!Sermitsiaq02_2008 02-1. Kuupik Kleist partit siulittaasuisa nuannarineqarnersaat. IA-p politikikkut siuttua Kalaallit Nunaannit partit siulittaasuisa nuannarineqarnersaraat. Siumup siulittaasua Hans Enoksen isumasiuinermi nutaami iluarineqannginnersaavoq. All. Erik Holmsgaard Nutserisoq. M. Berthelsen. Kuupik Kleist, Inuit Ataqatigiit, Kalaallit Nunaanni partit siulittaasuisa nuannarineqarnersaraat. Tamanna HS Analysep Sermitsiaq suleqatigalugu isumasiuinerani nutaami takuneqarsinnaavoq. 1-miit 10-mut kisitsisitaliinermi Kuupik Kleist angusarissaarnerpaajulluni agguaqatigiissillugu 6-imik angusaqarpoq. Demokratit siulittaasuat Per Berthelsen agguaqatigiissillugu 5,1-imiippoq. Finn Karlsen, naalakkersuisooqataasup Atassutip siulittaasua, agguaqatigiissillugu 4,5-imiippoq naalakkersuisulli Siumullu siulittaasuata Hans Enoksenip Karlsen qaangeqqalaaginnarsimallugu agguaqatigiissillugu 4,6-imiilluni. Agguaqatigiissitsinikkut naliliineq. Misissuineq piffissami oktobari decembari 2007-imi inunnut 807-inut nalinginnaasunut sianeqattaarnikkut ingerlanneqarsimavoq. Isumasiorneqartut imatut aperineqartarput: »Partit siulittaasui naliliiffigeqqullugit qinnuigisinnaavatsigit. Pineqartut »pikkorilluinnartutut« isigigukku kisitsini 1-imiit 10-mut killeqartuni 10-mik tunissavat, »pikkorlulluinnartutulli« isigigukku 1-imik tunissavat. Imaappoq kisitsit 5 isumaqarpoq nalinginnaasoq, taamaappat pineqartoq »pikkorissuunaniluunniit. pikkorluttuusimassanngilaq«. Takuneqarsinnaasutut akissutit »agguaqatigiissitsinertut« aaqqissuunneqarsimapput. Misissuinerminili aamma takuneqarsinnaavoq tupinnanngitsumik partit siulittaasui »nammineq« qinersisartumik akornanni iluarineqarnerusartut. Assersuutitut taaneqarsinnaavoq Kuupik Kleist Inuit Ataqatigiinnik qinersisartut akornanni 7,3 pointinnassimammat Finn Karlsenillu Atassummik qinersisartut akornanni 6,0 prointinnassimalluni. erik@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 03-1. Enoksen & Karlsen amerlanerussutaarupput. Ullumikkut qinersisoqartuuppat Siumumut ajorluinnassagaluarpoq. Qinersisartunik isumasiuinerup nutaap tamanna takutippaa. Siumup ilaasortaatitani marluk annaassagaluarpai, naalakkersuisooqatigiillu Inatsisartuni amerlanerussutaarutissagaluarput. All. Erik Holmsgaard Nutserisoq Nuka Jørgensen. Ullumikkut qinersisoqartuuppat naalakkersuisooqatigiit Siumut Atassutillu amerlanerussuteqarnertik annaassagaluarpaat. Tamanna HS Analysep Sermitsiaq suleqatigalugu qinersisartunik isumasiuinerani takuneqarsinnaavoq. Qinersisartunik isumasiuineq, 2007imi oktobarimiit decembarimut ingerlanneqartoq, malillugu Siumup Inatsisartuni ilaasortaatitai quliniit arfineq-pingasunut ikileriassapput, naalakkersuisooqataata Atassutip ilaasortaatitani arfinillit attatiinnassagai. Taamaasilluni Siumup Atassutillu Inatsisartuni 31-nik ilaasortalinni amerlanerussuteqarnertik annaassavaat. Illua-tungiliuttut amerlanerussuteqalissapput. Siumup kinguariarneratigut partit illua-tungiliuttut angisuut marluk Demokratit Inuit Ataqatigiillu siuariassapput. Partit marluullutik inatsisartuni ilaasortaatitaat arfineq-marlunnit arfineq-pingasunut amerleriassapput siuariarneq qaqutigoortumik naalakkersuisooqatigiinnik amerlanerussuteqartunik pilersitsisussaq, partit taakkua marluk politikikkut suleqatigiinnermi imminnut qanillattorsinnaappata. Kattusseqatigiit Inatsisartuni ilaasortaatitartik ataaseq attatiinnassavaat. Siumut. Qinersisartunik isumasiuinerup takutippaa ullumikkut Inatsisartunut qinersisoqartuuppat Siumut taasisut 30,9 procentianniit 26,2 procentiannut kinguariassagaluarpoq. Kinguariarnerup kinguneriinnassanngilaa partip ilaasortaatitaminik marlunnik annaasaqarnera, tamanna peqatigalugu partip oqaluttuarisaanikkut nunami partiitut annersaanini annaangajassagaluarpaa. Tamatuma saniatigut misissuinerup takutippaa Siumup qinersisartut inuusuttut piuminaatsikkai. Partii qinersisartunik utoqqaanerusunik tapersersorneqarpoq. Atassut. Ullumikkut qinersisoqartuuppat isumasiuineq malillugu Atassutip taasisut 19,3 procentii pissarsiarissavai. 2005imi novembarimi qinersinermi partip taasisuisa amerlaqataanik. Atassutip qinersisartunik nutaanik Siumut arsaalaassavaa Demokratinullu annaasaqalaassalluni. Siusinnerusukkut misissuisarnertut Atassutip qinersisartuisa ilarujussui 50-it sinnerlugit ukioqarput. Piffissaq ungasinnerusoq isigalugu tamanna partimut ajornartorsiortitsissaaq, inuusuttuunerusuni nutaanik tapersersortitaanngikkuni. Ellen Christoffersenip politikimit tunuarneratigut ajornartorsiutit minnerulinngillat. Demokratit. Misissuineq malillugu Demokratit taasisut 25,1 procentii pissarsiarissavai 2,1 procentinik siuariarnikkut partip ilaasortaatitai ataatsimik amerlissapput. Misissuinermi nalorninartoqarneq 2,5 procentpointit missaanniimmat, partillu pingasut tapersersortaat amerlaqatigiipajaartorujussuummata, Demokratit ullumikkut partiini annersanngorsinnaavoq. Demokratit pingaartumik qinersisartunit 40-t inorlugit ukiulinnit tapersersorneqarput, partiilu qinersisartunik Kalaallit Nunaata avataani inunngorsimasunik qinersisartoqarluarpoq. Innuttaasut tamakkua 60 procentii sinnerlugit partimik qinersisartuupput. Inuit Ataqatigiit. Inuit Ataqatigiit 1,8 procentpointinik siuariassapput. Tamanna naammappoq partip ilaasortaatitaasa arfineq-marlunnit arfineq-pingasunut amerleriarnissaannut. IA pisarnertut inuusunnerusunit tapersersorteqarluarpoq, partiili ullumikkut ukioqqortoqatigiinnit tamanit tapersersorteqarpoq. Tamatuma saniatigut Inuit Ataqatigiit Demokratit saniatigut partiini kisiartaavoq qinersisartunik Kalaallit Nunaata avataani inunngorsimasunik tapersersorneqartoq. Kattusseqatigiit. Kattusseqatigiit kinguarialaassapput, Inatsisartunili ilaasortaatitani ataaseq attatiinnassallugu. Ilaasortaatitarli taanna Aalisartut Piniartut partiannit ulorianartorsiortinneqarpoq, partii taanna pingaartumik Ilulissani inissisimalluarmat, Kattusseqatigiit aamma nukittuujuffianni. Aalisartut Piniartut Partiat. Partii nutaaq Inatsisartuni ilaasortaatitaqalernissaminut suli naammattunik tapersersorteqanngilaq, tapersersortaali amerlerialaarpata tamanna piviusunngorsinnaavoq. Partii manna tikillugu illoqarfinni ataasiakkaani taamaallaat tapersersorteqarpoq, tamakkunanilu pingaartumik Siumup qinersisartuinik arsaarinnissalluni. erik@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 04-1. Borgmesteri: Suliniut pasinapiluttoqanngilaq. Nuup Kommuniata borgmesteriata Nikolai Heinrichip, Siumut, Sermitsiamut erseqqissarpaa kommunimi sanaartugassarsuarnut arlalinnut, siunnersortimik atuisoqarfigisassani, siumut ingerlatsivinnik isumaqatigiissuteqartoqarsimanngitsoq. Tamatumalu saniatigut borgmesterip ajuusaarutigaa kommunip suliassat pillugit neqerooruteqarnermut atortuini oqaasertalersuinerit paatsoorneqarsimappata. Nikolai Heinrich taamatut nalunaaruteqarpoq Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata aammalu Foreningen af Tekniske Rådgivere i Grønlandip kommune isornartorsioreeraallu, pissutigalugu neqerooruteqarnermut atortuni allassimammat siunnersortit Kalaallit Nunaanni aallaaveqartariaqanngitsut. Ilaanneeriarluni avataanit ikiortissarsiortariaqartarpoq. Assersuutigalugu tamanna pivoq kulturip illorsuata Katuap, Pinngortitaleriffiup naluttarfiullu Maliup sananeqarnerinut atatillugu. Tamannali pissutigalugu isertuussaqartoqanngilaq. Periarfissaqartillugu kalaallit ingerlatsivii atortarusuppagut, Nikolai Heinrich erseqqissaavoq. Aamma takuuk Inuussutit saqqaa IJ/Mads. !Sermitsiaq02_2008 06-1. Politiker nuimasoq kinguaassiuutinut suliassami. Politiker nuimasoq pisortarlu kinguaassiuutitigut kanngunarsaasutut politiinut nalunaarutigineqarput. All.: Irene Jepson Nutserisoq: Nuka Jørgensen. Arnap Inatsisartut Allattoqarfianni atorfillip inuit marluk kinguaassiuutitigut kanngunarsaasutut unnerluutigai. Angutip nalunaarutigineqartup aappaa politikeriuvoq nuimasoq, aappaalu suliffeqarfimmi anginerusumi pisortaalluni. Naapertuilluanngitsumik iliornerit pisimapput 2007-imi upernaakkut politikerip nuimasup angerlarsimaffiani, sulianut tunngasunik ataatsimiinnermi. Paasisaqarfiit arlallit naapertorlugit arnaq, Inatsisartut Allattoqarfianni atorfilik, qinnuigineqarsimavoq politikerip nuimasup angerlarsimaffianukaqqullugu, inuit allat peqatigalugit ataatsimiinnissanik aaqqissuussisoqassammat. Unnuup ingerlanerani arnaq perusuersartarfiliarpoq, politikerillu nuimasup malillugu kinguaassiuutitigut kanngunarsarsimavaa. Kingorna pulaartup allap arnaq aamma kanngunarsarsimavaa. Arnaq tupattorujussuuvoq aallaqqaammullu kanngunartuliornerit nalunaarutiginissaa nangaaffigisimallugu. Piffissami sivisuumi isumalioreerluni aalajangerpoq angutit taakkua marluk nalunaarutiginiarlugit. Arnap naapertuilluanngiliorfigineqarnini imatut attortiffigisimatigaa arlaleriarluni Rigshospitalip pinngitsaalineqartunut Centeriani katsorsartinneqartariaqarluni. Paasisaqarfiit arlallit naapertorlugit arnap naapertuilluanngitsuliornerit Nuummi Politiinut nalunaarutigai, politiilli paasiniaaneq unitsissimavaat isumaqaramik pisimasoq suliassartaqanngitsoq. Paasisaqarfiilli tutsuiginartut naapertorlugit politiit aalajangernerat arnap naammagisimanngilaa taamaattumillu Naalagaaffiup Eqqartuussissuserisuanut maalaaruteqarsimalluni. Politimesterip tullia Morten Nielsen Sermitsiap oqaaseqartinniarsimagaluarpaa. Paasisaqarfiit tutsuviginartut malillugit suliassaq unitsissimavarsi isumaqarassi suliassaq kinguneqarnavianngitsoq. Tamanna eqqorpa? Oqaaseqarumanngilanga. Qaqugukkut suliassallu suut politiit Naalagaaffiup Eqqartuussissuserisuanut tunniuttarpaat? Suliassap Naalagaaffiup Eqqartuussissuserisuanut maanngaanniit ingerlateqqinneqarneranut tunngavissarpassuusinnaapput. Taamaasiortarpugut pineqaatissiinerit allanngortinneqarnerini tamani, innuttaasutut pisinnaatitaaffinnik arsaarinninnerni kiisalu suliassani pinerluuteqarsimanermi taarsiivigineqaqqusinermi aammalu aalajangiinitsinnik maalaaruteqarnerni, Morten Nielsen oqarpoq. irene@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 07-1. Peerniarli!. All. Irene Jeppson Nutserisoq. M. Berthelsen. Taamatut ileqqulersorneq akuerisinnaanngilarput, Jens B. Frederiksen Demokratineersoq oqarpoq. Paasissutissat Sermitsiap saqqummiussai ilumoortuusimappata angut taanna erngiinnaartumik politikimiit soraarsinneqartariaqarpoq. Aamma angut taanna pinngitsuutitaassagaluarpalluunniit, Jens B. Frederiksen oqarpoq. Angutip politikikkut nuimasup atoqatigiinnikkut peqqarniitsuliorsimasutut politiinut nalunaarutigineqarsimanera akuersaarsinnaanngilluinnarpaa. Politikikkut nuimasup atoqatigiinnikkut kusanaatsuliorsimasutut politiinut nalunaarutigineqarsimanera toqqissisimananngilluinnarpoq. Inatsisartut naalakkersuisullu paasisariaqarpaat kina politiinut nalunaarutigineqarsimanersoq qangalu taamaaliortoqarsimanersoq. Politikerit taamatut pissusilersortarnissaat akuersaarsinnaanngilluinnarparput. Paasissutissat ilumoortuusimappata pineqartoq suliaminiit piaarnerpaamik qimaguteqqullugu qinnuigisariaqarparput, Jens B. Frederiksen oqarpoq. Peertariaqarpoq. Finn Karlsenip Atassummeersup politikikkut nuimasup atoqatigiinnerup tungaatigut kanngunartuliorsimasutut nalunaarutigineqarsimanera akuersaarsinnaanngilluinnarpaa. Tamanna ilumoorsimappat inuk taanna tunuartariaqarpoq. Inatsisinik unioqqutitsisimasumik ilaqarsinnaanngilagut. Atassummiuusimagaluarpalluunniit, Finn Karlsen oqarpoq. Kattusseqatigiinneersoq Anthon Frederiksen ukiuni 27-ni politiiusimasoq aamma oqarpoq: Inatsisit malinneqartussaapput. Politikeriugaluaraanniluunniit. Pisimasoq tusagaqarfiginikuunngilluinnarakku oqaaseqarfigiuminaatsippara. Inunnilli inatsisinik unioqqutitsisimasunik ilaqarsinnaanngilagut, politikeriunngikkaluarpataluunniit, Anthon Frederiksen oqarpoq. Mianersorpoq. Kuupik Kleist Inuit Ataqatigiinneersoq inunnik eqqartuussereernissaminut mianersorpoq. Ilumoortuusimappat eqqartuussisoqartariaqarpoq, qanorlu pisoqarnissaa eqqartuussiviup aalajangissavaa. Suliassat taamaattut inunnut pineqartunut kinguneqarujussuarsinnaasarmata suliassat taamaattut mianersuulluinnartariaqarput, Kuupik Kleist oqarpoq. Naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen ajoraluartumik oqaaseqartissinnaasimanngilarput. !Sermitsiaq02_2008 10-1. Aluminiuliorfissaq pillugu paaserusutat. Peqqinnissamut tunngasortai kommunalbestyrelsip oqallisigitikkusuppai. All. Mads DollerupScheibel Nutserisoq. M. Berthelsen. Aluminiuliorfik innuttaasut peqqissusiannut qanoq sunniuteqassava? Apeqqutit tamakkua akineqarnissaat kommunalbestyrelsimi ilaasortap Karen M. Lyngep, Demokratit, kissaatigaa. Aluminiuliorfissaq pillugu innuttaasunik marlunngornermi januarip arfineq pingajuanni ataatsimiititsinerup kingorna apeqqutinik tamakkuninnga saqqummiussivoq. Kommunini inissiiviusinnaasuni Nuummi, Maniitsumi Sisimiunilu innuttaasut piffissami matumani ataatsimiitinneqartaqattaarput. Uangattaaq allatulli akileraarutissanik isertitsissutaasinnaasunik suliffissarpassuaqalernissaa nuannaarutiginikuuara. Massakkorpiarli aningaasartaanut tunngasut kisimik sammineqarpallaaqaat. Taannali pilersinneqassappat akuiaaffiup innuttaasut peqqissusiannut avatangiisinullu sunniutigisassai aamma paasisariaqalerpavut, Karen M. Lynge oqarpoq. Taanna kommunip Teknik Avatangiisillu pillugit Ataatsimiititaliaani ilaasortaavoq, taamaalillunilu Kalaallit Nunaanni taamaattuliortoqassappat kingusinnerisinnaasaanik paasiniaasunut ilaalluni aluminiuliorfimmut Norgemiittumut paasiniaasunut ilaasimalluni. Karen M. Lyngep tassunga atatillugu Amerikamiut aluminiuliorfiussuannit Alcoameersut innuttaasunik ataatsimiititsinermi tassunga tunngatillugit akissutigisaat naammaginartinnginnerarpai. Misissorneqarput. Pilersaarusiornermut pisortap Miki R. Lyngep Namminersornerullutik Oqartussat suliffiutaannit Greenland Developmentimeersup, aluminiuliorfiliornissamut atatillugu namminersornerullutik oqartussanik sullissisuusup, tamatumap inuit peqqissusiannut avatangiisinullu kingunerisassai puigorneqarsimannginnerarpai. Peqqissutsimut avatangiisinullu tunngasut pisortanit, tassalu Avatangiisinut, Pinngortitamut Peqqinnermullu Pisortaqarfimmit misissuiffigineqarput. Greenland Development taamaallaat inuiaqatigiinnut aningaasaqarnermullu tunngasunik misissuivoq, Miki R. Lynge tikkuaavoq. Peqqissutsimullu tunngasut Alcoa suleqatigalugu nalunaarsorneqarnerarpai, suliffeqarfik ilaatigut sulisut peqqissussaannut tunngasunik paasissutissiisarluni. Namminersornerullutik oqartussat ilaatigut avatangiisinut tunngasunik nalilersuisimapput, ilaatigut aluminiuliorfiliornissap peqqissutsimut sunniutigisinnaasai nalilersorsimallugit. Nalunaarusiaq ugguuna pissarsiarineqarsinnaavoq www.aluminium.gl mads@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 11-1. Niviarsiaraq ataatsimik ukiulik paarineqartilluni toqusoq. Suliassaq politiit toqutsinertut paasiniarpaat arnarsiaalu tigummigallagassanngortissimallugu. All.: Dorthe Heilmann Nutserisoq: Nuka Jørgensen. Niviarsiaraq ataatsimik ukiulik januarip 3-anni Nuummi toquvoq ilaqutariinni paarineqartilluni. Politeeqarfiup pisortaata Bent Heiselbergip Sermitsiamut uppernarsarpaa suliassaq toqutsinertut paasiniarneqartoq. Arnaq pingasunngormat ualikkut kredsretimi inatsisit tunngaviusut malillugit matoqqasumik killisiorneqarpoq, maannalu sapaatip akunnerini sisamani tigummigallagassanngortinneqarluni. Paasiniaaneq pissutigalugu annertunerusumik oqaaseqarsinnaanngilanga, Bent Heiselberg oqarpoq, oqaatigisinnaavaali tigummigallagassanngortinneqartoq arnaasoq. Nuummi angajoqqaarsiat peqatigiiffianni siulittaasoq Ellen Sofie Chemnitz pisimasumit attortissimasorujussuuvoq, tusagassiorfinnullu nalunaarummini allalluni Nuummi angajoqqaarsiat peqatigiiffiata meeqqanik inuusuttunillu inissinneqarsimasunik paarsinerlunneq akuerisinnaanngilluinnaraa, aammalu meeqqanik inuusuttunillu tamanik paarsinerlunneq. Ukiuni pingasuni Nuummi angajoqqaarsiat peqatigiiffiata ilungersorluni paasitinniarsimavaa qanoq pingaaruteqartigisoq meeqqanik inuusuttunillu inissinneqarsimasunik paarsinermik pikkorissartitsisarnissaq, ataavartumik angerlarsimaffinnut pulaartarnissaq, najoqqutassiuisarnissaq, aap inatsimmi piumasaqaatit malinneqarnissaat. Maanna nunami politikerinut paasitinniaqqittariaqarparput uagutsinnut angajoqqaarsianut pitsanngorsaasoqassasoq, taamaasilluni meeqqat inuusuttullu inissinneqarsimasut isumaginissaannut pitsaanerusumik piareersimalersilluta. Inissiinernilu ataasiakkaani nalilerneqartassasoq ilaqutariit angajoqqaarsiat ataasiakkaat meeqqat qanoq amerlatigisut akisussaaffigisinnaaneraat, Nuummi angajoqqaarsiat peqatigiiffiat tusagassiorfinnut nalunaarummini allappoq. Ilaqutariit angajoqqaarsiat peqatigiiffiata kommune ataatsimeeqatiserisimavaa, naatsorsuutigalugu pisimasup oqaluuserineqarnissaa. Isumaginninnermut ataatsimiititaliap angajoqqaarsiat akuerisarpai. Nuup Kommuniani isumaginninnermut pisortaq Vibeke Møller Jensen oqaluttuarpoq isumaginninnermut ataatsimiititaliap ilaqutariit angajoqqaarsiat akuersissutigisarai. Ilaqutariinnik angajoqqaarsianik amigaateqaraangatta aviisitigut angajoqqaarsiassarsiorluta annonciliisarpugut. Inuit kommunimi Ilaqutariinnut Angajoqqaarsianut Immikkoortoqarfimmut qinnuteqartarput, taassumalu qinnuteqartut pulaartarpai. Tassani ilaqutariit oqaloqatigineqartarput imigassamik imaluunniit ikiaroornartumik atornerluisoqarnersoq, meeqqat qanoq igineraat il.il. Ilaqutariinnut Angajoqqaarsianut Immikkoortoqarfiup ilaqutariit akuersissutigippagit qinnuteqaat isumaginninnermut ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqartarpoq, tassunga pappiaqqat attuumassutillit tamarmik tunniunneqartarlutik, tamatumani aamma piumasaqaataasarluni pinerlussimasutut nalunaarsorsimannginnissaq, Vibeke Møller Jensen oqaluttuarpoq. Angajoqqaarsiatut akuerineqaraanni meeqqamillu paarisaqalerluni ilaqutariit ataavartumik nakkutigineqartarput, kommunimit ukiumut ikinnerpaamik ataasiarluni pulaarneqartarlutik. Kikkut tamarmik 18-it sinnerlugit ukiullit angajoqqaarsianngorsinnaapput, isumaginninnermut ataatsimiititaliamit akuerineqarunik. Ilaqutariinnermut naalakkersuisoq Aqqalu Abelsen oqaaseqartissinnaasimanngilarput. dorthe@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 13-1. Helsingforsimi isumaqatigiissut Julianep nutarterniarpaa. Helsingforsimi isumaqatigiissutip iluarsaannissaa nutarternissaalu sooq Norgep, Sverigep Finlandillu akerleraat? Aamma sooq periutsit Ålandimik, Kalaallit Nunaannik Savalimmiunillu pisinnaatitsisut, Ålandip, Kalaallit Nunaata Savalimmiullu namminneq inatsisitigut pisinnaatitaaffigisai naalakkersuisut assigiinngitsut akuersaarumanngilaat? Apeqqutit tamakkua Norgemi, Sverigemi Finlandimilu nunani avannarlerni suleqatigiinnermut ministerit qaammat una akissuteqarfigissavaat. Apeqqutinik tamakkuninnga apeqqutiginnittuupput inatsisartunut folketingimullu ilaasortaq Juliane Henningsen aamma Islandip inatsisartuini ilaasortaq Kolbrun Halldorsdottir. Inatsisartunut ilaasortat taakkua marluk apeqqutit naalakkersuisunut pingasunut taakkununnga saqqummiuppaat, uummaarissumik oqallisigineqareersorlu Savalimmiut, Kalaallit Nunaata Ålandillu nunani avannarlerni suleqatigiinnermi inissisimanerat qanoq isilluni nukittorsarneqarsinnaanersoq. Helsingforsimi isumaqatigiissutip nutarterneqarnissaa aamma 2007-imi ukiakkut Nordisk Rådip Oslomi ataatsimiinnerani, oqallinnermili tamatumani Norgemi, Sverigemi Finlandimilu nunani avannarlerni suleqatigiinnermut ministerit mianersortorujussuusimapput. Imatut mianersortigalutik, Kolbrun Halldorsdottirip tamakkununnga apeqqutai akissuteqarfiginngivillugit. Maanna Kolbrun Halldorsdottirip aamma Juliane Henningsenip suliassaq qaqileqqippaat apeqqutit taakkua marluk Norgemi, Sverigemi Finlandimilu naalakkersuisunut apeqqutigalugit. Helsingforsimi isumaqatigiissummiimmat avannarliit Nordisk Rådimi aamma Nordisk Ministerrådimi suleqatigiinnerannut tunngaviuvoq. Ålandip, Savalimmiut Kalaallillu Nunaata kissaatigaat isumaqatigiissut nutarterneqassasoq, taamaasilluni tassuuna aamma nunat taakkua pingasut namminersulernissaat akuerineqarluni. Piumasaqaat tamanna Islandip Danmarkillu taperserpaat, Norgeli, Sverigelu Finlandilu akerliullutik, qularnanngitsumik pissutigalugu saaminut ikinnerussuteqartunut pissutsit qulaajarneqarsimanngitsut pissutigalugit. Paasisaqarfik: »Norden i Dag« erik@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 13-2. Pisortanngortussat MBA-mik ilinniartut. All. Erik Holmsgaard Nutserisoq. M. Berthelsen. Kalaallit pisortassatut piukkunnaatillit qulit februaarip naanerani tuluit pigisaanni Henley Management Collegemi MBA-mik ilinniarlutik aallartissapput. Kalaallit pisortat ilinniaqatigiissussat aappassaat Henleysimi MBA-mik ilinniarlutik aallartittussanngorput, ilinniaqatigiittussanilli pissarsiniarneq ajornakusoorsimavoq, Henley Management Collegemi direkrøri Leif Bergman taama ilisimatitsivoq. – Kalaallit Nunaanni tusagassiuutitigut atuarneqarsinnaasutut kalaallit qaffasissumik ilinniagaqartarnissaat sukataarunneqarpoq, tassanilu Henleysip pisortassanik nunani tamaneersunik ilinniartitsisarnera soqutigineqalersimavoq, Leif Bergman oqarpoq. Kalaallit pisortassatut ilinnialersussat qulit ilinniarnissartik aallarnerlugu februaarip naanerani Tuluit Nunaanni Henleyiliaqatigiissapput. Tassani »pisortatut eqqarsarneq« sammineqassaaq, ilinniarnertilli Kalaallit Nunaanniiginnarlutik ingerlatissavaat. Ukiumut ataasiaannarlutik ilinniarfimmukartarlutik ilinniagassat sinneri allat tamaasa angerlarsimaffimminniiginnarlutik mailikkut internetikkullu ingerlattassavaat Henleyimi professorinit tikeraarfigineqartaannarlutik. Leif Bergmanip tuluit professorit Kalaallit Nunaannut tikeraarniutiinnaavittarnerarpai. Ilinniartitsisut pikkorissorsuit silarsuarmut angalasarnermik sungiussilluarsimasuugaluarlutik Kalaallit Nunaat suli alutornarluinnartutut isigigamikku. Ilinnialersussat namminersortut pisortallu suliffiutaanneersuullutillu namminersornerullutik oqartussaneersuupput. Namminersornerullutilli oqartussat suliffeqarfiutaasa angineri ilaasa Henley massakkut nakerinngikkallarpaat. Kalaallit MBA-mi ilinniartut siulliit januar 2006-imi aallartipput, soqutiginnilluartullu 14-it taakkua ilinniarnertik pilersaarutit malillugit ukiup matuma ingerlanerani naammassissavaat. Ilinniarneq ingerlalluarsimavoq; ilinniagaqartullu amerlanersaat ilinniarnermik ingerlanerani atorfimminni qaffatsinneqarsimapput. erik@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 15-1. Sikuniaraluartoq aalisarneq ingerlaannarpoq. Naak Ilulissat avataanni qaqutigoortumik sikuniaraluartoq Royal Greenlandip tunisassiornini aalisartullu aalisarnertik ingerlatiinnarpaat. All. Noah Mølgaard Nutserisoq. M. Berthelsen. Ilulissaniit Qeqertarsuup tungaanut isikkivik qangamut, Qeqertarsuup Tunuani qimussertoqarsinnaasarneranut, eqqaanarpoq. Taamaavissunngilarli. Siku issutsissimanngimmat aalisarneq unitsinneqanngilaq Royal Greenlandillu januarip naalernerani umiarsuarmik pajuttumik Qeqertarsuup Tunualiartitsinissani pilersaarutigaa. Qanorli ikkumaarnerpoq. Sikujumaarnersoq anoriluunniit saqeriarpat Ilulissat imaroqqikkumaarnersut nalunarluinnarallarpoq. Uanga kingulleq ilimagineruara, aalisartoq Jeremias Jensen (Jaajooq) Ilulissani siku pillugu oqarpoq. Sapaammi januarip arfernanni TV Aviisikkut Ilulissat avataat imaanerarneqarpoq. Assilli taakku ukiarmi juullilernerani issilivissunngikkallarneranili assilisaasimapput. Issi sikuniarneralu pissutigalugit umiarsuaatileqatigiiffiup Disko Line A/S-ip, Qeqertarsuup Tunuani umiarsuatigut angallassisartuusup, angallassisarnini unitsikkallarsimavaa. Raajaqarluarpoq. Umiatsiaaqqanut allaat suli Ilulissat avataanni angallapput, piniartut puisinniartarlutik allaat Qasigiannguit imartaannut pisarlutik. Immap sikua nutaaq aalisariutit anginerusut artunnginnamikku aserortertarpaat, aalisartullu raajaqarluarnerarpaat. Angallatit arlallit raajanik ulikkaavissimallutik Ilulissanut tikinnikuupput, Jeremias Jensen nammineq aamma aalisariutaateqartoq unnersiorpoq. Royal Greenlandillu tunisassiorneranut pilersaarutit, tulaassisoqassasusia najoqqutaralugu aaqqissuunneqartartut, suli allanngortinneqanngikkallarput. Siku taama saatsigisoq aalisarnermut akorngutaanngimmat Ilulissani raajaleriffiup tunisassiornera ingerlaannarallassaaq. Pissutsit ullumikkutut ikkallartillugit qaleralinnik Qasigiannguanut tulaassuineq ingerlaannarallassaaq Uummannallu kangerlua aamma suli sikunikuunngilaq, Royal Greenlandimi paasissutissiisartoq Sofia Geisler oqarpoq. Naak ilaasunik angallassisarneq ukiuunerani unitsinneqarsimagaluartoq taamaattoq Royal Arctic Line umiarsuarmik januarip naalernerani Qeqertarsuup Tunuanukartitsinissamik pilersaaruteqarpoq. Sikuniarnerani ulluni tulliuttuni qanoq isikkoqarumaarnersoq suli oqaatigineqarsinnaanngikkallarpoq. Anori saqeriarpat siku ullualunnguit ingerlanerinnaanni avalassinnaavoq. Issinnerulissappalli sikuissorsinnaavoq taamalu umiarsuarfigineqarsinnaajunnaassalluni, Royal Arctic Linep niuernermik ingerlatsinerani pisortaq Ivalu Egede oqarpoq. Pisisartut akilissavaat. Sumiiffimmili, ukiup taamaalinerani nalinginnaasumik sikusimasartumi qaammammik ataatsimik sioqqutsilluni umiaqartitsinissamik pilersaarusiornissaq nalorninartoqanngitsuunngilaq. Aalajangertariaqarnikuuarput umiarsualivimmut allamut usingiartariaqalersinnaanermut pisisussat akilertariaqassagaat, Ivalu Egede oqarpoq. Aalisartulli sikuissussangatinngilaat. Issitsillugu Qeqertarsuup Tunuani sikuunerpaajusaraluartoq Vajgatti sikoqanngilaq. Saqqarmiut ajornartorsiutiginagu umiatsiaaqqanik Vajgattimi angalapput. Uanga sikussangatinngilara, Jeremias Jensen nammineq Saqqameersuusoq oqarpoq. noah@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 17-1. Kalaalinngorsaaneq uumissuisumik oqallinneq. Oqallinneq allamut sangusoorpoq, Qasigiannguit borgmesteriat Jess Svane (Siumut) oqarpoq. All.: Irene Jeppson Nutserisoq: Nuka Jørgensen. Kalaalinngorsaanermik oqallinneq kingulleq nuanninngitsorujussuuvoq, Qasigiannguit borgmesteriat Jess Svane oqarpoq. Oqallinneq akaarinninngilaq piumasaarsiornerullunilu, taanna oqarpoq. Jess Svane isumaqarpoq oqallinneq allamut sangusoorsimasoq. Amerlaqisut oqallinneq paatsoorsimavaat. Maanna oqartoqarpoq kalaallit piumasarigaat qallunaat angerlassasut. Taamaattoqanngilarli. Maanna oqallinneq uumissuisumik ingerlanneqarpoq innuttaasullu akornanni avissaartuutsitseqataalluni. Eqqarsaat ajorsimanngikkaluarpoq. Kalaalinngorsaanissaq pisariaqarpoq. Nunami maani ataasiinnarmik oqaasilippassuaqarpoq Namminersornerullutik Oqartussani isummaminnik saqqummiussiuminaatsitsisunik. Amerlaqisut pakatsillutik angerlartarput nalunaarutiginiakkatik paasineqanngikkaangata. Nuummi inuppassuaqarpoq kalaalinngorsaanermut akerliusunik, kisiannili Qasigiannguaniit Nuummut ungaseqaaq. Kalaalinngorsaanissaq pisariaqarpoq, borgmesteri isumaqarpoq. Inuppassuit Kalaallit Nunaannik ilisimanninngitsut oqallinneq paatsoorluinnarsinnaavaat avataanit tusarnaarutikkut, taamaattumik pisariaqarpoq nuna pillugu paasisitsiniaanissaq aammalu ataasiinnarmik oqaasilinnik kalaalerpassuaqarneranik paasisitsiniaasoqarnissaa. Ukiuni 100-ni inooqatigiippugut. Qallunaat ukiuni untritilinni inooqatigisimavagut. Ilaqutaraavut ungagalugillu. Uanga nammineq affarmik qallunaanik qatannguteqarpunga. Qallunaanillu ikinnguteqarlunga. Kommunaldirektøria qallunaajuvoq tamannalu ajornartorsiutiginngisaannarsimavarput. Maannali oqallinnikkut innuttaasut akornanni avissaartuutsitsiniartoqarpoq. Kalaalerpassuaqarpoq qallunaatut oqalussinnaanngitsunik, qallunaarpassuaqarlunilu kalaallisut oqalussinnaanngitsunik. Taamatut ajortigisumik oqallinnata pissutsit ilorraap tungaanut sangutinniartariaqarpavut. Oqaatsit ilinniarnissaannut periarfissanik pitsaanerusunik pilersitsissaagut, sapinngisamik amerlanerpaat malinnaasinnaaqqullugit. Naalagaaffeqatigiinnerup iluani piumasarineqarpoq inuit avataaneersut qallunaatut oqalussasut inuiaqatigiinnut qalluanaanut akulerukkusukkunik. Uagut taamatut piumasaqaannaratta nipiliortoqalerpoq. Sooq kalaalinngorsaaneq ajunngitsutut isiginianngilarput taamatut isorinninniaannarata, Jess Svane oqarpoq. !Sermitsiaq02_2008 20-1. Storm ukiumi sulisutsialak . All.: Kurt Kristensen Nutserisoq: Nuka Jørgensen. Nuummi Sulisartoqarnermut Piginnaassutsillu Ineriartortinnerannut Centerip (CAK) kommunip eqqiaanermut sullissinermullu sulisuini formandi, pedel Storm Ludvigsen 2007-imi Ukiumi Sulisutsialattut toqqarsimavaa. Toqqaaneq pivoq Nuummi Jens Kreutzmannip Aqqutaani illumi katerisimaarnermi, tassani CAK-mi sulisut aammalu Nuup Kommuniani Sulisartoqarnermut Ataatsimiititaliaq juullilernerani nuannisaqatigiillutik. Sulisartoqarnermut Ataatsimiititaliap siulittaasua Doris Jakobsen, Siumut, Ukiumi sulisutsialammik toqqaanermut tunngaviliinermini oqarpoq: Tamatta inuttut ineriartortuarpugut Storm Ludvigsenillu aamma nammineq aalajangersinnaassutsi tassuuna takutillugu ineriartorsimaneralu tamatsinnut maligassaqqissuuvoq. Storm ukiuni arlalialunni suliffeqartitsinikkut sulianut peqataalluni tamassumalu pingaaruteqassusaanik nalunngisaqarluinnarluni ingerlasseqataasarpoq. Taamatuttaaq nammineq inuttut piginnaanngorsarnissani pingaartitaralugu pikkorissartarpoq, sulisullu akornanni immikkut nalunngisaqassutsini suleqatinut ingerlateqqittarmagu aamma nutarsaaqataallunilu inerisaaqataammat ataatsimiititaliami ilaasortaasugut qutsavigaarput. Immikkut taasariaqarpoq Storm Ludvigsen annertuumik suleqataasimasoq inuit angerlarsimaffeqanngitsunut ajunnginnerpaamik periarfissanik ujartuiuarsimalluni, ataatsimiititaliap siulittaasua Doris Jakobsen Nuummi Sulisartoqarnermut Piginnaassutsillu Ineriartortinnerannut Centerimi ukiumi sulisutsialammik toqqaanermi tunngavilersuinermini oqarpoq. !Sermitsiaq02_2008 21-1. GBU-p Knud Nygaard eqqaaniarpaa. All.: Lars Lundblad, Kalaallit Nunaanni Arsaattartut Kattuffianni siulittaasoq. Aliasoqaluta Knud Nygaardip toquneranik nalunaarut tusarparput. Kalaallit Nunaanni Arsaattartut Kattuffiata ukiut ingerlaneranni sorpassuartigut misigisarsimavaa Kalaallit Nunaanni arsaannermik timersornermillu Knud Nygaardip soqutiginninnerujussua tapersersuisarneralu. Kalaallit Nunaanni Carlsbergimi (Coca-Cola) pisortatut Knud piareersimasarsimavoq suliniutit attuumassuteqartut tapersersussallugit, kinguneqartussamik »oqaatsit iliuuseqarninngortittarpai«, tamatigullu Kalaallit Nunaanni pissutsit immikkut ittut ataqqillugit paasilluarlugillu. Nunatsinni arsaattartut Knud ilaatigut makkuninnga qutsatissaqarfigaat: KNR-imut aningaasatigut tapiissuteqarnikkut Nunatta Tviani nunani tamalaani arsaannerit pissanganartut »annertuullu« amerlasuut takuneqarsinnaasarsimapput. 2003-mi Knud aalajangiisuusumik peqataasimavoq GBU-p Coca-Cola Grønland suleqatigilermagu, tamannalu GBU-p suliniuterpassuinut aningaasatigut pitsaasumik tunngaviusimavoq. Kingullertut minnerunngitsumilli eqqarsaatigaarput GBU-Coca-Cola Fodboldskole, siullermik 2005-imi ingerlanneqartoq kingornalu ineriartorluarsimasoq iluatsilluartumik. Tamatumunnga atatillugu taasariaqarpoq Knudip isugisimammagu aningaasanik tapiissutissatut isumaqatigiissutigineqartut saniatigut immikkut aningaasatigut tapiissuteqartoqarnera, taamaasilluni arsaannermik ilinniarfimmik suliniut aallartilluaqqullugu. Ajoraluartumik Knud erloqinartumik napparpoq, tamatumalu kingunerisaanik soraarninngortutut inuunissaq neriuutigisamisut pilersaarutigisimasamisullu atorsinnaasimanagu. Eqqarsaativut ilaqutaaniipput maqaasissaqimmassuk. Neriuppugut piffissami matumani erloqinartumi Knudimik pitsaasumik eqqaamasarpassuit tuppallersaataassasut. Knud Nygaardip eqqaaneqarnera ataqqinartuuli. !Sermitsiaq02_2008 22-1. Uuarsuannanniunnermi siulliit qulit. Inipalaami atuartartut aalajaatsut 2007-imi uuarsuannanniunnermi siulliit qulit makkuunerarpaat: 1. Tommy Marø ukioq tamakkerlugu sukataartuarsimalluni uuarsuanngorpoq. 2. - 3. Naalakkersuisuni ilaasortaasimasut Johan Lund Olsen aamma Jørgen aamma Wæver aamma..Johansen »Kalaallit Nunaanniit qimarranneq«mut peqataasimanertik pissutigalugu. 4. Folketingimi inatsisartunilu ilaasortaq Lars-Emil Johansen timmisartumut billetinik mobiltelefoninillu peqquserluutiginnissimanini pillugit Nuup Eqqartuussiviani eqqartuussaasimanini pissutigalugu. 5. Borgmesteri Nikolaj Heinrich Nuummi taxatileqatigiiffimmut unammillertumut tunngatillugu suliamut attuumassuteqarpallaarujussuarsimanini pissutigalugu. 6. - 7. Filmiliortartoq Karen Littauer Qaanaarmiunik oqaatiginerluisimanini naalakkersuisullu siulittaasuat Hans Enoksen Qaanaami imigassamik matusipallassimanini pissutigalugit. !Sermitsiaq02_2008 22-2. Atuartartunut akissarsiat. Sikkisaanngikkuni nuannaarutigaarput atuartartorpassuatta ilaasa ukioq naallugu nunatsinni inuiaqatigiinni naammaannartunik naammaannartuliornernillu malinnaalluarsimanerat. Nalunngilarput atuartartutta assuarinnittumik, aammattaarli qungujunnartumik isiginninnerat naatsorsuutigisinnaallugu, Ukiup Uuarsua toqqarneqassagaangat. Inassuterpassuit allakkatigut internetikkullu takkussuuttut akornanni atuartartutsinnut aalajaatsunut rødviinninik aviisinillu makitsisimavugut. Rødviinnit puiaasat 12: Andreas Guldager, Box 1764, 3900 Nuuk. Rødviinnit puiaasat 6: Hansine M. Johansen, Kongevej D-143, 3900 Nuuk. Rødviinnit puiaasat 3: Amalie E. Heilmann, Blok 22-A-00, 3900 Nuuk. Sermitsiamik ukioq ataaseq pisartagaqarneq: Lars Johansen, Box 102, 3951 Qasigiannguit. Sermitsiamik ukiup affaani pisartagaqarneq: Claus J. Clausen, Højvangshaven 55, 6700 Esbjerg. Tamassi ikiuunnissinnut qujanaq. Eqqaamajulli ukioq nutaaq nutaanik sianiilliorfiusoq aallartereermat. Ukioq naalerpat takoqqissaagut!. !Sermitsiaq02_2008 23-1. Hulahula Tommy 2007-ip uuarsua. Tommy Marøp uuarsuanngorumalluni ukioq tamakkerlugu ulapittuarsimanera atuartartut ajasoorutigaat. All. Kurt Kristensen Nutserisoq. M. Berthelsen. Uuarsuanngornissamut arlalinnik periarfissaqarpoq. »Perlataarnikkut« ukiorluunniit tamakkerlugu uuarsuanngorniarsaraluni ulapittuarnikkut uuarsuanngortoqarsinnaavoq. Inipalaamiittartut aalajaatsut atuartartullu maluginneqqissaartartut naalakkersuisuni ilaasortaq Tommy Marø 2007-ip Uuarsuatut nalunaarutigaat. Soorunalimi aamma soorlu Jens Napaattuup landskarsip akiligaanik atisaajarlutik qitittartut imerniartarfianniissimanera eqqaasinnaagaluarparput, Tommy Marøli ukiup ullui 365it tamakkerlugit uuarsuanngorumalluni ulapittuarnikuuvoq. 2007 aallartiinnarmalli Tommy Marøp suna angorusunnerlugu ersersereerpaa. Aalisagartorusuppoq, aalisakkamik nutaamik. Tamannalu anguaa. Uuaq nutaatsiarsuaq Nuup Kangerluani pisaq aaqqissuisup Poul Krarupip pajugutigaa. Qulliit ikeqattaartut tungujortut atequtillu ivigarsuarnit panertunit sanaat. Tommy Marø januarip 19-eriinnaraa aviisip saqqaaniippoq, Sermitsiaq erseqqissumik allammat: »Salluvoq« Tommy Marø namminersornerullutik oqartussat 2006-imi decembarimi julefrukkornerisa kingorna unnuarullartoq taxassaaruteriarami angerlaatsitsiaqqulluni politeeqarfimmut saaffiginnissimavoq. Amerikamiut pinerluttulersaarusiaannik isiginnaartartut nalunngilaat, tasamani politiit biliisa matuini allassimasartoq »To protect and serve«. Torrallaariaraluarneq taamaattoq Inipalaarmiut julefrukkorujussuareersimallutik piliarisimasinnaagaluarpaat. Taavali Tommy Marø namminersornerullutik oqartussani julefrukkupiloorsimaneq pillugu salluliorluni aallartippoq, taamaaliortussaanngilarlu tassa salluliorluni. Tamanna suaasaarartortitsinermik kinguneqarsimasariaqaraluarpoq, februaarilli qulingiluariinnaraalli Tommy ulappuseqqeriikatappoq. Sermitsiap saqqaanut allagartaliunneqarpoq: »Hulahula Tommy julefrukkupiloorsimanini salluliuutigisinnarlugu Hawaiimut qimaavoq«. Tamanna ilumoorpoq. Tommy Marø arlalissuarnik angalaqateqarluni Kalaallit Nunaanniit København, London aamma San Francisco aqqusaarsinnarlugit Honolulumut ineqaraluanngilaq. Ullunigooq 12-ini paasisassarsiorlutik angalallutik, naalakkersuisunili ilaasortaq politikikkut ikinngutini akeqqanilu uparuartuisinnaasut inorsillugit seqinnisaarujoornissaminut periarfissaqalerpoq. Tusagassiorfitsigut nalunaarummi Perorsaasunngorniat Ilinniarfiata Nuka Kleemannip atsiugaani ungasissorsuarmut angalaneq »Meeqqerivitsialaap« eqqunneqarnissaanut attuumassuteqarnerarneqarpoq. Meeqqerivitsialak nunatsinni sumiiffinni innuttaasut ilaqutariillu meerartalli pitsaasumik siunissamullu sammisumik suleqataatinnerisigut eqqukkiartuaarneqassaaq. Sumiiffinni innuttaasut ilaqutariillu meerartallit februaarip issersuani naapissinnaaniassagaanni Hawaiip sissaanut qaallorinnik sioralinnut kialaariaqqaartariaqarpoq.. Anguniagaqarluni ilungersorneq. Tommy Marøp 2007 aallartilluarpaa Sermitsiap normuisa saqqummersut siulliit arfinillit ilaanni marlunni arajutsineqarsinnaanngitsunik saqqaliuunneqarluni. Pisariaqarmallumi juulip aallaqqaataani akissarsivoq kultureqarnerup, ilinniartitaanerup, ilisimatusarnerup ilageeqarnerullu naalakkersuisuuffigisami saniatigut aamma isumaginninnermut tunngasut akisussaaffigileramigit. Ilisarnaatitut allagartaani allassimalerpoq »Ilaqutariinnermut kultureqarnermullu naalakkersuisoq«. Sukataartuaannarsinnaannginnamimi Hulahula Tommy ukiariartornerani qasukkariartuaalerpoq. »Kalaallit Nunaannik ilisimannittumik« siulittaasoqarumalluni landsdommeri Pressenævnimi siulittaasuujunnaarsikkamiuk tusagassiorfinnit saassutarineqalerpoq. Imatut paasillugu Siumumut ilaasortaasumik piumagami. Hulahula Tommylli mamaatsuungaarluni tamanna angunngitsoorpaa, Pressenævni parteeqataanik siulittaasoqartussaajunnaarluni inatsisilerituumik arlaannulluunniit pituttorsimanngitsumik siulittaasoqartussanngormat. Tommy Marølli Kalaallit Nunaata universitetiata Ilisimatusarfiup ilisimatusarnermik misilittagaqanngitsumik rektoreqarluni universitetipalaannguanngortinnissaa iluatsinneruaa. Ilinniartut »Ilisimatusarsimasumik parteeqataanngitsumik piumavugut«mik oqalullutik sukataaraluartut Tommy Marøp narlumukaanut rektori Ole Marquard maliinnarlugu innakkut. nakkaasunut assersuullugit tusaajumanngilai. Hulahula Tommyli taamaaliorsimasariaqanngilluinnaraluarpoq. Aqaguani ilinniagaqartut aalassassimaalermata naalakkersuisuni ilaasortaq utoqqatserasuartariaqalerpoq: Oqaaserinikuusakka utertillugillu rektori Ole Marquard utoqqatserfigaara, tatigaaralu Ilisimatusarfimmi ilinniagaqartut namminneq eqqarsarsinnaasut. Simeersoortarnerpassuit tamakku pissutaallutik marloriarluni uuannattarsimasoq Hans Enoksen eqqarsalerpoq, Hulahula Tommy tamakkulerisuunissamut naleqquttuunersoq. Tamannalu ukiarmi erseqqissumik takuarput Kalaallit Nunaanni kulturikkut ingerlatsinerup nukittunerulernissaa meeqqallu atugaasa pitsanngorsaavigineqarnissaat pillugit akerliussutsimik takutitserujussuartoqartarnerani. Kultur meeqqallu Tommy Marøp akisussaaffiiniipput, nunaqarfimmiulli partisaniat Hans Enoksen qungujulaarluni Inatsisartut ataatsimiittarfiata majuartarfiini akerliussutsimik takutitsisunut sassartuusarpoq. Tommy Marølu qimmitut unatagaasimasutut pamissi quummiussimallugu tunuani nikorfasarpoq. Ukiortaamilu Hans Enoksen erseqqissaateqaqqippoq: Tommy Marø ukiup nutaap aallartinnerani ilaqutariinnermut tunngasunut akisussaajunnaarpoq, suarsuinnarnullu naalakkersuisooqqilerluni. Taarsiullugulu Hulahula Tommy ilisarnaatitut allagartamini 2007-imi uuarsuanngorsimasutut allanneqarsinnaalerpoq. Tamannalu ajoriinnagassaanngeqaaq. !Sermitsiaq02_2008 24-1. Ilinniarnini ilaquttanilu salliutinniarpai. Ellen Christoffersen politikimiit tunuarpoq, immaqa ukiut tallimat qaangiuppata uteqqissinnaajumaarluni. All. Noah Mølgaard Nutserisoq. M. Berthelsen. Atassummi taaguunneqarnerpaasartoq Ellen Christoffersen politikimiit tunuarallarluni piffissani ilinniaqqinnerminut ilaquttaminullu atorniarallarpaa. Immaqali politik qimavissunngilaa. Ellen inuusuttuugallarami ittoortuullunilu tunuarsimaartuusimagaluartoq Atassut tunulequtaralugu siullermik 1997-imi Nuummi kommunalbestyrelsimut isersinnarluni 1998-imi Folketingimut 2002-milu Inatsisartunut isernermi kingorna ukiuni 11-ni politikikkut ulapittuarsimavoq. Massakkulli eqqarsarluareersimalluni politik qimakkallarpaa Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermi Inuussutissarsiornermilu Siunnersuisoqatigiinni tusagassiisarnermik ataqatigiissaarisutut atorfik 2004-mili tigusimasani 100%-imik aallukkumallugu. 2001-imi folketingimut qinigaaqqikkamali ilinniaqqikkusulernikuuvunga, Ellen Christoffersen hk-mi ilinniarsimasuusoq Sermitsiamut oqarpoq. Nette aallaavigalugu paasissutissiisarnerup tungaatigut ilinniagaqarnissamut periarfissanik misissuilernikuuvunga. Tamakku tungaasigut ilinniagaqarnissaq pissanganartutut isigigakku, tamakkulu tungaasigut ilinniarnissamut periarfissat ukiuni makkunani ammaraluttuinnarmata, suliffeqarfiillu attaveqatigiinnermut tunngasunik ilinniagaqarsimasunik atorfissaqartitsigaluttuinnarmata, Ellen Christoffersen oqarpoq. Angajoqqaajuneq politikilu. Ellen Christoffersen 1972-mi Ikarasammi Uummannap pigisaani inunngorsimasoq Aasianni GU atuarsimavoq politikimillu soqutigisaqalersimalluni. Oqartariaqarpunga GU-mi atualerama politikimut tunngasunik ilisimasaqarpiarsimanngitsunga, inuiaqatigiinnulli tunngasut soqutigilluinnarlugit. 19-inik ukioqarlunga anaananngoqqaarama aatsaat politik soqutiginerulerpara, Ellen Christoffersen oqaluttuarpoq. Angajoqqaajulluni akisussaaffik allanut tunniutiinnarneqarsinnaanngimmat inuiaqatigiinnut tunngasut assigiinngitsut eqqumaffiginerulerpakka. Akisussaaffimmullu tunngasut eqqartortillugit namminiilernissamik namminiilivinnissamillu oqallinnerit, akisussaaffimmik tigusinissamut avaqqunneqarsinnaanngillat. Nammineernerulernerup namminiilivinnerullu kingunerisaannik inuttut ataasiakkaatut akisussaaffimmik tigusinissarput eqqarsaatinniittuartuuvoq, Ellen Christoffersen oqarpoq. Ilinniartitsisut tupigusupput. Oqallorilluni oqaluppoq nalunarani soqutigilluinnakkani pineqartillugit sumorsuaq oqaloqataasinnaasoq. Ellen Christoffersenip angajoqqaani 14-inik ukioqarluni nunatsinnut uternissaasa tungaanut Danmarkimi najugaqaqatigisimavai. Meeqqallu atuarfianni ilinniartitsisorisimasaasa allallu meeraqatigisimasaasa inuusuttooqqatigisimasaasalu ittoortuusutut tunuarsimaartuusutullu eqqaamassagunarpaat. Folketingimut isernerma kingorna Danmarkimi atuarfiginikuusannut oqalugiariartoqquneqarnikuuvunga. Ilinniartitsisorinikuusamalu oqaluttuuppaannga Folketingimut isersimasinnaanersunga upperiuminaatsissimallugu. Ittuutuujunera eqqaamasinnaagamikku politikikkut oqalliseqataasinnaanera takorlooruminaatsissimagamikku, Ellen Christoffersen oqaluttuarpoq. Ilinniartitsisut tupigusupput. Oqallorilluni oqaluppoq nalunarani soqutigilluinnakkani pineqartillugit sumorsuaq oqaloqataasinnaasoq. Uangalu siunnersuummut akuerseqataasinnaannngitsutut misigisimagama Atassutip siulittaasorinikuusaa Lars Chemnitz isumasiorpara. Siunnersorpaanga: Imminut kanngusuutigisaanngikkuit, nammineq isummat malissavat. Tamannalu peqqissimissutiginngisaannarpara, Ellen Christoffersen oqarpoq. Politikimiit tunuarumalluni ukiunilu tulliuttuni qinigassanngoteqqissanngikkallarluni aalajangernera partiata Atassutip ajuusaarutigaa. Imaassinnaavoq ukiut tallimat ukiulluunniit qulit qaangiuppata qinigassanngorteqqikkusulersinnaasunga. Massakkulli ilinniaqqinnissara ilaquttamalu aallunnissaat pingaarnerutikkallarpakka. Partimit Atassummiit aninngilanga. Demokratiskiusumik pisinnaatitaaffiga atorlugu ilaanni isummannik saqqummiussisarumaarpunga, immaqa inunnut pisunut attuumassuteqartunut allagaqarlunga oqaloqateqarlungaluunniit, Ellen Christoffersen 35-nik ukioqartoq oqarpoq. Ernera angajulleq 16-inik ukioqarpoq aammalu sisamanik ukiulimmik erneqarlunilu arfineq pingasunik qaammatilimmik paneqarpoq. noah@sermitsiaq.gl. !Sermitsisaq02_2008 26-1. Oqaatsinik pikkorissaasoqartariaqarpoq. Takornarissanut qimussersaasartut amerlanersaat aalisartuullutillu kalaallisuinnaq oqaaseqartuupput, taamaattumik oqaatsinik pikkorissaasoqartariaqarlunilu taamaaliortoqarnissaa amigaataavoq. All. Dorthe Heilmann Nutserisoq. M. Berthelsen. Ilulissaneersoq Niels Gundel ukiuni 13-14-ini takornarissanut qimussersaasarsimavoq ukiunilu taakkunani ataasiaannavilluni qallunaat tuluillu oqaasiinik pikkorissartinneqarsimalluni. Pikkorissartinneqarnissarput pisariaqartittorujussuuarput, uangami qimussersaasartoqatima takornarissanik oqaloqatiginninnialeraangamik tulaavigisartorujussuuaannga, Niels Gundel oqarpoq. Oqaluttuarpoq ukiut arlallit siornatigulli pikkorissalaaginnarsimalluni, taamaattorli ullumikkut takornarissat angalanermi pisussanik nassuiaanneqartussanngoraangata nammineq saaffigineqartarluni, qimussersaasartullu allat pisariaqartitsileraangamik ikiortigisaraanni. Qimussersaasartut amerlanersaat aalisartuullutillu kalaallisuinnaq oqalussinnaapput. Uangalu arlaleriaqalunga qimussersaasartut takornarissallu akornanni oqaluttaalaarsinnaanera pissutigalugu pingaaruteqartutut inississimaleriasaartarpunga. Taamaattumik qimussersaasartut allattaaq oqaatsinik pikkorissartinneqarsinnaappata iluaqutaassaqaaq, Niels Gundel oqarpoq. Niels Gundel oqaatsinik pikkorissartinneqarnermini imminut ilisaritissinnaanngorsimavoq, angallavissartik, qamutit qimmillu sumiiffiillu tikisassamik assigiinngitsut aqqi pillugit nassuiaassisinnaanngorsimavoq. Takornarissat oqaloqatigisinnaagaanni uteqqikkumanerulersarput, uangalu malugisarnikuuara takornarissat ilaatigut allaat sisamat tallimariarlutik tikeqqissinnaasartut, Niels Gundel nassuiaavoq takornarissallu tikeqqittartut ilisarisimalersarnerat nuannersorujussuusarnerarlugu. Issittumi ikiueqqaarneq. Destination Diskop pikkorissartitsineri siulliit ukiami Ilulissani ingerlanneqarsimapput, tassanilu qimussersaasartut issittumi ikiueqqaarnermik pikkorissartinneqarsimapput. Pikkorissarneq iluaqutaasorujussuunikuuvoq, aammami amigaatigilluinnarnikuugatsigu. Qujanartumik pinartunik pisoqarnikuunngilaq, takornarissalli pinngortitarsuarmi kisimeeqatigitillugit arlaannik pisoqaratarsinnaanera eqqarsaatigalugu imminut annikigisuunngitsoornartanngilaq. Oqartoqarsinnaavoq massakkut angalalluta qanoq pisoqaratarsinnaaneranut upalungaarsimanerulersugut, Niels Gundel oqarpoq. Pikkorissarnissalli kingusinaartumik Ilulissanilu aalitsatileruttornerup nalaani nalunaarutigineqarsimanerat ajuusaarutigaa. Uanga qularinngilara sapaatit akunnerinik marlunnilluunniit siusinaartumik ilisimatitsisoqarsimagaluarpat allagarsiisoqarsimagaluarpallu amerlanerunik peqataasoqarsimassagaluartoq. Aammalumi aalisatsileruttornerup, ilaasalu piffissaaruteruttorfiata nalaani taamatut pisoqarnera aamma ajuusaarnarpoq, Niels Gundel oqarpoq. Qimussersaasartut nalunaaquttat akunnerinit marlunnilluunniit ullut tallimat tikillugit takornarissanik angallassisinnaasarput, amerlaqisutigullu qimussersaasartut takornarissat illoqarfik inuillu allat qimarujussuarlugit kisimeeqatigilluinnartarpaat. !Sermitsisaq02_2008 27-1. »My name is Niels and I am your guide«. Destination Disko Avannaani qimussertartunut qallunaat tuluillu oqaasiinik pikkorissartitsivoq. All. Dorthe Heilmann Nutserisoq Nuka Jørgensen. Destination Diskop qimussertartunik, takornarianik qimussiussisartunik, pikkorissartitsisarnini siorna aallartippaa. Siorna qimussertartut issittumi ikiueqqaarnermik pikkorissartinneqarput, ukioq mannalu pikkorissartitsisoqaqqissaaq, tamatumuuna oqaatsinik sullissinermillu. Ukiut tamaasa takornariat amerliartuinnarput, ineriartornermullu malinnaajumalluni pissusissamisoorpoq qimussertartut aamma ineriartornermut malinnaasinnissaat, Destination Diskomi pilersaarusiornermut pisortaq Konrad Seblon oqarpoq. Qimussertartut amerlanerpaartaat aalisartuupput kalaallisuinnarlu oqaluttuullutik. Qallunaat tuluillu oqaasiinik pikkorissartinneqassapput sapaatip akunneranik ataatsimik sivisussusilimmik. Sullissinerup iluani tunngaviusumik malittarisassani assersuutigalugu ilinniassavaat qanoq imminut ilisaritittoqartarnersoq, inussiarnersuuneq, aammalu qimussit allallu pillugit oqaluttualaarneq. Oqaatsit iluanni pisuni aalajangersimasuni oqaatsit atugassatik ilinniassavaat, assersuutigalugu nerisassanik ilisarititsinermi imaluunniit oqaatsit suut atorneqassanersut ningittagarsorneq oqaluttuarissagunikku. Qimussertartut sapinngisaminnut pikkorissorujussuupput, tassalu qimussernermut qimminillu aqutsinermut. Oqaatsilli atuisartunillu sullissinerup iluini pingaaruteqarpoq atuisut tamakkiisumik naammagisimaartinnissaat toqqissisimatinnissaallu. Pikkorissartitsinertigullu tamakkunuunatigut neriuppugut qimussertartut akornanni pitsaassutsimik assigiinnerulaartumik pilersitsisinnaalluta. Pingaarnerpaasorli tassaavoq qimussertartut ineriartornissaminnut piareersimanissaat takornarianullu amerliartuinnartunut piumasaqaateqartunut piareersimanerunissaat, pisortaaneq Klaus Berg Destination Diskop nutaarsiassaqartitsivianut oqarpoq. Issittumi ikiueqqaarneq. Qimussertartut, oqaatsinik pikkorissartinneqartussat, aamma issittumi ikiueqqaarnermik pikkorissartinneqarsimapput. Aatsaat siullermeersumik qimussertartunik pikkorissartitsisoqarpoq peqataasullu tamarmik aaqqissuussineq tamanna iluarisimaarluinnarpaat. Peqataasut tamarmik Qeqertarsuup Tunuani illoqarfinnit assigiinngitsuneersut pikkorissarneq nuannarisimasorujussuuaat, oqarlutillu kikkut tamarmik taamatut pikkorissartinneqartariaqaraluartut, Konrad Seblon oqaluttuarpoq. Ikiueqqaarnermik pikkorissartitsineq pingaaruteqartorujussuuvoq, tassa qimussernerit nakorsamit qaninnerpaamit ungasissorujussuarmut ingerlasarsinnaammata. Imaanngilaq takornariat kisimik ajoqusersinnaasut, aamma qimussertartut ajoqusersinnaapput. Qimussertartut akornanni niunik napisoortoqartarsinnaavoq, nillortoortoqartarsinnaalluni ikuallattoortoqarsinnaasarlunilu. Qujanartumilli qaqutigorujussuaq taamatut pisoqartarpoq, ukiunilu qimussimik takornarianik angallassisarnerni takornarianik erloqinartumik ajutoortoqartarsimanngilaq, Klaus Berg oqarpoq. !Sermitsiaq02_2008 29-1. Kultur timersornertut pingaartinneqartigissaaq. Arctic Winter Gamesimik aaqqissuussisut kultur saqquminerusumik inissinniarpaat, inuit 4.000-it issittumeersut Yellowknifemi katersuuppata. All.: Noah Mølgaard Nutserisoq: Nuka Jørgensen. Albertami teqeqqumut inissinneqarsimavoq Alaskamilu saqqumilaarnerusumik inissinneqarsimavoq. Maanna kultur timersornertullu pingaartinneqartigissaaq, Arctic Winter Games, Canadami nunap immikkoortuani Nordvestterritoriami Yellowknifemi, ingerlanneqarpat. Kulturimit aallartitat pakatsisimasut 2004-mi Albertamit Arctic Winter Gamesimit angerlarput, kalaallit aallartitat tassani pisiniarfissuarmi teqeqqumi takutitsisarsimallutik, aaqqissuussisullu imatorsuaq iliuuseqarsimanngillat kulturikkut aaqqissuussinerit ussassaarutigineranni. Misigisaq tamanna pissutigalugu sulissutigineqalerpoq kulturip saqqumilaartinneqartarnerunissaa Arctic Winter Gamesinut atatillugu, kulturilu 2002mi Nuummi Iqalunnilu Arctic Winter Gameseqarnerani timersornertulli pingaartinneqartigisimavoq. Nunanit peqataasunit assigiinngitsunit kulturikkut aallartitat peqatigiillutik sulissutigisimavaat kulturip saqqumilaartinneqarnerunissaa. Aamma immitsinnut piumasarisimavarput kulturikkut saqqummiussat ilisimasalinnit aaqqissuunneqarnissaat. Ilanngullugu oqaatigerusuppara Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffianni generalsekretær Claus Nielsen tapersersuilluarsimasorujussuummat kulturip saqqumilaartinneqarnerunissaanik suliniuteqarnermi. Isumassarsiavut ammasumik tapersersorsimavai, Nunat Avannarliit Piorsarsimassutsikkut Attaveqaataanni NAPAmi pisortaq Anders Berndtsson Sermitsiamut oqarpoq. NAPAp Kalaallit Nunaata kulturikkut aallartitai katitissavai, soorluttaaq ukiut marluk matuma siornatigut Alaskami Arctic Winter Gameseqarnerani taamaasiorsimasoq, taamanikkut Kalaallit Nunaata kulturikkut aallartitai tassaasimallutik qitittartoqatigiit. Isiginnaagassiaq »Tulukkap qarlornera« takutippaat, illoqarfimmi aaqqissuiffimmi Kenanimi nuannarineqarluartumik. Kultur sisamanngorlugu avinneqarpoq. Kalaallit Nunaata ukioq manna kulturikkut takutitassai immikkoortunut sisamanut avinneqarsimapput. Filminik takutitsisoqassaaq, kalaallit qangatut eqqumiitsuliaannik saqqummersitsisoqassaaq, eqqumiitsulianik nutaaliaasunik saqqummersitsisoqassaaq qitinnernillu nutaaliaasunik takutitsisoqassalluni, qanga pisunik ullutsinnilu pisunik ataqatigiissitsisumik. Uagutsinnit kissaatigisimavarput Kalaallit Nunaata tamarmi takutinneqarnissaa kalaallillu kulturiata imarisai arlallit takutinneqarnissaat, tamatumunngalu atatillugu saqqummersitsinerit peqataasussallu Kalaallit Nunaata immikkoortuanit assigiinngitsunit katitersimavagut, Anders Berndtsson oqarpoq. Equmiitsuliortut Kristian Fly, Ilulissaneersoq, sanaalukkaminik nalissaqanngitsunik ilisimaneqarpoq, 75-inillu ukiulik Thorvald Mikaelsen, Kulusummeersoq, qangatut kiinarpaliortarpoq suullu tamaasa assamminik suliarisarlugit. Eqqumiitsulianik nutaalianik takutitsisuussaaq eqqumiitsuliortoq ilisimaneqartoq Julie Edel Hardenberg, eqqumiitsuliaalu »spændetrøje«, Dannebrogip kalaallillu erfalasuata katiternerannik takutitsisoq takunnittut namminneq isummersorfigisinnaavaat. Arctic Winter Gameseqarneranilu film festivalimi Kalaallit Nunaat pillugu filmiliat naatsut arlallit takutinneqassapput. Inuusuttullu qitittartut Sørine Petersenimit, Aasianni Uaajee Teaterimit ilisimaneqartumit, aqunneqarlutik qitinnermik isiginnaagassiamik takutitsissapput. Timersorneq kulturilu ataqatigiipput. Kalaallit kulturikkut aallatitaasa peqataanissartik isumalluarfigisorujussuuaat, qitinnermik isiginnaagassiaq isiginnaartitsivissuarmi 350-inik issimasoqarsinnaasumi takutinneqassalluni kalaallillu eqqumiitsuliaat arlallit timersornermut atortuni saqqummersinneqassallutik. Arctic Winter Games nunarsuarmi tamarmi timersornernik pisuni angisuuni tamani nalissaqanngilaq. Aaqqissuussinermi nalissaqanngitsoq tassaavoq timersorneq kulturilu qanimut ataqatigiitsinneqarmata, assersuutigalugu Issittumi Timersuutini qimussimillu sukkaniunnermi, taakkunani inuit kulturiat takutinneqarluni. Maanna uagut suliassaraarput timersornerup kulturillu akornanni ataqatigiinnerup atorluarnissaa, periarfissallu tamatumunnga atatillugu pilersut ineriartortinnissaat, Anders Berndtsson oqarpoq. Yellowknifemi Arctic Winter Games ingerlanneqassaaq marsip 9-anniit marsip 15-iata tungaanut. noah@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 30-1. Timigissarneq peqqinnartoq inuunertusaataasorlu. Timigissartarpugut sungiusartarluta pisuttuartarlutalu, 74-inik ukiulik Amalie Falck-Petersen Qasigiannguaneersoq oqarpoq. All. Irene Jeppson Nutserisoq. M. Berthelsen. Nuannisaaqatigiittarput. Silami issittumiillutik illartarlutillu oqaloqatigiipput. Nuannerpoq. Nukittornarlunilu inuutsannarpoq, utoqqaat utoqqaat peqatigiiffianni Pequimi ilaasortaasut oqarput. Ilaasortaapput siusinaartumik utoqqalinersiaqalersimasut allallu 55inik ukioqalereersimasut, sapaatip akunneranut marloriarlutik naapeqatigiillutik nuannisaaqatigiillutillu sungiusartartut. Sungiusaasuat, 74-inik ukiulik Amalie Falck-Petersen qanittukkut Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiiffiit Kattuffianniit sungiusaasutut legatimik tunineqarpoq. Amalie Falck Petersen peqatigiiffik aallarteqqaarmalli siulersuisuini ilaasortaasimasoq ukiuni kingullerni tallimani sungiusaasuusimavoq. 24-nik ilaasortaqarpugut. Ataasinngornikkut sisamanngornikkullu nalunaaqutaq quliniit ullup qeqqata tungaanut timersortarfimmi sungiusartarpugut. Nalunaaquttap akunnerata aappaa avillugu sungiusarsinnarluta nalunaaquttap akunnerata affaa kingulleq kaffisornermut, oqaloqatigeerujoornermut erinarsornermullu atortarparput. Timigissarneq qiimmassaatigisarparput. Timerput aalatillugu eqaannerulersittarparput. Timigissarnikkullu timerput atorluarsinnaanerulersittarlugulu nukissaqarnerulersarpugut. Sila issippallaanngikkaangat silarluppallaanngikkaangalluunniit ajaappisserluta pisuttuartarpugut. Juullip ukiortaallu akornanni uninnganikuugatta massakkut aallarteqqingajalerpugut. Aallarteqqinnissatsinnullu qilanaalereerpugut. Pikkorissartarsimavoq. Peqatigiiffeqalernissaq Amalie Falck-Petersenip sulissutigisimavaa. Sungiusaasutut ilinniarsimasuunngilaq, sungiusaasutulli pikkorissarnernut assigiinngitsunut peqataasarsimavoq. Pikkorissarnernut assigiinngitsunut peqataasarnikuuvunga. Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiiffiit Kattuffianni siunnersortaanikup Makka Johansenip aamma pikkorissartinnikuuaatigut. Immitsinnut tapersersoqatigiilluartarlutalu qiimmassaqatigiilluartarpugut. Timigissarneq peqqinnartuullunilu inuunertusaataavoq, Amalie Falck Petersen tikkuaavoq. irene@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 31-1. Sisimiormiut DM aaqqissuukkumavaat. Sisoraatinik oqilaniulluni Danmarkimi pissartanngorniunnerit Norgemi ingerlanneqassapput. Maanna SSP Sisimiuneersoq suliniuteqalerpoq 2010-mi DMimik aaqqissuisuujumalluni. All. Noah Mølgaard. Klubit arlallit sisoraatinik oqilaniunnermi Danmarkimi pissartanngorniunnernut februaari aallartilaarpat peqataajartortitsiniarput. Taakkuli Danmarkimi ingerlanneqarneq ajorput, maannalu sisorartartut peqatigiiffiat SSP suliniuteqalerpoq pissartanngorniunnerit naalagaaffeqatigiinnerup iluani ingerlakkumallugit. Sisimiuni sisorartartut peqatigiiffiat ingerlalluaqqilerpoq qanittukkullu illuutini nutaarsuaq ammaanersiorpaa nunatta marraanit sanaajusoq. Siornaassuanngortoq peqatigiiffiup ilaasortai ikileriarujussualeraluarput allaat 30-it ataassimaleraluarlugit. Maanna ilaasortat 70-init amerlanerulerput peqatigiiffiullu neriuutigaa ukiuni aggersuni suli marloriaatinngortissinnaassallugit. Maanna Danmarkimi sisorartartut kattuffiannut allakkatigut saaffiginnissuteqarpugut nalunaarutigalugu soqutiginnilluta 2010-mi Danmarkimi pissartanngorniunnernik aaqqissuisuunissamut, taama Sermitsiamut oqarpoq Hans Lars Olsen. Ilumoorsinnaanngilarmi Danmarkip killeqarfiisa avataanni ingerlanneqartarnissaat. Immaqa ilaat isumaqarsinnaagaluarput Sisimiunut aqqutaa peqataasussanut akisuallaassasoq. Kisianni qularinngilara aki unamminartoq pissarsiarisinnaagipput aningaasaleeqataasut suleqatigalugit. Taamaasillutik Danmarkimi pissartanngorniunnerit aamma sisorarnerinnaassanngikkaluarput Sisimiunit kulturikkut misigisassat alutornartumik misigisaqarfiusinnaammata. Assersuutigalugu qimussertoqarsinnaavoq ilaasalu snescootererneq pileriginerussappassuk tamanna aamma periarfissaavoq, taama Hans Lars Olsen oqarpoq. Taanna Danmarkimi pissartanngorniuttoqalerpat najuutissaaq tassanilu Danmarkimi sisorartartut kattuffianni siulersuisut qanimut oqaloqatigissamaarlugit. noah@sermitsiaq.gl. !Sermitsiaq02_2008 32-1. Dumpertinneqarpoq. Naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen tupaallannartumik qinersisartunit dumpertinneqarpoq. Taamaallaat Enoksenip politikikkut kiffakulua, naalakkersuisunut ilaasortaq Finn Karlsen, ikinnerusunik pointinnappoq, partit siulittaasuisa nuannarineqarnerannik misissuinermi, Sermitsiap ullumi saqqissaani. Misissuinerup immikkoortuata allap takutippaa ullumikkut qinersisoqartuuppat Siumut ajorsarujussuassagaluartoq, Inatsisartunilu ilaasortaatitani marluk annaallugit. Siumup ilaasortaatitai quliniit arfineq-pingasunut ikileriassapput, Atassutip ilaasortaatitani arfinillit attatiinnassagai. Allatut oqaatigalugu tunngavissaqarluarpoq partip naalakkersuisuni siuttuusup eqqarsaatersulernissaanut, partip ataatsimeersuarnissaa sapaatit akunnialunnguinik sioqqullugu. Nalunngilluaraluarparput Hans Enoksenip nalinginnaasumi politikikkut isumasiuinerit uppererpiarneq ajorai, isumaqatigaarpullu Sermitsiaq qinersisartunik akuttunngitsumik isumasiuisarnermini ataasiarluni kukkusimasoq. Amerlanernilli sinniisunik misissuinerup takutimmagu Inatsisartuni ilaasortaatitat marluk annaaneqassasut tamanna ersarippasilluinnarpoq. Qinersisartunik isumasiuinerup takutippaa ullumikkut qinersisoqartuuppaat naalakkersuisooqatigiit Siumup Atassutillu Inatsisartuni amerlanerussuteqarnertik annaassagaluarpaat. Arfineq-pingasut arfinillillu naluneqanngitsumik 14-iupput, inatsisartunilu 31-inik ilaasortaqartuni amerlanerussuteqarnissamut naammanngillat. Misissuinerup inernera partiini naalakkersuisooqatigiinni partiinilu illua’tungiliuttuni politikikkut isumaliutersuuteqartitsisariaqaraluarpoq, mimani tupinnaannartumik pingaakujunniarnersua. Inatsisartunut folketingimullu ilaasortap Lars-Emil Johansenip qallunaanik akeqqersimaarpasittarnera. Hans Enoksenip pikkorliorluni kalaalinngorsaanermik taassaminik saqqummiussinera aammalu allattoqarfissuarmi allaffissornikkut pissusilersorpallaarneq departementschefinik nutaanik pisortalersorluni. Namminersorneq pillugu innuttaasut taasitinneqarnissaannik Enoksenip tuaviuussinera. Pisimasut tamakkua tamarmik kiisalu isumaginninnermi, peqqinnissami, atuartitaanermi angallannikkullu politikimi ajornartorsiuterpassuit aaqqinneqanngitsut innuttaasut akornanni naammaginngilersitsisimapput. Naammanngilaq (pingaarnerpaamillu uppernarani) isumaqalersissalluta aluminiuliorfeqalerpat, piiaaffiit tulliit tallimat arfinillit ammarpata, uulia gassilu nunap iluanit qallorneqalerpata taava ajunngilluinnartumik ingerlalissasugut. Qinersisartut naalakkersuisut, ukiuni 30-ingajanni namminersornerusoqarnermi inuiaqatigiinnik avissaartuutsitsinermik pilersitsimasut, inuit akornanni nammaqatigiinnerup atugaqarnerluffigisaanik, tatigiunnaarsimagunarpaat. Qinersisartunik isumasiuinerup partip Siumup ilaasortaanik immikkut isumaliortitsisariaqaraluarpoq, qanittukkut siullermeersumik ilaasortat tamarmiullutik siulittaasumik qinersinissaanni. Siumumi politikerit kinguaariit nutaat immaqa partii politikikkut qasusoorsimasoq imminullu pingaartippallaartoq ilorraap tungaanut sangutissinnaagaluarpaat. Tamanna nukingernarpoq. Taamatullu pisoqanngippat immaqa nunatsinni politikimi Siumup nalaa qaangiutingajalerpoq. !Sermitsiaq02_2008 33-1. Ilulissat avannaani aningaasalersueqataasutut. All. Bendt Kristiansen, borgmesterip tullia siulleq, Ilulissat, Inuit Ataqatigiit. Avannaata kommunissaani maannamut kommuniusut aningaasaqarnikkut annertuumik assigiinngiffeqarmata tamatta isumaqatigiissutigisinnaagunarparput. Avannaata kommunia aningaasatigut nukittuumik ingerlalluassappat isertitatigut (ilaatigut akileraarutit) nukittuumik inissisimanissaq pingaaruteqarpoq. Isertitassallu aaneqarfissaat tassaavoq inuussutissarsiornikkut ineriartorneq, tassaniimmat suliassaqartitsivik aalaakkaasoq. Avannaani illoqarfik ineriartortoq eqqarsaatigalugu avaqqukkuminaappoq Ilulissat. Ilulissat nukittoqutaasa ilagaat makku:. Sanaartorneq. • Sanaartorneq ingerlalluarpoq pissutigalugu Ilulissani innuttaasut nammineerlutik aningaasaliissuteqarusussuseqarneratigut, tassuunakkullu Ilulissani innuttaasut qutsavigineqartariaqarput. Tassami Ilulissani pisortanit attartortittakkatut inissialioriaatsit atuukkunnaarnerata kingorna innuttaasut pisortanit annerusumik aningaasaliiffigineqanngitsumik (ukioq 2008mi attartortittakkatut inissialiassat 6-it eqqaassanngikkaanni) sanaartornerup ingerlaannarsinnaanera qulakkeermassuk. Taamaattoqarsimanngitsuuppat Ilulissani sanaartorneq patajaattumik ilusilerneqarsimassanngikkaluarmat. • Ukiuni kingullerni 8-t missaanni Nam. Oq. Ilulissat Kommunianut aningaasaliissutigisartagai qiviassagaanni annertuutut taaneqarsinnaanngillat, utoqqarnut inissiat 6-t, ikuallaavimmut tigooraavimmullu tapiissutit, atuarfik nutaaq. Takornariaqarneq. • Ilulissat kommuniani takornariaqarnikkut sullissisut aalajaatsumik sullissiuarnerat kinguneqarpoq takornarissat amerlanerpaat tikeraarsimanerminnik naammagisimaarinnittarnerata kinguneranik Ilulissat takornariarfissatut soqutiginartunngorsimanerat. • Ilulissat kommuniata Nam. Oq. suleqatigineratigut Ilulissat kangerluat, Kangia, nunarsuarmioqatigiit kingornussassaattut Unescomi allattorsimaffimmut ilanngunneqarsimanera siunissamut isigaluni sulinerusoq ersarippoq avannaata kommunissaanut takornariaqarnikkut aningaasaqarnikkullu iluaqutaalluarumaartoq. • Takornariaqarnikkut ineriartortitseqqinnissami avaqqunneqarsinnaanngilaq Ilulissat mittarfiata allilerneqartariaqarnera, taamaattoq qulakkeerluinnarneqartariaqarpoq takornarissanut neqeroorutit avannaani piffinnut ataasiakkaanut ataqatigiissarneqarnissaat eqaannerusumik iluarsineqartariaqarmat, tassanilu Destination Diskop suliassani pitsaasumik naammassisinnaagaa qularutissaanngilaq. Aalisarneq aalaakkaasoq. • Ilulissani aalisartut ukiuni 100-ni misilittagaqartut aalajaallutik tunniutiinnajallutillu suliuartuunerata aalisarnermi tunisassiornermilu ataavartumik suliffissaqartitsiuarnerat pissusissamisuuginnarpoq, taamaammallu suliffissuaqarnikkut ingerlallualeruttornermi sulisussanik amigaateqarnerit tusarsaalersarput, tamannalu suliffissaaleqisut allattorneqartarneranni takuneqarsinnaavoq. Angallannikkut inissisimaneq. • Ilulissat avannaani silaannakkut angallannikkut qitiusumik inissisimanini tunngavigalungu pissusissamisuuginnarpoq mittarfiata tallineqartariaqarnera. • Unescomi nunarsuarmioqatigiit kingornussassaattut Ilulissat kangerluata, Kangiata ilanngunneqarsimanerata nunatta avataaniit Ilulissat takornariaqarnikkut soqutigineqalersissimavaa annertuumik, taamaattumillu silaannakkut angallannikkut eqaallisaaqqinnermi Ilulissat avaqqunneqarsinnaanngilaq. Unnuisarfeqarneq. • Ukiuni kingullerni 4-5-ni takornarissat Ilulissanut tikittartut amerliartornerat ilutigalugu illoqarfimmi unnuisarfiutillit ininik unnuiffiusinnaasunik, ataatsimeersuarfiusinnaasunik neqeroorutiminnillu allilerluarput annertusaallutillu, taamaakkaluartoq misilittakkat takutippaat ukiuni aggersuni suli annerusumik inerisaanerit ingerlanneqartariaqarnerat. Inuussutissarsiutit allat. • Niuertarfiit ineriartortuartut pigineqarput innuttaasunut neqeroorutinik pisariaqartunik pigisaqartut. • Nunami imaanilu inuussutissarsiornermi ingerlatseriaatsinik assigiinngitsunik unammilleqatigiinnermik tunngaveqartumik misilittakkat annertuumik ilisimasatut pigineqarput aammalu avannaani kommunissamut siammarterneqarnissaat annertuumik sulissutigineqalereerpoq avannaani suleqatigiilluni soorlu selskabiliorneq aqqutigalugu. Kommunimi sulisoqarneq. • Ilulissat Kommuniat sulisoqarnikkut qaffasissumik misilittagaqartunik atorfeqartitaqarpoq sulianik pitsaalluinnartumik kivitsisinnaassuseqartunik, suliat nunatta avannaa tamaat ataatsimut isigalugu sulinermik misilittagaqarlualereersunittaaq. Qulaani tunngavilersuutit avannaata kommunissaanut tamarmiusumut pitsaanerpaamik sunniuteqartinneqassappata ineriartornerup taamak ingerlanera innarlernaveersaarneqartariaqarpoq, ilisimasat inuillu nunami imaanilu inuussutissarsiornermi inerisaaqataasimasut sulilu ullumikkumut inerisaaqataasut misilittagaat ilaatigut ukiuni 30-100-ni tunngaveqartut Ilulissat ineriartortuarnerani tunngaviusut avannaata tamarmiusup inuussutissarsiornermi tunngavissaasa nukittoqutiginiagassaasa ilagimmatigit. Sanaartorneq Ilulissani qaffasissumik ingerlavoq, sanaartortitsisut tassaammata Ilulissani innuttaasut. Inissialiortiternermi aningaasaleeriaatsini Ilulissani atorneqartuni (10-4050) minnerpaamik 60% sanaartortitsisup (innuttaasup) nammineerluni aningaaserivikkut taarsigassarsisitsisarfiilluunniit (realkredit) aqqutigalugit aningaasalersorpaat, andelsboligini 27 % missaa. Ilulissani innuttaasut inissialiortiterlutik sanaartornerat apparsarneqassappata inuiaat namminerisaminnik ineqarsinnaanerani siuariartornermik kinguarsaanerussaaq annertooq, tamanna nunatsinni ineriartornermut peqqinnartuussanngilaq. Illoqarfik ineriartorfik. Ilulissat naalakkersuinikkut illoqarfittut ineriartorfittut inissinneqarsimagaluarluni Nuummut Sisimiunullu nallersuukkuminaatsuuvoq. Ilulissat suliffeqarfissuarnik pisortat pigisaannik atorfilittalinnillu akissarsiakkaanik naalakkersuinikkut inississuiffigineqarsimanngilaq taamaattumillu tassuunakkut akileraarutinik aalaakkaasumik isumalluutissaqarani. Inuussutissarsiornermi siuarsaavik. Ilulissat kommuniata suliniuteqarneratigut siunniussaavoq periarfissaqarpat Destination Disko A/S-ip aaqqissuussaanera allanngortillugu avannaani inuussutissarsiornikkut siuarsaavimmik pilersitsisoqassasoq (Nordgrønlands Videnhus), pilersaarullu arlaleriarlugu avannaamioqatigiinnut saqqummiunneqartarnikuuvoq isummerfissatut. Isuma maannamut avannaani kommunit amerlanerit ilalernartillugu taperserlugu oqariaartuuteqarsimalerput taamatullu aamma Greenland Venture A/S pilersaarummut tapersersuinerminik oqariartuuteqareersimalluni. Pilersaarutip ilusilersornerani pingaartinneqarput sukat sisamat, Takornariaqarneq, Inuussutissarsiorneq, Kultur Ilinniartitaanerlu. Sukaq siulleq, takornariaqarneq, maannakkut pitsaalluinnartumik ingerlanneqareerpoq Destination Disko A/S-imi. Sukap aappaa, inuussutissarsiorneq, Ilulissani ’inuussutissarsiornermi siunnersuisooqatigiit’ Ilulissat kommuniallu suleqatigilluarneratigut pitsaasumik misilittagaqarfigineqalereersoq maanna annertusarneqarusuppoq avannaa tamaat eqqarsaatigalugu. Peqqarniitsumik oqaatigerusunngikkaluarlugu ersarissaatigerusunnaqaaq Ilulissani inuussutissariorneq namminerluinnaq imminut nammassinnaassuseqarmat. Avannaa tamarmi inuussutissarsiornikkut nukittuumik inississappat pingaartuuvoq inuussutissarsiornermi misilittakkat avannaanut tamanut siammarsarneqartariaqarnissaat tamanut iluaqutissatut, anguniarlugu avannaa nukittooq inuussutissarsiornikkut suleqatigiilluarluni ingerlasoq. Inissaaleqineq. Naalakkersuinikkut pisortat attartortittagaannik inissialiortiternermut tapiissutit Ilulissat kommunimut periarfissaajunnaarsimanerata kingorna Ilulissani innuttaasut akisussaaffimmik tigusisimanerat innuttaasunit namminermut tulluusimaarutissaavoq. Tamatumali inissaaleqinermik naammaginartumik annikilliliisinnaannginnera misilittakkat takutippat. Illoqarfik nalinginnaasumik sulisussaaleqiffiuvoq sanaartonermi suliaqartuni, takornariartitsinermi, unnuisarfiutilinni, neriniartarfiutilinni aalisakkanillu suliffissuaqarnermilu. Inuussutissarsiutit taaneqartut imaaliallaannarlugit illoqarfinnut allanut nuunneqarsinnaannginnerisa kinguneraa Ilulissat avataani sulerusussuseqartut inuuniarnermikkullu pitsanngorsaarusussuseqaraluarlutik Ilulissanut nuunnissaminnik soqutiginnikkaluit inissaqannginnertik patsisigalugu nuunngiinnartariaqartarnerat. Ilulissat nunatsinni inissaaleqiffiunerpaaq. Ilulissani inissaaleqineq nalilerneqartariaqarpoq nunatsinni annerpaatut, tassami inissaaleqisut innuttaasunit 8 % missaaniipput (Nuummi 6 % miss.). Taamaattumik immikkut iliuuseqartoqartariaqarmat isumaqarnarpoq. Ilulissani sanaartornermik ingerlataqartut annertuumik oqariartuuteqarfigineqartarnerat aqqutigalugu pisortanit aningaasaliiffigineqanngittumik sanaartornikkut periarfissat ujartorneqartaraluarneri iluatsinngitsutut taasariaqarput. Maannakkut inissialiortiternissamut aningaasaleeriaatsit assigiinngitsut pimoorullugit ujartorneqarput, sussa nunatta avataanit nassaarineqaraluarpata inissaaleqinermilli oqilisaassisinnaappata naammagalugu. !Sermitsiaq02_2008 35-1. Air Greenlandimut allakkat ammasut. All. Flemming Vestergaaard-Jensen, Fanø. Timmisartut aqqutaat Billund-Vagar (Savalimmiut) ukiuni arlalinni atuutereersimalerpoq. Taamatullu aamma Billundip Reykjavikillu akornanni aqquteqarlernikuugunarpoq. Kangerlussuarmiit Fyniliartussat Jyllndiliartussalluunniit pisariusumik (akitsorsaataasumillu) Kastrupikkoortarunnaarnissaat kisimi amigaataalerpoq. Uagutsinnut Jyllandimiit Kastrupikkoortartunut aqqut taanna aamma pisariullunilu akisuvoq! Ungasissutsillu eqqarsaatigigaanni aamma Billund Københavnilu ungaseqatigiiginnaasarunarput. Takusinnaareerpara Københavnermiunik naammagittaalliortoqarumaartoq, Kalaallit Nunaliassatillutik Jyllandiliaqqaartassagunik. Immaqali uffa iluaqutissartaqarsinnaagaluartoq Imarpik qulaallugu timmisartut »nunaviup« Kastrupillu akornannut mittarsinnaagaluarpata. Tamanna Air Greenlandip isumaliutigisinnaannginnerlugu?. !Sermitsiaq02_2008 36-1. Kalaallinngorsaaneq, imaluunniit?. All. Finn Heilmann, Nuuk. Arabiamiut Tveqarfiat Al Jazeera, oqariartuuteqarpoq ilisarnaatigisaminik ima imalimmik: Ataasivimmik isumaqarputit allamillu (One Opinion And Another). Taanna naalakkersuisut siulittaasuata, aamma partimut Siumumut siulittaasuusup sammiviginiaraluagaanut tulluarsorinarpoq. Unali aallaqqaataaniit erseqqissumik oqaatigineqarli: Tamatumani partip Siumup politikia uparuartorniarneqassanngilaq. Tamanna partit illua-tungiliuttut soorunami atorluarniarsarigaluarpaat, aamma taakkunannga paasinarsinnaasumik, kisianni isumaqartitsiniassalluni partii Siumut tamanut inissaqartitsinngitsoq, taanna peqquserluinnarnerunani eqqortuunngilaq. Partip siulittaasuata saqqummertarnermigut aarlerinaatigisaa, tassalu kalaalinngorsaanerarluni, ima malitseqaannarpoq inuiaqatigiinni aaqqissuussaanitsinni innuttaaqatigiit ilaannik taamannanik mattussiinnalermat, una tunngavilersuutigiinnarlugu Namminersornerullutik Oqartussani naalakkersuisoqarfinni atorfilittatut pisortanik atorfinitsitsinissamut atatillugu soraarsitsisoqarnavianngitsoq. Ila ukorsii, ajornartorsiut suunngikkaluassusia, tassalu naalakkersuisoqarfinni atorfilittatut pisortanik kalaallisut oqalussinnaasunik atorfinitsisoqarniarnera. Tamannami nutaarsiassartaqanngilaq taaguutitaassaat eqqaassanngikkaanni. Qinnuteqartummi arlariippata, aappaalu kalaallisut oqalussinnaasoq, aappaa pisinnaanani, kisiannili tamarmik piginnaasamikkut naligiissinneqarpata, taavami taannaassajunnarsivoq kalaallisut pisinnaasoq atorfinitsinneqartussaq?!. Tamatta inissaqarpugut. Oqaaseq kalaalinngorsaaneq oqaaseruna naapertuutinngivissoq, ilami kalaalinngorsaaneq taaneqaannartorlu kalaaleq kinaluunniit oqaatsini atugaralugit tulluusimaarutilik nikussaassaaq, pingaartumik qanoq pineqarsimanini eqqaallaatigalugu nunasiaataaffiusimagami, nunasiaataajunnaarfiulerami, danskit allaffissuarmiimmata, tikisitat ilaalu ilanngullugit eqqaallaatigalugit. Qanormi paarlattuanik oqarutta? Danmarkimi danskinngorsaaneq? Taava immaqa paasineqassagaluarpoq Danmarkimi taamaaliortoqanngimmat, uku qajaqatiginngikkaanni Dansk Folkeparteermiut anersaapiloqataallu allanertanik asissuisut. Naagga, Danmarkimi allaat noqqaasoqarpoq allanertanik ilinniagartuut sulisussarsiariumallugit, ilami, allaat assersuutigiinnarlugu Indiamukartalerput danskisut pikkorissartikkiartorlugit nakorsatut Danmarkimut suliartortinnagit. Tamannalu qanoq isumaqarpa? Imaappoq, ilinniagaqartunik Danmarkimi amigaateqartoqarpoq, taamaattumillu uagut uunga ajuusaarnaqisumik inisseriaannaassalluta ilinniagartuunik sulisussarsisinnaassanata taakku pisariaqartinneranni. Ilinniagaqartunik Nunatsinnut aggersaasinnaajunnaassasugut ukuninnga nunaqqatitsinnik ukiuni taamaannani Danmarkimi nunaluunniit allani ilinniagaqarsimasunik. Unami eqqaamaniagassaq tassaavoq matumani pineqartut tassaaginnaanngimmata pisortat allaffissuini imaluunniit ingerlatseqatigiiffinni pisortat pigisaanni sulisut. Tamatumanimi partip siulittaasuata oqariartuutaa ima kusanaatsigaaq suliaqarfinnut allanut aamma sunniuteqalereerluni naapertuutinngitsumik. Tassaniipporli oqimaaqatigiissitsisariaqarnerput. Oqimaaqatigiissillugu, illua-tungaani isumannaassallugu kalaallit meeqqat inuusuttullu atuartinneq qarlutillu ilinniagaqarnissaat, taamaasillutillu tikisitat atorfiinik tigusisinnaalernissaat, illuatungaanillu tamat inuiaqatigiinni uatsinni inissaqartinneqarsinnaanissaat, ima pinnata immikkoortitsilereerluta Nunatsinni kalaallisut oqaatsitsinnik piginnaasaqarluartut (taakkulumi aamma ikeqalutik) kisiisa pisinnarlugit allat kalaallisut oqaatsitsinnik annerusumik pisinnaasaqanngitsut sussakkeerlugit. Imaluunniit oqaatigilluaannarlugu: Ilavut annaarataannaavavut. Tamakkumi pinianngikkutsigik, taava Steffen Brandtitulli nipilersoqatigiinnit TV 2-meersumit Danmarks Radiop Juullimut Inuulluaqqusinerani oqaatigisaatut piinnarta: Soormi ikinngutigiiginnarutta?!. Socialisme. »Sanngiinnerpaartatik qanoq pisarnerlugit inuiaqatigiit taakku ilisarnaatigaat.