asu --- Dán golmma suohkanjogain lea sullii mettar asu jiekŋa. Dán golmma suohkanjogain lea sullii mettar asu jiekŋa. Finnmárkku duoddariin lea gaskamearálaččat 60-70 cm asu muohta. Finnmárkku duoddariin lea gaskamearálaččat 60-70 cm asu muohta. Vearrát lea vumiin gos lea badjel mettara asu muohta. Vearrát lea vumiin gos lea badjel mettara asu muohta. Kárášjoht šaldis vulos lea jiekŋa 50 cm ja gierdá 7000 kg oppalašdeattu. Iešjávrris lea jiekŋa 70 cm asu. Kárášjoht šaldis vulos lea jiekŋa 50 cm ja gierdá 7000 kg oppalašdeattu. Iešjávrris lea jiekŋa 70 cm asu. Doppe gos šadde vuollegis skierrit ja sieđggat, gaiko daid eret ja loggo 15-20 cm asu darffi. Doppe gos šadde vuollegis skierrit ja sieđggat, gaiko daid eret ja loggo 15-20 cm asu darffi. báldal bálddas ------- Gurutbealde leat: Máhte Ovlla, Siebes, Oskal Johana Margrete, Nilut Issát, Biret Johan Máhtte. Son geas leat dáččabiktasat lea vissa Valdemar Olsen, su bálddas lea vissa Gunda Bongo dahje su oabbá. Gurutbealde leat: Máhte Ovlla, Siebes, Oskal Johana Margrete, Nilut Issát, Biret Johan Máhtte. Son geas leat dáččabiktasat lea vissa Valdemar Olsen, su bálddas lea vissa Gunda Bongo dahje su oabbá. Ja jus unnitlogu álbmot dan galgá sáhttit dahkat stuora servodaga bálddas, de lea bággu ásahit sierra doaimmaid mat suodjalit unnitlogu álbmoga kultuvrra ja servodatovdaneami. Ja jus unnitlogu álbmot dan galgá sáhttit dahkat stuora servodaga bálddas, de lea bággu ásahit sierra doaimmaid mat suodjalit unnitlogu álbmoga kultuvrra ja servodatovdaneami. Su bálddas smujjába Siriann Gulsrud «V.I.P» ja Ravna Kristine Anti «Disputanten» . Su bálddas smujjába Siriann Gulsrud «V.I.P» ja Ravna Kristine Anti «Disputanten» . –Mun dáhtun ihttážii mu dálu leat gonagasdálu bálddas, vástidii Andreas. –Mun dáhtun ihttážii mu dálu leat gonagasdálu bálddas, vástidii Andreas. De fuomášii Andreas, ahte son lea oađđime akto šiljus; beana ja bussá vel goarjadeaba su bálddas. De fuomášii Andreas, ahte son lea oađđime akto šiljus; beana ja bussá vel goarjadeaba su bálddas. De fuomášii Andreas, ahte son lea oađđime akto šiljus; beana ja bussá vel goarjadeaba su bálddas. De fuomášii Andreas, ahte son lea oađđime akto šiljus; beana ja bussá vel goarjadeaba su bálddas. Dat geaidda dát ii guoskka leat: - ámmatbargit geat leat deavdán 62 jagi suoidnemánu 1. beaivái 1998, dassážii ollejit peanšunahkái ( 70 jagi) - dábálaš doaktárat ( guoská dassážii fásta doavttirortnet lea sajáiduvvan) - fásta bálkahuvvon doaktárat geat fitnet buhcciid luhtte maŋŋil bargoáiggi - psykiatri ja klinihkalaš spesialisttaide geain ii leat šiehtaduvvon bargoortnet eará váldovirggi bálddas (gaskaboddosaččat) ¶ Dat geaidda dát ii guoskka leat: - ámmatbargit geat leat deavdán 62 jagi suoidnemánu 1. beaivái 1998, dassážii ollejit peanšunahkái ( 70 jagi) - dábálaš doaktárat ( guoská dassážii fásta doavttirortnet lea sajáiduvvan) - fásta bálkahuvvon doaktárat geat fitnet buhcciid luhtte maŋŋil bargoáiggi - psykiatri ja klinihkalaš spesialisttaide geain ii leat šiehtaduvvon bargoortnet eará váldovirggi bálddas (gaskaboddosaččat) ¶ Lávlla “Guorus váibmu” lea oalle earenoamáš lávlla oarjemáilmmálaš musihka bálddas. Lávlla “Guorus váibmu” lea oalle earenoamáš lávlla oarjemáilmmálaš musihka bálddas. Viimmat beasai sámi leavga nai libardit eará leavggaid bálddas Poulsbo´s. Viimmat beasai sámi leavga nai libardit eará leavggaid bálddas Poulsbo´s. De čurvii rieban ovtta dearpmáš duohken: –Gii dat lea, guhte čohkká du bálddas? De čurvii rieban ovtta dearpmáš duohken: –Gii dat lea, guhte čohkká du bálddas? De suorganii áddjá mealgat ja doaivvui, ahte bierdnaolmmái lei boahtime biertnaid báhčit; de gohčui áddjá dadjat olbmá ahte: Dat guhte olbmá bálddas čohkká, lea jalŋŋis. De suorganii áddjá mealgat ja doaivvui, ahte bierdnaolmmái lei boahtime biertnaid báhčit; de gohčui áddjá dadjat olbmá ahte: Dat guhte olbmá bálddas čohkká, lea jalŋŋis. Sáhttá go Heggheim čájehit ovttage ovdamearkka biibbalis mii čájeha ahte Ipmil dohkkeha eará oskkuid ja oainnuid risttalašvuođa bálddas? Sáhttá go Heggheim čájehit ovttage ovdamearkka biibbalis mii čájeha ahte Ipmil dohkkeha eará oskkuid ja oainnuid risttalašvuođa bálddas? Eai duostta čállit seksuálalaš áššiid birra. Lea dego bussá báhkka buvrobáđi bálddas, govvida Eino. Eai duostta čállit seksuálalaš áššiid birra. Lea dego bussá báhkka buvrobáđi bálddas, govvida Eino. Son ealáskii fas ja álggii láhtti ráhput, ja dovddai ahte su bálddas lea seahkka. Son ealáskii fas ja álggii láhtti ráhput, ja dovddai ahte su bálddas lea seahkka. –Risten veallá du bálddas dassážii nohkat, dadjá eadni. –Risten veallá du bálddas dassážii nohkat, dadjá eadni. Boares bárdni nieidda bálddas juovlabasiid basuhii ! Boares bárdni nieidda bálddas juovlabasiid basuhii ! Go goalmmát girjji lea álgán, lea Liisá juo oađđime su bálddas sufá alde. Go goalmmát girjji lea álgán, lea Liisá juo oađđime su bálddas sufá alde. Su bálddas olgešbealde Anja Kitti, gii lea riegádan Anáris, muhto dál ássá Torontos, Kanadas. Su bálddas olgešbealde Anja Kitti, gii lea riegádan Anáris, muhto dál ássá Torontos, Kanadas. Go ledjen okto meahcis, de dovden man uhcci ledjen dan bálddas. Go ledjen okto meahcis, de dovden man uhcci ledjen dan bálddas. Eará biillaid bálddas gal orru Janne Fiat`a dego stoahkanbiila, ja Áššu journalista lea áibbas sihkar ahte diekkár biillat čahket golbma, njeallje bálddalaga luotta ala, gosa dábálaččat eai čága