Iivangkiiliu Matthæusip allagaa. Matt 1. Jiisusip siuaasai. v1 Jiisusi-Kristusip, Daavip ernerata, Aaperaap ernerata, eqqarliisa allassimaffiat. v2 Aaperaap ernertaaraa Iisaaq, Iisaap Jaaku, Jaakup Juda qatanngutaalu. v3 Judap Tamarimik ernertaarai Peresi Zeralu, Peresip ernertaaraa Hesroni, Hesronip Rami, v4 Ramip Amminadabi, Amminadabip Nakshoni, Nakshonillu Salmoni. v5 Salmonip Rahabimik ernertaaraa Boazi, Boazip Ruthimik ernertaaraa Obedi, Obedip ernertaaraa Isaji, v6 Isajip ernertaaraa kunngi Daavi. Daavip Uriap nulianik ernertaaraa Salomo, v7 Salomop ernertaaraa Rehabeami, Rehabeamip Abija, Abijap Asafi, v8 Asafip Joshafati, Joshafatip Jorami, Joramip Uzzija, v9 Uzzijap Jotami, Jotamip Akazi, Akazip Hizkija, v10 Hizkijap Manasse, Manassep Amosi, Amosip Josija, v11 Josijap Jekonja qatanngutaalu Babylonimut aallarussaanerup nalaani. v12 Babylonimut aallarussaanerup kingornagut Jekonjap ernertaaraa Shealtieli, Shealtielip Zerubbabeli, v13 Zerubbabelip Abiudi, Abiudip Eljakimi, Eljakimip Azori, v14 Azorip Sadoki, Sadokip Akimi, Akimip Eliudi, v15 Eliudip Eleazari, Eleazarip Mattani, Mattanip Jaaku, v16 Jaakup Josefi, Mariap uia. Mariap ernertaaraa Jiisusi, Kristusimik taasaq. v17 Taamaalillutik Aaperaamiit Daavimut kinguaariissoqatigiit katillutik 14-iupput, Daavimiit Babylonimut aallarussaanerup tungaanut kinguaariissoqatigiit 14-iullutik, Babylonimullu aallarussaanermiit Kristusimut kinguaariissoqatigiit 14-iullutik. Jiisusi inunngortoq. v18 Jiisusi-Kristusillu inunngornera ima pivoq: Anaanaa Maria Josefilu aappassiariipput, inooqatigiilersinnagilli malunnarsivoq Maria Anersaakkut Illernartukkut naartusoq. v19 Uissaali Josefi assuarnaatsuugami nuliassilu tusagaanerlutsikkumannginnamiuk, eqqarsaatigaa malunnaatsumik qimanniarlugu. v20 Taama eqqarsaateqartillugu, takuat, Naalakkap inngiliata sinnattukkut saqqummerfigaa oqarfigalugulu: »Josefi, Daavip ernera, Mariap nulissiunnissaa nangaassutigissanngilat naartua Anersaakkut Illernartukkut ilumiugineqalermat. v21 Ernertaarumaarpoq, taannalu Jiisusimik atsissavat, innuttani annaatissammagit ajortaannit.« v22 Tamakku tamarmik pipput Naalakkap pruffiitikkut oqaaserisaa eqquuteqqullugu, oqarmat: v23 »Takuat, niviarsiaq naartulissaaq ernertaassallunilu, atsissavaallu Immanuelimik« – imaappoq: Guuti ilagaarput. v24 Josefi iterami Naalakkap inngiliata inassutaa naammassivaa Marialu nuliartaaralugu. v25 Ernertaartinnaguli tutinneq ajorpaa. Nukappiararlu Jiisusimik atserpaa. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa. Matt 2. Ilisimasut Kangiamiut. v1 Jiisusi Betlehemimi Judæamiittumi Herodesi kunngiutillugu erniummat ilisimasut Kangiamiut Jerusalemimut pipput aperalutillu: v2 »Juutit kunngiat inoorlaaq sumiippa? Ulloriaa nuisoq takugatsigu pallorfigiartorparput.« v3 Kunngip Herodesip tamanna tusaramiuk annilaarpoq, Jerusalemimiullumi tamarmik annilaarput. v4 Palasiunerit inuiaqatigiillu allakkanik ilisimasortaat tamaasa katersortippai siunersiorlugillu Kristusi sumi inunngortussaanersoq. v5 Akivaat: »Betlehemimi Judæamiittumi, pruffiitikkut ima allassimammat: v6 Illit Betlehemi Judap nunaani, Judap naalagaanerini minnersaanngilluinnarputit. Ilinnit pissaaq siulersuisoq, innuttannik Israelikkunnik paarsisussaq.« v7 Taava Herodesip ilisimasut taakku isertortumik qaaqquai apersuutigeqqissaarlugulu ulloriaq taanna qanga takkussimanersoq. v8 Betlehemimullu aallartippai oqarfigalugillu: »Meeraq apersuutigeqqissaarniarsiuk. Nanigussiullu nalunaarfigigisinga, uangattaaq pallorfigiartussagakku.« v9 Kunngip oqaasii tusareeramikkit aallarput ulloriaq nuisoq takusimasartik siuleralugu; ulloriarlu meeqqap inaata qulaanut pigami unippoq. v10 Ulloriaq takugamikku tipaatsungaaleqaat. v11 Illumullu iserput takullugulu meeraq anaanamini Mariamiittoq, seeqqumiarlutillu pallorfigaat, illerfisillu mapperlugit taassumunnga tunissutissatik sassaappaat tassaasut kuulti, tipigissaat myrralu. v12 Sinnattukkulli saqqummerfigineqarput ilisimatinneqarlutik Herodesimut uteqqunagit, aqqutikkullu allakkut nunaminnut angerlarput. Egyptenimut qimaasut v13 Aallareermata Naalakkap inngiliata Josefi sinnattukkut saqqummerfigaa oqarfigalugulu: »Makillutit, meeraq anaanaalu ilagalugit Egyptenimut qimaagit, tassaniigillu uannit oqarfigineqarserlutit. Herodesimmi meeraq ujarniarpaa toqukkumallugu.« v14 Taava makeriarluni unnuaatillugu meeraq anaanaalu ilagalugit Egyptenimut aallarpoq. v15 Tassaniipporlu Herodesi toqutserlugu, tassa Naalakkap pruffiitikkut oqaaserisaa eqquuteqqullugu, oqarmat: »Ernera Egyptenimit qaaqquara.« Betlehemimi meeqqanik toqoraaneq v16 Herodesip paasigamiuk ilisimasunit salloqittarneqarluni kamattorsuanngorpoq; Betlehemimilu eqqaanilu tamani nukappiaqqat marlunnik ukiullit nukarliusullu toqorartippai meeqqap qanga inunngorneranik ilisimasut oqaatigisaat tunngavigalugu. v17 Taamaalillutik eqquupput pruffiitip Jeremiap oqaasii imaattut: v18 Ramami tusarsaavoq nillianeq, upippalunneq kappialanersuarlu. Rakelip qitornani upippai tuppallersagassaananilu, peerussimammatami. Egyptenimit utertut v19 Herodesi toqummat Naalakkap inngiliata Egyptenimi Josefi sinnattukkut saqqummerfigaa v20 oqarfigalugulu: »Makillutit meeraq anaanaalu ilagalugit Israelip nunaanut aallarit meeqqamik toqutsiniartut toqoreermata.« v21 Makillunilu meeraq anaanaalu ilagalugit aallarpoq Israelillu nunaanut pilluni. v22 Tusaramiulli Arkelaosi ataatani Herodesi kingoraarlugu Judæami kunnginngorsimasoq tassunnarnissani siooragilerpaa. Sinnattukkulli saqqummerfigineqarluni oqarfigineqarpoq Galilæaliaqqullugu, v23 tassungalu pigami illoqarfimmi Nazaretimik atilimmi najugassippoq eqquuteqqullugu pruffiititigut oqaaserisaq: »Nazaræerimik taaneqassaaq.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 3 Johannesi Kuisisoq inoqajuitsumi v1 Ulluni taakkunani Johannesi Kuisisoq saqqummerpoq, Judæallu inoqajuitsuani ima oqaluussisalerpoq: v2 »Allamik isumataaritsi, Qilaap Naalagaaffia qanillimmat.« v3 Taannaavoq pruffiitikkut Esajakkut oqaatigineqartoq, oqarmat: Inoqajuitsumi suaartoqarpoq: Naalakkap aqqutissaa iluarsarsiuk, aqqusininnguit ingerlavissai nalimmatsersigit! v4 Johannesi taanna qallersaateqarpoq qatigattuup meqquinik sanaamik qiteruteqarlunilu amiusumik, inuussutigaalu pillertat tungusunnitsuullu nunaannarmi nassaaq. v5 Taava Jerusalemimiut Judæamiullu Jordanillu eqqaamiut tamarmik Johannesi ornippaat, v6 kuussuarmilu Jordanimi taassumunnga kuisipput ajortitik anngiiaatigalugit. v7 Takugamigilli farisiiarit saddukiiarillu amerlasuut imminit kuineqarumallutik orniguttut, oqarfigai: »Paarmortorujuit piaraat, kia isumaqalersikkamisi kamannissaq nalliuttussaq ingalassinnaagissi? v8 Taamaattumik allamik isumataarnermut naapertuuttunik inerititaqaritsi, v9 isumaqaqinasilu ima oqaannarsinnaallusi: Aaperaat ataatagaarput. Oqarfigaassimi: Guutip ujaqqanik makkuninnga uummartitsilluni Aaperaat qitornassarsisinnaavaa. v10 Ulimaat orpiit mannguinut tutsereerpoq. Orpik sunaluunniit ajunngitsunik inerititaqanngitsoq ulimallugu uppitinneqassaaq innermullu iginneqarluni. v11 Uanga imermik kuivassi allamik isumataaqqullusi; kingunikkulli tikiuttussaq uannit nakuuneruvoq, uangalu qinngaqquppunga taassuma aloqutaanik tigumiarnissamut. Taassuma Anersaamik Illernartumik innermillu kuissavaasi. v12 Nivaattani teqqalatitsissut tigumiarpaa, karrertaajaaffini salinniarlugu; qajuusiassaatini quimut katersorumaarpai, qalipakuilu ikuallassavai innermi qamiuitsumi.« Jiisusi kuisittoq v13 Taamani Jiisusi Galilæamit Jordanimukarpoq Johannesimut, taassumunnga kuisikkumalluni. v14 Johannesili pinaaseraluarpoq oqarluni: »Uangaana ilinnut kuisittussaagaluartunga, illilli ornipparma!« v15 Jiisusilli akivaa: »Akueriinnannga! Taamatummi iluartussaq tamarmiusoq naammassisariaqarparput.« Taava akueraa. v16 Jiisusili kuisereerluni erniinnaq imermit qaqimmat qilaat qulaagut ammarput, takuaalu Guutip anersaavata tuisut illuni aqqarfigigaani quliminut pilluni, v17 nipilu qilannit tutsiuppoq: »Tassa ernera asasara, nuannarisara.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 4 Jiisusi usserneqartoq v1 Taava Jiisusi Anersaamit inoqajuitsumut ingerlanneqarpoq Diaavulumit usserneqaqqullugu. v2 Ullullu 40-t unnuallu 40-t iisaqannginnami kiisa perlilerpoq. v3 Ussiisullu ornippaa oqarfigalugulu: »Guutip ernerippatit ujaqqat makku timiusanngoqqukkit.« v4 Akivorli: »Allassimavoq: ›Inuup timiusaannaq inuussutissarinngilaa, oqaaserli sunaluunniit Guutip qarnanit anisoq‹.« v5 Taava Diaavulup Jiisusi illoqarfimmut illernartumut ingerlaqatigaa, naalaffiullu inngianut pisippaa v6 oqarfigalugulu: »Guutip ernerippatit taava samunga nakkarit. Allassimavormi: Inngilini peqqussavai, taakkualu kissumiassavaatsit isikkat ujaqqamut sumulluunniit kalluteqqunagu.« v7 Jiisusillu oqarfigaa: »Allassimavortaaq: ›Naalagaq Guutit misilissanngilat‹.« v8 Maanna Diaavulup Jiisusi qaqqamut portusoorsuarmut ingerlaqatigaa qimerloortillugillu silarsuarmi naalagaaffiit tamaasa taakkualu alutornassusiat, v9 Diaavulullu oqarfigaa: »Tamakku tamaasa ilinnut tunniutissavakka pallorfigigumma.« v10 Taava Jiisusip oqarfigaa: »Nigorit, Saatani! Allassimavormi: ›Naalagaq Guutit pallorfigissavat taannalu kisiat kiffartuullugu‹.« v11 Taava Diaavulup Jiisusi qimappaa; takuallu, inngilit ornippaat kiffartorfigalugulu. Jiisusi Galilæamiittoq v12 Jiisusip Johannesi parnaarunneqartoq tusaramiuk Galilæamukarpoq. v13 Nazaretilu qimallugu Kapernaumimi tasersuup sinaani Zebulonip Naftalillu nunaanni nunassippoq v14 eqquuteqqullugu pruffiitikkut Esajakkut oqaaserisaq imaattoq: v15 Zebulonip nunaa Naftalillu nunaa, Imaq sinerlugu Aqqusineq, Nuna Jordanip ungataaniittoq Galilæalu Inuiaqatigiit najugaat, v16 inuiaat taarsiortut qaamasorsuaq takuaat, qaamasullu nuiffigai toqup nunaani taartitaanilu ittut. v17 Taamanernit aallarnerluni Jiisusi ima oqaluussisalerpoq: »Allamik isumataaritsi, Qilaap Naalagaaffia qanillimmat.« Ajoqersukkat siulliit qaaqquneqartut v18 Jiisusi Galilæap Tasersuata sinaagut ingerlagami takuai qatanngutigiit marluk, Siimuut Petrusimik taasaq qatanngutaalu Andreasi, qassusersortut, aalisartuugamimmi. v19 Oqarfigai: »Qaallusi malissinga, taava inunnik aalisartunngortissavassi.« v20 Erniinnarlu qassutitik ilaginnaannarlugit malippaat. v21 Tassannga ingerlaqqikkami takuai qatanngutigiit allat marluk, Jaaku Zebedæusip ernera qatanngutaalu Johannesi ataatartik Zebedæusi ilagalugu umiatsiaami qassutit passukkaat. Jiisusip qaaqquai, v22 erniinnarlu umiatsiaq ataatartillu qimallugit malilerpaat. Jiisusi oqaluussillunilu ajorunnaarsitsisoq v23 Jiisusip Galilæa tamaat angalaarfigaa, synagogiini ajoqersuisarluni, Naalagaaffimmik iivangkiiliu oqaluussissutigisarlugu, inuiaqatinilu nappaataannik anniaataannillu tamanik ajorunnaarsittarlugit. v24 Tusaamaneqalerporlu Syriami tamarmi; taassumunngalu aggiuttarpaat ajuutillit tamaasa, tassa assigiinngitsunik nappaatillit anniaateqartullu, anersaapilullit, noqartartut nukillaarsimasullu; ajorunnaarsittarpaalu. v25 Inuppassuillu Galilæamit, Dekapolisimit, Jerusalemimit, Judæamit Jordanillu ungataanit Jiisusi malippaat. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 5 Qaqqami oqaluuseq (kap. 5-7) v1 Jiisusip inuit takugamigit qaqqamut majuarpoq ingillunilu, ajoqersugaasalu ornippaat. v2 Taava oqalulerpoq ajoqersorlugillu: Pilluarneraanerit v3 »Pilluarput anersaakkut piitsut, taakkuami Qilaap Naalagaaffia pigaat. v4 Pilluarput aliasuttut, taakkumi tuppallersarneqassapput. v5 Pilluarput qanilaartut, taakkuami nunarsuaq kingornutissavaat. v6 Pilluarput iluarnermut kaattut imerusuttullu, taakkumi qaarsillartinneqassapput. v7 Pilluarput nallittuisut, taakkumi nallittorneqassapput. v8 Pilluarput uummatimikkut minguitsuusut, taakkuami Guuti takussavaat. v9 Pilluarput eqqisseqatigiissitsisut, taakkumi Guutip qitornaanik taaneqassapput. v10 Pilluarput iluarneq pissutigalugu qinugineqartut, taakkuami Qilaap naalagaaffia pigaat. v11 Pilluarpusi ilissi uanga pillunga mitaatigippasi qinugalusilu tamanillu ajortunik oqaatigippasi sallullutik. v12 Tipaatsugitsi nuannaarlusilu akissarsiassarsi qilanniittoq angeqimmat; taamatuttaarmi pruffiitit qinugisarpaat ilissi siunissigut. Nunap tarajua silarsuullu qaamasua v13 Ilissi nunap tarajoraasi, tarajorli kimeeruppat sumik taratserneqaqqissava? Allamut atorsinnaajunnaartarpoq igitassaannanngorluni inunnullu tullaarisassanngorluni. v14 Ilissi silarsuup qaamasoraasi. Illoqarfik qaqqap qaaniittoq isertorneqarsinnaanngilaq. v15 Naneruarluunniit ikissinnarlugu nappartap ataanut inissinneqarneq ajorpoq, qullilerfimmulli, illumiittunut tamanut qaammaqqutaaqqullugu. v16 Taamatuttaaq qaamasorsi qaamali inunnut, suliasi ajunngitsut taakkununnga takoqqullugit Ataatarsilu qilanniittoq unnersiutigeqqullugu. Inatsisinik v17 Isumaqaqinasi inatsisit pruffiitilluunniit atorunnaarsikkiartorlugit tikiuttunga. Tikiutinngilanga atorunnaarsitsiartorlunga, naammassisitsiartorlungali. v18 Ilumut oqarfigaassi: Qilak nunalu nungutsinnagit allanneq minnerpaaq titarninnguarluunniit ataaseq inatsisinit peerneqassanngilaq, pisussat tamarmik pereersinnagit. v19 Taamaattumik inassutit ilaannik minnerpaartaannilluunniit ataatsimik atorunnaarsitsisoq taamaalioqqusillunilu inunnik ajoqersuisoq Qilaap Naalagaaffiani minnertamik taaneqassaaq. Maleruaasorli taamaalioqqusillunilu ajoqersuisoq, taanna Qilaap Naalagaaffiani angisuujusumik taaneqassaaq. v20 Oqarfigaassimi: Iluarsusersi allakkanik ilisimasut farisiiarillu iluarsusiannit annerujussuunngippat Qilaap Naalagaaffianut isissanngilluinnarpusi. Kamannermik v21 Tusarparsi siulisi ima oqarfigineqarsimasut: ›Inuassanngilatit‹, aamma: ›Inuartoq eqqartuussisunit pisuutinneqassaaq‹. v22 Uangali oqarfigaassi: Kinaluunniit qatanngumminut kamattoq eqqartuussisunit pisuutinneqassaaq. Qatanngumminullu oqartoq: Raka! Killisiuisoqatigiinnit pisuutinneqassaaq. Oqartorli: Sianiitsoq! Anniarfiup inneranut eqqartuunneqassaaq. v23 Taamaattumik tunissutissat pilliivimmukaakkukku tassanilu eqqaalerlugu qatanngutit illit pillutit unnerluussutissaqartoq, v24 taava tunissutissat pilliivimmut qimallugu qatanngutit saammaakkiartoqqaarallaak, taavalu aatsaat kingorna tunissutissat pilliutigiartorlugu. v25 Eqqartuussinermi akerlerisat aqqutaani ingerlaqatigitillugu isumaqatigilipallanniaruk, taassuma tunniuteqinammatit eqqartuussisumut eqqartuussisullu parnaarussanik paarsisumut taamalu parnaarussaatillutit. v26 Ilumut oqarfigaakkit: Tassannga iperagaassanngilatit aningaasannguaq akiligassavit nunngutaat akilereertinnagu. Allasiornermik v27 Tusarparsi oqartoqarsimasoq: ›Allasiussanngilatit.‹ v28 Uangali oqarfigaassi: Kialuunniit allap nulia pilerigalugu isigiguniuk taanna uummatimigut allasiorfigereerpaa. v29 Isivit talerpiup tammartippatit, peeruk igillugulu. Ilinnummi pitsaaneruvoq timinni avativit ilaat ataaseq annaassallugu timivit tamarmiusup Anniarfimmut iginneqarnissaanit. v30 Talerpippit tammartippatit, kipiuk igillugulu. Ilinnummi pitsaaneruvoq avativit ilaat ataaseq annaassallugu timivit tamarmiusup Anniarfimmut pinissaanit. Avinnermik v31 Oqartoqarsimavoq: ›Nuliaminik avittup allakkanik avissutinik tunissavaa.‹ v32 Uangali oqarfigaassi: Kinaluunniit kinguaassiuutitigut inuunerlunnerunngitsumik peqquteqarluni nuliaminik avittoq, taanna nuliami allasiorfigineqarneranut pisuuvoq, avitamillu nuliartoq allasiorpoq. Uppernarsaanermik v33 Aamma tusarparsi siulisi oqarfigineqarsimasut: ›Sallullutit uppernarsaassanngilatit‹, aamma: ›Naalakkamut uppernarsaallutit neriorsuutigisatit naammassissavatit‹. v34 Uangali oqarfigaassi: Uppernarsaassanngilluinnarpusi qilak naqqissigalugu taanna Guutip issiavissaarsuarimmagu, v35 nunaluunniit naqqissigalugu taanna isigaasa tummarfigimmassuk, Jerusalemiluunniit naqqissigalugu taanna kunngersuup illoqarfigimmagu. v36 Niaqqulluunniit naqqissigalugu uppernarsaassanngilatit nujaq ataasiinnarluunniit qaqortitissinnaannginnakku qernertitissinnaanaguluunniit. v37 Angernersi imaassaaq: Aap, naaggaarnersilu: Naagga. Taakkununnga ilanngunneqartut ajortumit pipput. Akiniaanermik v38 Tusarparsi oqartoqarsimasoq: ›Isi isimik naleqartinneqassaaq, kigullu kigummik.‹ v39 Uangali oqarfigaassi: Ajortumik pinninniartumut akersuuteqinasi. Kialuunniilli ulussakkut talerperlikkut isappatit illuattaaq maniuk. v40 Eqqartuussisutigut ilupaannik arsaarniarneqaruit, qallersaatittaaq tunniuguk. v41 Kialuunniillu miili ataaseq ingerlaqatigeqqulluni pinngitsaaliniarpatit miilit marluk ingerlaqatigiuk. v42 Ilinnit qinusoq tuniuk, sumiginnaqinagulu ilinnit atorniartoq. Akeqqamut asanninnermik v43 Tusarparsi oqartoqarsimasoq: ›Tullit asassavat akeqqallu uumissorlugu.‹ v44 Uangali oqarfigaassi: Akeqqasi asasigit, ilissinnillu qinuginnittut qinnussigit v45 Ataatassinnut qilanniitumut qitornaaqqullusi; taassumammi seqerni ajortunut ajunngitsunullu nueqqusarpaa siallersitsisarlunilu iluartunut iluaatsunullu. v46 Ilissinnimmi asannittut kisiisa asagussigit, taava suna akissarsiarissasoraasiuk? Ilanngaaserisuttaaq taamaaliortarput. v47 Qatanngutisimi kisiisa inussiarnisaarfigigussigit, taava sumik immikkooruteqartumik iliuuseqarpisi? Guutimik nalusuttaaq taamaaliortarput. v48 Taamaattumik ilissi iluarluinnaritsi, soorlu Ataatarsi qilammiittoq iluarluinnartuusoq. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 6 Piitsunut tunissutinik v1 Mianersuutiginiarsiuk iluassutsissi inunnut nittarsaannissaa, taakkununnga takoqqullusi. Nittarsaattarussiummi Ataatassinni qilanniittumi akissarsiassaqassanngilasi. v2 Taamaattumik piitsunut tunissutinik tunissuteqartaraangavit siuninni qarlortartitseqinak ilumoortuusaartut synagogini illullu akornanni iliortarnerattut inunnut nersoqqusaarlutik. Ilumut oqarfigaassi: Taakkua akissarsiassartik pereerpaat. v3 Piitsunut tunissutinik tunissuteqartaraangavit talerpivit qanoq-iliornera saamippit arajutsigiliuk v4 illit piitsunut tunissutit isertortukkut tunissutaaqqullugu. Ataatavillu isertortumut isigisup akilissavaatit. Qinunermik v5 Qinugaangassi ilumoortuusaartutut iliussanngilasi; taakkuami synagogini aqqusernillu paarlannerini qeqarlutik qinuneq nuannarillaaraat inunnut malugeqqunermik. Ilumut oqarfigaassi: Taakkua akissarsiassartik pereerpaat. v6 Illilli qinunialeruit ininnguannut iserit matulu matullugu, Ataatannullu isertortumiittumut qinugit. Ataatavillu isertortumut isigisup akilissavaatit. v7 Qinusaraangassili Guutimik nalusutut iliortassanngilasi oqaaserpassualiorlusi; taakkumi isumaqartarput oqaatsitik amerlanaarunikkit tusarneqarumaarlutik. v8 Taakku assiginiaqinasigit. Ataatassimi pisariaqakkasi ilisimareerpai suliluunniit qinnuiginngikkissinni. Ataatarpooq v9 Taamaattumik ilissi ima qinussaasi: Ataatarput qilanniittutit! Aqqit illernartitaali, v10 naalagaaffiit tikiulli, piumasat qilammisut nunamissaaq pili; v11 inuussutissatsinnik ullumi tunisigut, v12 akiitsukkatsinnillu isumakkeerfigitigut, soorlu uaguttaaq akiitsortivut isumakkeerfigigivut; v13 ussernartumullu pisinnata, ajortumilli annaatsigut. Illimmi pigaatit naalagaaffik pissaanerlu naalannassuserlu naassaanngitsumik! Amen. v14 Inuimmi unioqqutitsinerinik isumakkeerfigigussigit, taava Ataatassi qilammiittup aamma ilissi isumakkeerfigissavaasi. v15 Inuilli isumakkeerfiginngikkussigit, taava aamma Ataatassi unioqqutitsinissinnik isumakkeerfigissanngilaasi. Iisinnginniarnermik v16 Iisinnginniaraangassi ilumoortuusaartutut taaqqungassanngilasi, taakkuami kiinnatik ilisarsaajunnaartittarpaat iisinnginniarnertik inunnut malugeqqunermik. Ilumut oqarfigaassi: Taakkua akissarsiassartik pereerpaat. v17 Illilli iisinnginniaraangavit niaqqut taniguk ermillutillu, v18 iisinnginniarnerit inunnut pinnani Ataatannulli isertortumiittumut takussaaqqullugu. Ataatavillu isertortumut isigisup akilissavaatit. Qilammi erlinnartuut v19 Erlinnartuutinik nunami katerseqinasi, tassanimi qillaalaat oquillu aseruisarmata tillinniallu nakuuserlutik illumut iserlutik tillittarmata. v20 Qilammili katersigitsi erlinnartuutinik, tassanimi qillaalaat oquillu aseruissanngimmata, tillinniallu nakuuserlutik illumut iserlutik tillissanngimmata. v21 Uummativimmi erlinnartuutitit najortuartarpai. Timip qaammaqqutaa v22 Isi timip qaammaqqutigaa. Isit qaammarippat timit tamarmi qaamasuussaaq; v23 isilli qaamanerliorpat timit tamarmi taartuussaaq; ilinnimi qaamasussaagaluaq taartuinnaappat – ila taassaqaaq! Isumakuluutinik v24 Naalakkanut marlunnut kiffartorsinnaasoqanngilaq. Aappaa uumigiguniuk aappaa asassavaa, aappaa tulaavigiguniuk aappaa asiginnassavaa. Guutilu mammonilu tamaasa kiffartorfigisinnaanngilasi. v25 Taamaattumik oqarfigaassi: Inuunersi isumakuluutigeqinasiuk, suna nerissagissi, suna imissagissi imaluunniit timissigut suna atissagissi. Inuuneq nerisassaqarnermit pingaarnerunnginnerpa timilu atisassaqarnermit? v26 Qilaap timmiai isigeriarsigit; siaruarterinatillu katersuinngillat quinullu qimatulinatik, Ataatassilu qilammiittup nerisittarpai. Ilissili taakkunannga pingaarnerujussuunnginnerpisi? v27 Kiammi arlassi isumakuluuteqarnermigut ullut inuuffigisassani ataasiinnarmilluunniit ilasinnaanerpai? v28 Soormi atisassat pillugit isumakuluuteqarpisi? Malugeriarsigit narsaatip naasui liljat qanoq naajartortartut; sulisanngillat qissisarnatilluunniit. v29 Oqarfigaassili: Salomoluunniit alutornangaarsutsimini taakkua ilaattut atisitinneqanngilaq. v30 Guutip narsaatip ivigai ullumi atasut aqagulu kissarsuummut qissiussassat taama atisitikkamigit ilissi annerungaartumik pissannginnerpaasi, uppernikitsusi! v31 Taamaattumik isumakuluuteqassanngilasi ima aperalusi: Suna nerissavarput? Suna imissavarput imaluunniit suna atissavarput? v32 Tamakku tamaasa Guutimik nalusut ujartarpaat, ataatassilu qilammiittup nalunngilaa tamakku tamaasa pisariaqartikkisi. v33 Guutilli naalagaaffia iluarneralu ujaqqaarsigit, taava tamakku tamarmik ilanngullutik ilissinnut tunniunneqarumaarput. v34 Taamaattumik aqagussaq isumakuluutigeqinasiuk; aqagussaq nammineq piminik isumakuluutissaqassaaq. Ullup suugaluartulluunniit erloqinartua ullormut naammattarpoq. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 7 Eqqartuusseqqusinnginnermik v1 Eqqartuusseqinasi eqqartuunneqaqqunasi. v2 Eqqartuussissutigisassinnimmi eqqartuunneqarumaarpusi, uuttuutigisassinnillu uuttuiffigineqarumaarpusi. v3 Sooq qatanngutivit issiutaa makiarninnguaq isiginiarpiuk, paakkarut illit isinniittoq maluginagu? v4 Imaluunniit qatanngutinnut qanoq oqarsinnaavit: Issiutit peerallarlara uffa paakkarummik illit isinniittoqartoq. v5 Ilumoortuusaartutit uumaa, paakkarut illit isinniittoq peeqqaarallaak, taava isigilluarsinnaassaatit qatanngutivit issiutaata peernissaanut. Sapanngat puulukinut v6 Illernartoq qimminut tunniuteqinasiuk; sapangaatisilu puulukinut naluttaqinasigit isikkaminnik nunamut tukkaateqinavaat, ilissilu saariarlusi alittoqinavaasi. Qinnutip tusarneqarneranik v7 Qinugitsi, tunineqassaasi taava; ujarleritsi, nanisissaasi taava; kasuttoritsi, mappiunneqassaasi taava. v8 Kinaluunniimmi qinusoq pissarsisarpoq, ujarlersorlu nanisisarpoq, kasuttortorlu mappiunneqartarpoq. v9 Kiami arlassi ernermi timiusamik qinnuigippani ujaqqamik tunissanerpaa v10 aalisakkamilluunniit qinnuigippani pulateriaarsummik tunillugu? v11 Ilissimi ajortuususi qitornasi tunissutinik ajunngitsunik tunisinnaagassigit, taava qularnannginnerungaarpoq Ataatassi qilanniittup imminut qinusut ajunngitsunik tuniumaarai. Maleruagassaqqissoq v12 Taamaattumik: Inunnut qanorluunniit iliorfigeqqugussi ilississaaq taamatut iliorfigisigit; taamaappummi inatsisit pruffiitillu. Isaaffik nerukitsoq v13 Isaaffikkut nerukitsukkut iseritsi; nerutoqaarmi tammarfimmut isaaffik tassungalu aqqutaa sileqaluni; amerlaqaallu tassuuna isaasut. v14 Nerukeqaarli inuussummut isaaffik tassungalu aqqutaa ameqaluni; ikittuinnaappullu taassuminnga nanisisut! Pruffiitioqqusersunik v15 Pruffiitioqqusersunut mianersoritsi; taakkua savatut atisaqarlutik ornittarpaasi, ilumikkulli amaruupput kiisortut. v16 Inerititaasigut ilisarisinnaassavasi. Orpinnimmi kapinartulinnit viinnissanik katersuisoqartarnerpa, figeninilluunniit naasupilunnit kapinartulinnit? v17 Tassa taama orpik ajunngitsoq sunaluunniit ajunngitsunik inerititaqartarpoq orpillu ajortoq ajortunik inerititaqartarluni. v18 Orpik ajunngitsoq ajortunik inerititaqarsinnaanngilaq orpillu ajortoq ajunngitsunik inerititaqarsinnaanani. v19 Orpik sunaluunniit ajunngitsunik inerititaqanngitsoq kipineqartarpoq innermullu iginneqarluni. v20 Taamaattumik inerititaasigut ilisarisinnaassavasi. v21 Imaanngilaq kinaluunniit uannut oqartoq: Naalagaq, Naalagaq! Qilaap Naalagaaffianut isissasoq, Ataatamali qilanniittup piumasaanik iliortoq kisimi. v22 Ullussami tassani amerlasuut uannut oqarumaarput: Naalagaq, Naalagaq! illit atikkut siulittuisarsimannginnerpugut, atikkullu anersaapilunnik anisitsisarsimannginnerpugut, atikkullu amerlaqisunik malunnangaartuliortarsimannginnerpugut? v23 Taava isertuarnanga nalunaarfigiumaarpakka: Ilisarisimanngisaannarpassi. Nigorsinga, ilissi inatsisinik unioqqutitsisuususi! Qaarsumi illuliamik sioqqanilu illuliamik assersuut v24 Kialuunniit oqaaserisannik tamakkuninnga tusartup maleruaasullu assigissavaa angut silatooq qaarsumi illuliortoq. v25 Siallersorsuanngorpoq kuussuillu imartusillutik; anorersuillu pitorarlutik illu taanna eqqorpaat, uppinngilarli qaarsumut tunngavilerneqarsimagami. v26 Kialuunniilli oqaaserisannik tamakkuninnga tusartup maleruaanngitsulli assigissavaa angut sianiitsoq sioqqani illuliortoq. v27 Siallersorsuanngorpoq kuussuillu imartusillutik; anorersuillu pitorarlutik illu taanna aporarfigaat, uppipporlu upperujussuarluni.« Jiisusi naalattariaqartoq v28 Jiisusilu oqalulluni inermat ajoqersuutaa inuit tupigusuutigingaarpaat, v29 ajoqersormatimmi naalattariaqartutut allakkanik ilisimasortamissut pinnani. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 8 Pupissoq ajorunnaarsitaasoq v1 Jiisusi qaqqamit atermat inuppassuit malippaat. v2 Takuallu pupissup ornippaa pallorfigalugulu oqarluni: »Naalagaq, piumaguit mingukkunnaarsissinnaavarma.« v3 Jiisusip assani isatsillugu attorpaa oqarfigalugulu: »Piumavunga, mingukkunnaarit!« Erniinnarlu pupeeruppoq. v4 Jiisusillu oqarfigaa: »Kimulluunniit oqaatiginiaqinagu; palasimulli takutikkiartorit pilliullu Mosesip peqqussutaa pilliutigiuk inunnut uppernarsaatitut.« Kapernaumimi sakkutuut naalagaat v5 Jiisusi Kapernaumimut pimmat sakkutuut naalagaata ornippaa qinnuigalugulu: v6 »Naalagaq, kiffara uagutsinni nalavoq nukillaarsimalluni anniangaarlunilu.« v7 Oqarfigaa: »Ajorunnaarsikkiartussavara.« v8 Sakkutuulli naalagaata akivaa: »Naalagaq, uanga illunnut isertissallutit qinngaqquppunga. Oqaannarilli, taava kiffara ajorunnaassaaq. v9 Uangattaarmi nammineq naalagaqarpunga sakkutuunillu naalakkersugaqarlunga. Ilaat oqarfigigukku: Aallarit, taava aallararaaq; allamullu oqaruma: Qaagit, taava aggeraraaq, kiffannullu oqaruma: Imaaliorit, taava taamaalioraraaq.« v10 Jiisusip tamanna tusaramiuk tupigusuppoq, malinnitsinilu oqarfigai: »Ilumut oqarfigaassi: Uppernermik taama angitigisumik Israelimiluunniit naammattuuisimanngilanga. v11 Oqarfigaassi: Amerlasuut kangianit kitaanillu tikiukkumaarput Aaperaat, Iisaaq Jaakulu Qilaap Naalagaaffiani nereqatigiartorlugit. v12 Naalagaaffiulli qitornai silataanut taarnersuarmut ajattugaassapput. Tassaniittut qiallutillu qorsaqqortassapput.« v13 Jiisusillu sakkutuut naalagaat oqarfigaa: »Aallarit! Soorlu uppertutit, taama pineqassaatit.« Taamaalisorlu kiffaa ajorunnaarpoq. Petrusip sakia arnaq allallu ajorunnaarsitaasut v14 Petrusip illuanut iserami Jiisusip takuaa sakia arnaq nalasoq kissarneqarluni. v15 Assammigullu tigummani kissarneeruppoq, makillunilu Jiisusi saqqippaa. v16 Unnummat anersaapilullit amerlasuut taassumunnga aappaat; anersaapiluillu oqaatsiminik anisippai napparsimasullu tamaasa ajorunnaarsillugit, v17 eqquuteqqullugu pruffiitikkut Esajakkut oqaaserisaq imaattoq: Taassuma anniaativut imminut pisippai, nappaativullu nammappai. Malinninnerup atugassarititai v18 Jiisusip takugamiuk inuit ilusimagaanni ajoqersukkani naalakkerpai akianut ikaaqqullugit. v19 Allakkanillu ilisimasut ilaata ornippaa oqarfigalugulu: »Ajoqersuisoq, sumunnassagaluaruilluunniit malissavakkit.« v20 Jiisusilli oqarfigaa: »Terianniat siseqartarput qilaallu timmiai ulloqartarlutik, Inuulli Ernera niaqquminut iigarfissaqanngilarluunniit.« v21 Ajoqersugaasa ilaata allap oqarfigaa: »Naalagaq, akuerisinnaagumma ataataga iliartoqqaarumagaluarpara.« v22 Jiisusilli oqarfigaa: »Malinnga, toqusut toqusortatik iliartorlisigit.« Tasersuarmi anorersuartoq v23 Jiisusi umiatsiaamut ikivoq, ajoqersugaasalu malippaat. v24 Taava tasersuarmi anorersuartorsuanngorpoq umiatsiaq mallit akornanni ersigunnaartarluni. Jiisusili sinippoq. v25 Ajoqersukkallu ornillugu itersarpaat oqarfigalugulu: »Naalagaq, annaatsigut! Umiulerpugut.« v26 Oqarfigaali: »Uppernikitsusiaa, sooq nangiarpisi?« Taava nikuilluni anorersuaq tasersuarlu appisaluuppai, qatsorluinnarporlu. v27 Inuilli tupigusupput oqarlutillu: »Kinaammanuna anorersuup tasersuullu naalakkaat?« Gadaramiut nunaanni anersaapilullit v28 Jiisusi akianut Gadaramiut nunaannut pimmat inuit anersaapilullit marluk qaarsumi ilivilianit ornippaat; taakku navianangaarmata aqqut taanna kikkunnilluunniit ingerlavigineqartanngilaq. v29 Nilliasorsuupput oqarlutik: »Uagut sussagatsigit, illit Guutip ernera! Piffissaq suli nalliutinngitsoq anniartikkiartorpisigut?« v30 Ungasiarlutik puulukerpassuit nerisassarsiorput. v31 Anersaapiluillu qinnuigaat oqarlutik: »Anisinniarutsigut puulukerpassuarnut ukununnga pulatitsigut.« v32 Anersaapiluit akivai: »Aallaritsi,« anigamillu puulukinut pulapput; puulukerpassuillu tamakkerlutik innaarsukkut tasersuarmut nakkakaapput ipillutillu. v33 Puulukinilli paarsisut qimaapput, illoqarfimmullu pigamik suut tamaasa, aamma anersaapilullit qanoq pineqarnerat, oqaluttuaraat. v34 Taavalu illoqarfimmiut tamarmik Jiisusi naapigiarpaat, takugamikkulu qinnuigaat eqqartik qimaqqullugu. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 9 Nukillaarsimasoq Kapernaumimi ajorunnaarsitaasoq v1 Taava Jiisusi umiatsiaamut ikivoq illoqarfimmullu najugarisaminut ikaarluni. v2 Takuallu nukillaarsimasoq siniffimmi nalasoq taassumunnga tikiuppaat. Jiisusip uppersusiat takugamiuk nukillaarsimasoq oqarfigaa: »Nikalloqinak, erneq, ajortinnik isumakeerfigineqarputit.« v3 Allakkanilli ilisimasut ilaat isumaliulerput: »Guuti mitappaa.« v4 Jiisusillu eqqarsaataat isigigamigit oqarfigai: »Sooq uummatissigut ajortunik eqqarsarpisi? v5 Suna ajornannginnerua, ima oqaraanni: Ajortinnik isumakkeerfigineqarputit, imaluunniit: Nikuigit pisullutillu? v6 Ilisimaqqullusiulli Inuup Ernera nunarsuarmi ajortinik isumakkiisinnaatitaasoq« – taava nukillaarsimasoq oqarfigaa: »Nikuillutit siniffiit tiguuk angerlarlutillu,« v7 nikuillunilu angerlarpoq. v8 Inuit tamanna takugamikku ersilerput, Guutilu unnersiutigaat piginnaatitaaneq taamaattoq inunnut tunniussimammagu. Matthæusi ajoqersuganngortoq v9 Jiisusilu tassannga ingerlaqqikkami takuaa angut Matthæusimik atilik ilanngaaseriffimmi issiasoq; taannalu oqarfigaa: »Malinnga!« Nikuillunilu malippaa. v10 Jiisusi illumi nerrivimmiitillugu ilanngaaserisut ajortuliortullu amerlasuut iserput Jiisusi ajoqersugaalu nerrivimmeeqatigilerlugit. v11 Farisiiarit tamanna takugamikku ajoqersugai aperaat: »Sooq ajoqersuisussi ilanngaaserisut ajortuliortullu nereqatigai?« v12 Jiisusilli tamanna tusaramiuk oqarpoq: »Peqqissut nakorsamik pisariaqanngillat, napparsimasulli. v13 Oqaatsit uku qanoq isumaqarnersut ilinniariartorsiuk: ›Piumasaraara nallittuineq, pilliutit toqutassat pinnagit.‹ Tikiutinngilangami iluartut qaaqqujartorlugit, ajortuliortulli.« Viinni nutaaq puuni amiusuni nutaani v14 Taava Johannesip ajoqersugaasa Jiisusi ornippaat oqarfigalugulu: »Sooq uagut farisiiarillu taama iisinnginniartartigaagut, ajoqersukkatilli iisinnginniartarnatik?« v15 Jiisusip akivai: »Uissap ikinngutai katittorsiornermi aliasussinnaanerpat uissaq najuutsillugu? Ullulli nalliukkumaarput uissap taakkunannga aallarunneqarfissai, taava iisinnginniarumaarput. v16 Annoraamineq eqinneqanngitsoq qallersaammut pisoqqamut ilaartuutigineqarneq ajorpoq; ilaartuutimmi alittussavaa alinneq annerulersillugu. v17 Viinniluunniit nutaaq puunut amiusunut pisoqqanut immiunneqarneq ajorpoq puut qartorassammata viinnilu kuilussinnarluni puullu aserorlutik. Tassami viinni nutaaq puunut amiusunut nutaanut immiuttarpaat, taamaalioraannimi tamarmik ajussanngillat.« Synagogimi pisortap pania arnarlu aaqartuartoq ajorunnaarsitaasut v18 Tamakku pillugit Jiisusi najuuttunut oqalutsillugu synagogimi pisortap tikiulluni pallorfigaa oqarfigalugulu: »Paniga aatsaaginnaq toquvoq; aggerlutilli assannik patikkiartoruk, taava uummassaaq.« v19 Jiisusillu nikuilluni malippaa ajoqersukkani ilagalugit. v20 Arnalli ukiuni aqqaneq-marlunni aaqartuartup Jiisusi tunuaniit ornippaa qallersaataatalu nivingataa attorlugu, v21 imami isumaliorami: »Qallersaataaluunniit attuinnarukku ajorunnaassaanga.« v22 Jiisusip tunummut saalluni takugamiuk oqarfigaa: »Nikalloqinak, panik, uppernerpit annaappaatit.« Taamaalisorlu arnaq ajorunnaarpoq. v23 Jiisusi synagogimi pisortap illuanut pigami qarlortartut inuillu upittut takugamigit v24 oqarfigai: »Peeritsi, niviarsiaraq toqunngilaq, siniinnarpoq.« Illaatigaalli. v25 Inuit anisinneqareermata Jiisusi iserpoq niviarsiararlu assaatigut tigullugu; taannalu makippoq. v26 Tamannalu nunap immikkoortuani tassani tamarmi tusaamaneqalerpoq. Tappiitsut marluk anersaapilulillu ajorunnaarsitaasut v27 Jiisusi tassannga ingerlaqqimmat tappiitsut marluk malippaat imalu suaartarlutik: »Daavip ernera, naakkigitigut!« v28 Angerlarmat tappiitsut ornippaat, Jiisusillu oqarfigai: »Upperaasiuk uanga taamaaliorsinnaasunga?« Akivaallu: »Aap, Naalagaq!« v29 Taava isaasigut attorlugit oqarfigai: »Uppernersi naapertorlugu pineqaritsi.« v30 Isaallu uisitaapput. Jiisusilli sukannersumik oqarfigai: »Kimulluunniit tamanna ilisimatitsissutigeqinasiuk.« v31 Anigamilli nunap immikkoortuani tassani tamarmi siammarterpaat. v32 Taakku anereermata oqajuitsoq anersaapilulik taassumunngaappaat. v33 Jiisusip anersaapiluk anisimmagu oqajuitsoq oqalulerpoq. Inuit tupigusupput oqarlutillu: »Siornatigut Israelimi taamaalisunik takusaqartoqarsimanngisaannarpoq.« v34 Farisiiarilli oqarput: »Anersaapiluit naalagaanerat ikiortigalugu anersaapiluit anisittarpai.« Katersugassat amerlaqaat v35 Jiisusip illoqarfiit illoqarfeeqqallu tamaasa angalaarfigai synagogiini ajoqersuisarluni Naalagaaffimmillu iivangkiiliu oqaluussissutigisarlugu aammattaarlu nappaatit anniaatillu tamaasa ajorunnaarsittarlugit. v36 Inuit takugamigit nalligingaalerpai paarinerlugaallutillu naakkinarsisimangaarmata savatut paarsisoqanngitsutut. v37 Taava ajoqersukkani oqarfigai: »Katersugassat amerlaqaat sulisussalli ikittuinnaallutik. v38 Taamaattumik katersuinermi naalagaasoq qinnuigisiuk katersuisussanik aallartitseqqullugu.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 10 Aqqaneq-marluk taakku aallartitaasut v1 Jiisusip ajoqersukkani aqqaneq-marluk imminut qaaqquai anersaanut minguttuunut naalagaassusilerlugit taakkuninnga anisitsisinnaanngortillugit aamma nappaatinik anniaatinillu tamanik ajorunnaarsitsisinnaanngortillugit. v2 Apustilit aqqaneq-marluk taakku ima ateqarput: Siulliuvoq Siimuut Petrusimik taasaq, taavalu qatanngutaa Andreasi, Jaaku Zebedæusip ernera qatanngutaalu Johannesi, v3 Filipi Bartholomæusilu, Tuuma ilanngaaserisorlu Matthæusi, Jaaku Alfæusip ernera Thaddæusilu, v4 Siimuut Kana'anikkuusoq Judasilu Iskarioti, taanna killuussisaa. Apustilit aallartinneqarneranni oqaatsit v5 Jiisusip aqqaneq-marluk taakku aallartippai peqqusiffigalugillu: »Guutimik nalusunut aqqut atussanngilarsi, Samariamiullu illoqarfiinut isissanngilasi; v6 ornissigilli savat tammarsimasut Israelikkuusut. v7 Oqaluussiartoritsi ima: Qilaap Naalagaaffia qanillivoq! v8 Napparsimasut ajorunnaarsissigit, toqusut makitissigit, pupissut pupeerutitissigit, anersaapiluit anisissigit. Akeqanngitsumik tunineqarpusi, akeqanngitsumik tunisigitsi! v9 Pissarsiniassanngilasi kuultinik sølvinilluunniit kanngussannilluunniit qiterutermiussassinnik, v10 aqqutaani pooqattalisaatissassinnik, ilupaanik marlunnik, aloqutissassinnik ajaappiassassinnilluunniit. Sulisormi nerisassaminik pisassaqartussaavoq. v11 Illoqarfimmut illoqarfeeqqamulluunniit pigaangassi, taava paasiniaasassaasi kina ilissinnik najugaqartitsinissamut naleqquttuunersoq; taassumaniissaasilu aallarnissassi tungaanut. v12 Illumut iseraangassi eqqisseqqusisaritsi. v13 Illup inui tamatumunnga naleqquppata eqqisseqqusissutissi tikissavai, naleqqutinngippatali eqqisseqqusissutissi uterfigissavaasi. v14 Ilassiumanngippasili oqaatsisilu tusaajumanagit, taava illu taanna illoqarfilluunniit taanna qimassiuk, isikkasilu pujoralaajarsigit. v15 Ilumut oqarfigaassi: Sodomamiut Gomorramiullu nunaat ullormi eqqartuussiffissami illoqarfimmit taassumannga atussaanerusumik pineqassapput. v16 Savatut amaqqut akornannut aallartippassi; taamaattumik silatusaaritsi pulateriaarsuttut peqqusersuitsuullusilu tuisut. v17 Mianersorfigisigit inuit! Taakkuami eqqartuussassanngortissavaasi synagogimminnilu iperartorlusi. v18 Uanga pillunga naalagaatitanut kunnginullu sassartinneqarumaarpusi, taakkununnga Guutimillu nalusunut uppernarsaataallusi. v19 Eqqartuussassanngortitaagussili isumakuluutigissanngilasi qanoq oqalussanerlusi qanorlu oqassanerlusi; taamaalippammi oqaasissassinnik tunineqarumaarpusi. v20 Ilissimi oqaluttuunngilasi, Ataatassiliuna anersaava ilissitigut oqaluttoq. v21 Qatanngutip qatanngunni toqumut eqqartuussassanngortissavaa, ataatallu qitornani, qitornallu angajoqqaatik akerlilersussavaat toqumullu eqqartuussaatissallugit. v22 Atera pillugu tamanit uumissorneqassaasi. Naggatissamulli nikallujuitsuusoq taanna annaanneqassaaq. v23 Illoqarfiit ilaanni qinugineqarussi taava allamut qimaagitsi. Ilumummi oqarfigaassi: Suliluunniit Israelip illoqarfii tamakkinngikkisi Inuup Ernera tikiuteriissaaq. v24 Ajoqersugaq ajoqersortiminit annerunngilaq, kiffarlu naalakkaminit annerunani. v25 Ajoqersukkamut naammappoq ajoqersortimisut ikkuni, kiffamullu naalakkamisut ikkuni. Illumi ittuusoq Beelzebulimik taasimagamikku, qanormi taava ajortigisunik inoqutai taassavaat? v26 Taamaattumik taakku ersigeqinasigit. Anngigisaqanngilaq saqqummertussaanngitsumik isertugaqaranilu ilisimaneqalersussaanngitsumik. v27 Taartumi ilissinnut oqaaserisakka qaamasumi oqaaserissavasi, suullu ilissinnut isussuutigineqartut illut qaaviniit oqaluussissutigissavasi. v28 Ersigeqinasigit timimik toqutsisut tarnimilli toqutsisinnaanatik. Ersigisiulli tarnimik timimillu Anniarfimmi aserortitsisinnaasoq. v29 Qupaloraarsuit marluk skillingimik akilersillugit tunineqartannginnerpat? Taakkua ilaat ataaserluunniit nunamut nakkarnavianngilaq Ataatarsi najortiginagu. v30 Ilissimi nutsasiluunniit tamarmik kisissimapput. v31 Taamaattumik erseqinasi, ilissi qupaloraarsuppassuarnit pingaarneruvusi. v32 Kinaluunniit inunnut uannik nassuerutiginnittoq, taanna uanga aamma Ataatama qilanniittup saavani nassuerutigiumaarpara. v33 Inunnulli uannik miserratiginnittoq, taanna uanga aamma Ataatama qilanniittup saavani miserratigiumaarpara. v34 Isumaqassanngilasi tikiuttunga nunarsuarmi eqqissisitsiartorlunga; tikiutinngilanga eqqissinissamik nassarlunga, panamilli. v35 Tikiuppunga akerleriilersinniarlugit angut ataataalu, panik anaanaalu, ukuaq sakialu arnaq; v36 angutillu inoqutini akerarilissavai. v37 Uannut asanninnerminit annerusumik ataataminut anaanaminulluunniit asannittoq uannut qinngaqqunnarpoq, uannullu asanninnerminit annerusumik ernerminut paniminulluunniit asannittoq uannut qinngaqqunnarpoq. v38 Sanningasulinilu ersullugu uannik malinninngitsoq uanni qinngaqqunnaqaaq. v39 Inuunerminik annaassisup inuunini annaajumaarpaa, inuunerminilli uanga pillunga annaasaqartup inuunini annaakkumaarpaa. v40 Ilissinnik ilassinnittup uangattaaq ilassivaanga, uannillu ilassinnittup aallartitsisiga ilassivaa. v41 Pruffiitimik ilassinnittoq pruffiitiunera pillugu pruffiititut akissarsissaaq. Iluartumillu ilassinnittoq iluartuunera pillugu iluartutut akissarsissaaq. v42 Kinaluunniit ukua minninnguit ilaannik imermik nillertumik ermutsip ataasiinnaalluunniit imaanik immitsisoq ajoqersugaanera pillugu, ilumut oqarfigaassi: Taanna akissarsinngitsuussanngilaq.« (11,1) Jiisusi ajoqersukkaminut aqqaneq-marlunnut taama peqqusereerami tassannga aallarpoq illoqarfiini ajoqersuiumalluni oqaluussiumallunilu. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 11 Johannesip Kuisisup apeqqutaa Jiisusillu akissutaa v2 Johannesi parnaarussivimmiilluni Kristusip suliaanik tusarami ajoqersukkani aallartippai v3 ima apereqqullugu: »Illit taannaavit tikiuttussaq allamilluunniit utaqqissanerpugut?« v4 Jiisusip akivai: »Johannesi oqaluttuukkiartorsiuk takusassinnik tusakkassinnillu: v5 Tappiitsut tappissipput, nukillaarsimasut pisupput, pupissut pupeerupput, tusilartut tusaapput, toqusut makipput iivangkiiliulu piitsunut tusarliunneqarpoq. v6 Pilluarporlu uannik mamiatsaatiginninngitsoq.« Jiisusip Johannesi Kuisisoq pillugu oqaasii v7 Taakkuli qimagummata Jiisusi Johannesi pillugu inunnut oqalulerpoq: »Suna takujumallugu inoqajuitsumukarpisi? Ivissuaq anorip aalatitaa? v8 Sunami takuniarpisiuk? Inuk atisarissoq? Atisarissut kunngit illussaarsuaniittarput. v9 Sunami takuniarpisiuk? Pruffiiti? Aap, oqarfigaassi, allaat pruffiitimit annerusoq. v10 Taanna pillugu allassimasoqarpoq: Takuat, inngiliga illit siunikkut aallartippara, taassuma aqqutissat illit siuninni iluarsassavaa. v11 Ilumut oqarfigaassi: Arnanit erniusuni Johannesimit Kuisisumit annerusumik saqqummersoqanngilaq. Qilaalli Naalagaaffiani minnerpaaq taassumannga anneruvoq. v12 Johannesip Kuisisup ajoqersuinerata nalaaniit ulloq manna tikillugu Qilaap Naalagaaffia nakuuserfigineqartarpoq, nakuusersullu imminnut nutsuppaat. v13 Johannesimi tikillugu pruffiitit tamarmik inatsisillu siulittuipput. v14 Ilissilu ilassiumagussiuk: Taanna tassaavoq Elia tikiuttussaq. v15 Siuteqartoq tusarli. v16 Eqqarleriilli uku kikkunnut assersuutissavakka? Assigaat meeqqat niueriartortarfimmi issiasut ilaminnullu suaartartut: v17 Qarlortarluta nipilersorfigigaluarassi qitikkumanngilasi; upputersoraluaratta upinngilasi. v18 Johannesimi tikiummat nerinanilu imigassartornanilu taava oqarput: Anersaapiloqarpoq. v19 Inuullu Ernera tikiummat nerillunilu imigassartorlunilu, oqarput: Takusiuk una nerrersooq imerajuttorlu, ilanngaaserisut ajortuliortullu ikinngutaat!« Taamaattoq, ilisimassuseq eqqortuutitaavoq suliamigut. Galilæap illoqarfiinut eqqanaartuutit v20 Taava Jiisusip illoqarfiit annerusumik malunnangaartuliorfigisarsimasani avoqqaarilerpai allamik isumataarsimanngimmata: v21 »Eqqanaq, illit Korazini! Eqqanaq, illit Betsajda! Malunnangaartuliat ilissinni pisimasut Tyrusimi Sidonimilu pisimagaluarpata taakku qangarsuarli allamik isumataareersimassagaluarput puunik atisillutik arsanillu saallutik. v22 Taamaattumik oqarfigaassi: Ullormi eqqartuussiffissami Tyrusi Sidonilu ilissinnit atussaanerusumik pineqarumaarput. v23 Illillu Kapernaumi, qilak tikillugu qutsissisitaassanerputit? Toqusut inaannut nakkartitaassaatit! Malunnangaartuliammi ilinni pisut Sodomami pisimagaluarpata, taanna suli ullumikkut atasimassagaluarpoq. v24 Taamaattumik oqarfigaassi: Sodomap nunaa ullormi eqqartuussiffissami ilinnit atussaanerusumik pineqassaaq.« Jiisusip qiimmattarluni oqaasii v25 Taamani Jiisusi oqalulerpoq: »Unnersiutigaakkit Ataataq, qilaap nunallu Naalagaat, ilisimasunut sianisuunullu tamanna isertorakku saqqummersilluguli meerannguanut. v26 Ilumummi, Ataataq, tamanna piumasaraat. v27 Suut tamaasa Ataatama uannut tunniuppai; Ataatallu kisimi Erneq ilisimavaa. Ernerup Ernerullu taassuminnga saqqummiiffigiumasaata kisimik Ataataq ilisimavaat. v28 Ornissinga tamassi suleruluttusi nanertugaasusilu, qasuertissavassi. v29 Nammaatara ilissinnut pisissiuk, ilinniarfigisingalu qanilaarama uummatikkullu makitajuikkama; taava qasuerfissarsiumaarpusi tarnissinnut. v30 Nammaatarami iluaqaaq, nammakkiussaralu oqeqaluni.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 12 Sabbatimi karrertaqarfinnik nutsuisut v1 Taamani Jiisusip sabbatimi narsaatit karrillit aqqusaarpai. Ajoqersugaalu kaaleramik karrertaqarfinnik nutsuipput nerillutillu. v2 Farisiiarit tamanna takugamikku Jiisusi oqarfigaat: »Takuuk, ajoqersukkatit sabbatimi ajornartitaasumik iliorput.« v3 Jiisusilli akivai: »Atuarsimanngilisiuk Daavi taamani angutitanilu kaaleramik qanoq iliortoq, v4 Guutip illuanut isertoq timiusanillu saqqumisitanik nerisut uffa taakku namminerminut angutitaminullu pinnatik palasinuinnarli nereqqusaasut? v5 Inatsisiniluunniit atuarsimanngilisiuk palasit sabbatini naalaffimmiinnermikkut sabbati narrunarsartaraat taamaattorli pinngitsuutitaallutik? v6 Oqarfigaassili: Naalaffimmit annerusumik maaniittoqarpoq. v7 Allassimasut uku paasisimagaluarussigit: ›Piumasaraara nallittuineq, pilliutit toqutassat pinnagit,‹ taava pinngitsuusut pillagassaatissanngikkaluarpasi. v8 Inuummi Ernera sabbatimut naalagaavoq.« Angut toqungasumik assalik ajorunnaarsitaasoq v9 Jiisusilu tassannga ingerlaqqikkami synagogiannut iserpoq. v10 Tassaniippoq angut toqungasumik assalik. Jiisusi unnerluutigisinnaajumallugu aperipput: »Sabbatimi ajorunnaarsitsineq ajornartitaanngila?« v11 Akivaali: »Kia arlassi savaatini sabbatimi itersaliamut nakkarpat tigussannginnerpaa qaqillugulu? v12 Inulli savamit pingaarnerungaarpoq. Taamaattumik sabbatimi ajunngitsuliornissaq ajornartitaanngilaq.« v13 Taava angut oqarfigaa: »Assat isaaguk,« isaappaalu; assaalu ajorunnaarpoq illumisut ilerluni. v14 Farisiiarilli anillutik aalajangerput Jiisusi toqutikkumallugu. Kiffaq Guutip qinigaa v15 Jiisusip tamanna paasigamiuk tassannga aallarpoq. Inuppassuilli malippaat, taakkulu tamaasa ajorunnaarsippai. v16 Kinaaninili oqaatigeqqunngilluinnarpaa, v17 eqquuteqqullugu pruffiitikkut Esajakkut oqaaserisaq imaattoq: v18 Aajuna kiffara qinigara, asasara, nuannarisara. Taassumunnga pisippara anersaara, iluarnerlu inuiannut nalunaajaatigissavaa. v19 Saqitsaassissananilu suaartassanngilaq, nipaa tusarsaassanngilaq aqqusinerni. v20 Sullortooq naffalik napivissanngilaa, iperarlu qamilersoq qamivissanagu iluarneq ajugaatereerserlugu; v21 inuiaat aqqa neriuffigaat. Jiisusi Beelzebulilu Anersaamillu Illernartumik mitaatiginninneq v22 Taamani anersaapilulik tappiitsuullunilu oqajuitsuusoq Jiisusimut aggiuppaat, oqajuitsorlu ajorunnaarsippaa oqalulersillugu tappissisillugulu. v23 Inuillu tamarmik annilaarsimaqalutik aperipput: »Taannaanerluni Daavip ernera?« v24 Farisiiarilli tamanna tusaramikku oqarput: »Taanna anersaapilunnik anisitsineq saperpoq Beelzebuli anersaapiluit naalagaanerat ikiortigitinnagu.« v25 Jiisusilli eqqarsaataat ilisimagamigit oqarfigai: »Naalagaaffik sunaluunniit imminut akerlilersuleruni suujunnaarsitaassaaq; illoqarfillu illuluunniit imminnut akerlilersulerunik atasinnaassanngillat. v26 Saatanip Saatani anisikkuniuk imminut akerlilersulersimassaaq; qanoq ililluni taava naalagaaffia atasinnaassava? v27 Uangali anersaapiluit Beelzebuli ikiortigalugu anisittarukkit taava ilassi kina ikiortigalugu anisittarpaat? Taamaattumik taakku ilissi eqqartuussisorissavasi. v28 Guutilli anersaava ikiortigalugu uanga anersaapilunnik anisitsisarama, taava Guutip naalagaaffia ilissinnut tikiussimassaaq. v29 Qanorluunniit ililluni nakuarsuup illuanut isertoqarsinnaava taassumalu pigisai piiarlugit nakuarsuaq qilersoqqaarsimanngikkuniuk? Aatsaammi taamaalioreeruni illua ujajaaffigisinnaavaa. v30 Iliginngisama akerlilersorpaanga, uannillu katersueqatiginninngitsoq siammarterivoq. v31 Taamaattumik oqarfigaassi: Ajortulianik mitallernernillu tamanik inuit isumakkeerfigineqassapput, Anersaamulli mitallernerit isumakkeerneqassanngillat. v32 Kinaluunniit Inuup Erneranut assortuilluni oqaluttoq isumakkeerfigineqassaaq; Anersaamulli Illernartumut assortuilluni oqaluttoq isumakkeerfigineqassanngilaq, silarsuarmi matumani piumaartussamiluunniit. Orpik inerititaalu v33 Orpik assersuutigeriartigu: Ajunngitsuugaangat aamma inerititai ajunngitsuusarput, orpilli ajortuugaangat aamma inerititai ajortuusarput. Orpimmi inerititaanit ilisarineqartarpoq. v34 Paarmortorujuit piaraat, qanoq ilillusi ajunngitsunik oqalussinnaavisi, ilissi ajortuususi? Uummatimmi ulikkaarutaanik qaneq utsersortarpoq. v35 Inuup ajunngitsup toqqorsivimminit ajunngitsumit ajunngitsut saqqummertarpai, inuullu ajortup toqqorsivimminit ajortumit ajortut saqqummertarpai. v36 Uangali oqarfigaassi: Ullormi eqqartuussiffissami inuit oqaaserisimasatik piunngitsut tamaasa akisussaaffigissavaat. v37 Oqaatsivit pinngitsuutissavaatsit oqaatsivillu pillagassaatissavaatsit.« Jonap nalunaaqutaanera v38 Taava allakkanik ilisimasut farisiiarillu ilaasa Jiisusi oqarfigaat: »Ajoqersuisoq, nalunaaqummik ilinnit pisumik takujumavugut.« v39 Akivaali: »Eqqarleriit uku ajortut allasiortullu nalunaaqummik piumapput; nalunaaqummilli allamik pissanngillat, pruffiiti Jona kisiat nalunaaqutigissavaat. v40 Soorlumi Jona ullut pingasut unnuallu pingasut imarmiorsuup iluaniittoq, taamatuttaaq Inuup Ernera ulluni pingasuni unnuanilu pingasuni nunap iluaniissaaq. v41 Angutit Ninevemit pisut eqqartuussiffissami eqqarleriit uku makeqatigissavaat pillagassaatissallugillu; Jonammi oqaluussineratigut allamik isumataarput, takuallu maaniippoq Jonamit annerusoq. v42 Kujataatalu dronningiata eqqartuussiffissami eqqarleriit uku makeqatigissavai pillagassaatissallugillu, nunarsuup ungasinnersaanit aggersimagami Salomop ilisimassusia tusariartorlugu, takuallu maaniippoq Salomomit annerusoq. Anersaaq minguttooq utertoq v43 Anersaaq minguttooq inummit anisinneqaraangami inuilaami eqqissisimanani angalaartarpoq qasuerfissarsiorluni, nanissanaguli. v44 Taava oqartaraaq: Illunnut anisitaaffinnut uterniarpunga. Tikikkaangamilu takuleraraa inoqanngitsoq, salinneqarsimasoq pinnersarneqarsimasorlu. v45 Taava aallartaraaq anersaallu allat arfineq-marluk imminit ajornerusut ilaliuttarlugit, tikittaraallu tassanilu ineqalerlutik. Atugariligaalu siullermernit inummut taassumunnga ajorneruleraraat. Taamatuttaaq pineqassapput eqqarleriit uku ajortut.« Jiisusip ilaqutavii v46 Jiisusi suli inunnut oqalutsillugu anaanaa nukaalu silataaniipput oqaluukkumagaluarlugu. v47 Taava ilaata oqarfigaa: »Anaanat nukkatillu silatangiupput oqaloqatigiumallutit.« v48 Imminulli oqartoq akivaa: »Kinaagami anaanaga kikkuugamillu nukakka?« v49 Ajoqersukkanilu tikkuarlugit oqarpoq: »Aajuku anaanaga nukakkalu. v50 Kinaluunniimmi ataatama qilanniittup piumasaanik iliortoq tassa nukara najagalu anaanagalu.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 13 Naatsiiassanik siaruarterisumik assersuut v1 Ulloq taanna Jiisusi illumit anigami tasersuup sinaanut ingippoq. v2 Inuppassuillu katersorfigaat umiatsiaamut ikisariaqalersillugu tassanilu ingilluni, inuillu tamarmik tasersuup sinaaniiginnarput. v3 Assersuutitigullu oqaluffigiuarpai oqarluni: v4 »Takuat, naatsiiassanik siaruarterisoq siaruarteriartorpoq. Siaruartigaasa ilaat aqqusinermut tupput, timmissallu tikiullutik nungullugit pukuppaat. v5 Ilaat qaarsortalimmut issoqarpianngitsumut tupput, puttussuutilertorlutillu issortaa saattunnguummat; v6 seqinerli qullarluariarmat uupput, sorlaqannginnamillu toqupput. v7 Ilaat naasupiluit kapinartullit akornannut tupput, naasupiluillu kapinartullit naagamik taakku ipitippaat. v8 Ilaalli issorissumut tupput inerititaqarlutillu, ilaat 100-riaammik, ilaat 60-eriaammik ilaallu 30-riaammik. v9 Siuteqartoq tusarli.« v10 Ajoqersukkallu ornippaat oqarfigalugulu: »Sooq inuit assersuutitigut oqaluffigaagit?« v11 Akivaali: »Ilissi tunineqarpusi Qilaap Naalagaaffiata anngigisai ilisimasinnaassallugit, taakkuli taama pineqanngillat. v12 Peqartormi tunineqassaaq peqangaalersillugu; peqanngitsorli pigisaminik allaat arsaarneqassaaq. v13 Taamaattumik assersuutitigut oqaluffigaakka, isigigaluarlutimmi takunninngimmata, tusaagaluarlutillu tusanngimmata paasisaqarnatillu. v14 Taakkununnga eqquuppoq Esajap siulittuutigisaa imaattoq: Tusaasaqartuassaasi, kisianni siunersisaqarnasi, isigisaqartuassaasi, kisianni paasisaqarnasi. v15 Inuiaammi taakkua uummataat orsumik qallersimapput, siutaat tusassarlersimapput, isaallu mamissimallutik, iseqaraluarlutik takunnissinnaajunnaarsillugit, siuteqaraluarlutik tusaasinnaajunnaarsillugit uummatimikkullu paasinnissinnaajunnaarsillugit, saanniaqqunagillu uannit ajorunnaarsinneqartariaqalerlutik. v16 Ilissili isisi pilluarput takunnittaramik siutisilu tusaasaramik. v17 Ilumut oqarfigaassi: Pruffiitit iluartullu amerlasuut takusarsi takorusukkaluarpaat takunaguli, tusagarsilu tusaarusukkaluarpaat tusarnaguli. v18 Taamaattumik ilissi naatsiiassanik siaruarterisumik assersuut tusarsiuk: v19 Kialluunniit Naalagaaffimmik oqaaseq tusaraluarlugu paasinngikkaangagu Ajortoq tikiuttarpoq issuma uummataanut siaruartikkat piiariartorlugit. Taakkulu tassaapput aqqusinermut siaruarterneqartut. v20 Qaarsortalimmut siaruarterneqartut tassa oqaatsimik tusartoq erniinnarlu nuannaarluni ilassinnittoq; v21 imminili sorlaqannginnami sivikitsuinnarmik atasarpoq, oqaaserlu pillugu naalliutsitsinerit qinuginninnerillu nalliukkaangata erniinnaq tunussissaaq. v22 Naasupiluit kapinartullit akornanni siaruarterneqartut tassa oqaatsimik tusartoq, silarsuarmili matumani isumakuluutit pisuussutillu nakutitsisarnerisa oqaaseq ipitittarpaat inerititaqanngitsoortillugu. v23 Issorissumulli siaruarterneqartut tassa oqaatsimik tusartoq paasillugulu inerititaqarlunilu pissarsiaqartitsisoq ilaat 100-riaammik, ilaat 60-eriaammik ilaallu 30-riaammik.« Qajuusiassani naasupilunnik assersuut v24 Assersuummik allamik oqaluttuuppai: »Qilaap Naalagaaffiata assigaa inuk naatsiiassanik pitsaasunik narsaatimini siaruarterisoq. v25 Inuilli sinitsillugit qinngarsortaa qajuusiassat akornannut naasupilussanik siaruarteriartorpoq qimagullunilu. v26 Karrit naajartorlutik inerititaqalermata, taava aamma naasupiluit puttussuupput. v27 Narsaammik piginnittoq kiffaasa ornippaat aperalugulu: Naalagaq, ilaa naatsiiassanik pitsaasunik narsaatinni siaruarterigaluarputit? Naasupiluimmi sumit pippat? v28 Akivai: Qinngarsuisoq taamaaliorsimavoq. Taava kiffat aperaat: Piiaqquigit? v29 Akivaali: Naamik, naasupiluiaanissinni qajuusiassat nutsuttooqinavasi. v30 Katersuinissap tungaanut tamarmik naajartoqatigiiginnarlit. Katersuiffik nalliuppat katersuisussat ima oqarfigiumaarpakka: Naasupiluit siulliullugit nutsussigit qilertanngorlugillu qilersorlugit ikuallanneqaqqullugit, qajuusiassalli quinnut katersorsigit.« Siinuppip naatsiiassartaanik assersuut v31 Taava assersuummik allamik oqaluttuuppai: »Qilaap naalagaaffiata assigaa siinuppip naatsiiassartaa inuup narsaatimini ikkussaa. v32 Taanna naatsiiassanit allanit tamanit minneruvoq, naagaangamili naasunit allanit tamanit annerulersarpoq orpinngorlunilu, qilaallu timmiai avalequtaani ulluliortarput.« Seernarsaammik assersuut v33 Assersuummik allamik oqaluttuuppai: »Qilaap Naalagaaffiata assigaa seernarsaat arnap qajuusanut uuttuutinut pingasunut akuliussaa naqittagaq tamaat seernarsisillugu.« Jiisusip assersuusiortarnera v34 Tamakku tamaasa assersuutitigut Jiisusip inunnut oqaatigai, tamatigullu assersuutit atorlugit oqaluffigisarpai v35 eqquuteqqullugu pruffiitikkut oqaaserisaq imaattoq: Qanera ammarniarpara assersuutitigut oqalullunga, saqqummiunniarparalu silarsuup tunngavileqqaarneranit isertugaq. Naasupilunnik assersuut nasuiarneqartoq v36 Taava Jiisusi inuit qimagutitereeramigit angerlarpoq. Ajoqersugaasalu ornippaat qinnuigalugulu: »Narsaammi naasupilunnik assersuut uatsinnut nassuiaruk!« v37 Akivaalu: »Naatsiiassanik pitsaasunik siaruarterisoq tassaavoq Inuup Ernera. v38 Narsaat tassa silarsuaq, naatsiiassallu pitsaasut tassaapput Naalagaaffiup qitornai. Naasupiluilli tassa Ajortup qitornai, v39 qinngarsortilu taakkuninnga siaruarterisoq tassa Diaavulu. Katersuiffik tassa silarsuup naggatissaa, katersuisullu tassa inngilit. v40 Soorlu naasupiluit nutsunneqartartut innermilu ikuallanneqartarlutik, taamattaaq silarsuup naggatissaani issaaq. v41 Inuup Ernerata inngilini aallartissavai, naalagaaffianillu piiassavaat tunussisitsisut inatsisinillu unioqqutitsisut tamaasa v42 aatsitsivimmullu ikumasumut igissallugit. Tassaniittut qiallutillu qorsaqqortassapput. v43 Taava iluartut Ataatamik naalagaaffiani seqinertut qaammarikkumaarput. Siuteqartoq tusarli! Erlinnartuummik sapanngamillu qassutinillu assersuut v44 Qilaap Naalagaaffiata assigaa erlinnartuut narsaammi toqqorneqarsimasoq; taanna inuup nassaaraa toqqorsimaannarlugulu, nuannaangaaramilu pigisani tamaasa akigiartorpai narsaallu taanna pisiaralugu. v45 Aammattaaq Qilaap Naalagaaffiata assigaa niuertoq sapanngarissorsiortoq, v46 nassaarigamiullu sapangaq ataaseq akisoorujussuaq pigisani tamaasa akigiartorpai taannalu pisiaralugu. v47 Aammattaaq Qilaap Naalagaaffiata assigaa qassutit immamut nalunneqaramik aalisakkanik tamalaanik pisaqartut; v48 ulikkaarmatalu sissamut qaqippaat, ingeriarlutillu immikkoortiterpaat ajunngitsut nappartanut immiullugit ajortullu eqqarlugit. v49 Taamatuttaaq silarsuup naggatissaani issaaq. Inngilit aallarumaarput ajortut iluartut akornannit avissaartikkiartorlugit v50 aatsitsivimmullu ikumasumut igikkiartorlugit. Tassaniittut qiallutillu qorsaqqortassapput. v51 Tamakku tamaasa paasivisigit?« Akivaat: »Aap!« v52 Taava oqarfigai: »Taamaattumik: Allakkanik ilisimasup Qilaap Naalagaaffiani ajoqersuganngorsimasup kialuunniit assigaa illumi ittuusoq nutaanik pisoqqanillu quiminit tigusisoq.« Jiisusi Nazaretimiittoq v53 Assersuutinik tamakkuninnga Jiisusi oqaluttuareerami tassannga aallarpoq. v54 Illoqarfimmullu peroriartorfimminut pigami nunaqqatini synagogianni ajoqersorpai, taakkulu tupigutsangaaramik ima oqarput: »Ilisimassuseq taamaattoq malunnangaartuliorsinnaanerlu sumit pisimanerpai? v55 Ilaa sanasumuna ernera? Ilaa anaanaa Mariamik ateqarpoq nukaalu Jaakumik, Josefimik, Siimuumik Judasimillu ateqarlutik? v56 Ilaa najai tamarmik maani najugaqarput? Suminngaanniit taava tamakku tamaasa pivai?« v57 Mamiatsaatigaallu. Jiisusilli oqarfigai: »Pruffiiti allani nikagineqartanngilaq kisianni illoqarfimmi peroriartorfimmini illuminilu.« v58 Tassanilu amerlasuunik malunnangaartuliunngilaq uppinngissusiat pissutigalugu. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 14 Herodesi Jiisusi pillugu paatsiveeruttoq v1 Taamani nunamut naalagaasup Herodesip Jiisusi tusaamalerpaa, v2 kunngikkormiortanilu oqarfigai: »Taanna tassa Johannesi Kuisisoq! Toqusunit makissimavoq, taamaattumik nukiit tamakku taassumuuna sunniupput.« Johannesi Kuisisoq toqusoq v3 Herodesimmiuna Johannesi tigusaritissimagaa kalunnernillu qilersortillugu parnaarussaatillugulu qatanngummi Filipip nulia Herodiasi pillugu v4 Johannesip oqarfigisimammani: »Taanna ilinnut pigeqqusaanngilaq.« v5 Herodesillu toqutikkumagaluarpaa; inuilli qunugai, taakkuami Johannesi pruffiitiusorimmassuk. v6 Herodesilli inuuiani Herodiasip paniata isersimasut qitiffigai, Herodesillu alutoringaaramiuk v7 uppernarsaalluni neriorsorpaa piumasaa sunaluunniit naammassiumallugu. v8 Anaanaminillu pilerisaarneqarluni oqarpoq: »Johannesip Kuisisup niaqua puugutarsuarmiitillugu uannut tunniuguk!« v9 Kunngi aliatsappoq, uppernarsaaninili qaaqqusanilu pillugit peqqusivoq tunniuteqqullugu. v10 Aallartitsillunilu Johannesi parnaarussivimmi niaquersippaa. v11 Niaqualu puugutarsuarmiitillugu niviarsiamut tunniunneqarpoq, taassumalu anaanaminut aappaa. v12 Taava Johannesip ajoqersugaasa timaa aavaat ilillugulu, Jiisusilu ornipaat oqaluttuullugulu. Inuit 5.000-it nerisinneqartut v13 Jiisusip tamanna tusaramiuk tassannga umiatsiaamik inoqanngitsumut aallarpoq tassani kisimiikkumalluni. Inuilli tamanna tusaramikku illoqarfinniit pisuinnaq malippaat. v14 Niulluni inuppassuit takugamigit nalligingaalerpai napparsimasortaallu ajorunnaarsillugit. v15 Unnummat ajoqersugaasa ornippaat oqarfigalugulu: »Manna soqanngilaq, unnulereerporlu. Inuit aallartinniakkit illoqarfeeqqani nerisassarsiniartillugit.« v16 Jiisusilli akivai: »Maanngaanniit aallartariaqanngillat, ilissi nerisassaannik tuniniarsigit!« v17 Akivaalli: »Timiusat tallimat aalisakkallu marluk kisiisa maani pigaavut.« v18 Oqarporli: »Qaassigit!« v19 Taava inuit ivikkanut ingeqquai, timiusallu tallimat aalisakkallu marluk tiguai qilammullu aarlorluni pilluaqqullugit, timiusallu aggorlugit ajoqersukkanut tunniuppai; taakkualu inunnut agguaappaat. v20 Taava tamarmik qaarsillarlutik neripput, sinneruttullu katersoramikkit koorit aqqaneq-marluk ulikkaarpaat. v21 Nerisut angutit 5.000-it missaanniipput arnat meeqqallu ilanngunnagit. Jiisusi tasersuup qaavatigut pisuttoq v22 Kinguninngua Jiisusip ajoqersukkat ilungersuaffigai umiatsiaamut ikillutik akianut siuaqqullugit, nammineq inuppassuit aallarteqqaarniaramigit. v23 Inuppassuillu aallartereeramigit qaqqamut majuarpoq kisimiilluni qinujartorluni. Unnummallu tassani kisimiippoq. v24 Umiatsiarli nunamit stadienik amerlasuunik ungasissuseqalereersimavoq malissioqalunilu, assoramimmi. v25 Pigaarfiilli sisamaanni Jiisusip ornippai tasersuup qaavatigut pisulluni. v26 Ajoqersukkat tasersuup qaavatigut pisuttoq takugamikku annilaangaarput oqarlutillu: »Aliortugaq-una,« ersinermillu nilliapput. v27 Erniinnarlu Jiisusip oqaluffigilerpai: »Nikalloqinasi, uangaavunga; erseqinasi!« v28 Petrusilli oqarfigaa: »Naalagaq, illiuguit uannut orneqqugit tasersuup qaavatigut.« v29 Jiisusilu oqarpoq: »Qaagit!« Taava Petrusi umiatsiaamiit aqqarluni immap qaavatigut pisuppoq Jiisusi ornillugu. v30 Qanorli anorlertigisoq takuleramiuk nangialerpoq kiviartulerlunilu, nilliavorlu: »Naalagaq, annaannga!« v31 Jiisusip erniinnaq assani isatsippaa, tigullugulu oqarfigaa: »Uppernikitsutit, sooq qulalerpit?« v32 Umiatsiaamut ikimmata qatsorpoq. v33 Umiatsiaamiittullu pallorfigaat oqarfigalugulu: »Ilumut Guutip erneraatit.« Genesaretimi ajorunnaarsitsinerit v34 Ikaaramik Genesaretimut pipput. v35 Inuit tassaniittut ilisarigamikku eqqaamiutik tamaasa kalerrippaat, napparsimasullu tamaasa taassumunnga aggiuppaat, v36 qinnuigaallu qallersaataata nivingataannaaluunniit attorumallugu; taassuminngalu attuisut tamarmik ajorunnaarput. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 15 Minguitsuunermik minguttuunermillu v1 Taava farisiiarit allakkanillu ilisimasut Jerusalemimiit Jiisusi ornippaat aperalugulu: v2 »Sooq ajoqersukkavit siuaasanit kingornussarsiat unioqqutittarpaat? Nerileraangamik assatik asaqqaarneq ajorpaat.« v3 Akivaali: »Soormi ilissi Guutip inassutai unioqqutittarpisigit kingornussarsiasi pillugit? v4 Guutimi oqarpoq: ›Ataatat anaanallu ataqqikkit‹ aamma: ›Ataataminik anaanaminilluunniit perloqqusisoq toqunneqassaaq.‹ v5 Ilissili oqarpusi: Kinaluunniit ataataminut anaanaminulluunniit oqarpat: Uannit ikiuutisiassaraluatit naalaffimmut tunniunneqassapput! v6 taassuma ataatani ataqqisariaqassanngilaa. Tassa Guutip oqaasii atorunnaarsippasi kingornussarsiasi pillugit. v7 Ilumoortuusaartusi! Ilissi pillusi Esaja eqqortumik siulittuisimavoq oqarami: v8 Inuiaat ukua qarluinnarminnik ataqqivaannga, uummataalli uannit ungaseqaat v9 asuliinnaq guutisiorfigaannga, inuimmi inassutiliaat ajoqersuutigisaramikkit.« v10 Jiisusillu inuit qaaqquai oqarfigalugillu: »Tusarnaaritsi mannalu paasillugu: v11 Qanikkut isertut inummik mingutsitsineq ajorput, qanikkulliuna anisut inummik mingutsitsisartut.« v12 Taava ajoqersugaasa ornippaat oqarfigalugulu: »Nalunngiliuk farisiiarit oqaaserisatit tamakku mamiatsaatigigaat?« v13 Akivaali: »Naasoq sunaluunniit Ataatama qilammiittup ikkussarinngisaa sorlai ilanngullugit nusunneqassaaq. v14 Ilaginnarsigit tappiitsuullutik tappiitsunik ingerlassisuupput, tappiitsullu tappiitsoqanni ingerlakkuniuk marluullutik kussinermut nakkassapput.« v15 Petrusilli qinnuigaa: »Assersuut taanna uatsinnut nassuiaruk!« v16 Jiisusi oqarpoq: »Ilississaaq suli taama sianiitsigivisi? v17 Paasinngilisiuk suulluunniit qanikkut isertut aqajaqqumut pisarmata kingornalu anisarlutik? v18 Qanikkulli anisut uummammit pisarput, tamakkulu inummik mingutsitsisarput. v19 Uummammimmi pisarput eqqarsaatipiluit, toqutsinerit, allasiornerit, kinguaassiuutitigut inuunerlunnerit, tillinnerit, sallulluni nalunaajaanerit mitallernerillu. v20 Tamakku tassaapput inummik mingutsitsisartut. Assaammi asaqqaarnagit nerineq inummik mingutsitsisinnaanngilaq.« Arnaq Kana'anikkuusoq v21 Jiisusi tassannga aallarami Tyrusip Sidonillu eqqaannukarpoq. v22 Taava arnaq Kana'anikkuusoq tamaani najugalik aggerpoq suaarlunilu: »Naalagaq, Daavip ernera, naakkiginnga! Paniga anersaapilummit naalliutsinneqangaarpoq.« v23 Jiisusilli oqaatsimik ataatsimilluunniit akinngilaa. Ajoqersugaasalu ornippaat qinnuigalugulu ima: »Qimagutitinniaruk, nilliaffigiinnarpaatigut!« v24 Akivoq: »Allanut aallartitaanngilanga kisianni Israelikkunni savanut tammarsimasunut.« v25 Arnalli Jiisusi pallorfigaa oqarfigalugulu: »Naalagaq, ikiunnga.« v26 Jiisusilu akivoq: »Iluanngilaq meeqqat nerisassaannik arsaaraanni qimminnguanullu tunniullugit.« v27 Akivorli: »Massami, Naalagaq, taamaattormi qimminnguit sequnnikut naalakkamik nerrivianniit nakkartut nerisarpaat.« v28 Taava Jiisusip akivaa: »Arnaq, uppernerit angeqaaq. Piumasat malillugu pineqassaatit.« Taamaalisorlu pania ajorunnaarpoq. Galilæap Tasersuata sinaani ajorunnaarsitsinerit v29 Jiisusi tassannga ingerlaqqikkami Galilæap Tasersua tikippaa; qaqqamullu majuarami ingippoq. v30 Taava inuppassuit Jiisusi ornippaat nukillaarsimasut, tappiitsut, iloqiaat, oqajuitsut allarpassuillu aggiullugit. Jiisusillu isigaasa saavannut inissittarpaat, ajorunnaarsittarpaalu; v31 inuillu tupigusulerput takugamikkit oqajuitsut oqaluttut, iloqiaat ajorunnaarsimasut, nukillaarsimasut pisuttut, tappiitsullu tappissisut. Israelillu Guutia unnersiutigaat. Inuit 4.000-it nerisinneqartut v32 Jiisusilli ajoqersukkani qaaqquai oqarfigalugillu: »Inuit uku nalligeqaakka, ullummi pingasut najoreerpaannga nerisassaqaratilli, kaatsillugillu aallartikkumanngilakka aqqutaanimi nukillaaqinammata.« v33 Ajoqersukkallu oqarfigaat: »Maani inuilaami nerisassanik inuit taama amerlatigisut qaarsillaatissaannik sumit pissarsisinnaagatta?« v34 Jiisusip aperivai: »Qassinik timiusaateqarpisi?« Akipput: »Arfineq-marlunnik, aalisagannguillu qassissuit.« v35 Taava inuit nunamut issaaqquai, v36 timiusallu arfineq-marluk aalisakkallu tiguai, qujallunilu aggorpai ajoqersukkanullu tunniullugit, taakkualu inuppassuarnut agguaappaat. v37 Tamarmillu qaarsillarlutik neripput, sinneruttullu katersorpaat koorit arfineq-marluk ulikkaarlugit. v38 Nerisut angutit 4.000-it missaanniipput arnat meeqqallu ilanngunnagit. v39 Inuit aallartereeramigit Jiisusi umiatsiaamut ikivoq Magadanillu eqqaanut pilluni. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 16 Nalunaaqummik piumasarisaq v1 Farisiiarit saddukiiarillu Jiisusi ornippaat, misilinniaramikkulu qinnuigaat qilammit nalunaaqummik takuteqqullutik. v2 Oqarfigaali: »Unnukkaangat oqartarpusi: Aqagu silagissaaq, qilak aappillersimavoq, v3 ullaakkullu oqartarpusi: Ullumi silarlussaaq, qilak aappillersimavoq aarlerinarlunilu. Qilaap isikkua nassuiaatissaqartittarparsi, nalunaaqutilli maanna pisut nassuiarsinnaanagit. v4 Eqqarleriit uku ajortut allasiortullu nalunaaqummik piumapput; Jonali kisiat nalunaaqutigissavaat, allamik tunineqassanngillat.« Qimallugillu aallarpoq. Farisiiarit saddukiiarillu ajoqersuutaannut mianersoqqussut v5 Ajoqersukkat tatsip akianut pigamik paasivaat timiusanik nassassallutik puiorsimallutik. v6 Jiisusip taakku oqarfigai: »Sianiniaritsi farisiiarit saddukiiarillu seernarsaatissiaannut mianersussagassi!« v7 Ajoqersukkat imminnut oqaluupput: »Tassaana timiusanik nassataqannginnerput pigaa.« v8 Jiisusip tamanna paasigamiuk oqarpoq: »Uppernikitsusi, sooq timiusanik nassannginnersi pigiga oqaloqatigiissutigaasiuk? v9 Suli paasinngilisiuk eqqaamanaguluunniit timiusat taakku tallimat inunnut 5.000-inut agguaassasi koorillu qassit taamani immerisi? v10 Imaluunniit timiusat taakku arfineq-marluk inunnut 4.000-inut agguaassasi koorillu qassit taamani immerisi? v11 Sooq paasinngilisiuk oqaatsinni timiusat pinngikkikka? Farisiiarilli saddukiiarillu seernarsaasiaannut mianersoritsi.« v12 Taava ajoqersukkat paasivaat timiusat seernarsaatissaannut mianersoqqullutik oqalunngitsoq, kisianni farisiiarit saddukiiarillu ajoqersuutaannut. Petrusip nassuerutaa v13 Jiisusi Cæsarea Filippip eqqaanut pigami ajoqersukkani aperai: »Inuit Inuup Ernera kinaanerarpaat?« v14 Akipput: »Ilaasa tassaanerarpaat Johannesi Kuisisoq, allat Elia, aamma allat Jeremia imaluunniit pruffiitit ilaat alla.« v15 Taava oqarfigai: »Ilissimi uanga kinaatippisinga?« v16 Siimuut-Petrusilu akivoq: »Illit tassaavutit Kristusi Guutip uumasup ernera.« v17 Jiisusip oqarfigaa: »Pilluarputit, Siimuut Jonap ernera, uinngup aallu tamatuminnga nalujunnaarsinngimmatsit, Ataatamali qilanniittup. v18 Uangalu oqarfigaakkit: Petrusiuvutit, qaarsumullu taassumunnga tunngavilerumaarpakka ilagiissikka, toqusullu inaata isaaffiisa ajugaaffigissanngilaat. v19 Ilinnut tunniukkumaarpakka Qilaap Naalagaaffiata matuersaatai, nunamilu qilersukkatit qilannissaaq qilersorsimassapput. Nunamilu qilerussaakkatit qilannissaaq qilerussaarsimassapput.« v20 Taava ajoqersukkani inerterluinnarpai Kristusiunini kimulluunniit oqaatigeqqunagu. Jiisusip anniartitaanissani toqutaanissanilu makinnissanilu siulittuutigigai v21 Taamanerniit Jiisusip ajoqersukkani ilisimatittalerpai Jerusalemiliartariaqarami utoqqaanertanit palasiunernillu allakkanillu ilisimasunit anniartitaangaassalluni toqunneqassallunilu ullullu pingajuanni makikkumaarluni. v22 Taava Petrusip avinngarutitippaa, naqqissulerlugulu oqarfigaa: »Guutip sernigilisit, Naalagaq, taama pineqanngisaannarina!« v23 Jiisusilli Petrusi saallugu oqarfigaa: »Tununnut nigorit, Saatani! Tammartinniarparma; Guutimmi pii pinnagit inuit pii isumagaatit.« Malinninnissamik v24 Taava Jiisusip ajoqersukkani oqarfigai: »Uannik malinnikkumasoq imminut isumakkiissaaq, sanningasulinilu ersussavaa malissallungalu. v25 Inuunerminik annaassiumasup inuunini annaassavaa. Uangali pillunga inuunerminik annaasaqartup inuunini nassaarissavaa. v26 Inummummi sumut iluaqutaassava silarsuaq tamaat pigileraluaruniuk inuuninili akigalugu? Imaluunniit inuup inuunerminut suna akiliutigisinnaavaa? v27 Inuummi Ernera tikiukkumaarpoq Ataatami naalannassusia pigalugu inngilini ilagalugit; taava tamaasa immikkut akilerumaarpai suliaat naapertorlugit. v28 Ilumut oqarfigaassi: Maaniittut ukua ilaasa toqu misigissanngilaat Inuup Ernerata naalagaalluni tikiunnera takoreertinnagu.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 17 Jiisusi qaqqami naalannarsisoq v1 Ullut arfinillit qaangiummata Jiisusip Petrusi Jaakulu qatanngutaalu Johannesi qaqqamut portusoorsuarmut majuaqatigai, tassaniippullu taakkuinnaallutik. v2 Isigigaannilu allanngorpoq kiinaa seqinertut qaamaninilluni atisaalu qaamanertut inngianarsillutik. v3 Takuallu, Mosesi Elialu taakkununnga saqqummerput Jiisusilu oqaloqatigalugu. v4 Taava Petrusi pilerpoq Jiisusi ima oqarfigalugu: »Naalagaq, maaniinnitta nuannissusia! Piumaguit maani pingasunik tupiusaliussagaluarpunga, ilinnut ataatsimik Mosesimullu ataatsimik Eliamullu ataatsimik.« v5 Sulili Petrusi oqalutsillugu nuissap qaamasup ulippai, nuissamiillu nipi tutsiuppoq: »Tassa ernera asasara nuannarisara. Taanna tusarsiuk!« v6 Ajoqersukkat tamanna tusaramikku pallorput kiinnatik nunamut tutsillugit ersingaalerlutillu. v7 Jiisusilli ornillugit attorpai oqarfigalugillu: »Nikuigitsi, erseqinasilu!« v8 Qummullu qiviaramik Jiisusi kisiat takuaat. v9 Qaqqamit atertillutik Jiisusip naalakkerpai: »Takusarsi kimulluunniit oqaatigissanngilarsi Inuup Ernera toqusunit makereertinnagu.« v10 Ajoqersukkallu aperaat: »Qanormi taava allakkanik ilisimasut oqarsinnaappat Elia siulliulluni tikiutissasoq?« v11 Akivai: »Eliami tikiutissaaq tamaasalu atulerseqqissallugit, v12 oqarfigaassili: Elia tikiutereerpoq, inuilli ilisarinngilaat piumasaminnillu iliorfigalugu. Inuup Ernerattaaq taamatut taakkunannga naalliutsinneqassaaq.« v13 Taava ajoqersukkat paasivaat Johannesi Kuisisumik oqaluffigigaatik. Nukappiaraq noqartartoq ajorunnaarsitaasoq v14 Inuit tikimmatigit angutip Jiisusi ornippaa, seeqqumiarfigalugulu v15 oqarfigaa: »Naalagaq, ernera naakkigiuk noqartarnermik nappaateqarmat naalliungaarlunilu; uppittaraaq ilaanni innermut ilaannilu imermut. v16 Ajoqersukkannukaakkaluarpara, ajorunnaarsissinnaanngilaalli.« v17 Jiisusi oqalulerpoq: »Eqqarleriit uppinngitsut paatsiveerussimasullu, qanoq sivisutigisumik najussagassi? Qanoq sivisutigisumik avaannguunnasi ilagisinnaassagassi? Uannukaassiuk!« v18 Jiisusillu anersaapiluk appisaluuppaa, taannalu nukappiaqqamit anivoq. Taamaalisorlu nukappiaraq ajorunnaarpoq. v19 Kisimiileramik ajoqersukkat Jiisusi ornillugu aperaat: »Sooq uagut anisissinnaanngilarput?« v20 Oqarfigai: »Uppernikikkassi. Ilumut oqarfigaassi: Siinuppip naatsiiassartaatut atsigisumik uppersuseqaraluarussi qaqqaq una oqarfigisinnaassavarsi: Uanngaanniit ikunga nuugit! taava nuussagaluarpoq. Sunaluunniillu ilissinnut ajornassanngikkaluarpoq. v21 Taamaattut kisianni qinunikkut iisinnginniarnikkullu anisinneqartarput.« Jiisusip toqutaanissani makinnissanilu siulittuutigigai v22 Galilæami angalaqatigiitsillutik Jiisusip oqarfigai: »Inuup Ernera inuit assaannut pisitaassaaq, v23 toqussavaallu, ullullu pingajuanni makikkumaarpoq.« Aliasungaalerpullu. Naalaffimmut akileraarut pillugu apeqqut v24 Jiisusi ajoqersugaalu Kapernaumimut pimmata naalaffimmut akileraarutinik katersuisartut Petrusi ornippaat aperalugulu: »Ajoqersuisorsi naalaffimmut akileraarneq ajorami?« v25 Akivoq: »Soorunami akileraartarpoq!« Petrusilu angerlarmat suli oqanngitsoq Jiisusip aperaa: »Siimuut, qanoq isumaqarpit? Nunarsuarmi kunngit ilanngaatinik akileraarutinillu kikkunnit pisarpat? Innuttaminnit allamiunilluunniit?« v26 Akivorlu: »Allamiunit.« Jiisusip oqarfigaa: »Taava tassa innuttai akiliisussaanngillat. v27 Mamiatsatsitseqqunatali tasersuup sinaanut nallukkiartorit, aalisagarlu kiisisoq siulleq amuaruk; aatsartikkukkulu statéri ataaseq nanissavat. Taanna tigullugu taakkununnga tunniuguk, uannit ilinnillu.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 18 Annerpaaq minnerpaarlu v1 Taamanikkut ajoqersukkat Jiisusi ornippaat aperalugulu: »Kina Qilaap Naalagaaffiani annerpaava?« v2 Jiisusillu meerannguaq qaaqquaa akornannullu pisillugu, v3 oqarporlu: »Ilumut oqarfigaassi: Kingumut meerannguatut ilinngikkussi Qilaap Naalagaaffianut isissanngilluinnarpusi. v4 Taamaattumik imminut nikanartittoq meeqqatullu uumatut ilisoq taanna Qilaap Naalagaaffiani annerpaavoq; v5 meerannguamillu taama ittumik uanga atikkut ilassinnittup ilassivaanga. Tammartitsinissamut mianersoqqussut v6 Minninnguilli uannut uppertut ukua ilaannik tammartitsisoqarpat taassumunnga pitsaanerussagaluarpoq aserorteriviup ujarattaa qungasianut qilerullugu immap itinersaanut kivisitaaguni. v7 Eqqanaq silarsuaq tammartitsinerit pillugit. Tammartitsinerimmi pinngitsoorsinnaanngillat, eqqanarli inuk tammartitsinermut pissutaasoq. v8 Assappilli isikkavilluunniit tammartippatit kipiuk igillugulu; ilinnummi pitsaanerussaaq avataajarsimallutit iloqiaallutilluunniit inuunermut iseruit illuttut assaqarlutit illuttullu isigaqarlutit innermut naassaanngitsumut igitaanissamit. v9 Isivillu tammartippatit peeruk igillugulu; ilinnummi pitsaanerussaaq illuinnarmik iseqarlutit inuunermut iseruit illugiinnik iseqarluni Anniarfiup inneranut igitaanermit. v10 Mianersoritsi, minninnguit ukua ilaat nikageqinasiuk! Oqarfigaassimi: Taakkua inngiliisa qilanniittut Ataatama qilanniittup kiinaa isigiuarpaat. v11 Inuummi Ernera tikiuppoq tammartut annaakkumallugit. Savamik tammartumik assersuut v12 Qanoq isumaqarpisi? Inuup 100-nik savaateqartup taakkua ilaat ataaseq tammarpat ilai 99-it qaqqanut qimallugit tammartoq ujariartussannginnerpaa? v13 Naniguniullu, ilumut oqarfigaassi, taanna 99-init tammanngitsunit nuannaarutiginerussavaa. v14 Taamattaaq Ataatassi qilanniittup piumasarinngilaa minninnguit ukua ilaannik ataatsimilluunniit tammartoqassasoq. Ilagiinni piginnaatitaaneq qinunerlu v15 Qatanngutivit ajortuliorfigippatit orniguk marluinnaatillusilu naqqissorlugu oqaloqatigiuk. Paasippatit taava qatanngutit utertissimassavat. v16 Tusarumanngippatit ataatsimik marlunnilluunniit ilalerlutit orniguk, tassami sunaluunniit ilisimannittut marluk pingasulluunniit nalunaajaateqarnerisigut aalajangiiffigineqartussaammat. v17 Aamma taakku tusarumanngippagit ilagiinnut oqaatigiuk. Ilagiilluunniit paasiumanngippagit taava Guutimik nalusutut ilanngaaserisutullu isigissavat. v18 Ilumut oqarfigaassi: Nunami qilersukkasi qilannissaaq qilersorsimassapput, nunamilu qilerussaakkasi qilannissaaq qilerussaarsimassapput. v19 Aammami oqarfigaassi: Ilassi marluk nunami maani isumaqatigiillutik sunaluunniit qinnutigigunikku Ataatannit qilanniittumit pissavaat. v20 Marlummi pingasulluunniit atinni katisimagaangata akornanniittarpunga.« Kiffamik akiitsulimmik assersuut v21 Taava Petrusip Jiisusi ornippaa aperalugulu: »Naalagaq, qatanngutiga uannut ajortuliortartoq qasseriarlugu isumakkeerfigissavara? Arfineq-marloriarlugu allaat?« v22 Jiisusip akivaa: »Oqarfigaakkit: Arfineq-marloriaannarnagu, kisianni 77-eriarlugu allaat. v23 Taamaattumik Qilaap Naalagaaffiata assigaa kunngi kiffaminik naatsorsueqateqarniartoq. v24 Naatsorsuillunilu aallartimmat ataaseq talentinik 10.000-inik akiitsulik sassartitaavoq. v25 Akiliutissaqanngimmat naalagaa peqqusivoq taanna nammineq nulialu qitornaalu pigisaalu tamarmik tunineqassasut akiitsuilu akilerneqarlutik. v26 Kiffalli pallorfigaa qinnuigalugulu oqarluni: Kamagittarlutit pinnga, tamaasa ilinnut akilerumaarpakka. v27 Taava naalagaata kiffaq taanna nalligileramiuk qimagutitippaa akiitsuinillu isumakkeerfigalugu. v28 Kiffalli taassuma anigami naapippaa kiffaqatimi ilaat imminut denarinik 100-nik akiitsulik, toqqusassillugulu oqarfigaa: Akiitsutit akilikkit! v29 Kiffaqataata pallorfigaa qinnuigalugulu: Kamagittarlutit pinnga, akilerumaarpakkit. v30 Piumanngilarli parnaarussaatikkiartorlugulu akiitsuni akilereerserlugit. v31 Kiffaqataasali qanoq pisoqartoq takugamikku aliasungaalerput, naalagartillu ornillugu pisimasunik tamanik oqaluttuuppaat. v32 Taava naalagaata qaaqquaa oqarfigalugulu: Kiffaq ajortoq uumaa, akiitsunnik tamanik isumakkeerfigaakkit qinnuigigamma. v33 Illittaaq kiffaqatit naakkigisariaqanngiliuk, soorlu uanga illit naakkigigikkit? v34 Naalagaatalu kamaallugu anniartitsisartunut pisippaa, taakkunaniissammat akiitsuni tamaasa akilereerserlugit. v35 Taamatuttaaq Ataatama qilammiittup ilarsi kinaluunniit pissavaa qatanngutini uummatimigut isumakkeerfiginngippagu.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 19 Avinnermik aappaqanngitsuunermillu v1 Taama oqaloreerami Jiisusi Galilæa qimallugu Judæamukarpoq nuna Jordanip kangianiittoq aqqutigalugu. v2 Inuppassuillu malippaat, tassanilu ajorunnaarsippai. v3 Farisiiarinik Jiisusimut tikiuttoqarpoq, misilinniarlugulu aperipput: »Angut suugaluartumilluunniit patsiseqarluni nuliaminit avissinnaatitaava?« v4 Akivorlu oqarluni: »Atuarsimanngilisiuk pileqqaarneranniit Pinngortitsisup angut arnarlu pinngortikkai v5 oqarlunilu: ›Tamanna pillugu angutip ataatani anaananilu qimassavai nulianilu attavigalugu, taakkulu marluk uininngussapput ataaseq‹? v6 Taamaattumik marluujunnaarlutik uiniulissapput ataaseq. Guutimmi ataqatigiilersitai inuup avissaartissanngilai.« v7 Aperaallu: »Soormi Mosesip angut peqquaa avikkuni nuliani allakkanik avissutinik tunissagaa?« v8 Oqarfigaali: »Uummatissi manngernersuat pissutigalugu Mosesip nuliassinnit avissinnaatippaasi; pileqqaarneranniimmi taamaanngikkaluarpoq. v9 Oqarfigaassimi: Kinguaassiuutitigut inuunerlunnerunngitsumik peqquteqarluni avittoq allamillu nuliartoq allasiorpoq.« v10 Ajoqersugaasalu Jiisusi oqarfigaat: »Angutip arnamut pissuserisai taamaappata pitsaanerussaaq aappaninngikkaanni.« v11 Jiisusilli oqarfigai: »Tamanna tamarmik pinnatik paasinnissinnaanermik tunineqartut kisimik paasisinnaavaat. v12 Ilaat ilumiuunerminniilli angutaassuseqanngereerput, ilaat angutaassuseqanngillat inunnit angutaassusiiagaallutik, ilaallu imminnik angutaassuseerutissimapput Qilaap Naalagaaffia pillugu. Paasinnissinnaasup paasiliuk!« Jiisusi meerannguillu v13 Taava meerannguit Jiisusimukaappaat assamminik pateqqullugit qinnuteqqullugillu. Ajoqersukkalli avoqqaaraat. v14 Jiisusili oqarpoq: »Meerannguit uannut orniguttut akornuseqinasigit, taakkuami Qilaap Naalagaaffia pigaat.« v15 Assamminillu patippai qimagullunilu. Angut inuusuttoq pisooq v16 Taava Jiisusimut orniguttoqarpoq aperalugulu: »Ajoqersuisoq, ajunngitsumik sumik iliussaanga inuuneq naassaanngitsoq pigilerumallugu?« v17 Akivaa: »Sooq ajunngitsoq pillugu uanga aperaanga? Ataaseq kisimi ajunngitsuuvoq. Inuunermullu iserumaguit inassutit maleruakkit.« v18 Aperivaa: »Suut?« Jiisusip akivaa: » ›Inuassanngilatit, allasiussanngilatit, tillissanngilatit, sallullutit nalunaajaassanngilatit, v19 ataatat anaanallu ataqqikkit‹ aamma: ›Tullit ilittut asassavat.‹ « v20 Angut inuusuttoq oqarpoq: »Tamakku tamaasa maleruareerpakka. Taavami suna amigaatigaara?« v21 Jiisusip oqarfigaa: »Iluarluinnarumaguit pigisatit tamaasa akigiartukkit piitsunullu tunniullugit, taava qilanni pisuussuteqalerumaarputit; qaallutillu malinnga!« v22 Angutip inuusuttup akissutaa tamanna tusaramiuk aliasulluni qimaguppoq, pisoorsuugamimi. v23 Jiisusip ajoqersukkani oqarfigai: »Ilumut oqarfigaassi: Pisuumut Qilaap naalagaaffianut isernissaq ajornakusooqaaq. v24 Oqarfigaassimi: Qatigattuumut meqqutip isaatigut putoqqunnissaq pisuup Guutip naalagaaffianut isernissaanit ajornannginneruvoq.« v25 Ajoqersukkat tamanna tusaramikku annilaangaarput oqarlutillu: »Taavami kina annassinnaava?« v26 Jiisusilli qiviarlugit oqarfigai: »Inunnut tamanna ajornaqaaq, Guutimulli ajornartoqanngilaq.« v27 Taava Petrusi pilerpoq oqarluni: »Takuat, uagut suut tamaasa qimallugit malippatsigit; sunami taava pisassaraarput?« v28 Jiisusip oqarfigai: »Ilumut oqarfigaassi: Ernioqqissitaaffimmi Inuup Ernera naalannassutsimi issiavissaarsuanut ingippat, taava ilississaaq uannik malinnittusi issiavissaarsuarni aqqaneq-marlunni issiajumaarpusi Israelip naggueqatigiissortai aqqaneq-marluusut eqqartuullugit. v29 Kinaluunniit illuminik, qatanngutiminik angutinik arnanillu, ataataminik anaanaminillu, qitornaminik narsaamminilluunniit atera pillugu qimatsisimasoq pissarseqqissaaq 100-riaammik inuunerlu naassaanngitsoq kingornutissallugu. v30 Amerlaqisulli siulliugaluartut kingullinngussapput kingulliugaluartullu siullinngussallutik. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 20 Viinnequteqarfimmi sulisunik assersuut v1 Qilaammi naalagaaffiata assigaa viinnequteqarfiutilik ullaannguugaa anisoq viinnequteqarfiutiminut sulisussarsiorluni. v2 Sulisussat akuersisereeramigit denarimik ataatsimik ullormusissasut viinnequteqarfimmut aallartippai. v3 Nalunaaquttap-akunnerisa pingajuanni anigami takuai allat susaqaratik niueriartortarfimmi napaannartut, v4 taakkulu oqarfigai: Ilississaaq viinnequteqarfimmukaritsi, eqqortumillu akilerumaarpassi. v5 Taakunnarpullu. Anisarportaaq nalunaaquttap-akunnerisa arfernanni qulingiluaannilu taamatullu iliortarluni. v6 Nalunaaquttap-akunnerisa aqqarnanni tassunnaqqikkami siumorpai allat napaannartut, oqarfigaalu: Sooq ulloq naallugu susaqarnasi maani napaannarpisi? v7 Akivaat: Sulisussarsiarineqannginnatta. Oqarfigai: Ilississaaq viinnequteqarfiutinnukaritsi. v8 Unnummat viinnequteqarfiutillip pisortaatitani oqarfigaa: Sulisut qaaqqullugit akissarsisikkit kingullerniit aallartillutit siulliillu kingulliullugit. v9 Nalunaaquttap-akunnerisa aqqarnanni sulisussarsiarineqartut sassaramik tamarmik immikkut ataatsimik denarisipput. v10 Siulliullutik sulisussarsiarineqartut sassaramik annermik pissasoripput. Taakkuli aamma ataatsimik denarisipput. v11 Taanna pigamikku viinnequteqarfiutilik oqalorujuffigilerpaat v12 oqarlutik: Uku kingulliit akunneq ataasiinnaq sulipput, taamaattorli uatsitut pivatit uffa uagut ullup artornartua kianneralu atoripput. v13 Akivorli ilaat oqarfigalugu: Uumaangaa, eqqunngitsumik iliorfiginngilakkit. Denarimik ataatsimik akilerumagakkit akuersinnginnerpit? v14 Pisassat tiguuk qimagullutillu. Kingulleq una ilittulli tuniumavara. v15 Pigisakka piumasannik iliorfigisinnaannginnerpakka? Isiginerluppingaluunniit ajunngitsuugama? v16 Taamaattumik siulliugaluartut kingullinngussapput kingulliugaluartullu siullinngorlutik.« Jiisusip anniartitaanissani sanningasulimmullu kikiattugaanissani makinnissanilu siulittuutigigai v17 Jerusalemimut majuartillutik Jiisusip ajoqersukkat aqqaneq-marluk ilaannit nigortilaarpai oqarfigalugillu: v18 »Takuat, Jerusalemimut majuarpugut, Inuullu Ernera palasiunernut allakkanillu ilisimasunut pisinneqassaaq, v19 taakkualu toqumut eqqartuutissavaat. Guutimillu nalusunut pisissavaat mitaatigeqqullugu, iperartoqqullugu sanningasulimmullu kikiattoqqullugu; ullullu pingajuanni makikkumaarpoq.« Zebedæusip ernerisa kissaataat v20 Taava Zebedæusip ernerisa anaanaata ernini ilagalugit Jiisusi ornippaa pallorfigalugu qinnuteqarfigiumallugu. v21 Jiisusip aperaa: »Suniarpit?« Oqarfigaalu: »Oqarit ernikka uku marluk naalagaaffinni issiajumaartut aappaa talerpippit tungaani aappaalu saamippit tungaani.« v22 Jiisusilli akivaa: »Qinnutigisarsi naluarsi. Ermutsip imaa uanga imigassara imersinnaavisiuk?« Akivaat: »Pisinnaavugut.« v23 Oqarfigai: »Tassami ermutsima imaa imissavarsi, talerpimmali tungaani saamimmalu tungaani issianissamik uanga aalajangiisussaatitaanngilanga; Ataatamali issiasussanngortitaasa pissavaat.« v24 Ilaasa qulit tamanna tusaramikku qatanngutigiit taakku marluk kamaappaat. v25 Jiisusilli qaaqquai oqarfigalugillu: »Nalunngilarsi inuiaqatigiit naalagaanertaasa innuttatik naqisimasaraat, naalagartaasalu pissaanertik taakkununnga atornerluttaraat. v26 Ilissinni taamaassanngilaq; akornassinnili angisuujumasoq ilissinnut kiffaassaaq, v27 akornassinnilu nuimanerujumasoq ilissinnut inussiaataassaaq, v28 soorlu Inuup Ernera tikiutinngitsoq kiffartorfigeqqulluni, namminerli kiffartussalluni inuuninilu akissatut tunniutissallugu amerlasuut utertinneqaatissaattut.« Jerikomi tappiitsut marluk ajorunnaarsitaasut v29 Jerikomit animmata inuppassuit malippaat. v30 Tappiitsullu marluk aqqusernup sinaani issiasut Jiisusi saneqquttoq tusaramikku suaarput: »Naalagaq, Daavip ernera, naakkigitigut!« v31 Inuit avoqqaaraat nipangeqqullugit; sulili nipitunerusumik suaarput: »Naalagaq, Daavip ernera, naakkigitigut!« v32 Jiisusilu unippoq, qaaqqullugillu oqarfigai: »Uannut qanoq iliorfigeqquisi?« v33 Akivaat: »Naalagaq, isivut uisitaaqquavut.« v34 Jiisusip nalligingaalerpai isaasigullu attorlugit. Erniinnarlu tappissipput, malippaallu. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 21 Jiisusi Jerusalemimut iseriartortoq v1 Jerusalemi qanilligamikku Betfagemullu Uuliap Qaqqaata eqqannguaniittumut pillutik Jiisusip ajoqersukkat marluk aallartippai v2 oqarfigalugillu: »Illoqarfeeqqamukaritsi ikaniittumut, tassanilu erniinnaq nanissavarsi siutitooq pitussimasoq piaraalu sanianiittoq; pituussaarlugit uannut aggiussigit. v3 Aperineqarussilu akissaasi: Naalakkap atorfissaqartippai, erniinnarlu utertikkumaarpai.« v4 Taama pisoqarpoq eqquuteqqullugu pruffiitikkut oqaaserisaq imaattoq: v5 Zionip pania oqarfigisiuk: Takuat, kunngivit ornippaatit qanilaarluni siutituup qaani qimusserluni, nersutip nammattartup piaraata qaani. v6 Ajoqersukkat taamaalioriartorput, soorlu Jiisusip peqqugaatik. v7 Siutitooq piaraalu aggiuppaat qallersaatiminnillu qallerlugit, ingiffigaalu. v8 Inuppassuillu qallersaatitik aqqusinermut siaartiterpaat, allallu orpiit avalequtaannik killuipput aqqusinermullu siaruarterlugit. v9 Inuillu siornani ingerlasut malinnittullu torlulapput oqarlutik: Hosianna, Daavip ernera! Pilluaqqusaali Naalakkap aqqani tikiuttoq! Hosianna qutsinnermi! v10 Jiisusi Jerusalemimut isermat illoqarfimmi tamarmi uivertorsuanngorput oqarlutik: »Kinaana taanna?« v11 Inuillu akipput: »Tassa taanna pruffiiti, Jiisusi Nazaretimeersoq Galilæamiittumit.« Naalaffimmit aniatitsisoq v12 Taava Jiisusi naalaffiup silarlianut iserpoq, tassanilu tuniniaasut pisiniartullu tamaasa anisippai, aningaasanillu nioqquteqartut nerrivii tuinillu nioqquteqartut issiavii uppitippai v13 oqarlunilu: »Allassimavoq: ›Illuga qinusarfimmik taaneqartassaaq.‹ Ilissili ujajaasunut inissanngortipparsi.« v14 Tappiitsullu iloqiaallu naalaffiup silarlianut ornippaat, ajorunnaarsippaalu. v15 Palasiunerilli allakkanillu ilisimasut tupinnartuliai takugamikkit, meeqqallu naalaffiup silarliani torlulammata ima: »Hosianna, Daavip ernera«, uumitsapput; v16 aperaallu: »Tusaavigit uku qanoq oqaluttut?« Jiisusillu akivai: »Aap. Imaattut atuanngisaannarpisigit: ›Naalungissat miluttullu qarninit erinalimmik unnersiutigineqarnissat piareersarpat‹?« v17 Taava qimappai, illoqarfimmiillu anivoq Betaniamukarluni tassanilu unnuilluni. Figenequt perloqqusaasoq v18 Ullaannguugaa Jiisusi uterluni illoqarfimmut ingerlatilluni kaalerpoq. v19 Figenequllu aqqusernup sanianiittoq takugamiuk ornippaa, pilutaannarsiffigigamiulli oqarfigaa: »Qaqugumulluunniit inerititaqaqqinngisaannassaatit.« Taamaalisorlu figenequt toquvoq. v20 Ajoqersukkat tamanna takugamikku tupigutsapput oqarlutillu: »Qanoq ililluni figenequt tassanngaannaq toqusinnaava?« v21 Jiisusip akivai oqarluni: »Ilumut oqarfigaassi: Uppersuseqarussi nakimanasilu, figenequt taanna piinnarnagu qaqqamuttaaq uunga oqarsinnaassagaluarpusi: Qangattarit, immamullu nakkarit, taava taamaalissaaq. v22 Qinunikkut piumasarisasi tamaasa pissavasi, upperussi.« Jiisusip piginnaatitaaneranik apeqqut v23 Jiisusi naalaffiup silarlianut iserluni ajoqersuisillugu palasiunerit inuillu utoqqaanertaasa ornippaat oqarlutillu: »Piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliorpit? Kia taama piginnaatippaatit?« v24 Jiisusip akivai: »Uangattaaq ataatsimik apeqqutissaqarfigaassi, akigussingalu taava uangattaaq ilissi akissavassi piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliortunga. v25 Johannesip kuissutaa sumit piva? Qilammit inunnilluunniit?« Aperisaasa tamanna ima oqaloqatigiissutigaat: »Oqarutta: Qilammit! aperissavaatigut: Soormi upperinngilisiuk? v26 Oqaruttali: Inunnit! inuit siooranassapput, tamarmimmi Johannesi pruffiitiusoraat.« v27 Taava akivaat: »Naluarput.« Jiisusip oqarfigai: »Taava uangattaaq oqarfigissanngilassi piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliortunga. Viinnequteqarfiutillip ernerinik marlunnik assersuut v28 Qanorli isumaqarpisi? Angut marlunnik erneqarpoq. Siulleq ornillugu oqarfigaa: Ernera, ullumi viinnequteqarfimmut suliartorit. v29 Akivorli: Piumanngilanga, peqqissimileramili tassunnarpoq. v30 Aappaalu ornillugu taamatorpiaq oqarfigaa. Akivorlu: Aap, naalagaq, tassunnanngilarli. v31 Taakkua arlaata kia ataatamik piumasaa naammassivaa?« Akivaat »Siulliup.« Jiisusip oqarfigai: »Ilumut oqarfigaassi: Ilanngaaserisut arnallu atortittartut ilissinnit siulliullutik Guutip naalagaaffianut isissapput. v32 Johannesimi ilissinnut tikiuppoq iluarnermut aqqummik ajoqersorlusi, upperinngilarsili; ilanngaaserisulli arnallu atortittartut upperaat. Ilissili taamaalisut takugaluarlugit peqqissiminngilasiluunniit upperilernagulu. Naasorissaasunik ajortunik assersuut v33 Assersuut alla tusarsiuk: Viinnequteqarfiutilik viinnequteqarfiliorpoq ungalulerlugulu; tassani assaalluni tunguiaaffiliorpoq napasuliamillu alapernaarsuiffiliorluni. Naasorissaasunullu attartortippaa nunamullu allamut aallarluni. v34 Katersuiffik qanillimmat kiffani naasorissaasunut aallartippai katersukkanik pisassaminik aallersillugit. v35 Naasorissaasulli kiffat taakku tiguaat, ataaseq unatarlugu, alla toqullugu sulilu alla ujaqqanik milloorlugu. v36 Kiffanillu allanik aallartitsivoq siullermernit amerlanerusunik; taakkuttaaq taama iliorfigaat. v37 Kiisa ernini taakkununnga aallartippaa oqarluni: Ernera innimigissavaat. v38 Naasorissaasulli ernera takugamikku oqaloqatigiipput: Tassa kingornussisussaq. Qaa toqoqisigu kingornussassaraluilu pillugit. v39 Tigullugulu viinnequteqarfimmit anisippaat toqullugulu. v40 Taava viinnequteqarfiutillip tikikkuni naasorissaasut taakku qanoq pissavai?« v41 Akivaallu: »Ajortut ajortumik naggateqartissavai, viinnequteqarfillu attartortillugu naasorissaasunut allanut katersukkanik piffissaq eqqorlugu tunniussisartunut.« v42 Jiisusip oqarfigai: »Allakkani imaattut atuanngisaannarpisigit? Ujarak taanna illuliortut narrugisaat ujaraalerpoq teqeqquulluni tunngaviusoq. Tamassa Naalakkap nammineq suliaa, tupinnangaarpoq isitsinnut. v43 Taamaattumik oqarfigaassi: Guutip naalagaaffia ilissinnit peerneqassaaq tunniunneqassallunilu inuiannut inerititaqartitsisinnaasunut. v44 Ujaqqamut taassumunnga naalluni orlusoq aqqunassaaq, ujaqqallu nakkarfigisani sequmisilluinnassavaa.« v45 Palasiunerit farisiiarillu assersuutai tusaramikkit paasivaat namminneq pigaatik. v46 Tigusariniaraluarlugu inuit siooragaat, taakkua pruffiitiusorimmassuk. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 22 Kunngip ernerata katinneranik assersuut v1 Jiisusip assersuutinik oqaluffigeqqilerpai oqarluni: v2 »Qilaap Naalagaaffiata assigaa kunngi ernerminik katittorsiortitsisoq. v3 Kiffani aallartippai katittunut qaaqqusat aggeqqujartoqqullugit, aggerumanngillalli. v4 Taava kiffat allat aallartippai qaaqqusanut oqaqqullugit: Nalliuttorsiornissamut nerrivik piareerpoq, ussiutikka nersuteeqqallu puallarsakkat toqunneqareerput, tamarmillu piareereerput. Katittorsioriartoritsi! v5 Soqutiginaguli ilaat narsaatiminukarpoq allalu pisiniarfiutiminukarluni, v6 allallu kiffai tiguaat naalliutsillugit toqullugillu. v7 Kunngili kamalerpoq, sakkutuunilu aallartippai toqutsisut taakku toqunneqartillugit illoqarfiallu ikuallatsillugu. v8 Taava kiffani oqarfigai: Katittorsiornissaq piareersimavoq, qaaqqusalli qinngaqqunnarput. v9 Taamaattumik aqqusernit tamaasa isukkaarlugit ingerlavigisigit, naapitasilu kikkuugaluartulluunniit katittorsiornermut qaaqqusigit. v10 Kiffallu taakku aqqusinernukarput, naapitatillu tamaasa, ajortut ajunngitsullu, katersorpaat. Inilu katittorsiorfik qaaqqusanik ulikkaarpoq. v11 Kunngili qaaqqusat ilassiartorlugit iserami tassani takuaa inuk assuummik katittorsiummik atisisimanngitsoq. v12 Oqarfigaalu: Uumaangaa, qanoq ilillutit maanga iseravit katittorsiummik assuuteqarnak? Nillinngilarli. v13 Taava kunngip kiffat oqarfigai: Isigai assaalu qilersorlugit silataanut taarnersuarmut ajattorsiuk. Tassaniittut qiallutillu qorsaqqortassapput. v14 Qaaqquneqartummi amerlaqaat qinikkalli ikittunnguullutik.« Kaasarimut akileraartarnermik apeqqut v15 Taava farisiiarit isumalioqatigiikkiartorput Jiisusi oqaatsitigut napitinniarumallugu. v16 Ajoqersukkatillu Herodesimik tapersersuisunik ilalerlugit taassumunnga aallartippaat, oqarpullu: »Ajoqersuisoq, nalunngilarput ilumoortuusutit Guutillu aqqutigeqqusaa ilumoortumik ajoqersuutigigit allanillu naalanniagaqartanngitsutit, kinaassusersiortuunnginnavimmi. v17 Taamaattumik oqarfigitigut qanoq isumaqarnersutit: Kaasarimut akileraartarneq atortuusussaava atortuusussaanngilaluunniit?« v18 Jiisusilli ajussusiat paasigamiuk oqarpoq: »Ilumoortuusaartusi, sooq misilinniarpisinga? v19 Aningaasamik akileraarutissamik nittaavigisinga.« Denarimillu isaassivigaat. v20 Aperaalu: »Kiaana assinga atialu?« v21 Akivaat: »Kaasarip.« Taava oqarfigai: »Taavami kaasari tunisiuk kaasarip piinik Guutilu Guutip piinik.« v22 Tamanna tusaramikku tupigutsapput qimagullutillu. Toqusut makinnissaannik apeqqut v23 Ulloq taanna saddukiiarit tikiupput oqarlutillu makinnissaqanngitsoq, aperaallu: v24 »Ajoqersuisoq, Mosesi oqarpoq angut qitornaqarnani toquppat uillarnera qatanngutaata katissagaa sakiatsiarimmani qatanngutinilu kinguaassissallugu. v25 Akornatsinni qatanngutigeeqarpoq arfineq-marlunnik. Siulliulluni nuliartoq toquvoq, qitornaqannginnamilu nuliani qatanngumminut qimappaa. v26 Taamatuttaaq pipput aappaat pingajuallu, ilami arfineq-marluk tamarmik. v27 Tamanit kingulliulluni arnaq toquvoq. v28 Taavami makinnissami taakkua arfineq-marluk arlaata kia nuliarissavaa? Tamarmimmi nuliarisimagaluarpaat.« v29 Jiisusip akivai: »Tammartajaarpusi Allakkat Guutilluunniit pissaanera nalugassigit. v30 Makinnissami nuliassanatillu uinitsitaassanngillat, inngilisulli qilammiittutut issapput. v31 Toqusullu makinnissaat pillugu Guutimit ilissinnut oqaaserisaq imaattoq atuarsimanngilisiuk: v32 ›Uanga tassaavunga Aaperaap Guutia Iisaallu Guutia Jaakullu Guutia‹? Guuti toqusut Guutiginngilaat inuusulli Guutigaat.« v33 Inuit tamanna tusaramikku ajoqersuutaa tupigutsaatigingaarpaat. Inatsisini inassutit pingaarnersaat v34 Farisiiarit tusaramikku Jiisusip saddukiiarit oqaasissaarutitissimagai ataatsimut katersuupput, v35 ilaatalu inatsisinik ilisimasup misilinniarlugu aperaa: v36 »Ajoqersuisoq, inassut suna inatsisini annerua?« v37 Akivaa: » ›Naalagaq Guutit asassavat uummatikkut iluunngarlutit tarnikkullu iluunngarlutit isumakkullu iluunngarlutit.‹ v38 Tassa inassutit annersaat siullersaallu, v39 aappaatali taamaaqatigaa: ›Tullit ilittut asassavat.‹ v40 Inatsisit tamarmik pruffiitillu allagaasa inassutit taakku marluk tunngavigaat.« Daavip ernera naalagaaluunniit v41 Farisiiarit katersuussimatillugit Jiisusip aperai: v42 »Kristusi pillugu qanoq isumaqarpisi? Kiap erneraa?« Akipput: »Daavip.« v43 Oqarfigai: »Qanormi ililluni Daavip Anersaakkut naalakkamik taasinnaavaa oqarluni: v44 Naalagaq naalakkannut oqarpoq: Talerpimma tungaanut inginniarit akeqqatit uannit pisinneqarserlugit isikkavit ataannut? v45 Daavimmi naalakkamik taagamiuk qanoq ililluni ernerisinnaavaa?« v46 Arlaannaataluunniit akisinnaanngilluinnarpaa, ullorlu taanna aallarnerfigalugu kimilluunniit sapiisertoqanngilaq apeqquteqarfigissallugu. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 23 Allakkanik ilisimasunut farisiiarinullu eqqanaartuutit v1 Taava Jiisusip inuit ajoqersukkanilu oqaluffigai v2 oqarluni: »Allakkanik ilisimasut farisiiarillu Mosesip issiaviani issiasarput. v3 Taamaattumik ilissinnut oqaatigisaat suut tamaasa iliuuserisigit maleruarlugillu, suliaalli maleqinasigit; oqaaserisamittummi iliorneq ajorput. v4 Ersugassanik oqimaatsunik ersunnerlu ajornangajattunik qilersisarput inuillu tuiinut ilillugit, namminnerli attorumanerluunniit ajorpaat. v5 Suliatik tamaasa suliarisarpaat inunnut takoqqullutik; tassami tassitik silittuutittarpaat qallersaatimillu nivinngataat takisuujutittarlugit. v6 Nalliuttorsiornerni akimanerit inigisartagaanniikkumallaaraat synagoginilu issiavinni sallerniikkumasarlutik; v7 niueriartortarfinnilu ilassiortikkumallaaraat inunnillu rabbimik taagorneqarumasarlutik. v8 Ilissili rabbimik taagortissanngilasi; ataasermi ajoqersuisoraarsi, ilissilu tamassi qatanngutigiippusi. v9 Nunamiittoq kinaluunniit ataatassinnik taassanngilarsi; ataasermi ataatagaarsi, taanna qilammiittoq. v10 Ilitsersuisumilluunniit taagortissanngilasi, ataasermi ilitsersuisoraarsi, Kristusi. v11 Annertarsi kiffarissavarsi. v12 Imminut akitsisinniartoq nikanarsisitaassaaq, imminullu nikanartittoq akitsisitaassaaq. v13 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasut farisiiarillu, ilumoortuusaartusi! Qilaammi Naalagaaffia inunnut matoqqatipparsi. Ilissimi tassunga isissanngilasi, iserniartullu iseqqunngilasi. v14 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasut farisiiarillu, ilumoortuusaartusi! Uillarnerimmi pigisaannik nunguuttarpasi, takoqqusaaginnarlusilu sivisuumik qinusarpusi. Taamaattumik sukannernerungaartumik eqqartuunneqassaasi. v15 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasut farisiiarillu, ilumoortuusaartusi! Immakkummi nunakkullu angalasarpusi ataatsimik malitsissarsiniaannarlusi. Malitsigiligarsilu Anniarfimmut qitornaasussanngortittarparsi ilissinnut naleqqiullugu marloriaammik. v16 Eqqanaq ilissi ingerlassisut tappiitsut! Oqarpusi: Naalaffik naqqissigalugu uppernarsaasoqarpat tamanna suunngilaq. Kuultili naalaffimmiittoq naqqissigalugu uppernarsaasoqarpat tamanna atuutissaaq. v17 Tappiitsusi sianiitsusi, sunami annerua kuulti naalaffilluunniit kuultimik illernartitsisoq? v18 Aamma oqarpusi: Pilliivik naqqissigalugu uppernarsaasoqarpat tamanna iluaqutaanngilaq. Pilliulli taassuma qaaniittoq naqqissigalugu uppernarsaasoqarpat taanna atuutissaaq. v19 Tappiitsusi, suna annerua – pilliut pilliivilluunniit pilliummik illernartitsisoq? v20 Taamaattumik pilliivik naqqissigalugu uppernarsaasoq taanna taassumalu qaaniittut tamaasa naqqissigalugit uppernarsaavoq. v21 Naalaffillu naqqissigalugu uppernarsaasoq taanna tassanilu najugaqartoq naqqissigalugit uppernarsaavoq. v22 Qilallu naqqissigalugu uppernarsaasoq Guutip issiavissaarsua tassanilu issiasoq naqqissigalugit uppernarsaavoq. v23 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasut farisiiarillu, ilumoortuusaartusi! Myntit dildillu kumaasallu pissarsiassi qulingi tunniuttarpasi, sumiginnartarpasili inatsisini pingaarnerutitat: naapertuilluarneq nallittuinerlu ilumoorsuserlu. Pisariaqarpoq tamakku naammassinissaat allallu sumiginnannginnissaat. v24 Ingerlassisut tappiitsut! Imigassassinnit ippernaq nakkartillugu peertarparsi, qatigattoorli iisarlugu. v25 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasut farisiiarillu, ilumoortuusaartusi! Ermusermi igarlu qaaginnaasigut salittarpasi, ilumikkulli piumatussutsimik ajussutsimillu ulikkaarput. v26 Farisiiari tappiitsoq, ermuseq iluatigut saleqqaaruk, taava qaava aamma ipeerutissaaq. v27 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasut farisiiarillu, ilumoortuusaartusi! Ilerrit kalkikkat assigaasi; taakkumi qaamikkut kusanaraluarput, ilumikkulli toqusut saarnginik mingunnartunillu tamanik ulikkaarput. v28 Taamatuttaaq ilissi inunnut qallikkut iluartutut isikkoqaraluarpusi, ilorlikkulli ilumoortuusaarniarnermik inatsisaassusermillu ulikkaarpusi. v29 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasut farisiiarillu, ilumoortuusaartusi! Pruffiitimmi ilerrini eqqaassutissaliortarpusi iluartullu ilerri pinnersartarlugit v30 oqartarlusilu: Siulivut inooqatigisimagaluarutsigit pruffiitit aavannut pisooqatigisimassanngikkaluarpavut. v31 Taamaalillusi nammineq uppernarsisipparsi pruffiitinik toqutsisut qitornarigaasi. v32 Ilississaaq siulissi uuttuutigisaat ulikkaaginnarsiuk. v33 Pulateriaarsuit! Paarmortorujuit piaraat! Qanoq ilillusi pinngitsuussavisiuk Anniarfimmut pisussatut eqqartuunneqarnissaq? v34 Taamaattumik, takuuk, pruffiitinik ilisimasunillu allakkanillu ilisimasunik ilissinnut aallartitsivunga; taakkua ilaat toqukkumaarpasi sanningasulimmullu kikiattorlugit, ilaallu synagogissinni iperartorumaarpasi illoqarfimmiillu illoqarfimmut malersorlugit. v35 Ilissinnummi pissaaq iluartup aava nunamut kuisaasimasoq tamarmi, Abelip iluartup aavaniit Zakariap Barakiasip ernerata naalaffiup pilliiviullu akornanni toqutassi aavanut. v36 Ilumut oqarfigaassi: Tamakku tamarmik eqqarleriinnut ukununnga tussapput. Jerusalemi eqqartuunneqartoq v37 Jerusalemi, Jerusalemi! Pruffiitinik toqutsisutit ilinnullu aallartitat ujaqqanik milloorlugit. Qasseriarlungamitaava qitornatit katersorniartaraluarpakka, soorlu kukkukuup piaqqani sulummi ataannut katersortarai, piumanngilasili. v38 Illorsi ilissinnut qimagaassaaq inuerullugu. v39 Oqarfigaassimi: Maannamiit takussaassavassinga ima oqartinnasi: Pilluaqqusaali Naalakkap aqqani tikiuttoq!« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 24 Ullussat kingulliit nalunaaqutaat Jiisusillu tikiuteqqinnissaa v1 Jiisusi naalaffik qimallugu aniartormat ajoqersugaasa ornippaat naalaffiullu illuliartaanik tikkuartuullugu. v2 Oqarfigaali: »Tamakku tamaasa isigaasigit? Ilumut oqarfigaassi: Ujaqqanik qaleriissuerulluinnarlugu tamarmik ingutserneqassapput.« v3 Uuliap Qaqqaani issiatillugu ajoqersukkat, taakkuinnaagamik, ornippaat oqarfigalugulu: »Oqarfigitigut qaqugu tamanna pissasoq sunalu nalunaaqutaassasoq illit tikiunnissannut silarsuullu naggatissaanut.« v4 Jiisusip akivai oqarluni: »Mianersoritsi kimilluunniit tammartinneqaqqunasi! v5 Amerlasuummi tikiukkumaarput atera atorlugu oqarumaarlutik: Uanga Kristusiuvunga, amerlasuullu tammartikkumaarpaat. v6 Sorsuuppaluttunik tusaasarumaarpusi sorsuttunillu tusaamajumaarlusi. Annilaarniaqinasi! Taamami pisoqartussaavoq, naggatissarli suli nalliutinngilaq. v7 Inuiaammi pikitsitsiumaarput inuiannut, naalagaaffillu naalagaaffimmut, sumilu tamani kaannersuaqartarumaarpoq nunalu sajuttarluni. v8 Tamakku tamarmik nallisitsinernut aallaqqaataapput. v9 Taava naalliutsikkumaarpaasi toqukkumaarlusilu, ateralu pillugu inuiannit tamanit uumissorneqassaasi. v10 Taava amerlasuut tunussisarumaarput imminnullu killuutigeqattaallutik uumissoqatigiillutillu. v11 Pruffiitioqqusersut amerlasuut saqqummerumaarput amerlasuullu tammartikkumaarlugit. v12 Inatsisaatsuliornerlu ingasatsikkiartussammat asanninneq amerlanerni nillertunngorumaarpoq. v13 Naggatissamulli nikallujuitsuusoq annaanneqassaaq. v14 Naalagaaffimmillu iivangkiiliu taanna silarsuarmi tamarmi oqaluussissutigineqassaaq inuiannut tamanut nalujunnaarsillugu, taavalu naggatissaq nalliutissaaq. v15 Taamaattumik Maajunnartoq Aseruisoq pruffiitikkut Danielikkut oqaatigisaq inimi illernartumiittoq takulerussiuk – tamatuminnga atuartup maluginiarliuk! – v16 taava Judæamiittut qaqqanut qimaassapput. v17 Illup qaavaniittoq aqqanngikkili illup iluaniittunik aallerluni, v18 narsaammiittullu uterluni qallersaatini aanngikkiliuk. v19 Eqqanaq ulluni taakkunani ernisussat milutsitsisullu. v20 Qinugitsi qimaanissarsi ukiukkut sabbatikkulluunniit peqqunagu. v21 Taamaanneranimi naalliunnartoqangaassaaq silarsuup pileqqaarneraniit maannamut asseqanngitsumik nalliuteqqinngisaannassasumillu. v22 Ullullu taakku ikilisarneqanngippata ataatsimilluunniit annattoqassanngikkaluarpoq, qinikkalli pillugit ullut taakku ikilisinneqassapput. v23 Taava oqarfigineqarussi: Takuuk, Kristusi maaniippoq, imaluunniit: Uaniippoq, taava upperiniaqinasigit. v24 Kristusioqqusersummi pruffiitioqqusersullu saqqummerumaarput, angisuunillu nalunaaqutiliorumaarput tupinnartuliorumaarlutillu ajornanngippat allaat qinikkat tammartikkumallugit. v25 Takuat, tamakkuninnga ilisimatereerpassi. v26 Taamaattumik oqarfigippasi: Inoqajuitsumiippoq! tassunnaqinasi, imaluunniit: Ineeqqaniippoq! uppereqinasigit. v27 Soorlumi innaallanneq kangianiit pisartoq kitaanullu allaat qaammartitsisarluni, taamatuttaaq Inuup Ernerata tikiunnissaa issaaq. v28 Nattoraliusat qillulik katersuuffigisarpaat. v29 Ullulli taakkua annikilliornartut kinguninnguatigut seqineq taarsissaaq qaammallu qaamaneqarnani, ullorissallu qilammit nakkarumaarput qilaallu pissaaneri aalatinneqarlutik. v30 Taava Inuup Ernerata nalunaaqutaa qilammi erserumaarpoq, taavalu nunami naggueqatigiit tamarmik nimaarumaarput, isigiumaarpaallu Inuup Ernera qilaap nuiaasigut aggersoq pissaaneqarluni naalannassuseqangaarlunilu. v31 Inngilini aallartissavai nipituumik qarlortartoqartillugu, taakkualu katersussavaat taassuma qinigai nunarsuup sammiviinit sisamanit qilaap isuaniit isuanut. Figeneqummik assersuut v32 Assersuut una figeneqummit ilinniarsiuk: Avalequtai isseqaleraangata pilutanillutillu nalusanngilarsi aasaq qanillisoq. v33 Taamatuttaaq ilissi tamakku tamaasa takulerussigit ilisimassavarsi taanna tikiutilivissoq. v34 Ilumut oqarfigaassi: Tamakku tamaasa pereersinnagit eqqarleriit uku nungussanngillat. v35 Qilak nunalu nungussapput, oqaatsikkali nungunngisaannassapput. v36 Ullorli taanna nalunaaquttap-akunneraluunniit kimilluunniit ilisimaneqanngillat, inngililluunniit qilanniittut Ernerulluunniit ilisimanngilaat, Ataatalli kisimi. v37 Soorlumi Noap ulluini ittoq, taamatuttaaq Inuup Ernerata tikiuffissaa ikkumaarpoq. v38 Ullunimi taakkunani ulersuaq sioqqullugu nerillutik imerlutillu nuliartaarlutillu uinitsitsisarput ulloq Noap umiarsuarmut ikiffia tikillugu; v39 aatsaallu paasisaqalerput ulersuaq nalliummat tamaasalu nungutillugit. Taamatuttaaq aamma Inuup Ernerata tikiuffissaani ikkumaarpoq. v40 Taamaalinerani angutit marluk narsaammiittut arlaat ilaliunneqassaaq aappaalu qimanneqassalluni. v41 Arnat marluk aserorterivimmi ataatsimi aserorterisut arlaat ilaliunneqassaaq aappaalu qimanneqassalluni. Kiffat eqiingasut v42 Taamaattumik eqqumagitsi, naluarsimi ulloq Naalakkassi tikiuffissaa. v43 Imaattorli ilisimavarsi: Illumi ittuusup nalunngikkaluaruniuk tillinniaq pigaarfimmi sorlermi takkutissasoq eqqumassagaluarpoq illuminut isertoqarnissaa pinaveersaartinniarlugu. v44 Taamaattumik ilississaaq piareersimassaasi Inuup Ernera tikiutissammat nalunaaquttap-akunnerani ilimasuffiginngisassinni. v45 Kinaavami kiffaq ilumoortoq silatoorlu naalagaata inoqutiminut nerisassanik tunniussisaqqusaa piffissaq eqqorlugu? v46 Pilluarpoq kiffaq taanna naalagaata taamaaliortillugu tikitaa. v47 Ilumut oqarfigaassi: Pigisaminut tamanut paarsisunngortissavaa. v48 Kiffaagunili ajortoq ima isumaliortoq: Naalagara mululerpoq! – v49 kiffaqatinilu unatalerlugit nerillunilu imerlunilu imerajuttut ilagalugit, v50 taava kiffap taassuma naalagaa ullormi ilimasunngiffiani nalunaaquttap-akunneranilu nalusaani tikiutissaaq v51 toqussallugulu ilumoortuusaartullu atugarisaannik pineqartillugu. Tassaniittut qiallutillu qorsaqqortassapput. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 25 Niviarsianik qulinik assersuut v1 Taava Qilaap Naalagaaffia assersuunneqassaaq niviarsianut qulinut qullilisarlutik anisunut uissaq parsiarlugu. v2 Taakkuninnga tallimat sianiitsuupput, tallimallu sianisuujullutik. v3 Sianiitsut qullilisaraluarlutik uuliamik nassataqanngillat. v4 Sianisuulli qullilisarput uuliaasivilisarlutillu imalinnik. v5 Uissaq mululermat tamarmik uernalerput sinilerlutillu. v6 Unnuarli qiterarmat suaartoqarpallappoq: Uissaq aggerpoq, parsiarniarsiuk! v7 Taava niviarsiat taakku tamarmik iterput qullitillu piareersarlugit. v8 Sianiitsut sianisuunut oqarput: Uuliaatissinnik tunisigut, qullivut qamilermata. v9 Sianisuulli akipput: Naamik, uatsinnut ilissinnullu amigarpoq. Pitsaanerussaaq niuertumukarlusi nammineq pisiniarussi. v10 Pisiniariartortillugilli uissaq tikiuppoq, piareersimasullu taanna katittorsiorfimmut iseqatigaat, matulu matuneqarpoq. v11 Kingorna niviarsiat ikku tikiupput oqarlutillu: Naalagaq, naalagaq, mappiutsigut! v12 Akivorli: Ilumut oqarfigaassi: Ilisarisimanngilassi. v13 Taamaattumik eqqumagitsi, ulloq nalunaaquttap-akunneraluunniit nalugassiuk. Talentinik paarititanik assersuut v14 Imaappoq, soorlu inuk nunamut allamut aallalersoq kiffaminik qaaqqusisoq pisuussutiminnilu taakkununnga tunniussisoq paareqqullugit. v15 Ilaat talentinik tallimanik tunivaa, alla marlunnik allalu ataatsimik, tamarmik immikkut piginnaanerat naapertorlugu; taava aallarpoq. v16 Talentinik tallimanik pisup taakku erniinnaq nioqqutigiartorpai tallimanillu allanik iluanaaruteqarluni. v17 Taamatuttaaq marlunnik pisoq marlunnik allanik iluanaaruteqarpoq. v18 Ataatsimilli pisoq itersalioriartorpoq naalakkamilu aningaasaataa tassunga toqqorlugu. v19 Kingunerujussuatigut kiffat taakkua naalagaat tikiuppoq paarisaannik naatsorsueqatigilerlugit. v20 Taava talentinik tallimanik pisoq sassarpoq talentillu tallimat allat tunniullugit oqarlunilu: Naalagaq, talentinik tallimanik tunivarma, aajukuli talentit tallimat allat iluanaarutikka. v21 Naalagaata oqarfigaa: Ajunngilaq, kiffaasutit pitsaasoq ilumoortorlu, annikitsutigut ilumoorsimagavit amerlasuunut pisortanngortissavakkit. Naalakkavit tipaatsuffianut iserit. v22 Taavattaaq sassarpoq talentinik marlunnik pisoq oqarluni: Naalagaq, talentinik marlunnik tunivarma, aajuku talentit marluk allat iluanaarutikka. v23 Naalagaata oqarfigaa: Ajunngilaq, kiffaasutit pitsaasoq ilumoortorlu, annikitsutigut ilumoorsimagavit amerlasuunut pisortanngortissavakkit. Naalakkavit tipaatsuffianut iserit. v24 Taavattaaq sassarpoq talentimik ataatsimik pisoq oqarluni: Naalagaq, ilisimavakkit sukannersuusutit killuisartutit siaruarteriffiginngisanni katersuisartutillu siammarteriffiginngisanni, v25 siooragalutit talentiutit nunamut matoorukkiartorpara. Aanalu illit piit. v26 Naalagaatali oqarfigaa: Kiffaasutit ajortoq eqiasuttorlu! Ilisimagamma killuisartunga siaruarteriffiginngisanni katersuisartungalu siammarteriffiginngisanni, v27 taava aningaasaatiga aningaasanik nioqquteqartunut tunniussimassagaluarpat, tikikkamalu piga erniaqalersimasoq tigussagaluarpara. v28 Taamaattumik talentimik tassannga arsaarsiuk tunniullugulu qulinik talentiutilimmut. v29 Peqartormi kinaluunniit tunineqassaaq peqangaalersillugu; peqanngitsorli pigisaminik allaat arsaarneqassaaq. v30 Kiffarlu atorsinnaanngitsoq silataanut taarnersuarmut ajattorsiuk. Tassaniittut qiallutillu qorsaqqortassapput. Silarsuup eqqartuunneqarnissaa v31 Inuup Ernera naalannassutsimini tikiukkuni inngilit tamaasa ilagalugit, taava naalannassutsimi issiavissaarsuanut ingissaaq. v32 Inuiaqatigiillu tamarmik saavanut katersuutissapput, avissaartissavaalu, soorlu savanik paarsisup savat savaasanit avissaartittarai, v33 savat talerpimmi tungaanut pisissavai, savaasallu saamimmi tungaanut. v34 Taava kunngip talerpimmi tungaaniittut ima oqarfigissavai: Qaagitsi, ataatama pilluaqqusai, naalagaaffik silarsuup tunngavilerneqarneraniit ilissinnut pisassarititaasoq kingornussarisiuk. v35 Kaattungami nerisassannik tunivassinga, imerusuttunga immippassinga, takornartaasunga ilassivassinga, v36 tamaqanngitsunga atisalerpassinga, napparsimasunga takusarpassinga, parnaarussivimmiittungalu ornippassinga. v37 Taava iluartut akillugu oqarfigissavaat: Naalagaq, qanga takugatsigit kaattutit nerisillutillu, imerusuttutillu immillutit? v38 Qanga takugatsigit takornartaasutit ilassillutillu, atisalersorlutillu tamaqanngitsutit? v39 Qanga takugatsigit napparsimasutit parnaarussivimmiittutilluunniit ornillutillu? v40 Kunngillu akiumaarpai: Ilumut oqarfigaassi, ukununnga qatanngutima minnerpaat ilaannut iliuuserisasi uannut iliuuserisimavasi. v41 Taava saamimmi tungaaniittuttaaq oqarfigissavai: Peeritsi perloqqusaasusi, innermukaritsi naassaanngitsumut Diaavulumut inngiliinullu piareersimasumut. v42 Kaattungami nerisassannik tuninngilassinga, imerusuttunga immisinngilassinga, v43 takornartaasunga ilassinngilassinga, tamaqanngitsunga atisalinngilassinga, napparsimasunga parnaarussivimmiittungalu takusanngilassinga. v44 Taava taakkuattaaq akillugu oqarfigissavaat: Naalagaq, qanga takugatsigit kaattutit imerusuttutilluunniit, takornartaasutit tamaqanngitsutilluunniit, napparsimasutit parnaarussivimmiittutilluunniit – kiffartuunnallu? v45 Taava akissavai: Ilumut oqarfigaassi: Ukununnga qatanngutima minnerpaat ilaannut iliuuserinngisasi uannut iliuuserisimanngilasi. v46 Taakkulu aallarumaarput naassaanngitsumik pillarneqassallutik iluartulli naassaanngitsumik inuuneqassallutik.« Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 26 Jiisusip toqutaanissaa aalajangerneqartoq v1 Tamakku tamaasa oqaaserereeramigit Jiisusi ajoqersukkaminut oqarpoq: v2 »Nalunngilarsi ullut marluk qaangiuppata poorski nalliutissasoq. Taava Inuup Ernera tunniunneqassaaq sanningasulimmut kikiattorneqassalluni.« v3 Taamani palasiunerit inuillu utoqqaanertaat palasiunerup Kajfasimik atillup illuata kaajaluisaani katersuupput, v4 isumaqatigiissutigaallu peqqusersusaarlutik Jiisusi tigusariumallugu toqukkumallugulu. v5 Oqarpulli: »Nalliussinerup nalaani pinnata, inuit eqqissisimajunnaaqinapput.« Jiisusi Betaniami taninneqartoq v6 Jiisusi Betaniami Siimuup Pupissup illuaniitillugu v7 arnap ornippaa qummuattannguaq alabastiusoq uuliamik akisoorsuarmik ulikkaartoq nassarlugu, Jiisusilu nerrivimmiitillugu uulia niaquanut kuivaa. v8 Ajoqersukkat tamanna takugamikku kamalerput oqarlutillu: »Sooq taama kuilussinnaarneqarpa? v9 Uuliami taanna aningaasarpassuarnik akilersillugu tunineqarsinnaagaluarpoq aningaasallu piitsunut tunniunneqarlutik.« v10 Jiisusilli tamanna paasileramiuk oqarfigai: »Sooq arnaq erloqisippisiuk? Ajunngitsumimmi iliorfigaanga. v11 Piitsummi najortigiuarpasi, uangali najortigiuassanngilassinga. v12 Uulia taanna timinnut kuigamiuk taamaaliorpoq ilisaanissannut piareersaatitut. v13 Ilumut oqarfigaassi: Silarsuarmi sumiluunniit tamarmi iivangkiiliu taanna oqaluussissutigineqaraangat taassumattaaq qanoq iliornera oqaluttuarineqartassaaq taanna eqqaaniarlugu.« Judasi killuussisoq v14 Taava taakkua aqqaneq-marluk ilaat Judasi Iskariotimik atilik palasiunernukarpoq v15 imalu oqarluni: »Sumik tunissavisinga taanna ilissinnut killuutigigukku?« Aningaasanik sølvinik 30-nik tunivaat. v16 Taamanernillu periarfissarsiorpoq killuutiginissaanut. Nerliivik v17 Nalliussinerup seernarsaateqanngitsumik timiusartorfiusup ulluisa siullianni ajoqersukkat Jiisusi ornippaat aperalugulu: »Savaaqqamik poorskisiutissannik sumi piareersaaqquisigut?« v18 Akivai: »Illoqarfimmukaritsi, nalunngisarpullu taanna ornillugu ima oqarfigisiuk: Ajoqersuisoq oqarpoq: Piffissara qanillivoq; ilinni poorskisiummik neriniarpunga ajoqersukkakka ilagalugit.« v19 Ajoqersukkat taamaaliorput, soorlu Jiisusip peqqugaatik, poorskisiutissarlu piareersarpaat. v20 Unnummat Jiisusip taakku aqqaneq-marluk nerrivimmut ingeqatigai. v21 Nerisillutillu oqarfigai: »Ilumut oqarfigaassi: Ilassi killuutigiumaarpaanga.« v22 Taava aliasungaalerput, kinguleriiaarlutillu apersulerpaat: »Naalagaq, anersa uangaanngila?« v23 Akivai: »Puugutarsuarmut misusseqatima killuutigiumaarpaanga. v24 Inuup Ernera toqukkut qimagutissaaq pilluni allassimasut malillugit, eqqanarli inuk taanna Inuup Erneranik killuussisoq. Inummut taassumunnga pitsaaneroqqajaqaaq inunngorsimanngikkuni.« v25 Killuussisaata Judasip aperaa: »Rabbi, uangaanerluni?« Akivaa: »Soorlu nammineq oqartutit.« v26 Nerisillutik Jiisusip timiusaq tiguaa pilluaqqusillunilu aggorpaa, ajoqersukkaminullu tunniuppaa oqarlunilu: »Tigusiuk nerillugulu; tassa timiga.« v27 Ermuserlu tiguaa qujallunilu taakkununnga tunniuppaa oqarlunilu: »Tamassi tassannga imeritsi, v28 taanna tassa aaga, angerutsip aava, amerlasuut pillugit kuineqartussaq ajortit isumakkeerneqaatissaannik. v29 Oqarfigaassimi: Maannamiit viinnequtip inerititaanit imissaassaanga ulloq taanna Ataatama naalagaaffiani ilissi ilagalusi nutaamik imerfissara nalliutserlugu.« Petrusip miserratiginninnissaanik siulittuut v30 Erinalimmillu unnersiutiginnissummik tussiareeramik Uuliap Qaqqaanukarput. v31 Taava Jiisusip oqarfigai: »Unnuaq manna ilissi tamassi tunukkumaarpassinga, allassimavormi: ›Paarsisoq persuttarumaarpara, savat paarisai siammartillugit.‹ v32 Toqusunilli makereeruma siulerissavassinga Galilæamut.« v33 Petrusip oqarfigaa: »Tamarmilluunniit tunukkaluarpatsit uanga tununngisaannassavakkit.« v34 Jiisusip akivaa: »Ilumut oqarfigaakkit: Unnuaq manna kukkukooq angutiviaq qarlortinnagu pingasoriarlutit miserratigiumaarparma.« v35 Petrusip oqarfigaa: »Toqoqatigissagaluarukkilluunniit miserratiginngisaannassavakkit.« Ajoqersukkattaaq tamarmik taamatut oqarput. Jiisusi Getsemanemi v36 Taava Jiisusi ajoqersukkani ilagalugit nunaammut Getsemanemik atilimmut pivoq, oqarfigaalu: »Maanga ingikkallaritsi ikunga qinujartorninni.« v37 Taava Petrusi Zebedæusillu erneri marluk qimaguteqatigai; aliasulerporlu qussalangaalerlunilu. v38 Taava oqarfigai: »Tarniga aliasungaarpoq toqumut allaat. Maaniigitsi pigaaqatigalunga.« v39 Qimannerulaariarlugillu pallorpoq kiinnani nunamut tutsillugu qinullunilu: »Ataataga, ajornanngippat ermutsip uuma uanga qaangiinnarlinga. Uangali piumasara pinnani illit piumasat pili.« v40 Ajoqersukkaminut uterami tikippai sinittut, Petrusimullu oqarpoq: »Nalunaaquttap-akunnera ataasiinnarluunniit pigaaqatigisinnaannginnassinga? v41 Eqqumagitsi, qinugitsilu usserneqaqqunasi. Anersaaq kajumikkaluarpoq, uinilli qajannarpoq.« v42 Aappassaanik aamma qimaguppoq qinujartorluni: »Ataataga, ermutsip uuma qaangiinnarsinnaanngippanga imertussaagukkulu, taava illit piumasat pili.« v43 Uteqqikkamilu sinittut siumorpai, uisaneq sapilersimagamik. v44 Kingumut qimappai, pingajussaanillu qinujartorami oqaatsit taakku uteqqippai. v45 Taava ajoqersukkaminut uterami oqarfigai: »Suli sinippisi qasuersaarlusilu? Maanna piffissaq nalliuppoq Inuup Ernerata ajortuliortut assaannut pisitaaffissaa. v46 Nikuillusi aallarniarta! Takuat, uannik killuussisoq tikiutereerpoq.« Jiisusi tigusaasoq v47 Sulilu oqalutsillugu Judasi, taakkua aqqaneq-marluk ilaat, tikiuppoq inuppassuit panalisartut anaatalisartullu palasiunernit inuillu utoqqaanertaannit pisut ilagalugit. v48 Killuussisaata taakku nalunaaqutissaqartissimavai oqarluni: »Kunitassara taannaassaaq; taanna tigusiuk.« v49 Erniinnarlu Jiisusi ornippaa ilassillugulu: »Rabbi!« kunillugulu. v50 Jiisusip oqarfigaa: »Ikinngutiga, tassa suliassat naammassivat.« Taava Jiisusi ornillugu nakuuserfigaat tigusaralugulu. v51 Jiisusillu najortaasa ilaata panani amoriarlugu palasiunerup kiffaa panarpaa siutaarlugu. v52 Jiisusillu oqarfigaa: »Panat puuanut manguguk. Panalersortummi tamarmik panamik toqunneqassapput. v53 Isumaqarpilluunniit Ataataga qinnuigisinnaanngikkiga maannakkorpiaq ikiortisseqqullunga inngilinik legioninit aqqaneq-marlunnit amerlanerusunik? v54 Qanorli ilillutik taava Allakkat taama pisoqarumaarneranik imallit eqquutissappat?« v55 Taamaalimmat Jiisusip inuit oqarfigai: »Panalisarlusi anaatalisarlusilu tigujartorpassinga soorlu tassa piiaasuusunga. Ullut tamaasa naalaffiup silarliani issiasarpunga ajoqersuillunga, tigusarinngilassingalu. v56 Tamakkuli tamarmik taama pipput pruffiitit allagaat eqquuteqqullugit.« Taava ajoqersugaasa tamarmik immineerpaat qimaallutillu. Jiisusi Killisiuisoqatigiinnut sassartitaasoq v57 Jiisusimik tigusisut palasiunermut Kajfasimukaappaat, tassanilu allakkanik ilisimasut utoqqaanertallu katersuussimapput. v58 Petrusilli ungasianiit malippaa palasiunerup illuata kaajaluisartaa tikivillugu, tassungalu iserluni nakkutilliisut akornannut ingippoq qanoq pisoqarnissaa takujumallugu. v59 Palasiunerit Killisiuisoqatigiillu tamarmiusut Jiisusimut sallusumik nalunaajaasussarsiorput toqutassanngortikkumallugu; v60 nassaanngillalli, naak sallusumik nalunaajaallutik sassartut amerlagaluartut. Taamaallutik marluk sassarput v61 oqarlutik: »Una oqarpoq: Guutip naalaffia ingutsersinnaavara ullullu pingasut ingerlaneranni sanaqqillugu.« v62 Taava palasiuneq nikuippoq Jiisusilu oqarfigalugu: »Ilinnik pisuutitsillutik nassuiaataannut akissutissaqanngilatit?« v63 Jiisusili nillinngilaq. Taava palasiunerup oqarfigaa: »Guuti uumasoq naqqissigalugu uppernarsaaqquakkit: Oqarfigitigut, illit taannaanersutit Kristusi Guutip ernera?« v64 Jiisusip akivaa: »Soorlu nammineq oqartutit. Oqarfigaassili: Matuma kingornagut Inuup Ernera takujumaarparsi Ajugaqanngitsup talerpiata tungaani issiasoq qilaallu nuiaasigut aggersoq.« v65 Taava palasiunerup qallersaatini alippaa oqarlunilu: »Guuti mitaatigaa! Nalunaajaasoqaqqittariaqarnerpa? Mitallernerami maanna tusaavarsi. v66 Qanoq isumaqarpisi?« Akivaallu: »Toqutaasariaqarpoq.« v67 Taava kiinaagut qitserarpaat tilluarlugulu, ilaasalu anaalerpaat v68 oqarlutik: »Eqqoriaaffigitigut, Kristusi! Kiaana patikkaatit?« Petrusi miserratiginnittoq v69 Petrusili silataani kaajaluisami issiavoq. Kiffallu arnap ornippaa oqarfigalugulu: »Illittaaq Jiisusi Galilæamioq ilagaat.« v70 Tamaasali tusaatillugit misiarpoq oqarluni: »Suna pinerit naluara.« v71 Isaariaanut anillammat kiffap arnap allap takullugu tassaniittut oqarfigai: »Uuma Jiisusi Nazaretimioq ilagaa.« v72 Misiaqqippoq uppernarsaallunilu: »Inuk taanna naluara.« v73 Kinguninngualu tassaniittut Petrusi ornippaat oqarfigalugulu: »Ilumut, aamma illit taakkua ilagaatsit; sumiorpaluutivimmi nalunaarpaatsit.« v74 Taava oqaasipilulerpoq uppernarsaallunilu: »Inuk taanna ilisarisimanngilara.« Taamaalisorlu kukkukooq angutiviaq qarlorpoq. v75 Petrusillu Jiisusip oqaasii eqqaalerpai: »Kukkukooq angutiviaq qarlortinnagu pingasoriarlutit miserratigiumaarparma.« Silataanullu anilluni qiangaalerpoq. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 27 Jiisusi eqqartuussaasoq v1 Aqaguani ullaaralaannguaq palasiunerit inuillu utoqqaanertaat tamakkerlutik aalajangerput Jiisusi toqutikkumallugu. v2 Qilersortippaallu aallarutitillugulu naalagaatitamut Pilatusimut pisillugu. Judasi toqusoq v3 Killuussisaatali Judasip Jiisusi toqutassanngortinneqartoq paasigamiuk peqqissimilerpoq, aningaasallu sølvit 30-t taakku palasiunernut utoqqaanertanullu utertikkiartorpai v4 oqarluni: »Ajortuliorpunga pinngitsuusup aava killuutigigakku!« Oqarpulli: »Uagut sussagatsigu? Illinuna piliat.« v5 Aningaasallu sølvit taakku naalaffimmut miloriuteriarlugit anivoq, qimagullunilu imminut qimippoq. v6 Palasiunerit aningaasat sølvit taakku tiguaat oqarlutilli: »Eqqortuliornerunngilaq uku naalaffiup nakkaatitsivianut nakkartissallugit, aammut akiliutaammata.« v7 Aalajangerpullu Marriortup Narsaataanik taasaq aningaasanik taakkuninnga pisiariniarlugu allamiunut iliveqarfissanngorlugu. v8 Taamaattumik narsaat taanna ullumimut allaat taagorneqarpoq: Narsaat Aattalik. v9 Taamaalillutik eqquupput pruffiitikkut Jeremiakkut oqaaserisat imaattut: »Tiguaallu aningaasat taakku sølvit 30-t taassumunnga naliliunneqartut Israelip qitornaanit nalilerneqarami; v10 taakkulu Marriortup Narsaataanik pisissutigaat, soorlu Naalakkap peqqusimagaanga.« Jiisusi Pilatusimut sassartitaasoq v11 Taava Jiisusi naalagaatitamut sassartitaavoq. Naalagaatitallu aperaa: »Juutit kunngigaatsit?« Jiisusi akivoq: »Soorlu nammineq oqartutit.« v12 Palasiunerilli utoqqaanertallu unnerluussutaannut akinngilluinnarpoq. v13 Taava Pilatusip oqarfigaa: »Illit pillutit unnerluussuterpassuit tusaanngiligit?« v14 Oqaatsimilli ataatsimilluunniit akinngilaa naalagaatitaq tupigusungaalersillugu. v15 Nalliussinerup nalaani naalagaatitap parnaarussat ilaat ataaseq inuit piumasaat malillugu iperagaatittarpaa. v16 Taamanilu parnaarussaqarpoq oqallisaaqisumik Jiisusi-Barabbamik atilimmik. v17 Katersuussimatillugillu Pilatusip aperai: »Kina iperagaateqquisiuk? Jiisusi-Barabba imaluunniit Jiisusi, Kristusimik taasaq?« v18 Nalunngilaami pisitaaneranut sinnganeq pissutaasoq. v19 Pilatusilu eqqartuussivimmi issiatillugu nuliata oqariartorfigitippaa: »Iluartoq taanna sussanngilat; unnuarmi taanna sinnattoralugu naalliuutigeqaara.« v20 Palasiunerilli utoqqaanertallu inuit kajumissaarpaat Barabba iperagaatinniaqqullugu Jiisusilu toqutaatillugu. v21 Naalagaatitallu aperimmatik: »Ukua arlaat kina iperagaaqquisiuk?« akipput: »Barabba.« v22 Pilatusip aperai: »Taavami Jiisusi Kristusimik taasaq qanoq pissavara?« Tamarmik oqarput: »Sanningasulimmut kikiattorneqarli!« v23 Aperai: »Sumimmi ajortumik iliorami?« Sulili nipittoriaannarlutik nilliapput: »Sanningasulimmut kikiattorneqarli!« v24 Pilatusilli paasigamiuk qanoq ilioriarfissaarulluni uivertussanngussammatalu imermik tigusivoq inuillu isigitillugit assani asappai oqarlunilu: »Pinngitsuuvunga taassuma aavanut. Ilissiuna piliarsi.« v25 Tamarsuarmillu akipput: »Aava pili uatsinnut qitornatsinnullu.« v26 Taava Barabba taakkununnga iperagaatippaa, Jiisusili iperartorteriarlugu sanningasulimmut kikiattugassanngortippaa. Jiisusi kapinartulimmik niaqoruserneqartoq v27 Taava naalagaatitap sakkutuuisa Jiisusi pallittaalisamut eqquppaat nakkutilliisullu tamaasa katersorlugit ungusaritillugu. v28 Atisaariarlugulu sakkutuut qallersaataannik aappallarissumik atisitippaat; v29 kapinartulinnillu perlaasamik niaqorusiorlutik niaquanut ivertippaat, talerpiatigullu sullortuumik tigumisserpaat seeqqumiarfigalugulu mittatigalugu oqarlutik: »Pilluarna, juutit kunngiat!« v30 Qitserarpaallu, sullortoorlu tigullugu niaquatigut anaalerpaat. v31 Mittatigereeramikkulu qallersaataarpaat namminerlu atisai atitillugit. Taava aallaruppaat sanningasulimmut kikiattoriartorlugu. Jiisusi sanningasulimmut kikiattugaasoq v32 Aqqutaani angut Kyrenemioq Siimuumik atilik naapippaat, taannalu pinngitsaalivaat sanningasulissaa ersoqqullugu. v33 Ornigartik Golgatamik atilik – isumaqartoq: Niaqornaq – tikikkamikku v34 viinnimik sungarnitsumik akusamik imigassippaat; ooqattaaraluaramiulli imerumanngilaa. v35 Sanningasulimmut kikiattoreeramikku atisai immeraatigalugit imminnut agguaappaat. v36 Tamaangalu ingillutik nakkutigaat. v37 Niaquatalu qulaanut allagartaliussimavaat taassumunnga unnerluussissutaasoq imaattoq: »Tassa Jiisusi, juutit kunngiat.« v38 Taassumunnga ilagitillugit piiaasut marluk sanningasulimmut kikiattorneqarput, aappaa talerpiata tungaani aappaalu saamiata tungaani. v39 Saneqquttullu mitaatigaat ileqimisaartorlutillu v40 oqarlutik: »Naalaffimmik ingutserisutit sanaqqiisutillu ullut pingasut ingerlaneranni, Guutip ernerippatit imminut annaanniarit, sanningasulimmiillu aqqarit.« v41 Palasiunerittaaq allakkanillu ilisimasut utoqqaanertallu ilagalugit taamatut mittatigaat ima oqarlutik: v42 »Allat annaattaraluaramigit imminut annaanneq sapilerpoq. Israelip kunngia, sanningasulimmiit maanna aqqarli, taava upperilissavarput. v43 Guuti tatigaa, taassuma nuannarisariguniuk maanna aniguisilliuk. Oqarpormi: Guutip erneraanga.« v44 Aammattaaq piiaasut sanningasulimmut kikiattugaaqataasa taamatut mitaatigaat. Jiisusi toqusoq v45 Nalunaaquttalli akunnerisa arfernanniit nunarsuarmi tamarmi taarsivoq akunnerit qulingiluaat tikillugu. v46 Akunnerillu qulingiluaanni Jiisusi nipitoorsuarmik nillerpoq: »Elí, Elí! lemá sabaktáni?« – isumaqartoq: »Guutiga, Guutiga! Sooq qimappinga?« v47 Tassani qeqartut ilaasa tamanna tusaramikku oqarput: »Elia aggeqquaa.« v48 Erniinnarlu taakkua ilaata arpalluni svampi tigullugu seernartumik milluarteriarlugu sullortuumut kappullugu immippaa. v49 Ilaali oqarput: »Takoriartigu Eliap annaakkiartussaneraa.« v50 Jiisusili nipitoorsuarmik nilleqqippoq anerningerlunilu. v51 Takuallu, naalaffiup saagua marlunngorluni quliminiit atiminut siippoq. Nunalu sajuppoq, qaarsullu qullorput; v52 ilerfillu ammarput, illernartullu sinippaartut ilaasa amerlasuut timaat makipput; v53 iliverminnillu anillutik makinnerata kingornagut illoqarfimmut illernartumukarput amerlasuunullu takutillutik. v54 Sakkutuulli naalagaata Jiisusimillu nakkutilliisoqataasa nunap sajunnera pisullu allat takugamikkit annilaangaarput oqarlutik: »Ilumut taanna Guutip erneraa.« v55 Tassaniipputtaaq arnat amerlasuut asianit isiginnaarlutik; taakkua Jiisusi Galilæamiit ilagisimavaat kiffartuullugulu. v56 Taakkua ilagaat Maria Magdalene, Maria Jaakup Josefillu anaanaat Zebedæusillu ernerisa anaanaat. Jiisusi ilisaasoq v57 Unnummat angut pisooq Arimatæamioq Josefimik atilik tikiuppoq; taannattaaq Jiisusimut ajoqersuganngorsimavoq. v58 Taassuma Pilatusi ornippaa Jiisusip timaa qinnutigalugu, Pilatusilu peqqusivoq tunniunneqassasoq. v59 Taava Josefip Jiisusip timaa tigullugu ilupaassiamut ipeqanngitsumut immuppaa, v60 ilivissamullu nutaamut qaarsumi namminerminut ilullisitarisimasaminut ilivaa, ilerfullu paava ujarassuarmik assakartitsivigaa qimagullunilu. v61 Tassaniippulli Maria Magdalene Mariaqataalu ilerfup akiani issiallutik. Ilivermik paarsisut v62 Aqaguani, tassa ullup piareersarfiup aqaguani, palasiunerit farisiiarillu ataatsimoorlutik Pilatusimukarput v63 oqarlutik: »Naalagaq, eqqaavarput peqquserluttoq taanna inuugallarami oqartoq: Ullut pingasunngorpata makikkumaarpunga. v64 Taamaattumik peqqusigit iliveq ullut pingasunngornissaannut paarineqassasoq, ajoqersugaasa tillikkiartoqinavaat inunnullu oqarlutik: Toqusunit makissimavoq. Taava peqquserlunneq kingulleq siullermiit ajornerulissaaq.« v65 Pilatusip oqarfigai: »Aajuku paarsisussasi. Pisinnaasarsi naapertorlugu paaritikkiartorsiuk.« v66 Taava tassunnarlutik iliveq paarsisulerpaat isumannarunnaarsillugu ujarallu naqissuserlugu. Iivangkiiliu Matthæusip allagaa Matt 28 Jiisusi toqusunit makittoq v1 Sabbati qaangiulluni sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni qaalersoq Maria Magdalene Mariaqataalu ilivermukarput. v2 Takuallu, nuna sajuttorsuanngorpoq Naalakkap inngilia qilammit aqqarmat ujarallu ilerfup paanit assakartillugu ingiffigalugulu. v3 Isikkua innaallannertut ippoq, atisaalu aputitut qaqortigaaq. v4 Paarsisut taanna ersiginermit sajupput toqusutullu ilillutik. v5 Inngililli arnat oqarfigai: »Erseqinasi, Jiisusi sanningasulimmut kikiattugaasoq ujarissi ilisimavara. v6 Maaniinngilaq, makissimavoq, soorlu oqartoq. Qaallusi innanngavigigalua takusiuk. v7 Tuaviorlusi ajoqersugai oqarfigiartorsigit toqusunit makissimasoq. Takuallu, Galilæamut siuleriumaarparsi, tassani takujumaarparsi. Tassa oqarfigaassi.« Arnat Jiisusi toqusunit makissimasoq naapikkaat v8 Arnat tuaviinnaq iliveq qimappaat ersillutik nuannaangaarlutillu, arpaannarlu ajoqersugai nalunaarfigiartorpaat. v9 Takuallu Jiisusip naapikkiartorpai ilassillugillu. Ornillugulu isigai eqillugit pallorfigaat. v10 Taava Jiisusip oqarfigai: »Erseqinasi, qatanngutikkalu oqarfigiartorsigit Galilæamukaqqullugit; tassani takujumaarpaannga.« Ilivermik paarsisut peqquserluttumik akilerneqartut v11 Arnat suli ingerlatillugit paarsisuutitat ilaat illoqarfimmut pipput palasiunerillu pisimasunik tamanik oqaluttuullugit. v12 Taakkualu utoqqaanertat ataatsimeeqatigalugit aalajangerput sakkutuut aningaasanik amerlasuunik tuniumallugit, v13 oqarpullu: »Ima oqassaasi: Ajoqersugaasa unnuakkut tikiullutik sinitsilluta tillippaat. v14 Naalagaatitap tamanna tusassagaluarpagu, uagut oqaluukkumaarparput ilissilu akuliutitinnasi.« v15 Aningaasallu tiguaat oqarfigineqarsimanermittut iliorlutik. Tamannalu juutit akornanni ulloq manna tikillugu eqqartorneqartuarpoq. Ajoqersuiartoqqussut v16 Ajoqersukkalli taakku aqqanillit Galilæamukarput qaqqamut Jiisusip orneqqusaanut. v17 Takugamikkulu pallorfigaat, ilaalli qularput. v18 Jiisusillu ornippai oqarfigalugillu: »Qilammilu nunamilu pissaaneq tamarmi uannut tunniussaavoq. v19 Taamaattumik aallarlusi inuiaqatigiit tamaasa uannut ajoqersuganngortissigit kuillugit Ataatap Ernerullu Anersaallu Illernartup aqqani v20 ajoqersorlugillu ilissinnut peqqussutikka tamaasa maleruaqqullugit. Takuallu, ullut tamaasa najorpassi silarsuup naggatissaanut allaat.« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 1 Johannesi Kuisisoq inoqajuitsumi v1 Jiisusi-Kristusimik Guutip erneranik iivangkiiliup aallaqqaataa. v2 Soorlu pruffiitip Esajap allagaani allassimasoq: Takuat, inngiliga illit siunikkut aallartippara, taassuma aqqutissat iluarsassavaa. v3 Inoqajuitsumi suaartoqarpoq: Naalakkap aqqutissaa iluarsarsiuk, aqqusininnguit ingerlavissai nalimmatsersigit! v4 – taamatut Johannesi Kuisisoq inoqajuitsumi saqqummerpoq oqaluussissutigalugulu kuissut allamik isumataaqqussut ajortit isumakkeerneqaatissaannik. v5 Judæamiut Jerusalemimiullu tamarmik ornippaat, kuussuarmilu Jordanimi taassumunnga kuisipput ajortitik anngiiaatigalugit. v6 Johannesi atisaqarpoq qatigattuup meqquinik sanaamik qiteruteqarlunilu amiusumik, inuussutigaalu pillertat tungusunnitsuullu nunaannarmi nassaaq. v7 Imalu oqaluussivoq: »Kingunikkut tikiutissaaq uannit nakuunerusoq, uangalu qinngaqquppunga peqillunga singii qilerussaassallugit. v8 Uanga imermik kuivassi, taassumali Anersaamik Illernartumik kuissavaasi.« Jiisusi kuisittoq v9 Ulluni taakkunani Jiisusi Nazaretimit Galilæamiittumit tikiuppoq Jordanimilu Johannesimut kuisilluni. v10 Imermit qaqillunilu takuaa qilaat qupisut Anersaallu tuisut illuni aqqarfigigaani; v11 nipilu qilannit tutsiuppoq: »Illit tassaavutit ernera asasara, nuannarisaraakkit!« Jiisusi usserneqartoq v12 Erniinnaq Anersaap inoqajuitsumut aallartippaa. v13 Ullunilu 40-ni inoqajuitsumiippoq Saatanimillu usserneqarluni; nersutit nujuartat akornanniippoq, inngilillu kiffartorfigaat. Jiisusi Galilæamiittoq v14 Johannesi parnaarussivimmut pisinneqareersoq Jiisusi Galilæamut pivoq Guutillu iivangkiiliua oqaluussissutigalugu v15 oqarluni: »Piffissaq nalliuppoq, Guutillu naalagaaffia qanillivoq; allamik isumataaritsi, iivangkiiliulu upperisiuk!« Ajoqersukkat siulliit qaaqquneqartut v16 Jiisusi Galilæap Tasersuata sinaagut ingerlagami takuai Siimuut taassumalu qatanngutaa Andreasi tasersuarmi qassusersortut, aalisartuugamimmi. v17 Jiisusip oqarfigai: »Qaallusi malissinga, taava inunnik aalisartunngortissavassi.« v18 Erniinnarlu qassutitik ilaginnaannarlugit malippaat. v19 Ingerlaqqitsiarami takuai Jaaku Zebedæusip ernera qatanngutaalu Johannesi umiatsiaami qassutitik passukkaat. v20 Erniinnaq qaaqquai; ataatartillu Zebedæusi sulisitatillu umiatsiaamiittut qimaannarlugit malippaat. Angut minguttuumik anersaalik ajorunnaarsitaasoq v21 Taava Kapernaumimut pipput. Sabbati nalliummat erniinnaq synagogimut iserpoq ajoqersuillunilu. v22 Ajoqersuutaalu tupigusuutigingaarpaat naalattariaqartutut ajoqersormatik allakkanik ilisimasutut pinnani. v23 Taamanerpiaq synagogianniippoq angut minguttuumik anersaalik, taannalu nilliavoq: v24 »Illit sussagatsigut, Jiisusi Nazaretimioq! Tikiuppit suujunnaarsikkumalluta? Kinaasutit nalunngilara: Guutip illernartua!« v25 Jiisusilli anersaaq avoqqaaraa oqarlunilu: »Nipangerit, taassumanngalu anigit!« v26 Anersaallu minguttuup nutsuppaa, nillerujussuarlunilu taassumannga anivoq. v27 Tamarmik annilaangaaramik ataatsikkut oqallisilerput oqarlutik: »Tamanna sunaana? Ajoqersuut nutaaq naalattariaqartoq! Allaat anersaat minguttuut naalakkermatik naalappaat!« v28 Galilæamilu tamarmi erniinnaq tusaamaneqalerpoq. Siimuup sakia arnaq allallu ajorunnaarsitaasut v29 Synagogimit anigamik erniinnaq Siimuup Andreasillu illuannut iserput Jaaku Johannesilu ilagalugit. v30 Siimuup sakia arnaq kissarneqarluni nalavoq, erniinnarlu Jiisusi tamatuminnga oqaluttuuppaat. v31 Taava ornillugu assaatigut tiguaa makitillugulu, erniinnarlu kissarneerukkami saqqippai. v32 Unnummat seqinerlu tarrereermat napparsimasut anersaapilullillu tamaasa taassumunngaappaat, v33 illoqarfiullu inui tamarmik matup silataani katersuupput. v34 Assigiinngitsunik nappaateqartut amerlasuut ajorunnaarsippai anersaapiluittaarlu amerlasuut anisillugit; anersaapiluillu oqaaseqaqqunngilai, kinaaninimi nalunngimmassuk. Jiisusi oqaluussillunilu ajorunnaarsitsisoq v35 Ullaaralaannguaq suli taartoq Jiisusi makippoq, inoqanngitsumukarporlu tassanilu qinulluni. v36 Siimuup ilaasalu tuaviinnaq malippaat, v37 nanigamikkulu oqarfigaat: »Tamarmik ujarpaatsit.« v38 Oqarfigaali: »Allanukarta, illoqarfeeqqanut matuma eqqaaniittunut, taakkunanissaaq oqaluussisinnaaniassagama; tamanna pillugu aallarpunga.« v39 Taava angalaarpoq synagogiinilu Galilæa tamakkerlugu oqaluussisarluni anersaapilunnillu anisitsisarluni. Pupissoq ajorunnaarsitaasoq v40 Taava pupissoq Jiisusimut pivoq; seeqqumiarfigalugulu qinnuigaa oqarluni: »Piumaguit mingukkunnaarsissinnaavarma.« v41 Jiisusip naakkitsaateqigamiuk assani isatsillugu attorpaa oqarfigalugulu: »Piumavunga, mingukkunnaarit!« v42 Erniinnarlu pupinnerata qimappaa, mingukkunnaarporlu. v43 Jiisusip sukangasumik oqaluffigaa erniinnarlu aallartillugu v44 oqarfigalugulu: »Kimulluunniit oqaatiginiaqinagu; palasimulli takutikkiartorit, mingukkunnaarnerillu pillugu Mosesip pilliutissatut aalajangersimasai pilliutigikkit inunnut uppernarsaatitut.« v45 Qimagukkamili angutip taassuma piniataaqaluni tamaginni oqaaseq oqaluussissutigilerpaa Jiisusi tamanut saqqumisumik illoqarfimmut sumulluunniit isersinnaajunnaarsillugu avataanili inoqanngitsumiittariaqalersillugu. Taamaakkaluartoq inuit tamanit ornigartuarpaat. Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 2 Nukillaarsimasoq Kapernaumimi ajorunnaarsitaasoq v1 Ullut qassiialuit qaangiuttut Jiisusi kingumut Kapernaumimut pimmat tusaamaneqalerpoq inigisaminiittoq. v2 Inuillu katersuussimasut amerlangaaramik matup silataaniluunniit inissaarupput; oqaaserlu taakkununnga oqaluutigaa. v3 Taava taassumunnga tikiuppaat nukillaarsimasoq – inuit sisamaallutik akiarlugu. v4 Inunnilli Jiisusi tikissinnaannginnamikku illup qaava Jiisusip nalaaniittoq piiarpaat; ammaramikkulu nukillaarsimasoq nallavianiitillugu ningippaat. v5 Jiisusip uppersusiat takugamiuk nukillaarsimasoq oqarfigaa: »Erneq, ajortinnik isumakkeerfigineqarputit.« v6 Allakkanilli ilisimasut ilaat tassani issiasut uummatimikkut isumaliorput: v7 »Qanoq taama oqarsinnaava? Guuti mitappaa. Kina Guutiunngitsoq ajortinik isumakkiisinnaava?« v8 Jiisusip anersaamigut erniinnaq ilisimaleramiuk imminni taama eqqarsaateqartut oqarfigai: »Sooq uummatissigut taama eqqarsarpisi? v9 Suna ajornannginnerua nukillaarsimasumut oqassalluni: Ajortinnik isumakkeerfigineqarputit, imaluunniit: Nikuigit, nallaviit tiguuk angalaarlutillu? v10 Ilisimaqqullusiulli Inuup Ernera ajortinik nunarsuarmi isumakkiisinnaatitaasoq« – nukillaarsimasoq oqarfigaa: v11 »Oqarfigaakkit: Nikuigit, nallaviit tiguuk angerlarlutillu!« v12 Nikuipporlu, erniinnarlu nallavini tigoriarlugu qimaguppoq inuit tamarmik isigigaanni; inuillu tamanna annilaarutigingaarpaat, Guutilu unnersiutigaat oqarlutik: »Taama ittumik takusimanngisaannarpugut!« Levi ajoqersuganngortoq v13 Jiisusi kingumut tasersuup sinaanukarpoq, inuillu tamarmik ornippaat, ajoqersorpaalu. v14 Ingerlaqqikkami takuaa Levi Alfæusip ernera ilanngaaseriffimmi issiasoq, oqarfigaalu: »Malinnga!« Nikuillunilu malippaa. v15 Kingorna Jiisusip nerrivimmeeqatigaa illuani; aammattaaq ilanngaaserisut ajortuliortullu amerlasuut Jiisusi ajoqersugaalu nerrivimmeeqatigaat, taassuminngami malinnittut amerlaqigamik. v16 Farisiiarit allakkanik ilisimasortaasa takugamikku ajortuliortut ilanngaaserisullu nereqatigigai ajoqersugai aperaat: »Sooq ilanngaaserisut ajortuliortullu nereqatigai?« v17 Jiisusilli tamanna tusaramiuk oqarfigai: »Peqqissut nakorsamik pisariaqanngillat, napparsimasulli. Tikiutinngilanga iluartut qaaqqujartorlugit, ajortuliortulli.« Viinni nutaaq puuni amiusuni nutaani v18 Johannesip ajoqersugai farisiiarillu iisinnginniarput. Taava Jiisusimut tikiuttoqarpoq imalu aperalugu: »Sooq Johannesip ajoqersugai farisiiarillu ajoqersugaat iisinnginniartarpat illilli ajoqersukkatit iisinnginniassanatik?« v19 Jiisusip akivai: »Uissap ikinngutai katittorsiornermi iisinnginniarsinnaappat uissaq najuutsillugu? Uissaq najortigitillugu iisinnginniarsinnaanngillat. v20 Ullulli nalliukkumaarput uissap taakkunannga aallarunneqarfissai, ullorlu taanna iisinnginniarumaarput. v21 Annoraamineq eqissimanngitsoq qallersaammut pisoqqamut ilaartuutigineqarneq ajorpoq; ilaartuutimmi nutaajusup pisoqaq alittussavaa alinneq annerulersillugu. v22 Viinnilu nutaaq puunut amiusunut pisoqqanut immiunneqarneq ajorpoq viinnip puut qartorassammagit, viinnilu puullu aserorlutik. Tassami, viinni nutaaq puuni nutaaniissaaq!« Sabbatimi karrertaqarfinnik nutsuisut v23 Sabbataagaa Jiisusip narsaatit karrillit aqqusaarpai, ingerlatillutillu ajoqersugai karrertaqarfinnik nutsuilerput. v24 Taava farisiiarit oqarfigaat: »Uku takukkit, sooq sabbatimi ajornartitaasumik iliorpat?« v25 Jiisusilli oqarfigai: »Atuarsimanngisaannarpisiuk Daavi taamani angutitanilu nerisassaarullutik kaaleramik qanoq iliortoq, v26 Ebjatari palasiunerutillugu Daavi Guutip illuanut isertoq timiusanillu saqqumisitanik palasinuinnaq nereqqusaasunik nerisoq allaallu angutitani tunillugit?« v27 Oqarfigaalu: »Sabbati pilersitaavoq inuk pillugu, inullu pinngortitaanngilaq sabbati pillugu. v28 Taamaattumik Inuup Ernera sabbatimuttaaq naalagaavoq.« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 3 Angut toqungasumik assalik ajorunnaarsitaasoq v1 Jiisusi synagogimut iseqqippoq. Tassaniippoq angut toqungasumik assalik. v2 Alapernaarsorpaallu sabbatimi ajorunnaarsikkumaarneraa, unnerluutigisinnaajumallugu. v3 Jiisusi angummut toqungasumik assalimmut oqarpoq: »Nikueriarlutit qaagit qiterlinngorlutit!« v4 Taava oqarfigai: »Sorleq ajornartitaanngila: Sabbatimi ajunngitsumik iliorneq imaluunniit ajortumik iliorneq, inuunermik annaassineq imaluunniit toqutsineq?« Taakkuli nillinngillat. v5 Siallugit isigai kamalluni, uummataallu manngertissimasut aliasuutigalugit angut oqarfigaa: »Assat isaaguk!« Isaammanilu assaa ajorunnaarpoq. v6 Taava farisiiarit aninasuarput, Herodesimillu tapersersuisut peqatigalugit aalajangiipput toqutaatikkumallugu. Inuppassuit ajorunnaarsitsinerillu v7 Jiisusi ajoqersukkani ilagalugit tasersuup eqqaanut nigorpoq, inuppassuillu Galilæameersut malinnaapput. Aammattaaq Judæamiit, v8 Jerusalemimiit, Idumæamiit, Jordanip ungataaniit nunamillu Tyrusip Sidonillu eqqaannit inuppassuit tikiussorput suliarisai tamaasa tusaramikkit. v9 Ajoqersukkanilu oqarfigai umiatsiaamik atugassaminnik piareersimatitseqqullugit inuit pillugit, ninniortissanngimmanni. v10 Amerlaqisummi ajorunnaarsimmagit ajuutillit tamarmik qerlertoruuffigaat attorumallugu. v11 Anersaallu minguttuut takugaangamikku isigaasa saannut pallortarput suaartartarlutillu: »Illit Guutip erneraatit!« v12 Kinaaninili oqaatigeqqunngivippaa. Aqqaneq-marluk taakku qinerneqartut v13 Jiisusi qaqqamut majuarpoq namminerlu qaaqqujumasani imminut qaaqqullugit, taakkualu ornippaat. v14 Aqqaneq-marluk qinerpai taallugillu apustilinik najoqqulluni oqaluussiartortikkumallugillu, v15 piginnaassuseqartippaalu anersaapilunnik anisitsisinnaanissamut. v16 Uku aqqaneq-marluk qinerpai: Siimuut Petrusimik taaguusikkani, v17 Jaaku Zebedæusip ernera Johannesilu taassuma qatanngutaa Boanergesimik taaguuserlugit, imaappoq: »Kallerup erneri«, v18 Andreasilu Filipilu Bartholomæusilu Matthæusilu Tuumalu Jaakulu Alfæusip ernera Thaddæusilu Siimuullu Kana'anikkuusoq v19 Judasilu Iskarioti, taanna killuussisaa. Jiisusi Beelzebulilu, Anersaamillu Illernartumik mitaatiginninneq v20 Taava angerlarpoq, kingumullu inuit katersuupput nerinerluunniit ajulersillugit. v21 Eqqarliisa tamanna tusaramikku ornippaat aallugu, paatsiveerutivissimasorigamikku. v22 Allakkanillu ilisimasut Jerusalemimiit aterlutik tikiuttut oqarput: »Beelzebulip pulasimavaa! Anersaapiluit naalagaanerat ikiortigalugu anersaapiluit anisittarpai.« v23 Taava qaaqquai assersuutitigullu oqarfigalugit: »Qanoq ililluni Saatanip Saatani anisissinnaavaa? v24 Naalagaaffik imminut akerlilersuleruni atasinnaassanngilaq. v25 Illulu imminut akerlilersuleruni atasinnaassanngilaq. v26 Saatani imminut assortuleruni imminullu akerlilersuleruni atasinnaanngilaq, suujunnaassaarlu. v27 Kinaluunniit nakuuserluni nakuarsuup illuanut isersinnaanngilaq pigisaanik piiaaffiginiarlugu nakuarsuaq qilersoqqaarsimanngikkuniuk. Aatsaammi taamaalioreeruni ujajaaffigisinnaavaa. v28 Ilumut oqarfigaassi: Inuit qitornaat tamanik isumakkeerfigineqassapput, ajortuliaminnik mitalliinerminnillu, qanorluunniit atsigisumik mitallersimagaluarunik. v29 Anersaamulli Illernartumut mitallertoq naassaanngitsumik isumakkeerfigineqanngisaannassaaq, ajortuliarli naassaanngitsoq pisuussutigissavaa.« v30 Oqarsimappummi: »Minguttuumik anersaaliuvoq.« Jiisusip ilaqutavii v31 Taava Jiisusip anaanaa nukaalu tikiupput, isertitsillutillu aatippaat namminnerli silataaniiginnarlutik. v32 Jiisusi issiavoq inuppaalussuit ilusimagaanni, oqarfigaallu: »Anaanat, nukkatit najatillu silatangiupput apeqqutigalutit.« v33 Akivaali: »Anaanaga nukakkalu kikkuugamik?« v34 Ilullunilu issiasut siallugit isigai oqarlunilu: »Takuuk, aajuku anaanaga nukakkalu. v35 Guutimmi piumasaanik iliortoq tassaavoq qatanngutiga angut qatanngutigalu arnaq anaanagalu.« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 4 Naatsiiassanik siaruarterisumik assersuut v1 Jiisusi tasersuup sinaani ajoqersueqqilerpoq. Inuppassuillu katersorfigaat tasersuarmi umiatsiaamut ikisariaqalersillugu tassanilu ingilluni, inuillu tamarmik nunamiipput tasersuup sinaani. v2 Assersuutitigullu amerlasuunik ajoqersorpai, ajoqersuisillunilu oqarfigai: v3 »Tusarnaaritsi! Naatsiiassanik siaruarterisoq siaruarteriartorpoq. v4 Siaruartigaasa ilaat aqqusinermut tupput, timmissallu tikiullutik nungullugit pukuppaat. v5 Ilaat qaarsortalimmut issoqarpianngitsumut tupput puttussuutilertorlutillu issortaa saattunnguummat; v6 seqinerlu qullarluariarmat uupput, sorlaqannginnamillu toqupput. v7 Ilaat naasupiluit kapinartullit akornannut tupput, naasupiluillu kapinartullit naajartorput ipitillugillu inerititaqartinnagit. v8 Ilaalli issorissumut tupput inerititaqarlutillu; naajartorput alliartorlutillu, ilaallu inerititaqarput 30-riakkanik, allat 60-eriakkanik allallu 100-riakkanik.« v9 Oqarporlu: »Tusarsinnaasunik siutilik tusarli!« v10 Kisimiilermallu najortaasa taakkualu aqqaneq-marluk assersuutinik taakkuninnga apersorpaat. v11 Akivaalu: »Ilissi Guutip naalagaaffiata anngigisaanik tunineqarpusi, ilaginngisassinnulli tamakku tamarmik assersuutitigut pisarput v12 isigisaqartuassammata, kisianni paasisaqassanatik, tusaasaqartuassammata, kisianni siunersisaqassanatik, saanniaqqunagit isumakkeerfigineqaqqunagillu.« v13 Oqarfigaalu: »Assersuut taanna paasinngilisiuk? Taava qanoq ilillusi assersuutit allat paasisinnaassavisigit? v14 Naatsiiassanik siaruarterisup oqaaseq siaruarterpaa. v15 Aqqusinermiittut oqaatsip tuffii ima pisarput: Oqaaseq tusaraangassuk Saatani erniinnaq aggertarpoq oqaaserlu taakkunani siaruarterneqarsimasoq peertarlugu. v16 Qaarsortalimmut siaruarterneqartut tassa oqaatsimik tusartut erniinnarlu nuannaarlutik ilassinnittut, v17 imminnili sorlaqannginnamik sivikitsuinnarmik atasarput, kingornalu oqaaseq pillugu atugarliornerit qinugineqarnerilluunniit nalliukkaangata erniinnaq tunussisarput. v18 Allaapput naasupiluit kapinartullit akornannut siaruarterneqartut; taakku tassa oqaatsimik tusartut, v19 silarsuarmili matumani isumakuluutit pisuussutillu nakutitsinerisa sunullu tamanut pileritsannerit nalliullutik oqaaseq ipitittarpaat inerititaqanngitsoortillugu. v20 Issorissumili siaruarterneqartut tassa oqaatsimik tusartut ilassillugulu inerititaqalerlutillu 30-riakkanik, 60-eriakkanik 100-riakkanillu.« Nanerussamik qullilerfimmiittumik karrinillu naajartortunik siinuppillu naatsiiassartaanik assersuutit v21 Taava oqarfigai: »Nanerussamik eqqussisoqartarnerpa nappartap ataanut nallaviulluunniit ataanut inissinniarlugu? Eqqunneqartannginnerpa qullilerfimmut ikkunniarlugu? v22 Isertugaqanngilarmi takussaalersussaanngitsumik toqqorsimasoqaranilu saqqummertussaanngitsumik. v23 Tusarsinnaasunik siuteqartoqaruni taanna tusarli!« v24 Oqarfigaalu: »Tusakkasi sianiginiarsigit! Uuttuutigisassinnik uuttuiffigineqarumaarpusi, tapiiffigineqarumaarlusilumi. v25 Peqartormi tunineqassaaq, peqanngitsorlu pigisaminik allaat arsaarneqassaaq.« v26 Oqarporlu: »Guutip naalagaaffia soorlu tassa inuk naatsiiassanik nunamut siaruarterisimasoq. v27 Sinittarpoq makittarlunilu, unnukkut ullukkullu, karrillu naajartorput alliartorlutillu, naluaali qanoq pisut. v28 Nuna imminik inerititaqarpoq – siullermik kanaartamik, taava karrertaqarfimmik taavalu karrertaqarfimmi karrertanik inerissimasunik. v29 Karrilli inerikkaangata erniinnaq killuilersarpoq katersuiffik nalliummat.« v30 Oqarporlu: »Guutip naalagaaffia sumik assissarsisinnaavarput assersuulluunniit suna atorlugu oqaatigissavarput? v31 Soorlu tassa siinuppip naatsiiassartaa: Nunamut ikkunneqarnermini nunarsuarmi naatsiiassanit tamanit minnerusarpoq; v32 siaruarterneqareeraangamili allisarpoq naatitanit allanit tamanit annerulersarluni avalequteqalerluni angisuunik alannguani qilaap timmiai ulluliorsinnaalersillugit.« v33 Assersuutit taamaattut amerlasuut atorlugit oqaaseq taakkununnga oqaatigaa paasinnissinnaanerannut naapertuuttumik; v34 tamatigullu assersuutit atorlugit oqaluffigisarpai, kisimiittaraangamilli tamaasa ajoqersukkaminut nassuiartarpai. Tasersuarmi anorersuartoq v35 Ulloq taanna unnummat Jiisusip oqarfigai: »Akianut ikaarta.« v36 Inuillu qimallugit umiatsiaami issimaffigisaminiittoq ilagalugu aallarput, umiatsiaallu allattaaq ingiaqataapput. v37 Taava anorlersorsuanngorpoq kaavittuliorluni, mallillu umiatsiaq qarsuavaat ulikkaangajallugulu immatsillugu. v38 Jiisusili aquani sinippoq akisaasami nalalluni. Taava itersarpaat oqarfigalugulu: »Ajoqersuisoq, umiialersugut soqutiginngiliuk?« v39 Makillunilu anorersuaq appisaluuppaa tasersuarlu oqarfigalugu: »Nipangerit, qatsorit!« Taava anoraarulluinnarpoq manissilluinnarlunilu. v40 Oqarfigaalu: »Sooq nangiarpisi? Suli uppersuseqalinnginnassi?« v41 Ersingaalerpullu imminnullu oqarfigalutik: »Kinaammanuna anorersuup tasersuullu naalakkaat?« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 5 Gerasamiut nunaanni anersaapilulik v1 Taava tasersuup illuatungaanut Gerasamiut nunaannut pipput. v2 Jiisusi umiatsiaamit niuniariarmat angutip minguttuumik anersaallip ilivilianit ornippaa. v3 Angut taanna iliverni ineqarpoq allaallu kalunnernik qilersorsimatinneq ajornarluni; v4 qasseeriarluni isikkamigut saviminernik qajannaaruserneqartarsimagaluarpoq kalunnernillu qilersorneqartarluni, kalunnerilli kittorartarpai isikkamigullu qajannaarutit aserorlugit peertarlugit. Kialluunniit noqqillatsissinnaanngilaa; v5 unnuakkut ullukkullu ilerfit akornanni qaqqanilu angalaartuarpoq suaartarlunilu nilliallunilu imminullu ujaqqanik kaattarluni. v6 Jiisusi ungasillugu takugamiuk arpaannaq ornippaa pallorfigalugulu v7 nipitoorsuarmillu suaarluni: »Uanga sussagakkit, Jiisusi, illit Guutip Qutsinnerussaartup ernera! Guuti naqqissigalugu ilungersorlunga qinnuigaakkit: Anniarteqinanga!« v8 Jiisusimmiuna ima oqarfigisimagaa: »Anersaaq minguttuujusutit, angummit anigit!« v9 Jiisusillu aperaa: »Qanoq ateqarpit?« Akivaa: »Legionimik ateqarpunga, amerlaqigattami.« v10 Ilungersorlunilu qinnuigaa najugarisaminnit aallarteqqunatik. v11 Qaqqami tassaniipput puulukerpassuit nerisassarsiortut. v12 Anersaapiluillu qinnuigaat: »Puulukinukartitsigut ikkununnga, pulaffiginiassavavut.« v13 Tamatuminnga akuerai. Anersaallu minguttuut angummit anipput puulukinullu pulallutik; puulukerpassuillu 2.000-it missigisaat innaarsukkut tatsimut nakkakaapput ipillutillu. v14 Puulukinilli paarsisut qimaapput tamannalu illoqarfimmi nunaannarmilu oqaluttuaralugu, inuillu tikiupput qanoq pisoqarsimanera takuniarlugu. v15 Jiisusi tikikkamikku takuaat anersaapiloqartuugaluaq legionimik immini peqarsimagaluartoq issiasoq atisisimalluni silaqarluarlunilu; ersilerpullu. v16 Isiginnaarsimasulli taakku nassuiaappaat anersaapiloqartuugaluup puulukillu qanoq pisimanerat oqaluttuaralugit. v17 Taava qinnuigilerpaat eqqaminnit qimaguteqqullugu. v18 Jiisusi umiatsiaamut ikilersoq anersaapiloqartuugaluup qinnuigaa ilagiumallugu. v19 Jiisusilli itigartippaa oqarfigalugulu: »Ilannut angerlarniarit, oqaluttuutikkillu Naalakkap ilinnut qanoq iliorsimanerinik tamanik ilinnillu nallittuisimaneranik.« v20 Taava aallarpoq Dekapolisimilu tamanut oqaluttuarilerlugit Jiisusip imminut qanoq iliorsimaneri tamaasa; tamarmillu tupigusupput. Jairusip pania arnarlu aaqartuartoq ajorunnaarsitaasut v21 Jiisusi uterluni umiatsiaamik akianut ikaareermat tasersuup sinaaniitillugu inuppassuit katersuuffigaat. v22 Taava synagogimi pisortaasut ilaat Jairusimik atilik tikiuppoq, Jiisusilu takugamiuk isigaasa saannut pallorpoq v23 ilungersorlunilu qinnuigalugu: »Paninnguara toqulerpoq, assannik patikkiartorumasuugaluarukkutoq annaanneqaqqullugu inooqqullugulu.« v24 Taava Jiisusip ingerlaqatigaa, inuppassuillu malippaat ninniortillugu. v25 Tamaaniipporli arnaq ukiuni aqqaneq-marlunni aaqartuarsimasoq v26 amerlasuunillu nakorsarneqarluni anniartarsimaqisoq pigisanilu tamaasa atorsimallugit pitsaanerulernanili, allaammi ajorneruliinnarsimalluni. v27 Jiisusi tusaamavaa; inuillu akornanniilluni tunuaniit ornippaa qallersaataalu attorlugu, v28 imami eqqarsarami: »Atisaaluunniit attuinnarukkit annaanneqassaanga.« v29 Erniinnarlu aanaarnerata aallaavia paqqerpoq, timimigullu malugaa ajoqutini ajorunnaarsinneqartoq. v30 Jiisusilli erniinnaq immini malugaa nukik taanna imminit anisoq, tunummullu inuit akornannut qiviarluni oqarpoq: »Kiaana atisakka attorai?« v31 Ajoqersugaasa oqarfigaat: »Nammineq takusinnaavat inuit qanoq ninniortitsigigaatsit; taamaattoq aperivutit: Kiaana attoraanga?« v32 Qinerluni paasiniarpaa kina taamaaliornersoq. v33 Arnarlu orniguppoq annilaarnermit sajulluni immini qanoq pisoqartoq nalunnginnamiuk, pallorfigaalu qanorlu pisoqarnera tamaat eqqortumik oqaluttuaralugu. v34 Jiisusip oqarfigaa: »Panik, uppernerpit annaappaatit. Eqqissillutit qimagunniarit, ajoqutinnillu ajorunnaarsitaagit!« v35 Suli oqalutsillugu synagogimi pisortaasup illuaneersut tikiupput oqarlutik: »Paniit toquvoq! Sooq ajoqersuisoq suli pisarissersussaviuk?« v36 Jiisusilli qanoq oqartoqartoq tusaagamiuk synagogip pisortaa oqarfigaa: »Siooranak uppersinnarit!« v37 Allanullu ilageqqunngilaq kisianni Petrusimut Jaakumullu Johannesimullu Jaakup qatanngutaanut. v38 Taava synagogip pisortaata illuanut pipput, takuaalu inuppaalussuit nipiliortut qissallutik upillutillu; v39 iserlunilu oqarfigai: »Sooq nipilioqalusilu qiavisi? Meeraq toqunngilaq, siniinnarpoq.« v40 Illaatigaat; tamaasali aniatippai meeqqallu nallavigisaanut iserluni ataataa anaanaalu ingerlaqatinilu ilagalugit. v41 Taava meeraq assaatigut tiguaa oqarfigalugulu: »Talitha kum!« – isumaqarpoq: »Niviarsiaraq oqarfigaakkit: Nikuigit!« v42 Niviarsiararlu erniinnaq nikuippoq angalaalerlunilu, aqqaneq-marlunnimmi ukioqarami; tupigusunnermillu paatsiveerulluinnarput. v43 Jiisusilli sakkortuumik naalakkerpai pisimasoq kikkunnulluunniit oqaatigeqqunagu, oqarfigaalu nerisassaanik tuneqqullugu. Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 6 Jiisusi Nazaretimiittoq v1 Taava Jiisusi tassannga aallarpoq illoqarfimmullu peroriartorfimminut pilluni, ajoqersugaasalu ilagaat. v2 Sabbatilu nalliummat synagogimi ajoqersuilerpoq; tusarnaartorpassuillu tupigusungaalerput oqarlutillu: »Suminuku tamakku tamaasa pisimagai? Ilisimassuseq-una suusoq taassumunnga tunniunneqarsimasoq? Malunnangaartuliallu suunuku assaasigut pisartut? v3 Una taannaannginnerpa sanasoq Mariap ernera Jaakullu Josesillu Judasillu Siimuullu angajuat? Najai maani illoqarfitsinni najugaqannginnerpat?« Mamiatsaatigaallu. v4 Jiisusilli oqarfigai: »Pruffiiti allani pinnani illoqarfimmili peroriartorfimmini eqqarliminilu illuminilu nikagineqartarpoq.« v5 Tassanilu malunnangaartuliorneq saperpoq, napparsimasunik ikittuinnarnik assamminik patillugit ajorunnaarsitsinermi saniatigut. v6 Uppinngissusiallu tupigusuutigaa. Taava illoqarfeeqqani tamatuma eqqaaniittuni angalaarpoq ajoqersuillunilu. Aqqaneq-marluk taakku aallartitaasut v7 Jiisusip aqqaneq-marluk taakku imminut qaaqquai aallartittalerlugillu marlukkuutaarlugit anersaanullu minguttuunut naalagaassusilerlugit, v8 angalaartillugillu allamik nassataqaqqunngilai taamaallaat ajaappissamik, timiusanilli pooqattamilluunniit nassataqaqqunagit, aningaasanilluunniit qiterutermioqaqqunagit; v9 taamaattoq aloquteqassapput marlunnilli ilupaalisassanatik. v10 Oqarfigaalu: »Illumut sumulluunniit iseraangassi taanna najuinnartarsiuk ingerlaqqinnissassi tungaanut. v11 Tikitassili arlaanni ilassiumanngippasi tusarumanasiluunniit taava tassannga aallaritsi, isikkasilu pujoralaajarsigit taakkuninnga unnerluutiginnissutaasumik.« v12 Taava aallarput oqaluussillutillu inuit allamik isumataaqqullugit; v13 anersaapiluillu anisippaat, napparsimasullu amerlasuut uuliamik tanippaat ajorunnaarsillugillu. Herodesi Jiisusi pillugu paatsiveeruttoq v14 Kunngip Herodesip Jiisusi tusaamalerpaa aqqa ilisimasaalermat, inuillu oqarput: »Tassaana Johannesi Kuisisoq toqusunit makissimasoq, taamaattumillu nukiit tamakku taassumuuna sunniupput.« v15 Allalli oqarput: »Eliaana,« sulilu allat oqarput: »Tassaana pruffiiti pruffiititoqqat ilaattut ittoq.« v16 Herodesip tamanna tusaramiuk oqarpoq: »Johannesi taanna niaquersitara makissimavoq.« Johannesi Kuisisoq toqusoq v17 Herodesimmiuna Johannesi tigusaritissimagaa parnaarussivimmilu kalunnernik qilersortillugu Herodiasi qatanngummi Filipip nulia nulissiussimasani pillugu v18 Johannesip ima oqarfigisimammani: »Qatanngutivit nulia ilinnut pigeqqusaanngilaq.« v19 Herodiasillu ajortumeerniarsaraa toqutikkumagaluarlugulu, saperlunili. v20 Tassami Herodesip Johannesi siooragaa nalunnginnamiuk angutaasoq iluartoq illernartorlu, taamaattumillu ajortumik pineqatsaalisaraa; tusarnaaraangamiullu tamatigut nalornisooruteqalersarpoq, tusarnaarumasarpaali. v21 Taavali periarfissaqalerpoq Herodesip inuuimmini kunngikkormiortani sakkutuunullu naalagaanertaasut Galilæamilu akimasortat nalliuttorsiortimmagit. v22 Herodiasip paniata iserluni qitikkami Herodesi qaaqqusaalu nuannaatsatsippai. Kunngip niviarsiaq oqarfigaa: »Piumasannik sumilluunniit qinnuiginnga, taava tuniumaarpakkit.« v23 Uppernarsaallunilu sorpassuarnik neriorsorpaa: »Sumilluunniit qinnuigigaluarumma, allaat naalagaaffimma affaanik, tunniutissavakka.« v24 Taassumalu anaanani annivigalugu aperaa: »Suna qinnutigissavara?« Akivaa: »Johannesip Kuisisup niaqua!« v25 Tuaviinnarlu kunngimut iserpoq qinnuigalugulu: »Kissaatigaara Johannesip Kuisisup niaqua puugutarsuarmiitillugu erniinnaq uannut tunniutissagit.« v26 Kunngip tamanna assut aliatsaatigaa, uppernarsaaninili qaaqqusanilu pillugit itigartikkumanngilaa. v27 Taava kunngip pillakkanik toqutsisartoq erniinnaq aallartippaa naalakkerlugu Johannesip niaqua aggiutissagaa. Taassumalu parnaarussivimmukarluni Johannesi niaquerpaa; v28 niaqua aggiuppaa puugutarsuarmiitillugu niviarsiamullu tunniullugu, niviarsiallu anaanaminut tunniuppaa. v29 Ajoqersugaasa tamanna tusaramikku ornigullutik timaa aavaat ilivermullu ilillugu. Inuit 5.000-it nerisinneqartut v30 Apustilit Jiisusimi katersuuteqqipput oqaluttuullugulu suliarisaminnik inunnullu ajoqersuutigisaminnik tamanik. v31 Oqarfigaalu: »Inoqanngitsumut ilagisinga; taakkuinnaallusi tassani qasuersaatsiarsinnaavusi.« Amerlaqisummi tikiussortuarput qimaguteqqittarlutillu allaat nerinissamut piffissaarullugit. v32 Taava umiatsiaamik aallarput inoqanngitsumukarlutik, kisimiikkumallutik. v33 Amerlasuulli takuaat aallartut ilisaralugillu; illoqarfinnillu tamanit nunakkoorlutik ornigaannukarrapput taakkunanngalu siulliullutik apuullutik. v34 Jiisusi niugami inuppassuit takuai, nalligingaalerpaalu savatut paarsisoqanngitsutut immata; amerlasuunillu ajoqersulerpai. v35 Ualereermat ajoqersugaasa ornippaat oqarfigalugulu: »Manna soqanngilaq, unnulereerporlu. v36 Aallartikkit nerisassaannik pisiniartillugit inoqarfinni illoqarfeeqqanilu matuma eqqaaniittuni.« v37 Akivaali: »Ilissi nerisassaannik tuniniarsigit!« Oqarfigaat: »Timiusarsiniassanerpugut denarit 200-t atorlugit uku nerisissinnaajumallugit?« v38 Oqarfigaali: »Qassinik timiusaateqarpisi? Takusariassagisi!« Taamaalioreeramik oqarput: »Tallimat, aalisakkallu marluk.« v39 Taava oqarfigai inuit tamaasa ivigarissumut qorsuusumut issaateqqullugit eqimattakkuutaartillugit. v40 Issaappullu ataatsimoortukkuutaarlutik, ilaat 100-t ilaallu 50-it. v41 Timiusallu tallimat aalisakkallu marluk tiguai qilammullu aarlorluni pilluaqqullugit, timiusallu aggoriarlugit ajoqersukkaminut tunniuppai inunnut agguaateqqullugit; aammattaaq aalisakkat taakku marluk tamanut agguaappai. v42 Tamarmillu qaarsillarlutik neripput; v43 sinneruttullu, aalisakkattaaq, katersorpaat koorit aqqaneq-marluk ulikkaarlugit. v44 Nerisut angutit 5.000-iupput. Jiisusi tasersuup qaavatigut pisuttoq v45 Kinguninngua Jiisusip ajoqersukkat ilungersuaffigai umiatsiaamut ikillutik akianut siuaqqullugit, Betsajdamut, nammineq inuit aallarteqqaarniaramigit. v46 Aallartereeramigit qaqqamut majuarpoq qinujartorluni. v47 Unnummat umiatsiaq tasersuarmi ikerpareersimavoq, namminerlu kisimiilluni nunamiippoq. v48 Takugamigit tamaviaarlutik ingerlaniarsarisut, assoramimmi, pigaarfiit sisamaanni tasersuup qaavatigut pisulluni ornippai qaangerniinnalerlugillu. v49 Tasersuup qaavatigut pisuttoq takugamikku aliortugaasoraat, nillialerpullu; v50 tamarmimmi takuaat annilaaqalutillu. Erniinnarli oqaluutilerpai oqarluni: »Nikalloqinasi, uangaavunga erseqinasi!« v51 Taava umiatsiaamut ikkivigai, qatsorporlu; annilaartorujussuuppulli. v52 Timiusammi qanoq pinerat paasinngilaat, uummatimikkulli manngertiinnarput. Genesaretimi ajorunnaarsitsinerit v53 Ikaaramik Genesaretimut pipput tassungalu tulallutik. v54 Umiatsiaamillu niummata inuit erniinnaq Jiisusi ilisaraat, v55 tuaviinnarlu eqqartik tamaat angallavigalugu napparsimasut nallaviiniitillugit aggiussuutilerpaat sumiiffia tusaramikku tassunga ornillugu. v56 Illoqarfeeqqanut illoqarfinnullu inoqarfinnullu sunulluunniit pigaangat napparsimasut niueriartortarfimmut inissittarpaat, qinnuigaallu qallersaataata nivingataannaaluunniit attorumallugu; taassuminngalu attuisut tamarmik ajorunnaarput. Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 7 Minguitsuunermik minguttuunermillu v1 Farisiiarit allakkanillu ilisimasut ilaasa Jerusalemimiit tikiuttut Jiisusi katersuuffigaat. v2 Takuaallu Jiisusip ajoqersugaasa ilaat assatik mingoqartillugit, imaappoq: asaqqaarnagit, nerisut. v3 Farisiiarit, juutillumi tamarmik, assatik imermik itummap imaanik asaqqaarlugit aatsaat nerisarput siuaasanit kingornussarsiat maleruarumallugit; v4 niueriartortarfimmit pisut errortoqqaartinnagit nerineq ajorpaat, siuaasanillu kingornussarsiat maleruartagaat allat amerlaqaat, soorlu imertarfiit ermutsillu nerisassiornermullu atortut kanngussaasut errortorneqarnissaat nallaviillu asanneqarnissaat. v5 Taava farisiiarit allakkanillu ilisimasut Jiisusi aperaat: »Sooq ajoqersukkavit siuaasanit kingornussarsiat malinngilaat nerisarlutilli assatik mingoqartillugit?« v6 Akillugilli oqarpoq: »Ilissi ilumoortuusaartusi pillusi Esaja eqqortumik siulittuivoq, soorlumi allassimasoq: Inuiaat ukua qarluinnarminnik ataqqivaannga, uummataalli uannit ungaseqaat, v7 asuliinnaq guutisiorfigaannga inuit inassutiliaat ajoqersuussutigisaramikkit. v8 Ilissi Guutip inassutai ilaginnarpasi inunnit kingornussarsiat kisiisa maleruartarlugit.« v9 Oqarfigaalu: »Kakkaqaasi! Guutip inassutai narrugalugit ilissi nammineq kingornussarsiasi atulersippasi. v10 Mosesimi oqarpoq: ›Ataatat anaanallu ataqqikkit!‹ aamma: ›Ataataminik anaanaminilluunniit perloqqusisoq toqunneqassaaq.‹ v11 Ilissili oqarpusi: Inuk ataataminut anaanaminulluunniit oqarpat: Uannit ikiuutisiassaraluit korbaniussaaq – tassa imaappoq: naalaffimmut tunissut – v12 taava ataataminik anaanaminilluunniit isumassueqqujunnaarparsi. v13 Guutip oqaasia atorunnaarsipparsi ilissi nammineq kingornussarsiassigut. Taamaattunillu allarpassuarnik iliortarpusi.« v14 Inuillu qaaqqoqqippai oqarfigalugillu: »Tamassi tusaasinga paasillungalu: v15 Avataaniit inummut isertut qanoq ittulluunniit inuk mingutsissinnaanngilaat, inummilliukua anisut inuk mingutsittaraat. v16 Tusarsinnaasunik siuteqartoqaruni taanna tusarli!« v17 Inuit qimallugit illumut isermat ajoqersugaasa assersuut pillugu aperaat. v18 Oqarfigaalu: »Ilississaaq taama sianiitsigaasi? Paasinngilisiuk avataaniit inummut isertut qanoq ittulluunniit inuk mingutsissinnaanngikkaat? v19 Uummammummi pinnatik aqajaqqumut pisarput kingornalu anisarlutik.« Taamaalilluni nerisassat qanoq ittulluunniit minguitsuutippai. v20 Oqarporlu: »Inumminguna anisut inuk mingutsittaraat. v21 Qamanngami inuit uummataannit anisarput eqqarsaatipiluit, kinguaassiuutitigut inuunerlunneq, tillinneq, toqutsineq, v22 allasiorneq, piumatussuseq, ajussuseq, peqquserlunneq, atuipilunneq, sinnganeq, mitaatilliineq, makitassuseq, sianiissuseq. v23 Ajortut tamakku tamarmik qamannga anisarput inullu mingutsittarlugu.« Arnaq Guutimik nalusoq v24 Taava Jiisusi tassannga qimagulluni Tyrusip eqqaanukarpoq, illumullu iserpoq inuit arajutsisinniarlugit; isertorsinnaanngilarli. v25 Arnap minguttuumik anersaalimmik paninnguaqartup tusaramiuk erniinnaq orniguppoq isigaasalu saannut pallorluni. v26 Arnarli Guutimik nalusuuvoq Fønikerinit Syriap ilaaniittunit naggueqartoq, Jiisusilu qinnuigaa anersaapiluk panimminit aniseqqullugu. v27 Jiisusilli oqarfigaa: »Meeqqat qaarsillaqqaarallarlit. Iluanngilarmi meeqqat nerisassaannik arsaaraanni qimminnguanullu tunniullugit.« v28 Arnalli akivaa: »Naalagaq, qimminnguit nerriviup ataaniittut sequnnikunik meeqqat nakkaalatitaannik nerisarput.« v29 Taava Jiisusip arnaq oqarfigaa: »Taama akigavit angerlaannarit, anersaapiluk paninnit anereerpoq.« v30 Angerlaramilu meeraq iserfigaa siniffimmini nalasoq anersaapilullu anisimasoq. Tusilartuullunilu oqajuitsoq ajorunnaarsitaasoq v31 Jiisusi kingumut Tyrusip eqqaaniit aallarpoq Sidonilu aqqusaarlugu Dekapolisikkoorluni Galilæap Tasersuanut pilluni. v32 Aggiuppaallu tusilartoq oqalunneq sapingajattoq, qinnuigaallu assamminik pateqqullugu. v33 Jiisusip inunnit nigortillugu inussani siutaanut manguppai, qiserluni oqaalu attorlugu; v34 qilammullu aarlorpoq anersaarululluni oqarfigalugulu: »Effatha!« – isumaqarpoq: »Ammarit!« v35 Erniinnarlu siutai ammarput, oqaatalu qilerutaa qilerussaarpoq; iluamillu oqalulerpoq. v36 Jiisusip inerterpai tamanna kimulluunniit oqaatigeqqunagu; inertertuaraluaraatilli pigaluttuinnarput oqaluttuaralugu. v37 Tupigusungaalerput oqarlutillu: »Suut tamaasa ajunngitsumik suliarai. Tusilartut tusaasinnaalersippai oqajuitsullu oqalulersillugit.« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 8 Inuit 4.000-it nerisinneqartut v1 Ulluni tamakkunani kingumut inuppassuarnik katersuussimasoqarpoq nerisassaqanngitsunik, Jiisusillu ajoqersukkani qaaqquai oqarfigalugillu: v2 »Inuit uku nalligeqaakka, ullummi pingasut najoreerpaannga nerisassaqaratilli; v3 kaatsillugillu angerlartikkaluarukkit aqqutaani nukillaassapput, ilaammi ungasissumit aggersimapput.« v4 Ajoqersugaasa akivaat: »Sumit pissarsisoqarsinnaagami timiusanik maani inuilaami qaarsillaatigisinnaasaannik?« v5 Jiisusip aperai: »Qassinik timiusaateqarpisi?« Akivaat: »Arfineq-marlunnik.« v6 Taava inuit nunamut issaaqquai; timiusallu arfineq-marluk tiguai, qujallunilu aggorpai, ajoqersukkaminullu tunniuppai agguaateqqullugit; taakkualu inunnut agguaappaat. v7 Aamma aalisagannguaateqarput marlussunnik; Jiisusillu taakku pilluaqquai ajoqersukkallu oqarfigalugit taakkuttaaq agguaatissagaat. v8 Qaarsillarlutillu neripput, sinneruttullu katersorpaat koorit arfineq-marluk ulikkaarlugit. v9 Najuuttut 4.000-it missaanniipput; aallartippaalu. v10 Kinguninngua umiatsiaamut ikivoq ajoqersukkani ilagalugit Dalmanutap eqqaanut pilluni. Nalunaaqummik piumasut v11 Taava farisiiarit tikiupput oqalliseqatigilerlugulu, misilinniarlugulu piumaffigaat qilammit nalunaaqummik. v12 Taava qamuuna anersaaruluppoq oqarlunilu: »Eqqarleriit uku sooq nalunaaqummik piumappat? Ilumut oqarfigaassi: Eqqarleriit uku nalunaaqummik pissanngilluinnarput.« v13 Qimallugillu kingumut umiatsiaamut ikivoq akianullu ikaarluni. Farisiiarit Herodesilu pillugit mianersoqqussut v14 Timiusanik nassassallutik puiorsimapput umiatsiaamilu ataasiinnarmik timiusaateqarlutik. v15 Jiisusillu inappai oqarluni: »Sianiniaritsi farisiiarit seernarsaatissiaannut Herodesillu seernarsaatissiaanut mianersussagassi.« v16 Ajoqersukkallu oqaloqatigiissutigaat timiusaateqannginnertik pinerarlugu. v17 Jiisusip tamanna paasigamiuk oqarfigai: »Sooq oqaloqatigiissutigaasiuk timiusanik nassannginnersi pigiga? Suli siunersisaqanngilasi paasisaqarnasilu? Uummatisi taama manngertitaatigaat? v18 Iseqaraluarlusi takunnissinnaanngilasi? Siuteqaraluarlusi tusaasinnaanngilasi? Eqqaamanngilisiuk v19 timiusat tallimat aggorakkit inunnullu 5.000-inut nerliullugit koorit qassit sinnerussanik immerisi ulikkaarlugit?« Akipput: »Aqqaneq-marluk.« v20 »Taamaniluunniit timiusat arfineq-marluk inunnut 4.000-inut nerliukkakkit koorit qassit sinnerussanik immerisi ulikkaarlugit?« Akipput: »Arfineq-marluk.« v21 »Suli paasisaqanngilasi?« Tappiitsoq Betsajdami ajorunnaarsitaasoq v22 Taava Betsajdamut pipput. Inuillu tappiitsoq taassumunnga aappaat qinnuigalugulu attoqqullugu. v23 Tappiitsoq tasissiullugu illoqarfeeqqap avataanukaappaa, isaalu qiserpai assamminillu patillugu aperalugulu: »Isigisaqarpit?« v24 Uillunilu oqarpoq: »Takusinnaavakka inuit; isigisaqarpungami orpittut ittunik kisianni angalaartunik.« v25 Taava kingumut isai assamminik patippai, maannalu erseqqissumik isigisaqalerpoq; ajorunnaarporlu isigisani tamaasa immikkoortilluarsinnaalerlugit. v26 Jiisusillu angerlartippaa oqarluni: »Illoqarfeeqqamut isissanngilatit.« Petrusip nassuerutaa v27 Jiisusi ajoqersukkani ilagalugit aallarpoq illoqarfeeqqanut Cæsarea Filippip eqqaaniittunut; aqqutaanilu ajoqersukkani aperai: »Inuit kinaanerarpaannga?« v28 Akipput: »Johannesi Kuisisoq, allallu Eliaanerarpaatsit aamma allat tassaanerarlutit pruffiitit ilaat.« v29 Taava aperai: »Ilissimi kinaanerarpisinga?« Petrusip akivaa: »Illit tassaavutit Kristusi.« v30 Inertingaarpaalu tamanna kimulluunniit oqaatigeqqunagu. Jiisusip anniartitaanissani toqutaanissanilu makinnissanilu siulittuutigigai v31 Taava ajoqersulerpai Inuup Ernera anniangaassasoq ajattugaassallunilu utoqqaanertanit, palasiunernit allakkanillu ilisimasunit, toqunneqassalluni makikkumaarlunilu ullut pingasunngorpata. v32 Tamannalu isertuarani oqaatigaa. Taava Petrusip avinngarutitippaa avoqqaarilerlugulu. v33 Jiisusilli saalluni ajoqersukkani isigai Petrusilu avoqqaaralugu oqarluni: »Tununnut nigorit, Saatani! Guutimmi pii pinnagit inuit pii isumagaatit.« Malinninnissamik v34 Taava inuit ajoqersukkanilu qaaqquai oqarfigalugillu: »Uannik malinnikkumasoq imminut isumakkiissaaq, sanningasulinilu ersussavaa malissallungalu. v35 Inuunerminimmi annatsitsiumasup inuunini annaassavaa; uangali pillunga iivangkiiliulu pillugu inuunerminik annaasaqartup inuunini annatsissavaa. v36 Inummummi sumut iluaqutaassava silarsuaq tamaat pigileraluaruniuk inuuninili akigalugu? v37 Inuummi inuunerminut suna akiliutigisinnaavaa? v38 Uannimmi oqaatsinnillu kanngusuutiginnittoq eqqarleriinni ukunani ilumuunngitsuusuni ajortuliortuusunilu Inuup Ernerata kanngusuutigiumaarpaa tikiukkuni Ataatami naalannassusia pigalugu inngilillu illernartut ilagalugit.« (9,1) Oqarfigaalu: »Ilumut oqarfigaassi: Maaniittut ukua ilaasa toqu misigissanngilaat Guutip naalagaaffia pissaaneqangaarluni tikiuttoq takoreertinnagu.« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 9 Jiisusi qaqqami naalannarsisoq v2 Ullut arfinillit qaangiummata Jiisusip Petrusi Jaakulu Johannesilu qaqqamut portusoorsuarmut majuaqatigai, taakkuinnaallutillu tamaaniipput. Isigigaannilu allanngorpoq, v3 atisaalu qaalloriinnanngorput nunarsuarmi qarsorsaasartut qarsortissinnaasaannit qaqornerungaalerlutik. v4 Elialu Mosesi aapparalugu taakkununnga takutippoq, taakkualu Jiisusi oqaloqatigaat. v5 Taava Petrusi pilerpoq Jiisusimullu oqarluni: »Ajoqersuisoq, maaniinnitta nuannissusia. Pingasunik tupiusaliorta, ilinnut ataatsimik Mosesimullu ataatsimik Eliamullu ataatsimik.« v6 Tassami naluaa qanoq oqassalluni, annilaaqigamimmi. v7 Taava nuisserpoq taallerlugillu; nuissamiillu nipi tutsiuppoq: »Tassa ernera asasara, taanna tusarsiuk!« v8 Tamanulli qinerniarlutik tassanngaannaq Jiisusi kisiat isigisinnaalerpaat najoraatik. v9 Qaqqamit atertillutik inerterpai takusartik kimulluunniit oqaluttuareqqunagu Inuup Ernera toqusunit makereertinnagu. v10 Tamanna imminni aalajangiuppaat oqaloqatigiissutigalugulu toqusunit makinneq taanna suunersoq. v11 Taava aperaat: »Sooq allakkanik ilisimasut oqarpat Elia siulliulluni tikiutissasoq?« v12 Akivai: »Elia siulliulluni tikiutissaaq tamaasalu atulerseqqissallugit. Taavami qanoq ililluni Inuup Ernera pillugu allassimasinnaava anniangaassasoq narrugisaassallunilu? v13 Oqarfigaassimi: Elia tikiutereerpoq, piumasaminnillu iliorfigaat, soorlu taanna pillugu taama allassimasoqartoq.« Nukappiaraq minguttuumik anersaalik ajorunnaarsitaasoq v14 Ajoqersukkat tikikkamikkit takuaat inuppassuit ilusimagaat allakkanillu ilisimasut oqalliseqatigigaat. v15 Inuit Jiisusi takuniariaramikku annilaajallapput arpallutillu ornippaat ilassiartorlugu. v16 Aperai: »Sunaana taakkualu oqallissutigigissi?« v17 Inuillu ilaata akivaa: »Ajoqersuisoq, ernera oqajuitsuutitsisumik anersaalik ilinnut aggiuppara. v18 Sumiluunniit tigugaangamiuk nunamut naluttarpaa, qappiortarporlu qorsaqqortarlunilu noqartarlunilu. Ajoqersukkatit oqarfigigaluarpakka aniseqqullugu, saperpaalli.« v19 Taava Jiisusi oqarpoq: »Eqqarleriit uppinngitsuususi, qanoq sivisutigisumik najussavassi? Qanoq sivisutigisumik avaannguunnasi ilagisinnaavassi? Uannut qaassiuk!« v20 Taava Jiisusimukaappaat. Anersaallu takugamiuk erniinnaq tamaviat nukappiaqqami nutsuilerpoq, taannalu nunamut uppippoq qappiorlunilu niuulluni. v21 Jiisusip ataataa aperaa: »Qanga taamaattalerpa?« Akivoq: »Meeraallunili. v22 Qasseerpassuariarlunilu innermut imermullu naluttarpaa toqunniarlugu. Sapinngikkuilli naakkigaluta ikiortigut.« v23 Jiisusip oqarfigaa: »Sapinngikkuit? Uppertumut ajornartoqanngilaq.« v24 Erniinnaq nukappiaqqap ataataa suaarpoq: »Upperpunga, uppinngissutsikkut ikiunnga!« v25 Jiisusip inuit eqiterutilersut takugamigit anersaaq minguttooq avoqqaaraa oqarfigalugulu: »Anersaaq oqajuitsuusutit tusilartuusutillu, uanga peqquakkit: Taassumannga anigit, kingornalu pulaffigeqqinngisaannaruk!« v26 Taava nilliavoq taassumanilu tamaviat nutsuilerluni anillunilu; nukappiararlu toqusutut ilerpoq; tamarmillu oqarput: »Toquvoq.« v27 Jiisusilli assaatigut tiguaa nikuitillugulu. v28 Jiisusi illumut isereermat ajoqersukkanilu kisimiilerlutik taakkua aperaat: »Sooq uagut anisissinnaanngilarput?« v29 Akivai: »Taamaattut kisianni qinunikkut anisinneqarsinnaapput.« Jiisusip toqutaanissani makinnissanilu siulittuutigigai v30 Tamaannga aallaramik Galilæa aqqutigaat; Jiisusilli tamanna allanut ilisimaqqunngilaa, v31 ajoqersukkanimi ajoqersoramigit imalu oqarfigalugit: »Inuup Ernera inuit assaannut pisitaassaaq, toqussavaallu; toqutaagunili ullut pingasunngorpata makikkumaarpoq.« v32 Oqaasiili paasinngilaat, apersussallugulu siooragaat. Annerpaaq minnerpaarlu v33 Taava Kapernaumimut pipput. Illumullu isereerami aperai: »Sunaana aqqutaani oqaluuserigissi?« v34 Nillinngillalli, aqqutaanimi oqaloqatigiissutigigamikku kina annerunersoq. v35 Taava ingippoq, taakkulu aqqaneq-marluk qaaqqullugit oqarfigai: »Siulliujumasoq tamanit kingulliussaaq tamanullu kiffaassalluni.« v36 Meerannguarlu tiguaa akornannullu pisippaa pakkullugulu; ajoqersukkanilu oqarfigai: v37 »Meerannguamik taama ittumik uanga atikkut ilassinnittup ilassivaanga; uannillu ilassinnittup uanga pinnanga aallartitsisiga ilassivaa.« Akerlerisat iligisalluunniit v38 Johannesip oqarfigaa: »Ajoqersuisoq, inuk illit atikkut anersaapilunnik anisitsisoq takuarput, akornuserniaraluarparpullu ilaginngimmatigut.« v39 Jiisusilli akivaa: »Akornusissanngilarsi, atikkummi tupinnartuliortoqarsinnaanngilaq taavalu kinguninngua ajortumik oqaluuserilerlunga. v40 Uatsinnut akerliunngitsoq uatsinnut iliuvoq. v41 Kialuunniimmi imermik ermutsip imaanik immippasi, tassa Kristusip pigimmasi, ilumut oqarfigaassi: taanna akissarsinngitsuussanngilaq. Tammartitsinissamut mianersoqqussut v42 Minninnguit uannut uppertut ukua ilaannik tammartitsisoqarpat taassumunnga pitsaanerussagaluarpoq aserorteriviup ujarattaa qungasianut qilerullugu immamut igikkaanni. v43 Assappillu tammartippatit taava kipiuk; ilinnut pitsaanerussaaq avataajarsimallutit inuunermut iseruit illuttut assaqarluni Anniarfimmut, tassa innermut qamissanngitsumut v44 quperluisa uumajuarfigisaannut qamissanngitsumillu inneqartumut, pinermit. v45 Isikkavillu tammartippatit taava kipiuk; ilinnut pitsaanerussaaq tusiallutit inuunermut iseruit marlunnik isigaqarluni Anniarfimmut, v46 tassa quperluisa uumajuarfigisaannut qamissanngitsumillu inneqartumut, igitaanermit. v47 Isivillu tammartippatit peeruk. Ilinnut pitsaanerussaaq illuinnarmik iseqarlutit Guutip naalagaaffianut iseruit illugiinnik iseqarluni Anniarfimmut, v48 tassa quperluisa uumajuarfigisaannut qamissanngitsumillu inneqartumut, igitaanermit. v49 Kikkummi tamarmik innermik tarajorterneqassapput. v50 Tarajoq ajunngilaq, tarajorli tarajornigunnaarpat taava qanoq ilillusi tarajunngorteqqissavisiuk? Ilissinni tarajoqaritsi eqqisseqatigiigitsilu!« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 10 Avinnermik v1 Taava Jiisusi najukkani qimallugu Judæamut nunamullu Jordanip kangianiittumut aallarpoq; kingumut inuit katersuuffigaat, pisarnermisullu ajoqersoqqilerpai. v2 Farisiiarinillu tikiuttoqarpoq, misilinniarlugulu aperaat: »Angut nuliaminit avissinnaatitaava?« v3 Akivai: »Mosesip qanoq inappaasi?« v4 Oqarpullu: »Mosesip angut avissutinik allakkiorsinnaatippaa taamalu avissinnaatillugu.« v5 Jiisusip oqarfigai: »Uummatissi manngissusiat pillugu inassut taanna ilissinnut tunniuppaa. v6 Pinngortitalli pileqqaarneranni Guutip angut arnarlu pinngortippai. v7 ›Tamanna pillugu angutip ataatani anaananilu qimassavai nulianilu attavigalugu, v8 taakkulu marluk uininngussapput ataaseq.‹ Taamaattumik marluujunnaarlutik uiniulissapput ataaseq. v9 Guutimmi ataqatigiilersitai inuup avissaartissanngilai.« v10 Illumi isersimaqqileramik ajoqersugaasa tamatuminnga aperaat, v11 oqarfigaalu: »Avilluni allamik nuliartoq allasiorpoq, v12 arnarlu avilluni allamik uinittoq allasiorpoq.« Jiisusi meerannguillu v13 Meerannguillu Jiisusimukaappaat attoqqullugit; ajoqersukkalli avoqqaaraat, v14 Jiisusilli tamanna takugamiuk kamalerpoq oqarfigalugillu: »Meerannguit uannut qaaginnarlit, akornuseqinasigillu; taakkuami Guutip naalagaaffia pigaat. v15 Ilumut oqarfigaassi: Kialuunniit Guutip naalagaaffia meerannguatut pinngikkuniuk iserfiginngilluinnassavaa.« v16 Pakkullugillu assamminik patippai pilluaqqullugillu. Angut pisooq v17 Jiisusi anilluni aqqusinermut pimmat inuk arpaannaq tikiuppoq, seeqqumiarfigalugulu aperaa: »Ajoqersuisoq ajunngitsuusutit, qanoq iliussaanga inuuneq naassaanngitsoq kingornussariumallugu?« v18 Jiisusip oqarfigaa: »Sooq ajunngitsumik taavinga? Allamik ajunngitsoqanngilaq, ataaseq kisimi, tassa Guuti. v19 Inassutit uku nalunngilatit: ›Inuassanngilatit, allasiussanngilatit, tillissanngilatit, sallullutit nalunaajaassanngilatit, ujajaassanngilatit, ataatallu anaanallu ataqqikkit!‹ « v20 Oqarpoq: »Ajoqersuisoq, inuusunninniilli tamakku tamaasa maleruarpakka.« v21 Jiisusillu isigaa asalerlugulu, oqarfigaalu: »Ataaseq amigaatigaat: Pigisatit tamaasa akigiartukkit piitsunullu tunniullugit, taava qilammi pisuussuteqalerumaarputit. Qaallutillu malinnga!« v22 Tamannali nikallussutigaa aliasullunilu qimagulluni, pisoorsuugamimi. v23 Taava Jiisusip ajoqersukkani qiviarlugit oqarfigai: »Guutip naalagaaffianut isernissap pisuunut ila ajornassusia!« v24 Oqaasii ajoqersukkat annilaarutigeqaat, Jiisusillu oqarfigeqqippai: »Qitornakka, Guutip naalagaaffianut isernissap ila ajornassusia! v25 Qatigattuumut meqqutip isaatigut putoqqunnissaq pisuup Guutip naalagaaffianut isernissaanit ajornannginneruvoq.« v26 Sulilu annilaarnerulerput imminnullu oqarfigalutik: »Taavami kina annassinnaava?« v27 Jiisusip isigai akillugillu: »Inunnut tamanna ajornaqaaq Guutimulli ajornarnani; Guutimummi suut tamarmik ajornanngillat.« v28 Petrusi pilerpoq Jiisusilu oqarfigalugu: »Takuat, uagut suut tamaasa qimallugit malippatsigit.« v29 Jiisusi oqarpoq: »Ilumut oqarfigaassi: Inuk kinaluunniit illuminik, qatanngutiminik angutinik arnanillu, anaanaminik ataataminillu, qitornaminik narsaamminilluunniit qimatsisoq uanga pillunga iivangkiiliulu pillugu, v30 maanna silarsuarmi matumani pissarseqqissaaq 100-riaammik illoqalerluni qatannguteqalerlunilu angutinik arnanillu anaanaqalerlunilu qitornaqalerlunilu narsaateqalerlunilu, qinugineqaraluartilluni; naassaanngitsumillu inuuneqalerumaarpoq silarsuartaassami. v31 Amerlaqisulli siulliugaluartut kingullinngussapput kingulliugaluartullu siullinngussallutik.« Jiisusip anniartitaanissani toqutaanissanilu makinnissanilu siulittuutigigai v32 Jerusalemimut majuarlutik ingerlapput, Jiisusilu siulliuvoq. Annilaanngateqarput, malinnittullu ersipput. Taava kingumut taakku aqqaneq-marluk ilaannit nigortippai oqaluffigilerlugillu qanoq pineqarnissaminik: v33 »Takuat, Jerusalemimut majuarpugut, Inuullu Ernera palasiunernut allakkanillu ilisimasunut pisinneqassaaq, taakkualu toqutassanngortissavaat Guutimillu nalusunut pisissallugu, v34 mitaatigissavaallu qitserarlugulu, iperartorlugu toqullugulu; ullullu pingasunngorpata makikkumaarpoq.« Zebedæusip ernerisa kissaataat v35 Taava Jaakup Johannesillu, Zebedæusip ernerisa, Jiisusi ornippaat oqarfigalugulu: »Ajoqersuisoq, ilinnut qinnutiginiakkatsinnik iliorfigeqqugaluarpugut.« v36 Aperai: »Uannut qanoq iliorfigeqquisi?« v37 Oqarfigaat: »Naalannassutsinni issiasussanngortitsigut arlarput talerpippit tungaani arlarpullu saamippit tungaani.« v38 Jiisusip oqarfigai: »Qinnutigisarsi naluarsi. Ermutsip imaa imigara imersinnaavisiuk, imaluunniit kuissummik uanga kuineqaatigisassannik kuisissinnaavisi?« v39 Akivaat: »Pisinnaavugut.« Jiisusip oqarfigai: »Ermutsip imaa imigara imissavarsi, kuineqaatigisannillu kuisikkumaarpusi; v40 talerpimmali tungaani saamimmalu tungaani issianissamik uanga aalajangiisussaatitaanngilanga; piareersaaffigineqareersimasulli pisassaraat.« v41 Ilaasa qulit tamanna tusaramikku Jaaku Johannesilu kamaappaat. v42 Jiisusilli qaaqquai oqarfigalugillu: »Nalunngilarsi inuiaqatigiinni naalagaanertatut isigineqartut innuttatik naqisimasaraat naalagartaasalu pissaanertik taakkununnga atornerluttaraat. v43 Ilissinni taamaassanngilaq, akornassinnili angisuujumasoq ilissinnut kiffaassaaq; v44 akornassinnilu nuimanerujumasoq tamanut inussiaataassaaq. v45 Inuup Erneraluunniimmi tikiutinngilaq kiffartorfigeqqulluni namminerli kiffartussalluni inuuninilu akissatut tunniutissallugu amerlasuut utertinneqaatissaattut.« Jerikomi tappiitsoq ajorunnaarsitaasoq v46 Taava Jerikomut pipput. Jiisusilu ajoqersukkani inuppaalussuillu ilagalugit Jerikomit animmat Timæusip ernera Bartimæusi qinusartoq tappiitsuusoq aqqusernup killingani issiavoq. v47 Tusaramiullu Jiisusiusoq Nazaretimioq, suaarpoq: »Daavip ernera, Jiisusi, naakkiginnga!« v48 Amerlasuut avoqqaaraat nipangeqqullugu; sulili nipitunerusumik suaarpoq: »Daavip ernera, naakkiginnga!« v49 Jiisusilu unippoq oqarlunilu: »Qaaqqusiuk!« Taava tappiitsoq qaaqquaat oqarfigalugulu: »Nikalloqinak, nikuigillu; qaaqquaatit.« v50 Qallersaatinilu igiinnarlugu nikuippoq Jiisusimullu pilluni. v51 Jiisusillu aperaa: »Uannut qanoq iliorfigeqquit?« Tappiitsup akivaa: »Rabbuni, tappissiseqquvunga.« Jiisusip oqarfigaa: »Qimagutiinnarit, uppernerpit annaappaatit.« v52 Erniinnarlu tappissivoq, malillugulu ingerlaqataalerpoq. Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 11 Jiisusi Jerusalemimut iseriartortoq v1 Jerusalemi qanilligamikku Betfagemut Betaniamullu Uuliap Qaqqaata eqqannguaniittunut pillutik ajoqersukkami ilaat marluk aallartippai v2 oqarfigalugillu: »Illoqarfeeqqamukaritsi ikaniittumut; tassungalu pigussi erniinnaq naniumaarparsi piaraq pitussimasoq sulilu inummit issiaffigineqarsimanngitsoq. Pituussaarlugu aggiussiuk. v3 Aperineqarussilu sooq taamaaliornersusi oqassaasi: Naalakkap atorfissaqartippaa, erniinnarlu maanga utertikkumaarpaa.« v4 Taava aallarput, piararlu nanivaat aqqusinermi matup killingani pitussimasoq, pituussaarpaallu. v5 Tassaniittullu ilaat aperipput: »Sussallusiuna piaraq pituussaarissi?« v6 Akivaallu Jiisusip akissutigeqqusaanik, akueriinnarpaallu. v7 Taava piaraq Jiisusimukaappaat qallersaatiminnillu qallerlugu, qaavanullu ingippoq. v8 Amerlasuullu qallersaatitik aqqusinermut siaartiterpaat, allallu avalequtinnguit qorsuusut narsaatini killukkatik siaruarterpaat. v9 Siornanniittut malinnittullu torlulapput: Hosianna! Pilluaqqusaali Naalakkap aqqani tikiuttoq! v10 Pilluaqqusaali ataatatta Daavip naalagaaffia tikiuttoq! Hosianna qutsinnermi! v11 Taava Jiisusi Jerusalemimut iserpoq naalaffiullu silarlianut pilluni. Tamaasa qimerlooreeramigit unnulereermallu Betaniamukarpoq taakku aqqaneq-marluk ilagalugit. Figenequt perloqqusaasoq v12 Aqaguani Betaniamit aallaramik Jiisusi kaalerpoq. v13 Figenequllu pilutalik ungaseqalugu takuleramiuk ornippaa paasiniarlugu nassaarfigisinnaanerlugu; tikikkamiulli pilutaanngitsunik nassaarfiginngilaa figeneqartarfiup naliginngimmagu. v14 Taava oqarfigaa: »Inerititannik nerisoqaqqinngisaannassaaq naassaanngitsumik!« Ajoqersugaasalu tusaavaat. Naalaffimmit aniatitsineq v15 Taava Jerusalemimut pipput. Naalaffiullu silarlianut iserpoq; tassanilu tuniniaasut pisiniartullu aniatilerpai, aningaasanillu nioqquteqartut nerrivii tuinillu nioqquteqartut issiavii uppitippai; v16 nioqqutiminnillu tigumiartunik naalaffiup silarliatigoortoqaqqusinngilaq. v17 Ajoqersorpai oqarfigalugillu: »Ima allassimannginnerpa: ›Illuga taaneqartassaaq inuiaqatigiit tamarmik qinusarfiannik‹? Ilissili ujajaasunut inissanngortipparsi.« v18 Palasiunerit allakkanillu ilisimasut tamanna tusaramikku qanoq ilillugu toqunnissaa isumaliutigilerpaat, tassami annilaangagaat ajoqersuutaa inuit tamarmik tupigusuutigeqimmassuk. Figenequt toqusimasoq v19 Unnummat Jiisusi ajoqersukkallu anipput illoqarfiup avataanut. v20 Aqaguani ullaakkut figenequt sanioqqukkamikku takuaat mannguminit toqusimasoq. v21 Petrusilu eqqaasaqalerami Jiisusi oqarfigaa: »Ajoqersuisoq, takuuk, figenequt perloqqusat toqusimavoq.« v22 Jiisusip oqarfigai: »Guuti upperfigisiuk! v23 Ilumut oqarfigaassi: Qaqqamut uunga oqartumut: Qangattarit, immamullu nakkarit! uummammigullu qulanngitsumut oqarnermisut pisoqassasoq upperalugu, tassunga taama pisoqassaaq. v24 Taamaattumik oqarfigaassi: Sunaluunniit ilungersorlusi qinnutigigussiuk upperisiuk pereersimallugu, taava pissavarsi. v25 Qinusaraangassi isumakkeerfiginnissaasi saqitsaatigisaqarussi ataatassinnuttaaq qilanniittumut isumakkeerfigeqqullusi unioqqutitsisarnissinnik. v26 Isumakkeerfiginninngikkussili taava ataatassi qilanniittup ilississaaq unioqqutitsinissinnik isumakkeerfigissanngilaasi.« Jiisusip piginnaatitaaneranik v27 Taava Jerusalemimut iseqqipput. Naalaffiullu silarliani angalaartillugu palasiunerit allakkanillu ilisimasut utoqqaanertallu ornippaat v28 oqarfigalugulu: »Piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliorpit? Taamaaliornissannut kia piginnaatippaatit?« v29 Jiisusilli oqarfigai: »Ataatsimik apeqquteqarfigissavassi. Akisinga, taava oqarfigissavassi piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliortunga. v30 Johannesip kuissutaa qilammit inunnilluunniit pisuua? Akisinga!« v31 Imalu oqaloqatigiissutigaat: »Oqarutta: Qilammit! aperissaaq: Soormi upperinngilisiuk? v32 Oqassaagulli: Inunnit?« – inuimmi ersigaat tamarmik Johannesi ilumut pruffiitiusorimmassuk. v33 Jiisusilu akivaat: »Naluarput.« Jiisusip oqarfigai: »Taava uangattaaq oqarfigissanngilassi piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliortunga.« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 12 Naasorissaasunik ajortunik assersuut v1 Taava Jiisusip assersuutitigut oqaluffigilerpai: »Angut viinnequteqarfiliorpoq ungalulerlugulu; aamma assaalluni tunguiaaffiliorpoq napasulialiorlunilu alapernaarsuiffissamik. Naasorissaasunullu attartortippaa nunamullu allamut aallarluni. v2 Piffissaq nalliummat kiffamik aallartitsivoq naasorissaasut viinnequteqarfimmi katersugaannit pissarsiassani aasillugit. v3 Taakkuali kiffaq tiguaat unatarlugulu, aallartippaallu soqartinnagu. v4 Taava kiffamik allamik naasorissaasunut aallartitsivoq; taannattaarlu niaquatigut tilluarpaat narrunarsarlugulu. v5 Aamma allamik aallartitsivoq, taannalu toquppaat. Amerlasuunillu allanik aallartitsisarpoq; ilaat unatarpaat allallu toqullugit. v6 Suli ataaseq pigaa, tassa ernini asasani; kingullersaatillugulu taanna taakkununnga aallartippaa oqarluni: Ernera innimigissavaat. v7 Naasorissaasulli taakku ima oqaloqatigiipput: Tassa kingornussisussaq. Qaa toqoqisigu, taava kingornussassaralui pissavavut. v8 Tiguaallu toqullugulu, viinnequteqarfiullu silataanut igippaat. v9 Taava viinnequteqarfiutilik qanoq iliorumaarpa? Tikiulluni naasorissaasut taakku nungutikkumaarpai viinnequteqarfillu allanut tunniullugu. v10 Allassimasut uku atuarsimanngilisigit: Ujarak taanna illuliortut narrugisaat ujaraalerpoq teqeqquulluni tunngaviusoq. v11 Tamassa Naalakkap nammineq suliaa, tupinnangaarpoq isitsinnut.« v12 Tigusariniaraluarpaallu inuilli ersigalugit, paasivaammi assersuummik tamatuminnga namminneq pigaatik. Taava qimallugu aallarput. Kaasarimut akileraartarnermik v13 Taava farisiiarinik Herodesimillu tapersersuisunik Jiisusimukartitsipput oqaatsitigut napitinniaqqullugu. v14 Taakkua tikikkamikku oqarfigaat: »Ajoqersuisoq, nalunngilarput ilumoortuusutit allanillu naalanniagaqartanngitsutit, kinaassusersiortuunnginnavimmi, Guutilli aqqutigeqqusaa ilumoortumik ajoqersuutigigit. Kaasarimut akileraartarneq atortuusussaava atortuusussaanngilaluunniit? Akileraassaagut imaluunniit akileraassanngilagut?« v15 Jiisusilli ilumoortuusaarnerat paasigamiuk oqarfigai: »Sooq misilinniarpisinga. Denarimik isaassivigisinga, takuniassavara!« v16 Denarimik ataatsimik isaassivigaat. Aperaalu: »Kiaana assinga atialu?« »Kaasarip,« akipput. v17 Jiisusip oqarfigai: »Taavami kaasari tunisiuk kaasarip piinik Guutilu Guutip piinik.« Tupigusuutigingaarpaallu. Toqusut makinnissaannik v18 Saddukiiarit, taakku makinnissaqannginnerarlugu oqartut, tikiupput aperalugu: v19 »Ajoqersuisoq, Mosesip maleruagassaqartippaatigut angut toquppat nulii qimataralugu meeraqaratilli, taava qatanngutaata qatanngummi uillarnera katissagaa qatanngunnilu kinguaassiussallugu. v20 Qatanngutigeeqarpoq angutinik arfineq-marlunnik. Siulliulluni nuliartoq kinguaassinani toquvoq. v21 Taava uillarnera qatanngutaata nulissiuppaa aammattaarli toqulluni suli kinguaassinani. Pingajuallu aamma taama pivoq. v22 Arfineq-marluk taakku tamarmik kinguaassinatik toqupput; kingullersaallunilu aamma arnaq toquvoq. v23 Makiffissami makikkunik taava kia arlaata taanna nuliarissavaa? Arfineq-marlummi taakkua tamarmik nuliarisimagaluarpaat.« v24 Jiisusip akivai: »Tammannginnerpisi pissutigerpiarlugu Allakkat Guutilluunniit pissaanera nalugassigit? v25 Toqusummi makikkunik nuliassanngillat uinitsitaassanatilluunniit, inngilisulli qilanniittutut issapput. v26 Toqusulli makinnissaat pillugu atuarsimanngilisiuk Mosesip allagaani kakillarnaqutit eqqartorneqarneranni Guutip Mosesi ima oqarfigigaa: ›Uanga tassaavunga Aaperaap Guutia Iisaallu Guutia Jaakullu Guutia‹? v27 Guuti toqusut Guutiginngilaat, inuusulli Guutigaat. Tammarluinnarpusi.« Inatsisini inassutit siullersaat v28 Allakkanik ilisimasut ilaata oqallittunik tusarnaartup malugigamiuk Jiisusip eqqortumik akisarai ornippaa aperalugulu: »Inassutit tamarmik suna siullersaraat?« v29 Jiisusip akivaa: »Inassutit siullersaat unaavoq: ›Tusaagit Israeli! Naalagaq Guuterput, Naalagaq ataasiuvoq, v30 Naalagarlu Guutit asassavat uummatikkut iluunngarlutit tarnikkullu iluunngarlutit isumakkullu iluunngarlutit nukitillu tamakkerlugit.‹ v31 Tulleraalu: ›Tullit ilittut asassavat.‹ Inassummik allamik taakkunannga annerusoqanngilaq.« v32 Taava allakkanik ilisimasup oqarfigaa: »Ajoqersuisoq, oqarluarputit. Ilumoorpoq oqaravit Guuti ataasiusoq allamillu taannaanngitsumik Guuteqanngitsoq, v33 aamma uummatikkut iluunngarluni siuneqassutsikkullu iluunngarluni nukillu tamakkerlugit taassumunnga asanninneq tullimillu immisut asanninneq pilliutinit ikikkagassanit toqutassanilluunniit tamanit annerusoq.« v34 Jiisusip paasigamiuk silatuumik akigaani oqarfigaa: »Guutip naalagaaffianit ungasinngilatit.« Taava apersoqqissallugu sapiisersoqaqqinngilaq. Daavip ernera naalagaaluunniit v35 Jiisusi naalaffiup silarliani ajoqersuisilluni oqalulerpoq imaattumik: »Qanoq ilillutik allakkanik ilisimasut oqarsinnaappat Kristusi Daavip ernerigaa? v36 Daavimi nammineq Anersaakkut Illernartukkut ima oqarpoq: Naalagaq oqarpoq naalakkannut: Talerpimma tungaanut inginniarit akeqqatit uannit pisinneqarserlugit isikkavit ataannut! v37 Daavip nammineq naalakkamik taagamiuk qanoq ililluni ernerisinnaavaa?« Inuppassuillu tusarnaarumallaaraat. Allakkanik ilisimasut pillugit mianersoqqussut v38 Ajoqersuisilluni oqarpoq: »Mianersoritsi allakkanik ilisimasunut, taakku angalaarumallaaraat takisuunik atisaqarlutik niueriartortarfinnilu ilassiortikkumasarlutik, v39 synagoginilu issiavinni sallerniikkumallaaraat nalliuttorsiornernilu akimanerit inigisartagaanniikkumasarlutik. v40 Uillarnerit pigisaannik nunguuttarpaat sivisuumillu qinusarlutik takoqqunermit. Taakku sukannernerungaartumik eqqartuunneqassapput.« Uillarnerup piitsup tunissutaa v41 Jiisusi naalaffiup nakkaatitsiviata akianut ingippoq isiginnaarlugillu inuit aningaasanik nakkaatitsivimmut nakkaatitsisut. Pisuut amerlasuut amerlaqisunik nakkaatitsipput. v42 Taava uillarneq piitsoq tikiuppoq aningaasannguanillu marlunnik oorinik marlussunnik naleqartunik nakkartitsilluni. v43 Jiisusillu ajoqersukkani imminukartippai oqarfigalugillu: »Ilumut oqarfigaassi: Uillarneq una piitsoq nakkaatitsisunit tamanit annerusumik tunisivoq. v44 Allammi tamarmik sinnerussaminnik ikisipput, uumali piitsuulluni ikivai pigisani tamaasa, inuuniutissaraluani tamaasa.« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 13 Ullut kingulliit nalunaaqutaat Jiisusillu tikiuteqqinnissaa v1 Jiisusip naalaffik qimammagu ajoqersugaasa ilaata oqarfigaa: »Ajoqersuisoq, takukkit makku ujarassuit illuliarsuillu!« v2 Jiisusillu oqarfigaa: »Illuliarsuit tamakku isigaagit? Ujaqqanik qaleriissuerulluinnarlugu tamarmik ingutserneqassapput.« v3 Uuliap Qaqqaani naalaffiup akiani issiatillugu Petrusip Jaakullu Johannesillu Andreasillu taakkuinnaatillutik aperaat: v4 »Oqarfigitigut, qaqugu tamanna pissasoq sunalu nalunaaqutaassasoq tamakku tamarmik naammassineqartussanngornerannut?« v5 Jiisusillu oqaluffigilerpai: »Mianersoritsi kimilluunniit tammartinneqaqqunasi! v6 Amerlasuut uanga atera atorlugu tikiukkumaarput uangaanerarlutik, amerlasuullu tammartikkumaarpaat. v7 Sorsuuppalunneq tusaalerussiuk tusaamalerlugulu sorsuttoqartoq taava annilaarniaqinasi. Taama pisoqartussaavoq, naggatissarli suli nalliutinngilaq. v8 Inuiaammi pikitsitsiumaarput inuiannut naalagaaffillu naalagaaffimmut, tamanilu tamaani nuna sajuttarumaarpoq kaannersuaqartarumaarlunilu. Tamakku nallisitsinernut aallaqqaataapput. v9 Mianersoritsili! Eqqartuussisunut pisikkumaarpaasi, synagoginilu iperartorneqarumaarpusi, naalagaatitanullu kunnginullu sassartinneqarumaarpusi uanga pillunga taakkununnga nalunaajaatissamik. v10 Siullermik iivangkiiliu oqaluussissutigineqassaaq inuiaqatigiinnut tamanut. v11 Eqqartuussisunullu sassartinniarpasi qanoq oqarnissarsi siumut isumakuluutigissanngilarsi; piffissamili tassanerpiaq ilissinnut oqaasissiissutigineqartoq oqaaserisiuk; ilissimi oqaluttuunngilasi, Anersaarli Illernartoq oqaluttuuvoq. v12 Qatanngutaasup qatanngunni toquteqqussavaa ataataasullu qitornani; qitornaasullu angajoqqaatik akerlilersussavaat eqqartuutitissallugillu toqutassanngorlugit. v13 Atera pillugu tamanit uumissorneqassaasi. Naggatissamulli nikallujuitsuusoq annaanneqassaaq. v14 Maajunnartorli Aseruisoq inissarinngisaminiittoq takulerussiuk – tamatuminnga atuartup maluginiarliuk! – taava Judæamiittut qaqqanut qimaassapput, v15 illullu qaavaniittoq aqqanngikkili illumi iluaniittunik aallerluni, v16 narsaammiittullu uterluni qallersaanni aanngikkiliuk. v17 Eqqanaq ulluni taakkunani ernisussat milutsitsisullu. v18 Qinugitsi tamanna ukiuunerani peqqunagu. v19 Ullunimi taakkunani naalliunnartoqassaaq pinngortitsinerup pileqqaarneraniit, taamani Guutip silarsuaq pinngortimmagu, mannamut asseqanngitsumik nalliutinngisaannassasumillu. v20 Naalakkallu ullut taakku ikilisinngippagit inummik ataatsimilluunniit annattoqartussaassanngikkaluarpoq; qinikkalli qinersimasani pillugit ullut taakku ikilisippai. v21 Oqarfigineqarussimi: Takuuk, Kristusi maaniippoq! Takuuk aajinnga! taava upperiniaqinasigit. v22 Kristusioqqusersummi pruffiitioqqusersullu saqqummerumaarput, nalunaaqutiliorumaarpullu tupinnartuliorlutillu ajornanngippat qinikkat tammartikkumallugit. v23 Mianersoritsili! Tamakkuninnga tamanik ilisimatereerpassi. v24 Ullunili taakkunani, annikilliornartoqarfiup tamatuma kingorna, seqineq taarsissaaq qaammallu qaamaneqarnani, v25 ullorissallu qilammit nakkarumaarput pissaanerillu qilammiittut aalatinneqarlutik. v26 Taavalu takujumaarpaat Inuup Ernera nuissatigut aggersoq pissaaneqangaarluni naalannassuseqangaarlunilu. v27 Taamaalineranilu inngilini aallartissavai qinikkanilu katersussallugit nunarsuup sammiviinit sisamanit, nunarsuup isuanit qilaap isuanut. Figeneqummik assersuut v28 Assersuut una figeneqummit ilinniarsiuk: Avalequtai isseqaleraangata pilutanillutillu nalusanngilarsi aasaq qanillisoq. v29 Taamattaaq tamakku tamaasa takulerussigit ilisimassavarsi taanna tikiutilivissoq. v30 Ilumut oqarfigaassi: Tamakku tamaasa pereersinnagit eqqarleriit uku nungussanngillat. v31 Qilak nunalu nungussapput, oqaatsikkali nungussanngillat. v32 Ullorli taanna nalunaaquttap-akunneraluunniit kimilluunniit ilisimaneqanngillat, inngililuunniit qilammiittut Ernerulluunniit ilisimanngilaat, Ataatalli kisimi. Kiffat eqiingasut v33 Mianersoritsi! Eqqumagitsi! Naluarsimi taamaaliffissaa qaqugu nalliukkumaartoq. v34 Assigaa inuup nunamut allamut aallartussap illuni qimassagamiuk kiffani pisussaaffilerai tamaasa immikkut suliassillugit isertarfiullu paarsisaa peqqugaa eqqumassasoq. v35 Taamaattumik eqqumagitsi nalugassiuk illup naalagaa qaqugu tikiukkumaarnersoq – unnukkulluunniit unnuaqeqqarneraniluunniit kukkukuulluunniit angutivissap qarlorfiani ullaanngulerneraniluunniit – v36 tassanngaannarmi tikiulluni sinittusi naammattooqinavaasi. v37 Ilissinnut oqaaserisara una tamanut oqaaseraara: Eqqumagitsi!« Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 14 Jiisusip toqutaanissaa aalajangerneqartoq v1 Poorskip seernarsaateqanngitsumillu timiusartorfiup nalliussinissaannut ullut marlunngortut palasiunerit allakkanillu ilisimasut paasiniarpaat qanoq ilillutik peqqusersusaartumik Jiisusi tigusinnaaneritsik toqullugulu. v2 Oqarpummi: »Nalliussinerup nalaani pinnata, inuit eqqissisimajunnaaqqunagit.« Jiisusi Betaniami taninneqartoq v3 Jiisusi Betaniami Siimuut Pupissup illuaniilluni nerrivimmiitillugu arnaq tikiuppoq nassarlugu qummuattannguaq alabastiusoq nardusip uuliaanik akuitsumik akisoorujussuarmik ulikkaartoq nassarlugu. Qummuattaq torlueriarlugu uulia niaquanut kuivaa. v4 Najuuttulli ilaat kamalerput imminnullu oqarfigalutik: »Sooq uulia kuilussinnarneqarpa? v5 Uuliami taanna denarit 300-t sinnerlugit akilersillugu tunineqarsinnaagaluarpoq aningaasallu piitsunut tunniunneqarlutik.« Arnarlu appisaluuppaat. v6 Jiisusilli oqarfigai: »Ilaginnarsiuk! Sooq erloqisippisiuk? Ajunngitsumimmi iliorfigaanga. v7 Piitsummi najortigiuarpasi, piumagaangassilu ajunngitsuliorfigisinnaavasi; uangali najortigiuassanngilassinga. v8 Pisinnaanini naapertorlugu iliorpoq. Ilisaanissannut timiga tanereerpaa. v9 Ilumut oqarfigaassi: Silarsuarmi tamarmi sumiluunniit iivangkiiliu oqaluussissutigineqaraangat taassumattaaq qanoq iliornera oqaluttuarineqartassaaq taanna eqqaaniarlugu.« Judasi killuussisoq v10 Judasili Iskarioti, taakkua aqqaneq-marluk ilaat, palasiunernukarpoq Jiisusi taakkununnga killuutigiumallugu. v11 Tamanna tusaramikku nuannaalerput neriorsorlugulu aningaasanik akilerumallugu. Taava periarfissarsiuinnalerpoq pisinnissaanut. Nerliivik v12 Nalliussinerup seernarsaateqanngitsumik timiusartorfiup ulluisa siullianni savaaraq poorskisiutissaq toqunneqarmat ajoqersugaasa aperaat: »Poorskisiutissannik sumut piareersaajartoqquisigut?« v13 Taava ajoqersukkani marluk aallartippai oqarfigalugillu: »Illoqarfimmukaritsi, taava naapikkumaarparsi angut qummuattamik imertaasisartoq. Taanna malissiuk, v14 illullu iserfigisaata piginnittua ima oqarfigissavarsi: Ajoqersuisoq oqarpoq: Sumiippa ini ajoqersukkakka ilagalugit poorskisiummik neriffigisinnaasara? v15 Taava takutikkumaarpaa ini qulleq angisooq akisaasalersorlugu piareersarsimasoq, tassanilu piareersaassutissavatsigut.« v16 Taava ajoqersukkat aallarput illoqarfimmullu pigamik nanillugu Jiisusip oqaatigisaatut ittoq, poorskisiutissarlu piareersarpaat. v17 Unnummat tikiuppoq taakku aqqaneq-marluk ilagalugit. v18 Nerrivimmiillutillu nerisillutik Jiisusi oqarpoq: »Ilumut oqarfigaassi: Ilassi killuutigiumaarpaanga, nereqatigisama.« v19 Aliasulerput kinguleriiaarlutillu aperalugu: »Anersa uangaanngila?« v20 Oqarfigai: »Taannaavoq taakkua aqqaneq-marluk ilaat puugutarsuarmut misusseqatiga. v21 Inuummi Ernera qimagutissaaq, pilluni allassimasut malillugit; eqqanarli inuk taanna Inuup Erneranik killuussisoq. Inummut taassumunnga pitsaaneroqqajaqaaq inunngorsimanngikkuni.« v22 Nerisillutik timiusaq tiguaa, pilluaqqusillunilu aggorpaa taakkununngalu tunniullugu oqarlunilu: »Tigusiuk, tassa timiga.« v23 Ermuserlu tiguaa, qujallunilu taakkununnga tunniuppaa; tamarmillu tassannga imerput. v24 Oqarfigaalu: »Tassa aaga, angerutsip aava, amerlasuut pillugit kuineqartussaq. v25 Ilumut oqarfigaassi: Viinnequtip inerititaanit imeqqinngisaannassaanga ulloq Guutip naalagaaffiani nutaamik imerfissara nalliutserlugu.« Petrusip miserratiginninnissaanik siulittuut v26 Erinalimmillu unnersiutiginnissummik tussiareeramik Uuliap Qaqqaanukarput. v27 Jiisusillu oqarfigai: »Tamassi tunussiumaarpusi, imami allassimavoq: ›Paarsisoq persuttarumaarpara savat siammartillugit.‹ v28 Toqusunilli makereeruma siulerissavassinga Galilæamut.« v29 Petrusip oqarfigaa: »Tamarmilluunniit tunukkaluarpatsit uanga taamaaliussanngilanga.« v30 Jiisusilli oqarfigaa: »Ilumut oqarfigaakkit: Unnuaq manna kukkukooq angutiviaq marloriarluni qarlortinnagu pingasoriarlutit miserratigeriissavarma.« v31 Sulili ilungersornerulluni oqarpoq: »Toqoqatigissagaluarukkilluunniit miserratiginngisaannassavagit.« Taamatorpiartaaq tamarmik oqarput. Jiisusi Getsemanemi v32 Taava nunaammut Getsemanemik atilimmut pipput, ajoqersukkanilu oqarfigai: »Maanga ingikkallaritsi qinujartorninni.« v33 Taava Petrusi Jaakulu Johannesilu qimaguteqatigai. Annilaangangaalerporlu qussalangaalerlunilu, v34 ilanilu oqarfigai: »Tarniga aliasungaarpoq toqumut allaat. Maaniigitsi pigaarlusilu!« v35 Qimannerulaariarlugillu nunamut pallorpoq qinullunilu ajornanngippat pisussamut taassumunnga qaangiinnaqqugaluarluni. v36 Oqarpoq: »Abba, ataataq, ilinnut ajornartoqanngilaq. Ermuseq una uannit peeruk. Uangali piumasara pinnani illit piumasat pili.« v37 Uteramilu tikippai sinittut, Petrusimullu oqarpoq: »Siimuut, sinippit? Nalunaaquttap-akunnera ataasiinnarluunniit pigaarsinnaanngilatit? v38 Eqqumagitsi, qinugitsilu usserneqaqqunasi. Anersaaq kajumikkaluarpoq, uinilli qajannarpoq.« v39 Qinujartoqqippoq oqaatsini oqaasereqqillugit. v40 Uteramilu tikippai sinittut uisaneq sapilivissimagamik, naluaallu qanoq oqarfigissallugu. v41 Taava pingajussaanik tikippai oqarfigalugillu: »Suli sinippisi qasuersaarlusilu? Naammalerpoq. Piffissaq nalliuppoq; maanna Inuup Ernera ajortuliortut assaannut pisitaassaaq. v42 Nikuillusi aallarniarta! Takuat, uannik killuussisoq tikiutereerpoq.« Jiisusi tigusaasoq v43 Suli oqalutsillugu Judasi, taakkua aqqaneq-marluk ilaat, tikiuppoq inuit panalisartut anaatalisartullu palasiunernit allakkanillu ilisimasunit utoqqaanertanillu pisut ilagalugit. v44 Killuussisaata taakku nalunaaqutissaqartissimavai oqarlunilu: Kunitassara taannaassaaq; tigusiuk aallarullugulu isumannaatsumik paarineqartillugu! v45 Tikiukkamilu erniinnaq Jiisusi ornippaa oqarfigalugulu: »Rabbi!« – kunillugulu. v46 Nakuuserfigaallu tigullugulu. v47 Tassaniittut ilaata panani amullugu palasiunerup kiffaa panarpaa siutaarlugu. v48 Taava Jiisusi pilerpoq oqarfigalugit: »Panalisarlusi anaatalisarlusilu tigujartorpassinga, soorlu tassa piiaasuusunga. v49 Ullut tamaasa najortaraluarpassi naalaffiullu silarliani ajoqersuisarlunga, tigusarinngilassingalu; tamakkuli pipput Allakkat eqquuttussaammata.« v50 Taava tamarmik immineerpaat qimaallutillu. v51 Angulli inuusuttoq ataaseq malinnippoq tamaqarnani taamaallaat ilupaassiassamik ulissimalluni; aamma taanna tiguaat, v52 ilupaassiassarli iperaannarlugu tamaqarani qimaavoq. Jiisusi Killisiuisoqatigiinnut sassartitaasoq v53 Taava Jiisusi palasiunermukaappaat, palasiunerillu tamarmik utoqqaanertallu allakkanillu ilisimasut katersuupput. v54 Petrusilli ungasianit malippaa palasiunerullu illorsuata kaajaluisaanut iserluni, nakkutilliisullu issiaqatigai ikumatitaq uunnasserfigalugu. v55 Palasiunerit Killisiuisoqatigiillu tamarmiusut Jiisusimut nalunaajaasussarsiorput toqutassanngortikkumallugu, nassaanngillalli. v56 Amerlasuummi sallullutik nalunaajaassutigaat, nalunaajaataalli assigiinngillat. v57 Ilaallu sassarput sallusumillu nalunaajaassutigalugu oqarlutik: v58 »Ima oqartoq uagut tusaavarput: Naalaffik una assannik sanaaq ingutserumaarpara ullunilu pingasuni allamik sanallunga assannik suliaanngitsumik.« v59 Tamatumaniluunniilli nalunaajaataat assigiinngillat. v60 Taava palasiuneq sassarpoq Jiisusilu aperalugu: »Ilinnik pisuutitsillutik nassuiaataannut akissutissaqanngilatit?« v61 Nillinngilarli akinanilu. Palasiunerup apereqqippaa: »Kristusiuit Unnersiutigineqartup ernera?« v62 Jiisusi akivoq: »Taannaavunga. Takujumaarparsilu Inuup Ernera Ajugaqanngitsup talerpiata tungaani issiasoq qilaallu nuiaasigut aggersoq.« v63 Taava palasiunerup atisani alippai oqarlunilu: »Nalunaajaasoqaqqittariaqarnerpa? v64 Mitallernera nammineq tusaavarsi. Qanoq isumaqarpisi?« Tamarmillu pisuutippaat toqutassaatillugulu. v65 Taava ilaasa qitseralerpaat kiinaalu ulillugu tilluarlugulu oqarfigalugulu: »Eqqoriaagit!« Kiffallu anaataminnik anaalilerpaat. Petrusi miserratiginnittoq v66 Petrusi kaajaluisamiitillugu palasiunerup kiffaasa ilaat arnaq tikiuppoq, v67 takugamiullu issialluni uunnassertoq nakkutilerpaa oqarfigalugulu: »Illittaaq Jiisusi Nazaretimioq ilagaat.« v68 Misiarporli oqarluni: »Naluara paasinagulu suna pinerit.« Taava isaariaanut anillappoq, kukkukoorlu angutiviaq qarlorpoq. v69 Kiffallu arnap takoqqillugu tassaniittut oqaluffigeqqilerpai: »Una taakkua ilagaat.« v70 Misiaqqipporli. Kinguninngua tamaaniittut Petrusi oqarfigeqqippaat: »Ilumut taakkua ilagaatsit, aammami Galilæamiuuvutit.« v71 Taava oqaasipilulerpoq uppernarsaallunilu: »Inuk taanna eqqartugarsi naluara!« v72 Taamaalisorlu kukkukooq angutiviaq aappassaanik qarlorpoq. Petrusillu eqqaavaa Jiisusip qanoq oqarfigigaani: »Kukkukooq angutiviaq marloriarluni qarlortinnagu pingasoriarlutit miserratigiumaarparma.« Qissaserporlu. Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 15 Jiisusi Pilatusimut sassartitaasoq v1 Ullaakkut erniinnaq palasiunerit, utoqqaanertat, allakkanik ilisimasut Killisiuisoqatigiillu tamarmiusut ilagalugit aalajangereeramik Jiisusi qilersortippaat aallarullugulu Pilatusimullu pisillugu. v2 Pilatusillu aperaa: »Juutit kunngigaatsit?