« (Vagn Greve). Issuaaneq taanna pissarsiaraara inoqatinnit ataqqilluinnakkannik. Issuagarlu taanna sulisartut kattuffianni amigaateqarani imaannaasimanngikkaluamut assut eqqarsariaallatsitsivoq. Nunatsinnimi tusagassiorfiit SIK saaffigigajuttarpaat inuiaqatigiinni sanngiitsortavut qanoq pisarnerivut pillugu, qanoq pisarnerivut suliamik ilinniagaqarsimanngitsut. Kisianni erseqqissaatigilara una: SIK-p tamanna sianigisaqarfiginngilaa! SIK ilaasortaqanngilaq suliffeqanngitsunik! Taakkuninnga suliffeqaratik, inissiassaqaratik, aappaqaratik, innarluuteqarlutik, toqqutissaminnik nappaateqartunik siunissaqaratik, taakkuusunik illersorneqanngitsunik. Partiimi socialistiskimik tunngaveqartumik ilaasortaasutut kiinaallertarpunga inuiaqatigiinni sanngiinnerpaartatsinnik akisussaassuseqarneq ajoratta. Isumaqaannartaratta imerniartarfiuteqarutta iluanaaruteqarfissatsinnik, taakku orniguttartut sussakkiiginnarsinnaallugit. Inoqativut nikagalugit pisinnaanerarluta. Kisianni, inuiaqatigiinni tamat tamaasa inissaqartikkumagutsigik qamannga uummammit pisumik isaassisinnaasariaqarpugut, taama pineqarumalluta killissarput tikikkutsigu ikiortariaqarnermik. Kalaaleq kalaalinngorsarneqarsinnaanngilaq. Ilami taanna taamaareerpoq!. !Sermitsiaq02_2008 37-1. Imminorneq; inuuneq naanngilaq. All. Lars Mikkelsen, Skævinge, Danmark. Akuttunngitsumik Nuuk eqqarsaatigisarpara, tassani 1960-70 GTO-mi sulisimagama. Piffissap annerpaartaani ingerlatsinermi ingeniøritut (ullumikkut illoqarfiup ingeniøriatut taaguuteqannguatsiarpoq). Piffik nuannersimaqaaq misigisarpassuaqarfiusimallunilu eqqaamasassarpassualik. Immikkut anniaatigisarpara Nuummi inuusuttorpaaluit imminortarnerat. Inuusuttut tamakkua misigissusianni eqqarsaataannilu qanoruna pisoqartartoq? Imminut toqunnissamik aalajangerneq imaannaanngitsuuvoq. Ilaat imminornerminni anniartartorujussuupput, ilaannut immaqa sukkasuujusarpoq, annernanngittarunanngilarli! Inuppassuarnik naapitaqarsimavunga qanigisaat qaninnerpaat imminorsimasut. Amerlanertigut imminorneq sakkortuumik misigisaqarfiusarpoq meeqqanut qimatanut, aapparisanut, suleqatinut, angajoqqaanut il.il. Anaanap aliasuttup qanittukkut oqaluttuuppaanga ernini imminut aallaasimasoq nammineq isigitilluni amiilaarnaqaaq. Qimatat kingorna imminnut pisuutittartorujussuupput. Uanga pisuunngilanga, uanga.. Taamaasilluni imminortup sualuttorujussuit inoqamminut qimattarpai. Ilaasa inuunerat aserortarpoq. Ukiuni qulikkaani kingullerni tusindilippassuit misigisarpaat toquneq uummarteqqinneqarnerlu (piffinnut siusinnerusunut sanilliullugu allanngorluinnarsimasumik nutaamik qanoq pisoqarpa?) Inuppassuit oqaluttuartarput timitik tasamunga qimassimallugit, assersuutigalugu bilimi ajunaarnerminni imaluunniit pilatsinnerminni. Tamanna inunnut takorluuillaqqissuinnarnut pineq ajorpoq, aammattaarli inunnut nalinginnaalluinnartunut, assersuutigalugu nunalerisunut. Oqaluttuartuartarput (tamanna pillugu atuagarpassuaqarpoq) timimik avataani »inuunertik« ingerlateqqittarlugu, silassorissusertik ajoqusinngilluinnartoq, allaammi amerlanertigut silassorinnerulersarlutik. Amerlanertigut minutsit amerlavallaanngitsut timinik qimassimasarpaat, taamaakkaluartorli ilaat misigisarpassuaqartarsimapput. Ilumut toqup kingorna »inuusinnaavugut«? Qallunaat amerliartuinnartut taamatut isumaqarput. Misissuineq takusimavara, tassani 25 procentit isumaqarlutik taamaattoqartoq. Qallunaat millionit sinnillit kukkulluinnarsinnaappat? Atuakkiortoqarpoq atuagarpassuarnik allassimasunik inuunerup inuunerullu tulliata akornanni inuit qanoq pisarnersut. Peqqissaarluinnartumik allaaserineqarsimapput. Silarsuaq taanna nunarsuarmi inuunitsitulli paasiuminaatsigaaq. Atuakkiortut tamakkua ilaata imminornissaq sakkortuumik mianersoqqussutigaa, tassa oqaluttuarami tarnip silarsuani suli inissaqanngitsoq, toquffissavik sioqqullugu takkukkaanni. Taamaattumik toqusoq maaniinnarmiittarpoq nuanninngitsumi. Imminornermi tamatigut inuk aliasuttorujussuusarsimassaaq. Imminortorlu qimataminut annertuumik aliasutsitsiinnanngilaq, immaqa nammineq aamma atugarliussaaq. Immaqa imminortoq neriuttarpoq toquguni suut tamarmik qaangiutissasut soorlu itertussaanani sinilerluni. Kisiannili inuppassuit allamik oqaluttuarput. !Sermitsiaq02_2008 44-1. Kissatsinnermi unikaallanneq?. All. Jørgen Fleischer, Nuuk. Soorluuna Nunarsuarmi sukkatsikkaluttuinnartumik kissatsinnersuaq maanna Nunatsinni unikaallattoq. Tassamiuna tamatumuunakkut maani ukiuunera ittoq Nunarsuarmi kissatsinnersuaq sioqqullugu pisarnermisut. Imaassinnaavoq silap guutiisa attataasaq tuugassarinngisartik piaarinaatsoorlutik toortoorsimagaat. Ilaannikkummi taamatut pisoqartarami. Taamaammat kissatsinnermi unikaallanneq nutaajunngilaq. Silamuna guutiisa pissusiarsuutasaa ilaagiinnarunaraat. Ukioq manna decembarimi januarimilu issinneruvoq ukiut kingulliit pisarnerminit. Maanna qarasaasiakkoorlugu malittarineqarsinnaalerput sinerissami illoqarfinni nunaqarfinnilu kiammik issimillu nalunaarutit. Qaammatini taakkunani marlunni Avanersuarmi issittarsimavoq 35-it angullugit. Diskobugtimi decembarimi januarimilu 25 angullugit issittarsimavoq Nuummilu 18 angullugit. Allaat Kujataani ukiuunera tamatumuunakkut issittarsimaqisoq taqqavani tusagassiortut eqqartorpaat. Unnialu Narsami uulia ikummatissaq aasami atorneqartartoq issortarsimasorooq issip 18 angusalermagu. Ukiorpaaluillu sikusarsimanani kiisami Diskobugti sikuniarpaluleqaaq, Avannaanilu piniartut qutsannassaqaat. Tassalu pissanganartua tusassallugu silap pissusianik paasiniaasut qanormiaasiit nassuiassaneraat Nunarsuup kissatsinnersua manna Issittumi saneqqunneqarmat. Anersami erniinnaq ulappusissanngillat sermersuaqarnialeqisoq unnerlugu. Kisianni taamaallaqqunanngeqaaq. Allamik aarleritsannannginnerusumik nassuiaatissaqassaaq Nunarsuarmi kissakkiartupiloornersuarmik maanna Issittumi saneqqussineq. Usiuffamilimigooq Nunarsuarmi kissatsinnersuaq annermik malunniuttussaasoq Nunatsinni Avannaarsuanilu. Qanormigooq? Silap pissusianik misissuisut suli tassa utikuluttuassanerpaat Qalasersuarmi sikup Nunattalu sermersuata aakkiartupiloornersuat? Uatsinnulli Nunarsuup kissatsinnersuanik ulorianartorsiortutsinnut toqqissiallannartoq asseqanngilaq Nunatsinni ukiuunera tamatumuunakkut pisarnermisut inniarunarmat. Immaqaliuna tamanna akunnerussineq sivikitsuinnaasoq, salloqittaat Nunatsinni Issittunilu kissatsinnersuup suli sakkortuneruleruliinnarluni utersaannginnerani? Neriuinnarniarta pisarnermisut ukiuunera upernarneranut atassasoq, taamaalilluta sermersuatta aakkiartupiloornersuanik Nunarsuaq tamakkerlugu ajunaarnersuarmik kinguneqartussamik aarlerisaaruutit alliimilaarsinnaassallutigik. !Sermitsiaq02_2008 48-1. Frederik Elsner timersullammanngorpoq. Sulorartartoq Frederik Elsner Air Greenland Islands Badminton Eventimi AGIBE-mi angusarissaareerluni nersorniarneqarpoq. All. Noah Mølgaard. 2005-imi Island Gamesimi peqataaqqaarami ujaminnanngilaq, taamaattorli peqataanini ilinniarfigilluarsimavaa inuusuttorlu taanna suli taamanikkut sungiusarnissamut piumassuseqarneruliinnarpoq. Ilungersuuteqarneq Frederik Elsnerimut kinguneqarluarpoq sulorarnermi unammersuarnermi Air Greenland Islands Badminton Eventimi AGIBEmi angutit ataasiakkaarneranni guldinnakkami. Namminermi isiginnaartut akornanniippoq 2005-imi kalaallini siullersaalluni Bror Madsen sulorarnermi Island Gameseqarnerani guldinnammat. Ukiut marluk sungiusartuarneq siullermi Århusimi maannalu Københavnimi kinguneqarlualerput ullumikkullu Frederik Elsner nunanut allanut unammisartuni angutit ataasiakkaarneranni kalaallinni kakkannersaavoq. Siuariartorluarnera akilerneqarpoq januarip arfernani Nuuk kommunia timersullammannik toqqaammat, tassani Frederik Elsner timersullammattut toqqarneqarmat. Aningaasanngorlugu pissarsiarai 5.000 koruunit Nuup kommunianit aamma 4.000 koruunit Brugsenimit. Nersornaasiinermi Frederik Elsner najuutinngilaq nersornaatisiaalu ningiuata Signe Elsnerip Frederik sinnerlugu tiguaa. noah@sermitsiaq.gl. . . . !AG02_2008 02-1. Nerpileriffik Polenimut nuunneqalersoq. Danmark(LP) Royal Greenlandip nerpileriffia Danmarkimi Glyngøremiit Polenimi Koszalinimi suliffeqarfissuup suliffissuartaavanut nuunneqalerpoq. Tamatuma peqatigisaanik Royal Greenland imaaneersunik tunisassianut nutaanut aningaasaliissuteqarpoq. Suleriaatsini akissarsiatigut artukkiinerpaasuni Europap kangiani akissarsianut unammillertuarnissaq piviusorsiortuunngilaq, Royal Greenland tusagassiorfinnut nalunaarummi allappoq. Tamatuma kinguneranik qaammatini aggersuni inuit 100-t sinneqalaartut Glyngøremi suliffeeruttussanngorpoq: Neriuutigisimagaluarparput aalajangiineq taama ilungersunartigisumik kinguneqassanngitsoq, kisianni taama alloriarnissaq maanna pisariaqarsimagunarmat oqarusuppugut suliffeqarfissuarmit naapertuilluartumik pineqarsimasutut misigisimasugut. Psykologimit ikiorserneqarnissamik periarfissiisoqarpoq, suliunnaarnissamut aaqqissuussinerit isumaqatigiissutigineqarsimapput kiisalu ilinniaqqinnissaq siunertaralugu pikkorissarnissat attuumassutillit pilersinneqarsimapput. Tamatuma saniatigut 3F aqqutigalugu suliffissarsiuussisarfimmik pilersitsisoqarsimavoq, tassuunalu sapinngisamik amerlanerpaat suliffissamik nutaamik neqeroorfigineqarnissaat neriuutigaarput, sulisunut sinniisut Inger Lise Laustsen aamma Viggo Andersen oqarpoq. Glyngøremi tunisassiornerup sinnera nussuinermit kalluarneqassanngilaq. Royal Greenlandimit neriuutigineqarpoq sulisut ilaannik atorfinitsitseqqittoqarsinnaassasoq suliffeqarfik nutaanik aningaasaliissuteqartussaammat. Raajanik lagimiittunik tunisassiorneq pioreersoq suliffeqarfissuarmit annertusarneqassaaq imaaneersunillu tunisassiat nillataartumiititat iluanni nioqqutissat nutaat siunnerfigineqassallutik. Tamatuma saniatigut tunisassianik nutaanik inerisaanermut immikkoortortamik Royal Greenland pilersitsissaaq. !AG02_2008 02-2. Utertussiaq. Juliane Henningsen aamma Lars-Emil Johansen Folketingimi amerlanerussuteqassutaalerlutik illuatungiliuttunut illiutissagaluarpata taamalu Danmarks Radiumut amigartooruteqarluni ingerlatsisumut suli aningaasarpassuarnik allanik tapiissuteqartitsissagaluarpata tamanna imminut persualiarinertut isikkoqassagunaraluarpoq. Tamanna pisinnaavoq Danmarkimi tusagassiorfissuup tusarnaartitsivianik milliardinik amigartooruteqassutaasumik naalagaaffiup pisineratigut pisinnaavoq. Periarnermi tamatumani attaviitsup konservativinut ilaasortaasimasup Pia Christmas Møllerip parteeqatigisimasani tunullugit illuatungiliuttunik taaseqataanissaa pisariaqassaaq. Tamannalu peratarsinnaavoq. Qanormi taava Atlantikup avannaamiut pissappat, taakkumi taasineri Danmarkimi politikikkut talerperliit saamerliillu saqitsaannerinut aalajangiisunngussammata. Savalimmiormiu namminiilivinnissamik anguniagaqartoq qineqqusaaqqammersimasorlu Høgni Hoydal arlaannaannulluunniit tapersiiumanani nalunaareersimavoq. Danmarkimi nunap iluani pissutsini akerleriissummut, Savalimmiunut attuumassuteqanngilluinnartumut, akuliukkumanngilaq. Tamatumunnga Juliane Henningsen aamma Lars-Emil Johansen imaaliallaannaq isumaqataagunanngillat. Pisoq qanimut oqaluuseriumagitsik tusagasssiorfinnut oqarsimapput. Nunatsinnimi qallunaat tv-iiannik isiginnaartorujussuusarpugut. Naalakkersuisunngortitsisarnerit eqqaassanngikkaanni Folketingimut ilaasortat Atlantikup avannaaneersut Danmarkimi nunap iluani pissutsinut akuliuttannginnerat ukiorpassuarni ileqquusimavoq. Taama aaqqissuussisarneq Kalaallit Nunaat Savalimmiullu nammineerneruleriartortillugit ungasinnerusumilu namminiilivikkiartortillugit atorluarsinnaasarsimavoq. Taama ileqqoqarneq aalajangiusimaneqartariaqaraluarpoq. Minnerunngitsumik namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitaq maanna nunatsinni aatsitassarsiornermit isertitat qanoq agguataarneqarnissaat pillugu inaarutaasumik isumaqatigiinniartussaammat. DR-imi tv-iikkut aallakaatitassiat pitsaassusaannik Juliane Henningsen aamma Lars-Emil Johansen taama ernummatiginnitsigigunik nunatsinni tv-eeqarfitta radioqarfittalu KNR-ip qanoq iliuuseqarfiginissaanut nukimmik assingusunik pissusissamisoortumik atuisariaqaraluarput. Tassanimi isiginnaarutikkut aallakaatitassiat akikinaakkat nunanit allanit aallakaatitassiat amerlanerussuteqarfigisaat ingerlarsortinneqarput. Immaqami KNR allaat amerlanernik aningaasaliiffigineqartariaqaraluarpoq. Tamanna Inatsisartunut Folketingimullu ilaasortanut Juliane Henningsenimut LarsEmil Johansenimullu tusagasssiorfinnik ernummatiginnittunut pissusissamisoortumik suliassaavoq. !AG02_2008 02-3. Siulittaasunngorniuunnissamut piareerput. Nunarput . Pingasunngorneq 23. januar 2008 ullaakkut arfineq pingasuniit unnukkut arfineq pingasunut Siumup immikkoortortaqarfiini tamani siulersuisut ingerlataannik Aleqa Hammond, Vittus Mikaelsen imaluunniit Hans Enoksen qinerneqassapput. Qinigassanngortittoq qinersisut affaannit amerlanersunit taaneqarsimasoq qinigaasutut suaarutigineqassaaq. Qinigassanngortuitulli arlaannaalluunniit qinersisut affaanit amerlanerusunit taaneqarsimanngippat qineqqusaartut marluk taaneqarnerpaasimasut qinigassaatillugit qinersisoqaqqissaaq pingasunngorneq 30. januar 2008, siumimi allattaaneq Mikael Petersen paasissutissiivoq. Siumumut ilaasortat tamarmik ukioq 2007-mut akiliisimasut qinersisinnaapput. Aamma nutaamik Siumumut ilaasortanngortut ilaasortaanermut akileereersut qinersisinnaapput. !AG02_2008 03-1. KNR-imi sulisut isumaqatigiinniarnerat unittooqqasoq. Qaammatini sisamanngulersuni isumaqatigiinniartoqareersorlu tusagassiortut kattuffiat namminersornerusullu suli isumaqatigiissuteqanngillat. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Tusagassiortut kattuffiannut ilaasortat pisortani atorfillit isumaqatigiissutaat pillugu isumaqatigiinniarnerit unittoorput. Taamaattorli namminersornerusunut naammagisimaarnartumik isumaqatigiissusiornissaq suli periarfissaqartoq kattuffik isumaqarpoq. Akissarsiat 9,9 procentimik qaffanneqarnissaannik piumasaqaateqarpugut. Maannamulli namminersornerusut akissarsiat 8,5 procentimik qaffanneqarnissaannik taamaallaat piumassuseqarput, kattuffiup Kalaallit Nunaanni immikkoortortaanut, Tusagassiortut Peqatigiiffiannut, siulittaasoq, Mariia Simonsen oqarpoq. Septembarimiilli isumaqatigiinnialerpugut. Maannamulli suli isumaqatigiissinnaasimanngilagut. Maannakkorpiaq namminersornerusut naapeqatigeqqinnissaannik isumaqatigiissuteqartoqanngilaq, oqarpoq. Isumaqatigiinniarnerilli piaartumik nangeqqinneqarnissaat siulittaasumit naatsorsuutigineqarpoq. KNR-imilu suliumajunnaartoqalerneranik tusatsiakkat tamaasa ilumuunnginnerarpai: Ingerlariaqqinngitsuussagaluarutta suliumajunnaarnissamut periarfissaqarpugut. Kisianni tamanna maannakkorpiaq pilersaarutiginngilarput, Mariia Simonsen oqarpoq. Kinguartinneqartut Isumaqatigiinniarnerit kinguartinneqarnerat novembarip naalernerani nutaarsiassatut allakkiami tusagassiortut kattuffiannit Folketingimut qinersinermik, namminersornerusuni isumaqatigiinniarnernut pisortap taarserneqarneranik, napparsimanermik angalanernillu pissuteqarnerarneqarpoq. Kisianni taamanernit illuatungeriit isumaqatigiinniarnerni ingerlariaqqissimanngillat. Susassaqarfimmi namminersornerusut isumaqatigiinniartittagaat Palle Ømark sulinngiffeqarpoq taamaattumillu pineqartoq pillugu oqaaseqarsinnaanani. Tusagassiortut kattuffiata pisortani atorfilinnut isumaqatigiissutaani pineqartut tassaapput KNR-imi tusagassiortut teknikerillu kiisalu paasissutissiisartut pisortani atorfillit. !AG02_2008 03-2. Atassut taaguunneqarluartumik annaasaqartoq. Ellen Christoffersen politikii qatsullugu ingerlaannaq atuutilersumik Inatsisartunut ilaasortanut tunuarpoq. Nuuk. Inatsisartunut ilaasortap Ellen Christoffersenip qaniginerpaasaanut tamanna tupaallaataanngilaq. Allanulli Atassummi ukiuni kingullerni malunnaateqarnerpaat ilaata tunniutiinnarluni Inatsisartunut ilaasortatut tunuarnera tupaallannartorujussuuvoq. Inuttut pissutsit kisimik tamatumani tunuliaqutaapput. Atassutip iluani pissutsinut imaluunniit Siumumik suleqateqarnermut attuumassuteqanngilluinnarpoq, Ellen Christoffersen, ataasinngornermi partip namminersornerusuni allaffiani tusagassiortunik katersortitsisoq, oqarpoq. Politikip silarsuanut ukiuni aqqaneq-marlunni eqeersimaarluni akuuffigisimasaminut inuulluaqqusineq 35-nik ukiulimmut Ellen Christoffersenimut sunnguamilluunniit sakimminartoqanngilaq. Politikii iperarlugu nuannerpoq. Kisianni tamanna ullormiit ullormut aalajangernerunngilaq. Tamanna piffissami sivisujaami eqqarsaatigisimavara. Folketingimullu qinigaannginnama qanoq aalajangernissara nalorngissutigisimanngilara. Taarsiullugu maanna suliaqarfigisanni ilinniaqqinnissannut qilanaalerpunga, Ellen Christoffersen, 2004-mili Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisoqatigiinni suliniutinut atatillugu sulisuusimasoq, oqarpoq. Ellen Christoffersen Inatsisartuni sinniisorisaminit Emilie Olsenimit, Ellenip erninerminut atatillugu sulinngiffeqarnerani aamma taartaasimasumit, taarserneqassaaq. Ellen Christoffersen politikeritut sulilerpoq 1995-imi kommunalbestyrelsimut ilaasortatut. 1998-imiit 2001-imut Folketingimiippoq 2002-mi Inatsisartunut qinigaanissani tikillugu, tassanilu politikikkut arlalinnik nuimasunik ilaasortaaffeqarsimalluni. !AG02_2008 04-1. DR-imi kanngunartuliamut akuliutinngilluinnaritsi. Kalaallit Folketingimut ilaasortat akuliunnissaannut Venstremi Kalaallit Nunaannut tunngasuni oqaaseqartartoq mianersoqqusivoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. København. Suliassaq manna Danmarkimiinnaq suliassaasutut isigigaluarpassuk tamanna Kalaallit Nunaat sinnerlugu ilaasortanut iluaqutaanerpaassagaluarpoq. Taama oqarpoq partiimi naalakkersuisuutitaqartumi Venstremi Kalaallit Nunaannut tunngasuni oqaaseqartartoq Henrik Høegh, kalaallit Folketingimut ilaasortat marluk, Juliane Henningsen aamma Lars-Emil Johansen, Danmarks Radiup aningaasaqarnikkut qanoq inissisimaneranik qanimut isiginninniarumareersullu. Berlingske Tidende naapertorlugu taakku marluk DR-ip tusarnaartitsisarfiata milliardinik akillip naalagaaffimmit pisiarineqarnissaanik taamalu aningaasaqarnikkut ilorraap tungaanut saatsinniarneqarnissaanik illua’tungiliuttut kissaataannut tapersiillutik taaseqataassagunarput. Taama pisoqassappat akileraartartullu akiligaannik Danmarks Radiumut, siunissami tusarnaartitsisarfimmik attartulersussamut, milliardinik akilimmik pisinissamik illuatungiliuttunit piumasaqaat attaviitsumit Pia Christmas Møllerimit taperserneqassappat, naalakkersuisut ikinnerussuteqalissapput. Apeqqutaavorli suliaq naalagaaffeqatigiinnermut tunngaviatigut ataatsimut imaluunniit Danmarkimuinnaq Danmarkimilu akileraartartuinnarnut soqutiginaateqarnersoq. Atlantikup avannaaneersut suleqatigiiffiannut ilaasortat pingajuat, Savalimmiormiu Høgni Hoydal nalorninngilaq. Taanna pineqartumi arlaannaannulluunniit illiukkusunngilaq. Hoydal aatsaat taaseqataaniarpoq Savalimmiunit ilaasortaq alla, Edmund Joensen, taaseqataassappat. Taama pisoqarpat taasinerup arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumik inerneqarnissaa isumaginiarpaa. Juliane Henningsen oqarsimavoq, DR - tassanilu aallakaatitasssiat KNR-imit aningaasarliortumit akeqanngitsumik aallakaatinneqartartut Kalaallit Nunaanni tusagassiuuteqarnermut sunniutilerujussuusoq. Taamaattumik suliaq peqqissaartumik Lars-Emil Johansenimut oqaloqatiginnissutiginiarpaa. Kisianni politikerit taakku marluk Danmarkimi nunap iluani pissutsinut tunngasuulluinnartutut isumaqarfigisaminut akuliunnissamut Henrik Høeghip mianersoqquai. Kalaallit Nunaata ungasinngitsukkut namminersulernissaa siunniunneqarsimavoq. Taamaattumik kalaallit politikerit suliami Danmarkimut taama pingaaruteqartigisumi arlaannaannulluunniit illiunnaveersaartariaqarput. Suliap Kalaallit Nunaannut sunniuteqarsinnaanissaa takujuminaatsorujussuuvoq, Henrik Høegh oqarpoq. !AG02_2008 04-2. Taasisitsinissamut ulluliussaq aalajangiusimagaa. Namminersulernissap innuttaasunut taasissutigitinnissaanut ulluliussap isornartorsiorneqarneranut Hans Enoksen akerliliivoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuna tamarmi. Innuttaasut taasitinneqarnissaannik nalunaarut partiinit arlalinnit isornartorsiorneqaraluartoq namminersulernissap innuttaasunut novembarip 25-ani 2008-mi taasissutigitinneqarnissaanik naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen aalajangiusimannippoq. IA-mit taamaalinerani piareersimasoqannginnissaa ernummatigineqarpoq, Demokratinillu naalakkersuisut siulittaasuat Siumumi siulittaasunngorniuttoqarneranut atatillugu ullormik taasisitsivissamik piffissaanngitsukkut iliuusissatut tunngavilersuutitut atuiniartutut pasillerneqarluni. Tusagassiorfinnut nalunaarummi aalajangerneq Hans Enoksenip illersorpaa paasisitsiniaanissamut pilersaaruteqartoqareernerarlugu ilaatigut allakkiamik namminersorneq pillugu isumaliutissiissutip. eqikkarneranik imalimmik inoqutigiinnut tamanut agguaassinikkut taamatuttaarlu innuttaasunik ataatsimiititsisarnikkut ingerlanneqartussamik. Kalaallit qallunaallu namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitaannit maannamut pilersaarutigineqarpoq namminersorneq juunip 21-ani 2009-mi atuutilersinneqassasoq. Tamanna angumerineqarsinnaassappat maani nunatsinni 2008-p naajartornerani innuttaasunik taasititsisoqartariaqarpoq namminersorneq pillugu inatsisissamut siunnersuut aamma Danmarkimi Folketingimi akuerineqaqqaartussaammat. Tamanna aatsaat pisinnaassaaq nunatsinni innuttaasunik taasisitsereernerup kingorna. Tamanna pereerpat namminersorneq pillugu inatsisissaq aatsaat atuutsinneqarsinnaalissaaq namminersornerlu nunatsinni eqqunneqarluni, Hans Enoksen tusagassiorfinnut nalunaarummi allappoq. !AG02_2008 05-1. Blok P-p eqqaani saassussisarnerit. Ernumassuteqarnissamut pissutissaqanngitsoq Nuummi politiit isumaqarput. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Qaammatit marluinnaat ingerlanerini Blok P-p eqqaani persuttaalluni saassussinerit pingasut nalunaarutigineqarsimapput. Ernumassuteqarnissamulli pissutissaqanngitsoq politiit isumaqarput akerlianilli. Arfininngormat 29. decembari arnaq inuusuttuaqqanit 14-15-inik ukiulinnit arlalinnit tilluarneqarluni isimmittarneqarluni saassunneqarpoq. Saassussisut qimaapput. Arnaq annikitsumik ajoquserneqarpoq qaratsaminillu sajuppillatsitsilluni. Aqaguani tamaani aamma saassussisoqarpoq. Angut 16-inik ukiulik inuusuttuaqqanit marlunnit 15-it missaannik ukiulinnit saassunneqarpoq. Pisuni marluusuni ilisimannissinnaasunik politiit suli ujarlerput. Aammali pingasunngornermi 14. novembari arnaq tamaani saassunneqarpoq Blok P-p eqqaani. Arnaq 39-nik ukiulik Ceresvejimi Blok N-ip aamma Blok P-p akornanni meeqqanik paaqqinnittarfiup Red Barnet-ip eqqaani unnuakkut saassunneqarpoq. Arnaq tunuanit saassunneqarpoq, annertuumillu ajoquserneqarluni. Dronning Ingrid-ip Napparsimmavissuanut unitsinneqarpoq. Pisumi tamatumani politiit ilisimannittunik aamma ujarlerput, saassussinermi paasissutissiisinnaasunik. Ilisarineqassaatit Allanut naleqqiullugu Blok P-p eqqaani saassunneqarnissamut ernumassuteqarnissaq pissutissaqanngitsoq politiit isumaqarput. Nuummi politeeqarfimmi pisortaq Bent Heiselberg ima oqarpoq: Nunap assinganut meqqutinik kappussuilluta allanut naleqqiullugu uani uanilu pinerliiniartarnerit amerlanerusut paasissutissiinianngilagut. Blok P-misut inuppassuit ataatsimut katersorneqarnerisut annertunerusumik pisoqarsinnaanera soorunami erseqqippoq. Imerniartarfinnulli naleqqiullugu pissutsit ajornerunngillat. Taakkunani inuppassuit aamma katersuuttarput. Blok P-mili inuttut ajornartorsiutit annertunerummata isertorneqarsinnaanngilaq, Bent Heiselberg oqarpoq. Ukiutoqaq sioqqullugu saassussinerit marluk immikkut ipput. Siullermik suli paasisaqartoqanngillat. Aappassaanik nunami maani persuttaasarnerit amerlanersaat angerlarsimaffimmi pisarput, ilisarisimasaqatigiit ilaqutariillu akornanni. Amerlanertigullu imigassaq akuusarpoq. Pisunili. ukunani pinerliisut kikkuunersut ilisimaneqanngillat. Blok P-p eqqaani pisut qaqutigoortuupput. Nunap sinnerani taamatut pisoqarsinnaanngilaq. Tamatumani kinaaneq isertorneqarsinnaanngilaq. Unnukkut taarsuup ataani kiinnat asserlugu saassussiguit pinerlineqartup ilisarisinnaassavaatit. Pinerliisoq qanorluunniit isertorniartigigaluaruni ilisarineqarsinnaammat Kalaallit Nunaanni immikkoorutaavoq. Ukiuni kingullerni marlussunni Nuummi pinerlunniartarneq tamaat isigalugu annikillisimasoq politeeqarfimmi pisortaq oqaluttuarpoq. Annertuumik pinerlunniartartut amerlasuut annertuumik suliniarfigineqarnerat ilaatigut pissutaavoq, amerlanersaat ullumikkut pineqaatissinneqartunut inissiisarfimiimmata. Pinerlunniartartut taama annertuumik suliniuteqarfigineqarnerat kisitsisitigut takussutissani malugineqarsinnaavoq takuneqarsinnaallunilu. Nuummi unnukkut taartillugu København-imi unnukkut taartillugu angalanissamut naleqqiullugu qaquguluunniit toqqissisimanerussaanga, Bent Heiselberg naggasiivoq. !AG02_2008 06-1. Branding Greenland-ip aningaasat utertissavai. Ussassaarisarfinnut aningaasarpassuit atorneqarput. Naalakkersuisoq Aleqa Hammond malillugu aningaasaliissutit utertinneqassapput. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuna tamaat. Air Greenland, Grønlands Turist- og Erhvervsråd, KNI aamma Royal Greenland suleqatigiillutik suleqatigiissitamik »Branding Greenland«-imik pilersitsissapput, nioqqutissat ilisarnaataasa nunani tamalaani ilisimaneqalernissaannik suliaqartussamik. Suleqatigiit Kalaallit Nunaat ussassaarutigissavaat, nunatta nunani tamalaani inuussutissarsiornikkut periarfissai nukittorsarumallugit. Ussassaarinikkut nioqqutissat pitsaassusiat ilisimaneqalissaaq, suliffeqarfimmut nioqqutissiaanullu ilisarnaataasut. Tunngavissaq tamanna illoqarfinnit, naalagaaffinnit, politikikkut partiinit aamma timersortartunit aliikkusersuisartunillu tusaamasanit, avatangiisinit maluginiarneqalernissamik pilersitsiumallutik ussassaaruteqartartunit. Kalaallit Nunaata avatangiisinit, minnerunngitsumik USA-mit, maluginiarneqalernissaa anguniarlugu New York-imi ussassaarisarfik M Booth & Associetes Inc. suleqatigiinnissaq pillugu Branding Greenland-imit isumaqatigiissuteqarfigineqarpoq. Isumaqatigiissut augusti 2007imi atsiorneqarpoq. Ilaatigut peqataasut ilagaat aningaasaqarnermut nunanullu allanut tunngasunut naalakkersuisoq Aleqa Hammond. M Booth & Associetes Inc.imik isumaqatigiissut decembari 2008-p tungaanut ingerlassaaq, ussassaarisarfillu qaammammut 12.000 dollarinik aningaasarsisassaaq, kiffartuussinerat taamatut naleqarmat. Akisunerpaaq Kalaallit Nunaata ilisimaneqalernissaa maluginiarneqalernissaalu anguniarlugit Branding Greenland-ip ussassaarineq sunniutissatut suliniutissatullu toqqarsimavaa. Ussassaarineq PR tusagassiuutit aaqqissuisoqarfiinit tusagassiissutigineqartartoq ussassaarutaavoq atorluarsinnaasoq akikitsorlu. Taamatut ussassaareriaaseq suliffeqarfiit peqataasut namminneq ussassaarinerannut aamma ilanngunneqarsinnaavoq. Ussassaariffissat pingaarnerit pingasut toqqarneqarsimasut tassaapput Tuluit Nunaat, Tyskland aamma USA. Danmark Kalaallit Nunaata tuniniaasarfiisa pingaarnersaraat, taamaattumik tuniniaavissat nutaat pilersinnissaat misilinniarneqalerpoq. Nunani taakkunani ussassaarisarfinnik isumaqatigiissuteqartoqarpoq. M Booth & Associates Branding Greenland-ip USA-mi ussassaarisarfigaa. Naalakkersuisoq Aleqa Hammond ima oqarpoq: Ussassaarisarfiit akeqartitsinerat allanngorarpoq, USA-lu akisunersaavoq. Taamatut ussassaarisarneq ilisimasakka malillugit nunatsinni ilisimaneqanngilaq. Taamaattumik akiliutaasartut annertoorujussuartut isumaqarfigineqarsinnaapput. Ussassaarisarfiilli taakku atorneqartarnerat suliffeqarfinnit, kattuffinnit, nunap immikkoortuinit, illoqarfinnit aamma nunat eqqartorneqalernissamik ilisimaneqalernissamillu anguniagaqarneranni atorneqarluartarpoq. Branding Greenland-ip aningaasaliissuteqarnera qanoq angusaqarfiussanersoq pillugu apeqqummut pingaarnertut oqaatigissavara, illua-tungeriit suleqatigiinneranni Branding Greenland suleqatigiinnermik pitsaasumik pilersitsisimammat, nunanilu allani ussassaarisarfinnik suleqateqarnermik pilersitsisimammat, ussassaarivinni assigiinngitsuni immikkut ilisimasalinnik. Tamatumunnga atatillugu pingaarutilittut erseqqissaatigineqassaaq, tusagassiisarfiit tusagassiortullu pingaarnertut ussassaarivinnittut kiisalu anguniagaqarfii pitsaassusiilu eqqortumik paasineqarsinnaanngimmata. Taamaattumik eqqortumik ussassaarinissami ussassaarisarfiit taakku iluaqutaalluarput, Aleqa Hammond oqarpoq. Taamatut ussassaarineq iluaqutaassasoq naalakkersuisup qularutiginngilaa. 2007-imi Kalaallit Nunaata nunani tamalaani tusagassiuutitigut eqqartorneqarnera annertoorujussuusimavoq, ussassaarinerlu eqqarsaatigalugu 250 millioner koruunit missaannik naleqarsimalluni. Taama maluginiarneqarneq Branding Greenland-ip kisimi pisuussutiginngilaa. Ussassaarisarfinnilli suleqateqarnitsigut anguniagassat pingaarutillit anguneqarsimapput. Ilaatigut kalaallit tunisassiaannik pisisinnaaneq aamma Kalaallit Nunaannut angalalluni misigisaqarsinnaaneq atuartartunut pisiumasunullu anngussimapput. Branding Greenland-ip aningaasaliissutini uterteqqissagai taamaattumik nalilerparput amerlasoorsuanngorlugit, Aleqa Hammond naggasiivoq. !AG02_2008 07-1. Qallunaatsiaat pillugit ilisimatusaqqilerneq. Qaqortukuluumi oqaluffimmi katittut kingulliit ilisimaneqartut ukiut 600-t matuma siorna pinerat malunnartinniarlugu qallunaatsiaat pillugit ilisimatusarneq nutaanerpaaq pillugu nunanit tamalaaneersut ataatsimeersuassapput. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Kujataa. Kalaallit Nunaanni qallunaatsiani pisoq kingulleq Islandimiut allagaatitoqaanni eqqaaneqartoq tassaavoq 16. septembari 1408-mi Islandimiut Sigridur Björnsdottir-ip aamma Torstein Olafsson-ip Qaqortukuluumi oqaluffimmi katinnerat. Katinnerup tamatuma ukiunik 600-nngortorsiornera malunnartinniarlugu Kujataani qallunaatsiaqarfimmi Østerbygden-imi Qaqortumi 12.-18. septembari ataatsimeersuartoqassaaq. Ataatsimeersuarneq aqutsisoqatigiinnit aaqqissuunneqassaaq, tassaappullu ph.d. Orri Vésteinsson Island-imi qanganisarsiorneq pillugu universitetimeersoq, ph.d. Jette Arneborg Danmarks Nationalmuseum-imeersoq aamma ph.d. Georg Nygaard Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu. Ataatsimeersuarneq katersortarfimmi annertuumik pisoqarfiusartumi ingerlanneqassaaq, ilisimatuut peqataasut qallunaatsiaat oqaluttuarisaanerat pillugu ilisimatusarnermi angusanik nutaanik saqqummiussissallutik, Qaqortukuluumi pisartut innersuussutigalugit. Peqataasunut 80-inut inissaqarpoq, peqataajumasullu 65-it nalunaareersimapput, Kalaallit Nunaanni qallunaatsiaat pillugit ataatsimeersuarnissamut manna tikillugu annerpaamut. Oqalugiaatit 50-it missaat sisamanngorlugit avinneqassapput, makku sammineqassallutik: 1) Qaqortukuluumi oqaluffik naasorissaasullu illorsua. 2) Atlantikup Avannaani nunasinermi pissutsit qitiusumillu inissisimaffiit. 3) Atlantikup Avannaani ilagiit aaqqissuussaanerat. 4) Atlantikup Avannaani attaveqaatit atassuteqartarnerillu. Europap Avannaanut naleqqiullugu oqallisissat ammasumik oqallisigineqassapput, sulianik ilisimasallit ilinniartullu sammisanut tunngassuteqartut peqataanissaat anguniarneqassalluni. Oqallisigisat naqitassanngorlugit katersorneqassapput, aqutsisoqatigiinnit aaqqissuunneqassallutik. Ataatsimeersuarnermut atatillugu Qaqortumi najugallit oqalugiarfigineqarnerat aaqqissuunneqassaaq. Ataatsimeersuarnerup nalaani peqataasut Eriup Aappalaartup najugaqarfigisimasaanut Qassiarsummut kiisalu qallunaatsiaat biskopeqarfiannut Igalikumut angalatinneqassapput. Ullormi nalliuttorsiorfiusumi 16. septembari Qaqortukuluumi oqaluffikoq tikeraarneqassaaq, tassanilu kulturikkut suliniutit aaqqissuunneqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq. Rasmus Lyberth aliikkusersuissasoq pilersaarutigineqarpoq, nunani avannarlerni nipilersortartut arlallit peqatigalugit. !AG02_2008 07-2. Anders Fogh tatineqalersoq. Novembarimi folketingimut qinersinerup kingorna namminersulernissamut ataatsimiititaq sulisimanngilaq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. København. Kalaallit qallunaallu namminersulernissaq pillugu ataatsimiititaata sulinera uninngasoq aallarteqqinniarlugu Kalaallit Nunaat pillugu oqaaseqartartoq Mogens Jensen, Socialdemokratit, statsminister Anders Fogh Rasmussen-imut, Venstre, apeqquteqarpoq. Sulineq qanoq qaqugulu aallartinneqassanersoq naammassineqassanersorlu paragraf 20-mik taaneqartartoq malillugu Mogens Jensen-ip paasiumavaa. Taamaalilluni naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen ikiorserneqarpoq. Naalakkersuisut siulittaasuat siusinnerusukkut statsminister Anders Fogh Rasmussenimut allagaqarsimavoq, tamatumalu kingorna nalunaarluni, qanittukkut nalunaaruteqartoqanngippat Statsministereqarfimmut »tuavisaaruteqarniarluni«.13. novembari qinersisoqarmat ataatsimiititami sulineq unitsinneqarpoq, Frank Jensen socialdemokratineersoq aamma Chr. Majdahl venstreneersoq folketingimit tunuarmata. Tamatuma kingorna qanoq pisoqassanersoq iluamik ilisimaneqarsimanngilaq. Ataatsimiititap sulinini naammassingajalerpaa, Kalaallit Nunaanni namminersornerunermik nutarteriffiusussaq, aammalu Kalaallit Nunaata Danmark-illu akornanni uuliamit isertitassanik agguaassinissamik aalajangersaaviusussaq. Ataatsimiititami ilaasortat ilaasortaaginnarnissaat amerlanerit pissusissamissoorsoraat naak ilaat folketingimut ilaasortaajunnaaraluartut. Birthe Rønn Hornbæk-ip ministerinngornini pissutigalugu taamalu ataatsimiititami ingerlaqqissinnaanngitsup taartissaatut Kim Andersen venstrenit toqqarneqarpoq. . . . . !AG02_2008 09-1. Naasussaq ikkunneqarpoq. Kalaallinut utoqqarnut ineqarfinnik Kalaallit Illuannut qanimut attuumassuteqartussanik pilersitseqataanissaq Aalborgimi Kalaallit Illuannit takorluugarineqarpoq. Allattoq: Laila Ramlau-Hansen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Aalborg. Kalaallit Illuat Aalborgimiittoq Aalborgimi Kalaallit Nunaannut attuumassutillit qeqqani inissisimaffeqarpoq. Aqqusernit, illoqannginnerat oqaluffillu Kalaallit Nunaannut attuumassutilinnik atsersorneqarsimapput. Tamannalumi tunngavigalugu inuppassuit isumaqalersarput taama atsersuisoqarsimaneranut Kalaallit Illuata tamaani inissisimaffeqarnera pissutaasoq. Kisianni taamaattoqanngilaq. Tassami Kalaallit Illuat aatsaat 1991-imi Umanakvej 25-miilersimavoq. Pissuserli tamanna Kalaallit Illuanni atorluarneqartoq ukiuni arfineq-marlunni affarmilu pisortaasoq Vagn Thomsen qungujulluni oqaluttuarpoq. Assersuutigalugu Kalaallit Illuat tamaani atuaqatigiiaanit pulaarneqaraangat sumiiffimmi atit Kalaallit Nunaannut attuumassutillit Kalaallit Nunaat pillugu ilisimasaqalernissaannut atorneqarsinnaasarnerat nuannersuusarpoq. Taamaalillutimmi naleqqiussassaqarsinnaalersarput. Tamatuma peqatigisaanik illoqannginnersap Grønlands Torvip, oqaluffiup Hans Egedes Kirkip aamma inissisimaffigisaata, pinnersarneqarnissaanik isumaginninnissamut Kalaallit Illuat pilersaarusiuleruttorpoq. Taamaattorli ujararujussuit Aalborgip illoqarfittut ikinngutaanit Ittoqqortoormiineersut utaqqisitsipput. Ukiornissaanut umiarsuaq kingulleq illoqarfimmit aallareersimavoq, tamannali aasamut pisinnaassasoq Vang Thomsen neriorsuivoq. Taanna Kalaallit Illuannut siulittaasoq Mogens Sørensen peqatigalugu ujaqqanik pinnersaanermut atorneqartussanik naleqquttunik takuniaajartorluni toqqartuiartorlunilu nunatsinniissimavoq. Kisianni ujaqqat Aalborgip illoqarfittut ikinngutaanit allamit, Nuummit, eqqumiitsuliortunit pinnersarneqassanersut suli nalorngissutigineqarpoq. Ilinniagaqartut Aalborgimi Kalaallit Illuat Københavnimi, Odensemi Århusimilu kalaallit illui allat pingasut assigalugit aamma ilinniagaqartunut kommunini eqqaamiorisani najugaqartunut siunnersuisarnermik ingerlataqarpoq. Aalborgimi efterskolimi atuartut saniatigut ilinniagaqartut 80-it missaanniipput. Kalaallit Illuanni ilinniagaqartunut siunnersuisartut ilinniagaqarnersiutinik agguaassisarnermik isumaginnittut marluupput. Ilinniagaqartut namminneq ilinniakkaminnik toqqaanissamik inissaminnillu isumaginnittarput. Taamaattorli Kalaallit Illuannut attuumassutilimmik inuusuttunut inissiaqarpoq 16-inik, ilinniagaqartut ilinniartuunertik tamakkerlugu ineqarfigisinnaasaannik. Ilinniagaqartunut atatillugu angusaqarluarnissamut najoqqutassarput tassaavoq ilinniagaqartut ilinniakkaminnik naammassinninnissaat, nunatsinnullu uterlutik ilinniakkaminnik atuilernissaat. Kingullerli ajornakusuukannersinnaasarpoq, Vagn Thomsen oqarpoq. Tamatumali saniatigut Kalaallit Illuat aaqqissuussinernut assigiinngitsorpassuarnut atorneqartarpoq. Kalaallit Illuat kalaallinut Kalaallit Nunaannullu attuumassutilinnut kiffartuussiviuvoq. Tamatumanilu kulturimut, inunnik isumaginninnermut ilinniartitaanermullu tunngasut assigiimmik pingaartinneqarput, pisortaq oqaluttuarpoq. Taamaattumik pisiniarfiup kalaallit sanalugaannik kalaaliminernillu nioqquteqartartup saniatigut Kalaallit Illuanni aaqqissuussinerpassuit, oqalugiarnerit, saqqummersitsinerit tusarnaartitsinerillu aamma ingerlanneqartarput. Kalaallit Illuat aamma tamaani kalaallit peqatigiiffiinit atorneqartarpoq. Aalborgimi peqatigiiffinnit pissusissamisoortumik atorneqarnerpaasarpoq, kisianni nunap immikkoortuani peqatigiiffiit tamarmik ukiumut ataasiarlutik Kalaallit Illuanni naapeqatigiittarput. Tamakku saniatigut Kalaallit Nunaannit akuttunngitsumik pulaartoqartarpoq, Kalaallit Nunaanni suliffeqarfinnit oqartussanillu Kalaallit Illuat sulisussarsiorluni oqaloqatiginninnermut atorneqartarpoq avammullu paasissutissiisarneq aamma pingaartinneqarpoq. Isumaginninnikkut suliniutit Inunnik isumaginninnermi siunnersuisarnermi tamanut ammasumi Region Nordimi kalaallinut tamanut neqeroorutaasumi Aalborgimi Kalaallit Illuanni aamma annertuumik suliaqartoqartarpoq. Kalaallit maani najugaqartut Danmarkimilu oqartussat siunnersorneqarnerinut ilitsersorneqarnerinullu piffissangaatsiarujussuaq atortarparput. Sullissisorpassuit isumaqartarput kalaallit tamarmik marluinnik oqaasiliusut. Tamannalu pillugu kalaaleq aperineqaraangat pineqartoq aamma taamaattoqarneranik oqarumasarpoq. Kalaallit ajornartorsiutaanissamik kissaateqartannginnerat ilisarnaataalluartarpoq. Kisianni inatsisitigut isumannaatsuunissaq eqqarsaatigalugu isumaqarpugut, assersuutigalugu avinnissamut piumasaqaatit isumaqatigiinniutigineqarnerinut atatillugu nammineq oqaaserisat atorlugit oqalunnissaq pingaaruteqarluinnartuusartoq, tamatumanilu nutserisorput amerlanertigut isumaginninnermi sullissisuusartoq ikiuuttarpoq, Vagn Thomsen oqaluttuarpoq. Isumaginninnermi suliniutit Kalaallit Illuannit aallaaveqartut ilarpassui sikkersussatut aallartittarput. Taamaalilluni Kalaallit Illuat 2000-imi kalaallinut arnanut kisermaanut Danmarkimi inuiaqatigiinni ajornartorsiortunut najugaqatigiiffimmik pilersitsivoq. Najugaqatigiiffimmit kalaallit arnat, amerlanertigut ikiorsiissutinik pisartagallit imaluunniit siusinaartumik soraarnerussutisiallit, amerlanertigullu angutinik aappaqarnikkut ajortumik nalaataqarsimasut, toqqissisimanartumik atugassaqartinneqalersarput. Namminerisaminnik initaartarput, kisiannili kalaallinik arnanik assingusumik atugalinnik ataatsimooqateqarlutik. Tassani piffissap ilaani »paaqqutarineqartarput« ingerlariaqqinnissamullu ikiorneqartarlutik. Najugaqatigiiffimmi malittarisassat sakkortupput. Inini ataatsimoorfiusartuni imigassartornissaq ikiaroornartutornissarlu inerteqqutaavoq, unnukkullu nalunaaqutaq qulinut eqqissisimaartoqalersussaasarluni. Tamatumali saniatigut najugaqartut allat innimigineqartuartillugit najugaqartut inaanni susoqarnera kimilluunniit akuliuffigineqartussaanngilaq. Suliaqalernissamik neqerooruteqartarneq Kalaallit Jyllandip avannaani najugaqartut 1.800-t missaanniittut amerlanersaat ingerlalluaraluartut allaat ima ingerlalluartigalutik nalinginnaasumut nallersuunneqarsinnaallutik, Vagn Thomsenip oqarneratut kalaaleqarpoq atornerluinikkut isumaginninnikkullu ima annertutigisunik ajornartorsiutilinnik immikkut ikiorserneqartariaqarlutik. Taamaattumik najugaqatigiiffiup saniatigut Aalborgimi Kalaallit Illuanni suliaqalernissamik neqerooruteqartoqartarpoq Aalborg Kommunimit aningaasalersorneqartumik. Suliaqalernissamik neqeroorut inunnut suliffeqanngitsunut sammisuuvoq. Tassani kalaallisut, qallunaatut, inuiaqatigiilerinermi assassornermilu atuartitsisoqartarpoq. Sorlaqarfinnik aalajangiusimannginnissaq pingaartuuvoq. Taamaattumik aamma kalaallisut atuartitsisoqartarpoq. Pinngitsoornani takkuttarnissaq piumasaqaataavoq, tamannalu pineqartunut immaqa ajornakusoornerpaavoq. Kisianni piffissap ingerlanerani ima ingerlalluartigilernissaat siunertaavoq suliffeqarfimmi misiligummik sulilersinnaassallutik naggataatigullu suliffittaarsinnaassallutik. Suliniummut ilaalersartut ilarpassui ajornartorsiuteqartarput, immaqa kinguaassiuutitigut atornerlugaasimsarlutik imigassamillu atornerluisunngorsimasarlutik. Taamaattumik Kofoeds Skole suleqatigalugu imerajuttuunermut katsorsartinnissamik neqerooruteqartarpugut. Tassami ingerlariaqqissinnaalersinnagit atornerluinerup qimanneqarnissaa pisariaqartarpoq, Vagn Thomsen oqarpoq. Ornittagaq Akerlianik ornittagaq Perput kalaallinut isumalluuteqarnikkut nukittuunut neqeroorutaavoq. Tassunga inuit piffissaqarluartut, assersuutigalugu soraarnerussutisiallit siusinaartumillu soraarnerussutisiallit orniguttarput. Taakkulu ikorfartoqatigiinnissamut pikkorissuupput, aaqqissuussinernik suliaqartarlutik, angalaqatigiittarlutik akuttunngitsumillu nereqatigiittarlutik. Pingasunngornerit tamaasa unnukkut ilaqutariit unnussiuaartarput nereqatigiinnertalimmik. Unnummi tassani ilinniagartuumik takkuttoqartarpoq meeqqanik isumaginnittussamik, taassumalu meeqqat kalaallisut atuaqatigisarpai, oqaloqatigisarlugit erinarsoqatigisarlugillu. Meeqqani Kalaallit Nunaannut angerlaqqittussaaneq pillugu oqaaserisanik aalajangiusimannginnissaq pingaartuuvoq. Tamannalu tunngavigalugu kalaallit utoqqaanerumaat tamaani najugaqartut eqqarsaatigeqqajaanarput. Taakku Perput ornissallugu nukissaqartuaannartanngillat. Aapparisarlu peerussimappat meeqqallu qanittumi najugaqanngippata tamanna kiserliornermik kinguneqarsinnaasarpoq. Tamaani kalaallinut utoqqarnut, utoqqarnut angerlarsimaffeqareersumi, immikkoortortaqarfeqaleraluarutta ajunngilluinnassagaluarpoq. Vagn Thomsenimilu eqqarsaammiit iliuuseqarnissamut ungasittanngilaq. Taanna, oqarneratut, sumiiffinni attuumassutilinni naasussanik ikkussuisoqareersimavoq. Taamaattumik siunissami ungasippallaanngitsumi Aalborgimi kalaallinut utoqqarnut najugaqatigiiffimmik pilersitsinissamut tigussaanerusumik alloriartoqarnissaa ilimagineqarsinnaagunarpoq. !AG02_2008 10-1. Eqqartuussissuserisut suliffeqarfiat allamik piginnittoqalersoq. Nuuk. (NSQ) 1. januar 2008-mi eqqartuussissuserisup Henrik Heyip suliffeqarfik »Hey & Paulsen« eqqartuussissuserisumut Jens Paulsenimut tunniuppaa. Henrik Hey 1985-imiilli eqqartuussissuserisut suliffeqarfiannik piginnittuullunilu ingerlatsisuusimasoq suliffeqarfimmi Jens Paulsen aamma Niels-Ulrich Balslev peqatigalugit eqqartuussissuserisutut ingerlaannassaaq. Suliffeqarfiup taaguutaa allannguuteqassanngila. Isumaqarpunga tunuaaminissara pissusissamisoortoq. Akisussaaffik toqqissillunga Jens Paulsenimut tunniuppara. Tamatuma saniatigut ukiualunni eqqartuussissuserisutut sulisorineqarnissamut qilanaarpunga, Henrik Hey oqarpoq. Piginnittunngortoq, Jens Paulsen, atuuffigiligassaminut nutaamut suliassanullu tamatuma malitsigisaanut qilanaarpoq. Kalaallit Nunaanni unammilligassat periarfissallu annertuut siunitsinniipput. Ineriartornermut tamatumunnga peqataalluni pissanganarluinnartuuvoq. Suliffeqarfik pitsaasumik sukkasuumillu siunnersuisarnermik sulianillu ingerlatsisarnermik suli toqqammaveqassaaq. Suliffeqarfiup inatsisileritooqarnikkut, aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu ingerlalluartorujussuusup toqqammavianik allanngortitsinissamik eqqarsaateqanngilanga, tusagassiorfinnut nalunaarummi oqaluttuarpoq. !AG02_2008 11-1. Kim Leine imminut tatigeqqilerpoq. Danmark. Eqqaamasalikkersaarummik »Kalak«-mik saqqummersitsineq atornerluisuusimasup peqqissaasullu Kim Leinep inuuneranik sutigut tamatigut allanngortitsilluinnarpoq, siorna januarimi atuakkanik saqqummiussisartunit annertuumik nersorniarneqarnermi kingorna, Kalaallit Nunaanni meeraasimanerminik aamma sulisimanerminik atornerluisuusimanerminillu oqaluttuarnermigut. Kim Leine ukiorpassuarni iisartakkanik atornerluisuusimasoq taama oqaluttuarpoq, Berlingske Tidende apersorneqarnermini. Tassani atuakkiortoq oqaluttuarpoq, inuunermini siullermeerluni qanoq ililluni naapittagaqalersimalluni atuakkiornermik soqutigisaminik aamma soqutigisalinnik. Atuakkiortut aaqqissuussineranni peqataanissani piumavallaanngikkaluarlugu, taamaattoq atuartartunik naapitsiumasarpoq. Tamatumunnga atatillugu atuakkiaata sivisuumik atornerluisuusimanera ingalassimatippaa, taamalu atornerluinissaa pinngitsoortittarlugu. »Imminut annertuumik tatigilersimavunga. Ukiuni qaangiuttuni kisimiillunga atuakkiorsimanikkut iluamik ingerlasimallunga nalunngilara«, Kim Leine nassuiaavoq. Meeqqaminut marlunnut ataataminullu atuakkiani tunniussimavaa. Atuarsimaneraat ilisimanngilaa. Imminnik pissammata. Kim Leinep inuunini oqaluttuarisimavaa inuunerminik allanngortitsisoq. Oqaluttuaq ukiorpassuarni ilaqutariinnut malunnaataasimasoq ammarsimava, Berlingske Tidende allappoq. . . !AG02_2008 11-2. Piumassutsimik sulinikkut SSP nutaamik illuutitaarpoq. Qarmaasut naalagaat Poul Erik Christensen pisinnaanini sinnerlugu sulisimavoq. Ulloq naallugu sulinerup kingorna ullut tamaasa nal. akunnerpassuini saniatigut sulisarpoq, pania oqaluttuarpoq. Allattoq assiliisorlu: Marianne Langvardt Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Sisimiut. Poul Erik Christensen-ip paniisa Marina Christensen-ip aamma Kaja Christensen-ip ataatartik asannittumik pilluaqqummassuk kikkut tamarmik nuannaarput. Sisimiuni SSP-p illuutaani allunaasaq aappaluttoq ataqqinaatitut ilaasortamit Samuel Lennert-imit qiorneqaqqammerpoq, illulu atserneqarpoq »Igloen«, aqqalu Arnatsiaq Karlsen-imit aamma Ulloriaq Rafaelsenimit qulaarneqarpoq. Karina Christensen oqaaseqarumalluni qinnuteqarmat 40.000 koruunit sinneruttut tunniunneqarnissaat borgmesteri Hermann Berthelsen-ip neriorsuutigaa. Paarisimavarput, nerisittarsimavarput, suullu tamarmik ajunngitsuunissaat isumagisimavarput, nukaralu Kaja anaanarput ilagalugu, Rita-lu (nukaa, aaqq.) angerlarsimasimasuuguni aamma peqataasimassagaluarpoq, Karina oqarpoq. Ilaqutariit meerartallit Iglo sutigut tamatigut ilaqutariinnit isumagineqarsimavoq. Ilaquttaminit tapersersorneqarsimanngitsuuguni illu arfineq-pingasunik teqeqqulik 142 kvadratmeterisut angitigisoq qitermini piffissamik atukkamik nalunaarsuiffittalik Kangerlussuarmi marrarmit manngersarneqarsimasumit sanaaq qarmaasut naalagaata Poul Erik Christensen-ip naammassisimasinnaanngikkaluarpaa. Suliffiup kingorna ataatarput nal. akunnerini taama amerlatigisuni sulisarmat ilaqutariit meerartallit qaangersimasinnaanngikkaluarpaat, Karina oqarpoq, aamma angunni sinimmini oqaluttartoq assullu uisakajaartarsimasoq oqaluttuaralugu. Ooqattaasarluni unammisarfimmi aallartitsinnak qasuersernissannut piffissaqassasutut neriuutigaarput, qungujulluni oqarpoq. Illuutip atsernissaani Karina pitsaanerpaamik siunnersuuteqarsimasutut SSP-mit 1.000 koruuninik akissarsitinneqarpoq. »Igloen« taassuma isumassarsiarisimammagu. Inuusuttutut ilikkakkat Igloen qarmasissianik nunatsinneersunik Sønderjylland-imi Petersens Teglimi manngersarneqarsimasunik siullersaalluni sanaajuvoq, ilisimatusarnermut ARTEK-imut atasumi. Sisimiuni suliffeqarfinnit 21-nit nunanilu allani suliffeqarfinnit pingasunit aningaasanik tapiiffigineqarnikkut kiisalu Poul Erik Christensen-ip nammineq suliaqarneratigut, aammalu sisorartartut peqatigiiffianni SSP-mi ilaasortat suleqataanerisigut, illu arfineq-pingasunik teqeqqulik 3,8 millioner koruuninik akilik kusanartoq sananeqarsimasinnaanngikkaluarpoq. Poul Erik Christensen-ip ukiut 30-t matuma siorna qarmaasutut soraarummeernerani angusaatigut Igloenip sivisuumik atanissaa qularnarneqarpoq. Qarmasissiat issimit akornuserneqaratik qaammatini 14-ini atasinnaasimapput. Taamaattumik inuusuttuunermi ilikkakkat utoqqalinermi puigorneqarsinnaanngillat, oqarpoq, Igloen-illu sananeqarnissaa sioqqullugu ataasiarluniluunniit qarmasissianik qarmaasimanani saqqummiullugu. Sisorarfik qaammarsagaq Peqatigiiffimmi mikisunnguami pilersaarut taama annertutigisoq SSP-mi siulittaasup Hans Lars Olsen-ip aamma tupigusuutigaa. Manna iluatsimmat qujamasuutigaarput, oqarpoq, siunissarlu puigornagu. Tamatumani pineqarmata sisorartarfik tamakkiisumik qaammarsagaq, Sisimiuni DMernissaq aammalu ujakkaartarnerup ineriartortinneqarnissaanik kissaateqarneq. 29. decembari atoqqaartitsinissaq sioqqullugu 3,8 millioner koruuniusunit 40.000 koruunit suli amigaatigineqarput. Atoqqaartitsinerlu suli naammassinngitsoq akiitsut akilerneqareerput. Kommunip tunissutai borgmesteri Hermann Berthelsenip ima tunngavilersorpai: Atortussat nunatsinneersut atorlugit illu sananeqarpoq. Nammineq atortussaatigut atorlugit nunarput sanaartorfigineqassasoq takorluugaavoq. Illu ukiuni 100-ni atassaaq immaqa sivisunerusumik qarmasissiaatigullu manngersakkat atorlugit allanik sanaartornermi maligassiuisuussalluni. Sisorartarneq Sisimiut kommuniata tapersersorumavaa, pisullu annertunerpaalersarput taarnerata nalaani, oqarpoq, sisorartarfik qaammarsarsimasoq innersuussutigalugu. !AG02_2008 12-1. Ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaaneersut Peary Landimi silarsuat. Taarsuup ataani ikumatitamininnguaannarmik qaammaqquteqarlutik ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaani inuit sakkutik Tunup avannaarsuani umimmaat quttoraannik nalinginnaasumik nerisaqarfiusartumi tuperni ukiivigisaminni suliarisarsimavaat. Allattut: Jens Fog Jensen, Nationalmuseets Center for Grønlandsforskning aamma Claus Andreasen, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu. Kangerlummi nunamilu apilluni issileraangat juullerpalaarnermullu qeerlutuup imaluunniit tuttup quttoraata siatat tikka ilanngukkaangata taava nunarsuatsinni inuit 6 milliardinik amerlassuseqartugut sulerinersugut isumaliutigissallugu peqqinnartuusinnaasarpoq. Taamani ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaa inuit millionerpaaluinnarnik amerlassuseqarfigisaat kisiartaasutullu eqqarsarfigisartagaat kingumut eqqarsaatersorfigineqarsinnaavoq. Timmisartumut piffissami kingumut ingerlasinnaasumut ikilluta nunarsuup avannarpasinnerpaartaata ilaanut Peary Landimut ingerlariarta. Ukiuunerani kaperlak qaammat ataaseq sinnerlugu atuutereersimavoq, qaammateqarsimatinnagulu ullorissat qaamanerat kisimik aqqutissarsiornermi najoqqutassaassapput. Taamaakkaluartoq ukiut 4500-t matuma siorna Peary Land nunaqavissunik inoqarsimavoq. Amerlasimanngillat, ungasianillu nunaqarfigisaat aputaannaasumi ujaraannaasumilu annertugisassaasimanatik. Jørgen Brøndlund Fjord qulaallugu ingerlaarpugut kangerluullu qinnguani kuup akuata narsartai siammasissut pukkitsumik qulaallugit Wandel Dalimut ingerlaqqilluta. Takusassaqarpallaanngilaq. Qooroq innanit qaarsuusunit alutornarluinnartunit kajuaarlutillu sungaajusartumik qalipaatilinnit assiaquserneqarsimavoq, kaperlammili suut tamarmik qasingajattumik tungujuartumillu qalipaateqarput, qaarsortat sioqqallu tingitaasimasut apummut qaamasumut sanilliullutik taarnersaallutik. Taseq Nedre Midsommer Sø sikusimasoq qulaatitsiarlugu apparsaratta toqqup amiusup umia illuartinneqarmat inullu anillakaammat ikumatitannguup qaamanimininngua, nunamut apummik saattumik qallersimasumut akisuguttoq, takutsiarparput. Qeqertaasaq qulaavaallugu timmivugut paasillugulu ujaraaralimmi toqqit katillugit qulingiluat siammarlugit napparneqarsimasut; sumiiffik inoqanngitsutut isumaqarfiginarpoq, kisianni toqqit amerlanersaannit sakkukitsumik pujorneratigut toqqit najugaqarfigineqarnerat qulaarneqarpoq. Toqqit akornisigut aqqusineeraqartiterpoq aqqusineerarlu amitsoq qeqertaasap qatsinnersaanut ujarattaqaqisumut sammisoq takuneqarsinnaavoq, tamaanilu ujaqqat qaleriissitikkat nalunaarpaat tamaani umimmaat neqaannik qerisunik ukiuunerani peqqumaasiveqartoq. Angut tupermit anisoq ujaqqat qaleriissitikkat qaninnersaannukarpoq, ujaraaluillui peeriarlugit umimmaap quttoraa ammullugu tuaviinnarlu tupermut uterluni. Tumii atuallappavut. Inigisaq kialaartoq Tupermit illarpaluk inuaqerpalullu tusaaneqarsinnaapput. Tupeq sivisujaamik inimini napasimassagunarpoq, sioraanimi saanikorpaalussuaqarpoq, arsakoqarluni ujaraqarlunilu qalatitsissutinik quppakunik qaleriissanik. Angutip quttoqqamik nassarluni toqqup umia illuaamisinniariaraa toqqup iluanit pujoq aalarlu anipput, quttoraq isaanneqarluni toqqullu iluani qiimmattartoqarpalulluni. Toqqup isaariaata umia matuneqanngitsiartoq ilummut alakkarpugut: isaarissamiit kilup tungaanut inip ammalortup qeqqatigut ujaraaqqat saattukujuut akileriissillugit siuleriiaakkat iliorarneqarsimapput taakkulu qeqqani ikumaartitsivik ujaqqanik natsisissianik assiaquserneqarsimavoq. Toqqup qeqqani ikumaartitsiviup taassuma sioraaniipput avalequtit qisussallu allat piareersimasuutigineqartut, akerlianillu umimmaap quttoraa toqqup kiluata tungaani ikumaartitsiviup killingani natsisissianik qallersukkamik aassiivimmut inissinneqarpoq. Ikumaartitsiviup ujaqqanik ungalusap ungataani illeqarpoq akileriinnik umimmaat amiinik qalilersukkanik, arnaq inuusuttoq, nuliaq utoqqasaaq meeqqallu anngajaanngulersut marlussuit illerup aappaani issiapput, angullu umimmaap quttoraanik aalleqqammersoq illerup taassuma akianut angutip inuusuttup issiaffigeriigaanut paarmorluni ingikkiartorpoq. Inigisaat tassaavoq itsarnisarsiuunit ukiut 4500-t qaangiunneranni qeqqatigoorialittut taaneqartut, tassanilu ineqartut juullisiorput, nalugaluarlugu. Nunaqarfiat ullumikkut Pearylandvillemik taavarput, taannalu Peary Landimi Independence I-meersut nunaqarfiisa annersaraat. Tamaani ineqarfiit minnerpaamik 20-nik amerlassuseqarsimanerannut takussutissaqarpoq, taakkunanngalu ataatsikkut qulit atorneqarsimasinnaapput. Pearylandville tassa katersuiffiuvoq, uumasullu pisarineqarsimasut saarninit qulaarneqarpoq aasivittut ukiivittullu atorneqarsimasoq. Illukut sinnikui kiisalu saarnit ujaqqanillu sakkut qimataasimasut ukiut 4000-init amerlanerit matuma siornagut qimanneqarnerminniilli allanngortinneqaratik nunap qaavaniissimapput. Tamanna tunngavigalugu Peary Land immikkut illuinnartuuvoq, sumiiffiimmi allat amerlanersaanni piffissami nutaanerusumi nunaqarfinnit illunillu ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaani inuit takussutissartaat akornuserneqartarsimapput. Dorsetikkormiut piffissami Kristusip inunngornera sioqqullugu 800 aamma 400 akornanni piniartullu Thulekulturimeersoq Kristusip inunngornerata kingorna 1400 miss. Peary Landimiittarsimapput, nunaqarfiilli tamakku Independence Imeersut nunaqarfiisa nalaanni killiliinnarmik pisarsimapput. Taamaattumik Peary Land oqaatigineqarsinnaavoq tassaasoq »ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaaneersut sinnikui«, itsarsuaq aallaaniat piniartullu tamaani illuliorfigisimasaasa angallavigisimasaasalu ullumikkut nunarsuarmi sumiiffinni allani asseqanngitsumik immikkuualuttortaqarluartumik malittarineqarfigisinnaasaat. Eqiasuitsut Ukiivik Pearylandville uterfigigutsigu, inuit ilorlikkut takoqqammikkagut apriili maaji tikillugu tamaani najugaqartarsimapput. Ukiuunera tamaat upernaarlu ilanngullugu umimmaat amiinik issiaveqarlutillu qipeqartarsimapput. Qaammatigitsillugu aallaaniat ataatsimoortut qooroq atuarlugu tiffartertarsimassapput ivigartortarfittut ilisimaarineqarluartut ilaannut, tamaanilu iluatsitsillutik umimmannik ataatsimik marlunnilluunniit pisaqartarsimassallutik. Tamatumali saniatigut tammaarsimaffik piffissap annersaani eqqissisimaarluinnarfiusarsimassaaq silami annerusumik suliaqarfiunani. Akerlianik toqqit iluini piniutit piareersarneqartarsimassapput illumilu atortussat suliarineqartarsimassallutik, ullumikkullu tupigusuutigineqarsinnaavoq taarluinnaraluartumi qulliillu orsumik ikummatillit atunngikkaluarlugit tamakkuninnga Independence Imeersut atuisarsimanngimmata ersinartulersaarnerit saniatigut allanik suliaqartoqarsinnaasarsimammat. Taamaattorli illukunit assaavigineqartunit nalunngilarput, ukiiviup iluani ammaamik sakkorpassuarnik suliaqartoqartarsimasoq. Inneq qularnanngitsumik sakkukitsuinnaasarsimavoq, aatsaallu igasoqassatillugu siatsisoqassatilluguluunniit ikummarissarneqartarsimassalluni. Taamaattumik takorloorneqarsinnaavoq meqqut ujalulerneqartussanngortillugu aamma piniartoq sakkumi naqqussaanik ikuttaasussanngortillugu annerpaamik naneruutip qaamarnatut sakkukitsigisumik qaammaqquteqartoqartarsimassasoq. Itsarnisarsiuutullu misileraanertigut takutinneqarpoq, tarrajukkaluamiluunniit ujaqqanik sakkussiortoqarsinnaasoq qajassuuttarissanik. Independence I-meersunit sakkut naqqui inaarsarneqartarsimapput naqitsinermik periuseq atorlugu, ajaappiaasaq naqitsissut atorlugu sinarsugissaasoqartarsimalluni. Qaammatini pingasuni kaperlakkaluartoq qulliillu orsumik ikummatillit pigineqanngikkaluartut ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaani Peary Landimiut tassani qarsut qalugiusallu. naqqussaannik sanaartorsinnaasarsimapput piniutitillu upernarnissaanut piareersarsinnaasarsimallugit. Nunaqarfinni allanngortinneqarpiarsimanngitsuni aamma takuneqarsinnaavoq inigisami qanoq aaqqissuussisoqartarsimanera, inissianillu assigiinngitsunik atuinerup ilisimaarineqarsimanera. Ineqarfiit qeqqatigoortarissat ilaanni sakkunik agguataarisarsimanikkut assersuutigalugu takutinneqarpoq, meqqutit aseqqumernillu qularnanngitsumik mersornermi saveeqqatut atorneqartartut, toqqup qeqqata illuanut amerlanertigut katersorneqartarsimasut. Taamaattumik itsarnisarsiuut isumaqarput, inigisap qeqqani ikumaartitsivik arnat angutillu siniffigisartagaasa suliffigisartagaasalu avissaarsimatinneqarnerannut takussutissaasinnaasoq. Tupermi najugaqariaatsimi allami toqqit illitallit pineqarput, taakkunanilu ujaqqanik ungalusamik ikumaartitsiveqartarpoq toqqullu kiluani illeqartarluni. Inigisani tamakkunani ujaraannarnik sakkussiornermi sinnikut isaarissap eqqaanut natermut illerullu sinaanut eqiterneqarsimanerata saniatigut inigisani taama ittuni suliassanik agguataarisimaneq takuneqarsinnaasimanngilaq, taamaattumik ilaqutariit arlallit inigisaat tamatumani pineqarsimasinnaavoq, illeqarfik annertujaarsuaq ilaqutariinnit arlalinnit avinneqarsimasinnaalluni. Angalasarsimasut Upernaakkut qaammartalernerani angalarusunneq nunamillu nutaamik takorusunneq Pearylandvillemi najugaqartut eqeersaatigisarsimassagunarpaat. Upernaap ingerlanerani ilaqutariit amerlanerit aallartarsimassapput nunamullu avatangiiserisaminnut ingerlaartarsimassallutik. Ukiorsuaq naallugu umimmannik, ukallinik immaqaluni eqalunnik pujuukkanik panertitanillu inuussuteqareersimallutik amerlanerit Jørgen Brønlund Fjordimut ingerlasarsimassagunarput ammalataanilu puisinniartarsimassallutik. Immaqa ilaqutariit arlallit ataatsikkut kangerlummut ingerlaartarsimassapput tassami Jørgen Brønlund Fjordip qinnguani Midsommer Elvip akuata eqqaani suli allamik nunaqarferujussuaqarpoq »Deltaterrasserne«. Pearylandvillep aamma Deltaterrassernep akornanni ingerlaartoqartarsimanera itsarnisarsiuunit uppernarsineqarsimavoq Pearylandvillemi illuku 15-imi aseqqumineq aamma Deltaterrassernemi illuku 10mi aseqqumineq alla aqqutigalugit. Aseqqumernit taakku marluk ammaamit ataatsimit pisuupput, qularnanngitsumillu aseqqumernit piareersariikkat pissamaatit najugaqartunit nunaqarfimmiit allamit nunaqarfimmut allamut nassatarineqartarsimasut pineqarput. Aasap ingerlanerani ilaqutariit ataasiakkaat qularnaanngitsumik tammaarsimaffinnut mikisunut amerlanertigut kuuit akuiniikkajuttunut ingerlaqqittarsimapput. Tamaani imissaqarpoq, kangerlummilu puisinniartoqarsinnaasarsimavoq taamatuttaarlu kuuit eqqaat umimmannit ivigartorfigineqartarsimapput kuuillu akuini eqalunniartoqartarsimalluni. Tamakku aasivissaqqissuusarsimapput, taamaattumik ullumikkut ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaani aasiveeqqat takussutissartaat Jørgen Brøndlund Fjord sinerlugu siammarsimasut takusinnaavavut. Aamma allat ungasinnerusumut sinerissamut ungallermut imaluunniit Johannes V. Jensen Landimut Independence I-meersut nunaqarfigisimasaannik aamma ilisimasaqarfigisatsinnut ingerlaqqittarsimasinnaapput. Amerlanerilli ukiakkut Pearylandvillemut uteqqikkusuttut Jørgen Brøndlund Fjordip qanittuaniiginnartarsimagunarput, tassami septembarimili ullup qaamarna sivikilliartupiluulereersarpoq oktobarip qeqqani kaperlalernissaata tungaanut. Ilisimatusarneq nutaaq Peary Landimi illukoqarfiit amerlanersaat qangangaatsianngorporli Eigil Knutimit nassaarineqarput, nunap assiliorneqarlutik assaavigineqarlutillu. Kisianni siornatigumut sanilliullugu pisoqaassusileeriaatsit nutaanerit amerlanertigut eqqoqqissaarnerusarput, taamatuttaarlu molekylærbiologimi DNA-mik qulaajaaneq ilisimatusarnikkut nutaarluinnaavoq qangaanerusoq ilisimatusartunit ilisimaarineqarsimanngitsoq. Nassaatoqqanik misissueriaatsit nutaaliaasut taamaattut atorlugit misissuinerit aqqutigalugit itsarsuarnitsat ilaannik eqqumaffigineqarsimanngitsunik imaluunniit ilisimaneqarsimanngitsunik qulaarisoqarsinnaalersimavoq. Pearylandvillemi nassaanik misissuinerit nutaat aqqutigalugit assersuutigalugu takutinneqarpoq, inigisat ilaanni ujaraannarnik sakkut atortussiassanik Johannes V. Jensen Landimi nalinginnaasunik suliarineqartarsimasut inigisanilu allani sakkut atortussiassanik Nares Strædemi Washington Landimi qaarsortani imaluunniit Tunup avannaarsuani Danmark Fjordip qinnguani aamma Holm Landimi nalinginnaasunik sanaajusarsimasut. Allatut oqaatigalugu illukuni assigiinngitsuni atortussiassat Pearylandvillemi najugaqartut Jørgen Brøndlund Fjordimut tikinnginnerminni angalangaatsiartarsimanerannik takussutissaapput, illukunilu ataasiakkaani atortussiassat aalajangersimasut malunnaateqarnerunerat ilaasa Johannes V. Jensen Landimit ammukaarsimanerannik allallu kujasinnerusumi piniariartarfinnit pisuusimanerannik takussutissiillutik. Illukunik ataasiakkaanik pisoqaassusiliinerit nutaat aamma takutippaat, Pearylandville Tunup avannaarsuani Indepence I-meersut nunaqarfiisa annersarigaluaraat taanna ukiorpannguaannarni nunaqarfigineqarsimasoq ukiullu qulikkuutaat arlaqanngitsut ingerlariiginnartullu Independence I-meeersut tamanna qimattareersimagunaraat. Independence I-meersut Tunup avannaarsuata sineriaatigut Ittoqqortoormiit eqqaat tikillugu malittarisinnaavavut, kisianni tamaani nunaqarfiusimasut ikittuinnaat mikisuinnaallu ilisimaarineqarput, taakkunanngalu marlussuinnaat aaqqissuussaasumik assaavigineqarsimallutik. Taamaattumik Independence I-meersut sumut pisimanerat suli nalunakuluppoq. Ukiunili kingullerni itsarnisarsiuutut misissuinertigut takutinneqarpoq, Tunup avannaarsuani Independence I-meersut sakkuisa aamma ujaqqanik sakkut assingusut Kitaani piffissami tamatumani Saqqaq kulturimeersut sakkuisa siammarsimanerat malunnaatilimmik qaleriinneqartoq. Akuttunngitsumillu sakkut Independence I-meersut aamma Saqqaq kulturimeersut sumiiffinni assigiinni nassaassaasartut. Taamaattumik pissusissamisoorsinnaavoq oqaatiginiassallugu Independence Imeersut aamma Saqqaq kulturimeersut Tunup avannaarsuani imminnut naapissimasut, ajoraluartumilli taama oqaatiginninniarneq ajornaatsuinnaanngilaq. Imaassinnaavormi aamma Saqqaq kulturimeersut Kalaallit Nunaata kujataatigut sivisoorsuarmik ingerlaareersimallutik Independence Imeersut tamaaniissimanerannit immaqalu nungoreersimanerannit ukiut untritillit arlallit aatsaat. qaangiuttullu Tunup avannaarsuanut pisimassasut, immaqalu Saqqaq kulturimeersut Indepence Imeersut nunaqarfigisimasaannut nunaqarfissiinnarsimassasut. Tassa Independence I-meersut tammarnerat arlalinnik pissuteqarsimasinnaavoq, Saqqaq kulturimeersunillu kujataanit takkuttunik naapitsisimasinnaanerat immaqalu taakkununngalu akuliussimasinnaanerat akineqarsinnaanngilaq Dove Bugtip kujataani nunaqarfinnik pisoqaassusiliinerit tutsuiginartut amigaatigigatsigit. Taamatuttaaq Canadap issittortaanut uterlutik ingerlaarsimasinnaanerat aamma periarfissaavoq. Apeqqutit akissutissaqartinneqanngitsut soorlu Independence I-meersut Saqqaq kulturimeersunik naapitsisimanerannik apeqqut qularnanngitsumik sumiiffiit sukumiisumik qulaajaavigineqarsimanngitsut ilaasa misissuiffigineqarnerisigut akissutissarsisineqarsinnaapput, soorluttaaq siunissami ilisimatuussutsikkut periutsit assigiinngitsut akimorlugit misissuinerit aqqutigalugit ujaraannarnik sakkoqarallarnerup nalaaneersut Kalaallit Nunaata immikkoortuini assigiinngitsuni najukkani isumalluutinut qanoq naleqqussarsimanerannik paasissutissanik nutaanik ammaassiumaartut. Independence I-meersunit ukiut 4500-t missingisa matuma siorna Peary Land nassaarineqarmat inuiassuit illoqarfii naalagaaffiusut Kinami, Mesopotamiami aamma Akullersuarmi bronzemik sakkoqarallarnerup nalaani inuiaqatigiit siusissut atuutilereersimapput. Taamanernit nunarsuarmi inuit millioninit arlaqanngitsuniit ullumikkut 6 milliardit sinnilinnut amerleriarsimapput. !AG02_2008 16/17-1. Illit isummat / Din mening. Ukioq 2007 S.I.K.