go guokte dábálaš biilla. Eará biillaid bálddas gal orru Janne Fiat`a dego stoahkanbiila, ja Áššu journalista lea áibbas sihkar ahte diekkár biillat čahket golbma, njeallje bálddalaga luotta ala, gosa dábálaččat eai čága go guokte dábálaš biilla. Gonagas válddii eamida iežas báldii, ja soalddát beasai ijastit gonagasnieidda bálddas. Gonagas válddii eamida iežas báldii, ja soalddát beasai ijastit gonagasnieidda bálddas. Siidda kulturekologalaš čájáhusa viiddida 7 hektára olgomuseaviidodat, mii lea museavistti bálddas. Siidda kulturekologalaš čájáhusa viiddida 7 hektára olgomuseaviidodat, mii lea museavistti bálddas. ”Ja go jiehtanasa eamit morihii, de fuobmái son bárdnemáná iežas bálddas. Son šattai nu ilus.” ”Ja go jiehtanasa eamit morihii, de fuobmái son bárdnemáná iežas bálddas. Son šattai nu ilus.” Ja go jiehtanasa eamit morihii iđđes árrat, de fuobmái son bárdnemáná iežas bálddas. Ja go jiehtanasa eamit morihii iđđes árrat, de fuobmái son bárdnemáná iežas bálddas. Gonagas dadjá: “Don ja láibevuovdi galgabeahtti oađđit golbma ija nieidda bálddass, ja son gean guvlui su ámadadju lea go moriha, oažžu su eamidin.” Gonagas dadjá: “Don ja láibevuovdi galgabeahtti oađđit golbma ija nieidda bálddass, ja son gean guvlui su ámadadju lea go moriha, oažžu su eamidin.” Orui nu ahte Máze čiekčit ledje veaháš unnit gussiid bálddas, ja dainna lágin ferteje veaháš rahčat álggus. Orui nu ahte Máze čiekčit ledje veaháš unnit gussiid bálddas, ja dainna lágin ferteje veaháš rahčat álggus. Golggotmánu 1993 vuođđudii SÁL Sámi Válgalihtu, mii lea politihkalaš bellodat váldoorganisašuvnna bálddas. Golggotmánu 1993 vuođđudii SÁL Sámi Válgalihtu, mii lea politihkalaš bellodat váldoorganisašuvnna bálddas. Eará sániiguin dadjon ahte liberála teologiijas galggai leat “sadji” girkus dovddastuvvon oskku bálddas mii dalle lei eanetlogus girkus. Eará sániiguin dadjon ahte liberála teologiijas galggai leat “sadji” girkus dovddastuvvon oskku bálddas mii dalle lei eanetlogus girkus. Máret orru dál sierra ásodagas mii lea dan dálu bálddas mainna son lea eallinagistis bargan. Máret orru dál sierra ásodagas mii lea dan dálu bálddas mainna son lea eallinagistis bargan. Lávddi bálddas ceaggá stuora geađgi. Lávddi bálddas ceaggá stuora geađgi. Dál soai beatnagin lávostallaba buollansaji bálddas. Dál soai beatnagin lávostallaba buollansaji bálddas. Noaidi ii dábálaš Datte ge ii leat vel buohcceviesuin dábálaš viežžat buorideddjiid olggobealde iežaset fágafierpmádaga, vaikko alternatiivvalaš dálkkodeapmi lea dohkkehuvvon medisiinnalaš dálkkodeami bálddas. Noaidi ii dábálaš Datte ge ii leat vel buohcceviesuin dábálaš viežžat buorideddjiid olggobealde iežaset fágafierpmádaga, vaikko alternatiivvalaš dálkkodeapmi lea dohkkehuvvon medisiinnalaš dálkkodeami bálddas. –Veahaš imaš lei čuožžut ođđa vistti trahppa nalde go bálddas čužžo olbmot geat eai leat oppa bargan ge dáinna prošeavttain, ja ávvudedje rahpama, lohká Larisa. –Veahaš imaš lei čuožžut ođđa vistti trahppa nalde go bálddas čužžo olbmot geat eai leat oppa bargan ge dáinna prošeavttain, ja ávvudedje rahpama, lohká Larisa. Suojussuonjarmášiinna bálddas, gurot bealde Inger Johanne Melsbø, Hillveig Sivertsen ja Nils Kristian Gaup. Suojussuonjarmášiinna bálddas, gurot bealde Inger Johanne Melsbø, Hillveig Sivertsen ja Nils Kristian Gaup. Máŋgga almmolaš viesu luhtte libarda sámi leavga Norgga leavgga bálddas. Máŋgga almmolaš viesu luhtte libarda sámi leavga Norgga leavgga bálddas. Nuorat leat divodan Malindálu visttiid, mat leat Guovdageainnu nuoraidskuvlla bálddas. Nuorat leat divodan Malindálu visttiid, mat leat Guovdageainnu nuoraidskuvlla bálddas. Bázahusat dán šaldis leat geavahuvvon hukset dan 12 m alu oaggunstákku mii lea dálá šaldi bálddas. Bázahusat dán šaldis leat geavahuvvon hukset dan 12 m alu oaggunstákku mii lea dálá šaldi bálddas. Na goit fiberoptihkkalaš jođahusaid bálddas. Na goit fiberoptihkkalaš jođahusaid bálddas. Sii geat hálidit dáidagiiddiset čájáhallat doppe, sáhttet váldit oktavuođa Elle Frisørain, mii lea kafea bálddas. Sii geat hálidit dáidagiiddiset čájáhallat doppe, sáhttet váldit oktavuođa Elle Frisørain, mii lea kafea bálddas. Biillain vudje Kárášjohkii, gos gávdne biilagollosa Boazodoallokantuvrra olggobealde, mii lea aiddo leansmánnekantuvrra bálddas. Biillain vudje Kárášjohkii, gos gávdne biilagollosa Boazodoallokantuvrra olggobealde, mii lea aiddo leansmánnekantuvrra bálddas. Lean aitto lohkan Min Áiggi juovlamánu 10.b. nummira ja oainnán ahte vuosttaš siiddus dán áviissas čuožžu stuorra bustávaiguin: "Čájet iežat sápmelašvuođa, Lene Marlin" mu gova bálddas ja bajilčálus ártihkkalis áviissa siste lea: "Čájet ahte leat sápmelaš, Lene Marlin" , maid mun galggan leat dadjan. Lean aitto lohkan Min Áiggi juovlamánu 10.b. nummira ja oainnán ahte vuosttaš siiddus dán áviissas čuožžu stuorra bustávaiguin: "Čájet iežat sápmelašvuođa, Lene Marlin" mu gova bálddas ja bajilčálus ártihkkalis áviissa siste lea: "Čájet ahte leat sápmelaš, Lene Marlin" , maid mun galggan leat dadjan. Muhto gii lea diet ártegis ealliid dies bálddas? Muhto gii lea diet ártegis ealliid dies bálddas? Ráirojávrái, mii lea E6 bálddas ja Ráirru luoddaearu lahka, leat ásahallon 3 ođđa bartasaji. Ráirojávrái, mii lea E6 bálddas ja Ráirru luoddaearu lahka, leat ásahallon 3 ođđa bartasaji. Dat geažimus násti Fávnnadávggi áissás lea 210 čuovgajagi eret máilmmis, ja dat násti mii lea dan bálddas lea ges 