj åvddånbuktemav buorren, ja árvustallat gielav majt adni gå argumenteriji.
7. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit duov dáv sáme giellasuorgev, duola dagu rádio- ja tv-prográmmajn.
árvustallat tevstaj åvddånbuktemijt.
adnet gielav ja giellamáhtudagáv gå dahki ja vuosedit teáhterav ja revyav.
hárjjánit bágov válldet tjåhkanimijn ja oassálasstet ságastallamijda, gulldalit iehtjádijt, buktet åvddån ietjasa vuojnojt ja tjielggit dajt.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
hárjjidit oanes subttsasijt tjállet.
buktet åvddån ietjasa vuojnov tjálalasj bargoj baktu.
låhkåt tjuoldedum tevstajt, duola dagu diehtotevstajt, bagádusájt, ávijsajt ja kártajt.
adnet tækstagiehtadallamav, elektråvnålasj báhkogirjev ja elektråvnålasj påstav gå guládalli ietjá sáme oahppij ietjá rijkajn.
hárjjánit tevstajt tjállet duon dán åvddånbuktemij, duola dagu lågådallama, kåserija.
oadtjot viehkev åvdedittjat tjállemtjehpudagáv hiebalgis árvustallama baktu tevstajda majt li tjállám, duola dagu loggagirje baktu.
Oahppe galggi dárkkelit barggat duollatjállemijn, mærkkabiedjamijn, komposisjåvnåjn åvddål tevstajn gærggi.
oahpásmuvvat almulasj girjjevuorkkáj, ja ietja gávnnat fáhkagirjijt ja tjáppagirjálasjvuoda girjijt majt sihti låhkåt.
Tjállet girjjeárvustallamav.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat diftoaŋŋarievddamij ja vokállamålssusimij gå nomenijt såjådi.
barggat báhkoklássaj ja álkkes gárgadisåhpajn.
guoradallat duov dáv sáme giellasuorgev.
guoradallat gåktu giella l rievddam ájgij milta.
barggat vájkkudimnævoj duon dán medijan, duola dagu filmma, rádio ja televisjåvnnå.
oahppat ienebuv giela ja dilij aktijvuoda birra, ja giellaano birra formálalasj ja iehpeformálalasj dilijn.
oahpásmuvvat bájkálasj girjjetjállijda ja gávnadit majt sij li tjállám.
Ulme nuorajdássáj, 8. - 10. klássaj.
Gulldalit ja ságastit.
Oahppe galggi adnet gielav dåjmalattjat ja liehket tjiehpe ságastittjat ja tjálátjit duon dán sjáŋŋarij, duon dán gielladilen ja duon dán dárbbuj.
Sámegiella galggá liehket nævvon dåjmalasj oassálasstemij sáme kultuvran ja sebrudakiellemin.
Oahppe galggi oahpásmuvvat girjálasjvuoda ja subtsastimdábij valjesvuohtaj Sámen.
Låhkåt ja tjállet.
Oahppe galggi barggat tevstajn ájálvisás gárves tækstaj, ja máhttet vaddet ja ávkástallat árvustallamav tjállemprosessan.
Galggi máhttet árvustallat ietjasa tevstajt ja ietjasa åvddånimev tjállen.
Galggi dåbddåt gåktu giella doajmmá ja giela hámev, ja gåtsedit ietjasa giellaåvddånimev.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppe galggi guoradallat gåktu njálmálasj ja tjálalasj giella doajmmá ja aneduvvá.
Galggi diehtet sieradusáv njálmálasj ja tjálalasj giellaanos, ja diehtet juojddáv vájkkudimnævoj ja komposisjåvnå birra duon dán njálmálasj ja tjálalasj sjáŋŋarin.
Oajvveoase 8. - 10. klássaj.
8. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
gulldalit ådåsijt, ja nuorajprográmmajt rádion ja tv:an.
drámátiserit álkkes subttsasijt, dålusj subttsasijt jali båvajt.
gulldalit duov dáv sáme giellasuorgev ja sáme medijagielav.
barggat aktan juohkusin jali klássan gå diedojt åhtsi, ja hárjjidit åvddånbuktet fáhkaássjijt juohkusin/klássan ja ságastallat buorre åvddånbuktemij birra.
gulldalit gå låhki ja dan baktu åtsådallat ållesvuodav girjálasj tevstajn, ja oassálasstet ságastallamijda tevstaj birra ietjasa tækstaåtsådallamij.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
låhkåt duon dán dárbbuj.
tjállet ássjeprosá tevstajt moatte sjáŋŋarij, duola dagu referáhtajt, girjijt ja álkkes artihkkalijt, ma li tjanádum ietjasa berustibmáj jali fáhkaássjijda ietjá fágajn.
