! AG68/2007 qupp 02-1 Silamut ilisimatusarfik 70 millionilik Danmark (CSL) - Ilisimatusarnermut naalakkersuisoq Tommy Marø aamma Danmarkimi ilisimatusarnermut naalakkersuisoq Helge Sander silamut ilisimatusarfik pillugu pilersaarut novembarimi naammassineqassasoq sap. akunnerani kingullermi isumaqatigiipput. Nunani issittuni sila pillugu tunngaviusumik ilisimasalernissaq silamut ilisimatusarfiup pigilissagaa ministerit marluullutik isumaqatigiipput, silallu allanngoriartornerata sunniutai maluginiarneqassasut. Tamatumunnga atatillugu eqqorneqajassuseq silallu allanngoriartorneranut naleqqussarnissaq naliliiffigineqassapput, Kalaallit Nunaanni allamut naleqqussarnissaq pisariaqartoq pillugu pilersaarusiornissaq atorneqarluarsinnaasoq isumagineqassalluni. Pinngortitaleriffimmi ilisimatusartut assigiinngitsut atorfillit 5-10-nik amerlassusillit suleqatigiiffigisaanni ilisimatusarfik inissinneqassasoq Helge Sanderip siunnersuutigaa, ukiullu tallimat ingerlanerini 70 millionit koruunit missaat atugassanngortinneqassasut. Ilulissanili borgmesteri Anthon Frederiksen isumaqarpoq, ilisimatusarfik Avannaanut inissinneqassasoq, Isfjordscenter pillugu sivisuumik pilersaarusiortoqareersimammat. ! AG68/2007 qupp 02-2 Attartortut inigissaartunit pillarneqarput Attartortumiit piginnittumut aaqqissuussineq namminersornerusuni atorfilittanit politikerinillu nuimasunit isertortumik atornerlunneqarsimammat illoqarfinni anginerni pingasuni attartortut nalinginnaasut pillarneqartussanngorput. Atorfilittammi nuimasut politikerillu ilaat Nuummi illorujussuarnut nalilerujussuarnut akikillisaatit amiilaarnartut aqqutigalugit pisortanit millionilinnik tunissutisisimapput. Taakku qaangiiffimmi illoqarfiit pingaarnersaanni illut akiisa qaffakkiartuinnarfigisaanni millionærinngorsimalerput tamatumalu peqatigisaanik pisortanit tamakkiisumik aserfallatsaalineqarsimanngitsumik illutaartinneqarsimanertik suli qiammiartuutigalugu. Pisortat illuutaannik illumut ataatsimut koruunit millionip affaaniit 1,3 millioninut akikillisaasikkanik tunisinikkut atorfilittat nuimasut politikerillu ataasiakkaat naalakkersuisunit millionærinngortinneqarsimasut 25-upput. Namminersornerusut Nuummi illunik ima amerlatigisunik tunisaqarsimalerput aningaasanut inatsit iluatsitaariniarfigisariaqalerlugu inissianik isatereriarlutik nutaanik sanaartortariaqaleramik atorfilittatik naammaginartunik inissaqartissinnaajumallugit. Tuapannguani piginneqatigiilluni inissiat amerlanersaat namminersornerusuni atorfilinnut tunineqartussanngorunarput attartortuaqqat uterlutik nuunnissamut akissaqassanngimmata. Namminersornerusut iliuuserisaat kingulleq tassaavoq namminersornerusuni sulisunuinnaq naatsorsuussaasunik inissialiortiterneq. Taamaalillutik atorfillit inissianik peqqinnartunik, oqummik aanermillu allamik, namminersornerusut inissianik iluanaarniuteqartartutut pissusilersorluni innuttaasunut tapiissutinik assigiinngitsunik atuinissamut akissaqanngitsunut attartortittagaannik, kusanaallisarneqarsimanngitsunik inissaqartitaalissapput. Taamaalillutik attartortuaqqat illoqarfiit pingaarnersaanni inissiaqarfiit ajornersaanni taartuinnarmiittutullusooq neriuutissaqarnatik ineqartussanngortitaapput. Attartortumiit piginnittumut aaqqissuussineq iluatinnartoq attartortuaqqanut taakkununnga immikkut sammitinneqartoq inissiapalaaqarfimmit inuttullu nakkaattoornermit aniguinissamut aqqutissaassagaluarpoq. Assersuutigalugu sanaartornermik immikkut ilisimasalik siunnersuuteqarsimagaluarpoq Tuapannguani inissiatoqarsuit attartortunut assersuutaasumik akiliisitsilluni tunineqarsinnaagaluartut inigisamik pisortanit aaqqissuutissallugit akissaqarfigineqanngitsut nutarternissaannut aningaasatigut toqqammavissaqalersinnaaqqullugit. Aningaasanut inatsit misissuataarlugu paasinarpoq Nuummi inissiapalaaqarfinni inigisap iluarsartinnissaanut neriuutissaqartoqanngitsoq. Maannalu attartortumiit piginnittumut aaqqissuussinitoqaq, attartortunut nalinginnarnut assersuutigalugu Tuapannguani Qapiarfiusaamilu najugaqartunut sammitinneqarsimagaluartoq illorujussuaqarfimmi Quassunnguami Nuummiittumi attartortunut sammitinneqarnani, naalakkersuisunit atorunnaarsinniarneqalerpoq. Akikillisaariaaseq nutaaq ima mangiarneqarsimatigaaq assersuutaannaapajaaginnarluni attartortunullu nalinginnarnut atorsinnaanngilluinnarluni. Assersuutaannaasutut oqaatigineqarsinnaalersimavoq aaqqissuussineq inuttut nammineq iluanaaruteqarnissaq pillugu politikerinit atorfilittanillu nuimasunit atornerlunneqarsimammat. Maannalu imminnut millionærinngortissimalerput, taamaattumillu attartortuaqqat pillarneqartussanngorput. Aalajangiinipalaajuvoq naalakkersuinermik aaqqissuussaanerup napparsimasup kisimi aalajangiinerisinnaasaa allamut saasaaniaannarluni inuiaqatigiillu aningaasaataannik atornerluineq isiginiarneqarpallaaqqunagu. ! AG68/2007 qupp 02-3 Royal Arctic Line amigartooruteqarpoq Nuuk (KK) - 2007-ip ukiuata affaanut Royal Arctic Linep naatsorsuutaasa takutippaat akileraarutinut akiliinissaq sioqqullugu umiarsuaatileqatigiiffik 12,7 millioner koruuninik amigartooruteqarsimasoq. Assersuutigalugu siorna taamaalinerani akileraarutinut akiliinissaq sioqqullugu umiarsuaatileqatigiiffik 3,3 millionit koruuninik sinneqartooruteqarsimavoq. Kalaallit Nunaannit nunanut allanut nassiussat annikilleriarsimanerat kaaviiaartitat ikiliarsimanerannut Royal Arctic Linep pissutaanerarpaa. Ukiup affaani siullermi nassiussat 362.000 kubikmeterit Royal Arctic Linep assartorsimavai, siorna taamaalinerani 389.000 kubikmeterit assartorneqarsimasut. 2007-imi nassiussat 830.000 kubikmeterit assartorneqassasut Royal Arctic Linep naatsorsuutigaa, 2006-imi 875.000 kubikmeterit assartorneqarsimasut. ! AG68/2007 qupp 02-4 Narsami toqutseriarneq Narsaq (NSQ) - Arnap uini savimmik kapillugu tallimanngormat unnukkut toqoriaraluarpaa. Angut sakissamigut savimmik kapineqarpoq. Angutip inuunera navianartorsiunngitsoq politiit nalunaarput. Taamaalinerani aappariit aalakoorsimapput, sangiannermik aammalu toqutseriarnermik kinguneqartumik. Arnaq sap. akunnerini sisamani tigummineqarallartussanngortitaavoq. ! AG68/2007 qupp 03-1 »Nanoq« ujaarineqartoq Maniitsoq (NSQ) - Aasiaat Radiuat aqqutigalugu ajunaalernermi kalerrisaarineq Maniitsumi politiit sapaatiummat unnukkut aqqanermut tanneq qulit tusarpaat. Angallat saattuarniut »Nanoq« immalersimavoq. Politiit angallatertik aallartippaat, unnuap qeqqalu qaangilaartoq Maniitsup kitaani nal. akunneranik ataatsimik ornittarissami »Nanoq« nassaarineqarpoq. Mallersorujussuusoq nalunaarutigineqarpoq angallallu immassimasorujussuusoq. Politiit angallataat takkummat paasineqarpoq tankit marluk saattuanut inissiisarfiit 20 tonsinik imallit putusimasut. Taamaalilluni imeq maskinrumimut kuussimavoq, motooria motoorilu ikiortaa aserorlugit. »Nanoq« nunamut kalinneqarpoq, qatserisartullu imaarsaalerput. Pisup nalaani inunnik ajoqusertoqanngilaq. ! AG68/2007 qupp 03-2 Arfininngormat aallaasersorneq marluk tigusaanerannik kinguneqartoq Nuuk(NSQ) - Arfininngormat unnukkut Amutsiviup eqqaani aallaasersortoqarnera inuit marluk unnerluutigineqarnerannik kinguneqarpoq. Angutit taakku marluk 33-nik aamma 53-inik ukiullit illoqarfiup iluani aallaasersorneq pillugu politiit ileqqoreqqusaannik unioqqutitsisimasutut unnerluutigineqarput, tamannalu amerlanertigut akiliisitaanermik pineqaatissiissutaasarpoq. Arfininngormat unnukkut amutsiviup eqqaani aallaasersortoqarneranik politiit nalunaarfigineqarput. Tamatuma kinguninngua amutsiviup eqqaa kiisalu tamaani, Industrivejimi 400-rtalimmilu angallanneq matuneqarpoq. Angutit aalakoortut marluk ooqattaasarsimanerat paasinarsivoq. Politiinit ilisimatitsissutigineqarpoq arfininngormat pissanganartorsiortoqarnerani aallaasit marluk atorneqarsimasut inunnillu ajoqusertoqarsimanngitsoq. ! AG68/2007 qupp 03-3 Nanortalimmi toqutseriarneq Nanortalik (NSQ) - Arnaq 30-nik ukiulik tallimanngormat sap. akunnerini sisamani tigummineqarallartussanngortitaavoq, toqutseriarsimasutut unnerluussaalluni. Tallimanngornerup unnuaani uini savimmik sisamariarlugu kapisimavaa, uiniatigut ataasiarlugu, tuiatigut ataasiarlugu qatigaatigullu marloriarlugu. Arnaq eqqaamasaqarsinnaannginnerarpoq, pisuunerarlunili nalunaarsimalluni. Angutip inuunera navianartorsiunngilaq. ! AG68/2007 qupp 03-4 Qilerutip kipinissaanut piareersimasut Qallunaat amerlanerussuteqarluartut isumaqarput Kalaallit Nunaat tamakkiisumik namminiilivittariaqartoq Namminiilivinneq Isumasiuineq Danmark - Qallunaat sisamaagaangata pingasut isumaqarput Kalaallit Nunaat tamakkiisumik namminiilivittariaqartoq, 63 procentillu isumaqarput kalaallit aatsitassanut uuliamullu Kalaallit Nunaata imartaata naqqaniittumut namminneerlutik oqartussaassuseqartitaasariaqartut. Tamanna isumasiuisarfiup Synovate Vilstrupip Politiken sinnerlugu isumasiuisimaneranit ersersinneqarpoq. - Danmarkimi tamat oqartussaatitaanerinut atatillugu taama isummersortoqarnera Kalaallit Nunaannilu anguniagarineqartut paasilluarsinnaaneqarpasinnerat nuannaarutigaara, Mininnguaq Kleist, namminersornerusuni namminersorneq pillugu allaffimmut aqutsisoq namminiilivinnissamillu suliniaqatigiiffimmut Inussummut siulittaasuusimasoq, oqarpoq. Kisianni naalagaaffeqatigiinnermut ilaasortat ataatsimik ikinnerulernissaat qallunaanit kalaallinillu isumaqatigiissutigineqaraluartoq namminiilivinnissarlu anguniarlugu sualuttumik oqaatigalugu taamaallaat Kalaallit Nunaanni innuttaasunik taasisitsinissaq pisariaqassagaluartoq aningaasarsiornermi immikkut ilisimasallit paarlattorluinnaanik inassuteqarput. Tassami Kalaallit Nunaata aningaasaqarnera suli ima mianernartigaaq namminiilivinnissaq suli piviusumik periarfissaanani, oqartoqarpoq. Amigartooruteqarfiit Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit annertuumik namminersortunngorsarneqaraluartut tamakku amerlanerpaartaat suli pisortanit pigineqarput amigartooruteqarfiusumillu ingerlanneqarlutik pisortanillu tapiiffigineqarnissamik isumalluuteqartorujussuullutik. Tamatuma peqatigisaanik Danmarkimit ukiumoortumik tapiissutit 3,2 milliarder