-mut angusaqarfiuvoq sulili sorsugassaqarpugut. Allattoq Jess G. Berthelsen, Kattuffiup siulittaasua. Kingumut ukioq SIK-mut pisoqarfiusimaqisoq angusaqarfiusimasorlu qaangiutilerpoq. Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat sinnerlugu matumuuna suleqaterpassuatsinnut ilaasortarpassuatsinnullu uummatinnit pisumik qujassuteqarniarpunga ukioq aggersoq nunatsinni sulisartunut suli pissarsiffioqqinnissaa neriuuteqarfigalugu. Ukioq qaangiutilersoq ataatsimut isigalugu SIK-mut pitsaasumik angusaqarfiusimasoq isumaqarpunga. Tamaasa taagornagit eqikkaallunga makku tigulaariffigissavakka. Ukioq qaangiuttoq Inatsisartut 2007-imi upernaakkut ataatsimiimmata SIKp suleqataaffigisaanik sulisartukkormiut ulluinnarni sakkugillualersinnaasaannik aalajangersaasoqarpoq, tassa suliffeqarfiit kattunneqaraangata imaluunniit suliffeqarfiit allanut tunineqaraangata sulisut inatsisitigut illersugaalernissaat pillugu nunatsinni inatsisiliuussinissaq partiinit tamarmiusunit isumaqatigiissutigineqarmat. Namminersornerullutik Oqartussat suliffeqarfiutaasa ukiuni makkunani aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinngortillugit aaqqissuussiffiginiarneqarnerini aammalu kommunerujussuit pilersikkaluttualerneranni ilaasortatsinnut pitsaasumik tamanna sunniuteqartussaavoq. Tamatuma saniatigut SIKp suleqataalluarneratigut Inatsisartunissaaq ilassilluarneqartumik sulisartut sulilersinneqarnerminnut atatillugu allagartamik pinngitsooratik sanaanneqartalernissaat anguniarlugu oqaluuserisassanngortitsisoqarpoq 2008-ip ingerlanerani aalajangersaavittoqarnissaa kisimi maanna utaqqisaalerluni. Nunatsinni suliffeqarfissuit annersaasa ilaat, Royal Greenland A/S Grønlands Arbejdsgiverforening-imit ilaasortaajunnaareernermi kingorna kiisami SIK-mut toqqaannartumik juulli sioqqutitsiarlugu isumaqatigiissuteqarpoq. Pisoq ilaasortarpassuatsinnut pitsanngoriaatinik kinguneqassaaq, tassami aningaasarsiat januarip aallaqqaataanit qaffaaffigineqartussanngorput kiisalu aningaasaateqarfinnut akilersuineq aamma aallartinneqaqqissalluni. SIK-mit isigalugu angusarineqartoq pingaarutilerujussuartut oqaatigineqartariaqarsorinarpoq, allaallumi ilaasortarpassuatsinnut ajugaanertut suaarutigineqartariaqarluni. Ukiumi qaangiuttumi SIKp qasusuilluni ilungersuuteqartuarneratigut anguneqarportaaq martsi 2008-imi Polar Seafoodip aammalu Royal Greenland A/S suleqatigiilersinneqarnerisigut Aasianni raajaleriffimmik ammaasoqaqqinnissaa. Sulisartoqativut 80-it angullugit kingumut ukioq kaajallallugu suliffissaqaqqilissapput Aasiaat kommunianut suliffeqarfinnullumi allanut aamma pitsaasumik sunniuteqalerumaartumik. Danskit Folketingiannut ukioq qaangiuttoq aamma qinerseqqammerpugut. Qinersineq SIK-mut ilaasortarpassuatsinnullu nuannaarutaallunilu qiimmassaataaqaaq, tassami SIK-p anguniartuagaanut naapertuuttumik qinersineq ilisimaneqartutut inerneqarpoq taamaalillunilu nunatta namminersulivinnissaa aamma aanngasikkunnaarpoq. SIK-p Folketingimi ilaasortaatitavut qamannga pisumit pilluaqqujumavagut pitsaasumik angusaqarfiusumillu suleqatigiileqqinnissarput siunissami nanginneqaqqissasoq qilanaaralugu. Unammisassat sorsuutigiuagassallu Politikikkut aningaasarsiornikkullu kiffaanngissuseqarusunnerput SIK-mit anguniagarivarput. Kiffaanngissuseq sorsuutigiuagassaavoq inuiaqatigiillu kalaallit ataatsimoorluta unammisassaqarpugut. Ilinniagaatsuuneq qaangerniarumallugu inuuneq naallugu taasinnaasatsinnik ilinniartitseqqiiuarnissaq piginnaanngorsartuarnissarlu pimoorunnerusariaqarparput. SIK suliassami pingaaruteqaqisumi suleqataanissamut akisussaaqataanissamullu piareersimajuarpoq, nuannaarutigaarpullugu nunatsinni Inatsisartut piginnaanngorsartuarnissamut annertuumillu ilinniartitseqqiisarnissamut aningaasarpassuarnik ukiuni makkunanerpiaq aamma immikkoortiterimmata. Ilinniartitseqqiiniarnikkulli suliniutit malitseqartitsiniarnerlu kinguneqarluassappata pisariaqarpoq suliffeqarnermi kattuffinnik annerusumik akisussaaqataatitsinissaq peqataatitsinerunissarlu, minnerunngitsumik Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat eqqarsaatigalugu ilaasortarpassuavummi matumani pineqarput. Pingaartumik meeqqat atuarfiinit qaffasinnerusumik ilinniarsimanatik suliffissaaleqiuarnissamut aarlerinartorsiortut qitiutinneqartariaqarput inuussutissarsiornikkut aningaasarsiornikkullu siuariartoqqilernissaq nunatsinni iluatsissappat, aammalu meeqqat inuusuttuaqqallu peroriartortut isumannaatsumik inuiaqatigiinnit ikorfartorneqassappata. Nunatsinni isumalluutitta pingaarnersaat tassaajuarput inunnik nunaqavissunik isumalluuteqarnerput. Taamaattumik SIK-p aalajangiusimavaa ilinniartitseqqiisarnermi ilinniusiornermilu kalaallisut oqaatsitsinnik aallaaveqartuarnissarput sulisinnaasut tamaasa atorluarneqarsinnaanissaat aamma timitalimmik iluatsitsiviussappat. Inunnilli isumalluuteqarnerput aatsaat iluaqutigineqalersinnaanngussaaq inissaaleqinerujussuaq pisortanit. pingaartinneqarluni aatsaat aamma malunnaatilimmik akiorneqarsinnanngorpat. Pingaartumik illoqarfinni annerni sulinermik inuussutissarsiortut akilersinnaasaannik inissianik attartortittakkanik amerlanernik sanaartortitsisoqarnerusariaqarpoq Inatsisartut illoqarfinnut suliffissaqarfiusunut nuukkasuarnissamut aningaasaliisimanerat aamma kinguneqassappat. Nunasiaagallarnerup nalaannisulli uagut kalaallit ineriartornermut tikkuinnarluta isiginnaartooqqilernissarput orniginngilluinnarparput. Taamaattumik qinikkat qullersaannut sakkortuumik kaammattuutigissavarput sulisartut illoqarfinnut allanut suliartortinneqarsinnaanerisa maannamit pitsaanerusumik ataqatigiissumillu aaqqissuussiffiginialeqqullugu kiisalu avataaniit suliartortartunik killilersimaarinninniarluta inatsiseqareernerput pitsaanerusumik aamma nakkutigineqaleqqullugu. Ukiuni makkunani nunatta pisuussutai uumaatsut, tassalu aatsitassat iluaqutiginiarneqarneri annertuumik ukkatarineqarput aatsitassarsiornermi suliffiit pilersinneqareersut saniatigut suli amerlaqisut ukiuni aggersuni pilersinneqassasut naatsorsuutigineqarluni. SIK-p naatsorsuutigilluinnarpaa piumasaralugulu aatsitassanik iluaquteqarnermi nunaqavissut sutigut tamatigut siunissami atorluarneqarnerulissasut minnerunngitsumillu aatsitassanik qalluinermi inuiaqatigiit ataatsimut aamma aningaasatigut pissarsissutigisartagaat maannamit annertunerujussuusariaqartut. Nunatsinni sulinermik inuussutissarsiuteqartut akissarsiatigut, inuuniarnermi atugarisatigut, ilinniarfissaqartitaanikkut, suliffissaqarniarnikkut suliffimmilu toqqissisimanartumik oqartussaaqataallutillu pitsaasunik atugassaqartitaanissaat SIKp anguniagaanni pingaarnersaajuarput. Ukiumi qaangiuttumi oqaatigeriikkattut SIK-mi angusagut ajoriinnagassaanngeqaat suliassaqarpugulli suli. Ajoraluartumimmi ukioq naalivissoq Inatsisartuni partit amerlanerussuteqartut tassanngaannaq aningaasat pisissutigineqarsinnaanerat apparsarpaat akitsuutit assigiinngitsut qaffammatigit. Tamanna ilaasortarpassuatsinnut annermik eqquivoq, tassanilu iluarsiniagassaqarpugut. Taamaattumik ukiumi aggersumi ilaatigut SIK-p Atuisartut Siunnersuisoqatigiivini suleqataanermini allatigullu sakkortusisamik aningaasat pisissutigineqarsinaaneri qaffaqqinnissaa ilungersuutigeqqissavarput. Tamanna aamma suliffeqarfinnik allanik suli SIKmit isumaqatigiissusiorfigineqarsimanngitsunut sammitinneqassaaq, eqqaamajuartussaavarpummi Nunatta sulisartut atorfissaqartittuassammagit naalakkersuinikkut aningaasarsiornikkullu nunarput kiffaanngissuseqalerumaartussaq aamma pilersinniarutsigu. SIK-p ukiumi nutaami sulisartut tamassi peqqinnermik aammalu nukissanik nutaanik ingerlariaqqinnermi atugassassinnik tunineqarumaarnissassinnik kissaappaasi. !AG02_2008 20-1. KNAPK-mit ukiortaami oqaaseqaat. Allattoq Peter Olsen, siulittaasoq, KNAPK Matumuuna KNAPK-miit ukiortaami makku oqaaseqaatigerusuppavut. Aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Ukiumi 2007-mi suliat pingaarnersaattut taasinnaasarput tassa aalisarnermut inatsisissamut siunnersuutip suliarineqarnera, aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut nunatsinni aalisartut piniartullu aningaasarsiornerannut pingaarutilerujussuuvoq. Taamaattumik KNAPKmit taanna suliaq peqqissaarullugu siumullu isigaluta suliarerusupparput sapinngisamik ilaasortatsinnut pitsaanerpaamik sunniuteqarnissaa angorusukkatsigu. Raajarniarneq pillugu nalunaarusiaq Raajarniarneq pillugu nalunaarusiaq maanna naammassineqarpoq, nutaamik aaqqissuusseqqinnissaq siunniunneqarpoq, piffiit nutaat aallartissapput, aammalu nunami tunitsiviit aalisarnermut naleqqussarlugit aaqqissuuseqqittoqassaaq. Saarullinniarnissamut aaqqissuusseqqinnissaq suliarineqassaaq, nunatsinni aalisarnermut tulluussaasoqassalluni, aammalu tassani aalisartunut nunaqavissunut periarfissat pitsaasut toqqammavigalugit aaqqissuussisoqassalluni. Pisassiissutit TAC Nunarput tamakkerlugu pisassat TAC-mik taaneqartartoq maanna ukiumut 2008-mut naammassipput, rejet, assagiarsuit, saarulliillu pisassiissutigineqarnerat sapinngisamik aalisartunut pitsaanerpaamik naleqqussaanikkut aaqqissuunneqarlutik, tassanilu KNAPK annertuumik sunniuteqarpoq, Aalisarnermut Siunnersuisoqatigiinni siuttuunermini. Bonus/tapisiat Aalisartut piniartullu ukiumi qaangiuttumi 2008-mi isumaqatigiissutit toqqammavigalugit bonus-itinneqarput imatullu agguataarneqarput: 2007-mi nipisat suaannit bonusit 700.000,00 koruunit. 2007-mi qaleralinnit pisanit bonussit 1.132.000,00 koruunit. 2007-mi puisit amminit tapisissutaapput 2.400.000,00 koruunit. Taamatut puisit amiinik tapiliinermut pissutaavoq ukioq manna aningaasaliissutaasut tamarmik atorneqartussaammata. Piniarneq Maannakkut nunatsinni piniarneq annertuumik assigiinngitsutigut piniartut ilaannut isertitatigut ajornartorsiorfiuvoq, piffinni assigiinngitsuni silaannaap allanngoriartornera annertuumik sunniinera pissutaalluni. Illoqarfiit sikuusartut sikusarunnaarnerat silallu allanngorarnerujussua pissutaalluni annertuumik piniarnikkut isertitatigut appariarfiusimavoq, tamannalu ikioqatigiilluta aaqqiiviginiartariaqarparput, siunissami piniartut atugaasa pitsaanerusunngortinneqarnissaat anguniarlugu. Angallatinik piorsaaneq Maannakkut angallatitaarniarluni periarfissat aalisartut piniartullu angallamminnik nutarterinissaminni pisariaqartilluinnagaat maleruagassatigut allanngorneri pissutigalugit angallatitaarniarluni periarfissaasut annertuumik maleruagassatigut sukateriffigineqarsimapput, tamannalu tunngavigalugu angallatinik piorsaanissaagaluaq annertuumik akimmisaartinneqarpoq. Inuusuttut aalisarnermut soqutiginnikkaluartut aallarteriarnissaminnut akimmisaartinneqarput, tamannalu suleqatigiinnikkut aaqqiiviginiarneqartariaqarpoq. Piniakkat killilersukkat Piniakkanik killilersuineq annertusiartuinnartillugu aamma ilaasortatta isertitaat annikilliartuinnartussaapput, taamaattumik piniakkanik killilersukkanik timmissanik, qilalukkanik arfernillu pisassiisarneq pitsaanerusumik aaqqissuunneqartariaqalerpoq, piniarnermik inuutissarsiuteqartunut tunnganerusumik akilersinnaanerusumik iluaqutigineqassappata. Naalakkersuisut isummiussaat piniakkanik killilersukkanik pisassanik annikilliliiniarneq kattuffimmiit akuerisinnaanngilarput. Neriuppunga ukiumi nutaami aalisarnermik piniarnermillu soqutigisaqaqatigiit suleqatigiilluarnitsigut aalisartut piniartullu atugaat pitsaasumik naammaginartumillu aaqqiivigisinnaassallugit, taakkuummatami nunatsinni inuutissarsiutit pingaarnersaannik ingerlatsisut. Naggataagut ilaasortavut suleqatigisartakkagullu tamaasa ukiumut qaangiuttumut qutsaviginiarpakka. Inatsisartut naalakkersuisullu qaninnerusumik suleqatiginissaat pisariaqarteqaarput, aatsaammi suleqatigiilluarnikkut angusassaq annerpaaq anguneqarsinnaavoq. Imaani ajunaarsimasortavut ataqqinartumik eqqaallugit, ilaqutaat qanigisaallu tamaasa ukiumi nutaami pilluaqquakka iluanaarluarnissaannillu kissaallugit. Tamassi ukiortaami pilluaritsi. KNAPK sinnerlugu. !AG02_2008 22-1. Isikkamik arsaanneq:. Paarisa arsaattartullu suleqatigiilersut. Paarisa 2010 tikillugu nunaqarfinni isikkamik arsaannermik ilinniarfinnut ukiumut 200.000 koruuninik akiliuteqartassaaq. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Paarisa aamma Kalaallit Nunaanni Arsaattartut Kattuffiat suleqatigiinnissamik isumaqatigiissusiorput. Kalaallit Nunaanni Arsaattartut Kattuffiata ukiuni pingasuni nunaqarfinni tamani meeqqanut inuusuttunullu isikkamik arsaannermik ilinniarfinnik ingerlatsisassasoq isumaqatigiissutigineqarpoq. Coca Cola isikkamik arsaannermik ilinniarfiit ingerlanneqarneranni nunaqarfinni meeqqat inuusuttullu sungiusaasunngortussallu sungiusartinneqartassapput. Paarisa 2010 tikillugu ukiumut 200.000 koruuninik akiliuteqartassaaq, tamatumalu kingorna nunaqarfiit tamarmik ilinniarsimasunik sungiusaasoqalissapput siunissami Coca Cola isikkamik arsaannermik ilinniarfinnik ingerlatsisinnaalersussanik. Coca Cola isikkamik arsaannermik ilinniarfiit siunertaat tassaavoq. Meeqqat inuusuttullu tallimat 15-illu akornanni ukiullit isikkamik arsaannermik sungiusaasunik pikkorissunik tunniusimasunillu siulersorteqarlutik isikkamik arsaannermi sammisanik assigiinngitsunik pissanganartunillu misigisaqarnissamut periarfissinneqarnissaat. Kalaallit Nunaat tamakkerlugu isikkamik arsaannermik ilinniarfinnik pilersitsisoqarnissaa, tamatumanilu isikkamik arsaannerup ukiut, pikkorissuseq kiisalu arsaattartut/innuttaasut amerlassusaat apeqqutaatinnagit ataatsimuualaarnertut sunngiffimmilu timikkut sammisassatut pitsaasutut atorneqartarnissaa. Isikkamik arsaannermik ilinniarfinnik, 2010-p kingorna aasat tamaasa nunaqarfinnit namminermit ingerlanneqartartussanik, pilersitsinissaq anguniagaavoq. Suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut illuatungeriinnit decembarip 28-ani atsiorneqarpoq. . !AG02_2008 22-2. Angutimmarik Kreutzmann - 2007-imi timersullammak. Assammik arsartartoq inuusuttoq piginnaaneqarluartoq taanna 2007-imi angusarissaarluarpoq. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiata siulersuisui aviisi Sermitsiaq suleqatigalugu »Timersullammak«-mik toqqaapput. Ukioq manna piukkunnartumik nassaarniarnissaq ajornartorsiutaasimanngilaq. Toqqarneqartoq isumaqatigiissutigineqarpoq. Toqqarneqartorlu tassaavoq Angutimmarik Kreutzmann, Silkeborgimi assammik arsartartoq. Angutimmarik Kreutzmann inuusukkaluaqaluni timersuutigisamini pikkorilluinnassutsiminik takutitsisimavoq, tamatumalu saniatigut aamma isikkamik arsaattartuulluni pikkorilluinnartoq isikkamillu arsaannermi piginnaanillit sungiusaqatigiissinneqarnerannut aamma aggersarneqarsimalluni. Sungiusarnissamut siuttuujuartarpoq inuuneqarlunilu peqqinnartumik eqqissisimasumillu. Inuusuttunut timersortartunullu allanut maligassiuilluartuuvoq. Angutit assammik arsartartut 2006-imi Brasiliami Pan Amerikamiut pissartanngorniunneranni VM-imut anngummata Angutimmarik Kreutzmann pingaarutilimmik inissisimaffeqarpoq. Danmarkimut nuuppoq malunnaateqarluartumillu siuariarsimanini takutillugu 2007-imilu assammik arsarnermi Tysklandimi VM-eqarnerani nunat tamalaat akornanni saqqummerluni. Angutimmarik Kreutzmann VM-imi unammeqataanermini siullermi Sloveniamut unamminermi qulinik isertitsivoq pissusissamisoorluinnartumillu unamminermi pikkorinnertaatut toqqarneqarluni. Unammiuarneq tamakkerlugu takutitsilluarnini ingerlatiinnarpaa unammisaqattaarnerillu aallarniutaasut ingerlanneqareersullu VMimi amerlanerpaanik isertitsisuulluni, taamaalineranilu 18-it sinningaarnagit ukioqarluni. Angutimmarik Kreutzmann 19inik ukioqarluni HåndboldLigami klubimut Bjerringbro-Silkeborgimut inuussutissarsiutigalugu unammisartuunissamik isumaqatigiissusiorpoq. Angutimmarik FAXE-mit (Royal Unibrew) 5.000 koruuninik aamma Sermitsiamit 5.000 koruuninik tunissuteqarfigineqarpoq. !AG02_2008 24-1. Naneruutit qiimmassaataasut. Sisimiut(NSQ) Juulliaqqap tungaanut Sisimiuni innuttaasut qaqqami naneruutinik ikititerigaangata kusanarlunilu qiimmassaataasaqaaq. Inuit juullilernerani qiimasuutiginnittut namminneq kajumissutsiminnik naneruutinik qaqqami ikititerisarput. Assimi takuneqarsinnaasutut tamanna isigisamik alianaalluinnartumik qiimanermillu pilersitsisarpoq. !AG02_2008 24-2. Sarfaq Ittuk ukiuunerani unippoq. Nuuk(LS) Sinersortaat Sarfaq Ittuk kitaata imartaani maajimit januaarip 6-annut angalareerluni ukiuunerani unilluni marsip 9-annut Nuup umiarsualiviata kangerluani puttasumut pitoqqasussanngorpoq. Sinersortaatip uninnganerani iluani aaqqitassat iluarsaanneqassapput, soorlu natersua taarserneqassalluni. Umiarsuup nalinginnaasumik inuttarisartagai 22-usut angalalaqqilernissaata tungaanut affaannanngortinneqassapput. Sinersortaammut ilaasut ukioq manna 22.000-it missaanniissimasut, Artic Umiaq Line ilisimatitsivoq. !AG02_2008 24-3. Assuataavissut. (CSL) Namminersornerusut Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiani Københavnimiittumi ukiumoortumik ukiortaami ilassinninnermut qaaqqusippata politikerit pingaarutillit arlalissuit, aallartitat niuernermilu attaveqarfiit arlallit qaaqqusat akornanniissapput. Ukioq manna ilassinninneq pissaaq sisamanngornermi nal. 15-imiit 17-imut, tamatumanilu ilaatigut naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen oqalugiassaaq. !AG03_2008 02-1. Inuktitut KNR-imi. Nunarput tamaat (SS). KNR-TV aamma Canadami Inuit internetportaliat Isuma TV namminneq aallakaatitassiaminnik paarlaateqatigiittarnissamik isumaqatigiissuteqarput, tamatumalu kinguneranik aallakaatitassiaq Qaggiq Gathering Place sapaatiuppat 13. januar takusinnaassavarput. Tassani oqaluttuarineqarpoq ilaqutariit sisamat ataatsimut illuat ukiortaarsiorfiusussaq, tassanilu asanninneq pillugu oqaluttuaq ilaatinneqarpoq.. Isumaqatigiissut malillugu filmit arfinillit manna tikillugu pineqartut oqaatsit inuttitut atorlugit takutinneqassapput ataatigut tuluttut allagartalersukkat. KNR-imi takutitassiat arlallit internetportalimi Canadami takutinneqassapput. Nunap inoqqaavisa filmiliortartut suliaat Isuma TV-mit atorneqartarput, taamalu aallakaatitassiatik internet aqqutigalugu inuppassuarnut siammartersinnaallugit. !AG03_2008 02-2. A1-imi pissutsit parnaarussivimmut assingusut. Peqqissaasunut siulittaasoq isumaqarmat, Dronning Ingridip Napparsimmavissuani A1-imi peqqissaasutut atorfinnut qinnuteqartoqartannginneranut akissarsiat pissutaanngitsut, taava immaqa ernumaneq pissutaasimassaaq. Eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnit nakuusertartunit amerliartuinnartunit nakuuserfigineqarnissamik ernummateqarneq. Tamakku amerliartuinnarnerat imaluunniit A1-imi nakuusertoqartarnerata qaffariarsimanera qupperneq 5-imi allaaserisami atuarneqarsinnaavoq, tassanilu aamma allaaserineqarpoq 2007-imi sulitilluni ajoqusersimanernik nalunaarutiginninnerit affaannit amerlanerit ukiup qaammataani kingullerni pingasuni pisimasut. Pissutsit taamaatsillugit Kalaallit Nunaanni immikkoortortaqarfiit taama ittut kisisartaanni peqqissaasutut ilinniagaqarsimasunik aqutsisoqannginnera imaluunniit eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnik »isumaginnittussaannartut« ilinniagaqarsimasunik naammattunik sulisoqannginnera ernumaammernarpoq. Dronning Ingridip Napparsimmavissuani eqqarsartaatsimikkut nappaatillit uninngavianni pissutsit Amerikami parnaarussivinni isiginnaarutikkut takusartakkatsinni pissutsinut, kikkut tamarmik saassunneqarumanatik sillimmatitaarfigisartagaannut matullu parnaarsorneqarfigisartagaannut (parnaarussivinnimi taamaattussaammat) eqqaanartuunerat aaqqiagiinnginnerillu sulisunut napparsimanerminnik nalunaarutiginnittariaqalertassagunartunut ilungersunartorujussuanngorlutik sakkortoorujussuanngortarnerat uninngasunut sulisunullu napparsimasumullu inimut isumannaallisakkamut parnaarunneqartariaqartartumut peqqinnartuunngilaq. A1-imi ajornartorsiutit pillugit aatsaat tusagaqalinngilagut. Inuiaqatigiinni sumiiffinni allani arlalissuarni ajornartorsiuteqartoqaraluarpoq, kisianni eqqarsartaatsimikkut nappaatillit uninngavianni sulisunut uninngasunullu pissutsit aaqqissuussaasut atuunnissaat piumasarineqartariaqarpoq. Ilaqutarisaq napparsimasoq eqqarsartaatsimigut nappaatilittut katsorsarneqarnersoq ilisimanagu ilaqutaasunut sugisaasunullu artornartorujussuuvoq. Aamma sulisunut ilaqutaasut naggataatigut taama misigisimalertarsimassagunarput. Qularnanngitsumik ilaqutarisamik suliffimmini sakkortuumik nalaataqarnissaa ersissutigisassavat. Aamma immikkoortortami uninngasut allat eqqarsaatigineqartariaqarput. Kikkummi tamarmik assigiimmik sakkortusaartanngillat, taamaattumik eqqissisimanerit sukkanerusumik katsorsarneqarnissaminnut aamma akornuserneqartarput immikkoortortami eqqissisimanartuuniartussaagaluartumi eqqissiviilliornernik misigisaqartitaajuartaramik. Taamaattumik immikkuualuttut annikitsut annertuullu arlalissuit ataqatigiittussaapput sulisut uninngasullu toqqissisimalissutigisaannik immikkoortortaqarfik ingerlalluarsinnaassappat. Dronning Ingridip Napparsimmavissuani aqutsisut imaluunniit eqqornerussanerpa aqutsisut amigaataasut? Ajornartorsiut pimoorullugu aaqqinniartariaqarpaat. Arlaannattaluunniit pissusitoqqanut uteqqinnissaq kissaatiginngilaa. Taamani aqqusinerni eqqarsartaatsimikkut timikkullu nappaatilinnik takussaasoqartanngikkallarmat. Tamarmimmi Danmarkimut aallartinneqartarsimapput, ilarpassuilu utinngisaannarsimapput. !AG03_2008 02-3. Innaallagissap erngullu akii 50 procentimik qaffattut. Nunarput tamaat (SS). Assigiimmik akeqartitsinerup atorunnaarsinneqarnera innaallagissap erngullu akitsorneratigut annertuumik eqquisussanngorpoq, pingaartumik nunaqarfinni atuisartunut. Nukissiorfiit allapput, Kangaatsiami Ittoqqortoormiunilu nunaqarfinnilu amerlanerni 2007-imut naleqqiullugu innaallagiaq kilowattimemut 37 ørenik akisunerulissasoq. Soorlu ilaqutariit agguaqatigiissillugu 3.500 kilowattimenik atuisartut 2008-mi ukiumut 1.260 koruuninik akiliinerusalissapput. Kalaallit Nunaata annersaani imeq 1.000 literimut 4 koruuninik 6 ørenillu akisunerulissaaq. Taamaallaat Qaqortumi, Paamiuni, Nuummi, Sisimiuni, Aasianni Ilulissanilu atuisartut imermik atuinerat akitsuiffigineqassanngilaq. Kiassarneq suli assigiimmik akeqartinneqarpoq. Taamaattoq apriili 2007-imi uuliap akikilliallannera ungasissumit kiassarneqarnermi akit 2008-imi 2 procentimik appariarnerannik kinguneqassaaq. Aamma Nuummi innaallagissamit kiassarneqartut akikinnerusumik kiassarneqalissapput. Assigiimmik akeqartitsinerup nutarteriffigineqarnerata kinguneranik annertunerpaamik akigitinneqartut 2003-mi assigiimmik akeqartitsinermut naleqqiullugu ukiut tamaasa 10 procentimik qaffariartassasut, 50 procentimik akeqartinneqarnissaasa tungaanut. Tamatumunnga ilanngunneqassapput uuliap akiata allanngornera aamma Nukissiorfiit aningaasartuutigisartagaasa allat qaffanneri, Nukissiorfiit ilimasaaripput, 2006-imi missingersuusianut naleqqiullugu 10 procentimik sipaarniuteqarnissami namminneq nutaamik aaqqissuussisimasut pisariillisaasimasullu. !AG03_2008 02-4. Aqqalo Abelsen Atassummeersuuvoq. (SS). Ajuusaarutigissavarput qupp. 5-imi quppernerniit ukunanngaanniit siulliunerulluni naqiterivimmut nassiunneqartumi peqqissutsimut naalakkersuisoq Aqqalo Abelsen partimut Siumumut ilaasortanngortissimagatsigu. Soorunami Atassummeersuuvoq. !AG03_2008 03-1. Niviarsiarannguaq ataatsimik ukiulik toqutaasimasoq. Ukioq manna alianarluinnartumik toqusut siullersaat niviarsiarannguaq paaqqinnittartuni inissinneqarsimasoq toqutsisoqarsimaneranik suliatut misissuiffigineqarpoq. Allattoq: Alice Sørensen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Matumuuna niviarsiarannguamut ilaqutariinni paaqqinnittartuni inissinneqarsimatilluni toqusumut ilaqutaasunut uummammit pisumik misiginneqataanerput ersersikkumavarput. Taama Nuummi ilaqutariit paaqqinnittartut peqatigiiffiat pingasunngornermi ualikkut tusagassiorfinnut nalunaarummi allappoq. Alianarluinnartumik toqusoq pillugu Nuummi politiit paasissutissanik saqqummiussiumanngillat. Toqutsisimasutut ilimagineqartoq pingasunngornermi ullup-qeqqata siornatigut eqqartuussivimmi sassartinneqarpoq sap. akunnerinilu sisamani tigummigallagassanngortitaalluni. Niviarsiarannguaq ataaseq sinnerlugu ukioqarpoq, marlunnilli ukioqalersimanani. Suliaq toqutsisoqarsimanerani suliatut misissoqqissaarparput, paasiniaanerlu eqqarsaatigalugu allamik oqaaseqarsinnaanngilanga, politeeqarfiup pisortaa Bent Heiselberg AG-mut oqarpoq. Ilaqutariit paaqqinnittartut peqatigiiffiannut siulittaasoq, Ellen Sofie Chemnitz, malunnartumik killitsisimalluinnarluni oqarpoq, Nuummi ilaqutariinnut paaqqinnittartunut tamanut ajornartoornermi ikiorsiinissamik aaqqissuussiniarluni kommune ulapittorujussuusoq. Meeqqanik inuusuttunillu inissinneqarsimasunik paarsinerluttarneq ataatsimullu isigalugu meeqqanik inuusuttunillu tamanik paarsinerluttarneq ilaqutariit paaqqinnittartut peqatigiiffiannit sakkortunerpaamik akerlerineqarpoq. Meeqqanik inuusuttunillu inissinneqarsimasunik paaqqutarinninnermi pikkorissaasarnissap, angerlarsimaffinnut ingerlaavartumik alakkaasarnissap, ilitsersuisarnissap, ataatsimullu isigalugu inatsisini piumasaqaatinik malinninnissap pingaaruteqassusaa ukiuni pingasuni ilungersorluta erseqqissaassutigisarsimavarput, peqatigiiffik tusagassiorfinnut nalunaarummi allappoq. Vicepolitimester Morten Nielsen ilisimatitsilluni oqarpoq, niviarsiarannguaq taanna sisamanngornermi januaarip pingajuani toqusimasoq nakorsarlu toqusut timaannik misissuisartoq Århus Universitetshospitalimeersoq ataasinngornermi maaniissimasoq niviarsiarannguup timaa misissoriartorlugu. Inuk, angutaanersoq arnaanersorluunniit qanorlu ukioqarnera maannakkorpiaq ilisimatitsissutigisinnaanngisara, marlunngornermi tigusarineqarpoq akunnerillu 24-t iluanni eqqartuussivimmut sassartinneqarluni, Morten Nielsen oqarpoq. AG-mili paasisat naapertorlugit tigusarineqartoq arnaanerarneqarpoq inuusuttoq 20-t sinnerlugit ukiulik. !AG03_2008 03-2. Innuttaasunik mattussineruvoq. Timmisartuinnarmik angallassilerneq Atuisartut Siunnersuisoqatigiivisa siulittaasuannit mattussineruneraavoq. Allattoq: Ludvig Siegstad. Nuuk. Arctic Umiaq Linep sinersortaataata Sarfaq Ittuk ukiuunerani angalajunnaarpoq. Taamaattumik Sisimiuniit Qaqortumut tassa siumuinnaq angalaniaruit 4.500 koruuninik akisunerusumik akiliisariaqassaatit, sinersortaammut ilaanissarigaluannut naleqqiullugu. Qaqortumit ullut marluk qaangiutsinnagit Sisimiuliassaguit bilitsimik qorsummik taaguutilimmut siumuinnaq 6.479 koruuninik akiliisariaqarputit, angalatitsivimmit taama akissuteqartoqarpoq. Angallasseriaaseq ataasiinnaq maannakkut atuutilerpoq, angalaniartut timmisartuinnarmik angalasussanngormata, Sarfaq Ittuk marsip 9-ata tungaanut angalajunnaarmat. Sisimiuniit Narsamut tamatuma kingorna aatsaat angallassileqqissalluni. Taamaalilluni nunatta qeqqani kujataanilu najugaqartut piffissami tassani timmisartuinnarmik angalasalissapput. Akisunerusoq Timmisartumut sinersortaammullu ilaanermut bilitsit akii assigiinngitsorujussuupput. Sinersortaammut Sisimiunit Qaqortumut akikinnermut ilaasoq 4.504 koruuninik sipaaruteqarsinnaagaluarpoq, sinersortaammimi akikinneq 1.975 koruuneqarmat. SIK-mut ilaasortamut bilitsit akisungaarmata tassaqaana ilaasortatta piffissami tamatumani ilaquttatik tikeraaraat, SIK-p siulittaasua Jess G. Berthelsen oqarpoq. Atuisartut Sinnersuisoqatigiivisa siulittaasuat Nikolaj Ludvigsen isumaqarpoq timmisartuinnarmik angallassilerneq isumaqartoq innuttaasunik mattussineq, innuttaasut pissakinnerit bilitsinut taama akisutigisunut akissaqanngimmata. Tapiissuteqarlit Jess G. Berthelsen aamma Nikolaj Ludvigsen isumaqarput angallannermut amerlanerusunik tapiissuteqartoqartariaqartoq, oqaatigisinnaanaguli qanorpiaq aaqqiisoqartoqarsinnaaneranik: Innuttaasut inooqataaffigisinnaasaannik aaqqiisoqartariaqarpoq. Naammaginanngilarmi akissaqarluartuinnaat angalasalissappata. Inatsisartuni ilaasortaq Kristian Jeremiassen akikilliisoqarnissaanik kissaateqarpoq: Inuiaqatigiiusugut timmisartuussinermut akigitinneqartunut naammagittarpallaaleqaagut, taamaattumik akikillisaasoqarnissaannik politikikkut oqaloqatigiissutigisariaqarparput, taamaalilluta innuttaasut akissakinnerit angalanissaannut periarfississagaluarpavut, Atassut sinnerlugu inatsisartuni ilaasortaq Kristian Jeremiassen oqarpoq: Naammaginanngilarmi inuit amerlaqisut timmisartornissaminnut aatsaat katerseqqaarujussuartariaqarnerat. Bilitsit akii affaannanngortinneqarpata angalasut amerlininngussagaluarput, Kristian Jeremiassen oqarpoq. Ilaasunik angallassinermut 2008-mut tapiissutit 119 millioni koruuniupput. Ataguli innuttaasut naammaginartumik angalanerminnut akissaqalersinnaanissaat anguniarlugu tapiissutigineqartartut ilaneqarnissaannik oqallitta, Kristian Jeremiassen oqarpoq. Bilitsi qorsuk akisunerpaajuvoq. Sisimiut Qaqortullu akornanni timmisartorniaraanni takuss bilitsi 2.959 koruuneqarpoq, aappaluttorlu 4.084 koruuneqarluni. Sinersortaammili akikinneq 1.975 koruuneqaannarpoq. !AG03_2008 04-1. Atuartut aserorterisunit sioorasaarneqarsimasut. Nuussuup Atuarfiani atuartut atuarfimmi aaqqissuussaasumik aserorterinermut tunuliaqutaasunit nipangersinniarlugit sioorasaarneqarsimapput. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Nuussuup Atuarfia juullikkunni atuanngiffeqarnerup nalaani sualulluinnartumik aaqqissuussaasumillu aserorteriffigineqarsimavoq. Suliaq suli tamakkiisumik paasisaqarfigineqanngilaq, kisianni Nuummi politeeqarfiup pisortaa Bent Heiselberg oqaluttuarpoq, aserorterisut atuarfimmi atuartut imaluunniit inuusuttut atuarfiup ilaani inuusuttut sukisaarsartarfiannut orniguttartut akornanni nassaarineqarsinnaassasut. Pingasunngornermi politiit inuit arlallit aqqinik ilisimatinneqarput, taakkulu maannakkorpiaq killisiorneqarput. Meeqqat atuarfimmeersuunersut politiinit suli oqaatigineqarsinnaanngilaq, kisianni inuusuttuaqqat pineqarput. Taamatuttaaq paasissutissat kimit pissarsiarineqarsimanerat politiinit oqaatigineqarsinnaanngilaq. Atuartut Nuussuup Atuarfiani aqutsisunit politiinillu siusinnerusukkut oqaloqatigineqarsimapput. Arlallit takusaqarsimagunaraluarlutik oqaaseqarnissamut qunupput: Sualuttumik aserorterinerup kingorna atuartuutitta ilarpassui toqqissisimanngitsorujussuupput, atuartut aserorterinermik takunnittuusimasut oqaaseqarunik nakuuserfigineqarnissamik sioorasaarneqarsimammata, atuarfiup pisortaa Janne Kleist Lyberth ataasinngormat tusagassiorfinnut nalunaarummi allappoq. Tamanna uatsinnut nuanniilluinnartuuvoq. Atuartuutitta ilaat taamaaliorsimasut paasigutsigu marloriaammik ajornartorsiuteqalissaagut. Malunnarluinnartumimmi meeqqat inuusuttullu ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisut pineqarput, AG-mut oqarpoq. Taamaattorli aamma isumaqarpoq, Nuup Kommunia illoqarfimmi meeqqanut inuusuttunullu sunngiffimmi sammisassanik amerlanernik pilersitsinissamut akisussaaffeqartoq, ajortuliortartut ikinnerulersinneqarsinnaaqqullugit. Meeqqasi oqaluussigit Atuarfimmi ilinniartitsisut pisimasoq pillugu atuartunik oqaloqateqaqattaarput, atuarfiullu pisortaanit angajoqqaat atuartullu qaniginerpaasaat kaammattorneqarsimapput pisimasoq pillugu meeqqanik oqaloqatiginnilluaqqullugit. Politiit tallimanngorpat pinaveersaartitsinermi siunnersortimik atuarfimmi meeqqanut tamanut paasissutissiiffiusumik ataatsimiititsisussamik ornigutsitsiniarlutik isumaqatigiissusiorsimapput. Suliamik paasiniaanermut atatillugu pingasunngornermi politiit atuarfimmiimmata taama isumaqatigiissusiortoqarpoq. Tamatuma saniatigut atuarfimmit tusagassiorfinnut nalunaarummi Janne Kleist Lyberthimit angajoqqaat qinnuigineqarput meeqqatik unnukkut atuarfiup eqqaaniitittaqqunagit: Nuussuup Atuarfia unnukkut meerarpassuarnit inuusuttorpassuarnillu ornigarneqarluartartuuvoq. Angajoqqaat illoqarfimmilu allat kaammattorusuppavut meerartatik. inuusuttortatillu oqaluuteqqullugit atuarfiup matoreernerani atuarfiup eqqaaniittannginnissaannik. Aana angajoqqaat unnukkut meeqqaminnik atuarfimmut biiliussisartut kaammattorusuppavut tamanna unitseqqullugu. Pinaveersaartitsineq. Aserorterineq decembarip 25-aniit januaarip pingajuanut ulluni arfineq-marlunni pisimavoq. Atuarfiup pisortaa oqaluttuarpoq, pedelit unnukkut sulisartut ilaannit aserorterineq paasineqarsimasoq taakkunanngalu pigaartuusartut suliffeqarfiat Arctic Sikring aggersarneqarsimasoq. Aserorterinerit siulliit politiinut nalunaarutigineqarsimagaluartut aserorterisoqaqqinnissaanik pinaveersaartitsiniarneq ajornakusoorsimavoq atuarfiup ulloq unnuarlu kaajallallugu alaatsinaannissaanut atuarfik politiilluunniit sulisussaqanngimmata. Atuarfiimmi alaatsinaattanngilagut, Bent Heiselberg oqarpoq. Aningaasarpassuarnik nallit Atortut pequtillu aningaasarpassuarnik nalillit aserorterneqarsimapput. Atuarfiup torsuusarsua arlaleriarlutik ikuallatseriartarsimavaat naasuusat saagullu kusassaatit benziinamik saligummik kuerarlugit. Atuarfiup silataani igalaarpassuit aserorterneqarsimapput, matullu silarliit seersartunik putoorneqarsimallutik qalipaatinillu allattuiffigineqarsimallutik. Aserorterinerit aningaasanik qanoq amerlatigisunik naleqarnerat suli naatsorsorsimanngilarput. Kisianni igalaavinnaat 34.000 koruunit nalinginut aserorterneqarsimapput. Aamma pigisat akisuut arlallit tillinneqarsimapput ilaatigut assiliiviit digitaliusut headsetillu, atuarfiup pisortaa Janne Kleist Lyberth oqaluttuarpoq. Sillimmasikkat kommunimit isumagineqartut naatsorsorneqareerpata aserortikkat nalingi aatsaat atuarfimmit ilisimaneqalissapput. . !AG03_2008 05-1. Qaammatini 15-ini peqqissaasumik ilinniarsimasumik aqutsisoqanngitsut. Nakuuserfigineqartarneq saassunneqartarnerlu Dronning Ingridip Napparsimmavissuani eqqarsartaatsimikkut napparsimasut uninngavianni sulisunut ulluinnarsiutaapput. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Dronning Ingridip Napparsimmavissuani eqqarsartaatsimikkut napparsimasut uninngaviat, A1, oktobarimi 2006-imili peqqissaasumik suliamut ilinniagaqarsimasumik aqutsisumik amigaateqarsimavoq. Tassa immikkoortortaqarfik qaammatini kingullerni 15-ini peqqissaasuunermik imaluunniit immikkoortortaqarfimmi peqqissaasumik sulisoqarsimanngilaq. Tamatuma saniatigut immikkoortortaqarfik eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnut peqqissaasunik aamma amigaateqarpoq. Paragraf 36 naapertorlugu Asii Chemnitz Narupip, Inuit Ataqatigiit, apeqquteqaataanut akissummi peqqissutsimut naalakkersuisoq Arkalo Abelsen, Siumut, allappoq, sulisunik amigaateqarnermut pingaartumik nunatsinni akissarsiat kiisalu Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu sulisussarsiortarnermut periarfissat pissutaasut. Tamatumunnga Peqqissaasut Kattuffiannut siulittaasoq, Birtha Bianco, ilaatigut isumaqataavoq: Nunatsinni peqqissaasut aqutsisuusut Danmarkimi aqutsisut akisussaaffiisa assinginik amerlanertigullu amerlanernik akisussaaffeqartarput, akissarsiakinnerusarlutilli. Annermillu Danmarkimit peqqissaasunik sulisussarsiortarpugut. Avatangiisit sakkortuut Birtha Bianco naapertorlugu Dronning Ingridip Napparsimmavissuani A1 sulisut eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnit saassunneqartarnerannik ajornartorsiuteqangaatsiarsimavoq. Ukiarmi sakkortuunik pisoqartarsimavoq. Napparsimasoq, matoqqasumi uninngasuutigineqartariaqaraluartoq, peqqissaasunik ikinnerpaamik pingasunik sulisunillu allanik saassussisimavoq. Arkalo Abelsen akissutimini allappoq, 2007-imi sulitilluni ajoqusernernik 21-nik nalunaarutiginnittoqarsimasoq, taakkunanngalu aqqaneq-marluk ukiup qaammataani pingasuni kingullerni pisimasut. Taamaalilluni A1-imi sullivimmi avatangiisit sakkortunerannik Birtha Biancop paasinnissimanera taassuma ilumoornerarpaa. Immikkoortortaqarfik ilinniarsimasunik naammattunik sulisoqanngilaq. Immikkoortortaqarfimmi taama napparsimatigisunik uninngasulimmik ilinniarsimanngitsunik sulisoqarneq naammaginanngilaq, Birtha Bianco oqarpoq. Tusaamanerlugaasoq Birtha Bianco isumaqarpoq, sulisussanik piukkunnaatilinnik pissarsiniartarnermi ajornartorsiutit Dronning Ingridip Napparsimmavissuani eqqarsartaatsimikkut nappaatillit uninngaviata Danmarkimi tusaamanerlugaaneranik pissuteqartut. Nunatsinnilu pissutsit allaanerungaanngillat: Nuummi peqqissaanermik ilinniarfimmit ukiuni kingullerni sisamani peqqissaasutut naammassisimasut arlaannaannillunniit A1-imut qinnuteqartoqarsimanngilaq. Sooq qinnuteqartanngillat, Birtha Bianco aperaaq nangillunilu: Ilimaginngilara tamanna akissarsianik pissuteqartoq. Dronning Ingridip Napparsimmavissuani peqqissaasutut atorfinnit 133-nik amerlassusilinnit 58-it taartaasartut suliffeqarfiat Active Care aqqutigalugu inuttalerneqarsimapput. Taartaasartut suliffeqarfiannit A1 naammagittaalliuutigineqarsimavoq, tassani isumannaallisaaneq ajorpallaaqimmat. Taamaattorli taartaasartunik aallartitsisarnerminnik unitsitsisimanngillat. Aamma tusaamavara A1-imi peqqissaasut nakorsaanerullu aqutsisuusup akornanni aaqqiagiinngissuseqartoqarsimasoq. Immikkoortortaqarfik maannakkorpiaq peqqissaasuunermik atorfinitsitsileraluartoq tamanna Birtha Bianco malillugu aqutsisoqannginneranik ajornartorsiummut aaqqiissutaanavianngilaq: Immikkoortortaqarfimmi peqqissaasoq atorfissaqartinneqarpoq. Peqqissaasuuneq pingaarnertut allaffissornermi suliassanik isumaginnittarpoq. Aqutsisoq immikkoortortaqarfimmerpiaq najuuttussaq atorfissaqartinneqarpoq. Parnaarsuisarneq Eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnut uninngavik napparsimasunut perulunnerpaanut immikkoortortaqarpoq assiaquserneqarsimasumik. Immikkoortortaqarfilli tamarmi ukiup ingerlanerani pingasoriarluni sisamariarluniluunniit parnaarsorneqarsimasarpoq. Tamanna Birtha Biancomit iluarineqanngilaq: Matut parnaarsimasussaanngillat. Isumannaallisaaneq sakkortusinagu matut parnaarneqaannarsimapput. Piffissani taakkunani immikkoortortaqarfimmut matoqqasumut piumasaqaatinut pissutsit naapertuuttunngorsarniarlugit aqutsisut akuliuttarsimanngillat. Ilimagaara sullivimmi avatangiisit eqqarsartaatsimut tunngasut sulisunut isumannaallisaaneq ilanngullugu sukumiinerujussuarmik sammineqalerpata A1 sulisussanik amerlanernik pissarsisinnaalissasoq. Ilumuunngineraraa Dronning Ingridip Napparsimmavissuani peqqissaasut pisortaat Majbrith Andersen A1-imi sullivimmi avatangiisit pitsaasuunnginnerarneqarnerannik ilisarsisinnaannginnerarpoq: Sulisut amerlanerpaartaasa suliffitit nuannaraat. Sulisoqarsimasinnaavoq immikkoortortaqarfimmi nuanniitsunik misigisaqarsimasunik, taakkuli sulisunut allanut sinniisuunngillat. Aaqqiagiinngissutit eqqarsaatigalugit tamakku aaqqinneqarnissaannut aqutsisunik amigaateqarneq ajornartorsiummut ilaavoq, oqarpoq. Taanna naapertorlugu sulisuinnaat oqalliseqataanissamut soqutiginninngillat. Ilungersunartut amerlanerit Piffissami kingullermi napparsimasut ilungersunartut arlalissuit A1-imut pisalersimapput, tamannalu peqqissaasut pisortaat naapertorlugu immikkoortortami ammasumi matut parnaarneqartariaqalernerannut pissutaasimavoq: Ilaatigut eqqarsartaatsimikkut nappaatilinnut uninngaviup parnaarneqarnissaa pisariaqalersarpoq. Taama pisoqartarsimavoq napparsimasut ilaannik immikkoortortamut assiaqusikkamut tassani uninngasunit perulunnerusunik unitsitsisoqartarsimammat. Taamaattumik napparsimasut allat ammasumut nuunnissaat immikkoortortaqarfiullu tamakkerluni parnaarneqarnissaa pisariaqartarsimavoq. Tamannalu inatsisinut naapertuulluinnarpoq. Eqqarsartaatsimikkut nappaatillit uninngavianni nakorsaaneq aqutsisuusoq Helle Charlotte Knudsen sulisunik amigaateqarneq, matut parnaarneqarsimasut aamma immikkoortortami aaqqiagiinngissuteqartoqarnersoq pillugu oqaaseqarusunngilaq. !AG03_2008 07-1. Arnat ilinniartut ajornartorsiunngillat. Kisianni TNI-mi ilinniartut pilersuisut kisermaat ilinniagaqarnersiutitigut malittarisassani nutaani puigorneqarsimapput, isumaginninnermut pisortaagallartoq Clara Olsen oqarpoq. Allattoq: Marianne Langvardt Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Sisimiut. Arnat ikiornissaat suliassarisimagaluarutsigu soorunami taamaaliorsimassagaluarpugut. Kisianni pissutsit tunngavigalugit suliaq ingerlatsivitta ataaniinngilaq. Isumaginninnermut ingerlatsivimmi inuit isumaginninnikkut pisunik nalaataqarsimasut ikiortarpavut. Taamaattoqartarpoq assersuutigalugu suliffissaaleqisuugaanni, napparsimagaanni imaluunniit allamik pissuteqartumik imminut pilersorsinnaanngikkaanni imaluunniit illoqarfimmi najugarisami meerarisaq paarineqartissinnaanngikkaanni, Clara Olsen nassuiaavoq. Taamaattoqartillugu ilinniartunit Ilinniartut Ineqarfiisa Allaffeqarfianni (KAF) meeqqeriveeraq Meeqqerivik Tikiusaaq qinnuteqarfigineqarsinnaavoq, ilassuteqarluni oqarpoq. Ajornartoortut Taamaattorli pilersuisut kisermaat taakkorpiaat pisortanit ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 15 kap. 3 paragraf 7-imi ajornartoortinneqarnerat isertuutinngilaa. Siorna apriili tikillugu pilersuisut kisermaat piffissani sivikitsuni Nuummut ilinniariartornerminnut atatillugu paaqqinnittarfimmi inissarsiniarnermi ikiorneqarnissamut periarfissaqarsimapput. Peqqussutilli atuutilernerata kingorna ikiorsiisarneq ingerlatsivimmit atorunnaarsikkiartuaarneqarsimavoq. Januaarillu aallaqqaataaniit inunnut taakkununnga ingerlalluartunut nammineersinnaasunullu ikiuunnissamut periarfissaq matuneqavissorsimavoq. Peqqussummi nutaami eqqarsaat tassaavoq, aningaaserivimmit taarsigassarsinikkut imminut isumagisinnaagaanni tassunga saaffiginnittoqaqqaartariaqartoq. Aningaaserivik itigartitsippat taarsersugassanik uatsinnut qinnuteqartoqarsinnaavoq, Clara Olsen nassuiaavoq. Pissutsit immikkut ittut Clara Olsen oqarpoq, malittarisassat nutaat inunnit aalajangersimasunit ajornartorsiutigineqalernissaat ingerlatsivimmit siusissukkut eqqumaffigineqalersimasoq. Paaqqinnittarfimmi inissamut qaammammut 5.000 koruuninik akiliuteqartarnissaq sualuppallaarpoq, taamaattumik isumaginninnermut pisortaasimasoq Gunnar Vinge-Hansen aamma Clara Olsen pisortaqarfimmut saaffiginnittaqattaarsimapput namminersornerusut pilersuisullu kisermaat, ilinniartuutigisut, ajornartorsiuteqalernissaat erseqqissaassutiginiarlugu. Taamatuttaaq Piareersarfimmi qinnuteqaatini allassimanngilaq qitiusumik ilinniarfimmut meeqqat nassaarneqarsinnaasut. Taamaattorli pissutsini immikkut ittuni paaqqinnittarfimmi inissamik pissarsisoqarsinnaavoq, Clara Olsen ilisimatitsivoq. Kisiannimi qanoq ilillutik ulluunerani paaqqinnittarfimmut qaammammut akiliutit 5.000 koruuninik amerlassuseqalersinnaappat? Tamanna pissutsinik paaqqinnittarfiup atuunneranut tunngasunik kiisalu paaqqinnittarfiup 1980-ikkunni pilersinneqarneraniilli akit allanngortinneqarsimannginnerannik tunngaveqarpoq. Taamani meeraq ataaseq qaammammut 2.500 koruuninik akeqarpoq. 5.000 koruuninut qaffaaneq 1. januar 2006-imi pivoq, tamannali aatsaat ukiup nikinnerani uatsinni atuutilerpoq, Clara Olsen oqarpoq. !AG03_2008 07-2. Kommunit namminneq aalajangiisussaapput. Kommunit akiliuumanerlutik namminneq aalajangertussaavaat, immikkoortortaqarfimmut pisortaq oqarpoq. Allattoq: Marianne Langvardt Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Inuussutissarsiornermut pisortaqarfiup ajornartorsiuteqarnera Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfimmi inuussutissarsiutitigut ilinniartitaanernut immikkoortortaqarfimmut pisortap, Mikael Kristensenip, ilumuunnginnerarpaa. Anaanat kisermaat paaqqinnittarfinniititsinerinut akiliussinissamut uagut mattussisuunngilagut. Paaqqinnittarfinniititsinermut akiliussiumanerlutik akiliussiumannginnerlutilluunniit kommunit namminneq aalajangigassaraa. Tamanna uagut sunniuteqarfiginngilarput. Sisimiunut sanilliullugu kommunit allat paaqqinnittarfinniititsinernut akiliussisarput, aamma qanoq angitigisumik akiliiumanertik kommunit namminneerlutik aalajangersartarpaat. KAF-imi (Ilinniartut Ineqarfiisa Allaffeqarfiat) kollegieinspektørit pisortaat Ove Frank Heilmann oqarpoq, paaqqinnittarfimmi inissamut pilersuisut kisermaat nalinginnaasumik qaammammut 1.000 koruuninik akiliuteqartartut, 5.000 koruuninullu aningaasat sinneri kommuninit matussuserneqartartut. Malittarisassalli taakkorpiaat malillugit kommunit tamarmik akiliuteqartanngillat. 5.000 koruunit amerlasuutut nipeqarsinnaapput, kisianni akiliutaasartut ukiuni kingullerni arlalissuarni iluarsiivigineqarsimanngillat, paaqqinnittarfillu ininut allanut nuussimavoq utaqqiisaasumillu paaqqinnittarfiujunnaarsimalluni perorsaasumik ataatsimik, ikiortimik ataatsimik eqqiaasumillu ataatsimik sulisulik meeqqanullu qulinut inissalik. Ullumikkut paaqqinnittarfik ataavartunngorsimavoq, inissalli ulikkaaqqajuaannartanngillat. Taamaakkaluartoq sulisut pisariaqartumik amerlassusillit akilerneqartariaqarput, paaqqinnittarfillu mikisoq kommunimi angisuumi ataatsimoorussamik ingerlatsivittalimmi paaqqinnittarfittut annertuumik ingerlatsinikkut assingusunik iluaqutissaqanngilaq, Ove Frank Heilmann. !AG03_2008 07-3. Siumut sangujoraarunnaartariaqarpoq. Siumumi siulittaasussatut qinigassanngortittoq Tunumeersoq, Vittus Mikaelsen, partip anguniagaanik allannguerusuppoq, ilaatigut aningaasaqarnikkut nalimmassaasoqartariaqarnerarlugu. Allattoq: Ludvig Siegstad. Tasiilaq. Siumumi ilaasortat naatsorsuutigisariaqalissavaat Vittus Mikaelsen, Ammassalimmi borgmesteri Inatsisartunilu ilaasortaq, Siumumi siulittaasunngorpat Siumup allaanerusumik anguniagaqalernissaanik. Taanna siulittaasunngorniuttunut qinigareeqisunut Hans Enoksenimut Aleqa Hammondimullu akuliuppoq, isumaqarluni allannguisoqartariaqartoq. Namminersornerulissalluta oqaluttuannguarluta Siumumilu namminersornerulertulli nalaanit naalakkersuinermik siuttuusarluta, taamaattoq nunatsinni innuttaasut inuussutissarsiutitigut siuarsaarusuttut pitsaanerpaamik ulloq manna tikillugu periarfississimanngilavut. Inuit ataasiakkaat inuussutissarsiutinik nammineerlutik aallartitsiniartut maannakkornit piginnaanngorsarneqarusariaqarput periarfissarsiulluarnerusariaqarlutillu, Vittus Mikaelsen sukannerluni oqarpoq. Assigiimmik atugaqassapput Vittus Mikalsen inatsisartunut 2005-mi qinersisoqarmat 201nik taaneqartoq kommunalbestyrelsimullu ukioq aamma taanna qinersisoqarmat 69-nik taaneqartup naammaginngilaa pissakinnerit ukiuni kingullerni atugarlioriartuinnarnerat. Naammaginanngilaq oqassalluni innuttaasut tamarmik atugarissaartinneqartut. Nunatsinnimi innuttaasut erseqqissorujussuarmik assigiimmik maannakkut atugassaqartinneqanngillat. Qanoq ililluta angajoqqaat meerartallit ukiumut 40.000 koruuninik isertitaqartartut ukiumut 700.000 aamma 800.000 koruuninik isertitaqartartunut assigiilersititsisinnaavugut, uffa nalunagu isertitakinnerusut pitsaasumik atugalernissaminnut periarfissaqanngereeqisut. Taamaattumik nunatsinni innuttaasut assigiimmik atugalersissallugit piffissanngorpoq. Pissakinnerusunummi pitsaanerpaamik atugassaqartitsinnginnatta taama maannakkut atugassaqartitsivugut. Siulittaasoq kaammattuisoq Vittus Mikaelsenip Siumup siulittaasua Hans Enoksen sakkortuumik uparuarlugu oqarpoq inuusuttunut naalakkersuisunngortartunut pitsaanerusumik siunnersuisuusariaqartartoq, taakku annerusumik ilaatigut misilittagartuujunngimmata: Siumup siulittaasuata inuusuttunik naalakkersuisunngortitsisarnini maannakkornit pikkorinneruffigisariaqarpaa, inuusuttut naalakkersuisunngortartut Siumup siulittaasuanit siunnersorneqarnerusariaqarlutik. Siumup siulittaasuata inuusuttut naalakkersuisunngortartut kukkuluttornissaannik utaqqiunnaartariaqalerpoq, piffissanngorlunilu ajunnginnerpaamik taakkununnga ikorfartuillunilu siunnersuisarnissaa, Vittus Mikaelsen oqarpoq. Inuusuttut naalakkersuisunngortartut ikittuinnaanngitsut pitsaasumik siunnersorneqartannginnerat pissutigalugu ukiuni kingullerni annaasarpavut, taamaalilluta partiitsinni suleqataajuarnissaat aamma pisinnaajunnaartarluni. Qinersineq Siumut nuna tamakkerlugu Ilulissani februaarip 6-ani 7-anilu ataatsimeersuassaaq. Taamaattoq siulittaasussamik januaarip 23-ani qinersisoqassaaq. Siumup immikkoortortaqarfiisa 60-it missaanniittut siulersuisui taasititsinermik aaqqissuisuussallutik. Siumup siulittaasussaannik qinersisinnaasut tassaassallutik Siumumut ilaasortaanermut 2007-mi akiliisimasut. Siumup allattaanera Mikael Petersen ilisimatitsivoq ilaasortaanermut akiliuteqarsimasut 1.700-nit 2.000-it missaannut amerlassuseqassasut. !AG03_2008 09-1. 2007 aatsitassarsiornermi aatsaat taama suliaqarfiutigisoq. Nunat tamalaat akornanni aatsitassarsioqatigiiffiit nunatsinni aatsitassanik qalluilerniarlutik tulleriiaatiinnavipput. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuna tamarmi. 2007 Kalaallit Nunaanni aatsitassaqarneranik misissueqqissaarinermi aatsaat taama suliaqarfiutigaaq. Ujarassiuut 30-t aatsitassioqatigiiffinnit arlalissuarneersut nunatsinni tamarmi aatsitassanik ujaasisimapput. Aatsitassarsioqatigiiffinnut 30-t missaanniittunut misissueqqissaarinissamut akuersissutit 78-it 2004-mi akuersissutinut sanilliullugit pingasoriaataapput. Taamaalilluni Kalaallit Nunaata aningaasaqarnera pillugu naalagaaffiup siunnersuisartuisa naliliinerat upperissallugu tunngavissaqarluarpoq, taakkumi ukioq taanna siusinnerusukkut nalunaarusiaminni naliliipput, siunissami Kalaallit Nunaata isumalluutai raajat, qalerallit saattuallu uuliamit, kuultimit, diamantinit aluminiumillu taarserneqarumaartut. Kalaallit Nunaata soqutigineqarnerulersimanera arlalinnik pissuteqarpoq. Pingaartumik nunarsuaq tamakkerlugu ujartuinerujussuaq tunngavigalugu aatsitassat akii qaffariarujussuarsimapput. Akit qaffasissut kingunerisaannik issittumi aatsitassarsiorneq akilersinnaanerulersimavoq. Nunarsuullu kiatsikkiartornerata kinguneranik uuliasiornissaq immaqalu aamma aatsitassarsiornissaq ajornannginnerulissagunarpoq. Taama pisoqalernera suliffissanik nutaanik arlalissuarnik kinguneqassaaq, kisianni aamma nunanit allanit sulisartut, inuiaqatigiit aaqqissugaanerannik ilisimaarineqarluartumik allanngortitsisinnaasut, maannamut ilisimaneqanngitsumik amerlassusillit tikeralernerannik kinguneqarsinnaavoq. Kingullertut nalunaarutigineqarpoq Canadami aatsitassarsioqatigiiffik Quadra Mining Ittoqqortoormiit avannaanni qaqqami Malmbergimi molybdænimik qalluiffimmik pilersitsinissamut 4-6 milliarder koruuninik aningaasaliissuteqassanerluni aalajangissasoq. Molybdæn sisammik nioqqutissiani mattusoorujussuarni, kernekraftimik suliffissuarni kiisalu maskiinani kissartorujussuarmi atorneqartartuni punnerusaatut atorneqartarpoq. Aatsitassarsioqatigiiffik naliliivoq aatsitassaqarfiup ukiuni 15-iniit 20-nut qalluiffigineqarnerani 40-50 milliarder koruunit missingi kaaviiaartitarineqarsinnaassasut, Berlingske Tidende allappoq. Piffissat nutaarluinnaat. Aatsitassarsiorneq inuussutissarsiutitsinni annerpaanngussaaq. Eqqoriaanermi tunngavissaqarluartumi eqqoriarneqarpoq Kalaallit Nunaat ukiut tulliuttut tallimat ingerlaneranni minnerpaamik arfineq-marlunnik aatsitassarsiorfeqalissasoq. Tamanna inunnut 1.300-niit 1.500-nut suliffissaqartitsissaaq. Kalaallit Nunaat isertitatigut akileraarutinik isertitarpassuaqalissaaq ingerlatseqatigiiffiillu akileraarutaannik isertitaqangaatsialissalluni, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut pisortaq Jørn Skov Nielsen Danmarkimi aviisimut ullormut saqqummersartumut oqarpoq. Ullumikkut Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiorfiit marluk qalluiffigineqarput. Taakku tassaapput Nanortallip eqqaani kuultimik qalluiffik Nalunaq Gold Mine, Crew Gold Corporationimit ingerlanneqartoq, kiisalu Maniitsup eqqaani olivinisiorfik. Tamatuma peqatigisaanik nunat tamalaat akornanni uuliasioqatigiiffiit uuliaqarneranik misissueqqissaalernissamut akuersissutinik pissarsiniarlutik tulleriiaaginnavipput. Tamatuma uuliasioqatigiiffiit aatsitassarsioqatigiiffinnut sanilliullutik nunatta karsianut atuinermut akiliutinik aamma akiliuteqartassapput. Taamatuttaaq Kalaallit Nunaanni aatsitassarsioqatigiiffiup Nuna Mineralsip qanittukkut nunarsuarmi aatsitassarsioqatigiiffiit annerpaartaasa pingajuannut Rio Tintomut, siornatigut Kalaallit Nunaanni ingerlataqarsimanngitsumut, suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarnera Kalaallit Nunaanni periarfissaqarluarneranut takussutissiivoq. Nuna Minerals piffissami sivitsortumi suleqatissarsiorsimavoq aningaasaqarnikkut aatsitassarsioqatigiiffiup aningaasarsiutigalugu qalluilernissaq siunertaralugu misissueqqissaarinermik suliaanut assigiinngitsunut kivitseqataasinnaasussamik. Tamatumani ilaatigut Nuup eqqaani Qeqertarsuarmi kuulteqarneranik misissueqqissaarineq eqqartorneqartorujussuaq isumalluarnartorujussuarlu pineqarsinnaapput. Tamatumunngalu Rio Tinto akissaqassaqqaarpoq. Aatsitassarsioqatigiiffik ukiumut 125 milliarder koruuninik kaaviiaartitaqartarpoq. !AG03_2008 09-2. Naammaleqaarmi. Novembarimi qinersisoqarneranit unikaallatsinneqareersimalluni namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitaq ataatsimik allannguuteqarluni suleqqilerpoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Naammaleqaarmi, neriuppungalu isumalioqatigiissitami sammivik siusinnerusukkut tunaartarineqarsimasoq ingerlaannassasoq, tassunga ilanngullugu nunatsinni aatsitassarsiornermit isertitat agguataarneqarnissaannut isumaqatigiinniarnerni siunniussaq. Taamatuttaaq namminersorneq pillugu inatsisissaq taasissutigineqalersinnagu inuiaqatigiinni najugarisatsinni tamani sumut ingerlariarnissarput pillugu oqallinnissamut piffissaqarluarnissarput pingaartuuvoq. Taama oqarpoq IA-meersoq Kuupik Kleist, namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitamut, novembarimi qinersisoqarneratigut unikaallatsinneqareersimalluni maanna suleqqilersumut, ilaasortaq. Kalaallit qallunaallu isumalioqatigiissitaat maannamut inuttalersugaanini malillugu ingerlaqqissaaq, taamaallaat Kim Andersen Venstremeersoq parteeqatiminut Birthe Rønn Hornbechimut, ministerinngornermi kingorna inatsisartoqarnikkut isumalioqatigiissitami ingerlaqqissinnaajunnaartumut, taartaassalluni. Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitaq ilaatigut nunatsinni uuliasiulersinnaanermit isertitat oqallisaasimaqisut qanoq agguaanneqarnissaannut siunnersuusiussaaq. Qinersisoqarnerani isumalioqatigiissitamut ilaasortat qallunaat arlallit Folketingimut ilaasortaajunnaarsimapput, maannali tassa ullumikkut namminersornerunerup nutarterneqarnissaa pillugu nalunaarusiap naammassingajalersup inaarsarneqarneranut peqataanissamut periarfissaqalissallutik. Folketingimut ilaasortaasimasoq Folketingimullu siulittaasuusimasoq Chr. Mejdahl (V) isumalioqatigiissitamut siulittaasup tulliatut ingerlaqqissaaq. Folketingimut ilaasortaasimasoq Kuupik Kleist (IA) aamma Frank Jensen (S) isumalioqatigiissitami aamma ingerlaqqissapput. Isumalioqatigiissitamut siulittaasoq tassaavoq Inatsisartut siulittaasuat Jonathan Motzfeldt (Siumut), taassumalu sisamanngornermi Københavnimi namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitaq pillugu oqalliseqatigiinnermi Søren Espersen (Dansk Folkeparti) naapeqatigissavaa, ministeriunerullu Anders Fogh Rasmussenip naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen naapeqatigissallugu ilaatigut namminersorneq pilllugu isumalioqatigiissitami suliaq oqaluuserissallugu. Pilersaarut piareeqqasoq. Isumalioqatigiissitap suliani naammassisimagaa oqartoqarsinnaavoq. Taamaallaat aatsitassarsiornermit isertitat, uuliasiorneq ingerlanneqaleriarpat milliarderpassuarnik amerlassuseqartussatut ilimagineqartut, qanoq agguaanneqarnisssaat apeqqutaalerpoq. Agguataarinissaq pillugu isumaqatigiissut isumaqatigiinniarnikkut inissinneqalersorlu tassanngaannaq novembarimi Folketingimut qinersineq aporfiulerpoq, taamaattumik pappialatigut kingulliit inissillugit isumaqatigiinniutigineqarnissaat ajornanngikannerniartussaasariaqaraluarpoq. Aningaasatigut agguataarinissamik najoqqutassamut akerliusutuaq tassaasimavoq Søren Espersen, taannali akerlianik isornartorsiuinermini avinngarussimasutut inissisimasimavoq. Aningaasaqarnikkut isumaqatigiissutip kingunerisassaanik ilaatigut ataatsimoortumik tapiissutit Kalaallit Nunaata uuliasiornermit isertitaqaleriartorneratigut ikiliartuaartinneqassapput. !AG03_2008 10-1. Kalaallit ajugaatitaat. Misigissutsit annilaammisaarnartut. Allattoq: Hans A. Lynge. Naja Lund: Anitsiarfik Assiliartalersuisoq Niels Motzfeldt Qupp. 40, akia 150,00 kroner Milik publishing, 2007. Meeraanermit inuusuttuaraanermut ikaarsaariarnermi nalornisooruterpassuit ilagaat niviarsiaraanerup iperariartulernerani misigissutsit eqeeriartulersut, nukappiaraagaannilu timimi malunnarsisalersut aammattaaq niviarsiaqqanut qiviarnermi qamuuna eqqorneqaatit iluamik paasinngisat. Nunat avannarliit suleqatigiiffigisimasaat Nordbok aqqutigalugu siorna meeqqanut inuusuttuaqqanullu atuakkiornermik unammisitsisoqarpoq saaminut, Savalimmiormiunut kalaallinullu tunngatitamik. Nunatsinnit ajugaatitaq tassaavoq »Anitsiarfik«, Naja Lundimit allanneqarsimasoq. Atuakkap imaraa niviarsiaraanermit ikaarsaariarnermi nukappissanut sammisalernermi misigisat artornartut attuisullu. Nukappiaraq soqutiginiarlugu aammaana allamut sammilersoq, ilali kiserliuummernerup angissusia. Oqaluttuaq tassannga aallartittutut oqaatigineqarsinnaavoq, atuakkami imminut ikiorniarluni misigissutsillu oqimaatsut qaangiutsinniarlugit sorsuuteqarneq atuarneqarsinnaavoq. Inuusuttuaqqat, niviarsissat sukorsillu, imminnut iliorfigineri atuakkiortup iluatsittumik atuakkiarai. Soorluuna atuakkiortumik nutaamik ilaqalersugut. Atuakkiaa ilimanarpoq naleqqunnerussasoq meeqqanit 12-init ukiulinnit 16-it missaannut ukiulinnut. Titartagartalersuisuuvoq Niels Motzfeldt, soorluuna atuakkami misigissuseq oqaluttuarineqartoq eqqorlugu assiliartalersorsimagaa. Meeqqanut inuusuttuaqqanullu atuakkiaateqarnikkut pisuunnguallappugut. !AG03_2008 10-2. Saamit ajugaatitaat. Ilumullimi inuuneq tupinnartoq. Allattoq: Hans A. Lynge. Ristin Sokki: Inuunera tupinnartulik Assiliartalersuisoq Trine Noodt Kalaallisuunngortitsisoq Tupaarnaq Rosing Olsen Qupp. 48, akia 150,00 kroner Milik publishing, 2007. Nukappiarannguaq Niillas inunngorpoq angajoqqaami naapisimatsiareernerisa kingorna qaammatit qassiussusissaat naammatsittorlu. Neriuutigisaavoq tuttuutinik kingornussisussatut, kisiannili allilerluni tuttunut ersitungaarami taama inuuniuteqalernissaa kimilluunniit ilimagineeruppoq. Taamaalluni aamma najattaarpoq immikkut piginnaassusilimmik, tassami inuuniariarluni oqaluttarpoq taallatut pissusilinnik, asulumi inuit mianersorfigisariallit uparuartortarillugit. Atuakkap taakkua inooqatigiinnerat imaraa. Oqaatigisariaqarpoq ilumullimi inuuneq tupinnartoq, oqaluttuartorlu meeraagaluarluni misigisartooq. Atuarlugu qiimanartoqarpoq quianartoqarluni aammali eqqarsarnartoqarluni. Kalluagai amerlaalupput, allaallu inuit avatangiisaasa ilaqutariinnut soqutiginninnerat tupinnartortaqarluni. Meeqqanut allilaareersunut piukkunnarpoq, immaqa qulit missaannit ukiulinnit 14-it missaannut. Nunat avannarliit ikittunik inuttallit siorna 2006-imi meeqqanut inuusuttuaqqanullu atuakkiornermik unammisitsineranni Saamit nunaannit ajugaatitaavoq, atuakkiortua ateqarluni Ristin Sokki. Kalaallisuunngortitsisuuvoq Tupaarnaq Rosing Olsen, ajunngivissumik suliani naammassisimavaa. !AG03_2008 11-1. Fladskærmit akornutiminnik siullernik qaangiisimalersut. Atuisartut ikinngutiminnut isiginnaarutinik saattukujuunik inassuteqartarneranni Panasonic piukkunneqarnerpaasarpoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Isersimaartarfiup alteria, fjernsyni, ukiuni kingullerni inuusuttuaqqatulli alliartupiloornermik aqqusaagaqarsimavoq. Ullumikkut fladskærmit akisoorsuujunnaarsimapput taamalu aningaasaateqarluartunuinnaq nutaanerpaanik pisinissamut akisuumik akiliuteqarnissamut piumassuseqarsimasunut tunngajunnaarsimallutik. Tamatuma peqatigisaanik akornutit siulliit ajornerit qaangerneqarsimanerat atuisartunut atuagassiap Tænkip misissuineratigut ersersinneqarpoq. Laboratooriani assigiinngitsuni misissuisarnertigut Panasonicieersut pitsaanerpaanerat takutinneqartuartarsimavoq. Taamaakkaluartoq allat soorlu Phillips aamma Samsung inuppassuarnit salliutinneqartarput. Panasonicip siuttutut inissisimanera internettimik paasissutissanik eqiterivimmi »MærkeBanken«-imi atuisartut nalinginnaasut nioqqutissianut assigiinngitsunut atatillugu misilittakkaminnik tunniussivigisinnaasaanni atuisartunit uppernarsarneqarpoq. Kontokorti tuusinterpassuarnik imaarneqartinnagu tamanna iluaqutaalluartussaavoq. Tænk naapertorlugu Panasonicip nuannarineqarluarneranut nassuiaatissat ilaat tassaasinnaavoq, Panasonicimit nioqqutissiat qaqutiguinnaq teknikkikkut ajoqusertarnerat. Nioqqutissiat allanik ilisarnaatillit akornanni aamma ikittuinnaat aserortarput imaluunniit iluarsaanneqartariaqalersarlutik pingaartumik ukiut kingulliit marluk maalaaruteqarsinnaatitaanerup atuuffiata ingerlanerani. Fladskærmit arfineq-marluugaangata ataasiinnaq ajoquteqartarpoq, taamaattumillu fladskærmit akornutiminnik siullernik qaangiisimasutut oqaatigineqarsinnaapput. Qinigassat pitsaasut arlallit Fladskærmini akornutit nalinginnaanerpaat tassaapput assiliartaanni akornutit, ittuppalunnerit nipillu alla ippinnaqutaasu. Nioqqutissiat Phillips-imik ilisarnaatillit akuttunngitsumik iluarsaanneqartariaqartarput. Atuisartullu marluugaangata ataasiinnaap Phillips ikinngutinut inassutigiumasarpaa. Nioqqutissiat akikinnerpaartaat Prosonic suli ajornerusumik inissisimavoq malunnaatilinnik akornuterpassuaqanngikkaluarluni tv-mik piginnittunit ima pikkunaagineqartigisoq allaat piginnittut sisamaagaangata ataasiinnaap ilisarisimasaminut ajunnginnerartarlugu. Tænk naapertorlugu fladskærmit tallimat tulliuttut tulleriinnerat malillugu piumaneqarnerupput: Panasonic TX-32LX700F (32 tommer), Phillips 37PFL7662D (37 tommer), Sony KDL 40S3000 (40 tommer), LG 42LF65 (42 tommer) aamma Samsung LE37 M86BD (37 tommer). !AG03_2008 11-2. Piniartup ukiuata ingerlarna. Lars Anker-Møller: Ammassalimmi piniartut Tunumi. Nammineq saqqummersitaq. Allattoq: Hans A. Lynge. Qallunaaq inuusukaarsuaq Lars Anker-Møller 1973-imi Sønderjyllandimi inunngorpoq. Eqqarsaatigisimavaa assiliinermik soqutigisani atorlugu atuakkamik saqqummersitsiniarluni piniartutut inuunerup ukiumi ataatsimi atugassarititaanik imalimmik. Aallaqqaasiummini oqaluttuarpoq Ammassalimmi atorfigissaarluni inooqataariarluni atorfini taamaatissimallugu piniartutullu inuulerniarluni. Aalajangernini peqqissimissutigisimanngilaa, tamannalu suliaani atuakkami malugineqarsinnaavoq. Piniartutut inuutissarsiortut nunatsinni ikiliartortutut taaneqartarput. Piniakkat killilersugaaneri ima sakkortutigipput allaat inuppassuarnut agguassallugit eqqarsarnarsilluni, ilallugulu puisit amiisa tunisaanermikkut akii ima appasitsigipput ilaatigut isumaliortoqartarluni tuninngikkaanni assigiinnaraa. Piniartummi ullumikkut inuusup atorfissaqartitai aningaasanik akeqarput, soorlu piniutissat assigiinngitsut, orsussat pequtissallu, tamakkulu saniatigut aamma akilersugaqarpoq. Taamaalilluni piniartutut inuunermi aporfissat ukiuni kingullerni amerligaluaqisut, taamaattoq nuannerpoq kalaaliunngitsoq piniartutut inuuniarnermik misileerusulersimammat. Atuakkiaa ataatsimut isigalugu piniarnilersaarutaanngilaq, kisiannili imaqarneruvoq ukiup kaajallakkiartornerini piniartut piniakkaminnik malersuillutik inuunerannik. Piniarnilersaarnerit tusarnersut pissanganartullu eqqartorneqanngillat, kisiannili piniakkat takkusimaarfii najoqqutaralugit illuartitertarneq erseqqissarneqarpoq. Atuakkap oqaasertai takisuuliaanngitsut nassuiaanerusarput piniakkap takkussimasup qanoq sumilu piniarneqartarneranik, assilissalli takutitsissutigalugit inuuniarnerup ajornakusoortui malinnaaffigalugit paasinarnerusarput, soorlu sikorsuit tulassimatillugit umiatsiamik angalaniarnerup artornassusia, kiisalu sarfarissinera ni sarfaatsillutik mianernartoqassusii. Piniartunuunngitsoq Atuagaq ataatsimut isigalugu piniartunut Ammassalimmiunut immikkut tunngatitaanngilaq. Inuttani ataaserluunniit kinaanersoq taaneqanngilaq, aammalu kikkut pinerrarinnerusut immikkut uniffigineqaratik. Tamanna atuakkiortup nammineq taamaassasoq qinersimagunarpaa takutinniarunaramiuk piniartutut inuuneq immikkut inuppassuarnut pingaaruteqartoq, ataasiakkaat salliutinnagit, kisiannili piniartut tamaasa ataatsimut ataqqiniartutut illugit. Piniartutut alliartorsimasumut atuagaq ilaatigut ilinniutitut taaneqarsinnaasoq pisariaqanngitsutut ippoq. Nukappiaraq ataataminit piniarnermut ilinniartitaasimasoq immini pigisaqartarpoq atuakkatigut ilikkarneqarsinnaanngitsunik, misigisatigulli piniakkallu qanoq iliuusaannik paasinninnikkut. Tamanna tunuliaqutaralugu imaassorinarpoq atuakkiortup atuartussatut siunnerfii tassaanerusut kalaaliunngitsut, kisiannili piniartut inuunerinik tusaamasaannallit. Tassuunakkut atuagaq iluatsippoq, piniartutut inuunermut paasissutissartaqarlunilu eqqorpasissumik oqaluttuarpoq, aammalu atuakkiortup sumiluunniit oqalugiaatitut atorniaruniuk tunngavissarissaassaaq. Assilisat kusanavissorsuupput allagartaallu qallunaatut, tuluttut kalaallisullu allassimapput, kalaallisuunngortitaavorlu Magdalene Berthelsenimit. Atuagaq pillugu paasissutissat immikkut ilaanngimmata taaneqaannarsinnaavoq Lars AnkerMøllerip nammineerluni atuagaq saqqummersissimagaa. !AG03_2008 12-1. Seqineq peqqinnartoq. Danmark. Amikkut kræfteqalernissamut aarlerinaateqaraluartoq seqinertinneq peqqinnartuuvoq. Seqinertinnerulaartarnikkut peqqinnerulersoqarsinnaasoq kræftimillu napppaatit allat toqqutiginissaannut aarlerinaatit annikillisinneqarsinnaasut ilisimatusarnermi nutaami paasineqarpoq. Seqinermit timi D-vitaminimik timip illersuutissaqarnerata tamakkiisumik ingerlasinnaaneranut aalajangiisuusumik sanaartortinneqalersarpoq. Taamaattumik D-vitamin nappaatinut arlalissuarnut soorlu tuluit nappaataannut, saarnit napianerannut aamma sukkornermut pitsaaliuutaaqataasarpoq. Amikkut kræfteqalernissaq ersissutigalugu alanngortamut toqqortertarnissaq Oslomi kræftimik ilisimatusarfimmi ilisimatusartunit mianersoqqussutigineqarpoq. Tamanna isumassarsiatsialaanngilaq, minnerunngitsumik inunnut nunarsuup affaani avannarlermi najugalinnut, ilisimatusarneq nutaaq tunngavigalugu isumaqarput. /ritzau/. !AG03_2008 12-2. Reagan kingumut. Island. Amerikami præsidentiusimasoq toqoreersoq Ronald Reagan, filmiliaritittartooqqaarsimasoq, filmimi isiginnaarneqarsinnaaqqilissagunarpoq. Ilitsersuisartoq Tuluit Nunaanni inunngorsimasoq Ridley Scott Reaganip aamma Mikhail Gorbatjovip, Sovjetimi aqutsisuusimasup kingulliup, akornanni Reykjavikimi 1986imi ataatsimeeqatigiinneq tunngavigalugu filmiliornissamik isumaliuteqarpoq. Taama Islandimi aviisi Frettabladid marlunngornermi nalunaarpoq. Ataatsimeeqatigiinnermi Sorsunnerup Nillertup nalaani pisumi atominik sakkussiarsuarnik pingaarutilimmik ikililerinissaq Reaganimit Gorbatjovimillu oqaluuserineqarpoq. Ridley Scott filmilioqqammerpoq qulequtalimmik »American Gangster« filmillu allat soorlu »Gladiator«, »Alien« aamma »Blade Runner« aamma suliarisimallugit. . . . !AG03_2008 12-3. Kunngikkormiut. Danmark. Kunngissakkut ilaqutariittut inuuneq, meeqqat mikisut issingagassallu pillugit oqaluttuaat pillugu Berlingske Tidende aamma Billed-Bladet saqitsaassuteqalerput. Aviisi aviisip sap. akunneranut saqqummersartup taarsiissuteqarnissaanik piumasaqarpoq Berlingskemit Maryp aamma Frederiup apeqqarissaarfigineqarnerat tassannga naqinneqarsimammat. Apeqqarissaarutitta atornissaanut akuerisimanngilavut, tusagassiortup najoqqutarisaata atornissaanut akuerisimanngilavut, aamma aviisip saqqaani »uagutsinniinnaq« atornissaanut atornissaanut akuerisimanngilavut, Billed-Bladet kisiat pillugu suliaanani Berlingske Tidendemut suliaammat, aaqqissuisuuneq Lisbeth Knudsen oqarpoq. Taamaattumik aviisi 235.000 koruuninik taarsiissuteqarnissamik Billed-Bladimut piumasaqaammik nassiussisimavoq ullullu qulit ingerlaneranni akileeqqusilluni. !AG03_2008 13-1. Radareqarfimmut suliassat nutaat. Savalimmiuni qaqqami Sornefellimi NATOp radareqarfigisimasaa qarasaasiatigut paasissutissat mianernartut pingaarutillillu illersornissaannut toqqorsivittut piukkunnaateqarluarpoq. Ritzauimit Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Savalimmiut. NATO-p Savalimmiuni radareqarfigisimassaa, ilaatigut qaqqap iluani ilorpasissumi marlunnik quleriilik, qarasaasiatigut paasissutissanut pingaarutilinnut nunarsuaq tamakkerlugu isumannaallisaavittut atorneqalissagunarpoq. Radareqarfik pisariaqartunik atortulersugaavoq soorlu ajornartoornermi sarfaliuummik illersornissamullu tunngasunik, IT-mi paasissutissat pingaarutillit toqqortarineqarnissaannut qitiusumik inissisimalernissamut piukkunnaateqassutigillualikkaminik. Tamatuma saniatigut Savalimmiut politikkikkut, nunarusarmilu inissisimaffikkut teknikkikkullu pissutsit eqqarsaatigalugu piukkunnaateqarluartuuvoq. Tamaani politikkikkut pissutsit patajaatsuupput tassa pikitsitsisoqartanngilaq assigisaanillu pisoqartarnani nunarsuarmilu inissisimaffeqarnikkut pinngortitarsuarmi ajunaarnersuaqarfiusanngitsumiippugut soorlu nunap sajunneranik, Savalimmiuni it-mik suliaqarfiit kattuffiannut siulittaasoq, Michael Thomsen, Ritzauimut oqarpoq. Taanna ilanngullugu oqarpoq, Savalimmiut attaveqaateqarnikkut pitsaasumik inissisimaffeqartoq, tamatumanilu Savalimmiuniit avammut kabelinik attaveqaatit arlallit pineqarput. Nunat tamalaat akornanni suliffeqarfiit qarasaasiatigut paasissutissat pingaarutillit mianernartullu illersorneqarnissaannut sumiffinnik piukkunnartunik pisariaqartitsinerat IT-p suliaqarfinnut ataasiakkaanut pingaaruteqarneruleriartuinnarnera ilutigalugu annertusiartorpoq. Qarasaasiarsornermi suliffeqarfiit angisuut Savalimmiuni hostingcenteriliortoqarnissaanut soqutiginninnermik ersersitsisimapput. Qarasaasiarsornermi aqutseriaatsit tammarpata ullumikkut suliffeqarfippassuit ingerlasinnaanngilluinnarput. Taamaattumik qarasaasiarsornermi paasissutissat illersorneqarnissaat nungutinneqarsinnaajunnaarlugillu isumagineqarnissaat suliffeqarfippassuarnut pingaartuuvoq, Michael Thomsen oqarpoq. Savalimmiuni isumannaallisaanermut politikki ullumikkut Danmarkimi naalakkersuisunit oqartussaaffigineqarpo. NATO-p qaqqami Sornfellimi radareqarfigisimasaa ullumikkut suli Danmarkimi sakkutuunit ikittuararsuarnik inuttaqarpoq. Radareqarfiulli imaarneqarnissaa pilersaarutaavoq. Savalimmiut tungaannit inuussutissarsiornermut naalakkersuisoq Bjarni Djurholm pineqartumik suliaqarsimavoq. Januaarip 19-iani Lagtingimut qinersinerup kingorna NATO-p radareqarfigisimasaani hostingcenteriliornissamik pilersaarutit suliarineqaqqilissapput. Tamanna Danmarkimi naalakkersuisunut isumaqatigiinniarnermik aamma imaqassaaq. !AG03_2008 13-2. Atorfimmut annermut anngunniunnersuaq. Clinton aamma McCain New Hamphire-mi ajugaammata kina præsidentimut qinigassanngortissanersoq februarimi aalajangiiffigineqareersinnaanngitsoq ilisimatooq Carl Pedersen isumaqarpoq. Allattoq: Ritzau Nutserisoq: Utertoq Nielsen. USA. Marlunngormat New Hampshire-mi qinigassanngortinniunnermi demokrati Hillary Clinton tupaallannartumik ajugaammat Amerikami præsidentinngorniunnermi pissutsit killormorluinnaq saatinneqarput. Taamaattumik amerikamiut naatsorsuutigissanngilaat marlunngorpat 5. februar aalajangiiffiulluinnartussamik qinersinissamik taaneqartumi naalagaaffinni 22-ni ingerlanneqartussami novemberimi Det Hvide Hus-imut inissinnissamut kina ajugaassanersoq. Republikanerini pissutsit aamma taamaapput, taakkunani John McCain ajugaammat. Copenhagen Business Schoolimi American Studies-imi ilisimatooq Carl Pedersen taamatut naliliivoq. Isumasiuinerit assigalugit Barack Obama New Hampshire-mi Clinton-imut ajugaassasoq isumaqarsimavoq, taamalu Demokratit sinnerlugit 4. november qinersinissami præsidentissatut qinigassanngortissasoq. Maannali pissutsit qanoq oqaatiginissaat ajornakusoornerulerpoq. Ippassaq aperineqarsimasuuguma isumaqarsimassagaluarpunga Obama qinigassanngortissasoq. Isumasiuinerit tamarmik New Hampshire-mi ajugaassasoq siulittuutigaat, 26. januarimilu South Caroline-mi ajugaassasoq. Taamalu unitsikkuminaallissalluni. Pissutsilli maannakkut takusinnaasavut malillugit marluullutik siuarsimapput, Carl Pedersen oqarpoq, nangilluni oqarluni New York-imi senatorimit Clinton-imit taasinernik 7.000-it missaannik ajorsartoq. Piffissaq sivisooq 5. februar tamatuma assinganik pisoqassasoq eqqarsaatigisinnaavara, naalagaaffinni arlalinni naligiissallutik, taamalu kina qinigassanngortissanersoq naliliffigiuminaassalluni. Naalagaaffinnimi arlalinni Obama ajugaalluarsinnaavoq, minnerunngitsumik naalagaaffimmi najugaqarfimmini Illinois-imi, Clinton-ilu New Yorkimi ajugaassagunarluni, taamaattumik 5. februar Demokratit kina qinigassanngortissaneraat erseqqissumik oqaatigineqarsinnaanngitsoq isumaqarpunga. Qineqqusaarneq sivisuumik ingerlanneqassaaq. Hillary-lu Californiami ajugaassaguni qineqqusaarnermut uteqqilluassaaq, Carl Pedersen Ritzau-imut oqarpoq. Præsidentiusimasup nuliata qineqqusaarisui New Hampshire-mi illunut orniguttarlutik qineqqusaarilluarsimasut maluginiarpaa, taamaanngippat Clinton ajorsarujussuassagaluarmat. Naggataagulli tatineqartutut misigissutsiminillu saqqummersitsisutut pissusilersornermigut pissutsit killormut saatippai. Arnat sulisartut amerlasoorpassuit Hillary taasimavaat. Obama inuusuttunit qinersisartunillu qilersorsimanngitsunit suli illersorneqarpoq, tamannali ajugaanissaanut naammanngilaq. Arnanut saaffiginnissimagunarpoq. Ajugaanermini oqalugiarnermini imminut nassaarisimasutut uummamminillu oqalugiartutut annertuumik oqaaseqarpoq. Tamannalu sunniuteqarsimagunarpoq. Hillary Clinton eqqortoq qinersisartut takusimavaat, amerlasuut isumaqarput. Eqoortoq siornagut takutissimanngisani takutipaa, Carl Pedersen oqarpoq, innersuussutigalugu Clinton siornagut aalajangersimalluinnartutut isumatusaartutullu saqqummertarsimasoq, soorlu uimi Monica Lewinski-mut tiingasimanerani taamaaliorsimasoq. Tupaallannartoq. Demokratit kisiisa eqqarsaatiginagit qineqqusaarneq sivisussasoq Carl Pedersen siulittuivoq. New York-imi borgmesteriusimasoq Rudy Giuliani 29. januar Florida-mi pimoorullugu qineqqusaalissaaq, aammalu Iowa-mi ajugaasoq Mike Huckabee suli tupaallatsitsisinnaavoq. Mitt Romney New Hampshire-mi aamma Iowa-mi nr. 2-jusoq malinnaasinnaajunnaartoq Carl Pedersen naliliivoq, Michigan-imi republikanerit 15. januar qinersineranni ajugaassanngikkuni. Massachusetts-imi guvernør-iusimasoq Michigan-imi najugaqarpoq, angutaalu tassani guvernøriusimavoq. Naalagaaffimmi tassani najugaqarfigisimasamini ajugaasinnaanngikkuni amerlanernit tununneqassaaq. Huckabee New Hampshire-mi nr. 3-ngortoq aamma puigussanngilarput. Republikanerini pissutsit assigiinngiaartut suli ingerlaqqipput, Carl Pedersen oqarpoq. !AG03_2008 13-3. Siuttunngortut. F a k t a. Hillary Clinton: Senatori naalagaaffimmi New Yorkimi qinigaq. Sivitsortumi Det Demokratiske Parti sinnerlugu USA-mi præsidentinngortussap tulliatut nukittunerpaatut inissisimasimavoq kisiannili sap. akunnerani kingullermi Iowami partiit qinigassanngortinneranni pakatsinartumik normu 3-tut inissinnermi kingorna ajornartorsiortorujussuanngorluni, New Hampshiremilu ajugaanera Clintonimut inuttut angusarissaarujussuarneruvo. Politikerip 60-inik ukiullip præsidentiusimasoq Bill Clinton, suli nuannarineqarluarnerminik nuliami nittarsaanneqarneranut atuisoq, uigivaa. Hillary Clinton qineqqqusaarnermi »siuttutut piukkunnaatinik« kiisalu nunagisamini nunarsuarmilu »misilittakkanik« nittarsaassisimavoq. Anguniagai tassaapput USA-mi tamanut napparsimalernissamut sillimmasiissutit atuutilersinneqarnissaat, suliffissanik pilersitsinissaq, aningaasaqarnikkut ilorraap tungaanut aallartitseqqinnissaq kiisalu USA-mi pisuut piitsullu akornanni assigiinngissutit annertuut nalimmarsarneqarnissaat. USA-p Irakimi sorsunneranik piffissami sivisuallaami tapersersuisimasutut, ersernerluttunik akissuteqartartutut kiisalu unammillertiminut malunnaateqarluartumut Barack Obamamut sanilliulluni aqunneqarpallaartutut isornartorsiorneqarpoq. Naalagaaffimmut præsidentiusimasumut nuliaasutut inatsisilerituutut ilinniagaqarsimasoq tamaginni ajunngitsuni ajortunilu ilisimaarineqarpoq. Inuppassuarnit politikeritut USA-mik avissaartuutsitsisutut isumaqarfigineqarpo. John McCain: Republikanerit akornanni malunnaatilimmik immikkooruteqarpoq. Ukiorpassuarni senatoriusimasoq Arizonameersoq ungasinngitsoq tikillugu præsidentinngorniunnermi peqataajunnaarsimasutut isigineqarsimavoq, kisiannili nukittulluinnarluni uteqqissimalluni tassalu New Hampshiremi qularnaatsumik ajugaalluni. Apeqqutaalerpoq inatsisinik unioqqutitsillutik nunasisunut atatillugu mianersuussinissamik oqaaqqissaarinera Kyotomilu isumaqatigiissummi tunngavissanut ilanngunnikkut gassinik kiatsikkiartuutaasartunik aniatitsinermut piumasaqaatinik USA-p malinninnissaanik siunniussaqarnerat republikanerinut qanganisarsiuunut sualuppallaarnersoq. 