« Jiisusip akivaa: »Soorlu nammineq oqartutit.« v3 Palasiunerit sakkortuumik unnerluutigaat, v4 Pilatusillu apereqqippaa: »Akiumanngilatit? Tusaakkit qanoq sakkortutigisumik unnerluutigigaatsit.« v5 Jiisusi akissuteqaqqinngilaq Pilatusi tupigusulersillugu. v6 Nalliussinerup nalaani parnaarussat ilaat ataaseq inuit kissaatigisaat malillugu iperagaatittarpaa. v7 Parnaarussat ilagaat Barabbamik atilik pikitsitsisunut pikitsitsisillutik inuarsimasunut ilaalluni parnaarussaasoq. v8 Inuit maanna Pilatusimukarput qinnuigilerlugulu pisarnermisut ilioqqullugu. v9 Pilatusip akivai: »Juutit kunngiat ilissinnut iperaqquisiuk?« v10 Nalunngilaami palasiunerit sinngagalugu imminut pisikkaat. v11 Palasiunerilli inuit pilerisaarpaat taarsiullugu Barabba iperagaatinniaqqullugu. v12 Taava Pilatusi oqaloqqippoq aperalugillu: »Juutimmi kunngiannik taasarsi qanoq iliorfigeqquisiuk?« v13 Akillugu suaarput: »Sanningasulimmut kikiattoruk!« v14 Pilatusip aperai: »Sumimmi ajortumik iliorami?« Sulili nipittoriaannarlutik nilliapput: »Sanningasulimmut kikiattoruk!« v15 Pilatusip inuit iluarisaannik iliorfigiumagamigit Barabba taakkununnga iperagaatippaa, Jiisusili iperartorteriarlugu sanningasulimmut kikiattugassanngortippaa. Jiisusi kapinartulimmik niaqoruserneqartoq v16 Sakkutuut Jiisusi isertippaat kaajaluisamut, tassa naalagaatitap illorsuaanut pallittaalisamut, sakkutooqatitillu paarsisut tamaasa qaaqqullugit. v17 Taava aappallarissumik qallersaaserpaat, kapinartulinnillu perlaasamik niaqorusiorlutik taassumunnga ivertippaat. v18 Ilassiulerpaallu: »Pilluarna, juutit kunngiat!« v19 Sullortuumillu niaquatigut anaalerpaat qitserarlugulu, seeqqummerlutillu pallorfigaat. v20 Mitaatigereeramikku qallersaataa aappallarissoq peerpaat namminerlu atisai atitillugit. Taava aallaruppaat sanningasulimmut kikiattoriartorlugu. Jiisusi sanningasulimmut kikiattugaasoq v21 Angullu narsaammit aggerluni sanioqquttoq, Siimuut Kyrenemioq Alexanderikkut Rufusillu ataataat, pinngitsaalivaat sanningasulissaa ersoqqullugu. v22 Ingerlappaat Golgatamut – isumaqartoq: Niaqornaq. v23 Viinnimik myrramik akusamik imminniaraluarpaat, piumanngilaali. v24 Taava sanningasulimmut kikiattorpaat atisaalu agguaallugit ilaat sorleq kia pissaneraa immeraassutigalugu. v25 Nalunaaquttap-akunnerisa pingajuanni sanningasulimmut kikiattorpaat. v26 Allagartamilu taassumunnga unnerluussutip nalunaarsimaffiani allassimavoq: »Juutit kunngiat.« v27 Tassunga ilagitillugit aamma kikiattorpaat piiaasut marluk, aappaa talerpiata tungaani aappaalu saamiata tungaani. v28 Taamaalillutik oqaatsit allassimasut uku eqquupput: »Inatsisinillu unioqqutitsisunut ilaliussaavoq.« v29 Saneqquttut mitaatigaat ileqimisaarfigalugulu oqarlutillu: »Qaami, naalaffimmik ingutserisutit sanaqqiisutillu ullut pingasut ingerlaneranni, v30 imminut annaanniarit, sanningasulimmiillu aqqarit!« v31 Palasiunerittaaq allakkanillu ilisimasut taamatut mitaatigaat imminnullu oqarfigalutik: »Allat annaattaraluaramigit imminut annaanneq sapilerpoq. v32 Kristusi, Israelip kunngia – sanningasulimmit aqqarniarli takunneqqulluta uppeqqullutalu!« Aammattaaq sanningasulimmut kikiattugaaqataasa mitaatigaat. Jiisusi toqusoq v33 Nalunaaquttallu akunnerisa arfernat nalliummat nunarsuarmi tamarmi taarsivoq akunnerit qulingiluaat tikillugu. v34 Akunnerillu qulingiluaanni Jiisusi nipitoorsuarmik nillerpoq: »Eloí, Eloí! lamá sabaktáni?« – isumaqartoq: »Guutiga, Guutiga! Sooq qimappinga?« v35 Tassani qeqartut ilaasa tamanna tusaramikku oqarput: »Tusaasiuk, Elia aggeqquaa.« v36 Taava ilaata arpalluni svampi seernartumik milluarteriarlugu sullortuumut kappullugu immippaa oqarluni: »Takoriartigu Eliap aqqariartussaneraa.« v37 Jiisusili nillerujussuarpoq anerningerlunilu. v38 Naalaffiullu saagua marlunngorluni quliminiit atiminut siippoq. v39 Sakkutuut naalagaata akianiittup taama anerningertoq takugamiuk oqarpoq: »Ilumut angut taanna Guutip erneraa.« v40 Arnanittaaq asianit isiginnaartoqarpoq; taakkua ilagaat Maria Magdalene Marialu Jaakup Minnerup Josesillu anaanaat Salomelu; v41 taakkua ilagaat kiffartuullugulu Galilæamiikkallarmat. Tamaaniipputtaaq arnat allat amerlasuut Jerusalemimut majuaqatigisai. Jiisusi ilisaasoq v42 Maannalu unnummat piareersarfiulluni, tassa sabbati aqaguttoq, v43 tikiuppoq Josefi Arimatæamioq Killisiuisoqatigiinni ilaasortaq akimasoq Guutip naalagaaffianittaaq utaqqisuusoq. Sapiiserluni Pilatusimut iserpoq Jiisusillu timaa qinnutigalugu. v44 Pilatusip tupigusuutigaa Jiisusi toqoreersimammat; sakkutuullu naalagaat qaaqquaa aperalugulu Jiisusi sivisuumik toqungareersimanersoq. v45 Tamanna sakkutuut naalagaannit uppernarsereeramiuk timaa Josefimut tunniuppaa. v46 Ilupaassiamik pisereerami aqqarpaa, ilupaassiamullu immullugu ilivaa ilivermut qaarsumi ilullisamut. Ujarallu ilerfup paanut assakartippaa. v47 Maria Magdalenellu Mariallu Josesip anaanaata takuaat sumi ilineqartoq. Iivangkiiliu Markusip allagaa Mark 16 Jiisusi toqusunit makittoq v1 Sabbati qaangiummat Maria Magdalene Marialu Jaakup anaanaa Salomelu tarnutinik tipigissunik pisipput tanikkiartorumallugu. v2 Sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni ullaaralaannguaq ilivermut pipput seqineq nuisoq. v3 Oqaloqatigiippullu: »Kia ujaqqamik ilerfup isaariaaniittumik assakartitsissutissavaatigut?« v4 Tassungali qiviaramik takulerpaat ujarak assakartereersimasoq. Ujarammi angeqaaq. v5 Ilivermullu iseramik takuaat angut inuusuttoq qaqortumik takisuumik atisalik talerpiup tungaani issiasoq, annilaaqaallu. v6 Taassumali oqarfigai: »Annilaaqinasi! Jiisusi Nazaretimioq sanningasulimmut kikiattorneqarsimasoq ujarparsi. Makissimavoq, maaniinngilaq. Takuuk, aajuna ilineqarfia! v7 Ajoqersugaali Petrusilu oqarfigiartorsigit Galilæamut siuleriumaarissi. Tassani takujumaarparsi, soorlu oqarfigigaasi.« v8 Anipput ilivermillu qimaallutik, tupannermit paatsiveerussimallutik. Oqarfigisaqanngillallu annilaangagamik. Jiisusi makissimasoq ajoqersukkallu v9 Jiisusi sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni ullaaralaannguaq toqusunit makikkami takuteqqaarpoq Maria Magdalenemut, taassumannga anersaapiluit arfineq-marluk anisissimavai. v10 Taassuma oqarfigiartorpai ilagisartagai maanna aliasullutik qiasut. v11 Taakkuali tusaramikku Jiisusi uumasoq Maria Magdalenellu takusimagaa upperinngilaat. v12 Tamatuma kingorna ajoqersukkat ilaat marluk nunaannarmukartillugit saqqummerfigai allatut isikkoqarluni. v13 Taakkua aamma ilatik allat oqaluttuukkiartorpaat; taakkuattaarli upperinngilaat. v14 Kiisalu takutippoq taakkununnga aqqanilinnut nerrivimmiitillugit; avoqqaaraalu uppinngimmata uummataallu manngertuummata makinnermi kingorna imminik takunnissimasut upperinngimmatigit. v15 Taava oqarfigai: »Aallaritsi silarsuarmut tamarmut iivangkiiliulu oqaluussissutigalugu pinngortitanut tamanut. v16 Upperlunilu kuisittoq annakkumaarpoq, uppinngitsorli eqqartuunneqassaaq. v17 Nalunaaqutillu makku uppertut malinnitsigissavaat: Uanga atikkut anersaapiluit anisikkumaarpaat, oqaatsinik nutaanik oqalukkumaarput, v18 pulateriaarsuit assamminnik tigujumaarpaat, toqunartumillu imeraluarunik ajoqutigissanngilaat; napparsimasut assamminnik patillugit ajorunnaarsissavaat.« v19 Naalagaq Jiisusi taakkununnga oqaloreerami qilaliartinneqarpoq, ingipporlu Guutip talerpiata tungaanut. v20 Taakkuli aallarput tamanilu oqaluussillutik, Naalagarlu suleqataavoq oqaaserlu aalajangersillugu nalunaaqutitigut ilannguttutigut. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 1 Siulequt v1 Allarpassuit misilereersimammassuk akornatsinni pisimasut allaaseralugit v2 aallaqqaataaniilli isiginnittuusunit oqaatsimullu kiffaasunit uatsinnut kingornunneqartitaanerat malillugu, v3 taava uangattaaq aalajangersimavunga tamaasa aallaqqaataanniilli sukumiisumik misissorniarlugit tulleriiaarlugillu allaaseriniarlugit ilinnut, Theofilusi ataqqinangaartutit, v4 ilisimaqqullugu ilinnut ajoqersuutigineqartut qanoq tatiginartigissusiat. Johannesip Kuisisup inunngornissaanik neriorsuut v5 Taamani, Herodesi juutit nunaanni kunngiutillugu palasit sinnerseraattoqatigiit Abiakkut ilaqarput palasimik Zakariamik atilimmik. Nulia Aronimit naggueqarpoq Elisabethimillu ateqarluni. v6 Taakku tamarmik Guutip takkuani iluartuupput assuarnaatsumik inuullutik Naalakkap inassutai ileqqoreqqusaalu maleruarlugit, v7 qitornaatsuuppulli Elisabethi ernisuitsuummat, tamarmillu utoqqalereersimaqaat. v8 Taava Zakaria Guutip saani palasitut kiffartuussitilluni, tassa sinnerseraattoqatigiit ilaasuuffigisami suliffissaat nalliussimammat, v9 palasit akornanni ileqquusoq malillugu immeraannermi eqqugaavoq Naalakkap naalaffianut iserluni tipigissaatilliisussatut. v10 Tipigissaatilliitillugu inuit tamarmik silataaniipput qinullutillu. v11 Taava Naalakkap inngiliata Zakaria saqqummerfigaa pilliiviup tipigissaatilliiffiup talerpiatungaani qeqarluni. v12 Zakariap inngili takugamiuk annilaaqaaq ersilerlunilu. v13 Inngililli oqarfigaa: »Erseqinak, Zakaria! Qinnutit tusarneqarpoq. Nuliavit Elisabethip ernertaatissavaatit, taannalu Johannesimik atsissavat. v14 Ilinnut tipaatsuutaallunilu nuannaarutaassaaq, inunngorneralu amerlasuut nuannaarutigissavaat, v15 Naalakkammi saani angisuunngussaaq; viinnimik immiamillu imissanngilaq; anaanami timaata iluaniitillunili Anersaamik Illernartumik ilumiulerneqassaaq, v16 Israelillu qitornai amerlasuut Naalakkamut, Guutiannut, utertissavai. v17 Naalakkap siulerissavaa taanna Eliatut anersaaqartoq pissaaneqartorlu angajoqqaat uummataat qitornaannut saatsissallugit naalasseriitsullu iluartutut siuneqalersillugit Naalagarlu innuttassarsissallugu piareersarsimasunik.« v18 Zakaria inngilimut oqarpoq: »Qanoq ilillunga tamatuma eqqortuunera ilisimasinnaavara? Uangami nammineq utoqqaavunga, nuliaralu aamma utoqqalereeqaaq.« v19 Inngilip akivaa: »Gabrieliuvunga Guutip kiinaata saaniittuusoq; aallartitaavunga oqaluuteqqullutit nalunaarummillu nuannersumik tamatuminnga nalunaarfigeqqullutit. v20 Maannali oqajuitsunngussaatit oqalussinnaassanallu ulloq taama pisoqarfissaa nalliutserlugu, oqaatsikka piffissaq nalliuppat eqquuttussat upperinnginnakkit.« v21 Taamaatillugu inuit Zakariamik utaqqisut tupigaat naalaffimmiinnera sivitsormat. v22 Anigami oqalussinnaanngimmat paasivaat naalaffimmi takusaqarsimasoq; ussersorfigiinnartariaqarpai oqajuerluinnarsimagami. v23 Ullut suliffissani naammatsimmata angerlarpoq. v24 Kingunerileraa nulia Elisabethi naartulerpoq, qaammatinilu tallimani allanut takutinngilaq, eqqarsarporli: v25 »Naalakkap taama pivaanga ulluni taakkunani, isumagigaminga peerlugulu inunni narrunarsagaanera.« Jiisusip inunngornissaa neriorsuutigineqartoq v26 Elisabethip naartulluni qaammatit arfinilinngormagit inngili Gabrieli Guutimit aallartinneqarpoq Galilæami illoqarfimmut Nazaretimik atilimmut, v27 niviarsiamut Mariamut Josefip eqqarleriit Daavikkut ilaata nuliassaanut. v28 Inngilip iserfigaa ilassillugulu ima oqarluni: »Naalakkap najorpaatit saammaassaasutit uumaa!« v29 Oqaatsit taakku Mariap annilaarutigeqai isumaliutigalugulu ilassinnissut tamanna qanoq isumaqarnersoq. v30 Taava inngilip oqarfigaa: »Erseqinak, Maria! Guutimut saammaannarsivutit. v31 Naartulissaatit ernertaassallutillu, taannalu Jiisusimik atsissavat. v32 Pingaartorsuanngussaaq Qutsinnerussaartullu erneranik taaneqassalluni, Guutillu Naalakkap tunissavaa ataataata Daavip issiavissaarsuanik; v33 Jaakukkunnut kunngiussaaq naassaanngitsumik, naalagaassusialu atajuaannassaaq.« v34 Maria inngilimut oqarpoq: »Qanoq ililluni tamanna pissava? Angummimmi ilaqarsimanngilanga.« v35 Inngilip akivaa: »Anersaaq Illernartoq ilinnut piumaarpoq, Qutsinnerussaartullu pissaanerata ulikkumaarpaatit. Taamaattumik meeraq erniusussaq taaneqassaaq Illernartumik, Guutip erneranik. v36 Aammattaaq Elisabethi eqqarlit ernertaartussaavoq utoqqalinermini. Taassuma ernisuitsuuneragaasup naartulluni maanna qaammatit arfinilinngorpai; v37 Guutimummi sumik ajornartoqanngilaq.« v38 Taava Maria oqarpoq: »Naalakkap kiffaraanga. Oqaatsisit malillugit pineqarlanga.« Inngilillu qimappaa. Maria Elisabethimut tikeraartoq v39 Kingunerileraa Maria aallarpoq tuaviinnarlu illoqarfimmukarluni Judæap qaqqalittaaniittumut; v40 Zakariap illuanut iserami Elisabethi ilassivaa. v41 Elisabethip Mariap ilassinnissutaa tusaraalu ilumiua pikeriarpoq, Elisabethilu Anersaamik Illernartumik ilumiulerneqarpoq v42 nipituumillu nillerluni: »Arnat akornanni pilluaqqusaavutit, ilumiullu pilluaqqusaavoq! v43 Qanoq-una iliorsimagama Naalakkama anaanaanit orninneqartunga. v44 Ilassinnissutit uanga siutinnut anngummat meeraq ilumiora tipaatsunnermik pikeriarpoq. v45 Pilluarpoq una uppertoq, Naalakkap taassumunnga oqaatigisai naammassineqartussaammata.« Mariap unnersiutiginnissutaa v46 Taava Maria oqarpoq: Tarnima Naalagaq naalannartippaa v47 anersaamalu qiimmattaatigaa Guuti, annaassisiga! v48 Kiffani nikanartoq qiviarpaa. Maannamiit eqqarleriit tamarmik pilluarnerassavaannga, v49 Pissaasup malunnangaartuliorfigimmanga. Illernarpoq taassuma aqqa, v50 mianerinnitsiminullu nallittuinera atajuarpoq kinguaariikkuutaani. v51 Talerminik malunnangaartuliorpoq, uummatimikkut makitasuut avissaartortippai; v52 pissarsuit peersippai issiavissaarsuinit, nikanartullu akitsisillugit; v53 kaattut qaarsillartippai tunissutinik ajunngitsunik pisuullu qimagutitillugit soqartinnagit. v54 Kiffani Israeli isumagaa, v55 eqqaamavaalu nallittuiumanini – neriorsuutini siuaasatsinnut – Aaperaamut kinguaavinullu, naassaanngitsumik. v56 Maria qaammatit pingasut missiliorlugit tassaneereerami angerlarpoq. Johannesi Kuisisoq inunngortoq v57 Taava Elisabethip ernivissaa nallerpoq, ernertaarporlu. v58 Eqqaamiuisa eqqarliisalu tusarpaat Naalakkap qanoq atsigisumik nallittorsimagaa, nuannaaqatigaallu. v59 Ullut arfineq-pingajussaanni nukappiaraq kipineqartikkiartorpaat, Zakariamillu atserniaraluarpaat ataataa atsiullugu. v60 Taava anaanaa oqarpoq: »Naagga, Johannesimik ateqassaaq.« v61 Oqarfigaalli: »Illit eqqarlinni taama ateqartoqanngilaq;« v62 ataataalu ussersorfigalugu aperaat nukappiaraq qanoq ateqaqquneraa. v63 Zakaria allaffissiamik tuneqqoriarluni tassunga allappoq: »Johannesi ateraa.« Tamarmillu tupigusupput. v64 Taamaalisorlu qarna oqaalu iluarsipput oqalulerporlu Guutilu unnersiutigalugu. v65 Eqqaanni najugaqartut tamarmik ersilerput, Judæallu qaqqalittaani tamarmi pisimasut tamakku oqaluuserineqarput. v66 Tusartullu tamarmik tamakku uummammiuliuppaat oqarlutik: »Nukappiaraq taanna sunngorumaarpami-taava?« Naalakkammi assaata najorpaa. Zakariap unnersiutiginnissutaa v67 Ataataa Zakaria Anersaamik Illernartumik ilumioqangaalerpoq siulittuilerlunilu: v68 Unnersiutigineqarli Naalagaq, Israelip Guutia, innuttani tikeraarmagit aniguisillugillu v69 naalersitsivigimmatigullu nassummik annassummik kiffami Daavip kinguaavini, v70 soorlu qangali oqalussimasoq pruffiitimigut illernartutigut: v71 Annaakkumalluta akeqqatsinnit uumissortitsinnillu tamanit, v72 siuaasavut nallittorumallugit eqqaamallugulu angerutsi illernartoq v73 ataatatsinnut Aaperaamut uppernarsaatini: v74 Akeqqatsinnit aniguisitaalluta ersiornata kiffartorfigissagitsinni v75 upperluarluta iluartuullutalu kiinnami saani ullussavut naallugit. v76 Illillu, naalungiaq-aa, Qutsinnerussaartup pruffiitianik taaneqassaatit, Naalakkap siornagut ingerlassagavit aqqutissiuullugulu v77 innuttaalu illit ilisimatissagakkit annaanneqarnissamik – ajortaasa isumakkiigaanerannik – v78 Guutitta nallittuingaarnera pissutigalugu, tassuuna seqernup pavannga nuiffigiumammatigut v79 qaammarsarumallugit taarsiortut toqullu taartitaani ittut, isikkavullu ingerlatikkumallugit eqqissinermut aqqutaasumut. v80 Nukappiaraq alliartorpoq anersaakkullu pissatsitaalluni, inoqajuitsumiipporlu ulloq Israelikkunni sulilerfissani tikillugu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 2 Jiisusi inunngortoq v1 Ulluni taakkunani kaasari Augustusi peqqusivoq silarsuarmi tamarmi inuit kisinneqassasut. v2 Tamanna inunnik kisitsinerit siullersaraat Kviriniusi Syriami naalagaatitaatillugu. v3 Tamarmillu immikkut illoqarfimminnut allatsikkiartorput. v4 Aamma Josefi majuarpoq illoqarfimmit Nazaretimiit Galilæamiittumit Judæamut, Daavip illoqarfianut Betlehemimik atilimmut, Daavip inoqutai eqqarleriissortaalu nagguigigamigit tassani allatsissalluni v5 nuliassani Maria naartusoq ilagalugu. v6 Tassaniitillugit Mariap ernivissaa nalliuppoq; v7 pernaamminillu ernertaarpoq, immullugulu nersutaatit nerisarfiannut ilivaa akunnittarfimmi inissaqannginnamik. v8 Tamatuma eqqaaniipput savanik paarsisut narsaammiillutik unnuami pigaartut savaatitik paaralugit. v9 Taava Naalakkap inngiliata saqqummerfigai, Naalakkallu naalannassusiata qaammarfigai; ersingaalerpullu. v10 Inngililli oqarfigai: »Erseqinasi! Takuat, tipaatsunnartumik tusarlissavassi tipaatsungaarutissassinnik inuit tamarmik pissaannik: v11 Ullumi ilissinnut erniuvoq annaassisoq Daavip illoqarfiani; taanna Kristusiuvoq, Naalagaq. v12 Mannalu nalunaaqutigissavarsi: Naniumaarparsi naalungiaq immussimalluni nersutaatit nerisarfianni innangasoq.« v13 Tassanngaannarlu inngilimut ilaliupput qilammiorpassuit Guutimik unnersiutiginnittut tussiarlutik: v14 Naalannarsili Guuti qutsinnermi nunarsuarmilu! Eqqissineq pili inunnut Guutip nuannarisaanut! v15 Inngilit qimammatik qilammut uterlutik savanik paarsisut oqaloqatigiilerput: »Betlehemimukarta, takusarlugu pisimasoq tamanna Naalakkap uatsinnut nalunaarutigisaa.« v16 Tuaviorlutik tassunnarput, tassanilu nanivaat Maria Josefilu meerarlu nersutaatit nerisarfianni innangasoq. v17 Meeraq takoreeramikku taanna pillugu imminnut oqaatigineqartut oqaluttuarilerpaat, v18 tusartullu tamarmik savanik paarsisut oqaluttuarisaat tupigusuutigaat; v19 Marialli tamakku tamaasa uummamminut toqqorpai eqqarsaatigalugillu. v20 Taava savanik paarsisut uterput, Guutilu nersorpaat unnersiutigalugulu tusakkatik takusatillu pillugit, imminnut oqaatigineqarnerisut timitarsigamikkit. v21 Ullut arfineq-pingasunngormata naalungiaq kipineqassammat Jiisusimik atserpaat, inngilip taama taammagu ilumiugineqanngikallarmalli. Simmiuut Annalu v22 Ullut Mosesip inatsisai malillugit minguerserfitik naammata meeraq Jerusalemimukaappaat Naalakkamut sassaakkiartorlugu v23 – soorlu Naalakkap inatsisaani allassimasoq: »Angajulliliat angutaasut, illissamik ammaasut, tamarmik Naalakkamut pigitillugit illernartitaassapput,« – v24 aamma pilliutigiartorlugit Naalakkap inatsisai malillugit pilliutigeqquneqartut: Tuit quluartartut marluk imaluunniit tuit piaqqat marluk. v25 Jerusalemimi anguteqarpoq Simmiuumik atilimmik; taanna iluartuuvoq upperluartuulluni, Israelimullu tuppalliutissamik pisoqarnissaa utaqqisaraa. Anersaamit Illernartumit ilumiulerneqarsimavoq v26 ilisimatinneqarsimallunilu Naalakkap Tanitaa takoreertinnagu toqussanngitsoq. v27 Anersaamit kajumilersinneqarluni naalaffimmukarpoq, meerarlu Jiisusi angajoqqaavisa eqqummassuk inatsisit malillugit ileqquusumik iliuuseqarfiginiarlugu v28 kissumissiuppaa Guutilu unnersiutigalugu oqarluni: v29 Naalagaq maanna kiffat angerlartinniaruk eqqissisillugu soorlu taama oqarsimasutit. v30 Namminermi isinnik takoreerpara annaassissutit, v31 inuiaat tamarmik kiinaasa saanni piareersakkat: v32 Qaammaqqut Guutimik nalusunut saqqummersinneqartussaq innuttannullu Israelimut naalannaatissaq. v33 Ataataata anaanaatalu taanna pillugu oqaaserineqartut tupigusuutigaat. v34 Simmiuullu pilluaqquai anaanaalu Maria oqarfigaa: »Takuat, meeraq una Israelimi amerlasoorpassuarnut orlussutissaallunilu makissutissaavoq nalunaaqutissaallunilu assortorneqarumaartoq v35 – ilami illittaaq nammineq tarnit panap kapissavaa – uummatit amerlasuut eqqarsaataat saqqummersitaaqqullugit.« v36 Pruffiiteqarportaaq Annamik atilimmik Fanuelip Asherimit naggueqartup panianik. Utoqqarsuuvoq; niviarsiannguulluni uinissimavoq uinilu ukiuni arfineq-marlunni inooqatigisimallugu, v37 maannakkullu uillarneruvoq 84-inik ukiulik. Naalaffik qimanngisaannarpaa, Guutilu kiffartuuttarlugu unnuaq ullorlu iisinnginniartarluni qinusarlunilu. v38 Taamaalinerani taannattaaq sassarpoq, Guutilu unnersiutigaa meerarlu pillugu Jerusalemip aniguisitaanissaanik utaqqisunut tamanut oqaaseqarluni. v39 Naalakkallu inatsisai malillugit iliuusissatik tamaasa naammassigamikkit Galilæamut uterput, illoqarfimminnut Nazaretimut. v40 Nukappiararlu alliartorpoq nakussatsilluni ilisimassuseqangaalerlunilu, Guutillu saammaannerata najorpaa. Jiisusi aqqaneq-marlunnik ukioqarluni naalaffimmiittoq v41 Jiisusip angajoqqaavi ukiut tamaasa Jerusalemimukartarput poorskisioriartorlutik. v42 Aammattaarlu Jiisusi aqqaneq-marlunnik ukioqalermat ileqquusoq malillugu nalliussiartorput. v43 Ullut poorskisiorfiit naammata angerlartussanngoramik nukappiaraq Jiisusi angajoqqaami sianiginngisaannik Jerusalemimiiginnarpoq. v44 Angalaqatiminnut ilaasorigamikku ulloq ataaseq ingerlareerlutik aatsaat ilaquttaminni ilisarisimasaminnilu ujarlugu apersuutigilerpaat. v45 Naninnginnamikku Jerusalemimut uterput tassani ujarniarlugu; v46 ullullu pingasut qaangiummata nanivaat naalaffimmi ajoqersuisut akornanniittoq taakku tusarnaarlugit aperisarlugillu. v47 Tusarnaartut tamarmik ilisimassusia akissutaalu ajasoorutigeqaat. v48 Angajoqqaavisa takugamikku tupigutsaqaat, anaanaatalu oqarfigaa: »Ernera, sooq taama pivisigut? Ataatallu annilaangalluta ujartuaraluarpatsigit.« v49 Oqarfigaali: »Sooq ujarpisinga? Nalugassiuk Ataatanniittariaqartunga?« v50 Taamali oqarfigimmatik paasinngilaat. v51 Nazaretimullu angerlaqatigai naalallugillu. Anaanaata oqaatsit tamakku tamaasa uummamminut toqqorpai. v52 Jiisusilu alliartorpoq ilisimassuseqarnerujartorlunilu, nuannaarutaavorlu Guutimut inunnullu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 3 Johannesi Kuisisoq inoqajuitsumi v1 Ukiut kaasarip Tiberiusip naalakkersuiffiisa 15-issaanni Pontiusi-Pilatusi Judæami naalagaatitaatillugu, Herodesi nunamut naalagaatillugu Galilæami, qatanngutaa Filipi Ituræami Trakonitisimilu, Lysaniasi Abilenemi v2 Annasilu Kajfasilu palasiunerutillugit Guutip oqaasia Zakariap erneranut Johannesimut inoqajuitsumi tutsiuppoq. v3 Taava Johannesi Jordanip eqqaanut pivoq oqaluussissutigalugulu kuissut allamik isumataaqqussut ajortit isumakkeerneqaatissaannik, v4 soorlu pruffiitip Esajap allagaani ima allassimasoqartoq: Inoqajuitsumi suaartoqarpoq: Naalakkap aqqutissaa iluarsarsiuk, aqqusininnguit ingerlavissai nalimmatsersigit! v5 Qooqqut tamarmik immerneqassapput, qaqqat qattorngillu tamarmik naqillisarneqassapput, aqqusernit sangujoraartut narlorneqassapput maniitsullu nalimmatserneqassallutik. v6 Inuillu tamarmik Guutip annaassissutaa takussavaat. v7 Johannesi imminit kuineqarumallutik orniguttorpassuarnut oqarpoq: »Paarmortorujuit piaraat, kia isumaqalersikkamisi kamannissaq nalliuttussaq ingalassinnaagissi? v8 Taamaattumik allamik isumataarnermut naapertuuttunik inerititaqaritsi, isumaqaqinasilu ima oqaannarsinnaallusi: Aaperaat ataatagaarput. Oqarfigaassimi: Guutip ujaqqanik makkuninnga uummartitsilluni Aaperaat qitornassarsisinnaavaa. v9 Ulimaat orpiit mannguinut tutsereerpoq, orpillu sunaluunniit ajunngitsunik inerititaqanngitsoq ulimallugu uppitinneqassaaq innermullu iginneqarluni.« v10 Inuit aperaat: »Qanormi iliussaagut?« v11 Akivorlu: »Marlunnik ilupaallip aappaa peqanngitsumut tunniutissavaa, nerisassaateqartorlu aamma taamaaliussaaq.« v12 Ilanngaaserisunittaaq tikiuttoqarpoq kuisikkumasunik, taakkualu oqarfigaat: »Ajoqersuisoq, qanoq iliussaagut?« v13 Akivai: »Ilissinnut malittareqqusat qaangerlugit ilanngaasiissanngilasi.« v14 Sakkutuulli aperimmanni namminneq qanoq iliussanerlutik akivai: »Naalliutsitsinasilu ujajaaffiginnissanngilasi, akissarsiasilu naammaginiarsigit.« v15 Inuit pisussamik ilimasoqigamik tamarmik eqqarsaataannarmikkut apeqqutaatippat Johannesi Kristusiunersoq. v16 Tamaasali oqarfigai: »Uanga imermik kuivassi; taava uannit pissaanerusoq tikiukkumaarpoq, uangalu qinngaqquppunga singii qilerussaassallugit. Taassuma Anersaamik Illernartumik innermillu kuissavaasi. v17 Nivaatani teqqalatitsissut tigumiarpaa karrertaajaaffini salinniarlugu qajuusiassallu quiminut katersorniarlugit, qalipakuili ikuallassavai innermi qamiuitsumi.« v18 Allarpassuartiguttaaq oqaaqqissaarivoq iivangkiiliup inunnut oqaluussissutiginerani. v19 Nunamulli naalagaasoq Herodesi Johannesimit avoqqaarineqarami Herodiasi qatanngummi nulia pillugu sulianilu ajortut allat pillugit v20 suliapilumminut tamakkununnga ilanngullugu Johannesi parnaarutitippaa. Jiisusi kuisittoq v21 Inuit tamarmik kuisimmata Jiisusi aamma kuisippoq. Qinutillugulu qilak ammarpoq, v22 Anersaallu Illernartup tuitut isikkoqarluni aqqarfigaa; nipilu qilammit tutsiuppoq: »Illit tassaavutit ernera asasara, nuannarisaraakkit.« Jiisusip siuaasai v23 Jiisusip sulinini aallarneramiuk 30-t missiliorlugit ukioqarpoq. Ernerisorineqarpoq Josefimit Elip erneranit. v24 Eli Mattattip erneraa, taanna Levip, taanna Melkip, taanna Jannajip, taanna Josefip, v25 taanna Mattathiasip, taanna Amosip, taanna Nahumip, taanna Eslip, taanna Naggajip, v26 taanna Mahatip, taanna Mattathiasip, taanna Shim'ip, taanna Josekip, taanna Jodap, v27 taanna Johananip, taanna Resap, taanna Zerubbabelip, taanna Shealtielip, taanna Nerip, v28 taanna Melkip, taanna Addip, taanna Kosamip, taanna Elmadamip, taanna Erip, v29 taanna Josvap, taanna Eliezerip, taanna Jorimip, taanna Mattatip, taanna Levip, v30 taanna Simmiuup, taanna Judap, taanna Josefip, taanna Jonamip, taanna Eljakimip, v31 taanna Meleap, taanna Mennap, taanna Mattatap, taanna Natanip, taanna Daavip, v32 taanna Isajip, taanna Obedip, taanna Boazip, taanna Salap, taanna Nakshonip, v33 taanna Amminadabip, taanna Adminip, taanna Arnip, taanna Hesronip, taanna Peresip, taanna Judap, v34 taanna Jaakup, taanna Iisaap, taanna Aaperaap, taanna Terap, taanna Nakorip, v35 taanna Serugip, taanna Re'up, taanna Pelegip, taanna Eberip, taanna Shelap, v36 taanna Kenanip, taanna Arpakshadip, taanna Semip, v37 taanna Noap, taanna Lemekip, taanna Metusalemip, taanna Enokip, taanna Jeredip, taanna Mahalal'elip, taanna Kenanip, v38 taanna Enoship, taanna Setip, taanna Adamip, Adamilu Guutip erneraa. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 4 Jiisusi usserneqartoq v1 Jiisusi Jordanimiit uterpoq Anersaamik Illernartumik ilumioqangaarluni; Anersaamillu ingerlanneqarluni v2 ulluni 40-ni inoqajuitsumiippoq tassanilu Diaavulumit usserneqarluni. Ulluni taakkunani nerisaqannginnami naammata kaalerpoq. v3 Taava Diaavulup oqarfigaa: »Guutip ernerippatit ujarak una timiusanngoqqujuk.« v4 Jiisusilli akivaa: »Allassimavoq: ›Inuup timiusaannaq inuussutissarinngilaa.‹ « v5 Taava Diaavulup pavungarsuaq pissuppaa uisoriinnarlu nunarsuarmi naalagaaffiit tamaasa qimerloortillugit v6 oqarfigalugulu: »Pissaaneq tamanna tamaat alutornassuserlu ilinnut tunniukkumavakka, uannummi pigititaammata kimulluunniit piumasara malillugu tunniussinnaavakka. v7 Taamaattumik pallorfigiumagumma tamakku tamaasa pigilersinnaavatit.« v8 Jiisusilli akivaa: »Allassimavoq: ›Naalagaq Guutit pallorfigissavat taannalu kisiat kiffartuullugu.‹ « v9 Taava Diaavulup Jerusalemimut ingerlappaa, naalaffiullu inngianut pisippaa oqarfigalugulu: »Guutip ernerippatit taava maanngaanniit samunga nakkarit. v10 Allassimavormi: Inngilini peqqussavai paareqqullutit, v11 kiisalu: Taakkua kissumiassavaatsit isikkat ujaqqamut sumulluunniit kalluteqqunagu.« v12 Jiisusilli akivaa: »Imaattunik oqaaseqarpoq: ›Naalagaq Guutit misilissanngilat.‹ « v13 Diaavulup ussiiniutissaarukkami qimakkallarpaa. Jiisusi Galilæamiittoq v14 Jiisusi Anersaamit pissatsitaalluni Galilæamut uterpoq, tusaamaneqarneralu tamatuma eqqaanut tamarmut siammaappoq. v15 Synagogiini ajoqersuisarpoq tamanillu nersorneqarluni. Jiisusi Nazaretimiittoq v16 Aammattaaq Nazaretimut allisarfimminut pivoq. Sabbataagaa pisarnermisut synagogimut iserpoq, nikuipporlu atuaajumalluni. v17 Taava pruffiitip Esajap allagai tunniuppaat, mapperamigillu ima allassimasoq eqqorpaa: v18 Naalakkap anersaavata tikippaanga Naalakkap tanitarimmanga. Aallartippaanga nalunaarut nuannersoq piitsunut tusarliuteqqullugu, torlulaatigeqqullugu parnaarussat iperagaanissaat tappiitsullu tappissinissaat, nanertugaasullu aniguiseqqullugit v19 torlulaatigeqqullugulu Naalakkap ukiua saammaassivik. v20 Taava mappersagaq matuaa, kiffamullu tunniukkamiuk ingippoq, synagogimiittullu tamarmik pissangallutik isikkuppaat. v21 Imalu oqaluffigilerpai: »Oqaatsit allakkaniittut tusakkasi ullumikkut eqquupput.« v22 Tusaasullu tamarmik nersorpaat oqaatsillu saamangaartut qarnanit anisut tupigusuutigalugit, aperippullu: »Una Josefip ernerinnginnerpaa?« v23 Akivai: »Qularnanngitsumik oqariaaseq manna uannut assuarliutitut atorumaarparsi: Nakorsaq, imminut nakorsarit! oqarumaarlusilu: Kapernaumimi pisimasut tamaasa tusareerpavut; maanissaaq illoqarfimmi peroriartorfinni taamatut iliorit!« v24 Oqarporli: »Ilumut oqarfigaassi: Pruffiiti peroriartorfimmini ataqqineqartanngilaq. v25 Ilumoortumillu oqarfigissavassi: Eliap nalaani, taamani qilak ukiut pingasut qaammatillu arfinillit matoqqammat nunami tamarmi kaannersuaqarluni, Israelimi uillarnerit amerlaqaat; v26 Eliali taakkua arlaannaannulluunniit aallartinneqanngilaq uillarnermulli Sareptami Sidonimiittumi najugaqartumut. v27 Aamma Elisap nalaani Israelimi pupissut amerlaqaat; taakkuali arlaannaalluunniit minguerutitaanngilaq, Na'amanili Syriamioq kisimi minguerutitaavoq.« v28 Synagogimiittut tamanna tusaramikku tamarmik kamattorsuanngorput; v29 nikutserlutillu illoqarfimmit anisippaat, qaqqallu illoqarfimmik inigisaata sinaanut ajakattarpaat nakkartinniarlugu. v30 Akornisigulli ingerlalluni qimaguppoq. Angut minguttuumik anersaalik ajorunnaarsitaasoq v31 Jiisusi Kapernaumimut, illoqarfimmut Galilæamiittumut pivoq. Sabbataagaa inuit ajoqersorpai, v32 ajoqersuutaalu tupigusuutigingaarpaat naalattariaqartumik oqalummat. v33 Synagogimiippoq inuk minguttuumik anersaapiloqartoq, taannalu nipituumik nillerpoq: v34 »Illimmi sussagatsigut, Jiisusi Nazaretimioq! Tikiuppit suujunnaarsikkumalluta? Kinaasutit nalunngilara: Guutip illernartua!« v35 Jiisusilli anersaaq avoqqaaraa oqarlunilu: »Nipangerit, taassumanngalu anigit!« Anersaapiluup angut taanna inuit akornannut uppitippaa, ajoqusernagulu taassumannga anivoq. v36 Tamarmik annilaaqaat, imminnullu oqarfigipput: »Qanoq-una ittumik oqaaseqarami anersaat minguttuut naalattariaqartumik pikkunartumillu peqqusiffigigai anisillugillu.« v37 Tamatumalu eqqaani tamarmi tusaamaneqalerpoq. Siimuup sakia arnaq allallu ajorunnaarsitaasut v38 Jiisusi synagogimit anigami Siimuup illuanut iserpoq. Siimuup sakia arnaq napparsimavoq kissarneqaqaluni, Jiisusilu qinnuigaat ikioqqullugu. v39 Taava ornippaa qulangerlugulu kissarnera appisaluuppaa, taamalu kissarneeruppoq. Erniinnarlu makippoq saqqillugillu. v40 Seqernup tarrilernerata nalaani sunik arlaannik nappaateqartortallit napparsimasortatik Jiisusimukaappaat, tamaasalu immikkut assamminik attorlugit ajorunnaarsippai. v41 Aammattaaq inunnit amerlasuunit anersaapiluit aniapput suaartaatigalutik: »Illit Guutip erneraatit.« Sioorasaarpaalu oqaloqqunagit Kristusiunini nalunngimmassuk. Jiisusi oqaluussillunilu ajorunnaarsitsisoq v42 Ullaanngormat inoqanngitsumukarpoq. Inuilli ujarpaat, nanigamikkulu qimaqqunatik uninngatinniarsaraat. v43 Oqarfigaali: »Guutip naalagaaffianik iivangkiiliu illoqarfinni allanissaaq tusarliussassaraara; tamanna pillugu aallartitaavunga.« v44 Judæamilu synagogini oqaluussisarpoq. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 5 Petrusi aalisartoq v1 Ilaanni Jiisusi Genesaretip Tasersuata sinaaniilluni inuit Guutip oqaasianik tusarusuttut tatileraanni v2 umiatsiaat marluk sississimasut takulerpai. Inuisa nigorsimavaat qassutitik errortorniarlugit. v3 Jiisusi umiatsiaat arlaannut Siimuup pianut ikivoq inualu qinnuigalugu avalaallatsilaaqqullugu. Taava ingilluni inuit umiatsiaamiit ajoqersulerpai. v4 Naammassigami Siimuumut oqarpoq: »Itisuumut avalallusi qassuseritsi!« v5 Siimuullu akivaa: »Ajoqersuisoq, unnuaq tamaat ilungersoraluarpugut susaarlutali; illilli oqaatsitit tatigalugit qassusissaanga.« v6 Taamaalioramik aalisagarpassuarnik pisaqarput, qassutaallu qartoranngersaalerput. v7 Ilatik umiatsiaap aappaaniittut usserarfigaat ikioriartoqqullutik, tikiummatalu umiatsiaat tamaasa immerpaat ulikkaangaaramik kivingajatsillugit. v8 Siimuut-Petrusip tamanna takugamiuk Jiisusip seeqquinut pallorpoq oqarlunilu: »Naalagaq, qimannga inuugama ajortilik.« v9 Tassami pisarpassuatik pillugit ilanilu tamarmik annilaarsimaqaat v10 – aammattaaq Jaaku Johannesilu Zebedæusip erneri Siimuup aalisaqatigisai. Jiisusilli Siimuut oqarfigaa: »Erseqinak! Maannamiit inunnik pisaqartalerumaarputit.« v11 Taava umiatsiatik tulatsippaat, tamaasalu qimallugit malippaat. Pupissoq ajorunnaarsitaasoq v12 Ilaanni Jiisusi illoqarfiit arlaanniitillugu angut pupittorujussuaq tikiuppoq. Jiisusi takugamiuk pallorpoq kiinnani nunamut tutsillugu qinnuigalugulu: »Naalagaq, piumaguit mingukkunnarsissinnaavarma.« v13 Jiisusip assani isatsillugu attorpaa oqarfigalugulu: »Piumavunga, mingukkunnaarit!« Erniinnarlu pupinnerata qimappaa. v14 Inerterpaalu tamanna kimulluunniit oqaatigeqqunagu, oqarfigaluguli: »Palasimut takutikkiartorit, mingukkunnaarnerillu pillugu pilliuteqarit inunnut uppernarsaatitut, soorlu Mosesi peqqusisoq.« v15 Jiisusili tusaamaneqaraluttuinnarpoq, inuppassuillu katersuuffigaat tusarumallugu nappaatiminnillu ajorunnaarsitaajumallutik. v16 Qimallugilli inoqanngitsunukarpoq qinujartorluni. Nukillaarsimasoq Kapernaumimi ajorunnaarsitaasoq v17 Ullut ilaanni Jiisusi ajoqersuimmat farisiiarit inatsisinillu ajoqersuisut illoqarfeeqqanit Galilæamiittunit Judæamiittunillu tamanit Jerusalemimillu aggersimasut najuupput. Jiisusilu Naalakkamit pissaaneqartitaavoq ajorunnaarsitsisinnaalluni. v18 Takuallu, angutit nukillaarsimasoq siniffimmini nalasoq tikiuppaat, eqqunniarpaallu Jiisusip saavanut pisikkumallugu. v19 Inunnilli iseriarfissaqannginnamik illup qaavanut qaqipput, qaliatigullu qalequtissialersukkakkut taanna siniffianiitillugu ningippaat Jiisusip saavanut. v20 Uppersusiat takugamiuk oqarpoq: »Inuk, ajortinnik isumakkeerfigineqarputit.« v21 Taava allakkanik ilisimasut farisiiarillu eqqarsalerput: »Kinaana? Guuti mitappaa. Kina Guutiunngitsoq ajortinik isumakkiisinnaava?« v22 Jiisusip eqqarsaataat ilisimagamigit oqarfigai: »Sunaana uummatissinni eqqarsaatigigissi? v23 Suna ajornannginnerua, oqaraanni: Ajortinnik isumakkeerfigineqarputit, imaluunniit: Nikuigit pisullutillu? v24 Ilisimaqqullusiulli Inuup Ernera nunarsuarmi ajortinik isumakkiisinnaatitaasoq« – nukillaarsimasoq oqarfigaa: »Oqarfigaakkit, nikuigit, siniffiit tiguuk angerlarlutillu!« v25 Erniinnarlu najuuttut isigernanni nikuippoq, siniffillu nallavigisani tigugamiuk angerlarpoq Guuti unnersiutigiitigalugu. v26 Tamarmik tamanna annilaarutigaat, Guutilu unnersiutigaat, ersingaarlutillu oqarput: »Ullumikkut tupinnangaartumik takusaqarpugut!« Levi ajoqersuganngortoq v27 Tamatuma kingorna Jiisusi tassannga anigami takuaa ilanngaaserisoq Levimik atilik ilanngaaseriffimmi issiasoq, oqarfigaalu: »Malinnga!« v28 Nikuillunilu tamaasa qimaannarlugit malippaa. v29 Taava Levip Jiisusi illumini angisuumik nalliuttorsiutigitippaa; ilanngaaserisullu allallu amerlasuut nerrivimmeeqatigaat. v30 Farisiiarit taakkualu allakkanik ilisimasortaat oqalorujulerput ajoqersugaalu aperalugit: »Sooq ilanngaaserisut ajortuliortullu nereqatigaasigit imeqatigalugillu?« v31 Jiisusip akivai: »Peqqissut nakorsamik pisariaqanngillat, napparsimasulli. v32 Tikiutinngilanga iluartut qaaqqujartorlugit ajortuliortulli allamik isumataaqqullugit« Viinni nutaaq puuni amiusuni nutaani v33 Jiisusi oqarfigaat: »Johannesip ajoqersugai akulikitsumik iisinnginniarlutillu qinusarput; farisiiarittaaq ajoqersugaat taamaaliortarput; illilli ajoqersukkatit nerillutillu imertarput.« v34 Jiisusip oqarfigai: »Uissap ikinngutai katittorsiornermi iisinnginniartissinnaavisigit uissaq najuutsillugu? v35 Ullulli nalliukkumaarput uissap taakkunannga aallarunneqarfissai; ulluni taakkunani iisinnginniarumaarput.« v36 Aammalu assersuummik oqaluttuuppai: »Annoraaminermit nutaamit ilaassamik peerseriarluni qallersaammut pisoqqamut ilaaliussisoqarneq ajorpoq; taamaaliornikkut annoraamineq nutaaq aserorterneqaannartarpoq ilaassarlu nutaamit piigaq pisoqqamut naleqquttarnani. v37 Viinnilu nutaaq puunut amiusunut pisoqqanut immiunneqarneq ajorpoq viinnip nutaap puut qartorassammagit, viinnilu kuussaaq puullu aserorlutik. v38 Tassami viinni nutaaq puunut nutaanut immiunneqassaaq. v39 Viinnimik pisoqqamik imersimasoq nutaamik piumasanngilaq, oqarami: Pisoqaq pitsaaneruvoq.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 6 Sabbatimi karrertaqarfinnik nutsuisut v1 Sabbataagaa Jiisusip narsaatit karrillit aqqusaarpai; ajoqersugaalu karrertaqarfinnik nutsuipput assaleriarlugillu nerillutik. v2 Farisiiarilli ilaat oqarput: »Sooq sabbatimi ajornartitaasumik iliorpisi?« v3 Jiisusip akivai: »Atuarsimanngilisiuk Daavi taamani angutitanilu kaaleramik qanoq iliortoq, v4 Guutip illuanut isertoq timiusanillu saqqumisitanik tigusilluni nerisoq angutitanilu ilaannik tunillugit, naak tamakku palasinuinnaq nerineqaqqusaasut?« v5 Jiisusillu oqarfigai: »Inuup Ernera sabbatimut naalagaavoq.« Angut toqungasumik assalik ajorunnaarsitaasoq v6 Sabbatimi allami Jiisusi synagogimut iserpoq ajoqersuillunilu. Tassaniippoq angut assaa talerpik toqungasoq. v7 Allakkanillu ilisimasut farisiiarillu Jiisusi alapernaarsorpaat sabbatimi ajorunnaarsitsiumassanersoq, unnerluutissarsiffigiumallugu. v8 Eqqarsaataalli Jiisusip nalunnginnamigit toqungasumik assalik oqarfigaa: »Nikueriarlutit qiterlinngorlutit inissigit.« Taava nikuippoq sassarlunilu; v9 Jiisusillu oqarfigai: »Ima aperissavassi: Sorleq ajornartitaanngila: Sabbatimi ajunngitsumik iliorneq imaluunniit ajortumik iliorneq, inuunermik annaassineq aseruinerluunniit?« v10 Tamaasa siallugit isigai angummullu oqarluni: »Assat isaaguk!« Taamaaliorpoq assaalu ajorunnaarpoq. v11 Kamattorsuanngorpulli, oqaloqatigiissutigilerpaallu Jiisusi qanoq pissanerlugu. Aqqaneq-marluk taakku qinerneqartut v12 Ulluni taakkunani Jiisusi ilaanni qaqqamut majuarpoq qinujartorluni, unnuarlu naavaa Guutimut qinulluni. v13 Qaammat ajoqersukkani imminut qaaqquai, taakkunanngalu aqqaneq-marluk qinerpai apustilinittaaq taallugit: v14 Siimuut Petrusimittaaq atsikkani qatanngutaalu Andreasi, aamma Jaaku Johannesilu, Filipilu Bartholomæusilu, v15 Matthæusilu Tuumalu, Jaakulu Alfæusip ernera Siimuullu zelotimik taasagaat, v16 Judasilu Jaakup ernera Judasilu Iskarioti, taanna killuussisunngortoq. Jiisusi oqaluussillunilu ajorunnaarsitsisoq v17 Taakku ilagalugit Jiisusi aterpoq narsartamullu unilluni. Tassaniipput ajoqersugaasa ilarpassui inuppaalussuillu Judæamit tamarmit Jerusalemimillu pisut aammalu sinerissamit Tyrusip Sidonillu eqqaannit aggersut. v18 Tamakku tikiupput tusarumallugu nappaatiminnillu ajorunnaarsinneqarumallutik, anersaanittaaq minguttuunit naalliutsitaasut ajorunnaarsitaapput. v19 Inuillu tamarmik attorniarpaat nakuussut taassumannga pimmat, tamaasalu ajorunnaarsippai. Pilluarneraanerit eqqanaartuutillu v20 Jiisusip ajoqersukkani qiviarlugit oqarfigai: »Pilluarpusi piitsuususi, Guutimmi naalagaaffia ilissi pigaarsi. v21 Pilluarpusi maannakkut kaattusi, qaarsillartinneqassagassi. Pilluarpusi maannakkut qiasusi, illalerumaarassi. v22 Pilluarpusi inuit Inuup Ernera pillugu uumissorpasi, ajattorpasi asissorlusilu atersilu sutut ajortutut maajugalugu. v23 Ullormi tassani tipaatsullusi pississaaritsi qiimmattarlusilu qilammi akissarsiassarsi angeqimmat; siuaasaasami pruffiitittaaq taama iliorfigaat. v24 Eqqanarli ilissi pisuut, tuppallersaatissarsi pereerassiuk. v25 Eqqanaq maanna qaarsilasusi, kaalerumaarassi. Eqqanaq maannakkut illartusi, aliasukkumaarassi qiallusilu. v26 Eqqanaq tamanit ajunngitsumik oqaluuserineqarussi. Siuaasaasami pruffiitioqqusersuttaaq taama iliorfigaat. Akeqqanut asanninnermik v27 Ilissinnulli, tusaasunut, oqarpunga: Akeqqasi asasigit, ilissinnillu uumissuisut ajunngitsuliorfigisigit. v28 Ilissinnik perloqqusisut pilluaqqusigit, ilissinnik naalliutsitsisut qinnussigit. v29 Ulussavit illuagut isanneqaruit illuattaaq maniuk. Qallersaatinnik arsaarneqaruit ilupaattaaq arsaarinnittumut tigutiinnaruk. v30 Kinaluunniit ilinnit qinusoq qinnutigisaanik tuniuk, pigisannillu arsaarneqaruit utertinniarniaqinagit. v31 Qanorlu inunnut iliorfigeqqugussi ilississaaq taamatut iliorfigisigit. v32 Ilissinnik asannittut kisiisa asagussigit sukkut taava qutsavigisariaqassanerpisi? Ajortuliortummi aamma asannitsitik asasarpaat. v33 Ajunngitsuliortisi kisiisa ajunngitsuliorfigigussigit tamanna pillugu qutsavigisariaqassanerpisi? Ajortuliortummi aamma ajunngitsuliortitik ajunngitsuliorfigisarpaat. v34 Taarsiisinnaasorisasi kisiisa taarsigassarsisittarussigit taava qutsavigisariaqassanerpusi? Ajortuliortummi aamma ajortuliortut allat taarsigassarsisittarpaat angeqataanik taarsiiffigineqarumallutik. v35 Akeqqasili asasigit, ajunngitsulioritsi taarsigassarsisitsigitsilu taarserneqarnissaat ilimaginngikkaluarlugu. Taamaappat angisuumik akissarsiassaqassaasi, Qutsinnerussaartullu qitornarilissavaasi, taannami qujasuitsunut ajortunullu ajunngitsuliortuuvoq. v36 Nallittuigitsi soorlu Ataatarsi nallittuisoq. Eqqartuusseqqusinnginnermik v37 Eqqartuusseqinasi, taava ilississaaq nammineq eqqartuuneqassanngilasi; assuarleqinasi, taava ilississaaq assuarlerfigineqassanngilasi. Isumakkeerfiginnigitsi, taava ilississaaq isumakkeerfigineqassaasi. v38 Tunisigitsi, taava ilississaaq tunineqassaasi. Uuttukkap imai ajunngitsut naqittaassat aalaterussat qammisimasullu ilissinnut tunniunneqarumaarput. Uuttuutigisassinnimmi uuttuiffigineqarumaarpusi.« v39 Aamma assersuummik oqaluttuuppai: »Tappiitsup tappiitsoqanni ingerlassinnaanerpaa? Tamarmik kussiamut nakkaannassannginnerpat? v40 Ajoqersugaq ajoqersortiminit annerunngilaq; kisianni kinaluunniit ilinniarnermini inersimasoq ajoqersortimisut issaaq. v41 Sooq qatanngutivit issiutaa makiarninnguaq isiginiarpiuk, paakkarulli illit isinniittoq maluginagu? v42 Qatanngutinnut qanoq oqarsinnaavit: Qatanngut, issiutit peerallarlara! – uffali paakkarut nammineq isinniittoq takunagu? Ilumoortuusaartutit uumaa, paakkarut illit isinniittoq peeqqaarallaak; taava isigilluarsinnaassaatit qatanngutivit issiutaata peernissaanut. Orpik inerititaalu v43 Ajunngitsumik orpeqanngilaq ajortunik inerititaqartartumik, ajortumilluunniit orpeqanngilaq ajunngitsunik inerititaqartartumik. v44 Orpimmi sunaluunniit inerititamigut ilisarineqartarpoq. Orpikkanit kapinartulinnit figeninik katersuisoqartanngilaq viinnissanilluunniit kakillarnaqutinit. v45 Inuup ajunngitsup uummatimi toqqorsivianit ajunngitsumit ajunngitsut saqqummertarpai, inuullu ajortup toqqorsivimminit ajortumit ajortut saqqummertarpai. Uummatimmi ulikkaarutaanik qaneq oqaluttaraaq. Qaarsumi illuliamik sioqqanilu illuliamik assersuut v46 Sooq uannut oqarpisi: Naalagaq, Naalagaq! – uffalu ilissinnut oqaatsikka maleruassanagit? v47 Kialuunniit uannut pisup oqaatsinnillu tusartup maleruaasullu kina assigineraa ilissinnut nalujunnaarsissavara: v48 Taassuma assigaa inuk itisuumik assaalluni qaarsumut tunngavilerlugu illuliortoq. Qarsutsineqalermat kuussuit supiffigigaluarmanni aalarianngilaq sanalluagaagami. v49 Tusaraluarlunili maleruaanngitsup assigaa inuk tunngaviliugaanngitsumik nunap qaaginnaani illuliortoq. Illu taanna kuussuup supiffigimmani erniinnaq uppippoq aserorujussuarlunilu.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 7 Kapernaumimi sakkutuut naalagaat v1 Oqaasissani tamaasa oqaaserereeramigit Jiisusi Kapernaumimut iserpoq. v2 Tassani najugaqarpoq sakkutuut naalagaat nuannaringaakkaminik kiffaqartoq, kiffaali taanna napparsimaqaaq toqulerlunilu. v3 Jiisusimik tusarami juutit utoqqaanertaasa ilaat taassumunnga aallartippai aggeqqujartortillugu kiffamilu inuunera annaateqqullugu. v4 Taakku tikiukkamik Jiisusi ilungersorlutik qinnuigaat oqarlutik: »Ilinnit ikiorsertariaqartuuvoq v5 inuiaqatitsinnik asannittuugami synagogissatsinnillu nammineerluni sanatitsisimalluni.« v6 Jiisusip ingerlaqasiuppai. Illuli tikilluinnaleraa sakkutuut naalagaata ikinngutimi ilaannut ima oqarfigiartortippaa: »Naalagaq, sussa pisarissersornak, uanga illunnut isertissallutit qinngaqquppunga. v7 Taamaattumik aamma qinngaqquppunga nammineerlunga ilinnukarnissannut. Oqaatsimik ataatsimik oqaannarit taava kiffara ajorunnaassaaq! v8 Uangattaarmi nammineq naalagaqarpunga sakkutuunillu naalakkersugaqarlunga. Ilaat oqarfigigukku: Aallarit! taava aallararaaq, allamullu oqaruma: Qaagit! taava aggeraraaq, kiffannullu oqaruma: Imaaliorit! taava taamaalioraraaq.« v9 Jiisusip tamanna tusaramiuk tupigusuutigaa, malitsinilu tunummut saaffigalugit oqarfigai: »Ilumut oqarfigaassi, uppernermik taama angitigisumik Israelimiluunniit naammattuuisimanngilanga.« v10 Oqariartortitaasullu illumut uteramik takuaat kiffaq ajorunnaarsimasoq. Uillarnerup Nainimiup ernera uummartitaasoq v11 Tamatuma kingorna Jiisusi illoqarfimmukarpoq Nainimik atilimmut, ajoqersugaasalu inuppassuillu ingerlaqatigaat. v12 Illoqarfiup isaaffia qanillimmagu toqusoq akiarlugu anninneqarpoq. Taanna anaanaata uillarnerusup ernituaraa. Inuppassuit arnaq illoqarfimmiit ingerlaqatigaat. v13 Naalakkap takugamiuk nalligiummerpaa oqarfigalugulu: »Qianak!« v14 Taava ornigulluni nallavik attorpaa. Akiartut unimmata Jiisusi oqarpoq: »Inuusuttoq uumaa, oqarfigaakkit: Makigit!« v15 Taava toqusoq ingippoq oqalulerlunilu, anaanaanullu Jiisusip tunniuppaa. v16 Tamarmik annilaangaarput, Guutilu unnersiutigaat oqarlutik: »Pruffiitersuaq akornatsinni saqqummersimavoq, Guutillu innuttani tikeraarsimavai.« v17 Tamannalu Judæamut tamarmut eqqaanullu tamarmut annguppoq. Johannesip Kuisisup apeqqutaa Jiisusillu akissutaa v18 Tamakku tamaasa Johannesip ajoqersukkaminit tusarpai. Ilaat marluk qaaqquai v19 Naalakkamullu aallartillugit ima apereqqullugu: »Illit taannaavit tikiuttussaq, allamilluunniit utaqqissanerpugut?« v20 Angutit taakkua Jiisusi tikikkamikku oqarfigaat: »Johannesip Kuisisup ilinnut aallartippaatigut ima apereqqullutit: Illit taannaavit tikiuttussaq, allamilluunniit utaqqissanerpugut?« v21 Taamani Jiisusip inuit amerlasuut nappaataannit, naalliuutaannit anersaapiloqarnerannillu ajorunnaarseqqammerpai tappiitsullu amerlasuut tappissisillugit. v22 Akivaalu: »Johannesi oqaluttuukkiartorsiuk takusassinnik tusakkassinnillu: Tappiitsut tappissipput, nukillaarsimasut pisupput, pupissut pupeerupput tusilartullu tusaapput; toqusut makipput iivangkiiliulu piitsunut tusarliunneqarpoq. v23 Pilluarporlu uannik mamiatsaatiginninngitsoq.« Jiisusip Johannesi Kuisisoq pillugu oqaasii v24 Johannesip aallartitai qimagummata Jiisusi Johannesi pillugu inunnut oqalulerpoq: »Suna takujumallugu inoqajuitsumukarpisi? Ivissuaq anorip aalatitaa? v25 Sunami takuniarpisiuk? Inuk atisarissoq? Atisarissaartulliuku inuulluataarlutillu inuusut kunngip illussaarsuiniittartut. v26 Sunami takuniarpisiuk? Pruffiiti? Aap, oqarfigaassi, allaat pruffiitimit annerusoq. v27 Taanna pillugu allassimasoqarpoq: Takuat, inngiliga illit siunikkut aallartippara, taassuma aqqutissat illit siuninni iluarsassavaa. v28 Oqarfigaassi: Arnamit erniusuni Johannesimit annerusoqanngilaq. Guutilli naalagaaffiani minnerpaaq taassumannga anneruvoq. v29 Inuit tusartut tamarmik, ilanngaaserisuttaaq, Guuti ilumoortuutippaat Johannesillu kuisissutaanik kuisillutik. v30 Farisiiarilli inatsisinillu ilisimasut Guutip imminnut pilersaarutaa narrugaat Johannesimullu kuisinnatik. v31 Eqqarleriinni ukunani inuit sumut assersuutissavakka? Kikkut assigaat? v32 Assigaat meeqqat niueriartortarfimmi issiasut imminnullu suaartaallutik: Qarlortarluta nipilersorfigigaluarassi qitikkumanngilasi; upputersoraluaratta qianngilasi. v33 Johannesimi Kuisisoq tikiummat timiusamik nerisarnani viinnisortarnaniluunniit appiupparsi: Anersaapiloqarpoq. v34 Inuullu Ernera tikiummat nerisarluni imigassartorlunilu oqarpusi: Takusiuk una nerrersooq imerajuttorlu, ilanngaaserisut ajortuliortullu ikinngutaat!« v35 Taamaattoq, ilisimassuseq eqqortuutitaavoq qitornamigut tamatigut. Arnaq farisiiarip illuani v36 Farisiiarit ilaata Jiisusi imminut qaaqquaa nereqatigiartoqqulluni, illuanullu iserpoq nerrivimmilu inissilluni. v37 Illoqarfimmiittoqarpoq arnamik inuunerluttuusumik. Taassuma paasigamiuk Jiisusi farisiiarip illuani nereqataasoq tassunnarpoq qummuattannguaq alabastiusoq uuliamik ulikkaartoq nassarlugu, v38 qiaatigalunilu Jiisusip isigaasa killingannut inissippoq, isigaalu qulliminik masatsilerpai nutsaminillu allarterlugit, kunillugillu uuliamik tanippai. v39 Farisiiarip Jiisusimik qaaqqusisup tamanna takugamiuk isumaliorpoq: »Angutip taassuma pruffiitiugaluaruni ilisimassagaluarpaa arnap qanoq ittup – tassa inuunerluttup – attuuagaani.« v40 Taava Jiisusip oqarfigaa: »Siimuut, oqaasissaqarfigaakkit.« Taassuma akivaa: »Ajoqersuisoq, oqarniarit!« v41 »Aningaasanik atukkiisartoq inuit marluk akiligassaqarfigaat. Aappaa denarinik 500-nik akiitsoqarpoq, aappaalu denarinik 50-inik. v42 Taartissaqanngimmata tamaasa akiitsuinik isumakkeerfigai. Taakkua arlaata kia asanerussavaa?« v43 Siimuup akivaa: »Isumaqarpunga akiitsoqarnerpaajugaluarluni isumakkeerfigisaasup.« Taava Jiisusi oqarpoq: »Ilumoorputit.« v44 Arnarlu saallugu Siimuumut oqarpoq: »Arnaq una isigaajuk? Illunnut iserama imermik tuninngilarma isikkannut; uumali qulliminik isikkakka masatserpai nutsaminillu allarterlugit. v45 Illit kuninngilarma, uumali isikkakka iseramali kunissortuarpai. v46 Illit niaqora tarnummik taninngilat, uumali isikkakka uuliamik tanippai. v47 Taamaattumik oqarfigaakkit: Ajortuliaminik amerlasuunik isumakkeerfigineqarpoq, asanningaarsimagami. Mikisumilli isumakkeerfigineqartoq asanninnikippoq.« v48 Arnarlu oqarfigaa: »Ajortinnik isumakkeerfigineqarputit.« v49 Nereqataali qamuuna isumaliulerput: »Kinaagamiuna ajortinik allaat isumakkeerfiginnissinnaasoq?« v50 Jiisusili arnamut oqarpoq: »Uppernerpit annaappaatit. Eqqissillutit qimagunniarit!« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 8 Jiisusip malittaasa arnartaat v1 Tamatuma kingorna Jiisusi angalaarpoq illoqarfiit illoqarfeeqqallu aqqusaartorlugit oqaluussisarluni Guutillu naalagaaffianik iivangkiiliu tusarliuttarlugu. v2 Angalaqatigai taakku aqqaneq-marluk arnallu qassiiusut anersaapiloqarnermit nappaatinillu ajorunnaarsitaasimasut. Taakku tassaapput Maria Magdalenemik taaguutilik arfineq-marlunnik anersaapiloqarsimagaluartoq anisitaasimasunik v3 Johannalu Herodesip atorfilittaasa ilaata Kuzap nulia Susannalu allarpassuillu. Namminneq pigisaminnik taakku isumagisarpaat. Naatsiiassanik siaruarterisumik assersuut v4 Inuppassuillu illoqarfinnit sunit tamanit ornigarmanni assersuummik oqaluffigilerpai: v5 »Naatsiiassanik siaruarterisoq siaruarteriartorpoq. Siaruartigaasa ilaat aqqusinermut tupput; tassani tullaanneqarlutillu qilaap timmiaanit nungullugit pukunneqarput. v6 Allat qaarsumut tupput naajartuleraluarlutilli isugutaqannginnamik toquinnarput. v7 Allat naasupiluit kapinartullit akornannut tupput, taakkualu naajartoqatigigamikkit ipitippaat. v8 Allalli issorissumut tupput, naajartoramillu 100-riakkanik inerititaqalerput.« Taama oqaloreerami torlulavoq: »Tusarsinnaasunik siutilik tusarli!« v9 Ajoqersugaasa aperaat assersuut tamanna qanoq isumaqarnersoq. v10 Akivai: »Ilissi tunineqarpusi anngigisat Guutip naalagaaffiata anngigisai ilisimasinnaassallugit, allanulli tunniunneqarput assersuutitigut, isigisaqassammata takusaqassanatilli, tusaasaqassammata paasisaqassanatilli. v11 Assersuutilli isumaa mannaavoq: Naatsiiassat tassa Guutip oqaasia. v12 Aqqusinermiittut tassaapput oqaatsimik tusartut; taava Diaavulu tikiuttarpoq uummataannillu oqaaseq peertarlugu uppeqqunagit annaanneqaqqunagillu. v13 Qaarsumiittut tassa oqaatsimik tusarlutik nuannaarlutik ilassinnittut sorlaqannginnamilli sivikitsuinnarmik uppertuusut misilinneqarnerminnilu tunussisartut. v14 Naasupiluit kapinartullit akornannut tuttut tassa tusartut, inuunermili eqqasuutinit pisuussutinillu inuulluaatinillu ipititaasartut inerluarsimasunik inerititaqarnatik. v15 Issorissumiittulli tassa oqaatsimik tusartut uummammilu pitsaasumi ajunngitsumilu paaralugu nikallujuillutik inerititaqartut. Nanerussamik qullilerfimmiittumik assersuut v16 Nanerussamik ikitsisup ikitani immersakkap ataanut nallaviulluunniit ataanut inissittanngilaa, qullilerfimmulli ikkunneqartarpoq isertut qaamaneq takusinnaaniassammassuk. v17 Isertugaqanngilarmi takussaalersussaanngitsumik toqqorsimasoqaranilu ilisimaneqalersussaanngitsumik saqqummertussaanngitsumillu. v18 Taamaattumik sianiginiarsiuk qanoq tusartusi! Peqartormi tunineqassaaq; peqanngitsorlu pigisorisaminik allaat arsaarneqassaaq.« Jiisusip ilaqutavii v19 Anaanaata nukaasalu Jiisusi ornippaat, tikivissinnaanngilaalli inoqaqimmat, v20 kalerrinneqarporlu: »Anaanat nukkatillu silatangiupput takorusullutit.« v21 Akivaali: »Anaanaga nukakkalu taakkuupput Guutip oqaasianik tusartut maleruarlugulu.« Tasersuarmi anorersuartoq v22 Ullut ilaanni Jiisusi ajoqersukkani ilagalugit umiatsiaamut ikivoq, oqarfigaalu: »Tasersuup akianut ikaarta.« Taava avalapput. v23 Ikaartillutik sinilerpoq. Anorersuarlu kaavittuliortoq tasersuarmut aqqarsaarmat immerartilerput umiiaqqajaalerlutik. v24 Taava itersariartorpaat oqarfigalugulu: »Ajoqersuisoq, Ajoqersuisoq! Umiulerpugut!« Nikuillunilu anori mallillu appisaluuppai; manissivorlu qatsorlunilu. v25 Oqarfigaali: »Naak uppernersi?« Annilaaqalutik tupigusullutillu imminnut ima oqarfigipput: »Kinaaneramiuna anorersuarmik tasersuarmillu naalakkiisinnaasoq naalatsillugillu?« Gerasamiut nunaanni anersaapilulik v26 Taava Gerasamiut nunaannut Galilæap akianiittumut tulapput. v27 Jiisusi niummat angut illoqarfimmeersoq orniguppoq; taanna anersaapiloqarpoq sivisuumillu tamataqarsimanngilaq illumilu pinnani iliviliani ineqarsimalluni. v28 Jiisusi takugamiuk nillialerpoq, saavanullu pallorluni torlulavoq: »Uanga sussagakkit, Jiisusi, illit Guutip Qutsinnerussaartup ernera! Ilungersorlunga qinnuigaakkit: Anniarteqinanga!« v29 Jiisusimmiuna anersaapiluk peqqusimagaa taassumannga aneqqullugu, sivisuumik angut taanna perlutsitarisimammagu; kalunnernimmi qilersorsimagaluarpaat isigaalu saviminernik aalajangerlugit nakkutigalugulu, qilerutinili kittoraasimavai anersaapilummillu inuilaamut aallarunneqarsimalluni. v30 Jiisusip aperaa: »Qanoq ateqarpit?« »Legioni,« akivoq, anersaapiluimmi amerlasuut pulaqqammanni. v31 Taakkualu Jiisusi qinnuigaat itinersuarmut aallarteqqunatik. v32 Qaqqami tassaniipput puulukerpassuit nerisassarsiortut; anersaapiluillu qinnuigaat puulukinut pulajumallutik. Tamatuminnga akuerai; v33 anersaapiluillu taakku angummit anipput puulukinullu pulallutik, puulukerpassuillu taakku innaarsukkut tatsimut nakkakaapput ipillutillu. v34 Puulukinilli paarsisut qanoq pisoqartoq takugamikku qimaapput pisimasorlu tamanna illoqarfimmi nunaannarmilu oqaluttuaralugu. v35 Inuit tikiussorput qanoq pisoqarsimanera takuniarlugu, Jiisusilu tikikkamikku takullugulu angut taanna anersaapiluerussimasoq isigaasa saavanni issiasoq atisisimalluni silaqarluarlunilu ajoquteqarani, ersilerput. v36 Anersaapilullillu qanoq annaanneqarneranik takunnissimasunit tamatuminnga oqaluttuunneqarput. v37 Gerasamiut tamarmik Jiisusi qinnuigaat tamaannga qimaguteqqullugu, ersilersimaqigamik. Taava umiatsiaamut ikivoq uterniarluni, v38 anersaapilueruttullu Jiisusi ilagiumallugu qinnuigaa. Jiisusilli aallaqquaa oqarlunilu: v39 »Angerlarit, Guutillu ilinnut qanoq iliorsimanerinik tamanik oqaluttuutikkit.« Taava Jiisusip imminut qanoq iliorsimaneri tamaasa illoqarfimmiunut tamanut oqaluussissutigiartorpai. Jairusip pania arnarlu aaqartuartoq ajorunnaarsitaasut v40 Jiisusi uterluni tikiummat inuit ilassivaat, tamarmimmi utaqqisimagamikku. v41 Taava tikiuppoq angut Jairusimik atilik synagogimi pisortaasoq. Taanna Jiisusip isigaasa saannut pallorpoq qinnuigalugulu angerlaqatigeqqulluni v42 panisuani aqqaneq-marluk missiliorlugit ukioqartoq toqulermat. Jiisusi tassunnartillugu inuppassuit ungusimavaat ninniortillugu. v43 Tamaaniippoq arnaq ukiuni aqqaneq-marlunni aaqartuarsimasoq, pigisanilu tamaasa nakorsanut atorsimagaluarlugit ajorunnaarsinneqarsinnaasimanngilaq. v44 Taassuma Jiisusi tunuaniit ornillugu qallersaataata nivingataa attorpaa, erniinnarlu aaqartuarnera kipivoq. v45 Jiisusi oqarpoq: »Kiaana attoraanga?« Nalunaartoqarumanngimmallu Petrusi oqarpoq: »Ajoqersuisoq, inuinuku ninniortikkaatsit sakattarlutillu.« v46 Jiisusili oqarpoq: »Arlaannit attorneqarpunga, malugaarami pissaanermik uannit anisoqartoq.« v47 Arnap paasigamiuk qanoq iliornini arajutsineqarsimanngitsoq uulilluni sassarpoq, Jiisusilu pallorfigalugu inuit tamarmik tutsaanni oqaluttuaraa sooq attorsimagini erniinnarluinnarlu ajorunnaarsimalluni. v48 Jiisusip oqarfigaa: »Panik, uppernerpit annaappaatit. Eqqissillutit qimagunniarit!« v49 Suli oqalutsillugu synagogimi pisortaasup inoqutaasa ilaat tikiuppoq oqarlunilu: »Paniit toquvoq. Ajoqersuisoq pisarissersorunnaaginnaruk.« v50 Jiisusilli tamanna tusaramiuk oqarfigaa: »Siooranak, uppersinnarit, taava annaanneqassaaq.« v51 Illumut apuukkami Petrusi, Johannesi Jaakulu meeqqallu ataataa anaanaalu kisiisa iseqatigai. v52 Isersimasut tamarmik qiapput niviarsiaraq upillugu, Jiisusili oqarpoq: »Qiaqinasi, toqunngilaq, siniinnarpoq.« v53 Illaatigaalli nalunnginnamikku toqusoq; v54 kisianni Jiisusip assaatigut tiguaa torlulallunilu: »Niviarsiaraq, nikuigit!« v55 Taava anersaavata uterfigaa, erniinnarlu nikuippoq; Jiisusi peqqusivoq nerisassaanik tuneqqullugu. v56 Angajoqqaavilu uippallerput, inerterpaali tamanna pisimasoq kimulluunniit oqaatigeqqunagu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 9 Aqqaneq-marluk taakku aallartitaasut v1 Jiisusip aqqaneq-marluk taakku katersortippai tunillugillu pissaanermik piginnaatitaanermillu anersaapilunnik tamanik anisitsisinnaanngortillugit napparsimasunillu ajorunnaarsitsisinnaanngortillugit. v2 Taava aallartippai Guutip naalagaaffia oqaluussissutigeqqullugu napparsimasullu ajorunnaarseqqullugit, v3 oqarfigaalu: »Angalanissinni nassataqassanngilasi – ajaappissamik pooqattamilluunniit, timiusamik aningaasanilluunniit naamik, marlunnilluunniit ilupaalisartoqassanani. v4 Illu iserfigisarsi najuinnartarsiuk tassanngalu ingerlaqqillusi. v5 Ilassiumanngippasili, taava illoqarfik taanna qimassiuk, isikkasilu pujoralaajarsigit taakkuninnga unnerluutiginnissutaasumik.« v6 Taava aallarput illoqarfeeqqanik aqqusaartuillutik, iivangkiiliulu oqaluussissutigaat tamaginnilu ajorunnaarsitsisarlutik. Herodesi Jiisusi pillugu paatsiveeruttoq v7 Herodesip nunamut naalagaasup pisimasut tamakku tamaasa tusaramigit paatsiveeruppoq – ilaammi oqarmata Johannesi toqusunit makissimasoq v8 allallu Elia takkussimasoq sulilu allat oqarlutik pruffiititoqqat ilaat toqusunit makissimasoq. v9 Herodesili oqarpoq: »Johannesi niaquersippara. Kinaavami taanna pisimasutigut taamaattutigut tusaamaligara?« Jiisusilu takujumallerpaa. Inuit 5.000-it nerisinneqartut v10 Apustilit uteramik suliarisimasaminnik tamanik Jiisusi oqaluttuuppaat. Taava taakku ilaliuteriarlugit illoqarfimmut Betsajdamik atilimmut nigorpoq kisimiikkumalluni. v11 Inuilli tassunnartoq paasigamikku malippaat, Jiisusillu ilassillugit Guutip naalagaaffianik oqaluffigai napparsimasortaallu ajorunnaarsillugit. v12 Ulloq naajartulermat taakkua aqqaneq-marluk ornippaat oqarfigalugulu: »Inuit makku aallaqqukkit illoqarfeeqqanukartillugit inoqarfinnukartillugillu matuma eqqaaniittunut iserfissarsiorlutillu neriffissarsioqqullugit, maanimi soqanngitsumiikkatta.« v13 Oqarporli: »Ilissi nerisassaannik tuniniarsigit!« Akipput: »Timiusat tallimat aalisakkallu marluk kisiisa pigaavut inuppassuit taakku nerisassaannik pisiniukkiartussanngikkutsigit.« v14 Angutimmi 5.000-it missiliorpaat. Ajoqersukkanili oqarfigai: »50-ikkuutaarlugit issaateriarsigit.« v15 Taamaaliorput tamaasalu ingitillugit. v16 Timiusallu tallimat aalisakkallu marluk tiguai qilammullu aarlorluni pilluaqqullugit, timiusallu aggorlugit ajoqersukkanut tunniuppai inunnut agguaateqqullugit. v17 Tamarmik qaarsillarlutik neripput, sinneruttullu katersorneqarput koorinut aqqaneq-marlunnut. Petrusip nassuerutaa v18 Jiisusilu allanit nigorluni qinujartorami ajoqersukkami ilagigaanni taakku aperai: »Inuit kinaanerarpaannga?« v19 Akipput: »Johannesi Kuisisoq, allalli Eliaanerarpaatsit, aamma allat pruffiititoqqat ilaat makissimasoraat.« v20 Taava aperai: »Ilissimi kinaanerarpisinga?« Petrusip akivaa: »Guutip tanitaa.« Jiisusip toqutaanissani makinnissanilu siulittuutigigai v21 Tamanna kimulluunniit oqaatigeqqunagu inertingaarpai v22 oqarlunilu: »Inuup Ernera anniangaassaaq, ajattorneqassalluni utoqqaanertanit palasiunernit allakkanillu ilisimasunit toqunneqassallunilu ullullu pingajuanni makikkumaarluni.« Malinninnissamik v23 Najuuttullu tamaasa saaffigalugit Jiisusi oqarpoq: »Uannik malinnikkumasoq imminut isumakkiissaaq, ullullu tamaasa sanningasulini ersullugu malissavaanga. v24 Inuunerminimmi annatsitsiumasup inuunini annaassavaa; uangali pillunga inuunerminik annaasaqartup inuunini annatsissavaa. v25 Inummummi sumut iluaqutaassava silarsuaq tamaat pigileraluaruniuk imminulli annaalluni akigaluniluunniit? v26 Uannik oqaatsinnillu kanngusuutiginnittoq Inuup Ernerata kanngusuutigissavaa nammineq naalannassutsimini Ataatallu naalannassusiani inngilillu illernartut naalannassusianni tikiukkuni. v27 Ilumut oqarfigaassi: Maaniittut ukua ilaasa toqu misigissanngilaat Guutip naalagaaffia takoreertinnagu.« Jiisusi qaqqami naalannarsisoq v28 Taama oqaaseqareernermi kingorna ullut arfineq-pingasut missiliorlugit qaangiummata Jiisusi qaqqamut majuarpoq qinujumalluni Petrusi Johannesilu Jaakulu ilagalugit. v29 Qinutillugu kiinaata taattua allanngorpoq, atisaalu qaallorissipput inngianartunngorlutik. v30 Takuallu angutit marluk – tassa Mosesi Elialu v31 naalannarsillutik takkuttut – oqaloqatigaat eqqartorlugu Jiisusip qimagunnissaa Jerusalemimi naammassineqartussaq. v32 Petrusi ilaalu uernarnersuup tikimmatik sinilerput; iteramilli Jiisusip naalannassusia takuaat angutillu taakku marluk saniani qeqartut. v33 Taakkua qimannialermassuk Petrusi Jiisusimut oqarpoq: »Ajoqersuisoq, tamaaniinnitta nuannissusia! Pingasunik tupiusaliorta ilinnut ataatsimik Mosesimullu ataatsimik Eliamullu ataatsimik.« Sianiginngilaali qanoq oqarnini. v34 Taama oqalutsillugu nuissap ulippai, nuissallu iluaniileramik annilaaqaat. v35 Nuissamiillu nipi tutsiuppoq: »Tassa ernera qinigara. Taanna tusarsiuk!« v36 Nipi tutsiummat Jiisusi kisimi takussaavoq. Ajoqersukkat tamanna nipangiutiinnarpaat; sumik takusaqarsimanertik taamani kimulluunniit oqaluttuarinngilaat. Nukappiaraq minguttuumik anersaalik ajorunnaarsitaasoq v37 Aqaguani qaqqamit ateramik Jiisusip inuppassuit naapippai, v38 angullu taakkua akornannit torlulavoq: »Ajoqersuisoq qinnuigaakkit, ernera takuniaruk, ernituarigakku. v39 Anersaap paaleraangani taava tassanngaannaq nillialeraraaq, nutsukkaanganilu qanerminit qappiortarpoq; naalliutsittarpaalu kipisuitsungajammik. v40 Ajoqersukkatit qinnuigisimagaluarpakka anersaapiluk aniseqqullugu, saperpaalli.« v41 Taava Jiisusi oqarpoq: »Eqqarleriit uppinngitsut paatsiveerussimasullu! Qanoq sivisutigisumik najussagassi avaannguunnasilu? Ernerit aggiuguk!« v42 Nukappiaraq ornigutsillugu suli anersaapiluup nutsuttuarpaa; Jiisusilli anersaaq minguttooq taanna appisaluuppaa, nukappiararlu ajorunnaarsippaa ataataanullu tunniullugu. v43 Tamarmillu Guutip angingaassusia iluunngarmik killinneqaatigaat. Jiisusip anniartitaanissani siulittuutigigaa Qanoq iliornini tamarmik tupigusuutigineqarmata Jiisusi ajoqersukkaminut oqarpoq: v44 »Oqaatsit uku uummammiuliussigit: Inuup Ernera inuit assaannut pisitaassaaq.« v45 Oqaasiili paasinngilaat imminnut isertugaammata siunersissaanatik, annilaangagaallu oqaatsimik tamatuminnga aperissallugu. Annerpaaq minnerpaarlu v46 Ajoqersukkat akunnerminni eqqarsaatigilerpaat kina arlartik ilaminit annerunersoq. v47 Jiisusillu qamuuna eqqarsaataat tamanna nalunnginnamiuk meerannguaq saniminut pisillugu v48 oqarfigai: »Uanga atikkut meeqqamik uuminnga ilassinnittup uanga ilassivaanga; uannillu ilassinnittup aallartitsisiga ilassivaa. Ilissinnimi minnerpaajusoq taanna angisuujuvoq.« Akerlerisat iligisalluunniit v49 Johannesi oqarpoq: »Ajoqersuisoq, inuk illit atikkut anersaapilunnik anisitsisoq takuarput, akornuserniaraluarparpullu ilaginngimmatigut.« v50 Jiisusilli akivaa: »Akornusissanngilarsi, ilissinnummi akerliunngitsup iligimmasi.« Samariamiut inussiarniitsut v51 Piffissaq qilammut qangattartinneqarfissani nalliuteqqajaalermat Jiisusip aalajangiuppaa Jerusalemimukarniarluni. v52 Oqariartortussanik siuartitsivoq; taakku Samariami illoqarfeeqqat ilaannut pipput tikinnissaanut piareersaakkiartorlugu. v53 Tassanili ilassiumanngilaat Jerusalemimukartuummat. v54 Taava ajoqersugaasa Jaakup Johannesillu tamanna paasigamikku aperipput: »Naalagaq, oqaqquisigut innerup qilammit nakkarfigissagai nungutillugillu?« v55 Qiviarlugilli appisaluuppai. v56 Taava illoqarfeeqqamut allamut ingerlapput. Malinninnerup atugassarititai v57 Ingerlatillutik arlaata oqarfigaa: »Sumunnassagaluaruilluunniit malissavakkit.« v58 Jiisusip oqarfigaa: »Terianniat siseqartarput qilaallu timmiai ulloqartarlutik, Inuulli Ernera niaqquminut iigarfissaqanngilarluunniit.« v59 Allamut aamma oqarpoq: »Malinnga!« Oqarfigisaali akivoq: »Naalagaq, akuerisinnaagumma ataataga iliartoqqaarumagaluarpara.« v60 Jiisusilli oqarfigaa: »Toqusut toqusortatik iliartorlisigit, illilli Guutip naalagaaffia oqaluussissutigiartoruk.« v61 Allalu aamma oqarpoq: »Naalagaq, malissavakkit, ilaquttakkali inuulluaqqujartoqqaarallarlakka.« v62 Jiisusilli oqarfigaa: »Assallatserilerluni tunummut qiviartoq kinaluunniit Guutip naalagaaffianut naleqqutinngilaq.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 10 72-it aallartitaanerat v1 Kingorna Naalakkap 72-it allat qinerpai, siuartillugillu marlukkuutaarlugit illoqarfinnut inoqarfinnullu tamanut orninniakkaminut aallartippai. v2 Oqarfigaalu: »Katersugassat amerlaqaat sulisussalli ikittuinnaallutik. Taamaattumik katersuinermi naalagaasoq qinnuigisiuk katersuinermi sulisussanik aallartitseqqullugu. v3 Aallaritsi! Savaaqqatut amaqqut akornannut aallartippassi. v4 Aningaasivilisassanngilasi pooqattalisarnasilu aloqusisarnasiluunniit, aqqutaanilu naapitassasi ilasseqinasigit. v5 Illumut sumulluunniit iseraangassi ima oqaqqaartassaasi: Illu manna eqqissinarsili! v6 Tassaniittoqarpallu eqqissinermik nuannarisaqartumik taava eqqisseqqussutissi taanna uninngavigissavaa, taamaattoqanngippalli eqqisseqqussutissi uterfigissavaasi. v7 Illu taanna uninngavigisiuk, taakkualu sassaalliutaannik nerillusilu imeritsi, sulisoq akissarsisussaammat. Illunut allanut nuuttaqattaassanngilasi. v8 Illoqarfimmut pigaangassi ilassippasilu taava sassaalliutigineqartut nerisigit. v9 Tassani napparsimasut ajorunnaarsissigit oqarfigalugillu: Guutip naalagaaffia ilissinnut qanillivoq. v10 Illoqarfimmili tikitassinni ilassinngippasi aqqusinerni suaartaritsi: v11 Illoqarfissi pujoralaa isikkatsinnut nipissimasoq allaat piiarparput ilissi pigissagassiuk. Mannali ilisimassavarsi: Guutip naalagaaffia qanillivoq. v12 Oqarfigaassimi: Ullormi eqqartuussiffissami Sodoma illoqarfimmit taassumannga atussaanerusumik pineqassaaq. Galilæap illoqarfiinut eqqanaartuutit v13 Eqqanaq, illit Korazini! Eqqanaq, illit Betsajda! Malunnangaartuliat ilissinni pisimasut Tyrusimi Sidonimilu pisimagaluarpata taava taakku qangarsuarli allamik isumataareersimassagaluarput puunik atisillutik arsanillu saallutik. v14 Ullormi eqqartuussivissami Tyrusilu Sidonilu ilissinnit atoruminarnerusumik pineqarumaarput. v15 Illillu Kapernaumi, qilak tikillugu qullartitaassavit? Toqusut inaannut nakkartitaassaatit! v16 Ilissinnik tusartup uanga tusarpaanga, ilissinnillu asiginnaasup uanga asiginnarpaanga. Uannilli asiginnaasup aallartitsisiga asiginnarpaa.« 72-it taakku utertut v17 72-it taakku nuannaarlutik uterput imalu oqaluttuarlutik: »Naalagaq, anersaapiluit allaat naalattarpaatigut illit atit taagaangatsigu.« v18 Taava oqarfigai: »Saatani innaallannertut qilammit nakkartoq takuara. v19 Takuat, piginnaanilersimavassi pulateriaarsuit skorpionillu tullaarisinnaanngortillugit akeqqallu pissaanera tamaat ajugaaffigisinnaatillugu; suulluunniillu ajoqusersinnaassanngilaasi. v20 Taamaattoq nuannaarutigeqinasiuk anersaat naalammasi; nuannaarutigisiulli atisi qilanni allassimammata.« Jiisusip qiimmattarluni oqaasii v21 Taamaalinerani Jiisusi Anersaamit Illernartumit sunnigaalluni qiimmattarpoq oqarlunilu: »Unnersiutigaakkit Ataataq qilaap nunallu Naalagaat, ilisimasunut sianisuunullu tamanna isertorakku saqqummersilluguli meerannguanut; tassami Ataataq, illit piumasat taamaappoq. v22 Suut tamaasa Ataatama uannut tunniuppai. Ataatallu kisimi nalunngilaa Erneq kinaasoq. Ataataq kinaasoq Ernerup Ernerullu taassuminnga saqqummiiffigiumasaata kisimik nalunngilaat.« v23 Taava ajoqersukkani kisimeeqatigitillugit ima oqarfigai: »Pilluarput isit ilissi takusassinnik takunnittut. v24 Oqarfigaassimi: Pruffiitit kunngillu amerlaqisut takusarsi takorusukkaluarpaat takunaguli, tusaasarsilu tusaarusukkaluarpaat, tusaanaguli.« Samariamiumik naakkinnittumik assersuut v25 Taava inatsisinik ilisimasoq nikuippoq, Jiisusilu misilikkumallugu aperaa: »Ajoqersuisoq, qanoq iliussaanga inuuneq naassaanngitsoq kingornussariumallugu?« v26 Oqarfigaa: »Inatsisini qanoq allassimava? Suut taakkunani atuarpigit?« v27 Akivaalu: »Naalagaq Guutit asassavat uummatikkut iluunngarlutit tarnikkullu iluunngarlutit, nukitillu tamakkerlugit isumakkullu iluunngarlutit, tullillu ilittut asassavat.« v28 Jiisusi oqarpoq: »Eqqortumik akivutit. Taamaaliorit, taava inuussaatit.« v29 Taannali imminut iluartuutikkumagami Jiisusi aperaa: »Kinami tulleraara?« v30 Jiisusi akivoq oqarluni: »Angut Jerusalemimit Jerikomukartoq piiaasut tigusaraat. Atisaajarpaat persuttarlugulu, toqungajattorlu qimaannarlugu ingerlaqqipput. v31 Nalaatsortumik aamma palasi tamaanaqquppoq. Angut taanna takugaluarpaa qaangiinnarluguli. v32 Aammattaaq Levikkuusup tassuunaqquttup takugaluarlugu qaangiinnarpaa. v33 Samariamiulli angalalluni tassuunaqquttup ornippaa, takugamiullu nalligitsaappaa. v34 Tikikkamiuk ikii uuliamik viinnimillu kuerarpai mattuserlugillu, kivillugulu qimusserfigisaminut qaqitippaa, akunnittarfimmukaallugulu pisariaqagaanik isumagaa. v35 Aqaguani denarit marluk tiguai, akunnittarfiullu piginnittuanut tunniuppai oqarlunilu: Pisariaqagaanik isumagiuk annerusumillu atortitaqaruit uteruma akilerumaarpakkit. v36 Taava qanoq isumaqarpit: taakkua pingasut arlaat kina piiaasunit tiguneqartup tulleraa?« v37 Inatsisinik ilisimasoq akivoq: »Taassuminnga naakkinnittoq.« Jiisusilu oqarpoq: »Illittaaq taamaalioriartorit!« Martha Marialu v38 Angalanermi ilaanni Jiisusi illoqarfeeqqamut pivoq, arnallu Marthamik ateqartup ilassivaa. v39 Martha qatannguteqarpoq Mariamik atilimmik; taanna Naalakkap isigaasa killingannut ingippoq oqaasiilu tusarnaarlugit. v40 Marthali ulapeqaaq Jiisusi kiffartuunniarlugu. Jiisusi ornillugu oqarfigaa: »Naalagaq, soqutiginngiliuk qatanngutima kisima ilinnik kiffartuussitimmanga? Oqarfigigallaak ikioqqullunga.« v41 Naalakkalli akivaa: »Martha, Martha! Amerlasuut isumakuluutigalugillu ulapputigaatit. v42 Ataaserli pisariaqarpoq. Mariap ajunnginneq qinerpaa, tamatuminngalu arsaarneqassanngilaq.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 11 Ataatarpooq v1 Jiisusi uninngavigisamini qinulluni naammassimmat ajoqersugaasa ilaata oqarfigaa: »Naalagaq, ajoqersortigut qanoq qinusassasugut soorlu Johannesip ajoqersukkani ajoqersorsimagai.« v2 Oqarfigaalu: »Qinugaangassi ima oqartassaasi: Ataataq! Aqqit illernartitaali, naalagaaffiit tikiulli; v3 inuussutissatsinnik ullut tamaasa tunisartigut, v4 ajortitsinnillu isumakkeerfigitigut, uaguttaarmi kinaluunniit uagutsinnut akiitsortoq isumakkeerfigaarput, ussernartumullu piseqinatigut.« Qinnutip tusarneqarneranik v5 Aamma oqarfigai: »Arlarsi ikinnguteqaruni taassumalu ikinngutini unnuarornerani ornillugu oqarfigiguniuk: Asasara ikinngut, timiusanik pingasunik atukkinnga v6 ikinngutiga tikeraarlunga tikiummat sassaalliutissaqannginnama, v7 taqqamanngaanniit akippat: Pisarissersoqinanga! Matu parnaareersimavoq qitornakkalu tamatta innareerpugut. Atukkinniarlutit makinnianngilanga v8 – oqarfigaassi: Ikinngutiginera pillugu tuniniarlugu makinngikkaluaruniluunniit taamaattoq innimiillisaarnera pillugu makissaaq pisariaqagaanillu tunissallugu. v9 Oqarfigaassimi: Qinugitsi, tunineqassaasi taava; ujarleritsi, nanisissaasi taava; kasuttoritsi, mappiunneqassaasi taava. v10 Kinaluunniimmi qinusoq pisarpoq, ujarlersorlu nanisisarpoq, kasuttortorlu mappiunneqartarpoq. v11 Kia arlassi ataataasup ernermi aalisakkamik qinnuigippani pulateriaarsummik tunissanerpaa, v12 mannimmilluunniit qinnuigippani skorpionimik tunissanerpaa? v13 Ilissimi ajortuususi qitornasi tunissutinik ajunngitsunik tunisinnaagassigit, taava qularnannginnerungaarpoq Ataatap qilammiittup imminut qinusut Anersaamik Illernartumik tuniumaarai.« Jiisusi Beelzebulilu v14 Ilaanni Jiisusip anersaapiluk oqajuitsuusoq anisinniarpaa. Anersaapiluk anereermat angut oqajuitsoq oqalulerpoq, inuppassuillu tupigusupput. v15 Ilaalli oqarput: »Tassaana anersaapiluit naalagaanerat Beelzebuli ikiortigalugu anersaapiluit anisittarai.« v16 Allat misilikkumallugu qilammit nalunaaqummik piumaffigaat. v17 Jiisusilli eqqarsaataat ilisimagamigit oqarfigai: »Naalagaaffik sunaluunniit imminut akerlilersuleruni suujunnaarsitaassaaq illutaalu tamarmik uppikaassapput. v18 Taamatuttaaq Saatani imminut akerlilersuleruni qanoq ililluni naalagaaffia atasinnaassava? Oqarpusimi Beelzebuli ikiortigalugu anersaapiluit anisittarikka. v19 Uangali anersaapiluit Beelzebuli ikiortigalugu anisittarukkit, taava ilassi kina ikiortigalugu anisittarpaat? Taamaattumik taakku ilissi eqqartuussisorissavasi. v20 Uangali anersaapiluit Guutip assaa ikiortigalugu anisittarukkit, taava Guutip naalagaaffia ilumut ilissinnut tikiussimassaaq. v21 Angutip nukittuup sakkulersorsimalluni illorsuani paarippagu pigisai attorneqassanngillat. v22 Nakuunerusulli tikiulluni ajugaaffigiguniuk taava erniinnaq isumalluutigisaraluinik sakkuiassavaa tiguakkanilu tunioqqaatigissallugit. v23 Ilaginngisama akerlilersorpaanga, uannillu katersueqatiginninngitsoq siammarterivoq. Anersaaq minguttooq utertoq v24 Anersaaq minguttooq inummit anisinneqaraangami inuilaami angalaartarpoq qasuerfissarsiorluni nanisissananili. Taava oqartaraaq: Illunnut anisitaaffinnut uterniarpunga. v25 Tikikkaangamilu takuleraraa salinneqarsimasoq pinnersarsimasorlu. v26 Taava aallartaraaq anersaallu allat arfineq-marluk imminit ajornerusut ilaliuttarlugit, tikittaraallu tassanilu ineqalerlutik. Atugariligaalu siullermernit inummut taassumunnga ajorneruleraraat.« Guutip oqaasia tusarlugu toqqorlugulu v27 Taama oqalutsillugu inuit akornannit arnaq torlulavoq: »Pilluarpoq ilumiuuffigisat pilluarputtaaq ivianngit miluffigisatit!« v28 Jiisusili akivoq: »Ilumummi, pilluarput Guutip oqaasianik tusartut toqqorlugulu!« Jonap nalunaaqutaanera v29 Inuppassuit katersuummata Jiisusi oqalulerpoq: »Eqqarleriit uku ajortuupput. Nalunaaqummik piumapput; nalunaaqummilli allamik pissanngillat, Jona kisiat nalunaaqutigissavaat. v30 Soorlumi Jona Ninevemiunut nalunaaqutinngortoq, taamatuttaaq issaaq Inuup Ernera eqqarleriinnut ukununnga. v31 Kujataata dronningiata eqqartuussiffissami eqqarleriinnut taakkununnga ilaasut makeqatigissavai eqqartuutissallugillu nunarsuup ungasinnersaanit aggersimagami Salomop ilisimassusia tusariartorlugu, takuallu maaniippoq Salomomit annerusoq. v32 Angutillu Ninevemit pisut eqqartuussiffissami eqqarleriit uku makeqatigissavaat eqqartuutissallugillu, Jonammi oqaluussineratigut allamik isumataarput; takuallu maaniippoq Jonamit annerusoq. Timip qaammaqqutaa v33 Nanerussamik ikitsisup ikitani naqqup iluanut nappartalluunniit ataanut inissittanngilaa; qullilerfimmulli ikkunneqartarpoq isertut qaamaneq takusinnaaniassammassuk. v34 Illit isit timip qaammaqqutigaa. Isit qaammarippat timittaaq tamarmi qaamasuussaaq; qaamanerliorpalli timittaaq taartuussaaq. v35 Taamaattumik mianersorit qaamaneq ilunniittoq taartooqqunagu! v36 Tassami timit tamarmi qaamasuuppat taarnersaqarnani taava suna tamarmi qaammarilluinnassaaq soorlu qaamarngup qinngornerisa seqersimagaangatsit taamaattartoq.« Farisiiarit allakkanillu ilisimasut eqqanaartorneqartut v37 Taama oqalutsillugu farisiiarit ilaata qaaqquaa imminut neriartoqqullugu, Jiisusilu iserpoq nerrivimmilu inissilluni. v38 Farisiiari tupigusuppoq takugamiuk nerilersinnani asanngitsoq. v39 Naalakkalli oqarfigaa: »Ilissi farisiiarit ermutsit puugutarsuillu qaaginnaasigut salittarpasi, namminerli ilussigut piumatussutsimik ajussutsimillu ulikkaarpusi. v40 Sianiitsusi! Qallermik pinngortitsisup ilorleq aamma pinngortissimannginnerpaa? v41 Iluaniittulli piitsunut tunissutigisarsigit; taava suut tamarmik ilissinnut minguitsuussapput. v42 Eqqanaq ilissi farisiiarit! Myntit rudillu naatitallu assigiinngitsut tamarmik qulingi tunniuttarassigit naapertuilluarnerli Guutimillu asanninneq suusupagalugit. Pisariaqarpoq tamakku naammassinissaat allallu sumiginnannginnissaat. v43 Eqqanaq, ilissi farisiiarit! Synagogimi salliujumasarpusi niueriartortarfimmilu ilassiorneqarumasarlusi. v44 Eqqanaq ilissi! Ilerrit nalunaaqutsersimanngitsut taamaattumillu inuit sianiginagit aqqusaartagaat assigigassigit.« v45 Taava inatsisinik ilisimasut ilaat oqarpoq: »Ajoqersuisoq, taama oqarnikkut uaguttaaq narrunarsarpatsigut.« v46 Akivaalu: »Eqqanaq ilississaaq inatsisinik ilisimasut! Inuit nammagassittarpasi artugaannik, ilissili nammineq nammagassat minnerpaamilluunniit attussanagit. v47 Eqqanaq ilissi! Pruffiitit ilerrini eqqaassutissaliortarpusi, kisianniuna ilissi siuaasassi toqukkaat. v48 Tassa siuaasassi suliaat nalunaajaatigaasi iluaralugillu; taakkuami toquppaat, ilissilu eqqaassutissalerpasi! v49 Tamanna pillugu Guutip ilisimassusia oqarsimavoq: Pruffiitinik apustilinillu aallartitsivigiumaarpakka, ilaallu toqukkumaarpaat qinugalugillu, v50 eqqarleriit uku akisussaatinneqaqqullugit pruffiitit tamarmik aavannut silarsuup tunngavilerneqarneraniit kuineqartumut – v51 Abelip aavaniit Zakariap pilliiviup naalaffiullu akornanni toqutaasup aavanut. Ilumut oqarfigaassi: Eqqarleriit uku tamatumunnga akisussaatinneqassapput. v52 Eqqanaq ilissi, inatsisinik ilisimasut! Ilisimasassanut matuersaat peersimavarsi. Ilissiluunniit isersimanngilasi iserniaraluartullu akornusersimallugit.« v53 Tassannga aallarmat allakkanik ilisimasut farisiiarillu tamaviaarullugu assigiinngitsorpassuarnik apersulerpaat v54 napititaassutigisinnaasaanik akitinniarlugu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 12 Ilumoortuusaarnermut mianersoqqussut v1 Inuit qassiinik 1.000-illit katersuummata, amerlangaaramik imminnut tullaatinngersaalerlutik, Jiisusip oqaluffigilerpai – pingaartumik ajoqersukkani saaffigalugit: »Farisiiarit seernarsaatissiaat, tassa ilumoortuusaarneq, mianersorfigisiuk. v2 Anngigisaqanngilaq saqqummertussaanngitsunik isertugaqaranilu ilisimaneqalersussaanngitsunik. v3 Taamaattumik: Taartumi oqaaserisasi qaamasumi tusarneqassapput, ineeqqanilu inunnut isussuutigisimasasi illut qaaviniit oqaluussissutigineqassapput. Ersisuisaarnissamut kajumissaarut v4 Ikinngutikka, oqarfigaassi: Ersigeqinasigit timimik toqutsisut kingornalu allamik iliorsinnaasarnatik. v5 Nalujunnaarsissavassi ersigisassassinnik: Ersigisiuk toqutsereerluni Anniarfimmut igitsissalluni pissaaneqartoq. Ilumut oqarfigaassi: Taanna ersigissavarsi. v6 Qupaloraarsuit tallimat skillinginik marlunnik akilersillugit tunineqartannginnerpat? Taamaattorli taakkua ilaat ataaserluunniit Guutimit puiorneqanngilaq. v7 Ilami ilissi nutsasiluunniit tamarmik kisissimapput. Erseqinasi, qupaloraarsuppassuarnit pingaarneruvusi. v8 Oqarfigaassimi: Kinaluunniit inunnut uannik nassuerutiginnittoq Inuup Ernerata Guutip inngiliisa saavanni nassuerutigissavaa. v9 Inunnulli uannik miserratiginnittoq Guutip inngiliisa saavanni miserratigineqassaaq. v10 Kinaluunniit Inuup Erneranut assortuilluni oqaluttoq isumakkeerfigineqassaaq. Anersaamilli Illernartumik mitalliisoq isumakkeerfigineqassanngilaq. v11 Synagogini, pisortanut naalakkersuisunullu sassartinneqarussi eqqasuutigissanngilarsi qanoq sumillu illersuutissaqarnissarsi qanorlu oqarnissarsi. v12 Taamaalippammi Anersaap Illernartup oqaasissassinnik ajoqersorumaarpaasi.« Naasorissaasumik pisuumik assersuut v13 Inuit ilaat Jiisusimut oqarpoq: »Ajoqersuisoq, qatanngutiga oqarfigiuk kingornussassatsinnik aviffigissagaanga.« v14 Akivorli: »Inungaa, kia ilissinnut eqqartuussisunngortillungalu kingornussassanik agguaasussanngortikkaminga?« v15 Inuillu oqarfigai: »Sissueritsi mianersorlusilu piumatussusermut sumulluunniit, inuummi inuuneranut aalajangiisuunngilaq sumik pigisaqarnera naammattorsuarnilluunniit pigisaqaraluaruni.« v16 Assersuummillu oqaluttuuppai: »Inoqarpoq pisuumik narsaatiminit pissarsilluarsimaqisumik. v17 Taanna qamuuna eqqarsarpoq: Qanoq iliussaanga? Naatitat katersugassakka inissaqartinngilakka. v18 Taava oqarpoq: Ima iliussaanga: Quikka ingutsissavakka anginerusunillu sanallunga, taakkununngalu karriutikka tamaasa pigisakkalu tamaasa katersussavakka. v19 Imminullu oqarfigissaanga: Uumaangaa, perpassuaqarputit ukiorpassuarnut naammattunik. Eqqasuutaarupputit, nerillutillu imerniarit inuulluataarlutillu! v20 Guutilli oqarfigaa: Sianiitsutit, unnuaru tarnit ilinnit qaaqquneqassaaq. Kiammi taava katersugarpassuatit pissavai? v21 Taama pisarpoq pisuussutinik katersisoq Guutimili pisuujunani.« Isumakuluutinik v22 Ajoqersukkaminut oqarpoq: »Taamaattumik oqarfigaassi: Inuuneq isumakuluutigeqinasiuk, suna nerissagissi imaluunniit timissigut suna atissagissi. v23 Tassami inuuneq nerisassaqarnermit pingaarneruvoq, timilu atisassaqarnermit. v24 Tulukkat maluginiarsigit, siaruarterinatillu katersuinngillat, pissamaasiveqaratillu queqanngillat, Guutillu nerisassittarpai. Ilissi timmissanit pingaarnerungaarpusi! v25 Kiammi arlassi isumakuluuteqarnermigut ullut inuuffigisassani ullormik ataatsimik ilasinnaanerpai? v26 Tassami minnerpaannguarluunniit saperassiuk taava sullusi allat isumakuluutigissavisigit? v27 Malugeriarsigit naasut liljat qanoq naajartortartut; sulisanngillat qissisarnatilluunniit. Oqarfigaassili: Salomoluunniit alutornangaarsutsimini taakkua ilaattut atisitinneqanngilaq. v28 Guutip ivikkat ullumi narsaammiittut aqagulu kissarsuummut qissiussassat taama atisitikkamigit ilissi annerungaartumik pissannginnerpaasi, uppernikitsusi! v29 Ilissi nerisassaqarnissarsi imigassaqarnissarsilu eqqarsaatigeqinasigit, ernumaqinasilu. v30 Tamakku tamaasa Guutimik nalusut silarsuarmiittut noqqaassutigisarpaat, ataatassili nalunngilaa tamakku pisariaqartikkisi. v31 Kisianni naalagaaffia noqqaassutiginiarsiuk, taava tamakku ilanngullugit ilissinnut tunniunneqarumaarput. Qilammi erlinnartuut v32 Erseqinasi savarpannguususi ukorsii; Ataatarsimi aalajangiisimavoq Naalagaaffik ilissinnut tunniukkumallugu. v33 Pigisasi akigisigit piitsunullu tunissutinik tunissuteqarlusi. Pissarsiniaritsi aningaasivinnik nungullassanngitsunik, qilanni erlinnartuutinik nungussanngitsunik, tillinniat inugaannik qillaalaallu aserussanngisaannik. v34 Uummatissimi erlinnartuutisi najortuartarpaat. Kiffat eqiingasut v35 Qiterusersimassaasi qullisilu ikumatillugit, v36 assiginiarsigillu inuit naalakkamik katittorsiortunit angerlarnissaanik utaqqisut tikiulluni kasuttorpat erniinnaq mappiussinnaajumallugu. v37 Pilluarput kiffat eqqumatillugit naalagaata tikitai! Ilumut ilissi oqarfigaassi: Qiteruserluni nerrivimmut inississavai namminerlu saqqillugit. v38 Pigaarfiit aappaanni pingajuanniluunniit tikiukkaluarpat – pilluarput eqqumatillutik tikinneqartut. v39 Nalunngilarsimi illumi ittuusup tillinniap nalunaaquttap akunnerani sumi tikiunnissaa nalunngikkuniuk taava illuminut nakuuserluni isertoqarnissaa akornusissagaa. v40 Ilississaaq piareersimassaasi, Inuup Ernera piffissakkut ilimaginngisassigut tikiutissammat.« v41 Petrusip aperaa: »Naalagaq, uagununa assersuummi tassani pigitsigut – imaluunniit kikkulluunniit tamaasa pivigit?« v42 Naalagaq akivoq: »Kinaavami pilittaasoq ilumoortoq silatoorlu naalagaata kiffaminut nerisassanik tunniussisaqqusaa piffissaq eqqorlugu? v43 Pilluarpoq kiffaq taanna naalagaata taamaaliortillugu tikitaa. v44 Ilumut oqarfigaassi: Pigisaminut tamanut paarsisunngortissavaa. v45 Kiffarli taanna ima isumaliorpat: Naalagara mululerpoq! taavalu kiffat angutit arnallu tamaasa unatalerlugit nerilluni imerlunilu aalakoorluni, v46 taava kiffap taassuma naalagaa ullormi ilimasunngiffiani nalunaaquttap-akunneranilu nalusaani tikiutissaaq toqussallugulu ilumuunngitsut atugarisaannik pineqartillugu. v47 Kiffaq taanna naalakkami piumasaa nalunngikkaluarlugu tamanna malillugu iliuuseqarsimanngitsoq piareersarsimananiluunniit peqqaannagu unatarneqassaaq. v48 Kiffarli tamatuminnga sianigisaqarnani pillaateqartariaqartumik iliuuseqarsimasoq annikitsuinnarmik unatarneqassaaq. Kinaluunniit angisuumik tunineqarsimasoq angisuumik piumaffigineqassaaq. Kinalu angisuumik paarisassaqartitaasoq suli annerusumik piumaffigineqassaaq. Eqqissineqarnani akerleriinneqassaaq v49 Innermik nunamut nalussiartorpunga, ikumallualereeqqugaluaqaaralu! v50 Kisiannili kuissummik kuineqassaanga, nanertuutigiuassavaralu naammassineqareerserlugu. v51 Isumaqarpisi tikiuttunga nunarsuarmi eqqissisitsiartorlunga? Taamaanngilaq, eqqissisitsiartunngilanga, kisianni akerleriilersitsiartorpunga. v52 Maannamiit illoqatigiit tallimaasut akerleriilissapput, pingasut marluk akerleralugit, marlullu pingasut, v53 akerleriissapput ataataq erninilu, erneq ataatanilu, anaanaq paninilu, panik anaananilu, saki arnaq ukussanilu, ukuarlu sakinilu arnaq.« Ullut atuuttut nalunaaqutaannik paasinninneq v54 Inunnuttaaq oqarpoq: »Nuiaq kitaanit majortoq takugaangassiuk oqapallattaraasi: Siallilissaaq! taamaalisaraarlu. v55 Kujataaniillu anorleraangat oqararaasi: Kiatsissaaq! taamaalisaraarlu. v56 Ilumoortuusaartusi ukorsii, nunap qilaallu isikkui nassuiaatissaqartittarpasi; soormiuna ullut makku nassuiassallugit sapertusi? v57 Soormi ilissi nammineq misilittakkasi tunngavigalugit paasinianngilisiuk suna eqqortuusoq? v58 Akerlerisat ilagalugu pisortanukartillutit aqqutaani sapinngisannik isumaqatiginiarniaruk, taamaaliunngikkuit pinngitsaalillutit eqqartuussisumukaateqinammatit eqqartuussisullu tunniussinnaammatit parnaarussanik paarsisumut, taassumalu aamma parnaarussivimmut pisissinnaammatit. v59 Oqarfigaakkit: Tassannga iperagaassanngilatit aningaasannguaq akiligassavit nunngutaat akilereertinnagu.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 13 Galilæamiut toqutat napasuliarlu uppissimasoq v1 Taamanikkut inunnik tikiuttoqarpoq oqaluttuullugulu Galilæamiunik, taakkuagooq aavat pilliutaasa nersutit aavannut Pilatusip akuliussimagaa. v2 Jiisusip oqarfigai: »Isumaqarpisi taakku Galilæamiunit allanit tamanit ajortuliortuunerugamik taama pineqarsimasut? v3 Ila naagga, kisianni allamik isumataanngikkussi tamassi taakkunatut toqujumaarpusi. v4 Isumaqarpisiluunniit taakku 18-it napasuliap Siloamiittup uppiffigalugit toqutai Jerusalemimiunit allanit tamanit pisuutitassaanerusut? v5 Ila naagga, kisianni allamik isumataanngikkussi tamassi taakkunatut ajunaarumaarpusi.« Figeneqummik inerittoqarneq ajortumik assersuut v6 Taava assersuut manna oqaluttuaraa: »Inuk figenequtaateqarpoq viinnequteqarfimmini ikkussimasaminik, inerititarsioraluaramiullu nassaarfiginngilaa. v7 Taava naatsiivilerisumut oqarpoq: Ukiuni pingasuni figenequt una inerititarsiorfigisaraluarpara nassaarfigissanaguli. Kipiuk! Sooq iluaqutaanani allat inangersimaannassavai? v8 Akivorli: Naalagaq, suli ukioq ataaseq napagallarli, eqqaa assassavara naggorissaaserlugulu. v9 Taava immaqa aappaagu inerittoqarumaarpoq. Taamaanngippat kipiinnarumaarpat.« Arnaq peqingaannartoq ajorunnaarsitaasoq v10 Sabbataagaa Jiisusi synagogit ilaanni ajoqersuivoq. v11 Tassaniippoq arnaq ukiuni 18-ini anersaaqarsimasoq nappaateqartitsisumik. Peqingaannartuuvoq isivissinnaanani. v12 Jiisusip takugamiuk qaaqquaa oqarfigalugulu: »Arnaq, nappaatinnit aniguisitaavutit.« v13 Assamminillu attorpaa, erniinnarlu isivippoq Guutilu unnersiutigalugu. v14 Synagogilli pisortaata Jiisusip sabbatimi ajorunnaarsitsinera narrutsaatigigamiuk inunnut oqarpoq: »Ullut arfinillit suliffiusussaapput. Taamaattumik ulluni taakkunani aggersinnaavusi ajorunnaarsinneqariartorlusi, sabbatimili pinnasi.« v15 Taava Naalakkap akivaa: »Ilumoortuusaarniartusi ukorsii, kia arlaannassiluunniit ussiutini siutituujutiniluunniit neriffianit qilerussaarlugu imertikkiartussannginnerpaa sabbataagaluartillugu? v16 Unali Aaperaap pania Saatanip ukiuni 18-ini qilersorsimatitaa sabbatimi qilerussaarneqartariaqannginnerpa?« v17 Taama oqarmat akerlerisai tamarmik kanngutsipput, inuilli tamarmik pingaartuliai tamakku tamaasa pillugit tipaatsupput. Siinuppip naatsiiassartaanik seernarsaammillu assersuutit v18 Taava oqarpoq: »Guutip naalagaaffiata suna assigaa? Sumut assersuutissavara? v19 Assigaa siinuppip naatsiiassartaa inuup naatsiivimmini ikkussaa naajartorluni orpinngortoq, qilaallu timmiai avalequtaani ulluliorput.« v20 Aamma oqarpoq: »Guutip naalagaaffia sumut assersuutissavara? v21 Assigaa seernarsaat arnap qajuusanut uuttuutinut pingasunut akuliussaa naqittagaq tamaat seernarsisillugu.« Isaaffik nerukitsoq v22 Jerusalemimut ingerlatilluni Jiisusip illoqarfiit illoqarfeeqqallu aqqusaartorpai ajoqersuisarlunilu. v23 Arlaannit aperineqarpoq: »Naalagaq, ikittuinnaat kisimik annaanneqassappat?« Akivai: v24 »Ilungersoritsi isaafikkut nerukitsukkut iserniarlusi! Oqarfigaassimi: Amerlasuut iserniaraluarumaarput, sapissallutilli. v25 Illummi ittuata nikuilluni matu matoreeraa ilissi silataaniit kasuttorussi imalu suaartarlusi: Naalagaq, mappiutsigut! – taava akissavaasi: Naluara sumit pinersusi. v26 Taavalu oqarussi: Nereqatigalutillu imeqatigisarpatsigit aqqusinitsinnilu ajoqersuisarputit, v27 akiumaarpaasi: Naluara sumit pinersusi. Nigorsinga, iluanngitsuliortuususi tamassi! v28 Tassani qiallusilu qorsaqqortassaasi Aaperaat Iisaarlu Jaakulu pruffiitillu tamaasa Guutip naalagaaffianiittut takulerussigit, ilissili silataanut ajattugaallusi. v29 Tikiukkumaarput kangianit kitaanillu, avannaanit kujataanillu Guutillu naalagaaffiani nerrivimmi inississimassallutik. v30 Taava kingulliugaluartut ilaat siullinngussapput, siulliugaluartullu ilaat kingullinngussallutik.« Farisiiarit Herodesi mianersorfigeqqugaat v31 Taamaalisukkut farisiiarit ilaat tikiupput Jiisusilu oqarfigalugu: »Aallarniarit mannalu qimallugu Herodesip toqunniarmatit.« v32 Jiisusili akivoq: »Terianniaq taanna oqarfigiartorsiuk: Takuat, ullumi aqagulu anersaapilunnik anisitsisassasunga katsorsaasassallungalu ullullu pingajuanni naammassisimassasunga. v33 Ullumili aqagulu aqaguagulu angalassaanga pruffiiti allami toqunneqarsinnaanngimmat kisianni Jerusalemimi. Jerusalemi eqqartuunneqartoq v34 Jerusalemi, Jerusalemi! Pruffiitinik toqutsisutit ilinnullu aallartitat ujaqqanik milloorlugit. Qasseriarlungamitaava qitornatit katersorniartarsimagaluarpakka, soorlu kukkukuup piaqqani sulummi ataannut katersortarai, piumanngilasili. v35 Illorsi ilissinnut qimagaassaaq. Oqarfigaassi: Takussaassavassinga ulloq ima oqarfissarsi nalliutserlugu: Pilluaqqusaali Naalakkap aqqani tikiuttoq!« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 14 Angut imermik puittoq ajorunnaarsitaasoq v1 Ilaanni sabbatimi Jiisusi farisiiarit siulersortaasa ilaata illuanut iserpoq neriartorluni, tamarmillu alapernaarsorpaat. v2 Taava inuk imermik puittoq saavanut pivoq, v3 Jiisusillu inatsisinik ilisimasut farisiiarillu aperai: »Sabbatimi ajorunnaarsitsineq ajornartitaanngila ajornartitaavaluunniit?« v4 Oqaaseqanngillalli. Angullu taanna attorlugu ajorunnaarsippaa qimagutitillugulu. v5 Taava oqarfigai: »Arlassi ernini ussiutiniluunniit puilasuliamut nakkarpat sabbataagaluarpalluunniit erniinnaq qaqinniassannginnerpaa?« v6 Apeqqulli taanna akisinnaanngilaat. Nerrivimmi inissanik assersuut v7 Jiisusip malugigamiuk qaaqqusat nerrivimmi inissat akimanersiorlugit inissinniartartut assersuummik oqaluffigai: v8 »Katittunut qaaqqutikkuit nerrivimmi inissamut akimanermut inissinniaqinak. Ilinnit nuimanerusumik qaaqqusaasoqarsimasinnaavoq, v9 immaqalu ilinnik taassuminngalu qaaqqusisup ornillutit oqarfigissavaatit: Nikuillutit una tassunga inissitinniaruk! Taava kanngusullutit nikanarnerpaamut inissittariaqassaatit. v10 Qaaqqusaaguilli inissamut nikanarnermut inissigit qaaqqusisivit ornillutit ima oqarfigisinnaassammatit: Ikinngutiga, inissamut akimanermut inissigit! Taava qaaqqusat isigineranni ataqqinarsisitaassaatit. v11 Akitsiniartormi nikanarsisitaassaaq nikanartittorlu akitsisitaassalluni.« v12 Qaaqqusisinilu saaffigalugu Jiisusip oqarfigaa: »Ulloqeqqanut unnukkulluunniit neriartoqqusiguit taava ikinngutitit, qatanngutitit, eqqarlitit sanilitilluunniit pisuut qaaqqoqinagit akillutit qaaqquneqaqqusaarlutit. v13 Nerersuartitsiniaruilli piitsut, iloqiaat, nukillaarsimasut tappiitsullu qaaqqukkit. v14 Taava pilluassaatit, taakkumi akillutit neriartoqqussallutit akissaqanngimmata. Tamannali akilerneqaatigissavat iluartut makinnissaanni.« Nerersuartitsinermik assersuut v15 Tamanna tusarnaareerlugu qaaqqusaasut ilaata oqarfigaa: »Pilluarpoq Guutip naalagaaffiani nereqatigiinnermi peqataasoq!« v16 Jiisusi akivoq: »Inoqarpoq nerersuartitsiniarluni amerlasuunik qaaqqusisumik. v17 Nalliuttorsiorneq aallartinnialermat kiffani qaaqqusaasunut ima oqariartortippaa: Qaagitsi tamarmik piareermata! v18 Tamarmilli pinngitsoqaratik utoqqatsissutissarsiulerput. Siulleq oqarpoq: Narsaatisigama takuniartariaqarpara. Qinnuigaakkit utoqqatsiseqqullunga. v19 Alla oqarpoq: Ussinnik illugiinnik tallimanik pisigama misilikkiartorallassavakka. Qinnuigaakkit utoqqatsiseqqullunga. v20 Pingajuallu oqarpoq: Kateqqammerama aggersinnaanngilanga. v21 Kiffaq uterami naalakkani tamatuminnga oqaluttuuppaa. Taava illumi ittuusoq kamalerpoq kiffarlu oqarfigalugu: Aallarasuarit illoqarfiup aqquserninut tamanut piitsut, iloqiaat, tappiitsut nukillaarsimasullu maannaakkiartorlugit. v22 Kiffarlu nalunaarpoq: Naalagaq, peqqusinittut ilioreerpunga, sulili inissaqarpoq. v23 Taava naalagaa kiffaminut oqarpoq: Aallarit nunaannarmi aqqusinerniittut ungalullu killinginiittut kimigiiserfigalugit aggersinniarlugit illuga ulikkaaqqullugu. v24 Oqarfigaassimi: Angutit qaaqqusaagaluartut taakkua arlaannaalluunniit nerisassaatinnik ilangiissanngillat.« Jiisusimik malinninnerup akia v25 Inuppassuit Jiisusi ingerlaqatigaat, saaffigalugillu oqarfigai: v26 »Uannut pisup ataatani anaananilu, nuliani meeqqanilu, qatanngutini angutit arnallu allaammi nammineq inuunini uumiginngikkunigit uannut ajoqersugaasinnaanngilaq. v27 Sanningasulimminik ersunngitsoq uannillu malinninngitsoq uannut ajoqersugaasinnaanngilaq. v28 Kina arlarsi napasulialiorniaruni ingeqqaassannginnerpa naatsorsorlugillu aningaasartuutissat paasiumaallugu inaarnissaanut akissaqassanerluni? v29 – inaarsinnaanngikkaluarlugu tunngavilioruniuk takunnittunit tamanit asissorneqarumanani v30 imalu oqaatigineqarumanani: Uuma sanallugu aallartitaraluani inerneq sapileqaa! v31 Imaluunniit kunngi kina kunngimut allamut sorsukkiartussanerpa eqqarsaatigeqqaarnagu sakkutuuni 10.000-it naammannersut 20.000-inik sakkutooqarluni orniguttup akiorniarnissaanut? v32 Ajorsassasoriguni akeqqani ungasikkallartillugu aallartitsissaaq eqqissivissioqatigiinnissami piumasarineqartut paasiniartillugit. v33 Taamattaaq arlaannarsiluunniit nammineq pigisani tamaasa sussakkiinngikkunigit uannut ajoqersugaasinnaanngilaq. v34 Tarajoq ajunngilaq; tarajorli aamma kimeerukkuni qanoq ililluni tarajunngoqqissinnaassava? v35 Nunamulluunniit naggorissaatitulluunniit atorsinnaassanngilaq, kisianni igiinnarlugu. Tusarsinnaasunik siutilik tusarli!« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 15 Savamik aningaasannguamillu tammaasanik assersuutit v1 Ilanngaaserisut ajortuliortullu tamarmik Jiisusi ornigarpaat tusarnaarumallugu, v2 farisiiarillu allakkanillu ilisimasut oqalorujulerput: »Uuma ajortuliortut ilassivai nereqatigalugillu.« v3 Assersuummilli matuminnga oqaluttuuppai: v4 »Arlarsi 100-nik savaateqaruni ilaallu ataaseq tammaallugu, taava taakku 99-it inuilaami qimaannarlugit tammaasani ujassannginnerpaa nanitserlugu? v5 Naniguniullu nuannaarluni ersukkiutissavaa v6 tikikkunilu ikinngutini sanilinilu qaaqqussavai oqarfigissallugillu: Sava tammaasaraluara nanigakku nuannaaqatigisinga. v7 Oqarfigaassimi: Taamatuttaaq ajortuliortoq ataaseq allamik isumataartoq qilammi nuannaarutaanerussaaq iluartunit 99-init allamik isumataarnissamik pisariaqartitsinngitsunit. v8 Imaluunniit arnaq qulinik drakmeuteqaruni ataaserlu tammaallugu, taava naneruut ikissannginnerpaa illullu naqqa sanerlugu ujarleqqissaarlunilu nanitserlugu? v9 Naniguniullu ikinngutini sanilinilu qaaqqussavai oqarfigissallugillu: Drakme tammaasaraluara nanigakku nuannaaqatigisinga. v10 Oqarfigaassimi: Ajortuliortoq allamik isumataartoq ataaseq Guutip inngiliini taamatut nuannaarutigineqarumaarpoq.« Ernermik tammaraluartumik assersuut v11 Aamma oqarpoq: »Anguteqarpoq marlunnik ernilimmik. v12 Nukarleq ataataminut oqarpoq: Ataata, pisuussutit ilaannik pisassariumaakkannik tuninnga. Taava pigisani ernerminut agguarpai. v13 Ullut qassissunnguit qaangiummata nukarliup pigisani tamaasa katersorpai nunamullu ungasissumut aallarluni. Tassani inuunerlunnermini pisuussutini nungulussinnarpai. v14 Pigisani tamaasa nungussimalerai nunami kaannersuaq nalliuppoq, ajorsalerporlu. v15 Tamaanimiut ilaannut suliffissarsiorami taassuma narsaataanut aallartitaavoq puulukit paareqqullugit. v16 Taamaallaat kissaatigaa puulukit nerisassaannik eertaasanik qaarsillarnissani, tunineqanngilarli. v17 Taava silattuaqilerpoq eqqarsalerlunilu: Ataatama sulisitarpassui naammattorsuarmik nerisassaqarput, uangali maani perlerluinnalerpunga. v18 Aallarniarpunga ataatannullu angerlarlunga oqarfigalugulu: Ataata, qilammut ilinnullu ajortuliorpunga. v19 Ernernik taaneqassallunga qinngaqqutilerpunga; ilinnut kiffartortuinnanngortinnga sulisitatit allat assigitillugit. v20 Taava aallarpoq ataataminullu angerlarluni. Ataataatalu suli ungasissumiitillugu takuleramiuk nalligitsaappaa, arpallunilu ornippaa qungasiagullu eqillugu kunillugulu. v21 Ernerata oqarfigaa: Ataata, qilammut ilinnullu ajortuliorpunga. Ernernik taaneqassallunga qinngaqqutilerpunga. v22 Ataataali kiffaminut oqarpoq: Tuaviorlusi annoraaq assuut kusanarnerpaaq aasiuk atitillugulu, assammiulersiullu aloquserlugulu, v23 nersuteerarlu puallarsagaq aasiuk toqullugulu, nerillutalu nalliuttorsiussagatta, v24 ernerami una toqugaluarluni uummarmat tammaraluarlunilu nanisaammat. Taava nalliuttorsiulerput. v25 Taamaannerani ernera angajulleq narsaammiippoq. Angerlarluni illu qanilligamiuk nipilersorpaluk qittappalunnerlu tusaalerpai, v26 kiffallu ilaat qaaqqullugu aperaa susoqarnersoq. v27 Taanna akivoq: Nukkat tikikkami, ataatavillu nersuteeraq puallarsagaq toqukkamiuk ajornani imminut utermat. v28 Taava taanna kamalerpoq iserumananilu. Ataataata annivigaa iseqqullugulu. v29 Ataatanili akivaa: Ukiut taama amerlatigisut kiffartuussimagaluarikkit inassutitillu unioqqutinngisaannarsimallugit taamaattoq uanga savaasaarannguamilluunniit ataatsimik tunisimanngilarma ikinngutikka nalliuttorsioqatigeqqullugit. v30 Ernerilli una arnanik atortittartunik inooqateqarluni illit pigisannik nungulussinnaasimasoq tikiummat nersuteeraq puallarsagaq taanna pillugu toquppat. v31 Ataataa akivoq: Ernera uumaa, illit uanniittuaannartuuvutit pigisakkalu tamaasa pigalugit. v32 Maannali nalliuttorsiortariaqarpugut nuannaarlutalu nukkat toqugaluarluni uummarmat tammaraluarlunilu nanisaammat.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 16 Pisortaatitamik ilumuunngitsumik assersuut v1 Jiisusi aamma ajoqersukkaminut oqarpoq: »Angut pisooq pisortaatitaqarpoq. Taanna pillugu tusagaqarpoq pigisani tassunga paarititani nungulussinnarai. v2 Taava taanna qaaqquaa aperalugulu: Qanoq-una tusarikkit? Ilinnut paarititakka naatsorsuusiorniakkit pisortaasinnaajunnaaravit. v3 Pisortarli taanna imminut aperivoq: Qanoq iliussaanga naalakkama atorfinnit soraarsimmanga? Assaassallunga nukissaqanngilanga, qinnuuloornissarlu kanngugaara. v4 Takuat, qanoq iliornissara maanna ilisimalerpara soraarsitaaguma inuit illuminni ilassisinnaaniassammannga. v5 Taava naalakkaminut akiligassallit ataasiakkaarlugit imminut qaaqquai siullerlu aperalugu: Qanoq atsigisumik naalagara akiligassaqarfigaajuk? v6 Uulia nappartaaqqat 100-t, akivaa. Pisortaq oqarpoq: Aajuna akiitsuit uppernarsaataat. Ingeriarlutit 50-it allakkasuakkit! v7 Taava tullia aperaa: Illimmi qanoq akiligassaqarpit? Qajuusiassat nappartat 100-t, akivoq. Pisortallu oqarfigaa: Aajuna akiitsuit uppernarsaataa, 80-it allakkit!« v8 Taava Naalakkap pisortaasoq taanna peqqusersooq nersorpaa, silatusaarmat. Silarsuummi matuma qitornai taamaaqatiminnut silatusaarnerungaartarput qaamasup qitornaaninngarnit. v9 »Oqarfigaassimi: Mammoni peqquserluut ikinngutissarsiutigisiuk nunguppat taakkua ilassisinnaaniassammasi inigisani ittuinnartuni. v10 Annikitsutigut ilumoortoq annertuutiguttaaq ilumoorpoq. Annikitsutigut peqquserluttoq annertuutiguttaaq peqquserluppoq. v11 Tassa mammoni peqquserluut ilumoorfiginngikkussiuk taava kia pisuussutinik naleqarluartunik paarisaqartissavaasi? v12 Allallu pigisaannik ilumoorfiginnissimanngikkussi, taava kia tuniumassavaasi namminerisassassinnik? v13 Inussiamik naalakkanut marlunnut kiffartorsinnaasoqanngilaq. Aappaami uumigiguniuk aappaa asassavaa, aappaa tulaavigiguniuk aappaa asiginnassavaa. Guuti mammonilu tamaasa kiffartorfigisinnaanngilasi.« Inatsisit Guutillu naalagaaffia v14 Tamakku tamaasa farisiiarit aningaasanik nuannarisallit tusarpaat Jiisusilu mitaatigalugu. v15 Taava taakkununnga oqarpoq: »Ilissi iluartuusutut inunnut saqquminiartarpusi Guutilli uummatisi ilisimavai. Inuimmi pingaartitaat Guutip isaani maajunnartuupput. v16 Inatsisit pruffiitillu Johannesi tikillugu pingaarnerpaatitaapput. Taamanerniit Guutip naalagaaffia nalunaajaatigineqalerpoq, tassungalu kikkulluunniit nakuuserlutik iserniarput. v17 Qilaalli nunallu nungunnissaat ajornannginneruvoq titarninnguup ataatsilluunniit inatsisinit peerneqarnissaanit. v18 Nuliani avillugu allamut katittoq allasiorpoq, avitamillu nuliartoq allasiorpoq. Angummik pisoorsuarmik Lazarusimillu assersuut v19 Anguteqarpoq pisoorsuarmik, purpurinik ilupaassiassarissumillu atisaqarpoq ullullu tamaasa inuulluataartuaannartuulluni. v20 Isaaffiatali killingani nalavoq angut piitsoq Lazarusimik atilik ikinik ulikkaarluni. v21 Pisoorsuup nerrivianit nakkartut qaarsillaatigiumagaluarpai; ilallugulu qimmit tikiuttaraat ikiilu aluttortarlugit. v22 Taava piitsoq taanna toquvoq, inngilillu Aaperaap saavanukaappaat. Aammattaaq pisoorsuaq toquvoq ilisaallunilu. v23 Toqusullu inaanni anniartitaaffimmini isini uisikkamigit ungasissumi takulerpai Aaperaat saavaniittorlu Lazarusi. v24 Ataataq Aaperaat! torlulavoq, naakkiginnga, Lazarusilu aallartiguk tikimi nuua imermut misullugu oqara nillarsaqqullugu ikualasorsuarmi matumani erloqisitaagama. v25 Aaperaalli akivoq: Erneq, eqqaamaniaruk ajunngitsorsiassatit inuutillutit pereerakkit Lazarusilli ajortut pisimammagit. Maannalu taanna maani tuppallersarneqarpoq, illilli erloqisitaavutit. v26 Aammattaarlu uagut ilissilu akunnitsinni qunnersuaqarpoq maanngaanniit ilissinnut ikaarniartuugaluit ikaarnaveersillugit ilissinniillu maanngarniaraluartut sapersillugit. v27 Pisoorsuaq oqarpoq: Taavami qinnuigaakkit, ataataq, Lazarusi ataatama illuanut aallarteqqullugu, v28 tallimanimmi qatannguteqarama taakku mianersoqqussammagit taakkuttaaq Anniarfimmut maanga peqqunagit. v29 Aaperaat akivoq: Mosesi pruffiitillu pigaat, taakku tusarlisigit! v30 Naagga, ataataq Aaperaat! pisoorsuaq oqarpoq, toqusut ilaannit orninneqartuugunik allamik isumataassagaluarput. v31 Aaperaat akivoq: Mosesi pruffiitillu tusanngikkunikkit qularunnaarsitaanavianngillat toqusunit makittoqaraluarpalluunniit.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 17 Tammartitsinermik isumakkeerfiginninnermillu v1 Jiisusi ajoqersukkaminut oqarpoq: »Tammartoqarsinnaanera pinngitsoorsinnaanngilaq, eqqanarli tamatumunnga pissutaasoq. v2 Taassumunnga pitsaanerusimassagaluarpoq aserorteriviup ujarattaa qungasianut qilerullugu imaanut igitaaguni minninnguit ilaannik tammartitsineranit. v3 Mianersoritsi! Qatanngutit ajortuliorpat taava avoqqaariuk, peqqissimippallu isumakkeerfigiuk. v4 Naallu ullormut arfineq-marloriarluni ilinnut ajortulioraluarpat arfineq-marloriarlunilu ornittaraluarpatit oqarluni: Qanoq iliornera peqqissimissutigaara! taava isumakkeerfigisaruk.« Uppernerup pissaanera kiffaasullu pisussaanerat v5 Apustilit Naalakkamut oqarput: »Uppernermik annerusumik tunisigut!« v6 Naalagaq akivoq: »Siinuppip naatsiiassartaatut atsigisumik uppersuseqaraluarussi morbærequt una oqarfigisinnaassagaluarparsi: Sorlat ilanngullugu kaanngarit immamullu ikkullutit! taava naalassagaluarpaasi. v7 Arlarsi kiffaqaruni assallatserisumik nersutaatinilluunniit paarsisumik, taannalu narsaammit angerlarpat oqarfigissanerpaa: Nerrivimmut inissikkiartorasuarniarit? v8 Akerlianilli ima oqarfigissannginnerpaa: Nerisassiuutinnga, qiteruseriarlutillu saqissutinnga neritillunga imertillungalu. Taamaalioreeruit nammineq nerillutillu imerumaarputit. v9 Taava kiffaq taanna qutsavigissanerpaa imminut suliareqqusat suliarimmagit? v10 Taamattaaq ilissi ilissinnut suliareqqusat tamaasa suliarereerussigit ima oqassaasi: Kiffaavugut atunngitsut. Pisussaassuserput malillugu iliuinnarpugut.« Pupissut qulit ajorunnaarsitaasut v11 Jiisusi Jerusalemimukarluni Samariap Galilæallu killingatigoorpoq. v12 Illoqarfeeqqat ilaannut iseriartorluni pupissut qulit naammattoorpai. Ungaseqalugu qeqqiinnarlutik v13 torlulapput: »Jiisusi ajoqersuisoq, naakkigitigut!« v14 Takugamigit oqarpoq: »Palasinut takutikkiartoritsi!« Taakunnartillutillu pupeerupput. v15 Taakkua ilaat ataaseq uterpoq malugigamiuk ajorunnaarsitaasimalluni. Nipituumik Guuti unnersiutigaa, v16 Jiisusillu isigaasa saavannut pallorpoq kiinnani nunamut tutsillugu qutsavigalugulu; taannalu Samariamiuuvoq. v17 Jiisusi aperivoq: »Pupeeruttut quliunnginnerpat? Naammi taakku qulingiluat? v18 Una takornartaq kisimi uterpa Guuti naalannartikkumallugu?« v19 Taannalu oqarfigaa: »Nikuillutit qimagutiinnarit, uppernerpit annaappaatit!« Guutip naalagaaffia Inuullu Ernerata ullussaa v20 Farisiiarit aperimmanni Guutip naalagaaffia qaqugu tikiutissanersoq Jiisusip akivai: »Guutip naalagaaffia takussaalluni tikiutissanngilaq. v21 Aammalu ima oqartoqarsinnaassanngilaq: Takuuk aajuna! imaluunniit: Takuuk aajinnga! Guutimmi naalagaaffia akornassinniippoq.« v22 Ajoqersukkanulli oqarpoq: »Ullut nalliukkumaarput Inuup Ernerata ulluisa ilaannik ataasiinnarmilluunniit takorusuiffissasi, takussanngilarsili. v23 Oqarfigineqarumaarpusimi: Takuuk, uaniippoq! imaluunniit: Takuuk, maaniippoq! Taakunnaqinasili, malinneqinasilu. v24 Soorlumi innaallanneq qilaap killinganiit killinganut qaammaallattartoq, taama Inuup Ernera ullussamini takkutissaaq. v25 Siullermilli anniangaassaaq eqqarleriinnillu ukunannga ajattugaassalluni. v26 Soorlumi Noap ulluini ittoq, taamatuttaaq Inuup Ernerata ullussaani ikkumaarpoq: v27 Taamani nerillutillu imerput, nuliartaarlutillu uinitsitaapput, ulloq Noap umiarsuarmut ikiffia tikillugu, ulersuarlu nalliuppoq tamaasalu nungutillugit. v28 Imaluunniit soorlu Lotip ulluini: Nerillutillu imerput, pisillutik tuniniaallutillu, naatitassanik ikkussuillutik illuliorlutillu; v29 ullorli taanna Lotip Sodoma qimammagu innermik ikuallassaammillu qilammit siallerpoq tamaasalu nungutillugit. v30 Taamaakkumaarportaaq ullormi Inuup Ernerata saqqummersitaaffissaani. v31 Ullormi tassani illumi qaavaniittoq pigisani illumiittut aaniarlugit aqqanngikkili, taamatuttaarlu narsaammiittoq angerlanngikkili. v32 Lotip nulia eqqaamasiuk! v33 Inuunerminik annatsitsiniartup inuunini annaajumaarpaa, inuunerminilli annaasaqartup inuunini pissarsiarissavaa. v34 Oqarfigaassimi: Unnuaq taanna angutit marluk siniffimmik marluussisut arlaat ilaliunneqassaaq aappaali qimataassalluni. v35 Arnat marluk aserorterivimmi ataatsimi aserorterisut arlaat ilaliunneqassaaq aappaali qimataassalluni. v36 Angutit marluk narsaammiittut arlaat ilaliunneqassaaq aappaali qimataassalluni.« v37 Ajoqersugaasa aperaat: »Naalagaq, sumi?« Akivaalu: »Nattoraliusat qillulik katersuuffigisarpaat.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 18 Uillarnermik eqqartuussisumillu naapertuilluanngitsumik assersuut v1 Oqaluttuuppaalu qasusuilluni qinuttuinnariaqarnermik assersuummik. v2 Oqarpoq: »Illoqarfimmi eqqartuussisoqarpoq Guutimik mianerinninngitsumik inunnillu sussarisaqanngitsumik. v3 Illoqarfimmi tassani najugaqarpoq uillarneq, taassuma eqqartuussisoq ornittuartarpaa oqarfigisarlugulu: Akerlerisannut ikiunnga naapertuilluartumik pineqartillunga! v4 Sivisuumik pinaaseqqaaraluariarluni kiisa imminut oqarfigaaq: Guuti mianerinngikkaluarlugu inuillu sussarinngikkaluarlugit v5 taamaattoq uillarneq taanna ikiorniarpara naapertuilluartumik pineqarnissaanut, pisarissersormanga, taamaaliunngikkuma ornillunga isarujussuaqinavaanga.« v6 Naalagarlu oqarpoq: »Tusariarsiuk eqqartuussisoq naapertuilluanngitsoq qanoq oqartoq! v7 Taavami Guutip qinikkani naapertuilluartumik pineqartissannginnerpai ulloq unnuarlu torlorfigiuarpanni? Utaqqisiinnassanerpai? v8 Oqarfigaassi: Naapertuilluartumik pineqartissavai erniinnaartumik. Inuulli Ernera tikiukkuni uppernermik nunarsuarmi nassaarumaarnerpa?« Farisiiarimik ilanngaaserisumillu assersuut v9 Iluartuutillutik imminnut tatigisunut allanillu asissuisunut Jiisusip assersuut una oqaluttuaraa: v10 »Angutit marluk naalaffimmukarput qinujartorlutik. Aappaa farisiiariuvoq aappaalu ilanngaaserisuulluni. v11 Farisiiari immikkoorluni qeqarpoq imalu qinulluni: Guuti, qutsavigaakkit inuttut allatut innginnama – ujajaasutut, iluaatsutut, allasiortutut uumatulluunniit ilanngaaserisutut. v12 Sabbatip-akunneranut marloriarlunga iisinnginniartarpunga pissarsiamalu tamarmik qulingi tunniuttarpakka. v13 Ilanngaaserisorli alisimalluni qeqarpoq isiniluunniit qilammut aarlortikkumanagit, sakissamigulli imminut tilluppoq oqarlunilu: Guuti, saammaannga ajortiliusunga! v14 Oqarfigaassi: Taannaavoq iluartuulluni angerlartoq, aappaa naami. Kinaluunniimmi imminut akitsisittoq nikanarsisitaassaaq imminullu nikanartittoq akitsisitaassalluni.« Jiisusi meerannguillu v15 Naalungissatittaaq kissumiarlugit Jiisusimukaappaat attoqqullugit; ajoqersukkalli tamanna takugamikku avoqqaaraat, v16 Jiisusilli meerannguit imminut qaaqquai oqarlunilu: »Meerannguit uannut qaaginnarlit, akornuseqinasigillu; taakkuami Guutip naalagaaffia pigaat. v17 Ilumut oqarfigaassi: Kialuunniit Guutip naalagaaffia meerannguatut pinngikkuniuk iserfiginngilluinnassavaa.« Killisiuisoqatigiinni ilaasortaq pisooq v18 Juutini killisiuisoqatigiinni ilaasortaasut ilaata Jiisusi aperaa: »Ajoqersuisoq ajunngitsutit, qanoq iliussaanga inuuneq naassaanngitsoq kingornussariumallugu?« v19 Jiisusip akivaa: »Sooq ajunngitsumik taavinga? Allamik ajunngitsoqanngilaq, ataaseq kisimi, tassa Guuti. v20 Inassutit nalunngilatit: ›Allasiussanngilatit, inuassanngilatit, tillissanngilatit, sallullutit nalunaajaassanngilatit, ataatallu anaanallu ataqqikkit!‹ « v21 Oqarporli: »Inuusunninniit tamakku tamaasa maleruarpakka.« v22 Jiisusip tamanna tusaramiuk oqarfigaa: »Suli ataaseq amigaatigaat: Pigisatit tamaasa akigikkit piitsunullu agguaallugit, taava qilanni pisuussuteqalerumaarputit. Qaallutillu malinnga!« v23 Angutip tamanna tusaramiuk aliasungaalerpoq, pisoorsuugamimi. v24 Jiisusip angut aliasungaalersoq takugamiuk oqarpoq: »Guutip naalagaaffianut isernissap pisuunut ila ajornassusia! v25 Qatigattuumut meqqutip isaatigut putoqqunnissaq pisuup Guutip naalagaaffianut isernissaanit ajornannginneruvoq.« v26 Tamatuminnga tusartut oqarput: »Taavami kina annassinnaava?« v27 Jiisusi akivoq: »Inummut ajornartut Guutimut ajornanngillat.« v28 Petrusi oqarpoq: »Takuat, pigisavut tamaasa qimallugit malippatsigit.« v29 Jiisusip oqarfigai: »Ilumut oqarfigaassi: Kialuunniit Guutip naalagaaffia pissutigalugu illuminik, nuliaminik, qatanngutiminik, angajoqqaaminik meeqqaminilluunniit qimatsisup v30 qasseerpassuariarlugit pissarsiareqqissavai silarsuarmi matumani, silarsuarmilu nutaassami inuuneq naassaanngitsoq pissavaa.« Jiisusip anniartitaanissani toqutaanissanilu makinnissanilu siulittuutigigai v31 Taakku aqqaneq-marluk ilaannit nigortippai oqarfigalugillu: »Takuat, Jerusalemimut majuarpugut, Inuullu Ernera pillugu pruffiitit allagarisimasaat tamarmik eqquutissapput: v32 Guutimik nalusunut pisinneqassaaq taakkunanngalu mitaatigineqassalluni anniartinneqassallunilu qitserarneqarlunilu; v33 iperartussavaat toqussallugulu, ullullu pingajuanni makikkumaarpoq.« v34 Tamakkuali ilaannilluunniit paasisaqanngillat, oqaatsit tamakku taakkununnga isertugaapput oqaaserineqartullu paasinngilaat. Jerikomi tappiitsoq ajorunnaarsitaasoq v35 Jiisusip Jeriko qanillimmagu aqqusernup killingani issiavoq tappiitsoq qinnuuloorlunilu. v36 Inunnik sanioqquttoqartoq tusaagamiuk apeqqutigaa susoqarnersoq. v37 Oqaluttuuppaallu: »Tassaana Jiisusi Nazaretimioq sanioqquttoq.« v38 Taava torlulavoq: »Jiisusi, Daavip ernera, naakkiginnga!« v39 Ingerlaartuni siulliusut avoqqaaraat nipangeqqullugu; sulili nipitunerusumik suaarpoq: »Daavip ernera, naakkiginnga!« v40 Jiisusi unippoq peqqusillunilu imminukaateqqullugu. Tikimmani Jiisusip aperaa: v41 »Uannut qanoq iliorfigeqquit?« Akivoq: »Naalagaq, tappissiseqquvunga.« v42 Jiisusip oqarfigaa: »Tappissigit, uppernerpit annaappaatit.« v43 Taava erniinnaq tappissivoq, Jiisusilu malippaa Guutilu unnersiutigalugu. Inuillu tamarmik tamanna takuaat Guutilu nersorlugu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 19 Zakæusi v1 Jiisusi Jerikomut iserami illoqarfik ingerlaarfigaa. v2 Tassaniippoq angut Zakæusimik atilik, ilanngaaserisuuneq pisooq. v3 Taassuma Jiisusi inuttarsiumagaluarpaa saperlunili inunnit, timimigut mikisuugami. v4 Taava arpalluni siuarpoq morbærfigeneqummullu qaqilluni takujumallugu, tassuunaqquttussaammammi. v5 Jiisusi tassunga pigami qummut qiviarpoq oqarlunilu: »Zakæusi aqqarasuarit, ullumi illit illusimmaviginiarpagit!« v6 Taava aqqarasuarpoq nuannaarlunilu ilassillugu. v7 Takunnittulli tamarmik oqalorujulerput oqarlutik: »Ajortuliortumut iserpoq illusimmaviginiarlugu.« v8 Zakæusili sassarpoq Naalakkamullu oqarluni: »Naalagaq, pigisama affaat piitsunut tunniutissavakka, pinngitsaaliinikkullu aningaasanik pissarsisimaguma sisamariaammik taarsiissaanga.« v9 Taava Jiisusi taanna pillugu oqarpoq: »Ullumi inoqutigiit uku annassutissarsipput unattaaq Aaperaap kinguaarimmagu. v10 Inuummi Ernera tikiuppoq tammartut ujassallugit annaatissallugillu.« Aningaasanik paarititanik assersuut v11 Inuit tusarnaaraanni Jiisusip aamma assersuummik oqaluttuuppai, tassa Jerusalemi qanilligamiuk isumaqarmatalu Guutip naalagaaffia erniinnaq takkutissasoq. v12 Taamaattumik oqarpoq: »Angut akimasunik naggueqartoq nunamut ungasissumut aallarpoq nunamini kunngiusutut akuerineqarumalluni taamaasereerpallu uterniarluni. v13 Kiffami ilaat qulit qaaqqullugit pundit qulit tunniuppai oqarfigalugillu: Tikinnissama tungaanut niuerniutigisigit. v14 Nunaqqataasali uumigigamikku aallartitsipput oqqersuillutik: Angut taanna uatsinnut kunngioqqunngilarput. v15 Taava kunngiusutut akuerineqarluni uterami kiffani aningaasanik tunisani qaaqqutippai qanoq iluanaaruteqarsimanerat paasiumallugu. v16 Siulleq sassarami oqarpoq: Naalagaq, pundiutit pundinik qulinik isertitsivoq. v17 Taava oqarpoq: Ajunngilaq, kiffaasutit pitsaasoq, annikitsutigut ilumoorsimagavit illoqarfiit qulit oqartussaaffigilissavatit. v18 Tullia sassarpoq oqarlunilu: Naalagaq, pundiutit pundinik tallimanik erniaqarpoq. v19 Taannalu oqarfigaa: Illoqarfiit tallimat naalagaaffigissavatit. v20 Taava aamma alla sassarpoq oqarlunilu: Naalagaq, aajuna pundiutit kakkissaammi toqqortarisimasara. v21 Qunugaakkit sukannersuugavit aningaasanik ilinngisannik tigusisarlutit katersuisarlutillu siaruartigarinngisannik. v22 Naalagaata oqarfigaa: Nammineq oqaatsitit tunngavigalugit eqqartuutissavakkit, kiffapalaajusutit! Nalunnginnamma angutaasunga sukannersoq ilinngisannik tigusisarlunga katersuisarlungalu siaruartigarinngisannik, v23 sooq taava aningaasaatiga aningaaserivimmut ilinngiliuk? Taava tikikkama erniaqalersimasoq tigussagaluarpara. v24 Kiffanilu oqarfigai: Pundimik paarisaanik arsaarsiuk qulinillu pilimmut tunniullugu. v25 – Oqarfigaalli: Naalagaq, taanna qulinik pundiuteqareerpoq. – v26 Oqarfigaassimi: Peqartoq kinaluunniit tunineqassaaq, peqanngitsorli pigisaminik allaat arsaarneqassaaq. v27 Akeqqakkali uku uannik kunngeqarumanngitsut maanngaallugit isigitillunga toqorarsigit.« Jiisusi Jerusalemimut iseriartortoq v28 Taama oqaloreerami Jerusalemip tungaanut ingerlaqqilerpoq. v29 Betfage Betanialu qaqqap Uuliap Qaqqaanik ateqartup eqqannguaniittut qanilligamigit ajoqersukkami ilaat marluk aallartippai v30 oqarluni: »Illoqarfeeqqamukaritsi ikaniittumut. Tassunga pigussi tikissavarsi siutituup piaraa pitussimasoq issiaffigineqanngisaannarsimasoq. Pituussaarlugu maanga aggiussiuk. v31 Aperineqarussilu sooq pituussaarissi akissaasi: Naalakkap atorfissaqartippaa.« v32 Ajoqersukkat taakku marluk aallarput, tikippaallu taanna, soorlu Jiisusi oqarsimasoq. v33 Pituussaarnialeraallu piginnittuisa aperaat: »Sooq piaraq taanna pituussaarpisiuk?« v34 Taakkua akivaat: »Naalakkap atussammagu.« v35 Taava piaraq taanna Jiisusimut aggiuppaat, qallersaatiminnillu qalleramikku Jiisusi qaavanut ingitippaat. v36 Ingerlavigisaanilu inuit qallersaatitik aqqusinermut siaartiterpaat. v37 Uuliap Qaqqaata atertariaa tikileraalu ajoqersugarpassuisa tamarmik nuannaarlutik nipituumik Guuti unnersiutigaat malunnangaartuliat takusimasatik tamaasa pillugit. v38 Imalu torlulapput: Pilluaqqusaali kunngi taanna, Naalakkap aqqani tikiuttoq! Eqqissineqarli qilammi, naalannarsineqarli qutsinnermi! v39 Farisiiarit inuit akornanniittut Jiisusi oqarfigaat: »Ajoqersuisoq, ajoqersukkatit avoqqaarikkit!« v40 Akivorli: »Oqarfigaassi: Taakku nipangeraluarpata ujaqqat torlulassapput.« Jiisusip Jerusalemi qissatigaa v41 Illoqarfik qanillillugu takuleramiuk qissatigaa v42 oqarlunilu: »Illittaaq ullormi matumani ilisimagaluarukkutoq suna eqqississutissaralugu. Maannali tamanna illit isinnut isertorsimavoq. v43 Ullummi ilinnut nalliukkumaarput akeqqavit kaajallallutit ippiliugaliorfissaat ungusiffissaallu tamaniillu ilinnut iserniarfissaat. v44 Piuneerutitissavaatsit qitornatit ilanngullugit ujaqqanillu qaleriissuerutillutit takusarneqarfigisat ilisimannginnakku.« Naalaffimmit aniatitsineq v45 Naalaffiup silarlia tikikkamiuk tassani niuerniuttut aniatilerpai, v46 oqarfigaalu: »Ima allassimasoqarpoq: ›Illuga qinusarfimmik taaneqartassaaq.‹ Ilissili ujajaasunut inissanngortipparsi.« v47 Ullut tamaasa naalaffiup silarliani ajoqersuisarpoq. Palasiunerillu allakkanillu ilisimasut, inuillumi siulersortaasa tamarmik, toqunniaraluarpaat; v48 qanorli iliornissaminnik nassaanngillat inuit tamarmik qimattaasermassuk tusarumallugu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 20 Jiisusip piginnaatitaaneranik v1 Ullut ilaanni naalaffiup silarliani inunnut ajoqersuisoq iivangkiiliulu oqaluussissutigigaa palasiunerit allakkanillu ilisimasut utoqqaanertat ilagalugit ornippaat v2 aperalugulu: »Piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliorpit, imaluunniit kia taama piginnaatippaatit?« v3 Akivai: »Uangattaaq ilissi apeqqutissaqarfigaassi. Oqarfigisinga: v4 Johannesip kuisissutaa qilammit inunnilluunniit pisuua?« v5 Taava oqaloqatigiissutigilerpaat: »Oqarutta: Qilammit! aperissavaatigut: Soormi upperinngilisiuk? v6 Oqaruttali: Inunnit! inuit tamarmik ujaqqanik milluussavaatigut Johannesip pruffiitiunera qularinngilluinnaramikku.« v7 Taavalu akivaat sumit pisuunera nalullugu. v8 Jiisusillu oqarfigai: »Taava uangattaaq oqarfigissanngilassi piginnaatitaaneq suna tunngavigalugu taamaaliortunga.« Naasorissaasunik ajortunik assersuut v9 Inuit assersuummik matuminnga oqaluttuuppai: »Angut viinnequteqarfiliorpoq, naasorissaasunullu attartortippaa nunamullu allamut aallarluni mulummersorniarluni. v10 Piffissaq nalliummat kiffami ilaat ataaseq naasorissaasunut aallartippaa viinnissat katersukkamik ilaat imminut tunniuteqqullugit. Naasorissaasulli kiffaq unatariarlugu aallartippaat soqartinnagu. v11 Taava kiffami ilaat alla aallartippaa; taannattaaq unatareeramikku narrunarsareeramikkulu soqartinnagu utertippaat. v12 Kiisalu pingajussaanik kiffamik aallartitsivoq, taannattaarlu persuttarpaat ikilerlugu viinnequteqarfimmillu anisillugu. v13 Taava viinnequteqarfiutilik isumaliorpoq: Qanoq iliussaanga? Ernera asasara aallartinniarpara. Qularnanngitsumik taanna innimigissavaat. v14 Naasorissaasulli takugamikku isumaqatigiillutik oqarput: Tassa kingornussisussaq. Toqutsigu, taava kingornussassaralui pissavavut. v15 Viinnequteqarfimmillu anisippaat toqullugulu. Taava viinnequteqarfiutillup taakku qanoq pissavai? v16 Ornillugit toqussavai viinnequteqarfillu allanut tunniullugu.« Tamanna tusaramikku oqarput: »Taama pisoqanngikkili.« v17 Jiisusilli isigai oqarfigalugillu: »Allassimasormi una qanoq isumaqarpa: Ujarak illuliortut narrugisaat ujaraalerpoq teqeqquulluni tunngaviusoq? v18 Kinaluunniit ujaqqamut taassumunnga naalluni orlusoq aqqunassaaq, ujaqqalli nakkarfigisani sequmisilluinnassavaa.« v19 Taava allakkanik ilisimasut palasiunerillu erniinnaartumik tigusariumagaluarpaat, inuilli ersigaat; paasivaammi assersuummik taassuminnga namminneq pigaatik. Kaasarimut akileraartarnermik v20 Jiisusilu alaatsinaappaat aallartitsivigalugulu ilumoortuusaarlutik alapernaasertussanik oqaasiisigut napitinniarlugu pisortanut naalagaatitamullu tunniukkumallugu eqqartuuteqqullugu. v21 Taakkualu aperaat: »Ajoqersuisoq, nalunngilarput eqqortumik oqalullutit ajoqersuisutit kinaassusersiornallu, Guutilli aqqutigeqqusaa ilumoortumik ajoqersuutigigit. v22 Kaasarimut akileraartarnerput atortuusussaava atortuusussaanngilaluunniit?« v23 Jiisusilli paasigamiuk peqqusersusaarniartut oqarfigai: v24 »Denarimik nittaavigisinga! Kia assinga atialu tassaniippat?« »Kaasarip,« akipput. v25 Oqarfigai: »Taavami kaasari tunisiuk kaasarip piinik Guutilu Guutip piinik.« v26 Oqaasiisigullu inuit tutsaanni napitissinnaanngilaat, akissutaalu tupigusuutigaat nipangiinnarlutillu. Toqusut makinnissaannik v27 Saddukiiarit, taakku makinnissaqannginnerarlugu oqartartut, tikiupput aperalugulu: v28 »Ajoqersuisoq, Mosesip maleruagassaqartippaatigut angutip nulialimmik qatannguteqartup qatanngunni qitornaqarani toquppat uillarnera katissagaa qatanngunnilu kinguaassisillugu. v29 Qatanngutigeeqarpoq arfineq-marluusunik. Siulliulluni nuliartoq qitornaqarani toquvoq. v30 Taava uillarnera tulliata v31 kingornalu pingajuata nuliartaaraat, taamaalillutik taakkua arfineq-marluk tamarmik nuliartaaraat qitornartaaratillu toqullutik. v32 Kiisalu arnaq taanna aamma toquvoq. v33 Taava kia arlaata toqusut makiffissaanni nuliarissavaa? Tamarmimmi nuliarisimagaluarpaat.« v34 Jiisusip akivai: »Silarsuup matuma qitornai nuliartarlutillu uinitsitaasarput, v35 silarsuulli aappaanut pinissamut toqusunillu makinnissamut qinngaqqunnanngitsut nuliassanatillu uinitsitaassanngillat. v36 Inngilitummi ikkamik toqusussaajunnaarput; toqusunit makinnissamut qitornaagamik Guutimuttaaq qitornaapput. v37 Toqusullumi makittussaanerat Mosesip nalunaarpaa kakillarnaqutit eqqartoramigit, Naalagaq taagamiuk ›Aaperaap Guutianik Iisaallu Guutianik Jaakullu Guutianik‹. v38 Guutimi toqusut Guutiginngilaat, inuusulli Guutigaat, taassumunnga tamarmik inuummata.« v39 Allakkanik ilisimasut ilaat oqarput: »Ajoqersuisoq, eqqortumik akivutit.« v40 Apereqqissallugumi sapiupput. Daavip ernera naalagaaluunniit v41 Aperai: »Qanoq oqartoqarsinnaava Kristusi Daavip ernerigaa? v42 Daavimi nammineq Tussiaatini ima oqarpoq: Naalagaq naalakkannut oqarpoq: Talerpimma tungaanut inginniarit, v43 akeqqatit uannit tummarfiliunneqarserlugit illit isikkannut! v44 Daavimmi naalakkamik taagamiuk qanoq ililluni ernerisinnaavaa?« Allakkanik ilisimasut pillugit mianersoqqussut v45 Inuit tamarmik tusaatillugit ajoqersukkaminut oqarpoq: v46 »Allakkanik ilisimasunut mianersoritsi, taakku takisuunik atisaqarlutik angalaarumallaaraat niueriartortarfinnilu ilassiortikkumasarlutik, synagoginilu issiavinni sallerniikkumallaaraat nereqatigiinnernilu akimanerit inigisartagaanniikkumasarlutik. v47 Uillarnerit pigisaannik nunguuttarpaat takoqqusaaginnarlutillu sivisuumik qinusarlutik. Taamaattumik taakku suli sukannernerungaartumik eqqartuunneqassapput.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 21 Uillarnerup piitsup tunissutaa v1 Jiisusi qiviarami takulerpai pisoorsuit tunissutiminnik naalaffiup aningaasanik nakkaatitsivianut nakkaatitsisut. v2 Takuaattaaq uillarneq piitsoq aningaasannguanik marlunnik ikisisoq, v3 oqarporlu: »Ilumut oqarfigaassi: Uillarneq una piitsoq tamanit annerusumik tunisivoq. v4 Allammi tamarmik sinnerussaminnik ikisipput, uumali piitsuulluni pigisani inuuniutissaraluani tamaasa ikivai.« Ullussat kingulliit nalunaaqutaat Jiisusillu tikiuteqqinnissaa v5 Ilaasa oqaluuserimmassuk naalaffik ujaqqanik kusanartunik tassungalu tunissutinik pinnersarsimasoq oqarpoq: v6 »Tassa una isigaarsi – ullut nalliukkumaarput ujaqqanik qaleriissuerulluinnarlugu tamarmik ingutserneqarfissaat.« v7 Taava aperaat: »Ajoqersuisoq, qaqugu tamanna pissava, sunalu nalliutilerneranut nalunaaqutaassava?« v8 Akivoq: »Mianersoritsi tammartinneqaqqunasi. Amerlasuummi uanga atera atorlugu tikiukkumaarput uangaanerarlutik aamma piffissaq qanillinerarlugu. Taakku malinniaqinasigit! v9 Sorsuttunik pikitsitsisunillu tusarussi annilaarutigeqinasigit. Taamami pisoqaqqaarallassaaq, imaanngilarli naggatissaq erniinnaq nalliutissasoq.« v10 Taava oqarfigai: »Inuiaammi pikitsitsiumaarput inuiannut naalagaaffillu naalagaaffimmut. v11 Nunami sajunnersuaqartarumaarpoq sumilu tamani kaannersuaqartarumaarluni nappaassuaqarlunilu toqoraataasunik; amiilaarnartorsuarnik pisoqarumaarpoq nalunaaqutillu angisuut qilammit saqqummerumaarlutik. v12 Tamakkuli tamarmik pitinnagit tigusarissavaasi qinugissallusilu; tunniutissavaasilu synagoginut parnaarussivimmullu pisillusi, ateralu pillugu kunnginut naalagaatitanullu sassartinneqarumaarpusi. v13 Taamaaliorneqarnissi nalunaajaanissamut periarfissaqartissavaasi. v14 Eqqaamasiuk qanoq ilillusi illersornissarsi eqqarsaatigereertariaqannginnassiuk, v15 uangami oqaasissassinnik ilisimassusermillu tuniumaarassi akeqqassi assortorsinnaanngisaannik akiorsinnaanngisaannillu. v16 Killuutigineqarumaarpusi allaat angajoqqaassinnit qatanngutissinnillu, eqqarlissinnit ikinngutissinnillu; ilasilu toqumut eqqartuussaatikkumaarpaat, v17 ateralu pillugu tamanit uumissorneqassaasi. v18 Nujarli ataasiinnarluunniit niaqqussinnit tammassanngilaq. v19 Pinertusaarnissigut inuunersi pigittuinnassavarsi. v20 Takugussiuk Jerusalemi sakkutuunit unguneqarsimasoq, taava nalussanngilarsi piuneerussaaffissaa qanillisoq. v21 Taava Judæamiittut qaqqanut qimaassapput; illoqarfimmiittut illoqarfik qimassavaat, nunaannarmiittullu illoqarfimmut isissanngillat. v22 Tassaajumaarput ullut pillarneqarfissat allassimasut tamarmik eqquutissammata. v23 Eqqanaq ulluni taakkunani ernisussat milutsitsisullu, naalliunnartoq nunami angissaqimmat kamannerlu inuiannut ukununnga nalliukkumaarluni. v24 Panamik ipittumik orlorartinneqassapput tigusatullu inuiannut Guutimik nalusunut tamanut aallarunneqarumaarlutik, Jerusalemilu Guutimik nalusunit tullaanneqassaaq Guutimik nalusunut piffissarititaasut naatserlugit. v25 Nalunaaquteqarumaarpoq seqinermi, qaammammi ullorissanilu; nunarsuarmilu inuiaat annilaangalissapput nalornisuulissallutillu imaq qaartarnerillu ittuttorsuanngorpata. v26 Inuit sapingajalivissapput annilaanganermit silarsuarmilu qanoq pisoqarumaarneranut ersinermit, qilaammi nukingi aalatinneqarumaarmata. v27 Taamaalippallu isigiumaarpaat Inuup Ernera nuissamiilluni aggersoq pissarsuulluni naalannassuseqangaarlunilu. v28 Tamakkulu pilerpata nikuigitsi niaqqusilu massitsillugit aniguisitaanissarsimi qanillimmat.« Figeneqummik assersuut v29 Assersuummillu oqaluttuuppai: »Figenequt orpiillu allat tamaasa isigeriarsigit. v30 Pilutanittut takuniariaraangassigit immissinnik paasereertarparsi aasaq qanillisoq. v31 Tamakku tamaasa takulerussigit ilisimassavarsi Guutip naalagaaffia qanillisoq. v32 Ilumut oqarfigaassi: Tamakku tamaasa pereersinnagit eqqarleriit uku nungussanngillat. v33 Qilak nunalu nungussapput oqaatsikkali nungunngisaannassapput. Eqqumaqqusineq v34 Mianersoritsi uummatisi malussarlersitaaqqunagit aalakoornermit imerajunnermillu inuunerullu matuma piinik isumakuluutinit, pakasarteqqunasi ullup taassuma tassanngaannaq tikiunneranit v35 nigartuutitut illuni, inuiaammi nunarsuarmi tamarmi najugaqartut tamaasa tikissammagit. v36 Eqqumajuarniaritsi, qinugitsilu nukissaqartitaaqqullusi pisussat suut tamaasa qimarratigisinnaaqqullugit Inuullu Ernerata saavani atasinnaaqqullusi.« v37 Ullukkut naalaffiup silarliani ajoqersuisarpoq unnukkulli qaqqamut Uuliap Qaqqaanik atilimmut unnuiartortarluni. v38 Ullaaralaannguarlu inuit naalaffiup silarlianut ornittarpaat tusarumallugu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 22 Jiisusip toqutaanissaa aalajangerneqartoq v1 Nalliussineq seernarsaateqanngitsumik timiusartorfiusoq poorskimik taaneqartartoq qanillivoq. v2 Palasiunerit allakkanillu ilisimasut periusissarsiorput Jiisusi qanoq ilillugu toqussanerlugu, inuimmi ersigigamikkit. Judasi killuussisoq v3 Taava Saatanip Judasi Iskariotimik taaneqartoq, apustilit aqqaneq-marluk ilaat, pulaffigaa; v4 Judasillu palasiunerit naalaffimmilu nakkutilliisut naalagaat saaffigai oqaloqatigiissutigalugu qanoq ililluni Jiisusi taakkununnga pisissagini. v5 Saaffigisai nuannaalerput, isumaqatigiippullu tamanna aningaasanik akissarsissutigissagaa. v6 Tamatuminnga akuersaarpai, taamanernillu periarfissarsiorpoq ussagartoqartinnagu killuutiginissaanut. Nerliivik v7 Taava nalliussinermi seernarsaateqanngitsumik timiusartorfiusumi ulloq savaaqqamik poorskisiutissamik toqutsiffissaq nalliuppoq. v8 Jiisusillu Petrusi Johannesilu aallartippai oqarluni: »Poorskisiummik nerinissarput piareersariartorsiuk.« v9 Taakkua aperaat: »Sumi piareersaqquiuk?« v10 Akivai: »Illoqarfimmut pigussi naapikkumaarparsi angut qummuattamik imertaasisartoq. Taanna illumut iserfissaanut malissiuk, v11 illullu piginnittaa oqarfigisiuk: Ajoqersuisup ima oqarfigeqquaatit: Sumiippa ini taanna ajoqersukkakka ilagalugit poorskisiummik neriffissara? v12 Taava takutissavaa ini qulleq angisooq akisaasalersugaq; tassani piareersaassaasi.« v13 Anipput nanillugulu ini Jiisusip oqaatigisaatut ittoq, poorskisiutissarlu piareersarpaat. v14 Piffissaq nalliummat apustilit ilagalugit nerrivimmut inissippoq, v15 oqarfigaalu: »Qilanaarisimaqaara anniartinnanga poorskisiummik matuminnga nereqatiginissarsi, v16 oqarfigaassimi: Tamatuminnga nereqqinngisaannassaanga Guutip naalagaaffiani naammalluinartunngorserlugu.« v17 Taava ermuseq tiguaa, qujallunilu oqarpoq: »Manna tigusiuk ilissinnullu agguaallugu. v18 Oqarfigaassimi: Maannamiit viinnequtip inerititaanit imeqqinngisaannassaanga Guutip naalagaaffia tikiutserlugu.« v19 Timiusarlu tiguaa, qujallunilu aggorpaa, taakkununngalu tunniullugu oqarpoq: »Tassa timiga ilissi pillusi tunniunneqartoq. Taamaaliortaritsi uanga eqqaaniarlunga!« v20 Taamattaaq nerereeramik ermuseq tiguaa oqarlunilu: »Ermuseq manna tassa angerusisaaq uanga aakkut pillusi kuineqartukkut. v21 Takusiulli, killuussisima uanga peqatigalunga assani nerrivimmiitippaa. v22 Inuummi Ernera qimagutissaaq aalajangeriigaq malillugu: taamaakkaluartorli eqqanaq inuk taanna killuussisoq.« v23 Taavalu akunnerminni oqallissutigilerpaat kina arlartik taamaaliorniartuunersoq. Kina annerunersoq apustilit saqitsaassutigigaat v24 Oqqassutigilerpaattaaq kina arlartik ilaminit annerusutut naatsorsuunneqassanersoq. v25 Taava Jiisusi taakkununnga oqarpoq: »Inuiaat kunngiisa naalagaaffigisarpaat, naalakkersuisullu avaaginnittunik taaneqartittarput. v26 Ilissi taamaassanngilasi; akornassinnili annersarsi nukarlersassitut issaaq siulersuisorlu kiffartortutut. v27 Kinami annerua: Nerrivimmi inissisimasoq imaluunniit kiffartuussisoq? Tassaannginnerpa nerrivimmi inissisimasoq? Uangali akornassinni kiffartortutut ippunga. v28 Ilissi uannut najuuttuartuuvusi misilinneqarfigisanni. v29 Soorlu Ataatama naalagaaffik uannut pigitikkaa, taamatut uanga ilissinnut pigitippara v30 uanga nerrivinni nerillusilu imersinnaaqqullusi naalagaaffinni issiavissaarsuarnilu issiaqqullusi Israelip naggueqatigiissortai aqqaneq-marluk eqqartuutissallugit. Petrusip miserratiginninnissaanik siulittuut v31 Siimuut, Siimuut! Saatanip piumavaasi qajuusiassatut nakkalatserumallusi, v32 uangali qinnuppakkit uppersutsit soraaqqunagu. Qaqugulu saakkuit qatanngutitit nakussatsikkigit.« v33 Siimuut-Petrusi oqarpoq: »Naalagaq, piareersimavunga parnaarussaaqatigissallutit toqoqatigissallutillu.« v34 Akivorli: »Oqarfigaakkit Petrusi, unnuaq manna kukkukooq angutiviaq qarlortinnagu uannik ilisarisimanninnerit pingasoriarlutit miserratigissavat.« Panat marluk v35 Taava Jiisusip oqarfigai: »Taamani aningaasivilisartinnasi pooqattalisartinnasilu aloquteqartinnasilu aallartikkassi amigaateqarnerpisi?« »Naamik,« akipput. v36 Taava oqarfigai: »Maannakkulli aningaasiveqartup taanna nassassavaa taamatuttaaq pooqattani. Panaqanngitsullu qallersaanni tunissavaa panamillu pisilluni. v37 Oqarfigaassimi: Allassimasut uku uannut eqquutissapput: ›Inatsisinillu unioqqutitsisunut ilaliussaavoq.‹ Maannalu qanoq pineqarnissara tikippara.« v38 Taama oqarmat ajoqersugai oqarput: »Naalagaq, takuuk aajuku panat marluk.« Akivaali: »Naammappoq.« Jiisusi Getsemanemi v39 Taava Jiisusi anivoq pisarnermisullu Uuliap Qaqqaanut ingerlalluni, ajoqersugaasalu ilagaat. v40 Tassunga pigami ajoqersukkani oqarfigai: »Qinugitsi usserneqaqqunasi!« v41 Qimagupporlu miloriarnertut ungasitsigisumut, seeqqummerlunilu qinulerpoq: v42 »Ataataq, piumaguit ermuseq manna uannit peeruk. Taamaattorli uanga piumasara pinnani illit piumasat pili.« v43 Taava inngili qilammit taassumunnga takutippoq nakussatsillugulu. v44 Annilaanganermini suli ilungersornerulluni qinulerpoq, kiagunnerilu soorlu aap kuserneri nunamut nakkaasut. v45 Qinoreerami nikuippoq, ajoqersukkaminullu uterami tikippai sinittut aliasunnermit sapilerlutik, v46 oqarfigaalu: »Sooq sinippisi? Nikuigitsi qinullusilu usserneqaqqunasi.« Jiisusi tigusaasoq v47 Suli oqalutsillugu inuit tikiupput taanna Judasimik atilik taakkua aqqaneq-marluk ilaat siulliulluni, taassumalu Jiisusi ornippaa kunikkumallugu. v48 Jiisusip oqarfigaa: »Judasi, Inuup Ernera pisinniarpiuk kunimmik nalunaarlugu?« v49 Jiisusip najortaasa takugamikku qanoq pisoqalersoq aperipput: »Naalagaq, panalersuutissavavut?« v50 Ilaatalu palasiunerup kiffaa panarpaa talerperlermik siutaarlugu. v51 Jiisusi oqarpoq: »Taamaalioqinasi!« Kiffallu siutaa attorlugu ajorunnaarsippaa. v52 Taava Jiisusip palasiunerit naalaffimmilu nakkutilliisut naalagaat utoqqaanertallu tigusariumalluni ornigussimasut oqaluffigilerpai: »Panalisarlusi anaatalisarlusilu tigujartorpassinga, soorlu tassa piiaasuusunga. v53 Ullut tamaasa naalaffimmi najortarsimagaluarpassi, attuallanngilassingaluunniit; tamassali piffissarsi, taartullu pissaaneq pigaa.« Petrusi miserratiginnittoq v54 Tigusarigamikku palasiunerup illuanut aallaruppaat; Petrusili ungasianiit malinnaavoq. v55 Palasiunerup illuata kaajaluisaata qeqqani ikumatitsipput ikumatitarlu ilullugu inississimallutik, Petrusittaaq taakkua akornannut ingippoq. v56 Arnat kiffaasut ilaata ikumatitap killingani issiasoq takugamiuk isigeqqissaariarlugu oqarpoq: »Unattaaq ilagaa.« v57 Petrusilli tamanna miserratigaa oqarluni: »Arnaq-aa, ilisarisimanngilara.« v58 Kinguninngua allap aamma takulerpaa oqarfigalugulu: »Ilaa illittaaq taakkua ilagaatsit?« Petrusili akivoq: »Uumaangaa, taamaanngilluinnarpoq.« v59 Nalunaaquttap-akunnera ataaseq missiliorlugu qaangiuttoq suli allap uppernarsarpaa oqarluni: »Ilumut, taannattaaq ilagaa; Galilæamiuuvorlumi.« v60 Petrusili oqarpoq: »Uumaangaa, naluara suna pinerit.« Taama oqarniariartorlu kukkukooq angutiviaq qarlorpoq. v61 Naalakkap Petrusi qiviarpaa, Petrusillu Naalakkap imminut oqaasii eqqaalerpai: »Kukkukooq angutiviaq unnuaq manna qarlortinnagu pingasoriarlutit miserratigiumaarparma.« v62 Silataanut anivoq, qiangaalerlunilu. Jiisusi Killisiuisoqatigiinnut sassartitaasoq v63 Angutit Jiisusimik paarsisut mitaatigaat patittarlugulu, v64 kiinaalu uleriarlugu oqarfigaat: »Eqqoriaagit! Kiaana patikkaatit?« v65 Allarpassuarnillu mitalliutaasunik oqaluffigaat. v66 Qaammarmat inuit utoqqaanertaasa palasiunerit allakkanillu ilisimasut katisimaqatigaat, Killisiuisoqatigiinnullu sassartippaat v67 oqarlutillu: »Kristusiuguit oqarfigitigut!« Akivaali: »Oqarfigigaluarussi upperinavianngilassinga v68 aperigaluarumalu akinavianngilasi. v69 Matumali kingorna Inuup Ernera Guutip Ajugaqanngitsup talerpiata tungaani issiassaaq.« v70 Taava tamarmik oqarput: »Tassa Guutip erneraatit?« Akivai: »Soorlu oqartusi, taannaavunga.« v71 Taamaasimmat oqarput: »Uppernarsaatinik pisariaaruppugut; tamannami nammineq qarnganit tusareerparput.« Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 23 Jiisusi Pilatusimut sassartitaasoq v1 Taava katersorsimasut tamarmik nikuipput Pilatusimukaallugulu. v2 Tassanilu unnerluutigilerpaat oqarlutik: »Paasivarput uumap inuiaqativut killormut saatsikkai kaasarimullu akileraartaqqusinani, imminullu Kristusiunerarpoq kunngiusoq.« v3 Pilatusip aperaa: »Juutit kunngigaatsit?« Akivorlu: »Soorlu nammineq oqartutit.« v4 Taava Pilatusi palasiunernut inunnullu oqarpoq: »Inuk una pinerluutaanik nassaarfiginngilara.« v5 Sukakkaluttuinnarpulli: »Inuit Judæami tamarmi najugaqartut ajoqersuummigut kamattunngortippai; Galilæamit aallartikkami manna allaat anguaa.« v6 Pilatusip tamanna tusaramiuk Galilæamiuunersoq apeqqutigaa; v7 paasigamiullu Herodesimut innuttaasoq taassumunnga aallartippaa taanna aamma ulluni taakkunani Jerusalemimiimmat. Jiisusi Herodesimut sassartitaasoq v8 Herodesip Jiisusi takugamiuk nuannaatsaqaaq. Naapinnissaami qangali kissaatigisimavaa tusaamasarigamiuk neriukkamilu nalunaaqummik taassumannga pisumik takussalluni. v9 Assut apersorpaa, Jiisusilli akinngilaa. v10 Taamaatsillugu palasiunerit allakkanillu ilisimasut sakkortuumik unnerluutigaat. v11 Herodesilli sakkutuuisalu asissorpaat, kusanartorsuarmillu qallersaaserpaat mitallugu Pilatusimullu utertillugu. v12 Ulloq taanna Herodesi Pilatusilu ikinngutigiilerput, siornatigut akerariissimagaluaramik. Jiisusi eqqartuussaasoq v13 Pilatusip palasiunerit killisiuisoqatigiinnilu ilaasortat inuillu katersortippai v14 oqarfigalugillu: »Inuk una uannukaapparsi killormut saatsitsiniartuunerarlugu. Najuutsillusi apersorsimagaluarpara, unnerluussutissinnili pinerluutaanik nassaarfiginngilara. v15 Herodesittaaq nassaarfigisimannginnamiuk uatsinnut utertippaa, tassa imaappoq: Toqumik pillarneqaataasinnaasumik iliuuseqarsimanngilaq. v16 Taamaattumik unataannariarlugu iperassavara.« v17 Pinngitsooranimi ataatsimik iperagaatitaqartussaavoq nalliussinerup nalaani. v18 Taava inuit tamarmik nilliapput: »Taanna peerli! Barabba uatsinnut iperaruk!« v19 Barabba tassaavoq illoqarfimmi pikitsitsineq toqutsinerlu pillugit parnaarussaasimasoq. v20 Pilatusili inunnut oqaloqqippoq, Jiisusimi iperarumanerugaluaramiuk. v21 Suaartartuarpulli: »Kikiattoruk, sanningasulimmut kikiattoruk!« v22 Pingajussaanilli aperai: »Sumimmi ajortumik una iliorami? Toqumik pillaateqartariaqartumik nassaarfiginngilara. Taamaattumik unataannariarlugu iperarniarpara.« v23 Ilungersuulluguli suaartarlutik piumaffigaat sanningasulimmut kikiattoqqullugu, taamalu suaartarnermikkut ajugaaffigaat. v24 Taava Pilatusi aalajangerpoq piumasaat akueriumallugu. v25 Taannalu iperagaateqqusaat pikitsitsineq toqutsinerlu pillugit parnaarussaasimagaluartoq iperagaatippaa. Jiisusili tunniuppaa piumasaannik peqqullugu. Jiisusi sanningasulimmut kikiattugaasoq v26 Jiisusi aallarukkamikku angut Siimuumik atilik, Kyrenemioq, narsaammiit aggersoq unitsippaat. Taassumunnga sanningasulik ersukkiutitippaat Jiisusip kingornaniilluni ingerlateqqullugu. v27 Inuppassuit malinnipput; ingerlaqataapputtaaq arnat kappialasut Jiisusi upillugu. v28 Taakku Jiisusip qiviarpai oqarluni: »Jerusalemip panii ukorsii, qissatigeqinasinga, ilissili nammineq pillusi qitornasilu pillugit qiagitsi! v29 Ullummi nalliukkumaarput ima oqarfissat: Pilluarput qitornartaarsinnaanngitsut, illissat ernisimanngitsut ivianngillu miluffiujuitsut. v30 Taava qaqqanut oqarumaarput: Nakkarfigitigut! qattunernullu: Matoortigut! v31 Orpimmi uummaasoq taama pigamikku qanormi taava toqunikoq pissavaat?« v32 Allattaaq, pinerluttut marluk, aallarunneqarput taanna peqatigalugu toqutaassammata. v33 Niaqornamik atilik tikikkamikku Jiisusi sanningasulimmut kikiattorpaat pinerluttut ilagitillugit, aappaa talerpiata tungaani aappaalu saamiata tungaani. v34 Jiisusili oqarpoq: »Ataataq, isumakkeerfigikkit suliartik nalummassuk.« Taava atisai immeraatigalugit imminnut agguaappaat. v35 Inuppassuillu tassaniillutik isiginnaarput. Killisiuisoqatigiittaaq mitappaat oqarlutik: »Allat annaattaramigit maanna imminut annaanniarli Guutip tanitarippani, taanna qinigaasoq.« v36 Sakkutuuttaaq ornillugu mitaatigaat. Seernartumik isaassivigaat v37 oqarlutillu: »Juutit kunngigippatsit taava imminut annaanniarit.« v38 Qulaatigummi allagartalerneqarsimavoq ima: »Tassa juutit kunngiat«. Pinerluttut marluk sanningasulimmi v39 Pinerluttulli tassani nivinngagaasut aappaata mitaatigaa oqarluni: »Ilaa Kristusiuvutit? Taamaappat imminut annaanniarit uagullu annaalluta!« v40 Aappaatali naveerpaa oqarluni: »Illilluunniit uumatut eqqartuunneqartutit Guuti ersiginngiliuk? v41 Uagut pinerluttuliatsinnut naapertuuttumik pineqarpugut; nammineq pisuulluta taama pillarneqarpugut, unali sumik assuarnartuliunngilaq.« v42 Oqarporlu: »Jiisusi, naalagaaffinnut piguit eqqaaginga.« v43 Jiisusi akivoq: »Ilumut oqarfigaakkit: Ullumi Paratiisimeeqatigiumaarparma.« Jiisusi toqusoq v44 Maannalu nalunaaquttap-akunnerisa arfernat missiliuleraa nunarsuarmi tamarmi akunnerit qulingiluaat tikillugu v45 taartorsuanngorpoq seqineq taarsimmat, naalaffiullu saagua qitermigut siippoq, v46 Jiisusilu nipitoorsuarmik nillerpoq: »Ataataq, anersaara assannut tunniuppara.« Taama oqareerluni anerningerpoq. v47 Sakkutuut naalagaata qanoq pisoqartoq takugamiuk Guuti unnersiutigaa oqarluni: »Ilumut angut taanna iluartuuvoq.« v48 Inuppassuit tamarmik isiginnaariakaasimasut tamakku taamaalisut takugamikkit sakissatik tilluppaat angerlarlutillu. v49 Jiisusimillu ilisarisimannittut tamarmik, aammattaarlu arnat Galilæamiit ilagisaasa, tamakku tamaasa asianiit isiginnaarpaat. Jiisusi ilisaasoq v50 Anguteqarpoq Josefimik atilimmik, taanna Killisiuisoqatigiinnut ilaasortaavoq ajunngitsuulluni iluartuullunilu, v51 taassumalu ilami aalajangiinerat iliornerallu isumaqataaffigisimanngilai. Arimatæamit juutit illoqarfiisa ilaannit pisuuvoq, Guutillu naalagaaffia utaqqivaa. v52 Taanna Pilatusimukarpoq Jiisusillu timaa qinnutigalugu. v53 Aqqaramiuk ilupaassiamut immuppaa qaarsumilu ilivissiamut suli atorneqarsimanngitsumut ilillugu. v54 Tamanna pivoq ullormi piareersarfiusumi sabbati aallartinngitsiartoq. v55 Arnat Galilæamiit Jiisusi ilagalugu tikiussimasut malinnipput, takuaallu iliveq qanorlu timaa tassunga ilineqartoq. v56 Uteramik tarnutissanik tipigissunik uulianillu piareersaapput. Sabbatisiornerli naatserlugu uninngaannarput inatsisini inassutaasoq malillugu. Iivangkiiliu Lukasip allagaa Luk 24 Jiisusi toqusunit makittoq v1 Sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni ullaaralaannguaq arnat tarnutissanik tipigissunik piareersarsimasaminnik nassarlutik ilivermut pipput. v2 Takuaat ujarak ilivermit assakartinneqarsimasoq, v3 iseramillu Naalakkap Jiisusip timaa kingorarpaat. v4 Nalornisoorlutilli tassani uninngatillugit tassanngaannaq angutit marluk akisuttunik atisallit sioraanni saqqummerput. v5 Arnat annilaaqaat kiinnatillu nakatillugit; angutilli arnat oqarfigaat: »Sooq uumasoq toqungasuni ujarpisiuk? v6 Maaniinngilaq, makissimavoq. Eqqaamasiuk Galilæamiikkallarami qanoq oqaluffigigaasi, v7 oqarami Inuup Ernera ajortuliortut assaannut pisitaassasoq sanningasulimmullu kikiattugaassalluni ullullu pingajussaanni makikkumaarluni.« v8 Taava oqaasii eqqaalerpaat. v9 Arnat ilivermit uteramik tamakku tamaasa apustilinut aqqanilinnut allanullu tamanut oqaluttuaraat. v10 Tassaapput Maria Magdalene, Johanna Marialu Jaakup anaanaa arnallu allat taakkua peqatigisaat. Taakkua tamanna apustilinut oqaatigaat, v11 taakkununngali asuli oqalunnertut nipeqarpoq, upperinngilaallu. v12 Taamaattorli Petrusi nikuippoq arpaannarlu ilivermukarluni, peqillunilu iluanut alakkarami allamik takusaqanngilaq, ilupaassiaq kisiat. Taava angerlarpoq pisimasoq tupigusuutigalugu. Emmausiliarneq v13 Ullorli taanna ajoqersukkat ilaat marluk illoqarfeeqqamut Jerusalemimit stadienik 60-inik ungasissuseqartumut Emmausimik atilimmut ingerlapput. v14 Pisimasut tamakku tamaasa oqaloqatigiissutigaat. v15 Ingerlanerminni oqaloqatigiillutik akioriitsillugit Jiisusi nammineq tikiuppoq ingerlaqatigilerlugillu. v16 Isitilli takunnitsaalisaammata ilisarinngilaat. v17 Aperaalu: »Sunaana ingerlatillusi oqaloqatigiissutigigissi?« Unipput aliasuppalullutik, v18 aappaatalu Kleofasimik atillip akivaa: »Jerusalemimukarsimasuni taannatuaanerputit sianigisaqanngitsoq ulluni makkunani tassani pisimasunik?« v19 »Sunik?«, aperivoq. Akipput: »Eqqartorippununa Jiisusi Nazaretimioq pruffiitiusoq Guutip inuillu tamarmik takkuanni suliamigut oqaatsimigullu malunnaateqangaartoq v20 – qanoq palasiunerisatta killisiuisoqatigiinnilu ilaasortatta toqutassanngortikkaat sanningasulimmullu kikiattorlugu. v21 Uagullu neriussimagaluarpugut tassaasoq Israelimik aniguisitsisussaq. Tamakkualu saniatigut taama pisoqarneraniit ullumi ullut pingajussarilerpaat, v22 aammattaarlu arnartatta ilaasa annilaarteqaatigut. Ullaaralaannguaq ilivermiissimapput v23 timaali kingorarsimallugu; uteramillu oqaluttuarput takorruuisimallutik inngilinik oqartunik uumanerarlugu. v24 Ilattalu iliviliaramik takusimavaat taamatut ittoq soorlu arnat oqarsimasut, inuttaali takunagu.« v25 Taava oqarfigai: »Sianiitsuususi pruffiitillu oqaasiinik tamanik upperumaarnertuujususi, v26 Kristusi taamatut anniartussaannginnerpa naalannarsivissaminullu isissalluni?« v27 Mosesi pruffiitillu tamaasa aallarniutigeriarlugit Allakkani tamani imminik pilluni allassimasunik nassuiaaffigai. v28 Illoqarfeeraq ornigartik tikilluinnaleramikku Jiisusi ingerlaannarumasuusaarpoq. v29 Unissarpaalli oqarfigalugulu: »Uniffigitigut, unnulermat ulluerutilerlunilu.« Taava iseqatigai uninngavigiumallugit. v30 Nerrivimmeeqatigitillugillu timiusaq tiguaa, pilluaqqusillunilu aggorpaa taakkununngalu tunniullugu. v31 Taava isaat uisitaapput ilisarilerpaallu; taakkununngali takussaajunnaarpoq. v32 Imminnut oqarfigipput: »Uummativut kissalersimannginnerpat aqqutitsinni oqaluffigimmatigut Allakkanillu nassuiaalluta?« v33 Erniinnaq nikuipput Jerusalemimullu uterlutik, tassanilu naapippaat taakku aqqanillit allallu tamarmik katersuussimasut v34 imalu oqartut: »Naalagaq ilumut makissimavoq, Siimuullu takusimavaa.« v35 Namminnerlu oqaluttuaraat aqqutiminni qanoq pisoqarsimanera qanorlu timiusaq aggormagu ilisarigitsik. Jiisusi makissimasoq ajoqersukkallu v36 Tamakkuninnga eqqartuisillugit Jiisusi akornanniilerpoq oqarfigalugillu: »Eqqissigitsi!« v37 Ersilerput annilaaqalutillu isumaqaramik takusartik anersaaginnaasoq. v38 Oqarfigaali: »Sooq annilaaqaasi, aamma sooq uummatissigut qularpisi? v39 Assakka isikkakkalu takusigit – uangaavunga. Satseriarsinga isigalungalu; anersaaq uineqaranilu saaneqanngilaq, takusinnaavarsili uanga anersaaqarlungalu saaneqartunga.« v40 Taama oqarami assani isikkanilu nittarpai. v41 Nuannaarnermillu uppinngittuarmata tupigusuinnarlutillu aperilerpai: »Maani nerisassaateqarpisi?« v42 Aalisagaminermik siatamik tunivaat, v43 tiguaalu isigitillugillu nerillugu. v44 Taava oqarfigai: »Tamassa ilissinniikkallarama oqaaserisakka: Tamakku Mosesip inatsisaani pruffiitinilu tussiaatinilu uanga pillunga allassimasut tamarmik eqquutissapput.« v45 Taava siuneqassusiat ammarpaa Allakkat paasisinnaalersillugit, v46 oqarfigaalu: »Ima allassimavoq: Kristusi anniassaaq ullullu pingajuanni toqusunit makissalluni, v47 aqqanilu inuiaqatigiinnut tamanut oqaluussissutigineqassaaq allamik isumataarneq ajortit isumakkeerneqaatissaat. Jerusalemimiit aallarnissaasi, v48 tamakkulu tamaasa ilissi nalunaajaassutigissavasi. v49 Ataatama ilissinnut neriorsuutigisaa uanga aallartikkumaarpara; illoqarfimmiiginnaritsili pissaanermik qutsissumit pisumik atitinneqarserlusi.« Jiisusi qilaliartoq v50 Jiisusip illoqarfimmit aneqatigai Betaniap eqqaanukaqatigalugit, assanilu qullarpai pilluaqqullugillu. v51 Pilluaqqugamigillu avissaarpai qilaliartitaallunilu. v52 Taakkualu guutisiorfigaat, tipaatsungaarlutillu Jerusalemimut uterput, v53 naalaffimmiittuaannarpullu Guuti unnersiutigalugu. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 1 Oqaaseq v1 Pileqqaarneranni ippoq Oqaaseq, Oqaaserlu Guutimiippoq, Oqaaserlu Guutiuvoq. v2 Taanna pileqqaarneranni Guutimiippoq. v3 Suut tamarmik taassumuuna pinngorput, pinngortullu taassuma pinngortitarinngisaanik ataatsimilluunniit ilaqanngillat. v4 Taassumaniippoq inuussut, inuussullu inuit qaammaqqutigaat. v5 Qaammaqqullu taartumi qinngorpoq, taartullu pigiliutinngilaa. v6 Inuk takkuppoq Guutimit aallartitaq Johannesimik atilik. v7 Taanna tikiuppoq nalunaajaajartorluni, qaammaqqut nalunaajaassutigissallugu kikkut tamarmik taassumuuna uppertunngoqqullugit. v8 Nammineq qaammaqqutaanngilaq, qaammaqqulli nalunaajaassutigissavaa. v9 Tassa qaammaqqut piviusoq, inunnut tamanut qaammarsaasoq, silarsuarmut tikiutilerpoq. v10 Taanna silarsuarmiippoq, silarsuarlu taassumuuna pinngorpoq, silarsuullu ilisimanngilaa. v11 Pigisaminut pigaluarpoq, pigisaasali ilassinngilaat. v12 Ilassinnitsinili tamaasa Guutimut qitornanngorsinnaalersippai – tassa taakku aterminut uppertut – v13 erniusimasut aammit pinnatik, uinngup piumasaanit pinnatik, angutip piumasaanit pinnatik, Guutimilli. v14 Oqaaserlu uininngorpoq akornatsinnilu inissilluni; takuarpullu naalannassusia, naalannassuseq Ernituap Ataatamit pisaa, saammaannermik sallusuissummillu ulikkaartoq. v15 Taanna Johannesip nalunaajaassutigaa ima torlulalluni: »Tassaavoq taanna ima oqaatigisara: Kingunikkut takkuttussaq sioqqullunga tikiutereersimavoq sioqqullunga tassaareerami.« v16 Peqangaarneranit tamatta pissarsivugut saammaannermik soraarfeqanngitsumik; v17 inatsisimmi Mosesikkut tunniussaapput, saammaannerli sallusuissullu Jiisusi-Kristusikkut tikiupput. v18 Kialluunniit Guuti takusimanngisaannarpaa; Ernituap nammineq Guutiusup, Ataatap saavaniittup, Guuti uatsinnut nalujunnaarsippaa. Johannesi Kuisisoq inoqajuitsumi v19 Tassa Johannesip nalunaajaataa juutit Jerusalemimit palasit Levikkullu aallartimmatigit ima aperiartortilluni: »Kinaavit?« v20 Taava nassuerpoq misiarnanilu; nassuerpoq: »Uanga Kristusiunngilanga.« v21 »Suuimmi? Eliaavit?« aperaat. »Taannaanngilanga,« akivoq. »Pruffiitiuit taanna?« Akivai: »Naagga.« v22 Taava oqarfigaat: »Kinaavimmiuna? Uatsinnik aallartitsisut akissummik nalunaarfigisussaassavavut; illit imminut qanoq oqaatigiumavit?« v23 Akivai: »Uanga tassa ›nipi inoqajuitsumi ima torlulasoq: Naalakkap aqqutissaa nalimmatsersiuk!‹ soorlu pruffiiti Esaja taama oqartoq.« v24 Taakku farisiiarinit aallartitaapput, v25 aperaallu: »Soormi kuisisarpit Kristusiunngikkuit Eliaanalluunniit pruffiitiunalluunniit taanna?« v26 Johannesip akivai: »Uanga imermik kuisisarpunga. Akornassinniittoqarpoq nalusassinnik, v27 tassa taanna kingunikkut takkuttussaq; taassuma singii qilerussaassallugilluunniit uanga qinngaqquppunga.« v28 Taama pisoqarpoq Betaniami, Jordanip ungataani, Johannesip kuisisarfiani. v29 Aqaguani Johannesip takulerpaa Jiisusip ornikkaani, oqarporlu: »Aajuna Guutip savaaraa silarsuup ajortaanik nammattoq. v30 Taannaavoq oqaatigisara: Angut kingunikkut tikiuttussaq sioqqullunga tikiutereersimavoq sioqqullunga tassaareerami. v31 Kinaasoq nalusimagaluarpara, Israelikkunnulli saqqummeqqullugu uanga tikiuppunga imermik kuisisarlunga.« v32 Johannesilu ima nalunaajaavoq: »Takuara Anersaaq tuisut illuni qilammit aqqartoq qulangersimajualerlugulu. v33 Kinaasoq nalusimagaluarpara, imermilli kuisiartoqqullunga uannik aallartitsisup oqarfigaanga: Takusat taanna Anersaap aqqarfigisaa qulangersimajualigaalu tassaavoq Anersaamik Illernartumik kuisisoq. v34 Tamanna takuara, nalunaajaatigaaralu taanna tassaasoq Guutip ernera.« Ajoqersukkat siulliit qaaqquneqartut v35 Aqaguani Johannesi kingumut tassani qeqarpoq ajoqersukkami ilaat marluk ilagalugit. v36 Jiisusilu aggersoq takuleramiuk oqarpoq: »Tassa Guutip savaaraa.« v37 Ajoqersukkat taakkua marluk Johannesi taama oqartoq tusaagamikku Jiisusi malippaat. v38 Jiisusip kingumut qiviarluni takuleramigit malikkaanni oqarfigai: »Suniarpisi?« Akivaat: »Rabbi, sumi najugaqarpit?« – Rabbi isumaqarpoq: Ajoqersuisoq. v39 Jiisusip oqarfigai: »Qaa, takusarniarsiuk.« Taava ilagalugu najugarisaa takusarpaat, ullorlu taanna uninngavigaat; tamanna pivoq nalunaaquttap-akunnerisa qulingata missaani. v40 Andreasi, Siimuut-Petrusip qatanngutaa, tassaavoq Johannesip oqaasiinik tusartut Jiisusimillu malinnittut taakkua marluk arlaat. v41 Taassuma naapeqqaarpaa qatanngunni Siimuut, oqarfigaalu: »Missiarsi naapipparput,« – Missiarsi isumaqarpoq: Kristusi. v42 Jiisusimullu ilagaa. Jiisusip takugamiuk oqarfigaa: »Siimuujuvutit Johannesip ernera; Kefasimik taaneqartalissaatit.« – Kefasi isumaqarpoq: Petrusi. v43 Aqaguani Jiisusip Galilæamukarnialerluni Filipi naapippaa, oqarfigaalu: »Malinnga!« v44 Filipi Betsajdamiuuvoq Andreasi Petrusilu nunaqqatigalugit. v45 Filipip Nathanaeli naapikkamiuk oqarfigaa: »Mosesip inatsisaani pruffiitinilu eqqartorneqartoq naapipparput – tassa taanna Jiisusi Josefip ernera Nazaretimioq.« v46 Nathanaeli aperivoq: »Sumik ajunngitsumik Nazaretimit pisoqarsinnaagami?« Filipip akivaa: »Qaa, takuniarniaruk!« v47 Jiisusip takuleramiuk Nathanaelip ornikkaani pillugu ima oqarpoq: »Kiisami aajuna Israelikkuusoq peqquserlunneq ajortoq.« v48 Nathanaelip aperaa: »Sumit ilisarisimagamma?« Jiisusip akivaa: »Suli Filipip qaaqqunngikkaatilli figenequtip ataaniittutit takuakkit.« v49 Nathanaeli oqarpoq: »Rabbi, illit Guutip erneraatit, Israelikkut kunngigaatsit.« v50 Jiisusip akivaa: »Upperpit oqarfigigakkit figenequtip ataaniittutit takullutit? Tamatumannga annerusunik takusaqarumaarputit.« v51 Nangillunilu oqarfigaa: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Takujumaarparsi qilak ammasoq, Guutillu inngilii Inuup Ernerata qulaani majuartarlutillu atertartut.« Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 2 Kanami katittorsiorneq v1 Ullut pingajussaanni Kanami Galilæamiittumi katittoqarpoq, tassanilu Jiisusip anaanaa peqataavoq; v2 aammattaaq Jiisusi ajoqersukkanilu katittunut qaaqqusaapput. v3 Viinnimilli nunguutsimmata anaanaata Jiisusi oqarfigaa: »Viinniutaarupput.« v4 Jiisusip oqarfigaa: »Arnaq, sussagamma? Piffissara suli nalliutinngilaq.« v5 Jiisusip anaanaata kiffat oqarfigai: »Qanorluunniit oqarfigippasi naalakkisiuk.« v6 Juutini minguiarnermut ileqqoreqqusat malillugit tamaaniipput imiisiviit ujaraasut arfinillit tamarmik immikkut qattatut marluttut pingasutulluunniit imaqqortutigisut. v7 Jiisusip oqarfigai: »Imiisiviit imermik immersigit.« Immerpaallu ulikkaavillugit. v8 Oqarfigaalu: »Qalusillusi nerisassalerisumukaassigitsi.« Taamaaliorpullu. v9 Nerisassalerisulli imeq viinninngorsimasoq ooqattaareeramiuk – nalullugu sumit pisuunersoq kiffalli imermik qalusisut nalunngikkaat – uissaq qaaqquaa v10 oqarfigalugulu: »Viinni pitsaaneq siulliullugu sassaalliutigineqartaraluarpoq, imersimaaleraangatalu pitsaannginneq sassaanneqartarluni. Illit viinni pitsaaneq manna tikillugu toqqortarisimavat.« v11 Jiisusi taamaaliorpoq nalunaaqutiliortarnini aallarnerlugit Kanami Galilæamiittumi naalannassutsilu saqqummersillugu, ajoqersugaasalu upperfigaat. v12 Tamatuma kingorna anaanani qatanngutinilu angutit ajoqersukkanilu ilagalugit Kapernaumimut aterpoq; ullullu qassiialunnguit tassaniipput. Naalaffimmit aniatitsineq v13 Juutit poorskiat qanillimmat Jiisusi Jerusalemimut majuarpoq. v14 Naalaffiup silarliani takuai ussinnik savanillu tuinillu tuniniaasut aamma allat tamaani issaallutik aningaasanik taarsiiniuttut. v15 Allunaasarsuarmik iperaatsioriarluni tamaasa naalaffiup silarlianit aniatippai – savat ussigillu ilanngullugit. Aningaasanik nioqquteqartut aningaasaataat saggarpai nerriviillu uppitillugit. v16 Tuinik nioqquteqartut oqarfigai: »Tamakku tamaannga piiarsigit! Ataatama illua niuerfinngorteqinasiuk.« v17 Ajoqersugaasa eqqaalerpaat ima allassimasoqartoq: »Illit illunnik ilungersuutiginninnerma nungutissavaanga.« v18 Taava juutit oqarfigaat: »Taamaalioravit nalunaaqummik sumik takutinniarpisigut?« v19 Jiisusip akivai: »Naalaffik una ingutsersiuk, taava ullut pingasut ingerlaneranni nappaqqikkumaarpara.« v20 Juutit oqarput: »Naalaffik una ukiuni 46-ni sananeqarpoq; illit ullut pingasut ingerlaneranni nappaqqinniarakku?« v21 Kisianni naalaffik taanna eqqartoramiuk nammineq timini pivaa. v22 Kingorna toqusunit makereermat taama oqarnera ajoqersugaasa eqqaalerpaat; upperaallu Allakkat Jiisusillu oqaasii. v23 Poorskisiornerup nalaani Jerusalemimiitillugu amerlaqisut aqqa upperfigilerpaat nalunaaqutiliai takugamikkit. v24 Jiisusilli tutsuiginngilai tamaasa nalunnginnamigit v25 inullu pillugu nalunaajaaffigineqarnissani pisariaqartinnginnamiuk, inuummi ilumiugisai nammineq nalunngilai. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 3 Jiisusi Nikodemusilu v1 Anguteqarpoq farisiiarit ilaannik Nikodemusimik atilimmik juutini killisiuisoqatigiinnut ilaasuusumik. v2 Taassuma Jiisusi unnuakkut ornippaa oqarfigalugulu: »Rabbi, ilisimavarput ajoqersuisuusutit Guutimit pisoq; ilittummi nalunaaqutiliorsinnaasoqanngilaq Guutip najunngippani.« v3 Jiisusip akivaa: »Ilumut, ilumut oqarfigaakkit: Guutip naalagaaffia inuup takusinnaanngilaa ernioqqissimanngikkuni.« v4 Nikodemusip oqarfigaa: »Qanoq ililluni inuk erniusinnaava utoqqaaguni? Aappassaanik anaanami timaata iluanut pisinnaanavianngilaq erniusinnaanaviarnanilu.« v5 Jiisusi akivoq: »Ilumut, ilumut oqarfigaakkit: Inuk imermit anersaamillu erniusimanngikkuni Guutip naalagaaffianut pisinnaassanngilaq. v6 Uinimmit erniusoq uiniuvoq, Anersaamillu erniusoq anersaajuvoq. v7 Tupigusuutigissanngilat ima oqarfigigakkit: Ernioqqittariaqarpusi. v8 Anorip sammivigiumasani sammivigisarpaa. Siorsuppalua tusaasarpat nalulluguli sumit pinersoq sumullu ingerlanersoq. Anersaamit erniusimasoq kinaluunniit taamaappoq.« v9 Nikodemusip aperaa: »Qanoq ililluni taama pisoqarsinnaava?« v10 Jiisusip akivaa: »Israelikkunni ajoqersuisuugaluarlutit tamanna paasinngiliuk? v11 Ilumut, ilumut oqarfigaakkit: Ilisimasatsinnik oqaluppugut takusatsinnillu nalunaajaalluta, nalunaajaaterpulli ilassinngilarsi. v12 Nunap piinik ilissinnut oqalukkaangama upperneq ajorassi taava qanoq ilillusi uppersinnaassavisi qilaap piinik oqaluffigigussi? v13 Allamik qilammut pavunnartoqanngilaq, qilammit aqqartoq kisimi, tassa Inuup Ernera. v14 Soorlu Mosesip inoqajuitsumi pulateriaarsuusiaq qullartikkaa taamatut Inuup Ernera qullartinneqartariaqarpoq v15 kinaluunniit taassumunnga uppertoq taassumani naassaanngitsumik inooqqullugu. v16 Guutimmi silarsuaq ima asatigaa ernituani tunniussimallugu taassumunnga uppertoq kinaluunniit tammaqqunagu naassaanngitsumilli inooqqullugu. v17 Tassami Guutip ernini silarsuarmut aallartinngilaa silarsuaq eqqartuukkiartortillugu, kisianni taassumuuna annaanneqaqqullugu. v18 Taassumunnga uppertoq eqqartuunneqassanngilaq; uppinngitsoq eqqartuunneqareerpoq Guutip ernituata aqqanut uppinnginnami. v19 Eqqartuussulli unaavoq: Qaamasoq silarsuarmut pimmat inuit taartoq qaamasumit asaneruaat, suliatik ajortuummata. v20 Ajortuliortummi kialluunniit qaamasoq uumigisarpaa qaamasumullu pisarnani suliani ersersinneqaqqunagit. v21 Sallusuissulli malillugu iliortoq qaamasumut pisarpoq suliami Guutimi suliarisaanerat saqqummeqqullugu.« Johannesip Kuisisup nalunaajaataa kingulleq v22 Tamatuma kingorna Jiisusi ajoqersukkani ilagalugit Judæamut pivoq, sivisulaartumillu tassaneeqatigai kuisisarlunilu. v23 Aammattaaq Johannesi Ænonimi Salemip eqqaani kuisisarpoq, tassani imeqarluarmat; inuillu tikiuttarput kuisittarlutillu; v24 Johannesimi suli parnaarunneqarsimanngilaq. v25 Taava Johannesip ajoqersugaasa juutillu ilaata assortuussutigilerpaat minguiarneq; v26 Johannesilu ornippaat oqarfigalugulu: »Rabbi, taanna Jordanip ungataaniitillutit najortigisat nalunaajaatigisallu maanna nammineq kuisisalerpoq, tamarmillu ornigarpaat.« v27 Johannesi akivoq: »Inuk sumilluunniit pissarsisinnaanngilaq qilammit tunineqanngikkuni. v28 Ilissi nammineq uppernarsaasinnaavusi ima oqarama: Kristusiunngilanga, taannali sioqqullugu aallartitaavunga. v29 Nuliassamik piginnittoq tassa uissaq; uissalli ikinngutaata tassunga naalaartup uissaq aggerpaluttoq tusaallugu nuannarisaqaa. Tassa uanga tipaatsuutiga, maannalu naammatsilluinnarsimavoq. v30 Taanna alliartussaaq, uangali milliartussaanga. v31 Pavannga pisoq tamanit anneruvoq; nunamilli pisoq nunamiuinnaavoq nunamillu pisunik oqaluttarluni. Qilammit pisoq tamanit anneruvoq. v32 Taassuma takusani tusakkanilu nalunaajaatigai, nalunaajaataali ilassineqanngilaq. v33 Nalunaajaataanik ilassinnittup Guutip sallujuitsuunera uppernaqutserpaa. v34 Guutimimmi aallartitaasoq Guutip oqaasiinik oqaluttarpoq, Guutip Anersaaq uuttortaganngorlugu tunniuttanngimmagu. v35 Ataatap Erneq asavaa, suullu tamaasa assaanut tunniuppai. v36 Ernermut uppertoq naassaanngitsumik inuuneqarpoq; Ernermut naalasseriitsup inuuneq takussanngilaa, Guutilli kamannerata qulangersimajuassavaa.« Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 4 Arnaq Samariamioq v1 Jiisusip ilisimaleramiuk farisiiarit tusarsimagaat Johannesimut naleqqiulluni ajoqersukkani kuisanilu amerlanerulersimasut v2 – uffa Jiisusi nammineq pinnani ajoqersugaali kuisisartut – v3 Judæa qimallugu Galilæamut uterpoq. v4 Samariakkoorluni ingerlasariaqarpoq. v5 Taava tikippaa Samariami illoqarfik Sykarimik atilik nunaatip Jaakup ernerminut Josefimut tunniussimasaata eqqaaniittoq. v6 Tassaniippoq Jaakup Puilasua, Jiisusilu pisukatassimagami puilasup killinganut ingippoq; tamanna pivoq nalunaaquttap-akunnerisa arfernata missaani. v7 Taava arnaq Samariamioq imertarluni tikiuppoq, Jiisusillu oqarfigaa: »Immisinnga.« v8 Ajoqersugaami illoqarfiliarsimapput nerisassarsiniarlutik. v9 Arnaq Samariamioq Jiisusimut oqarpoq: »Illit juutiullutit qanoq uannut arnamut Samariamiuusumut immiseqqusinnaavit?« – juutimmiukua Samariamiut atassuteqarfigiumasanngikkaat. v10 Jiisusip akivaa: »Guutip tunissutaa ilisimasuugaluarukku nalunngikkaluarukkulu ilinnut immiseqqusoq kinaasoq, taava illit taanna qinnuigissagaluarpat, taassumalu imermik inuussutaasumik tunissagaluarpaatit.« v11 Arnap oqarfigaa: »Naalagaq, imertaateqanngilatit, puilasuliarlu itisuujuvoq; taavami imeq inuussutaasoq sumit pissaviuk? v12 Isumaqarpit annerullutit ataatatsinnit Jaakumit puilasuliamik taassuminnga nammineq ernermilu nersutaatimilu imerfigisartakkaminnik uatsinnut tunniussisumit?« v13 Jiisusip akivaa: »Kinaluunniit imermik uuminnga imertoq kingumut imerusulissaaq. v14 Imermilli uanga tunniukkumasannik imertoq imerusoqqilinngisaannassaaq. Imeq tunniukkumasara inummi taassumani puilasunngussaaq naassaanngitsumik inuussutaasumik puilajuartoqartoq.« v15 Arnap oqarfigaa: »Naalagaq, imermik taassuminnga tuninnga, imerusulissaarniassaanga maangalu imertartariaarullunga.« v16 Jiisusi oqarpoq: »Uiit aariarlugu maannaritsi!« v17 Arnap akivaa: »Ueqanngilanga.« Jiisusip oqarfigaa: »Ilumoorputit oqaravit ueqarnak; v18 tallimanimmi ueqarsimagaluarputit, maannali inooqatigisat uiginngilat – ilumoorlutit taama oqarputit.« v19 Arnap oqarfigaa: »Naalagaq, paasivara pruffiitiusutit. v20 Uagut siuaasavut qaqqami maani Guutimut pallortarsimapput, ilissili oqarpusi pallortarfissaq Jerusalemimiittoq.« v21 Jiisusip oqarfigaa: »Arnaq, upperinnga, piffissaq nalliukkumaarpoq qaqqami maani Jerusalemimiluunniit Ataatamut pallussaarfissarsi. v22 Ilissi ilisimanngisarsi pallorfigaarsi; uagulli ilisimasarput pallorfigaarput, annassummi juutinit pivoq. v23 Piffissarli nalliukkumaarpoq – ilami maanna nalliussimavoq – ilumoortumik pallorfiginnittut Ataatamik pallorfiginniffissaat anersaakkut ilumoornikkullu. Ataatarmi taamaattunut pallorfigeqquvoq. v24 Guuti anersaajuvoq, taassuminngalu pallorfiginnittut taamaaliussapput anersaakkut ilumoornikkullu.« v25 Arnap Jiisusi oqarfigaa: »Nalunngilara Missiarsi tikiukkumaartoq« – tassa Kristusi pineqarpoq – »tikiukkunilu tamanik oqaluttuukkumaarpaatigut.« v26 Jiisusip oqarfigaa: »Uanga, ilinnut oqaluttoq, taannaavunga.« v27 Taamaannerani ajoqersugai uteramik tupigusuutigaat arnamik oqaluussaqarmat, kisianni arlaannaataluunniit aperinngilaa arnaq suniarneraa sunaluunniit pillugu oqaloqatigineraa. v28 Arnaq imertaanni qimaannarlugu illoqarfimmukarpoq inunnullu oqarluni: v29 »Qaallusi takusarsiuk angut qanoq iliorsimaninnik tamanik eqqartuisoq. Immaqaana tassa taanna Kristusi?« v30 Illoqarfimmillu anillutik ornippaat. v31 Taama pisoqartillugu ajoqersugaasa Jiisusi oqarfigaat: »Ajoqersuisoq, neriniarallaat!« v32 Akivaali: »Nerisassaqarpunga ilissi nalusassinnik.« v33 Taava ajoqersukkat oqaluutilerput: »Nerisassaminik tunineqarsimanerami?« v34 Jiisusip oqarfigai: »Uanga nerisassara tassaavoq aallartitsisima piumasaa malillugu iliornissaq suliassarititaatalu naammassinissaa. v35 Ima oqartannginnerpisi: Qaammatit sisamat qaangiuppata katersuiffik nalliutissaaq. Uangali oqarfigaassi: Isisi uisissigit narsaatillu qimerloorlugit, qaqortissimapput katersuiffigeriaannanngorlutik. v36 Katersuisoq akissarsisarpoq inerittunillu katersuilluni inuunermut naassaanngitsumut, taamaalillutik siaruarterisoq katersuisorlu nuannaaqatigiissinnaaqqullugit. v37 Tamatumani oqaasiusartoq una eqqorpoq: ›Arlaat siaruarterigaangat, alla katersuisarpoq‹. v38 Uanga aallartippassi suleruloorutigisimanngisasi katersoriartoqqullugit; allat suleruloorsimapput, taakkualu suleruloorsimanerat ilissi iluaqutigaarsi.« v39 Samariamiut illoqarfimmit tassannga pisut amerlasuut Jiisusi upperfigilerpaat arnap oqaasii pillugit, nalunaajaammat: »Qanoq iliorsimaninnik tamanik eqqartuiffigaanga.« v40 Taava Samariamiut tikikkamikku qinnuigaat imminniiginnaqqullugu. Ullunilu marlunni tamaani uninngavoq, v41 oqaasiilu pissutigalugit suli amerlaneroqisut upperfigilerpaat. v42 Arnamullu oqarput: »Illit oqaluttuarisatit uppernitsinnut pissutigiunnaarpavut; nammineerlutami oqaasii tusarnaarsimavavut ilisimalersimallugulu ilumut taanna tassaasoq silarsuup annaassisaa.« Kapernaumimi kunngip atorfilittaa v43 Ullut taakku marluk qaangiummata Jiisusi Galilæamut ingerlaqqippoq. v44 Jiisusi nammineq nalunaajaavoq pruffiiti nunamini ataqqineqartanngitsoq. v45 Galilæamut pimmat tamaanimiut ilassilluarpaat Jerusalemimi nalliussinerup nalaani qanoq iliorneri tamaasa takoreersimagamikkit, Galilæamiummi nalliussinermi peqataasimagamik. v46 Taava Jiisusi kingumut Kanamut Galilæamiittumut imermik viinninngortitsiffigisaminut pivoq. Kapernaumimi najugaqarpoq kunngip atorfilittaa, erneqartoq napparsimasumik. v47 Taassuma tusaramiuk Jiisusi Judæamiit Galilæamut pisoq ornippaa qinnuigalugulu ateqatigaluni ernini ajorunnaarsikkiartoqqullugu, toqoqqajaalermammi. v48 Taava Jiisusip oqarfigaa: »Nalunaaqutinik tupinnartulianillu takoqqaartinnasi upperumaneq ajorpusi.« v49 Kunngip atorfilittaa akivoq: »Naalagaq, ateqatiginnga qitornara toqutinnagu.« v50 Jiisusip oqarfigaa: »Angerlaannarit, ernerit uumavoq.« Taassuma Jiisusip imminut oqaasii upperai angerlamullu aallarluni; v51 suli apuutinngitsoq kiffaasa naapigiarpaat oqaluttuullugulu ernera uumasoq. v52 Siunersiorpai nalunaaquttap qanoq ilinerani pitsaanerulersimanersoq, akivaallu: »Ippassaq nalunaaquttap-akunnerisa arfineq-aappaanni kissarneeruppoq.« v53 Taava ataataata paasivaa tamanna pisimasoq nalunaaquttap-akunnerani tassanerpiaq Jiisusip ima oqarfiani: »Ernerit uumavoq.« Kunngillu atorfilittaa inoqutinilu tamarmik uppertunngorput. v54 Jiisusi taamatut aappassaanik nalunaaqutiliorpoq Judæamiit Galiæamut pisimalerluni. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 5 Napparsimasoq tasinnguup Betesdap killinganiittoq v1 Tamatuma kingorna juutit nalliussisaqarmata Jiisusi Jerusalemimut majuarpoq. v2 Jerusalemimi Savat Isaaffiata killingani tasiliaqarpoq hebræerisut Betesdamik atilimmik; taanna kaajallallugu sukat akornisigut tallimanik ingerlavissaligaavoq. v3 Taakkunani nalapput napparsimasorpassuit – tappiitsut nukillaarsimasullu iloqiaallu, imeq aalaterneqarsiillugu. v4 Ilaannimi Naalakkap inngilia tasiliamut aqqartarpoq imerlu aalalersittarlugu. Imeq aalalersinneqariaraangat tassunga ikeqqaartoq sumilluunniit nappaateqaraluartoq ajorunnaartarpoq. v5 Tamaani nalasut ilagaat angut ukiuni 38-ni napparsimasimasoq. v6 Jiisusip taanna takugamiuk nalunnginnamiullu sivisuumik tamaaneereersimasoq oqarfigaa: »Ajorunnaarusuppit?« v7 Napparsimasup akivaa: »Naalagaq, imeq aalalersinneqaraangat tasiliamut ikinissannut ikiortissaqarneq ajorpunga, aqqarniarusaartillungalu allap ingiareersimasarpaanga.« v8 Jiisusip oqarfigaa: »Makigit, nallaviillu tigoriarlugu angalaarniarit.« v9 Erniinnarlu angut ajorunnaarpoq, nallavinilu tigoriarlugu angalaalerpoq. Ullorli taanna sabbataavoq; v10 taamaattumik ajorunnaarsinneqartoq juutit oqarfigaat: »Sabbataammat nallavinnik angallassinissat ajornartitaavoq.« v11 Akivai: »Uannik ajorunnaarsitsisup oqarfigaanga: Nallaviit tigoriarlugu angalaarniarit.« v12 Aperaallu: »Kinaana angut taanna ilinnut oqartoq: Nallaviit tigoriarlugu angalaarniarit?« v13 Ajorunnaarsitaasulli naluaa kinaanersoq; Jiisusimi nigortersimavoq tamaani inuppassuaqarmat. v14 Kingorna Jiisusip naalaffiup silarliani angut taanna naapikkamiuk oqarfigaa: »Maanna ajorunnaarputit; ajortulioqqinniaqinak ajornerusumik pineqaqqunak.« v15 Angutip uterluni juutit oqaluttuuppai imminik ajorunnaarsitsisoq tassaasoq Jiisusi. v16 Taamaattumik juutit Jiisusi qinugilerpaat sabbatimi ajorunnarsitsinera pillugu. v17 Jiisusilli oqarfigai: »Ataataga suliuarmat uangattaaq sulivunga.« v18 Taamaattumik juutit suli annerusumik ilungersuutigilerpaat Jiisusi toqunniarlugu sabbati unioqqutiinnarnagu oqarmattaaq Guuti ataatagalugu Guutimuttaarlu naligitilluni. Ernerup Ataatamit piginnaatitaanera v19 Jiisusip oqarfigai: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Erneq nammineerluni qanoq iliorsinnaanngivippoq, Ataatap iliuuserisai takusani kisiisa iliuuserisinnaavai. Ataatap iliuusai Erneruttaaq iliuuserisarpai. v20 Ataatammi Erneq asavaa namminerlu iliuutsiminik tamanik takutittarlugu; sulianillu suli annerusunik takutikkumaarpaa tupigusulersillusi. v21 Soorlumi Ataatap toqusut makitittarai inuuneqalersillugillu, taamatuttaaq Ernerup piumasani inuuneqalersittarpai. v22 Aamma Ataataq kimilluunniit eqqartuussisanngilaq, eqqartuussinissarli tamaat Ernermut suliarisassanngortippaa v23 tamarmik Erneq ataqqissammassuk Ataatamik ataqqinninnermissut. Ernermik ataqqinninngitsup Ataataq taassuminnga aallartitsisoq ataqqinngilaa. v24 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Oqaatsinnik tusartoq uannillu aallartitsisumut uppertoq naassaanngitsumik inuuneqarpoq eqqartuunneqassananilu, toqumiilli inuunermut nuussimavoq. v25 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Piffissaq nalliukkumaarpoq, maannakkummi nalliussimavoq, toqusut Guutip ernerata nipaanik tusarumaarfissaat, tusartullu inuujumaarput. v26 Soorlumi Ataataq immini inuuneqartoq, taamattaaq Erneq immini inuuneqarnissaanik tunisimavaa. v27 Aamma tunivaa eqqartuussisinnaassusermik, tassaammat Inuup Ernera. v28 Tamanna tupigusuutigissanngilarsi; piffissarmi nalliukkumaarpoq ilivermiittut tamarmik taassuma nipaanik tusarumaarfissaat v29 ilivernillu aniumaarfissaat – ajunngitsumik iliorsimasut makillutik inuunissamut ajortumilli iliorsimasut makillutik eqqartuunneqarnissamut. v30 Immineerlunga iliuuseqarsinnaanngilanga; tusakkakka malillugit eqqartuussisarpunga, eqqartuussutigalu naapertuilluartuuvoq uanga piumasara pinnagu uannilli aallartitsisup piumasaa piniarakku. Ernerup nalunaajaataa Ataatamit pisoq v31 Imminut nalunaajaassutigiguma nalunaajaatiga atortuusinnaanngilaq. v32 Allap uanga nalunaajaatigaanga, nalunngilaralu uanga pillunga nalunaajaataa ilumoortuusoq. v33 Johannesi oqariartortitsivigaarsi, taassumalu sallusuissut nalunaajaassutigaa. v34 Imaanngikkaluarpoq inummut nalunaajaassutigitinniartunga, taamali oqarpunga annaanneqaqqullusi. v35 Johannesi tassaavoq qulleq ikumasoq, qaamasoq; qaamaneralu sivikitsumik qiimmattaatigissavarsi. v36 Nalunaajaalli uanga pigisara Johannesip nalunaajaataanit anneruvoq, suliammi Ataatap uannut naammasseqqusaasa, suliat tamakkua suliarisama, nalunaajaatigaannga Ataatap aallartikkaanga. v37 Ataatallu uannik aallartitsisup nammineq nalunaajaassutigaanga. Ilissi nipaa tusaanngisaannarparsi oqaluttorlu inuttarsinngisaannarlugu, v38 oqaasiilu ilumiugiuaannanngilasi aallartitaa upperfiginnginnassiuk. v39 Allakkat isumasiortarpasi ilissi isumaqarassi tamakku naassaanngitsumik inuuneqaatigalugit; taakkorpiaallu uanga nalunaajaatigaannga. v40 Taamaattorli ornikkumanngilassinga inuussut piniarlugu. v41 Nersorneqaatissara inunnit piumanngilara v42 nalunnginnakku Guutip asanninneranik ilumiugisaqanngitsusi. v43 Uffa Ataatama aqqani tikiuttunga ilissi ilassinngilassinga; allali nammineq atermini tikiuppat ilassiumassagaluarparsi. v44 Qanoq ilillusi uppersinnaassavisi nersorneqaatissaq ilissi nammineq akornassinnit pissarsiariniartarussiuk Guutituaasumilli pissarsiariniarnagu? v45 Isumaqarniaqinasi uanga Ataatamut unnerluutiginiarissi; ilissinnik unnerluutiginnittoq tassaavoq Mosesi isumalluarfigisarsi. v46 Mosesi upperisimagaluarussiuk uangattaaq upperisimassagaluarpassinga; Mosesimmi uanga allaaseraanga. v47 Taassumali allagai upperinngikkussigit qanoq ilillusi uanga oqaatsikka upperissavisigit?« Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 6 Inuit 5.000-it nerisinneqartut v1 Tamatuma kingorna Jiisusip Galilæap Tasersua, tassa Tiberiasip Tasersua, ikaarpaa. v2 Inuppassuit malippaat napparsimasunik ajorunnaarsitsilluni nalunaaqutiliai takugamikkit. v3 Jiisusili qaqqamut majuarpoq tamaanilu ingilluni ajoqersukkani ilagalugit, v4 taamani poorski juutit nalliussiviat qanillisoq. v5 Jiisusip qiviarluni takuleramigit inuppassuit ornikkaanni Filipi oqarfigaa: »Sumi timiusarsissaagut inuit ukua nerisassaannik?« v6 Taama oqarpoq misilikkumallugu, namminermi qanoq iliornissani nalunnginnamiuk. v7 Filipip akivaa: »Timiusat denarinik 200-nik naleqartut naammassinnaanngillat tamarmik immikkut mikisunnguaannarmilluunniit tamussertinneqassappata.« v8 Ajoqersugaasa ilaata Andreasip, Siimuut-Petrusip qatanngutaata, oqarfigaa: v9 »Nukappiarannguaq innga suaasiassanit timiusalianik tallimanik aalisakkanillu marlunnik peqarpoq; inunnulli taama amerlatigisunut suallaataassappat?« v10 Jiisusi oqarpoq: »Inuit ingeqqusigit.« Najugarisaat ivigareqaaq. Angutillu 5.000-it missigisaat issaapput. v11 Taava Jiisusip timiusat tiguai qujaniummillu qinusinnarluni tamaani issaasimasunut agguaallugit; taamatuttaaq aalisakkat agguaappai inuit naammagisaannik nerisassillugit. v12 Qaarsillarlutik nerereermata ajoqersukkani oqarfigai: »Sinneruttut katersorsigit asiusoqassanngimmat.« v13 Taava inuit nerisaasa suaasiassanit timiusaliat tallimat sinneri katersorpaat koorinullu aqqaneq-marlunnut immiullugit. v14 Nalunaaqutiliaa tamanna inuit takugamikku oqarput: »Ilumut tassa Pruffiiti taanna silarsuarmut tikiuttussaq.« v15 Jiisusip nalujunnaaramiuk kunnginngortikkumalluni tigujartorniaraanni qaqqamukaqqippoq, kisimiilluni. Jiisusi tasersuup qaavatigut pisuttoq v16 Unnummat ajoqersugai tatsimut aterput v17 umiatsiaamullu ikillutik Kapernaumimut ikaarniarlutik. Taarsereersimavoq, Jiisusilu suli tikiussimanngilaq. v18 Natsimaqimmat taseq mallersorsuuvoq. v19 Stadiet 25-30-t missaat ingerlareerlugillu takulerpaat Jiisusi tatsip qaavatigut pisulluni aggersoq umiatsiarlu qanittunnguanngoraa, ersilerpullu. v20 Jiisusilli oqarfigai: »Erseqinasi, uangaana!« v21 Taava umiatsiaamut ikitinniarpaat, erniinnarlu tatsip sinaa ornigartik tikippaat. Timiusaq inuussutaasoq v22 Inuppassuit akiani uninngasut aqaguani paasilerpaat umiatsiaamik ataasiinnarmik tassaniittoqarsimasoq Jiisusillu ajoqersukkani umiatsiaamik taassuminnga aallaqatigisimanngikkai, ajoqersugaali kisimiillutik aallarsimasut. v23 Taava umiatsiaanik allanik Tiberiasimiit tikittoqarpoq inuit timiusartorfiata eqqaanut, taamani Naalagaq qujaniummik qinoreermat. v24 Inuit maanna paasigamikku Jiisusi ajoqersugaaluunniit tamaaniinngitsut umiatsiaanut taakkununnga ikillutik Kapernaumiliarput Jiisusilu ujalerlugu. v25 Akianilu nanigamikku oqarfigaat: »Ajoqersuisoq, qanga tamaanga pigavit?« v26 Jiisusip akivai: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Ujarpassinga nalunaaqutinik takusaqarnersi pissutiginagu, qaarsillarlusili timiusartornersi pissutigalugu. v27 Inuussutissat nungujasut pissarsiariniarlugit sulissanngilasi, sulissaasili inuussutissat piujuarlutik naassaanngitsumik inuussutaasussat pissarsiariniarlugit, tassa Inuup Ernerata ilissinnut tunniukkumaagai; taannami Ataatap, Guutip nammineq, naqissusersimavaa.« v28 Taava oqarfigaat: »Qanoq iliussaagut Guutip suliareqqusai naammassiumallugit?« v29 Jiisusip akivai: »Guutip suliareqqusaa tassa aallartitani upperfigissagissi.« v30 Taava oqarfigaat: »Qanoq ittumik nalunaaqutiliussavit takusinnaaniassagatsigu upperalutillu? Qanoq iliorsinnaavit? v31 Siuaasavut inoqajuitsumi mannanik nerisarput, soorlu allassimasoq: ›Timiusamik qilaap pigisaanik nerisassippai.‹ « v32 Jiisusip oqarfigai: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Mosesip tuninngilaasi timiusamik qilammit pisumik, Ataatamali tunivaasi timiusamik piviusumik qilammit pisumik. v33 Guutimmi timiusarititaa tassaavoq qilammit aqqartoq silarsuarmillu inuuneqartitsisoq.« v34 Taava oqarfigaat: »Naalagaq, timiusamik tamatuminnga tamatigut tunisartigut!« v35 Jiisusip oqarfigai: »Uanga tassaavunga timiusaq inuussutaasoq. Uannut pisoq kaalissanngilaq, uannullu uppertoq imerusulinngisaannassaaq. v36 Soorlumi oqarfigereerissi: Takugaluarpassinga, uppinngilasili. v37 Ataatama uannut tunniussai tamarmik uannut pissapput, uannullu pisoq ajattunngilluinnassavara; v38 qilammimmi aqqarpunga uanga nammineq piumasara pinnagu aallartitsisimali piumasaa naammassiniarlugu. v39 Piumasaalu tassaavoq uannut tunniussaminik annaasaqassanngivissunga, ullulli naggatissaanni makitissagikka. v40 Ataatamami piumasaraa Ernermik takunnittoq upperfiginnittorlu kinaluunniit naassaanngitsumik inuuneqassasoq; taannalu ullut naggatissaanni uanga makitikkumaarpara.« v41 Juutit Jiisusi oqalorujuussutigilerpaat oqarmat: Uanga tassaavunga timiusaq qilammit aqqartoq. v42 Oqarpullu: »Taanna tassaannginnerpa Jiisusi Josefip ernera, ataataa anaanaalu ilisarisimannginnerpavut? Qanormi taava oqarsinnaava qilammit aqqarluni?« v43 Jiisusip akivai: »Oqalorujukkunnaarniaritsi! v44 Kinaluunniit uannut ornigussinnaanngilaq Ataatap uannik aallartitsisup kajungilersinngippani. Orniguttorlu ullut naggatissaanni makitikkumaarpara. v45 Pruffiitini ima allassimasoqarpoq: ›Tamarmik Guutimit ajoqersorneqarsimassapput.‹ – Ataatamit tusagaqarlunilu ilikkagaqartoq kinaluunniit uannukartarpoq. v46 Imaanngilaq Ataatamik takunnittoqarsimasoq; Guutimit pisup kisimi Ataataq takuaa. v47 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Uppertoq naassaanngitsumik inuuneqarpoq. v48 Uanga tassaavunga timiusaq inuussutaasoq. v49 Siuaasasi inoqajuitsumi mannanik neripput, toquppulli. v50 Timiusalli qilammit aqqartup tassannga nerisoq toqunaveersippaa. v51 Uanga tassaavunga timiusaq inuussutaasoq qilammit aqqartoq. Timiusamik taassuminnga nerisoq naassaanngitsumik inuuneqassaaq. Timiusarlu tunniussassara tassa uiniga silarsuarmut inuussutaassalluni tunniunneqartoq.« v52 Taava juutit sakkortuumik assortuutilerput imalu oqarlutik: »Qanoq ililluni uuma uinini uatsinnut nerisassiissutigisinnaavaa?« v53 Jiisusip oqarfigai: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Inuup Ernerata uinnga nerinngikkussiuk aavalu iminngikkussiuk ilissinni inuuneqassanngilasi. v54 Uanga uininnik nerisoq uangalu aannik imertoq naassaanngitsumik inuuneqarpoq, ullullu naggatissaanni makitikkumaarpara. v55 Uinigami inuussutissaavoq piviusoq, aagalu imissaavoq piviusoq. v56 Uanga uininnik nerisoq aannillu imertoq uanniittuarpoq, uangalu taassumaniittuarpunga. v57 Soorlu Ataatap uumasup aallartikkaanga uangalu Ataataq uumassutigigiga, taamatuttaaq uannik nerisup uumassutigissavaanga. v58 Timiusaq taanna qilammit aqqartoq siuaasat nerisaattut inngilaq; taakkumi toqupput, timiusamilli matuminnga nerisoq naassaanngitsumik inuuneqassaaq.« v59 Taama Jiisusi oqaaseqarpoq synagogimi Kapernaumimiittumi ajoqersuisilluni. Mamiatsannermik v60 Ajoqersugaasa ilarpassui tamatuminnga tusartut oqarput: »Oqaasii sakkortoqaat; kikkut taamaattut tusarnaarumasinnaavaat?« v61 Jiisusilli immini nalunnginnamiuk ajoqersukkami tamanna oqalorujuutigigaat oqarfigai: »Oqaatsikka mamiatsaatigaasigit? v62 Qanorlimi taava mamiatsatsigissavisi Inuup Ernera siornatigut najugarisaminut pavunnartoq takulerussiuk? v63 Anersaaq-una inuuneqalersitsisartoq, uinilli iluaqutaanani. Ilissinnut oqaaserisakka tassaapput anersaaq inuussullu. v64 Ilaqarpusili uppinngitsunik.« Jiisusimmi aallaqqaataanilli nalunngereerpaa kikkut uppinngitsut kiallu killuutigiumaaraani. v65 Oqarporlu: »Taamaattuminguna oqarfigigissi uannut pisinnaasoqanngitsoq Ataatannit taamaalisinneqanngikkuni.« Petrusip nassuerutaa v66 Tamatuma kingorna ajoqersugaasa ilarpassuisa qimappaat angalaqatigiunnaarlugulu. v67 Taava Jiisusip aqqaneq-marluk taakku aperai: »Aamma ilissi qimanniarpisinga?« v68 Siimuut-Petrusip akivaa: »Naalagaq, kina ornissagatsigu? Illit oqaatsinik naassaanngitsumik inuussutaasunik pigisaqarputit, v69 upperpugullu nalunagulu illit tassaasutit Guutip illernartua.« v70 Jiisusip akivai: »Ilissi aqqaneq-marluk uanga nammineq qinersimannginnerpassi? Taamaattorli ilarsi ataaseq diaavuluuvoq.« v71 Taama oqaatigisaa tassa Judasi, Siimuup Iskariotip ernera; taassumami, taakkua aqqaneq-marluk ilaata, killuutigisussaavaa. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 7 Jiisusi qatanngutaalu angutit v1 Tamatuma kingorna Jiisusip Galilæa angalaarfigaa, Judæamiikkumannginnamimi juutit toqunniarmanni. v2 Juutit nalliussiviat tupiusaliorfik qanillimmat v3 qatanngutaasa oqarfigaat: »Maanngaanniit aallarlutit Judæamukarniarit suliarisatit ajoqersukkavittaaq takusinnaaniassavaat. v4 Tamanummi malugeqqusoq isertorluni suliniartanngilaq. Illit taamaanniartuugavit silarsuarmut saqqummerniarit.« v5 Qatanngutaasaluunniimmi upperfiginngilaat. v6 Taava Jiisusip oqarfigai: »Piffissara suli nalliutinngilaq, ilissinnulli sunaluunniit piffissaavoq. v7 Ilissi silarsuup uumigisinnaanngilaasi, uangali uumigaanga suliami ajortuunera nalunaajaatigigakku. v8 Ilissi majuarniaritsi nalliussiartorlusi; uanga nalliuttoq taanna nalliussiartornianngilara, piffissara suli nalliutinngimmat.« v9 Taama oqarfigai, Galilæamiiginnarporlu. v10 Qatanngutinili nalliussiartorlutik majuareermata aamma nammineq majuarpoq malunnaarsaarluni – isertorluni. Tupiusaliorfik nalliussineqartillugu apeqqutit v11 Nalliussisoqarnerani juutit Jiisusi ujartorpaat oqarlutillu: »Sumiippaana?« v12 Inuillu assut oqalliseraat. Ilaat oqarput: »Inuuvoq ajunngitsoq.« Allat oqarput: »Taamaanngilaq, tammarsaariinnartoq-una.« v13 Tamarmilli tutsaanni oqalliserinngilaat juutit ersigigamikkit. v14 Aatsaat nalliussinerup qiteqqunnerani Jiisusi naalaffiup silarlianukarpoq ajoqersuilerlunilu. v15 Juutit tupigusupput oqarlutillu: »Qanoq ililluni uuma Allakkat paasisimasinnaavai ilinniarsimanagit?« v16 Taava Jiisusip akivai: »Ajoqersuutiga uanga nammineq piginngilara, aallartitsisimali pigaa. v17 Taassuma piumasaa malillugu iliorumasup ilisimassavaa ajoqersuutiga Guutimit pisuunersoq uannilluunniit pisumik oqalunnersunga. v18 Imminit pisumik oqaluttoq imminuinnaq ataqqinaatissinniarpoq, aallartitsisiminilli ataqqinaatissiiniartoq ilumoortuuvoq iluaassusermillu pigisaqarnani. v19 Mosesip inatsisit ilissinnut tunniussimannginnerpai? Taamaakkaluartoq arlaannassinnilluunniit inatsisinik maleruaasoqanngilaq. Sooq toqunniarpisinga?« v20 Inuit akivaat: »Anersaapiloqarputit, kiap toqunniaramisit?« v21 Jiisusip oqarfigai: »Suliaq ataaseq suliarigakku tamassi tupigusuppusi. v22 Taamaattumik ima oqarfigissavassi: Mosesip kipineqartitsineq ilissinni atulersippaa – Mosesimilliuna pinnani siuaasanit pisoq, ilissilu sabbataagaluartukkulluunniit kipineqartitsisarpusi. v23 Mosesip inatsisai unioqqutikkumanagit inuk sabbatikkut kipineqarsinnaappat sooq taava taama kamaatsigaasinga inuk tamaat sabbatikkut ajorunnaarsikkakku? v24 Qallikkut ittut tunngavigalugit eqqartuusseqinasi, naapertuilluartumilli eqqartuussigitsi.« v25 Jerusalemimiulli ilaat oqalulerput: »Ilaa taanna tassa toqunniagaat? v26 Tamarmik takkuanni oqalukkaluartoq taamaattoq inerterneqanngilaq. Killisiuisoqatigiit isumaqalersimaneramik ilumut Kristusiusoq? v27 Uagulli uuma sumit pisuunera ilisimavarput. Kristusi tikiukkuni sumit pisuunera ilisimaneqassanngilaq.« v28 Taava Jiisusi naalaffiup silarliani ajoqersuisilluni torlulavoq: »Ilumut kinaasunga ilisimavarsi, sumillu pisunga nalunngilarsi! Uanga nammineq isumannik tikiutinngilanga; uannilli aallartitsisoq ilumoortuuvoq, ilisimanngilarsili. v29 Uanga ilisimavara taassumannga pisuugama taassumalu aallartitarimmanga.« v30 Taava tigunialeraluarpaat, pinerlineqanngilarli taama pineqarfissaa suli nalliussimanngimmat. v31 Inuilli ilaasa upperfigilerpaat oqarlutik: »Kristusi tikiukkuni uuma nalunaaqutiliaanit amerlanerusunik nalunaaqutiliorumaarnerpa?« v32 Farisiiarit tusaamaleramikku Jiisusi isertuartumik inunnit taama oqaluuserineqartoq palasiunerit farisiiarillu naalaffimmi nakkutilliisut aallartippaat tigusareqqullugu. v33 Taava Jiisusi oqarpoq: »Suli sivikitsumik najorallassavassi, taava aallartitsisinnukarumaarpunga. v34 Ujarumaarpassinga nanissanangali, sumiiffinnullu pisinnaanngilasi.« v35 Taava juutit imminnut oqaluutilerput: »Una sumunnarniaramimitaava oqarpa nanisinnaassanngikkitsinni? Grækerit akornanni siammarsimasut orninnialinnginnerpai grækerit ajoqersoriartorlugit? v36 Oqaasii uku qanoq paasisassaappat: Ujarumaarpassinga nanissanangali, sumiiffinnullu pisinnaanngilasi?« v37 Nalliussiviullu ulluani kingullermi pingaarnerpaasumilu Jiisusi sassarpoq torlulallunilu: »Imerusuttoq uannukarli imerlunilu. v38 Uannut uppertumut Allakkani allassimasut imaattut malillugit pisoqarumaarpoq: ›Taassuma iluanit kuulerumaarput kuuit imermik inuussutaasumik imillit.‹ « v39 Taama oqarpoq anersaaq imminut uppertut piumaagaat pillugu. Anersaarmi suli tikiussimanngilaq Jiisusi suli naalannarsisitaanngimmat. v40 Oqaatsit taakku tusaramikkit inuit ilaat oqarput: »Ilumut taannaavoq Pruffiiti.« v41 Allat oqarput: »Kristusiuvoq.« Ilaalli oqarput: »Kristusi Galilæamit pissanerami? v42 Allakkani allassimannginnerpa Kristusi Daavip eqqarleriissortaanit Betlehemimit Daavip illoqarfeeraanit pissasoq?« v43 Taamaalilluni taanna pillugu inuit akornanni isumaqatigiinnginneqalerpoq. v44 Ilaasa tigusariumagaluarpaat, pinerlineqanngilarli. v45 Naalaffimmi nakkutilliisut utermata palasiunerit farisiiarillu aperaat: »Sooq aggiutinngilisiuk?« v46 Naalaffimmi nakkutilliisut akipput: »Inummik taassumatut oqaluttoqarsimanngisaannarpoq.« v47 Taava farisiiarit aperaat: »Aammaana ilissi tammartitaasimasusi? v48 Killisiuisoqatigiinni ilaasortanit farisiiarinilluunniit upperfigineqarami? v49 Naamik, inuit taakku inatsisinik nalusut perloqqusaapput.« v50 Nikodemusip – taassuma siusinnerusukkut Jiisusimut ornigussimasup killisiuisoqatigiinnilu ilaasuusup – ilani oqarfigai: v51 »Inatsisitta inuk eqqartuuttanngilaat oqaasissai tusaqqaartinnagit qanorlu iliorsimanera paaseqqaartinnagu.« v52 Akivaat: »Aamma immaqa illit Galilæamiuugavit? Allakkat misissuiffigigukkit paasisinnaassavat Galilæamit pisumik pruffiiteqarsimanngitsoq.« v53 Taava tamarmik angerlarput. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 8 Arnaq allasiortoq qaninngarneqartoq v1 Jiisusili Uuliap Qaqqaanut ingerlavoq. v2 Qaalernerani naalaffiup silarlianut uterpoq; inuit tamaaniittut tamarmik ornippaat, ingillunilu ajoqersulerpai. v3 Taavali allakkanik ilisimasut farisiiarillu arnaq allasiortilluni qaninngarneqarsimasoq tikiuppaat; sioraanut pisippaat v4 imalu oqarlutik: »Ajoqersuisoq, arnaq una allasiortilluni qaninngarneqarsimavoq, v5 Mosesillu inatsisini peqqusiffigaatigut arnat taamaattut ujaqqanik milloorlugit toqunneqassasut; illimmi qanoq isumaqarpit?« v6 Taama oqarput misilinniarlugu unnerluutiginiaramikku patsisissarsiorlutik. Jiisusili peqeriarluni inussaminik nunamut allalerpoq. v7 Apersortuarmanni masseriarluni oqarfigai: »Ajorteqanngitsortassi miloriaqqaarliuk.« v8 Kingumullu peqippoq nunamullu allalluni. v9 Tamanna tusaramikku kinguleriiaarlutik qimagussorput utoqqaanerit siulliullutik, Jiisusilu arnarlu sioraani qeqartoq kiserngorupput. v10 Jiisusi massippoq arnamullu oqarluni. »Arnaq-aa, naak taakku ilinnik pasilliisut? Arlaannit pillagassaatinneqanngilatit?« v11 Arnaq akivoq: »Tassami pillagassaatinneqanngilanga, Naalagaq.« Taava Jiisusi oqarpoq: »Uangattaaq pillagassaatinngilakkit. Qimagunniarit, kingornalu ajortuliorniaqinak.« Jiisusi silarsuup qaammaqqutaa v12 Jiisusip inuit oqaluffigeqqilerpai oqarluni: »Uanga silarsuarmut qaammaqqutaavunga. Uannik malinnittoq taarsiunngisaannassaaq, qaammaqqulli inuuneqartitsisoq pigissavaa.« v13 Taava farisiiarit oqarfigaat: »Imminut nalunaajaatigigavit nalunaajaatit ilumuunngilaq.« v14 Jiisusi akivoq: »Imminulluunniit nalunaajaatigigaluaruma nalunaajaatiga ilumoortuussaaq nalunnginnakku sumit pisunga sumunnarumaarlungalu; ilissili naluarsi sumit pisuusunga sumunnarumaartungalu. v15 Ilissi qallikkut ittut tunngavigalugit eqqartuussisarpusi, kisianni uanga kinaluunniit eqqartuuttanngilara. v16 Uangali eqqartuussigaluaruma aamma eqqartuussutiga eqqortuussaaq, kisimiinnginnama Ataatalli uannik aallartitsisup najormanga. v17 Ilissilu nammineq inatsisissinni allassimavoq inuit marluusut nalunaajaataat atuuttuusussaasoq. v18 Uanga imminut nalunaajaatigaanga, aammattaaq Ataatap uannik aallartitsisup nalunaajaatigaanga.« v19 Taava aperaat: »Ataatat sumiippa?« Jiisusip akivai: »Uangaluunniit Ataatagaluunniit ilisimanngilatsigut. Uanga ilisimagaluarussinga aammattaaq Ataataga ilisimassagaluarparsi.« v20 Taama oqaluppoq aningaasanik ilioraaviup killingani naalaffiup silarliani ajoqersuilluni. Tiguneqanngilarli, taama pineqarfissaa suli nalliutinngimmat. Jiisusi juutillu v21 Taava Jiisusip juutit oqaluffigeqqilerpai: »Qimagukkumaarpunga, ilissilu ujarumaarpassinga, ajortissinniillusili toqussaasi; ornigassannut ilissi pisinnaassanngilasi.« v22 Taava juutit oqarput: »Imminut toqunnialernerpa ima oqarami: Ornigassannut ilissi pisinnaanngilasi.« v23 Jiisusip oqarfigai: »Ilissi samannga pivusi, uangali pavannga pivunga; ilissi silarsuarmit matumannga pivusi, uangali silarsuarmit matumannga pinngilanga. v24 Taamaattumik ima oqarfigaassi: Ajortissinni toqussaasi. Uangami Taannaasunga upperinngikkussiuk ajortissinni toqussaasi.« v25 Taava aperaat: »Kinaagavit?« Jiisusip akivai: »Taannaavunga, soorlu aallaqqaataaniilli oqarfigereerissi. v26 Ilissi pillusi oqaasissaqangaarpunga eqqartuussissutissaqarlungalu; uannilli aallartitsisoq ilumoortuuvoq, taassumanngalu tusakkakka silarsuarmut oqaatigaakka.« v27 Taakkuali paasinngilaat oqaatsimini Ataataq pigaa. v28 Taava Jiisusip oqarfigai: »Inuup Ernera qullartereerussiuk paasiumaarparsi uanga Taannaasunga isumannillu iliorneq ajortunga; Ataatalli uannut ajoqersuutaa malillugu oqaluppunga. v29 Uannillu aallartitsisup najorpaanga; kiserngorutitinngilaanga tamatigut iluarisaminik iliortarama.« v30 Taama oqalummat amerlasuut upperfigilerpaat. Juutit Aaperaallu v31 Jiisusip juutit imminut uppertunngortut maanna oqarfigai: »Oqaasera aalajangiussimajuarussiuk ilumut ajoqersugarissavassi, v32 sallusuissullu ilisimalissavarsi, sallusuissutsillu inussiaajunnaarsissavaasi.« v33 Akivaat: »Aaperaap kinguaaraatigut, inussiaatigineqanngisaannarsimavugullu. Taava qanoq oqarsinnaavit inussiaajunnaarsitaassasugut?« v34 Jiisusip akivai: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Ajortuliortoq kinaluunniit ajortip inussiaatigaa. v35 Inussiaq illumiittuartanngilaq, Ernerli inoqutigiinnut atajuartuuvoq; v36 tassa Ernerup inussiaajunnaarsippasi inussiaajunnaavissaasi. v37 Nalunngilara Aaperaap kinguaarigaasi; toqunniarpassingali oqaasera ilissinni inissarsinngimmat. v38 Uanga Ataatanni takusimasakka oqaatigaakka, ilissilu aamma ataatassinnit tusarsimasasi malillugit iliortarpusi.« v39 Juutit akipput: »Aaperaat ataatagaarput.« Jiisusip oqarfigai: »Aaperaap qitornarigaluarpasi Aaperaatut iliussagaluarpusi. v40 Maannali toqunniarpassinga – uanga sallusuissummik Guutimit tusarsimasannik ilissinnut oqaluttunga. Aaperaat taamaaliunngilaq. v41 Ilissi ataatassi suliai suliaraasi.« Taava oqarfigaat: »Uagut uersagaanngilagut; ataaseq ataatagaarput, Guuti.« v42 Jiisusip oqarfigai: »Guuti ataatagigaluarussiuk uanga asassagaluarpassinga, Guutimimmi aallaaveqarama taassumanngalu pisuullunga. Uanga isumannik tikiutinngilanga, taassumaana aallartikkaanga. v43 Sooq oqaatsikka paasinngilisigit? Paasinngilasi nalunaajaatiga tusaaneq saperassiuk. v44 Ataataq ilissi nagguigisarsi tassa Diaavulu, ataatassilu pilerigisai naammassiumavasi. Taanna pileqqaarneranniit toqutsisuuvoq, sallusuissummiinngilaq, taassuminnga ilumiugisaqannginnami. Sallugaangami imminerminit oqaluttarpoq, sallutuujugami sallumullu ataataagami. v45 Uangali sallusuissut oqaluuseraara, taamaattumillu upperinngilassinga. v46 Kia arlassi uppernarsarsinnaavaa ajorteqartunga? Sallusuissulli oqaluuserigakku sooq upperinngilisinga? v47 Guutimit pisup Guutip oqaasia tusaasarpaa; ilissili tusaanngilarsi Guutimit pisuunnginnassi.« Jiisusi Aaperaallu v48 Juutit Jiisusi oqarfigaat: »Ilumuunnginnerpugut oqaratta Samariamiuusutit anersaapiloqartutillu?« v49 Jiisusip akivai: »Uanga anersaapiloqanngilanga, kisianni Ataataga ataqqivara, ilissili narrunartippassinga. v50 Uanga nammineq ataqqineqarnissara noqqaassutiginngilara; allap noqqaassutigaa, taannalu eqqartuussivoq. v51 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Oqaatsinnik maleruaasup qaqugumulluunniit toqu takunngisaannassavaa.« v52 Taava juutit oqarfigaat: »Maanna qulariunnaarparput anersaapiloqartutit. Aaperaat toquvoq, pruffiitillu toqupput; taamaakkaluartoq illit oqarputit: Oqaatsinnik maleruaasup qaqugumulluunniit toqu misiginngisaannassavaa. v53 Ataatatsinnit Aaperaamit toqusimasumit annerunavianngilatit. Pruffiitittaaq toqusimapput. Illimmi kinaasorigavit?« v54 Jiisusi akivoq: »Imminut ataqqinartikkuma ataqqinassusera suunngitsuussaaq. Ataatamaana ataqqinartikkaanga. Taanna pillugu oqarpusi: Taanna uagut Guutigaarput; v55 ilissilu naluarsi, uangali kinaasoq nalunngilara. Oqaruma kinaasoq nalullugu ilissitut sallutuujussaanga; nalunngilarali kinaasoq, oqaasiilu maleruarpakka. v56 Aaperaat ataatarsi nuannaaqaaq ullora takussagamiuk, takugamiullu tipaatsuppoq.« v57 Taava juutit oqarfigaat: »Suli 50-inik ukioqalinngikkaluarlutit Aaperaat takusimagakku?« v58 Jiisusip akivai: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Aaperaat pinngunngikkallarmalli uanga tassaareerpunga.« v59 Taava ujaqqanik tigusipput milloorniarlugu; Jiisusili nigorterpoq naalaffiup silarlia qimallugu. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 9 Inunnguutsiminit tappiitsoq ajorunnaarsitaasoq v1 Jiisusip ingerlatilluni takulerpaa inuk inunnguutsiminiilli tappiitsuusoq. v2 Ajoqersugaasa aperaat: »Rabbi, inuk una tappiitsuulluni erniusimava nammineq ajortuliorsimagami angajoqqaaniluunniit ajortuliorsimammata?« v3 Jiisusip akivai: »Taanna taassumaluunniit angajoqqaavi ajortuliunngillat, Guutilliuna suliai taassumuuna saqqummersinniarneqartut. v4 Uannik aallartitsisup suliareqqusai ulluutillugu naammassisariaqarpavut. Unnuaq suliffiusinnaanngitsoq nalliukkumaarpoq. v5 Silarsuarmiitillunga silarsuup qaammaqqutigaanga.« v6 Taama oqareerami nunamut qiserpoq, nuamminillu marulluusiorluni taanna tappiitsup isaanut tarnguppaa v7 oqarfigalugulu: »Tasiliamut Siloamut ermikkiartorit!« – Siloa isumaqarpoq: Aallartitaq. Taava tasinnguamukarluni ermippoq, uterporlu isigisaqalersimalluni. v8 Sanilii allallu tappiitsoq qinnuuloortoq takusaramikku oqarput: »Ilaa taannaana issialluni qinnuuloortartoq?« v9 Ilaat oqarput: »Ilumut, tassa taanna.« Allat oqarput: »Taannaanngilaq, assinguinnartoq-una.« Taanna nammineq oqarpoq: »Taannaavunga.« v10 Taava aperaat: »Qanormi ilillutik isitit uisitaagamik?« v11 Akivoq: »Inuup taassuma Jiisusimik atillip marulluusioriarluni taannalu isinnut tarnguteriarlugu oqarfigigaminga Siloamut ermikkiartoqqullunga. Tassunnariarlungalu ermikkama tappissivunga.« v12 Oqarfigaat: »Naak taanna?« Akivoq: »Naluara.« v13 Tappiitsuugaluaq taanna farisiiarinukaappaat. v14 Ulloq taanna Jiisusip marulluusioriarluni isaanik uisitsiffia sabbataavoq. v15 Maannalu taava aamma farisiiarit taanna apersorpaat qanoq ililluni tappissisimaneranik. Taassuma akivai: »Isikka marullummik tanereermagit ermikkama tappissivunga.« v16 Taava farisiiarit ilaat oqarput: »Inuk taanna Guutimit pisuunngilaq sabbatimi ileqqoreqqusaq unioqqutikkamiuk.« Allat oqarput: »Qanoq ililluni inuk ajortilik taamaattunik nalunaaqutiliorsinnaava?« Taamaalillutik farisiiarit isumaqatigiikkunnaarput. v17 Tappiitsuugaluaq oqarfigeqqippaat: »Illimmi qanoq isumaqarfigaajuk isitit uisimmagit?« Akivoq: »Pruffiitiuvoq.« v18 Juutit tappiitsuugaluarluni tappissisimanera upperiumanngilaat tappissisimasup taassuma angajoqqaavi qaaqquneqaqqaartinnagit. v19 Angajoqqaavi aperaat: »Una taannaava ernersi tappiitsuulluni erniusimaneragarsi? Qanoq ililluni maanna tappissiva?« v20 Angajoqqaavi akipput: »Nalunngilarput erneralutigu aamma tappiitsuulluni erniusoq; v21 qanorli ililluni maanna tappissisimanersoq naluarput, isaalu kia uisissimanerai aamma ilisimanngilarput. Toqqarlugu apereriassagissi, ukiumigut naammalereersimagami nammineq akissaaq.« v22 Angajoqqaavi taama oqarput juutit ersigigamikkit; juutimmi aalajangereersimapput Jiisusi Kristusiunerarlugu nassuertoq synagoginit peersitaassasoq. v23 Taamaattumik angajoqqaavi oqarput: Ukiumigut naammalereersimavoq, toqqarlugu aperiniarsiuk. v24 Taava angut tappiitsuugaluaq aappassaanik qaaqquaat oqarfigalugulu: »Guuti naalannaatissinniaruk! Ilisimavarput angut taanna ajortuliortuusoq.« v25 Aperisaat akivoq: »Naluara ajortuliortuunersoq, mannali ilisimavara: Tappiitsuusimagaluarlunga maanna tappissivunga.« v26 Taava aperaat: »Qanoq iliorfigigamisit? Qanoq ililluni isitit uisippai?« v27 Akivai: »Tamatuminnga oqaluttuutereeraluarpassi, tusarumanngilasili. Sooq tusaqqikkumavisiuk? Immaqa aamma ilissi tassunga ajoqersugaalerumallerpusi?« v28 Taakkua oqalorujuffigaat oqarlutik: »Illit tassunga ajoqersugaavutit, uagulli Mosesip ajoqersugaraatigut. v29 Ilisimavarput Guuti Mosesimut oqalussimasoq, innali sumit pisuunersoq naluarput.« v30 Akivai: »Tupinnassusia ilissi nalugassiuk sumit pisuusoq, uffa isikka uisikkai. v31 Nalunngilarput Guutip ajortuliortut tusartanngikkai, imminilli mianerinnittoq piumasanilu malillugit iliortoq tusartarpaa. v32 Tappiitsuulluni erniusup isaanik uisitsisumik siornatigut tusartoqanngisaannarsimavoq. v33 Taanna Guutimit pisuunngikkuni qanoq iliorsinnaassanngilaq.« v34 Oqarfigaat: »Ajortilissuullutit inunngorsimallutit qanoq ilillutit ilitsersorniarsinnaavisigut?« Taava ajallugu anisippaat. v35 Jiisusip tusarpaa ajallugu anisissimagaat, naapikkamiullu oqarfigaa: »Inuup Erneranut upperpit?« v36 Akivaa: »Naalagaq, kinaava, upperfigisinnaaniassavara.« v37 Jiisusip oqarfigaa: »Takoreerpat, tassaavoq taanna maanna ilinnik oqaloqatiginnittoq.« v38 Taannalu oqarpoq: »Naalagaq, upperpunga,« pallorfigaalu. v39 Jiisusilu oqarpoq: »Eqqartuussinissaq pillugu uanga silarsuarmut maanga tikiuppunga tappiitsut tappisseqqullugit tappissullu tappiitsunngoqqullugit.« v40 Farisiiarit ilaasa najuuttut oqaasii taakku tusaramikkit oqarfigaat: »Immaqami aamma uagut tappiitsuugatta?« v41 Jiisusip akivai: »Tappiitsuugussi ajortuliaqarsimassanngikkaluarpusi. Oqarassili: Isigisaqarpugut, ajortimiippusi tassaniittuassallusilu. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 10 Savanik paarsisoq ajunngitsoq v1 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Savanut ungalusamut isertarfiatigut pinnani allakkulli ungaloq qarsullugu isertoq tillittuuvoq piiaasuullunilu. v2 Isertarfiatigulli isertoq tassaavoq savat paarsisaat. v3 Isertarfimmimmi paarsisup taanna mappiuttarpaa, nipaalu savat tusartarpaat; taassumalu nammineq savaatini aqqisigut qaaqqusarpai anisittarlugillu. v4 Savaatini tamaasa anisereeraangamigit siulersortarpai, savallu malittarpaat nipaa nalunnginnamikku. v5 Nalusartilli malikkumanngisaannassavaat, allaammi qimarratigissavaat nipaa nalugamikku.« v6 Assersuut taanna atorlugu Jiisusip oqaluffigigaluarmatik suna pineraa paasinngilaat. v7 Taava Jiisusip oqarfigeqqippai: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Uanga savanut isertarfiuvunga. v8 Sioqqullunga tikiussimasut tamarmik tillittuullutillu piiaasuupput, savallu naalanngilaat. v9 Uanga isertarfiuvunga. Uakkut isertoq annattussaassaaq; isertassaaq anisassallunilu ivigartorfissarsissallunilu. v10 Tillittoq tikiuttarpoq tillinniaannarluni, toqutsiniaannarluni aserorteriniaannarlunilu. Uanga tikiuppunga inooqqullugit naammangaartumillu pissaqaqqullugit. v11 Uanga tassaavunga savanik paarsisoq ajunngitsoq. Paarsisup ajunngitsup savaatini illersorniarlugit inuunini akigiumasarpaa. v12 Sulisitaq, savanik paarsisuunngitsoq piginnittuunngitsorlu, amaqqumik aggersumik takusaqaraangami savat isumakkiiginnarlugit qimaasarpoq, amaqqullu savat saassuttarpai pisaqarniarluni siammakaatittarlugillu; v13 sulisitaannaagamimi savat qanoq pissagaluarpata soqutiginnginnamiuk. v14 Uanga tassaavunga savanik paarsisoq ajunngitsoq. Savaatikka ilisimavakka, savaatimalu ilisimavaannga v15 soorlu Ataatap ilisimagaanga uangalu Ataataq ilisimagiga; inuuneralu akigaara savat pillugit. v16 Aamma allanik savaateqarpunga ungalusami matumani inngitsunik; taakkuttaaq siulersussavakka, nipigalu tusassavaat; tassaalissappullu savaatit katersat ataatsit, paarsisoq ataaseq. v17 Taamaattumik Ataatap asavaanga, tassa inuunera akigigakku kingorna pigileqqikkumallugu. v18 Kimilluunniit inuuninnik arsaarneqanngilanga, uangali nammineq akigaara. Pissaaneqarpunga inuunera akigisinnaallugu pissaaneqarpungalu utertissinnaallugu. Ataatama taama peqquaanga.« v19 Oqaatsit taakku pissutaallutik juutit akornanni kingumut isumaqatigiinnginneqalerpoq. v20 Ilarpassui oqarput: »Anersaapiloqarpoq silaarussimallunilu. Sooq tusarnaarpisiuk?« v21 Allat oqarput: »Anersaapiloqartoq taama oqalussinnaanngilaq; anersaapiloqartoq tappiitsup isaanik uisitsisinnaanerpa?« v22 Taava naalaffiup Jerusalemimiittup atoqqaarteqqinneqarfia nalliussineqarpoq – ukiuugaa. v23 Jiisusilu naalaffiup silarliani, Salomop Sukaliutaani, angalaarpoq. v24 Taava juutit iluaat aperalugulu: »Qanoq sivisutigisumik nalornisoorsimatinniarpisigut? Kristusiuguit oqarfigilluaannarniartigut.« v25 Jiisusip akivai: »Oqarfigereerpassi, uppinngilasili. Ataatama aqqani suliarisakka uannik nalunaajaasuupput; v26 uppinngilasili savaatima ilaginngimmasi. v27 Savaatima nipiga tusartarpaat, uangalu ilisimavakka, malittarpaanngalu; v28 inuunermillu naassaanngitsumik tunisarpakka, aamma qaqugumulluunniit tammanngisaannassapput, taakkuninngalu kialluunniit arsaarsinnaanngilaanga. v29 Ataatama uannut tunniussaa allanit tamanit anneruvoq, kimillu Ataataga arsaarneqarsinnaanngilaq. v30 Uanga Ataatarlu ataasiuvugut.« v31 Taava juutit kingumut ujaqqanik tigooqqaapput milloorniarlugu. Jiisusi Guutimik mitallersutut unnerluutigisaasoq v32 Jiisusip oqarfigai: »Suliat ajunngitsut Ataatamit pisut amerlasuut ilissinnut takutereerpakka. Suliat ilaat sorleq pillugu ujaqqanik milloorniarpisinga?« v33 Juutit akivaat: »Suliaq ajunngitsoq pillugu ujaqqanik milloornianngilatsigit Guutimulli mitallernerit pillugu, tassa illit inuinnaallutit imminut Guutinngortikkavit.« v34 Jiisusip akivai: »Inatsisissinni allassimasoqannginnerpa: ›Oqarsimavunga: Ilissi guutiuvusi‹? v35 Inuit Guutip oqaasianik tunineqartut inatsisit guutinik taammatigit – Allakkammi atorunnaarneqarsinnaanngillat – v36 taava sooq uanga Ataatamit illernartinneqartunga silarsuarmullu aallartinneqartunga Guutimut mitalliinerarpisinga oqarama Guutip ernerigaanga? v37 Ataatama suliareqqusai suliarinngikkukkit upperissanngilassinga. v38 Suliarigukkilli taava suliat taakku upperiniarsigit uanga upperfigiumanngikkaluarussingaluunniit ilisimalerniassagassiuk paasillugulu Ataataq uanniittoq uangalu Ataatamiittunga.« v39 Taava tiguniaqqileraluaraanni aniguilluni qimappai. v40 Jiisusi Jordanip akianut siornatigut Johannesip kuisisarfianut ikaaqqippoq tassanilu uninngalluni. v41 Amerlasuullu ornippaat oqarlutik: »Johannesi nalunaaqutiliunngikkaluarpoq, angulli una pillugu oqaasii tamarmik ilumoorput.« v42 Tamaani amerlasuut upperfigilerpaat. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 11 Lazarusi uummartitaasoq v1 Napparsimasoqarpoq Lazarusimik atilimmik. Taanna Betaniamiuuvoq illoqarfeeqqami Mariap qatanngutaatalu Marthap najugarisaanni. v2 Maria tassa taanna uuliamik tipigissumik Naalakkamik tanitsisoq isigaanillu nutsaminik allarterisoq, Lazarusilu napparsimasoq Mariap qatanngutigaa. v3 Qatanngutigiit Jiisusi ima nalunaarfigiartortippaat: »Naalagaq, asasat napparsimavoq.« v4 Jiisusip tamanna tusaramiuk oqarpoq: »Nappaataa toqussutissaanngilaq, Guutimulli naalannaatissaavoq, tamatumuunakkut Guutip ernera naalannarsisitaaqqullugu.« v5 Jiisusip Martha qatanngutaalu arnaq Lazarusilu asavai. v6 Lazarusi napparsimasoq tusareerlugu Jiisusi suli ullut marluk uninngavimminiiginnarallarpoq; v7 taava ajoqersukkani oqarfigai: »Judæamut uterta.« v8 Ajoqersugaasa oqarfigaat: »Rabbi, ungasinngitsukkut juutit tassanimiut ujaqqanik milloornialeraluaraatsit taamaattoq tassunnaqqinnialerpit?« v9 Jiisusip akivai: »Nalunaaquttap-akunnerini aqqaneq-marlunni ulluusannginnerpa? Ulluunerani angalaartoq naakkiunneq ajorpoq silarsuup matuma qaammaqqutaa takusinnaagamiuk. v10 Unnuaaneranili angalaartoq naakkiuttarpoq immini qaammaqquteqannginnami.« v11 Taama oqareerami aamma ima oqarfigai: »Ikinnguterput Lazarusi sinippoq, itersariartussavarali.« v12 Ajoqersugaasa oqarfigaat: »Naalagaq, sinikkuni ajorunnaassaaq.« v13 Jiisusip Lazarusip toqunera eqqartorniaraa ajoqersugai isumaqarsimapput sininneraannaraa. v14 Taava Jiisusip oqarfigilluaannarpai: »Lazarusi toquvoq. v15 Ilissi pillusi nuannaarutigaara najuussimannginnama, uppeqqullusi. Qaa, orninniartigu.« v16 Tuuma, Didymosimittaaq taaneqartartoq, ajoqersugaqatiminut oqarpoq: »Ilaginiartigu toqoqatigiartorlugu.« v17 Jiisusi tikiummat Lazarusi ulluni sisamani ilivermeereersimavoq. v18 Betania Jerusalemip eqqaaniippoq stadienik 15-inik tassunga ungasissuseqarluni, v19 juutillu amerlasuut Martha Marialu ornissimavaat qatanngutimik toqunera pillugu aliasunneranni tuppallersariartorlugit. v20 Marthap Jiisusi aggersoq tusaramiuk parsiarpaa, Mariali illuminniiginnarpoq. v21 Marthap Jiisusi oqarfigaa: »Naalagaq, maaniissimagaluaruit qatanngutiga toqusimassanngikkaluarpoq. v22 Maannattaarli nalunngilara qinnutigisannik sumilluunniit Guutip tuniumaaraatit.« v23 Jiisusip akivaa: »Qatanngutit makissaaq.« v24 Marthap oqarfigaa: »Nalunngilarami ullut naggatissaanni toqusut makiffissaanni makikkumaartoq.« v25 Jiisusip oqarfigaa: »Uanga makissutaallungalu inuussutaavunga; uannut uppertoq toqugaluaruniluunniit inuuinnassaaq. v26 Inuusoq uannullu uppertoq kinaluunniit toqunngisaannavissussaavoq. Tamanna upperaajuk?« v27 Martha akivoq: »Aap, Naalagaq, upperpunga Kristusiusutit, Guutip ernera, taanna silarsuarmut pisussaq.« v28 Taama oqareerami illuminnut uterpoq allanullu malugitinnani qatanngunni Maria qaaqqullugu imalu oqarfigalugu: »Ajoqersuisoq maaniippoq, aggeqquaatillu.« v29 Mariap tamanna tusaramiuk nikuikkasuarluni Jiisusi ornippaa. v30 Jiisusi suli illoqarfeeqqamut apuussimanngilaq, Marthamilli naapitsiffimmini uninngaannarluni. v31 Juutit tuppallersaajartorlutik illumi isersimasut Maria aniniarluni nikuikkasuartoq takugamikku malippaat isumalioramik ilivermukarniartoq qiajartorluni. v32 Maria tikiulluni Jiisusi uninngavimminiittoq takuleramiuk isigaasa killingannut pallorpoq oqarfigalugulu: »Naalagaq, maaniissimagaluaruit qatanngutiga toqusimassanngikkaluarpoq.« v33 Jiisusip Maria ingerlaqatigisaalu juutit qiasut takugamigit kamaammerpoq assullu ilungersuummerluni, v34 aperaalu: »Sumut ilivisiuk?« Akivaat: »Naalagaq, qaallutit takusaruk!« v35 Jiisusi qissaserpoq. v36 Taava juutit oqarput: »Ila asasimangaaramiuk.« v37 Ilaalli oqarput: »Tappiitsup isaanik uisitsisoq una sapilersimanerami Lazarusip toqunissaa pinngitsoortissallugu?