Oahppe galggi gávnnat temájt ma mielav giddiji, ja tjállet duov dáv tevstav iehtjádijda.
adnet tækstagiehtadallamav gå barggi prosjæktadahkamusáj ma li tjanádum ietjá fágajda jali fáhkasuorgijda.
oahpásmuvvat guovdásj tjállemnjuolgadusájda ietjasa bargo baktu.
åtsådallat gåktu ietjasa tevsta máhtti liehket vuodon gå galggi åvddånbuktet ja drámátiserit.
barggat tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin duola dagu ságajdahttema, ságastallama, dikta.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahppat bágojt såjådit ja gárgadisájt dahkat.
gåtsedit ietjasa njálmálasj giellaåvddånimev.
ságastallat ja guoradallat ietjasa guovtegielakvuodav.
barggat sáme giellahiståvrå guovdásj åsij.
guoradallat gielav majt bæjválattjat ságastip.
hárjjánit dáhtáværmádagáv adnet gå diedojt åhtsi politihkalasj ja háldadus ássjij birra.
elektråvnålasj påstav adnet ja guládallat ietjá oahppij ietjá sámeguovlojn.
9. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
oassálasstet ságastallamijda mij guosská ájggeguovddelis gatjálvisájda, ja oahpásmuvvat buojkuldagájda sárnos ja replihkka.
Galggi tjállet ja dahkat referáhtajt ságastallamijs.
barggat njálmálasj gielajn gånnå dæddo biejaduvvá báhkoboanndudahkaj mij la hiebadum moatte dárbbuj.
gulldalit gå dålusj subttsasijt ja båvajt låhki.
Gulldalit sáme musihkkatevstajt, sáddagijt ja rádioprográmmajt.
hárjjidit tjuottjodusájt åvdedit ja árvustallat iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt.
åvddånbuktet divtajt ja álkkes drámátiserimijt ietjasa klássan.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
dahkat tevstajt duon dán dárbbuj, duola dagu ságastallamsárnos, åhtsåma, almulasj girje.
adnet duov dáv medijav nævvon ja arvusmahttemij ietjasa tjálalasj bargguj.
åtsådallat gåktu tjállem doalvvu dádjadussaj ja ájádalátjit, ja ájttsat gåktu sámegiellafágan ja ietjá fágajn máhttá oahppat tjállema baktu.
lájttálisát árvustallat ietjasa ja iehtjádij bargojt.
hárjjidit adnet dáhtáværmádagáv ja skåvllåværmádagáv gå åhtsi ja låhki sáme girjálasjvuodav elektråvnålasj hámen ja gå låhki elektråvnålasj ávijsajt ja ájggetjállagijt.
aktan dahkat prosjæktaplánajt, tjállet biejvvegirjev prosjækta bargadijn, ja árvustallat barggoåvddånimev ja båhtusijt, ja tjállet loggav.
tjállet tevstajt mij gullu aktisasjbargojda, duola dagu ávijsajt dahkat, reklámatevstajt ja guoradallat reklámajt ja ájttsat dan dåjmajt ja vájkkudusájt.
Oahppe galggi dahkat reklámajt gåvåj ja tevstaj.
adnet dáhtábásajt, elektråvnålasj påstav ja elektråvnålasj báhkogirjev gå diedojt åhtsi.
låhkåt duov dáv tjuoldedum girjálasjvuoda tevstav.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat tjállemvuogijn ja mærkkabiedjamijn.
bágojt såjådit, oahppat gåktu gárgadisájt dahki ja gárgadisåsijt dåbddåt.
ságastallat makkár ævtoj milta galggi tevstajt árvustallat ma ælla gárvvása.