koruuniupput, agguaqatigiissillugu innuttaasumut ataatsimut 67.000 koruuniullutik. Aningaasat taakku Kalaallit Nunaat namminiilivippat annaaneqassapput. Taakku pisartagarineqarunnaarpata innuttaasut nunani ineriartortitani inuuniarnermi atugassarititaasut qaffaseqataannik inuuneqalernissartik naatsorsuutigisariaqassavaat, lektor Lise Lyck, Copenhagen Business Schoolimeersoq, isumaqarpoq. - Aningaasaqarnerup namminiilivinnerup malitsigisassaata Kalaallit Nunaannit naammassineqarsinnaalernissaata tungaanut piffissaq sivisoorujussuaq eqqartorparput. Uuliamik annertuumik nassaartoqanngippat Danmarkimit tapiissuteqarfigineqarnani nunap aningaasaqarnikkut naammattumik nammineersinnaassuseqalernissaanut minnerpaamik ukiut 30t ingerlassapput, Politikenimut oqarpoq. ! AG68/2007 qupp 04 Sulisut utoqqalinersiaat misissuiffigiumavaat Suliumajunnaarnerup nalaani piumasaqaatitik akuerineqassanersut timmisartumi saqisut marlunngorpat paasissavaat Angallanneq Suliumajunnaarneq Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Utertoq Nielsen Nuuk - Air Greenlandip timmisartuini saqisut ulluni marlunni suliumajunnaareerlutik tallimanngormat suleqqilerput. Tamatumunnga atatillugu Air Greenlandimi saqisut peqatigiiffiata ataatsimeeqatiginissaa Air Greenlandimi pisortat akuersaarpaat, naammagittaalliornermut pissutaasut oqaloqatigiissutigiumallugit. Tamanna marlunngorpat pissaaq. - Utoqqalinersiuteqarnissamut aaqqissuussineq timmisartuni saqisunik oqaloqatigiissutigissavarput, allat naammagittaalliutaat ilanngullugit, tuniniaanermi ussassaarinermilu pisortaq Christian Keldsen oqarpoq. - Oqaasissaat tusaaniassavavut, maannakkullu isumaqatigiissutaasut malillugit sulisut piumasaqaataat akuersaarniassallugit. Erseqqissaatigiumavarali isumaqatigiinniarnivik pineqanngimmat, oqarpoq. Utoqqalinersiat Pisortanik ataatsimeeqateqarnermi utoqqalinersiaqarnermut aqqissuussineq allanngortinneqassasoq timmisartuni saqisut peqatigiiffianni siulittaasup Anders Mark Jensenip naatsorsuutigilluinnarpaa: - Utoqqalinersiaqarnermut tunngasut pitsaanerulernissaat piumasaqaatigalugu sulisut suleqqilerput. Illua-tungeriit oqaloqatigiilluarsinnaalerput. Taamaattumik ataatsimiinnerup kingorna pissutsit allaanerulissasut neriuutigaara. Oqaloqatigiinneq Tuniniaanermut ussassaarinermullu pisortaq malillugu suliumajunnaarneq pilersinnagu sulisut oqaloqatiginissaat Air Greenlandimi pisortat piareersimaffigisimavaat. Sap. akunnerani kingullermi pingasunngormat sulisut ataatsimeeqatiginissaat neriorsuutigisimavaat. Neriorsuulli tamanna Air Greenlandip timmisartuini saqisut peqatigiiffiata naammagisimanngilaa. - Isumaqatigiissutip isumaqatigiinniutaaqqinnissaa pisortanit akuerineqassasoq piumasaqaatigaarput, itigartinneqarlutali, Anders Mark Jensen oqaluttuarpoq. Piffissap sivisuup ingerlanerani pisortat oqaloqatigineqarnissaat timmisartumi saqisut anguniarsimagaat erseqqissaatigaa, ajornartorsiutilli kinguarsarneqartuarsimapput. Sunniutissat Timmisartumi saqisut tallimanngormat suleqqileraluartut, suliumajunnaarnerup sunniutai suli malugineqarsinnaassapput. Ilaasut suliumajunnaarnermit eqqorneqarsimasut 50-it missaat ornigassaminnut ingerlanneqarnissaminnik suli utaqqipput. Marlunngornerulli ingerlanerani kinguartoornerit qaangerneqarumaartut Air Greenlandip neriorsuutigaa. ! AG68/2007 qupp 05 Eqqarsartaatsimikkut nappaatillit pineqaatissinneqarsimasut kommuninit tigujumaneqartanngitsut Kisianni siumukartoqarnera Ilaqutariinnermut Pisortaqarfimmit aamma ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmit Aaqamit isumaqatigiissutigineqarpoq Eqqartuussiveqarneq Eqqarsartaatsikkut nappaatit Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen Nuna tamarmi - Eqqarsartaatsimikkut nappaatillit pineqaatissinneqarsimasut katsorsarneqareersimallutik Danmarkimit angerlaraangata nunatsinni kommunit tigusinissamut itigartitsisarput. Tamanna eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnut pineqaatissinneqarsimasunut ikorfartortinit sap. akunnerani kingullermi pikkorissassallutik Nuummi naapeqatigiittunit kipiluttunartutut isumaqarfigineqarpoq. Ikorfartortit eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnik pineqaatissinneqarsimasunik katsorsarneqareersumasunik isumaginnittussatut atorfinitsitaasarput. - Inuiaqatigiinni sannginnerpaat politikerinit sammiumaneqartanngillat. Taamaattumik qanoq iliuseqartoqartanngilaq. Aamma kommunit utoqqatsissutipalaanik saqqummiussisarput suliassallu oqaluuserineqatsaaliorneqartarlutik, Teodora Kruse, Narsami ikorfartortitut sulisoq, oqarpoq. Ukiuni pingasuni utaqqisoq Nuna tamakkerlugu eqqarsartaatsimikkut nappaatillit angerlarsimaffiannut Aaqamut pisortaq Ivalo Møller Lange eqqarsartaatsimikkut nappaatillit pineqaatissinneqarsimasut aaqqissuussaanermi ingerlateqqinniartarneranni ajornartorsiuteqarneranut isumaqataavoq. - Sullitaqarpugut Nuummeersunik marlunnik ukiut pingasut matuma siornali katsorsarneqarneminni naammassillutik anereersimasussaagaluartunik. Tamannali aatsaat qanittukkut pivoq. - Eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnut pineqaatissinneqarsimasunut pissutsit kommuninit namminersornerusunillu salliutinneqartariaqaraluarput. Inuiaqatigiinni inooqataaqqilernissamut ilinniarfigisinnaasaminnik toqqissisimanartunik avatangiiseqarnissartik pisariaqartippaat, oqarpoq. Nunatsinnit tamarmit Eqqarsartaatsimikkut nappaatillit pineqaatissinneqarsimasut qasserpiaat katsorsarneqarnissamik pineqaatissinneqaatiminnik naammassinnissimanerat inuiaqatigiinnullu akuliutsitaaqqinnissamut utaqqinerat Ivalo Møller Langep eqqoqqissaartumik kisitsisitalersinnaanngilaa. Tamatumunnga pissutaavoq napparsimasut ilarpaalussui Danmarkimit utersinnaalernissamik tungaanut Danmarkimi eqqarsartaatsimikkut nappaatillit napparsimavissuanni Risskovimiittumi uninngasariaqartarnerat. Taamaattorli Aaqa nappaatilinnik katsorsarneqarnissamik pineqaatissinneqaatiminnik Danmarkimi naammassinnereersimasunik nunatsinnilu nakkutigisassanngortitaasimasunik sullitaqarpoq kommuni najugarisaminni najugaqatigiiffimmi imaluunniit namminerisamik initaartinneqarnissamik utaqqisunik. Ukiup kingulliup ingerlanerani Aaqa Ilulissaneersunik, Maniitsumeersunik, Aasianneersunik, Upernavimmeersunik Nuummeersunillu uninngasuuteqarsimavoq. Taamaakkaluartoq Aaqamut pisortaq isumaqarpoq siumukartoqalersimasoq: - Ukiut ingerlanerini eqqarsartaatsimikkut nappaatillit pineqaatissinneqarsimasut arlalissuit Danmarkimi katsorsarneqareerlutik kommunerisaminnut ingerlaqqinnissamut utaqqisut uninngasuutigisarsimavavut. Maannakkorpiaq eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnik pineqaatissinneqarsimasunik arfiniliinnarnik uninngasuuteqarpugut, oqarpoq. Piginnaanngorsaaqqiineq Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik naapertorlugu eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnik pineqaatissinneqarsimasunik angerlarartitsinermi ajornartorsiutit pingaarnerit ilaat tassaavoq, sulisunik isumaginnittussanik ilinniarsimasunik amigaateqarneq. Taamaattumik pisortaqarfik ikorfartortinik ilinniagaqarsimanngitsunik, isumaginninnikkut perorsaasunik eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnik isumaginnittussatut ilinniagaqarsimasunik amigaateqarnerujussuaq pissutigalugu sassartariaqartartunik, pikkorissaanernik aaqqissuussisalersimavoq. - Ukioq manna pikkorissaanerit qulingiluat ingerlappavut novembarimilu eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnut ikorfartortinut piginnaanngorsaaqqiinermik pikkorissaaneq sap. akunnerinik qulingiluanik sivisussusilik aallartissaaq, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfimmi immikkoortortamut pisortaq, Gitte Jul, oqaluttuarpoq. Siuariarneq Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik peqqinnissaqarfimmik suleqateqarpoq napparsimasut katsorsarneqarnissamik pineqaatissinneqaatiminnik atuereersimasut isumaginissaannut atatillugu: - Isumaqarpunga kommunit eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnik pineqaatissinneqarsimasunik angerlartitsinissamut kommunit piumassusaat eqqarsaatigalugu sorpassuarnik pisoqarsimasoq. Imaassinnaavoq ukioq manna napparsimasut ilaasa angerlartinnissaannut atatillugu ajornartorsiuteqalaarsimasoq, nalinginnaasumilli kommunit tigusinissamut pikkorinnerulersimapput, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfimmut pisortaq, Martha Lund Olsen, oqaluttuarpoq. Ajunngitsumik ineriartortoqarneranut Aaqa isumaqataavoq: - Piffissami kingullermi ilaqutariinnermut pisortaqarfiup iluaqutaasumik iliuuseqarsimanera malunnarpoq, Ivalo Møller Lange oqarpoq. ! AG68/2007 qupp 06 Pisortat illuutaat taamaallaat niuernerpalaartumik tunineqartassasut Taamaattorli namminersornerusut ilaqutariinnut illulianik suli annertuumik akikillisaallutik tunisaqartarput Illusinermi akikillisaatit Namminersornerusuni pisortat Allattoq: Elna Egede Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen Nuuk - Naalakkersuisunut ilaasortanut, namminersornerusuni pisortanut Nuummilu qitiusumik allaffeqarfimmi pisortanut ilaqutariinnut illulianik millionilinnik akikillisaasikkanik tunisisarneq unitsinneqartussanngorpoq. Akikillisaasiinermi aaqqissuussinermut nutaamut namminersornerusunit siunnersuummi Inatsisartunit isummerfigineqartussami ilaqutariinnut illulianik 1,3 millioner koruunit angullugit akikillisaatitalinnik tunisinissamut periarfissat mattunneqassapput. - Siunnersuummi attartortunut ilaqutariinnut ataasiakkaanut illuliani affarleriinnilu najugaqartunut illut tunineqassatillugit akikillisaasiisoqartassanngilaq, illut niuerutigineqarnerminni nalinginut tunineqartalissammata, akikillisaasiisarnermut aaqqissuussinermut nutaamut ineqarnermut pisortaqarfimmiit oqaaseqaatini allassimavoq. Namminersornerusunit inatsimmi putoq, pingaartumik namminersornerusuni atorfilittanit pisortaasunit naalakkersuisunullu ilaasortanit atorluarniarneqarsimasoq, matuneqartussanngorpoq. Tunissutit 1,3 millionit Taama pisoqartussanngorpoq, atorfilittat arlalissuit soorlu ineqarnermut pisortaqarfimmi atorfillit pisortaasut naalakkersuisunullu ilaasortat Nuummi