« v38 Taava Jiisusi kingumut kamaammerpoq, ilivermukarporlu. Iliveq qaarsumut ilullisaavoq, paavanullu ujarak ilineqarsimavoq. v39 Jiisusi oqarpoq: »Ujarak peersiuk!« Marthap, toqusup qatanngutaata, oqarfigaa: »Naalagaq, tippareerpoq, ilivermiilluni ullut sisammeramigit.« v40 Jiisusip oqarfigaa: »Oqarfigisimannginnerpagit upperuit Guutip naalannassusia takussagit?« v41 Taava ujarak peerpaat. Jiisusi aarlorpoq oqarlunilu: »Ataataq, qutsavigaakkit tusaramma. v42 Uanga nammineq nalunngilara tamatigut tusartarimma, inuilli maani najuuttut pillugit taama oqarpunga taakkununnga upperileqqullugu illit aallartitarigimma.« v43 Taama oqareerlunilu nipituumik torlulavoq: »Lazarusi, maanga anigit!« v44 Toqusoq anivoq isigai assaalu annoraaminernik nimersimallutik kiinaalu nermussiffigisimalluni. Jiisusip oqarfigai: »Nermussaajarsiuk, pisullilu!« Jiisusip toqutaanissaa aalajangerneqartoq v45 Juutit Mariamut ornigussimasut Jiisusillu naammassisaanik takunnittut ilaasa amerlasuut upperfigilerpaat. v46 Ilaasali allat Jiisusip qanoq iliorsimanera farisiiarinut oqaatigiartorpaat. v47 Taava palasiunerit farisiiarillu killisiuisoqatigiit katersortippaat imalu oqarlutik: »Qanoq iliussaagut? Angut taanna amerlasuunik nalunaaqutiliortarpoq. v48 Taamaaliortarnera ilaginnarutsigu tamarmik upperfigilersussaassavaat, Romamiullu naalaffipput inuiaqatigiiusugullu tiguariartussavaatigut.« v49 Ilaata, Kajfasip, ukioq taanna palasiunerusup ilani oqarfigai: »Ilissi paasisaqanngilluinnarpusi. v50 Eqqarsaatiginngilarsiluunniit ilissinnut pitsaanerussammat inuk ataaseq inuit sinnerlugit toquppat – nunap inui tamarmik nungutitaanatik.« v51 Namminerminit taama oqanngilaq; ukiorliuna taanna palasiunerugami siulittuutigigaa Jiisusi inuit tamaasa sinnerlugit toqussasoq. v52 Imaanngilarli inuit taakku kisiisa sinnerlugit toqussasoq, aammattaarli toqumigut Guutip qitornai tamani siammarsimasut katersussallugit ataasinngortillugit. v53 Ullormit tassannga aallarnerlutik aalajangerput taanna toqukkumallugu. v54 Taamaattumik Jiisusi juutit akornanni tamanut saqqumisumik angalaarunnaarluni nunaannarmut inoqajuitsup qanittuani illoqarfimmut Efraimimik atilimmut aallarpoq; ajoqersukkanilu tassaneeqatigai. v55 Juutit poorskiat qanillimmat amerlasuut nunaannarmiit Jerusalemimut majuarput poorski sioqqullugu minguersarumallutik. v56 Taava Jiisusi ujarpaat naalaffiullu silarlianiitillutik imminnut ima oqarfigisarlutik: »Qanoq isumaqarpisi? Nalliussinissamut takkukkumaarnerluni?« v57 Palasiunerit farisiiarillu peqqusipput kialluunniit Jiisusip sumiinnera ilisimaleruniuk tamanna imminnut nalunaarutigissagaa, tigusinnaaniassagamikku. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 12 Jiisusi Betaniami taninneqartoq v1 Poorski ullunik arfinilinnik sioqqullugu Jiisusi Betaniamut pivoq, Lazarusip toqusunit makititami najugaanut. v2 Tassani Jiisusi pillugu nalliuttorsiummik nereqatigiissitsipput; Martha nerisassanik isumaginnittuuvoq, Lazarusilu Jiisusimut nereqataasunut ilaavoq. v3 Mariap uulia nardusi akuitsoq akisoorsuaq pundi ataaseq tiguaa; taassuminngalu Jiisusip isigai tanippai nutsaminillu allarterlugit, tarnutillu tipiginnerata illup ilua tamaat tipigissisippaa. v4 Taava Judasi Iskarioti Jiisusip ajoqersugaasa ilaat, taanna taassuminnga killuussisuujumaartoq, oqarpoq: v5 »Sooq uulia taanna tunineqarsimanngila akilersillugu denarinik 300-nik piitsunut tunniussassanik?« v6 Taama oqanngilaq piitsunik soqutigisaqarami, tillituujugamili; Judasimi aningaasivilisartuuvoq aningaasallu tassunga ikineqartut ilaannik tillittarluni. v7 Taava Jiisusi oqarpoq: »Ilaginnaannarsiuk, tarnut ullormut ilisaaffissannut toqqortaraa. v8 Piitsunimmi najorteqartuarpusi, uangali najortigiuaannassanngilassinga.« v9 Juutit amerlaqisut Jiisusi tamaaniittoq tusaramikku tikiussorput, taanna piinnanngikkaluarlugu aammali Lazarusi toqusunit makitissimasaa takujumallugu. v10 Palasiunerilli aalajangerput aamma Lazarusi toqukkumallugu, v11 taannami pissutigalugu juuterpassuit Jiisusi upperfigilersimammassuk. Jiisusi Jerusalemimut iseriartortoq v12 Aqaguani inuppassuit nalliussiartorlutik tikiussimasut tusarpaat Jiisusi Jerusalemip tungaanut ingerlasoq. v13 Taava palmit avalequtaannik tigusillutik parsiarpaat imalu torlulallutik: Hosianna! Pilluaqqusaali Naalakkap aqqani tikiuttoq, Israelip kunngia! v14 Jiisusi siutituuaqqamik pissarseriarluni qaavanut ingippoq, soorlu ima allassimasoqartoq: v15 Erseqinak, Zionip pania! Takuat, kunngit aggerpoq siutituup piaraata qaani qimusserluni. v16 Tamanna ajoqersugaasa paasinngikkallarpaat; Jiisusili naalannarsisitaammat eqqaalerpaat taanna pillugu taama allassimasoqartoq taannalu malillugu taamaaliorfigineqarsimasoq. v17 Jiisusip Lazarusi ilivianit aneqqummagu toqusunillu makitimmagu najuuttorpassuit takusartik tamanna nalunaajaatigaat. v18 Tassamiuna nalunaaqutiliaa taanna tusarsimasartik pillugu inuit parsiaraat. v19 Taava farisiiarit ima oqaloqatigiipput: »Ajornaqaaq, qanoq ilioriarfissaqanngilaq. Takusiummi, tamarsuarmik malippaat.« Qajuusiassap karrertaa v20 Nalliussinermi palloriartorlutik Jerusalemimut majuaqataasut ilaat grækeriupput. v21 Taakkua Filipi Betsajdamit Galilæamiittumit pisoq ornippaat oqarfigalugulu: »Naalagaq, Jiisusi takujumagaluarparput.« v22 Filipip Andreasi ornillugu tamatuminnga oqarfigaa, Andreasillu Filipillu Jiisusi nalunaarfigiartorpaat. v23 Jiisusilli akivai: »Inuup Ernerata naalannarsisitaaffissaa nalliussimavoq. v24 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Qajuusiassap karrertaa nunamut tulluni toqunngikkuni ataasiinnaajuassaaq; toqugunili amerlasuunik kingunissiussaaq. v25 Inuunerminik asannittup inuunini annaassavaa, silarsuarmilu maani inuunerminik uumiginnittup inuunini pigiinnassavaa naassaanngitsumik. v26 Uannik kiffartuussiumasup malissavaanga, kiffaralu uanga najukkanniissaaq. Kiffartortigisara Ataatap ataqqissavaa. v27 Maanna tarnikkut aalaterneqaqaanga, qanorlu oqassaanga? Ataataq, atugassannit tamatumannga annaatinnga? Naagga, atugassara taanna tikittussaavara. v28 Ataataq, aqqit naalannarsisiguk!« Taava qilammit nipi tutsiuppoq: »Naalannarsisereerpara, naalannarsiseqqikkumaarparalu.« v29 Najuuttorpassuit tusaasartik kallerpaluttuunerarpaat. Allat oqarput: »Inngili taassumunnga oqaluppoq.« v30 Jiisusip oqarfigai: »Nipi taanna tutsiuppoq uanga pinnanga, ilissili pillusi. v31 Maanna silarsuaq manna eqqartuunneqalerpoq, maanna silarsuup matuma naalagaanera ajattorneqassaaq. v32 Nunamiillu qangattartinneqareeruma tamaasa uannut kajungilersissavakka.« v33 Taama oqarpoq qanoq toqunissani nalunaarumallugu. v34 Taava inuit oqarfigaat: »Inatsisitigut ilisimalersinneqarsimagatta Kristusi naassaanngitsumik ittuinnartussaasoq, taava qanoq ilillutit oqarsinnaavit Inuup Ernera qangattartinneqassasoq? Kinaana taanna Inuup Ernera?« v35 Jiisusip akivai: »Suli sivikitsunnguamik qaamasoq ilissinniissaaq. Qaamasoq ilissinniikkallartillugu ingerlaniaritsi taarsissuteqqunasi. Taartumi ingerlasup aqqutissani nalusarpaa. v36 Qaamasoq ilissinniikkallartillugu upperfiginiarsiuk qaamasumut qitornanngoqqullusi.« Jiisusi taama oqaluppoq, aallarlunilu taakkununnga isertorpoq. Uummatit manngertinnissaannik siulittuut v37 Naak isigitillutik amerlaqisunik nalunaaqutiliortaraluartoq upperfiginngilaat, v38 pruffiitip Esajap oqaaserisai uku eqquutissammata: Naalagaq, kiap upperaa tusarliussarput? Kimut Naalakkap talia saqqummersinneqarpa? v39 Taamaattumik uppersinnaanngillat, Esajami aamma ima oqarsimammat: v40 Isaat tappiillisippai uummataallu manngertitillugit, isiminnik takunneqqunagit uummatiminnilluunniit paasinneqqunagit saanniaqqunagillu uannit ajorunnaarsittariaqalerlutik. v41 Esaja taama oqaluppoq naalannassusia takugamiuk oqaatsiminilu taanna pigamiuk. v42 Taamaakkaluartoq amerlasuut, allaat Killisiuisoqatigiinni ilaasortat, upperfigilerpaat. Farisiiarilli pillugit nassuerumanngillat synagoginit peersitaajumanatik, v43 naalannarsinissarmi inunnit pisoq Guutimit pisumit iluarinerugamikku. Eqqartuunneqarnissaq annaanneqarnissarlu v44 Jiisusi torlulavoq: »Uannut uppertup uanga pinnanga uannik aallartitsisoq upperfigaa, v45 uannillu takunnittup uannik aallartitsisoq takuaa. v46 Silarsuarmut pivunga qaammaqqutaallunga uannut uppertoq kinaluunniit taartumiiginnaqqunagu. v47 Oqaatsinnillu tusartoq aalajangiunnagilli taanna uanga eqqartuutissanngilara; tikiutinngilangami silarsuaq eqqartuutissallugu, tikiuttungaliuna annaatissallugu. v48 Uannik asiginnaasoq oqaatsinnillu ilassinninngitsoq eqqartuussisissaqareerpoq: Oqaasereriikkamami ullut naggatissaanni eqqartuutissavaat. v49 Nammininnit oqalunngilanga; Ataatamali uannik aallartitsisup nammineq inassutigaa qanoq oqassasunga qanorlu oqalussasunga. v50 Nalunngilaralu inassutaa naassaanngitsumik inuussutaasoq. Taamaattumik uanga oqalukkaangama Ataatap uannut oqaasii malillugit oqaluttarpunga.« Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 13 Jiisusip ajoqersukkami isigaat asakkai v1 Poorskisiorfissaq nalliutinngitsorli Jiisusip ilisimareerpaa Ataatamukarluni silarsuarmit matumannga aallarfissani nalliussimasoq; pigisani silarsuarmiittut asajuarsimavai, naggatissamullu allaat asavai. v2 Nereqatigiitsillutik – Diaavulup aalajangereersimammagu Judasip Siimuup Iskariotip ernerata killuutigissagaani v3 nalunnginnamiullu Ataatami suut tamaasa assamminut tunniussimagai Guutimillu pisuulluni maannalu Guutimut utissalluni – v4 taava Jiisusi nerrivimmit nikuippoq, ilupaanilu peeriarlugu annoraaminermik tigusilluni saaliaquserpoq. v5 Ermiffimmullu imermik kuisilluni ajoqersukkami isigaat asalerpai annoraaminermillu saaliaqusiussaminik allarterlugit. v6 Taava Siimuut-Petrusi tikippaa. Taassuma oqarfigaa: »Naalagaq, illit uanga isikkakka asanniarpigit?« v7 Jiisusip akivaa: »Uanga qanoq iliornera maanna illit nalugallarpat, kingornali paasilerumaarpat.« v8 Petrusip oqarfigaa: »Isikkakka asassanngilluinnarpatit.« Jiisusip akivaa: »Asanngikkukkit pissarseqatigissanngilarma.« v9 Siimuut-Petrusip oqarfigaa: »Naalagaq, taavami isikkakka piinnarnagit assakka niaqoralu ilanngutikkit!« v10 Jiisusip oqarfigaa: »Uffareersimasup isikkani kisiisa asakkunigit minguerluinnarsimassaaq. Ilissilu minguersimavusi, tamakkerasili.« v11 Nalunngilaami kiap killuutigiumaaraani; taamaattumik oqarpoq: Tamakkerasi minguersimavusi. v12 Ajoqersukkami isigaat asareerlugit ilupaani atereeramiuk inissereerlunilu oqarfigai: »Qanoq iliorfigigissi paasivisiuk? v13 Taasarpassinga Ajoqersuisumik Naalakkamillu, taamalu oqartarnersi eqqorpoq, taannaagama. v14 Uanga ilissinnut Naalagaallungalu Ajoqersuisuusunga isikkasi asakkakkit, taava ilissi aamma pisussaavusi isikkassinnik asaaqatigiissallusi. v15 Maligassippassi uanga ilissinnut iliornittut ilioqqullusi. v16 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Kiffaq naalakkaminit annerunngilaq, aallartitarlu aallartitsisiminit annerunngilaq. v17 Tamanna ilisimagussiuk taava pilluassaasi taamaaliorussi. Judasip killuutiginninnissaa siulittuutigineqartoq v18 Oqaatsinni tamassi pinngilassi; nalunngilarami kikkut qinersimallugit, Allakkanili allassimasut uku eqquuttussaassapput: Timiusamik nereqatigisama kimmissarpaanga. v19 Tamanna maanna ilissinnut oqaatigereerpara taama pisoqanngikkallarnerani, taama pisoqareerpat uppereqqullugu uanga taannaasunga. v20 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Aallartitassannik kinaagaluartumilluunniit ilassinnittup uanga ilassivaanga, uannillu ilassinnittup uannik aallartitsisoq ilassivaa.« v21 Jiisusi taama oqarami qamuuna aalaterneqangaalerpoq imalu nalunaajaalluni: »Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Ilassi killuutigiumaarpaanga.« v22 Ajoqersugai imminnut qiviaqattaapput kina pineraa nalornillutik. v23 Ajoqersugaasa ilaat, taanna Jiisusip asasaa, saninnguani nerrivimmi inissisimavoq. v24 Siimuut-Petrusip taanna ussersorfigalugu Jiisusi apereqquaa kina pineraa. v25 Taanna Jiisusimut qaninnerpaajugami aperaa: »Naalagaq, kina piviuk?« v26 Jiisusip akivaa: »Tassaavoq taanna timiusaminermik maanna miseqqamut misutannik tunisassara.« Taava timiusamineq misoriarlugu Judasimut, Siimuup Iskariotip erneranut, tunniuppaa. v27 Judasillu timiusamineq tigummagu Saatanip pulavaa. Jiisusip oqarfigaa: »Suliariniakkat nammassinasuarniaruk.« v28 Nereqataanit paasineqanngilaq sooq taama oqarfigineraa. v29 Judasili aningaasivilisartuummat ilaat isumaqarput Jiisusip oqarfigigaa: »Nalliussinermi atortussatsinnik pisiniarniarit,« imaluunniit piitsunut tunniussaqaqqugaa. v30 Timiusamineq pereeramiuk Judasi erniinnaq anivoq. Unnuaavoq. Inassut nutaaq v31 Judasi anereermat Jiisusi oqarpoq: »Maanna Inuup Ernera naalannarsisitaavoq, Guutilu taassumuuna naalannarsisitaavoq. v32 Guuti taassumuuna naalannarsisitaagami, aamma taanna immini naalannarsisissavaa, tamannalu erniinnaq pissaaq. v33 Qitornakka, suli sivikitsumik najorallassavassi. Ujarumaarpassinga, juutinullu oqaaserisakka maanna aamma ilissinnut oqaatigissavakka: Uanga ornigassannut pisinnaassanngilasi. v34 Inassummik nutaamik tunivassi: Asaqatigiissaasi. Soorlu uanga asagissi, taamattaaq ilissi asaqatigiissaasi. v35 Asaqatigiikkussi tamatumuuna tamarmik paasissavaat ajoqersugarigissi.« Petrusip miserratiginninnissaanik siulittuut v36 Siimuut-Petrusip Jiisusi oqarfigaa: »Naalagaq, sumunnarniaravit?« Jiisusip akivaa: »Ornigassannut maanna malissinnaanngilarma, kingusinnerusukkulli malikkumaarparma.« v37 Petrusip oqarfigaa: »Naalagaq, sooq maanna malissinnaanngilakkit? Illit pillutit inuunera akigiumavara.« v38 Jiisusip akivaa: »Uanga pillunga inuunerit akigiumaviuk? Ilumut, ilumut oqarfigaakkit: Kukkukooq angutiviaq suli qarlunngitsoq pingasoriarlutit miserratigiumaarparma. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 14 Aqqut sallusuissullu inuussullu v1 Uummatisi annilaanngikkilit. Guutimut upperitsi, uannullu upperitsi. v2 Ataatama illuani inissat amerlaqaat. Taamaanngippat oqarfigisimassagaluarnerpassi inissassinnik piareersaakkiartorlusi aallarniarlunga? v3 Inissassinnillu piareersaakkiartoreerussi tikiuteqqikkumaarpunga uannullu pisikkumaarlusi ilississaaq uanga najugarisanneeqqullusi. v4 Ornigassannut aqqutaa nalunngilarsi.« Tuumap oqarfigaa: v5 »Naalagaq, sumunnassasutit nalugatsigu qanoq ililluta aqqutaa ilisimasinnaavarput?« v6 Jiisusip oqarfigaa: »Uanga aqqutaavunga sallusuissutaallungalu inuussutaallungalu; uakkuinnaq Ataatamut pisoqarsinnaavoq. v7 Ilisimagussinga aamma Ataataga ilisimassavarsi. Maannamiillu ilisimalerparsi takusimallugulu.« v8 Filipip oqarfigaa: »Naalagaq, Ataataq uatsinnut takutiguk, tamanna uatsinnut naammassaaq.« v9 Jiisusip oqarfigaa: »Filipi, taama sivisutigisumik najoreeraluarissi kinaasunga naluiuk? Uannik takunnittup Ataataq takuaa; taava qanoq ilillutit oqarsinnaavit: Ataataq uatsinnut takutiguk? v10 Upperinngiliuk Ataatamiittunga Ataatarlu uanniittoq? Ilissinnut oqaatsikka uanga isumannik oqaaserinngilakka; Ataatalli uanniittuartup suliani naammassisarpai. v11 Upperisinga Ataatamiittunga Ataatarlu uanniittoq. Allamilluunniit pissutissaqanngikkaluarpat suliat taakku pissutigalugit upperitsi. v12 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Uannut uppertup uanga suliakka – allaammi taakkunannga annerusut – aamma suliarissavai, uangami Ataatamut aallassagama. v13 Sunaluunniillu uanga atikkut qinnutigigussiuk naammassissavara Ataataq Ernikkut naalannarsisitaaqqullugu. v14 Sumik atikkut qinnuigigussinga tamanna naammassiumaarpara. Illersuisumik allamik neriorsuut v15 Asagussinga inassutikka maleruarsigit; v16 Ataatarlu qinnuigiumaarpara, tuniumaarpaasilu illersuisussamik allamik naassaanngitsumik ilissinniittussamik. v17 Taanna tassaassaaq sallusuissutsip anersaava silarsuup ilassisinnaanngisaa takusinnaannginnamiuk ilisimanaguluunniit. Ilissi ilisimavarsi akornassinniittuassammat ilussinniissallunilu. v18 Ataatassinnik iliarsorortillusi qimassanngilassi, ornikkumaarpassi. v19 Ungasinngitsukkut silarsuup takussaassavaanga, ilissili takujumaarpassinga inuugama; ilissilu inuussaasi. v20 Ullormi tassani paasiumaarparsi uanga Ataatanniittunga ilissilu uanniittusi uangalu ilissinniittunga. v21 Inassutinnik piginnillunilu aalajangiussisoq tassaavoq uannik asannittoq; uannillu asannittoq Ataatannit asaneqassaaq. Uangattaaq taanna asajumaarpara, saqqummerfigiumaarlugulu.« v22 Judasip, Iskariotiunngitsup, oqarfigaa: »Naalagaq, sooq-una uatsinnut saqqummerniarpit, silarsuarmulli pinnak?« v23 Jiisusip akivaa: »Uannik asannittup oqaatsikka aalajangiutissavai, taannalu Ataatama asassavaa, ornikkumaarparpullu ineqarfigilerlugulu. v24 Uannik asanninngitsup oqaatsikka aalajangiuttanngilai. Oqaaserlu tusagarsi uannit pinngilaq, Ataatamilli aallartitsisinnit pivoq. v25 Taamatut oqaluffigaassi najorallartillusi. v26 Illersuisulli, Anersaap Illernartup, Ataatap uanga atinni aallartitassaata tamanik ajoqersussavaasi ilissinnullu oqaaserisannik tamanik eqqaasikkumaarlusi. v27 Eqqissinermik qimatsivigaassi, eqqissinermik uanga pinnik tunivassi silarsuup ileqquatut pinnanga. Uummatisi annilaanngikkilit sapiissuseerunnatillu. v28 Tusarpassinga ima oqarfigigassi: Aallarumaarpunga, orneqqikkumaarpassilu. Asagaluarussinga Ataatamukarnissara nuannaarutigissagaluarparsi, Ataatarmi uannit anneruvoq. v29 Pisussap nalliutinngikkallarnerani maanna tamatuminnga ilisimatippassi nalliuppat uppeqqullusi. v30 Sivisunerusumik oqaluutissanngilassi silarsuup naalagaanera aggilermat; taassumalu uanga susinnaanngilaanga. v31 Taamali pisoqassaaq silarsuarmut paaseqqullugu Ataataq asagiga Ataatallu inassutaa malillugu iliortunga. Nikuigitsi, maanngaanniit aallarniarta! Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 15 Viinnequt piviusoq v1 Uanga tassaavunga viinnequt piviusoq, Ataatagalu viinnequtilerisuuvoq. v2 Avalequtit uanniittut inerititaqanngitsut tamaasa peertarpai, inerititaqartullu salittarpai suli inerititaqarneruleqqullugit. v3 Ilissi minguitsooreerpusi oqaaseq ilissinnut oqaatigisara pissutaalluni. v4 Uanniittuaritsi, taava uangattaaq ilissinniittuassaanga. Soorlu avalequt imminik inerititaqarsinnaanngitsoq viinneqummut atajuanngikkuni, taamattaaq ilissi inerititaqarsinnaanngilasi uanniittuanngikkussi. v5 Uanga viinnequtaavunga, ilissilu avalequtaavusi. Uanniittuartoq uangalu najortuagara inerititaqangaassaaq; uangami ilaginanga saperluinnarpusi. v6 Uanniittuanngitsoq avalequtitut igitaassaaq toquninngussallunilu; taamaattut katersorneqartarput innermullu iginneqarlutik ikuallagaasarlutik. v7 Uanniittuarussi oqaatsikkalu ilissinniittuarpata taava sumik piumasassinnik qinugitsi, qinnutigisarsilu pissavarsi. v8 Inerititaqarluarnissigut uannullu ajoqersuganngornissigut Ataataga naalannarsissaaq. Asanneqqussut v9 Soorlu Ataatap asagaanga, uangattaaq ilissi asavassi; asannissutsinniittuaritsi. v10 Inassutikka maleruarussigit asannissutsinniittuassaasi, soorlu uanga Ataatama inassutai maleruarikka asannissusianiittuarlungalu. v11 Taama oqaluffigaassi tipaatsunnera ilissinneeqqullugu tipaatsunnersilu naammalluinnartunngoqqullugu. v12 Inassutiga tassa asaqatigiissasusi, soorlu uanga ilissi asagissi. v13 Annerusumik asanninneqanngilaq ikinngutini pillugit inuunerminik akiginnittup asanninneranit. v14 Inassutikka malillugit iliorussi tassaassaasi ikinngutikka. v15 Kiffamik taasarunnaarpassi, kiffap naalakkami qanoq iliorneri ilisimasanngimmagit; ikinngutinik taavassi Ataatannit tusarsimasakka tamaasa ilissinnut ilisimalersissimagakkit. v16 Ilissi uanga qinersimanngilassinga, uangali ilissi qinersimavassi aallartussanngortillusilu inerititaqaqqullusi inerititaqartuaqqullusilu. Taava Ataatap uanga atikkut qinnutigisassinnik sumilluunniit tunissavaasi. v17 Ilissinnut inassutiga tassa asaqatigiissasusi. Silarsuup uumissuinera v18 Silarsuup uumissorpasi ilisimassavarsi ilissi siunissigulli uumissormanga. v19 Silarsuarmit pisuugussi silarsuup nammineq ilamisut asassagaluarpaasi; silarsuarmilli pisuunngilasi. Uangali silarsuarmit qinerpassi, taamaattumik silarsuup uumissorpaasi. v20 Ilissinnut oqaatsikka uku eqqaamaniarsigit: Kiffaq naalakkaminit annerunngilaq. Uanga qinugisimaguninnga ilississaaq qinugiumaarpaasi; oqaatsikka aalajangiussimagamikkit ilississaaq oqaatsisi aalajangiukkumaarpaat. v21 Tamakkuninngalu tamanik iliorfigiumaarpaasi atera pillugu, aallartitsisiga nalugamikku. v22 Tikiussimanngikkaluaruma oqaluffigisimanngikkaluarutsillu ajortuliaqassanngikkaluarput, maannali ajortuliaminnut patsisissaarupput. v23 Uannik uumissuisup Ataatagattaaq uumissorpaa. v24 Suliat allamit suliarineqarsimanngitsut taakkua akornanni suliarisimanngikkaluarukkit ajortuliaqassanngikkaluarput; maannali suliakka takusimagaluarlugit uanga Ataatagalu uumissorpaatigut. v25 Taamali pisoqarsimavoq oqaaseq inatsisaanni allassimasoq una eqquuteqqullugu: ›Pissutissaqaratik uumigaannga.‹ v26 Illersuisup Ataatamit ilissinnut aallartikkumaakkama, sallusuissutsip anersaavata Ataatamit pisup, tikiukkuni nalunaajaatigiumaarpaanga. v27 Ilissili aamma nalunaajaajumaarpusi aallaqqaataaniit najorsimagassinga. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 16 v1 Taama oqaluffigaassi tunusseqqunasi. v2 Synagoginit peersikkumaarpaasi, allaammi ullut nalliukkumaarput ilissinnik toqutsisut isumaqalerfissaat taamaaliornermikkut Guuti kiffartuullugu. v3 Taamaaliussappullu Ataatarluunniit uangaluunniit ilisimannginnamisigut. v4 Taamatut oqaluffigaassi ullut taakku nalliuppata eqqaamaqqullugu tamakku ilissinnut oqaatigereersimagikka. Aallaqqaataaniilli tamatuminnga oqarfiginngilassi taamani najorassi. Illersuisup suliassaa v5 Maanna aallartitsisinnukalerpunga, arlassinnillu ima aperineqanngilanga: Sumunnalerpit? v6 Taamali oqaluffigigassi uummatissigut aliasungaalerpusi. v7 Ilumoortorli ilissinnut oqaatigissavara: Qimagukkuma ilissinnut iluaqutaaginnassaaq. Qimagutinngikkumami Illersuisoq ilissinnut tikiutissanngilaq; maanngali qimagukkuma Illersuisoq ilissinnukartikkumaarpara. v8 Tikiukkunilu silarsuaq nalujunnaarsissavaa ajortimik iluarnermillu eqqartuussinermillu. v9 Ajortimik: tassa upperfiginngikkaannga; v10 iluarnermik: tassa Ataatamut aallassasunga takussaassagissingalu; v11 eqqartuussinermik: tassa silarsuup matuma naalagaanera eqqartuunneqartoq. v12 Suli oqaasissaqarfigigaluaqaassi, maannali artorallarpasi. v13 Tikiukkunili, tassa sallusuissutsip anersaavata, sallusuissut tamaat ilissinnut ilitsersuutigissavaa; imminimmi pisunik oqalussangilaq, tusakkanili tamaasa oqaatigissavai piumaartussallu ilissinnut nalunaajaatigissallugit. v14 Taassuma naalannarsisissavaanga, uanga pinnit pisunik nalunaajaaffigissagamisi. v15 Ataatap pii tamaasa uanga pigaakka; taamaattumik oqarpunga uanga pinnit pisunik nalunaajaaffigissagaasi. Jiisusi qimagukkumaartoq v16 Erniinnaq takussaassavassinga, sivitsunngitsorlu takoqqikkumaarpassinga.« v17 Taava ajoqersugaasa ilaat oqaloqatigiipput: »Sunamitaavaana pigaa uatsinnut oqarami: Erniinnaq takussaassavassinga, aammalu sivitsunngitsoq takoqqikkumaarpassinga? aamma: Ataatamukassaanga?« v18 Tassa oqarput: »Qanoq isumaqartippaa oqarami: Erniinnaq? Suna pineraa paasisinnaanngilarput.« v19 Jiisusip nalunngereeramiuk aperiumaaraanni oqarfigai: »Immissinnut apersuutigaarsi qanoq isumaqartinneriga oqarama: Erniinnaq takussaassavassinga, aammalu sivitsunngitsoq takoqqissavassinga. v20 Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Qiajumaarpusi kappialajumaarlusilu, silarsuarli nuannaarumaarpoq. Ilissi aliasukkumaarpusi, aliasunnersili nuannaarninngorumaarpoq. v21 Arnaq ernisuleraangami erngumasarpoq ernivissani nallermat; ernereeraangamili naalliussimanini eqqarsaatigiunnaartarpaa silarsuarmut inunngortoqarnera nuannaarutiginermit. v22 Ilississaaq maanna aliasuppusi, takoqqikkumaarpassili; taavalu uummatisi tipaatsussapput, tipaatsunnissinnillu arsaarneqassanngilasi. v23 Ullormi tassani apeqquteqarfigissanngilassinga. Ilumut, ilumut oqarfigaassi: Ataataq uanga atikkut sumik qinnuigigussiuk qinnutigisassinnik tunissavaasi. v24 Manna tikillugu uanga atikkut qinnuteqarsimanngilasi. Qinugitsi, taava tunineqassaasi, tipaatsunnersi naammalluinnaqqullugu. v25 Taamatut assersuutitigut oqaluffigaassi; piffissaq nalliukkumaarpoq assersuutitigut oqalukkunnaarfissara, erseqqissumilli ilissinnut Ataatamik nalunaajaatiginniffissara. v26 Ulloq taanna uanga atikkut qinussaasi, oqarfiginngilassilu Ataatamut qinnukkumaarlusi; v27 Ataatammi nammineq asavaasi, asagassinga upperigassiullu Ataatamit pisuunera. v28 Ataatamit pisuuvunga silarsuarmullu tikiullunga; silarsuaq kingumut qimakkumaarpara Ataatamukarumaarlungalu.« v29 Ajoqersugai oqarput: »Maanna erseqqissumik oqalupputit assersuutit atornagit. v30 Maannami nalujunnaarparput suut tamaasa ilisimagitit aperineqarnissallu pisariaqartinngikkit. Taamaattumik upperaarput Guutimit pisuusutit.« v31 Jiisusip akivai: »Maanna upperpisi? v32 Piffissaq nalliukkumaarpoq, nalliutereerpormi, tamassi immikkut ornigassassinnut aallakaajumaarfissarsi uanga kiserngorutitillunga. Taamaakkaluartorli kisimiinngilanga Ataatap najormanga. v33 Taama oqaluffigaassi uakkut eqqisseqqullusi. Silarsuarmi naalliuuteqarpusi; nikalloqinasili, silarsuarmut ajugaareerpunga.« Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 17 Jiisusip naggataamik qinnutaa v1 Jiisusi taama oqaluppoq; isinilu qilammut aarlortippai oqarlunilu: »Ataataq, maanna piffissaq nalliuppoq. Ernerit naalannarsisiguk Ernermit naalannarsisitaaqqullutit, v2 soorlu taanna inunnut tamanut naalaganngortikkit taassumunnga tunniussatit tamaasa inuunermik naassaanngitsumik tuneqqullugit. v3 Inuunerlu naassaanngitsoq tassaavoq ilinnik, ilumut kisimi Guutiusumik aallartitannillu Jiisusi-Kristusimik, ilisimanninneq. v4 Nunarsuarmi naalannarsisippagit suliassaq uannut suliareqqusat naammassigakku. v5 Ataataq, maanna ilinni naalannarsisinnga, naalannassusermik silarsuaq pinngunngikkallarmalli uanga ilinni pigisannik. v6 Aqqit saqqummiuppara inunnut silarsuarmit uannut tunniussannut. Pigisatit taakku illit uannut tunniuppatit, taakkualu oqaatsitit aalajangiuppaat. v7 Taakkua maanna paasivaat uannut tunniussatit tamarmik ilinnit pisuusut. v8 Oqaatsimmi uannut tunniussatit taakkununnga tunniuppakka, ilassivaallu; ilumummi paasivaat uanga ilinnit pisuusunga, upperilerpaallu illiusutit uannik aallartitsisoq. v9 Taakku qinnuppakka; silarsuaq pinnagu taakkuli uannut tunniussatit qinnuppakka, tassaammata illit pitit. v10 Uanga pikka tamaasa illit pigaatit, illillu pitit uanga pigaakka, taakkunanilu naalannarsivunga. v11 Uanga silarsuarmiikkunnaarpunga, taakkuli silarsuarmiipput, uangalu ilinnut pissaanga. Ataataq illernartutit, uannut tunniussimasatit illit atikkut aalajangersikkit uatsitut ataasioqatigeeqqullugit. v12 Uanga taakku najorallarakkit illit atikkut uannut tunniussakkut aalajangersippakka paaralugillu, tammartoqanngillallu; erneq tammartussaatitaasoq kisimi tammarpoq – Allakkat eqquuteqqullugit. v13 Maanna ilinnut pissaanga; taamalu oqaluppunga silarsuarmiitillunga, tipaatsuutiga tamakkiisumik imminni pigeqqullugu. v14 Illit oqaatsinnik tunivakka; silarsuullu uumissorpai silarsuarmit pisuunngimmata, soorlu uanga silarsuarmit pisuunngitsunga. v15 Qinnutinngilakka silarsuarmit peerseqqullugit, paareqqullugilli ajortumut peqqunagit. v16 Silarsuarmit pisuunngillat, soorlu uanga silarsuarmit pisuunngitsunga. v17 Sallusuissutikkut illernarsisikkit; oqaatsitit sallusuissutaapput. v18 Soorlu illit uanga silarsuarmut aallartikkimma, uangattaaq taakku silarsuarmut aallartippakka. v19 Uanga imminut illernartippunga taakku pillugit, taakkuttaaq sallusuissutikkut illernartinneqarsinnaaqqullugit. v20 Qinnuppakka taakkuinnaanngitsut, aammattaarli taakkua oqaasiisigut uannut uppertunngorumaartut, v21 tamarmik ataasioqqullugit, soorlu illit, Ataataq, uanniittutit uangalu ilinniittunga, taakkuttaaq aamma uatsinneeqqullugit silarsuarmut uppereqqullugu illit aallartikkimma. v22 Naalannassuseq uannut tunniussat taakkununnga tunniuppara ataasioqatigeeqqullugit, soorlu uagut ataasioqatigiittugut, v23 uanga taakkunaniillunga illillu uanniillutit ataasioqatigiilluinnaqqullugit, silarsuarmut paaseqqullugu illit aallartikkimma taakkulu asagitit, soorlu uanga asagimma. v24 Ataataq, uannut tunniussatit uanneeqquakka najukkanni, taakkununnga takoqqullugu naalannassusera uannut tunniussat, asagammami silarsuaq tunngavilerneqanngikkallarmalli. v25 Ataataq naapertuilluartutit, silarsuup naluaatit, uangali ilisimavakkit, taakkualu nalujunnaarpaat illit aallartikkimma; v26 aqqillu taakkununnga ilisimalersippara ilisimalersikkumaarlugulu, asannissuseq uannut asannissuserisat taakkunaneeqqullugu uangalu taakkunaneeqqullunga.« Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 18 Jiisusi Getsemanemi tigusaasoq v1 Jiisusi taama oqaloreerami ajoqersukkani ilagalugit anivoq, kuunnguarlu Kedroni ikaarlugu naatsiivimmut tamaaniittumut iserpoq ajoqersukkani ilagalugit. v2 Judasittaaq, Jiisusimik killuutiginnittup naatsiivik taanna nalunngilaa Jiisusi ajoqersukkanilu tassani naapeqatigiikkajummata. v3 Taava Judasip sakkutuut paarsisuutitat aamma palasiunerit farisiiarillu naalaffimmi nakkutilliisuutitaat ilassarsiarai; naatsiivimmukarpullu qullilisarlutik nanerussisarlutillu sakkulisarlutillu. v4 Jiisusip qanoq pineqarumaarnini tamaat ilisimareeramiuk sassarluni aperai: »Kina ujarpisiuk?« v5 Akivaat: »Jiisusi Nazaretimioq.« Jiisusip oqarfigai: »Uangaavunga.« Ilagaattaaq Judasi Jiisusimik killuutiginnittuusoq. v6 Jiisusi oqarmat: »Uangaavunga,« tunuariarput nunamullu niverlutik. v7 Taava apereqqippai: »Kina ujarpisiuk?« Akivaat: »Jiisusi Nazaretimioq.« v8 Jiisusip oqarfigai: »Uangaavunga; taamammi oqarfigereerpassi, uangalu ujagarigassinga taava ilakka uku qimagutitiinnarsigit.« v9 Taamaalillunimi oqaasia una eqquutissaaq: »Uannut tunniussannik annaasaqanngilanga.« v10 Siimuut-Petrusilli panaq nassatani amullugu palasiunerup kiffaa panarpaa talerperlermik siutaarlugu; kiffaq taanna Malkusimik ateqarpoq. v11 Jiisusi Petrusimut oqarpoq: »Panaq puuanut mangunniaruk! Ermuseq Ataatap uannut tunniussaa imissannginnerpara?« v12 Sakkutuut paarsisuutitat sakkutuullu naalagaata aamma juutit naalaffimmi nakkutilliisuutitaasa Jiisusi tigusaraat qilersorlugulu; v13 siullermik ingerlappaat Annasimut Kajfasip ukioq taanna palasiunerusup sakianut. v14 Kajfasi taannaavoq juutinut siunnersuisoq pitsaanerunerarlugu inuiaat sinnerlugit inuk ataaseq toquppat. Jiisusi palasiunermut sassartitaasoq Petrusilu miserratiginnittoq v15 Siimuut-Petrusip ajoqersukkallu ilaata allap Jiisusi malippaat. Ajoqersugaq taanna palasiunermut takornartaannginnami Jiisusi palasiunerup illuata kaajaluisaanut iseqatigaa, v16 Petrusili isaaffiup silataani uniinnarpoq. Ajoqersukkap taassuma allap palasiunermut takornartaanngitsup anilluni arnaq isaaffimmik paarsisoq oqaloqatigeriarlugu Petrusi isertippaa. v17 Arnap kiffaasup isaaffimmik paarsisup Petrusi oqarfigaa: »Illit aamma angutip taassuma ajoqersugaasa ilagaatsit?« »Naagga, taakkua ilaginngilaannga,« Petrusi akivoq. v18 Kiffat naalaffimmilu nakkutilliisuutitat qisunnik aamalisanik ikumatitsipput uunnasserlutik, qiianarmat. Petrusittaaq tassani uunnasseqatigai. v19 Taava palasiunerup Jiisusi apersorpaa ajoqersugaanik ajoqersuutaanillu. v20 Jiisusip akivaa: »Tamanut ammasumik silarsuarmut oqaluttarpunga. Tamatigut synagogini naalaffiullu silarliani juutit kikkulluunniit katersuuttarfiini ajoqersuisarpunga, isertorlungalu oqalunngisaannarpunga. v21 Sooq uanga aperaanga? Tusarnaartikka aperikkit qanoq taakkununnga oqalussimaninnik; taakkuami nalunngilaat qanoq oqaluffigisimagitsik.« v22 Jiisusi taama oqarmat naalaffimmi nakkutilliisuutitat ilaata sanianiittup isappaa oqarfigalugulu: »Palasiuneq taama akineqartarami?« v23 Jiisusip akivaa: »Eqqunngitsumik oqarsimaguma eqqunngitsuunera uppernarsaruk, eqqortuuppalli sooq taava isappinga?« v24 Taava Annasip qilersorsimasoq palasiunermut Kajfasimukaatitippaa. v25 Taama pisoqartillugu Siimuut-Petrusi tassani uunnasserpoq. Taava oqarfigaat: »Ilaa illit aamma ajoqersugaasa ilagaatsit?« Petrusip tamanna miserratigaa oqarluni: »Naagga, ilaginngilaannga.« v26 Taava palasiunerup kiffaasa ilaat, Petrusip siutaagaata eqqarlia, oqarpoq: »Ilagalugu naatsiivimmiittutit takunnginnerpakkit!« v27 Petrusi misiaqqippoq; taamaalisorlu kukkukooq angutiviaq qarlorpoq. Jiisusi Pilatusimut sassartitaasoq v28 Jiisusi Kajfasimiit naalagaatitap illorsuanukaappaat. Tamanna pivoq ullaannguugaa. Illorsuarmukaassisut namminneq tassunga isinngillat poorskisiummik nerinissaminnut mingutsikkumanatik. v29 Pilatusip annivigai oqarfigalugillu: »Inuk una sumik unnerluutiginiarpisiuk?« v30 Akivaat: »Pinerluttuunngikkaluarpat ilinnukaassimassanngikkaluarparput.« v31 Pilatusip oqarfigai: »Taavami ilissi tiguniarsiuk inatsisisilu malillugit eqqartuullugu.« Juutit oqarput: »Uagut toqutsisinnaatitaanngilagut.« v32 Taamaalillutik Jiisusip qanoq toqunissaminik oqaasii eqquuttussanngorput. v33 Taava Pilatusi illorsuarminut iseqqilluni Jiisusi qaaqquaa oqarfigalugulu: »Illit juutit kunngigaatsit?« v34 Jiisusi akivoq: »Isumannik taama oqarpit, allanilluunniit uanga pillunga taama oqarfigineqarsimavit?« v35 Pilatusip akivaa: »Uanga juutiunerpunga? Illinuna nammineq inuiaqativit palasiunerillu uannut pisikkaatsit. Qanoq ilioravit?« v36 Jiisusip akivaa: »Uanga naalagaaffiga silarsuarmit matumannga pinngilaq. Uanga naalagaaffiga silarsuarmit matumannga pisuugaluarpat kiffama akiuullutik illersussagaluarpaannga juutinut pisinneqaqqunanga; kisiannili naalagaaffiga silarsuarmit matumannga pinngilaq.« v37 Pilatusip oqarfigaa: »Taavami ilaa kunngiuvutit?« Jiisusip akivaa: »Soorlu oqartutit, kunngiuvunga. Taamaattumik inunngorpunga, taamaattumillu silarsuarmut pivunga sallusuissut nalunaajaassutigissallugu. Sallusuissummit pisup kialluunniit nipiga tusartarpaa.« v38 Pilatusip oqarfigaa: »Sunaana sallusuissut?« Taama oqarami juutit annivigeqqippai oqarfigalugillu: »Uanga una pisuutinngilara. v39 Ilissinnili ileqquuvoq parnaarussat ilaata poorskimi uannit iperarneqartitaasarnera. Piumasaraasiuk juutit kunngiat ilissinnut iperagaatissagiga?« v40 Akivaat ima suaarlutik: »Taanna pinnagu, Barabbali iperaruk!« Barabba piiaasuuvoq. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 19 v1 Taava Pilatusip Jiisusi tiguaa iperartortillugulu. v2 Sakkutuullu kapinartulinnik nuiuussillutik niaqorusiorput niaquanullu atitillugu; qallersaammillu aappallarissumik uligusserpaat v3 saavanullu periarlutik oqarfigalugu: »Ataqqinarsigit, juutit kunngiat!« Isattarpaallu. v4 Pilatusi aneqqippoq juutillu oqarfigalugit: »Maanna ilissinnut anisissavara ilisimaqqullusiuk pisuutinngikkiga.« v5 Taava Jiisusi anivoq kapinartulimmik niaqoruteqarluni aappallarissumillu qallersaateqarluni. Pilatusip oqarfigai: »Takussagissi inuk!« v6 Palasiunerit naalaffimmilu nakkutilliisuutitat takugamikku suaarput: »Sanningasulimmut kikiattoruk, sanningasulimmut kikiattoruk!« Pilatusip oqarfigai: »Taava ilissi tigullugu sanningasulimmut kikiattorniarsiuk, uangami pisuutinngilara.« v7 Juutit akivaat: »Inatsiseqarpugut, inatsillu taanna malillugu toqutaasussaavoq imminut Guutimut erneritikkami.« v8 Pilatusip oqaatsit taakku tusaramigit suli siooratsanneruvoq, v9 illorsuarmullu iseqqippoq Jiisusilu oqarfigalugu: »Sumit pivit?« Jiisusilli akinngilaa. v10 Taava Pilatusip oqarfigaa: »Akiumanngilinga? Nalugakku pissaaneqartunga iperarneqartissinnaallutit pissaaneqartungalu sanningasulimmut kikiattorneqartissinnaallutit?« v11 Jiisusip akivaa: »Pissaaneqanngilluinnarputit qanoq iliorfigisinnaassallunga pavannga tunineqanngikkuit. Taamaattumik uannik ilinnut pisitsisoq annermik ajortuliorpoq.« v12 Tamanna tunngavigalugu Pilatusip iperarniaraluarpaa, juutilli suaartarput: »Taanna iperarukku kaasarimut ikinngutaassanngilatit. Kinaluunniit imminut kunngiutittoq kaasarimut assortuisuuvoq.« v13 Pilatusip oqaatsit taakku tusaramigit Jiisusi anisippaa; namminerlu ingippoq eqqartuussisup issiavianut Nunniukkamik – hebræerisut Gabbatamik – taaneqartumiittumut. v14 Tamanna pivoq ullormi poorskimut piareersarfiusumi nalunaaquttap-akunnerisa arfernata missaani. Pilatusi juutinut oqarpoq: »Takussagissi kunngersi!« v15 Taava inuit suaarput: »Peerli, peerli, sanningasulimmut kikiattoruk!« Pilatusip oqarfigai: »Kunngersi sanningasulimmut kikiattussanerpara?« Palasiunerit akipput: »Kaasari kisiat kunngigaarput.« v16 Taava Pilatusip Jiisusi taakkununnga tunniuppaa sanningasulimmut kikiattoqqullugu. Jiisusi sanningasulimmut kikiattugaasoq Taava taakkua Jiisusi aallaruppaat; v17 sanningasulissanilu nammineq ersullugu ingerlappaa qattunermut Niaqornamik, hebræerisut Golgatamik, atilimmut; v18 tassanilu sanningasulimmut kikiattorpaat allat marluk ilagitillugit, taakku avallinngorlugit Jiisusilu qiterlinngorlugu. v19 Pilatusi allagartaliorsimavoq sanningasulimmullu ivertillugu. Ima allassimavoq: »Jiisusi Nazaretimioq, juutit kunngiat.« v20 Allagartaq taanna juutit amerlasuut atuarpaat Jiisusip sanningasulimmut kikiattorneqarfia illoqarfimmut qanittumiimmat allagartarlu allassimammat hebræerisut, latiinerisut grækerisullu. v21 Taava juutit palasiuneri Pilatusimut oqarput: »Ima allaqinak: ›Juutit kunngiat‹, imali: ›Juutinut kunngiunerartoq‹.« v22 Pilatusi akivoq: »Allakkakka allagaraakka.« v23 Sakkutuut Jiisusi sanningasulimmut kikiattoreeramikku atisai tigoriarlugit sisamanngorlugit immikkoortiterpaat, immikkoortoq ataaseq sakkutuumut ataatsimut. Aamma ilupaava tiguaat; taannali mersorlugu katitigaanngilaq, nuilaaniilli ataanut ikaartitigaalluni ilivitsoq; v24 taamaattumik imminnut ima oqaluupput: »Taanna aggornagu immeraatigisigu kia pissaneraa.« – taamaalillutimmi oqaatsit Allakkaniittut eqquutissapput: Atisakka imminnut agguaappaat ilupaaralu immeraatigalugu. Tassa sakkutuut taamaaliorput. Jiisusi toqusoq v25 Jiisusip sanningasuliata killinnguaniipput anaanaa, ajaa, Maria Klopap nulia Maria-Magdalenelu. v26 Jiisusip anaanani sanianiittorlu ajoqersugaq asasani takugamigit anaanani oqarfigaa: »Arnaq-aa, aajuna ernerit.« v27 Taava ajoqersugaq oqarfigaa: »Aajuna anaanat.« Taamanerniit ajoqersukkap imminiitilerpaa. v28 Taavaa Jiisusip nalunnginnamiuk maanna tamarmik naammassineqartut Allakkallu eqquutissammata oqarpoq: »Imerusuppunga.« v29 Tassaniippoq immersagaq seernartumik imalik. Taava svampi seernartumik milluarteriarlugu isopip kanaartaanut ikkullugu qarnanut tutsippaat. v30 Jiisusi seernartumik pereerami oqarpoq: »Naammassivoq.« Niaqqunilu ukuppaa anerningerlunilu. v31 Ulloq taanna piareersarfiummat juutit Pilatusi qinnuigaat kikiattugaasut saarngi nallorteqqullugit timaallu aqqarneqaqqullugit sabbatimi sanningasulimmiiginnaqqunagit, sabbatimi taanna pingaartorsuummat. v32 Taava sakkutuut ornigullutik Jiisusip kikiattugaaqataasa, siulliup aappaatalu, saarngi nallorpaat. v33 Jiisusi tikikkamikku takugamikkulu toqoreersimasoq saarngi nallunngilaat, v34 sakkutuulli ilaata qalugiusaminik saneraatigut kapivaa, erniinnarlu aak imerlu anialerput. v35 Tamatuminnga takunnittup tamanna nalunaajaatigaa ilississaaq uppeqqullusi. Nalunaajaataa ilumoortuuvoq, nalunngilaalu eqqortumik oqalulluni. v36 Tamanna pivoq oqaatsit allakkaniittut uku eqquuteqqullugit: »Saarngi nallorneqassanngillat.« – v37 aamma oqaatsit allakkaniittut allat uku: »Kapisartik qiviassavaat.« Jiisusi ilisaasoq v38 Taava Josefip Arimatæamiup Jiisusimut ajoqersugaasup juutilli annilaangagalugit ajoqersugaanerminik isertuussisup Pilatusi qinnuigaa Jiisusip timaa aqqarumallugu; Pilatusillu akuerimmani aqqariartorpaa. v39 Aamma Nikodemusi, taanna qanga unnuaanerani Jiisusimut ornigussimasoq, tikiuppoq nassarlugu tarnut myrramik aloemillu akuugaq pundit 100-t missingat. v40 Taava Jiisusip timaa tiguaat ilupaassianillu tarnutinik tipigissaatitalinnik nimerlugu, juutini ilisinermi ileqquusut malillugit. v41 Jiisusip kikiattugaaffiani naatsiiveqarpoq, tassaniipporlu iliviliaq nutaaq suli ilisiffigineqarsimanngitsoq. v42 Ulloq tassaammat juutit piareersarfigisaat iliviliamut tassunga ilivaat, qanittuatsiaammat. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 20 Jiisusi toqusunit makittoq v1 Sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni, ullaaralaannguugaa suli taartoq, Maria-Magdalene ilivermut pivoq; takuaalu ujarak ilivermit peerneqarsimasoq. v2 Taava arpaannaq Siimuut-Petrusi ajoqersugarlu alla, taanna Jiisusip asasaa, ornippai oqarfigalugillu: »Naalagaq ilerfanit peersimavaat, sumullu ilisimaneraat naluarput.« v3 Taava Petrusi ajoqersugarlu alla taanna anipput ilivermukarniarlutik. v4 Arpaqatigiikkaluarlutik ajoqersugaq alla taanna Petrusimit oqilanerugami siulliulluni ilivermut annguppoq; v5 ilivermullu alakkarami takuai ilupaassiat nermutit tassaniittut, ilivermulli isinngilaq. v6 Siimuut-Petrusi kingulliulluni anngukkami ilivermut iserpoq, takuaalu tassaniittut ilupaassiat nermutit v7 annoraaminerlu Jiisusip niaquata uligisimasaa; taanna ilupaassianut nermutinut ilaanani imusimalluni immikkoorluni inissisimavoq. v8 Taava ajoqersugaq taanna alla, siulliulluni ilivermut annguttoq iserpoq; takunnillunilu upperpoq. v9 Tamannami tikillugu toqusunit makittussaaneranik oqaatsit Allakkaniittut suli paasinngilaat. v10 Taava ajoqersukkat kingumut angerlarput. Jiisusi makissimasoq Maria-Magdalenelu v11 Mariali ilerfup silataaniippoq qiallunilu. Suli qialluni ilivermut alakkarami v12 takuai inngilit qaqortunik atisallit marluk Jiisusip timaata inigisimasaaniittut, aappaa niaquata nalaani aappaalu isigaasa nalaanni. v13 Taakkua oqarfigaat: »Arnaq-aa, sooq qiavit?« Akivai: »Naalagara aallarussimammassuk sumullu ilisimaneraat nalugakku.« v14 Taama oqareerluni allamut qiviarami takulerpaa Jiisusi tamaani qeqartoq, naluaali Jiisusiusoq. v15 Jiisusip oqarfigaa: »Arnaq-aa, sooq qiavit? Kina ujarpiuk?« Naatsiivilerisuutikkamiuk akivaa: »Naalagaq, illit allamut nuussimagukku ilisimatinnga sumut ilinerit, aaniassagakku.« v16 »Maria!«, Jiisusip oqarfigaa. Taava Mariap qiviarlugu hebræerisut oqarfigaa: »Rabbuni!« – imaappoq: Ajoqersuisoq. v17 Jiisusip oqarfigaa: »Uninngateqinanga, suli Ataatamut pavunnannginnama; qatanngutikkali oqarfigiartukkit: Pavunnalerpungagooq uanga Ataatannut ilissilu Ataatassinnut, uanga Guutinnut ilissilu Guutissinnut.« v18 Taava Maria-Magdalenep ajoqersukkat ornillugit oqaluttuuppai Naalagaq takusimallugu taamalu oqaluffigigaani. Jiisusi makissimasoq ajoqersukkallu v19 Ulloq taanna sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni unnukkut ajoqersukkat matut parnaarlugit inimi katisimatillugit – juutimmi annilaangagigamikkit – Jiisusi tikiuppoq akornanniilerluni oqarfigalugillu: »Eqqissigitsi!« v20 Taama oqarfigereeramigit assani saneqqanilu takutippai. Ajoqersukkat nuannaalerput Naalagaq takugamikku. v21 Jiisusip oqarfigeqqippai: »Eqqissigitsi! Soorlu Ataatap aallartikkaanga, uangattaaq aallartippassi.« v22 Taama oqareerami anersaartorfigai oqarfigalugillu: »Anersaaq Illernartoq pigilersiuk! v23 Ajortaannik isumakkeerfigisasi isumakkeerfigineqassapput, isumakkeerfigiumanngisasi isumakkeerfigineqassanngillat.« Tuuma upperumanngitsoq v24 Tuuma Didymosimittaaq taaneqartartoq aqqaneq-marluk ilaat, Jiisusi tikiummat najuutinngilaq. v25 Ajoqersugaqataasa oqarfigaat: »Naalagaq takuarput.« Tuumali oqarpoq: »Assaani kikissat inikui takunngikkukkit tikeralu taakkununnga mangunngikkukku assagalu saneraanut mangunngikkukku tamanna upperilissanngilara.« v26 Ullut arfineq-pingasunngormata ajoqersukkat kingumut katisimapput, Tuumallu ilagai. Taava Jiisusi matut parnaarsimatillugit tikiulluni akornanniilerpoq oqarfigalugillu: »Eqqissigitsi!« v27 Tuumamullu oqarpoq: »Tikit isaateriaruk, aajuku assakka; assallu isaallugu saneqqannut manguguk, uppinngitsuujunnaarlutit upperniarit.« v28 Tuuma akivoq: »Naalagara, Guutigalu!« v29 Jiisusip oqarfigaa: »Takugamma upperputit. Pilluarput takunninngikkaluarlutik uppertut.« Johannesip iivangkiiliuata siunertaa v30 Jiisusi aamma amerlasuunik allanik nalunaaqutiliorpoq ajoqersukkami takkuanni; tamakku mappersakkami uani allaatigineqanngillat. v31 Makkuli allattorneqarsimapput ilissinnut uppereqqullugu Jiisusi Kristusiusoq, Guutip ernera, ilissilu uppertuususi aqqagut inooqqullusi. Iivangkiiliu Johannesip allagaa Joh 21 Jiisusi ajoqersukkanilu Tiberiasip Tasiata eqqaani v1 Kingorna Jiisusip ajoqersukkani saqqummerfigeqqippai Tiberiasip Tasiata eqqaani, tamannalu ima pivoq: v2 Siimuut-Petrusi, Tuuma Didymosimittaaq taaneqartartoq, Nathanaeli Kanamit Galilæamiittumit pisoq, Zebedæusip erneri Jiisusillu ajoqersugaasa ilaat allat marluk tamaaneeqatigiipput. v3 Siimuut-Petrusip oqarfigai: »Aalisariarniarpunga.« Ilai oqarput: »Ilagissavatsigit.« Umiatsiaamukariarlutik ikipput, unnuarli taanna pisaqanngillat. v4 Ullaaralaannguusoq Jiisusi tatsip sinaani qeqarpoq, ajoqersugaasali Jiisusiunera naluaat. v5 Oqarfigai: »Qitornakka, nerisassaateqarpisi?« »Naamik,« akipput. v6 Oqarfigai: »Umiatsiaap talerpiatungaagut qassuserussi pisaqassaasi.« Qassuseramik aalisakkat amerlangaarmata qassutit qaqinneq artulerpaat. v7 Ajoqersugaq Jiisusip asasaa Petrusimut oqarpoq: »Naalagaq-una!« Siimuut-Petrusip tusaramiuk taanna tassaasoq Naalagaq qallersaanni ateriarlugu, atisaqanngikkaluaramimi, imaanut tingivoq. v8 Ajoqersugaqatai umiatsiaamik tulakkiartorput, nunami qanittunnguugamikku alenit 200-t missiliuinnarlugit ungasitsigalutik, qassutillu aalisakkanik pisaqarsimasut kalippaat. v9 Nunamut niugamik takuaat qisunnik aamalisanik ikumatitaq qaaniittullu aalisakkat timiusallu. v10 Jiisusip oqarfigai: »Aatsaannguaq aalisagartassi ilaannik qaatsigitsi.« v11 Siimuut-Petrusip umiatsiaamut ikilluni qassutit aalisakkanik angisuunik, katillutik 153-inik, ulikkaarsimasut nunamut amorappai; aalisakkalli taama amerlatigigaluartut qassutit alittunngillat. v12 Jiisusip oqarfigai: »Qaallusi neriniaritsi!« Ajoqersukkat arlaannaataluunniit kinaaneranik aperissallugu saperpaa, nalunngilaammi tassaasoq Naalagaq. v13 Jiisusip ornillugit timiusaq tigoriarlugu taassuminnga tunivai, taamattaarlu nerpinnik. v14 Tassa Jiisusip toqusunit makinnermi kingorna pingajussaanik ajoqersukkaminut saqqummernera. Jiisusi Siimuut-Petrusilu v15 Nerereeramik Jiisusi Siimuut-Petrusimut oqarpoq: »Siimuut, Johannesip ernera, ilannit allanit asaneruinga?« Akivaa: »Aap, Naalagaq, nalunngilat asagikkit.« Jiisusip oqarfigaa: »Savaaraatikka paarikkit!« v16 Suli aappassaanik oqarfigaa: »Siimuut, Johannesip ernera, asavinga?« Akivaa: »Aap, Naalagaq, nalunngilat asagikkit.« Jiisusip oqarfigaa: »Savaatinnik paarsisuugit.« v17 Jiisusip pingajussaanik oqarfigaa: »Siimuut, Johannesip ernera, asavinga?« Petrusi aliasulerpoq pingajussaanik aperimmani: »Asavinga?« Akivaalu: »Naalagaq, tamanik nalusaqanngilatit, nalunngilat asagikkit.« Jiisusip oqarfigaa: »Savaatikka paarikkit. v18 Ilumut, ilumut oqarfigaakkit: Inuusukkallaravit nammineq qiterusertarputit ornikkumasannullu sumulluunniit ingerlasarlutit; utoqqanngoruilli talitit isatsissavatit, allallu qiterusissavaatit ornikkumanngisannullu ingerlatissallutit.« v19 Tamatumuuna oqaatiginiarpaa toqumik qanoq ittumik Guuti naalannarsisikkumaaraa. Nangillunilu oqarpoq: »Malinnga.« v20 Petrusi qiviarami takuaa ajoqersugaq Jiisusip asasaa malinnaasoq, tassa taanna nereqatigiinnermi Jiisusi qaninnerpaallugu saavani inissisimasoq imalu aperisoq: Naalagaq, kiaana killuutigiumaaraatit? v21 Petrusip taanna takuleramiuk Jiisusi oqarfigaa: »Naalagaq, unami?« v22 Jiisusi Petrusimut oqarpoq: »Tikiunnissama tungaanut inuuinnarnissaa uanga piumasarigukku, taava illit tamanna sussagakku? Illit malinniannga.« v23 Tamanna qatanngutinut tutsiuppoq: »Ajoqersugarooq taanna toqussanngilaq.« Jiisusi oqarsimanngikkaluarpoq toqussanngitsoq, imali: Tikiunnissama tungaanut inuuinnarnissaa uanga piumasarigukku taava illit tamanna sussagakku? v24 Taanna tassaavoq ajoqersugaq matuminnga nalunaajaasoq allaatiginnittorlu, ilisimavarpullu nalunaajaataa ilumoortuusoq. v25 Jiisusi aamma allarpassuarnik naammassisaqarpoq; ataasiakkaat tamaasa allaatigissagaluaraanni isumaqarpunga mappersakkat allanneqartussat silarsuarmi tamarmi inissaqarnavianngikkaluartut. Apustilit Suliaat ApS 1 Siulequt v1 Theofilusi! Mappersakkami allakkanni siullermi oqaluttuuppakkit Jiisusip qanoq sulineranik ajoqersuineranillu aallaqqaataaniit v2 ulloq qilaliartitaaffini tikillugu, apustilit qinikkani Anersaakkut Illernartukkut peqqusiffigereerlugit. Anersaaq Illernartoq neriorsuutigisaasoq v3 Anniarnermi toqunermilu kingornagut Jiisusip ajoqersukkani saqqummerfigisarpai amerlasuunik uppernarsaateqarluni ilumut uumagami, ullunimi 40-ni taakkununnga takutittarami Guutillu naalagaaffia eqqartortarlugu. v4 Nereqatigigamigillu peqquai Jerusalemi qimassanngikkaat utaqqissagaalli Ataatap neriorsuutigisaa – »taanna pillugu oqartunga tusarsimavassinga: v5 Johannesi imermik kuisisarpoq, ilissili ullut amerlanngitsut qaangiuppata Anersaamik Illernartumik kuineqarumaarpusi.« v6 Katisimatillutik Jiisusi aperaat: »Naalagaq, maannakkununa Israelikkunnut naalagaaffik kingumut pilersinniarit?« v7 Akivai: »Piffissarititat nalunaaquttallunniit-akunneri Ataatap nammineq pissaanermigut aalajangigai ilissi ilisimasussaanngilasi. v8 Anersaalli Illernartup tikippasi pissatsitaajumaarpusi, nalunaajaasigissavassilu Jerusalemimi Judæamilu tamarmi Samariamilu nunarsuullu isua tikillugu allaat.« Jiisusi qilaliartoq v9 Tamanna oqaatigereeramiuk isigitillugit qangattartitaavoq, nuissallu taakkununnga ersikkunnaarsippaa. v10 Qangattarnerani qilammut nakkussitillugit angutit marluk qaqortunik atisallit akornanniileriataarput. v11 Taakkulu oqarput: »Galilæamiuususi! Sooq qilammut isigivisi? Jiisusi taanna ilissinnit qimagutitinneqarluni qilaliartitaasoq taamatut tikiuteqqikkumaarpoq, soorlu qilammukartoq takugissi.« v12 Taava Jerusalemimut uterput Uuliap Qaqqaanit Jerusalemip eqqannguani sabbatikkut ingerlavigisariatut ungasitsigisumiittumit. v13 Illoqarfimmut pigamik inimut qullermut isersimaarfigisartakkaminnut majuarput ukuullutik: Petrusi Johannesilu, Jaaku Andreasilu, Filipi Tuumalu, Bartholomæusi Matthæusilu, Jaaku Alfæusip ernera Siimuullu zelotiusoq Judasilu Jaakup ernera. v14 Taakku tamarmik isumaqatigiillutik qinusarnertik aalajangiuppaat, arnat, Jiisusip anaanaa Maria Jiisusillu qatanngutai ilagalugit. Matthiasi apustilitut qinigaasoq v15 Ulluni taakkunani inuit 120-t missaat katersuussimatillugit Petrusi qatanngutit akornanni nikuippoq oqarlunilu: v16 »Qatanngutikka! Oqaatsit Allakkaniittut Anersaap Illernartup Daavip qarnagut Judasi Jiisusimik tigusisut aqqutissaannik ilitsersuussisoq pillugu siumut oqaatigisai eqquuttariaqarput. v17 Judasimmi uagut ilagigaluarpaatigut kiffartuussinermilu tamatumani peqataatitaasimalluni. v18 Suliapilummini akissarsiarisimasani narsaatisissutigisimavai, kussanngaarlunili nakkarami qaarpoq, erlaviilu tamarmik anipput. v19 Tamannalu Jerusalemimiunit tamanit ilisimaneqalerpoq narsaallu taanna taakkua namminneq oqaasiisut taaneqartarluni Hakeldama, tassa Narsaat Aattalik. v20 Tussiaatinimi ima allassimavoq: Illua inuerukkili, najugarineqanngikkililu, aammalu: Atorfia allap tigussavaa. v21 Taamaattumik angutit taakkua Naalagaq Jiisusi akornatsinniikkallarmat, v22 tassa Johannesip kuisineraniilli Jiisusip uatsinnit qimagutititaalluni qilaliartitaaffia tikillugu, uatsinni najuuttuarsimasut ilaat peqatigaluta toqusunit makinneranik nalunaajaasuusariaqarpoq.« v23 Taava marluk qinigassanngortippaat, tassa Josefi Barsabbamik taasagaat Justusimik taaguutilik Matthiasilu, v24 qinuppullu: »Naalagaq, illit inuit tamarmik uummataannik ilisimasuusutit, paasisitsigut taakkua marluk arlaat kina qinersimanerit v25 kiffartuussineq apustilitullu suliaq Judasip inissaminut aallarluni qimassimasaa tigoqqullugu.« v26 Taava taakku immeraassutigaat, immeraatillu Matthiasi eqqorpaa, taannalu apustilitut naatsorsuussaalerpoq taakku aqqanillit ilagalugit. Apustilit Suliaat ApS 2 Piinsip ullua v1 Ulloq piinsi nalliummat tamarmik katisimapput. v2 Tassanngaannarlu perpaluk anoraasuarsuartut qilammit tutsiuppoq, illulu isersimaffigisaat tamaat ulikkaarpaa. v3 Oqqallu innertut ittut taakkununnga takutipput tamaasalu immikkut tuffigalugit. v4 Taava tamarmik Anersaamik Illernartumik ilumioqangaalerput allamiullu oqaasii atorlugit oqalulerput Anersaap oqaasissiuinera naapertorlugu. v5 Jerusalemimi najugaqarput juutit upperluartut inuiaqatigiinnit qilaap ataaniittunit tamanit pisut. v6 Perpaluk taanna tutsiummat inuit ussagarput, ularussippullu tamarmik immikkut namminneq oqaatsitik atorlugit oqaluttut tusaramikkit. v7 Tupigusunnermit uippallerput aperalutillu: »Ila oqaluttut uku tamarmik Galilæamiuunnginnerpat? v8 Qanormiuna immat tamatta immikkut inunnguutsitsinnit oqaatsivut tusaasinnaagivut? v9 Uagut partheriusugut, mederiusugut elamikkuusugullu – uagut najugaqartugut Mesopotamiami, Judæami Kappadokiamilu, Pontusimi nunallu immikkoortuani Asiami, v10 Frygiami Pamfyliamilu, Egyptenimi Kyrenemilu Libyamiittumi – uagut Romamiusugut nunasisut, v11 juutiusugut juutillu upperisaannut ilanngussimasugut, Kretamiusugut Arabiamiusugullu – tusarpavut Guutip tupinnangaartuliai uagut nammineq oqaatsivut atorlugit oqaatigigaat.« v12 Tamarmik uippallerput, paatsiveerunnerminnilu imminnut apersorput: »Susoqartoq-una?« v13 Allalli mitallerput oqarlutillu: »Viinniminguna tungusunnitsumik imersimagamik aalakoortut.« Petrusip piinsimi oqaluusaa v14 Taava Petrusi aqqanillit taakku ilagalugit sassarpoq, nipituumillu inuit oqaluffigilerpai: »Angutit juutiususi ilissilu tamassi Jerusalemimi najugaqartusi! Manna paasilluassavarsi, oqaatsikkalu malugilluarniarsigit: v15 Inuit uku aalakoorsorisasi aalakuunngillat, aatsaammi nalunaaquttap-akunnerisa pingajuat nallerpaa. v16 Maannali pisoq tassaavoq pruffiitikkut Joelikkut oqaaserineqartoq: v17 Ullussani kingullerni pissaaq, oqarpoq Guuti: Anersaannit kuisiumaarpunga inunnut tamanut. Ernisi panisilu siulittuissapput inuusuttortasi takorluugaqarumaarput, utoqqartasilu sinnattorumaarlutik. v18 Anersaara kuiumaarpara allaat inussiaatinnut angutinut inussiaatinnullu arnanut ullussani taakkunani, siulittuissappullu. v19 Pavani qilammi tupinnartuliorumaarpunga, nunamilu nalunaaqutinik saqqummersitsiumaarpunga, aammik innermillu putsumillu ipisaanngunartumik. v20 Seqineq allanngussaaq taarnerinnaalerluni qaammallu aanngorluni, Naalakkap ullussaa pingaaqisoq nuanningaartorlu nalliutinngikkallartillugu. v21 Kinaluunniillu Naalakkap aqqanik torlorfiginnittoq annaanneqarumaarpoq. v22 Israelikkuususi, oqaatsit uku tusarsigit: Jiisusi Nazaretimioq – angut Guutimit ilissinnut qinigaasoq malunnangaartuliatigut tupinnartuliatigullu nalunaaqutiliatigullu Guutip taassumuunakkut akornassinni suliaasigut, soorlu nammineq nalunngikkissi – v23 taanna ilissinnut tunniunneqarpoq Guutip aalajangereersimasaa siumullu nalunngeriigaa naapertorlugu, inatsisinillu unioqqutitsisut assaasigut sanningasulimmut kikiattorparsi toqullugulu. v24 Guutilli toqup annernartui kipitillugit toqusunit makitippaa toqup tigusarisimajuarneq sapermagu. v25 Taannami pillugu Daavi oqarpoq: Naalagaq takkunniitittuaannarpara, taanna talerpimma tungaaniippoq patajaatsooqqullunga. v26 Taamaammat uummatiga nuannaartarpoq, oqaralu qiimmattarpoq, ilumut, timiga neriuummi ineqassaaq. v27 Toqusummi inaanniitiinnarnianngilarma, illernartortat aserornermik takusaqartinnianngilat. v28 Ajoqersuupparma inuunermut aqqutaasunik, nuannaarnermik qaarsillartikkumaarparma kiinnavit saani. v29 Qatanngutit, ataataanerpaaq Daavi pillugu isertuarnanga ilissinnut oqassaanga: Taanna toquvoq ilisaallunilu, ilerralu ulloq manna tikillugu uatsinniippoq. v30 Pruffiitiugamilu nalunagulu Guutip uppernarsaaffigisimagaa kinguaami ilaat issiavissaarsuarmini issiajumaartoq v31 siumut ilisimavaa eqqartorlugulu Kristusip toqusunit makinnissaa, oqarami toqusut inaanniiginnassanngitsoq timaalu aserornermik takusaqassanani. v32 Jiisusi taanna Guutip makitissimavaa. Uagut tamatta tamatuminnga nalunaajaasuuvugut. v33 Taanna Guutip talerpianut qutsissisitaavoq neriorsuullu malillugu Anersaaq Illernartoq Ataatamit pisimallugu, taannalu maannakkut kuivaa. Tamassaavorlu ilissi takusarsi tusagarsilu. v34 Daavimi qilammut qangattanngilaq, namminerli oqarpoq: Naalagaq naalakkannut oqarpoq: Talerpimma tungaanut inginniarit, v35 akeqqatit uannit tummarfiliunneqarserlugit illit isikkannut! v36 Taava Israelikkunnut tamanut qularnarunnaassaaq Jiisusi taanna sanningasulimmut kikiattugarsi Guutip Naalaganngortillugulu Kristusinngortissimagaa.« Ilagiit siulliit v37 Oqaatsit tamakku tusaramikkit uummatimikkut anniutigaat Petrusilu apustileqataalu aperalugit: »Qatanngutit, qanoq iliussaagut?« v38 Petrusip akivai: »Allamik isumataaritsi, Jiisusi-Kristusillu aqqani tamassi kuisigitsi ajortissi isumakkeerneqaatissaannik, taava Anersaaq Illernartoq tunissutisiarissavarsi. v39 Neriorsuummi ilissinnut qitornassinnullu atuuppoq, aammattaaq ungasissuniittunut tamanut Naalakkap Guutitta qaaqqujumaagaanut.« v40 Oqaatsinillu allarpassuarnik Petrusi nalunaajaavoq oqaaqqissaarlugillu oqarluni: »Eqqarleriinnit killormoortunit ukunannga annaanneqartinniaritsi!« v41 Oqaasiinik ilassinnittut kuisipput, ullorlu taanna inuit 3.000-ingajaat ilagiinnut ilanngutitaapput. v42 Apustilit ajoqersuinerat, peqatigiinneq timiusallu aggorneqartarnerat qinusarnerillu aalajangerfigaat. v43 Tamarluinnarmik ersinermik tikinneqarput, tupinnartuliarpassuillu nalunaaqutillu apustilitigut pipput. v44 Uppertulli tamarmik peqatigiipput, suullu tamaasa pigeqatigiippaat. v45 Nunaatitik pigisatillu tunisarpaat aningaasallu agguaattarlugit ataasiakkaat pisariaqartitaat naapertorlugu. v46 Ullut tamaasa isumaqatigiillutik naalaffimmiittarput, illuminnilu timiusaq aggortarpaat nereqatigiittarlutillu; tipaatsullutik uummatimikkullu ilumoorlutik v47 Guuti unnersiutigisarpaat tamanillu nuannarineqarlutik. Naalakkallu annaanneqartut ullut tamaasa ilanngutitittarpai. Apustilit Suliaat ApS 3 Nukillaarsimasoq ajorunnaarsitaasoq Isaaffiup Kusanartup killingani v1 Petrusi Johannesilu qinuffissap nalaani, nalunaaquttap-akunnerisa qulingiluaanni, naalaffimmukarput. v2 Taava angut ilumiuugallaramili nukillaarsimasoq akiarlugu tikiuppaat; taanna ullut tamaasa naalaffiup isaaffiata Kusanartumik taaneqartartup killinganut pissunneqartarpoq naalaffimmukartunit qinnuuloorsinnaaqqullugu. v3 Petrusi Johannesilu naalaffiup silarlianut iseriartortut takugamigit qinnuuloorfigai. v4 Marluullutik toqqarlugu isigaat, Petrusilu oqarpoq: »Isigeriartigut!« v5 Pissangalluni isigai taakkunannga tunineqarnissi ilimagalugu. v6 Petrusili oqarpoq: »Sølvimik kuultimilluunniit peqanngilanga, pigisannilli tunissavakkit: Jiisusi-Kristusip Nazaretimiup aqqani nikuigit pisullutillu!« v7 Petrusillu talerpiagut tiguaa nikuitillugulu; erniinnaq isigai singernerilu nukeqalerput, v8 pissipporlu nikorfasinnaalerluni pisussinnaalerlunilu, naalaffiullu silarlianut iseqatigai tassani angalaarluni pississaarlunilu Guuti unnersiutigalugu. v9 Inuillu tamarmik takuaat angalaartoq Guutilu unnersiutigigaa. v10 Ilisaraat taannaasoq naalaffimmut Isaaffiup Kusanartup sanianiittartoq qinnuuloorluni; annilaangaarput qanorlu pineqarsimanera paatsiveerussutigalugu. v11 Angutip taassuma Petrusi Johannesilu ilagiinnalerpai, inuillu tamarmik tupigusoqalutik Salomop Sukaliutaa katersuuffigaat. Petrusi Salomop Sukaliutaani oqaluussisoq v12 Petrusip tamanna takugamiuk inunnut oqarpoq: »Israelikkuususi! Sooq tamanna tupigusuutigaasiuk nakkuttuarlutalu soorlu uagut nammineq pissaanitsigut upperluartuunitsigulluunniit angut una pisussinnaalersissimagipput? v13 Aaperaap Guutiata Iisaallu Guutiata Jaakullu Guutiata, uagut siuaasatta Guutiata, naalannarsisissimavaa kiffani Jiisusi ilissi Pilatusimut killuutigisarsi miserratigisarsilu, naak taanna aalajangereersimagaluartoq iperarumallugu. v14 Ilissili illernartoq iluartorlu miserratigaarsi piumasaralugulu inuarsimasup saammaanneqarnissaa. v15 Inuunerup naalagaanera toqupparsi, Guutilli toqusunit makitippaa. Tamatuminnga uagut ilisimannittuuvugut. v16 Jiisusip aqqanut uppernikkut aqqata una angut isigisarsi nalunngisarsilu nukinitsippaa. Uppernerup taassuma Jiisusip aqqagut sunniisimasup tamassi isigitillusi angut taanna ajoqutaarutitivippaa. v17 Qatanngutit, nalunngikkaluarpara ilisimaatsuunissinni taamaaliortusi siulersortisi assigalugit; v18 Guutilli taamaalilluni eqquutitippaa pruffiitit tamaasa aqqutigalugit siumut oqaatigeriikkani, tassa tanitani anniassasoq. v19 Taamaattumik allamik isumataaritsi saanniarlusilu ajortisi piiarneqaqqullugit; v20 taava Naalakkap nalliutitissavai ullut inuummarissiffissat; aallartissavaalu Tanitaq ilissinnut pisassariteriigaq, tassaasoq Jiisusi. v21 Taanna qilammi najugaqassaaq ullut suut tamarmik iluarsiffissaat nalliutserlugit, soorlu Guuti itsarsuarli pruffiitimigut illernartutigut nalunaajaasimasoq. v22 Mosesimi ima oqarpoq: ›Naalakkap Guutissi pruffiiti uattut ittoq ilissi nammineq ilarsi, ilissinnut saqqummersikkumaarpaa; taanna naalassavarsi qanoq ittumilluunniit nalunaajaaffigippasi. v23 Kinaluunniilli pruffiitimut taassumunnga naalanngitsoq inuiaat akornannit nungutitaassaaq.‹ v24 Pruffiitittaaq oqaaseqarsimasut allat tamarmik, Samueli kinguliilu, ullut taakku pillugit nalunaajaasimapput. v25 Ilissi pruffiitinut angerutsimullu Guutip siuaasassinnut angerutigisaanut qitornaavusi, Aaperaamut ima oqarmat: ›Illit kinguaassakkut nunarsuarmi eqqarleriit tamarmik pilluaqqunarsissapput.‹ v26 Guutip kiffani makitillugu ilissinnut aallarteqqaarpaa pilluaqqoqqullusi ajussusersi tamassi immikkut tunukkussiuk.« Apustilit Suliaat ApS 4 Petrusi Johannesilu killisiugaasut v1 Inunnut oqalutsillugit palasit naalaffimmilu nakkutilliisut naalagaat saddukiiarillu tikiupput. v2 Kamaatigaat inuit ajoqersormatigit Jiisusikkullu toqusunit makinnissaq nalunaajaatigalugu. v3 Tigusaatippaat aqagussamut parnaarutiinnarallarlugit, unnoreermammi. v4 Oqaatsimilli tusartut ilarpassui uppertunngorput, angutillu amerlassusiisa 5.000-it missiliulerpaat. v5 Aqaguani katersuupput inuit siulersortaat, Jerusalemimi utoqqaanertat allakkanillu ilisimasut, v6 palasiuneq Annasi, Kajfasi, Johannesi Alexanderilu palasiunerillu eqqarlii allat. v7 Petrusi Johannesilu aavaat aperalugillu: »Pissaaneq suna atorlugu kiallu aqqani taamaaliorpisi?« v8 Anersaamik Illernartumik ilumioqangaalerluni Petrusip akivai: »Ilissi Israelikkunnut siulersuisuususi utoqqaanertaasusilu! v9 Ullumi angummut napparsimasumut ajunngitsuliorneq pillugu killisiorneqaratta ajorunnaarsinneqarsimaneranik, v10 taava ilissi tamassi, allaammi Israelikkut tamassi, ilisimassavarsi angut taanna saassinni qeqartoq ajorunnaarsinneqarmat Jiisusi-Kristusip, Nazaretimiup, ilissi kikiattukkassi Guutilli toqusunit makitissimasaata aqqani. v11 Jiisusi taannaavoq ujarak ilissinnit illuliortunit narrugisaasoq teqeqquullunili tunngaviusoq. v12 Allakkullumi annaffissaqanngilaq, ilami inuit qilaap ataani atermik allamik tunineqarsimanngillat annaanneqaatissatsinnik.« v13 Takugamikkuli Petrusip Johannesillu nakimaassusiat paasillugulu taakku inuinnaasut immikkut ilinniagaqarsimanngitsut, tupigusupput; nalunngilaat Jiisusi ilagisimagaat, v14 takugamikkulu angut ajorunnaarsitaat ilagalugit qeqartoq akissutissaarupput. v15 Inimit killisiuiffimmit aneqquaat, imminnullu siunersioqatigiilerput oqarlutik: v16 »Inuit taakku qanoq pissavavut? Taakkunuunami nalunaaqummik erseqqissumik pisoqarsimavoq Jerusalemimi najugaqartunut tamanut arajutsisassaanngitsumik, tamannalu miserratigisinnaanngilarput. v17 Inuit akornanni siaruariartuinnaqqunagu sioorasaartigit ateq taanna atorlugu kingorna kikkunnulluunniit oqaloqqunagit.« v18 Kingumut iseqquaat inerterlugillu kingorna Jiisusip aqqani ajoqersueqqunagit nalunaajaaqqunagillu. v19 Petrusilli Johannesillu akivaat: »Nammineq aalajangersiuk Guutimut eqqortuliornerunersoq ilissi taassumannga annerusumik naalanneqassagussi; v20 uagulli eqqartunngitsoorsinnaanngilavut takusimasavut tusarsimasavullu.« v21 Sioorasaaqqippaat iperaannarlugillu inuit pillugit naluleramikku qanoq pillassanerlugit; tamarmimmi pisimasoq pillugu Guuti unnersiutigaat, v22 angullu nalunaaqutikkut tamatumuuna ajorunnaarsimasoq 40-t sinnerlugit ukioqarpoq. Ilagiit qinnutaat v23 Iperagaagamik ilatik ornippaat oqaluttuullugillu palasiunerit utoqqaanertallu qanoq oqaluffigisimagaatik. v24 Tamanna tusaramikku tamarmik ataatsikkut nillerput Guutimullu qinullutik: »Naalagaq, illit qilammik nunamillu immamillu taakkunaniittunillu tamanik pinngortitsisutit, v25 illit Anersaakkut Illernartukkut kiffat Daavi nagguigisarput aqqutigalugu oqartutit: Sooq inuiaqatigiit pikitsitsippat? Sooq inuiaat pilersaarusiorpat iluatsittussaanngitsunik? v26 Nunarsuup kunngii saassussinialerput, naalagaanerit iligiilerput Naalakkamut taassumalu tanitaanut akerartorlutik. v27 Ilumummi kiffat illernartoq Jiisusi tanissimasat assortorlugu illoqarfimmi matumani iligiilersimapput Herodesi Pontiusi-Pilatusilu, inuiaat Israelillu naggueqatigiissortaat peqatigalugit, v28 illit assavit piumassutsivillu pisussatut aalajangersimasaat suliariumallugu. v29 Maannalu Naalagaq, sioorasaarutaat arajutsinaveersaakkit, kiffatillu pisinnaatikkit oqaatsit siooranngivillutik oqaatigeqqullugu; v30 assat isatsiguk ajorunnaarsitsisillugu nalunaaqutit tupinnartuliallu kiffavit illernartup Jiisusip aqqagut peqqullugit.« v31 Qinoreermata katerisimaffiat sajutsitaavoq, tamarmillu Anersaamik Illernartumik ilumioqangaalerput, Guutillu oqaasia nalunaajaatigaat siooranatik. Ilagiit pigisaqaqatigiittut v32 Uppertorpassuit tamarmik uummatimikkut tarnimikkullu ataasiupput; arlaannaataluunniillu pigisani namminiinnaq pigisaminik taaneq ajorpaa, tamarmilli suut tamaasa pigeqatigiippaat. v33 Apustilit Naalakkap Jiisusip toqusunit makinnera pikkunartumik nalunaajaatigaat, tamarmillu nuannarineqangaarput. v34 Taamaattumillu taakkua akornanni ajorsartoqanngilaq, tassami nunaammik illumilluunniit pigisaqartut taakku tunillugit aningaasat pissarsiatik aggiuttarpaat v35 apustilillu isigaasa saavannut ilisarlugit; taakkualu aningaasat agguaattarpaat ataasiakkaat pisariaqartitsinerat naapertorlugu. v36 Josefip Levikkuusup Cypernimit pisup apustilit Barnabamik, tassa Tuppallersaatip erneranik, taaguuteqartitaata v37 nunaatini tunivaa aningaasallu aggiullugit apustilit isigaasa saavannut ilillugit. Apustilit Suliaat ApS 5 Anania Safiralu v1 Angutilli Ananiamik ateqartup nuliatalu Safirap nunaatertik tunigamikku v2 uia nuliani ilisimaqatigalugu aningaasanik toqqorsivoq ilaannaallu aggiullugit apustilit isigaasa saavannut ilivai. v3 Taava Petrusi oqarpoq: »Anania, sooq Saatanip uummatit ulikkaarsimavaa Anersaamut Illernartumut sallutillutit aningaasallu nunaativit akiata ilai toqqortillugit? v4 Nunaat tuninngikkallarnerani nammineq piginnginnerpiuk? Tunereerakkulu aningaasat illit nammineq oqartussaaffiginnginnerpigit? Qanoq-una isumaliorlutit taamaaliorsimasutit? Inuit pinnagit Guuti salloqittarpat.« v5 Ananiap oqaatsit tamakku tusaramigit uppippoq anerningerlunilu; tamatuminngalu tusartut tamarmik ersingaaleqaat. v6 Angutilli inuusuttut nikuipput, annoraassiamullu immuteriarlugu annippaat ilillugulu. v7 Nalunaaquttap-akunneri pingasut missiliorlugit qaangiummata Ananiap nulia iserpoq qanoq pisoqarsimanera nalullugu. v8 Petrusip aperaa: »Oqarfiginnga, tassa nunaat tunivisiuk taama akilersillugu?« Akivoq: »Aap, tassa taamaappoq.« v9 Taava Petrusip oqarfigaa: »Sooq isumaqatigiissimavisi Naalakkap Anersaava misilikkumallugu? Taqqama uinnik ilisisimasut tumaarpaluat erserpoq; taakkua illittaaq annisissavaatsit.« v10 Taamaalisorlu isigaasa saavannut uppippoq anerningerlunilu. Angutit inuusuttut iserlutik toqusimasoq takugamikku taannattaaq annippaat uiatalu sanianut ilillugu. v11 Ilagiit tamarmik tamatuminngalu tusartut allat tamarmik ersingaaleqaat. Apustilitigut nalunaaqutiliat tupinnartuliallu v12 Nalunaaqutiliat tupinnartuliallu amerlasuut apustilit assaasigut inunni pisarput. Tamarmillu peqatigiillutik Salomop Sukaliutaaniittarput. v13 Taakkununnga ilanngunnissamut allanik sapiisertoqanngilaq, inunnilli nuannarineqaqaat. v14 Taamaattoq Naalakkamut uppertut ilanngussortuarput, angutit arnallu amerlaqisut. v15 Allaammi napparsimasut aqqusinernut annissortarpaat siniffinnut nallavinnullu inissittarlugit Petrusi sanioqquppat tarraannaanilluunniit taallinneqaqqugaluarnermit. v16 Aammattaaq illoqarfinnit Jerusalemip eqqaaniittunit inuit napparsimasortatik anersaanillu minguttuunit naalliutsitaasut tikiuttarpaat, tamarmillu ajorunnaarsitaasarput. Apustilit killisiugaasut v17 Taava palasiuneq isumaqatinilu tamarmik, tassa immikkoorniaqatigiit saddukiiarit, sassarput ilungersoqalutik; v18 apustilillu tigusaritippaat illoqarfiup parnaarussivianut parnaarutitillugit. v19 Unnuakkulli Naalakkap inngiliata parnaarussiviup isaaffii ammarpai anisillugillu oqarluni: v20 »Naalaffiup silarlianukarlusi sassaritsi, inuunerullu matuma oqaasertai tamaasa inunnut nalunaajaatigisigit!« v21 Naalallutik ullaaralaannguugaa naalaffiup silarlianukarput ajoqersuilerlutillu. Taama pisoqartillugu palasiunerup ilaasalu tikiullutik Killisiuisoqatigiit, Israelikkunni utoqqaanertaasut, tamakkerlugit, katersortippaat parnaarussivimmullu oqariartortitsillutik apustilit sassartinneqassasut. v22 Naalaffimmili nakkutilliisut tassunga pigamik parnaarussat kingorarpaat, uteramillu nalunaarput: v23 »Parnaarussivik tikipparput parnaarluarsimasoq paarsisullu isaaffiisa killinginiittut, ammaratsiguli taqqamaniittunik takusaqanngilagut.« v24 Naalaffimmi nakkutilliisut naalagaata palasiunerillu tamanna tusaramikku nalornisoorutigilerpaat qanoq kinguneqarumaarnersoq. v25 Taava inummik tikiuttoqarpoq imalu nalunaarfigalugit: »Angutit taakku parnaarussivimmut isertitasi naalaffiup silarlianiipput inuillu ajoqersorlugit.« v26 Naalaffimmi nakkutilliisut naalagaat sulisuni ilagalugit taakunnarpoq aallugit, nakuuserfiginngilaalli inuit ersigigamikkit ujaqqanik milloornialeqimmatik. v27 Aareeramikkit Killisiuisoqatigiinnut sassartippaat, palasiunerullu killisiulerpai v28 oqarluni: »Erseqqivissumik inerteraluarpassi atikkut tamatumuuna ajoqersueqqunasi, taamaattorli Jerusalemi ajoqersuutissinnik tamakkerparsi angutillu taassuma aavanut pisuutinniarluta.« v29 Petrusi apustilillu akipput: »Guuti inunnit naalattariaqarneruvoq. v30 Siuaasatta Guutiata Jiisusi ilissi qisummut nivinngarlugu toqutarsi makitippaa. v31 Taanna Guutip talerpimmi tungaani akitsisippaa naalagaaninngortillugu annaassisunngortillugulu Israelikkut tuniumallugit allamik isumataarnermik ajortillu isumakkiigaanerannik. v32 Tamatumunnga ilisimannittutut nalunaajaasuuvugut, uagut Anersaarlu Illernartoq, Guutip naalatsiminut tunniussaa.« Gamalielip oqalugiaataa v33 Tamanna tusaramikku kamattorsuanngorput toqukkumalerlugillu. v34 Taavali inatsisinik ajoqersuisoq, farisiiariusoq Gamalielimik atilik inunnit tamanit ataqqisaasoq Killisiuisoqatigiit akornanni nikuippoq peqqusillunilu angutit anisitsiarneqarallassasut. v35 Ilaminullu taava oqarpoq: »Israelikkuususi! Angutinut ukununnga qanoq iliulernersi mianersuutiginiarsiuk. v36 Uagut siunitsigut Theudasi saqqummersimavoq imminut sorsuartut isigaluni. Angutit 400-t missiliorlugit malitsigileraluarpai, toqutaammalli malittai tamarmik siammakaapput malunnaataarullutik. v37 Tamatuma kingornagut Judasi Galilæamioq inuit kisinneqarnerata nalaani saqqummerpoq, inunnillu malitsissarsivoq pikitsitsisillugillu; taannali aamma ajunaarpoq malittaalu tamarmik avissaartiterneqarlutik. v38 Maannali pineqartoq pillugu ima oqarfigissavassi: Inuit taakku ilaginnarsigit, iperarsigillu! Piumasaq suliarluunniit inunnit pisuugunik suujunnaarumaarput, v39 Guutimilli pisuuppata inuit taakku suujunnaarsinneq sapissavasi; Guutimut akiuuttutut isumaqarfigitilerniaqinasi.« Taassuma siunnersuutaa malillugu v40 apustilit isertillugit iperartortippaat inerterlugillu Jiisusip aqqani oqaluusseqqunagit, taavalu iperarpaat. v41 Killisiuisarfik qimappaat nuannaarlutik Jiisusip aqqa pillugu narrunarsagaanissamut qinngaqqunnartitaannginnamik. v42 Naalaffimmi illuminnilu ullut tamaasa ajoqersuinertik ingerlatiinnarpaat nalunaajaatigalugulu Jiisusi tassaasoq Tanitaq. Apustilit Suliaat ApS 6 Arfineq-marluk qinigaasut v1 Ulluni tamakkunani ajoqersukkat amerliartuinnarmata hellenistit hebræerit oqalorujuussutigilerpaat ullut tamaasa nerisassanik agguaanermi uillarnertamik tunulliunneqartarmata. v2 Aqqaneq-marluk taakkua ajoqersukkat tamaasa katersuutitippaat oqarlutillu: »Iluanngilaq Guutip oqaasia sumiginnarutsigu nerisassat isumaginissaat pillugu. v3 Taamaattumik, qatanngutit, ilissi akornassinni qinerleritsi angutinik arfineq-marlunnik iluarisaasunik anersaamik ilisimassusermillu peqangaartunik tamakkuninnga suliaqartitassatsinnik, v4 uagulli nammineq pisarnitsitut qinoqatigiittarneq oqaaserlu kiffartuutigissavavut.« v5 Siunnersuut tamanna katersorsimasut tamarmik isumaqataaffigaat qinerlugillu Stefanusi, angut uppernermik Anersaamillu Illernartumik ilumioqangaartoq, Filipi, Prokorosi, Nikanori, Timoni, Parmenasi Nikolaosilu Antiokiamioq juutit upperisaannut ilanngussimasoq. v6 Taakku apustilinut sassartinneqarput apustilillu qinullutik assamminnik patippaat. v7 Guutip oqaasia siammariartorpoq, ajoqersukkallu Jerusalemimiittut amerliartuinnarput; aammattaarlu palasit amerlaqisut uppernermut naalattunngorput. Stefanusi killisiuisoqatigiinnut pisitaasoq v8 Stefanusi saammaannermik pissaanermillu ilumioqangaarluni angisuunik tupinnartuliortarpoq nalunaaqutiliortarlunilu inuit akornanni. v9 Taava tikiuttoqarpoq synagogimit »Inussiaajunnaarsitaasut Kyrenemiullu Alexandriamiullu Synagogiannik« taaneqartumit pisunik aamma Kilikiamit nunallu immikkoortuanit Asiamit pisunik, taakkualu Stefanusi oqalliseqatigilerpaat. v10 Ilisimassuseqarlunili anersaaqarlunilu oqalummat assortorneq saperpaat. v11 Taava angutit ilaat isertortumik pilerisaarlugit oqartippaat: »Tusaavarput Mosesi Guutilu mitallerluni oqaluuserigai.« v12 Inuit utoqqaanertallu allakkanillu ilisimasut kamassaarpaat, Stefanusilu saassuppaat nusukarlugulu Killisiuisoqatigiinnukaallugu, v13 sallusumillu uppernarsaasussanik aggersitsipput oqartunik: »Angut taanna kipissanani najukkamut matumunnga illernartumut inatsisinullu akerlilersuilluni oqaluttarpoq. v14 Imami oqartoq tusaavarput: Jiisusip Nazaretimiup taassuma manna ingutserumaarpaa ileqqullu Mosesip uatsinnut kingornussarititai allanngortillugit.« v15 Killisiuisoqatigiinni ilaasortaasut tamarmik isikkuppaat, kiinaalu isigisaat soorlu tassa inngilip kiinaa. Apustilit Suliaat ApS 7 Stefanusi imminut illersorluni oqaluttoq v1 Taava palasiuneq aperivoq: »Ilumut taamaappa?« v2 Stefanusi akivoq: »Qatanngutit ataatallu! Tusarnaaritsi! Guuti naalannartoq ataatatsinnut Aaperaamut Mesopotamiami takutippoq Karanimi nunassinngikkallarmat v3 oqarfigalugulu: ›Nunagisat eqqarlitillu qimallugit nunamut ilinnut takutitassannut aallarit.‹ v4 Taava Kaldæerit nunaat qimappaa Karanimilu nunassilluni, ataataalu toqummat Guutip nuutippaa nunamut maanna najugarisassinnut. v5 Guutip tassani nunaatissaanik isikkatulluunniit silitsigiinnartumik tuninngilaa, neriorsorpaali nuna taanna Aaperaamut kinguaassaanullu pigisassanngortikkumaarlugu naak qitornaatsuugaluartoq. v6 Guuti oqarpoq Aaperaap kinguaavi nunaginngisaminni takornartatut najugaqassasut, tassanilu inussiaataallutillu naalliutsitaajumaartut ukiuni 400-ni. v7 ›Taavali inuiaat taakku inussiaataaffigisaat eqqartuukkumaarpakka,‹ oqarpoq Guuti, ›kingornalu nuna taanna qimassavaat maanilu guutisiorfigalunga.‹ v8 Guutillu Aaperaat angerutsimik kipineqaqqussummik angerfigaa. Taavalu Aaperaap Iisaaq ernertaaraa ullullu arfineq-pingajuanni kipineqartillugu, Iisaallu ernertaaraa Jaaku, Jaakullu ernertaarai ataataanerpaat aqqaneq-marluk. v9 Ataataanerpaallu Josefi sinngagilerpaat Egyptenimullu tunillugu, Guutilli najorpaa v10 atugarliuutaanit tamanit aniguisillugu Egyptenimiullu kunngiata Faraop isaani nuannarinartunngorlugu ilisimassuseqalersillugulu, taamalu Faraop Egyptenimut inoqutiminilu tamanut naalaganngortippaa. v11 Egyptenimili tamarmi Kana'animilu kaannersuaqalerpoq, ajorsarnerlu angeqimmat siuaasavut nerisassaminnik pissarsineq sapilerput. v12 Jaakup tusaramiuk Egyptenimi karreqartoq siuaasavut siullermeerluni aallartippai. v13 Aappassaaneermatali Josefi qatanngutiminut ilisaritippoq, Faraollu paasivaa Josefip sumit naggueqarnera. v14 Josefip ataatani Jaaku ilaqutaalu tamaasa, inuit 75-it, aggeqquai. v15 Jaakulu Egypteniliarpoq tassanilu taanna siuaasavullu toqupput; v16 Sikemimut ingerlanneqarput ilivissiamullu Aaperaap aningaasanik akilerlugu Sikemimi Hamorip ernerinit pisiarisimasaanut ilineqarlutik. v17 Guutip Aaperaamut neriorsuutaata naammassineqarfissaata qanillilernerani inuiaqatigiit Egyptenimi ilaartorlutik amerlisimaqaat. v18 Taamani Egyptenimi kunngeqarpoq Josefimik sianigisaqanngitsumik. v19 Kunngip taassuma inuiaqativut peqqusersiorfigai siuaasavut naalliutsillugit naalungiaat annisitittarlugit inooqqunagit. v20 Tamatuma nalaani Mosesi inunngorpoq, Guutillu isaani meeraavoq nuannarinartoq. Qaammatini pingasuni ataatami illuani paarineqarpoq, v21 anninneqarmallu Faraop paniata tiguaa namminerlu ernermisut perorsarlugu. v22 Mosesi Egyptenimiut ilisimassusiannik tamanik ajoqersorneqarpoq pissaaneqarlunilu oqaatsimigut suliamigullu. v23 40-nik ukioqarluni isumassarsivoq qatanngutini Israelip kinguaavi takuniarumallugit. v24 Takugamiuk ilaat pinerlineqartoq ikioriartorpaa, pinerlisarlu akiniullugu Egyptenimioq toquppaa. v25 Isumaqaraluarpoq qatanngutimi paasissagaat assammigut Guutip annaakkumagaatik, paasinngilaalli. v26 Aqaguani taakkua ilaat paasut naammattoorpai. Eqqisseqatigeeqqullugit isumaqatigiissinniaraluarpai oqarluni: ›Qatanngutigiippusi! Sooq immissinnut pinerlivisi?‹ v27 Angutilli nunaqqatiminik pinerliisup Mosesi akuliuteqqunngilaa oqarluni: ›Kia uatsinnut naalaganngortillutillu eqqartuussisunngortikkamisit? v28 Immaqa toqunniarparma soorlu ippassaq Egyptenimioq toqukkit.‹ v29 Mosesip tamanna tusaramiuk qimaavoq nunami Midjanimik ateqartumi takornartaalerluni, tassanilu marlunnik ernertaarpoq. v30 Ukiut 40-t qaangiummata qaqqap Sinajip inoqajuitsuani kakillarnaqutip ikumasup innerani inngilip saqqummerfigaa. v31 Mosesillu takugamiuk takusani tupigusuutigaa; misissorumallugulu ornimmagu Naalakkap nipaa tutsiuppoq: v32 ›Uanga tassaavunga siuaasavit Guutiat, Aaperaap Iisaallu Jaakullu Guutiat.‹ Mosesili sajulerpoq isiginissaa qunugilerlugu. v33 Naalakkalli oqarfigaa: ›Aloqutitit piikkit qeqarfigisat tassaammat nuna illernartoq. v34 Innuttama Egyptenimi naalliunnerat takusimavara nimaarlutillu nillianerat tusarlugu, aqqarpungalu aniguisikkumallugit. Maanna aallarit! Egyptenimut aallartinniarpagit.‹ v35 Mosesi – taanna ilassiumanngisaat oqarlutik: Kia naalaganngortillutillu eqqartuussisunngortikkamisit? – Guutip aallartippaa naalaganngortillugu aniguisitsisunngortillugulu inngilimut kakillarnaqummi taassumunnga saqqummersimasumut ikiortillugu. v36 Taannaavoq aniguisitsisoq Egyptenimilu Immallu Aappalaartup killingani inoqajuitsumilu ukiut 40-t tupinnartuliorlunilu nalunaaqutiliortartoq. v37 Mosesi taannaavoq Israelikkunnut oqartoq: ›Guutip pruffiiti uattut ittoq, ilissi nammineq ilarsi, ilissinnit saqqummersikkumaarpaa.‹ v38 Taassumattaarlu ilagiinni inoqajuitsumiittuni ilagai inngili taanna qaqqami Sinajimi imminut oqaluttoq uagullu siuaasavut; aamma pivai oqaatsit inuussutaasut uatsinnut tunniussassani. v39 Taanna siuaasatta naalakkumanngilaat, ajattorpaat uummatimikkullu kingumut Egyptenimut saallutik v40 Aronimullu oqarlutik: ›Guutiliuutsigut siunitsinni ingerlasussamik, naluleratsigu taanna Mosesi uatsinnik Egyptenimit aniguisitsisoq sumut pisimanersoq.‹ v41 Ullunilu taakkunani nersuteeraasaliorput guutipiluullu assinga taanna pilliiffigalugu, assamminnillu suliartik nuannaarutigaat. v42 Taava Guutip tunuppai qilaap perpassuinut guutisiortussanngorlugit, soorlu Pruffiitit Mappersagaanni allassimasoqartoq: Ukiuni 40-ni inoqajuitsumiitillusi pilliutinik toqutassanik naatitanillu pilliutinik uannut pilliisarsimanerpisi, Israelikkuususi? v43 Nassartarpasi Molokip toqqa guutissilu Raifanip ulloriaa, assilissat pallorfigiumallugit sanaasi. Taava aallarukkumaarpassi Babelip ungataanut. v44 Siuaasatta inoqajuitsumi Nalunaajaatip toqqa pigaat, aaqqissuunneqartoq Mosesimik oqaloqatiginnittup peqqussutaatut, assilisassaq Mosesimut takutinneqartoq malillugu. v45 Tupeq taanna siuaasatta kingornuppaat, nassarpaallu Josva naalagaralugu inuiaat siuaasatta siornannit Guutip qimaatitaasa nunaat tigusarigamikku, taamaapporlu Daavip nalaa tikillugu. v46 Taanna Guutip isaani saammaannarsivoq, qinuvorlu Jaakup Guutia inissarsissukkumallugu. v47 Salomolli illuliuuppaa. v48 Taamaattorli Qutsinnerussaartoq assannik sanasimasuni ineqanngilaq – soorlu pruffiiti oqartoq: v49 Qilak issiavissaarsuaraara nunalu isikkama tummarfigaat; taava qanoq ittumik illuliuussinnaavisinga, oqarpoq Naalagaq, imaluunniit sumi illoqarnerpa uanga ineqarfigisinnaasannik? v50 Tamakku tamaasa assamma pinngortitarinnginnerpaat? v51 Oqaatseriitsusiaa uummatissigut siutissigullu kipineqanngitsusi! Anersaaq Illernartoq akerlilersortuaannarparsi; siuaasasi taamaaliorput, ilississaarlu taamaaliorpusi. v52 Pruffiiteqarsimanerpa siuaasassi qinugisimanngisaannik? Taakkua toquppaat Iluartup tikiukkumaarneranik siulittuutiginnittut, ilissilu taassumunnga killuussisunngorpusi toqutsisunngorlusilu. v53 Inatsisit pigilerpasi inngilit ilitsersuussinerisigut, maleruarsimanngilasili.« Stefanusi milloorneqarluni toqutaasoq v54 Tamanna tusaramikku uummatimikkut eqqorneqarput qorsaqqorfigalugulu. v55 Stefanusili Anersaamik Illernartumik ilumioqangaarluni qilannut aarlorsimavoq, takuaalu Guutip naalannassusia Jiisusilu Guutip talerpiata tungaani qeqartoq. v56 Oqarporlu: »Maanna isigaara qilak ammasoq Inuullu Ernera Guutip talerpiata tungaani qeqartoq.« v57 Taava nipitoorsuarmik nillialerput, siutitik matullugit tamavimmillu saassullugu. v58 Illoqarfiup avataanut pisippaat ujaqqanillu milluulerlugu. Nalunaajaasuusut qallersaatitik angutip inuusuttup Saulusimik ateqartup isigaasa saavannut ilivaat. v59 Taava Stefanusi ujaqqanik milloorpaat torlulalluni qinutillugu: »Naalagaq Jiisusi, anersaara ilassiuk!« v60 Seeqqummerlunilu nipituumik torlulavoq: »Naalagaq, ajortuliamut tamatumunnga pisuuteqinagit!« Taama oqareerluni sinippaalerpoq. Apustilit Suliaat ApS 8 Jerusalemimi ilagiit qinugineqartut v1 Saulusillu Stefanusip toqutaanera iluaraa. Ulloq taanna Jerusalemimi ilagiinnik qinuginninnerujussuaq pilerpoq; tamarmillu Judæamut Samariamullu siammartitaapput apustilit kisimik pinnatik. v2 Angutit upperluartut Stefanusi ilivaat kappialaatigingaarlugulu. v3 Saulusilli ilagiit nungutinniarpai, illunut iseqattaarluni angutit arnallu aallaruttarpai parnaarutitittarlugillu. v4 Siammartitaasimasut angalaartalerput oqaaserlu nalunaajaatigisalerlugu. Samariami iivangkiiliu nalunaajaatigineqartoq v5 Filipi illoqarfimmukarpoq Samariamut Kristusilu tassaniittunut oqaluussissutigalugu. v6 Inuillu tusarnaartut nalunaaqutiliaanillu takusut tamarluinnarmik Filipip oqaasii soqutigeqalugit malinnaaffigaat. v7 Amerlasuummi anersaavi minguttuut inumminnit aniapput suaartarlutik nilliallutillu, nukillaarsimasullu tusiattullu amerlasuut ajorunnaarsitaapput. v8 Illoqarfimmilu tassani nuannaarnersuaqalerpoq. v9 Illoqarfimmiittoqareerporli angummik angakkuartartumik Samariamiunik ularussisitsisumik. Taanna Siimuumik ateqartoq assut imminut pingaartittuuvoq. v10 Tamarmimmi, mikisut angisuullu, soqutigalugu malinnaaffigaat oqarlutik: »Taannaavoq Guutip pissaanera Angisuumik taaneqartartoq.« v11 Soqutigalugu malinnaaffigaat angakkuartarnermigut sivisuumik tupigusutsissimammatik. v12 Filipi Guutip naalagaaffianik Jiisusi-Kristusillu aqqanik iivangkiiliumik nalunaajaasoq upperileramikku kuisipput, angutit arnallu. v13 Allaammi Siimuut nammineq aamma uppertunngorpoq, kuisikkamilu Filipi attavigiuaannalerpaa nalunaaqutiliai malunnangaartuliaalu takusani tupigusuutigalugit. v14 Apustilit Jerusalemimiittut tusaramikku Samariamiut Guutip oqaasia ilassigaat Petrusi Johannesilu tassunnartippaat. v15 Tassunga pigamik taakku qinnuppaat Anersaaq Illernartoq taakkununnga pigileqqullugu; v16 sulimi arlaannaannulluunniit pisimanngilaq, Naalakkalli Jiisusip aqqani kuisimaannarput. v17 Taava assamminnik patippaat, Anersaarlu Illernartoq pigilerpaat. v18 Siimuulli takugamiuk apustilit assamminnik patitsineratigut Anersaaq tunniunneqartoq aningaasanik taakkununnga aggiussivoq v19 oqarlunilu: »Piginnaanermik taassuminnga uangattaaq tunisinga kinaluunniit assannik patitara Anersaamik Illernartumik pigisaqalersinnaaqqullugu.« v20 Petrusip akivaa: »Qanortoq sølviutitit suujunnaarlit illillu ilanngullutit, isumaqaravit Guutip tunissutaa aningaasanik pisiarisinnaallugu. v21 Tamatumani illit pisassaqarnallu agguagarsiassaqanngilatit uummatit Guutimut ilumuunngimmat. v22 Taamaattumik ajussutsit tunullugu allamik isumataarit, Naalagarlu qinnuiguuk uummativit pilersaarutipiluinik isumakkeerfigeqqullutit; v23 takusinnaavarami toqunartumik sungarnitsumillu ulikkaartutit iluaassutsimullu kalunnernik qilersugaallutit.« v24 Siimuulli akivaa: »Ilissi Naalakkamut qinnussinga oqaaserisassi ilaannaannilluunniit eqqorneqaqqunanga.« v25 Apustililli Naalakkap oqaasia nalunaajaassutigalugulu oqaluussissutigereeramikku Jerusalemimut uterput, aqqutaanilu iivangkiiliu nalunaajaatigaat Samariamiut illoqarfeeraanni amerlasuuni. Filipi kunngikkunnilu atorfililik Etiopiamioq v26 Naalakkap inngilia Filipimut ima oqaluppoq: »Aallarit kujammukarlutillu aqqut Jerusalemimiit Gazamukartoq inuilaajusoq atorlugu.« v27 Filipilu aallarpoq. Etiopiamioqarpoq Etiopiamiut dronningianni Kandakemi atorfilimmik pissaaneqangaartumik dronningip erlinnartuutaanik nakkutilliisuusumik; taanna Jerusalemimukarsimavoq palloriartorluni, v28 maannalu angerlarluni qamutimini issiavoq pruffiitip Esajap allagai atuarlugit. v29 Anersaaq Filipimut oqarpoq: »Qamutit uku ornikkit qaninniarlugillu!« v30 Filipi taakunga arpappoq, tusaagamiullu taanna pruffiitip Esajap allagaanik atuartoq aperilerpaa: »Atuakkatit paasivigit?« v31 Taanna akivoq: »Qanoq ilillunga paasisinnaassavakka ilitsersorneqanngikkuma?« Filipilu qinnuigaa qamutimut qaqeriarluni saniminut ingeqqullugu. v32 Allakkani immikkoortoq atuagaa unaavoq: Soorlu sava toqukkiartorneqartoq, soorlu savaaraq kissarneqartilluni nilliallanngitsoq, taamatut qarni ammanngilaa. v33 Nikanarsagaanerani eqqartuunneqarnera piiagaavoq. Eqqarlii kia oqaluttuarisinnaavai? Inuunerami nunamit peersitaavoq. v34 Kunngip atorfilittaata Filipi aperaa: »Qinnuigaakkit oqarfigeqqullunga kina pruffiitip tassani eqqartoraa. Imminut pinerpoq, allaluunniit pinerpaa?« v35 Taava Filipi oqalulerpoq, allassimasorlu taanna aallarniutigalugu Jiisusimik iivangkiiliu taassumunnga tusarliuppaa. v36 Aqqusinikkut ingerlatillutik imeq tikippaat, kunngillu atorfilittaa oqarpoq: »Takuat, aana imeq, suna akornutaassava kuineqarnissannut?« v37 Filipi oqarpoq: »Upperuit uummatikkut iluunngarlutit taava kuisissinnaavutit.« Akivoq: »Upperpunga Jiisusi-Kristusi Guutip ernerigaa.« v38 Taava qamutit unitseqquai; Marluullutik imermut ikipput, Filipi kunngillu atorfilittaa, Filipillu kuivaa. v39 Imermilli qaqimmata Naalakkap Anersaavata Filipi qimagutitippaa, kunngillu atorfilittaata takoqqinngilaa; ingerlaqqipporlumi nuannaarluni. v40 Kingorna Filipi Ashdodimi takuneqarpoq, iivangkiiliulu oqaluussissutigaa illoqarfinni aqqusaartukkamini tamani Cæsareamut apuunnini tikillugu. Apustilit Suliaat ApS 9 Saulusi Kristusimut uppertunngortoq v1 Saulusi kamattorsuujuarpoq Naalakkallu ajoqersugai sioorasaarlugit toqukkumallugit; palasiunermukarpoq v2 qinnuigalugulu Damaskusimi synagoginut allakkanik tuneqqulluni Aqqummik atuaasut angutit arnallu nanisinnaasani tigusariumallugit Jerusalemimukaallugillu. v3 Ingerlatilluni Damaskusi qanillileraalu tassanngaannaq qaamanerup qilammit iluaa. v4 Nunamut uppippoq, tusaasaqarporlu nipimik ima oqartumik: »Sauli, Sauli, sooq qinugaanga?« v5 Akivoq: »Kinaavit Naalagaq?« Oqarporlu: »Jiisusiuvunga qinugisat. v6 Nikuillutilli illoqarfimmut iseriartorit, taava tassani qanoq iliornissannik ilisimatinneqassaatit.« v7 Angalaqatai oqariarneq sapilerput; nipimimmi tusaasaqaraluarput oqaluttumilli isigisaqarnatik. v8 Taava Saulusi nikuippoq, uisagaluarluni isigisaqanngilaq, tasiorlugulu Damaskusimukaattariaqarpaat. v9 Ulluni pingasuni isigisaqanngilaq nerinanilu imernaniluunniit. v10 Damaskusimiippoq ajoqersugaq Ananiamik atilik, taannalu Naalakkap takorluuinikkut oqarfigaa: »Anania!« Taanna akivoq: »Aap, Naalagaq!« v11 Naalakkap oqarfigaa: »Aqqusinermut Narlusuumukarit Judasillu illuani Saulusi Tarsusimioq apeqqutigalugu. Taannami qinuvoq, v12 takorluuillunilu takuaa angut Ananiamik atilik isertoq assamminillu attorluni kingumut isigisaqalersikkaani.« v13 Anania akivoq: »Naalagaq, amerlasuunit tusarsimavara angut taanna Jerusalemimi illit illernartortannut qanoq ajortigisumik iliuuseqartoq. v14 Palasiunernillu pisinnaatitaavoq maani illit atinnik torlorfiginnittut tamaasa tigusarisinnaallugit.« v15 Naalakkalli oqarfigaa: »Aallarit! Taannaavormi qinersimasara sakkugiumallugu aterma saqqummiunneqarnissaanut Guutimik nalusunut, kunnginut Israelillu kinguaavinut. v16 Takutissavaralu atera pillugu qanoq atsigisumik atugarliorumaarnissaanik.« v17 Taava Anania aallarpoq, illumullu iserami assamminik patippaa oqarlunilu: »Qatanngut Saulusi, Naalakkap Jiisusip maanngartillutit aqqutinni ilinnut takutittup aallartippaanga kingumut isigisaqaleqqullutit Anersaamillu Illernartumik ilumioqangaaleqqullutit.« v18 Erniinnarlu soorlumi isaanit tattaat peersut; kingumut takunnissinnaalerpoq, nikuipporlu kuisillunilu. v19 Nerigamilu kingumut nukittorpoq. Saulusi oqaluussisoq qimaasorlu Ullut qassissuit Saulusip Damaskusimi ajoqersukkat najorpai, v20 erniinnarlu synagogini oqaluussissutigilerpaa Jiisusi Guutip ernerigaa. v21 Tamatuminnga tusartut tamarmik tupigutsapput oqarlutik: »Ila taannaannginnerpa Jerusalemimi atermik taassuminnga torlorfiginnittunik nungutitsiniartoq? Tamaannaramilu siunertarisaa tassarpiaannginnerpa taakku tigusarissallugit palasiunernukaatissallugillu.« v22 Saulusili pissatsikkiartuinnarpoq, juutillu Damaskusimiittut akissutissaarutitittarpai uppernarsaraangamiuk Jiisusi tassaasoq Kristusi. v23 Ullorpaaluit qaangiummata juutit peqatigiillutik aalajangiipput toqukkumallugu. v24 Saulusilli pilersaarutaat tusarpaa. Allaammi illoqarfiup isaaffiini ulloq unnuarlu paarsipput toqussinnaajumallugu. v25 Unnualli arlaanni ajoqersugaasa koorersuarmut ikillugu illoqarfiup qarmaatigut ningippaat. Saulusi Jerusalemimiittoq v26 Jerusalemimut pigami ajoqersukkat ilannguffiginiaraluarpai, tamarmilli ersigaat ajoqersugaanera upperinnginnamikku. v27 Barnaballi ikiorpaa apustilinukaallugulu. Barnabap taakku nassuiaappai Saulusip aqqummini Naalakkamik takunissimaneranik, Naalakkap tassunga oqalussimaneranik Damaskusimilu nakimaalluni Jiisusip aqqani oqalussimaneranik. v28 Jerusalemimilu taakku pulaartuartarpai Naalakkallu aqqani nakimanani oqaluttarluni. v29 Hellenistit oqaluuttarlugillu oqalliseqatigisarpai; taakkuali toqunniaraluarpaat. v30 Qatanngutit tamanna paasigamikku Cæsareamukartippaat Tarsusimullu ingerlateqqillugu. v31 Ilagiit Judæami tamarmi Galilæamilu Samariamilu maanna eqqissisimalerput. Ineriartortinneqarput Naalagarlu mianeralugu inuullutik Anersaallu Illernartup oqaaqqissaarineratigut amerliartorlutik. Petrusip Æneasi Lyddamioq ajorunnaarsikkaa v32 Petrusi tamani angalasarpoq, illernartullu Lyddami najugaqartut aamma tikippai. v33 Tassani naapippaa angut Æneasimik atilik nukillaarsimagami ukiut arfineq-pingasut nalajuarsimasoq. v34 Petrusillu oqarfigaa: »Æneasi, Jiisusi-Kristusip ajorunnaarsippaatit. Makigit namminerlu siniffiliorlutit!« Erniinnarlu nikuippoq. v35 Lyddami Saronimilu najugaqartut tamarmik taanna takuaat Naalakkamullu saallutik. Petrusip Tabitha Joppimioq uummartikkaa v36 Joppemiippoq ajoqersugaq arnaq Tabithamik – tassa Kulavammik – atilik. Taanna ajunngitsuliungaartarpoq piitsunullu tunissutinik amerlasuunik tunisisarluni. v37 Taamaalluni napparsimalerpoq toqullunilu. Asariarlugulu inimut qullermut inissippaat. v38 Lydda Joppep eqqaaniippoq, ajoqersukkallu tusaramikku Petrusi tassaniittoq angutit marluk taassumunnga aallartippaat ima qinnuigalugu: »Tuaviorlutit orninniartigut!« v39 Taava Petrusi aallarpoq angutit oqariartortitat ingerlaqasiullugit. Tikiummat inimut qullermiittumukartippaat, uillarnerillu tamarmik qianngarmik tikiupput takutillugillu ilupaat qallersaatillu Tabithap imminniikkallarami sanaavi. v40 Petrusip tamaasa anisippai seeqqumiarlunilu qinulerluni; taava toqungasumut saappoq oqarlunilu: »Tabitha, makigit!« Taanna uippoq, Petrusilu takugamiuk massilluni ingippoq. v41 Petrusillu assaasigut tigullugu nikuitippaa. Taava illernartut uillarnerillu qaaqquai taakkununngalu takutillugu uummarsimasoq. v42 Tamanna Joppemi tamarmi ilisimaneqalerpoq, amerlasuullu Naalakkamut uppertunngorput. v43 Petrusilu sivisuumik Joppemiippoq ammiortumi Siimuumik atilimmi najugaqarluni. Apustilit Suliaat ApS 10 Petrusi Corneliusilu v1 Cæsareami anguteqarpoq Corneliusimik atilimmik sakkutooqatigiinnut Italiamiunik taaneqartunut naalagaasumik. v2 Taanna upperluartuuvoq Guutimillu mianerinnittuulluni, inoqutaalumi tamarmik taamaallutik; inuit aningaasanik ikiorajuppai Guutimullu qinujuartarluni. v3 Ullut ilaanni nalunaaquttap-akunnerisa qulingiluaata missaani takorluuinikkut erseqqissumik takuaa Guutip inngilia imminut isertoq oqarfigigaanilu: »Corneliusi!« v4 Inngili isikkuserpaa annilaaqalunilu aperalugu: »Naalagaq, sunaana?« Inngilip oqarfigaa: »Qinnutitit piitsunullu tunissutigisartakkatit Guutimut anngussimapput taassumanilu eqqaamaneqarlutik. v5 Joppemut aallartitsigit angut Siimuumik atilik Petrusimillu atequsilik aasillugu. v6 Siimuumi ammiortumi immamut qanittumi illoqartumi inisimasuuvoq.« v7 Inngili imminut oqaluttoq qimagummat kiffami ilaat marluk sakkutoorlu upperluartoq najortigiuakkami ilaat qaaqquai. v8 Tamanik nassuiaappai Joppemullu aallartillugit. v9 Aqaguani aggerlutik illoqarfik qanilliartuleraat Petrusi nalunaaquttap-akunerisa arferngata missaani illup qaavanut majuarpoq qinujartorluni. v10 Taava kaalerpoq neriumallerlunilu. Piareersaatillugit qamuuna tiguartippoq, v11 takuaalu qilak ammasoq annoraaminersuartullu ittoq teqeqqumigut sisamatigut nunamut ninginneqartoq. v12 Tassaniipput nunarsuup nersutai sisamanik niullit paarmortuilu qilaallu timmiai assigiinngitsut tamarmik. v13 Nipilu taassumunnga tutsiuppoq: »Petrusi, nikuigit, toqutseriarlutillu neriniarit!« v14 Petrusili akivoq: »Naamerluinnaq, Naalagaq, illernanngitsunik mingunnartunillu suugaluartunilluunniit nerinngisaannarpunga.« v15 Taava nipi aappassaaneerluni tassunga tutsiuppoq: »Guutip minguitsuuneragai nalinginnaatissanngilatit.« v16 Pingasoriarluni taama pisoqarpoq, kinguninngualu tamakku tamarmik qilammukartitaapput. v17 Petrusi suli takusami qanoq paasisariaqarneranik paatsiveerusimatillugu angutit Corneliusip aallartitaasa apersuillutik Siimuup illua nanivaat. Maannalu isaaffia tikippaat, v18 suaartarlutillu paasiniarpaat Siimuut Petrusimik taaguutilik tassani inisimasuunersoq. v19 Petrusili takusaminik eqqarsaateqartillugu Anersaap oqarfigaa: »Tamassa angutit pingasut apersuutigaatsit. v20 Nikuillutit aterit, nangaanngivillutillu ingerlaqatigikkit, uangami aallartitaraakka.« v21 Petrusip angutit taakku aterfigai oqarlunilu: »Uangaavunga apeqqutigisarsi. Tamaannarnissinnut suna pissutigaasiuk?« v22 Akipput: »Sakkutuut naalagaat Corneliusi iluartuullunilu Guutimik mianerinnittuusoq juutinillu tamanit iluarisaalluartoq inngilimit illernartumit nalunaarfigitissimavoq illuminut aaseqqullutit oqaasissatit tusarumallugit.« v23 Taava iseqquai illusisillugillu. Aqaguani ilagalugit aallarpoq, Joppemilu qatanngutit ilaasa ilagaat. v24 Aqaguani Cæsareamut apuupput. Corneliusip ilimagigamigit eqqarlini ikinngutinilu qaninnerusut qaaqqusimavai. v25 Petrusi isernialersoq Corneliusip annivigaa isigaasalu saannut pallorfigalugu. v26 Petrusilli nikueqquaa oqarlunilu: »Nikuigit, uangattaarmi inuinnaavunga.« v27 Oqaloqatigiitigalugu iseqatigaa, tassanilu naapippai katersuussimasut amerlasuut. v28 Oqarfigaalu: »Nalunngilarsi inuiannit takornartanit pisut ilaginissaat pulaarnissaalluunniit juutiusumut ajornartitaasoq. Guutilli paasitippaanga inuk kinaasorluunniit illernanngitsumik mingunnartumilluunniit taassanngikkiga. v29 Taamaattumik qaaqquneqariarama pinaasernanga aggerpunga. Maannalu aperivunga sooq qaaqqugissinga.« v30 Taava Corneliusi oqarpoq: »Ullut sisamat matuma siorna, maannakkutut nalunaaquttap-akunnerisa qulingiluaata nalerpiaani, maani qinutillunga angut qaamasunik atisalik tassanngaannaq saannut pivoq v31 oqarlunilu: Corneliusi, qinnutit tusarneqarpoq, piitsunullu tunissutitit Guutimit eqqaamaneqarput. v32 Taamaattumik Joppemut aallartitsiit Siimuullu Petrusimik atequsilik aasillugu, ammiortup Siimuup illuani immamut qanittumi inisimasuuvoq. v33 Taava erniinnaq ilinnut oqariartortitsivunga, qujanaqaarlu aggeravit. Tamattami maaniippugut Guutip kiinaata saani Naalakkap ilinnut peqqussutigisai tamaasa tusarumallugit.« Petrusip Corneliusikkunni oqaluusaa v34 Taava Petrusi oqalulerpoq: »Ilumut paasilerpara Guuti kinaassusersiortuunngitsoq, v35 tassaasorli inuiaqatigiinni kikkuusuniluunniit imminik mianerinnittumik iluartuliortumillu ilassinnittartoq. v36 Tassa oqaaseq taannaavoq Guutip Israelip qitornaanut aallartitaa eqqissineq Jiisusi-Kristusikkut nalunaajaatigigamiuk; taanna tamarmik Naalagaraat. v37 Nalunngilarsi Judæami tamarmi qanoq pisoqarsimasoq Galilæami aallarnersumik Johannesip kuissummik oqaluussinerata kingornagut – v38 tassa Guutip Jiisusi Nazaretimioq Anersaamik Illernartumik pissaanermillu tanikkaa Jiisusilu tamani angalaartoq ajunngitsuliorluni Diaavulumillu naalagaaffigineqartut kikkut tamaasa ajorunnaarsillugit, Guutimmi najormani. v39 Uagullu nalunaajaasuuvugut juutit nunaanni Jerusalemimilumi qanoq iliornerinik tamanik. Taanna qisummut nivinngarlugu toqutaat v40 Guutip ullut pingajuanni makitippaa takuneqartillugulu, v41 inunnut tamanut pinnagu uatsinnulli ilisimannittussatut Guutimit qinigaareersimasunut, uatsinnut taassuminnga nereqatiginnillutalu imeqatiginnittunut toqusunit makinnerata kingornagut. v42 Peqquaatigullu inunnut oqaluussissutigeqqullugu nalunaajaatigeqqullugulu taannaasoq Guutip inuusunik toqusimasunillu eqqartuussisussanngortitaa. v43 Taanna pruffiitit tamarmik nalunaajaatigaat oqarlutik kinaluunniit taassumunnga uppertoq taassuma aqqagut ajortiminik isumakkeerfigineqassasoq.« v44 Petrusi suli oqalutsillugu oqaatsimik tusartut tamaasa Anersaap Illernartup tikippai. v45 Uppertulli juutinik naggueqartut Petrusi ilagalugu tassunnarsimasut tupigusuutigaat Anersaap Illernartup tunissutigisaa Guutimik nalusunuttaaq kuineqarmat; v46 tusaavaammi oqqanik oqaluttut Guutilu unnersiutigigaat. Taava Petrusi oqalulerpoq: v47 »Inuit ukua imermik kuineqarnissaat kimilluunniit akornuserneqarsinnaanerpa, uatsitulli Anersaaq Illernartoq pisimammassuk.« v48 Peqqusivorlu Jiisusi-Kristusip aqqani kuineqaqqullugit. Taava qinnuigaat ullualunni uninngavigeqqullutik. Apustilit Suliaat ApS 11 Petrusi Jerusalemimi nassuiaasoq v1 Apustilit qatanngutillu Judæami tamarmi tusarpaat Guutimik nalusuttaaq Guutip oqaasia ilassigaat. v2 Petrusilu Jerusalemimut majuarmat juutit assuaraat v3 oqarlutik: »Juutiunngitsut pulaarsimavatit nereqatigalugillu.« v4 Petrusilli nassuiaappai pisimasut tulleriinnerat malillugu ima oqaluttuaralugit: v5 »Illoqarfimmi Joppemi qinutillunga qamuuna tiguartippunga takorluuinikkullu takulerlugu qilammit appariartortoq annoraaminermut angisuumut assingusoq teqeqqumigut sisamatigut ninginneqartoq tikivikkaangalu. v6 Nakkutilerpara alarsinnaanagulu; takuakkalu nunarsuup nersutai sisamanik niullit, nersutit nujuartat, paarmortut qilaallu timmiai. v7 Nipilu tusaavara uannut oqartoq: Petrusi, nikuigit, toqutsillutillu nerigit! v8 Uangali akivunga: Naamerluinnaq, Naalagaq, suulluunniit illernanngitsut mingunnartullu qaninnut tutsinngisaannarpakka. v9 Aappassaaneerlunilu nipi qilammit tutsiuppoq: Guutip minguitsuuneragai nalinginnaatissanngilatit. v10 Pingasoriarluni taama pisoqarpoq, taavalu tamarmik qilammukartitaaqqipput. v11 Taamaalisorlu illup isersimmavitta silataanut pipput angutit pingasut Cæsareamiit uannukartitat. v12 Anersaarlu uannut oqarpoq nangaassuteqarnanga ilagissagikka. Ukulu qatanngutit arfinillit ilaapputtaaq, angutillu illuanut iserpugut. v13 Taassuma oqaluttuuppaatigut takusimallugu inngili illuminiittoq taannalu ima oqartoq: Joppemut aallartitsigit Siimuut Petrusimik atequsilik aasillugu. v14 Taassuma oqaluffigiumaarpaatit oqaatsinik illit inoqutivillu annaanneqaatissassinnik. v15 Oqalullunga aallartilluanngitsungaluunniit Anersaap Illernartup tuffigai, soorlu ulluni siullerni uagut tuffigigaatigut. v16 Taava Naalakkap oqaasii eqqaalerpakka ima oqarmat: Johannesi imermik kuisisarpoq, ilissili Anersaamik Illernartumik kuineqarumaarpusi. v17 Guutimmi tunissummik taamani uagut Naalakkamut Jiisusi-Kristusimut uppertunngoratta pisatta assinganik tunimmagit, taava qanoq ilillunga Guuti akornusersinnaassavara?« v18 Tamanna tusaramikku noqqillapput, Guutilu unnersiutigaat oqarlutik: »Taavami Guutip Guutimik nalusuttaaq allamik isumataarnermik inuuneqaataasumik tunisimavai!« Antiokiami ilagiit v19 Taakku qinuginninnermi Stefanusi pissutigalugu aallarnersumi siammartitaasut maanna angalapput Fønikia Cypernilu Antiokialu tikillugit allaat, oqaaserli juutinuinnaq nalunaajaatigaat. v20 Taakkuali ilaasa Cypernimiut Kyrenemiullu Antiokiamut pisut Naalakkamik Jiisusimik iivangkiiliu grækerinuttaaq nalunaajaatigaat. v21 Naalakkallu assaata najorpai; amerlasoorpassuillu uppertunngorput Naalakkamullu saallutik. v22 Taakku ilagiinnit Jerusalemimiittunit tusaamaneqalermata Barnaba Antiokiamut aallartippaat. v23 Tassunga pigami Guutillu saammaannera paasigamiuk nuannaalerpoq tamaasalu oqaaqqissaarlugit nakimaatsumik uummateqarlutik Naalagaq attavigeqqullugu. v24 Barnabami angutaavoq ajunngitsoq Anersaamik Illernartumik uppernermillu ilumioqangaartoq. Amerlasoorpassuillu Naalakkamut uppertunngortitaapput. v25 Taava Barnaba Tarsusiliarluni aallarpoq Saulusi naapinniarlugu, v26 nanigamiullu Antiokiamut ilagaa; marluullutillu ilagiit najorpaat ukioq ilivitsoq amerlasoorpassuillu ajoqersorlugit. Antiokiamilu ajoqersukkat kristumiunik taaneqartaleqqaarput. v27 Taamanikkut Jerusalemimit pruffiitinik Antiokiamut tikittoqarpoq. v28 Taakkua ilaat Agabosimik atilik nikuippoq Anersaakkullu ilimasaarutigalugu silarsuarmi tamarmi kaannersuaqalissasoq; taamaalivorlu Claudiusip nalaani. v29 Taava ajoqersukkat aalajangerpaat tamarmik pisinnaasartik naapertorlugu nassitsissasut qatanngutinut Judæamiittunut ikiuutissanik; v30 taamaaliorpullu. Taava Barnaba Saulusilu utoqqaanertanut aallartippaat tunissutinik nassartillugit. Apustilit Suliaat ApS 12 Petrusi parnaarussaasoq aniguisitaasorlu v1 Tamatuma nalaani kunngip Herodesip ilagiit ilaat tigusaatippai naalliutsikkumallugit. v2 Johannesillu qatanngutaa Jaaku panamik toqutaatippaa. v3 Malugigamiuk juutit tamanna iluarigaat ilallugu Petrusi tigusaatippaa. Tamanna pivoq nalliussinerup seernarsaateqanngitsumik timiusartorfiup nalaani. v4 Petrusi tigusaraa parnaarussivimmullu isertillugu, sakkutuullu immikkoortut sisamanngorlugit tamaasa sisamanik inuttalerlugit paarsisussanngortippai. Poorskereerpammi inunnut sassartilersaarpaa. v5 Taamaattumik Petrusi parnaarussivimmiititaavoq, ilagiillu Guutimut qinnuttuarpaat. v6 Herodesip eqqartuussisunut sassartittussanngoraa unnuaq taanna Petrusi sakkutuut marluk akornanni sinippoq; kalunnernik marlunnik qilersugaavoq, matullu killingani parnaarussivik paarsisoqarportaaq. v7 Tassanngaannaq Naalakkap inngilia takkuppoq, qaamanerullu ini qinngorpaa. Inngilip Petrusi saneraagut tinnerlugu itersarpaa oqarfigalugulu: »Makikkasuarit!« Taava kalunnequtai assaanit katapput. v8 Inngilillu oqarfigaa: »Qiteruserit aloquserlutillu!« Peqqussut malillugu iliorpoq, inngilillu oqarfigaa: »Qallersaaserlutit malinnga!« v9 Petrusi anivoq malillugu paasisinnaanaguli inngilikkut pisoq tamanna piviusuummat; isumaqaraluarpoq takorluuinerinnaasoq. v10 Paarsisut siulliit tulliilu sanioqqukkamikkit illoqarfimmut anisariaq saviminiusoq tikippaat. Taanna isumaminik taakkununnga ammarpoq, anigamillu aqqusinikkut ingerlaqqiinnarput; tassanngaannarlu inngilip qimappaa. v11 Taava Petrusi ilitsorilerpoq oqarlunilu: »Ilumut maanna paasilerpara Naalakkap inngilini aallartissimagaa Herodesillu assaanit juutillu ilimagisaannit tamanit annaallunga.« v12 Tamanna paasilluariaramiuk Mariap illuanukarpoq – Maria tassa Johannesip Markusimik atequsillip anaanaa. Tassani inuit amerlasuut katersuussimapput qinullutillu. v13 Petrusip isaaffiup matua kasuttorpaa, niviarsiallu Rhodemik atillup mappiukkiartorpaa. v14 Petrusip nipaa ilisarigamiuk nuannaatsannermik matu mappernaguluunniit arpaannaq uterpoq oqaatigalugulu Petrusi isaaffiup silataaniittoq. v15 Oqarfigaat: »Silaqaraluarpit?« Taassumali ilumut taamaannerarpaa. Taava oqarput: »Tassaana inngilia.« v16 Petrusili silataani kasuttortuarpoq, mappiukkamikkulu takullugulu taannaasoq tupigusungaalerput. v17 Assamminilli usserarpai nipangeqqullugit oqaluttuaralugulu qanoq ililluni Naalakkap parnaarussivimmit anisikkaani, oqarporlu: »Jaakumut qatanngutinullu tamanna kalerriunniarsiuk!« Taava qimallugit allamukarpoq. Herodesi Agrippa toqusoq v18 Ullormat sakkutuut mikinngitsumik uitsatilerput Petrusi tammaagamikku. v19 Herodesip ujartikkaluarpaa naninaguli, paarsisullu killisioreeramigit peqqusivoq toqunneqaqqullugit. Taava Judæamit Cæsareamut aterluni aallarpoq, tassaniilerporlu. v20 Herodesi inuillu Tyrusimi Sidonimilu najugaqartut akerariittorujussuupput. Isumaqatigiillutilli Herodesimukarput, kunngillu kiffaa Blastusi ilitaarigamikku qinnuteqarput eqqisseqatigiinnissamik, nunartimmi kunngip nunaanit inuussutissanik pisarmat. v21 Ullormi aalajangikkami Herodesip kunngisut assuutini ativai, issiavissaarsuarmullu ingilluni oqaluffigilerpai. v22 Taava inuit suaartalerput: »Oqaluttoq guutiuvoq, inuunngilaq!« v23 Taamaalisorlu Naalakkap inngiliata tilluppaa Guuti ataqqinaatissinngimmagu. Quperlunillu nerineqarpoq toqullunilu. v24 Guutilli oqaasia ajugaajartorpoq siammarlunilu. v25 Barnaba Saulusilu Jerusalemimi suliassartik naammassereeramikku uterput Johannesilu Markusimik atequsilik ilaliullugu. Apustilit Suliaat ApS 13 Barnaba Saulusilu aallartitaasut v1 Antiokiami ilagiinni pruffiiteqarlunilu ajoqersuisoqarpoq ukuusunik: Barnaba Simmiuullu Nigerimik taaneqartartoq, Lukiusi Kyrenemioq, Manaeni nunamut naalagaasup Herodesip qatanngutisiaa Saulusilu. v2 Naalakkamut kiffartortillugit iisinnginniartillugillu Anersaaq Illernartoq oqarpoq: »Barnaba Saulusilu toqqarsigit suliassaq qaaqqusissutigisara suliareqqullugu.« v3 Iisinnginniarlutillu qinoreeramik assamminnillu patereeramikkit aallartippaat. Cypernimi nalunaajaaneq v4 Anersaap Illernartup aallartimmatik Seleukiamukarput, tassanngaanniillu Cypernimukarput umiarsuarlutik. v5 Salamisimullu pigamik juutit synagogiini Guutip oqaasia nalunaajaatigaat. Johannesissaaq ikiortissatut ilagaat. v6 Qeqertaq tamaat angalaffigaat Pafosi tikillugu; tassani juuteq Barjiisusimik atilik angakkuartartoq pruffiitioqqusersuusorlu naapippaat. v7 Taassuma naalagaatitaq Sergiusi Paulusi angutaasoq sianisooq attavigaa. Naalagaatitap Barnaba Saulusilu qaaqqutippai Guutip oqaasia tusarumallugu. v8 Elymasilli angakkuartartup, aqqa taama nutsersimagami, akerlilersorpai naalagaatitaq uppertunngutsaaliniaraluarlugu. v9 Saulusilli Paulusimittaaq taaneqartartup Anersaamik Illernartumik ilumioqangaalerluni toqqarlugu isigaa v10 oqarlunilu: »Illit Diaavulup qitornaa iluarnermut tamarmut akeraasutit salloqittaanernillu ajussutsinillu ulikkaartutit Naalakkap aqqutai narlusuujusut sangujoraartunngortittuassanerpigit? v11 Maanna Naalakkap assaata eqqussavaatit tappiillisillutit seqinerlu takussaarallartillugu!« Taamaalisorlu taartorsuup Elymasi ulippaa, satsillunilu tasiortissarsiorpoq. v12 Naalagaatitap qanoq pisoqartoq takugamiuk uppertunngorpoq Naalakkap ajoqersuutaa tupigusuutigingaarlugu. Cypernimit Pamfyliakkoorlutik Pisidialiartut v13 Paulusi angalaqataalu Pafosimit umiarsuarmik aallarput Pergemullu Pamfyliamiittumut pillutik, Johannesilli qimappai Jerusalemimullu uterluni; v14 ilaali Pergemiit ingerlaqqipput Antiokiamullu Pisidiamiittumut anngullutik. Sabbatimi synagogimukarput ingillutillu; v15 inatsisit pruffiitillu atuarneqareermata synagogimi pisortaasut taakku ima oqarfigiartortippaat: »Qatanngutit, inunnut oqaaqqissaarutissaqarussi oqalunniaritsi!« Paulusip Antiokiami Pisidiamiittumi oqaluusaa v16 Taava Paulusi nikuippoq, assamminillu usseraavoq oqarlunilu: »Israelikkuususi ilissilu Guutimik mianerinnittuususi tusarnaarsinga! v17 Inuiaat ukua Guutiata, Israelip Guutiata, siuaasavut qinerpai. Inuiaat amerlasoorsuanngortippai allanertaniinneranni, Egyptenimiinneranni, tassanngaanniillu aniguisillugit taliminik qullarsimasumik. v18 Ukiuni 40-ngajanni inoqajuitsumi isumagai, v19 Kana'animilu inuiaqatigiit arfineq-marluk nungutereeramigit nunaat Israelikkunnut pigilersippaa; v20 taava ukiut 450-it missaat ingerlapput. Tamatumalu kingorna Guutip eqqartuussisoqartippai pruffiiti Samueli tikillugu. v21 Kunngissaminnillu qinupput; Guutillu Sauli Kiship ernera Benjaminikkut naggueqatigiissortaannit pisoq kunnginngortippaa ukiuni 40-ni kunngiutillugu. v22 Taava Guutip soraarsippaa Daavilu makitillugu taakkununnga kunnginngortillugu. Taanna pillugu Guuti nalunaajaavoq oqarlunilu: ›Daavi Isajip ernera nassaaraara, angut uummatima iluarisaa; taassuma piumasakka tamaasa naammassissavai.‹ v23 Taassuma kinguaavisa ilaannik Guutip neriorsuutini malillugu Israeli tunivaa annaassisumik, tassa Jiisusimik. v24 Taassuma saqqummernera sioqqullugu Johannesip kuissut allamik isumataaqqusissut inuiaqatigiinnut Israelikkunnut tamanut oqaluussissutigaa. v25 Johannesi inuunini naasussanngormat oqarpoq: Kinaasunga ilisimasoraarsi, taannaanngilangali. Kingunikkulli tikiuttoqassaaq aloqutaaluunniit piissallugit qinngaqquffigisannik. v26 Qatanngutit, ilissi Aaperaap kinguaavi ilissilu allat Guutimik mianerinnittuusut! Uatsinnununa annassummik oqaaseq aallartitaasoq. v27 Jerusalemimmi inuisa taakkualu siulersuisuisa taanna naluaat, eqqartuuppaat taamalu pruffiitit oqaasii sabbatit tamaasa atuarneqartartut eqquutitillugit. v28 Toquteqqussutissaasumik nassaarfiginngikkaluarlugu Pilatusi qinnuigaat toqutaateqqullugu. v29 Taanna pillugu allassimasut tamaasa naammassereeramikkit sanningasulimmit aqqarpaat ilillugulu. v30 Guutilli toqusunit makitippaa, v31 ullunilu amerlasuuni takutittarpoq Galilæamiit Jerusalemimut majuaqatigisaminut, taakkulu maanna taanna pillugu inunnut nalunaajaasuupput. v32 Uagullu ilissinnut nalunaajaatigaarput iivangkiiliu tassa siuaasanut neriorsuut v33 Guutip uatsinnut taakkununnga qitornaasunut eqquutitikkaa Jiisusi makitikkamiuk, soorlu tussiaatit aappaanni allassimasoq: Illit erneraakkit, ullumi ernertaaraakkit. v34 Guutillu toqusunit makitikkamiuk kingorna aserornermut utertussaajunnaarsillugu ima oqaatigereersimavaa: ›Daavimummi neriorsuutit aalajaatsut ilissinnut eqquutitinniarpakka.‹ v35 Taamaattumik aamma allami oqarpoq: ›Illernartortat aserornermik takusaqartinnianngilat.‹ v36 Daavimmi kinguaariissoqatigiit nalimini inuusut kiffartuutereeramigit Guutip piumasaa malillugu sinippaalerpoq siuaasaminullu ilisaalluni aserornermillu takusaqarluni. v37 Guutilli makititaata aserorneq takunngilaa. v38 Qatanngutit, taamaattumik ilisimassavarsi taassumuuna ajortit isumakkiigaanerannik nalunaajaaffigineqartusi; Mosesilli inatsisaasigut iluartuutinneqarfigisinnaanngisassinni tamani v39 uppertoq kinaluunniit taassumuuna iluartuutinneqarpoq. v40 Mianersoritsi pruffiitini oqaaserineqartutut pisoqaqqunagu: v41 Qineritsi, asissuingaartusi! Tupigusunnermit oqaasissaarutissaasi piuneerullusilu, ullussinni suliaq suliariumaarakku, suliaq upperiumassanngisarsi oqaluttuunneqaraluarussi.« v42 Animmata qinnuigaat sabbatimi tullermi tamatuminnga tusaqqikkumallutik. v43 Synagogimi naalagiartut avissaartuummata juutit juutillu upperisaannut ilanngussimasut Guutimik mianerinnittut arlalissuit Paulusi Barnabalu ingerlaqatigaat, taakkualu oqaloqatigaat qularunnaarsinniarlugit Guutip saammaannera aalajangerfigeqqullugu. v44 Sabbatimi tullermi illoqarfiup inui tamakkiusavillutik katersuussimapput Naalakkap oqaasia tusarumallugu. v45 Juutit inuit takugamikkit sinngasorujussuanngorput, Paulusillu oqaasii akerlilersorpaat mitallerlutillu. v46 Paulusili Barnabalu nakimanatik oqalupput: »Guutip oqaasia ilissinnut nalunaajaatigineqaqqaartariaqarsimavoq. Ilissili ajattorassiuk inuunermullu naassaanngitsumut naleqquttuutinnasi taava Guutimik nalusut saaffigissavavut. v47 Naalakkammi ima peqqusimavaatigut: Inuiannut qaammaqqutinngortippakkit, annassutaaqqullutit nunarsuup isua tikillugu.« v48 Guutimik nalusut tamanna tusaramikku nuannaatsapput, Naalakkallu oqaasia unnersiutigaat; inuunermillu naassaanngitsumik pisassaqartitaasut tamarmik uppertunngorput. v49 Naalakkallu oqaasia nunami tamarmi siaruarpoq. v50 Juutilli arnat akimarngit Guutimik mianerinnittut illoqarfiullu angutitai nuimanerusut kamatsippaat Paulusi Barnabalu qinugineqalersillugit; anisippaallu eqqaminnit peersillugit. v51 Isikkamilli pujoralaannik pujoralaajaaffigaat Ikonionimullu aallarlutik, v52 ajoqersukkallu nuannaarnermik Anersaamillu Illernartumik ilumioqangaalerput. Apustilit Suliaat ApS 14 Ikonionimi Lystramilu Derbemilu nalunaajaaneq qinugisaanerlu v1 Aamma Ikonionimi Paulusi Barnabalu juutit synagogiannut iserput, oqalunnerisigullu juutit grækerillu amerlasuut uppertunngorput; v2 juutilli upperumanngitsut Guutimik nalusut kamassaarpaat qatanngutinullu akeqqersillugit. v3 Sivisuumik tassaniipput nakimanatillu nalunaajaallutik Naalagaq tatigalugu, taassuma saammaannerminik oqaaseq uppernarsarmagu nalunaaqutiliatigut tupinnartuliatigullu taakkua assaasigut. v4 Illoqarfiullu inui marlunngorlutik avipput, ilaasa juutit illersoraat allallu apustilit. v5 Apustililli paasileramikku Guutimik nalusut juutillu siulersortitik ilagalugit naalliutsinnialeraatik ujaqqanillu milloornialerlutik v6 Lykaoniamut, illoqarfinnut Lystramut Derbemullu taakkualu eqqaannut, qimaapput. v7 Tassanissaaq iivangkiiliu nalunaajaatigaat. Lystrami nukillaarsimasoq ajorunnaarsitaasoq v8 Lystramiippoq angut niui nukeqanngitsut; ilumiuunerminiilli nukillaarsimasuugami pisussinnaanngisaannarsimavoq. v9 Angut taanna Paulusi oqalukkaangat tusarnaartarpoq. Paulusip toqqarlugu isigisarpaa, paasigamiullu ajorunnarsitaassutigisinnaasaminik uppersuseqartoq v10 nipituumik oqarpoq: »Nikuigit qeqqillutillu!« Taava pissippoq pisullunilu. Lystrami pikitsitsineq qinuginnilernerlu v11 Inuit Paulusi qanoq iliortoq takuleramikku Lykaoniamiutut suaartarput: »Guutit inuttut isikkoqarlutik aqqarfigisimavaatigut!« v12 Barnaba Zeusimik taavaat Paulusilu Hermesimik, taanna oqaluttuummat. v13 Naalaffimmi Zeusip piani illoqarfiup avataaniittumi palasiusoq illoqarfiup isaaffianut tikiuppoq nersussuarnik angutivissanik nigalilianillu nassarluni pilliiniarluni inuit ilagalugit. v14 Apustilit Barnabap Paulusillu tamanna tusaramikku qallersaatitik alippaat, arpaannarlu inuit akornannut pulapput suaartaatigalutik: v15 »Arraa ukorsii! Suleqaasiuna? Ilissitulliuna inuinnaasugut. Iivangkiiliu nalunaajaatigaarput guutipiluit piunngitsut tunullugit saaqqullusi Guutimut uumasumut qilammik nunamillu immamillu taakkunaniittunillu tamanik pinngortitsisumut. v16 Siornatigut Guutip inuit Guutimik nalusut tamaasa namminneq ingerlavigiumasaasigut ingerlatissimavai, v17 taamaakkaluartorlu imminut nalunaajaassutigisimavoq ajunngitsuliornermigut tunisarlusi qilammit sialummik ullunillu naalluarfiusunik, qaarsillartittarlusi uummatisilu nuannaartittarlugit.« v18 Taama oqaaseqarlutik inuit imminnut pilliiumasut pitsaaleqqarpaat. v19 Taava juutinik Antiokiameersunik Ikonionimeersunillu tikiuttoqarpoq, taakkua inuit inallugit Paulusi ujaqqanik milloortippaat; taava uniarlugu illoqarfiup avataanut annippaat toqusimasorigamikku. v20 Ajoqersukkalli ungummanni nikuippoq illoqarfimmullu iserluni. Aqaguanilu Barnaba ilagalugu Derbemut aallarpoq. Antiokiamut Syriamiittumut utertut v21 Illoqarfimmi tassanissaaq iivangkiiliu nalunaajaatigaat amerlasuullu ajoqersuganngortillugit. Taava Lystramut, Ikonionimut Antiokiamullu uterput. v22 Ajoqersukkat nakussatsippaat, oqaaqqissaarpaallu uppernertik aalajangiuteqqullugu oqarlutik: »Naalliunnartorpassuit atoqqaarlugit Guutip naalagaaffianut isissaagut.« v23 Ilagiinni taakkunani tamani utoqqaanertaasussanik ivertitsipput, qinullutillu iisinnginniareeramik Naalakkamut upperfigilersimasaannut isumageqquaat. v24 Taava Pisidia aqqutigalugu ingerlagamik Pamfyliamut pipput; v25 Pergemilu oqaaseq nalunaajaatigereeramikku Attaliamut samunnarput. v26 Tassanngaanniit umiartorput Antiokiamut Guutip saammaanneranut pisinneqarfigisaminnut suliassaq maanna naammassisimasartik suliareqqullugu. v27 Tikikkamik ilagiit katersortippaat oqaluttuullugillu Guutip imminnut qanoq iliorsimanerinik tamanik matumillu Guutimik nalusut uppernermut iserfissaannik mappiisimaneranik. v28 Sivikinngitsumillu ajoqersukkat tassani uninngavigaat. Apustilit Suliaat ApS 15 Apustilit Jerusalemimi ataatsimiittut v1 Judæamiit inunnik tikiuttoqarpoq, qatanngutillu ima ajoqersornialerlugit: »Mosesip ileqqoreqqusaa malillugu kipineqanngikkussi annassinnaanngilasi.« v2 Tamanna Paulusip Barnaballu inuillu taakkua akornanni isumaqatigiinngissutaalermat mikinngitsumillu oqallissutaalerluni aalajangerneqarpoq Paulusi Barnabalu allanik ilaqarlutik Jerusalemimukassasut apustilinut utoqqaanertanullu tassaniittunut isumaqatigiinngissut oqaloqatiginnissutigiartorlugu. v3 Angalanissaminnut ilagiinnit atortussalersorneqarput ingerlallutillu Fønikia Samarialu aqqusaarlugit; taakkunanilu oqaluttuaraat Guutimik nalusut allamik isumataarsimanerat, qatanngutit tamaasa nuannaarteqalugit. v4 Jerusalemimut tikikkamik ilagiinnit apustilinillu utoqqaanertanillu ilassineqarput, Guutillu imminnut iliuuserisimasai tamaasa oqaluttuaraat. v5 Uppertulli ilaat farisiiarit immikkoorniaqatigiiannit pisut nikuipput oqarlutillu: »Kipineqartittariaqarput Mosesillu inatsisaanik maleruaaqqusariaqarlutik.« v6 Apustilit utoqqaanertallu ataatsimiilerput tamanna oqaluuserissallugu. v7 Oqallisereeqalutik Petrusi nikuippoq oqarfigalugillu: »Qatanngutit, nalunngilarsi Guutip qangali akornassinnit qinersimagaanga Guutimik nalusut iivangkiiliu uanga qaninnit tusarniassammassuk uppertunngorlutillu. v8 Guutillu uummatinik ilisimasup tamanna uppernarsarpaa Anersaamik Illernartumik tunigamigit uatsinnut iliornermisut. v9 Uatsinnik taakkuninngalu assigiinngisitsinngilaq uummataat uppernikkut minguersaramigit. v10 Sooq Guuti misilinniarpisiuk ajoqersukkat ersugassinniarlugit siuaasatta uagulluunniit ersunneq sapikkatsinnik? v11 Uagulli upperpugut taakkunatut Naalakkap Jiisusip saammaanneragut annakkumaarluta.« v12 Katersorsimasut tamarmik nipangerlutik Barnaba Paulusilu tusarnaarpaat oqaluttuartillugit nalunaaqutilianik tupinnartulianillu Guutip Guutimik nalusut akornanni suliarisimasaanik namminneq aqqutigalutik. v13 Nipangermata Jaaku oqalulerpoq: »Qatanngutit tusaariarsinga! v14 Simmiuut oqaluttuarpoq qanoq ililluni Guuti Guutimik nalusunik aterminut innuttassarsereersimasoq. v15 Tamannalu pruffiitit oqaaserisimasaannut naleqqulluinnarpoq, soorlumi ima allassimasoq: v16 ›Tamatuma kingorna uterumaarpunga Daavillu illunngua uppissimasoq nappaqqillugu; isatersimasoq nappaqqissavara iluarsarlugulu, v17 inuit allattaaq tamarmik Naalagaq ujarsinnaaniassammassuk, inuiaat atinnik taasiffigineqartut tamarmik, oqarpoq Naalagaq v18 naassaanngitsumiit tamatuminnga nalunaarutiginnissimasoq.‹ v19 Taamaattumik isumaqarpunga Guutimik nalusut Guutimut saattut ajornartorsiutissiussanngikkivut, v20 allaffigissagivulli guutipilussiornikkut mingutsitaaneq kinguaassiuutitigullu inuunerlunneq nigorsimaniaqqullugit aamma nersutit qimitat neqaannik aammillu nerisaqqunagit. v21 Mosesimi qangarsuarli illoqarfinni tamani nalunaajaassutigineqartarpoq synagoginilu sabbatit tamarluinnaasa atuffassissutigineqartarluni.« v22 Taava apustilit utoqqaanertallu ilagiit tamaasa peqatigalugit aalajangiipput angutitamik ilaannik qinersillutik Antiokiamut aallartitsiniarlutik Paulusimut Barnabamullu ilagitillugit; qinerneqarpullu Judasi Barsabbamik taasagaat Silasilu qatanngutini qullersaasut ilaat. v23 Allakkallu imaattut nassarpaat: »Apustilit utoqqaanertallu, qatanngutissi, qatanngutivut Guutimik nalusunit pisut Antiokiami Syriamilu Kilikiamilu najugaqartut inuulluaqquaat. v24 Tusarparput uatsinniit tikittoqarsimasoq taakkualu oqaatsimikkut ularussisissimagaasi eqqissisimajunnaarsillusilu; uagulli taamaalioqqullugit inassimanngilavut. v25 Taamaattumik isumaqatigiilluta aalajangerpugut angutinik qinersiumalluta asasatsinnut Barnabamut Paulusimullu ilagitillugit ilissinnut aallartitassatsinnik. v26 Angutit taakkua inuunertik navianartorsiortittarsimavaat Naalakkatta Jiisusi-Kristusip aqqa pillugu. v27 Tassa Judasi Silasilu aallartippavut taakkuttaaq tamatuminnga oqaluttuaqqullugit namminneq qanerminnik. v28 Anersaarmi Illernartoq uagullu aalajangerpugut allamik nammagassikkumanasi pisariaqartut ukua saniatigut: v29 Nerissanngikkisi nersutit guutipilunnut pilliutaasut neqaat aammattaaq aak nersutillu qimitat neqaat, kinguaassiuutitigullu inuunerlunneq nigorsimaniarlugu. Tamakku ingalassimaniarussigit eqqortuliussaasi. Inuulluaritsi!« v30 Taava aallartinneqarput, Antiokiamullu pigamik ilagiit tamaasa katersortippaat allakkallu tunniullugit. v31 Ilagiit allakkat atuaramikkit oqaaqqissaarutit tamakku nuannaarutigaat. v32 Judasip Silasillu, namminneq pruffiitiusut, qatanngutit oqaaqqissaarutinik amerlasuunik oqaaseqarfigaat nakussatsillugillu. v33 Tassaniingaatsiareermatalu qatanngutit eqqissinermik kissaallugit aallartitsisuinut utertippaat. v34 Silasili aalajangerpoq tassaniiginnarumalluni. v35 Paulusili Barnabalu Antiokiamiiginnarput amerlasuut peqatigalugit ajoqersuillutik Naalakkallu oqaasia nalunaajaatigalugu. Barnaba Paulusilu isumaqatigiinngitsut v36 Kingunerileraa Paulusi Barnabamut oqarpoq: »Uterta qatanngutit illoqarfinni tamani Naalakkap oqaasianik nalunaajaatiginniffitsinni najugaqartut tikeraarlugit, qanoq innersut takusarlugit.« v37 Barnabap Johannesi Markusimik taaneqartartoq ilaatikkusuppaattaaq, v38 Paulusilli taassuma ilaginissaa iluarinngilaa Pamfyliami qimassimammatik sulinerminnilu peqatigisimanatik. v39 Tamanna assorsuaq isumaqatigiinngissutigileramikku avissaarput. Barnabap Markusi ilaliuppaa, Cypernimukarpullu umiarsuarlutik; v40 Paulusilli Silasi aappiuppaa, qatanngutillu Naalakkap saammaanneranik najorneqarnissaminik kissaatereermanni aallarpoq. v41 Syria Kilikialu angallavigai ilagiillu nakussatsillugit. Apustilit Suliaat ApS 16 Timotheusi angalaqataalerpoq v1 Paulusip aamma Derbe Lystralu tikippai. Tassaniipporlu ajoqersugaq Timotheusimik atilik arnap juutiusup uppertup ernera grækerimillu ataataqartoq. v2 Timotheusi Lystrami Ikonionimilu qatanngutinit ataqqisaavoq. v3 Paulusip taanna angalaqasiukkumagamiuk kipineqartippaa juutit tamaani najugaqartut pillugit; tamarmimmi nalunngilaat ataataa grækeriummat. v4 Illoqarfinni aqqusaakkaminni ilagiit ilisimatittarpaat ileqqoreqqusanik apustilit utoqqaanertallu Jerusalemimiittut atortussanngortissimasaannik taakkulu maleruaqqusarlugit. v5 Taamaalillutik ilagiit uppernerminni nakussatsitaasarput ullullu tamaasa amerliartorlutik. Paulusi Makedonialiaqqusaasoq v6 Nunap immikkoortuani Asiami oqaatsip oqaluussissutiginissaanut Anersaap Illernartup akornutissaqartilermatik Frygia nunalu Galatia aqqusaarlugit ingerlapput. v7 Mysiallu eqqaanut pigamik Bityniamukarniaraluarput, Jiisusilli anersaavata taamaalioqqunngilai. v8 Taava Mysiakkoorlutik samunga Troasimut pipput. v9 Unnuami Paulusi takorluugaqarpoq angutip Makedoniamiup qinnuigigaani oqarluni: »Makedoniamut ikaarlutit ikioriartortigut!« v10 Taama takorluugaqarmat erniinnaq Makedonialiarnialerpugut, paasigatsigumi Guutip qaaqqugaatigut taakkununnga iivangkiiliu oqaluussissutigeqqullugu. Lydia Filippimi annoraassiassamik aappallarissumik nioqqutilik v11 Troasimit umiarsuarmik aallaratta qeqertaq Samothrake toraaginnarlugu ingerlavugut, aqaguanilu Neapolisimut. v12 Tassanngaanniit tikipparput Filippi, taanna nunasiaasoq, Makedoniap immikkoortortaasa siullianni illoqarfiusoq. Tassaniippugut ulluni qassissunnguani. v13 Sabbataagaa illoqarfiup isaaffiatigut anivugut kuullu sinaatigut ingerlalluta isumaqaratta tamaani illoqartoq qinusarfiusumik. Tassani ingippugut arnallu katersorsimasut oqaloqatigalugit. v14 Arnallu Guutimik mianerinnittup Lydiamik atillip illoqarfimmi Thyatirami annoraassiassanik aappallarissunik nioqqutillip Paulusip oqaasii tamaasa tusarnaarpai, Naalakkallu taassuma uummataa ammarpaa Paulusip oqaasiinik pigiliussisillugu. v15 Inoqutinilu kuisereeramik qaaqquaatigut oqarluni: »Naalakkamut ilumoortuusorigussinga taava illunnut iseritsi tassaniillusilu.« Taama kimigiiserfigaatigut. Paulusi Silasilu Filippimi parnaarussaasut v16 Qinusarfimmukartilluta naapipparput niviarsiaq siulittuisartumik anersaalik; taassuma siulittuisarnermigut naalakkani akissarsiuulluarpai. v17 Paulusi uagullu malippaatigut suaartaatigaluni: »Inuit uku Guutip Qutsinnerussaartup kiffarai annannissamut aqqummik ilissinnut oqaluussisuusut.« v18 Ulluni amerlasuuni taamaaliorpoq. Taava Paulusi kamalerpoq, saariarlugulu anersaaq oqarfigaa: »Jiisusi-Kristusip aqqani naalakkerpakkit arnaq una qimaqqullugu!« Anersaallu erniinnarluinnaq qimappaa. v19 Naalagaasali paasileramikku iluanaarutissaminnik neriuutissaarullutik Paulusi Silasilu tigusaraat, niueriartortarfimmukaallugillu pisortanut pisippaat. v20 Illoqarfimmi atorfilinnut sassartippaat oqarlutillu: »Inuit uku illoqarfitsinni eqqissiunnaarsitsipput. Juutiupput, v21 ileqqullu uatsinnut Romamiusunut pigiliuteqqusaanatillu maleqqusaanngitsut nalunaajaatigaat.« v22 Inuillu Paulusi Silasilu aamma saassuppaat, atisaallu atorfillit piiartippaat nutsutsillugit peqqusillutillu iperartorneqassasut. v23 Naammattumik iperartoreeramikkit parnaaruppaat parnaarussanillu paarsisoq peqquaat isumannaatsumik paareqqullugit. v24 Taama peqqusiffigineqarami parnaarussanut inissiamut ilorlerpaamut pisippai isigaat qisummut kiggitsivimmut aalajangerlugit. v25 Unnuap qeqqata missaani Paulusi Silasilu qinupput Guutimullu erinalinnik unnersiutiginnillutik, parnaarussallu tusarnaarput. v26 Tassanngaannaq nuna sajuttorsuanngorpoq, parnaarussiviup toqqavia sajuppillatsillugu; taamaalisorlu matut tamarmik mapperput tamarmillu qilerutaat kalunnerit katallutik. v27 Parnaarussanik paarsisoq iterami takullugillu parnaarussiviup matui ammasut pana amuaa imminut toqunniarluni parnaarussat qimaasimasorigamigit. v28 Paulusili nipituumik suaarpoq: »Imminut ajortumeeqinak, tamatta maaniippugut.« v29 Parnaarussanik paarsisoq nanerussanik tuneqqoriarluni tuaviinnaq iserpoq sajuttuinnaallunilu Paulusi Silasilu pallorfigalugit. v30 Taava anisippai aperalugillu: »Naalakkat ukorsii, qanoq iliussaanga annaanneqarumallunga?« v31 Akipput: »Naalagaq Jiisusi upperfiguuk, taava illit inoqutitillu annaanneqassaasi.« v32 Naalakkallu oqaasia taassumunnga illuaniittunullu tamanut nalunaajaatigaat. v33 Unnuaroreeraluaqisorli imminut pisillugit ikii salippai, kinguninngualu nammineq inoqutinilu tamarmik kuisipput. v34 Taava illuminut majuartippai nerriviliuullugillu, taassumalu inoqutaasalu tamarmik Guutimut uppertunngornertik tipaatsuutigingaarpaat. v35 Ullormat atorfillit eqqartuussivimmi sulisut aallartippaat oqaqqullugit: »Inuit taakku iperarsigit!« v36 Parnaarussanik paarsisup Paulusi tamatuminnga nalunaarfigaa: »Atorfillit ilisimatitsipput iperarneqassasusi. Anillusi aallaritsi eqqissillusi!« v37 Paulusilli akivai: »Eqqartuuteqqaarnata tamanut saqqumisumik iperartortippaatigut naak Romami ilasiaagaluartugut parnaarullutalu. Maannalu isertortumik aallartinniarpaatigut! Naamik, namminneq aggerniarlit anisillutalu.« v38 Tamanna sulisuusut atorfilinnut nalunaarutigaat. Ersilerpullu tusaramikku Romami ilasiaasut. v39 Taava ornigupput utoqqatserfigalugillu, iperaramikkillu qinnuigaat illoqarfik qimaqqullugu. v40 Parnaarussivik qimakkamikku Lydiamukarput; qatanngutillu tassani naapillugit oqaaqqissaarpaat aallarlutillu. Apustilit Suliaat ApS 17 Thessalonikami nalunaajaasut qinugineqartullu v1 Amfipolisi Apollonialu aqqusaarlugit Thessalonikamut apuupput tassanilu juutit synagogeqarput. v2 Ileqquni malillugu Paulusi taakkununngarpoq, sabbatinilu tulleriinni pingasuni oqaloqatigisarpai Allakkat najoqqutaralugit. v3 Allakkat nassuiarpai erseqqissarlugulu Kristusi anniartariaqarsimasoq toqusunillu makissimalluni, oqarporlu: »Jiisusi taanna ilissinnut nalunaajaatigisara Kristusiuvoq.« v4 Juutit ilaat qularunnaarsitaapput ilanngullutillu Paulusimut Silasimullu; taamaaliorputtaaq grækerit Guutimik mianerinnittut amerlasuut arnallu akimarngit ikittuunngitsut. v5 Juutilli sinngalerput inunnillu ajortunik tarfiinnartunik ilassarsillutik, illoqarfimmilu ussagartitsillutik eqqissiviilliortitsipput. Jasonip illua saassuppaat Paulusi Silasilu ujarlugit inuit ataatsimiittartuinut pissunniarlugit. v6 Naninngeriaramikkit Jasoni qatanngutillu ilaat allat nusukarlugit illoqarfimmi pisortanukaappaat suaartaatigalutik: »Inuit taakku silarsuarmi tamarmi pikitsitsisut maangattaaq tikiupput, v7 taakkulu Jasonip illusisimatippai. Tamarmik kaasarip maleruaqqusaanut akerliusunik iliuuseqarsimapput oqaramik alla, tassa Jiisusi, kunngiunerarlugu.« v8 Inuit illoqarfimmilu pisortaasut tamanna tusaramikku annilaarput. v9 Jasonimilli allanillu qularnaveerutissinneqariaramik iperarpaat. Paulusi Silasilu Berøamiittut v10 Unnuaq taanna qatanngutit Paulusi Silasilu erniinnaq Berøamut aallartippaat, tassungalu pigamik juutit synagogiannukarput. v11 Juutit tassaniittut juutinit Thessalonikamiittunit iluasaarnerupput, oqaaseq kajumeqalutik ilassivaat, ullullu tamaasa Allakkat misissuiffigisarpaat paasiniarlugu ilumut taamaannersut. v12 Taakkua ilarpassui aammattaaq arnat angutillu grækeriusut akimarngit ikittuunngitsut uppertunngorput. v13 Juutilli Thessalonikamiittut tusaramikku Paulusip Guutip oqaasia Berøamissaaq nalunaajaatigigaa tassunnarput tassanissaarlu inuppassuit nalornilersillugit eqqissisimajunnaarsillugillu. Paulusi Athenimiittoq v14 Qatanngutit Paulusi tuaviortumik sinerissamut aallartippaat, Silasili Timotheusilu Berøamiiginnarput. v15 Paulusi angalaqataasa Athenimut ingerlappaat uteramillu Silasi Timotheusilu oqariartorfigaat, sapinngisamik piaarnerpaamik orneqqullugu. v16 Taakku utaqqillugit Athenimiitilluni Paulusi narrutsaqaaq takugamiuk illoqarfik guutipiluit assinginik ulikkaartoq. v17 Synagogimi juutit Guutimillu mianerinnittut oqaloqatigisarpai, niueriartortarfimmilu ullut tamaasa naapitaminik oqaloqateqartarpoq. v18 Ilisimaqqissaarniartut epikuræerit stoikerillu ilaasa oqalliseqatigisarpaattaaq, ilaallu oqarput: »Inuk taanna oqaaserpassualik qanormitaava oqarniaraluarnerpa?« Allalli oqarput: »Guutinik takornartanik nalunaajaasuunnguatsiarpoq.« Taama oqarput Jiisusimik toqusunillu makinnissamik iivangkiiliu nalunaajaatigimmagu. v19 Paulusilu ilaliuteriarlugu Areopagosimukaappaat oqarlutillu: »Ajoqersuummik nutaamik eqqartukkannik nassuiaassinnaavisigut? v20 Oqaatigisatit uagut siutitsinnut tusarnartaapput, taamaattumik paaserusupparput qanoq isumaqarnersut.« v21 Athenimiummi nunasisullu piffissartik allamut pinnagu kisianni oqaluttuarnermut nutaarsiassanilluunniit tusarniaanermut atortarpaat. Paulusi Areopagosimi oqaluttoq v22 Taava Paulusi Areopagosip qeqqanut sassarpoq oqarlunilu: »Athenimiususi! Takusinnaavara tamatigut upperisassinnik pingaartitsisuususi. v23 Tassami angalaarlunga illernartuutisi qimerloorlugit naammattoorparattaaq pilliivik ima allannilik: Guutimut nalusamut. Taanna nalugaluarlugu taamaaliornissigut ataqqinartitarsi uanga ilissinnut nalunaajaatigaara. v24 Guuti silarsuarmik taassumaniittunillu tamanik pinngortitsisuusoq qilammut nunamullu naalagaasortaaq naalaffinni assannik sanaasuni najugaqanngilaq. v25 Aammami Guuti inuit assaannik kiffartorfigitinngilaq ajorsaateqartutut, taannaavormi tamanut inuunermik anersaartornermillu allanillu tamanik tunisisartoq; v26 inummillu ataatsimit pinngortippai inuiaat tamaasa nunarsuarmilu tamarmi najugassarsisillugit sumilu najugaqarnissaat aalajangersumik piffissalerlugu killissalerlugulu – v27 Guuti ujaqqullugu satsillutik nanisinnaaneritsik, uffa ilatsinnit kimilluunniit ungasinngikkaluartoq. v28 Taassumanimi inuuvugut anersaartorlutalu atallutalu, soorlumi taalliortortassi ilaat oqarsimasut: ›Uagummi taassuma eqqarleraatigut.‹ v29 Guutimmi eqqarlerimmatigut isumaqassanngilagut guutiusup assigigaa inuit eqqumiitsuliorneratigut pikkorissusiatigullu kuultimik sølvimik ujaqqamilluunniit ilusilersugaq. v30 Guutip ullut imminik ilisimanninngiffiusut ilaginnaaginnarfigisimagaluarpai, maannali inuit peqqusiffigai tamarmik sumiluunniit ittut allamik isumataassasut, v31 aalajangersimavaami ulloq silarsuarmik tamarmik naapertuilluartumik eqqartuussiffissani angutikkut tamatumunnga qinereersimasamigut; tamannalu tamanut upperisassanngortippaa toqusunit makitikkamiuk.« v32 Toqusut makinnissaannik tusaramik ilaat mitallerput, allalli oqarput: »Tamatuminnga tusarteqqikkumaarpatsigut.« v33 Taavalu Paulusip katersorsimasut qimappai. v34 Angutilli ilaat taassumunnga ilanngupput uppertunngorlutillu, taakkualu ilagaat Dionysiosi Areopagosimi eqqartuussisunut ilaasortaasoq arnarlu Damarisimik atilik allallu qassiit. Apustilit Suliaat ApS 18 Korinthimi nalunaajaasoq qinugineqartorlu v1 Taava Paulusip Atheni qimappaa Korinthimullu pilluni. v2 Tassani naapippaa juuteq Akvilamik atilik Pontusimioq. Nulianilu Priskilla Italiamiit Korinthimut peqqammerput Claudiusi peqqusimmat juutit tamarmik Roma qimassagaat. Taakku Paulusip attavigilerpai, v3 suliarisartagartillu ataasiummat taakkunaniilerpoq sulisarlunilu; tupiliortuuppummi. v4 Sabbatillu tamarluinnaasa Paulusi synagogimi oqaloqatiginnittarpoq juutit grækerillu qularunnaarsinniarlugit. v5 Silasi Timotheusilu Makedoniamit tikiummata Paulusip oqaaseq tamaviaarutigaa juutinullu nalunaajaatigalugu Jiisusi tassaasoq Kristusi. v6 Taakkuli akuersaanngillat mitallerlutillu. Taava Paulusip qallersaanni issuttorlugu pujoralaajarpaa oqarlunilu: »Aassi niaqussinnut pili, uanga pinngitsuuvunga. Maannamiit Guutimik nalusut sammilissavakka.« v7 Taava synagogi qimallugu Titiusi Justusimut Guutimik mianerinnittumut iserpoq taassuma illua synagogimut attuumammat. v8 Synagogilli pisortaa Krispusi taassumalu inoqutai tamarmik Naalakkamut uppertunngorput. Korinthimiuttaaq amerlasuut tusarnaarput uppertunngoramillu kuisillutik. v9 Naalakkallu Paulusi unnuami takorluuisillugu oqarfigaa: »Erseqinak! Oqaluinnarit nipangernak, najorpakkit, v10 kialluunniillu attussanngilaatit ajoquserniarlutit; illoqarfimmimi tassani amerlaqisunik innuttaqarpunga.« v11 Paulusi tassani najugaqarpoq ukiup aappaa qiteqqullugu Guutillu oqaasia taakkunani ajoqersuutigalugu. v12 Gallioli Akajami naalagaatitaatillugu juutit tamavimmik Paulusimut akerliulerput eqqartuussivimmut sassartillugu v13 oqarlutillu: »Angutip uuma inuit Guutimik ataqqinnilersinniarpai inatsisinut akerliusumik.« v14 Paulusi oqaaseqarnialersorlu Gallio juutinut oqarpoq: »Juutiususi ukorsii, pinerluttuliorneq inupiluusernerluunniit sualuttoq pineqaraluarpata soorunami unnerluutersi tunngaviginiarsimassagaluarpara; v15 isumaqatigiinngissutaasulli tassaappata ajoqersuut aqqillu ilissilu inatsisisi, taava ilissi nammissinnik isumagisassarissavarsi. Taamaattunut eqqartuussisuunianngilanga.« v16 Eqqartuussivimmillu peersippai. v17 Taava synagogip pisortaa Sosthenesi tamarmik tigguppaat eqqartuussiviullu sioraani unatarlugu. Galliolli tamanna soqutiginngilluinnarpaa. Paulusi Jerusalemimut Antiokiamullu tikeraartoq v18 Paulusi sivisulaartumik tassaneereerami qatanngutit inuulluaqquai umiarsuakkullu Syriamukarluni Priskilla Akvilalu ilagalugit. Kenkreæmili nujaajarteqqaarallarpoq unnersuisimagami. v19 Efesosimut pigamik Paulusi ilani qimallugit synagogimukarpoq juutillu tassani oqaloqatigalugit. v20 Taakkua qinnuigaat sivisunerusumik tassaneeqqullugu, itigartippaali; v21 aallarnialeramili oqarpoq: »Uterfigiumaarpassi Guutip peqquppanga.« Taava Efesosimit umiarsuarluni aallarpoq v22 Cæsareamullu pilluni; ilagiillu Jerusalemimiittut ilassereeramigit Antiokialiarpoq. v23 Tassaniimmersoreerami Paulusi aallaqqippoq. Nunaqarfiillu aqqusaartorlugit Galatia Frygialu ingerlavigai ajoqersukkallu tamaasa nakussatsillugit. Apollosi Efesosimiittoq v24 Juuteq Apollosimik atilik Alexandriamioq Efesosimut pivoq. Oqallorissorsuuvoq Allakkallu ilisimalluarlugit. v25 Naalakkap aqqutigeqqusaanik ajoqersorneqarsimavoq, anersaakkullu ilungersorluni Jiisusi pillugu sukumiisumik oqaluussivoq ajoqersuillunilu, naak Johannesip kuisissutaa kisiat nalunngikkaluarlugu. v26 Ersisuilluni synagogimi oqaluttalerpoq. Priskillap Akvilallu tusarnaaramikku ilaliuppaat Guutillu aqqutigeqqusaanik sukumiinerusumik nassuiaallugu. v27 Apollosi Akajamut ingerlaqqinniarmat qatanngutit ajoqersukkanut tassaniittunut allagaqarput kajumissaarlugit ilasseqqullugu. Tassunga pigami uppertunut Guutip saammaanneragut iluaqutaangaalerpoq. v28 Tamaasami tusaatillugit juutit oqaasissaarutitilluinnarpai Allakkallu tunngavigalugit uppernarsarlugu Jiisusi Kristusiusoq. Apustilit Suliaat ApS 19 Paulusi Efesosimiittoq v1 Apollosi Korinthimiitillugu Paulusi nunap timaani aqqusaartuilluni angalagami Efesosi tikippaa. Tassani ajoqersukkanik naapitsivoq v2 aperalugillu: »Uppertunngorassi Anersaaq Illernartoq pivisiuk?« Akipput: »Illernartumik Anersaaqartoq tusarsimanngilarpulluunniit.« v3 Paulusip aperai: »Kuissummimmi qanoq ittumik kuisippisi?« Akipput: »Johannesip kuisissutaanik.« v4 Paulusi taava oqarpoq: »Johannesi kuissummik allamik isumataaqqussummik kuisisarpoq inuillu oqarfigisarlugit kingulerisassani, tassa Jiisusi, upperfigissagaat.« v5 Tamanna tusaramikku Naalakkap Jiisusip aqqani kuisipput, v6 Paulusillu assamminik patimmagit Anersaaq Illernartoq taakkununnga pivoq, oqqanillu oqalulerput siulittuillutillu. v7 Angutit taakkua aqqaneq-marluk missiliorpaat. v8 Paulusi synagogimiittarpoq qaammatinilu pingasuni ersisuilluni tassani oqaluussisarluni. Inuit oqaloqatigisarpai Guutillu naalagaaffianik qularunnaarsillugit. v9 Juutilli ilaat upperumanatik manngertimmata katersorsimasullu tutsaanni Aqqut oqaatiginerlummassuk qimallugit ajoqersukkat immikkoortippai ullullu tamaasa Tyrannosip ilinniarfiutaani oqaloqatiginnittalerluni. v10 Ukiuni marlunni taamaaliortarpoq Naalakkap oqaasia tusartillugu nunap immikkoortuani Asiami najugaqartunut tamanut – juutinut grækerinullu. v11 Guutip tupinnartuliat imaannaanngitsut Paulusip assaasigut pitittarpai. v12 Allaammi kakkissaatit qiterutilluunniit Paulusip timaanut attuumasimasut napparsimasunukaattarpaat; nappaataasalu qimattarpaat, anersaapiluillu anisarput. Skeuasip erneri arfineq-marluk v13 Aamma juutit angalaarlutik anersaapilunnik anisitsisartut ilaasa anersaapiloqartunut misilittalerpaat Naalakkap Jiisusip aqqa taallugu oqarlutik: »Jiisusikkut Paulusip oqaluussissutigisaatigut aneqquassi.« v14 Taamaaliortut ilagaat juutit palasiunerata Skeuasip erneri arfineq-marluk. v15 Anersaapiluulli akivai: »Jiisusi ilisimavara, Paulusilu kinaasoq nalunngilara, ilissili kikkuuisi?« v16 Angutillu anersaapiloqartup pissiffigalugit saassuppai tamaasalu sapersillugit imalu atsigisumik naalliutsillugit allaat tamaqaratik aqqunartitersimallutillu illumit qimaasariaqalersillugit. v17 Tamanna Efesosimiut tamarmik, juutit grækerillu, tusaamalerpaat ersilersinneqarlutillu, Naalakkallu Jiisusip aqqa unnersiutigineqarpoq. v18 Uppertut ilarpassui tikiullutik anngiiarput qanorlu iliortarsimanertik oqaluttuaralugu. v19 Angakkuarniartarsimasut ilaasa atuagaatitik nassarpaat tamarmillu takkuanni ikuallallugit. Naatsorsuutigineqarpoq tamakkua tamarmik aningaasanik sølviusunik 50.000-inik naleqartut. v20 Taamaalilluni oqaaseq Naalakkap pissaaneragut siammariartortuarpoq sunniuteqarnerujartuinnarlunilu. v21 Tamakku tamarmik pereermata Paulusi Anersaamit sunnigaalluni aalajangerpoq Makedonia Akajalu aqqusaarlugit Jerusalemimukarniarluni. Oqarporlu: »Tassaneereeruma aamma Romaliartariaqarpunga.« v22 Suleqatimi ilaat marluk, Timotheusi Erastosilu, Makedoniamut aallartippai, namminerli suli sivisulaartumik nunap immikkoortuani Asiamiikkallarpoq. Efesosimi eqqissiviilliornerit v23 Taamanikkut Efesosimi mikinngitsumik eqqissiviilliorneqalerpoq Aqqut pissutigalugu. v24 Sølvilerisartup Demetriosimik ateqartup naalaffiup Artemisip piata assingi sølvinik sanasarpai sulisunilu mikinngitsumik aningaasarsisittarlugit. v25 Tamakkuliortartut assigisaannillu sulisartut katersortippai oqarfigalugillu: »Angutit! Nalunngilarsi pissarissaarnerput akissarsianik taakkuninnga pissuteqartoq. v26 Maanna takuarsi tusaallugulu taassuma Paulusip Efesosimi piinnarnani nunalli immikkoortuani Asiami tamarluinnangajammi inuppassuit ilataariniarai tammartillugillu oqartarami assammik sanaajusut guutiunngitsut. v27 Aarleqqutigisariaqarpoq uagut suliatta tusaamanerlunneqarnissaa kisimi pinnani aammattaaq guutip arnap angingaartup Artemisip naalaffiata pingaartinneqarunnaarnissaa. Aarleqqutigisariaqarpormi taanna nunap immikkoortuani Asiami piinnarnani allaat silarsuarmi tamarmi ataqqineqartoq ataqqinassutsiminik arsaarneqassasoq.« v28 Tamanna tusaramikku kamattorsuanngorput suaartalerlutillu: »Angeqaaq Efesosimiut guutiat Artemisi!« v29 Perulluliornerit illoqarfik tamakkerlugu siammaapput, tamarsuarmillu isiginnaartarfimmukaaleqaat Paulusillu angalaqatai Makedoniamiut Gajusi Aristarkilu nusukarlugit aallarullugit. v30 Paulusip inuit iserfiginiaraluarpai, ajoqersukkalli taamaalioqqunngilaat. v31 Nunallu immikkoortuani Asiami atorfillit annerit ilaasa, Paulusip ikinngutaasa, oqarfigiartortippaat isiginnaartarfimmut iserniaqqunagu. v32 Inuit assigiinngitsunik suaartaapput, katersorsimasummi ularussisimapput, amerlanerillu naluaat suna pillugu katersuussimanerlutik. v33 Juutit Alexanderi ajattarlugu sassartimmassuk inuit katersorsimasut ilaasa paasitippaat susoqarneranik. Alexanderip assamminik ussersorluni inuit paasitippai illersuutaasumik oqaaseqarniarluni. v34 Juutiusorli paasileramikku tamarsuarmik suaartaatilerput, tassami nalunaaquttap-akunnerini marlungajanni suaartaapput: »Angeqaaq Efesosimiut guutiat Artemisi!« v35 Illoqarfimmili pisortat allattuata inuit nipangersarpai oqarluni: »Efesosimiut, inoqarnerpa Efesosimiut illoqarfiata Artemisip angingaartup naalaffianut Artemisillu assinganut qilammiit nakkartumut paarsisuuneranik nalusunik? v36 Naamik, tamannalu assortorneqarsinnaanngimmat eqqissisimaannartariaqarpusi, iliuuseqarniaqinasilu eqqarsaatigilluagaanngitsumik. v37 Angutit uku maannaassimavasi, naak naalaffimmi tillinniartuunngikkaluartut guutigisatsinnilluunniit arnamik mitalliisuunngikkaluartut. v38 Demetriosilu sulisuilu kimut unnerluutiginnissutissaqarpata eqqartuussineqassaaq, aammalu naalagaatitaqarpoq. Tassani imminnut unnerluutigeqatigiissinnaapput. v39 Allamillu misissortariaqartitsigussi inatsisit malillugit inuit ataatsimiittartuini tamanna aalajangiiffigineqassaaq. v40 Pikitsitsisutut unnerluutigineqaratarsinnaavugut ullumi pisut patsisissaqartinngisavut pillugit. Perulluliornermi tamanna nassuiaatissaqartissanngilarput.« Taama oqarluni katersorsimasut avissaartitertippai. Apustilit Suliaat ApS 20 Paulusip Makedonia Grækerillu Nunaat angallavigigai v1 Eqqissiviilliorneq qaangiummat Paulusip ajoqersukkat qaaqqutippai oqaaqqissaarlugillu. Taava inuulluaqqugamigit Makedonialiarniarluni aallarpoq. v2 Angallavigisamini oqaaqqissaaruterpassuit oqaaserai. Kiisalu Grækerit Nunaannut pivoq v3 qaammatinilu pingasuni tassaniilluni. Umiarsuarluni Syriamut aallartussanngorlunilu juutit pilersaaruteqalermata ajoquserniarluni isummerpoq Makedoniakkoorluni uterniarluni. v4 Ingerlaqatigai Pyrrhusip ernera Sopatrosi Berøamioq, Aristarki Sekundusilu Thessalonikamiut, Gajusi Derbemioq Timotheusilu kiisalu Tykikosi Trofimosilu nunap immikkoortuanit Asiamit pisut. v5 Taakku siulliullutik aallarput Troasimilu utaqqilluta. v6 Seernarsaateqanngitsumik timiusartorfik nalliussineqareermat Filippimiit umiarsuarluta aallarpugut, ullullu tallimat qaangiummata Troasimi naapippavut tassaniillutalu ulluni arfineq-marlunni. Paulusi Troasimiittoq v7 Sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni timiusaq aggorniarlugu katersorsimagatta Paulusip najuuttut oqaloqatigai aqaguani aallartussaagami, kipinanilu oqaluppoq unnuaqeqqa tikillugu. v8 Inimi qullermi katersorsimaffigisatsinni arlalinnik qulleqarpoq. v9 Igalaap saavani issiavoq angut inuusuttoq Eutykosimik atilik, Paulusili taama sivisutigisumik oqalummat uernalersoorluni sinilersimagami init quleriit pingajuannit nakkarpoq. Kivippaallu toqoreersimasoq. v10 Paulusili aterami qallerlugu pallorpoq eqillugulu, oqarporlu: »Perpalukkunnaarniaritsi upikkunnaarlusilu! Tarningatami qimassimanngilaa.« v11 Taava Paulusi kingumut majuarpoq, timiusarlu aggorpaa nerillunilu sivisuumillu oqaluppoq qaammalernera tikillugu. Taava aallarpoq. v12 Inuusuttoq taanna uumasoq angerlaappaat; mikinngitsumillu tuppallersagaapput. Miletimukartoq Assosi aqqusaarlugu v13 Uagut siuarluta umiarsuarmut ikereersimavugut Assosimullu ingerlalluta tassani Paulusi ikissallugu. Taamami aalajangersimavoq nammineq pisuinnarumagami. v14 Assosimi tikimmatigut ikivarput Mitylenemullu apuulluta. v15 Tassanngaanniit ingerlaqqippugut, aqaguanilu Kiosi nallerparput. Aamma aqaguani Samosi tulaffigaarput qaaqqimmallu Mileti angullugu. v16 Paulusimi aalajangersimavoq Efesosi qaangiinnarniarlugu sivisuallaamik nunap immikkoortuani Asiamiikkumannginnami. Ajornanngippammi piinsip ulluani Jerusalemimiinniaraluarpoq. v17 Miletimiilli Efesosimut oqariartortitsivoq ilagiit utoqqaanertaat imminukaqqullugit. Paulusip Efesosimi utoqqaanertanut oqaasii v18 Tikiummata oqarfigai: »Nalunngilarsi nunap immikkoortuanut Asiamut peqqaarfinniilli akornassinni qanoq inuusimasunga. v19 Naalagaq kiffartuussimavara tamatigut nikanartillunga qullilisarlungalu misiligaanernillu eqqorneqartarlunga juutit qinuginninnerisigut. v20 Nalunngilarsi ilissinnut ikiuutaasinnaasunik nipangiussaqarsimanngitsunga ilissinnulli nalunaajaasimallunga ajoqersorlusilu tamanut saqqumisumik illunilu. v21 Juutinut grækerinullu nalunaajaavunga Guutimut allamik isumataarnissamik Naalakkatsinnullu Jiisusimut uppernissamik. v22 Maanna Jerusalemimukalerpunga Anersaakkut qilersugaallunga. Tassanilu qanoq ittunik naapitaqarumaarnerlunga naluara; v23 manna kisiat nalunngilara: Anersaap Illernartup illoqarfinni tikitanni tamarluinnarni nalunaajaaffigigaanga kalunnernik qilersugaanermik naalliuutinillu naapitassaqarumaartunga. v24 Uangali nammineq inuunera pingaartinngilara naammagalugu naammassisinnaagukkit arpannera kiffartuullu Naalakkamit Jiisusimit pisara, tassa Guutip saammaanneranik iivangkiiliumik nalunaajaatiginninneq. v25 Maanna nalujunnaarpara takoqqissanngikkissinga, ilissi tamassi angallavigalusi Naalagaaffimmik nalunaajaaffigisimasakka. v26 Taamaattumik ullumikkut ilissinnut uppernarsarpara kialluunniit aavanut pisuussuteqanngitsunga. v27 Nipangiussaqarsimanngilangami, ilissinnulli Guutip piumasaa tamakkiisumik nalunaajaatigaara. v28 Immissinnut misissugariniaritsi savaatittaarlu tamaasa misissugaralugit; Anersaammi Illernartup taakkununnga nakkutilliisunngortippaasi Guutip ilagiissai nammineq aamminik pissarsiai paareqqullugit. v29 Nalunngilara peerukkuma amaqqut qaasuttut ilissinnut tikiukkumaartut savaatinillu asattuussissanngitsut. v30 Allaammi ilissi akornassinnit saqqummersoqarumaarpoq angutinik ilumoortuunngitsumik oqaluttunik ajoqersukkat imminnut malinnaatikkumallugit. v31 Taamaattumik eqqumagitsi. Eqqaamasiullu ukiuni pingasuni unnuakkut ullukkullu kipissananga tamassi immikkut ilitsersuuttarsimagassi qullilillunga. v32 Maanna peqquassi Guutimut saammaanneranillu oqaatsimut ineriartortitsisinnaasumut illernartitaasunullu tamanut kingornussassiisinnaasumut. v33 Sølvimik kuultimilluunniit atisassanilluunniit piumaffigisaqarsimanngilanga. v34 Nammineq nalunngilarsi assakka atorlugit uanga suleqatimalu pisariaqakkavut tamaasa pissarsiarisimagikka. v35 Takutissimavassi taama sulinikkut sanngiitsut isumagisariaqartut Naalakkallu Jiisusip nammineq oqaasii imaattut eqqaamasariaqartut: ›Tunisineq pilluarnarneruvoq tigusinermit.‹ « v36 Paulusi taama oqaloreerami seeqqummerpoq qinoqatigalugillu. v37 Tamarmik qissaserput, Paulusilu qungasiagut eqippaat kunillugulu. v38 Anniaatiginerusaat tassaavoq oqarmat takoqqinnaveeritsik. Taavalu umiarsuarmut aterfiorpaat. Apustilit Suliaat ApS 21 Paulusi Miletimit Jerusalemiliartoq v1 Ungalluta avissaaratsigit aallarpugut toqqaannarlugulu Kosimut pilluta; aqaguani Rhodosimut pivugut tassanngaanniillu Pataramut. v2 Umiarsuarlu Fønikialiartussaq nanigatsigu ikkivigaarput aallarlutalu. v3 Cyperni erserparput, kujaqqutereeratsigulu Syriamut ingerlavugut Tyrusimilu umiarsualivissilluta tassani umiarsuaq usingiartussaammat. v4 Ajoqersukkat tassaniittut ornippavut ullullu arfineq-marluk taakkunaniilluta. Anersaamit sunnigaallutik Paulusimut oqarput Jerusalemiliaqqunagu. v5 Tassani ullisareeratta aallarpugut ingerlaqqinniarluta; tamarmillu, arnat meeqqallu ilanngullutik, qaniorpaatigut illoqarfiup avataanut allaat. Tassani sissami seeqqumiarpugut qinullutalu. v6 Taava immitsinnut inuulluaqqoqatigiippugut, uagullu umiarsuarmut ikivugut qaniuisut angerlartut. v7 Tyrusimiit Ptolemaisimut pivugut, taamalu umiartornerput tassunga killeqarpoq. Qatanngutit ilassivavut ulliffigalugillu. v8 Aqaguani ingerlaqqippugut; Cæsareamullu pigatta Filipip iivangkiiliulersaartup, taakkua arfineq-marluk ilaata, illuanukarpugut tassanilu inissilluta. v9 Taanna sisamanik paneqarpoq niviarsiaasunik siulittuisartunillu. v10 Ullut arlallit tassaneereersugut Judæamiit tikiuppoq pruffiiti Agabosimik atilik. v11 Taassuma tikikkamisigut Paulusip qiterutaa tigullugu isikkani assanilu taassuminnga qilersorpai oqarlunilu: »Anersaaq Illernartoq ima oqarpoq: Juutit qiterummik uuminnga piginnittoq Jerusalemimi taamatut qilersussavaat Guutimillu nalusut assaannut tunniutissallugu.« v12 Tamanna tusaratsigu uagut tassanimiullu Paulusi qinnuigaarput Jerusalemimut majuaqqunagu. v13 Paulusili akivoq: »Sooq qiavisi uummatigalu aliasutsillugu? Qilersugaanissannuinnaq pinnanga, aammattaarli Naalakkap Jiisusip aqqa pillugu Jerusalemimi toqunissannut piareersimavunga.« v14 Killissaanngimmat noqqillaannarpugut oqarlutalu: »Naalakkap piumasaa pili!« v15 Ullut taakku qaangiummata Jerusalemimut majuarluta aallarpugut. v16 Ajoqersukkat Cæsareameersut qassiialuit ingerlaqatigaatigut; taakkua ingerlanniarpaatigut Mnasonimut Cypernimiuusumut ajoqersugatoqaasumut. Taanna illusimmavigisassaraarput. Jaaku utoqqaanertallu ataatsimeeqatigigaat v17 Jerusalemimut pigatta qatanngutit nuannaarlutik ilassivaatigut. v18 Aqaguani Paulusip Jaakumukaqatigaatigut, utoqqaanertallu tamarmik tassunnarsimapputtaaq; v19 Paulusillu ilassivai, sukumiisumillu oqaluttuaraa Guuti nammineq kiffartortigaluni Guutimik nalusuni qanoq iliuuseqarsimasoq. v20 Tamanna tusaramikku Guuti unnersiutigaat Paulusimullu oqarlutik: »Qatanngut, takuatit juutit 1.000-illit qanoq amerlatigisut uppertunngorsimasut; tamarmillu inatsisit ilungersuutigaat. v21 Illilli pillutit tusagaqarsimapput juutinngooq Guutimik nalusut akornanni najugaqartut tamaasa ajoqersoritit Mosesi tunussagaat oqarfigigitillu qitornatik kipineqartissanngikkaat juutillu ileqqui atorunnaassagaat. v22 Qanormi iliussaagut? Maanga pisimanerit tusarneqanngitsoornavianngilaq. v23 Taamaattumik siunnersuuterput manna malinniaruk: Angutit unnersuisimasut sisamat maaniipput. v24 Ilaliuteriarlugit minguersaqatigikkit akiliullugillu nujaarutivillutik nujaajartissinnaaqqullugit. Taava tamarmik paasissavaat pillutit tusarsimasartik tunngavissaqanngitsoq illillu nammineq inatsisit malillugit inuusutit. v25 Guutimilli nalusut uppertunngorsimasut pillugit allagaqarpugut aalajangersarlugulu nersutit guutipilunnut pilliutaasut neqaat aallu nersutillu qimitat neqaat kiisalu kinguaassiuutitigut inuunerlunneq mianersuutigeqqullugit.« v26 Aqaguani Paulusip angutit ilaliuteriarlugit minguersaqatigai. Taava naalaffimmukarpoq nalunaarutigalugulu ullut minguiarfiusut qaqugu naanissaat tamarmik immikkut pillutik pilliisoqarsinnaaniassammat. Naalaffiup silarliani eqqissiviilliortut v27 Ullut arfineq-marluk taakku naalluinnalersut juutit nunap immikkoortuanit Asiamit pisut Paulusi naalaffiup silarlianiittoq takulerpaat. Inuillu tamaasa eqqissiviilliortilerpaat Paulusilu tigusaralugu v28 suaartarlutillu: »Israelikkuususi, ikioriartortigut! Aana angut tamani tamanullu ajoqersuisartoq inuiannut inatsisinullu najukkamullu matumunnga akerliusumik. Allaammi grækerit naalaffimmut iseqatigisimavai ini illernartoq manna nalinginnaatillugu.« v29 Siusinnerusukkut takugamikku Paulusip Trofimosi Efesosimioq illoqarfimmi ilagigaa isumaqarput naalaffimmut iseqatigisimagaa. v30 Illoqarfik tamarmi aalassappoq, inuit ussagarput, Paulusilu tiguaat nusukarlugulu naalaffimmit peersillugu, isaaffiillu erniinnaq matuneqarput. v31 Toqunnialeraluaraallu sakkutuut qullersaat nalunaarfigineqarpoq Jerusalemimi tamarmi pikitsitsilersut; v32 taassumalu sakkutuut naalagaallu katersupallariarlugit nukingiinnaq ornippai. Inuit sakkutuut qullersaat sakkutuullu takoriaramikkit Paulusi anaalerunnaarpaat. v33 Sakkutuut qullersaat tikiukkami Paulusi tigusaritippaa, peqqusivorlu kalunnernik marlunnik qilersorneqaqqullugu. Taava apeqqutigaa Paulusi taanna kinaanersoq qanorlu iliorsimanersoq. v34 Inunni assigiinngitsunik suaartaapput. Nipiliornersuannillu iluamik paasisaqarneq saperami Paulusi pallittaalisamut ingerlateqquaa. v35 Paulusili majuartarfinnut pigami sakkutuunit akiarneqartariaqarpoq inuit sakkortoqisumik tatisimmata. v36 Inuimmi tamarmik malinnaapput suaartarlutillu: »Taanna peerli!« v37 Pallittaalisamut eqqutileraannilu Paulusip sakkutuut qullersaat aperaa: »Ilinnut oqaaseqalaarsinnaavunga?« Akivoq: »Grækerisut oqalussinnaagavit? v38 Illiunngila Egyptenimioq issaannaq pikitsitsisoq sikarierinillu 4.000-inik inoqajuitsumukaassisoq?« v39 Paulusi oqarpoq: »Juutiuvunga Tarsusimit Kilikiamiittumit pisoq, illoqarfimmi naluneqanngitsumi innuttaasoq. Qinnuigaakkit inunnut oqaaseqarnissamut akuereqqullunga.« v40 Sakkutuut qullersaata akuerimmani, majuartarfinni qeqarluni Paulusip inuit assamminik usserarpai. Nipaarutivimmata hebræerisut oqaluffigilerpai: Apustilit Suliaat ApS 22 Paulusi imminut illersorluni inunnut oqaluttoq v1 »Qatanngutit ataataasusilu, imminut illersorlunga qanoq oqaasissaqartunga tusariarsiuk!« v2 Hebræerisut oqaluffigigaatik tusaramikku suli nipaannerulerput. Paulusilu oqarpoq: v3 »Juutiuvunga, Tarsusimi Kilikiamiittumi inunngorpunga, illoqarfimmili maani peroriartorlunga. Siuaasat inatsisaannik peqqissaartumik ilinniartinneqarpunga Gamalielip isigaasa killinganni; Guutilu pillugu ilungersungaarpunga soorlu ilissi tamassi ullumi taamaattusi. v4 Aqqummik matuminnga qinuginnippunga toqoraallunga, angutit arnallu tigusarisarpakka parnaaruttarlugillu. v5 Tamanna palasiunerup utoqqaanertallu tamarmik uppernarsarsinnaavaat. Taakkua qatanngutinut allakkanik nassartippaannga, Damaskusimullu aallarpunga tassaniittuttaaq qilersugaatillugit Jerusalemimukaakkumallugit pillarneqarsinnaaqqullugit. v6 Aqqutaanili ulloqeqqata missaani Damaskusi qanillileriga tassanngaannaq qilammiit qaamanerup sakkortuup qinngorfigaanga ilullunga. v7 Nunamut uppippunga tusarlugulu nipi ima oqartoq: ›Sauli, Sauli, sooq qinugaanga?‹ v8 Uanga aperivunga: ›Kinaavit Naalagaq?‹ Akivorlu: ›Jiisusiuvunga Nazaretimioq qinugisat.‹ v9 Ingerlaqatima qaamaneq takugaluarpaat, nipili uannut oqaluttoq tusaanngilaat. v10 Taava aperivunga: ›Naalagaq, qanoq iliussaanga?‹ Naalagarlu akivoq: ›Nikuillutit Damaskusimukarit; qanoq iliortussanngortitaaninnik tamanik tassani ilisimatinneqassaatit.‹ v11 Qaammaallannerup sakkortungaassusianit isigisaarutitaagama ingerlaqatinnut tasiortittariaqarpunga Damaskusimullu apuullunga. v12 Tassaniippoq angut Ananiamik atilik. Taanna upperluartuuvoq inatsisinik maleruaasuulluni juutinillu tamaaniittunit iluarisaalluarluni. v13 Taassuma ornippaanga sassarlunilu oqarfigalunga: ›Qatanngut Sauli, isigisaqaleqqigit!‹ Taama oqarniariarmat takusinnaalerpara. v14 Oqarpoq: ›Siuaasatta Guutiata qinersimavaatit piumasani ilisimaqqullugu Iluartorlu takoqqullugu nipilu nammineq qarnanit tusaqqullugu. v15 Inunnummi tamanut taassuma nalunaajaasigissavaatit takusannik tusakkannillu. v16 Sooq piumaataarpit? Nikuigit kuisillutillu ajortitit piiarneqartillugit Naalakkallu aqqa torlorfigalugu!‹ v17 Taavalu Jerusalemimut utersimalerlunga naalaffimmi qinutillunga qamuuna tiguartippunga, v18 Naalagarlu takuara. Taanna uannut oqarpoq: ›Jerusalemi qimakkasuaruk uanga pillunga nalunaajaatit ilassiumanngimmassuk.‹ v19 Akivunga: ›Naalagaq, namminnermi nalunngilaat ilinnik upperinnittut parnaarussaatittarikka synagoginilu iperartortittarlugit. v20 Stefanusillu nalunaajaasivit aava kuisaammat uanga nammineq najuuppunga pineqarnera iluaralugu toqutsisuisalu qallersaataat paaralugit.‹ v21 Naalagarli uannut oqarpoq: ›Aallarit, inuiannut ungasissumiittunut aallartinniarakkit.‹ « Paulusi sakkutuut qullersaannut sassartitaasoq v22 Paulusip taama oqarnera tikillugu inuit tusarnaaginnarsimagaluarpaat, maannali nipituumik suaartalerput: »Nunap qaavanit peerli! Taamaattoq inuutitassaanngilaq!« v23 Nilliallutillu qallersaatitik piialermatigit nunallu pujoralaanik silaannarmut eqqaallutik v24 sakkutuut qullersaat peqqusivoq Paulusi pallittaalisamut isertinneqassasoq, oqarporlu iperartorlugu killisiorneqaqqullugu paaserusukkamiuk sooq taama nilliaffigitigigaat. v25 Iperartussalluni qilersormanni Paulusip sakkutuut naalagaasa ilaat sanimini qeqartoq aperaa: »Romami ilasiaasoq iperartorsinnaavisiuk uffa eqqartuunneqanngitsoq?« v26 Sakkutuut naalagaata tamanna tusaramiuk sakkutuut qullersaannukarpoq nalunaarfigalugulu oqarluni: »Qanoq-una iliuleqaat? Angut taanna Romami ilasiaavoq!« v27 Sakkutuut qullersaata Paulusi ornippaa aperalugulu: »Ilumut Romami ilasiaavit?« »Aap,« akivoq. v28 Sakkutuut qullersaat oqarpoq: »Ilasiaassuseq tamanna uanga aningaasarpassuarnik akilerpara.« Paulusili oqarpoq: »Inunnguuseralugu allaat uanga taamaattuuvunga!« v29 Paulusimik killisiuisussat erniinnaq tunuarput. Sakkutuullu qullersaattaaq annilaangalerpoq paasigamiuk Romami ilasiaasoq parnaarussaatissimagini. v30 Iluamilli paaserusukkamiuk juutit Paulusimut suna unnerluussutigineraat aqaguani qilerutaartippaa peqqusillunilu palasiuneq Killisiuisoqatigiillu tamarmiullutik ataatsimiigiassasut. Paulusilu atertippaa taakkununngalu sassartillugu. Apustilit Suliaat ApS 23 Paulusi killisiorneqartoq v1 Paulusip Killisiuisoqatigiit alassanagit isigai oqarlunilu: »Qatanngutit, ulloq manna tikillugu Guutip saani inuusimavunga sumilluunniit ilerasuutissaqarnanga.« v2 Palasiunerup Ananiap Paulusip sanianiittut peqquai qarnagut pateqqullugu. v3 Taava Paulusip oqarfigaa: »Guutip patikkumaarpaatit illit iigaq kalkitigaq! Illit pisussaatitaavutit inatsisit malillugit eqqartuutissallunga, inatsisinilli unioqqutitsivutit pateqqullunga peqqusigavit.« v4 Tassaniittulli oqarput: »Qanoq ilillutit Guutip palasiunera naveersinnaaviuk?« v5 Paulusi akivoq: »Qatanngutit, palasiunerusoq-una sianiginngikkiga. Imami allassimavoq: ›Inuiaqatinni pisortaq perloqqussanngilat.‹ « v6 Paulusilli nalunnginnamiuk Killisiuisoqatigiinni ilaasortaasut ilaat saddukiiariusut ilaallu farisiiariullutik, torlulavoq: »Qatanngutit, uanga farisiiariuvunga farisiiarinit naggueqarlunga. Maanna eqqartuunneqalerpunga toqusut makinnissaannik neriugisaq pillugu!« v7 Taama oqarmat farisiiarit saddukiiarillu assortuutilerput katersorsimasullu isumaqatigiikkunnaarlutik. v8 Saddukiiarimmi oqartarput toqusunit makinnissaqanngitsoq inngileqaranilu anersaaqaraniluunniit, farisiiarilli taakku tamaasa taamaannerarpaat. v9 Suaartaattorsuanngorput, allakkanillu ilisimasut ilaat farisiiariusut nikuipput akerliliillutillu: »Angut taanna sumik ajortumik iliorsimasorinngilarput. Anersaammi, inngililluunniimmi, oqaluffigisimasinnaavaa!« v10 Akerleriingaalermata sakkutuut qullersaat annilaangalerpoq Paulusi timimigut innarlerneqassasoralugu allaat. Taamaattumik sakkutuuni peqquai aterlutik Paulusi katersorsimasunit qimagutiteqqullugu pallittaalisamullu isertillugu. v11 Unnuarormat Naalagaq Paulusip saavani qeqarpoq oqarlunilu: »Nikalloqinak! Soorlu Jerusalemimi uanga pillunga nalunaajaasimasutit, Romamissaaq taamaaliussaatit.« Paulusimik qoqassiiniartut v12 Ullormat juutit isumaqatigiipilupput uppernarsaallutillu Paulusi toqunneqareertinnagu neriumanatik imerumanatilluunniit. v13 Qoqassiiniartut 40-t sinneqarput. v14 Taakkua palasiunerit utoqqaanertallu ornippaat oqarlutik: »Uppernarsaavugut Paulusi toqutsinnagu neriumanata. v15 Maanna Killisiuisoqatigiit peqatigalugit sakkutuut qullersaat qinnuiginiarsiuk ilissinnukaatiteqqullugu qanoq iliorsimanera peqqissaarnerullusi misissorniartuusaarlugu. Taava uagut toqoriaannanngussavarput apuutsinnagu.« v16 Paulusilli qatanngutaata arnap ernerata qoqassiiniarneq tamanna tusaramiuk pallittaalisamukarpoq iserlunilu Paulusi kalerrillugu. v17 Taava Paulusip sakkutuut naalagaasa ilaat qaaqquaa oqarfigalugulu: »Angut inuusuttoq una qullersassinnukaaguk nalunaarutissaqarmat.« v18 Sakkutuut naalagaata inuusuttoq taanna qullersaminnukaappaa oqarlunilu: »Parnaarussap Paulusip qaaqqullunga inuusuttoq una ilinnukaateqquaa ilinnunngooq nalunaarutissaqarmat.« v19 Sakkutuut qullersaata inuusuttoq taanna assaatigut tiguaa nigorteriarlugulu aperaa: »Sunaana uannut oqaasissarigit?« v20 Taanna akivoq: »Juutit isumaqatigiissimapput qinnuiginiarlutit Paulusi aqagu Killisiuisoqatigiinnukarteqqullugu apersoqqissaarnerunissaa patsisiginiartuusaarlugu. v21 Tatigeqinagilli; taakkuami ilaasa 40-t sinnerlugit amerlassuseqartut qoqassinialersaarpaat, uppernarsaasimappullu Paulusi toqutsinnagu neriumanatik imerumanatilluunniit. Maannalu piareersimapput akuersinissallu utaqqiinnarlugu.« v22 Taava sakkutuut qullersaata angut inuusuttoq taanna aallartippaa inerterlugulu oqarluni: »Tamatuminnga nalunaarfigigamma kimulluunniit oqaatigissanngilat.« Paulusi Cæsareamut nuutsitaasoq v23 Sakkutuut qullersaata sakkutuunut naalagaatitami ilaat marluk qaaqquai oqarlunilu: »Unnuaru nalunaaquttap-akunnerisa pingajuanniit sakkutuut 200-t piareersimatissavasi Cæsareamut aallariaannanngorlugit, aammattaaq hestersut 70-it naakkiartartullu 200-t,« v24 hestissanillu aggiussissapput Paulusilu ingiteriarlugu naalagaatitamut Feliximukartissallugu sumik ajoquserneqartinnagu. v25 Taava allakkiorpoq ima oqaasertalinnik: v26 »Claudiusi Lysiasip naalagaatitaq Felixi ataqqinangaartoq inuulluaqquaa. v27 Angut una juutit tigusarisimallugu toqukkaluttuaraat sakkutuut ilagalugit tikippara aniguisillugulu ilisimalerakku Romami ilasiaasoq. v28 Suna unnerluussutigineraat paasiumallugu killisiuisoqatigiissortaannut pisippara. v29 Ilisimalerpara inatsisiminni isumaqatigiinngissutaasut pillugit unnerluutigigaat, unnerluussuteqanngitsorli toqutaanermik parnaarussaanermilluunniit kinguneqarsinnaasumik. v30 Nalunaarfigineqarama saassunniarlugu pilersaaruteqartoqartoq ilinnut aallartippara. Aammalu unnerluussisui peqqusimavakka pasilliutitik ilinnut saqqummiuteqqullugit.« v31 Taava sakkutuut Paulusi ilagalugu aallarput peqquneqarnertik malillugu unnuakkullu Antipatrisimukaallugu. v32 Aqaguani hestersunut ingerlatiteqqippaat namminnerlu pallittaalisamut uterlutik. v33 Hestersut Cæsareamut pigamik allakkat naalagaatitamut tunniuppaat Paulusilu taassumunnga sassartillugu. v34 Allakkat atuaramigit aperaaq nunap immikkoortuanit sumit Paulusi pisuunersoq, tusaramiullu Kilikiaminngaaneersoq v35 oqarpoq: »Unnerluussisitit tikiuteriarpata killisiorumaarpakkit.« Peqqusivorlu Paulusi Herodesip illussaarsualiaritissimasaani paarineqassasoq. Apustilit Suliaat ApS 24 Tertullusip unnerluussissutaa v1 Ullut tallimat qaangiummata palasiuneq Anania tikiuppoq utoqqaanertat ilaat eqqartuussissuserisorlu Tertullusimik atilik ilagalugit. Taakkua Paulusi pillugu unnerluussissutigisatik naalagaatitamut saqqummiuppaat. v2 Paulusi iseqquneqarpoq, isermallu Tertullusi unnerluussilluni oqalulerpoq: »Felixi ataqqinangaartutit! Illit pisuullutit eqqissinartunik atugaqaleratta illillu isumaginninnikkut inuiaat uku pitsanngorsaaffigineqarmata, v3 tamanna tamatigut tamanilu nuannaarutigaarput qujamasuutigalugulu. v4 Sivisuallaartumilli akornusersorumanatit qinnuigaakkit pisarnittut saamallutit tusarnaatsiaqqulluta! v5 Malunnarsisimavoq angut taanna nappaatitut toqoraataasututut ajoqutaatigisoq juutinilu silarsuarmi tamani eqqissiunnaartitsisuusoq nazaræerit immikkoorniaqatigiianni siulersuisuunermigut. v6 Ilallugulu naalaffik narrunarsarniarsimagaluarpaa, tigusaraarpulli eqqartuukkumallugulu inatsisivut malillugit. v7 Sakkutuulli qullersaat Lysiasi akuliuppoq nakuuserlunilu taassuminnga arsaarluta. v8 Peqqusivorlu Paulusimik unnerluussisut illit saaffigissagaatsit. Illit nammineq tamakkuninnga tamanik apersorsinnaavat paasissallugulu unnerluussutigisarput sunaanersoq.« v9 Juutillu unnerluussinermut ilanngupput uppernarsaallutik taamaannerarlugu. Paulusi Feliximut imminut illersortoq v10 Naalagaatitap usserarmani oqaaseqaqqulluni Paulusi oqalulerpoq: »Nalunngilara inuiaqatigiinni ukunani ukiorpassuarni eqqartuussisuusutit, taamaattumik eqqasuuteqarnanga imminut illersornialerpunga. v11 Uppernarsisinnaavat ullut aqqaneq-marluinnaat matuma siornagut Jerusalemimut majuartunga palloriartorlunga. v12 Takuneqarsimanngilangalu kimilluunniit oqqalliseqateqartunga imaluunniit perulluliortitsisunga naalaffiup silarliani, synagogini illoqarfimmiluunniit. v13 Uannilluunniimmi unnerluussissutigisartik ilinnut uppernarsarsinnaanngilaat. v14 Ilinnulli nassuerutigissavara Aqqut, immikkoorniaqatigiinnermik taasaat, malikkakku; taamaalillungalu siuaasatta Guutiat kiffartuuppara inatsisini pruffiitinilu allassimasut tamaasa upperigakkit v15 taakkunatullu Guutimut neriugisaqarlunga, tassa toqusut makikkumaartut – iluartut iluaatsullu. v16 Taamaattumik uangattaaq nammineq noqqaassutigiuarpara tamatigut Guutimut inunnullu ilerasuuteqanngitsuunissara. v17 Ukiulli arlallit qaangiummata tikiuppunga ikiuutissat inuiaqatinnut tunniukkiartorlugit pilliiumallungalu. v18 Tassalu minguersareernerma kingornagut naalaffimmi taamaaliornialersunga naammattoorpaannga, perulluliortitsinngitsunga eqqissiviilliortitsinngitsungaluunniit; v19 tassaaku juutit nunap immikkoortuanit Asiameersut taamaaliortitsisut, taakkulu ilinnut sassartariaqaraluarput unnerluutigalungalu uanga pillunga unnerluussutissaqarsimagunik. v20 Ukuluunniit namminneq oqaluttuarlit taamani Killisiuisoqatigiinnut sassartitaagama sumik iluanngitsumik nassaarfiginerlunga, v21 oqaatigilissulluunniit oqaatsit tassaniillunga suaarutikka uku kisiviisa pinerlugit: Toqusut makinnissaat pillugu ullumi ilissinnit eqqartuunneqalerpunga.« Paulusi Cæsareami parnaarussivimmiittoq v22 Taava Felixip suliassaq kinguartippaa. Nalunngilluarpaami Aqqut oqarlunilu: »Sakkutuut qullersaat Lysiasi maanga tikiuppat isumaqatigiinngissutersi eqqartuussissutigiumaarpara.« v23 Felixip sakkutuut naalagaat ilisimatippaa Paulusi sukanninngitsumik parnaarussivimmiititaassasoq ikinngutaasalu kiffartuunniarpassuk tamanna akornusersorneqassanngitsoq. v24 Ullut qassissunnguit qaangiummata Felixi tikiuppoq nulii Drusilla juutiusoq ilagalugu. Paulusi qaaqqutippaa Kristusi-Jiisusimullu upperneq pillugu oqaasii tusarnaarlugit. v25 Paulusili iluarneq pinaveersaarnerlu eqqartuussinissarlu pillugit oqalulermat Felixi annilaangalerpoq kipitillugulu oqarluni: »Naammakkallarli! Aniinnarsinnaavutit, piffissaqaleruma aasikkumaarpagit.« v26 Aammattaarli neriuppoq Paulusip aningaasanik tunissagaani. Taamaattumik akuttunngitsunik aasittarpaa oqaloqatigisarlugulu. v27 Ukiut marluk naammata Felixi kingoraarneqarpoq Porkiusi Festusimik atilimmit; Felixilli Paulusi parnaarussivimmiitiinnaarpaa juutinut iluareqqusaarniarluni. Apustilit Suliaat ApS 25 Paulusi kaasarimut suliassanngortittoq v1 Festusi ullut pingasut atorfimminut ikkunnermi kingorna Cæsareamiit Jerusalemimut majuarpoq. v2 Palasiunerit juutillu nuimanertaasa Paulusi pillugu unnerluussissutertik taassumunnga saqqummiuppaat. Ilungersorlutik qinnuigaat v3 ajunngisaarfigalutik Paulusi Jerusalemimukaateqqullugu. Aqqutaanimi qoqassillugu toqunnialersaarpaat. v4 Festusi akivoq Paulusi Cæsareami nakkutigineqassasoq namminerli qanittukkut tasamunnassamaarluni. v5 Oqarpoq: »Ilasi pisinnaatitaasut ilaasinnaapput angut taanna unnerluutigiartorlugu eqqunngitsuliorsimappat.« v6 Festusi ullut qulit missiliuinnarlugit taakkunaniikkami Cæsareamut samunnarpoq. Aqaguani eqqartuussisup issiavianut ingippoq peqqusillunilu Paulusi sassarteqqullugu. v7 Juutit Jerusalemimiit tikiussimasut Paulusi isermat unnguppaat pasilliutillu sakkortuut uppernarsaatissaqartinngisatik saqqummiullugit. v8 Paulusi imminut illersorluni ima oqarmat: »Uanga juutit inatsisaannut naalaffimmullunniit kaasarimulluunniit ajortuliorsimanngilanga,« v9 Festusip juutinut iluareqqusaarluni aperaa: »Jerusalemimut majuarumavit tassanilu uannut eqqartuussaatillutit?« v10 Paulusi akivoq: »Kaasarip eqqartuussivianut atagama tassani eqqartuunneqartariaqarpunga. Juutit ajortuliorfiginngilakka, soorlu illit tamanna nalunngilluinnarit. v11 Pinerluuteqarsimagumali toqumillu pillartariaqartumik iliorsimallunga toqunissara pinaaserfigiumanngilara. Unnerluussutigisaalli tunngaveqanngippata kialuunniit taakkununnga tunniussinnaanngilaanga. Kaasarimut suliassanngortippunga!« v12 Festusillu siunnersortini isumaqatiginiareerlugit nalunaarpoq: »Kaasarimut suliassanngortipputit; kaasarimut pissaatit.« Paulusi Festusimut Agrippamullu sassartitaasoq v13 Ullut qassissunnguit qaangiummata kunngi Agrippa Berenikelu Cæsareamut tikiupput Festusi ilassiartorlugu. v14 Ullullu arlerlugit tassaniimmata Festusip Paulusi pillugu suliassaq kunngimut saqqummiuppaa ima oqarluni: »Maaniippoq parnaarussaq Felixip qimataa. v15 Jerusalemimiitillunga palasiunerit juutillu utoqqaanertaasa taanna pillugu unnerluutiginnissutitik saqqummiuppaat piumasaralugulu eqqartuunneqassasoq. v16 Akivakka Romamiut ileqqorinngikkaat unnerluutigisaasoq unnerluussisini kiinarseqqaartinnagu pasilliutaasunullu illersornissaminut periarfissaqareertinnagu tunniutissallugu. v17 Maangalu ataatsimoorlutik tikiummata suliassaq kinguarsarnagu aqaguani eqqartuussisup issiavianut ingippunga peqqusillungalu angut taanna sassarteqqullugu. v18 Unnerluussisuusut unguaat, pinerluutinilli uanga ilimagisaraluannik unnerluuteqanngillat; v19 tassungali saqitsaassutigisimavaat upperisaminnut tunngasut Jiisusilu kinaanersoq toqusimasoq Paulusimilli uumaneragaasoq. v20 Apeqqutilli taakkua qanoq misissornissaat nalornisoorutigigakku Paulusi aperaara Jerusalemiliarumanersoq tassani tamakku pillugit eqqartuussaajartorluni. v21 Paulusilli pineqarnissani suliassanngortimmagu piumasaralugulu Ataqqinartorsuup aalajangiinissaata tungaanut nakkutigineqarnissani peqqusivunga nakkutigineqassasoq kaasarimut aallartinneqarsinnaanngorserlugu.« v22 Agrippa Festusimut oqarpoq: »Angut taanna uanga nammineq tusarusussagaluaqaara.« Festusip akivaa: »Aqagu tusarumaarpat.« v23 Aqaguani Agrippa Berenikelu takkupput assukkersorsimaqalutik; sakkutuut qullersaat illoqarfimmilu akimanertat ilagalugit eqqartuussivimmut iserput, Festusilu peqqusimmat Paulusi isertinneqarpoq. v24 Festusilu oqarpoq: »Kunngi Agrippa ilissilu tamassi maani isersimaqataasusi! Aana takuarsi taanna juutit tamarmik Jerusalemimi maanilu uannut saaffiginnissutigisaat inuuinnartittariaarunnerarlugulu suaartaatigisaat. v25 Paasigakkuli toqumik pillarneqartariaqartumik iliuuseqarsimanngitsoq pineqarnissanilu Ataqqinartorsuarmut suliassanngortimmagu aalajangerpunga aallartinniarlugu. v26 Taanna pillugu tunngaveqarluartumik kaasarimut allassinnaanngilanga. Taamaattumik ilissinnut, pingaartumillu ilinnut kunngi Agrippa, sassartippara apersorneqareerpat ilisimalersinnaajumallugu qanoq allassanerlunga; v27 isumaqarpungami iluanngitsoq parnaarussaq aallartissallugu tassunga pasilliutaasut nalunaarsornagit.« Apustilit Suliaat ApS 26 Paulusi imminut illersorluni Agrippamut oqaluttoq v1 Agrippa Paulusimut oqarpoq: »Maanna imminut illersorlutit oqalussinnaavutit.« Taava Paulusi assani qullarlugu illersorluni oqalulerpoq: v2 »Kunngi Agrippa! Nuannaarutigaara juutit uannut unnerluussutaat tamaasa pillugit ullumi ilinnut illersussagama. v3 Illimmi juutit ileqquinik isumaqatigiinngissutaannillu asseqanngitsumik ilisimasaqartuuvutit. Taamaattumik qinnuigaakkit erinitsajuillutit tusarnaaqqullunga. v4 Inuusuttuuninniilli, allaammi aallaqqaataaniilli, inuiaqatima akornanni Jerusalemimilu inuunera qanoq issimanersoq juutit tamarmik nalunngilaat. v5 Qangali nalunngilaat – piumagunillu nalunaajaatigisinnaallugu – farisiiariullunga juutini upperisarsioqatigiit sukannernerpaat malillugit inuusimasunga. v6 Maannalu qeqarpunga eqqartuunneqassallunga pissutigalugu neriorsuut Guutip siuaasatsinnut neriorsuutigisaa neriugigakku. v7 Naggueqatigiissortatta aqqaneq-marluk neriugaat neriorsuut taanna eqquukkumaartoq; taamaattumik qasusuilluta unnuaq ullorlu Guuti kiffartuuttuarparput. Kunngi, tassaana neriugisaq taannarpiaq pillugu juutit unnerluutigigaannga! v8 Sooq Guutip toqusunik makititsisinnaanera uppernanngitsuutippisiuk? v9 Uangami nammineq isumaqarsimagaluarpunga Jiisusip Nazaretimiup aqqa sakkortuumik akerlilersortariaqartoq, v10 taamaaliorpungalu Jerusalemimi. Palasiunernit pisussaatitaallunga illernartut ilaat amerlasuut parnaarussaatittarpakka toqutaassagaangatalu akuerseqataasarlunga. v11 Synagogini tamani pillarlugit pinngitsaaliniartarpakka mitalliisinniarlugit. Ima atsigisumik kamaappakka illoqarfiit nunani allaniittut tikivillugit malersortarlugit. v12 Taamali qinuginnitsillunga ilaanni Damaskusimut aallarpunga palasiunernit piginnaatitaallunga pisussaatitaallungalu. v13 Aqqutaani, kunngi, ullororuttornerani takuara qaamanerup seqernup qaamaneranit qaammarinnerusup ingerlaqatikkalu qilammit qaammarfigigaatigut. v14 Tamatta nunamut uppippugut, tusarparalu nipi hebræerisut uannut oqaluttoq: Sauli, Sauli, sooq qinugaanga? Suugaq tukkartussallugu ilinnut artornassaqaaq. v15 Aperivunga: Kinaavit Naalagaq? Naalagarlu akivoq: Jiisusiuvunga qinugisat. v16 Nikuinniarit qeqqillutillu! Ilinnummi takutippunga pissutigerpiarlugu kiffassattut qinerumagakkit, nalunaajaasigiumallutit takusannik ilinnullu takutikkumaakkannik, v17 inunnit Guutimillu nalusunit annaakkukkit. Taakkununnga aallartissavagit v18 isaat uiseqqullugit taartumiit qaamasumut Saatanillu pissaaneraniit Guutimut saatsillugit, ajortit isumakkiigaanerat pisinnaaqqullugu allallu uannut uppernikkut illernartitaasut tamarmik atugassaasa assingannik pissarsiassaqaqqullugit. v19 Taamaattumik, kunngi Agrippa, takusamut qilammeersumut naalanngissimanngilanga. v20 Damaskusimiittunulli nalunaajaaqqaarallarpunga taavalu Jerusalemimi juutillu nunaanni tamarmi Guutimik nalusunuttaaq allamik isumataaqqullugit Guutimullu saallutik suliallu allamik isumataarnerup piumasarisai suliaralugit. v21 Tassa tamanna pissutaavoq juutit naalaffiup silarliani tigusarimmannga toqunniarlungalu. v22 Ulloq manna tikillugu Guutip ikiuineragut sassarsinnaasarpunga angisuunut mikisunullu nalunaajaallunga, allaasumillu oqaaseqarnanga pruffiitit Mosesillu pisussatut oqaatigisaat kisiisa oqaatigaakka: v23 Kristusi anniartariaqartoq toqusunit makeqqaartuulluni juutinut Guutimillu nalusunut qaamasoq nalunaajaatigissallugu.« v24 Paulusi taama imminut illersortillugu Festusi nipituumik oqarpoq: »Paulusi, silaarupputit! Ilisimanersuarpit silaarutitippaatit.« v25 Paulusili akivoq: »Silaarutinngilanga, Festusi ataqqinangaartoq! Oqaatsikkaaku tamarmik ilumoortuusut silatuujullutillu. v26 Kunngimmi tamanna nalunngilaa taamaattumik nakimananga oqaluffigaara isumaqannginnama tamakkua arlaannaalluunniit arajutsisimassagaa. Tamakkumi avinngarusimasuni pisimanngillat. v27 Kunngi Agrippa, pruffiitit upperaagit? Nalunngilara upperigitit.« v28 Agrippa Paulusimut oqarpoq: »Kristumiunngortingajaveqaarma!« v29 Paulusi akivoq: »Taamaaleqqajarsimaguit taamaaleqqajarsimanngikkuilluunniit Guutimut kissaatigiumavara illiinnaanngitsoq ullumili tusarnaartigisakka tamarmik uattut iliumaartut, kalunnerit uku kisiisa pinnagit.« v30 Taava kunngi naalagaatitarlu Berenikelu issiaqataallu nikuipput. v31 Aniartortillutillu ima oqaloqatigiipput: »Angut taanna toqumik pillarneqaataasinnaasumik parnaarunneqaataasinnaasumilluunniit iliorsimanngilaq.« v32 Agrippalu Festusimut oqarpoq: »Angut taanna iperaannariaassagaluarpoq kaasarimut suliassanngortissimanngikkaluaruni.« Apustilit Suliaat ApS 27 Romaliarneq v1 Italialiassasugut aalajangerneqareeriarmat Paulusi parnaarussallu allat Juliusimut, kaasarip sakkutuuini naalagaasumut, paarisassanngortinneqarput. v2 Umiarsuarmut Adramyttionimeersumut Asiap sineriaani illoqarfinnik aqqusaarisussamut ikivugut aallarlutalu; ilaaqatigaarput Aristarki Makedoniamioq Thessalonikameersoq. v3 Aqaguani Sidonimut tulappugut; Juliusillu Paulusi inussiarnersumik pivaa ikinngutiminukarnissaa akueralugu taakkunannga isumassorneqarsinnaaqqullugu. v4 Tassanngaanniit aallaratta Cypernip oqquatigoorpugut assoratta. v5 Kilikiap Pamfyliallu imartaat ingerlavigereerlugu Myramut Lykiamiittumut pivugut. v6 Tassani sakkutuut naalagaata naammattoorpaa umiarsuaq Alexandriameersoq Italialiartussaq, tassungalu ikitippaatigut. v7 Ullut arlalissuit sukkaallioqaluta umiartoreerluta piusaarluta Knidosi nalleratsigu Kreta oqqungersimalerparput Salmonep eqqaatigut anorimit ingerlaqqinneq sapilerluta. v8 Peqqavilluta Salmone avaqqupparput Umiarsualivigissunillu atilimmut illoqarfiup Lasæap eqqaaniittumut pilluta. v9 Sivisunaaleqimmat immamilu angalaniarneq isumannaatsuujunnaarluni, aammami Ulloq Iisinnginniarfik qaangiutereermat, Paulusip mianersoqquai v10 oqarlunilu: »Angutit, takusinnaavara angalaneq manna perlummik nassataqarumaartoq annaasaqarfioqalunilu umiarsuup usiinik umiarsuarmillu piinnarani inuilli inuunerannissaaq.« v11 Sakkutuulli naalagaata umiarsuup aquttuata naalagaatalu oqaasii Paulusip oqaasiininngarnit tatigineruai. v12 Umiarsualivillu ukiivigissallugu ajormat amerlanerit aalajangiuppaat ingerlaqqinniarlutik ajornanngippat Fønixi anguniarlugu tassanilu ukiiniarlutik; Fønixi tassaavoq Kretami umiarsualivik kujammut kimmut aammalu avannamut kimmut sammisoq. v13 Kiganngaalulermat isumaqaramillu pilersaarutertik ajornanngitsumik naammassineqarsinnaanngortoq kisartik amoorpaat Kretallu sineriaa sinerlugu ingerlalerlutik. v14 Kinguninngua pitorarpoq anorersuaq kaavittuliortoq assarnersuarmik taasagaat. v15 Umiarsuaq nassatarisaavoq, assumullu sammisinniarnera ajornarsimmat taamaatiinnarparput tissukaatitiinnalerlutalu. v16 Qeqertannguup Kaudamik atillup oqquanut pivugut, peqqavimmillu umiatsiaaraq annaapparput v17 umiarsuarmullu qaqillugu. Sillimmatitik atorlugit allunaasarsuaq umiarsuarmut nermuppaat kangerliumanermullu Syrtemut tissukaatitinnialeqigatta kisaq tissukarnaveeqqut ningippaat taamalu tissukaatitilerlutik. v18 Anorimik ajornartorsiortitaaleqigatta aqaguani usitta ilaat imaanut eqqalerpaat. v19 Ullullu pingajussaanni namminneerlutik umiarsuup pisatai eqqalerpaat. v20 Ullut arlallit seqineq ullorissalluunniit ersinngillat, sulilu silapiluttorsuuvoq. Kiisa annannissatsinnik neriuutaarulluinnarpugut. v21 Nerissaarmata Paulusi akornannut sassarpoq oqarfigalugillu: »Naalallunga Kretamit aallarsimassanngikkaluarpusi, taava ajunaarnermit matumannga nalaanneqarsimassanngikkaluarpusi annaasaqarsimassanngikkaluarlusilu. v22 Maannali kajumissaarpassi nikallujuisaarniaqqullusi; inuunerminik annaasaqartoqassanngilaq, umiarsuaq kisimi annaaneqassaaq. v23 Unnuarmi inngili Guutimit uannik piginnittumit kiffartuussannillu pisoq saanni qeqarpoq v24 imalu oqarluni: ›Paulusi, erseqinak! Kaasarimut sassarumaarputit, maannalu Guutip angalaqatitit tamaasa ilinnut tunniuppai.‹ v25 Taamaattumik tuppalleritsi; uangami Guuti upperaara oqarfigineqarnera malillugu pisoqarumaartoq; v26 Qeqertamulli ikkarlikkumaarpugut.« Maltamut tippussaasut v27 Unnuat 14-issaanni Adriap imartaani suli tissukarluta unnuaagaa umiarsuarmiut malussarnialerput nuna qanilliartoripput. v28 Immap itissusianut uuttortaat ningippaat isannernillu 20-nik uuttorlugu. Ingerlaqqitsiaramik uuttoqqippaat isannernik 15-inik. v29 Arlaanni ikkarlinnissartik aarlerigilerlugu kitsat sisamat aquaniit ningippaat kissaatigalugu erniinnaq ullorumaartoq. v30 Umiarsuarmiulli umiarsuarmit qimaaniaraluarput umiatsiaararlu imaanut ningillugu siuaniit kisarniartuusaarlutik. v31 Paulusip sakkutuut naalagaat sakkutuullu oqarfigai: »Umiarsuarmiut uku umiarsuarmiiginnanngippata annannavianngilasi.« v32 Taava sakkutuut umiatsiaaqqap pituutai kipivaat saavitillugulu. v33 Ullulaalernerani Paulusip tamaasa siunnersorpai nereqqullugit oqarlunilu: »Ulluni 14-ini pinertusaarsimavusi nerisaqarasi sunnguamik tamussersimanasi. v34 Taamaattumik siunnersorpassi nereqqullusi; annaanneqassagussi tamanna pisariaqarpoq. Arlaannarsiluunnimmi nutsamik katataqassanngilaq.« v35 Paulusi taama oqareerami timiusamik tigusivoq tamarmillu takkuanni Guuti qutsavigalugu aggorpaa nerilerlunilu. v36 Maanna tamarmik sapiilliallapput nerillutillu. v37 Umiarsuarmiittugut katilluta 276-iuvugut. v38 Qaarsillarlutik nerereeramik umiarsuaq puttalanerulersinniarlugu qajuusat usii imaanut eqqarpaat. v39 Ullormat nuna ilisarinngilaat, kangerliumaninnguarli sioralimmik sissalik takugamikku aalajangerput ajornanngippat umiarsuaq tassunga majoratsinniarlugu. v40 Taava kitsat pituutaat killorlugit immamut kivisiinnarpaat taamatuttaarlu aquutit qilerutaajarpaat, tingerlaallu siorleq amullugu, anori ikiorsiullugu sissaq toraarlugu ingerlapput. v41 Ikkannermut illuttut itiseriarnilimmut aporamik umiarsuaq tassunga ikkarlisippaat, siualu torruppoq aalariartitassaajunnaarluni, aquali malissuarnit sequmisitaavoq. v42 Taava sakkutuut aalajangerput parnaarussat toqukkumallugit nalullutik qimaasoqaqqunagu. v43 Sakkutuulli naalagaata Paulusi annaanniaramiuk pilersaarutaannik akornuserpai. Peqqusivoq nalussinnaasut siulliullutik imaanut tingissasut nunaliarlutillu – v44 kingornagullu allat ilaasa salliligarsuit allallu umiiarnerlukut ikaarutiginiassagaat. Taamaalillutillu tamarmik nunnipput annallutillu. Apustilit Suliaat ApS 28 Paulusi Maltamiittoq v1 Annakkatta paasivarput qeqertaq Maltamik ateqartoq. v2 Inuiisa assut inussiarnisaarfigaatigut. Ikumatitsipput tamatta isumagaluta, siallilersimavormi pueqqortillunilu. v3 Paulusi qisussanik katersisimavoq, ikumatitamullu qissiummagit kissaanit pulateriaarsuk anillappoq assaagullu kiillugu nipputivilluni. v4 Inuiisa takugamikku uumasoq taanna assaanit nivingasoq imminnut oqaluupput: »Angut taanna qularnanngitsumik inuarsimasuuvoq naapertuilluarnerup guutiata arnap inooqqunngisaa naak imaanit annaanneqarsimagaluartoq.« v5 Paulusilli uumasoq taanna innermut issugiuppaa ajoqutissarsinanilu. v6 Qeqertap inuiisa ilimagigaluarpaat pullattuulissasoralugu tassanngaannarluunniit toqulluni uppissasoralugu; sivisuumillu utaqqigaluaramikku susoqanngimmat paarlattorluinnaanik isumaqalerput oqarlutik guutiusoq. v7 Tamatuma eqqaani qeqertap inuiisa akimanersaat Publiusimik atilik nunaateqarpoq. Inussiarnersumik ilassivaatigut tassanilu tikeraajuvugut ullut pingasut. v8 Publiusip ataataa napparsimalluni uninngavoq kissarneqaqaluni aattalimmillu timmilluni. Paulusip taanna iserfigaa, assamminillu patillugu qinuvoq ajorunnaarsillugulu. v9 Tamatuma kingorna qeqertami tassani napparsimasunik allanik aggersoqartarpoq, ajorunnaarsinneqartarpullu. v10 Ataqqinninnertillu amerlaqisutigut takutittarpaat, tassanngalu aallaleratta pisariaqakkatsinnik pilersorpaatigut. Romamut tikittut v11 Qaammatit pingasut qaangiummata umiarsuaq Alexandriameersoq qeqertami maani ukiisimasoq Marlulissat ilisarnaataannik nalunaaqutaqartoq ilaaffigalugu aallarpugut. v12 Syrakusimut pigatta ullut pingasut tassaniippugut. v13 Tassanngaanniit aallaratta Regiumi anguarput. Aqaguani kiganngalerpoq, ullormilu tulliusumi Puteolimut pivugut. v14 Tassani qatanngutinik naapitsivugut, taakkualu ulluni arfineq-marlunni imminneeqquaatigut. Kiisalu Roma anguarput. v15 Qatanngutit tassaniittut tusarsimavaatigut allaallu Forum Appiimut Tres Tabernæmullu tikiussimallutik parsiarluta. Paulusip takugamigit Guuti qutsavigaa nakussatsitaallunilu. v16 Romamullu pigatta akuerineqarpoq immikkut najugaqarsinnaasoq sakkutooq paarsisissani aapparalugu. Paulusi Romami nalunaajaasoq v17 Ullut pingasut qaangiummata Paulusip juutini pingaarnertaasut katersortippai. Katersuummata oqarpoq: »Qatanngutit! Uanga juutinut siuaasalluunniit ileqquinut akerliusumik iliuuseqarsimanngilanga, taamaakkaluartorlu Jerusalemimiit Romamiunut parnaarussatut tunniunneqarpunga. v18 Apersoreeraminnga iperarniaraluarpaannga toqumik pillaateqarsinnaasumik pisuussuteqannginnama. v19 Juutilli akerliliimmata kaasarimut suliassanngortittariaqarpunga, imaanngilarli inuiaqatikka unnerluutiginiarikka. v20 Tassa tamanna pissutigalugu naapikkumavassi oqaaseqarfigiumallusilu; kalunnernimmi makkuninnga qilersugaavunga Israelip neriuutaa pissutigalugu.« v21 Taakku akipput: »Judæamiit illit pillutit allakkanik tigusaqarsimanngilagut, qatanngutinillumi tikiuttoqanngilaq sumik ajortumik pillutit nalunaartumik oqaluttumilluunniit. v22 Kissaatigaarpulli illit qaninnit tusarumallugu qanoq pilersaaruteqartutit. Nalunngilarpummi immikkoorniaqatigiit taakku tamani akerlerineqartut.« v23 Ullormi naapiffissatut isumaqatigiissutigineqartumi suli amerlanerit najugaanut ornippaat; ullaaralaannguamiit unnuk tikillugu taakkununnga nassuiaavoq nalunaajaallunilu Guutip naalagaaffianik, Mosesillu inatsisai pruffiitillu najoqqutaralugit Jiisusimik qularunnaarsinniarpai. v24 Ilaat oqaasiinit qularunnaarsinneqarput, allalli uppinngillat. v25 Isumaqatigiikkunnaarlutik avissaarput, Paulusillu oqaatsimik uuminngaannaq oqarfigai: »Anersaaq Illernartoq pruffiitikkut Esajakkut siuaasassinnut eqqortumik oqaluppoq v26 oqarami: Inuiaat taakku oqarfigiartukkit: Tusaasaqartuassaasi, kisianni siunersisaqarnasi, isigisaqartuassaasi, kisianni paasisaqarnasi. v27 Inuiaammi taakkua uummataat orsumik qallersimapput, siutaat tusassarlersimapput, isaallu mamissimallutik, iseqaraluarlutik takunnissinnaajunnaarsillugit, siuteqaraluarlutik tusaasinnaajunnaarsillugit uummatimikkullu paasiinnissinnaajunnaarsillugit, saanniaqqunagillu uannit ajorunnaarsinneqartariaqalerlutik. v28 Taamaattumik ilisimassavarsi annassut taanna Guutimit pisoq Guutimik nalusunut ingerlatinneqarmat; taakkulu tusarumaarput!« v29 Taama oqareermat juutit qimagupput assortuuttorsuullutik. v30 Paulusi ukiut marluk naallugit najukkaminiippoq attartukkamini imminullu orniguttut tamaasa ilassisarlugit. v31 Guutip naalagaaffia oqaluussissutigisarpaa Naalagarlu Jiisusi-Kristusi nakimmateqarani akornusersorneqaranilu ajoqersuutigisarlugu. Paulusip Romamiunut allagai Rom 1 v1 Paulusi, Kristusi-Jiisusip kiffaa, qaaqqusaasoq apustilioqqullugu, toqqagaasoq nalunaajaatigeqqullugu iivangkiiliu v2 Guutip siumut Allakkani Illernartuni pruffiitimigut neriorsuutigisimasaa – v3 iivangkiiliu erneranik Jiisusi-Kristusimik Naalakkatsinnik, uinikkut eqqarleriinnit Daavikkunnit pisumik, v4 taanna toqusunit makikkami anersaamit illernartitsisumit aalajangersumik tassaatinneqartoq Guutip ernera pissaaneqangaartoq. v5 Taassumannga pivavut saammaanneq apustiliussuserlu aqqa pissutigalugu uppernikkut naalattunngortitseqqulluta inuianni tamani. v6 Ilississaaq Jiisusi-Kristusip pigisassaatut qaaqqusaasunut taakkununnga ilaavusi. v7 Guutip asasaanut Romamiittunut tamanut illernartooqqullugit qaaqqusaasunut: Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu! Paulusip Romaliarnissaminik qinnutaa kissaatigisaalu v8 Pingaarnerpaatillugu tamassi pillusi Guutiga qutsavigaara Jiisusi-Kristusikkut uppersusersi silarsuarmi tamarmi nalunaajaatigineqarmat. v9 Guuti uanga anersaakkut ernerata iivangkiiliuanik kiffartorfigisara ilisimannittoraara qinugaangama eqqaajuartarissi v10 qinnutigiuartarlugulu Guutip piumasarippagu ilissinnut tikeraarsinnaanissama kiisami iluatsinnissaa. v11 Takorusukkaluaqaassimi ilangiisikkumallusi Anersaap tunissutaanik, nakussatsitaaqqullusi, v12 tassa: ilissi uangalu upperisaqaqatigiinnitsigut ilissinni kajumissaaqatigiissinnaaqqulluta. v13 Qatanngutit! Ilisimassavarsi arlaleriarlunga tikeraassamaartaraluarissi, mannali tikillugu akornuteqartarsimallunga. Ilissinnissaarmi inerititaqalaarumagaluarpunga soorlu inuianni allani. v14 Grækerit barbarillu, ilisimasut ilisimaatsullu pisussaaffigaakka. v15 Taamaattumik pilerivunga ilissinnuttaaq Romamiittunut iivangkiiliu nalunaajaatigiumallugu. v16 Tassami iivangkiiliu kanngusuutiginngilara, tassaammat Guutip pissaanera uppertut kikkulluunniit annassutissaat – juuteq siulliulluni, aammattaarlu grækereq. v17 Iivangkiiliumimi saqqummersitaavoq Guutip iluarnera uppernikkut uppernermut – soorlu allassimasoq: »Iluartoq uppernikkut inuussaaq.« Guutip kamannera inuit iluaassusiat pillugu v18 Guutimmi kamannera qilammit saqqummersitaasarpoq inuit soqqusaassusiinut iluaassusiinullu tamanut sallusuissut iluaassutsimikkut saqqummitsaaligaangassuk. v19 Tassami Guutimik ilisimassutaasut tamarmik inunnut taakkununnga saqqumipput Guutip tamakku taakkununnga saqqummersissimammagit. v20 Takussaanngitsuunerami, ittuinnartumik pissaanera Guutiussusialu, silarsuup pinngortitaaneraniilli takussaagaluarput suliaasigullu ilisimaneqarlutik. Taamaattumik patsisiginiagassaqanngillat. v21 Tassa Guuti ilisimagaluarpaat, taamaakkaluartoq Guutitut ataqqinagulu qutsaviginngilaat. Eqqarsaataalli piunngitsunngoriartorsimapput, uummataallu sianiitsut taarsiorput. v22 Ilisimasuunerartaraluarlutik sianiitsunngorput; v23 Guutillu aserortussaanngitsup naalannassusia taarserpaat assilianik, inuit timmissallu nersutillu paarmortullu aserujasut assinginik. v24 Taamaattumik Guutip uummatimikkut pilerissusiisigut minguttuussusermiitiinnarpai timiminnik narrunarsaqatigiittunngortillugit. v25 Guutip sallusuissusia sallumik taarserpaat pinngortitallu guutisiorfigalugit kiffartorfigalugillu, taarsiullugit pinngortitsisumut – taanna unnersiutigineqarli naassaangitsumik! Amen. v26 Taamaattumik Guutip pileritsannerni narrunarsaataasuniitiinnarpai. Arnartaasami atoqatigiinneq pinngortitaanermi pissuserititaasoq pissuserititaanngitsumik taarserpaat, v27 taamatullu aamma angutitaasa arnamik atoqateqarneq pinngortitaanermi pissuserititaasoq soraarullugu imminnut pilerissuseqarfigilerput. Angutit kannguttaallutik anguteqatiminnik atoqateqartarput taamalu tammarnerminnut naleqquttumik pillaatisiaqalerlutik. v28 Guutimik ilisimanninneq sussarinngimmassuk Guutip eqqarsartaatsimut sussaangitsumut pisiinnarpai ileqqussaanngitsunik iliuuseqalersillugit. v29 Iluaassusermik, ajussusermik, piumatussusermik, ileqqorlunnermillu tamanik ilumioqangaarput ulikkaarlutillu sinnganermik, inuarniarnermik, saqitsaakkumatussusermik, unneqqaserlunnermik naakkittaassusermillu. Mamarliisarput, v30 ingutsisarput, Guuti uumissorpaat, nakuusertarput, pingaakujuttuupput usorsitsaarajuttuullutillu; ajortussarsiuinnartuupput, angajoqqaatillu naalanngilaat; v31 sianiitsuupput tatigisassaanatillu, asannissuseqarnatik naakkittaatsuullutillu. v32 Ilisimalluinnarpaat Guutip aalajangersimagaa taama inuugaanni toqu pisassarinngitsuugassaanngitsoq. Taamaakkaluartorli namminneq taama inuuinnarnatik allat taama inuunerat allaat akuersortarpaat. Paulusip Romamiunut allagai Rom 2 Guutip naapertuilluartumik eqqartuussinera v1 Taamaattumik, illit inuk eqqartuussisartutit, kinaagaluaruilluunniit patsisiginiagassaqanngilatit. Allat eqqartuukkaangakkit imminuttaaq eqqartuuttarputit, illit eqqartuussattut iliortaravit. v2 Nalunngilarpummi Guutip taamaaliortut eqqartuuttarai eqqortumik. v3 Illilli inuk, taamaaliortunik eqqartuussisutit namminerlu taakkunatut taamaaliortarlutit – isumaqarpit illit Guutip eqqartuussinera pinngitsoorsinnaallugu? v4 Imaluunniit suusupagaagit killeqanngitsumik ajunngitsuunera kamaginninneralu kamajuinneralu, nalullugulu Guutip ajunngitsuunerata allamik isumataartinniaraatit? v5 Manngertumik peqqissimiumanngitsumillu uummateqaravit katersuivutit kamaanneqarnissannik kamannerup ullussaani Guutip naapertuilluartumik eqqartuussinerata saqqummerfissaani. v6 Kinaluunniit akilerumaarpaa suliai naapertorlugit: v7 Qasusuillutik ajunngitsuliornermikkut naalannaammik ataqqinaammillu aserujuissusermillu noqqaassutiginnittut inuunermik naassaanngitsumik pisassaqartissavai, v8 namminissarsiortullu sallusuissummullu naalasseriitsut iluaatsuliornermulli maleruutiinnarlutik kamannermik uumitsannermillu tikinneqassapput. v9 Inuk iluaatsuliortoq kinaluunniit annikilliornartumit ernumanartumillu eqqorneqassaaq, juuteq siulliulluni aammattaarli grækereq. v10 Ajunngitsuliortulli kialuunniit naalannaat ataqqinaallu eqqissinerlu pisassarai, juuteq siulliulluni aammattaarli grækereq. v11 Guutimi kinaassusersiortuunngilaq. Guutimik nalusut inatsisillu v12 Inatsiseqarnatik ajortuliortut inatsiseqarnatittaaq tammarumaarput, inatsisilli ataanni ajortuliortut inatsisit tunngavigalugit eqqartuunneqarumaarput. v13 Guutimummi iluartuusut tassaanngillat inatsisinik tusartut, inatsisilli malillugit iliortut iluartuutinneqarumaarput. v14 Guutimimmi nalusut inatsisit piginagit inatsisit peqqussutaat malillugit ilioraangamik taava inatsiseqanngitsut taakku imminnut inatsisitut ipput. v15 Takutippaat inatsisit suliareqqusaat uummatiminni allassimasut, tarningisami nalunngissusiat nalunaajaasuuvoq, eqqarsaataallu imminnut unnerluutigisarput illersortarlutilluunniit. – v16 Iluartuutinneqarneq tamanna piumaarpoq ullormi issumani Guuti inunni isertukkanik eqqartuussippat Kristusi-Jiisusikkut iivangkiiliu nalunaajaatigisara naapertorlugu. Juutit inatsisillu v17 Illilli juutiunerartutit inatsisinillu tunaartarinnittutit Guutimillu usorsisimaarutiginnillutit, v18 illit Guutip piumasaanik ilisimasutit aalajangiisinnaallutillu suut pingaarnerunerannik inatsisit tunngavigalugit ajoqersorneqarsimagavit, v19 illit tappiitsunut ilitsersuisinnaasuutittutit taartumiittunut qaammaqqutaasinnaatillutit, v20 illit sianiitsunut perorsaasuusinnaatittutit meeqqanullu ajoqersuisuusinnaatillutit ilisimassutsip sallusuissutsillu ersiutaat inatsisini pigigakku v21 – illimmi allanut ajoqersuisuusutit imminut ajoqersunngilatit! Oqaluussisartutit tillittoqassanngitsoq nammineq tillittarputit! v22 Oqartartutit allasiortoqassanngitsoq nammineq allasiortarputit! Guutipilunnik maajuginnittuusutit naalaffik piiaaffigaat! v23 Illit inatsisinik usorsisimaarutiginnittuusutit Guuti narrunarsartarpat inatsisinik unioqqutitsinikkut. v24 Tassami »ilissi pissutaallusi Guutip aqqa inuianni allani mitaatigisaavoq« – soorlu allassimasoq. v25 Kipineqarnermi iluaqutaagaluarpoq inatsisit maleruarukkit, inatsisilli unioqqutikkukkit kipineqartuugaluarlutit kipineqanngitsutut ilerputit. v26 Taamaattumik kipineqanngitsoq inatsisit peqqussutaannik maleruaaguni kipineqartutut isigineqartariaqannginnerpa naak taamaattuunngikkaluarluni? v27 Qallikkullu kipineqanngitsup inatsisinik naammassinnittup illit inatsisinik unioqqutitsisutit eqqartuutissavaatit – naak inatsisit allanneri pigigaluaritit kipineqartuullutillu. v28 Ersitsukkummi juutiusoqanngilaq, kipineqarnerlu tassaanngilaq timimi ersitsoq. v29 Juutiusorli tassaavoq qamuuna juutiusoq, kipineqartorlu tassa uummatimigut kipineqartoq, anersaakkut, allannertigut pinnani. Taassuma nersornaataa inunnit pinnani Guutimit pivoq. Paulusip Romamiunut allagai Rom 3 Inuit sallutussusiat iluaassusiallu v1 Taavami juuteq sukkut pingaarnerussuteqarpa, imaluunniit kipineqarneq sukkut iluaqutaava? v2 Assut, sutigut tamatigut! Pingaarnerpaavoq Guutip oqaasiinik paarsisuutitaammata. v3 Qanormi pissava ilaat unneqqaserluttuuppata? Taakkua unneqqaserlunnerata Guutip unneqqarissusia atorunnaarsissanerpaa? v4 Naamerluinnaq! Guutimi sallusuitsuuvoq, inuillu tamarmik sallutuujullutik – soorlu allassimasoq: Iluartuutitaaqqullutit pisuutitsigaangavit, ajugaaqqullutillu eqqartuussigaangavit. v5 Kisianni iluaassutsitta Guutip iluarnera aalajangersarpagu taava qanoq oqassaagut? Oqassanerpugut inuit oqartarnerattut, Guuti iluanngitsumik iliortartoq kamannerminik eqquigaangami? v6 Naamerluinnaq! Taamaakkaluarpat taava Guutip qanoq ililluni silarsuaq eqqartuussinnaassavaa? v7 Kisianni uanga salluliornikkut Guutip sallusuissusia suli annerulerpat taassuma ataqqinaatissaanik, taava sooq uanga ajortuliortutut eqqartuunneqartuassaanga? v8 Ajortumilli iliussanerpugut ajunngitsoq tikiuteqqullugu, soorlu inuit mamarlerluta taama oqartarneraraatigut? Taakku eqqartuunneqassapput taamalu pisassartik pissallugu! v9 Taamaappat pingaarnerussuteqarnerpugut? Taamaanngivippoq! Juutimmi grækerillu unnerluutigereerpavut tamarmik ajortip ataaniinnerarlugit – v10 soorlu allassimasoq: Iluartoqanngilaq ataasiinnarmilluunniit naami. v11 Sianisooqanngilaq, Guutimik ujarlersoqanngilaq. v12 Tamarmik tunussisimapput, tamarmik aserorsimasuupput. Ajunngitsuliortoqanngilaq ataasiinnarmilluunniit naami. v13 Torluat tassa iliveq ammasoq, oqqaminnik ilumuunngitsuliorput, qarlormioqarput pulateriaarsuup toqunartuanik, v14 qarngat ulikkaarpoq perloqqussutinik kamannermillu. v15 Qiilasaqaat aammik kuisinissamut. v16 Nakuuserneq ajunaarnerlu aqqutaanniipput, v17 aqqut eqqissinartoq naluaat, v18 Guutimik mianerinninneq sianiginngilaat. v19 Ilisimavarput inatsisit oqaatigisaat inatsisit ataanniittunut tunngatitaasut qarngit tamarmik matuneqassammata silarsuarlu tamarmi Guutip saani pillagassaatitaassammat. v20 Inatsisimmi suliareqqusaasigut inuk kinaluunniit Guutip saani iluartuutinneqarsinnaanngilaq; ajortiliussutsimimmi nalujunnaarsitaaneq inatsisinit pilersinneqartarpoq. Jiisusi-Kristusimut uppernikkut iluartuutitaaneq v21 Maannali saqqummiunneqarpoq Guutip iluarnera inatsisit tunngaviginagit, inatsisinit pruffiitinillu nalunaajaassutigineqarluni, v22 tassaalluni Guutip iluarnera Jiisusi-Kristusimut upperneq tunngavigalugu uppertunut tamanut pissarititaasoq. Tamatumani assigiinngissuteqartoqanngilaq; v23 tamarmimmi ajortuliorput Guutimit naalannassuseq pigiunnaarlugu. v24 Taama pineqartussaanngikkaluarlutik Guutip sammaanneranit iluartuutitaapput Kristusi-Jiisusikkut aniguisitaagamik. v25 Guutip taanna aavatigut saammaannarsissutissamik pilliutinngortippaa, uppernikkut iluarnini takutikkumallugu, tamatuma siornatigut kamaginninnermigut ajortuliat pillaatissinngitsoortaraluaramigit v26 ulluni makkunani iluarnini takutinniarlugu nammineq iluartuugami Jiisusimullu uppertoq iluartuutikkumagamiuk. v27 Naammi usorsisimaaruterput? Piiagaavoq! Inatsisikkut sorlikkut? Suleqqussutikkut? Naagga, uppeqqussutikkut! v28 Isumaqartugununa inuk iluartuutitaasoq uppernikkut, inatsisit suliareqqusaasigut pinnani. v29 Imaluunniit Guuti juutiinnarnut Guutiua Guutimik nalusunut pinnani? Naagga, Guutimik nalusunuttaaq Guutiuvoq, v30 tassaagami Guuti ataasiusoq taannaasoq kipineqartunik iluartuutitsisoq uppernikkut, kipineqanngitsunittaarlu iluartuutitsisoq uppernikkut taannaasukkut. v31 Taava inatsisit uppernikkut atorunnaarsinnerpavut? Naamerluinnaq! Inatsisit atortuuinnartippavut. Paulusip Romamiunut allagai Rom 4 Aaperaat, uppertut tamarmik ataataat v1 Taava Aaperaat inuiaasutut nagguigisarput pillugu qanoq oqassaagut? Sumik angusaqarpa? v2 Aaperaat suliani pissutigalugit iluartuutitaaguni usorsisimaarutissaqaraluarpoq, Guutimulli pinnani. v3 Qanormi Allakkat oqaaseqarpat? »Aaperaap upperimmani tamanna Guutip taassumunnga iluartuutitaassutigitippaa.« v4 Sulisoq saammaannermit pinnani sulianili naapertorlugu akissarsisarpoq. v5 Sulinanili iluaatsumik iluartuutitsisumut uppertup uppernini iluartuutitaassutigaa. v6 Taamatuttaaq Daavip inuk suliat pissutiginagit Guutimit iluartuutitaasoq pilluarnerarpaa: v7 Pilluarput unioqqutitsinerminnik isumakkeerfigineqartut, ajortuliaminnik matooriffigineqartut. v8 Pilluarpoq inuk Naalakkap ajorteqartinngisaa. v9 Pilluarneraaneq tamanna kipineqartuinnarnut imaluunniit aamma kipineqanngitsunut tunngatinneqarpa? Oqarpugummi: »Aaperaap uppernini iluartuutitaassutigigaa«. v10 Qanoq ililluni taamaatsitaava? Kipineqareerami imaluunniit kipineqanngikkallarami? Kipineqarami pinngilaq, kipineqanngikkallaramili! v11 Kipineqarneq pivaa nalunaaqutitut naqissutitullu uppernikkut iluarnermut kipineqanngikkallarami pigisaminut kipineqarsimanatik uppertunut tamanut ataataaqqulluni taakkuttaaq iluarsuseqartitaaqqullugit. v12 Aammattaarli ataatanngorpoq kipineqartunut, taakku kipineqarneq tunngavigiinnarnagu aamma upperneq ataatatta Aaperaap kipineqanngikkallarnermini pigisaa tumisiorlugu inuuppata. v13 Aaperaap kinguaavisaluunniit silarsuarmik kingornussinissaminnik neriorsuutisiaat inatsisitigut pinngilaq, iluarnikkulli uppernermit pisukkut. v14 Inatsiseqartulli kingornussisussaappata, taava upperneq suujunnaarsitaassaaq neriorsuullu atorunnaarsitaalluni. v15 Inatsisimmi kamatsitsisuusarput, inatsiseqanngikkaangammi aamma unioqqutitsineqartanngilaq. v16 Taamaattumik tamanna uppernermit pivoq saammaannermit pisimaqqullugu, neriorsuut Aaperaap kinguaavinut tamanut aalajaatsooqqullugu inatsiseqartunut piinnarani, Aaperaatulli uppersuseqartunuttaaq. Taannami tamatsinnut ataataavoq, v17 soorlu allassimasoq: »Inuiaqatigiippassuarnut ataatagitissavakkit.« Ataataavoq Guutip upperfigisami toqusunik uummartitsisup pioriinngitsunillu qaaqqusilluni piulersitsisup saani. v18 Neriunartoqanngikkaluartoq neriulluni upperpoq inuiappassuarnut ataataalerumaarluni, ima oqarfigineqarsimagami: »Taama amerlatigilissapput kinguaassatit.« v19 Uppersutsimigullu sanngiillinani misigisimavaa timini toqujartulereersoq – 100-ngajannimmi ukioqalerami – Sarallu illiaa toqungasoq, v20 uppinngissutsimilu Guutip neriorsuutaa qularutiginngilaa. Uppersutsimigulli pissatseriaannarpoq Guuti naalannartillugu v21 nakimassutiginngilluinnarlugulu Guuti pissaaneqartoq neriorsuutini naammassissallugu. v22 Taamaattumik tamanna iluarsuseqaatigaa. v23 Taamali iliorfigineqarnera allassimanngilaq taanna piinnarlugu, v24 aammali uagut pineqarpugut taama iliorfigineqartussaasugut, uppertugut Guutimut Jiisusimik Naalakkatsinnik toqusunit makititsisumut, v25 tunniussaasumut unioqqutitsinivut pillugit makititaasumullu iluarsuseqartitaanissarput pillugu. Paulusip Romamiunut allagai Rom 5 Guutimik eqqissiveqatiginninneq v1 Uppernikkut iluartuutitaagatta Guuti eqqisseqatigaarput Naalakkatsigut Jiisusi-Kristusikkut. v2 Taanna uppernikkut ornigussinnaannguutigaarput saammaannermiinnitsinnut, Guutillu naalannassusianik neriugisaqarnerput usorsisimaarutigaarput. v3 Taannaannaanngitsoq, aammattaarlu usorsisimaarutigaavut annikilliortarnivut, nalunnginnatsigu annikilliornerup nikallujuinneq pilersittaraa, v4 nikallujuissutsip aalajaatsunngorneq, aalajaassutsillu neriugisaqarneq. v5 Neriunnerlu taanna pakatsisitsissanngilaq, Guutimmi asanninnera Anersaakkut Illernartukkut uatsinnut tunniunneqartukkut uummatitsinnut kuineqarsimammat. v6 Suli sanngiitsuutilluta Kristusi iluaatsut pillugit toquvoq piffissaq nalliummat. v7 Ilimananngilaq iluartoq pillugu toqujumasoqarnissaa; immaqa ajunngitsoq pillugu toqunissamut sapiisertoqarsinnaagaluarpoq; v8 Guutilli uagutsinnut asanninnini takutippaa ajortiliugallartilluta Kristusip pilluta toquneratigut. v9 Maannali uagut Kristusip aava pissutigalugu iluartuutitaasugut taassumuuna kamannermit annaanneqarnissarput annerungaassaaq. v10 Sulimi Guutimut akeraatilluta ernerata toquagut saammaannartitaavugut; taava Guutimit saammaannartitaagatta suli annerungaartumik inuuneratigut annaanneqassaagut. v11 Tamannaannaanngilarli, aammali Guutimi usorsisimaaruteqarpugut Naalakkatsigut Jiisusi-Kristusikkut, taassumuuna saammaannartitaagatta. Adami Kristusilu v12 Taamaattumik: Soorlu inukkut ataasiinnakkut ajorti silarsuarmut tikiuttoq ajortikkullu toqu tikiulluni, taamatut toqu inunnut tamanut annguppoq tamarmik ajortuliormata. v13 Inatsiseqanngikkallarmat ajorti silarsuarmeereeraluarpoq, ajortili ajortitut nalilerneqarsinnaanngilaq inatsiseqanngimmat. v14 Taamaattorli toqu Adamimiit Mosesimut naalagaavoq Adamip unioqqutitsinerata assinganik ajortuliorsimanngikkaluartunut. Adami tikiuttussamut missingiutaavoq. v15 Kisianni saammaassaaneq ajortuliornerlu missigiissinneqarsinnaanngillat, inuummi ataatsip ajortuliornera pissutigalugu inuit amerlasuut toqupput; Guutilli saammaannera tunissutaalu amerlasuut annerungaartumik pisassaqaatigilersimavaat inuup ataatsip, Jiisusi-Kristusip, saammaanneragut. v16 Tunissullu taanna inuullu ataatsip ajortuliornerata kinguneri missigiissinneqarsinnaanngillat imaammat: Inuk ataaseq pissutaalluni eqqartuussut pillagassanngortitsivoq, saammaannermillu tunissut amerlasuut unioqqutitsineri pillugit tunniunneqartoq iluarnermik kinguneqarpoq. v17 Toqu inuup ataatsip unioqqutitsinera pissutigalugu taassumuuna ataasiinnakkut naalagaalermat, taava iluarsutsip saammaanneranik tunissutaanillu angingaartumik pissarsisut suli annerungaartumik naalagaassuseqalissapput inuuneqalersitaassallutillu ataasiinnarluinnakkut, tassa Jiisusi-Kristusikkut. v18 Tassa imaappoq: Soorlu inuup ataatsip ajortuliornera inuit tamarmik pillagassanngortitaanerannik kinguneqartoq, taamatut inuup ataatsip naammassisaa iluartoq iluarninngorpoq inuuninngorlunilu inunnut tamanut. v19 Soorlumi inuup ataatsip naalanngitsuliorneratigut inuit amerlasuut ajortilinngortut, taamatut inuup ataasiinnarluinnaap naalanneratigut inuit amerlasuut iluartunngorumaarput. v20 Inatsiseqalerporli unioqqutitsineq anneruleqqullugu, ajortilu annerulermat saammaanneq suli annerulerpoq, v21 ajortip toqukkut naalagaasimaneratut saammaanneq iluarnikkut naalagaaleqqullugu naassaanngitsumik inuunissamut Jiisusi-Kristusikkut Naalakkatsigut. Paulusip Romamiunut allagai Rom 6 Ajortimut kiffaanngissuseqarneq v1 Taava qanoq oqassaagut? Ajortimiittuassanerpugut saammaanneq suli annerungaaleqqullugu? v2 Naamerluinnaq! Uagummi ajortimit toqusugut qanoq ililluta tassani inuujuarsinnaavugut? v3 Naluisiulluunniit uagut Kristusi-Jiisusimut kuisimasugut tamatta toquanut kuisimasugut? v4 Tassa toqumut kuisinnikkut ilisaaqatigaarput uaguttaaq nutaamik inuuneqalissagatta, soorlu Kristusi toqusunit makititaasoq Ataatap naalannassusiagut. v5 Kristusimut atalluinnalersimagatta toqukkut taassuma toquatut ittukkut, taava taamaassaaguttaaq toqusunit makinnikkut taassuma makinneratut ittukkut. v6 Nalunngilarput inuusitoqarput sanningasulimmut kikiattugaasoq Kristusi peqatigalugu, tassa timi ajortimut naalatsigititaasoq nungutitaaqqullugu uagut ajortimut inussiaajunnaaqqulluta; v7 toqusormi ajortimut naalattaajunnaarpoq. v8 Kristusili toqoqatigigatsigu upperaarput inooqatigissalluguttaaq. v9 Nalunngilarpummi Kristusi toqusunit makissimasoq kingornalu toqunaveersoq. Toqu taassumunnga naalagaajunnaarpoq. v10 Toqumigummi ajortimit toquvoq ataasiaammik. Inuunini Guutip saani inuuneraa. v11 Taamatut ilississaaq immissinnik isumaqarfigissaasi ajortimut toqusimasusi, Guutimulli inuullusi Kristusi-Jiisusikkut. v12 Taamaattumik timissinni toqusussaasumi ajorti naalagaajunnaarli timissi pilerissusii maleqqunagit. v13 Avatisiluunniit ajortimut atugassanngorteqinasigit iluaatsuliornermut sakkugitillugit, Guutimulli atugassanngortigitsi toqusimagaluarlutik uummartutut, avatisi Guutimut atorlugit iluarnermut sakkugitillugit. v14 Ajorti ilissinnut naalagaalissanngilaq inatsisit ataanniinnasi saammaannerup ataaniikkassi. v15 Taavami qanoq? Inatsisit ataanniinnata saammaannerup ataaniikkatta ajortuliussanerpugut? Naamerluinnaq! v16 Naluisiuk ilissi inussiatut kiffartorfigiumasarsi naalakkumasarsilu inussiaataaffigisariaqarassiuk naalallugulu ajortiugaluarpat toqumik kinguneqartoq naalannerulluniluunniit iluarnermik kinguneqartoq? v17 Guutili qujanarsili siornagut ajortimut inussiaataasimasusi uummatissigut naalattunngorassi ajoqersuummut ilissinnut maligassarititaasumut! v18 Ajortimut inussiaataajunnaartitaallusi iluarnermut inussiaataalerpusi – v19 oqariaatsit atorneqarajuttut atorpakka – inuugassi qajannartut. Avatisi minguttuussusermut inatsisaannermullu inussiaataatissimagaluarassigit inatsisaatsunngorlusi maanna iluarnermut inussiaatinngortissavasi illernartitaalerlusi. v20 Ajortimut inussiaataagallarassi iluarnermut kiffaanngilasi. v21 Taamani qanoq ittunik inerititaqarpisi? Ilaa maanna kanngusuutigisassinnik; toqumimmi naggateqassapput. v22 Maannali ajortimut kiffaajunnaarlusi Guutimut inussiaataalerassi inerititaqarpusi illernarsagaassutissanik inuunermik naassaanngitsumik naggateqartussanik. v23 Ajortimmi akissarsiarititaa tassa toqu, Guutilli saammaannermit tunissutaa tassaavoq inuuneq naassaanngitsoq Kristusi-Jiisusimi Naalakkatsinni. Paulusip Romamiunut allagai Rom 7 Inatsisinut kiffaanngissuseqarneq v1 Naluisiuk, qatanngutit – inatsisinimmi ilisimasalinnut oqaluppunga – inatsisit inummut ulluni inuuffigisaaniinnaq naalagaammata? v2 Arnaq uilik inatsisitigut uiminut qilersugaavoq uimi inuugallarnerani. Uinili toquppat inatsimmit taassumunnga qilersugaassutiminit piissaaq. v3 Taamaattumik arnaq uini inuutillugu allap pigilerpani allasiortutut isigineqartussaavoq. Uinili toquppat inatsisinit taakkunannga oqaasissaqarfigineeruppoq allallu pigilerpani allasiortutut isigineqartussaassanani. v4 Taava ilississaaq, qatanngutikka, inatsisinit toquvusi Kristusip timaagut allamut, tassa toqusunit makissimasumut pigileqqullusi, Guutimut inerititaqaqqulluta. v5 Taamanimi uinimmiikkallaratta pilerissutsit ajortuliuutaasut inatsisit saqqummersitaasa avativut sunnertarpaat toqumut inerititaqartittarluta. v6 Maannali inatsisinit peersitaavugut toqullutalu siornatigut napititaaffitsinnit, kiffaalerluta inuunermi nutaami Anersaamiittumi – pisoqqami allannerniittumi pinnata. v7 Taava oqassanerpugut inatsisit tassaasut ajorti? Naamerluinnaq! Kisianni ajorti aatsaat inatsisitigut nalujunnaarpara. Pileritsannerli nalusimassagaluarpara inatsisit ima oqarsimanngikkaluarpata: »Pileritsassanngilatit!