árvustallat sisanov ja hámev muhtem rádio
gæhttjalit sadjásasj bágojt adnet duola dagu ietjá sáme bágojt ieme bágoj sadjáj.
guoradallat girjálasjvuoda ja sosiálalasj/politihkalasj histåvrå aktijvuodav, ja dan baktu dádjadit gåktu diktim ja sebrudakdile vájkkudi nubbe nuppev.
barggat sáme girjálasjvuodajn ja girjálasjvuoda histåvråjn ja biedjat girjálasjvuodav / tjállev dan ájggáj gåsi gullu kronologalasj háme milta.
10. klássa.
Gulldalit ja ságastit.
Åhpadusán galggi oahppe.
åtsådit ja ságastit bájkálasj sebrudagá subtsastimdábij birra.
åvddånbuktet drámátiseridum tevstajt jali subttsasijt stuoráp ulmusjfuovvaj duola dagu æjgáttjåhkanimijn ja aktisasjtjåhkanimijn skåvlån.
hárjjidit dålkkut ja jårggålit dáros sábmáj.
hárjjidit hiebadit (dubbit) duola dagu tv-prográmmajt jali filmajt sábmáj.
gæhttjalit buoredit ietjasa njálmálasj gielav gå gåhtsevasj mielajn ságastalli girjálasjvuoda tevstaj ja ássjij birra majt berusti.
adnet gielav sosiálalasj ja formálalasj dilijn skåvlån ja bájkálasj sebrudagán.
prosjektbargojt åvddånbuktet ja ságastallat gájbbádusáj birra ma gulluji njálmálasj åvddånbuktemij.
Låhkåt ja tjállet.
Åhpadusán galggi oahppe.
adnuj válldet duov dáv gáldov gå gielajn barggi.
dahkat tevstajt ma båhti iehtjádijda ávkken, duola dagu åhtsåma, girje. hárjjidit tjállet ájggeguovddelis ássjij birra.
åvdedit gielav mij guosská giela duollaságastibmáj, aktijvuohtaj, buojkuldagájda, definisjåvnnåj ja giela sierra bielijda (idiomáhtalasj bielijda).
tjiegŋalappot låhkåt girjálasjvuodav ja åvddånbuktet dav tjálalattjat duola dagu prosjæktadahkamussan, ja dárkkelappot låhkåt girjjetjállij birra ja gávnadit majt berusti ja gåktu tjálli.
hárjjidit medijajt ja ietjá viehkkenævojt adnet ietjasa bargon.
hárjjidit duolla tjállet.
låhkåt ávijsajt, diehtotevstajt, almulasj dokumentajt, girjálasjvuodav duon dán sjáŋŋarin, ja aj iesjválljidum girjálasjvuodav.
barggat fáhkatevstaj ja daj sisanov dádjadit ja åtsådallat ávkev sievvembágojs ja tækstahábbmimvuoges.
låhkåt muhtem sáme románav.
gehtjadit ja guoradallat dájddagåvåjt ja dájddaduojev ja tevstajt tjállet ietjasa ájádusáj birra.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat vijddásappot sáme grammatihkalasj oajvveássjij.
barggat sáme girjálasjvuoda histåvråjn åvdep ájgijs udnátjij, kronologalattjat tjoahkkit diedojt guovdásj sáme tjállij ja girjálasjvuoda histåvrå birra, oadtjot dádjadusáv tevsta ja histåvrå aktijvuodas.
oahpásmuvvat dilijda ma vájkkudi gielav ájges ájggáj, ja oajvveássjijda sáme giellahiståvrån.
guoradallat gåktu giella rievddá (ådåbágo, luojkasbágo, internasjonaliserim ja vájkkudime ietjá gielajs, sierraláhkáj nuorttarijkalasj gielajs). Oahppe galggi sámegielan gávnnat åvddåmerkajt ålggorijkalasj bágojs ja moalgedimijs.
oahpásmuvvat sáme ávijsajda.
Oahppe galggi barggat muhtem ávijssasjáŋŋarijn ja guoradallat tevstajt duon dán ávijsan muhtem ájggegávdas.
guoradallat ja árvustallat tevstajt ja gåvåjt duon dán rekláman ja jådedimtevstan.
Sámegiella ja kultuvrraálggo.
Fága sadje skåvlån.
Oahppapládna sáme gielan ja kultuvran la oahppijda gejna ij la máhtudahka, jali gejna la binná sámegiel máhtudahka.
Plána milta ij gájbbeduvá makkirik álggomáhtudahka sámegielas.