88 čuovgajagi duohken. Dat geažimus násti Fávnnadávggi áissás lea 210 čuovgajagi eret máilmmis, ja dat násti mii lea dan bálddas lea ges 88 čuovgajagi duohken. Dattege čáhci váháguhtii muhtun muddui dan ásodaga, mii lea buollán ásodaga bálddas. Dattege čáhci váháguhtii muhtun muddui dan ásodaga, mii lea buollán ásodaga bálddas. ČUOVVU MIELDE: Anni Sara oaivvilda ahte rávisolbmot fertejit bálddas go mánát surfejit interneahtas. ČUOVVU MIELDE: Anni Sara oaivvilda ahte rávisolbmot fertejit bálddas go mánát surfejit interneahtas. Mu bálddas čohkkába guokte vuoras nissona geat veahkkalagaid geahččaleaba unnit eanet lihkostemiin lohkat áššelistu gávnnahan dihte makkár ášši leat meannudeamin. Mu bálddas čohkkába guokte vuoras nissona geat veahkkalagaid geahččaleaba unnit eanet lihkostemiin lohkat áššelistu gávnnahan dihte makkár ášši leat meannudeamin. Dieđát go... Earáid áhčit eai leat mahkkege du bálddas, áhčči! Dieđát go... Earáid áhčit eai leat mahkkege du bálddas, áhčči! — Su ruovttubáiki orui nu hilgojuvvon ja uhcci, go geahčai dohko guvlui luohká alde stuorra geaidnomášiinnaid bálddas. — Su ruovttubáiki orui nu hilgojuvvon ja uhcci, go geahčai dohko guvlui luohká alde stuorra geaidnomášiinnaid bálddas. báldda ====== –Mun gávdnen álggos moadde ráppi, muhto go fuobmájin eanet ráppit báldda bálddalaga dievás, de gal dorggiidin ja fertejin čippostit, muitala boazoeaiggát Johan Aslak N. Logje Guovdageainnus. –Mun gávdnen álggos moadde ráppi, muhto go fuobmájin eanet ráppiid báldda bálddalaga dievás, de gal dorggiidin ja fertejin čippostit, muitala boazoeaiggát Johan Aslak N. Logje Guovdageainnus. Boazoealáhus báldda lea sus vel oahpheaddjebargu. Boazoealáhusa báldda lea sus vel oahpheaddjebargu. Báldda lea dihtavaš lágideaddji Per Edvart Johnsen. Báldda lea dihtavaš lágideaddji Per Edvart Johnsen. == Adv? Máze skuvlla báldda golggai ája. Máze skuvlla báldda golggai ája. Ailo Sara duogábealde Gollevárgánddain ja Ante N. Eira Gálbbenjunčuoivvagiin báldda bálddalagaid lohpii. Ailo Sara duogábealde Gollevárgánddain ja Ante N. Eira Gálbbenjunčuoivvagiin báldda bálddalagaid lohpii. Ollesolbmot gohččot mánát čuožžut báldda bálddalága singuin nu ahte ohpihii dahket gierddu. Ollesolbmot gohččot mánát čuožžut báldda bálddalága singuin nu ahte ohpihii dahket gierddu. == Adv? Doppe leat skierrebeasit báldda bálddalága. Doppe leat skierrebeasit báldda bálddalága. Ahkerádji 50 jagi dasa ahte beassat ásahit báld dalas álggahanoasi, lea sihkkarastin dihte báldda las álggahanoasi ulbmila, mii lea buolvamolsun. Ahkerádji 50 jagi dasa ahte beassat ásahit báld dalas álggahanoasi, lea sihkkarastin dihte báldda las álggahanoasi ulbmila, mii lea buolvamolsun. Nu lea ge deattuhuvvon ahte mánná dahje áhkkut/áddjut sáhttá jođihit báldda las álggahanoasi. Nu lea ge deattuhuvvon ahte mánná dahje áhkkut/áddjut sáhttá jođihit báldda las álggahanoasi. Dál lea gal nu ahte evttohuvvon njuolggadus mielddisbuktá ahte eará siidaoasit šaddet unnidit boazologu dađi mielde go bálddalas álggahanoassi ovdána, muhto go buot siidaosiin lea vejolašvuohta ásahit báldda las álggahanoasi, de dát ortnet ii dagat govttohis siskkáldas dilálašvuođaid. Dál lea gal nu ahte evttohuvvon njuolggadus mielddisbuktá ahte eará siidaoasit šaddet unnidit boazologu dađi mielde go bálddalas álggahanoassi ovdána, muhto go buot siidaosiin lea vejolašvuohta ásahit báldda las álggahanoasi, de dát ortnet ii dagat govttohis siskkáldas dilálašvuođaid. Jienastanvuoigatvuohta lea siidaoasi ja báldda las álggahanoasi jođiheaddjiin ja sis geat leat ožžon jođiheaddjis jienastanvuoigatvuođa, gč. § 8–8 nuppi lađđasa, mii gusto seammaládje siidaja hkečoahkkimii, gč. § 8–12 nuppi lađđasa njealját cealkaga. Jienastanvuoigatvuohta lea siidaoasi ja báldda las álggahanoasi jođiheaddjiin ja sis geat leat ožžon jođiheaddjis jienastanvuoigatvuođa, gč. § 8–8 nuppi lađđasa, mii gusto seammaládje siidaja hkečoahkkimii, gč. § 8–12 nuppi lađđasa njealját cealkaga. báldii ====== Imaštallen gal veaháš manne son ii jienát maidege, ja manne ii boahtán vuoddji báldii čohkkedit, muhto in dette nu ollu šat dan smiehttan. Imaštallen gal veaháš manne son ii jienát maidege, ja manne ii boahtán vuoddji báldii čohkkedit, muhto in dette nu ollu šat dan smiehttan. Gal mu viellja čohkeda du báldii dassážii mun fas boađán, logai isit iežas eamidii ovdal go vulggii. Gal mu viellja čohkeda du báldii dassážii mun fas boađán, logai isit iežas eamidii ovdal go vulggii. Son čohkkedii Jeaggegeašádjá báldii gii čohkái ja geahčai dan amas nissonii. Son čohkkedii Jeaggegeašádjá báldii gii čohkái ja geahčai dan amas nissonii. Muhto johtti olbmá ii lean nu álki dájuhit, ja son velledii gisttu báldii guldalit. Muhto johtti olbmá ii lean nu álki dájuhit, ja son velledii gisttu báldii guldalit. Anár olgomusea mii lea 1962:is vuođđuduvvon, oažžu báldii ođđa modearna vistti. Anár olgomusea mii lea 1962:is vuođđuduvvon, oažžu báldii ođđa modearna vistti. Ii vuovdde sielusJohan Mathis lea čohkkedan áhččis báldii áidegurrii. Ii vuovdde sielusJohan Mathis lea čohkkedan áhččis báldii áidegurrii. Fiji báldii ii boađe mihkkege. Fiji báldii ii boađe mihkkege. Verddestallan álggii Sámis sođiid maŋŋá ja maŋimuš logijagiid áigge dan báldii lea boahtán turismabusiness. Verddestallan álggii Sámis sođiid maŋŋá ja maŋimuš logijagiid áigge dan báldii lea boahtán turismabusiness. Inger Lise Bjerknes oaivvilda, ahte Stahta geaidnobálvalusa sirdin