« v8 Ajortili inassutikkut patsisissaqaleriarami tamanik uanni pileritsatsitsivoq. Inatsiseqartinnagumi ajorti toqungavoq. v9 Qanga uanga inuugaluarpunga inatsiseqarnanga, inassuteqalermalli ajorti uummarpoq, v10 uangalu toquvunga. Inassut inuussutissaagaluaq sunaaffa uannut toqussutinngorpoq. v11 Ajortimmi inassutikkut periarfissaqaleriarami nakutippaanga toqullungalu. v12 Tassami inatsisit illernarput, inassullu illernarpoq iluarlunilu ajunngitsuullunilu. v13 Taavami ajunngitsoq tamanna uannut tassaalernerpa toqu? Naamerluinnaq! Tassaalerpoq ajorti ilumut ajortiusutut nalunarunnaaqqulluni; ajunngitsorlu atorpaa uannut toqussutaatillugu ajorti inassutikkut killeqanngitsumik ajortinngoqqullugu. v14 Nalunngilarput inatsisit anersaamit pisuusut. Uangali uinimmit pisuuvunga akigineqarsimallunga ajortimut kiffaalerlunga. v15 Qanoq iliornikkami paasinngilakka. Iliuuseriumasaraluannik iliorneq ajorpunga uumigisannillu iliortarlunga. v16 Iliuuseriumanngisannik ilioruma inatsisit isumaqatigaakka ajunngitsuunerarmata. v17 Taavali taama iliortoq tassaajunnaarpoq uanga, tassaallunili ajorti ilunniittoq. v18 Nalunngilara uanni, tassa uininni, ajunngitsoqanngitsoq. Piumassuseqaraluarpunga, ajunngitsumilli iliuuseqarneq saperpunga. v19 Ajunngitsormi piumasarigaluara iliuuserinngitsoortarpara ajortorli piumanngisara iliuuserisarlugu. v20 Kisianni piumasarinngisannik ilioruma taama iliortoq tassaajunnaarpoq uanga, tassaallunili ajorti ilunniittoq. v21 Taamaalillunga misigilerpara una inatsisaasoq: Ajunngitsumik iliorumagaluarlunga ajortumik iliortartunga. v22 Guutimmi inatsisai inuutsikkut ilorlikkut nuannarigaluarpakka, v23 kisianni paasisarpara inatsisinik allanik avatinniittoqartoq, taakkulu inatsisinut eqqarsaatinniittunut akerartortuusut ajortillu inatsisaanit avatinniittunit tiguagaatillunga. v24 Uangannguakkuluk! Kia kiffaajunnaarsissavaanga timimit matumannga toqup pianit? v25 Guutili qujanarsili Jiisusi-Kristusikkut Naalakkatsigut! Taamaalillunga uanga eqqarsaatikkut kiffartuuppakka Guutip inatsisai, uinikkulli ajortip inatsisai. Paulusip Romamiunut allagai Rom 8 Toqumut kiffaanngissuseqarneq v1 Taava maanna Kristusi-Jiisusimiittut pillagassaatitaajunnaarput. v2 Inuunerummi anersaavata inatsisaasa Kristusi-Jiisusikkut ajortip toqullu inatsisaannit kiffaajunnaarsippaannga. v3 Inatsisit uinimmit sapilersitaasut naammassineq sapigaat Guutip naammassivaa nammineq ernini uinimmut ajortilimmut assigitillugu ajorti pissutigalugu aallartikkamiuk taamaalillunilu ajorti uinimmiittoq pillagassanngortillugu, v4 uatsinni uinik malinnagu kisianni Anersaaq malillugu inuusuni inatsisit piumasarisaat naammassineqaqqullugit. v5 Uinik malillugu inuusut uinimmut atasut kajungerisarpaat, Anersaarli malillugu inuusut anersaamut atasut kajungerisarpaat. v6 Uinngup kajungernera toqussutaavoq, Anersaalli kajungernera inuussutaallunilu eqqississutaavoq. v7 Uinngummi piumasaa tassa Guutimut akeraaneq, Guutip inatsisaanut naalatsigitinngilaq naalatsigitissinnaananilu. v8 Uinimmiittut Guutimut iluaritissinnaanngillat. v9 Ilissi uinimmiinngilasi, Anersaamiippusi Guutip Anersaava ilissinni ineqarmat. Kristusip pigisarinngilaa anersaaminik pigisaqanngitsoq. v10 Kristusili ilissinniimmat timi toqungagaluarpoq ajorti pissutigalugu, anersaarli inuuneqarpoq iluarneq pissutigalugu. v11 Jiisusimillu toqusunit makititsisup Anersaava ilissinni ineqarmat taassuma Kristusimik toqusunit makititsisup aammattaaq timisi toqusussaasut inuuneqalersissavai Anersaamigut ilissinni ineqartukkut. v12 Qatanngutit! Taamaattumik uinngup piumasarisussaanngilaa naalalluni inuussasugut. v13 Uinimmi naalallugu inuugussi toqujumaarpusi, Anersaalli ikiuineragut timip suliai toqukkussigit inuujumaarpusi. v14 Guutimmi Anersaavanit ingerlatinneqartut tamaasa Guutip qitornarai. v15 Tunineqarsimanngilasimi anersaamik inussiaatitsisumik kingumut siooralersitsisumik, tunineqarsimavusili anersaamik qitornaassuseqartitsisumik taassumuunalu ima torlulavugut: Abba, Ataataq! v16 Anersaaq nammineq uagut anersaarput peqatigalugu nalunaajaavoq Guutip qitornarigaatigut. v17 Qitornaaguttami kingornussisussaavuguttaaq, tassaalluta Guutip kingornussisussaatitai Kristusillu kingornussisussaaqatai; naallioqatigigatsigumi naalannarseqatigissavarputtaaq. v18 Isumaqarpungami naalliunnartut maanna atukkavut suunngitsut naalannarsinissamut uatsinni saqqummersitaajumaartumut naleqqiullugit. v19 Pinngortitammi erinisullutik Guutip qitornaasa saqqummersitaanissaat utaqqivaat. v20 Pinngortitammi naalatsigititaapput piunngitsuussusermut namminneq piumasarinngisaminnik naalatsigititsisorli pissutaalluni, neriullutillu v21 pinngortitattaaq namminneq aniguisitaajumaartut nungujassusermi inussiaataanermit kiffaanngissuseq Guutip qitornaasa naalannarsiffissami pisassaat pigilerlugu. v22 Nalunngilarpummi pinngortitat tamarmik suli peqatigiillutik anersaarulullutillu nimaartut. v23 Taakkuinnaanngitsulli, uaguttaaq Anersaamik inereqqaatitut piginnittugut anersaaruluppugut qitornaassuseq, timitta aniguisitaanissaat, erinigalugu. v24 Neriugisamummi annaanneqarpugut! Kisianni neriugisaq takusinnaasaq neriugisaanngilaq. Kiami takusinnaasani neriugisinnaavaa? v25 Takusinnaanngisarpulli neriuutigigaangatsigu eqquunnissaa nikallujuilluta utaqqisarparput. v26 Aammattaaq Anersaap qajannassutsitsinni ikiortarpaatigut. Naluarpummi qanoq ililluta qinussalluta sunalu qinnutigissallugu. Anersaalli nammineq qinnuttarpaatigut anersaarulunnertigut oqaasertassaqartinneqanngitsutigut, v27 uummatinillu misiliisup Anersaap kajungernera ilisimavaa, illernartut Guutip piumasaa malillugu qinnuttarmagit. v28 Nalunngilarput suut tamarmik peqatigiillutik iluaqutaasut Guutimik asannittunut, aalajangiinera malillugu qaaqqusaasunut. v29 Ilisarisimariikkanimi aamma aalajangiiffigereersimavai ernermi assingatut issasut taanna qatanngutigiippassuarni angajulliliaaqqullugu. v30 Aalajangiiffigereersimasani aamma qaaqqusimavai, qaaqqusanilu aamma iluartuutippai, iluartuutitanilu aamma naalannarsisippai. v31 Taava tamatumunnga qanoq oqassaagut? Guutip illersorpatigut kia assortussavaatigut? v32 Taassuma allaat ernini erliginagu tamatta pilluta tunniussimagamiuk, taava taassumunnga ilanngullugu tamanik tunissannginnerpaatigut? v33 Guutip qinigai kia unnerluutigissavai? Guuti iluartuutitsisuuvoq. v34 Kina pillagassaatitsissava? Kristusi-Jiisusi toqusimavoq, allaammi toqusunit makissimavoq Guutillu talerpiata tungaani issialluni qinnullutalu. v35 Kia Kristusip asannissusianit avissaartissavaatigut? Naalliunnartut siooranartulluunniit? Qinugisaanerup, kaannerup tamaqanngitsuunerulluunniit? Navianartorsiortitaanerup panalluunniit? – v36 soorlu allassimasoq: Illit pillutit ulloq tamaat toqorarneqarpugut savatut toqoragassatut isigineqarluta. v37 Tamakkuli tamaasa atortaraluarlugit asasitsigut taassumuuna ajugaalluinnaqaagut. v38 Qularinngilluinnarparami toqulluunniit inuunerulluunniit, inngililluunniit pissaaneqaqataasaluunniit, maannakkut ittulluunniit piumaartussalluunniit, pissaanerilluunniit, v39 qutsissulluunniit atsissulluunniit pinngortitalluunniit allat avissaartissinnaanngikkaatigut Guutip asannissusianit Kristusi-Jiisusimi Naalakkatsinni. Paulusip Romamiunut allagai Rom 9 Guuti Israelilu v1 Ilumoortumik oqaluppunga Kristusimi. Sallunngilanga, tarnimalu nalunngissusiata Anersaakkut Illernartukkut uppernarsarsinnaavaa v2 angisuumik aliasuuteqarama uummatikkut naalliuutigiuakkannik. v3 Kissaatigiumasinnaagaluarparami uanga nammineq perloqqusaassasunga Kristusimillu avissaartinneqarlunga, tamanna qatanngutima inuiaqatimalu iluaqutigisinnaappassuk. v4 Taakkumi Israelikkuupput pigisaqartut angajulliussusermik, naalannassutsimik angerutsinillu, inatsisinik naalaffimmilu guutisiornermik neriorsuutinillu; v5 taakkua pigaat siuaasat, taakkunanngalu pivoq Kristusi inuttut illuni – taanna, tamanik qulangiisoq, Guuti, naassaanngitsumik unnersiutigineqarli! Amen. v6 Imaanngilaq Guutip oqaasia eqquutinngitsoorsimasoq. Israelimimmi pisut tamakkernatik Israelikkuupput, v7 taamatullu aamma Aaperaap kinguaavi tamakkernatik taassumunnga qitornaapput – imaappormi: »Iisaamuna kinguaavi illit kinguaannik taaneqartassasut.« v8 Imaanngilaq uinikkut taassumannga naggueqartut Guutip qitornarigai, neriorsuummili pineqartut taassumunnga kinguaarititaapput. v9 Neriorsuutaavormi oqaaserineqartoq manna: »Aappaagu taamaalippat ilinnut takkuteqqikkumaarpunga, taavalu Sara ernertaarsimassaaq.« v10 Tamannaannaanngilarli, taamaapportaarli Rebekka angummit ataatsimit, tassa ataatatsinnit Iisaamit, innaanneqarmat. v11 Suliluunniimmi inunngunngitsut, sulilu ajunngitsumik ajortumilluunniit iliorsimanngitsut – tassa Guutip qinersineq pillugu aalajangiinera atuuteqqullugu v12 suliat pissutiginagit namminerli qaaqqusinera pissutigalugu – Rebekka ima oqarfigineqarpoq: »Angajulleq nukarlermut kiffaassaaq,« v13 soorlu allassimasoq: »Jaaku asavara Esauili uumigalugu.« v14 Taava qanoq oqassaagut? Guutimimi iluanngitsoqarnerpa? Naamerluinnaq! v15 Mosesimummi oqarpoq: »Nallittorumasara nallittortarpara saammaakkumasaralu saammaattarlugu.« v16 Taamaattumik piumassuseq ilungersornerluunniit apeqqutaanngillat Guutilli nallittuinera. v17 Allakkammi Faraomut ima oqarput: »Sassartippakkit pissutigerpiarlugu pissaanera ilinni takutikkumagakku ateralu nalunaarutigineqaqqugakku nunarsuarmi tamarmi.« v18 Tassalu Guutip piumasani nallittortarpai piumasanilu manngertitittarlugit. v19 Akillunga ima oqarumasinnaavutit: Taamaappat sooq Guuti uatsinnut assuarliuteqartuassava? Kiammi taassuma piumasaa akerlilersinnaavaa? v20 Inuk uumaa! Kinaagavit Guuti saqitsaanniarpiuk? Ilusilikkap ilusiliisini ima oqaatigisinnaanerpaa: Sooq taamatut sanavinga? v21 Marriortup marriugassani taannarpiaq nammineq piumasaminik marriuutigisinnaannginnerpaa ilaanik immersagaliorluni akimasunik ilaanillu nalinginnaasunik? v22 Qanoq pisoqassagaluarpa Guutip, naak kamannini takutikkumagaluarlugu pissaaninilu saqqummersikkumagaluarlugu, taamaattoq immersakkat kamaanneqaraluartut aserortiinnagassanngoraluartullu nikallujuingaarluni asattuussimappagit, v23 taamaaliorsimappallu naalannangaarsutsi saqqummiukkumallugu immersakkanut nallittorneqartunut naalannassuseqartussanngorlugit aalajangiiffigeriikkaminut. v24 Tamatumunnga uaguttaaq qaaqquaatigut, qaaqqugamigit juutinit pisuinnaanngitsut, aammattaarli Guutimik nalusunit pisut – v25 soorlu Hoseami allassimasoq: Innuttarinngisakka taajumaarpakka Innuttannik, Asasarinngisakkalu Asasannik. v26 Imalu oqarfigineqartarfimminni: Innuttarinngilassi, taaneqartalissapput ima: Guutip uumasup qitornai. v27 Israeli pillugu Esaja torlulavoq: »Israelip qitornai sissap sioraasut amerlatigigaluarpataluunniit taamaattoq amiakkuusuinnaat annaanneqassapput. v28 Naalagarmi aalajangersimavoq nunarsuarmi eqqartuussissalluni.« v29 Soorlu aamma Esaja siulittuisoq: Katersaarsuit Naalagaata kinguaassanik amiakkoqartinngikkaluarpatigut Sodomatut ileqqajaqaagut Gomorralu assigilerlugu. v30 Taava qanoq oqassaagut? Guutimik nalusut iluarnermik noqqaassutiginninngikkaluartut iluarneq pisimavaat, tassa iluarneq uppernikkut pisoq. v31 Akerlianilli Israeli inatsimmik iluartunnguutaasinnaasumik noqqaassutiginnikkaluartoq inatsimmut taama ittumut anngutinngitsoorpoq. v32 Soormitaava? Tassa suliat tunngaviginiaramikkit upperneq pinnagu. Ujaqqamut naakkiuffissamut naakkiupput v33 soorlu allassimasoq: Takuat, Zionimi ilivara ujarak naakkiuffissaq, qaarsoq orluffissaq. Taassumunngali uppertoq pakatsisinneqassanngilaq. Paulusip Romamiunut allagai Rom 10 Israeli iivangkiiliulu v1 Qatanngutit! Uummatikkut iluunngarlunga annaanneqarnissaat kissaatigaara Guutimullu qinnutigalugu. v2 Taakkumi pillugit nalunaajaasariaqarpunga Guuti ilungersuutigigaat, kisianni silaqassuseqarnatik. v3 Paasisimanngilaat Guutip iluarnera sunaasoq namminnerli iluarnertik atortinniarlugu, taamaattumillu Guutip iluarneranut naalatsigitinngillat. v4 Kristusimi inatsisit naggatigaat uppertut kikkulluunniit iluarsuseqarnissaannut. v5 Iluarneq inatsisinit pisoq pillugu Mosesi ima allappoq: »Inuup inassutinik maleruaasup taakku inuussutigissavai.« v6 Kisianni iluarneq uppernermit pisoq oqarpoq: »Uummatikkut ima oqaqinak: Kina qilaliassava?« – tassa Kristusi qilammit aqqartinniarlugu, v7 imaluunniit: »Kina toqusut inaannut aqqassava?« – tassa Kristusi toqusunit qaqitinniarlugu. v8 Qanorli oqarpa? »Oqaaseq ilinnut qanippoq qaninniilluni uummatinniillunilu,« – tassalu taanna oqaaseq upperisassaq oqaluussissutigisarput. v9 Qaninnimmi nassuerutigigukku Jiisusi Naalagaasoq, uummatikkullu upperuit Guutip toqusunit makitikkaa, taava annaanneqassaatit. v10 Uummatikkummi upperneq iluartuutitaassutissaavoq, qanermillu nassuerneq annaanneqaatissaalluni, v11 Allakkat ima oqarmata: »Kinaluunniit taassumunnga uppertoq pakatsisinneqassanngilaq.« v12 Juutit grækerillu assigiinngissuteqanngillat. Tamarmimmi taanna naalagarimmassuk torlorfiginnitsiminut tamanut pisoorsuusoq, v13 »kinaluunniimmi Naalakkap aqqanik torlorfiginnittoq annaanneqassaaq.« v14 Qanorli ilillutik upperfigilersimanngisartik torlorfigissavaat? Qanoq ilillutik tusarsimanngisartik upperfigissavaat? Qanoq ilillutik tusassappat oqaluussisoqanngippat? v15 Qanoq ililluni oqaluussisoqarsinnaava aallartitaanngitsumik? – soorlu allassimasoq: »Ila tusarningaarami nalunaarummik nuannersumik aatsisut pisuppaluat!« v16 Taamaattorli ilaannaasa nalunaarut naalappaat. Esajami ima oqarpoq: »Naalagaq, kiap upperaa tusarliussarput?« v17 Tassa imaappoq: Upperneq tusakkanit pilersinneqartarpoq, tusakkallu tutsiuttarput Kristusip oqaasiagut. v18 Aperivungali: Tusarsimannginneramik? Naaggaluunniit: Nipaat nunarsuarmut tamarmut anngussimavoq, oqaasiilu silarsuup isuanut. v19 Aperivungali: Israeli paasisaqannginnerami? Mosesi ima oqareersimavoq: Sinngalersinniassavassi inuiaanngitsunut, kamassaassavassi inuiannut sianiitsunut. v20 Esaja sapiiserluni oqarpoq: Nanisassaatippunga uannik ujarlinngitsunut, takutippunga uannik apeqqutiginninngitsunut. v21 Israelili pillugu ima oqarpoq: Ulloq tamaat assakka isaassimasarpakka inuiannut naalanngitsunut naalasseriitsunullu. Paulusip Romamiunut allagai Rom 11 Israelikkut amiakkui qinigaasut v1 Taava aperivunga: Guutip innuttani ajattorsimanerpai? Naamerluinnaq! Uangami nammineq Israelikkuuvunga, Aaperaamit kinguaajullunga, Benjaminimit naggueqarlunga. v2 Guutip innuttassarsiarereersimasani ajattorsimanngilai. Nalunngilarsimi Allakkat Elia pillugu oqaluttuartut taanna Guutimut sassartoq Israeli unnerluutigalugu: v3 »Naalagaq, pruffiititit toqorarsimavaat pilliiviutitillu aserortersimallugit. Uanga amiakkutuaalerpunga, qinugaanngalu.« v4 Taavali Guutip qanoq akivaa: »Suli angutit 7.000-it Ba'alimik pallorfiginnissimanngitsut amiakkuutippakka.« v5 Nalitsinnilu aamma taamatut amiakkuusoqarpoq saammaanneqarlutik qinerneqarsimasut. v6 Saammaannikkullu tamanna pisimappat suliat pissutaajunnaarsimapput. Taamaanngippat saammaanneq saammaannerujunnaarsimassagaluarpoq. v7 Taavami qanoq? Israelip anguniakkani angunngitsoorsimagaa, qinikkalli angusimagaat. Allat tamarmik manngertitaasimapput – v8 soorlu allassimasoq: »Guutip tunisimavai anersaamik sinilersitsisumik, isinik takunnissinnaanngitsunik siutinillu tusaasinnaanngitsunik ulloq manna tikillugu.« v9 Daavilu oqarpoq: Nerrivitsik nigaartugaassutigalugu napitiffigilissuk naakkiuteqqullugit pillarneqaqqullugillu. v10 Isigisaat taarsitikkit takunnissinnaajunnaarsillugit qatigaallu peqitissimajuakkit. Israeli ajattugaasoq Guutimillu nalusut annatsitaasut v11 Taava aperivunga: Naakkiuppat orlussagamik? Naamerluinnaq! Kisianni taakkua orluneratigut Guutimik nalusut annattussanngortitaapput juutit sinngaleqqullugit. v12 Orlunerallu silarsuup pisuunnguutigippagu ajorsartitaanerallu Guutimik nalusunut pisuunnguutaappat, taava tamarmiullutik iserpata tamanna annerungaartumik pingaaruteqarumaarpoq. v13 Kisianni ilissi Guutimik nalusuususi ima oqarfigiumavassi: Guutimik nalusunut apustiliusutut kiffartuutiga pingaartingaarpara v14 tamatumuuna naggueqatikka sinngalersinniarlugit ilaat annaassinnaajumallugit. v15 Ajattugaanerammi silarsuup saammaannartitaassutigimmagu taava ilassineqarnerat toqusut uummartitaassutigissannginnerpaat? v16 Inereqqaatit illernartuuppata aamma naqittagaq taamaassaaq. Sorlak illernartuuppat aamma avalequtit taamaassapput. v17 Avalequtilli ilaat napillugit peerneqarsimammata illillu oliveneqummut maaniinnaq naasumut avalequtaasutit olivenequtip naatitap avalequtaasa akornannut ikkunneqaravit taassumalu sorlaata isseranik pissarseqataalerlutit, v18 taava avalequtinut allanut pingaarniassanngilatit. Pingaarniaraluaruit eqqaamassavat illiunnginnavit sorlammik atatitsisoq, sorlaalli atatimmatit. v19 Ima oqarumasinnaavutit: Avalequtit ilaat napillugit peerneqarsimapput uanga ikkunneqaqqullunga. v20 Tassami taakku napillugit peerneqarsimapput uppinngissusertik pissutigalugu, illilli ikkunneqarsimavutit uppernerit pissutigalugu. Perroorpallaarniaqinak, kisianni siooragit! v21 Avalequtiviit Guutip asattuutinnginnamigit illittaaq asattuunnavianngilaatit. v22 Tamatumuuna paasiniakkit Guutip ajunngitsuunera sukannissusialu – tassa orlusunut sukannissusia ilinnulli ajunngitsuunera, ajunngitsuunera aalajangiusimagukku; taamaanngikkuilli illittaaq kipineqarlutit peerneqassaatit. v23 Allattaarli ikkunneqassapput uppinngissusertik aalajangiusimaniaannanngikkunikku, Guutimi pissaaneqarpoq ikkussoqqinnissaannut. v24 Illimmi oliveneqummit maaniinnaq naasumit pinngortitat pissuserisaat malillugu attavigisannit kipineqarlutit pinngortitat pissuserisaannut paarlattumik oliveneqummut kusanaqqissaartumut ikkunneqaravit taava ajornannginnerungaassaaq avalequtiviit orpimmut nagguigisimasaminnut ikkunneqarnissaat. Israelip annaanneqarnissaa v25 Qatanngutit! Silatuusoreqqunasi pisariaqartippara anngigisamik matuminnga ilisimatinneqarnissarsi: Israelikkut ilaat manngertitaasimapput Guutimik nalusut tamakkerlutik isereerserlugit, v26 taava Israelikkut tamarmik annaanneqassapput – soorlu allassimasoq: Aniguisitsisussaq takkukkumaarpoq Zionimit, taassuma iluaatsuussuseq Jaakumit piissavaa. v27 Taakkununnga angerusera tassa ajortaannik piiaaffigigukkit. v28 Iivangkiiliu naapertorlugu ilissi pillusi akeraapput, qinigaanerli naapertorlugu asasaapput siuaasat pillugit. v29 Guutimmi saammaannermit tunissutini qaaqqussutinilu peqqissimissutiginavianngilai. v30 Soorlumi ilissi qanga Guutimut naalasseriitsuusimasusi, maannali nallittorneqarlusi taakkua naalasseriinneratigut, v31 taamattaaq taakku maanna naalasseriitsunngorput ilissi nallittorneqarnissigut nallittorneqartussaaqqullutik. v32 Guutimmi kikkut tamaasa naalasseriinnermut mattuppai tamaasa nallittorumallugit. v33 Ilami Guutip pisuussusiata ilisimassusiatalu siuneqassusiatalu itissusiat! Ilami eqqartuussinerisa paasiniarneq ajornassusii aqqutaasalu siunersissaanngissusii! v34 »Kiammi Naalakkap eqqarsaatai ilisimavai, kinalu siunnersortigisinnaavaa? v35 Kia tuneqqaarsimanerpaa akilerneqarumalluni?« v36 Taassumanngami taassumuunalu taassumunngalu suut tamarmik ipput. Taanna naalannartitaali naassaanngitsumik! Amen. Paulusip Romamiunut allagai Rom 12 Anersaakkut guutisiorneq v1 Qatanngutit! Guutip nallittuineratigut oqaaqqissaarniarpassi timisi sassaateqqullugit pilliutitut uumasutut illernartutullu Guutip iluarinartitaatut, tamanna tassaassaaq anersaakkut guutisiornersi. v2 Silarsuarmut matumunnga naleqqussarniaqinasi, allanngoritsili isummassigut nutaanngortitaajuarlusi sianigileqqullusiuk sunaasoq Guutip piumasaa: ajunngitsoq, iluarinartoq, naammalluinnartoq. Ilagiinni saammaannermit tunissutit v3 Saammaanneq uannut tunniussaq tunngavigalugu tamassi immikkut ima oqarfiginiarpassi: Immissinnik pingaarteqinasi pisariaqartumit annerusumik, silaqassusersili sianisuumik atorsiuk upperneq Guutip tamassinnut immikkut agguutisiarititaa najoqqutaralugu. v4 Soorlumi timimi ataatsimi arlalinnik avateqartugut tamarmik immikkut suliassalinnik, v5 taamatut tamatta Kristusimi timiuvugut ataaseq tamatta immikkut avateqatigiilluta. v6 Saammaannermit tunissutinik assigiinngitsunik pigisaqarpugut saammaannermut pigilersimasatsinnut naapertuuttumik: Pruffiitiussusermik tunineqarsimasup upperneq naapertorlugu atorliuk; v7 kiffartortussaq kiffartorli; ajoqersuisussaq ajoqersuili; v8 oqaaqqissaarisussaq oqaaqqissaarili; tunisisussaq tukkusaarluni tunisigili; paarsisuusussaq ilungersorluni paarsisuuli, nallittuisussarlu kajumilluni taamaaliorli. Guutip piumasaa malillugu inuuneq v9 Asanninneq pisuusaarnerunngikkili. Ajussuseq maajugisiuk, ajunngitsoq aalajangerfigisiuk. v10 Qatanngutigiittut asaqatigiillusi ungageqatigiigitsi, ataqqeqatigiigitsilu immissinnut akimorniullusi. v11 Ilungersoritsi nangaassuteqarnasi, anersaakkut tamaviaaritsi, Naalagaq kiffartorfigisiuk. v12 Neriunnissinni tipaatsugitsi, naalliunnissinni nikallujuigitsi, qinunissinnilu qasusuigitsi. v13 Illernartut ikiortarsigit ikiortariaqartaraangata, inoroorsaarnissaq pingaartissiuk. v14 Ilissinnik qinuginnittut pilluaqqusigit, pilluaqqusigitsi perloqqusinasi. v15 Nuannaartut nuannaaqatigisigit qiasullu qiaqatigalugit. v16 Isumaqatigiinnikkut ataqatigiigitsi, qaffanniarniaqinasi, nikanartulli ilaginiartarsigit, silatuusoreqinasilu. v17 Ajortoq akileqinasiuk ajortoqataanik, inunnullu tamanut ajunnginnerusoq eqqarsaatigisarsiuk. v18 Ajornanngippat – ilissi aalajangiisuusinnaagussi – inuit tamaasa eqqisseqatiginiarsigit. v19 Nammineerlusi akiniaaqinasi, asasakka, Guutilli kamaassinera periarfississiuk – allassimasoqarmat: »Akiniut pigaara, uanga akiliiumaarpunga,« oqarpoq Naalagaq. v20 Kisianni »akeqqat kaappat nerleruk, imerusuppallu immiguk; taamaalioruit aamarsuit aamaartut niaquanut katersorumaarpatit.« v21 Ajortumut ajugaaffigitinnaveerit, ajortorli ajugaaffiginiaruk ajunngitsoq atorlugu. Paulusip Romamiunut allagai Rom 13 Naalakkersuisunut qanoq pissuseqarnissaq v1 Inuit tamarmik naalakkersuisunut qullersarisaminnut naalatsigitillit, naalakkersuisoqanngimmat Guutimit pilersitaanngitsunik, atuuttuusulli Guutip atulersitarai. v2 Taamaattumik naalakkersuisunut akerlilersuisoq tassaavoq Guutip aaqqissuussineranut assortuisoq, taamaattullu eqqartuunneqaatissarsissapput. v3 Naalakkersuisummi ajunngitsumik iliortut pinnagit ajortumik iliortut siooralersissavaat. Naalakkersuisut siooragiumanngikkukkit ajunngitsuliorit, taakkunanngalu nersorneqassaatit; v4 taakkumi Guutimut kiffaapput ilinnut ajunnginnerpaasussaq siunertaralugu, ajortumilli ilioruit sioorasussaavutit. Naalakkersuisut asuliinnaq panalisanngillat; Guutimut kiffaagamik kamannera ajortumik iliortunut misigitittussaavaat. v5 Taamaattumik naalatsigitittariaqarpusi, kamannissaat piinnarnagu, aammattaarli tarnissi nalunngissusiat pissutigalugu. v6 Taamaattumik aamma akileraartartuuvusi, naalakkersuisummi akileraartitsigaangamik Guuti kiffartuuttarpaat. v7 Ilissinnit pisassaqartut tamaasa pisassaannik tunisigit: akileraarutinik pisussaq akileraarutinik, ilanngaatinik pisussaq ilanngaatinik, siooraffigisassaq siooranermik, ataqqineqartussarlu ataqqinninnermik. Asanninneq inatsisit naammassissutigaat v8 Pisassaqarfigitinnaveeritsi asaqatigiinnerunngitsumik. Inoqatiminimmi asannittoq inatsisinik naammassinnittuuvoq. v9 Inassutit uku: »Allasiussanngilatit, inuassanngilatit, tillissanngilatit, pileritsassanngilatit« inassutillu allat tamarmik ataatsimut eqinneqarput inassummi matumani: »Tullit ilittut asassavat.« v10 Asannittup tullini ajortuliorfigineq ajorpaa. Taamaattumik asanninneq tassaavoq inatsisit naammassissutaat. Annannissaq qanillivoq v11 Allaammi piffissaq ilisimavarsi nalunagulu sininnermit itissalluni piffissanngoreersoq. Annannissarpummi maanna qaninnerulerpoq uppertunngoqqaarnitsinnit. v12 Unnuaq naalerpoq, ullorlu qanillivoq. Taamaattumik taartup suliai iperartigit qaamasullu sakkutuussutai atillugit. v13 Assuarnaatsumik inuusa ulluuneranisut iliorluta, inuulluapilunnata aalakoornatalu, kanngunartuliornata ileqqorluttuunatalu, saqitsaannata sinnganatalu. v14 Naalagarpulli Jiisusi-Kristusi atiniarsiuk, uinimmullu atasut samminiaqinasigit pileritsatsitseqinapput. Paulusip Romamiunut allagai Rom 14 Uppernermikkut sanngiitsut v1 Uppernernikkut sanngiitsoq ilassisassavarsi qanoq isumaqarnera eqqartuunnagu. v2 Inuit ilaannut sumilluunniit nerinissaq upperisaanut akerliuneq ajorpoq, sanngiitsorli naatitaannarnik nerisarpoq. v3 Nerisup asissunngikkiliuk nerinngitsoq, nerinngitsullu eqqartuutinngikkiliuk nerisoq, Guutimmi ilassisimammagu. v4 Kinaagavit allap kiffaa eqqartuunniarpiuk? Naalagaata nammineq aalajangigassaraa qeqassanersoq orlussanersorluunniit, qeqaannassaarlu; Naalagarmi pissaaneqarmat nikorfatiinnassallugu. v5 Inuit ilaat ullut ilaannik pingaarnerutitaqartarpoq, allalli tamaasa assigiimmik pingaassuseqartittarpai. Tamarmik immikkut isumartik eqqortuusorisartik aalajangiullissuk. v6 Ullut ilaannik pingaarnerutitaqartoq taamaaliorpoq Naalagaq pillugu. Nerisoq taamaaliorpoq Naalagaq pillugu, Guuti qutsavigigamiuk. Nerinngitsorlu taamaaliorpoq Naalagaq pillugu, taassumattaarmi Guuti qutsavigisarpaa. v7 Arlaannarpulluunniimmi imminut pilluni inuunngilaq imminullu pilluni toqunani. v8 Inuugutta Naalakkamut inuuvugut, toquguttalu Naalakkamut toquvugut. Tassa inuugutta toquguttaluunniit Naalakkap pigaatigut. v9 Taamaattumik Kristusi toquvoq uummaqqillunilu toqusunut inuusunullu naalagaassagami. v10 Illilli sooq qatanngutit eqqartuunniarpiuk, imaluunniit sooq illit qatanngutit asissorpiuk? Tamattami Guutip eqqartuussivianut sassartinneqassaagut, v11 allassimammat: Ilumut uumagama, oqarpoq Naalagaq: Seeqqut tamarmik seeqqumiarfigissavaannga, oqqallu tamarmik Guuti nassuerutigissavaat. v12 Tassa tamatta immikkut Guutimut nassuertussaavugut. v13 Taamaattumik eqqartuuteqatigiittarunnaarniarta. Pitsaaneroqqajaqaarli ima eqqartuussisarussi: Kialuunniit qatanngutini naakkiutitinnaguluunniit orlutissanngilaa. v14 Ilisimavara Naalakkamilu Jiisusimi qularinngivillugu sunaluunniit immini mingunnartuunngitsoq, kisiannili mingunnartuutsitsisumut mingunnartuulluni. v15 Nerisakkummi qatanngutit ajuallatsikkukku asanninneq malillugu inuujunnaarsimassaatit. Kristusip toqussutigisaa nerisakkut aseruutissiussanngilat. v16 Ajunngitsorsiarsi mitannarsisissanngilarsi. v17 Guutimmi naalagaaffia tassaanngilaq nerisassat imigassallu, tassaallunili iluarneq eqqissinerlu tipaatsunnerlu Anersaakkut Illernartukkut. v18 Tamakku pissuseralugit Kristusimut kiffaasoq Guutimut iluarinartuuvoq inunnillu ataqqineqarluni. v19 Taamaattumik eqqissinartut ineriartorteqatigiinnerlu noqqaassutiginiartigit. v20 Guutip suliaa aserortinnaveersiuk nerisassaannaat pillugit. Suut tamarmik minguitsuugaluarput, naakkiussutissarsillunili nerisumut ajortuulissapput. v21 Eqqortuliussaatilli neqitunngikkuit viinnisunngikkuilluunniit allamilluunniit qatanngutinnut naakkiussutaasinnaasumik iliuuseqanngikkuit. v22 Uppersutsit Guutimuinnaq ilinnuinnarlu tunngasutut isumaqarfiginiaruk. Pilluarpoq aalajangiinermini imminut eqqartuutinngitsoq. v23 Nerisaminilli nalornissuteqaraluarluni nerisoq eqqartuunneqareerpoq uppernermit pinnani taamaaliorami. Uppernermit pinngitsut tamarmik ajortuliaapput. Paulusip Romamiunut allagai Rom 15 Kristusip maligassaanera v1 Uagut sanngisuujusugut pisussaavugut sanngiitsut sanngiissutaat ersussallugit imminuinnaq eqqarsaatiginata. v2 Tamatta immikkut eqqarsaatigissavavut tullitta iluaqutissaat ineriartornissaallu. v3 Kristusiluunniimmi imminut eqqarsaatiginngilaq, soorlu allassimasoq: »Mitallersivit mitalliutaasa tuffigaannga.« v4 Siornatigummi allagaasut tamarmik allassimapput uatsinnut ilinniutissaallutik, nikallujuilluta Allakkallu tunissutaat tuppallersaatigalugit neriuuterput aalajangiussinnaaqqullugu. v5 Guutip nikallujuitsuutitsisup tuppallersaasullu tunilisi isummamik taannaasumik ataasiusumik Kristusi-Jiisusip piumasaa malillugu v6 isumaqatigiillusi qanermik ataasiusumik Guuti Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Ataataa unnersiutigeqqullugu. v7 Taamaattumik ilasseqatigiinniaritsi soorlu Kristusip ilassisimagaasi Guutip naalannaatissaanik. v8 Manna pivara: Kristusi kipineqartunut kiffanngorpoq Guutip unneqqarissusia ersersikkumallugu siuaasanullu neriorsuutit aalajangersarumallugit, v9 kisianni Guutimik nalusut Guuti unnersiutigissavaat nallittuinera pillugu – soorlumi allassimasoq: Taamaattumik unnersiutigissavakkit inuiaat akornanni, aqqit erinalimmik unnersiutigissavara. v10 Aammalu: Qiimmattaritsi, inuiaat ilissi, innuttai peqatigalugit. v11 Aammalu ima: Naalagaq unnersiutigisiuk, inuiaqatigiit tamassi! Erinalimmik unnersiutigisiuk inuiaat tamassi! v12 aammalu Esaja oqarpoq: Isajip sorlaata naaqqinnera tikiukkumaarpoq, nikuikkumaarluni inuiaqatigiit naalakkersussallugit, inuiaat taanna neriuutigissavaat. v13 Guutip neriuuteqartitsisup immerlisi tipaatsungaarnermik eqqissinermillu uppernermi, neriuuteqangaalersillusi Anersaap Illernartup pissaaneragut! Paulusip angalanissaminik piukkoorutai v14 Qatanngutikka! Qularinngilara peqangaartusi ajunngissusermik paasisimasaqassusermillu ilitsersoqatigiissinnaallusissaaq. v15 Taamaakkaluartoq ilaatigut sapiisingaatsiaqalunga allaffigaassi eqqaasinniarlusi saammaannikkut Guutip uannut tunniussaatigut, v16 tassa Kristusi-Jiisusimut kiffaatimmanga inuiaqatigiit akornanni Guutillu iivangkiiliuanut palasiutillunga inuiaqatigiit tassaaleqqullugit pilliutit qujanartut Anersaakkut Illernartukkut illernartitaasut. v17 Taamaattumik Guutimut usorsisimaarutissaqarsinnaavunga Kristusi-Jiisusimi. v18 Sapiiserniannginnamami kisiat eqqartussavara Kristusip inuiaqatigiit Guutimut naalattunngortinniarlugit uakkut suliarisaa oqaatsitigut qanorlu iliornikkut, v19 nalunaaqutit tupinnartuliallu pissaaneratigut takutinneqartukkut, tassa Guutip Anersaavata pissaaneragut. Taamaalillunga Jerusalemimit Illyria allaat tikillugu Kristusip iivangkiiliuata tamaginni tusarliunneqarnera naammassisimavara. v20 Pingaartinnerusarsimavarali iivangkiiliu nalunaajaatigissallugu Kristusip aqqata suli tutsiuffigisimanngisaani, allat tunngaviligaanni qarmaajumananga, kisianni – v21 soorlu allassimasoq: – Taassuminnga oqaluttuunneqarsimanngitsut takunnissapput, tusagaqarsimanngitsullu paasinnilissapput. v22 Tamannami aamma pissutaavoq ornikkumagaluarlusi akornuteqartuarninnut. v23 Maannali nunani makkunani suliniarfeerukkama ilissinnut tikeraarnissara ukiorpaalunni qilanaariuarsimasara piviusunngortikkumaarpara v24 Spanialiaatigalunga. Neriuppungami aqqusaarussi takujumaarlusi ingerlaqqinnissannullu ikiorumaarissinga, kisianni aatsaat uanga naammagisannik najoreerussi. v25 Kisianni Jerusalemiliaqqaarallassaanga illernartunut ikiuutissanik aatsillunga. v26 Tassami Makedoniamiut Akajamiullu aalajangersimapput illernartut Jerusalemimiut piitsortaannut tunissutissaminnik kattullutik katersuiumallutik. v27 Taama aalajangersimapput taakkununnga akiitsoqaramik; Guutimimmi nalusuullutik ajunngitsorsianik anersaap piinik pissarsiffigigamikkit pisussaagamik akillugit ajunngitsorsianik timip piinik ikiussallugit. v28 Tamakku isumannaareerukkit katersukkallu isumannaatsumik inussaannut tunniutereerlugit Spanialiarniarpunga ilissi aqqusaarlusi. v29 Nalunngilaralu tikikkumaarlusi Kristusip pilluaqqusineranik naammaqisumik nassataqarlunga. v30 Qatanngutit! Naalakkatsigut Jiisusi-Kristusikkut Anersaallu asanninneratigut oqaaqqissaarpassi assorooqatigeqqullunga uannik Guutimut qinnussinissigut v31 Judæami uppertunngorumanngitsunit ajoquserneqaqqunanga ikiuutissallu Jerusalemimut nassatassakka illernartuni ilassilluarneqaqqullugit. v32 Taava – Guutip piumasarippagu – nuannaarlunga ilissinnut apuukkumaarpunga ilissinnilu toqqissillunga. v33 Guutip eqqissisitsisup najorlisi tamassi! Amen. Paulusip Romamiunut allagai Rom 16 Paulusimit inuulluaqqussutit v1 Innersuussutigiumavara qatannguterput Føbe, Kenkreæmi ilagiinni kiffartortuusoq. v2 Naalakkap aqqani ilassisiuk, illernartuni ileqquusartoq naapertorlugu, pisariaqagaanillu tamanik ikiorlugu. Nammineq qasseerpassuarnut ikiuuttarsimavoq, uannullumi aamma. v3 Inuulluaqqutikkisigit Priska Akvilalu, Kristusi-Jiisusimi suleqatigisakka. v4 Namminneq inuunertik navianartorsiortippaat uanga inuunera annaanniarlugu; uangaannaanngitsummi, kisianni aamma ilagiit Guutimik nalusuusimagaluit tamarmik qutsavigaat. v5 Inuulluaqqutikkisigittaaq ilagiit taakkua illuanni katersuuttartut. Inuulluaqqutikkisiuk asasara Epainetosi, nunap immikkoortuani Asiami Kristusimut inereqqaartoq. v6 Inuulluaqqutikkisiuk Maria, ilissinnik sulissussilluarsimasoq. v7 Inuulluaqqutikkisigit Andronikosi Juniasilu, inuiaqatikka parnaarussaaqatigisimasakkalu. Apustilinit ataqqisaalluartuupput, sioqqullungalu Kristusimiilereersimasuupput. v8 Inuulluaqqutikkisiuk Ampliatusi, Naalakkami asasara. v9 Inuulluaqqutikkisiuk Urbanusi Kristusimi suleqaterput, taamatullu aamma asasara Stakysi. v10 Inuulluaqqutikkisiuk Apellesi Kristusimi misiligaalluartoq. Inuulluaqqutikkisigit Aristobulikkormiut. v11 Inuulluaqqutikkisiuk Herodioni nunaqqatiga. Inuulluaqqutikkisigit Narkissosikkormiut Naalakkamiittut. v12 Inuulluaqqutikkisigit Tryfæna Tryfosalu Naalakkami sulisuusut. Inuulluaqqutikkisiuk asasara Persisi Naalakkami sulingaartoq. v13 Inuulluaqqutikkisiuk Rufusi Naalakkami qinigaasoq anaanaalu uannuttaaq anaanatut ittoq. v14 Inuulluaqqutikkisigit Asynkritosi, Flegoni, Hermesi, Patrobasi, Hermasi qatanngutillu taakkunani ittartut. v15 Inuulluaqqutikkisigit Filologosi Julialu, Nereusi najaalu, aamma Olympasi illernartullu tamaasa taakkunani ittartut. v16 Ilasseqatigiigitsi kunimmik illernartumik. Kristusip ilagiissaasa tamarmik inuulluaqquaasi. Avissaartulernissamut mianersoqqussut v17 Oqaaqqissaarpassi, qatanngutit, sianigeqqullugit ajoqersuummut ilassisimasassinnut akerliullutik avissaartortitsiniartut allanillu tammartitsisut. Taakku nigorsimaniarsigit! v18 Inuit taamaattut Naalagarput Kristusi kiffartorfiginngilaat, nassatilli kiffartorfigaat tusaruminartunillu iluareqqusaarutinillu oqalullutik uppiasut nakutittarlugit. v19 Ilissili naalassusersi tamani tusaamasaalerpoq, tamannalu pillugu tipaatsuutigaassi. Qanortoq ilisimassuseqaritsi ajunngitsuliornissamut pisuutitassaanasilu ajortuliornissamut. v20 Guutilli eqqissisitsisup erniinnaq Saatani isikkassi ataanni sequmisissavaa. Naalakkatta Jiisusip saammaannerata najorlisi! Inuulluaqqussutit Paulusip suleqataanit v21 Suleqatima Timotheusip nunaqqatimalu Lukiusip, Jasonip Sosipatrosillu inuulluaqquaasi. v22 Uanga Tertiusi allakkanik makkuninnga allattuusunga Naalakkap aqqani inuulluaqquassi. v23 Gajusip uanga ilagiillu tamatta katersuussimasarfitta inuulluaqquaasi. Erastosip illoqarfiup aningaaserisuata qatanngutillu Kvartusip inuulluaqquaasi. v24 Naalakkatta Jiisusip saammaannerata najorlisi tamassi! Amen. Unnersiutiginnissut v25 Taanna ilissinnik nakussatsitsisinnaasoq iivangkiiliukkut uanga oqaluussissutigisakkut Jiisusi-Kristusillu nalunaajaataatigut, pileqqaarneranit anngigisaasimagaluartup saqqummersinneqarneratigut, v26 maannali ersertoq pruffiitillu allagaasigut naassaanngitsumik Guutiusup peqqusineratigut inuiaqatigiinni tamani ilisimaneqalersitaasoq uppernikkut naalattunngoqqullugit v27 – Guuti taanna ilisimasutuaasoq Jiisusi-Kristusikkut naalannartitaali naassaanngitsumik! Amen. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 1 v1 Paulusi Guutip piumasaagut qaaqqusaasoq Kristusi-Jiisusimut apustilioqqullugu qatannguterpullu Sosthenesi. v2 Guutip ilagiissaanut Korinthimiittunut, Kristusi-Jiisusikkut illernartitaasunut, qaaqqusaasunut illernartuussallutik taakkua Naalagaata uagullu Naalakkatta Jiisusi-Kristusip aqqanik sumiluunniit torlorfiginnittut tamaasa peqatigalugit: v3 Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu! Guutip ilagiinnut saammaannermit tunissutaanut qujassut v4 Guutiga qutsavigittuinnarpara saammaanneq Kristusi-Jiisusikkut ilissinnut tunniussaa pillugu. v5 Taassumuunami tamanik pisuunngortitaavusi – tassa oqaatsinik tamanik ilisimasassanillu tamanik, v6 Kristusimimmi nalunaajaat aalajangersagaammat ilissinni v7 saammaannermit tunissummik sumilluunniit ajorsaqqunasi Naalakkatta Jiisusi-Kristusip saqqummernissaanik utaqqitillusi. v8 Aamma aalajaallisikkumaarpaasi naggatissaq tikillugu unnerluutigineqarsinnaaqqunasi Naalakkatta Jiisusi-Kristusip ullussaani. v9 Unneqqarippoq Guuti ilissinnik qaaqqusisoq ernini Jiisusi-Kristusi Naalagarput peqatigeqqullugu. Ilagiinni avissaartuunneqalersoq v10 Oqaaqqissaarpassili, qatanngutit, Naalakkatta Jiisusi-Kristusip aqqagut isumaqatigeeqqullusi akornassinni avissaartuunneqaleqqunagu eqqarsaatissigulli isumassigullu ataasioqatigeeqqullusi. v11 Kloekkormiummi oqaluttuuppaannga, qatanngutikka, akornassinni saqitsaattoqartartoq. v12 Una pivara, tamassi immikkut ima oqaluttarassi: Uanga Paulusimut atasuuvunga, uanga Apollosimut, uanga Kefasimut, uanga Kristusimut. v13 Kristusi aggorneqarsimanerami? Paulusi pillusi sanningasulimmut kikiattugaasimanerami, imaluunniit Paulusip aqqanut kuisissimanerpisi? v14 Guuti qutsavigaara ilissinni kuisaqannginnama Krispusip Gajusillu saniatigut, v15 oqartoqassanngimmat uanga atinnut kuineqartusi; v16 usi, Stefanasikkut aamma kuivakka, allanik kuisaqarninnik sianigisaqanngilanga. v17 Kristusimmi aallartinngilaanga kuisisussaatillunga, iivangkiiliuli nalunaajaatigeqqullugu oqallorissaarnikkut ilisimasarsornanga, Kristusip sanningasulia pikkunartueruteqqunagu. Sianiissuseq sanningasulimmiittoq Guutillu ilisimassusia v18 Sanningasulimmimmi oqaaseq tammartut tassaatikkaluarpaat sianiitsuliorneq, uagulli annaanneqartut tassaatipparput Guutip pissaanera. v19 Allassimavormi: Ilisimasut ilisimassusiat suujunnaarsissavara, silatuut silatussusiat nungutissavara. v20 Naak ilisimasut? Naak allakkanik ilisimasut? Naak silarsuup matuma silatoortai? Guutip ilisimassuseq silarsuarmiittoq sianiissusinngortinnginnerpaa? v21 Guutimmi ilisimassutsimigut piumasarinnginnamiuk silarsuup ilisimassutsimigut ilisimassagaani aalajangiuppaa sianiissutsikkut oqaluussissutigineqartukkut uppertut annaakkumallugit. v22 Juutimmi nalunaaqutinik piumapput, grækerillu ilisimassuseq noqqaassutigaat, v23 uagulli oqaluussissutigaarput Kristusi sanningasulimmut kikiattugaasoq – juutit mamiatsaatigisaat Guutimillu nalusut sianiissusiusorisaat, v24 qaaqqusaasunulli namminernut juutiusunut grækeriusunullu oqaluussissutigaarput Kristusi tassaasoq Guutip pissaanera Guutillu ilisimassusia. v25 Guutimmi sianiissusia inunnit silatuneruvoq, Guutillu sanngiissusia inunnit nakuuneruvoq. v26 Eqqarsaatigeriarsiummi, qatanngutit, qaaqqusaagassi qanoq ittusi: Amerlanngilasi uinimmut atasunik ilisimasuususi, amerlanngilasi pissaaneqartusi, amerlanngilasi akimasuususi. v27 Silarsuarmili sianiissuseq Guutip qinerpaa ilisimasut kanngusutsinniarlugit, silarsuarmilu sanngiissuseq Guutip qinerpaa nakuusut kanngusutsinniarlugit, v28 silarsuullu ammut isigisai nikagisaasullu – suunngitsuusut – Guutip qinerpai suussuseqartut suussuseerutitinniarlugit v29 kinaluunniit Guutimut usorsisimaarutissaqaqqunagu. v30 Taassumuuna ilissi Kristusi-Jiisusimiilerpusi, taannalu uatsinnut ilisimassutaalerpoq Guutimit pisoq, tassa iluassutaalerluni illernassutaalerlunilu utertitaassutaalerlunilu, v31 »usorsisimaartumut Naalagaq usorsisimaarutigeqqullugu,« soorlu taama allassimasoq. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 2 Kristusi kikiattugaasoq nalunaajaatigineqartoq v1 Qatanngutit, ilissinnut tikiukkama Guutip anngigisaa ilissinnut nalunaajaassutiginngilara oqalloringaarneq ilisimassuseqangaarnerluunniit atorlugit. v2 Aalajangiussimagakkumi ilissinni kisiat pingaartissallugu Jiisusi-Kristusi, tassa taannaasoq sanningasulimmut kikiattugaq! v3 Akornassinniippunga sanngiillunga ersingaarnermillu uulillunga, v4 oqalunngilanga oqaluussinangalu oqaatsit silatuut kimigiiserfiginnissutaasut atorlugit, kisianni Anersaaq pissaanerlu uppernarsaatigalugit, v5 uppernersi inuit ilisimassusiannik pinnani Guutip pissaaneranik tunngaveqassammat. Guutip ilisimassusia isertugaasoq v6 Ilisimassuserli inerluarsimasuni oqaluuserisarparput – kisianni ilisimassuseq tassaanngitsoq silarsuarmit matumannga silarsuullu matuma naalagaannit suujunnaartussaasunit pisoq. v7 Oqaluuserisarpulli tassaavoq Guutip ilisimassusia anngigisaq isertugaasimasoq ulloqanngikkallarmalli Guutip uatsinnut naalannarsissutaasussatut aalajangersimasaa. v8 Ilisimassuseq taanna silarsuup matuma naalagaasa ilaannaasaluunniit ilisimanngilaat – taassuminngami ilisimasaqarsimagaluarunik Naalagaq naalannangaartoq sanningasulimmut kikiattorsimassanngikkaluarpaat. v9 Soorlumi allassimasoq: Isit takusimanngisaat siutillu tusaasimanngisaat, inuillu uummataanni pilersimanngitsut Guutip asasiminut piareersagai, v10 tamakku Guutip Anersaakkut uatsinnut saqqummersippai. Anersaammi suut tamaasa killisiortarpai Guutip itissusiinut allaat. v11 Kiammi allap inuup nammineq anersaarinngisaata ilisimavai suut inuup ilumiuginerai? Taamattaaq Guutip anersaavata kisimi Guutip ilumiugisai ilisimavai. v12 Uagut silarsuup anersaava pinnagu Anersaaq Guutimit pisoq pissarsiaraarput Guutip saammaannermigut uatsinnut tunissutigisai paaseqqullugit. v13 Tamakku oqaluutigaavut oqaatsit inuit ilisimassusiata uatsinnut ajoqersuutigisaat atornagit, kisianni oqaatsit Anersaap uatsinnut ajoqersuutigisai atorlugit, Anersaamullu atasut inunnut Anersaamut atasunut nassuiarpavut. v14 Inuup tarnimut atasup Guutip Anersaavanit pisut ilassisanngilai; tamanna taassumunnga sianiitsuliorneruvoq, paasinerlu saperpaa, Anersaap uuttuutaa kisiat atorlugu misilitassaammat. v15 Anersaamulli atasup suut tamaasa misissortarpai namminerli misissorneqartarnani. v16 »Kiammi Naalakkap eqqarsaatai ilisimavai ilitsersorsinnaallugulu?« Uagulli Kristusip eqqarsaatai pigaavut. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 3 Guutip suleqatai Guutillu illuutaa v1 Qatanngutit, uanga oqaluffigisinnaasimanngilassi Anersaamut atasuusutut; uinimmut atasuusutut oqaluffigisariaqarsimavassi Kristusimut uppernissinni naalungiaasutut. v2 Immummik immippassi tamuasarissanik nerisinnasi suli saperassigit, allaammi maanna saperpasi; v3 sulimi uinimmut atavusi. Sinngaginnittarassi saqitsaattarlusilu taava uinimmut atannginnerpisi inuttorluinnarlu inuullusi? v4 Arlarsimi ima oqartarmat: Uanga Paulusimut atavunga allalu: Uanga Apollosimut atavunga, taava tassaannginnerpisi inuit? v5 Apollosimi suugami? Paulusilu suugami? Kiffaapput, taakkunatigut uppertunngorpusi, tamattalu immikkut kiffartuussivugut Naalakkap uatsinnut tunissutaa atorlugu: v6 Uanga ikkussuivunga, Apollosi imerterivoq; naajartortitsisorli tassa Guuti. v7 Taamaattumik ikkussuisoq imerterisorluunniit pingaaruteqanngillat kisiannili Guuti naajartortitsisoq. v8 Ikkussuisoq imerterisorlu ataasiupput, tamarmillu immikkut akissarsiumaarput suliartik naapertorlugu. v9 Uagummi tassaavugut Guutip suleqatai, ilissili Guutip narsaatigaasi illuutigalusilu. v10 Saammaanneq Guutimit uannut tunniunneqartoq malillugu illuliornermik paasisimasaqarluartutut tunngaviliivunga, allali qaavani qarmaavoq. Kialluunniit sianiginiarliuk qanoq qarmaanini. v11 Kinaluunniimmi tunngaviliisinnaanngilaq tunngaviliuteriikkamit, tassa Jiisusi-Kristusimit, allaasumik! v12 Tunngaviulli taassuma qaavani qarmaasoqarpat kuultimik sølvimilluunniit ujaqqanilluunniit erlinnartunik, qisummilluunniit ivikkanilluunniit karriiarnikunilluunniit – v13 tamarmik immikkut suliaq suusoq naammassisimaneraat saqqummerumaarpoq. Tamanna ullussap takutikkumaarpaa; innermimmi nassataqarluni saqqummerumaarpoq, innerullu misilikkumaarpaa kialluunniit suliarisaa qanoq innersoq. v14 Tunngaviup qaavani qarmakkani atappat, akissarsiumaarpoq, v15 kisianni suliani innermit nungutinneqarpat akissarsinngitsoorumaarpoq, namminerli annaanneqarumaarpoq, kisianni soorlu innikkut. v16 Ilisimanngilisiuk Guutip naalaffigigaasi, Guutillu Anersaavata inigigaasi? v17 Guutip naalaffianik suujunnaarsitsisoq Guutip suujunnaarsikkumaarpaa. Guutimmi naalaffia illernartuuvoq, naalaffillu taanna tassa ilissi. v18 Imminik salloqittartoqanngikkili! Kinaluunniit arlarsi silarsuarmi matumani ilisimatuujusoriguni silaatsunngortariaqassaaq ilisimasunngorumalluni. v19 Silarsuup matuma ilisimassusia Guutimi sianiissusiinnaavoq, ima allassimammat: »Ilisimasut pisarisarpai silassorissaarnerat napititsissutigalugu,« v20 aamma: Naalakkap nalunngilai ilisimasut pilersaarutaat, ilisimallugu imaqanngitsuusut. v21 Taamaattumik kialuunniit inuit usorsisimaarutigissanngilai. Tamaasami pigaasi: v22 Paulusiluunniit Apollosiluunniit Kefasiluunniit, silarsuarluunniit inuunerluunniit toquluunniit maannakkut ittulluunniit piumaartussalluunniit – tamaasa pigaasi. v23 Ilissili Kristusip pigaasi, Kristusilu Guutip pigaa. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 4 Apustilit kiffartuutaat v1 Ima isumaqarfigisariaqarpugut: Kristusimut kiffaasutut Guutillu anngigisaanut pilittaasutut; v2 pilittaasunillumi piumasarineqartarpoq ilumoortuussasut. v3 Uannut soqutaanngilaq ilissinnit inuilluunniit eqqartuussiviannit nalilerneqaraluaruma, imminulluunniimmi misissuiffiginngilanga. v4 Qanoq iliorsimaninnik sianigisaqanngikkaluarpunga, tamannali pinngitsuutitaassutigisinnaanngilara. Misissuisigisarali tassa Naalagaq. v5 Taamaattumik eqqartuussinaveeritsi piffissaanngikkallartillugu, tassa Naalagaq tikiutsinnagu; taassuma taartumi isertukkat qaamasumut pisikkumaarpai uummatillu pilersaarutaat saqqummersikkumaarlugit, taavalu tamarmik immikkut nersornaatissartik Guutimit piumaarpaat. v6 Qatanngutit, oqaatigisakka uannut Apollosimullu tunngatissimavakka ilissi pillusi, uatsinnit ilinniaqqullugu qanoq isumaqartut oqaatsit uku: Allakkat malissigit! pingaakujullusi isumaqaqqunasi aappaat aapparminit iluarnerusoq. v7 Kiammi allanit pingaarnerutippaatit? Sunalu pigaajuk tunissutisiarinngisat? Tunissutisigavillu sooq ajugaasimaarpit tunissutisisimanngitsutut? v8 Ilissi qaarsilareerpusi! Pisuujoreerpusi! Kunngiuvusi uagulli naamik! Kunngiugaluarussitoq, taava uagut kunngioqatigissagaluarpassi. v9 Isumaqarpungami Guutip uagut apustiliusugut nikanarnerpaanngortissimagaatigut – soorlu toqutassanngortitat. Silarsuarmummi inngilinullu inunnullu isiginnaagassiaannanngorpugut. v10 Uagut silaatsuuvugut Kristusi pillugu, ilissi Kristusimi silatuujuvusi. Uagut sanngiippugut, ilissi nakuuvusi. Ilissi ataqqisaavusi, uagut asissugaavugut. v11 Maannamut suli kaattarpugut qilalersarlutalu, atisassaaleqisarluta naalliutsitaasarlutalu inissaasuallutalu; v12 assoroorluta nammineq assatsinnik sulisarpugut. Oqalorujuffigineqaraangatta pilluaqqusisarpugut, qinugineqaraangatta naammagittartarpugut, v13 ajortumik oqaluuserineqartaraangatta inussiarnersumik akisarpugut. Silarsuarmi eqqakkatut ilivugut, tamanit pikutut isigineqarpugut manna tikillugu. v14 Taama allanngilanga kanngusulersinniarlusi, kisianni qitornattut asasattut ilitsersorniarlusi. v15 Kristusimi tuusintilippassuarnik perorsaaseqaraluarussiluunniit taamaattoq amerlasuunik ataataqanngilasi. Uangami tassaavunga Kristusi-Jiisusimi iivangkiiliukkut ilissinnut ataatanngortoq. v16 Taamaattumik ima oqaaqqissaarpassi: Assiginiarniarsinga! v17 Tamanna pillugu Timotheusi ilissinnut aallartippara – Naalakkami qitornarisara asanartoq ilumoortorlu. Taassuma Kristusi-Jiisusimi ingerlavigisannik eqqaasissavaasi, soorlu ilagiinni tamani ajoqersuisartunga. v18 Ilasili imminnik angisuutipput uannut ornissanngitsoralusi. v19 Ungasinngitsukkulli ilissinnukarumaarpunga Naalakkap peqquppanga, taavalu paasiumaarpara imminnik angisuutittut qanoq ittuunersut – oqaasiisiguunngitsoq pissaaneratigulli. v20 Guutimmi naalagaaffia oqaatsinik pinnani pissaanermik tunngaveqarpoq. v21 Suna kissaatigaasiuk: Unataasisarlunga ornissagissi – imaluunniit asannillunga qanilaarlungalu? Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 5 Ilagiinni kinguaassiuutitigut inuunerluttoqarsimanera avoqqaarineqartoq v1 Tamani tusaamaneqarpoq akornassinni kinguaassiuutitigut inuunerluttoqartoq allaat Guutimik nalusuni ileqqorineqanngitsumik, tassa ataatami nulianik inooqateqartoqartoq. v2 Taamaakkaluartoq ilissi immissinnik angisuutippusi! Ilaa aliasuttariaqaraluarpusi taamaaliortorlu ilissinnit peersittussaagaluarlugu. v3 Uangami timikkut qimagusimagaluarlunga anersaakkulli najuuttunga taamaaliortoq eqqartuutereerpara najuussimasutut illunga. v4 Naalakkatta Jiisusip aqqani katersuussimatillusi uangalu anersaakkut najuutsillunga Naalakkatta Jiisusip pissaaneranik v5 inuk taanna Saatanimut pisinneqassaaq uinngata nungutinneqaatissaanik anersaava annaanneqaqqullugu Naalakkap ullussaani. v6 Usorsisimaarnersi kusanartuunngilaq. Nalugassiuk seernarsaatimininnguup naqittagaq tamaat seernarsartaraa? v7 Seernarsaatitoqaq piiarsiuk naqittagaaqqullusi nutaaq. Timiusaavusimi seernarsaateqanngitsoq, savaararmi uaguttaaq poorskisiutissarput, tassa Kristusi, toqunneqarmat. v8 Taamaattumik nalliuttorsiorniarta seernarsaatitoqaq – tassa seernarsaat iluaatsoq ajortorlu – pinnagu, timiusarli seernarsaateqanngitsoq minguitsoq piviusorlu pigalugu. v9 Allaffigigassi kinguaassiuutitigut inuunerluttut ilagisaqqunagit v10 tamatigut pinngilakka silarsuarmi maani kinguaassiuutitigut inuunerluttut inuilluunniit piumatuujusut ujajaasullu guutipilussiortulluunniit. Taamaappammi silarsuaq manna qimattariaqassagaluarparsi. v11 Allaffigigassili pivara qatanngummik taaneqartoq kinguaassiuutitigut inuunerluttuuppat piumatuujulluniluunniit, guutipilussiortuulluni mittatilliisuulluniluunniit, imerajuttuulluni ujajaasuulluniluunniit, taanna ilagisassannginnassiuk. Taamaattoq nereqatigissanngilarsiluunniit. v12 Pisussaanerpungami ilagiit avataanniittut eqqartuutissallugit? Imaanngila ilissi ilagiinniittut eqqartuutissagisi. v13 Avataanniittut Guutip eqqartuukkumaarpai. »Ajortoq akornassinnit piissavarsi.« Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 6 Qatanngutit qatanngutitik eqqartuussassanngortissanngilaat v1 Qanoq ililluni ilassi qatanngummut saqitsaassuteqartup tamanna iluaatsut eqqartuussivianni suliassanngortissinnaavaa illernartuni pinnagu? v2 Ilisimanngilisiulluunniit illernartut silarsuaq eqqartuukkumaaraat? Silarsuarlu ilissinnit eqqartuunneqartussaappat taava saqitsaatigineqartut annikitsut eqqartuussissutigissallugit qinngaqqunnarnerpisi? v3 Nalugassiuk inngilit eqqartuuttussaagivut, minnerunngitsumillu nunamut tunngasut? v4 Taamaattunik suliaqarsinnaagassi taava qanoq ilillusi ilagiit narrugisaat eqqartuussisuutissinnaavisigit? v5 Taama oqarpunga kanngusuleqqullusi. Naammattumik ilisimassuseqartumik ataatsimilluunniit ilaqannginnerpisi qatanngutit akornanni eqqartuussisinnaasumik? v6 Kisianni qatanngutip qatanngunni eqqartuussisunut unnerluutigisarpaa – allaallu uppinngitsunut eqqartuutitillugu! v7 Akornassinni saqitsaassutinik eqqartuussisunut suliassanngortitsisarnersi tassaareerpoq sapersinneq. Sooq pitsaanerutinnginnerpisiuk iluaatsuliorfigitinneq? Sooq pitsaanerutinnginnerpisiuk ajunaaruteqarneq? v8 Akerlianilli iluaatsuliortarpusi ajunaaruteqartitsisarlusilu – uffa qatanngutigalugit! v9 Nalugassiuk iluaatsut Guutip naalagaaffia kingornussarsiarissanngikkaat? Tammaqinasi! Kinguaassiuutitigut inuunerluttut guutipilussiortulluunniit, allasiortut anguteqatiminnoortartulluunniit, v10 tillittut piumatuulluunniit, imerajuttut mitaatilliisulluunniit piiaasulluunniit Guutip naalagaaffia kingornussarsiarissanngilaat. v11 Ilasi taamaassimagaluarput, uffarneqarlusili minguiarneqarpusi, illernartitaavusi, iluartuutitaavusi Naalakkap Jiisusi-Kristusip aqqatigut Guutittalu Anersaavatigut. Kinguaassiuutitigut inuunerlunnermut mianersoqqussut v12 Sunik tamanik iliorsinnaatitaavunga, imaanngilarli suut tamarmik iluaqutaasut. Sunik tamanik iliorsinnaatitaavunga, kisianni uanga sumulluunniit naalatsigitissanngilanga. v13 Nerisassat aqajaqqumut atugassaapput aqajarorlu nerisassanut atugassaalluni, Guutilli taakku tamaasa suujunnaarsikkumaarpai. Timi kinguaassiuutitigut inuunerlunnermut atugassaanngilaq, Naalakkamulli, Naalagarlu timimut. v14 Guutillu Naalagaq toqusunit makitikkamiuk uaguttaaq makitikkumaarpaatigut pissaanermigut. v15 Nalugassiuk timisi Kristusip avatigigai? Taava Kristusip avatigisai arnamut atortittartumut avatinngortissanerpakka? Naamerluinnaq! v16 Nalugassiuk arnamik atortittartumik attaveqartoq attavigisanilu timiummata ataaseq? Imami allassimavoq: »Taakku marluk uininngussapput ataaseq.« v17 Naalakkamulli attaveqartoq attavigisanilu anersaajupput ataaseq. v18 Kinguaassiuutitigut inuunerlunneq nigorsimaniarsiuk! Inuup ajortuliarisai allat tamarmik timip avataaniittarput, kinguaassiuutitigulli inuunerluttoq nammineq timiminut ajortuliortarpoq. v19 Naluisiulluunniit timisi Anersaap Illernartup ilussinniittup Guutimit pisassi naalaffigigai? Immissinnik piginngilasi, v20 pisiarineqarpusimi akisuumik. Taamaattumik Guuti timissigut naalannartinniarsiuk. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 7 Aappaqarneq aappaqannginnerlu v1 Allaaserisarsi pillugu ima oqassaanga: Angummut ajunnginneruvoq arnamik ilaqannginnissaq. v2 Kinguaassiuutitigulli inuunerluttarnerit pinngitsoorniarlugit angut kinaluunniit nuliaqassaaq arnarlu kinaluunniit ueqarluni. v3 Angutip nulii iliorfigiliuk taassumunnga iliuuserisariaqakkaminik arnallu uini taamatut. v4 Nuliaq nammineq timiminut naalagaanngilaq, kisianni uia; taamatuttaaq uiusoq nammineq timiminut naalagaanngilaq, kisianni nulia. v5 Aappariittut atoqatigiinnissamut immissinnut itigartinniaqinasi isumaqatigiissutigisimanngikkussiuk qinunissamut tunniulluinnarallarnissaq kingornatigullu atoqatigiittaleqqilluni, Saatanimit usserneqaqqunasi pinaveersaarsinnaanngikkussi. v6 Oqaaserisakka tamakku peqqussutaanatik akuersaarutaapput. v7 Inuit tamarmik uattut ittuunissaat pitsaanerutikkaluarpara, tamarmilli immikkut Guutimit saammaannermit tunissummik tunineqarput, ilaat imaattumik allalu allamik. v8 Aappaqanngitsut uillarnerillu oqarfigiumavakka ajunnginnerussasoq uattut inuuseqartuaannarunik, v9 kisianni pinaveersaarneq saperunik aappaninniarlit; aappaninnermi pileritsassimanermit iluarneruvoq. v10 Aappaqartut peqqusiffigaakka, uannit pisuunngitsumik Naalakkamilli pisumik, nuliap uini qimassanngikkaa – v11 qimassimaguniullu aappaqanngitsuujuassaaq uiniluunniit isumaqatigalugu uterfigissallugu – uiusuttaarlu nuliani avissanngilaa. v12 Allanulli uanga nammineq, Naalakkamit pisuunngitsumik, ima oqarniarpunga: Qatanngut uppertuunngitsumik nuliaqaruni taassumalu najuinnarumappani, taava avinngikkiliuk. v13 Arnarlu uppertuunngitsumik ueqaruni taassumalu najuinnarumappani, taava avinngikkiliuk. v14 Angummi uppertuunngitsoq illernartitaavoq nuliamigut, arnarlu uppertuunngitsoq illernartitaavoq qatanngutikkut. Taamaanngippat qitornasi minguttuussagaluarput, maannali illernartitaapput. v15 Uppertuunngitsorli avikkumaguni taamaaliorli, taamaattutigut qatanngut angut qatanngulluunniit arnaq pinngitsaalisaanngillat, Guutip qaaqqummasi eqqisseqqullusi. v16 Illimmi, arnaq, qanoq ilillutit ilisimasinnaaviuk uiit annaassinnaanerit? Illilluunniit, angut, qanoq ilillutit ilisimasinnaaviuk nuliat annaassinnaanerit? v17 Kisianni kinaluunniit Naalakkamit atugaqartitaanermisut, Guutimit qaaqquneqarnermisut, inuuinnassaaq. Taama peqqusisarpunga ilagiinni tamani. v18 Kipineqartuulluni qaaqqusaasup kipineqartuunini allanngortinngikkiliuk, kipineqartissimananili qaaqqusaasoq kipineqarteqinani. v19 Kipineqarsimaneq kipineqarsimannginnerluunniit pingaaruteqanngillat, Guutilli inassutaanut naalannissaq pingaaruteqarpoq. v20 Kinaluunniit qaaqquneqartoq qaaqquneqarfimminiiginnarli. v21 Inussiaallutit qaaqquneqaruit tamanna isumakuluutigissanngilat – inussiaajunnaarnissamulli periarfissaqassagaluaruit taava iluatsillugu inussiaajunnaarsitaaniarit – v22 inussiaatillunimi Naalakkamut pigititaassalluni qaaqqusaasoq Naalakkap inussiaajunnaarsitaraa; taamattaaq inussiaataanani qaaqqusaasoq Kristusip inussiaatigaa. v23 Akisuumimmi pisiarineqarpusi; inunnut inussiaatigitinniaqinasi. v24 Qatanngutit, qaaqquneqartoq kinaluunniit qaaqquneqarfimminiiginnarli Guutip saani. v25 Niviarsiat pillugit peqqussuteqanngilanga Naalakkamit pisumik, isumagali nalunaarutigaara Naalakkap naakkinninneratigut tatigisassaasutut. v26 Ulluni naalliunnartorsiorfiusuni maanna inuuffigisatsinni aappaqanngitsuuinnarnissaq inummut ajunnginnerusoraara. v27 Nuliaqaruit avinniassanngilat, avissimaguit nuliaqqissanngilatit. v28 Aappanikkuilli ajortuliunngilatit, aamma niviarsiaq aappanikkuni ajortuliunngilaq. Taamaakkaluartoq aappaqartut ulluinnarni inuunerminni ajornartorsiorumaarput, uangalu taamaattunut asattuukkumagaluarpassi. v29 Imali oqarpunga, qatanngutit: Piffissaq sivikilleqaaq, matumalu kingorna aappaqartut aappaqanngitsutut issapput, v30 qiasullu qianngitsutut, nuannaartullu nuannaanngitsutut, pisisullu pissarsisimanngitsutut, v31 silarsuarmillu atuisut atuinngitsutut. Tassami silarsuaq maannakkutut ittoq aserorumaarpoq. v32 Isumakuluuteqannginnissarsi kissaatiginerugaluarpara. Angutip aappaqanngitsup Naalagaq ilungersuutigisarpaa, tassa qanoq ililluni Naalakkamit iluarisaasinnaanerluni; v33 angutilli aappaqartup silarsuaq sammisarisarpaa, tassa qanoq ililluni nuliaminit iluarisaasinnaanerluni, v34 paatsiveeruttarlunilu. Arnallu aappaqanngitsup niviarsialluunniit Naalagaq ilungersuutigisarpaat, tassa timikkut anersaakkullu illernartuunissartik. Arnalli ueqartup silarsuaq ilungersuutigisarpaa, tassa qanoq ililluni uiminit iluarisaasinnaanerluni. v35 Tamakku oqaaseraakka ilissi iluaqutissarsi eqqarsaatigalugu, siunertarinagu pinngitsaalineqarnissarsi, akornusersorneqarasili assuarnaatsumik inuunissarsi Naalagaq attavigalugu. v36 Kisianni isumaqartoqaruni niviarsiaq kanngusuutississimallugu niviarsiatoqaavallaalerneratigut allatullu ajornarpat, taava aalajangernini malillugu iliorli; taamaaliornermigut ajortuliunngilaq, taava katiinnarlit. v37 Pilersaarumminilli aalajangiussisimasoq pinngitsaalisaananilu piumasani malillugu iliorsinnaasoq uummammigullu aalajangersimasoq niviarsiaq niviarsiaatiinnassallugu, taanna eqqortumik iliorpoq. v38 Tassa aappassiani katikkuniuk ajunngitsumik iliorpoq, katinngikkuniullu suli ajunnginnerusumik iliorpoq. v39 Arnap pinngitsoorani uini taanna inuutillugu kisiat attavigisussaavaa. Uinili toquppat piumasaminik uinissinnaavoq, kisianni tamanna Naalakkami pippat. v40 Uangali isumaga malillugu pilluarnerussaaq aappaneqqinngikkuni, isumaqarpungalu uangattaaq Guutip Anersaava pigalugu! Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 8 Neqi guutipilussiornermi pilliutaasimasoq v1 Neqimut guutipilunnut pilliinermi atorsimasumut tunngatillugu nalunngilarput tamatta ilisimasaqartuulluta. Ilisimasaqarneq imminik angisuutitsisarpoq, asanninnerli ineriartortitsivoq. v2 Kialuunniit sumik ilisimannissorisup suli taanna ilisimasariaqarneratut ilisimanngilaa, v3 kisianni kinaluunniit Guutimik asannittoq taassumannga ilisimaneqarpoq. v4 Neqip guutipilunnut pilliinermi atorsimasup ilaanik nerisaqarnermut tunngatillugu ilisimavarput silarsuarmi guutipiloqanngitsoq ataasiinnarmilli Guuteqartoq. v5 Qilammimi nunamilu guutinik taaneqartunik peqaraluarpoq – guuterpassuaqaraluarpormi naalagarpassuaqarlunilu. v6 Taamaattoq uagut ataasiinnaq Guutigaarput, tassa Ataataq. Suut tamarmik taassumannga pipput, uagullu taassumunnga inuuvugut. Uagullu ataasiinnaq Naalagaraarput, tassa Jiisusi-Kristusi; Suut tamarmik taassumuuna atapput – uaguttaaq. v7 Imaanngilarli tamarmik ilisimasaqartuusut. Ilaasa neqi guutipilunnut pilliutitut isumaqarfigalugu nerisarpaat manna tikillugu guutipilussiornermik sungiussisimagamik, tarningisa nalunngissusiat mingutsitaasarpoq qajannarami. v8 Kisianni nerisassat Guutimut pissuserisatsinnut sunniuteqanngillat, nerigutta tamanna pisassaqaatigissannginnatsigu nerinngikkuttalu aamma tamanna annaasaqaatigissanagu. v9 Mianersoritsili pilliutinik nerisinnaatitaanersi sanngiitsunut naakkiussutaaqqunagu. v10 Illimmi ilisimasaqartuusutit guutipiluup naalaffiani nereqataatillutit takuneqaraluaruit, taava tarnimi nalunngissusiatigut sanngiitsoq neqimik guutipilunnut pilliutitut atorsimasumik neriumallissannginnerpa? v11 Taavami sanngiitsoq – tassaasoq qatanngutit Kristusip toqqutigisaa – tammartinneqassaaq illit ilisimasaqarnerit pissutigalugu! v12 Taamali qatanngutinut ajortuliorlusi tarningisa nalunngissusiat qajannartoq ikilerassiuk Kristusimut ajortuliorpusi. v13 Nerisassammi qatanngutiga tammartippassuk neqitussaarluinnarumaneruvunga qatanngutiga tammartikkumanagu. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 9 Pisassarigaluanik taamaatitsineq iivangkiiliu pissutigalugu v1 Kiffaanngitsuunnginnerpunga? Apustiliunnginnerpunga? Jiisusi Naalagarput takusimannginnerpara? Ilissi tassaannginnerpisi Naalakkami suliarisakka? v2 Allanut apustiliunngikkaluarumaluunniit ilumut ilissinnut apustiliuvunga, ilissimi Naalakkamut apustilinngoqqullunga qaaqqusaaninnut naqissutaavusi. v3 Uannik isornartorsiuisunut illersuutissara imaappoq: v4 Nerisussaatitaannginnerpugut imertussaatitaanatalu? v5 Pisinnaatitaannginnerpugut qatanngutit ilaannik nuliaqassalluta angalaqatigalugulu apustilit allat Naalakkallu qatanngutai Kefasilu assigalugit? v6 Imaluunniit uanga Barnabalu kisitta sulinngitsoortussaannginnerpugut? v7 Kina sakkutuujusarpa imminut akissarsiaqartilluni? Kina viinnequteqarfiliornerpa inerititaanit nerissanani? Kinaluunniit savaatinik paarsisarpa savaatit immuannik imissanani? v8 Piumasaarsorlunga taama oqarnerpunga, imaluunniit inatsisit taamatuttaaq oqaaseqannginnerpat? v9 Mosesimmi inatsisaani allassimavoq: »Ussik karrertaajaasoq nerinaveeqqusissanngilat.« Guuti taama oqarami ussigit eqqarsaatiginerpai? v10 Imaluunniit uagut pinerpaatigut? Uagummiuna pilluta tamanna allassimasoq, assallatserisoq neriugisaqarluni assallatserissammat, karrertaajaasorlu sulissammat pissarseqataanissani neriuutigalugu. v11 Anersaamut atasut ilissinni siaruarteratsigit ingasappallaassava uinimmut atasut ilissinni katersussagutsigit? v12 Allat ilissinnit pisassaqartitaammata uagut annerusumik pisassaqartussaannginnerpugut? Taamaattoq tamanna atorsimanngilarput, atukkavulli tamaasa naammagaavut Kristusimik iivangkiiliumut akornutissiiumannginnatta. v13 Nalugassiuk naalaffimmi sulisut naalaffimmut tunissutigineqartunik inuussuteqartartut, pilliivimmilu kiffartuussisut pilliutigineqartut ilaannik pissarsisartut? v14 Taamattaaq Naalagaq peqqusivoq iivangkiiliumik tusarliussisut iivangkiiliu inuussutissaqaatigissagaat. v15 Kisianni uanga pisassarigaluama arlaannaannilluunniit pissarsiumasimanngilanga, taamalu allanngilanga pisassarititaasut piumasariniarlugit. Taamaaliornissamit toqorusunneruvunga. Usorsisimaarutiga taanna kimilluunniit uannit arsaarinnissutigineqassanngilaq! v16 Iivangkiiliumi tusarliukkakku taamaaliornera usorsisimaarutigisinnaanngilara, pinngitsoornangami tusarliuttussaagakku, eqqanarlu uanga iivangkiiliu nalunaajaatiginngikkukku. v17 Kajumissuserami maliinnarlugu tamanna suliarigaluarukku akissarsiassaqartariaqassaanga, tusarliuttussaanerami tunngavigalugu suliarigukku tassaasimassaaq uannut suliassissutaasoq. v18 Suna taava akissarsiarissanerpara? Tassaassaaq iivangkiiliu kimulluunniit akissaajaataanngitsumik nalunaajaatigigiga iivangkiiliumillu nalunaajaaninni uannut pisassarititaagaluartut piumasarnagit! v19 Kimulluunniit inussiaataanngikkaluarlunga tamanut inussiaatigitippunga sapinngisamik amerlasuut ilataariumallugit. v20 Juutinut juutiusutut ilerpunga juutit ilataariumallugit, inatsisit ataanniittunut inatsisit ataanniittutut ilerpunga naak nammineq inatsisit ataanniinngikkaluarlunga, inatsisit ataanniittut ilataariumallugit. v21 Inatsiseqanngitsunut inatsiseqanngitsutut ilerpunga inatsiseqanngitsut ilataariumallugit – imaanngikkaluartoq Guutimi inatsiseqannginnama, tassami Kristusip inatsisaanut atagama. v22 Sanngiitsunut sanngiitsunngorpunga sanngiitsut ilataariumallugit. Kikkut tamaasa peqatiginiartarsimavakka ilaannaannilluunniit annaassaqarumagaluarlunga. v23 Tamakkuninngali tamanik iliuuseqarpunga iivangkiiliu pillugu taassuminnga pissarseqataajumallunga. v24 Nalugassiuk arpaliuttarfimmi unammisut tamarmik arpattaraluartut, ataasiinnaalli ajugaasup pisassaa pissarsiarisaraa? Arpagitsi pissarsiariniarlugu! v25 Timersorlutik unammisut tamarmik sunik tamanik pinaveersaagaqartarput – allat taamaaliortarput ajugaasumut niaqorusiussaq toquliortartoq pissarsiariumallugu, uagulli taamaaliortarpugut toquliorneq ajortoq pissarsiariumallugu. v26 Taamaattumik uanga arpappunga maangaannaq pinnanga, tilluuttartutullu silaannarmut tillueriartutut inngilanga. v27 Timiga peqqarniisaarfigaara naalatsillugulu pinngitsaalillugu allanut oqaluussisartunga narrugisaaqqunanga. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 10 Guutipilussiornermut neqinillu pilliutinik nerinissamut mianersoqqussut v1 Qatanngutit, matuminnga ilisimatinniarpassi: Siuaasavut tamarluinnarmik nuiap ataaniipput tamarluinnarmillu imaq ingerlavigalugu. v2 Tamarluinnarmillu nuiami immamilu kuisissimagaluarput Mosesimut atalerlutik, v3 tamarluinnarmillu nerisassaq anersaap pia taannaasoq nerigaluarpaat, v4 tamarluinnarmillu imissaq anersaap pia taannaasoq imeraluarpaat – qaarsumimmi anersaap pianit ingerlaqataasumit imerput, qaarsorlu taanna tassa Kristusi. v5 Taamaakkaluartoq Guutimi iluarinartitaasut taakkunani amerlanngeqaat, toqorarneqarpummi inoqajuitsumi. v6 Pisimasut tamakku uatsinnut mianersoqqussutinngorput, pilerissusipiloqaqqunata taakkua pilerissusipiloqarnerattut. v7 Aamma guutipilussiortunngoqinasi taakkua ilaasa guutipilussiortunngornerattut – soorlu allassimasoq: »Inuit issaallutik neripput imerlutillu, taavalu nikuipput qittanniarlutik.« v8 Aamma kinguaassiuutitigut inuunerloqinata soorlu taakkua ilaat taamaaliortut ullormilu ataatsimi 23.000-it toqutaallutik. v9 Aamma Kristusi misilinnaveertigu soorlu taakkua ilaasa misilissimagaat pulateriaarsunnillu toqunneqarlutik. v10 Naammagittaallioqinasilu taakkua ilaasa naammagittaalliorsimanerattut inngilimillu toqutitsisumit toqutaallutik. v11 Tamakku tamarmik taakkununnga nalliupput mianersoqqussutaallutik, allassimappullu uatsinnut ullut naggatissaannik angumerinnittunut ilitsersuutaallutik. v12 Taamaattumik kinaluunniit patajaatsuusorisoq mianersorli orloqqunani. v13 Usserneqaatigisimasasi inuit atortagaattut iinnarput, Guutilu unneqqarippoq; akuersaarumanngilaa artukkassinnik usserneqarnissarsi, kisianni usserneqarnermut ilagitillugu aniguiffissaq pilersissavaa artorsartitaaqqunasi. v14 Taamaattumik guutipilussiorneq qimarratiginiarsiuk, asasakka! v15 Sianisuujusutut naatsorsuullusi taama oqaluffigaassi, ilissi nammineq oqaatsikka misissorniarsigit. v16 Pilluaqqussutip ermusia pilluaqqusartagarput Kristusip aavanut peqatigiissutaannginnerpa? Timiusaq aggortagarput Kristusip timaanut peqatigiissutaannginnerpa? v17 Timiusaq ataasiummat tamatta timiuvugut ataaseq, tamatta timiusaq ataaseq ilangiiffigigatsigu. v18 Israelikkuusut eqqarsaatiginiarsigit: Pilliutinik nerisut pilliivimmut peqatigiissuteqannginnerpat? v19 Tamatumuuna sunaana oqaatiginiariga? Guutipilunnut pilliutit guutipiluilluunniit piviusuunerarniarnerpakka? v20 Naagga, pilliutaasorli anersaapilunnut pilliutigineqarpoq Guutimut pinnani. Ilissilu anersaapilunnut peqatigiissuteqaqqunngilassi. v21 Naalakkap ermusia anersaapiluillu ermusiat tamaasa imerfigisarsinnaanngilasi. Naalakkallu nerliutaa anersaapiluillu nerliutaat tamaasa ilangiiffigisarsinnaanngilasi. v22 Naalagaq kamassaassanerparput? Taassumannga pissaaneqarnerunerpugut? v23 Sunik tamanik iliorsinnaatitaavunga, imaanngilarli suut tamarmik iluaqutaasut. Sunik tamanik iliorsinnaatitaavunga, imaanngilarli suut tamarmik ineriartortitsisuusut. v24 Tamassi immikkut ilissinnut pitsaanerpaaq pinnagu allanut pitsaanerpaaq noqqaassutiginiarsiuk. v25 Neqaarniarfimmi nioqqutigineqartut tamaasa nerisinnaavasi ilerasuuteqarnasi, pilliutaasimanersullu paasiniaqqaarnagit. v26 Imaakkamimi: Nunarsuaq taassumaniittullu tamaasa Naalakkap pigai. v27 Uppertuunngitsut ilaata neriartoqquppasi akuersigussilu, taava sassaalliutigineqartut nerisinnaavasi ilerasuuteqarnasi, suussusii paasiniaqqaarnagit. v28 Kisianni ima oqarfigineqarussi: »Neqi taanna guutinut pilliutaavoq,« taava nerissanngilarsi pilliutaanerarlugu oqartoq pillugu tarnillu nalunngissusia pillugu. v29 Oqartup tarnaata nalunngissusia pivara ilissi tarnissi nalunngissusia pinnagu. Soormi uanga kiffaanngissusera allap tarnaata nalunngissusianit eqqartuunneqassava? v30 Qujallunga ilangerukku sooq taava assuarineqassaanga qujassutigisara pillugu? v31 Nerigussi imerussiluunniit qanorluunniillu iliorlusi taamaaliussaasi Guutip ataqqinaatissaanik. v32 Juutinilluunniit grækerinilluunniit Guutilluunniit ilagiissaanik mamiatsatsitsiniaqinasi. v33 Uanga nammineq tamatigut tamarmik nuannarisassaannik iliorniartarpunga uannut pitsaanerpaasussamik pinnanga, amerlasuunut iluaqutaasoq noqqaassutigalugu, annaanneqaqqullugit. (11,1) Assiginiarsinga soorlu uanga Kristusi assiginiariga. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 11 Ilagiit katersuuttarneranni arnat uleqarnissaat v2 Nersorpassi tamatigut eqqaamasarassinga kingornussassiissutillu ilissinnut tunniussakka aalajangiukkassigit. v3 Ilisimaqquarali angutip kialuunniit Kristusi niaqorimmagu, arnap angut niaqorimmagu, Kristusillu niaqua Guutiummat. v4 Angutip kialuunniit qinutilluni pruffiititulluunniit oqalutsilluni niaqqumigut uleqartup niaqquni kanngunarsartarpaa. v5 Arnalli kialuunniit qinutilluni pruffiititulluunniit oqalutsilluni niaqqumigut uleqanngitsup niaqquni kanngunarsartarpaa; assigiinnassagaluarpaa salisimaguni. v6 Arnarmi niaqqumigut uleqanngikkuni nujaajartiinnarli! Kisianni qiuutinik salissummilluunniit nujaajartinneq arnamut kanngunarmat niaqqumigut uleqarniarli. v7 Angulli niaqqumigut uleqartariaqanngilaq tassaagami Guutip assinga akisunneralu. Arnarli tassaavoq angutip akisunnera. v8 Angummi arnamit pinngilaq, arnarliuna angummit pisoq, v9 angullu pinngortitaanngilaq arnaq pillugu, arnarli pinngortitaavoq angut pillugu. v10 Taamaattumik arnaq inngilit pillugit niaqqumigut uleqassaaq piginnaanermut nalunaaqutaasumik. v11 Taamaattorli Naalakkami arnaq suunngilaq angut ilagitinnagu, angullu suunngilaq arnaq ilagitinnagu. v12 Soorlumi arnaq angummit pisoq, taama angut arnakkut pisarpoq, suullu tamarmik Guutimit pipput. v13 Nammineq aalajangiiniaritsi: Arnaq uleqarani Guutimut qinussaguni assuarnanngila? v14 Pinngortitaanermiilli imaannginnerpa angutip takisuunik nujaqaruni tamanna narrunarsaatigissagaa v15 takisuunilli nujaqarneq arnamut ataqqinaataalluni? Arnarmi nujaqartinneqarpoq uligisassaminik. v16 Immaqa ilaasa tamanna saqitsaassutigerusussagaluarpaat; uagulli taama ileqqoqanngilagut, Guutilluunniimmi ilagiissai naami. Nerliivik v17 Oqaaqqissaarinialerninni nersorsinnaanngivippassi katersuuttarnisimi iluaqutaanatik ajoqutaaginnalermata. v18 Tassa tusarpara ilagiinni katisimasaraangassi isumaqatigiinngittartusi, isumaqarpungalu tusakkakka ilumoortortaqartut. v19 Ilissinnimi immikkoorniaqatigiissoqartariaqarpoq paasinarseqqullugu kikkut arlasi tatigisassaasut! v20 Katisimasarnisi Naalakkap nerliutaanik nereqatigiinnerunngillat; v21 tamassimi immikkut ilasi utaqqinagit nerisassat nammineq nassatasi neriinnartarpasi, taamalu ilaat kaattarput ilaallu aalakoortarlutik. v22 Illoqannginnassi neriffissassinnik imerfissassinnillu? Imaluunniit Guutip ilagiissai nikaginerpasi suuteqanngitsullu kanngusulersinniarlugit? Qanoq oqarfigissanerpassi? Nersussanerpassi? Naamik, tamatumuuna nersorneqassanngilasi! v23 Naalakkamimmi uannut kingornussassiissutigineqarpoq ilissinnuttaaq ingerlateqqitara manna: Naalakkap Jiisusip unnuaq taanna pisitaagami timiusaq tiguaa, v24 qujallunilu aggorpaa oqarlunilu: »Tassa timiga pillusi tunniunneqartoq; taamaaliortaritsi uanga eqqaaniarlunga.« v25 Taamatuttaaq nerereeramik ermuseq tiguaa oqarlunilu: »Ermuseq manna tassa uanga aakkut angerusisaaq, taamaaliortaritsi imeraangassiuk uanga eqqaaniarlunga.« v26 Timiusamimmi tamatuminnga nerisaraangassi ermutsimillu tamatuminnga imeraangassi Naalakkap toqua nalunaajaatigisarparsi, tikiutserlugu. v27 Taamaattumik qinngaqqunnarluni timiusamik tamatuminnga nerisoq Naalakkalluunniit ermusianit imertoq Naalakkap timaanut aavanullu ajortuliorpoq. v28 Kinaluunniit imminik misileqqaarluni timiusamik tamatuminnga nerigili ermutsimillu tamatumannga imerluni. v29 Nerisormi imertorlu timi sunaasoq sianiginagu eqqartuunneqaatissaminik nerillunilu imerpoq. v30 Taamaattumik akornassinni amerlasuunik napparsimasoqarpoq peqqiilliortoqarlunilu, ikinngitsullu sinippaarput. v31 Immitsinnimmi misilissimagaluarutta eqqartuunneqassanngikkaluarpugut. v32 Naalakkamilli eqqartuunneqaraangatta tamanna perorsaatigisarparput silarsuarmut ilagititaalluta eqqartuunneqaqqunata. v33 Taamaattumik, qatanngutikka, nereqatigiinniarlusi katersuukkaangassi ilasi utaqqisarniarsigit. v34 Kaattoqarunili nammineq illumini nerili katisimasarnisi ilissinnut eqqartuunneqaatissaaleqqunagit. Sinneri tikinniariaruma peqqussuteqarfigiumaarpakka. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 12 Anersaap tunissutaanik v1 Qatanngutit, Anersaap tunissutai pillugit ilisimatinngitsoorumanngilassi. v2 Ilisimavarsi Guutimik nalusuugallarassi attataritillusi guutipilunnut oqajuitsunut ingerlanneqartartusi. v3 Taamaattumik ilisimatinniarpassi Guutip anersaavagut oqaluttoq kinaluunniit oqarnavianngitsoq: Jiisusi perloqqusaavoq! aamma aatsaat Anersaakkut Illernartukkut ima oqartoqarsinnaavoq: Jiisusi Naalagaavoq! v4 Saammaannermit tunissutit assigiinngillat, Anersaarli taannaajuarpoq. v5 Kiffartuutit assigiinngillat, Naalagarli taannaajuarpoq. v6 Malunnangaartuliat assigiinngillat, Guutili taannaajuarpoq sunik tamanik tamani sunniisoq. v7 Anersaap saqqummersitaa inuit ataasiakkaat pisarpaat ataatsimoorluni iluaqutissatut. v8 Arlaat Anersaakkut tunineqartarpoq ilisimassuseqartutut oqalussinnaanermik, allali Anersaakkut taassumuuna ilisimasassanik nalunaaruteqarsinnaanermik. v9 Arlaat Anersaakkut taassumuuna uppernermik tunineqartarpoq, alla saammaannermit tunissutinik ajorunnaarsitsissutaasunik Anersaakkut taannaasukkut, v10 allalu malunnangaartuliorsinnaanermik. Arlaat tunineqartarpoq pruffiititut oqalussinnaanermik, alla anersaanik misiliisinnaanermik, alla oqqanik oqalussinnaanernik assigiinngitsunik, alla oqqanik oqalunnernik nassuiaasinnaanermik. v11 Tamakku tamaasa Anersaap taassuma ataasiusup nammineq piumasaminik inunnut ataasiakkaanut tunioraasup sunniutigai. v12 Soorlu timi amerlasuunik avateqaraluarluni ataasiusoq timillu avatai tamarmik amerlagaluarlutik timiusut ataaseq, taamattaaq Kristusi ippoq. v13 Tamattami, juutiugutta grækeriuguttaluunniit, inussiaagutta inussiaanngikkuttaluunniit, Anersaakkut ataasiusukkut kuisimavugut timinngoqqulluta ataaseq, tamattalu Anersaamik ataasiusumik imminneqarpugut. v14 Timimi tassaanngilaq avat ataaseq tassaallunili avatit amerlasuut. v15 Isigak oqaraluaruni: »Assaannginnama timip ilaginngilaanga,« taamaattoq timimut ilaavoq. v16 Siullu oqaraluaruni: »Isiunnginnama timip ilaginngilaanga,« taamaattoq timimut ilaavoq. v17 Timi tamarmi isiugaluaruni taava qanoq tusaasinnaassava? Tamarmilu siutaagaluaruni qanoq taava naamasinnaassava? v18 Guutilli qangali piumasani malillugu avatit tamaasa immikkut timimi inissippai. v19 Ataasiinnarmilli avateqaraluarutta naammi timissarput? v20 Avatilli amerlasuupput timili ataasiulluni. v21 Isi assammut oqarsinnaanngilaq: »Atorfissaqartinngilakkit,« niaqorluunniit isikkanut oqarsinnaanngilaq: »Atorfissaqartinngilassi.« v22 Akerlianimmi avatit sanngiinnerpaasutut ittut tassarpiaapput pisariaqartut, v23 avatimmi ataqqinnginnerusavut annerusumik ataqqinartittarpavut, avatillu ittoorutigisavut atisalersornitsigut ittoorutissaajunnaarsinniartarpavut, v24 avatilli allat taamatut pisariaqanngillat. Guutimiuna timimik katiterisimasoq ataqqinannginnerusut annermik ataqqinartillugit, v25 timimi akerleriinneqaqqunagu avatilli isumaqatigeeqqullugit isumassoqatigeeqqullugillu. v26 Avat ataaseq naalliukkaangat avatit tamarmik naallioqatigisarpaat, aamma avat ataaseq ataqqinartinneqaraangat avateqataasa nuannaaqatigisarpaat. v27 Ilissi Kristusip timigaasi, tamassilu immikkut avatigalusi. v28 Guutillu ilagiinnut ivertippai siullermik apustiliusussat, tullianik pruffiitiusussat, kiisalu ajoqersuisuusussat; aammalu allat ivertippai malunnangaartuliortartussat, kiisalu saammaannermit tunissutinik peqartut ajorunnaarsitsisinnaallutik, ikiuisinnaallutik, siulersuisinnaallutik oqqanillu assigiinngitsunik oqalussinnaallutik. v29 Tamarmik apustiliusinnaanerpat? Tamarmik pruffiitiusinnaanerpat? Tamarmik ajoqersuisuusinnaanerpat? Tamarmik malunnangaartuliorsinnaanerpat? v30 Tamarmik saammaannermit tunissutinik peqarpat ajorunnaarsitsisinnaallutik? Tamarmik oqqanik oqalussinnaanerpat? Tamarmik oqqanik oqalunnernik nassuiaasinnaanerpat? v31 Kisianni saammaannermit tunissutit pingaarnerit noqqaassutiginiarsigit! Aqqutissamillu allanit tamanit pitsaanerungaartumik innersuutissavassi. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 13 Asanninneq v1 Oqaluttaraluaruma inuit inngilillu oqaasiinik asannissuseqarnangali, tassaassagaluarpunga sianissiaq qoqernartoq sianinnguarlu aviluarpaluttoq. v2 Pruffiititullu oqalussinnaagaluaruma anngigisallu tamaasa nalunagit paasinninnerlu tamaat pigalugu uppersuseqarlungalu tamakkiisumik qaqqat nuussinnaallugit allaat, asannissuseqarnangali, taava suunngeqqajaqaanga. v3 Pikka tamaasa tunniussoraluarukkit timigalu tunniukkaluarukku ikuallagassanngorlugu, asannissuseqarnangali, taava iluaqutiginngeqqajaqaara. v4 Asanninneq kamagittartuuvoq, asanninneq saamasuuvoq, asanninneq sinngasarinngilaq; pingaakujuttarnanilu perroortarinngilaq. v5 Kanngunartuliortarinngilaq, namminissarsiortarinngilaq; puffassartarinngilaq puttarsisaqartarnanilu. v6 Iluaanneq nuannarisarinagu sallusuissut tipaatsuutigisarpaa. v7 Tamatigut naammagittartuuvoq, tamatigut uppertarpoq, tamatigut neriuttarpoq, tamatigut ilalaartarpoq. v8 Asanninneq soraanngisaannassaaq. Pruffiititut oqaluttarnerit soraassapput; oqqanik oqaluttarnerit tusarsaajunnaassapput; ilisimasaqarneq soraassaaq. v9 Ilaannakuuvormi ilisarsinerput, ilaannakuuppullu siulittuisarnivut; v10 tamarmiusorli nalliuppat ilaannakuusut soraassapput. v11 Meeraagallarama meeqqatut oqaluttarpunga, meeqqatut paasinnittarpunga, meeqqatut eqqarsartarpunga; inersimaleramali meerarpallannerit iperarpakka. v12 Suli isigisaqarpugut tarrarsuummi, nalorsitsaarutaasumik, taavali kiinarsisaqarumaarpugut. Maannakkut ilaannakuusumik ilisarsivunga, taavali tamakkiisumik ilisarsissaanga, soorlu uanga tamakkiisumik ilisarineqartunga. v13 Tassa atajuassapput upperneq, neriunneq asanninnerlu – taakku pingasut. Asanninnerli taakkua pingaarnersaraat. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 14 Pruffiititut oqalunneq oqqanillu oqalunneq v1 Asanninneq tamaviaarutigisiuk; Anersaallu tunissutai noqqaassutigisigit, pingaartumilli pruffiititut oqalunnissaq. v2 Oqqanimmi oqaluttoq inunnut oqaluttarinngilaq, Guutimulli. Oqaasii paasissaanngillat, anersaakkulli oqaluppoq anngigisanik. v3 Pruffiititulli oqaluttoq inunnut oqaluttarpoq ineriartuutissaannik oqaaqqissaarutaasunillu tuppallersarneqaatissaannillu. v4 Oqqanik oqaluttoq imminik ineriartortittarpoq; pruffiititulli oqaluttup ilagiit ineriartortittarpai. v5 Tamassi oqqanik oqaluttaqqugaluarpassi, pingaartinneruarali pruffiititut oqalussinnaanissarsi. Pruffiititummi oqaluttoq oqqanik oqaluttumit anneruvoq taassuma oqaatsini nassuianngippagit ilagiinnut ineriartuutissanngorlugit. v6 Qatanngutit, ornikkaluarussi oqqanillu oqalullunga taava ilissinnut sumut iluaqutaassagaluarpa ilaqartinngikkukkit saqqummiisanik, ilisimasanik, pruffiititut siulittuutinik ajoqersuussutinilluunniit? v7 Taamaapputtaaq suulluunniit nipinittartut uumassuseqanngikkaluartut, soorlu qarlortaat kukkilattariarluunniit: taakkua nipaat assigiinngissuseqanngippata taava qanoq ilillugu suna nipilersorneqartoq paasineqarsinnaava? v8 Qarlortaalluunniit kalerrisaarut ilisarnanngitsumik nipeqarpat kina taava sorsunnermut piareersassava? v9 Taamattaaq ilissi oqqassinnik erseqqinngitsumik oqalukkussi oqaluuserisarsi qanoq paasineqarsinnaassava? Taava maangaannaq oqaluttutut issagaluarpusi. v10 Silarsuarmi inuiaqatigiit oqaasii assigiinngitsut amerlaqaat, oqaaseqanngilarlu nipeqanngitsunik. v11 Oqaatsilli nalugukkit oqaluttumut allamiutut issaanga, aamma oqaluttoq uannut allamiutut issaaq. v12 Ilissinni aamma taamaappoq: Anersaap tunissutai pingaarteqigassigit, taava tunissutinik ilagiinnut ineriartuutaasunik peqangaarnissaq noqqaassutiginiarsiuk. v13 Taamaattumik oqqanik oqaluttartoq qinuniarli oqaatsini nassuiarsinnaanngorumallugit. v14 Oqqanik oqalullunga qinugaangama anersaara qinusaraluarpoq, silaqassuserali inerititaqartanngilaq. v15 Taava qanoq oqassaanga? Anersaakkut qinujumavunga, kisianni aammattaaq silaqassusera atorlugu qinujumavunga. Anersaakkut erinalimmik unnersiutiginnikkumavunga, kisianni aammattaaq silaqassusera atorlugu erinalimmik unnersiutiginnikkumavunga. v16 Illimmi anersaakkut unnersiutiginnikkuit tamakkuninnga paasisaqanngitsup qanoq ililluni qujaniutit aarmeerutigissavaa? Oqaatsitimmi paasinngilai! v17 Illit qujaniutit ajunngikkaluarpoq, aappavilli ineriartuutiginngilaa. v18 Guuti qutsavigaara tamassinnit annerusumik oqqanik oqaluttarama, v19 kisianni ilagiinni oqaatsit tallimaannaat allanut ineriartuutaasinnaasut silaqassusera atorlugu oqaaserisat oqaaseriumaneruakka oqaatsinit oqqanit oqalulluni atukkanit tuusintilippassuarnit. v20 Qatanngutit, silatussutsikkut meeqqat assiginiaqinasigit. Ajorsutsimi meeraagitsi, silatussutsimili inersimasuullusi. v21 Inatsisini allassimasoqarpoq: Inuiannut ukununnga oqalukkumaarpunga inuit allamiutut oqaluttut takornartallu qarlui aqqutigalugit, taamaattorli tusarumassanngilaannga, oqarpoq Naalagaq. v22 Taamaattumik oqqanik oqalunneq uppertunut pinnani uppinngitsunut nalunaaqutaavoq, pruffiititulli oqalunneq uppinngitsunut pinnani uppertunut atorpoq. v23 Ilagiit tamarmiullutik katersuunneranni tamarmik oqqanik oqalutsillugit ilagiinnut ilaasuunngitsunik uppertuunngitsunilluunniit isertoqaruni, taava taakku silanngajaarnerassannginnerpaasi? v24 Tamarmilli pruffiititut oqalutsillugit uppertuunngitsunik ilagiinnullu ilaasuunngitsunik isertoqaruni taava taanna misigisimassaaq tamanit uleerneqartutut nalilerneqartutullu. v25 Uummataani isertugaasut saqqummersitaassapput, kiinnanilu nunamut tutsillugu pallorfigissavaa oqassallunilu: Ilumut Guuti akornassinniippoq. Ilagiit katersuuttarneri pillugit aaqqissuussinerit v26 Taavami qanoq, qatanngutit? Katisimasaraangassi tussiutissaqartoqartarpoq, ajoqersuutissaqartoqarluni, saqqummiisaqartoqarluni, oqqanik oqaluttoqarluni nassuiaasoqarlunilu. Tamarmik ineriartuutaalit. v27 Oqqanik oqaluttoqaruni taava marluinnaalit annerpaamilluunniit pingasuullutik, ataasiakkaarlutillu oqaluttassapput, ataaserlu nassuiaali. v28 Nassuiaasussaqanngippalli oqqanik oqaluttartoq ilagiinni nipangersimaannarli. Namminerminut Guutimullu oqalulli! v29 Ilaat marluk pingasulluunniit pruffiititut oqalullit, oqaasiilu allat misilikkilisigit. v30 Tassanilu issiasut ilaat saqqummiisaqalerpat siulleq nipangerli, v31 tamassi pruffiititut oqalussinnaaniassagassi ataasiakkaarlusili; taava tamarmik ajoqersorneqarsinnaassapput oqaaqqissaarneqassallutillu. v32 Pruffiitit anersaavi pruffiitinut naalatsigitittuupput, v33 Guutimi ularussinermut Guutiunngimmat, eqqisseqatigiinnermulli. Soorlu illernartut ilagiissortaanni tamani ileqquusoq, v34 arnat ilagiinni nipangersimassapput. Oqaloqquneqanngillammi, kisianni naalatsigitissapput, soorlu inatsisit taama oqartut. v35 Sumik paasiniaaniarunik uitik illuminni aperissavaat. Arnammi ilagiinni oqaluttarnerat ileqqussaanngilaq. v36 Guutip oqaasia ilissinnit pinerpa? Imaluunniit ilissinnuinnaq annguppa? v37 Arlarsi pruffiitiusoriguni Anersaalluunniit tunissutaanik peqarsoriguni, taava ilisimaliuk ilissinnut allaatigisakka Naalakkap inassutigigai. v38 Taakkuninnga akuerinninngitsoq akuerineqassanngilaq. v39 Taamaattumik, qatanngutikka, pruffiititut oqaluttarnissaq noqqaassutigisiuk, oqqanillu oqaluttoqarnissaa pitsaalioqinasiuk. v40 Suulli tamarmik ippinnanngitsumik torersumillu ingerlalit. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 15 Kristusip toqusunit makinnera v1 Qatanngutit, ilisimatitsissutiginiarpara iivangkiiliu ilissinnut nalunaajaatigisara ilassisarsi, attavigisarsi v2 annassutigiumaagarsilu oqaatsit ilissinnut tusarliussakka aalajangiukkussigit. Taamaaliunngikkussimi uppertunngorsimanersi iluaqutaassanngilaq. v3 Pingaarnerpaatillugimmi ilissinnut tunniuppakka uannut kingornussassiissutigineqartut makku: Kristusi toqusoq ajortivut pillugit Allakkat malillugit, v4 ilisaasorlu; ullullu pingajuanni makissimasoq Allakkat malillugit, v5 takuneqartorlu Kefasimit kingornalu taakkunannga aqqaneq-marluusunit. v6 Kiisalu qatanngutit 500-t qaangerlugit amerlassuseqartut ataatsikkut takuaat; taakkua amerlanersaat suli inuupput, ilaalli sinippaarput. v7 Taava Jaakumit takuneqarpoq, kingornalu apustilinit tamanit. v8 Kingullerpaallungali allaat uanga, iloqiaalluni erniusutut ittunga, takuara. v9 Uangami apustilinit tamanit nikanarnersaavunga apustilimik taaneqarnermut qinngaqqunnarlunga, Guutip ilagiissai qinugisimagakkit. v10 Guutilli saammaanneragut taannaavunga, soorlu ittunga, uannillu saammaassinera asuliinnarsimanngilaq; apustileqatinnimmi tamanit annerusumik sulisimavunga – imaanngitsoq uanga nammineq, Guutilli saammaanera uannik najuisoq. v11 Uanga apustileqatikkalu assigiimmik taama oqaluussivugut, taamalu uppertunngorpusi. Toqusut makinnissaat v12 Nalunaajaassutigineqarmalli Kristusi toqusunit makissimasoq taava qanoq ilasi oqarsinnaappat toqusunit makinnissaqanngitsoq? v13 Toqusunimmi makinnissaqanngippat Kristusissaaq toqusunit makissimassanngilaq. v14 Kristusili makissimanngippat taava oqaluussinerput asuliinnaassaaq, uppernersilu aamma asuliinnaassaaq. v15 Taavalu aamma uagut Guutimik nalunaajaasuussaagut sallusut Guutip piumasaata akerlianik nalunaajaasimassagatta Kristusi makitikkaa, uffa makitissimassanngikkaa toqusut makititaasussaanngippata. v16 Toqusummi makittussaanngippata Kristusissaaq makissimassanngilaq, v17 Kristusili makissimanngippat uppernersi asuliinnaasimassaaq, taavalu ajortissinniiginnassaasi, v18 Kristusimilu sinippaartut aamma tammarsimassapput. v19 Inuunermi matumaniinnaq Kristusi neriuffigigutsigu inunnit tamanit naakkinarnerpaassaagut. v20 Maannali Kristusi toqusunit makissimavoq sinippaartuni inereqqaartuulluni. v21 Toqumi inuk aqqutigalugu nalliummat aammattaaq toqusut makinnissaat inuk aqqutigalugu nalliuppoq. v22 Soorlumi Adamimi tamarmik toqusartut, taamatuttaaq Kristusimi tamarmik uummartitaajumaarput. v23 Tamarmilli tulleriissusissartik malissavaat: Kristusi inereqqaartuulluni, tikiutereerpallu tulliullutik Kristusip pigisai. v24 Taavalu naggatissaq nalliukkumaarpoq pissaaneq piginnaatitaanerlu nakuussuserlu suut tamaasa suujunnaarsereerlugit Naalagaaffik Guutimut Ataatamut tunniuppagu. v25 Kristusimi kunngiussaaq akerartuisut tamarmik Guutimit taassuma isigaasa ataannut pisinneqarserlugit. v26 Akeqqani kingullersaalluni toqu suujunnaarsitaajumaarpoq. v27 »Isigaasami ataannut pisippai suusut tamaasa.« Oqaatigineqarmallu suut tamarmik naalatsigititaasut, taava nalunanngilaq Guuti tamanik taassumunnga naalatsigititsisoq pineqanngitsoq. v28 Suullu tamarmik taassumunnga naalatsigititaareerpata taava Erneq nammineq naalatsigitikkumaarpoq tamanik imminut naalatsigititsisumut, Guuti tamani tamarsooqqullugu. v29 Sumummi iluaqutaava toqusut sinnerlugit kuisittoqartarmat? Toqusunimmi makinnissaqanngivippat sooq taava toqusut sinnerlugit kuisittoqartarpa? v30 Sooq taava uagut inuunerput navialisittuassavarput? v31 Ilumoorpormi, qatanngutit, Kristusi-Jiisusimi Naalakkatsinni usorsisimaarutigigassi ullut tamaasa toqusarpunga. v32 Efesosimi nersutinut nujuartanut akiuussimaguma inuttuinnaq neriuuteqarlunga tamanna uannut sumut iluaqutaassagaluarpa? Toqusut makissanngippata, taava nerillutalu erngutiinnarniarta, aqagu toqussagatta! v33 Tammarnaveeritsi! Ikinngutipalaaqarneq ileqqorikkaluartunut aseruutissiisarpoq. v34 Pimoorullugu silattorniaritsi ajortuliorunnaarlusilu! Inoqarpoq Guutimik soqutigisaqanngilluinnartunik. Kanngusuleqqullusi taama oqarpunga. v35 Kisianni ima aperisoqarsinnaavoq: Qanoq ilillutik toqusut makissappat? Qanoq ittumik timeqarumaarnerpat? v36 Sianiitsutit! Naatsiiassaq illit ikkussat uummassanngilaq toqoqqaartinnani. v37 Ikkussallu tassaanngilaq puttukkumaartoq, naatsiiassaannaavorli qajuusiassap allalluunniit naatsiiassartaa. v38 Guutilli piumasani malillugu timitalertarpaa ikkussallu immikkut pissusillit tamaasa immikkut timitalertarlugit. v39 Uinngit assigiissuinnaanngillat; inuit uineqarput allaasumik, nersutit allaasumik, timmissat allaasumik aalisakkallu allaasumik. v40 Aamma timeqarpoq qilammiittunik timeqarlunilu nunamiittunik; qilammiittut nunamiittullu assigiinngitsunik akisunneqarput. v41 Seqinerlu qaammallu ullorissallu tamarmik immikkut assigiinngitsumik akisunneqarput, ullorissallu akisunnermikkut assigiinngisitaartuupput. v42 Taamaapportaaq toqusut makinnissaat: Ilineqarpoq aserujasoq, makissaaq aserujuitsoq. v43 Ilineqarpoq narrunartoq, makissaaq naalannassusilik. Ilineqarpoq sanngiitsoq, makissaaq pissaasoq. v44 Siaruarterneqarpoq timi tarnip pia, makikkumaarporli timi anersaap pia. Timeqarmat tarnip pianik aamma timeqarpoq anersaap pianik. v45 Imami allassimasoqarpoq: »Inuk siulleq, tassa Adami, tarninngorpoq uumassuseqartoq«, Adamili kingulleq anersaanngorpoq uumassuseqalersitsisoq. v46 Anersaalli pia siulliunngilaq, kisianni tarnip pia siulliuvoq, tulliuvorlu anersaap pia. v47 Inuk siulleq issumit pivoq, nunamiittuulluni, inuup aappaa qilammit pivoq. v48 Inuk nunamiittoq nunamit pisut assigaat, inuk qilammiittoq aamma qilammit pisut assigilerumaarpaat. v49 Soorlu inuup nunamiittup assinga uatsinniissimasoq, taamatut aamma qilammiittup assinga uatsinniissaaq. v50 Imali oqarpunga, qatanngutit: Uinngup aallu Guutip naalagaaffia kingornussarsiarisinnaanngilaat, aserujasullu aserujuitsut kingornussarsiarisinnaanngilaat. v51 Takuat, anngigisamik oqarfigissavassi: Imaanngilaq tamatta sinippaassasugut, imaapporli tamatta allanngortitaassasugut v52 imaaliallaannaq, uisorernerinnaq, qarlortaassuaq kingullermeerluni tutsiuppat. Tutsiukkumaarpormi, toqusullu aserujuitsunngorlutik makikkumaarput, uagullu allanngortitaajumaarpugut. v53 Aserujasorli taanna aserujuitsumik atisitinneqassaaq, toqujasorlu manna toqujuissusermik atisitinneqassaaq. v54 Aserujasorlu taanna aserujuitsumik atisereerpat toqujasorlu toqujuitsumik atisereerluni, taava oqaaseq una allassimasoq eqquukkumaarpoq: Toqu nungutitaavoq ajugaaffigineqarlunilu. v55 Toqu, ajugaanerit naak? Toqu, iguutit naak? v56 Toqup iguutaa tassa ajorti, ajortillu pissaaneqaataa tassa inatsisit. v57 Guutili qujanarsili ajugaatikkamisigut Naalakkatsigut Jiisusi-Kristusikkut! v58 Taamaattumik aalajaalluinnaritsi, qatanngutikka asasakka. Tamaviaarlusi Naalagaq kiffartuussiuk, ilisimagassiuk suliniarnersi Naalakkami asuliinnaassanngitsoq. Paulusip Korinthimiunut allagai siulliit 1 Kor 16 Ilagiinnut Jerusalemimiunut katersuineq v1 Illernartunut katersuilerussi ilississaaq ilagiinnut Galatiamiunut peqqussutigisattut iliussaasi. v2 Sabbatip-akunnerata ulluisa siullianni tamassi immikkut katersuisassaasi akissaqarnersi naapertorlugu immikkoortitsisarlusi, tikiukkuma aatsaat katersuiniartoqaleqqunagu. v3 Tikiukkuma inuit toqqakkasi allakkanik nassataqartillugit aallartikkumaarpakka tunissutisi Jerusalemimukaatitillugit. v4 Uangattaarlu pisariaqartitsineq naapertorlugu aallartariaqassaguma ingerlaqatigisinnaavaannga. Paulusip angalanissaminik pilersaarutai v5 Ilissinnukarumaarpunga Makedoniakkooreeruma. Makedoniami aqqutigiinnartussaavara. v6 Ilissili immaqa sivisulaartumik najussagunarpassi, immaqa ukiillunga, taava ornigassannut sunaassanersumut angalanissanni ikiorumaarpassinga. v7 Tamatumuunami sivikitsuinnarmik tikeraarfiginianngilassi, neriullungali sivisungaatsiartumik ilissinniissallunga Naalakkap peqquppanga. v8 Piinsip tungaanut Efesosimiiginnarniarpunga, v9 tassanimi sulilluarnissamut ammaanneqarpunga periarfissaqarluarlungalu, akerartuisullu amerlaqaat. v10 Timotheusi tikiuppat toqqissisimaarluni ilissinniissinnaanissaa isumaginiarsiuk, Naalagaq kiffartuullugu sulimmat uattut. v11 Taamaattumik taassuminnga nikaginnittoqanngikkili, kisianni eqqissisillugu angalanissaani ikiorisiuk uannut uteqqullugu, ilimagigakku qatanngutit ilagalugit aggissasoq. v12 Qatanngut Apollosi ilungersorlunga kajumissaarpara orneqqullusi qatanngutit ilagalugit, maannakkulli aallalerinngilluinnarpoq, kisianni piffissaqaleruni ornikkumaarpaasi. Oqaaqqissaarutit inuulluaqqussutillu v13 Eqqumagitsi, uppernissinni aalajaagitsi, angutivittut ilioritsi, nakuugitsilu! v14 Ilissinni suut tamarmik asanninnermik tunngaveqarlit. v15 Oqaaqqissaarpassi, qatanngutit: Ilisimavarsi Stefanasikkut Akajami inereqqaataasut imminnullu tunniuttut illernartut kiffartuukkumallugit. v16 Ilississaaq inunnut taamaattunut assoroorlutik suleqataasunut tamanut naalatsigitinniaritsi. v17 Stefanasip Fortunatusillu Akaikosillu maanga tikiunnerat nuannaarutigaara, imaallaammi ilissinnut maqaasinaveeqqutaapput, v18 uannik ilissinnillu eqqissisaasuullutik. Inuit taamaattut qujamasuutigisigit! v19 Ilagiit nunap immikkoortuani Asiamiittut inuulluaqquaasi. Akvilap Priskallu ilagiillu taakkua illuanni katersuuttartut inuulluaqqungaarpaasi Naalakkap aqqani. v20 Qatanngutit tamarmik inuulluaqquaasi. Kunimmik illernartumik ilasseqatigiigitsi. v21 Maanna uanga Paulusi inuulluaqqussutiga nammineq assannik allappara: v22 Naalakkamik asanninngitsoq perloqqunarsili! Marana ta! v23 Naalakkap Jiisusip saammaannerata najorlisi! v24 Asanninnerma Kristusi-Jiisusimiittusi tamassi najorpaasi. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 1 v1 Paulusi Kristusi-Jiisusimit Guutip piumasaagut apustilinngortitaasoq qatanngullu Timotheusi. Guutip ilagiissaanut Korinthimiittunut illernartunullu tamanut Akajami tamarmiittunut: v2 Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu. Guutimik unnersiutiginninneq tuppallersaanera pillugu v3 Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Ataataa, Ataataq nallittuisoq Guutilu tuppallersaajuartoq, v4 annikilliuuteqarnitsinni tamani uatsinnik tuppallersaasartoq annikilliuuteqartut tamaasa uatsinnut tuppallersarsinnaaqqullugit Guutip uatsinnut tuppallersaatigisaanik. v5 Soorlumi Kristusip anniaatai naammattumik uatsinnut nalliuttartut, taamattaaq Kristusikkut naammangaartumik tuppallersarneqartarpugut. v6 Annikilliuuteqartaraangatta taama pisoqartarpoq ilissi tuppallersarneqaqqullusi annaanneqaqqullusilu; tuppallersarneqaraangatta taama pisoqartarpoq ilissi tuppallersarneqaqqullusi nikallujuitsooqqullusilu naalliuutini uagut atukkatta assingini. v7 Ilissilu pillusi neriunnerput aalajaappoq manna ilisimagatsigu: Soorlu naalliuutinik atueqataasusi taamaappusittaaq tuppallersagaanermi. v8 Qatanngutit, nunap immikkoortuani Asiami qanoq annikilliortitaanerput pillugu manna ilisimaqquarput: Nanertugaanerput sualungaarmat saperluinnaleraluarpugut, inuuginnarnissarput nikalluukkaluarlugu allaat. v9 Imminummi isumaqarfigisimagaluarpugut toqutassanngortitaareersutut immitsinnut tatigiunnaaqqulluta Guutili toqusunik makititsisoq tatigeqqullutigu. v10 Taannaavoq uatsinnik aniguisitsisoq navianartorsiungaalernermilu aniguisitsiumaartoq, neriuffigisarpullu siunissamissaaq aniguisikkumaaraatigut v11 ilississaaq qinnussinissigut ikiueqataagussi saammaannermit tunissut amerlaqisut aqqutigalugit pisarput inunnit amerlasuunit qujassutigineqaqqullugu. Korinthimut tikeraarnissaq taamaatinneqartoq v12 Manna tassaavoq usorsisimaarutigisarput ilerasuuteqarnata oqaatigisinnaasarput: Silarsuarmi maani, ingammillu ilissinni, inuusimavugut Guutip takkuani peqqusersuilluta minguitsuullutalu, uinimmut atasunik ilisimassuseqarnata, Guutilli saammaanneragut. v13 Ilissinnut allanik allagaqanngilagut kisianni atuarlugit paasisinnaasassinnik, neriuppungalu paasilluarumaarissi, v14 soorlu paasitsiareersimagitsigut. Usorsisimaarutigisinnaavatsigut soorlu uagut usorsisimaarutigisinnaagissi Naalakkatta Jiisusip ullussaani. v15 Tamanna tatigalugu siornatigut pilersaarutigisimagaluarpara tikeraarniarlusi aappassaanik saammaanneq tamanna pisinnaaqqullugu, v16 ilissinninngaanniillu Makedonialiarniarlunga, Makedoniamiillu uterfiginiarlusi Judæamut ingerlaqqinnissannut ilissinnit ikiorserneqarumallunga. v17 Taamaaliorniarama isumaatsuliortutut aalajangersimanerpunga, imaluunniit namminissarsiorlunga aalajangersimanerpunga angertarlungalu naaggaartarlungalu? v18 Guutip unneqqarissup uppernarsarsinnaavaa ileqqorinngikkipput ilissinnut oqalunnitsinni angertarlunilu naaggaartarneq. v19 Guutimmi ernera Jiisusi-Kristusi uanga Silvanusillu Timotheusillu ilissinni oqaluussissutigisarput tassaanngilaq angertarlunilu naaggaartarneq, angernerinnarli taassumaniippoq; v20 Guutimmi neriorsuutai tamarmik taassumani angerneqarput. Taamaammat aamma taassumuuna aarmeertarpugut Guutip ataqqinaatissaanik. v21 Taannalu uatsinnik ilissinnillu Kristusimut aalajangersitsisoq uatsinnillu tanitsisoq tassa Guuti, v22 uatsinnittaaq naqissusiisoq tunisisorlu Anersaamik uummatitsinni sallunaveerutaasumik. v23 Tassaana qajassuukkumallusi Korinthilianngitsoortunga, tamatumunngalu Guuti uppernarsaasooqquara sallusimagumalu inuunera akigiumallugu allaat. v24 Uppernissinnut naalagaanngilagut nuannaartuarnissarsili suleqataaffigaarput; uppertooreerpusimi. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 2 Qullilingaarluni allakkat v1 Aalajangiussimavara aliasuutissiissutaasumik tikeraarfigeqqikkumanasi. v2 Aliasutsissimagussimi allanit nuannaalersinneqarsinnaanngilanga kisianni aliasutsissimasannit aatsaat. v3 Taamanikkummi allaffigigassi pissutigaara kissaatiginnginnakku uannik tipaatsutsitsisussaagaluartusi aliasuutississagissinga ilissinnut tikeraarninni. Taamaaliorpungami tamassi tatigigassi, tassa tipaatsuutigisara ilississaaq tamassi tipaatsuutigigissi. v4 Allaffigaassimi qullilingaarlunga annikilliungaarlungalu uummatikkullu qussalangaarlunga, aliasulernissarsi siunertarinagu ilisimaqqulluguli qanoq atsigisumik pingaartumik ilissi asagissi. v5 Aliasutsitsisoqarsimappat aliasutsitaa uangaanngilaq, ilissili tamakkingajallusi aliasutsissimavaasi – ingasaassiumananga taama oqarpunga. v6 Aliasutsitsisulli amerlanernit pillagaanera naammappoq v7 pillaanerup akerlianik isumakkeerfigalugulu tuppallersarniarsiuk aliasunnermit suli annerusumit sapilersinneqaqqunagu. v8 Taamaattumik kajumissaarumavassi taassumunnga pissutsissinni asanninneq aalajangiisuuteqqullugu. v9 Tamannami pilluguttaaq aamma allappunga paasiniarlugu misiligaanissinni atasinnaasimanersusi, tassa tamatigut naalattuunersusi. v10 Ilissilu isumakkeerfigiumasarsi uangattaaq isumakkeerfigaara. Isumakkeerfigisimasarami – isumakkeerfigisassaqarsimaguma – ilissi pillusi isumakkeerfigaara Kristusip kiinaata saani v11 Saatanimit nakutinneqaqqunata; nalunngilarpummi taanna qanoq ittumik pilersaaruteqartoq. Kristusip ajugaasutut ingerlaarnerani peqataaneq v12 Kristusimilli iivangkiiliu tusarliukkiartorlugu Troasimut pigama Naalakkami periarfissaqartitaareeraluarlunga v13 eqqissiveqanngilanga qatanngutiga Titusi tassani naapinnginnakku. Taava Troasimiut inuulluaqquinnarlugit Makedoniamut aallarpunga. v14 Guutili qujanarsili Kristusip ajugaasutut ingerlaarnerani ilaatittarmatigut Kristusimillu ilisimasassanik tipigissaatitut ittumik tamaginni siammarterisittarmatigut. v15 Uagummi Kristusip Guutimut naamajuminartuutigaatigut annaanneqartut tammartullu akornanni – v16 tammartunut toqusunnitsoq toqussutaasoq, annattunulli inuunersunnitsoq inuussutaasoq. Kinalu suliassamut tamatumunnga piginnaaneqarpa? v17 Guutimmi oqaasianik iluanaarniuteqarniartorpassuit assiginngilavut, oqalullutali minguitsumik Guuti sinnerlugu, Guutip kiinaata saani Kristusimi. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 3 Angerusitoqqap angerusitaallu kiffartuutaat v1 Kingumut immitsinnut nersualaarnialernerpugut? Imaluunniit taakkunatulli allakkat uagut pilluta nersualaarutaasut ilissinnukartut ilissinnilluunniit pisut atorfissaqartinnerpavut? v2 Naagga, ilissiuna nammineq allagaasusi uummatitsinni allassimasut inunnit tamanit ilisimaneqartut atuarneqartullu, v3 erseqqippormi ilissi allagaasusi Kristusimit pisut uagut kiffartuutitsigut pilersut, pilikkiunngitsumik allassimasut Guutilli uumasup anersaavanik, allaffissianut ujaraasunut pinnatik uummatinili allassimasut, tassa allaffissianut uiniusunut. v4 Guutimik tatiginninneq taama ittoq Kristusikkut pigaarput. v5 Imaanngilaq sumik isumassarsisinnaasugut uagut nammineq pisinnaanitsigut, Guutimuna pisinnaanngortikkaatigut, v6 uatsinnittaaq kiffartorsinnaanngortitsisup angerutsimut nutaamut allannerit piginngisaannut Anersaalli pianut. Allannerimmi toqutitsisuupput, Anersaarli inuuneqalersitsisuuvoq. v7 Toqumulli kiffartuutigisaq ujaqqanut kigartorlugu allassimasoq ima naalannassuseqarmat Israelip qitornaanut Mosesip kiinaa isigisinnaajunnaarsillugu qaamaneq niaqorutaasoq uffa peeruttussaasoq pissutaalluni, v8 taava Anersaamut kiffartuutigisaq suli annerusumik naalannassuseqassannginnerpa? v9 Kiffartuut pillagassanngortitsisoq naalannassuseqarmat, taava kiffartuut iluartuutitsisoq suli annerungaartumik naalannassuseqarpoq. v10 Qanga naalannassuseqartitaasimasoq maanna naalannassuseqanngitsutut oqaatigisariaqarpoq naalannassusermut angingaartumut naleqqiutissagaanni. v11 Maannami peeruttoq naalannassuseqarsimammat taava ataavartoq suli annerusumik naalannassuseqassaaq. v12 Taama ittumik neriugisaqaratta isertuanngivilluta oqaluttarpugut v13 Mosesitut pinnata, taassuma kiinnani ulimmagu peeruttussap peerunnera Israelip kinguaavinut takoqqunagu. v14 Taamaattoq isumaat manngertitaapput; ullormi manna tikillugu angerusisoqqamik allakkat atuffassissutigineqaraangata ulik taanna peerneqarani ataannartarpoq Kristusimi aatsaat peerneqassagami. v15 Ullumimummi uummataat ulimmik matusimasarpoq Mosesip allagai atuffassissutigineqaraangata. v16 »Naalakkamulli saattoqaraangat ulik peerneqartarpoq.« v17 »Naalagaq« tassa Anersaaq, Naalakkallu Anersaavata najuuffigisaaniippoq kiffaanngissuseq. v18 Uagullu tamatta kiinnatsigut uleqarnata tarrarsuummi Naalakkap naalannassusianik isiginnaartugut asseq isiginnaagarput assigilerlugu allanngortitaavugut, naalannarsiartuinnarluta soorlu taama pisoqartoq Naalakkami, tassa Anersaami. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 4 Erlinnartuut immersakkani marraasuni pigineqartoq v1 Taamaattumik kiffartuutigisatsinni nallittorneqarnikkut pisimasatsinni nikallunngilagut. v2 Isertortut kanngunartullu naaggaarsimavavut peqqusersiornerlu ileqqorinagu Guutilluunniit oqaasii mumitittarnagit; sallusuissulli saqqummersittarparput taamaaliornitsigullu inuit tamarmik tarningisa nalunngissusiannut ilasseqqusarluta Guutip takkuani. v3 Iivangkiiliu tusarliussarput ulissimaguni taamaappoq tammarsimasuinnarnut, v4 uppinngitsunut; silarsuummi matuma guutiata taakkua eqqarsaataat tappiillisippaa qaamaneq iivangkiiliumit Kristusip Guutip assingata naalannassusianik nalunaaruteqartumit pisoq taakkununnga takoqqunagu. v5 Immitsinnimmi nalunaajaatiginngilagut, nalunaajaatigaarpulli Jiisusi-Kristusi Naalagaasoq uagullu nammineq ilissinnut kiffaasugut Jiisusi pillugu. v6 Guutimmi ima oqartup: »Taartumit qaamaneq qinngussaaq,« nammineq uummatitsinnut qinngorsimatippaa qaammaqqutaatillugu ilisimassutaaqqullugulu Guutip naalannassusianut Jiisusi-Kristusip kiinaaniittumut. v7 Erlinnartuulli tamanna pigaarput immersakkani marraasuniitillugu, pissaaneq asseqanngitsoq tassaaqqullugu uatsinnit pinnani Guutimit pisoq. v8 Tamatigut annikilliortitaasarpugut mattunneqaratali. Nalornisarpugut neriuutissaaruttarnatali. v9 Qinugineqartarpugut ilaginnaannagaasarnatali, orlutitaasarpugut suujunnaarsitaanatali. v10 Tamatigut timitsinni attatariuarparput toqu Jiisusip atugaa Jiisusip inuunera aammattaaq uagut timitsinni saqqummeqqullugu. v11 Sulimi inuugaluarluta toqumut pisinneqartaannarpugut Jiisusi pillugu, Jiisusip inuunera aammattaaq saqqummersitaaqqullugu uagut timitsinni toqujasumi. v12 Taamaattumik toqu uatsinni sunniuteqarpoq, inuunerli ilissinni. v13 Uppernerup Anersaavanik peqaratta, soorlu allassimasoq: »Upperpunga, taamaattumik oqaluppunga,« taava uaguttaaq upperatta oqaluppugut. v14 Ilisimavarpummi Naalakkamik Jiisusimik makititsisup uaguttaaq Jiisusimut ilagitilluta makitikkumaaraatigut sassartikkumaarlutalu ilissinnut ilagitilluta. v15 Suut tamarmik pisarput ilissi pillusi saammaanneq amerliartuinnartunut anngunniassammat taamalu qujaneq allisingaassammagu Guutip ataqqinaatissaanik. v16 Taamaattumik nikallunngilagut, naammi inuuserput qalleq aseroriartoraluartillugu ilorleq ullut tamaasa nutaanngoriartorpoq. v17 Naalliuutitta maanna atukkatta oqitsuusut peqalersippaatigut naalannassusermik angingaartumik taamalu atsigiuarluni ataavartussamik. v18 Takussaasut pinnagit takussaanngitsut isigaavut. Takussaasummi soraajapput takussaanngitsulli soraajuitsuullutik. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 5 Naalakkami najugaqalernissamut qilanaarneq v1 Ilisimavarpummi nunami maani illugisarput tupeq ingutserneqarpat inissaqartitaasugut illumik Guutimit pisumik assannik sanaajunngitsumik naassaanngitsumik qilanni atasussamik. v2 Maaniitillutami anersaaruluppugut erinisulluta inigisassatsinnik qilammit pisumik atisitinneqarnissatsinnut, v3 atisaajarneqaruttami tamaqanngitsuutitaassannginnatta. v4 Tupermiitillutami nanertugaalluta anersaaruluppugut atisaajarneqarumannginnatta atisalersugaajumallutali toqujasoq inuunermut eeqqullugu. v5 Uatsinnillu taamatorpiaq iliorsinnaanngortitsisoq tassa Guuti Anersaamik sallunaveerutitut uatsinnut tunniussisoq. v6 Taamaattumik isumalluartuarpugut, taamaappugullu nalunngikkaluarlugu timimi matumani najugaqartilluta Naalakkamiissinnaanata v7 – inuuvugummi uppernermi, takussaasumi pinnata. v8 Kisianni isumalluarpugut timerpullu qimaannarusunnerugaluarlugu Naalakkamilu najugaqarumalluta. v9 Taamaattumik taassumannga iluarisaanissarput pingaartipparput taassumaniikkutta taassumaniinngikkuttaluunniit. v10 Tamattami Kristusip eqqartuussivianut sassartitaajumaarpugut, inuit ataasiakkaat pineqarumaarmata inuunermi maani naammassisatik ajortut ajunngitsulluunniit naapertorlugit. Kiffartuut saammaannartitaanerup pia v11 Maanna ilisimagatsigu Naalakkamik mianerinninneq suusoq inuit paasitinniartarpavut; Guutimummi saqqumivugut, neriuppungalu tamanna ilissinni aamma saqqumisoq ilisimasinnaagissilu. v12 Immitsinnut nersualaaqqinnianngilagut ilissinnut, periarfissikkumavassili uatsinnik usorsisimaaruteqarnissassinnut akissutissaqaqqullusi uummatiminnik pinnatik qallikkut usorsitsaartunut. v13 Immitsinnummi sianigiunnaarutta Guuti pillugu taamaappugut, silatusaaruttali ilissi pillusi taamaappugut. v14 Kristusimmi asanninnerata pinngitsaalivaatigut isumarput tassaammat ataatsip tamaasa toqussutigimmagit taava tamarmik toqusimasut. v15 Taassumalu tamaasa toqqutigai inuusut imminnik pillutik inuujunnaaqqullugit, imminnilli toqqutiginnittoq makissimasorlu pillugu inooqqullugit. v16 Taamaattumik maannamiit kimilluunniit ilisarinninngilagut inuit pisarnerat malillugu. Siornatigummi Kristusi inuit pisarnerat malillugu ilisarisimagaluarutsiguluunniit maanna taamaakkunnaarpugut. v17 Tassa kinaluunniit Kristusimiittoq pinngortitaavoq nutaaq. Pisoqaq qaangiuppoq, takuuk, nutaamik pinngortoqarpoq! v18 Tamakkuli tamarmik pipput Guutimit Kristusikkut uatsinnik imminut saammaannartitsisumit saammaannartitaanerullu piinik uatsinnik kiffartuuteqartitsisumit. v19 Tassamiuna Guuti Kristusimi silarsuarmik saammaannartitsisoq unioqqutitsinerinillu pisuutinnagit, tatigalutali saammaannartitaanermik oqaaseq uatsinniitilerlugu. v20 Taamaattumik Kristusi sinnerlugu oqariartortitaavugut Guuti uatsigut oqaaqqissaarimmat. Kristusi sinnerlugu qinnuigaassi: Guutimut saammaannartigitsi! v21 Taanna ajortimik siuneqanngitsoq uagut pilluta ajortinngortippaa, uagut tassaaleqqulluta iluarsuseq Guutip pia taassumaniittoq. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 6 v1 Guutimut suleqataasutut oqaaqqissaarpassi Guutip saammaannera pissarsiarsi maangaannarteqqunagu. v2 Oqarpormi: Ullormi saammaassiviusumi tusarpakkit, ullormilu annaassiviusumi ikiorpakkit. Tassa maanna nalliuppoq ulloq saammaassivik, maanna nalliuppoq ulloq annaassivik! v3 Sumilluunniit naakkiuffissiiniartanngilagut kiffartuutigisarput tusaamanerlunneqaleqqunagu. v4 Tamatigulli Guutimit kiffarineqartutut takutinniartarpugut nikallujuingaarnikkut annikilliuuteqartaraangatta, ajorsaateqartaraangatta, annilaanngateqaraangatta, v5 anniaateqartaraangatta, parnaarussivimmiikkaangatta, eqqissiviillioraangatta, suleruloortaraangatta, sinissaarukkaangatta kaakkaangattalu; v6 assuarnaatsuunikkut, ilisimasaqarnikkut, kamajuinnikkut, saamasaarnikkut, Anersaakkut Illernartukkut piviusumillu asanninnikkut, v7 ilumoortumik oqalunnikkut, Guutip pissaaneragut, iluarnerup piinik sakkoqarnikkut saassussinermi illersornermilu, v8 ataqqineqarnermi narrugineqarnermilu, mitaatigineqarnermi nersorneqarnermilu, tammartitsisuusutut uffali ilumoortuulluta, v9 ilisimaneqanngitsutut uffali ilisimaneqarluarluta, toqulersutut uffali inuulluta, pillarneqartartutut uffali naalliutsitaalluta toqutaasimanata, v10 aliasuttuusutut uffali tipaatsuttuinnartuulluta, piitsuusutut uffali amerlasuunik pisuunngortitsisarluta, ajorsartuusutut uffali tamanik pigisaqarluta. v11 Ilissinnut qanerput ammarsimavarput, Korinthimiunaa, uummaterput ammarparput. v12 Uatsinni ninniortitaanngilasi – ilissiuna uummatissinni ninniortitsisusi. v13 Akilluta uatsinnut ammarniaritsi – qitornarisattut oqaluffigaassi. Uppertut uppinngitsullu v14 Uppinngitsut qamutinik uniaqatiginiaqinasigik! Iluarnerummi inatsisaanneq sukkut peqatiginerpaa? Qaamasoq taartorlu sukkut assigiissuteqarpat? v15 Qanoq ilillutik Kristusi Beliarilu naligiissinnaappat, imaluunniit qanoq ililluni uppertup uppinngitsoq agguaqatigisinnaavaa? v16 Guutip naalaffia guutipiluillu qanoq ataqatigiissinnaappat? Uagummi Guutip uumasup naalaffigaatigut, soorlu Guuti oqartoq: »Akornanni najugaqarumavunga inooqatigalugillu; Guutigissavaannga, taakkulu innuttarissavakka.« v17 Taamaattumik: »Akornannit anigitsi avissaarlugillu, oqarpoq Naalagaq, mingunnartumillu attueqinasi, taava ilassiumaarpassi; v18 ilissinnut ataataajumavunga, uangalu erneralusilu panigissavassi, oqarpoq Naalagaq Ajugaqanngitsoq.« Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 7 Tipaatsunneq tuppallersagaanerlu ilagiinnit Korinthimiunit pisoq v1 Asasakka, neriorsuutit tamakku pigigatsigit immitsinnik minguiarniarta, timimi anersaamilu minguk tamaat piiassavarput illernartuullutalu Guutimik mianerinninnermi. v2 Uummatissinni inissaqartitsigut! Iluaatsuliorfigisaqanngilagut, innarligaqanngilagut, iluanaarniarfigisaqarsimanngilagut. v3 Taama oqanngilanga unnerluutigiumallusi; oqareerpungami uummatitsinniittusi toqoqatigissalluta inooqatigissallutalu. v4 Ilissi isertuarnanga oqaluffigisinnaavassi; tulluusimaarutigingaarpassi. Isumalluaqaanga tipaatsungaarlungalu annikillioruttornitsinni. v5 Makedoniamummi pigatta eqqissinngilagut tamatigulli annikilliortitaalluta akerleriinnernit avataaniit pisunit ernumanermillu qamannga pisumit. v6 Guutilli nikallortunik tuppallersaasartup tuppallersarpaatigut Titusip tikiunneragut, v7 tikiunneragummi piinnarnani aammali ilissinni tuppallersarneqarneragut. Oqaluttuuppaatigut erininissinnik, kappialanissinnik, uanga pillunga ilungersornissinnik, suli annerusumik nuannaarnerulersillunga. v8 Allakkannik aliasutsikkaluarassi peqqissimissutiginngilara. Peqqissimisimassagaluarumaluunniit – paasigakkumi allakkama taakkua sivikitsuinnaagaluartumik aliasutsissimagaasi – v9 maanna nuannaarpunga, aliasussimanersi pinnagu aliasunnissili allamik isumataarnermik kinguneqarsimanera pillugu. Guutimmi piumasaa malillugu aliasussimagassi uatsigut ajoquserneqanngilluinnarpusi. v10 Aliasunnerummi Guutip piumasaata allamik isumataarneq annassutaasoq peqqissimissutissaanngitsoq pilersittarpaa, aliasunnerli silarsuup pia toqumik kinguneqartarpoq. v11 Takussagissilu Guutip piumasaanik aliasunnerup tamatumarpiaap ilungersorneq qanoq atsigisoq pilersikkaa akornassinni – allaammi utoqqatserneq, uumitsanneq, ersineq, erinineq, tamaviaarneq pillaanerlu. Tamatigut takutipparsi tamatumani pinngitsuususi. v12 Tassa allaffigigassi taamaaliunngilanga iluaatsuliortoq taanna pillugu iluaatsuliorfigineqartorluunniit pillugu, kisianni uagut pilluta ilungersornersi akornassinni saqqummersitaaqqullugu Guutip kiinaata saani. v13 Taamaattumik tuppallersarneqarpugut. Tuppallersaatip pisatta saniatigut Titusip nuannaarnera pillugu suli annerungaartumik nuannaalerpugut, tamassinnit nalerissagaammat. v14 Taassumunngami ilissinnik nersualaarinera pakatsissutiginngilara. Soorlumi ilissinnut oqaaserisavut tamatigut ilumoortut, taama paasinarsivortaaq Titusimut ilissinnik nersualaarinerput ilumoortuusoq. v15 Sulilu annerusumik uummammigut kajungerfigilersarpaasi eqqaasaraangamiuk tamassi qanoq naalatsigisusi qanorlu mianerinnillusi uulillusilu ilassigissinni. v16 Nuannaaqaanga tamatigorluinnaq tatigisinnaagassi. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 8 Ilagiinnut Jerusalemimiunut katersuineq v1 Qatanngutit, ilisimatikkumavassi saammaannermik Guutip Makedoniami ilagiinnut takutitaanik. v2 Naak annikilliornartorsuarnik misilinneqaraluartut tipaatsungaarnerata piitsuungaarneratalu tukkusoorsuanngortissimavai. v3 Tassami sapinngisartik naapertorlugu, allaammi akimorlugu, tunniussipput – tamanna uppernarsarsinnaavara. Namminneq kajumissutsiminnit v4 ilungersungaarlutik qinnuigaatigut illernartunut ikiuutissanik tuniseqataajumallutik. v5 Neriugisatsitut iliuinnarnatik allaat Guutip piumasaa malillugu imminnik tunniupput, Naalakkamut tunniuteqqaarlutik taavalu uatsinnut tunniullutik. v6 Taamaattumik Titusi qinnuigaarput katersuineq ilissinni aallarnikkani naammasseqqullugu. v7 Soorlumi tamanik peqangaartusi – tassa uppernermik oqalunnermillu ilisimasassamillu ilungersornermillu asanninnermillu uagut ilissinni pilersissimasatsinnik – taamatut katersuinermi maani peqangaarnersi takutinniarsiuk. v8 Tamanna oqaatiginngilara naalakkiutitut, kisianniuna allat ilungersornerat atorlugu misilinniariga ilississaaq asanninnersi piviusuunersoq. v9 Nalunngilarsilu Naalakkatta Jiisusi-Kristusip saammaannera, pisuugaluarluni ilissi pillusi piitsunngormat piitsuunermigut ilissi pisuunngoqqullusi. v10 Qanoq isumaqarnera nalunaarutigiinnarpara taamaaliornera ilissinnut iluaqutaaniassammat. Ilissimi siornali katersuinissamik aallarniiginnarnasi tamatumunnga piumassuseqarsimavusi. v11 Maanna aamma katersuineq inaarniarsiuk pisinnaanersi tamaat naammassisinnaaqqullugu kajumingaarlusi aallarniisimanissitut. v12 Kajumissuseqaraangammi ajunngitsumik taanna qujarunneqartarpoq pisinnaasanut missiliuullugu pisinnaanngisanut pinnagu. v13 Tamatumanimi isumagineqanngilaq allat oqilisaaffigineqassasut ilissilu ajornartorsiulissasusi, assigiimmilli atugaqarnissaq siunertarineqarpoq. v14 Maannakkut ilissi peqangaarnissi allat amigaateqarnerat ikiorsissavaa, taakkua peqangaarnerata akillusi amigaatigisassinnik ikiorsissammasi. Taamaalillusi assigiimmik atugaqalissaasi v15 – soorlu allassimasoq: »Amerlasuunik katersuisoq sinnerutitaqanngilaq ikittunillu katersuisoq amigaateqarani.« v16 Guuti qujanarsili Titusi taamatut ilissinnut ilungersorsinnaalersimmagu, v17 kajumissaaratsinnimi akuersivoq, ilungersungaaramilu nammineq kajumissutsiminit ilissinnukarpoq. v18 Titusimut aapparitillugu aallartipparput qatanngut iivangkiiliumik tusarliussinini pillugu ilagiinnit tamanit nersualaarneqartartoq. v19 Nersualaarneqaannarnanilu allaat ilagiinnit qinerneqarsimavoq ingerlaqatigeqqulluta tunissut Naalakkamut ataqqinaatissaasoq kajumissuseqarnitsinnullu takussutissaasoq tunniukkiartorlugu. v20 Aningaasarpassuimmi taakku tunniukkiartukkavut pillugit mamarlerneqarnissarput pinngitsoorniarparput v21 pingaartikkatsigu suna eqqortuusoq Naalakkap isaani piinnarnani inuittaarli isaanni. v22 Aamma taariikkatsinnut ilagitillugu aallartipparput qatanngutit ilaat alla qasseeriarluni ilungersornerminik uatsinnut takutitsisarsimasoq, ilissinnillu tatiginningaarnini pillugu suli annerusumik ilungersulersimasoq. v23 Titusi tassaavoq uppeqatiga ilissinnilu suleqatiga, qatanngutivullu taasakka allat tassaapput ilagiit aallartitaat Kristusimut ataqqinaataasut. v24 Taamaattumik takutinniarsiuk asannissuseqartusi uagullu peqqutissaqartugut usorsisimaarutigissallusi, taamaalioritsilu ilagiissoqatissi isigernanni. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 9 Tukkusaaqqusissut v1 Pisariaqanngikkaluarpoq illernartunut ikiuutissat pillugit allaffigissallusi. v2 Katersuinissamummi kajuminnersi nalunngilara, usorsisimaarutigaaralu Makedoniamiut oqaluttuussinnaagakkit Akaja siornali piareersimasimasoq ilungersornissilu amerlasuut kajumissisissimagai. v3 Qatanngutilli ilissinnut aallartilerpakka paasinarseqqullugu katersuiniarnersi pillugu ilissinnik nersualaarinerput asuliinnaanngitsoq. Piareersimaniaritsi, soorlu oqartunga. v4 Makedoniamiunimmi ilissinnukaqateqaruma taakkununnga naammattooqqunanngeqaaq piareersimanngitsusi, uagut ilissinnik tatiginninnerigaluarput kanngusuutissanngoqqunagu uatsinnut – sulilu annerusumik ilissinnut. v5 Taamaattumik pisariaqartissimavara qatanngutit taakku qinnuigissallugit sioqqullunga ilissinnukaqqullugit, isumageqqullugu tunissutip neriorsuutigeriikkassi piareersimatinnissaa, tassaalluni tunissut tukkusaarut, erlittuut tunissutaattut inngitsoq. v6 Eqqaamaniarsiuk ikinaarlugit siaruarterisoq ikittunittaaq katersuiumaarmat naammangaartunillu siaruarterisoq aamma naammangaartunik katersuiumaarluni. v7 Kinaluunniilli tunisissaaq uummammigut aalajangiisimanermisut, pinaasernani pinngitsaalineqarnaniluunniit; kajumittumimmi tunisisoq Guutimit nuannarineqartuuvoq! v8 Guutip saammaannernik tamanik peqangaartinneq sapinngilaasi, tamatigut pisariaqakkassinnik tamanik peqartillusi, allaallu sinnilinnik allanut tunniussassaqaqqullusi, v9 soorlu allassimasoq: Agguaasarpoq, piitsunut tunisivoq, iluarsusia naassaanngitsumik atassaaq. v10 Siaruarterisumut siaruartigassanik nerisassanillu tunisisartup ilississaaq siaruartigassassinnik naammattunik tuniumaarpaasi amerlisingaassallugillu iluarnersilu inerititaqangaartillugu, v11 tamanik peqangaartillusi tamanut tukkusaarutissassinnik uatsigut Guutimut unnersiutigineqaataajumaartumik. v12 Ikiuineq kiffartuussinermi tassaniittoq illernartut amigaatigisaannik ikiuineruinnanngilaq; aammattaarli pisuussutaavoq amerlaqisut Guutimut qujanialersikkamigit. v13 Ikiuinermi tamatumani misiligaanissinni attassinissi Guutimut unnersiutiginnilersikkumaarpai Kristusip iivangkiiliuanik nassuerutissinnut naalakkassi peqqusersuitsumillu taakku allallu peqatigigassigit; v14 qinnullusilu kipilerfigissavaasi Guutip ilissinnik saammaassingaarnera pissutigalugu. v15 Guuti qujanarsili tunissutini asseqanngitsoq pillugu. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 10 Apustilip piginnaatitaanera v1 Uanga Paulusi najortillusi maniguutiinnartartutut qimassimatillusilu sapiisertartutut oqaatigineqartartunga oqaaqqissaarpassi Kristusip saammaanneragut ilalaarneragullu. v2 Qanortoq tikiukkuma sapiisertariaqanngikkilanga takutinniarlugu nakimaassuseq periaaserissamaagara inuit ilaannut uatsinnik silamiorpallanneraasunut. v3 Inuttut allatut inuugaluarluta silamiorpallattutut sorsunngilagut. v4 Sakkut sorsunnitsinni atortakkavut tassaanngillat silarsuup pii, tassaappulli Guutimit pissatsitaasut pallittaalisaliat aserortersinnaallugit. Tassa suujunnaarsittarpavut isumaliutersuutaannaasut v5 anneruniarnerillu Guutimik ilisimasaqarnermut assortuisut suulluunniit; eqqarsaatit tamaasa Kristusimi tigusaasutut naalattunngortittarpavut, v6 piareersimavugullu naalanngitsut kikkulluunniit pillassallugit naalanneq ilissinni ajugaareerpat. v7 Arraa, ersitsut isiginiarsigit! Kialuunniit Kristusimit pigineqarnerminik qularuteqanngitsup imminik tunngavigaluni eqqarsaatigisariaqarpaa nammineq kisimi Kristusip piginngimmani, uaguttaarli aamma pigimmatigut. v8 Piginnaatitaanermi Naalakkap uatsinnut tunniussaa ilissinni aserorterinata ineriartortitseqqulluta suli annerusumik usorsisimaarutigiumagaluarukku kanngusuuteqartussaassanngilanga. v9 Paasineqassanngilarmi allakkakka aqqutigalugit ilissinnik sioorasaariniartunga. v10 Oqartoqartarpormi allaffigigaangassi pikkunartunik sukannersunillu naalattariaqartutut oqaaseqartaraluarlunga najoraangassi maniguutiinnartartunga oqalunneralu soqutaanngivittarluni. v11 Taama oqartartup ilisimassavaa najulerussi iliuuseqarumaartugut qimassimatillusi allagarisatsinni oqaaserisartakkatsitut. v12 Uagummi sapiillisaarnianngilagut inuit ilaannut nalunngisassinnut imminnut nersortunut naatsorsuulluta assersuullutaluunniit, tassami taakku sianiingaaramik imminnut uuttuutigalutillu assersuutigipput. v13 Uagut killeqanngitsumik usorsisimaarumanata kisianni usorsisimaarnitsinni uuttuutiginiarparput Guutip uatsinnut uuttuutigeqqusaa, tassa ilissinnuttaaq anngunnerput. v14 Usorsisimaarnitsinni ingasaassinngilagut, ingasaassisimassagaluarpugummi ilissinnut anngussimanngikkaluarutta, kisianni ilissinnut allaat annguppugut Kristusimik iivangkiiliu tusarliullugu. v15 Uagut killeqanngitsumik usorsisimaarnianngilagut allat suleruloorlutik naammassisaat tunngavigalugu; neriuppugulli uppernersi allippat ilissi ikiortigalusi anguniagarput qanillinerungaarsinnaajumaarlugu, v16 tassa nunani ungatissinniittuni iivangkiiliu tusarliussinnaanngussallugu – allat naammasseriigaat usorsisimaarutiginagit. v17 »Usorsisimaartup Naalagaq usorsisimaarutigiliuk.« v18 Misiligaanermit aniguisoq tassaanngilaq imminut nersortoq, tassaallunili Naalakkap nersugaa. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 11 Paulusi apustilioqqusersullu v1 Silaaruttorpallalaassagaluaruma qanortoq naammagiinnarisiuk – qularnanngilarmi taamaaliorumassasusi! v2 Nakkutigaassimi sangiallunga Guutip sangianneranik Kristusimut, taassumunngaannarlu, nuliassaritikkassi niviarsiatut minguitsutut taassumunnga ingerlakkumallusi. v3 Annilaanngatigaarali eqqarsaatisi Evap pulateriaarsummit peqqusersusaartumit nakutitaaneratut tammartitaassasut Kristusimut peqqusersuikkunnaarnissassinnik minguitsuujunnaarnissassinnillu kinguneqartussamik. v4 Takkuttoqarpammi Jiisusimik allamik uagut oqaluussissutiginngisatsinnik oqaluussissutiginnittunik anersaamilluunniit pissarsiarisimasassinnit allaasumik pissarsigussi, iivangkiiliumilluunniit ilassisimasassinnit allaasumik tusarlerneqarussi – taava maleruutiinnarlusi naammagiinnassagunarparsi. v5 Kisianni isumaqarpunga »apustilissaarsuarnik« taaneqartunit taakkunannga inornerunngilluinnarlunga. v6 Oqallorissuunngikkaluarlunga taamaattoq ilisimasaqartuuvunga, tamannalu tamatigorluinnaq ilissinnut saqqummersittuartarpara. v7 Ajortuliorsimanerpunga imminut nikanarsarama ilissi akitsisitaaqqullusi – tassa Guutip iivangkiiliua akeqanngitsumik ilissinnut nalunaajaassutigigakku? v8 Ilagiit allat piiaaffigaakka ilissi kiffartuussinnaajumallusi akilersikkama, v9 najorallarassilu kimulluunniit nanertuutaasanngilanga ajorsaleraangama. Qatanngutimmi Makedoniamit aggersut amigaatigisannik pilersorpaannga. Sukkulluunniit ilissinnut nanertuutaasanngilanga nanertuutaalerumanangaluunniit. v10 Ilumut Kristusip sallusuissutaa ilumiugigakku Akajamiumit kimilluunniit usorsisimaarutigisannik tamatuminnga arsaarneqassanngilanga! v11 Soormi taama oqarpunga? Asannginnerassi? Guutip ilisimavaa asagissi! v12 Iliuuserisara iliuuseriuaannarniarpara uagutsitut ittuunerminnik usorsisimaaruteqarnissaminnut pissutissarsiuinnartut periarfissikkumanagit. v13 Taakkumi apustilioqqusersuupput, kiffat ilumuunngitsut, Kristusip apustiliisut pissuseqartuusaartut. v14 Tamannalu tupinnanngilaq, allaat Saatani nammineq qaamasumut inngiliunerarpoq. v15 Taamaattumik eqqumiigisassaanngilaq taassuma kiffarisaattaaq kiffatut iluartutut pissuseqartuusaartarmata. Taakku qanoq iliornerminnut naapertuuttumik pineqarumaarput! v16 Oqaqqippunga: Isumaqartoqassanngilaq silaarussimasunga, allatulli ajornarpat silaarussimasutut ilassiniarsinga, uangattaaq usorsisimaalaarniassagama! v17 Maanna oqaatsikka Naalakkap piumasaa malillugu oqaaserinngilakka, silaaruttutungajalli oqaaseraakka usorsisimaalaaraanni ajussanngimmat. v18 Amerlasuut pisinnaasaminnik usorsisimaaruteqarniaannarmata uangattaaq usorsisimaaginnaqilanga! v19 Silaaruttummi ilaginnaannarumallaaraasi uffa taama silaqartigalusi! v20 Naammagiinnartarparsimi inussiaatinngortitaagaangassi, piiaaffigineqaraangassi, qilersorneqaraangassi, nikanarsarneqaraangassi ersaarneqaraangassilu. v21 Ajuusaaraluarlunga oqartariaqarpunga taamaaliornissamut sanngiippallaarsimasugut! Allalli sapiiserfia – silaaruttutut oqaluppunga – uangattaaq sapiiserfigaara. v22 Taakku hebræeriuppat? Uangattaaq hebræeriuvunga! Israelikkuuppat? Uangattaaq Israelikkuuvunga! Aaperaap kinguaarinerpai? Uangattaaq kinguaaraanga! v23 Kristusip kiffarinerpai? Silaaruttutut oqaluppunga: Uanga akimorpakka! Suleruloorsimavunga, qasseeriarlunga parnaarussaasimallunga persuttarneqartaqalungalu, qassiinik inuunera navialisittarsimavara. v24 Tallimariarlunga juutinit pillarneqarsimavunga anaatinnerit 40-t ataatsimik inorlugit, v25 pingasoriarlunga iperartorneqarpunga, ataasiarlunga ujaqqanik milloorneqarpunga, pingasoriarlunga umiiarpunga, ulloq unnuarlu imaannarsuarmi tissukarpunga. v26 Angalajuartuuvunga navianartorsiortarlunga kuussuarni, piiaasut akornanni, nunaqqatima akornanni Guutimillu nalusut akornanni, illoqarfinni inoqajuitsumilu, imaannarsuarmi aamma qatanngutaasuusaartut akornanni. v27 Suleruloortarpunga sinissaarukkajullungalu, perlilersarpunga qilalersarlungalu, iisinnginniarajuppunga, qiiasarlunga atisassaaruttarlungalu. v28 Ilallugulu ullut tamaasa nanertuutigisarpakka ilagiit tamaasa pillugit ernumassutikka. v29 Kina sanngiitsoq sanngiissutigilinnginnerpara? Kina tammartitaasoq anniaatigilinnginnerpara? v30 Usorsisimaartariaqassaguma sanngiissusera usorsisimaarutigiumavara. v31 Guutip Naalakkap Jiisusip Ataataata naassaanngitsumik unnersiutigineqartussap ilisimavaa sallunngitsunga. v32 Aamma Damaskusimi kunngip Aretasip naalagaatitaata tigusariniarlunga illoqarfik paarsisulerpaa, v33 koorimulli ikineqarlunga qarmarsuarmi ammaniliakkut ninginneqarpunga assaanit aniguillunga. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 12 Sanngiissutsikkut pissaaneq v1 Usorsisimaarniarpunga naak iluaqutaanngikkaluartoq; maannali Naalakkap takorloortitai saqqummersitaalu eqqartulissavakka. v2 Ilisarisimavara inuk Kristusimi inuusoq ukiut 14-it matuma siornagut tassanngaannaq qilaat pingajuannut pisitaasoq – naluara timiminiinnersoq timiminiinnginnersorluunniit, Guutip kisimi ilisimavaa. v3 Ilisimavaralu inuk taanna – naluara timiminiinnersoq timiminiinnginnersorluunniit, Guutip kisimi ilisimavaa – v4 tassanngaannaq Paratiisimut pisitaasoq oqaatsillu oqaatigineq ajornartut inunnut taaqqusaanngitsut tusarai. v5 Inuk taanna usorsisimaarutigiumavara, imminulli usorsisimaarutiginianngilanga – sanngiissusera kisiat usorsisimaarutiginiarpara. v6 Usorsisimaarumagumami silaqanngitsuusimassanngilanga oqaatsikka ilumuussammata. Kisianni taamaaliunngilanga inuk kinaluunniit uanni takusani tusakkaniluunniit qimmullugit uanga pillunga isumaqaqqunagu. v7 Saqqummersitaasulli angingaartut uannut makittatigileqqunagit kapinartumik timinnut kapputtumik pineqarpunga, tassa Saatanip inngilianit uannik anaalereqquneqartumit, makitasuunngoqqunanga. v8 Pingasoriarlunga Naalagaq qinnuigaara taanna uannit peersitaaqqullugu, v9 akivaangali: »Saammaannera naammagissavat, pissaanera sanngiissutsimi naammatsittarmat.« Tassami sanngiissusera usorsisimaarutigiumanerugaluarpara Kristusip pissaaneranut inigeqqullunga. v10 Taamaattumik tulluusimaartaqaanga sanngiittaraangama, naalliutsinneqartaraangama, atugarliuuteqartaraangama Kristusilu pillugu qinugineqartaraangama ajornartorsiortitaasaraangamalu. Sanngiittaraangamami pissatsittarpunga. Ilagiinnut mianersoqqussutit v11 Tassami silaarussimavunga, ilissi tamatumunnga pinngitsaalivassinga. Ilissiuna uannik nersualaarisussaagaluartusi, suunngikkaluarlungami »apustilissaarsuarnit« taakkunannga inornerunngivikkama. v12 Uanga apustiliuninnut nalunaaqutit tamatigut nikallujuillunga ilissinnut takutittarsimavakka nalunaaqutitigut tupinnartuliatigullu malunnangaartuliatigullu. v13 Sukkut ilagiinnit allanit nikanarnerutitaasimanerpisi, eqqaassanngikkaanni ilissinnut nanertuutaasimannginnera? Iluaatsuliorneq taanna pillugu isumakkeerfigisinga! v14 Tassa pingajussaanik piareersimavunga ilissinnukassallunga, ilissinnilu nanertuutaassanngilanga, pigisasimi pinnagit ilissi nammineq piniarassi. Imaanngilarmi qitornaasut angajoqqaat pissaannik katersuisussaasut, angajoqqaanuku qitornamik pissaannik katersuisussaasut. v15 Suna tamaat atorumavara allaat nungullunga atorneqarumallunga ilissi pillusi. Asanerujartornissinni asaneqarnera milliartussanerpa? v16 Oqaannartami uanga ilissinnut nanertuutaasimanngitsunga, taamaakkaluartoq peqqusersusaarlunga terlissinneersimavassigooq? v17 Kisianni peqqusersiorlunga iluanaarniarfigisimanerpassi ilissinnut aallartitama ilaat aqqutigalugit? v18 Titusi ilissinnukaqqullugu qinnuigaara, qatanngummillu allamik aallartitsillunga. Titusip peqqusersiorluni iluanaarniarfigisimanerpaasi? Anersaaq taannaasoq ingerlaviginnginnerparput, tumillu taakkuusut atuannginnerpavut? v19 Qangali isumaqareerunnarsivusi ilissinnut immitsinnut illersortugut. Guutimuna kiinaata saani Kristusimi oqaluttugut; oqaatsivullu tamaasa ilissi, asasama, ineriartuutissassinnik oqaaseraavut. v20 Aarleqqutigaarami tikiukkuma malugiumaariga uanga pissuserisariaqarsorisattut pissuseqanngitsusi ilississaarlu malugiumaarissi uanga ilissi pissuserisariaqarsorisassinnit allaasumik pissuseqartunga. Aarleqqutigaara ilissinni saqitsaattoqarnissaa sinngaginnittoqarlunilu, kamassimasoqarnissaa namminissarsiortoqarlunilu, mamarliisoqarnissaa oqaatissuaasoqarlunilu, imminik angisuujumasoqarnissaa ularussineqarlunilu. v21 Aarleqqutigaara ilissinnukaqqikkuma Guutima takkussinni nikanarsassagaanga aliasuutissarissagikkalu amerlasuut siornagut ajortuliorsimasut allamillu isumataarsimanngitsut mingunnartuliornerminnit kinguaassiuutitigullu inuunerlunnerminnit ileqqorluttuunerminnillu. Paulusip Korinthimiunut allagaasa aappaat 2 Kor 13 Tikeraarnissap tungaanut naggammik oqaaqqissaarutit v1 Tassa pingajussaanik ornilerpassi. »Ilisimannittut marluk pingasulluunniit nalunaajaateqarnerisigut eqqartuussutissaq sunaluunniit aalajangiiffigineqartassaaq!« v2 Aappassaanik ilissinniikkama oqaaseqareernittut maanna qimagusimaninni siornatigut ajortuliorsimasut allallu tamaasa oqarfigereerniarpakka tikiuteqqikkuma qajassuutissanagit! v3 Uppernarsaqquarsimi Kristusi uakkut oqaluttoq. Taanna ilissinnut sanngiitsuunngilaq, ilissinnili nakuuvoq. v4 Sanngiissusermimi sanningasulimmut kikiattugaavoq, Guutilli pissaaneragut inuuvoq. Uaguttaarlu taassumani sanngiippugut, ilissili pillusi inooqatigiumaarparput Guutip pissaaneragut. v5 Immissinnik paasiniaaffiginiaritsi uppernermiinnersusi! Immissinnik misiligitsi! Ilisimanngilisiulluunniit Jiisusi-Kristusi ilissinniittoq? Tamanna ilisimanngikkussiuk misilinneqarnissinni atasimassanngilasi. v6 Neriuppunga paasissagissi uagut misilinneqarnitsinni atasugut. v7 Guutimulli qinnutigaarput ajortuliussanngitsusi. Siunertarisarput tassaanngilaq uppernarsarneqassasoq uagut misilinneqarnitsinni atasugut, tassaavorli ilissi ajunngitsumik iliuuseqassasusi; taava soqutaanngilaq uagut misilinneqarnitsinni atasimanngitsutut isikkoqassagaluarutta. v8 Sallusuissut assortorlugu iliuuseqarsinnaanngilagut kisianni illersorlugu. v9 Nuannaarutigisarparput uagut sanngiitsugut ilissi nakuugaangassi. Qinnutigaarputtaaq suut tamarmik ilissinni iluarsissasut. v10 Taamaattumik taama allappunga qimagusimatillunga, tikiukkuma sukangasaartariaqarumananga piginnaatitaaneq Naalakkamit pisara aserorterisuunani ineriartortitsisuusussaq atorlugu. Inuulluaqqussutit pilluaqqussullu v11 Kiisa, qatanngutit, nuannaaritsi! Tamaasa iluarsarsigit, oqaaqqissaarutit ilassisigit, isumaqatigiigitsi, eqqisseqatigiigitsi! Taava Guutip asannittup eqqissisitsisullu najussavaasi. v12 Kunimmik illernartumik ilasseqatigiigitsi! Illernartut maaniittut tamarmik inuulluaqquaasi. v13 Naalakkap Jiisusi-Kristusip saammaannerata Guutillu asanninnerata Anersaallu Illernartup ilagiissitsinerata najorlisi tamassi! Paulusip Galatiamiunut allagai Gal 1 v1 Paulusi, apustili, aallartitaasoq inunnit pinnani inukkullu pinnani, Jiisusi-Kristusimilli Guutimillu Ataatamit taassuminnga toqusunit makitsitsisumit v2 qatanngutillu najortigisakka tamarmik ilagiinnut Galatiamiittunut: v3 Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu. v4 Taanna imminut tunniuppoq ajortivut pillugit Guutip Ataatatta piumasaa malillugu aniguisikkumalluta silarsuarmit ajortumit maannakkut ittumit. v5 Taanna naalannartitaali naassaanngilluinnartumik. Amen. Iivangkiiliumik tunussineq tupigusuutigineqartoq v6 Tupigusuutigaara Kristusip saammaanneragut ilissinnik qaaqqusisumit taama pilertortigisumik tunussitinneqarassi iivangkiiliumut allamut v7 iivangkiiliumik taaneqarsinnaanngilluinnartumut, tassaana inuit ilaasa paatsiveerutitikkaasi Kristusimillu iivangkiiliu mumisinniarlugu. v8 Kisianni kinaluunniit nalunaarummik iivangkiiliumik uanga tusarliussannit allaasumik nalunaajaasoq perloqqusaali – taamaaliortoq tassaagaluaruni uanga nammineq imaluunniit inngili qilammit pisoq! v9 Soorlu oqareersugut maanna oqaqqippunga: Iivangkiiliumit ilassisassinnit allaasumik nalunaajaaffigippasi taanna perloqqusaali! Paulusi apustilitut qaaqqusaasoq v10 Inunnut akuereqqusaarnerpunga Guutimulluunniit? Inunnulluunniit iluareqqusaarnerpunga? Taamaaliortuarsimagaluaruma Kristusip kiffarissanngikkaluarpaanga! v11 Ilisimatinniarpassimi, qatanngutit, iivangkiiliu ilissinnut nalunaajaatigisara inunnit pilersitaanngitsoq. v12 Uangami inunnit pissarsiarinngilara ajoqersuussutisiarinaguluunniit, tassaana Jiisusi-Kristusip uannut saqqummersitaa. v13 Tusaamavarsi qanoq juutiussusermi inuusimagaluartunga, allaallu Guutip ilagiissai qinugingaartarikka nungutinniarlugillu. v14 Juutiussutsimik ingasaassinikkut inuiaqatinni ilutigisakka amerlanerit akimorpakka siuaasannillu kingornussarsiakka annerusumik ilungersuutigalugit. v15 Guutilli anaanama timaata iluaniitillunga immikkoortitsisima saammaannermigullu qaaqqusisima aalajangermagu v16 ernini uannut saqqummersikkumallugu taassuminnga iivangkiiliu Guutimik nalusunut nalunaajaatigeqqullugu, taava uinik aallu siunersioqqaanngilakka, v17 Jerusalemilianngilangaluunniit siunikkut apustilioreersut ornillugit, kisianni Arabialiarpunga kingornalu Damaskusimut uterlunga. v18 Taava ukiut pingasut qaangiummata Jerusalemiliarpunga Kefasi naapikkumallugu, ullunilu 14-ini najorpara. v19 Apustilinilli allanik takusaqanngilanga – Jaaku Naalakkap qatanngutaa kisiat takuara. v20 Sallunanga taama allappunga, tamatuminngalu Guuti ilisimannittuuvoq! v21 Taava Syriamut Kilikiamullu aallarpunga. v22 Taamani Kristusip ilagiissaasa Judæamiittut siornatigut takusimanngilaannga, v23 tusarsimavaat imminnik qinuginnissimagaluartup upperisaq suujunnaarsinniaraluakkani nalunaajaatigigaa, v24 Guutilu unnersiutigaat pillunga. Paulusip Galatiamiunut allagai Gal 2 Apustilit Jerusalemimi ataatsimeeqatigigai v1 Ukiut 14-it qaangiummata Jerusalemiliaqqippunga Barnaba aapparalugu, Titusilu aamma ilagaarput. v2 Saqqummiiffigineqarama majuarpunga, iivangkiiliulu Guutimik nalusunut oqaluussissutigisara taakkununnga saqqummiuppara, ataqqisaasunulli immikkut, asuliinnaq arpaqqunanga arpalussinnarsimaqqunangaluunniit. v3 Kisianni Titusiluunniit aapparisara grækeriusoq kipineqartinnissaminut pinngitsaalineqanngilaq. v4 Tamanna piumasarineqarsimagaluarpoq qatanngutaasuusaartunit anngiortumillu ilanngussimasunit kiffaanngissuserput Kristusimi pigisarput alapernaarsorniarlugu inussiaatinngortinniarluta. v5 Kisianni minnerpaamilluunniit taakkununnga maleruutiinnanngilagut naalatsigitinnataluunniit, siunertarigatsigu iivangkiiliup ilumoorsusiata ilissinniiginnarnissaa. v6 Ataqqinarnerpaasutullu isigineqartut – siornatigut suusimanerat soqutiginngilara Guuti nakerisarsiorneq ajormat – taakkua ataqqisaasut nutaamik sumilluunniit piumasaqarfiginngilaannga. v7 Takugamikkuli Guutip tatigalunga kipineqanngitsuni iivangkiiliumik nalunaajaatikkaanga, soorlu Petrusi kipineqartuni taamaattoq – v8 Petrusimimmi nukissaqartitsisup kipineqartuni apustiliunissamut uangattaaq nukissaqartimmanga Guutimik nalusuni apustiliunissamut – v9 paasigamikkulu saammaannermik sumik tunineqarsimasunga Jaakup Kefasillu Johannesillu sukarsuartut isigineqartut Barnabalu assammilluta Guutimik nalusunukartussanngortippaatigut, taakkulu kipineqartunut. v10 Piumasarisatuaat tassa piitsortatik isumaginiartassagivut, tamannarpiarlu ilungersuutigisimavara. Paulusip Antiokiami Petrusi avoqqaarigaa v11 Kefasili Antiokiamut pimmat kiinarsillugu avoqqaaraara imminut eqqartuussimammat. v12 Jaakumiimmi takkuttoqanngikkallarmat Guutimik nalusut nereqatigisaraluarpai; takkummatali tunuarpoq ilagiumajunnaarlugillu kipineqartut ersigigamigit. v13 Peqatigalugulu juutit allat pisuusaarput, Barnabalu allaat pisuusaarnerannit nassataritippoq. v14 Takugakkuli iivangkiiliup ilumoorsusia najoqqutariunnaaraat tamaasa tusaatillugit Kefasimut oqarpunga: Illit juutiugaluarlutit juutisut pinnatit Guutimik nalusutut inuugavit taava qanoq ilillutit Guutimik nalusut pinngitsaalisinnaavigit juutisut inooqqullugit? v15 Uagut inunnguuseralugu juutiuvugut ajortiliunata Guutimik nalusunit naggueqartutut; v16 ilisimagatsiguli kinaluunniit inatsisit suliareqqusaasigut iluartuutitaasinnaanngitsoq kisiannili aatsaat Jiisusi-Kristusimut uppernikkut, taava uaguttaaq Kristusi-Jiisusi upperfigilersimavarput, inatsisit suliareqqusaasigut pinnata Kristusimut uppernikkut iluartuutitaaqqulluta, inatsisimmi suliareqqusaasigut uinilimmik iluartuutitaasoqarsinnaanngilaq. v17 Kristusimili iluartuutinniarluta ajortilinngorsimagutta, taava imaannerpa Kristusi ajortimut kiffartortuusoq? Naamerluinnaq! v18 Ingutsersimasarami qarmaqqikkukku taava unioqqutitsisutut takutissaanga. v19 Uangami inatsisitigut inatsisinut toquvunga Guutimut inuussallunga. Kristusi sanningasulimmut kikiattugaaqatigaara, v20 inuusorlu uangaajunnaarpoq, Kristusili uanni inuuvoq. Maannalu uinimmi maani inuuserisara inuuseraara upperfigalugu Guutip ernera uannik asannittoq uangalu pillunga imminut tunniuttoq. v21 Guutip saammaannera atorunnaarsinngilara; inatsisimmi iluartuutitaassutaasinnaappata taava Kristusi asuliinnaq toqusimassagaluarpoq! Paulusip Galatiamiunut allagai Gal 3 Inatsisit suliareqqusaat uppernerluunniit v1 Galatiamiut sianiitsusi, kia ilisiikkamisi? Jiisusi-Kristusimi sanningasulimmi kikiattugaasutut assilisaagaluarpoq isissi saanni. v2 Manna kisiat ilissinnit paasiumavara: Anersaaq pigilerpisiuk inatsisit suliareqqusaasigut imaluunniit uppernikkut tusaanissigut? v3 Taama sianiitsigivisi? Anersaakkut aallarnigarsi uinikkut inaaruserniarpisiuk? v4 Ilissinni pisut tamakku tamarmik asuliinnaasimanerpat – ilumummi asuliinnaasimagunik? v5 Anersaamik ilissinnut tunniussisoq akornassinnilu tupinnartuliortoq taamaaliornerpa inatsisit suliareqqusaasigut – imaluunniit uppernikkut tusaanissigut? v6 Soorlumi Aaperaat: »Upperimmanni tamanna Guutip taassumunnga iluartuutitaassutigitippaa.« v7 Taava ilisimassavarsi uppertut tassaammata Aaperaap erneri. v8 Allakkanilu siumut oqaatigineqareermat Guutip inuiaqatigiit uppernikkut iluartuutikkai manna siumut Aaperaamut nalunaajaatigineqarpoq: »Ilikkut inuiaqatigiit tamarmik pilluaqqunarsissapput.« v9 Taamaattumik uppertut pilluaqquneqarput Aaperaamut uppertumut ilagitillugit. v10 Inatsisimmi suliareqqusaasigut inuusut perloqqussutip ataaniipput, allassimammat: »Perloqqusaali kinaluunniit inatsisit allassimaffianni allassimasunik tamanik aalajangiussinngitsoq maleruaanngitsorlu.« v11 Kinaluunniimmi inatsisitigut Guutimi iluartuutitaasinnaanngimmat erseqqippoq; tassami »iluartoq uppernikkut inuussaaq.« v12 Inatsisilli upperneq pinngilaat, kisianni: »Inassutinik maleruaasup taakku inuussutigissavai.« v13 Kristusip akiliulluta inatsisit perloqqussutaannit aniguisippaatigut pilluta nammineq perloqqunarsigami – allassimavormi: »Perloqqunarsili kinaluunniit qisummut nivinngagaasoq,« – v14 Aaperaamut pilluaqqussut Kristusi-Jiisusikkut Guutimik nalusunut annguteqqullugu Anersaarlu neriorsuutigineqartoq pigileqqullutigu uppernikkut. Inatsisit Guutillu neriorsuutai v15 Qatanngutit, inuunermi nalaattakkavut assersuutigissavakka: Kinaluunniit inuup testamentiliaanik atorunnaarsitsisinnaanngilaq ilanngussaqarsinnaananiluunniit atortussanngortitaareersimappat. v16 Neriorsuutilli Aaperaamut kinguaavinullu tunniunneqarput, oqaaserlu »illit kinguaassat« allakkani atortoq qasseersiutaanani ataasersiutaavoq; kinguaassarlu pineqartoq tassa Kristusi. v17 Manna pivara: Testamenti Guutip nammineq atuuttuulersitaa inatsisit ukiut 430-t kingornatigut aatsaat tunniunneqartut atortuujunnaarsissinnaanngilaat neriorsuut atorunnaarsillugu. v18 Kingornussassarmi inatsisitigut pisassaaguni taava neriorsuutikkut pisassaajunnaarsimassaaq; neriorsuutikkulliuna Guutip Aaperaat kingornussassikkaa. v19 Inatsisit taava suna siunertaraat? Tapiliussatut ilanngussaapput unioqqutitsinerit pillugit, kinguaassalli neriorsuiffigineqartup tikiunnissaata tungaannaanut atuuttussaallutik. Tunniunneqarput inngilitigut, akunnermiliuttoq aqqutigalugu. v20 Akunnermiliuttorli illuatungaannaanut atuuttuunngilaq, Guutili ataasiuvoq. v21 Imaannerpa inatsisit Guutip neriorsuutaanut akerliusut? Naamerluinnaq! Inuuneqalersitsisinnaasumimmi inatsiseqarsimagaluarpat taava iluarsuseq aamma inatsisinit pissagaluarpoq. v22 Allakkalli suut tamaasa ajortimut mattuppaat Jiisusi-Kristusimut uppernikkut neriorsuut uppertunut tunniunneqaqqullugu. v23 Upperisassaq nalliutinngikkallarmat inatsisinit nakkutigineqarpugut mattussaalluta upperisap saqqummersitaanissaata tungaanut. v24 Tassa inatsisit perorsaasigaavut Kristusip tikiunnissaata tungaanut, uppernikkut iluartuutinneqaqqulluta. v25 Upperisassarli nalliutereermat perorsaasup ataaniikkunnaarpugut. v26 Tamassimi Guutip qitornaraasi uppernikkut Kristusi-Jiisusimi. v27 Kristusimut kuisimasusi Kristusi atisimavarsi. v28 Tamatumuuna apeqqutaajunnaarpoq juutiuneq grækeriunerluunniit, inussiaaneq inussiaannginnerluunniit, angutaaneq arnaanerluunniit, tamassi ataasiugassi Kristusi-Jiisusimi. v29 Kristusillu pigimmasi Aaperaattaaq kinguaaraasi, kingornussisussanngortitaavusilu Guutip neriorsuutaa tunngavigalugu. Paulusip Galatiamiunut allagai Gal 4 Qitornaassuseq inussiaanermut taarsiullugu v1 Manna pivara: Kingornussisussaq tamanut naalagaagaluarluni inersimasunngunngikkallartilluni inussiamit allaassuteqanngilaq; v2 angajoqqaatut oqaasissaqartitaasut pilittaasullu naalagarai piffissaq ataatami siumut aalajangigaa nalliutserlugu. v3 Uagut aamma taamaappugut: Inersimasunngunngikkallaratta silarsuarmi pissaanernut inussiaataagaluarpugut. v4 Ullulli naammatsiffissaat nalliummat Guutip aallartippaa ernini arnamit erniusoq, inatsisit ataanni erniusoq, v5 inatsisit ataanniittut akiliullugit aniguisissammagit qitornaassuseq uatsinnut pigileqqullugu. v6 Qitornaagassilu Guutip uummatitsinnut pisippaa ernermi anersaava ima torlulasoq: Abba, Ataataq! v7 Taamaattumik inussiaajunnaarlutit qitornaalerputit. Qitornaagavillu aamma Guutip kingornussisussanngortippaatit. v8 Taamani Guuti nalugallarassiuk guutit guutiviunngitsut inussiatut kiffartorfigaasi. v9 Maannali Guuti ilisimalerassiuk – eqqornerusumik oqarlanga: Guutip ilisimalermasi – taava qanoq ilillusi pissaanerit taakku sanngiinnermit nallinnaannartut uterfigisinnaavisigit? Kingumut inussiaataasutut kiffartorfiginiarpisigit? v10 Malittaraasimi ullut – aamma qaammatit, piffissarititat ukiullu. v11 Annilaanngatigaara ilissi pillusi asuliinnaq suleruloorsimasoralunga. Galatiamiut pilluarnerigaluat v12 Qinnuigaassi, qatanngutit: Uattut inniaritsi, ilissitut ikkama. Iluaatsuliorfigisimanngilassinga. v13 Ilisimavarsi uinikkut sanngiilliuteqarlunga siullermik nalunaajaaffigigissi. v14 Uinikkullu naakkinassusera nikaginninnissamut maajuginninnissamullu usserneqaatiginngilarsi, akerlianilli Guutip inngiliatut ilassivassinga – allaammi Kristusi-Jiisusitut. v15 Naammi taamani pilluarnersi? Uppernarsarsinnaavarami taamani piareersimagaluartusi ajornanngippat isisi piissallugit uannullu tunniutissallugit. v16 Ilumoortumik oqaluffigigassi akeqqiuppisinga? v17 Taakkua ajunngitsumik siunertaqarlutik ilataariniarlusi ilungersuutiginngilaasi; imminniinnaq pigiumavaasi kisimik ilungersuutigeqqullutik. v18 Ilungersorneq ajunngilaq ajunngitsumik siunertaqaraangami, tamatigut taamaappoq uanga najuunninni piinnarnani. v19 Qitornakka, kingumut anniarlunga erniarisariaqakkakka Kristusi ilissinni timitaqalerserlugu. v20 Maannakkut najorsinnaagaluarussitoq allatut nipeqarlunga oqaluffigisinnaallusi. Paatsiveqartinngivippassi! Inussiaaneq kiffaanngitsuunerlu v21 Ilissi inatsisit ataanniikkumasusi aperaassi: Inatsisini oqaaserineqartut tusanngilisigit? v22 Taakkunanimi allassimavoq Aaperaat marlunnik erneqartoq, aappaa arnamit inussiaasumit, aappaa arnamit inussiaanngitsumit. v23 Arnap inussiap ernera uinikkut erniuvoq, inussiaanngitsulli ernera neriorsuutikkut. v24 Tamakkuli assersuutaapput. Arnammi taakku angerusiupput marluk. Aappaa – tassa Hagari – qaqqamit Sinajimit pivoq inussiaasussanillu qitorniorluni. v25 »Hagari« tassa qaqqaq Sinaji Arabiamiittoq, assigalugu Jerusalemi maannakkut ittoq qitornani ilagalugit inussiaasoq. v26 Jerusalemili qilammiittoq inussiaanngilaq, taannalu uagut anaanagaarput. v27 Allassimavormi: Tipaatsugit ernisuitsutit, qitornartaarsimanngitsutit. Qiimmattarit, nuannaarnermit torlulagit illit nallisitsisimanngitsutit! Kisermaasoq ueqartumit amerlanerusunik qitornaqarpoq. v28 Ilissili qatanngutit, neriorsuutikkut qitornaavusi Iisaaq assigalugu. v29 Soorlu taamani uinikkut erniarineqartup anersaakkut erniarineqartoq qinugigaa, maanna suli taamaappoq. v30 Qanorli Allakkat oqarpat? »Arnaq inussiaq taanna erneralu peersikkit, arnap inussiap ernerata arnap inussiaanngitsup ernera kingornusseqatigissanngimmagu.« v31 Taamaammat, qatanngutikka, arnap inussiap qitornarinngilaatigut, inussiaanngitsulli qitornaraatigut. (5,1) Kristusip aniguisippaatigut inussiaajunnaarsitaanermut. Taamaattumik aalajaanniaritsi pinngitsaalisaallusi kingumut inussianngortitaaqqunasi. Paulusip Galatiamiunut allagai Gal 5 Kristusi kipineqarnerluunniit v2 Uanga Paulusi oqarfigaassi: Kipineqartikkussi Kristusi iluaqutigissanngilarsi. v3 Uppernarsaaffigeqqippassi kipineqartittoq kinaluunniit pisussaammat inatsisit tamarluinnaasa maleruassallugit. v4 Kristusimit avissaartitaavusi, ilissi inatsisitigut iluartunngorniartusi, saammaanneq attavigiunnaarparsi. v5 Uagummi upperneq tunngavigalugu anersaakkut ilimagaarput iluartuutitaanerup neriuutigititaa. v6 Kipineqarnermi kipineqannginnerluunniit Kristusi-Jiisusimi pingaaruteqanngillat, pingaaruteqartorli tassaavoq upperneq asanninnikkut sunniisoq. v7 Ingerlalluaraluaqaasi; kia sallusuissummut naalatsaalivaasi? v8 Naalatsaaliiniarluni ilissinnik kimigiiserfiginnittoq tassaanngilaq qaaqqusisersi! v9 Seernarsaatimininnguup naqittagaq tamaat seernarsisittarpaa. v10 Uangami Naalakkami isumalluarfigaassi isumaqatiginngitsoornavianngikkissinga. Ilissinnilli ularussisitsisup kinaagaluaruniluunniit pillaatisiassani atortariaqassavaa. v11 Uangali, qatanngutit, kipineqarnissaq suli oqaluussissutigisarukku sooq taava qinugineqarpunga? Taavami sanningasulik mamiatsaataajunnaarsimassagaluarpoq. v12 Qanortoq ilissinnik ularussisitsisut imminnut angutaassutaajarlit! Uinngup pilerissusia Anersaallu inerititaa v13 Qatanngutit, ilissi inussiaajunnaarnermut qaaqqusaavusi. Kisianni inussiaajunnaarsitaaneq atoqinasiuk uinimmut patsisiginiagassatut, asannillusili kiffartorfigeqatigiigitsi. v14 Inatsisimmi tamarmik oqaaserisami uani ataatsimi naammassineqarput: »Tullit ilittut asassavat.« v15 Kimmaattuartarussili immissinnullu mikkallusi sianiginiarsiuk immissinnik nungunnialeqaasi! v16 Manna pivara: Anersaami inuussaasi uinngullu pilerissusii malinnagit. v17 Uinngummi pilerissusiisa Anersaaq assortorpaat, Anersaallu uinik assortorpaa. Akerleriipput piumasassinnik iliorneq sapilersillusi. v18 Anersaamilli ingerlatitaagussi inatsisit ataanniinngilasi. v19 Uinngup suliai ilisimaneqarluarput: Kinguaassiuutitigut inuunerlunneq, mingunnartuliorneq, ileqqorlunneq, v20 guutipilussiorneq, ilisiinneq, akerariinnerit, saqitsaanneq, sinnganeq, kamajassuseq, namminissarsiorneq, assuariinnerit, immikkoorniarneq, v21 qinngarsuinerit, imerajunneq, inuulluarumatuallaarnerit tamakkualu taamaaqataat. Tamakku mianersuutigeqqullugit ima oqarfigaassi soorlu siornagut oqarfigereerissi: Tamakkuninnga ileqqoqartut Guutip naalagaaffia kingornussarsiarissanngilaat. v22 Anersaalli inerititai tassaapput asanninneq, nuannaarneq, eqqissineq, kamajasuunnginneq, inussiarnisaarneq, ajunngitsuuneq, unneqqarissuseq, v23 qanilaarneq imminullu naalakkersinnaaneq. Tamakku inatsisini inerteqqutaanngillat! v24 Kristusi-Jiisusip pigisaasa uinik sanningasulimmut kikiattorsimavaat kajungerisat pilerissusiilu tappullugit. v25 Anersaami inuugutta aamma anersaami ingerlaniarta. v26 Immitsinnut angisuusoreqinata, kamassaaqinata sinngaateqinatalu. Paulusip Galatiamiunut allagai Gal 6 Kristusip inatsisaa v1 Qatanngutit, unioqqutitsisumik paasisaqarussi, taava Anersaamik pigisaqartusi qanilaarlusi iluarsinissaanut ikiorsiuk. Mianersorillu illittaaq usserneqaqqunatit! v2 Nanertuutigisassinnik ersoqatigiigitsi, taamaaliornikkut Kristusip inatsisaa naammassiumaarassiuk. v3 Imminut pingaartuusorisoq, uffa taamaannani, taanna imminut salloqittarpoq. v4 Kialuunniit nammineq suliani misilissavaa, sulianilu namminiinnaq usorsisimaarutigissavai allanut naleqqiunnagit. v5 Kialuunniimmi nammagassani nammineq nammassavaa. v6 Oqaatsimik ajoqersorneqartup ajoqersortini ajunngitsunik tamanik agguaqatigissavaa. v7 Tammaqinasi! Guuti mitaatigeqqunngilaq. Inuup siaruartikkani aamma katersorumaarpai. v8 Uinimmummi siaruarterisup aserorneq uinimmit katersugariumaarpaa, anersaamulli siaruarterisup anersaamit inuuneq naassaanngitsoq katersugariumaarpaa. v9 Ajunngitsuliorneq qatsuteqinatigu, piffissarmi nalliuppat katersuiumaarpugut qasunngikkutta. v10 Taamaattumik piffissaqarallartilluta tamanut ajunngitsuliorniarta, pingaartumik uppeqatitsinnut. Mianersoqqussut eqqisseqqussullu v11 Takussagissi allannernik qanoq angitigisunik maanna allaffigigissi nammineq assannik! v12 Uinikkut ataqqisaaniartut pinngitsaaliniarpaasi kipineqarteqqullusi Kristusip sanningasuliata qinugineqaatiginissaa pinngitsoorniaannarlugu. v13 Kipineqartittulluunniimmi namminneq inatsisit maleruartarinngilaat, kisianni kipineqaqquaasi uinissi qanoq pineqarnera usorsitsaatiginiarlugu. v14 Qanortorli uanga allanik usorsitsaateqartanngikkilanga kisianni Naalakkatta Jiisusi-Kristusip sanningasulianik; taassumuuna silarsuaq uannut ippoq sanningasulimmut kikiattorsimasutut, silarsuarmullu uanga taamaallunga. v15 Kipineqarnermi kipineqannginnerluunniit pingaaruteqanngillat, pingaaruteqartorli tassaavoq pinngortitanngorneq nutaaq. v16 Tamannalu najoqqutaralugu inuujumasut tamarmik, Israeli Guutip pigisaa ilanngullugu, eqqissilit nallittorneqarlutillu! v17 Siunissami uannik erloqisitsisoqarnaveerili, timinniimmata Jiisusip ikiisa qilerui. v18 Qatanngutit, Naalakkatta Jiisusi-Kristusip saammaannerata anersaarsi najorliuk! Amen. Paulusip Efesosimiunut allagai Ef 1 v1 Paulusi, Guutip piumasaagut Kristusi-Jiisusimut apustiliusoq. Illernartunut Efesosimi najugaqartunut Kristusi-Jiisusimut uppertunut: v2 Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu! Unnersiutiginnissut Guutip annaassinissaminik pilersaarutaanik v3 Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Ataataa, uatsinnik Kristusimi pilluaqqusisoq qilaap pilluaqqussutaanik anersaamut atasunik tamanik. v4 Silarsuaq tunngavilerneqanngikkallarmalli Guutip taassumuuna qinersimavaatigut illernartooqqulluta assuarnaatsooqqullutalu kiinnami saani asanninnermi. v5 Piumasani ajunngitsoq malillugu siumut aalajangiisimavoq Jiisusi-Kristusikkut immini qitornaassuseqartikkumalluta v6 saammaannermi ernermigut asasamigut uatsinnut tunniussami unnersiutigineqaatissaanik naalannaatissaanillu. v7 Taassumani utertitaavugut aavatigut, ajortitsinnik isumakkeerfigineqarluta Guutip saammaanneragut angingaartukkut. v8 Saammaannermik naammangaartumik tunivaatigut ilaqartillugu ilisimassusermik siuneqarnermillu, v9 ilisimalersilluta piumasami anngigisartaanik, tunngavigalugu siumut aalajangiinini ajunngitsoq v10 ullut naammatsiffissaanni annaassinissamik pilersaarutini mannaasoq: Qilammiittut nunamiittullu tamaasa Kristusimi ataatsimut kattukkumallugit. v11 Taassumani uaguttaaq kingornusseqataasussanngortitaavugut Guutip aalajangiineragut taamaattussaatitaareeratta, Guutimmi suut tamaasa naammassisarpai piumasani pissamaarutit malillugit v12 naalannarsutsimini unnersiutigineqaataalersikkumalluta, uagut siornatigulli Kristusimik neriuffiginnilersimasugut. v13 Taassumuunalu ilississaaq Anersaamik Illernartumik neriorsuutigisamik naqissuserneqarpusi oqaaseq sallusuissut annassimassutsissinnik iivangkiiliu tusarassiuk uppilerassilu. v14 Tamanna uppernarsaasiussaavoq kingornussarsiassatsinnut inuiaat Guutip pigisaasa utertitaanissaat nalliutserlugu, naalannassusiata unnersiutigineqaatissaanik. Ilagiinnik qinnussissut Guutip Kristusikkut pissaanera ilisimaleqqullugu v15 Taamaattumik, Naalakkamut Jiisusimut uppernersi illernartunullu tamanut asanninnersi tusareerlugit, v16 pillusi qujaniartuartarpunga qinuninni ilanngullusi taasaraangassi. v17 Qinnutigisarpara Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Guutianut, Ataatamut naalannangaartumut, tuneqqullusi anersaamik ilisimassusilimmik saqqummiisumillu, Guuti ilisarileqqullugu, v18 uummatissi isaanik qaammarsagaasunik paaseqqullugu neriugisamut sumut qaaqqugaasi, Guutip illernartunut kingornussassarititaa qanoq naalannartigisoq v19 qanorlu tupinnartigisumik pissaaneqartoq uatsinni pissaanera angingaartoq tunngavigalugu uppertuni. v20 Pissaanersuanimi atorpaa Kristusimi taanna toqusunit makitikkamiuk ingitillugulu qilammi talerpimmi tungaanut, v21 annerungaartunngortillugu piginnaanilinnit, pissaanermit, nakuussusermit, naalagaassutsimit aternillu taaneqarsinnaasunik tamanit maannakkuinnaanngitsoq aammattaarli piumaartussani. v22 Isigaasa ataannut pisippai suusut tamaasa, taamalu sunut tamanut niaquusoq ilagiinnuttaaq niaquulersippaa. v23 Ilagiimmi tassaapput taassuma timaa, peqangaassusia, peqangaalersitsisoq tamanik tamatigut. Paulusip Efesosimiunut allagai Ef 2 Saammaannikkut annaanneqarneq v1 Ilississaaq inuulersippaasi, ilissi unioqqutitsisarnissinni ajortuliortarnissinnilu toqusimagaluartusi v2 siornatigut inuuffigisassinni tamaani inuunersi aalajangerneqartittarallarassiuk silarsuup matuma pissuserisaanit silaannarsuullu naalagaaffiani naalagaasumit, naalasseriitsut qitornaannut sunniuteqartuartumit. v3 Siornatigummi tamatta taamaassimavugut. Uinitta pilerissusiatigut iliortarpugut uinitta eqqarsaatittalu piumasaat malillugu, inunnguuseralugulu kamannermut qitornaavugut allat assigalugit. v4 Guutilli naakkinninnersuarmigut uatsinnillu asanningaarnermigut v5 uagut unioqqutitsinitsinni toqusimagaluartugut Kristusimut ilagitilluta uummartippaatigut – saammaannikkut annaanneqarpusi – v6 makitippaatigullu taassumunnga ilagitilluta taannalu ilagalugu qilammut pisilluta Kristusi-Jiisusimi, v7 piumaartussani takutikkumagamigit saammaannini angingaartoq uatsinnullu ajunngissutsi Kristusi-Jiisusimi. v8 Saammaannermimmi taassuminnga annatsitaavusi uppernikkut. Tamanna nammineq pilersitarinngilarsi, Guutimuna tunissutaa. v9 Suliat tamatumunnga pissutaanngillat suliaminik usorsitsaaruteqartoqassanngimmat. v10 Uagummi tassa Guutip suliaa, Kristusi-Jiisusimi pinngortitaasut ajunngitsuliortussatut, tamannalu Guutip siumut piareersareersimavaa tamaani inooqqulluta. Guutimik nalusut juutillu Kristusimi ataasiulernissaat v11 Taamaattumik ilissi Guutimik nalusuullusi inunngorsimasusi kipineqanngitsunillu taaneqartarlusi kipineqartunik imminnut taasartunit, tassa assaat atorlugit timimikkut kipineqartunit – v12 eqqaamaniarsiuk taamani Kristusimit immikkoortitaagassi, Israelimi innuttaasinnaatitaanasi takornartaallusi angerutsinut neriorsuutinik tunngaveqartunut, neriuutissaqarnasi silarsuarmilu Guuteqarnasi. v13 Maannali Kristusi-Jiisusimiilerassi ilissi qanga Guutimit ungasikkaluartusi Kristusip aavatigut qanillivusi. v14 Taanna eqqississutigaarput. Immikkooraluartut marluk ataasinngortippai timikkut toqunermigut akerariinnerat qarmatut avissaarutaasoq aserorteramiuk. v15 Taassuma inatsisit atortuujunnaarsippai inassutitaat aalajangersagartaallu ilanngullugit taakkunannga marluusunit inuk nutaaq ataasiusoq immini pinngortikkumagamiuk eqqissisitsiumallunilu, v16 taakkulu marluusut sanningasulikkut Guutimut saammaannartikkumagamigit timinngortillugit ataaseq taamalu toqullugu akerariinnerat. v17 Tikiupporlu eqqissineq nalunaarutigalugu ilissinnut ungasissumiittunut, aammalu qanittumiittunut. v18 Kristusikkummiuna uagut ilissilu Anersaami ataasiusumiittusi Ataatamut palligussinnaanngortugut. v19 Taamami pisoqarmat ilississaaq takornartaajunnaarlusilu allamiuujunnaarpusi. Illernartunut innuttaaqatinngorpusi Guutillu inoqutaanut ilaalerlusi. v20 Illuliarisaavusi apustilit pruffiitillu tunngavigisaanni Kristusi-Jiisusi nammineq tassaalluni ujarak teqeqquulluni tunngaviusoq. v21 Taassumani illuliaq tamarmi katitigaavoq ineriartorlunilu tassaalerluni naalaffik illernartoq Naalakkami. v22 Taassumani ilississaaq uagut ilagaluta illuliarineqarpusi Anersaakkut Guutimut ineqarfissanngorlusi. Paulusip Efesosimiunut allagai Ef 3 Paulusi, Guutimik nalusut apustiliat v1 Taamaattumik seeqqummerpunga, uanga Paulusi, Kristusi-Jiisusip parnaarussaatitaa ilissi Guutimik nalusuususi pillusi – v2 tusareerparsimi Guutip saammaannerminit kiffartuutigititaa ilissi pillusi. v3 Saqqummiisaqarnikkut anngigisaq taanna uannut ilisimalersinneqarpoq, soorlu siuliini naatsumik taamatut allaatigigiga. v4 Tamakku atuarussigit takusinnaavarsi Kristusimik anngigisaq paasisimasaqarfigigiga. v5 Siulitsinni tamanna inuit qitornaannut ilisimalersinneqarsimanngilaq maanna saqqummiunneqarneratut apustiliinut pruffiitiinullu illernartunut Anersaakkut: v6 Tassa Guutimik nalusut kingornusseqataasussaasut timimullu ilanngutitaaqataasut Kristusi-Jiisusimillu neriorsuummik pissarseqataatitaasut iivangkiiliukkut v7 uanga tassunga kiffartortunngorfigisakkut Guutip saammaannermit tunissutaatigut, nakuussutsimigut pissaassutsimigullu uannut tunniussaatigut. v8 Uanga illernartunit tamanit nikanarnersaasunga saammaanneq manna pivara Kristusip peqangaassusia siunersissaanngitsoq Guutimik nalusunut nalunaajaatigeqqullugu v9 tamanullu ilisimalersissallugu annaassinissamik pilersaarut anngigisami pinngortoqanngikkallarneraniilli Guutimi suut tamarmik pinngortitsisaanni toqqortaasumiittoq sunaanersoq, v10 tassa Guutip tamatigooqisumik ilisimassusia ilagiit aqqutigalugit maanna pissaanilinnit qullersaasunillu qilaap ataaniittunit ilisimaneqalersinnaaqqullugu v11 pinngortoqanngikkallarneraniilli Guutip aalajangiinera Kristusi-Jiisusikkut Naalakkatsigut piviusunngortitaa malillugu. v12 Taassumani taassumunngalu uppernikkut kisiissuseqarluta isumalluarlutalu Guutimut isersinnaalerpugut. v13 Taamaattumik qinnuigaassi ilissi pissutigalusi naalliuutigisakka nikalluutigeqqunagit. Tamakku ilissi ataqqinaatissaraasi. Ilagiinnut qinnussissut nakussatsinneqaqqullugit siuneqaleqqullugillu v14 Taamaattumik seeqqumiarfigaara Ataataq, v15 qilanni nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, v16 qinnutigalugu taassuma naalannassutsimik peqangaarnerminik inuutsissigut ilorlikkut Anersaamigut nakussatsissagaasi v17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu inooqqullusilu asanninneq sorlaqarfigalugu aalajaatsumillu tunngavigalugu, v18 illernartut tamaasa peqatigalugit nukissaqartitaaqqullusi paasisinnaassallugit silissusia takissusialu portussusialu itissusialu, v19 ilisimalersinnaaqqullusiullu Kristusip asanninnera ilisarsinermit annerungaartoq, peqangaalersinneqaqqullusi Guutip peqangaassusia tamarmiusoq anguneqarserlugu. v20 Taanna pissaanini uatsinni sunniisoq atorlugu qinnutigisavut paasisinnaasavullu akimungaarlugit iliorsinnaasoq, v21 taanna naalannartitaali ilagiinni Kristusi-Jiisusimilu kinguaariissoqatigiinni tamani naassaanngilluinnartumik! Amen. Paulusip Efesosimiunut allagai Ef 4 Anersaami ataasiussuseq saammaannermillu tunissutit v1 Uanga Naalagaq pissutigalugu parnaarussaasunga oqaaqqissaarpassi qaaqqusaanissinnut naapertuuttumik inooqqullusi, v2 tamatigut qanilaartuullusi saamasuullusilu naammagittartuullusilu asaqatigiinnikkut immissinnut kamageqatigiillusi. v3 Eqqissineq ataqatigiissutigalugu ilungersorlusi aalajangiusimaniarsiuk anersaakkut ataasiussuseq: v4 Timi ataaseq Anersaarlu ataaseq – soorlumi aamma neriugisamut ataasiusumut qaaqqusaasimasusi – v5 Naalagaq ataaseq, upperisaq ataaseq, kuissut ataaseq, v6 Guuti ataaseq tamanullu Ataataasoq, taanna tamanik qulangiisoq, tamanik sunniisoq tamaniillunilu. v7 Tamatta immikkut saammaannermik tunineqarpugut Kristusip angissusiliinera naapertorlugu. v8 Taamaattumik allassimavoq: Qutsissumut qullarpoq, tiguakkat aallaruppai, inuit tunissuteqarfigai. v9 Qullarsimagamili allaanavianngilaq aamma nunamut atsissumiittumut aqqarsimassasoq. v10 Aqqartoq taanna tassaavortaaq pavungarsuaq qilaat tamarmik qulaannut qullarsimasoq suut tamaasa peqangaalersissagamigit. v11 Taassumalu ilaat apustilinngortippai, allat pruffiitinngortillugit, allat iivangkiiliulersaartunngortillugit allallu paarsisunngortillugit ajoqersuisunngortillugillu, v12 illernartut piukkunnarsarumallugit kiffartortuunissamut Kristusip timaa ineriartortinneqassammat, v13 tamatta anngutserluta uppernermi ataasiunissamut Guutillu erneranik ilisarsinissamut tassaalluta inuk inerluarsimasoq, tassa ima alliartorsimasoq Kristusip peqangaassusianut ineqarfiussalluni naammaattunngorluni. v14 Taava meeraajunnaassaagut sianiitsut, tamanut tamaanga nassataritittarunnaarluta malinnit ajoqersuutit suulluunniit anoraannit inuillu immeraammik nalussinerannit, taakkua peqqusersusaarlutik aqqutissaanngitsunut tammarnartunut ingerlakkaangatigut. v15 Sallusuissulli ilumoorfigalugu asanninnermi tamatigut alliartussaagut taassumunnga niaquusumut, tassa Kristusimut. v16 Taanna tunngavigalugu timi tamarmi katitigaavoq ataqatigiissinneqarlunilu ataasiakkaat katiterutaasut tamarmik nakuussut imminnut pissarsiarititaasoq nukigalugu ikioqatigiinnerisigut; taamaalilluni timi alliartorpoq ineriartortinneqarlunilu asanninnermi. Inutoqaq inullu nutaaq v17 Taamaattumik ima oqarniarpunga Naalakkamilu nalunaajaallunga: Guutimik nalusutut inuujunnaarniaritsi, taakku inuummata eqqarsaatimikkut piunngitsorsiortut, v18 isumamikkut taarsiortut nalusuussutsiminnilu uummatimillu manngertissimaneranni Guutimi inuunermut takornartaasut. v19 Misigittaassutsiminnimi inuunerlunnermut tunniussimapput aningaaseritunermit mingunnartunik sunik tamanik iliuuseqartarlutik. v20 Ilissi Kristusi pillugu taamaattunik ilinniartinneqarsimanngilasi; v21 tusarsimagassiummi taassumanilu ajoqersorneqarsimallusi sallusuissut Jiisusimiittoq malillugu, v22 tassa inutoqaq manna tikillugu inuuserisassinniittoq pileritsannernillu nakutitsissutaasunit aserorneqartoq iperassagissi, v23 isumassigullu anersaassigullu nutaanngortissasusi v24 atillugulu inuk nutaaq Guuti assilillugu pinngortitaq iluarsuseqarlusi upperluarlusilu sallusuissutsip piinik. Inuuneq nutaaq v25 Taamaattumik salluliortarneq iperarniarsiuk ilumoortumillu immissinnut oqaluffigisarlusi. Immitsinnummi avatioqatigiippugut! v26 Kamassimariannguaritsi, kisiannili ajortuliornasi. Seqineq tarrisinnaveersiuk narrutsassimanissinni. v27 Diaavululu inissaqarteqinasiuk. v28 Tillittartoq tillissaarli, ilungersorlunili suliniarli assani atorlugit sulinermigut ajunngitsunik naammassisaqarniarluni ajorsartunut tunniussassaqarsinnaajumalluni. v29 Oqaatsinik mikiarsimasunik qanissinnit aniatitaqarniaqinasi, oqaatsinilli ajunngitsuinnarnik aniatitaqaritsi ineriartornissamut pisariaqartunik, tamakku tusartunut pilluaatissaaqqullugit. v30 Guutip Anersaava illernartoq aliasutseqinasiuk, taassuminnga naqissusersimavusi ulloq utertitaaffissaq nalliutserlugu. v31 Narrutsatsitsinerit, puffajanerit, kamannerit, nipiliornerit mitalliinerillu, tassami ajorsutsit suulluunniit, eqqaasassanngilasiluunniit. v32 Immissinnulli ajunngitsuliorfigigitsi nallittuillusilu, isumakkeerfigeqatigiittaritsilu soorlu Guutip Kristusimi isumakkeerfigigaasi. Paulusip Efesosimiunut allagai Ef 5 Guutip qaamasullu qitornai v1 Guuti maligassarisiuk taassumunnga qitornaasutut asasaasutut, v2 inuugitsilu asaqatigiillusi soorlu Kristusip asagaatigut uagullu pilluta imminut tunniulluni tunissutitut, Guutimullu pilliutitut, naamajuminartutut. v3 Kisianni kinguaassiuutitigut inuunerlunneq mingunnartullu suulluunniit piumatuussuserlu taaneqassanngillalluunniit akornassinni, illernartut tamakku ileqqussarinngimmatigit. v4 Ileqqussaanngilartaaq kannguttaanneq sianiitsunillu quiasaarnipalaanilluunniit oqalunneq; ileqqussaq tassa qujaniarneq. v5 Ilisimassavarsimi kinguaassiuutitigut inuunerluttut minguttulluunniit, imaluunniit piumatuut – tassaasut guutipilussiortut – Kristusip Guutillu naalagaaffiani pissarsiassaqanngimmata. v6 Oqaatsinik piunngitsunik kimulluunniit salloqittartinniaqinasi, ileqqupiluit tamakkua Guutip kamannera naalasseriinnerup qitornaanut nalliutitittarmassuk. v7 Taamaattumik taamaaliortut peqatiginiaqinasigit! v8 Siornatigut taarmiugaluarassi maanna Naalakkami qaamasormiuvusi. Taava inuugitsi qaamasup qitornaasut, v9 qaamasup inerititai tamatigut tassaammata ajunngitsuuneq, iluarneq ilumoornerlu. v10 Kisimi atortuuli Naalakkap iluarisaa. v11 Peqataaffigeqinasigit taartup suliai inerititaqanngitsut, uleerniarsigilli. v12 Isertortukkummi iliorneri taaginnassallugilluunniit kanngunartuupput, v13 kisianni suut tamarmik qaamanermi saqqummertarput. v14 Saqqummertummi tamarmik qaamasuupput. Taamaattumik allassimavoq: Iterit sinittutit, toqusunit makigit, Kristusillu qaammarsassavaatit. v15 Taamaattumik sianiginiarsiuk qanoq inuunersusi, siuneqanngitsutut pinnasi, siuneqartutulli iliorlusi. v16 Piffissaqqissoq atorniarsiuk, ullut ajortuummata. v17 Taamaattumik sianiitsutut ilioqinasi, paasiniarsiulli suna Naalakkap piumasarigaa. v18 Viinnimik aalakooqinasi, aalakoornerup inuunerlunnerit pilersittarmagit, Anersaamilli peqangaalersinneqaritsi. v19 Immissinnut oqaluuttaritsi tussiutit, unnersiutiginnissutit tussiutaasallu atorlugit, uummammillu pisumik Naalagaq tussiarfigalugulu nipilersorfigisiuk, v20 tamatigullu suut tamaasa pillugit Guuti Ataataq qujaniarfigisarsiuk Naalakkatta Jiisusi-Kristusip aqqani. Inoqutigiit kristumiuusut ileqqussaat v21 Immissinnut naalatsigiteqatigiigitsi Kristusi mianeralugu, v22 nuliaasusi uissinnut naalatsigitillusi soorlu Naalakkamut, v23 uiusoq nuliaminut niaquummat soorlu Kristusi ilagiinnut niaquusoq timiminullu annaassisuulluni. v24 Soorlu ilagiit Kristusimut naalatsigititaasut taamatut aamma ilissi nuliaasut tamatigut uissinnut naalatsigitissaasi. v25 Angutit, nuliasi asassavasi soorlu Kristusip ilagiit asagai imminullu tunniulluni taakku pillugit v26 illernarsarumallugit eqqiarlugit imermik oqaatsikkut, v27 ilagiit imminut sassartinniaramigit naalannassuseqartumik, – ilagiit simernitannguaqanngitsut, eqingasulinneqanngitsut, illernartuusut sumilluunniit ippinnaateqaratik. v28 Taamatut aamma uiusut nuliatik asassavaat namminneq timimittut. Nuliaminik asannittoq imminik asavoq. v29 Inuummi timini uumissunngisaannarpaa, kisianni inuussutissittarpaa paaqqisarlugulu soorlu Kristusip ilagiit taama pisarai. v30 Timaanummi avataavugut. v31 Taamaattumik angutip ataatani anaananilu qimassavai nulianilu attavigalugu, taakkulu marluk uininngussapput ataaseq. v32 Tassaniippoq anngigisaq angeqisoq – pivakka Kristusi ilagiillu. v33 Ilississaarli tamassi immikkut nuliasi immissisut asasussaavasi, nuliaasullu uini mianerisussaavaa. Paulusip Efesosimiunut allagai Ef 6 v1 Qitornaasusi, angajoqqaasi naalassigit Naalakkami, tamanna iluarmat. v2 »Ataatat anaanallu ataqqikkit!« Tassa inassut neriorsuutitalik siulleq: v3 »atugarissaaqqullutit inuummersoqqullutillu nunami.« v4 Ataataasusilu, qiornasi kamatseqinasigit, perorsarsigilli anusinngorsartarlugit oqaaqqissaartarlugillu Naalakkamit pisumik. v5 Inussiaataasusi, nunami naalagarisasi naalassigit mianerinnillusi uulillusilu uummammillu ilumoortumik soorlu Kristusimut taamaattusi, v6 ilumoortuusaartutut inunnut iluareqqusaaginnartutut pinnasi, Kristusilli kiffaasut uummatissigut Guutip piumasaanik iliorlusi. v7 Kiffartuussigitsi kajumillusi Naalakkamut sulissussisutut, inunnut pinnasi. v8 Ilisimavarsimi kialuunniit suliani ajunngitsut Naalakkamit akissarsissutissarigai inussiaaguni inussiaanngikkuniluunniit. v9 Ilissilu naalagaasusi, inussiaatisi taamatut iliorfiginiarsigit. Sioorasaartassanngilasi. Ilisimavarsimi taakkua ilissilu Naalagarsi qilanniimmat taannalu kinaassusersiortuunngimmat. Guutip sakkutuussutai tamarmiusut v10 Kiisalu, Naalakkami pissaanersuanilu nakuugitsi. v11 Guutip sakkutuussutai tamarmiusut atiniarsigit atasinnaaqqullusi Diaavulup qoqassiniaraangasi. v12 Sorsunnerput uinimmut aammullu sorsunnerunngilaq, piginnaatitaasunulli pissaanernullu taartumi matumani silarsuarmi naalagaasunut ajussutsillu anersaavinut pissaasunut qilaap ataaniittunut. v13 Taamaattumik Guutip sakkutuussutai tamarmiusut atiniarsigit ullussami ajortumi akiuussinnaaqqullusi, suullu tamaasa ajugaaffigalugit atattuinnaqqullusi. v14 Taava aalajaanniaritsi sallusuissut qiterutsiussiuk. Atiniarsigit iluarneq saattuaasatut v15 pitseriassuserlu kamippattut eqqissinerup iivangkiiliuanik ingerlassisussatut. v16 Tamani kivissimasarsiuk uppernerup eqqortinnaveeqqutaa, taassuminnga qamissinnaassagassigit Ajortup qarsui ikumasut. v17 Niaqorortinnaveeqquseritsi annassummik panalerlusilu Anersaap panaanik, tassa Guutip oqaasianik. v18 Qinujuarnissinni torlulanissinnilu tamatigut Anersaakkut qinusassaasi taamaaliornissamullu eqqumaniarlusi tamatigullu nikallujuillusi illernartut tamaasa qinnullugit v19 – uangattaarlu qinnullunga qanera ammaraangakku oqaasissannik tunineqartaqqullunga nakimaatsumik nalunaajaassutigisinnaanngortillugu iivangkiiliup anngigisartaa, v20 kalunnernik qilersugaallunga oqariartuutigisara. Qinnussinga iivangkiiliukkut nakimaallisitaaqqullunga pisussaanera malillugu oqalunnissannut. Naggasiut eqqissinissamillu kissaatigisaq v21 Uannut tunngasut ilisimasariaqarassigit Tykikosip, qatanngutip asasama, aalajaalluni Naalakkami kiffaasup, tamakkuninnga tamanik ilisimatikkumaarpaasi. v22 Taanna ilissinnut aallartippara pissutigerpiarlugu atukkatsinnik qanoq ittunik ilisimatissammasi uummatisilu tuppallersarlugit. v23 Guutip Ataatap Naalakkallu Jiisusi-Kristusip qatanngutit eqqissisilligit asannittuutillugit uppertuutillugillu! v24 Naalakkatsinnik Jiisusi-Kristusimik asannittut tamaasa saammaannerup inuunerullu aserujuitsup najorligit! Paulusip Filippimiunut allagai Fil 1 v1 Paulusi Timotheusilu, Kristusi-Jiisusip kiffai. Kristusi-Jiisusimi illernartunut tamanut Filippimi najugaqartunut aammattaaq nakkutilliisunut ilagiinnilu kiffartortunut: v2 Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu! Ilagiinnik qinnussissut asanninnermik siuneqassusermillu peqangaaleqqullugit v3 Sukkulluunniit eqqaaniartaraangassi Guutiga qutsavigisarpara, v4 qinusarninnilu tamani tamassi qinnuttuaannarpassi nuannaarutigalugu v5 aallaqqaataaniilli manna tikillugu iivangkiiliu pillugu suleqataasimagassi v6 tatigalugulu suliamik ajunngitsumik ilissinni aallarniisup tamanna naammassiumaaraa Kristusi-Jiisusip ullussaa nalliutserlugu. v7 Pissusissamisoorpoq ilissi tamassi pillusi taama eqqarsaateqarama; kalunnernimmi qilersugaaninni iivangkiiliumillu illersuininni aalajaallisaaninnilu uummammiugisarpassi, tamassimi saammaannermik pissarseqatigaassinga. v8 Guuti uppernarsaasigaara tamassi qanoq kipitsavigitigigissi Kristusi-Jiisusip asanningaarneratigut. v9 Qinnutigaaralu asanninnissi alliartuinnarnissaa paasisimasaqarnermik silatusaallaqqinnermillu peqangaalerluni, v10 suna pingaartittariaqartoq paasisinnaasaqqullusiuk, minguitsooqqullusi assuarnaatsooqqullusilu Kristusip ullussaani, v11 inerititanillu iluartunik Jiisusi-Kristusikkut inerittartunik ilumioqangaaleqqullusi Guutip ataqqinaatissaanik unnersiutigineqaatissaanillu. Paulusi parnaarussaasoq iivangkiiliulu nalunaajaatigineqartoq v12 Qatanngutit, ilisimaqquara maani atugarisakka iivangkiiliumut siuarsaataaginnarsimasut, v13 pallittaalisamiittunut tamanut allanullu tamanut erseqqissumik paasinarsimmat Kristusi pillugu qilersugaasunga. v14 Naalagarlu tatigalugu qatanngutit amerlanersaat uanga qilersugaanikkut annerusumik sapiillisinneqarsimapput ersiornatik Guutip oqaasia oqaluussissutigisinnaanngorlugu. v15 Ilaat Kristusimik oqaluussisaraluarput sinngatunermik saqitsaassiumatunermillu pissuteqarlutik, allalli ajunngitsumik piumassuseqarlutik taamaaliorput, v16 taamaaliortarpullu asanninnermik pissuteqarlutik, nalunnginnamikku iivangkiiliumik illersuisussaatitaasunga. v17 Taakkuli Kristusi nalunaajaassutigaat imminnik malunnartinniarlutik minguitsunillu pissutissaqaratik, isumaqaramik taamaaliornermikkut qilersugaaninni annerusumik ajornartorsiutississinnaallunga. v18 Sussa! Qanoq iliornikkulluunniit Kristusi nalunaajaatigineqartarpoq, nalunaajaaneq pisuusaarnerugaluarpat ilumoorussaagaluarpalluunniit, tamannalu nuannaarutigaara. Nuannaartuaannarumaarpungali. v19 Nalunngilarami atukkakka annaanneqarnissannik kinguneqarumaartut ilissi qinnussinissigut Jiisusi-Kristusillu anersaavata ikiuineragut. v20 Tamanna erinigalugu utaqqivara, neriuutigaaralu sumilluunniit pakatsissanngitsunga, Kristusili maannattaaq siornatigutut tamarmik takkuanni naalannarsissasoq timima pineqarneragut, inuussaguma toqussagumaluunniit assigiimmik. v21 Uannummi inuuneq tassaavoq Kristusi, toqulu tassa iluanaarfissaq. v22 Kisianni nunami maani inuuinnarnissara tassaappat suliama inerititaa, taava naluara sorleq qinerumassanerlugu. v23 Illuttut noqinneqartutut ippunga. Kajungerigaluarpara nunap qimannissaa Kristusillu ilagilernissaa, tamanna pitsaanerpaasussaammat; v24 ilissili pillusi inuuginnarnissara pisariaqarneruvoq. v25 Taamaattumik nakimassutiginagu ilisimavara inuuinnassasunga tamassilu najorlusi uppernikkut siumukartinneqaatissassinnik tipaatsutsinneqaatissassinnillu. v26 Kristusi-Jiisusi uakkut suli annerusumik usorsisimaarutigileqqullusiuk uanga ilissinniileqqikkuma. Iivangkiiliu upperalugu inuuneq v27 Kristusip iivangkiiliuanut naleqquttumik inuuneqaannassaasi, tikeraarfigigussi qimassimagaluarussiluunniit tusartarsinnaaqqullugu anersaaq ataaseq aalajangiussimagissi tarnimilu ataatsimi assorooqatigiittusi iivangkiiliumut upperneq pillugu v28 akerartortissinnit annilaartinneqanngivillusi. Tamanna taakkua tammarnissaannut ilissili annaanneqarnissassinnut nalunaaqutaassaaq, allaat tassaalluni Guutimit pisoq. v29 Ilissimi Kristusi pissutigalugu tunineqarpusi saammaannermik Kristusimik upperfiginnittussatut piinnarnasi, kisianni aammattaaq taanna pillugu naalliuttussaasutut, v30 sorsussallusi uanga sorsunnittut takusassitut sulilu sorsuttuarnittut, soorlu maanna tusarissi. Paulusip Filippimiunut allagai Fil 2 Kristusi malillugu naalattuunissaq qanilaartuunissarlu v1 Kristusimi tuppallersagaaneq pingaaruteqarpat, asannittumik qiimmassaasoqarpat, Anersaakkut ilagiissoqarpat, asannittumik misiginneqataaneq pingaaruteqarpat, v2 taava tipaatsussusera naammatsissiuk ataasiusumik isumaliorlusi, ataasiusumik asannissuseqarlusi, isummassigullu ataasiullusi. v3 Namminissarsiorneq imminulluunniit angisuutinneq tunngavigalugit iliuuseqartaqinasi, makitajuitsuunissigulli allat ilissinnit annerutissigit. v4 Tamassi immikkut nammineq iluaqutissarsi pinnagu inoqatississaaq iluaqutissaat isumagisiuk. v5 Ilasi allat pillugit isumaliortaritsi Kristusi-Jiisusimiittutut. v6 Taassuma Guutisut isikkoqartup ujajakkatut naatsorsuutinngilaa Guutip naliginera; v7 iperarpaali kiffap isikkua atillugu inuillu assigilerlugit; saqqummerami inuttut v8 nikanartippoq naalalluni toqumut, sanningasulimmi toqumut allaat. v9 Taamaattumik akitsingaartippaa Guutip tunillugu atermik akimuisumik tamanik, v10 Jiisusip aqqani seeqqummissammata tamarmik qilammiittut nunamiittullu nunallu ataaniittut, v11 tamarmillu oqqat nassuissallutik: Jiisusi-Kristusi tassaavoq Naalagaq, Guutip Ataatap ataqqinaatissaanik. v12 Taamaattumik, asasakka, naalattuarsimasusi: Annaanneqarnissarsi noqqaassutigisiuk mianerinnillusi uulillusilu, taamani najorassi pisarnissitut piinnarnasi sulili annerusumik maanna najuutinnginninni. v13 Guutimi tassaavoq ilissinni sunniisoq piumassuseqartittarlusi naammassisaqartittarlusilu piumasani ajunngitsoq naapertorlugu. v14 Suliassasi suliariniarsigit naammagittaalliornasi pinaasernasilu, v15 assuarnaatsooqqullusi peqqusersuitsooqqullusilu, tassaaqqullusilu Guutip qitornai innarluitsut eqqarleriit kukkuluttortut tammarsimasullu akornanni, qilaap qaammaqqutaasut silarsuarmi qinngorfigisassinni v16 oqaaseq inuuneqaataasoq aalajangiullugu, Kristusip ullussaani usorsisimaarutigeqqullunga asuliinnaq arpassimannginnama asuliinnarluunniit assoroorsimananga. v17 Allaammi ilissi uppernersi pillugu pilliitillunga kiffartortillungalu uanga aaga kuineqassagaluarpat tipaatsussaanga tamassi tipaatsoqatigalusi; v18 ilississaaq taamatut tipaatsugitsi, tipaatsoqatigisingalu. Timotheusi Epafroditusilu v19 Naalakkakkut Jiisusikkut neriuppunga ungasinngitsukkut Timotheusi ilissinnut aallartissinnaassallugu, uangattaaq tuppalleqqullunga tusarukku qanoq ittusi. v20 Allamimmi taassumatut isumalimmik taama ilumoortigisumik ilissinnik isumaginnikkumasumik aallartitassaqanngilanga. v21 Allammi tamarmik namminneq iluaqutissartik ujarpaat, Jiisusi-Kristusimut atasut pinnagit. v22 Ilisimavarsili Timotheusip misiligaanini attassimagaa; qitornatut ataataminik ikiuisutut iivangkiiliumut kiffartoqatigisimavaanga. v23 Tassa neriuppunga qanoq atugaqartitaanissara nalujunnaarniariarukku taanna ilissinnut aallartissinnaassallugu. v24 Naalagarlu tatigalugu isumalluarpunga uangattaaq nammineq piaartumik ilissinnukarsinnaajumaarlunga. v25 Pisariaqartissimavara ilissinnukartissallugu qatanngutiga Epafroditusi, suleqatiga sorsoqatigisaralu – ilissi aallartissimasarsi kiffartuuteqqullunga pisariaqartitannik. v26 Tamassimi kipitsavigaasi, eqqissiveerussimallunilu napparsimanini tusarsimagassiuk. v27 Ilumummi napparsimasimagaluarpoq toqungajalluni. Guutilli nallittorpaa, taannaannaanngitsoq uangattaaq nallittorpaanga aliasuutikka qalleraattuaqqunagit. v28 Taamaattumik angerlartinnissaa nukingitsassutigaara, takoqqikkussiuk kingumut nuannaaleqqullusi uangalu nammineq aliasuutissaqannginneroqqullunga. v29 Naalakkap aqqani ilassilluarniarsiuk tipaatsungaarlusi, inuillu taama ittut ataqqisarisigit! v30 Kristusimi kiffartuutsillugu inuunini navianartorsiortippaa toqungajavillunilu ilissi uannut kiffartuussinissinni suli amigaataasut naammassiniartillugit. Paulusip Filippimiunut allagai Fil 3 Kristusi imaluunniit kipineqarneq v1 Aammattaaq, qatanngutikka, Naalakkami tipaatsugitsi. Oqaasereriikkakka uterlugit allaffigiuartarassi uannut qasunanngilaq, ilissinnullu qularnaallisitsivoq. v2 Mianersorfigisigit qimmit, mianersorfigisigit sulisuusut ajortut, mianersorfigisigit ajoqutaasumik kipineqartut. v3 Uagununa kipineqartuusugut, uagut Guutip Anersaavagut kiffartortut Kristusi-Jiisusimilu usorsisimaaruteqartut uinik tatiginagu. v4 Taamaakkaluartoq uangattaaq tatigisassaqarpunga allaat uinikkut. Isumaqartoqarpat uinikkut tatigisassaqarluni uanga suli annerusumik tatigisassaqarsinnaavunga imaammat: v5 Arfineq-pingasunik ulloqarlunga kipineqarpunga, inunnguuseralugu Israelikkuuvunga Benjaminimit naggueqarlunga, hebræeriuvunga hebræerinik siuaasaqartoq, farisiiariusimavunga inatsisinik maleruaaqqissaarniartoq, v6 ilungersuuteqalugu ilagiinnik qinuginnittuusimasoq, iluartuunissaq inatsisiniittoq eqqortinniarlugu assuarnaatsuusimasoq. v7 Taamaattoq siornatigut iluanaarutigigaluakka tamakku maanna Kristusi pissutigalugu ajunaarutaatippakka. v8 Ilumummi suli tamakku tamaasa ajunaarutaatippakka pissutigalugu Kristusi-Jiisusimik Naalakkannik ilisimanninneq annerungaartoq. Taanna pillugu tamakku tamaasa annaasimavakka, tamaasalu perlukutut igitassaannaatippakka Kristusi pigilerumallugu v9 taassumaniikkumallungalu – uanga nammineq iluarsusera inatsisinit pisoq piginagu iluarsuserli Kristusimut uppernikkut pisoq pigilerlugu, iluarsuseq Guutimit pisoq uppernermik tunngaveqartoq – v10 ilisimasinnaaqqullugu taanna makinneratalu pissaanera naalliunneranilu peqatigalugu, toquagut assigilerlugu, v11 toqusut makiffissaat angusinnaassagaluarukku! Paulusip maligassiuinera v12 Imaanngilaq tigoreeriga imaluunniit naammalluinnartunngoreersimasunga. Kisianni tamaviaarlunga anguniarpara tiguniarsaralugu, uangattaaq Kristusi-Jiisusip tigusimammanga. v13 Qatanngutit, uanga nammineq pillunga isumaqanngilanga tigoreersimallugu, imaaliuinnarpungali: Kinguninniittut isumakkeerlugit siuninniittut isattorpakka; v14 apuuffissaq anguniarpara ajugaasup nersornaatisiassaa piniarlugu, Guutip Kristusi-Jiisusikkut pavannga uatsinnut qaaqqusissutaa. v15 Uagut naammalluinnartunngoreersimasugut taama isumaqarniarta. Sukkullu arlaatigut ilissi allaasumik isumaqassagaluarussi, taava Guutip ilissinnut tamannattaaq saqqummersikkumaarpaa. v16 Kisianni ornigarput toraaginnassavarput. v17 Qatanngutit, uanga assiginiarsinga, isiginiarsigillu ilissinnut maligassaassuserput naapertorlugu inuusut. v18 Amerlaqaammi Kristusip sanningasulianut akeraallutik inuusut, taakkulu qasseeriarlunga ilissinnut oqaatigereeraluarlugit maanna qiallunga aammaarlunga oqaatigaakka. v19 Taakkua tammarnissaq naggatissaraat, aqajarortik guutigaat, kanngugisassaraluatik usorsitsaatigaat, nunallu pii kisiisa eqqarsaatigaat. v20 Uagummi nunavigisarput qilanniippoq, Naalakkallu Jiisusi-Kristusip annaassisutut tassannga tikiunnissaa ilimagaarput. v21 Taassuma timivut nikanarsagaasut allanngortissavai timini naalannarsisitaasoq assigilersillugu pissaaneq tamanik naalatsigititsisinnaassutsini atorlugu. (4,1) Taamaattumik, qatanngutikka asasakka kipisaffigisakka tipaatsuutigisakkalu ajugaasutullu niaqorutigisakka, taama Naalakkami aalajaagitsi, ilissi asasakka. Paulusip Filippimiunut allagai Fil 4 Isumaqatigiinnissamik qanilaarnissamillu oqaaqqissaarutit v2 Euodia oqaaqqissaarniarpara, Syntykilu oqaaqqissaarniarpara Naalakkami isumaqatigeeqqullugit. v3 Illittaarlu Synzygosi ilumoortuusutit, qinnuigaakkit taakku ikioqqullugit iivangkiiliu pillugu sorsussimammata uanga peqatigalunga aamma Clemensi suleqatikkalu allat peqatigalugit; taakkua aqqi inuunerup mappersagaani allassimapput. v4 Naalakkami tipaatsuttuinnaritsi! Oqaqqippunga: Tipaatsugitsi! v5 Qanilaarsusersi ilisimaneqalerli inunnit tamanit. Naalagaq qanippoq. v6 Sumilluunniit isumakuluuteqarnaveeritsi, kissaatigisasili qanoq ittukkulluunniit Guutimut saqqummiuttarsigit qinullusi torlulallusilu qujallusilu. v7 Taava eqqissinerup Guutimit pisup siuneqassusernit tamanit annerungaartup uummatisi eqqarsaatisilu sernigissavai Kristusi-Jiisusimi. v8 Kiisalu, qatanngutit, pingaartissigit suut ilumoortut tamaasa, suut assuarnaatsut, suut iluartut, suut minguitsut, suut asanartut, suut ajunngitsumik oqaatigineqarsinnaasut, tassa suut ajunngitsut nersornartullu. v9 Uannit ilikkakkasi pissarsiasilu tusakkasilu uannilu takusasi iliuuserissavasi, eqqissinerullu Guutiata najussavaasi. Filippimiut tunissutaannut qujassut v10 Naalakkami tipaatsungaarpunga kiisami maanna uannut isumassuinissinni eqeersimaalerassi; qangalimi taama pilersaaruteqartarsimagaluarpusi periarfissaqarsimanasili. v11 Imaanngilaq ajorsaateqartarsimagama taama oqartunga, ilikkarsimavarami pigisakka naammagissallugit. v12 Ajorsarneq peqangaarnerlu nalunngilakka. Tamanik misilittagaqareerpunga – qaarsilaarnermik kaannermillu, peqangaarnermik ajorsaateqarnermillu. v13 Tamaasa pissatsitsisikkut atussallugit sapinngilakka. v14 Taamaakkaluartoq kusanartumik iliorfigaassinga ajornartorsiorninni peqatigigassinga. v15 Mannami nalunngilarsi, Filippimiut: Ulluni iivangkiiliup ilissinnut tusarliunneqaqqaarfiini Makedoniamit aallarama ilissi ilagiit kisissi peqatigalusi naatsorsuusiortarpavut akissaajaatit isertitallu. v16 Aammami Thessalonikamiitillunga ataasiaannarnasi pisariaqakkannik nassittarpassinga. v17 Imaanngilaq nasseqqusaartunga, kisianniuna anguniagarigiga pissarsiaqarluarnissarsi naatsorsuutini takuneqarsinnaasunik. v18 Nassiussasi tamaasa tigoreerpakka, naammattorsuarnillu maanna peqalerpunga. Pisuunnguallaqaanga nassiussasi Epafroditusimit tigugakkit – tipi naamajuminartoq, pilliut qujanartoq, Guutip iluarisaa. v19 Guutima Kristusi-Jiisusimi naalannangaarnerminit naammalluartumik tuniumaarpaasi pisariaqakkassinnik tamanik. v20 Guuti Ataatarput naalannarsili naassaanngilluinnartumik. Amen. Inuulluaqqussutit v21 Kristusi-Jiisusimi illernartut tamaasa immikkut inuulluaqquakka! Qatanngutit najuisima inuulluaqquaasi; v22 Illernartut tamarmik, pingaartumik kaasarip illuaniittut, inuulluaqquaasi. v23 Naalakkap Jiisusi-Kristusip saammaannerata anersaarsi najorliuk! Paulusip Kolossemiunut allagai Kol 1 v1 Paulusi Guutip piumasaagut Kristusi-Jiisusimut apustiliusoq qatannguterpullu Timotheusi. v2 Kolossemi illernartunut, Kristusimi qatanngutinut uppertunut: Guutip Ataatatta saammaallisi eqqissisillusilu! Ilagiit pillugit qinnut Guutip piumasaata ilisimalluarnissaanik v3 Guuti, Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Ataataa tamatigut qutsavigisarparput qinnuttaraangassi; v4 tusaamavarpummi Kristusi-Jiisusimut uppernersi aammalu illernartunut tamanut asanninnersi v5 neriugisamit qilanni ilissinnut pissamaartitaasumit pinngorfeqartoq. Tamatuminnga tusarpusi sallusuissummik oqaatsitigut, tassa iivangkiiliukkut, v6 maanna ilissinniittukkut, silarsuarmi tamarmi inerititaqarlunilu alliartuinnartukkut soorlu aamma ilissinni taamaattoq – ullormit tamatuminnga tusagaqaqqaarfissinniit Guutillu saammaanneranik ilumoortumik ilisimannilerfissinniit. v7 Taamatut ilikkarsimavarsi suleqatitsinnit asasatsinnit Epafrasimit, unneqqarilluni ilissinni Kristusimut kiffaasumit; v8 taassumattaarlu Anersaakkut asannissutsissinnik oqaluttuuppaatigut. v9 Taamaattumik tamatuminnga tusagaqaqqaarattali soraanngilagut qinnuttarlusi. Qinnutigisarparput tamatigut ilisimassuseqarnissigut anersaakkullu paasisimasaqassutsissigut naammattumik Guutip piumasaanik paasinnilernissarsi, v10 Naalakkap piumasaa malillugu inuusinnaalerlusi, tamatigut iluarisaanik ilioqqullusi ajunngitsulianillu tamanik inerititaqaqqullusi, Guutimik ilisimasaqarnersi alliartuinnaqqullugu, v11 tamatigut sakkortuumik nakussatsinneqaqqullusi pissaaneratigut naalannartukkut tamatigut nikallujuitsooqqullusi kamagittartooqqullusilu. Kristusikkut utertitaaneq v12 Tipaatsullusi qutsavigisiuk Ataatarput, illernartut qaamasumi kingornussassaannik ilissinnik pissarseqataasinnaanngortitsisoq. v13 Taassuma taartup pissaaneranit aniguisippaatigut ernermilu asasami naalagaaffianut nuutsilluta. v14 Taassumuuna utertitaavugut, tassa ajortit isumakkiigaanerisigut. v15 Taanna tassaavoq Guutip takussaanngitsup assinga, pinngortitaani tamani erniusut siullersaat. v16 Taassumuuna suut tamarmik pinngortitaapput qilanni nunamilu, takussaasut takussaanngitsullu, issiavissaarsuit naalagaasullu, pissaanerit piginnaanillillu. Taassumuuna taassumunngalu suut tamarmik pinngortitaapput. v17 Taanna suut tamarmik siuleraat, suullu tamarmik taassumuuna atapput. v18 Taanna niaqoraa timip, tassa ilagiit. Taanna aallaqqaataavoq, siulliulluni toqusunit erniusoq, tamatigut siulliusussaagami. v19 Guutimmi peqangaassusia aalajangerpoq taassumani ineqarumaarluni v20 taassumuunalu nunamiittut qilanniittullu tamaasa imminut saammaannartikkumallugit aavagut sanningasulimmiittukkut eqqissineqalersitsilluni. v21 Ilississaaq siornatigut takornartaagaluartusi iluaatsumillu suliaqarnissigut isumassigut akeqqersimasuullusi, v22 maanna Kristusip timikkut toquneratigut Guutip imminut saammaannartippaasi illernartuutillusi assuarnaatsuutillusilu isornaateqartinnasilu kiinnami saanut sassartikkumallusi v23 upperneq aalajaatsumik toqqavigiuarlugulu aalajangiusimajuarussiuk, nigornasi neriugisamit iivangkiiliumi tusakkassinnit, tassa iivangkiiliumit qilaap ataani pinngortitanut tamanut oqaluussissutigineqartumit uannillu, Paulusimit, kiffartorfigineqalersumit. Paulusip ilagiit pillugit atugarliuutai v24 Uanga maanna pillusi naalliuutikka nuannaarutigaakka; Kristusilu pillugu annikilliuutigisariaqartut suli atugassaasut uanga nammineq timinnik naammaqquserniarpakka timaa pillugu, tassa ilagiit pillugit. v25 Taakkununnga kiffartortunngorsimavunga ilissi pillusi Guutip suliassissimammanga tamakkiisumik nalunaajaatigeqqullugu Guutip oqaasia, v26 taanna pileqqaarneranniit maannamut kinguaariippassuarnilu anngigisaasimagaluarluni, maanna pigisaanut illernartunut saqqummersitaasoq. v27 Guutip taakkununnga nalunaarutiginiarpaa anngigisaq taanna, tassa Kristusi ilissinniittoq naalannarsinissamik neriuutaasoq, naalannassusermik qanoq atsigisumik Guutimik nalusunut pissaqartitsisoq. v28 Taanna nalunaajaatigaarput, aammalu ilisimassuseq tamaat atorlugu kikkulluunniit tamaasa oqaaqqissaartarlugillu ajoqersortarpavut inuit tamaasa Kristusimi naammalluinnartunngorsimasutut sassartikkumallugit. v29 Taannaavorlumi assoroorutigalugulu ilungersuutigisara taassuma nukinga uanni sunniuteqangaartoq nakuussutigalugu. Paulusip Kolossemiunut allagai Kol 2 Paulusip sorsunnera ilagiit pillugit v1 Ilissinnummi ilisimatitsissutigiumavara qanoq ilungersortariaqartigisartunga ilissi pillusi Laodikeamiittullu pillugit uannillu naapitsisimanngitsut allat tamaasa pillugit, v2 uummatimikkut tuppallersarneqaqullugit asaqatigiinnikkullu ataqatigiileqqullugit, pigisaqaleqqullugit nakimajuissusermik paasisimasaqassusermillu naammangaartunik, ilisarileqqullugu Guutip anngigisaa, tassaasoq Kristusi, v3 ilisimassutsikkut paasinninnikkullu pisuussutit tamarmik isertugaaffigisaat. v4 Taama oqarpunga napitinneqaqqunasi napititsiniartut oqaasiinik pututitsiniutaasunik. v5 Uinikkut najuutinngikkaluarlunga taamaattoq anersaakkut najorpassi, nuannaarutigaaralu aaqqissuulluagaanersi takusara Kristusimullu uppernermi aalajaassusersi. Kristusimi inuuneq v6 Kristusi-Jiisusi, Naalagaq, ilassigassiuk taava taassumani inuuniaritsi, v7 taanna sorlaqarfigalugu, taassumani ineriartortinneqarlusi, uppernermi aalajaallusi ajoqersorneqarnersi malillugu qujaniangaartarlusilu. v8 Mianersoritsi napitinneqaqqunasi ilisimaqqissaarniutinik salloqittaatinillu piunngitsunik, taakku tunngaveqarmata inuit kingornussassiissutaannik silarsuullu pissaanerinik, Kristusimit pisuunngitsunik. v9 Taassumani ineqarpoq Guutiussutsip peqangaarnera tamarmi tassaalluni uinik aallu, v10 ilississaarlu taassumani pissaanermut piginnaatitaanermullu niaquusumi tamatuminnga ilumiulerneqarpusi. v11 Aammattaaq taassumani kipineqarpusi assannik pinnasi, timimilli ajorteqartumik iperaanikkut Kristusimut kipineqarnikkut v12 kuisinnikkut ilisaaqatigigassiuk; aammattaarlu tamatumani makititaaqatigaarsi Guutip pissaaneranik taassuminnga toqusunit makititsisumik upperinninnikkut. v13 Ilississaaq unioqqutitsinerni timissi kipineqanngissusianni toqungagaluartusi Guutip uummartippaasi taanna ilagitillugu, unioqqutitsinitsinnik isumakkeerfigigamisigut. v14 Akiligassatsinnut uppernarsaat piiarpaa aalajangersagartai uatsinnik pisuutitsisut tamaasa ilanngullugit; peerpaa sanningasulimmut kikiattuukkamiuk. v15 Pissaanerit piginnaanillillu sakkuiarpai tamanut saqqumisumik nittarsaallugit ajugaasutut ingerlaarnermini ingerlakkamigit Kristusimi. Inuit inassutiliaannut mianersoqqussut v16 Taamaattumik kikkunnilluunniit eqqartuutitinnaveeritsi nerisartakkat imertakkalluunniit imaluunniit qanoq nalliuttorsiortarnerit qaammanniffissiortarnerilluunniit sabbatisiortarneriluunniit pillugit. v17 Tamakku piumaartussap tarraannarai, timili Kristusip pigaa. v18 Ajugaasup pisassaanik arsaartinniaqinasi nikanarniartuusaartunit inngilisiortunit, takorluukkaminnit tiguartissimasunit pissutissaqaratillu imminnut angisuutinniartunit eqqarsaatimikkut uinimminnut atasutigut, v19 attaveqarnianngitsunit tassunga niaquusumut timip tamarmiusup ujallunit naggussanillu ataqatigiissitaasup aallaavigisaanut, Guutip alliartortitaanut. v20 Kristusi ilagalugu silarsuup pissaanerinit toqusimagussi, sooq taava silarsuarmi inuusutut peqqussutinut naalatsigitippisi, makkununnga: v21 Tigoqinagu! Oqummeqinagu! Attoqinagu! – v22 tamarmik tassaaginnarput atorlugillu nunguttussat – tassaannaasut inuit peqqussutiliaat ajoqersuutaallu. v23 Tassaanerarneqarput ilisimassuseq guutisiornertalik nammineq qinikkamik, nikanarniartuusaarneq, timimillu qajassuussinnginneq; tamakkuli suunngillat, uinimmuinnaq naammaginarput. Paulusip Kolossemiunut allagai Kol 3 Inuuneq Kristusi ilagalugu Guutimi isertugaasoq v1 Taamaattumik Kristusi makititaaqatigigassiuk piniarsigit qilammiittut, Kristusip Guutip talerpiata tungaani issiasup najugaaniittut. v2 Eqqarsaatigisigit qilammiittut, nunamiittut pinnagit. v3 Toqusimavusimi, inuunersilu Kristusi ilagalugu Guutimi isertugaavoq. v4 Kristusi, tassa inuussutersi, saqqummersitaappat ilississaaq taanna peqatigalugu saqqummersitaassaasi naalannassuseqarlusi. v5 Taamaattumik toqutissigit nunamut atasut ilissinniittut: Kinguaassiuutitigut inuunerlunneq, minguttuuneq, pileritsaassineq kajungerisapiluillu aamma piumatuuneq, tassa guutipilussiorneq. v6 Tamakkua Guutip kamannera naalasseriitsut qitornaannut nalliutitittarpaat. v7 Ilississaaq taama ittunut tunniussimavusi tamakku inuuserigallarassigit. v8 Maannali ilississaaq tamaasa iperassavasi: Kamanneq, puffajaneq, ajussuseq, mitaatilliineq kanngunartunillu oqalunneq. v9 Immissinnut salluliorfigisaqinasi, tassami inutoqaq iperarsimavarsi iliuusai ilanngullugit, v10 atisimallugulu nutaaq, nutarterneqartoq pinngortitsisini assigilerlugu, ilisarsinissaq siunertaralugu. v11 Tamatumani apeqqutaanngilaq grækeriuneq juutiunerluunniit, kipineqarneq kipineqannginnerluunniit, barbariuneq, skytiuneq, inussiaaneq inussiaannginnerluunniit, Kristusili taakkunani tamani tamarsuuvoq. v12 Taavami Guutip qinigaasut illernartutut asanartutullu atiniarsigit nallittuingaarneq, ajunngissuseq, nikanartinneq, qanilaarneq naammagittassuserlu. v13 Kamageqatigiigitsi isumakkeerfigeqatigiittarlusilu arlassinnut assuarliutissaqaraangassi. Soorlu Naalakkap isumakkeerfigigaasi taamatuttaaq ilissi iliussaasi. v14 Tamakkuali tamarmik qaavatigut atiniarsiuk asanninneq, tassaammat naammalluinnassutsip qilerutaa. v15 Kristusip eqqissisitsinera uummatissinni aalajangiisuuli, tamatumunngami qaaqqusaavusi timimut ataasiusumut avataasutut. Qujaniartaritsilu. v16 Kristusip oqaasia naammangaarluni ilissinni ineqarli. Ilisimassuseq tamaat atorlugu immissinnut ajoqersoqatigiittaritsi oqaaqqissaaqatigiillusilu tussiutit unnersiutiginnissutillu tussiutaasallu atorlugit Guuti qujaniarfigalugu uummatissinni. v17 Oqaatsissigut suliassigullu qanorluunniit ilioraangassi taamaaliortaritsi Naalakkap Jiisusip aqqani; Guutilu Ataataq taassumuuna qujaniarfigisiuk! Inoqutigiit kristumiuusut ileqqussaat v18 Nuliaasusi, uissinnut naalatsigitissaasi tamanna Naalakkami ileqqussaammat. v19 Uiususi, nuliasi asassavasi, peqqarniisaarfigeqinasigillu. v20 Qitornaasusi, tamatigut angajoqqaasi naalattarsigit tamanna Naalakkami iluarmat. v21 Ataataasusi, qitornasi narrassaassanngilasi qunulleqqunagit. v22 Inussiaataasusi, nunami naalagarisasi tamatigut naalattarsigit, ilumoortuusaartutut inunnut iluareqqusaaginnartutut pinnasi, uummatissigulli ilumoorlusi Naalagaq mianeralugu. v23 Qanorluunniit iliorussi taamaaliortaritsi uummammit pisumik – Naalakkamut, inunnut pinnasi. v24 Ilisimassavarsimi taamaaliorussi taarsiullugu Naalakkamit kingornussassaqartitaassasusi. Kiffartorfigisiuk Kristusi, Naalagarput. v25 Iluanngitsuliortoq iluanngitsuliaata uterfigiumaarpaa, tamatumuunalu kinaassusersiortoqassanngilaq. (4,1) Ilissi naalagaasusi, inussiaatinut naapertuilluartumik iliortaritsi nalunnginnassiuk ilississaaq qilammi Naalagaqartusi. Paulusip Kolossemiunut allagai Kol 4 Qinnussisaqqusineq v2 Qasusuillusi qinusaritsi, eqqumaniaritsi qinullusi qujaniarlusilu; v3 uaguttaarlu Guutimut qinnuttartigut oqaatsip matuanik ammaateqqulluta oqaluussinissamut Kristusimik anngigisaq uanga parnaarussaassutigisara nalunaajaatigisinnaaqqullugu. v4 Qinnutigisiuk ilisimalersissagiga oqaluttariaqarnittullu oqalussasunga. v5 Ilaginngisassi peqatigisarnerini silatusaartaritsi piffissaqqissorlu atortarsiuk. v6 Tamatigut oqaluttassaasi inussiarnersumik tarajulimmillu, ilisimaqqullugu kikkut tamaasa qanoq akisariaqartassagisi. Inuulluaqqussutit v7 Uannut tunngasut tamaasa Tykikosip, qatanngutip asanartup unneqqarillunilu kiffaasup suleqataasullu Naalakkami ilissinnut oqaluttuariumaarpai. v8 Taanna ilissinnut aallartippara pissutigerpiarlugu atugarisatsinnik ilisimasaqarnissarsi uummatisilu tuppallersarneqaqqullugit. v9 Ilagitippara Onesimosi, qatanngut unneqqarissoq asanartorlu, nunaqqatersi. Taakkua maani uatsinnut tunngasunik oqaluttuukkumaarpaasi. v10 Aristarkip parnaarussaaqatima Markusillu Barnabap illuata inuulluaqquaasi. Taanna pillugu ilisimatereerpassi – ilassilluarniarisiuk ilissinnut tikippat. v11 Taamatuttaaq aamma Jiisusip Justusimik taaguutillip inuulluaqquaasi. Taakku kipineqartuni Guutip naalagaaffia pillugu suleqataasutuaapput, uannullu tuppalliutaasarlutik. v12 Epafrasip nunaqqatissi, Kristusi-Jiisusip kiffaata inuulluaqquaasi. Taassuma qinnutimini ilungersuutigiuartarpaasi aalajaaqqullusi naammalluinnartooqqullusi qularutiginngilluinnaqqullugulu tamatigut Guutip piumasaata suunera qanoq ittutigulluunniit. v13 Uanga uppernarsaasuusinnaavunga taanna ilissi pillusi aammalu Laodikeamiittut Hierapolisimiittullu pillugit qanoq ilungersuuteqartartigisimasoq. v14 Inuulluaqqusipputtaaq Lukasi, nakorsaq asanartoq, aamma Demasi. v15 Qatanngutit Laodikeamiittut inuulluaqqutikkisigit, aamma Nymfa ilagiillu taassuma illuani katersuuttartut. v16 Allakkat makku ilissinni atuarneqareerpata isumagigisiuk ilagiinni Laodikeamiittuni aamma atuarneqarnissaat, aammalu taava Laodikeamiittunut allakkama ilissinnissaaq atuarneqarnissaat. v17 Arkipposi oqarfigigisiuk: Naalakkap kiffartuutigititaani atuulluarnissat isumaginiaruk. v18 Uanga Paulusi inuulluaqqusivunga nammineq assannik allallunga. Kalunnernik qilersugaaninni eqqaamaniarsinga. Saammaannerup najorlisi! Paulusip Thessalonikamiunut allagai siulliit 1 Th 1 v1 Paulusi Silvanusilu Timotheusilu. Ilagiinnut Thessalonikamiunut Guutimi Ataatami Naalakkamilu Jiisusi-Kristusimi. Saammaallisi eqqissisillusilu. Guutimut qujassut ilagiit oqaatsimik ilassinninnerat pillugu v2 Tamassi Guutimut qujassutigisaannarpassi qinulluta taagaangassi kipisuitsumillu v3 Guutitta Ataatattalu saavani eqqaaniartarlugit uppernermi suliasi, asanninnermi assoroornersi nikallujuinnersilu Naalakkatsinnut Jiisusi-Kristusimut neriuffiginninnissinni. v4 Qatanngutit Guutimit asasaasusi, ilisimavarput qinigaasusi; v5 iivangkiiliumi tusarliussarput ilissinnut pinngilaq oqaasiinnaalluni, aammattaarli pissaanermik Anersaamillu Illernartumik nalorninngilluinnarnermillu ilaqarluni, ilisimavarsilu taamatut akornassinni inuusugut ilissi pissutigalusi. v6 Inuuvusi issuarluta aamma Naalagaq, annikilliungaaraluarlusilu oqaaseq ilassivarsi nuannaarlusi Anersaami Illernartumi v7 taamaalillusilu uppertunut Makedoniamiittunut Akajamiittunullu tamanut maligassiuivusi. v8 Ilissinnimmi Naalakkap oqaasia akisuavoq Makedoniami Akajamilu piinnarnani; tamaginnili Guutimut uppertunngornersi tutsiussimavoq uagutsinnit oqaluutigisariaarulluni. v9 Inuit namminneq oqaluttuarisarpaat qanoq ilissinnit ilassineqartugut qanorlu guutipiluit tunullugit Guutimut saattusi, Guuti uumasoq Guutiviusoq kiffartorfigilerumallugu v10 utaqqilerlugulu ernera qilannit tikiuttussaq – taanna Jiisusi Guutip toqusunit makititaa kamannermit piumaartussamit aniguisitsisissarput. Paulusip Thessalonikamiunut allagai siulliit 1 Th 2 Paulusi Thessalonikamiittoq v1 Qatanngutit, nammineq ilisimavarsi ilissinni sulilernerput asulinnaanngitsoq. v2 Soorlumi nalunngikkissi Filippimi erloqisinneqaqqammeraluarluta naalliutsitaaqqammeraluarlutalu Guutitsinni nakimaassuseqalersitaavugut ilungersungaarluta iivangkiiliua ilissinnut tusarliussinnaanngorlugu. v3 Nalunaajaanitta tunngaviginngilai tammarneq pissutaasulluunniit mingunnartut, peqquserlunnertaqanngilarlu; v4 nalunaajaavugulli Guutip iivangkiiliumik paarisaqarnissatsinnut naleqquttuutimmatigut, inunnut iluareqqusutut pinnata, Guutimulli uummatitsinnik misiliisumut. v5 Soorlumi nalunngikkissi piutserpaluttumik isertortukkut iluanaaruteqarniarsarisutut periaaseqarluta oqalunngisaannarpugut – tamanna Guutip uppernarsarsinnaavaa! v6 Aamma inunnut ataqqeqqusaartanngilagut, ilissinnut allanulluunniit, v7 naak Kristusimut apustiliugatta ilissinnut nanertuutaasinnaatitaagaluarluta. Akerlianilli saamalluta akornassinni inuuvugut. Soorlu anaanap qitornani paaqqisarai v8 taamatut asallusi kissaatigisimavarput Guutip iivangkiiliuanik tuniinnarasi aammattaaq inuunerput tunniutissallugu, nuannarisarilersimagassimi. v9 Qatanngutit, assoroorsimanerput tamaviaarsimanerpullu eqqaamavarsi. Arlaannassinnulluunniit nanertuutaajumanata Guutip iivangkiiliuata oqaluussissutiginerani ullukkut unnuakkullu sulisarpugut. v10 Ilissi – Guutillu – uppernarsarsinnaavarsi qanoq upperluartigaluta peqqusersuitsigalutalu ileqqoritsigaluta ilissi uppertuususi akornassinni inuusugut. v11 Aamma ilisimavarsi qanoq uagut ataatap qitornaminut ileqqorisartagaatut v12 tamassi immikkut oqaaqqissaartarissi kajumissaartarlusilu qiimmassartarlusilu, tamassi immikkut inooqqullusi Guutip ilissinnik naalagaaffimminut naalannassutsiminullu qaaqqusisup piumasaa naapertorlugu. v13 Taamaattumik aamma uagut Guuti qutsavigiuartarparput; Guutimmi oqaasia uatsinnit tusagarsi ilassigassiuk inuit oqaasiattut ilassinngilarsi, kisianni pissusiviatut, tassa Guutip oqaasiatut, taannalu ilissinni uppertuni sunniisarpoq. v14 Ilissimi, qatanngutit, Guutip Judæami ilagiissai Kristusi-Jiisusimiittut assigaasi, ilississaaq nunaqqatissinnit naalliutsitaagassi soorlu taakku juutinit naalliutsitaasut. v15 Juutimmi Naalagaq Jiisusi pruffiitillu toquppaat uagullu qimaatilluta; taakku Guutimut iluarinanngillat, inoqatiminnullu tamanut akeqqiussimallutik v16 Guutimik nalusunut oqaluusseqqunnginnamisigut taakkua annaanneqaatissaannik. Taamaalillutik tamatigut ajortuliatik naammatsittarpaat, kamannerulli naammattumik tikippai. Paulusi ilagiinnut kipisasoq v17 Qatanngutit, uagut ilissinnit avissaartitaagallarsimavugut qitornaminnit avissaartitaasimasutut illuta – qallikkuinnarli, uummatikkut pinnata. Taamaattumik suli ilungersunarnerusumik kipilerfigaassi kiinarsiumagaluaqalusi. v18 Ornilersaartaraluarpassi, uanga Paulusi qasseeriartarlunga – Saatanilli akornusersorpaatigut. v19 Ilisserpiaannginnerpisi Naalakkap Jiisusip tikiuffissaani neriuuteqaatigisavut tipaatsuutigisavullu nigaliliatullu ataqqinaatitut usorsisimaarutigisassavut Jiisusimut Naalakkatsinnut, taanna tikiuppat? v20 Ilissimi tassaavusi ataqqinaatigisavut nuannaarutigisavullu. Paulusip Thessalonikamiunut allagai siulliit 1 Th 3 v1 Taamaattumik sapilivikkatta aalajangiupparput Athenimi uniinnarumalluta kisimiilluta, v2 Timotheusilu qatannguterput Guutillu Kristusimik iivangkiiliup nalunaajaatigineqarnerani suleqataa ilissinnut aallartipparput nakussatseqqullusi tuppallersaqqullusilu uppernissinni, v3 kinaluunniit arlarsi nalornileqqunagu annikilliuutini atukkassinni taakkunani. Namminermi ilisimavarsi tamakku uagutsinnut atugassarititaasut. v4 Najorallarassilimi oqarfigereerpassi annikilliortitaajumaartugut, taamaalivorlu, soorlu ilisimagissi. v5 Taamaattumik sapilivikkama aallartitsivunga uppernersi pillugu paasiniaallunga – ussiisup ussersimaneraasi, taamalu ilungersulussinnarsimanersugut. v6 Maannali Timotheusi ilissinnit uterpoq, nuannaartillutalu nalunaarfigaatigut uppernissinnik asanninnissinnillu qanorlu nuannaarlusi eqqaamajuaritsigut, takorusullutalu kipilerfigigitsigut soorlu uagut ilissi kipilerfigigissi. v7 Qatanngutit, taamaalilluta naalliungaarnitsinni annikilliungaarnitsinnilu tamani tuppallersarneqarpugut ilissi uppernissigut. v8 Maannami inuummarissivugut Naalakkami aalajaakkassi. v9 Qanormi ililluta Guuti akillugu qutsavigisinnaassanerparput Guutitta saani uatsinnut nuannaarutaangaarnersi pillugu? v10 Ullukkut unnuakkullu ilungersungaarluta qinusarpugut kingumut kiinarsiumagaluaqalusi uppernissinnilu amigaataasut iluarsisikkumallugit. v11 Guutitta Ataatattalu Naalakkattalu Jiisusip ilissinnut aqqutissiorlisiguttoq! v12 Ilissilu Naalakkap ineriartortillisi asaqatigiingaalersillusi asannissuseqangaartillusilu allanut tamanut, soorlu uagut ilissi asagissi, v13 uummatisi nakussatsillugit Guutitta Ataatattalu saani illernarsutsimi assuarnaatsooqqullusi Naalagarput Jiisusi tikiuppat illernartortani tamaasa ilagalugit! Amen. Paulusip Thessalonikamiunut allagai siulliit 1 Th 4 Illernartitaanissamik qatanngutigiittullu asaqatigiinnissamik v1 Kiisalu qatanngutit, Naalakkatsinni Jiisusimi qinnuigalusilu oqaaqqissaarniarpassi suli annerusumik siuariartoqqullusi uatsinnit ilikkakkassitut inuullusi, Guutimit iluarisaallusi, soorlumi taamaareersusi. v2 Ilisimavarsimi qanoq peqqusiffigigissi Naalakkatsigut Jiisusikkut. v3 Guutimmi piumasaa tassaavoq illernartitaassasusi kinguaassiuutitigut inuunerluttuunasi, v4 tamassi immikkut nuliasilu inooqatigiissasusi illernartitaallusi ataqqeqatigiillusilu, v5 Guutimik nalusutut Guutimik ilisimanninngitsutut pilerissusipiloqarnasi, v6 ilassilu qatanngunni eqqunngitsumik pissanngikkaa peqqusersiorluniluunniit iluanaarniarfigissanagu. Naalakkammi taamaaliortut tamaasa pillartarpai, soorlu siornatigut oqarfigigissi uppernarsaaffigalusilu. v7 Guutimmi qaaqqunngilaatigut minguttooqqulluta kisianni illernartitaaqqulluta. v8 Taamaattumik tamatuminnga narruginnittup inuit pinnagit Guuti Anersaaminik Illernartumik ilissinnut tunniussisoq narrugaa. v9 Qatanngutigiittut asaqatigiinnissamik allaffigisariaqanngilassiluunniit, ilissi nammineq Guutimit ajoqersorneqarassi asaqatigeeqqullusi; v10 qatanngutinummi Makedoniami tamarmi ittunut asanninnermik takutitsivusi. Oqaaqqissaarpassili, qatanngutit, suli annerusumik taamaalioqqullusi v11 pingaarteqqullugulu piuaatsumik inuuneqarnissaq, ilissi nammineq pisassasi aallutarisarlugit namminerlu assassinnik sulisarlusi, soorlu taama peqqusiffigisimagissi, v12 taamalu torersumik pissuseqaqqullusi peqataanngitsunut, ajorsaateqaqqunasilu. Uppertut toqoreersimasut Kristusillu tikiunnissaa v13 Qatanngutit, nalorneqqunngilassi sinippaartut pillugit, aliasussannginnassi inuttut neriuutissaqanngitsutut. v14 Upperigatsigumi Jiisusi toqusoq toqusunillu makittoq, taava aamma Guutip sinippaartut Jiisusikkut ingerlatikkumaarpai taassumunnga ilagitillugit. v15 Naalakkammi oqaasia tunngavigalugu manna ilissinnut oqaaseraarput: Uagut inuusugut sulilu maaniilluta Naalakkap tikiunnissaanik angumerinnikkumaartugut sinippaartunit siulliussannginnatta. v16 Peqquserpalunneq inngiliunerullu nipaa Guutillu qarlortaassuata qarlortarpalunnera tutsiuppata Naalagaq nammineq qilammit aqqarumaarpoq, Kristusimiillutillu toqusut siulliullutik makikkumaarput. v17 Taava uagut inuusugut sulilu maaniittugut taakku ilagalugit nuissatigut aallarunneqarumaarpugut Naalagaq parsiarlugu silaannarmi, Naalagarlu najortuinnalissavarput. v18 Taamaattumik oqaatsinik taakkuninnga tuppallersaqatigiinniaritsi. Paulusip Thessalonikamiunut allagai siulliit 1 Th 5 v1 Qatanngutit, qaqugu qanoq-ilisukkullu piumaartut pillugit allaffigisariaqanngilasi; v2 namminermi ilisimalluarparsi Naalakkap ullussaa nalliukkumaartoq unnuami tillinniatut. v3 Inuit oqarpata: »Sumilluunniit aarlerinartoqanngilaq!