Oahppe gudi álgos dán plána milta åhpaduvvi, ja gudi maŋenagi muhtem mærráj sámegielav máhtti, ja gejna la máhtudahka sáme kultuvrraj, sidjijda luluj stuoráp hásstalus tjuovvot oahppaplánav sámegiella nubben giellan.
Sámegiella ja kultuvrra l guládallam-, máhtudak- ja tjehpudakfáhka.
Oajvvemihtto l åvdedit oahppij guládallam tjehpudagájt vaj dåjmalattjat oasev válldi sáme sebrudagás.
Dakkár oassálasstem gájbbet máhtudagáv sámegiellaj ja kultuvrraj.
Gå sámegiellaj ja kultuvra boanndudahkaj oahpásmuvvi de oahppe oadtju stuoráp dádjadusáv ja gierddisvuodav ietjasa ja iehtjádij kultuvra gáktuj.
Giellatjehpudahka vaddá aj máhttelisvuodajt åtsådalátjit diedojt juogu aktu allasis jali iehtjádij siegen, ja dan baktu dåjmalattjat dádjadittjat sámekultuvrav.
Ájnas barggo l hasodit oahppijt sámástittjat duon dán aktijvuodan.
Giellatjehpudahka åvdeduvvá buoremusát gå oahppe ietja sámásti.
Vaj oahppe galggi jaskijduvvat giellaj, vierttiji oahppe skåvlån ja skåvlå ålggolin bessat sámástit iehtjádij.
Oahppapládna máhttá doajmmaj biejaduvvat ålles rijkan, sámij guovlojn ja daj guovloj ålggolin, ja aj daj gålmå sáme giellasuorgij hárráj Vuonan; nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegielan.
Barggovuoge fágan.
Barggovuoge galggi åvdedit gielalasj máhtudagáv; gulldalit, dádjadit ja sáhkadit.
Njálmálasj bielev gielas la ájnas dættodit, ja oahppe bierriji gullat sámegielav moatten giellaaktijvuodan.
Juohkka dásen åhpadusán galggi liehket moattelágásj dåjma ma li oahppij luondulasj doajmmamiela milta.
Ålles skåvllåájgev galggi tevsta liehket hásstalussan oahppijda, ja liehket åvddågåvvån ja arvusmahttet oahppijt ietjasa giellaåvddånimen.
Ájnas la oadtjot oahppijt berustittjat sáme girjálasjvuodav, mij vas máhttá oahppijt viehkedit dádjadittjat sáme dábijt, kultuvrav ja sebrudakiellemav.
Ålles skåvllåájgev vierttiji åhpadusá temá båktet oahppij ájádusájt ja diehtemvájnov, ja galggi aj hiebaduvvat báhtjaj ja næjtsoj åtsådallamijda ja berustimijda.
Viertti ásaduvvat buorre oahppambirás, vaj oahppe bessi gullat, vuojnnet ja aj adnet sámegielav ietjá sajijn gå dåssju klássalanján.
Oahppe gudi e åro sáme guovlojn vierttiji nav guhkás gå máhttelis adnuj válldet ietjá vuogijt vaj jåksi oahppaplána ulmijt.
Ietjá vuohke jåksåt ulmijt la giellalávkkommodellaj baktu.
Diehtojuohkemteknologija rahpá ietjá ja ådå vuogijt gielajn bargatjit.
Máhttá vaddet oahppijda máhttelisvuodajt liehket maŋen ielle giellasebrudagán gå bessi guládallat oahppij ietjá sajijs Vuonan ja Nuorttarijkajn.
Duo dá multimedijaprográmma åvddåni maŋenagi, ja dákkára arvusmahtti oahppijt iesjrádálattjat bargatjit.
Fága hábme.
Fáhka l juogedum gålmå oajvveoassáj:
Giellaadno.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Smávvaskåvllådásen la oahppapládna juogedum gålmå oajvveoassáj.
Gasskadásen ja nuoraj dásen la vuostasj ja nubbe oasse avtalágásjvuodajt bajelttjállaga vuolen “Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno”.
fága aktisasj ulmme.
Fága åhpadusán la ulmme.
åvdedit oahppij gielalasj ja kultuvralasj tjehpudagáv ja jasskavuodav, vaj oahppe åtsådalli gåktu fáhka nanni sijá iesjluohtádusáv ja vaddá sidjij buorre iesjdåbdov moattekultuvralasj sebrudagán.