Finnmárkku klinihka báldii hehtte sin bargobirrasa. Inger Lise Bjerknes oaivvilda, ahte Stahta geaidnobálvalusa sirdin Finnmárkku klinihka báldii hehtte sin bargobirrasa. Čuojanasain leat guovddážis miehtá "Johtimiid" sáme meavrresgáriid (noaiderumppuid) lassin Suoma árbevirolaš sreaŋgačuojanas kantele ja diedusge háidár mii lea sajáiduvvon viulo báldii viiddis guovlluide go gažaldat lea álbmotmusihkkas. Čuojanasain leat guovddážis miehtá "Johtimiid" sáme meavrresgáriid (noaiderumppuid) lassin Suoma árbevirolaš sreaŋgačuojanas kantele ja diedusge háidár mii lea sajáiduvvon viulo báldii viiddis guovlluide go gažaldat lea álbmotmusihkkas. Boarrasit mánát eai duostta okto oađđit, váhnemiid báldii fertejit čákŋat, issoras filmmat leat baldán sin. Boarrasit mánát eai duostta okto oađđit, váhnemiid báldii fertejit čákŋat, issoras filmmat leat baldán sin. Eŋgelkora báldii lea boahtán trønderrocker Ronnie LeTekrø. Eŋgelkora báldii lea boahtán trønderrocker Ronnie LeTekrø. 11 olbmo fertejedje fárret eret báldii huksejuvvon ráidovisttis, sii eai leat vel beassan fárret ruovttoluotta. 11 olbmo fertejedje fárret eret báldii huksejuvvon ráidovisttis, sii eai leat vel beassan fárret ruovttoluotta. Biilavuoddji Edvard Johansenis ii lean earágo guođđit borramušaid ovddit bivttasguorpmi báldii mii maid vuorddašii mátkkoštanlobi Lujávrái. Biilavuoddji Edvard Johansenis ii lean earágo guođđit borramušaid ovddit bivttasguorpmi báldii mii maid vuorddašii mátkkoštanlobi Lujávrái. Nuorttanáste báldii sáhttá maid bidjat gažaldatmearkka. Nuorttanáste báldii sáhttá maid bidjat gažaldatmearkka. Das mearrededje AUF álggahit Kárášjogas nammačoaggin kampanja oččodišgoahtit mohtorcrossašilju Dilljajoga čievraviežžahaga báldii ja eambbosit miellahttun AUF:ai. Das mearrededje AUF álggahit Kárášjogas nammačoaggin kampanja oččodišgoahtit mohtorcrossašilju Dilljajoga čievraviežžahaga báldii ja eambbosit miellahttun AUF:ai. Son lei oađđimin ja dalle bođii almmái su báldii ja dat dagai juoidá maid nieida lea váidán seksuála illásteapmin. Son lei oađđimin ja dalle bođii almmái su báldii ja dat dagai juoidá maid nieida lea váidán seksuála illásteapmin. Visttis ii ássan oktage, muhte 11 olbmo fertejedje fárret báldii huksejuvvon ráidovisttis go liekkas sidjiide bođii váldovisttis. Visttis ii ássan oktage, muhte 11 olbmo fertejedje fárret báldii huksejuvvon ráidovisttis go liekkas sidjiide bođii váldovisttis. Báldii leat boahtán olu eará fálaldagat, mat iešguđet láhkai geasuhit álbmoga go dan maid boares Nuorttanáste nákce. Báldii leat boahtán olu eará fálaldagat, mat iešguđet láhkai geasuhit álbmoga go dan maid boares Nuorttanáste nákce. bále báli báras bárrii badjebealde badjel badjelii badjelaš badjelii badjelis badjelis bajábealde bajábeal bajábeale bajábeali bajábeallai bajábeallái bajil beald:beald9 bealde bealde beal beale beales beali bealis bealis beallái beallai beallái buorrin guvlui sealggebealde siskkobeal siskkobealde siskkobeale siskkobeali siskkobeallai siskkobeallái siskkabeal siskkabealde siskkabeale siskkabeali siskkabeallai siskkabeallái olgešbeal olgešbealde olgešbeale olgešbeali olgešbeallai olgešbeallái olgobealde olggobeal olggobealde olggobeale olggobeali olggobeallai olggobeallái davábealde davábeale davábeali davábeallai davábeallái davágeaže oarjjabealde oarjjabeale oarjjabeali oarjjabeallai oarjjabeallái lulábealde lulábeale lulábeali lulábeallai lulábeallái lulágeaže máttábealde máttábeale máttábeali máttábeallai máttábeallái máttágeaže nuorttabealde nuorttabeale nuorttabeali nuorttabeallai nuorttabeallái nuorttageaže duogábeal duogábealde duogábeale duogábeali duogábeallai duogábeallái birra birra bokte bakte bakto bokti buohta čađa dáfos dáfun dáfus dáfus dihte dihtii duoge duogi duohkai duohkai duohkái duohken duohkin duohkin earet earret ektui !eret heret fárrui fárus gaskal gaskan gaskan gaskii gaskka gaskkal gaskkas gaskkas gasku geahčai geahčen geahčil geažes geažis geažil guhkkot guhkkut !guhku gullut guora guoras guovdalas guovddáš guovdelas guovdelaš guovdu gurrii gurutbeal gurutbeale gurutbeali gurutbealde gurutbeallai gurutbeallái hárrai hárrái:hárráj hárráj hárrái haga hahttá labi labis lahka ládje loahpageahčai loahpageahčen luhtte luhtte lusa lusa mađe mađi mađo mađu maŋil maŋis maŋis maŋŋá maŋŋái maŋŋái maŋŋil maŋŋegeahčai maŋŋegeahčen maŋŋel maŋŋelis maŋŋelaččas mannjel mano manu meaddel meaddil meattil meattá miehtá miel mielde mielde mielde mieldi muttos nala nalde njeaiga njeaigga nuorttabealde !oaidnut oaidnut oasil oarjjábeal oarjjageaže olggil olis ollái ovdabeal ovdal ovdalis ovdalaččas ovdii ovdasii ovddabeale ovddabeal ovddabealde ovddabeallai ovddabeallái ovddabeali ovddal ovddan ovddas ovddas ovdii ráigge rádjai rádjái ráje rájes ráji rájis rastá sadjái sajes sajis seahká sisa sisa siskkil siste siste sivas skivhlái suktii várás várte váste vehkii !veagal veagas !veara veardde vehkii vehkiin viđá viđe !viiddu vuđđosin vuođul vuolde vuolde vuole vuoli vuolil vuolin vuolis vuollai vuollai vuollái vuollel vuollil vulobeal vulobeale vulobeali vulobealde vulobeallai vulobeallái vuolábeal vuolábeale vuolábeali vuolábealde vuolábeallai vuolábeallái vuostá vuostái ijabealde ijabeallai ijabeallái nalde ----- Go buletiijat bohte dohko, de gávdne dušše skuovaid tráhppa nalde, ja viesu eaiggát doaivvui ahte lei muhtun ruoŧŧalaš gii lei viggan vissui. Go buletiijat bohte dohko, de gávdne dušše skuovaid