illunik niuerutiginninnermi akit qaffakkiartupiloorfigisaanni pisortanit millionærinngortinneqareersimasullu. Nuummi illupalaannguamik isatigassanngorsimasumik 50 kvadratmeterinik angissusilimmik najugaqarfigineqarsinnaanngitsumik 1,2 millioner koruunilerlugu tunisisoqarsinnaavoq. Tamatumunnga sanilliullugu namminersornerusuni pisortaq naalakkersuisunullu ilaasortaq namminersornerusut illuutaannik 164 kvadratmeterinik angissusilimmik 681.000 koruunilerlugu pisisimapput. Namminersornerusut nassuiaataanni allassimavoq, ukioq manna marsip aallaqqaataata tungaanut ilaqutariinnut illuliat ataasiakkaat affarleriillu namminersornerusunit pigineqartut 80-it tunineqarsimasut. Tassani attartortut 24-t niuerutiginninnermut atatillugu naliliinernut sanilliullugu 500.000 koruuniniit 1,3 millioner koruunit missinginut akikillisaavigineqarsimanerat atuarneqarsinnaavoq. Taakkununnga ilaapput namminersornerusuni pisortanut, immikkoortortaqarfimmi pisortanut naalakkersuisunullu ilaasortanut marlunnut illunik tunisaqarsimanerit. Taakku tassaapput annerpaamik akikilllisaavigineqarsimasut. Akikillisaatit annersaat 1,3 millioner koruunit missaannik aningaasartalik namminersornerusuni pisortamut - isumaqatigiissut pilersinneqarmat politikerimik naalakkersuisunut ilaasortaasumik aappalimmut - tunniunneqarsimavoq. Namminersornerusut illuutaannik tunisaqartarsimanerit allaffissornikkut taamalu tamaginnut Inatsisartullu aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaannut isertuussaasumik pisimasut Inatsisartut kukkunersiuinermut ataatsimiititaliaannit misissuataarneqaleruttorput. Suli tunisisoqartartoq Illunik tunisaqartarneq AG-mit 2004-mi ilaqutariinnut illuliat aqqaneq-marluk tunineqarfigisimasaanni allaaserineqaqqaarmat ilaqutariinnut illulianik tunisaqartarneq aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit unitseriarneqaraluarpoq. Naalakkersuisut siulittaasuat upernaaq manna oqarpoq, ilaqutariinnut ataasiakkaanut illulianik tunisaqartarneq unitsinneqartoq. Taamaattorli namminersornerusuni atorfillit arlalissuit putoq matuneqartinnagu aaqqissuussinermik iluaqutiginnissapput. Naalakkersuisunut siulittaasuugallartoq Siverth K. Heilmann juulimi aalajangerpoq, ilaqutariinnut ataasiakkaanut illulianik pisinissamik qinnuteqaatit arfineq-pingasut akuersaarneqassasut. Taakkunannga Nuummi illu ataaseq pineqarpoq, sinnerilu Qaqortumi, Qasigiannguani, Uummannami, Tasiilami Qeqertarsuarmilu tunineqassallutik. Illu kingulleq tassaavoq immikkoortitaq. Taamaalilluni palasimut pisortamulluunniit atorfimmut atatillugu illu pineqarpoq, immikkoortitsisimanerlu »peerneqaqqaartussaalluni«. Immikkoortitsisimaneq naalakkersuisunit peerneqartinnagu illunik ataasiakkaanik immikkoortitanik tunisisoqarsinnaanngilaq. Nalilersuinerit attartortunullu isumaqatigiissutit Inatsisartuni ataatsimiititalianut pingasunut maanna ingerlatinneqarsimapput. Illunik ataasiakkaanik tunisinissamik aalajangerneq aatsaavissuaq naalakkersuisut imaqarniliaannut ilanngunneqarpoq. ! AG68/2007 qupp 07 Inissiat ataasiakkaarlugit tunineqartalernissaannik siunnersuut Siunnersuummut tunuartinneqarsimasumut sanilliullugu qanoq sivisutigisumik attartorsimaneq tunngavigalugu akikillisaateqartarneq aamma annertuumik mangiarneqarsimavoq Inissiat Attartortumiit piginnittumut Allattoq: Elna Egede Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen Nuuk - Pisortat inissiaataannik attartortut inigisaminnik akikillisaatitalerlugu taamaallaat pisisinnaapput inigisaminnik ukiut arfinillit sinnerlugit attartortuusimagunik. Attartortut ukiut arfineqmarluk inorlugit sivisussusilimmik attartortuusimasut inigisaminnik niuerutiginninnermi akigitinneqartut malillugit pisisinnaapput, teknikkikkut-aningaasaqarnikkut naliliinermik taasaq tunngavigalugu tunisisaqarneq naalakkersuisunit atorunnaarsinniarneqarmat. Attartortumiit piginnittumut aaqqissuussineq nutaaq ilaqutariinnut arlalinnut illuliani inissianut taamaallaat tunngasoq naalakkersuisunillu Inatsisartunut saqqummiunneqartussaq inissianik assersuutigalugu Blok P-miittunik ataasiakkaaraluni tunisaqartarnissamik aamma ammaassivoq. Ullumikkut pisortanit piginnittut tunisaqarsinnaalersinnagit Nuup Kommuneani namminersornerusunilu piumasaqaataavoq ilaqutariinnut arlalinnut illuliani attartortut minnerpaamik 75 procentiisa inissianik pisinissamik akuersissuteqarsimanissaat. Siunnersummut ilaqutariinnut ataasiakkaanut illuliat namminersornerusuni pisortanut naalakkersuisunullu ilaasortanut millionilinnik akikillisaasiilluni tunisaqartarsimanerup nipituuliuutaaqisumik oqallisigineqarnerani tunuartinneqartumut sanilliullugu naalakkersuisut siunnersuutaanni nutaami akikillisaariaaseq aamma malunnaatilimmik appartinneqarsimavoq. Akikillisaat attartortumit pissarsiarineqarsinnaasoq qaffasinnerpaaq inissiami ataannartumik ukiuni 22-ni najugaqarsimanermi 35 procentiuvoq. Akikillisaateqartarnermik aaqqisuussineq aatsaat ukiuni arfineq-marlunni attartortooreersimagaanni 5 procentiinnarmit aallartittassaaq. Marloqiusamik allaffissorneq Akikillisaariaaseq nutaaq inissianillu ataasiakkaaraluni tunisaqartalernissaq tusarniaaffigineqartunit assigiinngiiaartumik qisuariarfigineqarpoq. Kommunit pappialatigut inissianik ataasiakkaanik tunisaqartarnissamut periarfissaqarsimapput. Tamannali Nuup Kommuneanit atorumaneqarsimanngilaq, piginnittut peqatigiiffianni pisortat ataasiinnarmik taasisinnaatitaasimammata, inissiat tunineqarsimanngitsut amerlassusaat apeqqutaatinnagu. Inissiat tunineqarsimanngitsut amerlassusaannut atatillugu pisortat taasisinnaatitaalernissaat naalakkersuisunit maanna siunnersuutigineqarpoq. Taamaattorli piginnittut peqatigiiffeqarnerannik inissiaatileqatigiiffimmillu aaqqissuussinerup inissiarsuarni inissiat ataasiakkaarlugit tunineqarfigisaanni allaffissornermut aningaasartuutit amerlanerulersinnaanerat inissiaatileqatigiiffimmit Iserit-mit ernummatigineqarpoq. Taamatuttaaq pisortani piginnittut inissianik allanik inigineeruttunik tunisisariaqalersinnaapput marloqiusamik allaffissorneq pinngitsoorniarlugu. Allaffissorneq Akikillisaariaaseq inissiamik attartortup qanoq sivisutigisumik attartorsimanera tunngavigalugu akikillisaariaaseqarfiusoq aningaasaqarnermut pisortaqarfimmit qularnartoqartinneqarpoq. Tamanna tunisinermi akit annerpaamik akikillisarneqarnissaat anguniarlugu attartortut attartortuunerminnik aalajangiusimanniffigissavaat. Tusarniaaffigineqartut akerliliissutaat ineqarnermut attaveqarnermullu pisortaqarfimmit akerlilerneqarput. Attartornerup sivisussaanut atatillugu akikillisaariaaseq naalakkersuinikkut kissaataavoq siunnersuummut ilanngunneqarsimasoq. Aaqqissuussinerup allaffissornerulernermik kinguneqarsinnaanera pisortaqarfimmit nassuerutigineqarpoq. - Tigusinermut atatillugu allaffissornikkut nammagassat annertunerulernissaat ilimagineqarpoq. Taamaattorli suliassat pisussaaffiillu arlallit qinnuteqaatip siulliup tiguneqarneranut atatillugu ataasiaannarluni suliarineqartussat pineqarput, siunnersuummut oqaaseqaatini nalinginnaasuni allassimasoqarpoq. ! AG68/2007 qupp 08 Suleqatigiinneq pitsaasoq Avannaani eqqartuussiveqarfiit tallimat suleqatigiilermata tamanna eqqissiallatsitsivoq Eqqartuussiviit Kredsdommerit Allattoq: Kathrine Kruse Nutserisoq: Utertoq Nielsen Ilulissat - Pinerluuteqarnernik oqimaatsunik suliaqarnerni kredsdommeritut oqaloqateqarsinnaannginneq ilaanni kiserliornarsinnaasarpoq, kredsdommerit peqatigiiffianni siulittaasuugallartoq Jens Møller oqarpoq. Qeqertarsuarmi eqqartuussivimmi 1995-imiit 2001imut kisimi sulisimavoq, tassani kredsdommeriulluni eqqartuussivimmilu allatsitut suliitigaluni. Qeqertarsuarmi, Qasigiannguani, Ilulissani, Uummannami Upernavimmilu eqqartuussivinni piffissaq tamaat kredsdommeritut allamik aappaqarluni ullumikkut sulivoq. - Upernavimmi, Uummannami, Qasigiannguani Qeqertarsuarmilu eqqartuussiviit Ilulissani katillugit eqqartuussiveqarnermik aaqqissuussineq ingerlaqqissasoq naatsorsuutigaara, Jens Møller oqarpoq. - Kisianni inatsisartut folketingilu tamatumani aalajangiisuussapput. Allatsit Illoqarfinni pineqartuni eqqartuussiviit katinneqarlutik suleqatigiilermata, eqqartuussivinnilu allatsit Ilulissanut nuunneqarmata, allatsit suliassartik malillugu sulisinnaalerput: - Ataaseq kingornussassanik suliaqarpoq, ataaseq inuinnarnut tunngasunik, pingasullu tikillugit amerlatigisut pinerluuteqarsimasunik isumaginnipput, Jens Møller oqaluttuarpoq. Eqqartuussiviit suleqatigiilernerat naammagisimaarpaa, misilittakkat, suliassat allatsillu ataatsimut katinneqarmata. - Suliassat ingerlaavartumik isumagineqarput, naallu sulinermut atatillugu angalasaraluartugut eqqartuussiviit matoqqatinneqarneq ajorput, Jens Møller oqarpoq. Kredsdommerillu Ilulissanut nuunneqaraluartut, illoqarfinni pineqartuni eqqartuusseqataasartut suli pigineqarput. - Uummannami. Upernavimmi, Qasigiannguani Qeqertarsuarmilu eqqartuussiviit saaffigineqarsinnaallutik sap. akunneranut nal. akunnerini marluk missaanni ammasarput. Tassani innuttaasut eqqartuusseqataasartunik oqaloqatiginnissinnaapput. Taamaalilluni innuttaasut eqqartuussisarnermik tatiginninnerat qularnaarneqarpoq, Jens Møller oqarpoq. Suliassat qularnaarneqartut Eqqartuussiviit suleqatigiilernerisigut Jens Møllerip oqartussaanera suli annertusivoq. - Kredsdommeritut ilinniarsimavunga, ajunngitsumillu ineriartorsimallunga, pingaartumik pinerluuteqarnermik suliaqarnermi, oqarpoq, imalu nangilluni: - Aamma suliat pillugit kredsdommerimik allamik oqaloqateqarnissamut periarfissaqalerpunga. Taamaalilluta misilittakkavut atorluarsinnaalerpavut, Jens Møller oqarpoq. ! AG68/2007 qupp 09-1 Innaallagissamik pilersuineq matuneqassaaq Ittoqqoortoormiit (KK) - Uunnartimi Ittoqqortoormiit eqqaanni innaallagissamik pilersuineq 1. december matuneqassasoq naalakkersuisut aalajangerput. Nunaqarfimmi aalajangersimasumik najugaqartoqarunnaarmat taama aalajangertoqarpoq. Uunartimi illut asiartarfiit el-generatorinik pilersorneqarnissaannut siunnersuisoqarlunilu ilitsersuisoqassaaq, Nukissiorfiit nalunaarput. ! AG68/2007 qupp 09-2 Kalaallit Nunaata isumaqatigiissutaata