åvdedit oahppij berustimev åhpatjit sámegielav, ja oahpásmuhttet oahppijt ietjá giellaj buohta iednegiela.
vaddet oahppijda dádjadusáv sámegiella l nævvon mij máhttá sidjij vaddet åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt oahpásmuvátjit sáme kultuvrraj ja sebrudahkaiellemij.
ulme ja oajvveoase.
Ulme smávvaskåvllådássáj, 1. - 4. klássaj.
Giellaj oahpásmuvvat.
Oahppe galggi dåbddågoahtet ja oahpásmuvvat sámegiellaj ietjasa åtsådallamij baktu, vaj åvdedi ietjasa máhtukvuodav gielav dádjadittjat.
Giellaadno.
Oahppe galggi åvdedit ietjasa máhtukvuodav sámegielav dádjadittjat, ja sámegiela baktu guládalátjit.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppe galggi maŋenagi dádjadahtjat gåktu giella doajmmá duon dán giellaaktijvuodan, ja oahpásmuvvat sáme iellemdilijda.
Oahppe galggi hárjjánit adnet girjjevuorkáv allasisá ávkken.
Oajvveoase, 1. - 4. klássa.
1. klássa/åvddåskåvllå.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
giellaj oahpásmuvvat moattelágásj temáj konkretiserima baktu, duola dagu mån ja ietjam bierem.
gielav oahppat, duola dagu gåvåj, labudallamij, tjuorggamij, spelaj, báhkospelaj, lávllomståhkusij, rijmaj ja báhkoståhkusij baktu.
oahpásmuvvat álkkes sáme lávllagijda ja juojgajda.
Giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
gæhttjalit ietjasa sámegielav, duola dagu lávllomij, låhkåmij, tjoahkkáj låhkåmij, háddidallamij ja bágoj ståhkamij baktu.
hárjjidallat sámástit gå gulldali ja nuppijda subtsasti juoŋga birra majt li vuojnnám,gullam jali vásedam.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat giela birra ja åtsådallat moattelágásj vuogijt gåktu gielav adni.
oahpásmuvvagoahtet dasi gånnå sáme årru.
guossidit skåvllågirjjevuorkáv jali ietjá girjjevuorkáv ja oahpásmuvvat dajda.
2. klássa.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj baktu, duola dagu “Muv sijdda” ja “Bæjválasj barggo”.
gulldalit sáme dålusj subttsasijt ja dijdajt.
vuojnnet ja gullat sámegielav medijaj baktu, ja gåvåj ja tjuorggasij baktu ma arvusmahtti tevstajt dádjadittjat.
oahpásmuvvat álkkes sáme lávllagijda ja sálmajda.
Giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
sámegielav adnet, duola dagu lávllomij, tjoahkkáj låhkåmij, háddidallamij ja ålgot låhkåma baktu.
hárjjidallat jiednadit vaj nuppe oahppe ja ållessjattuga dádjadi sijáv.
ietjasa njálmálasj tjehpudagájn barggat moattelágásj ståhkusij baktu ja aktisasjbargoj baktu ietjá oahppij, ja gielav oahppat drámátiserimij ja njálmálasj subtsastimij baktu.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
ságastallat moattelágásj temáj birra ma guosski kultuvrraj ja giellaj.
ságastallat masi l sámegiella ávkken, ja sieradusájt gielaj gaskan, ja gåktu sámegielav oahppat.
hárjjánahtjat girjjevuorkkáj ja viehkev oadtjot girjijt åtsåtjit.
3. klássa.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj konkretiserima baktu, dagu “Skåvllå ja lahkabirás”.
vuojnnet ja gullat gielav moattelágásj drámádåjmaj baktu.
gullat ja vuojnnet gielav medijaj baktu, duola dagu tv- ja videoprográmmajn.
oahpásmuvvat giellaj juojgaj, sálmaj, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj baktu.
Giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
adnet gielav njálmálattjat aktu allasis jali iehtjádij siegen ságastallamijn ja rollaståhkusijn.
hárjjidallat låhkåt bágojt, gárgadisájt ja oanes tevstajt.
gæhttjaladdat gielajn, gulldalit ja báddit ietjasa åvddånbuktemijt.
ságastallat sámegiela ja dárogiela sieradusáj ja åvtålágásj bielij birra, ja maŋenagi oahpásmuvvagoahtet sámegiela jiednadimsystebmaj.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat álkkes bágoj ja buojkuldagáj tevstajn oahppij bæjválasj iellemis.
oahpásmuvvagoahtet sáme viessomvuogijda gå barggi temáj duola dagu bierem ja rádna.
girjijt gávnnat skåvllågirjjevuorkán jali ietjá girjjevuorkán.
4. klássa.
Giellaj oahpásmuvvat.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj baktu, duola dagu luonndo, jábe ja ájggedádjadusá.
oahpásmuvvat muhtem tjuoldedum oahpes mánnágirjjetevstajda ma li sáme subtsastimdábij milta tjáledum.
oahpásmuvvat giellaj gå ståhki álkkes sáme tækstaprográmmaj.
ságastallat gåktu oahppe galggi sámegielav oahppat, hárjjidallat adnet duov dáv viehkkenævov, duola dagu teknihkalasj viehkkenævojt ja gåvvågirjijt, báhkotjoahkkijt dahkat sámegielak bágojs.
Giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
oassálasstet ságastallamijda moattelágásj temáj birra majna li barggam, ja hárjjánit subtsastit majt sij berusti.
låhkåt ja tjállet ietjasa tjehpudagá milta, duola dagu gåvvåtevstajt ja báhkogåvåjt, ja ståhkat sámegiel tækstaprográmmaj.
dahkat ja åvddånbuktet oanes njálmálasj tevstajt, adnet gåvåjt, oadtjot dádjadusáv tevstajs majt låhki, tjuorggat ja hábmedit sisanov, oassálasstet drámátiserimij ja rollaståhkusijda.
låhkåt bæjválattjat buorre låhkåmstrategijaj åvddånime diehti, ja oahppat háhppelappot låhkåt.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
guoradallat girjjegielav, duola dagu plakáhtajn ja siejnnediedoj baktu klássalanján, ståhkat tjállemijn, tjállet tevstajt gåvåjda, ja dáhtámásjijnav adnet gå tevstaj ståhki.
ságastallat sjáŋŋarij birra majna li barggam.
guoradallat ja ságastallat åvtålágásj bielij ja sieradusáj birra ietjasa iellemvuogen ja sáme iellemvuogen, temáj baktu dagu “Árgga ja bassebiejve”.
gávnnat girjjevuorkán diedojt girjjetjállij birra majt dåbddi.
Ulme gasskadássáj, 5. - 7. klássaj.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Oahppe galggi åvddånit giellaj njálmálattjat ja tjálalattjat nav vaj máhtti oassálasstet moattelágásj gielladilijda ja dåjmajda.
Oahppe galggi buoredit ietjasa máhtukvuodav dádjadittjat sámegielav ja dádjadittjat tevstajt.
Oahppe galggi ietjasa tjehpudagáv åvdedit diehtojuohkemteknologijav anátjit.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppe galggi lagábut oahpásmuvvat giellaj ja gåktu giella doajmmá duon dán aktijvuodan.
Duon dán temábargo baktu galggi oahpásmuvvat sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij.
Oahppe galggi máhttet skåvllågirjjevuorkáv jali ietjá girjjevuorkáv adnet iesjrádálattjat.
Oajvveoase, 5. - 7. klássa.
5. klássa.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj konkretiserima baktu, duola dagu luondov ja luonndonammadusájt.
hárjjidallat sámástit, duola dagu rollaståhkusa ja drámátiserima baktu.
ságastallat duon dán temá birra majt oahppe berusti.
gæhttjaladdat tjálalasj tevstajt dahkat, aktu ja åhpadiddje viehkijn, viehkijn ietjá oahppijs ja iehtjádijs.
Tækstagiehtadallamijn ja dáhtáprográmmaj barggat.
oahpásmuvvat sámegiellaj ja giellaadnuj njálmálasj ja tjálalasj tevstaj baktu moattelágásj sjáŋŋaris moattet ájges.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
gávnnat njuolgadusájt gielan ja gåktu bágo doajmmi gielan ietjasa tækstabargo baktu.
hárjjidallat gárgadisájt duolla javllat ja giellarytmav oahppat.
barggat temáj dagu “Sijdabájkke ja biebbmodábe”.
viehkedit guhtik guojmesa ja nuorap oahppijt girjijt gávnatjit girjjevuorkán.
