Ja Vuojŋŋanisán muv stuorra ja alla várráj doalvoj ja vuosedij munji ájlis stádav , Jerusalemav , mij almes Jubmela lussta bådij , Jubmela herlukvuodas dievas .
Degu divrrámus giergge , degu kristállatjuovggis jaspis guojtij .
Dan birra lij stuorra ja alla lågenanguovteuvsak muvrra ja uvsaj guoran ieŋŋgila , ja namá dasi lidjin tjáleduvvam , Israela lågenanguovte mátto namá .
Luksa lidjin gålmmå uvsa , nuortas gålmmå uvsa , oarjás gålmmå uvsa ja alás gålmmå uvsa .
Stádamuvran lidjin lågenanguokta vuodogierge , ja dajda lidjin lågenanguokta namá tjáleduvvam , Lippa lågenanguovte apostela namá .
Ja sujna guhti munji hålaj lij gållemihtto , stáda ja uvsaj ja muvra mihttima diehti .
Stáda lij nieljetjiegak ja guhkkudahka gåbddudagá mahte .
Ja mihttij muvrav tjuohtenielljalåknielje stihkkuj , almatjij mihttima milta , mij aj lij ieŋŋgila mihtto .
Muvrra lij jaspisis tsieggiduvvam ja stáda tjielgga gålles , tjielgga glása lágásj .
Stádamuvra vuodogierge gájklágásj divras giergijs lidjin .
Lågenanguokta uvsa lidjin lågenanguokta råhtå , juohkka uksa avtat ájnna råhtås .
Ja gåbdå stádagahttun tjielgga gålles lij , tjadátjuovgge glása sjimuk .
Stádan ittjiv tiemmpelav vuojne , dajna gå Härrá Jubmel , gájkviekses , le dan tiempel , sån ja Libba .
Ja stáda ittjij biejvev jalik mánov tjuovga diehti dárbaha , dajna gå Jubmela herlukvuohta dasi tjuovggá , ja Libba le dan tjuovgga , ja álmmuga dan tjuovgan viessu .
Ednama gånågisá herlukvuodajnisá dan stádaj båhti , ja biejven uvsa e goassak dahppasa - idja ij dåhku jåvsåda .
Ja álmmugij gájkka divras ja härvvás åmijt dåhku doalvvu . 
Ij migek bádes dåhku besa , ij ga aktak guhti vastev dahká jali gieles , ájnat val sij gejt Libba le iellema girjjáj tjállám .
Ja sån vuosedij munji iellema tjátjeänov , tjielgas degu kristálla , Jubmela ja Lippa tråvnås gålggåmin .
Stuorra gäjno guovddelin , ädno goappák bielen , lij iellema muorra mij sjattojt lågenanguokte jahkáj sjaddat ja juohkka máno muorjijt vaddá .
Muora lasta li dálkkasin álmmugijda .
Ij mige garroduvvam dasti le .
Jubmela ja Lippa tråvnnå le stádan dievnára dievnasti .
Suv muodov vuojnni , ja gállonisá le suv namma .
Ij dasti idja le , aktak ij dasti lámpo jalik biejve tjuovgav dárbaha , dajna gå Härrá Jubmel bájttá .
Ja sij li gånågisá ihkevis ihkevij .
Ja munji javlaj :  Dá bágo li åskåldisá ja sáddná .
Härrá , profehtaj Vuojŋŋanisáj Jubmel , le ieŋŋgilis rádjam dievnárijdesa vuosedittjat mij le boahtemin .
Sálugin guhti dán girje åvddålijsárnnoma bágojt vuorkki . 
Mån , Johannes , lev dáv gullam ja vuojnnám .
Ja gå vuojnniv , gulliv , de luojttádiv ieŋŋgilav råhkådalátjit guhti munji dáv vuosedij .
Sofia Jannok (21 jage), Jielleváres, la sjaddam dåbdos sáme musijkka-artissta. 
Sån la unne rájes lávllum ja juojggam, scena nanna 10 jage. 
Musijkan segat dålusj sáme musijkav ja ådåájggásasj pop-musijkav. 
Muhttijn melodiddja vuododam juojggusa nanna la bárggeldam pop-jienaj techno-ritmaj, vuosedime tjielgga nuorra sáme energijav. 
Ja dat energija l vilá buollemin. 
Sofia l guokti vuojttám musijkkagilppusav, Sáme Grand Prix, mij ásaduvvi Bæssásjfestivála aktavuodan Guovddagæjnon.
Dåhkki dasi gærssulit, jåhtelit jali suojmma. 
Dan musijkkaj lav biedjam juojggusijt, ietjam juojggamvuoge milta. 
Dat la ådåájggásasj juojggamvuohke. 
Åvddåla lij muv musijkka pop-musijkkan, dálla la clubmusijkka munji lagámussan, subtsas Sofia.
Tjuodtjelij mánnodagá Sofia vuolggá Gotlánndaj, ådå CD:jn bargatjit.
Sáme álmmukbiejve la Sofian konserta, ja lávla boahtte CD:s almmuduvvá. 
Sofia l juojggam ja lávllum moatten festiválan, duola dagu Kárásjjågån ja Guovddagæjnon. 
Sån la sæbrram konsertaj Svierigin, Italian, Islándan ja Kanadan. 
Vásse tjavtja lidjin sujna konserta vuolle Svierigin, Visbyn ja Helsingborgan. 
Maŋemus mánojt la ådå lávllagij barggam ma CD:j båhti.
Musijkka l luondulasj oassen Sofia viessomis. 