assinga Savalimmiut isumaqatigiissutigaat Savalimmiut - Allattugaatit Savalimmiuni pilersinneqarsimasut Danmark-imit utertinneqassapput. Kultureqarnermut ministereqarfik tusagassiutinut taama nalunaaruteqarpoq. - Allattugaatit Savalimmiunut immikkut soqutiginaatillit utertinneqarnissaat Danmark-imit Savalimmiunillu isumaqatigiissutigineqarmat nuannaarutigaara, Kalaallit Nunaat Island-ilu eqqarsaatigalugit siornagut taamaaliortoqareersimammat, kultureqarnermut ministeri Brian Mikkelsen (K) Ritzau-imut oqarpoq. Kultureqarnermut ministereqarfik aamma Savalimmiuni naalakkersuisut allattugaatit utertinneqarnissaannik atukkiunneqarnissaannillu isumaqatigiissuteqartoqarneranik isumaqatigiipput, Savalimmiuni toqqorsivimmut inissinneqartussanik. Utertitsinerup saniatigut isumaqatigiissut imaqarpoq, Savalimmiunut tunngasut arlallit Danmark-imi qitiusumik allaffissornikkut ingerlatsivimmit Savalimmiunit atorneqarsinnaanissaat, ullumikkut Rigsarkiv-imi toqqortarineqartut. Uppernarsaatissat Ukiuni Akullerneersut Savalimmiunut soqutiginaatillit aamma atukkiunneqassapput. Savalimmiuni toqqorsivik 31. august ukiunik 75-iliilluni nalliuttorsiussaaq. ! AG68/2007 qupp 09-3 Nunat Avannarliit 25 millionit sinnerlugit inoqalerput Nunat avannarliit - 23. august Norge-mi inuit nutaamik kisinneqarnerisa kingorna Nunat Avannarliit 25 millionit sinnerlugit inoqalerput. Sverige 9 millioninik inoqarnermigut inuttunersaavoq, Danmark, Finland aamma Norge tamarmik 5 millionit sinnilaarlugit inoqartut. Island, Kalaallit Nunaat, Savalimmiut aamma Åland katillutik millionit affaannik inoqarput. 1990-imi innuttaasut 23 millioniupput, 1997-imilu 24 millioniullutik, ukioq mannalu 25 millioninik amerlassuseqalerlutik, siunissamili amerliartornerat unissangatinneqarpoq. Nunani Avannarlerni arnat agguaqatigiissillugu 1,7-nik meerartaartarput, 2-lu qaangerneqarpat siunissami inuit aatsaat amerlisinnaalissapput. ! AG68/2007 qupp 09-4 Naqqiut Professor Jean Malauries-ip UNESCO-mi ambassadøritut siullertut toqqarneqarnera pillugu allaaserisami tuluttuumit nutserneqarnerani ajuusaarnartumik kukkusoqarsimavoq. »Konventionen angående Redning af den Uhåndgribelige Kulturelle Arv« pillugu isumaqatigiissut Danmarkimit atsiorneqarsimanngilaq. Arthur N. Tchilingarov Rusland-imi Dumami vicepræsidentiuvoq, Rusland-imi vicepræsidentiunani. ! AG68/2007 qupp 09-5 Ataatsimiititaq suleruluttoq Inatsisilerituut inatsisissamik oqaasertalersuissapput, nunap pisuussutaanit isertitat pillugit naatsorsuutigineqanngitsumik isumaqatigiinngittoqalermat Naalakkersuineq Aatsitassanit isertitat Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen Nuuk - Nunap pisuussutaanit siunissami isertitsissutaasinnaasut agguataarneqarnissaat, taamatumunngalu atatillugu Danmarkimit ataatsimut tapiissutit annikillisinneqarnissaat, ima annertutigisumik akerleriissutaalerpoq, allaat namminersulernissamut ataatsimiititap isumaliutissiissummik saqqummiussinissaa kinguartinneqarluni. IA-li sinnerlugu ataatsimiititami ilaasortaq Kuupik Kleist aaqqiissuteqarnissamik isumalluarpoq. - Suliap naammassiartulernerani ajornartorsiummik pilersoqarmat uggornarpoq, aaqqiissuteqarnissaali naatsorsuutigaara. Suliaq qaammammik aataatsimik marlunnilluunniit kinguartinneqarmat ajortumik pisoqanngilaq. Isumaqatigiinniarnermi pitsaanerpaamik angusaqarnissarput taamalu pitsaasumik isumaliutissiissusiornissarput pingaarnersaapput, Kuupik Kleist oqarpoq, Kalaallit Nunaata pisuussutaanit isertitat qallunaat kalaallillu naalakkersuisuinit isumaqatigiinniutaanissaat ataatsimiititamut pinngitsaaliissutaassasoq kissaatigivallaarnagu. Isumaqatigiinniarnerit ajalusuussappata taama pisoqarsinnaammat. - Aatsitassat ataatsimullu tapiissutit isumaqatigiinniutaaneranni erseqqissumik nalunaaruteqanngikkutta suliamik naammassineqanngitsumik saqqummiussissaagut. Tamanna uannut naammaginarnavianngilaq, Kuupik Kleist oqarpoq. Inatsisilerineq politikilu Uuliamit, guultimit aatsitassanillu allanit ukiumut isertitat siulliit 75 millioner koruuninik nalillit Kalaallit Nunaata iluanaarutigissagai illua-tungeriit politikikkut isumaqatigiissutigaat. Taakku sinnerlugit iluanaaruteqartoqassappat aningaasat taakku affaat qallunaat naalagaaffiata ataatsimut tapiissutigisartagaanit 3,2 milliarder koruuniusunit ilanngaatigineqartassapput. Aatsitassanit isertitat qanoq erseqqissumik oqaasertalerneqassanersut naatsorsorneqassanersullu pillugit paasissutissat AG-p pigisai malillugit aningaasaqarnermut inuussutissarsiutinullu tunngasunut ataatsimiititap suleqatigiissitaani ilaasortat annertuumik isumaqatigiinngissutigaat, aatsitassanit isertitat qanoq erseqqissumik oqaasertalerneqassanersut naatsorsorneqassanersullu, sinneqartoorutillu qanoq naatsorsorneqartassanersut. Taamaattumik suleqatigiissitaq qanittukkut avissaarpoq, naak 30. marts allat isumaannut politikikkut qanillattortoqaraluartoq, tamannalu namminersulernissaq pillugu ataatsimiititami akuersissutigineqaraluartoq. Inatsip oqaasertaata ataatsimut paasineqarnissaani inatsisilerinerup akerleriissutigineqarnera taamaalilluni pineqarpoq. Akerleriinneq taama annertutigimmat kalaallit suleqatigiissitami ilaasortat kinguartitsisoqarnissaanik piumasaqarput, namminersornerusuni inatsisilerituut inatsisip oqaasertaanik misissueqqissammata iluarsiissuteqassammatalu. Sulineq tamaviaartumik ingerlanneqarpoq, suleqatigiissitarlu septemberip qiteqqunnerani naapeqqissasoq Kuupik Kleistip neriuutigaa. Tamanna ajunngitsumik ingerlassappat tamatuma inernera naalagaaffimmut inuillu inatsisitigut pisinnaatitaaffiinut suleqatigiissitami oqallisigineqassaaq, Kalaallit Nunaatalu namminersulernissaa pillugu inatsit nutaaq pillugu isumaliutissiissut tamakkiisoq tamanut saqqummiunneqarsinnaalissaaq. ! AG68/2007 qupp10-1 Meeqqat 26-t Danmark-imut København (CSL) - Meeqqat 26-t ilinniartitsisullu marluk Tasiilameersut sisamanngormat unnukkut Danmark-imut tikipput »oqaatsinik pikkorissarlutik« angalassallutik. Kommunetut ikinngutigisami Gentofte-mi meeqqat ilaqutariinni ilutiminnik meerartalinni inissinneqarput, sap. akunnerinilu tallimani qallunaat oqaasiinik pikkorissarneqassallutik. Siornagumut naleqqiullugu allaanerusumik meeqqat ullut tamaasa ataatsimut ilinniartinneqartassapput, qallunaanit ilinniartitsisunit immikkut oqaatsinik ilinniartitsisartunit. Meeqqat siornagut qallunaavaqqat atuaqatigisaraluarpat. Atuartitaanerli kisimi sammineqassanngilaq. Meeqqat tikinnermik aqaguani Tivoli-mut takornariartinneqarput. Aallarnissaallu sioqqullugu pisarnertut Prinsesse Benedikte-mit Amalienborg-imi ilassineqassapput. ! AG68/2007 qupp 10-2 TV-iikkut aallakaatitsinerup akornuteqartarnera qaangiutingajalersoq Aaqqissuussinermut atortunik digitaliusunik 17 millioner koruunilinnik pisinerup iluatsinngitsoorsimanera KNR-imi pisortamit ilumuunnginnerarneqarpoq Digitaliseriineq TV-p pitsaassusaa Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen Nuuk - Digitaliseriineq pilersaarutit malilluinnangajallugit ingerlasimavoq. Kukkuneqanngingajattumik, annikitsualuit eqqaassanngikkaanni. Tamakkuli akerlianik tamanut takussaasimapput. Tassalu nammineq aallakaatitassiatsinni aallakaatitap assitaata nipitaatalu ataatsikkoortannginnerat. Kisianni softwaremi ajornartorsiut pissutaasoq aaqqittussanngulerpoq. Qanittukkut misiliivugut kukkunertaqanngitsumik neriuutigaarpullu sap. akunnera ataaseq qaangiuppat piareerluinnassalluta, nammineq aallakaatitassiatsinnik aallakaatitsisarneq aallartittussanngulermat. Taama oqarpoq KNR-imut tviikkut isiginnaartartunit aallakaatitat nipitaasa assitaasalu ingerlaqatigiinnginnerat pillugu akuttunngitsumik naammagittaalliorfigineqartartumut pisortaq, Lars Sandgreen. Ajornartorsiutit tamakku pisortamit pingaartumik aaqqissuussinermi atortuni tusagassiorfimmit pisortanit pigineqartumit Danmarkimi suliffeqarfimmit AVIT-imit 17 millioner koruunilerlugu pisiarineqarsimasuni aallartisarnermi ajornartorsiutaanerarneqarput. KNR ukioq manna maajip 18-iani tv-eeqarfiup aallakaatittagaanik digitaliseeriilerpoq - maannalu qaammatit pingasut sinnerlugit ingerlareersimalerneranni atortorissaarutit nutaat tamakkiisumik atorneqarsinnaangajalerput. Sukkanermik aaqqissuussineq Pissanganartorsiornarpallaanngilaq. Suleriaatsinik digitaliseerinerput nuannerluinnarsimavoq. Tamanna ukiorpassuarni sorsuutigisimavarput. Maanna sukkanermik aaqqissuussisinnaalerpugut, aallakaatitallu assitaasa pitsaassusaat pitsaanerulaalissaaq. Tamatuma saniatigut tusagassiortut ilanngutassiaminnik piareersaataasumik aaqqissuussisinnaalissapput, teknikerillu - piumagunik - aallakaatitassianik tusagasseerpalaartunik oqinnernik suliaqarsinnaalerlutik. Taamaalilluni tv-iikkut ilanngutassianik aaqqissuussisarneq ajornannginnerulerlunilu sukkanerulersimavoq, tamannalu siuariarnerujussuuvoq, Lars Sandgreen oqarpoq. Taamaattorli KNR sillimmartitaarsimavoq. Tv-iikkut atortorissaarutinik nutaanik pisinermut atatillugu siulersuisut qullersallu siusissukkulli isumaqatigeereersimapput eqqartuussissuserisut allaffiannut IT-mik isumaqatigiissutit iluanni immikkut ilisimasalimmut siunnersorneqarnissaq pillugu. - Pisinissamik isumaqatigiissutitsinni piumasaqaateqarpugut, taamaalillutalu pisariaqalissappat ingerlatseqatigiiffik tv-iikkut atortorissaarutinik pisiffigisimasarput kinguneqartitsivigisinnaallugu. Annikitsualunnik ajornartorsiuteqarnitsinni tamanna ilisimallugu iluarisimaarnarpoq. Isumannaatsumiittutut misigisimavugut, Lars Sandgreen oqarpoq, taamaalillunilu digitaliseeriineq suli ajornartorsiortitsissappat tusagassiorfiup aningaasaqarnikkut annaasaqarnissaa ilimaginnginnerarlugu. ! AG68/2007 qupp 11 Kulturi tapiiffigineqanngikkuni kimeerutissaaq Kulturimut politikki pitsaasoq sulianik amerlanernik pitsaanernillu kinguneqarsinnaasoq Inuk Silis Høeghimit amigaatigineqarpoq Kulturi Politikki Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen Nuuk - Eqqumiitsuliortut aamma nerisassaqartussaapput. Taamaanngippat suliami kiffaanngissuseqarluinnarnissaq ajornakusuussaaq. Tamanna aningaasanik suullu pisiariumaneqarnerpaasarnerannik eqqarsaatiginneqqajaalernermik