6. klássa.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj baktu, duola dagu oahpes judos- ja låddenále.
gielajn gæhttjaladdat gulldalime, hållama ja låhkåma baktu, ja dahkat ietjasa tevstajt ma åvddånbuvteduvvi, duola dagu vuosádusáj ja drámátiserima baktu.
ságastallat ájggeguovddelis temáj birra ietjasa árggabiejves.
moattelágásj tjuoldedum sjáŋŋarijda oahpásmuvvat, ma li hiebadum oahppij dássáj ja låhkåt binnemusát åvtåv iesjválljidum subttsasav jali dålusj subttsasav.
gæhttjalit tjállet moatteláhkáj, duola dagu tjállem prosæssan ja tjállem viehkijn diehtojuohkemteknologijas.
låhkåt álkkes tevstajt iehtjádijda.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat tevstaj, gávnnat struktuvrajt ja diehtet gåktu bágo doajmmi gielan, duola dagu substantijva, verba ja adjektijva, ja lasedit báhkoboanndudagáv.
barggat temáj, duola dagu dábe.
guoradallat vuohttet muhtem åvtålágásj bielijt ja sieradusájt sáme ja dáttja kultuvran.
7. klássa.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat gielajn temáj baktu, duola dagu oahpes guolleslája ja sjatto luondon.
ietja dahkat tevstajt, njálmálattjat ja tjálalattjat, duola dagu diehtojuohkemteknologija baktu.
adnet gielav dåjmalattjat gå gåvåj birra giehttu nuppijda.
moattelágásj tjuoldedum sjáŋŋarijda oahpásmuvvat ma li hiebadum oahppij jahkedássáj, ja giehttot unnemusát åvtåt subttsasis jali girjes majna li válljim barggat.
gulldalit rádioprográmmajt ja gæhttjat tv-prográmmajt. Hárjjidallat tjuovvot sáddagijt ja dádjadit daj sisanov.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat gielajn vaj dádjadi ja hárjjáni adnet, duola dagu verba hámijt, preposisjåvnåjt,tækstasjoappkamijt, stávimvuogijt, jiednatjállemijt, gárgadisluodijt ja rytmav.
oahpásmuvvat sáme sebrudakdilijda ja barggat temáj, duola dagu histåvrrå ja geografija.
oahpásmuvvat Sámediggáj, gåktu l ásadum ja doajmmaj.
Ulme nuorajdássáj, 8. - 10. klássaj.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Oahppe galggi åvdedit ietjasa tjehpudagáv ja máhtudagáv, njálmálattjat ja tjálalattjat,moattelágásj ja dåjmalasj giellaano baktu.
Oahppe galggi dåbddåt sij gielajn buorebut rijbadi moatten gielladilen.
Sij galggi oahpásmuvvat sámegiela giellaadnema vijddudahkaj ja dåbdijdit ietjá sáme giellasuorgijda tjuoldedum valjes ja moattelágásj tevstaj baktu.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Oahppe galggi oahpásmuvvat sámegiela hábmáj.
Sij galggi åvdedit dádjadusáv giellaj dagu guládallamnævvon ja kultuvrran.
Oahppe galggi åtsådallat ja oahpásmuvvat moattelágásj vidjurijda sáme kultuvran ja sebrudakiellemin.
Oajvveoase, 8. - 10. klássa.
8. klássa.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj baktu, duola dagu dálkke, muohta ja jiegŋa, ja sáme mærkkabiejve.
tevstajt adnet åvddågåvvån ja arvusmahttem diehti gå ietja tevstajt tjálli, njálmálasj ja tjálalasj tevstajt tjállet.
guládallat duoj dáj temáj birra majna barggi, ja njálmálattjat åvddånbuktet åvtåv temáv.
subtsastit sisanov muhtem subttsasis ja dålusj subttsasis, girjes jali filmas majna li válljim barggat.
oahpásmuvvat muhtem lahka sáme giellasuorggáj.
gulldalit ja oahpásmuvvat sáme musihkkaj, lávllagijda ja sálmajda.
hárjjánit adnet multimediaprográmmajt.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
barggat vájkkudimnævoj, struktuvraj ja njuolgadusáj gielan, duola dagu njuolgadusá giellaadnuj, gárgadishábmedibmáj, báhkoklássajda, dåbddåt dábálamos såjådimhámijt, lasedit báhkoboanndudagáv, duollatjállemijn, jiednadimijn ja intonasjåvnåjn.