tráhpa nalde, ja viesu eaiggát doaivvui ahte lei muhtun ruoŧŧalaš gii lei viggan vissui. Moadde beaivi maŋŋel lei ođđa reive Joavnnas beavdi nalde, mas čuoččui:”Go nuppes siđan ruđaid, de ii ábut daid sáddet báhppa bokte, go son váldá beali”. Moadde beaivvi maŋŋel lei ođđa reive Joavnnas beavddi nalde, mas čuoččui:”Go nuppes siđan ruđaid, de ii ábut daid sáddet báhpa bokte, go son váldá beali”. De válddii lummaliinni maid ja bárdni maid nuppebeali ja geigii gonagassii. Gonagas mihtidii liinni, ja ledje juste ovttalágan bealit, ja dan bealis, maid bárdni geigii gonagasniidii, lei nieidda nama nalde. De válddii lummaliinni maid ja bárdni maid nuppebeali ja geigii gonagassii. Gonagas mihtidii liinni, ja ledje juste ovttalágan bealit, ja dan bealis, maid bárdni geigii gonagasniidii, lei nieidda namma nalde. Garra guoldu ja dálki dagahii, ahte fertejin veallát telttas duolji nalde 4,5 jándora. Garra guoldu ja dálki dagahii, ahte fertejin veallát telttas duoljje nalde 4,5 jándora. Earát fas oagguma jávrrit nalde, guhkes skutermátkkiid jalges, vilges duoddariin. Earát fas oagguma jávrriid nalde, guhkes skutermátkkiid jalges, vilges duoddariin. Lea dovddus ahte boazoeaiggádat oalle dávjá nákkáhallet guohtoneatnamit nalde, ja ahte buletiijat šaddet “čorget” dákkár riidoáššiid. Lea dovddus ahte boazoeaiggádat oalle dávjá nákkáhallet guohtoneatnamiid nalde, ja ahte buletiijat šaddet “čorget” dákkár riidoáššiid. Muhto vuoitu nalde boahtá maiddái Nordlys joavku doarrut. Muhto vuoittu nalde boahtá maiddái Nordlys joavku doarrut. Son lei visot bivastuvvan go čielgi nalde noađuštii stuora báhka. Son lei visot bivastuvvan go čielggi nalde noađuštii stuora báhka. Rádji nalde Gáivuona suohkana ráđđeolmmái árvala hilgut ohcama dan dihte go suohkan ii sáhte addigoahtit priváhta olbmuide doarjaga oastit čiŋaid, válddášii de geaži. Ráji nalde Gáivuona suohkana ráđđeolmmái árvala hilgut ohcama dan dihte go suohkan ii sáhte addigoahtit priváhta olbmuide doarjaga oastit čiŋaid, válddášii de geaži. Mun in biso vuos dušše guokte juvlla nalde, vástida Áslat Ámmon. Mun in biso vuos dušše guovtti juvlla nalde, vástida Áslat Ámmon. Muhto dat geas ii lean bearráigeahčču, lea Guovdageainnu leansmánne, go mii eat oaidnán ovttage politiiija jávri nalde, imaštallá Isak Th. Trimuf. Muhto dat geas ii lean bearráigeahčču, lea Guovdageainnu leansmánne, go mii eat oaidnán ovttage politiiija jávrre nalde, imaštallá Isak Th. Trimuf. Dát lea beakkan teáhterčájáhus mii máŋgi lea čájehuvvon lávddit nalde. Dát lea beakkan teáhterčájáhus mii máŋgi lea čájehuvvon lávddiid nalde. Ii beasa vel áibbas bajás Biddjovággái go muohta lea luodda nalde. Ii beasa vel áibbas bajás Biddjovággái go muohta lea luotta nalde. Læstadius lei evttohuvvon maiddái Ruoŧa ja Suoma frimearkkaide, muhto doppe ii boađe Læstadius oidnot frimearkkaid nalde. Læstadius lei evttohuvvon maiddái Ruoŧa ja Suoma frimearkkaide, muhto doppe ii boađe Læstadius oidnot frimearkkaid nalde. Barentráđđi lea doaibman 6 jagi, ja mii leat rievttes geaidnu nalde. Barentráđđi lea doaibman 6 jagi, ja mii leat rievttes geainnu nalde. De dadjá: –Duoppe leat mu oaivvi bajil; miehkki lea guolbi nalde, ja vuoibmečoarvi heaŋgá návllis seainnis bajil mu oaivvi. De dadjá: –Duoppe leat mu oaivvi bajil; miehkki lea guolbbi nalde, ja vuoibmečoarvi heaŋgá návllis seainnis bajil mu oaivvi. Soaitá leat rievttes vuohki maid Kárášjoga Sámeálbmot listu lea váldán áššis, nammalassii bidjat gilvvu earret eará bargosajit nalde gaskal Guovdageainnu ja Kárášjoga. Soaitá leat rievttes vuohki maid Kárášjoga Sámeálbmot listu lea váldán áššis, nammalassii bidjat gilvvu earret eará bargosajiid nalde gaskal Guovdageainnu ja Kárášjoga. sukte ----- Ja daid sivaid dihte fertejit orrut božihaga goase dat sukte go boares áiggiin leat bohčán. Ja daid sivaid dihte fertejit orrut božihaga goase dan sukte go boares áiggiin leat bohčán. ala --- Njuovvanplána, boazolohku, johtináiggit ja -geainnut, ja eará leat de mearriduvvon bábir ala. Njuovvanplána, boazolohku, johtináiggit ja -geainnut, ja eará leat de mearriduvvon báhpára ala. Lea áigi ahte Norgga eiseválddit dál lebbejit buot dieđuid beavdi ala ja nu duođaštit leatgo vákšon sámiid čearddalaččat vai eai. Lea áigi ahte Norgga eiseválddit dál lebbejit buot dieđuid beavddi ala ja nu duođaštit leatgo vákšon sámiid čearddalaččat vai eai. –Dál lea áigi ahte Ráđđehus lebbe buot dieđuid beavdi ala ja nu de sáhttit loahpahit dán ášši, muhto de fertejit eiseválddit buot dieđuid buktit albmosii, ovdal ii šatta ráfálašvuohta, lohká SBB jođiheaddji Egil Olli. Dál lea áigi ahte Ráđđehus lebbe buot dieđuid beavddi ala ja nu de sáhttit loahpahit dán ášši, muhto de fertejit eiseválddit buot dieđuid buktit albmosii, ovdal ii šatta ráfálašvuohta, lohká SBB jođiheaddji Egil Olli. Man láhkái dat stuorra evttohusat mat dál leat boahtán beavddit ala geavahuvvojit eiseválddiid bealis, šaddet leat mearkan man láhkái boahtteáigi šaddá. Man láhkái dat stuorra evttohusat mat dál leat boahtán bevddiid ala geavahuvvojit eiseválddiid bealis, šaddet leat mearkan man láhkái boahtteáigi šaddá. Sámi boahtte áigi Norggas berre huksejuvvot duohtavuohta ala ii ge eahpádusaid ja soaibmamiid. Sámi boahtte áigi Norggas berre huksejuvvot duohtavuođa ala ii ge eahpádusaid ja soaibmamiid Son galggai joatkit soga, ja oppa dálu boahtteáigi noađuhuvvui lossa geatnegasvuohtan su hárdui ala. Son galggai joatkit soga, ja oppa dálu