« taava perlussap tassanngaannaq tikikkumaarpai ernilersup nallisitsisarneratut, aniguissanngillallu. v4 Ilissili, qatanngutit, taarmiuunnginnassi ullussap taassuma tillittutut qaninngassanngilaasi. v5 Ilissimi tamassi qaamanerup ullullu qitornaraasi; unnualluunniit taartulluunniit piginngilaatigut! v6 Taamaattumik sineqinata inuit allat ileqquattut, eqqumaniartali aalakoornatalu. v7 Sinittummi unnuami sinittarput, aalakoorniarlutillu imertut unnuami aalakoortarput. v8 Uagulli ullup pigimmatigut aalakoorniaqinata, uppernerli asanninnerlu saattuaasatut atiniartigit annaanneqarnissamillu neriuut niaqorortinnaveeqqutigalugu; v9 Guutimmi kamannerminik eqqorneqartussaatinngilaatigut, annaanneqartussaatippaatigulli Naalakkatsigut Jiisusi-Kristusikkut v10 uagut pilluta toqusukkut, eqqumaguttaluunniit sinikkuttaluunniit inooqatigeqqulluni. v11 Taamaattumik tuppallersaqatigiigitsi ineriartorteqatigiigitsilu – soorluttaaq taamaaliortartusi. Oqaaqqissaarutit naatsunnguit v12 Qinnuigaassi, qatanngutit, ilungersorlutik akornassinni sulisut Naalakkamilu akornassinni siulersuisut ilitsersuisuusullu qujamasuutigeqqullugit. v13 Taakku suliaat pillugit asangaarniarsigit. Eqqisseqatigiigitsi! v14 Oqaaqqissaarpassi, qatanngutit: Ilitsersorsigit torersumik inuuseqanngitsut, tuppallersarsigit ernumasut, isumaginiarsigit sanngiitsut, tamaasa nikallujuisaarfigisigit. v15 Ajortoq ajortoqataanik akilerniaqinasiuk, noqqaassutiginiarsiulli akornassinni tamanullu ajunngitsuliornissaq. v16 Tipaatsuttuaannaritsi, v17 qinuttuinnaritsi, v18 qanorluunniit atugaqaraluarussi qujasaritsi, tassaammat Guutip ilissi pillusi piumasaa Kristusi-Jiisusimi. v19 Anersaaq qamiteqinasiuk, v20 pruffiitit oqaaserisaat asiginnaqinasigit. v21 Tamaasa misilittarsigit, ajunngitsorlu aalajangiussiuk. v22 Ajortut qanoq-ittulluunniit nigorsimaniarsigit. v23 Guutip eqqissisitsisup nammineq iluunngarlusi illernartillisi, anersaarsilu tarnersilu timersilu sernigiligit assuarnaatsuutillugit Naalakkap Jiisusi-Kristusip tikiuffissaani! v24 Unneqqarippoq qaaqqusisersi taamaaliorumaarlunilu. Inuulluaqqussut v25 Qatanngutit, uaguttaaq qinnuttartigut. v26 Qatanngutit tamaasa kunimmik illernartumik ilassiniarsigit! v27 Naalagaq naqqissigalugu ilungersorlunga oqaappassi allakkat makku qatanngutinut tamanut atuffassissutigeqqullugit. v28 Naalakkatta Jiisusi-Kristusip saammaannerata najorlisi! Paulusip Thessalonikamiunut allagaasa aappaat 2 Th 1 v1 Paulusi Silvanusilu Timotheusilu. Ilagiinnut Thessalonikamiunut Guutimi Ataatatsinni Naalakkamilu Jiisusi-Krisusimi. v2 Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu! Guutimut qujaniarneq ilagiit uppernerat nikallujuinnerallu pillugit v3 Qatanngutit, Guutimut qujassutigittuinnartariaqarpassi, taamaaliortariaqarattami, uppersusersi alliartuinnarmat asaqatigiinnersilu anneruleriartuinnarmat tamarluinnassinni. v4 Taamaattumik usorsisimaarutigisinnaavassi Guutip ilagiissaani allani, nikallujuikkassi uppersuseqarassilu qinugineqarnissinni annikilliuutinilu atortariaqakkassinni tamani. v5 Tamanna ilimasaarutaavoq Guutip eqqartuussutaanut naapertuilluartumut, Guutip naalagaaffianut maannakkut erloqinartorsiuutissinnut isernissamut qinngaqqunnanngitsuutitaassagassi. v6 Guutimmi naapertuilluarnertut isigaa ilissinnik annikilliortitsisut annikilliortitaanermik akilissallugit v7 ilissilu annikilliortitaasusi uagutsinnut ilagitillusi akilissallusi atoruminarsisitsinermik Naalagaq Jiisusi inngilini pissaasut ilagalugit qilammit saqqummersitaappat v8 innermi ikualasorsuarmi, aggiullugu pillaatissaq Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkamillu Jiisusimik iivangkiiliumut naalakkumanngitsunut. v9 Taakku Naalakkap kiinaanit naalannassusianillu pissaaneranillu peersitaallutik naassaanngitsumik suujunnaarsitaaneq pillaatisiarissavaat, v10 ullormi issumani tikiuppat naalannarsisitaassalluni illernartitami akornanni uppertunngortullu tamarmik akornanni nersorneqassalluni – ilissinnummi nalunaajaatigisarput upperaarsi. v11 Taamaattumik qinnuttuinnarpassi Guutitta qinngaqqunnartissanngikkaasi qaaqqussummut, pissaanikkullu immissagaasi pilersaarutinik ajunngitsunik tamanik uppernikkullu suliarisaasunik tamanik v12 Naalakkatta Jiisusip aqqa ilissinni naalannarsisinneqaqqullugu, ilissilu taassumani naalannarsisinneqaqqullusi Guutitta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaanneratigut. Paulusip Thessalonikamiunut allagaasa aappaat 2 Th 2 Inatsisaatsuunerup inuttaa Naalakkallu ullussaa v1 Qinnuigaassi, qatanngutit, Naalakkatta Jiisusi-Kristusip tikiunnissaa taassumanilu katersuunnissarput pillugit v2 tassanngaannaq paatsiveerutitinneqaqqunasi annilaartinneqaqqunasilu Naalakkap ullussaa qanillilluinnarnerarlugu siulittuutinit imaluunniit oqaaserisanit allakkanilluunniit uatsinnit pisuuneragaasunit. v3 Nakutitaanaveeritsi qanoq ittunilluunniit. Nalliuteqqaartussaavormi tunussineq saqqummersinneqassallunilu inatsisaatsuunerup inuttaa, tammarnerup ernera, v4 akerartortoq annerutikkumaartoq Guutimik illernartumillu taaneqartartunit tamanit, inissikkumaartorlu Guutip naalaffiani imminillu Guutiunerarumaarluni. v5 Eqqaamanngilisiuk najorallarassi tamatuminnga oqarfigigassi? v6 Maannattaaq ilisimavarsi sumit akornusersimaneqartoq imminut piffissarititaasoq nalliuppat aatsaat saqqummersinnaalluni. v7 Inatsisaatsuunerummi anngigisaa sunniilereerpoq, kisianni akornusiisoq peeqqaartariaqarpoq; v8 taavalu Inatsisaatsoq saqqummersitaassaaq. Taanna Naalakkap Jiisusip takussaalluni tikiukkuni anersaartorfigalugu toqukkumaarpaa suujunnaarsillugulu, v9 Inatsisaatsup tikiunnissaa Saatanip suliaraa, piumaarporlu pissaanersuaqarluni salluliuutaasunik nalunaaqutiliaqarluni tupinnartuliaqarlunilu v10 iluaatsuliornerup tammartunik peqquserluffiginninnerisigut sallusuissummut asanninneq annassutissarigaluartik ilassinngimmassuk. v11 Taamaattumillu Guutip pissaanermik paatsiveerutitsisumik aallartitsivigai sallu upperilersillugu, v12 sallusuissummik upperinnilernatik iluaannermik nuannarinnittut tamaasa eqqartuunneqaqqullugit. Guutimut qujassut nikallujuinnissamillu oqaaqqissaarut v13 Qatanngutit, uagulli Guutimut qujassutigittuinnartariaqarpassi, ilissi Naalakkap asasai, Guutip qinermasi inereqqaatitut, annaanneqaqqullusi Anersaap illernartitsineragut sallusuissummullu uppernikkut. v14 Aamma taama pineqarnissamut qaaqquaasi iivangkiiliukkut uagut ilissinnut nalunaarutigisatsigut Naalakkatta Jiisusi-Kristusip naalannassusia pissarsiareqqullugu. v15 Qatanngutit, taamaattumik aalajaanniaritsi, maligassarsiat oqaatsitigut allakkatigulluunniit ajoqersuutigisavut aalajangiullugit. v16 Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Guutillu Ataatatta uatsinnik asannittup saammaannerminillu tuppallersaatissamik soraajuitsumik neriunnermillu ajunngitsumik uatsinnut tunniussisup v17 uummatisi tuppallersarligit nakussatsillusilu suliasi oqaatsisilu tamarmik ajunngitsooqqullugit! Paulusip Thessalonikamiunut allagaasa aappaat 2 Th 3 Qinnusseqqusissut v1 Qatanngutit, qinnunniartigut Naalakkap oqaasia akornuteqaqqunagu ataqqineqaqqullugulu – soorlu ilissinni taamaalereersoq – v2 aniguisitaaqqullutalu inunnit naalasseriitsunit ajortunillu, imaanngimmammi tamarmik upperneq pigigaat. v3 Unneqqaripporli Naalagaq; taassuma nakussatsissavaasi ajortumullu sernigalusi. v4 Naalakkami tatigaassi peqqussutivut naalakkisi siunissamilu naalakkumaarlugit. v5 Naalakkap uummatisi siulersorligit Guutip asanninneranut Kristusillu nikallujuissusianut! Suliumatuulluni inuunissamik oqaaqqissaarut v6 Qatanngutit, Naalakkatta Jiisusi-Kristusip aqqani peqqusiffigaassi qatanngut kinaluunniit torinngitsumik inuuseqartoq maligassarsianillu uatsinnit pisaminik malinninngitsoq nigorsimaqqullugu. v7 Namminermi ilisimavarsi uagut assiginiarluta qanoq inuusariaqartusi; uagummi torinngitsumik inuuseqanngilagut akornassinni, v8 aamma nerisassat akilernagit kikkunnilluunniit pinngisaannarpavut; pissarsiarisarpavulli tamaviaaqaluta ullukkut unnuakkullu sulinitsigut kimulluunniit arlassinnut nanertuutaajumanata, v9 imaanngitsoq pisassaqartussaannginnatta, maligassiorumallusili assiginiaqqulluta. v10 Najorallarassilimi peqqusiffigereerpassi suliumanngitsoq aamma nerissanngitsoq. v11 Tusarsimavarpummi ilasi torinngitsumik inuuseqartut sulissanatik susassarinngisaminnut akuliutiinnartartut. v12 Taakku Naalakkakkut Jiisusi-Kristusikkut peqqusiffigalugillu oqaaqqissaarpavut aalajaallutik suliuaannaqqullugit namminnerlu sulinermikkut inuussutissaminnik pissarsiniaqqullugit. v13 Ilissili, qatanngutit, eqqortumik iliornissaq qatsunniaqinasiuk. v14 Allakkani ukunani peqqussutigisatsinnik naalanngitsoqarpat taanna sianigisiuk ilagisarnagulu, kanngusuleqqullugu. v15 Kisianni akerarisassitut isiginagu qatanngutitulli ilitsersorniarsiuk. v16 Eqqissinerup Naalagaata nammineq tamatigut eqqissisittuarilisi! Naalakkap najorlisi tamassi! Inuulluaqqussut v17 Maanna uanga Paulusi inuulluaqqussutiga nammineq assannik allappara. Tassa allakkani tamani ilisarnaat; taama allattarpunga. v18 Naalakkatta Jiisusi-Kristusip saammaannerata najorlisi tamassi! Paulusip Timotheusimut allagai siulliit 1 Tim 1 v1 Paulusi, Kristusi-Jiisusip apustilia Guutip annaassisitta Kristusi-Jiisusillu neriuuteqarfigisatta peqqusineratigut. v2 Timotheusimut, uppernermi qitornarilluakkannut. Guutip Ataatap Naalakkattalu Kristusi-Jiisusip saammaallisit nallittorlutillu eqqissisillutillu! Ajoqersuinerluummut mianersoqqussut v3 Makedoniamut aallalerama qinnuigaakkit Efesosimi uninngaannaqqullutit inuit ilaat inerteqqullugit ajoqersuinerloqqunagit v4 sammisaqarniaqqunagilluunniit oqaluttuatoqqanik kinguaariilluunniit allattorneqarfiinik isusissaanngitsunik, tamakku Guutip annannissamik pilersaarutaanik uppernermik tunngaveqartunut iluaqutaanatik eqqarsaatersornerinnarnik pilersitsisarmata. v5 Taama peqqusinikkut siunertarineqarpoq asanninneq uummammit minguitsumit ilerasuuteqannginnermillu uppernermillu piviusumik naggueqartoq. v6 Inuit ilaasa tamakku tunussimavaat piunngitsunillu oqalunnermut saassimallutik. v7 Inatsisinik ajoqersuisuujumapput naak namminneq oqaatsitik nalornerpalunngivissumilluunniit oqaaseqaatitik paasisimanagit. v8 Nalunngilarpulli inatsisit ajunngitsuusut atornissaat eqqorlugu atoraanni. v9 Naluneqanngilarmi inatsisit peqqusersuitsumik inuusut pillugit pilersitaanngitsut, ukuli pillugit: inatsisinik unioqqutitsisut naalasseriitsullu, guutiitsut ajortuliortullu, mitaatilliisut iluaatsullu, ataataminnik anaanaminnilluunniit toqutsisut, inuartut, v10 kinguaassiuutitigut inuunerluttut, anguteqatiminnoortartut, inoqatiminnik aallarussisartut, sallutuut, sallullutik uppernarsaasartut allallu ajoqersuummut peqqissinartumut akerliusut, v11 tassa taamaappoq Guutimi pilluartumi naalannassusermik iivangkiiliu uannut paarititaasoq naapertorlugu. Paulusip maligassaanera v12 Qutsavigaara taanna uannik nakussatsitsisoq, Kristusi-Jiisusi Naalagarput, tatigalunga imminut kiffartortunngortimmanga v13 naak siornatigut mitaatiginnittuusunga qinuginnittuullungalu angutaasersorsuullungalu. Nallittorneqarpungali uppinngissutsinni sianiginagu taamaaliorama. v14 Naalakkattalu saammaannera killeqanngitsumik angisuujuvoq ilaqarluni uppernermik asanninnermillu Kristusi-Jiisusimi – v15 oqaaserisaq tamanna ilumoorpoq ilassisariaqarluinnartuullunilu! Kristusi-Jiisusimi silarsuarmut tikiussimavoq ajortillit annaatissallugit, uangalu taakkunannga ajorteqarnersaavunga. v16 Tamannarpiarli pissutigalugu nallittorneqarpunga Kristusi-Jiisusip kamajuissuserminik takutitsiffigisaani siullersaasinnaaqqullunga, uppertunngorumaartunut inuunermillu naassaanngitsumik pissarsisussanut maligassatut. v17 Taanna naassaanngilluinnartumik kunngiusoq, atajuartussaq takussaanngitsorlu, kisimi Guutiusoq, unnersiutigineqarlunilu naalannartitaali naassaanngilluinnartumik! Amen. Timotheusip suliassaa v18 Ernera Timotheusi, taama peqqusiffigaakkit pruffiititut oqaluttut oqaasii taamanikkut ilinnut oqaatigineqartut tatigalugit, taakku annertoqqutigalugit ajunngitsussaq siunertaralugu sorsussinnaaqqullutit v19 uppertuullutit ilerasuuteqarnallu. Ilerasuuteqannginnissaq inuit ilaasa ilassiumasimanngilaat taamalu uppersutsiminni umiiassutigalugu. v20 Taama ittunut ilaapput Hymenæusi Alexanderilu. Taakku Saatanimut pisippakka mitalliisarunnaarnissaq ilinniassammassuk. Paulusip Timotheusimut allagai siulliit 1 Tim 2 Guutisiornermi qinusarnissaq v1 Pingaarnerpaatillugu oqaaqqissaarivunga inuit tamaasa isumagalugit qinusarnissamik, torlorfiginninnissamik, qinnussinissamik qujaniarnissamillu; v2 kunngit qullersaallutillu pisortaasut tamaasa qinnussigit, eqqissisimalluta inuusinnaaqqulluta, tamatigut Guutimik mianerinnittuulluta assuarnaatsuullutalu. v3 Taama inuuneq ajunngeqaaq Guutimullu annaassisitsinnut iluarinartuulluni, v4 taassumami piumasaraa inuit tamarmik annaanneqassasut sallusuissummillu ilisarsissallutik. v5 Ataasiinnarmimmi Guuteqarpoq aammalu ataasiinnarmik Guutimut inunnullu akunnermiliuttoqarluni, taanna tassaasoq inuk Kristusi-Jiisusi, v6 imminut tunniussimasoq akigaluni inuit tamarmik utertitaassutissaannik. Tassaavoq nalunaajaat piffissaq nalliummat, v7 nalunaajaammimmi tamatuminnga tusarliussisussatut apustilitullu ivertitaavunga – ilumoortumik oqaluppunga sallunanga – Guutimik nalusunut ajoqersuisuussallunga upperisamik sallusuissummillu. v8 Taamaattumik piumasaraara angutit sumiluunniit ikkunik qinussasut assatik qullarsimallugit upperluarlutik, kamassimanatik saqitsaannatillu. Arnat pillugit oqaaqqissaarutit v9 Taamatuttaaq piumasaraara arnat isornaatsunik perroorniutaanngitsunillu atisaqassasut, nutsat eqqumiikajaamik kusassagaasut, kuultit sapanngallu atisalluunniit akisuut pinnagit, v10 ajunngitsuliornerilli arnanut Guutimik mianerinninnerminnik nassuerutiginnittunut naleqquttut pinnersaatigalugit. v11 Arnaq ajoqersorneqassaaq nipaalluni tamatigullu naalatsigitilluni. v12 Akuerisinnaanngilarali arnap ajoqersuisuunissaa uiminulluunniit naalagaaniarnissaa; arnaq nipaalluni inuussaaq. v13 Adamimi siulliulluni pinngortitaavoq, kingornatigullu Eva, v14 Adamimi nakutitaanngilaq, arnarliuna nakutitaatittoq inassullu unioqqutillugu. v15 Annaanneqassaarli qitorniornermigut – upperneq asanninnerlu illernartuunerlu aalajangiukkunikkit silatusaartuullutik – (3,1a) oqaaserisaq tamanna ilumoorpoq. Paulusip Timotheusimut allagai siulliit 1 Tim 3 Ilagiinnik paarsisut pillugit v1b Nakkutilliisuujumasup suliassamisut kajungerisaa pingaartorujussuuvoq. v2 Nakkutilliisoq assuarnaatsuussaaq, arnamut ataatsimut uiulluni, ingasaassinaveersaartuulluni, silatusaartuulluni, pissuserissuulluni, inoroorsaartuulluni, ajoqersuillaqqissuulluni, v3 imerajuttuunani nakuuserniartuunaniluunniit, kisianni sallaatsuulluni, saqitsaassiumatuujunani aningaaserituujunanilu. v4 Inoqutiminik aqutsisinnaasuussaaq qitornaminillu naalatitsisinnaassalluni ataqqineqartuullunilu; v5 qanormi ililluni Guutip ilagiissai isumagisinnaassavai nammineq inoqutini aqussinnaanngikkunigit? v6 Uppilerlaajussanngilaq imminut angisuutileqqunani taamalu Diaavulup pillaatigititaanik pillarneqaqqunani. v7 Aammattaaq ilaginngisatsinni iluarinartuusariaqarpoq tusaamanerlugaaleqqunani Diaavulullu nigaanut napitinneqaqqunani. Ilagiinni kiffartortut pillugit v8 Taamatuttaaq ilagiinni kiffartortut tassaassapput angutit ataqqisaasut, tatiginartut, viinnisorajuttuunngitsut aningaaserituujunngitsullu. v9 Uppernerup anngigisartaa pigissavaat ilerasuutissaqaratik. v10 Taakkuttaaq misilinneqaqqaassapput, taavalu naammagineqarunik ilagiinni kiffartortunngorsinnaapput. v11 Arnaagunik aamma taakku tassaassapput ataqqisaasut, oqajamaajunngitsut ingasaassinaveersaartuusulli, tamatigut ilumoortuusut. v12 Ilagiinni kiffartortoq arnamut ataatsimut uiussaaq aammalu qitornaminik inoqutiminillu aqutsisinnaasuussalluni. v13 Suliaminnimmi nakkutilliilluartut ajunngitsumik oqaluuserisaasarput nakimajuissuseqangaarlutillu Kristusi-Jiisusimut uppernerminni. Guutimik mianerinninnerup anngigisartaa v14 Tamakkuninnga allaffigaakkit naak neriukkaluarlunga piaartumik takkukkumaarlunga. v15 Takkutinngilertussagumali ilisimassavat qanoq iliortariaqartoq Guutip illuani – tassa Guutip uumasup ilagiissaani, sallusuissutsip sukaralugulu tunngavigisaani. v16 Guutimimmi mianerinninnerup anngigisartaa miserratissaanngitsumik angingaarpoq: Tassa taanna saqqummersitaavoq uinikkut, iluartuutitaavoq Anersaakkut, inngilinit takuneqarpoq, oqaluussissutigineqarpoq inuiaqatigiinni, upperfigineqarpoq silarsuarmi, pavunnartitaavoq naalannartitaalluni. Paulusip Timotheusimut allagai siulliit 1 Tim 4 Ullussani kingullerni tunussinissaq v1 Anersaarli nassuitsumik oqarpoq ullussani kingullerni inuit ilaat uppernermik tunussiumaartut, tassa naalakkamikkit anersaat tammartitsisut anersaapiluillu ajoqersuutaat, v2 siaruartigaasut ajoqersuisut salluliortut nalunngeqatiginnissutsimikkut pinerluttuliortutut nalunaaqutsigaasut peqqusersiornerisigut. v3 Taakkua aappariinneq inerteqqutigaat, piumasaraallu nerisassat uppertut sallusuissummillu ilisarsisut qujallutik nerisassaattut Guutip pinngortissimasai nerineqassanngitsut. v4 Guutimmi pinngortitai tamarmik ajunngitsuupput narrugineqartussaanatillu qujalluni ilassisimagaanni, v5 illernartitaammatami Guutip oqaasiatigut qinunikkullu. Timotheusimut oqaaqqissaarut Kristusimut kiffaaqqullugu ajunngitsoq v6 Qatanngutit tamakkuninnga oqaaqqissaarukkit taava kiffaalluartuussaatit Kristusi-Jiisusimut, pissatsissutigalugit uppernerup ajoqersuutillu ajunngitsup oqaasertai maleruarsimasatit. v7 Ingalassimaniakkilli oqaluttuatoqqat iluaatsut tassaannaasut arnaqquassaat oqaluttuarisaat. Guutimik mianerinninnermut sungiussiniarniarit; v8 timikkummi sungiusarnerit annikitsuinnarmik iluaqutaasarput, Guutimilli mianerinninneq tamatigut iluaqutaasarpoq inuunermullu matumunnga piumaartussamullu immini neriorsuutitaqarluni – v9 oqaaserisaq tamanna ilumoorpoq ilassisariaqarluinnarlunilu! v10 Taamaattumik sulivugut tamaviaarluta neriuffigigatsigu Guuti uumasoq inuit tamarmik – pingaarnerpaamik uppertut – annaassisaat. v11 Tamakku peqqussutigalugillu ajoqersuutigissavatit. v12 Inuusuttuunerit pissutigalugu ilinnik nikassaasoqanngikkili, uppertunulli maligassaatinniarit oqalunnikkut, inuuserisakkut, asanninnikkut, ilumoorsutsikkut minguissutsikkullu. v13 Takkunnissama tungaanut isumagisassarissavatit allakkanik atuffassisarneq, oqaaqqissaarineq ajoqersuinerlu. v14 Sumiginnaqinagu saammaannermit tunissut ilinniittoq pruffiitit oqaasiisigut utoqqaanertallu assaasa ilinnik patitsineratigut pissarsiarisat. v15 Tamakku tamaasa isumaginiakkit inuuseralugillu ineriartornerit tamanit takuneqarsinnaaqqullugu. v16 Imminut nakkutiginiarit, aamma ajoqersuisutut suliat nakkutiginiaruk aalajangiullugulu, tassami taamaalioruit imminut annaatissagavit tusartitillu annatsillugit. Paulusip Timotheusimut allagai siulliit 1 Tim 5 Ilagiinni maleruagassat uillarnerit, pisortat inussiallu pillugit v1 Angut utoqqaq sukannersumik oqaluffigissanngilat, oqaaqqissaassavat ataatagisutut, angutillu inuusuttut qatanngutigisutut oqaaqqissaassavatit, v2 arnat utoqqaat anaanagisutut arnallu inuusuttut qatanngutigisutut – tamatigut minguitsuullutit. v3 Uillarnerit kisimiivissut ataqqissavatit. v4 Kisianni uillarneq qitornaqarpat ernutaqarpalluunniit taakkua ilikkaqqaartariaqarpaat ilaquttaminni Guutimik mianerinnilluni inuuneq utoqqartamillu akillugit ajunngitsuliorfiginissaat, tamanna Guutip iluarimmagu. v5 Uillarniviusup, tassa kisimiittuusup, Guuti neriuffigisarpaa kipisuillunilu qinusarluni torlulasarlunilu unnuakkut ullukkullu; v6 inuunerluttorli uumagaluarluni toqungavoq. v7 Tamakkuttaaq taakkununnga eqqaasitsissutigissavatit kikkunnilluunniit assuarineqaqqunagit. v8 Eqqarliminik, pingaartumik inoqutiminik, isumaginninngitsoq uppernerminik tunussisuuvoq uppinngitsumillu ajornerulluni. v9 Uillarnertut naatsorsuunneqarsinnaavoq minnerpaamik 60-inik ukioqartoq ataasiinnarmik ueqarsimasoq v10 ajunngitsuliortartutullu naluneqanngitsoq; qitornaminik paaqqinnittuullunilu perorsaasimasuussaaq, inoroorsaartuusimassalluni, illernartut isigaat asattarsimassallugit, ajorsartunik ikiuisarsimassalluni, tassami tamatigut ajunngitsuliorniartuusimassalluni. v11 Taamali ukioqalersimanngitsut ingalassimaniakkit. Tamakkuami pileritsaateqarlutik Kristusi puioraangamikku uineqqikkumallersarput v12 taamalu uppernerminnik siullermik soraarussinertik eqqartuussaassutigissallugu. v13 Tamatuma saniatigut illunut pulaaqattaartuarnertik tarfiinnartunnguutigisarpaat, allaallumi oqalukkumavallaartunngortarput susassarinngisaminnut akuliuttarlutik kusanaatsunillu oqaaseqartarlutik. v14 Tassa piumasaraara uillarnerit inuusuttut uinissasut, qitorniorlutik, illuminni ningiuusutut sulillutik qinngarsortertillu oqaatiginerluinissaanut periarfissaqartinnaveersaarlugu; v15 tamakkua ilaat tunussillutik Saatanimik malinnaasunngoreerput. v16 Arnaq uppertoq uillarnernik inoquteqaruni taassuma taakku isumagissavai ilagiinnut nanertuutaaqqunagit. Ilagiimmi uillarniviusut isumagisassaraat. v17 Utoqqaanertat ilagiinnik paarsisuulluartuusut marloriaammik ataqqineqartussaapput, pingaartumik taakku qasusuillutik nalunaajaasartut ajoqersuisartullu. v18 Allakkammi oqarput: »Ussik karrertaajaasoq nerinaveeqqusissanngilat,« – aamma: »Sulisup akissarsiassani pisassaraa.« v19 Utoqqaanertat ilaannik unnerluutiginninnerit akuerissanngilatit marlunnik pingasunilluunniit ilisimannittutut nalunaajaasoqanngippat. v20 Ajortuliortut avoqqaarissavatit tamarmik tutsaanni, tamanna allanut anusinngorsaataaqqullugu. v21 Guutip Kristusi-Jiisusillu inngilillu qinikkat saanni ilungersorlunga oqaanniarpakkit tamakku tamaasa maleruaqqullugit isummanik aalajangerfeqareernak kinaassusersiornallu. v22 Assannik patitsinissamut pinasuarpallaarniaqinak allat ajortuliaannut pisooqataanaveersaarlutit imminullu minguitsuutillutit. v23 Imiinnarmik imigaqarunnaarlutit viinnisulaartarniarit naarissaatigalugu, peqqiilliortaannaravit. v24 Inuit ilaasa ajortuliaat erseqqingaaramik eqqartuunneqareertarput, allalli ajortuliaat malinnaasarput. v25 Taamatuttaaq ajunngitsuliat tamanut saqqumiinnartarput, ajunngitsuliallu saqquminngikkallaraluartut isertugaasinnaanngillat. Paulusip Timotheusimut allagai siulliit 1 Tim 6 v1 Inussiaataallutik naalatsigititaasut tamarmik naalakkatik ataqqisariaqarnerat naapertorlugu ataqqissavaat Guutip aqqa ajoqersuullu mitannarsisinneqaqqunagit. v2 Inussiaatilli uppertunik naalagaqartut naalakkamik qatanngutaanerat patsisiginiassanngilaat minnerusumik ataqqinninnissamut, akerlianilli suli kiffartuulluarnerusussaavaat uppertuummata qatanngutaallutillu asanartut inussiaatiminnut ajunngitsuliornissamik pingaartitsisut. Taama ajoqersuillutillu oqaaqqissaarisassaatit. Guutimik mianerinninneq naammagittarnerlu v3 Ajoqersuinerluttoqaruni Naalakkatta Jiisusi-Kristusip oqaasiinik peqqissinartunik ajoqersuummillu Guutimik mianerinninnermik nassataqartumik aalajangiussinani, v4 taanna anneruniartuuvoq sumilluunniillu paasinninnani. Taanna ingasalluinnartumik oqallinnerni assortuunnernilu peqataajumasarpoq. Tamakkua pilersittarpaat sinnganeq, saqitsaanneq, mamarliinerit pasisaalersitsinerillu v5 inuillu silatusaallaqqissuujunnaarsimasut sallusuissummillu pigisaaruttut akornanni isumaqatigiikkunnaarnerit; taama ittut isumaqartarput Guutimik mianerinninneq iluanaarutaasinnaasoq. v6 Nalunanngilarlu Guutimik mianerinninneq naammagittarnermik ilaqartoq taamaalluni immini iluanaarnaraluartoq; v7 sunnguamimmi nassataqarata silarsuarmut matumunnga pisimagatta aamma sunnguamik nassataqarnata silarsuaq manna qimattussaavarput. v8 Nerisassaqarlutalu atisassaqarutta tamakku naammagissavavut. v9 Inuilli pisuunngorumasut usserneqarlutillu napitinneqartarput ueqqivigisarlugillu kajungerfigiligarpassuatik sianiitsuliornerusut ajoqutaasullu, inunnut aseruutaasut tammartitsisullu. v10 Aningaaserituujunermi ajortunut tamanut sorlaavoq; tamatumannga pileritsatsitaallutik inuit ilaat uppernerminnit tunussisitaasarput taamalu imminnut amerlasuunik erloqissutissiorlutik. Uppertutut ajunngitsumik sorsuutigisaqarneq v11 Illilli inuk Guutip pigisaa, ajortut tamakku tamaasa nigorsimaniakkit noqqaassutigalugillu iluarneq, Guutimik mianerinninneq, upperneq, asanninneq, nikallujuinneq qanilaarnerlu. v12 Uppertutut sorsunniarit ajunngitsoq sorsuutigalugu, pigilerniaruk inuuneq naassaanngitsoq, tamatumunnga qaaqquneqarsimagavit nassuerummillu eqqortumik tamanna nassuerutigisimagakku ilisimannittut amerlaqisut tutsaanni. v13 Guutip tamanik inuuneqartitsisup kiinaata saani Kristusi-Jiisusillu Pontiusi-Pilatusi naalagaatillugu nassuerummik eqqortumik nassuerutiginnittup saani ima peqqusiffigaakkit: v14 Inassut minguitsuullutit assuarnaatsuullutillu maleruartuinnaruk Naalakkatta Jiisusi-Kristusip saqqummerfissaa nalliutserlugu; v15 tamanna taassuma pilluartup naalagaasutuaasup, kunngit kunngiata naalakkallu naalagaata, uatsinnut takutikkumaarpaa piffissaq nalliuppat. v16 Taanna kisimi toqujuissusermik pigisaqarpoq najugaqarlunilu qaamasumi pallissaanngitsumi inuup takunngisaannagaani takusinnaanngisaanilu. Taassuma ataqqinaat pissaanerlu soraarfeqanngitsoq pigiligit! Amen. Pisuussutit tukkusaarnerlu pillugit oqaaqqissaarut v17 Silarsuarmi matumani pisuut peqqusiffigissavatit makitaniaqqunagit pisuussutitilluunniit allanngujasut isumalluutigeqqunagit, isumalluutigeqqulluguli Guuti pisariaqakkatsinnik naammattunik tunniussisoq. v18 Peqqusiffigissavatit ajunngitsulioqqullugit ajunngitsulianillu pisuussuteqaqqullugit, tukkusuujoqqullugit inoqatiminnullu tunniussisaqqullugit, v19 katerseqqullugillu pisuussutinik siunissami toqqaviusinnaasunik ajunngitsunik inuunivik pigilersinnaaqqullugu. Ilisimasanut piviusuunngitsunut mianersoqqussut v20 Timotheusi, ilinnut paarisassanngortitaq paarilluarniaruk; tunukkit oqalunneq iluaatsoq piunngitsorlu akerliliissutillu ilisimasaqarnermit eqqunngitsumik taama taaneqartartumit pisut. v21 Tamakkuninnga nassuerutiginninnermikkut ilaasa uppernertik tunussimavaat. Saammaannerup najorlisi! Paulusip Timotheusimut allagaasa aappaat 2 Tim 1 v1 Paulusi, Kristusi-Jiisusip apustilia, Guutip piumasaagut aallartitaasoq Kristusi-Jiisusimi inuunermik neriorsuut nalunaajaatigeqqullugu. v2 Timotheusimut, erninnut asasannut. Guutip Ataatap Naalakkattalu Kristusi-Jiisusip saammaallutit nallittorlutillu eqqissisillisit! Iivangkiiliumut ilumoorneq v3 Qutsavigaara Guuti ilerasuuteqarnanga kiffartorfigisara siuaasakka assigalugit, aamma unnuakkut ullukkullu qinusaraangama tamatigut taallutit ilannguttarpakkit. v4 Qullilinitit eqqaaniartarpakka takunissallu qilanaarisarlugu nuannaarnermik ilumioqangaalersitaaqqullunga, v5 puiorsimanngilaralu piviusumik uppernerit, upperneq aanavit Loisip anaanavillu Eunikep pigeriigaat qularnanngivissumillu illittaaq pigisat. v6 Taamaattumik eqqaasinniarpakkit Guutip saammaannermit tunissutaa uanga assannik patikkakkit pigilikkat ikualasunngorteqqullugu. v7 Guutimmi tuninngilaatigut anersaamik qunutuumik, kisianni tunivaatigut anersaamik nakuussuseqartumik asannissuseqartumillu silatussuseqartumillu. v8 Taamaattumik Naalakkatsinnik nalunaajaat kanngusuutigissanngilat, uangaluunniit Naalagarput pillugu parnaarussaasunga kanngusuutigissanngilarma, illittaarli iivangkiiliu pillugu naallioqataagina pissaanermik Guutip tunniussaanik nakuussuteqarlutit. v9 Annaappaatigut qaaqqussutikkullu illernartukkut qaaqqulluta, suliavut pissutiginagit, kisianni nammineq aalajangiinermigut saammaannikkullu itsarsuarli Kristusi-Jiisusikkut uatsinnut tunniussamigut, v10 maannalu saqqummiunneqartukkut annaassisitta Kristusi-Jiisusip tikiunneratigut. Taassuma toqu suujunnaarsippaa inuunerlu aserujuissullu saqqangiullugit iivangkiiliukkut. v11 Ivertinneqarpungami iivangkiiliu taanna tusarliutissallugu apustiliuffigissallugulu ajoqersuutigissallugulu. v12 Taamaattumittaaq tamanna naalliuutissaraara; kisianni kanngusunngilanga nalunnginnakku upperfigisara kinaasoq, qularinnginnakkulu taassuma sapinngikkaa erlinnartuut uannut paarititaq nakkutigissallugu ullussaq taanna nalliutserlugu. v13 Uannit tusakkatit pigissavatit nalunaajaanertut peqqissinartutut, Kristusi-Jiisusikkut upperlutit asannillutillu. v14 Erlinnartuut pigiuminartoq ilinnut paarititaq nakkutigissavat Anersaakkut Illernartukkut ilutsinniittukkut. v15 Soorlu nalunngikkit nunap immikkoortuani Asiami nunaqartut tamarmik tunussimavaannga, taakkualu ilagaat Fygelosi aamma Hermogenesi. v16 Qanortoq Naalakkap Onesiforosikkut nallittoriligit! Taassumami qasseeriaqaluni sapiilliseqqittarpaanga kalunnerillu qilersuutikka kanngusuutiginagit. v17 Allaammi Romamut pigami ilungersuullugu ujarpaanga nanillungalu. v18 Qanortoq Naalakkap Guutimit nallittorneqartikkiliuk ullussami issumani. Illillumi nammineq nalunngilluarpat Efesosimi qanoq iluaqutaatigisimasoq. Paulusip Timotheusimut allagaasa aappaat 2 Tim 2 Oqaaqqissaarutit Timotheusimut Naalakkamut kiffaasumut v1 Illillu ernera, Kristusi-Jiisusip saammaannerani nakuugit! v2 Ilisimannittut amerlaqisut najuunneranni uannit tusakkatit paarisassanngortissavatit inunnut tatiginartunut aammattaaq allanik ajoqersuisinnaajumaartunut. v3 Naallioqataaniarit Kristusi-Jiisusimut sakkutuujulluartutut. v4 Kinaluunniit sorsukkiartortoq sakkutuussarsiarinnitsiminit iluarineqarumasoq ulluinnarni suliarisartakkaminit akornusersortinneq ajorpoq. v5 Timersortartup ajugaasumut niaqorusiussassaq pisinnaanngilaa maleruagassat maleruanngikkunigit. v6 Naasorissaasoq ilungersorluni sulisoq inerititanik pissarseqqaartuusariaqarpoq. v7 Oqaatsikka malugilluarniakkit! Naalakkammi tamakkuninnga tamanik paasisimasaqartikkumaarpaatit. v8 Eqqaamaniaruk Kristusi-Jiisusi toqusunit makissimasoq, Daavillu kinguaavinit naggueqartoq, iivangkiiliu oqaluussissutigisara malillugu. v9 Taanna pillugu naalliuppunga allaallumi pinerluttutut qilersugaallunga; kisianni Guutip oqaasia qilersugaanngilaq. v10 Taamaattumik atukkakka tamaasa naammagittarlunga atorpakka qinikkat pillugit, taakkuttaaq Kristusi-Jiisusikkut annatsitaaqqullugit naassaanngitsumik naalannassuseqarlutik – v11 oqaaserisaq tamanna ilumoorpoq! Toqoqatigigutsigumi inooqatigissavarputtaaq, v12 nikallujuikkutta kunngioqatigissavarputtaaq; miserratigigutsinni miserratigissavaatiguttaaq; v13 unneqqaserlukkutta taamaattoq taanna unneqqarissuujuassaaq imminik miserratigisinnaannginnami. v14 Tamakku tamanut eqqaasitsissutigissavatit, Guutillu kiinaata saani oqaaqqissaassavatit assortuunnernut akuliunniaqqunagit, tamakku iluaqutaanatik tusarnaartunut aserorsaataaginnartarmata. v15 Noqqaassutiginiaruk sulisutut kanngusuutissaqanngitsutut oqaatsimik sallusuissutaasumik nassuiaasutut Guutip saavani misiligaaninni attassinissat. v16 Nigorsimaniakkit iluaatsunik isumaqanngitsunillu oqaluttartut, taakkua iluaassusiat ingasatsikkiartuinnassammat v17 ajoqersuutaallu kræftitut siaruaakkiartorumaarluni. Taama ittunut ilaapput Hymenæusi Filetusilu. v18 Taakkua sallusuissummik tunussillutik toqusunit makiffissaq pereernerarpaat, taamalu amerlasuut uppernerat aseroriartortillugu. v19 Taamaakkaluartorli Guutip tunngaviliussaa aalajaappoq, naqissuserneqarsimavorlu ima allannilimmik: »Naalakkap pigisani ilisimavai,« – aammalu: »Kinaluunniit Naalakkap aqqanik torlorfiginnittoq iluaatsuliunngikkili.« v20 Illorsuarmi pigineqartarput atortut kuultimik sølvimillu sanaat, aammattaaq qisummit marrarmillu sanaat, ilaat nalliuttorsiornermi allallu ulluinnarni atugassat. v21 Maani eqqartukkannit nigorsimasoq tassaalerumaarpoq nalliuttorsiornermi atugassaq, illernartitaasoq, illumi ittuusumut iluaqutaasoq sulianut ajunngitsunut tamanut atorsinnaassuseqartoq. v22 Inuusuttut kajungerisaat ingalassimaniakkit, noqqaassutigikkilli iluarneq, upperneq, asanninneq eqqissinerlu, uummatimikkut minguillutik Naalakkamik torlorfiginnittut peqatigalugit. v23 Oqallinnerni sianiitsorpallattut soqqusaatsullu nigorsimaniakkit; nalunngilat tamakku saqitsaannermik kinguneqalersartut, v24 Naalakkamullu kiffaasoq saqitsaassisussaanngilaq. Taanna tamanut inussiarnersuussaaq, ajoqersuilluartuulluni naammaginnillunilu atukkamini ajortumi. v25 Assortortini avoqqaarisassavai saamasumik periaaseqarluni; taava immaqa Guutip taakku allamik isumataartikkumaarpai sallusuissummik ilisarsilersillugit v26 silattuaqilerlutik aniguisinnaaqqullugit Diaavulup nigaliaanit napitiffigitissimasaanit, nammineq piumasani malillugu ilioqqullugit. Paulusip Timotheusimut allagaasa aappaat 2 Tim 3 Iluaassuseq ullussani kingullerni v1 Ilisimassavalli ullussani kingullerni nalliukkumaarmata ullut atugarliungaarfissat. v2 Taamanikkussamimi inuit tassaalerumaarput namminissarsiortut, aningaaserituut, usorsitsaartut, anneruniartut, asissuingaartut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, mitalliisut, v3 asanniuitsut, saammartitassaanngitsut, mamarliisut, naammatsiuitsut, qiningasut, ajunngitsunut akeraasut, v4 killuussisut, puffajasut, makitaniartut, inuulluarniutit Guutimit pingaarnerutillugit. v5 Taakkua Guutimik mianerinninneq ileqqorisuusaaginnarpaat pissaanerali asiginnarlugu. Taamaattut nigorsimaniakkit! v6 Taakkualumi ilaqarput malunnaarsaarlutik illunut isertartunik napitittarlugillu arnapajuit ajortulianik ulikkaartut pilerissusipilunnullu tamalaanut maleruutiinnartut, v7 ilinniarumattuinnaraluarlutillu sallusuissummik ilisimannilerneq saperluinnartut. v8 Soorlu Jannesip Jambresillu Mosesi assortorsimagaat, taamatut inuit taakkuattaaq sallusuissut assortorpaat; taakku silatusaallaqqissinnaanermikkut aserorsimapput uppernerminnilu misilinneqarnertik attassinnaanagu. v9 Kisianni siumukariarfissaqassanngillat tamanit paasineqassammat qanoq silaarussimatigisut, soorlu aamma taakku allat marluk taamaalisimasut. Iivangkiiliulersaartup suliassai v10 Illilli malitsigaakkit ajoqersuutikkut, inuutsikkut, ilungersornikkut, ilumoorsutsikkut, naammagittarnikkut, asanninnikkut, nikallujuissutsikkut, v11 qinugineqarnikkut naalliunnikkullu Antiokiami, Ikonionimi Lystramilu atukkakkut. Qinugineqarnerit qanoq ittulluunniit atortariaqartaraangakkit Naalakkap tamakkunannga tamanit annaattarpaanga. v12 Guuti mianeralugu Kristusi-Jiisusimi inuujumasut tamarmik qinugineqartarput. v13 Inuilli ajortut peqquserluttullu ajortumut nakkaakkiartuinnartussaapput, ilaminnik tammartitsillutik imminnullu tammartillutik. v14 Illilli ilinniarsimasatit nakimaatsumillu upperilersimasatit aalajangiunniakkit! Nalunngilammi kikkunnit tamakku ilinniarsimallugit, v15 meeraaninniillu ilisimavatit Allakkat Illernartut ilinnik ilisimassuseqalersitsisinnaasut annannissamik Kristusi-Jiisusimut uppernikkut. v16 Allakkat Guutimit anersaarfigineqartut tamarmik iluaqutaapput ajoqersuinermut, uppernarsaanermut, ilitsersuinermut iluarnermullu perorsaanermut, v17 inuk Guutip pigisaa inerilluinnaqqullugu ajunngitsuliornernut tamanut piginnaanngorsagaalluni. Paulusip Timotheusimut allagaasa aappaat 2 Tim 4 v1 Guutip kiinaata saani Kristusi-Jiisusillu inuusunik toqusimasunillu eqqartuussiumaartup saani – ilumummi saqqumisumik tikiutissammat naalagaaffinilu pilersissallugu – oqaanniarpakkit: v2 Oqaaseq oqaluussissutiguuk, qanoq ilisukkulluunniit sassartarit, nakimajunnaarsitsigit, naqqissuisarit, oqaaqqissaarisarit, nikallujuillutit ajoqersuiuarlutillu! v3 Ullussani nalliuttussani inuit ajoqersuut peqqissinartoq naammagiunnaarumaarpaat, namminneq iluarisaminnik amerlaqisunik ajoqersuisussarsiumaarput siutimik tusarnarisaat tunngavigalugu. v4 Sallusuissut tusarumajunnaarumaarpaat oqaluttuatoqqallu sammisarilerlugit. v5 Illilli pututitaanaveersaarniarit, naalliussinnaat, iivangkiiliulersaartutut suliat ingerlanniaruk kiffartuutillu naammassillugu. Paulusip suleqatai assortortaalu v6 Uanga aaga erniinnaq kuineqarumaarpoq, piffissarlu qimaguffissara qanillivoq. v7 Ajunngitsoq sorsuutigisimavara, arpaffissaq naavara upperneralu attatiinnarlugu. v8 Maanna uannut pissamaartitaavoq ajugaasumut niaqorusiussassaq iluarsutsip pia Naalakkap naapertuilluartumik eqqartuussisup ullussami issumani uannut tunniukkumaagaa – uannuinnaanngitsorli, kisianni aamma saqqummernissaminut qilanaartunut tamanut. v9 Aggerasuarniarna, v10 Demasip silarsuaq manna nuannarinerulerlugu qimammanga Thessalonikamullu aallarluni. Kreskensi Galatiamut aallarpoq, Titusilu Dalmatiamut. v11 Lukasip kisimi najorpaanga. Markusi maannaqatiginiaruk, uanga kiffartortuuninni taanna ikiortigilluartarpara. v12 Tykikosi Efesosimut aallartippara. v13 Qallersaatiga Troasimi Karposikkunni qimatara aggeruit nassariuk; aamma mappersakkat nassarigit, pingaartumik taakku pergamentimut allassimasut. v14 Saffiortup Alexanderip assut ajortumik pisimavaanga. Qanoq iliorneri naapertorlugit Naalakkap akilerumaarpaa. v15 Illittaaq taanna mianersorfigissavat ingasavilluni nalunaajaatitsinnut assortuisuummat. v16 Eqqartuussivimmi illersussallunga oqaloqqaarama ikiorneqanngilanga tamarmik imminiiginnarsimammannga. Qanortorli taakku pisuutitaanngikkilit! v17 Naalakkalli ikiorpaanga pissatsillungalu nalunaarummik nalunaajaanera naammassisinnaatillugu, tamanna inuianni tamani tusarneqarsinnaaqqullugu; løvillu qarnanit annaanneqarpunga. v18 Tassami Naalakkap ajortunit tamanit aniguisissavaanga annaallungalu naalagaaffimminut qilammiittumut isertillunga. Taanna naalannarsili naassaanngilluinnartumik! Amen. Inuulluaqqussutit v19 Priska Akvilalu inoqutigiillu Onesiforosikkut inuulluaqqutinniarigit! v20 Erastosi Korinthimiiginnarpoq, Trofimosi napparsimasoq Miletimi qimattariaqarsimavara. v21 Ukiortinnagu aggerasuarniarna. Eubulosip, Pudensip, Linusip, Klaudiap qatanngutillu tamarmik inuulluaqquaatsit. v22 Naalakkap anersaat najorliuk! Saammaannerup najorlisi! Paulusip Titusimut allagai Tit 1 v1 Paulusi, Guutip kiffaa Jiisusi-Kristusillu apustilia, aallartitaasoq Guutip qinigai uppertunngorteqqullugit ilisarsiseqqullugillu sallusuissummik Guutimik mianerinninnermik nassataqartumik, v2 neriuutigalugu inuuneq naassaanngitsoq Guutip sallusuitsup itsarsuarli neriorsuutigisimasaa. v3 Piffissanngormallu oqaatsini saqqummiuppaa tusarliussap Guutip annaassisitta peqqusineratigut uannut paarisassanngortitaasup nalunaajaatigineratigut. v4 Titusimut, upperisaqaqatigiinnitsinni ernerilluakkannut. Guutip Ataatap Kristusi-Jiisusillu annaassisitta saammaallisit eqqissisillutillu! Titusimut Kretami suliassarititat v5 Kretami uninngaannaqqugakkit pissutigaara aaqqissuussassat ilaat suli naammassineqanngitsut naammasseqqullugit, aammalu illoqarfinni utoqqaanertassanik ivertissueqqullutit – soorlu taama peqqusimagikkit. v6 Utoqqaanertatut ivertitaasoq assuarnaatsuussaaq, arnamut ataatsimut uiussalluni, qitornai uppertuussallutik naalasseriitsuussanatillu inuunerluttutulluunniit pasillerneqarsinnaassanatik. v7 Nakkutilliisoq Guutimut pilittaatitaagami assuarnaatsuussaaq, naalagaaniartuunani, kamajasuunani, imerajuttuunani, nakuuserniartuunani iluanaarniapiluttuunanilu. v8 Inoroorsaartuussaaq, ajunngitsumik pingaartitsisuulluni, silatusaartuulluni, iluartuulluni, upperluartuulluni imminullu naalakkersinnaasuulluni; v9 ajoqersuummi oqaaserineqartut ilumoortut aalajangiussimassavai ajoqersuut peqqissinartoq malillugu oqaaqqissaarisinnaasuussagami assortuisullu oqaasissaarutitissinnaassallugit. v10 Amerlaqaammi naalasseriitsut, piunngitsunik oqaasillit peqquserluttullu, pingaartumik kipineqartut akornanni. v11 Tamakku oqaasissaarutitittariaqarput iluanaarniapiluinnarlutik ajoqersuinerlunnertik siaruarteraangamikku ilaqutariit tamakkerlugit mumitittarmatigit. v12 Nunaqqataasa ilaat, pruffiitiusoq, ima oqarsimavoq: »Kretamiut salluliortuartuupput, nersutitut periaasillit, aqajaqqerituut eqiasuttullu.« v13 Oqaatsit taakku ilumoorluinnarput, taamaattumillu sakkortuumik naqqissussavatit uppernerminni peqqissuuleqqullugit v14 sammisariunnaaqqullugillu juutit oqaluttuatoqaat inuillu sallusuissummik tunussisimasut inassutaat. v15 Minguitsumummi suut tamarmik minguitsuupput, mingussimasunulli uppinngitsunullu minguitsoqanngilaq; taakkunani siuneqassuseq nalunngeqatiginnissuserlu minguttuupput. v16 Nassuerutigisarpaat Guuti ilisimallugu, uffali suliamikkut miserratigalugu; taakku maajunnartuupput naalanngitsuullutillu ajungitsuliorsinnaassuseqarnatillu. Paulusip Titusimut allagai Tit 2 Ilagiinnut maleruagassat v1 Illilli ajoqersuummut peqqissinartumut naapertuuttumik oqaaseqartassaatit: v2 angutit utoqqaat imerajuttuussanngitsut, ataqqinartuussasut, silatusaartuussasut, peqqissuussasullu uppersutsimikkut asannissutsimikkullu nikallujuissutsimikkullu; v3 taamatuttaarlu arnat utoqqaat illernartut ileqqussaat eqqorlugu ileqqoqassasut, oqajamaajunatik imerajuttuunatilluunniit. Ajunngitsuliornermilli ajoqersuussisuussapput v4 arnat inuusuttut perorsarsinnaassallugit uiminnik qitornaminnillu asanninnissamut, v5 silatusaarnissamut piitaajuinnissamullu, ningiuulluarnissamut, ajunngissusermut uiminnullu naalatsigitinnissamut, Guutip oqaasia mitannarsisitaaqqunagu. v6 Taamatuttaaq angutit inuusuttut oqaaqqissaassavatit silatusaartaqqullugit v7 tamatigut inuuserisaminni, illillu nammineq ajunngitsuliornikkut maligassaatinniarit. Ajoqersuininni ileqqorissuussaatit ataqqinartuussallutillu, v8 oqaaseqartassaatit peqqissinartunik assuarnaatsunillu, taamaaliornikkut assortuisoq kanngutsisitaaqqullugu uatsinnik assuarinnissinnaannginnini pillugu. v9 Inussiat naalakkaminnut tamatigut naalatsigitissapput peqqusaallu maleruarlugit akerlilertassanagillu; v10 tigussukartuussanngillat ilumoortuujuassallutilli, Guutip annaassisitta ajoqersuutaanut tamatigut pinnersaataallutik. v11 Guutimmi saammaannera saqqummiunneqarsimavoq inunnut tamanut annassutissaalluni; v12 tamatumuunalu perorsarneqarpugut naaggaarsinnaassalluta iluaatsuussusermut silarsuarmiullu kajungerisaannut, silatusaarluta peqqusersuillutalu Guutimillu mianerinnittuulluta silarsuarmi matumani inuusinnaaqqulluta v13 utaqqitillugit neriuutitta pilluarnartup naammassineqarnissaa Guutittalu angingaartup annaassisitta Jiisusi-Kristusip naalannassuseqarluni saqqummernissaa. v14 Imminut tunniuppoq uagut pilluta inatsisaatsuliornernit sunilluunniit tamanit utertikkumalluta pigisaqalerumallunilu inuiannik minguitsunik ajunngitsuliornissamillu noqqaassuteqartunik. v15 Taama oqaluttarit oqaaqqissaarillutillu naqqissuisarlutillu, naalattariaqartumillu taamaaliorit. Ilinnik nikassaasoqanngikkili! Paulusip Titusimut allagai Tit 3 v1 Oqaluffigisatit eqqaasittassavatit qullersaasunut pisortaasunullu naalatsigiteqqullugit, taakkununnga maleruuteqqullugit ajunngitsuliornernullu sunulluunniit piareersimaqqullugit, v2 inoqatiminnut mitallersooqqunagit saqitsaassiumatooqqunagillu, saamasooqqullugilli inoqatitillu tamaasa qanilaartumik pissuseqarfigeqqullugit. Ernioqqissitaaneq nutaanngortitaanerlu v3 Uaguttaarmi nammineq qanga sianiitsuusimavugut, naalanngitsuulluta tammartarlutalu, kajungerisanit pilerissutsinillu tamalaanit artorsartinneqartarluta; inuusimavugut ajortuulluta sinngatuujullutalu, uumigineqartarpugut uumissoqatigiillutalu. v4 Taavali Guutip, annaassisitta, inunnut ajunngissusia asannissusialu saqqummiunneqarmata v5 taassuma annaappaatigut imaanngitsoq iluartuliorsimagatta, kisianni nallittuissutsi pissutigalugu; taamaaliorporlu uffaatikkut ernioqqissitsisukkut nutaanngortitsisukkullu Anersaakkut Illernartukkut v6 naammangaartumik uatsinnut kuisimasamigut Jiisusi-Kristusikkut annaassisitsigut, v7 taassuma saammaanneranit iluartuutinneqarluta neriunnikkullu inuunermik naassaanngitsumik kingornussisussanngoqqulluta – v8 oqaaserisaq taanna uppernartuuvoq! Piumasaraaralu tamanna eqqaamattuinnaqqussagit Guutimut uppertunngortunut pingaarteqqullugu ajunngitsumik eqqortumillu iliorneq. Tamanna ajunngilaq inunnullu iluaqutaalluni. v9 Kisianni oqallinnerit sianiitsorpallattut kinguaariillu allattorneqarfii inatsisillu pillugit oqqaterujoornerit assortuunnerillu ingalassimaniassavatit, tamakku iluaqutaanatillu isumaqanngitsuummata. v10 Ajoqersuinerluttoq siullermeerlugu aappassaaneerlugulu mianersoqqusinnarlugu peersissavat. v11 Nalunngilammi inuk taama ittoq tammarsimasuusoq; ajortuliortuuvoq, imminullu eqqartuussaatereerpoq. Inuulluaqqussutit v12 Artemasi Tykikosiluunniit, taakkua arlaat, ilinnut aallartikkukku sapinngisannik piaartumik Nikopolisimut orninniaringa, aalajangersimagama tassani ukiiniarlunga. v13 Zenasi, inatsisinik ilisimasoq, Apollosilu angalanissaannut pilersorluarniarigit sumik amigaateqaleqqunagit. v14 Uaguttaaq ilagisatta ajunngitsuliorneq ilinniartariaqarpaat pisariaqartutigullu ikiuisarlutik, inuunerminni inerititaatsooqqunatik. v15 Najortima tamarmik inuulluaqquaatsit. Inuulluaqqutikkigit uppernitsinni asasivut tamaasa. Saammaannerup najorlisi tamassi! Paulusip Fiilimuumut allagai Fiil 1 v1 Paulusi, Kristusi-Jiisusi pissutigalugu parnaarussaasoq qatannguterpullu Timotheusi. Suleqatitsinnut asanartumut Fiilimuumut v2 qatanngummullu arnamut Appiamut, sorsoqatitsinnut asanartumut Arkipposimut ilagiinnullu illit illunni katersuuttartunut. v3 Guutip Ataatatta Naalakkallu Jiisusi-Kristusip saammaallisi eqqissisillusilu! Fiilimuup uppernera asanninneralu v4 Tamatigut Guutiga qutsavigisarpara qinnutinni taallutit ilanngukkaangakkit, v5 illernartitaasunut asanninnerit Naalakkatsinnullu Jiisusimut uppernerit tusartarakkit. v6 Qinnutigisarpara uppernermi pissarseqataanerpit paasisimasaqalersissagaatit ajunngitsunik tamanik Kristusimi pissarsiatsinnik. v7 Qatanngutiga! Asanninnerit annertuumik uannut nuannaarutaallunilu tuppallersaataavoq illernartut uummataat ilikkut eqqissisarneqarsimammata. Inussiaq qimaasimasoq v8 Taamaattumik naak Kristusimi nakimassuseqanngivillunga illit pisussaaninnik peqqusiffigisinnaagaluarlutit v9 asagakkit qinnuteqarfigiumaneruakkit uangaasunga Paulusi utoqqaq maanna Kristusi-Jiisusi pissutigalugu parnaarussaasoq. v10 Qinnuppara qitornara Onesimosi parnaarussaatillunga qitornartaarisara, v11 tassa taanna siornatigut iluaqutigisimanngisat, maannali ilinnut uannullu iluaqutaalersimasoq. v12 Maanna ilinnut utertinnialerakku soorlu tassa uummatiga nassiukkiga. v13 Uanniiginnaqqunerugaluarpara illit sinnerlutit ikiorsinnaassagaluarmanga iivangkiiliu pissutigalugu parnaarussaaninni. v14 Kisianni illit akuerseqqaartinnak qanoq iliuuseqarumanngilanga, illit ajunngitsuliornerit pinngitsaaliinermit pinnani kajumissutsinnit pisussaammat. v15 Immaqaana ilinnit qimagutitaagallarsimasoq utersinnaaniassagami ilinniittuartussaassalluni, v16 inussiatut isigineerulluni inussiaammilli pingaarnerulluni, tassaalluni qatanngut asanartoq. Uannummi taamaakkami ilinnut annerungaartumik taamaassaaq silarsuarmi maani Naalakkamilu! v17 Upperisaqaqatittut naatsorsuukkumma taava uangaasutut isigalugu ilassiniaruk. v18 Sumik iluaatsuliorfigisimappatit imaluunniit akiligassaqarfigippatit, taava taakku uannut akiligassanngortikkigit! v19 Uanga, Paulusi, nammineq assannik allappunga: Uanga akilissavakka, uffa illit nammineq uannut akiitsorigaluartutit. v20 Tassami qatanngutiga, Naalagaq pillugu iluaqutigilakkit. Uummatiga eqqissisiguk Kristusimi! v21 Allaffigaakkit qularutiginnginnakku naalakkumaarimma, nalunngilarami qinnutigisara akimorlugu iliorumaartutit. v22 Usi aamma: Ilissinni illusisimanissannut piareersaateqarniarit; neriuppungami ilissinnut utertikkumaarissinga qinnussisarnisi pissutaallutik. Inuulluaqqussutit v23 Kristusi-Jiisusi pillugu parnaarussaaqatima Epafrasip inuulluaqquaasi, v24 aamma suleqatima Markusip, Aristarkip, Demasip Lukasillu. v25 Naalakkap Jiisusi-Kristusip saammaannerata anersaarsi najorliuk! Hebræerinut allakkat Hebr 1 Guutip ernera v1 Itsarsuaq Guutip qasseeriaqaluni assigiinngitsorpassuartigullu siuaasavut oqaluffigisarpai pruffiititigut, v2 maannali ullut makkua naalerneranni oqaluffigaatigut ernermigut; taannami tamanik kingornussisunngortippaa, taassumuunalu silarsuaq pinngortippaa. v3 Taanna Guutip naalannassusiata akisunneraa, pissusiatalu asserluinnaraa, suullu tamaasa atatippai oqaatsimigut pissaasutigut. Ajortivut minguersarneqartereeramigit ingippoq qutsinnermi Qutsinnerussaartup talerpiata tungaanut, v4 inngilinillu pissaanerungaalerpoq kingornussaqarami atermik taakkua aqqinit annerungaartumik. Guutip ernera Guutillu inngilii v5 Kimummi inngilimut Guuti ima oqarsimanerpa: Illit erneraakkit, ullumi ernertaaraakkit, allamilu: Ataatagissavaanga, uangalu erneriumaarpara? v6 Angajullilianilu silarsuarmut piseqqikkuniuk oqassaaq: Guutip inngiliisa tamarmik pallorfigissavaat. v7 Inngililli pillugit allassimasoqarpoq: Inngilini anorinngortippai kiffanilu inninngortillugit ikualasut. v8 Ernermulli: Issiavissaarsuit, Guuti, atassaaq naassaanngitsumik, kunngisut tigumiat tassaavoq tigumiaq naapertuilluarnerup nalunaaqutaa. v9 Eqqortumik iliorneq nuannaraat eqqunngitsuliornerlu uumigalugu, tamanna pillugu Guutip, Guutivit, tanissimavaatit uuliamik nuannaarnerup pianik, naligisannit salliutillutit. v10 Aamma: Illit, Naalagaq, pileqqaarneranniit nuna tunngavilerpat, qilak assavit pinngortitaraat. v11 Taakku suujunnaassapput, illilli atassaatit, taakku tamarmik annoraaminertut nungullariartorput, v12 atisatut immutissavatit. Atisatut allanik taarserneqassapput, illilli taannaajuarputit, ukiutit naaffeqanngillat. v13 Kimummi inngilimut ima oqarsimanerpa: Talerpimma tungaanut inginniarit akeqqatit uannit tummarfiliunneqarserlugit illit isikkannut? v14 Inngilimmi tamarmik tassaaginnarput anersaat kiffartortut, aallartitaasartut annassummik kingornussisussat ikioqqullugit. Hebræerinut allakkat Hebr 2 Jiisusip annaassisutut suliaa v1 Taamaattumik uatsinnut tusarliunneqartut sianigilluaqqissaarniartariaqarpavut sarfaanneqartutut qimakkiartoqqunatigit. v2 Oqaatsit inngilitigut oqaatigineqartut allaat atortuummata unioqqutitsinerillu naalanngitsuliornerillu tamarmik pisariaqagaannik pillaatissinneqarmata, v3 qanoq taava uagut suneqanngitsuussaagut soqutaatinngikkutsigu annaanneqarneq ima angitigisoq Naalakkamit namminermit nalunaarutigineqaqqaarluni kingorna taassuma tusarnaartaanit uatsinnut aalajangersarneqartoq? v4 Ilallugulu Guutip nammineq tamanna nalunaajaatigaa nalunaaqutiliamigut tupinnartuliamigullu malunnangaartuliamigullu assigiinngitsorpassuartigut namminerlu piumasani malillugu Anersaamik Illernartumik tunniussinermigut. v5 Silarsuarmimi pinngorumaartoq eqqartugarput inngilinut naalatsigitinngilaa, v6 arlaannili ima nalunaajaasoqarpoq: Inuk suummat eqqaasarpiuk, inuup qitornaa suummat isumagisarpiuk? v7 Sivikitsuinnarmik inngilinit nikanarninngortissimavat, naalannaammik ataqqinaammillu niaqorusersimavat, v8 isigaasa ataannut pisissimavatit suusut tamaasa. Suummi tamaasa taassumunnga naalatsigitikkamigit naalatsigititassanik sunilluunniit minitaqanngilaq. Suut tamarmik taassumunnga naalatsigititaanerat suli takussaanngikkaluarpoq, v9 takuarpulli Jiisusi sivikitsuinnarmik inngilinit nikanarninngortitaasoq, anniartitaanini toquninilu pissutigalugit ataqqinaammik naalannaammillu niaqoruserneqarsimasoq, tassa toqumik misigisaqarnera Guutip saammaanneratigut tamanut iluaqutaasussaammat. v10 Guutimmi imminik pilluni immigullu tamanik atatitsisuusup ernerit amerlaqisut naalannarsisinniaramigit taakkua annannissaannik aqqutissiuisoq naalliuutitigut anguniakkamut ingerlatittariaqarpaa. v11 Illernartitsisummi illernartitaasullu ataataq taannaasoq ataatagaat. Taamaattumik qatanngutiminik taassallugit kannguginngilaa v12 oqarlunili: Aqqit nalunaajaatigissavara uanga qatanngutinnut, ilagiinni unnersiutigissavakkit, v13 aammalu: Taanna tatigissavara, kiisalu: Maaniippugut, uanga qitornallu, Guutip uannut tunniussai. v14 Qitornaasut tamarmik uiniliummata aaqarlutillu, taava taanna taakkunatuttaaq ilertariaqarpoq toqumigut pissaaneerutitikkumallugu taanna toqup pissaaneranik peqartoq, tassa Diaavulu, v15 aniguisittussaagamigillu taakku toqumut ersinermit inuunertik tamaat inussiatut qunutitaasut. v16 Ikiorniagaami tassaanngillat inngilit, tassaappulli Aaperaap kinguaavi. v17 Taamaattumik tamatigorluinnaq qatanngutini assigilertariaqarpai tassaalerumalluni Guutip saani palasiunerusoq naakkinnittoq unneqqarissorlu inuit ajortaannik matuuisinnaasoq. v18 Nammineq usserneqarlunilu naalliutsitaagami usserneqartut ikiorsinnaavai. Hebræerinut allakkat Hebr 3 Kristusi Mosesilu v1 Taamaattumik, qatanngutit illernartut ilissi, qilammit qaaqqussummik pisimasusi: Qiviarsiuk nassuerutitta apustilia palasiuneralu, Jiisusi, v2 Guutimut ivertitsisiminut ilumoortuusoq, soorlu Mosesi Guutip illuani tamarmi taamaattoq. v3 Jiisusimi Mosesimit annerusumik naalannarnerusussaatitaavoq, soorlu illuliortoq illuliaminit ataqqinarnerutinneqartartoq. v4 Illuliat tamarmik immikkut sanasoqartarput, tamanilli sanasoq tassaavoq Guuti. v5 Mosesi Guutip illuani tamarmi kiffaasutut ilumoortuugaluarpoq nalunaajaasuussalluni qaqugu tusarliunneqarumaartunik, v6 Kristusili ernertut illuanut naalagaatitaasutut ilumoortuuvoq. Guutilli illua tassa uagut – nakimaassuseq usorsisimaarnerlu neriuutigisatsinnit pisut aalajangiusimaniarutsigit. Guutip innuttaminut qasuersaarfissarititaa v7 Taamaattumik, soorlu Anersaaq Illernartoq oqartoq: Ullumi nipaa tusaaniarsimasuugussiuttoq! v8 Uummatisi manngerteqinasigit, soorlu taamani pikitsitsinermi inoqajuitsumi ussigaanerup ulluani – v9 taamani siuaasassi misilinniarmannga usserniarlunga naak naammassisakka takoreersimagaluarlugit v10 ukiuni 40-ni. Taamaattumik narrutsaappakka eqqarleriit taakku, oqarpungalu: Tammartuaannarput uummatiminni, aqqutigisakkalu naluaat. v11 Taamaattumik kamanninni uppernarsaavunga: Uanga qasuersaarfissarititannut isinngisaannassapput. v12 Qatanngutit, sianiginiarsiuk ilarsi kinaluunniit uummateqanngisaannassammat ajortumik uppinngitsumillu, Guutimik uumasumik tunussisumik, v13 ullulli tamaasa immissinnut oqaaqqissaaqatigiittaritsi »ullumi«qarallartillugu, ajortip salloqittaaneratigut manngertittoqaqqunasi. v14 Kristusimimi pissarsiassaqarpugut tatiginninneq aallaqqaataanili pigisarput naggatissaq tikillugu aalajangiulluinnarsimagutsigu, v15 allassimavormi: Ullumi nipaa tusaaniarsimasuugussiuttoq! Uummatisi manngerteqinasigit, soorlu taamani pikitsitsinermi – v16 kikkuuppammi tusarsimagaluarlugu taamaattoq pikitsitsisut? Tassaannginnerpat taakku tamarmik Mosesi siulersortigalugu Egyptenimit aallarsimasut? v17 Kikkuuppallu ukiuni 40-ni uumitsaassimasai? Taakkuunnginnerpat ajortuliortut orlorartut timaat inoqajuitsumi qimaannakkat? v18 Kikkullu uppernarsaaffigai qasuersaarfissarititaminut isissannginnerarlugit? Taakkuunnginnerpat naalanngitsuliortut? v19 Taava paasivarput uppinngitsuunertik pissutigalugu isersinnaasimanngitsut. Hebræerinut allakkat Hebr 4 v1 Taamaattumik misissoqqissaarniarta arlassinnik kingusinaartoqaqqunagu, Guutip qasuersaarfissarititaanut isernissamik neriorsuut suli atortuummat. v2 Uagummi taakkunatut nalunaarummik tipaatsunnartumik nalunaajaaffigineqarsimavugut. Taakkuali oqaaseq tusaraluarlugu iluaqutiginngilaat tusaramikku upperlutik ilassinnginnamikku. v3 Uagulli qasuersaarfissamut isersinnaavugut uppersuseqaratta, soorlu oqarsimasoq: Taamaattumik kamanninni uppernarsaavunga: Uanga qasuersaarfissarititannut isinngisaannassapput. Guutilu taama oqarpoq naak suliani silarsuup tunngavileqqaarneraniilli inereersimagaluartut. v4 Ullut arfineq-aappaat pillugu allakkat ilaanni ima oqarsimavoq: »Suliani tamaasa naammassereerlugit Guuti ullut arfineq-aappaanni qasuersaarpoq.« v5 Maanili: »Uanga qasuersaarfissarititannut isinngisaannassapput.« v6 Tassa qasuersaarfissamut suli isertoqarsinnaagaluarpoq; taakkulu siornagut nalunaarummik tipaatsunnartumik tusarlerneqareersimagaluartut isersimanngillat naalanngitsuliornertik pissutigalugu. v7 Taamaattumik aalajangeeqqippoq ullormik, »ullumi«usussamik, kingunerujussuarileraa Daavikkut oqalukkami oqaatigineqareersutut: Ullumi nipaa tusaaniarsimasuugussiuttoq! Uummatisi manngerteqinasigit. v8 Josvammi qasuersaarfissamut isertissimasuuppagit tamatuma kingorna Guuti ullormik allamik taasaqarsimanavianngikkaluarpoq. v9 Tassa Guutip innuttaanut suli sabbatimik qasuersaarfissamik ilimagisassaqarpoq. v10 Qasuersaarfissarititaanummi isertoq aamma suliani naammassereerlugit namminneq qasuersaarpoq soorlu Guuti suliani naammassereeramigit taamaaliorsimasoq. v11 Taamaattumik qasuersaarfissamut isernissarput ilungersuutiginiartigu orlusoqaqqunagu naalasseriinnerit taakkua assingi pissutigalugit. v12 Ilumummi Guutip oqaasia uumavoq sunniisinnaassuseqarlunilu panamillu illuttut kiinalimmit ipinnerulluni. Magguttarpoq avissaartillugu tarneq anersaamit taamatullu aamma pateq saanermit, uummatip eqqarsaatai isumaalu eqqartuuttarlugit. v13 Pinngortitamik sumilluunniit taassumunnga ersinngitsoqanngilaq, suut tamarmik isaanut uleersimallutillu saqqumipput. Taannaavorlu iliornivut pillugit akisussaaffigisassarput. Jiisusi, palasiunerisarput v14 Maannami palasiunersuaqaratta qilaat aqqusaarlugit qummukarsimasumik, tassa Jiisusimik Guutip erneranik, taava nassueruterput taanna aalajangiunniartigu. v15 Palasiuneqanngilagummi qajannassutsitsinni naakkiginnissinnaanngitsumik, kisianni tamatigut uagutsitut usserneqarsimasumik, ajorteqanngitsumilli. v16 Taamaattumik nakimanata sassarniarta saammaannerup issiavissaarsuanut, nallittorneqaqqulluta saammaanneqaqqullutalu piffissaq eqqorlugu ikiorneqaatissatsinnik. Hebræerinut allakkat Hebr 5 v1 Palasiunermi inoqatimi akornanni qinigaasoq kinaluunniit atorfimminut ivertinneqartarpoq inoqatini sinnerlugit Guutimut kiffartortunngorluni taakkua ajortaat pillugit tunissutinik pilliutinillu toqutassanik sassaassisuusarluni. v2 Ilisimaatsut tammarsimasullu misigeqatigisinnaavai namminertaaq inuugami qajannartoq, v3 taamaattumillu imminut pilluni inoqatinilu pillugit pilliutinik ajortaaruteqqussutinik sassaassisariaqartarpoq. v4 Ataqqinaat taanna kialuunniit imminik pigilersinnaanngilaa, Aronitulli Guutimit atorfinitsinneqartariaqarpoq. v5 Taamattaaq Kristusi imminut palasiunertut ataqqinaasinngilaq, Guutili taamaaliorpoq oqarfigigamiuk: Illit erneraakkit, ullumi ernertaaraakkit, v6 soorlulu aamma allami oqartoq: Illit palasiussaatit naassaanngitsumik Melkisedeki assigalugu. v7 Nunami inuugallarami nillingaarluni qullilillunilu qinuvoq torlulallunilu toqumit annaassisinnaasumut, qinnutaalu tusarneqarpoq Guutimik mianerinnittuummat. v8 Ernerugaluarluni naalliuutimigut naalanneq ilinniartariaqarpaa, v9 angusassanilu angugamiuk naalatsiminut tamanut naassaanngitsumik annatsitsisunngorpoq v10 palasiunermillu taaneqarluni Guutimit Melkisedeki assigalugu. Eqeersimaannginnermut mianersoqqussut v11 Tamanna pillugu oqaasissaqaraluaqaagut, kisianni nassuiaanissaq ajornakusooqaaq tusaaniarnermut eqeersimaarunnaarsimagassi. v12 Qangalili ajoqersuisunngorsimasariaqaraluarpusi, pisariaqalerporli Guutip oqaasiini ilinniaqqaagassanik ajoqersorneqaqqinnissarsi, allaammi immuttuinnartariaqalersimavusi tamuasarissanik nerisaqarsinnaanasi. v13 Immummimmi inuussuteqartoq kinaluunniit iluarnermut atasunik misilittagaqarsimanngilaq, naalungiaavormi. v14 Nerisassalli tamuasarissat nerineqartussaapput inersimasunngorluarsimasuni piginnaassutsimik atortuinnarnerisigut sungiussisimasunit ajunngitsumik ajortumillu immikkoortitsisinnaalerlutik. Hebræerinut allakkat Hebr 6 v1 Taamaattumik Kristusi pillugu ilinniaqqaagassat imminiiginnarlugit inersimasunik ajoqersuinermut ingerlaqqittariaqarpugut, tunngaviliuteqqinnagit sulianit toqungasunit allamik isumataarneq Guutimullu upperneq, v2 kuissummik assammillu patitsinermik aammalu toqusut makinnissaannik eqqartuussummillu naassaanngitsumik ajoqersuutit. v3 Guutillu peqquppatigut taamaaliorumaarpugut. v4 Ajornaqaaq allamik isumataarnissamut nutaanngortissallugit taakku qaammarsarneqareersimasut tunissummillu qilammit pisumik ilangeereersimasut, Anersaamik Illernartumik pissarsereersimasut v5 Guutillu oqaasiinik ajunngitsunik silarsuullu pinngorumaartup pissaaneranik ilangeereersimasut v6 kingornali tunussisimasut, taakkuami namminneq Guutip ernera sanningasulimmut kikiattorpaat mitaatigisassanngortillugulu. v7 Narsaat sialummik naammattumik imerterneqarluni naatitaqaraangami naggorisaasimi iluaqutissaanik Guutimit pilluaqqussutisisarpoq, v8 kisianni kapinartulinnik naasupilunnillu naatitaqaraangami sussaajunnaartarpoq perloqqusaanissaalu aarlerinarsisarluni, ikuallagaanerlu naggatigisussaasarpaa. v9 Asasakka, tamakkuninnga oqaaseqaraluarluta taamaattoq qularinngilarput ajunnginnerusumik ingerlasusi annaanneqarnerlu pisassarigissi. v10 Guutimmi iluaatsuunnginnami puiorsimanngilai suliasi asanninnersilu aqqanut takutissimasarsi illernartunik kiffartuussisimanissigut kiffartuussiuarnissigullu. v11 Kissaatigisarpulli mannaavoq tamarluinnassi naggatissaq tikillugu pisarnissitut ilungersorlusi pissarsiariniassagissi pisuussut neriugisap imarisaa, v12 eqeersimaarunnaaqqunasi, malinniaqqullugilli uppernikkut nikallujuinnikkullu Guutip neriorsuutigisaanik kingornussisussat. Guutip Aaperaamut neriorsuutaa v13 Guutip Aaperaat neriorsuiffigigamiuk imminik naqqissigaluni uppernarsaavoq allamik annerusumik naqqississaqannginnami, v14 oqarlunilu: »Ilumut, pilluaqqujumaarpakkit, kinguaassatillu amerlisingaarumaarpakka.« v15 Taavalu Aaperaat erinitsajuilluni utaqqigami Guutip neriorsuutigisaanik tunineqarpoq. v16 Inuimmi uppernarsaasarput imminnit annerusoq naqqissigalugu, uppernarsaatillu akerliussutaagaluartut peertarpai pineqartorlu aalajangersartarlugu. v17 Guutip neriorsuutiminik kingornussisussaasunut erseqqilluinnartumik takutinniaramiuk piumasani qanoq aalajaatsigisoq tamanna uppernarsaatikkut qularnaveeqquserpaa. v18 Taamaalilluta aalajangersariikkani aalajaatsuni taakkunani marlunni Guutip sallunnginneranik naqissusiisuni qularnaatsumik tuppallersaatissaqarpugut – uagut neriugisaq siunitsinniittoq pissarsiaralugu qimarnguffissarsisimasugut. v19 Neriugisaq taanna tarnimut kitsatut ippoq, aalariartitassaanngitsoq isumannaatsoq annguttorlu saagorsuup iluatungaanut v20 Jiisusip uatsinnit siuarluni iserfigisaanut, palasiuninngorami naassaanngitsumik Melkisedeki assigalugu. Hebræerinut allakkat Hebr 7 Melkisedeki assigalugu palasiussuseq v1 Melkisedeki taanna tassaavoq Salemimi kunngiusoq Guutimullu Qutsinnerussaartumut palasiusoq – taanna Aaperaamik parsiaasoq kunngit ajugaaffigereerlugit utermat pilluaqqusisorlu, v2 Aaperaallu tamarmik qulinginik tunisaa. Aqqata nutsernera malillugu siullermik tassaavoq Iluarnermut Kunngi, kiisalu aamma tassaavoq Salemip kunngia, tassa Eqqissinermut Kunngi. v3 Ataataqarnanilu anaanaqanngilaq siuaasamilu allattorsimaffiannik peqarani. Ullut inuuffigisai aallaqqaateqanngillat inuuneralu naggateqarnani, kisianni Guutip erneranut assersuutaavoq palasiujuartuullunilu. v4 Takuniarsiuk taanna qanoq angitigisoq, taanna Aaperaap ataataanerpaap tiguakkami pitsaanersaasa qulinginik tunisaa. v5 Levip ernerisa palasinngortortaat inatsisini aalajangersakkat malillugit pissarsiat qulinginik pisussaapput inuiaqatiminnit, tassa qatanngutiminnit, naak taakkuttaaq Aaperaamik naggueqaraluartut. v6 Taassumali taakkua naggueqatiginngisaata pissarsiat qulingi Aaperaamit pivai taannalu Guutip neriorsuutaanik pigisaqartoq pilluaqqullugu. v7 Miserratigineqarsinnaanngilarli nikanarnerusoq pilluaqquneqarmat pissaanerusumit. v8 Pissarsiat qulinginik pisut tassaasaraluarput inuit toqujasuusut, maanili pineqartoq inuuinnartussatut nalunaajaatigineqartuuvoq. v9 Naatsumik oqaatigissagaanni: Aamma Levi tassaagaluarluni pissarsiat qulinginik tunineqartartussaq nammineq pissarsiat qulinginik tunniussisimavoq Aaperaat aqqutigalugu, v10 naammi suli inunngorsimanngikkaluarluni siuaasamini taassumaneereerpoq taamani Melkisedekip parsiarmagu. v11 Anguniagaq anguneqarsinnaasimassagaluarpat Levikkut palasiussusiat aqqutigalugu – tamannami tunngavigalugu inuiaqatigiit inatsisitik pivaat – taavami sooq allamik saqqummersoqartariaqarpa Melkisedekitut palasiusumik, Aronip palasiussusia assiginagu palasiunerarneqartumik? v12 Palasiussusermi allanngortinneqarmat inatsisittaaq pinngitsooratik allanngortittariaqarput. v13 Taannami matumani oqaatigisaq naggueqatigiinnut allanut pilliinermik suliaqartortaqanngitsunut ilaavoq. v14 Naluneqanngilarmi Naalagarput Judamit naggueqartoq, naggueqatigiillu taakku palasertaqarnerannik Mosesi oqaaseqarsimanngilaq. v15 Tamannalu erseqqinnerulersussaavoq saqqummertoqarpat palasimik allaasumik Melkisedekip assigisaanik, v16 palasinngortitaasumik inatsisit uinikkut aalajangersumik naggueqartuunissamik piumasarisaat pinnagu, kisianni inuunerup pissaanera soraartussaanngitsoq tunngavigalugu. v17 Taannami ima nalunaajaatigineqarpoq: Illit palasiussaatit naassaanngitsumik Melkisedeki assigalugu. v18 Pineqarpormi peqqussut siornagut atortuugaluartoq atorunnaarsitaasoq sakkukippallaarami iluaqutaananilu – v19 inatsisimmi angusaqartitsinngillat – taartissatullu atortuulerpoq neriuutigisaq pitsaanerusoq Guutimut palligussinnaassutigisarput. v20 Tamanna pisimanngilaq uppernarsaanikkut ilumoortuunerarneqarnani, palasilli Levikkuusut uppernarsaanertaqanngitsumik palasinngorsimagaluartut v21 taanna palasinngorsimavoq Guutip uppernarsaaneratigut, ima oqarfigimmagu: Naalagaq uppernarsaavoq uppernarsaaninilu utertissanagu: Illit palasiussaatit naassaanngitsumik. v22 Taamaalilluni Jiisusi angerutsimut ajunnginnerusumut uppernaqutsiisuulerpoq. v23 Palasit allat amerlasuut kingoraartaattaraluartut toqup ataavatsaalimmatik, v24 taanna soraartussaanngitsumik palasiussuseqarpoq nammineq ataavartuugami naassaanngitsumik. v25 Taamaattumik aamma naammalluinnartumik annaassinnaavai aqqutigaluni Guutimut pisut, tassa inuuttuinnartuugami qinnukkumallugillu. v26 Palasiunermi taama ittoq pisariaqartipparput – illernartoq ajortaatsoq, minguitsoq, ajortilinnit immikkoortitaasoq qilaallu qulaannut qutsissisitaasoq, v27 palasiunertut allatut nammineq ajortini peqqaarlugit taavalu inuiaqatimi ajortaat pillugit ullut tamaasa pilliisariaqanngitsoq, ataasiaammik taamaalioreersimagami imminik pilliutiginermigut. v28 Inatsisit inuit qajannartut palasinngortittarpaat, kisianni oqaatsip uppernarsaatip inatsisinit nutaanerusup ivertippaa erneq anguniakkamut anngussimasoq ittuinnartussamik. Hebræerinut allakkat Hebr 8 Kristusi angerusitaamut palasiunerusoq v1 Maanna eqqartugassatsinni pingaarnerpaaq tassaavoq palasiuneqaratta Qutsinnerussaartup qilanni issiavissaarsuata talerpiata tungaani issiasumik v2 kiffartortumillu illernartuummi, Tupermi Naapeqatigiittarfimmi piviusumi, inunnit pinnani Naalakkamit namminermit napparneqarsimasumi. v3 Palasiuninngortitammi tamarmik ivertinneqartarput tunissutinik pilliutinillu toqutassanik sassaassisussaatillugit, taamaattumillu palasiuneq taannattaaq pilliutissaqartariaqarpoq. v4 Nunami maaniikkaluaruni palasiussanngikkaluarporluunniit allanik peqareermat inatsisit malillugit pilliutinik sassaassisartunik. v5 Taakku kiffartortuupput illernartuummi qilammiittup assinginnaani tarrartaannaanilu Guutip ilitsersuutai malillugit sanaami taamani Mosesip Tupeq Naapeqatigiittarfik napparnialermagu, Guuti oqarmat: »Isumaginiaruk assilisassaq qaqqami ilinnut takutinneqartoq tamaat assilillugu sanassagakku.« v6 Maannali Kristusi annerujussuarmik kiffartuutissaqalerpoq akunnermiliuttuugami angerutsimut ajunnginnerusumut inatsisinik tunngaviligaasumut neriorsuutitigut ajunnginnerusutigut. v7 Angerusermi siulleq assuarisassaasimanngikkaluaruni allamik taarsertariaqarsimassanngikkaluarpoq. v8 Angerutsimimi siullermi assuarai oqarami: »Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava Israelikkut Jaakukkullu nutaamik angerfigeqatigissavakka. v9 Angerutsip taassuma assigissanngilaa taamani siuaasaat tasiorlugit Egyptenimit anisikkakkit taakkununnga angerutigisara. Angerutsinniiginnanngillat taamaattumik sumiginnaarpakka, oqarpoq Naalagaq. v10 Kisianni angeruseq ullut nalliuppata Israelikkunnut angeruseriumaagara mannaavoq, oqarpoq Naalagaq: Inatsisinnik ilumiulissavakka uummataannullu allallugit, taakkualu Guutigissavaannga, uangalu innuttarissavakka. v11 Nunaqqatigiit qatanngutilluunniit imminnut ilinniartittarunnaassapput ima oqarlutik: ›Naalagaq ilisimajuk!‹ – tassa tamarmik minnernit annernut ilisimammannga, v12 iluanngitsuliaannik isumakkeerfigissagakkit ajortuliaallu eqqaaqqinnagit.« v13 Angerutsimik nutaamik oqaluffigigamigit siulleq pisoqaalersippaa; pisoqalisitarli pisoqaasorlu peerutilerput. Hebræerinut allakkat Hebr 9 Angerusitoqqap atuunnerani palasitut kiffartuut v1 Angerusermi siullertaaq guutisiornermut illernartuummullu nunamiittumut maleruagassiartaqarpoq. v2 Toqqup initaa silarleq pisatsersugaavoq tassaniillutik qullilerfik nerriviusarlu timiusallu saqqumisitat. Ini taanna taaneqartarpoq: Illernartoq. v3 Saagorsuup aappaata tunuaniippoq ini taaneqartartoq: Illernarnerpaaq. v4 Tassaniipput pilliivik tipigissaatilliiffik kuultiusoq angerutsillu illerfia tamarmi kuultimik qallersimasoq. Taassuma iluaniipput qummuattaq kuultiusoq mannanik imalik Aronillu ajaappiaa naarlaanik avalequtitaarsimasoq aammalu allaffissiat angerutsip allassimaffii. v5 Angerutsip illerfiata qaavaniipput naalannassutsip kerubiutai saammaaffik taalutsersimallugu. Tamakkuli maanna sukumiisumik nassuiarneqassanngillat. v6 Tassa taanna taama aaqqissuunneqarsimavoq, inimullu silarlermut palasit isertuartuupput kiffartortillutik; v7 aappaanulli palasiuneq kisimi isersinnaatitaavoq ukiumut ataasiaannarluni, aammillu nassataqanngitsuussanani nammineq inuiaqatimilu piaarinatik ajortuliatik pillugit pilliutissaminik. v8 Taamaalilluni Anersaap Illernartup ersersippaa ini paarleq atagallartillugu Illernarnerpaamut aqqut suli ammarneqanngitsoq. v9 Taanna nalitsinni pissutsinut imaattunut assersuutaavoq: Tunissutit pilliutillu sassaanneqartaraluarput, taakkuali guutisiortoq nalunngeqatiginnissusiagut anguniagaanut anngutitissinnaanngilaat. v10 Taakku nerisassanut imigassanullu minguersarnernullu assigiinngitsunut maleruagassat assigalugit tassaaginnarput nunami maleruagassat eqqortumik aaqqissuussinerup piffissaata tungaanut atortuugallartut. Angerusitaaq pillugu pilliinermut Kristusip kiffartuutaa v11 Kisianni Kristusi tikiussimavoq palasiunerussalluni ajunngitsuutinut maanna atuutilersunut. Ingerlasimavoq tupikkut annerusukkut tamatigullu naammalluinnarnerusukkut, assannik sanaajunngitsukkut, tassa: silarsuarmi matumani pinngortitanut ilaanngitsukkut. v12 Savaasat angutivissat nersuteeqqallu aavannik pinnani kisianni nammineq aamminik nassataqarluni ataasiaammik Illernarnerpaamut iserpoq utertinneqaatissillutalu naassaanngitsumik. v13 Savaasammi angutivissat ussigillu angutivissat aavannik ussiullu arnavissap arsaanik serpartarneqarnikkut inuit mingussimasut illernarsarneqarsinnaappata qallikkullu minguitsunngortitaallutik, v14 taava Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut pilliutitut innarluuteqanngitsutut imminut Guutimut sassaattup nalunngeqatiginnissuserput ajunnginnerungaartumik sulianit toqungasunit eqqiarsinnaassavaa nammineq aamminik piiarlugit taamalu Guutimut uumasumut kiffartorsinnaalersilluta. v15 Taamaattumik Kristusi akunnermiliuttuulluni angerusisaamik atuutsitsisuuvoq qaaqqusaasut kingornussassaq ataavartussaq neriorsuutigineqartoq pissarsiariniassammassuk, toqugami inuit angeruseq siulleq atortuutillugu unioqqutitsinerminnit utertinneqaatissaannik. v16 Testamenteqaraangammi pisariaqartarpoq kingornussassiisup toqunerata uppernarsineqarnissaa. v17 Testamentimi aatsaat atuussinnaalersarpoq kingornussassiisup toquneratigut, taanna inuutillugu atuussinnaassuseqanngilluinnarami. v18 Taamaattumittaarlu angeruseq siulleq aammik kuisinertaqarnani atortuulersitaasimanngilaq. v19 Mosesimmi Israelikkut tamaasa inatsisini inassutigineqartunik tamanik atuffatereeramigit tigusivoq nersuteeqqat savaasallu angutivissat aavannik imermillu savallu meqquinik aappillersakkanik isopimillu taakkuninngalu inatsisit allassimaffiat Israelikkullu tamaasa serpartarlugit v20 ima oqarluni: »Tassa aak angerutsip Guutip ilissinnut angerfigeqatiginnissutaata pia.« v21 Taamatullu aamma Tupeq Naapeqatigiittarfik immersakkallu guutisiornermi atortorisat tamaasa aammik serpartarpai. v22 Tassami inatsisit malillugit suut tamangajammik aammik eqqiarneqartarput, isumakkeerfiginninnerlu pisinnaanngilaq aammik kuisineqartinnagu. v23 Tassa pisariaqartuuvoq qilanniittunik issuaanerit pilliutitigut taamaattutigut eqqiarneqartarnerat, kisianni qilanniittut namminneq eqqiarneqartariaqarput pilliutinik taakkunanngarnit pitsaanerusunik. v24 Kristusimmi iserfigisaa tassaanngilaq illernartuut assannik sanaaq piviusup assilinerinnaa; iserporli qilammut namminermut maanna Guutip kiinaata saanut sassarumalluni iluaqutissatsinnik. v25 Taamaaliunngilarluunniit qasseerpassuariarluni imminik sassaanniarluni, soorlu palasiuneq ukiut tamaasa illernartuummut isertartoq aak nammineq aaginngisani nassarlugu. v26 Taassumatummi iliussagaluaruni silarsuup tunngavileqqaarneraniit qasseerpassuariarluni anniartariaqarsimassagaluarpoq. Akerlianilli ataasiaammik sassarpoq ullut naammatsiffianni imminik pilliutiginermigut ajorti nungutikkumallugu. v27 Soorlumi inuit ataasiarlutik toqusussaasut kingornagullu eqqartuunneqarlutik, v28 taamatut Kristusi ataasiaammik pilliutigineqarpoq amerlasuut ajortaat nammakkumallugit aappassaanillu tikiuteqqikkumaarluni ajorti pissutiginagu, kisianni imminik utaqqisut annaakkumallugit. Hebræerinut allakkat Hebr 10 Kristusip ataasiaammik pilliutaa v1 Inatsisimmi ajunngitsuutit nalliuttussat pissusiviat piginagu tarraannaannik pigisaqaramik pilliutitigut taakkuujuartutigut ukiut tamaasa nangeqattaarlutik sassaanneqartartutigut sassaassisut anguniakkamut anngutitissinnaanngilluinnarpaat. v2 Taamaalisimagaluarunimmi taava pilliutinik sassaassisarneq soraarussimassannginnerpaat guutisioraangamik ajortuliortutut misigisimassanngimmata ataasiaammik eqqiarneqareersimagamik. v3 Pilliutiniipporli ajorteqarnermik eqqaasinneqartarneq ukiut tamarluinnaasa. v4 Ussigimmi angutivissat savaasallu angutivissat aavata ajortuliat piiarsinnaanngilluinnarpaat. v5 Taamaattumik silarsuarmut iserami oqarpoq: Pilliutit toqutassat naatitanillu pilliutit piumasarinngilatit, timimilli piareersaapparma; v6 pilliutit ikikkagassat ajortaaruteqqussutillu kissaatiginngilatit. v7 Taava oqarpunga: ›Takuat, tikiuppunga – mappersakkami allaaserineqarpunga – piumasat malillugu iliorumallunga, Guuti.‹ v8 Oqaqqaariarluni: »Pilliutit toqutassat naatitanillu pilliutit, pilliutit ikikkagassat ajortaaruteqqussutillu piumasarinngilatit kissaatiginagillu« – naak tamakku inatsisit malillugit pilliutitut sassaanneqartaraluartut – v9 taava nangippoq: »Takuat, tikiuppunga piumasat naammasiumallugu.« Taamaalilluni siulleq atorunnaarsippaa aappaa atortuulersikkumallugu, v10 piumasaalu malillugu illernartitaavugut Jiisusi-Kristusip timaata ataasiaammik pilliutigineqarneratigut. v11 Palasit allat tamarmik kiffartuutertik ullut tamaasa ingerlattarpaat sassaattuartariaqartarlugillu pilliutit taakkuusut taamaattorli ajortaajaasinnaanngilluinnartut. v12 Palasiusorli una sassaassaqarpoq ajortit pillugit pilliummik ataasiinnavimmik soraajuitsumik atuuttussamik taavalu Guutip talerpiata tungaani issialerluni, v13 tassanilu utaqqiinnarlugu akeqqami isikkaminut tummarfiliunneqarnissaat. v14 Pilliutikkummi ataasiinnakkut illernartitani piujuartussamik anguniakkamut anngutitissimavai. v15 Tamanna Anersaap Illernartup aammattaaq uagutsinnut nalunaajaatigaa. Imami oqaqqaariarluni: v16 »Kisianni angeruseq ullut nalliuppata taakkununnga angeruseriumaagara mannaavoq, oqarpoq Naalagaq: Inatsisinnik uummammiulissavakka iluannullu allallugit. v17 Ajortuliaat inatsisinillu unioqqititsineri eqqaamajunnaarpakka.« v18 Kisianni ajorti isumakkeerneqarmat pilliutit ajortaaruteqqussutit atorfissaarupput. Nakimaatsuunissamik nikallujuitsuunissamillu oqaaqqissaarutit v19 Qatanngutit! Jiisusip aava nakimaassutigaarput illernartuummut isersinnaannguutigalugu, v20 aqqutikkut nutaakkut uumanartukkut ammaammatigut saagorsuakkut, tassa timimigut nunamiittukkut, v21 taassumanilu palasersuaqalerpugut Guutip illuanut ivertitaasumik. v22 Taamaattumik sassarniarta uummatitsigut ilumoorluta, uppernermi aalajaalluta uummatitsigut serpartarneqarnikkut ilerasuutaarutitaalluta timitsigullu imermik minguitsumik uffarsimalluta. v23 Neriugisatsinnik nassueruterput nikisitassaanngitsumik aalajangiunniartigu, neriorsuiserput unneqqarissuummat. v24 Immitsinnut isumageqatigiinniarta asaqatigiinnermut ajunngitsuliornermullu kajumissaaqatigiittarluta, v25 ilagiittut katisimasarnivut tamatigut peqataanngitsoorfigisarnatigit, soorlu ilaat taama ileqqoqartut, oqaaqqissaaqatigiittarniartali taamaaliornissaq suli pisariaqarnerulermat nalunnginnassiuk ullussaq qanillisoq. v26 Sallusuissummi ilisimalereeraluarlugu piaaraluta ajortuliorutta taava pilliutissaqarunnaassaaq ajortit pillugit, v27 ilimagisassariligarpulli tassa eqqartuunneqarnissaq siooranangaartoq ilungersungaarnerlu ikualasutut ittoq akeqqanik nungutitsisussaq. v28 Mosesip inatsisaanik unioqqutitsisoq nallittorneqarnani toqusussaavoq ilisimannittut marluk pingasulluunniit nalunaajaataat tunngavigalugit. v29 Taava sakkortunerungaartumik pillartariaqartissannginnerpisiuk Guutip erneranik tullaarinnittoq angerutsillu aavanik nammineq illernartitaassutigisaminik nalinginnarinnittoq saammaannerullu anersaavanik mitalliisoq? v30 Nalunngilarpummi kina ima oqarsimasoq: »Akiniut uanga pigaara, uangalu akiliiumaarpunga,« taavalu: »Naalakkap innuttani eqqartuukkumaarpai.« v31 Guutip uumasup assaanut tigusaritinnissaq amiilaarnaqaaq. v32 Eqqaamaniarsigit ullut siulliit, taamani qaammarsagaalereerlusi mikinngitsumik saassunneqartarsimagassi naalliutsitaallusilu, v33 ilissi nammineq tamanut takusassiarisaallusi mitaatigineqaraangassi anniartitaallusilu, imaluunniit allat taama pineqartut peqatigigaangassigit. v34 Parnaarussaasummi naallioqatigisarpasi, pigisassinnillu arsaarneqaraangassi nuannaarlusi tamanna nammagiinnartarparsi nalunnginnassiuk ajunnginnerusumik aserortussaanngitsumillu pisuussuteqarlusi. v35 Taamaattumik nakimaatsuunersi igitassatut iperarniaqinasiuk, angingaartumik akissarsiassartaqarmat. v36 Nikallujuissusermi atorfissaqartipparsi Guutip piumasaa iliuuserisinnaajumallugu neriorsuutigisaalu pissarsiaralugu. v37 Qanittoralaannguanngorpormi tikiuttussap tikiuffissaa, tikiutinngitsuussanngilarlu. v38 Iluartorlu pigisara uppernikkut inuussaaq. Tassanngali nigorpat tarnima nuannarissanngilaa. v39 Uagulli ilaanngilagut tammassutaasumik nigortunut, ilaavugulli tarnitta annaanneqaatissaannik uppertunut. Hebræerinut allakkat Hebr 11 Allakkani illernartuni uppernermik nalunaajaat v1 Upperneq tassaavoq neriugisamik tatiginnilluinnarneq, takunngisamik qularuteqannginneq. v2 Siulitta uppernermik taamaattumik peqarnerat nalunaajaatigineqarpoq. v3 Uppernikkut paasivarput silarsuaq pinngortitaasoq Guutip oqaasiagut taamalu isigisarput sumit takussaasumit pilersinneqanngitsoq. v4 Uppernikkut Abelip Guutimut sassaappaa pilliut Kainip pilliutaanit annerusoq, tamatumuunalu nalunaajaatigineqarpoq iluartuusoq. Pilliutai pillugit Guutip oqaatigaa taamaattuusoq, uppernermigullu suli oqaluppoq naak toqoreersimagaluarluni. v5 Uppernikkut Enoki peerutitaavoq toqu misigeqqunagu, peerupporlu Guutip peerutitimmani. Nalunaajaatigineqarpormi Enoki peerutitaatinnani Guutimit iluarisaasimasoq. v6 Uppersuseqarnanili Guutimit iluarisaaneq ajornaqaaq, Guutimummi pisup upperisariaqarpaa taanna tassaareersoq ujarlersinilu akissarsisissagai. v7 Uppernikkut Noa ilimasaarneqarpoq suli takussaanngitsumik, Guutimillu mianerinnittuugami umiarsualiorpoq inoqutimi annaffissaannik. Uppernermigut tamatumuuna silarsuaq eqqartuuppaa namminerlu iluarneq uppernikkut kingornussassarilerlugu. v8 Uppernikkut Aaperaat naalappoq aallaqquneqarami, aallarporlu nunamut pigiligassaminut ornigassi nalullugu. v9 Uppernikkut nunami neriorsuutigisami takornartatut ittumi nunassippoq tupernilu ineqarluni Iisaaq Jaakulu neriorsuutigisamik kingornusseqataasussat peqatigalugit; v10 utaqqivaami illoqarfik aalajaatsunik toqqavilik sanasua pinngortitsisualu tassaasoq Guuti. v11 Allaat Sara ernisuitsoq qitornartaarnissaminullu utoqqalivallaareersoq uppernikkut nukissaqartitaavoq kinguaariinnik tunngaviliinissamut, tassa tamatuminnga neriorsuisoq tatiginartuutikkamiuk. v12 Taamaattumik aamma angutip ataasiinnaviusup kinguaassisinnaajunnaareeraluartup kinguaavi qilaap ulloriaasut sissallu sioraasut kisissaanngitsutut amerlatigilerput. v13 Taaneqartut tamakku tamarmik uppersuseqarnertik pigalugu toqupput neriorsuutit suli eqquutinngitsut. Eqquunnissaat kisiat ungasianit takusinnaasimavaat ilassisimallugulu, nassuerpullu nunami takornartaallutik allamiuullutillu. v14 Taakkuali taama oqarnermikkut ersersippaat nunavissarsiornertik. v15 Taama oqarnikkut nuna qimatartik eqqarsaatigisimagaluarunikku uterfiginissaanut periarfissaqarsimassagaluarput; v16 akerlianilli nunavissaq pitsaanerusoq kipitsavigaat tassa qilammiittoq. Taamaattumik Guutip taakku taakkualuunniit Guutiannik taaneqarneq kanngusuutiginngilai. Illoqarfissaammi tunngavilereersimavaa. v17 Uppernikkut Aaperaap misilinneqarami Iisaaq pilliutissatut sassaappaa ernituamilu pilliutiginissaanut piareerluni naak neriorsuutisereeraluarluni v18 imalu oqarfigineqarsimalluni: »Iisaamuna kinguaavi illit kinguaannik taaneqartassasut.« v19 Aaperaammi naatsorsuutigisimavaa Guuti ima pissaaneqartigisoq allaat toqusunit makititsisinnaalluni, tassanngalu assersuutikkut kingumut pivaa. v20 Uppernikkut Iisaap Jaaku Esauilu pilluaqquai piumaartussat eqqarsaatigalugit. v21 Jaakup toqulerami uppernikkut Josefip erneri marluk tamaasa immikkut pilluaqquai, ajaappissamilu tigummivianut palulluni Guutimut qinuvoq. v22 Uppernikkut Josefip Israelip qitornai Egyptenimit aninissaannik oqaluffigai naggatissani qanillimmat, peqqusiffigaalu toquguni saanermi qanoq pineqarnissaannik. v23 Uppernikkut Mosesi inoorlaaq angajoqqaavisa qaammatini pingasuni isertorpaat takugamikku nukappiarannguaq qanoq inequnartigisoq, kunngillu peqqussutaa ersitsaatiginngilaat. v24 Mosesi inersimalerami uppernikkut Faraop paniata erneranik taaneqaqqunngilaq. v25 Guutip innuttai naallioqatigiumanerungaarpai sivikitsuinnarmik ajortimi inuulluataarnissaminngarnit, v26 Kristusillu mitannarsisitaanera tassaatippaa pisuussut Egyptenip erlinnartuutaanit annerusoq, akissarsiassartaa isumagigamiuk. v27 Uppernikkut Egypteni qimappaa kunngip kamannera siooraginagu. Takussaanngitsumimmi isigisaqarlunilusooq pinertusaarpoq. v28 Uppernikkut poorski atulersippaa aammik tarngussinermik ilaqartillugu, angajulliliartatik Nungutitsisumit attorneqaqqunagit. v29 Uppernikkut Imaq Aappalaartoq nunatut panertutut ingerlavigaat, uffa Egyptenimiut taamaalioriaraluaramik ipisut. v30 Uppernikkut Jerikop qarmarsui uppikaapput Israelikkut ulluni arfineq-marlunni illoqarfik kaajallaqattaareermassuk. v31 Uppernikkut arnap atortittartup Rahabip naalasseriitsut toqoqatiginngitsoorpai alapernaarsuiartortitat eqqissinermik ilassigamigit. v32 Soormi eqqartueqqissaanga? Piffissaq amigassagaluarpoq oqaluttuarissagaluarukkit Gideoni, Baraki, Samsoni, Jefta, Daavi, Samuelilu pruffiitillu, v33 tassa taakku tamarmik uppernikkut naalagaaffinnik ajugaaffiginnissimasut, iluartumik iliorsimasut, neriorsuutinik eqquutitsivigineqarsimallutik, løvit qarninik matusillutik, v34 ikuallannersuarnik qamitsillutik, panamit qununartumit aniguillutik, sanngiilligaangamik nakussatsinneqartarlutik, sorsunnerni pissarsuanngorlutik akeqqamillu sakkutoorpassuinik qimaatitsillutik. v35 Arnat toqusortatik makititaanikkut utertippaat, allat anniartitaallutik toqutaapput akiliunneqarluni iperarneqarnissaq piumanagu toqusunit makititaanissaq ajunnginnerusoq piumallugu. v36 Suli allat atortariaqarpaat mitaatigisaaneq iperartorneqarnerlu, allaammi kalunnernik qilersugaaneq parnaarussaanerlu. v37 Ujaqqanik milloorneqartarput, pilattugaallutik, panamik toqutaallutik angalaartariaqarlutilluunniit savat savaasallu amiinnaannik atisaqarlutik, ajorsartuullutillu annikilliortitaallutillu naalliutsitaallutillu. v38 Taama ajunngitsigigamik silarsuarmi maani inuussallutik naleqqutinngillat. Inoqajuitsuni qaqqanilu angalaartuartariaqarput qaarusunnilu qunnernilu najugaqarlutik. v39 Tamakku tamarmik uppertuunertik nalunaajaatigineqaraluartoq neriorsuutisiamik eqquunnerat angumerinngilaat v40 Guuti uagut pilluta ajunnginnerusumik siunertaqarmat, tassa taakkua uagut ilagitinnata anguniagartik angussanngikkaat. Hebræerinut allakkat Hebr 12 Guutip ataatatut perorsaanerani inuuneq v1 Uaguttaarmi nalunaajaasunik taama amerlatigisunik avatangerneqartugut nanertuisitsinnit tamanit ajortimillu uagutsinnik tigumminninniartumit peerniarta, angusassamullu siunitsinniittumut arpannitsinni tamatumani nikallujuilluta v2 Jiisusi uppernerup aqqutissiuussisua naammassisitsisualu tunaaralugu, taassuma nuannaarnissaq siunerminiittoq pillugu sanningasulik naammagalugu atorpaa kanngunarsaataanera soqutiginagu, maannalu Guutip issiavissaarsuata talerpiata tungaani issialluni. v3 Taamaattumik qasuleqqunasi nikalloqqunasilu isiginiarsiuk taanna ajortuliortunit taama assortorneqartigigaluarluni ilalaaginnartoq. v4 Ajortimut sorsunnissinni suli ima assoroortigisimanngilasi aammik akeqartittariaqarlugu, v5 puiorsimavarsilu oqaaqqissaarut ernernut oqaaserisatut ilissinnut nipeqartoq: Ernera, Naalakkap perorsaanera asiginnaqinagu, avoqqaarinninneri nikalluutiginiaqinagit, v6 Naalakkap asasani anusinngorsartarmagu erninilu asasani tamaasa pillartarlugit. v7 Perorsarneqarnersi iluatseqqullugu nikallujuissaasi Guutip ernerusutut iliorfigimmasi. Ernerusoqarnerpami ataataminit anusinngorsarneqartanngitsumik? v8 Ilissimi perorsaammik tamarmik atortagaannik pineqanngikkussi uersagaavusi, ernerunasilu. v9 Meeraagallaratta nunami maani ataatagisatsinnit perorsarneqartarpugut taakkulu ataqqillugit, taava anersaat ataataat annerusumik naalatsigititaaffigissannginnerparput inuuneq pissarsiariumallugu? v10 Siuaasatta iluarisaminnik sivikitsuinnarmik anusinngorsarsimavaatigut, Guutili taamaaliorpoq iluaqutissatsinnik illernassutsiminik pissarseqataaqqulluta. v11 Perorsagaaneq sunaluunniit atuutsilluni iluaaginartuusaraluarpoq nuannersortaqarnani, kingunerisarpaali eqqissineq iluarnerlu. v12 Taamaattumik assaat qasusut seeqqullu nukillaartut pissatsissigit, v13 narlumuinnarlu pisullusi ingerlagitsi nukillaarsimasoq pilluttooqqunagu ajorunnaarsitaaqqulluguli. v14 Noqqaassutiginiarsigit tamanik eqqisseqatiginninnissaq illernarsagaanissarlu, illernarsagaanani Naalagaq takuneq ajornarmat. v15 Sianiginiarsiuk Guutip saammaanneranik pinngitsoortoqaqqunagu aammalu sorlammik sungarnitsumik ajoqutaasumik naalersoqaqqunagu amerlasuunik toqunartoqalersitsisumik v16 Esauitullu ilumuunngitsuliortoqaqqunagu iluaatsuliortoqaqqunagulu, taassuma angajulliussutsi nerisassanut ataasiagassaannarnut akigimmagu. v17 Nalunngilarsimi kingorna pilluaqqussut kingornussarsiariniaraluaramiuk ajattugaasoq aamma qialluni allamik isumataarniaraluarami tamatumunnga periarfissinneqarsimanngitsoq. Manngertinnissamut mianersoqqussut v18 Tikissimasasimi tassaanngillat inneq ikualasoq ersitsoq taarnersuarlu anorersuarlu v19 sulluartaatillu nipaa nipilu oqaasertaanik tusartut tusaqqikkumanngisaannik anitsisoq, v20 tassa artoramikku naalakkiut manna: »Allaat nersut qaqqamik attuisoq ujaqqanik milloorlugu toqunneqassaaq.« v21 Takusarmi tataannangaarmat Mosesi oqarpoq: »Annilaarnermit uulippunga.« v22 Tikissimasasili tassaapput qaqqaq Zioni, Guutip uumasup illoqarfia, Jerusalemi qilammiittoq, inngilit tuusintilippassuit, nalliusseqatigiit v23 angajulliliallu ilagiit qilanni allanneqarsimasut eqqartuussisorlu tamanut Guutiusoq, iluartut anguniakkamillu angusisimasut anersaavi, v24 Jiisusi akunnermiliuttuulluni angerusisaamik pilersitsisoq aallu eqqiaataasoq Abelip aavanit sakkortunerusumik oqaluttoq. v25 Sianiginiarsiuk oqaluttoq asiginnassannginnassiuk! Ukumi nunami Guutip oqaasiinik nalunaarutiginnittumik asiginnaasut iluatsitsinngimmata, taava suli qularnannginneruvoq uagut iluatsitsissanngitsugut qilannit oqaluttoq tunukkutsigu. v26 Taamani nipaata nuna sajutsippaa. Maannali ima neriorsuisimavoq: »Suli ataasiarlunga nuna piinnarnagu, kisianni aamma qilak sajutsissavara.« v27 Oqarami: »suli ataasiarlunga«, tamatumuuna ersersippaa suut pinngortitaannaagamik aalatinneqarsinnaasut allanngussasut aalatinneqarsinnaanngitsut ataannaqqullugit. v28 Taamaattumik naalagaaffik aalajaatsoq pigileratsigu qujassutigisigu, qujamasullutalu Guuti kiffartuunniartigu tamanna piumasarimmagu mianerinnilluta ataqqinnillutalu. v29 Guuterpummi tassaavoq inneq nungutitsisoq. Hebræerinut allakkat Hebr 13 Guutip iluarisaanik inuuneq v1 Qatanngutigiittut asaqatigiinnersi atattuinnartissiuk. v2 Inoroorsaartarnissarsi puioqinasiuk, inoroorsaartut ilaat namminneq sianiginngisaminnik inngilinik illusisitsisarsimammata. v3 Eqqaamasarniarsigit parnaarussaasut, parnaarussaaqataasutut misigisimallusi, taamatullu aamma naalliutsitaasut, ilissimi aamma timeqarassi. v4 Aappariinneq tamanit ataqqineqassaaq, aappariillu siniffiat minguitsuussaaq. Guutimmi eqqartuukkumaarpai kinguaassiuutitigut inuunerluttut allasiortullu. v5 Aningaaserituussutsissi qanoq inuunissarsi aalajangissanngilaa, pigisasili naammagisigit. Guutimi nammineq oqarpoq: »Iperassanngilakkit imminiiginnassanallu.« v6 Taamaattumik nakimanata oqarsinnaavugut: Naalagaq ikiortigaara, sioorassanngilanga, inuup qanoq iliorfigisinnaagaminga? v7 Eqqarsaatiginiarsigit siulersortisi Guutip oqaasiinik ilissinnut oqalussimasut, inuunerisalu naggatissaat eqqarsaatigisiuk uppersuseqarnerisigullu assiginiarlugit. v8 Jiisusi-Kristusi ippassarlu ullumilu naassaanngitsumillu taannaavoq. v9 Ajoqersuutinit allanertanit nalinginnarnit tammartitaaqinasi, pitsaasuummat inuup uummataata saammaannikkut nakussatsinneqartarnera, nerisassatigut aalajangersimasutigut pinnani; nerisassanimmi aalajangersimasunik pingaartitsisut taamaaliornertik iluaqutigisimanngisaannarpaat. v10 Pilliiveqarpugut Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartortut nerisassaminnik piffigisassarinngisaannik. v11 Nersutimmi aavat pilliutitut ajortaaruteqqussutitut palasiunermit illernartuummut eqqunneqareeraangat timaat tammaarfiup avataani ikuallanneqartarput. v12 Taamaattumik aamma Jiisusi illoqarfiup isaaffiata avataani anniartitaavoq inuit nammineq aamminik illernartissagamigit. v13 Taava aamma uagut »tammaarfiup avataanut« anniviginiartigu mitannarsisitaanera ersukkiartorlugu. v14 Maanimi illoqarfeqanngilagut ataavartussamik, illoqarfittaassarli tikinniarsaraarput. v15 Taamaattumik Guuti taassumuuna pilliivigiuartigu qujaniutinik, tassa qarlut aqqanik nassuerutiginnittut inerititaannik. v16 Puiunngisaannarsigittaaq ikiuisarneq tukkornerlu, pilliutit taama ittut Guutip iluarisarimmagit. v17 Siulersortisi naalassigit peqqusaallu maleruarlugit, taakkuami tarnisi pigaappaat nalunnginnamikku taakku pillugit akisussaatitaajumaarlutik. Taamaaliorsinnaalit nuannaarlutik anersaarulunnatilli; taamaanngippammi ilissi tamanna atugarliuutigissavarsi. v18 Qinnuttarniartigut, nalunngilluaratsigu ilerasuutissaqarnata, tamatigummi eqqortumik iliorumasaraluaratta. v19 Qinnunneqartarnissaq pingaarnerutillugu oqaatigaara piaarnerungaartumik ilissinnut utertinneqarsinnaaniassagama. Naggasiussaq inuulluaqqussutillu v20 Guutip eqqissisitsisup savaatit paarsisuunerannik, Naalakkatsinnik Jiisusimik, toqusunit makititsisup angerutsip soraajuitsup aavatigut, v21 piginnaatillisi tamatigut ajunngitsuliornissamut, piumasani malillugu iliorsinnaaqqullusi, namminermi iluarisani uagutsinni sulissutigigamiuk Jiisusi-Kristusikkut. Taassuma naalannaat pigaa naassaanngilluinnartumik! Amen. v22 Qinnuigaassi, qatanngutit, oqaaqqissaarutit uku ilasseqqullugit ajunngitsumik siunertaqarnerat tunngavigalugu; oqaatsikkami amerlanaarnagit allaffigisimavassi. v23 Ilisimatissavassi qatannguterput Timotheusi parnaarussaajunnaarsitaasimammat. Piaartumik tikiutissappat aapparalugu tikeraarumaarpassi. v24 Siulersortisi illernartullu tamaasa inuulluaqqutikkisigit. Italiamiortatta inuulluaqquaasi. v25 Saammaannerup najorlisi tamassi! Jaakup allagai Jaak 1 v1 Jaakup, Guutip Naalakkallu Jiisusi-Kristusip kiffaata, naggueqatigiit aqqaneq-marluusut tamanut siammarsimasut inuulluaqquai. Misiligaanerni usserneqarnernilu upperneq v2 Qatanngutikka, tamalaanik misilinneqartarnisi nuannaarutigiinnartassavasi; v3 nalunngilarsimi uppernersi misilinneqaraangami nikallujuitsunngortitsisartoq; v4 nikallujuinnerlu suliamik naammassisitsilluassaaq tassaaqqullusi naammalluinnartut pissuserilluartullu sumik inorsarfeqanngitsut. v5 Ilisimassutsimigulli inorsartumik ilaqarussi taassuma qinnutigissavaa ilisimassuseq Guutimit avoqqaarlernani naammalluinnartunik tamanut tunisisartumit, taava piumaarpaa. v6 Upperlunili qinussaaq, qularnani; qulartummi assigaa immap malinga anorip aalatitaa qaraartitaalu. v7 Inuk taama ittoq isumaqanngikkili Naalakkamit sumik tunineqassalluni, v8 isummani saqittuartuummat inuuserisanilu allanngorartuartuulluni. v9 Qatanngutip nikanartup usorsisimaarutigiliuk akimassutsi, v10 pisuullu nikanassutsi, narsaammi naasuisut ililluni suujunnaarumaarami. v11 Seqineq nuisarpoq kissassutsiminillu narsaat uulinertittarlugu, taavalu naasui nakkaasarput kusanassuseerullutik; taamatuttaaq pisooq peruttulernermi nalaani naasutut toqussaaq. v12 Pilluarpoq inuk misilinneqarnermini pinertusaartoq, misilinneqarninimi attakkuniuk piumaaramiuk ajugaasumut niaqorusiussassaq inuussutaasoq Guutip asasiminut neriorsuutigisaa. v13 Usserneqarsimasumik oqartoqarniaqinani: »Guutimit usserneqarpunga;« Guutimi ajortumit usserneqarsinnaanngilaq, namminerlu kimilluunniit ussiisanngilaq. v14 Kinaluunniit usserneqartarpoq nammineq pilerissutsiminit nassataritilluni kajumitsatsitaallunilu; v15 pilerissutsillu ilumileraangami ajorti erniarisarpaa, ajortillu inersimaleraangami toqu erniarisarpaa. v16 Tammaqinasi qatanngutikka asanartut! v17 Tunissutit ajunngitsut naammalluinnartuusullu tamarmik pavannga qaamasut ataataannit allanngorneq ajortumit alanngerarfigineqanngitsumilluunniit pisarput. v18 Piumasani malillugu oqaatsikkut sallusuissutaasukkut erniaraatigut pinngortitamini inereqqaataaqqulluta. Oqaatsimik tusaasut oqaatsimillu maleruaasut v19 Manna ilisimassavarsi, qatanngutikka asanartut: Kinaluunniit tusarasuartarli, kisianni oqalukkumaataartuulluni kamajaatsuullunilu, v20 inuummi kamannera Guutip iluarisaanik sumilluunniit kinguneqarneq ajorpoq. v21 Taamaattumik minguttuussuseq tamaat ajungaassuserlu tamaat iperarsigit, qanilaarlusilu oqaaseq ilissinnut ikkussaasimasoq tarnissinnillu annatsitsisinnaasoq ilassiniarsiuk. v22 Oqaaseq tusaaginnarnagu maleruarsiuk, taamaaliunngikkussi immissinnut salloqittaqinaasi. v23 Oqaatsimimmi tusaaginnartup maleruarnagulu assigaa inuk kiinnaminik tarrarsuutikkut qimerluuisoq: v24 Imminut qimerlooraluarpoq, qimagukkamili qanoq isikkoqarnini erniinnaq puiorpaa. v25 Kiffaanngissutsilli inatsisaanik naammalluinnartunik isumaliutiginneqqissaartoq aalajangiussisorlu, tusakkaminik puigutuujunani suliassamillu naammassinnittartuulluni, taanna taamaaliornermigut pilluarumaarpoq. v26 Guutisiortuusorisoq oqqaminilli naalatsitsinani imminik salloqittarpoq; taassuma guutisiornera sussaanngilaq. v27 Guutisiorneq minguitsoq piviusorlu Guutimut Ataatatsinnut tassaavoq iliarsunnik uillarnernillu atugarliuutilinnik isumaginninneq imminillu mingutsinneqatsaalineq silarsuarmit. Jaakup allagai Jaak 2 Pisuut piitsullu v1 Qatanngutikka, Naalakkatsinnut Jiisusi-Kristusimut naalannartitaasumut uppertuusinnaanngilasi kinaassusersiortuugussi. v2 Katisimasarfissinnut isertoqarpat angummik akisuunik atisalimmik kuultimillu assammiulimmik aammalu angummik allamik piitsumik ipertuunik atisalimmik, v3 angullu akisuunik atisalik kisiat ilassiorussiuk oqarfigalugulu: »Uunga issialluarnartumut inginniarit,« piitsumulli oqarlusi: »Tamaani nikorfaniarit, natermulluunniit inginniarit,« v4 taava immissinnut akerlilinnginnerpisi eqqartuussisunngortillusilu ajortunik eqqarsaateqartut? v5 Tusariaritsi, qatanngutikka asanartut: Guutip silarsuarmi piitsut qinersimannginnerpai uppernikkut pisuujusussanngortillugit kingornussisussanngortillugillu naalagaaffimmik imminik asannittunut neriorsuutigisaminik? v6 Ilissili piitsut suutinngilasi. Pisuut tassaannginnerpat ilissinnik naqisimannittut nusukarlusilu ilissinnik eqqartuussivimmukaassisartut? v7 Taakkuunnginnerpat atermik ajunngitsumik ilissinnut taaguutigineqartumik mitallersut? v8 Allakkani inatsit akimasoq imaattoq naalakkussiuk: »Tullit ilittut asassavat,« taava eqqortumik iliorpusi, v9 kinaassusersiorussili ajortuliorpusi inatsisillu namminneq unioqqutitsisutut qulaassavaasi. v10 Inatsisinik tamarmiusunik maleruaagaluartoq ataasiinnannguakkulluunniit unioqqutitsiguni taava tamaasa pisuutitaaffigilerpai. v11 Oqartoq: »Allasiussanngilatit,« aamma oqarpoq: »Inuassanngilatit.« Allasiunngikkaluarlutimmi inummik toqutsiguit taamaaliornikkut inatsisinik unioqqutitsisunngorputit. v12 Oqaluttassaasi iliuuseqartassallusilu kiffaanngissutsip inatsisai malillugit eqqartuunneqartussatut. v13 Eqqartuussummi taanna naakkittaatsuuvoq naakkittartuunngitsunut; naakkittarnerup eqqartuussut ajugaasimaarutigaa. Upperneq suliallu v14 Qatanngutikka, sumut iluaqutaassava inuk oqarpat uppertuulluni sulianilli takutitassaqarnani? Uppernerup taama ittup annaassinnaassanerlugu? v15 Qatanngummik angummik arnamilluunniit atisassaqanngitsoqarpat nerisassaqanngitsoqarlunilu v16 arlassilu oqarfigippagit: »Eqqissillusi aallarniaritsi, aamma oqortunik atisiniarisi naammatsillusilu nerillusi,« uffalu timikkut pisariaqagaannik tuninagit – taava tamanna sumut iluaqutaassava? v17 Upperneq aamma taamaappoq: Immini, tassa sulianik ilaqarnani toqungavoq. v18 Akerliliiumasoqarsinnaavorli: »Inuit ilaat uppertuusarput allallu sulianik takutitassaqartarlutik.« Taavami uppernerit sulianik ilaqanngitsoq uannut takutiguk, taava uanga uppernera suliakkut ilinnut takutissavara. v19 Ilumoortumik upperputit Guutip ataasiussusia upperigakku; anersaapiluittaaq taama upperput uulillutillu. v20 Sianiitsutit, uppernarsaaseqquiuk uppernerup sulianik ilaqanngitsup inerititaqartannginnera? v21 Ataatarput Aaperaat ernini Iisaaq pilliutitut pilliivimmut sassaakkamiuk suliamigut iluartuutitaannginnerpa? v22 Takuat, uppernera suliaalu sunneeqatigiipput suliaatigummiuna uppernera naammatsittoq. v23 Taamaalillutik oqaatsit allakkaniittut uku eqquupput: »Aaperaap Guuti upperaa, tamannalu taassumunnga iluartuutitaassutaavoq.« Guutillu ikinngutaanik taaneqarpoq. v24 Tassa paasivarsi inuk suliamigut iluartuutitaasartoq, uppernerinnarmigut pinnani. v25 Aammattaaq arnaq atortittartoq Rahabi alapernaarsuiartortitanik ilassinnikkami aqqutikkullu allakkut aniguisikkamigit suliamigut iluartuutitaannginnerpa? v26 Soorlumi timi anersaartunngitsoq toqungasoq, taamattaaq upperneq sulianik ilaqanngitsoq toqungavoq. Jaakup allagai Jaak 3 Oqqap pissaanera v1 Qatanngutikka, ilasi ikittuinnaat ajoqersuisuussapput; nalunngilarsimi allanit sukannernerusumik eqqartuunneqassasugut. v2 Tamatta amerlasuunik kukkussuteqartarpugut. Oqalunnermigut kukkussuteqartanngitsoq naammalluinnartuuvoq timiminillu tamarmiusumik naalatsitsisinnaasuulluni. v3 Hestimmi supissaaseraangatsigit uatsinnut naalaqqullugit timaat tamakkerlugu naalatsitarisinnaalersarpavut. v4 Eqqarsaatigisiuttaaq umiarsuit angigaluaqisut anorersuarnillu ingerlatitaasaraluartut aquttup ornikkumasaanut aqunneqartarmata aquuteerannguaq atorlugu. v5 Taamatuttaaq oqaq tassaagaluarluni timip ilaannamininngua pissaaneqassutsimik pingaakujuuteqarsinnaasarpoq. Eqqaamaniarsiuk innerup minnerpaannguugaluartup orpippassuarujussuit ikuallatsissinnaammagit, v6 oqaq-una aamma innerusoq. Silarsuartut iluaatsutut oqaq timitta avataannut ilaavoq; taassuma timi tamakkerlugu tunillattarpaa, inuunerup assakaasua ikuallatsillugu namminerlu Anniarfimmit ikuallatsitaalluni. v7 Nersutimmi nujuartat timmissallu paarmortullu imarmiullu assigiinngitsukkuutaat inunnit naalatsinneqarsinnaalersarput, naalatsinneqalersimallutillumi; v8 inoqanngilarli oqqamik naalatsitsisinnaasumik. Oqaq ajortumeeriniartuartuuvoq toqunartumillu toqussutaasartumik ulikkaarluni. v9 Taassuminnga Naalagaq Ataatarlu unnersiutigisarpavut, taassuminngalu inuit Guuti assilillugu pinngortitaasut perloqqusarlugit. v10 Qanermit ataatsimit pilluaqqusineq perloqqusinerlu aniasarput. Qatanngutikka, taamaassanngilaq. v11 Puilasup ataatsip imeq tarajorlu ataatsikkut pikialatissinnaanerpai? v12 Qatanngutikka, figenequt oliveninik inerititaqarsinnaanerpa, viinnequlluunniit figeninik? Naagga, taamatuttaaq puilasumit tarajuusumit imeq tarajuunngitsoq pinavianngilaq. Ilisimassut pavannga pisoq v13 Kina arlarsi ilisimasuullunilu sianisuujua? Taamaattoqaruni suliamigut takutilligit, torersumik inuulluni ilisimasutullu piuaalluni. v14 Sinngatussusermilli imminullu angisuutikkumassusermik uummammiugisaqarussi usorsitsaarniaqinasi salluliorniaqinasilu sallusuissummut akerliusumik. v15 Ilisimassuseq taamaattoq pavannga pinngilaq, atasuullunili nunamut tarnimullu anersaapilummullu. v16 Sinnganeqaraangat imminullu angisuutikkumaneqarluni tassaniittarputtaaq tavanneq ajortullu allat tamarmik. v17 Ilisimassuserli pavannga pisoq pingaarnerpaamik minguitsuuvoq, tamatumalu saniatigut eqqissinermik nuannarisaqartuuvoq, saamasuulluni, ilakkuminartuullunilu, nallittuingaartuulluni, ajunngitsunik inerititaqarluni, kinaassusersiortuunani unneqqarissuullunilu. v18 Iluarneq eqqissinermi siaruartikkat inerititaraat, eqqissisitsisullu pisassaraat. Jaakup allagai Jaak 4 Silarsuarmut ikinngutaaneq v1 Sooq akornassinni sorsunneqalersarpa saqitsaanneqalersarlunilu? Imaanngila pileritsannisi avatini timissinniittuni akiuuttarmata? v2 Piumatsannertoqaasi, sussarsissanasili. Toqutsisarpusi sinngaginnittarlusilu naammassisaqassanasili. Saqitsaattarpusi akiuuttarlusilu sussarsissanasili, tassa qinuneq ajorassi v3 imaluunniit qinugaluaraangassi suallassanasi, tassa ajortumik qinusarassi pileritsannissinnilu atornerlunniaannartarlugu. v4 Allasiortuususi, nalugassiuk silarsuarmut ikinngutaaneq tassaasoq Guutimik akerartuineq? Silarsuarmut ikinngutaajumasoq Guutimut akeranngortarpoq. v5 Isumaqarnerpisiluunniit Allakkat asuliinnaq ima oqartut: »Guutip anersaaq uatsinni ineqartitani nikallujuilluni kipitsavigaa; v6 saammaannerli annerusoq tunniuttarpaa.« Taamaattumik ima oqaaseqarpoq: Guutip makitasuut akerartorpai, qanilaartulli saammaattarpai. v7 Taamaattumik Guutimut naalatsigitinniaritsi; Diaavululu akerartorsiuk, taava ilissinnit qimaassaaq. v8 Guuti qaninniarsiuk, taava taanna ilissinnut qanillissaaq. Ajortiliususi, assasi ipiiarsigit; isumassigut marluususi, uummatisi salissigit! v9 Naakkinassutsissinni aliasugitsi qiallusilu. Illarnersi taarserneqarli aliasunnermik, nuannaarnersilu isumanerlunninngorli. v10 Naalagaq maniguuffigisiuk, taava akitsisissavaasi. Mianersoqqussut ingutsinermut usorsitsaarnermullu v11 Qatanngutit, ingoqattaateqinasi. Qatanngumminik ingutsisup qatanngumminilluunniit eqqartuussisup inatsisit inguppai eqqartuullugillu. Inatsisilli eqqartuukkukkit inatsisit malillugit iliortuunngilatit eqqartuussisuuvutilli. v12 Ataasiinnaavoq inatsisiliortoq eqqartuussisuusorlu, taannaavoq annaassisinnaasoq tammartitsisinnaasorlu. Illilli kinaagavit tullit eqqartuunniarpiuk? v13 Maannalu ilissi oqartartusi: »Ullumi aqaguluunniit illoqarfiit arlaannukassaagut ukioq ilivitsoq tassaniilluta niuerniassalluta iluanaarniassallutalu,« v14 ilissi inuunissi aqagu qanoq innissaanik ilisimasaqanngitsusi, tassaaginnarpusi pujoq ersersimatsiaannariarluni peeruttoq. v15 Ima oqartariaqarnerugaluarpusi: »Naalakkap peqquppatigut inuussaagut ima imalu iliorsinnaassalluta.« v16 Maannali usorsitsaarpusi oqarataarlusilu; kisianni usorsitsaarneq taamaattoq ajortuuvoq. v17 Ajunngitsumimmi iliorneq suusoq ilisimagaluarlugu ajunngitsuliunngitsoq ajortuliortuuvoq. Jaakup allagai Jaak 5 Pisuunut mianersoqqussut v1 Maannalu ilissi pisuujususi! Naalliunnartut ilissinnut nalliukkumaartut pillugit qiallusilu nimaassaasi. v2 Pisuussutisi asiupput atisasilu qillaalaanit nerineqarput, v3 kuultiutisi sølviutisilu manngertornerput; manngertornerlu tamanna qanoq iliornissinnik unnerluussisuujumaarpoq, innertullu uinisi nungussavai. Ullunut kingullissanut pisuussutinik katersuivusi; v4 eqqarsaatigisiuk narsaatissinni sulisut akissarsiassaralui akilinngitsuukkasi qilammut nilliammata katersuisullu nillianerat Katersaarsuit Naalagaata siutaanut anngummat. v5 Nunami maani inuusimavusi peqangaarlusi inuulluangaarlusilu, ullormut toqoraaffissamut puallarserlusi! v6 Iluartoq eqqartuupparsi toqullugulu. Imminut illersoriarsinnaanngilaq ilissinnut. Erinitsajuissuseq qinunerlu v7 Qatanngutit, erinitsannaveersaarlusi Naalakkap tikiunnissaa utaqqisiuk. Eqqaamaniarsiuk naasorissaasup erinitsajuilluni nunap inerititassai pingaaqisut utaqqisariaqartarai ukiakkut upernaakkullu siallerfigineqareerserlugit. v8 Aamma ilissi erinitsannaveersaassaasi uummatisilu nakuussuseqalersillugit, Naalakkap tikiunnissaa qanillimmat. v9 Qatanngutit, immissinnut puffassimaffigiunnaarniaritsi, eqqartuunneqaqqunasi; eqqartuussisussaq matup killinganeereerpoq. v10 Qatanngutit, pruffiitit Naalakkap aqqani oqalussimasut maligassariniarsigit atugarliuutit naammagittarluni atornissaasigut. v11 Pinertusaartummi pilluarnerartarpavut. Jobip pinertusaarnera tusareerparsi paasereerlugulu Naalakkap naggataatigut qanoq iliorfigigaa; Naalagarmi nallittuingaarpoq saammaassingaarlunilu. v12 Mannali tamanit pingaarneruvoq, qatanngutikka: Uppernarsaaniaqinasi qilalluunniit nunaluunniit sunaluunniit alla uppernarsaassutigalugit; angernersili imaakkili: Aap, naaggaarnersilu: Naagga – eqqartuussassanngoqqunasi. v13 Naalliuttumik ilaqarussi taanna qinuli! Nuannaartoqaruni taanna erinalimmik unnersiutiginnikkili! v14 Akornassinni napparsimasoqaruni taassuma ilagiit utoqqaanertaat qaaqqussavai, taakkualu Naalakkap aqqani uuliamik tanissavaat qinnullugulu. v15 Uppernikkut qinnutaasup napparsimasoq annaatissavaa, Naalakkallu ajorunnaarsissavaa; ajortulisimagunilu isumakkeerfigineqassaaq. v16 Taamaattumik ajortissinnik anngiiarfigeqatigiigitsi, immissinnullu qinnuteqatigiigitsi ajorunnaarsitaaqqullusi! Iluartummi qinnutaa sunniisaqaaq kimittoqigami. v17 Elia inuuvoq uatsitut atugaqartartoq; sialleqqunagu qinummat nunami siallinngilaq ukiuni pingasuni qaammatinilu arfinilinni. v18 Qinoqqimmallu qilak siallersitsivoq, nunallu inerititassani kingumut naalersippai. v19 Qatanngutikka, sallusuissummit nigorluni tammartajaartumik ilaqarussi arlassilu taanna utertikkuniuk, v20 taava ilisimassavaa ajortilimmik tammartajaarfianit utertitsisoq taassuma tarninganik toqumit annatsitsisuummat ajorterpassuarnillu matoorisuulluni. Petrusip allagai siulliit 1 Petr 1 v1 Petrusi, Jiisusi-Kristusip apustilia. Qinikkanut siammarsimallutik inuiaat allat akornanni takornartaallutik najugaqartunut Pontusimi, Galatiami, Kappadokiami, nunap immikkoortuani Asiami Bityniamilu, v2 Guutillu Ataatap siumut aalajangiineragut Anersaamit illernarsisinneqarlutik qinigaasimasunut naalattuussallutik Jiisusi-Kristusillu aavanik serpartarneqartussaallutik. Saammaanneqaritsi eqqissisinneqarlusilu annerujartuinnartumik! Guutimik unnersiutiginnissut neriugisaq uumasoq pillugu v3 Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Ataataa, naakkinninnersuani naapertorlugu Jiisusi-Kristusip toqusunit makinneratigut ernioqqissikkamisigut neriugisamut uumasumut – v4 kingornussassamut aserortussaanngitsumut, mingutsinneqartussaanngitsumut toquliortussaanngitsumullu qilanni paarineqartumut pisassarititaalluni ilissinnut v5 Guutip pissaaneranit uppernikkut sernigineqartunut annannissamut ullussani kingullerni saqqummissalluni piareersimasumut. v6 Tamanna pillugu qiimmattassaasi, naak pisariaqassappat maanna sivikitsumik atugarliortassagaluarussi misiligaanertigut tamalaatigut, v7 uppersusersi kuultimit innikkut misiligaasaraluarluni nungujasumit erlinnarnerungaartoq misilinneqarnermini atasinnaaqqullugu nersornaatigineqaqqullugulu naalannaatigineqaqqullugulu ataqqinaatigineqaqqullugulu Jiisusi-Kristusi saqqummersinneqarpat. v8 Taanna takusimanngikkaluarlugu asavarsi, isiginngikkaluarlugu maanna upperfigisarsi, qiimmattaatigissavarsili tipaatsunnermik asseqanngitsumik naalannarsisitaasumik, v9 uppernikkut anguniagarsi, tassa tarnissi annannissaat, angugussiuk. Pruffiitit nalunaajaataat v10 Annannissaq taanna tassaavoq pruffiitit paasiniaqqissaartagaat eqqarsaatigeqqissaartagaallu saammaanneqarnissarsi siulittuutigisaraangamikku. v11 Tassamiuna eqqarsaatigeqqissaarsimagaat qaqugu qanorlu ililluni nalliukkumaarnersoq piffissaq taanna Kristusip anersaavata imminniittup uparuartugaa Kristusip anniarnissaa kingornatigullu naalannarsinissaa siumut nalunaajaatigigamigit. v12 Tamakkununnga saqqummiunneqarpoq imminnik pinnatik ilissili kiffartuukkaasi siulittuutigigamikkit tamakku maanna Anersaakkut Illernartukkut qilammit aallartitaallutik iivangkiiliumik ilissinnut tusarliussisutigut nalunaajaatigineqartut tamaasa – tassaappullu inngilit paaserusungaaraluagaat. Illernartutut inuunissamut qaaqqusaaneq v13 Taamaattumik eqqumaniaritsi isummassigullu piareersimallusi qiterusersimallusi, saammaannerlu Jiisusi-Kristusi saqqummersinneqarpat ilissinnut tunniunneqartussaq kisiat neriuutigisiuk. v14 Meeqqatut naalattutut nalusuugallarassi kajungerisasi ileqquliunniaqinasigit, v15 Soorlu qaaqqusisersi illernartuusoq ilississaaq inuunissigut tamatigut illernartuussaasi, v16 allassimavormi: »Illernartuussaasi uanga illernartuugama.« v17 Ilissili taanna kinaassusersiornani suliaat naapertorlugit tamanik eqqartuussisartoq Ataatatut torlorfigisarassiuk maani allamiuinnaagallarnissinni mianeralugu inuussaasi. v18 Ilisimavarsimi ileqqussinnit piunngitsunit siuaasassinnit kingornussassinnit utertinneqarsimannginnassi sølvi kuultiluunniit nungujasut akigalugit, v19 akiliunneqarsimallusili Kristusip aavanik erlinnartumik, soorlu savaaqqap assuarnaatsup innarluuteqanngitsuusullu aavanik. v20 Silarsuummi tunngavilerneqanngikkallarneraniilli tamatumunnga qinerneqareersimavoq, maannali ullut naggatissaanni aatsaat ilissi pissutigalusi saqqummersinneqarluni. v21 Ilissi taassumuuna Guutimut Kristusip toqusunit makititsisaanut naalannarsisitsisaanullu uppertunngorpusi, uppernersi tassaallunissaaq Guutimut neriunneq. v22 Ilissi sallusuissummut naalannikkut tarnisi minguiarsimagassigit qatanngutigiittut ilumoortumik asaqatigiissinnaalerlusi, taava uummammik minguitsumik asaqatigiissaasi. v23 Ernioqqissimavusimi naatsiiassakkut aserujasukkut pinnasi, kisianni aserujuitsukkut, tassa Guutip oqaasiagut uumassusilikkut ataavartukkullu, v24 tassami inuit tamarmik ivikkatut ipput, alutornassusiallu narsaatip naasuisut. Ivikkat toquliortarput naasullu sikkersui katattarlutik. v25 Naalakkalli oqaasia naassaanngitsumik atavoq. Oqaaseq taanna tassaavoq ilissinnut nalunaajaatigisaasoq. Petrusip allagai siulliit 1 Petr 2 Ujarak uumasoq Guutillu innuttai v1 Taamaattumik ajussuseq tamaat ilumuunngissuserlu tamaat, iluartuusaarneq, sinnganeq ingutsinerlu iperarsigit, v2 inoorlaannguatullu kajungerisiuk oqaatsip immua minguitsoq taassumuuna alliartorsinnaaqqullusi annannissamut, v3 ilumummi ussereersimagassiuk Naalakkap ajunngissusia. v4 Ornissiuk taanna, ujarak uumasoq inuit narrugisaat, Guutilli qinigaa erlinnartuutitaalu, v5 ilississaarlu ujaqqatut uumasutut illuliaritinniaritsi tassaalerlusi Anersaap pii, palaseqatigiit illernartut pilliutinik Anersaap piinik Jiisusi-Kristusikkut Guutimut ilassiuminartunik sassaassissussat. v6 Allakkanimi ima allassimasoqarpoq: Takuat, Zionimi ilivara ujarak teqeqqussaq, qinigaq erlinnartorlu. Taassumunnga uppertoq pakatsisinneqassanngilaq. v7 Ujarak taanna ilissinnut uppertunut erlinnartuuvoq; uppinngitsunulli ujarak taanna illuliortut narrugisaat ujaraalerpoq teqeqquulluni tunngaviusoq, v8 tassaalerporlu ujarak naakkiuffissaq, qaarsoq orluffissaq. Taakkuupput oqaatsimut naalasseriillutik naakkiuttartut, taamaattussaatitaappullumi. v9 Ilissili tassaavusi eqqarleriit qinikkat, palaseqatigiit kunngikkormiuusut, inuit illernartut, innuttassarsiat, Guutip ilissinnik taartumit qaamasuminut tupinnaqisumut nooqqullusi qaaqqusisup pissaaneranik nalunaajaasussat, v10 ilissi siornagut innuttarineqanngitsusi, maannali Guutimut innuttaasusi, ilissi nallittorneqanngikkaluartusi, maannali nallittorneqalersusi. Kristumiut silarsuarmi inuunerat v11 Asasakka! Oqaaqqissaarpassi allamiuusutut takornartaasutullu inuutillusi uinngup pilerigisai tarnimut sorsuttut ileqqoreqqunagit. v12 Guutimik nalusut akornanni ajunngitsumik inuugitsi, tamatumuunarpiaq taakkua ilissinnik pinerluttuuneraallutik mamarliisartut takusinnaaniassammatigit suliasi ajunngitsut taakkunuunatigullu Guuti unnersiutigisinnaaniassammassuk ullormi takusarneqarfissami. v13 Naalagaq pillugu naalatsigitigitsi inuit aaqqissuussaannut sunulluunniit, naalagaasoq kunngiuppat v14 naalagaatitaappataluunniit aallartinneqarsimasut pinerluttut pillassallugit naalattullu nersualaassallugit. v15 Guutimmi piumasaraa ajunngitsuliornissigut inuit sianiitsut siuneqanngitsullu qarngi matussagisi; v16 kiffaanngitsuuvusimi, tamannalu iluaatsuliornermut isertuiniutigissanngilarsi, Guutilli kiffaasut atussavarsi. v17 Kikkuugaluartulluunniit ataqqisigit, qatanngutit asasigit, Guuti mianerisiuk, kunngilu ataqqisiuk. Kiffaasunik oqaaqqissaarineq Kristusi maleqqullugu v18 Ilissi kiffaasusi naalakkassinnut naalatsigitissaasi ataqqingaarlugit, ajunngitsut saamasullu piinnarnagit, ingasattumillu piumasaqaraluarpata allaat. v19 Qutsatissaavormi inuk Guuti eqqaamallugu nammineq pisuunani atoruminaatsunik atugaqartoq naammagalugit. v20 Nammineq kukkunersi pillugu naalliutsitaanissinni naammagittarussi tamanna nersorneqaatigissanngilarsi. Ajunngitsuliornissinnili erloqisitaatillusi naammagittarussi tamanna Guutimut qujassutissaavoq. v21 Tamatumunngami qaaqqusaavusi Kristusi aamma anniartitaammat ilissi pillusi maligassamillu qimatsivigalusi, tumini atuarlugit malinnaaqqullusi: v22 Taanna ajortuliunngilaq, peqquserlunnermillu qanermiugisaqanngilaq, v23 oqaasipiluunneqarami oqaasipiluummik akissuteqanngilaq, anniartitaanermini sioorasaarinngilaq; pineqarninili naapertuilluartumik eqqartuussisumut isumagisassanngortippaa. v24 Taassuma ajortivut timiminiitillugit sanningasulimmut qangattaappai, uagut ajortimit toqulluta inuujunnaarluta iluartumik inuusinnaaqqulluta. Taassuma ikii ajorunnaarutigaasi. v25 Savatut tammartajaaraluartusi maanna tarnissinnik paarsisuusumut nakkutilliisuusumullu saatsitaavusi. Petrusip allagai siulliit 1 Petr 3 Nuliaasunut uiusunullu oqaaqqissaarut v1 Taamatuttaaq ilissi nuliaasusi uissinnut naalatsigitissaasi, uiusut ilaat oqaatsimut naalasseriikkaluartut oqaluffigineqanngikkaluarlutik nuliamilli inuusaasiatigut ilanngussinnaaqqullugit v2 Guutimik mianerinnillusi inuunersi minguitsoq takulerunikku. v3 Pinnissusersi qallikkut ersiuteqartissanngilarsi, soorlu perlaajassinnik, pinnersaatinik kuultiusunik atisanilluunnit pinnersunik, v4 ersiuteqartissavarsili uummammi, inummi isertugaasumi, anersaap piuaatsup qanilaartullu kusanassusiani aserortussaanngitsumi, Guutip isaani erlinnaqisumi. v5 Taamanimi arnat illernartut Guutimut neriuttut taama pinnersartarput, uiminnut naalatsigitillutik; v6 taamatut Sarap uini Aaperaat naalappaa naalakkaminillu taavaa; ilissilu ajunngitsumik iliorussi sumillu siooranartumik ersigisaqarasi taava taassumunnga qitornanngorsimassaasi. v7 Taamatuttaaq ilissi angutit, arnaq ilissinnit qajannarnerusoq qajassuullugu inooqatigissavarsi; ataqqissavasilu, taakkuttaarmi saammaannermit tunissutaasumik inuussutaasumik ilumut kingornusseqataasussaammata – qinusarnisi akornuserneqaqqunagit. Anniarnissamut illersornissamullu piareersimanissamik oqaaqqissaarut v8 Kiisalu tamassi isumaqatigiillusi inooqatigiigitsi misiginneqataasarlusi, qatanngutigiittut asaqatigiillusi, nallittuisarlusi qanilaarlusilu, v9 ajortoq ajortoqataanik akilissanngilarsi, oqaasipilulluunniit oqaasipiloqataanik; pilluaqqusisaritsili, pilluaqqussut kingornussarissallugu qaaqquneqarassi. v10 Inuunerminik nuannarinnikkumasup ullunillu nuannersunik inuuffeqarumasup taassuma sianigissavaa oqqani ajortumik oqaloqqunagu, qarlunilu peqquserluutinik aniatitaqaqqunagit; v11 ajortoq nigorsimassavaa ajunngitsuliussallunilu, eqqissineq ujassavaa noqqaassutigissallugulu. v12 Naalakkammi isaasa sammivigaat iluartut, ikioqqullutik nillianerat siutaasa tusartarpaat. Naalakkap kiinaa pinerluttuliortunut sammivoq. v13 Ajunngitsoq naammassiniarlugu ilungersorussi kia ajoqusersinnaavaasi? v14 Iluarnerlu pissutigalugu atugarliortitaassagaluarussi pilluarpusi. Siooragisaat sioorageqinasigit, annilaaqinasi. v15 Naalagarli Kristusi uummatissinni illernartissiuk, piareersimajuaritsilu neriuutigisaq ilissinniittoq pillugu isumarsi illersorsinnaaqqullugu nassuiaaqqusisumut kimulluunniit. v16 Taamaaliortassaasili qanilaarlusi, mianerinnittuullusi ilerasuuteqarnasilu, Kristusimi iluartumik inuunersi pillugu ilissinnik mitalliisut mamarliinertik pillugu kanngutsisitaaqqullugit. v17 Guutimmi piumasarippagu ajunngitsuliorniarluni naalliunnissaq tamanna ajortumik iliorniarluni naalliunnermit ajunnginneruvoq. v18 Kristusilumi ataasiaammik inuit ajortaat pillugit anniarpoq; iluartuulluni iluaatsut pillugit anniarpoq Guutimut pisikkumallusi timikkut toqutaalluni, anersaakkulli uummartitaalluni, v19 taamaattuullunilu anersaanut parnaarussaasunut oqaluussiartorpoq, v20 tassa taakkununnga taamani Noap nalaani umiarsuup sananeqarnerani Guuti nikallujuilluni utaqqitillugu naalasseriitsunut; taamani inuit qassinnguit, tassa arfineq-pingasut, umiarsuarmiillutik annatsitaapput imikkut. v21 Imeq taanna assersuutaavoq kuissummut maanna ilissinnut annassutaasumut. Tassaanngilaq timissinnik ipiiaaffissaq, tassaavorli ilerasuuteqannginnerup Guutimut angerutaa Jiisusi-Kristusip toqusunit makinnera tunngavigalugu. v22 Taanna qilaliarpoq Guutillu talerpiata tungaani issialluni, inngilit oqartussaatitaasullu pissaanerillu imminut naalatsigititaareermata. Petrusip allagai siulliit 1 Petr 4 Guutip piumasaa malillugu inuuneq nutaaq v1 Kristusi timikkut anniarmat ilississaaq sakkulersorniaritsi taassuma isumaatut ittumik. Inummi timikkut anniarsimasoq ajortulissaartarpoq, v2 nunami maani inuunissami sinnerani inuit pilerissusii piunnaarlugit Guutip piumasaa malissallugu. v3 Naammaqaarmi ulluni inuuffigeriikkassinni Guutimik nalusut piumasaat naammassisimagassigit inuunerlullusi, pileritsapiluttarlusi, imerujuupiluttarlusi, nuannaapiluttarlusi, ernguttarlusi guutipilussiornerillu ileqqussaanngilluinnartut ileqqoralugit. v4 Maanna taakkua inuunerlunnerannut attataritiinnarunnaarassi tupigusupput mitaatigalusilu, v5 inuusunilli toqusimasunillu eqqartuussissalluni piareersimasumut tamakku pillugit akisussaajumaarput. v6 Taamaattuminguna iivangkiiliu toqoreersunuttaaq nalunaajaatigineqartoq inuit allat assigalugit timimikkut eqqartuunneqaraluarlutik anersaami inuussammata, soorlu Guuti inuusoq. Asanninnerup ajortorpassuit matoortarpai v7 Tamarmilli naggatissaat qanillivoq. Taamaattumik silatusaarlusilu eqiinganiaritsi qinusarsinnaaqqullusi; v8 tamanit annermik asaqatigiinnersi attattuinnarsiuk, asanninnerup ajorterpassuit matoortarmagit. v9 Immissinnut inoroorsaarfigiuaritsi pitseriitsuunasi. v10 Guutip saammaanneranut assigiinngeqisunik ersiuteqartartumut pilittaalluartutut kiffartuuteqatigiigitsi, tamassi immikkut saammaannermit tunissutisiarsi naapertorlugu. v11 Oqaluttoq oqaatsit Guutimit pisut atorlugit oqalussaaq, kiffartuuteqartoq kiffartuussissaaq pissaaneq Guutip namminerminut tunniussaa atorlugu, Guuti tamani naalannarsisitaaqqullugu Jiisusi-Kristusikkut. Taassuma pigai naalannassuseq pissaanerlu naassaanngilluinnartumik. Amen. Kristumiut atugarliuutaat v12 Asasakka, innikkut misilinneqarneq atugarsi tupigusuutigissanngilarsi pineqarnersi immikkuuissutut isumaqarfigalugu. v13 Tipaatsugitsili Kristusi anniarnerani peqatigigassiuk, naalannassusia saqqummersitaappat ilississaaq qiimmattarsinnaaqqullusi. v14 Pilluarpusi Kristusip aqqa pissutigalugu mitaatigineqarussi naalannassutsip anersaavata, tassa Guutip Anersaavata, najormasi. v15 Arlarsili kinaluunniit toqutsisutut, tillittutut, pinerluttutulluunniit susassarinngisaminulluunniit akuliuttutut naalliunngikkili, v16 arlarsili kristumiuunini pissutigalugu naalliussaguni tamanna kanngusuutigissanngilaa, kristumiumilli taaguuteqarnermigut Guuti naalannartissavaa. v17 Maannami eqqartuussinissaq aallartittussanngorpoq, Guutip inoqutaanit aallartilluni; uatsinnilli aallartippat qanormitaava ittumik Guutip iivangkiiliuanut naalasseriitsut naggateqassappat? v18 Iluartorlu annaqqarpat taava iluaatsoq ajortuliortorlu qanoq atugarliortigissappat? v19 Taamaattumik Guutip piumasaa malillugu naalliuttariaqartut ajunngitsumik iliortuassapput tarnitillu pinngortitsisumut unneqqarissumut peqqussallugit. Petrusip allagai siulliit 1 Petr 5 Oqaaqqissaarut utoqqaanertanut inuusuttunullu v1 Utoqqaanertaaqataasutut Kristusillu anniarneranik nalunaajaasutut naalannarsinissamilu saqqummersussami peqataasussatut utoqqaanertasi oqaaqqissaarniarpakka: v2 Guutip savaataanik ilissinniittunik paarsisuuniaritsi, paarisigit tamatumunnga pinngitsaalisaasutut pinnasi namminerli kajumissutsissinnit, soorlu Guuti taama piumasaqartoq, iluanaarniapilunneq siunertarinagu nuannaarlusili kajumillusilu; v3 akisussaaffigisassinnut naalagaaniassanngilasi, savaatinulli maligassaagitsi. v4 Savaatinulli paarsisuunerpaaq saqqummerpat ajugaasumut niaqorusiussassaq naalannaat toquliortussaanngitsoq piumaarparsi. v5 Taamatuttaarlu ilissi inuusuttuususi utoqqaanertanut naalatsigitigitsi; tamassimi immissinnut qanilaarfigeqatigiinneq atiniarsiuk, Guutip makitasuut akerartorpai, qanilaartulli saammaattarpai. v6 Taamaattumik Guutip assaata pissarsuup ataani qanilaartuugitsi, taava taassuma piffissaq nalliuppat akitsisissavaasi, v7 isumakuluutisilu tamaasa taassumunnga pisissigit isumassormasi. Oqaaqqissaarut Diaavulu akerartoqqullugu v8 Eqiingagitsi silatusaarlusilu! Akerartortersi Diaavulu løvitut uiannisaartutut angalasarpoq iisassarsiorluni. v9 Uppernikkut aalajaallusi assortorsiuk, ilisimavarsimi qatanngutisi silarsuarmiittut taamatuttaaq atugarliortitaasartut. v10 Maanilu sivikitsumik atugarliuuteqartusi Guutip saammaassingaartup Kristusi-Jiisusikkut naalannassutsiminut ittuinnartumut ilissinnik qaaqqusisup nammineq piginnaanngorsassavaasi najummillusilu nakussatsillusilu aalajaatsumillu tunngavilerlusi. v11 Taassuma pissaaneq pigaa naassaanngilluinnartumik! Amen. Naggasiut eqqisseqqusissut v12 Taama naakkaluartumik allaffigaassi Silvanusi qatanngut tatiginartuutitara ikiortigalugu qiimmassarumallusi uppernarsarumallugulu tamanna tassaasoq Guutip saammaannera piviusuusoq; taanna aalajangiunniarsiuk. v13 Babylonimi qatanngutissi arnap ilissitut qinigaasup ernermalu Markusip inuulluaqquaasi. v14 Asannittumik kunillusi ilasseqatigiigitsi. Kristusimiittusi tamassi eqqissigitsi. Petrusip allagaasa aappaat 2 Petr 1 v1 Siimuut-Petrusi, Jiisusi-Kristusip kiffaa apustilialu. Guutitta annaassisittalu Jiisusi-Kristusip iluassusiagut uagut uppernitsitut erlinnartigisumik uppersuseqalersimasunut. v2 Saammaannerup eqqissinerullu najorlisi annerujartuinnartumik Guutimik Naalakkatsinnillu Jiisusimik ilisarsilernikkut. Oqaaqqissarut uppernerup ileqqorinnermik ilisarsinermillu ilaqarnissaanik v3 Taassuma naalannassutsimigut pissaanermigullu uatsinnik qaaqqusisup taassuminnga ilisarsinitsigut Guutiussutsimini pissaanerata tunivaatigut inuunermi Guutimillu mianerinninnermi pisariaqakkatsinnik tamanik; v4 taamaalillunilu aamma tunivaatigut neriorsuutiminik angingaartunik erlinnartunillu taakkunuunatigut aniguisinneqaqqullusi silarsuup nungujassusianit pileritsannartulimmit Guutilu qanoq issusiagut peqatigileqqullusiuk. v5 Tamannarpiaq pissutigalugu ilungersungaarlusi uppernissinnut ilanngussiuk ileqqorinneq, ileqqorinnermut ilisarsineq, v6 ilisarsinermut imminut naalakkersinnaaneq, imminut naalakkersinnaanermut nikallujuinneq, nikallujuinnermut Guutimik mianerinninneq, v7 Guutimik mianerinninnermut qatanngutigiittut pissuseqarneq, qatanngutigiittut pissuseqarnermut asanninneq. v8 Tamakkumi ilissinniippata ineriartorlutillu ilatsiinnartuussanngilasi inerititaqanngitsuussanasilu Naalakkatsinnik Jiisusi-Kristusimik ilisarsinissinni. v9 Tamakkuninngali peqanngitsoq uungaannaq isigisuuvoq takusaqarsinnaanani puiorsimallugulu ajortuliarisimasaminit minguersarneqarsimanini. v10 Taamaattumik qatanngutit, suli ilungersornerullusi qaaqquneqarnersi qinerneqarnersilu aalajangersarniarsigit; taamaaliorussi naakkiutinngisaannassaasi. v11 Taavalu Naalakkatta annaassisittalu Jiisusi-Kristusip naalagaaffiata ittuinnartup matua qiversimalluni ilissinnut ammajuaannassaaq. Apustilit pruffiitillu nalunaajaataat v12 Taamaattumik tamakkuninnga eqqaasinniartuassavassi, naak ilisimalluaraluarissi sallusuissummullu ilissinniittumut aalajangersimagaluartusi. v13 Eqqortuusoraara tupermi matumani najugaqarallartillunga eqeersassallusi oqaaqqissaarutinnik eqqaasillusi. v14 Nalunngilara tupera erniinnaq qimassallugu, tamatuminngami Naalakkatta Jiisusi-Kristusip nalujunnaarsippaanga; v15 uangattaarli ilungersussaanga ilississaaq peerunnerma kingorna ilissinnut oqaaserisimasannik eqqaaqqiisartuaqqullusi. v16 Naalakkatta Jiisusi-Kristusip pissaaneranik tikiunnissaanillu ilissinnut nalunaajaatiginninnerput oqalualaanik piumasaarsuutinik tunngaveqanngilaq, Jiisusilli ataqqinangaarsusia nammineq isitsinnik takusimavarput. v17 Ataqqinassusermi naalannassuserlu Guutimit Ataatamit pivai nipi imaattoq pavannga naalannangaartorsuarmit taassumunnga tutsiummat: »Tassa ernera asasara, nuannarisara.« v18 Uagut nammineq tusarparput nipi tamanna qilammit tutsiuttoq Qaqqami Illernartumeeqatigitillugu. v19 Pruffiitillu oqalunnerat uatsinni aalajaattuarpoq, ilissilu eqqortumik iliussaasi tamanna arajutsinaveersaarussiuk qullertut taartumi qaamasutut, ullulerserlugu qaasiullu uummatissinni nuilerserlugu. v20 Tamanilli pingaarnerutillugu ilisimassavarsi pruffiitip siulittuutaa sunaluunniit Allakkaniittoq kialuunniit piumasarsuutigiinnarlugu nassuiarsinnaanngikkaa; v21 pruffiitimmi siulittuutaa inuup piumasaagut tutsiutinngisaannarpoq, Anersaamilli Illernartumit sunnertillutik inuit Guutimit pisumik oqaaseqartarput. Petrusip allagaasa aappaat 2 Petr 2 Pruffiitioqqusersut ajoqersuisullu v1 Inuilli taakku pruffiitioqqusersunittaaq ilaqarput, soorlumi aamma ilissi ajoqersuinerluttunik ilaqalerumaartusi; taakkua ajoqersuinerluutit aserornartut anngiortumik ilissinnut eqqunniassavaat, allaammi Naalagaq akiliussilluni iperagaatitsisertik miserratigissallugu. Taamaaliornermikkut erniinnaq imminnut aseruutissiussapput, v2 amerlasuullu inuunerlunnerisigut malissavaat, sallusuissummullu aqqutaasoq tusagaanerlulerumaarpoq taakku pissutaallutik. v3 Piumatoqigamik iluaqutissarsiffiginiarpaasi salluliuutinik oqaluffigalusi, kisianni qangali eqqartuunneqareerput, nungutitaanissaallu aanngaanngilaq. v4 Guutimmi inngilit ajortuliortut asattuutinngilai, itinersuarmulli nakkartippai taarnersuup kalunnerinik qilersugaatillugit eqqartuussinissap tungaanut. v5 Silarsuatoqaq asattuutinngilaa, taamani ulersuaq iluaatsut silarsuaannut nalliutitikkamiuk Noa iluarnermik nalunaariartortitaq allallu arfineq-marluk kisiisa asattuullugit. v6 Illoqarfiit Sodoma Gomorralu eqqartuuppai piuneerutitillugit arsaannanngortillugillu taamalu siunissami kinguaariinni iluaatsuujumaartunut sioorasaarutissanngorlugit. v7 Lotili iluartuusoq inuit soqqusaatsut inuunerlunnerannit atugarliortitaasoq annaappaa. v8 Angummi iluartuusoq taanna taakkua akornanni najugaqartoq ullut tamaasa tarnimigut iluartukkut erloqissuteqartarpoq iluaatsuliornerit tusartakkani takusartakkanilu pissutigalugit. v9 Naalakkap mianerinnitsini ussernartunit aniguisinneq sapinngilai, iluaatsulli parnaarussaatissavai ullormi eqqartuussivissami pillagassanngorlugit, v10 pingaartumik uinimmit naalagaaffigineqartut mingunnartumik pilerissuseqarlutik naalagaassusermillu asiginnaallutik. Soqutigittaannermik imminnillu pingaartinnermik pissaanerit qutsissumiittut allaat mitaatigisarpaat, v11 uffa inngilit pissaanermikkut nukittussutsimikkullu taakkuninnga akimuisimagaluarlutik imminnik pillutik eqqartuussutinik mitalliutaasunik Naalakkamut oqaaseqanngitsut. v12 Inuit taakku paasisimanngisaminnik mitalliisut uumasutut eqqarsarsinnaanngitsutut pisarisassaannartut toqutassaannartullu pissuseqarlutik erniusimasutut ipput; uumasutullu ilillutik ajunaarumaarput v13 iluaatsuliornikkut pissarsiassaq neriuutigisaraluartik pissanagu. Ulluunerani erngunneq inuulluataarnartuutippaat. Peqatigalusi nalliuttorsioraangamik narrunarsaataasarput namminneq peqquserluutitik usorsitsaatigisaraangamikkit. v14 Isaat arnarsiortuartarput qasussanatillu ajortuliornermut; inuit maleruutiasut tammartittarpaat, uummataallu piumatussusermut sungiussisimapput – inupalaarsuit! v15 Aqqut narlusooq qimakkamikku tammarput Bileamillu Bosorip ernerata iluanaarniapilunnermik nuannarisaqartup aqqutaa atuallallugu, v16 unioqqutitsininilu pillugu appisaluunneqarpoq: Siutitooq qimuttoq eqqarsarsinnaanngitsoq inuttut nipeqarluni oqalulerpoq pruffiitilu silaatsuliorunnaarsillugu. v17 Inuit taakku tassaapput puilasut paqqersimasut putsutullu anorersuarmit teqqagaasut, taartumullu tujorminartumut pisussaallutik. v18 Pingaakujuutinik isumaqanngitsunik oqalullutik inuunerlunnissarlu neqitaralugu uinikkut pilerissusipiloqarlutik inuit tammarsimasut ileqqupiluinit anigueqqammersut pisariniarpaat, v19 inussiaajunnaarnissamik neriorsorpaat uffa namminneq aserornartumut inussiaataallutik; kinaluunniimmi sanngiissutsiminit inussiaatigineqartarpoq. v20 Inuimmi Naalakkatsinnik annaassisitsinnillu Jiisusi-Kristusimik ilisarsinikkut silarsuup mingunnartuinut atajunnaarsimasut napititaaqqikkunik ajugaaffigineqarlutillu, taava kingulleq siullermernit taakkununnga ajornerussaaq. v21 Taakkununngami ajunnginnerusimassagaluarpoq iluarnermut aqqutaasoq ilisimalersimanngilluinnaraluarunikku inassutip illernartup imminnut tunniunneqartup ilisimaleraluarsinnarlugu alarneranit. v22 Taakkununnga eqquuppoq ussat torrallataq imaattoq: »Qimmeq meriaaminut utertarpoq.« Aamma una: »Puuluki ipiiarneqareerluni kingumut marullummi niuutileraraaq.« Petrusip allagaasa aappaat 2 Petr 3 Naalakkap ullussaa v1 Asasakka, maanna aappassaaneerlunga allaffigaassi, allakkanilu taakkunani marlunni isummassi iluartuunissaat eqeersarniarsaraara eqqaasinniarlusi v2 itsaq pruffiitit illernartut oqaaserisaat Naalakkattalu annaassisitta inassutai apustilissigut pisasi eqqaamassagassigit. v3 Pingaartumillu ilisimassavarsi ullussani kingullerni tikiukkumaarmata mitallersut pilerissusertik maliinnarlugu inuusut v4 mitallerlutillu ima oqartut: »Tikiunnissaaninguna neriorsuut qanoq piniartoq? Siuaasat toqummatali suut tamarmik pinngortinneqaqqaarnermissut ittuaannarsimapput.« v5 Inuit taama oqaluttut arajutsisimavaat itsarsuarmiilli qilaqartoq nunaqarlunilu Guutip oqaasiagut imermit imikkullu pinngortumik, v6 taamaattumillu silarsuaq taamanernisaq imermit qarsunneqarluni piujunnaarpoq. v7 Qilaalli nunalu maannakkut ittut oqaaseq taannarpiaq tunngavigalugu atatinneqarput utaqqisitaallutillu ullormi eqqartuussivissami iluaatsut nungutitaanissaanni ikuallagaanissaminnut. v8 Mannali puiussanngilarsi, asasakka, ulloq ataaseq Naalakkamut ukiutut 1.000-itut immat, ukiullu 1.000-it ullortut ataatsitut illutik. v9 Naalakkap neriorsuutigisani paamaarutinngilaa, naak ilaat isumaqaraluartut paamaarussinerarlugu; ilissinnulli erinitsajuippoq kimilluunniit tammaqqusinnginnami, tamaasalu allamik isumataarnissamut periarfissikkumagamigit. v10 Naalakkalli ullussaa tillinniatut nalliutissaaq, taavalu qilaat perpaluttorsuullutik nungussapput pinngoqqaartullu ikuallakkumaarlutik, nunalu suullu inunnit suliarineqarsimasut tassaniittut pissuserisamissut illutik takussaajunnaarput. v11 Tamakku tamarmik suujunnaartussaammata taava tamatigut illernartuullusilu Guutimillu mianerinnillusi inuusariaqarpusi, v12 Guutip ullussaata nalliunnissaa utaqqillugu piaarnerusumillu nalliunnissaa ilungersuutigalugu qilaat ikumallutik nungukkumaarmata, pinngoqqaartullu ikuallallutik aakkumaarlutik. v13 Neriorsuutaali naapertorlugu ilimagisaraavut qilaat nutaat nunalu nutaaq iluassutsip najugarisassai. Oqaaqqissaarut saammaannermi ilisarsinermilu ineriartornissamik v14 Taamaattumik, asasakka, taama ittunik ilimagisaqarassi ilungersuutiginiarsiuk taassumunnga minguitsuullusilu assuarnaatsuunissarsi eqqissillusi, v15 paasiniarsiullu Naalakkatta erinitsajuissusia ilissi annassutissarigissi. Taamatummi aamma qatanngutitta asasatta Paulusip allaffigaasi ilisimassusermik tunineqarnini naapertorlugu, v16 soorlumi allakkamini tamani tamakku eqqartoraangamigit taama oqartartoq. Allagai paasiuminaatsortaqartarput ilisimaatsut maleruutiavallaartullu piumasaannarminnik isumalersortagaannik, aammami allakkat allat taama pisarpaat, namminneq aseruutigisaminnik. v17 Asasakka, tamakku ilisimareerassigit mianersoritsi soqqusaatsut tammartarnerini peqataaqqunasi tunngavissinnillu kataqqunasi, v18 ineriartoritsili saammaannermi Naalakkatsinnik annaassisitsinnillu Jiisusi-Kristusimik ilisarsinermi. Taassuma naalannassuseq pigaa maanna naassaanngitsumillu! Amen. Johannesip allagai siulliit 1 Joh 1 Oqaaseq inuussutaasoq v1 Pileqqaarnerannit ittoq tusarsimasarput, isitsinnik takusimasarput, qimerloorsimasarput assatsinnillu attuuasimasarput, tassa Oqaaseq inuussutaasoq! – v2 Inuussut saqqummersinneqarpoq, takuarpullu nalunaajaatigalugulu ilissinnullu tusarliullugu inuuneq naassaanngitsoq Ataatamiittoq uatsinnullu saqqummersitaasoq – v3 taanna takusimasarput tusarsimasarpullu ilissinnuttaaq nalunaajaatigaarput ilississaaq uatsinnut peqataaqqullusi; peqatigiiffigaavullu Ataataq erneralu Jiisusi-Kristusi. v4 Taama allappugut nuannaarnerput naammatsilluinnarsimaqqullugu. Qaamanermi inuuneq taartumilu inuuneq v5 Nalunaarut taassumannga tusagarput ilissinnullu ingerlateqqitarput mannaavoq: Guuti qaamasuuvoq, taassumanilu taartoqanngilluinnarpoq. v6 Oqarutta taanna peqatigalugu taartumili inuulluta sallusimassaagut sallusuissullu malissimassanagu. v7 Qaamasumili inuugutta, soorlu aamma taanna qaamasumiittoq, taava peqatigiissaagut erneratalu Jiisusip aavata tamanik ajortaajassavaatigut. v8 Oqarutta ajorteqarnata immitsinnut tammartissaagut sallusuissullu uatsinniissanngilaq. v9 Ajortivut anngiiaatigigutsigit taanna ilumoortuullunilu iluartuuvoq, tassa ajortitsinnik isumakkeerfigissavaatigut iluaassutsitsinnillu tamanit minguiaaffigaluta. v10 Ajortuliorsimanata oqarutta sallutuujutipparput, oqaasialu uatsinniissanngilaq. Johannesip allagai siulliit 1 Joh 2 Jiisusi illersorterput saammaassiserpullu v1 Qitornakka, tamakkuninnga allaffigaassi ajortulioqqunasi. Ajortuliortoqassappalli illersortissaqarpugut Ataatami, tassa Jiisusi-Kristusimik iluartuusumik; v2 taannalu pilliutaavoq saammaannartitsissut uaguinnaanngitsut silarsuulli ajortai tamaasa pillugit. v3 Matumuunalu nalujunnaarparput ilisimallutigu: Inassutai maleruarutsigit. v4 Ima oqartoq: »Ilisimavara,« inassutaali maleruarnagit, taanna sallutuujuvoq, sallusuissullu taassumaniinngilaq; v5 oqaasianilli aalajangiussisumi Guutip asannissusia ilumut naammatsilluinnarsimavoq. Tamatumuuna nalunngilarput taassumaniilluta. v6 Taassumaniittuassalluni oqartoq taanna nammineq taassuma inuuneratut inuusariaqartussaassaaq. Qatanngutigiittut asaqatigiinnermik inassut nutaaq v7 Asasakka, allaffiginngilassi inassummik nutaamik, pisoqqamilli pileqqaarneranniilli pigisassinnik; inassut pisoqaq taanna tassaavoq oqaaseq tusarsimasarsi. v8 Taamaakkaluartoq inassut ilissinnut allaatigisara nutaajuvoq, taanna taassumani ilissinnilu ilumoortuusoq; taartormi nungujartorpoq qaamanerlu piviusoq akisugutereerluni. v9 Qaamasumiilluni oqartoq qatanngunnili uumigalugu, taanna suli taartumiippoq. v10 Qatanngumminik asannittoq qaamasumiittuassaaq, tammassutaasinnaasumillu taassumaniittoqassanngilaq. v11 Qatanngumminilli uumiginnittoq taartumiippoq taartumilu inuulluni, sumullu ingerlanerluni naluaa taartup tappiillisimmani. Guutip asannissusia silarsuullu piumatussusia v12 Qitornaasusi, ima allaffigaassi: Ajortissinnik isumakkeerfigineqarpusi aqqa pillugu. v13 Ataataasusi, ima allaffigaassi: Pileqqaarneranniilli ittoq ilisimavarsi. Inuusuttuususi, ima allaffigaassi: Artorsartipparsi Ajortoq. v14 Qitornaasusi, ima allaffigereerpassi: Ataataq ilisimavarsi. Ataataasusi, ima allaffigereerpassi: Pileqqaarneranniilli ittoq ilisimavarsi. Inuusuttuususi, ima allaffigereerpassi: Nakuuvusi, Guutip oqaasia ilissinniittuartuuvoq, Ajortorlu artorsartissimavarsi. v15 Silarsuaq taassumaluunniit pii asaniaqinasigit. Silarsuarmik asannittup Ataatap asanninnera immini piginngilaa; v16 silarsuarmiittummi tamarmik – uinngup pilerigisai, isit pilerigisaat nunallu piinik usorsisimaaruteqarneq – Ataatamit pisuunngillat, silarsuarmit pisuupput. v17 Silarsuarlu piumatussusialu nungussapput, Guutilli piumasaanik iliortoq naassaanngitsumik atassaaq. Kristusimik Akerartuisoq v18 Qitornaasusi, tassa nalunaaquttap-akunnera kingulleq; soorlumi tusarsimagissi Kristusimik Akerartuisoq tikiukkumaartoq, maanna Kristusimik akerartuisut amerlasuut takkussimapput; tamatumuuna nalunngilarput tassaasoq nalunaaquttap-akunnera kingulleq. v19 Uatsinnit pisuugaluarput, uagulli ilaginngilavut; uagummi ilagisimagaluarutsik uatsinniiginnarsimassagaluarput, taamaalinngillalli ersersinneqaqqullugu arlaannaalluunniit uagut ilaginngikkipput. v20 Ilissili Illernartumit taninneqarsimavusi tamassilu ilisimassummik pigisaqarlusi. v21 Allaffigigassi oqanngilanga sallusuissut nalugissi, kisiannili ilisimagissi, nalunagulu salluliuummik sumilluunniit sallusuissummit pisoqartanngitsoq. v22 Sallutuujusoq kinaava, taannaanngikkuni Jiisusip Kristusiuneranik miserratiginnittoq? Taanna Kristusimik Akerartuisoq tassa Ataatamik Ernermillu miserratiginnittoq. v23 Kialuunniimmi Ernermik miserratiginnittup aamma Ataataq piginngilaa. Ernermik nassuerutiginnittup aamma Ataataq pigaa. v24 Pileqqaarneranniilli tusarsimasarsi ilissinniitittuarsiuk. Pileqqaarneranniilli tusarsimasarsi ilissinniitittuarussiuk aamma ilissi Ernermiittuarumaarpusi Ataatamiittuarumaarlusilu. v25 Uatsinnullu neriorsuutigisaa tassaavoq inuuneq naassaanngitsoq. v26 Tamakkuninnga allaffigaassi ilissinnik tammartitsiniartut pillugit. v27 Tarnulli taassumannga pisarsi ilissinniittuassaaq, kimilluunniillu ajoqersorneqarnissarsi pisariaqanngilaq; tarnutaatali tamanik ajoqersormasi – tamanna ilumoorpoq salluunanilu – taava ilississaaq taassumaniiginnassaasi, soorlu tarnutip taama ajoqersorsimagaasi. v28 Maannalu, qitornaasusi, taassumaniittuaannaritsi saqqummersinneqarpat nakimaatsooqqulluta tikiuteqqinneranilu kanngusuutissaqarfigeqqunagu. v29 Ilisimagassiuk iluartuusoq taava paasissavarsi kinaluunniit iluartumik ileqqoqartoq taassumannga erniarineqartuusoq. Johannesip allagai siulliit 1 Joh 3 Guutip qitornai Diaavululluunniit qitornai v1 Takuat, Ataatap asangaarmatigut Guutip qitornaanik taaneqartarpugut, taakkuuvugummi! Taamaattumik – silarsuup ilisimanngilaatigut Ataataq ilisimannginnamiuk. v2 Asasakka, maanna Guutip qitornaraatigut, sulilu saqqummersinneqanngilaq qanoq iliumaartugut. Ilisimavarpulli taanna saqqummersinneqarpat taassumatut iliumaarluta pissusivia takujumaaratsigu. v3 Kinaluunniit taassuminnga taama neriuffiginnittoq imminut minguersarpoq, soorlu taanna minguitsuusoq. v4 Kinaluunniit ajortuliortoq aamma inatsisinik unioqqutitsivoq, ajorti tassaammat inatsisinik unioqqutitsineq. v5 Nalunngilarsi saqqummersinneqartoq ajortivut ersussallugit, taassumanilu ajorteqanngilaq. v6 Kinaluunniit taassumaniittuartoq ajortuliortanngilaq; ajortuliortup kialuunniit takusimanngilaa nalullugulu. v7 Qitornaasusi, kimilluunniit tammartinneqarniaqinasi. Iluartumik iliortoq iluartuuvoq, soorlu taanna iluartuusoq. v8 Ajortuliortoq Diaavulumit pisuuvoq, pileqqaarnerannit Diaavulu ajortuliortuummat. Manna pillugu Guutip ernera saqqummersinneqarpoq: Diaavulup suliai suujunnaarsissagamigit. v9 Kinaluunniit Guutimit erniusoq ajortuliortanngilaq Guutip kinguaassiuutaa taassumaniittuarmat, ajortuliorsinnaanngilarlu Guutimit erniugami. v10 Matumuuna erseqqissivoq kikkut Guutip qitornarigai kikkullu Diaavulup qitornarigai: Kinaluunniit iluartumik iliunngitsoq Guutimit pisuunngilaq, soorluttaaq qatanngumminik asannittuunngitsoq Guutimit pisuusinnaanngitsoq. Asaqatigiinnissamik inassut v11 Tusarliussarmi una tassaavoq pileqqaarneranniilli tusarsimasarsi: Asaqatigiissaagut v12 assigissanagulu Kaini Ajortumit pisuusoq nukkaminillu toqutsisoq. Sunalu pillugu toquppaa? Taamaaliorpoq suliani ajortuummata nukkamili suliai iluartuullutik. v13 Qatanngutit, tupigusussanngilasi silarsuup uumigippasi. v14 Ilisimavarput toqumiit inuunermut nuussimalluta; qatanngutivummi asavavut. Asannittuunngitsoq toqumiittuartuuvoq. v15 Kinaluunniit qatanngumminik uumiginnittoq toqutsisuuvoq, nalunngilarsilu toqutsisimasoq kinaluunniit inuunermik naassaanngitsumik immini pigisaqanngitsoq. v16 Matumuuna asanninneq ilisaraarput: Inuunini tunniuppaa uagut pilluta; taava aamma uagut qatanngutivut pillugit inuunerput tunniuttariaqarparput. v17 Nunap piinik peqartup qatanngutini ajorsartoq isigigaluarlugu uummatini taassumunnga matuppagu, taava qanoq ililluni Guutip asanninnera taassumaniittuarsinnaava? v18 Qitornaasusi, oqaasiinnartigut oqaannakkulluunniit pinnata suliatsigulli sallusuinnikkullu asannittuuniarta! v19 Tamatumuuna ilisimasinnaavarput sallusuissummit pisuunerput, taassumalu saani uummativut eqqissisissinnaavavut v20 uummatitta qanoq-ittumilluunniit pillagassaatikkaluarpatigut; Guutimi uummatitsinnit anneruvoq suullu tamaasa ilisimallugit. v21 Asasakka, uummatitta pillagassaatinngippatigut Guutimut nakimassanngilagut, v22 sumillu qinnutigisaqarutta tunissavaatigut inassutai maleruaratsigit iluarisaanillu iliorluta. v23 Inassutaalu tassaavoq ernerata Jiisusi-Kristusip aqqa upperissagipput asaqatigiissasugullu, soorlu taama peqqugaatigut. v24 Inassutaanik maleruaasoq Guutimiittuassaaq, Guutilu taassumaniittuassaaq. Anersaamit taassuma uatsinnut tunniussaanit ilisimassavarput uatsinniittuartoq. Johannesip allagai siulliit 1 Joh 4 Guutip anersaava Kristusimillu Akerartuisup anersaava v1 Asasakka, anersaat suulluunniit upperiinnaqinasigit, misilissigilli anersaat Guutimit pisuunersut, pruffiitioqqusersummi amerlaqisut silarsuarmut aallarsimammata. v2 Matumuuna Guutip anersaava ilisimasinnaavarsi: Anersaaq sunaasorluunniit Jiisusi-Kristusip uinikkut tikiunneranik nassuerutiginnittoq Guutimit pisuuvoq; v3 anersaarli sunaluunniit Jiisusimik nassuerutiginninngitsoq Guutimit pisuunngilaq tassaallunili Kristusimik Akerartuisup anersaava tikiuttussaq tusarsimasarsi, maannakkullu silarsuarmeereerpoq. v4 Qitornaasusi, ilissi Guutimit pisuuvusi, ajugaaffigereerpasilu, taanna ilissinniittoq silarsuarmiittumit annerummat. v5 Taakku silarsuarmit pisuupput taamaattumillu silarsuarmit pisunik oqaluttarlutik, silarsuullu tusartarpai. v6 Uagut Guutimit pisuuvugut; Guutimillu ilisimannittup tusartarpaatigut, Guutimilli pisuunngitsup tusarneq ajorpaatigut. Tamatumuuna immikkoortissinnaalerpavut anersaaq sallusuissutaasoq anersaarlu tammartitsisoq. Guutip asanninnera inuillu asaqatigiinnerat v7 Asasakka, asaqatigiinniarta asanninneq Guutimit pimmat; kinaluunniimmi asannittoq Guutimit erniusuuvoq Guutilu ilisimallugu. v8 Asanninngitsup Guuti ilisimanngilaa, Guutimi tassaavoq asanninneq. v9 Matumuuna Guutip asanninnera akornatsinni saqqummersinneqarsimavoq: Guutip ernituani silarsuarmut aallartimmagu taassumuuna inooqqulluta. v10 Asanninneq tassaanngilaq uagut Guuti asagatsigu, tassaavorli Guutip asammatigut erninilu aallartimmagu ajortivut pillugit pilliutitut saammaannartitsissutitut. v11 Asasakka, Guutip taama asammatigut uaguttaaq asaqatigiittariaqarpugut. v12 Guuti kimilluunniit takuneqarsimanngisaannarpoq, asaqatigiikkuttali Guuti uatsinniittuassaaq asanninneralu uatsinni naammatsissimassalluni. v13 Matumuuna uagut Guutimiittuarnissarput taassumalu uatsinniittuarnissaa ilisimavarput: Anersaaminik ilangiisimmatigut. v14 Uagut takuarput nalunaajaassutigalugulu Ataatap erni aallartikkaa silarsuarmut annaassisussaaqqullugu. v15 Jiisusip Guutimut erneruneranik nassuerutiginnittumi Guuti ittuassaaq nassuerutiginnittorlu Guutimiittuassalluni. v16 Guutillu uatsinnut asannissusia ilisimavarput upperalugulu. Guuti tassaavoq asanninneq, asanninnermiittuartoq Guutimiittuarpoq Guutilu taassumaniittuarluni. v17 Manna asanninnerup uatsinni naammatsinneraa: Ullussami eqqartuutiffissami nakimannginnerput; uaguttaarmi taassumatut ippugut maani silarsuarmi. Asanninneq ersinermik ilaqanngilaq, v18 asanninnerulli naammatsittup ersineq peersittarpaa, ersineq pillaammik ilaqarmat; ersisorlu asanninnermi naammatsissimanngilaq. v19 Uagut asannippugut taassuma asaqqaarmatigut. v20 Ima oqartoq: »Guuti asavara,« qatanngunnili uumigalugu, taanna sallutuujuvoq; qatanngunnimi takusimasani asanngikkuniuk Guuti takusimanngisani asasinnaanngilaa. v21 Inassullu ima ittoq Guutimit pivarput: Guutimik asannittup qatanngunnissaaq asassavaa. Johannesip allagai siulliit 1 Joh 5 Uppernerup silarsuarmut ajugaanera v1 Kinaluunniit Jiisusip Kristusiuneranik upperinnittoq Guutimit erniuvoq. Kialuunniillu erniutitsisumik asannittup taassumannga erniusoq aamma asavaa. v2 Mannalu Guutip qitornaanik asanninnitsinnut ilisimassutigaarput: Guuti asagatsigu inassutaalu maleruaratsigit. v3 Guutimummi asanninneq tassaavoq inassutai maleruaratsigit, inassutaalu artornartuunngillat. v4 Guutimimmi erniusut tamarmik silarsuarmut ajugaasarput; silarsuarmullu ajugaaneq tassa uagut uppernerput. v5 Jiisusip Guutimut erneruneranik upperinnittuunngitsumik silarsuarmut ajugaasoqarsinnaanerpa? Guutip Erneq pillugu nalunaajaataa v6 Taannaavoq imeq aallu aqqutigalugit tikiuttoq, Jiisusi-Kristusi. Imiinnaanngitsukkut, kisianni imikkut aakkullu tikiuppoq. Anersaarlu nalunaajaasuuvoq – Anersaaq sallusuissutaagami. v7 Nalunaajaasummi pingasuupput: v8 Anersaaq imerlu aallu; taakkualu pingasut ataasiulerput. v9 Inuit nalunaajaataat ilassisarpavut, Guutilli nalunaajaataa anneruvoq, Guutimmi nalunaajaataa tassaagami ernerminik nalunaajaanera. v10 Guutip erneranut uppertup nalunaajaat immini pigaa, Guutimulli uppinngitsup Guuti sallutuujunerarpaa Guutip ernerminik nalunaajaatigisaa upperinnginnamiuk. v11 Nalunaajaataalu tassaavoq Guutip inuunermik naassaanngitsumik tunigaatigut inuunerlu taanna erneraniittoq. v12 Ernermik piginnittup inuuneq pigaa; Guutip erneranik piginninngitsup inuuneq piginngilaa. Qinuneq qinnussinerlu v13 Guutip ernerata aqqanut uppertusi tamakkuninnga allaffigaassi ilisimaqqullugu inuuneq naassaanngitsoq pigigissi. v14 Mannaavorlu taassuma saavani nakimanngissutigisarput: Piumasaminut naapertuuttumik qinnuigigutsinni tusarumaaraatigut. v15 Ilisimagatsigulu sumilluunniit qinugutta tusarumaaraatigut, taava aamma nalunngilarput taassumunnga qinnutigisavut pereersimallugit. v16 Kialuunniit qatanngunni toqumik kinguneqartussaanngitsumik ajortuliortoq takuguniuk qinnutissavaa taamaaliornermigullu inuunermik tunillugu – pineqartut tassaapput toqumik kinguneqartussaanngitsumik ajortuliortut. Ajortuliaqarpoq toqumik kinguneqartussaasunik; qinnussinissamik oqaatsinni taama ittumik ajortuliortoq pinngilara. v17 Iluaatsuliornerit tamarmik ajortuliaapput, ajortuliaqarporli toqumik kinguneqartussaanngitsunik. Guuti piviusoq inuunerlu naassaanngitsoq v18 Ilisimavarput kinaluunniit Guutimit erniusoq ajortuliortanngitsoq; Guutimilli erniusup nammineq taanna paarisarpaa, Ajortullu ajoqusersinnaanngilaa. v19 Ilisimavarput Guutimit pisuulluta silarsuarlu tamarmi Ajortumut naalatsigitittoq. v20 Nalunngilarpulli Guutip ernera tikiussimasoq siuneqassusilersimagaatigullu Sallusuitsuusoq ilisimasinnaanngortillugu, Sallusuitsuusumiippugullu, ernerani, Jiisusi-Kristusimi. Taanna ilumut Guutiuvoq tassaallunilu inuuneq naassaanngitsoq. v21 Qitornaasusi, guutipilunnut mianersoritsi! Johannesip allagaasa aappaat 2 Joh 1 v1 Utoqqaanertamit. Arnamut qinigaasumut qitornaanullu – uangaannaanngitsup aammattaarli sallusuissummik ilisimannilersimasut tamarmik – sallusuissummi asasatsinnut, v2 pissutigalugu sallusuissut uatsinniittoq naassaanngitsumillu uatsinniittussaq. v3 Saammaannerup nallittuinerullu eqqissinerullu Guutimit Ataatamit Jiisusi-Kristusimillu, Ataatap erneranit pisut, sallusuissutsimi asanninnermilu najussavaatigut. Asanninnermik inassut mianersoqqussullu ajoqersuinerluttunut v4 Nuannaarutigingaarpara naapissimagakkit qitornavit ilaat sallusuissutsimi inuusut inassut Ataatamit pisarput malillugu. v5 Maannalu arnaq illit, – allagarisara inassutitut nutaatut isiginagu tassaatilluguli aallaqqaataaniit pigisarput – ima qinnuigaakkit: asaqatigiinniarta. v6 Asanninnerlu imaappoq inassutaa malillugu inuussasugut; inassullu tassa aallaqqaataaniilli tusarsimasarsi: asaqatigiillusi inuussasusi. v7 Peqquserluttummi silarsuarmut aallarsimasut amerlaqaat; taakku tassaapput Jiisusip Kristusiuneranik, uinikkut tikiunneranik, nassuerutiginninngitsut. Taanna tassaavoq peqquserluttoq Kristusimillu akerartuisoq. v8 Mianersorniaritsi sulinitsigut angusarput annaassannginnassiuk, akissarsiassarsili tamaat pissagassiuk. v9 Kialuunniit Kristusip ajoqersuutaanut allamik ilanngussaqarniartup aalajangiussinngitsullu Guuti piginngilaa; ajoqersuutaanilli aalajangiussisup taassuma Ataataq Ernerlu pigai. v10 Ajoqersuummik taassuminnga ajoqersuuteqartuunngitsumik ilissinnut pisoqarpat taanna illusisinniaqinasiuk ilassiniaqinasiullu; v11 taama ittumimmi ilassinnittoq taassuma suliaani ajortumi imminik peqataatippoq. Inuulluaqqussut v12 Ilissinnut oqaasissaqaraluaqalunga pappiala pilikkilu atorlugit oqaasissakka oqaatiginianngilakka, neriuppungali tikikkumaarlusi kiinarsillusilu oqaluussinnaajumaarlusi nuannaarnerput naammatsissinnaaqqullugu. v13 Qatannguppit arnap qinigaasup qitornaasa inuulluaqquaatsit. Johannesip allagaasa pingajui 3 Joh 1 v1 Utoqqaanertamit. Gajusimut asanartumut, sallusuissummi asasannut. v2 Asasara, pingaarnerpaatillugu kissaappakkit ajunnginnissannik peqqinnissannillu, soorlu tarnikkut peqqittutit. v3 Nuannaaqaangami qatanngutinik tikiuttoqarmat taakkualu nalunaajaatigimmassuk illit sallusuissutsit, tassa sallusuissummi inuusutit. v4 Qitornakka sallusuissummi inuusut tusarlugit tassa tamanit uannut nuannernerpaaq. Oqaluussiartortut inussiarnersaarfiginissaat v5 Asasara, qatanngutit ilumoorlutit sulissuttarpatit naak takornartaagaluartut. v6 Taakkua asannissutsit ilagiinnut nalunaajaatigisimavaat. Qujanassaqaaq ingerlaqqinnissaanni ikiorsinnaagukkit Guutimut naapertuuttumik. v7 Aallarsimappummi Ateq pillugu, Guutimillu nalusunit ikiorneqarumanngillat. v8 Taamaattumik uagut isumagisariaqarpavut taamaalillutalu taakkununnga suleqataalerluta sallusuissutsip siammartinniarnerani. v9 Ilagiinnut allagaqarpunga, Diotrefesillu taakkunani tamatigut salliujumasartup akuersaanngilaatigut. v10 Taamaattumik tikiukkuma eqqaasikkumaarpara qanoq iliornerinik, tassa mamarlerluta ajortumik oqallisigisarsimammatigut, ilallugulu qatanngutit nammineq ilassiumanngilai allallu ilassinnikkumasaraangata akornusersorniartarlugit ilagiinnillu peersittarlugit. v11 Asasara, ajortoq pinnagu ajunngitsoq malinniassavat. Ajunngitsumik iliortoq Guutimit pisuuvoq; ajortumik iliortup Guuti takusimanngilaa. v12 Demetriosi tamarmik nersualaarpaat, allaat sallusuissutsip nammineq; uaguttaaq taamatut nalunaajaatigaarput, nalunngilallu uagut nalunaajaaterput ilumoortuusoq. Inuulluaqqussut v13 Ilinnut oqaasissaqaraluaqaanga, pappialali pilikkilu atorlugit oqaasissakka oqaatiginianngilakka; v14 neriuppunga erniinnaq takujumaarlutit, taava kiinarsilluta oqaloqatigiikkumaarpugut. v15 Eqqissigit! Ikinngutit maaniittut inuulluaqquaatsit. Ikinngutit tamaasa immikkut inuulluaqqutikkigit. Judasip allagai Jud 1 v1 Judasi, Jiisusi-Kristusip kiffaa Jaakullu qatanngutaa. Qaaqqusaasunut Guutimi Ataatami asasaasunut Jiisusi-Kristusimilu sernigisaasunut. v2 Nallittuinerup eqqissinerullu asanninnerullu najorlisi annerujartuinnartumik. Allakkat ajoqersuinerluttunut eqqartuussutaat v3 Asasakka, annaqatigiissutigisarput pillugu ilungersorlunga allaffigilerassi pisariaqartippara oqaaqqissaassallusi upperisaq ataasiaammik illernartunut tunniunneqareersoq sorsuutigeqqullugu. v4 Inuimmi ilaat arajutsisitsillutik ilissinnut ilaliussimapput, tassa taakku Allakkat qangaammalli oqaatigisaat eqqartuussummit taassumannga eqqorneqarumaartut. Taakkua iluaatsuusut Guutimit saammaannersiarput atornerluppaat soqqusaassusinngortillugu Jiisusi-Kristusilu naalakkersuisutuarput naalagaasorlu miserratigalugu. v5 Naak tamakku tamaasa nalunngikkaluarisi taamaattoq eqqaasinniarpassi Naalakkap innuttani Egyptenimit aniguiseqqaariarlugit kingornatigut uppinngitsortaat nungutikkai; v6 aamma eqqaasinniarpassi inngilit suliassaminnik pingaaqisunik nakkutiginninnatik inigisassaraluaminnik qimatsisut Naalakkap taartumi kalunnernik qilersorsimajuartussanngortikkai ullussarsuarmi eqqartuussinissap tungaanut; v7 eqqaasissavassilu Sodoma Gomorralu illoqarfiillu eqqaanniittut inngilitut taakkunatut kinguaassiuutitigut inuunerluttut pisarnermillu allaasumik atoqatigiinniartut maanna anusinngorsaataasutut takusassaammata innermik qamiuitsumik pillarneqarsimagamik. v8 Taamaakkaluartoq inuit uku taakkunatut iliorput: Aapakornerminni timitik mingutsippaat Naalakkap naalagaassusia asiginnarlugu pissaasullu qutsissumiittut mitaatigalugit. v9 Taamani inngiliunerup Mikaelip Mosesip timaa toqungasoq pillugu Diaavulu saqitsaakkamiuk mitalliutaasumik oqaaseqarnissani sapiiserfiginagu oqarfigiinnarpaa: »Naalakkap pillarilisit!« v10 Inuilli taakkua nalusatik mitaatigaat; nersutillu eqqarsarsinnaanngitsut pisarnerat atorlugu sianigilikkatik aseroriartuutigiinnarpaat. v11 Eqqanaq taakku! Kainip aqqutaa atuallappaat, iluanaarniapilunnermikkullu Bileamip tammarneranut nassataritipput Koratullu naalasseriissutsimikkut nungutitaallutik. v12 Asaqatigiissummik nereqatigiittarnissinni taakku kanngunarsaataaqaat qissigusunngivillutik nereqataasaramik imminnuinnarlu isumagalutik; nuissatut sialuttaqanngitsutut anorimit ingerlataasutut ipput, orpittut ukiakkut inerititaqanngitsoortutut, marloriarlutik toqusutut mannguminnullu allaat nutsunneqartutut; v13 assigaat immap malissui qaartaqisut imminnut kanngusuutigalutik qappiortut; assigaat ullorissat tammartajaartut taartorsuarmi naassaanngitsumik najugassaqarumaartut. v14 Taakkuttaaq tassaapput Enokip Adamimit kinguaariissoqatigiit arfineq-aappaata ima siulittuutigisai: »Takuat, Naalagaq aggerpoq illernartortaminit 10.000-ilippassuarnit iluneqarsimalluni v15 tamanik eqqartuussiartorluni tarnillu tamaasa pillariartorlugit iliorsimaneri iluaatsut tamaasa pillugit iluaatsullu ajortuliortut akerlilersorluni oqaaserisaat soqqusaatsut tamaasa pillugit.« v16 Tassaaku taakku naammagittaalliorlutik atugarisaminnik ajorneraasut uffali namminneq pilerissutsitik maliinnarlugit inuullutik pingaakujullutillu oqaluttarlutik inuit iluaqutissarsiorfigalugit qujanarniarfigigaangamikkit. Naakkittartuunissamik oqaaqqissaarut v17 Ilissili asasakka, Naalakkatta Jiisusi-Kristusip apustiliisa oqaasereriigaat eqqaaniarisigit v18 ima oqarfigimmasi: »Ullussani kingullerni saqqummerumaarput mitallersut pilerissutsitik iluaatsut maliinnarlugit iliortut.« v19 Taakkuupput avissaartuutsitsiniartut, tarnimut atasuupput Anersaamik ilumiugisaqarnatik. v20 Ilissili asasakka, upperisarsi illernartoq tunngavigalugu immissinnut ineriartortinniaritsi qinusarlusilu Anersaakkut Illernartukkut. v21 Guutip asanninneraniittuinnaritsi Naalakkatta Jiisusi-Kristusip nallittuinerata ilissinnik inuunermut naassaanngitsumut pisitsinissaa utaqqitillugu. v22 Inuit ilaat nallittugassaraasi, tassa qulartut. v23 Ilaat innermit ammullugit annaatissavasi; sulilu allat nallittussavasi, kisianni ersinermik ilaqartumik, allaammi ilupaaq timaannit ajorteqartumit mingutsitaasoq maajugalugu. Kisimi Guutiusumik unnersiutiginninneq v24 Orlunissassinnut sernissussallusi naalannarsutsiminullu sassartissallusi sapinngitsup, assuarnaatsuutillusi qiimmattartillusilu, v25 kisimi Guutiusup Naalakkatsigut Jiisusi-Kristusikkut annatsitsisitta pigai naalannassuseq ataqqinangaassuserlu, pissaaneq piginnaatitaanerlu pinngortoqanngikkallarmalli maannalu naassaanngilluinnartumillu! Amen. Johannesimut saqqummersitat Saqq 1 v1 Jiisusi-Kristusip saqqummersitai, Guutip taassumunnga tunniussai qanittukkut piumaartussat kiffaminut takuteqqullugit, nalunaarutigisaalu inngilimigullu ingerlatitai kiffaminut Johannesimut; v2 Johannesillu tamatumuuna nalunaajaatigai Guutip oqaasia Jiisusi-Kristusillu nalunaajaataa, tassa takusani tamaasa. v3 Pilluarpoq atuartoq, pilluarputtaaq tusartut siulittuutit oqaasertaannik tassanilu allassimasunik aalajangiussisut; piffissarmi qanippoq. v4 Johannesimiit ilagiissoqatigiinnut arfineq-marluusunut nunap immikkoortuani Asiamiittunut: Saammaallisi eqqissisillusilu taassuma maanna ittup siornatigullu ittup tikiukkumaartullu anersaallu arfineq-marluk taassuma issiavissaarsuata saaniittut v5 Jiisusi-Kristusillu nalunaajaasup tatiginartup, toqusuni ernioqqaartup nunarsuarmilu kunnginut naalagaasup. Taassuma asasitta aamminillu ajortitsinnit aniguisitsisitta, v6 inuianngortitsisitta kunngikkormiuusut Guutimullu ataataminut palasinngortitsisitta naalannaat pissaanerlu pigiligit naassaanngilluinnartumik. Amen. v7 Takuat, nuianiilluni aggerpoq, isit tamarmik takussavaat, taakkuattaaq taassuminnga kapisisut; nunarsuarmilu naggueqatigiit tamarmik kappialaatigissavaat. Aap, amen. v8 Uanga tassaavunga Alfa aamma Omega, oqarpoq Guuti Naalagaq, taanna maanna ittoq siornatigullu ittoq tikiukkumaartorlu, Ajugaqanngitsoq. Johannesi allaqquneqartoq v9 Uanga Johannesi qatanngutersi, peqatigisarsi naalliunnikkut Naalagaaffikkut Jiisusimilu nikallujuissutsikkut, qeqertami Patmosimik atilimmiippunga Guutip oqaasia Jiisusillu nalunaajaataa pissutigalugit. v10 Naalakkap ulluani Anersaamit tikinneqarpunga, tununnilu tusaalerpara nipersuaq soorlu qarlortaassuup nipaa v11 tutsiuttoq imaalluni: »Takusatit mappersakkamut allakkit nassiullugulu ilagiissoqatigiinnut arfineq-marluusunut – tassa Efesosimut Smyrnamullu, Pergamonimut Thyatiramullu, Sardesimut Filadelfiamullu Laodikeamullu.« v12 Tunummut saappunga uannut oqaluttoq takujumallugu, takulerpakkalu qullilerfiit arfineq-marluk kuultiusut, v13 qullilerfiillu akornanniippoq inuup erneratut isikkoqartoq singernerminut anngussimasumik atisaqartoq sakissamigullu kuultiusumik qiterusersimasoq. v14 Niaqua nujaalu savat meqquisut qaqornerpaatut qaqortigipput soorlu aput; isaalu ikualanertut ipput, v15 isigaasalu assigaat kanngussak aatsitsivimmi aamaartoq, nipaalu imersuit ittuppalunnerattut nipeqarpoq. v16 Talerpimminik tigumiarpai ullorissat arfineq-marluk, qarnanillu anillassimavoq pana ipittorsuaq illuttut kiinalik, isikkoqarporlu seqinertut qaammarisseruttorsimasutut. v17 Takugakku toqusutut isigaasa saannut uppippunga. Taassumali talerpimminik attorpaanga oqarfigalungalu: »Erseqinak! Uanga tassa siulliullunilu kingulliusoq, v18 uumassuseqartorlu: Toqusimagaluarpunga, takuallu, naassaanngilluinnartumik ittuinnartuuvunga, pigaakkalu toqumut toqusullu inaannut matuersaatit. v19 Takusatit allakkit, maanna ittut kingornalu piumaartussat. v20 Ullorissat arfineq-marluk talerpinnik tigumiama takusavit qullilerfiillu arfineq-marluk kuultiusut anngigisartaat mannaavoq: Ullorissat arfineq-marluk tassaapput ilagiissoqatigiit arfineq-marluk inngilii, qullilerfiillu arfineq-marluk tassaapput ilagiit arfineq-marluk. Johannesimut saqqummersitat Saqq 2 Ilagiinnut Efesosimiunut v1 Ilagiit Efesosimiut inngiliannut allagit: Ima oqarpoq taanna ullorissanik arfineq-marlunnik talerpimminik tigumiartoq, taanna qullilerfiit arfineq-marluk kuultiusut akornanni angalaartoq: v2 Ilisimavakka suliatit assoroornerillu nikallujuissutsillu nalunagulu ajortut akaarinngilluinnaritit misilissimagitillu imminnik apustiliunerartut taamaattuunatilli, paasisimallugulu salluliortut. v3 Nikallujuitsuuvutit naalliussimaqalutillu atera pillugu, qasusimanngilatilli. v4 Kisianni assuaraakkit asannissutsit siulleq soraarukkakku. v5 Taamaattumik eqqaamaniaruk sumit nakkartutit, allamik isumataarit, suliatillu siulliit suliarikkit. Taamaaliunngikkuit saassutissavakkit, qullilerfiillu inaanit nuukkumaarpara allamik isumataanngikkuit. v6 Mannali pigaat: Uumissorpatit Nikolaikkut suliaat uangattaaq uumissukkakka. v7 Siuteqartup tusarligit Anersaap ilagiinnut oqaaserisai! Ajugaasoq nerisassikkumaarpara orpimmit inuunartumit Guutip Paratiisianiittumit. Ilagiinnut Smyrnamiunut allakkat v8 Ilagiit Smyrnamiut inngiliannut allagit: Ima oqarpoq taanna siulliullunilu kingulliusoq, toqusimagaluarluni uummartoq: v9 Ilisimavakka annikilliortarnitit piitsuussutsillu – pisuujuvutilli! – nalunngilaralu mitaatigineqartutit imminnik juutiunerartunit uffa juutiunatik, tassaallutilli Saatanip ilagiissai. v10 Naalliunnissatit sioorageqinagit, Diaavulup ilasi parnaarussivimmut pisikkumaarpai misilinneqaqqullusi, naalliunnartorsiussaasilu ulluni qulini. Toqumut allaat ilumoorit, taava ajugaasumut niaqorusiussassaq inuussutaasoq ilinnut tunniukkumaarpara. v11 Siuteqartup tusarligit Anersaap ilagiinnut oqaaserisai. Ajugaasoq toqup aappaanit ajoquserneqassanngilaq. Ilagiinnut Pergamonimiunut allakkat v12 Ilagiit Pergamonimiut inngiliannut allagit: Ima oqarpoq taanna ipittorsuarmik illuttut kiinalimmik panaqartoq: v13 Nalunngilara sumi najugaqartutit, tassa Saatanip issiavissaarsuata inigisaani. Taamaattoq atera aalajangiuppat uannullu uppernerit miserratiginagu, allaat ulluni Antipasip nalunaajaasima ilumoortup najukkassinni Saatanip najugaani toqutaanerata nalaani. v14 Kisianni ilinnut assuarliutissaqalaarpunga: Ilaqarputit Bileamip ajoqersuutaanik aalajangiussisunik. Bileamimmiuna Balaki ajoqersoraa Israelip qitornai naakkiuffississagai guutipilunnut pilliutinik nerisalersillugit kinguaassiuutitigullu inuunerluttunngortillugit. v15 Taamatuttaaq ilaqarputit Nikolaikkut ajoqersuutaannik aalajangiussisunik. v16 Taamaattumik allamik isumataarit! Taamaaliunngikkuit pakasarlutit saassutissavakkit panalu qanermiora sakkugalugu taakku sorsuffigalugit. v17 Siuteqartup tusarligit Anersaap ilagiinnut oqaaserisai. Ajugaasoq tuniumaarpara mannap isertugaasup ilaanik, tuniumaarparalu ujaqqamik qaqortumik, kigartuiffigisimasumik atermik nutaamik allat pinnatik taassuminnga tunisittup kisimi ilisimasaanik. Ilagiinnut Thyatiramiunut allakkat v18 Ilagiit Thyatiramiut inngiliannut allagit: Ima oqarpoq Guutip ernera innertut ikualasutut ittumik iseqartoq kanngussattullu qillaarissutut ittunik isigaqartoq: v19 Ilisimavakka suliatit asannissutsillu unneqqarissutsillu kiffartornerillu nikallujuissutsillu, suliavillu kingulliit siulliit akimorpaat. v20 Kisianni assuaraakkit ilaginnaannarakku arnaq Jezabeli imminik pruffiitiunerartoq ajoqersuutimigullu uanga kiffannik tammartitsisoq kinguaassiuutitigut inuunerluttaqqullugit guutipilunnullu pilliutinik nerisaqqullugit. v21 Piffissaqartissimagaluarpara allamik isumataarnissaanut, kisianni allamik isumataarumanani kinguaassiuutitigut inuunerlunnini soraarukkumanngilaa. v22 Maannali napparsimalersissavara, taassuminngalu arneriffiginnittartut annikilliungaalersissavakka iliortarneri tunullugit allamik isumataanngippata, v23 qitornaalu toqussavakka. Ilagiillu tamarmik paasissavaat uanga tassaasunga tartunik uummatinillu misissuisoq, tamassilu immikkut tuniumaarpassi suliasi naapertorlugit. v24 Ilissili Thyatiramiut allat ajoqersuummik pineqartumik ilassinnissimanngitsut Saatanillu itissusiinik – taama oqartarmata – nalusut oqarfigissavassi: Nutaamik nammagassissanngilassi! v25 Kisianni maanna pigisarsi aalajangiunniarsiuk tikiutserlunga. v26 Ajugaasoq aalajaallunilu ilissinnut suliareqqusannik naggatissaq tikillugu isumaginnittoq taanna inuiaqatigiinnut naalagaassuseqartikkumaarpara. v27 Taassuma kunngisut tigumiani saviminiusoq atorlugu paarissavai, immersakkatut marraasutut sequmisissallugit, v28 soorlu taamaaliornissamut ataatama piginnaaneqartikkaanga, ulloriarlu qaasiut taassumunnga tunniukkumaarpara. v29 Siuteqartup tusarligit Anersaap ilagiinnut oqaaserisai. Johannesimut saqqummersitat Saqq 3 Ilagiinnut Sardesimiunut allakkat v1 Ilagiit Sardesimiut inngiliannut allagit: Ima oqarpoq taanna Guutip anersaavinik arfineq-marlunnik ullorissanillu arfineq-marlunnik pilik: Suliatit ilisimavakka. Oqaatigineqartarputit uumassuseqartutit, uffali toqungasutit. v2 Iterit, ilatillu toqoqqajaalersut nakussatsikkit, suliatimmi Guutima takkuani naammaginanngitsuutippakka. v3 Taamaattumik eqqaamaniaruk qanoq ilillutit piginnilersimasutit tusarsimasutillu. Tamannalu aalajangiunniaruk, allamillu isumataarniarit! Eqqumanngikkuit tillinniatut tikiukkumaarpunga, naluallu qanoq ilisukkut saassukkumaarikkit. v4 Kisianni Sardesimi ilaqarputit ikittuinnarnik atisaminnik mingutsissimanngitsunik, taakkualu ilagissavaannga qaqortunik atisaqarlutik taamaattunik atisaqarnissamut qinngaqqunnannginnamik. v5 Ajugaasoq qaqortunik atisitinneqassaaq, aqqalu inuunerup mappersagaanit piianngisaannassavara, aqqalu nassuerutigiumaarpara uanga ataatannut inngiliinullu. v6 Siuteqartup tusarligit Anersaap ilagiinnut oqaaserisai. Ilagiinnut Filadelfiamiunut allakkat v7 Ilagiit Filadelfiamiut inngiliannut allagit: Ima oqarpoq taanna Illernartoq, sallusuitsoq, Daavip matuersaataanik pilik, matuiisartoq allap matussanngisaanik, matusisartorlu allap matuissanngisaanik: v8 Ilisimavakka suliatit. Matumik allap matusinnaanngisaanik mappiuppakkit, nalunngilaralu nakuitsuusutit, taamaakkaluarlutilli oqaasera aalajangiussimagit ateralu miserratiginagu. v9 Saatanip ilagiissaasa ilaat sallullutik imminnik juutiunerartut – uffa juutiunatik – ilinnut pisikkumaarpakka. Aggersikkumaarpakka isikkavillu saannut pallortillugit paasitillugillu illit asagikkit. v10 Nikallujuissuseq pillugu oqaatsikka paarigakkit uangattaaq paariumaarpakkit ullussani misilinneqarfiusuni nunarsuarmut tamarmut nalliuttussani nunarsuarmi najugaqartut misilinneqarfissaanni. v11 Erniinnaq aggerumaarpunga. Pigisat aalajangiunniaruk ajugaasumut niaqorusiussamik arsaarneqaqqunak. v12 Ajugaasoq Guutip naalaffiani sukarsuanngortikkumaarpara, tassanngalu peersinneqaqqinnaviissaaq; tassungalu allakkumaarpakka Guutima aqqa, Guutima illoqarfiata Jerusalemip nutaap qilammit uanga Guutinnit aqqarumaartup aqqa, uangalu atera nutaaq. v13 Siuteqartup tusarligit Anersaap ilagiinnut oqaaserisai. Ilagiinnut Laodikeamiunut allakkat v14 Ilagiit Laodikeamiut inngiliannut allagit: Ima oqarpoq taanna Amen, nalunaajaasoq ilumoortoq sallusuitsorlu Guutip pinngortitaasa pilerfiat: v15 Ilisimavakka suliatit, nilleratillu kissanngilatit. Nillertuugaluaruittoq kissartuullutilluunniit! v16 Maannali akunnattuugavit nillertuunatit kissartuunatilluunniit qaninnit oriarumaarpakkit. v17 Ima oqaravit: Pisuujuvunga, pigisarpassuaqarpunga amigaateqarnangalu; illillu nalugakku tassaallutit inukuluk, nallinnartoq, piitsoq, tappiitsoq tamaqanngitsorlu – v18 taava siunnersussavakkit uannit piseqqullutit kuultimik innermik akuiakkamik pisuunnguutissannik, atisassannillu qaqortunik tamaqanngissutsivit kanngunartui takussaaqqunagit, tarnummillu isinnut tarnutissannik, isigisaqarsinnaaqqullutit. v19 Asasakka tamaasa pillarlugillu anusinngorsartarpakka. Ilungersorit allamillu isumataarlutit! v20 Takuat, matup killingani qeqarpunga kasuttorlungalu, nipinnik tusartoqarpat mappiussisoqarlunilu taanna iserfigiumaarpara, taava uanga taannalu nereqatigiikkumaarpugut. v21 Ajugaasoq uanga issiavissaarsuanni issiavissikkumaarpara soorlu uanga ajugaasimasunga ataatannilu issiavissillunga issiavissaarsuani. v22 Siuteqartup tusarligit Anersaap ilagiinnut oqaaserisai.« Johannesimut saqqummersitat Saqq 4 Guutip issiavissaarsua qilammiittoq v1 Taava takusaqalerpunga: Takuallu, qilammut matu ammasoq, nipilu uannut oqaluttoq tusaqqaarsimasara qarlortaassuup nipaatut nipilik oqarpoq: »Maanga qaqigit, taava kingorna piumaartussat ilinnut takutissavakka.« v2 Erniinnaq Anersaamit tikinneqarpunga takullugulu issiavissaarsuaq qilammiittoq tassanilu issiasoqartoq. v3 Issiasoq takullugu soorlu tassa jaspisi sarderilu, neriusaarlu issiavissaarsuup avataaniittoq soorlu tassa smaragdi. v4 Issiavissaarsuaq kaajallallugu inissisimapput issiavissaarsuit 24-t, taakkunanilu issiapput utoqqaanertat 24-t qaqortunik atisaqarlutik kuultiusunillu niaqoruteqarlutik. v5 Issiavissaarsuarmit anillakaapput innaallattarnerit, qanngorpallattarnerit kallerpalunnerlu, issiavissaarsuullu saavaniipput nanerussat ikumasut arfineq-marluk – tassaasut Guutip anersaavi arfineq-marluk. v6 Issiavissaarsuup sioraaniippoq soorlu imaq igalaaminiinnaq krystalitut qaammaritsigisoq. Issiavissaarsuarlu avatangerlugu saneraasa qeqqanniipput uumasorsuit sisamat saamikkut tunumikkullu isinik ulikkaartut. v7 Uumasorsuup siulliup assigaa løveq, aappaatalu ussik; pingajuat inuttut kiinaqarpoq, sisamaatalu assigaa nattoralik timmisoq. v8 Uumasorsuit taakku sisamat tamarmik immikkut arfinilinnik suloqarput, kaajallallutillu allaallu sulummik muminganni isinik ulikkaarput. Kipisuillutillu ullukkut unnuakkullu ima oqalupput: Illernarpoq, illernarpoq, illernarpoq Naalagaq, Guuti Ajugaqanngitsoq, siornatigut ittoq maannalu ittoq tikiukkumaartorlu. v9 Uumasorsuillu taakku sisamat taanna issiavissaarsuarmi issiasoq naassaanngilluinnartumik ittoq unnersiutigalugulu naalannartillugulu qujaniarfigigaangassuk v10 utoqqaanertat taakku 24-t taanna issiavissaarsuarmi issiasoq nunamut sikiffigisarpaat, pallorfigisarpaallu taanna naassaanngilluinnartumik ittuinnartuusoq, niaqorutitillu issiavissaarsuup saavanut ilisarpaat oqarlutillu: v11 Illit, Naalagarput Guuterpullu, qinngaqqunnanngillat pigissallugit naalannaat ataqqinaallu pissaanerlu; illimmi suut tamaasa pinngortippatit, illit piumasakkut piulerput pinngortitaallutillu. Johannesimut saqqummersitat Saqq 5 Savaaraq mappersagarlu arfineq-marlunnik naqissutilik v1 Takuara issiavissaarsuarmi issiasup talerpimmini tigumiaraa mappersagaq mumigiinnik allanneqartoq arfineq-marlunnillu naqissusersimasoq. v2 Takuaralu inngili pissarsuaq nipitoqisumik torlulasoq: »Kina qinngaqqunnanngila mappersakkat uku mappissallugit naqissutaassallugillu?« v3 Kisianni qilammi nunamiluunniit nunalluunniit ataani mappersakkamik mappiisinnaasoqanngilaq taassumanilu allassimasunik misissuisinnaasoqarnani. v4 Qiangaarpungalu mappersakkamik mappiisinnaasoqanngimmat taassumanilu allassimasunik misissuisinnaasoqarani. v5 Utoqqaanertalli ilaata oqarfigaanga: »Qianak, løveq Judamit naggueqartoq, Daavip sorlaata naanera, ajugaasimavoq taamalu mappersagaq mappersinnaallugu naqissutaalu arfineq-marluk peersinnaallugit.« v6 Takuaralu savaaraq issiavissaarsuup uumasorsuit taakkua sisamat utoqqaanertallu akornanni ittoq, savaaraq toqutatut ittoq arfineq-marlunnik nassulik arfineq-marlunnillu isilik – tassaasut Guutip anersaavi arfineq-marluk nunarsuarmut tamarmut aallartitat. v7 Savaaraq issiavissaarsuarmi issiasumut orniguppoq mappersagarlu talerpimmini tigumiaa tigullugu. v8 Savaaqqallu mappersagaq tigummagu uumasorsuit taakku sisamat utoqqaanertallu taakku 24-t pallorfigaat tamarmik immikkut tigumiaqarlutik kukkilattarissamik puugutaasanillu kuultiusunik tipigissaatinik – tassa illernartut qinnutaannik – ulikkaartunik. v9 Appippaallu erinarsugassiaq nutaaq: Illit qinngaqqunnanngilatit mappersagaq pissallugu naqissutaassallugulu, toqunneqarsimagavit pisiaralugillu aannik inuit Guutip pigisassai naggueqatigiinnit immikkullu oqaasilinnit inuiannillu inuiaqatigiinnillu tamanit pisut, v10 inuianngortikkakkit kunngikkormiuusut palasinngortillugillu Guutitsinnut, nunarsuarmilu kunngiussapput. v11 Takusaqarpungalu: Tusaalerpara inngilerpassuit issiavissaarsuarmik uumasorsuarnik utoqqaanertanillu avatangiisut – 10.000-ilippassuit 10.000-it, tuusintilikkuutaartorpassuit nipaat. v12 Nipitoqisumik oqarput: Savaaraq, taanna toqutaasoq, qinngaqqunnanngilaq pissallugit pissaaneq pisuussutillu ilisimassuserlu nakuussuserlu ataqqinaallu unnersiutiginnissullu naalannaallu. v13 Tusarpakkalu pinngortitat qilammiittut, nunamiittut, nunap ataaniittut immamiittullu taakkunaniittullu tamarmik ima oqartut: Issiavissaarsuarmi issiasoq Savaararlu naalannartitaalit ataqqineqarlutillu unnersiutigineqarlutillu pissaaneqarlutillu naassaanngilluinnartumik. v14 Uumasorsuillu sisamat taakku oqarput amen, utoqqaanertallu pallorput. Johannesimut saqqummersitat Saqq 6 Savaaqqap naqissutit siulliit arfinillit peerai v1 Takuara Savaaqqap naqissutit taakkua arfineq-marluk ilaat siulleq peeraa, tusarparalu uumasorsuit taakkua sisamat ilaat ataaseq kallerpalunnertut nipeqarluni oqartoq: »Qaagit!« v2 Takuaralu hesti qaqortoq, tassanilu hestersoq pisisseqarpoq. Taanna niaqoruserneqarpoq, aallarporlu ajugaajuarlunilu. v3 Savaaqqap naqissutip aappaa peermagu tusarpara uumasorsuup aappaa oqartoq: »Qaagit!« v4 Anillapporlu hesti alla, aappaluttuinnaq, tassanilu hestersoq piginnaatitaavoq nunarsuarmi eqqissineerutitsinissamut inuit imminnut toqoraatilersillugit. Taanna panarsuarmik tunineqarpoq. v5 Savaaqqap naqissutit pingajuat peermagu tusarpara uumasorsuit pingajuat oqartoq: »Qaagit!«. Takuaralu hesti qernertoq, tassanilu hestersoq oqimaalutaavinnik tigumiaqarpoq. v6 Tusarparalu soorlu uumasorsuit taakkua sisamat akornannit oqarpallattoqartoq: »Qajuusiassat uuttuutip ataatsip imai denarimik ataatsimik naleqassapput, suaasiassallu uuttuutit pingasut imaat denarimik ataatsimik, kisianni uulia viinnilu ajoqusissanngilatit!« v7 Savaaqqap naqissutit sisamaat peermagu tusarpara uumasorsuit sisamaat oqartoq: »Qaagit!« v8 Takuaralu hesti sungarpaluttoq, tassanilu hestersoq ateqarpoq Toqu, malitsigaalu Toqusut Inaat. Piginnaatitaappullu nunarsuup sisamararterutaanut naalagaanissamut, toqoraanissamut pana kaannersuarlu nappaallu toqoraataasoq nunarsuullu nersutai nujuartat atorlugit. v9 Savaaqqap naqissutit tallimaat peermagu pilliiviup ataani takuakka Guutip oqaasia nalunaajaallu aalajangiussartik pillugit toqutaasut tarningi. v10 Nipitoqisumillu torlulapput oqarlutik: »Naalagaasutit illernartoq sallusuitsorlu, qaqugu eqqartuussiniarpit aappullu kuisaasoq pillugu nunarsuarmi najugaqartunut akiniulluta?« v11 Tamarmik immikkut atisamik qaqortumik atisassinneqarput oqarfigineqarlutillu suli sivikitsumik qasuersaarallaqqullugit kiffartortoqatimik qatanngutimillu immissut toqunneqartussat amerlassusissaat naammatsitserlugu. v12 Takusaqalerpungalu: Savaaqqap naqissutit arfernat peermagu nuna sajuttorsuanngorpoq, seqinerlu puutut qernertigilerpoq qaammallu tamarmi aattut ilerluni, v13 qilaallu ulloriai nunamut nakkaapput soorlu figenit nakkaasartut orpik naaffigisartik anorersuarmit aalatinneqaraangat. v14 Qilallu peeruppoq soorlu mappersagaq imuneqartoq, qaqqallu qeqertallu tamarmik iniminnit nuunneqarput. v15 Nunarsuarmilu kunngit naalagartallu sakkutuunullu naalagaanertaasut pisuullu pissarsuillu inussiaatillu inussiaataanngitsullu tamarmik qaarusunni qaqqallu qunnerini isertorput. v16 Qaqqanullu qaarsunullu oqarput: »Nakkarfigitigut isertorlutalu issiavissaarsuarmi issiasup kiinaanit Savaaqqallu kamanneranit. v17 Maannami nalliuppoq ulloq taakkua kamangaarfiat, kiallu tamanna attassinnaavaa?« Johannesimut saqqummersitat Saqq 7 Naqissuserneqartut 144.000-it v1 Taava takuakka inngilit sisamat nunarsuup sammiviini sisamani qeqartut nunarsuullu anorai sisamat noqillugit nuna imarluunniit orpiilluunniit anorlerfigineqaqqunagit. v2 Takuaralu inngili alla seqernup nuisarfianit qangattartoq Guutip uumasup naqitsisaa nassataralugu. Taassuma inngilit taakku sisamat nunamillu immamillu ajoqusiisussaatitaasut nipitoqisumik torlulaffigai: v3 »Nuna imarluunniit orpiilluunniit ajoqusinngikkallarsigit Guutitta kiffai qaavisigut naqissusereertinnagit.« v4 Tusarparalu naqissuserneqartut amerlassusiat: Israelip ernerisa naggueqatigiissortaannit tamarmiusunit naqissuserneqartut 144.000-it. v5 Naggueqatigiinni Judakkunni naqissuserneqarput 12.000-it, naggueqatigiinni Rubenikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Gadikkunni 12.000-it, v6 naggueqatigiinni Asherikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Naftalikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Manassekkunni 12.000-it, v7 naggueqatigiinni Simmiuukkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Levikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Issakarikkunni 12.000-it, v8 naggueqatigiinni Zebulonikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Josefikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Benjaminikkunni 12.000-it naqissuserneqarput. Inuppassuit qaqortunik assuutillit v9 Taava takusaqalerpunga, takuallu, inuppassuit amerlangaaramik kisinneqarsinnaanngitsut, inuiaqatigiinnit naggueqatigiinnillu inuiannillu immikkullu oqaasilinnit tamanit pisut, issiavissaarsuup sioraani Savaaqqallu saavani qeqarput qaqortunik atisaqarlutik palmillu avalequtaannik tigumiaqarlutik. v10 Nipitoqisumillu torlulapput: Annassut Guutitsinnit issiavissaarsuarmi issiasumit Savaaqqamillu pivoq. v11 Inngilillu tamarmik utoqqaanertallu uumasorsuillu taakku issiavissaarsuaq kaajallallugu qeqarput, issiavissaarsuullu sioraanut kiinnatik nunamut tutsillugit sikipput Guutilu pallorfigalugu v12 oqarlutik: Amen! Naalannaat unnersiutiginnissullu ilisimassuserlu qujaniullu ataqqinaallu pissaanerlu nakuussuserlu Guutitta pigai naassaanngilluinnartumik. Amen! v13 Utoqqaanertallu ilaat oqalulerpoq aperalungalu: »Taakku qaqortunik atisallit kikkuuppat sumillu pisuuppat?« v14 Oqarfigaaralu: »Naalagara, illit nalunngilat.« Taava oqarfigaanga: »Tassaapput annikilliortitaangaarnermit aniguisimasut atisaminnillu Savaaqqap aavanut eqqiaasimasut qaqortitillugit. v15 Taamaattumik Guutip issiavissaarsuata sioraani qeqarput naalaffianilu kiffartorfigalugu ullukkut unnuakkullu, issiavissaarsuarmilu issiasup tupini napparumaarpaa, oqqiffissaat. v16 Kingorna kaalissanatillu qilalissanngillat, seqernup kissaanit kiammilluunniit allamit naalliutsitaajunnaassapput v17 Savaaqqap issiavissaarsuup qeqqaniittup paarissammatik puilasunullu inuussutaasunut ingerlatissallutik. Guutillu qulliit tamaasa isaannit allarterumaarpai.« Johannesimut saqqummersitat Saqq 8 Savaaqqap naqissutit arfineq-aappaat peeraa v1 Savaaqqap naqissutit arfineq-aappaat peermagu nalunaaquttap-akunnerata affaata missaani qilammi nipaappoq. v2 Takuaralu inngilit taakku arfineq-marluk Guutip saavani qeqartut qarlortaassuarnik arfineq-marlunnik tunineqartut. v3 Inngililu alla takkuppoq pujoortitsivimmik kuultiusumik tigumiarluni pilliiviullu killingani inissilluni, tunineqarporlu tipigissaatinik amerlasuunik pilliivimmut kuultiusumut issiavissaarsuup sioraaniittumut ilisassaminik illernartut qinnutaannut tamanut ilanngullugit. v4 Tipigissaatillu pujua illernartut qinnutaannut ilanngulluni inngilip assaanit qangattarpoq Guutip saavani. v5 Taava inngilip pujoortitsivik tiguaa immerlugulu innermik pilliivimmiittumik innerlu nunamut nalullugu. Taavalu kallilerpoq qannguluttorsuulluni innaallattarlunilu nunalu sajulerluni. v6 Inngilillu taakku arfineq-marluk qarlortaassuarnik arfineq-marlunnik tigumiartut qarlortarnissaminnut piareersarput. Inngilit arfinillit qarlortartut qarlortaassuarnik arfinilinnik v7 Inngilip siulliup qarlortaassuani supimmagu nataqqornat innerlu aammik akullit nalliupput, taakkulu nunamut naloriunneqarput. Nunap pingajorarterutaa ikuallalluni nunguppoq, orpiillu pingajorarterutaat ikuallallutik nungupputtaaq; ivikkat qorsorissut tamarmik ikuallapput nungullutik. v8 Inngilip aappaata qarlortaassuani supimmagu qaqqarsuarlusooq innerinnaasoq immamut naloriunneqarpoq. Immap pingajorarterutaa aanngorpoq, v9 pinngortitallu uumassusillit imarmiut tamarmik pingajorarterutaat toqupput umiarsuillu pingajorarterutaat aserorneqarlutik. v10 Inngilit pingajuata qarlortaassuani supimmagu ulloriarujussuaq nanerussatut ikumasoq qilammit nakkarpoq kuussuillu ermullu puilaffiisa pingajorarterutaat tuffigalugit. v11 Ulloriaq taanna Sungarnitsumik taaguuteqarpoq. Ermit pingajorarterutaat sungarnitsunngorpoq. Inuppassuit imeq toqussutigaat qasilitsunngormat. v12 Inngilit sisamaata qarlortaassuani supimmagu seqernup qaammatillu ullorissallu pingajorarterutaat eqqorneqarput qaamaneerullutik; ullullu qaamanermi pingajorarterutaa annaavaa, unnuarlu aamma taamaalivoq. v13 Takusaqalerpungalu: Tusaalerpara nattoralik pavuunarsuaq timmilluni nipitoqisumik oqarpallattoq: »Eqqanaq, eqqanaq, eqqanaq nunarsuarmi najugaqartut inngilit pingasut qarlortartussanngortut qarlortarpalulillarpata.« Johannesimut saqqummersitat Saqq 9 v1 Inngilit tallimaata qarlortaassuani supimmagu takuara ulloriaq qilammit nunamut naloriunneqartoq. Taassumunnga tunniunneqarpoq itinersuup puilasuata matuersaataa, v2 taassuminngalu itinersuup puilasua ammarmagu tassannga anialerpoq pujoq aatsitsivissuup pujuatut ittoq. Seqinerlu silaannarlu putsumit puilasumeersumit taallerneqarput. v3 Putsumit aniapput pillertat nuna qallerlugu, taakkulu piginnaatitaapput nunarsuup skorpioniisa piginnaanerisa assinganik. v4 Kisianni oqarfigineqarput nunap ivigai qorsuusulluunniit allat orpiilluunniit ajoqusissanngikkaat inuilli qaamikkut Guutip naqitsisaanik nalunaaqutserneqanngitsut kisiisa ajoqusissagaat. v5 Peqquneqarput toqorassanngikkaat, kisianni anniartissagaat qaammatini tallimani. Anniaatillu assigissavaa inuup skorpionimit kapineqartup anniaataa. v6 Ulluni taakkunani inuit toqu ujassavaat nanissanaguli. Toqujumallissapput, toqulli qimarratigissavai. v7 Pillertat isikkumikkut assigaat hestit sorsunnissamut pisatsersukkat. Niaqormioraat niaqorutitut ittut kuultiusut, inuttullu kiinaqarput. v8 Nujaqarput arnat nujaasa assinginik kiguteqarlutillu løvit kigutaattut ittunik. v9 Saattuaasaqarput saattuaasat saviminiusut assinginik, suluppalunnerallu nipeqarpoq qamuterpassuit hestillit saassussillutik pisorpaluattut. v10 Pamiuusaqarput iguutilinnik skorpionitut, pamiuusaanniipporlu pissaanerat inunnik ajoquteqalersitsisinnaasoq qaammatini tallimani. v11 Kunngimittut naalagaraat itinersuup inngilia hebræerisut taaguuteqartoq Abaddonimik grækerisullu Apollyonimik. v12 Eqqanaartuut siulleq qaangiuppoq, tulliuppulli suli marluk. v13 Inngilit arfernata qarlortaassuani supimmagu tusarpara nipi pilliiviup kuultiusup Guutip saavaniittup nassuusartaanit sisamanit v14 oqartoq inngilit arfernannut qarlortaassuaatilimmut: »Inngilit taakku sisamat kuussuup Eufratip sinaani qilersorsimasut qilerussaakkit.« v15 Inngilillu taakku sisamat nalunaaquttap-akunnerata ullullu qaammatillu ukiullu aalajangersimasup nalliunnissaannut piareersimatitat qilerussaarneqarput inuit pingajorarterutaannik toqoraasussanngorlugit. v16 Sakkutuut hestersut 10.000-ilippassuit 10.000-it marloriarlugit amerlassuseqarput. Amerlassusiat tusarpara. v17 Taamalu takorloornikkut takuakka hestit taakkunanilu hestersut. Aappallarissunik tungujortunillu taartunik ikuallassaatitullu sungaaqqitsigisunik saattuaasaqarput, hestillu niaqui soorlu tassa løvit niaqui, qarninillu inneq pujorlu ikuallassaallu aniapput. v18 Perluit taakku pingasuit, tassa inneq pujorlu ikuallassaallu hestit qarninit aniasut, inuit pingajorarterutaasa toqutaassutigaat. v19 Hestimmi pissaanerat qarniniippoq pamiuiniillunilu, pamiuisalu assigaat pulateriaarsuit; niaqoqarpullu, taakkulu atorlugit ajoqusiisarput. v20 Inuilli amiakkuusut perluutinit taakkuninnga toqutaanngitsut assammik sanaavi tununngilaat, pallorfigiuarpaammi anersaapiluit guutiliallu kuultiusut sølviusullu kanngussaasullu ujaraasullu qisuusullu, takunnissinnaanatillu tusarsinnaanngitsut angalasinnaanngitsullu, v21 tununngilaallu toqutsisarnitik angakkuartarnitillu kinguaassiuutitigullu inuunerluttarnitik tillittarnitillu. Johannesimut saqqummersitat Saqq 10 Inngili mappersakkamik mikisumik tigumiartoq v1 Takuara inngili pissarsuaq alla qilammit aqqartoq nuiamik atisaqarluni niaqqunilu kaajallallugu neriusaartaqarluni. Kiinaa seqinertut ippoq, niuilu sukatut innerusutut ipput, v2 tigumiaraalu mappersagaq mikisoq mappersimasoq. Qeqqippoq nissuminik talerperlermik immamut saamerlermillu nunamut tummarluni, v3 nipitoqisumillu suaarpoq løvip uiannisaarneratut, suaarmallu kallerit arfineq-marluk nipitik tutsiutitippaat. v4 Kallerit taakku arfineq-marluk oqalutsillugit allannialeraluarpunga, taavali tusarpara nipi qilammit tutsiuttoq: »Kallerit taakkua arfineq-marluk oqaaserisaat naqissusikkit allannagillu.« v5 Inngilillu immami nunamilu qeqartup takusama talerpini qilaap tungaanut isaappaa, v6 taannalu naassaanngilluinnartumik ittuinnartuusoq qilammik tassaniittunillu tamanik nunamillu tassaniittunillu tamanik immamillu tassaniittunillu tamanik pinngortitsisoq naqqissigalugu inngili uppernarsaavoq oqarluni: »Piffissaatitaq qaangiuppoq. v7 Ulluni inngilit arfineq-aappaata qarlortaassuarminik supisiffissaani nipaanillu tutsiutitsiffissaani pilersaarut Guutip anngigisaa naammassineqarsimassaaq, soorlu kiffaminut pruffiitinut taama nalunaarsimasoq.« v8 Nipi qilammit tusagara aammaarluni uannut tutsiuppoq: »Mappersagaq mappersimasoq inngilimit immami nunamilu qeqartumit tigujartoruk.« v9 Taava inngili ornippara qinnuigalugulu mappersagaq uannut tunniuteqqullugu. Akivaangalu: »Tiguniaruk iillugulu. Nassanni qasilikkumaarpoq qaninnili tungusunnissaaq tungusunnitsuutitut.« v10 Mappersagaq inngilip assaanit tiguara iillugulu. Qaninni tungusunnippoq tungusunnitsuutitut, iigakkuli naanni qasilippoq. v11 Imalu oqarfigineqarpunga: »Aammaarlutit siulittuutigissavatit inuiaat inuiaqatigiillu, immikkut oqaasillit kunngillu amerlasuut.« Johannesimut saqqummersitat Saqq 11 Nalunaajaasut marluk v1 Sullortuumillu uuttortaatissamik tunineqarpunga imalu oqarfigineqarlunga: »Nikuigit uuttortarlugillu Guutip naalaffia pilliivillu tassanilu pallortartut, v2 kisianni naalaffiup silarlia ilanngunnagu, taanna uuttortassanngilat Guutimik nalusunut pigititaammat, taakkualu illoqarfik illernartoq tullaarissavaat qaammatini 42-ni. v3 Nalunaajaasikkalu marluk puunik atisisimasut siulittuisikkumaarpakka ulluni 1.260-ini. v4 Nalunaajaasikka tassaapput olivenequtit marluk qullilerfiillu marluk nunarsuup naalagaata saavani napasut. v5 Ajoquserniarneqaleraangata inneq qarninit anillattaraaq qinngarsortaallu nunguttarlugit, ajoqusiiniartormi taama toqunneqassaaq. v6 Taakku piginnaatitaapput qilak matusinnaallugu ulluni siulittuiffimminni siallissaarsillugu, piginnaatitaappullu imeq aanngortissinnaallugu nunalu perlutsissinnaallugu perluutaasinnaasunik tamanik, sukkulluunniit taamaaliorumalleraangamik. v7 Nalunaajaanertik naammassippassuk nersutip itinersuarmit qaqisup saassukkumaarpai ajugaaffigalugillu toqullugillu. v8 Timaallu toqungasut aqqusiniinnarmiikkumaarput illoqarfissuarmi anersaakkut Sodomamik Egyptenimillu taaneqartartumi, naalakkamillu kikiattugaaffiani. v9 Inuit inuiannit naggueqatigiinnillu immikkullu oqaasilinnit inuiaqatigiinnillu tamanit pisut ulluni pingasuni ullullu affaani timaat toqungasut isiginnaassavaat ilineqarnissaalli akueriumassanagu. v10 Taamalu pineqarnerat nunarsuarmi najugaqartut tipaatsuutigissavaat qiimmattassallutillu imminnullu pajuttorlutik, tassa pruffiitit taakku marluk nunarsuarmi najugaqartunut naalliuutaasimammata.« v11 Ullulli pingasut ullullu affaa qaangiummata anersaartornerup uumassutaasup Guutimit pisup pulavai, nikuippullu, takunnittullu tataatsangaarput. v12 Tusarpaat qilammit nipitoqisumik ima oqarfigineqarlutik: »Maanga qaqigitsi!« Nuissamiillutillu qilammukarput qinngarsortitik isigitillugit. v13 Taamaalisorlu nuna sajuttorsuanngorpoq, illoqarfiullu qulerarterutaani illut uppikaapput. Nunap sajunnersuani tamatumani inuit 7.000-it toqutaapput, amiakkuusullu tataatsapput Guutilu qilammiittoq naalannartillugu. v14 Eqqanaartuutit aappaat qaangiuppoq, pingajuallu erniinnaq nalliuttussanngorpoq. Inngilit arfineq-aappaat qarlortaassuit arfineq-aappaannik qarlortartoq v15 Inngilit arfineq-aappaata qarlortaassuani supimmagu nipit qilammit nipitoqisumik tutsiupput: Silarsuarmi naalagaassuseq Naalakkatta tanitaatalu maanna pigilerpaat, kunngiussaarlu naassaanngilluinnartumik. v16 Utoqqaanertallu taakku 24-t Guutip saavani issiavissaarsuarminni issiasut kiinnatik nunamut tutsillugit sikipput Guutilu pallorfigaat v17 oqarlutik: Qutsavigaatsigit Naalagaq Guuti, Ajugaqanngitsuusutit, maanna ittutit siornatigullu ittutit pissaanersuit pigilerakku kunngiulerlutillu. v18 Inuiaqatigiit uumitsassimapput, nalliussimavorli illit kamannerit, toqusut eqqartuunneqarfissaat, akissarsisissavatillu kiffatit pruffiitit illernartullu atinnillu mianerinnittut, mikisut angisuullu, aserussavatillu nunarsuarmik aseruisut. v19 Guutillu naalaffia qilammiittoq mapperneqarpoq, angerusiatalu illerfia naalaffiani takussaalerpoq, nalliuppullu innaallannerit qannguluppalussuarlu kallerpalunnerillu nunallu sajunnera nataqqornarsuillu. Johannesimut saqqummersitat Saqq 12 Arnaq ernisuttoq uumasorujullu v1 Nalunaaqut angisooq qilammi takussaalerpoq: Arnaq seqinermik atisalik, qaammammik tummarfilik ullorissanillu aqqaneq-marlunnik niaqorutilik. v2 Ernisulerluni nallisitsinermini anniarluni nilliavoq. v3 Nalunaaqullu alla qilammi takussaalerpoq: Uumasorujussuaq aappallarissoq arfineq-marlunnik niaqulik qulinillu nassulik niaqqumini arfineq-marlunnik niaqorutilik. v4 Pamiuata qilaap ulloriaasa pingajorarterutaat saggarpai nunamullu nakkaatillugit. Uumasorujuk arnap ernisuttup saavanut inissippoq erniniariarpat erniaa iiumallugu. v5 Arnarlu ernertaarpoq, ernertaavatalu naalagaasutut tigumiani saviminiusoq atorlugu inuiaqatigiit tamaasa paarissavai. Taanna Guutimut issiavissaarsuanullu aallarunneqarpoq. v6 Arnarli inoqajuitsumut qimaavoq tassani Guutip imminut piareersimasaanik najugassaqarami ulluni 1.260-ini inuussutissaqartinneqassalluni. v7 Qilammi sorsunneqalerpoq. Mikaelip inngiliisalu uumasorujuk saassuppaat, uumasorujullu inngiliilu akiuupput v8 kisianni artorsartitaallutik, qilammilu najugassaarutitaapput. v9 Igitaavoq uumasorujussuaq taanna, pulateriaarsutoqaq Diaavulumik Saatanimillu taaneqartoq silarsuarmik tamarmik tammartitsiniartoq nunamut igitaavoq, inngiliilu taassumunnga ilanngullugit igitaapput. v10 Tusarparalu qilammit nipi nipitoqisumik tutsiuttoq: Maanna annassut pissaanerlu Naalagaaffillu Guutitta pigilerpai, naalagaassuserlu tanitaata pigilerpaa qatanngutitta unnerluutiginnittaat igitaammat, taanna ullukkut unnuakkullu taakkuninnga Guutimut unnerluutiginnittartoq. v11 Ajugaaffigaat Savaaqqap aavatigut oqaatsitigullu nalunaajaassutigisamikkut. Inuunertik toqussaminnit salliutikkumanngilaat. v12 Taamaattumik qiimmattaritsi qilaat ilissilu taakkunani ineqartusi! Eqqanarli nuna imarlu Diaavulu ilissinnut aqqarmat kamattorsuulluni, piffissakissutsi nalunnginnamiuk. v13 Uumasorujuup paasigamiuk nunamut igitaalluni arnaq ernertaartoq qinugilerpaa. v14 Kisianni arnaq tunineqarpoq nattoralissuup suluinik illugiinnik, inoqajuitsumi ineqarfini timmilluni ornissinnaaqqullugu. Tassani inuussutissaqartitaavoq piffissarititami ataatsimi, piffissarititani marlunni piffissarititallu affaani, pulateriaarsummit suneqarsinnaanani. v15 Kisianni pulateriaarsuup kuussuartut ittumik arnaq qanerminit tissaluffigaa sarfaatiteqqullugu. v16 Nunalli arnaq ikiorpaa qanini ammarlugu kuussuaq pulateriaarsuup qanerminit tissalutsitaa iigamiuk. v17 Uumasorujuullu arnaq kamaatingaaleramiuk qitornai allat Guutip inassutaanik Jiisusillu nalunaajaataanik aalajangiussisut sorsuffigilerpai. v18 Immallu killingani inissippoq. Johannesimut saqqummersitat Saqq 13 Nersut immamit nersullu nunap iluanit v1 Takuara nersut immamit qaqisoq. Qulinik nassoqarpoq arfineq-marlunnillu niaqoqarluni nassumminilu qulinik niaqoruteqarluni, niaquiniippullu aqqit Guutimut mitalliissutaasut. v2 Nersutip takusama milakulaaq assigaa, isigai soorlu nannup isigai qarnalu soorlu løvip qarna. Uumasorujuup pissaanini issiavissaarsuanilu nakuussusersuarlu taassumunnga tunniuppai. v3 Niaquisa ilaat ataaseq soorlu toqussutissaasumik ikeqartoq, ikiali taanna mamissimavoq. Nunarsuup tamarmi nersut tupigusuutigalugu malittaraa, v4 uumasorujullu pissaanermik nersummut tunniussisimasoq pallorfigaa, nersullu pallorfigaat oqarlutillu: »Kina nersummut nallersuussinnaava, kialu sorsussinnaavaa?« v5 Nersullu tunineqarpoq qanermik oqaatsinik mitalliutinik angisuunik oqaluttunik, piginnaatitaavorlu qaammatini 42-ni taamaaliorsinnaatillugu. v6 Qanini ammarpaa Guutimut mitalliutaasunik oqalulluni, mitappai aqqa ineqarfialu taakkulu qilammi najugaqartut. v7 Tunineqarpoq pissaanermik illernartunut sorsunnissamut ajugaanissamullu, tunineqarporlu pissaanermik naalagaassalluni naggueqatigiinnut inuiannullu, immikkut oqaasilinnut inuiaqatigiinnullu tamanut. v8 Nunarsuarmilu najugaqartut tamarmik, tassa kikkulluunniit aqqi silarsuup tunngavilerneqarneranit inuunerup mappersagaani Savaaqqap toqutaasup piani allattorneqarsimanngitsut, pallorfigiumaarpaat. v9 Siuteqartoqaruni taanna tusarli! v10 Parnaarussaasussaq parnaarussaassaaq, panamik toqutaasussaq panamik toqutaassaaq. Tamatumani pisariaqarpoq illernartut nikallujuitsuunissaat uppertuunissaallu. v11 Takuara nersut alla nunap iluanit qaqisoq. Savaaqqatut marlunnik nassoqarpoq uumasorujuttulli oqalulluni. v12 Nersutip siulliup pissaanera tamaat atorpaa taassuma takkuani, nersullu siulleq toqussutissaagaluartumik mamissimasumilli ikilik nunarsuarmut tassanilu najugaqartunut pallorfigitippaa. v13 Angisuunik nalunaaqutiliortarpoq allaat innermik qilammit nunarsuarmut nakkartitsilluni inuit takkuanni. v14 Nunarsuarmi najugaqartut tammartittarpai nalunaaqutiliatigut imminnut naammassisinnaatitaasutigut nersutip takkuani, nunarsuarmilu najugaqartut oqarfigai nersut panamik toqutaasimagaluarluni uummaqqittoq assiliussagaat. v15 Piginnaatitaavorlu nersutip assinga anersaartornermik uumassutaasumik sulluarfigissallugu allaallu oqalussinnaanngortillugu, nersutillu assinganik pallorfiginnikkumanngitsut tamaasa toqutaasussanngortillugit. v16 Tamaasalu, angisuut mikisullu, pisuut piitsullu, inussiaataanngitsut inussiaatillu, talerpiisigut qaavisigulluunniit nalunaaqutserneqartippai v17 kikkunnulluunniit nalunaaqummik taassuminnga nersutip aqqanik aqqataluunniit kisitsisaanik nalunaaqutserneqarsimanngitsunut pisineq tuniniaanerluunniit ajornarsisillugu. v18 Tamatumani ilisimassuseqarneq pisariaqarpoq! Silaqassusillip nersutip kisitsisaa naatsorsorliuk kisitsit taanna inuup kisitsisigimmagu. Kisitsit tassaavoq 666. Johannesimut saqqummersitat Saqq 14 Erinarsugassiaq Savaaqqamut unnersiutiginnissut v1 Takusaqalerpunga: Takuat, Savaaraq qaqqami Zionimi qeqarpoq, najortigaalu inuit 144.000-it qaamikkut allassimasoqartut Savaaqqap aqqanik Ataataatalu aqqanik. v2 Nipilu qilammit tusarpara soorlu imersuit ittuppalunnerat soorlulu kallerpalussuaq, nipilu tusagara soorlu tassa kukkilattariarsorpalunneq. v3 Issiavissaarsuullu uumasorsuillu taakkua sisamat utoqqaanertallu taakkua 24-t saavanni atorpaat erinarsugassiaq nutaaq, erinarsugassiarlu taanna inuit 144.000-it akiliunneqarlutik nunamiikkunnaarsitat kisimik ilikkarsinnaavaat. v4 Taakku tassaapput arnerinikkut mingutsissimanngitsut, niviarsiatut angummut atortissimanngitsutut ittut. Savaaraq sumulluunniit aallaraangat malittarpaat, inunnillu immikkoortinneqarsimapput inereqqaataasutut Guutimut Savaaqqamullu akiliunneqarlutik, v5 sallumillu qanermiugisaqanngillat ippinnaateqarnatillu. Inngilit pingasut eqqartuussinissamik nalunaajaanerat v6 Aamma takuara inngili alla pavani qilaap ataani timmisoq. Nalunaarutigiartorpaa iivangkiiliu atajuartussaq nunarsuarmi najugaqartunut, inuiaqatigiinnut naggueqatigiinnullu, immikkut oqaasilinnut inuiannullu tamanut, v7 inngililu nipitoqisumik oqarpoq: Guuti mianerisiuk naalannartillugulu, eqqartuussinissaa nalliummat. Pallorfigisiuk taanna qilammik nunamillu immamillu ermullu puilaffiinik pinngortitsisoq. v8 Inngilillu allap malippaa oqarlunilu: Uppikaavoq, uppikaavoq Babylonersuaq, inuiaqatigiinnut tamanut immitsisoq kinguaassiuutitigut inuunerluttuunermi uumitsaatigineqarnerata viinnianik. v9 Inngilillu pingajuata malippai nipitoqisumillu oqarluni: »Nersummik taassumalu assinganik pallorfiginnittup kialuunniit qaamigut assammigulluunniit nalunaaqutsersimasup v10 imissavaattaaq Guutip uumitsannerata viinnia, kimikillisaaserneqarnani ermutsimut Guutip kamannerata ermusaanut kuineqarsimasoq, anniartinneqassaarlu innermi ikuallassaammilu inngilit illernartut Savaaqqallu takkuanni. v11 Anniartitaanerisalu pujuat qummukassaaq naassaanngilluinnartumik, eqqissiveqassanngillallu ullukkulluunniit unnuakkulluunniit, taakku nersummik taassumalu assinganik pallorfiginnittut imaluunniit nersutip aqqanik nalunaaqutsertissimasut. v12 Tamatumani pisariaqarpoq illernartut, tassa taakku Guutip inassutaanik Jiisusimullu uppernermik aalajangiussisimasut, nikallujuitsuunissaat.« v13 Tusarparalu qilammit nipi tutsiuttoq: »Allagit: Pilluarput toqusut, maannamiit Naalakkami toqusut. Massami, oqarpoq Anersaaq, sulerulunnermik kingorna qasuersaassapput, suliamik malissammatik.« Nunarsuarmi katersugassat v14 Takusaqalerpungalu: Takuat, nuiaq qaqortoq, nuiamilu issiavoq inuup erneratut isikkoqartoq kuultiusumik niaqoruteqarluni killuullu ipittoq tigumiarlugu. v15 Inngililu alla naalaffimmit anivoq nuiamilu issiasoq nipitoqisumik torlulaarlugu: Killuutinnik killuigit katersuillutillu katersuiffissanngormat, nunarsuarmi katersugassat katersoriaannanngormata. v16 Nuiamilu issiasup killuutini nunarsuarmut nalullugu killuisilerpaa, nunarsuarlu katersuiffigineqalerpoq. v17 Inngililu alla naalaffimmit qilammiittumit anivoq, taannattaaq ipittumik killuusisarluni. v18 Sulilu inngili alla pilliivimmit tikiuppoq, taannalu innermut naalakkiisinnaassuseqarpoq. Inngililu ipittumik killuusisartoq nipitoqisumik torlulaarpaa: »Killuutinnik ipittumik nunami viinnequtit tigumasui killukkit viinnissat inerimmata.« v19 Inngilillu killuutiminik nunami viinnissat paarmaqarfii killorpai viinnissartaallu Guutip uumitsannerata tunguiaaffissuanut kuillugit. v20 Tunguiaaffillu tukkaaffigineqarpoq illoqarfiup avataani, aallu tunguiaaffimmit aniavoq stadietut 1.600-tut isorartutigisoq qallerlugu hestit supissaataat tikillugit qaffalluni. Johannesimut saqqummersitat Saqq 15 Inngilit arfineq-marluk perlunnik kingullissanik arfineq-marlunnik nassartut v1 Nalunaaqut alla angisooq tupinnartoq qilammi takuara: Inngilit arfineq-marluk perlunnik kingullissanik arfineq-marlunnik nassatallit, taakkunatigut Guutip kamannera naammatsimmat. v2 Takuaralu soorlu imaq igalaaminiinnaq innermik akusaq, takuakkalu nersummut taassumalu assinganut aqqatalu kisitsisaanut ajugaasimasut immap igalaaminiinnaap killingani qeqartut kukkilattarissanik Guutip piinik tigumiaqarlutik. v3 Atorpaallu Guutip kiffaata Mosesip erinarsugassiaa erinarsugassiarlu Savaaqqamut pigititaq: Suliatit angeqalutillu tupinnangaarput, illit Naalagaq Guuti, Ajugaqanngitsoq; naapertuilluartuullutillu ilumoortuupput aqqutitit, illit inuiannut kunngiusutit. v4 Kiammi mianerissannginnerpaatit, Naalagaq, aqqillu ataqqissanagu? Illimmi kisivit illernartuuvutit. Inuiaat tamarmik ornissavaatsit pallorfigalutillu eqqartuussinitit naapertuilluartut nalunarunnaarmata. v5 Taava takusaqalerpunga: Qilammi naalaffik, Nalunaajaatip tupia, mapperneqarpoq; v6 naalaffimmillu anipput inngilit taakku arfineq-marluk perlunnik taakkuninnga arfineq-marlunnik nassatallit ilupaassiamik minguitsumik qaalloriffaarimmik atisaqarlutik sakissamikkullu kuultiusunik tasseqarlutik. v7 Uumasorsuillu taakku sisamat ilaata inngilinut taakkununnga arfineq-marlunnut tunniuppai puugutaasat kuultiusut arfineq-marluk Guutip, tassa taassuma naassaanngilluinnartumik ittuinnartuusup, kamanneranik imallit. v8 Naalaffilli immerneqarpoq putsumik Guutip naalannassusianit pissaaneranillu pisumit, isertoqarsinnaajunnaarsillugu perluit arfineq-marluk inngilit taakku arfineq-marluk nassataat qaangiutereerserlugit. Johannesimut saqqummersitat Saqq 16 Inngilit taakkua arfineq-marluk puugutaasat taakku arfineq-marluk kamannermik imallit imaaraat v1 Tusarparalu naalaffimmit inngilinut taakkununnga arfineq-marlunnut nipitoqisumik oqarpallattoqartoq: »Puugutaasat taakku arfineq-marluk Guutip kamanneranik imallit nunamut imaariartorsigit!« v2 Inngili siulleq aallarpoq, puugutaasaatinilu nunamut imaarpaa; inuillu nersutip nalunaaqutsiussaanik nalunaaqutsersimasut assinganillu pallorfiginnittut ajuapilunnik peruluutaasunik eqqorneqarput. v3 Inngilip aappaata puugutaasaatini immamut imaarpaa, imarlu aanngorpoq toqutap aanaarfiatut, uumassusillillu immamiittut tamarmik toqupput. v4 Inngilit pingajuata puugutaasaatini kuussuarnut ermullu puilaffiinut imaarpaa, taakkulu aanngorput. v5 Tusarparalu ermit inngiliat oqartoq: Naapertuilluartuuvutit illit maanna ittutit, siornatigullu ittutit, illit Illernartuusutit, taama eqqartuussigavit. v6 Illernartut pruffiitillu aavi kuivaat, maanna aammik imigassippatit, pisassartik pivaat. v7 Tusarparalu pilliivik oqartoq: Ilumut, Naalagaq Guuti, Ajugaqanngitsuusutit, eqqartuussinitit eqqortuupput naapertuilluartuullutillu. v8 Inngilillu sisamaata puugutaasaatini seqinermut imaarpaa, seqinerlu piginnaatitaavoq inuit innerminik uuteqqullugit. v9 Inuit kissarnerujussuanit uupput, Guutillu perlunnut tamakkununnga naalagaasup aqqa mitappaat, allamillu isumataanngillat Guutilu naalannartinnagu. v10 Inngilit tallimaata puugutaasaatini nersutip issiavissaarsuanut imaarpaa, nersutillu naalagaaffia taarsivoq. Inuit anniarnermit oqqatik kiivaat, v11 qilaallu Guutia perloqquaat anniaatitik ajussatillu pillugit, suliatilli tununngilaat. v12 Inngilit arfernata puugutaasaatini kuussuarmut Eufratimut imaarpaa, ermalu paqqerpoq kunngit seqernup nuisarfianeersut aqqutissaqalersillugit. v13 Takuakkalu uumasorujuup qarnanit nersutillu qarnanit pruffiitioqqusersullu qarnanit anisut anersaat minguttuut pingasut naratsitut isikkoqartut. v14 Anersaapiluuppummi, nalunaaqutiliortarpullu. Silarsuarmi tamarmi kunnginut aallarput Guutip Ajugaqanngitsup ullussarsuani sorsunnissamut katersorumallugit. v15 – »Tillinniatut tikiukkumaarpunga. Pilluarpoq taanna eqqumasoq atisaqarluni pigaartoq tamaqanngitsuujumanani, kinguaassiuutini takuneqaqqunagit.« – v16 Katersorpaalu najukkamut hebræerisut Harmagedonimik taaneqartumut. v17 Inngilit arfineq-aappaata puugutaasaatini silaannarmut imaarpaa, issiavissaarsuarmiillu naalaffimmiittumit nipitoqisumik oqarpallattoqarpoq: »Pisussaq pereerpoq!« v18 Innaallappoq kallerpalulerlunilu, nunalu sajuttorsuanngorpoq sakkortussutsimigut nunarsuup inoqaleqqaarneranit nalisissaanngitsumik. v19 Illoqarfissuaq pingasunngorluni aggorpoq, inuiaqatigiillu illoqarfii uppikaapput. Babylonersuarlu Guutimit puiorneqarsimanngilaq; tunivaa ermutsimik uumitsannermi kamannermilu viinniannik imalimmik. v20 Qeqertat tamarmik peerupput, qaqqallu takussaajunnaarput. v21 Nataqqornat oqimaatsorsuit qilammit inunnut nakkaapput, inuillu nataqqornat perluutaanerat pillugu Guuti perloqquaat, perlussiuutaarujussuarmatami. Johannesimut saqqummersitat Saqq 17 Arnarsuaq atortittartoq nersullu v1 Inngilit taakkua arfineq-marluk puugutaasanik arfineq-marlunnik nassatallit ilaata ornillunga oqarfigaanga: »Qaagit, arnarsuup atortittartup imersuarni issiasup eqqartuunneqarnera ilinnut takutissavara. v2 Taanna nunarsuup kunngiisa kinguaassiuutitigut inuunerluffigisarpaat, kinguaassiuutitigullu inuunerlunnerata viinnia nunarsuarmi najugaqartut aalakoorutigisarpaat.« v3 Inngilillu Anersaakkut inoqajuitsumut ingerlappaanga. Tassani takuara arnaq issiasoq nersummi annoraassatut aappallarissutut aappalutsigisumi aternik mitalliutaasunik ulikkaartumi arfineq-marlunnik niaqoqarlunilu qulinik nassulimmi. v4 Arnaq purpurinik aappallarissakkanillu atisaqarpoq pinnersaateqarlunilu kuultiusunik ujaqqanillu erlinnartunik sapannganillu. Tigumiarpaa ermuseq kuultiusoq maajunnartunik kinguaassiuutitigullu inuunerlunnermi mingunnartuinik ulikkaartoq. v5 Qaavani allassimavoq ateq anngigisaasoq: »Babylonersuaq, arnat atortittartut nunarsuullu maajunnartuisa anaanaat.« v6 Takuaralu arnaq taanna illernartut aavannit Jiisusillu nalunaajaasortaasa aavannit aalakoortoq. Takugakku assut tupigutsappunga. v7 Inngililli oqarfigaanga: »Sooq tupigutsappit? Oqaluttuutissavakkit arnap taassuma nersutillu issiaffigisaata arfineq-marlunnik niaqoqarlunilu qulinik nassullip anngigisartaannik. v8 Nersut taanna takusat siornatigut ikkaluarpoq maannakkulli naami, itinersuarmit qaqiumaarpoq piuneerussaanissani ornillugu. Nunarsuarmilu najugaqartut, aqqi silarsuup tunngavilerneqarneranit inuunerup mappersagaani allassimanngitsut, tupigusukkumaarput nersut taanna siornatigut ikkaluartoq maannakkulli inngitsoq tikiukkumaartorlu takulerunikku. v9 Tamatumani pisariaqarpoq isuma ilisimassuseqartoq! Niaqqut arfineq-marluk taakku tassaapput qaqqat arfineq-marluk arnap taassuma issiaffigisai kunngiusullu arfineq-marluk. v10 Taakkunannga tallimat orloreerput, ataaseq maanna ippoq, kingullerlu suli tikiutinngilaq, tikiukkunilu sivikitsuinnarmik tassaniissaaq. v11 Nersullu siornatigut ikkaluartoq maannakkulli inngitsoq nammineq arfineq-pingajuuvoq tassaallunilu arfineq-marluk taakkua ilaat, piuneerussaanissanilu ornippaa. v12 Nassuit qulit takusatit tassaapput kunngit qulit suli kunngisut pissaaneqalersimanngitsut, nalunaaquttalli-akunnerani ataasiinnarmi kunngisut pissaaneqalerumaartut nersut peqatigalugu. v13 Tamarmik assigiimmik eqqarsaateqarput, pissaanertillu piginnaanertillu nersummut tunniutissavaat. v14 Savaaraq sorsuffigiumaarpaat, Savaaqqalli ajugaaffigiumaarpai tassaagami naalakkat naalagaat kunngillu kunngiat, taannalu peqatigalugu ajugaajumaarput qaaqqusaasimasut qinigaasimasullu unneqqarissullu malittaaniittut.« v15 Oqarfigaangalu: »Ermit arnap issiaffigisai takusatit tassaapput inuiaat inuppassuillu, inuiaqatigiit immikkullu oqaasillit. v16 Nassuillu qulit takusavit nersutillu arnaq atortittartoq taanna uumissulissavaat suerullugulu tamataarutitillugulu neqaalu nerillugu ikuallallugulu. v17 Tassami Guutip nammineq piumasani taakkununnga naammassitissimavaa assigiimmillu piumasaqartillugit kunngiussusertillu nersummut tunniutitillugu, Guutip oqaasii naammassineqarserlugit. v18 Arnarlu takusat tassaavoq illoqarfissuaq nunarsuarmi kunnginut naalagaassuseqartoq.« Johannesimut saqqummersitat Saqq 18 Babyloni piuneerussaasoq v1 Taava takuara inngili alla pissaanilissuaq qilammit aqqartoq, qaamarnganillu nuna qaammarsagaavoq. v2 Taanna nipitoqisumik torlulaarpoq: Uppikaavoq, uppikaavoq Babylonersuaq. Anersaapiluit najugarilerpaat. Isertorfinngorpoq anersaanut minguttuunut tamanut, isertorfinngorpoq timmissanut minguttunut tamanut isertorfinngorlunilu uumasunut minguttunut maajunnartunullu tamanut. v3 Inuiaqatigiimmi tamarmik imerput kinguaassiuutitigut inuunerlunnerata uumitsaatigineqarnerata viinnianik, nunarsuarmi kunngit taanna inuunerluffigisimavaat, nunarsuarmilu niuertut pisuunnguutigisimavaat inuulluapilunnersua. v4 Tusarparalu aamma qilammit nipi alla tutsiuttoq: Qimallugu anigitsi, innuttakka, ajortuliornerini peqataaqqunasi perluutaanillu eqqorneqaqqunasi. v5 Ajortuliaami qaleriiaarlutik qilammut apissisimapput, iluaatsuliornerilu Guutip puiorsimanngilai. v6 Allanut pitittakkani nammineq piligit, iliorneri marloriaammik akiniarsigit, ermuserlu kuisiffigisaa marloriaammik immersiuk imigassaanik. v7 Tunisiuk naalliuutissaanik aliasuutissaanillu imminut alutornarsaataasa inuulluapilutsinneratalu nalinginik. Uummammigummi ima oqartarpoq: ›Dronningiullunga issiavissaarsuanni issiavunga uillarnerunangalu, aliasunnartunillu misigisaqanngisaannassaanga.‹ v8 Taamaattumik perluutissai ullormi ataatsimi nalliutissapput, toqu aliasunnerlu kaannerlu, ikuallanneqassaarlu, Guutimi Naalagaq eqqartuussisissaa pissarsuummat. v9 Nunarsuarmilu kunngit taassuminnga kinguaassiuutitigut inuunerluffiginnittut inuulluapiloqatiginnittullu ikualanerata pujua takugunikku qiallutillu upikkumaarpaat, v10 ungasillugulu qeqarumaarput anniarnera annilaarutigalugu oqassallutillu: Eqqanaq, eqqanaq illit illoqarfissuaq, Babyloni illoqarfissuaq pissaaneqaqisoq! Eqqartuunneqarnerit nalunaaquttap-akunnerani ataasiinnarmi pivoq! v11 Nunarsuarmilu niuertut qiallugulu upissavaat pisiariumaneqarunnaassammata nioqqutissaatitik umiarsuit usigisartagaat v12 kuulti sølvilu ujaqqallu erlinnartut sapanngallu ilupaassiassallu purpurilu siilikilu annoraamerngillu aappallarissakkat qisuillu tipigissut tamalaat nagguaatsullu tuugaavinik sanaat tamalaat atortullu qisummit akisunerpaamit kanngussammillu saviminermillu marmorimillu sanaat, v13 kanelit korianderillu tipigissaatissallu tarnutissiallu virakilu viinnilu uulialu qajuusallu aseqqorinnerit qajuusiassallu nersutaatillu savallu hestillu qamutillu inussiallu, tassa inuit. v14 Inerittoq tarnivit kajungerisaa pigiunnaarpat, kusanangaartoq alutornartorlu tamaasa annaavatit, nanineqaqqissanngillallu. v15 Nioqqutissanik tamakkuninnga nioqqutillit, niuertut taassumuuna pisuunngortut tamarmik ungasillugu qeqarumaarput anniarnera ersissutigalugu, qiallutik aliasullutillu v16 oqassapput: Eqqanaq, eqqanaq illoqarfissuaq ilupaassiassanik purpurinillu aappallarissakkanillu atisalik, kuultimik ujaqqanillu erlinnartunik sapannganillu pinnersaatilik! v17 Pisuussuterpassuit nalunaaquttap-akunnerinnaani piuneerupput! Aquttut tamarmik umiarsuarlutillu angalasartut tamarmik umiarsuarmiullu umiartornermillu suliallit ungaseqalutik qeqarput v18 ikualaneratalu pujua takugamikku torlulallutik: »Illoqarfissuaq! Sumi nalissaqarpa?« v19 Niaqqutik pujoralatserpaat qiallutillu aliasullutillu torlulallutillu: Eqqanaq, eqqanaq illoqarfissuaq immami umiarsuaatillit tamarmik erlinnartuutaanik pisuunngorfiat. Nalunaaquttap-akunnerani ataasiinnarmi piuneeruppoq! v20 Tamanna qiimmattaatigisiuk illit qilak ilissilu illernartut apustilillu pruffiitillu! Guutimmi eqqartuuppaa ilissilu akitsisillusi. v21 Taava inngilip pissaasup ujarak aserorteriviup ujarattarsuatut atsigisoq kivillugu imaanut naloriuppaa oqarlunilu: Taamaalilluni illoqarfissuaq taanna Babyloni taama tassanngaannartigisumik igitaassaaq periarfeerutitillugu. v22 Kukkilattariarsorpalunneq erinarsorpalunnerlu qarlortarpalunnerlu sulluartarpalunnerlu ilinni tusarsaajunnaassapput, assassugassanillu sunilluunniit ilinni suliaqartuerutissaaq, karrinik aserortererpalunneq ilinni tusarsaajunnaassaaq, v23 qulliup qaamanera ilinni qaamassaassaaq, uissap nuliassallu nipaat ilinni tutsiutissaassaaq, tassa niuertortatit nunarsuarmi naalagartaammata, illit angakkuarnikkut inuiaqatigiit tamarmik tammartinneqarmata. v24 Illoqarfimmi takussaavoq aak, pruffiitit illernartullu nunarsuarmilu toqutaasimasut tamarmik aavat. Johannesimut saqqummersitat Saqq 19 Babylonip nungutitaanera Savaaqqallu katinnera tipaatsuutigineqartut v1 Taava tusarpara nipersuaq qilammiorpassuillusooq nipaat tutsiuttoq: Halleluja! Annassut ataqqinaallu pissaanerlu Guutitta pigai, v2 eqqartuussineri ilumoorlutillu naapertuilluartuupput. Arnarsuaq atortittartoq kinguaassiuutitigut inuunerlunnermigut silarsuarmik aseruisoq eqqartuuppaa, kiffami aavat pillugu akiniarpaa. v3 Aammaarlutillu oqarput: »Halleluja! Taassuma pujua qummukartuassaaq naassaanngilluinnartumik.