barggat moattelágásj temáj åvdep ja dálásj ájges dagu histåvrålasj ja ájnas dáhpádusáj, dåbdos ulmutjij ja sáme girjálasjvuodajn.
barggat temáj ma guosski gåktu sáme kultuvrra vájkkudahteduvvá ietjá kultuvrajs.
adnet báhkogirjijt, grammatihkkagirjijt ja ietjá viehkkenævojt, duola dagu diehtojuohkemteknologijav gå gielajn barggi.
9. klássa.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj baktu duola dagu guollima ja bivdo birra, ja sáme bájkkenamáj birra.
dahkat tevstajt moattelágásj sjáŋŋarijn aktan iehtjádij, oasev válldet ja jådedit ságastallamijt ja rudnamijt temáj birra majt berusti.
gæhttjaladdat giela rytmajn ja luodijn, dahkat álkkes tevstajt, duola dagu divtajt ja diededimijt ja hárjjidallat åvddånbuktet dajt, ja oahppat soames báhkospelav, báhkovadjasijt, lávllagijt ja divtajt.
ságastallat duon dán temá birra majna barggi, ja åvddånbuktet temáv njálmálattjat ja tjálalattjat.
låhkåt binnemusát åvtåv románav jali girjev mav la álkke tjadádit, ja subtsastit makkár vuojnojt ja dádjadusáv låhkåmis li oadtjum.
gulldalit ja oahpásmuvvat lahka sáme giellasuorgijda bájkálasj sebrudagán.
diehtojuohkemteknologijav ja moattelágásj medijav adnuj válldet gå gielajn barggi.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
guoradallat giela systemav ja njuolgadusájt, ma vuosedi gåktu l máhttelis tevstav hábmedit, ja oahpásmuvvat muhtem sámegiela suorgijda.
barggat jårggålimij ja báhkoboanndudagáv lasedit.
oahpásmuvvat sáme kultuvrraj ja sáme sebrudakdilijda temáj baktu, duola dagu skåvllå ja åhpadus, dáhpádusá/ådåsa, dájdda.
ávkástallat duov dáv viehkkenævov, duola dagu báhkogirjijt, grammatihkkagirjijt, medijav ja diehtojuohkemteknologijav.
10. klássa.
Njálmálasj ja tjálalasj giellaadno.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giellaj temáj baktu duola dagu sáme bivtasdábe, duodjedábe ja sámeberajlåhko.
oadtjot máhttelisvuodav dahkat ietjasa tevstajt sáme medijaj, åtsådallat sijá ietjasa tjálalasj bargo máhtti åvddånbuktema baktu vaddet ávkálasj ja buorre máhtudagáv ja diedojt iehtjádijda.
dahkat njálmálasj ja tjálalasj tevstajt, ságastallat ja runádit, hárjjánit åvddånbuktet ietjasa vuojnojt ja bajedit bæjválasj gatjálvisájt.
låhkåt binnemusát åvtåv iesjválljidum románav jali girjev mav la álkke tjadádit, ja åvtåv iesjválljidum novellav, ja ságastallat tevstaj birra majt li låhkåm.
oahpásmuvvat muhtem ietjá sáme giellasuorgijda.
barggat moattelágásj dáhtáprográmmaj ma li viehkken giellaåhpadusán.
Giella- ja kultuvrramáhtudahka.
Åhpadusán galggi oahppe.
oahpásmuvvat giela systebmaj ja gåktu bágo doajmmi gielan, oahppat báhkoklássajt ja såjådimijt.
åtsådallat gåktu gárgadisluohte ja rytma vájkkudahttá gielladádjadusáv.
barggat sáme- ja dárogiela sieradusáj jårggålimij ja buohtastahttemij baktu.
barggat sámeálmmuga kultuvrra- ja sebrudakdilij, duola dagu iellemvuohke ja sámeálmmuga aktisasjvuohta, luonndo-, birás- ja kulturárjjom, rijkajgasskasasj barggo ja sáme rievtesvuoda.
oahpásmuvvat sámegiellaj ja kultuvrraj manoj baktu sajijda gånnå giella ja kultuvrra l “iellemin”.