boahtteáigi noađuhuvvui lossa geatnegasvuohtan su hárduid ala Jus mii sávvat ahte ruoššat galget šaddat oassin Finnmárkku govvii, de fertet sidjiide ásahit albma vuođu man ala sáhtte hukset. Jus mii sávvat ahte ruoššat galget šaddat oassin Finnmárkku govvii, de fertet sidjiide ásahit albma vuođu mat ala sáhtte hukset Na go juo mus ná fiinna guossit ges leat, de ferte biebmu nai dakkár mii sidjiide heive, logai áhkku ja rabistii gievkkanuvssa gosa lei gárvvisin láhčan beavdi ala lákcagáhku ja bruvssa. Na go juo mus ná fiinna guossit ges leat, de ferte biebmu nai dakkár mii sidjiide heive, logai áhkku ja rabistii gievkkanuvssa gosa lei gárvvisin láhčan beavdde ala lákcagáhku ja bruvssa Mii álggiimet álbmogassii dan jearahišgoahtit, ja viimmat čohkkedii áhkku sugadanstullosis, bijai čalbmelásiidis ala, ja ozai láiggi ja gođđinsákkiid Mii álggiimet álbmogassii dan jearahišgoahtit, ja viimmat čohkkedii áhkku sugadanstullosis, bijai čalbmelásiidis ala, ja ozai láiggi ja gođđinsákkiid # Adv : han satte på brillene Lean boazosápmelaččain ožžon muhtin “čiegusvuođaid” neavvan; ahte galgá jorba hápmi maid lea vuogas noađđeheargi ala bidjat, muitala Håvard gii mánnávuođa rájes juo lea liikon málet govaid ja giehtaguššat feara maid. Lean boazosápmelaččain ožžon muhtin “čiegusvuođaid” neavvan; ahte galgá jorba hápmi maid lea vuogas noađđehearggi ala bidjat, muitala Håvard gii mánnávuođa rájes juo lea liikon málet govaid ja giehtaguššat feara maid Muhto gean oalggit ala lea noađđi dál hoigaduvvon? Na lunta ala gii dál lea 16 jahkásaš, vaikko ii makkárge riektiásahus leat gávnnahan su sivalažžan. Muhto gean olggiid ala lea noađđi dál hoigaduvvon? Na luntta ala gii dál lea 16 jahkásaš, vaikko ii makkárge riektiásahus leat gávnnahan su sivalažžan Oaiveášši dáinna listtuin lea bargagoahtit dan ovdii ahte oaččuhit boazodoallu fas olles juolgi ala - ja oaččuhit boazodoalu ollisalašvuođa dohkkehuvvo. Oaiveášši dáinna listtuin lea bargagoahtit dan ovdii ahte oaččuhit boazodoallu fas olles juolggi ala - ja oaččuhit boazodoalu ollisalašvuođa dohkkehuvvo Ingress: Eambbo Wimme, eambboWimme! Čuorvvas ii galgan oba nohkkatge, go duháha olbmo čurvo Wimme boahtit fas lávdi ala go son ja Hedningarna áigo loahpahit iežaset konseartta. Ingress: Eambbo Wimme, eambboWimme! Čuorvvas ii galgan oba nohkkatge, go duháha olbmo čurvo Wimme boahtit fas lávddi ala go son ja Hedningarna áigo loahpahit iežaset konseartta Wimme fertii golmma geardde jorggihit lávdi ala ja juoigat guldaleddjiide. Wimme fertii golmma geardde jorggihit lávdde ala ja juoigat guldaleddjiide Olbmot čuožžiledje ja álge dánsut sin musihkii dákkaviđe go Hedningarna ja Wimme bohte lávdi ala. Olbmot čuožžiledje ja álge dánsut sin musihkii dákkaviđe go Hedningarna ja Wimme bohte lávdde ala Omman lea nu álki ahte it dárbbaš nahkehit go moadde čoskka ruovdi ala ja cahkkehit. Omman lea nu álki ahte it dárbbaš nahkehit go moadde čoskka ruovddi ala ja cahkkehit Olbmot lohket mis nevrriid, ja lohket maid ahte muhtumat vižžet sádduid girkogárddis ja bidjet daiguin baháid olbmui ala. Olbmot lohket mis nevrriid, ja lohket maid ahte muhtumat vižžet sádduid girkogárddis ja bidjet daiguin baháid olbmuid ala Son oaččui maid oaggungilvvu luhka, maid galgá bidjat ala boahtte jagi oaggungilvvus #Adv Dainna vugiin meinejit skealmmat ahte sii sáhttet du rehket ala riŋget. Dainna vugiin meinejit skealmmat ahte sii sáhttet du rehkega ala riŋget Čohkke daid dego oađáldagaid ja bija suohpala ala Son čohkkii daid dego oađáldagaid ja bijai suohpala ala Son válddii gáhku niesteseahkas, dojii njeallje sadjái ja njuvddii gusavuoja ala áigi ---- Dál lea son oktiibuot 6 jahki orron Sámis, ja dasa lea fargga beaivvi/beaivi áigi go álggahii iežas silbarávdefitnodaga Kárášjohkii. Dál lea son oktiibuot 6 jahki orron Sámis, ja dasa lea fargga áigi go álggahii iežas silbarávdefitnodaga Kárášjohkii. Nuppelot jahki áigi lei gákti beaivválaš bivttas stuora oasis sámiin, goit guovddáš sámi báikkiin, earenoamážit sis geat gulle boazodollui. Nuppelot jagi áigi lei gákti beaivválaš bivttas stuora oasis sámiin, goit guovddáš sámi báikkiin, earenoamážit sis geat gulle boazodollui. Dál eai leat šat nu gallis geat máhttet muitalit nu čehpet go dušše 10 jahki áigi. Dál eai leat šat nu gallis geat máhttet muitalit nu čehpet go dušše 10 jagi áigi. Leaska Inger Marie Sokki Hætta lea vásihan garra dili maŋŋel go bázii leaskan 16 jaggi áigi. Leaska Inger Marie Sokki Hætta lea vásihan garra dili maŋŋel go bázii leaskan 16 jagi áigi. Golbma vahku áigi álggii nammačoagginákšuvdna Coop Mega vuostá. Golbma vahku áigi álggii nammačoagginákšuvdna Coop Mega vuostá. Duodječájáhus “Norden i Fokus” festiválas Københámmanis rahppui guokte vahkku áigi. Duodječájáhus “Norden i Fokus” festiválas Københámmanis rahppui guokte vahkku áigi. Guokte vahkku áigi rabai duodječájáhus “Norden i Fokus” nammasaš festiválas Københámmanis. Dát rahpan šattai almmá Jon Ole duoji haga. Guokte vahkku áigi galge duojit leat vuovdemassii stuora festiválas Dánmárkkus. Guokte vahkku áigi galge duojit leat vuovdemasasDanmárkku festiválas. Referánsajoavkkus mas leat golbma nuora, Berit J. Ballari, Mikkel Berg ja Inga Márjá Steinfjell, ledje maŋimuš čoahkkimis Rørosas vahkku áigi. Moatti vahkku áigi čoahkkánedje njealljeduhát álgoálbmotjođiheaddji Vancuverii, Canadas. Suorggahahtti vásáhus dáhpáhuvai vahkku áigi, Ruokteruovus. Leif Arne lei aiddo báhčán sarvá ja vulggii