71-inik ukiulik McCain Vietnamimi sorsoqataasimavoq ukiunilu tallimanit amerlanerni tigusaaqqasimalluni naalliutsitarineqartarsimallunilu. 2000-imi USA-mi præsidentinngorniaraluarpoq taamanilu New Hampshiremi qinerseqqaarnermi George W. Bushimut ajugaalluni, tulliuttunili ajorsarluni. Aningaasaqarnikkut annermik qanganisarsiuujuvoq naalagaaffiullu naatsorsuutaani Buship ajalusoortissimasaani oqimaaqatigiissumik ingerlatseqqilernissamik kissaateqarluni. Irakimi sakkutuut amerlineqarnissaannut atatillugu præsidenti tapersersorpaa, kisiannnili nunanut allanut politikkimi sakkortusaarpallaarneq mianersoqqussutigalugu Bushillu naalakkersuisuisa naalliutsitsinermik atuisarnerat sakkortuumik akerleralugu. !AG03_2008 15-1. Ikiliartulersimavugut. Allattoq Kuupik Kleist, siulittaasoq, Inuit Ataqatigiit. Ukiumut qaangiuttumut qujalluta nunaqqativut tamaasa ukiortaami ajunngitsunik tamanik kissaassilluta pilluaqquagut. 2007-imi pisoqarfioqisumi Inuit Ataqatigiinniit ilaatigut makku immikkut maluginiagassatut eqqaarusuppavut: Ukioq naalivissoq innuttaasunik kisitsinerup takutippaa nunatsinni inuit ukiuni kingullerni malunnaatilimmik ikiliartulersimasut. Nuannaajallannarporli paasigatsigu inuusuttavut Danmarkimut ilinniariartorlutik aallartartut ilinniakkatik naammassillugit 90%-ii sinnerlugit nunatsinnut uteqqittarmata. Inuit Ataqatigiit akileraartarnikkut nalimmassaanerunissaq ilaqutariillu meerartallit oqilisaavigineqarnissaat nangittumik suliniutiginiarpavut. Inuiaat kalaallit anersaakkut piitsunngoriartornerput paasineqariartorpoq, Inuit Ataqatigiillu nangittumik anersaakkut nukittorsarnissarput sulissutigissavarput. Nunatsinni innuttaasut ikiliartorput. Siornatigut aningaasarsiornerup allanngorarnera naapertorlugu nunatsinni inuit amerliartornerat aamma allanngorartarpoq, massakkulli maluginiagassaavoq inuiaqatigiinni aningaasarsiornerup qaffakkiartornerata nalaani innuttaasut ikiliartulersimammata. Tassa nunatta avataanut nuuttut 644-simapput, taakkunanngalu nunatsinni inunngortut 468-iusimallutik. Nunattalu avataani inunngortut 176-it nunatsinnit aallarsimapput, 2005-imut naleqqiullugu 110-nik amerlanerullutik. - Naak nunatsinni inunngortut 402-nik toqusuniit amerlanerugaluartut. Nunattalu avataanut noorartut tassaapput inuusuttut eqqaassanngikkaanni inersimasut 30-niit 44-nik ukiullit sulisinnaasut atorfissaqartitaraluagut. Tamanna tupaallannartoq eqqarsartitsisariaqarpoq, paasiniartariaqarporlu sooq nunatsinni meeqqat inunngortartut allamiullu nunatsinnut nunasisartut toqusartunit nunatsinniillu nunanut allanut nuuttartunit ikinnerulersimanersut. Sulisussanik nunatsinni pisariaqartitsinerput aatsaat taama annertutigaaq ukiunilu aggersuni annertusiartussalluni, taamaalinerani ikiliartulersimanerput aarlerinartutut oqaatigisariaqarpoq. Nunani allani ilinniartut uteqqittarput. Tamanna nunatsinniit aallarlutik ilinniariartorsimasut nunatsinnut uterusuttannginnerannik oqaatiginiarneqartartunut illuatungiliuttoq tamatsinnut nunattalu ineriartortinneqarneranut neriulersitsisariaqarpoq, nunattalu najugaqarfissatut pilerinartuunissaanik suliniuteqarneq erseqqinnerusariaqarpoq. Nalimmassaaneq ilaqutariillu merartallit. Inuit Ataqatigiit nangittumik ilaqutariit meerartallit atugaasa suli pitsanngorsaaviginissaat suliniutigissvaat, tamatumalu saniatigut naartunermi ernereernermilu akissarsiaqaatigaluni sulinngiffeqarsinnaanerup sivitsoqqinneqarnissaa anguniarusullutigu. Inuit Ataqatigiit 2007-imi nangittumik inuiaqatigiinni naligiinnersumik atugassaqartitaalernissarput sulissutigaarput, ajuusaarnarporli naalakkersuisunit suliniutit siunnersuutillu meeqqat ilaqutariillu atugarissaarnerulernissaannik siunertallit itigartittarmatigit. Isumaqarpugut ukioq 2008 inuiaqatigiinni naligiinnerusumik atugaqalernissatsinnik anguniagaqarluta tamatta pimoorussinerulluta suleqatigiittariaqartugut. Politikerit kisimiillutik suliassaq tamanna annertooq naammassisinnaanngikkaat takoreerparput, taamaattumik inuiaqatigiinni nukiit tamarmik katersortariaqarput neriuutivut timitalerneqassappata. Meerartaarnerup nalaani akissarsiaqarluni sulinngiffeqarsinnaaneq sivitsorneqarsinnaavoq suliffeqarnermut tunngasutigut susassaqartut akilersueqataanerisigut, tassa pisortat, sulisitsisut sulisartullu aningaasalersueqaataanerisigut meeqqat inuunermi aallartinnerani sapinngisamik pitsaasunik atugaqarnissaat qulakkeerniarneqarsinnaavoq. Tamatumunnga atatillugu meeqqanik perorsaanermik paaqqinninnermillu suliallit aammalu ilinniartitsisut sulinerminni atugaasa pitsanngorsaaffigineqarnissaat ukiumi aallartittumi immikkut isigineqartariaqartut Inuit Ataqatigiit isumaqarput. Inuiaat kalaallit anersaakkut nukittuut. Ukiumi qaangiuttumi kulturikkut suliaqartut torlulaarutigaat anersaakkut piitsunngoraluttuinnarnerput, tamannalu aamma inuiaqatigiit ingerlaasitsinnut sunniuteqartoq annertuumik. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit kulturimik siuarsaaniarnerput nangeqqissavarput inuiattut pingaartitat inuiaqatigiinni ilusilersornerisigut. Takutinneqaqqippoq akisussaaffiit tamarmik politikerinut tunniunneqartariaqanngitsut, inuillu akornanni pikialaarneq annertuumik qujamasuutigisariaqartoq. Immitsinnut mattutissanngilagut. Namminersuleriartornitta nunarsuarmioqataasutut annertusiartortumik pisussaaffilersorpaatigut, tamannalu pissusissamisuuginnarpoq. Pisinnaatitaaffiit pisussaaffiillu ingiaqatigiittussaammata nunarsuatta sinnerani pisut isiginngitsuusaarsinnaanngilagut. Nunarsuatsinni eqqissiviilliornerit inoqaterpassuatsinnik amilaarnartunik atugaqartitsisut, silatta allanngoriartornera annertuumik aalisartunut piniartunullu sunniuteqartoq, uumasut piniarneqarnerat, nukissiornikkut ineriartortitsineq aallarpassuillu taaneqarsinnaasut tassaapput nunat tamalaat akornanni suleqataanitsigut isummersorfigisariaqakkavut. Taamaamat immitsinnut mattukkiartortutut pissusilersussanngilagut, akerlianilli nunarsuatta sinneranut ammaakkiartorneq saneqqunneqarsinnaangitsutut pisariaqartutullu isigalugu nunarsuarmioqativut naligalugit siunissaq ilusilersueqataaffigalugu ornittariaqarparput. Ukiortaami pilluaqqusineq kissaassinerlu manna aamma inuiaqatigiittut ataatsimoornerunissatsinnik ikioqatigiinnerunissatsinnillu kaammattuutaavoq, piffissami aggersumi nalaatassavut suliassavullu annertuut aatsaat ataatsimoornikkut anigorlugillu naammassisinnaavagut. !AG03_2008 17-11. Ullormiit ullormut pilersaarusiat akuerineqarsinnaanngillat. Allattoq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit Partiiata siulittaasua. Siullermik ukiumut qaangiuttumut tamanut suleqataasarsimasunut qujavugut. Meeqqat ajornartorsiortinneqartut ikiortariaqarluinnartullu ukiumi qaangiuttumi aatsaat taama amerlalluinnartiginerat tusagassiuutitigut eqqartorneqarput. Taamaammat ukioq nutaaq meeqqat inuusuttullu atugaasa suli pitsaanerulersinneqarnissaannut suliniarnerit pimoorunneqarnissaat Kattusseqatigiit Partiianiit pimoorullugu suleqataaffigissavagut. Ukioq qaangiuttoq politikkikkut toqqissisimanarnerpaanut ilaanngilaq; pingaartumik nunatta aningaasarsiornikkut aqunneqarnera eqqarsaatigalugu. Tassa tamanit ilisimaneqartutut 2008-imut aningaasanut inatsit naalakkersusooqatigiinnit piareersarnerlugaaqisoq 300 mio-it sinnilaarlugit amigartooruteqarfiusussatut akuersissutigineqarmat. Ataatsitassarsiorneq aamma pitsavimmik aqunneqanngitsoq takuneqarsinnaavoq, tassa avataaniit soqutiginnittorpassuit iluarisattaannguaminnik nunatta pisuussutai nakkutigineqanngitsumik nunatsinniit annissuuppaat. Qeqertarsuatsiaat eqqaani rubin-it assersuutissaalluarput. Avataaniit aatsitassarsiorniartunut akitsuut qaffanneqartariaqarpoq, minnerunngitsumillu nunatsinni nunamik piginnittuuneq Namminesornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik tiguneqartariaqarpoq. Naalakkersuisut inunnik eqitertinniarnermik politikkertik »nerriviup ataatigut« ingerlanneqartoq nassuerutigisariaqarpaat, tassa siullermik erngup kallerullu innerata akiisa assigiittussaatitaanerannik atorunnaarsitsinikkut nunaqarfimmiorpassuit aammalu illoqarfinni mikinerusuni najugalippassuit ukiuni kingullerni inuuniarnikkut artorsinneqaleraluttuinnarneri peqatigalugit piniakkanik ingasaassisumik killilersuinerup qulaani taaneqartut atugarliornerulernerannut pissutaaqataapput. Ilaqutariit pissakinnerusut akunnattumillu aningaasarsiallit aamma ukiup qaangiutilersup naalernerani nioqqutissat ilaasa qaffannerisigut eqqornerlunneqarujussuarput. Sulilu ukiup nutaap aallartinnerani inigisamut akiliutit qaffanneqarnissaannik ilimasaarneqarlutik. Utoqqalinersiutit ukiorpassuarni qaffanneqarsimanngitsut qaffanneqaminermata illua-tungaatigut akitsuusiinikkut taakku ilarpassui utoqqalinersiallit ilaanniit utertillugit akilersinneqarput. Inuussutissarsiutit pingaarnersaannut tunngatillugu naalakkersuisuisut inatsisiliorniarnerat paatsiveqanngitsumik suliarinninniarsarinertut nalilerneqartariaqarpoq. Kommunerujussuanngortitsiniarnernut inatsiseqarnikkut piareersaatit naammanginanngillat. Pissutsit ilaannaminnguisa takutiinnarpaat – naalakkersuinikkut ingerlatsineq torrallataanngilluinnartoq, tassami naalakkersuisut ullormiit ullormut pilersaarusiorluagaanngitsumik ingerlatsinerannik tamanna takussutissat ilagiinnarpaat. Pissutsit taamaattut Kattusseqatigiit Partiiani akuersaanngilavut. Qarasaasiat sutigut tamatigut isumalluutigineqarnerat ajunngikkaluartoq, taamaattoq eqqaamasariaqarpoq; ilaqutariit tamarmik immaqaluunniimmi amerlanerpaat qarasaasiaqanngimmata. Taamaammat pingaartumik radio tv-ilu atorlugit innuttaasunut paasissutissiinerunissaq, radio-kut oqallititsinerit amerlanerusut pisariaqarput. !AG03_2008 19-1. 2008 – meeqqat ukiuat. Allattoq Per Berthelsen, Demokraatit siulittaasuat. Ukiuni ingerlasimasuni nunatta pisimasut allat qatangiinnarsimavai. Meeqqat Inuusuttullu pillugit ilisimasaqarfipput MIPI nalunaaruteqarsimavoq, nunami meeqqat piitsuuffigisaanni inuusugut. Meeqqat qulingat piitsuulluni inuusoq. Paasissutissap massuma tuparujussuartippaanga, aliatsatsillunga aammalu taassumap aalajangersimalluinnartumik isummersippaanga. Katsorna uterfigeqqissavara. Siullermik pinngitsoornanga oqaluttuarisariaqassavara, kingornatigut pakatserujussuarama. Pakatsineq tamanna peqquteqarpoq ilaqutariinnermut naalakkersuisup ajornartorsiutip tamassuma misissorneqarnera ersarissoq apeqquserlugu misiliilluni assaateriaraluarmagu. Sooq aamma pissutsinik piviusunik miserratiginnissava? Nukittusimassagaluarpoq naalakkersuisuni ilaasortaq ingerlaannartumik ajornartorsiutip naqissuserneqarnerani suliniuteqarsimagaluarpat. Ajoraluartumik tamanna pinngitsoorpoq! Ajoraluartumillu suli maannamut susoqarani. Kisianni MIPI-p pisortatigoortumik misissuisimanini saqqummiummagu isummerfigisannut uteqqitta. Isummerpunga siunissami Demokraatit malunnarnerpaamik suliassarissagaat meeqqat akornanni piitsuuneq peerneqassasoq, tassungalu atatillugu meeqqat, inuusuttut ilaqutariillu atugarisaat pitsanngorsarneqassasut. Soorunami tamanna isummerneq Demokraatit akornerminni isumaqatigalugu tapersertorujussuuaat, Demokraatimmi partiiuvoq inuiaqatigiinni sanngiinnerusortatsinnik suliniuteqarusuttoq pingaartumik meeqqat inuusuttullu pillugit. Demokraatit siullertut siunnersuutigisimagaluarpaat ukiut tallimat iluanni 100 milliuunit koruunit suliniutinut agguarneqassasut, sinaakkutit pissutsillu meeqqanut pitsanngorsarnissaannut suliniutissatut pilersitsiniarnermut siunertaasussanik. Aningaasat ilaatigut meeqqanut ombudsmandinut, angajoqqaarsiaasut nukittorsarnissaannut aammalu pitsanngorsarnissannut, kiisalu meeqqat atuarfiini sakkussanik aallerfiusinnaasunik inunnik sulisussanut atorneqartussaagaluarput, taamaalillutik meeqqat inersimasumik saaffiginniffissamik peqartuaannaqqullugit, ikiortissaaleqippata imaluunniit oqaloqatiginniinnarusuppata. Ajoraluartumik siunnersuut naalakkersuisunut ilaasortanit aammalu partiit naalakkersuisuni suleqatigiiusut aningaasaqarnermut inatsisissaq 2008-mut akuersineranni isumaqataasimasut itigartitsissutigaat. Itigartinneqarneq aammalu akerlerineqarneq Demokraatit suliniuteqarusunnerminni unitsitaaffiginngisaannarsimavai. Aammalu suliniuteqarneq toqqavimmigut pingaarutilik, soorlu meeqqat akornanni piitsuuneq. Taamaammat takujumaarparsi Demokraatit Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni siunnersuutaat tamangajalluinnarmik meeqqanut, inuusuttunut ilaqutariinnullu tunngajumaarmata. Takujumaarparsi Demokraatit ataavartumik qitiutissagaat, meeqqat inuusuttullu tamaasa inuunermik pitsaanerusumik tunineqarnissaat. Takujumaarparsi, Demokraatit pimoorutivikkaat meeqqat akornanni piitsuusoqarnera nungunneqassasoq, atugassarititaasullu meeqqanut inuusuttunullu tamanut pitsanngorsarneqarnissaat isummerfigimmassuk, Kalaallit Nunaanni 2008-mi tamanik sallersaalluni qulequtaritinniarmassuk pimoorullugu. Taamatut sakkortuumik suliniuteqarusunninni neriuutigaara naalakkersuisut ajornartorsiutinik iluaatsunik simersiiniarnerminni iluatsitsissanngitsut, kisianni paarlattuanik pinngitsooratik nassuerutigissagaat ilumut ajornartorsiuteqartoq, aammalu taanna ajornartorsiut piaarnerpaamik suliniutiginissaa pisariaqartoq. Ajornanngippat amerlanerpaat Demokraatit meeqqat atugarisaat pillugit politikkikkut suliniuteqarnerminni salliutitserusunnerat isumaqatigineqalerumaartoq neriuppunga, piffissanngorporlu Kalaallit Nunaanni innuttaasunut tamanut ukiortaamut iserluarnissaannik kissaassinissaq! Tamannami nersornaatigaarsi!. !AG03_2008 20-1. Pissakinnerusunut aningaasanik aallerneq akilersinnaava?. Naalakkersuisunut allakkat ammasut. Allattoq: Ane Egede Mathæussen, Nuummi kommunalbestyrelsimi ilaasortaq. Tusakkat iluarinanngingaarmata pisariaqarsorivara Nuummi Kommunalbestyrelsimi ilaasortatut allagaqassallunga, inigisamut akitsueqqammeriarlusi aamma suli januarimi akitsueqqinniarnersi pissakinnerusut eqqoqqillugit akilersinnaava? Isumaqarpunga akilersinnaanngilluinnartoq tassami pissakinnerusut sutigut tamatigut eqqugaajuaannarput tamannalu taamaatittariaqarsoraara, uanga ukiorpaalungulersuni isumaginninnermut tunngasunik suliaqarninni takusinnaasara aana; pissakinnerusut taamatut eqqorneqartarnerat inuuniarnerannut ilungersunareeqisumut suli erloqinarninngortarpoq akissaqarniarnerat eqqarsaatigalugu, ingammik angajoqqaanut kisermaanut. Soorunalumi aamma angajoqqaat marluugaluarlutik ilaqartarput aappaa allatut ajornartumik angerlarsimaannartariaqartartoq assigiinngitsunik peqquteqarluni, taamaattoqarnerani mikisunik meeraqartoqartillugu atisassatigut malinnaaniarneq aammalumi nerisassatigut, kialuunniit takorloorsinnaavaa eqqarsarsinnaasup qanoq inuuniarnerat erloqinarsinnaatigisimassasoq, ullumikkummi suna tamarmi akitsortigisoq, malinnaaniapiloornersuaq ilungersunartartigissasoq nalunngikkaluarlugu, qaffaaginnartarneq akilersinnanngitsutut isigaara. Illuatungaani inuutissarsiorsinnaanermut ingerlatanut pikkorinnerusariaqarpugut tassuunakkummi nunatta aningaasaqarniarnera patajaannerusoq angusinnaavarput, tamanullu akissaqarsinnaaneq anguneqarsinnaalluni, assersuutigisinnaavara Royal Greenlandi. Aalisakkat akii meeraanitsinniilli qaffangaarsimanngillat akerlianiilli bonusisisarsimaneq peerneqarnikuuvoq, taarsiullugilli atorfinititsiortornerit allaffissuarni pilersimapput oqaannarsinnaavugut assersuutigissavara direktøri suli direktørileqqillugu suleriaaseq innuttaasunut akilersinnaanngitsumik ingerlaneq taamaatittariaqarpoq, Nunanut allanut suliffissuaqarneq tamakkiisumik nuutinneqarnera nunatsinni innuttaasunut assorsuaq malunnartumik suliffissaaleqilernermik kinguneqarpoq, tamannalu iluarsineqartariaqartutut isigaara tassami nunatsinni aalisakkat pisaasartut tamarmik avammut annissornagit affaaluunniit Nunattinni suliffissuaqarnikkut piorsaanermi atorneqarsinnaasariaqarluinnartutut isigaakka, nunani allani suliaasartut tunisassiat piariikkat soorunami aamma nunatsinni suliarineqarsinnaalluarput avammut tunisassiassatut ineriikkatut, taamaalilluni suliffissaaleqineq aammalumi inuuniarnikkut nammineersinnaaneruneq innuttaasunut anguneqarsinnaasaariaqarpoq. Nunatsinni suliffissuaqarneq piorsarluarneqartariaqalerpoq, sooq nunat eqqaamiugut suliffissuaqarnikkut imminut akilersinnaasumik ingerlasinnaasut uagut nunatsinni akilersinnaanngitsutut piinnassaagut. !AG03_2008 22-1. Kulturi, silap pissusaa ataqatigiinnerlu qulequtarineqassasut. Arctic Circle Race pikkorinnerpaanuinnaq tunnganngilaq aamma tamaginnut tunngasuuvoq. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Sisimiut. Arctic Circle Race ukioq manna aqqaneq-aappassaanik ingerlanneqassaaq. Ukioq mannalu sukkaniunnermut qulequtarineqassaaq kulturi, silap pissusaa ataqatigiinnerlu. Silarsuarmi nunarsuarmioqatigiit imminnut qanilliartuinnarfigisaanni Kalaallit Nunaata kulturia, silap pissusaa allanngoriartornerillu ukiuni makkunani pisut kiisalu ataqatigiinneq pitsaasoq sukkaniunnermi namminneq kajumissutsiminnik ikiuuttut sukkaniunnermilu peqataasut takutittagaat ukioq manna sukkaniunnermut qulequtarineqassappu. Arctic Circle Race (ACR) Sisimiuni ingerlanneqartartoq ukiut tamarluinnaasa nunatsinneersunik nunanillu allaneersunik peqataaffigineqarluartarpoq, nunatsinnillu peqataasartut ukiut tamaasa amerliartortuarsimasut siulersuisunit anguniarneqarpoq ukioq manna nunanit allanit peqataasut ukiut siuliinut sanilliullugu marloriaammik amerlanerunissaat. Nunanit allaneersut amerlanerit peqataatinniarneqassappata nittarsaassineq annertooq suliarineqassaaq, taamaattumik suleqatit nutaat suleqatitoqqallu sapinngisamik pitsaanerpaamik atorluarniarlugit siulersuisut immikkut ittumik suliniuteqartariaqassapput. Inuppassuit isumaqartarunarput ACR pikkorinnerpaaginnarnut tunngasuusoq. Kisianni ukiumi nutaami peqqinnerunissat, eqeersimaarnerunissat nuannaarnerunissallu kissaatigigukku taava tamanna qanoq iliuuseqarfigisariaqarpat Arctic Circle Racemullu peqataanissamut sungiusarlutit, siulittaasoq Ellen Kreutzmann, ACR-imeersoq, oqarpoq. Tamaani allanik immaqa suleqatinnik ikinngutinnilluunniit peqateqarlutit tamatuma qanoq iliuuseqarfiginissaanut periarfissaqassaatit. ACR nunarsuarmi ujakkaarluni sukkaniunnerit sakkortunersaattut, nunat tamalaat akornanni ujakkaartartunit peqataaffigineqartartutut, ilisimaneqarpoq. ACR aningaasarsiutiginninnissaq siunertarinagu aaqqissuussineruvoq siulersuisunit siulersorneqartoq. Najukkami namminneq kajumissutsiminnik ikiuuttartorpassuit ikiortigalugit ingerlanneqartarpoq. Ukiuni kingulliunerusuni nunatsinnit nunanillu allanit peqataasut 80-120-nik amerlassuseqartarsimapput. Ukioq manna sukkaniunneq 1.-8. april 2008-mi ingerlanneqassaaq, Ellen Kreutzmann naggasiivoq. !AG03_2008 22-2. Takutitsilluartarnermi pisortaq pisuusarpoq. Ukiumi pisortaalluartumut Timersoqatigiit Kattuffiat aningaasartalimmik nersornaasiivoq. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. 2007-imi ukiumi pisortaalluartumut sungiusaasuulluartumullu aningaasanik Faxe-meersunik Timersoqatigiillu Kattuffianneersunik Timersoqatigiit Kattuffiata siulersuisui tunissuteqarput. Amalie F. Petersen Qasigiannguani Timersoqatigiit Pequimeersoq pisortaalluartutut tunineqarpoq. Peqatigiiffik aallartimmalli Amalie siulersuisunut ilaasortaasimavoq. Qasigiannguani utoqqaat peqatigiiffiata ingerlalluarnissaani annertuumik sunniuteqarluartumillu suliniuteqarsimavoq, ukiunilu kingullerni tallimani sungiusaasuusimalluni. Naak nammineq 74inik ukioqaraluarluni. Helga Nielsen Ilulissani Inuit Games-imeersoq sungiusaasuulluartutut nersornaaserneqarpoq. Inuit Games unammissutigineqartalermalli Helga Nielsen suliniuteqartut pingaarnersarisimavaat, timersuutillu immikkut ittup Kalaallit Nunaanni pisortatiguunngitsumik ukioq manna nunatsinni pissartanngorniutigineqarnerata ingerlaneqarnerani nersornaatissatut ingerlatsisuulluni. Peqatigiiffiit assigiinngitsut Inuit Games-imik ingerlatsisartut pilersinneqarneranni Helga Nielsen annertuumik suliniuteqarsimavoq. Inuit Games-it ilisimaneqalernissaasa siammarternerani sinerissamut angalalluni pikkorissartitsisarsimavoq sungiusaasarsimallunilu. 1994-imi nammineq timersuummik unammeqataasimavoq, tamatumalu kingorna Inuit Games-it siammarternissaat sulissutigisimallugu. Amalie F. Petersen aamma Helga Nielsen Faxe-mit diplominik tunineqarput, kiisalu Faxe-mit aamma Timersoqatigiit Kattuffiannit 10.000 koruuninik aningaasartalinnik tunineqarlutik. !AG03_2008 23-1. Øystein Slettemarkip OL-imut piumasaqaatigisat ataappai. Ooqattaasarluni ujakkaartartoq Øystein Slettemark sukakkiartorluarpoq. Tyskland-imi Oberhof-imi World Cup-ernermi OL-imut peqataanissamut piumasaqaatit 25 sikuntinik ataappai. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Oberhof. Tyskland-imi illoqarfimmi Oberhof-imi 10 kmimut unamminermi ooqattaasarluni ujakkaartartoq Øystein Slettemark ujakkaarluarpoq, nikorfallunilu kusanartumik ooqattaasarluni. 2010-mi Vancouver-imi OLernissami peqataanissamut Dansk Olympisk Komitep piumasaqaatai Øystein-ip taamaalilluni 25 sikuntinik ataappai. Naak ooqattaasarnermi pissutsit ajornakusooraluartut ujakkaarfillu pujaakkaluartoq. Sukakkiartorporlu. Pissutsit pingasut pissutigalugit Oberhof ilisimaneqarpoq: Ujakkaarfik tamaviaarnartoq. Ooqattaasarnermi pissutsit ajornakusoortut, aamma isiginnaartut qiimasorujussuit. 2008-ilu unammineq allaanerussuteqanngilaq. World Cup-erfiusartuni Oberhof-imi arpaffiit qummukajaat tannersaapput, ujakkaarfillu tamaviaarnartorujussuuvoq. Isiginnaartullu pisarnermissut pissusilersorput, nipitunerunngikkunik. Isiginnaartarfimmi ujakkaarfimmilu isiginnaartut 22.000it sila pitsaanngikkaluartoq tyskinik illersukkaminnik illersuilluarput, aammali Kalaallit Nunaannit ujakkaartartoq ataasituaq illersorlugu, Uiloq Slettemark Grønlands Biathlon Forbund-imeersoq oqarpoq. Ujakkaarfimmi tusaasaqartoqarsinnaanngilaq, isiginnaartut nillianersuat eqqaassanngikkaanni. Suut tamaasa tusaanngitsuusaarnissaat pisariaqarluinnarpoq, sapinngisamillu ujakkaarnissaq aallunniarlugu, Øystein Slettemark oqarpoq. 10 km-imut ujakkaarnermi Øystein kingullersaalluni aallarpoq, ujakkaarfillu aqitsuinnaavoq, pingaartumik qummukajaani, sisoraatit sakkortuumik naqinneqartariaqarlutik. Qummukajaami siullermili ujakkaarfik tamaviaarnartoq malugisinnaavara, nissummalu nukii pitsaavallaanngitsut. Aput kigaannarpoq, taamaattumik ujakkaarfik tamaat tamaviaartariaqarpunga. Pallullorni ooqataasarnermi siullermi ooqattaasarfik anoreqanngingajappoq, ooqattaasarutillu nalunaaqqutaa iluarseqqaarnagu marloriarlunga igeriarpunga. Marloriarlunga uniorpunga. Isiginnaartarfimmi anorisaatit misissorpakka, taamalu nalunaaqqutaa 4 cm-inik iluarsillugu. Unioqqippunga, nalunaaqqutaalu iluarseqqillugu, sinneruttullu marluk eqqorlugit. Taamaalillunga pinngitsaaliissummik pingasoriarlunga kaajallattariaqarpunga. . Aalajaallisaaneq. Nikorfallunga ooqattaasarnera tulluusimaarutigineruara. Suli anorsaarpoq, angusarnissamili anori pingaaruteqannginneruvoq, nikuilluni ooqattaasarnermi eqqoriagassaq anginerummat. Pingajussaa igeriarninni uniorpunga. Tallimassaa igerialerlunga nissukka sajulerput. 5 sikuntinik sivisunerusumik umerpunga, kingullerlu eqqorlugu. Kingullermik kaajallaffissami 3,3 km-isut isorartutigisumi nissukka talikkalu sakkortuumik tamaviaartippakka. Katinneranni nr. 92-iuvunga, tamannalu naammagisimaarluarpara. Tamatumanili pingaarnersaavoq siorna ujakkaarnera assigalugu OL-imut peqataanissami Dansk Olympisk Komitep piumasaqaatai ataakkakkit. Tamatumani 25 sikuntinik ataallugit. Tamannalu naammagisimaarluarpara. Tamakkiisumik ujakkaanngilanga, sulilu sukalanerusinnaallunga misigisimallunga. Sap. akunnerata naanerani Tysklandimi Ruhpolding-imi aamma Italiami Antholz-imi sap. akunnera ataaseq qaangiuppat nangeqqinnissakka qilangaaraakka. Minnerunngitsumik Antholz-imi, pitsaasumik ujakkaartarama, naammagisannik qutsissusilimmi inissisimammat. OL-imut peqataanissara qanilliartormat uannut pingaaruteqarluinnarpoq februarip qiteqqunnerani Sverigemi VM-ernissami pitsaanerpaamik angusaqarnissara. Ukioq manna aappaagulu VM-ernissami anguneqartussat aalajangiisussapput Kalaallit Nunaat (imaluunniit Danmark, OLernermi Danmark sinnerlugu suli peqataasaratta) naammattunik pointinnassanersoq, taamalu nunat 28-t OL-ernissamut peqataanissamut IOC-mit akuerineqartussat akuerineqarnissaanni, Øystein Slettemark naggasiivoq. !AG03_2008 24-1. Nuummi timersortartut nersorniarneqartut. Nuuk. Holdit tamarmik timersortartut 230-t missaat ukiumi qaangiuttumi pissartanngorsimasut diplominik tunineqarput minnerunngitsumillu Timersullammak toqqarneqarluni, sapaatiummat Kunngit Pingasuni Timersortartut Ulluat Nuup Timersortarfiani nalliussineqarmat. Sulorartartoq Frederik Elsner 23-nik ukiulik Timersullammattut toqqarneqarpoq, 2007-imi angusarissaarluarsimasoq. Lillian Madsen Bjerge Nûk-meersoq Sungiusaallammattut toqqarneqarpoq. Nutaatullu ukioq manna arpattartoq Katti Frederiksen Ilimanaatilittut toqqarneqarluni. Pisortaalluartutut Lissi Ottosen Nuuk Shotokan Karate-Do-meersoq toqqarneqarpoq, peqatigiiffimmillu ingerlatsilluartutut Birgithe M. Boye Qeqertarsuatsiaaneersoq toqqarneqarluni. Augustine Fleischer GSS-imeersoq Qiimmassaammik tunineqarpoq, qasusuilluni meeqqanik timersortitsisarnini pillugu, minnerunngitsumillu timersoqatigiiffik Nûk-mi timersortartut Timersoqatigiilluartutut toqqarneqarlutik. Timersortartut Ulluat naggataarlugu pisarnertut qummoroortartoqarpoq. !AG03_2008 24-2. Qarasaasialerinermik suliffeqarfiit kattunnialersut. Nuuk(NSQ). Kattunnissamik suliaq 1. januar 2008 aallartinneqarpoq, tamatumalu kinguneranik Tunngavik IT-mi sulisut qaammatip matuma ingerlanerani Inu:IT Kontorhusip allaffiinut nuussapput. Kattunneq naammassippat suliffeqarfik 45-nik sulisoqalissaaq taamaalillunilu nunatsinni IT-mik allaffinnullu atortunik pilersuinermi suliffeqarfiit annersarilissallugu. Tamatuma saniatigut neriuutigineqarpoq suliffeqarfik Kalaallit Nunaata avataani suliaqalersinnaassasoq Tunngavik IT aamma Inu:IT softwarenik ineriartortitsisimammata nunanut allanut nioqqutigineqarsinnaassagunartunik. Suliffeqarfiit taakku marluk akornanni suleqatigiilerneq pilersinneqarpoq piginnaasat suliffeqarfinnit pigineqartut nukittorsarniarlugit kiisalu suliffeqarfiit inissisimaffiat nukittorsarniarlugu niuernikkullu ingerlatani tamani kiffartuussineq tamakkiisumik qaffasissusilik qularnaarumallugu. !AG03_2008 24-3. Allakkumalluni sulinngiffeqarneq aningaasanillu ujarlerneq. (CSL). Filmiliortarfik »3900 Pictures« Nuummi angerlarsimaffeqartoq filmimik isiginnaagassiamik »3900 Nuuk«-mik sananermik ulapputeqaleruttorpoq. Filmiliortarfik Mikisoq H. Lyngemit aamma Otto Rosingimit pigineqarpoq. Filmiliornissami pisariaqartinneqartunik 4,5 millioner koruuninik siulleq taaneqartoq tapiiffigineqarnissamik ulapputeqaleruttortoq, Otto Rosing qatanngutaalu Michael filmiliornermi najoqqutassamik naammassiniaassallutik kujammut aallarsimapput. Angut Nuummeersoq kræfteqalersimasoq oqaluttuarineqarpoq, tamatumunngalu atatillugu asanninnermik nalaanneqarsimasoq. Kalaallit Nunaanni qaammatini pingasuni inuunissaanik nakorsat neqeroorfigaat, imaluunniit Danmarkimi katsorsartissinnaasoq, taamalu inuunera ukiunik marlunnik sivitsorlugu. Filmi Nuummi pisimasuutinneqassaaq, Nuummilu najugallit amerlasuut peqataatinneqassallutik. !AG04_2008 02-1. Angajoqqaarsiaasartunut timikkut piumasaqaatit amerlanerpaajusartut. Toqusoqarnera tupaatigineqaraluaqisoq isumaginnittoqarfik isumaqarpoq, angajoqqaarsiaasartunut ukiutigut inuttulluunniit piumasaqaatit sukateriffigineqartariaqanngitsut. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Angajoqqaarsiaasartunik toqqaasarnermi inuit pineqartut piukkunnassusiannut taarsiullugu timikkut avatangiisit pingaarnerutinneqartarsinnaanerannik Atassut ernummatiginnippoq. Taamaattumik partii paragraf 36 tunngavigalugu naalakkersuisunut apeqquteqaateqarpoq, angajoqqaarsiaasartunik toqqaasarnermi piumasaqaatit sukateriffigineqarnissaannik naalakkersuisut pilersaaruteqarnerannik. Sap. akunnerani kingullermi alianaqisumik toqusoqarnerata kingorna anaanarsiaasullu niviarsiarannguamik ataatsimik ukiulimmik toqutsisimasutut pasineqarluni tigummigallagassanngortitaanerata kingorna apeqquteqaateqartoqarpoq. Angajoqqaarsiaasartunik toqqaasarnermik suliassaq Nuup Kommuniani isumaginninnermut ingerlatsivimmit ulluinnarni isumagisarineqarpoq. Malittarisassat maannamuugallartoq allanngortinneqarnissaannut tunngavissaqarsorinngilagut. Kisianni pissutsit pitsanngorsarneqarsinnaanerinut atatillugu qanoq iliuuseqarsinnaanerluta eqqumaffigiuartarparput. Angajoqqaarsiaasartut minnerpaamik ukiumut ataasiarlutik nakkutilliinermut atatillugu orninneqartarput. Nalinginnaasumik akulikinnerusumik orniguttarpugut. Angajoqqaarsiaasartunut quppersakkamik suliaqarsimavugut, Nuup Kommuniani isumaginninnermut pisortaq, Vibeke Møller Jensen, oqaluttuarpoq. Ukiutigut killiliisoqanngitsoq. Anaanarsiaq pasineqartoq AG-mit paasissutissaatigineqartut naapertorlugit 20iinnarnik ukioqarpoq. Vibeke Møller Jensenip tamanna uppernarsarusunngilaa, oqaluttuarlunili inuit nammineersinnaatitaasut tamarmik angajoqqaarsianngornissamik qinnuteqarsinnaasut: Angajoqqaarsiaasartut qanoq ukioqarnissaat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni allassimasoqanngilaq. Taamaattorli 18-inik ukioqalereersimasariaqarput, oqarpoq nangillunilu: Naliliinerput malillugu angajoqqaarsiaasartunut ukiutigut killiliussat ajunngillat. Timikkut piumasaqaatit. Nunatsinni angajoqqaarsiaasartut assigiinngitsut pingasuupput; ilaqutariit nalinginnaasut, tassanngaannartumik pisoqartillugu paaqqutarinnittartut kiisalu inuussutissarsiutigalugu paaqqutarinnittartut kingulliilli Nuummi ataasiinnaapput. Ilaqutariit paaqqutarinnittartut nalinginnaasut tassanngaannartumillu pisoqartillugu paaqqutarinnittartut piumasaqaatit timikkut pissutsinut tunnganerusut aallaavigalugit akuerineqartartussaapput: Angajoqqaarsianngorusuttut sianerfigisarpaatigut taakkulu qinnuteqarnermi immersugassamik tunineqartarput. Tassani imminnut allallutik oqaluttuarilaartussaapput, isumaginninnermut pisortaq Vibeke Møller Jensen oqaluttuarpoq. Qinnuteqartup peqqissutsi, aningaasaqarnini, suliffeqarnini, ilaqutariittut inuuneqarnini uppernarsartussaavaa pineqaatissinneqarsimannginnermullu uppernarsaat tunniuttussaallugu. Taamaattorli angajoqqaarsianngortussat akuerineqartinnagit inuttut pissutsit aamma isiginiarneqalaaqqaartarput: Angajoqqaarsianngorniartut qinnuteqarnerminni tunngavigisaminnik sooq taamatut kissaateqarnerminnik allaaserinnittussaapput. Kisianni psykologit naliliisarnerat tunngavigalugit misissuiffigissanngilavut, isumaginninnermut pisortaq oqaluttuarpoq. Isumaginninnermut ingerlatsivimmi angajoqqaarsiaasartunut immikkoortortaq qinnuteqaammik tigusaqaraangat angajoqqaarsianngorniarlutik qinnuteqartut sulisumit pulaarneqartarput. Immikkoortortaq suliamut atatillugu allakkiortarpoq ilaqutariit piukkunnartuunerannik aalajangiiffiusumik. Naggataatigut angajoqqaarsianngortussat isumaginninnermut ataatsimiititaliamit akuersissutigineqartarput. Amigaataasut. Vibeke Møller Jensen ilumoorneraalluni oqarpoq, ilaqutariinnik paaqqutarinnittartunik pissarsinissaq ajornakusoortuusoq: Ilaqutariinnik paaqqutarinnittartunik nalinginnaasunik imaluunniit tassanngaannartumik pisoqartillugu paaqqutarinnittartunik meeqqanik tigusisinnaasunik amigaateqartilluta ilaatigooriarluta Mælkebøtten atortarparput. Aamma meeqqat angerlarsimaffiat Tupaarnaq atortarparput, taakkuli qaqutiguinnaq inissaqartitsisarput. Nalinginnaasumik meeqqat ukioqqortunerumaat inissinneqarnissamik pisariaqartitsisarput. Tamakku ilaqutariinni paaqqinnittartuni inissaqartikkuminaatsinneqarsinnaasarput, oqarpoq. Ajornartoornermi ikiuunneq. Isumaginninnermi ingerlatsivik malittarisassat sukaterneqarnissaannik pilersaaruteqanngikkaluartoq niviarsiarannguup toqunera sunnertissutigineqarpoq: Tamatta aalaterneqartorujussuuvugut. Ilaqutaviusut oqaloqatiginissaannut annertuumik qanoq iliuuseqarsimavugut, Vibeke Møller Jensen oqaluttuarpoq. Attuumassuteqartunut tamanut ajornartoornermi ikiuunnermik pilersitsereerpugut. Tamatuma saniatigut ilaqutariit paaqqutarinnittartut peqatigiiffiat kommunimilu angajoqqaarsiaasartut ataatsimeeqatigaavut, oqaluttuarpoq. !AG04_2008 03-1 . Kanngunartuliorneq qularutigineqarpoq. Arnaq kinguaassiutitigut pinerlineqartutut nalunaarutiginnittoq pineqarnermi kingorna qaammatit arlallit qaangiuttut aatsaat nalunaarutiginnittoq Jonathan Motzfeldtip pinerlussimannginerarpaa. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuuk. Danmarkimi aviisini ullaap tungaa saqqummersartuni sap. akunnerata naanerani inatsisartut siulittaasuat Jonathan Motzfeldt aviisit saqqaanni sammineqarluarpoq, »Motzfeldt kinguaassiutitigut kanngunartuliami« qulequtsiullugu. Kalaallit Nunaanni tusagassiuutit sisamanngormat nalunaaruteqarmata taamatut tusagassiuutitigut samminninneq aallartippoq, politiker nuimasoq aamma namminersornerusut ilinniartitaanermut ingerlatsivianni pisortaq inatsisartut allattoqarfianni fuldmægtigimik kinguaassiutitigut pinerliisimasut, siorna apriilimi inatsisartut siulittaasuata angerlarsimaffianut nangikkiarnerup kingorna. Uanga ernumassutissaqanngilanga. Qaaqqusakka sulerisimanersut sulerisimannginnersulluunniit ilisimanngilara. Pisoq soorunami ajuusaarutigaara. Unnerluussinerilli isumaqanngitsut pisuutitsiumanatillu politiit oqarmata, tamanna upperisariaqarpoq, Jonathan Motzfeldt oqarpoq. Unnuup ingerlanerani Jonathan Motzfeldtip malissimagaanni arnaq 30-t qiteqqullugit ukiulik oqarniarpoq, perusuersartarfimmilu kinguaassiutitigut pinerlisimagaani. Taamatut pinerliineq qaaqqusamit allamit pisortamit nanginneqarsimavoq. Arnaq tuparujussuarsimavoq, pinerliinerillu marluk nalunaarutigiumasimagunarnagit. Pinerlineqarnini arnap annertuumik attorneqaatigisimavai, taamalu Rigshospitalimi kinguaassiutitigut pinngitsaalineqarsimasut katsorsarneqartarfianni katsorsartikkumalluni Danmarkimit aallarsimalluni. Naggataagut arnaq juulimi Nuummi politiinut saaffiginnippoq. Suliamik pilersoqarsimanersoq politiit uppernarsarumanngilaat uppernarsarsinnaanagulu. Nuummilu politiit arnap Rigsadvokatimut maalaarutigisimagunarpai, taannali unnerluussuteqarnissamut tunngavissaqarsimanngilaq. Arnamilli pinerlineqarsimasumit maalaarummik tigusaqarsimalluni Rigsdvokatip AG-mut ilumuunnginnerarpaa. Uppernarsaatissat. Pisimasoq pillugu vicepolitimester Morten Nielsen oqaaseqarumanngilaq. Tunngaviali pillugu ima oqarluni: Suliamik suliaqarunnaarnermi aalajangernitsinni tunngaviusumik unnerluussisoq tamatigut allakkatigut nalunaarfigisarparput, Morten Nielsen oqarpoq, uppernarsaatissallu tunngavigalugit suliarpassuit taamaatiinnarneqartarput: oqarniarnerit imminnut assortuttut pissutigalugit. Unnerluussisup uppernarsaatissat tunngavissallit saqqummiutissavai, taakkulu tunngavigineqassapput, Morten Nielsen oqarpoq. Pisuutitsinerit tamanut saqqummiunneqartut annertoorujussuugaluartut, internetimilu quppernermut nassiussat amerlasoorpassuugaluartut, arnaq kinaanerminik isertuussivoq. Taamaalilluni »pinerlineqartoq« inatsisartut allattoqarfianni fuldmægtigitut sulisut arfinillit akornanneersoq kinaanersoq eqqoriarneqartalerpoq. Arnaq kinaanersoq AG-mit ilisimaneqarpoq, sap. akunneratalu naanerani attavigineqarluni. Pisorlu tupannartoq pillugu ullumikkut annikitsuinnarmik oqaaseqaatissaqarluni: Maannakkut oqaaseqarsinnaanngilanga, arnaq oqarpoq, assigiinngitsunit ilaatigut Demokratit siulittaasuannit Per Berthelsenimit »inuttut uppernarluinnartutut« oqaatiginiarneqarluni. Apeqqutit amerlanerit. Nuummi politiit suliamik suliaqarsimanerat pillugu Rigsadvokatip maalaarummik sooq tigusaqarsimannginnera pillugu AG-p arnaq aperiumasimagaluarpaa soorlu taama pisoqarsimasoq oqarniartoq. Jonathan Motzfeldtip pisortallu kinaaneranik AG-mit ilisimaneqartup unnerluutigineqannginnissaanni suna politiinit arnamut tunngavilersuutaasimanersoq apeqqutigiumallugu. Inatsisartut siulittaasuata angerlarsimaffianut pulaarnissamut suna pissutaanersoq pillugu oqaatiginiarneqartut sooq imminnut naleqqutinngillat, arnaq oqarniarmat sulinermut tunngassuteqartoq, allalli oqarniarlutik »nangikkiarnerusoq«. Rigshospitalets Center for Voldsofremi sulisoq Karin Sten Madsen isumaqarmat Nuummi politiit unnerluussuteqarumanngimmata maluginiarneqartariaqartoq qanoq isumaqarfigaa? Namminersornerusut suliffeqarfianni pisortaq ulluni marlussunni AG-mit oqaaseqartinniarneqarsimagaluarpoq, kinguaassiutitigut pinerliisimasutut arnamit aamma pisuutinneqartoq. Piffissaqanngilaq, sulisut ilaat nalunaarpoq. Pineqartoq politiinit killisiorneqarsimanersoq taamaalilluni uppernarsarneqarsinnaanngilaq soorlu taama oqarniartoqarsimasoq taamalu pisoqarsimassappat sunarpiaq pissutigalugu. Inatsisartut Allattoqarfiat arfininngormat tusagassiuutinut nalunaaruteqarpoq, Jonathan Motzfeldtilu politiinit unnerluutigineqarsimanngitsoq erseqqissaatigineqarpoq. Akerlianik arlalinnit mamiagineqarpoq Inatsisartut Allattoqarfianni pisortaq Nicolai Sørensen tusagassiuutinut nalunaarummi tassani oqarniarmat, arnaq isertuussaminik tunngaveqarniartoq: Tusagassiuutinut nalunaarummi ilaatigut ima allassimasoqarpoq: »Apriili 2007-mi IMAK ataatsimeersuartitsimmat Katuami nerersuarnertalimmik, tamatumalu kingorna inatsisartut siulittaasuata angerlarsimaffiani nangikkiartoqarmat Inatsisartut Allattoqarfiata uppernarsarpaa. Sulinermut atatillugu tamanna pinngilaq, nalliuttorsiualaarnerulli angerlarsimaffimmi nanginneralugu, immikkut qaaqqusaqarfiunngitsoq. Angerlarsimaffimmi katerisimaarnerup qaammatinik arlalinnik qaangiunneratigut katerisimaaqataasut ilaat kinguaassiutitigut pinerliisimanerannik politiinut unnerluussuteqarneq pimmat, tamanna ingutsiniarneq pineqarnerusimassaaq«. !AG04_2008 04-1. Atassutikkormiut tapiissutit assortuussutigivaat. Atassutip Inatsisartuniititai piumasaqarput timmisartornermut tapiissutit ilaneqartariaqartut siulittaasuat naaggaartoq. Allattoq Ludvig Siegstad. Nuuk. Atassutip inatsisartuni ilaasortaatitaasa partillu siulittaasuata angallannermut tapiissutit ilaneqassanersut ilaneqassannginnersulluunniit erseqqissumik assortuussutigaat. Pissakinnerit akikinnerusumik angalanissaat angujumallugu angallannermut tapiissutit ilaneqartariaqarput, Inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaani siulittaasoq, Gudmand Rasmussen oqarpoq. Naamik, angallannermut tapiissutigineqartartut ilaneqassanngillat, ilaneqarpata timmissartortitseqatigiiffimmut Air Greenlandimut sinnassaataaginnassapput, Atassutip siulittaasua Finn Karlsen oqarpoq. Pissakinnerit aningaasanik aatsaat katerseqqaarujussuarlutik timmisartorsinnaasarnerat akuersaarneqarsinnaanngilaq, Kristian Jeremiassen, Atassut sinnerlugu Inatsisartuni ilaasortaq oqarpoq. Pingaaruteqartoq. Nunatsinni innuttaasut qanoq akisutigisumik angalasinnaanissaannut inatsisartut angallannermut ataatsimiititaliaat oqartussaaqataasorujussuullunilu pingaaruteqartorujussuuvoq, ataatsimiititaliammi aalajangigai amerlanertigut angallannermut naalakkersuisumit malitseqartinneqartarput. Ilaasunik angallassinermut 2008-mut tapiissutit 109 millioner koruuniupput. Nunatta angallaffiunerpaartaani Qeqqanit Kujataanut ilaasartaammik angalasartut Sarfaq Ittuup angalajunnaarneratigut timmisartuinnarmik ilaasartaammit akisunerusumik ukiuunerani angalasussanngortitaapput. Innuttaasut atukkamikkut ukiuni kingullerni artorsareertigisut, timmisartornissamut akisoreertigisumut akikinnerusumik ilaasalernissaat anguniarlugu Inatsisartut angallassinermut tapiissutigisartagaat ilaneqartariaqarput, pissakinnerit naammaginartumik akisuallaanngitsumillu timmisartornissaminnut akiliuteqartarnissaat anguniarlugu, Gudmand Rasmussen oqarpoq, isumaqarlunilu innuttaasut akissaqanngitsut angalanissaminnut periarfissaarulluinnartinneqartut. Oqaluuserisassaq. Innuttaasut ilaat perululluni allatulluunniit pisariaqartitsilluni ilaquttaminik illoqarfimmi allami najugalimmi takunnikkusulluni piumasaqartoq, piumasani maannakkut pisinnaanngilaa timmisartornissaminut akissaqannginnami, tamannalu akuersaarneqarsinnaanngilluinnarpoq, angallannermut ataatsimiititaliap siulittaasua oqarpoq. Unnerlunilu angallannermut ataatsimiititaliap tulliani ataatsimiilerpat angallannermut tapiissutaasartut amerlineqarnissaannik oqaluuserisassanngortitsiniarluni. Gudmand Rasmussenilu parteeqatiminit Kristian Jeremiassenimit ilalerneqarpoq:. Qanoq aamma innuttaasut pissakinnerit aningaasanik katerseqqaarujussuarlutik timmisartorsinnaasassappat. Taamaammanuna timmisartornermut akiliutigisartagaat affaannanngortikkusullugit sulissutigerusukkikka. Tapiisoqassanngilaq. Atassutip siulittaasuata, aalisarnermut piniarnermullu naalakkersuisup Finn Karlsenip parteeqatini isumaqatiginngilluinnarpai: Bilitsit akikilliniaannarlugit tapiissutinik ilaartuisoqassanngilaq. Isumaqarpunga timmisartortitseqatigiiffik Air Greenland bilitsinut akikillisaaqqullugu kaammattorneqarpat pitsaanersaassasoq. Akikillippata ilaasut amerlininngussammata, Atassutip siulittaasua oqarpoq, erseqqissarlugu politikerit amerlanerit tapiissutinik ukiuni kingullerni ikilisaanissamut piumasaqarlutillu akuerseqataasimammata. !AG04_2008 05-1. Pinnersaatinik tillinniaq tigusarineqartoq. Nuuk (LP). Angutit inuusuttut pingasut ukiortaami niuertarfimmi Unik-imi pinnersaatinik 155.000 koruuninik missaannik naleqartunik tillinniarsimapput. Ilaat 19inik ukiulik tallimanngormat kingullermi eqqartuussivimmut sassartinneqarpoq, ullunilu 14-ini tigummineqarnissaat aalajangiunneqarluni. Tigummineqarnissani suliassanngorteqqimmagu aalajangiineq Nunatta Eqqartuussivianut suliassanngortinneqarpoq. Angutit pingasut tigusarineqaramik pinnersaatit ilaannik tunisereersimapput. Pinnersaatillu ilaat politiinit nassaarineqarput. Tillinniat allat marluk tigummineqarnissaanni politiit tunngavissaqarsimanngillat. Tillinniarneq suli paasiniaaffigineqarpoq. !AG04_2008 05-2. Aatsitassat pillugit isumaqatigiissut paatsuungassutaasoq. Uuliasiorneq pillugu qallunaat kalaallillu isumaqatigiissutaannut tapersersuisut akerliusullu isumaqarput isumaqatigiissutip imarisaa ministeriunermit paasilluarneqarsimanngitsoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. København. Kalaallit Nunaanni uuliaqarpat ataatsimoortumik tapiissutit Danmarkimit matussusertinneqareerpata uulia Kalaallit Nunaata pigisassarissavaa. Taama namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitami isumaqatigiissummi partiinit tamanit Dansk Folkeparti minillugu isumaqatigiissutigineqartumi allassimasoqarpoq, Folketingimut Inatsisartunullu ilaasortaq Lars-Emil Johansen (Siumut) erseqqissaavoq. Taanna oqarpoq, ministeriuneq Anders Fogh Rasmussen (V) »kukkuluttortoq«« sisamanngornermi isumaqatigiissut avitseqatigiiffiusutut, Kalaallit Nunaata Danmarkillu aatsitassarsiornermit isertitanik avitseqatigiiffigisaattut, eqqaagamiuk, Ritzau allappoq. Søren Espersen Dansk Folkepartimeersoq aamma isumaqarpoq, ministeriunerup isumaqatigiissut paatsoorsimagaa, isumaqatigiinniarnerit ammaanneqaqqinnissaannik siunertaqarsimanngikkuni, DF-imi taamaaliorusummat, namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitami isumaqatigiissummut partii akerliummat. Oqalliseqqilernissarli ministeriunerup kissaatigisimassagaa LarsEmil Johansenip ilimaginngilaa, Venstre isumalioqatigiissitami isumaqatigiissummut tapersiilluni taaseqataasimammat. Politikikkut nutaamik pisoqalersimanissaa ilimaginngilara. Oqqarliorneruvoq, Foghip oqaasii pillugit Lars-Emil Johansen oqarpoq. Allannguisoqanngitsoq. Statsministereqarfimmi tusagassiisartut pisortaat Michael Ulveman AG-mut oqarpoq, nutaaqanngitsoq. Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitami isumaqatigiissutaagallartumut ministeriuneq isumaqataalluinnarpoq. Ritzau saqqummiussaminik sukaterisimavoq. Taamaattumik paatsuungasoqalerpoq. Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermit isertitaalerumaartussat qanoq agguataarneqarnissaat pillugu isumalioqatigiissitamit saqqummiussamut ministeriuneq isumaqataavoq, Michael Ulveman oqarpoq. Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitami isumaqatigiissut naapertorlugu ukiumut aatsitassarsiornermit isertitat siulliit 75 millioner koruunit Kalaallit Nunaata pisassavai. Tamatuma kingorna isertitat Kalaallit Nunaannit Danmarkimillu aveqatigiissutigineqartassapput Danmarkimit Kalaallit Nunaannut ukiumoortumik tapiissutit 3 milliarder sinneqalaartut Danmarkimit matussusertinneqarnissaat tikillugu. Ataatsimoortumik tapiissutit matussuserneqarpata aatsitassat Kalaallit Nunaannit pigineqartussaanerat aallaavigalugu illuatungeriit isumaqatigiinniaqqilissapput. Taama isumaqatigiissutip isumalioqatigiissitamut ilaasortamit Lars-Emil Johansenimit paasineqarpoq, aamma isumalioqatigiissitamut ilaasortamit Kristen Touborgimit (SF) Søren Espersenimillu (DF), naak kingulleq isumaqatigiissummut akerliugaluartoq. Akissut ersernerluttoq. Kisianni Ritzau naapertorlugu nutaarsiassaqartitsivimmit tusagassiortut ilaannit ataatsimoortumik tapiissutit matussuserneqareerpata qanoq pisoqarnissaanik aperineqarami ministeriuneq ima akissuteqarsimavoq: Taava siunissami aaqqissuussinissaq pillugu Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni isumaqatigiinniartoqalissaaq. Isumaqarpungali tamatumani siunissaq ungasingaatsiartoq pissusiviusuni pineqartoq, Fogh oqarpoq. Ritzau: Tassa Kalaallit Nunaata aatsitassanik tamakkiisumik piginnittunngornissaa siunniunneqarsimanngilaq? Siunissami aatsitassarsiornermit isertitat tunngaviatigut 50/50imik avinneqartarnissaat siunniunneqarpoq. Isumaqarpunga tamanna aaqqissuussinerusoq naapertuilluartorujussuaq, ministeriuneq oqarpoq. Pilersaarut nutaaq malillugu isumalioqatigiissitaq qallunaanik kalaallinillu inatsisartunik ilaasortaqartoq februaarip naanerani suliaminik naammassinnippat isumalioqatigiissitap isumaliutissiissutaa Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu naalakkersuinikkut siuttunit oqaluuserineqalissaaq. Taama pisoqareerpat namminersorneq pillugu ukioq manna novembarimi innuttaasut taasitinneqarnissaat naalakkersuisut siulittaasuannit siunniunneqarpoq. Namminersorneq annertusisaq 2009-ip qiteqqunnerani namminersornerunermut ullumikkut atuuttumut taarsiullugu atuutilersinneqassaaq. !AG04_2008 05-3. Kalaallit Nunaat oqallisigineqassaaq. København (CSL). Dansk Folkeparti, aningaasanut inatsisissap isumaqatigiinniutaaneranut atatillugu ataatsimut tapiissutit 500 millioner koruuninik ikilineqarnissaannik naalakkersuisunut siunnersuuteqartuartoq, tamatuma maluginiarneqarnissaa anguniarlugu Folketingimi apeqquteqaateqarpoq. Tamatumani statsminister Anders Fogh Rasmussen Kalaallit Nunaanni politikikkut isumaginninnermilu politikeqarnikkut pissutsinik nalunaaruteqassaaq. Tunngavilimmik filmiliap »Flugten fra Grønland«-ip kingorna naalakkersuisut isumaginninnermut politikeqarnerat pillugu sakkortunerusumik pissusilersornissaq Dansk Folkepartimit ujartorneqarsimavoq. !AG04_2008 06-1. Mingutsitsineq, CO2-mut akitsuutit innuttaasullu amerleriarnissaat. Aluminiuliorfissap sumi inissisimanissaa piginnittuunermullu tunngasut Inatsisartunit aalajangiiffigineqarnissaannut qaammatialuinnanngortullu aluminiuliorfissap nassatassaasa ilarpassui suli qulaajaavigineqarsimanngillat. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nunatta qeqqa. Aluminiuliorfissap sumi inissisimanissaa piginnittuunermullu aaqqissuussineq qanoq isikkoqassanersoq politikerinit aluminiuliorfik Alcoa suleqatigalugu upernaakkut ataatsimiinnermi isummerfigineqassaaq. Alcoa aluminiuliorfissap sumut inissinneqarpat imminut akilersinnaanerunissaa pillugu siunnersuuteqassaaq, tamannalu namminersornerusuni aalajangiiniarnissamut tunngavissanut ilaassaaq. Namminersornerusunit aalajangerneqassaaq aluminiuliorfik Alcoa pigisassanngortinneqassanersoq erngullu nukianik nukissiorfik namminersornerusunit pigineqassanersoq imaluunniit taakku tamarmik assigiimmik aveqatigiissutigineqassanersut. Periarfissat pingajuanni aluminiuliorfimmut nukissiorfimmullu Alcoa tamakkiisumik piginnittuunissamut akuerineqarsinnaavoq. Imaanngilarli taamaalilluni aluminiuliorfiup pilersinneqarnissaa pillugu inaarutaasumik aalajangerneqartoq. Kisianni aalajangiussat siulliit ingerlariaqqinnissamut pingaaruteqartorujussuussapput. Taamaattumik namminersornerusut, Alcoa aamma Greenland Development sap. akunnerani kingullerni Nuummi Maniitsumilu tamanut ammasumik tusarniaapput sap. akunneranilu matumani Sisimiuni tusarniaassallutik. Kommunit taakku pingasut tamarmik immikkut aluminiuliorfissamut inissiiviusinnaasutut piukkussaminnik tikkuagaqarsimapput. Tusarniaanerni avatangiisinik nalilersuineq pillugu nalunaarusiaq (SMV-mik nalunaarusiaq) namminersornerusunit suliaritinneqarsimasoq aallaavigineqarpoq. Nalunaarusiami aluminiuliorfiup pinngortitamut, avatangiisinut, peqqissutsimut, kulturimut nunap immikkoortuata ineriartortinneqarnerannut pineqartunullu tallimanut taakkununnga ataatsimoortumik sunniutissai misissorneqarput. Innuttaasut ataatsimoortukkuutaarluni oqallinnerit aqqutigalugit avatangiisinik nalilersuinermi suleriaqqinnissami oqaasiinnakkut ilassuteqarnissamut periarfissinneqarput. Innuttaasut pillugit takorluugaqartoqanngitsoq. Nuummi tusarniaasoqarnerani ajornartorsiut oqallisigineqartoq tassaavoq, aluminiuliorfiup nunap immikkoortuini aalajangersimasuni innuttaasut ineriartorneranut sunniutissai. Martin Bjærge Jensen namminersornerusuni nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut immikkoortortaqarfimmeersoq oqaluttuarpoq, aluminiuliorfik nuna tamakkerlugu illoqarfiit ineriartornerinut pingaaruteqartorujussuanngussasoq aluminiuliorfimmi sulisussat aalajangersimasut 700-t sinneqalaartut sulisussallu allarpaaluit pisarineqartinneqartussaammata. Maannamulli aluminiuliorfissamut pilersaarutinut atatillugu nunap immikkoortuini ineriartortitsineq qanoq ittoq kissaatigineqarnersoq politikerinit oqaluuserineqarsimanngilaq. Aluminiuliorfissap sumi inissisimaffeqarnissaa pillugu aalajangertoqartinnagu tamanna oqaluuserineqarsinnaassanersoq Martin Bjærge Jensenip nalorngissutigaa. Peqataasut ilaat isumaqarpoq, innuttaasut nuttarsinnaanerannik qulequtaq mianernarpallaaqimmat politikerinit ammasumik oqaluuseriumaneqanngitsoq. Mingutsitsineq CO2-mullu akitsuutit. Politikerinit innuttaasunillu isummersorfigineqartussaq alla tassaavoq aluminiuliorfiup mingutsitsinera. Mingutsitsinerulerneq immini ajornartorsiutaasinnaavoq, kisianni Kalaallit Nunaata »nunatut minguitsutut« tusaamaneqarneranut aamma sunniuteqalersinnaavoq. Tamatuma peqatigisaanik mingutsitsinerulerneq nunarsuarmioqatigiinnut aningaasartuuteqarnerulernermik aamma kinguneqarsinnaavoq. SMV-mik nalunaarusiap avatangiisinut tunngasortaa naapertorlugu aluminiuliorfiliortoqarpat nunatsinni CO2-mik aniatitsineq 75 procentimik qaffariassaaq: CO2-mi taama annertutigisumik aniatitsineq nunat tamalaat akornanni pisussaaffiliussanut atuuttunut Danmarkimullu isumaqatigiissutaasimasunut naapertuutinngilaq, tamatumalu aningaasatigut nassatassai qanoq ittuussanersut suli nalornissutaapput, nalunaarusiami allassimasoqarpoq. Pinngortitamut Avatangiisinullu Pisortaqarfimmi immikkoortortaqarfimmut pisortaq, Tina Kreutzmann Petersen, oqaluttuarpoq, Alcoa CO2-mut akitsuutinik akiliuteqarnissamut kissaateqanngitsoq, taamaaliornissamullu pisussaaffilerneqaruni suliffeqarfiup pilersaarummit tunuaannarnissaa ilimanaatilerujussuusoq. Taanna naapertorlugu aamma namminersornerusut aluminiuliorfiup nassatarisinnaasaanik immikkut akitsuummik akiliuteqarnissamut kissaateqanngitsut. Taamaattumik aqutsisoqatigiinnit misissorneqarpoq, aluminiuliorfiup mingutsitsineranut CO2-mut akitsuutinik immikkut akiliinissamut Kalaallit Nunaata pinngitsuuisinnaanera pillugu namminersornerusut Danmarkimi naalakkersuisunut isumaqatigiissusiorsinnaanersut. Aqutsisoqatigiit pisortaqarfinnit tallimanit namminersornerusullu Danmarkimi sinniisoqarfiannit sinniisoqarput. Flourimik mingutsitsineq. Immikkoortortaqarfimmut pisortaq Tina Kreutzmann Petersen oqaluttuarpoq, aluminiuliorfik immini annertunertigut matoqqasuusoq. Kisianni aluminiuliorsinnaassaguni aluminiuliorfik anodinik taaneqartuni atuisariaqarpoq. Anodit nunatsinni sanaartorneqassappata tamanna flourimik mingutsitsinerujussuarmik kinguneqarsinnaavoq. Nunani allani ilaatigut Norgemi aluminiuliorfimmi pisoqaanerusumi flourimik sakkortuumik sunnersimaneqarnerup kræfteqalissutaasinnaaneranut assersuutissaqarpoq. Tina Kreutzmann Petersen naapertorlugu anodit Kalaallit Nunaanniinngitsoq sanaartorneqarnissaannik namminersornerusut Alcoamut isumaqatigiissusiorsimapput. Kisianni nunami allami sulisut mingutsitsinermit eqqugaanissaannik tamanna suli isumaqassaaq. Takkussimasut ilaannit apeqquserneqarpoq Alcoa taamaakkaluartoq siunissami ungasinnerusumi aluminiuliorfiup saniatigut anodiliorfimmik pilersitsinissamut periarfissinneqarsinnaassanersoq. Taassuma tamatuma pinnginnissaanut politikerit qulakkeerinninnissaat pingaarutilerujussuusoq erseqqissaatigaa. Aningaasaqarneq. Greenland Development aningaasaqarnikkut nalilersueqqissaarnermik Inatsisartuni aalajangiinissanut marlunnut tunngavissatut ilaasussamik suliaqaleruttorpoq. Flemming Drechsel Greenland Developmentimeersoq oqaluttuarpoq, avatangiisinik nalilersuineq kiisalu kalaallinik sulisussaqarsinnaaneq isumaliutinut aamma ilaatinneqassasut. Siunnersuutit marsip qiteqqunnerani siullermeerneqassapput apriilillu naalernerani aappassaaneerneqassallutik. !AG04_2008 07-1. Aluminiumimik pilersaarut paasissutissiissutigineqarli. Pilersaarut innuttaasunit amerlanernit ajunngitsumik isumaqarfigineqartoq misissuinerit nutaat takutippaat, tamatumunngali atatillugu ilisimasassanik amigaateqarlutik. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Kalaallit Nunaanni aluminiumimik aatsitsiviliornissamik pilersaarut tusagassiuutinit naammaginartumik paasissutissiissutigineqarsimanngitsoq innuttaasut 62 procentii isumaqarput. Ingerlatsivik Greenland Development sinnerlugu apeqqutinut immersuiffissat atorlugit HS Analysep misissuititsinerani tamanna takuneqarsinnaavoq. Aluminiumimik aatsitsiviliornissap piareersarneqarnerani namminersornerusut sinnerlugit Greenland Development tunuliaqutaasunik arlalinnik misissuisarpoq. Misissuinermi peqataasut sisamararterutingajaasa (71 procentit) Greenland Developmentip internetimi quppernera www.aluminium.gl ilisimanagu akipput, pilersaarut pillugu paasissutissat tassani takuneqarsinnaammata. Nunatta angissusia eqqarsaatigalugu aluminiumiliorfissaq suliffeqarfik angisoorujussuusussaammat, pilersaarut pillugu paasissutissiinissaq annertuumik pisariaqartinneqartoq ilimanarluinnarpoq ilaatigut innuttaasunik ataatsimiititsisarnikkut, taakkulu maannakkut Nuummi, Maniitsumi Sisimiunilu ingerlanneqarput. Isummernerit. Aluminiumiliorfissamut taassumalu sunniutissaanut innuttaasut isummernerat HS Analysep aamma misissuiffigisimavaa. Misissuinermi peqataasut 72 procentii akipput, aluminiumiliorfissamik pilersaarut isumaqatigilluinnarlugu imaluunniit isumaqatigisinnaallugu. Tamatumunnga atatillugu 88 procentit akipput erngup nukia atorlugu nutaamik innaallagissiorfiliornissaq isumaqatigilluinnarlugu imaluunniit isumaqatigisinnaallugu, aatsitsiviliornissami nukissamik pilersuisussatut pisariaqartinneqartoq. Nunatta aningaasarsiorneranut sunniutissai pillugit 79 procentit isumaqarput, aluminiumimik aatsitsiviliorfissaq ajunngitsumik sunniuteqassasoq. Kalaallit Nunaanni sulisoqarneq eqqarsaatigalugu ajunngitsumik sunniuteqassasoq 89 procentit isumaqarput. Sunniutissat ajortut. Aluminiumimilli aatsitsivissaq aamma ajortunik sunniuteqarsinnaasoq misissuinermi peqataasut aamma eqqumaffigaat. Aluminiumimik aatsitsivissaq Kalaallit Nunaanni avatangiisinut ajortumik sunniuteqassasoq 39 procentit isumaqarput. Aluminiumimik aatsitsivissap sumi inissinneqarnissaa pilersaarummut isummernerminni sunniuteqanngitsoq 69 procentit akipput. Misissuinerit assigiinngitsut. Aluminiumimik tunisassiorneq pillugu paasissutissarpassuit pigineqareerput, innuttaasunut saqqummiunneqarnissaminnik utaqqiinnartut. Greenland Development aasarli misissuinernik tallimanik ingerlatsisimavoq, aluminiumimik aatsitsiviliornissami periarfissanik navianarsinnaasunillu ersertitsisussanik. Piginnittutut aaqqissuussineq, aluminiumimik tunisassiornermi atugassarititaasut, inuiaqatigiit aningaasarsiornerannik misissuinerit, sulisut nuuttarneri aamma illoqarfiit aluminiumimik aatsitsiviliorfiusussat allilerneqarnissaanni malitsiusussat ingerlatsivimmit aamma misissuiffigineqarsimapput. Avatangiisinulli sunniutissat misissornissaat namminersornerusut namminneq ingerlatissavaat. Inuiaqatigiit aningaasarsiornerannut sunniutissanik misissuineq Greenland Development sinnerlugu NIRAS Greenlandip ingerlassimavaa. Sulisoqarneq eqqarsaatigalugu unamminartut nalunaarusiami pineqarput. Namminersornerusut inuussutissarsiornermut, inissaqarniarnermut sulisoqarniarnermullu politikeqarnerannut atatillugu suliniutaasinnaasut sammineqarput, siunissami aluminiumimik aatsitsiviliornissami kalaallinik sulisoqarnissamut qularnaarisussat. Greenland Development pilersaarusiornermik aaqqissuussiviuvoq, aluminiumimik tunisassiornermi misissuinernik aaqqissuussisartoq. Ingerlatsiviup siulersuisui naalakkersuisunit toqqarneqarput, juuli 2007-milu pilersitsiniarluni ataatsimeersuartoqarpoq. !AG04_2008 08-1. Takornariartitsineq annertusaqqissaaq. Nuna tamakkerlugu takornariartitsinermut periaaseqarnissaq naalakkersuisut akuersissutigaat. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nunarput tamaat. Takornariartitsisarnerup inuiaqatigiit aningaasarsiornerannut pingaaruteqarnerata annertusarnissaa naalakkersuisunit kissaatigineqarmat, 2008-2010-mut takornariartitsisarnermi periaaseqarnissaq akuersissutigineqarpoq. Takornariartitsinermik inuussutissarsiutillit ineriartortinnissaannik pitsaanerusunik atugaqalernissaq periaaseqalernissami anguniarneqarpoq, takornariartitsineq Kalaallit Nunaata aningaasarsiornerani annertunerusumik tunngaviuleqqullugu. Anguniakkap anguneqarnissaani pissutsini arlalinni immikkut qanoq iliuuseqartoqassaaq. Takornariartitsinermi periaaseq saqqumilaarneruleqqullugu periaatsinut arfinilinnut agguarneqarsimavoq: Nunap iluani attaveqarneq, oqartussaanermik ineriartortitsineq sulisoqarnermilu pissutsit, takornariartitsinerup ineriartortinneqarnera, ussassaarineq, aaqqissuussineq aamma aaqqissuussinermik nakkutilliineq kiisalu paasiniaaneq. Attaveqarnermi anguniakkat ilaat ilaatigut imaqarput mittarfeqarfiit ammasarnerisa pisariaqartitsinermut naleqqussarneqarneri, kiisalu atortussat pitsaanerusumik atorneqalernissaannut periarfissiineq. Takornariartitsinermillu aaqqissuussinerup namminersortunit ingerlanneqalernissaata annertusarnissaata maluginiarnerulernissaa. Oqartussaanerup ineriartortinnissaani aamma sulisoqarnermi pissutsini pisortat tulliisa pisortaanerillu nunaqavissut amerlanerulernissaat anguniarneqarpoq, Kalaallit Nunaanni takornariartitsinermik ingerlatsisuni. Tamatumunnga atatillugu angallassisartut ilinniartinneqalissapput, saniatigut sulisut, atorfeqavissut aamma angallassisartuusinnaasut tunngavissalimmik sullissisinnaalersillugit, isumannaallisaanermi, ikiueqqaarnermi pinngortitamillu illersuinermi, takornariartitsisartut tamarmik iluaqutissaannik. Booking Greenland. Takornariartitsineq nunarsuarmi inuussutissarsiutit ineriartortut sukkanersaraat. Angallavigineqartartut siornagut ikittuinnarnit tikinneqartartut nunarsuarmioqatigiit unammillerneranni naligiimmik akuupput saqqumilaarnissaminni, ussassaarutigineqarnissaminni takornarianillu pilerigineqalernissaminni. Tassanilu kiffartuussissutaasinnaasut pingaaruteqarput. Naalakkersuisut takornariartitsinermut periaasissaanni nunaqarfinnut savaateqarfinnullu takornariartitsinerup piviusunngortinnissaani periarfissat pitsaanerusut pilersinneqassapput. Takornariartitsineq tamarmiusutut isigineqassaaq, unnuinerit, angalanerit, nerisaqarnerit misigisaqarnissallu pitsaasuussallutik. »Booking Greenland« aamma pilersinneqassaaq unnuinissami, angallanneqarnissami kiisalu Kalaallit Nunaanni misigisaqarnissami internet aqqutigalugu toqqaannartumik inniminniisarnermi periaasiusoq. Nunatsinnut takornariat amerlanerit tikisinneqarnissaanni ussassaarineq peqataassaaq, takornariarfiusartut pioreersut nutaamik ineriartortinnerisigut attatiinnarnerisigullu. Tamanna pissaaq nunarsuaq tamakkerlugu takornariartitsisarnermi Kalaallit Nunaata saqqumilaarnerulerneratigut. Periaaseqarnissamik pilersaarummi aaqqissuussinermi ilaatigut pineqarput nunap immikkoortuini kommuninilu takornariartitsinerit ineriartortinnissaasa, ilinniartitsinerup aamma attaveqarnerup maluginiarneqarnissaat, najugaqarfinni tunniunneqarsinnaasut isumannaatsuunissaat maluginiarneqaqqullugit, najugaqarfinni kiffartuussinermi pitsaassutsip aaqqissuunneratigut. Nungullarsaaneq. Periaasissami kingullersaavoq aaqqissuussinermik nakkutilliineq aamma paasiniaaneq. Tamatumani anguniarneqartut ilagaat Kalaallit Nunaannut takornariat nunamit sumit aallartarnerisa erseqqissumik paasineqarnissaat. Takornariaqarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissat imminnut assersuunneqarsinnaassapput, qanoq pisoqartarnera paasineqarsinnaaqqullugu. Inuussutissarsiornermut, sulisoqarnermut inuussutissarsiutitaarniarlunilu ilinniartitaanermut naalakkersuisoq Siverth K. Heilmann: Ukiuni kingullerni marlussunni takornariartitsinerup iluani periarfissat pissanganartorpassuit unamminartullu pilersimapput. Namminersortut pisortallu qanimut suleqatigiinnerisigut takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarneq ineriartortinneqarpoq, taamaattumik takornariartitsinerup annertusarnissaanik suliniuteqarnerup ataqatigiissinnissaa pingaaruteqarpoq. Takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnerup inuussutissarsiutit ineriartortinnissaanni pingaaruteqarnera naalakkersuisut isumaqarfigaat, nungusaataanngitsumik killiliinerup iluani, annertuumik ineriartortitsinissami suli periarfissatut. Takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnerup annertusiartornera naalakkersuisut ilisimavaat, innuttaasunut periarfissanik pissanganartunik pilersitsinerup saniatigut naammaginanngitsunik aamma kinguneqarsinnaasoq pinngortitamut innuttaasunullu, soorlu pinngortitami takujuminartut nungullarsarneqarnerisigut. Tamanna soorunami maluginiartariaqarparput pinngitsoortikkumallugulu, Siverth K. Heilmann oqarpoq. !AG04_2008 09-1. Eqqartuusseriaaseq nutaaq qanillilerpoq. Kalaallit Nunaanni eqqartuusseriaatsip immikkut ittup Folketingimi nutarteriffigineqarnissaata siullermeerluni oqallisigineqarnera amerlasuunit taperserneqarpoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. København . Eqqartuussisarnermi akerleriissutit aaqqinniartarneranni Kalaallit Nunaat Danmarkimit siulliuvoq, eqqartuussissuserisoq folketingimullu ilaasortaq Line Barfod Enhedslistenimeersoq erseqqissaavoq, Danmarkillu tamanna »ilinniutigissagaa« neriuutigalugu. Inatsisissatut siunnersuutit arlallit Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermik nutarteriffiusussat partiinit tamanit tallimanngormat taperserneqarput, aamma Enhedslistenimit amerlanertigut peqataajumaneq ajortumit. Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermut inatsit pinerluuteqarsimasunullu inatsit pillugit inatsisissatut siunnersuutip siullermeerlugu oqallisigineqarnerani tamanna erserpoq. Kalaallit Nunaanni inatsisiliornerup nutarteriffigineqarnissaa tamanit nersualaarneqarpoq, Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarneq pillugu ataatsimiititap inassutaanik tunngaveqartoq, ajornartorsiutit pillugit ukiuni 14-ini sulissutiginnissimasumit. Ataatsimiititaq sivisuumik sulisimavoq, kalaallillu ataatsimiititami suleqataasimasut immikkut qutsavigiumavakka, aamma kalaallit inuiaqatigiit qasusuinneq takutissimasaat pillugu, inatsisinik atortitsinermut ministeri Lene Espersen oqarpoq. Nutaarluinnaq. Inassutit Inatsisartuni oqallisigineqareersimapput, allannguutissallu arlallit ilanngunneqarsimallutik. Inatsisissatut siunnersuutit oqaluttuarisaanermut pingaarutillit allannguutaasussallu Folketingimi oqallisigineqarneranni Kalaallit Nunaat sinnerlugu folketingimut ilaasortaq Siumumeersoq Lars-Emil Johansen kisimi peqataavoq, IA sinnerlugu folketingimut qinigaaqqammersoq Juliane Henningsen peqataanngitsoq. Inatsisit nutaat ilaatigut kinguneqassapput allattugaatit uppernarsaatissat arlallit kalaallisuumut nutserneqarnissaannik, aamma kalaallit eqqartuussissuserisut Danmarkimi landsretimi eqqartuusseqataasinnaalernerannik. Kredsretit atuutiinnassapput, kisiannili eqqartuussisut illersuisullu ilinniartinneqassapput. Tamatumunnga atatillugu eqqartuussivimmik immikkut ittumik pilersitsisoqassaaq, inatsisilerituumik eqqartuussisoqartumik sulianik ajornakusoornerusunik isumaginnittussamik. Tamatuma kinguneranik Nunatta Eqqartuussivia suliassanngortitseqqiffiusalissaaq, taamalu Københavnimi Østre Landsret atorneqarunnaassalluni. Kingullertulli suliassanngortitsivissatut Højesteret suli atorneqassaaq. Naggataagullu kalaallit sakkortuumik pineqaatissinneqarsimasut Herstedvesterimi parnaarussaasarunnaassapput, Kalaallit Nunaannili parnaarussaasalissallutik. !AG04_2008 09-2. Tuujummi inissiat nutaat ukiut sisamat qaangiuppata. Pilersaarutilli Nuup qeqqanut tunngasut oqartussanut suli saqqummiunneqanngillat. Allattoq Ludvig Siegstad. Nuuk. Nuummi Tuujummi inissiani najugallit naatsorsuutigisariaqassavaat inigisatik ukiut marluk qaangiuppata qimassallugit, inissiat piffissami tamatumani nutarterneqarlutillu ingutserneqassapput nutaanik taarserneqassallutik. Nuup Kommunianit ilimagineqarpoq inissiat nutaaqqinnaat ukiut pingasut sisamat qaangiuppata iserterfigineqarsinnaassasut. Namminersornerullutik Oqartussat Tuujummi inissiaataat 222t Nuup Kommunianit ukiortaamit pigineqalerput, taakku amerlanersaat pisoqaaqigamik nutarterneqartariaqarput. Inissiat pineqartut 1962-mit 1964-mut sanaajupput. Nuup Kommunianit illoqarfiup immikkoortortaqarfia ukioq manna pilersaarusiorfigineqassaaq 2009-mi pilersaarutit sukumiinerusumik malitseqartinneqassallutik, 2010 tassaalluni inissianik sanaartorfiusoq, inissiat ukiup tamatuma kingorna iserterfigineqassallutik. Ingutseriarlugit nutaanik. Nuup Kommuniata teknikkeqarnermut pisortarigallagaa Jens Christian Porsbøll ilisimatitsivoq inissiat pisoqaanertaat marlunnik quleriiusut 146-nik inissiartallit ingutseriarlugit nutaanik taarserneqassasut, inissiaqarfiillu aserfallassimannginnerusut pingasut pingasunik quleriillit 76-nik inissiartallit ingutsernagit iluarsaanneqarnissaannik pilersaaruteqartoqartoq. Sanaartortitsinermut kina kikkullu aningaasaliisuussanersut suli aalajangersarneqanngilaq, taamaattoq Nuup Kommuniata naatsorsuutigaa sanaartortitsinermut Namminersornerullutik Oqartussat tapiissuteqassasut. Pilersaarutigineqartoq politikerinut suli saqqummiunneqarsimanngilaq oqaluuserineqarsimananilu Jens Christian Porsbøll oqarpoq, erseqqissarlugulu pilersaarutitut saqqummiussaaginnarallarmata. Nuup Kommuniata teknikkimut pisortarigallagaata oqaatigisinnaanngikkallarpaa pilersaarutit qaqugu aalajangiussassatut saqqummiunneqassanersut. !AG04_2008 11-1. Ukiortaami tuluttut ilasseqatigiinneq. Ukiortaami ilasseqatigiinnermi politikerinik, nunat aallartitaannik, niuernermi attaveqarfinnik allanillu naalakkersuisut qaaqqusimmata inuppassuit ornigupput. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. KØBENHAVN . Københavnimi Den Nordatlantiske Bryggemi Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiani ukiumoortumik ukiortaami ilasseqatigiinnermi naalakkersuisut sisamanngormat qaaqqusimmata pilluaqqusiartortut 200-t missaat ornigupput. Sinniisoqarfimmi pisortaq Tove Søvndahl Pedersen, naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen, aningaasaqarnermut nunanullu allanut tunngasunut naalakkersuisoq Aleqa Hammond aamma namminersornerusuni atorfillit qullersaat Kaj Kleist assammereerlugit qaaqqusat oqaatsit pillugit nutaaliornermik takutitsivigineqarput. Taaneqartut sisamat tulleriiaarlutik nalliuttorsiortarfiup isaariaani siassimapput, naalakkersuisooqataasorlu Atassut tassani sinniisoqanngilaq. Pisarnertut naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen kalaallisut oqalugiarpoq. Toqqaannartumilli qallunaatuumut nutserneqarneranut taarsiullugu, qaaqqusat siullermeerlutik tuluttut nutseriffigineqarput, siornagut allaganngorlugu tunniunneqartarsimagaluartoq. Qularnanngitsumik Kalaallit Nunaata naalagaaffeqatigiinnermi suli nammineernerujartornera ersersinniarlugu. Taamaalilluni qaaqqusat 99 procentii qallunaajugunartut kalaaliugunartullu tusarnaarluartariaqarput, ataqatigiinnermilu pissutsit nutaat atulersimagunartut paasillugu. Ajornartorsiutit. Unamminartut Kalaallit Nunaata atugai Hans Enoksenip oqalugiarnermini eqqaavai. Ajunngitsut ajornakusoortullu. Uuliasioqatigiit aatsitassarsioqatigiillu soqutiginninnerujussuannit nunatsinni inuttut ajornartorsiutinut, ukiumi qaangiuttumi immikkut maluginiarneqarsimaneri nuannaarutigalugit. Erinarsoqatigiit Aavaat marloriarlutik erinarsorput, tamatumalu kingorna neriniartarfimmit »Noma«-mit mamartortugassanik sassaallersoqarpoq, tamatumalu kingorna qaaqqusarpassuit oqallipput, ilaatigut tassaasut Socialdemokratit siulittaasuat Helle Thorning Schmidt, Folketingip siulittaasua Thor Pedersen (V), socialdemokrateq Frank Jensen, katersugaasivimmi pisortaq ilisimatoorlu Minik Rosing, provst Sofie Petersen, eqqumiitsuliortoq Aka Høegh, inatsisartunut folketingimullu ilaasortaq Lars-Emil Johansen, tarnit pissusaannik ilisimasalik Inge Lynge, aningaasaqarnermik ilisimatooq Christen Sørensen, ambassaderåd Lars Vesterbirk, Atassutip siulittaasorisimasaa Daniel Skifte allarpassuillu. !AG04_2008 12-1. Nipilersortartunik nalliuttorsiutiginninnissamut aallartisarneq. Februaarip aallaqqaataani KNR Music Awards ukiut tulleriit marluk ingerlanneranni aappassaa ingerlanneqassaaq. Allattoq: Alice Sørensen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Ukiut tulleriit marluk ingerlaneranni aappassaa KNR Music Awardsimi februaarip aallaqqaataani Nuummi illorsuarmit timersortarfimmit toqqaannartumik radiukkut tv-iikkullu aallakaatinneqartumi tusarnaartartut nipilersortartunut nersornaasiuttagaannnik KNR agguaassissaaq. »Ukioq manna saqqummersitamut« nersornaammut taarsiullugu KNRimit Nersornaat KNR-imi diskotekip appisimaarneqartunut allattorsimaffiutaani nalunaarsukkat aallaavigalugit toqqarneqartumut tunniunneqartussaq tunniunneqassaaq. Nersornaatinut allanut sisamanut tusarnaartartut taaseqataasinnaapput taasinerillu kisiisa aallaavigalugit nersornaasiisoqassaaq, nipilersukkanut aaqqissuisoq Kurt Egede oqarpoq. Taasineq ippassaq ataasinngornermi aallartittoq sap. akunnerini tulliuttuni marlunni oqarasuaatikkut KNR-illu nittartagaatigut ingerlanneqassaaq. Siorna nersornaatinik agguaassinermit sinneqartoorutit nipilersortartunut nutaanut aningaasaateqarfimmut nakkartinneqarnissaat pilersaarutaasimavoq. Siorna nersornaatinik agguaassineq Zikazakkut Katuami tusarnaartitsinerat nalerorlugu pivoq. Zikaza Nuummi illorsuarmi timersortarfimmi nersornaatinik agguaassinitsinni aamma toqqaannartumik tusarnaartitsivoq, taamaattumik unnummi pineqartumi tassani ataatsikkut tusarnaartitsisoqarlunilu nersornaatinik agguaassisoqarnissaa arlalissuarnit paatsoorneqarsimagunarpoq, tamatumalu kinguneranik nersornaatinik agguaassinitsinnut inunnik takkuttoqarpaallaanngilaq, Kurt Egede oqaluttuarpoq nangillunilu: Taamaattumik sinneqartoorutinik pissarsissutaanngilaq. Ukioq manna sinneqartoorutit aningaasaateqarfinnut tunniunneqarsinnaaqqullugit amerlanernik tusarnaariartoqarnissaa soorunami neriuutigaarput. Kattuffik akuliukkusunngitsoq. KNR-imi nipilersukkanut aaqqissuisoqarfik nersornaatinut sisamanut piukkussanik nammmineerluni toqqartuisimavoq. Nipilersortartut kattuffiat Inuit Nunaani Nipilersortartut Kattuffiat aperisimagaluarparput piukkussanik toqqartueqataasinnaanersoq, taakkuli ataatsimeereerlutik akuliukkumanatik aalajangersimapput, Kurt Egede, unnuk taanna arnamik kinaanera oqaatigerusunngisaminik aqutsisooqateqartussaq, oqarpoq. Tupaallannartuliaassaaq, oqarsinnaavungali arnaasoq ilisimaarineqarluartoq aamma aqutsisooqataanissaa pillugu ukiarmili isumaqatigiissusiorfigereersimagipput. Nersornaatinik agguaassineq innuttaasut nalliuttorsiualaarnerissammassuk ukioq manna kingumut Nuummi illorsuarmi timersortarfissuarmi ingerlanniarlugu aalajangerpugut, tassani inunnit alutorsaatigineqarniassammat. Unnummi tassani aliikkusersuisuussaaq Rassi Thygesen, Kaalisaatut aamma ilisimaneqartoq, nipilersortartullu aliikkusersuisussat tassaassallutik Liima Inui, Varna aamma Joorsi, Disco Bay Blues, Don Maliko aamma Mikael Rosing Featimeersoq. Toqqaannartumik aallakaatitsisoqareerpat Disko Bay Blues 2 x 45 minutsini tusarnaartitsissapput. Julie aamma Varna immikkoortuni marlunni. Ukioq manna Nuannarineqarluartumut nersornaammut piukkunneqartut tassaapput Julie Berthelsen, Liima Inui aamma TuuMotz. Ukioq manna Nuannarineqarlualersumut nutaamut nersornaammut piukkunneqartut tassaapput: Varna, Sonnet aamma Don Maliko. Ukioq manna Tusarnaartitsilluarnerpaamut nersornaammut unammisut tassaapput Varna, Julie aamma Naneruaq, Ataqqinaammik nersornaammut unammisut tassaallutik Sume, Leif Immanuelsen aamma Eigil Petersen. Ajugaasut qiperukkamik kusanartumik Miki Jacobsenimit suliarineqarsimasumik aningaasanillu 5.000 koruuninik tunissuteqarfigineqassapput. !AG04_2008 13-1. Asasara Stephen Heilmann. Allattoq Lars Lennert Sandgreen, pisortaaneq. KNR. Juullikkunni nersornaaserneqarnernut pilluaqqorusuppakkit Kalaallit Nunaata Radio sinnerlugu. Nunatsinni kalaallit radio aqqutigalugu ataatsimut katersuuffeqaqqaalernerata nalaani sulilersimavutit, inuiattullu kinaassuseq katersuuffik, minnerunngitsumik kulturikkut ineriartorneq aqqutigalugu pinngoriartorsimavoq, ullumikkullu toqqammaviullualernikuulluni. Inuiaqatigiimmi KNR-tut ittumik kiffartuussiveqarlutillu qaammarsaaveqartut inuiaqatigiiupput nukittunerusutut isigineqartariaqartut. Tamatuma pingaaruteqassusaa sulileqqaarnerniilli ilisimasimagit nalunanngilaq, ukiummi 40-it kalaallit nunaata ineriartornera annertuumik sunniuteqarfigisimavat radio aqqutigalugu, ullumikkut iluatigeqisatsinnik. Aallakaatitarpassuakkut, nutaarsiassiisarnerpassuakkullu KNR radiukkut kiffartuusseriaaseq qaammarsaariaserlu aallarneeqataaffigisimavat. Ullumikkut Kalaallit Nunaata Radiuani sulisuusugut, qularinngisannillu annerusumik nalaartartorpassuit, tamanna tulluusimaarutigeqaarput. Silassorissuuvutit ilisimasaqarluartuullutillu, suleqataasunut iluaqutaasumik. Ilittummi piginnaaneqartut radiukkullu taamak nuannarineqartigisut amerlanngillat qaqutiguuleriartorunarlutillu. Nammineerlunga qanimut radiumi pisortatut pitsaalluinnartumik nalilertarsimasannik suleqatigisimavakkit. Ilaatigut aningaasatigut sipaaleruttornitta nalaani assut iluaqutigisimavatsigit, aaqqiiniutissanimmi nassaarsiullaqqissuugavit annernannginnerpaamik sulisunut tamatsinnullu. Oqartarnerattut assut »konstruktiv«-iuvutit ineriartoqqinnissamummi eqqarsaqatigiittarsimavugut, ullumikkullu taassuma tungaatigut qujaffigerusuppakkit. Pisortatummi sulisutullu naliliisarnitit eqqarsaatigilluagaasarput, nalileeqataasimagaangavillu aalajangersakkat sivisuumik ilaatigut atasinnaasarput. Nuna tamakkerlugu aallakaatitassiorfittut kalaallisut oqaatsitta atorluarneqarnissaat pingaartitarilluinnakkatta ilagaat. Tassunga tunngatillugu illup iluani immikkut toqqarneqarsimavutit siunnersuisartussatut, arlaatigulluunniit sulisut kalaallisut oqaatsit atorneranni nalornisuulaassagaluarpata saaffigineqartussatut. Tassuuna aamma sulisimanerit suleqataasimanerillu qujaffigerusuppara, naatsorsuutigalugulu siunissami suli saaffigisarumaarlutit. Maanna siunissami qujanartumik aallakaatitassiortartussatut immikkut isumaqatigiissusiornerput toqqammavigalugu ingerlaqqittusanngorputit, tamannalu qilanaareqaarput. Naak »ikani iliarsaartussanngoraluarlutit« maannalu tulluareqisannik Nersornaaserneqarlutit, suli piginnaasalissuugavit aallakaatitassiassatit qilanaaraagut tamatta. Naalaartuinnaanngitsut Kalaallit Nunaata Radiuani aamma pisariaqarteqaatsigit. Nuliat Regine immikkut aamma qujaffigerusuppara. KNR-imi sulisuuneq nalunngilarput qanoq imminut piumaffiginninneq annertusinnaatigisoq, aamma ilaqutariinnerup tungaatigut, Stephen pilluarit! Siunissami nuliallu ajunnginnerpaamik kissaappassi. !AG04_2008 14-1. Hans Enoksenimut tapersiut. Allattoq Marius Olsen. Sisimiut. Ulluni makkunani oqallisaavoq namminersornerulluni oqartussani atorfinni arfineq marlunni kalallisut oqaasilinnik atorfinitsitsinissaq. Assigiinngitsunik oqaaseqarfigineqaqattarpoq nipitunerpaallutik akerliusut patsisissanik assigiinngitsunik patsisilersuisut, ammip qalipaataanik immikkortitsineraasut, qallunaaluarneraasut akisunerulissaneraasut allarpassuillu, sooruna kalaallit salliutinneqaleraangata nikassaanersuit pilersartut? Sooruna tusagassiorfiit ajortussarsiornerinnaq pilersaraat. Ataguli tusagassiorfiit misissulaariarsiuk nunatsinni qallunaanik inooqateqarnerput pillugu nutserinermut oqalutseqarnermullu aningaasartuutigisartagaat Katuami 2003 novembarip 4-ni Kalaallit Nunaanni akileraaruseeriaaseq akitsuuseeriaaserlu pillugit nunanut allanut sanilliussilluni nalunariaq pillugu tusarniaanermi apeqqutigineqartut ilaat pillugu akissut ilumoornersoq tassagooq nunatsinni nunanik allamiunik nunaqqateqarnitsinnut atorneqartartut 500 millionit angullugit nutserilluni pappialarsornermut oqaluttaanermullu atorneqartartut? Taakkulu nunatta akilertarai, nunarsuarmi allani sumi taamaattoqarpa? Kalaallimmi pillugit nunatsinni nutserisoqarneq ajorpoq. Sooruna nunarput nikagineqaannartoq nammineersinnaanera? Qivialaariartigit Danmarkip nunasiaatigisimasaasa ilai Norge Islandilu ingerlalluaqisut, suliuna nunasiaateqarumatuut kinngarngi ingerlaniarsarisut? Isumaqarpunga naalakkersuisooqatigiit Siumut Atassullu assut nersortariaqartut suliaq imaannaanngitsoq pissanganartorlu ukiorpassuarni eqqartorneqartoq aallartikkamikku. Nalunngilara eqqarsartoqassasoq qallunaanik asissuinerarlunga, taamak eqqarsarunnaarluta eqqarsarniarta allat sapinngippata sooq uagut sapissaagut. Unalu aasaq maani Sisimiuni 21. juuni 2007 inuiattut ullorsiornitsinni ernuttama 17-nik ukiullip Emilie Olsenip massakkut Amerikami atuartup inuusuttoqamminut, naalakkersuinermik sulialinnut, kalaaleqamminullu oqalugiaataa inuttaa akuersereermat ilannguppara: »Tamassi inuiattut ullorsiornitsinni pilluaritsi. Sooq oqalugiarnerlunga: Inuusuttut sinnerlugit oqalugiarpunga, taamaattumik takisoorsualiornianngilanga, nalunnginnakku inuusuttut oqalugiaatit takisuut malinnaffigissallugit soqutiginartinneq ajoraat. Inuusuttoqatikkali oqariartuuteqarfigerusuppakka. Inuusuttut peqataanerulernerat: Tanngassimaarutigisariaqarparput inuusuttut inuiattut ullorsiornitsinni aaqqissuillattaaqataalersimammata piginaasatik atorluarlugit torrallavillugu takutitsillualaavittarput, assersuutigineqarsinnaapput breakdansertartut nipilersortartugullu. Tamakkuupput soqutigisaqassutsimik takutitsisut. Piorsaaqataaneq: Tamatta oqaaseq nalunngilluinnarparput »tai susassaat«, ilami illoqarfinnguarput ilaatigut susassaaleqiffiulluinnartarami. Isumaqarpunga inuusuttuusugut illoqarfimmi piorsaaqataanermi saqquminiarnerusariaqartugut, taamaaliornikkummi annaasaqassanngilagut aamma nuannernerpaavoq nammineq angusaqaqataalluni. Matoqqanata allatulli inuiaqataavugut sassakaaniarta Kalaallit Nunarput pillugu. Kalaaliussuseq. Kalaaliussuserput tanngassimaarutigisariaqarparput, naammagalugu atortigu. Nunanut allanut naleqqiulluta inuiaat ikittunnguugaluarluta nikanarnerniinngilagut, ataqatigiinnerpummi takornartat alutorisarpaat, siulitta ataqatigiissimanerat ingerlatiinnarsimagatsigu. Qanga kalaallit ataqatigiinneq sakkoralugu ukiorsuaq issikkaluaqisoq anigortuartarsimavaat, aamma nunarsuarmi inuuffigiuminaannerpaagaluartoq. Naalakkersuinermik suliaqartunut: Ilissi naalakkersuinermik suliaqartut: ilinniaqqujuarpatsigut! Neriuppugut ilinniagaqareerutta atorfissaqarumaarluta nunatsinni. Soorlu oqartartusi nunatta siunissarigaatigut. Piumaffigerusunnaqaasi inuusuttut tatigalugit ilinniarnerannik tapersersorluarumaarisi! Inuusuttunut: Ilissi inuusuttuususi nammineq isumarsi atorlugu ilinniagaqaritsi, tamatta maani Kalaallit Nunatsinni atorfissaqarpugut. Atorfiit annerit anguniarsigit kalaallisut oqaasilimmik ittup ningiulluunniit innaa amigaateqartuarmat, angusaqarusunnermut takutitsisuusarmat. Emilie Olsen«. Ilissi Inatsisartunut ilaasortat nunatsinni inatsisiliortut qullerpaat inuusuttunnguup oqariartuutaa nunaminik siuliminik inuiaqatiminillu tulluusimaarutiginninnera imminullu upperinera maluginiarsiuk asuli anneruniunneq amerlaneqqusaanneq minnerunngitsumillu inoqatinik nakkarsaaneq piunnaarlugit. Hans Enoksen suleqataalu suliarsi kalaallinut oqaasiinullu tunngasoq ingerlatiinnarsiuk, aatsaat taama ersaritsigisumik kalaaliussuserput illersorneqalerpoq nuanneq tulluusimaarnarlu. Kalaaliusugummi ilisarnaatitta kinaassutsittalu pingaarnersaraat oqaatsigut immikkuullarissut, kalaaleq nikassarneqanngisaannarli nunamini oqaatsiminik atuisoq. Qallunaat allallu inuiaat paasisariaqarpaat inuluuginninnerunngilluinnarmat, paasisariaqarpaat nunami sumiinnertik soorlu uagut nunani allaniikkaangatta nunap tikisatta oqaasii periaasiilu ataqqisarivut. Sisimiut 14/12-2007. Inussiarnersumik inuulluaqqusillunga. !AG04_2008 15-1. Kalaalinngorsaaneq, imaluunniit?. Allattoq: Finn Heilmann. Nuuk. Arabiamiut Tveqarfiat Al Jazeera, oqariartuuteqarpoq ilisarnaatigisaminik ima imalimmik: Ataasivimmik isumaqarputit allamillu (One Opinion And Another). Taanna naalakkersuisut siulittaasuata, aamma partimut Siumumut siulittaasuusup sammiviginiaragaluagaanut tulluarsorinarpoq. Unali aallaqqaataaniit erseqqissumik oqaatigineqarli: Tamatumani partip Siumup politikia uparuartorniarneqassanngilaq. Tamanna partit illuatungiliuttut soorunami atorluarniarsarigaluarpaat, aamma taakkunannga paasinarsinnaasumik, kisianni isumaqartitsiniassalluni partii Siumut tamanut inissaqartitsinngitsoq, taanna peqquserluinnarnerunani eqqortuunngilaq. Partip siulittaasuata saqqummertarnermigut aarlerinaatigisaa, tassalu kalaalinngorsaanerarluni, ima malitseqaannarpoq inuiaqatigiinni aaqqissuussaanitsinni innuttaaqatigiit ilaannik taamaannatik mattussiinnalermat, una tunngavilersuutigiinnarlugu Namminersornerullutik Oqartussani naalakkersuisoqarfinni atorfilittatut pisortanik atorfinitsitsinissamut atatillugu soraarsitsisoqarnavianngitsoq. Ila ukorsii, ajornartorsiut suunngikkaluassusia, tassalu naalakkersuisoqarfinni atorfilittatut pisortanik kalaallisut oqalussinnaasunik atorfinitsitsisoqarniarnera. Tamannami nutaarsiassartaqanngilaq taaguutitaassaat eqqaassanngikkaanni. Qinnuteqartummi arlariippata, aappaalu kalaallisut oqalussinnaasoq, aappaa pisinnaanani, kisiannili tamarmik piginnaasamikkut naligiitsinneqarpata, taavami taannaassajunnarsivoq kalaallisut pisinnaasoq atorfinitsinneqartussaq?!. Tamatta inissaqarpugut. Oqaaseq kalaalinngorsaaneq oqaaseruna naapertuutinngivissoq, ilami kalaalinngorsaaneq taaneqaannartorlu kalaaleq kinaluunniit oqaatsini atugaralugit tulluusimaarutilik nikussaassaaq, pingaartumik qanoq pineqarsimanini eqqaallaatigalugu nunasiaataaffiusimagami, nunasiaataajunnaarfiulerami, danskit allaffissuarmiimmata, tikititat ilaalu ilanngullugit eqqaallaatigalugit. Qanormi paarlattuanik oqarutta? Danmarkimi danskinngorsaaneq? Taava immaqa paasineqassagaluarpoq Danmarkimi taamaaliortoqanngimmat, uku qajaqatiginngikkaanni Dansk Folkeparteermiut anersaapiloqataallu allanartanik asissuisut. Naagga, Danmarkimi allaat noqqaasoqarpoq allanartanik ilinniagartuut sulisussarsiariumallugit, ilami, allaat assersuutigiinnarlugu Indiamukartalerput danskisut pikkorissartikkiartorlugit nakorsatut Danmarkimut suliartortinnagit. Tamannalu qanoq isumaqarpa? Imaappoq, ilinniagaqartunik Danmarkimi amigaateqartoqarpoq, taamaattumillu uagut uunga ajuusaarnaqisumik inisseriaannaassalluta ilinniagartuunik sulisussarsisinnaassanata taakku pisariaqartinneranni. Ilinniagaqartunik nunatsinnut aggersaasinnaajunnaassasugut ukuninnga nunaqqatitsinnik ukiuni taamaannani Danmarkimi nunaluunniit nunani allani ilinniagaqarsimasunik. Unami eqqaamaniagassaq tassaavoq matumani pineqartut tassaaginnaanngimmata pisortat allaffissuini imaluunniit ingerlatseqatigiiffinni pisortat pigisaanni sulisut. Tamatumanimi partip siulittaasuata oqariartuutaa ima kusanaatsigaaq suliaqarfinnut allanut aamma sunniuteqalereerluni naapertuutinngitsumik. Tassaniipporli oqimaaqatigiissitsisariaqarnerput. Oqimaaqatigiissillugu, illuatungaani isumannaassallugu kalaallit meeqqat inuusuttullu atuartinneqarlutillu ilinniagaqarnissaat, taamaasillutillu tikititat atorfiinik tigusisinnaalernissaat, illuatungaanillu tamat inuiaqatigiinni uatsinni inissaqartinneqarsinnaanissaat, ima pinnata immikkoortitsilereerluta nunatsinni kalaallisut oqaatsitsinnik piginnaasaqarluartut (taakkulumi aamma ikeqalutik) kisiisa pisinnarlugit allat kalaallisut oqaatsitsinnik annerusumik piginnaasaqanngitsut sussakkeerlugit. Imaluunniit oqaatigilluaannarlugu: Ilavut annaarataannaavagut. Tamakkumi pinianngikkutsigik, taava Steffen Brandtitulli nipilersoqatigiinnit TV 2-meersumit Danmarks Radiup Juullimut Inuulluaqqusinerani oqaatigisaatut piinnarta: Soormi ikinngutigiiginnarutta?!. Socialisme. »Sanngiinnerpaartatik qanoq pisarnerlugit inuiaqatigiit taakku ilisarnaatigaat«. (Vagn Greve). Issuaaneq taanna pissarsiaraara inoqatinnit ataqqilluinnakkannik. Issuagarlu taanna sulisartut kattuffianni amigaateqarani imaannaasimanngikaluamut assut eqqarsariaallatsitsivoq. Nunatsinnimi tusagassiorfiit SIK saaffigigajuttarpaat inuiaqatigiinni sanngiitsortavut qanoq pisarnerivut pillugu, qanoq pisarnerivut suliamik ilinniagaqarsimanngitsut. Kisianni erseqqissaatigilara una: SIK-p tamanna sianigisaqarfiginngilaa! SIK ilaasortaqanngilaq suliffeqanngitsunik! Taakkuninnga suliffeqaratik, inissiassaqaratik, aappaqaratik, innarluuteqarlutik, toqqutissaminnik nappaateqartunik siunissaqaratik, taakkuusunik illersorneqanngitsunik. Partiimi socialistiskimik tunngaveqartumik ilaasortaasutut kiinaallertarpunga inuiaqatigiinni sanngiinnerpaartatsinnik akisussaassuseqarneq ajoratta. Isumaqaannartaratta imerniartarfiuteqarutta iluanaaruteqarfissatsinnik, taakku orniguttartut sussakkiiginnarsinnaallugit. Inoqativut nikagalugit pisinnaanerarluta. Kisianni, inuiaqatigiinni tamat tamaasa inissaqartikkumagutsigik qamannga uummammit pisumik isaassisinnaasariaqarpugut, taama pineqarumalluta killissarput tikikkutsigu ikiortariaqarnermik. Kalaaleq kalaalinngorsarneqarsinnaanngilaq. Ilami taanna taamaareerpoq!. !AG04_2008 18-1. Knud Nygaard pillugu eqqaaniut. Allattoq: Lars Lundblad, siulittaasoq, Kalaallit Nunaanni Arsaattartut Kattuffiat. Aliasuutigeqisatsinnik Knud Nygaardip toqusimaneranik nalunaarut tiguarput. Knud Nygaardip Kalaallit Nunaanni isikkamik arsaannermut timersornermullu soqutiginninnerujussua ukiut ingerlanerini Kalaallit Nunaanni Arsaattartut Kattuffiannit arlalippassuartigut misigineqartarsimavoq. Carlsberg (Coca-Cola) Grønlandimut pisortatut Knud suliniutinut attuumassutilinnut tapersersuinissamut piareersimajuartarsimavoq, ineriartornartumik »oqaatsit iliuusinngortissinnaasarsimavai« tamannalu tamatigut Kalaallit Nunaanni pissutsit immikkuullarissuunerannik ataqqinnilluni paasinnillunilu ingerlattarsimavaa. Knud ilaatigut ingerlatat makku pillugit Kalaallit Nunaanni Isikkamik Arsaattartunit qujassuteqarfigineqarsinnaavoq: Nunat tamalaat akornanni isikkamik arsaannerit pissanganartut »angisuullu« Kalaallit Nunaanni TV-iikkut aallakaatinneqarnissaannut KNR-imut aningaasatigut tapiissuteqartarneq. 2003-mi GBU-p Coca-Cola Grønlandimik suleqateqalerneranut Knud aalajangiisuusumik suleqataasimavoq tamannalu kingorna GBU-p ingerlatarpassuinut aningaasaqarnikkut tunngavissiilluartarsimavoq. Kingullertut minnerunngitsumilli GBU Coca-Cola isikkamik arsaannermik ilinniarfiit siullermik 2005imi ingerlanneqartut kingornalu iluatsilluartumik ineriartorsimasut eqqaaneqarsinnaapput, tassungalu atatillugu taasariaqarpoq isikkamik arsaannermik ilinniarfinnik pilersaarutit aallartilluarsinnaanerinut aningaasaliisuunissaq pillugu isumaqatigiissutaareersut qaavisigut immikkut aningaasatigut tapiissuteqarnissamik Knud Nygaardip isumaginnissimanera. Ajoraluartumik Knud nappaammik annernartumik eqqugaavoq, tamatumalu kinguneranik neriuutigisimasamisut pilersaarutigisimasamisullu soraarninngornermi atornissaanut periarfissarsinngitsoorluni eqqarsaativut ilaqutaaniipput maqaasisorujussuusimassasuni, neriuutigiinnarsinnaavarpullu Knud pillugu eqqaamasarpassuit pitsaasut nuannersullu piffissami ilungersunartumi matumani tuppallersaataasinnaassasut. Knud Nygaardip eqqaaneqarnera ataqqinartuuli. !AG04_2008 19-1. Sussa mittarfik qimuttuitsut. Allattoq Enok Broberg. Paamiut. Kujataani kommunit kattullutik suleqatigiinnissaat kiisa nallilerpoq suli mittarfilerngusaannerat naammassinngitsoq. Massakkut naammaleqaat pinnaassuseqarnerat allamik isumataartariaqalerput inuiaqatigiinnut akilersinnaanerusumik ataatsimoorussaqarlutik suleqatigiinnerulernissaminnut. Massakkummi mittarfik eqqartorneqartoq sumiikkaluarpalluunniit inuiaqatigiinnut tamanut pitsaanersaasumik aaqqiiffiusussaanngitsoq uanga qularinngilara kujataa mittarfissuaqareermat, taamaattumik periarfissaq alla periarfissaalluaqisoq nalilersorneqarnerusariaqalersoq tassaasoraara Qaqortoq, Narsaq Narsarsuullu akornanni qimuttuitsunut aqqusinniornissaq. Inoqarfiit kujataani taama imminnut qanitsigitillugit periarfissaq isumaqaavippunga inuiaqatigiit oqaluttuarisaaneranni aatsaat taama malunniutsigisumik atukkamikkut oqilisaavigineqarlutillu mingutsitsinngitsigisumik aaqqissuussiffigineqassagaluartut. Makkunatigut oqilisaasoqarlunilu pisariillisaasoqarlunilu sipaaruteqartoqassaaq inuiannguani. 1. Qimuttuitsut Qorlortorsuarmiit sarfamik pilersorneqarlutik ingerlasut Co2mik mingutsitsinatik pilersinneqassapput ingerlasut. Narsarsuup, Narsap Qaqortullu akornanni timmisartukkut landskarsimut ukiumut miliuunerpassuarnik akeqartuartoq unissaaq. Imaatigullu assartuineq oqaluttuaannanngussaaq, taamaasilluta nunatta Co2-mik annertuumik atuiffiujunnaariartorneranik siuttunngorsaataalluassaaq tamanna isuma. 2. Qimuttuitsunit Qaqortup, Narsap Narsarsuullu akornanni containerinik assartuisinnaanerit. 3. Kujataani aalisarnermik inuussutissarsiortut nioqqutissiornermikkut avammut niuernerat pitsaasumik ammaanneqassaaq, Narsarsuarmut qimuttuitsunik assartuisinnaanikkut avammut timmisartunik aalisakkanik allanillu tunisassiorsinnaanngussammata ukiukkut sikuugaluarpalluuniit aammalumi inuussutissarsiutinut allanut periarfissanngussaaq. 4. Qimuttuitsunik savat nalaanni toqoraavimmut assartuinerit, taamatullu savaateqarfinnut oqimaatsunik assartuinermi pisariillisaanerit il. il. 5. Qaqortumi suliffeqarluni Narsami angerlarsimaffeqarsinnaanerup periarfissanngorneratigut ullumikkut sanaartornerup akisoqisup suli akikinnerulernissaanik periarfissiisoqassaaq, Narsami qaartitererpiarani nalinginnaasumi akitsorsaataaqisunik atuivallaarani sanaartornermi akikillisaasoqassaaq, illoqarfik atermigut narsaareerami qaarsoqaranilu. 6. Narsarmiuugaanni Qaqortumi ullaakkut immaqa minutsit 15-it qimuttuitsorluni ingerlareerluni suliartortoqarsinnaangussaaq, paarlattuani aamma taamatut Qaqortormiuugaanni Narsamut imaluunniit Narsarsuarmut, meeraqaraannilu meeqqerivitsigut aaqqiisoqariaannaassaaq kommunit suleqatigiillutik ataasiinnanngortussaagamik. 7. Qaqortup Narsallu akornanniittup »Kangerluarsuk«-p qinnguani aatsitassarsiornissap pisussanngornera qularnarunnaalersoq ippassigami Qanoruukkut takutinneqarpoq, ilaatigut ukiuni 100-ni piiaasoqarnissaanik ilimasaarutitaqarluni. Qimuttuitsut atorlugit siunissami assartuinerit eqqunneqartuuppata qanoq aatsitassarsiortunut pisariillisaataatigissagaluarpa aatsitassanik umiarsualiveqarfigisamut assartuinikkut. Taamaasillunittaaq kangerlummi pineqartumi sulisut inissaannik immaqa sanaartornissaq pisariaqassanngilaq Narsami Qaqortumiluunniit angerlarsimaffeqarsinnaassammata. 8. Takornarianit Kujataata tikikkuminarsineratigut qularnanngivissumik tamanna neqeroorutaassaaq pitsaasoq akikinnerullunilu ullumikkornit. 9. Aammattaaq qimuttuitsunut aqqut pilersinneqarpat qularnanngivissumik misinnartumik inuiaqatigiit atukkamikkut annertuumik oqilisaavigineqassapput, inuiaallu ataatsimut isigigaanni sunniuteqarnerungaartumik oqilisaanneqarlutillu sipaarutissinneqassagaluarput, mittarfittaarnerinnakkut anguneqarsinnaanngitsumik. Naggataatigut Kujataani mittarfittaartoqarsinnaaneranik Inatsisartut misissuisoqarnissaanik inassuteqarnerannut una isuma ilanngullugu isummersorfigineqarsinnaanissaa neriuutiginarpoq. Canadami Norgemilu nunani issittartuniittuni misilittagaqartut isumaqarpunga suleqatiginerisigut pilersaarusiulinnginnermi nalilersuisoqartariaqartoq. Ikinngutinnersumik. !AG04_2008 22-1. Aqqusinikkut angallannermi ajutoorneq sakkortooq. NUUK (NSQ) . Bilili nioqqutissanik angallassissut biliinnarlu sapaatiummat aqqusinikkut angallannermi ajutooqataapput. Ualikkut nal. 14.20 Betoncentralenip eqqaani Siaqqinnermi bilit marluk imminnut aporujussuarput. Nioqqutissanik angallassissummik ingerlatsisup sukkavallaamik ingerlanermigut bili aqussinnaajunnaarsimavaa, taamalu bil naapikkiartukkani siorpiaatigut aporsimallugu. Inersimasut pingasut meeqqallu pingasut ajutoornermi akuupput, kisianni arlaannaalluunniit annertunerusumik ajoqusersimanngilaq. Tamarmik nakorsiartarfimmut ingerlanneqarput, ajoqusilaarsimasut tupassimaqisullu. Nioqqutissanik angallassissummi ilaasoq niaqqumigut kilersimavoq, biiliinnarmillu ingerlatsisup tallini nissanilu napisimallugit. Ajutoornermi akuusut tamarmik qiteqummik atugaqarsimanngillat. !AG04_2008 22-2. Uuliasiorfissat sisamat tuluit uuliasiorfiannut. Kalaallit nunaat. Tuluit uuliasioqatigiiffiat Cairn Energy PLC nunatsinni uuliasiorfissani sisamani uuliasiornissamut uuliamillu tunisassiornissamut pingasunngormat akuerineqarpoq, NUNAOIL A/S suleqatigalugu. Qeqertarsuup Avataani blok 1 aamma 3 akuersissummi pineqarput, Kitaatalu Kujataani imaani Åben Dørimik taaneqartumi blokkit marluk. Uuliarsiorfissatut akuerineqartut sisamat tamarmik 45.144 km2-inik angissuseqarput. Cairn Energy PLC aamma NUNAOIL ukiumi siullermi sajuppillatsitsisarluni paasissutissanik katersissapput, misissuiffinnilu avatangiisit misissuiffigineqarnerannik isumaginnissallutik. Tamatuma kingorna uuliaqarfimmi qillerisoqalissanersoq uuliasioqatigiiffiit aalajangiutissavaat. Qeqertarsuup Kitaani blokkini marlunni uuliamik ujarlernissamut akuersissutit marluk tunniunneqarnissaat suli amigaatigineqarpoq. 1. februaari 2008 tikillugu qinnuteqaatit nassiunneqarsinnaapput. !AG04_2008 22-3. Aatsitassarsiornermi suliffissat amerleriassasut. (NSQ). Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik naliliivoq, ukiuni aggersuni aatsitassarsiorfinnik nutaanik tallimanik ammaanissamut periarfissaqarluartoq. Taamaalilluni suliffissat 1.500nut qaffariassapput aatsitassarsiorfinnilu toqqaannartumik sulisuussallutik. Aatsitassarsiorfiit tallimat pineqartut tassaapput: Ittoqqortoormiit eqqaanni molybdæneqarfik. Tassani sanaartornerup nalaani 600-t missaannik aatsitassamillu qalluineq aallartippat 3-400-nik sulisoqarnissaq naatsorsuutigineqarpoq. Qalluineq siusinnerpaamik 2012-imi aallartissinnaassaaq. Maarmorilimmi aqerloqarfik zinkeqarfillu. Tassani qalluineq 2008/2009-mi aallartippat 110-t missaannik sulisoqarnissaq naatsorsuutigineqarpoq. Qeqertarsuatsiaani rubineqarfik. Tassani 40-t missaannik sulisoqarnissaq naatsorsuutigineqarpoq qalluinerlu siusinnerpaamik 2009/2012-imi aallartissangatinneqarluni. Qaqortup Narsallu akornanni eudialyteqarfik. 80-it missaannik sulisoqarnissaq naatsorsuutigineqarpoq. Qalluineq 2010-p missaani aallartissaaq. Sarfartuumi diamanteqarfik. Tamaani sulisut 3-500-t akornanniittut atorfissaqartinneqassapput, misissueqqissaarinerup qanoq ingerlariaqqinnissaa apeqqutaatillugu. Qalluineq ukiut pingasut sisamalluunniit qaangiuppata aallarfissaa. Aatsitassarsiorfinni sulisunit ukiumoortumik akileraarutit 200 millioner koruunit missinganut qaffannissaat ilimagineqarpoq. Taakkununnga ingerlatseqatigiiffinnit iluanaarutinillu akileraarutit aatsitassarsiorfiit sinneqartoorutaannit aalajangerneqartussat ilanngunneqassapput. !AG04_2008 22-4. Siumut Demokratillu ataatsimiissasut. Nuuk (LS) . Siumup Nuup kommunalbestyrelsiata gruppeata Demokratit kommunalbestyrelsimi ilaasortaatitai ataasinngornermi ualikkut ataatsimeeqatigissallugit qaaqquneqartut, Demokratit siulittaasuat Per Berthelsen ilisimatitsivoq. !AG04_2008 22-5. Tukkarneqartoq isimmittarneqartorlu. Nuuk (NSQ). Nuummi angut 41-nik ukiulik arfininngormat unnuap-qeqqata missaani angummit 30-nik ukiulimmit persuttarneqarpoq. Pinerliisup angut tukkarsimavaa isimmittarsimallugulu, tamatumalu kingorna qimaasimalluni. Tamatumali kinguninngua tigusarineqarpoq, inatsit tunngaviusoq malillugu killisiorneqarluni, ullunilu tallimani tigummineqartussanngortitaalluni. Pinerlineqartut ilisimanngitsoq politiinit nassaarineqarpoq. Nakorsiartarfiliaanneqarpoq, qaratsaminik sajuppillatsitsisimasoralugu nakkutigineqarluni, ajoqusernerilu suliarineqarlutik. Ernguttoqartillugu pinerliisoqarsimavoq. !AG04_2008 22-6. Qaarusuk ammaqqinneqassasoq. Maarmorilik (NSQ). Maarmorilimmi aqerlumik zinkimillu qalluiffiup 1972-imiit 1990-imut qalluiffigineqartup ammaqqinneqarnissaanik Canadamiut aatsitassarsiorfiat Angus & Ross Plc pilersaaruteqarpoq. Aatsitassarsiorfimmit aamma Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmit naatsorsuinerit misissuinerillu iluaqutiginninnissamut isumaqatigiissummik pilersitsinermik kinguneqarniartussat misissualaarneqarput. Nunatsinni aatsitassaqarneranik misissueqqissaarnerit aatsaat taama ingerlanneqartigilerput. Misissueqqissaarinissamut akuersissutit 77-inut qaffariaateqarsimapput, taakkulu ukiup ataatsip ingerlanerani marloriaatingajammik amerlassuseqalersimapput. !AG04_2008 22-7. Uuliasiornermik pinnguaammi ajugaasut. Nuuk (NSQ). Sap. akunnerani kingullermi Oilsim Greenlandimi ajugaasut Katuami ilasseqatigiinnermi nersorniarneqarput. INUTEKip aaqqissugaanik ilinniarnertuunngorniarfinni atuartut ulluni 8.-9. januar nuna tamakkerlugu unammititsinermi »Oilsim Greenland 2008«-imi internetikkut unammipput. Holdit tamarmik immikkut qarasaasiakkut uuliaqarneranik misissuisartuusaartussaapput, ilaatigut uuliap unerarfiinik qillerinikkut misissueqqissaarisussaallultik, nunap sananeqaataanik misissuisussaallutik misissueqqissaarinermilu akuersissutinik qinnuteqartussaallutik. INUTEK aningaasaliisartut aqqutigalugu aningaasanik pissarsisimavoq taamalu ajugaasut nunat tamalaat akornanni Oilsim tunngavigalugu ajugaaniutivinnermut Londonimi 25.-27. januar ingerlanneqartussamut peqataasinnaassallutik. Tamatumani inuusuttut allat ilaatigut Norgemeersut, Venezuelameersut, Skotlandimeersut, Danmarkimeersut USAameersullu unammineqassapput. !AG04_2008 24-1. Nunarsuarmik kaajallaaniarneq. (CSL). Sap. akunneri arlaqanngitsut qaangiuppata siullermik Nuummi kisiannili pilersaarutit malillugit nunatsinni aamma illoqarfinni allani qaqutigoortumik takusaqartoqarsinnaassaaq. Tassalu 61-inik ukiulik Rosie Swale Pope, arpalluni nunarsuarmik kaajallaaniartoq maannamullu 27.353 kilometerini ingerlaareersimasoq. Atisaminut atortuminullu qamutit assakaasullit immikkuullarissut nassatarai: Icebird. Rose Swale Popep suliniutini qaqutigoortoq uiminut kræftimik toqquteqarsimasumut tunngatippaa – nappaallu taanna eqqumaffigineqarnerulersinniarpaa. Skuut arpaasit qassit maannamut atoreersimanerini mailimini eqqaanngilaa. Akerlianilli Kalaallit Nunaat siunnerfigisaanut ungasinngilaq. Nunatsinniit Islandiliassaaq tassanngalu Skotlandimut ingerlaqqissalluni Walesimilu illoqarfigisaminut aqqutaa kingulleq arpalluni ingerlassallugu. Rose Swale Pope arpalluni nunat avannarpasinnertaat aqqusaarlugit angalanini qaqutigoortoq pillugu atuakkiornissaminik eqqarsaateqarpoq. Nunat aqqusaagai ilaatigut tassaapput Alaska, Canada, Amerika Avannarleq aamma Sibiria. !AG04_2008 24-2. Nuummi meeraanermit eqqaamasat. Nuuk (SS). Tallimanngornermi 4. januar atuagannguaq alutornarluinnartunik assitaqarlunilu titartagartalik atuakkiortup nammineq titartagaanik saqqummerpoq. Lisa Lynge Hesseldahlip atuakkiaa »Meeraanermit eqqaamasat, Nuuk 1950-60-ikkunni« atuakkiortup angajoqqaavisa Niels Lyngeugaluakkut illuanni, aamma Nuuk lokalmuseumimik taaneqartartumi saqqummiunneqarmat qaaqqusaaluit atuakkap imarisaanut aliannaannguatsiaqaat. Kingorna Atuakkiorfimmi ilassinnittoqarpoq saamimmillu takuneqarsinnaapput Regine Heilmann, Laannguaq Lynge, atuakkiortoq Lisa Lynge Hesseldahl, uia Jens Hesseldahl Lisallu jorngua. . . . . . !AG05_2008 02-1. Siulittaasoq tatigineqarsinnaasoq. Nuuk (LP). Kattusseqatigiit Partiata inatsisartunut ilaasortatuaata Anthon Frederiksenip kina inatsisartut siulittaasussaattut toqqassanerlugu suli aalajangiussimanngilaa. Atassulli assigalugu illuatungiliuttumik toqqaasinnaanini ilumunnginnerarsinnaanngilaa. Pingasunngormat ullaakkut Atassutip nalunaarutaa malillugu ilimanarpoq partii tunniutiinnassasoq. Partii siulittaasussamik piukkunnartumik peqarsimagunanngilaq. Tamannalu ajunngilluinnarpoq. Pineqartoq tatigineqarsinnaassasoq avammullu Kalaallit Nunaannut sinniisuusinnaassasoq pingaaruteqarpoq. Pineqartorlu naalakkersuisooqatigiinnit pissasoq pingaaruteqarpallanngilaq, oqarpoq, nangillunilu: Inatsisartut siulittaasoriligassaat manna tikillugu Jonathan Motzfeldt assigalugu namminersulernissamut ataatsimiitami siulitaasunngussasoq aamma pingaartissavara. !AG05_2008 02-2. Killissaq qaangerujussuarlugu. Inatsisartut siulittaasuat Jonathan Motzfeldt aamma Inerisaavimmi pisortaq ilinniartitsisutut ilinniarsimasoq Jens Jakobsen inatsisartut allattoqarfianni fuldmægtigimut 30-nik ukiulimmut kinguaassiutitigut kanngunartuliorsimanersut kanngunartuliorsimannginnersulluunniit pakatsinarluinnarpoq, allattoqarfimmilu pisortap Nicolaj Sørensenip pisumik kanngunartumik isumaginnissimanera eqqarsaatigalugu. Tusarneqarsimanngitsumik makitaniarsaraluni nikassaallunilu pisortap paatsoorluni qujanarniarnermigut qimmitullu iluareqqusaarnermigut sulisitsisuni inatsisartut siulittaasuat illersorniarsimagaluarpaa. Tamatumunngalu atatillugu sulisut kattuffii SIK, AK aamma DJØF Nikolaj Sørensenimut qisuariarmata toqqisisimanarluinnarpoq, sulinermi ileqqorissaarnernik tamanik saneqqutsimmat, tusagassiuutinut nalunaarummini arnap politiinut nalunaarutiginninnera taaniarmagu tassaasoq »mamarliiniarnermik misiliineq«. Pisuutitsineq sakkortooq tusarneqarsimanngisaannartoq, pisumi imminnut pisuutitsiniarnerit pineqarnerugunarmata, aamma Nikolaj Sørensen fuldmægtigip sulisitsisorimmagu, Motzfeldtimik Jakobsenimillu politiinut unnerluutiginnissimasumut. Ajoqusiinerli suli ajornerulerpoq Nikolaj Sørensenip nutaamik tusagassiuutinut nalunaaruteqarnermigut ajoqusiineq iluarsiniaraluarmagu. Tamanna paatsiveerunnermik taaneqarsinnaaneruvoq, pisortaq taamatut atugaqarunarmat. Oqaaseqatigiit ataatsit issuaavigisigit: »Oqaaseq »mamarliiniarnermik misiliineq« tusagassiuutinut nalunaarummi kingusinnerusukkut atorneqarmat, uppernarpianngitsumik pisoqarsimaneranik nalunaarutiginninnermut assinguneruvoq, piffissamut pineqartumut annertuumik assigiinngissuteqartoq, inatsisit malillugit kanngunartuliorfiusumut taassumalu nalunaarutigineqarneranut«. Tamanna tamanut nassuiaataavoq, Sørensen.. Pisorli soorunami suli ilungersunarnerujussuuvoq. Ilaatigut apeqqutaavoq tamanna pisortamut kinguneqartinneqassanersoq, sulisumik saassussinera pillugu eqqortumik eqqunngitsumilluunniit pisoqarsimappat sulisoq ajornakusoortorujussuarnik atugaqareermat. Kalaallit Nunaata Mandelaa kinguaassiutitigut kanngunartuliorsimasutut imaaliallaannaq pisuutinneqarsinnaanngilaq. Pisortaq pisumi assortuussutaasumi suliaminik isumaginnissinnaanngitsoq dumpertinneqarluinnassammat. Soorunami Jonathan Motzfeldt aamma Jens Jakobsen maluginiarneqarput. Tamanna paasineqarluarsinnaavoq, siullerlu inatsisartunut siulittaasutut tunuarmat aamma pasineqarluarsinnaalluni. Akerlianik paasiuminaappoq Nikolaj Sørensen naveerneqanngimmat imaluunniit sakkortunerusumik qanoq iliuuseqarfigineqanngimmat. Tamanna kialuunniit naammagisinnaanngilaa. Minnerunngitsumik inatsisartut allattoqarfianni sulisunut, pisortamik ileqqorissaarnissaanik tunniusimaneranillu annertuumik qularutiginnittunut. !AG05_2008 02-3. Naalakkersuisooqatigiit suli toqqagaqanngillat. Nuuk (LP). Inatsisartut siulittaasussaattut kina toqqassanerlugu Siumut aamma Atassut suli aalajangersimanngillat. Partiini marluusuni inatsisartunut ilaasortat ikittuinnaat misilittagaqarput, naalakkersuisunut ilaasortaanngitsut. Tamatumanili pineqanngillat Ruth Heilmann, Siumut, aamma Augusta Salling, Atassut. Sisamanngormat tallimanngorpalluunniit kikkut tamarmik Nuummut tikippata Siumumi ataatsimiissaagut angallannermi pissutsit eqqarsaatigalugit. Kina qinigassanngortissanerlugu suli oqaloqatigiissutiginngilarput. Aperineqaruma soorunami akuersissaanga, Ruth Heimann AG-mut oqarpoq. Inatsisartunut ilaasortat Nuummut tikinnissaat Atassutip aamma pisariaqartippaa, partii aalajangertinnagu. Siulittaasutut neqeroorfigineqarnissara akuerissanerlugu suli eqqarsaatiginngilara. Borgmesteriunera aamma eqqarsaatigisariaqarakku, Augusta Salling oqarpoq. !AG05_2008 02-4. AG akinik qaffaalersoq. (SS). Piffissap sivisujaap ingerlanerani nassiussinermut akit qaffakkiartorsimanerisa illuatungaanilu aviisinik siammarterinermi nassiussinermut tapiissutaasartut appariartorsimanerisa kiisalu Kalaallit Nunaanni akit nalinginnaasumik qaffakkiartornerisa kingunerisaannik AG aviisip akianik februaarip aallaqqaataaniit atuutilersumik 23,50 koruuninut qaffaasariaqalerpoq. Akinik qaffaaneq aviisinut ataasiakkaarlugit tunineqartartunut kiisalu naqitanngorlugit pisartakkanut atuutissaaq. Pisartakkat elektroniskiusumik nassiunneqartartut februaarip aallaqqaataaniit 10,50 koruuninik akeqalissapput. !AG05_2008 03-1. Tuusi Inatsisartut siulittaasuattut. Josef Motzfeldt Inatsisartut katersuuffissaattut nutaatut IA-mit Demokratinillu siunnersuutigineqarpoq. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Aqagu Inatsisartut siulittaasussaannik nutaamik qinersisoqassaaq. Inuit Ataqatigiit, IA, aamma Demokratit Josef Motzfeldt siulittaasussatut siunnersuutigaat. Jonathan Motzfeldtip Inatsisartut siulittaasuattut tunuarnerata malitsigisaanik Inatsisartut aqagu immikkut ittumik ataatsimiissapput siulittaasussamik nutaamik qinersiniarlutik. Inuit Ataqatigiinnut siulittaasoq Kuupik Kleist oqarpoq, siulittaasussamik siunnersuuteqarnissamut piareersimallutik, tassalu Inatsisartunut ilaasortaq Josef Motzfeldt. Tunngaviatigut aamma Inatsisartunut ilaasortat tamaasa sassartussatut tikkuarsinnaagaluarpavut. Kisianni soorunami isumaqarpugut, taanna tassaasariaqartoq inuk eqqortunik piginnaanilik piukkunnaatilillu. Tamatuma saniatigut inuk taanna Inatsisartut sinnerlugit avammut kiinnersinnaasariaqassaaq, isumaqarluinnarpugullu Tuusi taamaaliorsinnaasoq, Kuupik Kleist AG-mut oqarpoq. IA ukiorpanngortuni isumaqarsimavoq Inatsisartut suleriaasianni allattoqarfiannilu arlalissuarnik pitsanngorsaasoqarsinnaasoq. Inatsisartuni sulineq pillugu paasissutissiisarnerup pitsanngorsarneqarneratigut Inatsisartut innuttaasullu akornanni pissutsit nukittorsarneqassapput, IA-p siulittaasua oqarpoq. Demokratit »akissaqanngillat«. Aamma Demokratit siulittaasuannit Per Berthelsenimit Josef Motzfeldt piukkunnassuseqarluartutut isumaqarfigineqarpoq. Ilaatigut Tuusi siunnersuutigaat, inuup atorfimmiittussap inuiaqatigiinnullu tamarmiusunut sinniisuusussap assersuutigalugu imigassamik ajornartorsiuteqanngilluinnarnissaanik partii maluginiarnartumik piumasaqaateqarmat. Inummik uatsinneersumik toqqaarusussinnaagaluarpugut, taassumali uangaanissaa ilimanarluinnassaaq politikimik suliaqarnermi misilittagartunerpaajugama. Isumaqatigiippugullu tamanna »akissaqartinneqanngitsoq«. Tamannalu Demokratit partiitut suli ima nutaajutigigamik tamatigoortiginnginnamillu politikikkut suliassanik Inatsisartunut ilaasortaatitat tamarluinnarmik isiginninniartariaqarnerannik paasisariaqarpoq. Politikikkut suliaqarfimmi eqeersimaaqataanissara pisariaqarluinnarpoq. Inatsisartunut siulittaasuussagaanni ilaatigut aqutseriaatsip tamat oqartussaaqataanerannik toqqammaveqartup qaavaniittariaqarpoq tamanullu atatillugu akunnaalluinnartumik pissusilersortariaqarluni. Suliassamit taama ittumit Demokratinut siulittaasutut atuunnera malunnaatilerujussuarmik killilerneqassaaq, Per Berthelsen AG-mut oqaluttuarpoq. Suliassaq isumagiumagaa. Josef Motzfeldt nammineq oqarpoq, akisussaafferujussuup isumagisarilernissaanut piareersimalluni: Junnuk tunuarnissamut periarfissinneqaqqaartariaqarpoq immitsinnut naalleraatileqqunata, Josef Motzfeldt AG-mut oqarpoq. Partimit qinigassanngortitassatut siunnersuutigineqarnera tusaatissatut tiguara, soorunamilu nuannaarutigalugu. Soorunami partimit inassutigineqaruma taava tamanna akuersaassavara suliassarlu tigussallugu. Siulittaasunngussagaluaruma oqallinnerit amerlanerit pilersinneqarnissaat oqaluttarfimmiillu kisimiilluni oqalugiartarnerit ikilisinneqarnissaat sulissutiginiarpakka. Taamatuttaaq Itimik atuinerup nalaani inuunerput nassuerutigisariaqarparput tamannalu annertunerujussuarmik atortariaqarparput Inatsisartuni ulluinnarni sulineq inuinnarnit annerusumik paasisaqarfigineqaleqqullugu taamalu aamma innuttaasut politikikkut sulinermut akuliutitinneqaqqullugit, Inatsisartunut ilaasortaq Josef Motzfeldt oqarpoq. Erseqqissaassuteqarluni AG-mut oqarpoq, Jonathan Motzfeldtimut atatillugu suliamik ingerlatsineq toqqaannartumik maajunnartuullunilu alianartuusimasoq. Aamma pisuussuteqarnermut apeqqummut atatillugu oqallinnermut akuliunnianngilluinnarpunga. Tamanna akuliuffiginngilluinnarniarpara, naggasiivoq. . !AG05_2008 03-2. Pisortaq atorfini pillugu seeqqummertoq. Inatsisartut Allattoqarfiannut pisortaq, Nicolaj Sørensen, pasilliutit sakkortuut pillugit tusagassiorfinnut nalunaarummi ajuusaarutiginnippoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Nicolaj Sørensen, Inatsisartut Allattoqarfiannut pisortaq, tusagassiorfinnut nalunaarut toriitsoq sualuttorlu aqqutigalugu Jonathan Motzfeldtip Inatsisartut siulittaasuattut tunuarneranut ilapittuutaasoq tusagassiorfinnut nalunaarutip siulliup paatsoorneqarsinnaasunik imaqarneranik tusagassiorfinnut nalunaarummi nutaami ajuusaarutiginnippoq. Nalunaarutimini siullermi Inatsisartut Allattoqarfianni sulisoq »isumassarsisinneqarluni mamarliiniarsimasutut« pasillerpaa, Jonathan Motzfeldt kinguaassiuutitigut kannguttaalliorsimasutut politiinut unnerluutigisimammagu. Pisortap tamanit atuarneqarsinnaasumik pasilliutai killissanik ima qaangiitigipput, arnaq tusagassiuutitigut akissuteqartariaqalerluni kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginninneq, Kalaallit Nunaat tamakkerlugu allatigoortuunngitsumik ilisimasaqarfigineqalersoq, pillugu allaaserisaq takisooq misigissutsitigullu sukumiisoq aqqutigalugu. Aatsaat taama pisoqarmat pissusiviusut ingerlarsulerput. Nicolaj Sørensenip maanna aappassaanik tusagassiuutitigut nalunaaruteqarneranut sulisartut kattuffiinit puffaammersimaqisunit pingasunit, SIK-mit, AK-mit aamma DJØF-imit, qisuariarneq pissutaavoq. Taakku isumaqarput pisortaq tusagassiorfinnut nalunaarutimini siullermi Inatsisartut Allattoqarfianni sulisorisami ilaannik mamarliisimasoq. »Inatsisartut Allattoqarfiat tusagassiorfinnut nalunaarut aqqutigalugu pisortani sulisitsisutut pisussaaffimminik erseqqilluinnartumik sumiginnaavoq. Inuttullu aamma Inatsisartut Allattoqarfiat sumiginnaasimavoq sulisorisamut, ilungersunarluinnartumik mianernarluinnartumillu inissisimaffeqareertumut, misigittaatsumik pissuseqarluni akaarnaatsumik soqutigittaatsumillu tamanut ammasumik saassussinermigut«, SIK, AK aamma DJØF avoqqaarinnipput. Nicolaj Sørensenip taaneqareersutut oqaatsit atorneqartut paatsuuinermik kinguneqarsimappata ajuusaarutigaa, taamatuttaarlu »innarliinerit inatsisinik unioqqutitsisut suugaluartulluunniit kiisalu innarliinerit timikkut eqqarsartaatsikkullu sullivimmi avatangiisinut sunniuteqarsinnaasut allat« akuerisinnaannginnerarlugit. Pisortap ajuusaarutai pillugit Louise Amkær, DJØF-ip Fællesklubbianut, arnap kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfigineqartup ilaasortaaffigisaanut, siulittaasoq, ima oqaaseqarpoq: Oqaatsit apeqqutaavallaanngillat. Inatsisartut allattoqarfianni aqutsisut sulisullu akornanni tatigeqatigiinnerup kiisalu namminersornerusut avataanni isigineqarnerata pilersinneqarnissaat pineqarput. !AG05_2008 04-1. Kanngunartuliorneq ilumuunnginneraraat. Inatsisartut allattoqarfianni fuldmægtigip eqqartuussivimmut suliassanngortinnissaa Jonathan Motzfeldtip aamma Inerisaavimmi pisortap Jens Jakobsenip isumaliutigaat. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuuk. Kina ilumoorpa, kinalu ilumuunngila? Qanoq iliorsimappat, qanorlu iliorsimanngillat? Tamanna oqaaseqarfigineqartuarpoq oqallisigineqartuarlunilu. Pingaarnertut inuttaasut Jonathan Motzfeldtip aamma Inerisaavimmi pisortap Jens Jakobsenip tusagassiuutinut immikkut nalunaaruteqarnerminni pisuutitsinerit tamaasa ilumuunnginnerarpaat, siorna apriilimi Motzfeldtip illuani sulinermut atatillugu katerisimaarnermi inatsisartut allattoqarfianni fuldmægtigimik 30-nik ukiulimmik kinguaassiutitigut kanngunartuliorsimaneq pillugu. Pisimasoq arnap Nuummi politiinut siornagut nalunaarutigisimavaa, politiilli unnerluussinissamut pissutissaqarsimanngillat. Taamatut aalajangerneq fuldmægtigip naammagisimanngilaa, rigsadvokatimullu suliassanngortissimallugu. Pisoq ilungersunartoq pissutigalugu Jonathan Motzfeldt inatsisartuni partit tamarmik paasisinnaasaannik tusagassiuutinillu annertuumik sammineqartumik nammineerluni inatsisartut siulittaasuattut tunuarpoq. Siumup inatsisartunut ilaasortaatitaanik siulersuisuunerinillu nal. akunnerani. ataatsimi ataatsimeeqateqarnerup kingorna tamanna pivoq. »Pisuutitsinerit saqqummiunneqartut eqqissiunnaarneq pilersitaat pissutigalugu inatsisartut innuttaasuni ataqqineqarnerat Kalaallit Nunaatalu nunani allani tusaamaneqarnera annikillisippaat, kiisalu partima politikikkut sulinera sunniuteqarfigalugu. Tamakku pissutigalugit Kalaallit Nunaanni Inatsisartuni siulittaasutut tunuartariaqalerpunga. Nalunngissusera akornuteqanngimmat uannit erseqqissaatigissallugu pingaaruteqarpoq, sulisorlu pineqartoq uannit ajoquserneqanngilluinnarsimammat. Eqqartuussisarnermi atorsinnaasakka atorlugit pisuutitsinernit pinngitsuutinneqarnissara anguniassavara«, ataatsimiinnerup kingorna Jonathan Motzfeldt tusagassiuutinut nalunaarummi allappoq. Inatsisartunut ilaasortaaginnassaaq, tatigisatut suliani ingerlatiinnassallugit, namminersulernissamullu ataatsimiititami siulittaasuuinnassalluni. Motzfeldt qanoq annertutigisumik piumassuseqarluni inatsisartunut siulittaasuunerminit tunuarnersoq eqqoriaannarneqarsinnaavoq. Naalakkersuisooqataasup Atassutip siulittaasutut piaarnerpaamik tunuarnissaanik piumasaqarnera qinersinermik kinguneqarsimassagaluarpoq, Siumut aaqqiissutissamik allamik nassaarsimasuuppat. Inatsisartunut qinersineq pisoq misigissutsinik annertuumik eqquisoq pissutigalugu politikikkut ajorsartitaanissamik kinguneqarsimassagaluarpoq. Killisiuineq. Motzfeldtip angerlarsimaffianit taxamut ilaatillutik Jens Jakobsenip kinguaassiutitigut kanngunarsarsimagaani arnaq oqarniarpoq. Pisuutitsinerit sakkortuut pillugit Jens Jakobsen telefonikkut mailikkullu sap. akunnerani siusinnerusukkut AG-mit oqaaseqartinniarneqaraluarpoq. Motzfeldtili inatsisartunut siulittaasutut aatsaat tunuarmat, aviisi Inerisaavimmi pisortamit mailikkut naatsumik nalunaarfigineqarpoq. Pisumut atatillugu politiinit killisiorneqarsimalluni Jens Jakobsenip uppernarsarpaa, unnerluussinissamulli pissutissaqarsimanngitsut. »Unnerluussisoq kinguaassiutitigut qanorluunniit pinerlisimannginnakku erseqqissaatigiumavara, uannullu unnerluussutit kanngunarsaataasut misigisimavunga. Maannakkut nalaatakka eqqarsaatigaakka, pinngitsuutinneqarnissara anguniarlugu«, Jens Jakobsen allappoq. Jonathan Motzfeldt aamma Jens Jakobsen suliassanngortitsinissaminnut marlunnik periarfissaqarput, kinguaassiutitigut kanngunartuliorsimanermit pinngitsuutinneqarnissartik kissaatigigunikku. Arnaq eqqunngitsumik unnerluutiginnissimasutut unnerluutigisinnaavaat, imaluunniit kanngunarsaasutut pisuutitsisimasutut. Pisuni marlunni pinerluuteqarnerit pineqarput, taamaassappat politiinit paasiniaaffigineqartussat. !AG05_2008 04-2. Killissaq tikinneqarmat. Jonathan Motzfeldtip inatsisartuni siulittaasutut tunuarnissaa Atassutip Demokratillu piumasaraat. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuuk. Siumup siulersuisuuneri inatsisartunullu ilaasortaatitai Jonathan Motzfeldtip inatsisartuni siulittaasutut siunissaa oqallisigissallugu marlunngormat naapeqatigiimmata, naalakkersuisooqataasup Atassutip pingaartumik tatisinera pissutaavoq. Tamanna sioqqullugu partip tusagassiuutinut nalunaarutaani pisimasoq ima ilungersunartigisutut erseqqissaatigineqarpoq, naalakkersuisuni suleqatigiinnerup ingerlaqqinnissaa allaat apeqquserneqarluni, inatsisartut siulittaasuata inatsisartut allattoqarfianni sulisumik arnamik kinguaassiutitigut kanngunartuliorsimanera oqallisigineqartoq Siumumit annertuumik kinguneqartinneqanngippat. »Inatsisartut upperineqarnerat tusaamaneqarnerallu annertuumik ajoquserneqarsimasoq Atassummit nalilerparput, taamaattumik Atassummit sakkortuumik kajumissaassavatsigit (Hans Enoksen, aaqq.) inatsisartut siulittaasuata atorfimminit piaarnerpaamik tunuarnissaanik piumasaqaateqassasutit. Pisimasoq ilungersunartorujussuartut nalilerparput, taamaattumik Atassummi isumaqarpugut, inatsisartut siulittaasuata qanoq iliuuseqarsimanini akisussaaffigissagai. Inatsisartut allattoqarfianni sulisut toqqissisimallutik sulinertik ingerlatiinnassagaat uatsinnut pingaaruteqarpoq. Taamaattumik qanorluunniit pisoqaraluarpat inatsisartut siulittaasuat tunuartariaqarpoq, arnap politiinut unnerluutiginninnera politiinit qanorluunniit suliarineqarsimagaluarpat«, Atassutip siulittaasua Finn Karlsen paatsuugassaanngitsumik kajumissaaruteqarpoq. Kinguaassiutitigut kanngunartuliorsimaneq pillugu pisuutitsinermi illuatungiliuttut Demokratit aamma sakkortuumik piumasaqaateqarput. Allatut ajornaqaaq. »Ileqqorissaarneq, imernaveersaarneq avammullu kiinnertarnermi Inatsisartut siulittaasuattut ataqqinartutut nunatsinni nunattalu avataani pissusilersortarnissaa Demokratit piumasaqaatigilluinnarpaat. Septembari 2007-imi inatsisartut ataatsimiinnerata ammaanersiorneqarnerani katerisimaarnermi aalakoorluni ataani atsiortumut pissusilersorsimanini Jonathan Motzfeldtip allatut ajornartumik utoqqatsissutigisariaqarpaa. Maannalu ajortumik pisoqaqqippoq. Siornagulli pisimasunut ilisimaneqartunut naleqqiullugu unnerluutiginninneq ilungersunarnerujussuuvoq. Unnerluutiginninneq aalakoornerup nalaani aamma pisimasoq. Eqqartuussisut suliassatik paarissagaat Demokratit soorunami piumasarissavaat. Pinngitsuutitsisoqassappalli tamanna inatsisartut siulittaasuata ataqqinaatigissanngilaa. Jonathan Motzfeldtip inatsisartut siulittaasuattut inatsisartunilu ilaasortatut tunuarnissaa taamaattumik kisimi aaqqiissutissaavoq«, Demokratit sinnerlugit inatsisartunut ilaasortaq Jens B. Frederiksen tusagassiuutinut nalunaarummi allappoq. !AG05_2008 05-1. Saassunneqarnermini atisani annaagai. Inatsisartut siulittaasuata angerlarsimaffiani kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfigineqarami qanoq pisoqarsimanera Inatsisartut Allattoqarfianni fuldmægtigip matumani oqaluttuaraa:. Nuuk. »Inatsisartut Allattoqarfiannut pisortap Nicolaj Sørensenip januaarip aqqarnani 2008-mi tusagassiorfinnut nalunaarutaa pissutigalugu pisimasoq maanna oqaaseqarfigisariaqalerpara. Pisimasup tusagassiorfinnut ingerlatinneqarnissaa siunertarisimanngikkaluarpara. Suliap sukumiisumik misissuiffigineqarnissaa kissaatigaara. Qanorpiaq pisoqarsimanera pillugu ima paasissutissiisinnaavunga: Juulimi 2007-imi qullersat ilisimatitsissuteqarfigaakka apriilip qaammataani 2007-imi Katuami ataatsimeersuarneq naggaserlugu nereqatigiinnerup kingorna Inatsisartut siulittaasuata angerlarsimaffiani uannut pisimasoq pillugu. Taamani inatsisartut siulittaasuata inummik suliamik paasisimasalimmik ataatsimeeqateqarnissap pilersaarusiornissaanut ikiuunnissara kissaatigaa. Tamatumunnga atatillugu uanga inuillu marluk suliamik paasisimasallit qaaqquneqarpugut. Inatsisartut siulittaasuata illuaniinnitsinni perusuersartarfiliarninni uanga ilisimanngisannik inatsisartut siulittaasuata malissimavaanga. Tusaagakku tupaqalunga tungaanut saappunga. Sakkortuumik tiguaanga attuualerlungalu unissananilu attualaartualerpaanga uneqqugaluarinni ingerlaqqugaluarinnilu. Aniguiniaraluarama aniguisinnaasimanngilanga. Tamatuma kingorna akunnerit arlallit qaangiummata orloqqajaallunga taxanut ikisinneqarnissama tungaanut qanoq pisoqarsimanera eqqaamaqqissaanngilara. Suli ilisimarpiarnanga taxaneeqatigaara atorfilittaq inatsisartut siulittaasuata illuani aamma najuussimasoq. Taassuma taxani sakkortuumik attuuaniarsaraanga. Kinguaassiuutitigut sakkortuuliorluni qaninniartuarpoq. Erseqqilluinnartumik itigartippara. Inigisannut apuunninni suli paatsiveerusimaartorujussuuvunga tupaqalungalu paasillugu, angutit qarliinik angigisarujussuannik atisitinneqarsimallunga namminerlu qarlikka ikiaqutikkalu peerneqarsimasut. Taamaattumik aamma matuersaatikka peqanngillat taamalu suleqatinnukartariaqalerlunga. Taassuma nallinnarpasilluinnartunga isertippaanga. Aqaguani tupaqqasorujussuartut pissuseqarsimasunga oqaluttuuppaanga. Qaammatit tulliuttut ingerlanerini arlaleriarlunga qarlikka, ikiaqutikka matuersaatikkalu kiisalu nassuiaanneqarnissara apeqqutigisaraluarpakka, kisiannili kinguarsarneqanngikkuma, itigartinneqanngikkuma tusaanngitsuusaarneqartarlunga. Angutinit taakkunannga marlunnit nipangersimaqquneqarlungalu puiguinnaqquneqarpunga. Annaariaannaasat. Qaammatialuit ingerlareersullu aatsaat politiinut nalunaarutiginninnera quarsaaqqarujussuarsimaninnik tupaqqarujussuarsimaninnillu pissuteqarpoq. Pisimasoq nalunaarutigigukku suliffima Kalaallit Nunaannilu siunissama annaanissaat ernummatigisimavara. Nalunaarutiginnittariaqalerninnullu pissutaavoq suliap naggaserneqarnissaata pisariaqarnerata uannut paasinarsisimanera. Taamaaliornera uannut sualuttumik nuanniitsunilluunniit kingunipiloqarsinnaanera apeqqutaatinnagu. Taamaattumik pisimasoq aggustimi 2007-imi politiinut nalunaarutigaara. Tamatuma kingorna politiit suliamik paasiniaanerminnik unitsitsisimanerannik imaqartunik allagarsivunga. Taama aalajangiisoqarneranut tunngavilersuutigineqarpoq politiit isumaat naapertorlugu pinerluuteqartoqarsimanissaanik naammaginartumik ilimasunnginneq, ilaatigut inatsisartut siulittaasuata attuuanninneri nassuiaatikka malillugit pinerluttulerinermi inatsit malillugu nakuusernertut isigineqartariaqartutut pissuseqarmata. Taama aalajangiisoqarnera iluarinngilara suliarlu naammattumik misissorneqarsimanngitsutut isumaqarfigalugu. Taamaattumik politiit aalajangiinerannik Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuanut naammagittaalliornissamut innuttaasutut pisinnaatitaaffigara atorpara. Naalagaaffiup eqqartuussissuserisua allakkatigut 5. decembari 2007-imi ullulerneqartutigut nalunaarpoq, ullut 60-it ingerlaneranni aalajangiisoqarnissaa ilimagisinnaagiga. Suliap tamanit sammineqalerluni saqqummiunneqarnissaanik aallaqqaammut annilaanngatiginnissimanera qaangersimavara. Kannguttaalliorfigineqarnikka tamatumalu qaavatigut isertuussinissaq tassa kannguttaalliorfiginnittut pasineqatsaaliorlugit taamaaliorusunngilanga. Tusagassiuutit aqqutigalugit qullersarisannit pasilliutit tupaallaatigisorujussuuakka. Taamatut periuseqarnissap pisariaqarnissaa paasiuminaatsittorujussuuara, tamatumanilu suna siunertarineqarnersoq takusinnaanagu. Suliaq maannamut annerusumik oqaaseqarfigerusunngilara, tamatumalu saniatigut imminut ilaquttakkalu eqqarsaatigalugit sapinngisamik kinaassutsinnik isertuussiumallunga«. !AG05_2008 06-1. Jonathan tunuartertoq. Jonathan Motzfeldt nammineq piumassutsiminik Inatsisartut siulittaasuattut tunuarpoq apeqqutaalerpoq politikeritut ukiorpassuarni sulisimanerani Inatsisartunut siulittaasuunera atorfiisa nuimasut kingullersarineraat. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Jonathan Motzfeldt marlunngornermi Inatsisartut siulittaasuattut tunuarniarluni aalajangerpoq. Apeqqutaalerpoq nammineq piumassutsiminik aalajangernera tamanna aamma tassaassanersoq Siumumi politikerip nuna tamakkerlugu politikimi, kinguaariinni malunnaateqarluartumik akuuffigisimasaani, atorfimmit nuimasumit inaarutaasumik qimagunnerineraa. Tunuarnera pivoq Motzfeldt kiisalu namminersornerusut suliffeqarfiutaanni pisortaq Inatsisartut Allattoqarfianni fuldmægtigimit politiinut unnerluutigineqareersullu. Arnaq taanna isumaqarpoq, Motzfeldtip angerlarsimaffiani ukioq kingulleq apriilimi katerisimaartoqarnerani angutinit taakkunannga marlunnit kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfigineqarsimalluni. Angutit taakku marluk, marluullutik pisuussuteqannginnerartut, suliassanngortinnissaat politiinit itigartitsissutigineqarsimavoq. Suliaq ilungersunartoq taanna ulluni kingullerni Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu tusagassiuutitigut sammineqartorujussuanngorpoq. Pingaartumillu pissutsit ikummarissarneqarput Inatsisartut Allattoqarfiannut pisortaq, Nicolai Sørensen, tusagassiuutinut nalunaarummi atorfilittat nalinginnaasumik ileqqorissaarnissaannik qaangiimmat oqaatsillu sakkortuut atorlugit arnamik kannguttaalliorfigineqarsimasumik suliamik saqqummiussinermigut Inatsisartut siulittaasuannik mamarliiniartutut pasilliimmat. Tamanna inuppassuarnit kamaatigineqalerpoq. Aamma arnamit pineqartumit, taanna tusagassiuutitigut nalunaarut aqqutigalugu akissuteqarmat, tassanilu unnummit pineqartumit eqqaamasaminik sukumiisumik allaaserinnimmat. Tamatuma kinguninnguatigut Demokratit Atassullu Jonathan Motzfeldtip Inatsisartut siulittaasuattut tunuartariaqarneranik piumasaqaateqarput. Qisuariallammaaneq. 69-inik ukiulik Jonathan Motzfeldt inuttut politikikkullu ajornartorsiornermi aatsaavissuaq qitiulinngilaq. Siusinnerusukkut kanngunartulianik pisoqartarsimavoq. Ilaatigut ilassinnissutinik atornerluinermik kiisalu imigassamik sualuttumik atornerluinermik. Taamatuttaaq ukiuni arlalinni imersimanngereerluni iminnginnaveersaartuujunnaarsimanera sivitsortumi isertugaatigineqarsimavoq tamanit ilisimaarineqartoq. Ilungersunartorsioraluarluni Jonathan palasitut ilinniagaqarsimasoq tamatigut uteqqissinnaasarsimavoq. Politikerini ataatsimut katillugit ukiuni amerlanerpaani naalakkersuisunut siulittaasuusimavoq, tamatumalu saniatigut nuimasunik allanik arlalissuarnik atuuffeqarsimalluni nunanilu allani ataqqisatut University of Alaskami naalakkersuinermik ilisimatusarnermi ataqqinaammik doktorinngortitaasimalluni. Qassimiuni piniartorsuup ernerata politikikkut nuimanertaat akornannut uterniarnissaminik sorsuutiginninnissaa qularutigineqassanngilaq. Tamannali qutaarluusukkut majuarnertut issaaq. Politikikkut alaatsinaatsunit ullumikkut politikikkut sulinera nanatoqqamut politikikkut sungiussimasami ajornartorsiortoqaleraangat tunussiinnarumasartumut assersuunneqarsimavoq. Allatut oqaatigalugu politikikkut qisuariallammaanerminik, nuimanertaat akornanniiginnassagaanni aalajangiisuulluinnartumik, annaasaqarsimasoq oqaatigineqarpoq. Matumanili siunissaq eqeersimaarfiusoq kisimi pineqanngilaq. Aamma ataqqinartumik eqqaamaneqarnissaq pineqarpoq. Eqqartuussivimmi suliassaq. Jonathan Motzfeldt ukioq manna septembarimi 70-iliissaaq, ukiunilu 35-nit amerlanerni politikimik suliaqareersimalluni ajasoornartumik suliaqarsimanini, matumani iserfigissallugu annertuallaartussaq, kingumut qiviarsinnaassavaa. Eqqaaneqarsinnaavorli Kalaallit Nunaata namminersornerulernissaanik, maanna alloriarnermik tulliuttumik, namminersornermik, taarserneqartussanngortumik, saqqummiussisuusimanera. 1970-ikkunni Lars-Emil Johansen aamma Moses Olsen peqatigalugit politikikkut suliniuteqartuni siuttuuvoq taamaalilluni inuiaqatigiit ullumikkut toqqavigisaannik sanarfiusooqataasimaalluni. Inatsisartunut qinersisoqartarnerani ukiuni arlaqalersuni taagorneqarpallaartarsimanngikkaluarluni Jonathan inuiaqatigiinnit nallernissaqanngitsumik nuannarineqarluartuuvoq. Tamanna ersersinneqarpoq juulimi 2006-imi tassanngaannaq napparsimalerluni Dronning Ingridip Napparsimmavissuanut unitsinneqarmat tamatumalu kingorna timmisartumik Islandiliaanneqarmat Reykjavikimi napparsimmavissuarmi tartumigut toqunartoqalersimanermigut aammi salinneqarnissaanik nassatalimmik suliaritikkiartorluni. Toqu ajaperlugu uninnganerani innuttaasut tamarmik iluamik oqaatigalugu ernumasimapput. Inuiaqatigiittut ataqatigiinneq, misigissutsitigut sammivimmit ataatsimoorussamit aallaaveqartoq misigineqarpoq. Tamatumuunali Jonathan Motzfeldt timikkut innarluummik ajugaaffiginninniarnissaq anguniagassarinngilaa. Inatsisartut siulittaasuat tunuartitaasoq kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginnissimanermik pasilliutinik sualuttunik qaangiilluni salinneqarsinnaassaguni arnamut eqqartuussivilersuussisariaqassaaq unnerluussutaanillu tunuartitsilluni. Qularnanngitsumik imigassartorsimalluni eqqaamasaqannginneq pillugu oqaatsillu imminnut assortuuttut tunngavigalugit suliaq kusanaatsoq ingerlanneqassaaq. Inummut tunngasut tamarmik tusagassiuutitigut sammineqartussanngussapput. Tamannali avaqqunneqarsinnaanngilaq. . !AG05_2008 07-1. Nunarsuarmioqataaneq pimoorullugu Nuummut takkutilersoq. Kinami illoqarfittut ikinngut, avammut niuernermut periarfissarujussuaq kiisalu silap pissusaata allanngorneranik sammisaqarneq illoqarfiit ukiuusartut, Winter Cities, ataatsimeersuarneranni iluaqutissanut ilaapput. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Sap. akunnerata naanerani Nuuk Canadamit, USAamit, Norgemit, Estlandimit, Litauenimit, Ruslandimit, Koreamit, Japanimit Kinamillu aggersunik 150-it missaanniittunik tikeraartoqassaaq. Tamanna ataatsimeersuarneq taaguuteqartoq Winter Cities Nuuk, issittumi silap pissusaata allanngorneranik sammisaqarfiusussaq, aqqutigalugu pissaaq. Ataatsimeersuarneq WWCAM-imit, nunarsuaq tamakkerlugu illoqarfinni ukiuunerani issittartuni borgmesterit attaveqatigiiffiannit ingerlanneqassaaq. Nunani qulingiluani illoqarfinni 13-ini borgmesterit ataatsimeersuarnermut, Nuuk deklarationimik, qanoq pilersaarnermik nalunaarummik, taasamik inerneqartussamut peqataassapput. Borgmesterit tamarmik immikkut ukiuni tulliuttuni marlunni silap allanngorneranik ajornartorsiutip qanoq suliniuteqarfiginissaanut pilersaarusianik saqqummiussissapput, Nuup Kommuniani suliniummut aqutsisoq Trine Kamp Larsen oqarpoq, nangillunilu: WWCAM tullianik ataatsimeersualerpat anguniakkatik angusimanerlugit naliliissapput. Issittup ukiuinut 2007-2009mut atatillugu silap pissusaata allanngornera oqaluuserineqarluarpoq soqutiginaateqarluarlunilu. Tamanna aamma tunngavigalugu Nuuk 13-issaanik ataatsimeersuarfiusussatut toqqarneqarsimavoq. Inuussutissarsiutit. Taamaattorli Winter Cities Nuuk politikikkut anguniakkat kisiisa pillugu suleqatigiiffiussanngilaq. Illoqarfiit akornanni inuussutissarsiornikkut suleqatigiinneq taamatulli qitiutigissaaq. Winter Citiesimut atatillugu Inussivimmi tunisassianik, ilisimasanik kulturimillu nunat tamalaaneersut peqataaffigisaannik nittarsaassisoqassaaq EXPO-mik taaneqartumik. Nunanit qaaqqusanit ingerlatsisut 39-t nuisitsiveqassapput, suliffeqarfimminnik ilisarititsiviusussanik. Suliffeqarfiit EXPO-mut peqataasut tamarmik arlaatigut Issittumi silap pissusaata allanngorneranut attuumassuteqassapput. EXPO tallimanngornermi ualikkut immikkut qaaqqusanut ammassaaq, innuttaasullu arfininngornermi sapaammilu ulluunerani takuniaasinnaassallutik. EXPO-mi periarfissarujussuaqarpoq, illoqarfiit Winter Citiesimi attaveqatigiiffimmut ilaasut ataatsimut katillugit 70 millioninik innuttaqarmata. Illoqarfittut ikinngut. Winter Cities kingullermik ingerlanneqarmat Nuuk Kinami illoqarfittut ikinngutitaarpoq Changchunimik atilimmik. Sap. akunnerata naanerata ingerlanerani borgmesteri Nikolaj Heinrich Changchunip borgmesterianik ataatsimeeqateqassaaq, tassanilu kulturip takornariaqarnerullu iluini suleqatigiinnissamut periarfissat oqaluuserineqassallutik. Qulequttat Nuummit Changchunimillu oqaluuserineqarsimasut ilaat tassaavoq issittumi naatitanik tunisassiorsinnaaneq: Eqqumiitsuliortoq Kujooq, Peter Kristiansen, Changchunimeeqataasimavoq. Taanna qiperukkat pillugit ataatsimeersuarnermut peqataavoq, tamatumanilu naatitsivimmi eqqumiitsulianik suliaqarluni, Trine Kamp Larsen oqaluttuarpoq. Kina nunarsuarmi nunat aningaasarsiornikkut siuariartornerpaat akornanniippoq. Taamaattumik Changchunimik suleqateqarneq Nuummut iluaqutaallualersinnaavoq, oqarpoq. Borgmesterip pingaartitaa. Winter Citiesip Nuummi ingerlanneqartussanngortinnissaa borgmesterip toqukkut qimaguttup Agnethe Davidsenip pingaartilluinnagarisimavaa. Ajoraluartumik aaqqissuussinermut nammineerluni peqataasussaajunnaarpoq: Nikolaj Heinrich pilersaarummik torrutiinnarlugu ingerlatsisussanngortinneqarsimavoq. Taannali ivertinneqarmat suut tamangajalluinnarmik inissinneqareersimapput. Qujanartumik ataatsimeersuarnissaq tapersersorluarpaa suliallu ingerlateqqinnissaa kissaatigisimallugu, suliniummut aqutsisoq Trine Kamp Larsen oqarpoq. Taanna naapertorlugu Nuummi innuttaasunit nalinginnaasunit Winter Cities Nuummut ilaaneq aamma misigineqassaaq. Taamaattumik Nuup Kommunianit ilaatigut unnuk kulturisiorfik siuartinneqarpoq sap. akunnerata naanerani aamma ingerlanneqartussanngorlugu. Ukiuunera isumalluut. Attaveqatigiiffimmit pingaarnertut anguniagaq tassaavoq illoqarfinnut borgmesterit naapeqatigiillutik imminnut ilinniarfigisarnissaat pingaartumik atortorissaarutit ukiuusarneranut naleqqussakkat eqqarsaatigalugit. »Ukiuunera isumalluutaallunilu nukittuffiuvoq« attaveqatigiiffik oqaasinnaaqarpoq. Peqatigiiffik ukioq ataaseq allortarlugu ataatsimeersuartarpoq. Siulleq Japanimi Sapporomi 1982-imi ingerlanneqarpoq. Peqatigiiffiup qullersaqarfik aamma tassaniippoq. Sapporop borgmesteria aamma siulittaasuuvoq. Nuuk aallaqqaammulli peqataasarsimavoq, siusinnerusukkulli ataatsimeersuartitsisimanani. Ukiut ingerlaneranni ataatsimeersuartarnerni oqaluuserineqarsimasut ilaatigut tassaapput illoqarfimmi pilersaarusiorneq, ukiuunerani assartuineq, aputaajaaneq, atoqqiisarneq takornariaqarnerlu. Sap. akunnerata naanerani silap pissusaata allanngorneranut tunngasut saniatigut issittumi meeqqanut inuusuttunullu atugassarititaasut kiisalu nungusaataanngitsumik ineriartortitsineq, ukioq manna ataatsimeersuarnermut qulequtaaqqatut atorneqartut, borgmesterinit oqaluuserineqassapput. !AG05_08-1. Qaqortumi efterskolemi ilinniarnissaq soqutigaat. Efterskole 80-inik ilinniartoqarsinnaasoq 150-it sinnilinnit qinnuteqarfigineqarpoq. Allattoq Ludvig Siegstad. Qaqortoq. Qaqortumi efterskolemi atualissallutik qinnuteqartut maannamut 150-it sinneqqavaat. Meeqqat atuarfianni atuarunnaartut efterskolernissaminnut qinnuteqarsinnaapput. Sulisartut Højskoliat efterskolemik aqutsisussaavoq efterskoleli nammineerluni pisortaqassaaq. Pisortaq efterskolemik aqutsisutut ingerlatsiutigaluni ineqartitsineq aamma isumagissavaa. Sulisartut Højskoliata meeqqat atuarfianni 10. klassimit atuarunnaartut qinnuteqartuni salliutippai. Efterskolemi atualertut 80-it ukiumi atuarfiusussami atualerpata klassinut sisamanut agguarneqassapput, efterskoleli meeqqat atuarfiannisulli klassilersuinianngilaq, soorlu 11. aamma 12. klasseqartitsisoqassanngitsoq. Atuartitsinermi imaluunniit ilinniartitsinermi sammiviit sisamat ilinniartitsissutigineqassapput. Sammineqartut klassinit tamanit aqqusaarneqassapput misilittagaqarfigineqassallutillu, Sulisartut Højskoliata pisortaa Kaj Lyberth oqarpoq. Sammisat tassaassapput: Timersorneq, nipilersorneq, eqqumiitsuliorneq pinngortitalerinerlu. Ilinniutigineqartussat sammineqartussallu Qaqortup timersortarfiani, Kujataata Ilinniarnertuunngorniarfiani aamma Niuernermik Ilinniarfimmi ilinniartitsissutigineqartassapput. Qallunaatut tuluttullu. Ilinniartut oqaasii pingaarnerit qallunaatuujussapput tuluttuujussallutillu. Kalaallit efterskolianni oqaatsit salliutillugit sammineqassapput, danskit tuluillu oqaasii salliutinneqassallutik. Kalaallit oqaasii tulliutinneqassapput, Sulisartut Højskoliata pisortaa oqarpoq. Ilinniutini pingajoritinneqassapput inuusuttunit kajungerineqarsinnaasut, ilaatigut nunatsinni inuussutissarsiutinut siuariartortunut, soorlu takornariartitsinermut tunngassuteqartut, Kaj Lyberth oqarpoq, tupiginnginnerarpaalu qinnuteqartut taama amerlatigimmata: Uppernarsineqaannarpoq nunatsinni efterskoleqarnissamik pisariaqartitsisoqarmat, ilinniartut sungiussimasaminni avatangiiseqarlutik ilinniarfigisinnaasassaannik. Siunertaq. Ilinniartut ataasiakkaat tamarmik namminneq piginnaanitik tunngavigalugit inuttut pingaaruteqassutsiminnik namminnerlu isummersinnaassutsiminnik paasinninnerulissutigisassaminnik ilinniagassatigut inuttullu ineriartornissaat anguniagaavoq. Taama efterskolip anguniagassaasa ilaanni allassimasoqarpoq. Ukioq atuarfiusoq naammassineqarpat soraarummeernermik misilitsittoqassanngilaq. Ilinniartunut karakteriliisarnissarput pingaarnersaanngilaq. Uagutsinnulli pingaarneq tassaavoq ilinniartuutitta inuttut inerilluartilersimanissaat nammineerlutillu aamma inerissimasuulersimanerminnik misigisimanissaat, Kaj Lyberth oqarpoq, erseqqissarlugulu ilinniartut naammassinerminni uppernarsaammik tunineqartassammata. Akiliut. Qaqortumi efterskolemi atuartumut ataatsimut sapaatip akunneranut 731 koruuneqarpoq. Namminersornerullutik Oqartussat 281 koruuninik tapiissuteqassapput, sinneruttut 450 koruunit angajoqqaanit akilerneqassallutik. Aasareerpat ukioq atuarfiusoq aallartippat ilinniartitsisut qulit missaanniittut atorfinitsinneqareersimassapput. !AG05_2008 11-1. Kangerlussuarmut alloriarneq siulleq. Heliportip eqqaani bilit unittarfiata eqqaanut aqqusineq 1700 meterinik takissusilik inuussutissarsiorfimmik suliffissuaqarfimmillu ilaqarpoq, tamannalu Sisimiut kommuniata 12 millioner koruuninik aningaasartuutigaa. Allattoq assiliisorlu: Marianne Langvardt Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Sisimiut. Kangerluarsunnguup kujasinnerusortaani inuussutissarsiorfissami suliffissuaqarfissamilu nutaami nutaamik aqqusinniornissami sap. akunnerani kingullermi sisamanngormat ullaakkut Sisimiut kommuniat 5000 kubikmeterinik annertussusilimmik qaartitsivoq. Taamaalilluni Kangerlussuup tungaanut tannerusumik aqqusinniornissami siullermeerluni alloriartoqarpoq. Kangerlussuulli tungaanut aqqusinniornissaq politikikkut inaarutaasumik suli akuerineqanngilaq. Nutaanilli suliffissualiortussat kommunimit pingaarutilimmik nalunaarfigineqarput, aluminiuliorfissuaq Alcoa aamma uuliasioqatigiiffiit, Sisimiut kommuniat nutaanik suliffissualiornissamut piareersimasoq annertuumik aatsitassanik tunisassiulernissami, borgmesteri Hermann Berthelsen oqarpoq. Teknikkimut avatangiisinullu ataatsimiititami siulittaasoq Kristian Lennert (S) aapparalugu qaartitassap naqittaataa naqittussaagaluarpaa, isumannaallisaanerli pissutigalugu taamatut misigisaqanngitsoorlutik. Takornariat. Aatsitassarsioqatigiiffissuarnut borgmesterip ataatsimiititamilu siulittaasup nalunaarutigiumasaat (takornariartitsineq puigornagu, aaqq.) tassaavoq Sisimiuniit Kangerlussuarmut silaannakkut nunakkullu attaveqalernissaq. Tamaanilluni assartuineq ajornannginnerulissaaq akikinnerulissallunilu. Kangerlussuarmut aqqusinniorneq takornariat amerlinerannik aamma kinguneqassaaq. Aqqusinniorfiup sinaani bilinut unittarfiliornissat illuaraliornissallu Hermann Berthelsenip eqqarsaatigai, pinngortitamik misigisaqarfiusinnaasut, aalisarnialuttartunut piniarnialuttartunullu. Ingerlatsivissuillu qanoq akeqartitsinissaq apeqqutigineq ajorpaat. Suliassat sumi qaqugulu pilersinneqassanersut paasiumasarpaat, taamaattumik piareersimanissaq pisariaqarpoq, Hermann Berthelsen oqarpoq. Kommune. Suliffissualiorfissami sanaartorumasoq siulleq nalunaareersimavoq, nutaamik aqqusinniornermi qaartiterneqarsimasunit sanaartorfigineqartussami, illoqarfimmi qaartitikkat allat atortoralugit. Kommunitut siulliulluta sanaartorumavugut. Sanaartorfissami entreprenørit suliffeqarfissaannik nutaamik sanaartussaagut. Tamatuma kinguneranik sanaartorfimmi nutaami entreprenøritut suliffiit minnerit katersussavavut, taamalu sulinermi atukkat pitsaanerusut pilersissallugit. Suliffeqarfissami nutaami sulinermi atukkat kisimik pineqanngillat, aammali aaqqissuussineq sulisunut pitsaanerulissaaq, siullermeerlutik isersimaartarfissaminnik pilersitsisinnaassallutik, Kristian Lennert oqarpoq. Entreprenørit suliffeqarfiat pioreertoq tuniniarneqassaaq. Entreprenørpladsip aamma Sanaartornermik Ilinniarfiup akornanniittoq »Dybet«imit taaneqartartoq sukisaarsaartarfinngortinneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq. Entreprenørit suliffeqarfissaat nutaaq 2010-mi atoqqaartinneqassasoq Kristian Lennertip naatsorsuutigaa. Sulineq 2009-mi aallartinneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq. !AG05_2008 11-2. Angutimmariit sininneq ajorput. Annertuumik qaartitsineq iluatsikkaangat angutit Tarzanitut nipeqartarput. Qaarsoq 5.000 kubikmeteri qaartinneqarluni kaanngarmat Polar Entreprisemi sulisut nuannaarlutik nilliapput. Allattoq assiliisorlu: Marianne Langvardt Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Sisimiut . Sap. akunnerani kingullermi sisamanngormat ullaakkut arfineq marlunut mianersoqqusilluni marloriarluni nilliatitsisoqarmat issittorujussuuvoq taarlunilu, tamatumalu kingorna qaammaallannerit marluk takuneqarsinnaapput, putut qilleriffiusut 165-it qaarsoq 5.000 kubikmeteri kaanngartimmassuk. Taama pisoqannginnerani qaartiterinermi akisussaasoq Jens Peter Skovgaard Tarzanimik aamma taaneqartartoq suleqatini marluk Angut Martinsen aamma Heinrich Kleemann suleqatigalugit, ulloq taanna sioqqullugu unissanatik sulisimapput. Qilleriffiit imermik immerneqartut qerisarput, taamalu qaartiterutissanik ikkussiffigineqarsinnaanatik. Namminerli periaaseqarpugut, taamalu qilleriffiit qerisimasut aatsissinnaallugit, Jens Peter Skovgaard oqaluttuarpoq. Ukiuunerani ajornakusoortarpoq. Ukiup taamaalinerani qaartiterineq ajornakusoortarpoq. Putut qilleriffigineqartut imermik immerneqartarput, qaartiterutillu qaartinnissaat piffissaajaataasarluni. Qaartitsineq taanna immikkut annertussuseqarpoq. 5.000 kubikmeterit annertoorujussuupput. 180 kvadratmeterinik angissuseqarput. Kvadratmeterit annikitsuinnaat qaartinneqartarnerat nalinginnaavoq, taamaattumik qaartitsinissami uani piareersarnerit taamatut annertutigipput, nassuiaavoq. Pingasunngormat ullaakkut arfineq marlunnit piareersarneq isumagineqarpoq, suleqatigiillu putut imermik immerneqaqqunagit isumagiuarpaat, qaartitsineq ingerlanneqarsinnaaqqullugu. Aatsaat aqaguani sisamanngormat ullaakkut arfineq marlunut qaartitsinissamut piareertoqarpoq. Ajugaanermik nillianerup isiginnaartut 600 meterinik ungasitsigisumiittut oqaluttuuppai qaartitsineq iluatsissimasoq. Kingorna sinikkumaarput. Ullaap tungaa kingusinnerusukkut Jens Peter suleqataalu oqaloqatigineqarsinnaalerput. Sulilu sulipput. Suliffiup sivisussusissaanik maleruagassat? »Taanna Kalaallit Nunaanni illoqarfiua«? Naagga, unnuaruli sinikkumaarpugut, Jens Peter Skovgaard oqarpoq. !AG05_2008 13-1. Angu soqutigineqarpoq. (CSL). Angut Motzfeldtip saqqummersitaasa aappaat »Burning Blue Skies« decembarip aallartinnerani Kalaallit Nunaanni saqqummiunneqarpoq, maannalu Danmarkimi nunanilu allani ussassaarutigineqarnissaminut piareerluni. Nuutinik saqqummersitsisarfiit arlallit angisuut maannakkut isumaqatiginiarpavut, sap. akunneratalu tulliani aalajangiisoqarnissaa naatsorsuutigalugu. Saqqummersitsisarfiit soqutiginnittorujussuupput. Pingaartumik Europami radioqarfiit annersaata Angup nuusiaa internetimi quppernermini melodicnet.comimi pitsaalluinnartutut naliliiffigimmagu, Ejvind Elsner oqaluttuarpoq, Atlantic Musicimi pisortaq, Kalaallit Nunaanni nuummik tuniniaanermik naammagisimaarinnilluartoq, nuusiaa Kalaallit Nunaanni kisimi saqqummersinneqarsimammat. Assut tunisaasimavoq. Saqqummersitsisarfitsinni tunineqartartut annersaraat, tuniniaasarfiit nalunaarput, Ejvind Elsner oqarpoq. Angup nuusiaa siulleq Danmarkimi tusagassiorfinnit annertuumik nersorniarneqarpoq, arlalinnillu nersornaatisisussatut siunnersuutigineqarluni. !AG05_2008 14-1. Atortoq nutaarluinnaq. Assaassut pitsaalluinnartoq nutaaq qillerutitalik BJ Entreprisep XLBYG Arctic Import suleqatigalugu tikisikkaa. Allattoq assiliisorlu: Marianne Langvardt Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Sisimiut. BJ Entreprisemi piginneqataasoq Jeppe Mortensen XL-BYG Arctic Import peqatigalugu Finlandimut tikeraarsimavoq, atortumillu pitsaalluinnartumik angerlaassisimalluni, assaassummik Komatsumik, qaarsumik qillerutitalimmik ExcaDrill-imik taaneqartumik. Assaassutip nutaap »Komatsu PC 138U«-p nunatsinni siullersaasup aquttarfianut ingerlatsisoq iseruni, iserfigissavai aquttarfik pitsaalluinnartoq nillataartitsivilik, issiavigissaartoq, tiitorfimmut ilisivittalik kiassaatilillu. Sila 30-nik ississinnaavoq, aquttarfilli kialaartuinnaavoq eqqissisimanarlunilu, taamaattorli qillerutinut nutaanngitsunut naleqqiullugu ingerlatsisoq annertunerujussuarmik suliaqarsinnaalluni. Qillerut nutaaq BJ Entreprisemit tallimanngormat atorneqalerpoq. Komatsu ExcaDrill-imik qillerutitalik 9 meteri tikillugu ititigisumut qillerisinnaavoq, nunatsinnilu siullersaalluni. Sisimiuni Akiani sanaartorfissami assaassut inissinneqannginnermini Finlandimit ingerlanneqarsimavoq, Finlandimi tunisassiorfimmit ExcaDrill-imit tunisassiarineqarsimasoq. ExcaDrill-imi ilusilersuisartoq ikkussuussisartorlu Tommi Puurunen angalaqataavoq. Qillerutip atulerneqannginnermini iluamik aallartinnissaa isumagaa, naak aallartitsiniarneq marlussoriarluni ajornartorsiutaagaluartoq. Finlandimi pissutsinut naleqqiullugu issi ajornartorsiutaaneruvoq, sprittimilli karburatoria kissasserneqarpoq, arfininngormallu aqqusinniassami qillerineq siulleq aallartinneqarpoq. Sapinngisarpassualik. Qillerut amerlasoorpassuarnik iluaqutissaqarpoq, Jeppe Mortensen oqarpoq. Siullermik arlalippassuarnik ataatsikkut sapinngisaqarpoq, tassalu qillerinermik, assaanermik usilersuinermillu. Aappassaanik qillerut nutaanngitsunut naleqqiulluni sukkanerujussuarmik qillerisinnaavoq, ungasinnerusumut anngussinnaanini ilaatigut pissutigalugu, oqarpoq. Ingerlatsisumik ataasiinnarmik tamanik suliaqarsinnaasumik pisariaqartitsineq ilanngullugu aningaasaliissuteqarnerup kinguneraa, suliffeqarfik sulisunik sipaaruteqarfik sipaaruteqarsinnaammat, Jan Vestergaard WL-BYG Artic Importimeersoq nassuiaavoq. Sulinermi atortut pitsaanerpaat kingullertullu ineriartortinneqartut atortorinissaat pingaaruteqarpoq. Sulisut pikkorissut suliumanerusarmata. Taamaattumik atortutta nutaajunissaat anguniarparput. Kingulliit siullertut atortorinissaat kissaatigigatsigu. Tamanna aningaasarsiornermut iluaqutaavoq, atortuvut atorneqartuaannarsinnaammata. Sulinerup uninngaannarnissaa kissaatiginnginnatsigu. Atortoq nutaaq arlalippassuarnik sapinngisalik sanaartornermi atugassaqqissuuvoq, akianilu tullianik pilersaaruteqarnermi nunagissarnermi atorneqassalluni, Jeppe Mortensen oqarpoq. Sisimiuni illoqarfiup immikkoortuani nutaami Akiani 1,5 km-isut takitigisumik aqqusinniornissami Komatsu nunatsinni siullermeerluni suliaqassaaq. Tassami ruujori 4 km-isut takissusilik ikkussuunneqassaaq. !AG05_2008 15-1. Umimmanniarneq aallartippoq. Kangerlussuarmi umimmannik ungoorinissaq siullermeerluni akuerineqarpoq. Allattoq: Ludvig Siegstad Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Kangerlussuaq. Kangerlussuarmi piniarfinni aalajangersimasuni snescooterit atorlugit umimmannik ungoorisinnaaneq siullermeerluni akuersissutigineqarpoq. Umimmanniarnerup pisariillisarnissaa neqaasalu pitsaanerulernissaat anguniarlugit ungoorinissaq siullermeerluni akuerineqarpoq. Piniarfinni aalajangersimasuni ungoorinissaq pissasoq piniarnermut pisortaqarfiup taamaattoq erseqqissaatigaa. Ilulissani, Aasianni, Kangaatsiami, Qasigiannguani, Qeqertarsuarmi, Sisimiuni, Maniitsumi Nuummilu inuussutissarsiutigalugu piniartut Maniitsup kommuniani umimmanniarnermi peqataajumasut 15. januarimiit 10. marsip tungaanut Kangerlussuarmi piniarnissamut akuersissutinik tunineqarsinnaapput. Ungoorinissamik aaqqissuussisut piniarnermut pisortaqarfimmit arlalinnik piumaffigineqarput, ungooriffissat, aqqutissat umimmaallu neqileriffiup tungaanut aqqutaani qasuerserfigisinnaasaasa pilersaarusiornissaat ilanngullugit, aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu pisortaqarfik tusagassiuutinut nalunaarummi ilaatigut allappoq. Inuussutissarsiutigalugu piniartut piniarnissamut akuersissummik pigisaqartut Kangerlussuarmi Maniitsup kommuniani umimmannik killeqanngitsumik pisaqarsinnaapput. Taamaattoq piniarfiit ilaanni piniartut sivikinnerusumik piniartariaqarnertik naammagisarpaat. Umimmaat 400-t. Kangerlussuarmi Sisimiut kommunianni killeqanngitsumik piniarfiusinnaasoq ukioq manna annertusineqarpoq, avannamut kimmut killeqarfia kujammut annertusineqarluni. Sisimiut kommunianni inuussutissarsiutigalugu piniartut aamma Sisimiuni Kangaatsiamilu sunngiffimmi pinialuttartut 15. januarimiit 10. marsimut umimmannik 400-nik pisaqarsinnaapput. Sisimiut kommuniannut umimmaat 290-it pisassiissutigineqarput, Kangaatsiallu kommunianut umimmaat 95-it pisassiissutigineqarlutik. Umimmaat sinneruttut 15-it tammajuitsussarsiorlutik piniartunut pisassiissutigineqassapput. Inuussutissarsiutigalugu piniartunut sunngiffimmilu pinialuttartunut kommunit namminneq pisassanik agguaassissapput. !AG05_2008 15-2. Chipsit iffiallu immaqa kræfteqalissutaasartut. Nerisassat kissanneqartartut soorlu naatsiiat karrinillu tunisassiat kræfteqalissutaasinnaasut ilisimatusarnerup nutaap takutippaa. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Danmark. Iffiukkat, naatsiiat kissarsuummi kissanneqartartut kaffilu iviangitigut kræfteqalernissamut immaqa annertusaataasarput. DTU Fødevareinstitutip aamma Kræftens Bekæmpelsep ilisimatusarnerata nutaap tamanna takutippaa, atuagassiami International Journal of Cancerimi saqqummiunneqartumi takuneqarsinnaavoq. Nerisassat sianneqartartut, iffiorneqartartut siaasarneqartartullu 120 gradit sinnerlugit kissanneqartartut akuutissamik uumaatsumik akrylamidimik pilersitsisarput, ilisimatusarneq malillugu kræfteqalersarnermut attuumassuteqarsinnaasut. Kisiannili iffiukkat kaffillu nerisariunnaarnissaannut pissutissaqanngilaq, nakorsaaneq Anne Tjønneland Kræftens Bekæmpelsemeersoq Ritzaumut oqarpoq. Nerisassat iviangitigullu kræfteqalersarneq toqqaannartumik imminnut attuumassuteqarnersut uppernarsarneqanngilaq. Tamanna ilimagineqaannarpoq. Naatsiiat iffiorfimmi kissatat knækbrødilluunniit nerisariunnaarnissaanni misissuinerit amerlanerit taamaattumik ingerlanneqartariaqarput, oqarpoq erseqqissaatigalugulu, pingaartumik cigaritsit akrylamidimik annertuumik aammi pilersitsisartut. Taamaattumik siullermik pujortarunnaartoqartariaqarpoq, oqarpoq. Akrylamid kræftimik pilersitsisartoq uumasunik misigiligaanermi siornagut uppernarsarneqareerpoq. DTU malillugu misissuineq tamanna siullersaavoq iviangitigut kræfteqalersarnermi akrylamid attuumassuteqartoq takutitsisoq. Nerisassat akrylamidimik akoqarnerat kræfteqalernissamut annertusaataasinnaasoq misissuinermi erseqqissaatigineqanngitsoq DTU-mi ilisimatusartup Pelle Thorning Olesenip tikkuarpaa. Soorlu qularutigineqarpoq iviangitigut kræfteqalersarnermut sunniutaasut takuneqarsimasut taarsiullugu akuutissanut uumaatsunut allanut attuumassuteqarnerat, nerisassat kissanneqarneranni saniatigut akrylamidimik pilersitsisoqartarnerani. Aamma qularutigineqarpoq nerisassani allani akrylamid pilersarnersoq. . . !AG05_2008 18-1. Internetikkut videot akeqanngitsut. Nittartakkami nutaami filmit akunnerpassuarni isiginnaarneqarsinnaasut nunat inoqqaavinit filmiliortartunit ilitsersuisartunillu suliaasimasut, neqeroorutigineqarput. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Canada. Qaammammi kingullermi suliniut nutaaq pilersinneqarpoq. Internetikkut nittartagaq akeqanngitsoq filminik nunat inoqqaavinit filmiliortartunit suliaasimasunik neqerooruteqartoq. Nittartagaq decembarip 17-ani pilersinneqarpoq videonillu 100-t sinnilinnik Canadameersunik, Kalaallit Nunaanneersunik, Grækenlandimeersunik, Sverigemeersunik Mexicomeersunillu imaqarluni. Taakkua saniatigut nittartakkap Isuma tv-iimik taaguuteqartup filmilianik saqqummersitai isiginnaarneqarsinnaapput, taakkulu ilaatigut tassaapput »Atanarjuat The Fast Runner«, »The Journals of Knud Rasmussen«, kiisalu isiginnaagassiat nuannarineqarluartut nangeqattaartut »Nunavut« aamma piviusunik tunngaveqarluni isiginnaagassiat nangeqattaartut allat arlalissuit. Isuma. tv nunat inoqqaavinut isiginnaagassiortartunut filmiliortartunullu tamanut suliarineqarsimasut tamanit angerlarsimaffinni atorneqarsinnaasunngorlugit nittartakkamut inissinneqarnissaannik neqerooruteqarlunilu qaaqqusivoq. Taamaattumik ingerlatseqatigiiffik filmilianut tunuliaqutaasunut atuinermut akiliutinik akiliuteqartanngilaq. Akerlianik nittartakkamut alakkaasut sulianik pisiumallersinnaanerat eqqarsaatigalugu filmiliortartut ataasiakkaat suliaallu pillugit paasissutissanik nassaassaqassaaq. Isuma. tv isiginnaartartunut tunissutaavoq, Norman Cohn, Isuma Distribution International Inc.-imeersoq, oqarpoq. Ingerlalluareersut avaqqullugit. Norman Cohn oqaluttuarpoq, Isuma filmiliat toqqaannartumik internetimut inissinneqartalernissaannik isumassarsisimavoq, taamaaliornikkullu Tveqarfiit ingerlalluareersut soorlu APTN (Aboriginal Peoples Television Network) aamma CBC (Canadian Broadcasting Centre), Isummamit isiginnaagassianik qaqutiguinnaq takutitsisanngikkunik takutitsinngisaannartut, avaqqunneqassasut. Aallakaatitassiamik CBC-mut tunisaqanngisaannarsimavugut, Norman Cohn oqaluttuarpoq. Taamaattumillu internetikkut nittartakkamik, filmiliornermi ilitsersuisartut isiginnaartartullu isumaqataasut nunarsuaq tamakkerlugu attaveqaatissaannik pilersitsinissamik aamma siunertaqartumik, ineriartortitsilersimapput. Inuit nunallu inoqqaavisa filmiliortartut suliamik takutinneqanngisaannarnerat namminneq pisuussutiginngikkaat uppernarsassallugu suliassaraarput, Cohn oqarpoq. Suliffeqarfik Isuma suliniummut nutaamut tassunga nammineq aningaasaatiminik tamanik aningaasaliissuteqarsimavoq. Nittartagaq kaaviiaartissinnaajumallugu tunissuteqarfigineqarusussinnaapput. Isuma. tv nalilerujussuusoq upperaarput. Nittartagaq iserfigalugu alakkarsiuk, inuppassuit kulturerpassuillu isummanik avitseqatigiissut takusigit. Tamanna immini naliliivoq. Nalillit taama ittut pingaartikkaanni akiliuteqalaartariaqarpoq. Nittartakkami toortagaqarpoq »Donate«-mik taaguutilimmik, taannalu aqqutigalugu aningaasanik tunissuteqartoqarsinnaavoq. Norman Cohn erseqqissaalluni oqarpoq, nittartakkat angisuut nunarsuaq tamakkerlugu atorneqartut soorlu You Tube aamma eBay, aamma annikitsunnguullutik aallartissimasut, kisiannili attaveqatigiinneq inuillu ataatsimoorussaminnik soqutiginninnerat tunngavigalugu angisoorsuanngorsimasut. Internetii attaveqaat akisooq. Nittartakkap atornissaanut inuit Nunavumeersut maannamut soqutiginninnerpaajussagunarput. Kisianni aamma taakkuussapput filminik neqerooruterpassuit atornissaannut ajornartorsiornerpaasussat. Tamanna Nunavummi inuiaqatigiit amerlanersaanni internetikkut attaveqaatit arriippallaarnerannik pissuteqarpoq. Siornatigumut sanilliullutik sukkanerugaluarput, sulili arriippallaarlutik. Allaammi Isuma.tvimi videot attaveqaatinut arriitsunut naleqqussakkat aanissaat taakkununnga ajornarpoq, Cohn oqaluttuarpoq. Montrealimi internetikkut attaveqaat 27 dollarinik akilik Nunavummi 400 dollarinik akeqartarpoq, naggasiivoq. Taanna neriuppoq internetimut tusagassiuutinullu nutaanut aningaasaliinissap pingaaruteqassusaa piffissap ingerlanerani nunat inoqqaavinit aningaasaliisartunit eqqumaffigineqalissasoq. KNR-TV qanittukkut Isuma.tviimut aallakaatitassiaanik paarlaasseqatigiittarnissaq pillugu isumaqatigiissusiorpoq. Nittartagaq alakkarusukkukku uunga isersinnaavutit: www.isuma.tv. !AG05_2008 18-2. Ulloq siulleq. (CSL) . Juliane Henningsen IA sinnerlugu folketingimut ilaasortaq Christiansborgimi allaffimmi sulillualeruttorpoq. Ilisimaneqartutut partimi siulittaasoq Kuupik Kleist paarlappaa, pigisaminik kingullernik poortuisoq. Ulloq siulleq aallarnerfigaluguli telefonia sianeqattaalerpoq. Minnerunngitsumik Juliane Henningsen Danmarkimi sumiiffinni assigiinngitsuni oqalugiartussatut piumaneqarluarpoq. Taamaattumik politikerip inuusuttunnguup ullorsiutai ulikkaarluinnassasut ilimanarpoq. !AG05_2008 19-1. Sukuutsertartunngortussat. Inuusuttut aallussilluartut sukuutsertalernissamik periarfissinneqartut. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuuk. Nukappiaqqat niviarsiaqqallu issimik sapigaqanngitsut sukuutsertalernissamik periarfissinneqarput. Kalaallit inuusuttuaqqat sammisassanik amigaateqanngilluinnarput. Timersornermik sammisassat nutaat kingulliit ilagaat Nuummi meeqqat sukuutsernermik ilinniarsinnaalermata. Ataasinngornerit sisamanngornerillu tamaasa ualikkut tallimat qeqqanut meeqqat piumassuseqarluartut sukuutsernermik ilitsersuisartoq Anne Vestergaard naapittarpaat. Nuup Timersortarfiata eqqaani sukuutsertarfimmi qummut pissinneq kaavinnerlu sungiusarneqarsinnaapput. Anne Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tagiartuisartutut sulisuuvoq, siusinnerusukkullu Danmarkimi sukuutsernermik takutitsisartuusimalluni kakkannerit ilagalugit. Tamatumunnga atatillugu peqatigiiffinni sulineq aqutsinerlu sungiussimavai. Napparissuunissaq nukittorsarnissarlu meeqqat ilinniartarpaat. Piffissap ingerlanerani isigiuminartuunissaq ataqatigiitsitsinissarlu ilikkassavaat, Anne Vestergaard oqaluttuarpoq. Nunatsinni sukuutsertarneq nutaajunngilaq, maannali meeqqat inuusuttuaqqallu ilitsersuisoqarlutik sukuutsernermik ilinniartinneqartalernerat nutaajuvoq. !AG05_2008 19-2. Savalimmiormiut ajugaatitaat. Takinaarsimavaa. Allattoq: Hans A. Lynge. Elin á Rógvi: Qaammatigik Assiliartalersuisoq Janus Guttesen Kalaallisut Angunnguaq Karlsen Qupp. 94, akia 175.00 kruuni Milik publishing, 2007. Siorna Nordbokip aaqqissugaanik meeqqanut inuusuttuaqqanullu atuakkiornermik unammisitsinermi Savalimmiormiut ajugaatitaat kalaallisut taaguusigaavoq »Qaammatigik«, qallunaatullu »Måneskin«, qaammatigisariaqarunanngikkaluarpoq. Atuakkiortoraa Elin Á Rógvi. Atuakkiornermik unammisitsinermi quppernerit qassiunissaat aalajangigaareeraluaq Savalimmiormiut naliliisuisa quppernereqqusat marloriaataat sinnerlugit takitigisoq ajugaatissimavaat. Imaraa ilaqutariit imminnut avissaartitersimasut, anaanaq kisimiilersimalluni meeqqaminik allilersunik marlunnik, nukappiaraq niviarsiararlu, najorneqartoq, ataataat illumi allami najugaqarpoq arnallu assigiinngitsut sammillattaallugit. Meeqqat ikinnguteqarput Bulgariamit kingoqqisumit. Ulloq oqaluttuarineqartoq inuit taakkua iliuusaannik imaqarpoq, ullaakkorsiorlutik imminnut sammerujunnerannik, atuarfimmi naapitaannik, ilinniartitsisut ilaata qalipagaliornermik ajugaasimasup tusaamasanngoriataarneranik, qalipakkallu tammarneranik kiisalu meeqqat qalipakkamik ujarlilernerannik imaqarpoq, naaneralu ilimagisaanngitsumik tupaallannartoqarpoq. Atuagaq atuarlugu takinaagaasutut misinnarpoq, soorluli ilarujussua ilaasariaqanngikkaluartoq. Savalimmiuni pissutsit tunngavigigamigit qularnanngitsumik tassani najugalinnut ilisarnartoqassaaq, tassanili najugaqanngitsunut takorlooruminaassinnaapput. Atuagaq inuusuttunut naleqqunnerusutut takorloornarpoq, soorlu 14-init 18-it missaanni ukiulinnut. Kalaallisuunngorlugu nutserisuuvoq Angunnguaq Karlsen, isumaqarnarpoq annerusutigut nutsikkani iluatsissimagaa. Assiliartaanik titartaasuuvoq Janus Guttesen. !AG05_2008 20-1. Ujarassiorneq nutaaliaq najugaqarfinni katersugaasivinni. Nunarput tamaat (LP) . Kalaallit Nunaanni ujarassiorneq pillugu saqqummersitsineq angalatinneqartartoq ataasinngormat Narsap katersugaasiviani ammarneqarpoq. Saqqummersitat Aasiaat katersugaasiannit suliarineqarsimapput, Kalaallit Nunaanni ujarassiornermut misissuivimmit GEUS-imit ikiorneqarluni. Narsap katersugaasiviani saqqummersitsineq 8. februaarip tungaanut ingerlasussaq Narsap eqqaani ujaqqanik immikkut ittunik ilaneqarsimavoq. Tamatuma saniatigut katersugaasiviup ujaqqanik saqqummersitsineq annikitsoq nammineq ingerlatissavaa ujaqqanik pinnersaasiortartunut sammitinneqartoq, Narsamilu ujaqqanik pinnersaasiortartut peqatigiiffiat ualikkut soraarnermi ujaqqanik pinnersaasiorneq pillugu oqalugiartitsissaaq, saqqummersitsinerup ingerlanerata nalaani. Ujaqqat ineriartornerat, ilisimatusarnermik oqaluttuat, ujaqqanik ujaasineq/aatsitassanik piiaaneq aamma nunatsinni uuliasiornerit saqqummersitsinermi oqaluttuarineqarput. Narsap saniatigut ukiup ingerlanerani aamma saqqummersitsiviussapput Paamiut, Nanortalik, Sisimiut, Qeqertarsuaq, Qaqortoq aamma Aasiaat. !AG05_2008 22-1. Guuti ikiortigalugu qineqqusaalerput. Savalimmiormiut mappersakkamik tigusaqarsimapput, partit arfininngorpat lagtingimut qinigassanngortittut arfinillit qanoq upperluartiginersut naliliiffigineqarsimallutik. Allattoq: Ritzaus Bureau Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Savalimmiut. Arfininngorpat lagtingimut qinersinissamut atatillugu Savalimmiuni inoqutigiit tamarmik mappersakkamik tigusaqarsimapput, partit qinigassanngortittut arfinillit qanoq upperluartiginersut nalunaarsorneqarfigisimasaannik, tamannalu kamannermik pilersitsisimavoq. Mappersagaq allakkerisarfik aqqutigalugu kina nassitsinersoq nalunaarnagu nassiunneqarsimavoq, mappersagarlu malillugu republikanerit partiat Høgni Hoydalimit siulittaasuuffigineqartoq savalimmiormiut taasinnaasaannit upperniarfiunnginnersaavoq. Socialdemokratit Johannes Eidesgaardimit siulittaasuuffigineqartut mappersagaq malillugu politikiata pingajorarterutaa kristumiussutsimi pingaartitanik imaqarpoq, Centerpatilu mikisunnguaq upperluarniarfiunersaavoq. Partit taamatut naliliiffigineqarnerisa naammagittaalliuutaanerat annertunerulerpoq, Savalimmiuni allakkerisarfeqarfiup eqqartuussissuserisua nalunaarmat, kina mappersakkamik allakkeriveqarfimmut tunniussisimanersoq nalunaarutigineqassanngitsoq, inoqutigiinnullu tamanut agguaanneqarnissaanik akiliisimanersoq. Nassiussat inatsisinik unioqqutitsisut, ileqqorissaarnermik saneqqutsisut imaluunniit kanngunarsaasut inatsisit malillugit allakkerisarfeqarfimmit ingerlateqqinneqarsinnaanngillat. Centerpartimi siulittaasoq Jenis av Rana, kristumiussuseq malillugu Savalimmiut aqunneqarnissaannik illersuisoq, nammineq partiini tunuliaqutaanngitsoq erseqqissaavoq. Akerlianik mappersagaq Jenis av Ranap ajuusaarutigaa. Arnat. Qineqqusaarnerullu nalaani Savalimmiuni lagtingimi arnat ikittuinnaanerat aamma maluginiarneqalerpoq. Lagtingimi ilaasortanit 32-usunit arnat pingasuinnaapput, taakkulu 9,4 procentiupput. Assersuutigalugu nunani avannarlerni allani nuna tamakkerlugu politikerini arnat 41 procentiupput. Savalimmiuni naalakkersuisut eqqarsaatigalugit ministerit tamarmik angutaapput. Tamanna inuit tamat naalakkersueqataanerannut navianartorsiortitsivoq. Savalimmiormiut arnat nunani allani ilinniagaqarsimasut angerlamut utertannginnerannut tamanna ilaatigut pissutaavoq. Arnanut ilinniagaqarluarsimasunut uagut inuiaqatigiit pilerinartuunngilagut. Arnat erniorsinnaasut amigaatigineqarnerat inuiaqatigiit amerlassusiannut sunniuteqaannanngilaq. Tamanna inuiaqatigiit ineriartornerannut, ilisimasaqarnermut aningaasarsiornermullu aamma sunniuteqassaaq, Eydgunn Samuelsen oqarpoq socialdemokrat, partillu pitarlugit kattuffimmi Demokratiami siulittaasoq, politikimik ingerlatsinermi naligiissitaanissamik sulissutiginnittumi. Arnat taama ikitsigisut manna tikillugu sunniuteqarsimannginnerannut pissutaasutut Eydgunn Samuelsen isumaqarpoq, angutit najugaqarfinni qinigaaffigisaminni sullorsualianik aqqusinernillu pilersitsisinnaammata qinersisartunit tatigineqarnerummata. Inuiaqatigiinnili pisortatut inissisimaffinni arnat maligassiuisussat amigaataanerat aamma ajornartorsiutaavoq. Savalimmiuni lagtingimut qinersinermi arnat arfinillit arfineq-marluk qinigaanngippata Eydgunn Samuelsen pakatsissanganerarpoq, partit annerit pingasut arnanik 40 procentinik qinigassanngortitsimmata, Ritzaus Bureau allappoq. !AG05_2008 23-1. Nuliat uiilluunniit malittariuk. Hongkong. Ilumut suleqatinik sulereernerup kingorna ataasinnguartoqateqarsimagami uiit kingusinaarluni angerlarpa? Apeqqutit taamaattut Hongkongimi inuppassuarnit qularnaatsumik akissutissaqartinneqalissapput kiffartuussivik nutaaq aapparisap sumunnarnernik mobiltelefon aqqutigalugu malittarinniffiusinnaasoq iluaqutigalugu. »Follow Me, Follow You«, mobiltelefonimit aallakaatitat aallaavigalugit inuup sumerpiamiinneranik ujaasinissamut periarfissiisoq, pisartagarissagaanni qaammammut 3,5 dollarinik (17 kr. miss.) akeqarpoq. Kiffartuussivik aatsaat atorneqarsinnaavoq aappariit marluullutik tamanna akuerippassuk, aviisi South China Morning Post nalunaarpoq. !AG05_2008 23-2. Afghanistan ersitsannartoq. Ilaquttanit tatineqarneq qallunaallu toqutaasartut arlaqaleriartuinnarnerat tunngavigalugit sakkutuut Afghanistanimut aallartitaanissamut sussaaginnartalerput, sakkutuut oqaaseqartitaat oqarpoq. Ritzaus Bureaumit Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Danmark. Siunissami Afghanistanimut aallartitaasussat akornanni arlalissuit tunuartitalernissaat illersornissaqarfimmit ilimagineqarsinnaavoq. Ilaqutaasut ernumaneruleriartorput taamaattumillu sakkutuut angerlarsimatiinnarumallugit atisalerumallugit, Hærens Konstabel og Korporalforening, HKKF, nalunaarpoq. Ilimagaara tamanna tunngaviusumik atugassarititaasutut akuerineqartariaqalissasoq, HKKF-imut siulittaasoq, Flemming Vinther, oqarpoq. Taanna erseqqissaalluni oqarpoq, aallartitaasussanut ilaquttanit tatisinerusalerneq pissusissamisoortuusoq, Afghanistanimi akersuunnerit sakkortuut nalunaarutigineqartarmata qallunaallu sakkutuut toqutaasarmata. Kingullermik sakkutuut marluk novembarip 29ani toqutaapput. Sakkutuut tamarmik tamanna piumasarinerlugu eqqarsaqqittarput. Qularutissaanngilarlu sap. akunnerisa naanerini sulinngiffeqaraangamik ilaquttaminni nereqatigiinnermi tamanna oqaluusereqqittarsimassagaat, sakkutuut siulittaasuat oqarpoq. Sakkutooqatigiinni ullualuit qaangiuppata Afghanistaniliartussani sakkutuut 21-t amigaataapput. Sakkutuut 550-it aallartitaanissaat pilersaarutaasimagaluarpoq, taakkuli 529-nik amerlassuseqartussanngorput. Illersornissaqarfimmi aamma isumaqartoqarpoq, ilaquttat akornanni ernumaleriartorneq sunniuteqaqataasoq. Kisianni sakkutuut aperigaangakkit, toqqissisimallutillu aalajangersimarpasittarput, Oksbølimi sakkutooqarfimmi brigadegenerali, Peter Bartram, oqarpoq. Taanna isumaqarpoq sakkutuut sulerisarnerannik ilaqutaasunut paasissutissiisarnermi illersornissaqarfik pikkorinnerulersinnaasoq. Assersuutigalugu niviarsiaqqat atuariartornissaannut qulakkeerinneqataasarnerannik. Asasatik tamatumunnga suleqataasartut ilaqutaasut paasisinnaalerpassuk ilimagaara aarlerinaateqarneranik ilaqutaasut akuerinnissinnaalissasut, Peter Bartram oqarpoq. Akerlianik brigadegenerali isumaqarpoq, aallartitaanerup aarlerinartortaqarnera naammattumik isiginiarneqartartoq. Inuussutissarsiorneq. Ajornartorsiut aaqqiiviginiarlugu illersornissaqarfik ilimasaarivoq, siunissami sakkutooqatigiinnik amerlanernik inuttalinnik pilersitsisoqartalissasoq, uniinnartussat inissaqartinneqarsinnaaqqullugit. HKKF naapertorlugu tamanna aaqqiissutissaqqissusinnaavoq. Kisianni Flemming Vinther aamma isumaqarpoq, illersornissaqarfik allatigut suliniuteqartariaqartoq. Sakkutuut misilittagartunerit Danmarkimi suliffittaarnissamut Afghanistanimi misilittakkaminnik atuinissamut pitsaanerusumik periarfissaqartariaqarput. Sakkutuut inuussutissarsiutinik ingerlatallit namminersortut eqqarsaatigalugit pitsaasunik atorsinnaassuseqarluartunillu piginnaasaqalersimallutik angerlartarnerat isiginiarneqartariaqarpoq, Flemming Vinther oqarpoq. Sakkutuulli siulittaasuat naapertorlugu sakkutuut aallartitaanerminni misilittagaannik inuussutissarsiutinik ingerlatallit paasisinnaasaannik saqqummiussisalernissaq illersornissaqarfiup ilinniartariaqarpaa. Aallartitaasussani sakkutuunik amigaateqartoqartussanngoraluartoq tamanna sakkutuut isumannaasusaannut akornutaanavianngitsoq illersornissaqarfik aamma Flemming Vinther isumaqarput. Inuilli ikinnerunerat qasuersaarfissat akuttunerulernerisigut malugineqarsinnaassaaq. Toqqaannartumimmi akersuunnerit saniatigut suliassarpassuaqarpoq isumagineqartussanik, oqaatigineqarpoq. !AG05_2008 23-3. Norgemi uuliasiorneq navianartorsiortinneqarpoq. Norge. Norgep avataani uuliasiorfinni uuliamik annertuumik nassaarnissamik amigaateqarneq Oslomi naalakkersuisunit ernumassutigineqarpoq. Norgep avataani uuliasiorfiit allanngoriartorput. Uuliamik tunisassiorfiuvugut annertusiartorunnaartut, Norgemi uuliamut nukissaqarniarnermullu ministeri Åslaug Haga oqarpoq, 2007-mi uuliaqarfiit pillugit kisitsisit ataasinngormat saqqummiunneqarmata. Manna tikillugu ilimagisamit sukkanerusumik uuliamik tunisassiorneq annikilliartorpoq. Tamatumunnga atatillugu silaannaap allanngoriartornera annertoorujussuuvoq, uuliamillu tunisassiortut siunissaq pillugu eqqoriaaneri isumalluarfiualaartutut oqaatigineqarlutik, Ritzau allappoq. 2004-mi aatsaat taama annertutigisumik uuliamik tunisassornerup kingorna tunisassiorneq 10 procent sinnerlugu annikileriarsimavoq, 2007-mi 237,8 millioner kubikmeteriulluni. !AG05_2008 23-4. Uulia akikillissasoq Buship kissaatigaa. Uuliamik tunisassiornerup annertusineratigut nunarsuarmi aningaasarsiorneq OPEC-ip ikiuuffigisinnaavaa. Allattoq: Ritzaus Bureau Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Saudi-Arabien. Præsident George W. Buship qinnuteqarnerata kingorna Saudi-Arabien marlunngormat oqarpoq, uuliamik tunisassiorneq annertusiumallugu, tamanna illersorneqarsinnaassappat. Tuniniaasarfinni nukiit eqqarsaatigalugit uuliamik tunisassiorneq annertusissavarput. Tamanna politikkeraarput, nunarsuarmi uuliamik tunisassiortut annersaanni uuliamut ministeri Ali al-Nuaimi marlunngormat oqarpoq. Tamanna sioqqullugu uuliap akiata qaffakkaluttuinnartup Saudi-Arabiamiunit annikillisaaqataaffiginissaa Buship Riyadhimi qinnutigisimavaa. Tamatumunnga atatillugu USAmi præsidentip Iran sakkortuumik mianersoqquaa, Kangiatalu Qeqqani uuliamik tunisassiornermi akornusersueqqunagu Teheran mianersoqqullugu. Nunarsuarmi tuniniaasarfinni uuliap annertusinissaa iluaqutaassasoq OPEC-ip paasisariaqarpaa, tusagassiortunik katersuutsitsinermi Bush oqarpoq, »uuliap akiata qaffasissorujussuup« annikillisinnissaani OPEC qanoq iliuuseqartariaqartoq siornagut erseqqissaatigereerlugu. Amerikamiut præsidentiata oqaaseqaateqarnerata kingorna uulia akikillivoq, ukiortaap kinguninngua nappartamut 100 dollarinik akeqarsimasoq. OPEC-ip tullianik ataatsimiinnissaa februaarimi pissaaq. Frankrigip præsidentia Nicolas Sarkozy Kangiata Qeqqani aamma angalaartoq ataasinngormat oqarpoq, uulia nappartamut 70 dollarit missaannik akeqartariaqartoq. Ukiut pingasut matuma siorna Saudi-Arabiamiut kunngiat Texasimi Bushimut tikeraarmat uulia nappartamut 54 dollarinik akeqarpoq. !AG05_2008 24-1. Kommunip teknikkimut avatangiisinullu immikkoortoqarfiata qullersaqarfia Danmarkimut nuulerpa?. Allattoq Henrik Leth, siulersuisut sinnerlugit, pisortaagallartoq, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat Nuummi borgmesterimut allakkat ammasut. Nuup Kommuniani Teknikkimut Avatangiisinullu pisortaq Ove Neumann Kalaallit Nunaannit aallarpoq decembarip 5-anni. Maanna akisussaaffiisa ilarparujussui siunnersuisunit suliassatut neqeroorutigineqalerput Danmarkimi suliarineqarsinnaallutik. Hr. Borgmesteri Nikolaj Heinrich! Siullerpaamik illit ilaquttatillu ukiortaami pilluaritsi. Tamannalu peqatigalugu ajuusaarutigissavarput ajornartorsiummik, piffissami kingullerni ilerasuutigisimasatsinnik, pisarissersoratsigit. Toqqaannartumilli aperisariaqarpugut kommunip teknikkimut avatangiisinullu immikkoortoqarfiata qullersai Danmarkimut nuulinnginnersut. Ilerasuutigisarput tassaavoq annonci qulequtalik »Nuup Kommunia siunnersortissarsiorpoq suliniutinullu ikiortissarsiorluni«. Annonci imatut nanginneqarpoq: »Nuup Kommuniata matumuuna pilersaarusiornermut sumiiffimmilu ikiortissatut suliassaq suliarinnittussarsiuuppaa kiisalu siunnersortissarsiorluni kommunimi angallannikkut atortorissaatit ineriartortinnerannut atatillugu, tamatumani ilaallutik suliassat ilaatigut makkua pilersaarusiornerat ingerlannerallu:. Nuummi mittarfik nutaaq. Nuummi illu nutaaliorfik. Inissiat, tamatumani ilanngullugit Tuujuup nutarternera. Nuummi aluminiuliorfiup misissuiffigeqqaarneqarnera. Nuummi ikuallaavik nutaaq. Tamatuma saniatigut siunnersorti illoqarfiup ineriartortinneqarnerata siuarsarneranut peqataassaaq, tamatumani ilanngullugit illoqarfimmut illoqarfiullu immikkoortuinut pilersaarusiorneq, Teknikkimut Avatangiisinullu Immikkoortoqarfimmi illoqarfiup pilersaarusiorneqarneranut immikkoortoqarfimmi sulisut qanimut suleqatigalugit. Suliassat tamarmik suliarineqassapput Teknikkimut Ingerlatsiviup qullersai kommunillu qullersai akisussaassuseqarfigalugit. Issuaaneq naavoq tamannalu tikillugu ajortoqanngilaq! Ernumanartoqartitsisorli annoncimi ersinngilaq, neqerooruteqarnissamulli atortuni ersarissumik allassimalluni. Tassanimi ersarissumik imatut allassimasoqarpoq: »Siunnersorti Nuummi/Kalaallit Nunaanni aallaaveqartariaqanngilaq, pisariaqassaarli taassuma piffissap ilaanni maani illoqarfimmiittarnissaa, soorluttaaq pisariaqassasoq nunani allani suleqatigisanik attaveqartarnissaq«. Imaassinnaalluarpoq uagut GA-mi neqerooruteqarnissamut atortut paatsoorluinnarsimagivut, uagutsinnilli isigalugu allaanngilaq Kalaallit Nunaanni kommunit annersaanni teknikkimut avatangiisinullu immikkoortoqarfimmi atorfik suliarinnittussarsiuunneqartoq Danmarkimut inissinnissaanik periarfissarsissaartumik. Hr. Borgmesteri! Maani GA-mi kalaalinngorsaanerup politikikkut pingaarnersaatinneqaleruttornerani namminersornerullu angunialeruttornerani tupigusuutigisorujussuuarput Nuup Kommuniata suliassaq annertoorujussuaq Danmarkimut nassiuteratarsinnaammagu, akileraartartut aningaasaataannik xmillioninik nassataqartillugu. Imaalluarsinnaavoq uagut GA-mi qanganisarpalulaartumik eqqarsartugut, isumaqarpugulli kommune sapinngisamik sukkanerpaamik teknikkimut avatangiisinullu immikkoortoqarfimmut pisortamik nutaamik nassaarniassasoq, ulluinnarni aqutsinermik ingerlatsisinnaasumik aammalu suliassanik angallannikkut atortorissaatinut tunngassuteqartunik maani siunnersuinermik ingerlatsivinnut akileraartartussaasunut agguaassilluni suliarinnittussarsiuussilluniluunniit. Tamakkua maani amerlaqaat, sanaartornermilu issittumi teknikkinik pilersaarusiornermillu suliassanik ukiorpassuarni misilittagaqarlutik. Tamakkua tigusariaannaapput. Nunami maani akileraartarput. Aammalu suliassaqarfinni arlalinni ilinniagaqartitsinermik politikimi peqataasarlutik. Aamma paasisinnaanngilarput kommune inuussutissarsiornermut inatsimmik unioqqutitsinissamik imminut ulorianartorsiortitsimmat, aammalu oqartussaassuseqarnermik ingerlatsinermut atatillugu suliassanik piareersaataasunik avataanit aallartitat eqqarsaatigalugit inatsisit killinganniitilerluni. Isumaqarsimagaluarpugut Rådhusip Suliffeqarfik Nuummit misilittakkat ilinniarfigisimassagai. GA-mili paasisinnaanngisatta saniatigut nuannaarutigaarput kommune millionilinnik suliarinnittussarsiuussinermut atatillugu sukkasuumik iliuuseqarniannguatsiarmat. Tassami neqerooruteqarnermut atortuni allassimavoq naatsorsuutigineqartoq siunnersortimik isumaqatigiissut aallartissasoq neqerooruteqarnissamut killissarititap sisamanngorneq 30. decembari nal. 14.00 naanerata kinguninngua. Siumut naatsorsuutiginninnermik iliuuseqarneq, isumaqartitsisinnaasoq sualuttumik suliarinnittussarsiuussisuusaartoqarneranik. Suliarinnittussarsiuussinermi kommune siusinnerusukkut taamak sukkatigisumik qisuariarsimanngisaannarpoq. Suliarinnittussarsiuussinermi suliassanik aalajangiinerit nalinginnaasumik pisarput sapaatip akunneri arlallit, ilaanneeriarlunilu qaammatit arlallit ingerlaneranni. Hr. Borgmesteri! Neriuppugut juullimut ulapinnerup nalaani allakkatigut apeqqutivut pitsaasumik nassuiaatissaqartissinnaassagitit. Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta. !AG05_2008 24-2. Misiginneqatiginnissut. Allattoq Karolina Platou Larsen. Qularnanngitsumik sineriammiuusugut tamatta Nuummi niviarsiarannguup ataatsimik ukiullip alianaraluaqisumik sakkortuumik toqukkut qimagunnera attortissutigaarput. Inuuninnguata sivikikkaluassusia, qimagunneratalu akueriuminaakkaluassusia. 1. Meerannguit asavai Guutip aallartillugit inngilit unnuakkut taarnersuarmi sernigilluaqqullugit 2. Sukkulluunniit angalasartut najortarpaat qimannagit tamaasalu navianartut ajoqutigeqqunagit 3. Meerannguaq peersinneqarpat toqukkut anaanaminit qilammi nuannersulimmi ilagissavaat inngilit Ilaqutaasut pisumi alianangaartumi nukissaqartitaanissaannik kissaappakka. Meerannguaq eqqissilluarna. !AG05_2008 25-1. Arctic TV asuli akilersuititsisoq. Allattoq SâlêraK Johansen, Iluliarmiut Radiussaannik suliniaqataasoq. Siornali neqeroorutigineqarpoq pakkit assigiinngitsut pingasut, akii assigiinngitsut, taamanili neqeroormata kanaalit 15-it akilerpagut, koruunit 459.Kingorna paasilerakku allat koruunit 299.-imik akiliillutik kanaalit taakkorpiaat aamma isiginnaartaraat, paasiniaagama oqarpoq qaammat ataaseq akilissanngikkipput, kisianni akiliisinneqartuaratta aatsaat nammineq allaffiannukarluta aningaasat utertippaat, kisianni suli tassa koruunit 299.-eertartut koruunit 459.-eertartutulli kanaalit 15-it isiginnaartarpaat. Tassa tamaasa asuli ilaasortanik uukapaatitsinerit. Siulersuisut uffa taamatut sulillutik, sooq novembarimi atsiortorpassuit qaangiinnarpaat, iluamik sullissisut tappittarput, sooruna siulersuisut taamak ingerlatsinerlutsigisusi? Sulilu atarusullusi, immaqaana aningaasat piinnarlugit ataniartusi? Aamma novembarimi uukapaatitaasimanerput paasivarput, sunaaffa dekoderimuinnaq akiliisartugut, peqatigiiffimmut ilaasortaanngitsugut. Pissutsit taamatut ingerlasut uanga siulersuisuugaluaruma ilorraap tungaanut suliniuteqassagaluarpunga. Ila asuli pineq naammaleqaaq. Ilulissat tusaataat oktobarimiugunarpoq katersortarfimmut ataatsimeersuariaqqusivoq, unnuk taanna uanni puigunaappoq, nalunaarutigineqarami massakkut akiliisinnaajunnaartinneqanngippat aqagu atortui annissorneqalissasut, kisianni akiliisinnaajunnaartinneqarpat immaqa sapaatip akunnerata iluani ammaqqissasoq, kisianni qanoq pisoqarpa, illua-tungaannaasiorluni TV aallakaatitsisarpoq. Massakkut aamma uukapaatitsisartut imminnut siulersuisunngorteriarlutik radio namminersortoq peqatigiiffinngortippaat, ila ukorsii ilaasortanik uukapaatitsitinersi suli ingerlanniarpisiuk. Ilaasortat bingomik neqeroorfigissavaat eqqugassat anginaarlugit, bingolu aallartilersoq eqqugassat apparujussuartarlugit. (Iluliarmiut pinnguariunnaalaarsigit) illoqarfinni allani taamaanngillat. Neriuppunga illuatungaannaasiortumik aallakaatitsisoqaqqissangitsoq. !AG05_2008 25-2. Nuna kikkut piat. Allattoq Poul Martinsen. Sisimiut 1960-it aallartilaarnerini inatsit Kalaallit Nunaanni nunamik atuisinnaanermut tunngasumi, allaqqavoq kalaallit nunami atuisinnaasut, soorlu makkuninnga: issoq, ukkusissaq, orpikkat, ujaqqallu pinnersaasiassat nalikinnerit. Sinneri tamaasa danskit naalagaaffiata pigai. Ullutsinni danskit ilisimatuuisa paasinialerpaat Grønlandimik kikkut piginnittuunersut. Tassagooq qangarsuaq toqoreersimasut saarngi dna atorlugu kikkuusinnaaneri paaserusukkamikku. Taamaaliorniarnerat sumik siunertaqarnersoq eqqoriarneqarsinnaavoq, tassami immaqa Inuit siulliusimanngitsut paasinarsippat, ajornaquteqanngitsumik Grønlandimik piginnittuunertik suaarutigissamaarpaat! Kisiannimi Danmarkip ukiorpassuanngortuni suaarutigisartagaa kalaallit akissaqalerunik namminersortunngorumaartut, SUMUT PIVA? Maannakkut Kalaallit Nunaata sineriaani uuliaqarnissaa ilimagineqarluinnalermat, aamma statsministeriat qanoruna oqalersoq uuliaminngooq kalaallit iluanaassagaluarpata, isertitat affaat Danmarkip pissavai! Tamanna Danmarkip ukiorpassuanngortuni avammut suaarutigisartagaanut akerliulluinnarpoq, eqqaalaarlara ukiarmi TV-Avisimi danskit qinersisartut amerlanerpaat, kalaallit uuliamik piginnittuunerarmatigit! Folketingimut qinersineq Kingullermik Folketingimut qinersigatta, erseqqilluinnartumik namminersulerniat ajugaarujussuarput, allaat namminersorneq pinnagu namminersulivikkusuttut IA ajugaanersaalluni! Ullumikkut partit ilaasa tusagassiuutillu, qinersinerup inernera soqutigittaatsumik akerlilerniarsaraat, uffa 70-ikkunnili namminersulerniat ajugaajuaraluartut! Tamanna demokratiimut soqutigittaatsumik mitallerneruvoq! Eqqaavinnartigu kalaaleq itisuumik eqqarsartartoq Hans Lynge naak Danmarkimut nooreeraluarluni oqarmat, kalaallit namminneq sapinngillat. Inussiarnersumik inuulluaqqusillunga. !AG05_2008 27-1. Tasiilami kalaaliulluni ilinniarsimasuugaluarluni suliffissaqarniarneq ajornartorujussuuvoq. Allattoq Harald Bianco, Tasiilami innuttaaqataasoq. Nuliaralu ilinniarsimalluta Kitaani Tunumilu Tasiilami sulliviit assigiinngitsut misilittagaqarfigivavut. Kitaani maluginiartagarput tassaasarpoq, sullivinni kalaallinik tiguserusussuseqarneq Tasiilamut sanilliullugu annertunerusartoq. Tasiilami ajornartorsiutit assigiinngitsut, imigassamik ajornartorsiutit allallu annertupput. Tassani pissutaaqataasoq annerpaaq tassaavoq (eqqartorneqarneq ajortoq) qallunaat aqutsineratigut kalaallinik sulisoqarusunnginneq, kalaallinik suusupaginninneq, kalaallinik nikaginninneq. Suliffeqarfiit ilarpaalussui ajornanngitsumik kalaallinik sulisoqakuttoorsinnaagaluartut qallunaarpassuit inangiisimapput, qallunaat suliffinni ittuusut kalaallinik sulisoqarusunnginnerat pissutaalluni. Sulilertaraluit amerlaqaat sivikitsumik suleriarlutik soraartartut, suliffimminni qallunaanit naammaginanngeqisumik pineqarnertik pillugu. Ilaallu atukkaminnik qulliunerusunut naammagittaalliortut sioorasaarneqaannartarput; »naammagittaallioqqikkuit soraarsitaassaatit«. Maani qallunaat suli ilaqarput ima oqarsinnaasumik: »Uanga oqaatsikka inatsisaapput«. Uanga ujartortagara imalusooq oqarlunga; »naak nunaga uanga illersorneqarfigisinnaasara« nalunngilara uanga kisima taamak eqqarsarlungalu oqartarsimanavianngitsunga. Maani innuttaasut ataasiakkaat (amerlapput) saqqummiusserusuttaraluit pissutsit taasakka pillugit, ersissutigisarpaat ajortorujussuarmik isigineqalernissartik. Uanga siornatigut maani qallunaat kalaallinik suusupaginninnerat, asuli kalaallinik nikaginninnerat piinnarlugu akiuukkaluarninnik soraarsitaanikuusunga, (taamani nukangasunnguanik meeraqarlunga kisima pilersuillunga) kisiat ingerlaqqinnikuullunga, ukiut kingulliit saqqummiinissara ersissutigiunnaarnikuuara, ilaatigut ima oqarlunga; »taamatut saqqummiinera soraarsitaassutigigaluarukkuluunniit ajorinngilara, pingaarnersaavoq saqqummiinikkut pissutsit iluarseriarnissaat kalaaleqatikka ingerlaqqittussat eqqarsaatigalugit«. Ukiut kingulliit pisariaqartillugu sakkortuumik isornartorsiuisarpunga. Tamanna pillugu qallunaat ilarpassuinit kiisalu kalaaleqatinnik qallunaanik illersuisunik nuannarineqanngitsorujussuusarpunga. Taamatut pisariaqartillugu qununanga tunngavilimmik isornartuisarnera pillugu, maani kalaaleqatima amerliartuinnartut paasillugu sakkuginiartarpaannga. Qallunaat pillugit naammaginanngeqqisunik pineqartillutik, qanoq iliornissaminnik siunnersoqqusunit. Nuliara perorsaasutut misilittagaqarluartutut ilinniarsimavoq, ukiut kingulliit tallimat atuarfimmi sulinermini ilinniarfissuarmilu ilinniarnermini tupinnaannartumik atuartitsillaqqilluni ingerlavoq, atuarnermik atuartitseriaatsit nutaaliat misilittagaqarfigilluarlugit, allaat suli ilinniarluni pikkorinnini tunuarsimaannginninilu pissutigalugit, afdelingslederitut sulisimalluni. Naammassingajalerluni sikkilerluni ajutoornini pillugu unikkallarpoq, kisiat nangeqqeriaannaalluni. Atuarfimmut septembarimi timelæreritut qinnuteqarami akineqarpoq vikariusinnaasoq, kisianni piumasimanngilaq aalajangersimasumik suliffeqarusukkami. Paasivarput nuliama qinnuteqaataa team ledelsemi qaqinneqarsimanngitsorluunniit. Kingorna meeqqat angerlarsimaffianni kalaallimik pædagogimik amigaateqarneragaannik qinnuteqarami akineqarpoq, kingusinnerusukkut paasitinneqarumaartoq. Kingorna aamma tusagaqaqqinngilaq. Erseqqissumik allakkatigut akissutissarsiffituarivaa TII, kalaallimik ittumik. Tassa maani ima kalaallit soqutaanngitsigipput, pisariaqartinneqarnerluunniit ajorpoq allakkatigut akineqarnissaq. Atuarfimmi ilinniartitsisut ulluinnarni sukkut tamaana oqaluttut tusaallugit paasinarpoq pissutsit amerlasuutigut naammaginartinngeqigaat, allaat oqartoqartarluni allamik suliffittaarsinnaagunik atuarfik qimakkusussinnaassagaluarlugu. Piffissap sivisoorsuunngitsup ingerlanerani atuarfimmi atuartut eqqissisimanngitsorujussuanngornikuupput, qularnanngitsumik ilaatigut aqutsinerlunnerup kinguneranik peqquteqartumik. Atuarfitsialaap anersaava atorlugu ingerlatsinerup nassatarisussaavaa, klassip iluani siornatigornit pitsaanerusumik eqqissisimanerusumillu ingerlalernissaq. Specialklassenut inissinneqartartut ima amerlatigilerput, klassit ilaneqarnikuugaluartut tamarmik ulikkaavipput inissaarullutik. Ilinniartitsisut ilai oqalukkaluarput, specialklassenut nuutitsinissaq ilaatigut pisariaqartanngikkaluartoq. Atuarfitsialaap anersaavanik ingerlatsinikkut pisinnaanikinnerit klassip iluani inissitsiterinikkut ajornanngitsumik klassemiiginnarsinnaagaluartut, specialklassenut nuutinngikkaluarlugit. Tassa maani ilaatigut Atuarfitsialaap anersaava atorlugu ingerlatsisoqanngilaq. Atuarfimmi ilinniartitsisut ilaat qallunaaq oqarsinnaappat ima; »atuarfiup naalagaa kalaallinut ammut isiginnittorujussuuvoq«, taava ajortoqarsimassaaq. Malunnartartut ilagivaat atorfiit inuttaaruttut avammut saqqummiutinngikkaluarlugit (qallunaat) akunnerminnit inuttalertaraat. Maanna uanga nuannareqisannik atorfeqarpunga, sullitamalu qujamasuutigeqisaannik, kalaallisut oqaaseqarnera pillugu. Meeqqavut inersimasunngorlutik ilinniarput, qilanaarlutik ilinniagaqareerunik illoqarfimminnut nuannareqisaminnut utissallutik, uanga illoqarfiga ungageqisara illorpullu nuannarisarput qimakkusunngikkaluaqaara. Kisiat nuliara suliffittaassappat Kitaanut nuunniartariaqalerpugut, ingammik uanga meeqqamalu aliasuutigeqisatsinnik, nalullugu qaqugu maanga illoqarfimmut asasatsinnut ilaquttatsinnullu uteqqissanerluta. Taamatut allagaqartoqartillugu annertartut amerlasarput, ilaatigut oqalulersarlutik ammip qalipaataanik immikkoortitsisugut. Qallunaanik kammagilluakkannik ilisarisimasaqarpunga, uannut paasinnittunik, taamatuttaaq kalaaleqatinnik kammagilluagaqarpunga aamma uannut paasinnittunik. Allaat maanna qallunaanik saaffigineqartalerpunga oqartunik; »ajortoqarpoq qullersanut allagaqarniarit«. Aasaq qallunaaq tarnip pissusiinik ilisimasalik uannukarluni oqarpoq; »uuma suliffiup inuttaatalu siunissaat ASSORUJUSSUAQ (nammineq oqarneratut »dybt, dybt bekymret«) ernumassutigivara, inummik (qallunaamik) taamaattumik aqutsisoqartillugu«. Piumasaqaannartaraluarpugut allattulli ajunngitsumik pineqarnissatsinnik, ammip qalipaataanik immikkoortitsineq pinngilluinnarlugu. Ilumut paasissagaanni, taamatut oqaluttartut, tassa ammip qalipaataanik immikkoortitsineraasut, taakkuukua ammip qalipaataanik immikkoortitsisut. Uagut kalaalinnguakkuluit simertumik amillit nunatsinni amerlanerussuteqaraluartugut, naqilluta nipangersinneqartarpugut naapertuilluarnerunngilluinnartumik! Tassa ammip qalipaataanik immikkoortitsineq. Oqareernertut uanga ukiut kingulliit amerlisut kisinnanga qununanga pisariaqarfiisigut isornartorsiuisarpunga, aamma taareerpara tamanna uanga qallunaanit allanillu nuannarineqanngissutigisorujussuugiga. Tassani takutinneqaannartarpoq, uagut kalaallit oqaraanni allatulli ajunngitsumik pineqarnissarput anguniarlugu pissusilersortarnerput qanoq akuersaarneqanngitsigisoq. Takutinneqaannartarpoq maani kalaallinik naqisimanninneq qanoq sakkortutigisoq. Sioorasaarneqaannartarpugut soraarsitaanissamik imaluunniit naveerserujussuaannartarluta. Kingullermik ukiarmi naammagittaalliuummik ingerlatsivunga, paasinarsivoq allaat nuliama suliffittaarsinnaajunnaarneranik tamanna kinguneqartoq. Oqaatigissavara paasigakku, allakkakka kingulliit pillugit atorfillit qullersatsinniit akissuteqarfigineqaraluarsimasut, aasiit naammagittaalliuutiga eqqaaneqanngivilluni, uanga naveerserujussuaannarniarsimagaluartunga. Qujanartumik ataatsimiititaliami susassaqartumi siulittaasup, kingornalu borgmesterip allakkat atsiorusussimanngilai, vicedirektørip kalaaliusup qujamasuutigeqisaanik. Assiliaq ersarissiartuinnarpoq, nuliara atorfinitsinneqarnaveeersaarpoq maanngaanniit aallarniassammat. Uanga qallunaanut sakkortuumik isornartorsiuisartoq ilanngullunga aallarniassagama. Maanna kimuugaluarnersoq ilungersorlunga saaffiginnippunga, inuttut pisinnaatitaaffipput, inuttut allatulli ajunngitsumik pineqarnissarput angorusullugu iliuuseqartarnerput, ajortorujussuarmik pinernitsinnik kinguneqaannartartoq iluarserusukkaluarlugu. Allamik piumasaqanngilanga, allatulli ajunngitsumik pineqarnissaq taamaallaat piumasarivara. Qallunaat ajortumik isiginngilakka, uatsinnut sakkortuumik naqisimanninnerat aaqqequinnaraluarpara! Kiap akisinnaavaa ujartortagara; »naak nunaga uanga illersorneqarfigisinnaasara?!«. !AG05_2008 27-2. Kujammut alliartussanngilagut. Allattoq Ane Egede Mathæussen, Nuup kommunalbestyrelsiani Siumut sinn. Ilaasortaq. Peter Barfoedip allagaanut akissut. Uanga Nuummiuullunga Nuullu peroriartorfigalugu, meeraaninniilli sineriapput tamaat angallavigiuarlugu oqarsinnaavunga atsaat taamak putusaaritigisumik kujammut alliartornissamik allagaqarninni, oqassaanga uanga kommunalbestyrelsimi siuttunut ilaatillunga, kujammut alliartortitsinissaq anguneqarnavianngilaq. Oqaatigaat kujammut alliartoraanni pitsaanerpaajusoq akikinnerpaajusorlu, nunannguatsinnik nalunnginnittutut oqassaanga alliartornissami akikinnerpaajuvoq Akiani pilersaarutit pilersinnissaat, tassami mittarfissualiornissaq periarfissaqarnerpaajuvoq, aammalu imermik amigaateqannguarata taakani suulluunniit suliffeqarfiit pilersissinnaavavut, soorunalumi aamma umiarsualivissaq Nordvestpassagen aqqusaartagassaa ajornaquteqanngilluinnartumik akiani pilersinneqarsinnaalluarpoq. Qeqertani sanaartulissagaluarutta aallartilaarlutalu periarfissaaruttartussaavugut, aammalumi putorsualiornissat amerlanerusussaallutik akisunerujussuusussaallutillu soorunami, akianut Nuup ikera putorsualiorfigineqarsinnaalluarpoq Norgemiut suliarilluarsinnaasaannik taakkumi misilittagaqarfigilluarpaat putorsualioriaaseq, tamannalu illittaaq nalunngilat aammalumi uanga, Norgemut 2002-mi angalaqatiginikuuatsigut teknisk udvalg ilagalugu, tamakkulu paasisassarpassuit pissarsiarinikuuagut. Inuiaqatigiit akilersinnaasumik eqqarsassagunik pitsaanerpaaq periarfissaqarnerpaaq akikinnerpaarlu inuiaqatigiinnut qinertariaqarpaat, tassalu Akia/Nordlandet. !AG05_2008 28-1. Suut tamarmik oqimaaqatigiittut. Aaqqissuisoqarfiup allattup aqqa ilisimavaa. Una ilaatigut internetimit tigusaavoq, tassanilu allattut arlaliupput. Qanga qilammi Guuti ullut arfinillit sumiiffeqarsimanngilaq. Ullut arfineq aappassaanni Inngiliunerup Gaabalialip Guuti nassaaraa, orpissuup alannguani nalalluni qasuerserusussaartoq. Gaabalialillu Guuti aperaa: »Sumiikkavit?« Guutip imminut iluarisimaarpalaarluni aperisoq qiviarpaa nuissallu akornisigut ammut tikkuarluni. »Gaabaliali, pinngortitakka takoriakkat«. Inngiliuneq Gaabaliali paatsoorsimaarpasilluni pilerpoq: »Suunuku?« »Tassa nunarsuaq”, Guuti akivoq, »Tassanilu inuuneq pilersippara. Pilersitara taanna Nunarsuarmik taarusuppara, taannalu pinngortitatsialaassaaq sukkut tamatigut oqimaaqatigiiffiusoq«. »Oqimaaqatigiiffiusoq?« Gaabaliali suli paatsoorsimaarpasilluni apereqqippoq. Taava Guuti sunut tamanut tikkuartuutigaluni nassuiaalerpoq. »Assersuutigisinnaavara Europap avannaani periarfissarissaassaaq aamma pissaqarfiulluarluni, kisianni qiianakulussaaq atoruminaattarsinnaassallunilu, aappaatigut Europap kujataa naak pissaaleqiffiunerussagaluarluni atoruminarnerussalluni. Sumiiffiit ilaat atoruminartut allat akiuunniartariaqarfiussallutik. Takusinnaavat pissusissamisoorluartumik oqimaaqatigiiffiussasoq«. »Nunat ilaat naammattumik imissaqassapput, allalli panerfioqalutik inoqajuitsoqarfiussallutik«. »Najukkat ilaanni ulissuarnerit ajornartorsiortitsisassapput, allanili imissaqarniarlutik ilungersortoqassaqaluni. Kisiannili oqimaaqatigiittuartoqassaaq«. Guuti tikkuartuiuarsinnarpoq: »Nuna una isugutaqassaqaaq kiassaqalunilu, nunali una nillataarnerussaaq, aasakkut naanerittassaqaaq ukiuuneranilu taartassaqaaq nittaattassaqalunilu. Takusinnaavat suut tamarmik iluarluinnartumik imminnut oqimaaqatigiissapput«. Gaabalialip Guutip pinngortitaanut tupigusoqisup qeqertaq qaqortuinnaq tikkuarpaa aperalunilu: »Unaana suna?« »Aap«, Guuti akivoq. »Qeqertaq taanna Inuit Nunaattut taaneqartassaaq, nunarsuarmi najorneqarsinnaasut nuannernersarissavaat. Aasaanerani qaamajuarfiussaaq, ukiuuneranilu suna tamarmi apummit qallersimasassaaq. Inuit apummi pinnguarlutik nuannaarpalaartassapput. Naammattumik neqissarsiffiusinnaasunik tuttoqassaaq, immami kangerlunnilu naasuitsutut isikkullit akornanni puiseqarluassaaq, aalisagaqarluni, kinguppaqarlunilumi«. »Inuit Nunaanni inuit pinnersuussapput, eqqarsallaqqissorsuullutik quiasaallaqqillutillu. Ilinniarluarsimassapput nunanilu tamani itisuumik annertuumillu eqqarsaasersorsinnaanitik tusaamasaassutigissavaat. Eqqissinermut asannittuussapput aamma imminnut killilersorsinnaalluassallutik«. Gaabaliali eqqarsaammerpoq, tupigusumillu anersaaruluppoq. Eqqarsarluaqqereerami aperivoq: »Guutiaa, oqimaaqatigiinneq sumiissagami, oqarputimmi sumi tamani oqimaaqatigiittoqassasoq«. Guuti qungujuppasilluni akivoq: »Kikkut naalakkersuisunngortissimagikka takugukkit paasissavat!«. !AG05_2008 29-1. Isumalluarnaq. Allattoq: Jess G. Berthelsen, SIK-p siulittaasua. Aningaasaqarnermut naalakkersuisup Siumut siulittaasuatut qinigassanngortinnerminut atatillugu perorsaasunut immikkut aningaasarsianik qaffaaniarluni neriorsuuteqarnera SIK-p iluarisimaarpaa, isumaqatigiinniarnissamullu tullermut qilanaalereerluni. Perorsaasunummi qaffaasoqassappat taava minnerpaamik SIK-p isumaqatigiinniuttaagaanut aamma taamaaqataanik qaffaasoqartariaqarmat. Perorsaasummi kisimik maani nunami amigaatigineqanngillat, ilinniarsimasummi allat aamma amigaatigineqarput. kiisalu suliffeqarfinni ataasiakkaani sulisussat ilaatigut inunnik isumaginninnerup iluanittaaq aallaakaasut amigaatigineqarlutik. Taannaannaanngitsoq, piffissami sivikitsuinnarmi aningaasat pisissutigineqarsinnaanerat appariarsimavoq, taamaammat aamma perorsaasuunngitsut allarpassuilli pisortat isumaqatigiissutaannik atuisut qaffaavigineqarnissaat pisariaqalersimavoq. Aleqa Hammondimi Siumut siulittaasuanut unammilliinnarani, maannakkut aningaasaqarnermut naalakkersuisutut inississimavoq, taamatullu aammattaaq isumaqatigiinniarnerni akisussaasutut annerpaatut inississimalluni. Naggataatigullu SIK-p erseqqissaqqikkusuppaa maannakkut naalakkersuisup siulittaasuata kalaallit oqaasiinik pingaartitsinera assut iluarisimaaratsigu, aammalu Namminersornerullutik Oqartussat allaffeqarfiini qulliunerusutut inississimassagaanni kalaallisut pisinnaasaqartariaqarneranik oqariartuuteqarnera siusinnerusukkuttaaq iluarisimaarlugu oqaaseqarfigereerlugu, taamaattoq SIK isumaqarpoq qullersatut inississimassagaanni aamma taamatut inissisimanissamut piukkunnaateqartariaqartoq. !AG05_2008 30-1. Assammik arsarneq:. Aqigssiaq angutini upalungaarsartoq. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Maniitsoq. Assammik arsartartut timersoqatigiiffiat Aqigssiaq decembari tamakkerlugu juullimut atatillugu angutini unammiuartitsivoq. Siorna angutit assammik arsartartut Kâgssagssummi arsartartuusimasut tamarmik ukiumi unammisaqattaarfiusumi matumani Aqigssiamut nuupput. Timersoqatigiiffimmi ataqatigiinneq nukittorsarumallugu, Klaus Geisler Aqigssiameersoq AG-mut oqaluttuarpoq. Tamannalu unammisartoqatigiinnik pissanganarluinnartunik nukittuunillu kinguneqarsimavoq. Assammik arsartartut inuusuttut utoqqaanerumaallu, kiisalu assammik arsartartut nukittuut marlussuit Sisimiuneersut, ataatsimoortinneqarmata Aqigssiaq malinnaaffigissallugu pissanganarsivoq. Unammiuarnerit aallarnerlugit illoqarfimmi angutit assammik arsartartut tamarmik makitsipput kikkut holdinut pingasunut inissinneqarnissaat pillugu, taakkulu assigiimmik agguataarneqarput. Unammiuarnerit sap. akunneranut marloriarluni, decembarip aallartinneraniit arfininngornermi januaarip tallimaani ajugaaniutivinnerit ingerlanneqarfigisaannut, ingerlanneqartarput. Illoqarfimmi innuttaasunit tamanit soqutiginninnermik annertuumik ersersitsisoqarpoq. Tamatuma peqatigisaanik assammik arsartartut ungasissumeersut juullisioriartorlutillu tikissimasut maaniinnerminni unammiuarnernut peqataatinneqarput. Unammiuarnerit ingerlanneqarput assammik arsartartut juullip qaammataani neriulluarfiusumi piareersimatinniarlugit. Ajugaaniutivinnermi hold II aamma hold III unammipput, ajugaaniutivinnerlu naligiiffiusorujussuuvoq, hold III-lu iluatsitsinerpaalluni unamminermi 34-33mik ajugaavoq. Unamminermi takutitsilluavissortoq tassaavoq 16-iinnarnik ukiulik Piitannguaq Møller, qulingiluariarluni isertitsisoq, kisiannili aamma assersuisuni inississimalluartoq, siunissamilu annertuumik isumalluarfigineqarsinnaasoq. Assammik arsartartoq alla hold III-mi aamma immikkut taasariaqartoq tassaavoq målmandi inuusuttuaraq 13-iinnarnik ukiulik, Isak Olsen, unammiuarnerit tamakkerlugit målmandiunermini nukittulluinnartoq. Hold II-mi pingaartumik Dennis Rasmussen sukataarluavissorpoq, taannalu katillugit arfineq pingasunik isertitsivoq, Klaus Geisler naggasiivoq. Unamminermi kisitsisit Hold II Hold III 33-34. Hold III: Piitannguaq Møller, 9, Hans Siverth Petersen aamma Ole Martinsen, 6, Jens Karl Olsen, 5, Kristian Petersen, 3, Miki Rosing aamma Maligiaq Lyberth, 2, kiisalu Nuka Otto Thomsen, 1. Hold II: Dennis Rasmussen, 8, Klaus Geisle, 6, Frederik Enoksen 5, Ludvig Olsen, Malik Johnsen aamma Qillaq Ingemann, tamarmik 4, kiisalu Timo Kristiansen, 1. !AG05_2008 30-2. Angutimmarik Kreutzmannip AG-mi sulisoq Hans Noahsen Aalborgimi naapippaa. Aalborg (JJ). Assammik arsallaqqissoq Angutimmarik Kreutzmann 2007-imi Kalaallit Nunaanni »Timersullammattut« toqqarneqassasoq decembarip qiteqqunnerani aalajangiunneqarpoq. Piffissamilu tassani klubia Bjerringbro Silkeborg HåndboldLigameersoq AaB-mut Joachim Boldsenimik unammisartoqartoq Aalborgimi unammivoq. Angutimmarik Kreutzmann aamma Aqqalu Sørensen unammeqataanngillat, tassanilu AaB 32-30-mik ajugaavoq. Akerlianik AG-mi annoncelerisup Angutimmarik assilisinnaasimavaa. Hans Noahsenip unammineq malinnaaffigaa, Angutimmarik Kreutzmannilu aamma kalaaleq assammik arsartunut dommeriusartoq Poul Olsen Aalborgimi najugalik oqaloqatigalugit, aamma unamminermik malinnaasoq. Aaku Hans Noahsenip assilisai marluk aappaanilu Angutimmarik Kreutzmann aamma Poul Olsen takuneqarsinnaapput. !AG05_2008 31-1. Sisoraaserluni ooqattaasarneq:. World Cupimi aallaasimi immernissaa puigoraa. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Ruhpolding. Tysklandimi illoqarfik ukioq manna sisoraaserluni ooqattaasarnermi World Cupimi unamminerit tallimassaanni unammiffiuvoq. Angutit kingumut naatsumut 10 kilometerinik isorartussusilimmut marloriarluni ooqattaasarnertalimmut unammisussaasimapput. Ruhpoldingimi sisoraaserluni ooqattaasarneq Oberhofimisulli nuannarineqartigingajappoq, angutillu ujakkaarnerannut isiginnaariarlutik inuit 19.000-init amerlanerit ingerlaarfiup eqqaanut katersuussimapput. Norgemiup Frode Andresenip nunarsuarmi ujakkaartartut sukkanerpaartaasa ilaata aappassaanik kaajallaajartulernera nalerorlugu ujakkaarfimmi aallarpunga, Øystein Slettemark oqarpoq. Sisoraatikka pitsaalluinnarput, narlusuumullu ingerlaartilluta Andresen ajornanngitsuararsuarmik ingerlaqatigaara. Qummukajaakkut kinguaamilaartarpunga, kisiannili annertunngitsumik, ammukajaakkuuleqqinnermimi angoqqittarakku. Nunarsuarmi ujakkaartartut sukkanerpaartaasa ilaat ingerlaqatigalugu misigisaavoq nuannerluinnartoq. Unammereernerulli kingorna paasinarsivoq kaajallaanermi siullermi unammeqataasut tamarmik sisoraatigissaartorujussuusimasut, ingerlaarfimmili sukujuit sisoraatinut nippussuuttarsimapput taamalu kingusinnerusukkut kinertittorujussuusarlutik. Taamaakkaluartoq ukioq manna ujakkaarnermi aatsaat taama sukkatigaanga sukkanerpaamillu, Torinomi OL-eqarmat pingasoriaammik ajugaasumit, tyskimit Michael Gressimit unamminermi ajugaalluavissortumit, taamaallaat 2,59 minutsinik kigaannerullunga. Kingumut kingullermeerlunga kaajallaannera ajunnginneruvoq, tassani ujakkaarnermi sukkanertaat 72-iattut inissikkama. Ooqattaasarnera nuanniikuluttumik misigisaavoq sungiusarnermi ullorlu taanna unamminissamut nakersaanermi ooqattaasarluareersimallunga. Makkuinnartoq. Pallorlunga siullermeerlunga ooqattaasartussanngorama siullermeerlunga periaraluarama makkuinnarpoq. Aallaasima magasiinaa takugakku paasinarsivoq imaqanngitsoq. Qujanartumik magasiinamik sillimmateqarpunga, kisianni immeqqinniarnera piffissamik pisariaqanngitsumik atuiffiuvoq. Uippakajaalernissara pinaveersimatinniarsarigaluarpara, uippakajaalaalersimagunarlungali periarninni siullerni marlunni uniorpunga, eqqissisarnerali iluatsimmat kingulliit pingasut eqqorpakka. Pillaatitut kaajallaannissakka marluk naammassigakkit unammillertima ilaat minutsimik affarmik kingulliulluni aallarsimasoq ujakkaarfimmi 100 meterinik siullinngorsimasoq takuara. Nalinginnaasumik uannit ujakkaallaqqinneruvoq, kisianni 3,3 kilometerit ingerlaneranni anguara. Tamanna iluarisimaartorujussuuara. Ataatsikkut nikorfarmik ooqattaasarfissamut apuuppugut, saamiugamalu sanileriilluta immitsinnut kiinarsilluta nikuisimalerpugut. Uippakajaanartumik inissisimanerput tamanna marluulluta anigornerlupparput, taanna pingasoriarluni uniortoq uanga sisamariarlunga uniorpunga. Pillaatitut kaajallaasarfimmi »uissanngulaalivereersimalluta« kaajallakkiartornissamut kingullermut uannit sekundinik arfinilinnik siulliulluni aallarpoq. Iluatsitsillunga anguara sekundinillu 25-nik qaangerlugu, ajugaaffiginissaanulli sekundit tallimat amigaatigaakka taanna minutsip affaanik kingulliulluni aallarsimammat. Ataatsimut isigalugu ujakkaarneq iluarisimaarnartutut oqaatigisinnaasara, ooqattaasarnerilli marluk akunnattutut oqaatigisariaqarlugit. Maanna Italiami Anthonymi 1500 meterinik qatsissusilimmut pinissara qilanaarisorujussuanngorpara. Qaqqani silaannartakitsuni nalinginnaasumik ujakkaarluarnerpaasarpunga. Kisianni angusarissaarluassaguma ooqattaasarnera aamma ingerlalluartariaqassaaq, Øysten Slettemark naggasiivoq. !AG05_2008 32-1. Inatsisartut tamarmik ataatsimeeqataassapput. Immikkut ataatsimiinnissaq tamanit peqataaffigeqqullugu sinniisut arlallit aggersarneqarput. Allattoq Ludvig Siegstad. Nuuk. Inatsisartut Allattoqarfiata naatsorsuutigaa inatsisartut tamarmik tallimanngorpat januaarip 18-anni ataatsimeeqataanissaat. Allattoqarfik ilaasortanut ataasiakkaanut kina sinniisuussanersoq paasiniarlugu ulapissimavoq. Ilaasortammi ataatsimiinnermi kingullermit allannguuteqarput. Atassutip ilaasortaatitaani arfinilinni Kristian Jeremiassen ilaasortanngorpoq Ellen Christoffersen taarserlugu, Emilie Olsenilu Siverth K. Heilmannimut maanna sinniisuuvoq, Ellen Christoffersenimut sinniisuusimagaluarluni. Siumut. Siumukkunni naalakkersuisoq Tommy Marø Agnethe Davidsen toqukkut qimagummat ilaasortanngorpoq. Marø nalinginnaasumik ilaasortatut sulinngiffeqarnissaminik qinnuteqarmat Isak Davidsen aggersarneqarpoq. Jens-Lars Fleischer napparsimammat Ole Thorleifsen ataatsimiigiaqquneqarpoq. Otto Jeremiassen, Kangaatsiap borgmesteria, Aleqa Hammondimut sinniisussaasoq, anngussinnaanngimmat Kalistat Lund, Narsaq, immikkut ittumik ataatsimiinnermi peqataassaaq. Jonathan Motzfeldt nalinginnaasumik ilaasortatut ataatsimeeqataassaaq, Inatsisartut siulittaasuattut pisortatigoortumik tunuariaruni. Siumut qulinik ilaasortaatitaqarpoq. IA Demokratillu. Inuit Ataqatigiit arfineq pingasuusut allannguuteqarpallaanngillat. Folketingimi ilaasortaq Juliane Henningsen sulinngiffeqarpoq, Aqqaluaq Egedemillu taarserneqarluni. Demokratit, arfiniliusut, tamaasa ataatsimeeqataanissat naatsorsuutigaat. Kattusseqatigiit Partiata ilaasortaatitatuaat Anthon Frederiksen Ilulissaniit tikissaaq. Oqaluuserisassat. Ataatsimiinnerup ammarneqarnera ullormullu oqaluuserisassat akuersissutigineqareerpata »Inatsisartut siulittaasussaannik qinersisoqassaaq«. Inatsisartut siulittaasuata tullissaanik qinersineqareerpat Siulittaasoqarfiup inuttassai nassaarineqassapput, kingornalu ataatsimiititalianut toqqaasoqassaaq, matoqqasumik ataatsimiinnermi. Suleriaaseq naapertorlugu siulittaasussaq ilaasortat najuuttut affaannit amerlanernit amerlanerussuteqarluartunit qinerneqartussaavoq. Taasinerit amerlaqatigiippata nutaamik qinersisoqassaaq. Naalakkersuisoqatigiit Siumut Atassullu illua-tungiliuttunit, 15-iusunit, ataasiinnarmik amerlanerussuteqarput. Aaqqissuisoqarfiup naammassinerani naalakkersuisooqatigiit kina qinigassanngortissallugu suli aalajangersimanngilaat. !AG05_2008 32-1. Anaanat ilinniagallit akerliussutsimik takutitsinissaat. Nuuk. Nuummi Niuernermik Ilinniarfimmi ilinniartut tallimanngorpat ualikkut pingasunut akerliussutsimik takutitsissapput, qulequtaralugu »Anaanat ilinniagallit pitsaanerusumik periarfissinneqarlit«. Ullumikkut ilinniartorpassuit anaanaapput, illoqarfimmit allamit aggersut Nuummi ilinniagaqartut, ilinniartut oqarput. Meeqqap ataatsip paaqqinnittarfimmiitinnera qaammammut 5.000 koruuninik akeqarpoq, anaananullu ilinniagaqarnersiutilinnut taakku amerlavallaartut suliniuteqartut isumaqarput. Akerliussutsimik takutitsineq Niuernermik Ilinniarfimmit aallartissaaq, inatsisartullu ataatsimiittarfiata silataani naammassissalluni. . !AG06_2008 02-1. Napparsimasunik oqaluttuaq. Mianersoqqussutit imaaginnavikkaluartut peqqinnissaqarfiup naalakkersuisunit nunatsinnut nuunneqarnera aningaasaliissutillu imaaliallaannaq ikililerneqalernerat peqqinnissaqarfimmullu ataatsimoortumik aningaasaliissutit pingaarutillit ilaannik siunertanut allanut atuipiluttoqalernera ajorluinnartumik kinguneqalersimavoq. Taama milluaanermik periuseq akisussaassuseqanngitsoq tamanna taamanernilli peqqinnissaqarfitta aningaasassaqarneranik killilersuilersimavoq. Tamanna nunatsinni peqqinnissaqarfiup Danmarkimilu peqqinnissaqarfiup imminnut ungasilliartuinnalersimanerannut pissutaavoq, taamaalillutimmi kalaallit napparsimasut amerlanertigut eqqumiigeqisaminnik Danmarkimi napparsimasutut imaaliallaannaq katsorsaariaatsinik pitsaanerpaanik neqeroorfigineqartarunnaarsimapput. Innuttaaqatitsinnut pissarissaarnerusunut ilaginnaaginnartunut pissutsit soorunami taamaanngillat. Taakku napparsimmavinni namminersortuni tamalaanik suliaritinnernut akiliisinnaassuseqarput. Imaluunniit naammattumik nuimassuseqarsimagunik pisortanit akiliunneqartussanngortittarlutik. Inuiaqatigiinni nuimanernut nuimannginnerusunullu agguataarneqarsimasuni pisuut piitsullu assigiinnginneruleriartuinnarfigisaanni misigisartakkatsitut katsorsarneqarnissamut periarfissat pineqartillugit aamma naligiinngilagut. Aningaasaateqassuseq aalajangiisuusarpoq. Imaanngilarli kikkut tamarmik ilaginnarneqarnerat oqaatigineqartoq. Danmarkimi inuunermut pingaaruteqarluinnartumik katsorsartinnissanut akuerisaasoqartarpoq. Akerlianik amerlanertigut kisimiittarput. Kiserliornerminni napparsimasut nappaatitik sualuttorujussuit inuunermullu aarlerinartorsiortitsisuusut pillugit ernummateqarnerminnik akiugassaqartarput. Napparsimasunut nalinginnaasunut ilaqutaasunik ingiallorteqartitsinissamut aningaasatigut tapiissuteqarnissaq pineqartillugu pisortat imaaliallaannaq akuersitinneqarsinnaasanngillat. Uffa napparsimasut sapinngisamik toqqissisimanarnerpaanik avatangiiseqartillutik ajorunnaalertornerusarnerat ilisimatusaatinit tamalaanit misilittakkanillu takutinneqartaraluartoq. Tamatuma akerlianik asasanut maqaasineq sungiussimasanullu angerlarserneq annertuallaaleraangata amerlanerit perulunnerulersarput. Taamaattumik siunissami Danmarkimi katsorsartikkiartortussanut ingiallorteqarnissap ajornannginnerulernissaa anguniarlugu piffissami matumani atsiornernik katersisisoqarnera pissutissaqarluarpoq. Tamannali timmisartumut bilitsiliinerinnakkut kiisalu najugaqarnerup tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit akilerneqarnerinnaatigut aaqqinneqarsinnaanngilaq. Aamma piffissami sivikinnerusumi sivisunerusumiluunniit suliffigisamit inatsisit naapertorlugit sulinngiffeqarallarsinnaanissaq pisariaqassaaq. Inuiaqatigiinnut suliassap tamatuma aaqqinniarnissaa ajornaatsuinnaanngimmat nassuerutigisariaqarpoq. Kisianni taamaaliunnginnissamut akissaqanngilagut. Napparsimmaveqarnikkut periarfissanik pigisaqartinnata aammami pissutsit suli ukiorpassuarni taamaassammata innuttaaqatitsinnillu ilaquttanillu kilometererpassuarnik ungasissusilimmut aallartitsisariaqartartilluta taakku pitsaanerpaanik avatangiiseqarnissaannut katsorsarneqarnissamullu pitsaanerpaanik periarfissaqartitaanissaannut akisussaaffimmik inuiaqatigiit soorunami tigusisariaqarput. Taamaattumik politikerit itisuumik sininnerminnit iternissaannut piffissanngorpoq. Aap, tamatuma qangalili pisimannginnera paasiuminaappoq. Aatsitassarsiornermit uuliasiornermillu milliarderpassuarnik isertitaqalernissaq naalakkersuisunit oqaluuseriumaneqarumasarpoq. Kisianni politikerit imminnut tammartitaralutik piviusunik qimarratiginninnertik qaangerlugu allanngortitsillutillu innuttaasut ajornartorsiutaasa tunngaviulluinnartut ilaannik aaqqiissuteqaraluarunik tamanna kusassaatigissagaluarpaat. !Ag06_2008 02-2. Nunarput pillugu atuagaq piviusulersaarut nutaaq. (CSL). Qallunaat filmiliaasa piviusulersaarutit »Flugten fra Grønland«-ip aamma Anne Wivelip filmiliaata »Menneskenes land min film om Grønland«-ip, tamarmik inuiaqatigiinni nuanniitsunik sakkortuumik isiginninniarfiusut kingorna arlalissuit sillimmartitaarsimassagunarput. Immaqali tusagassiortup atuakkiortullu Marianne Krogh Andersenip atuakkiaa »Grønland: Mægtig og afmægtig«, apriilimi Gyldendals Forlag aqqutigalugu saqqummersinneqartussaq, oqimaaqatigiinnerusumik imaqassagunarpoq. Naqiterisitsisarfik naapertorlugu Marianne Krogh Andersen isorliunerusunit tamanit nalunaarusiorpoq, inunnik tamanik, kalaallinik qallunaanillu, oqaloqateqartarsimalluni ullumikkullu Kalaallit Nunaata qanoq issusaanik naliliilluni. Atuagaq inuiaqatigiinnik ajornartorsiutilerujussuarnik tupinnaannartunillu periarfissalinnik unneqqarissumik, isorinnippaluttumik, alutorsaatiginnippaluttumik ernummatiginnippaluttumik allaaserinniffiugunartoq. !AG06_2008 02-3. Savalimmiuni naalakkersuisooqatigiit tapersersorneqartut. Savalimmiut (CSL). Savalimmiuni naalakkersuisooqatigiit arfininngornermi Lagtingimut qinersinerup kingorna ilaasortaatitamik ataatsimik annaasaqaraluartut partit pingasut taakku Socialdemokratit, Sambandspartiet aamma Folkeflokken Lagtingimi ilaasortanit 33-nit 20-nik ilaasortaatitaqarlutik suli amerlanerussuteqarluarput. Lagmand Joannes Eidesgaard Socialdemokratineersoq naalakkersuisooqatigiiusimasuni partiinik sinnerinik marlunnik oqaloqateqalerpoq. Qinersinerulli unnukkuanili paasinarsereerpoq naalakkersuisooqatigiinnut allanut partit maannamut illuatungiliuttuusimasut Republikanerit, Centerpartiet aamma Selvstyrepartiet ilaasa peqataaffigisaannut ilanngunnissaq partit arlaannaannilluunniit mattunniarneqanngitsoq, Ritzau allappoq. Politikerit ilisimaarineqarluartut misilittagartuullu arlallit qinigaaqqinngitsoorput. Taakku ilaat tassaapput Folkeflokkenimi politikerit Òli Breckmann aamma Bjarni Djurholm. Arfininngormat arnat katillugit arfineq-marluk Lagtingimut qinigaapput. Taakku arnat 9 procentit ilaasortaalernerinut naapertuupput, nunani avannarlerni allani arnat ilaasortaasut 40 procentit missaanniittartut. !AG06_2008 03-1. Motzfeldtimik suliaq kigaalaarunneqartoq. Arnap naammagittaalliuutaa politimesterimit aatsaat sap. akunnerani kingullermi naalagaaffiup eqqartuussissuserisuanut nassiunneqarpoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. København. Arnap 30-nik ukiullip Jonathan Motzfeldtimut aamma Inerisaavimmi pisortamut Jens Jakobsenimut kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginnissimaneq pillugu unnerluussutaanut ilungersunartunut atatillugu suliami allagaatit naalagaaffiup eqqartuussissuserisuanut tunniunneqarnissaat pineqartillugu Nuummi Politiit ulapittorujussoorpasinngillat. Aatsaat sap. akunnerani kingullermi Nuummi politiinit suliami allagaatit naalagaaffiup eqqartuussissuserisuanit tiguneqarput pineqartunut marlunnut Motzfeldtimut aamma Jakobsenimut, pasilliutinik tamanik ilumuunnginneraasunut maannalu minguiarneqarusuttunut pineqaatissiissutaasinnaasumik suliaqalernissaq Nuummi Politiinit itigartitsissutigineqarmat arnap naalagaaffiup eqqartuussissuserisuanut naammagittaalliuuteqarneraniit qaammatip aappaata affaa qaangiuttorlu. Nuummi politimesterimit poortugangaatsiarsuaq allakkerivikkut nassiussaq aatsaat sap. akunnerani kingullermi tiguarput. Maannalu suliap sunik imaqarnera naalagaaffiup eqqartuussissuserisuanit paasiniarneqartussanngorpoq. Qaammatip aappaa affaq sivisuutut misinnarsinnaagaluartoq tamanna suliani taamaattuni nalinginnaanngitsutut oqaatigineqarsinnaanngilaq. Politiit pappiaraanik katersisussaapput, imaqarniliortussaallutik, naqiterisussaallutik allarpassuarnillu suliaqartussaallutik, Mikkel Thastrum, naalagaaffiup eqqartuussissuserisuani paasissutissiisarnermut tunngasuni sulialik, nassuiaavoq, naatsorsuutiginerarlugulu suliap soqutiginaateqarnini tamaginnillu eqqumaffigineqarnini pissutigalugu naalagaaffiup eqqartuussissuserisuani suliassaatigineqartuni allerpaanngorlugu inissinneqarnavianngitsoq. Juulleraluartorluunniit naalagaaffiup eqqartuussissuserisuani suliaq sukkasuumik ingerlanneqarsimagaluarpat apeqquterpassuit pingaarutillit akissutissarsisineqarsimassagaluarput. Tamatumunnga taarsiullugu suliaq ingerlarsulersimavoq ilungersunartunik nassataqarluni. Sap. akunnerani kingullermi Jonathan Motzfeldt politikikkut tatineqarnermi kingorna Inatsisartut siulittaasuattut nammineerluni tunuarpoq, kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginnissimanermik unnerluussutinit Kalaallit Nunaata tusaamaneqarnera ajoquserneqarmat. Siumukkormiu 69-inik ukiulik aallaqqaataaniilli pisuussuteqannginnerminik nalunaarsimavoq, taamatuttaarlu Nuummi politiit unnerluutiginninnissamut tunngavissaqannginneraasimalllutik. Uppernanngitsoq. Tamatuma kingorna paasinarsivoq arnaq Inatsisartut Allattoqarfianni sulisoq siusinnerusukkut Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisooqatigiinni atorfeqarnermini sulisitsisuminut Stig Rømer Wintherimut sualuttunik ilumuunngitsunillu pasilliuteqarsimasoq. Taama pisoqarsimavoq nammineerluni soraarneraniit sap. akunneri tallimat qaangiummata, maannalu inuttaata uppernassusaa apeqquserneqalerpoq. Stig Rømer Winther ilisimasani tunngavigalugit tallimanngormat politiinut saaffiginnippoq. Arnamit uanga nammineq iliuuserisimanngisannik pasillerneqarneq nalaassimavara. Allaammik naammagittaalliuutini uannut ingerlatinnagu siulersuisunut ingerlatissimavaa. Nuanniitsorujussuuvoq pisimasorlu tamanna arnaq taanna pillugu immaqa arlaannik oqaluttuussisinnaavoq taamalu suliamut nutaamut pingaaruteqarsinnaalluni. Tassunga atatillugu erseqqissarusuppara suliami arlaannaannilluunniit illersuinissamut imaluunniit illiunnissamut soqutigisaqannginnama. Nuna qimallugu Danmarkimi nutaamik suliffittaariartulerpunga. Kisianni politiinut saaffiginnittariaqarsimavunga. Ilisimasanik immaqa aalajangiisuusunik saqqummiunneqanngisaannartunik pigisaqaannarnissara akuerisinnaanngilara, Stig Rømer Winther nassuiaavoq. AG-mit arnaq, ilaatigut Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisooqatigiinni sullivimmi avatangiisinik isumakulunnartunik naammaginnissimanngitsoq, oqaaseqartinniaraluaratsigu iluatsinngilarput. Unnerluussut aqutsisunit suleqataasunillu ilumuunnginnerarneqarsimavoq. !AG06_2008 03-2. Angajoqqaarsiaasartunut malittarisassat allanngortinneqassanngillat. Nuuk (LP). Ilaqutareeqarnermut Naalakkersuisunut ilaasortap Arkalo Abelsenip ilaqutariinnut angajoqqaarsiaasartunut akuersisarnissaq pillugu malittarisassat allanngortinnissaannut pilersaaruteqanngilaq. Arkalo Abelsen naapertorlugu angajoqqaarsiaasartussat qinnuteqaateqarneranni nalilersuineq kommuninit ingerlanneqareertarpoq. Taamaattumik Arkalo Abelsen isumaqanngilaq ukiut killissaattut aalajangiisoqartariaqartoq. Angajoqqaarsiaasussat inuttut kinaassusaata ullumikkornit sukumiinerusumik misissorneqartassanngitsut aamma Naalakkersuisut piumasarinianngilaat: »Angajoqqaarsiaasussat tarnit pissusaannik ilisimasalimmit naliliiffigineqartarnissaat Naalakkersuisunit pisariaqarsorineqanngilaq. Taamatut piumasaqarnerup aamma akuersinissaq pillugu ingerlaatsit annertumik kinguarsassavai, tassami kommunini tarnit pissusaannik ilisimasallit amigaatigineqartorujussuummata«. Aalajangiinerit marluusut taakku angajoqqaarsiaasartut peqatigiiffianit mamiatsaatigineqarput. Tarnit pissusaannik ilisimasallip misissuisarnissaanut piffissaqartoqanngippat siulittaasoq Ellen Sofie Chemnitz naapertorlugu minnerpaaffissatut angajoqqaarsiaasussat pillugit nakorsamit oqaaseqaammik pissarsisoqartariaqarpoq imaluunniit sukumiinerusumik oqaloqatigineqartariaqarput: Arkalo Abelsenip oqarneratut ingerlaaseq taama sukkatigissappat, aaqqissuussaanermi qanoq neriuutaarulluinnartoqarsimatigisoq takussutissaavinnarpoq, Ellen Sofie Chemnitz allappoq. Ellen Sofie Chemnitz aamma isumaqanngilaq Arkalo Abelsenip angajoqqaarsiaanissamut ukiut killissarititaasut amerlineqannginnissaannut tunngavilersuutit attanneqarsinnaasut, tassami imatut allakkami 20-nik ukiullip qatanngutini imminit nukarliit paarsarilersinnaasariaqarpai: »Taamatut inissiisarneq ulluinnarni ilaqutariinnut inissiinertut taaneqartarpoq, tamannalu inatsisini eqqarsaatigineqarsinnaavoq«, Ellen Sofie Chemnitz allappoq. !AG06_2008 04-1. Nanoq apissiminut pulagallartoq. Inatsisartuni immikkut ittumik ataatsimiinneq ilimagineqareersutut Jonathan Motzfeldtimut nersorinnissuterpassuarnik imaqarpoq. Allattoq: Stina Skifte Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. NUUK. Tallimanngormat ualikkut kingusissukkut Jonathan Motzfeldt Inatsisartut siulittaasuattut tunuarmat oqaatsit nersorinnissutaasut amigaataanngivipput. Naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen killitsisimaarpoq: Tupinnaqaaq maaniissinnaagavit nanorujussuartut nukittutigalutit. Tamanna ingerlariaqqinnissatsinnut aamma nukissaqalissutigaarput. Inoqatinnut ataqqinninneq pingaartitariuaannarsimavat. Ataatsimik oqarfigaarma: »Qanorluunniit politikikkut annertutigisumik »kamaakkaluarluta assortuukkaluarlutalu« ikinngutigiittuaannassaagut«, tamanna puiguikkiussimavara. Neriuppunga innuttaasut akornanni ataqqinassutsit attattuaannassagit. Inatsisartut immikkut ittumik ataatsimiinnissaat sioqqutitsiarlugu aviisi Sermitsiaq nittartakkamini allappoq arnaq Jonathan Motzfeldtimik aamma Jens Jakobsenimik kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginnissimasutut unnerluutiginnittoq siusinnerusukkut sulisitsisorisimasaminut assingusunik ilumuunngitsunik pasilliuteqarsimasoq, tamannalu Inatsisartut ataatsimiittarfianni pissanganermut minnerulissutaanngilaq. (Qupp. 3 atuaruk, aqq.). Nittartakkami saqqummiussap imarisaa politikerit amerlanersaannit paasineqareersimagaluarpoq, tamannali oqaatsimik ataatsimilluunniit eqqaaneqanngilaq. Taamatuttaaq Inatsisartuni oqaluttarfimmit suliaq iserfigineqanngilaq Demokratineersoq Per Berthelsen, Jonathan Motzfeldtimit Demokratit Inatsisartut siulittaasussaattut piukkussaminnik taamaallaat ilisimatitsinissaannik erseqqissaassuteqartumit unitsinneqartoq eqqaassanngikkaanni. Taamatuttaaq Isak Davidsen, Tommy Marømut sinniisussatut aggersarneqarsimasoq, aamma Demokratinit akueriumaneqanngilaq. Isak Davidsen siorna aggustimi sinniisussatut inissisimanerminit tunuarnissamik qinnuteqaateqarsimavoq, qinnuteqaataali Inatsisartunit, tunuarniutinik oqaluuserinnittussanit, oqaluuserineqanngisaannarsimavoq. Taasissutigineqarnermi kingorna Isak Davidsen Siumukkunni partiqatiminut ingissinnaanngorpoq. Agnethe Davidsen eqqaaniaraat. Inatsisartunut ilaasortat ataatsimiinneq aallarnerlugu Inatsisartunut ilaasortaq Nuummilu borgmesteri, Agnethe Davidsen, novembarimi 2007-imi toqukkut qimaguttoq, eqqaaniarlugu minutsimi ataatsimi nipaallisimapput. Ilaasortaq erlinnartoq ataqqineqarluartorlu annaasimavarput. Eqqaaneqarnera ataqqinartuuli, Jonathan Motzfeldt ataatsimiinnerup ammarneqarnerani oqarpoq. Ilimagineqareersutut naalakkersuisooqatigiinnit Ruth Heilmann, Siumut, siulittaasussatut sassartinneqarpoq, illuatungiliuttunilllu Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit, sassartinneqarluni. Ruth Heilmann 15-init taaneqarluni Inatsisartut siulittaasussaattut qinigaavoq, akerliullutik taasisut 13-iusut. Demokratineersoq Palle Christiansen angallannikkut ajornartorsiutit tunngavigalugit ataatsimeeqataasinnaanngimmat partii Siumullu isumaqatigiissuteqarsimappat Inatsisartuni taasisoqassatillugu Vittus Mikaelsenip taaseqataasannginnissaanik. Jonathan Motzfeldt, naatsuliorluni, tunuarnissamik qinnuteqaateqareermat, partillu sinnerlugit oqaaseqartitanit qinnuteqaataa akuersissutigineqarmat nersorinnissutit imaaginnavipput. Sorsoqatinnaava Lars-Emil Johansen ima oqarpoq: Tunuarnissamik kissaateqarputit naak eqqartuussisulersuussinikkut tamanna piumasaqaatigineqarsimanngikkaluartoq. Siumukkormiorpassuit sinnerlugit oqarusuppunga, upperivatsigit aamma tatigivatsigit. Tamannalu akerlianik uppernarsaasoqarserlugu aalajangiusimarusupparput. Misigisat artornartut nukittuunngortitsisarput. Aamma misigisaq tamanna nukittorsaatigissagit upperilluinnarpara. Kammalaatigalutillu ikinngutigaatsigit aamma asavatsigit, Lars-Emil Johansen oqarpoq. Jonathan Motzfeldt oqaaseqartunut »qujassuteqarami« nipaa killitsisimarpaluppoq. Nanoq angisooq oqaluttarfimmit aqqarpoq ataatsimiittarfimmilu issiavimmut ingilluni. Sinikkallassallunili apissiminut pulavissunngilaq. Ilaatigut Inatsisartuni aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu ataatsimiititaliamut siulittaasunngorpoq, kiisalu nunanut allanut isumannaallisaanermullu ataatsimiititaliamut siulittaasumut tullersortinngorluni. !Ag06_2008 04-2. Ruth oqaluttuarisaanermut ilannguppoq. Nuuk (AS). Ruth Heilmann tallimanngormat taasinermik ataatsimik amerlanerussuteqarluni Inatsisartut siulittaasussaattut qinerneqarpoq, taamaalillunilu nunatsinni Inatsisartuni siulittaasuusartuni arnani siullersaalluni toqqarneqarpoq. Qinigassanngortinniarlunga aalajangerama suiaassutsit eqqarsaatigivallarsimannginnerat nassuerutigissavara, politikimilu naligiissitaasoqarnerulerneratut paasiinnassavara angutit siulittaasuusarnerat sungiussimavarput, 62-inik ukiulik Ruth Heilmann oqarpoq. Politikimi suiaassutsit aamma arnat angutillu agguataarneqartarnerat iluamik eqqarsaatigineq ajorparput, malugineqarsinnaassaarli, tassami ilaqutariit inulerinerlu samminerullutik sulinera ingerlateqqinniarakku. Ruth Heilmannip Inatsisartut Siulittaasoqarfianeeqatigiissavai siulittaasup tullia siulleq, Ane Hansen (IA), siulittaasup tulliata aappaa, Augusta Salling (A), siulittaasut tulliata pingajuat Per Berthelsen (D) aamma siulittaasup tulliata sisamaat, Vittus Mikaelsen (S). !AG06_2008 04-3. Sivisunerusumik ataatsimiissapput. Nuuk (LS). Inatsisartut pilersaarutit naapertorlugit februaarip 15-anit ataatsimiinnissaraluat marsip 4-anut kinguartinneqarpoq, marsip 14-anut ataatsimiissallutik. Inatsisartut poorskip kommuninullu qinersinerup nalaani sulinngiffeqarallassapput. Ataatsimiinnerat apriilip 22-ani nangeqqissaaq naatsorsuutigineqarluni maajip 8-ani naammassissasoq. Kinguartitsinermik sivitsuinermillu naalakkersuisut siulittaasuat kissaateqartuuvoq. Kissaateqarnermi Alcoamik suleqateqarnerup immikkoortuata tullia pillugu siunnersuummik suliaqarnissamik pissuteqarpoq, naalakkersuisut siulittaasuat tunngavilersuivoq. Aatsitsiviup sumiinnissaanik aamma erngup nukinganit nukissiorfinnik piginnittuunerup kiisalu aluminiliorfimmut namminermut tunngaviusumik aalajangiisoqarnissaanik siunnersuut imaqarpoq, Hans Enoksen oqarpoq. !AG06_2008 05-1. Tiingaviginninniartarneq pillugu ammanerusumik pissuseqalersimaneq. Suliffeqarfinni tiinngaviginninniartarneq atuuppallaanngitsoq sulisartut kattuffiinit oqaatigineqarpoq. Allattoq: Alice Sørensen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Ukiorpassuarni nuimasumik politikeriusimasup naalakkersuisunullu siulittaasuusimasup Jonathan Motzfeldtip Inerisaavimmilu pisortap Jens Jakobsenip arnamut namminersornerusuni atorfilimmut kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginnissimaneraneqarnerannik suliap assortuussutaasup oqallisaasullu nassatarisaanik tiinngaviginnginniartarnermik suliat qanoq amerlatiginerat AG-mit sulisartut kattuffiinut assigiinngitsunut apeqqutigaavut. Kattuffinnit AG-mit oqaloqatigineqartunit suliffeqarfinni tiinngaviginnginniartarnermik saaffiginnissutit qanoq amerlatigisimanerat kisitsisaatigineqanngilaq. Kisitsisit amerlanngillat, kattuffiilli arlallit isumaqarput, pineqartoq siornatigutut paqumigineqartigiunnaarsimasoq. Ukiut tamaasa ataasiakkaanik suliassaqartarpoq, Atorfillit Kattuffianni (AK) allattoqarfiup pisortaa, Hans Peter Sikemsen, oqarpoq, ukiullu tamaasa kisitsit allanngorartuunerarlugu. Siornatigut pineqartoq paqumigisaasorujussuusimavoq, ukiunili kingulliunerusuni ammanerujussuarmik pissuseqarfigineqalersimalluni. Oqarsinnaavunga ullumikkut tiinngaviginninniarneq pillugu ilaasortatsinnit akulikinnerusumik saaffigineqartaratta, aamma nalussannginnamikku uatsinnit ikiorneqarsinnaallutik siunnersorneqarsinnaallutillu. Aamma meeqqat atuarfianni ilinniartitsisut kattuffiat, IMAK, tinngaviginninniarneq pillugu ilaasortanit saaffigineqartarpoq. Kannguttaalliorfiginninnerit ammanerusumik pissuseqarfigineqalersimanerat oqaluuserineqarnerulersimanerallu tunngavigalugu tiinngaviginninniarnerit siornatigutut paqumigineqartigiunnaarsimappput. Kisianni amerliartornersut ikiliartornersulluunniit oqaatigiuminaatsorujussuuvoq, IMAK-imut siulittaasoq, Sivso Dorph, oqarpoq. 2000-imi SIK-mut siulittaasutut aallartikkamali ukiumut agguaqatigiissillugu marluk pingasulluunniit saaffiginnittarput, Jess G. Berthelsen oqarpoq. Paqumigisaasutut isumaqarfiginngilara, aamma ilaasortatsinnit taama isumaqarfigineqarsorinngilara. Sunik periarfissaqarnitsinnik tamatigut misissueqqissaartarpugut, nammineerlutalu suliaq naliliiffigisinnaanngikkaangatsigu eqqartuussissuserisutsinnut naliligassanngortittarparput, Jess G. Berthelsen naggasiivoq. Peqqissaasuni atuutinngilaq. Ukiuni kingullerni arfinilinni siulittaasuuninni tinngaviginninniarneq pillugu saaffigineqarsimanngilagut, Birtha Bianco, Peqqqissaasut Kattuffianneersoq, oqarpoq. Tinngaviginninniartarneq ilaasortatta akornanni paqumigisaasutut isiginngilara. Ilaatigut peqqissaasut sulisoqatigiittut tamakkuninnga oqaluuserinninnissamut pikkorissuummata. Kisianni uumisaarineq, nakuuserneq suleqatigiinnermilu ajornartorsiutit pillugit suliassarpassuaqartarpoq, taamaattumik tiinngaviginninniartarnermut tunngasunik misissuilernissarput eqqarsaatiginngilarput. Nukivut ajornartorsiuteqarfiusunut atorusunneraavut, Birtha Bianco naggasiivoq. Kannguttaalliorfiginninnertut suliarineqartartut. Tiinngaviginninniarnermik suliat pinerluttulerinermi inatsimmi paragraf 56, kannguttaalliorfiginninneq, tunngavigalugu suliarisarpavut, tamakku immikkut nalunaarutigineqarsinnaanngimmata, taamaattumik tiinngaviginninniarnermik suliat amerlassusiannut tunngasunik oqaaseqarsinnaanngilanga, kisianni qaqutigoortorujussuupput, Nuummi politeeqarfiup pisortaa, Bent Heiselberg, oqarpoq. Suliat qanoq amerlatigisimanerat oqaatiginiassagukku kannguttaalliorfiginninnermik suliat ataasiakkaarlugit misissortariaqassavakka, tamannalu piffissaqarfiginngilara, Bent Heiselberg naggasiivoq. 2006-imi politiit suliaannut nalunaarusiaq naapertorlugu kannguttaalliorfiginninnermik suliassat 177-it nalunaarutigineqarsimapput, taakkunanngalu 130-t unnerluutigineqarsimallutik 27-llu uppernarsaatissat pissutigalugit unitsiinnarneqarsimallutik. 2005imi 2004-milu nalunaarutigineqartut 107-nik aamma 153-inik amerlassuseqarsimapput. !AG06_2008 05-2. Inatsisinik atortitsinermut ministeri Motzfeldtimik suliamut akuliutilersoq. Kinguaassiuutitigut Kannguttaalliorfiginnissimanermik suliami oqallisaaqisumi politiit nipangersimaannarnerat Dansk Folkepartimit iluarineqanngilaq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. København. Søren Espersen, Dansk Folkepartimi Kalaallit Nunaannut tunngasuni oqaaseqartartoq kiisalu kalaallit qallunaallu namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitaannut ilaasortaq, Jonathan Motzfeldt, siorna angerlarsimaffimmini ataatsimuualaartoqarnerani Inatsisartut Allattoqarfianni fuldmægtigimik kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginnissimasutut pasillerneqartoq, pillugu suliamut akuliuppoq. Taassuma taama pasillerneqarnini ilumuunnginnerarluinnarpaa, pasillerneqarnerali tamanna sap. akunnerani kingullermi Inatsisartunut siulittaasuuneranik akeqarpoq. Motzfeldt imminut illersorluni ilaatigut oqarsimavoq, politiit imminut unnerluussummik pilersitsimanngitsut. Kisianni Jonathan Motzfeldtimut pineqaatissinneqaataasinnaasumik suliaqartoqarsimanera suliaqartoqarneraluunniit Kalaallit Nunaanni vicepolitimesterip Morten Nielsenip oqaatigiumanngilaa, nipangiussisussaatitaanini innersuussutigalugu. Tunngavilersuut tamanna Søren Espersenimit akueriumaneqanngilaq. Taamaattumik paragraf 20 tunngavigalugu apeqquteqaammi suliaq inatsisinik atortitsinermut ministerimut Lene Espersenimut maanna ingerlateqqippaa. Apeqquteqaateqartup isumaa naapertorlugu politiit tusagassiorfinnit apeqquteqaatinut akissuteqartarnerat sulianilu pineqaatissinneqaataasinnaasuni pineqartumisut Jonathan Motzfeldtip kinguaassiuutitigut kannguttaalliorfiginnissimasutut arnamit politiinut unnerluutigineqarfigisimasaani minnerunngitsumillu naalagaaffeqatigiinnerup iluani politikerit nuimasut pineqartillugit ammasumik pissusilersortarnerat nalinginnaalluinnarpoq. Taamatuttaaq apeqquteqaateqartoq isumaqarpoq, politikerit Jonathan Motzfeldtitut nuimatigisut, Inatsisartunut siulittaasuunermi saniatigut kalaallit qallunaallu namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitaanni siulittaasuusup, pineqartillugit politiit nipangiussisussaatitaaneq tunngaviginiarsinnaanngikkaat, Dansk Folkeparti tunngavilersuuteqarpoq. !AG06_2008 06-1. Angerlarserneq nappaammut sakkortusaataasinnaasoq. Nunaqqatit ilaquttaminnik najorteqannginnertik pissutigalugu inuunerminnik sukkanerusumik immineerisarnerat Kalaallit Peqqissartut Illuanni uninngasunit misigineqartarpoq. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. København. Inuit ima sakkortutigisumik maqaasinertik pissutigalugu sukkavallaamik inoorususeeruttartut takusarsimavakka. Ilaatigut angut ilaquttaminut Kalaallit Nunaanniittunut maqaasiuartoq. Taanna nappaamminik soorunami toqquteqarpoq, kisianni nunami takornartamiinnermini kiserliornerata inuuneranut aamma sivikillisaataanera erseqqilluinnarpoq. Taama oqaluttuarpoq arnaq 49nik ukiulik Københavnip eqqaani Brønshøjimi Kalaallit Peqqissartut Illuanni najugaqartoq. AG alakkaavoq Danmarkimi katsorsartinnermi ilaquttat ajornannginnerusumik najortigineqarsinnaasariaqarnerat pillugu peqqissartut isumaannik tusarniaalluni. Taama kissaateqartoqarneranut kalaallit maannamut 2000-it atsiorsimapput katsorsartikkiartortunut ingiaqataasinnaanermut pissutsit pitsanngorsarneqarnissaannik piumasaqaateqarnermut ajornanngippat Københavnimi illusimmavimmik pilersitsinikkut. Illusimmaviliornissamik eqqarsaat pitsaalluinnartuuvoq. Napparsimasut ilaquttaminnit najorneqarnissamik pisariaqartitsisorujussuusarput inuunermi ingerlaqqinnissamut nukissaqarnerulersinnaajumallutik. Peqqissartut pulaarneqaraangamik qanoq qiimmatsiallatigisarnerat erseqqilluinnartarpoq, peqqissartut sisamat 45-t aamma 75-it akornanni ukiullit, kinaassutsiminnik isertuussiumasut, ullup-qeqqatalu siorna taanna Peqqissartut Illuanni torsuusat ilaanni issiaartarfimmi issiaartut, oqaluttuarput. Sualuttumik inuunermullu aarlerinartorsiortitsisumik nappaateqartilluni kisimiittarneq ilungersunarluinnartuusarpoq. Taamaattoqartillugu nakorsap qanorpiaq oqaaseqarsimaneranik oqaloqateqarnissaq pisariaqartinneqarluinnartarpoq. Kisianni oqaloqatissaqartoqartanngilaq, peqqissartut sisamat oqaluttuarput. Taakku ilaat ataaseq ukiuni marlunni Peqqissartut Illuanni najugaqarsimavoq ataasiaannarlunilu pulaarneqarsimalluni. Eqqarsaatit artornartut. Peqqissartut Illuanni pisortaq, Stine Kilime Hansen, ilaquttanik najorteqarnerup napparsimasunut iluaqutaasarneranik qularutiginninngilluinnarpoq. Misilittakkavut naapertorlugit napparsimasunut ilaquttaminnit piffissami sivikitsumi sivisunerusumiluunniit najorneqartunut katsorsartinneq napparsimanerlu pitsaanerusumik ingerlasarpoq. Sulisutut ilaquttamut qanigisamut qanimut attaveqarneq tatigisaqarnerlu taarsersinnaanngisaannarparput. Tamatuma saniatigut eqqaamaneqartussaavoq napparsimasut ernumanerat unnuakkut kisimiinnermi sulisoqartinnagulu sakkortunerpaasarmat. Taamaalinerani eqqarsaatitik kisimiillutik atortussaasarpaat, Stine Kilime Hansen oqarpoq. Ullumikkut Peqqissartut Illuanni siniffiit 45-nik amerlassuseqarput siniffiillu sinnerlugit uninngasussaqartillugu napparsimasunik illusimmavinnut akunnittarfinnullu Københavnip eqqaaniittunut inissiisariaqartarluni. Inissaqartillugu ilaquttat Peqqissartut Illuanni ineqarsinnaasarput, napparsimasunilli tikittoqartillugu sukkulluunniit inissamit peertariaqartarlutik. Taamalu pisoqartuartarpoq, tamatumalu kinguneranik ilaqutaasut nuuttaqattaartuartariaqartarput Tamatuma qaavatigut amerlanertigut aamma piffissami sivisunerusumi akunnittarfimmiissinnaasanngillat, tamatumani aamma nuuttaqattaartariaqartaramik. Ilaqutaasut Danmarkiliartarput asasatik ikorfartoriarlugit, piffissali ilarujussuani inissaqarniarnikkut nalorninartorsiortuartarnerminnik iluarinninngitsooratarsinnaasarput. Napparsimasoq aamma nuanniitsumik sunnerneqartarpoq. ilaquttaminnik ineqartitaasinnaannginnerminnik paasiuminaatsitsisaramik, Stine Kilime Hansen oqarpoq. Siniffiit amerlanerit. Peqqissartut Illuat Brønshøjimiittoq Hellerupimiit nuunnermiilli inissamik amigaateqarnermik ajornartorsiuteqartuarsimavoq. Alliliinissamik Peqqissartut Illuata siniffinnik 15-inik ilassuteqarfigineqarfissaanik pilersaaruteqartoqarpoq. Pilersaarusiaq Københavnip kommunianit akuersissutigineqareersimavoq. Maanna namminersornerusunit akissuteqarfigineqarnissaq utaqqiinnarneqarpoq. Alliliisoqarneratigulli ilaqutaasunut inissamik ajornartorsiutit aaqqiivigineqarnavianngillat, taakkumi ilaquttaminnik immaqa napparsimaruluttunik ikorfartuiniarnerminni suli nuutsinneqaqattaaratarsinnaassapput. Periarfissaq tassaasinnaagaluarpoq ataasiartaasumik ataatsimoorussamik pilersaarusiorneq, nalinginnaasumik isumaqartoqarmat siunissami suli ukiorpassuarni Kalaallit Nunaat napparsimasunik Danmarkimut katsorsartitsiartortassasoq. Juliane Henningsen, IA sinnerlugu Folketingimut ilaasortaq, aaqqiissutissamik allamik misissueqqaarniarpoq. Jyllandimiunut periutsimik taaneqartup misissornissaa LarsEmil Johansenilu marluulluta isumaqatigiissutigaarput. Ullumikkut Københavnimi inissianut arlalinnut ilaqutaasut Rigshospitalimut unitsinneqarsimatillugit ilaqutaasunit Jyllandimeersunit atorneqarsinnaasunut naalagaaffik akiliuteqartarpoq. Tamanna immaqa aaqqiissutaasinnaavoq. Kisianni peqqinnissaqarfik Kalaallit Nunaannit oqartussaaffigineqalersimavoq Jylland taamaanngilaq? Periuseq tamanna kalaallinut ilaqutaasunut nuunneqarsinnaanngippat Inatsisartunit tungaannit aningaasaqarnikkut tulleriiaarinissaq apeqqutaalissaaq. Politikikkut tamanna qanoq isikkoqassanersoq naluara, kisianni napparsimasut ilaquttaminnit Danmarkimi najorteqarnissamut periarfissaqarnissaat pingaartuuvoq, Juliane Henningsen oqarpoq. !AG06_2008 07-1. Aaqqissugaasumik akuttoqatigiissaakkamillu periuseqarneq sakkussaalluartoq. Ilulissani ataatsimeersuarnermut peqataasorpassuaqarneratigut autisme aamma ADHD pillugu ilisimasassanik inuppassuit pisariaqartitsinerat takutinneqarpoq. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Ilulissat. Nunatsinni meeqqat ADHD-mik autismimillu nappaatillit pillugit ilisimasaqarnissaq pisariaqartinneqartorujussuuvoq. Pineqartoq pillugu PPR-nordimit (Avannaani perorsaanikkut/psykologiskimillu siunnersuisarneq) aamma Ilulissat Kommuniannit aaqqissuunneqartumik sap. akunnerani matumani pingasunngornermiit tallimanngornermut ataatsimeersuartitsinermut ilimagisamit amerlanerujussuit soqutiginnillutik nalunaarsimapput. Peqataaniarlutik nalunaarsimasut 80-iupput, sulilu utaqqisoqarpoq. Eqqarsaatigisimagaluarparput avannaaneersuinnarnik qaaqqusiniarluta, kisianni illoqarfinnit allanit aamma soqutiginnittoqarsimavoq, PPR-nordimi skolepsykologi, Bente Støvring, oqarpoq. Peqataasussat tassaapput inuit ulluinnarnik meeqqanik ADHDmik autismimillu nappaateqarnerminnik ersersitsisartunik isumaginnittut. Tamakku tassaapput ilinniartitsisut, perorsaasut timelærerillu. Taakkua ilaat nunaqarfimmit, meeqqamik ataatsimik malinnaaniarnermik ajornartorsiuteqartumik, isumaginniffigisaminnit pisuupput. Ataatsimeersuaqataasut Ilulissanit, Upernavimmit, Uummannamit, Qeqertarsuarmit, Narsamit, Aasiannit, Sisimiunit, Maniitsumit Nuummillu pisuupput. Naatsorsuutigaarput ukiup ataatsip ingerlanerata iluani nutaamik ataatsimeersuartitsisinnaassalluta soqutiginnittut allat aamma periarfissinneqarsinnaaqqullugit, psykologi oqaluttuarpoq. Ilisimasaqarneq attaveqarfeqarnerlu Ataatsimeersuarneq suliamik paasisimannittut suliassanik meeqqanut autismimik ADHD-millu sunnerneqarsimasunut tunngasunik ilisimasaqarnerulernissaannik siunertaqarpoq. Pissusilersuutit aalajangersimasunik paasinnittarnissaq ilikkarniassavaat, meeqqanut qanoq qisuariaateqartarnissaq ilisimalerniassammassuk, Bente Støvring oqarpoq nangillunilu: Aamma neriuutigaarput peqataasut attaveqaateqarfimmik pilersitsinissamut imminnut atorsinnaalissasut. Tallimanngornermi piffissamik. immikkoortitsisoqassaaq peqataasut telefonit normuinik e-mailinillu paarlaasseqatigiissinnaaqqullugit. Peqataasut tamarmik nappaatit pillugit paasissutissanik, aatsaat kalaallisut nutserneqarsimasunik tunineqassapput. Assigiinngissutit annertuut ADHD aamma autisme assigiinngissutilerujussuupput. ADHD innarluutaanngilaq, qaratsamili ajoqutaalluni nakorsaatit atorlugit katsorsarneqarsinnaasoq. Taamaakkaluartoq perorsaariaaseq meeqqanut assigiinngitsunut marlunnut atorneqartussaq assigiissutilerujussuuvoq: Meeqqat autismeqartut akunnerminni assigiinngitsorujussuupput. Kisianni inooqatigiinnermi ingerlalluarsinnaannginnertik assigiissutigaat, aamma aaqqissugaasumik akuttoqatigiissaakkamillu atorfissaqartitsisarput, Bente Støvring oqarpoq nangillunilu: Autismimut sanilliullugu meeqqat ADHD-mik ajoqutillit nalinginnaasumik ingerlaalersinnaapput, kisianni piffissap ilarujussuani perorsaariaatsimik assigiimmik atorfissaqartitsisarput. Autismeqartut nammineersinnaalernissaq ilinniarsinnaanngilaat. Kisimiillutik atuartinneqarnissamik pisariaqartitsisarput. Tassuuna ilinniartitsisup perorsaasulluunniit aalajangertarpaa meeqqap inersimasunngornissaanut suliniutit suut piareersarneqarnissaat. Aspergersyndromi, tassaasoq autisme immikkut ittumik silassorissuseqarfiusoq, ataatsimeersuarnermi aamma oqaluuserineqassaaq. Ersiutit assigiit. Meeqqat sumiginnagaasimasut kiserliortulluunniit ilaat ADHDqarnermut assingusunik pissusilersuuteqartarput, nalinginnaasunik qarasaqaraluarlutik. Inooqatigiinnermi attaveqarfeqanngikkunik, Bente Støvring naapertorlugu, qaratsami ajoqutinik ADHD-mut eqqaanartunik ineriartortitsisinnaapput. Tamanna qaratsap sulinerata meeqqap misilittagaanit sunnersimaneqarluinnartarneranik pissuteqarpoq. Nakorsaatit meeqqanut taamaattunut iluaqutaasanngillat, kisianni perorsaariaatsimik meeqqanut ADHD-mik nappaatilinnut atorneqartumik iluaquteqarsinnaapput. Inooqatigiinnermi piumasaqaatit innarliinerusut. Nunatsinni meeqqanut autismilinnut ADHD-linnulluunniit immikkut ittunik atuarfeqanngilaq. Kisianni Bente Støvring tamatuma pisariaqartinneqarneranik aamma nalornissuteqarpoq: Ajornanngippat meeqqat autismeqartut najukkami avatangiisiminniiginnarnissaat pitsaanerpaavoq. Meeqqamik isumaginnittussat tamanna paasisariaqarpaat meeqqamik qanoq isumaginninnissartik aalajangersinnaajumallugu. Meeqqat paasineqarnermik qisuariaateqarfigineqanngikkunik innarlerneqaratarsinnaapput. Assersuutigalugu angajoqqaarpassuarnit piumasarineqartarpoq, meerartik ajoquteqartoq paasitinnagu inooqatigiinnikkut misigissutsitigullu malinnaasariaqartoq. Piumasaqaatinik taama ittunik pineqartup naammassisinnaanngisaanik piumasaqarfigineqarneq autismeqartumut sakkortoorujussuusarpoq, Bente Støvring oqaluttuarpoq. Meeqqat ataasiakkaat qimerloorneqartariaqarput meeqqamillu piumasarineqartut malillugit ikorfartorneqartariaqarlutik. !Ag06_2008 10-1. Paaqqutarinnittartut ikorfartorneqarnermik amigaateqartut. Qanoq iliuusissatut pilersaarusianik pisanngilagut, akuttunngitsumik angerlarsimaffitsinnut pulaarneqartanngilagut aamma pinngitsoornani ingerlanneqartussanik pikkorissarneqartanngilagut, paaqqutarinnittartut peqatigiiffiannut siulittaasoq oqarpoq. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Isumaginninnermut pisortap Vibeke Møller Jensenip aamma ilaqutariinnermut naalakkersuisup Arkalo Abelsenip ilaqutariinnut paaqqutarinnittartunut pissutsit pitsanngorsarniarlugit pilersaaruteqannginnerat ilaqutariit paaqqutarinnittartut peqatigiiffiannut siulittaasup Ellen Sofie Chemnitzip kamaatigaa. Ilaqutariit paaqqutarinnittartut minnerpaamik ukiumut ataasiarlutik pulaarneqartarnerannik Nuup Kommuniani isumaginninnermut pisortap oqaasii ilumuunngillat. Peqatigiiffimmut ilaasortat arlallit ukiut tallimat angullugit angerlarsimaffimminnut pulaarneqarsimanngillat, oqarpoq. Qanoq iliuusissatut pilersaarusianik meeqqanut ataasiakkaanut malinnaanermut atorneqarsinnaasut suliarineqartarnerat pineqartillugu Ellen Sofie Chemnitz aamma isumaqarpoq Nuup Kommunia akisussaaffimminik sumiginnaasoq: Qanoq iliuusissatut pilersaarusiat inatsisini allassimasut malillugit pisartussaagaluakkavut pisanngilagut. Ukiuni 21-ni angajoqqaarsiaasartutut sulinini qanoq iliuusissatut pilersaarusiamik pinngisaannarsimavunga, ataasiinnarlu pilersaarusiamik pisimasoq nalunngilara. Paaqqutarineqartumik allamik toqusoqarsimasoq. Meeqqamik ilaqutariinnit paaqqutarinnittartunit paaqqutarineqartumik aatsaat toqusoqanngilaq. 2005-imi upernaakkut meeraq marlunnik ukiulik paaqqutarineqartilluni toquvoq, Ellen Sofie Chemnitz oqaluttuarpoq: Meeraq nappaateqarpoq ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmut inissinneqaatigisariaqaraluakkaminik, taamali pisoqarsimanngilaq. Taamani alianartumik toqusoqaraluartoq Ellen Sofie Chemnitz naapertorlugu alianartumik pisoqarnissaa sap. akunnerata siuliani pisoqarneratut pinngitsoortinniarlugu Nuup Kommunia qanoq iliuuseqarsimanngilaq: Arnaq inuusuttoq taanna suliassamut tamatumunnga piareersarneqarsimanngilluinnarpoq. Kommunimit ikorfartorneqarsimanngilaq. Angajoqqaarsiaasartut ullumikkut sinissaaleqisartut arlalissuuvugut. Meeqqap angajoqqaarsiaminiitilluni toqusinnaanera sillimmartitaqarfigineqarsinnaanngilaq. Kisianni aappassaa taama pisoqartoqarsimasariaqanngikkaluarpoq. Ellen Sofie Chemnitz isumaqarpoq, Nuup Kommuniani isumaginninnermut ingerlatsivik illoqarfimmi meeqqanut sumiginnagaasimasunut inissanik nassaarniarluni ima periusissaaleqitigisoq allaat tamanna ilaatigut tunngavissat eqqunngitsut malillugit pisarluni: Kommune arfinileriarluni angajoqqaarsiaasartunut inissiisimavoq, taakkulu ilisimatinneqarsimallutik qitornavissiartaarnissaat siunertaralugu taama pisoqartoq. Kingornali paasinarsisimavoq qitornavissiartaarisinnaanngikkaat, oqaluttuarpoq. Inerisimanissaq pisariaqartoq. Sap. akunnerani kingullermi ataasinngornermi angajoqqaarsiaasartunut ukiunik inatsisitigut killiliinissaq Vibeke Møller Jensenip aamma Arkalo Abelsenip pisariaqannginnerarpaat. Tamanna Ellen Sofie Chemnitzip paasiuminaatsittorujussuuaa: Angajoqqaaviit isumaginninnermullu ingerlatsivimmit piumasaqaatit aqussinnaassagaanni angajoqqaarsiatut misigissutsitigut inerisimasuusariaqarpoq. Tamatuma peqatigisaanik meeqqamut atatillugu nakerisarsiortuunnginnissaq arlaannaannulluunniillu illiunnaveersaarnissaq pisariaqarpoq. Angajoqqaaviit ukioqatigisat ukioqqortunerilluunniit qanoq ililluni 20-nik ukiulittut aqunneqarsinnaassagamik. Qitornavissiatut paniga sap. akunnerani matumani 18-iliisoq aperisimavara angajoqqaaviinut atatillugu ajornartorsiutigisimasakka isumagisinnaassanerai. Taamaaliorsinnaanissani takorloorsinnaanngilluinnarpaa, Ellen Sofie Chemnitz oqarpoq. Ukiutigut killiliussat ajornartorsiutitaqannginnerannik oqaannarnatik naalakkersuisumit kommunimilu isumaginninnermut pisortamit tusaaniarneqarnissarput kissaatigaarput. Arkalo Abelsen oqaloqatigilerusupparput. Uagummi ajornartorsiutit qanimut ilisimaaraavut, oqarpoq. Aamma meeqqat inuunerinnerulernissaat pillugu akerliussutsimik takutitsinerup malitsigisaatut isumasioqatigiinnissamut ilaqutariit paaqqutarinnittartut peqatigiiffiata qaaqquneqarsimannginnera eqqumiigaa. Pinngitsoornani pikkorissartarnissaq. Inatsisitigut minnerpaamik 25-nik ukioqarnissamik killiliinissap saniatigut angajoqqaarsiaasartussat pikkorissarneqartarnissaat aalajangiisuulluinnartutut Ellen Sofie Chemnitzip isumaqarfigaa: Kikkut tamarmik angajoqqaarsianngortinnatik tunngaviusumik pikkorissartarnissaat aamma inatsisiliuunneqartariaqarpoq. Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik nuna tamakkerlugu kalaallisut ingerlanneqartumik pikkorissaasimavoq. Aamma ilaqutariit paaqqutarinnittartut peqatigiiffiat Nuup Kommunia peqatigalugu qallunaatut ingerlanneqartumik pikkorissaassaaq. Taamaattumik suliniuterpassuit pitsaasut ingerlanneqarput, oqarpoq nangillunilu: Kisianni kikkut tamarmik angajoqqaarsianngortinnatik meeqqat angerlarsimaffimminit inissinneqarsimasup ajornartorsiutigisinnaasaanik ilisimasaqalernissaat pingaartuuvoq. Taamaattumik pikkorissarneq pinngitsoornani ingerlanneqartussaasariaqarpoq. !AG06_2008 11-1. Pitsanngorsaasoqalersoq. Angajoqqaarsiaasartunut pikkorissaasarnerit pinngitsoornani ingerlanneqartalernissaat Arkalo Abelsenip sulissutigerusuppaa Nuup Kommunianillu qanoq iliuusissatut pilersaarusiat ilaqutariinnullu pulaartarnerit suliarineqarput. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Ilaqutariit paaqqinnittuusartut ikorfartorniarlugit annerusumik iliuuseqartoqartariaqarneranut atatillugu ilaqutariinnermut naalakkersuisoq Arkalo Abelsen, Atassut, ilisarsilluni anngaavoq. Taannali isumaqarpoq, Kanukoka, akuliuttussaasoq: Qanoq iliuussatut pilersaarusianik kommunit suliaqartarnerat pillugu Kanukoka oqaloqatiginiarpara. Meeqqat pilersaarusiorfigineqartarnissaat pingaartorujussuuvoq. Kommunit sukaterisariaqarput meeqqat inissinneqartartut pitsaanerusumik isumagineqarsinnaaqqullugit. Isumaginninnermut pisortamit Vibeke Møller Jensenimit isumaginninnermut immikkoortortaqarfimmi immikkoortortamut pisortaq Aaja Chemnitz Larsen innersuussutigineqarpoq, taassuma qanoq iliuusissatut pilersaarusiat angerlarsimaffinnullu pulaartarnerit suliassaqarfigimmagit: Ukioq ataasiinnaq maani sulisimavunga. Pissutsit sulilernera sioqqullugu atuussimasut oqaaseqarfigiuminaatsippakka. Ukioq kaajallallugu pilersaarusianik suliaqarsimavugut. Inissiinerit nutaat tamarmik pilersaarusiorfigineqartarput. Aallartikkamali taamaattuaannarsimavoq, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq. Suliassaatitoqqani saliinerujussuaq ingerlapparput. Ineriartortuarpugut siusinnerusukkullu pilersaarusiuunneqarsimanngitsut katersorpavut. Kikkut sumut akisussaanerat erseqqinnerusariaqarpoq, oqarpoq. Tapersiineq. Pikkorissaanerit sulisunullu piginnaanngorsaaqqiinerit pingaaruteqarnerannik ilaqutariit paaqqutarinnittartut peqatigiiffiannit saqqummiussamut Nuummi isumaginninnermut immikkoortortaqarfimmi immikkoortortamut pisortaq isumaqataavoq. Januaarimi pineqartoq pillugu unnukkut sammisaqartitsissaagut februaarimilu kommunimi angajoqqaarsiaasartunut pikkorissartitsissallut. Pikkorissaanerit siunnersuisarnerillu pinngitsoornatik pisartunngortinneqarnissaannut uanga nammineq inuttut tapersersuisorujussuuvunga. Missingersuutivut inatsisit toqqammavigalugit suliarineqartarput. Taamaattumik tamanna pisinnaassappat pineqartumi inatsisiliortoqartariaqarpoq. Naalakkersuisorlu isumassarsiamut tamatumunnga piumassuseqarluarnerminik ersersitsivoq:. Pikkorissaanerit kommuninut pinngitsoornani ingerlanneqartartussanngortinneqarnissaat oqaluuserissallugu isumassarsiatsialaagunarpoq. Tassami angajoqqaarsiatut ajornartorsiutit naapitassaasinnaasut pillugit nalinginnaasumik angajoqqaarsiaasartut tassanngaannartumillu pisoqartillugu angajoqqaarsiaasartut tunngaviunerpaanik ilisimasaqalernissaat isumassarsiatsialaavoq, Arkalo Abelsen oqarpoq. Ukiut aalajangiisuunngitsut. Ilaqutariinnermut naalakkersuisoq isumaqarpoq, angajoqqaarsiaasartunik aqutsinermut malittarisassaqartoq ajunngilluinnartuni. Ilaqutariit paaqqinnittartut peqatigiiffiata oqaloqatigilernissaa mattukkusunngilaa. Kisianni atuarfinnut psykologit pisortaattut sulisimanerminit pissutsit pillugit pisariaqartunik aamma ilisimasaqarnerarpoq: Inerisimassutsimut piukkunnassuseqarluartuunermullu ukiut apeqqutaasanngillat. Qaqutigorujussuaannaq ukiukitsunik angajoqqaarsiassatut toqqaasoqartarpoq. Meeqqat illoqarfigisaminniiginnarnissaat meeqqanut pitsaanerusussaavoq. Taamaattumik kommunit meeqqat aggerfigisaanni angajoqqaarsiassanik piukkunnartunik sapinngisamik nassaarniartassapput, Arkalo Abelsen oqarpoq. Oqaloqatigiinneq. Nuummi isumaginninnermut immikkoortortaqarfimmi immikkoortortamut pisortaq Aaja Chemnitz Larsen isumaqarpoq, ilaqutariit paaqqinnittartut peqatigiiffiat ajornartorsiutit pillugit ornigunnani tusagassiorfitsigoornera uggornartuusoq: Ellen uatsinnukarnissamut tikilluaqqusaasorujussuuvoq pissutsinik ineriartornartumik oqaloqatigiissuteqarsinnaajumalluta. Suliassatoqqanik milloorneqartuartilluni kajumissuseqartuaannarnissaq ilaatigooriarluni ajornarsinnaasarpoq, oqarpoq. !Ag06_2008 11-2. AG-mi tusagassiortunngortoq. Nuuk (NSQ) . AG-mi januaarip arfineq-aappaani nutaamik suleqatitaarpugut. 50-inik ukiulik Ludvig Siegstad Nuummi Tusagassiornermik ilinniarfimmit tusagassiortutut 1995-imi naammassilluni ilinniarsimasuuvoq. Siusinnerusukkut suliffigisimasai ilaatigut tassaapput KNR, Nuuk TV aamma Sisimiut TV. Ludvig Siegstad tusagassiortunngorniarnermini aviisimi sungiusaammik sulisimavoq tamatumalu kingorna 1995imi atorfinilluni. Maanna tusagassiortutut suleqqilissalluni uterpoq aviisimillu atuartartunik AG-milu sulisut sinnerinik suleqateqarlualernissaminut qilanaarluni. !AG06_2008 13-1. Avatangiisinut suliniutinik pitsaasumik naliliineq. Issittumi suliniutinut 600-nut avatangiisit eqqarsaatigalugit tapiissutit naalagaaffiup kukkunersiuisuinit iluarisimaarneqarput. Ritzau bureaumit. Danmark. 1994-imiilli Danmark Avatangiisinut aqutsisoqarfik aqqutigalugu issittumi, pingaartumik Kalaallit Nunaannut, halv milliardi koruuningajannik atuisimavoq. Aningaasallu naammagisimaarnartumik atorneqarsimapput, Naalagaaffiup kukkunersiuisoqarfianit nalunaarusiap nutaap kingorna Folketingimi naalagaaffiup kukkunersiuisui maluginiagaqarput. Issittumut avatangiisinut tapiissutit (Danceamik taaneqartoq) Kalaallit Nunaanni avatangiisini pinngortitamilu ajornartorsiutit aaqqiiviginissaannut pingaarutilerujussuusimapput, aamma Avatangiisinut aqutsisoqarfiup Kalaallit Nunaannilu oqartussat akornanni suleqatigiinneq pitsaasuusimavoq, naalagaaffiup kukkunersiuisui erseqqissaapput. Silap pissusaata allanngorneranik apeqqutit pingaartilluinnarneqarsimapput, suliniuteqarfiillu allat tassaasimapput peqqinneq, uumasoqassutsikkut assigiinngiaassuseq kiisalu najukkami avatangiisinut tunngasut. Piffissami 1994-imiit 2007imut suliniutit 600-ngajaat tapiiffigineqarsimapput, aningaasallu amerlanerpaartaat Issittumi Siunnersuisooqatigiit, 1996-imi pilersinneqartoq, aqqutigalugu atugassiissutigineqarsimapput. Siunnersuisooqatigiinnut ilaasortat tassaapput nunat issittumiittut arfineq-pingasut: Danmark, Sverige, Norge, Finland, Island, Rusland, Canada aamma USA. Suleqatigiinnermut tunuliaqutaasoq tassaavoq issittumi avatangiisit pillugit ernumaleriartorneq kiisalu sananeqaatit navianartut nunanit suliffissuaqarfianeersut anorimit sarfamillu issittumut ingerlanneqartarnerannik pasitsaassisimaneq. Issittumi Siunnersuisooqatigiit sulineranni angusat pingaaruteqarnerpaartaasa ilaat tassaavoq ACIA-mik nalunaarusiaq 2004meeersoq, issittoqarfiit kiatsikkiartulersimanerannik tamatumalu pinngortitamut inunnullu millionerpassuarnut tamaani najugaqartunut nassataanik allaaserinniffiusoq. !AG06_2008 14-1. Ineqartut oqartussaaqataasariaqarput. Pisortat inissiaataanni attartortut nuna tamakkerlugu kattuffeqartariaqarput, peqatigiiffimmi siulittaasoq oqarpoq. Allattoq Ludvig Siegstad. Nuuk. Nunatsinni pisortat inissiaataanni najugaqartut kattuffiliornissaannut piffissanngorpoq. Pisortat ineqartunut tusarniaaqqaaratik aalajangiisarnerat naammalerpoq. Politikerinit tusaaneqarnerusariaqalerpugut, Nuummi Radiup qaqqaani najugaqartut peqatigiiffianni siulittaasoq Ulloriannguaq Hansen oqarpoq. Ineqartut INI A/S-ip siulersuisuini sinniisuutitaqannginnerat aamma akuersaarneqarsinnaanngilaq. Pinngitsuunngivilluni ineqartut sinniisoqartinneqartariaqarput. Sinniisoq siulersuisut suliaannut anguniagaannulluunniit sunneeqataasinnaavoq. Inatsisartut ineqarnermut peqqussutaat allanngortinneqartussanngoraangat tusarniaavigineqarneq ajorpugut. Tamanna aamma allanngortinneqartariaqarpoq ineqartut sinnissaat tusaaneqartariaqarput, Ulloriannguaq Hansen oqarpoq. Radiup qaqqaani ineqartut peqatigiiffianni siulittaasoq isumaqarpoq nunatsinni pisortat inissiaataanni najukkatut nunarput tamakkerlugu ataatsimiitsinneqartariaqartut, ineqartut atugaat pillugit oqaluuserinnittoqarluni. Pilersitsineq. Ataatsimiinnermi kattuffimmik pilersitsisoqarsinnaavoq, Ulloriannguaq Hansen oqarpoq, isumaqarlunilu ineqartut peqatigiiffiisa siulersuisuisa ataatsimiinnerat INI A/S-mit aaqqissuuneqartariaqartoq. Ineqarnermut akiliut agguaqatigiissillugu 1.755 koruuninik ukioq manna akitsorpoq. INI A/S-ip allaffissornikkut kukkuluttornera pissutaalluni marloriarluni ukioq manna akitsuisoqarpoq, Ulloriannguaq Hansen oqarpoq. Kattuffeqannginnatta aalajangerneqareertunut allannguisinnaanatalu sunneeqataasinnaanngilagut, Ulloriannguaq Hansen oqarpoq. Ineqarnermut peqqussut 2005mi allanngortinneqarpoq. Tusarniaasoqartillugu ineqartut oqartussaaqataatinneqarpallaarneq ajorput. INI A/S kattuffiillu allat pisortaqarfimmit tusarniaassutinik nassinneqartarput. Ineqartut sinnerlugit INI A/S ineqartut peqatigiiffiisa siulersuisui tusarniaqqaarnagit akissuteqartarluni. Tamannalu ineqartut oqartussaaqataatitaannginnerannik taasariaqarpoq, Ulloriannguaq Hansen oqarpoq, erseqqissarlugulu kattuffeqarsimasuuppat aserfallatsaaliinermut pilersaarutinut uparuaallutillu sunneeqataasinnaassagaluarlutik. Aserfallatsaaliuineq. Eqqaamasariaqarpoq namminersornerusut inissiat akilernagit pimmatigik. Aserfallatsaaliuinermut aningaasartuutit ukiuni kingullerni 1,5-2 procentinik amerleriarsimapput, taakkuuppullu ineqartut ineqarnerminnut akiliutaasa ilaat. Sumummitaava millionerpassuit pippat, politikerit taama apererusunnarput, Ulloriannguaq Hansen oqarpoq. Inissiat. 12.300-it Naatsorsuutigineqarpoq pisortat inissiaataat 12.300-it missaanniissasut. Kattuffik pilersinneqarpat pisortanut tusagassiuutinullu attaveqarneq pitsaanerulissaaq. Ineqartut peqatigiiffii tassaassapput kattuffimmut sulisitsisut, Ulloriannguaq Hansen oqarpoq. Nuummi Fiskerbymi najugaqartut peqatigiiffianni ukiorpanni siulittaasoq Anders Kielsen Ulloriannguaq Hansenip saqqummiussaanut isumaqataavoq. Nunatsinni peqatigiiffiit siulersuisui qitiusumik katersuuffeqanngimmata kattuffiliornissamut suleqataassallunga piareersimavunga, Anders Kielsen oqarpoq. !AG06_2008 15-1. TNI-mi ilinniartut puffassimaartut. Anaanat kisermaat ilinniagaqarnerminni aningaasaqarnikkut ilungersunartorsiorluinnalersinnaapput. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Tallimanngormat Niuernermik Ilinniarfimmi ilinniartut »anaananut ilinniartunut meerartalinnut pitsaanerusumik atugassaqartitaalernissaq« anguniarlugu akerliussutsimik takutitsillutik ingerlaaqatigiipput. TNI-mi ilinniartut meerallit Nuummi qitiusumik ilinniarfimmiinnerminni meeqqerivimmiititsinerminnut tapiiffigineqarsinnaajunnaarsimapput. Meeqqat sinerissameersut Nuummi qitiusumik ilinniarfimmiittunik angajoqqaallit amerlanertigut Tikiusaami, Egmontgårdimi ilinniartut ineqarfianni paaqqinnittarfimmi, paarineqartarput. Meeqqat sinerissameersut tamarmik tassaniittarput. Ilinniagaqartoq Nuummiinngitsoq kommunimi allami najugaqartutut nalunaarsorneqarsimatillugu meeraq Tikiusaamut innersuunneqartarpoq. Angajoqqaanut ilinniagaqartunut Nuummi aalajangersimasumik najugalinnut malittarisassat allarluinnaat atuupput. Taakkununnga pisortat paaqqinnittarfiutaanni inissamut akigititaq isertitat aallaavigalugit aalajangersarneqartarpoq assersuutigalugu TNI-mi ukioq siulleq ilinniartut ilinniagaqarnersiutinik pisartagallit meeqqamik paaritinneqarnerannut akiliuteqartartussaanngillat. Tikiusaami meeqqamut ataatsimut inissamut aalajangersimasumik 5.000 koruunit akigitinneqartarput. Taamaattorli angajoqqaat ilinniagaqartut kisermaat amerlanerpaartaat akiliummut qaffasissumut tamatumunnga kommunimit najugarisaminnit tapiiffigineqartarput, taamalu ulluinnarni aningaasaqarnikkut ingerlatsinissaq ilinniakkallu aallartissimasap naammassinissaa ajornarunnaartarluni. Taarsigassarsisariaqartartut. Tapiissuteqartarnermilli aaqqissuussineq tamanna kommunit ilaannit atorunnaarneqarsimavoq, ilaatigut Sisimiut kommuniannit. Taamaalillutik anaanat kisermaat ilinniagaqartut aningaasaqarnikkut ajornartorsiulersinneqarsimapput, ilinniagaqarsimanngitsutut sulilerniarlutik ilinniakkaminnik unitsitsiinnanngikkunik meeqqamut ataatsimut paaqqinnittarfimmiititsinermut 5.000 koruunit akilersinnaajumallugit aningaaserivimmi imaluunniit Sisimiut kommuniat aqqutigalugu taarsigassarsisariaqartarlutik. Tamanna TNI-mi ilinniartut Sisimiuneersut qatsulluinnarsimavaat, tamatumunngalu atatillugu akerliussutsimik takutitsinissaq pilersaarusiorsimallugu. Taakku ilagaat 24-nik ukiulik Marie Olsen Lennert. Taanna qaammammut 6.200 koruunit missaannik aningaasarsisarpoq. 5.000 koruunit qaammatit tamaasa aningaaserivimmit imaluunniit Sisimiut Kommuniannit taarsigassarsiarisanngikkunigit, ilinniakkami saniatigut suliffissarsiortariaqassaaq. Taamaalilluni ernerminut piffissakitsuararsuanngussaaq. Tamanna ajorpallaaqaaq. Erneqarpunga pingasunik ukiulimmik taannalu ilaquttannut qimakkusunngilara. Nammineerlunga akisussaaffigerusuppara perorsarusullugulu. Tamatuma peqatigisaanik ilinniakkannik naammassinninnissara pingaarutilerujussuartut isumaqarfigaara. Taakku marluk ataqatigiissinnissaat ajornakusoorpoq. Ernera maani Nuummi paarineqartissinnaajumallugu Sisimiut Kommuniannit aningaasanik taarsigassarsisariaqarsimavunga. Qaammammut 5.000 koorunit taarsigassarsiarisarpakka illoqarfimmilu maaniittussaallunga arfineq-marloriarlunga arfineq-pingasoriarlungaluunniit. Ilinniagaqassagaanni imaaliallaannaq aningaasarpassuanngussapput. Uniinnassanerlunga akuttunngitsumik isumaliutigisarsimavara, Marie Olsen Lennert oqaluttuarpoq. Angajoqqaat akiliussisartut. Pissutsit taamaattut tunngavigalugit tassa anaanat inuusuttut ilinniakkaminnik taamaatitsisariaqalersarput imaluunniit aningaasanik taarsigassarsisariaqalersarlutik. Allat iluatsitsisimanerupput ilaquttaminnillu aningaasatigut ikiorneqarlutik. Nuummi ilinniarninni ernerma ataatsimik ukiullip ulluunerani angerlarsimaffimmi paarineqarneranut 3.000 koruunit angajoqqaannit akilerneqartarput, 22-nik ukiulik Ane Johanna Zeeb oqaluttuarpoq. Kisianni tamanna ajorpallaaqaaq. Politikerinit amerlanernik meerartaaqqulluta kaammattorneqartarpugut tamatumalu peqatigisaanik ilinniagaqarnissap pingaaruteqassusaa suaartaatigineqartarluni. Ilinniagaqarusuttorujussuuvunga, kisianni 6.000 koruunit missaannik isertitaqarluni meeraqarlunilu kaaviiaartitsiniarneq ajornakusoorpoq. !AG06_2008 19-1. Ammaassisup 70-it angugai. Inuk qaqutigoortoq, tiguaasinnaassusilik kissalaassusilillu Dorthe Fabricius 70-iliivoq. Allattoq tusagassiortoq Naja Paulsen. Nykøbing Falster. Inuppassuit, kalaallit danskillu, Dorthe Fabriciusimik, Dorthinnguamik, naapitsisimasut inuttut tamatigoorluinnartutut ilisarisimavaat. Inuugami qaqutigoortumik kinaassusilik, tiguaasinnaassusilik kissalaassusilillu tallimanngormat 18. januar 2008 Nykøbing Falsterimi 70-iliilluni inuuissiormat soorunami ornigarneqarluarpoq. Eqqaamaqqissaarpara angut utoqqaq Nykøbing Falsterip napparsimmaviata peruluttunut immikkoortortaanut unittoq. Napparsimaqimmat Dorthinnguup uluaatigut kunippaa tuppallersarlugulu. Kinguningaatsiaa nukittoqqikkami oqaluttuarpaluttoq tusaalerpara: »Peruluttunut immikkoortortami napparsimasunik paarsisut pitsaangaaramik apartuisuinnaapput«. Taamaattorpassuarnik eqqaamasaqarpunga Dorthinnguup piliaanik. Angisuut mikisullu kissalaartumik ilassiugarai. Taama oqaluttuarpoq Kirsten Jepsen, Nykøbing Falsterip napparsimmaviani atorfilik ukiunilu 25-ni Dorthinnguamut ikinngutaalluarsimasoq. Taakku tapersersoqatigiittuupput. Nuannersorpassuit peqatigiillutik aqqusaarsimavaat ilaatigut sunngiffimminni erinarsoqatigiinnut ilaanermikkut kiisalu Sjællandip Kujataani kalaallit peqatigiiffiani Aqissimi suleqataanermikkut. Dorthinnguaq ilisarisimalereerlugu uanga napparsimasunik paarsisutut Kalaallit Nunaanniittaqaanga. Tikiffinni tamani Dorthinnguup inuulluaqqusineri ilisarisimalikkanik kinguneqartaraat. Ammaassisuuvormi naliitsoq, Kirsten Jepsen oqaluttuarpoq. Taakku napparsimasunik ilisimajunnaartitsisartutut ilinniarsimasuupput immikkullu pikkorissarfigisimallugu meeraaqqat siusippallaamik inunngorsimasut anersaartuutilerlugit uumaannartinniarnissaat, cebap-systemimik taaneqartartoq. Piginnaanertik taanna sinerissami napparsimmavinni arlaqartuni ilinniartitsissutigalugu nunarput asasartik angallavigisarpaat. Ilinniagaqarnissamut aqqut. Dorthe Fabricius, Ove aamma Bolethe Mikkelsenikkut paniat, Qaqortumi inunngorpoq peroriartorlunilu. Angutaa sisimiormioq Danmarkimi saffiuutut ilinniagaqareerluni nunatsinnut uterami Qaqortumut pisitaavoq. Tassani arfineq-pingasunik qitornartaarput marlulli meeraallutilli toqupput. Angajorigaluannik angerlartuutaagama arsugaaqaanga. Periuseq taanna kulturitsinnut ilaavoq pisussaaffiliillunili, Dorthinnguaq qinngorninilluni angajoqqaaminik peroriartornerminillu oqaluttuarpoq. Pisussaaffik tassaavoq angajoqqaajusut Dorthinnguup ilinniagaqarnissaanik kissaateqarnerat. Taamaattumik Qaqortumi Efterskolernissaa saaffiginnissutigaat, taamanikkullu efterskolerneq ilinniaqqinnissamut aqqutissatuaavoq, angutinulli kalaallinut naatsorsuussaanerusoq. Pingasuinnaalluta arnartaavugut. Ukioq atuarfiusoq naammat ajornartorsiut takkuppoq: Taavami? Pisortatta nakorsaaneq saaffigaa juumuussanngorniaqqullunga. Nakorsaaneq ajornarsaaqqaarpoq juumuussatut ilinniartut tassaanerusarmata arnat nunaqarfimmiut inuusuttut. Dorthinnguup taamanili qallunaatut piginnaanini iluaqutigaa nammineerluni nakorsaaneq ornikkamiuk piumasanilu angullugu. Sivitsunngilaq nakorsaq nunaqarfilialeraangat oqalutsitut angalaqataasalerami. 1957-imi Danmarkimut avalappoq Roskilde Amtillu Napparsimmaviani peqqissaasutut ilinniarnini aallartillugu. Arnat eqeersimaartut . Tikilluarit, nuannaarpaluttumik nippaarilluni ikinngutini 76-iliilersoq Nykøbing Falsterimut 70iliisitsiartorluni qimuttuitsunik apuummat tikilluaqquaa. Bilinik aallarukkamiuk oqarfigaa nassatat angerlamut niuunnariarlugit uiusorlu Thomas ilassiinnariarlugu ingerlaqqissallutik. Judittamunngooq kalaaliminertoriartorta. Judittakkunni nerrivik qalaartoq arnat kalaallit utoqqasaanngorsimasut qammarsimallugu nuannersumik tikilluaqqusipput. Makkulumi nerisassat, allaanngilarmi Juditta piniartorsuarmik uilik puisimerngit, appat tikaagulliullu neqaanik suaasaliat. Nuannerseruttortoq ingerlaqqinnialeqaat, tassagooq Sakskøbingiliaarratissagamik bankoriakaallutik. Peqatigiilluaqaagut ikioqatigiilluartarlutalu, kalaallit arnat nunatsinni assigiinngitsuneersut inuusunnerminnili qallunaanik uinillutik avalanninngorsimasut Sjællandillu Kujataanut nunasisimasut oqaluttuarput. Dorthinnguaq peqatigiiffimmi Aqissimi 1995-imi aallartinneqartumi siuttuuvoq. Peqatigiiffik 70-it missaani ilaasortaqartoq aaqqissuussillaqqinnermigut erinarsullammannillu ilaasortaqarnermigut tusaamasaavoq. Tamatta peqatigiiffitsinni suleqataalluartuuvugut. Taamaakkatta aningaasagissaarlutalu nuannarineqaqaagut. Saqqummersitsisarpugut, oqalugiartitsisarluta kulturitsinnullu sammisunik sammisassaqartitsisarluta, Dorthinnguaq oqaluttuarpoq. Taassuma Sjællandip kimmut avannaani kalaallit peqatigiiffeqarnerat isumassarsiffigaa. Soorlumi ulloq unnuarlu. Aappariit Dorthe aamma Thomas Fabricius ukiuni 31-ni ilisarisimasimapput. Ullup qaamarngatut unnuallu taarneratut assigiinngitsigigaluarlutik qularutissaanngitsumik ataqqeqatigiinneq asanninnerlu pigaat. Angerlarsimaffiata immini oqaluttuaraa uiusoq ilisimatuujusoq atuakkeritooq, oqalugiaatissanik piareersaajuartoq ilisimatusartorlu, nulia tassaalluni inussiortoq, isumassuisoq alapernaatsorlu, avatimini pisunik alapernaasernissamik qunugisaqanngitsoq. Uinnit siullermit pingasunik qitornaqarpunga, inuusullungali avikkama angutinik ilisarisimasaqallatualeraangama meeqqat narrusaannarput. Thomasili allatut pineqarpoq, nuannarineqarluni akerlianillu. Meeqqannut ataataalluaqaaq, Dorthinnguaq oqaluttuarpoq. Ukioq qaangiuttoq 2007 aappariinnut ilaqutariinnullu nuanniitsunik nalaataqarfiuvoq. Thomasip angutaa utoqqarsuanngorluni toquvoq, ernutaqqaataat bilinik ajutoorujussuaqataavoq qujanartumilli annalluni tamakkuli peruttulersut uiata issummigut kræfternera paasineqarpoq. Atukkavut imaannaasimanngillat tamakkuli inuunermi aqqusaagassat ilagiinnaraat isumaqatigiissutigaarput. Neriulluarpugut pisinnaatillutalu inooqatigiilluarnissarput pingaartillugu, oqariartuut taama nipaqarpoq. Angerlaqqusaannginneq. Dorthinnguaq peqqissaasutut ilinniakkaminik naammassinniinnarluni nunatsinnut angerlarusussimagaluarpoq. Taamani Ministeria sunut taamatut naalagarsuuvoq. Alluitsup Paani atorfininniaraluarpunga, Ministeeriamiilli itigartitaallunga, nunatsinnummigooq suliartortussat minnerpaamik ukiuni marlunni sulinermik misilittagaqassammata. Peqqissaasoqatigali naammasseqatiga ukiup affaa sulereersimatsiaannarluni nunatsinni atorfinikkiartortitaammat kamaqaanga, angerlarusukkaluaqigamami. Taamani Dorthinnguaq uiminut siullermut katerlaajuvoq tulleriiginnarnillu pingasunik qitornilluni. Ukiut siulliit pingasut nukillaarnermik napparsimasunut katsorsaavik Københavnimi Hans Knudsen Pladsimiittoq suliffigaa, nalunnginnamiuk kalaallit tassani katsorsartittut arlaqartut. Unamminartunilli nuannarisaqartoq ingerlaqqittarmat Dorthinnguaq Nordisk Katolsk Selskabip Frankrigimi Lourdesimi katsorsaaviani atorfinippoq, ukiullu marluk tassaneereerami Rumæniamut aamma suliartorpoq tassanilu ukiilluni. Danmarkimut utersimatsiaannaq avikkami qitornaminut kisimiilluni pilersuisunngorpoq. Tassamiilaa? Suliffinni naammassiguma allamut suliartortarpunga inuussutissaqarniassagatta. Ukiulli tarfiffigisakka pissarsiffigeqaakka, suliatiguunnaanngitsoq aammali oqaatsitigut. Ajoraluartumik nunatsinnut utivinngisaannarpunga. Meeqqama angutaata taama ungasitsigisumik aallarutinnginnissaannik kissaataa ataqqisariaqarakku. Niuertoq. Dorthinnguaq Dorthinnguup qujamasuutigisaqai perorsagaanermini naalakkisaarneq ilikkagassallu pingaartinneqarsimmata, iluaqutigilluarsimasani. Isertunngilaali paarsisugissaarnini iluaqutigisimaqigamiuk, Ajarsivasikkut Ninnalu danskeq angerlarsimaffimmik paarsisoralugit aatsaat sullivini paarilluarsinnaasimagamiuk. Ajarsivasik nammineq meeraagallarami paarsisertik tikisillugu paarsisoraa. Meeqqat perormata Dorthinnguaq aalajangerpoq namminersortunngorniarluni niuertutullu aallartilluni. Niuertutut ingerlalluaqaaq. Sorianngitsoq kalaallit niuertut namminersortut attaveqaatigillualerpaat. Niuffattuliarlutik Danmarkimut tikittullu namminerminiitillugit, nerisitariutigalugit angallattuartarpai ikiorluaqalugillu. Tupinnaqaaq, Kirsten Jepsenip ikinngutini ilaatigut taamatut oqaluttuaraa. Taamaammallu niueqatigisimasaasa marlussuit Qeqertarsuarmiit Qasigiannguaniillu qujaniarlutik Dorthinnguaq 70-iliinerani nammineerlutik ornippaat inuuissiortikkiartorlugu. Niuertutut inuutissarsiuteqalerama nunatsinnukallattaalerpunga taamaalillungalu annaasimasama ilaat utertissinnaalerlugit, Dorthe Fabricius qungujorujussuarluni naggasiivoq. !AG06_2008 21-1. Kalaallisut oqaatsivut suleqatigiinnikkut nukittorsarneqassapput. Allattoq Hanne Rasmussen, stud. scient adm. Aap, nunatsinni najugaqaraluarluni kalaallisut oqaatsivut ilinniarnissaat ajornarsinnaavoq. Tassungalu suut peqqutaasinnaanersut ataani allassimavakka: 1. Inersimasunut unnukkut ilinniarnissamut periarfissat annikippallaarput. 2. Kalaallisut oqaatsitta ilinniarnissaat assut nalunarput, oqaatsiniit allaniit allaanerunermut, nunattalu iluani sumiuussuseq apeqqutaalluni oqaatsivut aamma assigiinngissuteqartarlutik. 3. Kalaalerpassuit kalaallisut oqalussinnaanngitsunut piumasaat annertoorujuusarput. Kalaallisut oqqarluttut ajoritittuarput, uumisaarneqartarput kanngusaarneqartarlutillu. Taamaalillutillu kalaallisut oqqarluttut kanngusulerlutik uniinnartarlutik. 4. Immaqa tamatta tikisitat qanoq sulititaasarnerat ilisimavarput? Tikiinnarlutik suliartortarput, sorpassuarnullu ilisimanngisaminnut pulaniarsarisarlutik, soorlu kultur alla, eqqarsartariaaseq alla suleriaaserlu alla. Iserfissaallu amerlangaarmata oqaatsinik nammineerlutik ilinniarnissaminnut piffissaaruttarlutillu nukissaaruttarlutik. Allanngortitassat marluk. 1. Ilinniartitaaneq pitsaaneq: Kalaallit Nunaata kalallisut oqaluffiunissaanut aqqutissaq unaavoq; meeqqat atuarfianni kalaallisut atuartitsisarneq pitsanngornerusariaqarpoq. Tikisitallu tikinnginneraniilli kalaallisut ilinniartinneqartassapput. Unnukkut ilinniarfissat aamma pitsanngornerusariaqarput. Tassa aqqutissaq toqqissisimanartoq. Oqariartaaseq »tikisitat piumagaluarunik kalaallisut ilikkassagaluarput« ingasappallaalaarpoq. Tikinnginnerminnimi sulilinnginnerminnilu kalaallisut ilinniartinneqalaartaraluarunik nammineerlutik sulinerminni pikkorissaqqinnissaminnut periarfissarissaarnerulissagaluarput. 