pilersitsisarpoq. Nunatsinni isumaginninnikkut ajornartorsiutit isiginiarneqartorujussuupput, kulturimummi tunngasut? Aamma eqqumiitsuliorneq kulturilu isumaginninnikkut ajornartorsiutinut aaqqiissutaasinnaapput. Kiffaanngissuseqartumik eqqumiitsuliornermi misigissutsit eqqarsaatillu sammivinnit nutaanit suliarineqartarput inuit imminnut avatangiisiminnullu eqqumaffiginninnerulernissaannut iluaqutigisinnaasaannik, Inuk Silis Høegh oqarpoq. - Inuiaat eqqarsariaatsinut aalajangersimasunut parnaarunneqarsimapput. Tamakku qaangerlugit ingeriaqqissinnaasanngillat. Naqisimaneqanngitsumik eqqarsaatinut misigissutsinullu unammilligassat paamisaarinerillu amerlanerit pisariaqartinneqarput. Ulluinnarni inuunermut inuiaqatigiinnullu qaffasinnerusumik isummersortarneq, sarfamut asuli ingerlaqataaginnarnani - eqqumiitsuliornermit pilersinneqarsinnaavoq. Inuttut nammineerluta annertuut annikitsullu pillugit isummersortanngikkutta ilutsinnilu maluginiagaqartanngikkutta taava aalajangigassatta allanit aalajangerneqarnerannik tamanna kinguneqassaaq. - Taamaalilluta immitsinnut nererusaalissaagut. Taama Inuk Silis Høegh, Nuummi sumiiffiit ilaanni ullaaralaakkut isummersorpoq. Filmiliani piviusulersaarut »Tarrarsornerit - Spejlninger« takuteqqaaqqammerpaa. Ulluinnarni Inuk Silis Høegh Københavnimi eqqumiitsuliornermik ilinniarfimmi Kunstakademimi ilinniartuuvoq, Tusagassiuutit Piffissamik tunngavillit ilinniagaralugit. - Kulturi annertunerusumik isiginiaraluarutsigu inuiattut pitsaanerujussuarmik misigisimalissagaluarpugut. Tamatumani eqqumiitsuliortut pitsaanerusumik atugassaqartitaalernissaat pisariaqarpoq. Nerisassaqartanngikkuit aamma naammassisaqarsinnaanavianngilatit, Inuk oqarpoq. - Isiginninnera malillugu maani nipilersorneq ajunngitsumik ingerlavoq. Suliarineqartartut saqqummersinneqartartullu taama amerlatiginerat tupinnaannarpoq. Ilaatigullu suliaqarnerup akikissinnaanera siammarterinerullu ajornannginnera pissutaasinnaavoq. Nipilersukkat CD-mut immiussat ajornanngitsumik pisiarineqarsinnaapput. - Kisianni assersuutigalugu assilialiami suliaq asseqanngitsoq pineqassaaq. Tamatumanilu pissutsit aningaasarsiornermut sangutinneqaqqajaasarput. Nerisassaqarumalluni puisimik arfermilluunniit qalipaasoqartarpoq. Tassa eqqumiitsuliortoq kiffaanngissuseqanngilaq. Aningaasanik pisisinnaasullu sunik takorusutaqarnerannik eqqarsaatiginnittussanngortitaasarpoq. - Taamaattumillu eqqumiitsuliortutut kiffaanngissuseqarneq pingaartuuvoq, piviusumik eqqumiitsuliortup ilorpiaaneersumik pilersitsisoqarsinnaaqqullugu. Filmiliorneq Inuk Silis Høegh oqaluttuarpoq, filmiliornermut aningaasaliissutissanik pissarsiniarneq ajornakusoortorujussuusoq. Suliassartaanik ingerlatsineq filmimillu pilersitsineq piffissaajarnartuuvoq. - Aningaasaliissutinik qinnuteqartoqartussanngortillugu tamaviaarnartorujussuusarpoq. Aningaasat ikittuinnaasut pillugit eqqumiitsuliornermi sammivippassuit unammisussaavatit. - AG-mi atuarpara filmiliornermut aningaasanut inatsimmi taamaallaat 400.000 koruunit missaanniittut immikkoortinneqarsimasut. Taakku tusaannarlugit amerlasoorujussuartut immaqa nipeqarsinnaapput, pissusiviusunili ikittuararsuullutik. Filmiliornerummi qanoq sivisutigisarnera ullullu tamaasa nerisassaqarnissaq eqqarsaatigisariaqarput. - »Tarrarsornerit - Spejlninger« eqqarsaatigalugu iluatsitsivunga suliareqqullugu Katuamit qinnuigineqarama. Taamaalillunga uanga nammineerlunga aningaasaliissutissanik pissarsiortariaaruppunga. Taamaakkaluartoq filmi ikittuinnarnik aningaasartuuteqarfiusoq suli pineqarpoq. Taamaattumik qaammatialunni akeqanngitsumik sulisariaqarsimavunga. Tamatuma qaavatigut Katuaq aningaasaliissuteqaqqilaarnissamut akuersaarpoq, atortussat taama pitsaatigimmata. - Kisianni filmiliortutut suliassaq sivisulluni ilungersunartuuvoq. Inuppassuit pitsaasunik isumassarsisimasut takorluugallillu aningaasassarsiornerminni tapiissutinillu pissarsiniarnerminni tunniutiinnartariaqartarput. Aningaasat najoqqutassallu erseqqissut amigaataapput. Eqqumiitsuliortut amerlanerit inuussutissarsiutigalugu sulilersinnissaannut aningaasassaqartoqaraluarpat, taamaalillutalu pitsaanernik amerlanernillu suliaqarnissamut nukissamik atuilluarsinnaaleraluarutta, taava inuiaqatigiit anersaamik annertunerusumik tagiartuisitsisinnaalissagaluarput qaratsamillu eqaarsaartitsinerulersinnaassagaluarlutik. - Kulturimut nunatsinnut eqqussuunneqartumut annertoorsuarmut oqimaaloqutsiisoqartariaqarpoq. Kulturi eqqusuunneqartoq ulluinnarnik allaanerulluinnartunik naleqartitanillu allaanerulluinnartunik sorlaqarpoq. Coca-Colamik Hollywoodimillu kimikillisaavigineqareersimanitsinnit annertunerusumik kimikillisaavigineqassanngilagut. - Kissaatigisinnaagaluarpara politikerit takorluugallit amerlanerussasut Juliane Henningsenitut kulturip eqqumiitsuliornerullu pingaassusaannik takunnissinnaasunik. Taanna oqaatsinik imaqanngitsunik saqqummiussisanngilaq, pissutsinimmi eqqarsaatiginnittarsimanera erseqqippoq. - Isumaqarpunga eqqumiitsuliornermut kulturimullu aningaasaliinikkut naggaterpiaatigut aningaasanik inuillu inuunerannik sipaartoqarsinnaasoq. Innuttaasut tarrarsorfigisinnaasaannik - misigissutsitsinnik ulluinnarnilu inuunitsinnik aallaavilinnik - tunikkit, inuunerminnut tarrarsortikkit taamalu eqqarsariaaseq misigissutsillu nuanninngitsut parnaarneqarsimasullu qaangertillugit. - Kisianni tamatumani siunissaq ungasissoq eqqarsaatigalugu kiffaanngissuseqarluni eqqumiitsuliornermut taamalu aamma eqqumiitsulioriaatsinut tamanut aningaasaliinissaq pisariaqassaaq, Inuk Silis Høegh naggasiivoq. ! AG68/2007 qupp 13 NORDATLANTISK VENTURE A/S Kalaallit Nunaanni tamanik qaaqqusivoq uunga AKTIENIK PISINEQ Nunatsinni NORDATLANTISK VENTURE A/S-ip investeriinermi siumoortumik pilersaarusionermut ilaatillugu, maanna selskabit aktiaanik pisortagoortumik, neqerooruteqarpoq. Aktianik pisinikkut pisisup isumannaassavaa, selskabini NORDATLANTISK VENTURE A/S -ip ataani projektiuffigineqareersuni projektiuffigineqalersussanilu, piginneqataalernissani. Pisineq taamaallaat pisinnaavoq piffissami 3.-21.9.2007, taamaallaallu nom. Kr. 5.000.000,- neqeroorutigineqarpoq. Aktiat kikkunnilluunniit pisiarineqarsinnaapput- minnerpaamillu pisisoqarsinnaalluni aktiat 100-t á nom. Kr. 100,- kursi aalajangersimasoq 150= Kr. 15.000,NORDATLANTISK VENTURE A/S-ip privatimik aktionerinut aningaasaliinerit aningaasalersinnaavai, Dansk O.T.C Fondsmæglerselskab A/S-i ukiut tallimat tikillugit tunisisinnaanermut isumannaallisoralugu. Selskabimut paasissutissat pisinermilu atugassarititaasut GRØNLANDSBANKip immikkoortortaqarfiinut saaffiginninnkkut imaluunniit uunga SEN@banken.gl piniarneqarsinnaapput. Suliap pilersaarusiorneqarnera internettikkut uani www.danskamp.dk aaneqarsinnaapput. ! AG68/2007 qupp 14 Filmi isiginnaagassiaq nutaaq - alloriaqqinneq Nuummi filmiliortitseqatigiiffik Kalaallit Nunaanni nammineerluni filmiliassamik piareersaavoq Kulturi Filmi Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen NUUK - Toqussutigisassanik kræftimik napparsimaguit qinigassinneqarlutillu Kalaallit Nunaanni qaammatini pingasuni inuunissannik imaluunniit Danmarkiliarlutit inuunerpit ukiunik marlunnik sivisunerulissutigisassaanik katsorsartikkiartornissannik, tamatumalu peqatigisaanik asannilersooqqallutit, taava suna qinissagaluarpiuk? Taama filmiliassaq »3900 Nuuk« imalerujussuaq pingaarnertut najoqqutassaqartinneqarpoq, taannalu oqaluttuarisaanermi pingaarutilimmik pilersitsisinnaavoq Kalaallit Nunaanni nammineerluni filmiliat isiginnaagassiat siullersaattut inissisimalernermigut. Filmiliassamut tunuliaqutaasoq tassaavoq kalaallit filmiliortitseqatigiiffiat »3900 Pictures« Nuummi aallaaveqartoq. Filmiliortitseqatigiiffimmik piginnittuupput Mikisoq H. Lynge aamma Otto Rosing, taakkunanngalu ajunnginnerpaamik pisoqarpat filmiliornerup aappaagu juunimi aallartissinnaanissaa neriuutigineqarpoq. - Silami immiussassaqangaatsiaqarpugut taamaattumik ippernanippallaartinnagu aallartinnissarput pingaaruteqarpoq, 40-nik ukiulik Otto Rosing, filmilianik naatsunik piviusulersaarutinillu arlalinnik suliaqarsimasoq kiisalu Danmarkimi tv-iikkut isiginnaagassianik filmilianillu, ilaatigut tv-iikkut nangeqattaartumik nuannarineqarluartumik »Krøniken«imik, immiussinermi aqutsisuusimasoq, illarluni oqarpoq. Otto Rosingip juullip nalaanili kalaallit filmiliaannik suliaqarnissamik eqqarsaat saqqummiutereersimavaa, taamanilu imarisassaa inissinniarlugu allalersimalluni. Maannalu suleqatinilu pilersaarutini alloriaqqissimapput. - Isiginnaagassiamik Nuummi inuunerma affaani najugarisimasanni ingerlanneqartumik immiussinissaq kissaatigiuarsimavara: Kalaallit Nunaannik uanga nammineq takusannik oqaluttuarinnillunga. Filmilu »3900 Nuuk« Kalaallit Nunaat pillugu oqaluttuanik nuanniitsunik nalinginnaasunik imaqassanngilaq. Quianartussanik kalaallillu inuunermut isiginnittaasiannik immikkuullarissumik imaqarluassaaq, Otto Rosing, aasalernerani ilisarititsissummik qilanaartuutaasumik minutsinik pingasunik sivisussusilimmik assiliartamigullu isinik uisitsisuusumik, aningaasaaliissutissat inissinniarnerinut atorneqartussamik, immiussisimasoq, neriorsuivoq. Aningaasassarsiorneq Filmiliornermi aningaasartuutissat tamarmiusut 1 million koruuniussapput, taakkulu filmiliamut isiginnaagassiamut atatillugu qaqutigortumik ikittuararsuupput, naak dogmenik filmiliat aningaasalersuinermut atatillugu nunat tamalaat akornanni najoqqutassanik nutaanik pilersitsisimagaluartut. Imaanngilarli taamaalilluni oqaatigineqartoq aningaasaliissutissanik pisariaqartunik pissarsiniarneq filmiliortitseqatigiiffimmit ajornannginaarneqassasoq. Filmit ullumikkut silarsuarmi attaveqarniarnermi pingaarnerpaagaluartut - nunarpassuarnullu kinaassutsimik pilersitsisumik kulturimut attuumassutilimmik pingaaruteqaraluartut - namminersornerusut aningaasanut inatsimmi maanna atuuttumi filmiliornermut tapiissutissanik taamaallaat 100.000 koruuninik arlalialunnik immikkoortitsisimapput. Tapiissutissat taakku kalaallinit filmiliortartunit arlalinnit isornartorsiorneqarsimapput, ilaatigut