lávkka viežžat maid lei guođđán dobbeleabbui. Mis lea ain moadde beaivvi áigi rievdadit duokkot dákko jos leš dárbu, muitala son. Sámi allaskuvlla direktevra Johan Klemet Hætta lea veahá eddon maŋŋel digaštallama mii leai allaskuvllas moadde beaivvi áigi. Luohkká namma joavku mearka báiki beaivi áigi ea./reakšuvdna áigi o./reakšuvnnain 600 dáb. alde ---- Diibmá ii lean Finnmárkku geainnut alde oktage jápminlihkohisvuođa skohteriin. Diibmá ii lean Finnmárkku geainnuid alde oktage jápminlihkohisvuođa skohteriin. Maŋimuš golbma jahki leat ovcci olbmo roasmmuhuvvan dahje jápmán Finnmárkkus go leat vuodján skohtera geainnu alde dahje go leat rasttildan geainnu. Maŋimuš golbma jagi leat ovcci olbmo roasmmuhuvvan dahje jápmán Finnmárkkus go leat vuodján skohtera geainnu alde dahje go leat rasttildan geainnu. Deanu gielda lea mohtorsuodjalanlága bokte mearredan dál ahte ii galgga leat lohpi geavahit mohtorfeavrru Máskejohka alde, Daukulpen rájes giitta Máskejotluobbal njálbmái geassemánu 20. beaivve maŋŋá juohke jagi. Deanu gielda lea mohtorsuodjalanlága bokte mearredan dál ahte ii galgga leat lohpi geavahit mohtorfeavrru Máskejoga alde, Daukulpen rájes giitta Máskejotluobbal njálbmái geassemánu 20. beaivve maŋŋá juohke jagi. Suoma juogus ii ane SSG ovddastusa Suoma sámiid hárrái leat doarvái viiddis vuođđu alde. Suoma juogus ii ane SSG ovddastusa Suoma sámiid hárrái leat doarvái viiddis vuođu alde. Áidna mii alde beaivvi vuostálastit ain nárrohaddet lea, nu mo vihtta jagi dassái, symbolat alde. Áidna man alde beaivvi vuostálastit ain nárrohaddet lea, nu mo vihtta jagi dassái, symbolaid alde. Dál mii oažžut buoret geađgejuolggi mii alde čuččodit. Dál mii oažžut buoret geađgejuolggi man alde čuččodit. Son lea hearvás almmái guhte oahpaha mánáid mo teáhter doaibmá sihke lávdi alde ja duogábealde. Son lea hearvás almmái guhte oahpaha mánáid mo teáhter doaibmá sihke lávddi alde ja duogábealde. Dát guoská sihke bargosajiide, almmolaš oktavuođaide, gáhtta alde ja ruovttus. Dát guoská sihke bargosajiide, almmolaš oktavuođaide, gáhta alde ja ruovttus. Sin oainnu mielde čáhceskohter geavaheapmi lea giksin earáide, geat leat čáhci alde ja gáttiin. Sin oainnu mielde čáhceskohter geavaheapmi lea giksin earáide, geat leat čáze alde ja gáttiin. Lávdi alde finaiga maid čuojaheaddji Marko Jouste ovttas dovddus Velho- ja Riekko-operaid lávluin Annukka Hirvasvuopion. Lávddi alde finaiga maid čuojaheaddji Marko Jouste ovttas dovddus Velho- ja Riekko-operaid lávluin Annukka Hirvasvuopion. Lean gal bidjan gávtti badjelii Sámi álbmotbeaivvi dihte, muhto mus dat gal láve dávjá gákti alde, lohká son. čađa ---- Nu leat dáppe birgen olbmot áigit čađa. Nu leat dáppe birgen olbmot áigiid čađa. bakte ------ Bávttajohka lea Guovdageainnu suohkanis, muhto Kárášjohka bakte lea álkit vánddardit. Bávttajohka lea Guovdageainnu suohkanis, muhto Kárášjoga bakte lea álkit vánddardit. Bálkkás gesso láhka bakte divat Stáda penšunkássii. Bálkkás gesso lága bakte divat Stáda penšunkássii. “Riikkaidgaskasaš vahkku” jurdda lea hástalit eanas norgalaččaid searvat – ja dakko bakte duohtan dahkat daid vuordámušaid ja sávaldagaid mat leat duhátjahkeulbmilid vuođđun. Mukkoluŋkká bakte girdet gurgga gusabaikkat ihkkonráiggi olggos go áhččám guhkesnađat mukkolukkáin jorpme. Lahkalaš leahki bakte jogaš golgá roggeráiggi gonne muohta guhki jaŋkana, golgá jeaggái livardettiin buolžžaid gaskkan gitta gárddi olggobeallái gonne gallju suovvun; dan suovun šaddet njeahcehat ravddul — masa sávccat fillehallojuvvojit giđđat. Lahkalaš leagi bakte jogaš golgá roggeráiggi gonne muohta guhki jaŋkana, golgá jeaggái livardettiin buolžžaid gaskkan gitta gárddi olggobeallái gonne gallju suovvun; dan suovun šaddet njeahcehat ravddul — masa sávccat fillehallojuvvojit giđđat. Mus leamaš juo sin hoalat bakte guhki dat dovdu cieggan1 han Sivvár leš muhtin imaš rávesolmmožiid. Sivvar ii leat mihkket man árvvošit. Mus leamaš juo sin hoalaid bakte guhki dat dovdu cieggan1 han Sivvár leš muhtin imaš rávesolmmožiid. Sivvar ii leat mihkket man árvvošit. Mon juo dugo dovdagohten baikkiid ja sajiid aivve namat bakte — juostá han leat, soames guovllun: Jurbeldievvá, Lastasak, Jieđehálderáigi, Njallagurra, Njállahálsa, Násteláhku, Hokkárbijak, Jorbavárri, Giimmajávreleahki, Dorráčielgi, Čorru, Čirri, Čoffán, Rovttát, Hoanttas, Iiná, Snjavvá, Arastat … Mon juo dugo dovdagohten baikkiid ja sajiid aivve namaid bakte — juostá han leat, soames guovllun: Jurbeldievvá, Lastasak, Jieđehálderáigi, Njallagurra, Njállahálsa, Násteláhku, Hokkárbijak, Jorbavárri, Giimmajávreleahki, Dorráčielgi, Čorru, Čirri, Čoffán, Rovttát, Hoanttas, Iiná, Snjavvá, Arastat … Ja dot lagamuš várri lea Buoimmasoaivi, várddus alladat, dan nuppebealde lea gáisi, hálssa bakte beassá nala. Ja dot lagamuš várri lea Buoimmasoaivi, várddus alladat, dan nuppebealde lea gáisi, hálssa bakte beassá nala. Filkamánni lea sumpočalmmmi geahtu bakte oaidnán sámiid ruohttamin dáččaid maŋin ákšuiguin niibbiiguin, liššaiguin mihkiiguin — gáibideame ruđaid ja gittiid. Filkamánni lea sumpočalmmmi geađu bakte oaidnán sámiid ruohttamin dáččaid maŋin ákšuiguin niibbiiguin, liššaiguin mihkiiguin — gáibideame ruđaid ja gittiid. Dat ii dádjat bárrot go iežas ihkkoráigi bakte olggos geahččat. Dat ii dádjat bárrot go iežas ihkkoráiggi bakte olggos geahččat. Ell e, munnus jagi boarrásut [ beassá dán giđa, nu go Mujjá vári duohken, gean veahaš dovddan ], maŋŋel