Reerenassenbielieh leah njielje jaepiej tjïrrh vuesiehtamme ahte ektesne maehtiejibie buerie tjoevtedimmieh gaavnedh. 
Reerenasse galka vijriebasse ektievoetem jïh staeriesvoetem seatadidh. 
Daejriejibie ahte båetije boelhke badth haesteme sjædta, juktie daelie lea eevre jeatja økonomihke tsiehkie Nøørjesne, enn goh minngemes Stoerredigkieboelhkesne aatskadimh. 
Seammasïenten galkijibie klijmahaestiedimmide dåastoehtidh. 
Manne aavodem aatskadidh dah jeatjah reerenassebieliej gujmie barkedh. 
Daejnie våaroeminie mij daen biejjien bæjkoehtibie, hov utniejibie buerie tsiehkieh politihkesne dah båetije njieljie jaepine. 
Daate lea våaromem maam tjirkede vielie barkoesijjide, jealamadtjevoetem stuerede, jïh aaj jåerhkede buerie økonomihke stuvremem, Jens Stoltenberge jeahta.
Båetije stoerredigkieboelhkesne byjreske jïh klijma leah vihkeles aamhtesh. 
Nöörje galka åvtehke årrodh byjreskepolitihkesne jïh aaj galkijibie barkedh orrestehteme energijem evtiedidh. 
Nov galka aelhkebe sjïdtedh byjreskebuerie veeljemem darjodh. 
Daennie aamhtesine byjjes Nöörje tjoevere åvtehkine årrodh, nov Kristin Halvorsene jeahta.
Maahtoe jïh skuvle lea dellie mubpie vihkeles tsiehkiem daennie orre våaroemisnie. 
Reerenassen åejvieaamhtese skuvlen muhteste lea eadtjoestidh jïjnjebh lohkehtæjjah buerie maahtojne. 
Bijjemes rastam galka mieriedidh man gellieh learohkh fïerhtene lohkehtæjjan åelesne edtja årrodh. 
Nov aaj tseegkijibie namhtegh faaleldahkh SFO-öörnegisnie, maanah edtjieh leaksoeviehkiem åadtjodh, jïh jåerhkeskuvline noerh gelkieh skreejrehtovvedh olles sliejhtieh.
Stööremes jealamadtjetseegkemem hov lea tjïeltine. 
Dannasinie hov edtjijibie båetije boelhkesne aaj gïehtjedidh ahte jïjnjebe dåarjome tjïeltide båata, guktie maehtieh jïjtsh årroejidie buerie faaleldahkh vedtedh. 
Seammasïenten tjoeveribie buerie barkoesijjieh tjirkedh, jïh dam darjoejibie eadtjohke ealamadtjepolitihkine abpe laantesne, Liv Signe Navarsete jeahta.
Tjïertestieh ahte barkoesijjiem fïere guhtese lea uvtemes ulmiem. 
Reerenasse galka politihkine evtiedidh orrestehteme, maahtoe-evtiedimmie jïh jïjnjebh kruana barkoesijjieh. 
Reerenasse galka båetije stoerredigkieboelhkesne jåerhkedh dam skaehtie- jïh åasadaltesem mij lea daelie, jïh daennie daltesisnie hov lea nuepie buerebe joekedimmiem darjodh.
Mijjieh sijhtijibie byjjes jealamadtjeöörnegidie bueriedidh, nænnoestidh jih orrestehtedh, juktie buerebe maehtiejibie båetije biejjiej daerpiesvoeth jïh haestemh dåastoehtidh, Jens Stoltenberge jeahta. 
Reerenasse bæjkohte ahte ektiebarkoereforme galka tjïrrehtovvedh, jïjnjebe sjïeremaahtoe skïemhtjegåetiesektovresne, nynnehkåbpoe tjïerveshåksoe, jïh jïjnjebh voeresgåetieh tseegkedh guktie lea sijjiem gaajhkesidie 2015-den åvtelen.
Reerenasse tseegkie altese politihkem FNen jïh åålmegereakta våaroemisnie, mojhtesasse bïejeme ahte libie NATO-lïhtsege, EØS-latjkoem muhteste, jïh ahte ibie leah EUen åelesne. 
Reerenasse sæjhta jåerkedh aktem eadtjohke dårjomeulmiem, jïh nænnoestamme soejkesjem joe gååvnese gorredimmiebielesne. 
Daate lea tjïertestamme dokumentesne.
Daennie våaromisnie bæjkoehtibie mijjien politihken ektieulmieh båetije njieljie jaepide. 