« v4 Utoqqaanertallu taakkua 24-t uumasorsuillu taakkua sisamat Guuti issiavissaarsuarmi issiasoq nunamut sikiffigaat pallorfigalugulu, oqarlutik: »Amen, halleluja!« v5 Nipilu issiavissaarsuarmit tutsiuppoq: Unnersiutigisiuk Guuterput, kiffai tamassi, ilissi taassuminnga mianerinnittuususi, mikisullu angisuullu. v6 Tusarparalu soorlu inuppassuit nipaat soorlulu imersuit ittuppalunnerat soorlulu kallerpalussuaq: Halleluja! Naalagaq Guuterput Ajugaqanngitsoq naalagaalerpoq. v7 Tipaatsullutalu qiimasutta unnersiutigalugulu Savaaraq katittussanngormat, nuliassaalu piareersareermat v8 atisassinneqarlunilu ilupaassiamik qaallorissumik minguitsumik – ilupaassiamimmi atisassiat tassaammata illernartut suliaat iluartut. v9 Inngilillu oqarfigaanga: »Allagit: Pilluarput Savaaqqap katinnerani nerersuarnissamut qaaqqusaasut.« Imalu oqarfigaanga: »Tassa Guutip oqaasii ilumoortut.« v10 Inngilip isigaasa saavannut sikippunga pallorfigiumallugu. Oqarfigaangali: »Taamaalioqinak! Uanga kiffaannaavunga ilittut illillu qatanngutittut Jiisusip nalunaajaataanik aalajangiussisutut. Guuti pallorfigissavat.« Jiisusimimmi nalunaajaat tassaavoq pruffiitisut siulittuutip anersaava. Hestimi qaqortumi hestersup nersut ajugaaffigigaa v11 Takuaralu qilak ammasoq takuallu, tassaniippoq hesti qaqortoq, hestersorlu ateqarpoq: Ilumoortoq Sallusuitsorlu. Eqqartuussinermini sorsunnerminilu naapertuilluartumik iliortarpoq. v12 Isai innertut ikualasutut ipput, niaqquminilu niaqoruterpassuaqarpoq, allassimasoqarporlu atermik namminiinnaq ilisimasaanik. v13 Qallersaateqarpoq aammut misussimasumik ateqarlunilu: Guutip Oqaasia. v14 Qilammiorpassuit malippaat qaqortunik hesteqarlutik ilupaassianillu qaallorissunik minguitsunik atisaqarlutik. v15 Qarnanit anillassimavoq pana ipittorsuaq inuiaqatigiinnut panartaatissaa, naalakkersussavaalu naalagaasutut tigumiani saviminiusoq atorlugu, viinnimillu tunguiaaffimmi Guutip Ajugaqanngitsup uumitsannerata kamanneratalu piani tullaassissalluni. v16 Qallersaataanilu siffiaanilu allassimavoq ateq: Kunngit Kunngiat Naalakkallu Naalagaat. v17 Takuaralu inngili seqinermi qeqartoq. Taassuma timmissat pavani qilaap ataani timmisut tamaasa nipitoqisumik torlulaffigai: »Qaallusi Guutip nerisassarpassuarnik sassaalliiffianut katersuukkitsi v18 neriartorlugit kunngit neqaat sakkutuullu naalagarsuisa neqaat naalagartallu neqaat hestillu taakkunanilu hestersut neqaat kiisalu inussiaanngitsut inussiaatillu, angisuut mikisullu neqaat.« v19 Takuaralu nersut taanna nunarsuarmilu kunngit sakkutuuilu katersuuttut hestersoq malittaalu sorsukkumallugit. v20 Kisianni nersut tigusaavoq tassungalu ilanngulluni taanna pruffiitioqqusersoq takkuani nalunaaqutiliortartoq taamaaliornermigullu tammartillugit nersutip nalunaaqutaanik nalunaaqutsersimasut assinganillu pallorfiginnittut. Taakku marluk tatsimut innerusumut ikuallassaammik ikualasumut uumatillugit igitaapput. v21 Ilaallu panamik hestersup qarnanit anillassimasumik toqutaapput, timmissallu tamarmik neqaannit neripput qaarsillarlutik. Johannesimut saqqummersitat Saqq 20 Ukiut tuusintillit v1 Takuaralu inngili qilammit aqqartoq itinersuarmut matuersaat nassarlugu kalunnersuillu tigumiarlugit. v2 Inngilillu tiguaa uumasorujuk, taanna pulateriaarsutoqaq, tassaasoq Diaavulu Saatanilu, qilersorpaalu ukiuni 1.000-ini atasussamik v3 itinersuarmullu nakkartillugu, tassungalu parnaaruppaa matualu naqissuserlugu inuiaqatigiinnik tammartitsissaaqqullugu ukiut 1.000-it qaangiutserlugit. Taava iperagaajumaarpoq sivikitsuinnarmik. v4 Takuakkalu issiavissaarsuit taakkununngalu ingittut eqqartuussisussanngortitat. Aammattaaq takuakka Jiisusimik Guutillu oqaasianik nalunaajaanertik pillugu niaquigaasimasut tarningi, tamaasalu nersummik taassumaluunniit assinganik pallorfiginnissimanngitsut qaamikkullu assammikkullu nersutip assinganik nalunaaqutserneqarsimanngitsut. Taakku uummarput Kristusilu kunngioqatigilerlugu ukiuni 1.000-ini. v5 Toqungasut allat uummanngillat ukiut 1.000-it taakku qaangiutinngikkallartillugit. Tassa toqusunit makinneq siulleq. v6 Pilluarput illernartuullutillu taakku toqusunit makinnermi siullermi peqataasussat. Taakku toqup aappaata artorpai, Guutimulli Kristusimullu palasiussapput kunngioqatigissallugulu ukiuni taakkunani 1.000-ini. Diaavulumut sorsunnermi ajugaanivik v7 Ukiut 1.000-it taakku qaangiuppata Saatani parnaarussaaffimminit iperarneqassaaq v8 aallassallunilu inuiaqatigiit nunarsuup sammiviini sisamani tamaniittut tammartinniassallugit, Gogi aamma Magogi, sorsunnissamullu katersorniassallugit, sissap sioraasut amerlatigisut. v9 Majuarput nunap narsaamanertaanut illernartullu tammaarsimaffiat illoqarfillu asasaq ungusaralugit, innerli qilammit nakkarpoq nungutillugillu. v10 Diaavululu taakkuninnga tammartitsisoq tatsimut innerusumut ikuallassaataasumullu nersutip pruffiitioqqusersullu inigisaannuttaaq igitaavoq, anniartitaassappullu ullukkut unnuakkullu naassaanngilluinnartumik. Inuunerup mappersagaa naggataasumillu eqqartuussinissaq v11 Takuakkalu issiavissaarsuaq qaqortoq tassanilu issiasoq. Kiinaanit nuna qilallu qimaasariaqarput inissaarutitaallutillu. v12 Takuakkalu toqusimasut, angisuut mikisullu, issiavissaarsuup sioraani qeqartut, mappersakkallu mapperneqarput. Mappersagarlu alla mapperneqarpoq, tassaalluni inuunerup mappersagaa, toqusimasullu eqqartuunneqarput suliatik naapertorlugit, mappersakkani allassimasut malillugit. v13 Immallu toqusimasut imminiittut utertippai, taamatuttaaq toqup toqusullu inaata toqusimasortatik, tamarmillu eqqartuunneqarput suliatik naapertorlugit. v14 Toqu toqusullu inaat tatsimut innerusumut igitaapput. Tassa toqup aappaa, taseq innerusoq. v15 Kikkulluunniit inuunerup mappersagaani allassimanngitsut tatsimut innerusumut igitaapput. Johannesimut saqqummersitat Saqq 21 Qilak nutaaq nunalu nutaaq v1 Takuakkalu qilak nutaaq nunalu nutaaq, tassami qilak siulleq nunalu siulleq peermata imarlu peerluni. v2 Illoqarfillu illernartoq, Jerusalemi nutaaq, takuara qilammit Guutimit aqqartoq nuliassatut uissaminut assukkersorsimasutut piareersimalluni. v3 Tusarparalu nipi nipitoqisumik issiavissaarsuarmit tutsiuttoq: Guuti ineqarfeqalerpoq inunni, taakkunani ineqarumaarpoq, innuttarissavaalu, Guutilu nammineq taakkunaniikkumaarpoq. v4 Qulliillu tamaasa isaannit allarterumaarpai, toqulu peerukkumaarpoq, aliasuttoqarunnaarlunilu nilliasoqarunnaarlunilu anniartoqarunnaassaaq siulliit peermata. v5 Issiavissaarsuarmilu issiasoq oqarpoq: »Takuat, suut tamaasa nutaanngortippakka!« Oqarporlu: »Allagit, oqaatsit tamakku uppernarlutillu ilumoormata.« v6 Oqarfigaangalu: »Pisussat pereerput. Uanga tassaavunga Alfa aamma Omega, aallaqqaataallunilu naggataasoq. Imerusuttoq uanga akeqanngitsumik imertikkumaarpara ermup inuussutaasup puilaffianit. v7 Ajugaasup tamanna kingornussarissavaa, Guutigissavaanga, uangalu erneriumaarpara. v8 Kisianni qunutuut uppinngitsullu maajunnartullu inuartullu kinguaassiuutitigullu inuunerluttut angakkuartartullu guutipilussiortullu sallutuullu tamarmik pisassartik pissavaat tatsimi innermik ikuallassaammillu ikualasumi. Tassa toqup aappaa.« Jerusalemi nutaaq v9 Taava inngilit taakku arfineq-marluk puugutaasanik arfineq-marlunnik perlunnik kingullissanik arfineq-marlunnik imalinnik nassatallit ilaat tikiuppoq. Oqarfigaangalu: »Qaagit, nuliartaaq Savaaqqap nulia ilinnut takutissavara.« v10 Inngilillu Anersaakkut qaqqarsuarmut portusuumut pisippaanga takutillugulu illoqarfik illernartoq, Jerusalemi qilammit, Guutimit, aqqartoq v11 Guutip naalannassusia pigalugu. Akisunnera soorlu tassa ujarak erlinnartoq akisunerpaaq, soorlu jaspisi aligoqqissoq. v12 Qarmarsuaqarpoq portusuumik aqqaneq-marlunnik isaaffilimmik, isaaffiisalu qulaanniipput inngilit aqqaneq-marluk aqqillu allassimasut, tassa Israelikkut naggueqatigiit aqqaneq-marluk aqqi. v13 Isaaffiit pingasut kangimut sammipput, isaaffiit pingasut avannamut, isaaffiit pingasut kujammut isaaffiillu pingasut kimmut. v14 Illoqarfiup qarmarsua ujaqqanik aqqaneq-marlunnik tunngaveqarpoq, taakkunanilu allassimapput Savaaqqap apustiliisa aqqaneq-marluk aqqi. v15 Inngili uannik oqaloqatiginnittoq kuultiusumik uuttuuteqarpoq illoqarfimmut isaaffiinullu qarmarsuanullu uuttortaatissaminik. v16 Illoqarfik kipparissuuvoq takissusia silissusialu angeqatigiillutik. Illoqarfik uuttuutiminik uuttorpaa stadienik 12.000-inik; takissusia silissusialu portussusialu angeqatigiipput. v17 Inngilillu aamma qarmarsua uuttorpaa, 144 aleniuvoq inuit uuttuutaat inngilittaaq atugaat malillugu. v18 Qarmarsua jaspisiuvoq, illoqarfillu kuultiuvoq akuitsoq igalaaminertut minguinnerpaatut qillaritsigisoq. v19 Illoqarfiup qarmarsuata tunngavii ujaqqanik erlinnartunik tamalaanik pinnersagaapput: Tunngaviit siulliat jaspisiuvoq, aappaat safiriulluni, pingajuat kalcedoniulluni, sisamaat smaragdiulluni, v20 tallimaat sardonyksiulluni, arfernat sarderiulluni, arfineq-aappaat krysolitiulluni, arfineq-pingajuat beryliulluni, qulingiluaat topasiulluni, qulingat krysoprasiulluni, aqqarnat hyacintiulluni aqqaneq-aappaallu ametystiulluni. v21 Isaaffiit aqqaneq-marluk taakku sapangaapput aqqaneq-marluk, isaaffiit tamarmik immikkut sapangaallutik ataaseq. Illoqarfiullu aqqusernga kuultiuvoq akuitsoq igalaaminertut akimut ersittoq. v22 Kisianni naalaffimmik tassani takusaqanngilanga Naalagaq Guuti Ajugaqanngitsoq Savaararlu tassaammata naalaffia, v23 illoqarfillu seqinermik qaammammilluunniit qaammaqquteqartariaqanngilaq Guutip naalannassusiata qaammarsarmani Savaararlu qaammaqqutigigamiuk. v24 Inuiaqatigiit angalasassapput illoqarfiup qaamanera qaammaqqutigalugu, nunarsuarmilu kunngit naalannaatertik tassunga aakkumaarpaat. v25 Isaaffii ulluunerani ammajuassapput, tassanilu unnuaqanngisaannassaaq. v26 Inuiaqatigiit naalannaataat pisuussutaallu tassunga eqqunneqassapput. v27 Kisianni nalinginnaatitaasumik tassunga isertoqassanngilaq, taamatullu aamma maajunnartuliortunik salluliortunillu naamik. Inuunerup mappersagaani, Savaaqqap pigisaani, allanneqarsimasut kisimik isissapput. Johannesimut saqqummersitat Saqq 22 Imeq inuussutaasoq orpillu inuunartoq v1 Inngilillu uannut takutippaa kuussuaq imermik inuussutaasumik aligortut qaammaritsigisumik imilik Guutip Savaaqqallu issiavissaarsuannit puilasoq. v2 Qeqqani, aqqusernup kuussuullu akornanni, ippoq orpik inuunartoq aqqaneq-marloriarluni inerititaqartartoq, qaammatit tamaasa inerititaqartarluni, orpiullu pilutai inuiaqatigiinnut katsorsaataapput. v3 Perloqqunartoqarunnaassaaq. Guutilli Savaaqqallu issiavissaarsuat illoqarfimmiissaaq, kiffaasalu Guuti pallorfigissavaat, v4 kiinaalu takussavaat aqqalu qaaminniitissallugu. v5 Unnuaqarunnaassaaq, qulliullu qaamarnga seqernulluunniit qaamarnga atorfissaqartinneqassanngillat Naalakkap Guutip qaammarsassammatik. Taakku kunngiussapput naassaanngilluinnartumik. Naggataasumik oqaaqqissaarutit neriorsuutillu Kristusip tikiunnissaanik v6 Inngilillu oqarfigaanga: »Oqaatsit tamakku uppernarlutillu ilumoorput, Naalakkallu, pruffiitit anersaavisa Guutiata, inngilini aallartissimavaa qanittukkut piumaartussat kiffaminut takuteqqullugit: v7 ›Tassami, erniinnaq tikiutissaanga.‹ Pilluarpoq siulittuutit oqaasertaannik mappersakkami uani allassimasunik aalajangiussisoq.« v8 Uangaavunga Johannesi tamakkuninnga tusagaqarlunilu takusaqartoq. Tamakku tusareerakkit takoreerakkillu inngilip taassuma tamakkuninnga uannik takutitsisup isigaasa saannut sikippunga pallorfigiumallugu. v9 Inngililli oqarfigaanga: »Taamaalioqinak! Uanga kiffaannaavunga ilittut illillu qatanngutittut pruffiititut oqaatsinillu mappersakkami uani allassimasunik aalajangiussisutut. Guuti pallorfigissavat.« v10 Inngilillu oqarfigaanga: »Siulittuutit oqaasertaannik mappersakkami matumani allassimasunik naqissusiissanngilatit, piffissaq qaneqimmat. v11 Iluanngitsuliortoq iluanngitsuliortuarli, minguttoq minguttuarli, iluartoq iluartuliortuarli illernartorlu illernarsarneqartuarli.« v12 »Tassami, erniinnaq tikiutissaanga akiliutissara nassataralugu, kinaluunniit iliorfigiumaarakku suliai naapertorlugit. v13 Uanga tassaavunga Alfa aamma Omega, siulliullunilu kingulliusoq, aallaqqaataallunilu naggataasoq. v14 Pilluarput atisaminnik errorsisimasut, taakku orpimmit inuunartumit pisassaqassagamik illoqarfimmullu isersinnaassagamik isaaffiisigut. v15 Silataaniissappulli qimmit angakkuartartullu kinguaassiuutitigullu inuunerluttut inuarsimasullu guutipilussiortullu salluliornermillu nuannarisallit salluliortullu tamarmik. v16 Uanga, Jiisusi, inngiliga aallartippara ilissi ilagiit tamakkuninnga nalunaajaaffigeqqullusi. Uanga tassaavunga Daavip sorlaata naanera eqqarlerisaalu, ulloriaq qaasiut qaammarissoq.« v17 Anersaarlu nuliartaarlu oqarput: »Qaagit!« Tusartorlu oqassaaq: »Qaagit!« Imerusuttoq aggissaaq, piumasullu imeq inuussutaasoq akeqanngitsumik pissavaa. v18 Kikkulluunniit siulittuutit oqaasertaannik mappersakkami matumani allassimasunik tusartut nalunaajaaffigaakka: Taakkununnga ilaliussisoqarpat taamaaliortoq Guutip perlutsissavaa perluutinik mappersakkami matumani allassimasunik. v19 Siulittuutillu oqaasertaannik mappersakkami matumani allassimasunik peersisoqarpat taamaaliortoq Guutip peersivigissavaa orpimmi inuunartumi illoqarfimmilu illernartumi pisassaanik mappersakkami matumani allassimasunik. v20 Tamakkuninnga nalunaajaasoq oqarpoq: »Tassami, erniinnaq aggissaanga.« Amen, aggerniarit Naalagaq Jiisusi! v21 Naalakkap Jiisusip saammaannerata najorlisi tamassi! Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 1 Silarsuaq pinngortitaasoq v1 Pileqqaarneranni Guutip qilak nunalu pinngortippai. v2 Nuna taamani soqanngilaq ilisarsaananilu, taarnerullu itinersuaq qulangerpaa; Guutillu anersaavata erngit qulangersimavai. v3 Guuti oqarpoq: »Qaammarli!« Qaammarporlu. v4 Guutip takuaa qaamasoq ajunngitsuusoq, qaamasorlu taartumit avissaartippaa. v5 Guutip qaamasoq ullormik taavaa taartorlu unnuamik taallugu. Taava unnunngorpoq ullaanngorlunilu, ullut siulliat. v6 Guuti oqarpoq: »Imerni qilaanngusaasaqalerli; avissaartitsisuussaaq!« Taamaalivorlu. v7 Guutip qilaanngusaasaq pinngortippaa, taamalu erngit avissaarput qilaanngusaasap ataaniilerlutik qulaaniilerlutillu. v8 Guutillu qilaanngusaasaq qilammik taavaa. Taava unnunngorpoq ullaanngorlunilu, ullut aappaat. v9 Guuti oqarpoq: »Erngit qilaap ataaniittut ataatsimut katersorlit nuna panertoq takussaaleqqullugu.« Taamaalivorlu. v10 Guutip panertoq nunamik taavaa erngillu ataatsimut katersuuffiat immamik taallugu. Guutip takuaa ajunngitsoq. v11 Guuti oqarpoq: »Nuna qorsunngorli: Naasut naatsiiassartallit orpiillu kigutilinnik paarnaqartut assigiinngitsukkuutaartut nunami naalerlit.« Taamaalivorlu. v12 Nunap pilersippai qorsuusut, naasut naatsiiassartallit assigiinngitsukkuutaarlugit orpiillu kigutilinnik paarnallit assigiinngitsukkuutaarlugit. Guutip takuaa ajunngitsoq. v13 Taava unnunngorpoq ullaanngorlunilu, ullut pingajuat. v14 Guuti oqarpoq: »Qilaap qaarajunnerani qaammaqqutit ullormik unnuamillu avissaartitsisussat pinngorlit – nalliuttunut, ullunut ukiunullu nalunaaqutissat, v15 qilaap qaarajunnerani qaamasuullutik nunamut qaammaqqutissat.« Taamaalivorlu. v16 Guutip pinngortippai qaammaqqussuit taakku marluk, anneq ullormut naalagaasussaq minnerlu unnuamut, ullorissallu. v17 Guutip qilaap qaarajunneranut inissippai nunamut qaammaqqutaaqqullugit, v18 ullormut unnuamullu naalagaaqqullugit, qaamasumik taartumillu avissaartitseqqullugit. Guutip takuaa ajunngitsoq. v19 Taava unnunngorpoq ullaanngorlunilu, ullut sisamaat. v20 Guuti oqarpoq: »Imaq uumassuseqartunik ujamerialerli, timmissallu timmilit nunap qulaani qilaap qaarajunnerata ataani.« Taamaalivorlu. v21 Guutip pinngortippai imarmiut angisuut uumassuseqartullu immami ujameriattut assigiinngitsukkuutaarlugit timmissallu sulullit assigiinngitsukkuutaarlugit. Guutip takuaa ajunngitsoq. v22 Guutillu pilluaqquai oqarluni: »Kinguaassiorlusi amerliartoritsi imaq tamakkerlugu, timmissallu nunarsuarmi amerliartorlit.« v23 Taava unnunngorpoq ullaanngorlunilu, ullut tallimaat. v24 Guuti oqarpoq: »Nunap pilersilligit uumassuseqartut assigiinngitsukkuutaat, nersutaatit, paarmortut nersutillu nujuartat assigiinngitsukkuutaarlugit.« Taamaalivorlu. v25 Guutip pilersippai nersutit nujuartat assigiinngitsukkuutaarlugit, nersutaatillu assigiinngitsukkuutaarlugit paarmortullu assigiinngitsukkuutaarlugit. Guutip takuaa ajunngitsoq. v26 Guuti oqarpoq: »Inunnik pinngortitsisa immitsinnik assililluta uatsitut ittussanik! Naalagaassapput aalisakkanut immamiittunut qilaallu timmiaanut nersutaatinullu nersutinullu nujuartanut tamanut paarmortunullu nunami ingerlasartunut tamanut.« v27 Guutip inuk pinngortippaa imminik assililluni; Guuti assilillugu pinngortippaa. Pinngortippai tassaatillugit angut arnarlu. v28 Guutillu pilluaqquai oqarfigalugit: »Kinguaassiorlusi amerliartoritsi nunarsuaq tamakkerlugu ilissinnullu naalatsigitillugu; naalagaagitsilu aalisakkanut immamiittunut qilaallu timmiaanut nersutinullu nunami aalasunut tamanut.« v29 Guuti oqarpoq: »Maanna ilissinnut tunniuppakka naasut naatsiiassartallit tamaasa nunarsuarmi tamarmi orpiillu kigutilinnik paarnaqartut tamaasa; taakku nerisarissavasi. v30 Nersutinut nujuartanut tamanut qilaallu timmiaanut tamanut, uumassuseqartunut nunarsuarmi aalasunut tamanut, naasut qorsuusut tamaasa tunniuppakka nerisareqqullugit.« Taamaalivorlu. v31 Guutillu pinngortitani tamaasa isigai, takuaalu ajunngingaartut. Taava unnunngorpoq ullaanngorlunilu, ullut arfernat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 2 v1 Taamaalilluni qilaap nunallu qilaallu perpassuisa tamarmik pinngortitaanerat naammassivoq. v2 Ullut arfineq-aappaanni Guutip suliani naammassereersimavai. Sulianilu tamaasa naammassereerlugit ullut arfineq-aappaanni qasuersaarpoq. v3 Guutip ullut arfineq-aappaat pilluaqquaa illernartillugulu, pinngortitsilluni suliani naammassereerlugit qasuersaarfigigamiuk. v4 Tassa qilaap nunallu pinngortitaanerisa oqaluttuarisaanerat. Adami Evalu Taamani Guutip Naalakkap nuna qilallu pinngortimmagit v5 nunami suli orpigaqanngilaq sulilu naasunik naasoqarsimanani, tassa Guuti Naalagaq suli nunamut siallertitsinngimmat inoqanngimmallu nunamik naggorissaasussanik. v6 Puilasorli nunamit puilalerpoq nuna naggorissagassaq masatserlugu. v7 Taava Guuti Naalagaq inuliorpoq issumit, sorluisigullu anersaartornermik uumassutaasumik sulluarlugu. Taamaalilluni inuk pinngortitanngorpoq uumassuseqartoq. v8 Guuti Naalagaq Edenimi naatsiiviliorpoq kangiani, inulianilu tassunga pisippaa. v9 Guutip Naalakkap nunamit naalersippai orpiit tamalaat takorannersut neriffigiuminartut, aamma orpik inuunartoq naatsiiviup qeqqaniittoq, orpillu ajunngitsumik ajortumillu ilisimalersitsisoq. v10 Kuussuup Edenimit aallaaveqalersup naatsiivik imerterpaa, avataanilu sisamanik kuussuaqalerpoq tassannga pisunik. v11 Kuuk siulleq Pishonimik taaguuteqarpoq. Taanna nuna Havila tamaat aqqusaarlugu sangujoraarluni kuuppoq. Tassani kuulteqarpoq. v12 Nunallu taassuma kuultia ajunngeqaaq; aamma bedelliumeqarpoq shohamimillu ujaraqarluni. v13 Kuup aappaa Gihonimik taaguuteqarpoq. Taanna nuna Nubia tamaat aqqusaarlugu sangujoraarluni kuuppoq. v14 Kuuit pingajuat Tigrisimik taaguuteqarpoq. Taanna Assurip kangiagut kuuppoq. Kuuit sisamaat tassa Eufrati. v15 Guutip Naalakkap inuk naatsiivimmut Edenimut pisippaa taassumunnga naggorissaqqullugu paareqqullugulu. v16 Guutilli Naalakkap inuk naalakkerpaa: »Naatsiiviup orpii tamaasa neriffigisinnaavatit, v17 kisianni orpik ajunngitsumillu ajortumillu ilisimalersitsisoq neriffigissanngilat, neriffigigaluarukkumi toqussaatit!« v18 Guuti Naalagaq oqarpoq: »Iluanngilaq inuk kisimiimmat, ikiortissiussavara taassumunnga tulluartumik.« v19 Guutillu Naalakkap nersutit nujuartat tamaasa qilaallu timmiai tamaasa issumit ilusilersoramigit inummukaappai takujumallugu qanoq taajumaarnerai. Inuullu uumassuseqartunut taaguutai taakkua aterilerpaat. v20 Taamaalilluni inuup nersutaatit tamaasa qilaallu timmiai nersutillu nujuartat tamaasa taaguusersorpai. Imminulli tulluartumik ikiortissarsinngilaq. v21 Taava Guutip Naalakkap Adami itisuumik sinitsippaa, sinitsillugulu najungasuisa ilaat tiguaa inaalu uinimmik milillugu. v22 Guutillu Naalakkap najungasoq inummit tigusani arnaliaraa, taannalu Adamimukaappaa. v23 Taava Adami oqarpoq: »Tamanna tassa saaneq saanerma ilaa uinillu uinimma ilaa. Una arnamik taaneqassaaq angummit tigusaagami.« v24 Tamanna pillugu angutip ataatani anaananilu qimallugit nuliani attavigissavaa, uiniulissappullu ataaseq. v25 Adami arnarlu aapparisaa tamaqanngillat, tamannali kanngunartuutinngilaat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 3 Inuit ajortilinngortut Edenimillu anisitaasut v1 Pulateriaarsuk nersutinit nujuartanit Guutip Naalakkap pinngortitaanit tamanit peqqusersuuneruvoq; arnarlu aperaa: »Ilumut Guuti oqarpa naatsiiviup orpii neriffigissanngikkisi?« v2 Arnap pulateriaarsuk akivaa: »Naatsiiviup orpiisa paarnaannik nerisinnaatitaavugut, v3 kisianniuna Guuti oqartoq orpiup naatsiiviup qeqqaniittup paarnaanik nerissanngitsugut attornagilluunniit, taamaaliorutta toqussagatta.« v4 Pulateriaarsuulli arnaq oqarfigaa: »Naamik, toqussanngivippusi! v5 Guutilli nalunngilaa neriffigigaluarussiuk isisi uisitaajumaartut Guutisullu ilerumaartusi ajunngitsoq ajortorlu nalujunnaassallugit.« v6 Arnallu orpik qiviarlugu paasigamiuk neriffigiuminarlunilu isigiuminarlunilu sianisuunnguutissaqqissoq paarnaanik tigusivoq nerillunilu, aammattaarlu uini saniminiittoq tunillugu; taannalu aamma nerivoq. v7 Taava isaat uisitaapput, malugilerpullu tamaqaratik. Taamaattumik figenequtip pilutaanik katiteripput uppatequsiullugillu. v8 Unnulermat Guuti Naalagaq naatsiivimmi angalaarpaluttoq tusaalerpaat. Taava Adami nulialu Guutimut Naalakkamut takoqqunatik isertorput naatsiiviup orpiisa akornannut. v9 Guutip Naalakkap Adami qaaqquaa oqarluni: »Sumiippit?« v10 Akivoq: »Naatsiivimmi tusaalerakkit siooralerlunga isertorpunga tamaqannginnama.« v11 Guutip aperaa: »Kia oqarfigigamisit tamaqanngitsutit? Orpimmit neriffigeqqunngisannit nerigavit?« v12 Adami akivoq: »Arnap uannut tunniussavit orpimmiittumik tunimmanga nerivunga.« v13 Taava Guutip Naalakkap arnaq aperaa: »Qanoq-una iliortutit?« Arnarlu akivoq: »Pulateriaarsuup ussermanga nerivunga.« v14 Taava Guutip pulateriaarsuk oqarfigaa: »Taamaalioravit perloqqunarsigit nersutaatinit tamanit nersutinillu nujuartanit tamanit. Paarmorlutit angalassaatit pujoralammillu nerisaqarlutit ullussatit naallugit. v15 Akerariissikkumaarpassi illit arnarlu, illit kinguaassatit taassumalu kinguaassai: Taassuma kinguaassaasa niaqqut aserortissavaat, illilli taassuma kinguaassaa kimmiatigut kiiumaarpat.« v16 Arnaq oqarfigaa: »Naartuninni amerlaqisunik ippigusuuteqartittarumaarpagit. Anniarlutit ernisarumaarputit; uiit pilerissuseqarfigissavat, taannalu ilinnut naalagaassaaq.« v17 Adami oqarfigaa: »Nuliat naalallugu nerigavit orpimmit neriffigeqqunngisannit, narsaat perloqqunarsissaaq illit pisuullutit; erloqillutit inuutissarsiorfigissavat inuunerit naatserlugu. v18 Orpikkanik naasupilunnillu kapinartulinnik nuna ilinnut naatitaqartassaaq, narsaammilu naatitat inuussutigissavatit. v19 Kiakkiullugu nerisassarsiussaatit issumut uterserlutit, tassannga pigavit. Issumimmi pivutit, issunngussaatillu.« v20 Adamip nuliani Evamik atserpaa inuit tamarmik anaanagilermassuk. v21 Guutip Naalakkap Adami nulialu amernik atisassiorpai atisassianilu taakkununnga atitillugit. v22 Guutilu Naalagaq oqarpoq: »Tassa inuk uatsitut ilerpoq ajunngitsoq ajortorlu nalujunnaarlugit. Aamma taava orpimmit inuunartumit tigusinialeratarsinnaavoq nerillunilu toqusussaajunnarluni.« v23 Taava Guutip Naalakkap inuit naatsiivimmit Edenimit anisippai nuna naggorissaqqullugu, tassannga pimmata. v24 Inullu anisereeramiuk kerubit panalu innaallagissatut naaralaartoq naatsiiviup Edenip kangiani inissippai, orpimmut inuunartumut aqqutaasoq nakkutigeqqullugu. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 4 Kaini Abelilu v1 Adamip nuliani Eva innaappaa, taannalu naartulerpoq ernertaarlunilu Kainimik atsikkaminik ima oqarami: »Naalakkap ikiuineragut angut pinngortippara.« v2 Kingornalu nukartaartippaa Abelimik atsikkaminik. Abeli savaatilinngorpoq Kainilu naasorissaasunngorluni. v3 Ilaanni Kaini nunap inerititaanik Naalakkamut pilliivoq, v4 Abelilu aamma savaatimi piaqqeqqaataasa tunnuinik pilliivoq. Naalakkap Abelip pilliutaa iluaraa v5 Kainilli pilliutaa iluarinagu. Taava Kaini ajuallappoq nakangallunilu angalalerluni. v6 Taava Naalakkap Kaini oqarfigaa: »Sooq ajuallappit? Sooq nakangallutit angalalerpit? v7 Ajunngitsulioruit nakimanak niaqqut makitissimasinnaavat, ajunngitsuliunngikkuilli ajorti matup killingani qamavoq. Pilerigigaluarpaatit, illilli taassumunnga naalagaassaatit.« v8 Kingorna Kainip nukki Abeli oqaluffigaa, ilaannilu silamiitillutik saassuppaa toqullugulu. v9 Naalakkap Kaini oqarfigaa: »Naak nukkat Abeli?« Akivoq: »Naluara, nukara paarisassarinerpara?« v10 Naalagarli oqarpoq: »Qanoq-una ilioravit? Nukkavit aavata nunamit torlorfigaanga. v11 Taamaattumik narsaammit peersitaassaatit, taassuma qarni ammarmagu nukkavit aava illit kuisat imerlugu. v12 Narsaat naggorissaraangakku inerititaminik tunisarunnaassavaatit; inissaasuallutit nunami angalaartuassaatit.« v13 Kainip Naalagaq akivaa: »Pillaatisiara artorpara. v14 Maanna narsaammit peersikkamma illillu kiinnannit isertortariaqalerama inissaasuallungalu nunami angalaartariaqalerlunga, taava uannik naapitsisup kialuunniit toqoriaannaavaanga.« v15 Naalakkalli akivaa: »Toqunneqaruit tamanna arfineq-marloriaammik akiniarneqassaaq.« Naalakkallu Kaini nalunaaqutserpaa taassuminnga naapitsisumut kimulluunniit toqoqqunagu. v16 Taava Kaini Naalagaq qimallugu nunami Nodimi Edenip kangiani nunaqalerpoq. Kainip kinguaavi v17 Kainip nuliani innaappaa, taannalu naartulerpoq ernertaarlunilu Enokimik atsikkaminik. Kainilu illoqarfiliorpoq Enokimik taaguuserlugu, ernini atsiullugu. v18 Enokip erneraa Iradi, Iradip Mehujaeli, Mehujaelip Metushaeli, Metushaelillu Lemeki. v19 Lemeki marlunnik nuliaqarpoq Adamik Sillamillu atilinnik. v20 Adap erneraa Jabali. Taanna tupermi ineqarlutik nersutaateqartut nagguigaat. v21 Nukaa Jubalimik ateqarpoq, taannalu sianaarsortartut qarlortartartullu nagguigaat. v22 Aamma Silla ernertaarpoq atserlugulu Tubal-Kainimik. Taanna kanngussammik saviminermillu saffiortut tamarmik nagguigaat. Tubal-Kainip najagaa Na'ama. v23 Lemekip nuliani oqarfigai: »Ada Sillalu, tusarnaarsinga, Lemekip nuliai, oqaasissakka naalaarsigit: Toqutsivunga angummik ikiligaanera pillugu, nukappiaqqamillu kimillagaanera pillugu. v24 Kaini akiniunneqarmat arfineq-marloriaammik, taava Lemeki akiniunneqassaaq 77-eriaammik.« Seti v25 Adamip aammaarluni nuliani innaappaa, taannalu ernertaarpoq Setimik atsikkaminik, ima oqarami: »Abelip Kainip toqutaata taartissaanik Guutip ernertaartippaanga.« v26 Aamma Seti ernertaarpoq atserlugulu Enoshimik. Taamani Naalagaq aqqagut torlorfigisalerpaat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 5 Adamip kinguaavi v1 Tamassa Adamip kinguaavisa allassimaffiat. Taamani Guutip inuk pinngortikkamiuk imminik assililluni pinngortippaa; v2 pinngortippai tassaatillugit angut arnarlu, pilluaqquaalu taallugillu inummik, taamani pinngortinneqarmata. v3 Adami 130-nik ukioqalerluni assiminik immisut ittumik ernertaarpoq Setimik atsikkaminik. v4 Adamip Seti ernertaarereeramiuk suli ukiuni 800-ni inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v5 Tassa ukiut Adamip inuuffigisai katillutik 930-nngorput; taava toquvoq. v6 Setip 105-inik ukioqarluni Enoshi ernertaaraa. v7 Enoshimik ernertaarnermi kingornagut suli ukiut 807-it inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v8 Tassa ukiut Setip inuuffigisai katillutik 912-inngorput; taava toquvoq. v9 Enoship 90-inik ukioqarluni Kenani ernertaaraa. v10 Kenanimik ernertaarnermi kingornagut suli ukiut 815-it inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v11 Tassa ukiut Enoship inuuffigisai katillutik 905-inngorput; taava toquvoq. v12 Kenanip 70-inik ukioqarluni Mahalal'eli ernertaaraa. v13 Mahalal'elimik ernertaarnermi kingornagut suli ukiut 840-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v14 Tassa Kenanip ukiut inuuffigisai katillutik 910-nngorput; taava toquvoq. v15 Mahalal'elip 65-inik ukioqarluni Jeredi ernertaaraa. v16 Jeredimik ernertaarnermi kingornagut suli ukiut 830-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v17 Tassa ukiut Mahalal'elip inuuffigisai katillutik 895-inngorput; taava toquvoq. v18 Jeredip 162-inik ukioqarluni Enoki ernertaaraa. v19 Enokimik ernertaarnermi kingornagut suli ukiut 800-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v20 Tassa ukiut Jeredip inuuffigisai katillutik 962-inngorput; taava toquvoq. v21 Enokip 65-inik ukioqarluni Metusalemi ernertaaraa. v22 Metusalemimik ernertaarnermi kingornagut Enokip ukiuni 300-ni Guuti inooqatigaa ernertaartarluni panissaartarlunilu. v23 Tassa Enokip ukiut inuuffigisai katillutik 365-inngorput. v24 Enokip Guuti inooqatigaa. Taava inuujunnaarpoq Guutip peerutitimmani. v25 Metusalemip 187-inik ukioqarluni Lemeki ernertaaraa. v26 Lemekimik ernertaarnermi kingornagut suli ukiut 782-it inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v27 Tassa ukiut Metusalemip inuuffigisai katillutik 969-inngorput; taava toquvoq. v28 Lemeki 182-inik ukioqarluni ernertaarpoq v29 atserlugulu Noamik, ima oqarami: »Taassuma erloqilluta nunaammi Naalakkap perloqqusaani suleruloornitsinni oqilisaakkumaarpaatigut.« v30 Noamik ernertaarnermi kingornagut Lemeki suli ukiut 595-it inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v31 Tassa ukiut Lemekip inuuffigisai katillutik 777-inngorput; taava toquvoq. v32 Noap 500-nik ukioqarluni Semi, Kami Jafetilu ernertaarai. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 6 Ulersuaq v1 Inuit nunarsuarmi amerliartorlutik panissaartalermata v2 guutit ernerisa inuit panii isigilerpaat pinnaralugit pileritsaassatillu nulissiuttarlugit. v3 Taava Naalagaq oqarpoq: »Anersaartornera uumassutaasoq inunniittuaannassanngilaq pinngortitaannaammata toqusussat, ukiut inuuffigisassaat 120-innaassapput.« v4 Taamani guutit ernerisa inuit panii innaattarallarmatigit qitornartaarfigalugillu – kingornalumi aamma – nunarsuarmi inorujussuaqartarpoq. Tassaapput pissarsuit itsarsuarli tusaamasat. v5 Naalakkalli paasigamiuk nunarsuarmi inuit ajussusiat angeqisoq ullorlu tamaat iliuuseriumasaat pilersaarusiaallu ajortuinnaasut v6 nunarsuarmi inunnik pinngortitsisimanini peqqissimissutigilerpaa. Aliasulerpoq v7 oqarlunilu: »Inuit pinngortitakka nunap qaavanit piiassavakka, peqqissimigama inuit nersutaatillu paarmortullu qilaallu timmiai pinngortikkakkit.« v8 Noali Naalakkap isaanut saammaannarsivoq. v9 Tamassa Noap kinguaavisalu oqaluttuassartaat. Noa angutaavoq iluartoq naligisami akornanni assuarnaatsumik inuuseqartoq. Noap Guuti inooqatigaa. v10 Pingasunik erneqarpoq ima atilinnik: Semi, Kami Jafetilu. v11 Nunarsuarmili aserorsimaneqarpoq Guutip takkuani nakuusernernik ulikkaarluni. v12 Guutillu takuaa nunarsuarmi aserorsimaneqartoq, nunarsuarmi inuit tamarmik aseruutaasumik iliuuseqarmata. v13 Taava Guuti Noamut oqarpoq: »Aalajangerpunga inuit tamaasa nungutinniarlugit, ajortuliornerisigut nunarsuaq nakuusernermik ulikkaarmat; maanna nunarsuarmut ilanngullugit nungutinniarpakka. v14 Illilli qisuk goferi atorlugu umiarsualiorit initalersorlugu, iluagut qaavagullu usserillugu. v15 Imatut sanassavat: Alenit 300-t takissuserissavai, alenit 50-it silissuseralugit aammalu alenit 30-t portussuseralugit. v16 Umiarsuaq qalialissavat qimerlua alenimik ataatsimik qaffallugu. Saneraatigut matulissavat allermillu qiterlermillu qullermillu ikialerlugu. v17 Nunarsuarmi ulersuartitsiumaarpunga anersaartornermik uumassutaasumik peqartut qilaap ataaniittut tamaasa nungutillugit; nunarsuarmiittut tamarmik nungutitaassapput. v18 Illilli angerfigeqatigissavakkit. Umiarsuarmut ikissaatit ernitit nuliallu ukuatillu ilagalugit. v19 Uumasunillu assigiinngitsukkuutaanit tamanit nuliariikkuutaat ataatsit umiarsuarmut ikitissavatit ilagalutit aniguisinnaaqqullugit, tassaassapput angutivissat arnavissallu. v20 Tassa timmissat assigiinngitsukkuutaat nersutillu assigiinngitsukkuutaat nunamilu paarmortut assigiinngitsukkuutaat nuliariikkuutaarlutik ornissavaatsit uumatinneqaqqullutik. v21 Nerisassanillu tamanik nerisaasartunik katersuissaatit illit taakkualu nerisassamaatissassinnik.« v22 Noa Guutip peqqusineratorluinnaq iliorpoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 7 v1 Naalakkap Noa oqarfigaa: »Umiarsuarmut ikiartoritsi, illit ilaquttatillu tamassi, paasigakku illit eqqarleriit makkua akornanni iluartuusutit. v2 Nersutit mingunnaatsut tamaasa ilagisassannik tigusiffiginiakkit, tamatigut nuliariissunik arfineq-marlunnik angutivissanik arnavissanillu, nersutaatillu mingunnartut tamatigut nuliariissunik ataatsinik angutivissanik arnavissanillu. v3 Aamma ilassarsissaatit qilaap timmiaanik assigiinngitsukkuutaanik tamatigut nuliariikkuutaanik arfineq-marlunnik angutivissanik arnavissanillu, uumassuseqartut assigiinngitsukkuutaat tamarmik nunarsuarmi kinguaassaqarsinnaaqqullugit. v4 Ullummi arfineq-marluk qaangiuppata nunarsuarmi siallersitsiumaarpunga ullut 40-t unnuallu 40-t, uumassusillit pinngortitakka suut tamaasa nunap qaavanit piiarlugit.« v5 Noalu Naalakkap peqqusineratorluinnaq iliorpoq. v6 Noa 600-nik ukioqarpoq ulersuup nunarsuaq ulummagu. v7 Taava Noa ernini nulianilu ukuanilu ilagalugit umiarsuarmut ikivoq ulersuassamit aniguiniarluni. v8 Nersutit mingunnaatsut ilaat nersutillu mingunnartut ilaat timmissallu ilaat nunarsuarmilu paarmortut tamarmik ilaat v9 nuliariikkuutaarlutik Noa ornillugu umiarsuarmut ikipput, angutivissat arnavissallu, soorlu Guutip Noa taama peqqusimagaa. v10 Ullut arfineq-marluk qaangiummata ulersuup nunarsuaq uluppaa. v11 Ukiumi Noap 600-nik ukioqalerfiani qaammatip aappaata ulluisa 17-ianni ulloq taannarpiaq itinersuup puilasui tamarmik puilalerput qilaallu igalaavi ammarlutik. v12 Sialuillu nunamut torarput ullut 40-t unnuallu 40-t. v13 Ullormi taassumanerpiaq umiarsuarmut ikipput Noa erninilu Semi, Kami Jafetilu, Noap nulia ukuaalu pingasut, v14 aammattaaq nersutit nujuartat assigiinngitsukkuutaat tamarmik, nersutaatit assigiinngitsukkuutaat tamarmik, paarmortut nunami ingerlasartut assigiinngitsukkuutaat tamarmik timmissallu assigiinngitsukkuutaat tamarmik, tassa sulullit tamarmik. v15 Pinngortitat anersaartornermik uumassutaasumik peqartut tamarmik nuliariikkuutaarlutik Noa ornillugu umiarsuarmut ikipput. v16 Uumassuseqartunit tamanit ikiartorput angutivissat arnavissallu, soorlu Guutip Noa taama peqqusiffigisimagaa. Noalu umiarsuarmut ikereermat Naalakkap umiarsuup matua matuaa. v17 Ulluni 40-ni nunarsuarmi ulersuarpoq; ulersuullu qaffariartorluni umiarsuaq nunap qaavanit puttallartippaa. v18 Imersuaq nuna qarsullugu qaffariartungaalermat umiarsuaq puttallarpoq. v19 Imersuarlu qaffariartortuarpoq kiisa qaqqat portusuut qilaap ataaniittut tamaasa morsutsillugit. v20 Imersuup qaffariartortup qaqqat aleninik 15-inik qarsuppai morsutsivillugillu. v21 Pinngortitat nunami aalasut tamarmik nungutitaapput, timmissat nersutaatillu, nersutit nujuartat nunarsuarmilu ujameriattut tamarmik, inuillu tamarmik. v22 Qinngamikkut anersaartornermik uumassutaasumik peqartut, tassa nunamiittut tamarmik, toqupput. v23 Uumasut nunamiittut tamarmik, tassa inuit nersutillu paarmortullu qilaallu timmiai nunamit piiagaapput Noa umiarsuarmeeqataalu kisimik amiakkuullutik. v24 Imeq nunarsuarmi ulluni 150-ini qaffariartorpoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 8 v1 Kisianni Guutip puiorsimanngilai Noa nersutillu nujuartat nersutaatillu umiarsuarmeeqatai tamaasa. Guuti nunap qaavagut anorersuartitsimmat imeq appariartulerpoq. v2 Itinersuup puilasui qilaallu igalaavi matuneqarput, sialuillu qilammit torartut unitsitaapput. v3 Imersuup kingumut nuna qimakkiartulerpaa. Ullut 150-it qaangiummata imersuaq appariartulerpoq. v4 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa 17-ianni umiarsuaq Araratip qaqqaani tinuguppoq. v5 Imersuaq appariartortuarpoq qaammatit qulingat tikillugu. Qaammatit qulingata ulluisa siullianni qaqqat qaarpiaat puttupput. v6 Ullut 40-t qaangiummata Noap umiarsuarmi ammartartuliani ammarpaa v7 tulugarlu anisillugu; taanna uteqattaartuarpoq imersuaq nunami tissorserlugu. v8 Taava Noap tui anisippaa paasiniarlugu imersuaq nunap qaavani tissorsimanersoq. v9 Tuili miffissaminik nassaannginnami Noa umiarsuarmut uterfigaa, imersuup nuna tamaat suli qarsussimammagu, Noallu isattorlugu tiguaa umiarsuarmut isertillugu. v10 Ullut arfineq-marluk utaqqeriarluni Noap tui kingumut anisippaa. v11 Unnulermat tuip uterfigaa, tamatumuuna olivenequtip pilutaanik uummaasumik kimmiarluni. Taava Noap paasivaa imersuup nuna qarsusimajunnaarsimagaa. v12 Suli ullut arfineq-marluk utaqqeriarluni tui aniseqqippaa, tamatumuunali taassuma Noa uterfiginngilaa. v13 Ukiumi Noap 601-inik ukioqalerfiani qaammatip siulliup ulluisa siullianni imersuaq nunguilluni tissorsimavoq. Noap umiarsuaq qulaarpaa, qineramilu nunap qaava panersimasoq takuaa. v14 Qaammatip aappaata ulluisa 27-anni nuna panerluinnarsimavoq. v15 Taava Guutip Noa oqarfigaa: v16 »Umiarsuarmit anigit nuliat ernitillu ukuatillu ilagalugit. v17 Uumasullu ilinniittut tamaasa, tassa uumassuseqartut tamaasa – timmissat nersutaatillu paarmortullu nunami ingerlasartut tamaasa – aneqatigikkit nunami ujamerialeqqullugit kinguaassiorlutillu amerliartoqqullugit.« v18 Taava Noa anivoq ernini nulianilu ukuanilu ilagalugit. v19 Nersutit nujuartat tamarmik nersutaatillu tamarmik timmissallu tamarmik paarmortullu nunami ingerlasartut tamarmik aammattaaq umiarsuarmit anipput pinngortitaanermikkut assigiikkuutaarlutik. v20 Noa Naalakkamut pilliiviliorpoq nersutaatillu mingunnaatsut tamarmik timmissallu mingunnaatsut tamarmik ilaannik tigusilluni pilliiviup qaavani ikikkagassanik pilliivoq. v21 Naalakkallu tipi naamajuminartoq naagamiuk imminut oqarfigaaq: »Kingorna nunarsuaq perloqqussanngilara inuit inuusunnerminniit ajortuinnarmik eqqarsaateqartut pillugit. Kingorna uumassuseqartut tamaasa nungutissanngilakka, maanna iliorsimanittut ilioqqissanngilanga. v22 Nunarsuaqartillugu soraanngisaannassapput siaruarterineq katersuinerlu, issi kiallu, aasaq ukiorlu, ulloq unnuarlu.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 9 v1 Guutip Noa ernerilu pilluaqquai oqarfigalugit: »Kinguaassiorlusi amerliartoritsi nunarsuaq tamakkerlugu. v2 Nersutit nujuartat tamarmik qilaallu timmiaasa tamarmik nunarsuarmilu paarmortut aalisakkallu immamiittut tamarmik ersigalusilu siooragissavaasi; taakkununnga naalagaassaasi. v3 Uumasut nunami aalasut suut tamaasa nerisarissavasi, ilissinnut tamaasa tunniuppakka soorlu naatitat qorsuusut tunniutereersimagikka. v4 Neqili uumassusertalik, tassa aattalik, nerissanngilarsi. v5 Ilissi nammineq aassi akiniunneqarnissaa piumasariumavara; akiniunneqarnissaa uumasumit sumilluunniit piumasariumavara; inuullu inuunerata akiniunneqarnissaa inummit kimilluunniit piumasariumavara. v6 Inuup aavanik kuisisup aava aamma inunnit kuineqassaaq, Guutip inuk pinngortimmagu imminik assililluni. v7 Ilissili kinguaassiorlusi amerliartoritsi nunarsuaq inuttoorsuanngortillugu, tassani amerlasoorsuanngorlusi.« v8 Guutip Noa ernerilu oqarfigai: v9 »Angerfigeqatigaassi ilissi kinguaassariumaakkasilu, v10 uumassusillit ilissinniittut tamaasa, timmissat nersutaatillu nersutillu nujuartat ilissinniittut, umiarsuarmit anisut tamaasa, nunami uumasut tamaasa. v11 Ilissi angerfigeqatigalusi neriorsorpassi kingorna pinngortitat uumassusillit tamarmik ulersuarmit nungutitaanngisaannassasut, kingornalu ulersuaqaqqissanngitsoq nunarsuup aserorneqaatissaanik.« v12 Guuti oqarpoq: »Manna nalunaaqutissaassaaq ilissinnik uumassusilinnillu ilissinniittunik tamanik ataavartussamik angerfigeqatiginninninnut: v13 Pisissera nuissanut ilivara, taanna nalunaaqutaassaaq nunarsuaq angerfigeqatigigiga. v14 Nuna qulaagut nuissanik majortitsigaangama neriusaarlu nuissami erseraangat v15 eqqaasarumaarpara ilissinnik pinngortitanillu uumassusilinnik tamanik angerfigeqatiginninnera, angerfigeqatigigassi kingorna imersuit ulersuanngorlutik pinngortitat tamaasa nungutissanngikkaat. v16 Neriusaaq nuissani saqqummeraangat qiviartassavara eqqaallugulu angeruseq ataavartussaq Guutip uumassuseqartullu, tassa nunarsuarmi uumassuseqartut, tamarmik akornanni.« v17 Guutillu Noa oqarfigaa: »Tamanna nalunaaqutaassaaq angerutsimut uanga nunarsuarmilu uumassuseqartut tamarmik akunnitsinni pilersitannut.« Noa viinniliassanik naatitsisartoq v18 Noap erneri umiarsuarmit anisut tassa Semi, Kami Jafetilu. Kami tassa Kana'anip ataataa. v19 Taakku pingasut Noap ernerai, taakkunanngalu nunarsuup inui tamarmik naggueqarput. v20 Noa naasorissaasunngorpoq viinnequteqarfilioqqaartuulluni. v21 Viinnisoramili aalakuulerpoq, tuperminilu nalavoq tamataqarani. v22 Kamilli Kana'anip ataataata ataatani tamataqanngitsoq takugamiuk anilluni tamanna qatanngutiminut silataaniittunut oqaatigiartorpaa. v23 Taava Semi Jafetilu qallersaat tuimikkut atillugu tunuporsorlutik iserput ataatartillu tamataqanngitsoq ulillugu. Alangapput ataatartillu tamataqanngitsoq takunagu. v24 Noali aalakoornerminit qaatulluni paasigamiuk ernermi nukarliup qanoq iliorfigigaani v25 oqarpoq: »Perloqqusaali Kana'ani! Qatanngutimini inussiaatinngorli nikanarnerpaaq.« v26 Aamma oqarpoq: »Unnersiutigineqarli Naalagaq Semip Guutia! Kana'ani inussiaatigissavaat. v27 Guutip Jafeti inissarsiliuk Semip toqqini najugaqartillugu. Kana'ani inussiaatigissavaat.« v28 Noa ulersuup kingornagut suli ukiut 350-it inuuvoq. v29 Taama ukiut inuuffigisai katillutik 950-inngorput; taava toquvoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 10 Nunarsuarmi inuiaat v1 Tamassa Noap ernerisa Semip, Kamip Jafetillu kinguaavi, ulersuup kingornagut ernertaarineqartut. v2 Jafetip erneri ukuupput: Gomeri, Magogi, Madaji, Javani, Tubali, Mesheki Tirasilu. v3 Gomerip erneri ukuupput: Ashkenazi, Rifati Togarmalu. v4 Javanip erneri ukuupput: Elisa, Tarshishi, Kittimi Rodanimilu. v5 Taakkunannga qeqertat ungasissumiittut inui naggueqarput. Tassa Jafetip erneri eqqarleriissortakkuutaat inuiaqatigiikkuutaallu tamarmik immikkut nunallit immikkullu oqaasillit. v6 Kamip erneri ukuupput: Kushi, Misrajimi, Puti Kana'anilu. v7 Kuship erneri ukuupput: Seba, Havila, Sabta, Rama Sabtekalu. Ra'amap erneri ukuupput Saba Dedanilu. v8 Kushillu erneraa Nimrodi. Taanna siulliulluni nunarsuarmi pissarsuulerpoq, v9 pinerrarissorsuuvorlu Naalakkap saavani. Taamaattumik oqartarput: Tassa Naalakkap saavani pinerrarissorsuaq Nimroditut. v10 Kunngeqarfiata aallarnerfigai Babyloni, Ereki, Akkadi Kalnelu nunami Sinearimi. v11 Tassannga Assuriliarpoq illoqarfiliaralugillu Nineve, Rehobot-Iri, Kala v12 Resenilu Ninevep Kalallu akornanniittoq tassaasoq illoqarfissuaq. v13 Misrajimip erneri tassa Ludimi, Anamimi, Lehabimi, Naftuhimi, v14 Patrusimi, Kasluhimi Kaftorimilu. Taakkunannga filisterit naggueqarput. v15 Kana'anip erneri tassa Sidoni angajulliliaasoq Hetilu; v16 ukulu aamma kinguaarai: Jebusikkut, Amorikkut, Girgashikkut, v17 Hivvikkut, Arkikkut, Sinikkut, v18 Arvadikkut, Semarikkut Hamatikkullu. Kingusinnerusukkut Kana'anikkut eqqarleriissortaat siammarmata v19 nunaat Sidonimit Gerarip tungaanut killeqalerpoq Gaza tikivillugu, tassanngaanniillu Sodomap, Gomorrap, Admap Sebojimillu tungaannut, Lasha tikivillugu. v20 Tassa Kamip erneri eqqarleriissortakkuutaat inuiaqatigiikkuutaallu tamarmik immikkut nunallit immikkullu oqaasillit. v21 Aamma Semi ernertaarpoq. Taanna Eberip ernerisa tamarmik nagguigaat Jafetillu angajoraa. v22 Semip erneri tassa Elami, Assuri, Arpakshadi, Ludi Aramilu. v23 Aramip erneri tassa Usi, Huli, Geteri Mashilu. v24 Arpakshadip Shela erneraa, Shelallu Eberi erneraa. v25 Eberi marlunnik erneqarpoq. Angajulleq Pelegimik ateqarpoq; taassumami nalaani nunarsuup inui siammarterput; nukaa Joktanimik ateqarpoq. v26 Joktanip ernerai Almodadi, Shelefi, Hasarmaveti, Jera, v27 Hadorami, Uzali, Dikla v28 Obali, Abimaeli, Saba, v29 Ofiri, Havila Jobabilu. Taakku tamaasa Joktanip ernerai. v30 Meshaminngaanniit Sefarimut Kangiata qaqqai tikillugit nunaqarput. v31 Tassa Semip erneri eqqarleriissortakkuutaat inuiaqatigiikkuutaallu tamarmik immikkut oqaasillit immikkullu nunallit. v32 Tassa Noap ernerisa kinguaavi eqqarleriikkuutaat inuiaqatigiikkuutaallu. Ulersuup kingornagut nunarsuarmi inuiaqatigiit taakkunannga aallaaveqarput. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 11 Babelimi napasuliarsuaq v1 Nunarsuup inui tamarmik assigiinnik oqaaseqarput. v2 Kangimut aallaramik nunami Sinearimi qooroq tikippaat tassanilu nunaqalerlutik. v3 Oqaloqatigiilerpullu: »Qaa, qarmasissiorta innermut uullugit manngertisarlugit.« Qarmasissiammi ujaqqatut atortoraat usserutaasarlu qequtut atorlugu. v4 Oqarpullu: »Qaa, illoqarfiliorta napasuliartalimmik kaarfa qilammut apissisimasumik, tusaamasanngoqqulluta nunarsuarmullu tamarmut siammartitaaqqunata.« v5 Naalagaq aqqarpoq illoqarfik napasuliarlu inuit sanaligaat takusarlugit. v6 Naalagarlu oqarpoq: »Taamatut aallartereeramik inuiaat ataasiullutik assigiinnillu oqaaseqarlutik sunaluunniit naammassiniagartik saperunnaassavaat. v7 Aqqarta oqaasii ilatsillugit imminnut paasisinnaajunnaartillugit.« v8 Naalakkap tassannga nunarsuarmut tamarmut siammartippai, illoqarfiliaraluartillu taamaatiinnartariaqarpaat. v9 Tamanna pillugu illoqarfik Babelimik taaguuteqarpoq, Naalakkap tassani nunarsuarmi tamarmi oqaasiusut ilatsimmagit, Naalakkallu tassannga inuit nunarsuarmut tamarmut siammartippai. Semip kinguaavi v10 Semip kinguaavi ukuupput: Semip 100-nik ukioqarluni Arpakshadi ernertaaraa, ukiut marluk ulersuup kingornagut. v11 Semip Arpakshadi ernertaarereeramiuk suli ukiut 500-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v12 Arpakshadip 35-nik ukioqarluni Shela ernertaaraa. v13 Arpakshadip Shela ernertaarereeramiuk suli ukiut 403-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v14 Shelap 30-nik ukioqarluni Eberi ernertaaraa. v15 Shelap Eberi ernertaarereeramiuk suli ukiut 403-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v16 Eberip 34-nik ukioqarluni Pelegi ernertaaraa. v17 Eberip Pelegi ernertaarereeramiuk suli ukiut 430-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v18 Pelegip 30-nik ukioqarluni Re'u ernertaaraa. v19 Pelegip Re'u ernertaarereeramiuk suli ukiut 209-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v20 Re'up 32-nik ukioqarluni Serugi ernertaaraa. v21 Re'up Serugi ernertaarereeramiuk suli ukiut 207-it inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v22 Serugip 30-nik ukioqarluni Nakori ernertaaraa. v23 Serugip Nakori ernertaarereeramiuk suli ukiut 200-t inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v24 Nakorip 29-nik ukioqarluni Tera ernertaaraa. v25 Nakorip Tera ernertaarereeramiuk suli ukiut 119-it inuuvoq ernertaartarluni panissaartarlunilu. v26 Terap 70-inik ukioqarluni Abrami, Nakori Haranilu ernertaarai. Terap kinguaavi v27 Tamassa Terap kinguaavi: Terap Abrami, Nakori Haranilu ernertaarai. Haranip Loti ernertaaraa. v28 Ataatani Tera suli inuutillugu Harani nunamini toquvoq, Urimi Kaldæamiittumi. v29 Abrami Nakorilu nuliartaarput; Abramip nulia Sarajimik ateqarpoq, Nakorip nulia Milkamik ateqarpoq Haranillu, Milkap Jiskasillu ataataata, panigaa. v30 Saraji ernisuitsuugami qitornaqanngilaq. v31 Taava Tera erninilu Abrami ernuttanilu Loti Haranip ernera ukuanilu Saraji ernermi Abramip nulia Urimit Kaldæamiittumit aallarput Kana'anip nunaanukarniarlutik. Karanimulli pigamik tassani unipput. v32 Tera ukiuni 205-ini inuuvoq. Karanimilu toquvoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 12 Abrami Kana'animut nunassikkiartortoq v1 Naalakkap Abrami oqarfigaa: »Nunagisat eqqarlitit ataatavillu illua qimallugit nunamut ilinnut takutitassannut aallarit. v2 Inuiassuanngortikkumaarpakkit pilluaqqullutillu. Aqqit tusaamasanngortikkumaarpara, pilluaqqussutaassaatillu. v3 Ilinnik pilluaqqusisut pilluaqqujumaarpakka ilinnillu perloqqusisoq perloqqujumaarlugu, ilikkullu nunarsuarmi eqqarleriit tamarmik pilluaqqunarsissapput.« v4 Taava Abrami aallarpoq soorlu Naalakkap taama peqqugaani, Lotillu ilagaa. Abrami Karanimit aallarami 75-inik ukioqarpoq. v5 Abramip aallaqatigai nulii Saraji qatanngummilu ernera Loti, pisuussutitillu katersorsimasatik tamaasa nassarpaat aamma Karanimi inussiaatitaatik ilaliullugit; Kana'aniliarput tassungalu pillutik. v6 Abrami nuna taanna ingerlavigalugu illernartuummut Sikemimiittumut pivoq, Orpimmut Egimut Siunersiuisarfimmut. Taamani Kana'anikkut nunami tassani najugaqarput. v7 Naalakkap Abrami saqqummerfigaa oqarfigalugulu: »Kinguaassannut nuna manna tunniukkumaarpara.« Abrami tassani pilliiviliorpoq Naalakkamut imminut saqqummertumut. v8 Tassannga ingerlaqqippoq nunamut qaqqalimmut Betelip kangianiittumut. Tuperpoq Beteli killeralugu Ajilu kangileralugu, tassanilu Naalakkamut pilliiviliorluni. Naalagarlu aqqagut torlorfigaa. v9 Taama Abrami nooqattaarluni ingerlaarpoq Nunallu Kujasissortaanut pilluni. Abrami Sarajilu Egyptenimiittut v10 Kaannersuaqalermat kaannersuarlu nunami nanertuutaalermat Abrami Egypteniliarpoq tassanilu takornartatut najugassilluni. v11 Egypteni pallileramiuk nulii Saraji oqarfigaa: »Nalunngilara arnaasutit assut pinnersoq. v12 Egyptenimiut takugunitsit paasilerunikkulu nuliarigikkit toqoratarsinnaavaannga illillu inuuginnartillutit. v13 Taamaattumik oqarniarna najagigikkit, illit pillutit iluasaarfigineqaqqullunga inuutiinnarneqaqqullungalu.« v14 Abrami Egyptenimut pimmat Egyptenimiut arnaq taanna pinneqisoq takuaat, v15 Faraollu naalagartaasa takugamikku Faraomut eqqartorpaat assut pinnernerarlugu; Sarajilu Faraop illussaarsuanukaanneqarpoq. v16 Faraop Abrami ajunngitsuliorfigaa Saraji pissutigalugu; savanik, ussinnik, siutituunik, inussianik angutinik inussiaatinillu arnanik, siutituunik arnavissanik qatigattuunillu tunisippoq. v17 Naalakkalli Farao inoqutaalu erloqinartunik perluutissippai Abramip nulia Saraji pillugu. v18 Taava Faraop Abrami qaaqqutippaa oqarfigalugulu: »Qanoq-una iliorfigigimma? Sooq nuliarigit nalunaarfiginngilinga? v19 Sooq najagalugu oqarpit? Taamaana oqaravit uanga nuliartaarigiga. Aajuna nuliat, aallaqatiginiaruk.« v20 Faraollu angutitami ilaat peqquai Abrami nulialu nunaminit aallarteqqullugit pigisaat tamaasa nassartillugit. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 13 Abrami Lotilu v1 Abrami nuliani ilagalugu pigisani tamaasa nassarlugit Egyptenimit Nunap Kujasissortaanut majuarpoq, Lotillu ingiaqatigaa. v2 Abrami pisoorsuuvoq nersutaatinik sølvimillu kuultimillu peqangaarluni. v3 Nunap Kujasissortaanit nooqattaarluni Betelimut ingerlavoq tikillugulu Betelip Ajillu akornanni tammaarsimaffigisimasani, v4 pilliiviliareqqaakkami inigisaa. Tassani Naalagaq aqqagut torlorfigaa. v5 Loti Abramip ingerlaqataa aammattaaq savanik ussinnillu tupernillu pigisaqarpoq. v6 Nunali tikitaat nunaqqatigiiffigissallugu naammattumik inuussutissaqarnanngilaq, ataatsimummi najugaqarfigissallugu nersutaataat amerlavallaarput. v7 Taamaattumik Abramip nersutaataanik paarsisut Lotillu nersutaataanik paarsisut saqitsaatilerput. Taamanikkut Kana'anikkut Perizzikkullu nunami tassani najugaqarput. v8 Taava Abramip Loti oqarfigaa: »Saqitsaatissanngilagut – uanga illillu, paarsisortakka paarsisortatillu – eqqarleriikkatta. v9 Aamanna nuna ilinnut nunassiffigeriaannaq! Avissaarniarta. Illit saamiup tungaanut piumaguit uanga talerpiup tungaanut pissaanga, illilluunniit talerpiup tungaanut piumaguit uanga saamiup tungaanut pissaanga.« v10 Lotip qinerluni paasigamiuk Jordanip Qoorua Soari tikillugu tamarmi Naalakkap naatsiiviatut Egyptenitullu imeqarfigissuusoq – tassa Naalakkap Sodoma Gomorralu aserunngikkallarmagit – v11 Jordanip Qoorua tamaat najugassamisut qinerpaa kangimullu aallarluni. Taamaalillutik avissaarput. v12 Abrami Kana'animi nunassippoq, Lotilu Jordanip Qooruata illoqarfiini nunassippoq; tupertarluni angalaarpoq Sodoma tikillugu. v13 Angutilli Sodomamiut iluaatsorsuupput Naalagaq ajortuliorfigisarlugu. v14 Lotip Abramillu avissaarnerata kingornagut Naalakkap Abrami oqarfigaa: »Maanna uninngavigisanniit qineriassasutit avannamut kujammullu, kangimut kimmullu. v15 Nuna takusinnaasat tamaat ilinnut kinguaassannullu tunniukkumaarpara pigiuagassassitut. v16 Kinguaassatillu nunap pujoralaasut amerlatigilersikkumaarpakka. Nunap pujoralai kisinneqarsinnaagaluarpata, taava kinguaassatit kisinneqarsinnaassagaluarputtaaq. v17 Nuna tamaat tukimut sanimullu isukkaarlugu ingerlaviguuk tassaammat ilinnut tunniukkumaagara.« v18 Taava Abrami tupertarluni angalaarpoq Mamrellu Orpiinut Eginut Hebronip eqqaaniittunut pilluni. Tassani nunaqalerpoq Naalakkamullu pilliiviliorluni. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 14 Abramip kunngit sisamat ajugaaffigigai v1 Taamani Amrafelip Sinearimi kunngiusup, Arjokip Ellasarimi kunngiusup, Kedorlaomerip Elamimi kunngiusup Tid'alillu Gojimimi kunngiusup v2 sorsuffigaat Bera Sodomap kunngia, Birsha Gomorrap kunngia, Shin'abi Admap kunngia, Shem'eberi Sebojimip kunngia Belallu, tassa Soarip, kunngia. v3 Taakku iligiillutik Siddimip Qooruanut, tassa Immamut Tarajuusumut, pipput. v4 Ukiut aqqaneq-marluk Kedorlaomerimut naalatsigititaasimagaluarlutik ukiut 13-ianni pikitsitsipput. v5 Ukiulli 14-ianni Kedorlaomeri kunngillu taakku iligisai tikiupput ajugaaffigalugillu Refaikkut Ashterot-Karnajimimi Zuzikkullu Hamimi, Emikkullu narsami Kirjatajimimi, v6 Horikkullu Se'irip qaqqaani El-Parani inoqajuitsup killinganiittoq tikillugu. v7 Taava uterlutik En-Mishpatimut, tassa Kadeshimut, pipput Amalekikkullu ajorsartillugit najugaanni tamani, Amorikkut Haseson-Tamarimi najugaqartut ilanngullugit. v8 Taava Sodomap kunngia, Gomorrap kunngia, Admap kunngia, Sebojimip kunngia Belallu, tassa Soarip, kunngia aallarput, Siddimillu Qooruani inissipput v9 Kedorlaomeri Elamip kunngia, Tid'ali Gojimip kunngia, Amrafeli Sinearip kunngia Arjokilu Ellasarip kunngia sorsuffigissallugit, tassa kunngit sisamat kunngillu tallimat sorsuutissallutik. v10 Siddimip Qoorua tamatigut usserutaasalinnik itersaqarpoq. Sodomap Gomorrallu kunngii qimaatillutik taakkununnga nakkarput, ilaallu qaqqanut qimaapput. v11 Kunngit sisamat ajugaasut pigisat nerisassallu Sodomamiittut Gomorramiittullu tamaasa tigullugit aallarput. v12 Aallaruppaattaaq Loti Abramip qatanngutaata ernera pigisaalu tamaasa, Lotimi Sodomami najugaqarami. v13 Qimaasut ilaata tikiulluni tamanna oqaluttuaraa Abramimut hebræeriusumut Amorikkuusup Mamrep Orpiutaasa Egit eqqaanni najugaqartumut. Mamrep Eshkoli Anerilu qatanngutigai; taakku Abramilu iligiikkumallutik uppernarsaaqatigiissimapput. v14 Abramip eqqarlini Loti tigusarineqartoq tusaramiuk inussiaatini illumini inunngortut angutit 318-it sakkulisarsinnaasut katersoriarlugit akeqqat malersorpai Dani tikivillugu. v15 Unnuaanerani Abramip angutitaasalu marluinngorlutik avissimasut akeqqatik saassuppaat ajugaaffigalugillu, malersorpaallu Hoba Damaskusip avannaaniittoq tikillugu. v16 Pigisat tamaasa utertippai. Utertippaattaaq eqqarlini Loti pigisaalu aamma arnat kiffallu. Abrami Melkisedekimit pilluaqquneqartoq v17 Abrami Kedorlaomerimut kunnginullu iligisaanut ajugaasimalluni utermat Sodomap kunngiata Shavep Qooruanut, tassa Kunngip Qooruanut, naapigiarpaa. v18 Melkisedekip, Salemip kunngiata, Guutip Qutsinnerussaartup palasiata timiusamik viinnimillu sassaalluni v19 Abrami pilluaqquaa oqarluni: »Pilluaqquneqarli Abrami Guutimit Qutsinnerussaartumit qilammik nunamillu pinngortitsisumit. v20 Pilluaqquneqarli Guuti Qutsinnerussaartoq, akeqqannut ilinnik ajugaatitsisoq.« Abramillu tiguakkami tamarmik qulingi Melkisedekimut tunniuppai. v21 Taava Sodomap kunngiata Abrami oqarfigaa: »Inuit uannut tunniutikkit pigisalli illit pigiinnarlugit.« v22 Abramilli Sodomap kunngia akivaa: »Assaga qullarpara Naalakkamut Guutimut Qutsinnerussaartumut, qilammik nunamillu pinngortitsisumut. v23 Illit pigisannit ujalussiamilluunniit singissamilluunniit pissanngilanga. Oqarsinnaassanngilatit: Abrami pisuunngortissimavara. v24 Uanga nammineq sumilluunniit pissanngilanga. Angutilli inuusuttut nerisarisimasaat akilersinnaavatit. Angutillu sorsoqatigisimasama Anerip, Eshkolip Mamrellu agguagarsiassatik pissavaat.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 15 Naalakkap Abramimut angerutigisaa v1 Kingunerileraa Naalakkap oqaasia takorloornikkut Abramimut pivoq imaalluni: »Siooranak Abrami, uanga tassaavunga eqqortinnaveeqqutit, akissarsiassallu angingaarumaarpoq.« v2 Abrami akivoq: »Naalagaq Guuti, sumik tunisinnaagamma qitornaqarnanga toqusussaasunga, Eliezerilu kingornussisussarigiga?« v3 Abramilu oqarpoq: »Kinguaassaqartinnginnammami inussiaatiga kingornussisigissavara.« v4 Taava Naalakkap oqaasia Abramimut pivoq imaalluni: »Taanna kingornussisigissanngilat, uininnilli aannillu pinngortoq kingornussisigissavat.« v5 Silamullu aneqatigaa oqarlunilu: »Qilak isigeriassaguk ullorissallu kisillugit, kisinneq sapinngikkukkit.« Oqarporlu: »Taama amerlatigilissapput kinguaassatit.« v6 Abramillu upperimmani tamanna Naalakkap taassumunnga iluartuutitaassutigitippaa. v7 Naalakkap oqarfigaa: »Uanga tassa Naalagaq Urimit Kaldæamiittumit ilinnik aallartitsisoq nuna manna ilinnut tunniukkumallugu.« v8 Abrami aperivoq: »Guuti Naalagaq, sumit ilisimasinnaavara pigilerumaarlugu?« v9 Naalakkap akivaa: »Aalliutinnga ussimmik piaqqiorsimanngitsumik pingasunik ukiulimmik savaasamillu pingasunik ukiulimmik savamillu angutivissamik pingasunik ukiulimmik tuimillu quluartartumik tuimillu piaqqamik.« v10 Abramip taakku tamaasa aasinnarlugit qeqqisigut avippai, affallu akileriissillugit iliorarpai, timmissalli aggunngilai. v11 Timmissat tigutsisillit nersutit taakkua toqutat timaat miffigigaluarmatigit Abramip qimaatippai. v12 Seqineq tarrilermat Abrami itisuumik sinilerpoq, taamaalisorlu taarnersuup annilaarnartup ulippaa. v13 Taava Naalakkap Abrami oqarfigaa: »Ilisimassavat kinguaassatit nunaginngisaminni takornartatut najugaqassasut. Tassani inussiaataallutillu naalliutsitaajumaarput ukiuni 400-ni. v14 Taavali inuiaat taakku inussiaataaffigisaat eqqartuukkumaarpakka, kingornalu kinguaassatit pisuussuteqangaarlutik tassannga aniumaarput. v15 Illilli eqqissillutit siuaasannut uterumaarputit, utoqqalereeqalutit ilineqarumaarputit. v16 Aatsaat kinguaariissoqatigiit sisamassaanni maanga uterumaarput, Amorikkut ajortuliorneranni anguniagaasoq suli naammatsinngimmat.« v17 Seqineq tarrereermat taggarissimmallu takussaalerpoq uutsivik pujortoq naneruarlu ikualasoq neqit aggukkat akornisigut ingerlalerluni. v18 Ullormi taassumani Naalakkap Abrami angerfigaa oqarfigalugu: »Nuna manna illit kinguaassannut tunniukkumaarpara Egyptenip kuussuaniit kuussuaq Eufrati tikillugu, v19 tassa Kenikkut, Kenizzikkut, Kadmonikkut, v20 Hittikkut, Perizzikkut, Refaikkut, v21 Amorikkut, Kana'anikkut, Girgashikkut Jebusikkullu najugaat.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 16 Hagari Ismaelilu v1 Abrami nuliaminit Sarajimit qitornartaanngilaq. Sarajili arnamik Egyptenimiumik Hagarimik atilimmik inussiaateqarpoq. v2 Sarajip Abrami oqarfigaa: »Naalakkap ernisuitsuutippaanga. Taamaattumik inussiaatiga innaaguk, immaqa taassumuuna ernertaarsinnaavunga.« Abramip Saraji naalappaa. v3 Abrami ukiut qulit nunami Kana'animi nunaqareersoq Sarajip Abramip nuliata inussiaatini Hagari Egyptenimiuusoq Abramimut uiminut tunniuppaa nuliareqqullugu. v4 Abramip Hagari innaappaa, Hagarilu naartulerpoq. Naartulerlunilu misigilerami piginnitsini Saraji naalagarsiorfigiunnaarpaa. v5 Taava Sarajip Abrami oqarfigaa: »Eqqunngitsumik pineqarnera tamanna illit akisussaaffigaat. Nammineerlunga inussiaatiga ilinnut innaatitippara, naartulersimallunili misigilerami naalagarsiorfigiunnaarpaanga. Tamatumani Naalagaq ilinnik uannillu eqqartuussili!« v6 Abramilli Saraji akivaa: »Illit inussiaatigaat, iluarisannik iliorfiginiaruk!« Hagari Sarajip peqqarniisaarfigivallaaleqimmani taassumannga qimaalluni aallarpoq. v7 Naalakkap inngiliata Hagari tikippaa puilasup inoqajuitsup Shurimut aqqutaaniittup saniani v8 oqarfigalugulu: »Hagari Sarajip inussiaataa, sumit aggerpit sumullu ingerlavit?« Akivoq: »Naalakkannit Sarajimit qimaavunga.« v9 Naalakkalli inngiliata oqarfigaa: »Naalakkannut uterlutit maniguullutit kiffartorfiginiaruk.« v10 Naalakkallu inngiliata oqarfigaa: »Kinguaassatit amerlisangaarumaarpakka kisinneq ajornarsisillugit.« v11 Naalakkallu inngiliata oqarfigaa: »Tassa naartuvutit, qitornartaassallu nukappiaraavoq. Taanna Ismaelimik atsissavat, kappialanerit Naalakkap tusarmagu. v12 Ernertaassavit assigiumaarpaa siutitooq nujuartaq. Kikkut tamaasa akerarissavai tamanillu akerarineqassalluni. Allaammi qatanngutini tamaasa saqitsaatissavai.« v13 Hagarip Naalakkap oqaluffigisimi aqqa taavaa: »Illit Guutiuvutit isiginnittartoq,« imami eqqarsarami: »Ilumummi ilaa maani uannut isigisoq takuara?« v14 Tamanna pillugu puilasuliaq taanna ima taasarpaat: Be'er-Lahaj-Ro'i; Kadeship Beredillu akornanniippoq. v15 Hagarip Abrami ernertaappaa, Abramillu Hagarimit ernertaani Ismaelimik atserpaa. v16 Abrami 86-inik ukioqarpoq Hagarip Ismaelimik ernertaammani. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 17 Kipineqarneq v1 Abrami 99-inik ukioqartoq Naalakkap saqqummerfigaa oqarfigalugulu: »Uanga tassa Guuti Ajugaqanngitsoq. Kiinnama saani inuussaatit iluarluinnarlutit, v2 taava angerfigeqatigiumaarpakkit, kinguaassatillu amerlisangaarumaarpakka.« v3 Abrami pallorpoq Guutillu oqaluffigaa: v4 »Uanga ilinnut angeruserisara tassa inuiaqatigiippassuit ataatagissagaatsit. v5 Taamaattumik Abrami ateriunnaassavat; atissalli tassa Aaperaat, inuiaqatigiippassuarnut ataatagitissagakkit. v6 Kinguaassatit amerlisingaarumaarpakka inuiaqatigiissunngortillugit, kunngillu nagguigiumaarpaatsit. v7 Uanga illit kinguaassatillu kinguaariikkuutaani angerutsimik naassaanngitsumik angerfigaassi: Uanga ilinnut kinguaassannullu Guutiujumavunga. v8 Nuna takornartaaffiit Kana'anip nunaa tamaat tunniukkumaarpara ilinnut kinguaassannullu pigiuaqqullugu; taakkualu Guutigissavaannga.« v9 Guutip Aaperaat oqarfigaa: »Illit kinguaassavillu kinguaariikkuutaani angerusera aalajangiutissavarsi. v10 Mannaavoq angerusera illit kinguaassavillu aalajangiutassarsi: Angutitasi tamarmik kipineqartassapput. v11 Angutaassutissi nuuata amia kipitittassavarsi, tassa nalunaaqutissaq angerfigeqatigiinnitsinnut. v12 Ilissinni nukappiaqqat arfineq-pingasunik ulloqartut tamarmik kipineqartassapput kinguaariikkuutaani; inussiat illussinni inunngortut inussiallu takornartanit pisiarisasi kinguaassassi ilaginngisaat aammattaaq kipineqartassapput. v13 Illunni inunngortut pisiarisatillu kipineqartassapput. Taamaalillusi angerusera ataavartussaq timissinniitissavarsi. v14 Kipineqanngitsorli, angutaassutimi nuuani kipineqanngitsumik amersaqartoq, inuiaqatimi akornannit peersitaassaaq angerusera unioqqutikkamiuk.« v15 Guutip Aaperaat oqarfigaa: »Saraji nuliat Sarajimik ateqarunnaassaaq, atissaa tassa Sara. v16 Pilluaqqujumaarpara, taassumuunalu ernermik tuniumaarpakkit. Pilluaqqujumaarpara, inuiaqatigiippassuanngussaaq, allaammi inuiannut kunngiusut taassumannga naggueqassapput.« v17 Taava Aaperaat pallorpoq illarlunilu, isumaliorami: »100-nik ukioqartoq ernertaarsinnaanerpa? Saralu 90-inik ukioqarluni ernisinnaanerpa?« v18 Aaperaallu Guuti oqarfigaa: »Qanortoq Ismaeli inuugili kiinnavit saani.« v19 Guutili oqarpoq: »Ilumut Sarap nuliavit ernertaatissavaatit, ernertaallu Iisaamik atsissavat; taanna angerfigiumaarpara angerutsimik ataavartussamik kinguaassaasattaaq pigisassaannik. v20 Aamma Ismaeli pillugu qinnutit tusarpara. Pilluaqqussavara kinguaassiortissallugulu, amerlangaartunillu kinguaaqartissavara. Naggueqatigiinni naalagaasussanut aqqaneq-marlunnut ataatanngussaaq, inuiassuanngortikkumaarparalu. v21 Angerfigeqatigisassarali tassa Iisaaq aappaagu taamaalippat Sarap ilinnut ernertaarititassaa.« v22 Guutillu oqaatsini naagamigit Aaperaat qimallugu qangattarpoq. v23 Ulloq taannarpiaq Aaperaap kipineqartippai ernini Ismaeli, inussiat illumini inunngortut inussiallu pisiarisani, tassa inoqutimi angutitaat tamaasa, soorlu Guutip peqqusimagaani. v24 Aaperaat 99-inik ukioqarluni kipineqarpoq, v25 erneralu Ismaeli kipineqarami 13-inik ukioqarpoq. v26 Ullormi tassanerpiaq Aaperaat erneralu Ismaeli kipineqarput; v27 inoqutai illuaniittut tamarmik, inussiat illuani inunngortut inussiallu takornartanit pisiat ilanngullutik kipineqarput. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 18 Naalagaq Mamremi Aaperaamut tikeraartoq v1 Kingorna Naalakkap Aaperaat saqqummerfigaa Mamrep Orpiini Egini ullup kiatseruttornerani tupermi paavani issiatillugu. v2 Aaperaap niaqqi massisikkamiuk angutit pingasut siunerminiittut takulerpai. Takoriaramigit arpaannaq tupermi paavanit ornippai pallorfigalugillu. v3 Oqarpoq: »Naalagaq, isinnut saammaannarsiguma uanga kiffat qaangiinnaqinanga. v4 Imermik aallersitsissaanga isikkasi asanniassagassigit, orpiullu ataani qasuersaarniaritsi. v5 Taava nerisassaminernik aalliutissavassi, tumannguersarniassaasi kiffarsi aqqusaarassiuk, nerereerussi ingerlaqqikkumaarpusi.« Akipput: »Oqaatsitit malillugit ilioriannguarit.« v6 Aaperaap Sara tupermut iserfiginasuarpaa oqarfigalugulu: »Qajuusanik aseqqorissunik seanik pingasunik uuttuutilinnik tigusipallariarlutit naqittaagit timiusaliorlutillu.« v7 Aaperaat nammineq arpaannaq nersutaatiminukarpoq nersuteeqqamik pitsaasumik illinnartumik aallerluni, kiffamullu tunniummagu taassuma piareersarasuarpaa. v8 Taava immummik kinersitamik immummillu nutaamik nersuteeqqamillu taassuminnga nerisassiarineqartumik sassaallerfigai, orpiullu ataani neritillugit saqqippai. v9 Taava aperaat: »Naak Sara nuliat?« Aaperaat akivoq: »Taqqama tupermi.« v10 Taava oqarpoq: »Aappaagu taamaalippat ilinnut takkuteqqikkumaarpunga, taavalu Sara nuliat ernertaarsimassaaq.« Sara tunuani toqqup paavaniilluni tusarnaarpoq. v11 Aaperaap Sarallu utoqqalillutik ukiorpassuit angusimavaat, Saralu aaqassaarsimavoq; v12 Sara ilumigut illarpoq isumaliorluni: »Angummut pilerissuseqaleqqissanerpunga uffa utoqqalillarlunga naalagaralu utoqqalereersoq?« v13 Naalakkalli Aaperaat oqarfigaa: »Sooq Sara illarpa isumaliorluni: Ilumut taama utoqqaatigilerlunga qitornartaassanerpunga? v14 Naalakkamut ajornartoqanngilaq! Aappaagu taamaalippat ilinnut takkuteqqikkumaarpunga, taava Sara ernertaarsimassaaq«. v15 Sarali misiarpoq: »Illanngilanga,« siooragamimi. Naalagarli oqarpoq: »Ilumut illarputit.« Sodoma Gomorralu piuneerussaasut v16 Taava angutit taakku nikuipput Sodomap tungaanukarniarlutik, Aaperaallu qaniorpai. v17 Naalagaq isumaliorpoq: »Pilersaarutiga Aaperaamut isertussanerpara? v18 Aaperaammi kinguaassai inuiassuanngorumaarput pissaasut, taassumuunalu nunarsuarmi inuiaat tamarmik pilluaqqunarsissapput. v19 Qinersimavarami ernini kinguaassanilu peqqussammagit Naalakkap aqqutigeqqusaa maleruassagaat iluartumik naapertuilluartumillu iliorlutik, Naalakkap Aaperaamut neriorsuutigisani tamaasa eqquutitissinnaaniassagamigit.« v20 Naalagarlu oqarpoq: »Sodomamit Gomorramillu nipitoqisumik nilliasoqarpoq, ajortuliornerallu sualoqaaq. v21 Maanna aqqarumallerpunga takuniarlugu ilumut uanga maalaarfigineqarnittut ajortigisumik pisoqarnersoq pisoqannginnersorluunniit; tamanna ilisimasariaqarakku.« v22 Taava angutit tassannga aallarput Sodomaliarlutik, Aaperaalli Naalakkap saani uninngaannarpoq. v23 Aaperaat sassarpoq oqarluni: »Ilumut iluartut piiassanerpigit iluaatsunut ilanngullugit? v24 Immaqa iluartunik 50-inik illoqarfimmi tassaniittoqarpoq. Ilumut nungutinniarpigit illoqarfillu taanna isumakkeerfigiumanagu uffa 50-inik iluartortaqartoq? v25 Qanoq ilillutit iluartut iluaatsunut ilanngullugit toqorarsinnaavigit iluartut iluaatsullu atugarisaat assigiissillugit? Taamaaliorneq ajornaqaaq! Nunarsuarmik tamarmik eqqartuussisuusoq eqqortuliussannginnerpa?« v26 Naalagaq oqarpoq: »Paasigukku Sodomami 50-inik iluartoqartoq taakku pillugit illoqarfik tamaat isumakkeerfigissavara.« v27 Aaperaalli akivoq: »Naalagaq, maanna kingumut sapiiserlunga ilinnut oqalulerpunga, naak issuinnaallunga arsaannaallungalu. v28 Immaqa iluartut taakkua 50-it tallimanik inorpaat. Taava illoqarfik tamaat aserussanerpiuk taakku tallimat pillugit?« Naalakkap akivaa: »45-nik iluartoqartoq paasigukku aserussanngilara.« v29 Aaperaat aammaarluni oqarpoq: »40-innaappatami?« Akivorlu: »Taava taakku 40-t pillugit qanoq iliuuseqassanngilanga.« v30 Aaperaat oqarpoq: »Naalagaq, kamaateqinanga oqaqqikkama: Taavami 30-innaappata?« Naalagaq akivoq: »30-nik iluartoqarpat qanoq iliuuseqassanngilanga.« v31 Aaperaat oqarpoq: »Immaqa sapiiserpallaaraluarlunga ilinnut oqaloqqinniarpunga, Naalagaq. 20-innaappatami?« Naalakkap akivaa: »20-t taakku pillugit illoqarfik aserussanngilara.« v32 Aaperaat oqarpoq: »Naalagaq, kamaanniaqinanga suli ataasiarlunga oqaloqqilerama. Quliinnaappatami?« Naalakkap akivaa: »Qulinik iluartoqarpat illoqarfik aserussanngilara.« v33 Naalagaq Aaperaat oqaluutereeramiuk qimaguppoq, Aaperaallu najukkaminut uterpoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 19 v1 Inngilit taakku marluk unnulernerani Sodomamut pipput Loti Sodomap isaaffiani issiatillugu. Lotip takuleramigit nikuilluni ornippai, nunamullu pallorpoq v2 oqarfigalugillu: »Angerlaqatigisinga, kiffassinnilu unnuiniaritsi isikkasilu asallugit, aqagu ullaakkut ingerlaqqikkumaarpusi.« Akippulli: »Naagga, niueriartortarfimmi unnuissaagut.« v3 Kimigiiserfigiuarmatilli illuanut iserput. Lotip nerisassiuuppai seernarsaasigaanngitsunillu timiusaliuullugit, nerippullu. v4 Innarsimatsiaannartulli illoqarfiup angutitaasa, Sodomap angutitaasa inuusuttut utoqqaallu tamakkerluinnarlutik, illu avatangerpaat, v5 Lotilu suaarpaat: »Naak angutit taakku unnuisitatit? Uatsinnut anisikkit! Innaanniarpavut!« v6 Lotilli matup ammarnganut anillaffigai matulu matoriarlugu v7 oqarfigalugit: »Naamik, qatanngutikka, ajortumik ilioqinasi. v8 Aajuku panikka marluk suli innaanneqarsimanngitsut. Taakku ilissinnut anisissavakka, iluarisassinnillu iliorfigiumaarpasi. Angutilli marluk uku ajortumik peqinasigit uanga illunni tikeraartigigakkit.« v9 Lotili oqarfigaat: »Peerit!« nangillutillu: »Sooq takornartaallutit maanga pisutit uagut qanoq iliornissarput aalajangerniassaviuk? Angutit pineqarnissaannit suli ajornerusumik iliorfigissavatsigit!« Angut, tassa Loti, tativaat, matulu aserornialerlugu. v10 Taava angutit taakkua marluk illumi isersimasut Loti nusullugu illumut isertippaat matulu matullugu, v11 angutillu illup silataaniittut, inuusuttut utoqqaallu, tappiillisippaat illup matua nanisinnaajunnaarsillugu. v12 Taava angutit marluk taakkua Loti oqarfigaat: »Tamaani allanik inoquteqaruit, ningaannik erninnilluunniit paninnilluunniit, illoqarfimmiluunniit inoqutitit allat tassannga qimarngutikkit v13 illoqarfik manna aserussagatsigu. Nillianerat nipitoqisoq Naalakkap tusaagamiuk aallartippaatigut illoqarfik nunguteqqullugu.« v14 Lotip ningaassani, panimmi uissaat, ornippai oqarfigalugillu: »Tassannga qimaanasuarniaritsi, Naalakkap illoqarfik aserornialermagu.« Ningaassaasali quiasaaginnarsoraat. v15 Qaammarmat inngilit Loti tuavisaarpaat oqarlutik: »Nuliat panitillu marluk maaniittut ilaliunniakkit, illoqarfiup inuisa ajortuliaat pillugit toqutaaqqunak.« v16 Lotili piumaataalermat angutit taakkua Loti nulialu paniilu tasissiullugit illoqarfiup avataanukaappaat tassanilu inissillugit, Naalakkap asattuukkumammagit. v17 Tassunga pissutereeramikkit oqarput: »Tamaviat qimaaniarit, kingumut qiviarniaqinak uninnatillu Jordanip Qooruani sumiluunniit. Qaqqani isumannaatsumik inissinniarit inuunerit annaajumanngikkukku.« v18 Lotilli oqarfigai: »Naalagaq, v19 isinnut saammaannarsisimavunga; kiffat mikinngitsumik ajunngitsuliorfigisimavat annaakkamma. Qaqqanili isumannaatsumik inissiffissaqannginnama ajunaaratarsinnaavunga, toqoratarsinnaavungalu. v20 Aajinnga illoqarfik, qanittuararsuummat tassunga aniguiniarsinnaavunga isumannaatsumut pillunga, mikeqaarmi. Taanna annanniarfiginiarlara; mikeqaarmi! Taava inuunera annaassinnaassavara.« v21 Oqarfigisaata akivaa: »Tamatumuunattaaq qinnutit tusarpara, illoqarfik taanna oqaatigisat nungutissannginnakku. v22 Tuaviorlutilli tassunga annanniarniarit, tassunga pitinnak qanoq ilioriarsinnaannginnama.« Tamanna pillugu illoqarfik taanna Soarimik taaguuteqartippaat. v23 Seqineq nuimmat Lotilu Soarimut apuutereermat v24 Naalagaq Sodomamut Gomorramullu ikuallassaammik innermillu Naalakkamit qilammiittumit nakkaatitsivoq. v25 Illoqarfiillu taakku piuneeruppai, Jordanip Qoorua tamaat illoqarfinnilu najugaqartut tamaasa, narsaatit inerittui ilanngullugit. v26 Lotilli nulia tunummut qiviarpoq, napasunngorporlu tarajoq. v27 Aqaguani ullaannguakkut Aaperaat Naalakkap saani uninngavigisimasaminut uterami v28 Sodomallu Gomorrallu tungaat Jordanillu Qoorua tamaat alakkaramigit takuaa pujoq nunamit qangattartoq soorlu aatsitsivissuup pujua. Loti paniilu v29 Guutip Jordanip Qooruani illoqarfiit piuneerukkamigit Aaperaat eqqaavaa, Lotilu nungutitsinersuarmit illoqarfinnut najugarisaanut nalliutitaminit aniguisippaa. v30 Loti Soarimit majuarluni qaqqani najugassippoq panini marluk ilagalugit, Soarimi uninnganissani siooragigamiuk. Paninilu marluk ilagalugit qaarusummi najugaqarpoq. v31 Taava angajulliup nukkani oqarfigaa: »Ataatarput utoqqaavoq, nunamilu anguteqanngilaq allat assigalugit uatsinnik qitornartaartitsisinnaasunik. v32 Ataatarput viinnisorteriarlugu anguseriffigisigu taassumannga kinguaassarseqqulluta.« v33 Unnuami taassumani ataatartik viinnisortippaat, angajulliullu ataatani anguseriffigaa, ataataatali maluginngilaa innarmat makimmalluunniit. v34 Aqaguani angajulliup nukkani oqarfigaa: »Unnuaq ataataga anguseriffigaara. Unnuaru aamma viinnisortissavarput, taava illit anguseriffigissavat ataatatsinnit kinguaassarseqqulluta.« v35 Aamma unnuaq taanna ataatartik viinnisortippaat, nukarliullu anguseriffigaa. Ataataatali maluginngilaa innarmat makimmalluunniit. v36 Taamaalillutik Lotip panii tamarmik ataataminnit naartulerput. v37 Angajulleq ernertaarpoq Moabimik atsikkaminik. Taanna Moabikkut nagguigaat. v38 Nukarleq aammattaaq ernertaarpoq, taannalu Ben-Ammimik atserpaa. Taanna Ammonikkut nagguigaat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 20 Aaperaat Saralu Gerarimiittut v1 Aaperaat Nunap Kujasissortaanut aallarpoq Kadeship Shurillu akornanni Gerarimi takornartatut nunaqalerluni. v2 Aaperaat nuliani Sara najagalugu oqarmat Abimeleki Gerarip kunngia aallartitsivoq Sara aasillugu. v3 Guutilli Abimeleki unnuami sinnattukkut saqqummerfigaa oqarfigalugulu: »Toqussaatit arnaq taanna tigusat pillugu, angutip allap nuliarimmagu.« v4 Abimelekilli Sara attorsimanngilaa, oqarporlu: »Naalagaq, inuit pisuussuteqanngitsut ilumut toqukkumavigit? v5 Najagalugu uannut oqannginnerpa? Aamma arnaq taanna nammineq oqarpoq anigalugu. Taamaaliorpunga ajortumik siunertaqarnanga, pinngitsuuvungalu.« v6 Guutip sinnattukkut oqarfigaa: »Ilisimavara ajortumik siunertaqarnak taamaaliortutit, uangamiuna aamma illit uannut ajortuliutsaaligikkit; taamaattumik ilinnut attortinnaveersaarpara. v7 Maannali arnaq taanna uianut utertinniaruk; uiata pruffiitiugami qinnukkumaarpaatit inuuginnaqqullutit. Utertinngikkukkuli ilisimassavat inoqutitillu tamassi toqussagassi.« v8 Abimeleki ullaakkut makiaarpoq angutitanilu tamaasa qaaqqullugit, pisimasunillu tamanik oqaluttuummatik sioorangaalerput. v9 Taava Abimelekip Aaperaat qaaqquaa oqarfigalugulu: »Qanoq-una iliorfigigitsigut? Ajortumik sumik pigakkit uanga naalagaaffigalu taama atsigisumik pisuutitassanngortippisigut? Ileqqussaanngitsumik iliorfigaarma.« v10 Abimelekillu Aaperaat oqarfigeqqippaa: »Suna siunertaralugu taamaaliorpit?« v11 Aaperaat akivoq: »Isumalioramaana tamaani Guutimik mianerinnittoqarnavianngitsoq, taamaattumillu nuliara pillugu toqunneqaratarsinnaasunga. v12 Ilumullumi najagaara. Ataatama panigaa, anaanamali paniginngilaa; nuliarilerparalu. v13 Guutillu ataatama illuanit ungaseqisumi angalaartimmanga nuliara oqarfigaara: Tikitassatsinni sumiluunniit oqaannartarina anigalunga.« v14 Taava Abimelekip Aaperaat tunivaa savanik ussinnillu inussianillu angutinik inussianillu arnanik, nulialu Sara taassumunnga utertillugu. v15 Abimelekillu oqarfigaa: »Nunaga ilinnut ammavoq, iluarisanni nunassinniarit.« v16 Saralu oqarfigaa: »Maanna aninnut tunniuppakka sekelit sølviusut 1.000-it. Tassa inoqutivit isaannut matussutissat. Taamaalillutit pinngitsuutitaalluinnarputit.« v17 Taava Aaperaap Abimeleki Guutimut qinnuppaa, Guutillu Abimeleki katsorsarpaa, aamma nulia inussiaataalu arnat katsorsarpai erneqqissinnaalersillugit, v18 Naalakkammi Sara Aaperaap nulia pillugu Abimelekip illuani arnat illiaat tamarluinnaasa matusimagaluaramigit. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 21 Iisaaq Ismaelilu v1 Naalakkap Sara isumagaa oqaaserisani neriorsuutinilu malillugu iliorfigalugu. v2 Sara naartulerpoq Aaperaallu utoqqaanerani ernertaallugu piffissaq Guutip taassumunnga oqaatigisaa nallermat. v3 Aaperaap Saramit ernertaani atserpaa: Iisaaq, v4 Aaperaallu erni Iisaaq arfineq-pingasunik ulloqalermat kipineqartippaa Guutip peqqusinera malillugu. v5 Aaperaat Iisaaq ernertaarigamiuk 100-nik ukioqarpoq. v6 Taava Sara oqarpoq: »Guutip uanga pillunga illarneq pinngortippaa, tusartullu tamarmik illaatigissavaannga.« v7 Oqarportaaq: »Kiammi Aaperaat oqarfigissagaluarnerpaa Sara meeqqanik milutsitaqalerumaartoq? Maannalu utoqqanngortoq ernertaappara.« v8 Nukappiaraq Iisaaq alliartorpoq miluersitaallunilu. Aaperaallu angisuumik nalliuttorsiortitsivoq ullormi Iisaap miluersitaaffiani. v9 Saralli takugamiuk Hagarip arnap Egyptenimiuusup ernerata Aaperaamut ernertaarisaata ernini Iisaaq pinnguaqatigigaa v10 Aaperaat oqarfigaa: »Arnaq inussiaq taanna erneralu peersikkit arnap inussiap taassuma ernerata ernera Iisaaq kingornusseqatigissanngimmagu.« v11 Tamanna Aaperaap ajuusaarutigeqaa, ernerigamiuk. v12 Guutilli Aaperaat oqarfigaa: »Inussiaatit taassumalu ernera pillugit ajuusaaruteqarnak Sarap oqaasii tamaasa naalanniakkit. Iisaamuna kinguaavi illit kinguaannik taaneqartassasut. v13 Taamaattorli inussiap ernera aammattaaq inuianngortikkumaarpara, illimmi ernerigakku.« v14 Aqaguani Aaperaat makiaarpoq, taavalu timiusaq puuliarlu ameq imermik imalik Hagarimut tunniuppai; nukappiararlu anaanaanut amakkiutiteriarlugu aallartippai. Hagari angalatilluni Be'ershebap inoqajuitsuani tammartajaalerpoq. v15 Imerlu puuliamiittoq nungummat nukappiaraq orpikkat ilaata ataanut inissippaa. v16 Ingerlaqqillunilu ingippoq piseriarfissatut ungasitsigalugu, imami isumaliorami: »Nukappiaqqap toqunissaa isigineq saperpara.« Taava ingillunilu qissaserpoq. v17 Guutilli nukapiaqqap nipaa tusarpaa, Guutillu inngilia qilammit Hagarimut torlorpoq oqarfigalugu: »Hagari, suit? Siooraqinak, Guutip nukappiaqqap nallavimminit nipaa tusarmagu. v18 Nikuillutit nukappiaraq tiguniaruk, paarilluarniariullu inuiassuanngortikkumaarakku.« v19 Guutip Hagarip isai uisippai takutillugu puilasuliaq, Hagarillu puuliaq immeriartorpaa nukappiararlu imertillugu. v20 Guutip nukappiaraq najorpaa, alliartorporlu inoqajuitsumi nunaqarluni pisissaartunngorlunilu. v21 Paranip inoqajuitsuani nunaqarpoq, anaanaatalu Egyptenimiumik nuliassarsivaa. Aaperaat Abimelekilu puilasuliaq pillugu assortuuttut v22 Tamatuma nalaani Abimelekip sakkutuuisalu naalagaanertaata Pikolip Aaperaat oqarfigaat: »Qanorluunniit ilioraangavit tamatigut Guutip najortarpaatit. v23 Taamaattumik maani Guuti ilisimannittoralugu uppernarsaaviginnga uannut uangalu eqqarlinnut kinguaassannulluunniit unneqqaserlunngisaannassallutit, uannulli nunamullu takornartaaffigisannut ilumuussallutit soorlu uanga taama ilumoorfigigikkit.« v24 Aaperaat akivoq uppernarsaajumalluni. v25 Abimelekimilli piumasaraa puilasoq Abimelekip kiffaasa imminit tigusimasaat utertissagaa. v26 Abimeleki akivoq: »Kina taamaaliorsimasoq naluara; illit kalerrinngilarma, ullumimi aatsaat tusarpara.« v27 Taava Aaperaap Abimeleki savanik ussinnillu tunivaa; angerfigeqatigiippullu. v28 Aaperaap savaaqqat arfineq-marluk immikkoortippai. v29 Abimelekillu aperaa: »Savaaqqat taakku arfineq-marluk immikkoortitatit sumut atussappat?« v30 Akivaa: »Savaaqqat taakku arfineq-marluk uannit pissavatit uppernarsaatissatut puilasuliaq una uanga assassimagiga.« v31 Tamanna pillugu nunaqarfik taanna Be'ershebamik taasarpaat, tassani uppernarsaaqatigiimmata. v32 Be'ershebami angerfigeqatigeereeramik Abimeleki sakkutuuisalu naalagaanertaat Pikoli filisterit nunaannut uterput. v33 Aaperaat Be'ershebami orpimmik tamariskimik ikkussivoq, tassanilu Naalakkap naassaanngitsumik Guutiusup aqqa torlorfigaa. v34 Aaperaat takornartaalluni sivisuumik filisterit nunaanni najugaqarpoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 22 Aaperaap Iisaaq pilliutigissagaa v1 Pisimasut tamakkua kingornatigut Guutip Aaperaat misilippaa oqarfigalugulu: »Aaperaat!« Aaperaap akivaa: »Tassaavunga.« v2 Guuti oqarpoq: »Ernerit Iisaaq, ernituat asasat, nunamut Morijamut aallaqatiguuk. Tassani ikikkagassatut pilliutiguuk qaqqami ilinnut innersuukkumaakkanni.« v3 Taava Aaperaat ullaakkut makiaarluni siutituujutini issiaatseriarlugu aallarnialerpoq kiffami ilaat marluk erninilu Iisaaq ilagalugit, pilliummullu ikikkagassamut qisussat qulloreeramigit ornigassamut Guutip imminut oqaatigisaanut aallarpoq. v4 Ullut marluk qaangiuttut Aaperaap ornitani ungasianit takuleramiuk v5 kiffani oqarfigai: »Siutitoorlu tamaani uninngagitsi, uanga nukappiararlu palloriartussagatta, uterfigiumaarpassi.« v6 Aaperaap qisussat pilliummut ikikkagassamut atortussat Iisaamut ernerminut nammakkiutitippai namminerlu inneq savillu tigullugit, taakkulu marluullutik aallarput. v7 Iisaaq ataataminut Aaperaamut oqarpoq: »Ataata!« Aaperaat akivoq: »Sooq, ernera?« Iisaaq oqarpoq: »Aajuku inneq qisussallu, naammi savaaraq pilliutissaq?« v8 Aaperaap akivaa: »Ernik, Guutip nammineq savaaqqamik pilliutissarsiumaarpaatigut.« Taavalu marluullutik ingerlaqatigiipput. v9 Ornigartik Guutip oqaatigisaa tikikkamikku Aaperaat tassani pilliiviliorpoq qisussallu tassunga iliorarlugit. Ernilu Iisaaq qilersoriarlugu pilliivimmut ilivaa qisussat qaannut. v10 Taava Aaperaap assani isatsippaa savinilu tigullugu, ernini toqussallugu. v11 Naalakkalli inngiliata qilammit torlorfigaa oqarluni: »Aaperaat, Aaperaat!« Akivaa: »Tusaavunga«, v12 inngililu oqarpoq: »Assat nukappiaqqamut isatseqinagu pinerleqinagulu! Maannami paasivara Guuti mianerigit, allaat ernituannik erliguukkumanagu.« v13 Aaperaap qinerluni tunumini takulerpaa sava angutiviaq nassumminik orpikkanut eqimasunut naatissimasoq. Aaperaap sava angutiviaq taanna tiguaa ikikkagassatullu pilliutigalugu ernerminut taarsiullugu. v14 Aaperaap najugaq tamanna taaguuserpaa: »Naalagaq isigivoq«. Ullumi taasarpaat: »Qaqqaq Naalakkap Saqqummerfigisaa.« v15 Aappassaanik Naalakkap inngiliata Aaperaat qilammit torlorfigaa oqarluni: v16 »Ima oqarpoq Naalagaq: Imminut naqqissigalunga uppernarsaavunga. Peqqussutiga naalallugu ilioravit ernituannillu erliguutinnginnamma v17 pilluaqqussavakkit, kinguaassatillu qilaap ulloriaasut sioqqatullu sissamiittutut amerlisingaarumaarpakka. Kinguaassavillu akeqqamik isaaffii tiguassavaat. v18 Illillu kinguaassakkut nunarsuarmi inuiaat tamarmik pilluaqqunarsissapput, naalakkamma.« v19 Taava Aaperaap kiffani uterfigai Be'ershebamullu ingerlaqatigalugit; Aaperaat Be'ershebami najugaqaannarpoq. Nakorip erneri v20 Pisimasut taakkua kingornatigut Aaperaat nalunaarfigineqarpoq qatanngumminut Nakorimut Milkap uku ernertaarisimagai: v21 Usi angajulliliaasoq, Buzi taassuma nukaa Kemuelilu Aramip ataataa; v22 aammattaaq Kesedi, Hazo, Pildashi, Jidlafi Betuelilu. v23 Betuelip Rebekka panissaaraa. Arfineq-pingasut taakku Milkap Nakorimut Aaperaap qatanngutaanut ernertaarai. v24 Nakorip panerfaata Re'umamik atillip uku qitornartaarai: Teba, Gahami, Tahashi Ma'akalu. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 23 Sara toqusoq ilineqartorlu v1 Sara inuuvoq ukiuni 127-ni. v2 Taava Kirjat-Arbami toquvoq, tassa Hebronimi Kana'animiittumi, Aaperaallu Sara upikkiartorpaa. v3 Taava toqusoq qimallugu Hittikkut ornippai oqarfigalugillu: v4 »Ilissinniippunga takornartaallunga nunasisuullungalu. Ilissinni ilivissarsisissinga toqusortara iliartorsinnaaniassagakku.« v5 Hittikkut Aaperaat akivaat: v6 »Tusartigut naalagaq! Akornatsinni Guutip siulersuisuutitaraatit, toqusoq uagut ilivissaatitta ajunnginersaannut iliniaruk! Ilatta kialuunniit ilivissaatiminik toqusup ilineqarfissaanik erliguutissanngilaatit.« v7 Aaperaat nikuippoq; nunallu inui, Hittikkut, pallorfigai v8 oqarfigalugillu: »Toqusortama iliartornissaa akuersaarussiuk, taava tusarsinga! Tapersersinga Efronimut Soharip erneranut v9 Makpelap qaarusua narsaataata avammut killinganiittoq uannut tunniutitillugu; aningaasanik naammalluartunik akilersillugu ilissi najuuttoralusi uannut tuniliuk.« v10 Efronip Hittikkoqatini issiaqatigai, Efronilu Hittikkuusoq Hittikkut illoqarfiup isaaffiata killingani issiasut tamaasa tusaatillugit Aaperaamut oqalulerpoq: v11 »Naamik naalagaq, tusaannga! Narsaat ilinnut tunniuppara, qaarusullu tassaniittoq ilinnut tunissutigaara. Nunaqqatikka najuuttoralugit tunniuppara. Toqusoq iliartorniaruk!« v12 Aaperaap nunap inui pallorfigai, v13 tusaatillugillu Efroni oqarfigaa: »Tusaagallannga! Narsaat aningaasanik akilerniarpara; tiguniakkit! Taava toqusoq tassunga ilissavara.« v14 Efronilli Aaperaat akivaa: v15 »Tusaariannga, naalagaq! Nunamineq sekelinik sølviusunik 400-nik naleqartoq uannut ilinnullu suua? Toqusortat iliniaruk.« v16 Aaperaap Efroni qanoq isumaqartoq paasigamiuk aningaasanik Hittikkut tusaatillugit taasaanik uuttuiffigaa, sekelinik sølviusunik 400-nik niuernermi akiliutigalugit atorneqartartunik. v17 Taamaalilluni Efronip narsaataa Makpelami Mamrep kangianiittoq tamarmi, tassa narsaat qaarusullu orpiillu narsaammiittut, v18 Aaperaamut pissarsiarititaavoq, Hittikkut illoqarfiup isaaffiata killingani issiasut tamaasa ilisimannittoralugit. v19 Taava Aaperaap nuleerutini Sara ilivaa qaarusummut Makpelami Mamrep, tassa Hebronip, kangianiittumut nunami Kana'animi. v20 Taama narsaat qaarusuttaalu Hittikkunnit pigineqarunnaarlutik Aaperaamut iliveqarfissarsiarititaapput. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 24 Iisaap Rebekka nuliartaarigaa v1 Aaperaap utoqqalilluni ukiorpassuit angusimavai, Naalakkallu tamatigut pilluaqqusimavaa. v2 Taava Aaperaap inussiaatimi illuminiittut utoqqaanersaat pigisami tamarmik paarsisaat oqarfigaa: »Assat uanga kinguaassiuutinnut tutsiguk, v3 Naalagaq qilaap nunallu Guutiat ilisimannittoralugu uppernarsaatissagakkit, ernera Kana'anikkut najugaqarfigisama arnartaannik nuliarsaatissanngikkit. v4 Uangali nunannut eqqarlinnullu aallarlutit tassannga ernera Iisaaq nuliassarsiussavat.« v5 Inussiaataata oqarfigaa: »Kisianni arnap taassuma nunamut matumunnga ilagiumanngippanga taava ernerit nunamut illit nunagisimasaraluannut utertissanerpara?« v6 Aaperaalli akivaa: »Naamivik, ernera nunamut tassunga utertinniaqinagu. v7 Naalakkap qilaap Guutiata ataatama illua eqqarlimalu nunaat qimatsikkamigit uppernarsaaffigalungalu oqarluni nuna manna kinguaassannut tunniukkumallugu, taassuma inngilini illit siunikkut aallartikkumaarpaa ernera tassannga nuliassarseqqullugu. v8 Kisianni arnap taassuma ilagiumanngippatit taava uannut uppernarsaanerigaluit atorunnaassaaq. Qanorlu pisoqaraluarpalluunniit ernera tassunga utersanngilluinnassavat.« v9 Inussiap oqaatsit taakku tunngavigalugit assani naalakkami Aaperaap kinguaassiuutaanut tutsillugu uppernarsaaffigaa. v10 Inussiaq qatigattuut qulit naalakkami pigisaasa ilaat erlinnartuutillu naalakkami pii tamalaat nassarlugit Aram-Naharajimimut Nakorip illoqarfianukarluni aallarpoq. v11 Unnukkut illoqarfiup avataani puilasuliami arnat imertartarfiat nalerorlugu qatigattuut aqupisippai. v12 Taava qinuvoq: »Naalagaq naalakkama Aaperaap Guutia, naalagara Aaperaat ajunngitsuliorfigalugu ullumi iluatsitsisinnaatinnga. v13 Tassa maani puilasup illoqarfiup niviarsiartaasa imertartarfiata killingani qeqarpunga. v14 Imertartullu ilaannut oqaruma: Imertaatinnit immisilaannga, oqarpallu: Imerniarit! Aamma qatigattuutitit immisissavakka – taannaagili kiffannut Iisaamut qinikkat. Tamatumuuna ilisimassavara naalagara ajunngitsuliorfigigit.« v15 Oqaatsini naagaalu Rebekka aggerpoq imertaanni tuiminiitillugu. Rebekka Betuelip, Milkap Aaperaap qatanngutaanik Nakorimik ueqartup, panigaa. v16 Arnaavoq assut pinnersoq, niviarsiaq suli angummit innaanneqarsimanngitsoq. Puilasumullu aterluni imertaanni immeriarlugu majuarmat, v17 inussiap ornikkasuarpaa oqarlunilu: »Imertaatinnit immisilaannga.« v18 Rebekka akivoq: »Imerniarit, naalagaq!« Imertaannilu aqqarasuarlugu immippaa. v19 Imerusuersartereeramiullu oqarpoq: »Aamma qatigattuutitit imertaateriarlugit immisissavakka imerusuersillugit.« v20 Imertaammilu imaa nersutinik immitsivimmut kueriarlugu puilasuliamut imertaqqipallappoq qatigattuutai tamaasa imissillugit. v21 Taamaaliortillugu inussiap nipaqarani isigaa, paasiumallugu Naalakkap angalanini iluatsitinneraa iluatsitinnginneraaluunniit. v22 Qatigattuut imerusuersareermata angutip tiguai pinnersaat qingarmioq kuultiusoq bekamik ataatsimik oqimaassuseqartoq tajallu marluk kuultiusut sekelinik qulinik oqimaassuseqartut; tajallu taliinut atitippai. v23 Taavalu oqarfigaa: »Kia panigaatit? Ataatavit illuani unnuiffissatsinnik inissaqarnerpa?« v24 Akivoq: »Betuelip Milkap Nakorillu ernerata panigaanga.« v25 Nangipporlu: »Karriiarnikunik nerukkaatissanillu peqaqaagut, inissaqarporlu unnuiffissamik.« v26 Taava inussiap Naalagaq sikiffigaa v27 oqarlunilu: »Qujanarsili Naalagaq naalakkama Aaperaap Guutia, naalakkannut ajunngissutsini unneqqarissutsinilu soraarutinngimmagit. Naalakkap naalakkama qatanngutaata illuanut ingerlatissimavaanga.« v28 Niviarsiap arpaannaq angerlarluni tamakku tamaasa anaanami ilaqutaanut oqaluttuarai. v29 Rebekka angummik qatannguteqarpoq Labanimik atilimmik. Taassuma angut taanna puilasup killinganiittoq ornikkasuarpaa. v30 Pinnersaat qingarmioq tajallu qatanngummi taliiniittut takusimagamigit qatanngummilu Rebekkap angutip oqaasii oqaluttuarigai tusaasimallugit angut taanna qatigattuutini najorlugit puilasup killingani qeqartoq ornippaa. v31 Oqarporlu: »Iseriartorniarit, Naalakkap pilluaqqusaa uumaa! Sooq silamiiginnarpit uffa illu qatigattuullu inissaat piareersareerikka?« v32 Taava angutip taassuma Labani illuanut ingerlaqatigaa qatigattuullu nammaassaajarlugit. Labanilu aggiussivoq karriiarnikunik qatigattuunullu nerukkaatissanik imermillu angutip taassuma ilagisaasalu isikkatik asassinnaaniassammatigit pujoralaarullugit. v33 Nerisassanilli sassaaffigimmanni angut oqarpoq: »Oqariartuutigisara oqaatigeqqaartinnagu nerissanngilanga.« Labani akivoq: »Qaa, qanorooq?« v34 Taava oqaluttualerpoq: »Aaperaap inussiaatigaanga. v35 Naalakkap naalagara pilluaatissillugu pisoorsuanngortippaa tunillugu savanik ussinnillu, sølvimik kuultimillu inussianillu angutinik inussianillu arnanik, qatigattuunik siutituunillu. v36 Sarallu naalakkama nuliata utoqqanngoreerluni naalagara ernertaappaa, taassumunngalu tunniuppai pigisani tamaasa. v37 Naalakkamalu uppernarsaasippaanga oqarluni: Ernera Kana'anikkut najugaqarfigisama arnartaasa ilaannik nuliassarsissanngilat. v38 Ataatamali illuanut eqqarlinnullu aallarlutit ernera tassannga nuliassarsiussavat. v39 Uangali naalakkannut oqarpunga: Qanormi iliussaanga arnap taassuma ilagiumanngippanga? v40 Akivaanga: Naalakkap – taassuma kiinaata saavani inuuvunga – inngiliminik ilaqartikkumaarpaatit kiffartuutinnillu iluatsitsisillutit ernera eqqarlinnit ataatamalu illuanit nuliassarseqqullugu. v41 Uanga eqqarlinnut piguit arnarlu taanna ilinnut tunniukkumanngippassuk taava uannut uppernarsaanerigaluit atorunnaassaaq. v42 Ullumi uanga puilasumut pigama ima qinuvunga: Naalagaq, naalakkama Aaperaap Guutia! Qanortoq naammassiniagara maanna iluatsitikkiuk! v43 Maani puilasup killingani qeqarpunga, niviarsiallu imertartut ilaat qinnuigigukku: Imertaatinnit immisilaannga! v44 Akippangalu: Imerniarit, aammattaaq qatigattuutitit immisissavakka, taava taannaagili arnaq Naalakkap naalakkama ernerata nuliassaatut aalajangigaa. v45 Qinnutiga naaniariariga Rebekka takkuteratarpoq imertaanni tuiminiitillugu, puilasumullu aterluni imertaanni qalluppaa. Oqarfigiganni: Immisilaannga, v46 taava imertaanni tuiminit aqqarasuarpaa oqarluni: Imerniarit, aammattaaq qatigattuutitit immikkumaarpakka. Imereeramalu aamma qatigattuut immippai. v47 Aperigannilu: Kia panigaatit? Akivaanga: Betuelip Nakorip Milkallu ernerata panigaanga. Taava pinnersaat qingaanut ivertippara, tajallu taliinut atitillugit. v48 Naalagaq sikiffigaara Naalagarlu naalakkama Aaperaap Guutia qutsavigalugu aqqutikkut eqqortukkut ingerlatimmanga, naalakkama qatanngutaata pania naalakkama erneranut nuliassarsiaritissinnaanngortillugu. v49 Maanna ilissi nalunaarfigisinga naalagara ajunngitsuliorfigiumanerissi unneqqariffigiumanerissilu imaluunniit taamaaliorumannginnersusi, ilisimaniassagakku qanoq iliussallunga.« v50 Labanip Betuelillu akivaat: »Naalakkamit tamanna pivoq. Uagut tamanna oqaasissaqarfiginngilarput! v51 Rebekka tassa saanniippoq, aallaqatiginiaruk naalakkavit erneranut nuliartaareqqullugu, soorlu Naalakkap taama aalajangersimagaa.« v52 Oqaasiilu taakku Aaperaap inussiaataata tusaramigit Naalagaq nunamut pallorfigaa. v53 Pinnersaatit sølviusut kuultiusullu atisassallu nassatani Rebekkamut tunniuppai, aamma qatanngutai anaanaalu tunissutinik akisuunik tunivai. v54 Taava angalaqatigisanilu nerillutillu imerput, tassanilu unnuipput. Ullaakkullu makikkamik oqarpoq: »Naalakkannut uterlunga aallarlanga.« v55 Rebekkalli qatanngutaa anaanaalu oqarput: »Niviarsiartarput ullulluunniit qulit missiliorlugit uagutsinniilaarallarli; kingorna aallarumaarputit.« v56 Akivaali: »Kinguarsaqinasinga, maanna Naalakkap naammassiniagara iluatsitereermagu. Naalakkannut uterlunga aallarnissara akueriniarsiuk.« v57 Oqarput: »Niviarsiartarput qaaqqullugu apereriassagipput.« v58 Rebekkalu qaaqqullugu aperaat angut taanna aallaqatigiumaneraa, angerporlu. v59 Taava qatanngutertik Rebekka milutsitsisaalu Aaperaallu inussiaataa angalaqataalu inuulluaqquaat. v60 Rebekkalu pilluaqquaat oqarlutik: »Qatannguterput, 10.000-inik tuusintilinngorinatoq, kinguaassavillu akeqqamik isaaffiat tiguarilissuk!« v61 Taava Rebekka kiffaalu qatigattuunut qaqeriarlutik angut taanna malillugu aallarput. Inussiaq Rebekka ilaliullugu angerlarpoq. v62 Iisaaq Be'er-Lahaj-Ro'imit Nunap Kujasissortaanit najugarisaminit tikiussimavoq; Nunap Kujasissortaani najugaqarami. v63 Unnulernerani narsaammi angalaartilluni qinerluni qatigattuut aggersut takulerpai. v64 Rebekkalli Iisaaq takuleramiuk qatigattuumit aqqarluni v65 inussiaq aperaa: »Kinaana angut parsiarluta narsaatikkut aggersoq?« Inussiap akivaa: »Tassa naalagara.« Taava Rebekkap kiinnani saaguaa. v66 Inussiallu qanoq iliornini tamaasa Iisaamut oqaluttuarai. v67 Iisaap Rebekka anaanami Sarap toqqanut isertippaa nuliartaaralugulu. Iisaap asasarilerpaa anaanamilu Sarap toqunerani aliasunnini qaangerlugu. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 25 Aaperaap Keturallu kinguaavi v1 Aaperaat nuliaqqippoq Keturamik atilimmik. v2 Taassumanngalu ernertaarai Zimrani, Jokshani, Medani, Midjani, Jishbaki Shualu. v3 Jokshanip kinguaarai Saba Dedanilu. Dedanillu ernerai Ashurikkut, Letushikkut Le'umikkullu. v4 Midjanip ernerai Efa, Eferi, Enoki, Abida Elda'alu. Taakku tamaasa Keturap ernerai. v5 Aaperaap pigisani tamaasa Iisaamut kingornutitippai. v6 panerfamminilli ernertaani tunissutinik tunivai, sulilu inuutilluni kangimut, Nunap Kangisissortaanut aallartippai, ernerminit Iisaamit nigortillugit. Aaperaat toqusoq ilineqartorlu v7 Aaperaap ukiut inuuffigisai 175-iupput. v8 Aaperaat utoqqarsuanngorluni toquvoq, utoqqarmut ullussani naammatsissimallugit, siuaasaminukarlunilu. v9 Ernerisa Iisaap Ismaelillu ilivaat Makpelap qaarusuanut Efronip Soharip ernerata Hittikkuusup narsaatigigaluanut, Mamrep kangianiittumut, v10 narsaammut Aaperaap Hittikkunnit pissarsiarisaanut. Tassani Aaperaat nulialu Sara ilisaapput. v11 Aaperaap toqunerata kingornagut ernera Iisaaq Guutip pilluaatissippaa, Be'er-Lahaj-Ro'imilu nunaqarpoq. Ismaelip kinguaavi v12 Tamassa Ismaelip Aaperaap ernerata Hagarip Egyptenimiuusup Sarap inussiaataata Aaperaamut ernertaarisaata kinguaavi. v13 Tamassa Ismaelip ernerisa aqqi eqqarleriikkuutaanut ateqaataasut: Nebajoti, Ismaelip angajulliliaa, Kedari, Adbe'eli, Mibsami, v14 Mishma, Duma Massalu, v15 Hadadi, Tema, Jeturi, Nafishi Kedmalu. v16 Tassa Ismaelip erneri naggueqatigiissortaminni naalagaasut aqqaneq-marluk tassalu aqqi illoqarfeerartaasa tammaarfiisalu ateqaatigisaat. v17 Tamassa Ismaelip ukiut inuuffigisai: ukiut 137-t. Taava toquvoq siuaasaminukarlunilu. v18 Kinguaavi Havilamit Shuri Egyptenip kangianiittoq Assyriap tungaaniittoq tikillugu nunaqarput. Ismaeli taama inuuvoq qatanngutini tamaasa akerleralugit. Esaui Jaakulu v19 Tamassa Iisaap Aaperaap ernerata kinguaavisa allassimaffiat: Aaperaap Iisaaq ernertaaraa. v20 Iisaap 40-nik ukioqarluni Rebekka, Betuelip Aramæeriusup Paddan-Aramiup pania, Labanip Aramæeriusup qatanngutaa, nuliartaaraa. v21 Iisaap nuliani qitornartaanngimmat Naalakkamut qinnuppaa. Qinnutaa Naalakkap tusarpaa, nulialu Rebekka naartulerpoq. v22 Ilumiunili aportaatilermata oqarpoq: »Taamaassappat sooruna uanga taama pineqartunga?« Naalagaq siunersioriartorpaa, v23 Naalakkallu akivaa: »Inuiaat marluit illissanniipput, inuiaqatigiit marluk arnaassutikkut anissapput. Inuiaat arlaat arlaminnit pissaanerussapput, angajulleq nukarlermut kiffaassaaq.« v24 Ernivissaa nalliummat paasinarsivoq marlulissanik ilumittoq. v25 Siulleq anillakkami aappaluttuuvoq, timaalu tamarmi soorlu qallersaat meqqulualik; taanna Esauimik atserpaat. v26 Kingulliulluni nukaa anillappoq assamminik angajumi kimmia tigummillugu; taamaattumik Jaakumik atserpaat. Erniummata Iisaaq 60-inik ukioqarpoq. v27 Nukappiaqqat taakku alligamik Esaui pinerrarissunngorpoq narsarsuarmi ivigalimmi angalaartartoq, Jaakuli inuuvoq pitsaasoq tupermi najugaqartoq. v28 Iisaap Esaui asavaa nersutit nujuartat neqaat mamarigamiuk, Rebekkalli Jaaku asavaa. v29 Ilaanni Jaaku nerisassaminik igatillugu Esaui angalareersimalluni qasutavilluni tikippoq. v30 Esauip Jaaku oqarfigaa: »Aappaluttumik uuminnga illit pinnik nerisassannik tuninasuannga qasutassimaqigama.« Taamaattumik Esaui Edomimik taasarpaat. v31 Jaakuli akivoq: »Angajulliussutsit uannut pisiaritikkukku aatsaat taamaaliussaanga.« v32 Esaui oqarpoq: »Toqulerpunga! Angajulliussuseq sussara?« v33 Jaakuli oqarpoq: »Uppernarsaaffigeqqaarallannga.« Esauip uppernarsaaffigaa angajulliussutsi Jaakumut akigalugu, v34 Jaakup Esaui timiusamik eertaasanillu tunivaa; nerereerami imereerlunilu nikuippoq qimagullunilu; Esauip angajulliussutsi taama soqutiginngitsigaa. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 26 Iisaaq Rebekkalu Gerarimiittut v1 Nunami kaannersuaqalerpoq, taannaanngitsorli Aaperaap nalaani kaannersuaq. Taava Iisaap Abimeleki filisterit kunngiat Gerarimut ornippaa. v2 Naalakkap Iisaaq saqqummerfigaa oqarfigalugulu: »Egyptenimukassanngilatit, nunali ilinnut oqaatigisassara uniffigigiuk. v3 Nunami tassani takornartaallutit najugaqassaatit, uangalu najorlutit pilluaqqussavakkit, ilinnut kinguaassannullu nunat makku tamaasa tunniukkumaarakkit. Uppernarsaallu ataatannut Aaperaamut uppernarsaassutigisara eqquutitikkumaarpara; v4 kinguaassatillu amerlisingaarumaarpakka qilaap ulloriaasut amerlatigilersillugit, nunallu makku tamaasa kinguaassannut tunniukkumaarpakka. Illit kinguaassakkut nunarsuarmi inuiaat tamarmik pilluaqqunarsissapput, v5 Aaperaap naalammanga inassutikka, naalakkiutikka, ileqqoreqqusakka inatsisikkalu maleruarlugit.« v6 Taava Iisaaq Gerarimi nunassippoq. v7 Tamaanimiut nuliani kinaasoq apeqqutigimmassuk oqarpoq: »Najagaara.« Taamaaliorpoq nuliaralugu oqarnissani siooragigamiuk, angutit tamaanimiut Rebekka pillugu toqunnialeqinammanni; pinneqimmammi. v8 Tassaniimmersoreersullu ilaanni Abimelekip filisterit kunngiata igalaakkut itsuarluni takulerpaa Iisaap Rebekka nuliamisut unarujooraa. v9 Taava Abimelekip Iisaaq qaaqquaa oqarfigalugulu: »Sunaaffa nuliaraat. Sooq najagalugu oqarpit?« Iisaap akivaa: »Ima isumaliorama: Taanna pillugu toqutaaqinaanga.« v10 Abimelekip oqarfigaa: »Sooq taamaaliorfigaatigut? Innuttama ilaata nuliat innaateratarsinnaagaluarpaa, taavalu pillagassaatissagaluarpatsigut.« v11 Abimelekilu innuttaminut tamanut peqqusivoq: »Kinaluunniit angummik taassuminnga nulianilluunniit innarliisoq toqunneqassaaq.« Iisaaq Abimelekilu puilasuliaq pillugu assortuuttut v12 Iisaaq nunami tassani siaruarterivoq ukiorlu taanna siaruartikkani 100-riarlugit katersuilluni. Naalakkap pilluaqquaa v13 pisuunngortillugu. Siumukartuarpoq kiisalu pisoorsuanngorluni v14 Savat ussigillu inussiarpassuillu pigai; tamanna pillugu filisterit sinngagilerpaat. v15 Puilasuliat ataataata Aaperaap inuugallarmat kiffaasa assassimasaat tamaasa filisterit milippaat issumik immerlugit. v16 Abimelekilli Iisaaq oqarfigaa: »Qimanniartigut, pissaavallaaleqigavit aarlerigilerpatsigit.« v17 Taava Iisaaq tassannga nuulluni Gerarip Qooruani tuperpoq tassanilu nunaqalerluni. v18 Iisaap puilasuliat ataatami Aaperaap inuugallarami inussiaatiminut assatsissimasai filisterit Aaperaap toqunerata kingornagut milissimasaat kingumut assappai ataatamilu taakkununnga taaguutigititaanik taaguuserlugit. v19 Iisaap inussiaataasa assaallutik qooqqumi puilasoqarfik pikialaartumik imilik naammattoorpaat. v20 Gerarimili savanik paarsisut Iisaap paarsisuutitai oqqappaat oqarlutik: »Uagununa imeqarfipput.« Iisaap puilasuliaq taanna Esekimik taavaa, tassani oqqammanni. v21 Taava inussiaatai puilasuliamik allamik assaapput. Taannattaaq assortuuffigimmassuk Sitnamik taavaa. v22 Tassannga nuulluni puilasuliamik allamik assaavoq, taannalu saqitsaatiginngimmassuk Rehobotimik taavaa, ima oqarami: »Tamatumuuna Naalakkap aallariarfittuumut inissippaatigut nunami amerliartorsinnaaqqulluta.« v23 Tassannga Iisaaq Be'ershebamut aallarpoq. v24 Taava Naalakkap unnuakkut saqqummerfigaa oqarfigalugu: »Uanga tassaavunga ataatavit Aaperaap Guutia. Siooraqinak, najorpakkit! Pilluartikkumaarpakkit kinguaassatit amerlisarlugit kiffara Aaperaat pillugu.« v25 Iisaaq tassani pilliiviliorpoq Naalagarlu aqqagut torlorfigalugu. Tassani tuperpoq, kiffaalu tamaani puilasuliamik assaapput. v26 Abimelekilli Iisaaq Gerarimit ornippaa siunnersortini Akuzzati sakkutuumilu naalagaanertaat Pikoli ilagalugit. v27 Iisaap oqarfigai: »Suna pillugu ornippisinga uffa uumissorlunga ilissinnit qimaatissimallunga?« v28 Akipput: »Nalujunnaarparput Naalakkap najoraatit. Tamanna pillugu ima siunnersuivugut: Uagut illillu angerfigeqatigiilluta uppernarsaaqatigiinniarta. Imaattumik angerfigeqatigissavatsigit: v29 Illit ajortumik iliorfigissanngilatsigut soorlu uagut illit ajoqusersimanngikkitsigit ajunngitsuinnarmillu iliorfigalutit akornusernatillu aallartissimallutit. Naalakkammi pilluaqqusaraatit.« v30 Taava Iisaap nerersuartippai, nerippullu imerlutillu. v31 Aqaguani ullaakkut makikkamik uppernarsaaffigeqatigiipput; aallalermata Iisaap inuulluaqquai, eqqissillutillu qimappaat. v32 Ullormi taassumani Iisaap inussiaatai tikiupput puilasuliarlu assagartik pillugu nalunaarfigalugu oqarlutik: »Imermik nassaarpugut.« v33 Shib'amik atserpaa, ullorlu manna tikillugu illoqarfiup tassaniittup Be'ersheba taaguutigaa. Jaakup Esaui peqquserluttuliorfigaa v34 Esauip 40-nik ukioqarluni Juditi Be'erip Hittikkuusup pania Basematilu Elonip Hittikkuusup pania nuliartaarai. v35 Taamaaliornera Iisaamut Rebekkamullu aliasuutaangaarpoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 27 v1 Iisaaq utoqqalilluni tappingerami Esaui ernini angajulleq qaaqquaa oqarfigalugulu: »Ernera!« Akivaa: »Aap.« v2 Iisaaq oqarpoq: »Utoqqaleqigama sukkulluunniit toqoratarsinnaavunga. v3 Taamaattumik maanna qarsuliviit pisissillu tigoriarlugit narsarsuarmut ivigalimmut aallarlutit nersummik nujuartamik piniutinnga, v4 mamarisannillu nerisassiuuteriarlunga aatsiviginnga toqutinnanga pilluaqquniassagakkit.« v5 Iisaap ernini Esaui oqaluukkaa Rebekkap tusaasimavaa. Esauilu ataatani piniullugu narsarsuarmut ivigalimmut aallarmat v6 Rebekkap ernini Jaaku oqarfigaa: »Aatsaannguaq tusaavara ataatat Esauimut angajunnut oqartoq: v7 Nersummik nujuartamik piniuteriarlunga mamartunik nerisassiuutinnga, toqutinnanga pilluaqquniassagakkit Naalakkap kiinaata saani. v8 Ernera! Maanna naalanniannga ilinnut peqqussutissara naammassillugu. v9 Aneriarlutit savaasaaqqanik marlunnik pitsaanersiukkanik aalliutinnga, ataatat taakkuninnga mamarisaanik nerisassiuutissagakku. v10 Taava ataatat nerisassaanik aatsivigissavat, toqutinnani pilluaqquniassammatit.« v11 Jaakulli anaanani Rebekka akivaa: »Angajora Esaui meqquliuvoq, uangali taamaannanga. v12 Ataatama satsissagaluaruninga peqquserluttuunerassavaanga, taavalu perloqqussutisiinnassaanga pilluaqqussutisinanga.« v13 Anaanaatali oqarfigaa: »Perloqqussut taanna uannut tukkili, ernera. Naalaannannga savaasaaqqanillu aalliullunga.« v14 Taava anivoq aallugit anaanaminukaallugillu, anaanaalu nerisassiorpoq ataataata mamarisaanik. v15 Rebekkap Esauip ernermi angajulliup assuutai imminiititani Jaakumut ernerminut nukarlermut atitippai. v16 Savaasaaqqallu amii assaanut qungasianullu meqqoqanngitsunut atitippai v17 nerisassallu piareersakkani iffiukkanilu ernerminut tunniullugit. v18 Jaaku ataataminut iserami oqarpoq: »Ataata!« Iisaap aperaa: »Ernera kina?« v19 Jaakup akivaa: »Esauiuvunga angajulliliat, peqqusinittut iliorpunga. Massillutit pisama neqaanik neriniarit pilluaqquniassagamma.« v20 Iisaalli ernini aperaa: »Qanormi ilillutit taama pisaqalertortigaat, ernera?« Jaakup akivaa: »Naalakkap Guutivit iluatsitsisikkaminga.« v21 Iisaallu Jaaku oqarfigaa: »Qaagit, ernera, satseriassagikkit paasiniarlugu tassaanersutit ernera Esaui taannaannginnersutilluunniit.« v22 Jaaku sassarmat ataataata Iisaap satsikkamiuk oqarpoq: »Nipaa tassa Jaakup nipaa, assaali tassa Esauip assai.« v23 Jaakuusoq paasinngilaa assai meqquliummata Esauip assaasut; pilluaqquaalu. v24 Taava aperaa: »Ilumut taannaavit ernera Esaui?« Jaakup akivaa: »Tassami, taannaavunga.« v25 Taava Iisaaq oqarpoq: »Nerisassat qaanniakkit, pisavit neqaanik nerilanga, pilluaqquniassagakkit.« Jaakullu sassaaffigimmani nerivoq, viinnimillu tunimmani imerpaa. v26 Taava ataataata Iisaap oqarfigaa: »Qaaniarit ernera, kuninnga.« v27 Ornilluni kunimmani atisaasa tikkat naavaa; taava pilluaqquaa oqarluni: »Aarit, ernerma tikka soorlu narsaatip Naalakkap pilluaqqusaata tikka. v28 Guutip tunilisit qilaap isugutarnanik nunallu naggorinneranik peqangaalersillutit karrinik viinnimillu. v29 Inuiaat kiffartuutissavaatsit, inuiaqatigiit pallorfigissavaatsit. Qatanngutinnut naalagaassaatit anaanavillu ernerisa pallorfigissavaatsit. Perloqqusaalit ilinnik perloqqusisut, pilluaqqusaalit ilinnik pilluaqqusisut.« v30 Jaaku Iisaamit pilluaqquneqareerluni anisorlu Esaui angajua piniareersimalluni tikippoq. v31 Taassumattaaq mamartunik nerisassiorluni ataatani aatsivigaa oqarfigalugulu: »Ataata, massillutit pisama neqaanik neriniarit pilluaqquniassagamma.« v32 Iisaap aperaa: »Kinaavit?« Akivaa: »Esauiuvunga angajulliliat.« v33 Taava Iisaaq annilaartorujussuuvoq oqarlunilu: »Kinamiuna taanna pisami neqaanik uannut aatsisoq? Isertinnak nerivunga, taannalu pilluaqquara; taassuma pilluaqqussut pereerpaa!« v34 Esauip ataatami oqaasia tusaramiuk narrujuummingaarluni nillerujussuarpoq oqarlunilu: »Ataata, uangattaaq pilluaqqunnga!« v35 Iisaarli oqarpoq: »Nukkavit peqqusersiorluni isertup pilluaqqussutisiassaraluit pereerpaa.« v36 Esaui oqarpoq: »Eqqortumik Jaakumik atserneqarsimavoq, maannami aappassaanik peqquserluffigaanga. Angajulliussuseq pereeramiuk pilluaqqussuttaaq pisassarigaluara pivaa.« Aperivorlu: » Uannut pilluaqqussutissamik toqqortaqanngilatit?« v37 Iisaalli akivaa: »Nukkat ilinnut naalagaasussanngortereerpara, qatanngutaalu tamaasa taassumunnga inussiaatissanngortereerpakka, karrinillu viinnimillu tunereerpara. Illimmi qanoq iliorfiginiassavakkit, ernera?« v38 Esauip ataatani oqarfigaa: »Ataata, pilluaqqussut taannaannaq pigaajuk? Ataata uangattaaq pilluaqqunnga!« Taava qissaserujussuarpoq. v39 Ataataatalu Iisaap oqarfigaa: »Najugaqassaatit nunap naggorinneranit ungasillutit qilaallu isugutarnanit alisimallutit. v40 Panat inuussuteqaatigissavat, nukkannullu inussiaataajumaarputit. Kaanngarumaarputilli nammaataliussaalu illit qungatsinnit peerlugu.« v41 Esauip Jaaku qinugaa ataatami taassumunnga pilluaqqussutigisaa pillugu, isumaliorporlu: »Ataataga pillugu aliasuffissaq nalliuteqqajaalerpoq, taava nukara Jaaku toqukkumaarpara.« v42 Rebekkalli ernermi angajulliup Esauip pilersaarutaanik tamakkuninnga kalerrinneqarami ernini nukarleq Jaaku qaaqqutippaa oqarfigalugulu: »Tusaaniarit! Angajuit Esauip akiniarlutit toqunniarpaatit. v43 Maanna naalanniannga, ernera. Uanga qatanngutinnut Labanimut Karanimiittumut qimaaniarit, v44 tassaniinniarallarinalu angajut saammarserlugu v45 ilinnullu uumitsannera peerutereerserlugu puioreerserlugulu illit taassumunnga qanoq iliorsimanerit. Taava tassannga aasikkumaarpakkit. Sooq ullormi ataatsimi tamassi annaassavassi?« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 28 Iisaap Jaaku Labanimukartikkaa (27,46) Rebekka Iisaamut oqarpoq: »Hittikkut arnartaat pissutaallutik inuunera uannut avaanngunarsilerpoq! Taamaattumik aamma Jaaku Hittikkut maanimiut paniisa ilaannik nuliartaaraluarpat taava toquinnaruma pitsaanerussaaq.« v1 Taava Iisaap Jaaku qaaqquaa, inuulluaqqoriarlugulu naalakkerpaa: »Kana'anikkut arnartaasa ilaannik nuliartaassanngilatit. v2 Paddan-Aramimut aallarit anaanavit ataataata Betuelip inoqutaanut, tassanilu angappit Labanip paniisa ilaannik nuliartaarniarit. v3 Guutip Ajugaqanngitsup pilluaqqulisit amerlaqisunik kinguaaqartillutit inuiaqatigiissorpassuanngortillutit. v4 Aaperaamut pilluaqqussutigisaminik illit kinguaassatillu tunigilisi nuna takornartaaffiit Guutip Aaperaamut tunniussaa kingornussareqqullugu.« v5 Iisaap aallartimmani Jaaku Paddan-Aramimukarpoq Labanimut Aramæeriusumut Betuelip erneranut, Jaakup Esauillu anaanaata Rebekkap qatanngutaanut. v6 Esauip takuaa Iisaap Jaaku pilluaqqullugu Paddan-Aramimut aallartikkaa tassanimiumik nuliassarseqqullugu, aallalermallu inerteraa Kana'anikkut arnartaasa ilaannik nuliaqqunagu, v7 Jaakulu Paddan-Aramimut aallartoq angajoqqaani naalallugit. v8 Esauip paasivaa ataatami Iisaap Kana'anikkut arnartaat iluarinngikkai. v9 Taamaattumik Ismaeli, Aaperaap ernera, ornillugu taassuma pania Mahalati Nebajotip najaa nuliartaaraa nuliareriikkaminut ilaliullugu. Jaakup Betelimi sinnattua v10 Jaaku Be'ershebamit aallarpoq Karanimukarluni. v11 Aqqutaani seqineq tarrereersoq tikitamini unnuivoq. Ujaqqat tassaniittut ilaat tigoriarlugu inissippaa akitserfissani; tassanilu innarluni sinilerpoq. v12 Sinnattorluni takulerpai majuartarfiit nunamit qilammut apissisimasut, Guutillu inngilii tassuuna majuartarlutillu atertartut. v13 Tassanngaannarlu Naalagaq Jaakup saavani qeqarluni oqarpoq: »Uanga tassa Naalagaq ataatavit Aaperaap Guutia Iisaallu Guutia. Nuna innanngaviit ilinnut kinguaassannullu tunniuppara. v14 Kinguaassatit nunap pujoralaatut amerlatigissapput, siammassaatillu kimmut kangimullu, avannamut kujammullu. Ilikkut kinguaassakkullu nunarsuarmi eqqarleriit tamarmik pilluaqqunarsissapput. v15 Najussavakkit sernigalutillu sumulluunniit ingerlagaangavit, nunamullu matumunnga utertikkumaarpakkit; qimakkumanngilakkimmi, ilinnullu neriorsuutikka eqquutitissavakka.« v16 Jaaku iterami oqarpoq: »Ilumut tassa Naalakkap najugaa, uangali nalugaluariga!« v17 Ersilerporlu oqarlunilu: »Ila najukkap matuma annilaarnassusia! Tassa Guutip illua; tassa qilammut isaaffik!« v18 Ullaakkut makikkami ujarak akitserfigisani tiguaa napparlugulu qaavanullu uuliamik kuisilluni. v19 Najugarlu taanna Betelimik taaguuserpaa. Illoqarfik tassaniittoq siornagut Luzimik taaguuteqarsimagaluarpoq. v20 Taava Jaaku ima neriorsuivoq: »Guutip najorlunga angalaninni sernigippanga inuussutissanillu atisassanillu tunillunga v21 ajornangalu ataatama illuanut uteruma taava Naalagaq Guutigissavara. v22 Ujarak una nappagara tassaassaaq Guutip illua, uannullu tunniussavit tamarmik qulingi ilinnut tunniukkumaarpakka.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 29 Jaaku Labanikkunniittoq v1 Jaaku ingerlaqqippoq Kangiamiullu nunaannut pilluni. v2 Taava takulerpai narsaammi puilasuliaq savallu katersat pingasuit saniani aqupisimasut, puilasuliamimmi tassannga savaatit imminneqartaramik. Puilasuliaq ujarassuarmik matoqarpoq, v3 savaatillu tamarmik tassunga katersorneqaraangata aatsaat matua ujarassuaq assallatsittarpaat imminneqareeraangatalu inaanut assallatseqqittarlugu. v4 Jaakup aperai: »Qatanngutit, sumiuuisi?« v5 Akivaat: »Karanimiuuvugut.« Taava aperai: »Labani Nakorip ernera ilisarisimavisiuk?« Akivaallu: »Nalunngilarput.« v6 Apereqqippai: »Ajunngila?« Akivaat: »Aap; aajinngalu pania Rakeli savaataanik aggiussisoq.« v7 Jaaku oqarpoq: »Suli ulluuallaaqaaq, nersutaatillu ataatsimut katersussallugit piaarpallaaqaaq. Savat immiseriarlugit ivigaqarfimmukaakkallarsigit.« v8 Oqarpulli: »Savaatit tamarmik ataatsimut katersorneqareerpata aatsaat taamaaliorsinnaavugut. Taava aatsaat ujarak puilasuliap qaavanit assallatsinneqarsinnaavoq, nersutaatillu imertissinnaavavut.« v9 Suli oqaloqatigiitsillugit Rakelip ataatami savaatai paarisani tikiuppai. v10 Jaakup Rakeli angammi Labanip pania Labanillu savaatai takugamigit sassarluni ujarak puilasuliap qaavanit assallatsippaa angammilu Labanip savaatai imertillugit. v11 Taava Jaakup Rakeli kunippaa qissaserlunilu. v12 Oqaluttuuppaa ataataata eqqarlerigaani Rebekkallu ernerigaani. Rakeli angerlarasuarpoq ataatani oqaluttuukkiartorlugu; v13 Labanilu qatanngummi erneranik Jaakumik oqaluttuunneqarami ornikkasuarpaa, eqillugulu kunippaa illuminullu isertillugu. Taava Jaakup qanoq pisoqarsimanera tamaat Labanimut oqaluttuaraa, v14 Labanillu oqarfigaa: »Uinimma aammalu assinganit pinngortuuvutit!« Taava Jaaku qaammat ataaseq missiliorlugu taassumaniippoq. Jaakup Lea Rakelilu nuliarilerai v15 Labanip oqarfigaa: »Eqqarleriinnerput pissutigiinnarlugu akeqanngitsumik sulissutissanngilarma. Oqarniarit qanoq akilissagikkit.« v16 Labani marlunnik paneqarpoq, angajulleq Leamik atilik, nukarlerlu Rakelimik. v17 Leap isai qiimarpaluttuunngillat, Rakelili inugillunilu pinneqaaq. v18 Jaakullu Rakeli asagamiuk oqarpoq: »Paniit nukarleq Rakeli nuliartaariumallugu ukiut arfineq-marluk sulissutissavakkit.« v19 Labanip akivaa: »Angummut allamut pinnagu ilinnut tunniukkumaneruara, maaniiginnarniarit.« v20 Jaaku Rakeli nuliarilerumallugu ukiut arfineq-marluk sulivoq, asangaaramiullu sivikinaaqai. v21 Taava Jaaku Labanimut oqarpoq: »Nuliassara tunniuguk, ukiut suliffissakka naammatsereermata innaatissavara.« v22 Labani angutit nunaqqatini tamaasa qaaqqullugit nalliuttorsiortitsivoq; v23 unnummallu panini Lea Jaakup inigisaanukaappaa, taassumalu innaappaa. v24 Labanip inussiaatini arnaq Zilpa panimminut Leamut inussiaatitaaritippaa. v25 Aqaguani ullaakkut Jaakup paasigamiuk innaassani tassaasoq Lea Labani oqarfigaa: »Qanoq-una iliorfigigimma? Usiuffa Rakeli nuliartaarissallugu sulissukkikkit. Sooq salloqittarpinga?« v26 Labanip akivaa: »Tamaani ileqqorinngilarput nukarleq angajuanit siulliutillugu nuliartaaritittarlugu. v27 Sabbatip-akunnera katernaatut naagallarsiuk, taava aamma Rakeli ilinnut nuliartaaritissavara, suli ukiut arfineq-marluk sulissukkumagumma.« v28 Jaaku akuersivoq, sabbatillu-akunnera katernaaffiusoq qaangiummat Labanip panni Rakeli Jaakumut nuliartaaritippaa. v29 Labanip inussiaatini arnaq Bilha panimminut Rakelimut inussiaatitaaritippaa. v30 Taava Jaakup aamma Rakeli innaappaa, Rakelilu Leamit asaneruaa; sulilu ukiut arfineq-marluk Labani sulissuppaa. v31 Naalakkap takugamiuk Lea tunulliunneqartoq naartusinnaanngortippaa; Rakelili ernisuitsuuvoq. v32 Lea naartulerpoq ernertaarlunilu. Ernertaanilu Rubenimik atserpaa ima oqarami: »Naalakkap naalliunnera takusimavaa; maanna uima asalissavaanga.« v33 Aamma naartulerpoq ernertaarlunilu, oqarporlu: »Naalakkap tunulliunneqarnera tusaramiuk taassuminngattaaq tunivaanga.« Taamaattumik Simmiuumik atserpaa. v34 Aamma naartulerpoq ernertaarlunilu, oqarporlu: »Maanna uima attavigilissavaanga pingasunik ernertaakkanni.« Tamanna pillugu ernertaani Levimik atserpaa. v35 Naartoqqilerami ernertaarpoq oqarlunilu: »Tamatumuuna Naalagaq unnersiutigissavara.« Tamanna pillugu ernertaani Judamik atserpaa. Taava meeqqiorunnaarpoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 30 v1 Rakeli misigilerami Jaaku qitornartaassinnaanagu angajuni ningaatilerpaa; Jaakulu oqarfigaa: »Qitornartaartinnga, taamaaliunngikkuit toqussaanga.« v2 Jaakup Rakeli kamaatilerpaa oqarlunilu: »Uanga Guutiunerama? Taassumamiuna ilumiussikkumanngikkaatit.« v3 Rakelip akivaa: »Aajuna inussiaatiga Bilha, taanna innaaguk seeqquma qaavannut erneqqullugu, uangattaaq ernertaaqqullunga taassumuuna.« v4 Inussiaatinilu Bilha Jaakumut tunniuppaa nuliareqqullugu, taannalu Jaakup innaappaa; v5 Bilhalu naartulerpoq Jaakulu ernertaallugu. v6 Taava Rakeli oqarpoq: »Guutip eqqartuussilluni naapertuilluartumik pineqartippaanga, qinnutigalu tusarlugu ernermik tunivaanga.« Tamanna pillugu ernertaani Danimik atserpaa. v7 Rakelillu inussiaataa Bilha kingumut naartulerpoq aappassaanillu Jaaku ernertaallugu. v8 Taava Rakeli oqarpoq: »Angajoralu unammerujussuareerluta ajugaavunga.« Tamanna pillugu ernertaani Naftalimik atserpaa. v9 Leap paasigamiuk meeqqiorsinnaajunnaarluni inussiaatini Zilpa Jaakumut tunniuppaa nuliareqqullugu; v10 Leallu inussiaataata Zilpap Jaaku ernertaappaa. v11 Lea oqarpoq: »Pilluarnassusia.« Tamanna pillugu ernertaani Gadimik atserpaa. v12 Leap inussiaataata Zilpap Jaaku aappassaanik ernertaappaa. v13 Taava Lea oqarpoq: »Ila uannut pilluarnassusia! Arnaqatima pilluarnerassavaannga.« Tamanna pillugu ernertaani Asherimik atserpaa. v14 Ilaanni Rubeni qajuusiassanik katersuiffiup nalaani narsaammi alrunit paarnaannik nassaarami anaanaminut Leamut aappai. Taava Rakelip Lea oqarfigaa: »Paarnanik ernerpit nassaavinik tuninnga.« v15 Leali akivoq: »Naammaginngiliuk uinnik arsaaramma? Allaat paarnanik ernerma nassaavinik piumalerputit.« Rakelili oqarpoq: »Qaa, paarnanik ernerpit nassaavinik tunigumma Jaakup unnuaru illit innaatissavaatit.« v16 Jaaku unnukkut narsaammit angerlarmat Leap parsiarpaa oqarlunilu: »Unnugu uanga innaatissavarma illit pisiarigakkit alrunit paarnaannik ernerma nassaavinik akilerlutit.« Unnuami tassani Jaakup Lea innaappaa, v17 Guutillu Leap qinnutaa tusarpaa; naartulerpoq Jaakulu tallimassaanik ernertaallugu. v18 Taava Lea oqarpoq: »Guutip akilerpaanga inussiaatiga uinnut tunniukkakku.« Tamanna pillugu ernertaani Issakarimik atserpaa. v19 Kingorna Lea naartoqqilerpoq arfinilissaanillu Jaaku ernertaallugu. v20 Taava oqarpoq: »Guutip tunissummik ajunngitsumik tunivaanga, tamatumuuna uima ataqqisariaqassavaanga arfinilinnik ernertaakkanni.« Tamanna pillugu ernertaani Zebulonimik atserpaa. v21 Kingornalu panissaarpoq; taanna Dinamik atserpaa. v22 Guutip Rakeli puiunngilaa. Qinnutaa tusarpaa naartusinnaanngortillugulu. v23 Naartulerpoq ernertaarlunilu, oqarporlu: »Narrunarsagaanera Guutip peerpaa.« v24 Tamanna pillugu ernertaani Josefimik atserpaa ima oqarami: »Qanortoq Naalakkap ernertaarteqqikkilinga.« Jaaku pisoorujussuanngortoq v25 Rakelip Josefimik ernertaarnerata kingornatigut Jaakup Labani oqarfigaa: »Akuerinnga uanga nammineq nunannut uternissannut. v26 Nuliakka qitornakkalu ilinnut kiffartuutigisakka uannut pigilersikkit aallarsinnaaqqullunga; namminermi ilisimavat qanoq kiffartuussimagikkit.« v27 Labanip akivaa: »Ajunngisaarfigittuinnanngatoq! Uannut saqqummersitakkut paasilerpara illit pillutit Naalakkap pilluartikkaanga.« v28 Nangipporlu: »Nammineq akissarsiassat aalajangerniaruk, taava pissavat.« v29 Jaaku akivoq: »Ilisimavat qanoq kiffartuussimagikkit, savaatitillu qanoq pisimasut uannit paarineqarnermik nalaani. v30 Maanga pinngikkallarama pigisatit ikittuinnaagaluarput, maannali pigisarpassuaqalerputit, Naalakkallu pilluaatissittarpaatit sumulluunniit alloriaraangama. Qaquguli inoqutikka uanga nammineq isumagilissavakka?« v31 Labani akivoq: »Sumik tunissavakkit?« Jaakup akivaa: »Sumik tunissanngilarma. Siunnersuutissarali akueriumagukku savaatinnut paarsisuuginnassaanga isumagissallugillu. v32 Savaatitit tamaasa ullumi misissussavakka immikkoortissallugillu milakulaartut milattuullu tamaasa, savat qernertut savaasallu milattuut milakulaartullu tamaasa. Taakku tassaassapput akissarsiassakka. v33 Akissarsiassakka aqagu misissoriartorukkit uppernarsisissavat peqqusersuitsuusunga. Savaasanik milakulaartuunngitsunik milattuujunngitsunillu savanilluunniit qernertuunngitsunik tigummisaqaruma taava taakku tamaasa tillitarisimassavakka.« v34 Labani akivoq: »Qaa, taamaanniarli.« v35 Ullormili tassani savaasat angutivissat nimeruaartut milattuullu savaasallu milakulaartut milattuullu tamaasa, qaqortortallit tamaasa savallu qernertut tamaasa immikkoortippai ernerminullu paarisassanngortillugit. v36 Nunalu ullut pingasut ingerlasariaq imminut Jaakumullu akunneritippaa. Jaakullu Labanip savaatai sinnerusut paarai. v37 Maanna Jaaku orpiit poppelit mandelequtillu platanillu avalequtaannik uummaarissunik ameraajaavoq avalequtit qaqortitaartilerlugit. v38 Avalequtillu ameraajakkani ilivai nersutaatinut immitsivinnut, imermik kueraasarfinnut, nersutaatit imilerunik taakkununnga sammissammata; imeriartoraangamimmi nuliartarput. v39 Nersutaatit avalequtit sioraanni nuliaraangamik nimeruaartunik, milakulaartunik milattuunillu piarartaartarput. v40 Jaakup savat immikkoortiterpai. Nersutaatit inissititerpai niaqui Labanip nersutaataanut nimeruaartunut qernertunullu sammisillugit. Taamaalilluni savaatinik nammineq pissaminik pissarsivoq, taakkulu Labanip nersutaataanut akuliutinngilai. v41 Tamatigullu nersutaatit nakuusut nulialissagaangata Jaakup avalequtit nersutaatit isigisaannut imermik kueraaffinnut ilisarpai avalequtit sioraanni nuliaqqullugit; v42 sanngiitsulli taamaaliorfigineq ajorpai. Labanip taamaalilluni nersutaatit sanngiitsut pigilerpai, nakuusulli Jaakup pissarsiarai. v43 Jaaku pisoorujussuanngorpoq savaaterpassuaqalerluni, inussiallu arnat inussiallu angutit qatigattuullu siutituullu pigilerlugit. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 31 Jaaku Labanimit qimaasoq v1 Jaakup tusaavai Labanip erneri oqartut: »Ataatatta pigisai tamaasa Jaakup pivai; tamakkuninngalu imminut pisoorsuanngortippoq.« v2 Jaakup Labani kiinaatigut takusinnaavaa siornagut imminut pissuserisimasani atorunnaaraa. v3 Taava Naalakkap Jaaku oqarfigaa: »Siuaasavit nunaannut eqqarlinnullu uterniarit, najorumaarpakkit.« v4 Jaakup Rakeli Lealu narsaammut savaateqarfimminut qaaqqutippai v5 oqarfigalugillu: »Ataatarsi kiinaatigut takusinnaavara siornatigut uannut pissuserisani atorunnaaraa; ataatamali Guutiata najorpaanga. v6 Namminermi nalunngilarsi tamaviaarlunga ataatarsi sulissussimagiga, v7 uffa salloqittarlunga quleriarluni akissarsiassara allanngortissimagaa. Kisianni Guutip uannut ajortumik ilioqqunngilaa. v8 Oqaraangat milakulaartut akissarsiarissagikka, taava nersutaatit tamarmik milakulaartunik ernisarput. Oqaraangallu nimeruaartut akissarsiarissagikka, taava nersutaatit tamarmik nimeruaartunik ernisarput. v9 Taama Guutip nersutaatit ataatassi pigisaralui uannut tunniuttarpai. v10 Nersutaatit nuliarnerisa nalaanni sinnattorlunga takuara savaatit angutivissat arnavissanut qaqisut tassaasut nimeruaartut, milakulaartut milattuullu. v11 Sinnattortillunga Guutip inngiliata ima oqarfigaanga: Jaaku! Akivaralu: Tusaavunga. v12 Oqarporlu: Takussagitit angutivissat arnavissanut qaqisut tamarmik tassaasut nimeruaartut, milakulaartut milattuullu. Labanimmi ilinnut iliorneri tamaasa arajutsisimanngilakka. v13 Uanga Guutiuvunga Betelimi, taamani illit tassani ujarak napasoq tanikkakku neriorsuiffigalungalu. Maanna nunamit maannga aallaannarit nunamut inunngorfinnut uterlutit.« v14 Rakelip Leallu Jaaku akivaat: »Ataatatta illuani kingornussassamik pisassaaruppugut. v15 Takornartatut isigisimaneramisigut akigisimavaatigut aningaasallu nammineq nungullugit atorsimallugit. v16 Pisuussutit Guutip ataatatsinnit arsaarinnissutai tamaasa uagut qitornattalu pisassaraavut. Guutip oqarneratorluinnaq iliuinnarit.« v17 Taava Jaakup qitornani nulianilu qatigattuunut ingitippai, v18 nersutaatinilu pisuussutinilu tamaasa pigisarpassuanilu tamaasa Paddan-Aramimi katersukkani tamaasa aallaruppai ataatani Iisaaq Kana'animiittoq orninniarlugu. v19 Rakelip Labani savaatiminik kissaajartorluni aallarsimatillugu guutiliaatai illumiititat tillippai. v20 Jaakup Labani Aramæeriusoq nakutippaa qimaaniarnerminik arajutsisikkamiuk. v21 Taava qimaavoq pigisani tamaasa nassarlugit; Eufratilu ikaarpaa Gileadip qaqqalittaata tungaanut ingerlaarluni. Jaaku Labanilu angerfigeqatigiittut v22 Ullut marluk qaangiummata Labani nalunaarfigineqarpoq Jaaku qimaasimasoq. v23 Taava eqqarlini ilagalugit malersorpaa, ullullu arfineq-marluk ingerlareerluni Gileadip qaqqalittaani anguaa. v24 Guutilli Labani Aramæeriusoq unnuami sinnattortillugu saqqummerfigaa oqarfigalugulu: »Mianersorit, Jaaku oqaatsimik ajortumik sunnguamilluunniit oqarfigissanngilat.« v25 Labanip Jaaku anguaa qaqqami tammaarsimasoq, Labanilu eqqarlini ilagalugit Gileadip qaqqalittaani tammaarpoq. v26 Taava Labanip Jaaku oqarfigaa: »Qanoq-una iliortutit? Nakutipparma, panikkalu aallaruppatit sorsunnermi tigusatut. v27 Sooq nakutippinga isertortumillu qimaallutit? Arajutsisaarinngikkaluaruit qanissagaluarpakkit nalliuttorsiorpaluttumik erinarsorlunga, qilaatersortunik sianaarsortunillu ingiorteqarlunga. v28 Ernuttama panimmalu kuninnissaannulluunniit periarfissaqartinngilarma. Tamatumuuna sianiitsuliungaarputit! v29 Maanna ajortumik pisinnaagaluarpassi, ataatassili Guutiata unnuaq ima oqarfigaanga: Mianersorit; Jaaku oqaatsimik ajortumik sunnguamilluunniit oqarfigissanngilat. v30 Paasisinnaavara aallartutit ataatavit illuanut angerlarseqigavit – sunali pillugu guutiliaatikka tillippigit?« v31 Jaakup Labani akivaa: »Ersigama, isumaliorama illit paninnik arsaassagimma. v32 Illilli guutiliaatinnik nassaarfigisat toqunneqassaaq. Eqqarlivut isigitillugit nassatakka ujarlerfigikkit illillu pigisatit tigullugit.« Tassami Jaakup naluaa Rakelip guutiliat tillissimagai. v33 Taava Labani Jaakup toqqanut Leallu toqqanut inussiallu arnat toqqinut iserluni ujarlerpoq, nanisinanili. Leallu toqqanit anigami Rakelip toqqanut iserpoq. v34 Rakelilli guutiliat illumiititat qatigattuup issiaatserfianut toqqorsimavai ingiffigalugillu. Labanip tupeq tamaat ujarlerfigaa, naninngilaali. v35 Rakelip ataatani oqarfigaa: »Kamaateqinanga, naalagaq, nikuiffiginnginnakkit, arnat pisarnerattut atugaqarama!« Taama Labanip guutiliat illumiititat ujaraluaramigit naninngilai. v36 Taava Jaaku kamangaalerpoq, Labanilu avoqqaaraa oqarfigalugulu: »Sumik pinerluttuliorama sumillu ajortuliorama malersorpinga? v37 Tassa pikka tamaasa ujarlerfigaatit. Sumik illit pigisannik nanisivit? Nanisisimaguit nanisatit saqqummiunniakkit eqqarlikka eqqarlitillu isigitillugit, taakku eqqartuussissapput akunnitsinni. v38 Ukiuni 20-ni ilinniiffinni savaatitit savaasaatitillu erninerlunngillat, savaativit angutiviartaat nerisarineq ajorpakka, v39 nersutit kiisortut alittorlugit toqutaat ilinnukaanneq ajorpakka, namminerli taarsertarpakka. Ullukkut tillitat piinnarnagit allaat unnuakkut tillitat uannut taarsertittarpatit. v40 Ulluutillugulu kiassuaq unnuaatillugulu nilleq erloqissutigisarpakka; sinissaaruttarpungalu. v41 Katillugit ukiuni 20-ni sulissuppakkit, ukiuni 14-ini panitit marluk nuliartaariumallugit, ukiunilu arfinilinni savaativit ilaannik pissarsiniarlunga; quleriarlutillu akissarsiassakka allanngortittarpatit! v42 Ataatama Guutiata, Aaperaap Guutiata Iisaallu Siooragisaata, najorsimanngikkaluarpanga soqartinnanga aallartissimassagaluarparma. Guutilli naalliunnera suleruloorneralu isigai, unnuarlu manna eqqartuussivoq.« v43 Labanip Jaaku akivaa: »Uangaaku panikka, uangaaku qitornakka, uangaaku nersutaatikka; isigisatit tamaasa uanga pigaakka. Panikkali uku qitornaalluunniit ullumi sumik iliuuseqarfigisinnaanerpakka? v44 Qaa, angerfigeqatigiinniarta uanga illillu. Tamanna illit uangalu akunnitsinni nalunaajaasuussaaq.« v45 Taava Jaakup ujarak tiguaa napparlugulu, v46 eqqarlinilu oqarfigai ujaqqanik katersueqqullugit. Taakkulu ujaqqanik katersuillutik inussuusioreermata taassuma killingani nereqatigiipput. v47 Labanip inussuusiaq Jegar-Sahadutamik taavaa, Jaakullu Gal'edimik taavaa. v48 Labani oqarpoq: »Inussuusiaq manna ullumi illit uangalu akunnitsinni nalunaajaasuussaaq.« Tamanna pillugu Gal'edimik taasarpaat. v49 Aamma Mispamik taasarpaat Labani ima oqarmat: »Immitsinnik takussaarutta Naalagaq uatsinnik nakkutilliisuugilitoq. v50 Panikka ajortumik pigukkit taakkualuunniit saniatigut allanik nuliartaaruit manna ilisimassavat: Inummik najuisoqanngikkaluarpalluunniit Guuti akunnitsinni ilisimannittuussaaq.« v51 Labanip aamma Jaaku oqarfigaa: »Inussuusiaq una ujarallu illit uangalu akunnitsinni nappartitakka isigikkit. v52 Inussuusiaq ujarallu napasoq nalunaajaasuussapput ajortumik siunertaqarlunga illit najugarisannut pissanngitsunga inussuusiaq qaangerlugu illillu aamma ajortumik siunertaqarlutit uanga najugarisannut pissanngitsutit inussuusiaq ujarallu eqqaassutissaq qaangerlugit. v53 Aaperaap Guutia Nakorillu Guutia akunnitsinni eqqartuussisuugili.« Tassa taakkua ataataata Guutia. Jaakulu uppernarsaavoq ataatami Iisaap Siooragisaa ilisimannittoralugu. v54 Taava Jaaku qaqqami pilliutissanik toqutassanik pilliivoq, eqqarlinilu qaaqquai neriartoqqullugit; nerereeramillu qaqqami unnuipput. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 32 Jaaku akiuuttoq v1 Labani aqaguani ullaakkut ernguttani paninilu kunillugit inuulluaqqoreeramigit angerlamut aallarpoq, v2 Jaakulu ingerlaqqippoq. Guutip inngilii naapippai, v3 takuleramigillu oqarpoq: »Aajuna Guutip tammaarsimaffia.« Taamaammat najugaq taanna Mahanajimimik taavaa. v4 Jaaku ilaminik siuartitsilluni angajuminut Esauimut nunami Se'irimiittumut, tassa Edomip nunaaniittumut, aallartitsivoq. v5 Aallartitanilu peqqusiffigai: »Naalagara Esaui ima oqarfigissavarsi: Kiffat Jaaku ima oqarpoq: Manna tikillugu takornartaallunga Labanimi najugaqarsimavunga. v6 Ussinnik, siutituunik, savanillu inussianillu angutinik inussianillu arnanik pissarsisimavunga. Maanna aallartitsivunga, naalagaq, tamakkuninnga ilisimatinniarlutit neriullunga isinnut saammaannarsisinnaassallunga.« v7 Aallartitat Jaakumut uteramik oqarput: »Angajut Esaui tikipparput, tassalu angutinik 400-nik ilaqarluni naapikkiartulerpaatit.« v8 Jaaku siooratsangaarpoq, annilaarnermillu inuit ilani savallu savaasallu ussigillu qatigattuullu avippai, tammaartartussat marluinngorlugit, v9 ima isumaliorami: »Esauip tammaartartussat arlaat tikillugit saassuppagit arlaat aniguisinnaajumaarput.« v10 Jaakulu qinuvoq: »Naalagaq ataatama Aaperaap Guutia ataatamalu Iisaap Guutia, illit uannut oqartutit: ›Nunannut eqqarlinnullu uterniarit, ajunngitsuliorfigiumaarpakkit.‹ v11 Kiffaasunga ilinnit taama atsigisumik ajunngisaarfigineqassallunga unneqqariffigineqassallungalu suunngippallaaraluaqaanga; taamani Jordani ikaarpara ajaappiara kisiat pigalugu, maannali pigisaqalerpunga marluinngorlutik tammaartartunik. v12 Angajunnit Esauimit annaanniannga, ersigigakkumi; tikiulluni anaanat qitornaallu ilanngullugit toqorarnialeratarsinnaavaatigut. v13 Nammineq oqarputit ajunngitsuliorfigiumaarlunga, kinguaassakkalu sioqqatut sissamiittutut amerlatigilersikkumaarlugit kisissaanngitsunngorlugit.« v14 Jaaku tassani unnuivoq. Pigisaminillu immikkoortippai angajuminut Esauimut tunissutissani makku: v15 Savaasat arnavissat 200-t, savaasat angutivissat 20-t, savat arnavissat 200-t, savat angutivissat 20-t, v16 qatigattuut milutsitsisut 30-t piaraallu, ussigit arnavissat 40-t, ussigit angutivissat qulit, siutituut arnavissat 20-t siutituullu angutivissat qulit. v17 Uumasuutit tamakku immikkoortukkuutaarlugit kiffaminut ingerlatitippai taakkulu oqarfigalugit: »Siuarlusi ingerlagitsi katersakkuutaat akunneqartittarlugit annertuunik.« v18 Siulliullunilu aallartussaq oqarfigaa: »Angajuma Esauip naapillutit aperippatit kina naalagarinerit sumukarnersutillu nersutaatillu ingerlassatit kia piginerai, v19 taava oqassaatit: Tassa kiffavit Jaakup pii ilinnukaatititai tunissutissani, naalagara Esaui, namminerlu malilluta tikiutissaaq.« v20 Aamma tullia pingajuallu nersutaatinillu ingerlassisut allat tamaasa Esaui naapikkunikku taama oqartaqquai, v21 tassa ima oqaqquai: »Kiffat Jaaku malilluta tikiutissaaq.« Jaakumi ima isumaliorpoq: »Pajugutinik ukuninnga siuartitanik saammarsarniassavara, kingornalu aatsaat sassarfigiumaarpara, immaqa taava inussiarnersumik ilassissavaanga.« v22 Pajuttut siuarteriarlugit Jaaku nammineq tammaarfimmi unnuivoq. v23 Unnuaq taanna Jaaku makippoq nulianilu marluk inussiaatinilu arnat marluk qitornanilu aqqanillit ilaliuteriarlugit Jabbokip naloraartariaatigut ikaarpoq; v24 kuukkut ikaartippai, pigisanilu tamaasa aamma ikaallugit. v25 Namminerli kiserngoruppoq. Taava Jaaku angummit saassunneqarpoq, paappullu qaalernera tikillugu. v26 Angutip misigileramiuk ajugaaffigisinnaanagu paatillutik Jaaku siffiaata nagguaagut patippaa niua siffiaatigut pillutsillugu. v27 Taava oqarpoq: »Qaalereerpoq, iperannga!« Jaakup akivaa: »Pilluaqqoreerumma aatsaat iperassavakkit.« v28 Angutip aperaa: »Qanoq ateqarpit?« Akivaa: »Jaakumik ateqarpunga.« v29 Taava oqarpoq: »Jaakumik ateqarunnaarlutit Israeli aterilissavat, Guutimut inunnullu akiuussimagavit ajugaallutillu.« v30 Jaakup oqarfigaa: »Illimmi qanoq ateqarpit?« Akivaali: »Sooq atera apeqqutigaajuk?« Tassanilu pilluaqquaa. v31 Jaakup najugaq taanna Penuelimik atserpaa ima oqarami: »Guuti kiinarsillugu takuara, inuuginnarlungali.« v32 Penueli saneqqukkaalu seqineq nuivoq. Jaaku tusialluni ingerlavoq. v33 Tamanna pillugu Israelikkut kuutsiup iterserngani sianiuteqarfik nerineq ajorpaat ulloq manna tikillugu, Jaaku siffissami sianiuteqarfiagut patinneqarsimammat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 33 Jaaku Esauilu naapeqatigiittut v1 Jaakup takuleramiuk Esaui angutinik 400-nik ilaqarluni aggersoq qitornani immikkoortiterpai anaanaannut, tassa Leamut Rakelimullu inussianullu arnanut marlunnut, ilaliutitillugit. v2 Inussiallu arnat taakku qitornaallu sallinngortippai, Lea qitornaalu tulliutillugit, Rakeli Josefilu kingullerpaajutillugit. v3 Nammineq sallersaalluni ingerlavoq arfineq-marloriarlunilu nunamut pallortarluni angajumi tikikkiartuaarnerani. v4 Esauilli arpalluni parsiarlugu tikikkamiuk pakkutaarpaa qungasiagullu eqillugu kunillugulu, marluullutillu qiapput. v5 Esauip arnat meeqqallu takuleramigit oqarpoq: »Ilagisatit kikkunuku?« Jaakup akivaa: »Tassa kiffavit qitornai Guutip saammaalluni tunissutigisai.« v6 Taava inussiat arnat qitornatik ilagalugit sassarput pallorlutillu; v7 aammattaaq Lea qitornanilu sassarput pallorlutillu, kiisalu Josefi Rakelilu sassarput pallorlutillu. v8 Esaui aperivoq: »Ingerlaqatigiit naapitakka suna siunertaralugu aallartippigit?« Jaakup akivaa: »Illinuna isinnut saammaannarsiumagama, naalagaq.« v9 Esauili oqarpoq: »Nuka! Pigisakka naammapput, pigisatit pigiinnakkit.« v10 Jaakuli akivoq: »Ila naagga, isinnut saammaannarsisimaguma pajugutikka tiguniakkit, maanna uanga nammineq sassarfigigakkit, soorlu tassa Guutimut sassartunga, ilassilluarparmalu. v11 Tunissutit ilinnukaatititakka tiguniakkit, Guutip saammaammanga naammattorsuarnillu peqarama.« Jaakullu kimigiiserfigiuarmani Esauip tunissutit tiguai. v12 Taava Esaui oqarpoq: »Aallaqqiinnarniarta, siulersorlutit ingerlaqatigissavakkit.« v13 Jaakulli akivaa: »Naalagaq, nalunngilat meeqqat ilagisakka suli nukangasuummata aammalu savat nersutaatillu milutsitaqarmata qajassuuttariaqarikka. Ulloq ataasiinnarluunniit assoroorpallaartikkaluarutsik savat tamarmik toqoqinapput. v14 Naalagaq, illit qimalluta siuaannarniarit, taava uanga kigaatsumik ingerlarusaarumaarpunga nersutaatit meerannguillu ingerlasinnaanerannut naleqquttumik illit najugarisannut Se'irimut apuutserlunga.« v15 Esaui oqarpoq: »Taavami inuit ilagisama ilaat ilinnut ingerlaqatigitissavakka.« Jaakulli akivaa: »Pisariaqanngilaq, isinnut saammaannarsiguma naammappoq, naalagaq.« v16 Ullorlu taanna Esaui Se'irimut uterpoq. v17 Jaakuli Sukkotimut aallarpoq, tassanilu imminut illuliuuppoq nersutaatinilu tupiusaliuullugit; tamanna pillugu najugaq taanna Sukkotimik taaguuteqarpoq. Sikemi Dinalu v18 Jaaku Paddan-Aramimiit angalanermi kingorna illoqarfimmut Sikemimut Kana'animiittumut ajorani apuuppoq avataanilu tammaarluni. v19 Nunaminerlu taanna tuperfigisani Sikemip angutaata Hamorip ernerinit pisiaraa kesitanik 100-nik akilerlugu. v20 Tassani pilliiviliorpoq imalu taallugu: »Guuti, Israelip Guutia«. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 34 v1 Ilaanni Dina Jaakup Leamit panissaarisaa nunap tikitamik arnartaanut pulaarniarluni animmat v2 Sikemip Hamorip Hivvikkuusup nunap naalagaanerata ernerata takuaa; tiguaa pinngitsaalillugulu arneriffigalugu. v3 Sikemip Dina Jaakup pania assut ajuutigilerpaa, nuannarisarileramiullu asannittumik oqaluffigilerpaa. v4 Taamaattumik ataatani Hamori oqarfigaa niviarsiaq taanna imminut nuliartaariteqqullugu. v5 Jaakup tusarpaa panini Dina Sikemip narrunarsarsimagaa, erninili nersutaatit paaralugit narsaammiimmata angerlartinnagit nipangersimaannarallarpoq. v6 Taava Sikemip ataataata Hamorip Jaaku oqaloqatigiartorpaa. v7 Jaakulli ernerisa narsaammit angerlarlutik tusaramikku qanoq ittumik pisoqarsimasoq ajuallapput kamangaarlutillu, Sikemi Israelikkut narrunarsaataasutut isigisaannik iliorsimammat Jaakup pania innaakkamiuk. Taamaaliorneq ileqqussaanngivippoq! v8 Taava Hamorip oqarfigai: »Ernerma Sikemip qatanngutersi arnaq assut ajuutigaa; taassumunnga nuliartaaritinniarsiuk, v9 taamaalilluta ilaqutariilerniassaagut. Panisi uatsinnut nuliartaaritissigit, ilissilu uagut panivut nuliartaariniarsigit. v10 Maani nunassinniaritsi, nunarput nunassiffigeriaannaavoq. Piumasassinnik angalaarfiginiarsiuk nunassiffigivillugulu.« v11 Sikemillu Dinap ataataa qatanngutaalu oqarfigai: »Qanortoq ilissinnut iluarinarsilanga! Piumasassinnik tamanik tunissavassi. v12 Nuliassap akissaanik aningaasanik amerlasuunik tunissutisiassanillu amerlasuunik piumasaqarfigisinga, piumasarisassinnik tunissavassi arnartarsi uannut nuliartaaritikkumagussiuk.« v13 Jaakulli ernerisa Sikemi ataataalu Hamori Sikemip qatanngumminnik Dinamik narrunarsaasimanera pillugu peqqusersusaarlutik v14 oqarfigaat: »Taamaaliorneq saperpugut, qatannguterput kipineqanngitsumut nulissiutitissinnaanngilarput tamanna uatsinnut narrunarsaataassammat. v15 Siunnersuutersi aatsaat akuerisinnaavarput uatsitut iliorlusi angutitasi tamaasa kipineqartikkussigit. v16 Taava uagut panivut ilissinnut nuliartaaritikkumaarpavut, uagullu ilissi panisi nuliartaarissavavut ilissinnilu nunassivilluta inuianngoqqulluta ataatsit. v17 Naalakkumanngikkutsigulli kipineqartikkumanngikkussilu niviarsiartarput ilagalugu qimallusi aallassaagut.« v18 Oqaasii taakku Hamorip erneratalu Sikemip iluaraat, v19 inuusuttorlu taanna kipineqartinnissaminut nangaanngilaq Jaakup pania ajuutigeqigamiuk. Angummi taanna ataatami inoqutaanit tamanit ataqqisaanerpaavoq. v20 Hamori erneralu Sikemi illoqarfimmik isaaffianukarput illoqarfimmillu angutitai oqarfigalugit: v21 »Angutit ukua ajoquserniannginnamisigut nunatsinni nunassinniarlit piumasaminnillu angalaarlutik, nunami manna aallariarfittoqigami taakkununnga naammattumik inissaqarpoq. Paniinik nuliartarumaarpugut panivullu taakkununnga nulissiutitittarumaarlugit. v22 Kisianni angutitavut tamarmik immissut kipineqarpata aatsaat uatsinni nunassikkumapput inuianngoqqulluta ataatsit. v23 Savaataammi pigisaallu tamaasa nersutaataallu pigilerumaarpavut, taamaattumik piumasaannik akueriniartigit maani najugaqaannarniassammata.« v24 Illoqarfimmi innuttaaqataasut tamarmik Hamori erneralu Sikemi isumaqatigaat, illoqarfiullu angutitai tamarmik kipineqartipput. v25 Ullut marluk qaangiuttut Sikemimiut kissarneqarlutik uninngammata Jaakup ernerisa marluk Simmiuup Levillu, Dinap qatanngutaasa, panatik tiguaat, akornuserneqaratillu illoqarfimmut iserlutik angutit tamaasa toqorarpaat. v26 Hamori erneralu Sikemi panamik toquppaat, Dinalu Sikemip illuanit aariarlugu qimagupput. v27 Jaakup ernerisa qatanngummik narrunarsarneqarnera pillugu toqutat piiaaffigaat illoqarfillu ujajaaffigalugu; v28 savaataat, ussiutaat siutituujutaallu illoqarfimmiittut narsaammiittullu tamaasa aallaruppaat. v29 Pisuussuterpassui arnallu meeqqallu tamaasa tiguakkatut aallaruppaat illullu tamaasa suerullugit ujajaaffigalugit. v30 Jaakulli Simmiuut Levilu oqarfigai: »Ajunaarutissiorpassinga nunap inuinut Kana'anikkunnut Perizzikkunnullu uuminarsarassinga. Uagummi ikittuinnaavugut; ataatsimoorlutik saassuppannga uanga inoqutikkalu nungutitaassaagut.« v31 Ernerili akipput: »Qatannguterput arnatut atortittartutut iliorfigimmagu ilaginnaannassanerparput?« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 35 Jaaku Betelimiittoq v1 Guutip Jaaku oqarfigaa: »Betelimut majuarit, tassanilu najugassillutit pilliiviliorit Guutimut taamani angajunnit Esauimit qimaagavit ilinnut saqqummersumut.« v2 Taava Jaakup ilaquttani inoqutinilu tamaasa oqarfigai: »Allamiut guutiisa assingi pigisasi akornassinniittut peersigit minguersarlusilu allanillu atisalersorlusi. v3 Betelimut majuarta tassani pilliiviliussagama Guutimut annikilliorninni qinnutinnik tusartumut angalaninnilu uannik najuisumut.« v4 Taava allamiut guutiisa assingi pigisatik tamaasa iverutitillu Jaakumut tunniuppaat, Jaakullu orpiup egip Sikemimiittup ataanut assaappai, v5 taavalu aallarput. Illoqarfiilli Sikemip eqqaaniittut inui Guutimit annilaartitaarujussuaramik Jaakup erneri malersunngitsoorpaat. v6 Jaaku ilanilu tamarmik Luzimut Kana'animiittumut maannakkut Betelimik taaneqartartumut pipput. v7 Tassani Jaaku pilliiviliorpoq najugarlu taanna El-Betelimik taallugu, Guutip tassani saqqummerfigimmani taamani angajuminit qimaatilluni. v8 Debora Rebekkap milutsitsisaa toquvoq ilineqarlunilu Betelip eqqaani orpiup egip ataani, orpillu taanna Jaakup Orpimmik Kappialaffimmik taavaa. v9 Guuti Jaakumut saqqummeqqippoq Paddan-Aramimit uternerata kingornagut, pilluaqqullugulu v10 oqarfigaa: »Jaaku ateraat, maannali Jaakumik taaneqassaassaatit. Ateqalissaatit Israelimik.« Atserpaalu Israelimik. v11 Guutillu oqarfigaa: »Uanga tassa Guuti Ajugaqanngitsoq. Kinguaassiussaatit kinguaarpassuaqalerlutit! Ilinnit naggueqalissapput inuiaat, tassami inuiaqatigiissorpassuit, kunngillu illit uininnit aannillu pisut saqqummerumaarput. v12 Ilinnut kinguaassannullu tunniuppara nuna Aaperaamut Iisaamullu tunniussimasara.« v13 Taava Guuti qangattarpoq oqaloqatigiiffitsik qimallugu. v14 Jaakuli oqaloqatigiiffimminni ujaqqamik nappaavoq, ujaqqamik napasumik, kueragassamillu pilliivoq uuliamillu kuerarlugu. v15 Guutimillu oqaluffigineqarfini Betelimik atserpaa. Benjamini inunngortoq Rakelilu toqusoq v16 Taava Betelimit aallarput. Efratili suli ungasingaatsiarlugu Rakeli ernisulerpoq, erniniarninilu perulussiuutigeqaa. v17 Nallisitseruttulernerata nalaani ernisussiortup oqarfigaa: »Siooraqinak, tamatumuunattaaq qitornartaassat nukappiaraavoq.« v18 Rakelilli anerningilivilluni – erninerliorlunimi toqugami – ernertaani Ben-Onimik atserpaa, ataataatali Benjaminimik taavaa. v19 Rakeli toqugami Efratimut maanna Betlehemimik taaneqartartumut aqqutaani ilineqarpoq. v20 Jaaku Rakelip ilerfata qaanut ujaqqamik nappaavoq. Ulloq manna tikillugu Rakelip ilerfani ujarak taanna tassani napavoq. v21 Israeli aallaqqippoq Migdal-Ederillu ungataani tuperluni. v22 Israeli tassani najugaqartillugu ilaanni Rubenip Bilha ataatami panerfaa innaappaa, Israelillu tamanna tusarpaa. Jaakup erneri. Iisaaq toqusoq Jaakup erneri aqqaneq-marluupput. v23 Leap erneri tassa Jaakup angajulliliaa Rubeni, taavalu Simmiuut, Levi, Juda, Issakari, Zebulonilu. v24 Rakelip erneri tassa Josefi Benjaminilu. v25 Bilhap Rakelip inussiaataata erneri tassa Dani Naftalilu. v26 Zilpap Leap inussiaataata erneri tassa Gadi Asherilu. Tassa Jaakup Paddan-Aramimi ernertaarisai. v27 Jaakup ataatani Iisaaq tikippaa Mamremi Kirjat-Arbami maanna Hebronimik taaneqartartumi, Aaperaap Iisaallu takornartatut najugarisaanni. v28 Iisaaq ukiuni 180-ini inuuvoq. v29 Toqugami siuaasaminukarpoq utoqqaalluni ullussanilu naammatsissimallugit. Ernerisa Esauip Jaakullu ilivaat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 36 Esauip kinguaavi v1 Tamassa Esauip, tassa Edomip, kinguaavi: v2 Esauip Kana'anikkut arnartaasa ilaat uku nulissiuppai: Ada Elonip Hittikkuusup pania, Oholibama Anap pania Sib'onip Hivvikkuusup erngutaa, v3 Basematilu Ismaelip pania Nebajotillu najaa. v4 Adap Elifazi Esauimut ernertaaraa, Basematillu Re'ueli ernertaaraa, v5 Oholibamallu Je'ushi, Jalami Koralu ernertaarai. Tassa Esauip erneri Kana'animi ernertaarisai. v6 Esaui nuliani, ernini paninilu inoqutinilu tamaasa ilagalugit uumasuutinilu nersutaatinilu pigisanilu Kana'animi pissarsiarisani tamaasa nassarlugit nunamut Se'irimut nunasiartorpoq nukkani Jaaku qimallugu, v7 tamarmik immikkut amerlaqisunik pigisaqarnertik pillugu nunaqqatigiissinnaannginnamik nunamilu takornartaafimminni naammattumik inissaqannginnamik, nersutaatitimmi amerlaqimmata. v8 Taama Esaui aamma Edomimik taaneqartartoq Se'irip qaqqaani nunassippoq. v9 Tamassa Esauip kinguaavisa allassimaffiat. Esaui Edomikkut Se'irip qaqqaaniittut nagguigaat. v10 Tamassa Esauip ernerisa aqqi: Elifazi Esauip nuliata Adap ernera Re'uelilu Esauip nuliata Basematip ernera. v11 Elifazip erneri tassa Temani, Omari, Sefo, Gatami Kenazilu. v12 Timnap Esauip ernerata Elifazip panerfaata Amaleki taassumunnga ernertaaraa. Tassa Esauip nuliata Adap erngutai. v13 Re'uelip erneri tassa Nahati, Zera, Shamma Mizzalu. Tassa Esauip nuliata Basematip erngutai. v14 Esauip nuliata Oholibamap, Sib'onip ernerata Anap paniata, uku Esauimut ernertaarai: Je'ushi, Jalami Koralu. v15 Makkuupput naggueqatigiinni naalagaasut Esauip ernerinit naggueqartut: Elifazip Esauip angajulliliaata erneri: Naalagaasut Temani, Omari, Sefo, Kenazi, v16 Kora, Gatami Amalekilu. Tassa naalagartat Elifazimit naggueqartut Edomimiittut. Adap taakku erngutarai. v17 Uku Esauip ernerata Re'uelip ernerai: Naalagaasut Nahati, Zera, Shamma Mizzalu. Tassa naalagaasut Re'uelimit naggueqartut Edomimiittut. Taakku Esauip nuliata Basematip erngutarai. v18 Esauip nuliata Oholibamap erneri ukuupput: Naalagaasut Je'ushi, Jalami Koralu. Tassa naalagaasut Oholibamamit Esauip nulianit Anap panianit naggueqartut. v19 Tassa Esauip erneri, tassalu naalagaasut taakkua kinguaavi. Esaui Edomimittaaq taaneqartarpoq. v20 Makkuupput Se'irip Horikkuusup erneri nunami najugaqartut: Lotani, Shobali, Sib'oni, Ana, v21 Dishoni, Eseri Dishanilu. Tassa Horikkut naggueqatigiissortaanni naalagaasut, Se'irip erneri Edomimiittut. v22 Lotanip erneri ukuupput: Hori Hemamilu, Lotanillu najagaa Timna. v23 Shobalip erneri ukuupput: Alvani, Manahati, Ebali, Shefo Onamilu. v24 Sib'onip erneri ukuupput: Ajja Analu. Ana taannaavoq inoqajuitsumi puilasunik uunartunik nassaartoq ataatami Sib'onip siutituujutai paaritillugit. v25 Anap qitornai ukuupput: Dishoni panialu Oholibama. v26 Dishonip erneri ukuupput: Hemdani, Eshbani, Jitrani Keranilu. v27 Eserip erneri ukuupput: Bilhani, Za'avani Akanilu v28 Dishanip erneri ukuupput: Usi Aranilu. v29 Horikkut naggueqatigiissortaanni naalagaasut ukuupput: Naalagaasut Lotani, Shobali, Sib'oni, Ana, v30 Dishoni, Eseri Dishanilu. Tassa Horikkut naalagaat, naggueqatigiikkuutaarlugit, Se'irip nunaaniittut. v31 Israelikkut kunngeqanngikkallarmata Edomimi kunngiusut ukuupput: v32 Bela Beorip ernera Edomimi kunngiuvoq; illoqarfik najugaa Dinhabamik taaguuteqarpoq. v33 Bela toqummat Jobabi Zerap ernera Bosramioq kingoraarlugu kunnginngorpoq. v34 Jobabi toqummat Hushami Temanimioq kingoraarlugu kunnginngorpoq. v35 Hushami toqummat Hadadi Bedadip ernera kingoraarlugu kunnginngorpoq. Taannaavoq Midjanikkunnik artorsartitsisoq Moabip nunaani. Illoqarfik najugaa Avitimik taaguuteqarpoq. v36 Hadadi toqummat Samla Masrekamioq kingoraarlugu kunnginngorpoq. v37 Samla toqummat Sauli kuussuup sinaani Rehobotimioq kingoraarlugu kunnginngorpoq. v38 Sauli toqummat Ba'al-Hanani Akborip ernera kingoraarlugu kunnginngorpoq. v39 Ba'al-Hanani Akborip ernera toqummat Hadari kingoraarlugu kunnginngorpoq. Illoqarfik najugaa Pa'umik taaguuteqarpoq, nulialu Mezahabip paniata Matredip pania Mehetab'elimik ateqarpoq. v40 Ukuupput Esauip naggueqatigiissortaani naalagaasut, eqqarleriissortaat sumilu najugaqarneri tunngavigalugit: Naalagaasut Timna, Alva, Jeteti, v41 Oholibama, Ela, Pinoni, v42 Kenazi, Temani, Mibsari, v43 Magdieli Iramilu. Taakkuupput Edomip naggueqatigiissortaani naalagaasut nunami pigisaminni najugarisaat tunngavigalugit. Tassa Esaui, Edomikkut nagguiat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 37 Josefi qatanngutaalu v1 Jaaku ataatami takornartatut nunagisaani Kana'animi uninngaannarpoq. v2 Makkuupput Jaakup kinguaavisa oqaluttuassartaat: Josefi 17-inik ukioqarluni qatanngutini ilagalugit savanik paarsisuuvoq. Ataatami panerfamminik Bilhamik Zilpamillu erneri kiffaaffigai, taakkulu pillugit tusakkaminik ajortunik tamanik ataatani oqaluttuuttarpaa. v3 Israelip Josefi ernerminit allanit asaneruaa utoqqalilluni ernertaarigamiuk, ilupaassiortippaalu takisuunik talilimmik. v4 Qatanngutaasa paasigamikku ataatamik Josefi imminnit asanerugaa uumissulerpaat inussiarnersumillu oqaluffigissanagu. v5 Ilaanni Josefi sinnattorsimavoq, sinnattunilu qatanngutiminut oqaluttuarimmagu taakkua suli annerusumik uumissulerpaat. v6 Oqarfigai: »Sinnattora tusaariassagissi! v7 Sinnattorpunga narsaammi karrinik killukkanik qilersuilluta. Uanga qilersugara makippoq napparissilluni, ilissilu qilersukkasi kaajallallugu inissipput sikkivigalugulu.« v8 Qatanngutaasa oqarfigaat: »Illit uagutsinnut kunngiussasoraat naalakkersugaralutalu?« Sulilu annerusumik uumissulerpaat sinnattuni oqaluttuarisai pillugit. v9 Kingorna allamik sinnattorpoq, sinnattunilu taanna qatanngutiminut oqaluttuaraa; oqarpoq: »Sinnattoqqippunga. Takuara seqernup qaammatillu ullorissallu aqqanillit sikkivigigaannga.« v10 Tamanna ataataminut qatanngutiminullu oqaluttuarimmagu ataataata appisaluuppaa oqarfigalugulu: »Qanoq-una aamma sinnattorsimasutit. Isumaqarpit uanga anaanavillu qatanngutivillu sikiffigiumaaritsigit?« v11 Qatanngutaasalu sinngappaat, ataataatali Josefip sinnattua puiunngilaa. v12 Ilaanni Josefip qatanngutai ataatamik savaataanik Sikemimi paarsiartorlutik aallarsimatillugit v13 Israelip Josefi oqarfigaa: »Qatanngutitit Sikemimi savanik paarsipput. Taakkununnga takuniaatissavakkit!« Josefi akivoq: »Aap, ataata!«. v14 Israelillu oqarfigaa: »Qatanngutitit savallu takuniarallakkit paasiniarlugu qanoq innersut, uteruillu oqaluttuukkumaarparma qanoq innerinik.« Taava Israelip Josefi Hebronip qooruanit aallartippaa, Sikemimullu pivoq. v15 Narsaammi angalaartillugu angutip naapitaata aperaa sumik ujagaqarnersoq. v16 Akivoq: »Qatanngutikka ujarpakka; nalunaarfiginnga sumi savanik paarsinersut.« v17 Taava angut oqarpoq: »Maanngaanniit aallarsimapput, tusaavakka oqartut Dotanimukarniarlutik.« Taava Josefi qatanngutini ujarlugit aallarpoq Dotanimilu nanillugit. v18 Qatanngutaasa ungasianit takuleramikku suli pallinngikkaatik pilersaapilulerput toqukkumallugu. v19 Ima oqaloqatigiilerput: »Takuarsi sinnattorajooq aajinnga aggerpoq. v20 Toqoriarlugu imiisiviliat arlaannut nakkartitsigu, oqarumaarpugut nersutip kiisortup nerisimagaa. Taava takussavarput sinnattui qanoq piumaarnersut!« v21 Rubenilli qatanngutini taama oqartut tusaagamigit Josefi annaanniarlugu oqarpoq: »Toqoqinatigu! v22 Aammik kuiseqinasi,« Rubenip oqarfigai; »imiisiviliamut narsaammiittumut uunga nakkartissiuk; pinerleqinasiulli!« Tassami pilersaarami annaakkumallugu ataataanullu angerlaakkumallugu. v23 Josefip tikimmatik qatanngutaasa ilupaava, ilupaaq takisuunik talilik, peerpaat v24 inuttaalu imiisiviliamut nakkartillugu. Imiisiviliaq taanna imaqanngilaq, paqqersimagami. v25 Ingeriarlutik nerilerput. Nerisillutik takulerpaat inuilaarsioqatigiit Ismaelikkuusut Gileadimit aggersut. Qatigattuujutaat nammapput tragakant-gumminik, storax-balsamimik ladanum-kutsummillu Egyptenimut ingerlataannik. v26 Judap qatanngutini oqarfigai: »Sumut iluaqutaassava qatanngupput toqukkutsigu toqunneqarneralu isertuullugu? v27 Ismaelikkunnut ukununnga akigiinnartigu pinerlinagu, qatanngutigaarpummi aaqatigalugulu.« Qatanngutaasalu tamanna akuersissutigaat. v28 Niuffagiat Midjanikkuusut sanioqquttut Josefi imiisiviliamit qaqippaat, Ismaelikkunnullu akigaat sekelinik sølvinik 20-nik akilersillugu; taakkualu Josefi Egyptenimut aallaruppaat. v29 Rubeni imiisiviliamut uterami tassani Josefi kingorarpaa. Atisanilu alippai, v30 qatanngutiminullu uterami oqarfigai: »Nukappiaraq peqanngilaq, ila qanoq iliussaanga?« v31 Taava Josefip ilupaava tiguaat, savaasarlu angutiviaq toqoriarlugu ilupaaq aavanut misuppaat. v32 Ilupaarlu taanna takisuunik talilik ataataminnukaatitippaat oqaqqusillutik: »Una nassaaraarput, misissorluariassaguk Josefip ilupaarineraa.« v33 Jaakup ilisarigamiuk oqarpoq: »Tassa ernerma ilupaava, nersutip kiisortup nerisimavaa, ilumut Josefi nersummit alittorneqarsimavoq.« v34 Jaakup atisani alittorpai puunik makisequtserluni, sivisuumillu erni aliasuutigaa. v35 Naallu ernermi panimmilu tamarmik tuppallersarniaraluaraanni tuppallersaqqunngilaq ima oqarami: »Aliasullunga ernera ornikkumaarpara samunga toqusut inaannut.« Erninilu upputigaa. v36 Midjanikkut Josefi Egyptenimi Potifarimut kunngip Faraop paarsisuisa naalagaannut akigaat. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 38 Juda Tamarilu v1 Tamatuma nalaani Juda qatanngutini qimallugit angummi Adullamimiumi Hiramik atilimmi najugaqalerpoq. v2 Tassani Judap Kana'anikkuusup Shuamik atillip pania takuaa, nulissiuppaalu. Innaappaa v3 naartulerporlu ernertaarlunilu Erimik atsikkaminik. v4 Aamma naartoqqilerpoq ernertaarlunilu Onanimik atsikkaminik. v5 Erneqqikkami ernertaani Shelamik atserpaa. Taanna ernertaarigamiuk Kezibimiippoq. v6 Judap Eri angajulliliani Tamarimik atilimmik nuliassarsissuppaa. v7 Naalakkalli Eri Judap angajulliliaa iluarinartuutinnginnamiuk toqutippaa. v8 Judap Onani oqarfigaa: »Sakitut pisussaassutsit malillugu angajorigaluavit uillarnera innaanniaruk taamalu qatanngutit kinguaassaqalersillugu.« v9 Onanilli nalunnginnamiuk kinguaassaq nammineq qitornamisut isigineqartussaanngitsoq qatanngummi nuliarisimasaa innaakkaangamiuk anisuuni maangaannartittarpaa qatanngunni kinguaassiumanagu; v10 taamaaliornera Naalakkap isaanut iluanngimmat taannattaaq toqutippaa. v11 Taava Judap ukuani Tamari oqarfigaa: »Uillarnerit pineqartarnerattut ataatavit illua uterfiginiaruk ernerma Shelap inerisimalernissaata tungaanut.« Taamaaliorpoq aarlerigigamiuk Shelap aamma qatanngutimisut toqoratarsinnaanera. Taamaalilluni Tamari ataatami illuaniilerpoq. v12 Kingunersuarileraa Shuap pania Judap nulia toquvoq, Judalu nuleertutut ullut upiffini naammata ikinngunni Hira Adullamimioq ilagalugu Timnamut savaatiminik kissaasunut majuarpoq. v13 Tamari tusarami sakimi Timnamut savaatini kissariartorai v14 uillarnertut atisani peerlugit kiinnani saaguaa takussaajunnaarsillugu, Enajimillu Timnamut aqqutaaniittup isaaffiata killingani ingippoq. Taamaaliorpoq Shelamut nulissiutitinneqannginnami naak taanna inersimalereeraluartoq. v15 Judap arnaq taanna takuleramiuk arnaasoraa atortittartoq, kiinnani saagusimammagu. v16 Aqqumminillu sangulluni ornippaa oqarfigalugulu: »Innaallakkit.« Nalugamiummi ukuaralugu. Tamarilli akivaa: »Innaakkumma sumik akilissavinga?« v17 Judap akivaa: »Savaasaaqqamik nassiussivigiumaarpakkit.« Tamari oqarpoq: »Sallunaveeqqusiigallaat savaasaaqqap nassiunnissaata tungaanut.« v18 Juda aperivoq: »Sumik sallunaveeqqutississavagit?« Tamari akivoq: »Naqitsisinnik allunaasartaanillu, ajaappissannillu tigumiannik.« Taava taakku tunniuppai innaallugulu; Tamarilu naartulerpoq. v19 Tamari angerlarami saaguni peerpaa uillarnertullu atisani ateqqillugit. v20 Judalli ikinngutiminut Adullamimiumut savaasaaraq aatsimmagu sallunaveerutitut tunniussani utertinneqaqqullugit ikinngutaata arnaq taanna naninngilaa. v21 Inuillu tassanimiut aperimmagit illernartuummi atortittartoq Enajimimut aqqutaani issiasartoq sumiinnersoq taakku akipput arnamik atortittartumik tamaaniittoqarsimanngitsoq. v22 Judamullu uterluni oqarpoq: »Naninngilara, inuillu tassanimiut oqarput atortittartumik tamaaniittoqarsimanngitsoq.« v23 Juda oqarpoq: »Sallunaveeqqutisiani tigummiinnarligit illaruaatigineqaqqunata. Savaasaaqqamimmi nassiussivigigaluarakku naninngitsoorpat.« v24 Qaammatit pingasut missiliorlugit tamatuma kingornagut Juda nalunaarfigineqarpoq ukussani Tamari uersarluni naartulersimasoq. Taava Juda oqarpoq: »Anisissiuk, ikuallagaassaaq!« v25 Anisimmannili sakini nalunaarfigiartortippaa: »Makkuninnga piginnittumit naartuvunga! Misissorluariassagitit naqitsit una allunaasartaalu ajaappiarlu una kia piginerai.« v26 Judap ilisarigamigit oqarpoq: »Arnaq taanna pisuutitassaanngilaq, uanga pisuugama; taamaaliorpormi uanga erninnut Shelamut nulissiutitinngitsooranni.« Kingorna innaatinngilaa. v27 Tamarip ernivissaa nalliummat paasivaat marlulisoq. v28 Ernilermat marlulissat aappaata assaa saqqummerpoq. Ernisussiortup allunaasaq aappallarissoq paffianut qileruppaa oqarlunilu: »Una siulliulluni anillappoq.« v29 Taassumali assani morsutsimmagu qatanngutaa anillappoq. Taava ernisussiortoq oqarpoq: »Takuuk una siggisissimasat siulliullutit aniumagavit!« Taamaattumik ernisussiortup taanna Peresimik atserpaa. v30 Kingorna qatanngutaa allunaasamik aappallarissumik paffimmiulik anillappoq, taannalu Zeramik atserpaa. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 39 Josefi Potifarillu nulia v1 Josefi Egypteniliaanneqarami tamaannaassisiminit Ismaelikkuusunit akigineqarpoq Faraomi kunngikkormiumut, Egyptenemiumut Potifarimut Faraop paarsisaasa naalagaannut. v2 Josefili Naalakkap najormani pilluarluni inuuvoq naalakkami Egyptenimiuusup illuaniiginnarluni. v3 Naalagaatalu paasigamiuk Josefi Naalakkap najorlugu suliarisaanik tamanik iluatsitsisittaraa v4 nuannarisarilerpaa kiffarilerlugulu. Illuminik nakkutiginnittunngortippaa pigisanilu tamaasa taassumunnga paaritillugit. v5 Josefip naalakkami illuanut pigisaanullu tamanut paarsisuulernera aallarnerfigalugu Naalakkap Egyptenimiup illua pilluaqqusarilerpaa Josefi pillugu. v6 Pigisai illup iluaniittut silataaniittullu tamaasa Naalakkap pilluaqquai. Egyptenimiummi taassuma pigisani tamaasa Josefimut paaritikkamigit nerinissami saniatigut allamik isumagisassaaruppoq. Josefi kusanartuuvoq inugissuullunilu. v7 Ilaanni naalagaata nuliata Josefi kajungerfigilerlugu oqarfigaa: »Innaatinnga!« v8 Josefili pinaaserpoq oqarfigalugulu: »Uanga maaniitillunga naalagara illuminiittut pillugit isumakuluuteqanngilaq, pigisani tamaasa uannut paaritippai. v9 Illumi matumani uannit oqartussaanerunngilaq. Sumilluunniit erliguutinngilaanga; illit kisivit attoqqunngilaatit; nuliarigamisit. Qanoq taama kanngunartigisumik iliussaanga Guutimut ajortuliorlunga?« v10 Naallu Potifarip nulia ullut tamaasa arneriffigeqqusaraluartoq Josefip akueriumanngilaa arneriffigiumanagulu. v11 Ullut ilaanni Josefi suliassani suliarissallugit illumut isermat kiffanillu allanik isersimasoqanngimmat v12 Potifarip nuliata Josefi ilupaavatigut tiguaa oqarlunilu: »Innaatinnga!« Josefili ilupaani arnap tigummisaa imminiiginnarlugu qimaalluni anivoq. v13 Josefi ilupaani imminut qimaannarlugu qimaammat v14 arnap taassuma kiffani suaarpai: »Takuat, angutip hebræeriusup uima maanga pisissimasaata arneriffiginiaraluarpaanga. Innaakkumallunga uannut iseraluarmat tamaviannguat suaartarpunga. v15 Nillialerama ilupaani qimaannarlugu qimaalluni anivoq.« v16 Potifarip nuliata Josefip ilupaava tassaniitiinnarpaa naalagaata takkunnissaata tungaanut. v17 Taannattaarlu taamatorluinnaq oqaluttuuppaa oqarluni: »Inussiap hebræeriusup taassuma uagutsinniilersitavit iserfigalunga arneriffiginiaraluarpaanga, v18 nipituumilli nillialeriarama ilupaani qimaannarlugu qimaalluni anivoq.« v19 Naalagaata inussiaatimi qanoq iliorneri nuliami oqaluttuarisai taakku tusaramigit kamangaalerpoq, v20 Josefilu parnaarussivimmut kunngip parnaarussaatitaasa parnaarussaasarfiannut pisippaa; tassaniilerporlu. v21 Naalakkalli Josefi najorpaa ajunngitsuliorfigalugulu parnaarussiviullu naalagaanut nuannarisarilersillugu. v22 Parnaarussiviup naalagaata Josefi parnaarussanut tamanut akisussaasunngortippaa, parnaarussivimmilu suliarisassat tamaasa Josefip nakkutigai. v23 Josefimut suliassiissutaasut tamaasa parnaarussiviup naalagaata isumagisariaaruppai, Naalakkap Josefi najormagu suliarisaanillu iluatsitsisittarlugu. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 40 Josefi kunngikkormiut sinnattuinik nassuiaasoq v1 Kingunitsiarileraa Egyptenip kunngiata imigassanut pilittaa iffiortualu naalakkamik Egyptenip kunngiata iluarinngisaanik iliorput, v2 Faraollu kunngikkormiortani taakku marluk, kunngikkunni imigassanut pilittaq kunngikkunnilu iffiortoq, kamaappai. v3 Kunngimik paarsisut naalagaanni parnaarussivimmi Josefip parnaarussaaffiani parnaarussaatippai, v4 kunngimillu paarsisut naalagaata Josefi taakkuninnga isumaginnittussanngortippaa. Parnaarussivimmiingaatsiareerlutik v5 taakku marluk, Egyptenip kunngiata imigassanut pilittaa iffiortualu parnaarussaasut, tamarmik immikkut unnuami ataatsimi sinnattorput tamarmik immikkut nassuiaatissaqartunik. v6 Josefip ullaakkut iserfigigamigit takulerpai nikallungasut v7 Faraollu kunngikkormiortai naalakkami illuani parnaarussaaqatini aperai: »Sooq ullumi taama nikallungarpasitsigivisi?« v8 Akivaat: »Sinnattorattaana sinnattuvullu maani nassuiaasussaqartinnagit.« Josefip oqarfigai: »Guuti sinnattunik nassuiaasinnaavoq. Sinnattussinnik oqaluttuussinga!« v9 Taava imigassanut pilittap sinnattuni Josefimut oqaluttuaraa: »Sinnattorlunga takuara viinnequt, v10 viinnequllu pingasunik avalequtinnguaqarpoq. Sikkersoqalerpoq naasortaqalerlunilu, tigumasuilu ineripput. v11 Faraop ermusaa tigumiarpara, viinnissallu tigullugit Faraop ermusaanut issingerpakka ermuserlu Faraomut isaallugu.« v12 Josefip oqarfigaa: »Tamanna ima nassuiaatissaqarpoq: Avalequtinnguit pingasut tassa ullut pingasut. v13 Ullut pingasut qaangiuppata Faraop niaqqut makitikkumaarpaa atorfigigaluannut iverteqqillutit, Faraollu ermusaa assaanut isaakkumaarpat imigassanut pilittaagallarnittut iliorlutit. v14 Qanortorli ajunngitsumik atugaqaleruit eqqaaniaringa. Ajunngitsuliorfigalunga Faraomut eqqartoringa illumit matumannga anisitaasinnaaqqullunga. v15 Hebræerimmi nunaannit aallarunneqarsimavunga; maanilu aamma sunnguamilluunniit parnaarussaassutissamik iliorsimanngilanga.« v16 Iffiortut naalagaata paasigamiuk Josefip imigassanut pilittap sinnattua neriulluarnartumik nassuiaraa oqarfigaa: »Uangattaaq taamaangajattumik sinnattorpunga. Sinnattorpunga koorit pingasut timiusanik qaqortunik imallit niaqquma qaaniitikkikka. v17 Koorimi qallermiipput iffiukkat assigiinngitsut Faraop nerisassai, taakkuli timmissat nerivaat.« v18 Josefip oqarfigaa: »Tamanna ima nassuiaatissaqarpoq: Koorit pingasut tassa ullut pingasut. v19 Ullut pingasut qaangiuppata Faraop niaqqut makitillugu orpimmut nivinngarumaarpaatit, timmissallu timit neriumaarpaat.« v20 Ullut marluk qaangiummata Farao inuuissiorluni atorfilittaminik tamanik nalliuttorsiortitsivoq, taavalu imigassanut pilittap niaqua iffiortullu naalagaata niaqua makitippai atorfilittami akornanni; v21 imigassanut pilittaq atorfigigaluanut iverteqqippaa kingumut Faraomut ermutsimik isaassisinnaalersillugu, v22 iffiortulli naalagaat orpimmut nivinngartippaa, soorlu Josefip nassuiaaffigisimagai. v23 Imigassanulli pilittap Josefi eqqaanngilaa. Puiorpaa. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 41 Josefi Faraop sinnattuinik nassuiaasoq v1 Ukiut marluk qaangiuttut Farao sinnattorpoq Nilenip sinaani qeqarluni. v2 Takuleriallarai ussigit arfineq-marluk kusanartut pualasuut kuussuarmit qaqisut narsamilu ivissuit akornanni ivigartulerlutik. v3 Kingornatigut ussigit allat arfineq-marluk kusanaatsut quloruusut aamma Nilenimit qaqipput kuussuullu sinaani ussigit qaqisut siulliit saniannut pillutik. v4 Ussigit taakkua kusanaatsut quloruusullu ussigit arfineq-marluk kusanartut pualasuullu iivaat. Taava Farao iterpoq. v5 Sinileqqikkamili sinnattulerpoq. Takulerpai karrertaqarfiit arfineq-marluk silittut pitsaalluartullu karrip kanaartaanit ataatsimit naalersut. v6 Kingornatigut karrertaqarfiit arfineq-marluk amitsut kangisimmit toquliortitaasut naalerput. v7 Karrertaqarfiillu taakkua amitsut karrit kaavequtaat arfineq-marluk silittut inerittunik ulikkaartut iivaat. Taava Farao iterpoq, sunaaffa sinnattorsimalluni. v8 Ullaakkut misigisimavoq eqqissisimanani, angakkuarnittartullu ilisimasullu Egyptenimiittut tamaasa aasippai sinnattukkaminillu oqaluttuullugit; kisianni ataatsilluunniit Farao nassuiaassinnaanngilaa. v9 Taava imigassanut pilittaata Farao oqarfigaa: »Uanga ajortuliarisimasannik ullumi eqqaasittariaqarpakkit. v10 Taamani Faraop kiffani, kunngikkunni iffiortut naalagaat uangalu, kamaallugit kunngimik paarsisut naalagaanni parnaarussaatippai. v11 Unnuami ataatsimi taanna uangalu sinnattorpugut assigiinngitsunik nassuiartarialinnik. v12 Tassani inuusuttoq hebræeriusoq kunngimik paarsisut naalagaanni kiffaasoq ilagaarput. Sinnattutsinnillu oqaluttuukkatsinni nassuiaaffigaatigut, tamatta sinnattuvut immikkut nassuiaatissaqartillugit. v13 Nassuiaassineratullu pisoqarpoq: Uanga atorfigigaluannut iverteqqinneqarpunga, iffiortulli naalagaat orpimmut nivinngarneqarpoq.« v14 Taava Faraop Josefi qaaqqutippaa, erniinnarlu parnaarussivimmit anisinneqarpoq. Nujaajarteriarlunilu allanik atisalersoreerami Faraomut sassarpoq. v15 Faraop Josefi oqarfigaa: »Sinnattorpunga, nassuiaasinnaasoqanngilarli; nalunaarfigineqarpungali illit sinnattoq tusaannarlugu nassuiarsinnaalersarit.« v16 Josefilli Farao akivaa: »Uanga nassuiaasinnaanngilanga. Guutip Farao ajunngitsumik akissavaa.« v17 Faraop taava Josefi oqarfigaa: »Sinnattorpunga Nilenip sinaani qeqarlunga; v18 Nilenimillu qaqipput ussigit arfineq-marluk pualasuut kusanartullu ivissuillu akornanni ivigartulerlutik. v19 Kingornatigut qaqipput ussigit allat arfineq-marluk quloruusut assut kusanaatsut saluttullu. Taama kusanaatsigisunik Egyptenimi sumiluunniit takusimanngisaannarpunga. v20 Ussigillu taakkua quloruullutillu kusanaatsut ussigit siulliit arfineq-marluk pualasuut iivaat. v21 Iigaluaramikkilli iisaqarnerannik malunnartoqanngillat; siornatigutut kusanaatsigiinnarput. Taava iterpunga. v22 Aamma sinnattorlunga takuakka karrertaqarfiit arfineq-marluk inerittunik ulikkaartut pitsaasullu karrip kanaartaanit ataatsimit naasut. v23 Kingornatigut naapput karrertaqarfiit allat arfineq-marluk panertut amitsut kangisiup toquliortitai. v24 Karrertaqarfiillu taakkua amitsut karrertaqarfiit siulliit arfineq-marluk pitsaasut iivaat. Tamakku angakkuarniartartunut oqaatigigaluarpakka, nassuiaassinnaanngilaanngali.« v25 Josefip Farao oqarfigaa: »Faraop sinnattui assigiimmik nassuiaatissaqarput. Guutip qanoq iliorniarnini Faraomut nalunaarutigisimavaa. v26 Ussigit taakku arfineq-marluk kusanartut tassa ukiut arfineq-marluk, karrertaqarfiillu taakku arfineq-marluk ajunngitsut tassa ukiut arfineq-marluk; sinnattut assigiimmik isumaqarput. v27 Ussigillu taakku arfineq-marluk quloruusut kusanaatsullu kingornatigut qaqisut tassa ukiut arfineq-marluk; karrertaqarfiillu taakku arfineq-marluk amitsut kangisiup toquliortitai tassa ukiut arfineq-marluk kaannersuaqarfiusut. v28 Tamanna pivara Faraomut oqarama: Guutip qanoq iliorniarnini Faraomut takutinniarpaa. v29 Ukiut arfineq-marluk Egyptenimi tamarmi peqangaarfiusut nalliukkumaarput. v30 Taakkuali kingulerissavaat ukiut arfineq-marluk kaannersuaqarfiusut, Egyptenimi peqangaarnerugaluaq puiorneqartissallugu kaannersuup nuna tamaat suujunnaartissammagu. v31 Nunami peqangaarnerugaluaq malunnaataarutissaaq kaannersuaqalerneq peqqutaalluni, sualussaqimmammi. v32 Faraollu tamanna marloriarlugu sinnattorimmagu isumaqarpoq Guutip aalajangiutivissimagaa erniinnaq taama pisoqartinniarlugu. v33 Taamaattumik Farao angummik silatuumik sianisuumillu Egyptenimut naalagaatitassaminik qinerlertariaqarpoq. v34 Faraolu toqqaasariaqarpoq nunami ukiuni taakkunani peqangaarfiusuni arfineq-marlunni Egyptenimi katersukkat tallimararterutaannik tigooraasussanik. v35 Ukiuni taakkunani ajunngitsuni nalliukkumaartuni karrit tamaasa katersussavaat, Faraomullu naalagaaffigisassanngorlugit illoqarfinni karrit inuussutissat toqqussavaat nakkutigissallugillu. v36 Karrit nunami toqqorsimaneqassapput ukiunut taakkununnga arfineq-marlunnut kaannersuaqarfiusussanut Egyptenimut nalliukkumaartunut, nuna kaannersuaqarneratigut nungutitaaqqunagu.« v37 Josefip siunnersuutaa taanna Faraop atorfilittaasalu tamarmik iluareqaat, v38 Faraollu atorfilittani aperai: »Allamik inoqarnerpa angutip uuma assinganik Guutip anersaavanik ilumiulimmik?« v39 Faraollu Josefi oqarfigaa: »Guutip tamakkuninnga tamanik ilisimatissimammatit ilittut silatutigisumik sianisuujutigisumillu inoqarsimanavianngilaq. v40 Illit uanga illussaarsuanni pisortaassaatit, innuttamalu tamarmik naalassavaatsit. Kunngisut issiavissaarsuara kisiat ilinnit pingaarnerussutigissavara.« v41 Faraop Josefi oqarfigaa: »Tassa Egyptenimut tamarmut naalaganngortippakkit!« v42 Assammiuni naqitsit assamminit peerpaa Josefillu assaanut ivertillugu, annoraaminermillu byssusiusumik atisalersortippaa kuultiusunillu ujamilerlugu. v43 Nammineq qamutimi akimanersaasa tulliinik qamutilerlugu ingerlaartippaa, sioraanilu suaartarput: »Abrek.« Taama Faraop Josefi Egyptenimut tamarmut naalaganngortippaa, v44 Faraop Josefi oqarfigaa: »Uanga tassa Farao! Egyptenimi tamarmi assamminik isikkaminilluunniit aalariartitsisoqassanngilaq illit akuerseqqaartinnak!« v45 Faraop Josefi Safenat-Paneamik atserpaa. Asenati Potiferap Onimi palasiusup pania taassumunnga nuliartaaritippaa. Taava Josefip Egypteni tamaat angalaffigaa. v46 Josefi Faraop atorfinitsimmani 30-nik ukioqarpoq. Josefip Farao qimappaa Egyptenilu tamaat angalaffigalugu. v47 Ukiuni taakkunani arfineq-marlunni peqangaarfiusuni nuna naatitarpassuarnik ulikkaarpoq. v48 Ukiuni taakkunani arfineq-marlunni Josefip nunap naatitai illoqarfinni toqqortiterpai, tamatigut karrit illoqarfiup eqqaani naasut illoqarfimmut tassunga inissittarlugit. v49 Josefi karrinik amerlasoorsuarnik sissap sioraasut amerlatigisunik katersuivoq, kiisa kisikkunnaarpaat amerlanermit kisinneq ajornarsimmata. v50 Ukiut kaannersuaqarfiusut suli nalliutinngitsut Josefi marlunnik ernertaarpoq; Asenatip Potiferap Onimi palasiusup paniata taakkuninnga ernertaappaa. v51 Josefip angajulleq Manassemik atserpaa ima oqarami: »Guutip erloqissutinnik tamanik ataatamalu illuaniittunik tamanik puigortippaanga.« v52 Nukaa Efraimimik atserpaa ima oqarami: »Guutip nunami naalliuffinni qitornartaarsinnaalersippaanga.« v53 Ukiut taakku arfineq-marluk Egyptenimi peqangaarfiusut qaangiummata v54 ukiut arfineq-marluk kaannersuaqarfiusut nalliupput, soorlu Josefi taama oqarsimasoq. Nunani tamani kaannersuaqalerpoq; Egyptenimili tamarmi inuussutissaqarpoq. v55 Taava aamma Egyptenimiut tamarmik kaattorsuanngorput, inuillu nilliallutik Farao nerisassaminnik qinnuigaat. Faraolli Egyptenimiut tamaasa oqarfigai: »Josefi ornissiuk, peqqussutaalu malillugit ilioritsi!« v56 Nunami tamarmi kaannersuaqarmat Josefip karrinut toqqorsiviit tamaasa ammarlugit karrit Egyptenimiunut nioqqutigilerpai. Kaannersuaq Egyptenimi sualutsikkaluttuinnarpoq. v57 Nunanit tamanit inuit Egypteniliaasarput Josefi karrinik pisiniarfigalugu; kaannersuarmi nunarsuarmi tamarmi sualutsikkaluttuinnarpoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 42 Josefip qatanngutai Egypteniliartut v1 Jaakup tusaramiuk Egyptenimi karrinik pisiassaqartoq ernini oqarfigai: »Sooq ilatsiinnarpisi?« v2 Nangipporlu: »Tusarpara Egyptenimi karrinik pisiassaqartoq. Tassunnarniaritsi inuussutissanik pisiniulluta toqunata inuuginnaqqulluta.« v3 Taava Josefip qatanngutai qulit Egyptenimut karrisiniariartorput. v4 Jaakulli Benjamini, Josefip nukaa, qatanngutaanut aallaqatigitinngilaa perlussinissaa annilaanngatigigamiuk. v5 Karrinik pisiniariartortorpassuarnut allanut ilaallutik Israelip erneri tikiupput, Kana'animi kaannersuaqarmat. v6 Josefi Egyptenimut naalagaavoq, taannalu nunap inuinut tamanut tuniniaasuuvoq. Josefi qatanngutaasa sassarfigaat nunamullu pallorfigalugu. v7 Josefip qatanngutini takugamigit ilisarai; ilisarinngitsuusaarlugilli sukannersumik oqarfigai: »Sumit aggerpisi?« Akivaat: »Kana'animit tamaannarpugut karrisiniarluta.« v8 Josefip qatanngutini ilisarai, taakkuali Josefi ilisarinngilaat. v9 Taava Josefip taakku pillugit sinnattuni eqqaavai oqarfigalugillu: »Alapernaarsuiartortuuvusi, maannarsimasusiuna nunap saassukkuminarneruffii paasiniarlugit.« v10 Akivaat: »Naagga, naalagaq, kiffatinuku tikiuttut karrinik pisiniarlutik. v11 Tamatta angutip ataatsip erneraatigut, peqquserluttuunngilagut alapernaarsuiartortuunatalu, naalagaq!« v12 Josefilli oqarfigai: »Salluvusi! Nunap saassukkuminarneruffii paasiniarlugit tikiuppusi!« v13 Akivaat: »Naalagaq, qatanngutigiit aqqaneq-marluugaluarpugut, angutip Kana'animiittup ataatsip erneri. Nukarleq suli ataataminiippoq, ataaserlu annaasimavarput.« v14 Josefip oqarfigai: »Soorlu oqarfigigissi, alapernaarsuiartortuuvusi! v15 Maanna misilinneqassaasi: Ilumut uumammat Farao, nukarlersarsi maannganngippat maanngaanniit aallassanngilasi! v16 Ilarsi ataaseq aallartissiuk qatanngutersi aasillugu, ilissi allat parnaarussivimmiissaasi taakkua tikiunnissaata tungaanut. Taava nalunarumaanngilaq oqaatsisi ilumoornersut. Ilumoortumilli oqalussimanngikkussi – ilumut uumammat Farao – alapernaarsuiartortuusimassaasi.« v17 Taava ullut pingasut parnaarussaatippai. v18 Ullulli pingajuanni Josefip oqarfigai: »Uanga Guutimik mianerinnittuuvunga! Taamaattumik inuuginnarumagussi oqaatsikka malillugit iliussaasi. v19 Misileriassagipput peqqusersuitsuunersusi. Ilarsi ataaseq parnaarussivimmi uninngaannarli; ilissili allat aallaritsi karrinik ilaquttassinnut kaattunut aatsillusi, v20 nukarlersarsili uannut aggiutissavarsi; taava oqaatsisi uppernarsineqassapput, toqussanngilasilu.« Qatanngutigiit akuersipput. v21 Imali oqaloqatigiilerput: »Ilumummi qatanngutitsinnut iliornerput pillugu pisassarput pinialerparput, naalliungaarnermini naakkigeqqulluni qinnuigigaluaraatigut tusarumannginnatsigu. Tamanna pillugu taama annikilliortitaalerpugut.« v22 Taava Rubenip qatanngutini oqarfigai: »Taamanimi oqarfigigaluarpassi nukappiaraq ajortuliorfigeqqunagu, tusarumanngilasili. Maanna aavata akiniunneqarnissaa piumasarineqarpoq.« v23 Ilisimanngilaalli Josefip paasigaatik, oqalutseqarlunimi oqaluffigimmatik. v24 Josefi tunullugit qiavoq, qiareeramilu oqaluuteqqilerpai; Simmiuut ilaanit immikkoortippaa isigitillugillu parnaarullugu. v25 Josefillu kiffani peqquai qatanngutigiit puussamaataat karrinik immeqqullugit aningaasaataallu kingumut puuinut ikeqqullugit, taquassaannillu tuneqquai; kiffaalu taamaaliorput. v26 Taava karrisiatik siutituujutiminnut nammakkiutiteriarlugit aallarput. v27 Unnuiffissaminnut pillutik ilaata siutituujutini nerukkarniarlugu puuni ammaramiuk takuleriallarai aningaasaatini puumi qalliusut. v28 Qatanngutini oqarfigai: »Aningaasaatikka uannut utertinneqarsimapput; takuniarsigit aajuku puunniipput.« Taava annilaangaarput, uulluserlutillu imminnut isikkupput oqarlutillu: »Sooruna Guutip taama iliorfigigaatigut?« v29 Kana'animut ataatamik Jaakup najugaanut apuukkamik misigisaminnik tamanik oqaluttuuppaat oqarlutik: v30 »Angutip nunami naalagaasup sukannersumik oqaluffigaluta nunamik alapernaarsuiartortuunerarluta pasillerpaatigut. v31 Oqarfigaarpulli: Peqqusersuitsuuvugut alapernaarsuiartortuunatalu. v32 Uagut qatanngutigiit aqqaneq-marluugaluarpugut angutip ataatsip erneri, ataaserli annaasimavarput; nukarlerlu Kana'animiippoq ataatatsinni. v33 Angutilli nunami naalagaasup oqarfigaatigut: Ilumoornersi ima uppernarsiniassavara: Ilarsi ataaseq maaniilli, ilissilu allat ilaquttassi kaattut karrissaat nassarlugit aallaritsi. v34 Maannaqqilerussi nukarlersarsi ilagissavarsi, uannut uppernarseqqullugu alapernaarsuiartortuunngitsusi peqqusersuitsuususilu. Taava qatanngutersi parnaarussara ilissinnut utertikkumaarpara, akornuteqarasilu nuna angalaffigisinnaassavarsi.« v35 Puutik imaaramikkit tamarmik immikkut aningaasivitik puuminniittut takuaat, qatanngutigiillu ataataatalu aningaasiviit takuleramikkit ersilerput. v36 Ataataatalu Jaakup oqarfigai: »Qitornaarutilerpassinga! Josefi annaasimavara, Simmiuut utinngitsoorpoq; maannalu Benjamini aallarunnialerparsi, tamatigullu atugarliortitaasoq tassa uanga.« v37 Rubenilli ataatani oqarfigaa: »Benjamini uanga ilinnut utertinngikkukku ernikka marluk toqoriannguarigit. Uannut paaritinniaruk, pinngitsoornanga ilinnut utertissavara.« v38 Jaaku akivoq: »Ernerma Egypteniliaqatigissanngilaasi, angajua toqummat taanna kisiat pigilerakku. Angalatillusi ajunaarpat uanga utoqqaq aliasuttunga toqusut inaannut samunnartissavassinga.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 43 Josefip qatanngutai aappassaanik Egypteniliartut v1 Kaannersuaq nunami sualoqaaq. v2 Karrit Egyptenimit tikiussatik nungukkamikkit Jaakup ernini oqarfigai: »Aallaqqinniaritsi karrisiniulluta.« v3 Judalli akivaa: »Angutip taassuma erseqqivissumik oqarfigaatigut qatannguterput ilagitinnagu imminut takkuteqqissanngitsugut. v4 Qatannguterput uatsinnut ilagitikkumagukku karrisiniullutit Egypteniliassaagut. v5 Ilagitikkumanngikkukkuli Egypteniliassanngilagut angutip taassuma oqarfigimmatigut qatannguterput ilagitinnagu imminut takutissanngitsugut.« v6 Taava Israeli oqarpoq: »Sooq ajortumik iliorfigalunga angut taanna oqaluttuukkassiuk allamik qatannguteqartusi?« v7 Akivaat: »Angutip taassuma uagut eqqarlivullu apersuutigeqqissaarpaatigut aperalutalu: Ataatarsi suli inuua? Allamik qatannguteqarpisi? Ilumoortumik nalunaarfigaarput. Qanormi ililluta ilisimassagatsigu ima oqarumaartoq: Qatanngutersi maannaqatiginiarsiuk.« v8 Judap ataatani Israeli oqarfigaa: »Nukappiaraq uannut ilagitinniaruk, taava aallarumaarpugut toqunata inuuginnarsinnaaqqulluta, illit uagullu qitornannguavullu. v9 Uanga tassunga qularnaveeqqutaavunga. Piumasarisinnaavat taanna pillugu nassuiaassasunga. Ilinnut oqqutinngikkukku kiinnavit saavanut pisillugu ilinnut pisuussuteqartuartussaavunga. v10 Aallarumaataarsimanngikkaluarutta aappassaanik maanga utereersimasinnaagaluarpugut.« v11 Ataataata Israelip oqarfigai: »Allatummi ajornarpat taava imaaliuinnarniaritsi: Nunatta pissarsiaritittagaasa pitsaanersaasa ilaannik puussinnut ikisillusi angummut taassumunnga pajugutissanik makkuninnga nassarniaritsi: Storax-balsamimininnguamik tungusunnitsuutiminermillu, tragakant-gummimik ladanum-kutsummillu, pistacienik mandelinillu. v12 Aningaasanik siullermik nassatassitut amerlatigisunik nassassaasi aningaasat puussinni qallinngorlugit ilineqarsimasut utertinniassagassigit. Kukkusimasinnaapput. v13 Qatanngutersi Benjamini ilagalugu angut taanna orneqqinniarsiuk. v14 Qanortoq Guutip Ajugaqanngitsup angummut taassumunnga saammaannartillisi Simmiuut Benjaminilu utersinnaaqqullugit. Uangali qitornaaruttussaaguma qitornaarutiinnarniarlanga!« v15 Taava qatanngutigiit pajugutissatik aningaasallu marloriaataat nassarlugit Benjaminilu ilagalugu Egyptenimukarput tassanilu Josefimut sassartitaallutik. v16 Josefip takugamiuk Benjamini ilagigaat illumini pisortaasoq oqarfigaa: »Angutit uku uanga illunnut isertikkit, nersutaatillu ilaannik toqutsillutit piareersaagit ulloqeqqasioqatigissammannga.« v17 Taassumalu Josefip peqqussutaa malillugu qatanngutigiit illuanut isertippai. v18 Qatanngutigiilli Josefip illuanut isetinneqaramik siooralerput oqarlutillu: »Aningaasat taakku siullermik maaniikkatta puutsinnut ikillugit utertinneqartut pillugit maanga isertippaatigut, tassa saassunnialeqaatigut inussiaatinngortikkumalluta siutituujutitsinnillu arsaarumalluta.« v19 Isileramik Josefip illuani pisortaq saaffigaat v20 oqarfigalugulu: » Ajuusaaraluarpugut, naalagaq. Siullermik karrisiniarluta maaneereeratta v21 uterluta unnuiffissatsinni puuvut ammaratsigit takuarput tamatta aningaasat akiliutigisimasavut tamavimmik puutsinni qalliusut. Taakku maanna oqquppavut; v22 aningaasanillu allanik nassataqarpugut karrisiniutissatsinnik. Naluarput kia aningaasat akiliutigisimasavut puutsinnut ikisimanerai.« v23 Pisortap akivai: »Eqqissiinnaritsi siooranasilu, ilissiuna Guutigisassi ataatassilu Guutiata aningaasanik puussinnut ikisiffigisimagaasi. Akiliutisi tigoreerpakka.« Taava Simmiuut aavaa anisillugu taakkununnga. v24 Josefip illuanut isertippai, imermillu tunivai isikkaminnut eqqiaatissaannik siutituujutaallu nerlerlugit. v25 Qatanngutigiit pajugutitik saqqummereerlugit Josefip ulloqeqqata missaani neriartorluni takkunnissaa utaqqivaat, tusaramikkumi tassani nerissallutik. v26 Josefi illuminut isermat pajugutitik taassumunnga tunniuppaat nunamullu pallorfigalugu. v27 Ilassillugillu aperai: »Ataatarsi utoqqaq taanna eqqartugarsi ajunngila? Suli inuua?« v28 Akivaat: »Kiffat, uagut ataatarput, suli inuuvoq, ajunngilarlu.« Sikiffigerujussuarpaallu. v29 Taava nukkani Benjamini, anaanami ernera, taluleramiuk aperivoq: »Tassa taanna nukarlersarsi uannut eqqartugarsi?« Nangipporlu: »Guutip saammaallisit, ernera.« v30 Josefili nukkani asaammerlugu qiasunngulerami iniminut iseriartupallalluni tassani qiagallarpoq. v31 Ermereerami anivoq qiassani nunullugu, peqqusivorlu nerisassat sassaateqqullugit. v32 Josefi immikkut sassaaffigaat, qatanngutai immikkut Egyptenimiullu nereqatai immikkut, hebræerinimmi nereqateqarneq Egyptenimiunut inerteqqutaammat, taakkununnga maajunnartuugami. v33 Qatanngutigiit Josefip akianut ingitippaat ukiui najoqqutaralugit tulleriissillugit, angajulleq sallinngortillugu nukarlerlu ungallinngortillugu; angutillu tupigutsallutik imminnut isikkupput. v34 Nerisassanik nammineq nerrivimminiittunik agguaaffigai. Benjaminili ilami tamarmik pissaasa tallimariaataannik pivoq. Imerlutillu aalakuulerput Josefi peqatigalugu. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 44 Josefip ermusaa Benjaminip puuani v1 Josefip illumini pisortaq peqqusiffigaa: »Angutit ukua puui karrinik immikkit nassarsinnaasaat naammatsillugit, tamatigut aningaasaataat puuini qallinngortillugit; v2 ermuseralu sølviusoq nukarliup puuanut qallinngortillugu ilissavat aningaasanut karrisiniutaanut ilagitillugu.« Pisortaq Josefip peqqussutaa malillugu iliorpoq. v3 Aqaguani qaalermat angutit siutituujutaallu aallartippai. v4 Illoqarfilli qimatsiaannaraat Josefip illumini pisortaq peqqusiffigaa: »Angutit taakku malikkit! Angugukkit ima oqarfigissavatit: Sooq ajunngitsoq ajortumik akilerpisiuk? Sooq naalakkama ermusaa tillippisiuk? v5 Tassaana taanna naalakkama nammineq ermuserisartagaa, pisussanik ilimasaarissutigisartagaa. Taamaaliorassi kusanaatsulioqaasi!« v6 Pisortap angugamigit taama oqarfigai, v7 akippullu: »Sooq taama oqarpit, naalagaq? Kiffatit taamaaliorsinnaanngilluinnarput. v8 Aningaasat puutsinni qalliusut nassaarigatsigit Kana'animit ilinnut oqquppavut; taava suna pillugu naalakkavit illuanit sølvimik kuultimilluunniit tillissanerpugut? v9 Kiffavit ilaat kinaluunniit taassuminnga nassaarfigineqartoq toqunneqassaaq, uagullu allat tamatta ilinnut inussiaatinngussaagut, naalagaq.« v10 Akivoq: »Oqarnissitut pisoqarniarli; kisianni ermutsimik taassuminnga nassaarfigineqartoq kisimi uannut inussiaatinngussaaq, ilissilu allat suneqassanngilasi.« v11 Puutik aqqarasuarpaat tamarmillu immikkut ammarlugit. v12 Pisortallu misissuiffigai angajullermit aallartillugit nukarleq kingulliutillugu. Ermuserlu Benjaminip puuani nassaarineqarpoq. v13 Taava atisatik alittorpaat, siutituujutitillu nammakkersoriarlugit illoqarfimmut uterput. v14 Judap qatanngutaasalu Josefi suli illuminiittoq iserfigigamikku nunamut pallorfigaat. v15 Josefip oqarfigai: »Qanoq-una iliortusi? Nalugassiuk angut uattut ittoq pisussanik ilimasaarisartoq?« v16 Juda oqarpoq: »Qanoq akissagatta, naalagaq? Qanoq oqassagatta? Kiffatit Guutimit pisuutitaammata qanoq ililluta uppernarsarsinnaavarput pinngitsuunerput? Maanna naalakkama inussiaatigaatigut tassa uagut aamma taanna ermutsimik nassaarfigineqartoq.« v17 Josefili oqarpoq: »Taamaaliorumanngilluinnarpunga! Ermutsimik nassaarfigineqartoq kisiat inussiaatigissavara; ilissi allat eqqissillusi ataatassinnut angerlarsinnaavusi.« v18 Taava Judap Josefi sassarfigaa oqarlunilu: »Tusannga, naalagaq, kiffat ilinnut oqalukkallarli, tamannalu pillugu kamaanniaqinanga, illimmi Farao naligaat. v19 Naalagaq, ima aperisimavatsigut: Ataataqarpisi, allanillu qatannguteqarpisi? v20 Taava ima akivatsigit, naalagaq: Utoqqaasumik ataataqarpugut, erneqarporlu utoqqalilluni ernertaarisaminik. Taassuma angajua toquvoq, anaanani toqummat taanna kiserngoruppoq, ataataatalu asavaa. v21 Taava illit ima oqarfigaatsigut, naalagaq: Tamaanga ilagisiuk takuniassagakku. v22 Imali akivatsigit, naalagaq: Nukappiaqqap taassuma ataatani qimassinnaanngilaa, qimakkaluarpani toqussammat! v23 Illilli ima oqarfigaatsigut, naalagaq: Nukarlersarsi tamaannaqatiginngikkussiuk uannut takkuteqqissanngilasi. v24 Kiffannut, uanga ataatannut, uteratta illit oqaaserisannik nalunaarfigaarput, naalagaq. v25 Ataatatta oqarfigaatigut: Aallaqqinniaritsi karrisiniulluta. v26 Akivarpulli: Taamaaliorsinnaanngilagut. Nukarlersarput ilagissagutsigu tasamunnarsinnaavugut, aatsaammi nukarlersarput ilagigutsigu angummut tassunga takutissinnaagatta. v27 Kiffavit, uanga ataatama, ima oqarfigaatigut: Ilisimavarsi nuliama marlunnik ernertaakkaanga. v28 Aappaa annaavara, isumaliorpungalu nersummit kiisortumit alittugaalluni toqutaasimasoq; kingornami takoqqinngilara. v29 Nukaalu uannit aallarukkussiuk angalatillusilu ajunaarpat uanga utoqqaq toqusut inaannut samunnartissavassinga anniaateqartillunga. v30 Maannalu kiffat, uanga ataataga, uterfigigukku nukappiaraq taanna uummammigut attavigisaa ilaginagu v31 paasiguniullu ilaginngikkipput tamanna toqussutigissavaa; taavalu kiffat, uagut ataatarput, qeersooq aliasutsillugu toqusut inaannut samunnartissimassavarput, naalagaq. v32 Uangami nukappiaraq taanna ataatannut akisussaaffigaara, naalagaq, ima oqarfigisimagakku: Ataata, ilinnut oqqutinngikkukku taava inuunera tamaat ilinnut pisuussuteqartuartussaavunga. v33 Taamaattumik uanga maanna ilinnut, naalagaq, inussiaataallunga maaniiginnarlanga nukappiaraq taanna sinnerlugu, nukappiaraq qatanngutini ilagalugit angerlarsinnaaqqullugu. v34 Saperluinnarpunga ataatannut angerlassallunga nukappiaraq taanna ilaginagu. Ataatama perlussiortitaanissaa takussallugu artorpara.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 45 Josefip qatanngutini saammaakkai v1 Taava Josefi nununeq sapilerami Egyptenimiut najortigisani tamaasa suaarpai aneqqullugit. Taamaattumik allanik najuisoqanngilaq Josefi qatanngutiminut ilisaritimmat. v2 Nipituumik qissaserpoq, tamannalu Egyptenimiut tusaavaat; aamma Faraop illussaarsuanut tutsiuppoq. v3 Josefip qatanngutini oqarfigai: »Uanga Josefiuvunga, ataataga suli inuua?« Qatanngutaasali akineq saperpaat uippallernermit. v4 Josefip qatanngutini oqarfigai: »Qaaniaritsi.« Ornimmannilu oqarpoq: »Uanga Josefiuvunga, qatanngutersi Egyptenimut tunisarsi. v5 Tamannali aliasuutigissanngilarsi kanngusuutiginagulu Guutip inuit inuunerannik annaassiumalluni siuningaatigulli aallartimmanga. v6 Tamassa ukiut marluk nunami kaannersuaqarsimavoq, sulilu ukiuni tallimani nunamik assallatserisoqassananilu katersuisoqassanngilaq. v7 Guutilli tamanna sioqqullugu aallartippaanga inuuinnartikkumallusi nunami amiakkuutillusi aniguisikkumaarlusilu amerlasoorsuutillusi. v8 Ilissiunngillat uannik maanngartitsisut, Guutiuna taamaaliortoq Faraomut ataatanngortillunga, atorfilittaanut tamanut pisortanngortillunga Egyptenimiunullu tamanut naalakkersuisunngortillunga. v9 Ataatannut angerlarasuarniaritsi imalu oqarfigalugu: Ernerit Josefi ima oqaqqusivoq: Guutip Egyptenimut tamarmut naalaganngortippaanga. Tuaviorlutit uannukarniarit v10 Goshenimilu nunassillutit, illit, ernitit, ernuttatit, savaatitit, ussiutitit pigisatillu tamarmik uannut qanittumiinniassagassi. v11 Tassani inuussutissaqartikkumaarpakkit suli ukiut tallimat kaannersuaqartussaammat; illilli inoqutitillu pigisatillu tamaasa ilanngullugit ajorsaateqassanngilasi. v12 Tassa maanna ilissi nammineq takuarsi – nukkamalu Benjaminip nammineq takuaa – uanga nammineq oqaluffigigissi. v13 Egyptenimi ataqqisaangaarnera pissaaneralu takusasi tamaasa ataatannut oqaluttuariniarsigit, ataatagalu tamaannartikkasuarniarsiuk.« v14 Josefip qialluni nukkani Benjamini qungasiagut eqippaa, Benjaminilu Josefip pakkusimagaani qiavoq. v15 Josefip qianngarmi qatanngutini tamaasa immikkut pakkullugit kunippai. Taamaalioreermat qatanngutaasa oqaloqatigisinnaalerpaat. v16 Josefip qatanngutaasa tikinnerat Faraop illussaarsuanut tutsiummat tamanna Faraop atorfilittaasalu nuannaarutigaat. v17 Faraop Josefi oqarfigaa: »Qatanngutitit oqarfigikkit: Siutituujutisi nammakkersoriarlugit Kana'animut angerlaritsi. v18 Ataatarsi ilaquttasilu aasigit uannukarlusilu. Egyptenip ajunngitsuutaanik tamanik tunissavassi nunap matuma perpassuinik inuulluuteqaqqullusi! v19 Peqquakkit qatanngutitit ima oqarfigeqqullugit: Egyptenimit qamutinik nassataqartissavassi qitornassi nuliassilu atugassaannik, ataatarsilu ilagalugu tamaannassaasi. v20 Pigisasi isumakuluutigissanngilasi, Egyptenimi tamarmi ajunngitsorpassuit pigilissagassigit.« v21 Israelip erneri taamaaliorput, Josefillu qamutinik taquassaannillu tunivai soorlu Farao peqqusisimasoq. v22 Tamaasa immikkut atisanik assuutissanik ataatsinik tunivai, Benjaminili tunivaa sekelinik sølviusunik 300-nik assuutissanillu tallimanik. v23 Aamma ataatani nassiussivigaa siutituunik qulinik Egyptenip ajunngitsuutaanik nammattunik siutituunillu arnavissanik qulinik nassataqartunik karrinik, timiusanik taquassanillu angalanissaanut. v24 Taava qatanngutini inuulluaqqullugit aallartippai, aallalermatalu oqarfigai: »Aqqutaani saqitsaanniaqinasi.« v25 Qatanngutigiit Egyptenimit aallarput, Kana'animilu ataataminnut Jaakumut apuukkamik v26 oqarfigaat: »Josefi suli inuuvoq! Egyptenimut tamarmut naalagaavoq.« Uummataali qisuarianngilaq tusakkani upperinnginnamigit. v27 Taavali Josefip imminnut oqaasereqqusaanik tamanik oqaluttuummanni qamutillu Egypteniliaatissamisut Josefip nassiussai takugamigit ataataat Jaaku eqiiallappoq. v28 Israelilu oqarpoq: »Tupinnaqaaq, ernera Josefi suli inuuvoq; aallarniarpunga toqutinnanga takuniassagakku.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 46 Jaaku kinguaavilu Egyptenimut nuuttut v1 Israeli aallarpoq pigisani tamaasa nassarlugit Be'ershebamullu apuulluni. Tassani pilliutinik toqutassanik pilliivoq ataatami Iisaap Guutianut. v2 Guutip Israeli unnuami takorloornikkut oqarfigaa: »Jaaku, Jaaku!« Angermat v3 Guuti oqarpoq: »Uanga Guutiuvunga ataatavit Guutia. Egyptenimut samunnarnissat sioorassutigissanngilat, tassani inuiassuanngortikkumaarakkit. v4 Uanga nammineq Egyptenimut samunnaqatigissavakkit, uangalu nammineq tassannga utertikkumaarpakkit, toquguillu Josefip isitit sequnngersissavai.« v5 Jaaku Be'ershebamiit aallarpoq. Israelip ernerisa ataatartik, arnartatik qitornatillu qamutinut Faraop Jaakumut nassiussaanut ikitippaat. v6 Nersutaatitillu pisuussuterpassuatillu Kana'animi katersukkatik tamaasa nassarpaat; taava Jaaku kinguaani tamaasa ilagalugit Egyptenimut pivoq. v7 Ernini ernermilu erneri, panini ernermilu panii kinguaanilumi tamaasa Egypteniliaqatigai. v8 Israelip erneri Egyptenimut pisut ukuupput: Rubeni angajulliliaa. v9 Rubenip erneri: Enoki, Pallu, Hesroni Karmilu. v10 Simmiuup erneri: Jemueli, Jamini, Ohadi, Jakini, Sohari Saulilu arnap Kana'anikkuusup ernera. v11 Levip erneri: Gershoni, Kehati Merarilu. v12 Judap erneri: Eri, Onani, Shela, Peresi Zeralu. Eri Onanilu Kana'animi toqupput. Peresip erneri: Hesroni Hamulilu. v13 Issakarip erneri: Tola, Puvva, Jobi Shimronilu. v14 Zebulonip erneri: Seredi, Eloni Jakle'elilu. v15 Tassa Jaakup Leakkut Paddan-Aramimi ernertaarisai panialu Dina, katillugit 33-usut. v16 Gadip erneri: Sifjoni, Haggi, Shuni, Esboni, Eri, Arodi Ar'elilu. v17 Asherip erneri: Jimna, Jishva, Jishvi Berialu, najaallu Sera. Beriap erneri: Heberi Malkielilu. v18 Tassa Jaakup Zilpakkut ernertaarisai katillugit 16-it. Zilpa tassa inussiaq arnaq Labanip panimminut Leamut tunniussaa. v19 Rakelip Jaakup nuliata erneri: Josefi Benjaminilu. v20 Josefip Egyptenimi nuliaminik Potiferap Onimi palasip panianik ernertaarai Manasse Efraimilu. v21 Benjaminip erneri: Bela, Bekeri, Ashbeli, Gera, Na'amani, Ehi, Roshi, Muppimi, Huppimi Ardilu. v22 Tassa Jaakup Rakelikkut ernertaarisai katillugit 14-it. v23 Danip ernera: Hushimi. v24 Naftalip erneri: Jakse'eli, Guni Jeseri Shillemilu. v25 Tassa Jaakup Bilhakkut ernertaarisai katillugit arfineq-marluk. Bilha tassa inussiaq arnaq Labanip Rakelimut tunniussaa. v26 Jaakup kinguaavi Egypteniliaqatai katillutik 66-iupput, ukuai ilanngunnagit. v27 Josefillu erneri Egyptenimi qitornartaarisai marluupput. Jaaku kinguaavilu Egyptenimut pisut katillutik 70-iupput. v28 Jaakup Juda siuartillugu Josefimut aallartippaa Goshenimut aqqutissaminnik ajoqersuuteqqulluni. Goshenimut apuummata v29 Josefip qamutini qimuttussalersippai, Goshenimullu aallarpoq ataatani Israeli naapikkiartorlugu. Takugamiullu qungasiagut eqippaa, pakkusimallugulu sivisuumik qiavoq. v30 Israelillu Josefi oqarfigaa: »Tassa toqusinnaalerpunga! Kiinnat takullugu uppernarsigakku suli inuusutit.« v31 Josefip qatanngutini ataatamilu inoqutai oqarfigai: »Farao nalunaarfigiartussavara: Qatanngutikka ataatamalu inoqutai ilagalugit Kana'animit uannut tikiupput. v32 Angutit taakku savanik paarsisuupput, savaatitillu nersutaatitillu pigisatillu tamaasa nassarpaat. v33 Faraop qaaqqutillusi aperippasi suna inuussutissarsiutiginerissi v34 ima akissavarsi: Kiffatit – siuaasatsitut – savaatiliupput taamaattuullutillu manna tikillugu. Taama oqassaasi Goshenimi najugaqartuarsinnaaqqullusi; tassami nersutaatillit tamarmik Egyptenimiunut maajunnarmata.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 47 Jaaku Faraomi v1 Josefip Farao ornippaa nalunaarfigalugulu: »Ataataga qatanngutikkalu savaatitik ussiutitillu pigisatillu tamaasa nassarlugit Kana'animit tikiupput, maannalu Goshenimiipput.« v2 Qatanngutimilu ilaat tallimat toqqarsimasani Faraomut sassartippai. v3 Taakku Faraop aperai: »Suna inuussutissarsiutigaasiuk?« Akivaat: »Kiffatit savaatiliupput siuaasatsitut.« v4 Faraolu oqarfigaat: »Nunamut maanga takornartatut nunassikkiartorpugut, naalagaq, savaativut neriffissaarummata Kana'animilu kaannersuaq sualoqimmat. Taamaattumik kiffatit Goshenimi najugassikkit, naalagaq.« v5 Faraop Josefi oqarfigaa: »Tassa ataatat qatanngutitillu ornillutit maanga pipput. v6 Egypteni ilinnut ammavoq, ataatat qatanngutitillu nunap ajunnginnersaani najugassinniakkit. Nunami Goshenimi najugaqarsinnaapput. Pikkorissortaqarpata taakku uanga nersutaatinnik nakkutilliisunngortinniakkit.« v7 Taava Josefip ataatani Jaaku Faraomut sassartippaa ilisaritillugulu, Jaakullu Farao ilassivaa. v8 Faraop Jaaku aperaa: »Ukiuni qassini inuusimavit?« v9 Jaakup akivaa: »Ukiuni 130-ni nunami takornartami inuuvunga. Ukiukka ikittuinnaapput atugarliorfiullutillu, ukiullu siuaasama takornartatut inuuffigisaat pallissimanngilaat.« v10 Taava Jaakup Farao inuulluaqquaa qimagullunilu. v11 Josefip ataatani qatanngutinilu Faraop peqqusinera malillugu Egyptenimi nunassitsippai pigisassillugillu nunap ajunnginnersaani, tassa nunami Ramsesimi. v12 Josefip ataatani qatanngutinilu ataatamilu eqqarlii tamaasa meerartaasa amerlassusiat najoqqutaralugu inuussutissaannik isumagai. Egyptenimi nunaatit naalagaaffimmit pigineqalersut v13 Nunarsuarmi tamarmi nerisassaqanngilaq kaannersuaq sualoqimmat; tamanna pillugu Egyptenimi Kana'animilu kaattorsuanngorput. v14 Josefip aningaasat Egyptenimiut Kana'anikkullu karrisiaminnut akiliutaat tamaasa katersortippai Faraollu illussaarsuanukaatitillugit. v15 Egyptenimilu Kana'animilu aningaasat nungummata Egyptenimiut tamarmik Josefi ornippaat oqarfigalugulu: »Nerisassanik tunisigut! Sooq toqussaagut isigitillutit? Aningaasaataaruppugut!« v16 Josefi akivoq: »Aningaasaataarussimagassi nersutaatisi aggiussigit, pisiarissavakka nerisassanik akilerlugit.« v17 Taava nersutaatitik aggiummatigit Josefip nerisassanik tunivai hestiutaannut, savaataannut, ussiutaannut siutituujutaannullu akigitillugit, ukiorlu taanna nerisassaannik isumagai nersutaataannik akilersillugit. v18 Ukioq taanna qaangiummat aamma Josefi ornippaat oqarfigalugulu: »Isertuukkumanngilatsigit, naalagaq, aningaasaataarutereeratta; nersutaativullu ilinnut tunniutereerpavut, naalagaq. Ilinnut akissatuarilikkavut, naalagaq, tassa timivut nunaativullu. v19 Sooq uagut nunaativullu toqussaagut isigitillutit? Uagut nunaativullu pisiaritigut nerisassanik akilerluta nunaativut ilanngullugit Faraomut inussiaataalersilluta. Karrinik siaruartigassanik tunisigut inuuginnaqqulluta nunaativullu asiuinnaqqunagit.« v20 Taava Josefip Egyptenimiut nunaataat tamaasa Faraop pigisassaatut pisiarai. Egyptenimiut tamarmik nunaatitik akigaat kaannersuaq sualoqimmat. Taamaalilluni Faraop nuna pigilerpaa v21 Egyptenimiullu inussiaatingortillugit Egyptenimi tamarluinnarmi. v22 Palasit nunaataat kisiisa pisiarinngilai, palasit Faraomit akissaateqartitaammata taakkulu inuussutigimmatigit; taamaattumik palasit nunaatitik akigisariaqarsimanngilaat. v23 Josefip Egyptenimiut oqarfigai: »Tassa ullumi ilissi nunaatisilu Faraomut pisiaritippassi; aajuku karrit nunamut siaruartigassasi. v24 Katersuiffik nalliuppat naatitat tallimararterutaat ataaseq Faraomut tunniutissavarsi, tallimararterutaalli sisamat narsaatinut siaruartigassanngortissavasi ilissinnullu ilaquttassinnullu qitornassinnullu inuussutissanngorlugit.« v25 Akipput: »Inuunerput annaappat! Qanortoq isinnut saammaannarsilata, naalagaq. Faraop inussiaatigissavaatigut.« v26 Josefip taanna inatsisinngortippaa suli ulloq manna tikillugu Egyptenimi atuuttoq: Nunami naatitat tallimararterutaat ataaseq Faraomut tunniunneqartassasoq. Palasit nunaataat kisiisa Faraop pigilinngilai. Jaakup aalajangeraa ilivissami sumiinnissaa v27 Israeli Egyptenimi najugassippoq, nunami Goshenimi. Tassani aalajangersumik nunaqalerput, kinguaassiorpullu amerlasoorsuanngorlutik. v28 Jaaku ukiut 17-it Egyptenimi inuuvoq, ukiullu inuuffigisai katillutik 147-upput. v29 Toquffissani qanillilermat Israelip ernini Josefi qaaqquaa oqarfigalugulu: »Ilinnut saammaannarsiguma assat uanga kinguaassiuutinnut tutsillugu ajunngitsumik iliorfigalunga unneqqariffigalungalu neriorsunnga Egyptenimi ilisaatissanngikkimma. v30 Ilisaajumavunga siuaasanni qasuersaartussanngorlunga. Kana'animukaallunga taakkua iliveqarfiannut ilissavarma.« Josefip akivaa: »Oqaatsit malillugu iliorumaarpunga.« v31 Israeli oqarpoq: »Uppernarsaaffiginnga!« Taava uppernarsaaffigaa. Israelilu qinulluni siniffimmi akitserfianut sikippoq. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 48 Jaakup Efraimi Manasselu pilluaqquai v1 Pisimasut tamakkua kingornatigut Josefi nalunaarfigineqarpoq ataatani nappartoq; Manasse Efraimilu ilagalugit Jaakumukarpoq, v2 Jaaku nalunaarfigineqarpoq Josefi tikiuttoq. Taava Israeli piniarsuarluni siniffimmini massippoq. v3 Jaakup Josefi oqarfigaa: »Guutip Ajugaqanngitsup Luzimi Kana'animiittumi saqqummerfigaanga, pilluaqqullungalu v4 ima oqarfigaanga: Kinguaassiortikkumaarpakkit kinguaassatillu amerlisarlugit inuiaqatigiippassuanngortillutit; nunalu manna kinguaassannut tunniukkumaarpara pigiuagassatut. v5 Ernitit taakku marluk Egyptenimut pinngikkallarama ernertaarisatit uanga pigissavakka; Efraimi Manasselu Rubenisut Simmiuutullu pigissavakka. v6 Taakkua kingornatigut ernertaariumaakkatit illit nammineq ernittut pigissavatit. Taakkuali nunami kingornussassaminni qatanngutitik taakku marluk ateqaatigissavaat. v7 – Taamani uanga Paddanimit Kana'animut pigama Efrati tikinngitsiariga Rakelip toqukkut qimappaanga; tassanilu Efratimut aqqutaani ilivara.« Efrati tassa maannakkut Betlehemimik taaneqartartoq. v8 Israelip Josefip erneri takuleramigit aperivoq: »Kikkunuku?« v9 Josefip ataatani akivaa: »Tassa ernikka Guutip tamaani uannut tunniussai.« Taava Israeli oqarpoq: »Saninnut pisikkit pilluaqquniassagakkit.« v10 Israelili utoqqaanermit tappingingajassimavoq. Josefip ernini sassartimmagit Israelip kunippai pakkullugillu. v11 Taava Josefi oqarfigaa: »Ilimagisimanngikkaluarpara kiinnat takoqqissallugu, sunaaffali qitornatit allaat Guutip uannut takutissagai.« v12 Taava Josefip ernini Jaakup seeqquinit aqqartippai nunamullu pallorluni. v13 Josefip ernini marluk assaasigut tiguai, Efraimi talerpimminik Israelimut saamerlinngortillugu, Manasselu saamimminik Israelimut talerperlinngortillugu, ataataminullu sassartillugit. v14 Israelilli talerpini Efraimip niaquanut tutsippaa, uffa taanna nukarliugaluartoq, saaminilu Manassep niaquanut tutsillugu, talini paarlatsillugit; Manasseli angajulliugaluarpoq. v15 Josefi pilluaqquaa oqarluni: »Guutip – taassuma kiinaata saani siuaasakka Aaperaat Iisaarlu inuupput – taassuma inunngorninnit ulloq manna tikillugu paarsisima, v16 inngilip taassuma ajortunit tamanit aniguisitsisima, nukappiaqqat pilluaqquligit. Atera siuaasamalu Aaperaap Iisaallu aqqi taakkunuuna ateritinneqarlit, nunamilu amerlasoorsuanngorilit.« v17 Josefip takugamiuk ataatami talerpini Efraimip niaquanut tutsikkaa ernumalerpoq ataatamilu assaa Efraimip niaquanit Manassep niaquanut nuunniaraluarlugu v18 oqarluni: »Ataata, kukkuvutit, Manasse angajulliuvoq, taassuma niaquanut talerpiit tutsissavat.« v19 Ataataali pinaaserpoq oqarlunilu: »Nalunngilara, ernera, nalunngilara. Taannattaaq inuiassuanngorumaarpoq angisuunngussallunilu, nukaali Efraimi taassumannga annerulissaaq, inuiaqatigiissorpassuillu kinguaarissavai.« v20 Taava ullormi taassumani pilluaqquai oqarluni: »Atit taallugu Israeli pilluaqqusissaaq oqassallunilu: Guutip Efraimimut Manassemullu assigitillisit.« Taamaalilluni Efraimi Manassemit sallinngortippaa! v21 Israelillu Josefi oqarfigaa: »Tassa toqungajalerpunga, Guutilli najussavaasi; utertissavaasilu siuaasassi nunaannut. v22 Qatanngutinnit salliutillutit qaqqap qingartaa panannik pisissinnillu sakkoqarlunga Amorikkunnit tiguagara ilinnut tunniuppara.« Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 49 Jaakup ernini pilluaqquai v1 Taava Jaakup ernini qaaqquai oqarfigalugillu: Katersuuffigisinga nalunaarfigissagassi siunissami ilissinnut nalliuttussanik. v2 Qaaniaritsi tusarnaariarlusi, Jaakup erneri, Naalaarsiuk Israeli ataatarsi! v3 Rubeni, illit tassa angajulliliara, nukimma ersiutaat, angutaassutsima pernaataa, ataqqinarnerpaasoq, pissaanerpaasoq. v4 Aalassapputit immatut salliutitaaninnik arsaarneqassaatit. Ataatavit innanngavianut qaqivutit, taamalu siniffiga narrunarsarpat. v5 Simmiuut Levilu qatanngutigiipput savimminnik nakuuserniutillit. v6 Siunersioqatigiiffiannut ornigutissanngilanga, katisimaffianni peqataassanngilanga, kamannerminni angutinik toqoraammata, piumasarsorlutik ussigit ikilersitermatigit. v7 Perloqqunarsili kamannerat sakkortuallaartoq, uumitsannerat sualuppallaartoq. Jaakukkut akornannut avissaartortissavakka Israelikkut akornannut siammakaatillugit! v8 Juda, illit qatanngutivit nersussavaatsit, assannik akeqqatit pukusussissavatit, ataatavit ernerisa pallorfigissavaatsit. v9 Juda tassaavoq løveq piaraq, ujajaareerlutit uterputit, ernera; løvitut aqupisimavoq qasuersaarluni, tassami løvitut arnavissatut, kia tupaassallugu qunuginngilaa? v10 Piissanngilaq Judamit kunngip tigumiaa ajaappiarluunniit nalunaaqut isigaasa akornannit tikiutserlugu naalagaasussaq – taanna inuiaat naalassavaat. v11 Pitussavaa siutituujutini viinneqummut, piaraalu viinnequtip avalequtaanut; errussavaa atisani viinnimut uligussanilu paarnat tunguannut. v12 Isai viinnimit taarnerupput kigutaalu immummit qaallorinnerullutik. v13 Zebuloni immap sinaani najugaqarpoq umiarsuit tulaffigisartagaanni, nunaa Sidonimut killeqarumaarpoq. v14 Issakari, siutitooq saaneqqortooq savaatinut ungaluliami aqupivoq. v15 Iluareqigamiuk qasuersaarneq nunalu alianaageqigamiuk qatiggani nammagassanut manivaa pinngitsaalisamik sulisitanngorluni. v16 Danip inuiaqatini naapertuilluartuulluni eqqartuussisuuffigai Israelip naggueqatigiissortaanit allanit inornerunani. v17 Dani pulateriaarsuulissaaq aqqusinermiittoq, pulateriaarsuulluni toqunartulik inuit ingerlavigisartagaanniittoq, hestimik amileraatigut kiisisartoq hestersoq niverluni nakkartillugu. v18 – Naalagaq, annaassinissat neriuutigaara. v19 Gadi piiaasut saassutaraat, namminerli saassuppai malersorlugillu. v20 Asheri kimittuunik pitsaasunillu nerisassaateqarpoq, sassaallertarpoq kunngit mamarisaannik. v21 Naftali tassaavoq kulavak oqillassimaartoq, kusanartunik piaqqiortoq. v22 Josefi orpiuvoq paarnalik uummaarissoq, orpik paarnalik uummaarissoq puilasup sinaani, avalequtai qarmaq atuarlugu qummut naasimapput. v23 Pisissaartut kamassaaraluarpaat piseriartarlugu saassuttarlugulu; v24 kisianni pisissia qajannaaqaaq, assaalu taliilu aalassareqaat. Taamaalisitaavoq Jaakup Pissaasuanit, Paarsisumit, Israelip Qaarsuanit, v25 ataatavit Guutianit – taassuma ikiorlisit. Taamaalisitaavoq Guutimit Ajugaqanngitsumit. Taassuma pilluaqqulisit pavannga qilaap pilluaqqussutaanik, itinersuup pilluaqqussutaanik samaniittunik, pilluaqqussutinik iviannginit illissanillu pisunik. v26 Ataatavit pilluaqqussutaasa akimorsimavaat qaqqat itsarsuarnitsat pilluaqqussutaat, qattorngit ittuinnartut alutornassusiat. Tamakku tukkilit Josefip niaquanut, qatanngutit akornanni naalagaanerup kasseranut! v27 Benjamini tassa amaroq ujajaajumatooq, ujajakkani ullaakkut nerigunigit pisani unnukkut agguaattarai. v28 Taakku tassaapput Israelip naggueqatigiissortai katillutik aqqaneq-marluusut, tassaappullu ataataata oqaaserisai ataasiakkaarlugit tamaasa immikkut ittumik pilluaqqugamigit. Jaaku toqusoq ilineqartorlu v29 Taava Jaakup ernini ima peqqusiffigai: »Tassa siuaasannut aallalerpunga. Iligisinga siuaasama iliveqarfigisaannut, qaarusummut Efronip Hittikkuusup narsaataaniittumut, v30 qaarusummut Makpelap narsaataaniittumut Mamrep kangiani Kana'animiittumut, narsaammut Aaperaap Efronimit Hittikkuusumit pisiaralugu ilivissarsiarisaanut. v31 Tassunga Aaperaat nulialu Sara ilineqarput; tassunga Iisaaq nulialu Rebekka ilineqarput, tassungalu Lea ilivara. v32 Narsaat taanna qaarusuttaalu Hittikkunnit pisiaapput.« v33 Jaaku ernerminut peqqussutini oqaaserereerlugillu nissuni siniffimminut qaqitippai. Taava anerningerpoq siuaasaminullu aallarluni. Mosesimik allakkat siulliit 1 Mos 50 v1 Josefip ataatani paluffigaa kunillugulu. v2 Taava nakorsani peqqusiffigai ataatani aanaveersaqqullugu, nakorsallu Israelip timaa toqungasoq aanaveersarpaat. v3 Ullut 40-t suliassamut tamatumunnga atorpaat, aanaveersaaneq taama sivisutigisarmat. Egyptenimiut Jaaku upputigaat ulluni 70-ini. v4 Ullut upiffiit qaangiummata Josefip Faraop kunngikkormiortai oqarfigai: »Ajunngisaarfigalunga Faraomut ima oqartissinga: v5 Ataatama uppernarsaasippaanga oqarluni: Toquguma ilivissannut Kana'animi uannut piareersakkannut ilivissavarma. Taamaattumik ataataga iliartorlugu Kana'aniliarumagaluarpunga; uteqqikkumaarpunga«. v6 Farao akivoq: »Kana'aniliarniarit ataatat iliartorlugu taassumunnga uppernarsaasimanerit malillugu.« v7 Josefilu aallarpoq ataatani iliartorlugu, peqatigineqarluni Faraop kunngikkormiortaanit tamanit, illuani utoqqaanertanit Egyptenimilu utoqqaanertanit tamanit. v8 Josefillu inoqutai tamarmik qatanngutaalu ataataatalu inoqutai peqataapput. Ilaquttatik, savaatitik ussiutitillu kisiisa Goshenimiiginnartippaat. v9 Ingiaqateqarmallu qamutinik hestinillu ingerlaaqatigiit amerlasoorsuanngorput. v10 Goren-ha-Atadi Jordanip kitaaniittoq tikikkamikku tassani toqusoq upputigalugu nalliuttorsiorput angeqisumik; ullut arfineq-marluk Josefip ataatani pillugu aliasuffigai. v11 Nunap inuisa Kana'anikkuusut Goren-ha-Atadimi aliasunneq tamanna takugamikku oqarput: »Kakkaak Egyptenimiut aliasuummik nalliuttorsiullarmata.« Taamaattumik najugaq taanna Abel-Misrajimimik taaguuserpaat. Jordanip kitaaniippoq. v12 Israelip ernerisa ataatamik piumasaa naammassillugu v13 Kana'animukaappaat ilillugulu qaarusummut Makpelap narsaataaniittumut, tassa narsaat taanna Mamrep kangianiittoq Aaperaap ilivissarsiaralugu Efronimit Hittikkuusumit pisiarisimasaa. v14 Josefi ataatani ilereeramiuk qatanngutini ataatamilu ilisaaneranut peqataasut allat tamaasa ilagalugit Egyptenimut uterpoq. v15 Josefip qatanngutaasa ataatartik toqusoq takugamikku oqarput: »Qanormi pissaagut Josefip toqunnialissappatigut akiniarniarluta imminut iliorsimanivut ajortut tamaasa pillugit.