Isak Kleistimit. Allatigut iminnut assortorpalukkaluartumik naalakkersuisut kulturimut politikkimik maluginiarnartumik akisuumillu ingerlatsinissamut tunuarsimaartanngillat. Taamaalillutik namminersornerusut nunatta eqqumiitsulianut katersugaasivissaanut 100 millioner koruuninik akeqartussamut aningaasaliinissakkut akuupput. - Aningaasaateqarfinnut arlalissuarnut aningaasanik qinnuteqaqattaartussanngorpugut, tamannalu immaqa tusaaneqarsinnaagaluartutut ajornaatsiginngilaq. Qinnuteqaqqattaarneq ilungersunarlunilu sivisusarpoq. Aningaasat eqqissilluni sulinissamik filmiliornermilu najoqqutassat inaarutaasut suliarinissaannut piffissamik kiisalu immiussinissamik pilersitsissapput. Suliaq tamanna filmiliornerup sap. akunnerinik arfineqmarlunnik sivisussuseqarnissaanik naatsorsuutigisatsinnit sivisunerujussuussaaq. Kisianni ammasorujussuuvugut, kikkullu tamaasa assigiinngitsutigut tapersiissuteqarsinnaasut suleqatigerusullugit, kalaallit filimiliarujussuat ataatsimoorussaq pineqalersinnaaqqullugu, Otto Rosing oqarpoq, isumaqarnerarluni filmi isiginnaartussanut soqutiginaateqarlualersinnaasoq, aamma Kalaallit Nunaata avataani. Tamanna ajornanngitsoq ukiuni kingullerni issittormiut filmiliaannit minnerunngitsumik takutinneqarsimavoq. Immaqalu Kalaallit Nunaata nutaaliaasup ilamernanik assersuutaasumik isiginnaagaqarnissamik silarsuarmiut pisariaqartitsipput - oqaluttualianut sunniiniuterpassuit kalaallillu filmiliortartut aqqutigalugit oqaluttuarineqartunik. ! AG68/2007 qupp 15 Qiperukkanut akit qaffasilluinnartut Qiperuisartup Johannes Kreutzmannip qiperugai qaqutigoortut sisamat akitsorterunneqarput Kulturi Akitsorterussineq Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen KØBENHAVN - Ukiuni kingullerni pigisat pisoqaanerit nunatsinneersut piumaneqarlualersimapput tamatumalu peqatigisaanik akit qaffariarujussuarsimallutik. Tamanna akitsorterussisarfimmi Københavnimiittumi Bruun & Rasmussenimi, tallimanngorpat katersisartunik katersugaasivinnillu Kalaallit Nunaannut immikkut soqutigisalinnik takkuttoqarluarnissaanik neriuuteqartumi, malugineqarsimavoq. Tallimanngornermi qiperuisartup Johannes Kreutzmannip qiperugai piumaneqarluartut sisamat akitsorterussisarfimmi akitsorterunneqassapput. Qiperukkat eqqumiitsuliortumik ilisimasassarsiortartumut atuakkiortumullu tusaamasamut Peter Freuchenimut tunissutaasimapput, maannali ilaqutaasunit tuniniarumallerneqarsimallutik. Naammattunillu aningaasaateqarnissaq pisariaqassaaq. Qiperukkat marlukkaarlugit tuniniarneqartussat ataatsimut katillugit 150.000 koruuninik akeqartussatut nalilerneqarsimapput. Johannes Kreutzmann (18621940), kalaallit eqqumiitsuliortut akornanni pingaarnerpaat ilaattut naatsorsuunneqartartoq, angutaasimavoq arlalitsigut qaqutigoorluinnartunik piginnaanilik. Nunaqarfimmi Kangaamiuni inuusimavoq sulilu nukappiarannguulluni qajartornermik puisinniarnermillu soqutigisaqalersimalluni. Tamanna piginnaaneqarfigilluarsimavaa. Arfineq-pingasunik ukioqarluni qajartaaqqaarpoq 15-inillu ukioqarluni umiaqalerluni taamalu angutitut taaneqarsinnaalersimalluni. Piffissap ingerlanerani Kreutzmann piniartorsuanngorpoq miluumasunillu imarmiunik soorlu qilalukkanik qaqortanik aavernillu pisaqartarsimalluni. Nuliami meeqqamilu qulingiluanngortut pilersornissaat ajornartorsiutigisimanngilaa. Kreutzmannip tusaamaneqarnera siarualertorpoq. Knud Rasmussen qajartornermik ilinniartissimavaa ilisimasassarsiortartorlu tusaamasaq taanna Peter Freuchenilu inuunini naallugu ikinngutigilersimallugit. Utoqqaligami tappiilliulerninilu pissutigalugu piniartutut inuussutissarsiorsinnaajunnaapajaarami Kreutzmann qissiat atorlugit tusaamasaasunik qiperuisalerpoq tamakkulu qalipaatigissaartunik qalipattalerlugit - nunatsinni qaqutigoortuunngitsumik. Qisuit amigaataajuartarsimagaluartut qisunnik qiperukkat mikisut arlalissuit pisoqarsuillu assaanertigut nassaarineqartarsimapput. Qularnanngitsumillu tamakku Kreutzmannip eqqumiitsuliortutut inuulernermini isumassarsiorfigisarsimassavai. Naleqarluartut Bruun & Rasmussen naapertorlugu Johannes Kreutzmannip qiperugaasa immikkuullarissutigaat tamarmik immikkut ilisarnaateqartarnertik amerlanertigut kiinnat iloqissiortut quianartullu, ussersuataarnerit timillu inissisimaneri aqqutigalugit. Tamarmik ullormut suliassanik aliikkutassanilluunniit suliaqartarput, taamaalillutillu 1900-kkut aallartinneranni asimioqarfimmi inuunerminik takutitsisuullutik. Kreutzmannip imarsiornermi piginnaaneqarluartuunermi saniatigut eqqumiitsuliullaqqissuunini iluatsitsissutigaa. Qiperukkaminik inuuniuteqalernerata nalaani Europamiorpassuit atorfilittat niuertullu Kitaanut tikittalerput. Tamakkununnga Kreutzmannip qiperugai tammajuitsussaqqissuupput angerlaassassat. Qiperugai ima pilertortigisumik nuannarineqalerput imissuteqarfigineqarnini malillugit suliarisalerlugit. Ukiut ingerlanerini qiperugai sumiiffippassuarni saqqummersinneqartarsimapput. IlaatigutKøbenhavnimi, Romami Parisimilu minnerunngitsumillu 1939mi New Yorkimi nunarsuarmiut saqqummersitsineranni. ! AG68/2007 qupp 16 Illit isummat / Din mening Kalaallit Nunaanni perorsaasuuneq Allattoq: Lilli Rodeck Kalaallit Nunaanni perorsaasutut atorfiit inuttaqanngitsut amerlaqaat. Imaanngitsut perorsaasutut ilinniarsimasut naammanngimmata; kisianni perorsaasut akissarsiaat perorsaasunillu ataqqinninneq appasimmata. Tamanna pissutigigunarlugu ilinniarsimasut ilarpassuit aqutsisutut pisortamulluunniit tullersortitut atuuttarput imaluunniit atuarfimmut suliffissarsiortarlutik timelæreritullu sulilersarlutik. Atorfippassuit nassaassaasut ilaannut Danmarkimiit qinnuteqarnermi Kalaallit Nunaaliarnissaq suli aalajangiutsinnagu akissarsiat qaffasissusaat misissorneqaqqaartariaqarpoq nuanniitsumik tupaallakkumanngikkaanni. Aamma aqutsisutut atorfeqalissanerluni isumaliutigeqqaartariaqarpoq. Soormi pisortamut tullersortitut ikiortitulluunniit suliffissarsioraanni. Kalaallit Nunaanni atorfimmut qinnuteqarama sorpassuit isumaliutigisimavakka. Nalunngilara inuit naalagaaniartut Kalaallit Nunaanni nuannarineqartanngitsut. Ukiorpassuarni qallunaat aalajangiisussaaginnarneranik kalaallit misigisimasimapput. Aamma kalaallisut piginnaaneqannginnera pillugu isumaliutersorpunga; eqqarsarlungali piumassuseqarluarnikkut tamanna anigorneqarsinnaasoq. Aamma sooq Kalaallit Nunaanni suliffissarsiorneq kiisalu suliffiup tungaatigut inuttullu sunik kissaateqarneq paasilluassallugu uannut pingaartuusimavoq. Eqqarsaatit tamakku tamarmik qinnuteqaammut ilaapput. Maniitsumi paaqqinnittarfimmi pisortamut tullersortitut atorfinippunga. Silarsuaq nalinginnaasumik sungiusimasara qimallugu taama ungasitsigisumi ulluinnarni inuuneq qanoq anigorsinnaassaneriga pissanngatigisorujussuuara. Periutsinik, inunnik nutaanik ilikkagaqarnissara kalaallisullu ilikkarsinnaassanersunga pissanngatigaara. Paaqqinnittarfik suliffigisara siulleq pilluarnartuunngilaq. Aqutsisuanik suleqateqarniarneq iluatsinngilluinnarpoq. Pisortamut tullersortitut suliama suliarinissaanut paasissutissat pisariaqartut pisinnaasimanngilakka. Suliakka ilinniakkap tungaatigut illersorneqarsinnaagaluartut malittuinnarmik akuersaarumaneqartarsimanngilanga. Ukioq ataaseq qaangiummat illoqarfimmi tassanerpiaq Ajamut nuuppunga. Tassani aqutsisoqalerpunga ilinniarfigissallugu pingaarutilimmik. Aja Maniitsumi paaqqinnittarfiit annersaraat meeraaqqerivimmiunut 33-nut meeqqerivimmiunullu 30-nut inissalik. Sulilernissama tungaanut aqutsisoq perorsaasutut ilinniagalinni kisiartaavoq. Aqutseriaaseq sulisut sinnerinik perorsaanermik ilinniartitseriaasiusoq aallartissimavaa. Paaqqinnittarfiup illutaa perorsaanikkut unammilligassaavoq, ineerarpassuaqarami, majuartarfippassuaqarluni mikisuararsuarnillu pinnguartarfeqarluni; kalaallisulli anusinngujuissuseqarnikkut Ajami perorsaanikkut suliffeqarfik tupinnaannartumik uummaarissoq, ukiuni marlunni tullersortaaffigisara, pilersinneqarsimavoq. Kalaallit kulturiat qallunaat kulturiannit allaanerujussuuvoq. Pingaartumik inunnik allanik peqateqariaaseq. Uagut qallunaat oqallortoorujussuusinnaasarpugut suullu tamaasa isumaqarfiginiartarlugit. Toqqaannangaatsiartumik oqaaseqartarpugut aaqqiagiinnginnerillu nalinginnaasumik ersissutigissanagit. Kalaallit aaqqiagiinnginnernik nuannarisaqannginnermik qangarsuarli ileqqoqarsimapput. Isummatik erseqqissumik anikkusuppallaartanngilaat. Pissusilersoriaatsimut tamatumunnga pissutaavoq kulturitoqaq, innuttaasut amerlanertigut ilaqutariit arlaliullutik illuni ukiiviusuni najugaqarfigisarsimasaat. Aaqqiagiinngissuteqartoqaleraluarpat tamakku ima sakkortutigisumik ajorsiartortassagaluarput, ilaqutariit inuunerat aarlerinartorsiortitaalersinnaalluni. Suleqatigiinneq ingerlalluassappat attaveqatigeeriaatsip immikkuullarissup tamatuma qallunaajulluni paasinissaa pingaartuuvoq. Ukiuni untrilikkuutaani qallunaat kalaallillu imminnut paatsooqatigiittarsimapput, taamalu kalaallit isumaqalersimallutik, qallunaat tamatigut eqqortumik oqaluttutut isumaqarfigisartut qallunaallu isumaqartarlutik eqqortumik oqalullutik. Tamanna meeqqerivinni meeraaqqerivinnilu kalaallit sulisut naapittarpaat, angajoqqaat qallunaat isumaqaleraangata meeqqatik allanut sanilliullutik pitsaaquteqartut. Angajoqqaani qallunaani kukkuneqanngitsumik qallunaatut oqalunnissamik piumasaqaat sulisunit naapitassaagajuttarpoq, naak qallunaat tikissimasut kalaallisut ataatsimilluunniit oqalussinnaanngikkaluartut. Qallunaat Kalaallit Nunaanniittut eqqarsaatigisariaqaraluarpaat Danmarkimi nunasisut qimaasullu assigalugit kulturimut takornartamut nunagisaminnit allaanerusunik malittarisassalimmut ileqqoqarfiusumullu tikissimanertik. Qallunaat tikittartut ilarpassui akissarsiarissaarfiusuni pissaaneqarfiusunilu atorfeqartarmata pissusilersuutaat »pitsaanngitsut« naapertuilluanngitsuliornertut pissaanermillu equtitsinertut sunniuteqalersarput. Taamaattumik ilaatigooriarluni qallunaanut nuannerpallaanngitsumik oqaluttoqaraangat eqqaamasariaqarparput Danmarkimi innuttaasunngorsimasortavut pillugit oqallinnermi toqqartaarinngitsoortannginnerput. Inuttut nammineq