Ökonomihke tsiehkieh hov mieriedieh mejtie buektiehtibie daejtie ulmide illedh, Stoltenberge jeahta.
Vihkeles ulmieh båetije boelhkesne leah: Tjïelti frijje dïenesjimmieh eensilaakan nænnoestidh, nov guktie maanavaarjelimmie, skuvle jïh håksoe buerebe sjædta. 
Ektiebarkoereforme galka tjïrrehtovvedh. 
Jïh dellie tjamki gïehtjedidh ahte ij vïerrebe sjædta, koordineremem bueriedidh aktöri gaskemsh, jïh evtiedidh starnefaaleldahkide tjïeltine bueriedidh. 
Tjirkedh voeresgåetien-sijjieh gaajhkeside 2015den åvtelen, jïh voeresalmetji reaktide nænnoestidh. 
Laake galka jeatjahtovvedh jïh orre njoelkedasse båata mij edtja buerie voeresehåksoem tjirkedh. 
Garrebhlaakan barkedh tjïervesvoeten vööste.  
Reerenasse galka Joekedimmiemoenehtsen goerehtimmiem nuhtjedh, jïh Stoerredigkien uvte tjïskestimmieh moenedh, mah guktie buerebe joekedidh jïh nimhtie giefiesvoetem staeriedidh, jïh joekoen dellie tjïskestimmiem mij staerede giefiesvoetem maanaj muhteste. 
Galka faaledh aktem tæjmoem namhta SFOesne fïerhten biejjien, leaksoeviehkien jïh fysihke svihtjedimmien muhteste,  jïh dagke aaj ektiebarkoem kultuvreskuvline eadtjoestidh. 
Galka tæjmoelåhkoem maanaskuvlesne nænnoestidh, jïh lïerehtimmielaaka edtja jeatjahtovvedh guktie bijjemesrastam tjïrkede mah man gellieh learohkh fïerhtene lohkehtæjjan åelesne galka årrodh.  
Skreejrehtimmiem bueriedidh jåerhkeskuvline, guktie vaenebe learohkh sliejhtieh.
 Aktem vuekiem lea buerebe teorije jïh barkoedååjrehtimmie mastehtidh. 
Daate Bueriesaernie Jeesus Kristusen, Jupmelen Baernien bijre, naemhtie aalka:
 Pråffete Jeesajan gærjesne tjaalasovveme:
Vuartesjh, manne dijre-guedtijem dov åvtelen seedtem, gie edtja dutnjien geajnoem røønjedh.
 Miehtjies dajvesne gylje: Jolkesjh Jupmielasse geajnoem, jih riektedh altasasse baalkah!
 Nimhtie Jååhannese, laavkoje, eelki dennie miehtjies dajvesne almetjidie øøhpehtidh edtjieh jarkedh jih lååvkesovvedh jih jïjtsh sådtojste luajhtasovvedh.
 Gaajhkh almetjh abpe Juvdejistie jih Jeerusalemmeste altese gåajkoe bøøtin. Dejtie Jåårdanen johkesne laavkoeji juktie jïjtsh sådtojde byjhkesjidh.
 Jååhannesen vaarjoe lij kaamelen-goelkijste njåetsie maam garhtse-beelhtine gårrestamme. 
 Kraesie-njålhtjah jih håannegh byøpmedi.
 Naemhtie boejhkeli: Mov mænngan båata dihte gie manneste veaksahkåbpoe. 
 Im leah manne dan vyørteges guktie altese gaameh-garhtsem maahtam noeledh.
 Manne leam tjaetsine dijjem lååvkeme, dihte jis galka Aejlies Voejkeninie laavkodh.
 Dennie gaskesne Jeesuse Naasaredteste, Gaalijlistie bøøti, jih Jååhannese altemse Jåårdanisnie laavkoej.
 Dallah goh Jeesuse tjaetseste tjuedtjele, dellie vuajna Elmie rihpesåvva jih Voejkene altasasse goh ledtie suaja.
Jih dellie giele Elmeste govloe: Datne leah mov gieries Baernie, gie øøvre mov mielesne.
Dan mænngan Voejkene Jeesusem miehtjies dajvese voelhkehti, jih Jeesuse debpene njielje luhkie biejjieh årroej, jih Saatane sijhti Jeesusem giehtjelidh. 
Vaejsjiej luvnie jogresti; jih eengkelh altemse viehkiehtin.
Goh Jååhannesem lin geeremegåatan tsaakeme, dellie Jeesuse Gaalijlasse bøøti jih Jupmelen Bueriesaerniem øøhpehti, jih naemhtie jeehti: Biejjie lea jæjhteme, Jupmelen rijhke lea gietskesne. 