Moaddásijda lij sámevuohta juoga mij lij ållu ietjá sajen, ietjá ájggegávdan jali juoga mij lij tjanádum mierreduvvam iellemvuohkáj. 
Åvdep sámepolitihkka sidáj dahkat aktisasj gåvvidimev sámevuodas, sidáj sieradit sámev láttes. 
Danen åvdedij tjielgga symbåvlåjt ma galggin sámevuodav vuosedit, giella ja gáppte li buojkulvisá. 
Ja návti aj vuorbástuvvin, sámevuoda stáhtus le viehka ålov buorránam maŋemus lågij jagijt. 
Valla dát ij lim dåssju buorren. 
Návti ham agev dahkin gártjes identitehtakategorijajt ma subtsastin mij lij sábme. 
Muhtemijda le soajttá gatjálvis jus li sáme, iehtjádijda jus sihti liehket sábmen ja vas iehtjádijda gåktu galggi sábmen liehket.
Siján le ietjá dille gå sáme nuorajn Sis-Finnmárkon, gejn la sábmen liehket ållu luondulasj.
Udnásj nuorra sáme åvddåulmutja ælla dagu åvdep buolvva kultuvrraåvdåstiddje ienemusát Sis-Finnmárkos. 
Edesik sæmmi ålos båhti sáme rabddaguovlojs ja sij berusti sáme ássjijt riek ålov. 
Sij li aj gievddam ietjasa identifiserit ČSV-buolva symbåvlåj, sihti tjielggidusfámov ietjasa giedajda válldet. 
Dáj nuoraj gaskan le udnásj ådåstahttem ja jåhto.
Nuora aj gulunagá sihti ienebujt sábmen årotjit, sihti lasedit árbbedábálasj symbåvllåanov váj ienep sáme bessi sámekategorija vuolláj. 
Udnásj sáme nuora viessu, dagu gájkka ietjá nuora ájgen gånnå rájárasstim, kultuvralasj målsudibme ja globaliserim li ájnnasa. 
Jáhkedahtte boahtteájgijda aj tjielggidusfámov ietja válldi, ja ihkap ájn ienebuv vuosteldi boasto dádjadusájt ådåájggásasj sáme identitehta birra. 
Valla hæhttuji liehket gárvvása duostotjit vuosstemielav gå iehtjáda ájttsi sij e ållida rájnasvuodarávkalvisáv ja gåvåv sáme kultuvra ja identitehta birra mij le moaddásijn.
Jåhkåmåhke dálvvemárnána stuorru jages jahkáj. 
Tjoasskásij, ja ållo ulmutjij lidjin dåbdos márnána álggon 400 jage ávvudallamijda.
Merustallá birrusij 40.000 guossidin stuorámus dálvvehávsskudagáv dán jage. 
Ållagasj lávvodahka lij tjoaskes, vargga 30 galmmagráda. 
Jáhkedahtte dan diehti ulmutja lagámus guovlos e márnánijda boade.
Márnánsajen guovdon ulmutja degu duorastagá ja bierjjedagá váttseldin gálvojt ja ulmutjijt gæhttjamin ja esski lávvodagá oasstin.
“Sáme” dáhpádusá Dálvvadisjávrátjin giessin ulmutjijt, ållagasj turistajt ålggorijkajs. 
- Vierttibihtte dáppe årrot dasik dálkke buorrán.
Sijddaj æhppe dal ájn besa.
Nuolle dajt luvva biktasijt ja tjåhkkidihtte luojdduj duoljij nali.
Ja de nuollaba gábmagijt, ålgoldisbåvsåjt ja skirtojt, ja tjåhkkidibá.
Soames áddjá stuor ránov sunnu birra giessá.
Ja de liegga juptsav viedtjá rujtas mij la vuoná nanna.
Na juhkke dal juptsav vaj bivvábihtte ålgolt ja sisŋelt.
Soames áddjá gåjkkebiergov sunnuj tsáhpá ja gåhttju mánájt bårråt.
Gå de bivvám ja bårråm libá, de máná nav nagerduvvaba.
Ja oanegasj, de Ánni njálgugit duoljij nali ráno vuolláj oaddá soames ádjá goaden juonná miehtsen.
Nahkára Arnev aj råhttiji.
Valla ij sån oattjo oadet.
Usjudallá jus ieddne le sunnuv åhtsåmin, ja de ij sunnuv gávna gå oademin libá, ja gåktu de jus soames ádjá rádna båhti.
- E gus stálo åvvånis guoldos balá? usjudallá Arne.
Arne ij vuojne gå uksa rahpas.
Valla hæhkkat la gåjt de nubbe áddjá aj goaden.
Stuorak ja vasste le.
Gieda li stuoraga dagu státtjo, ja guolggan.
Guhka njunnje le, vártojs dievva, ja lik snuolggan.
Stuor stálo gåro oalgen tjåhkkåj unna stálusj ja miesskam bánij måjudallá ja soalssu skávtjájt ållu luvvasin.
- Majt usjudalá?
Aktu gus dal ájgo herskudallat? javllá unna stálusj.
- Hå, håj, javllá hæhkkat soames áddjá.
Tjavelgav la njuolggim ja nuorra ja gievrra le.
Tjielgga tjalmij duon guovte stálluj gæhttjá ja riek vastet sunnuj tjajmmá.
- Árvvediv ulmutja varáv happsebihtte.
Lev dal sunnuv dan madev biebbmam vaj ep dárbaha guoros tjåjvijt bårråt.
Soames áddjá viedtjá nijbev boassjos.
Ja dav de riek snivva dábttjagoahtá.
- Dájna dal dåhkki sunnuv giehtadallat, tjajmmá stuor stállo.