2. Isummanik allannguineq. Kalaallisut oqaasillit: Kalaallisut oqalukkusuttunut paamitsajuitsuunerusariaqarput, ikiuinerullutillu. Oqqarluttut imaluunniit kutattut akuerinerullugit kalaallisut oqalunniarsarineranni inussiarnersumik tapersersorlugit. Ullormiit ullormut kalaallisut oqalulertoqarsinnaanngimmat. Qallunaatut oqaasillit: Kalaallisut oqaatsivut atornerulernissaat misilillattaarnerulertariaqarpaat. Assersuutigissagukku tuluttut ilinnialeraanni, qanorluunniit tusarniitsigisumik oqalukkaluaraanni tuluttut oqaasillit tapersersuilluartarput, taassumalu kingunerisimavaa nunarsuarmi tuluttut oqaasiisa atorneqarnerujussuat. Siunissamut pilersaarneq: Soorunami kalaallisuinnaq oqaaseqartut aamma periarfissinneqassapput oqaatsinik ilinniarnissaminnut. Kisiannili ullutsinni pissutsit imaapput suli kalaallinik ilinniarsimasunik amigaateqaratta, taamaalillutalu suli piffissami aggersumi sulisussanik tikisitsisariaqartussaassalluta. Siunissamilu suliniutissatut pingaarnertut isigaara meeqqat atuarfimmili marlunnik oqaaseqalernissaat. Siunissarlu ungasinneq eqqarsaatigalugu qallunaat oqaasii qimakkiartorneqarsinnaapput, tuluttullu ilinniartalerluta. Avammut nunanut allanut isigisalerluta periarfissat allat misissortalersinnaavagut. Taannali aatsaat ilumoortunngorsinnaavoq namminiilivissinnaanngorutta. Inatsisartut massakkumiit siunissamut pilerisaarummik suliniuteqartariaqalerput, asuli tuaviortunik naammassipallakkanik suliaqarunnaarlutik. Oqaatsit tungaatigut politikiliortariaqarput nunatta iluaqutissaanik siunissamullu naleqquttumik. !AG06_2008 23-1. Meeqqat atuarfiat imaluunniit sunngiffimmi angerlarsimaffik?. Allattoq Jonathan Petersen, atuarfimmi pisortaq. Allaaserisaq amerlasuutigut eqqortunik imaqarpoq. Miserratigisinnaanngisatsinnillu taakkartuisoqarpoq. Massakkulli periutsit eqqartugai Atuarfitsialaallu siunertaa pillugu atorsinnaanngitsutut taakkartuinera uggoreqaara, tassami atuarfiilli ingerlatitaalermata meeqqat angajoqqaallu aatsaat taama pitsaatigisumik atuarfimmut akulerussinnaanerat annertutigilermat. Tassami angajoqqaatut atuartitsinerup anguniaqqusaanut peqataasinnaaneq annertusivoq. Siullermik ilinniartitsisuinnaat naqitallu angoqqusaasut aaliangersimalluinnapajaartumik oqartussaasimapput. Maanna aaqqissuinerup imaraa angajoqqaat atuartullu angusassaatut siunniussat peqataaffigisinnaalerlugit, taamaasilluni atuartitsinerup angusassatullu siunniussat akuleruffigalugit pisoqarsinnaavoq. Tamatuma saniatigut angajoqqaat atuarfiup siulersuisuini oqartussaanerpaatut inisseqqalersimaneri atorluarneqarsinnaallutik. Maannamut oqaatsit annertuumik saassussissutaasartut ilagaat ilinniartitsisut napparsimanerujussuat tamannalu aamma assortoruminaappoq. Tamannali aamma peqquteqartumik pisartoq ilisimallugu, ilaatigut atuartunut ataasiakkaanut assororneq peqqutaasinnaasarluni. Tassani soorunami atuaqatigiit apeqqutaalluinnartarlutik. Taamaattorli isertussanngilara nappaalaneq atorneqartorujussuusarmat, tassani soorunami aqutsisut aqutsinerat aamma ilusilersueqataasarpoq. Massakkullu Atuarfiup siulersuisui, atuarfiup pisortaa, afdelinginilu aqutsisut nalinginnaasumillu suleqatit apeqqutaasaqalutik. Uparuakkanut ilaasoq una:. Aneernerit, pinnguarnerit, qiortaanerit, aliikkusersuinerit pisuttuarnerillu tassani apeqqutaalluinnarpoq atuartitsissut sunaanersoq. Qangatut atuakkanut qilersorsimaneq aanngariartorpoq, tamatumali malitsigaa pissusiviusunut ingerlajartuaarneq (soorlu oqartunga apeqqutaavoq suna atuartitsissut). Uanga pisortatut nuannarisarpakka sammisanik aliikkusersuinertut isigisarialinnik saqqummiillutik meeqqat tulluusimaartarneri takugaangakkit. Qangarnit meeqqat ammaneroqalutik oqalullutik imminnut tatigalutik iliortut nuannerluinnartarput. Atuakkat original imaluunniit kopiikkanik taasasi naluara atuartumut tunniunneqarnerminni qanoq tunniunneqarsimanersoq. Tassami issuaassuunga tussiutinnguaq ullaarsiut: Ilinniassagatta qinuniarallarta qilammiuusumut ajoqersorneqarta, saammaalluta tamatta Anersaanik najortigut. Taanna ullaarsiutini nr. 45 tunniukkukku, allanullu atuartunut kopiimik atorlunga ingerlallugu suna oqariartuut allannguut nassaassaanersoq eqqoriarsinnaanngilara. Taamaattorli kopiigara aqerluusaq atorlugu notat pilersissinnaavarput. Tassami atuagaviit taamatut allagaasarlugit atorsinnaaneri killeqaqimmat. Assortunngeqaakkit amerlasuutigut atuarfimmulli isiginnittaatsip pitsaannginnera ajuusaarnartutut isigalugu. Atuarfiup angajoqqaallu suleqatigiinneratigut atuartitsineq sukkanerusumik siuariartorsinnaavoq. Ullumikkullu atuartut akornanni angajoqqaanik ataatsimiisitseriutsit atorneqaleriartortut tulluusimaarutiginartarput atuartup angajoqqaaminik ataatsimiititsilluni angusani qanoq iliorluni angusimanerlugit oqaaserpassuillu atorlugit nassuiaasut isigisinnaalerlugit. Qanga amerlasuutigut angajoqqaat oqaluttuunneqarunik pitsaasumininnguit kisianni oqaatigigunikku meeqqap ajoqutai eqqartulissapput. Ullumikkut tamakku aanngariartorlutik aallartileruttorput uagut angajoqqaatut peqataanissarput atuarfimmut imaluunniit sunngiffimmi angerlarsimaffittut taasannut peqataaneruliinnassaagut meerartatta pitsaasumik angusaqarnissaat qulakkiissagutsigu. !AG06_2008 23-2. Uippallernissamut pissutissaqanngilaq. Allattoq Pavia Nielsen. Nunatta oqaluttuarisaanerani siullerpaamik maani nunaqartup nunatsinnilu naalakkersuisunut siulittaasup aalajangiuppaa nunatta naalakkersuisoqarfiani atorfillit qullersaat marlunnik oqaaseqartuussasut, tassa kalaallisut qallunaatullu. Kisiannili taamatut aalajangerneq tupinnaqisumik tupaallannaqisumillu inuppasuarnit, allaammi kalaallinit Inunnik imminik taagortunit oqaatsinillu marluinnik atuilluarsinaasunit, akerlilersorneqarpoq sooruna? Tamakku inuit pikkorissorsuit nalugunanngikkaluarpaat inuiaqatigiinni maani nunaqartuni inuit amerlanersaat kalaallisuinnaq oqaaseqartuusut. Tassalu taakku suliffigineranni soorunami amerlanerussuteqartut oqaasiinik atorfillit allaffissuarmi qullersaasut kalaallisut oqaaseqartuunissaannik piumasaqarneq pissusissamisoorpoq tapersersornaqalunilu. Qallunaat Nunaanni naalakkersuisut qullersaat ima oqarsimavoq: »Maanga nunasisut oqaatsivut ilinniassavaat«. Taama oqartoq uparuartorneqanngilaq. Nunatsinnilu taassuma tungaanut alloriarniminnguaq taannaqa mamiasuutigineqalerpoq, ilaa susorsuusugununa. Ilami nunatta ingerlatitaanerani oqaatsit marluiit atuunneri allaffissornikkut ingerlatsinermi akisoqisoq kialuunniit ilisimassavaa. Nutserinernut aningaasartuutit, pappiaqqanut aningaasartuutit, suliat suulluunniit marloriaatinngortarneri.. Taamaattumik inuiannik kalaallinik pisortatigoortumik sullissinermi oqaatsitta aallaavigalugit sulianik ingerlatsiartuaalernissamut matup ikersinnera taamarsuaq uippalliutissaanngilaq, ilorraap tungaanulli allorialaarneruinnarluni. !AG06_2008 25-1. Oqaatsitta salliutinneqarnissaat uumissuinermik tunngaveqanngilluinnarpoq. Allattoq Edvard Geisler, Ilulissat. Oqaatsitta salliutinneqarnissaannik siunnerfeqarneq uumissuinermik tunngaveqanngilluinnarpoq imaluunniit immikkoortitsinermik tunngaveqanngilluinnarpoq. Nunatsinni paasissutissat suugaluartulluunniit nunatsinni amerlanerpaanit paasineqarsinnaassappata oqaatsit sorliit atoraanni sunamita pitsaanerpaava? Apeqqutip taassuma akinissaa utoqqatsissutissarsiorani patsisissarsioranilu akissagaanni oqartariaqarpoq; kalaallisut oqaatsivut! Qunutunerunanilu iluareqqusaarnertut oqaatigineqarsinnaanngilaq, nunagisami nammineq oqaaserisat salliutinneqarnissaannik kissaateqarneq siunnerfeqarnerlu. Oqaatsittali atorneqarnerunissaannik siunnerfeqarneq nunatsinni innuttaasunut saaffiginninneruvoq, qamannga pisumik kissalaarnermik anisitsiffiusoq, inuiaqatigiit amerlanerpaat imminnut paaseqatigiissinnaanerannik oqariartuuteqarfiusoq. Kissaat taamaattoq uummissuinermut immikkoortitsinermullu saatsinniarneqarsinnaanngilaq, imminuinnaq eqqarsaatigisimanngikkaanni. Nunaqqatigut amerlaqisut kalaallisuinnaq oqaasillit qanoq sivisutigusumik tunulliussimajuarniaratsigit? Taakkua qallunaatuinnaq imaluunniit allamiutuinnaq oqaaseqartuugaluarunik aatsaanaasiit illersorumaneqassagaluarput. Naamik, ammip qalipaataanik immikkoortitsiniartutut, uumissuiniatut imaluunniit avissaartitsiniatut upissunneqarput? Sooruna tassani taama immikkoortitsineq malunnartigisoq? Kalaallit oqaasiinik paasinnissinnaasut nunatsinni amerlanerungaarput. Amerlanerussuteqarluartullu tunngavigalugit isummersorneq ajorpa imaluunniit namminissarsiorneraasiit ukiuni tulliuttuni aallaavioqqissava? Oqaasiinnaanngitsumik alloriartanngikkutta qaqugorsuarmut nikeriarnavianngilagut. Kikkut allat tassani alloriassutissagamitigut? Nammineerluta allorianngikkutta nangaasut allallu alloriassunnavianngilaatigut, tamakkuami iluareqqusaartutut, immikkoortitsiniatut allatulluunniit nalilersortussavaatigut, nunaqqatigut kalaallisuinaq oqaasillit eqqarsaatiginngiivillugit. Ersisaarutit, iluareqqusaarnermut, uumissuinermut aammalu immikkoortitsianermut tunngassutillit kalaallisuinnaq oqaasilinnut tutsinniarneqartartut illuatungilerlugit oqarusuppunga, kalaallisut oqaatsitsinnik paasinnissinnaanerup atuisinnaanngornerup ammaassassaasa ilagissammassuk, guldiutitta pingaarutillit allamiunut innersuunneqarsinnaanngorneri, oqaatsivut atorlugit, tassalu atuakkiaatigut nalissaqanngitsunik paasissutissanik imallit, nunatta oqaluttuarisaaneranut nunatsinnilu pisarsimasunut paasissutissanik qalaartut, ajoraluartumilli kalaallisut oqaaseqanngitsorpassuarnit atuarneqarsinnaanatillu paasineqarsinnaanngitsut. Oqaatsitta atorneqarsinnaanerannut patsit pitsak, iluareqqusaarnermut, immikkoortitsianermut il.il. tunngaveqanngilluaasartoq, guldtiutittali ilaasa atuakkiat, inuiaqatigiinnut tamanut eqeersaataalluarsinnaasut innersuunneqarsinnaasunngornissaannut oqariartuuteqarfiusoq. Ajortussarsiuinnarani sorpassuarnik ajunngequtinik nassaartortoqarsinnaagaluarpoq. Kalaallit oqaatsitsinnik atuisinnaaneq aamma nunarsuarmioqataaneruvoq, naak inuit ilaasa oqaatsivut nunarsuarmioqataanermi atorsinnaanngitsutut nalilerniartaraluaraat. Kalaallit oqaasiinik illersuineq imminut pingaartinnerunngilaq, kinaassutsittali inuiattullu immikkoorutitta ilisarnaatigivaat nunarsuarmioqataanitsinnut tunngaviliisuulluinnartut. Nunarsuarmioqataanitsinni qassikattaannaanerput oqaatsitta salliutinneqartariaqannginnerinut tunngavilersuutigineqartarpoq. Oqarusuppunga quliinnaagaluaruttaluunniit inuiaavugut immikkoorutillit, nunarsuarmioqataasutut allatut ataqqisariaqartut. Ukiortaarsiorluarisi, ikinngutinnersumillu inulluaqqusillunga. !AG06_2008 30-1. Assammik arsarneq:. Angutit nunanut allanut unammisartut Jyllandimi katersuuttut. Kiinnanik nutaanik takkuttoqalerpoq nunanut allanut unammisartut sungiusaqatigiinnerminni sisamariarlutik unammissapput. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Ukiup ataatsip matuma siorna angutit assammik arsarnermi nunanut allanut unammisartut iluatsilluartumik pingajussaa VM-eqataapput. Tassami VM-eqarnerani ataasiarlutik ajugaapput, Australia ajugaaffigineqarmat. Maannalu Pan Amerikami pissartanngorniunnerit, VM-imut anngunniuffiusussat, siunnerfigalugit sulisoqalerpoq. Taakku aasaru USA-mi ingerlanneqassapput, taakkunanilu pitsaanertut inissittut pingasut VM-imut anngutissapput. Nunarput kingumut nunat tamalaat akornanni peqataaqqilerpoq maannakkut ajornartorsiutaaginnalersoq tassaavoq nunatsinni kattuffimmi »paatsiveqanngissuseq«. Malittarisassat naapertorlugit Kalaallit Nunaanni Assammik Arsartartut Kattuffiat siorna juunimi ileqquusumik sinniisunik ataatsimiititsisussaagaluarpoq. Tamanna suli ingerlanneqanngilaq kattuffillu maannakkorpiaq siulittaasoqanngilaq. Angutit nunanut allanut unammisartut namminneq suliniuteqarnertik tunngavigalugu ingerlaqqissimapput maannalu oqaatigineqareersutut Danmarkimi sungiusaqatigiissallutik katersuullutik. GHF-imi pissutsit annertunerusumik qanoq iliuuseqarfigisinnaanngilavut nunanulli allanut unammisartut tamakkiisuujuarnissaat isumagisinnaavarput, nuna tamakkerlugu sungiusaasoq Jakob Andreasen AG-mut oqarpoq. Nunanut allanut unammisartut sap. akunnera tamakkingajallugu katersorsimatissavavut, tamatumanilu ullormut marloriarluni sungiusartoqartassaaq. Timikkut assammillu arsarnermi sungiusarnerit ingerlanneqassapput. Tamatuma peqatigisaanik piffissaq ataasiakkaaraluni oqaloqateqarnermut atorniarpara, aamma katersuunnerput pitsaasunik pissarsiaqarfigissaqqaarparput. Sungiusaatigalugu sisamariarluta unammissaagut, tamatumanilu unammissallugit 1. divisionimeersut kiisalu siunissami Danmarkimi unammisartussanngortussat, Albertslund/Glostrup, Hans Peter Motzfeldtip ukioq manna unammisartuuffigisai. Klubbia taanna unammisassatsinni ilungersunarnerpaasinnaavoq, naak 3. divisionimi unammisartuugaluartut. Piginnaanillit nutaat.. Sungiusarnerup saniatigut ataatsimoorussamik ataatsimiinnerit pingasut ingerlanneqassapput, inuttullu oqaloqatigiinnerit siorna VM-imik naliliiffiusut ingerlanneqassallutik. VM-imi unamminerit arfinillit tamaasa nalilersoqqissaarsimavakka, taamaalillungalu assammik arsartartut ataasiakkaat Tysklandimi takutitsisimanerat atuuffigisimasaallu pillugit oqaloqatigisinnaassallugit, Jakob Andreasen naggasiivoq. Ippassaq unnukkut aviisip matuma aaqqissorneqarnerata naammassinerata kingorna nunanut allanut unammisartut Odderimut unammipput. Unnugu, marlunngornermi, Silkeborg Voel unammineqassaaq, pingasunngornermi Stoholm unammineqassalluni. Sisamanngornermi Glostrupimi naggasiisoqassaaq, tassanilu Albertslund/Glostrup unammineqassaaq, Hans Peter Motzfeldtilu klubbimini unammeqataassaaq. Katersuuttoqarnerani nunanut allanut unammisartut makkuninnga inuttaqarput: Aqqaluk Peter Larsen, Silkeborg Voel, Jens Bang, Nûk, Rasmus Andersen, GSS, Miilo Rosing, Silkeborg Voel, Danny Brandt, GSS, Erik Motzfeldt, Silkeborg Voel, Angutimmarik Kreutzmann, Bjerringbro Silkeborg, Minik Dahl Høegh, Silkeborg Voel, Jakob Larsen, GOG Svendborg, Rasmus Larsen, Odense, Hans Peter Motzfeldt, Albertslund/Glostrup, Eqalunnguaq Kristiansen, Silkeborg Voel, Aqqaluk Sørensen, Bjerringbro Silkeborg, kiisalu Muusa Osterholm Søholm. !AG06_2008 30-2. Petrus Brønlund arsaararnermi pissartanngorniuteqataanissaminut piareerpoq. Nuuk (JJ) . Nerrivimmi arsaararnermi unammisartoq Petrus Brønlund, siorna nunatsinni pissartanngorniunnerni nukassaatitorsimasutut paasineqartoq, maannakkut nunatsinni pissartanngorniunnerni ujaminnanniulluni unammeqataasinnaalerpoq. Nerrivimmi arsaararnermik unammisartoq piginnaaneqarluartoq Kalaallit Nunaanni Timersornermik Kattuffimmit qaammatini pingasuni unammeqataasinnaajunnaarsinneqarpoq, nerrivimmili arsaararnermik unammisartut kattuffiannit tamanna ukiunut marlunnit sivitsorneqarpoq. Pillaaneq nalinginnaasuunngitsumik sakkortuujuvoq, tassami hashitorneq piginnaaneqartitsinerulersinnaanngimmat. Tamanna Kalaallit Nunaanni Nerrivimmi Arsaarartartut Kattuffianit maannakkut nassuerutigineqarpoq, Petrus Brønlundimillu pillaaneq ingerlaannaq atuutilersumik atorunnaarsinneqarpoq, taamaalilluni Petrus Brønlund qaammatini qulini unammeqataasaqattaanngitsoorpoq. Tamatuma kingunerisaanik Petrus Brønlund sungiusaqqittariaqarpoq poorskikkunnilu Paamiuni nunatsinni pissartanngorniunnernut peqataasinnaanngorpoq. Tamanna ilutigalugu nuna tamakkerlugu sungiusaasoq, Karl Peter Olsvig, ingerlaannaq atuutilersumik nuna tamakkerlugu sungiusaasuunerminit tunuarpoq. Taamatut sungiusaasuunissaminut piffissaqanngilaq, taamaalillunilu qanittukkut Canadami Yellowknifemi Arctic Winter Gameseqarnissaanut kattuffik nuna tamakkerlugu sungiusaasueruppoq. !AG06_2008 32-1. Inunnik isumaginninnermi siunnersortitut 8-t naammassisut. Nuuk. Nersualaarusuppassi piumassuseqarluartuunissinnik, uteriitsuunissinnik, alapernaatsuunissinnik angusaqarluarusuttuunissinnillu, taakku piginnaaffigineqanngippata ilinniakkamut taama sivisutigisumut naammassisoqarsinnaanngilaq, inunnik isumaginninnermi siunnersortit ilinniarfiata pisortarigallagaa, Lis Mona Jensen, inunnik isumaginninnermi siunnersortitut ukiut sisamaat avillugu ilinniakkaminnik tallimanngornermi januaarip 18-anni naammassisut allagartartaarnerannut atatillugu ilaatigut taama oqarpoq. Allagartartaarfigisaat tassaavoq Ilimmarfik. Inunnik isumaginninnermi siunnersortitut naammassisut ilinniarnerminni napparsimavitoqqami piffissap annersaani ilinniarput, Ilimmarfimmi sapaatip akunnerini kingullerni pingasuni ilinniarlutik. Inunnik isumaginninnermi siunnersortitut naammassisut ukuupput: Susanne Møller, Grethe Siegstad, Ane Louise Løvstrøm, Flavia Sethsen, Marie Filemonsen, Sussi S. Jensen, Thara Broberg og Mikol Lyberth. !AG06_2008 32-2. Illoqarfiit ukiuusartut avatangiisinik mianerinnikkumapput. Nuuk (LP) . Illoqarfiit ukiuusartut attaveqaataanni WWCAM-imi præsidentip, Fumio Uedap, aamma Nuummi borgmesterip, Nikolaj Heinrichip, sapaammi ullup qeqqanut Nuummi isumaqatigiissummik taaneqartartoq atsiorpaat, isumaqatigiissummi attaveqaammi borgmesterit nunarsuup kissakkiartuinnarnini akiortussaatitaavaat. Illoqarfinni ukiuusartuni attaveqaatip ukiuni marlunni tulliuttuni CO2-mik gassinillu nunarsuarmik kissatsitsigaluttuinnartunik aniatitsinerit ataatsimut anguniassagatut annikillisarniartussaavaat. Piffissami tamatuma illoqarfinni ukiuusartut kommunalbestyrelsiisa innuttatik illoqarfinni nukissiutinik piginniinnarnissamut avatangiisinillu mianerinninnissaq pillugit suliniutinik ikiortussavaat. Illoqarfiit uumasuaqqanit tappiorannattuneersunit ikummatissanik pinngitsuusinnaajunnaariartorniarsarissapput, taamaaliussappullu nukissiuutinik ataavartunik atuisarneq siuarsarlugu. Attaveqaammi borgmesterit nunaminni illoqarfiit ukiuusartut allat akuliutitinniarsarissavaat nunarsuullu kissatsikkiartorunnaarsinneqarnissaanut paasissutissanik tuniorarlugit. WWCAM avatangiisit pillugit suleqatigiissitaliorsimavoq, suleqatigiillu attaveqaammi illoqarfinni isumaqatigiissutip pimoorunnissaa sulissutigissavaat anguniagassallu anguniarsarissallugit. !AG06_2008 32-3. Unnukkut kulturisiornerit takusarneqarluartut. Sinerissammit (LP). Arfininngormat unnukkut sineriammi illoqarfinni amerlanerni nunaqarfinnilu arlalinni unnukkut kulturisiortoqarpoq. Sumiiffippassuarni unnukkut kulturisiornerit takusarneqarluarput soorlu maani Aasiaat Katersugaasiviani, illoqarfimmilu innuttaasut ilaasa piffissaq atorluarlugu illoqarfimmit oqaluttuarisaanermit assit takuaat takoqqillugilluunniit. Nuummi Ilimmarfimmi init nutaat aaqqissuuteqammerneqarsimasut atuakkanillu atorniartarfik nutaaq takusarluarneqarput. Aasiaat, Ilulissat, Nuuk, Kangaatsiaq, Maniitsoq, Nanortalik, Narsaq, Nuuk, Paamiut, Qasigiannguit, Qaqortoq, Qeqertarsuaq, Sisimiut, Ukkusissat, Upernavik, Qaarsut, Ikerasak aamma Kangersuatsiaq unnukkut kulturisiornermi peqataapput. . . !AG20_2008 2-1. Toqutseriarnerit marluk Tunumi. Suaasanik qalattunik tullikkullu kaattamik kaatsinikkut toqutseriartut marluk tigusarineqartut. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Tunu . Tunumi politiit sap. akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Ammassallip Ittoqqortoormiillu kommunini toqutseriarnernut amiilaarnartunut marlunnut orniguttariaqarsimapput. Tasiilap eqqaani nunaqarfimmi Tiniteqilaami angutip 54-inik ukiullip arnaq ilutini niaquatigut kaattamik kaattarsimavaa. Tamanna arfininngornerup unnuaani marluk qeqqata missaani pivoq. Ilaatigut tulliatigut kaassimavaa, tamannalu arnap inuuneranik navianartorsiortitsivoq. Napparsimmavimmut unitsinneqarpoq, piffissalli ingerlanerani arnap inuunini navianartorsiutigiunnaarpaa, politeeqarfimmi pisortaq Kristian Sinngertaat nalunaarpoq. Pinerliisoq pinerlineqartullu ilaqutariinngillat. Saassussineq pimmat arnaq angummut pulaarsimavoq, marluullutillu imigassartorsimapput. Angut toqutseriarsimasutut pisuutinneqarpoq, sap. akunnerinilu sisamani tigummineqassalluni. Suaasat qalattut Arnap 42-nik ukiullip arnaq 21-nik ukiulik arfininngormat ualikkut suaasanik qalattunik niaquatigut kuisimavaa. Arnaq inuusuttoq oorujussuarsimavoq. Suli (ataasinngormat ullaap tungaa aaqq.) inuunera navianartorsiorpoq, Ittoqqortoormiini apilluni anorersuarnera pissutigalugu arnaq napparsimmavimmut ingerlanneqarsinnaanngimmat, Kristian Sinngertaat nalunaarpoq. Arnaq 42-nik toqutseriarsimasutut pisuutinneqarpoq, sap. akunnerinilu sisamani tigummineqassalluni. Pisoq politiinit suli paasiniaavigineqarpoq, taamalu toqutseriarnermut suna pissutaanersoq oqaatigisinnaanagu. !AG20_2008 02-2. TB-ip ajoqutaa aammalu. Politikerit namminersulernissamik Kalaallit Nunaannillu nutaaliaasumik pilersitsiniarlutik tamaviaaleruttortut, pissusiviusoq sakkortooq ernumanartorlu alla atugaavoq, Kalaallit Nunaanni pissusiviusunik nillertunik misigittaatsunillu takutitsisoq. Afrikami nunanut ineriartortitassanut Kalaallit Nunaat assersuunneqarluinnarsinnaasoq misissuinerit takutippaat, sakialluummik nappaateqarnerup siammarsimanera pineqartillugu, nunarsuarmi killermi atugaajunnaarsutut isumaqarfigineqaraluartoq. Nappaatip siornagut ersigineqartup toqqutaasartullu akiorniarneqarnerani naalakkersuisut nuna tamakkerlugu qanoq iliuuseqarnissamik aallartitsisimammata nersortariaqarput. Kisianni nappaat 1980ikkut naalerneranni Kalaallit Nunaanni atugaajunnaarsutut isumaqarfigineqartoq taama sukkatigisumik navianartigisumillu siammariartulersimammat suna pissutaava? Soorunami arlalinnik akissutissaqarpoq. Minnerunngitsumik inuttut atugassarititaasut illoqarfiillu ilaanni inissaaleqinerujussuaq pissutaapput. Akissutissalli nuanniinnerit ilagaat peqqinnissaqarfimmut ataatsimut tapiissutit ilarpassui naalakkersuisunit suliaqarfinnut allanut atugassanngortinneqartalermata, ingerlatsivik aningaasatigut artukkiisoq Danmarkimit tiguneqarmat. Tamatuma ilaatigut kinguneraa pisarnertut akiuussutissamik kapitittarneq pitsaaliuinermillu suliniuteqarnerit arlallit atorunnaarsinneqarnerat. Suliaqarfimmik tigusinikkut Danmarkimi Kalaallit Nunaannilu peqqinnissaqarfiit assigiinngitsumik ineriartulersimapput Kalaallit Nunaat annikinnerusumik ingerlatsiviulerluni. Kalaallit Nunaanni nappaatillit arlallit soorlu katsorsartissallutik inissinniarneqaqqaartarput, nunani allani imaaliallaannaq katsorsartittartut. Akerlianik uagut aningaasat eqqarsaatigalugit nalilerniaqqaassaagut. Akerlianik ajunngilluinnarpoq naalakkersuisunut ilaasortaq Aqqalu Abelsen sapiillisaarluni Danmarkimi peqqinnissamut ministerimut saaffiginnimmat, sakialluutip akiorniarneqarnerani qanoq iliuuseqarnissaq pillugu suleqatigiinnissamik. Nuummiinnaq meeqqat atuartut 13 procentii sakialluummik tunillanneqarsimapput. Ataatsimut qanoq iliuuseqarnissami nukiit ataatsimut katersorneqarnissaat taamaattumik pissutissaqarluinnarpoq. Ataatsimullu qanoq iliuuseqarnissaq pineqartillugu nammineq inuttut akisussaaneq qaangiinnarneqarsinnaanngilaq. Sakialluut qaquguluunniit nakkutigineqarsinnaalissappat tamatta immikkut qanoq iliuuseqartariaqarpugut, tunillaassuisut nanineqarsinnaaqqullugit. Aaqqissuisoqarfimmit sakialluummik annikitsumik tunillaassuunnermik eqqorneqarsimasumit taamaattumik kajumissaarutissarput erseqqilluinnarpoq. Annikitsumilluunniit pasinnileruit peqqissutsit pillugu misissortittariaqarputit. Tunillatsinnissaq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Allalli tunillakkumanagit nammineq qanoq iliuuseqartoqarsinnaavoq. !AG20_2008 02-3. Aningaasanik katersineq aallartippoq. (NSQ). Arnarulunnguup eqqaassutissiuunneqarnissaanut taannalu pillugu atuakkiornissamut aningaasanik katersineq aallarteruttorpoq. Suliniuteqartut pingasut, Karo Thomsen, Asii Chemnitz Narup aamma Tukummeq Qaavigaq isumaqarput, oqaluttuami arnamut tunngassuteqartoq nipangerluni manna tikillugu qaangiinnarneqarsimasoq, taamaattumillu aningaasaateqarfimmik pilersitsisimallutik, nunani issittuni ilisimasassarsiortartup Knud Rasmussenip tallimassaat Thulemut ilisimasassarsiornerani Arnarulunnguup sunniuteqarsimanera saqqumilaarneruleqqullugu. !AG20_2008 03-1. Qassit suliumajunnaarsinnaanerat SIK-mit ilisimaneqanngilaq. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Pisiniarfiit, eqqiaanermik sanaartornermillu suliffeqarfiit suliumajunnaartoqassagaluarpat eqqugaassapput, qassilli suliumajunnaarsinnaanerat SIK-mit ilisimaneqanngilaq. Nuna tamarmi. Marsip 19ianiit suliumajunnaartoqassagaluarpat ilaasortat qasserpiaat peqataasinnaanerat SIK-p siulittaasuata Jess G. Berthelsenip oqaatigisinnaanngilaa. Tamatumunnga pissutaavoq sulisitsisut kikkuunerat eqqarsaatigalugu kattuffimmi ilaasortanut nalunaarsuiffiit naatsorsorneqarsimannginnerat. SIK-p siulittaasua oqarpoq, pisiniarfiit, eqqiaanermik sanaartornermillu suliffeqarfiit eqqugaajumaartut. Neriuutigisarput tassaavoq suliumajunnaarnissamik ilimasaarineq isumaqatigiissuteqarnissamut iluaqutigisinnaagipput, oqarpoq. Taamaattorli suliumajunnaarnissap piviusunngornissaanik Sulisitsisut Peqatigiiffiat ernummateqartorujussuunngilaq: Isumaqarpugut suliumajunnaarneq annertoorsuarmik kinguneqarnavianngitsoq, GA-p pisortaa, Henrik Leth, oqarpoq. Sivisunaartoq. Pissutaasoq tassaavoq sulisitsisut Qaammarsaanermut Ilinniartitaanermullu aningaasaateqarfimmut kiisalu Sulinngiffeqarnissamut aningaasaateqarfimmut akiliuteqartarnissaannik SIK-mit piumasaqaammut GA-p akuersaarumannginnera. GA isummaminik allannguisinnagu ilaasortanut isumaqatigiinniussinernik SIK nangitsiumanngilaq. Aningaasaateqarfinnut akiliuteqartalernissaq SIK-p immikkoortortaqarfiinit piumasaqaataalluinnarpoq. Taamaattorli aningaasaateqarfinnut akiliuteqartalernissamik isumaqatigiinniarnernut ilanngussinissamut GA itigartitsilluinnarpoq. SIK-p aamma GA-p akornanni isumaqatigiinniarnerit ukiuni marlunni ingerlanneqareersimapput, pingasunngormallu SIK marsip 19-ianiit atuutilersussamik suliumajunnaartoqarnissaanik ilimasaaruteqarpoq. Piumasaqaatit naammassineqarserlugit isumaqatigiinniarnernik uninngatitsinissamik SIK-p nalunaarnera tunngavigalugu GA-mit SIK isumaqatigiissaarisartumut naammagittaalliuutigineqarpoq. Isumaqatigiissitsiniartartunit aalajangerneqarpoq SIK isumaqatigiinniarnernik ingerlatseqqilissasoq. Tamanna tunngavigalugu SIK suliumajunnaartoqarnissaanik ilimasaarivoq. Mattussinissamik ilimasaarineq. Suliumajunnaartoqarnissaanik ilimasaarinermut qisuariaatitut GA tallimanngormat tusagassiuutitigut nalunaaruteqarpoq, tamatumanilu oqaatigineqarluni suliumajunnaarneq akillugu sulisitsisut peqatigiiffiat marsip 22-nit atuutilersumik sulisunik mattussiniartoq: Sulisunik angerlarartitsissaagut. Soorunami oqartoqarsinnaavoq suliumajunnaareersimappata tamanna pingaaruteqartorujussuunavianngitsoq. Tamannali sakkutut atorsinnaavarput SIK-p suliamik kinguarsaanera pinngitsoortinniarlugu, Henrik Leth oqarpoq. Mattussineq atorneqarsinnaavoq illoqarfinni aalajangersimasuniinnaq ilaasortat suliumajunnaarnissaat SIK-mit toqqarneqarpat imaluunniit piffissaq kingullerpaaq atorlugu suliumajunnaarnissamik ilimasaarineq tunuartinneqarpat. Sulisunik mattussiniarneq SIKmit ernummatigineqarpallaanngilaq: Tamanna ilimageersimavarput taamaattumik eqqissilluta tiguarput. Suliumajunnaarnissamut pisinnaatitaaffeqarnitsitulli sulisunik mattussinissamik ilimasaarisinnaapput, Jess G. Berthelsen oqarpoq. !AG20_2008 03-2. Eqqartuussaanera nangeqqinneqartoq. Timmisartumut ilaanermut akiliutit 15.000 koruunit Lars-Emil Johansenimit akilerneqarnissaannik aalajangerneq GA-p suliareqqitassanngortikkaa. Allattut: Bikki Reimer/Lotte Petersen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuuk. Sulisitsisut Peqatigiiffiat (SP) malillugu 15.000 koruunit Lars-Emil Johansenimit eqqunngitsumik atorneqarsimasut pillugit eqqartuussineq nangeqqinneqassanersoq sap. akunnerani uani Nunatta Eqqartuussivianit aalajangiunneqassaaq. Lars-Emil Johansenip eqqartuussissuserisuata Aviâja Helmsip suliap nangeqqinneqarnissaa kissaatigisimavaa, taamalu akuerineqarluni. Aalajangernerli Sulisitsisut Peqatigiiffiata suliareqqitassanngortippaa. Suliaq nangeqqinneqassanersoq Nunatta Eqqartuussivia sap. akunnerani uani aalajangissaaq. Siorna upernaakkut Nuup Eqqartuussiviani eqqartuussinermi Lars-Emil Johansen SP-mut aningaassanik utertitsissasoq aalajangersarneqarpoq. Lars-Emil Johansenip kilisaataatillit kattuffiannut APK-mut akiligassai kattuffimmut siulittaasuunerata nalaanit pisuupput. 15.000 koruunit Danmarkimut uterluni angalanissamut ilaatigut atorneqarsimapput. Bilitsi pineqartoq tassaavoq taamani APK-mi siulittaasup akiligai, ilaquttanni napparsimasoqarnera pissutigalugu. Tamatuma kingorna aningaasat utertitassakka pisortap tigussagai qinnuigaara. SP akiligassaqarfiginngilara, Lars-Emil Johansen oqarpoq. Suliaq nangeqqinneqartariaqartoq Lars-Emil Johansenip eqqartuussissuserisua Aviâja Helms oqarpoq, Lars-Emil Johansenip siornagut eqqartuussissuserisua eqqunngitsumik siunnersuisimammat. Akerlianik SP-p eqqartuussissuserisua Karsten Karstensen isumaqarpoq, suliap nangeqqinneqarnera nutaamik angusaqarfiussanngitsoq. !AG20_2008 04-1. Terapeutiusaartut killilersimaarlugit. Tarnit pissusaannik ilisimasallit sulinerminni pitsaanerusunik atugaqarumaarput. Allattoq: Christian Schultz-Lorentzen. Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Kalaallit Nunaat. Dansk psykolog foreningip Kalaallit Nunaanni Immikkoortortaqarfiani ilaasortat takussutissanik erseqqissunik peqanngikkaluarlutik, taamaattoq innuttaasut tarnikkut atugaat ernumassutigaat, Ateq psykolog Kalaallit Nunaanni inatsisiliornermi illersorneqanngimmat tamatumunnga pissutaavoq, terapeutillu naammattumik sulinermik ilisimasaqanngikkaluarlutik sulisartut amerlasoorpassuusut tarnit pissusaannik ilisimasalinnit ilisimaneqarlutik. Terapeutitut sulinermi naammattumik ilinniagaqarsimanngitsunik sulisoqarpoq, suliamik ilisimasaqarpianngikkaluarlutik inuttut ineriartornissamut neqerooruteqartartunik. Tamanna unitsinniarparput. Atillu psykologip illersorneqarnissaa aamma kissaatigaarput, inatsisitigut ileqqorissaarnikkullu maleruagassat tunngaviginagit taamatut taagorneqarnissaq peqqunagu, tarnit pissusaannik ilisimasalittut sulinissami pingaarutilittut tunngaviusut. Innuttaasut illersorneqarnissaat sorortunillu ajornartorsiuteqarlutik katsorsartikkumasartut, Danskit Psykolog Forenings Grønlandskredsimi siulittaasoq Karen Marie Nathansen oqarpoq, peqatigiiffiup Nuummi ukiumoortumik ataatsimeeqqammerneranni. Tarnit pissusaannik ilisimasalinnut inatsiseqalernissaata saniatigut tarnit pissusaannik ilisimasallit aamma isumaqarput akissaatit qaffanneqarnissaat pisariaqartoq, sulisussarsiortarneq sulisoqaannarnissarlu anguneqassappata. Tarnillu pissusaannik ilisimasallit suleriaasiisa ilitsersuutaanissaat pitsaassusiatalu qularnaannissaa aamma ujartorpaat, ukiuni tulliuttuni imminornissamik navianartorsiortut immikkut maluginiarneqarnerulissammata. !AG20_200805-1. TB pineqartillugu Indiamut Afrikamullu nallersuunneqarsinnaavugut. Nuummi atuartunik misissuinermi atuartut 13 procentiisa TB-mik tunillannartoqarnerat takutinneqarpoq. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuna tamarmi. Nunanut Europamiittunut assersuunneqarusunnerusaraluarluta sakialluutip atugaanera eqqarsaatigalugu Indiamut nunanullu Afrikamiittunut suli nallersuussinnaavugut. Tamanna paasinarsivoq nuna tamakkerlugu sakialluummik akiuiniarnermut ukioq ataaseq sinnilaarlugu ingerlanneqarsimasumut killiffik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmit tallimanngormat nalilersuiffigineqarmat. Nuummi 1., 10. aamma 11. klassini atuartut 12,9 procentii tunillatsissimapput, sinerissami tunillatsissimasut 10,7 procentiusut. Maannamut meeqqat katillugit 459-t Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmit misissuiffigineqarsimapput, taakkulu klassini pineqartuni pingasuni atuartut tamarmiusut 25 procenteraat. Ukioqatigiiaanni assigiinngitsuni qassit tunillatsissimanerisa oqaatiginissaanut tamanna naammappoq. Kommuninit mikisunit kisitsisit eqqoqqissaartut kingusinnerusukkut saqqummiunneqassapput: Meeqqat ukioqqortusiartortillugit procent qaffakkiartorpoq. Taamaalilluni meeqqat ilarpassuisa ukiorpaalussuit ingerlaneranni tunillatsissimanissaat ilimanarsivoq, ilaqutariinnermut peqqissutsimullu naalakkersuisoq, Arkalo Abelsen, oqarpoq. Tamarmik tunillaasanngitsut. Meerarpassuit sakialluutip tunillannartuanik pigisaqaraluartut marluinnaat napparsimalersimapput. Meeqqat amerlanersaat napparsimalersimanngikkaluarlutik tunillaasinnaanngikkaluarlutillu tunillannartumik pigisaqarput. Taamaattorli meeqqat tunillatsissimasut tamarmik, napparsimalernissamut qanoq aarlerinartorsiortiginerat apeqqutaatinnagu, katsorsarneqarnissaannik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik inassuteqarpoq. 1980-ikkut naalerneranni sakialluut nungutitaangajalluinnarsimavoq, kisiannili atuutileqqissimalluni namminersornerusut akiuussutissalersuisarunnaarmata pinaveersaartitsiniutaasunillu suliniuteqarunnaarmata. Kujataani ajornartorsiutit. Sakialluutip akiorniarneqarnissaanut nuna tamakkerlugu naalakkersuisut pilersaarutaat 2012-p tungaanut ingerlanneqassaaq. 2005-imi 2006-imilu namminersornerusut Kujataani Tasiilamilu atuartunik misissuinissamut aningaasaateqarfinnit aningaasaliiffigineqarput. Tamatumani paasinarsivoq Narsami Nanortalimmilu meeqqat 17 procentii sinnillit kiisalu Tasiilami Qaqortumilu 10 procentingajaat tunillatsissimasut. Misissuinerup tamatuma kingorna naalakkersuisunut paasinarsivoq nuna tamakkerlugu pilersaarusiornissaq pisariaqalersimasoq. Naalakkersuisut januaarip aallaqqaataani 2008-miit sakialluummut peqqissaasumik Kujataanut akisussaasussamik atorfinitsitsipput. Taanna Qaqortup, Narsap aamma Nanortallip kommuniini meeqqanik tamanik misissuissaaq: Kujataani ajornartorsiutit annersaat tassaavoq angallannikkut periarfissat pitsaannginnerat. Nunaqarfinni meeqqanut misissortikkiartorluni illoqarfiliarnissaq ajornakusoorpoq. Septembarimi angallammik Kujataani nunaqarfiit tamarmik meeqqat qinnguartariartorlugit angallavigineqassapput, Arkalo Abelsen oqaluttuarpoq. Sulisussaaleqineq. Naalakkersuisoq Arkalo Abelsen, neriorsuivoq, aappaagumut aningaasanut inatsisissami peqqinnissamut aningaasanik amerlanernik naalakkersuisut immikkoortitsinniarini. Taannali naapertorlugu nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermi aningaasat ajornartorsiutaanerpaanngillat: Sulisussanik ilinniarsimasunik aningaasanik atuiffigisinnaasatsinnik amigaateqarpugut. Peqqissutsimut ministeri attaveqarfigereerpara taannalu sakialluutip akiorniarneqarnerata ingerlanneqarnissaanut ikiuunnissamut ammavoq. Inissaaleqineq Naalakkersuisoq oqaluttuarpoq, sinerissami isumaginninnikkut atugassarititaasut illoqarfinnilu anginerni initaarniarnermi ajornartorsiutit pissutsit taama ajortiginerannut sunniutilerujussuusut: Aperisoqarsinnaavoq maani Nuummi kisitsisit taama qaffasitsiginerannut suna pissutaanersoq. Inuppassuit inissaqareernatik illoqarfimmut nuuttarput. Sumiiffippassuarni inissiani mikisuni inuppassuit najugaqartarput. Taama tattorliuutsigaluni najugaqarnermi inuppassuit tunillatsittarput, Arkalo Abelsen oqarpoq. Ineqarnikkut pissutsit assigalugit nerisalunneq, pujortartarneq, imigassaq eqqiluisaarnerlunnerlu tunillatsinnissamut aarlerinartorsiornermut allisaataasarput. !AG20_2008 06-1. Ilinniartitaanermik takussutissani amerlasuut peqataatinneqanngillat. Qanoq amerlatigisut ilinniakkaminnik naammassinnittarnersut erseqqissumik nalunaarsorneqarsimanngilaq. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuna tamaat . Innutaasut taamaallaat pingajorarterutaat suliamik ilinniagaqarsimasut Greenland Development allaaserisaqarmat ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu naalakkersuisoqarfiup isornartorsiorpaa. Innuttaasut 25-t 54-illu akornanni ukiullit sulisinnaasut 42 procentii suliamik ilinniagaqarsimasut naalakkersuisoqarfiup nammineq paasissutissaani takuneqarsinnaavoq. Pissusivisuni naalakkersuisut imminnut isornartorsiorput. Tusarfimmit uppernarsinnaasumit Greenland Development paasissutissanik pissarsisimammat. Aningaasaqarnermut pisortaqarfimmit kisitsisit pissarsiarineqarsimammata. Aningaasaqarneq pillugu politikeqarnermik nalunaarummit 2005-imeersumit kisitsisit pissarsiarineqartut nalunngilara. Aningaasaqarnermut pisortaqarfik kukkulluinnarsimavoq. Inuit Danmarkimi ilinniagaqarsimasunut nalunaarsuiffimmut ilanngunneqarsimasut ilanngussimannginnamigit, naalakkersuisoqarfimmi ilinniartitaanermut siunnersorti Robert Mossing oqarpoq. Inuit Danmarkimi ilinniagaqarsimasut Danmarkimi ilinniagaqarsimanermut nalunaarsuiffimmi nalunaarsorneqarsimapput, 1. januar 2004-mi nunatsinni najugaqarsimasut. Taakku ilanngunneqarmata kisitsisit qaffasinnerujussuupput. Tapiiffigineqartartut. Naatsorsuinerillu ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu naalakkersuisoqarfimmi naatsorsorneqarsimasut pissusiviusunit aamma ikinnerupput. Danmarkimi ilinniagaqarsimasunik nalunaarsuiffimmi inuit nalunaarsorneqarsimasut ilanngunneqaraluarmata, ilinniagaqarluarsimasut ilaat ilanngunneqarsimanngillat. Nunatsinnimi qanoq amerlatigisut ilinniakkaminnik naammassinnissimanersut naatsorsorneqarsimanngimmata. Kalaallit Nunaanni ilinniagaqarnersiutit avaqqullugit ilinniartinneqarsimasut naatsorsuinermi ilanngunneqarsimanngitsut naalakkersuisoqarfik allappoq. Taamaattumik kisitsisit amerlanerusimassapput. Kandidatit aqqaneq marluk bachelorillu tallimat ukioq manna ilinniakkaminnik naammassinnittut arlallit ilinniarnerminni namminneq akiliisimasut isertuunneqassanngilaq, imaluunniit sulisitsisuminnit akiliunneqarsimasut, Robert Mossing oqarpoq. Ilinniagaqarneq Allaat ilinniartut ilinniagaqarnersiutillit tamarmik 42 procentimik naatsorsuinermi ilanngunneqarsimanngillat. Suliamik ilinniagaqarsimanerit tassaapput inuussutissarsiutitaarniarluni ilinniartitaanerit, naatsut, akunnattumik sivisussusillit aamma ingerlaqqilluni sivisuumik ilinniartitaanerit. Ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniartitaanerit aamma piareersarluni ilinniartitaanerit ilinniartitaanerup annertussusianik naalakkersuisut naatsorsuineranni aamma ilaanngillat. Taakku suliamik ilinniagaqarsimanermik naatsorsuinermut ilanngunneqassanersut apeqqutaalerpoq. Timelæret ilaat ilinniarnertuutut soraarummeersimapput. Taamaattumik ilinniagartik atortarpaat, naak ilinniakkamik naammassinnissimasutut naatsorsuinermut ilanngunneqarsimanngikkaluarlutik, Robert Mossing oqarpoq. Innuttaasut affaat suliamik ilinniagaqarsimanersut suut tamarmik ilanngunneqassappata Robert Mossingip akisinnaanngilaa. Nunami maani qanoq amerlatigisut ilinniagaqarsimasut procenterineraat oqaatigisinnaanngilluinnarpara. Soorlulu 80 procentit missigissagaat ilimananngilaq, oqarpoq. !AG20_2008 07-1. Ilisimatitseqqaarnani soraarsitsiortortarnerit atorunnaassasut. Inatsisissatut siunnersuummik ilimasaarisussaatitaanermik piumasaqaateqarfiusumik suliaqartoqassaaq. Demokratit akuliukkumanatik akerliupput. Allattoq: Lotte Petersen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuna tamarmi. Siunissami nunatsinni kikkulluunniit ukiup ataatsip matuma siorna Arctic Umiaq Linemi sulisut nuanniitsumik inissisimanerattut atugaqalernissamut immaqa isumannaarunneqarsinnaalissapput. Taamani sulisut ullormiit ullormut soraartitaapput, tamannalu ajoraluartumik qaqutigoortuunngilaq. Pisartut tamakku uteqqinneqartarnerat pinaveersimatinniarlugu Inatsisartut sap. akunnerani kingullermi pingasunngornermi aalajangerput suliffeqarfissuit soraarsitsiortornernut atatillugu sulisorisaminnut ilimasaarisarnissamut pisussaaffilerneqassasut. Inatsisartuni inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliaq inatsisissatut siunnersuusiulerpoq kingusinnerusukkut suliffeqarnermi attuumassutilinnut kommuninullu tusarniaassutigineqartussamik. Qaqutigoortuunngitsoq. Ilimasaarisussaatitaanerup piumasaqaataalernissaanik aalajangerneq pivoq Siumumi Inatsisartunut ilaasortat ukiarmi aalajangiiffigisassatut siunnersuummik saqqummiussereertullu: Suliffeqarfinni sulisorpassuaqartartuni ataatsikkut sulisorpassuarnik soraarsitsisarneq nunatsinni qaqutigoortuunngilaq, partiimi gruppe taamani allappoq. Ilimasaareqqaarnani soraarsitsisarnerit soorunami sulisunut sunniuteqartarput, pisortanilu ingerlatsiviit aningaasaqarnikkut sunnerneqartarlutik, tamannalu qaangeruminaalluinnartuusarpoq, aalajangiiffigisassatut siunnersuummi allapput. Itigartitsissutigineqartoq. Aalajangiiffigisassatut siunnersuummut ilanngullugu Siumumeersut inatsisissatut siunnersuummut missingiummik, naalakkersuisut isumassarsiorfissaattut isumaqartinneqartumik, suliaqarput. Siunnersuut ukiarmi siullermeerneqarmat siunnersuutip inatsisissatullu siunnersuummut missingiutip tusarniaassutigineqarnissaannik illuatungiliuttut tamarmiullutik piumasaqarput. Taamaattumik siunnersuutip oqaluuserineqaqqinnissaa upernaakkut ataatsimiinnissamut kinguartinneqarpoq. Taamaakkaluartoq aalajangiiffigisassatut siunnersuutip tusarniaassutigineqarnissaa inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliamit itigartitsissutigineqarpoq. Tamatumunnga pissutaavoq missingiutip Siumumeersup inatsisissatut siunnersuummut piumasaqaatinik naammassinnissimannginnera. Tamatuma peqatigisaanik inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliamit tikkuarneqarpoq, inatsisissatut siunnersuut immikkoortillugu suliarineqartussaasoq aalajangiiffigisassatut siunnersuummut ilaasutut suliarineqarnani. Akuliukkusunngitsut. Jens B. Frederiksen, Demokratit inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliami ilaasortarisaat, ataatsimiititaliami kisiartaalluni siunnersuummut akerliuvoq. Taanna isumaqarpoq soraarsitsisoqarnissaanik ilimasaarisarnerit isumaqatigiissutinut atatillugu isumaqatigiinniutigineqartussaasut Inatsisartunillu aalajangiivigineqartussaanngitsut: Sulisut sulisitsisullu akornanni suut isumaqatigiissutigineqarsinnaanerinut akuliunnissaq Demokratinit kissaatigineqanngilaq. Sulisartoq siunissaminik isumannaarinnikkumaguni pineqartoq arlalinnik periarfissaqartarpoq. Pineqartup kattuffigisaminit sinniisuuffigineqarnissani aalajangiussinnaavaa imaluunniit sulisitsisuminut inuttut immikkut isumaqatigiissusiorsinnaalluni, tunngavilersuutimini allappoq. !AG20_2008 07-2. Sundhedshjælperit nutaat. Nuuk (NSQ). Arnat sisamat Ester Berthelsen, Dina Kuitse, Taannguaq Levisen aamma Inger Larsen, tallimanngormat sundhedshjælperitut imminnut taagorsinnaalerput. Ilinniakkamik naammassinninneq Peqqissaanermik Ilinniarfimmi pivoq, ullorlu taanna iluatsillugu nuannersumik aliikkusersuineq aaqqissuunneqarpoq. Lucy Tulugarjuk Canadameersoq qilaatersornermik torlorsornermillu aliikkusersuivoq, isiginnaartitsisartullu marluk Makka Kleist aamma Else Danielsen assigiinngitsunik aliikkusersuillutik. Sundhedshjælperinngortut sisamat, ilinniarnertik naammassillugu 11-mik karakteereqartut, nuannaarput qiimmisaarlutillu, sundheshjælperitut naammassinertik pillugu. !AG20_2008 09-1. Ilimmarfik atoqqaartikkaat. Ilinniarnertuunngorniarfiup akerleriissutaasup piviusunngornera tallimanngormat nalliuttorsiutigineqarpoq. Allattoq: Nicolai Stampe Qvistgaard Nutserisoq: Utertoq Nielsen. Nuuk. Ilimmarfik pillugu isummat assigiinngillat. Meeqqat atuarfiat aserfallassimasoq tunulliullugu pilersimasoq ilaat isumaqarput, ilinniagaqarfiilli ulluinnarni inissaminnik sorsuutiginnittut pisariaqartitsinerujussuat pissutigalugu pilersimasoq allat isumaqarlutik. Ilinniarnertuunngorniarfillu tallimanngormat pisortatigoortumik atoqqaartinneqarpoq. Pisortatigoortumik nalliuttorsiornermi inuit qanittumit ungasissunillu aggersut peqataapput. Ullup ingerlanerani pisunik ilinniarnertuunngorniarfimmi pisortaq Estrid Janussen aqutsisuuvoq, ilaatigut nipilersornerit, oqalugiarnerit atuartitsinermillu misiliinerit ilaatigut ingerlanneqarfianni. Ineriartorfik. Atoqqaartitsineq aallarnerlugu Nordisk Koncertkor tusarnersumik erinarsorput, tamatumalu kingorna ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu naalakkersuisoq Tommy Marø oqalugiarpoq. Ineriartornermi Ilimmarfik pilerfiussasoq anguniassavarput, anersaakkut inuttullu nukissatta ineriartorfissaat. Ilimmarfik anersaakkut, eqqarsartarnikkut timikkullu ineriartornermi qiimanartutut aallaaviussasoq taamaattumik neriuutigaarput, ilaatigut taama oqarpoq. Oqaatsinut allattoqarfimmi pisortaq Carl Chr. Olsen oqalugiartunut ilaavoq:. Siulivut ima oqartuaannarsimapput: Ornigassaq tikissagaanni siumut isigisariaqarpoq, ilaannilu kingumut qiviartariaqarluni tammarumanngikkaanni. Piffissaq uagut inuit unamminartunik pissanganartorpassuarnik nalaataqarfissarput misigisaqarfigaarput, inuttut kinaassutsitsinnik aamma eqquisoq. Unamminartullu nutaat pissanganartut taamaattoq amigaatiginngilavut. Eskimuut inuillu assigiinngitsuusut kina oqarpa, Nunanilu Issittuni ineriartornerup ingerlanerani oqaluttuarisaanerup ingerlanerani teknikkikkut piviusunngortitat allanngorartut ingerlaannarsimannginnerpat? Oqaatsinik allanik atuisuusimasut kina oqarpoq, Carl Chr. Olsen aperivoq. University of Alaskami ilisimatooq Frank Darnell qaaqqusanut aamma ilaavoq, oqalugiarnerminilu Ilimmarfiup ingerlalluarnissaa kissaatigalugu. Kalaallit kulturiata attatiinnarnissaa ilinniarnertuunngorniarfimmi maani ilisimatusarnikkut ilinniarnikkullu qanortoq pigili, ujaqqatut nunap tunngaviatut aalajaatsigisumik. Ilimmarfiup atoqqaartinneqarnera naggaserlugu Arnannguaq Gerstrøm qarlortarpoq, ilinniarnertuunngorniarfiullu atuartitsisarnissaanik misiliinertut ph.d. Karl Jessen Williamson manna qulequtaralugu oqalugiarluni: »Qilaga. Ilisimatusarneq nungusaataanngitsoq«. Ilinniarnertuunngorniarfik akerleriissutaasoq pillugu assilisat maani takutippavut. !AG20_2008 11-1. Peqatigiinniat ukiuni 100-ni. Peqatigiinniat ullumikkut nunarput tamakkerlugu 220-nik ilaasortaqarpoq. Allattoq: Bikki Reimer Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Nuuk. Nunatsinni peqatigiiffiit siullerpaartaasa ilaat, Peqatigiinniat, marsip 13-iani ukiunik 100liilluni nalliuttorsiussaaq. Ukiuni arlaqalersuni aningaasaqarnikkut ajornartorsiortarsimagaluarluni peqatigiiffik Organip Aqqutaani Nuummiut oqartarnerattut »Illu Qaqortoq«-mi suli ingerlanneqarpoq. 1903-mi ajoqimi maanna toqoreersimalersumi, Niels Lyngemi, bibelimetut aallartippoq, tamatumanilu aamma qanoq peqqinnarnerusumik inuusoqarsinnaanera oqaluuserineqartalerluni, Magnus Larsen, ukiuni 35-ni Peqatigiinnianut ilaasortaasimasoq, oqaluttuarpoq. Ullumikkut taanna palasitut soraarninngorsimavoq peqatigiinniallu pillugit marlunnik atuakkiorsimalluni 1999-imi aamma 2003-mi saqqummersinneqartunik. Peqatigiiffippalaarnerusumik sulinissaq kissaatigalugu S.W. Schultz-Lorentzenimit, Steffen Møllerimit, Niels Lyngemit aamma Sejer Abelsenimit peqatigiiffik Peqatigiinniat pilersinneqarpoq. Ikiorsiisarneq atuutinngikkallarmat Peqatigiinnianit iliarsunnut anaananullu kisermaanut ikiuunnissaq pingaartilluinnarneqarsimavoq. Piniagassat ajornarsinerisa nalaanni aamma Peqatigiinniat ikiuuttarsimapput. Taamaattumik piniakkanik suugaluartunilluunniit tunisisoqaraangat isertitat ilaannik immikkoortitsisoqartarpoq ikiuiniarnermi siunertanut pitsaasunut imaluunniit piniagassat ajornarsinissaannut. Piffissap ilaani aamma innuttaasut Peqatigiinnianullu ilaasortat pissakinnerusunut umialiorlutillu qaanniortarsimapput, anaanat kisermaat ammassiartarsinnaaqqullugit meeqqallu qaannaminni piniarniartarsinnaaqqullugit. Peqatigiinnianut ilaasortat arnartaat mersukkaminnik nioqquteqarnermikkut peqatigiiffimmut aningaasanik pissarsiniartarput. Ullutsinni ulapaarfiusuni bingortitsineq peqatigiiffitsinnut aningaasanik pissarsiniarnissamut periarfissatuaalersimavoq, Magnus Larsen oqaluttuarpoq. Upperisarsiornermiit oqallinnermut. Peqatigiiffik 1908-p missaani ingerlallualermat Nuummi innuttaasunut 300-t missaanniittunut oqallittarfinngoriartulerpoq. Ukioq taanna peqatigiiffik ataatsimeersuaqqaarmat illoqarfimmi innuttaasut marloriaataannik amerlassusillit peqataapput nunaqarfinniit ataatsimeersuarnermut peqataajartortut inuppassuit tikerarmata. Taamanimi pisoq angisuujuvoq isumaginninnikkut ajornartorsiutinik peqatigiiffik isumaginnittuummat, Magnus Larsen oqaluttuarpoq. Ajoqiuneq Jonas Petersen Qasigiannguaneersoq 1925-mi nunatta nunasiatut inissisimaneranik oqallitsitsilerpoq nunasiaatillit apeqqusernerisigut. Taanna Peqatigiinniat atuagassiaanni atuartartut allagaannik allagaqarpoq, tassanilu apeqqutigalugu nammineernerulernissamut piffissanngulinnginnersoq. Taamaalinerata nalaani apeqqut tamanna kimilluunniit apeqqutigissallugu sapiississutigineqanngilaq, taamaattumik taamani sakkortuumik oqallittoqartarsimassaaq. Nunasiaataaneq pillugu sammisap oqaluuserilernissaa ulorianartorujussuuvoq, ajoqiunerli tassa taamaaliorpoq. Taamaattumik oqartoqarsinnaavoq Peqatigiinniat ineriartornermut, perorsaanermullu nutarterinermullu 1920-kkuunniilli peqataasorujussuusimasoq, Magnus Larsen oqaluttuarpoq. Meeqqat peqatigiiffeqarnerlu. Ullumikkut Nuummi Peqatigiinnianit meeqqanut peqatigiiffik Nutaraq aallartinneqarsimavoq, taannalu meeqqanik perorsaanermut inuiaqatigiinnilu ineriartornissaannut ilapittuutaanissamik siunertaqarpoq. Meeqqat innuttaasunut pingaarutilimmik ilaapput, taamaattumik aamma peqatigiiffeqartariaqarput. Ullumikkut Nutaraq 29-nik ilaasortaqarpoq. Sapaatini ualit tamaasa ataatsimuualaarnernik aaqqissuussisarpugut, tamakkunanilu assigiinngitsut oqaluuserineqartarput meeqqanullu pingasut 15-illu akornanni ukiulinnut aaqqissuussisoqartarluni, Magnus Larsen oqarpoq. Peqatigiiffilerinernut tamanut piffissaq ilungersunartuuvoq. Uagut peqatigiiffitsinnuinnaq ukiut tamaasa 145.000 koruunit nalinginut aningaasartuuteqartarpugut. Illuuterput innuttaasunut sunulluunniit atatillugu attartortissinnaavarput, kisianni annermik bingortitsineq peqatigiiffiup aningaasaqarneranut ingerlassissutaavoq. Sapaatit tamaasa bingortitsisoqartanngikkaluarpat aningaasaqarnerput ajorluinnassagaluarpoq, Magnus Larsen naggasiivoq. !AG20_2008 12-1. Arnat ulluat nuannivissumik malunnartinniarneqartoq. Nuuk (LP) . Arfininngormat ualikkut arnat nunarsuarmi tamarmi ulluat malunnartinniarumallugu arnat quianartut, pinnersut ilisimaneqarluartullu arlallit qaaqqusimmata Katuami inissat tamakkerlugit tunineqarsimapput. Ullup qeqqata siornatigut suliniaqatigiit 8. marts-gruppen Brugsenip saavaniipput sanioqquttunullu nipitittakkanik agguaallutik. Katuami arnat arlallit isiginnaartitsisartut kattuffiannit Kaiskameersut arnat atugaat aallaavigalugit aliikkusersuisuupput qulequtaralugu »Arnat silarsuat, quiasaarineq erinarsornerlu«. Angutilli aamma puigorneqanngillat: Angutit piffissami matumani ilungersunartorsiortut nammaqataaffiginissaat eqqaamassavarput, aqutsisoq Henriette Rasmussen ualikkut aliikkusersuisoqarnerani oqarpoq. !AG20_2008 13-1. Assiutit qimerloorlugit nuannertuaannartuuvoq, taamaattumik Arktisk Insitutip assit katersaatai www.arktiskebilleder.dkmeersut qimerloorsimavavut. Jette Bangip assilisai internetimi quppernermi 2004-2006-imi qimerloorneqarsinnaalerput, pilersaarummut »Jette Bangip katersaasa Kalaallit Nunaannut utertinneqarnissaannut« atatillugu. Quppernermi tassani assit 12.000-ngajaat takuneqarsinnaapput, Jette Bangimit assilineqarsimasut. Ussassaarisarnermi assiliisutut ilinniarnerminik naammassinneqqammerluni 22-nik ukioqarluni 1936-imi siullermeerluni Kalaallit Nunaanni angalavoq. Sinerissami siullermeerluni angalanermini inuit inuunerminnilu atugaat pillugit assinik nuannersunik oqaluttuartunillu assiliisarsinnaasimavoq. Assit katersat pisoqaanertaat 1860-ikkunneersuupput, ilisimasassarsiornernit, ilisimasassarsiortut inuunerannik, inuiaqatigiit atugaannik niuertoqarfinnilu inuunermik oqaluttuartut, 1900 sioqqullugu kingoqqullugulu. Assit assileqqaarneri 55.000-it missaat katersaataapput, assinillu toqqorsiviit albummit 150-it missaannik amerlassuseqarlutik. Quppernermi uani ilaat takutippavut. !AG20_2008 14-1. Inunnik isiginnittarneq eqqartuussinerusoq immikkoortitsinerusorlu. Allattoq: Maja Chemnitz Frederiksen. Peqqinnissaqarfimmik atuinermi akiliisalernissamik naalakkersuisut siulittaasuata radiukkut tvikkullu oqaaseqaataa ernumanarpoq navianarlunilu. Ukiut arlallit matuma siorna taamani peqqinnissamut naalakkersuisoq Edvard Geisler tamatuma assinganik siunnersuuteqarpoq siunnersuullu taama eqqarsaatigineqarpasinngitsigisoq 2008-mi saqqummiuteqqinneqarmat naleqqutinngilluinnarpoq. Siunnersuut aningaasatigut immaqa iluaqutaasinnaavoq, soorlu qiiatilluni iloqqutsinertut ittoq, siunissarli ungasinneq eqqarsaatigalugu inuiaqatigiinnut inummullu ataasiakkaamut ajunaarnersuarmik nassataqassaaq. Taamatut aaqqissuussinermi nakkarfissat navianartorpassuupput, soorlu tamanna Asii C. Narupimit eqqaaneqareersimasoq. Nammineq pisuuneq kia nalilissavaa? Nakorsat, isumaginninnermi siunnersortit, politikerit? Tamatumani peqqinnissaq, aningaasaqarneq imaluunniit inuttut naliliineq tunngaviussappat? Assigiinngissutit qanoq annertutigissanersut eqqarsaatigineqarluarsinnaavoq. Kikkut »eqqortumik« napparsimanersut kia nalilissavaa, naalakkersuisut siulittaasuata oqarneratut? »Nammineq pisuussutimik« nappaateqalersoq akissaqanngippat pisoq qanoq isumaginiarneqassava? Naartuersittartut amerlavallaarnerat naammaginanngimmat ilumoorpoq, atuisartulli akiliisalernerisigut ajornartorsiut aaqqinneqarnavianngilaq. Aningaasanik amigaateqarluni naartuersissinnaanngikkaanni meeraq kissaatigineqarani inunngortoq qanoq atugaqassanersoq eqqarsaatigiuminaappoq. Ilaqutariinni aningaasakilliortuni meeraq kissaatigineqanngitsoq pillugu ajornartorsiutit sunniutissaat inuiaqatigiinnut ajorluinnartunik kinguneqarsinnaapput, aningaasatigut inuttullu. Akiliisinnaasunut ajornartorsiut pilernavianngilaq atugarliornerpaallu annerpaamik akiliisariaqalissapput, inuiaqatigiinnilu equngassutsit suli annerusut pilissapput. Asii C. Narupip oqarneratut tamatta peqqinnissaqarfimmit sullinneqartussaavugut, assigiimmik pineqartussaalluta. Eqqartuussinikkut pillaanikkullu inuiaqatigiit akisussaanermik ilinniartinneqarsinnaanngillat. Taamatut siunnersuuteqarnikkut inunnik isiginnittarneq eqqartuussinerusoq immikkoortitsinerusorlu tunngaviusoq inuiaqatigiinni atulersinneqanngisaannarli. !AG20_2008 15-1. Piareersarluarsimassaagut. Allattoq: Nikoline Ziemer, Sorlaat Partiat Nunatsinni allaffissornikkut allannguinissaq annertuumik pisariaqartinneqarpoq. Ullumikkut sulisussanik nunanit allanit tikisitsisarneq pisariuallaarlunilu piffissaajarnarpallaarpoq. Maniitsoq Alcoap pilersaarutaanut inissiiviusinnaasutut toqqarneqaqqammerpoq. Kalaallit Nunaata aningaasaqarnera isigigaanni nuna kunngeqarfimmit Danmarkimit ukiut tamaasa ataatsimoortumik tapiissutinik 3 milliarder koruuninik isumalluuteqarluinnartoq takusinnaavara. Allatut oqaatigalugu nunanut aningaasaqarnikkut imminnut napatinnissamut suli tunngavissaqanngitsunut ilaavugut. Tamanna allanngoriartulerpoq. Aluminiumik aatsitsivissaq pilersinneqariartuaalersoq isiginiarneqartorujussuuvoq. Tamanna upernaakkut ataatsimiinnermi aalajangiivigineqassaaq. Isumasioqatigiissitsineq ingerlanneqaqqammerpoq tamatumanilu immikkut ilisimasallit Canadameersut, Islandimeersut, Sverigemeersut Norgemeersullu aatsitassarsiornerup inuiaqatigiinnut qanoq sunniuteqarumaarnissaanik saqqummiussipput. Tamakku tamarmik sillimaffigineqartussaapput. Pinngortitamik kusanartumik mianernartumillu mingutsitsisinnaaneq eqqarsaatigisariaqarpoq. Illoqarfimmi aatsitassarsiorfiup ingerlanneqarfigisassaani oqartussaaqataanikkut katiterinissaq eqqarsaatigisariaqarpoq. Maniitsumik sanaartorneqarnissaa aalajangiunneqarpoq illoqarfillu 50 procentimik allisussanngussaaq. Kisianni namminersornerusunit isumasioqatigiinneq pillugu tusagassiuutitigut nalunaarut atuaraanni taava Kalaallit Nunaat pilersaaruterujussuaq periarfissarujussuarlu eqqarsaatigalugit soriarsinnaassuseqanngitsutut atuartariaqarpa? Kim Kieldsenip naggasiutitut oqalugiaataa tusarnaarpara, tassanilu oqariartaatsit soorlu imaattut tusaaneqarsinnaapput »ilissinnut (avataaneersunut) Alcoap pilersaarutaa imaani kuseriarnertut isumaqarfiginarpoq, uatsinnulli kuussuartut ittuttuinnaalluni supisutut isumaqarfiginarluni«. Kalaallit Nunaannut pilersaaruterujussuuvoq. Aap, kisianni aamma periarfissaavoq Kalaallit Nunaata ikiorsiissutinit, ataatsimoortumik tapiissutinit, anillakaaffigisinnaasaa! Tamatumani periarfissaq Kalaallit Nunaata aningaasanik attanneqarsinnaasunik akilersinnaasunillu pilersitsisinnaaffigisaa pineqarpoq. Kalaallit Nunaat arlaatigut aallartittariaqarpoq. Kalaallit Nunaanni sumiiffinni assigiinngitsuni aatsitassarsiorfiit sisamat pilersinneqarsinnaanerinut misissueqqaarnerit ingerlanneqalereerput aamma uuliasiorfissat arfineq pingasut misissuiffigineqalerput. Kalaallit Nunaat aqqutikkut tassuuna ingerlajartulerpoq. Oqaluttoqarpoq Kalaallit Nunaannit aatsitassarsiorneq siunnerfigineqarnani taarsiullugu højteknologi nunatsinnut tikisinniarneqassasoq. Nukissiuutinik avatangiisinut akornutaanngitsunik tunisassiorsinnaanermut periarfissaqarluarpugut taakkulu assersuutigalugu højteknologiimik tunisassiornermut iluaqutaassuseqarluartumik atorneqarsinnaapput. Ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu nukissiuutinik akikitsunik akileraarutinillu appasissunik Kalaallit Nunaata ussassaaruteqarsinnaanera ilumoorpoq. Kisianni massakkut taamaaliortoqarpat taava sulisussat ilinniarluarsimasut nunatsinnut tikisinniarneqartussat nunatsinnilu ilinniarsimassutsikkut qaffasissutsip akornanni nikinganerujussuarmik pilersitsisoqassaaq. Avissaartuunneq sinnganerlu pilersinneqassapput tamakkulu nunatsinni atorfissaqartinngilavut. Qallunaat ilinniarluarsimasut nunatsinniittut kalaallillu ilinniagaqarsimanngitsut akornanni aaqqiagiinngittarsimanerit naammaqaat. Alcoa aningaasanik inuiaqatigiinnut allaallumi ilinnut uannullu suliffissanik pilersitsisinnaassuseqassaaq. Pilersaarut taama ittoq Kalaallit Nunaanni nunap assingani inuttungaatsiarfiusumi inississimasoq tunngavigalugu ilinniagaqarnissaq soqutiginaateqalissaaq ilinniagaqareersimasunullu nunanit allanit angerlarnissaq inuiaqatigiillu ineriartortitaanerannik akisussaaqataalernissaq soqutiginaateqalissalluni. Kisianni aallartisarnermi sulisussanik nunanit allaneersunik tikisitsisoqartariaqassaaq sulisussat nunatsinni pigineqanngimmata! Ullumikkut nunami najugaqarnissaannarmulluunniit akuersissummik piniartarneq ukiunik arlalinnik sivisussuseqarsinnaasarpoq. Tamanna attanneqarsinnaanngilaq. Ukiortaami oqalugiaammi takuneqarsinnaavoq nunatsinni sulisussat atorneqarnissaannik Siumut taamaallaat soqutiginnittoq. Finn Karlsen isumaqarpoq piniartut 700-t nunatsinnit tamaneersut aatsitassarsiornermut nuunneqaannarsinnaasut. Tamatumunnga KNAPK erseqqissumik itigartitsivoq! Nunat tamalaat akornanni suliffeqarfissuit soqutiginninnertik nunatsinnut nunatsinnilu aatsitassanut saatsissimavaat. Periarfissaqarluarpugut inuiaqatigiillu soqutiginninnermik atorluaasinnaapput. Suliffissarpassuarnik nutaanik pilersitsisoqassaaq, kisianni suliffissat amerlanersaat nunanit allaneersunik inuttalerneqassapput. Suli ilinniarsimasunik sulisussaqannginnatta. Suliffeqarfissuit nunatsinni suliaqarnerminni kalaallinik sulisussanik ilinniartitsinissamut pisussaaffilerneqarnissaat piumasarineqarpoq. Taamaalilluni nunarput sulisussanik nukittuunik arriikkaluartumik pilersitsiartuaarsinnaassaaq. Sulisussanut nunanit allaneersunut nunatsinnut tikittussanut greencardimik aaqqissuusseriaaseq eqqunneqassaaq. Piareersarluarsimalluta sulisussat nunanit allaneersut tikilluaqqussavavut! Aamma piareersarluarsimannginnerput ilisimasakinnerpullu pissutigalugu Kalaallit Nunaat takornartanut inuluuginninnermik Danmarkimi Dansk Folkepartitut ineriartortitsissanngilaq. Takornartat tikilluaqqusaapput, kisianni uagut piumasaqaativut atugassarititavullu malillugit aamma kulturitsinnik, pinngortitamik innuttaasunillu ataqqinninneq tunngavigalugu. !AG20_2008 16-1. Nappaatit, Hans Enoksenip oqallissaarutai. Allattoq: Ole Magnussen Naalakkersuisut siulittaasuata Hans Enoksenip oqallissaarutitut saqqummiussaa tassalu, nappatit inuit mianersuaalliornerminni nappaatigilersagaat tassaasut; kinguaassiutitigut nappaatit, naartuersittarnerit pillugit imatut oqaaseqarfigerusuppakka: Naalakkersuisut siulittaasuata saqqummiussaa assortuinnarneqarsinnaanngilaq ilami inuiaqatigiinnut aningaasarpassuarnik naleqarmata, taamatut nakorsartittarnerit. Soorunami aningaasartuutit tamarmiunngikkaluartut akilerneqarsinnaammata tapersersornarlutillu. Immaqalumi aningaasat tamakkununnga atorneqartut allanut pisariaqarnerusunut atorfissaqaqimmata. Nalunngilarattaaq ukiuni makkunani tamakkununnga tunngasutigut annertoorujussuarmik pinaveersaartitsisoqarlunilu qaammarsaasoqaraluartoq, tamakkuuppullumi aamma aningaasarpassuarnik atuiffiusut. Taamaaliornikkullumi qularutissaanngitsumik mianersorfiusinnaasumik inuusuttunnguanik, inersimasunillumi kinguneqarluarsinnaasut qularutissaanngimmata. Ilami aamma Nunatta namminiilivinnissaa angujartuinnarparput, ukiamullu inuiaqatigiit qularnanngitsumik naalagaaffeqatigiinnerup iluani namminersorneq pillugu inuiaqatigiit taasissutigisussaavarput, ukiorlu ataaseq qaangiuppat namminersorluni aallartinnissaa takorloorneqalereerluni. Aammattaarlimi meerartatta, inuusuttuarartaalu nammineq nunaminnut soorunami sullissinissaminnut, ilinniarnissaminullu immaqa ajornartorsiuteqarpallaaratik ilinniarluarnissaminnut pitsaasumik kinguneqartumillu angusaqarfigilluarsinnaanngussagaluarpaat. Ilami assortuiinnarsinnaanngilagut. Nunatta Inatsisartuisa naalakkersuisuisalu Nunatta ineriartortinnissaanut inuiaqatigiinnullu iluaqutaasussanik anguniagaqarnerannut. Tapersersueqataallutalu Nunatta namminiilivinnissaa aatsaat angusinnaassagatsigut. Tamakkualumi anguneqarpata siuliini taakkartukkakka eqqarsaatigigaanni ataatsikkorsuarlu suulluunniillu tamaasa akilersorneqalissappata. Tamanna inuiaqatigiinnut allanguerujussuartussaassaaq. Taamatut naatsumik naalakkersuisut siulittaasuata oqallissaarutaanut tapersiinera ilanngussiffigitsiarpara. !AG20_2008 16-2. Akileraartarneq annertuallaaqaaq. Allattoq: Kristian Mikaelsen. Narsaq Nuna tamakkerlugu akileraartartuusugut ilinniarsimanngitsuusugut uagut sulisartut feriepengesiassagut 100 procenteertarpugut, isumaqarpunga annertuallaartoq, tassami feriepengivut oqarluaannarluta affai akileraarutigisarparput, iluarsiivigineqarnissaa oqallisigineqartarpoq, inuiaqatigiinni naalakkersuisunilu aammattaaq sulisartut kattuffissuata SIK-p suliniutigisariaqarpaa sulisartut illersussagunigit. Soorunami iluarsiivigineqassappata uagut akileraartartuusugut akilertussaavarput, isumaqarpunga iluarsisariaqalersoq. !AG20_2008 17-1. Qimmit ulluannik pilersitsisoqarli. Allattoq: Richard Petersen, ukiuni 26-ni qimmeqarfinni inooqataasimasoq Issileriarmat kingumut qimmit Atuagalliutini eqqartorneqaqqipput nr. 10-mi 13imilu! Naak qiorartoqarsimanera tulluusimaarutissaanngikkaluartoq taamaattoq aamma tuallannarpoq iluarusuummernarpoq inunnik nunatsinni nammineq eqqarsalersitsimmat uaguttaaq qanoq iliuuseqartariaqartugut, taamalu nunatta nammineq soqassusia atorluarniarnerussagipput. Tamatuma aamma ajunngequtigissavaa nunatsinni annertuallaamik sunik iluatinnarsinnaasunik eqqaavallaarnersuarput millisissinnaagamiuk aammalu atorluaanerusinnaanermikkajumilersitsilluni! Allanik isumalluuteqarniartuarneq suli malunnaqqajaajuartoq siunissap ilusilersorneqarnerani namminiileriartorumanerup timitaleriartuaarnissaani taamatut ittut assigisaallu nukittorsaataassapput! Nunarput puiserpassuaqartoq sumiiffiit ilaanni ima amerlatigisut pisarineqartarsimallutik nunaqqatigisanut tunisinnaanngikkaanni neqerpassuit igiinnarneqartarlutik, soorunaana neqissaaleqiffiusinnaasartuni tungaannaannut »alumeraraluaannarfiusarpoq«! Maanna puisit amiisa akimikkut malunnaateqartumik qaffaaffigineqarnerat amerlanerusumik puisittoqartalernissaanik kinguneqannginnavianngimmat aamma taamatut iluarsartuussiniarnermut iluaqutaassaaq allatigut periarfissalukkaluartuni isertitarissaarnerulernermik malitseqartussaassalluni! Issilaaraangat inuit oqorsarnerusariaqarpugut, issittumilu uumaniarnerup ilagaa uumassuseqartut tamavimmik oqorsarnerusariaqarnerat, uumasut uagutsitut atisalersorsinnaanngitsut orsortik atisatsitut pisariaqartilluinnaraat tamatta nalunngilarput! Qimmeqarfimmiut tamarmik nalunngilluarpaat aasami kiatseruttornerani ukiumilu qimmit isumaginiarnerat assigiissinnaanngilluinnartoq. Aasami pualavallaarneq kiattumut naleqqutinngitsoq naalliunnarsinnaasassasoq, tassanilu imeq pingaarnerusoq, ukiuunerani nerisat silap pissusii najoqqutaralugit nakkutigalugillu isumaginiartariaqartarneri ilisimalluarparput. Taamaammat aamma qimmigisanik asanninnermik ersersitsisartoq avannaani qimmit nalinginnaasumit annerusumik inuuniutaagallarmata piniartuni maannakkullumi aalisartuunissaq takussutissaqartuarpoq, qimmimmi isumagilluakkat aamma piginnitsimik inuuniarneranik iluaqusiiginnaratik annaassisinnaasartut uppernarsaateqartareerpoq, taamaattumik qimmeqartup qimmini asavaattaaq! Ukiuni kingullerni atuagassiatigut tusagassiuutitigullu qimminik paarsinerlunneq avataaniiginnaraluartilluta sunnertarpaatiguttaaq, Europamiummi akornanni tamakku tusakulutsitsissutigineqartarput kalaallit isigineqarnitsinnik qaffassanngilluinnartut! Kisianni takornariat allallu avataaneersut pissutigiinnarnagit inuttulli nalilerneqartarnitsinni nalinginnaasumi ileqqorissaarneq aamma eqqarsaatigalugu inuttut kiffaanngissuseqartutut pisussaaffiuvoq inunni tamani pingaartinneqarnerusariaqartoq pigisanik sunilluunniit sulimi annerusumik uumasuutinik akisussaassuseqartumik isumaginninnissaq! Taamaattumik aamma illoqarfigisani sumiluunniit »aqutsisuusut« uumasuutinik piginnittut Avannaani qimmeqarfimmiut qimminut tunngasunik peqatigiiffiit suleqatigilluinnarlugit aaqqissuussiniartariaqassapput ilaarsiinnarluni akisussaaffeqarani uumasunik naalliutsitsisarnermik pinngitsoortitsisinnaanissami erseqqissumik malittarisassiortoqarnissaanik isumannaarissallutik. Taamaattumik isumaqarpunga siunnersuutiginiarlugu manna: Qimmit ulluanik pilersitsisoqarniarli! Qimmeqarfimmiut suleqatigiillutik ulloq sunaassasoq nammineq aalajangigassarissavaat peqatigiiffiit aqqutigalugit. Ulloq taanna malunnartinniarneqartassaaq ingerlaqatigiinnikkut, pitsaassaqaarlu paarsinerlunnermik akaarinninnginnermik allagartaqarluni isummamik saqqummiisarnissat ilaatikkaanni taava aamma tamanna pilersinneqaruni avammut tutsiutinngitsoornavianngilaq. Qimminummi nallinnarsisartunut tunngaannanngilaq isigineqarnitsinnitaarli kusassaasuussaaq! Ukiuni makkunani nunatta kiatsikkiartornera taannarigaluaraanniluunniit suli naatsorsuutigiuartariaqarpoq ilaanneeriarluni nunatta sumiinnini eqqaasitsissutigissagaa!. !AG20_2008 19-1. Toqqissisimaneq inissaqarniarneq. Allattoq: Erik H. K. Heilmann. Nuuk Kommuunerujussuarmi innuttaasut tamarmik neqeroorfigineqassapput inissamik tamanut attartortittakkamik initaarsinnaanissaannut ukiut 28-it utaqqeqqaaratik. Taamaasilluta innuttaaqatigut tamaasa periarfississavavut akissarsiat tunngaviginagit akilersinnaasaannik inissaqarnissaannut. Nunatsinni Naatsorsueqqissaartarfiup saqqummiussaa tunngavigalugu qimerluuigutta takusinnaavarput kommuunerujussuassami tunu/kitaani inissiat amerlassusiat ima isikkoqartoq, 2003-mi 7.600 missaat aammalu 2006-imi 7.900 missaat, inissiat amerlissutaat pisimapput Ammassalimmi aamma Nuummi, taamaasilluni Paamiuni aammalu Ittoqqortoormiini nutaanik sanasoqarsimanani. Naatsorsueqqissaartarfiup paasissutissaataatigut Ivittuunut atatillugu paasissutissanik pissarsisinnaasimanngilanga. Apeqquteqaateqarnima kingorna 24. septembari 2007 kommunalbestyrelsimi ataatsimiinnermi akissutisivunga, Nuummi inissiat 2.000 missaat amigaatigineqartut, innuttaasut 25-ileereersimasut tamaasa inissaqartissagutsigit, tamatumunngalu tapiliullugu nalunaarutigineqarpoq inissat 2.500 missat pisariaqartikkigut, innuttaasut 20-ileereersimasut tamaasa inissaqartissagutsigit. Nuup Kommuniani aningaasanut naatsorsuummi 2007 aamma 2008 tunngavigalugu takuneqarsinnaavoq inissiat 200-t sanaartorniaraat, taakkulu siulliit sananeqartussat 48-ut sanaartorneqalerlutik Akunnerni. Inissialli pisariaqartinneqartut amerlassusaat qimerloorutsigit takusinnaavarput naammanngerujussuartut. Ukiumiit ukiumut sanaartorneqartartut amerlanerujussuusariaqarput, utaqqisunut allatsissimasut amerlisinnaveersaartiinnassagaanni. Tamanna tunngaveqarpoq Nunatsinni Naatsorsueqqissaartarfiup missingersuutaani ukiumut 200 missaannik inuttunerulertarsinnaanissaa missingerneqarnikuummat, piviusorli tunngavigigaanni 300 missaat tunngavigissallugu eqqortuunerugunarpoq. Nalunngilara soqutigisama iluanniittut ajornartorsiutit amerlasuut aammalu annertuut ullormiit ullormut iluarsineqarsinnaanngitsut, uangali upperaara kommunalbestyrelsimi ataatsimik ilaasortaqarpat, ullormiit ullormut, qaammammiit qaammammut pingaartitsilluni tulleriissaaraluni sulisumik, taava suliniutikka iluatsissaqqaarput, taamaasillungalu allanngueqataallunga. !AG20_2008 22-1. ARCTIC WINTER GAMES:. Inuusuttut nipilersortoralugit ammaanersiorneq. Arctic Winter Gamesit 20-ssaat aallartilluarpoq akuerineqarsinnaalluartumik ammaanersiornertaqarluni. Allattoq: John Jakobsen Nutserisoq: Gâbánguaq Johansen. Yellowknife . Canadami Yellowknifemi Arctic Winter Games kisimi akunnaalliilluni nalliuttorsiunngilaq. Nunarput aamma akunnaalliilluni nalliuttorsiorpoq qulissaanik peqataagatta aamma AG ukiuni peqataaffiusuni tamani unammiuarnernut ilaasarsimammat. Yellowknifemi silagilluinnarpoq arfininngormallu tikinnitta kingorna peqataajartortunit sapaat sungiusarnermut kiisalu unammisaqattaarnerit sumi ingerlanneqarnissaannik paasiniaanermut atorneqarpoq. Sapaammi unnukkut ammaanersiornersuaq Multiplex Arenami ingerlanneqarpoq. Inissat tamarmik ulikkaarluinnarput, isiginnaariat 2.000-iullutik timersortartullu sikumiittut 2.000-iullutik. Aliikkusersuineq aallartippoq ammaanersiornerillu sivisuallaartarnerat siusinnerusukkut isornartorsiorneqangaatsiartarsimavoq. Taamaalilluni ammaanersiorneq akunnermik ataatsimik sivisussuseqartartussanngorlugu sivikillineqarpoq ukioq mannali akunnerup aappaa affaq sinnerlugu. sivisussuseqaqqilerluni. Tamanna timersortartunut ilungersunarpoq, aliikkusersuinerli nuannerluinnarluni ammaanersiornermilu taama ittumi sorpassuit ilanngunneqartussaapput. Canadap premierministeria Stephen Harper aamma tikittussaasimammat isumannaallisaaneq aamma qaffasilluinnartussaavoq. Hip-hopertartoq nuannisaartitsisoq Erinaq unammiuarnernut tunngatinneqartoq tusarnersoq tusaqqoornartorlu ilisaritinneqarpoq qulequtserneqarsimallunilu »Right Here, Right Now«. Qilaatersortoqarpoq, Canadamiu erinarsortartoq nuannarineqarluartoq, Leela Gilday, arlaleriarluni akissarsisinneqarsimasoq tusarnaartitsimmat. Ikumatitaq unammiuarnerit ingerlanneqarneranni ikumatinneqartussaq ikinneqarpoq. Arctic Winter Gamesit erfalasuat amuneqarpoq. Timersortartut dommerillu pissuserissaartumik anersaaqarluni unammisoqarnissaanik neriorsuipput. Sunalu tamaat pikkunavissumik naggaserneqarpoq nalitsinni nipilersornikkut erinnat nuannarineqarluartut atorlugit. Aaron Hernandez, hip-hopimik erinarsortartoq 26-nik ukiulik, inersuarmiittunik tamanik aalassatsitsivoq. Qitittartunik pikkorilluinnartunik ikiorteqarpoq, taamaalillunilu pikkunarluinnartumik naggasiisoqarluni misigisaalluartumik. Timersortartut inuusuttut eqeersaatigilluagaannik.. Arctic Winter Games aallartippoq maannalu ujaminnanniunnerit ingerlanneqalerput »Let the Games begin Arctic Winter Games is open«, International Committeemut siulittaasoq, Gerry Thick, oqarpoq. .