muitalii son gulai goavkku uksa bakte nubbe dáčča jahttimin nubbái: sámi čivggaide ii leat luohttit «du veit márkefijnnungan[?]» Ell e, munnus jagi boarrásut [ beassá dán giđa, nu go Mujjá vári duohken, gean veahaš dovddan ], maŋŋel muitalii son gulai goavkku uvssa bakte nubbe dáčča jahttimin nubbái: sámi čivggaide ii leat luohttit «du veit márkefijnnungan[?]» Son buohtastahttá bidonsámiid: dat dadje sii leat gáligas bakte rastidan eanu, ja de vierrása beallji boŋai gohčodit «Gálix» , čállet dál Kalix. Son buohtastahttá bidonsámiid: dat dadje sii leat gáligasa bakte rastidan eanu, ja de vierrása beallji boŋai gohčodit «Gálix» , čállet dál Kalix. Vuovra doalvvui eaiggudahkan, gávvilišvuođat bakte. Vuovra doalvvui eaiggudahkan, gávvilišvuođaid bakte. Ja gullan leimme Nordenskiölda birra mii manai Sibir bakte. Ja gullan leimme Nordenskiölda birra mii manai Sibirija bakte. Mon in diehtán Rolffa goarggu, miin gaskkan manai dušše gásttanamat bakte. Mon in diehtán Rolffa goarggu, miin gaskkan manai dušše gásttanamaid bakte. Olggostuhttin lea vuolleceahkkálas bahudat mii bakte nuppi heikkahit, muittán Ánddar goas nu dajai. Olggostuhttin lea vuolleceahkkálas bahudat man bakte nuppi heikkahit, muittán Ánddar goas nu dajai. Muhto Ánná lei gal áican; muittii dovdomearkan — man bakte mu maŋŋel dovddadii, bessen láddan áigái diehtit. Muhto Ánná lei gal áican; muittii dovdomearkan — man bakte mu maŋŋel dovddadii, bessen láddan áigái diehtit. Amma ii goassege lean dáru gielat bakte lohkan girjjiid gonne čájáhallet govrádáččaid ja dáčča slokkiid imašlaš oainnáhussan?― val álot sámit! Amma ii goassege lean dáru gielaid bakte lohkan girjjiid gonne čájáhallet govrádáččaid ja dáčča slokkiid imašlaš oainnáhussan?― val álot sámit! guvlui + Plc/Prop, STATE - vuoiŋŋalašvuohta, Ani ------ Jáhkán fas ahte nuorat geardi liiko ja ahte sii soitet lohket ahte girku beales leat gieđahallamin dakkár áššiid mat gusket sidjiidege, eatge dušše doala vuoiŋŋalašvuođa guvlui. # Po Logi jagi dassái guorraleigga Usko ja Urho Sarre áhčis Heaikka luottaid guokte kilomehtera Gáregasnjárga čuohkkebáikkis Ohcejot guvlui. # Po Bearjadat eahketiibmu 21 jorihii okta norgga biila birra 8 kilomehtera Gáregasnjárggas Anár guvlui go vuoddji mánahii hearrávuođa fievrru jođiheaddjin. # Po Orui manname Náivuona guvlui, go ledje ovddabealde 2-0 go lei vel vihtta minuvtta vel. Orui manname Náivuona guvlui, go ledje ovddabealde 2-0 go lei vel vihtta minuvtta vel. # Po Guovdageainnu lensmánni Nils Henry Henriksen muitala ahte sii ožžo dieđu go okta olmmái lea márkanis geaigguhan bissu eará olbmuid guvlui. # Po Busse vujii sullii 10 km Leavnnja guvlui. Busse vujii sullii 10 km Leavnnja guvlui. # Po maŋŋil + Event?/Impers/Time/Activity ------ Dan maŋŋil ledje sin beallemuddui ráhkaduvvon guvssit biddjon duljiid nala. Go ášši meannuduvvui Guovllustivrras, de sáhttá golbmasis leamaš bealálašvuohta áššái mii sáhttá váikkuhan mearrádusa bohtosa, maid Boazodoallostivra maŋŋil doalahii. #Adv Dán maŋŋil čielggai ahte epidemiija lei máŋga jagi juo beassan hearjidit ovdalgo virusa identifiserejedje ja oktavuohta aidsain čielggai. Dat čuoigan lágiduvvo maŋŋil. Kámpa nogai 8-2, maŋŋil go Antti Laitinen vuot oktii sáddii kárášjohkalaš gehččiid bálvvaid sisa iežas golmmain moalain. Válgastivra álggos mieđihii dan dahkat, muhto maŋŋil juovlaluomu rievdadii válgastivra oainnu ja mearridii ahte čoahkkin ii galgga dollojuvvot. # Pr Garra šiehtadallamiid maŋŋil lea Australia geassán álgočuoččuhusaidis. # Po # šiehtadallan - activity Vurdojuvvon Grammybálkkašupmi Bob Marleyii boahtá 20 jagi maŋŋil su jápmima. # Po (Activity) Grammy-lávdegotti mearrádus boahtá jagi maŋŋil go guokte mediainstitušuvnna nammadedje Marley dan eanemus váikkuhanfámolaš popmusihkkárin 20. # Po Ikte nammadii Ealáhusdepartementa stivrenjoavkku prográmmii. Aslak Eira, Elin Fjellheim (NBR), Janne Juusu (Sámediggi) ja Geir Dalholdt (Eanadoallodep.) ráhkadišgohtet njuolggadusaid árvoloktenprográmmii, go deaivvadit luomu maŋŋil. # Po #Event - luopmu, #Time - geasseluopmu Dál, maŋŋil 6 jagi, háliida eanetlohku ruoŧelaččain olggos fas. # Pr Sinclair ii bala guhtta jagi maŋŋil dán čájehit rektora Zimbabwes geahččaleame Molly veagalváldit. # Pr Das maŋŋil lágiduvvui viehkangilvu (jaktstartprinsippet). # mii lea Duommá? Adv? Dan sadjái go bargagoahtit sin mirkováttisvuođaiguin, de fitná gárremirkofuolahus molsumen cuovkanan lásiid ja uvssaid juohke feastta maŋŋil gos álkoholihkkárat ja narkománat lea čorastan. # Po Son dajai ahte mii eat oaččo čierastit meahcis ja olggobealde dan luohká, heissas eat galgan dádjut ja vel dajai ahte mii oažžut friddja čierastallama maŋŋil dii. 12.00. # Po Das maŋŋil lea oaivvilduvvon ráhkadit oahpponeavvuid mat gullet boazoealáhusa árbevirolaš oahpaheapmái, ja main galget buohkat beassat mielde geat leat searvan árbevirolaš oahpahanprošeavttaide. # Adv Gonagas sáhttá dárkilet njuolggadusaid addit das mo dokumeanttat ja eará ávdnasat mat leat jávohisvuođageatnegasat galget ráddjojuvvot, mo duššadit dokumeanttaid dahje ávdnasiid ja mo jávohisvuođageasku nohká maŋŋil vissis áiggi. # Pr Vaikko váidi lea rihkkon váidináigemeari, de sáhttá meannudit váidaga jus a) áššái gulli bealli dahje su doaimmaheaddji ii sáhte sivahallojuvvot go lea rihkkon áigemeari dahje go lea healbadan váidaga maŋŋil, dahje b) dihto árttaid geažil lea govttolaš ahte váidda meannuduvvo. # Po #ACTION váidaga, jurdaga