ammip qalipaataa tunngavigalugu immikkoortitsineq annikitsuinnaq siumortarsimavara. Tamanna inunni Danmarkimeersunut isiginninniarnissamut ajornartorsiuteqarsimasuni nukissaqarsimanngitsunilu naapittarsimavara. Aamma kalaallini kalaallisut isikkoqanngitsuni naapittarsimavara. Amerlanertigulli inuttut kinaanera paasineqaraangat tamanna ajornartorsiutaasarsimanngilaq. Pissusilersortarnikkullu nalinginnaasumik qallunaajugaluarlunga, Ajami oqimaaqatigiinneq pitsaasoq nassaarisimavarput, tamatumanilu suleqatikka ilinniartissimavakka inuinnaagama kukkussuteqartartoq amigaateqartartorlu. Angajoqqaanik suleqateqarneq ingerlallualersimavoq meeqqat uannik qanoq nuannaritsiginerat takuneqareersorlu. Allaammi meeqqat sumiginnagaasut pillugit oqallinneq eqqarsaatigissagaanni angajoqqaarpassuarnik pitsaasunik meeraannillu peqqissunik nuannaartunillu taama amerlatigisunik naapitsinera nuannaajallaatigalugu tupaallaatigisimavara. Sulisut affaat isumaginninnermi peqqinnissakkullu ikiortitut ilinniagaqarsimapput, ilinniagarli Danmarkimi ilinniakkamut taama taaguutilimmut assingunngilaq. Ilinniagaaq perorsaanermik imalerujussuuvoq, taamaalillutillu paaqqinnittarfimmi pitsaasumik sulisinnaalersimallutik. Taamaattumik paaqqinnittarfinni sulisut tamarmik ilinniarsimasuunnginnerannik oqartarneq eqqunngitsuuvoq. Soorunami sulisoqatigiit taakku pingaartumik periutsit isumaliutiginninnerlu eqqarsaatigalugit perorsaanikkut ilisimasassanik amigaateqarput. Kisianni Ajami oqariartaatsit tamakku sungiusarnissaannut piffissarujussuarmik atuisoqarsimavoq. Paaqqinnittarfimmi tassani suliassatigut ineriartorneq annertoorujussuusimavoq. Aqutsisora Sara Heilmann aqutsisut pitsaasut ilagaat, aqutsisutut pikkorissutut akisussaaffimmik annertuumik agguaassinissamik paasinilluarsimasoq. Taamaalilluni Ajami suliffeqarfitsialak sulisut meeqqallu ilorrisimaarfigisaat pilersinneqarsimavoq. Qallunaatut tikisitatut aqutsisutut inissisimalersimannginnera nuannaarutigaara. Kalaallit Nunaat kalaallit nunagaat taakkulu paaqqinnittarfinnik ingerlatsinissamut periusissaminnik namminneq nassaartussaapput. »Meeqqerivitsialak« pillugu oqallinneq Kalaallit Nunaanni perorsaanermik siunissami ineriartortitsinissamut isumalluarnartuuvoq. Akissarsiat pillugit oqallinneq oqallinneruvoq allaanerusoq, qulequttanik pingaarutilippassuarnik Kalaallit Nunaanni suli oqallisigineqalersimanngitsunik akulerussiffiusoq. Akissarsiat appasinnerat qularutissaanngilaq. Kisianni Kalaallit Nunaat peqqissaasunik taartaasartunik akisoorsuarnik nakorsanillu qaammammut akissarsiarissaarluinnartunik, angalanermi akiliunneqartartunik akeqanngitsumillu ineqartitaasartunik suli tikisitsisariaqartartillugu, Inatsisartunullu ilaasortat piviusorsiorpalaanngitsumik qaffasissorujussuarmik suli akissarsiaqartillugit nunarsuarmilu qeqertat annersaata imaatigut silaannakkulluunniit tikinneqarsinnaasunik illoqarfillip ingerlatinnissaanut innuttaasut suli 57.000-it missaannaanniitillugit arnat suliarinerusartagaat soorlu perorsaaneq isumaginninnermilu sullissineq suli taama kannguttaalliorfiginnippalaartigisumik akissarsiaqarfiussapput. ! AG68/2007 qupp 17 Pisussaaffiit suliarisimavat Karen Littauer Allattoq Siverth Amondsen, Nuuk Nunatta inui tamarmik, politikkeriugunik, atorfiliugunik, ajornartorsiut suliassamulluunniit tunngatillugu ilinniarsimanertik naapertorlugu sulisuugunik, peqatigiiffiugunik suliassamut attuumassuteqartut inuinnaallu, ukiorpassuarni ajornartorsiutit oqaaseqartuarput – uparuaanerit ilaat nipitunerusarput, ataaserli piviuvoq: ajornartorsiutit suli pigaavut. Kingumut eqqaamannissinnaanera tamaat isigalugu inuppaalussuit ajornartorsiutit pillugit uparuartuipput pingaartumik imigassartornerujussuarput, erngunnerujussuarput kiisalu atuipilunnerup kingunerisaanik meeqqanik sumiginnaanerit kingunerinik ajornartorsiutit pilersartut pillugit. Tanngassimaarutigisaqaara kalaallit amerlanerpaartavut meeqqaminnut paaqqutarinnilluartuummata. Angajoqqaarpassuit isigileraangakkit, soraarsimallutik qitornatik ilagalugit aqqusinikkut pisorujoortut, qitornatik ilagalugit niuerniartut, meeqqatik silami pinnguaqatigigaat, pinngortitami pisuttuarujoortut il. il. Tassa inuiaqatigiit pilluartut. Ajugaasimaarnartaqaaq. Kisianni. Ilumut. Imernerujussuaqarpoq. Aqqusinermi. Ilaat imernerullutik ilaat minnerusumik allallu sianigisaarullutik imertarput. Ilumoorpoq, aalakkuttut ilaat meeraqarput. Meeqqatik (angippata mikippataluunniit) pakatsisittarpaat paaqqutarinerlullugit. Inuit marlunnik isiligaapput. Ilumut isigaakka – isigaavut. Nunarujussuatsinni kusanartumi sumiiffiit ilaanni meeqqanik inuusuttunillu sumiginnaaneq pinerusarpoq kommunillu ilaat ajornartorsiut qaangerniarlugu qanoq iliuuseqarnerupput. Kisianni sumiiffiit ilaanni aamma pinaveersaartitsinermik sulineq allanit annerusarpoq aamma. Tamatta ajornartorsiummik qaangeerusukkaluarpugut, ilumut. Massami sumiginnaasoqartarnera ilisimaaraarput. Nipangersimavallaarpugut Aamma ullumikkut angerlarsimaffiit ilaanni nuannerpallaanngitsunik pisoqartarpoq (taamaappoq aamma nunarsuatsinni allani, matumanili nunarput kisiat samminiarpara). Sumiginnaasarneq piviusuuvoq, taannaavoq ajornartorsiutit tamani pinarnerpaartarigunagaat, ajornartorsiutini tamani. Matuma nassatai meeqqap ineriartornerani inuiaqatigiinnut ilungersunarluinnartumik kinguneqarsinnaapput. Nunatsinni sumiginnaasoqartillugu nipangersimavallaartarpugut – immaqa ajortumik pineqassasoraluta oqaaseqarnaveersaartarpugut? Eqqarsaatigillualeriarakku, politiinut allanullu ajornartorsiut pillugu susassaqartunut nalunaartussaatitaagaluarpugut! Kisianni kingullermik qanga nalunaartunik tusagaqarpunga? Eqqaamasaqanngilanga tusagaqarsimanangalu taamaaliortoqartillugu, aali tamatta pisussaagaluartugut! Inatsit Nalunaarutit – Grønlands Lovsamling – serie D 2003 af 15. april 2003 § 5 – malillugit nalunaartarneq pillugu immikkoortumi 1): Kinaluunniit meeqqanik peqqissutsimigut ineriartornermigulluunniit navianartorsiortinneqarluni atugaqartinneqartumik paasisaqaruni kommunalbestyrelsimut nalunaaruteqarnissaminik pisussaaffeqarpoq. Imm. 2): Inuit isumaginnittoqarfimmi atuarfeqarfimmi imaluunniit peqqinnissaqarfimmi atorfeqartunik meeqqamik ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisumik paasisaqarunik kommunalbestyrelsimut nalunaaruteqarnissaminnik sakkortunerusumik pisussaaffeqarput. Taamatuttaaq inuit qinigaasimanertik tunngavigalugu suliaqartut nalunaaruteqarnissamik sakkortunerusumik pisussaaffeqarput. Karen, torrak. Pilluarit, angusivutit. Uagut sinneruttugut – matumani aamma Foreningen Grønlandske Børnip siulersuisui ilanngullutik – angusinngitsoorpugut. DR-online taamanimeersoq atuarluaraluarlugu allallu tusagassiutaasut atuarluaraluarlugit takusinnaanngilara sukkut Karen Littauer kukkussuteqarsimanersoq. Taassuma akerlerluinnaanik takusinnaavakka nunatsinni inersimasorsuit Karen Littauerip tusagassiutitigoorutaa pillugu nuanniitsumik qisuariaateqartut. Ajornartorsiutip ilungersunarnera puigorlugu ungavarterisaqattaarpugut sammisassarput pinagu. Aamma naalakkersuisut siulittaasuat imigassamik piaarnerpaaq atorlugu matusisoq uparuaqattaarparput. Qanoq iliuutsit torrak Hans Enoksen. Taamanili 1. aamma 2. august 2005-imi DR TVaviisikkut Tasiilami meeqqat puigukkat pillugit suliaqarnermi Karen oqaluttuarpoq. Oqallinnerli aallartilluanngitsoorpoq. DR-online Karen Littauer peersitaasoq Sermitsiap nr. 33-p ilaani AG68_2007 qupperneq 13-imi politikki inuiaqatigiillu-mi atuareerlugu quarsaaqaanga. 10. maj 2007 Qaanaami tusagassat nuanninngilluinnartut tusartippai, ilaatigut imatut oqarluni: 1) »Qaanaami meeqqat isumagineqanngillat angajoqqaatik aalakuungaaramik uppittuinnaasut«. 2) »Takusanni ajornerpaapput. Illoqarfik ernguffissuuvoq snapsilu imigaraat« 3) »Ilaqutariit tamanna tamarmik eqqorneqaatigaat, meeqqat ataqatigiinniarsaralutik ajornartinnagu silamiinniarsariinnaq misigisat uanga allallu isumarput malillugu »Børneretskommissionimut« nalunaarutigisassaraluit ulluinnarsiutigalugit atugaraat. 4) »Meerannguaq meningitis-erluni peqqinnissaqarfimmut unittoq takusanni ajornerpaavoq. Meerannguaq aataminit eqqunneqarpoq, angajoqqaavi aalakuungaaramik napasinnaanngillalluunniit«, il.il. DR online-mi tupinnanngitsumik »rystende forhold« atorneqarpoq – soorunami amiilaarput! Kareni meeqqat pillugit aarlerivoq. Paasinarluartumik, aarlerisussaavormi. Taama inatsit oqarpoq – takuuk qulaani inatsit issuagaq. Apriilip aappaanni Karen KNR-ikkoorpoq pisortallu atassuteqarfigai. Arlaannaalluunniit qisuariaateqanngilaq. Karen Danmarkimi TVmukarpoq. Politikerit nuimasut ajuallaqaat, taamatunngooq periaaseqarluni saqqummiussaqarnera nuannarinngilaat. Foreningen Grønlandske Børnimi allattuuneq Marianne Jensen – qanoq oqaatigisariaqarnerpoq? Oqaasii tissinaannarput? Imaluunniit? »Karen Littauer nunatsinniitsillunili isornartorsiuisimassagaluarpoq, Danmarkimut uternissani utaqqinagu«, Karen Littauer pillugu oqarpoq. Meeqqat pisinnaatitaaffiinik aamma Qaanaami meeqqat inuusuttullu siunissaasa pitsaanerunissaat pillugu sorsuuteqartoq »soraarsippaat«, tamanna paasinngilara. Allami Karen oqaluttuarpoq Orto Ignatiussenilu suliaminnik. Millionip ataatsip nalinginut katersaqarsimapput aningaasaliisartunit assigiinngitsuniit pissarsiaminnik, taanna qaammatini pingasuni Qaanaamiinnermi assigiinngitsorpassuarnut sammisassaqartitsinernut iluaqutaasunut sammisanullu pitsaasumik siunertalinnut ajunngitsumik iluaqutaasimapput. Mads Thyregod, Foreningen Grølandske Børnimi siulittaasoq, oqarpoq, 10. maj DR-onlinemi oqaaseqarsimanera tunngavigalugu, Karen qinnuigisimagitsik siulersuisuniit tunuaqqullugu. Marianne Jensen oqarpoq Kalaallit Nunatsinni ukiorpassuarni misigisimasugut Danmarkimiit aqunneqarluta. Pissutsinut tunngasunut akuliutsinneqartarsimanngitsugut. Una Karenip aarlerissutaanut tunngatillugu qanoq attuumassuteqarami? Qaanaami ajornartorsiutinut imaannaanngitsunut taakkartorneqartunut attuumassuteqarpa? Foreningen Grønlandske Børnimi malittarisassat Malittarisassat taakku meeqqat inuusuttullu ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisut pillugit peqatigiffiup suliniuteqartuuneranik oqariartuuteqarput. Malittarisassani imm. 2 takuneqarsinnaavoq taamatut imalik. Karenip pisussaaffini nammassisimavaa peqatigiiffiup anguniagaata anersaava malillugu, kisianni aamma inuttut Karen qisuariaateqarpoq meeqqat inuusuttullu Qaanaami siunissaat aarleqqutigalugu. Karen uanga isumaqatigaara – qanoq iliuuseqartoqartariaqarpoq, Qaanaami aamma nunatsinni sumiiffinni allani tamani. ! AG68/2007 qupp 20 Innarluutillit aamma pisortanit sumiginnagaapput Ilaqutariinnermut naalakkersuisunut allakkat ammasut Allattoq: Anda Andreassen, Qaqortoq Piffissami kingullerni qallunaat nunaanni aammalumi minnerunngitsumik Nuummi meeqqeriviit aallaaviginerullugit tusagassiutitigut eqqartorneqartorujuuvoq, perorsaasutut ilinniagaqarsimasunik qanoq amigaatigineqartiginerat, minnerunngitsumillu qanoq suliaannut naleqqiullugit akissaatikitsiginerat. Uani eqqartuinermi pineqarput meeqqerivinni aammalu utoqqaat angerlarsimaffiini pissutsit kisimik sammineqarnerusut malunnarpoq. Naammi innarluutillit ulloq unnuarlu inissiisarfiini sulisut, minnerunngitsumillu taakkunani najugaqartut atugarisaasa oqallisissartaa. Inuit innarluuteqarsinnaapput assigiinngitsorujunnik. Ilai innarluuteqartarput takuneqarsinnaanngitsunik ilaallu ima innarluuteqartartigaat allaat imminut ikiorsinnaanngivissorlutik. Nunatsinni annertuunik innarluutillit imminut ikiorsiinnaanngivissortunik, ataatsimik ulloq unnuarlu inissiisarfeqarput. Tassalu Qaqortumiittoq Ivaaraq. Tassani ukiorpassuanngortuni sulisut aammalumi najugaqartut qanoq ajortigisunik atugaqartinneqartut ilisimaarigaluarlugit qanoq iliuuseqartoqarneq ajorpoq, ilissi politikerit tungissinninngaanniik. Ivaaqqami perorsaasutut ilinniagaqarsimasut ima amigaataatigaat, piffiit ilaanni ilinniagaqarsimasoq ataaseq ilaanni sulisarluni. Taakkua saniatigut ningiuusoq tullersortilu kisimik ilinniagaqarsimasuusarlutik. Taamaattumik sulisorineqartarput ilinniagaqarnikuunngitsut, naak najugaqartut immikkut ilinniagaqarsimasunik pisariaqartinnerpaagaluaraat, ulloq unnuarlu inissiisarfinnut allanut naleqqiullugit. Tamatumap kingunerisalernikuuaa najugaqartut toqqissisimajunnaarnerat aammalu ilaatigut atugarliortitaasalernerat. Pissutsit taama ittut taamaallaat iluarsiivigineqarsinnaapput perorsaatut akissarsiaat suliaminnut naleqqiullugit iluarsineqarpata. Aammalu illit pisortaqarfigisat malinnaatinneqartarpoq. Ivaaqqami pisortaasut qaammatit tamaasa sulisunik ilinniagaqarsimanngitsunik ataasiinnaanngitsunik ilinniartitsinerujussuaq piffissaajaatigisaqaat, naak taanna piffissaq najugaqartut isumaginissaannut atorsinnaagaluarlugu. Qujanartumik vikarinik sulisoqartarpoq imminut tunniusimallutik innarluutilinnik sullissinnissaminnik nuannarinnittunik. Ilaqartarputtaaq aatsaat innarluutilinnik sullissilersunik, taamaattumillu artorlugu piffissaq sivikitsuinnaq atorlugu sulisartunik. Taamaattumik. Soorlu qulaani taareeriga, najugaqartut toqqissisimajunnaaqqasarput eqqortumik sullinneqanngikkaangamik. Qineqqusaartarnissinni oqaasinnaarilernikuuarsi, tulleriiaarineq pingaarnersiuineq. Sooq sanaartuleraangassi, soorlu massakkut Ivaarassaq nutaaq naammassilersoq, sulisussat atugarisaat siulliullugit iluarsiivigeqqaaanngilisigit. Soorlu Sisimiuni ukioq kingulleq ulloq unnuarlu inissiisarfik sanatipparsi 10-12 miliuuninik akilik, kisiannili kinguninngua matuneqarpoq sulisut tungaatigut iluarsiivigineqarsimanngimmat. Ivaarassaq nutaaq piareerpat, Sisimiunilu matusassinnut naleqqiullugit sulisut atugassaannut ajornerungaaqisut, aamma matuinnarniarpisiuuk? Tamanna ilimaginngilluinnarpara, matugaluarussiummi najugaqartut nunatsinni allamut imaasiallaannaq inissaqartinneqanngillat. Sisimiunimi matusassinni najugaqartussaagaluit allamut inissikkallarneqarsinnaagamik imaluunniit utaqqisikkallarneqarsinnaagamik. Upernaaq Nanortaliup kommunia meeqqamik sumiginnaasimasutut eqqartuussivik aqqutigalugu naqissuserneqarpoq. Ivaaqqami pissutsit eqqartuussivimmut tunniunneqaraluarpata, ilimagilluinnarpara Namminersornerullutik Oqartussat taamatorpiaq naqissuserneqarnissaat. Taamaattumik illit naalakkersuisoq Ivaaqqami pissutsit itinerusumik misissuiffigeriarlugit iluarsiivigineqarnissai sulissutigisinnaaviuuk? Illimmi akisussaasutut tamanna nammineerlutit ilisimasassarigakku allat utaqqiinnarnagit suliniutigisussaagaluarpat. Taamatummi ingerlaannartoqassappat kingunissai takorlooruminaaqaat. ! AG68/2007 qupp 22 Greenland Adventure Race-mi tamaviaarnartut tallimaapput Holdit 14-it Kalaallit Nunaanneersut, Danmark-imeersut, Australiameersut aamma USA-meersut sisamanngorpat Narsarsuarmi unamminartut siullersaat naapissavaat Timersorneq Tamaviaarnartoq Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Utertoq Nielsen Kujataa - Sap. akunnerini kingullerni Kujataa siallertuaannarsimavoq. Taamaattumik Greenland Adventure Race-t (GAR) arfineqaappassaata sisamanngorpat Narsarsuarmi aallartinneqarnissaani sila qanoq issanersoq aaqqissuisut pissanngatigaat. Holdit 14-it Kalaallit Nunaanneersut, Danmark-imeersut, Australiameersut USA-meersullu ukioq manna peqataajumallutik nalunaarsimapput. Arpattartut ulluni tallimani tamaviaarnartorsiussapput, ullut tamaasa nutaamut tikittassallutik. Sisamanngorpat 6. september immikkoortut siullersaat Narsarsuarmi aallartissaaq. Kuuit sermerlu aqqusaarlugit unammisoqassanersoq suli ilisimaneqanngilaq. Piffissaq kingulleq atorlugu pilersaarutit allanngortinneqartarnerat GAR-imi sungiusimaneqarpoq. Aallartinnermit naggatissaa tikillugu unammisut unnueqatigiittassapput, unammisullu imminnut annertuumik unammisaraluartut, tammaarsimaarfimmi nuannisaqatigiittoqartarpoq. Peqatigiiffiup piumassutsimik siulersuisui arpannissamik aaqqissuussisuupput. Ukioq manna 2007-imut aamma 2008-mut aningaasaliisussamik nassaartoqarsimavoq. Tassaavoq RC Entreprenørservice A/S, aningaasanik tapiissuteqarnermi saniatigut nunnigussissummik aamma atugassanngortitsisoq, cykelit atortussallu allat Sillisinit assartorneqarnissaanni atorneqartussamik, aqqusernit ujaraaraannaat nunaannarlu aqqutigereerlugit 50 km-it kingorna immikkoortut aappaata naammassineqarfigisassaanut. Narsap qeqertaasaani immikkoortut pingajuat qutsissumi ingerlanneqassaaq, immap nalaanit 1000 meterisut qutsitsigisoq tikillugu marathon-ernerup kingorna immap nalaanut tikittoqassalluni. Anori maliillu Immikkoortut sisamaanni Qaqortup tungaanut qajartortoqassaaq, aqqullu tamanna siorna anorlernera mallerpallaarneralu pissutigalugit naalineqarpoq. Sap. akunnerata naanera unammeqataasunut tamaviaarnartuussaaq, silallu ajunnginnissaa aaqqissuussisut neriuutigisorujussuuaat. Ataasinngorpat 10. september immikkoortut kingullersaanni unammisut qaqqaq Illerfissalik 1662 meterisut portutigisoq pisuinnaq qaqiniassavaat. Taama tamaviaarnartumik pisoqarnerata kingorna nalliuttorsiornissaq ajugaasunillu toqqaanissaq tullinnguutissapput. Kalaallit Nunaanni ukioq manna tamaviaarnartumik unamminerit kingullersaannut piareersarneq aallartinneqarsinnaalerpoq. Holdit 14-it Holdit 14-it peqataasussat makkuninnga inuttaqarput: Elias Ole Inusuttoq aamma Piitaaraq Janussen, Sisimiut, Pitsi Ottosen aamma Bibi Kielsen, Qaqortoq, Storch Lund aamma Harry Petersen, Narsarsuaq. Jørgen Lund aamma Frederik Frederiksen, Inneruulalik/Narsaq, Ulunnguaq Rosbach aamma Miillaaraq E. Lennert, Sisimiut, Jørgen Leander aamma Maligiaq Padella, Sisimiut. Whit Whealer aamma Dennis Walters, USA, Arqalo Skifte aamma Malik Olsvig, Maniitsoq, Susanne Bak aamma Amma K. Knudsen, Qaqortoq. Vilhelm Rasmussen aamma Ole Kleist, Qaqortoq, Dennis Deleuran aamma Lars Ole Pedersen, Holstebro, Anders Poulsen aamma Sebastian Langren, Holstebro. Ian Prentice aamma Greg Beard, Australien, aamma Rita Ottosen aamma Bakiaraq Ottosen, Qaqortoq. ! AG68/2007 qupp 24-1 DAD tusarnaartitsersuataartut... NUUK (JJ) - Nuuk Festival sap. akunnerata naanerani annertuumik ingerlanneqarpoq - festivalernermilu pingaarnertut nipilersortut arfininngormat tusarnaartitsersuataarput. Tassaapput qallunaat DAD-ikkut, Nuup Timersortarfiani aammaloorlutik tusarnaartitsisut, ukiut qulingiluat matuma siorna pinermissut, assullu nuannarineqarlutik. Tusarnaariat 1400-t akuulluartut unnuk taanna pissarsilluarput. DAD-ikkut qiimasumik tusarnaartitsipput, tamannalu assimi takuneqarluarsinnaavoq. ! AG68/2007 qupp 24-2 Nuummi atuisartunut takutitsineq (EE) - Nuummi ilaqutariit arfininngormat sapaatiummallu Inussivimmi atuisartunut takutitsinermi peqataasinnaapput, illoqarfimmi niuertut nioqqutissarpassuarnik annertuumik akikillineqarsimasunik tuniniaaffigisaannut. Inersuarmi sorpassuit tuniniarneqarput, chipsinit biilinut, neqeroorutigineqartullu pitsaasorpassuit pisiariumallugit illoqarfimmiut »qalleraatiinnavipput«. ! AG68/2007 qupp 24-3 Avatangiisit qinoqatigiinnerlu (CSL) - Sap. akunnerata tulliani pingasunngorpat Qassiarsummi nunarsuup affaani killermi kristumiut oqaluffeqarfiisa siullersaanni qinoqatigiittoqassaaq, qinoqatigiissitsissaarlu Patriarken af Konstantinopel, ilaatigut najuuttoralugit biskop Sofie Petersen aamma kardinal Theodore McCarrick Washington-imeersoq. Ilagiit kristumiut uppertaasa pingaanersaat - ortodokset, romersk-katolskit aamma luthersk-evangeliske kirke-meersut - siullermeerlutik Kalaallit Nunaanni qinoqatigiissapput, ukiullu 1.000-it matuma siorna Kalaallit Nunaanni uppertutut kuisittoqarpoq. Ilisimatuut ilisimatusaqatigiinnerat qinoqatigiinnerup naggasissavaa, norgemiut takornarianik angallassissutaanni »Fram«-imi, ilisimatuut tusaamasat nunanit tamalaaneersut arlallitf peqataaffigisaat. Ullormut oqaluuserisassanut ilaapput avatangiisinut politikeqarnermi ajornartorsiutit, nunarsuaq tamakkerlugu silap allanngoriartornerata sunniutai aallaavigalugit. Oqallinnermi ilaatigut aqutsisuussapput naalakkersuisoq Aleqa Hammond aamma ICC-p præsidentia Aqqaluk Lynge. Thjodhildep oqaluffiani sanaqqinneqarsimasumi sivikitsumik qinoqatigiinneq pissaaq, ataatsimut upperisarsioqatigiit 2001-imili naapittarfigiligaanni. Qassiarsummi aaqqissuussisuuvoq Gardar Foundation.