Jarkajidie jih jaehkiejidie Bueriesaerniem!
Ikth goh Gaalijlen jaevrien gaedtiebealam vaedtsieminie, dellie Sijmonem jih altese viellem Aandrejasem vuajnije goh ligan viermieh jadtehteminie, juktie gøølijh ligan.
Dellie Jeesuse jeahta: Dåeriedidien mannem; edtjem dotnem almetje-gøølijinie darjodh!
Dallah viermide luejhtieligan jih Jeesusem dåeriedigan.
Goh Jeesuse ånnetji guhkiebasse båata, dellie Seebedevusen elkide, Jaahke gonnoeh Jååhannesem vuajnije. 
Dah lægan vinhtsesne viermieh doengeminie.
Dejtie jïjtse gåajkoe gohtje, jih dah jis Seebedevusem, aahtjemse, vinhtsese laehpielægan triengkigujmie ektesne, jih Jeesusem dåeriedægan.
Kafar-Naahumasse bøøtin vaedtsien. 
Goh saabate sjïdti, dellie synnagovgese tjaangi jih almetjidie øøhpehti.
Dah jis eevre geagkarin dehtie øøhpehtimmeste, juktie faamojne øøhpehti, idtji guktie dah tjaalege-ååhpetjh.
Dennie synnagovgesne jis akte ålma maam doenh-aajmoe doerelamme. 
Dihte jis gæljede: Maam edtjh datne, Naasaredten Jeesuse, mijjine? 
Dagke båateme leah mijjem mirhkedh? 
Daajram gujht gie leah; Jupmelen eejleskodtje!
Ikth lij ohtje kaarretje, jih dïhte lij Jense. 
Dan lin baenieh njaelmesne, jih dam hov gaajhkesh utnebe. 
Men Jensen aktene baenesne lij raejkie, jih desnie lin gøøkte nierretjh årroeminie maj nomme Karijuse jih Baktuse. 
Die maa onterligksh nommh, ih goh tuhtjh, men die ligan onterligksh nierretjh aaj. 
Dah ligan dan øøvre onne guktie idtjigan dejtie maehtieh vuejnedh barre stueriedehtije klaasen tjirrh.
Dan akten lin tjeehpes voepth jih dan mubpien lin røøpses voepth, jih gåabpatjahkh barre sieties aatijste veasoejigan, jih dejstie die nuekies åadtjoejigan. 
Laavloejigan jih tuhtjigan luste, jih gosse idtjigan åerieh jallh byøpmedh, die heehkigan jih beenghkigan dam baeniem guktie dihte gåetie edtja stoerre jih tjaekeds sjïdtedh.
Akten biejjien dellie dihte akte tuhtji, men die maa åådtje nuekies årrodh.
Dellie jeehti: Karijuse, die lean heehkeme jih heehkeme.
Manne tuhtjem daate monnen gåetie nuekies stoerre.
Men dejnie ij lij Karijuse latjkes. 
Jih dellie jeehti: Månnoeh tjuerien gåetiem sagke stuerebe utnedh. 
Mujhtedh vielle, gosse månnoeh dan jijnjh gåahtah jih karamelh biejjegi byøpmedien, die tæjmoste måbpan stuerebe sjidtien. 
Guktie vielle Baktuse, giehtelh maa!
Jaa jaa, nåå giehtelien vij.
Ånnetji die Baktuse viht aalka funterdidh. 
Klaasen tjirrh olkese goevli doj veelkes baeniej gåajkoe, jih dellie maam akt bøøti ussjedidh.
Jih dellie jeehti: «Karijuse!»
Karijuse: «Mij dellie?»
Baktuse: Manne ussjedem - ean goh månnoeh gåetiem maehtieh tseegkedh bijjene dunnie skaavhtebaenesne. 
Manne lim debpene buerebe murriedamme enn vuelnie daennie kråavesne.
Ih onne-vielle datne maam guarkah. 
Ih goh måjhtijh ahte månnoeh daesnie sagke seadtoesåbpoe årroen.
Guktie vienhth jis dohte baenie-saehpie sååjhtoe båetedh!
Men die maa Baktuse føørhkedi.
Ij Jense naan aejkien jïjtse baenieh skubph.
Åå, aellieh seadtosne årroeh. 
Karijuse jeehti, «manne veele måjhtam ihke ikth hov baenide skubpi.»
Gellie våhkoeh nåhkeme dan mænngan. 
Manne edtjem jiehtedh.