« v16 Taamaattumik Josefi oqarfigiartortippaat: »Ataatavit toqutinnani peqqusiffigaatigut v17 ima oqarfigeqqullutit: ›Qatanngutitit unioqqutitsinerannik ajortuliornerannillu isumakkeerfigikkit, ajortumimmi iliorfigisimavaatsit.‹ Taamaattumik maanna ataatavit Guutiata kiffai ajortuliaannik isumakkeerfigikkit.« Taama oqarfigitimmanni Josefi qiavoq. v18 Taava qatanngutaasa namminneq ornippaat, pallorfigalugulu oqarfigaat: »Tassa inussiaatigilerniartigut.« v19 Josefilli akivai: »Siooraqinasi. Uanga Guutiusoraasinga? v20 Ilissi pilersaarutigisimagaluarparsi ajortumik iliorfigiumallunga, Guutilli mumissimavaa ajunngitsunngortillugu; siunertarisimavaa maanna pereersimasoq, tassa inuppassuit inuuginnartikkumallugit. v21 Taamaattumik siooraqinasi! Uanga ilissi qitornasilu isumagiumaarpassi.« Tuppallersarlugillu asannittumik oqaluffigai. Josefi toqusoq v22 Josefi ataataatalu inoqutai Egyptenimi nunaqaannarput. Josefi ukiuni 110-ni inuuvoq. v23 Josefip Efraimip ernutai angumerai. Aamma Makirip Manassep ernerata qitornai Josefip seeqquini erniarineqarput. v24 Josefip qatanngutini oqarfigai: »Uanga toqungajalerpunga; Guutilli isumagiumaarpaasi nunamit matumannga majuartillusi nunamut Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu neriorsuutigisaminut.« v25 Josefillu Israelip erneri uppernarsaasippai oqarluni: »Guutip isumassuinermigut ikiorpasi saanikka Kana'animukaatissavasi.« v26 Taava Josefi toquvoq 110-nik ukioqarluni, aanaveersariarlugulu illerfissaanut ilivaat Egyptenimi. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 1 Israelikkut Egyptenimi inussiaataasut v1 Israelip ernerisa ilaqutalisarlutik Jaaku ilagalugu Egypteniliartut aqqi makkuupput: v2 Rubeni, Simmiuut, Levi, Juda, v3 Issakari, Zebuloni, Benjamini, v4 Dani, Naftali, Gadi aamma Asheri. v5 Jaakup kinguaavi tamarmik katillutik 70-iupput. Josefi taamani Egyptenimeereerpoq. v6 Josefi qatanngutaalu kinguaariissoqatigiillu taakku tamarmik toqoreersimapput, v7 Israelikkulli kinguaassiorluarput; tamani tamaani naapitassaapput, ujameriappullu, amerlingaaramillu nuna tamaat siammarfigaat. v8 Taava Egyptenimi kunngeqalerpoq Josefimik sianigisaqanngitsumik; v9 taassuma innuttani oqarfigai: »Inuiaqatigiit Israelikkut uatsinnit pissaanerulerput amerlanerulerlutillu. v10 Silatusaarluta iliuuseqarfiginiartigit amerliartorpallaaqqunagit. Sorsuttariaqalissaguttami taakku akeqqatsinnut ilannguteratarsinnaapput sorsuffigaluta nunamilu naalaganngorlutik.« v11 Israelikkut nakkutilliisulerneqarput, taakkualu Israelikkut erloqisillugit pinngitsaalillugit sulisittussaavaat illoqarfiit Faraop peqqumaasivissai, Pitomi Ramsesilu sananeqassammata. v12 Naalliutsitaanertilli alliartortillugu amerliartuinnarlutik siammariartorput Egyptenimiunut qununarsillutik. v13 Egyptenimiut Israelikkut pinngitsaalillugit inussiatut sulisitarilerpaat v14 inuunerallu taakkununnga atoruminaallisillugu artornartunik sulisillugit marralerisillugit qarmasissialiortillugillu narsaatinilu suliassanik tamalaanik sulisillugit; pinngitsaalillugit inussiat suliassaat tamakku tamaasa suliaritippaat. v15 Taava hebræerit ernisussiortui – aappaa Shiframik atilik aappaalu Puamik atilik – Egyptenip kunngianit ima nalunaarfigineqarput: v16 »Hebræerit arnartaat ernisussioraangassigit alaatsinaalluartarniarsiuk erniaat nukappiaraanersoq niviarsiaraanersorluunniit; nukappiaqqat erniarineqartut toquttassavasi, niviarsiaqqalli inuutiinnartassavasi.« v17 Ernisussiortulli Guuti mianerigamikku Egyptenip kunngiata peqqussutaa naalannagu nukappiaqqattaaq inuutiinnartarpaat. v18 Taamaattumik Egyptenip kunngiata ernisussiortut qaaqqutillugit oqarfigai: »Qanoq-una iliortusi? Nukappiaqqat inuutiinnartarpasi.« v19 Ernisussiortut Farao akivaat: »Hebræerit arnartaat Egyptenimiut arnartaat assiginagit ernitsoreqigamik ernisussiortoq suli tikiuterianngitsoq ernereersimasarput.« v20 Ernisussiortut Guutip ajunngitsuliorfigai, Israelikkullu amerlasoorsuanngorput kisissaanngitsunngorlutik. v21 Ernisussiortut Guuti mianerimmassuk taakku kinguaassisippai. v22 Faraolli innuttani tamaasa peqqusiffigai: »Nukappiaqqat inunngortut tamarluinnaasa Nilenimut igittassavasi niviarsiaqqalli inuutiinnartarlugit.« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 2 Mosesi inunngortoq v1 Anguteqarpoq Levikkut ilaannik arnamik Levikkoqatiminik nuliartaartumik, v2 arnarlu taanna naartulerpoq ernertaarlunilu; takugamiullu ernertaani qanoq inequnartigisoq qaammatini pingasuni isertorpaa. v3 Isertorsinnaajunnaaleramiuk ivissuarnit kooriliamik tiguseriarluni taanna usserummik ussissarpaa, naalungiarsullu tassunga ikeriarlugu Nilenip sinaani ivissuit akornannut ilivaa. v4 Aleqaata alisimatsiarluni qanoq pineqarumaarnersoq alapernaaserpaa. v5 Taava Faraop pania Nilenimut uffariartorluni aterpoq, kiffaalu arnat kuussuup sinaani angalaarput. Faraop paniata kooriliaq ivissuit akornanniittoq takoriaramiuk kiffaminut aatippaa, v6 mapperamiullu takulerpaa naalungiarsuk nukappiarannguaq tassaniittoq qialluni; nalligitsaallugu oqarpoq: »Hebræerit ernertaavisa ilagisimassavaat.« v7 Naalungiarsuup aleqaata Faraop pania oqarfigaa: »Arnamik hebræerit ilaannik milutsitsisumik meeqqamut milutsitsisussannik aallissaanga?« v8 Faraop paniata akivaa: »Qaa, taamaaliorniarit.« Taava niviarsiaqqap naalungiarsuup anaanaa aavaa, v9 Faraollu paniata taanna oqarfigaa: »Naalungiarsuk una angerlaallugu milutsitariniaruk, akilerumaarpakkit.« Taava arnap naalungiarsuk angerlaappaa milutsitarilerlugulu. v10 Nukappiaraq allimmat Faraop panianut aappaa, taassumalu ernersiartaaraa Mosesimillu atserlugu, ima oqarami: »Imermit qaqikkakku.« Mosesi Midjanimut qimaasoq v11 Ukiut ingerlapput, Mosesilu inersimalerpoq. Ilaanni naggueqatimi inussiatut sulisitaanerat isiginnaariarpaa, takuaalu naggueqatimi ilaat hebræeriusoq angutip Egyptenimiup toqukkaa. v12 Eqqani tamaat qineriarlugu inunnik takusaqannginnami Egyptenimioq taanna toquppaa timaalu sioqqanut assaallugu isertorlugu. v13 Aqaguani tassunnaqqikkami takulerpai angutit hebræeriusut marluk paasut, aappaalu saassussisoq oqarfigaa: »Sooq naggueqatit persuttarpiuk?« v14 Oqarfigisaatali akivaa: »Kia uatsinnut naalaganngortillutillu eqqartuussisunngortikkamisit? Immaqa toqunniarparma soorlu Egyptenimioq toqukkit.« Taava Mosesi ersilerpoq ima eqqarsarluni: »Sunaaffaana toqutsinera paasineqarsimasoq!« v15 Faraop pisimasoq tamanna tusaramiuk Mosesi toqunniaraluarpaa, Mosesili Faraomit qimaavoq Midjanimullu nunassilluni puilasuliap sanianiittarluni. v16 Midjanimi palasi arfineq-marlunnik paneqarpoq. Taakku tikiupput imertarlutik, ataatamillu savaatai immikkumallugit imertitsiviit immerpaat. v17 Savanilli paarsisut tikiullutik arnat taakku tassannga peersinnialermatigit Mosesip nikuilluni arnat ikiorpai savaataat immillugit. v18 Niviarsiat angerlarmata ataataata Re'uelip aperai sooq ullumi taama angerlajaartiginersut. v19 Akivaat: »Savaninguna paarsisut peersinniaraluaraatigut angutip Egyptenimiup ikioramisigut aamma imermik qaloorulluta savaativut immillugit.« v20 Re'uelip panini aperai: »Naammi angut taanna? Sooq qimaannarpisiuk? Neriartoqquniarsiuk.« v21 Mosesi akuersivoq Re'uelip imminni najugaqaannaqqummani, taassumalu panini Sippora Mosesimut nuliartaaritippaa. v22 Nuliami ernertaammani Mosesip naalungiarsuk Gershomimik atserpaa ima oqarami: »Tikeraatut najugaqalerama nunami allanertami.« v23 Kingunersuarileraa Egyptenip kunngia toquvoq. Israelikkut sulisitaanertik anersaaruluutigalugulu kappialaatigaat, kappialanerallu Guutimut annguppoq, v24 nimaarnerallu Guutip tusaavaa; Guutillu Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu angerutigisani eqqaavaa v25 Israelikkut isumassulerlugit. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 3 Naalakkap Mosesi kakillarnaqutit akornanni saqqummerfigigaa v1 Mosesi sakimi Jetrop Midjanimi palasip savaataanik paarsisuuvoq. Ilaanni savat inoqajuitsumi ungasissumut ungoortillugit Guutip qaqqaa Horebi tikippaa. v2 Tassani Naalakkap inngiliata innermit kakillarnaqutit akornanni ikualasumit saqqummerfigaa. Mosesip takuaa orpigaq ikummarissaaqisoq kisiannili innerup nungukkiartunngikkaa, v3 isumaliorporlu: »Takusaq taanna eqqumiitsoq ornillugu misissorluartariaqarpara! Sooruna orpigaq ikuallanngitsoq?« v4 Naalakkap takugamiuk Mosesi paasiniaalluni orniguttoq orpikkamit Guutip suaarpaa oqarluni: »Mosesi, Mosesi!« Mosesip akivaa: »Tassaavunga.« v5 Guutip oqarfigaa: »Qanillineroqinak! Aloqutitit piikkit qeqarfigisat tassaammat nuna illernartoq.« v6 Oqarporlu: »Uanga tassaavunga ataatavit Guutia, Aaperaap Guutia Iisaallu Guutia Jaakullu Guutia.« Taava Mosesip kiinnani asserpaa Guutip takunissaa siooragigamiuk. v7 Naalagarlu Mosesimut oqarpoq: »Innuttama Egyptenimi naalliunnerat takusimavara, inussianillu sulisitsisut pillugit nimaarlutik nillianerat tusarpara. Erloqissutaat nalunngilakka. v8 Taamaattumik aqqarpunga Egyptenimiut assaannit aniguisikkumallugit nunamillu taassumannga majuartikkumallugit nunamut ajunngitsumut aallariarfittuumut, nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut – tassa Kana'anikkut, Hittikkut, Amorikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu najugaannut. v9 Maanna Israelikkut kappialanerat uannut anngussimavoq, takuaralu qanoq Egyptenimiunit qunutitaatigisut. v10 Maanna aallarit! Faraomut aallartinniarpagit innuttakka Israelikkut Egyptenimit anisikkiartortillugit.« v11 Mosesip Guuti oqarfigaa: »Kinaagama Faraomukartinniarpinga Israelikkunnik Egyptenimit anisitsiartortillunga?« v12 Guutilli akivaa: »Uanga najussavakkit, mannalu uannit aallartitaaninnut nalunaaqutigissavat: Illit Israelikkut Egyptenimit anisereerukkit qaqqami matumani guutisiorfigissavassinga.« v13 Mosesip Guuti oqarfigaa: »Israelikkut ornillugit oqarfigigukkit siuaasaasa Guutiata aallartikkaanga, taakkualu Guutip aqqa apeqqutigippassuk taava qanoq akissavakka?« v14 Guutip Mosesi akivaa: »Tassaavunga uangaasoq!« Oqarporlu: »Israelikkut ima oqarfigissavatit: Ilissinnut aallartippaanga Uangaasup.« v15 Aamma Guutip Mosesi oqarfigaa: »Israelikkut ima oqarfigissavatit: Jahvep siuaasassi Guutiata, Aaperaap Guutiata Iisaallu Guutiata Jaakullu Guutiata ilissinnut aallartippaanga. Tassa atera naassaanngitsumik aterisara, tassa ateriumasara kinguaariikkuutaani. v16 Maanna aallarit, Israelikkullu utoqqaanertaat katersorteriarlugit ima oqarfigissavatit: Naalagaq siuaasassi Guutiat, Aaperaap Iisaallu Jaakullu Guutiat, uannut saqqummerpoq imalu oqarluni: ›Arajutsisimanngilassi, nalunngilaralu Egyptenimi qanoq iliorfigineqartusi; v17 aalajangiupparalu Egyptenimit naalliutsitaaffissinnit majuartikkumallusi Kana'anikkut, Hittikkut, Amorikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu nunaannut, nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut.‹ v18 Taava naalassavaatsit, illillu Israelikkut utoqqaanertaat ilagalugit Egyptenip kunngianut ornigutissaatit imalu oqarfigalugu: ›Naalakkap hebræerit Guutiata saqqummerfigaatigut. Akueritigut ullut pingasut ingerlasarissamut inoqajuitsuliarniaratta Naalakkamut Guutitsinnut pilliiartorluta.‹ v19 Nalunngikkaluarpara Egyptenip kunngiata assak pissaasoq misiginngikkuniuk aallaqqunavianngikkaasi. v20 Taamaattumik assaga isatsillugu Egypteni perlutsikkumaarpara tupinnartulianik uanga tassani naammassisassannik tamanik, taavalu Faraop aallarnissarsi akueriumaarpaa. v21 Uangalu Egyptenimiut inuiannut taakkununnga iluarinnilersikkumaarpakka, suuteqanngivillusi aallaqqunasi. v22 Arnartassi tamarmik sanilitik illoqatitillu pinnersaatinik sølviusunik kuultiusunillu atisanillu piniarfigissavaat. Taakku ernissinnut panissinnullu atitikkumaarpasi, taamaalillusilu Egyptenimiut piiaaffigissavasi.« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 4 v1 Mosesip Naalagaq oqarfigaa: »Upperinngippanngami naalakkumanangalu, oqarlutillu Naalakkap saqqummerfigisimanngikkaanga, taava qanoq iliussaanga?« v2 Naalakkap aperaa: »Sunaana tigumiarigit?« Mosesip akivaa: »Ajaappiaq.« v3 Taava Naalagaq oqarpoq: »Nunamut naluguk!« Nunamullu nalummani ajaappiaq pulateriaarsunngorpoq. Mosesi qimaanialeraluartoq v4 Naalakkap oqarfigaa: »Pamiuatigut tiguuk!« Mosesip tigummani pulateriaarsuk kingumut ajaappianngorpoq taassuma assaani. v5 »Taama pivoq upperissammassuk Naalagaq, siuaasamik Guutiat, Aaperaap Guutia, Iisaap Guutia Jaakullu Guutia ilinnut saqqummersimasoq.« v6 Naalakkap nangilluni Mosesi oqarfigaa: »Assat sakissanni atisavit ikiaannut manguguk!« Mosesi taamaaliorpoq, amugamiullu takuaa pupittoq aputitullu qaqortigaluni. v7 Naalagarlu oqarpoq: »Assat kingumut mangoriaruk!« Mosesi taamaaliorpoq, amugamiullu takuaa pissusitoqqamisut ilersimasoq. v8 »Nalunaaqutiliaq siulleq soqutiginagu upperinngikkunitsit nalunaaqutiliaq kingulleq pereerpat upperilissavaatsit. v9 Taakkuninnga marlunnik nalunaaqutilioreeraluartutit suli upperinngippatsit oqaatsitillu naalakkumanngippatigit Nilenimit imermik qalusillutit nunamut kuissavat, taava imeq Nilenimit qalusat aanngorumaarpoq.« v10 Mosesilli Naalagaq oqarfigaa: »Naalagaq, tusannga. Uanga oqallorissuusimanngisaannarpunga maannalu uannut, kiffannut, oqaloreerninni oqallorissinerunngilanga oqalunniarneq eqarisarakku.« v11 Naalakkalli akivaa: »Kia inuit qaneqartippai? Kina oqajuitsunngortitsillunilu tusillatsitsillunilu tappissisitsillunilu tappingersitsisarpa? Uanga Naalagaq tassaannginnerpunga taamaalisitsisartoq? v12 Aallaannarniarit! Uanga qarnit najorumaarpara, ajoqersorumaarpakkillu qanoq oqarnissannik.« v13 Mosesili oqarpoq: »Naalagaq, immaqa pitsaanerussagaluarpoq allamik aallartitaqaruit.« v14 Taava Naalakkap Mosesi kamaatingaalerpaa oqarfigalugu: »Ilaa Levikkuusoq Aroni qatanngutigaat? Ilisimavara taanna oqallorissuusoq. Taassuma naapikkiartulereerpaatit, takulerunisillu nuannaassaqaaq. v15 Illit oqaluffigisassavat oqaasissiortassallugulu, uangalu illit qanit taassumalu qania najorumaarpakka, ajoqersorumaarpassilu qanoq iliornissassinnik. v16 Aroni Israelikkunnut oqaluttorissavat, ilinnut qanertut issaaq, illillu taassumunnga guutisut issaatit. v17 Ajaappiaq una nalunaaqutiliuutissat tiguniaruk.« Mosesi Egyptenimut utertoq v18 Mosesi angerlarami sakiminut Jetromut oqarpoq: »Nunaqqatikka Egyptenimiittut uterfigilakka takuniarlugit ajunnginnersut.« Jetrop Mosesi akivaa: »Eqqissillutit aallarniarit!« v19 Mosesi Midjanimiitillugu Naalakkap oqarfigaa: »Egyptenimut uterniarit angutit ilinnik toqutsiniartuugaluit tamarmik toqoreermata.« v20 Taava Mosesip nuliani erninilu siutituujutiminut ingitillugit uterluni Egyptenimukaqatigai. Mosesip Guutip ajaappiaa tigumiarpaa. v21 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Ilisimassavat Egyptenimut uteruit tupinnartuliassat ilinnut suliarisinnaanngortitakka tamaasa naammassissagakkit Farao isigitillugu. Kisianni uanga uummataa manngertisikkumaarpara, Israelikkullu aallarnissaat akueriumassanngilaa. v22 Taava Farao oqarfigissavat: Ima oqarpoq Naalagaq: Israeli tassa ernera angajulliliara, v23 oqarfigigaluarakkilli ernera uanga guutisiorfigiartorlunga aallarnissaanik akuerissagit aallartikkumanngilat; taamaattumik illit ernerit angajulliliat toqutikkumaarpara!« v24 Egyptenimut aqqutaani Naalakkap Mosesi unnuisarfimmi saassukkaluarpaa toqunniarlugu; v25 Sipporalli savik ammaajusoq tiguaa taassuminngalu ernermi angutaassutaata nuuani amersaq kipillugu. Angutaassutai attorpai oqarlunilu: »Maanna aak atorlugu uissarsiaraakkit.« v26 Taava Naalakkap Mosesi iperarpaa. Taamani Sipporap oqaatsit »aak atorlugu uissarsiaraakkit« kipineqarneq pillugu atorpai. v27 Naalakkap Aroni oqarfigisimavaa Mosesi inoqajuitsumut naapigiaqqullugu. Aroni aallarpoq, Mosesilu Guutip qaqqaani naapippaa kunillugulu, v28 Mosesillu Naalakkap imminut peqqussutigisai nalunaaqutiliallu imminut suliareqqusai tamaasa Aronimut oqaluttuarai. v29 Taava Mosesi Aronilu aallarput. Taakkua Israelikkut utoqqaanertaat tamaasa katersortippaat. v30 Aronip Naalakkap Mosesimut oqaaserisai tamaasa oqaluttuarai. Nalunaaqutiliorporlu taakkuninnga Israelikkut isigitillugit; taakkualu upperaat. v31 Israelikkut tusaramikku Naalakkap isumassorumagaatik naalliunnertillu arajutsisimanngikkaa sikillutik pallorput. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 5 Mosesi Aronilu Faraomiittut v1 Kingorna Mosesi Aronilu Faraomukarput oqarfigalugulu: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Innuttakka akuerikkit uanga nalliussiniarlunga inoqajuitsumukarnissaannut.« v2 Faraolli akivai: »Naalagaq kinaammat naalassavara Israelikkullu aallarnissaat akueralugu? Naalagaq naluara, Israelikkullu aallarnissaat akuerissanngilara.« v3 Taava Mosesi Aronilu oqarput: »Hebræerit Guutiata saqqummerfigaatigut. Akueritigut inoqajuitsumi ullut pingasut ingerlasarissamut aallarnissatsinnut Naalakkamut Guutitsinnut pilliiartorluta nappaammik toqoraataasumik panamilluunniit taassumannga perlutsinneqaqqunata.« v4 Egyptenilli kunngiata oqarfigai: »Mosesi Aronilu, sooq Israelikkut suliassaannik sumiginnaalersinniarpisigit? Inussiatut suliassasi suliariartorniarsigit.« v5 Faraolu oqarpoq: »Israelikkut maanna nunap nammineq inuinit amerlanerulersimapput, taamaattorli inussiatut suliunnaartinnialerpasi.« v6 Ullormi tassani Faraop Israelikkunnik inussiatut sulisitsisut naalagaasallu Israelikkuusut ima peqqusiffigai: v7 »Hebræerit karriiarnikunik qarmasissialiuutissaannik maannamiit tunisarunnaassavasi; karriiarnikunik atugassaminnik namminneq katersuiartortalerlit. v8 Taamaattorli qarmasissiat inertagassaat siornatigutut amerlatigitissavasi, ikilisissanngilasi! Eqiasukkaminguku nillialersut Guutiminnut pilliiartorumallutik! v9 Angutit taakku sulerulutsittariaqarput salluliorlutik oqaluttut naalaarnissaannut piffissaarutitillugit.« v10 Taava inussianik sulisitsisut naalagaasallu Israelikkuusut Israelikkut oqarfigiartorpaat: »Farao ima oqarpoq: Karriiarnikunik tunissaassavassi! v11 Ilissi nammissinnik karriiarnikunik aallertalissaasi sumiluunniit nassaarfigisinnaasassinni, kisianni suliassassinnik milliliiffigineqassanngilasi!« v12 Taava Israelikkut Egyptenimut tamarmut siammarput karriiarnikunik katersuiartorlutik. v13 Israelikkunnilli inussiatut sulisitsisut nukingisaaripput oqarlutik: »Ullormut naammassisartakkasi tamaasa millisinnagit naammassisassavasi karriiarnikunik tunineqartarallarnissitut.« v14 Faraop inussianik sulisitsisuisa naalagaasat Israelikkunnut nakkutilliisuutitatik unatarpaat oqarfigalugillu: »Sooq maannamut qarmasissialiarisartakkassi amerlassuserisartagaat ippassarluunniit ullumiluunniit naammatsinngilisigit?« v15 Israelikkulli naalagaasaasa Farao ornillugu maalaarfigaat oqarlutik: »Sooq inussiaatitit taama iliorfigaagit? v16 Inussiaatitit karriiarnikunik tunineqassaarput, taamaattorli oqarfigineqartarpugut qarmasissialioqqulluta! Inussiaatitit unatarneqartarput, naak pisuusut tassaagaluartut illit innuttatit.« v17 Faraop akivai: »Eqiasukkassiuna oqartartusi Naalakkamut pilliiartorumallusi. v18 Qaa suliartorniaritsi! Karriiarnikunik tunineqassanngilasi, qarmasissialli inerlugit tunniuttagassassi amerlassusissaat allanngortinneqassanngilaq.« v19 Israelikkut naalagaasaat ajornartorsiulerput oqarfigineqaramik ullormut qarmasissialiassatik ikilisinneqassanngitsut, qarmasissiallu inerlugit tunniuttagassamik amerlassusissaat allanngortinneqassanngitsoq. v20 Faraomit qimagullutik Mosesi Aronilu tikikkamikkit utaqqigaatik v21 oqarfigaat: »Naalakkap pillarlusi eqqartuullisi Faraomut kunngikkormiortaanullu uuminarsaratsigut panamillusooq tunillugit toqoqqulluta.« v22 Taava Mosesip Naalagaq saaffigaa oqarluni: »Naalagaq, sooq innuttatit atugarliortippigit? Soormi aallartippinga? v23 Faraomeereernerma illillu atinni oqaloreernerma kingorna taassuma taakku atugarliortinneruliinnarpai, annaatinngilatillu.« (6,1) Naalakkalli Mosesi akivaa: »Maanna takussavat Farao qanoq iliorfigissagiga! Assammik pissarsuarmik misigitinneqaruni aallartissavai; assallu pissarsuaq misigileruniuk allaat nunaminit qimaatissavai.« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 6 Naalagaq Israelip aniguisitaanissaanik neriorsuisoq v2 Guutip Mosesi oqarfigaa: »Uanga tassa Naalagaq! v3 Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu saqqummertarpunga Guuti ajugaqanngitsoq ateralugu, aterali Jahve ateralugu taakkununnga ilisaritissimanngilanga. v4 Taakkuttaaq angerfigeqatigisimavakka Kana'ani, nuna takornartatut najugaat, taakkununnga tunniukkumallugu. v5 Maanna tusaavara Israelikkut Egyptenimiunit inussiaataanertik pillugu kappialanerat, angeruseralu eqqaavara. v6 Taamaattumik Israelikkut oqarfigissavatit: Uanga tassa Naalagaq! Talermik qullarsimasumik eqqartuussinikkullu pillaatit sakkortungaartut atorlugit aniguisissavassi Egyptenimi inussiaataanissinnit pinngitsaalisaallusilu sulisitaanissinnit. v7 Taava innuttarilerumaarpassi, Guutigissavassingalu; paasissavarsilu uanga tassaasunga Naalagaq Guutersi, Egyptenimiut pinngitsaaliillutik sulisitsinerannit anisitsisoq; v8 isertikkumaarpassilu nunamut Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu tunniukkumallugu uppernarsaassutigisannut, ilissinnullu tunniukkumaarpara pigisassassitut. Uanga tassa Naalagaq.« v9 Mosesilli tamanna Israelikkunnut nalunaarutigigaluarmagu tusarumanngilaat sulerulutsitaanermit neriuutaarussimagamik. v10 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: v11 »Farao Egyptenip kunngia oqarfigiartoruk nunaminit Israelikkut aallarnissaat akuereqqullugu.« v12 Mosesili oqarpoq Naalakkap kiinaata saani: »Israelikkut tusarumanngimmannga atamanna Faraop tusarumassanngikkaanga qarlukkut kipineqanngitsuugama.« v13 Naalakkallu Mosesi Aronilu nalunaarfigai Israelikkut Egyptenillu kunngia Farao saaffigeqqullugit Israelikkut Egyptenimit anisinneqarsinnaaqqullugit. Rubenip, Simmiuup Levillu kinguaavi v14 Israelikkut siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaat ukuupput: Rubenip Israelip angajulliliaata erneri ukuupput: Enoki, Pallu, Hesroni Karmilu. Tassa eqqarleriit Rubenikkut. v15 Simmiuup erneri ukuupput: Jemueli, Jamini, Ohadi, Jakini, Sohari Saulilu; taanna arnap Kana'anikkuusup erneraa. Tassa eqqarleriit Simmiuukkut. v16 Tassa Levip ernerisa aqqi eqqarliisa allassimaffii malillugit: Gershoni, Kehati Merarilu. Levi ukiuni 137-ni inuuvoq. v17 Gershonip erneri ukuupput: Libni Shim'ilu eqqarleriissortakkuutaarlugit. v18 Kehatip erneri ukuupput: Amrami, Jis'hari, Hebroni Uzzielilu. Kehati ukiuni 133-ni inuuvoq. v19 Merarip erneri ukuupput: Makli Mushilu. Tassa eqqarleriit Levikkut eqqarliisa allassimaffii malillugit. v20 Amramip atsani Jokebedi nuliartaaraa, taassumalu ernertaappaa Aronimik Mosesimillu. Amrami ukiuni 137-ni inuuvoq. v21 Jis'harip erneri ukuupput: Kora, Nefegi Zikrilu. v22 Uzzielip erneri ukuupput: Mishaeli, Elsafani Sitrilu. v23 Aronip Elisheba Amminadabip pania Nakshonip najaa nuliartaaraa. Taassumalu ernertaappaa Nadabimik, Abihumik, Eleazarimik Itamarimillu. v24 Korap erneri ukuupput: Assiri, Elkana Abiasafilu. Tassa eqqarleriit Korakkut. v25 Eleazarip Aronip ernerata Putielip paniisa ilaat nuliartaaraa. Taassumalu ernertaappaa Pinehasimik. Tassa Levikkut siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaat eqqarleriissortakkuutaarlugit. Farao manngertisitaasoq v26 Aroni Mosesilu tassaapput Naalakkap oqarfigisai: »Israelikkut katersakkuutaarlugit Egyptenimit anisissigit!« v27 Tassaapput Faraomut Egyptenip kunngianut oqaluttussat Israelikkut Egyptenimit anisinneqaqqullugit; tassa Mosesi Aronilu. v28 Taamani Naalakkap Mosesi Egyptenimi oqaluffigigamiuk v29 oqarfigaa: »Uanga tassa Naalagaq! Ilinnut oqaaserisakka tamaasa Faraomut Egyptenip kunngianut oqaaserissavatit.« v30 Mosesili akivoq Naalakkap kiinaata saani: »Qarlukkut kipineqanngitsuugama atamanna Faraop tusarumassanngikkaanga.« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 7 v1 Taava Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Faraomut guutisut ilersippakkit, angajullu Aroni ilinnut pruffiitiussaaq. v2 Ilinnut peqqussutigisakka tamaasa Aronimut oqaatigisassavatit, taassumalu Faraomut oqaatigisassavai Israelikkut nunaminit aallarnissaat akuereqqullugu. v3 Uangali Faraop uummataa manngertisikkumaarpara, Egyptenimilu nalunaaqutiliussaanga tupinnartuliorlungalu amerlangaartunik; v4 Faraolli tusarumassanngilaasi. Taamaattumik assaga Egyptenimiunut tutsillugu katersaarsuit pigisakka, innuttakka Israelikkut, Egyptenimit anisikkumaarpakka Egyptenimiut pillaatinik sakkortungaartunik misigitillugit. v5 Assagalu Egyptenimut isatsikkukku Israelikkullu tassannga anisikkukkit Egyptenimiut paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq.« v6 Mosesi Aronilu Naalakkap peqqussutaa malillugu iliorput. v7 Taamani Faraomut oqalukkamik Mosesi 80-inik ukioqarpoq Aronilu 83-inik ukioqarluni. v8 Naalakkap Mosesi Aronilu oqarfigai: v9 »Faraop oqarfigippasi tupinnartulianik uppernarsaateqaqqullusi Aroni ima oqarfigiumaarpat: Ajaappissat tigullugu Faraop saavanut naluguk, taava pulateriaarsunngussaaq!« v10 Mosesi Aronilu Faraomukarput Naalakkallu peqqussutaa malillugu iliorlutik. Aronip ajaappissani Faraop kunngikkormiortaasalu saavannut naluppaa, ajaappiarlu pulateriaarsunngorpoq. v11 Taava Faraop ilisimasut angakkuartartullu qaaqqutippai, Egyptenimiullu angakkuarniartartortaat namminneq angakkuarniutiminnik iliuuseqarlutik v12 tamarmik ajaappissatik naluppaat, ajaappiaallu pulateriaarsunngorput; Aronilli ajaappiaata taakkua ajaappiaat iivai. v13 Naalakkallu oqarneratut pisoqarpoq: Taamaakkaluartoq Faraop uummatini manngertippaa, Mosesikkullu oqaasii tusarumanngilai. Perluk siulleq: Imeq aanngortoq v14 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Faraop uummataa manngertippoq, taamaattumik Israelikkut aallarnissaat akueriumanngilaa. v15 Aqagu ullaannguaq Nilenimut aterpat naaperiassavat, ajaappiarlu pulateriaarsunngortartoq nassarlugu kuussuup sinaani sassarfigalugu v16 oqarfigissavat: Naalakkap hebræerit Guutiata ilinnut aallartippaanga oqarfigiartortillutit innuttami inoqajuitsumi imminerminut guutisioriartorlutik aallarnissaat akuereqqullugu; mannali tikillugu tusarumanngilatit. v17 Naalagarli ima oqarpoq: Nalunaaqutiliakkut matumuuna paasissavat uanga tassaasunga Naalagaq: Ajaappissamik matuminnga Nilenip ernga anaagukku aanngortitaajumaarpoq. v18 Aalisakkat Nilenimiittut toqussapput, taavalu Nileni tippassaaq, erngalu Egyptenimiut imersinnaajunnaassavaat.« v19 Naalagaq nangilluni Mosesimut oqarpoq: »Aroni oqarfiguuk: Ajaappissat tigullugu assat isatsiguk Egyptenip erngisa, tassa kuussuisa ikerasaliartaasalu taseraasalu imeqarfiisalu, tamarmik qulaanni, taava aanngussapput. Egyptenimi tamarmi aaqalissaaq, imiisivinni qisuusuni ujaraasunilu allaat.« v20 Mosesi Aronilu Naalakkap peqqussutaa malillugu iliorput; Aronip Farao kunngikkormiortaalu isigitillugit ajaappiaq silutsillugu Nilenip ernga anaammagu tamarmi aanngorpoq. v21 Aalisakkat Nilenimiittut toqorarput, Nilenilu tippammat ernga Egyptenimiut imersinnaajunnaarpaat. Egyptenimi tamarmi aaqalerpoq. v22 Egyptenimiulli angakkuarniartartortaat aammattaaq taamaaliorput namminneq angakkuarniutiminnik iliuuseqarlutik. Naalakkallu oqarneratut pisoqarpoq: Faraop uummataa manngertippoq, Mosesikkullu oqaasii tusarumanngilai. v23 Farao angerlarpoq pisimasut tamakkuttaaq soqutiginagit. v24 Egyptenimiut tamarmik Nilenip eqqaani assaallutik imersiorput Nilenip ernga imersinnaannginnamikku. v25 Naalakkap Nilenip ernganik aanngortitsinerata kingornagut ulluni arfineq-marlunni taamaappoq. Perluit aappaat: Naratsit v26 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Farao oqarfigiartoruk: Ima oqarpoq Naalagaq: Innuttama aallarnissaat akueriuk guutisiorfiginiassammannga. v27 Akueriumanngikkukkit nunat tamaat naratsinik perlutsikkumaarpara. v28 Nileni naratsinik ulikkaassaaq, qallorlutillu illit illunnut sinittarfinnullu siniffinnullu kunngikkormiortavillu innuttavillu illuinut isaassapput allaat iffiorfinnut naqittaavinnullu piorarlutik v29 Ilinnut innuttannullu kunngikkormiortannullu tamanut qallussapput.« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 8 v1 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Aroni oqarfiguuk: Ajaappissat isatsiguk kuussuit ikerasaliallu masarsuillu qulaannut naratsit Egyptenimut tamarmut qalloqqullugit.« v2 Aronip assani Egyptenip erngisa qulaannut isatsimmagu naratsit qallorput Egypteni ulikkaarlugu. v3 Angakkuarniartartulli aamma namminneq angakkuarniutiminnik iliuuseqarlutik naratsinik Egyptenimut tamarmut qallortitsipput. v4 Faraop Mosesi Aronilu qaaqqutillugit oqarfigai: »Naalakkamut qinnutsigut naratsit uannit innuttannillu peeqqullugit. Taava Israelikkut Naalakkamut pilliiartornissaat akueriumaarpara.« v5 Mosesilli Farao akivaa: »Saammaasutit oqarfiginnga qanoq ilisukkut illit kunngikkormiortatillu innuttatillu qinnutissagissi naratsit ilinnit illussinnillu piiaqqullugit taamaallaat Nilenimi naraseqalersillugu.« v6 Farao oqarpoq: »Aqagu.« Mosesip akivaa: »Taama pisoqassaaq soorlu oqartutit, misigeqqullugu Naalakkatut Guutitsitut ittoqanngitsoq. v7 Naratsit ilinnit illunnillu kunngikkormiortannillu innuttannillu piissapput, Nileni kisimi naraseqartuulerluni.« v8 Mosesi Aronilu Faraomit anigamik Mosesip Naalagaq torlorfigaa naratsit taakku Faraomut pisitai piiaqqullugit. v9 Naalagaq Mosesip qinnutaa malillugu iliormat naratsit toqorarput illuni, naasorissaasut illuutaasa akornanni narsaatinilu. v10 Eqimattanngorlugit katersormatigit nuna tipittorsuanngorpoq; v11 Naalakkallu oqarneratut pisoqarpoq: Faraop annikilliortitaajunnaarluni misigilerami uummatini manngertippaa, Mosesikkullu oqaasii tusarumanngilai. Perluit pingajuat: Ippernat v12 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Aroni oqarfiguuk: Ajaappissannik nuna anaajuk pujoralai ippernanngoqqullugit Egyptenimi tamarmi.« v13 Taava taamaaliorput; Aronip ajaappissaminik nuna anaammagu ippernat inunnut nersutaatinullu tikiussorput; nunap pujoralai tamarmik ippernanngorput Egyptenimi tamarmi. v14 Angakkuarniartartut aammattaaq namminneq angakkuarniutiminnik iliuuseqarlutik ippernanitsitseriaraluarput saperlutilli. Ippernat inunnut nersutaatinullu tikiussormata v15 angakkuarniartartut Farao oqarfigaat: »Tamassa Guutip assaa!« Naalakkallu oqarneratut pisoqarpoq: Faraop uummataa manngertippoq, Mosesikkullu oqaasii tusarumanngilai. Perluit sisamaat: Niviukkat v16 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Aqagu ullaannguaq Farao kuussuarmut aterpat sassarfigiartoriuk oqarfigalugulu: Ima oqarpoq Naalagaq: Innuttama guutisiorfigiartorlunga aallarnissaat akueriuk! v17 Innuttama aallarnissaat akuerinngikkukku niviukkanik aallartitsiumaarpunga ilinnut, illunnut, kunngikkormiortannut innuttannullu Egyptenimiut illui nunalu najugarisaat niviukkanik ulikkaarlugit. v18 Ulloq taanna Gosheni innuttama najugaat immikkut iliuuseqarfigiumaarpara niviukkanut tikinnaveersillugu, ilinnut paaseqqullugu uanga, Naalagaq, nunami maani ittunga. v19 Uanga innuttakka illillu innuttatit assigiinngitsunik atugaqartikkumaarpakka. Nalunaaqutiliaq tamanna aqagu piumaarpoq.« v20 Naalagaq taamaaliormat niviukkat amerlasoorsuit Faraop illuanut kunngikkormiortaasalu illuinut tikiussorput, Egyptenilu tamakkerlugu niviukkanit perlutsitaavoq. v21 Taava Faraop Mosesi Aronilu qaaqqutippai oqarfigalugillu: »Guutissinnut pilliiartorsinnaavusi, kisianni nuna manna qimannagu!« v22 Mosesilli Farao akivaa: »Nunami maani pilliisinnaanngilagut Naalakkamut Guutitsinnut pilliutigisassavut Egyptenimiunut maajunnartuummata. Egyptenimiummi isigitillugit maajugisaannik pilliigaluarutta ujaqqanik millooqinavaatigut. v23 Inoqajuitsumi ullut pingasut ingerlasarissamut aallarluta Naalakkamut Guutitsinnut pilliiartorta soorlu taama peqqugaatigut.« v24 Farao akivoq: »Guutissinnut pilliiartorlusi inoqajuitsumut aallarnissarsi akuerissavara, ungasippallaartumulli aallassanngilasi. Qinnunniarsinnga!« v25 Mosesi oqarpoq: »Ilinnit aniniariaruma Naalakkamut qinnukkumaarpakkit, aqagulu niviukkat ilinnit kunngikkormiortannillu innuttannillu peersimassapput. Qanortorli salloqittaajunnaarlutit Israelikkut Naalakkamut pilliiartornissaannut akueriniakkit!« v26 Mosesi Faraomit anigami Naalakkamut qinnussivoq, v27 Naalakkallu Mosesip qinnutaa tusarmagu niviukkat Faraomit kunngikkormiortaanillu innuttaanillu qimagupput ataatsimilluunniit amiakkuerullutik. v28 Tamatumuunattaarli Faraop uummatini manngertippaa, Israelikkullu aallartinngilai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 9 Perluit tallimaat: Nersutaatit toqorartut v1 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Farao ornillugu oqarfiguuk: Ima oqarpoq Naalagaq hebræerit Guutiat: Innuttama aallarnissaat akueriuk guutisiorfiginiassammannga. v2 Aallarnissaalli akueriumanngikkukku uninngatiinnarlugillu v3 taava Naalakkap assani tutsissavaa nersutaatinnut narsaatiniittunut, hestinut, siutituunut, qatigattuunut, ussinnut savanullu, tamakku toqoraataasumik sualungaartumik napparartillugit. v4 Naalakkalli Israelikkut nersutaataat Egyptenimiullu nersutaataat assigiinngitsumik iliuuseqarfigissavai; Israelikkut nersutaataasa ilaannik ataatsimilluunniit toqusoqassanngilaq.« v5 Naalagarlu piffissamik aalajangiivoq oqarluni: »Aqagu Naalakkap tamanna naammassissavaa nunami matumani.« v6 Aqaguani Naalagaq taamaalisitsivoq; Egyptenimiut nersutaataat tamarmik toqorarput, Israelikkulli nersutaataasa ilaannik ataatsimilluunniit toqusoqanngilaq, v7 Faraolu tamatuminnga nalunaarfigineqarpoq. Taamaattorli Faraop uummatini manngertippaa, Israelikkullu aallartinngilai. Perluit arfernat: Ajussat v8 Naalakkap Mosesi Aronilu oqarfigai: »Aatsitsivimmit paamik assasi ulikkaarlugit tigusigitsi, Faraolu isigitillugu Mosesip taanna silaannarmut naloriutissavaa v9 tassaalissaarlu pujoralak tingittoq Egyptenimut tamarmut aniorneqalersitsisassaaq ajuannguuttunik inunni nersutaatinilu Egyptenimi tamarmi.« v10 Taava aatsitsivimmit paamik tigusipput Faraolu sassarfigalugu, Mosesillu paaq silaannarmut naloriummagu inuit nersutaatillu aniorneqalerput ajuannguuttunik. v11 Angakkuarniartartullu Egyptenimioqatimittut ajuartorsuanngoramik Mosesimut sassarsinnaanngillat. v12 Naalakkalli Mosesimut oqarneratut pisoqarpoq; Naalakkap Faraop uummataa manngertitippaa, Mosesikkullu oqaasii tusarumanngilai. Perluit arfineq-aappaat: Nataqqornat v13 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Aqagu ullaannguaq Farao sassarfigiartoriuk oqarfigalugulu: Ima oqarpoq Naalagaq hebræerit Guutiat: Innuttama aallarnissaat akueriuk guutisiorfiginiassammannga. v14 Tamatumuuna perluit nalliutitassakka tamaasa ilinnut namminermut, kunngikkormiortannut innuttannullu nalliutitikkumaarpakka misigeqqullugu uattut ittoqanngitsoq nunarsuarmi tamarmi. v15 Assaga isatsillugu illit innuttatillu toqoraataasumik nappartissimagaluarussi qangali nunap qaavanit piiagaareersimassagaluarputit. v16 Mannali pillugu atatippakkit: Pissaanera ilinnut takutikkumagakku ateralu nalunaarutigineqaqqugakku nunarsuarmi tamarmi. v17 Suli innuttakka akornusersorpatit aallartinnagillu; v18 aqaguli ulloq taamaalippat sualungaartumik nataqqornartitsissaanga Egyptenip naalagaaffinngoqqaarneraniit manna tikillugu Egyptenimi naleqanngisaannartumik. v19 Taamaattumik nersutaatitit narsaatinniittullu allat tamaasa isumannaallisinniakkit. Inuimmi nersutaatillu qangatsissimanatik narsaatiniiginnartut tamarmik nataqqornanit eqqorneqarlutik toqorassapput.« v20 Faraop atorfilittaasa ilaasa Naalakkap oqaasiinik mianerinnittut tamarmik inussiaatitik nersutaatitillu qangatsisippaat, v21 ilaasali Naalakkap oqaasiinik soqutigisaqanngitsut inussiaatitik nersutaatitillu narsaatiniiginnartippaat. v22 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Assat qilaap tungaanut isatsiguk nataqqornaleqqullugu Egyptenimut tamarmut, inunnut nersutaatinullu narsallu naasuinut Egyptenimiittunut tamanut.« v23 Mosesip ajaappissani qilaap tungaanut isatsimmagu Naalagaq kallersitsivoq nataqqornartitsillunilu; innaallannerillu nunamut torarput, Naalakkallu nataqqornat Egyptenimut torartippai, v24 nataqqornartillugulu naaralasunik innaallattarpoq. Silapiluk sualungaarami Egyptenimi sumiluunniit naleqanngisaannarsimavoq Egyptenimiut inuianngoqqaarneranniit manna tikillugu. v25 Nataqqornat Egyptenimi tamarmi inuit nersutaatillu narsaammiittut uppikaatippaat. Aamma narsat naasui tamaasa uppikaatippaat orpiillu narsamiittut tamaasa nallorlugit. v26 Nunami Goshenimi Israelikkut najugaanni kisimi nataqqornanngilaq. v27 Taava Faraop Mosesi Aronilu qaaqqutippai oqarfigalugillu: »Tamatumuuna misigaara ajortuliorsimallunga. Naalagaq iluartumik iliorsimavoq, uangali innuttakkalu iluaatsuliorsimavugut. v28 Naalakkamut qinnunniartigut kallernersuaq nataqqornallu qaangiuteqqullugit! Taava aallarnissarsi akuerissavara, maaniittariaarutissaasilu.« v29 Mosesip Farao akivaa: »Illoqarfimmit aniguma assakka Naalakkamut isatsikkumaarpakka, taavalu kallerunnaassaaq nataqqornarunnaarlunilu; taama pisoqassaaq ilinnut misigeqqullugu Naalakkap nunarsuaq pigigaa. v30 Nalunngilarali illit innuttavillu suli Guuti Naalagaq mianerinngikkissi.« v31 Ilupaassiassat suaasiassallu uppikaatinneqarput; suaasiassammi karrertaqalereersimapput ilupaassiassallu kaavequtissaqalereersimallutik. v32 Qajuusiassalli nujaasartallit nujaasartaqanngitsullu uppikaatinneqanngillat kingusinnerusukkut inerittaramik. v33 Mosesip Farao qimallugu illoqarfimmit anilluni assani Naalakkamut isatsimmagit kallerunnaarlunilu nataqqornarunnaarpoq, sialuillu nunamut torarunnaarput. v34 Faraop takugaluarpaa siallerunnaartoq nataqqornarunnaarluni kallerunnaarlunilu, taamaattorli ajortuliornini attatiinnarpaa, nammineq kunngikkormiortanilu manngertipput. v35 Naalakkalli Mosesikkut oqarnerattut pisoqartippaa: Faraop uummataa manngertippoq, Israelikkullu aallartinngilai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 10 Perluit arfineq-pingajuat: Pillertat v1 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Faraomukarit, taassumami kunngikkormiortaasalu uummataat manngertippakka nalunaaqutiliakka tamakku taakkunani naammassiumallugit, v2 illit qitornannut ernuttannullu oqaluttuarisinnaaniassagakku Egyptenimiut qanoq iliorfigigikka nalunaaqutiliallu suut taakkua akornanni naammassigikka paaseqqullusiuk uanga tassaasunga Naalagaq.« v3 Taava Mosesi Aronilu Faraomukarput oqarfigalugulu: »Ima oqarpoq Naalagaq hebræerit Guutiat: Qanoq sivisutigisumik uannut malartaaserniarpit? Innuttama aallarnissaat akueriuk guutisiorfiginiassammannga. v4 Akuersiumanngikkuilli aqagu pillertat nunannut tikiussortissavakka. v5 Taakkua nuna tamaat qallerumaarpaat ersikkunnaarsillugu, nataqqornarneranilu aserorneqaratik amiakkuusut nunngutaarlugit nerissavaat orpiillu narsaatissinniittut tamaasa nungullugit. v6 Illutit kunngikkormiortavillu tamarmik illui Egyptenimiullu tamarmik illui isaaffigissavaat ulikkaarlugit siuaasavit taakkualuunniit siuaasaasa nunami inuuleqqaarnerminnit manna tikillugu takunngisaannagaannik.« Taama oqarlunilu Mosesi Faraomit qimaguppoq. v7 Farao kunngikkormiortaasa oqarfigaat: »Qanoq sivisutigisumik angutip taassuma perlussiortissavaatigut? Inuit taakkua aallarnissaat akueriniaruk Naalagaq Guutertik guutisiorfiginiassammassuk. Suli sianiginngiliuk Egypteni piuneerutilersoq?« v8 Taava Mosesi Aronilu peqquneqarput Faraomut uteqqullugit, Faraollu oqarfigai: »Qaami aallarniaritsi Naalagaq Guutersi guutisiorfigiartorlugu! Kikkunuku aallassasut?« v9 Mosesip akivaa: »Tamatta aallassaagut, inuusuttortavut utoqqartavullu. Ernivut panivullu ilagalugit savaativullu nersutaativullu nassarlugit aallarniarpugut Naalakkap nalliuttua nalliussissagatsigu.« v10 Faraolli oqarfigai: »Naalakkap najorlisi ilaquttasi ilagalugit aallartissagaluarussi! Tassuuna nammineq takusinnaavarsi ajortumik siunertaqarnersi! v11 Naagga, ilissi angutit Naalagaq guutisiorfigiartorlugu aallaritsi, tamannami qinnutigisimavarsi.« Taava Mosesi Aronilu Faraomit anisinneqarput. v12 Taava Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Assat Egypteni qulangerlugu isatsiguk pillertat tikiussoqqullugit. Egyptenimut tikiussussapput nunallu naasui nataqqornareernerani amiakkuusut tamaasa nerillugit nungussallugit.« v13 Mosesip ajaappissani Egypteni qulangerlugu isatsimmagu Naalakkap kangisik nunamut pitorarsimatippaa ulloq taanna tamaat unnuaaneralu tamaat, ullaanngormallu kangisiup pillertat nassatarereersimavai. v14 Amerlasoorsuullutik Egyptenimut tamarmut tikiussorput nuna tamaat merarfigalugu. Siornatigut taama amerlatigisunik pillertaqarsimanngisaannarpoq kingornatigullu taama amerlatigisunik peqanngisaannassalluni. v15 Nunap qaava tamaat qallerpaat qernertuinnanngortillugu, narsallu naasui tamaasa orpiillu inerititaat nataqqornareernerani amiakkuusut tamaasa nunguppaat. Egyptenimi tamarmi orpinni narsallu naasuini sunnguamilluunniit qorsuusumik amiakkoqanngilaq. v16 Taava Faraop Mosesi Aronilu qaaqqutikkasuarpai oqarfigalugillu: »Naalakkamut Guutissinnut ilissinnullu ajortuliorpunga. v17 Tamatumuunaannarluunniit ajortuliannik isumakkeerfigisinga, Naalakkamullu Guutissinnut qinnussinga perluk toqussutissaq tamanna uannit peerseqqullugu.« v18 Taava Mosesi Faraomit anilluni Naalakkamut qinuvoq; v19 Naalakkap anori saqitsippaa kanannersorujussuanngortillugu, anorillu taassuma pillertat teqqarlugit Immamut Ivissuartuumut nakkaatippai pillertamik ataatsimilluunniit Egyptenimi amiakkuerullugu. v20 Naalakkalli Faraop uummataa manngertitippaa, taamalu Israelikkut aallartinngilai. Perluit qulingiluaat: Taarnersuaq v21 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Assat qilaap tungaanut isatsiguk Egyptenimi tamarmi taartorsuanngoqqullugu taggaringaarami satsiinnaviffissanngorlugu.« v22 Mosesip assani qilaap tungaanut isatsimmagu Egyptenimi tamarmi taggarissorsuanngorpoq ullunilu pingasuni taamaalluni. v23 Ulluni pingasuni inuit imminnut takuneq sapilerput iniminnillu nikeriarsinnaajunnaarlutik; Israelikkulli najugaanni tamani qaamaannarpoq. v24 Taava Faraop Mosesi qaaqqutippaa oqarfigalugulu: »Qaami aallarniaritsi Naalagaq guutisiorfigiartorlugu; ilaquttasi ilagisinnaavasi, kisianni savaatisi nersutaatisilu qimaannarlugit.« v25 Mosesip Farao akivaa: »Illit pilliutissanik toqutassanik ikikkagassanillu Naalakkamut Guutitsinnut pilliutigisassatsinnik tuniniartigut. v26 Aamma nersutaativut nassartariaqarpavut; kukiffak ataaserluunniit qimataassanngilaq! Nersutaatittami ilaat Naalakkamut Guutitsinnut pilliutigisussaavavut. Ornigarput tikikkutsigu aatsaat ilisimatinneqartussaavugut nersutit qanoq ittut pilliutigissagivut.« v27 Naalakkalli Faraop uummataa manngertitippaa, taamalu Israelikkut aallarnissaat akueriumanngilaa. v28 Mosesilu oqarfigaa: »Ilisimassavat kingorna uannut takkuteqqinngilluinnassagavit! Takkuteqqikkaluaruit toqutaassaatit!« v29 Mosesip akivaa: »Eqqortumik oqarputit, ilinnut takkuteqqinngisaannassaanga!« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 11 Perluit qulingat: Angajulliliat toqorarneqartut v1 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Suli perluk ataaseq Faraomut Egyptenimiunullu nalliutitissavara, tamatumalu kingorna tamaannga aallarnissarsi akueriumaarpaa. Aallarnissarsilu akueriinnarnagu allaat nammineq nunaminit anisissavaasi! v2 Israelikkut nalunaarfigikkit angutit arnallu tamarmik sanilitik pinnersaatinik sølviusunik kuultiusunillu piniarfigissagaat.« v3 Naalakkammi Israelikkut Egyptenimiunut iluarinartunngortissimavai, aammattaarlu angut taanna Mosesi Egyptenimi Faraop kunngikkormiortaanit Egyptenimiunillu allanit ataqqisaasorujussuuvoq. v4 Mosesi oqarpoq: »Ima oqarpoq Naalagaq: Unnuap qeqqata nalaani Egyptenip qeqqatigoorlunga ingerlajumaarpunga, v5 taavalu Egyptenimi angajulliliaasut tamarmik toqorassapput, Faraop issiavissaarsuarmi issiasup angajulliliaanit arnap inussiap karrinik aserorterisartup angajulliliaanut, aamma nersutaatit piaqqeqqaataat tamarmik. v6 Egyptenimi tamarmi kappialanersuaqassaaq siornagut naleqarsimanngitsumik kingornalu naleqarumaanngitsumik. v7 Kisianni Israelikkut nersutaataallu qimmimit qiloriarfigineqassanngillalluunniit ilissinnut misigeqqullugu uanga Naalagaq Egyptenimiut Israelikkullu assigiinngitsumik atugaqartikkumagikka. v8 Kunngikkormiortavit tamarmik pallorfigiumaarpaannga oqarlutik: ›Illit inuillu ingerlaqatissatit tamassi aallarniaritsi.‹ Taava aallarumaarpunga.« Taama oqaloreerami Mosesip kamangaarluni Farao qimappaa. v9 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Faraop tusarumassanngilaasi, Egyptenimi tupinnartuliassakka amerlasuunngussammata.« v10 Mosesip Aronillu tupinnartuliat tamakku tamaasa naammassisimavaat Farao isigitillugu; Naalakkalli Faraop uummataa manngertitippaa, Israelikkullu nunaminit aallartinngilai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 12 Poorski timiusallu seernarsaateqanngitsut v1 Naalakkap Egyptenimi Mosesi Aronilu oqarfigai: v2 »Qaammat taanna ilissinni ukiortaap qaammatigissavaa, tassa ukiup qaammataasa siullersaattut naatsorsuutissavarsi. v3 Ilagiit Israelikkut tamaasa oqarfigisigit: Qaammatip taassuma ulluisa qulinganni siuaasaqaqatigiinni inoqutigiikkuutaanut tamanut savaaraq savaasaararluunniit ataaseq immikkoortinneqartassaaq. v4 Ataaserli inoqutigiinnut ataatsinut sinneqassappat taakkua saniliisalu qaninnerit nersut ataaseq kattussinnaavaat inoqutigiinni inuit amerlassusiat najoqqutaralugu tamarmik immikkut nerisinnaasaat naatsorsuutigalugu. v5 Immikkoortitassarsi tassaassaaq savaaraq savaasaararluunniit angutiviaq ataatsimik ukiulik innarluuteqanngitsoq. v6 Immikkoortissimassavarsi qaammatip taassuma ulluisa 14-iata tungaanut, taavalu taarsinngitsiarnerani ilagiit Israelikkut tamarmik immikkoortissimasartik taanna toqussavaat. v7 Aavata ilaa illup neriffimmik matserfiata saneraqutaanut marlunnut ikaarutaanullu qulaaniittumut tarnutissavaat, v8 neqaalu unnuami tassani siallugu nerissavaat timiusamik seernarsaateqanngitsumik naasunillu qasilitsunik illulerlugu. v9 Ilaanik ooqanngitsumik uuinnakkamilluunniit nerissanngilasi; niaqua, niui erlaviilu atatiinnarlugit siassimassaaq. v10 Aqaguussaqassanngilasi; sinneqassagaluarpat sinnera ikikkassavarsi. v11 Ima nerissavarsi: Qiterusersimassaasi, aloquteqarlusi ajaappiaqarlusilu; tuaviinnaq nerissavarsi. Tassa Naalakkamut poorskisiorneq. v12 Unnuami tamatumani Egypteni ingerlaviginiarpara inunni angajulliliat nersutaatillu piaqqeqqaataat tamaasa toqorarlugit; Egyptenimiullu guutigisaat tamaasa eqqartuukkumaarpakka. Uanga tassa Naalagaq! v13 Aallu tassaassaaq illuni suni najugaqarnissinnut nalunaaqutaasussaq. Aak takugaangakku qaangiinnartassavassi. Egyptenimiut toqoraataasumik perlutsikkukkit ilissi tamatuminnga eqqorneqassanngilasi. v14 Ulloq taanna ilissinni eqqaaniarfiussaaq, nalliuttorsuartullu Naalakkamut nalliussissavarsi; taamatut nalliussisassavarsi ileqqussatut soraajuitsutut kinguaariikkuutaani. v15 Ullut arfineq-marluk seernarsaateqanngitsumik timiusartortassaasi; ullormi siullermi erniinnaq seernarsaat tamaat illussinnit piiartassavarsi. Ullut taakkua arfineq-marluk ingerlaneranni seernarsaatilimmik timiusartortoqarsimappat taanna Israelikkunnit piiagaassaaq. v16 Ullormi siullermi illernartitaasumik katisimassaasi, aamma ullut arfineq-aappaanni illernartitaasumik katisimassaasi. Ulluni taakkunani sumilluunniit suliaqartoqassanngilaq. Ataasiakkaanut nerisassiorneq kisiat suliarisinnaavarsi. v17 Seernarsaateqanngitsumik timiusartorfimmik peqqussut maleruassavarsi, ullormimi tassanerpiaq ilissi katersat Egyptenimit anisikkassi; taamaattumik ulloq tamanna nalliussisassavarsi ileqqussatut soraajuitsutut kinguaariikkuutaani. v18 Qaammatip siulliup ulluisa 14-ianni unnukkumiit seernarsaateqanngitsumik timiusartortassaasi qaammatip ulluisa 21-anni unnuk tikillugu, v19 tassa ulluni arfineq-marlunni illussinni seernarsaateqassanngilaq. Seernarsaatilimmimmi timiusartortoq – takornartaaguni nunaqavissuugaluaruniluunniit – ilagiinnit Israelikkunnit piiagaassaaq; v20 seernarsaatilimmik sumilluunniit nerissanngilasi, sumiluunniit najugaqaraluarussi seernarsaateqanngitsumik timiusartortassaasi.« v21 Mosesip Israelikkut utoqqaanertaat tamaasa qaaqqutippai oqarfigalugillu: »Ilaquttasi savanik aalliussigit savaaqqamillu poorskisiutissamik toqutsillusi, v22 isopinillu qilertanik tigusillusi taakku aammut puugutaasamiittumut misussavasi, aallu puugutaasamiittup ilaa matserfiup ikaarutaanut saneraqutaanullu marlunnut tarngussiuk. Qaalersinnagu illussi silataannut anisoqassanngilaq v23 Naalagaq tamaana ingerlaarumaarmat Egyptenimiut toqorariartorlugit; matserfiullu ikaarutaani saneraqutaanilu marlunni aak takuguniuk matu taanna qaangiinnarumaarpaa, aseruiartortorlu illussinnut isertissanngilaa toqutsiartortillugu. v24 Peqqussut tamanna ilissinnut kinguaassassinnullu naassaanngitsumik atasussatut maleruassavarsi. v25 Nunalu Naalakkap ilissinnut tunniukkumallugu neriorsuutigisaa tikikkussiuk maleruagassiaq tamanna maleruassavarsi. v26 Qitornassilu aperippasi maleruagassiaq tamanna qanoq isumaqartoq ima akiumaarpusi: v27 Tassa Naalakkamut poorskisiornermi pilliutissaq, taassuma taamani Egyptenimiut toqorartikkamigit Israelikkut illui qaangiinnarmagit taamalu uagut illutsinniittut asattuullugit.« Israelikkullu sikillutik pallorput. v28 Naalakkallu Mosesimut Aronimullu peqqussutaa malillugu iliorput. v29 Unnuap qeqqata nalaani Naalakkap Egyptenimi angajulliliaasut tamaasa toqorarpai Faraop issiavissaarsuarmi issiasup angajulliliaanit parnaarussap parnaarussivimmiittup angajulliliaanut; aammattaaq nersutaatit piaqqeqqaataat tamaasa toqorarpai. v30 Farao kunngikkormiortaalu tamarmik Egyptenimiullu tamarmik unnuami tassani makipput, Egyptenimilu tamarmi kappialanersuaqalerpoq illut tamarluinnarmik toqusortaqarmata. v31 Unnuami tassani Faraop Mosesi Aronilu qaaqqutippai oqarfigalugillu: »Ilissi Israelikkullu tamassi uanga innuttakkalu qimalluta aallarasuarniaritsi, Naalagarlu guutisiorfigiartorsiuk soorlu taamaaliorumallusi piumasaqarsimasusi. v32 Aammattaaq savaatisi nersutaatisilu nassariannguarsigit soorlu tamanna piumasarisimagissi; qaa aallarniaritsi! Uangattaarlu qinnussinga pilluaqquneqaqqullunga!« v33 Egyptenimiut Israelikkut nukingisaarpaat aallarasuaqqullugit ima oqaramik: »Aallanngikkussi tamatta toqoqinaagut.« v34 Taava Israelikkut naqittagaq suli seernarsaaserneqarani naqittaavinniittoq uligussaminnut immuteriarlugu ersukkiuppaat. v35 Israelikkut Mosesip oqaasia malillugu Egyptenimiut pinnersaatinik sølviusunik kuultiusunillu atisanillu piniarfigisimavaat; v36 Naalakkallu Israelikkut Egyptenimiunut iluarinartunngortissimammagit qinnutigisaannik tunivaat, taamaalillutillu Israelikkut Egyptenimiut pigisaannik piiaaffigaat. v37 Israelikkut Ramsesimit Sukkotimut aallarput – angutit pisuinnaat 600.000-it missiliorlugit amerlassuseqartut ilaqutaat peqataasut ilanngunnagit. v38 Aammattaaq peqataaniartorpassuit assigiinngeqisut aallaqataapput, nassatarineqarpullu savat ussigillu amerlasoorpassuit. v39 Naqittagaatiminnik Egyptenimit nassataminnik timiusaliorput seernarsaateqanngitsunik, tassa Egyptenimit anisitaagamik tuaviungaaramik seernarsaasiinissaminnulluunniit piffissaqarsimannginnamik. Angalanissaminniluunniit taquassaminnik piareersaasimanngillat. v40 Israelikkut Egyptenimi najugaqarsimapput ukiuni 430-ni. v41 Ullormi tassanerpiaq Egyptenimut pinermik kingornagut ukiut 430-t qaangiuffianni Naalakkap katersaarsui tamakkerlutik Egyptenimit anipput. v42 Unnuaq taanna Naalakkap pigaarfigaa Israelikkut Egyptenimit anisissinnaajumallugit. Unnuaq taanna Israelikkunni kinguaariikkuutaani Naalakkamut pigaarfiussaaq. v43 Naalakkap Mosesi Aronilu oqarfigai: »Savaaraq poorskisiutissaq pillugu peqqussut imaappoq: Takornartap ilangissanngilaa, v44 inussialli aningaasanik pisiaasup kipineqartissimasavillu ilangersinnaavaa. v45 Nunasisup sulisitalluunniit ilangissanngilaa. v46 Illuni inigisarpianiinnaq nerineqassaaq. Neqaata ilaanik illumit annississanngilatit, saarngilu nallussanngilasi. v47 Ilagiit Israelikkut tamarmik peqataassapput. v48 Takornartalli ilinni najugaqartup poorski Naalakkamut nalliussiumaguniuk taanna ilagisaalu angutaasut tamarmik kipineqassapput, taavalu taanna poorskisioqataasinnaavoq nunami tassani inunngortunut naligitinneqarluni; kipineqanngitsulli savaaraq ilangissanngilaa. v49 Inatsit assigiimmik atuutissaaq nunami tassani inunngortunut takornartanullu akornassinni najugaqartunut.« v50 Israelikkut tamarmik Naalakkap Mosesimut Aronimullu peqqussutaa malillugu iliorput. v51 Ullormi tassanerpiaq Naalakkap Israelikkut katersakkuutaarlugit Egyptenimit anisippai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 13 Timiusat seernarsaateqanngitsut angajullilianillu pilliutit v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 »Angajulliliat tamaasa uannut pigitillugit illernartissavatit. Israelikkunni, inunni nersutaatinilu, illissamik ammaasut uanga pigissavakka.« v3 Mosesip Israelikkut oqarfigai: Ulloq taanna Egyptenimit inussiaataaffissinnit aniffissi eqqaamasarniarsiuk, Naalakkap assamminik pissaasumik tassannga anisimmasi. Seernarsaatilinnik nerisoqassanngilaq. v4 Ullumi Egyptenimit anivusi qaammammi abibimi, v5 taamaattumik maleruagassaq tamanna qaammammi tamatumani maleruartarumaarpat Naalakkap Kana'anikkut, Hittikkut, Amorikkut, Hivvikkut Jebusikkullu nunaannut pisippasi, nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut ilinnut tunniukkumallugu siuaasannut uppernarsaalluni neriorsuutigisaminut. v6 Ulluni arfineq-marlunni seernarsaateqanngitsumik timiusartortassaatit, ullullu arfineq-aappaat Naalakkamut nalliussiviussaaq. v7 Ulluni taakkunani arfineq-marlunni seernarsaateqanngitsumik timiusartortassaasi, timiusamillu seernarsaatilimmik seernarsaammilluunniit takussaasoqassanngilaq sumiluunniit nunagisassanni tamarmi. v8 Ullormilu tassani ernerit oqarfigissavat: »Taamaaliortarpunga Naalakkap taamani Egyptenimit anigama uannut naammassisaa eqqaaniarlugu.« v9 Taanna illit assanni nalunaaqutarissavat eqqaaniutitullu nalunaaqutaralugu illit qaanni Naalakkap inatsisaa qarlormioriniassagakku; Naalakkammi assamminik pissaasumik Egyptenimit anisippaatit. v10 Ukiut tamaasa piffissami aalajangersimasumi peqqussut tamanna malillugu iliortassaatit. v11 Naalakkap ilinnut siuaasannullu uppernarsaassutini malillugu Kana'anikkut nunaannut apuutitippatit nunalu ilinnut tunniuppagu v12 illissamik ammaasut tamaasa Naalakkamut pigitissavatit. Nersutaatit pigisavit piaqqeqqaataat angutivissat tamaasa Naalakkap pigissavai. v13 Siutituulli piaqqeqqaataa savamik taarserlugu utertissavat; utertikkumanngikkukku qungasia napissavat. Erninni angajulliliat tamaasa utertissavatit. v14 Ernerpit siunissami aperippatit maleruagassaq tamanna qanoq isumaqarnersoq akiumaarpat: »Naalakkap assamminik pissaasumik Egyptenimit inussiaataaffitsinnit anisippaatigut. v15 Faraop manngertilluni aallaqqunngimmatigut Naalakkap Egyptenimi angajulliliat tamaasa toqorartippai, tassa inuit angajulliliaat nersutaatillu piaqqeqqaataat. Tamanna pillugu illissamik ammaasut angutiviaasut tamaasa pilliutitut Naalakkamut tunniuttarpakka; ernermalu angajulliliaataat tamaasa utertittarpakka.« v16 Tamanna pillugu assakkut nalunaaquteqarnikkut qaakkullu eqqaaniuteqarnikkut eqqaasitaasassaatit Naalakkap assamminik pissaasumik uatsinnik Egyptenimit anisitsineranik. Egyptenimit aniguisitaanneq v17 Faraop Israelikkut aallaqqummagit Guutip filisterit nunaannut aqqutaatigut ingerlatissimanngilai, uffa aqqut tamanna qaninnerugaluartoq, isumaliorami Israelikkut sorsuffigineqarunik peqqissimileratarsinnaasut Egyptenimullu uternialersinnaallutik. v18 Taamaattumik Guutip Israelikkut ungasinnerusukkoortillugit inoqajuitsukkut Immap Ivissuartuup tungaanut ingerlatippai; Israelikkullu sorsunnissamut inissititersimallutik Egyptenimit aallarput. v19 Mosesip Josefip saarngi nassarpai, taassuma Israelikkut uppernarsaasissimammagit oqarluni: »Guutip isumassorlusi ikiorpasi saanikka tamaanngaanniit nassassavasi.« v20 Israelikkut Sukkotimit aallaramik Etamimi tammaarput inoqajuitsup killingani. v21 Naalagaq Israelikkut siornatigut ingerlasarpoq, ullukkut napasumi nuiaasumiilluni aqqutissaannik ajoqersuukkumallugit, unnuakkullu napasumi innerusumiilluni qaammarsarumallugit, tassa ullukkut unnuakkullu ingerlasinnaaqqullugit. v22 Napasoq nuiaasoq ullukkut Israelikkunnit nigorneq ajorpoq taamatullu aamma napasoq innerusoq unnuakkut Israelikkunnit nigussanani. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 14 Immap qeqqatigut ingerlaarneq v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 »Israelikkut oqarfigikkit sangullutik Pi-ha-Kirotimi tammaaqqullugit Migdolip immallu akornanni; tassa Ba'al-Sefonip akiani tammaassaasi immap killingani. v3 Taava Farao isumaliorumaarpoq Israelikkut tammartajaartut inoqajuitsumit saariarfissaarutitaagamik. v4 Farao manngertitikkumaarpara, malersulersillugu; uangalu Faraop sakkutoorpassuisalu pineqarneratigut naalannassusera takutikkumaarpara, Egyptenimiullu paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq.« Israelikkullu Naalakkap oqaasii malillugit iliorput. v5 Egyptenip kunngia nalunaarfigineqarpoq Israelikkut qimaasimasut. Taava Faraop kunngikkormiortaasalu isumartik allanngortippaat oqarlutillu: »Qanoq-una iliorsimasugut? Israelikkut aallartikkatsigit inussiatut sulisorisinnaajunnaarpavut!« v6 Taava Farao qamutini qimuttulersorteriarlugit sakkutuunilu aallarput v7 qamutilisaatigalugit sorsuutit 600-t qamutillu Egyptenimiittut tamaasa, tamaasa immikkut sakkutuulersorlugit; v8 Naalakkap Egyptenip kunngia Farao manngertitippaa Israelikkunnik malersuilersillugu; Israelikkulli tateqarlutik ingerlapput. v9 Egyptenimiut, tassa Faraop hestiisa qamutaasalu qimussersuisalu sakkutuuisalu tamarmik, Israelikkut malersulerpaat angullugillu immap killingani Pi-ha-Kirotimi Ba'al-Sefonip akiani tammaarsimatillugit. v10 Farao qanillimmat Israelikkullu takuleramikku Egyptenimiut malersoraatik ersingaalerput, Naalagarlu torlorfigaat. v11 Mosesi oqarfigaat: »Egyptenimi ilivissaqannginnermat anisippisigut inoqajuitsumi toqoqqulluta? Suniarlutaana Egyptenimit anisikkitsigut? v12 Massami Egyptenimi ilinnut ima oqaraluarpugut: Ilaginnaannartigut! Egyptenimiut inussiatut kiffartuutiinnartigit taakkununnga inussiaataaginnarnissaq inoqajuitsumi toqunissatsinnit ajunnginnerutikkatsigu.« v13 Mosesilli Israelikkut oqarfigai: »Erseqinasi! Inissititerlusi Naalakkap annaanniarlusi qanoq iliornissaa isiginnaaginnarsiuk, Egyptenimiut uku ullumi takunerisut kingorna takoqqissannginnassigit. v14 Naalagaq illersorlusi sorsukkumaarpoq, ilissilu nipangiinnassaasi!« v15 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Sooq nilliaffigaanga? Israelikkut oqarfigikkit aallaqqullugit. v16 Illit ajaappissat qullaruk, assallu immap qulaanut isatsillugu imaq avissaartiguk, Israelikkut immap qeqqagut panertukkut ingerlaarniassammata. v17 Uangalu Egyptenimiut manngertikkumaarakkit malersussavaasi. Faraop sakkutoorpassuisalu tamarmik qamutaasalu qimussersuisalu pineqarnerisigut uanga naalannassusera takutikkumaarpara. v18 Faraollu qamutaasalu qimussersuisalu pineqarnerisigut uanga naalannassusera takutikkukku Egyptenimiut paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq.« v19 Guutip inngilia ingerlaaqatigiit Israelikkut siornatigut ingerlasoq kingornatigut ingerlalerpoq, napasorlu nuiaasoq siornanniikkaluartoq kingornanniilerpoq v20 Egyptenimiut sakkutuuinut Israelikkullu sakkutuuinut akunnequtsiulluni. Nuiaq taarsisitsivoq unnuarli qaammarsarlugu. Taamaalillutik Israelikkut Egyptenimiullu unnuaq naallugu imminnut pallinngillat. v21 Mosesip assani immap qulaagut isatsippaa, Naalakkallu unnuaq tamaat imaq nigorsimatippaa assarnersuakkut imaagaluartorlu nunanngortillugu panertoq. Ermit avissaarput v22 Israelikkut immap qeqqatigut panertukkut ingerlasinnaanngortillugit, saneraannilu talerpiata saamiatalu tungaanni imaq qarmarsuartut ippoq. v23 Egyptenimiut Faraop hestiisa qamutaasalu qimussersuisalu tamarmik, immamut ingerlaannarlutik Israelikkut malersorpaat. v24 Ullaassakkut pigaarfiup nalaani Naalakkap napasumit innerusumit napasumillu nuiaasumit Egyptenimiut sakkutoorpassui qiviarpai ularussisillugit, v25 qamutaasalu assakaasui kigaaqusersorlugit ingerlaqqartippai. Taava Egyptenimiut oqarput: »Israelikkunnit qimaaniarta, Naalagaq Egyptenimut sorsummat Israelikkut illersorlugit.« v26 Naalakkalli Mosesi oqarfigaa: »Assat immap qulaagut isatsiguk ermit uterlutik Egyptenimiut qamutaallu qimussersuilu uluguteqqullugit.« v27 Taava Mosesip assani immap qulaagut isatsippaa, ullaassakkullu imaq inigigaluaminut utermat Egyptenimiut imaq toraaginnavillugu qimaapput, Naalakkallu Egyptenimiut immamut naloriuppai. v28 Imaq uterpoq Faraop sakkutoorpassuisalu qamutaat qimussersuilu Israelikkunnik immap qeqqatigut malersuisut tamaasa ulugullugit; ataatsimilluunniit amiakkoqanngillat. v29 Israelikkulli immap qeqqatigut panertukkut ingerlapput, saneraannilu talerpiata saamiatalu tungaanni imaq qarmarsuartut ippoq. v30 Taamaalilluni Naalakkap ullormi tassani Israeli Egyptenimiut assaannit annaappaa, Israelikkullu takuaat Egyptenimiut sissami toqungasut, v31 Israelikkut takugamikku Naalakkap pissaanersuarminik Egyptenimiunut misigititsinera inuit Naalagaq mianerilerpaat, upperaallu Naalagaq kiffaalu Mosesi. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 15 Ajugaanermik erinarsugassiaq v1 Taamanikkut Mosesip Israelikkullu unnersiutiginnissut una Naalakkamut tussiutigaat: Naalagaq tussiarfigissavara qutsissingaartitaammat, hestit qimussersullu immamut naloriuppai. v2 Naalagaq tassa nakuussutiga erinalimmillu unnersiutigisara, taanna annassutigaara. Taanna Guutigaara, unnersiutigissavaralu, ataatama Guutia, taanna nersussavara. v3 Naalagaq sorsuttartuuvoq, aqqa tassa Jahve. v4 Faraop qamutai sakkutoorpassuilu immamut naloriuppai, qamutini sorsuttartui pitsaanerpaat Immami Ivissuartuumi ipipput; v5 itinersuup imaata matoorpai, ujaqqatut kiviorarput immap itineranut. v6 Naalagaq, talerpiit naalannarsivoq pissaallunilu, Naalagaq, akeqqat sequmisippatit talerpinnik. v7 Pissaallutit akeqqatit toqorarpatit, uumitsannerit pitorartikkakku akeqqat nunguppai karriiarnikutut. v8 Sorluppit supisineragut erngit qaffarujussuarput, sarfarnerit qarmarsuartut ilerput, malissuit immami issortutut unipput. v9 Akeqqat oqaraluarput: Malersussavakka angullugillu. Tiguakkat agguassavakka, pilerigisannik tamanik ujajaaffigissavakka. Panara amussavara, assamma taakku suujunnaarsissavai. v10 Illit anersaarlutit supisigavit immamit matoorneqarput, aqerlutut kiviorarput imarsuarmut. v11 Kina ilittut ippa guutini, Naalagaq? Kina ilittut pissaava illernartuullunilu, ersinangaartutit nersornangaartutillu, kina ilittut tupinnartuliortarnerpa? v12 Talerpiit isatsikkakku akeqqat nunap iivai. v13 Inuiaqatigiit aniguisitatit tasiorpatit unneqqarissutsikkut, ininnut illernartumut ingerlappatit pissaanikkut. v14 Inuiaqatigiit annilaalerput tamanna tusaramikku, Filistæamiut uulluserput ersinermit. v15 Edomip naalagai annilaangaarput, Moabip pissarsuartai tataatsangaarput, Kana'animi najugallit tamarmik annilaarnermit uulipput. v16 Annilaangaarput sioorangaalerlutillu. Ujaqqatut oqajuitsunngortitaapput talerpippit nakuussusianit, innuttatit siumut ingerlaartillugit, inuiaat innuttassarsiatit ingerlaartillugit, Naalagaq. v17 Nunassaannut apuutitippatit ikkussorlugillu qaqqami illit pigisanni, najukkami illit inigisassattut piareersakkanni, illernartuummi illit assavit tunngaviligaani, Naalagaq. v18 Naalagaq kunngiuvoq naassaanngitsumik. v19 Faraop hestii qamutaalu qimussersuilu immamut avalammata Naalakkap immap erngi inigigaluannut utertippai Egyptenimiut ulugutitillugit; Israelikkulli immap qeqqatigut panertukkut ingerlapput. v20 Mirjamip arnap pruffiitiusup Aronip aleqaata qilaat tiguaa, arnallu tamarmik qilaatersuutigalutik qitillutik malippaat, v21 Mirjamilu appippoq: Naalagaq tussiarfigisiuk qutsissingaartitaammat, hestit qimussersullu immamut naloriuppai. Aqissiusat mannallu v22 Israelikkut Mosesip Immamit Ivissuartuumit aallaqqummatik inoqajuitsukkut Shurikkut ingerlaalerput. v23 Ullut pingasut imersinatik ingerlareeramik Mara tikippaat, erngali sungarneqimmat imersinnaanngilaat; taamaattumik tikitartik taanna Maramik taavaat. v24 Taava Israelikkut naammagittaalliorlutik Mosesi oqalorujuffigaat: »Suna imissavarput?« v25 Mosesip torlorfigimmani Naalakkap qisuminermik takutippaa, Mosesillu taanna imermut nalummagu imeq sungarnikkunnaarpoq. Tassani Naalakkap Israelikkut inatsisinik ileqqoreqqusanillu aalajangersaaffigai, tassanilu misilippai. v26 Oqarpoq: »Naalagaq Guutit naalalluarukku iluarisaanillu iliorlutit, peqqussutai naalakkukkit ileqqoreqqusaalu tamaasa maleruarlugit, taava nappaatit Egyptenimiunut nalliutitama arlaannaannilluunniit eqqorneqartissanngilatit, uanga tassaagama Naalagaq katsorsaasigisat.« v27 Ingerlaqqikkamik Elimi tikippaat; tassani aqqaneq-marlunnik puilasoqarpoq 70-inillu palmeqarluni, tassanilu erngup sinaani tammaarput. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 16 v1 Ilagiit Israelikkut tamarmik Elimimit aallaramik Egyptenimit aninermik kingornagut qaammatip aappaata ulluisa 15-ianni inoqajuitsumut Sinimut Elimip Sinajillu akornanniittumut pipput. v2 Inoqajuitsumiitillutilli naammagittaalliorlutik Mosesimut Aronimullu oqalorujulerput v3 oqarfigalugillu: »Ajunnginnerusimassagaluarpoq Naalakkap Egyptenimi toqutiinnarsimappatigut igat neqiliuutit killingini issiasarallaratta naammatsillutalu nerisinnaagallaratta. Ilissili inoqajuitsumut matumunnga ingerlatippatsigut katersorsimasut makku tamaasa perlertinniarlugit.« v4 Taava Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Timiusartugassassinnik qilammit nakkaatitsiumaarpunga; inuillu ullormut pisariaqakkaminnik katersuiartortassapput misilinniarakkit inatsisikka maleruarumaneraat. v5 Ullut arfernanni angerlaassaat nerisassiarineqaraangamik ulluni allani ullormut katersugarisartagaasa marloriaatigilersimasassavaat.« v6 Mosesip Aronillu Israelikkut tamaasa oqarfigaat: »Unnugu paasissavarsi ilissinnik Egyptenimit anisitsisoq tassaasoq Naalagaq; v7 aqagulu Naalakkap naalannassusia takujumaarparsi, naammagittaalliorlusi imminerminut oqalorujunnersi tusaammagu. Uagummi suugatta oqalorujuffigaatigut?« v8 Mosesilu oqarpoq: »Tamanna paasilissavarsi Naalakkap unnukkut neqimik nerisassassinnik aqagulu timiusamik qaarsillaatissassinnik tunippasi. Naalakkammi imminerminut oqalorujunnersi tusaavaa. Uagummi suugatta? Naalagaq-una naammagittaalliorfigigissi, uagut pinnata.« v9 Taava Mosesip Aroni oqarfigaa: »Ilagiit Israelikkut tamaasa oqarfigikkit: Naalakkamut sassarniaritsi, naammagittaalliornerat tusaammagu.« v10 Aronip taama oqaluffigimmatik ilagiit Israelikkut tamarmik inoqajuitsup tungaanut qiviaramik takulerpaat Naalakkap naalannassusia nuissami takutittoq. v11 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: v12 »Israelikkut naammagittaalliornerat tusaavara. Oqarfigikkit: Taarsinngitsiarnerani neqitorumaarpusi, aqagulu qaarsillarlusi timiusartorumaarpusi; paasissavarsilu uanga tassaasunga Naalagaq Guutersi.« v13 Unnummat aqissiusarpassuit tikiussorput nakkaallutillu tammaarfik tamaat qallerlugu, ullaanngormallu kanernerit tammaarfiup avataanut tussimapput; v14 kanernerillu peerummata takuleriallaraat suut saattunnguit aseqqorissut inoqajuitsup qaani qaqunnattut ittut. v15 Israelikkut tamanna takugamikku imminnut aperipput: »Suunuku?« – suusummi nalugamikkit. Mosesilli oqarfigai: »Tassa timiusat Naalakkap ilissinnut nerisassiissutai. v16 Naalagaq ima peqqusivoq: Ilaannik katersuiniaritsi tamassi immikkut pisariaqakkassinnik, inummut ataatsimut omerip imaanik. Inoqutissi amerlassusiat naapertorlugu katersuissaasi tamassi immikkut tupermi inoqutissi pisariaqagaannik.« v17 Israelikkut taamaaliorput. Ilaat amerlanerusunik katersuisimapput, ilaallu ikinnerusunik; v18 omerimillu uuttoramikkit amerlasuunik katersuisoq sinnerutitaqanngilaq ikittunillu katersuisoq amigaateqarani, tamarmilli pisariaqakkatik eqqorlugit katersuisimapput. v19 Mosesip oqarfigai: »Aqaguussisoqassanngilaq.« v20 Ilaalli Mosesi naalannagu mannat ilaannik aqaguussisimapput, aqaguussalli quperlorlutik tippassimapput. Mosesillu kamaappai. v21 Ullaat tamaasa mannanik katersuisarput, tamarmik immikkut pisariaqakkaminnik; seqinerli kissatsikkaangat mannat aattarput. v22 Ullut arfernanni nerisassanik katersortakkamik marloriaataannik katersugaqarput, tassa omerit marluk inummut ataatsimut. Taava ilagiit qullersaasa tamarmik Mosesi ornippaat tamatuminnga nalunaarfigiartorlugu, v23 taassumalu oqarfigai: »Naalakkap imaalioqquaasi: Aqagu ulloq tassaassaaq sulinngiffissaq, sabbati illernartoq Naalakkamut pigititaasoq. Iffiorumasasi iffiorniarsigit, igajumasasilu iganiarsigit; sinneruttullu tamaasa toqqussavasi aqagussamut pissamaatissasi.« v24 Taava aqagussamut toqqugaqarput soorlu Mosesip peqqusiffigigaatik, toqqugaallu tamakku tippannatillu quperlunngillat. v25 Mosesilu oqarpoq: »Tamakku ullumi neriniarsigit, ulloq manna tassaammat sabbati Naalakkamut pigititaasoq. Ullumimi narsami nassaassaqanngilaq. v26 Ulluni arfinilinni katersuissaasi; ullulli arfineq-aappaanni, tassa sabbatimi, tamakkuninnga nassaassaqassanngilaq.« v27 Taamaattoq inuit ilaat ullut arfineq-aappaanni katersuiartoraluarput nassaarnatilli. v28 Taava Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Qanoq sivisutigisumik peqqussutikka inatsisikkalu maleruarumassanngilisigit? v29 Paasiniarsiuk Naalakkap sabbatimik tunisimagaasi, taamaattumik ullut arfernanni ullunut marlunnut naammattunik tunisarpaasi. Tamassi inigisassinni uninngaannassaasi, ullut arfineq-aappaanni inigisaminit anisoqassanngilaq.« v30 Taava Israelikkut ullut arfineq-aappaanni qasuersaarput. v31 Israelikkut nerisassat tamakku mannanik taasarpaat; koreanderip naatsiiassartaasut qaqortuupput kaagisullu tungusunnitsuummik akoqartutut mamassuseqarlutik. v32 Mosesi oqarpoq: »Naalagaq ima peqqusivoq: Qummuattaq mannanik omerip ataatsip nalinganik imalik kinguaassassinnut toqqussavarsi, timiusaq Egyptenimit anisereerlusi inoqajuitsumi ilissinnut nerisassiissutigisara taakkununnga takusinnaaqqullugu.« v33 Mosesillu Aroni oqarfigaa: »Qummuattamik tigusigit mannallu omerip ataatsip imai naammatsillugit tassunga immiullugit; qummuattarlu Naalakkap saanut ilissavat kinguaassassinnut takusassiaralugu.« v34 Aronip Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa malillugu qummuattaq mannanik imalik Nalunaajaatip sioraanut ilivaa tassani toqqortassanngorlugu. v35 Israelikkut ukiut 40-t mannanik nerisaqarput nunamut inoqartumut apuutserlutik. Mannanik nerisaqarput Kana'anip killinganut apuutserlutik. v36 Omeri tassa efap qulerarterutaa. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 17 Mosesip qaarsumit imeq puilalersikkaa v1 Israelikkut tamarmik inoqajuitsumit Sinimit aallarput, Naalakkallu peqqusinera malillugu tammaartaqattaarlutik ingerlapput. Refidimimi puilasoqanngitsumi tammaaramik imissaarullutik v2 naammagittaalliulerput Mosesilu oqarfigalugu: »Imermik imigassatsinnik tunisigut!« Mosesip akivai: »Sooq naammagittaalliorfigaasinga? Sooq Naalagaq misilinniarpisiuk?« v3 Israelikkulli tassani qilaleramik naammagittaalliorlutik Mosesi oqalorujuffigilerpaat oqarlutik: »Sooq Egyptenimit majuartippisigut uagut qitornavullu nersutaativullu qilalluta toqusussanngortilluta?« v4 Taava Mosesip Naalagaq torlorfigaa oqarluni: »Inuit uku qanoq iliorfigissavakka? Ujaqqanik milluunngersaalerpaannga!« v5 Naalakkap Mosesi akivaa: »Israelikkut utoqqaanertaasa ilaannik ilaqarlutit inuit sassarfigiartukkit ajaappissat Nilenimik anaasissutit nassarlugu! v6 Taava saanni qeqarumaarpunga qaarsumi Horebimi. Illillu qaarsoq anaagukku imeq tassannga pikialalissaaq inuit imissaqaqqullugit.« Mosesi taamaaliorpoq Israelikkut utoqqaanertaat isigitillugit, v7 najugarlu tamanna Massamik Meribamillu taavaa Israelikkut naammagittaalliorsimammata Naalagarlu misilinniarsimammassuk oqarlutik: »Naalagaq akornatsinniinnerpa akornatsinniinnginnerpaluunniit?« Amalekikkut ajugaaffigineqartut v8 Amalekikkut tikiullutik Israelikkut Refidimimi sorsuffigilerpaat. v9 Taava Mosesip Josva oqarfigaa: »Angutinik ilassannik qinerseriarlutit Amalekikkut sorsuffigiartukkit. Aqagu qaqqannguup qaarpiaanut qeqqikkumaarpunga ajaappiaq Guutip tunniussaa tigumiaralugu.« v10 Josvap Mosesip peqqussutaa naalallugu Amalekikkut sorsuffigiartorpai. Mosesi Aronilu Hurilu qaqqannguup qaarpiaanut majuarput; v11 Mosesip assani qullartikkaangagit Israelikkut iluatsitsisarput, appartikkaangagilli Amalekikkut iluatsitsisarlutik. v12 Mosesilli talii nukillaarmata ujaqqamik ingiffissippaat, tassungalu ingippoq; Aronip Hurillu illugiillutik Mosesip assai najummivaat taliilu qullarsimatittuarlugit seqineq tarritserlugu. v13 Taamaalilluni Josvap Amalekikkut sakkutoorpassuilu panamik ajugaaffigai. v14 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Manna eqqaamajuagassatut mappersakkamut allaguk Josvamullu paasitilluarlugu: Amalekikkut eqqaamaneqarnerat qilaap ataanit piiarluinnarumaarpara.« v15 Mosesi pilliiviliorpoq ima taallugu: »Naalagaq tassa katinngatissara.« v16 Oqarporlu: »Assasi katinngatissamut Naalakkap pianut tutsissigit Naalakkap Amaleki sorsuffigiumaarmagu kinguaariikkuutaani.« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 18 Jetro Mosesimut tikeraartoq v1 Midjanimi palasip Jetrop Mosesip sakiata Guutip taamani Israeli Egyptenimit anisikkamiuk Mosesimut innuttaminullu Israelimut qanoq iliuuserisimasai tamaasa tusarpai. v2 Mosesip sakia aallarpoq Sippora Mosesip nulia ataataminut angerlartinneqarsimasoq v3 ernerilu marluk ilagalugit. Aappaa Mosesip Gershomimik atsersimavaa oqarami: »Tikeraatut najugaqalerpunga nunami allanertami.« v4 Aappaalu Eliezerimik atsersimavaa oqarami: »Ataatama Guutiata ikiorpaanga Faraop panaanit annaallunga.« v5 Jetrop Mosesip sakiata Mosesip erneri nulialu ilagalugit Mosesi tikippaa inoqajuitsumi tammaarfiani Guutip qaqqaata eqqaani. v6 Jetrop Mosesi nalunaarfigitissimavaa: »Uanga sakit Jetro ornilerpakkit nuliat ernerilu marluk ilagalugit.« v7 Mosesip sakini parsiarpaa tikikkamiullu pallorpoq kunillugulu. Imminnullu ilassereeramik tupermut iserput; v8 Mosesip sakini oqaluttuuppaa Naalakkap Faraomut Egyptenimiunullu qanoq iliorsimanerinik Israeli pillugu, Israelip ingerlaarnermini naalliunnartorsiorsimaneranik Naalakkamillu annaanneqarneranik. v9 Jetrop Naalakkap Israelimut ajunngitsuliorneri tamaasa tipaatsuutigai, tassa Egyptenimiunit annaassimammagit, v10 oqarporlu: »Qujanarsili Naalagaq ilissinnik Egyptenimiunit Faraollu assaanit annaassisoq. Ilumut Israelikkut Egyptenimiut pissaanerannit annaappai v11 Israelikkut makitasaarfigimmatigit. Maanna nalujunnaarpara Naalagaq guutinit tamanit annerusoq.« v12 Taava Jetrop Mosesip sakiata pilliutit ikikkagassat pilliutillu toqutassat Guutimut pilliutigisassat aggiuppai, Aronillu Israelikkullu utoqqaanertaasa tamarmik Mosesip sakia nereqatigiartorpaat Guutip kiinaata saani. v13 Aqaguani Mosesi ingippoq Israelikkunni eqqartuussissalluni, inuillu Mosesi avatangerlugu qeqarput ullaaneraniit unnuk tikillugu. v14 Mosesip sakiata takugamiuk Israelikkut Mosesi qanoq suliassersortigigaat oqarpoq: »Sorpassuarninguna imminut suliassersortutit? Suna pillugu kisimiillutit eqqartuussivit, uffa inuit tamarmik avatangerlutit qeqartut ullaaneraniit unnuk tikillugu?« v15 Mosesip sakini akivaa: »Inuinuna ornittaraannga Guuti siunersiorumallugu. v16 Saqitsaakkaangamik ornittarpaannga, isumaqatigiinngissuteqartullu aalajangiivigisarpakka Guutillu ileqqoreqqusai inatsisaalu nalunaarutigisarlugit.« v17 Taava Mosesi sakiata oqarfigaa: »Taamaaliornerit silatusaarnerunngilaq. v18 Illit inuillu ilinnut orniguttut tamakku qasusaatigerujussuaannartarpasi, suliassaq tamanna ilinnut artornarpallaarmat kisimiillutillu suliarisinnaannginnakku. v19 Oqaasissakka tusakkit; siunnersussavakkit, Guutillu najorlisit. Illit inuit sinnerlugit Guutimut sassartassaatit isumaqatigiinngissutigisaallu saqqummiullugit. v20 Aamma peqqussutinik inatsisinillu erseqqissaaffigissavatit nalunaarfigalugillu aqqummik ingerlavigisassaannik qanorlu iliornissaannik. v21 Israelikkut akornanni qinersigina angutinik pikkorissunik Guutimik mianerinnittunik, tatiginartunik iluanaarniapilunnermullu akerliulluinnartunik. Taakku naalaganngortikkit, ilaat 1.000-inut, ilaat 100-nut, ilaat 50-inut ilaallu qulinut. v22 Taakku tamatigut eqqartuussisassapput. Suliarisassat ajornarnerit tamaasa ilinnut saqqummiuttassavaat, ajornannginnerilli tamaasa namminneq aalajangiiffigisassavaat. Taamaalillutik imminut oqilisaanniarit, taakkua ersoqatigilitsit. v23 Taamaalioruit Guutip piginnaatissavaatit, atasinnaassaatit, inuillu uku tamarmik naammagittaalliornatik najukkaminnut utersinnaassapput.« v24 Mosesip sakimi oqaasii tusarnaarpai siunnersuutaalu malillugu iliorluni. v25 Mosesi Israelikkunni tamani angutinik pikkorissunik qinersivoq taakkununngalu qullersanngortillugit, ilaat 1.000-inut, ilaat 100-nut, ilaat 50-inut ilaallu qulinut. v26 Ullut tamaasa taakku eqqartuussisassapput; suliarisassat ajornarnerit Mosesimut suliassanngortittassavaat, ajornannginnerusulli tamaasa namminneq aalajangiiffigisassavaat. v27 Taava Mosesip sakini inuulluaqquaa, taannalu nunaminut angerlarpoq. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 19 Naalagaq Sinajimi saqqummertoq v1 Israelikkut Egyptenimit aallarnerata kingorna qaammatit pingajussaanni ulloq taannarpiaq Sinajip inoqajuitsuanut pipput. v2 Refidimimiit aallaramik Sinajip inoqajuitsuanut pipput tassanilu tammaarlutik. Tassani qaqqap akiani Israeli tammaarfissippoq. v3 Mosesilu qaqqamut majuarpoq Guuti ornillugu, Naalakkallu Mosesi qaqqamit torlorfigaa oqarluni: »Jaakup kinguaavinut manna oqaatigissavat Israelikkunnullu nalunaarutigalugu: v4 Nammineq takusimavarsi Egyptenimiut qanoq iliorfigigikka, qanorlu nattorallip suluiniitillusilusooq ingerlakkissi maanga uannut pisillusi. v5 Naalakkussinga angeruseralu aalajangiullugu inuiaqatigiinnit tamanit immikkoortillusi pigisassarsiariumaarpassi, nunarsuaq tamaat uanga pigigakku. v6 Uannut tassaalissaasi kunngeqarfik palaseqatigiinnik innuttalik inuiaqatigiillu illernartut. Tassa Israelikkunnut oqaaserisassatit.« v7 Mosesip uterami Israelikkut utoqqaanertaat qaaqquai, Naalakkallu imminerminut oqaasereqqusai tamaasa taakkununnga nalunaarutigai; v8 inuillu tamarmik ataatsimoorlutik akivaat oqarlutik: »Naalakkap oqaasii tamaasa malillugit iliorumavugut.« Mosesillu inuit akissutaat Naalakkamut nalunaarutigaa. v9 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Nuissami ussissumi tikikkumaarpakkit inunnut tusaaqqullugu oqaloqatigigikkit illittaarlu taakkunannga tatigineqartuaqqullutit.« Mosesip Israelikkut akissutaannik nalunaarfigimmani v10 Naalakkap oqarfigaa: »Israelikkut ornikkit; ullumi aqagulu illernarsartissavatit atisatillu errussavaat. v11 Aqaguagumut piareersimassapput, aqaguagu Naalagaq qaqqamut Sinajimut aqqarumaarmat Israelikkut tamarmik isigitillugit. v12 Illit qaqqaq kaajallallugu assequtsissavat Israelikkut qaangigassarinngisaannik, oqarfigissavatillu: Qaqqamut majuarniaqinasi avammulluunniit killinga tummarnagu. Kinaluunniit qaqqamut tummartoq toqutaassaaq. v13 Qaqqamut tummartoq inuit assaannit attorneqassanngilaq, ujaqqanilli milloorneqassaaq pisissimilluunniit toqunneqassalluni; nersutaaguni inuuguniluunniit uumatinneqassanngilaq. Sulluartaatip savap angutivissap nassuanit sanaaq sivisunaarluni qarlortarpat qaqqamut majuassapput.« v14 Taava Mosesip qaqqamit Israelikkut aterfigai illernarsartillugillu, atisatillu errorpaat. v15 Oqarfigai: » Aqagussamut piareersimaniaritsi; arnallu palleqinasigit!« v16 Ullut pingajuanni ullaanngormat kallilerpoq innaallattalerlunilu, nuiallu ussissup qaqqaq ulippaa. Sulluartaatip nipaa nipitoorujussuarmik tutsiummat inuit tammaarfimmiittut tamarmik annilaarnermit uulluserput. v17 Mosesip tammaarfimmit Israelikkunnut Guuti naapikkiartortippaa, qaqqallu ataani unipput. v18 Qaqqaq Sinaji tamavimmi putsumik poorsimavoq, Naalakkap innermiilluni aqqarfigimmagu. Innerup pujua qummukarpoq aatsitsiviup pujuatut, qaqqarlu tamarmi annilaarnerujussuarmit sajulerpoq; v19 sulluartaatillu nipaa nipittoriartuinnarpoq. Mosesi oqalummat Guutip nipituumik akivaa. v20 Naalagaq qaqqap Sinajip qaavanut aqqareerami Mosesi tassunga majuaqquaa, Mosesilu majuarpoq. v21 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Aterlutit inuit mianersoqqukkit qerlertoruuteqqunagit uanga takuniarlunga, qerlertoruukkaluarunik ilarpassui toqoqinapput. v22 Allaat palasit Guutimut palliguttartuusut illernarsassapput, taamaaliunngikkunik Naalakkap pillassammatik.« v23 Mosesip Naalagaq akivaa: »Inuit qaqqamut Sinajimut majuarsinnaanngillat, illit nammineq peqqusiffigereeratsigut qaqqaq avataagut killiffissaleqqullugu illernarsaqqullugulu.« v24 Naalakkalli Mosesi oqarfigaa: »Aterniarit, majuaqqikkinalu Aroni aapparalugu! Palasilli inuillu Naalagaq orninniarlugu qerlertoruutissanngillat, taamaalioraluarunik pillassammatik.« v25 Taava Mosesip inuit aterfigai taamalu oqaluffigalugit. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 20 Inassutit qulit v1 Taava Guutip oqaatsit makku tamaasa oqaaserai: v2 »Uanga tassa Naalagaq Guutit ilinnik Egyptenimit inussiaataaffimmit anisitsisoq. v3 Allanik guuteqassanngilatit uangaanngitsunik. v4 Ilinnut guutilialiuutissanngilatit suulluunniit qilammi pavani nunamiluunniit maani imersuarmiluunniit nunap ataani ittut assinginik. v5 Tamakku pallorfigissanngilatit guutisiorfiginagillu, uanga Naalagaq Guutit Guutiugama ilungersortoq siuaasat ajortuliaat pillugit uumissortima qitornaannik, ernutaannik ernutaqqiutaannillu pillaasoq, v6 uannilli asannittut peqqussutinnillu malinnittut ajunngitsuliorfigiumaarpakka kinguaariissoqatigiinni ataatsimik tuusintilinni. v7 Naalakkap Guutivit aqqa salluninni atussanngilat, Naalakkammi pillaatisinngitsoortissanngimmagu sallunermini aterminik atuisoq. v8 Eqqaamaniaruk sabbati illernartissagakku. v9 Ulluni arfinilinni suliassatit suliarisassavatit, v10 ullulli arfineq-aappaat tassaassaaq sabbati Naalakkap Guutivit pia. Tassa sumilluunniit suliaqassanngilatit, illilluunniit nammineq ernerilluunniit paniilluunniit, inussiaatilluunniit angut inussiaatilluunniit arnaq, nersutaatilluunniit illoqarfinniluunniit takornartaq naami. v11 Tassa ullut arfinillit ingerlaneranni Naalakkap qilak nunalu imarlu taakkunaniittullu tamaasa pinngortimmagit ullulli arfineq-aappaanni qasuersaarluni. Tamanna pillugu Naalakkap ulloq sabbati pilluaqquaa illernartillugulu. v12 Ataatallu anaanallu ataqqikkit inuummersoqqullutit nunami Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumasaani. v13 Inuassanngilatit. v14 Allasiussanngilatit. v15 Tillissanngilatit. v16 Tullit sallullutit nalunaajaatigissanngilat. v17 Tullivit illua pileritsaatissanngilat. Pileritsaatissanngilatit tullivit nulia inussiaataaluunniit angut inussiaataaluunniit arnaq ussiutaaluunniit siutituujutaaluunniit suugaluartulluunniimmi tullivit pigisai.« v18 Inuit tamarmik tusaavaat kallerpaluttoq sulluartarpalullunilu takullugillu innaallattarnerit qaqqarlu putsumik poorsimasoq. Uulluserput alimasissumilu qeqarlutik, v19 Mosesilu oqarfigaat: »Illit oqaluffigitigut, taava naalaassaagut, Guutili uatsinnut oqalunniaqinani toqoqinagatta.« v20 Mosesilli Israelikkut oqarfigai: »Erseqinasi! Guuti misilikkumallusi tikiuppoq mianereqqulluni ajortulioqqunasilu.« v21 Inuit alimasissumi qeqartillugit Mosesi nuissamut taartumut Guutip najugaanut palliguppoq. Peqqussut pilliivik pillugu v22 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: Israelikkut oqarfigissavatit: Nammineq tusaavarsi qilammit oqaluffigigissi. v23 Guutilialiussanngilasi sølviusunik uanga saninniittussamik, immissinnullu guutilialiuutissanngilasi kuultiusunik. v24 Issuinnaasumik uannut pilliiviliussaatit, tassanilu pilliutigissavatit pilliutit ikikkagassat pilliutillu nereqatigiissutissat, savaatitit ussiutitillu. Sumiluunniit uanga aterma eqqaaneqarfissaatut qinersimasanni ornittarumaarpakkit pilluaqqujumallutit. v25 Ujaraasumilli uannut pilliiviliorumaguit ujaqqat sikkigissakkat atorlugit sanassanngilat, tassa ujaqqat taakku qussaataq atorlugu suliarigukkit taamaaliornikkut nalinginnaatissagakkit. v26 Aamma tummeqqatigut pilliiviutinnut majuassanngilatit angutaassutit tassani takuneqaqqunagu. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 21 Inuiaqatigiinni inuunermut malittarisassiat v1 Malittarisassiat Israelikkunnut saqqummiussassatit makkuupput: v2 Inussiaq angut hebræeriusoq pisiarigukku ukiut arfinillit inussiaatigissavat, ukiulli arfineq-aappaanni akiliunneqarani inussiaajunnaarsitaassaaq. v3 Nuliaqarani ilinnut pisimaguni kisimiilluni inussiaajunnaarsitaassaaq; nuliaqarlunili ilinnut pisimaguni nulianilu inussiaajunnaarsitaassapput. v4 Inussiaq taanna piginnittaata nuliartaartissimaguniuk, inussiarlu nuliaminit ernertaarpat panissaarpalluunniit, taava inussiap piginnittaata nulia qitornaalu pigiinnassavai, inussiarlu angut kisimiilluni inussiaajunnaarsitaassaaq. v5 Inussiarli taanna oqarpat: »Naalagara nuliaralu qitornakkalu asagakkit inussiaajunnaarsitaarusunngilanga,« v6 taava piginnittaata Guutimut sassartissavaa, matumullu matserfimmulluunniit iigartillugu siutaata nuua puttummik putussavaa; taavalu inussiaatigiuassavaa. v7 Arnaq ataataminit inussiaatissatut akigineqarsimasoq inussiaajunnaarsitaassanngilaq inussiat angutit inussiaajunnaarsitaasarnerattut. v8 Piginnittaatali nuliartaarissamaarsimagaluarlugu iluariunnaarsimaguniuk allanit akiliunneqarluni inussiaajunnaarsitaanissaa akuerissavaa. Allamiunut akigisinnaanngilaa ilumuunngitsuliorfigisimagamiuk. v9 Ernerminut nulissiutitissamaarsimaguniuk paniusup pineqarnissaatut iliorfigissavaa. v10 Nuliani allamik aapperuniuk siulliup pisassai, nerisassai atisassaaluunniit aappariittulluunniit inooqatiginissaa millissanngilai. v11 Pingasut taakku iliuuserinngippagit nulia inussiaajunnaarsitaassaaq akiliunneqarani, akeqanngilluinnartumik. v12 Kinaluunniit angummik toqutsisoq pinngitsoorani toqunneqassaaq. v13 Kisianni piaaraluneernani toqutsisimaguni Guutilu taassuma assaagut taamaalisitsisimappat qimarnguissamut uanga toqqagassannut qimaasinnaassaaq. v14 Kisianni angutip piaaraluni inoqanni toqunniarlugu toqussimappagu taanna toqutassanngortissavat uanga pilliiviutinnut qimarnguissarsiniarsimagaluarpalluunniit. v15 Ataataminik anaanaminilluunniit persuttaasoq pinngitsoornani toqunneqassaaq. v16 Kinaluunniit inoqamminik aallarussisoq pinngitsoorani toqunneqassaaq akigereersimagaluaruniuk suliluunniit imminiitikkaluaruniuk assigiimmik. v17 Ataataminik anaanaminilluunniit perloqqusisoq toqunneqassaaq. v18 Angutit marluk oqqallutik aappaata aappi ujaqqamik issuminermilluunniit eqqoruniuk taassumalu tamanna toqussutiginngippagu uninngassutigisariaqarluguli, v19 taava eqquisoq pillagassaatinneqassanngilaq angut pinerlineqartoq kingusinnerusukkut makissimappat ajaappiarlunilu silami angalaarsinnaanngorluni; taamaattorli pinerlisani uninngasariaqarnera nalilerlugu akiliiffigissavaa nakorsarneqarnissaalu isumagissallugu. v20 Angutip inussiaatini angut inussiaatiniluunniit arnaq ajaappissamik anaallugu toquppagu, toqutaasoq akiniunneqassaaq. v21 Anaaneqartorli ulloq ataaseq ullulluunniit marluk uumaguni akiniunneqassanngilaq nammineq aningaasaajaatigisussaagamiuk. v22 Angutit paasut arlaata arnaq naartusoq sakallugu naartuanik anitsisippagu, arnarli allakkut innarlerneqanngippat, taava angut taamaalisitsisoq eqqartuussisut akuersineratigut arnap uiata taarsiissutigeqqusaatut angitigisumik akiliisinneqassaaq. v23 Ajunaartoqarsimappat taava tamanna naleqartissavarsi inuuneq inuunermik, v24 isi isimik, kigut kigummik, assak assammik, isigak isikkamik, v25 uuneq uunermik, iki ikimik kimillannerlu kimillannermik. v26 Kialuunniit inussiaatini angut inussiaatiniluunniit arnaq isaagut tillukkuniuk isaa aserorlugu aserukkami taartissaatut inussiaajunnaarsissavaa. v27 Aamma tilluinermigut inussiaatimi angutip inussiaatimiluunniit arnap kigutaa katatsikkuniuk inussiaajunnaarsissavaa kigutaata taartissaanik. v28 Ussik angummik arnamilluunniit nassummigaalluni toqutsisimasoq pinngitsoorani ujaqqanik milloorlugu toqunneqassaaq, neqaalu nerineqassanngilaq; ussimmilli piginnittoq pillarneqassanngilaq. v29 Ussilli taanna nassummigaagajuttuusimappat, piginnittaatalu mianersoqquneqarsimagaluarluni nakkutigisimanngippagu, taamalu angummik arnamilluunniit toqutaqarsimappat, taava ussik taanna ujaqqanik milloorneqarluni toqunneqassaaq, piginnittorlu aammattaaq toqunneqassaaq. v30 Piginnittorli toqunneqartussaatitaanani aningaasanik saammaannarteqqussutinik akileeqquneqaruni akiliutigineqartussat tamakkerlugit akilissavai. v31 Aammattaaq ussik nukappiaqqamik niviarsiaqqamilluunniit nassummigaasimappat piginnittaa inatsit taanna najoqqutaralugu pineqassaaq. v32 Ussilli inussiamik angummik inussiamilluunniit arnamik nassummigaappat piginnittuata inussiap naalagaa sekelinik sølviusunik 30-nik tunissavaa, ussillu taanna ujaqqanik milloorneqarluni toqunneqassaaq. v33 Angutip puilasuliaatimi matua peersimaguniuk assataniluunniit matunngitsoorsimaguniuk tassungalu ussimmik siutituumilluunniit nakkartoqarpat v34 puilasuliamik piginnittoq akiliissaaq. Nersutaammik piginnittoq aningaasanik taarsiivigissavaa, nersutaalli toqusoq nammineq tigummiinnarsinnaavaa. v35 Angutip kialuunniit ussiutaata allap ussiutaa nassummigarlugu toquppagu ussik nassummigaasoq akigineqassaaq, akiilu angutit taakkua marluk avissavaat, ussillu toqutaq aammattaaq avissavaat. v36 Ilisimaneqarpalli ussik taanna qangali nassummigaagajuttuusimasoq piginnittullu nakkutigisimanngikkuniuk ussik toqutaq allamik taarsissavaa, ussilli toqutaq taanna nammineq tigummiinnarsinnaavaa. v37 Angut ussimmik savamilluunniit tillissimaguni tillitanilu toqussimallugu akigisimalluguluunniit ussik ussinnik allanik tallimanik savalu savaatinik allanik sisamanik taarsissavai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 22 v2b Tillittoq tillitami tamarmik nalinginik akiliissaaq, pigisaqanngippalli akigineqassaaq tillitaasa taartissaannik. v3 Tillitaali uumasoq taassumani nassaarineqarpat ussiugaluarpat siutituujugaluarpalluunniit savaagaluarpalluunniit marloriaammik taarsissavai. v1 Tillinniaq unnuami matu aserorlugu tillinniartilluni qaninngarneqarpat persuttarneqarlunilu toqutaappat taava aammut pisuusoqassanngilaq. v2a Toqutsinerli seqernup nuereerneratigut pisimappat aammut pisuusoqassaaq. v4 Angutip narsaatini viinnequteqarfiutinilunniit nersutaatiminut mangiarfigitikkuniuk taakkulu pitunneqarsimanatik angutip allap narsaataanut isersimappata mangiarfigalugulu, taava narsaatimini viinnequteqarfiutiminiluunniit naatitat pitsaanerit taartigissavai. v5 Inneq siaruaappat kakillarnaqutillu ikikkarlugit karrillu qilertat qaleriiaakkat imaluunniit suli katersorneqanngitsut narsaalluunniit tamakkerlugu ilanngullugit, taava ikuallatsitsisoq taarsiisinneqassaaq. v6 Angutip aningaasat pigisalluunniit inoqamminut paaritippagit, tamakkulu paarinnittup illuanit tillinneqarpata, taava tillittup tigusarineqaruni tillitani marloriaammik taarsissavai. v7 Tillittorli tigusarineqanngippat illumik piginnittoq Guutimut sassartinneqassaaq paarisaminillu tillissimannginnini uppernarsaassutigissallugu. v8 Ussik, siutitooq, sava, atisat annaasallu allat suugaluartulluunniit tillinneqarsorinarpata piginnittorli isumaqarpat annaasani allap pigisaasa akornanniittut, taava angutit taakkua isumaqatigiinngissutaat Guutimut aalajangigassanngortitaassaaq, Guutillu pisuusutut eqqartuussaa aapparminut marloriaammik taarsiissaaq. v9 Kialuunniit siutitooq ussilluunniit savaluunniit nersutaalluunniit alla inoqamminut paaritippagu nersutaallu taanna toquppat aqqunarpalluunniit, isigisoqartinnaguluunniit aallarunneqarpat, v10 taava paarsisitaq Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaassaaq inoqatimi nersutaataa tillissimanngikkini. Nersutaammik piginnittup uppernarsaat akuerissavaa, paarsisuutitarlu taarsiissanngilaq. v11 Paarititarli tillinneqarpat piginnittumut taarsissavaa. v12 Nersutaat allamut paarititaq nersummit kiisortumit alittorneqarpat paarsisuutitap alittugaq uppernarsaatissatut aggiutissavaa, taamaaliorunilu taarsertariaqassanngilaa. v13 Kialuunniit inoqammi nersutaataa akilerlugu attartoruniuk, taannalu piginnittoq najuutsinnagu aqqunarpat toquppalluunniit, taava taarsissavaa. v14 Aqqunarnerali toquneraluunniit piginnittoq najuisillugu pisimappat atuisup taarsissanngilaa. Nersutaat attartorneqarsimappat attaatitut akiliutigineqartoq taarsiissutissatut naammattutut isigineqassaaq. v15 Angutip niviarsiaq aappassiartaarsimanngitsoq putusaarlugu innaakkuniuk nuliassamut akiliutaasartoq akilerlugu nulissiutissavaa. v16 Niviarsiap taassuma ataataata panini innaassisaanut nulissiutitikkumanngikkaluarpaguluunniit innaassisup niviarsiap ataataa nuliassamut akiliutaasartup nalinganik akiliiffigissavaa. v17 Arnaq ilisiitsoq inuuginnartissanngilarsi. v18 Kinaluunniit kanngunartuliorluni nersummik atuisoq pinngitsoornani toqunneqassaaq. v19 Guutinut allanut pilliisoq, Naalakkamut pinnani, Naalakkamut pigititassatut toqutassanngortitaassaaq. v20 Takornartaq qunusiarissanngilat peqqarniisaarfigissanagulu, ilissimi nammineq Egyptenimi takornartaasimavusi. v21 Uillarneq iliarsullu naalliutsinngisaannassavasi. v22 Taamaalioruilli torlorfigippannga tusassavakka. v23 Taava kamangaalissaanga, panamillu toqorarumaarpassi nuliasi uillarninngortillugit qitornasilu iliarsunngortillugit. v24 Innuttama ilaannut, tassa piitsunut ilinniittunut aningaasanik atukkiiguit atukkiussannik ernialiinikkaatut pissanngilatit; iluanaarniuteqarfigissanngilarsi ernianik akiliisillugu. v25 Inoqativit qallersaataa sallunaveerutitut tigugukku seqineq tarritsinnagu inuanut utertissavat, v26 taannatuaammat qipissaa qallersaallu taanna atugassarimmagu; sunami alla qipigissavaa? Torlorfigippanga tusassavara naakkinnittuugama. v27 Guuti perloqqussanngilat. Inuiaqatinni naalagartaasoq perloqqussanngilat. v28 Karrinit viinnissanillu katersukkannit akiliutissanik erliguutissanngilarma. Ernerit angajulliliat uannut tunniutissavat. v29 Tunniutissavatittaaq ussiutivit savaativillu piaqqeqqaataat. Ullut arfineq-marluk arnaminniissapput, ullulli arfineq-pingajuanni uannut tunniutissavatit. v30 Tassaassaasi uannut illernartitat. Nersutip alittukkap narsaammi nassaassi neqaa nerissanngilarsi; qimminut nerliutissavarsi. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 23 v1 Inoqatit oqallisigissanngilat salluliuutinik. Iluaatsuliortoq peqatigissanngilat ilisimannittutut eqqunngitsumik nassuiaallutit. v2 Amerlanerusut iliornerannut ajortumut maleruutiinnassanngilatit. Eqqartuussinermi ilisimannittuusaraangavit amerlanerit piumasaannut maleruutiinnartassanngilatit eqqartuussissutip muminneqaatissaanik. v3 Taamatuttaaq eqqartuussinermi piitsoq ikiorserniassanngilat piitsuunera piinnarlugu. v4 Akeqqavit ussiutaa siutituujutaaluunniit tammaasaq siumorukku pinngitsoornak inuanut utertissavat. v5 Uumissortivit siutituujutaa nammakkani artulerlugit aqullaartoq takugukku ilaginnaannassanngilat, uumissortilli ikiussavat. v6 Eqqartuussinermi eqqartuussissut allanngortissanngilat eqqartuussap piitsuunera pillugu. v7 Salluliuutaasut ingalakkit, pinngitsuusut iluartullu toquannut pissutaaqinak, pinerluuteqartoq uanga pinngitsuutissannginnakku. v8 Peqquserluttuliortoq illersussanngilat akilersinnerluutinik akilersillutit, akilersinnerluutit tappissuugaluamik tappiillisitsisarmata pinngitsuutitassaagaluit pisuutitassanngortillugit. v9 Takornartaq qunutitarissanngilat, ilissimi takornartat misigisartagaat nalunngilasi nammineq Egyptenimi takornartaasimagassi. Sabbati nalliussinerillu v10 Ukiuni arfinilinni nunaatit siaruarteriffigisassavatit naatitaalu katersortarlugit, v11 ukiulli arfineq-aappaanni nunaatit naatitsiviginagu assallatsernagulu qasuersaartittassavat piitsortassi nerisassaminnik pissarsiviginiassammatigit, taakkualu sinnerutitaat nersutit nujuartat nerisariniassammatigit. Viinnequteqarfiutit olivenequteqarfiutillu taamattaaq pissavatit. v12 Ulluni arfinilinni suliassatit suliarissavatit, ullulli arfineq-aappaat sulinngiffigissavat ussiutit siutituujutillu inussiaativillu arnap ernera takornartarlu qasuersaaqqullugit. v13 Ilissinnut oqaaserisakka tamaasa maleruassavasi. Guutit allat torlorfigissanngilasi, aqqiluunniit taassanngilasi. v14 Ukiumut pingasoriarlutit uanga pillunga nalliuttorsiortassaatit. v15 Nalliussivik seernarsaateqanngitsumik timiusartorfik nalliussissavat ulluni arfineq-marlunni peqqussutiga malillugu seernarsaateqanngitsumik timiusartorlutit qaammammi abibimi piffissarititara eqqorlugu, qaammammi tassani Egyptenimit anigassi. Pilliutigisassamik nassataqanngitsumik uannut sassartoqassanngilaq. v16 Aammattaaq karrit narsaatini siaruartikkavit inereqqaartuisa katersorneqarfiat nalliussissavat, taamalu aamma paarnanik katersuiffik ukiup naalernerani narsaammi inerititat katersoreerukkit. v17 Ukiumut pingasoriarlutik angutit tamarmik ilinniittut Guutip Naalakkap kiinaa takusassavaat. v18 Uannut pilliutigisassavit aava sassaatissanngilat timiusamik seernarsaatilimmik ilaqartillugu. Nersutaatit nalliussinerni uannut pilliutigineqartut tunnuat aqaguunneqassanngilaq. v19 Nunaatinni inereqqaartut pitsaanersaat Naalakkap Guutivit illuanut aggiuttassavatit. Savaasaaraq uuttassanngilat arnaata immuanik qajulerlugu. Kana'anikkut ajugaaffigineqarnissaannik neriorsuut v20 Inngilimik siunikkut aallartitsiumaarpunga aqqutissanni paareqqullutit apuutiteqqullutillu illit nunassattut piareersakkannut. v21 Inngili taanna mianeralugu naalassavat! Anneruniarfigissanngilat, pinerluttuliasi ilaginnaannassanngimmagit atera taassumaniimmat. v22 Peqqussutikka maleruarlugit inngilip nipaa naalalluarukku uumissortitit uumissorumaarpakka akeqqatillu akeqqiukkumaarlugit, v23 inngilima siunikkut ingerlalluni apuutitissammatit nunamut Amorikkut, Hittikkut, Perizzikkut, Kana'anikkut, Hivvikkut Jebusikkullu najugaannut; taakkulu nungutikkumaarpakka. v24 Guutigisaat pallorfigissanngilatit guutisiorfigissanagillu ileqquiluunniit malinniassanagit, guutiliaalli aserortissavatit ujaqqallu nappartitaat sequtserlugit. v25 Naalagaq Guutersi guutisiorfigissavarsi, taava nerisassatit imigassatillu pilluaqqussavai. Nappaat ilinnit piissavara. v26 Illit nunassanni siusinaarluni ernisoqassanngilaq ernisuitsoqarnanilu, ullussavillu amerlassusissaat naammatsillugu inuutikkumaarpakkit. v27 Siooranassusera siunikkut aallartikkumaarpara inuiaallu tikitassatit tamaasa paatsiveerutitillugit akeqqatillu tamaasa ilinnit qimaatillugit. v28 Nikallornerujussuarmik siunikkut aallartitsiumaarpunga akeqqannik Hivvikkunnik Kana'anikkunnillu Hittikkunnillu qimaatitsisussamik. v29 Ukiulli ataasiinnaap ingerlanerani ilinnit qimaatissanngilakka nuna inueruteqqunagu nersutillu nujuartat amerlavallaalerlutik ilinnut ajoqutaaleqqunagit. v30 Kigaatsumik ilinnit qimaatittassavakka nunap kingornussassatut tiguarnissaanut amerlassusissarsi naammatsitserlugu. v31 Nunassat isorartussuseqartikkumaarpara Immamit Ivissuartuumit Filisterit Imaannut, Inoqajuitsumit kuussuarmut Eufratimut, nunap inuii assassinnut tunniukkumaarakkit illit qimaatinniassagakkit. v32 Taakku guutigisaallu angerfigeqatigissanngilatit. v33 Nunagiligassannit qimaatissavatit uannut ajortuliorteqinammatsit; guutigisaammi guutisiorfigigaluarukkit napititaaratarsinnaagavit. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 24 Sinajimi angerfigeqatigiinneq v1 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Illit Aronilu Nadabilu Abihulu Israelikkullu utoqqaanertaasa ilaat 70-it Naalakkamut majuaritsi, ungasillusilu pallorumaarpusi. v2 Mosesi kisimi Naalakkamut sassassaaq, allat naami. Israelikkut majuaqatigissanngilaat.« v3 Mosesip Naalakkap oqaasii tamaasa malittarisassiaalu tamaasa Israelikkunnut nalunaarutigiartorpai, inuillu tamarmik isumaqatigiillutik oqarput: »Naalakkap peqqussutai tamaasa maleruarumavavut.« v4 Mosesip Naalakkap oqaasii tamaasa allattorpai. Aqaguani ullaannguaq pilliiviliorpoq qaqqap ataani, ujaqqallu aqqaneq-marluk Israelip naggueqatigiissortaasa amerlaqataat napparpai. v5 Taava Israelikkut inuusuttortaat angutit pilliutinik ikikkagassanik aggiussisussanngortippai Naalakkamullu pilliutitut nereqatigiissutissatut ussinnik angutivissanik pilliisussanngortillugit. v6 Mosesip pilliutip aavata affaa puugutaasanut kuivaa affaanillu pilliivik serpartarlugu. v7 Taava angerutsip allassimaffia tigullugu inuit atuffappai, taakkulu oqarput: »Naalagaq naalallugu peqqussutai tamaasa maleruarumaarpavut.« v8 Mosesip inuit pilliutip aavata ilaanik serpartarpai oqarlunilu: »Tassa aak angerutsip pia, Naalakkap angerfigeqatigimmasi oqaatsit tamakku tamaasa tunngavigalugit.« v9 Taava Mosesi Aronilu Nadabilu Abihulu Israelikkullu utoqqaanertaasa ilaat 70-it majuarput, v10 Israelillu Guutia tassani takuaat. Tummarsimaffia takussaavoq nunniukkatut safirinik sanaatut illuni qilattullu qaammaritsigaluni. v11 Guutip Israelikkut akimasut taakku perlutsinngilai; Guuti isigalugu nerillutillu imerput. v12 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Qaqqamut majuarit ornillunga tassaniiginnarlutillu, taava tunniutissavakka allaffissiat ujaraasut inatsisinik peqqussutinillu Israelikkunnut ilitsersuutiginiakkannik allattuiffigisimasakka.« v13 Taava Mosesi nikuippoq ikiortini Josva peqatigalugu, Mosesilu Guutip qaqqaanut majuarpoq. v14 Utoqqaanertat oqarfigai: »Uternissatta tungaanut tamaani utaqqisigut. Aronimi Hurilu najortigaasi; saqitsaatigisaqartut taakku saaffigiinnarsinnaavaat.« v15 Mosesi qaqqamut majuartorlu nuissap qaqqaq ulippaa. v16 Naalakkap naalannassusia qaqqamut Sinajimut aqqarpoq, ullunilu arfinilinni nuissap qaqqaq ulissimavaa; ullut arfineq-aappaanni Naalakkap Mosesi suaarpaa nuissap iluanit. v17 Naalakkap naalannassusia Israelikkunnut innertut nungutitsisutut qaqqap qaarpiaaniittutut isikkoqarpoq. v18 Mosesi nuissamut pulavoq qaqqamullu qaqilluni, qaqqamiipporlu ullut 40-t unnuallu 40-t naallugit. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 25 Peqqussut illernartuummut tunissutit pillugit v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigikkit akiliummik uannut tunissuteqassasut. Kikkulluunniit tunniussinissamut kajumittut uannut tunissutinik tigusiffigissavasi. v3 Akiliutit tigusassasi makkuupput: Kuulti, sølvi, kanngussak, v4 annoraamerngit tungutsorissut, aappallarissut aappallarissullu taartut, ilupaassiassarissut, savaasat meqqui, v5 savat angutivissat amii aappillersakkat, delfinit amii, qisuit akaciet, v6 qulliit uuliassaat, tipigissaatiliassat uuliamut tarnutissamut tipigissaatissanullu atugassat, v7 ujaqqat shohamit ujaqqallu erlinnartut allat efodimut pooqattannguamullu sakiammiumut pinnersaatissat. Peqqussut illernartuutip pisatsersorneqarnissaa pillugu v8 Israelikkut sanaatissavaannga illernartuummik najugassannik akunnerminni ineqaqqullunga. v9 Illernartuut pisataalu sanassavasi assilisassat ilinnut takutitassakka tamaasa assileqqissaarlugit. v10 Illerfiliussaatit qisummik akaciemik alenip pingajussaa avillugu takitigitillugu, alenip aappassaa avillugu silitsigitillugu alenillu aappassaa avillugu portutigitillugu. v11 Illerfik taanna iluagut qaavagullu kuultimik akuitsumik qallissavat, kaajallallugulu kuultiusumik sinarsuliussavat. v12 Putullit illerfiup akiuserfissai kuultiusut sisamat kuisat niuluinut sisamaasunut ivertissavatit, saneraani illugiinni marluutillugit. v13 Aamma qisummik akaciemik akiarfiliussaatit kuultimillu qallerlugit, v14 akiarfiillu taakku akiuserfinnut illerfiup saneraaniittunut putoqqutitissavatit illerfimmut akiarfissanngorlugit. v15 Akiarfiit illerfiup akiuserfiiniiginnassapput taakkunannga peerneqanngisaannassallutik. v16 Illerfimmut ikissavat Nalunaajaat ilinnut tunniussassara. v17 Illerfiup matussaa saammaaffik kuultimik akuitsumik sanassavat alenip pingajussaa avillugu takitigitillugu alenillu aappassaa avillugu silitsigitillugu. v18 Kerubiusallu marluk kuultimik kaattakkamik sanassavatit saammaaffiup isuini illugiinniitillugit, v19 kerubiusat isuini illugiinniissapput. Isuini illugiinni kerubiusat saammaaffimmut ilagitivillugit sanassavasi. v20 Sulutik siaarsimassavaat saammaaffik qulangersimallugu. Illugiillutik imminnut sammillutik saammaaffik qiviarsimassavaat. v21 Saammaaffik illerfiup qaavanut iliumaarpat, Nalunaajaallu ilinnut tunniussassara illerfimmut ikissavat. v22 Tassani naapittarumaarpakkit. Saammaaffimmit, tassa kerubiusat taakkua marluk Nalunaajaatip illerfiata qaavaniittut akornannit, Israelikkut pillugit ilinnut peqqussutigiumasannik tamanik nalunaarfigisarumaarpakkit. v23 Nerriviusaq qisummik akaciemik sanassavat alenisut marluttut takitigitillugu, alenisut ataatsitut silitsigitillugu alenillu aappassaa avillugu portutigitillugu. v24 Nerriviusaq taanna kuultimik akuitsumik qallissavat, kaajallallugulu kuultiusumik sinarsulissavat. v25 Avataatigut assattut silitsigisumik listilissavat, listialu taanna kaajallallugu kuultimik aniinganiusalerlugu. v26 Nerriviusaq putulinnik sisamanik kuultiusunik akiuserfilissavat niuluisa sisamaasut teqeqquinut ivertitanik. v27 Akiuserfiit taakku listiata ataaniissapput akiarfiit taakkununnga putoqqunneqartussanngorlugit, nerriviusaq ingerlanneqarsinnaaqqullugu. v28 Qisummik akaciemik sanaanik akiarfiliussaatit kuultimillu qallerlugit, taakkuninngalu nerriviusaq ingerlanneqartassaaq. v29 Aamma puugutarsuartassai, puugutaasartassai, kannissai puugutaasartassaalu pilliutinut kueragassanut kueraatissat sanassavatit kuultimik akuitsumik. v30 Timiusanillu saqqumisitanik kiinnama saani nerriviusamiititaqartuassaatit. v31 Qullilerfik kuultimik akuitsumik sanassavat. Kuultimik kaattakkamik qullilerfik, tunngavia kanaartaalu sananeqassapput ermusiusartai taakkualu peqeriarneri naasuusartaallu qullilerfimmut atavissuutillugit. v32 Qullilerfiup kanaartaa arfinilinnik avalequteqassaaq, illuani pingasunik illuanilu pingasunik. v33 Avalequtaa siulleq ermusiusartaqassaaq pingasunik qaqqortarissat naasortaattut ilusilinnik peqeriarnilinnik naasuusartalinnillu, avalequtaa tulleq ermusiusartaqassaaq pingasunik qaqqortarissat naasortaattut ilusilinnik peqeriarnilinnik naasuusartalinnillu, qullilerfiullu avalequtai arfinillit tamarmik taamaassapput. v34 Qullilerfiup kanaartaani qaqqortarissat naasortaattut ilusilinnik sisamanik ermusiusartaqassaaq peqeriarnilinnik naasuusartalinnillu, v35 Qullilerfiup avalequtaasa illugiit siulliit ataanni peqeriarneqassaaq, tulliini illugiinni peqeriarneqassaaq, illugiinnilu kingullerni, tassa avalequtaani arfinilinni peqeriarneqassaaq. v36 Peqeriarnerit avalequtillu tamarmik qullilerfiup kanaartaanut atavissuussapput, qullilerfillu tamarmi kuultimik akuitsumik kaattakkamik sanaajussaaq. v37 Qullilerfiup qullertassai arfineq-marluk sanassavatit tassungalu ikkullugit iperaqarfii siumut sammisillugit. v38 Qullilerfiup qiuutitai puugutaasartaalu kuultimik akuitsumik sananeqassapput. v39 Kuulti akuitsoq talentip naligisaa qullilerfimmut pisataanullu taaneqartunut tamanut atorneqassaaq. v40 Isumaginiaruk assilisassaq qaqqami ilinnut takutinneqartoq assilillugu sanassagakkit. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 26 v1 Illernartuut sanassavat ulissiat qulit ilupaassiassarissunit qipisanit annoraaminernik tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ikaartitikkat atorlugit, kusanarsaakkamillu ikaartitikkanik kerubiusartalerlugit. v2 Ulissiat tamarmik immikkut aleninik 28-nik takissuseqassapput aleninillu sisamanik silissuseqarlutik. Ulissiat tamarmik assigiimmik angissuseqassapput. v3 Ulissiat tallimaatittarlugit imminnut mersuullugit katiterneqassapput ulissiat katitat marlunngorlugit. v4 Ulissiat katitat siulliit isuata sinaanni ivertissavatit orsit ujalussianit tungutsorissunit sanaat, taamatuttaaq iliussaatit katitat kingulliit sinaanni. v5 Ulissiamut siullermut orsit 50-it sanassavatit, katitallu aappaata isuanut orsit 50-it; naligiissittarlugit ivertitaassapput. v6 Aamma qarsorsartut kuultiusut 50-it sanassavatit ulissuit katitat marluk katigussutissaat illernartuut tupinngortillugu. v7 Savaasat meqquinik ikaartitikkanik uliliussaatit illernartuut qallerlugu uliliussassanik. Ulissianit aqqanilinnit sanassavat. v8 Ulissiaq ataaseq aleninik 30-nik takissuseqassaaq aleninillu sisamanik silissuseqarluni. Ulissiat aqqanillit tamarmik assigiimmik angissuseqassapput. v9 Ulissiat imminnut katigutissavatit tallimat imminnut, taavalu aamma arfinillit imminnut, ulissiat arfernat toqqup paavani nivingasussaq tapitaleriissillugu. v10 Orsit 50-it katitikkami uliup isorliup sinaanut ivertissavatit katitikkallu aappaani taamatulli orsit 50-it ivertissavatit. v11 Aamma qarsorsartut kanngussaasut 50-it sanassavatit uliit orsiinut naatillugit katigutissat toqqup ulia ilivitsunngortillugu. v12 Taava toqqup uliisa sinneruttortaat, tassa taanna uliup ataatsip affaa, illernartuutip tunuanut ujangisimatissavat. v13 Toqqulli uliata atitunerussutaa illuttut alenisut ataatsitut silitsigisoq illernartuutip saneraani illuttut ujangisimassaaq illernartuut ulissimallugu. v14 Tupermut qalerassiussaatit savat angutivissat amiinik aappillersakkanik, taavalu aamma delfinit amiinik qallerpaasussanik qalerassiorlutit. v15 Salliligarsuit illernartuummut atortussat sanassavatit qisummit akaciemit, salliligarsuit napparissut; v16 tamarmik immikkut aleninik qulinik takissuseqassapput alenillu aappassaa avillugu silissuseqassallutik. v17 Tamarmillu marlunnik ikkuttussanik manngoqassapput. Illernartuutip salliligarsuartai tamaasa taama suliarissavatit. v18 Salliligarsuit illernartuummut atortussat ima suliarissavatit: Salliligarsuit 20-t kujammut saneraaniissapput. v19 Salliligarsuillu taakkua 20-t ikkuffissaat 40-t sølviusut sanassavatit salliligarsuup ataatsip toqqaviinut marluusunut ikkuffissat marluutittarlugit. v20 Aamma salliligarsuit allat 20-t illernartuutip avannamut sammineraniittussat v21 ikkuffissaallu sølviusut 40-t sananeqassapput salliligarsuarmut ataatsimut ikkuffissat marluutittarlugit. v22 Illernartuutip tunuanut kimmut sammisortaanut salliligarsuarnik arfinilinnik sanassaatit, v23 illernartuutillu tunuani teqeqquiniittussanik marlunnik. v24 Taakku marluk tamarmik atimikkut marloqiusaassapput, taamatuttaarlu aamma qulimikkut marloqiusaassallutik putulimmut ataatsimut ikkussassaallutik. Taakku marluk teqeqquni illugiinniittussat taamaassapput. v25 Salliligarsuit tunuanut atortussat arfineq-pingasuussapput 16-inik sølviusunik ikkuffeqarlutik, salliligarsuarmut ataatsimut ikkuffiit marluusarlutik. v26 Quassuttuut sannerutissat qisummit akaciemit sanassavatit, tallimat sanassavatit illernartuutip saneraata illuata salliligarsuinut, v27 aamma tallimat illernartuutip saneraata illuata salliligarsuinut, quassuttuullu sannerutissat tallimat illernartuutip tunuata kimmut sammisup salliligarsuinut. v28 Quassuttooq sannerutissaq qiterleq salliligarsuit qeqqanniittoq iikkap isuata illuanit illuanut ikaartissaaq. v29 Salliligarsuit kuultimik qallissavatit, putullillu quassuttuut sannerutit manguffissaat aammattaaq kuultimik sanassavatit quassuttuullu sannerutit kuultimik qallerlugit. v30 Taava illernartuut nappassavat assilisassaq qaqqami takusimasattut ilillugu. v31 Saagorsuaq sanassavat annoraaminernit tungutsarissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit, kerubiusalersussavallu kusanarsaakkamik ikaartitikkanik. v32 Saagorsuaq taanna napasunut sisamanut qisummik akaciemik sanaajusunut kuultimik qallikkanut nivinngassavat. Napasut taakku kuultiusunik nivinngaavittaqassapput sisamanillu sølviusunik ikkuffeqarlutik. v33 Qarsorsartut ataannut saagorsuaq nivinngassavat. Taava Nalunaajaatip illerfia saagorsuup tunuanut inississavat taamalu saagorsuaq ilissinnut taluussaaq Illernartup Illernarnerpaamullu akornanni. v34 Saammaaffik Nalunaajaatip illerfiata Illernarnerpaamiittup qaavanut ilissavat. v35 Nerriviusaq inississavat saagorsuup silataanut Illernartup avannamut iigaata killinganut, qullilerfillu inississavat nerriviusap akianut, tassa Illernartup kujammut iigaata killinganut. v36 Toqqup paavanut saaguliussaatit annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit, allagissaartillugu ikaartitikkamik. v37 Napasut saagulerfissat tallimat qisummit akaciemit sanassavatit kuultimillu qallerlugit. Taakku kuultiusunik nivinngaavittaqassapput, ikkuffissaallu tallimaasut kanngussaassapput kuitsivimmut kuillugit sanaat. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 27 v1 Pilliivik qisummit akaciemit sanassavat alenisut tallimatut takitigitillugu alenisullu tallimatut silitsigitillugu, kipparissuussaaq alenisut pingasutut portutigaluni. v2 Teqeqqui sisamat tamaasa nassuusartaliussavatit taakkununnga atavissussanik, pilliivillu kanngussammik qallissavat. v3 Taava sanassavatit arsakunut orsupalittunut eqqaavissat, nivaataasartassai, serpartaavittassai, ajassaassuartassai aamaasivittassaalu; pisatassai tamaasa kanngussammit sanassavatit. v4 Nuiuussaliamik kanngussaasumik pilliivik assiaqusiussavat teqeqquisigullu sisamatigut putulinnik sisamanik kanngussaasunik akiuserfilerlugu. v5 Nuiuussaliaq taanna pilliiviup kaajallalluni sinaakkutaata ataanut ivertissavat pilliiviup portussusiata affaanik portussuseqartillugu. v6 Qisummik akaciemik pilliivimmut akiarfiliussaatit kanngussammillu qallerlugit. v7 Pilliivik ingerlanneqassagaangat akiarfiit taakku akiuserfinnut putoqqutitinneqartassapput pilliiviup saneraani illugiissillugit. v8 Sallilikkanit sanassavat ilullinertaqassaarlu. Assilisassaq qaqqami ilinnut takutinneqartoq assilillugu sanassavaat. v9 Illernartuutip silarlissaa ima suliarissavat: Saneraata kujammut sammerngani saagumik iigaqassaaq ilupaassiassarissunit qipisanit sanaajusumik illuatigut alenisut 100-tut takitigisumik, v10 20-nik napasulerlugu 20-nik kanngussaasunik ikkuffittalinnik, napasullu sølviusunik nivinngaavittalissavatit ikaaruserlugillu. v11 Taamattaaq tukingarnata illuani avannamut sammerngani saagumik iigaqassaaq alenitut 100-tut takissuseqartumik, 20-nik napasulimmik 20-nillu kanngussaasunik ikkuffittalinnik, napasullu sølviusunik nivinngaavittalissavatit ikaaruserlugillu. v12 Silarlia saneraani kimmut sammerngani saagumik iigaqassaaq alenitut 50-itut takitigisumik napasoqarlunilu qulinik qulinittaaq ikkuffilinnik. v13 Silarliup saneraa kangimut sammernga aamma aleninik 50-inik takissuseqassaaq. v14 Silarliup isertarfiata illuatungaani saagumik iigaqassaaq alenitut 15-itut takitigisumik pingasunik napasoqartumik pingasunillu ikkuffeqartumik. v15 Iigaq isertarfiup illuatungaaniittoq taamatorluinnaq saagumik sanaajussaaq. v16 Silarliup isaariaa saagoqassaaq alenitut 20-tut takitigisumik annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit sanaamik ikaartitikkamik. Sisamanik napasoqassaaq, ikkuffissaalu aamma sisamaassapput. v17 Silarleq kaajallallugu napasui tamarmik sølviusunik ikaaruteqassapput sølviusunillu nivinngaavittaqarlutik kanngussaasunillu ikkuffeqarlutik. v18 Silarliup alenit 100-t takissuserissavai alenillu 50-it silissuseralugit, saagullu iigarisai alenisut tallimatut portutigissapput ilupaassiassarissunit qipisanit sanaajullutik. Napasuisa ikkuffii kanngussaassapput. v19 Sakkut tamarmik illernartuummi tamanik sulinermi atortussat, paagutai tamarmik silarliatalu paagutai tamarmik kanngussaassapput. v20 Israelikkut peqqusiffigissavatit uuliamik sorujuitsumik oliveninit sequtsikkanit sanaamik qullilerfimmut atugassamik ilinnut aggiussisaqqullugit qullilerfimmi tamatigut qulleqarsinnaaqqullugu. v21 Tupermi Naapeqatigiittarfimmi saagorsuup Nalunaajaatip saavani nivingasup silataani Aronip ernerisalu qullilerfik piareersartassavaat unnummit ullaamut ikumaqqullugu Naalakkap kiinaata saani. Tamanna Israelikkunni ileqquussaaq soraajuitsoq kinguaariikkuutaani. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 28 Peqqussut palasit atisassaat pillugit v1 Angajut Aroni ernerilu Nadabi, Abihu, Eleazari Itamarilu Israelikkut akornannit ilinnut sassaqqussavatit palasitut uannik kiffartuusseqqullugit. v2 Angajunnullu Aronimut illernartitanik ataqqinaataasunik pinnersaataasunillu atisassiussaatit. v3 Angutit paasisimasaqarluartut anersaamik ilisimasaqalersitsisumik ilumiulikkakka tamaasa oqarfigissavatit Aronimut atisassioqqullugit palasitut uannik kiffartuussinissaanut illernartinneqaqqullugu. v4 Atisaliassat makkuupput: Pooqattannguaq sakiammioq, efodi, qallersaat, ilupaaq annoraaminermit allalimmit sanaaq, nasartaataasaq qiterullu. Taama angajunnut Aronimut ernerinullu illernartitanik atisassiussapput palasitut uannik kiffartuusseqqullugit. v5 Tamakkununnga atortorisassaat tassa kuulti, annoraamerngit tungutsorissut, aappallarissut aappallarissullu taartut ilupaassiassarissullu. v6 Efodi sanassavaat kuultimit annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit kusanarsaakkamik ikaartiterlugu. v7 Marlunnik ujatsiutaasaqassaaq isumikkut imminnut qilerunneqarsinnaasunik. v8 Qiterutaasartaa atisaq atineqaraangat sukanneqartartussaq efodimut atavissuussaaq, atisartamisullu sananeqassaaq kuultimit, annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit. v9 Ujaqqanut shohaminut marlunnut Israelip ernerisa aqqi kigartussavatit, v10 arfinillit ujaqqap aappaanut, arfinillillu allat ujaqqap aappaanut allallugit angajullermit nukarlermut tulleriissillugit. v11 Ujaqqanik kigartuisartut pisarnerattut naqitsisip kigartugaasarnera assilillugu ujaqqanut taakkununnga marlunnut Israelip ernerisa aqqi kigartussavatit, ujaqqallu kuultimik nuioraassamik ikkuffilissavatit. v12 Ujaqqat taakku marluk efodip ujatsiutaasartaanut ivertissavatit Israelikkunnik eqqaamannissutissatut, aqqit taakku Aronip illuttut tuimiugissammagit Naalakkap kiinaata saani eqqaamannissutissatut. v13 Naatiffiit kuultimik sanassavatit. v14 Kalunneeqqallu marluk kuultiusut akuitsut allunaasarsuartut qipisatut sanassavatit naatiffinnullu ivertillugit. v15 Pooqattannguaq sakiammioq immeraatinik Urimimik Tummimimillu imaqartussaq sanassavat efodip sananeqarnera assilillugu kuultimit, annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit kusanarsaakkamik ikaartiterlugu. v16 Kipparissuussaaq tapitaleriilluni, assaat isannerat takissuseralugu silissuseralugulu. v17 Qaavagullu ujaqqanik erlinnartunik pilersussavat ujaqqat alleriiaat sisamaatillugit. Alleriiaat qullersaat tassaassapput rubini, topasi smaragdilu, v18 tulliullutik granati, safiri månestenilu, v19 pingajuullutik opali, agati ametystilu, v20 sisamaralugillu krysoliti, shohami jaspisilu. Nuioraassalianik kuultiusunik sinaakkuteqassapput. v21 Ujaqqat taakku aqqaneq-marluussapput Israelip erneri amerlaqatigalugit. Naqitsisip kigartugaasarnera assilillugu tamarmik immikkut naggueqatigiit taakkua aqqaneq-marluk aqqi taakkununnga kigartorneqassapput. v22 Pooqattannguamullu sakiammiumut ivertitassatut kalunneeqqat kuultiusut akuitsut allunaasarsuartut qipisatut suliarineqartut sanassavatit. v23 Aamma putullit marluk kuultiusut sanassavatit pooqattannguullu sakiammiup teqeqquinut qullernut illugiinnut ivertillugit. v24 Kalunneeqqat taakku marluk qipisat kuultiusut putulinnut taakkununnga marlunnut qilerutissavatit. v25 Kalunneeqqat taakkua marluk allunaasarsuartut qipisaliat isui illugiit naatiffinnut marluusunut ivertissavatit efodillu ujatsiutaasartaasa saavinut aalajangerlugit. v26 Taava putullit marluk kuultiusut allat sanassavatit, taakkulu pooqattannguup sakiammiup teqeqquisa arlaasa sinaasa illuatungaannut efodimut sammerngannut ivertissavatit. v27 Sulilu marlunnik putulinnik kuultiusunik sanassaatit aalajangerlugillu ujatsiutaasat ataatungimikkut katinnerannut efodip qiterutaasaata qulaatungaanut. v28 Taava pooqattannguaq sakiammioq ujalussiamik purpuriusumik tunguusamik perlaasamik putulittaasigut efodip naatiffiinut qilerutissavat efodip qiterutaasaata qulaaniittussanngorlugu efodimit kaanngartussaajunnaarsillugu. v29 Aroni illernartuummut iseraangami Israelip ernerisa aqqi pooqattannguami sakiammiumi immeraatinik imaqartumi uummammi nalaaniitittassavai Naalakkap kiinaata saani eqqaamaneqartuaqqullugit. v30 Pooqattannguamullu sakiammiumut immeraatit Urimi aamma Tummimi ikissavatit Aroni Naalakkap kiinaata saanut sassaraangami uummammi nalaaniitittassammagit, taamalu Aronip tamatigut Israelikkut eqqartuuneqaataat uummammi nalaaniitittassavai Naalakkap kiinaata saani. v31 Aamma qallersaat efodimut ilagitillugu atugassaq tungutsariinnavimmit sanassavat. v32 Qallersaat qitermigut nuilaqassaaq sakiarortinnaveeqqutip amiusup nuilaatut suliarineqartumik, nuilaatalu killinga seeqqunagu kaajallalluni ikaartitikkamik sinaakkuteqassaaq. v33 Sinaakkutaata ataa kaajallallugu mersuutissavatit granatæbliusat ujalussianit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit sanaat avilortuliallu kuultiusut uligussap ataata sinaa kaajallallugu taakkununnga akunneraartillugit, v34 avilortut kuultiusut granatæbliusallu uligussap qalliup ammut sinaa kaajallallugu akunneraartillugit. v35 Aronip kiffartuussigaangami taanna atisarisassavaa, illernartuummut Naalakkap kiinaata saanut iseriartornerani tassanngalu aniartornerani sianaarpaluk tusarsaaqqullugu, taamaanngikkaluarpat toqussagami. v36 Aamma naasuusaq kuultimit akuitsumit sanallugu naqitsisip kigartugaasarnera assilillugu ima kigartornilissavat: Illernartitaq Naalakkamut pigititaq. v37 Taannalu ujalussianik purpuriusunik tunguusanik qileruserlugu ivertissavat nasartaataasap saavanut. v38 Taanna Aronip qaarmiorissavaa, tunissutit illernartitat, Israelikkut illernarsagaat, tunissutaat illernarsagaasut tamaasa, akisussaaffigissagamigit. Taamaattumik Aronip taanna qaarmioriuassavaa Israelikkut nuannarineqaatissaannik Naalakkap saani. v39 Ilupaaq allalersorlugu ilupaassiassarissunit ikaartitissavat. Aamma ilupaassiassarissunit nasartaataasaliussaatit qiterusiorlutillu allalersorlugit ikaartitigaasunik. v40 Aronip ernerinut sanassavatit ilupaat, aammattaaq qiterutsiuutissavatit, natsallu sanassavatittaaq ataqqinaatissaat pinnersaatissaallu. v41 Taakkuninngalu angajut Aroni ernerilu atisitissavatit, tanillugillu illernartissavatit palasitut uannik kiffartuussisussatut ivertillugit. v42 Taamattaaq qarliliuutissavatit ilupaassiassanit sanaanik seeqquinut killittunik angutaassutiminnut assiaqutissaannik. v43 Taakkulu Aronip ernerisalu atortassavaat illernartuummi kiffartuussissallutik Tupermut Naapeqatigiittarfimmut iseraangamik pilliivimmulluunniit palligukkaangamik, taamaaliunngikkunik unioqqutitsisutut toqussapput. Tamanna Aronimut kinguaavinullu allanngortussaanngitsumik ileqquussaaq. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 29 Peqqussut palasinngortitsineq pillugu v1 Aroni ernerilu uannut kiffartuussisussatut palasinngortikkukkit imaaliussaatit: Immikkoortissavatit nersuteeraq angutiviaq ataaseq savallu angutivissat marluk, tamarmik innarluuteqanngitsut, v2 iffiukkat seernarsaateqanngitsut, iffiukkat nigaliusat seernarsaateqanngitsut uuliamik aalatikkat iffiukkallu saattut seernarsaateqanngitsut uuliamik tanitat qajuusanit aseqqorissunit sanaat. v3 Tamakku koorimut ikeriarlugit sassaatissavatit ussimmut savanullu angutivissanut taakkununnga marlunnut ilanngullugit. v4 Aroni ernerilu Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani sassartillugit imermik eqqiassavatit. v5 Taava ilupaaq qallersaallu efodimut ilagitillugit atugassat aammalu pooqattannguaq sakiammioq Aronimut atitissavatit efodi qiterutaasaanik aalajangerlugu. v6 Nasartaataasaq niaquanut atiteriarlugu niaqorut illernartoq nasartaataasamut ivertissavat, v7 uulialu tarnutissaq niaquanut kuillugu tanissavat. v8 Taava erneri sassartillugit ilupaat taakkununnga atitissavatit. v9 Aroni ernerilu qiteruseriarlugit qaarutit niaquinut atitissavatit; taamaalillutik palasitut kiffartuut pigilissavaat ileqqoreqqusatut qaqugumulluunniit atuuttussatut atorfigissallugu. Taava Aroni ernerilu palasinngortissavatit. v10 Ussik angutiviaq Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraanukaatissavat, Aronillu ernerisalu assatik ussiup niaquanut tutsissavaat. v11 Ussik toqussavat Naalakkap kiinaata saani, tassa Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani. v12 Aavata ilaa inussavit arlaannik pilliiviup nassuusaanut tarnutissavat. Sinnerali tamaat pilliiviup tunngaviata killinganut kuissavat. v13 Taavalu makku tigussavatit: Erlaviisa tunnoqutaat tamaat tinguatalu ilaa tartuilu illugiit tunnoqutaallu taakkua qaanniittoq. Tamakkulu pilliivimmi ikikkassavatit. v14 Ussiulli neqaa amialu aqajarormiuilu tammaarfiup avataani ikikkartissavatit. Tassa pilliut ajortaaruteqqussut. v15 Taava savat angutivissat arlaat immikkoortissavat, Aronillu ernerisalu assatik niaquanut tutsissavaat. v16 Sava angutiviaq toqussavat, aavanillu pilliivik kaajallallugu serpartassavat. v17 Sava angutiviaq aggussavat, taavalu erlavii niuilu errortoriarlugit aggukkanut niaquanullu ilissavatit, v18 savalu angutiviaq tamaat pilliivimmi ikikkassavat. Tassa Naalakkamut pilliut ikikkagassaq, tikka Naalakkamut naamajuminartussaq, pilliut Naalakkamut pigititaq. v19 Taava savap angutivissap aappaa immikkoortissavat, Aronillu ernerisalu assatik niaquanut tutsissavaat. v20 Sava angutiviaq toqussavat, aavatalu ilaa tarnutissavat Aronip ernerisalu siutaasa talerperliit nuuinut kulluinullu talerperlernut putuguinullu talerperlernut, aallu sinneranik pilliivik kaajallallugu serpartassavat. v21 Aavata pilliivimmiittup ilaanik uuliallu tarnutissap ilaanik Aroni atisaalu ernerilu taakkualu atisaat serpartassavatit. Taamaalilluni Aroni atisaalu aammalu erneri taakkualu atisaat illernartitaassapput. v22 Taava savap angutivissap tunnua pamiualu tunnulik iloqutaalu tinguatalu ilaa tartuilu illugiit taakkualu tunnoqutaat quttorarlu talerperleq tigussavatit, tassaammat sava angutiviaq ivertitaaffimmi pilliut. v23 Iffiugaq ammalortoq ataaseq, iffiugaq nigaliusaq uulialigaq iffiugarlu saattoq ataaseq koorimit iffiukkanik seernarsaateqanngitsunik imalimmit Naalakkap kiinaata saaniittumit tigussavatit. v24 Tamakku tamaasa Aronip ernerisalu itumaannut ilissavatit Naalakkap kiinaata saani nittarterutigeqqullugit. v25 Taava assaannit tigullugit pilliummut ikikkagassamut ilanngullugit pilliivimmi ikikkassavatit. Tassa pilliut tikka Naalakkap kiinaata saani naamajuminartussaq, pilliut Naalakkamut pigititaq. v26 Aamma savap angutivissap Aronip ivertitaaffimmi pilliutaata sakiamernga Naalakkap kiinaata saani nittarterutissavat, taannalu illit pisassarissavat. v27 Illernartissavatit savap angutivissap ivertitaaffimmi akiliutaasup ilai Aronip ernerisalu pisassaat uku: Sakiamineq nittarterunneqartoq quttorarlu akiliutaasoq. v28 Tamakku Aronip ernerisalu soraajuitsumik Israelikkunnit pisassarissavaat. Tassaassapput Israelikkut nereqatigiissutissanit akiliutissaat, Naalakkamut pigititassat. v29 Aronip atisai illernartut ernerisa kingornutissavaat, taakkulu atisaralugit taninneqarlutik palasinngortitaassapput. v30 Aronip ernerisa ilaata taanna kingoraarlugu palasiulersussap illernartuummi kiffartuussissalluni Tupermut Naapeqatigiittarfimmut isertartussaasup taakku ulluni arfineq-marlunni palasinngortitaaffimmini atisarisassavai. v31 Savap angutivissap ivertitaaffimmi pilliutaasup neqaa najukkami illernartuusumi uussavat. v32 Aronip ernerisalu savap angutivissap taassuma neqaa timiusallu koorimiittut nerissavaat Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani. v33 Saammaannartitsissutigineqartut tamakku nerissavaat palasinngortitaalerunik illernartitaalerunillu; palasiunngitsumik taakkuninnga nerisoqassanngilaq illernartuummata. v34 Ivertitaaffimmi pilliutaasup neqaata ilaanik timiusanilluunniit aqaguussaqarpat sinnerusut taakku ikikkartissavatit; nerineqassanngillat illernartuugamik. v35 Aroni ernerilu taamaaliorfigissavatit ilinnut peqqussutigisakka tamaasa malillugit. Ullut arfineq-marluk naallugit palasinngortitsineq suliarissavat. v36 Ullut tamaasa ussik angutiviaq ataaseq pilliutigisassavat ajortaaruteqqussutitut pilliutigalugu saammaannartitsissutigissallugulu. Pilliivik minguiassavat qaavani saammaannartitsinikkut, tanissavallu illernarsarlugu. v37 Ulluni arfineq-marlunni saammaannartitsillutit pilliivik illernarsassavat; taama pilliivik illernartorsuanngussaaq. Kinaluunniit pilliivimmik attuisoq illernartitaassaaq. v38 Makku pilliivimmi pilliutigisassavatit: Ullut tamaasa savaaqqat ataatsimik ukiullit marluk, v39 aappaa ullaakkut aappaalu taarsinngitsiarnerani. v40 Savaaqqamut ullaakkut pilliutigineqartumut makku ilannguttassavatit: Qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai uuliamik oliveninit sequtsikkanit sanasimasumik hinip sisamararterutaanik aalatikkat, viinnilu hinip sisamararterutaa pilliutitut kueragassaq. v41 Savaaqqap aappaa taarsinngitsiarnerani pilliutigisassavat. Ilanngullugillu naatitanit pilliutigisassaq pilliullu kueragassaq pilliutigisassavatit ullaakkutut ilillugit. Tassa pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq, pilliut Naalakkamut pigititassaq. v42 Taanna tassaassaaq Naalakkap kiinaata saani pilliut ikikkagassaq kinguaariikkuutaani ullut tamaasa Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani pilliutigisassaq; tassani ilissinnut takutittassaanga illillu oqaluffigisassallutit. v43 Tassani Israelikkunnut takutittassaanga, naalannassutsikkullu tupeq illernarsisissavara. v44 Tupeq Naapeqatigiittarfik pilliivillu illernarsisikkumaarpakka, aamma Aroni ernerilu illernarsarumaarpakka palasitut uannik kiffartuussinissaannut. v45 Israelikkut akornanni ineqarumaarpunga, taakkualu Guutigissavaannga; v46 paasissavaallu uanga tassaasunga Naalagaq Guutiat taakkuninnga Egyptenimit anisitsisoq akornannilu ineqarumasoq. Uanga tassa Naalagaq taakkua Guutiat! Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 30 Peqqussut pilliivik tipigissaatilliiffik pillugu v1 Pilliiviliussaatit tipigissaatilliiffissamik qisummik akaciemik sanaamik. v2 Alenitut ataatsitut takitigitissavat alenitullu ataatsitut silitsigitillugu, kipparissuutillugu. Alenitut marluttut portutigissaaq, nassuusartaalu tassunga atavissuussapput. v3 Tamaat kuultimik qallissavat, qaava saneraalu tamaasa nassuusartaalu ilanngullugit, kaajallallugulu kuultimik sinaakkusissavat. v4 Saneraani illugiinni putullit akiuserfissat kuultiusut sinaakkutaata ataanut ivertissavatit akiarfissat taakkunuuna putoqquttussanngorlugit. v5 Akiarfiit qisummik akaciemik sanassavatit kuultimillu qallerlugit. v6 Pilliivik inississavat saagorsuup angerutsip illerfiata saani nivingasup sioraanut, tassa saammaaffiup Nalunaajaatip qaavaniittup ilinnut takutittarfissama sioraanut. v7 Pilliivimmi Aroni tipigissaatinik naamajuminartunik tipigissaatilliisassaaq, ullaat tamaasa qulliit iluarsaraangamigit tipigissaatit ikittarlugit. v8 Aronip taarsinngitsiarnerani qulliit qullilerfimmut ikkukkaangamigit tipigissaatit ikittassavai, tassa Naalakkap kiinaata saani ullut tamaasa tipigissaatilliineqartassaaq kinguaariikkuutaani. v9 Tipigissaatit illernarsagaanngitsut tassani pilliutigissanngilasi, aamma pilliutit ikikkagassat imaluunniit naatitanit pilliutissat pilliulluunniit kueragassaq tassani pilliutigissanngilasi. v10 Ukiumut ataasiarluni nassuusartaa Aronip saammaannartittassavaa; ukiumut ataasiarluni pilliutip ajortaaruteqqussutip saammaannartitsissutaasup aavata ilaanik saammaannartittassavaa kinguaariikkuutaani. Pilliivik taanna tassaavoq illernangaartoq Naalakkamut pigititaq. Peqqussut aningaasat saammaannarteqqussutit pillugit v11 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v12 Israelikkut kisikkaangakkit naatsorsorneqartut aningaasanik saammaannarteqqussutinik Naalakkamut tunniussaqartassapput naatsorsorneqarnertik perlutsitaassutigeqqunagu. v13 Naatsorsorneqartut tamarmik immikkut akiliutigissavaat sekelip affaa oqimaalutaavik illernartuummi atorneqartartoq naapertorlugu, sekeli geratut 20-tut naleqartillugu. Sekelip affaa taanna Naalakkamut akiliutaassaaq. v14 Kikkulluunniit 20-nik ukioqalereersimasut naatsorsorneqartunut ilaasut tamarmik Naalakkamut akiliuteqassapput. v15 Pisooq sekelip affaanit annerusumik piitsorlu sekelip affaanit minnerusumik tunniussissanngillat Naalakkamut pigititassamik tunniussigaangamik saammaannartitaaqqullusi. v16 Aningaasat taakku saammaannarteqqussutit Israelikkunnit tigussavatit Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartornermut atugassanngorlugit, Israelikkut Naalakkap kiinaata saani eqqaaneqaqqullugit Naalakkallu kamanneranit eqqorneqaqqunagit. Peqqussut illernartuutip atoqqaartinneqarnissaa pillugu v17 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v18 Eqqiartarfik kanngussaasoq sanassavat kanngussaasumik toqqavilerlugu, inississavallu Toqqup Naapeqatigiittarfiup pilliiviullu akornanni imermillu immerlugu, v19 Aronip ernerisalu assatik isikkatillu tassani eqqiartassammatigit. v20 Tupermut Naapeqatigiittarfimmut isissagaangamik imermik taassuminnga eqqiartassapput toqoqqunatik. Aammattaaq taamaaliortassapput pilliivimmut palligukkaangamik kiffartussallutik pilliutit Naalakkamut pigititassat pilliutigissallugit; v21 assatik isikkatillu eqqiartassavaat toqoqqunatik. Tamanna Aronip kinguaassaasalu kinguaariikkuutaani ileqqorissavaat soraajuitsumik. v22 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v23 Tipigissaatiliassanik pitsaanerpaanik makkuninnga tigusissaatit: Staktemik sekelit 500-t oqimaaqataannik, kanelinik tipiginnernik myrramut uuttuutigisaq qiteqqullugu, tassa sekelit 250-it oqimaaqataannik, kalmusimik tipiginnermik sekelit 250-it oqimaaqataannik v24 kassiamillu sekelit 500-t oqimaaqataannik oqimaalutaavik illernartuummi atorneqartartoq naapertorlugu, aamma olivenit uuliaannik hinip imaatut angissusilimmik. v25 Tamakku atorlugit uulia tarnutissaq illernartoq sanassavat akoorutissanik akuuganngorlugu tarnusiortartut iliortarnerattut. Tassaassaaq uulia tarnutissaq illernartoq. v26 Tamatuminnga tanissavatit Tupeq Naapeqatigiittarfik, angerutsip illerfia, v27 nerriviusaq pisataalu tamaasa, qullilerfik pisataalu, pilliivik tipigissaatilliiffik, v28 ikikkagassanik pilliivik pisataalu tamaasa, aamma eqqiartarfik toqqavialu. v29 Taamaalillugit illernarsassavatit illernangaalersillugit. Kinaluunniit tamakkuninnga attuisoq illernartitaassaaq. v30 Taamatut aamma Aroni ernerilu tanissavatit uannut palasitut kiffartornissaannut illernarsarlugit. v31 Israelikkut oqarfigissavatit: Tamanna tassaassaaq uulia tarnutissaq illernartoq kinguaariikkuutaani pigisassara. v32 Inummut allamut kuineqassanngilaq, namminerlu atugassassinnik tarnusiussanngilasi akuukkap taassuma assinganik; illernartuummat illernartuutissavarsi. v33 Taassuma assinganik tarnusiortoq ilaanilluunniit kimut atuisussaatitaanngitsumut tunniussisoq inuiaqatimi akornannit piiagaassaaq. v34 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: Akoorutissanik tipigissunik tigusigit – staktep kuseriarnerinik, molluskip uuliaanik, gummimik galbanimik tipigissaammillu akuitsumik, tamaasa uuttuuteqatigiissillugit; v35 tamakkunanngalu tipigissaatiliussaatit tarnusiortartut iliortarnerattut akoorillutit, tarajulikkanik minguitsunik illernartunik. v36 Ilaanik sequtsereqqissaassaatit, sequtsikkavillu ilaa Tupermi Naapeqatigiittarfimmi angerutsip illerfiata saavanut ilinnut saqqummerfigisassannut ilissavat. Tipigissaat tamanna ilissinnut illernangaartuussaaq. v37 Taamatut akuukkap assinganik imminut atugassamik tipigissaasiortoqassanngilaq. Tipigissaat taanna ilissi illernartuutissavarsi Naalakkamut pigitillugu. v38 Inuk alla kinaagaluartorluunniit naamajuminartussiaralugu taamatut ittumik imminut tipigissaasiuuttoq inuiaqatimi akornannit piiagaassaaq. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 31 Illernartuummi suliassanik sulisut v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Besal'eli Urip ernera Hurip ernutaa Judap naggueqatigiissortaanit pisoq aqqagut taallugu qinerpara v3 ilumiulerlugulu Guutip anersaavanik, ilisimassusermik, silatussusermik suliassanillu tamanik paasisimasaqassutsimik, v4 eqqumiitsuliassanik isummersinnaanngortillugu sanasinnaanngortillugulu kuultinik, sølvinik kanngussannillu, v5 ujaqqanik kigartuisinnaanngortillugu ikkutassanik qisunnillu qiperuisinnaanngortillugu, tassa imaappoq suliassanik tamalaanik sulisinnaanngortillugu. v6 Taavalu aamma taassumunnga ikiortissiuppara Oholiabi Akisamakip ernera Danip naggueqatigiissortaanit pisoq; angutillu paasisimasaqarluartut tamaasa uummataat ilisimasaqalersippakka, taakkualu ilinnut peqqussutigisakka makku tamaasa sanasinnaassavaat: v7 Tupeq Naapeqatigiittarfik, Nalunaajaatip illerfia, saammaaffik taassuma qaavaniittoq toqqullu pisatassai tamaasa, v8 nerriviusaq pisatassaalu qaavaniittut, qullilerfik kuultimik akuitsumik sanaaq tassungalu atortut tamaasa, pilliivik tipigissaatilliiffik, v9 ikikkagassanik pilliivik pisatassaalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavissaalu, v10 kiffartuussinermi atisassat, atisat illernartut palasip Aronip atisassai atisallu ernerisa palasitut kiffartuussillutik atisassaat, v11 uulia tarnutissaq tipigissaallu tipigissoq illernartuummi atugassaq. Ilinnut peqqussutigisakka maleruaqqissaarlugit tamakku tamarmik sananeqassapput. Peqqussut sabbati pillugu v12 Aamma Naalakkap Mosesi oqarfigaa: v13 Israelikkut oqarfigissavatit: Sabbatikka nalliussisassavasi, sabbati kinguaariikkuutaani uanga ilissilu akunnitsinni angerusitsinnut nalunaaqutaassammat ilisimaqqullusiuk uanga tassaasunga Naalagaq ilissinnik illernartitsisoq. v14 Taamaattumik sabbati nalliussisarniarsiuk ilissinnut illernartuussammat. Sabbatimik nalinginnaatitsisoq toqunneqassaaq, kinaluunniimmi ullormi taassumani suliaqartoq inuiaqatimi akornannit piiagaassaaq. v15 Ullut arfinillit suliffiusassapput, ullulli arfineq-aappaat qasuersaaqqissaarfiusassaaq tassaagami Naalakkamut illernartitaq. Kinaluunniit sabbatimi sumilluunniit suliaqartoq toqunneqassaaq. v16 Israelikkut sabbati nalliussisassavaat angerutsitut soraajuitsutut kinguaariikkuutaani. v17 Uanga Israelikkullu akunnitsinni naassaanngitsumik nalunaaqutaassaaq; ulluni arfinilinni Naalakkap qilak nunalu pinngortikkamigit, ullulli arfineq-aappaanni qasuersaarpoq suliaqarnani. v18 Naalakkap qaqqami Sinajimi Mosesi oqaluffigereeramiuk Nalunaajaatip allassimaffii marluk, allaffissiat ujaraasut Guutip assaata allaffigisimasai, taassumunnga tunniuppai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 32 Nersuteeraasaliaq kuultiusoq v1 Israelikkut Mosesip qaqqamit aternissaa erinitsaakkamikku Aroni unnguppaat oqarfigalugulu: »Guutiliuutsigut siunitsinni ingerlasussamik, naluleratsigu taanna Mosesi uatsinnik Egyptenimit anisitsisoq sumut pisimanersoq.« v2 Aronip akivai: »Nuliassi ernissilu panissilu iverutaat kuultiusut peersigit uannukaallugillu.« v3 Taava inuit tamarmik iverutitik kuultiusut Aronimut aappaat, v4 Aronillu tigugamigit aatsillugit kuisamik nersuteeraasaliorpoq angutivissamik. Inuit oqarput: »Tassa Guutit, Israeli, ilinnik Egyptenimit anisitsisoq.« v5 Aronip tamanna takugamiuk taassuma saavani pilliiviliorpoq, suaartitsillunilu ilisimatitsivoq: »Aqagu ulloq Naalakkamut nalliussiviussaaq.« v6 Aqaguani ullaannguaq Israelikkut pilliutinik ikikkagassanik pilliipput pilliutinillu nereqatigiissutissanik sassaassillutik. Inuit issaallutik neripput imerlutillu, taavalu nikuipput qittanniarlutik. v7 Taava Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Aterasuarniarit! Inuiaqatitit Egyptenimit maannaassatit ajortumik iliuuseqarsimapput. v8 Aqqummit atuaqqusaraluannit nigulertorsimaqaat. Kuisamik imminnut nersuteeraasaliuupput angutivissamik pallorfigalugu pilliivigalugulu oqarlutik: Tassa Guutit, Israeli, ilinnik Egyptenimit maannaassisoq.« v9 Naalagarlu Mosesimut oqarpoq: »Inuit uku sissuigaraakka, malugaakkalu inuiaasut naalasseriitsut. v10 Kamanninni nungutiinnarlakka! Illilli inuiassuanngortikkumaarpakkit.« v11 Taava Mosesip Naalagaq Guutini saammarsarniarlugu oqarfigaa: »Naalagaq, sooq kamaatingaalerpigit illit nammineq innuttatit nakuussusersuakkut assannik pissarsuarmik Egyptenimit anisitatit? v12 Egyptenimiut oqarumallissapput: ›Guutip pilersaarutipiloqarluni anisissimavai qaqqat akornanni toqorarumallugit nunallu qaavanit piiarumallugit‹. Kamangaarnerit taamaatinniaruk innuttavillu perlutsitaanissaannik pilersaarutigigaluit naammassinagu. v13 Eqqaagigit kiffatit Aaperaat, Iisaaq Israelilu, eqqaamajullu imminut naqqissigalutit taakku uppernarsaaffigigakkit: Kinguaassasi qilaap ulloriaasut amerlatigilersissavakka, nunalu manna neriorsuutigisara tamaat kinguaassassinnut tunniukkumaarpara soraajuitsumik taakkununnga pigisassanngortillugu.« v14 Taava Naalakkap perluk innuttaminut nalliutitikkumasaraluani peqqissimissutigilerpaa. v15 Mosesi qaqqamit aterpoq Nalunaajaatip allaffissiai marluk, allaffissiat mumigiissillugit allaffigineqarsimasut, tigumiarlugit. v16 Allaffissiat taakku Guutip nammineq sanaarai, allannerilu allaffissianut kigartukkat Guutip nammineq allagarai. v17 Josvap inuit nilliasut nipersuat tusaramiuk Mosesi oqarfigaa: »Tammaarfimmi sorsuuppaluttorsuupput.« v18 Mosesilli akivaa: »Ajugaanermik erinarsorpalunnerunngilaq ajorsarnermik erinarsorpalunnerunngilaq qoqernartuliortunuku tusaagikka.« v19 Mosesip tammaarfik qanillillugu nersuteeraasaliaq angutiviaq qitittullu takugamigit kamangaarami allaffissiat taakku tigumiani qaarsumut naloriuppai sequmivillugit. v20 Taava nersuteeraasaliaat tiguaa ikikkarlugulu; sequtserpaa pujoralaannanngorlugu imermullu siammarterlugu imerlu taanna Israelikkunnut imertippaa. v21 Mosesip Aroni oqarfigaa: »Inuit ukua qanoq iliorfigimmatsit taama atsigisumik ajortuliortippigit?« v22 Aroni akivoq: »Kamaateqinanga, naalagaq. Nammineq nalunngilat inuit uku qanoq ajortigisut. v23 Oqarfigaannga: Guutiliuutsigut siunitsinni ingerlasussamik, naluleratsigu taanna Mosesi uatsinnik Egyptenimit anisitsisoq sumut pisimanersoq. v24 Taava oqarfigaakka: Kialuunniit kuultinik pinnersaateqartup taakku peerligit. Kuultiutitik aggiummatigit aggiussaat innermut nalukkakkit nersuteeraasaliaq angutiviaq taanna tassannga pinngorpoq.« v25 Mosesip paasigamiuk Israelikkut qanoq soqqusaatsigilersimasut Aronip imminiiginnalersimammagit akeraannullu mitannarsisillugit v26 tammaarfiup isaaffianut qeqqilluni oqarpoq: »Naalakkamut naalakkumasut uannut pilit!« Levikkullu tamarmik katersuuffigimmanni v27 oqarfigai: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Tamassi panasi makitsissinnut aalajangersigit, tammaarfillu tamaat ingerlavigeqattaarsiuk isaaffimmit isaaffimmut, qatanngutisilu ikinngutisilu sanilisilu toqorarlugit.« v28 Levikkut Mosesip peqqussutaa malillugu iliorput, ullormilu tassani toqorakkat angutit 3.000-it missiliorpaat. v29 Mosesilu oqarpoq: »Ullumi Naalakkamut kiffartortunngoritsi, allaammi ernisi qatanngutisilu akerliuffigaasi. Pilluaqqussut ullumi ilissinnut tunniutissavara.« v30 Aqaguani Mosesip Israelikkut oqarfigai: »Ajortulioqaasi. Maannali Naalakkamut majuassaanga, immaqa taava ajortuliarsi isumakkeerneqartissinnaavara.« v31 Mosesi Naalakkamut uterami oqarpoq: »Alianaq, inuit uku ajortuliorsimaqaat kuultiusumik imminnut guutiliuussimagamik. v32 Qanortorli ajortuliaannik isumakkeerfiginiakkit! Isumakkeerfiginianngikkukkilli illit mappersakkannit atera piiariuk.« v33 Naalakkap Mosesi akivaa: »Kialuunniit uannut ajortuliortup aqqa uanga mappersakkannit piiassavara. v34 Maannali atiinnarit, Israelikkullu ingerlatikkit sumunnarfissaannut ilinnut nalunaarutigisannut; inngiliga illit siuninni ingerlassaaq. Ullorli nalliukkumaarpoq taakkuninnga pillaaffissara ajortuliaat pillugit.« v35 Naalakkallu Israelikkut perlunnik pillarpai nersuteeraasaliorsimammata, tassa taanna Aronip sanasimasaa. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 33 Inoqajuitsumi angalaneranni ilagiumallugit Naalakkap neriorsuutaa v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: »Maannga aallarit inuiaqatigiit Egyptenimit maanngartitatit ilagalugit nunamut Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu uppernarsaallunga neriorsuutigisannut, oqarlunga: Nuna taanna kinguaassassinnut tunniukkumaarpara. v2 Inngili illit siuninni ingerlatikkumaarpara, qimaatikkumaarpakkalu Kana'anikkut, Amorikkut, Hittikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu. v3 Ornissavarsi nuna immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq. Akornassinniillungali ingerlaqataassanngilanga inuiaagassi naalasseriitsut, ingerlaqatigigaluarussi aqqutaani nunguteratarsinnaagassi.« v4 Israelikkut oqaatsit tamakku sukannersut tusaramikkit aliasulerput, pinnersaasersortoqanngilarlu. v5 Naalakkalli Mosesi oqarfigaa: »Israelikkut oqarfigikkit: Inuiaavusi naalasseriitsut. Ingerlaqatigigaluarussi erniinnarluinnaq nungutissagaluarpassi. Maannali pinnersaataajarniaritsi qanoq iliorfigissagissi isumalioqqutigitillugu.« v6 Taava Israelikkut qaqqaq Horebi qimakkamikku pinnersaatitik piiarpaat. v7 Mosesip tupeq aasarpaa nappartarlugulu tammaarfiup avataani alimasiartumi, taavaalu Tupermik Naapeqatigiittarfimmik. Naalakkamik siunersiuiartortut tamarmik Tupermut Naapeqatigiittarfimmut tammaarfiup avataaniittumut orniguttarput. v8 Mosesi tupermut ornigukkaangat Israelikkut tamarmik nikuittarput, tupermillu paavanut qeqqillutik Mosesi isigiuartarpaat Tupermut Naapeqatigiittarfimmut isernissaata tungaanut; v9 Mosesi tupermut iseraangat napasoq nuiaasoq appartarpoq toqqup paavani inissilluni, taavalu Naalakkap Mosesi oqaluffigisarpaa. v10 Israelikkut napasoq nuiaasoq toqqup paavata killingani inissittoq takugaangamikku tamarmik nikuittarput pallortarlutillu tupermik paavani. v11 Taava Naalagaq Mosesilu imminnut kiinarsillutik oqaloqatigiittarput soorlu inuup inoqanni oqaloqatigisaraa, kingornalu Mosesi tammaarfimmut utertarpoq. Kiffaali Josva Nunip ernera angut inuusuttoq tupermiittuaannartarpoq. v12 Mosesip Naalagaq oqarfigaa: »Peqqusiffigigaluarparma inuit uku siulersorlugit ingerlateqqullugit, nalunaarfiginngilarmali kina uannut ingerlaqatigitikkumagit; Taamaattorli uannut oqarputit: ›Atikkut ilisimavakkit, isinnut saammaannarsivutit!‹ v13 Ilumut isinnut saammaannarsiguma taava aqqutinnik nalunaarfiginnga ilisimaleqqullutit ilinnillu iluarisaajuaqqullunga. Eqqaamaniaruk Israelikkut illit innuttarigakkit.« v14 Naalagaq akivoq: »Uanga nammineq ilagissavakkit najugaqarfissiorlutillu.« v15 Mosesip akivaa: »Nammineq ingerlaqatigiumanngikkutsigut taava maanngaanniit aallarteqinatigut. v16 Uanga innuttatillu tamatta illit ingerlaqatigigutsigut aatsaat paasineqassaaq uanga innuttatillu tamatta isinnut saammaannarsisugut. Namminermi ingerlaqatigigutsigut uanga innuttatillu tamatta inuiannit nunarsuarmiittunit allanit tamanit annerusumik ataqqinarsissaagut.« v17 Naalakkap Mosesi akivaa: »Qinnutigisat akuerissavara uanga isinnut saammaannarsigavit atikkullu ilisarisimagakkit.« v18 Taava Mosesi oqarpoq: »Naalannassutsit uannut takutiguk-aat!« v19 Naalakkap akivaa: »Alutornassusera tamaat kiinnavit saagut sarsutitissavara, Naalakkallu aqqa illit saanni nalunaarutigiumaarpara. Saammaakkumasara saammaattarpara nallittorumasaralu nallittortarlugu.« v20 Oqarporli: »Kiinara takussanngilat, uannik takunnittoq inuuginnarsinnaanngimmat.« v21 Naalagarlu oqarpoq: »Inissat aana uanga eqqannguanni, qaarsumut uunga qeqqeriarit. v22 Naalannassusera sarsutilerpat qunnermi qeqartikkumaarpakkit, assannillu assersimajumaarpakkit sarsutereerserlunga. v23 Assannik assersimajunnaarukkit tununnit isigiumaarparma, kiinarali kialuunniit takussanngilaa.« Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 34 Inatsisinut allaffissiat nutaat v1 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Allaffissianik marlunnik ujaraasunik qussarlugit sanagit siulliit assinginik, taava oqaatsit allaffissiani siullerni illit sequmisitanni allassimasut taakkununnga allakkumaarpakka. v2 Aqagussamut piareersarit, taava ullaannguaq qaqqamut Sinajimut majuassaatit utaqqillungalu qaqqap qaarpiaani. v3 Majuaruit allanik ilaqassanngilatit, inummillu takussaasoqassanngilaq qaqqap ilaani sumiluunniit, allaammi savamik ussimmilluunniit mangiartoqassanngilaq qaqqamut qanittumi.« v4 Taava Mosesip allaffissiat marluk ujaraasut siulliit assingi qussarlugit sanavai, Guutillu peqqussutaa naalallugu aqaguani ullaannguaq qaqqamut Sinajimut majuarpoq allaffissiat taakku nassarlugit. v5 Naalagaq nuiamiilluni aqqarpoq Mosesip sanianut qeqqilluni, Mosesillu Naalagaq aqqatigut torlorfigaa. v6 Naalakkallu sarsukkamiuk suaarpoq: »Naalagaq, Naalagaq tassa Guuti nallittuisoq saammaasorlu, kamajaatsoq ilumoornermik sallusuissummillu peqangaartoq. v7 Ilumoornermik atatitsisoq kinguaariissoqatigiinni tuusintini ataatsini pisuussusernik unioqqutitsinernillu, ajortulianillu isumakkiisoq, kisianni pisuusumik pillaanngitsoorneq ajortoq; siuaasat ajortuliaannik pillaasoq qitornaanni ernutaannilu ernutaqqiutaannilu kinguaavisalu sisamassaanni.« v8 Mosesip Guuti nunamut pallorfiginasuarpaa v9 oqarlunilu: »Naalagaq, isinnut saammaannarsiguma taava akornatsinniillutit ingerlaqatigisigut, Naalagaq, naalasseriikkaluarpummi inuit uku, taamaattoq pisuunitsinnik ajortuliatsinnillu isumakkeerfigiumavatsigut pigisattullu pigiinnarluta.« v10 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Maanna angerfigeqatigissavassi. Inuiaqatitit tamaasa isigitillugit tupinnartuliorumaarpunga nunarsuarmi sumiluunniit inuianniluunniit kikkuugaluartuni pisimanngisaannartumik, inuiaallu najukkavit tamarmik Naalakkap suliaa takussavaat, illit pillutit suliarisassara taanna annilaarnangaarumaarpoq. v11 Ullumi ilinnut peqqussutigisassakka maleruakkit. Amorikkut, Kana'anikkut, Hittikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu illit siuninni qimaatikkumaarpakka. v12 Nunap tikisassavit inui angerfigeqatigissanngilluinnarpatit nunaqqatigiilerussi napititaaffigeqinagakkit. v13 Pilliivii aserortissavasi ujaqqallu nappartitaat sequtserlugit napasullu Asheramut pigititaat killorlugit. v14 Guutimik allamik pallorfigisaqassanngilasi Naalakkap aterimmagu »Ilungersortoq«, tassami Guutiugami ilungersortoq. v15 Nunap inuii angerfigeqatigissanngilatit taakkua guutitik allasiorfigigaangamikkit pilliiffigalugillu qaaqqussammatsit pilliutaannillu nerissagavit. v16 Ernitit taakkua paniinik nuliartaartikkukkit, taakkualu guutitik allasiorfigilerunikkit aamma ernitit guutiminnut allasiortissavaat. v17 Kuitsivimmut kuisamik guutiliussanngilatit. v18 Nalliussivik seernarsaateqanngitsumik timiusartorfik nalliussissavat. Ulluni arfineq-marlunni seernarsaateqanngitsumik timiusartussaatit, soorlu qaammammi abibimi nalliussinermi peqqusimagikkit, qaammammimi abibimi Egyptenimit anigavit. v19 Illissamik ammaasut tamaasa uanga pigissavakka, tassa nersutaativit angutiviartaat tamaasa, ussigit savallu piaqqeqqaataat. v20 Kisianni siutituut piaqqeqqaataat savaaqqanik taarserlugit pigiinnarsinnaavatit, taarserumanngikkukkilli qungasii napissavatit. Inuit angajulliliaat nukappiaraasut tamaasa akiliullugit pigiinnassavatit. Pilliutigisassassinnik nassataqarnasi uanga kiinnannik takunnittoqassanngilasi. v21 Ulluni arfinilinni sulisassaatit, ullulli arfineq-aappaanni qasuersaartassaatit assallatseriffiup katersuiffiullu nalaanni allaat. v22 Ullut 50-ianni qajuusiassat inereqqaat katersorneqarnerannik nalliussivik nalliussissavat, paarnanillu inerittunik katersuiffik ukiut nikinneranni. v23 Angutitavit tamarmik ukiumut pingasoriarlutik Guutip Naalakkap, Israelip Guutiata, kiinaa takussavaat. v24 Inuiaat siuninni ungoorukkit nunagisallu allisillugu, nunaatit allanit pigineqalissanngilaq ukiumut pingasoriarlutit majuartaruit Naalakkap Guutivit kiinaa takuniarlugu. v25 Uannut pilliutigisap aava pilliutigissanngilat timiusamik seernarsaatilimmik ilaqartillugu. Pilliut toqutassaq poorskisiornermi pilliutigineqartoq aqaguunneqassanngilaq. v26 Nunaatinni inereqqaartut pitsaanersaat Naalakkap Guutivit illuanut aggiuttassavatit. Savaaraq uuttassanngilat arnaata immuanik qajulerlugu.« v27 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: »Oqaatsit tamakku allanniakkit, taakku tunngavigalugit illit Israelilu angerfigeqatigigassi.« v28 Mosesip ullut 40-t unnuallu 40-t Naalagaq najorpaa nerinani imernanilu; angerutsillu oqaasertai, inassutit qulit, allaffissianut allappai. v29 Mosesi qaqqamit Sinajimit aterpoq Nalunaajaatip allaffissiai marluk tigumiarlugit. Mosesip nammineq sianiginngilaa kiinnami amia qinngorneqalersimasoq Naalakkap oqaloqatigisimammani. v30 Kisianni Aronip Israelikkullu tamarmik Mosesi takugamikku malugaat kiinaata amia qinngorneqartoq, pallinnissaalu ersigilerpaat. v31 Mosesip qaaqqummatik Aronip ilagiillu qullersaasa orneqqippaat, Mosesillu oqaluffigai. v32 Kingorna Israelikkut tamarmik aamma ornippaat, Naalakkallu qaqqami Sinajimi imminut peqqussutigisai tamaasa taakkununnga oqaatigai. v33 Mosesip Israelikkut oqaluffigereeramigit kiinnani saaguaa. v34 Kisianni Naalakkap kiinaata saani Naalagaq oqaloqatigiartoraangamiuk kiinnami assiaqutaa peertarpaa peersimasarlugulu aninissami tungaanut, anigaangamilu Israelikkut imminut peqqussutigineqartunik ilisimatittarpai; v35 Israelikkullu takusarpaat Mosesip kiinaata amia qinngorneqartoq. Taava Mosesip kiinnani saagusarpaa saagusimasarlugulu Naalakkap oqaloqatigiartoqqinnissaata tungaanut. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 35 Sabbatimi maleruagassat v1 Mosesip ilagiit Israelikkut tamaasa katersortippai oqarfigalugillu: Naalakkap peqqussutigisaa maleruagassarsi imaappoq: v2 Ullut arfinillit suliffissaapput, ullulli arfineq-aappaat illernartissavarsi, tassaassammat qasuersaaqqissaarfik Naalakkamut pigititaq. Kinaluunniit ullormi tassani sumik suliaqartoq toqunneqassaaq. v3 Sabbatikkut innermik ikitsisassanngilasi inigisassinni sumiluunniit. Illernartuummut tunissutit v4 Mosesip ilagiit Israelikkut tamaasa oqarfigai: v5 Imaapput Naalakkap peqqussutigisai: Naalakkamut pigititassamik pigisassinnit akiliuteqassaasi. Kikkulluunniit tunniussinissamut kajumittut Naalakkamut akiliuteqassapput kuultimik, sølvimik kanngussammillu, v6 annoraaminernik tungutsorissunik, aappallarissunik aappallarissunillu taartunik, ilupaassiassarissunik, savaasat meqquinik, v7 savat angutivissat amiinik aappillersakkanik, delfinit amiinik, qisummik akaciemik, v8 qulliit uuliassaannik, tipigissaatiliassanik uuliamut tarnutissamut tipigissaatissanullu atugassanik, v9 ujaqqanik shohaminik ujaqqanillu erlinnartunik allanik efodimut pooqattannguamullu sakiammiumut pinnersaatissanik. v10 Angutitasi eqqumiitsuliornermik paasisimasaqarluartut tamarmik aggissapput sanaassat Naalakkap peqqussutigisai tamaasa sanajartorlugit: v11 Ineqarfissaq, ulissaalu, qarsorsartussai salliligarsuartassaalu, quassuttuussai sannerutit, napasussai ikkuffissaallu, v12 illerfik akiarfissaalu, saammaaffik saagorsuarlu, v13 nerriviusaq akiarfissaalu pisatassaalu tamaasa timiusallu saqqumisitassat, v14 qullilerfik pisatassaalu, qullertassai uuliassaalu, v15 pilliivik tipigissaatilliiffik akiarfissaalu, uulia tarnutissaq tipigissaatilliissutissallu, illernartuutip isertariaata saagussaa, v16 ikikkagassanik pilliivik assiaqutissaalu nuioraassaliaq kanngussaasoq, akiarfissai pisatassaalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavissaalu, v17 silarliup saagussaa, napasussai ikkuffissaallu, silarliullu isertariaata saagussaa, v18 illernartuutip silarliatalu paagutissaat taakkualu noqarutissaat, v19 atisassat illernartuummi kiffartuussinermi atugassat, aammalu palasip Aronip ernerisalu palasitut kiffartuussigaangamik atisassaat illernartut. v20 Taava ilagiit Israelikkut tamarmik Mosesi qimappaat. v21 Kajumissaarneqartullu kajumissutsiminnillu tunisiumasut tamarmik aggiussipput Naalakkamut akiliutissamik Toqqup Naapeqatigiittarfiup sananeqarnissaanut sanaassartaanullu tamanut atisanullu illernartunut atugassanik. v22 Angutit arnallu kajumissisinneqartut tamarmik aggiussipput siperninik, assammiunik, iverutinik ujamminillu, tamarmik kuultiusunik. Naalakkamut kuultimik nittarsaassiumasut kikkut tamarmik, v23 kikkulluunniit annoraaminernik tungutsarissunik aappallarissunillu aamma aappallarissunik taartunik ilupaassiassarissunillu savaasallu meqquinik savallu angutivissat amiinik aappillersakkanik imaluunniit delfinit amiinik pigisaqartut pigisatik aggiuppaat. v24 Kikkut tamarmik sølvinik kanngussannilluunniit Naalakkamut akiliuteqarumasut tamakku Naalakkamut aggiuppaat. Taamattaarlu aamma kikkulluunniit qisunnik akacienik sanaassamut atugassanik pigisaqartut tamakku aggiuppaat. v25 Arnat qissinermut pikkorissut tamarmik qissilerput qissisatillu makku aggiussorlugit: annoraamerngit tungutsorissut, aappallarissut aappallarissullu taartut ilupaassiassarissullu. v26 Arnat paasisimasaqarluartut suliassaminnut kajumissisinneqartut tamarmik savaasat meqquinik qissipput. v27 Israelikkunni qullersaasut aggiussipput ujaqqanik shohaminik ujaqqanillu erlinnartunik allanik efodimut pooqattannguamullu sakiammiumut pinnersaatissanik, v28 taamattaaq aggiussipput balsamimik uuliamillu qullilerfimmut uuliamullu tarnutissamut tipigissaatilliissutissanullu atugassamik. v29 Israelikkut angutitaat arnartaallu kajumissutsiminnik tunissuteqarumasut tamarmik namminneq kajumissutsiminnik Naalakkamut tunissuteqarput suliassarpassuit Naalakkamit Mosesi aqqutigalugu peqqussutigineqartut suliarinissaannut atugassanik. Sulisussanik atorfinitsitsineq v30 Mosesip Israelikkut oqarfigai: »Naalakkap Besal'eli Urip ernera, Hurip ernutaa, Judap naggueqatigiissortaanit pisoq qinerpaa v31 ilumiulerlugulu Guutip anersaavanik ilisimassusermillu, silatussusermillu suliassanillu tamanik paasisimasaqassutsimik, v32 eqqumiitsuliassanik kuultinik, sølvinik kanngussannillu sanaassanik siunnersuusiorsinnaanngortillugu, v33 ujaqqanik pinnersaatissanik ikkutassanik kigartuisinnaanngortillugu qisunnillu qiperuisinnaanngortillugu, tassa eqqumiitsuliassanik tamalaanik sulisinnaanngortillugu. v34 Besal'eli Oholiabilu Akisamakip ernera Danip naggueqatigiissortaanit pisoq piginnaassusilerpai ilinniartitsisinnaanngortillugit; v35 ilisimasaqalersippaalu suliaqarsinnaalersillugit kigartuinernik sunilluunniit, eqqumiitsuliatut annoraamerngit tungutsorissut aappallarissullu aappallarissullu taartut ilupaassiassarissullu allalersuutigalugit ikaartiterinermik aammalu nalinginnaasumik ikaartiterinermik; suliassat tamalaat suliarisinnaassavaat eqqumiitsuliassanillu siunnersuusiorsinnaallutik. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 36 v1 Besal'eli Oholiabilu angutillu paasisimasaqarluartut, Naalakkap ilisimassusermik silatussusermillu tunisimasai illernartuummi suliassanik paasisimasaqalersillugit, sulissapput tamatigut Naalakkap peqqussutigisai malilluinnarlugit.« v2 Taava Mosesip qaaqquai Besal'eli Oholiabilu angutillu paasisimasaqarluartut Naalakkap paasisimasaqassusermik uummammiulersimasai, tassa suliassap aallartinnissaanut kajumissisinneqarsimallutik misigisimasut tamaasa. v3 Mosesillu taakkununnga tunniuppai akiliutit Israelikkut illernartuummi suliassap naammassinissaanut atugassatut aggiussaat tamaasa. Kisianni inuit kajuminnermit tunissutissaminnik ullaat tamaasa aggiussiuarput. v4 Taava angutit paasisimasaqarluartut illernartuummi suliassanik tamanik suliaqartut tamarmik suliffimminnit aggerput v5 Mosesimullu oqarlutik: »Inuit aggiussaat suliassamut Naalakkap suliareqqusaanut atussallugit sinnilissuanngorput.« v6 Mosesi peqqusivoq tammaarfik ingerlavigalugu nalunaarutigineqassasoq angutit arnalluunniit illernartuummut akiliuteqarnissamut ilungersortariaaruttut. Taava inuit tunissutinik aggiussissaarput. v7 Tunissutigineqareersullu suliarisassanut tamanut naammapput, allaammi sinneqarlutik. Illernartuutip qanoq aaqqissuunneqarnera v8 Sulisut ilaasa paasisimasaqarluartut tamarmik illernartuut ulissiat qulit atorlugit sanavaat; ulissiat Besal'elip sanavai ilupaassiassarissunit qipisanit annoraaminernillu tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit kusanarsaakkanik kerubiusalersorlugit ikaartitikkanik. v9 Ulissiat tamarmik immikkut aleninik 28-nik takissuseqarput aleninillu sisamanik silissuseqarlutik, tamarmik assigiimmik angissuseqarlutik. v10 Ulissiat tallimaatittarlugit mersuullugit katiterpai, allallu tallimat mersuuppai ataasinngortillugit. v11 Ulissiat taamatut katitikkat marluusut tamarmik immikkut isorlersaasa sinaannut orsit ujalussianit tungutsorissunit sanaat ivertippai. v12 Ulissiat katiterneqartut marluusut tamarmik immikkut sinaannut ivertippai orsit 50-it imminnut naligiissittarlugit. v13 Taava qarsorsartut 50-it kuultiusut sanavai uliit imminnut katigussutissaat illernartuut tupinngortillugu ataaseq. v14 Aammattaaq Besal'eli savaasat meqquinit uliliorpoq illernartuutip qalerassaanik, taanna ulinnit aqqanilinnit sanavaa. v15 Ulik ataaseq aleninik 30-nik takissuseqarpoq aleninillu sisamanik silissuseqarluni. Uliit tamarmik assigiimmik angissuseqarput. v16 Uliit taakkua ilaat tallimat imminnut taamalu aamma ilaat arfinillit imminnut mersuullugit katiterpai. v17 Uliit katitat isorlersaata sinaanut orsit 50-it ivertippai taamalu aamma uliit katitat aappaata sinaanut orsit 50-it ivertillugit. v18 Aammalu qarsorsartut kanngussaasut 50-it sanavai toqqup uliisa katigussutissaat, ulik ataasinngortillugu. v19 Taavalu aamma savat angutivissat amiinik aappillersakkanik tupermut qalerassiorpoq, sulilu aamma delfinit amiinik qalerassiorluni qallerpaallutik ulissanik. v20 Salliligarsuit illernartuummut atortussat sanavai qisummit akaciemit, salliligarsuit napparissut; v21 tamarmik immikkut aleninik qulinik takissuseqarput alenillu aappassaa avillugu silissuseqarlutik, v22 salliligarsuillu tamarmik immikkut marlunnik ikkutassanik manngoqarput, ataqatigiippullu. Illernartuutip salliligarsuartai tamaasa taama suliarai. v23 Salliligarsuit illernartuummut atortussat ima suliarivai: Salliligarsuit 20-t kujammut saneraaniipput, v24 salliligarsuillu taakkua 20-t ikkuffissaat 40-t sølviusut sanavai salliligarsuup ataatsip toqqaviinut marluusunut ikkuffissaat marluutittarlugit. v25 Aamma salliligarsuit allat 20-t illernartuutip illuani avannamut sammineraniittussat sanavai, v26 ikkuffissaallu 40-t sølviusut salliligarsuarmut ataatsimut ikkuffissat marluutittarlugit. v27 Illernartuutip tunuanut kimmut sammisortaanut salliligarsuarnik arfinilinnik sanavoq v28 illernartuutillu tunuani teqeqquiniittussanik marlunnik. v29 Taakku marluk tamarmik atimikkut marloqiusaapput, taamatuttaarlu aamma qulimikkut marloqiusaallutik putulimmut ataatsimut ikkussaallutik. Taakku marluk teqeqquini illugiinniittussat taama sanavai. v30 Salliligarsuit tunuanut atortussat arfineq-pingasunngorput 16-inik sølviusunik ikkuffeqarlutik salliligarsuarmut ataatsimut ikkuffiit marluusarlutik. v31 Quassuttuut sannerutissat qisummit akaciemit sanavai. Tallimat sanavai illernartuutip saneraata illuata salliligarsuinut, v32 aamma tallimat illernartuutip saneraata illuata salliligarsuinut, quassuttuullu sannerutissat tallimat illernartuutip tunuata kimmut sammisup salliligarsuinut. v33 Quassuttooq sannerutissaq qiterleq salliligarsuit qeqqanniittoq sanavaa iikkap isuata illuanit illuanut ikaartillugu. v34 Salliligarsuit kuultimik qallerpai putullillu quassuttuut sannerutit manguffissaat kuultimik sanallugit quassuttuullu sannerutit kuultimik qallerlugit. v35 Aamma saagorsuaq sanavaa annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit kusanarsaakkanik kerubiusalersorlugu ikaartitikkanik. v36 Napasussai sisamat qisummit akaciemit sanavai kuultimillu qallerlugit; nivinngaavissaallu kuultimik sanavai, aammalu ikkuffissaat sisamat sølviusut kuitsivimmut kuillugit sanavai. v37 Toqqup isertariaata umissaa sanavaa annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit allagissaartillugu ikaartitikkamik. v38 Napasussai tallimat sanavai nivinngaavilerlugit napasullu isoqutaat ikaarutaallu kuultimik qallerlugit, aammalu ikkuffissaat tallimat kanngussaasut sanavai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 37 v1 Besal'elip illerfik sanavaa qisummit akaciemit alenip pingajussaa avillugu takitigitillugu alenillu aappassaa avillugu silitsigitillugu alenillu aappassaa avillugu portutigitillugu; v2 kuultimillu akuitsumik qallerpaa iluatigut silataatigullu, kaajallallugulu kuultiusumik sinarsulerlugu. v3 Taava putullit akiuserfissat sisamat kuultiusut kuitsivimmut kuillugit sanavai illerfiullu teqeqquinut sisamanut ivertillugit marluk saneraata illuanut marlullu saneraata illuanut. v4 Akiarfiliorporlu qisummit akaciemit kuultimillu qallerlugit, v5 akiarfiillu akiuserfinnut illerfiup saneraaniittunut putoqqutitippai illerfimmik akiarfissanngorlugit. v6 Aamma saammaaffik kuultimit akuitsumit sanavaa alenip pingajussaa avillugu takitigitillugu alenillu aappassaa avillugu silitsigitillugu, v7 kerubiusallu marluk kuulti kaallugu sanavai saammaaffiup isuini illugiittussat, v8 kerubiusaq ataaseq isuata illuani aappaalu aamma isuata illuani, isuini illugiillutik saammaaffimmut atavissuutillugit. v9 Kerubiusat sulutik qullartisimallugit siaarsimavaat sulumminnik saammaaffik qulangersimallugu, illugiillutillu kiinaat imminnut sammillutik saammaaffik ammut qiviarsimavaat. v10 Aamma Besal'elip nerriviusaq sanavaa qisummit akaciemit alenisut marluttut takitigitillugu, alenisut ataatsitut silitsigitillugu alenillu aappassaa avillugu portutigitillugu, v11 kuultimillu akuitsumik qallerpaa kaajallallugulu kuultiusumik sinarsulerlugu. v12 Kaajallallugu listilerpaa assattut silitsigisumik, listia kaajallallugu kuultiusumik sinarsulerlugu. v13 Akiuserfissat putullit sisamat kuultiusut kuitsivimmut kuillugit sanavai nerriviusallu niuluisa sisamaasut teqeqquinut sisamanut ivertillugit. v14 Akiuserfiit listiata killingani ivertisimapput akiarfiit taakkununnga putoqquttussanngorlugit, nerriviusaq ingerlanneqarsinnaaqqullugu. v15 Akiarfiliorpoq qisummit akaciemit kuultimillu qallerlugit, taakkuninngalu nerriviusaq ingerlanneqartassaaq. v16 Aammattaaq kuultimit akuitsumit sanavai nerriviusamiittussat puugutarsuit puugutaasallu, puugutaasat kannillu pilliutinut kueragassanut kueraatissat. v17 Besal'elip qullilerfik sanavaa kuultimit akuitsumit kaattakkamit tunngavia kanaartaalu ilanngullugit, ermusiusartai taakkualu peqeriarneri naasuusartaallu tassunga atavissuutillugit. v18 Qullilerfiup kanaartaa arfinilinnik avalequteqarpoq, illuani pingasut aamma illuani pingasut. v19 Avalequtaa siulleq ermusiusartaqarpoq pingasunik qaqqortarissat naasortaattut ilusilinnik peqeriarnilinnik naasuusartalinnillu, avalequtaa tulleq ermusiusartaqarpoq pingasunik qaqqortarissat naasortaattut ilusilinnik peqeriarnilinnik naasuusartalinnillu, qullilerfiullu avalequtai tamarmik taamaapput. v20 Qullilerfiup kanaartaani qaqqortarissat naasortaattut ilusilinnik sisamanik ermusiusartaqarpoq peqeriarnilinnik naasuusartaqarlunilu. v21 Qullilerfiup avalequtaasa illugiit siulliit ataani peqeriarneqarpoq, tulliinilu illugiinni peqeriarneqarpoq illugiinnilu kingullerni, tassa avalequtaani arfinilinni peqeriarneqarpoq. v22 Peqeriarnerit avalequtillu tamarmik qullilerfiup kanaartaanut atavissuupput, qullilerfillu tamarmi kuultimik akuitsumik kaattakkamik sanaajuvoq. v23 Aammattaaq qullilerfiup qullertassai arfineq-marluk sanavai qiuutitaalu puugutaasartaalu ilanngullugit, tamarmik kuultimit akuitsumit sanaat. v24 Kuulti akuitsoq talentip naligisaa qullilerfimmut pisataanullu taaneqartunut tamanut atorpaa. v25 Qisummit akaciemit pilliiviliorpoq tipigissaatilliiffissamik alenitut ataatsitut takitigitillugu, alenitut ataatsitut silitsigitillugu, kipparissuutillugu, alenitut marluttut portutigitillugu, nassuusartai tassunga atavissuutillugit. v26 Qaava saneraalu nassuusartaalu kuultimik akuitsumik qallerpai kaajallallugulu kuultimik sinarsulerlugu. v27 Saneraani illugiinni putullit akiarfiit ikkuffissaat kuultiusut sinarsuata ataanut ivertippai taakkuninnga ingerlanneqarsinnaanngorlugu. v28 Akiarfiit qisummit akaciemit sanavai kuultimillu qallerlugit. v29 Aammattaaq tarnusiorpoq uuliamik illernartumik tipigissaatissaliorlunilu sukuluinnerpaamik, tarnusiortartut iliortarnerattut. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 38 v1 Besal'elip ikikkagassanik pilliivik qisummit akaciemit sanavaa kipparissuutillugu alenitut tallimatut takitigitillugu, alenitut tallimatut silitsigitillugu, alenitullu pingasutut portutigitillugu. v2 Teqeqquini sisamaniittussanik nassuusaliorpoq pilliivimmut atavissunik, pilliivillu kanngussammik qallerpaa. v3 Taava sanavai pilliiviup pisatassai tamaasa, arsakunut eqqaavik, nivaataasat, serpartaaviit, ajassaassuit aamaasiviillu. Pisatassai tamaasa kanngussammit sanavai. v4 Pilliivik kaajallallugu sinaakkutaata ataatigut kanngussammik nuiuussaliamik assiaquserpaa pilliiviup portussusiata affaanik portussuseqartumik. v5 Aammalu putulinnik sisamanik assiaqutip kanngussaasup teqeqquini sisamaniittussanik kuitsivimmut kuisanik akiuserfiliorpoq akiarfiit putoqquttarfissaannik. v6 Akiarfiit qisummit akaciemit sanavai kanngussammillu qallerlugit. v7 Akiarfiillu akiuserfinnut pilliiviup saneraaniittunut putoqqutsippai taakkuninnga akiarlugu ingerlanneqarsinnaaqqullugu. Sallilikkanit sanavaa. ilullinertaqarporlu v8 Aamma eqqiartarfik sanavaa kanngussaasumik toqqavilerlugu, tamatumunngalu atorpai arnat Toqqup Naapeqatigiittarfiup isertariaani kiffartuuteqarlutik suliaqartut tarrarsuutaat kanngussaasut. v9 Besal'elip illernartuutip silarlia ima suliaraa: Kujammut sammernga saagumik iigalerpaa ilupaassiassarissunit qipisanit sanaamik alenitut 100-tut takitigisumik. v10 20-nik napasulerpaa 20-nik kanngussaasunik ikkuffilinnik, napasullu nivinngaavittalerlugit ikaarutserlugillu sølviusunik. v11 Avannamut sammernga alenitut 100-tut takitigaaq. 20-nik napasoqarpoq 20-nik kanngussaasunik ikkuffilinnik, napasullu nivinngaavii ikaarutaallu sølviupput. v12 Kimmut sammernga alenitut 50-itut takitigisumik saagumik iigaqarpoq qulinillu napasoqarluni qulinik ikkuffilinnik, napasullu nivinngaavittaat sannerutaallu sølviupput. v13 Saavani kangimut sammernga alenitut 50-itut takitigaaq v14 isertariaata illuatungaa alenitut 15-itut takitigisumik saagoqarpoq pingasunik napasoqarluni pingasunik ikkuffilinnik, v15 isertariaatalu illuatungaa alenitut 15-itut takitigisumik saagoqarpoq pingasunik napasoqarluni pingasunik ikkuffilinnik. v16 Saagoq silarliup kaajallalluni iigaa ilupaassiassarissunit qipisanit sanaajuvoq; v17 napasut ikkuffii kanngussaapput kisianni nivinngaavittaat sannerutaallu sølviullutik. Napasut isoqutaat tamarmik sølvimik qallersimapput sølviusunillu sanneruteqarlutik. v18 Silarliup isertariaata saagua annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit sanaajuvoq alenitut 20-tut takitigaluni alenitullu tallimatut portutigaluni, tassa silarliup saagua sileqatigalugu. v19 Napasui sisamaapput sisamanik kanngussaasunik ikkuffeqartut. Nivinngaavii sølviupput napasullu isoqutaat sannerutillu aammattaaq sølvimik qallersimallutik. v20 Illernartuutip silarliatalu kaajallallutik paagutaat tamarmik kanngussaapput. Illernartuutip sananerani naatsorsuutit v21 Illernartuutip, Nalunaajaatip inigisaata, sananeranut atorneqartut naatsorsuutaat Mosesip peqqusineratigut Levikkunnit Itamari palasip Aronip ernera pisortaralugu suliarineqartut imaapput: v22 Besal'elip Urip ernerata Hurip ernutaata Judap naggueqatigiissortaanit pisup suliassat Naalakkap Mosesimut peqqussutigisai tamaasa suliarai, v23 suleqatigalugu Oholiabi Akisamakip ernera Danip naggueqatigiissortaanit pisoq. Taassuma suliarai kigartukkat aamma kusanarsaarlugit allalersorlugillu ikaartitikkat annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu. v24 Kuulti illernartuutip suliarinerani tamarmi atorneqartoq, kuulti nittarsaanneqartoq, talentinik 29-nik sekelinillu 730-nik naleqarpoq oqimaalutaavik illernartuummi atorneqartartoq naapertorlugu. v25 Sølvi ilagiinni naatsorsorneqartunit tunniussaq talentinik 100-nik sekelinillu 1.775-inik naleqarpoq oqimaalutaavik illernartuummi atorneqartartoq naapertorlugu. v26 Angutit naatsorsorneqartut, tassa angutit 20-nik ukioqalereersimasut katillutik 603.550-iusut tamarmik immikkut beka ataaseq tunissutigaat, tassa sekelip affaa oqimaalutaavik illernartuummi atorneqartartoq naapertorlugu. v27 Sølvi talentit 100-t nalingat atorneqarpoq illernartuutip saagullu toqqavissaasa kuitsivimmut kuisanngorlugit sananerannut, tassa talentit 100-t nalingat toqqavissanut 100-nut, talentip ataatsip nalinga toqqavissamut ataatsimut atorlugu. v28 Sekelit 1.775-it naligisaat atorpaa napasut nivinngaavittassaannut, isoqutaasa qallersornerannut sannerutaannullu. v29 Kanngussak nittarsaanneqartoq talentinik 70-inik sekelinillu 2.400-nik naleqarpoq. v30 Tamatumannga sanavaa Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata napasuisa ikkuffissaat, pilliivik kanngussaasoq assiaqutissaalu nuioraassaliaq kanngussaasoq pilliiviullu pisatassai tamaasa, v31 silarliup kaajallallugu tunngavii silarliullu isaariaata napasuisa ikkuffii, illup paagutai tamaasa silarliullu paagutai tamaasa. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 39 Palasit atisassaat sananeqartut v1 Annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit sanavaat atisat illernartuummi kiffartuussinermi atugassat, Aronilu atisassiorpaat illernartunik Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v2 Efodi sanavaat kuultimit, annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit. v3 Kuulti kaattarlugu saattunnguanngorteriarlugu qiortarpaat ujalussiaasanngorlugu, taakkulu annoraaminernut tungutsorissunut, aappallarissunut aappallarissunullu taartunut ilupaassiassarissunullu qipisanut akunniliullugit kusanarsaarlugit ikaartiterunneqarput. v4 Taava ujatsiutaasartalerpaat isumikkut qilerunneqarsinnaasunik. v5 Qiterutaasaa atitinneqarnissaannut atortussaq tassunga atavissuuvoq atisartamisullu sanaajulluni kuultimit, annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit, Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v6 Taava ujaqqat shohamiusut sanavaat kuultimik nuioraassamik ikkuffilerlugit Israelillu ernerisa aqqi naqitsisitut taakkununnga kigartorlugit, v7 ivertippaalu efodip ujatsiutaasartaanut ujaqqat taakku Israelikkunnut eqqaamassutissanngorlugit Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v8 Pooqattannguaq sakiammioq sanavaa efodip sananeqarnera assilillugu kuultimit, annoraaminernit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit kusanarsaakkamik ikaartiterlugu. v9 Taanna kipparissuuvoq tapitaleriissitaalluni, assaat isannerat takissuseralugu silissuseralugulu. v10 Pilersorpaallu ujaqqanik erlinnartunik alleriiaat sisamaatillugit: Qullersaapput rubini, topasi smaragdilu, v11 tulliullutik granati, safiri månestenilu, v12 pingajuullutik opali, agati ametystilu, v13 sisamaralugillu krysoliti, shohami jaspisilu, nuioraassalianik kuultiusunik ikkuffilerlugit. v14 Ujaqqat taakku aqqaneq-marluupput Israelip erneri amerlaqatigalugit. Naqitsisip kigartugaasarnera assilillugu ujaqqat tamarmik immikkut naggueqatigiit taakkua aqqaneq-marluk aqqi taakkununnga kigartorneqarput. v15 Pooqattannguamut sakiammiumut ikkutassanngorlugit sanavaat kalunneeqqat kuultiusut akuitsut allunaasarsuartut qipisatut suliarineqartut. v16 Aammattaaq sanavaat kuultimit nuioraassaliat marluk aammalu putullit kuultiusut marluk, putullillu taakku marluk pooqattannguup sakiammiup teqeqquinut qullernut ivertippaat v17 kalunneeqqallu taakku marluk qipisat kuultiusut putulinnut pooqattannguup sakiammiup teqeqquiniittunut qilerullugit. v18 Kalunneeqqat taakkua marluk qipisat isui illugiit nuioraassalianut marluusunut ivertippaat efodip ujatsiutaasartaasa saavinut aalajangerlugit. v19 Aamma putullit marluk kuultiusut allat sanavaat ivertillugillu pooqattannguup sakiammiup teqeqquisa alliit sinaasa iluatungaannut efodimut sammernganut. v20 Aammalu suli putullit marluk kuultiusut allat sanavaat ivertillugillu ujatsiutaasat ataatungimikkut katinnerannut efodip qiterutaasaata qulaatungaanut. v21 Taavalu putullit pooqattannguami sakiammiumiittut ujalussiamik purpuriusumik tunguusamik perlaasamik putulinnut efodimiittunut qileruppaat pooqattannguaq sakiammioq efodip qiterutaata qulaaniittussanngorlugu efodimit kaanngartussaajunnaarsillugu, Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v22 Taava qallersaat efodimut ilagitillugu atugassaq purpurimik tunguusaannavimmik ikaartiterlugu sanavaa. v23 Qallersaat qitermigut nuilaqarpoq sakiarortinnaveeqqutip amiusup nuilaatut suliarineqartumik, nuilaatalu killinga seeqqunagu kaajallallugu sinaakkuteqarpoq. v24 Qallersaatip ataata sinaa kaajallallugu granatæbliusat ujalussianit tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit ilupaassiassarissunillu qipisanit sanaat mersuussimapput. v25 Aammattaaq kuultimik akuitsumik sanavaat avilortuliat ivertillugillu granatæbliusat akorninut uligussap ataata sinaa tamaat kaajallallugu, v26 taamalu avilortuliat granatæbliusallu uligussap ataata sinaa kaajallallugu akunneraartillugit, kiffartuussinermi atugassanngorlugit, Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v27 Taava aamma sanavaat ilupaat ilupaassiassarissunit ikaartitikkat Aronip ernerisalu atugassaat, v28 nasartaataasaq ilupaassiassarissumit, palasit nasaat ilupaassiassarissumit, qarliit ilupaassiassarissunit qipisanit, v29 qiterullu ilupaassiassarissunit qipisanit annoraaminernillu tungutsorissunit, aappallarissunit aappallarissunillu taartunit allagissaartillugit ikaartitikkanit, Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v30 Aammattaaq kuultimit akuitsumit sanavaat naasuusaq, niaqorut ataqqinaat illernartoq, naqitsisip kigartugaasarnera assilillugu kigartugaq ima allannilimmik: Naalakkamut Illernartitaq. v31 Taannalu ujalussianit purpuriusunit tunguusanit perlaasamik nasartaataasap qaavanut aalajangerpaat, Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. Suliaq naammassineqartoq v32 Taamaalilluni illernartuummut Tupermut Naapeqatigiittarfimmut suliarisassat tamarmik naammassipput, Israelikkullu suliassat suliarisimavaat Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruaqqissaarlugu. v33 Mosesimut tunniuppaat illernartuut tamaat, tassa tupeq pisataalu makkuusut: Qarsorsartui, salliligarsuartai, quassuttoortai sannerutit, napasui taakkualu ikkuffii, v34 ulik savat angutivissat amiinik aappillersakkanik sanaaq, ulik delfinit amiinit sanaaq, saagorsuaq ilorleq, v35 Nalunaajaatip illerfia akiarfiilu, saammaaffik, v36 nerriviusaq pisataalu tamaasa, timiusat saqqumisitassat, v37 qullilerfik kuultimik akuitsumik sanaaq qullertaalu tassunga ikkutassat pisataalu tamaasa, qulliit uuliassaat, v38 pilliivik tipigissaatilliiffik kuultiusoq, uulia tarnutissaq, tipigissaatilliissutissat, toqqup isaariaata saagussaa, v39 pilliivik kanngussaasoq assiaqutaalu nuioraassat kanngussaasut, akiarfii pisataalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavialu, v40 saagut silarliup iigassai, napasui taakkualu ikkuffii, silarliup isertariaata saagussai, noqarutit paagutillu, pisatassallu illernartuummi Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartornermut atortussat tamaasa, v41 atisat illernartuummi kiffartornermi atisassat, palasip Aronip atisassai illernartut, ernerisalu palasitut kiffartuussinerminni atisassaat. v42 Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruaqqissaarlugu Israelikkut suliassat tamaasa suliarisimavaat. v43 Taava Mosesip suliat tamaasa misissorpai paasillugulu Naalakkap peqqussutigisaa maleruarlugu suliarineqarsimasut. Mosesillu pilluaqquai. Mosesimik allakkat aappaat 2 Mos 40 Illernartuut nappagaasoq atoqqaartinneqartorlu v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Qaammatip siulliup ulluisa siullianni illernartuut Tupeq Naapeqatigiittarfik nappassavat. v3 Taava Nalunaajaatip illerfia tassunga eqqutissavat saagorsuarmillu asserlugu. v4 Taamattaaq nerriviusaq eqqutissavat pisataalu inissaannut iliorarlugit, qullilerfillu eqqullugu qullertassaalu ikkullugit. v5 Pilliivik kuultiusoq tipigissaatilliiffik Nalunaajaatip illerfiata sioraanut inississavat illernartuutillu isertariaata saagussaa nivinngarlugu. v6 Ikikkagassanik pilliivik illernartuutip Toqqup Naapeqatigiittarfiup isertariaata sioraanut inississavat, v7 taavalu eqqiartarfik Toqqup Naapeqatigiittarfiup pilliiviullu akornannut inississavat imermillu immerlugu. v8 Silarleq kaajallallugu ungalussavat saagorsuarlu silarliup isertariaanut nivinngarlugu. v9 Taava uuliamik tarnutissamik illernartuut iluaniittullu tamaasa tanissavatit; illernartuut pisatai tamaasa ilanngullugit illernartissavat illernartooqqullugu. v10 Ikikkagassanik pilliivik pisataalu tamaasa tanissavatit pilliivillu illernartillugu illernangaalersillugu. v11 Aamma eqqiartarfik toqqavialu tanillugit illernartissavatit. v12 Taava Aroni ernerilu Toqqup Naapeqatigiittarfiup isertariaanut sassartissavatit imermillu eqqiarlugit, v13 Aronilu atisassaanik illernartunik atisitillugu tanissavat palasitut uannut kiffartornissaanut illernarsarlugu. v14 Aamma erneri sassartillugit ilupaanik atisitissavatit v15 tanillugillu, soorlu ataataat tanikkit, palasitut uannut kiffartortussanngorlugit. Taama taninneqarnikkut kinguaariikkuutaani soraajuitsumik palasiusussanngussapput. v16 Mosesi Naalakkap peqqussutigisaa maleruaqqissaarlugu iliorpoq. v17 Ukiup aappaata qaammataasa siulliata ulluisa siullianni illernartuut napparneqarpoq. v18 Mosesip illernartuut napparpaa ikkuffissat inissaannut ilioqqariarlugit salliligarsuit taakkununnga ikkussorlugit, quassuttuut sannerutit ivertillugit napasussaalu napparlugit. v19 Illernartuutip qaavisigut tupeq siaarpaa taassumunngalu ulik qalliullugu, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. v20 Taava Nalunaajaat tiguaa illerfimmullu ikillugu akiarfissat putoqqutitillugit saammaaffillu illerfiup qaanut inissillugu. v21 Illerfik illernartuummut eqquppaa saagorsuarlu nivinngarlugu Nalunaajaatip illerfia asserlugu, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. v22 Nerriviusaq Tupermi Naapeqatigiittarfimmi inissippaa illernartuutip iigaata avannamut sammisup killinganut saagorsuup silataanut, v23 timiusallu tassunga iliorarpai Naalakkap kiinaata saanut, Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v24 Qullilerfik Tupermi Naapeqatigiittarfimmi inissippaa nerriviusap akianut illernartuutip iigaata kujammut sammineranut, v25 qullertassaalu ikkuppai Naalakkap kiinaata saani, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. v26 Pilliivik tipigissaatilliiffik kuultiusoq Tupermi Naapeqatigiittarfimmi inissippaa saagorsuup sioraanut, v27 qaavanilu tipigissaatilliivoq, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. v28 Illernartuutip isertariaata saagussaa nivinngarpaa. v29 Ikikkagassanik pilliivik inissippaa Toqqup Naapeqatigiittarfiup illernartuutip isertariaata sioraanut qaavanilu pilliutinik ikikkagassanik naatitanillu pilliutissanik pilliilluni, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. v30 Eqqiartarfik inissippaa Toqqup Naapeqatigiittarfiup pilliiviullu akornannut imermillu eqqiaatissamik immerlugu. v31 Mosesip Aronillu taassumalu ernerisa assatik isikkatillu tassunga eqqiarpaat. v32 Tupermut Naapeqatigiittarfimmut isissagaangamik pilliivimmullu palligutissagaangamik taanna eqqiarfigisarpaat, Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa maleruarlugu. v33 Taava illernartuut pilliivillu kaajallallugit silarleq napparpaa silarliullu isertariaata saagussaa nivinngarlugu. Taamaalilluni Mosesip suliassaq naammassivaa. v34 Nuiap Tupeq Naapeqatigiittarfik ulippaa, Naalakkallu naalannassusiata illernartuut ulikkaarpaa. v35 Mosesi Tupermut Naapeqatigiittarfimmut iserneq saperpoq nuiap ulissimammagu, Naalakkallu naalannassusiata illernartuut ulikkaarpaa. v36 Israelikkut ingerlaarnertik tamaat aatsaat aallartarput nuiaq illernartuummit qangattaraangat, v37 nuiarli qangattanngikkaangat uninngaannartarput, qangattartinnagu aallarneq ajorput. v38 Naalakkap nuiaa ulluunerani illernartuutip qulaaniittarpoq, unnuaaneranili nuiaq innertut qaamaneqalersarpoq Israelikkut tamarmik takkuanni taamaallunilu nuttarlutik ingerlaarnerat tamaat. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 1 Pilliutit ikikkagassat v1 Naalakkap Mosesi qaaqquaa Tupermiillu Naapeqatigiittarfimmiit oqaluffigalugu. Oqarpoq: v2 Israelikkut oqaluffigikkit: Arlassinnik Naalakkamut pilliiniartoqaruni pilliutissaa tassaassaaq nersutaatit ilaat, ussilluunniit savaluunniit. v3 Nersutaatit anginerit ilaannik pilliuteqarniaruni pilliutissaa tassaassaaq ussik angutiviaq innarluuteqanngitsoq. Taanna Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanukaatissavaa Naalakkap kiinaata saani iluarineqaqqulluni, v4 assanilu pilliutissami ikikkagassap niaquanut tutsisimassavaa. Tamanna Naalakkami iluarineqaatigissavaa saammaannarsissutigissallugulu. v5 Tulliutillugu pilliiniartup nersuteeraq angutiviaq Naalakkap kiinaata saani toqussavaa, palasillu Aronip ernerisa pilliivik Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killinganiittoq kaajallallugu serpartassavaat pilliutip aavanik. v6 Taava pilliisussap pilliutissani amiissavaa aggorlugulu. v7 Palasit Aronip ernerisa pilliiviup qaavani inneq ikissavaat qisussallu iluarsartuullugit. v8 Palasillu Aronip ernerisa neqit aggukkat nersutillu niaqua tartuisalu tunnuat pilliiviup qisuisa ikumasut qaavannut iliorassavaat. v9 Nersutip erlavii niuilu imermut errortorneqassapput. Palasip tamakku tamaasa pilliivimmi ikikkassavai, tassa pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v10 Nersutaatit mikinerit, tassa savat savaasalluunniit, ilaannik pilliuteqarniaruni pilliutissaa tassaassaaq sava angutiviaq savaasarluunniit angutiviaq innarluuteqanngitsut. v11 Taanna toqussavaa pilliiviup avannaatungaani, Naalakkap kiinaata saani. Palasillu Aronip ernerisa pilliivik kaajallallugu pilliutip aavanik serpartassavaat. v12 Taava pilliisussap pilliutissani aggussavaa, palasillu aggukkat taakku nersutip niaqua tartuisalu tunnuat ilanngullugit katersussavai ittujaarsarlugillu pilliiviup qisuisa ikumasut qaavannut iliorarlugit. v13 Nersutip erlavii niuilu errortorneqassapput, taavalu palasip tamakku tamaasa pilliivimmi ikikkassavai. Tassa pilliut ikikkagassaq, pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v14 Pilliiniartoq timmissamik ikikkagassatut pilliutissamik Naalakkamut sassaassiniaruni taassuma pilliutigisinnaavai tuit quluartartut tuilluunniit piaqqat. v15 Palasip timmiaq pilliivimmut sassaateriarlugu qungasia qissallassavaa pilliivimmi ikikkagassanngorlugu. Pilliiviup saneraanut naqigullugu aava aniatinneqassaaq, v16 timmissap aqajarua imai ilagitillugit piissavaa pilliiviullu kangiatungaanut arsat orsupalittut akornannut naloriullugu, v17 timmissallu isarui nusullugit kaanngartissavai, kisianni peernagit. Taamaalioreeruni timmiaq pilliiviup qisuisa ikumasut qaavanni ikikkassavaa. Tassa pilliut ikikkagassaq, pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 2 Naatitanit pilliutit v1 Naatitanit pilliutissamik Naalakkamut sassaassiniartoqaruni taassuma pilliutissai tassaassapput qajuusat aseqqorissut. Qajuusat uuliamik kuerassavai tipigissaammillu ilisiffigalugit v2 palasinukaallugillu Aronip ernerinut. Palasip tigussavai qajuusat ilaat uuliallu ilaa itummap imai tipigissaallu tamaat pilliivimmilu ikikkarlugit tipigissaatilliissutitut, tassa pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v3 Naatitanit pilliutinit sinneruttoq Aronip ernerisalu pisassaraat; tassaavoq Naalakkamut pilliutip ilaa illernartorsuaq. v4 Naatitanit pilliutissamik iffiorfimmi uutamik pilliuteqarniaruit taakku tassaassapput qajuusanit aseqqorissunit iffiukkat nigaliusat seernarsaateqanngitsut uuliamik aalatikkat imaluunniit iffiukkat saattut seernarsaateqanngitsut uuliamik tanitat. v5 Naatitanit pilliutissat saviminermi saattumi uutaaguni taanna tassaassaaq qajuusanit aseqqorissunit uuliamik aalatikkanit iffiugaq seernarsaateqanngitsoq. v6 Taanna aggussavat aggukkallu uuliamik kuillugit. Tassa naatitanit pilliut. v7 Pilliutissat tassaaguni naatitanit pilliut siatsivimmi matulimmi uutaq qajuusanit aseqqorissunit uulialikkanit sanaajussaaq. v8 Naatitanit pilliutissaq tamakkuninnga sanaaq Naalakkamut sassaatissavat. Palasimut tunniutissavat, taassumalu pilliivimmukaatissavaa. v9 Naatitanit pilliutissap ilaa tipigissaatilliissut palasip piissavaa pilliivimmilu ikuallallugu, tassa pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v10 Naatitanit pilliummit sinneruttoq Aronip ernerisalu pisassaraat; tassa Naalakkamut pigitillugu pilliutip ilaa illernartorsuaq. v11 Naatitanit pilliutitut Naalakkamut sassaanniakkat seernarsaatilimmit sumilluunniit sanaajussanngilaq. Seernarsaat tungusunnitsuulluunniit Naalakkamut pigitillugit ikuallagassatut pilliutigineqassanngillat. v12 Inereqqaatitut Naalakkamut pilliutigisinnaavasi, kisianni taakku pilliivimmi ikuallanneqassanngillat tikkat Naalakkamut naamajuminartussatut. v13 Naatitanit pilliutissatit tamaasa tarajussavatit. Naatitanit pilliutigisassat tarajoqartinngitsuussanngilat Guutimik angerfigeqatiginninnerpit tarajuinik; pilliutigisassatit tamaasa taratsunik ilaqartissavatit. v14 Inereqqaatinit pilliutissamik Naalakkamut sassaassaqarniaruit karrertaqarfiit inererlaat karrertaannik sequtsikkanik pilliuteqassaatit, taakkualu innermi sikariarlugit Naalakkamut pilliutigissavatit. Taakku tassaassapput naatitat inereqqaataannit pilliutissatit. v15 Pilliutissat uuliamik kuerassavat tipigissaammillu ilisiffigalugu. Tassa naatitanit pilliut. v16 Palasip karrit sequtsikkat ilaat uuliallu ilaa tipigissaallu tamaat ikuallassavai pilliutitut tipigissaatilliissutitut, Naalakkamut pilliutitut. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 3 Pilliutit nereqatigiissutissat v1 Pilliummik nereqatigiissutissamik sassaassiniartoqaruni taassuma pilliutigisinnaavaa nersutaatit anginerit ilaat innarluuteqanngitsoq, ussik angutiviaq arnaviarluunniit, Naalakkap kiinaata saani pilliutigisassaq. v2 Assani pilliutissami niaquanut tutsisimassavaa, toqussavaalu Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraani. Palasit Aronip ernerisa pilliivik kaajallallugu aavanik serpartassavaat. v3 Pilliutip nereqatigiissutissap ilai Naalakkamut pilliutigissavai. Taakku tassaassapput nersutip iloqutai, erlaviisa tunnortaat tamaat, v4 tartui illugiit taakkualu tunnortaat siffiaasa killinganniittoq kiisalu tinguup ilaa tartunut ilanngullugu peerneqartussaq. v5 Taakku Aronip ernerisa pilliivimmi ikuallassavaat pilliummut ikikkagassamut pilliiviup qisuisa ikumasut qaavannut ilineqarsimasumut ilagitillugit, pilliutit tikkat Naalakkamut naamajuminartussaq. v6 Kisianni nersutaatit mikinerit ilaannik pilliutitut nereqatigiissutissatut Naalakkamut sassaassiniartup pilliutissaa tassaassaaq nersut angutiviaq arnaviarluunniit innarluuteqanngitsoq. v7 Savamik pilliuteqarniaruni taanna Naalakkap kiinaata saanut sassaatissavaa. v8 Assani niaquanut tutsisimassavaa, toqussavaalu Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraani. Aronillu ernerisa pilliivik kaajallallugu aavanik serpartassavaat. v9 Pilliutip nereqatigiissutissap ilai pilliutitut Naalakkamut sassaatissavai. Taakku tassaassapput nersutip tunnui: Pamiua tunnulik tamaat – qimerlummut ataneratigut kipeqqaariarlugu – iloqutai, erlaviisa tunnortaat tamaat, v10 tartui illugiit taakkualu tunnortaat siffiaasa killinganniittoq, kiisalu tinguup ilaa tartunut ilanngullugu peerneqartussaq. v11 Taakku palasip pilliivimmi ikikkassavai. Taakku tassaassapput pilliutit Naalakkamut pigitillugit nerisassat. v12 Savaasamik pilliuteqarniaruni taanna Naalakkap kiinaata saanut sassaatissavaa. v13 Assani niaquanut tutsisimassavaa, toqussavaalu Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraani. Aronillu ernerisa pilliivik kaajallallugu aavanik serpartassavaat. v14 Pilliutip taassuma ilai Naalakkamut sassaatissavai. Taakku tassaassapput nersutip iloqutai, erlaviisa tunnortaat tamaat, v15 tartui illugiit taakkualu tunnortaat siffiaasa killinganniittoq, kiisalu tinguup ilaa tartuinut ilanngullugu peerneqartussaq. v16 Taakku palasip pilliivimmi ikikkassavai pilliutitut nerisassatut, tikkat Naalakkamut naamajuminartussaq. Tunnut tamaasa Naalakkap pigai. v17 Tamanna ilissinnut kinguaariikkuutaani soraajuitsumik inatsisaassaaq sumiluunniit najugaqaraluarussi: Tunnoq aalluunniit nerinngisaannassavasi. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 4 Pilliutit ajortaaruteqqussutit v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigissavatit: Piaarinani Naalakkap peqqussutaanut unioqquteqqusaanngitsunut sunulluunniit ajortuliortoqarpat ilaallu unioqqutillugit taava maleruagassat makku atortuussapput: v3 Ajortuliortoq tassaaguni palasi tanitaq taamaaliornermigullu inuit ajortuliornermut pisooqataalersikkunigit, taava taassuma nersuteeraq angutiviaq innarluuteqanngitsoq pilliutitut ajortaaruteqqussutitut Naalakkamut pilliutigissavaa ajortuliaminik isumakkeerfigineqaqqulluni. v4 Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut ussik Naalakkap kiinaata saanut sassaatissavaa assani ussiup niaquanut tutsissallugu toqussallugulu Naalakkap kiinaata saani. v5 Palasip tanitap ussiup aavata ilaa Tupermut Naapeqatigiittarfimmut eqqutissavaa. v6 Inussani aammut misoriarlugu Naalakkap kiinaata saani aap ilamernganik arfineq-marloriarluni illernartuummi saagorsuaq serpartassavaa. v7 Aap ilaa Tupermi Naapeqatigiittarfimmi pilliiviup tipigissaatilliiffiup Naalakkap kiinaata saaniittup nassuusartaanut tarngutissavaa. Aap sinnera ikikkagassanik pilliiviup Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sanianiittup tunngaviata killinganut kuissavaa. v8 Ussiup ajortaaruteqqussutitut pilliutissap tunnortai tamaasa piiassavai: Iloqutai, erlaviisa tunnortaat tamaat, v9 tartuisa illugiit tunnortaat siffiaasa killinganniittoq ilanngullugu, kiisalu tinguup ilaa tartunut ilanngullugu peerneqartussaq v10 tamakkua ussimmit nereqatigiissutissatut pilliutigisamit peerneqartarnerattut; palasillu tamakku ikikkagassanik pilliivimmi ikikkassavai. v11 Kisianni ussiup amia neqaalu tamaat, niaqua niuilu erlaviilu aqajaruatalu imai, v12 tassa ussiup sinnera tamaat, tammaarfimmit annillugit nunap ilaanut minguitsumut pilliutit arsakuisa orsupalittut iginneqartarfiannut ingerlatissavai tassanilu qisussanik ikummateqarluni ikuallallugit. Tunnut orsukuinik eqqaavimmi ikuallanneqassapput. v13 Israelikkut ilagiit ataatsimoorlutik piaarinatik ajortuliorpata, katersorsimasut sianiginngisaannik Naalakkap peqqussutaasa ilaanni inerteqqutaasumik iliuuseqarlutik taamaalillutillu imminnut pisuutitassaalersillutik v14 ajortuliarlu ilisimaneqalerpat katersorsimasut nersuteeraq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutigissavaat. Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraanukaatissavaat, v15 ilagiinnilu utoqqaanertat assatik ussiup niaquanut tutsisimassavaat Naalakkap kiinaata saani, taavalu tassani ussik toqunneqassaaq. v16 Palasip tanitap ussiup aavata ilaa Tupermut Naapeqatigiittarfimmut eqqutissavaa. v17 Inussani aammut misoriarlugu ilaanik arfineq-marloriarluni saagorsuaq serpartassavaa Naalakkap kiinaata saani. v18 Aap ilaa pilliiviup Tupermi Naapeqatigiittarfimmi Naalakkap kiinaata saaniittup nassuusartaanut tarngutissavaa. Aap sinnera ikikkagassanik pilliiviup Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sanianiittup tunngaviata killinganut kuissavaa. v19 Ussiup tunnua tamaat peerneqassaaq pilliivimmilu ikikkarneqarluni. v20 Ussiup ajortaaruteqqussutitut pilliutigineqartup iliorfigineratut taannattaaq iliorfigissavaa. Taamaalilluni palasip ilagiit saammaannartissavai isumakkeerfigineqartillugillu. v21 Ussik tammaarfimmit annisissavaa ussittullu siullertut ikikkarlugu. Tassaavoq katersorsimasunut tunngatillugu pilliut ajortaaruteqqussut. v22 Israelikkut naalagaanerisa ilaat piaarinani ajortuliorpat Naalakkap Guutimi peqqussutaasa ilaanni inerteqqutaasumik unioqqutitsilluni pisuutitassaalersillunilu, v23 taava ajortuliorsimanini paasiguniuk pilliuteqassaaq. Pilliutissaa tassaassaaq savaasaq angutiviaq innarluuteqanngitsoq. v24 Assani savaasap niaquanut tutsissavaa, toqussavaalu nersutit ikikkagassat toqunneqartarfianni Naalakkap kiinaata saani. Tassa pilliut ajortaaruteqqussut. v25 Palasip inussani pilliutip aavanut misoriarlugu aak ikikkagassanik pilliiviup nassuusartaanut tarngutissavaa, aallu sinnera tunngaviata killinganut kuissavaa. v26 Tunnua tamaat pilliivimmi ikikkassavaa nereqatigiissutissatut pilliutigisap tunnuanik iliorfiginninnermisut. Taamaalilluni palasip pilliisoq saammaannartissavaa ajortuliaanik isumakkeerfigineqartillugu. v27 Inuinnaat ilaat piaarinani ajortuliorpat Naalakkap peqqussutaasa ilaanni inerteqqutaasumik unioqqutitsilluni pisuutitassaalersillunilu, v28 taava ajortuliorsimanini paasiguniuk ajortuliami isumakkeerfigineqaatissaanik pilliuteqassaaq. Pilliutissaa tassaassaaq savaasaq innarluuteqanngitsoq. v29 Assani pilliutissap niaquanut tutsissavaa, toqussavaalu pilliutit ikikkagassat toqunneqartarfianni. v30 Palasip inussani pilliutissap aavanut misoriarlugu aak ikikkagassanik pilliiviup nassuusartaanut tarngutissavaa. Aap sinnera pilliiviup tunngaviata killinganut kuissavaa. v31 Tunnua tamaat piissavaa nereqatigiissutissatut pilliutigisap tunnuata peerneqartarneratut. Tunnoq taanna palasip pilliivimmi ikikkassavaa tikka Naalakkamut naamajuminartussatut. Taamaalilluni palasip pilliisoq saammaannartissavaa ajortuliaanik isumakkeerfigineqartillugu. v32 Pilliuteqartussaq savamik ajortaaruteqqussummik pilliuteqarniaruni sava arnaviaq innarluuteqanngitsoq aggiutissavaa. v33 Assani nersutip niaquanut tutsissavaa, toqussavaalu pilliutit ikikkagassat toqunneqartarfianni. v34 Palasip inussani ajortaaruteqqussutitut pilliutissap aavanut misoriarlugu aak ikikkagassanik pilliiviup nassuusartaanut tarngutissavaa. Aap sinnera pilliiviup tunngaviata killinganut kuissavaa. v35 Tunnua tamaat piissavaa savaaqqap nereqatigiissutissatut pilliutigisap tunnuata peerneqartarneratut. Tunnoq taanna palasip pilliivimmi ikikkassavaa Naalakkamut pilliutinut ilagitillugu. Taamaalilluni palasip pilliisoq saammaannartissavaa ajortuliaanik isumakkeerfigineqartillugu. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 5 v1 Kialuunniit ilisimannittutut aggeqqusaasimagaluarluni angakkuartoqarneralu tusarsimagaluarlugu takusaminik paasisaminillu nipangiussinermigut ajortuliorsimasup tamanna pillarneqaatigissavaa. v2 Inullu sianiginagu mingunnartumik sumilluunniit attuippat, soorlu nersummik nujuartamik mingunnartumik toqungasumik imaluunniit nersutaammik mingunnartumik paarmortumilluunniit mingunnartumik toqungasumik, taava mingutsissimallunilu pisuutitassaalersimassaaq. v3 Aamma kinaluunniit sianiginagu mingunnartumik inummiittumik, tassa mingutsitsisumik suugaluartumilluunniit, attuisimaguni taamaaliorninilu paasiguniuk, taava pisuutitassaalersittussaavoq. v4 Kinaluunniillu eqqarsarluaqqaarnani inoqamminut iluaqutaasussanik ajoqutaasussanilluunniit uppernarsaasimaguni, tassa eqqarsarluaqqaarnani uppernarsaasimaguni nipangiutiinnakkaminik, tamannalu paasileruniuk, taava tamatigut pisuutitassaalersittussaavoq. v5 Taamaalilluni pisuutitassaalersittup ajortuliani anngiiaatigissavaa v6 ajortuliamilu isumakkeerneqaatissaanik Naalagaq pilliivigalugu pilliummik pisuutitaajunnaaqqussutissamik. Pilliutissaa tassaassaaq sava savaasarluunniit arnaviaq. Palasillu saammaannartissavaa ajortuliaanik isumakkeerfigineqartillugu. v7 Kisianni savamik pilliuteqassalluni akissaqanngikkuni ajortuliami isumakkeerneqaatissaanik Naalakkamut pisuutitaajunnaaqqussutitut sassaatissavai tuit quluartartut marluk imaluunniit tuit piaqqat marluk, aappaa pilliutitut ajortaaruteqqussutitut aappaalu pilliutitut ikikkagassatut. v8 Taakku palasimukaatissavai, palasillu tui ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq siulliullugu sassaatissavaa. Tuip qungasia qissallassavaa, kisianni niaqua peernagu. v9 Taava pilliutip ajortaaruteqqussutip aavata ilaanik pilliiviup sanerai serpartassavai. Pilliut pilliiviup tunngavianut naqigullugu aavata sinnera aniatinneqassaaq. Tassa pilliut ajortaaruteqqussut. v10 Tuip aappaa periaasereqquneqartut malillugit pilliutitut ikikkagassatut piareersassavaa. Taamaalilluni palasip pilliisoq saammaannartissavaa ajortuliaanik isumakkeerfigineqartillugu. v11 Tuinik quluartartunik marlunnik tuinilluunniit piaqqanik marlunnik pilliuteqassalluni akissaqanngikkuni ajortuliami isumakkeerneqaatissaanik qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutaa ataaseq ajortaaruteqqussutitut pilliutigissavai. Taakku uuliamik kuissanngilai tipigissaammilluunniit ilisivigissanagit, tassaammata pilliutit ajortaaruteqqussutit. v12 Palasimukaatissavai, palasillu tigussavai qajuusat itummap imai pilliutitut tipigissaatilliissutitut; pilliivimmilu ikikkassavai pilliutinut Naalakkamut pigitillugit ikuallanneqartunut ilagitillugit. Tassa pilliut ajortaaruteqqussut. v13 Taamaalilluni palasip pilliisoq tamakkua arlaasigut ajortuliaanit saammaannartissavaa isumakkeerfigineqartillugu. Qajuusat sinneri palasip pisassarai soorlu aamma naatitanit pilliutit sinneri pisarai. Pilliutit taarsiissutissat v14 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v15 Kinaluunniit unneqqaserlussutsimini piaaraluneernani tunissutinut Naalakkamut pigitillugit illernartitanut ajortuliortoq Naalakkamut pilliissaaq pisuussutaajunnaaqqussummik; tassaassaaq sava angutiviaq innarluuteqanngitsoq nalilerneqartoq sekelinik sølviusunik uuttuutit illernartuummi atorneqartartut najoqqutaralugit. v16 Tunissutit illernartitat ajortuliorfigisimasani taarsissavai aggornernik tallimanik ilallugit. Taakku palasimut tunniutissavai, palasillu inuk taanna saammaannartissavaa pilliutip pisuussutaajunnaaqqussutip savap nalinganik taamalu isumakkeerfigineqartillugu. v17 Kinaluunniit Naalakkap peqqussutaasa ilaannik unioqqutitsilluni sianiginagu ajortulioruni inerteqqutaasumik iliuuseqarluni taama imminut pisuutitassaalersippoq pillagassaalersillunilu. v18 Taassuma pilliut pisuutitaajunnaaqqussut, sava angutiviaq innarluuteqanngitsoq pilliutissatut eqqortumik nalilerneqarsimasoq, palasimukaatissavaa. Palasillu pilliisoq piaarinani ajortuliorsimasoq saammaannartissavaa ajortuliaanik isumakkeerfigineqartillugu. v19 Tassa pilliut pisuutitaajunnaaqqussut, inuk taanna Naalakkamut ajortuliorsimammat pisuutitassaalersillunilu. v20 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v21 Kinaluunniit unneqqaserlussutsimini Naalakkamut ajortulioruni nunaqqatinilu salloqittarlugu imminut paarititaq, imaluunniit arsaarinnissutit pillugit, imaluunniit nunaqqatini ujajaaffigiguniuk v22 imaluunniit allap katassimasaa nanisani sallussutigiguniuk, inuilluunniit ajortuliarisimasaat sallusumik uppernarsaassutigigit taassuma Naalagaq ajortuliorfigaa, v23 ajortulioruni pisuutitassaalerunilu utertissavai ujajaalluni piiaalluniluunniit pissarsiani imminulluunniit paarititaasut katatalluunniit nassaani, v24 sallusumilluunniit uppernarsaassutigisimasani; tamakkerlugit taarsissavai aggornerisa tallimaannik ilallugit, piginnittumullu tunniutissavai pisuusoq nassaarereeruniuk. v25 Pisuutitaajunnaaqqussummik Naalakkamut pilliissaaq; sava angutiviaq innarluuteqanngitsoq pilliutitut pisuutitaajunnaaqqussutitut naliligaasoq palasimukaatissavaa. v26 Palasillu pilliisoq Naalakkap kiinaata saani saammaannartissavaa imminut pisuussutigilersissimasaanik tamanik isumakkeerfigineqartillugu. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 6 Pilliutit ikikkagassat pillugit inatsit v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Aroni ernerilu peqqusiffigikkit: Pilliutit ikikkagassat pillugit inatsit imaappoq: Pilliut ikikkagassaq unnuaq tamaat pilliivimmi ikumatitsiviup qaaniissaaq ullaanngorserlugu, pilliiviullu innera ikumajuassaaq. v3 Palasi ilupaassiamik sanaamik atisissaaq, qarlilissaarlu ilupaassiamit sanaanik kinguaassiuutini assersimaniarlugit. Pilliut ikikkagassaq pilliivimmi innermit ikikkarneqarluni nungoreerpat arsakut orsupalittut katersussavai pilliiviullu killinganut ilissallugit. v4 Taava atisani piiariarlugit allanik atisalersorluni arsakut orsupalittut tammaarfimmit annillugit nunap ilaanut minguitsumut ingerlatissavai. v5 Inneq pilliivimmi ikumatittuarneqassaaq qaminneqassanani. Palasip ullaat tamaasa nutaanik qisuttassavaa, pilliullu ikikkagassaq pilliiviup qaavanut ittujaarsaateriarlugu nereqatigiissutissatut pilliutissap tunnortai ikikkassallugit. v6 Inneq pilliivimmi ikumajuassaaq; qamitinneqassanngilaq. Naatitanit pilliutissat pillugit inatsit v7 Naatitanit pilliutit pillugit inatsit imaappoq: Taakku Aronip ernerisa pilliivimmut Naalakkap kiinaata saanut sassaatissavaat v8 tigusissallutillu naatitanit pilliutissap ilaanik qajuusanik aseqqorissunik itummap imaanik uuliamillu, tigussallugulu tipigissaat naatitanit pilliutissap qaaniittoq tamaat ikuallallugulu pilliivimmi Naalakkamut tipigissaatilliissutitut tikkat Naalakkamut naamajuminartussatut. v9 Pilliummit sinneruttoq Aronip ernerisalu nerissavaat. Seernarsaateqartinnagu nerineqassaaq inimi illernartitami, tassa Toqqup Naapeqatigiittarfiup silarliani nerineqassaaq. v10 Seernarsaaserlugu timiusaliarineqassanngilaq. Taanna tunniuppara uannut pilliutinit pisassaattut. Taanna illernartorsuuvoq pilliut ajortaaruteqqussut pilliullu pisuutitaajunnaaqqussut assigalugit. v11 Angutit Aronimit naggueqartut tamarmik nerisinnaavaat. Taanna tassaassaaq kinguaariikkuutaani soraajuitsumik pilliummit Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartumit pissarsiassaat. Kinaluunniit taassuminnga attuisoq illernarsissaaq. v12 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v13 Aronip ernerisalu ulloq taninneqarlutik palasinngortitaaffitsik aallarnerfigalugu Naalakkamut pilliutitut sassaattagassaat tassaapput qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutaa ataaseq. Taakku ullut tamaasa naatitanit pilliutitut pilliutigisassavaat, affai ullaakkut affaalu unnukkut. v14 Uuliamik akullugit saviminermi saattumi uunneqassapput, aalaterulluareerlugillu tassunga ilissavatit. Aggoriarlugit naatitanit pilliutitut pilliutigissavatit tikkat Naalakkamut naamajuminartussatut. v15 Aronip ernerisa ilaata kingoraarlugu palasinngortup pilliut taanna piareersartassavaa. Tassa Naalakkap qaqugorsuarmulluunniit atuuttussatut peqqussutaa. Pilliut ilivitsuutillugu ikuallanneqassaaq. v16 Naatitanit pilliutit palasip imminut tunngatillugit pilliutai tamarmik ilivitsuutillugit pilliutigineqassapput; nerineqassanngillallu. Pilliutit ajortaaruteqqussutit pillugit inatsit v17 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v18 Aroni ernerilu oqarfigissavatit: Pilliutit ajortaaruteqqussutit pillugit inatsit imaappoq: Nersutip ikikkagassatut pilliutissap toqunneqarfiani nersut ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq Naalakkap kiinaata saani toqunneqassaaq. Pilliut taanna illernartorsuuvoq. v19 Palasip pilliummik ajortaaruteqqussummik sassaassisup taanna nerissavaa. Pilliut nerineqassaaq inimi illernartitami, tassa Toqqup Naapeqatigiittarfiup silarliani. v20 Kinaluunniit pilliutip neqaanik attuisoq illernarsissaaq. Atisaq pilliutip aavanik aaverluertoq inimi illernartitami errorneqassaaq. v21 Pilliutip neqaa immersakkami marrarmit sanaami uunneqarpat iga sequminneqassaaq. Igami kanngussammik sanaami uunneqarpat iga taanna kumigartorlugu asaqqissaarneqassaaq imermillu errortorneqarluni. v22 Palasip inoqutai angutaasut tamarmik pilliummik taassuminnga nereqataasinnaapput. Pilliut taanna illernartorsuuvoq. v23 Kisianni nersutip ajortaaruteqqussutitut pilliutigineqartup aavata ilaa illernartuummi saammaannartitsinissaq siunertaralugu Tupermut Naapeqatigiittarfimmut eqqunneqarpat neqi nerineqarnani ikikkarneqassaaq. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 7 Pilliutit pisuutitaajunnaaqqussutit pillugit inatsit v1 Tassa pilliutit pisuutitaajunnaqqussutit pillugit inatsit: Taanna illernartorsuuvoq. v2 Nersutip ikikkagassatut pilliutissap toqunneqartarfiani nersut pisuutitaajunnaaqqussutitut pilliutissaq toqunneqassaaq. Pilliivik kaajallallugu aavanik serpartarneqassaaq. v3 Tunnortai tamarmik pilliutigineqassapput, tassa pamiua tunnulik, iloqutai inalugaasa qaavanniittut, v4 tartui illugiit taakkualu tunnortaat siffiaasa killinganniittoq, kiisalu tinguup ilaa tartunut ilanngullugu peerneqartussaq. v5 Taakku palasip pilliivimmi ikikkassavai Naalakkamut pilliutitut. Tassa pilliut pisuutitaajunnaaqqussut. v6 Palasip inoqutai angutaasut tamarmik pilliummik taassuminnga nereqataasinnaapput. Inimi illernartitami nerineqassaaq. Pilliut taanna illernartorsuuvoq. v7 Pilliut pisuutitaajunnaaqqussut pilliullu ajortaaruteqqussut assigiimmik najoqqutassaqartitaapput, tassa nersutip pilliutigineqartup neqaa palasip taakkunuunatigut saammaannartitsisup pisassaraa. v8 Ikikkagassamik pilliisoqaraangat palasip sassaassisup nersutip pilliutigineqartup amia pisassarissavaa. v9 Naatitanit pilliutit iffiorfimmi iffiukkat, siatsivimmi matulimmi uutat saviminermiluunniit saattumi iffiukkat tamaasa palasip sassaassisup kisimi pisassarai. v10 Kisianni naatitanit pilliutit allat tamaasa, uuliamik aalatikkat panertulluunniit, palasip sassaassisup piinnarnani Aronip ernerisa tamarmik pisassaraat. Pilliutit nereqatigiissutissat pillugit inatsit v11 Tassa pilliutit nereqatigiissutissatut Naalakkamut pilliutigineqartut pillugit inatsit: v12 Qujaniutitut taakkuninnga pilliuteqarniartup nersummut qujaniutitut pilliutissamut ilagitillugit sassaatissavai iffiukkat nigaliusat uuliamik aalatikkat seernarsaateqanngitsut, iffiukkat saattut seernarsaateqanngitsut uuliamik tanitat, aammalu qajuusanik aseqqorissunik iffiukkat nigaliusat aalaterulluarsimasut. v13 Nersummut qujaniutitut pilliutissamut ilagitillugit aamma iffiukkanik nigaliusanik seernarsaatilinnik sassaassissaaq. v14 Iffiukkat tamakkua assigiinngitsukkuutaat ilaat ataaseq immikkoortinneqartassaaq Naalakkamut akiliutissaq. Taanna palasip nersutip nereqatigiissutissatut pilliutigisap aavanik pilliivimmut serpartaasup pisassaraa. v15 Pilliutip taassuma qujaniutitut pilliutigisap neqaa ullormi pilliutigineqarfimmini nerineqassaaq. Ilaanik aqaguussisoqassanngilaq. v16 Toqutassatut pilliutaa tassaaguni neriorsuut eqquutitinniarlugu imaluunniit kajumissutsimik pilliut ullormi toqutassatut pilliutigineqarfimmi nerineqassaaq, sinneralu aqaguani nerineqassaaq. v17 Kisianni sinnera aqaguaguussaq ikuallanneqartussaavoq. v18 Nersutip nereqatigiissutissatut pilliutigisap neqaanik aqaguaguussamik nerisoqarpat tamanna Guutimit nuannarineqaataassanngilaq, pilliullu taama ittoq atunngitsuutinneqassaaq maajunnartuugami; tamatuminnga nerisoq imminut pisuutitassaalersippoq. v19 Neqi pilliutip ilaa mingunnartumut sumulluunniit attuussimasoq nerineqarnani ikikkarneqassaaq. Neqili mingutsissimanngitsoq minguitsuusut tamarmik nerisinnaavaat. v20 Kisianni mingussimatilluni nereqatigiissutissatut Naalakkamut pilliutigisamik nerisoq inuiaqatiminit peersitaassaaq. v21 Sumik mingunnartumik, soorlu mingunnartumik inummiittumik nersutaammilluunniit mingunnartumik allamilluunniit mingunnartumik imaluunniit paarmortumik mingunnartumik attuisimalluni nersutip nereqatigiissutissatut Naalakkamut pilliutigisap neqaanik nerisoq inuiaqatiminit piiagaassaaq. v22 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v23 Israelikkut oqarfigikkit: Ussiup, savap savaasalluunniit tunnuanik nerissanngilasi. v24 Nersutit isumaminnik toqusut alittugaallutilluunniit toqusut tunnuat sumulluunniit atorneqarsinnaavoq, kisianni nerineqanngilluinnassaaq. v25 Kinaluunniit nersutip toqutassatut Naalakkamut pilliutigineqarsinnaasup pilliivimmilu ikikkarneqarsinnaasup tunnuanik nerisoq inuiaqatiminit piiagaassaaq. v26 Timmissap nersutilluunniit aavanik nerissanngilasi sumiluunniit najugaqaraluarussi. v27 Kinaluunniit aammik nerisoq inuiaqatiminit piiagaassaaq. v28 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v29 Israelikkut oqarfigikkit: Pilliummik nereqatigiissutissamik Naalakkamut sassaassaqarumasup pilliutissani Naalakkamut sassaatissavaa. v30 Tunnoq sakiaminerlu Naalakkamut pigitillugit ikuallanneqartussat nammineq tigumiarlugit sassaatissavai, sakiaminerlu Naalakkap kiinaata saani nittarterutigineqassaaq. v31 Palasip tunnoq pilliivimmi ikikkassavaa, sakiaminerli Aronip ernerisalu pisassaraat. v32 Quttoraq talerperleq palasimut tunniutissavarsi pilliutissinnut nereqatigiissutissamit akiliutissatut. v33 Aronip ernerisa ilaata nersutip nereqatigiissutissatut pilliutigisap aavanik tunnuanillu sassaassisup quttoraq talerperleq pisassaraa. v34 Sakiaminermi nittarterutigineqartoq quttorarlu akiliutaasoq Israelikkut nereqatigiissutissatut pilliutigisaat uannut pigititassartaattut pissavakka, palasimullu Aronimut ernerinullu tunniutissavakka soraajuitsumik Israelikkunnit pisassarisaattut. v35 Tassa Aronip ernerisalu pilliummit Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussamit pissarsiassaat ullormi palasitut Naalakkamut kiffartussallutik sassartitaaffianni taakkununnga pissarsiarititaasoq. v36 Ullormi tanitaaffianni Naalakkap peqqussutigaa Israelikkut tamakku palasinut tunniuttassagaat, palasillu tamakku pisassarissavaat kinguaariikkuutaani soraajuitsumik. v37 Tassa inatsit pilliut ikikkagassaq, naatitanit pilliut, pilliut ajortaaruteqqussut, pilliut pisuutitaajunnaaqqussut, ivertitaaffimmi pilliut pilliullu nereqatigiissutissaq pillugit – v38 inatsisit taakku Naalakkap qaqqami Sinajimi Mosesimut tunniussimavai taamani Israelikkut Sinajip inoqajuitsuaniitillutik Naalakkamut pilliisarnissaat peqqussutigigamiuk. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 8 Aroni ernerilu palasinngortinneqartut v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 »Aroni ernerilu qaaqqukkit; tigukkillu palasit atisaat uulialu tarnutissaq immikkoortillugillu ussik ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq, savat angutivissat marluk koorilu timiusanik seernarsaateqanngitsunik imalik; v3 ilagiillu tamaasa katersuutitikkit Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani.« v4 Mosesi Naalakkap peqqussutaa malillugu iliorpoq, ilagiillu katersuupput Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani. v5 Mosesip ilagiit oqarfigai: »Maannakkut iliuusissakka Naalakkap peqqussutigisimavai.« v6 Taava Mosesip Aroni ernerilu imminukartippai imermillu eqqiarlugit. v7 Ilupaaq Aronimut atitippaa qiteruserlugulu; qallersaaserpaalu efodilu atitillugu qiterutaasartaanik qilerlugu taassumunnga aalajangerlugu. v8 Pooqattannguaq sakiammioq Aronimut ivertippaa, pooqattannguullu iluanut ikivai immeraatit Urimi Tummimilu. v9 Nasartaataasaq niaquanut atitippaa naasuusarlu kuultiusoq, niaqorutaasaq illernartoq, nasartaataasap saavanut ivertillugu, soorlu Naalakkap taama peqqusimagaani. v10 Taava Mosesip Naalakkap ineqarfia taassumaniittullu tamaasa uuliamik tarnutissamik tanippai ineqarfillu illernartillugu. v11 Arfineq-marloriarluni pilliivik uuliamik serpartarpaa taavalu pilliivik pisataalu tamaasa puugutaasarsuarlu toqqavia ilanngullugu uuliamik tanillugit. Taamaalilluni illernartippai. v12 Uuliap tarnutissap ilaa Aronip niaquanut kuivaa tanillugulu illernartillugu. v13 Taamaalioreerami Aronip erneri imminukartippai ilupaanillu atisitillugit, qiteruserlugit qaarutillu niaquinut atitillugit soorlu Naalakkap taama peqqusimagaani. v14 Taava ussik ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq aggiuppaa, Aronillu ernerisalu assatik ussiup niaquanut tutsippaat. v15 Mosesip ussik toquppaa, inussaminillu aavata ilaanik pilliiviup nassuusartai tagiartorlugit kaajallallugit pilliivillu ajortaajarlugu. Aavata sinnera pilliiviup tunngaviata killinganut kuivaa. Taamaalilluni pilliiviup qaani saammaannartitsivoq illernartillugulu. v16 Taava pilliutip erlaviisa tunnortaat tamaat, tinguup ilaa tartuilu illugiit tunnortaat ilanngullugu peerpai pilliivimmilu ikikkarlugit. v17 Kisianni ussiup amiakkui amialu neqaalu aqajarualu imai atatillugit tammaarfiup avataani ikuallappai soorlu Naalakkap taama peqqusimagaani. v18 Taava sava angutiviaq ikikkagassatut pilliutissaq aggiuppaa, Aronillu ernerisalu assatik savap niaquanut tutsippaat. v19 Mosesip sava toquppaa aavanillu pilliivik kaajallallugu serpartarlugu. v20 Sava angutiviaq aggoriarlugu niaqua aggornerilu tartuisalu tunnuat ikikkarpai. v21 Erlavii niuilu imermik errortorpai savalu angutiviaq tamaat pilliivimmi ikikkarlugu. Tassa pilliut ikikkagassaq tikka Naalakkamut naamajuminartussaq, Naalakkamut pilliut. Taamaaliorporlu soorlu Naalakkap taama peqqusimagaani. v22 Tulliullugu aggiuppaa savap angutivissap aappaa, sava angutiviaq ivertitaaffimmi pilliutissaq. Aronip ernerisalu assatik savap niaquanut tutsippaat. v23 Mosesip sava toquppaa aavatalu ilaanik Aronip siutaata talerperliup nuua kullualu talerperleq putugualu talerperleq tanillugit. v24 Aronip erneri imminukartippai aallu ilaanik siutaasa talerperliit nuui kulluilu talerperliit putuguilu talerperliit tanillugit, aallu sinneranik pilliivik kaajallallugu serpartarpaa. v25 Taava savap tunnua, pamiua tunnulik, erlaviisa tunnortaat tamaat, tinguata ilaa, tartui illugiit tunnortaat ilanngullugu quttoraalu talerperleq peerpai. v26 Koorimit iffiukkanik seernarsaateqanngitsunik imalimmit Naalakkap kiinaata saaniittumit tiguai iffiugaq nigaliusaq seernarsaateqanngitsoq ataaseq, timiusaq nigaliusaq uulialigaq ataaseq iffiugarlu saattoq ataaseq, ilivaalu tunnut quttoqqallu talerperliup qaavannut. v27 Tamakku tamaasa Aronip ernerisalu itumaannut ilivai peqqusiffigalugillu Naalakkap kiinaata saani nittarterutigitillugit. v28 Taava Mosesip assaannit tiguai pilliummullu ikikkagassamut ilanngullugit pilliivimmi ikikkarlugit. Tassa ivertitaaffimmi pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq, Naalakkamut pilliut. v29 Mosesip sakiamineq tigoriarlugu Naalakkap kiinaata saani nittarterutigaa. Tassa Mosesip savamit angutivissamit ivertitaaffimmi pilliummit pissarsiaa soorlu Naalagaq taama peqqusisimasoq. v30 Taava Mosesip uuliap tarnutissap ilaanik aallu pilliivimmiittup ilaanik Aroni atisaalu serpartarpai, aammalu erneri atisaallu taamaaliorfigai. Taamaalilluni Aroni ernerilu taakkualu atisaat illernartippai. v31 Mosesip Aroni ernerilu oqarfigai: »Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani neqi uussavarsi tassanilu nerillugu iffiukkanik palasinngortitsissutissanik koorimiittunik illulerlugu, soorlumi peqqusiffigineqarsimasunga oqaqqullunga: Aronip ernerisalu neqi iffiukkallu taakku nerissavaat. v32 Kisianni neqimit iffiukkanillu sinneruttut ikikkassavasi. v33 Ullunilu arfineq-marlunni Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killinganiissaasi ullut palasinngortitsiffiit qaangiutserlugit, tassami palasinngortitsineq ullunik arfineq-marlunnik sivisussuseqartussaammat. v34 Soorlu ullumi iliortusi aammattaaq matuma kingorna taamaaliortassaasi ilissinnut saammaannartitsissutissamik; taama oqarpoq Naalagaq. v35 Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killinganiissaasi ullut arfineq-marluk, ullukkut unnuakkullu, Naalakkallu peqqussutai malillugit iliorlusi – toqoqqunasi.Taamami peqquseqquneqarsimavunga.« v36 Aroni ernerilu Naalakkap Mosesikkut peqqussutai malillugit iliorput. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 9 Aronip siullermeerluni pilliinera v1 Ullut arfineq-pingajussaanni Mosesip Aroni ernerilu Israelikkullu utoqqaanertaat imminukartippai, v2 Aronimullu oqarpoq: »Immikkoortikkit nersuteeraq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq savalu angutiviaq ikikkagassatut pilliutissaq, tamarmik innarluuteqanngitsut, Naalakkallu kiinaata saani pilliutigalugit. v3 Israelikkullu oqarfigissavatit: Immikkoortissigit savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq, taavalu nersuteeraq savaararlu tamarmik ataatsimik ukiullit innarluuteqanngitsut ikikkagassatut pilliutissat, v4 aammalu ussik savalu angutiviaq nereqatigiissutissatut pilliutissat, tamarmik Naalakkap kiinaata saani pilliutigineqartussat, taavalu aamma naatitanit pilliutissat uuliamik aalatikkat, tassami Naalagaq ullumi ilissinnut saqqummersinniarmat.« v5 Mosesip aggiuteqqusai aggiuppaat Toqqullu Naapeqatigiittarfiup sioraanut inissillugit, ilagiillu tamarmik sassarput Naalakkap kiinaata saanut. v6 Taava Mosesi oqarpoq: »Tassa Naalakkap ilissinnut iliuusereqqusaa, Naalakkap naalannassusiata saqqummerfigissammasi.« v7 Mosesillu Aroni oqarfigaa: »Pilliivimmut sassarlutit pilliut ajortaaruteqqussut pilliullu ikikkagassaq pilliutigissavatit illit Israelikkullu saammaannarsissutissassinnik. Inuit tunissutaat sassaanniaruk taakkulu saammaannartillugit Naalakkap peqqusineratut!« v8 Aroni pilliivimmut sassarpoq ussillu piaraq imminerminut tunngatillugu ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq toqullugu. v9 Aronip ernerisa ussiup piaqqap aava taassumunnga aappaat, Aronillu inussani aammut misoriarlugu taassuminnga pilliiviup nassuusartai tanippai. Aap sinnera pilliiviup toqqaviata killinganut kuivaa. v10 Pilliutip ajortaaruteqqussutip tunnua, tartui tinguatalu ilaa pilliivimmi ikikkarpai Naalakkap Mosesimut peqqusineratut. v11 Kisianni neqaa amialu tammaarfiup avataani ikuallappai. v12 Taava nersut ikikkagassatut pilliutissaq toquppaa; aavalu ernermi imminut aammassuk taassuminnga pilliivik kaajallallugu serpartarpaa. v13 Ernermi pilliut ikikkagassaq aggugakkuutaarlugu niaqualu imminut aammatigit tamakku pilliivimmi ikikkarpai. v14 Erlavii niuilu errortorpai pilliummullu ikikkagassamut ilanngullugit pilliivimmi ikikkarlugit. v15 Taava Aronip inuit tunissutaat sassaappaa. Savaasaq angutiviaq inuit ajortaaruteqqussutitut pilliutissaat toquppaa; pilliutitullu ajortaaruteqqussutitut pilliutigaa siuliani eqqartorneqartutut. v16 Pilliut ikikkagassaq sassaappaa ileqqoreqqusallu malillugit pilliutigalugu. v17 Aamma naatitanit pilliutissat sassaappai. Taakkunannga itummap imai tiguai pilliivimmilu ikikkarlugit; taakku pilliutigai ullaakkut ikikkagassatut pilliutissap saniatigut. v18 Taava ussik savalu angutiviaq inuit nereqatigiissutissatut pilliutissaat toquppai, aavallu ernermi imminut tunniummassuk taassuminnga pilliivik kaajallallugu serpartarpaa; v19 tunniuppaallu ussiup savallu angutivissap tunnui pamiualu tunnulik erlaviisalu tunnortaat tartuilu illugiit tunnortaat ilanngullugu kiisalu tinguup ilaa, v20 sakiamerngillu qaavannut ilivai tunnullu pilliivimmi ikikkarlugit. v21 Aronip sakiamerngit quttorarlu talerperleq nittarterutigai Naalakkap kiinaata saani, soorlu Mosesi taama peqqusisimasoq. v22 Aronip talini qullarlugit inuit pilluaqquai. Taava pilliut ajortaaruteqqussut pilliullu ikikkagassaq pilliutillu nereqatigiissutissat sassaatereeramigit pilliivimmit aqqarpoq. v23 Kingornatigut Mosesi Aronilu Tupermut Naapeqatigiittarfimmut iserput, anigamillu inuit pilluaqquaat. Naalakkap naalannassusiata inuit tamaasa saqqummerfigai, v24 innerlu Naalakkamit anillappoq pilliut ikikkagassaq tunnullu pilliivimmiittut ikikkarlugit. Inuit tamanna takugamikku nuannaarnermit nipituumik nilliapput pallorlutillu. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 10 Nadabi Abihulu v1 Aronip ernerisa Nadabip Abihullu tamarmik immikkut aamaasivitik aamartallit tiguaat aamallu qaavannut tipigissaammik iliseriarlutik inneq illernartitaanngitsoq Naalakkap kiinaata saanut sassaallugu, tassa Naalakkap peqqussutaanut akerliusumik iliorlutik. v2 Taava inneq Naalakkamit anillappoq nukariillu ikuallallugit, toquppullu Naalakkap kiinaata saani. v3 Mosesip Aroni oqarfigaa: »Tassa Naalakkap eqqartugaa oqarami: Uannut palliguttunut illernassusera saqqummersippara, innuttama tamarmik takkuanni naalannassusera takutippara.« Aroni qarluallanngilaq. v4 Mosesilli Mishaeli Elsafanilu Aronip akkaata Uzzielip erneri suaarlugit qaaqquai oqarfigalugillu: »Qaallusi eqqarlisi illernartuummit peerlugit tammaarfiup avataanukaanniarsigit.« v5 Taakkulu ornigupput Mosesillu oqaasii naalallugit eqqarlitik suli palasitut ilupaaminnik atortut tammaarfiup avataanukaallugit. Palasiussuseq pillugu immikkut aalajangersakkat v6 Taava Mosesip Aroni ernerilu Eleazari Itamarilu oqarfigai: »Ilissi nutsasi isivissimatiinnassanngilasi atisasilu alittussanagit, peqqussutima taassuma akerlianik ilioraluarussi toqusussaassagassi Naalakkallu ilagiit tamaasa kamaatissammagit. Kisianni Israelikkoqatisi tamarmik qiassapput Naalakkap ikuallatsitai pillugit. v7 Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaanit qimagutissanngilasi qimagukkaluarussi toqussagassi uulia tarnutissaq Naalakkap ilissinnik palasinngortitsissutaa ilissinniittuarmat.« Mosesip oqaasii malillugit iliorput. v8 Naalakkap Aroni oqaluffigaa: v9 »Illit ernitillu viinnimik immiamilluunniit imersimassanngilasi Tupermut Naapeqatigiittarfimmut isissagaangassi, imersimagaluarussi toqussagassi. Tamanna kinguaariikkuutaani ilissinnut soraajuitsumik inatsisaassaaq, v10 tassa ilissinnut immikkoortissinnaaqqullugit illernartoq pitsaanngitsumit, mingunnartoq mingunnaatsorlu, v11 Israelikkunnullu ajoqersuutigisinnaaqqullugit inatsisit uanga Naalagaq Mosesikkut taakkununnga nalunaarutigisakka tamaasa.« v12 Mosesip Aroni ernerilu Eleazari Itamarilu oqarfigai: »Naatitanik pilliutinit Naalakkamut pigitillugit ikuallanneqartunit sinneruttut seernarsaateqartinnagit nerisigit pilliiviup killingani; illernartorsuupput. v13 Taakku nerissavasi inimi illernartitami. Tassaapput pilliutip Naalakkamut pigitillugu pilliutigineqartup ilai illit ernivillu pisassarisasi. Taama peqquseqquneqarpunga. v14 Sakiamineq nittarterutigineqartoq quttorarlu akiliutaasoq ilissi, tassa illit ernivillu panivillu, inimi minguitsumi nerissavasi tassaammata Israelikkut nereqatigiissutissatut pilliutaasa ilaat ilinnut qitornannullu pisassaatinneqartut. v15 Pilliutit tunnortaanut ilanngullugit quttoraq akiliutaasoq sakiaminerlu akiliutaasoq Naalakkamut pigititassanngortillugit nittarterutigissavasi Naalakkap kiinaata saani. Taakku illit qitornavillu pisassaraasi. Taama pisassaqartitaanersi atuutissaaq soraajuitsumik, soorlu Naalagaq taama peqqusisimasoq.« v16 Savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq Mosesip apeqqutigimmagu paasineqarpoq ikikkarneqarsimasoq. Taava Mosesip Aronip erneri Eleazari Itamarilu amiakkuusut kamaatingaalerpai oqarfigalugillu: v17 »Sooq pilliut ajortaaruteqqussut inimi illernartitami nerinngilisiuk? Taannami pilliutaavoq illernartorsuaq. Naalakkap taanna ilissinnut tunniussimavaa ilagiit ajortaat ilissinnut pisissagassigit taamalu isumakkiigassanngortissagassigit Naalakkap kiinaata saani. v18 Pilliutip taassuma aava illernartuummut eqqunneqarsimanngilaq, taamaattumik neqaa nerisussaagaluarparsi inimi illernartitami, soorlu uanga taama peqqusisimasunga.« v19 Taava Aronip Mosesi oqarfigaa: »Ullumi ernerma ajortaaruteqqussutitut pilliutissartik ikikkagassatullu pilliutissartik Naalakkap kiinaata saanut sassaassimavaat, uangalu taama ittumik nalaataqartitaavunga. Uanga ullumi pilliummik ajortaaruteqqussummik nerisimagaluaruma Naalakkap isaani iluarinartuussagaluarnerpa?« v20 Mosesip oqaatsit tamakku tusaramigit iluarai. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 11 Uumasut mingunnaatsut mingunnartullu pillugit inatsisit v1 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v2 Israelikkut oqarfigissavasi: Nunarsuup nersutaanit assigiinngitsunit makku nerisinnaavasi: v3 Nersutit qupisimasunik qaamikkullu quppalinnik kukiffaqartut tamugartortuusut tamaasa nerisinnaavasi. v4 Kisianni tamugartortunit qupisimasunilluunniit kukiffalinnit makku nerissanngilasi: Qatigattooq, tassa tamugartortuugaluarluni qupisimasunik kukiffaqanngimmat; taanna mingunnartuutissavarsi. v5 Qappik qaqqarmioq, tassa tamugartortuugaluarluni qupisimasunik kukiffaqanngimmat; taanna mingunnartuutissavarsi. v6 Ukaleq, tassa tamugartortuugaluarluni qupisimasunik kukiffaqanngimmat; taanna mingunnartuutissavarsi; v7 puuluki, tassa qupisimasunik kukiffaqaraluarluni kukiffaminilu quppaqaraluarluni tamugartortuunngimmat; taanna mingunnartuutissavarsi. v8 Taakkua neqaat nerissanngilarsi, qillorlu attussanngilarsi. Taakku mingunnartuutissavasi. v9 Uumasut immamiittut uku tamaasa nerisinnaavasi: Sulussuguteqarlutillu tattaqartut imaaniittut kuunniittullu tamaasa nerisinnaavasi. v10 Uumasut immami ujameriattut tamaasa, uumassusillit tamaasa, imaaniittut kuunniittullu tamaasa sulussuguteqaratillu tattaqanngitsut maajunnartuutissavasi. v11 Maajunnartuutissavasi, taakku nerissanngilasi, timaallu qilluusut maajugisassavasi. v12 Immamiittut sulussuguteqaratillu tattaqanngitsut tamaasa maajunnartuutissavasi. v13 Makkuupput timmissat maajugisassasi; nerineqassanngillat, maajunnartuupput: Nattoralik, munkegribbi, lammegribbi, v14 glenti, kissaviarsuit assiginngitsukkuutaat, v15 tulukkallu assigiinngitsukkuutaat, v16 qatigattuusaq, uppik unnuarsiooq, naajaq kissaviillu assigiinngitsukkuutaat, v17 uugooq, pelikani aalisagarniaq, uugooq orpippassuarmioq, v18 uppik saagulik, pelikani, nattoraliusaq qillorniaq, v19 ungasorsuaq, qeriiaat assigiinngitsukkuutaat, hærfugli imangertarlu. v20 Uumasorujunnguit suloqartut sisamanillu nioqartut tamaasa maajunnartuutissavasi. v21 Uumasorujunnguanilli suloqartunit sisamanillu nioqartunit taamaattoq makku nerisinnaavasi: isikkamik qaavisigut nunami pissigaatigisinnaasaminnik niullit, v22 taakkunanngalu uku nerisinnaavasi: pillertat angalaartartut assigiinngitsukkuutaat, tassa sol'amit, hargolit hagabillu. v23 Kisianni uumasorujunnguit sisamanik niullit allat tamaasa maajunnartuutissavasi. v24 Kinguliini taaneqartut nersutit ilissinnik minguttunngortitsisuupput. Taakkua timaannik qilluusunik attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq, v25 taamalu ittumik tigumiartup atisani errortariaqassavai unnuullu tungaanut mingussimassalluni. v26 Mingunnartutut naatsorsuutissavasi uumasut qupivissimasunik qaavisigullu quppaqanngitsunik kukiffallit tamugartortuunngitsullu tamaasa. Kinaluunniit tamakkuninnga attuisoq minguttunngussaaq. v27 Nersutillu sisamanik niullit inuaannarminnik tutisartut tamaasa mingunnartuutissavasi. Kinaluunniit tamakkua timaannik qilluusunik attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq. v28 Taama ittumillu toqungasunik tigumiartup atisani errussavai, unnuullu tungaanut mingussimassaaq. Tamakku mingunnartuutissavasi. v29 Uumasorujunnguit nunami ingerlasartut mingunnartuutissavasi: Avinngaq, teriaq sisamaviliillu assigiinngitsukkuutaat, v30 tassa gekko, koa, murgekko, hometi kameleonilu. v31 Uumasorujunnguit akornanni tamakku mingunnartuutissavasi. Kinaluunniit timaannik toqungasumik attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq. v32 Uumasut taamaattut toqungasut nakkarlutik tuffii tamarmik minguttunngussapput, soorlu qisummik sanaat atisalluunniit, ammit puulluunniit, imaluunniit atortut allat. Tamakku imermiitinneqassapput mingunnartuussallutillu unnuup tungaanut. Imermiitinneqareerunik mingunnartuerutissapput. v33 Uumasoq taama ittoq immersakkamut marraasumut nakkarpat nakkarfianiittut tamarmik minguttunngussapput, immersagarlu sequminneqassaaq. v34 Nerisassat suulluunniit immersakkap taamaattup imaanik serpalinneqartut minguttunngussapput, imigassallu suulluunniit immersakkamut taamaattumut immiussat minguttunngussapput. v35 Uumasup taama ittup toqungasup nakkarluni tuffii tamarmik minguttunngussapput. Tamakku tassaappata kissarsuut ikumatitsivilluunniit, taava aserorterneqassapput. Tamakku minguttuupput ilissinnillu mingunnartuutinneqassallutik. v36 Puilasut imiisiviliallu imallit mingunnaatsuuinnassapput; kisianni uumasumik qilluusumik attuisoq minguttunngussaaq. v37 Uumasoq qilluusoq karrinut siaruartigassanut nakkarsimagaluarpalluunniit karrit mingunnaatsuuinnassapput. v38 Kisianni karrit masatserneqarsimasut uumasumik qilluusumik nakkarfigineqartut mingunnartuutissavasi. v39 Uumasut ilaat nerisinnaasarsi toquppat taassuminnga attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq. v40 Taassuminnga nerisup atisani errussavai, mingussimassaarlu unnuup tungaanut. Uumasumillu qilluusumik tigumiartup aamma atisani errussavai, unnuullu tungaanut mingussimassaaq. v41 Paarmortut nunami ingerlasartut tamarmik maajunnartuupput. Tamakku nerineqassanngillat. v42 Paarmorlutik ingerlasartut nissutik sisamaasut amerlanerusulluunniit pisuuseralugit nunami ingerlasartut nerissanngilasi maajunnartuummata. v43 Paarmorlutik ingerlasartunik immissinnut maajunnartunngortinniaqinasi taakkunatigut mingutsillusi. v44 Uangami tassaavunga Naalagaq Guutersi. Illernarsassaasi illernartuullusilu uanga illernartuugama. Immissinni minguttunngortinniaqinasi paarmortutigut nunami angalaartutigut. v45 Uangami tassaavunga Naalagaq ilissinnik Egyptenimit majuartitsisoq ilissinnut Guutiujumagama. Illernartuussaasi uanga illernartuugama. v46 Tassa nersutit timmissallu uumasullu imermi aalasut tamaasa uumasullu nunami paarmortut tamaasa pillugit inatsisit, v47 immikkoortissinnaaqqullusigit mingunnaatsut mingunnartullu, aamma uumasut nerineqarsinnaasut nerineqaqqusaanngitsullu. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 12 Ernisut minguttuunerannik inatsisit v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigikkit: Arnaq ernertaaruni ulluni arfineq-marlunni mingussimassaaq; aaqarnermisut sivisutigisumik mingussimassaaq. v3 Ullut arfineq-pingajussaanni nukappiaqqap angutaassutaata nuuata amia kipineqassaaq. v4 Arnaq ernisoq ulluni 33-ni angerlarsimaannassaaq aaqarnermigut minguersiilluni. Sumilluunniit illernartitamik attuissanngilaq illernartuummullu isissanani ullut minguersarfini naatinnagit. v5 Panissaaruni sabbatit-akunneri marluk mingussimassaaq aaqarnermisut illuni. Taava ulluni 66-ini angerlarsimaannassaaq aaqarnermigut minguersiilluni. v6 Ullut minguersarfini naappata – ernertaarsimaguni panissaarsimaguniluunniit assigiimmik – illernartuummut aggiussissaaq savaaqqamik ataatsimik ukiulimmik ikikkagassatut pilliutissamik aammalu tuimik piaqqamik tuimilluunniit quluartartumik ajortaaruteqqussutitut pilliutissamik. Taakku Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut sassaatissavai palasimullu tunniullugit. v7 Taassuma Naalakkap kiinaata saani pilliutigissavai pilliuteqarniartumut saammaannarsissutaatillugit. Taava arnaq taanna aaqareerluni minguersimalissaaq. Tassa arnat ernertaartut panissaartullu pillugit inatsit. v8 Kisianni arnaq savamik pilliuteqassalluni akissaqanngikkuni tuit quluartartut marluk tuilluunniit piaqqat marluk pilliutigissavai, aappaa pilliutitut ikikkagassatut aappaalu pilliutitut ajortaaruteqqussutitut, palasillu saammaannartissavaa. Taamaalilluni minguersimalissaaq. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 13 Pupinneq pillugu inatsit v1 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v2 Kinaluunniit amimi qaani tinumasoqalersoq, aniorneqartoq qaqorujuttumilluunniit milaqalersoq tassa pupinnerusinnaasumik, palasimut Aronimut ernerisaluunniit ilaannut palasimut takutikkiartortinneqassaaq, v3 amianilu ajoqutitut malunniunneq palasip misissussavaa. Tamaani ammip meqqui qaqortissimappata ajoquteqarfillu amermit eqqaaniittumit ilorpasinnerusorinarpat taava tassaassaaq pupinnerup malunniunnera. Taamaannera palasip paasiguniuk tamatuminnga ajoqutilik minguttuusutut nalunaarutigissavaa. v4 Kisianni ajoquteqarfiusoq milattut qaqorujuttutut ippat ilorpasinnerusorinanngippallu tamaanilu ammip meqqui qaqortissimanngippata palasip inuk taanna ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v5 Taava ullut arfineq-aappaanni palasip misissoqqissavaa. Paasiguniuk ajoquteqarfiusoq allanngorsimanngitsoq siaruaassimananilu suli ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v6 Palasip ullut arfineq-aappaanni misissoqqissavaa, paasiguniullu ajoquteqarfiusoq asinngarsimasoq siaruaassimananilu, taava ajoqutilik minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa aniorneri amerluutaannaammata. Atisani errorunigit minguttuujunnaassaaq. v7 Kisianni palasip minguttuunngitsutut nalunaarutigereeraani ajoquteqarfini siaruaappat palasimut takutikkiartoqqissaaq, v8 palasillu misissussavaa. Paasiguniuk aniornerit siaruaassimasut minguttuusutut nalunaarutigissavaa. Tassaassaaq pupinneq. v9 Kinaluunniit pupinnermik nappaateqalersoq palasimut takutikkiartortinneqassaaq, v10 palasillu misissussavaa. Paasiguniuk amiani qaqortumik tinumasoqartoq tamaanilu ammip meqqui qaqortissimasut tinumasorlu taanna aseruunneqartoq, v11 taava paasinarsissaaq pupittuartunngorsimasoq, palasillu minguttuusutut nalunaarutigissavaa. Mattusimateqqaartariaqassanngilaa nalunarunnaareermat minguttuusoq. v12 Kisianni pupinnera ersereersimappat palasillu takusinnaasai najoqqutaralugit ajoqutaa timaa tamakkerlugu siaruaassimappat, v13 taava palasip misissussavaa. Paasiguniuk pupinnera timaanut tamarmut siaruaassimasoq minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa. Timaa tamarmi qaqortissimaguni minguttuussanngilaq. v14 Kisianni amiata ilaa toqusimasutut aseruunneqarnera malunnarsiniariarpat minguttuusutut isigineqalissaaq. v15 Palasip ameq toqusimasoq misissussavaa inullu taanna minguttuusutut nalunaarutigissallugu ameq toqusimasoq tamanna mingunnartuummat. Tassaavoq pupinneq. v16 Amerli toqusoq qaqorteqqippat palasimut ornigutissaaq, v17 palasillu misissussavaa. Paasiguniuk ajoquteqarfia qaqortissimasoq inuk taanna minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa. Taava minguttuujunnaarsimassaaq. v18 Amimini ajuaqalersimasoq kinaluunniit ajussani mamippat v19 ajussallu inaani qaqortumik tinumasoqalerpat aappilarujuttumilluunniit milaasaqalersimalluni palasimut takutikkiartussaaq, v20 palasillu misissussavaa. Paasiguniuk ajoquteqarfiusoq amermit eqqaaniittumit ilorpasinnerusumiittoq tamaanilu ammip meqqui qaqortissimasut minguttuusutut nalunaarutigissavaa, tassaavoq pupinnermik nappaateqalerneq ajussakkut malunniussimasoq. v21 Palasilli misissorlugu paasiguniuk tamaani ammip meqqui qaqortissimasoqanngitsut ajoquteqarfillu amermit eqqaaniittumit ilorpasinnerusorinanngitsoq asinngarsimallunilu, taava inuk taanna ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v22 Malunniunneq amermi siaruaappat palasip inuk taanna minguttuusutut nalunaarutigissavaa. Tassaavoq pupinnermik nappaateqalerneq. v23 Kisianni ajoquteqarfiata qaqorujutsissimanera taamaaginnarpat siaruaassimanani, taava minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa malunniunneq taanna tassaaginnarmat ajuarisimasaata qilerunnguunnera. v24 Kinaluunniit amimini uuneqarpat uuneratalu mamikkiartornera aappilarujuttunngorpat qaqortippalluunniit v25 palasip misissussavaa. Paasinarpat tamaani ammip meqqui qaqortissimasut aammalu malunniunneq tamanna amermit eqqaaniittumit ilorpasinnerusumiittoq, taava nalunassanngilaq pupinnera uunerani anillaassimassasoq; palasillu inuk taanna minguttuusutut nalunaarutigissavaa. Tassaassaaq pupinnermik nappaateqalerneq. v26 Kisianni palasip ajoquteqarfiusoq misissorlugu paasiguniuk meqquinik qaqortissimasoqanngitsoq ajoquteqarfillu amermit eqqaaniittumit ilorpasinnerusumiinngitsoq asinngarsimasorlu, inuk taanna ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v27 Taava ullut arfineq-aappaanni palasip takuniassavaa. Malunniunneq siaruaassimappat palasip inuk taanna minguttuusutut nalunaarutigissavaa. Tassaassaaq pupinnermik nappaateqalerneq. v28 Kisianni milak qaamasoq allanngorsimanngippat siaruaassimananilu asinngarsimallunilu, taava nalunassanngilaq tassaasoq uunerata tinumasunnguunnera, palasillu inuk taanna minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa malunniunneq taanna tassaaginnarmat uunerata qilerunnguunnera. v29 Angutip arnalluunniit niaquani uminniluunniit ajoqummik malunniuttoqarpat v30 taanna palasip misissussavaa. Isumaqaruni ajoqutaa amermit eqqaaniittumit ilorpasinnerusumiittoq, meqqunissimappallu sungarpaluttunik amitsunik, taava ajoqutilik minguttuusutut nalunaarutigissavaa. Tamakku tassaapput kilannerit, pupinneq niaqqumi uminniluunniit. v31 Palasi kilaat malunniuffiannik misissuisoq isumaqaruni amermit eqqaaniittumit ilorpasinnerusumiinngitsoq, qernertunillu meqqunissimanngippat inuk taanna ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v32 Taava palasip ullut arfineq-aappaanni ajoquteqarfik misissussavaa. Paasiguniuk ajoqutaa siaruaassimanngitsoq sungarpaluttunillu meqqunissimanngitsoq amermillu eqqaaniittumit ilorpasinnerusumiinnginnguatsiartoq, v33 taava inuk taanna nujaarutivillugu nujaajartissavaa unngiartilluguluunniit kisianni ajoquteqarfia ilanngunnagu, sulilu ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v34 Ullut arfineq-aappaanni palasip kilanneq misissussavaa. Paasiguniuk siaruaassimanngitsoq amermillu eqqaaniittumit ilorpasinnerusumiinnginnguatsiartoq inuk taanna minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa. Inuup taassuma atisani errussavai, taavalu minguttuujunnaassaaq. v35 Kisianni palasip minguttuunngitsutut nalunaarutigereeraani kilanneq siaruaassimappat v36 palasip misissussavaa. Paasiguniuk siaruaassimasoq meqqui sungarpaluttut peqqissaarnerulluni misissortariaqanngilai, nalunarunnaareermat inuk taanna minguttuusoq. v37 Kisianni isumaqarnarpat kilanneq taamaaginnartoq siaruaassimanani qernertunillu meqqunissimasoq, nalunassanngilaq kilanneq ajorunnaarsimasoq. Taava minguttuujunnaarsimassaaq, palasillu minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa. v38 Angutip arnalluunniit timaani milattut ittunik qaqorujuttunik naasoqarpat v39 tamakku palasip misissussavai. Ammip qaavani aniornernik qaqortunik qillertuunngitsunik takussaasoqarpat tamakku allaanavianngillat, tassaassapput amermi qalipaateqannginnersat. Taamaappat inuk taanna minguttuunngilaq. v40 Angut nujaarukkuni tassaaginnarpoq nujaatsoq, minguttuunngilaq. v41 Sassasinnerusukkut nujaarukkuni kassermi siornatigut nujaatsuuvoq; minguttuunngilaq. v42 Tunusuanili nujaaruttumi milattut ittumik aappalorujuttumik malunniuttoqarpat tassaassaaq pupinnermik nappaateqalerneq tunusuani qaavaniluunniit. v43 Palasip misissussavaa. Tunusuani qaavaniluunniit nappaateqalerfiani tinumasumik aappalorujuttumik takusaasoqalerpat amermi pupinnertut ittumik v44 taava pupissimassaaq, minguttuussaarlu. Minguttuummat palasip minguttuusutut nalunaarutigissavaa; Ajoqutaa niaquaniippoq. v45 Pupissunngorsimasoq alittornikunik atisaqassaaq, nujaalu isivissimassapput. Kiinni assersimassavaa suaartarlunilu: »Minguttuuvunga, minguttuuvunga!« v46 Taama ittumik ajoquteqartilluni minguttuuvoq. Inoqatiminit avinngarusimassaaq tammaarfiullu avataani najugaqassalluni. v47 Atisami meqqulualimmit ilupaassiamilluunniit sanaami pupinneqalerpat, v48 pupinnerlu atisap ilupaassiassamit meqqulualimmilluunniit sanaap ujalussiaasartaani tukimukartuni sanimukartuniluunniit ippat atisamiluunniit amermit sanaamiippat v49 atisamilu amiminermiluunniit malunniunneri qorsuullutik aappaluttuullutillunniit, tassaassaaq pupinnermik nappaateqalerneq. Palasimit misissorneqassaaq. v50 Malunniuffik palasip misissoreeruniuk nappaateqalersimasoq ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v51 Ullut arfineq-aappaanni malunniuffiusoq misissussavaa. Siammaassimaguni atisami annoraaminiusumi ujalussiaasani tukimukartuni sanimukartunilu amermiluunniit sumulluunniit atortussiaagaluartumi, tassaassaaq pupinneq perulunnartoq; mingunnartuuvoq. v52 Ikuallassavai atisat ujalussiaasanik tukimukartunik sanimukartunillu ikaartitikkat meqqulualimmit ilupaassiassamillunniit imaluunniit amermit sanaat, tassaammat pupinneq perulunnartoq. Ikuallanneqassaaq. v53 Kisianni palasip misissorlugu paasiguniuk atisami tukimukartunik sanimukartunillu ikaartitikkami amermilluunniit sanaami siaruaassimanngitsoq, v54 taava malunniuttoqarfii errortissavai, sulilu ulluni arfineq-marlunni immikkoortisimassavaa. v55 Errorneqareerpat malunniuffii palasip misissussavai, paasinarsippallu isikkua allanngorsimanngitsoq mingunnartuutissavaa malunniunneri siammaassimanngikkaluarpataluunniit. Ikuallanneqassaaq. Nungujartuutaavoq malunniunnera tunuaniikkaluaruni saavaniikkaluaruniluunniit. v56 Kisianni palasip misissorlugu paasiguniuk errorneqarnermi kingorna malunniuffia malunnartuerussimasoq taava atisap tukimukartumik sanimukartumillu ikaartitikkap amiusulluunniit malunniuttoqarfia alillugu piissavaa. v57 Atisami tukimukartumik sanimukartumilluunniit ikaartitikkami amiminermilluunniit sanaami malunniuttoqaqqilerpat tassaassaaq nutaamik nappalerneq. Taava malunniuffiusoq ikuallanneqassaaq. v58 Atisalli tukimukartumik sanimukartumilluunniit ikaartitikkap amiminiusulluunniit errorneqarluni malunniuffii peeruppata errorneqaqqissaaq. Taava minguttuujunnaassaaq. v59 Tassa meqqulualimmik ilupaassiamilluunniit sanaat tukimukartumik sanimukartumilluunniit ikaartitikkat amiminiusulluunniit pupinneqalersimasut pillugit inatsit. Taanna malillugu atisat minguitsuutissinnaavasi minguttuutillugilluunniit. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 14 v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Tassa pupissup minguttuujunnaartutut nalunaarutigineqarnissaa palasimukaanneqarnissaalu pillugit inatsit. v3 Palasip tammaarfimmit anilluni misissoriartussavaa. Paasiguniuk pupissuusimagaluarluni ajoqutaarussimasoq v4 aallersitsissaaq timmissanik marlunnik uumasunik mingunnartuunngitsunik qisuminermillu cederiusumik, ujalussianik aappallarissunik taartunik isopimillu minguersaatissaanik. v5 Palasip timmissap aappaa immersakkamut marraasumut puilasup ernganik imalimmut qulangiusimallugu toqoqqussavaa. v6 Taava timmiaq uumasoq, qisumineq cederiusoq, ujalussiat aappallarissut taartut isopilu tigussavai tamaasalu misullugit timmissap aappaata qummuattamut marraasumut puilasup ernganik imalimmut qulangiusimallugu toqutap aavanut v7 pupinnerminillu minguersarneqartussaq arfineq-marloriarluni serpartarlugu. Taamaalilluni minguersassavaa. Taamaalioreeruni timmiaq uumasoq tingitissavaa. v8 Minguersartittup atisani errussavai nujaarutivillunilu nujaajarluni uffarlunilu. Taava minguttuujunnaassaaq tammaarsimaffimmullu isersinnaalissalluni. Kisianni ulluni arfineq-marlunni tupermi silataani issiagallassaaq. v9 Ullut arfineq-aappaanni nujaarutivilluni nujaajaqqissaaq unngiarlunilu qimerissanilu piiarlugit, tassa meqquni tamaasa piiassavai. Atisani errussavai uffarlunilu. Taava minguttuujunnaarsimassaaq. v10 Ullut arfineq-pingajussaanni aggiutissavai savaaqqat angutivissat marluk innarluuteqanngitsut savaararlu arnaviaq ataatsimik ukiulik aammalu naatitanit pilliutissat qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai pingasut uuliallit uulialu logi ataaseq. v11 Palasip minguersaasussap minguersartittussaq tunissutitullu pilliutissai Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraani Naalakkap kiinaata saanut sassaatissavai. v12 Taava palasip savaaqqap angutivissap aappaa pisuutitaajunnaaqqussutitut pilliutissaq uulia ilanngullugu sassaatissavaa Naalakkallu kiinaata saani nittarterutigalugu. v13 Savaaraq angutiviaq pilliutit ajortaaruteqqussutit pilliutillu ikikkagassat toqunneqartarfianni toqunneqassaaq inimi illernartitami. Pilliutitut ajortaaruteqqussutitut palasip pilliut pisuutitaajunnaaqqussut pisassaraa. Pilliut taanna illernartorsuuvoq. v14 Pilliutip pisuutitaajunnaaqqussutip aavanik minguersartittup siutaata talerperliup nuua, kullua talerperleq putugualu talerperleq palasip tanissavai. v15 Uuliap pilliummut tassunga ilagititassap ilaa itummaminut saamerlermut kueriarlugu v16 tikini talerperleq uuliamut tassunga misussavaa tamatumalu ilamernganik arfineq-marloriarluni serpartaalluni Naalakkap kiinaata saani. v17 Uuliap itummaminiittup sinneranik palasip tagiassavaa minguitsuutitaasup siutaata talerperliup nuua aamma kullua talerperleq putugualu talerperleq aap pisuutitaajunnaaqqussummit pisup qaavatigut. v18 Palasip uuliap itummaminiittup sinnera minguersartittup niaquanut tarnutissavaa. Taamaalilluni minguersartittoq saammaannartissavaa Naalakkap kiinaata saani. v19 Taava palasip pilliut ajortaaruteqqussut sassaatissavaa minguersartittorlu minguttuusimanerata isumakkeerneqaatissaanik saammaannarsitillugu. Taamaalioreeruni pilliut ikikkagassaq toqussavaa. v20 Palasillu pilliut ikikkagassaq naatitanillu pilliutissat pilliivimmut sassaatissavai inullu taanna saammaannartillugu. Taava minguersimassaaq. v21 Kisianni pilliuteqartussaq piitsuuguni pilliutigeqqusanut taaneqareersunut akissaqarnani taava aggiutissavai savaaraq angutiviaq pilliutissatut pisuutitaajunnaaqqussutitut Naalakkamut pigititaasutut nittarterutigineqartussaq – ilanngullugillu qajuusat aseqqorissut uuliamik aalatikkat efap qulerarterutaa ataaseq uulialu logi ataaseq naatitanit pilliutissatut, v22 aammalu tuit quluartartut marluk imaluunniit tuit piaqqat marluk – akissaqarnini naapertuutigalugu – aappaa ajortaaruteqqussutitut aappaalu ikikkagassatut pilliutissat. v23 Minguersartittup minguernermi kingorna ullut arfineq-pingajussaanni taakku tunissutitut pilliutissatut Naalakkap kiinaata saanut, tassa Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut, sassaatissavai palasimullu tunniullugit. v24 Taava palasip savaaraq pisuutitaajunnaaqqussutitut pilliutissaq uulia ilanngullugu sassaatissavaa Naalakkap kiinaata saani nittarterutigalugu. v25 Savaaraq pisuutitaajunnaaqqussutitut pilliutissaq toqunneqareerpat palasip pilliutip aavanik minguersartittup siutaata talerperliup nuua, kullua talerperleq putugualu talerperleq tanissavai. v26 Uuliap ilaa itummaminut saamerlermut kueriarlugu v27 tikerminik talerperlermik uuliap taassuma ilamernganik arfineq-marloriarluni serpartaassaaq Naalakkap kiinaata saani. v28 Uuliap itummaminiittup ilaanik pisuutitaajunnaaqqussutitut pilliutip aavanik minguersartittup taninneqarfii tagiassavai, tassa siutaata talerperliup nuua, kullua talerperleq putugualu talerperleq. v29 Palasip uuliap itummaminiittup sinnera minguersartittup niaquanut tarnutissavaa. Taamaalilluni minguersartittoq saammaannartissavaa Naalakkap kiinaata saani. v30 Taava minguersartittup akissaqarnini naapertuutigalugu tuit quluartartut tuilluunniit piaqqat marluk pilliutigissavai, v31 aappaa pilliutitut ajortaaruteqqussutitut aappaalu pilliutitut ikikkagassatut naatitanit pilliutissat taakkununnga ilagitillugit. Taamaalilluni palasip minguersartittoq saammaannartissavaa Naalakkap kiinaata saani. v32 Tassa inatsit pupinnermik nappaateqalersimasoq minguersarnissaminullu akissaqanngitsoq pillugu. v33 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v34 Kana'animut ilissinnut pigisassanngortitassannut iserussi nunagilikkassinnilu tassani pupinneq illumut nalliutitikkukku, v35 illumik piginnittup palasi ornissavaa imalu oqarfigalugu: »Illunni pupinneqalinnguatsiarpoq.« v36 Taava palasip illumi nappaammik takuniaasinnani illumi pigisat annissortissavai illumiittut tamarmik minguttunngorsimasutut nalunaarutigineqaqqunagit. v37 Paasiguniuk eqqorneqarfiit iikkamiittut qorsorpaluttuusut aappilajaartuullutilluunniit iikkamullu ilorpaassimannguatsiarlutik v38 illumit anissaaq isaariaanukarlunilu, ullunilu arfineq-marlunni assersimatissavaa. v39 Ullut arfineq-aappassaanni illu takuniaqqissavaa, misissuinerminilu paasiguniuk illup eqqorneqarnera iigaani siaruaassimasoq v40 ujaqqat eqqorneqarsimasut piiartissavai illoqarfiullu avataani mingunnartunik eqqaavimmut eqqartillugit. v41 Taava illup iluani qarmat kiliortorneqassapput, marraallu kiliortorlugu piiagaq illoqarfiup avataani mingunnartunik eqqaavimmut iginneqassaaq. v42 Qarmasissiallu piiakkat allanik taarseriarlugit iikkat marraammik nutaamik marrarneqassapput. v43 Illup qarmai piiarneqareersut iigaalu kiliortorneqarlutillu nutaamik marrarneqareersut illu eqqorneqaqqippat v44 palasip misissussavaa. Paasinarpat eqqorneqarneq siaruaassimasoq taava nalunassanngilaq tassaasoq pupinneq peruluutaasoq illumiittoq, minguttuuvorlu. v45 Taava illu aserorterneqassaaq, tassa qarmai qisuttaalu marraataalu tamarmi, tamakkulu illoqarfiup avataani mingunnartunik eqqaavimmut ingerlanneqassapput. v46 Illu assersimaneqartillugu tassunga isertoq unnuup tungaanut mingussimassaaq. v47 Illumi sinittup atisani errussavai, illumilu nerisup atisani errussavai. v48 Kisianni palasip illu misissorlugu paasiguniuk iikkat nutaamik marrarnerisa kingornatigut eqqorneqarneq siaruaassimanngitsoq minguttuunngitsutut nalunaarutigissavaa, ajoqutaarussimassammat. v49 Palasip illumik ajortaaruteqqussutitut tigussavai timmissat marluk, qisumineq cederiusoq, ujalussiat aappallarissut taartut isopilu. v50 Timmissap aappaa toqussavaa immersakkamut marraasumut puilasup ernganik imalimmut qulangiusimallugu. v51 Taava qisumineq cederiusoq, isopi ujalussiallu aappallarissut taartut timmissallu aappaa uumasoq timmissap toqutap aavanut puilasullu ernganut qummuattamiittumut misussavai illulu arfineq-marloriarluni serpartarlugu. v52 Taamaalilluni illu timmissap aavanik, puilasup ernganik, timmissamik uumasumik, qisuminermik cederiusumik, isopimik ujalussianillu aappallarissunik taartunik ajortaajareeruniuk v53 timmiaq uumasoq tingitissavaa illoqarfiup avataanut aallartillugu. Taamatut illu saammaannartissavaa. Taava minguersimassaaq. v54 Tassa inatsit pupinnerit suulluunniit, kilanneq, v55 atisani illumilu pupinneq, v56 pullanneq, aniornerit milaallu qaamasut v57 minguttuunermik minguitsuunermilluunniit ajoqersuussutit pillugit. Tassa pupinneq pillugu inatsit. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 15 Kinguaassiuutitigut mingunneq pillugu inatsit v1 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v2 Israelikkut oqarfigissavasi: Angut iginertut ittumik kinguaassiuutiminit aniasoqaleruni aniasoq taanna pissutigalugu minguttuuvoq. v3 Aniasoqarnini pillugu minguttuunera imaappoq: Angutaassutiminit aniasoqassaaq, imaluunniit angutaassutaa milissimassaaq aniasoqarneq sapilerluni. Tassa minguttuussutai. v4 Siniffik sunaluunniit iginertut ittumik aniasoqartup nallavigisaa minguttunngorsimassaaq, issiavillu sunaluunniit ingiffigisimasaa minguttunngorsimassaaq. v5 Siniffianik attuisup atisani errussavai uffarlunilu. Taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v6 Sumullu issiavigisimasaanut ingittup atisani errussavai uffarlunilu; taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v7 Taamatullu aamma ajoqutilimmik attuisup atisani errussavai uffarlunilu. Taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v8 Aniasoqartup kina minguttuunngitsoq qiserpagu qisigaata atisani errussavai uffarlunilu; taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v9 Issiaataq qimussersup taassuma issiavigisaa sunaluunniit minguttuuvoq. v10 Issiaviata innanngaviataluunniit ilaanik attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq, taama ittumillu ingerlassisup atisani errussavai uffarlunilu. Taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v11 Aniasoqartup kina attoruniuk assani asaqqaarnagit, attugaata atisani errussavai uffarlunilu. Taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v12 Immersagaq marraasoq ajoqutillip attugaa sequminneqassaaq, napparsisaagunilu errortorneqassaaq. v13 Iginertut ittumik aniasoqartup aniasuerukkuni minguernerminit ullut arfineq-marluk qaangiussiissavai; taava atisani errussavai puilasullu ernganik kinguaassiuutini asassallugit. Taamaalioreeruni minguersimassaaq. v14 Ullut arfineq-pingajussaanni tuit quluartartut marluk tuilluunniit piaqqat marluk Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaanukaatissavai Naalakkap kiinaata saanut palasimullu tunniutissallugit. v15 Palasillu taakku pilliutigissavai, aappaa pilliutitut ajortaaruteqqussutitut aappaalu pilliutitut ikikkagassatut. Taamaalilluni palasip minguiartittoq saammaannartissavaa Naalakkap kiinaata saani ajoqutaanillu minguersillugu. v16 Angut anisooruni timini tamaat uffassavaa; unnuup tungaanut mingussimassaaq. v17 Atisat annoraaminiusut amiusulluunniit anisuuerluertut tamarmik errorneqassapput, unnuullu tungaanut mingussimassapput. v18 Angutip arnaq innaakkuniuk anisoorfigippagu taakku tamarmik uffassapput; unnuup tungaanut mingussimassapput. v19 Arnaq aaqaruni, tassa illissaminit aammik aniasoqarluni ulluni arfineq-marlunni aaqarfigisamini mingussimassaaq. Arnamik taassuminnga attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq. v20 Aaqarnermini innanngavii issiaviilu suulluunniit minguttunngorsimassapput. v21 Siniffianik attuisup atisani errussavai uffarlunilu; taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v22 Issiavigisimasaanillu sumilluunniit attuisup atisani errussavai uffarlunilu; taanna unnuup tungaanut mingussimassaaq. v23 Sumilluunniit siniffianiittumik issiavianiittumilluunniit attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq. v24 Angut arnamik taama ittumik innaassilluni aavanik aaverluertoq ulluni arfineq-marlunni mingussimasaaq, taamaatsillunilu siniffigisimasai tamarmik minguttunngorsimassapput. v25 Arnaq aaqarfimmi saniatigut ullorpassuarni aaqaruni, imaluunniit qaammammoortumik aaqarfigisartakkani sipporlugit aaqaruni, taava taamaannini tamaat mingussimassaaq qaammammoortumik aaqartarnermisut illuni. v26 Siniffik taama aaqartilluni innanngavigisaa sunaluunniit minguttunngorsimassaaq qaammammoortumik aaqartarneratut ililluni, issiavigisaalu tamarmik minguttunngorsimassapput qaammammoortumik aaqartarneranisut. v27 Tamakkuninnga attuisoq minguttunngussaaq. Taassuma atisani errussavai uffarlunilu; unnuup tungaanut mingussimassaaq. v28 Arnaq aaqareernermi kingorna mingueruni ullut arfineq-marlunngorsiissavai. Taava minguersimassaaq. v29 Ullut arfineq-pingajussaanni tuit quluartartut marluk tuilluunniit piaqqat marluk palasimukaatissavai Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut v30 palasillu taakku pilliutigissavai, aappaa pilliutitut ajortaaruteqqussutitut aappaalu pilliutitut ikikkagassatut. Taamaalilluni palasip minguiartittoq saammaannartissavaa Naalakkap kiinaata saani, aaqarneranillu taassuminnga minguttunngortitsisumit minguersillugu. v31 Ilissi Israelikkut minguttuunerannik piiaaffigissavasi minguttuunerminnik peqquteqarlutik toqoqqunagit uanga inigisara imminniittoq minguttunngortikkamikku. v32 Tassa angutit iginertut ittumik kinguaassiuutiminnit aniasoqalersut mingussutigisaminnillu anisoortartut v33 arnallu qaammammoortumik aaqartut, angutit arnalluunniit igisut angutillu arnanik minguttuusunik innaassisut pillugit inatsit. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 16 Ulloq saammaannartitsivik v1 Aronip ernerisa ilaat marluk – taamani Naalakkamut sassaramik toqusariaqarsimasut – toqoreersimalermata Naalakkap Mosesi oqaluffigaa. v2 Naalakkap Mosesi oqarfigaa: Qatanngutit Aroni oqarfigissavat piffissaatitaanngitsukkut illernartuummi saagorsuup iluatungaanut Illernarnerpaamut isertassanngitsoq saammaaffimmut angerutsip illerfiata matuanut sassariartorluni. Iseraluaruni toqusussaavoq uanga saammaaffiup qulaani nuiami saqqummerumaarama. v3 Aronip ullormi saammaannartitsivimmi illernartuummut iseraangami pilliutissatut nassatarisassavai nersuteeraq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq savalu angutiviaq ikikkagassatut pilliutissaq. v4 Atissavai uliguaq ilupaassiamit sanaaq illernartitaq qarliillu ilupaassiamit sanaat kinguaassiuutini assersimaniarlugit; qiterusissaarlu ilupaassiamit sanaamik nasartaataasarlu ilupaassiamit sanaaq niaqquminut atitillugu. Taakku tassaapput atisat illernartitat. Atitinnagit timini uffassavaa. v5 Ilagiinnit Israelikkunnit pissavai savaasat angutivissat marluk ajortaaruteqqussutitut pilliutissat savalu angutiviaq ikikkagassatut pilliutissaq. v6 Taava Aronip sassaatissavaa ussik imminerminut tunngatillugu ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq imminut saammaannartissalluni inoqutinilu saammaannartissallugit. v7 Taamaalioreeruni savaasat angutivissat taakku marluk Naalakkap kiinaata saanut, Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut, sassaatissavai. v8 Aronip immeraatikkut aalajangissavaa savaasaq angutiviaq sorleq Naalakkamut pigititaassasoq sorlerlu Azazelimut pigititaassasoq. v9 Savaasaq angutiviaq immeraatikkut Naalakkamut pigititaasoq sassaatissavaa ajortaaruteqqussutitullu pilliutigalugu. v10 Savaasaq angutiviaq immeraatikkut Azazelimut pigititaasoq uumatillugu Naalakkap kiinaata saanut sassaanneqassaaq Aronip saammaannartitsissutigissammagu inoqajuitsumut aallartillugu Azazelimut. v11 Aronip ussik imminerminut tunngatillugu ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq sassaatissavaa imminut saammaannartissalluni inoqutinilu saammaannartissallugit, toqussavaalu ussik taanna pilliutissaq ajortaaruteqqussut v12 aamaasivillu aamarsuarnik aamaartunik ulikkaartoq tigussallugu pilliivimmit Naalakkap kiinaata saani tipigissaatinillu aseqqorissunik itummat imaannik saagorsuup iluatungaanut eqqussissalluni. v13 Tipigissaatit ilissavai innermut Naalakkap kiinaata saani saammaaffik Nalunaajaatip qaavaniittoq tipigissaatit pujuannik ersigunnaarsillugu, taamaaliunngikkuni toqusussaagami. v14 Taava inussaminik ussiup aavata ilamernga angerutsip illerfiata matuata saammaaffiup siumut sammernganut serpartaatissavaa, inussaminillu aap ilamernga saammaaffiup sioraanut arfineq-marloriarluni serpartaatissavaa. v15 Taamaalioreeruni savaasaq angutiviaq Israelikkunnut tunngatillugu ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq toqussavaa aavalu saagorsuup iluatungaanut eqqullugu, ussiup aavanik iliuuseqarnermisut; serpartaatissavaalu saammaaffimmut aammalu saammaaffiup sioraanut. v16 Taamaalilluni illernartuut saammaannartissavaa Israelikkullu unioqqutitsinermikkut ajortuliornermikkullu mingutsitsisimanerannit eqqiarlugu. Aamma taamaaliorfigissavaa Tupeq Naapeqatigiittarfik tamaat Israelikkut mingussimasut akornanni nappagaasoq. v17 Aronip saammaannartitsiartorluni illernartuummut iserneraniit tassannga aninissaata tungaanut Tupermi Naapeqatigiittarfimmi allanik isersimasoqassanngilaq. Aroni taamaalilluni imminik inoqutiminillu Israelikkunnillu katersorsimasunik saammaannartitsissaaq. v18 Taava pilliivimmukassaaq Naalakkap kiinaata saaniittumut, saammaannartissavaalu. Ussiup aavata ilamernganik savaasallu angutivissap aavata ilamernganik pilliiviup nassuusartai tamaasa tagiartussavai tamaat kaajallallugu. v19 Inussaminik aap ilaa arfineq-marloriarluni pilliivimmut serpartaatissavaa Israelikkut mingutsitsisimanerannit eqqiarlugu illernartillugulu. v20 Aronip illernartuut, Tupeq Naapeqatigiittarfik tamaat pilliivillu saammaannartereerunigit savaasaq angutiviaq uumasoq sassaatissavaa. v21 Assani illuttut savaasap angutivissap niaquanut tutsissavai, qulangerlugulu Israelikkut iluaatsuliorneri, unioqqutitsineri ajortuliornerilu tamaasa anngiiaatigissavai; savaasallu niaquanut ilissavai inoqajuitsumullu aallartissallugu angummut piareersimasumut ingerlatitillugu. v22 Savaasap angutivissap Israelikkut ajortuliaat tamaasa inuilaamut aallarutissavai, savaasamillu ingerlassisup tamaani qimassavaa. v23 Aroni taamaalioreeruni Tupermut Naapeqatigiittarfimmut isissaaq atisanilu ilupaassiamit sanaat illernartuummut iserami atukkani piiarlugit tassani inississallugit. v24 Taava inimi illernartitami timini uffassavaa atisallu allat atillugit. Naammassiguni anissaaq imminullu tunngatillugu ikikkagassatut pilliutissaq Israelikkunnullu tunngatillugu ikikkagassatut pilliutissaq pilliutigissallugit. Taamaalilluni imminik Israelikkunnillu saammaannartitsissaaq. v25 Ajortaaruteqqussutitut pilliutip tunnortai Aronip pilliivimmi ikikkassavai. v26 Angutip savaasamik angutivissamik Azazelimut ingerlassisup atisani errussavai uffarlunilu. Taamaalioreeruni tammaarfimmut isersinnaalissaaq. v27 Ussik ajortaaruteqqussutitut pilliut savaasarlu angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliut – tassa taakku toqunneqartut aavallu saammaannartitsissutissatut illernartuummut eqqunneqarluni – tammaarfimmit anninneqassapput amiilu neqaallu erlaviisalu imai ikuallanneqassallutik. v28 Tamakkuninnga ikuallaasup atisani errussavai uffarlunilu, taavalu tammaarfimmut isersinnaalissaaq. v29 Manna soraajuitsumik ilissinnut inatsisaassaaq: Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa qulinganni ullormi saammaannartitsivimmi iisinnginniassaasi sumilluunniillu suliaqarnasi, tassa tamassi, nunagisassinni inunngorlunilu peroriartortoq takornartarlu akornassinni najugaqartoq, assigiimmik, v30 ulloq taanna tassaassammat ilissinnik sammaannartitsivik; ajortaajarneqassaasi ajortuliassinnillu tamanit minguersarneqassaasi Naalakkap kiinaata saani. v31 Qasuersaarluassaasi iisinnginniarlusilu. Tassa soraajuitsumik inatsisaasoq. v32 Palasi ataatani kingoraarlugu palasitut kiffartortussatut taninneqarlunilu ivertinneqarsimasoq saammaannartitsisuussaaq. Taanna atisanik ilupaassiamit sanaanik, atisanik illernartitanik, atisissaaq v33 Illernarnerpaarlu Tuperlu Naapeqatigiittarfik tamaat pilliivillu saammaannartissallugit. Aammalu palasit Israelikkullu katersorsimasut tamaasa saammaannartissavai. v34 Manna soraajuitsumik ilissinnut inatsisaassaaq: Israelikkut ukiumut ataasiarlutik ajortuliaminnit saammaannartinneqartassapput. Aroni Naalakkap Mosesikkut peqqussutaa malillugu iliorpoq. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 17 Jerusalemimi illernartuut kisimi pilliisarfiussasoq v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Aroni ernerilu Israelikkullu tamaasa oqarfigikkit: Naalagaq ima peqqusivoq: v3 Angut Israelikkuusoq tammaarfimmi tammaarfiulluunniit avataani ussimmik, savamik savaasamilluunniit toqutsiguni, v4 taannali Naalakkamut tunissutitut Naalakkap ineqarfiata saanut, tassa Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut, aggiutinngitsoorlugu, taava aammik kuisisimasutut isigineqassaaq; aammik kuisisimavoq, inuiaqatiminillu piiagaassaaq. v5 Taamaattumik Israelikkut siornatigut silami toqutsisarsimagaluaramik massakkut toqutassatik Naalakkamut aggiuttalissavaat Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut palasimullu tunniullugit. Taakku nereqatigiissutissatut Naalakkamut pilliutigineqassapput. v6 Aavat palasip Naalakkap pilliivianut Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killinganiittumut serpartaatissavaa tunnuallu ikikkarlugu tikka Naalakkamut naamajuminartussatut. v7 Pilliutissatut toqutatik anersaapilunnut meqqulinnut allasiorfigisaminnut pilliutigisarunnaassavaat. Tamanna soraajuitsumik taakkununnga inatsisaassaaq kinguaariikkuutaani. v8 Oqarfigissavatillu: Israelikkuusup takornartalluunniit Israelikkut akornanni najugaqartut ilaata pilliummik ikikkagassamik pilliummilluunniit toqutassamik Naalakkamut pilliuteqarniartup v9 pilliutissani Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut aggiutinngitsooruniuk inuiaqatiminit piiagaassaaq. Aammik nerisoqassangitsoq v10 Israelikkuusumik takornartalluunniit Israelikkut akornanni najugaqartut ilaannik aammik nerisoqarpat uanga Naalagaq taanna pillassavara inuiaqataanillu piiagaatillugu. v11 Uinngummi uumassutaa aammiippoq, ilissinnummi tunniuppara pilliivimmut ilisassanngorlugu saammaannarsissutissassinnik. Aak saammaannartitsissutaavoq uumassut tassaniimmat. v12 Taamaattumik maanna Israelikkut oqarfigaakka: Aammik nerissanngilasi, takornartarluunniit akornassinni najugaqartoq aammik nerissanngilaq. v13 Israelikkuusup takornartalluunniit akornassinni najugaqartut ilaata nersut nujuartaq timmiarluunniit nerinissaat inerteqqutigineqanngitsoq pisariguniuk aava kuutsissavaa issumillu matoorlugu. v14 Aammi tassaavoq uinillit tamarmik uumassutaat; tassa uumassutaat. Taamaattumik Israelikkut oqarfigaakka: Pinngortitap suulluunniit aavanik nerissanngilasi, aak tassaammat uinillit tamarmik uumassutaat. Aammik nerisoq inuiaqatiminit piiagaassaaq. v15 Kinaluunniit, nunassinni inunngorsimasoq takornartaasorluunniit assigiimmik, nersummik alittorneqarsimasumik isumaminilluunniit toqusumik nerisimaguni atisani errussavai uffarlunilu; unnuullu tungaanut mingussimassaaq tamatumalu kingorna minguersimalissalluni. v16 Atisani errunngikkunigit uffarnanilu pillarneqartariaqassaaq. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 18 Kinguaassiuutitigut atoqatigiinneq pillugu inerteqqutaasut v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigissavatit: Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v3 Egyptenip nunagisimasassi inuisa Kana'anilluunniit nunap ilissinnut najugassanngortitassama inuisa iliortarnerattut iliussanngilasi. Taakkua ileqqui issuarlugit inuussanngilasi. v4 Malittarisassiakka maleruassavasi, inatsisikkalu unioqqutinnaveersaassavasi malillugillu inuussaasi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v5 Inatsisikka malittarisassiakkalu maleruassavasi. Maleruaasoq taakkunuunatigut inuussaaq. Uangami tassaavunga Naalagaq. v6 Kialuunniit qanigisavini qanigivallaassanngilaa kinguaassiuutaaluunniit uliissanagit. Uangami tassaavunga Naalagaq. v7 Anaanavit ataatavilluunniit kinguaassiuutaat uliissanngilatit. Anaanagigakku kinguaassiuutai uliissanngilatit. v8 Ataatavit nuliata kinguaassiuutai uliissanngilatit. Taamaalioruit tamanna ataatavit kinguaassiuutaanik uleersinertut issaaq. v9 Qatanngutivit arnap kinguaassiuutai uliissanngilatit. Apeqqutaassanngilaq ataatavit panigineraa anaanavilluunniit panigineraa, ilaqutariinni erniusuunera ilaqutariilluunniit avataanni erniusuunera aalajangiisuussanngilaq. v10 Ernguttavit, ernerpit paniata panippilluunniit paniata, kinguaassiuutai uliissanngilatit. Taamaalioruit illit nammineq kinguaassiuutitit uleertutut issavatit. v11 Ataatavit panerfammi ilaannik paniata kinguaassiuutai uliissanngilatit, qatanngutigigakku. v12 Atsavit kinguaassiuutai uliissanngilatit, ataatavit qanigisareqimmagu. v13 Ajavit kinguaassiuutai uliissanngilatit, anaanavit qanigisareqimmagu. v14 Akkavit kinguaassiuutai uliissanngilatit nulia qanillivallaartoorlugu, ukuaraammi. v15 Ukuavit kinguaassiuutai uliissanngilatit. Ernerpit nuliarimmagu kinguaassiuutai uliissanngilatit. v16 Qatanngutivit nuliata kinguaassiuutai uliissanngilatit, qatanngutivit angutip kinguaassiuutai uleertutut issagakkit. v17 Arnap paniatalu, tassa panigiit, kinguaassiuutaat uliissanngilatit. Arnap taassuma ernerata pania paniataluunniit pania, tassa erngutaa, nuliartaarissanngilat, taamalu kinguaassiuutai uliissanngilatit; taakkumi arnap qanigisarpiarai. Taamaalioruit tamanna kannguttaatsuliorneruvoq. v18 Nuliavit qatanngutaa nuliat inuutillugu panerfattaarissanngilat taamalu kinguaassiuutai uleerlugit. v19 Arnaq aaqartoq aaqarnermini minguttuutillugu qanillivallaassanngilat taamalu kinguaassiuutai uleerlugit. v20 Nunaqqativit nulia innaatissanngilat imminut minguttunngorteqqunak. v21 Qitornavit ilaannik Molokimut pilliuteqassanngilatit; Guutivit aqqa narrunarsassanngilat. Uangami tassaavunga Naalagaq. v22 Anguteqatit arnatut ilillugu innaatissanngilat innaassineq taamaattoq maajunnartorsuummat. v23 Nersummik arneriffiginninngisaannassaatit minguttunngorteqqunak. Aamma arnaq nersummut arneriffigitissanngilaq, nersummut atortinneq maajunnartorsuummat. v24 Ileqqutigut taamaattutigut minguttunngortinnaveeritsi! Inuiaat ilissi pillusi nunaannit anisitakka taamaaliortarnermikkut minguttunngortipput. v25 Taakkua nunaat minguttunngorsimavoq, ajortuliaallu pillugit pillarpara, nunallu inuni oriarlugit piiarpai. v26 Ilissili, nunassinni inunngortuugussi takornartaagussiluunniit assigiimmik, inatsisikka malittarisassiakkalu maleruassavasi ileqqunik maajunnartunik tamakkuninnga ileqqoqarnasi; v27 ileqqut maajunnartut tamakku tamaasa inuiaat siunissigut tamaani nunaqartut ileqqorisimavaat taamalu nuna minguttunngortillugu. v28 Nunap mingutsikkussinni imminit piiartissavaasi, soorlu ilissi siunissigut inuni imminit piiartissimagai. v29 Ileqqunik maajunnartunik tamakkuninnga ileqqoqartut tamarmik, taamaattunik iliuuseqartut tamarmik, inuiaqatiminnit piiagaassapput. v30 Taamaattumik uanga inassutikka maleruarniarsigit ileqqupiluillu kanngunangaartut siunissigut tamaani ileqquusimasut nigorsimallugit, taamaattutigullu minguttunngortinnaveeritsi! Uangami tassaavunga Naalagaq Guutersi. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 19 Upperisarsiornermut inooqatigiinnermullu tunngasutigut peqqussutit inerteqqutillu v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Ilagiit Israelikkut tamaasa oqarfigikkit: Illernartuussaasi uanga Naalagaq Guutersi illernartuugama. v3 Ilassi kialuunniit anaanani ataatanilu ataqqissavai. Sabbatit atortuulersitakka nalliussisassavasi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v4 Guutipilunnut saassanngilasi kuisanillu guutilialiornasi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi! v5 Pilliutit nereqatigiissutissat Naalakkamut sassaanniaraangassigit maleruagassat maleruassavasi Naalakkamit iluarineqaqqullusi. v6 Ullormi pilliiffissinni imaluunniit aqaguani pilliutip neqaa nerissavarsi. Aqaguaguussat ikuallanneqassapput. v7 Aqaguaguussamik nerisoqarpat pilliut Guutip ilassiumassanngilaa; minguttuuvoq. v8 Aqaguaguussanik nerisoq imminut pisuutitassaalersippoq tunissut Naalakkamut pigitillugu illernartitaq nalinginnaatikkamiuk. Taanna inuiaqatiminit piiagaassaaq. v9 Nunassinni naatitanik katersuigaangassi karrit narsaatip avammut killinga tikivillugu killortassanngilasi, karrertallu katersuinermi qaangiinnarsimasasi ilaginnaannassavasi. v10 Viinnequteqarfinni katersuigussi viinnissat qaangiinnarsimasasi ilaginnaannassavasi isumaminnilluunniit nakkarsimasut katersornagit. Tamakku piitsunut takornartanullu pisassanngortissavasi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi! v11 Tillissanngilasi salluliussanasilu nunaqqatisilu ilumuunngitsuliorfiginagit. v12 Atera naqqissigalugu sallullusi uppernarsaassanngilasi Guutissi aqqa nalinginnaatissannginnassiuk. Uanga tassaavunga Naalagaq! v13 Tullit tilliffigissanngilat ujajaaffiginagulu. Sulisitassi akissarsisinnissaat aqagumut utaqqisissanngilarsi. v14 Tusilartoq perloqqussanngilarsi tappiitsorlu naakkiuffissalernagu. Guutersi mianerissavarsi. Uanga tassaavunga Naalagaq! v15 Eqqartuussigaangassi iluanngitsuliussanngilasi. Piitsumut ililiutissanngilatit pisoorluunniit ikiorserniassanagu. Nunaqqatisi naapertuilluartumik eqqartuuttassavasi. v16 Nunaqqatisi salluliuutigissanngilasi. Tullit qinugissanngilat. Uanga tassaavunga Naalagaq! v17 Qatanngutit uumissussanngilat uummatikkut. Kisianni nunaqqatit isertuarnak naqqissortassavat pisuutitassanngorteqqunak. v18 Inuiaqatinnut akinialerituussanngilatit puttarsisaqarnalluunniit. Tullit ilittut asassavat. Uanga tassaavunga Naalagaq. v19 Inatsisikka makku maleruassavatit: Nersutaatissinni nersutit assigiinngitsukkuutaat ilaat marluk imminnut nuliartissanngilasi. Narsaatissinni siaruartigassat assigiinngitsukkuutaat marluk akuleriissillugit siaruarterissanngilasi. Ujalussianit assigiinngitsukkuutaanit marlunnit ikaartitikkamik atisaqassanngilasi. v20 Angut arnamik innaassaqarpat innaassaalu tassaappat inussiaat angummik allamik uissalik kisianni akiliunneqarluni suli utertitaanngitsoq inussiaataajunnaarsinneqarsimanngitsorluunniit, taava taakku marluullutik pillarneqassapput; toqunneqassanngillalli arnaq inussiaataajunnaarsimanngimmat. v21 Kisianni angutip taassuma sava angutiviaq pisuutitaajunnaaqqussutitut Naalakkamut pilliutissaq Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraanut sassaatissavaa. v22 Palasip sava angutiviaq taanna pilliutigalugu angut ajortuliorsimasoq Naalakkap kiinaata saani saammaannartissavaa taamalu ajortuliaanik isumakkeerfigineqartillugu. v23 Nunagiligassassinnut iserussi orpinnillu paarngalinnik assigiinngitsunik ikkussuillusi inerittui atatiinnassavasi. Ukiuni pingasuni inerittui atatiinnassavasi, nerissanngilasilu. v24 Ukiut sisamassaanni inerittui tamarmik Naalakkamut pigitillugit tunissutitut illernartitaassapput tipaatsunnartumik nalliuttorsiorneqartillugu. v25 Aatsaat ukiut tallimassaanni inerittui nerisinnaavasi pissarsiasi anneruleqqullugit. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi! v26 Neqimik aattalimmik nerissanngilasi. Pisussanik ilimasaarisassanngilasi angakkuarniartarnasiluunniit. v27 Nutsassi naalisarlugit killortassanngilasi umisiluunniit ilanngartertarnagit. v28 Toqusumik aliasuuteqarnersi ersersinniarlugu timissigut kilersitissanngilasi kakiortittarnasiluunniit. Uanga tassaavunga Naalagaq! v29 Panit narrunarsarlugu atortittartunngortissanngilat nunap inui kanngunartuliornikkut ileqqorluttunngoqqunagit nunalu kannguttaannernik ulikkaaqqunagu. v30 Sabbatit atortussanngortitakka nalliussisassavasi illernartuutigalu inniminartuutillugu. Uanga tassaavunga Naalagaq. v31 Timaajagarsiortut saaffigissanngilasi siulittuisartullu siunersiortarnagit taakkunatigut minguttunngorteqqunasi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi! v32 Qeersuut nikuiffigissavatit utoqqaallu ataqqillugit. Guutit mianerissavat. Uanga tassaavunga Naalagaq! v33 Takornartamik nunassinni akornassinni najugaqartoqarpat taanna iluaqutiginiassanngilarsi atornerlullugu. v34 Nunaqqatissitut iliorfigisassavat ilittullu asassallugu. Ilissimi nammineq Egyptenimi takornartaasimavusi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi! v35 Iluanngitsuliussanngilasi eqqartuussigaangassi ussersaatit oqimaalutaaviillu imaqqortussutsimullu uuttuutit atoraangassigit. v36 Oqimaalutaaviit, oqimaaluttat efamullu hinimullu uuttuutit eqqortut atussavasi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi ilissinnik Egyptenimit anisitsisoq. v37 Inatsisikka malittarisassiakkalu maleruaqqissaassavasi. Uanga tassaavunga Naalagaq! Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 20 Inassutinik unioqqqutitsineq toqumik pillarneqassaaq v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigikkit: Israelikkuusup takornartaasulluunniit Israelimi najugaqartup qitornami ilaat Molokimut pilliutigiguniuk toqussaaq. Nunaqqataasa ujaqqanik milloorlugu toqussavaat. v3 Angut taamaaliortoq pillassavara inuiaqataanillu piiagassanngortillugu qitornani Molokimut pilliutigisimammagu taamalu illernartuutiga mingutsillugu ateralu illernartoq narrunarsarlugu. v4 Angut qitornaminik Molokimut pilliutiginnittoq nunaqqataasa isiginngitsuusaarpassuk toqunnagulu, v5 uanga angut taanna eqqarliilu pillassavakka. Inuiaqataannit piiagassanngortissavakka taanna allallu tamaasa taassumatut Molokimik allasiorfiginnittut. v6 Timaajagarsiortunik siulittuisartunillu saaffiginnittoq taakkuninngalu allasiorfiginnittoq pillassavara inuiaqataanit piiagassanngortillugu. v7 Illernarsassaasi illernartuussallusilu! Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v8 Inatsisikka maleruaqqissaassavasi; uanga tassaavunga Naalagaq ilissinnik illernartitsisoq. v9 Kinaluunniit ataataminik anaanaminilluunniit perloqqusisoq toqunneqassaaq. Ataatani anaananiluunniit perloqqugamiuk toqunini nammineq pisuussutigaa. v10 Angutip arnaq uilik innaakkuniuk innaassanilu marluullutik toqunneqassapput allasioramik. v11 Ataatami nulianik innaassisup ataatami kinguaassiuutaa uleerpaa. Innaassisoq innaassaalu tamarmik toqunneqassapput. Toqunertik namminneq pisuussutigaat. v12 Angut ukussaminik innaassisoq innaassanilu marluullutik toqunneqassapput. Maajunnartumik pinerluttuliorput. Toqunertik namminneq pisuussutigaat. v13 Angutip anguteqanni arnatut ilillugu innaakkuniuk taakku marluullutik maajunnartorsuarmik iliorput. Toqunneqassapput. Toqunertik namminneq pisuussutigaat. v14 Angutip panigiit nulissiukkunigit tamanna kannguttaatsuliorneruvoq. Angut taanna panigiillu taakku ikuallanneqassapput. Akornassinni taama kanngunartigisunik iliortoqassanngilaq. v15 Angut nersummik arneriffiginnittoq toqunneqassaaq. Nersut aamma toqussavarsi. v16 Arnap nersut sunaluunniit qaninniarpagu arneriffigeqqusaarluni arnaq nersullu toqussavatit. Toqunertik namminneq pisuussutigaat. v17 Angut ataatamigut anaanamigulluunniit qatanngutiminik nuliartaaruni kinguaassiuutaalu takugunigit taassumalu uimi kinguaassiuutai takugunigit, tamanna maajunnartuliorneruvoq. Nunaqqatitik isigitillugit piiagaassapput. Angutip qatanngummi arnap kinguaassiuutai uleeramigit imminut pisuutitassaalersippoq. v18 Arnamik qaammammoortumik aaqartumik innaassisup kinguaassiuutaalu uleerlugit arnap puilasua uleerpaa, arnallu nammineq aammi puilaffia uleerpaa. Marluullutik inuiaqatiminnit piiagaassapput. v19 Ajavit atsavilluunniit kinguaassiuutaat uliissanngilat, taamaalioruit qanigisarpiavit kinguaassiuutaat uleersimassagakkit. Taakku pillarneqassapput. v20 Akkammi nulianik innaassisup akkammi kinguaassiuutai uleerpai. Taamaalioramik ajortuliornertik pillarneqaatigissavaat. Taakku qitornaatsuullutik toqussapput. v21 Angut qatanngummi nulianik aappanippat tamanna kanngunartuliorneruvoq. Qatanngummi kinguaassiuutai uleerpai. Taakku qitornaatsuussapput. v22 Inatsisikka malittarisassiakkalu maleruaqqissaassavasi. Taamaaliorussi nunamit ilissinnut ornitsitannit najugarilersitassannillu peersitaassanngilasi. v23 Inuiaat siunissinni anisitama ileqqui issuarlugit inuussanngilasi. Taakkua tamakku tamaasa ileqqorisarpaat, taamaattumik maajugaakka. v24 Ilissilu oqarfigaassi: Taakku nunaannik arsaassavasi, ilissinnullu pigisassanngortissavara, nuna immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi inuiannit allanit ilissinnik immikkoortitsisoq. v25 Taamaattumik immikkoortissavasi nersutit mingunnaatsut mingunnartullu, timmissallu mingunnartut mingunnaatsullu, nersutit timmissalluunniit paarmortulluunniit ilissi pillusi mingunnartutut immikkoortissimasakka. v26 Ilissi uannut illernartuussaasi uanga Naalagaq illernartuugama, inuiannillu allanit immikkoortissimagassi uanga pigisassattut. v27 Angut arnarluunniit timaajagarsiortut siulittuisartulluunniit anersaavannik pigisaqartoq toqunneqassaaq. Ujaqqanik milloorlugit toqussavasi. Toqunertik namminneq pisuussutigaat. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 21 Palasit illernartuunissaat pillugu aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: Palasit Aronip erneri oqarfigissavatit: Palasip inuk eqqarlimi akornanni toqusoq minguttunnguutigissanngilaa. v2 Inerteqqummili tamatumani pineqanngillat qanigisarinerusai, tassa anaanaa, ataataa, ernera, pania qatanngutaaluunniit angut v3 qatanngutaaluunniit arnaq suli uinissimannginnami ilaquttamini najugaqartuusoq. Taassumuuna mingutsissinnaavoq. v4 Kisianni ueqarpat, ilaqutariilluunniit ilaannik uinissimagaluarpat, mingutsissanngilaq imminut kanngunarsarluni. v5 Palasit nujaarutivillutik nujaajassanngillat, umikillisassanatik timimikkullu kilersiternatik. v6 Guutiminnut illernartuussapput aqqalu nalinginnaatinnagu, tassaagamik pilliutinik uanga nerisassattut ikuallanneqartussanik sassaassisartut. Taamaattumik illernartuussapput. v7 Palasi kinaluunniit nuliartaassanngilaq arnamik atortittartumik niviarsiaanngitsumilluunniit, imaluunniit arnamik uiata avitaanik, tassa palasi Guutiminut illernartitaammat. v8 Illernartuutissavat Guutivit nerisassaanik sassaassisarmat. Illit illernartuutissavat uanga Naalagaq illernartuugama ilissinnik illernartitsisoq. v9 Palasip pania atortittarnermigut imminut narrunarsaruni taamaaliornermigut ataatani narrunarsarpaa; taava ikuallanneqassaaq. v10 Palasip qatanngutimi akornanni qaffasinnerutitaasup uuliamik tarnutissamik niaqqumigut kuineqarsimasup atorfimminullu ivertinneqarluni palasip atisaanik atisitinneqarsimasup nutsani isivissimatissanngilai atisanilu alittussanagit. v11 Toqusimasoq kinaluunniit iserfigissanngilaa, allaammi ataatani anaananiluunniit mingutsissutigissanngilai. v12 Illernartuummit anissanngilaq Guutimilu illernartuutaa narrunarsarnagu, Naalakkamut illernartitaagami uuliamik tarnutissamik Guutimi pianik tanitaalluni. Uanga tassa Naalagaq. v13 Nuliariligassaa niviarsiaassaaq. v14 Nuliassanngilaq uillarnermik, avitamik, niviarsiaanngitsumik atortittartumilluunniit. Nuliartaassaaq kisianni arnamik nunaqqatimi ilaannik niviarsiaasumik, v15 eqqarleriissortamini kinguaassani narrunarsarumanagit. Uanga tassaavunga Naalagaq taassuminnga illernartitsisoq. v16 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v17 Aroni oqarfiguuk: Kinguaassavit ilaat innarluuteqartoq Guutimut qanillissanngilaq nerisassaanillu sassaassissanani, kinguaariikkuutaani. v18 Innarluutillit makku qanillisussaatitaanngillat: Tappiitsoq tusiattorluunniit, kakkivissamigut sippalik avatimigulluunniit iloqiak, v19 napisimasumik niulik talililluunniit, v20 qatiggamigut tinupanilik allisiitsorluunniit, isiluutilik, kilattulluunniit ittunik nappaatilik issulluttorluunniit. v21 Palasip Aronip eqqarlia innarluutilik pilliummik Naalakkamut pilliutissanik sassaassaqassanngilaq, innarluuteqaruni Guutimi nerisassaanik sassaassissanngilaq. v22 Guutiminut nerisassiat illernartorsuit tunissutillu illernartitat ilaannik nerisinnaavoq. v23 Kisianni innarluutiliugami saagorsuaq pilliivilluunniit pallissanngilaa illernartuutiga nalinginnaatissannginnamiuk. Uanga tassaavunga Naalagaq taassuminnga illernartitsisoq. v24 Tamakku Mosesip Aronimut ernerinullu Israelikkunnullu tamanut oqaatigai. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 22 Tunissutit illernartitat pillugit aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Aroni ernerilu oqarfigissavatit tunissutit illernartitat Israelikkut uannut pigisassanngortitaat ataqqillugit suliarissagaat atera illernartoq nalinginnaateqqunagu. Uanga tassaavunga Naalagaq. v3 Oqarfigissavatit: Kinguaariikkuutaani kinguaassi ilaat kinaluunniit minguttuulluni tunissutinut illernartitanut Israelikkut Naalakkamut pigisassanngortillugit illernartitaannut qanillivallaartoq piiagassanngortitaassaaq uangalu saannit peersitaalluni. Uanga tassaavunga Naalagaq! v4 Aronip kinguaavini pupissuusoq imaluunniit kinguaassiuutimigut aniasoqartoq minguersimatinnani tunissutinik illernartitanik nerissanngilaq. Toqungasumik attuinermigut anisoornermigulluunniit minguttunngorsimasoq, v5 paarmortumilluunniit minguttunngornartumik imaluunniit inummik qanoq ittumilluunniit minguttunngorsimasumik attuinermigut minguttunngortittoq – v6 taanna, taama ittumik attuisoq, unnuup tungaanut minguttuussaaq uffaqqaartinnanilu tunissutinik illernartitanik nerissanani. v7 Aatsaat seqineq tarrippat minguersimalissaaq tunissutinillu illernartitanik nerisinnaanngussalluni, taakkumi nerisassarigamigit. v8 Nersutinik isumaminnik toqusunik alittugaallutilluunniit toqutanik nerissanngilaq minguttunnguutigeqqunagit. Uanga tassaavunga Naalagaq. v9 Inassutikka tamakku palasit maleruagassaraat pisuutitaaleqqunatik toqoqqunatillu illernartumik nalinginnaatitsinermikkut. Uanga tassaavunga Naalagaq taakkuninnga illernartitsisoq. v10 Tunissutinik illernartitanik nerisussaatitaanngitsoq tamakkuninnga nerissanngilaq. Palasip illuani illusisimasup palasilluunniit sulisitaata tamakku ilangissanngilai. v11 Kisianni palasi aningaasanik akilerlugu inussiaatitaarsimappat inussiaataa taanna nerisassanik illernartitanik nerisinnaavoq. Aammattaaq inussiat palasip illuani inunngortut nerisassaataanik taama ittunik nerisinnaapput. v12 Palasip pania palasimit naggueqanngitsumik uinikkuni akiliutitut tunissutinik illernartitanik nerisarunnaassaaq. v13 Kisianni uillaruni avikkuniluunniit qitornaqarnanilu ataatamilu illuanut uteruni uininngikkallarnermisut ataatami nerisassaataanik nerisalersinnaavoq. Kisianni illernartitanik nerisussaatitaanngitsut tamakkuninnga nerissanngillat. v14 Piaarinani illernartitamik nerisoq palasimut taarsiissuteqassaaq tallimararterutaanik taperlugu. v15 Palasit tunissutit illernartitat Israelikkut Naalakkamut akiliutaat nalinginnaatissanngilaat v16 pisuutitaalersissanngilaallu tunissutinik illernartitanik aggiussaannik nerisikkunikkit. Uanga tassaavunga Naalagaq taakkuninnga illernartitsisoq. Nersutit pilliutissat pillugit aalajangersakkat v17 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v18 Aroni ernerilu Israelikkullu tamaasa oqarfigissavatit: Israelikkuusup Israelimiluunniit takornartaasup neriorsuutini eqquutitinniarlugu kajumissutsiminilluunniit pilliutissaq ikikkagassatut Naalakkamut sassaanniagaa, v19 taassumunnga iluarinartuutinniarlugu, tassaassaaq ussik angutiviaq, sava angutiviaq savaasarluunniit angutiviaq innarluuteqanngitsoq. v20 Innarluutilimmik pilliigaluaruni tamanna Naalakkamut iluarinaatigissanngilaa. v21 Kinaluunniit neriorsuutini eqquutitinniarlugu kajumissutsiminilluunniit nersutaatit anginerit mikinerilluunniit ilaannik pilliummik nereqatigiissutissamik sassaassiniaruni taassumunnga iluarinartuutinniarlugu, pilliutiginiagaa innarluuteqassanngilaq, v22 tappiitsuussanani, saarnginik napisimasoqassanani, ajuartuussanani kilattuussananiluunniit, Naalakkamut pilliutit taama ittut pilliivimmut ilissanngilasi. v23 Ussik savaluunniit allisoorsimasumik allinngitsoorsimasumilluunniit avateqartoq kajumissutsinnit pilliutigisinnaavat, kisianni neriorsuut eqquutitinniarlugu pilliutitut Guutimut iluarinartitaassanngilaq. v24 Nersutit issui kiggissimasut sequmissimasulluunniit, nusullugit pilallugilluunniit piikkat, Naalakkamut sassaatissanngilasi. Nersutit taama ittut nunassinni pilliutigineqassanngillat. v25 Aamma nersutit taama ittut allamiunit pisiarissanngilasi Guutissilu nerisassaatut pilliutissatut sassaatissanagit, nersutit taama ittut aqqunarsimasuummata, ajoqutiliupput; Guutimut iluarinartuusinnaanngillat. v26 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v27 Nersuteeqqap savaaqqalluunniit savaasaaqqalluunniit erniunerminit ulluni arfineq-marlunni anaanani najuinnassavaa. Ullulli arfineq-pingajussaannit Naalakkamut pigitillugit ikuallanneqartussatut pilliutigineqartalersinnaapput taassumunnga iluarinartuutillugit. v28 Ullormi ataatsimi ussigit piarariit savalluunniit piarariit toqussanngilasi. v29 Qujaniutitut Naalakkamut pilliutissamik sassaassaqarussi iliuuseqassaasi Naalakkamit iluarineqaatissassinnik. v30 Tassa tamakku ullormi pilliutigineqarfianni nerissavasi aqaguussaqarnasi. Uanga tassaavunga Naalagaq. v31 Peqqussutikka maleruaqqissaassavasi. v32 Atera illernartoq nalinginnaatissanngilarsi Israelikkunni illernartuutinneqarumagama. Uanga tassaavunga Naalagaq ilissinnik illernartitsisoq. v33 Uanga Egyptenimit anisippassi ilissinnut Guutiujumallunga. Uanga tassaavunga Naalagaq! Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 23 Sabbati nalliussiartorfiillu pillugit aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigissavatit: Makkuupput nalliussivikka Naalakkamut nalliussivissatut, illernartumik katisimaffissatut nalunaarutigisassasi: v3 Ulluni arfinilinni sulisassaasi, ullulli arfineq-aappaat sumilluunniit suliaqarfiunani qasuersaarfiussaaq illernartillugu katisimaffigineqarluni. Ulloq taanna sulinngiffiussaaq. Tassa Naalakkamut sabbatisiorfissaq sumiluunniit najugaqartunut tamanut. v4 Makkuupput Naalakkamut nalliussivissat, illernartumik katisimaffissat nalunaarutigisassasi piffissami aalajangersimasumi: v5 Qaammatit siulliata ulluisa 14-ianni taarsinngitsiarnerani Naalakkamut poorskisiorfissaq aallartissaaq. v6 Qaammatip taassuma ulluisa 15-ianni seernarsaateqanngitsumik timiusartorfiit Naalakkamut nalliussineqalissapput. Ulluni arfineq-marlunni seernarsaateqanngitsumik timiusartussaasi. v7 Ulloq siulleq illernartumik katisimaffittut nalliussissavarsi. Ullormi tassani sulissanngilasi. v8 Ulluni arfineq-marlunni taakkunani tamani pilliummik Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussamik sassaassissaasi. Aamma ullut arfineq-aappaat illernartumik katisimaffittut nalliussissavarsi. Ullormi tassani sulissanngilasi. v9 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v10 Israelikkut oqarfigissavatit: Nunamut ilissinnut tunniussassannut iserussi tassanilu karrinik killuillusi, taava killukkasi siulliit qilertanngorlugit palasimukaatissavasi. v11 Taassuma Naalakkap kiinaata saani nittarterutigissavai Naalakkamit iluarineqaqqullusi. Sabbatip aqaguani palasip karrit qilertat Naalakkamut pigititassatut nittarterutigissavai. v12 Ullormi karrinik qilertanik nittarterussiffiusumi sassaatissavarsi savaaraq ataatsimik ukiulik innarluuteqanngitsoq ikikkagassatut Naalakkamut pilliutissatut. v13 Naatitanillu pilliutissatut ilanngutassatut sassaatissavasi qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai marluk uuliamik aalatikkat; tassa pilliut Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussaq tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. Taakkununnga ilaatinneqassaaq pilliut kueragassaq viinni hinip sisamararterutaa. v14 Ulloq Naalakkamut Guutissinnut tunissummik sassaassiffik nalliutinngikkallartillugu timiusamik karrinilluunniit inererlaanik sikatanik nerissanngilasi. Tamanna ilissinnut kinguaariikkuutaani soraajuitsumik inatsisaassaaq sumiluunniit najugaqartunut tamanut. v15 Ullormit sabbatip aqaguanit karrinik qilertanik nittarteriffiusumit sabbatit-akunneri ilivitsut arfineq-marluk siumut naatsorsussavasi. v16 Taava ullut 50-ianni, tassa sabbatit arfineq-aappaata aqaguani, naatitanit inererlaanit tunissutitut pilliutissat Naalakkamut sassaatissavasi. v17 Angerlarsimaffissinnit nassassavasi timiusat marluk nittarterutigineqartussat. Taakku seernarsaaserlugit timiusaliugaassapput qajuusanit aseqqorissunit efap qulerarterutaanit marlunnit. Tassa inereqqaanit Naalakkamut pigitinneqartussat. v18 Timiusanut ilagitillugit sassaatissavasi savaaqqat ataatsimik ukiullit arfineq-marluk innarluuteqanngitsut, nersuteeraq angutiviaq savallu angutivissat marluk ikikkagassatut Naalakkamut pilliutissat, taakkununngalu ilaatillugit naatitanit pilliutissat pilliutillu kueragassat, tassa pilliutit tikkat Naalakkamut naamajuminartussaq. v19 Taava pilliutigissavarsi savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut savaaqqallu angutivissat ataatsimik ukiullit marluk nereqatigiissutissatut. v20 Taakku palasip Naalakkap kiinaata saani nittarterutigissavai timiusanut inereqqaanit sanaanut ilanngullugit. Savaaqqanut marlunnut ilagitillugit Naalakkamut illernartitaassapput palasip pisassai. v21 Ulloq taannarpiaq illernartumik katisimaffissatut nalunaarutigineqassaaq. Ullormi tassani sumilluunniit suliaqassanngilasi. Tamanna ilissinnut kinguaariikkuutani soraajuitsumik inatsisaassaaq sumiluunniit najugaqartunut tamanut. v22 Nunagiligassassinni naatitanik katersuigaangassi karrit narsaatip avammut killinga tikivillugu killortassanngilasi, karrertallu katersuinermi qaangiinnarsimasasi ilaginnaannassavasi. Tamakku piitsunut takornartaasunullu pisassanngortissavasi. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v23 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v24 Israelikkut oqarfigissavatit: Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa siulliat ilissinnut qasuersaarfiussaaq. Sulluartaammik qarlortassaasi illernartumik katisimaffissaq eqqaasitsissutigalugu. v25 Ulloq taanna sumilluunniit suliaqassanngilasi, pilliummilli Naalakkamut sassaassissaasi. v26 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v27 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa qulingat tassaassaaq ulloq saammaannartitsivik. Illernartumik katisimaffigissavarsi iisinnginniarlusilu pilliummillu Naalakkamut sassaassillusi. v28 Ullormi tassani sumilluunniit suliaqassanngilasi saammaannartitsiviummat. Naalakkamut saammaannartinneqassaasi Naalakkap Guutissi kiinaata saani. v29 Ullormi tassani iisinnginniarumanngitsoq inuiaqatiminit nungutitaassaaq, v30 ullormilu tassani sumilluunniit suliaqartoq inuiaqataanit piiagassanngortissavara. v31 Sumilluunniit suliaqassanngilasi. Tamanna ilissinnut kinguaariikkuutaani soraajuitsumik inatsisaassaaq sumiluunniit najugaqaraluarussi. v32 Sumilluunniit suliaqarnasi qasuersaassaasi iisinnginniassallusilu. Qaammatip ulluisa qulingiluaata unnukkuaniit aqaguata unnunnissaata tungaanut sabbatisiorlusi qasuersaassaasi. v33 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v34 Israelikkut oqarfigissavatit: Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa 15-iannit ulluni arfineq-marlunni tupiusaliorfik Naalakkamut nalliussissavarsi. v35 Ulloq siulleq illernartumik katisimaffiussaaq. Sumilluunniit suliaqassanngilasi. v36 Ulluni arfineq-marlunni pilliummik Naalakkamut sassaassissaasi. Ullut arfineq-pingajussaanni illernartumik katisimassaasi Naalakkamullu pilliutissanik sassaassillusi. Nalliussiffiussaaq; sumilluunniillu suliaqassanngilasi. v37 Tassaapput Naalakkamut nalliussiviit illernartumik katisimaffissatut torlulaatigisassasi; taava Naalagaq sassaassiffigissavarsi pilliutinik, pilliutinik ikikkagassanik, naatitanik pilliutinik, pilliutinik toqutassanik pilliutinillu kueragassanik, ulluni ataasiakkaani pilliutigisassatut aalajangikkanik. v38 Nalliussivinnut taaneqareersunut ilanngussassaapput Naalakkap sabbatai, ilissi tunissutisi neriorsuullu eqquutitinniarlugu pilliutit kajumissutsimillu pilliutit tamarmik Naalakkamut tunissutissasi. v39 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa 15-ianni nunami naatitanik katersuereerussi Naalakkamut nalliussissaasi ulluni arfineq-marlunni. Ulloq siulleq ullullu arfineq-pingajuat qasuersaarfiussapput. v40 Ullormi siullermi katersuissaasi orpiit pitsassuit paarnaannik, palmit avalequtaannik, orpiit pilutakkaat poplillu kuuit killingini naasartut avalequtaannik, ullunilu arfineq-marlunni nuannaassaasi Naalakkap Guutissi kiinaata saani. v41 Taamaalillusi ukiut tamaasa ulluni arfineq-marlunni Naalakkap ataqqinaatissaanik nalliussisassaasi. Tamanna ilissinnut kinguaariikkuutaani soraajuitsumik inatsisaassaaq. Qaammatit arfineq-aappaanni nalliuttoq taanna nalliussissavarsi. v42 Taamaatsillugu ulluni arfineq-marlunni piluttanit tupiusaliani ineqassaasi. Israelimi inunngorlutillu peroriartortut tamarmik piluttanit tupiusaliani ineqassapput. v43 Tamatumuuna kinguaassasi ilisimatinneqassapput uanga Israelikkut Egyptenimit anisikkakkit tupiusaliani ineqartissimagikka. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v44 Tassaapput Naalakkamut nalliussivissat Mosesip Israelikkunnut nalunaarutigisai. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 24 Qullilerfik timiusallu saqqumisitassat pillugit aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut peqqusiffigikkit uuliamik sorujuitsumik oliveninit sequtsikkanit sanaamik aggiussivigeqqullutit qullilerfimmi tamatigut qulleqarsinnaaqqullugu. v3 Aronip isumagissavaa unnummit ullaamut qulliup ikumajuarnissaa Naalakkap kiinaata saani Tupermi Naapeqatigiittarfimmi Nalunaajaatip saagorsuata silataatungaani. Tamanna ilissinnut kinguaariikkuutaani soraajuitsumik aaqqissuussaassaaq. v4 Aronip isumagisassarissavaa qulliit kuultimik akuitsumik sanaat qullilerfimmiittut ikumajuarsinnaanissaat Naalakkap kiinaata saani. v5 Taava qajuusanit aseqqorissunit timiusaliussaatit iffiukkanik nigaliusanik aqqaneq-marlunnik; iffiukkat tamarmik immikkut qajuusanit efap qulerarterutaanit marlunnit sanaajussapput. v6 Ilissavatillu arfinilikkuutaat marluutillugit nerriviup kuultiusup Naalakkap kiinaata saaniittup qaanut. v7 Sanileriiaanut tamanut tipigissaammik akuitsumik ilisissaatit. Tamanna timiusat tipigissaatitarissavaat Naalakkamut pilliut. v8 Sabbatit tamaasa taakku Naalakkap kiinaata saanut ilineqartuartassapput. Tassaassaaq angerfigeqatigiissut pinngitsoornani ileqquujuartussaq Israelikkunni. v9 Timiusat taama ittut Aronip ernerisalu pisassaraat; nerissavaallu inimi illernartitami, illernartorsuummata. Tassaapput Naalakkamut pilliutinit pisassai, pisassarititaasut soraajuitsumik atasussat. Naalakkap aqqanik perloqqusisoq toqunneqassaaq v10 Ilaanni angut Israelikkuusumik anaanalik Egyptenimiuusumillu ataatalik Israelikkut akornannut pivoq. Taanna angullu Israelikkuusoq tammaarfimmi saqitsaatilerput. v11 Israelikkuusumillu anaanallip Naalakkap aqqa mitaatigaa perloqqullugulu. Taava Mosesimukaanneqarpoq. Anaanaa Shelomitimik ateqarpoq Dibrip Danimit naggueqartup pania. v12 Mattunneqarallarpoq suliassanngortoq Naalakkamit aalajangiiffigineqareerserlugu. v13 Naalagarlu Mosesimut oqarpoq: v14 Perloqqusisoq tammaarfimmit anisissiuk! Perloqqusineranik tusaasut tamarmik assatik niaquanut tutsissavaat, taavalu ilagiit tamarmik ujaqqanik milluussavaat. v15 Israelikkullu oqarfigissavatit: Kialuunniit Guutiminik perloqqusisup ajortuliaminik pillaatisiassani nammineq atussavaa. v16 Naalakkallu aqqanik mitaatiginnittoq toqunneqassaaq; ilagiit tamarmik ujaqqanik milloorlugu toqussavaat. Takornartaaguni nunaqavissuuguniluunniit assigiimmik ujaqqanik milloorneqarluni toqunneqassaaq Naalakkap aqqa mitaatigigamiuk. v17 Inoqatiminik toqutsisoq toqunneqassaaq. v18 Nersutaammik toqutsisup toqutani taarsissavaa, inuuneq inuunermik naleqarmat. v19 Nunaqqatiminik timaatigut ajoqusiisoq iliornermisut iliorfigineqassaaq – v20 ajoqusiineq ajoqusiinermik, isi isimik kigullu kigummik naleqartillugit. Ajoqusiisoq ajoqusiinermi assinganik pineqassaaq. v21 Nersutaammik toqutsisup toqutani taarsissavaa, inoqamminilli toqutsisoq toqunneqassaaq. v22 Takornartaagussi nunaqavissuugussiluunniit pineqaatissaq tamassinnut assigiippoq. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v23 Tamakku Mosesip Israelikkunnut nalunaarutigai, perloqqusisorlu tammaarfiup avataanukaanneqarpoq ujaqqanillu milloorlugu toqunneqarluni. Israelikkut Naalakkap Mosesimut peqqusineratut iliorput. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 25 Ukioq narsaatinik qasuersaartitsivik ukiorlu utertitsivik v1 Naalakkap Mosesi qaqqami Sinajimi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigissavatit: Nunamut ilissinnut tunniussassannut iserussi nuna sabbatimi qasuersaarfeqartissavarsi Naalakkap kiinaata saani. v3 Ukiuni arfinilinni narsaatit siaruarteriffigisassavat, aammalu ukiuni arfinilinni viinnequtivit avalequtai killuiffigisassavatit naanerlukuiarlugit inerittuilu katersorlugit. v4 Kisianni ukiut arfineq-aappaanni nuna tamarmi qasuersaartitaassaaq tassaalluni Naalakkamut sabbati, tassa ukioq taanna narsaatit siaruarteriffigissanngilat viinnequtivillu avalequtai naanerlukuiassanagit. v5 Katersuinivit kingorna karrit isumaminnik naasut killussanngilatit viinnequtillu ilaginnaannakkat paarnaannik katersuissanatit. Ukioq taanna nunamut qasuersaarfiussaaq. v6 Ukioq taanna nunami isumaminnik naasut illit inussiaatitillu angutit inussiaatitillu arnat, sulisitatit nunasisullu ilinniittut inuussutigissavasi. v7 Aammattaaq nersutaativit nersutillu nujuartat nunanniittut isumaminnik naasut tamakku nerisarissavaat. v8 Taava ukiut qasuersaarfiusut siumut kisissavatit, taakkulu arfineq-marloriaammik amerlisikkukkit ukiut 49-nngussapput. v9 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa qulinganni sulluartaammik qarlortartitsissaatit; ullormi saammaannartitsivimmi nunassinni tamarmi qarlortartitsissaasi. v10 Ukiut 50-inngornerat illernartissavarsi utertitsinissarlu nunassinni najugaqartunut tamanut torlulaatigalugu, tassaassaaq ilissinnut tunngatillugu ukioq utertitsivik. Taava kinaluunniit nunaammut pigisaminut ilagisaminullu utersinnaalissaaq. v11 Ukiut 50-iat tassaavoq ilissinnut tunngatillugu utertitsivik. Ukioq taanna siaruarterissanngilasi karrillu isumaminnik naasut katersornagit viinnequtillu ilaginnaannakkat paarnaat katersornagit. v12 Ukiormi taanna tassaavoq ukioq utertitsivik illernartitassarsi. Nunami isumaminnik naasut nerisarissavasi. v13 Ukiumi utertitsivimmi kikkulluunniit tamarmik nunaatiminnut utissapput. v14 Nunaatit nunaqqatinnut tunigukku imaluunniit nunaqqativit nunaataa pisiarigukku immissinnut iluanaarniarfigissanngilasi. v15 Nunaqqatinnit nunaammik pisiguit utertitsivimmit kingullermiit ukiut qassiuneri naatsorsuutaassapput; akissaalu pisiffippit aalajangissavaa ukiut katersuiffigiumaakkavit amerlassusiat naapertuutigalugu. v16 Ukiut sinneruttut amerlassusiat pisiap akissaanut aalajangiisuussaaq, amerlappata annerussagami ikippatalu minnerulluni, tassa tunisaqartup naatitanik katersuinissat qassiussusiat naapertuutigalugu tunisani akilersittussaagamiuk. v17 Nunaqqatigiit imminnut iluanaarniarfigissanngillat. Guutit mianerissavat. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. v18 Inatsisikka maleruassavasi malittarisassiakkalu najoqqutareqqissaarlugit nunagiligassassinni eqqissillusi najugaqarsinnaaqqullusi. v19 Taava nuna naatitaqartassaaq qaarsillarlusi nerisassaqartillusi isumannaatsumillu najugaqarsinnaatillusi. v20 Aperigussi: Ukiut arfineq-aappaanni suna inuussutigissavarput siaruarterinngikkutta naatitanillu katersugaqarnata? v21 taava pilluaqqussutiga ilissinniitissavara ukiut arfernanni, naatitanillu pissaqartissavaasi ukiunut pingasunut naammaattunik. v22 Ukiullu arfineq-pingajuanni siaruarterissaasi, katersugaatitoqqasili nerisarissavasi; ukiut qulingiluaanni inerittoqarnissaata tungaanut katersugaatitoqqasi nerisarissavasi. v23 Nuna aatsaat tunineqarsinnaavoq uterteqqinneqarsinnaassaguni, uangami Naalagaq nuna pigigakku ilissilu uanni takornartatut nunasisutullu ikkassi. v24 Taamaattumik nunap pigisassi tamarmi utertinneqarsinnaasuunissaa sianigissavarsi. v25 Nunaqqativit ajornartorsiulerluni nunaatimi ilaa tunisariaqarpagu eqqarliata qaniginerpaasaata, tassa utertitsiniussisussaata, nunaat taanna inuanut utertittussaavaa. v26 Kisianni utertitsiniussisussaqanngitsoq nammineerlunili utertitsinissamut akissaqartitsilersimasoq v27 ukiup utertitsiviup tulliusup tungaanut ukiut sinneruttut nalingannik akiliissaaq taavalu nunaatini pigileqqissallugu. v28 Utertitsinissamulli akiliutissat naammattut pissarsiarisinnaanngippagit pisisup nunaat pigiinnassavaa ukiup utertitsiviup tungaanut. Ukiumi nalliuttorsiorfiusumi iperarneqassaaq piginnitsigisimasaminut utertinneqassalluni. v29 Illoqarfimmi qarmanik ungaluliugalimmi illu tunineqarpat utertitsisinnaaffik sivikitsuinnaassaaq tunisisoq ukiup siulliup ingerlanerani utertitsiniarnissaminut pisinnaatitaammat. v30 Taavali illu – tassa illu illoqarfimmi qarmanik ungaluliugalimmiittoq – ukiup ilivitsup naannginnerani utertinneqanngippat pisisup pigilivissussaassavaa kinguaariikkuutaani. Ukiumi utertitsivimmi tunisisumut utertitaasussaanngilaq. v31 Kisianni illut illoqarfeeqqani ungaluliugaqanngitsuniittut nunaatinut assigitinneqarlutik utertinniarneqarsinnaapput piginnittuusimasumullu ukiumi utertitsivimmi utertinneqartussaallutik. v32 Levikkulli illoqarfiini illut qanoq ilisukkulluunniit utertinniarneqarsinnaapput. v33 Levikkuusumit illu utertinneqarpat illu taanna illoqarfimmi tunisaa ukiumi utertitsivimmi iperarneqartussaavoq, illut Levikkut illoqarfiiniittut tassaammata Levikkut Israelikkut akornanni pigisassarisaat. v34 Levikkut illoqarfiisa avataanni ivigaqarfiit tunineqassanngillat taakku Levikkut pigiuagarissammatigit. v35 Nunaqqatit ajornartorsiulerpat imminut napatissinnaajunnaarluni, taava ikiorsissavat takornartaasutut nunasisutulluunniit ilinni napatissinnaaqqullugu. v36 Ernialinnik akiligassissanngilat ingasattumilluunniit iluanaarniarfigissanagu, Guutit mianerissagakku nunaqqatit ilinni napatissinnaaqqullugu. v37 Taarsigassarsisissanngilat erniai akiligassanik nerisassanillu pisassaqartissanagu ingasammik iluanaarniutaasunik. v38 Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi ilissinnik Egyptenimit anisitsisoq Kana'animi nunaqaleqqullusi Guutigeqqullungalu. v39 Qatanngutit ilinniittoq ingerlanerliorpat ilinnullu pisiaritippat inussiatut sulisissanngilat. v40 Ilinniissaaq sulisitatut nunasisutulluunniit, ilinnilu kiffaassaaq ukioq utertitsivik tikillugu. v41 Taava ilinnit nuussinnaalissaaq qitornani ilagalugit, eqqarliminullu siuaasamilu nunaatigisaannut angerlarluni, v42 Israelikkummi tassaagamik uanga kiffakka Egyptenimit anisissimasakka inussiatut tunineqarsinnaanngillat. v43 Peqqarniisaarfigalugu qunutitarissanngilat Guutit mianerissagakku. v44 Angummik arnamilluunniit inussiaateqalerumagussi taakku pisiarisinnaavasi inuiannit eqqassinni nunalinnit. v45 Aamma inussiaatissassinnik pisiffigisinnaavasi nunasisut ilissinni najugaqartut kinguaavi taakkualu ilagisaat nunassinni inunngortuullutik akornassinni najugaqartut. Taakku inussiaatigisinnaavasi v46 qitornassinnullu kingornussaritissinnaallugit taakkua pigisasi kingornutissappatigit. Taakkua inussiatut sulisoriuarsinnaavasi. Kisianni nunaqqatisi Israelikkuusut inussiaatigilissanngilasi. Peqqarniisaarlusi qunutitarissanngilasi. v47 Takornartaq nunasisorlu ilinniittoq ingerlalluarpat kisianni nunaqqatit taassumunnga eqqaamiuusoq ima ingerlanerliortigaluni taassumunnga ilagisaanulluunniit pisiaritittariaqarluni, v48 taava pisiaritinnermi kingorna ilagisami arlaannit utertitsiniussiffigineqassaaq v49 soorlu akkamminit, illuminilluunniit allamilluunniit eqqarlimini qanigisaminit. Akissaqaruni aamma imminut utertitsiniussinnaassaaq. v50 Taava pisiarinnitsinilu naatsorsussavaat pisiaritinnerminit ukiup utertitsiviup tungaanut ukiut qassiunersut, tunineqarneranilu akiliut ukiut qassiunerannut naapertuutissaaq. Taassumaniinnermini sulisitatut pineqassaaq. v51 Ukiut sinneruttut suli amerlappata taakkununnga naapertuuttut pisiarineqarami akiliutinit tunniutissavai utertinneqaatissamisut. v52 Ukiut sinneruttut ikittuinnaappata ukiup utertitsiviup tungaanut naatsorsussavai taakkununngalu naapertuuttut pisiarineqarami akiliutinit tunniutissavai utertinneqaatissamisut. v53 Ukiuni taakkunani pisiarinnittaata sulisitatut iliorfigissavaa. Peqqarniisaarluni qunutitarissanngilaa. v54 Qanoq iliuuserisat taakkua arlaatigut utertinneqanngikkuni ukiumi utertitsivimmi taanna qitornaalu iperagaatinneqassapput. v55 Israelikkummi uanga inussiatut pigisaraakka. Inussiaatigaakka Egyptenimit anisissimasakka. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi! Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 26 Inatsisit malittarinerannut akissarsiassaq v1 Immissinnut guutipiluliuutissanngilasi, guutilianik ujaqqanilluunniit nappartitsissanngilasi ujaqqanillu ilusilersukkanik pallorfigisassassinnik nunassinniititaqassanngilasi, uanga tassaagama Naalagaq Guutersi. v2 Sabbatit pigisakka nalliussissavasi illernartuutigalu inniminartuutillugu. Uanga tassaavunga Naalagaq. v3 Inatsisikka maleruarussigit peqqussutikkalu maleqqissaarlugit, v4 taava piffissat eqqorlugit nunassinni siallersitsisassaanga nuna naatitaqartillugu orpiillu narsaatiniittut inerititaqartillugit. v5 Karrertaajaaneq ilissinni ingerlanneqartarumaarpoq viinnissanik katersuilerneq tikillugu, viinnissanillu katersuineq karrinik siaruarterilerneq tikillugu. Nammineq naatitassinnit timiusalianik qaarsillarlusi nerisassaasi nunassinnilu isumannaatsumik najugaqarlusi. v6 Nunami eqqissineqartitsissaanga. Eqqissillusi qasuersaartassaasi annilaartitsisussaqarnasi. Nersutit kiisortut nunassinnit piiassavakka, nunarsilu panap aserorteriffigissanngilaa. v7 Akeqqasi malersortassavasi siunissinnilu panamit orlorassapput. v8 Ilissinneersut tallimaallutik akeqqat 100-t, ilissinneersullu 100-ullutik akeqqat 10.000-it qimaatittassavaat. Panassinnit orlorartinneqassapput. v9 Ilissi ajunngitsuliorfigissavassi kinguaassiortillusilu amerlasoorsuanngortillusi; ilissinnut angerusera pilersissavara. v10 Karriutisi siornalitsat nerisarisassavasi karriutitaasi inissaqartikkumallugit siornalitsat eqqarneqaannarnissaasa tungaannut. v11 Ineqarfiga akornassinni nappartissavara, narrugissanngilassilu. v12 Akornassinni najuutissaanga. Ilissi Guutigissavassinga, uangalu innuttarissavassi. v13 Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi ilissinnik Egyptenimit anisitsisoq tassani inussiaataajunnaaqqullusi. Nammaatasi aserorterpakka massisimaarlusi ingerlasinnaaqqullusi. Inatsisit unioqqutinnerannut pillaat v14 Kisianni tusarumanngikkussinga peqqussutikkalu tamakku maleruarnagit, v15 inatsisikka asiginnarussigit malittarisassiakkalu narrugalugit, peqqussutikkalu maleruanngikkussigit angeruseralu unioqqutillugu, v16 taava akillusi ima iliorfigissavassi: Pillassavassi tataannartunik, nappaammik sororiartuutaasumik qanimanartoqarnermillu, isisi tappiillisillugit nukeerutitillusilu. Asuliinnaq siaruarterisassaasi naatitasi akeqqat nerissammatigit. v17 Pillassavassi akeqqassinnit qunusiaalersillusi. Akeqqassi naalatsigilissavaasi, qimaasassaasilu uffa malersorneqanngikkaluarlusi. v18 Tusarumanngittuaannarussinga suli arfineq-marloriaammik sakkortussusilimmik pillassavassi ajortuliasi pillugit. v19 Pissaanersi ajugaasimaarutigisarsi suujunnaarsissavara. Qilak qulissinniittoq saviminertut ilersissavara nunalu tummaarisarsi kanngussattut manngertigilersillugu. v20 Asuliinnaq sulerulussaasi nunarsi naatitaqassanngimmat nunamilu orpiit inerititaqassanatik. v21 Akerlilersortuaannarussinga tusarumanangalu suli arfineq-marloriaammik sakkortussusilimmik pillassavassi ajortuliasi pillugit. v22 Nersutit nujuartat ilissinnut aallartissavakka. Taakkua qitornassinnik piiaaffigissavaasi nersutaatisilu toqorarlugit, ikilisingaassammasilu nunassinni aqqusinerni inunnik takussaasuerutissaaq. v23 Pillaatikka soqutiginagit akerlilersortuaannarussinga v24 taava akillusi arfineq-marloriaammik sakkortussusilimmik pillassavassi ajortuliasi pillugit. v25 Angerusera unioqqutikkussiuk akiniaallunga panamik aallartitsivigissavassi. Illoqarfinnut qimaagaluarussi tassani nappaat toqoraataasoq ilissinnut nalliutitissavara, akeqqassinnullu tunniunneqassaasi. v26 Nerisassaatisi isumalluutigisaraluasi ilissinnut isumalluutaajunnaarsikkukkit arnat quliullutik iffiorfimmi ataasiinnarmi timiusaliortassapput timiusartugassassinnillu utertitsivigisassavaasi uuttorlugu, qaarsillaatigisinnaassanngilarsilu. v27 Tusarumanngittuaannarussinga akerlilersortuarlungalu v28 taava kamaallusi akerlilersussavassi, pillassavassilu arfineq-marloriaammik sakkortussusilimmik ajortuliasi pillugit. v29 Allatut ajornartumik ernissi panissilu neqaannik nerisariaqalissaasi. v30 Qattorngit pilliisarfisi aserortissavakka tipigissaatilliisarfisilu suujunnaarsillugit timisilu toqungasut guutipalaanut uumassuseqanngitsunut naloriussuullugit qaleriiaanngorlugit; narrugissavassilu. v31 Illoqarfisi inoqajuitsunngortissavakka illernartuutisilu piuneerullugit, pilliutissilu tikkat naamajuminartoq najuutissanngilara. v32 Nunarsi piuneerutissavara akeqqat tassani najugaqartut annilaartillugit. v33 Ilissi inuiannut allanut siammakaatitissavassi, panaralu silugussimallugu malersorlusi. Nunarsi inoqajuitsunngussaaq illoqarfissinnilu illut nakkaanikuinnanngussallutik. v34 Taava nunarsi piuneerussaasimatilluni ilissilu akeqqat nunaanni aallarussaasimatillusi ukiunik qasuersaarfissaatitanik pinngitsuukkaminik taarsiivigineqassaaq, ilumummi nuna qasuersaassaaq sabbatiminik taarsiiffigineqarluni. v35 Inuerussimanini tamaat qasuersaassaaq ilissi nunagigallarassinni sabbatissinni qasuersaarsinnaasimannginnami. v36 Amiakkuusortasi akeqqat nunaanniittut ima annilaangatigilersikkumaarpakka piluttat teqqarpalunnerat tusaannaraanngamikku qimaasalersillugit. Panamit malersorneqartutut qimaasassapput orlorarlutillu uffa malersorneqanngikkaluarlutik. v37 Malersorneqanngikkaluarlutik naakkiuttassapput orlorarlutillu qaleriiaatiinnarlutik, panamit qimaatitaasutut illutik, akeqqasilu akiorneq sapissavasi, v38 inuiaalli allamiut akornanni nungutitaassaasi; akeqqassi nunaata iiorassavaasi. v39 Amiakkuusortasi akeqqat nunaanni sororiartussapput ajortuliorsimanertik pillugu. Allaammi siuaasamik ajortuliaat pillugit sororiartortitaallutik toqussapput. v40 Taamaalippat nassuerutigissavaat namminneq siuaasamillu unneqqaserlussutsiminni uannut ajortuliatik uannullu akerlilersorsimanertik, v41 taamaattumillu uangattaaq akillugit akeqqat nunaannut aallarussaatissimavakka tassani uummataat kipineqanngitsut maniguuttunngussammata ajortuliamillu kinguneri atortariaqassallugit. v42 Taava Jaakumut angerusera eqqaajumaarpara; Iisaamullu angerusera Aaperaamullu angerusera eqqaajumaarpara nunaallu eqqaalluguttaaq. v43 Kisianni nunaminnit qimagusimaqqaartariaqarput nunartik inuerussimatilluni ukiut qasuersaarfissaatitat pinngitsuukkami taartissaannik qasuersaarfissaqaqqullugu. Ajortuliamillu kinguneri atortariaqarpaat malittarisassiakka sumiginnarsimagamikkit inatsisikkalu narrugalugit. v44 Kisianni akeqqamik nunaanniikkaluartillugit asiginnarnianngilakka, narrugiumanagit nungutikkumanagillu taakkununngalu angerusera unioqqutinnagu. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutiat! v45 Taakku pillugit eqqaajumavara siuaasaannik inuiaat allamiut isigitillugit Egyptenimit anisitannik angerfigeqatiginninnera taakkununnga Guutiujumallunga. Uanga tassaavunga Naalagaq. v46 Tassa inatsisit, malittarisassiat ileqqoreqqusallu Naalakkap Mosesi aqqutigalugu Qaqqami Sinajimi aalajangersagai imminik Israelikkullu akunnerminni. Mosesimik allakkat pingajui 3 Mos 27 Neriorsuutit akiliutissallu pillugit aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqarfigissavatit: Inuit pillugit immikkut ittumik Naalakkamut neriorsuisoqaraangat naliliutissatut makku atuutissapput: v3 Angut 20-t 60-illu akornanni ukiulik nalilerneqassaaq sølvinik sekelinik 50-inik uuttuutit illernartuummi atorneqartartut naapertorlugit. v4 Arnaq nalilerneqassaaq sekelinik 30-nik. v5 Tallimat 20-llu akornanni ukiulik angutaaguni nalilerneqassaaq sekelinik 20-nik, arnaagunilu sekelinik qulinik. v6 Meeqqat ataatsimik qaammatilinniit tallimanik ukiulinnut nalilerneqassapput nukappiaraagunik sølvinik sekelinik tallimanik niviarsiaraagunillu sølvinik sekelinik pingasunik. v7 60-inik ukioqalereersut nalilerneqassapput angutaagunik sekelinik 15-inik arnaagunillu sekelinik qulinik. v8 Akissaaleqippalli naliliussaq akilersinnaanagu palasimut sassartinneqassaaq, palasillu nalilissavaa. Palasip nalilissavaa neriorsuisup akissaqartitsinera naapertuutigalugu. v9 Tassaappata nersutaatit Naalakkamut pilliutigineqarsinnaasut, taava taakkunannga tunniussat tamarmik Naalakkamut pigititaallutik illernartitaassapput. v10 Nersutinik allanik taarserneqassanngillat, pitsaasoq ajortumik ajortorluunniit pitsaasumik. Inerteqqut taanna soqutiginagu taarsiisoqarpat taarserneqartoq taartaalu tamarmik Naalakkamut pigititaallutik illernartitaassapput. v11 Nersut mingunnartoq, tassa Naalakkamut pilliutigeqqusaanngitsoq, neriorsuutigineqarpat taanna palasimut sassaanneqassaaq, v12 palasillu nalilissavaa qanoq pitsaatiginera ajortigineraluunniit najoqqutaralugu. Palasip naliliinera atortuussaaq. v13 Piginnittup nammineq utertinniaruniuk nalinga tallimararterutaanik tapissavaa. v14 Illuutiminik Naalakkamut pigisassanngortitsisoqarpat illuut palasimit nalilerneqassaaq qanoq pitsaatiginera ajortigineraluunniit najoqqutaralugu. Palasip naliliinera atortuussaaq. v15 Illuutiminik Naalakkamut pigisassanngortitsisimasup utertinniaruniuk nalinga tallimararterutaanik taperlugu akilissavaa, taavalu kingumut pigisarilissavaa. v16 Nunaatiminik Naalakkamut pigisassanngortitsisoqarpat nunaat nalilerneqassaaq tassani siaruartigassat amerlassusiat naapertuutigalugu. Narsaat suaasiassanik homerip ataatsip nalinganik siaruarteriffigineqarsinnaasoq sølvinik sekelinik 50-inik naleqartitaassaaq. v17 Ukioq utertitsivik aallarnerfigalugu nunaat Naalakkamut pigisassanngortinneqarpat nalinga taamaaginnarluni atortuussaaq. v18 Kisianni ukiup utertitsiviup qaangiunneratigut nunaat Naalakkamut pigisassanngortinneqarpat nalinga palasip naatsorsussavaa ukiumut utertitsivimmut tullermut ukiut qassiussusiat naapertuutigalugu, taakkulu naapertuutigalugit nalikillineqassaaq. v19 Nunaatiminik Naalakkamut pigisassanngortitsisimasup nunaatini utertinniaruniuk nalinga tallimararterutaanik taperlugu akilissavaa, taavalu pigisariualissavaa. v20 Kisianni nunaatini utertinngippagu allamulluunniit tunippagu nunaat utertinneqarsinnaajunnaassaaq. v21 Ukiumi utertitsivimmi utertinneqaruni Naalakkamut pigititaaginnassaaq nunaat Naalakkamut pigisassanngortitaq assigalugu, tassa palasimit pigisarineqalissaaq. v22 Nunaammik pisiaminik – kingornussami ilaginngisaannik – Naalakkamut pigisassanngortitsisoqarpat v23 nunaatip nalinga palasip naatsorsussavaa ukiumut utertitsivimmut tullermut ukiut qassiussusiat naapertuutigalugu, pigisassanngortitsisullu ullormi naatsorsuiffiusumi akiliutissani akilissavai. Aningaasat taakku tunissutitut illernartitatut Naalakkamut pigisassanngortitaassapput. v24 Ukiumi utertitsivimmi nunaat piginnittuusimasumut tunisisumut utertinneqassaaq. v25 Naliliinerni tamani uuttuutit illernartuummi atorneqartartut atorneqassapput, sekeli ataaseq geranik 20-nik naleqartillugu. v26 Nersutaatit piaqqeqqaataat piaqqeqqaatitut Naalakkamut pisassarititaasut illernartitaallutik Naalakkamut pigititaasussaanngillat. Imminummi pigititaasussatut Naalakkap pigereerpai ussinnit savanilluunniit erniaappata assigiimmik. v27 Nalilerneqareerlutik utertinniarneqartut tassaappata nersutaatit minguttut akiat tallimararterutaannik ataatsimik taperneqassaaq. Utertikkumaneqanngikkunik nalingannik akilersillugit allamut tunineqassapput. v28 Pigisat ilaannik, soorlu inunnik nersutaatinilluunniit nunaammilluunniit, Naalakkap pigiuagassaanik Naalakkamut pigititassanngortitsisoqarpat taakku tuniniarneqarsinnaanngillat utertinneqarsinnaanatillu. Naalakkap pigiuagassaatut taassumunnga pigititaasut tamarmik illernartorsuupput Naalakkap pigisarimmatik. v29 Inuk Naalakkap pigiuagassaatut taassumunnga pigititaasoq utertinneqarsinnaanngilaq. Toqunneqartussaavoq. v30 Nunassinni nunap karriisa orpiillu paarngaasa qulingi tamaasa Naalakkap pigai. Taakku illernartitaallutik Naalakkamut pigisassanngortitaapput. v31 Qulingisa taakkua ilaannik utertitsiniartoqarpat taakkua nalingat tallimararterutaanik taperlugu akilissavai. v32 Ussigit savallu nersutaatinik paarsisup kisissimasaasa qulingi tamarmik, nersutaatinit quliusunit ataaseq, illernartitaallutik Naalakkamut pigisassanngortitaallutik illernartitaassapput. v33 Qulinginik immikkoortitsinermi pitsaanersiortoqarnanilu ajornerusorsiortoqassanngilaq, allanillu taarserneqartussaanngillat. Taarsiineqassagaluarpat taarserneqartoq taartaalu tamarmik illernartitaassapput, utertinneqarsinnaanngillallu. v34 Tassa peqqussutit Naalakkap qaqqami Sinajimi Israelikkunnut nalunaarutigineqartussaatillugit Mosesimut tunniussai. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 1 Israelikkut naggueqatigiit kisinneqartut v1 Israelikkut Egyptenimit aninerata kingorna ukiut aappaanni qaammatip aappaata ulluisa siullianni Naalakkap Mosesi oqaluffigaa Tupermi Naapeqatigiittarfimmi Sinajip inoqajuitsuani: v2 »Israelikkut ilagiit tamaasa kisikkit eqqarleriissortakkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu aqqi taasarlugit angutit tamaasa v3 20-nik ukioqalereersimasuniit Israelimi angutit sakkulisarsinnaasut tamaasa. Illit Aronilu naatsorsussavasi sakkutooqatigiikkuutaat tamaasa immikkut. v4 Ikiortigissavasi angutit siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaasut, naggueqatigiinnit ataatsinit angut ataaseq. v5 Angutit ikiortissassi aqqi ukuupput: Elisuri Shede'urip ernera Rubenimiit, v6 Shelumieli Surishaddajip ernera Simmiuumiit, v7 Nakshoni Amminadabip ernera Judamiit, v8 Netan'eli Suarip ernera Issakarimiit, v9 Eliabi Helonip ernera Zebulonimiit, v10 Josefip erneriniit: Elishama Ammihudip ernera Efraimimiit, Gamlielilu Pedasurip ernera Manassemiit, v11 Abidani Gid'onip ernera Benjaminimiit, v12 Akiezeri Ammishaddajip ernera Danimiit, v13 Pagieli Okranip ernera Asherimiit, v14 Eljasafi De'uelip ernera Gadimiit, v15 Akira Enanip ernera Naftalimiit.« v16 Taakku siuaasaqaqatigiikkuutaani naalagaasut, Israelip naggueqatigiissortaanut qullersaasut, ilagiinni assut ataqqineqartuupput. v17 Mosesip Aronillu angutit taakku, aqqi taagorsimasut, ilaliuppaat. v18 Taava qaammatit aappaata ulluisa siullianni inuit tamaasa katersortippaat. Naggueqatigiissortaminni siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik nalunaarsuiffinnut allattorneqarput, angutit 20-nik ukioqalereersimasuniit tamarmik aqqi taasarlugit. v19 Taamaalilluni Mosesip inuit Sinajip inoqajuitsuani naatsorsorpai, soorlu Naalakkap taama peqqusimagaani. v20 Rubenip Israelip angajulliliaata kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v21 Rubenimit naggueqartut naatsorsorneqartut 46.500-upput. v22 Simmiuup kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v23 Simmiuumit naggueqartut naatsorsorneqartut 59.300-upput. v24 Gadip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v25 Gadimit naggueqartut naatsorsorneqartut 45.650-iupput. v26 Judap kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v27 Judamit naggueqartut naatsorsorneqartut 74.600-upput. v28 Issakarip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v29 Issakarimit naggueqartut naatsorsorneqartut 54.400-upput. v30 Zebulonip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v31 Zebulonimit naggueqartut naatsorsorneqartut 57.400-upput. v32 Josefip erneri: Efraimip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v33 Efraimimit naggueqartut naatsorsorneqartut 40.500-upput. v34 Manassep kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v35 Manassemit naggueqartut naatsorsorneqartut 32.200-upput. v36 Benjaminip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v37 Benjaminimit naggueqartut naatsorsorneqartut 35.400-upput. v38 Danip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v39 Danimit naggueqartut naatsorsorneqartut 62.700-upput. v40 Asherip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v41 Asherimit naggueqartut naatsorsorneqartut 41.500-upput. v42 Naftalip kinguaavi amerlititertut nalunaarsuiffinnut allattorneqarput ilaqutariikkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, angutit tamarmik 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit, angutit sakkulisarsinnaasut tamarmik. v43 Naftalimit naggueqartut naggueqatigiissortaanit naatsorsorneqartut 53.400-upput. v44 Tamakku tassaapput naatsorsorneqartut Mosesimit Aronimillu Israelillu naalagaanit aqqaneq-marlunnit, siuaasaqaqatigiinnit ataatsinit ataaseq. v45 Israelikkut tamarmik, tassa Israelimi angutit sakkulisarsinnaasut 20-nik ukioqalereersimasut tamarmik siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik naatsorsorneqarput. v46 Naatsorsorneqartut tamarmik 603.550-iupput. v47 Levikkulli siuaasaqaqatigiinnut allanut ilaatillugit naatsorsorneqanngillat, v48 Naalagarmi Mosesimut oqarsimammat: v49 Taamaallaat Levip naggueqatigiissortai naatsorsussanngilatit, tassa Israelikkunnut allanut ilanngullugit kisissanngilatit. v50 Levikkulli nakkutilliisuutissavatit Tupermik Nalunaajaatip inissisimaffianik atortunillu tassaniittunik tamanik. Tupeq ingerlattassavaat atortui ilanngullugit. Tassani kiffartussapput tuperlu kaajallallugu tammaarsimasassallutik. v51 Tupeq allamut nuunneqassagaangat Levikkut uppitittassavaat, nappaqqinneqassagaangallu nappaqqittassavaat. Kinaluunniit alla toqqup eqqaanut pisoq toqussaaq. v52 Israelikkut tamarmik immikkut tammaarsimaffeqartassapput, tamarmik immikkut katinngateqartukkuutaarlutik sakkutooqatigiikkuutaarlutillu. v53 Levikkulli tammaarsimasassapput tupeq inatsisit qulit inissisimaffigisaat kaajallallugu ilagiit Israelikkut Guutip kamanneranit eqqorneqaqqunagit. Levikkut tupeq Nalunaajaatip inissisimaffia paarissavaat. v54 Israelikkut Naalakkap Mosesikkut peqqusineratorluinnaq iliorput. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 2 Tammaarsimaffimmi aaqqissuussineq v1 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v2 Israelikkut tammaarsimaqatigiikkuutaarlutik tammaartassapput katinngatigisamik eqqaani, siuaasaqaqatigiillu immikkut ilisarnaatimik eqqaani. Tammaarsimaffeqartassapput Tupeq Naapeqatigiittarfik kaajallallugu, ungasiarluguli. v3 Sioraani, kangiatungaani, tammaarsimassapput Judap katinngatilisartui immikkoortukkuutaarlutik. Nakshoni Amminadabip ernera Judakkunnut naalagaassaaq, v4 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 74.600-upput. v5 Taakkua sanianni tammaarsimassapput Issakarip naggueqatigiissortai. Netan'eli Suarip ernera Issakarikkunnut naalagaassaaq, v6 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 54.400-upput. v7 Kiisalu Zebulonip naggueqatigiissortai. Eliabi Helonip ernera Zebulonikkunnut naalagaassaaq, v8 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 57.400-upput. v9 Judap tammaarsimaffiani naatsorsorneqartut tamarmik 186.400-upput. Taakku tassaapput tammaarsimaqatigiikkuutaat aallartussat siulliit. v10 Kujalliullutik tammaarsimassapput Rubenip katinngatilisartui immikkoortukkuutaarlutik. Elisuri Shede'urip ernera Rubenikkunnut naalagaassaaq, v11 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 46.500-upput. v12 Taakkua sanianni tammaarsimassapput Simmiuup naggueqatigiissortai. Shelumieli Surishaddajip ernera Simmiuukkunnut naalagaassaaq, v13 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 59.300-upput. v14 Tulliussapput Gadip naggueqatigiissortai. Eljasafi De'uelip ernera Gadikkunnut naalagaassaaq, v15 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 45.650-iupput. v16 Rubenip tammaarsimaffiani naatsorsorneqartut tamarmik 151.450-iupput. Taakku tassaapput tammaarsimaqatigiikkuutaat tulliullutik aallartussat. v17 Taava Tupeq Naapeqatigiittarfik aallarunneqassaaq. Levikkut tammaarsimaffiat qiterliuvoq. Tammaarfimmi inissisimanertik malillugu aallartassapput angutit tamarmik katinngatilisartumik inissisimaffiannit. v18 Killiullutik tammaarsimassapput Efraimip katinngatilisartui immikkoortukkuutaarlutik. Elishama Ammihudip ernera Efraimikkunnut naalagaassaaq, v19 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 40.500-upput. v20 Taakkununnga tulliussapput Manassep naggueqatigiissortai. Gamlieli Pedasurip ernera Manassekkunnut naalagaassaaq, v21 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 32.200-upput. v22 Kiisalu Benjaminip naggueqatigiissortai. Abidani Gid'onip ernera Benjaminikkunnut naalagaassaaq, v23 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 35.400-upput. v24 Efraimip tammaarsimaffiani naatsorsorneqartut tamarmik 108.100-upput. Taakku tassaapput tammaarsimaqatigiikkuutaat aallartussat pingajui. v25 Avannarliullutik tammaarsimassapput Danip katinngatilisartui immikkoortukkuutaarlutik. Akiezeri Ammishaddajip ernera Danikkunnut naalagaassaaq, v26 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 62.700-upput. v27 Taakkua sanianni tammaarsimassapput Asherip naggueqatigiissortai. Pagieli Okranip ernera Asherikkunnut naalagaassaaq, v28 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 41.500-upput. v29 Kiisalu Naftalip naggueqatigiissortai. Akira Enanip ernera Naftalikkunnut naalagaassaaq, v30 sakkutuullu naalakkersugai naatsorsorneqartut 53.400-upput. v31 Danip tammaarsimaffiani naatsorsorneqartut tamarmik 157.600-upput. Taakku tassaapput kingulliullutik aallartussat, immikkoortukkuutaarlutik. v32 Tassa taakkuupput Israelikkut siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik naatsorsorneqartut. Sakkutuut tammaarsimaffinni immikkoortukkuutaarlutik naatsorsorneqartut tamarmik 603.550-iupput. v33 Levikkut Israelikkoqatiminnut ilagitillugit naatsorsorneqanngillat, Naalakkap Mosesimut peqqusinera malillugu. v34 Israelikkut Naalakkap Mosesikkut peqqusineratorluinnaq iliorput. Naggueqatigiikkuutaat tamarmik immikkut katinngatilisartukkuutaarlutik tammaartarput, tammaarfitsillu qimattarpaat siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik eqqarleriissortakkuutaarlutillu. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 3 Levikkut naatsorsorneqartut v1 Taamani Naalakkap qaqqami Sinajimi Mosesi oqaluffigimmagu Aronip Mosesillu kinguaavi ukuupput: v2 Aroni ukuninnga erneqarpoq: Nadabi angajulliliaasoq, Abihu, Eleazari Itamarilu. v3 Taama ateqarput Aronip erneri, palasitut taninneqarsimasut palasitullu sulinissamut ivertinneqarsimasut. v4 Nadabi Abihulu Sinajip inoqajuitsuani toqupput Naalakkap kiinaata saani qeqartillutik, tassa inneq illernartitaanngitsoq Naalakkap kiinaata saanut sassaakkamikku. Taakku erneqanngillat. Kingorna Eleazari Itamarilu palasitut kiffartorput ataataminnit Aronimit nakkutigineqarlutik. v5 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v6 »Levip naggueqatigiissortai maanga aggerlit! Palasimut Aronimut sassarlit kiffartorfigalugulu. v7 Taassuma isumagisassai Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraani suliarissavaat ilagiit tamaasa kiffartuullugit illernartuummi suliassat isumagigaangamikkit. v8 Tupermi Naapeqatigiittarfimmi atortut tamaasa nakkutigissavaat. Taamaalillutik Israelikkut kiffartuutissavaat illernartuummilu suliassat isumagissallugit. v9 Levikkut Aronimut ernerinullu tunniutikkit, taakkuupput Israelikkunnit taassumunnga tunniussaalluinnartussat. v10 Aroni ernerilu palasitut kiffartortunngortissavatit. Kinaluunniit alla illernartuummut palliguttoq toqusussaassaaq.« v11 Taava Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v12 »Levikkut Israelikkut akornanni uanga pigisassattut immikkoortippakka Israelikkunni erneqqaatinut taarsiullugit. v13 Uangami angajulliliat tamaasa pigisussaavakka. Taamani Egyptenimi angajulliliat tamaasa toqukkakkit Israelikkunni angajulliliat tamaasa, tassa inuit angajulliliaat nersutaatillu piaqqeqqaataat, uannut pigititassanngortippakka. Uanga pigisarissavakka. Uanga tassaavunga Naalagaq!« v14 Naalakkap Sinajip inoqajuitsuani Mosesi oqaluffigaa: v15 »Levikkut naatsorsussavatit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugit eqqarleriissortakkuutaarlugillu. Angutit nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut tamaasa naatsorsussavatit.« v16 Mosesillu Naalakkap peqqusinera malillugu naatsorsorpai, soorlu peqqusimagaani. v17 Levip ernerisa aqqi tassaapput: Gershoni, Kehati Merarilu. v18 Gershonip ernerisa aqqi, eqqarleriissortakkuutaarlugit, ukuupput: Libni Shim'ilu. v19 Kehatip erneri, eqqarleriissortakkuutaarlugit, ukuupput: Amrami, Jis'hari, Hebroni Uzzielilu. v20 Merarip erneri, eqqarleriissortakkuutaarlugit, ukuupput: Makli Mushilu. Tassa Levip eqqarleriissortai siuaasaqaqatigikkuutaat. v21 Gershoni Libnikkut Shim'ikkullu eqqarleriissortaasa nagguigaat. Taakku tassaapput Gershonikkut eqqarleriissortaat. v22 Angutit nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut tamarmik naatsorsorneqaramik katillutik 7.500-upput. v23 Gershonikkut tammaarsimaffeqarput illernartuutip tunuani kimmut sammerngani. v24 Gershonikkut siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaavoq Eljasafi Laelip ernera. v25 Gershonikkut Tupermi Naapeqatigiittarfimmi isumagisassaraat illernartuut, tupeq, toqqup qalerai, Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata saagua, v26 silarliup ungalui illernartuummik pilliivimmillu kaajallaasut, silarlermut isaariaata saagua, allunaasaqutit suliassallu taakkununnga tunngasut tamaasa. v27 Kehatimit naggueqarput Amramikkut, Jis'harikkut, Hebronikkut Uzzielikkullu eqqarleriissortaat. v28 Angutit nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut tamarmik naatsorsorneqaramik angutit illernartuummi kiffartortussat 8.600-upput. v29 Kehatikkut eqqarleriissortaat tammaarsimaffeqarput illernartuutip kujataatungaani. v30 Kehatikkut siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaavoq Elisafani Uzzielip ernera. v31 Taakkua isumagisassaraat angerutsip illerfia, nerriviusaq, qullilerfik, pilliiviit, atortut illernartitat guutisiornermi atorneqartartut, saagorsuaq suliassallu taakkununnga tunngasut. v32 Levikkunnut qullersaasuni annerpaavoq Eleazari palasip Aronip ernera. Taanna illernartuummi kiffartortunut nakkutilliisuuvoq. v33 Merarimit naggueqarput Maklikkut Mushikkullu eqqarleriissortaat. Tassaapput Merarikkut eqqarleriissortaat. v34 Angutit nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut naatsorsorneqaramik katillutik 6.200-upput. v35 Merarikkut siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaavoq Surieli Abikajilip ernera. Taakku tammaarsimaffeqarput illernartuutip avannaatungaani. v36 Merarikkut isumagisassaraat Toqqup Naapeqatigiittarfiup salliligarsuartai, quassuttoortai sannerutit, napasui toqqaviilu, atortut tassaniittut suliassallu tamakkununnga tunngasut, v37 aammattaarlu kaajallalluni silarliup napasui taakkualu toqqavii, paagutai noqarutaalu. v38 Mosesi Aronilu Aronillu erneri tammaarsimaffeqarput illernartuutip kangiatungaani Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraani. Israelikkut sinnerlugit illernartuummi kiffartorneq isumagisaraat. Illernartuummut palliguttut allat kikkulluunniit toqusussaapput. v39 Levikkut, tassa Naalakkap peqqusinera malillugu Mosesimit Aronimillu eqqarleriissortakkuutaarlutik naatsorsorneqartut, angutit nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut tamarmik katillutik 22.000-iupput. Angajulliliat naatsorsorneqartut v40 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Israelikkunni angajulliliat naatsorsussavatit, angutit nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut tamaasa; kisissavatillu. v41 Taava uannut – uanga tassaavunga Naalagaq! – tunniunneqarlit Levikkut Israelikkunni angajullilianut tamanut taarsiullugit, aammalu Levikkut nersutaataat Israelikkut nersutaataasa piaqqeqqaataannut tamanut taarsiullugit.« v42 Mosesi Naalakkap peqqusinera malillugu iliorpoq Israelikkunnilu angajulliliat tamaasa naatsorsorlugit. v43 Angajulliliat naatsorsorneqartut aqqilu nalunaarsorneqartut, tassa angutit nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut tamarmik, katillutik 22.273-iupput. v44 Taava Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v45 »Levikkut Israelikkut angajulliliaannut tamanut taarsiullugit immikkoortikkit; taamatuttaaq Levikkut nersutaataat Israelikkut nersutaataannut taarsiullugit immikkoortikkit. Levikkut uanga pigisassarissavakka. Uanga tassaavunga Naalagaq! v46 Israelikkunnili angajulliliat Levikkunnit 273-inik amerlanerummata taakkununnga utertitsissutissatut v47 tigusissaatit aningaasanik, angajulliliaq ataaseq sekelinik tallimanik nalilertarlugu; uuttuutit illernartuummi atorneqartartut uuttuutigissavatit sekeli ataaseq geranik 20-nik nalilertarlugu. v48 Aningaasat taakku Aronimut ernerinullu tunniutissavatit Israelikkut angajulliliaasa amerlanerussutaannik utertitsissutissatut.« v49 Taava Mosesip tiguai aningaasat Israelikkunni angajullilianut Levikkunnut naleqqiullutik amerlanerussutaasunut utertitsissutissat. v50 Taamaalilluni pissarsiarai sekelit 1.365-it, uuttuutit illernartuummi atorneqartartut uuttuutigalugit uuttukkat. v51 Naalakkallu peqqusinera malillugu aningaasat utertitsissutit Aronimut ernerinullu tunniuppai. Mosesi Naalakkap peqqusinera malillugu iliorpoq. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 4 Levikkut suliassaat v1 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v2 Levikkut ilaat Kehatikkuusut kisissigit eqqarleriissortakkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, v3 angutit 30-t 50-illu akornanni ukioqartut Tupermi Naapeqatigiittarfimmi sulisussaatitaasut tamaasa. v4 Illernangaartut makku Tupermi Naapeqatigiittarfimmiittut Kehatikkut suliarisassavaat. v5 Tammaarsimaffik qimanneqaleraangat Aroni erninilu tupermut isertassapput saagorsuarlu peeriarlugu angerutsip illerfia taassuminnga ulittassallugu. v6 Qaavanut siaartassavaat ulik delfinit amiinik sanaaq, taassumalu qaavanut annoraamineq tungutsorissoq. Taava illerfiup akiarfii ikkutissavaat. v7 Nerrivik timiusanut saqqumisitassanut ilitsiviusartoq annoraaminermik tungutsorissuusumik qallissavaat; tassungalu ilissavaat puugutarsuit, puugutaasat, puugutaasat pilliutinut atortut kannillu pilliutinut kueragassanut kueraatissat timiusallu saqqumiuartussat. v8 Taakkulu tamaasa ulissavaat annoraaminermik aappallarissumik taartumik meqqulualimmik. Taava nerriviusaq tamaat qallissavaat ulimmik delfinit amiinik sanaajusumik, akiarfiilu ikkutissallugit. v9 Annoraamineq tungutsorissoq tigoriarlugu qullilerfik qullertaalu, qiuutitai, puugutaasartai aamaasiviit uuliaasivittaalu qullilerfik aaqqissuunneqartillugu atorneqartartut tamaasa taassuminnga ulissavaat. v10 Qullilerfik atortuilu tamaasa qallissavaat ulimmik delfinit amiinik sanaamik akiutinullu inississallugit. v11 Pilliiviup kuultimik qallikkap qaavanut siaarneqassaaq annoraamineq tungutsorissoq. Taava ulik delfinit amiinik sanaajusoq uliliutissavaat akiarfiilu ikkutissallugit. v12 Atortut illernartuummi kiffartornermi atorneqartartut tamaasa ilissavaat annoraaminermut tungutsorissumut. Taava qallissavaat ulimmik delfinit amiinik sanaajusumik akiutinullu ilissallugit. v13 Pilliivimmit arsakut orsupalittut katersussavaat annoraaminermillu aappallarissumik meqqulualimmik ulissallugit. v14 Taassuma qaavanut ilissavaat atortut pilliinermi atorneqartartut tamaasa: Aamaasiviit, neqinut ajassaatit, nivaataasat serpartaaviillu, tassa pilliiviup atortui tamaasa. Taava ulimmik delfinit amiinik sanaajusumik qallissavaat akiarfiilu ikkutissallugit. v15 Aronip ernerisalu illernartuut atortuilu tamaasa ulissoreeraangatigit tammaarsimafillu qimanneqassagaangat Kehatikkut aggertassapput ingerlakkiartorlugu. Kisianni illernartuut attussanngilaat, attoraluarunikkit toqussagamik. Tassa Kehatikkut Toqqup Naapeqatigiittarfiup atortuinit ingerlattagassaat. v16 Eleazarip palasip Aronip ernerata isumagisassarissavai qullilerfiup qulliisa uuliassaat, tipigissaatilliissutissaq, naatitanit ullut tamaasa pilliutissat uulialu tarnutissaq. Eleazarip nakkutigisarissavai illernartuut tamaat tassaniittullu tamaasa, tassa illernartuut atortorisallu tassaniittut. v17 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v18 Isumagissavarsi Kehatikkut eqqarleriissortaasa naggueqatigiissortaat Levikkut akornanni nungutinneqannginnissaat. v19 Tassa atortut illernangaartut qanilligaangatigit toqoqqunagit imaaliorfigissavasi: Aronip ernerisalu tikiullutik Kehatikkut tamaasa ingerlatassittassavaat. v20 Kehatikkulli sivikitsuinnarmilluunniit najuutissanngillat illernangaartorlu takussanagu. Peqqussummik tamatuminnga unioqqutitsigunik toqusussaapput. v21 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v22 Gershonikkut kisikkit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugit eqqarleriissortakkuutaarlugillu. v23 Angutit 30-t 50-illu akornanni ukioqartut tamaasa naatsorsussavatit, tamarmillu Tupermi Naapeqatigiittarfimmi sulisussaapput. v24 Gershonikkut eqqarleriissortaasa suliarisartagassaat ingerlattagassaallu makkuupput: v25 Toqqup illernartuutip qalerai, Tupeq Naapeqatigiittarfik uleqartoq ulillu delfinit amiinik sanaaq qaavaniittoq toqqullu isaariaata saagua, v26 aammattaaq silarliup illernartuummik pilliivimmillu kaajallaasup umia, silarlermut isaariaata saagua, toqqup noqarutai sulinermilu atortorineqartartut tamaasa. Tamakkua suliassartaat tamaasa naammassissavaat. v27 Gershonikkut suliassatik – ingerlassinissartik qanorlu iliornissatik – naammassissavaat Aronip ernerisalu peqqusinerat malillugu. Nakkutigissavarsi ingerlassassatik tamaasa peqquneqarnermittut ingerlattassammatigit. v28 Tamakkuupput Gershonikkut eqqarleriissortaasa Tupermut Naapeqatigiittarfimmut tunngatillugit suliassaat. Itamari palasip Aronip ernera kiffartorneranni nakkutilliisuussaaq. v29 Aamma Merarikkut naatsorsussavatit eqqarleriissortakkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu. v30 Angutit 30-t 50-illu akornanni ukioqartut tamaasa naatsorsussavatit. Taakku kiffartortuusussaapput Tupermi Naapeqatigiittarfimmi naammassisassat suliarissallugit. v31 Tupermi Naapeqatigiittarfimmi suliaminnut atatillugu makku ingerlattagassarissavaat: Toqqup illernartuutip salliligarsuartai, quassuttoortai sannerutit, napasui toqqaviilu, v32 aammattaaq silarlia kaajallallugu napasut toqqavittallit, paagutit noqarutillu aamma tamakkua suliarinissaannut atortorisat tamaasa; atortut kiffartornerminni ingerlatassaat aqqi taagorlugit isumagitissavasi. v33 Tamakku tassaapput Merarikkut eqqarleriissortaasa Tupermut Naapeqatigiittarfimmut tunngatillugu naammassisassaat. Itamari palasip Aronip ernera suliaannik nakkutilliisuussaaq. v34 Taava Mosesip Aronillu ilagiillu qullersaasa Kehatikkut naatsorsorpaat eqqarleriissortakkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, v35 30-t 50-illu akornanni ukioqartut tamarmik Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartortussaasut. v36 Eqqarleriissortakkuutaarlugit naatsorsorneqaramik 2.750-iupput. v37 Tassa Kehatikkut eqqarleriissortaasa ilaat Tupermi Naapeqatigiittarfimmi suliaqartut tamarmik Mosesip Aronillu naatsorsugaat Naalakkap Mosesikkut peqqusinera malillugu. v38 Gershonikkut naatsorsorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, v39 30-t 50-illu akornanni ukioqartut tamarmik Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartortussaasut. v40 Eqqarleriissortakkuutaarlutik siuaasaqaqatigiikkuutaarlutillu naatsorsorneqaramik 2.630-upput. v41 Tassa Gershonikkut eqqarleriissortaasa ilaat Tupermi Naapeqatigiittarfimmi suliaqartut tamarmik Mosesip Aronillu naatsorsugaat Naalakkap peqqusinera malillugu. v42 Merarikkuttaaq eqqarleriissortaat naatsorsorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, v43 30-t 50-illu akornanni ukioqartut tamarmik Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartortussaasut. v44 Eqqarleriissortakkuutaarlutik naatsorsorneqaramik 3.200-upput. v45 Tassa Merarikkut eqqarleriissortaasa ilaat Mosesip Aronillu naatsorsugaat Naalakkap Mosesikkut peqqusinera malillugu. v46 Taamaalillutik Mosesip Aronillu Israelikkullu qullersaasa Levikkut naatsorsorpaat eqqarleriissortakkuutaarlugit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugillu, v47 angutit 30-t 50-illu akornanni ukioqartut tamaasa, Tupermi Naapeqatigiittarfimmi sulissallutik kiffartulersussat atortuinillu ingerlassisussat tamaasa. v48 Naatsorsorneqartut taakku 8.580-iupput. v49 Aronip Naalakkap Mosesikkut peqqusinera malillugu naatsorsorpai, tamarmik immikkut suliassanik naammassisassaqalerlutik tamarmillu ingerlassassaqalerlutik. Naatsorsorneqarput Naalakkap Mosesimut peqqusinera malillugu. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 5 Minguttuusut immikkoortinneqartut v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut peqqukkit angutit arnallu pupissuusut kinguaassiuutitigulluunniit igillutik toqusunilluunniit attuisimallutik mingutsissimasut tamaasa tammaarsimaffimmit peerseqqullugit. v3 Angutit arnallu peersissavasi tammaarsimaffiup avataanut tammaarsimaffik uanga tammaarsimaqatigisanni mingutseqqunagu. v4 Israelikkut taamaaliorput minguttut tammaarsimaffiup avataanukartillugit. Israelikkut Naalakkap Mosesimut peqqusineratut iliorput. Taarsiiffigineqartussaaneq v5 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v6 Israelikkunnut oqassaatit: Angut arnarluunniit inoqatiminut qanoq ittumilluunniit ajortuliorsimaguni taamalu Naalagaq ilumuunngitsuliorfigalugu pisuutitassaalersillunilu, v7 taava ajortuliarisani anngiiaatigissavaa, eqqunngitsuliorfigisanilu taarsiivigissavaa tallimararterutaanillu taperlugu. v8 Angulli eqqunngitsuliorfigisaasoq utertitsisissaqanngippat taarsiissutissamik tunniussivissaasinnaasumik, taava akiliut Naalakkamut tunniunneqassaaq, palasillu pissavaa ajortuliortup saammaanneqaatissaanik pilliutigineqartumut savamut angutivissamut ilanngullugu. v9 Tunissutit illernartitat akiliutitut Israelikkunnit palasimukaanneqartut tamaasa taassuma nammineq pisassarissavai. v10 Tunissutit illernartitat palasip pissavai; tassa palasimut tunniunneqartut tamaviisa taassuma pigisassarissavai. Inatsisit sangiannermik pilliut pillugu v11 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: Israelikkunnut oqalussaatit: v12 Arnap tammarluni uini ilumuunngitsuliorfigippagu v13 uiginngisaminit innaanneqarnermigut uimi nalusaanik, arajutsisitsillunilu uffa mingutsissimalluni, ilisimannittoqarnanilu qaninngarneqarsimannginnami, v14 sangiannerullu uia tikippagu taassuma nulii mingutsissimasoq sangiaffigilerlugu, nuliiluunniit sangiaffigileruniuk naak mingutsissimanngikkaluartoq, v15 taava nuliani palasimukaqatigissavaa. Nulii pillugu pilliutissatut nassassavai suaasiassanit qajuusaliat efap qulerarterutaa ataaseq; uuliamilli kuisiffigissanngilai tipigissaatinillu ilisiffigissanagit, tassaammatami sangianneq pillugu naatitanit pilliutit tassaasut pilliutit ajortulianik Guutimut eqqaasitsisussat. v16 Palasip arnaq Naalakkap kiinaata saanut sassartissavaa. v17 Taava puugutaasaq marraasoq imermik illernartitamik immissavaa pujoralannillu illernartuutip naqqaniittunik tiguseriarluni taakku imermut ikissallugit. v18 Palasip arnaq Naalakkap kiinaata saanut sassartereeruniuk nujai isivissavai pilliullu ajortulianik eqqaasitsissutaasoq itumaanut ilissallugu; taanna tassaavoq sangianneq pillugu naatitanit pilliut. Imeq sungarnitsoq perloqqussutaalersinnaasoq palasip nammineq tigumiassavaa. v19 Taava palasip arnaq uppernarsaasissavaa ima oqarfigalugu: »Arnaq uumaa ueqartutit, uiginngisannit ilumut innaanneqarsimanngikkuit ilumullu allasiorsimanngikkuit, taava imermit sungarnitsumit perloqqussutaalersinnaasumit uumannga ajoquserneqassanngilatit. v20 Allasiorsimaguilli imminullu mingutsissimallutit, uffa ueqaraluarlutit uiginngisannillu innaanneqarsimaguit,« – v21 taamalu oqariarluni palasip perloqqussutaasumik uppernarsaaffigissavaa imalu oqarfigissallugu – »taava Naalakkap nunaqqatinnit perloqqusaatillisit angakkuarneqartillutillu, siffissatillu pullaarikkunnaartilligit nassatillu pullatsillugit. v22 Imeq taanna perloqqussutaalluni erlavinnut pippat nassatit pullalissapput siffissatillu pullaarikkunnaarlutik.« Arnarlu oqassaaq: »Amen, amen.« v23 Perloqqusissutit taakku palasip allassavai allakkanilu imermik sungarnitsumik piiassallugit. v24 Taava arnaq imermik sungarnitsumik perloqqussutaalersinnaasumik imertissavaa, imerlu taanna sungarnitsoq perloqqusaalersitsisoq arnamut isissaaq. v25 Palasip sangianneq pillugu naatitanit pilliutit arnap itumaanit tigussavai, Naalakkap kiinaata saani nittarterutigalugit pilliivimmukaallugillu. v26 Naatitanit pilliutinik itummap imaanik tigusissaaq pilliivimmilu ikuallassallugit tipigissaatilliissutitut. Taamaalioreeruni arnaq imermik imertissavaa. v27 Imeq imertissavaa. Mingutsissimaguni allasiorlunilu uini ilumuunngitsuliorfigisimallugu, taava imeq perloqqussutaalersinnaasoq imereeruniuk nassakkiartulissaaq siffiaalu pullaarikkunnaariartussallutik, nunaqqatimilu akornanni perloqqussutaalissaaq. v28 Arnarli mingutsissimanngikkuni imikkani ajoqutigissanngilaa; qitornartaarsinnaajuassaaq. v29 Sangianneq pillugu inatsit tassa imaappoq: Arnaq ueqartoq allasiorpat mingutsillunilu v30 sangiannerulluunniit tikippani angutip nulii sangiaffigilissavaa, taava palasip arnaq Naalakkap kiinaata saanut sassartissavaa inatsimmilu matumani allassimasut tamaasa malissallugit. v31 Angut pisuussutissaqassanngilaq, arnalli pillaatissani atussavaa. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 6 Nasiræerit pillugit inatsit v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqaluffigissavatit: Kinaluunniit, angutaaguni arnaaguniluunniit assigiimmik, nasiræeritut Guutimut immikkoortitaajumalluni neriorsuiguni Naalakkamullu pigitilerluni, v3 taava viinnisussanngilaq immiamilluunniit imissanani. Seernartumik viinnimit immiamilluunniit sanaajusumik viinnissalluunniit tunguannik imissanngilaq. Viinnissanillu nutaanik panertunilluunniit nerissanngilaq. v4 Nasiræeriutilluni viinnequtinit pisunik nerissanngilluinnarpoq, naarlaamik inerissimasumilluunniit naami. v5 Nasiræeritut neriorsuinera atuutsillugu nujaajaat niaquanut attuutitinneqanngisaannassaaq. Naalakkamut pigititaanermi qaangiunnissaa tikivillugu illernartitaassaaq. Nutsani naatiinnassavai akornuteqanngitsumik. v6 Naalakkamut pigititaatilluni toqusup timaanik pallitaqassanngilaq. v7 Toqusut tassaagaluarpataluunniit ataatani, anaanani qatanngunniluunniit angut arnarluunniit, taakku mingutsissutigissanngilai, Guutimut pigititaanini niaqquminiitikkamiuk. v8 Nasiræeriutilluni Naalakkamut pigititaasutut illernartuussaaq. v9 Eqqamini tassanngaannartumik ilimaginngisamillu toqusoqarpat tamatumuunalu niaqquni illernartitaasoq mingutsinneqarpat, taava minguerniariaruni nujaarutivilluni nujaajassaaq; ullut arfineq-aappassaanni nujaarutivilluni nujaajassaaq. v10 Ullut arfineq-pingajussaanni palasimukassaaq Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanut tuit quluartartut marluk tuilluunniit piaqqat marluk nassarlugit. v11 Timmissap aappaa palasip pilliutigissavaa ajortaaruteqqussutitut aappaalu ikikkagassatut saammaannartinniarlugu toqusoq ajortuliuutigisimammagu. Ulloq taanna niaqquni illernarteqqissavaa v12 Naalakkamut pigitilerluni pigititaaffissani tamaat savaararlu ataatsimik ukioqartoq sassaatissallugu pilliutitut pisuutitaajunnaaqqussutitut. Ullut atorsimasarigalui atorunnaassapput immikkoortitaanerigalua mingutsinneqarsimammat. v13 Tassa nasiræeri pillugu inatsit immikkoortitaanerup qaangiunnerani. Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata sioraanukaanneqassaaq. v14 Tassani sassaatissavai Naalakkamut pilliutissani uku: Savaaraq angutiviaq ataatsimik ukiulik innarluuteqanngitsoq ikikkagassatut pilliutissaq, savaaraq arnaviaq ataatsimik ukiulik innarluuteqanngitsoq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq savalu angutiviaq innarluuteqanngitsoq nereqatigiissutissatut pilliutissaq; v15 sassaatissavaattaaq koori imaqartoq qajuusanit aseqqorissunit iffiukkanik seernarsaateqanngitsunik, iffiukkanik nigaliusanik uuliamik aalatikkanik iffiukkanillu saattunik seernarsaateqanngitsunik uuliamik tanitanik, taakkualu saniatigut naatitanit pilliutissat pilliutillu kueragassat taakkununnga atasut. v16 Taakku palasip Naalakkap kiinaata saani pilliutigissavai pilliutaalu ajortaaruteqqussut ikikkagassarlu sassaatissallugit. v17 Sava angutiviaq Naalakkamut sassaatissavaa pilliutitut nereqatigiissutissatut tassungalu ilanngullugu koori iffiukkanik seernarsaateqanngitsunik imalik. Palasip angut sassaassissutissavaa naatitanit pilliutissanik pilliummillu kueragassamik. v18 Taava nasiræerip niaqqi illernartitaasoq nujaarutivillugu nujaajassavaa Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani; nutsallu illernartitaasut innermut pilliutip nereqatigiissutissap ataanut ilissavai. v19 Palasip tigussavai savap angutivissap assaqquata illua uusoq, iffiugaq nigaliusaq seernarsaateqanngitsoq koorimiit iffiugarlu saattoq seernarsaateqanngitsoq, nasiræeriusullu assaanut ilissallugit taassuma nutsani illernartitaasut tamaasa piiareerpagit. v20 Palasip tamakku Naalakkap kiinaata saani nittarterutigissavai. Tassaassapput palasimut tunissutit illernartut sakiaminermut nittarterutigisamut quttoqqamullu akiliutaasumut ilanngutassat. Tamatuma kingorna nasiræeri kingumut viinnisorsinnaalissaaq. v21 Tassa nasiræeri pillugu inatsit immikkoortitaanermini Naalagaq pilliutissamik neriorsuiffigisimagaangagu, tunniussassami akissaqartitami saniatigut. Immikkoortitaanermini inatsit malillugu neriorsuutigisani naammassisassarissavaa. Naalakkap pilluaqqussutaa v22 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v23 Aroni ernerilu oqarfigissavatit: Israelikkut pilluaqqusaraangassigit ima oqartassaasi: v24 Naalakkap pilluaqqulisit sernigalutillu. v25 Naalakkap kiinnaminik qaammarsarlisit saammaallutillu. v26 Naalakkap isigilisit eqqissisillutillu. v27 Atera Israelikkunnut pisissiuk, taava pilluaqqusassavakka. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 7 Naggueqatigiit naalagaasa illernartuummut tunissutaat v1 Mosesip illernartuut nappareeramiuk tanippaa illernartillugulu atortui tamaasa ilanngullugit; taamatuttaaq pilliivik atortullu tamaasa tanippai illernartillugillu. v2 Taava Israelip naalagai – tassa siuaasaqaqatigiinni qullersaasut naggueqatigiinnilu naalagaasut naatsorsorneqartunut siulersuisuusut – sassarput, v3 tunissutissatillu Naalakkap kiinaata saanut sassaallugit: Qamutit qulisimasut arfinillit ussigillu aqqaneq-marluk, tassa naalakkat marluk qamutinik ataatsinik naalakkallu tamarmik immikkut ussimmik ataatsimik tunissuteqarlutik. Taakku tamaasa illernartuutip sioraanut sassaappaat. v4 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: v5 »Tunissutit taakku ilassillugit tigussavatit! Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartornermi atorneqassapput. Levikkunnut tunniutikkit agguaallugillu taakkua sumik kiffartuuteqarnerat naapertorlugu.« v6 Mosesip qamutit ussigillu ilassillugit tiguai Levikkunnullu tunniullugit. v7 Qamutit ilaat marluk ussigillu ilaat sisamat Gershonikkunnut tunniuppai agguaallugillu taakkua sumik kiffartuuteqarneri naapertorlugit. v8 Qamutit ilaat sisamat ussigillu ilaat arfineq-pingasut Merarikkunnut tunniuppai agguaallugillu taakkua sumik kiffartuuteqarneri Itamarimit palasimit Aronip erneranit siulersorneqartut naapertorlugit. v9 Kehatikkut tunineqanngillat, taakkua atortut illernarnerpaat nakkutigisassatik ersullugit ingerlattagassarimmatigit. v10 Ullormi pilliiviup taninneqarfiani naalakkat aggiuppaat illernartitsinermi pilliutissatut tunissutitik pilliiviup sioraanukaallugit. v11 Taava Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Naalakkat pilliiviup illernartitaanerani tunissutissatik tamarmik immikkut ulluni tulleriinni ataasiakkaarlutik aggiuttarlisigit.« v12 Ullormi siullermi Nakshoni Amminadabip ernera Judamit naggueqartoq tunissutissaminik aggiussivoq. v13 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq, illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut tamarmillu qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v14 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v15 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v16 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v17 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Nakshonip Amminadabip ernerata tunissutai. v18 Ullut aappaanni tikiuppoq Netan'eli Suarip ernera Issakarikkut naalagaat aggiullugit tunissutini. v19 Tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v20 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v21 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v22 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v23 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Netan'elip Suarip ernerata tunissutai. v24 Ullut pingajuanni tikiuppoq Eliabi Helonip ernera Zebulonikkut naalagaat. v25 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v26 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v27 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v28 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v29 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Eliabip Helonip ernerata tunissutai. v30 Ullut sisamaanni tikiuppoq Elisuri Shede'urip ernera Rubenikkut naalagaat. v31 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v32 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v33 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v34 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v35 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Elisurip Shede'urip ernerata tunissutai. v36 Ullut tallimaanni tikiuppoq Shelumieli Surishaddajip ernera Simmiuukkut naalagaat. v37 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v38 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v39 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v40 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v41 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Shelumielip Surishaddajip ernerata tunissutai. v42 Ullut arfernanni tikiuppoq Eljasafi De'uelip ernera Gadikkut naalagaat. v43 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq, serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v44 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v45 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v46 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v47 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Eljasafip De'uelip ernerata tunissutai. v48 Ullut arfineq-aappaanni tikiuppoq Elishama Ammihudip ernera Efraimikkut naalagaat. v49 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v50 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v51 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v52 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v53 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Elishamap Ammihudip ernerata tunissutai. v54 Ullut arfineq-pingajuanni tikiuppoq Gamlieli Pedasurip ernera Manassekkut naalagaat. v55 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v56 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v57 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v58 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v59 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Gamlielip Pedasurip ernerata tunissutai. v60 Ullut qulingiluaanni tikiuppoq Abidani Gid'onip ernera Benjaminikkut naalagaat. v61 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v62 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v63 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v64 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v65 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Abidanip Gid'onip ernerata tunissutai. v66 Ullut qulinganni tikiuppoq Akiezeri Ammishaddajip ernera Danikkut naalagaat. v67 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v68 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v69 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v70 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v71 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Akiezerip Ammishaddajip ernerata tunissutai. v72 Ullut aqqarnanni tikiuppoq Pagieli Okranip ernera Asherikkut naalagaat. v73 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v74 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v75 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v76 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v77 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Pagielip Okranip ernerata tunissutai. v78 Ullut aqqaneq-aappaanni tikiuppoq Akira Enanip ernera Naftalikkut naalagaat. v79 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v80 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v81 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v82 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v83 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat. Tassaapput Akirap Enanip ernerata tunissutai. v84 Tassa makkuupput Israelikkunni naalagaasut tunissutaat taamani pilliivik atoqqaartinneqarmat, taninneqarmat: Puugutarsuit sølviusut aqqaneq-marluk, puugutaasat sølviusut aqqaneq-marluk puugutaasallu kuultiusut aqqaneq-marluk. v85 Puugutarsuit sølviusut tamarmik immikkut sekelinik 130-nik oqimaassuseqarput serpartaaviillu tamarmik immikkut sekelinik 70-inik oqimaassuseqarlutik. Sølvi immersakkat taakkua sananeqaataat tamakkerluni sekelinik 2.400-nik oqimaassuseqarpoq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaalluni. v86 Puugutaasat kuultiusut taakku aqqaneq-marluk tipigissaammik ulikkaartut illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut tamarmik immikkut sekelinik qulinik oqimaassuseqarput. Kuulti puugutaasat sananeqaataat tamakkerluni sekelinik 120-nik oqimaassuseqarpoq. v87 Pilliutitut ikikkagassatut tunniussat katillutik tassaapput ussigit aqqaneq-marluk, savat angutivissat aqqaneq-marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit aqqaneq-marluk naatitanillu pilliutissat taakkununnga ilanngutassat – kiisalu savaasat angutivissat aqqaneq-marluk ajortaaruteqqussutitut pilliutissat. v88 Pilliutitut nereqatigiissutissatut tunniuppaat ussigit 24-t, savat angutivissat 60-it, savaasat angutivissat 60-it savaaqqallu ataatsimik ukiullit 60-it. Tassaapput pilliivik taninneqareerluni illernartinneqarmat tunissutit. v89 Mosesip Naalagaq oqaluunniarlugu Tupermut Naapeqatigiittarfimmut iseraangami nipi saammaaffimmit Nalunaajaatip illerfiata qaavanit kerubiusat marluk akornannit oqaluttoq tusaasarpaa. Tassani Naalakkap Mosesi oqaluffigisarpaa. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 8 Qullilerfik pillugu aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 »Aroni oqaluffigiuk: Qulliit ikkukkaangakkit taakku arfineq-marluusut tamarmik qullilerfiup siumut sammernganiittassapput siumullu seqersimallutik.« v3 Aronilu taamaaliorpoq. Qulliit ikkuppai qullilerfiup siumut sammernganut, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. v4 Qullilerfik tamarmi tunngavimminiit qummut isuminut kuultimik kaattakkamik sanaajuvoq. Mosesip sanasimavaa assilisassaq Naalakkap takutitaa malilluinnarlugu. Levikkut ivertinneqarnerat v5 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v6 Levikkut Israelikkut akornannit immikkoortillugit minguersakkit! v7 Imaaliorlutit minguersassavatit: Imermik minguersaataasumik serpartassavatit. Taava timertik tamaat savimmik salissummik meqquiassavaat atisatillu errussallugit. Taava minguissapput. v8 Minguersareerpata sassaatissavatit nersuteeraq angutiviaq naatitanillu pilliutissat tassunga ilanngutassat, tassa qajuusat aseqqorissut uuliamik aalatikkat. Ussik piaraq alla ataaseq sassaatissavat ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq. v9 Taava Levikkut Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraanukartissavatit, taavalu Israelikkut ilagiit tamaasa katersortissavatit. v10 Levikkut Naalakkap kiinaata saanut sassartikkit, Israelikkullu assatik taakkununnga tutsillisigit! v11 Aronillu Levikkut immikkoortissavai Israelikkunnit Naalakkallu kiinaata saani nittarterullugit, tassa Naalakkamut kiffartortussanngortillugit. v12 Levikkut assatik ussigit niaquinut tutsissavaat. Ussiup aappaa ajortaaruteqqussutitut pilliutigissavat, aappaalu Naalakkamut pilliutitut ikikkagassatut, taamaalillutillu Levikkut saammaannartissavatit. v13 Taava Levikkut Aronimut ernerinullu sassartissavatit Naalakkallu kiinaata saani nittarterullugit. v14 Taamaalillutit Israelikkunnit allanit immikkoortissavatit, uangalu pigissavakka. v15 Taava Levikkut Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartortuulissapput. Minguersarpatit nittarterullugillu. v16 Taakkumi tassaapput Israelikkut ilaat uannut tunniussaalluinnartut. Uannut pigisassanngortippakka Israelikkunni erneqqaatinut tamanut taarsiullugit. v17 Israelikkunnimi angajulliliat nersutaatinilu piaqqeqqaataasut tamaasa pigaakka. Ulloq taanna Egyptenimi angajulliliat tamaasa toqukkakkit Israelikkunni angajulliliat illernartippakka uannut pigisassanngorlugit. v18 Maannali Levikkut tamaasa pigisassattut tiguakka Israelikkunni angajullilianut tamanut taarsiullugit. v19 Israelikkut akornannit tiguakka Aronimut ernerinullu tunniullugit. Tupermi Naapeqatigiittarfimmi Israelikkut kiffartuutissavaat saammaannartissallugillu illernartuummut qanillivallaarlutik perlummit eqqorneqaqqunagit. v20 Mosesip, Aronip Israelikkullu ilagiit tamarmik Levikkut taamaaliorfigaat. Naalakkap Mosesimut peqqusisimanera malilluinnarlugu iliorput. v21 Levikkut ajortaajartillutik minguersarput atisatillu errorlugit. Aronillu nittarteruppai Naalakkap kiinaata saani; taamaalilluni saammaannartippai minguersarlugit. v22 Taava Levikkut Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartortuulerput Aroni ernerilu nakkutilliisoralugit. Levikkut iliorfigineqarput Naalakkap Mosesimut peqqusisimaneratut. v23 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v24 Levikkunnut najoqqutassaasut ukuupput: 25-nik ukioqalernerminniit kiffartortussanngussapput Tupermilu Naapeqatigiittarfimmi sulilertassallutik. v25 50-inilli ukioqaleraangamik kiffartornerminnit tunuartassapput sulisarunnaarlutik. v26 Levikkoqatitik Tupermi Naapeqatigiittarfimmi suliaannik ikiorsinnaassavaat, namminneerlutilli kiffartortuussanatik. Levikkut suliassaat taamatut aaqqissuutissavatit. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 9 Poorski pillugu aalajangersakkat v1 Israelikkut Egyptenimit aninerannit ukiut aappaanni qaammammi siullermi Naalakkap Mosesi oqaluffigaa Sinajip inoqajuitsuani. v2 Oqarpoq: »Israelikkut poorskisiortassapput nalliussivissatut aalajangerneqarsimasumi, v3 tassa qaammatip matuma ulluisa 14-ianni taarsinngitsiarnerani nalliuttoq nalliussisassavarsi piffissami aalajangerneqarsimasumi; taamaaliortassaasilu inatsisit ileqqoreqqusallu atuuttuusut tamaasa malillugit.« v4 Taava Mosesip Israelikkut nalunaarfigai poorskisioqqullugit. v5 Qaammatillu siulliup ulluisa 14-ianni taarsinngitsiarnerani poorskisiorput Sinajip inoqajuitsuani. Naalakkap Mosesimut peqqusisimanera malilluinnarlugu iliorput. v6 Angutit ilaqarput timimik toqungasumik attuillutik minguttunngorsimasunik taamaattumillu ulloq taanna poorskisiorsinnaanngitsunik. Angutit taakku ulloq taanna Mosesimut Aronimullu sassarput v7 oqarlutillu: »Minguttunngorsimavugut timi toqungasoq attoratsigu. Sooq piffissami aalajangersimasumi Naalakkamut pilliummik sassaassisinnaatitaanngilagut Israelikkoqativut peqatigalugit?« v8 Taava Mosesi akivoq: »Utaqqigitsi, Naalagaq ilissi pillusi qanoq peqqusiumaarnersoq tusarniassavara.« v9 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: v10 »Israelikkut oqaluffigikkit: Ilasi kinguaassiluunniit ilaat timimik toqungasumik attuillutik minguttunngorsimasut ungasissumulluunniit angalasuusut Naalakkamut poorskisiorsinnaatitaassapput. v11 Qaammatip aappaata ulluisa 14-ianni poorski nalliussisassavaat taarsinngitsiarnerani. Savaaraq poorskisiutissaq timiusamik seernarsaateqanngitsumik naasunillu qasilitsunik illulerlugu nerisassavaat. v12 Savaaqqap ilaanik aqaguussaqassanngillat saarnginilluunniit nallugaqassanatik. Poorskisiornerup qanoq nalliussineqarnissaanik peqqussutit tamaasa maleruassavaat. v13 Angulli minguttunngorsimanngitsoq ungasissuliarsimanngitsorlu poorskisiunngikkuni nunaqqatiminit piiagaassaaq, piffissami aalajangersimasumi Naalakkamut pilliutissamik sassaassinnginnami. Angutip taassuma ajortuliornerminik pillarneqaatissani atussavaa. v14 Takornartaq ilissinni najugaqartoq Naalakkamut poorskisiorniaruni taassumattaaq nalliussineq pillugu inatsisit najoqqutassallu maleruassavai. Inatsit taannarpiaq tamanut, tassa takornartanut nunallu inuiinut, atuutissaaq.« Nuiaq illernartuutip qulaaniittoq v15 Ulloq taanna illernartuut napparneqarmat nuissap illernartuut, Nalunaajaatip toqqa, asserpaa; unnuakkullu illernartuutip qulaaniippoq innertut isikkoqartoq, ullaanngorneralu tikivillugu taamaappoq. v16 Imaattuarpoq: Nuissap tupeq ulissimavaa, unnuakkullu innertut ittoqarpoq. v17 Nuiaq tupermit qangattaraangat Israelikkut erniinnaq aallartarput nuiallu uniffiani tammaartarlutik. v18 Naalagaq peqqusigaangat Israelikkut aallartarput Naalagarlu peqqusigaangat tammaartarlutik. Nuiaq illernartuutip qulaaniitillugu tammaarsimaffimmi uninngaannartarput. v19 Nuiaq ulluni amerlasuuni illernartuutip qulaaniiginnaraangat Israelikkut Naalakkap peqqussutaa naalallugu tammaarfik qimanneq ajorpaat. v20 Nuiaq ullut ikittuinnaat illernartuutip qulaaniikkaangat tammaarfimmiiginnartarput Naalakkap tassaneeqqusinera malillugu, Naalagarlu aallaqqusigaangat tammaarfik qimattarpaat. v21 Nuiaq unnummiit ullaamut uninngalluni ullaakkut qangattaraangat Israelikkut aallartarput. Nuiaq qangattaraangat aallartarput, ulluugaluarpat unnuaagaluarpalluunniit. v22 Nuiaq ullut marlussuit qaammalluunniit ataaseq sivisunerusumilluunniit illernartuutip qulaaniikkaangat Israelikkut tammaarsimaffik qimanneq ajorpaat uninngaannartarlutik. Nuiarli qangattaraangat aallartarput. v23 Naalagaq peqqusigaangat tammaartarput peqqusigaangallu aallartarlutik. Naalakkap inatsisai naalappaat Mosesikkut taama peqqusinera malillugu. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 10 Qarlortaatinik kalerrisaarisarnissaq v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 »Qarlortaatiliorit kalerrisaarutaasunik marlunnik! Sanassavatit sølvimik kaattakkamik. Atortassavatit ilagiit katersuuteqqusaraangakkit aammalu tammaarsimaffik qimassagaangassiuk. v3 Qarlortaatit marluk atorlugit qarlortartoqaraangat ilagiit tamarmik ilinnut katersuuttassapput Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani. v4 Aappaannaanik qarlortartoqaraangat naalakkat, Israelip naggueqatigiissortaani qullersaasut, ilinnut katersuuttassapput. v5 Navianartoqarnerali kalerrisaarutigalugu qarlortarussi kangilliullutik tammaarsimasut tammaarfitsik qimassavaat. v6 Aappassaanillu navianartoqarnera kalerrisaarutigalugu qarlortarussi kujalliullutik tammaarsimasut tammaarfitsik qimassavaat. Kalerrisaarineq tassaassaaq tammaarsimaffiup qimannissaanik nalunaarut. v7 Inuit katersuuteqquneqassagaangata qarlortartassaasi kisianni navianartoqarneranik kalerrisaarutaanngitsumik. v8 Palasit Aronip erneri qarlortartuusassapput. Tamanna soraajuitsumik ileqqorissavarsi kinguaariikkuutaani. v9 Ilissi nammineq nunassinni akeqqat saassussisut sorsuffigiartoraangassigit qarlortarlusi kalerrisaarisassaasi. Taava Naalakkap Guutissi eqqaasassavaasi akeqqassinnit annaanneqartillusi. v10 Ullut nuannaarfiusut, nalliussiviit qaammanniffiillu, nalliuttaraangata qarlortartassaasi pilliutit ikikkagassat pilliutillu nereqatigiissutissat sassaatiitigalugit. Tamanna Guutissi saani ilissinnik eqqaasitsisuussaaq. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi.« Israelikkut Sinajimit aallartut v11 Egyptenimiit aallarnerup kingorna ukiup aappaani qaammatip aappaata ulluisa 20-anni nuiaq tupermit Nalunaajaatip inissiffianiit qangattarpoq. v12 Taava Israelikkut Sinajip inoqajuitsuanit ingerlaarput nooqattaarlutik. Nuiaq Paranip inoqajuitsuani unippoq. v13 Siullermeerlutik Naalakkap Mosesikkut peqqusinera malillugu aallaramik v14 Judakkut katinngatilisartui aallaqqaartuupput sakkutooqatigiikkuutaarlutik. Nakshoni Amminadabip ernera taakkununnga naalagaavoq. v15 Issakarikkut sakkutuuisa naalagaraat Netan'eli Suarip ernera. v16 Zebulonikkut sakkutuuisa naalagaraat Eliabi Helonip ernera. v17 Taava illernartuut uppitinneqarmat Gershonikkut Merarikkullu aallarput. Taakku illernartuummik ingerlassisuupput. v18 Tulliullutik aallarput Rubenikkut katinngatilisartui sakkutooqatigiikkuutaarlutik, Elisurilu Shede'urip ernera taakkununnga naalagaavoq. v19 Simmiuukkut sakkutuuisa naalagaraat Shelumieli Surishaddajip ernera. v20 Gadikkut sakkutuuisa naalagaraat Eljasafi De'uelip ernera. v21 Taava aallarput Kehatikkut atortunik illernarnerpaanik tigumiartuusut. Taakku apuutsinnagit illernartuut napparneqareersimavoq. v22 Tulliullutik aallarput Efraimikkut katinngatilisartui sakkutooqatigiikkuutaarlutik; Elishama Ammihudip ernera taakkununnga naalagaavoq. v23 Manassekkut sakkutuuisa naalagaraat Gamlieli Pedasurip ernera, v24 Benjaminikkullu sakkutuuisa naalagaraat Abidani Gid'onip ernera. v25 Tulliullutik tammaarsimaffimmit aallarput Danikkut katinngatilisartui tunorlersaallutik sakkutooqatigiikkuutaarlutik; Akiezeri Ammishaddajip ernera taakkununnga naalagaavoq. v26 Asherikkut sakkutuuisa naalagaraat Pagieli Okranip ernera, v27 Naftalikkullu sakkutuuisa naalagaraat Akira Enanip ernera. v28 Israelikkut tammaarsimaffik qimappaat taama aaqqissuussaallutik – sakkutooqatigiikkuutaarlutik. v29 Mosesi sakiminut Hobabimut Re'uelip Midjanikkuusup erneranut oqarpoq: »Maanna tammaarsimaffik qimalerparput aallarlutalu nunamut Naalakkap uatsinnut tunniukkumasaanut. Ilaginiartigut, ajunngitsumik piumaarpatsigit. Naalakkammi Israelikkut ajunngitsunik tamanik neriorsorsimavai.« v30 Akivaali: »Ilagissanngilassi uanga nunannut eqqarlinnullu angerlarniarama.« v31 Mosesi oqarpoq: »Qimaqinatigut! Inoqajuitsumi tammaarfiusinnaasut illit nalunnginnerpaagakkit ilisimasortarissavatsigit. v32 Ilagigutsigut ajunngitsunik Naalakkap uatsinnut tunniussassaanik naammattorsuarnik akilerumaarpatsigit.« v33 Taava Naalakkap qaqqaanit aallarput ullullu pingasut ingerlasariaq angallavigalugu. Ulluni pingasuni angalaneranni Naalakkap angerusiata illerfia siornanni ingerlanneqarpoq tammaarfigisinnaasaannik nassaarunniarlugit. v34 Tammaarsimaffimmit aallaraangata Naalakkap nuiaataa ullukkut qulaanni inissisimasarpoq. v35 Angerutsip illerfiata aallarunneqalerneri tamaasa Mosesi appittarpoq: »Naalagaq, nikuigit! Qinngarsortitit siammartitaalit akeqqatillu illit saannit qimaatitaallutik!« v36 Ingerlassisullu unillutik nunamut iligaangassuk appittarpoq: »Uterit, Naalagaq, illit tassaasutit Israelikkut naggueqatigiissortaanut 10.000-ilippassui!« Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 11 Aqissiusarsuit v1 Israelikkut Naalakkamut naammagittaalliulerput, Naalakkallu tamanna tusarpaa. Tusaramiuk kamangaalerpoq, inneralu akornanni ikualalerpoq tammaarfiullu avallersaani nungutitsilerluni. v2 Israelikkut ikioqqullutik nilliaffigimmanni Mosesip Naalakkamut qinnuppai, innerlu qamippoq. v3 Najugaq taanna Tab'eramik taasarpaat inneq Naalakkamit pisoq akornanni ikualalermat. v4 Inuppaaluit Israelikkunnut ilanngussimasut qiitsaserput nerreritsallutillu, Israelikkullu qissaserput oqarlutik: »Immaqa neqitullaraanni. v5 Takorloornaqaat Egyptenimiikkallaratta aalisagartugarisartakkavut akeqanngitsumik pissarsiarisartakkavut. Takorloornaqaat agurkit, melonit, porrit uanitsullu. v6 Nererusukkunnaarpugulli mannat kisiisa nerileratsigit.« v7 Mannat koreanderit naatsiiassartaattut ipput bedelliumi assigalugu. v8 Inuit angalaarlutik mannanik katersuisarput. Aserorterutinik aserortertarpaat sequtserivinnilluunniit sequtsertarlugit, taavalu igallugit timiusaliarisarpaat. Uulialerlugit kaagiliatut mamassuseqartarput. v9 Tammaarfik unnuakkut kanersimagaangat aammattaaq mannat nunamut nakkaasimasarput. v10 Mosesip tusaavaa inuit ilaqutariikkuutaat tupermik isaariaanniillutik kappialasut. Taava Naalagaq kamangaalerpoq, Mosesillu tamanna naammaginngeqaa. v11 Naalakkamut oqarpoq: »Sooq kiffat taama ajortigisumik piviuk? Sooq isinnut saammaannarsinngilanga? Sooq inuiaat uku uannut nanertuutissanngortippigit? v12 Inuiaat taakku tamakkerlugit uanga erniarisimanerpakka? Uanga qitornartaarisimanerpakka, oqaravit nunamut siuaasaannut neriorsuutigisimasannut eqqutissagikka kissumiarlugit angutisiap naalungiamik kissumiarneratut? v13 Inuit taakku tamaasa sumit neqimik pissarsissutissanerpakka kappialallutik oqarfigimmannga: Neqitugassatsinnik pissarsissutsigut! v14 Kisimiillunga inuit taakku tamaasa artorpakka, nammagaq uannut angivallaaqaaq. v15 Taamaaliorfiginiarumma toquinnannga ajunngisaarfigalunga; ajunaarnissama misiginissaanut asattuunniannga!« v16 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Israelikkunni utoqqaanertaasut 70-it utoqqaanertaasutut allattuusutullu nalunngisatit katersuullit. Tupermut Naapeqatigiittarfimmut ingerlaqatigikkit sassaqatigalugillu; v17 taava aqqarlunga tassani oqaloqatigiartussavakkit. Anersaap ilinnut tunniussama ilaanik taakku tunissavakka. Inuiaat ilinnik erloqisitsinerannik nammaqatigissavaatsit, taava kisimiillutit nammattariaarutissavatit. v18 Inuillu oqarfigissavatit: Aqagussamut illernarsaritsi, taava neqitorumaarpusi. Qiavusimi Naalakkamullu kappialallusi ima oqalullusi: ›Aa, immaqa neqitullaraanni! Egyptenimi inuulluarluta inuusimagaluarpugut.‹ Maanna Naalakkap neqitugassassinnik tunissavaasi! v19 Imaassanngilaq ulloq ataasiinnaq ullulluunniit marluinnaat tallimaannaalluunniit quliinnaalluunniit imaluunniit 20-innaat neqitorumaartusi. v20 Qaammat ilivitsoq naallugu neqitussaasi nerisasi qinngassigut anialerserlugit avaakallatserlusilu. Naalagarli ilissinni ineqartoq asiginnarsimavarsi qiallusi kappialaffigalugulu ima oqarlusi: Aa, soormitaavamiuna aamma Egyptenimit aallartugut!« v21 Mosesi akivoq: »Inuit ingerlaqatigisakka pisuinnaat 600.000-iupput. Taamaattoq oqarputit qaammat ilivitsoq neqitortikkumaarlugit! v22 Imaappa savat ussigillu toqorassagivut inuit naammattunik neqitugassaqartinniarlugit? Imaluunniit aalisakkat immamiittut tamaasa pisarigaluarutsigit inunnut naammassanerpat?« v23 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Naalakkap talia naappallaarsoraajuk? Takussavat uanga oqarnittut pisoqarumaarnersoq pisoqarumaannginnersorluunniit.« v24 Mosesi anivoq Israelikkullu Naalakkap qanoq oqarsimaneranik oqaluttuullugit. Utoqqaanertaasut 70-it katersortippai Tuperlu Naapeqatigiittarfik kaajallallugu inissitillugit. v25 Taava Naalagaq aqqarpoq nuiamiilluni Mosesimullu oqalulluni. Anersaap Mosesimiittup ilaanik utoqqaanertat 70-it tunivai. Taakku anersaap tikimmatik pruffiitisut qamuuna tiguartipput. Kingornali pruffiitisut qamuuna tiguarteqqinngillat. v26 Angutit tupermukartussaagaluartut ilaat marluk tammaarsimaffimmi uninngaannarput; aappaa ateqarpoq Eldadimik aappaalu Medadimik. Aamma taakku anersaap tikippai, tupermukartussanummi allattorsimasunut ilaammata naak tassunnarsimanngikkaluarlutik. Tammaarsimaffimmilu pruffiitisut qamuuna tiguartipput. v27 Taava angut inuusuttoq arpaannaq Mosesimukarpoq nalunaarfigalugulu Eldadi Medadilu tammaarsimaffimmi pruffiitisut qamuuna tiguartittut. v28 Josva Nunip ernera inuusuttunnguunerminiilli Mosesimut kiffaasimasoq ima oqalulerpoq: »Mosesi, naalagaq, nangartarniakkit!« v29 Mosesili akivoq: »Uangaana sinnerlunga taama ilungersortigisutit? Pitsaaqqajaraluaqaaq Naalakkap innuttai tamarmik pruffiitiusinnaagaluarpata, Naalakkallu anersaaminik tunisinnaagaluarpagit!« v30 Mosesi tammaarsimaffimmut uterpoq Israelikkut utoqqaanertaat ilagalugit. v31 Taava Naalakkamit anorersuaq pitorarpoq. Anorip aqissiusarsuit immap tungaaniit teqqarpai tammaarsimaffimmullu tamarmut siammarterlugit qaleriiaat alenitut marluttut portussuseqartunngorlugit tammaarsimaffik tamaat kaajallallugu avammut ulloq naallugu ingerlasarissatut atitutigisumi. v32 Inuit aqissiusarsuarnik katersuipput ulloq unnuarlu naallugit aqaguanilu ulloq tamaat. Tamarmik homerit qulit imaannik taakkuluunniit sinnerlugit katersuipput, siammakaatillugillu iliorarpaat tammaarsimaffik kaajallallugu. v33 Sulili neqi tamuagaat Naalakkap inuit kamaatingaalerpai perlutserujussuarlugillu, amerlaqisullu Naalakkap toquppai. v34 Najugaq taanna atserpaat Kibrot-ha-Ta'avamik, qajaralattut tassani ilineqarmata. v35 Israelikkut Kibrot-ha-Ta'avamit aallaramik Haserotimukarput sivisulaartumillu tassaniillutik. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 12 Mirjami Aronilu Mosesimut naalakkumajunnaartut v1 Ilaanni Mirjami Aronilu Mosesi assuaralugu oqalupput arnaq Nubiamioq nulissiussimammagu. – Mosesimi Nubiamiumik nuliartaarsimavoq – v2 oqarpullu: »Naalakkap Mosesi kisiat oqaluussimanerpaa? Aamma uatsinnut oqalussimannginnerpa?« Naalakkap taama oqarnerat tusaavaa. v3 Mosesili inuuvoq anneruniajuitsoq, inunnit nunarsuarmiittunit tamanit anneruniajuinnerpaasoq. v4 Naalakkap oqaaserineqartut tusarniariaramigit Mosesi aamma Aroni Mirjamilu oqarfigai: »Tamassi pingasuullusi Tupermut Naapeqatigiittarfimmukaritsi!« Taamaaliorpullu. v5 Naalagaq aqqarpoq nuiakkut sukatut iluseqartukkut toqqullu isaariaata killingani inissilluni. Aroni Mirjamilu aggeqquai, sassarpullu. v6 Taava Naalagaq oqarpoq: »Oqaasissakka tusaasigit! Akornassinni pruffiiteqaraangat tassunga takutittarpunga sinnattukkut oqaluffigalugu. v7 Kiffara Mosesi taama iliorfigisanngilara, taanna innuttanni tamani tatigisaavoq. v8 Kiinarsillugu oqaluffigisarpara nalunaatsumik nalorsitsaarinerunngitsumillu; taassumalu Naalagaq isikkukkut takusarpaa. Taava qanoq ilillusi sapiisersinnaavisi kiffara Mosesi assuaralugu oqalussallusi?« v9 Naalakkap taakku kamaatingaarpai, qimagullunilu. v10 Nuiap tupeq qimammagu takulerpaat Mirjami aputitut qaqortissimasoq pupinnermik. Aroni Mirjamip tungaanut qiviarluni takuaa pupissunngorsimasoq. v11 Taava Aroni Mosesimut oqarpoq: »Tusaannga, naalagaq! Sianiilliornitsigut ajortuliarput uatsinnut pillarneqaataatinniaqinagu. v12 Qanortoq Mirjamip assigilinngikkiliuk toqungalluni erniusoq arnami timaanit aninermini asiulluni nungungajareersimasoq.« v13 Taava Mosesip Naalagaq torlorfigaa oqarluni: »Ila ajorunnaarsiguk!« v14 Naalakkalli akivaa: »Ataatami kiinnamigut qiseraluarpani tamanna ulluni arfineq-marlunni kanngusuutigissanngikkaluarnerpaa? Ulluni arfineq-marlunni tammaarsimaffimmit anisitaasimagallarli. Kingorna iseqqikkumaarpoq.« v15 Mirjamilu ulluni arfineq-marlunni tammaarsimaffimmit qimagusimatitaavoq. Israelikkut tammaarsimaffimmiiginnarallarput iseqqitserlugu. v16 Iseqqereermallu Haserotimiit ingerlaqqipput Paranillu inoqajuitsuani tammaarlutik. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 13 Alapernaarsuiartortut aqqaneq-marluk v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 »Angutinik aallartitsigit Kana'animut Israelikkunnut tunniukkumaakkannut alapernaarsuiartortussanik. Naggueqatigiit tamarmik immikkut angummik ataatsimik aallartitaqassapput, taakkulu tamarmik tassaassapput naggueqatigiissortaminni naalagaasut.« v3 Taava Mosesi Paranip inoqajuitsuaniit angutinik aallartitsivoq, soorlu Naalakkap peqqusimagaani; aallartitaalu tamarmik tassaapput Israelikkunni qullersaasut. v4 Alapernaarsuiartortitat aqqi ukuupput: Rubenip naggueqatigiissortaanit Shammua Zakkurip ernera; v5 Simmiuup naggueqatigiissortaanit Shafati Korip ernera; v6 Judap naggueqatigiissortaanit Kalebi Jefunnep ernera; v7 Issakarip naggueqatigiissortaanit Jig'ali Josefip ernera; v8 Efraimip naggueqatigiissortaanit Hosea Nunip ernera; v9 Benjaminip naggueqatigiissortaanit Palti Rafup ernera; v10 Zebulonip naggueqatigiissortaanit Gaddieli Sodip ernera; v11 Manassep naggueqatigiissortaanit, Josefip kinguaavinit, Gaddi Susip ernera; v12 Danip naggueqatigiissortaanit Ammieli Gemallip ernera; v13 Asherip naggueqatigiissortaanit Seturi Mikaelip ernera; v14 Naftalip naggueqatigiissortaanit Nakbi Vafsip ernera; v15 Gadip naggueqatigiissortaanit Ge'ueli Makip ernera. v16 Taakku tassaapput Mosesip nunamik alapernaarsuiartortitaasa aqqi. Mosesip Nunip ernera Hosea Josvamik atserpaa. v17 Mosesip taakku Kana'animik alapernaarsuiartortillugit aallartileramigit ima oqarfigai: »Nunap Kujasissortaanukaritsi majuarlusilu Qaqqalittaanut. v18 Paasiniassavarsi nuna qanoq ittuunersoq – inuit tassani najugaqartut nakuarsuunersut sanngiitsuunersulluunniit, ikittuunersut amerlasuujunersulluunniit. v19 Paasiniassavarsi nuna najugarisaat nunagiuminartuunersoq taamaannginnersorluunniit, illoqarfiit najugarisaat qanoq ittuunersut – tammaarfiinnaanersut pallittaalisaanersulluunniit. v20 Paasiniassavarsi nuna naggorissuunersoq naggorluttuunersorluunniit, orpeqarnersoq orpeqannginnersorluunniit. Tatitusaaritsi! Nunap inerittuinik tigusissaasi angerlamut nassatassassinnik!« – Ineriaartartut ineriffigisartagaata naligaa. v21 Taava alapernaarsuiartortitat aallarput inoqajuitsumit Sinimiit Rehobimut Lebo-Hamatip killinganiittumut nunalu misissorlugu. v22 Nunap Kujasissortaa aqqutigereerlugu Hebronimut pipput. Tassani najugaqarput Akimani, Sheshaji Talmajilu, Anakip kinguaavi. – Hebroni illoqarfioreerpoq Soanip Egyptenimiittup illoqarfiulernera ukiunik arfineq-marlunnik sioqqullugu. v23 Eshkolip Qooruanut pigamik viinneqummik viinnissartalimmik tigumasumik kipisipput. Taanna angutit marluk qisummut takisuumut aalajangerlugu ingerlattariaqarpaat. Aamma granatæblinik figeninillu tigusipput. v24 Qooroq taanna Eshkolip Qooruanik ateqalerpoq viinnissat tigumasut Israelikkut tassani piigaat atsiullugit. v25 Ullut 40-t qaangiummata uterput nuna alapernaarsuiffigereersimallugu. v26 Mosesimut Aronimullu Israelikkunnullu tamanut Kadeshimi Paranip inoqajuitsuani tammaarsimasunut pipput. Taakkununnga katersorsimasunullu tamanut nalunaaruteqarput nunallu paarnai inerittut takutillugit. v27 Mosesimut ima oqaluttuarput: »Nuna iserfigeqqusat iserfigaarput. Ilumut immummik tungusunnitsuummillu kuuppoq, aajukulu inerittut tassani naasartut. v28 Kisianni inuit nunami tassani najugaqartut nakuarsuupput. Illoqarfiit pallittaalisaligaapput angeqalutillu. Tassani aamma Anakip kinguaavinik takusaqarpugut. v29 Nunap Kujasissortaani najugaqarput Amalekikkut Qaqqalittaanilu Hetikkut, Jebusikkut Amorikkullu; sinerissamilu Jordanillu sinaani Kana'anikkut najugaqarput.« v30 Israelikkut Mosesi oqalorujuffigilerpaat, Kalebilli nipangersarpai ima oqarluni: »Nunamut tassunga majuarniarta tigusariniarlugu. Tigusarisinnaalluarparput!« v31 Angutilli angalaqatigisimasai oqarput: »Inuiaat taakku saassussinnaanngilavut uatsinnit pissaaneqarnerujussuummata.« v32 Taakkua Israelikkunnut tusagassanik imaattunik siammarteripput: »Nuna angallavigalugu misissuiffigisarput inumminik nungusaasuuvoq. Inuit nunami tassani takusavut tamarmik angisoorujussuupput. v33 Allaammi takusaqarpugut inorujussuarnik – Anakip erneri inorujussuarnut ilaapput. Taakkununnga naleqqiulluta pillertatut immitsinnut isigivugut, taakkualu aamma taama isigigunarpaatigut.« Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 14 Israelikkut naalakkumajunnaartut Naalakkamillu pillagaanerat v1 Taava katersorsimasut tamarmik nipitoorsuarmik suaartalerput, inuillu unnuaq naallugu qissapput. v2 Israelikkut tamarmik Mosesi Aronilu naammagittaalliorfigalugit oqalorujuuppaat suaartarlutik: »Egyptenimi toquinnarsimassagaluaratta! Inoqajuitsumiluunniit maani toquinnarsinnaagaluaruttatoq! v3 Soormi Naalakkap nunamut tassunga ingerlanniarpaatigut uffa panamik toqutaasussaasugut arnartavullu meerartavullu akeqqanit tigusarineqartussaallutik? Pitsaanerunnginnerpa Egyptenimut utiinnarutta?« v4 Ilatillu ima oqarfigaat: »Siulersuisussatsinnik allanik qinerseriarluta Egyptenimut utiinnarta!« v5 Taava Mosesi Aronilu ilagiit Israelikkut tamarmik sioraanni pallorput. v6 Josvallu Nunip ernerata Kalebillu Jefunnep ernerata misissuiartoqataasimasut atisatik alippaat v7 ilagiillu Israelikkut tamaasa oqarfigalugit: »Nuna angallavigalugu misissugarput ajunngitsorujussuuvoq. v8 Naalakkap nunamut tassunga isertikkumaarpaatigut asagunisigut, nunataariniartigumi nuna taanna immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq. v9 Naalagaq akerlilersorniaqinasiuk! Inuillu tassani najugaqartut ersigeqinasigit; nerissavavut! Tarraasa qimassavaat, uagulli Naalakkap najorpaatigut. Taamaattumik inuiaat taakku ersigeqinasigit!« v10 Katersorsimasut tamarmik Josva Kalebilu sioorasaarpaat ujaqqanik milloorlugit toqukkumallugit. Taavali Naalakkap naalannassusia Israelikkunnut tamanut takutippoq Tupermi Naapeqatigiittarfimmi. v11 Naalagarlu Mosesimut oqarpoq: »Inuiaat ukua qanoq sivisutigisumik asiginnassagaminnga? Qanoq sivisutigisumik upperiumassannginnaminnga uffa taama amerlatigisunik nalunaaqutiliorfigisimagitsik? v12 Maanna nappaammik toqoraataasumik nalliutitsiviginiarpakka nungutillugillu. Illilli kinguaassatit inuianngortikkumaarpakka taakkunannga amerlanerusunngortillugit nakuunerusunngortillugillu.« v13 Mosesi Naalakkamut oqarpoq: »Egyptenimiummi tamanna tusarunikku qanoq oqassappat? Illimmi pissaaninnik innuttatit Egyptenimit anisippatit; v14 Qanormi pisoqassava tamanna nunap matuma inuinut oqaluttuarippassuk? Tusareerpaammi, Naalagaq, inuianni taakkunani ineqartutit, taakkunannga kiinarsineqartittutit, nuiaq inigisat taakkua qulaanniittartoq siulersortaritillu ullukkut nuissami sukatut ittumiillutit unnuakkullu innermi sukatut ittumiillutit. v15 Innuttatit uku tamarluinnaasa toqutikkukkit, taava inuiaat ilinnik tusaamannilersimasut oqassapput: v16 ›Naalakkap innuttani inoqajuitsumi toqorarsimagamigit pissutigisimassavaa nunamut uppernarsaalluni neriorsuutigisaminut isertinneq saperamigit.‹ v17 Naalagaq, pissaanersuit takutiguk ima oqarsimagavit: v18 ›Uanga Naalagaq kamajaatsuuvunga ilumoornermillu peqangaarlunga. Ajortulianik unioqqutitsinernillu isumakkeerfiginnittarpunga; kisianni pisuusumik pillaanngitsoorneq ajorpunga. Siuaasat ajortuliaat pillarlugit pillaatigisannik qitornaat, ernutaat ernutaqqiutaallu eqqorneqartittarpakka.‹ v19 Ilumuungaarnikkut maanna innuttatit ajortuliaannik isumakkeerfigikkit, soorlu Egyptenimiit maanga aqqutaa tamaat asattuussimagitit!« v20 Taava Naalagaq akivoq: »Illit oqaatsitit pillugit isumakkeerfigaakka. v21 Kisianni ilumut uanga Naalagaq uumagama naalannassutsimalu nunarsuaq tamakkermagu: v22 Inuit uanga naalannassutsinnik tupinnartuliannillu Egyptenimi inoqajuitsumilu takunnissimasut qulissaannillu uannik misiliiniarsimasut uannullu naalanngitsuliorsimasut, v23 ilumut taakkua ilaata ataatsilluunniit nuna siuaasaannut neriorsuutigisara takussanngilaa. Uannik asiginnaasup ataatsilluunniit takussanngilaa! v24 Kalebili kiffara allaasumik anersaaqarpoq, ilumoorlunilu malissimavaanga. Taamaattumik nunamut angallavigisimasaanut isertikkumaarpara; kinguaavisalu pigisassamittut piumaarpaat.« v25 – Nunap Narsalittaani Amalekikkut Kana'anikkullu najugaqarput. – »Aqagu tammaarsimaffik qimakkussiuk inoqajuitsumullu aallarlusi Immamut Ivissuartuumut aqqutaa atorumaarparsi.« v26 Naalagaq Mosesimut Aronimullu oqarpoq: v27 »Qanoq sivisutigisumik inuit taakkua ajortut oqalorujullutik naammagittaalliorfigissavaannga? Israelikkut uannut oqalorujunnerat tusaavara. v28 Ima oqarfigissavatit: Naalagaq ima oqarpoq: Ilumut uumagama, kissaatigisarsi naapertorlugu iliorfigissavassi. v29 Angutit 20-nik ukioqalereersimallusi naatsorsorneqartusi, uannut naammagittaalliorsimasusi tamassi, timisi toqungasut inoqajuitsumiiginnarumaarput. v30 Ilarsi ataasiinnarluunniit nunamut najugassassitut neriorsuutigisimasannut isissanngilaq, Kalebi Jefunnep ernera Josvalu Nunip ernera kisimik tassunga isissapput. v31 Meerartasilu akeqqanit tiguagaassangatitaraluasi nunassaannut isertikkumaarpakka. Taakkua nuna ilissi narrugisarsi ilisimalerumaarpaat. v32 Ilissili timisi toqungasut inoqajuitsumiissapput. v33 Qitornasi ukiuni 40-ni inoqajuitsumi maani nersutaatinik paarsisutut angalaassapput. Taakkua ilissi unneqqaserlunnissi kinguneri atortariaqassavaat tamarluinnassi inoqajuitsumi toqoreerserlusi. v34 Soorlu ulluni 40-ni nuna misissorsimagissi, taamaalillusi ajortuliassi kinguneri atortariaqassavasi ukiuni 40-ni – ulloq ataaseq ukiumik ataatsimik naleqartillugu. Taamaalillusi misigissavarsi uannik akeraqarneq qanoq kinguneqartartoq. v35 Uangami Naalagaq taama oqaluppunga! Ilumut, ilagiit uku ajortut uannut perlulioqatigiissimasut taamaaliorfigiumaarpakka. Inoqajuitsumi maani ajunaassapput; maani toqussapput.« v36 Angutit Mosesip misissuiartortitaasa uteramik ilagiit tamaasa Mosesimut akerliulersippaat nuna pillugu paasisanik siammaanermikkut. v37 Inuit nuna pillugu paasisanik ajortunik siammaasimasut tassanngaannaq toqupput Naalakkap kiinaata saani. v38 Nunamik misissuiartortunit inuuginnartutuaapput Josva Nunip ernera Kalebilu Jefunnep ernera. v39 Israelikkut Naalakkap aalajangigaanik Mosesimit nalunaarfigineqaramik tamarmik aliasungaalerput. v40 Aqaguani ullaakkut nunamut qaqqartuumut majuarumagaluarput oqarlutillu: »Ajortuliorsimavugut! maannali nunamut Naalakkap oqaatigisaanukarniarpugut.« v41 Mosesili oqarpoq: »Sooq Naalakkap peqqussutaanik unioqqutitsiniarpisi? Iluatsitsinavianngilasi. v42 Nunamut tassunnaqinasi Naalakkap najunngimmasi. Akeqqanit ajugaaffigineqaannaqinaasi! v43 Tassanimi Amalekikkut Kana'anikkullu saassutissavaasi, taakkualu panaannit toqunneqassaasi. Naalagarmi tunussimavarsi. Taamaattumik ilagiumanngilaasi.« v44 Taamaakkaluartoq qalliuniaannarlutik nunamut qaqqartuumut majuarput. Kisianni Naalakkap angerusiata illerfiata Mosesilluunniit tammaarfik qimanngilaat. v45 Taava Amalekikkut Kana'anikkullu nunami qaqqartuumi najugaqartut aterput Israelikkullu ajugaaffigalugit Horma tikivillugu malersorlugit. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 15 Naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat pillugit aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut oqaluffigikkit: Nunamut ilissinnut tunniukkumaakkannut najugassassinnut pigussi v3 sassaassiumalersinnaavusi pilliummik Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussamik, tassa pilliummik ikikkagassamik pilliummilluunniit toqutassamik ussigit savalluunniit ilaannik tikka Naalakkamut naamajuminartussamik, taamaaliorniarsinnaavusilu neriorsuut eqquutitikkumallugu kajumissutsissinnilluunniit, imaluunniit nalliussivimmi pilliiumallusi. v4 Taava pilliutissaminik Naalakkamut sassaassiniartoq nassataqassaaq naatitanit pilliutinik: Qajuusanik aseqqorissunik efap qulerarterutaanik ataatsimik uuliamik hinip sisamararterutaanik ataatsimik aalatikkanik. v5 Pilliummik ikikkagassamik toqutassamilluunniit pilliiniaruit savaaqqamut ataatsimut tapiliullugu hinip sisamararterutaa ataaseq pilliutitut kueragassatut sassaatissavat. v6 Kisianni pilliutiginiakkat tassaappat sava angutiviaq, taava naatitanit pilliut tassaassaaq qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai marluk uuliamik hinip pingajorarterutaanik ataatsimik aalatikkat; v7 pilliullu kueragassaq tassaassaaq viinni hinip pingajorarterutaa ataaseq, tassa pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v8 Nersuteeraq angutiviaq pilliutiginiarukku pilliutitut ikikkagassatut pilliutitulluunniit neriorsuutit eqqortikkumallugu pilliutigineqartussatut pilliutitulluunniit nereqatigiissutissatut, v9 taava nersuteeqqamut angutivissamut tapiliullugit naatitanit pilliutitut sassaatissavatit qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai pingasut uuliamik hinip affaanik aalatikkat. v10 Pilliutitut kueragassatut sassaatissavat viinni hinip affaa. Tassa pilliut Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussaq, tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v11 Taamaaliortassaasi ussimmik savamilluunniit angutivissamik, savaaqqamik savaasaaqqamilluunniit pilliuteqarniaraangassi. v12 Qanoq amerlatigisunilluunniit pilliuteqaraluaraangassi nersutit ataasiakkaat tamarluinnaasa taamaattunik ilaqartittassavasi. v13 Israelikkuusut tamarmik taamaaliortassapput pilliummik Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussamik tikka Naalakkamut naamajuminartussamik sassaassigaangamik. v14 Takornartaq ilissinni najugaqartoq kinguaariikkuutaaniluunniit akornassinni najugaqarsimasoq pilliummik Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussamik tikka Naalakkamut naamajuminartussamik sassaassiniaruni ilissitut iliussaaq. v15 Inatsit taannaasoq atuuttussaavoq ilissinnut takornartanullu ilissinni najugaqartunut. Tamanna ilissinnut ileqquussaaq soraajuitsoq kinguaariikkuutaani. Ilissi takornartallu Naalakkap kiinaata saani assigiissinneqassaasi. v16 Inatsisit ileqqoreqqusallu taakkorpiaasut atuutissapput ilissinnut takornartanullu ilissinni najugaqartunut. v17 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v18 Israelikkut oqaluffigikkit: Nuna ornitsinniagara iserfigigussiuk v19 nunallu inerititaanik nerigussi, taava Naalakkamut akiliummik aggiussissaasi. v20 Naqittakkassinnit siullermit nigaliusatut iffiugaq tunniutissavarsi; karrertaajaaffimmit akiliutitut tunniutissavarsi. v21 Naalagaq naqittaqqaakkassi ilaannik akiliutitut tunissuteqarfigisassavarsi kinguaariikkuutaani. v22 Piaarinngikkaluarlusi peqqussutit Naalakkap Mosesimut oqaatigisaasa ilaat ataaseq maleruanngitsoosimasinnaavarsi, v23 tassa Naalakkap ullormit peqqusiffigisaminiit tamatumalu kingorna kinguaariikkuutaani Mosesikkut ilissinnut peqqussutigisimasaasa ilaat. v24 Piaaraluneersumik taamaaliornerunngippat ilagiillu sianiginngisaannik taamaaliorsimappata, taava ilagiit tamarmik pilliutitut ikikkagassatut sassaatissavaat nersuteeraq angutiviaq tikka Naalakkamut naamajuminartussaq, ilaqartillugu naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik taakkununnga ilaatitassanik, kiisalu savaasaq angutiviaq pilliutitut ajortaaruteqqussutitut. v25 Taamaalilluni palasip ilagiit Israelikkut tamaasa saammaannartissavai ajortuliaannik isumakkeerfigineqartillugit; piaaraluneersimanngimmatami tunissuteqarsimammatalu Naalakkamut pilliuteqarlutik, Naalakkallu kiinaata saani ajortaaruteqqussummik pilliuteqarmata piaaraluneernatik ajortuliornertik pillugu. v26 Taava ilagiit Israelikkut tamarmik takornartallu akornassinni najugaqartut isumakkeerfigineqassapput, tassa Israelikkut tamarmik piaarinatik ajortuliorsimammata. v27 Angutit ilaat piaarinani ajortuliorsimaguni taassuma sassaatissavaa savaasaq ataatsimik ukiulik pilliutitut ajortaaruteqqussutitut. v28 Palasip ajortuliorsimasoq Naalakkap kiinaata saani saammaannartissavaa piaarinani taamaaliorsimammat. Saammaannartinneqareerunilu ajortuliaminik isumakkeerfigineqassaaq. v29 Ajortuliortoq tassaappat nunap inuisa ilaat, tassa Israelikkuuppat tassaagaluarpalluunniit takornartaq akornassinni najugaqartoq, inatsit taannarpiaasoq atuutissaaq piaarinani ajortuliorsimasumut. v30 Piaaralunili ajortuliortup nunap inuisa ilagippanni takornartaagaluaruniluunniit taamaaliornermigut Naalagaq mitaatigaa, nunaqqatimilu akornannit piiagaassaaq, v31 Naalakkap oqaasii asiginnaramigit inassutaalu unioqqutillugit. Inuk taanna piiagaassaaq; pillaatisiassani atortariaqassavai. Sabbati pillugu inatsimmik unioqqutitsineq v32 Israelikkut inoqajuitsumiitillugit angut sabbatimi qisussanik katersuisoq pakasarneqarpoq. v33 Naammattuuisut sassaappaat Mosesimut Aronimullu ilagiinnullu tamarmiusunut. v34 Mattuppaallu qanoq iliorfiginissaanik erseqqissumik najoqqutassaqannginnamik. v35 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Angut toqusariaqarpoq! Ilagiit tamarmik ujaqqanik milloorlugu toqussavaat tammaarsimaffiup avataani.« v36 Taava ilagiit tamarmik tammaarsimaffiup avataanukaappaat; ujaqqanillu milloorlugu toquppaat, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. Qallersaammi nivingatat pillugit peqqussut v37 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v38 Israelikkut oqaluffigikkit nivingatalioqqullugit qallersaatimik isuiniittussanik kinguaariikkuutaani atorneqartussanik nivingatanilu tamani ivertitseqqullugit allunaasamik tungutsorimmik qalipaatilimmik. v39 Taama ittunik nivingataqassaasi; takugaangassigillu eqqaasassavarsi Naalakkap peqqussutaasa maleruarnissaat, ussertinnasi uummatissi kajungerisaannit isissilu takusaannit allasiuutigisassinnit. v40 Eqqaamassavasilu inassutikka tamaasa maleruarlugillu inuussallusi. Guutissinnut pigititaallusi illernartuussaasi. v41 Uanga tassaavunga Guutersi ilissinnik Egyptenimit anisitsisoq ilissinnut Guutiujumalluni. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi! Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 16 Kora, Datani Abiramilu Mosesimut naalakkumajunnaartut v1 Kora Jis'harip ernera, Kehatip ernutaa Levip ernutaqqiutaa Rubenikkuusullu Datani Abiramilu Eliabip erneri Onilu Peletip ernera v2 Mosesimut tikiupput ilagalugit angutit Israelikkuusut 250-it, ilagiinni qullersaasut, katersorsimasuni ataqqisaaqisut, angutit tusaamasaasut. v3 Mosesi Aronilu katersuuffigaat oqarfigalugillu: »Sualuppallaaleqaasi! Ilagiinnut ilaasut pinngitsoqarnatik illernartuupput, Naalagarlu akornanniippoq. Sooq Naalakkap ilagiissaanit pingaarnerutinniarpisi?« v4 Mosesip taama oqaluttut tusaramigit pallorpoq. v5 Taava Kora peqatigisaalu tamaasa oqaluffigai: »Aqagu ullaannguaq Naalakkap ilisimalersinniarpaa kikkut piginerlugit, kikkut illernartuunersut imminut pilliisussaallutik. Naalakkap qinigai Naalakkamut pilliisinnaapput. v6 Imaaliussaasi: Kora, illit peqatigisavillu tamassi aamaasivisi tigussavasi! v7 Kukussavasi Naalakkallu kiinaata saani tipigissaatinik ilisiffigalugit. Taava Naalakkap toqqagaa tassaassaaq illernartuusoq. Ilissiuna sualuppallaaleqisusi, Levikkuususi!« v8 Mosesip Kora oqarfigaa: »Levikkuususi, tusaariassasusi! v9 Naammaginngilisiuk Israelikkut Guutiata Israelip ilagiissaani immikkoortissimammasi sassarsinnaatillusi ineqarfiani kiffartussallusi, ilagiillu kiffartuutissallugit? v10 Illimmi qatanngutitillu Levikkuusut tamassi imminut palligussinnaanngortissimavaasi, maannalu allaat palasiujumallerpusi. v11 Illimmi peqatigisatillu ilumut peqatigiillusi Naalakkamut pilersaarutipiloqalerpusi; Aroni suummat naammagittaalliorfigaasiuk?« v12 Taava Mosesip Datani Abiramilu Eliabip erneri qaaqqutippai. Taakkuli oqarput: »Aggernianngilagut! v13 Naammannginnerpa nunamit immummik tungusunnitsuummillu kuuttumit ingerlassimagatsigut inoqajuitsumi toqusussanngortilluta, aamma tassa uatsinnut naalaganngortinnialerpit? v14 Naamerluinnaq, nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut pisinngilatsigut narsaatinilluunniit viinnequteqarfinnilluunniit pigilivigassatsinnik tuninata. Isumaqarpit inuit uatsitut ittut pututissinnaallugit? Naamik, aggernianngilagut!« v15 Taava Mosesi kamangaalerpoq Naalakkamullu oqarluni: »Pilliutaat ilassiniaqinagit! Siutituumik ataatsimilluunniit tigusiffiginngisaannarsimavakka arlaannaalluunniit ajortumik pisimanagu!« v16 Taava Mosesi Koramut oqarpoq: »Aqagu peqatigisatillu tamassi Aroni ilagalugu Naalakkap kiinaata saanut sassassaasi. v17 Tamassi immikkut aamaasivisi nassassavasi tipigissaatinillu ilisiffigalugit. Tamassi immikkut aamaasivisi – katillutik 250-iusut – Naalakkap kiinaata saanut sassaatissavasi. Illit Aronilu aamma tamassi immikkut aamaasivilisassaasi!« v18 Taava tamarmik immikkut aamaasivitik tiguaat, aamalerlugit aamallu tipigissaammik ilisiffigalugit Toqqullu Naapeqatigiittarfiup isaariaata killinganut inissillutik Mosesi Aronilu ilagalugit. v19 Korap Mosesi Aronilu akerliunerminnik takutinniarlugit peqatini tamaasa Toqqup Naapeqatigiittarfiup killinganut katersortissimavai. Taava Naalakkap naalannassusia ilagiinnut tamarmiusunut takutippoq. v20 Naalagarlu Mosesimut Aronimullu ima oqarpoq: v21 »Katersorsimasunit avissaaritsi taakku tassuuguinnaq nungutissagakkit!« v22 Mosesi Aronilu pallorput oqarlutillu: »Guuti, Guuti illit pinngortitatit tamaasa tunigakkit anersaartornermik uumassutaasumik, inuup ataatsip ajortuliornera piinnarlugu ilagiit tamaasa kamaappigit?« v23 Naalakkap Mosesi akivaa: v24 »Ilagiit oqaluffigikkit: Korap, Datanip Abiramillu toqqisa eqqaannit nigorsimagitsi!« v25 Mosesip nikuilluni Datani Abiramilu ornippai, Israelikkullu utoqqaanertaasa malippaat. v26 Taava ilagiit oqaluffigai: »Inuit iluaatsut taakkua toqqi nigorsigit, pigisaannillu attugaqarniaqinasi. Oqaatsikka naalanngikkussigit aamma ilissi nungutitaassaasi taakkua ajortuliaat tamaasa pillugit.« v27 Inuit Korap, Datanip Abiramillu toqqisa eqqaannit qimagupput. Datani Abiramilu anisimapput tupermillu ammarngisa killinganni qeqarlutik nuliatik qitornatillu, angisuut mikisullu, tamaasa ilagalugit. v28 Mosesi oqarpoq: »Pisussakkut matumuuna ilisimalerumaarparsi Naalakkap aallartissimagaanga suliassat makku naammasseqqullugit, uangalu isumannik suliarinngikkikka: v29 Inuit uku inuit allat pisarnerattut toqussappata, inuillu allat atugarisaasa assinginik atugaqarpata, taava uanga Naalakkap aallartitarisimassanngilaanga. v30 Naalagarli pisoqartitsippat siornatigut tusaamaneqanngitsumilluunniit, nuna aatsarpat ukulu pigisaat tamaasa iillugit uumatillugillu toqusut inaannukartillugit, taava ilisimassavarsi angutit ukua Naalagaq asissorsimagaat!« v31 Mosesip oqaatsini naaniariarai nuna Korakkut tummisaat qupivoq. v32 Nuna aatsarami iivai ilagisaallu tamaasa, inuit Koramut atasuusut tamaasa taakkualu pigisaat tamaasa. v33 Inuit taakku taakkununngalu atasuusut tamarmik uumallutik toqusut inaannukarput, nunallu matuai; katersorsimasunit piiagaapput. v34 Israelikkut eqqaanni qeqartut tamarmik qimaapput nillianerat tusaramikku, ima eqqarsaramik: »Uagut ilanngulluta nunap iigaluttuaqaatigut!« v35 Taava inneq Naalakkamit pisoq anillappoq angutillu 250-it tipigissaatilliisut nungullugit ikuallallugit. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 17 v1 Taava Naalagaq Mosesimut oqarpoq: v2 »Palasi Eleazari Aronip ernera oqarfigiuk aamaasiviit ikuallattumiit peeqqullugit, illernartitaasimammata, aamallu siammakaateqqullugit. v3 Angutit ajortuliorsimanertik pillugu toqutaasut aamaasivii kaattassavatit saattunnguanngorlugit pilliivimmut qalliutissanngorlugit. Taakkumi illernartitaasimapput Naalakkap kiinaata saanut sassaanneqaramik. Tassaassapput Israelikkunnut nalunaaqutit.« v4 Palasip Eleazarip aamaasiviit kanngussaasut inuit ikuallagaallutik ajunaartut pilliinerminni atorsimasaat katersorpai, kaattarpaallu pilliivimmut qalliutissatut atorsinnaanngorlugit. v5 Tamatumuuna Israelikkut eqqaasinneqassapput allat, tassa Aronip eqqarleriissortarinngisai, Naalakkap kiinaata saani tipigissaatilliisussaanngitsut. Tipigissaatilliigaluarunik Koratut taassumalu peqataasut pineqartussaassapput, soorlu Naalagaq Mosesikkut taama oqarsimasoq. v6 Aqaguani Israelikkut ilagiit tamarmik Mosesimut Aronimullu naammagittaalliulerput oqarlutik: »Ilissiuna Naalakkap innuttai toqukkisi!« v7 Ilagiit ataatsimoorlutik assuarlerfigilermatik Mosesi Aronilu Toqqup Naapeqatigiittarfiup tungaanut saapput. Takuallu, nuissap tupeq matuaa, Naalakkallu naalannassusia takkuppoq. v8 Mosesi Aronilu Toqqup Naapeqatigiittarfiup sioraanut sassarput. v9 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v10 »Katersuussimasut qimassigit, tassuuguinnaq nungutissagakkit!« Pallorpullu. v11 Taava Mosesi Aronimut oqarpoq: »Aamaasiviit tiguuk, pilliivimmiillu aamanik tassunga ikiseriarlutit qaavannut tipigissaammik ilisigit. Tuaviorlutillu ilagiit ornikkit saammaannartillugillu! Naalakkammi kamangaarnini anillatsippaa. Perluk nalliuppoq!« v12 Aroni Mosesip peqqusineratut iliorpoq. Aamaasivik tiguaa arpaannarlu katersorsimasut akornannut pilluni. Sunaaffalumi perluk inuit akornanni nalliutereersimavoq. Aamaasivimmut tipigissaatinik ilisivoq inuillu saammaannartillugit. v13 Toqusut inuusullu akornanni inissippoq, taavalu perluk qaangiuppoq. v14 Inuilli 14.700-t perlummik toqupput Kora pisuulluni toqoreersut saniatigut. v15 Aroni Mosesimut Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killinganut utermat perluk qaangiussimavoq. Aronip ajaappiaa naasortaqalersoq v16 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v17 »Israelikkut oqarfigikkit tuneqqullutit ajaappissanik aqqaneq-marlunnik, ajaappiaq ataaseq siuaasaqaqatigiinnit ataatsinit. Siuaasaqaqatigiit qullersaannit tamanit ajaappissamik tunineqassaatit, tunisisullu aqqa ajaappissamut allassavat. v18 Ajaappissamut Levimut pigititaasumut Aronip aqqa allassavat, tassa naggueqatigiinni qullersaasumut ataatsimut ajaappiaq ataaseq pigitinneqassammat. v19 Ajaappissat Tupermi Naapeqatigiittarfimmi inississavatit Nalunaajaatip sioraanut, uanga ilissinnik naapitsisarfinnut. v20 Taava ajaappiaq inuup qinikkama pia naaneqalissaaq, Israelikkut ilissinnut naammagittaalliortuarnerat kipitinniarpara.« v21 Mosesip tamanna Israelikkunnut nalunaarutigaa, naalagaallu tamarmik immikkut ajaappissamik ataatsimik tunisipput, ajaappiaq ataaseq siuaasaqaqatigiinni qullersaasumit ataatsimit, katillugit ajaappissat aqqaneq-marluk. Aamma taakkua ilagaat Aronip ajaappiaa. v22 Mosesip ajaappissat inissippai Naalakkap kiinaata saanut tupermi Nalunaajaatip inissiffigisaani. v23 Aqaguani tupermut Nalunaajaatip inissiffigisaanut iserami takulerpaa Aronip ajaappiaa, tassa ajaappiaq Levikkunnut pigititaasoq, nutaamik naaneqalersimasoq; naasortaqalersimalluni qaqqortarissanillu inerittoqalersimalluni. v24 Taava Mosesip ajaappissat tamaasa Naalakkap kiinaata saavanit tiguai Israelikkunnullu annillugit. Takugamikkit tamarmik immikkut ajaappissatik tiguaat. v25 Naalagarli Mosesimut oqarpoq: »Aronip ajaappiaa tupermut eqquteqqiguk Nalunaajaatillu sioraanut inissillugu. Tassaniitinneqassaaq naalasseriitsunut nalunaaqutitut, naammagittaalliortuarunik toqusariaqassammata!« v26 Mosesi Naalakkap peqqusineratorluinnaq iliorpoq. Palasit Levikkullu pisussaassusiat pisassarisaallu v27 Israelikkulli Mosesimut oqarput: »Ajunaartussanngorpugut! Nungutitaasussanngorpugut! Tamatta nungutitaasussanngorpugut! v28 Kinaluunniit Naalakkap ineqarfianut palliguttoq toqussaaq! Tamattami ajunaarluta toqusussaaneratta?« Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 18 v1 Naalagaq Aronimut oqarpoq: »Illit ernivillu siuaasaqaqativillu illernartuut akisussaaffigissavarsi. Illit ernivillu palasitut kiffartornersi akisussaaffigissavarsi. v2 Aamma qatanngutitit, Levip naggueqatigiissortai, siuaasaqatitit, sassaqatigissavatit. Taakkua attavigalutit kiffartoqatigissavaatsit illit ernitillu toqqup Nalunaajaatip inigisaata sioraaniikkaangassi. v3 Tupermi tamarmi nakkutilliissuttassavaatsit. Kisianni atortorisat illernartut pilliivillu Levikkut pallissanngilaat pallikkaluarunikkit toqusussaagamik, ilissittaarlu palasiususi ilanngullusi toqussagassi. v4 Illit kiffartoqatigalutit Tupermi Naapeqatigiittarfimmi sulissapput tassani suliassat tamaasa naammassissallugit. Illernartitaanngitsunit qanillineqassanngilasi. v5 Illernartuut pilliivillu ilissi nakkutigissavasi Israelikkut kingumut Naalakkap kamanneranit eqqorneqaqqunagit. v6 Qatanngutisi, Levikkut Israelikkut akornannit immikkoortippakka ilissinnut tunissutitut; Naalakkamut tunniunneqarput Tupermi Naapeqatigiittarfimmi suliassanik naammassinnittussatut. v7 Illilli ernivillu palasitut kiffartorneq tamaat, tassa pilliivimmut tunngasut saagorsuullu tunuaniittut tamaasa isumagissavasi; kiffartornerpiaq ilissi isumagisassarissavarsi. Palasitut kiffartornissaq ilissinnut tunissutitut tunniuppara. illernartitaanngitsulli ilaat palligukkuni toqussaaq.« v8 Naalagaq Aronimut oqarpoq: »Maanna tunissutit illernartitat Israelikkunnit uannut akiliutitut tunniunneqartut ilinnut nakkutigisassanngortippakka. Ilinnut erninnullu tunniuppakka qaqugumulluunniit pisassarisartagassassitut. v9 Pilliutinit illernarnerpaasunit ikikkagassaanngitsunit tamanit makku illit pisassarissavatit: Sassaanneqartut tamaasa, naatitanit pilliutit, pilliutit ajortaaruteqqussutit pilliutit pisuutitaajunnaaqqussutit, tassa pilliutinit illernartitaanerpaasut illit ernivillu pisassarissavasi. v10 Inimi illernangaartumi nerissavatit. Angutit tamarmik nerisinnaassavaat, illernartuusutullu naatsorsuutissavatit. v11 Israelikkut tunniuttagaannit akiliutitut aamma makku pisassavatit: Pilliutit nittarterutigineqartut tamaasa. Taakku tunniuppakka ilinnut erninnullu paninnullu siunissami qaqugumulluunniit pisassaritillugit. Illit illunniittut minguttuunngitsut tamarmik taakkuninnga nerisinnaassapput. v12 Uuliap tungullu karrillu, inereqqaatit Naalakkamut pilliutaasut, pitsaanersaat tamaasa ilinnut tunniuppakka. v13 Paarnat nunami naasunit tamanit inereqqaartut Naalakkamut sassaanneqartut illit pissarissavatit. Illit illunniittut minguttuunngitsut tamarmik taakkuninnga nerisinnaassapput. v14 Israelikkunni uannut pigititaasut tamaasa aamma illit pissavatit. v15 Uumassuseqartunit Naalakkamut pilliutigineqarsinnaasunit tamanit erneqqaatit pisassarissavatit, inuuppata nersutaappataluunniit assigiimmik. Kisianni inuit angajulliliaasa nersutillu mingunnartut piaqqeqqaataasa utertinneqarnissaat isumagissavat. v16 Ataatsimik qaammateqalereersimasuuppata utertitsissutissatut tigussavat sølvi sekelit tallimat nalingat illernartuutip uuttuutaa najoqqutaralugu uuttorneqartoq – sekeli ataaseq geranik 20-nik naleqartilugu. v17 Kisianni ussigit, savat savaasallu piaqqeqqaataat utertissinnaassanngilatit illernartuummata. Taakkua aavannik pilliivik serpartassavat tunnuallu ikuallassallugu; tassaassaaq pilliut Naalakkamut pigitillugu ikuallanneqartussaq, tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v18 Neqaalli illit pissavatit, aammattaaq sakiamernga nittarterutigineqartoq quttorarlu talerperleq. v19 Akiliutit illernartuusut Israelikkunnit Naalakkamut sassaanneqartut tamaasa tunniuppakka ilinnut erninnullu paninnullu qaqugumulluunniit pisartagassatut. Ilinnut kinguaassannullu tamanna tassaassaaq naassaanngitsumik angerfigeqatigiissutissaq taratsigaq Naalakkap kiinaata saani.« v20 Naalagaq Aronimut oqarpoq: »Nunaanni kingornussassamik illit agguagassarsiassaqassanngilatit. Israelikkut akornanni illit kingornussarsiarissavarma pissarsiaralungalu. v21 Levikkunnulli pissaritissavakka Israelikkunni akileraarutit pissarsiat qulingi tamaasa. Taakku suliaminni, tassa Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartornerminni, akissarsiarissavaat. v22 Israelikkut allat Tupeq Naapeqatigiittarfik matuma kingorna pallinngisaannassavaat pallikkaluarunikku ajortuliussagamik toqussallutillu. v23 Levikkut Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartortussaassapput tamannalu akisussaaffigissallugu. Tamanna ilissinnut ileqquussaaq soraajuitsoq kinguaariikkuutaani. Kisianni Levikkut Israelikkoqatimik akornanni nunaammik kingornussamik pigisaqalissanngillat. v24 Pissarsiammi qulingi, akiliutitut Israelikkut Naalakkamut tunniuttagaat, Levikkunnut pissaritissavakka kingornussassaattut. Taamaattumik oqarfigaakka nunaammik pigisassaminnik pissarsiaqassanngitsut tamatumuunakkullu Israelikkoqatitik assigissanagit.« v25 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v26 »Levikkut oqarfigissavatit: Pissarsiat qulingi, tassa Israelikkunnit ilissinnut kingornussatut pissarsiarititakka, pisaraangassigit taakkua qulingi Naalakkamut akiliutitut tunniuttassavasi. v27 Taanna naatsorsuussaassaaq ilissi akiliutissitut karritut karrertaajaaffimmit viinnimullu tunguiaaffimmit pissarsiatut. v28 Tassa pissarsiat qulingi Israelikkunnit pigaangassigit ilissinnut tunniunneqartut aamma taakkua qulingi Naalakkamut tunniuttassavasi. Pissarsiallu qulingisa ilaat taakku Naalakkap pisassai palasimut Aronimut tunniuttassavasi. v29 Tunissutinit pissarsiassinnit tamanit Naalakkap akiliutit pisassai tamakkerlugit Naalakkamut tunniutissavasi. Taassumunnga tunissut illernartitaasoq tassaassaaq pissarsiat qulingi pitsaanersaatitaallutik illernartitaassapput. v30 Oqarfigissavatit: Pissarsiat qulinginit pitsaanerpaat, tassa Levikkunnut naatitanit pissarsiatut karrertaajaaffimmit tunguiaaffimmillu pisutut naleqartut, tunniutereeraangassigit, v31 taava sinneruttut ilissi ilaquttassilu sumiluunniit nerisarsinnaavasi tassaammata Tupermi Naapeqatigiittarfimmi sulinissinni akissarsiasi. v32 Taamaattumik tunissutit pitsaanersaat tunissutigigussigit tamanna ajortuliornertut isigineqassanngilaq, Israelikkullu tunissutaat illernartitat nalinginnaatinngilasi; taava toqutaassanngilasi!« Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 19 Minguersarneq pillugu inatsisit v1 Naalakkap Mosesi Aronilu oqaluffigai: v2 Manna tassaavoq ileqqoreqqusaq Naalakkap peqqussutigisaa: Israelikkut oqarfigikkit aggiusseqqullugit ussimmik arnavissamik aappalaartumik ippinnaateqarnanilu innarluuteqanngitsumik uniuserfimmillu atititsivigineqarsimanngitsumik. v3 Taanna palasimut Eleazarimut tunniutissavarsi. Tammaarsimaffiup avataanukaanneqassaaq Eleazarilu najuutsillugu toqunneqassalluni. v4 Palasip Eleazarip inussani aavata ilaanut misussavaa aallu arfineq-marloriarluni Toqqup Naapeqatigiittarfiup saavata tungaanut serpartaatigissallugu. v5 Taava Eleazari isigitillugu ussik arnaviaq ikikkarneqassaaq. Amia, neqaa aavalu tamaasa ikuallassavaat aqajarormiui ilanngullugit. v6 Palasi qisummik cederimik, isopimik nuersagassamillu aappallarissumik taartumik tiguseriarluni taakku innermut ussigup arnavissap ikuallanneqarfianut nalussavai. v7 Taamaalioreeruni atisani errussavai timinilu uffassallugu, taavalu tammaarsimaffimmut utersinnaalissaaq. Kisianni unnuup tungaanut mingussimassaaq. v8 Taamattaaq angutip ussimmik arnavissamik ikuallaasup atisani errussavai timinilu uffassallugu; unnuullu tungaanut mingussimassaaq. v9 Angutip minguttuunngitsup ussigup arnavissap arsakui katersussavai tammaarsimaffiullu avataanut nunamut mingutsitaanngitsumut ilissallugit. Tassani Israelikkut arsakut taakku toqqortarissavaat imermut minguiaatissamut mingussusermik piiaasussamut atorneqaqqullugit. Tassaavoq pilliut ajortaaruteqqussut. v10 Ussigup arnavissap arsakuinik katersuisup atisani errussavai unnuullu tungaanut mingussimassalluni. Tamanna soraajuitsumik atuutissaaq Israelikkunni takornartanilu taakkua akornanni najugaqartuni. v11 Kinaluunniit inuup toqungasup timaanik attuisoq ulluni arfineq-marlunni mingussimassaaq. v12 Ullut pingajuanni arfineq-aappaannilu arsanik ajortaajassaaq minguersinnaajumalluni. Ullut pingajuanni arfineq-aappaannilu ajortaajartinngikkuni suli mingussimassaaq. v13 Kialuunniit toqungasup timaanik attuisup ajortaajartissimanngitsup Naalakkap ineqarfia minguttunngortissavaa, Israelikkunnillu piiagaassaaq, imermik minguersaammik serpartarneqarsimannginnami minguttuussaaq. Minguttuussuseq attatariuassavaa. v14 Inatsit mannaavoq: Tupermi inummik toqusoqarpat tupermut isertut tamarmik tupermiittullu tamarmik ulluni arfineq-marlunni mingussimassapput. v15 Immersakkat ammaannartut, tassa matui ivertissimanngitsut, tamarmik minguttuussapput. v16 Kinaluunniit narsaannarmi panamit toqunneqarsimasumik allaasumilluunniit toqussuteqarsimasumik attuiguni imaluunniit inuup saanikuanik ilivermilluunniit attuiguni ulluni arfineq-marlunni mingussimassaaq. v17 Kinaluunniit minguttunngorsimasumik minguersaaniartoq pilliutip ajortaaruteqqussutip arsakuinik tigusissaaq taakkulu puugutaasamut ikeriarlugit puilasup ernganik tassunga kuisissalluni. v18 Angutip minguttuunngitsup naasoq isopi tigoriarlugu imermut misussavaa. Taava imeq serpartaatigissavaa tupermut, atortunut inunnullu tassaniittunut kiisalu inummut makkuninnga attuisimasumut: Inuup saanikuinik, inummik toqutaasimasumik allamilluunniit pissuteqarluni toqusimasumik ilivermilluunniit. v19 Imeq taanna minguttuunngitsup minguttuusumut serpartaatigissavaa ullut pingajuanni ullullu arfineq-aappaanni. Ullullu arfineq-aappassaanni taamaalilluni minguersareeruniuk atisani errussavai uffassallunilu. Taava unnuppat minguersimassaaq. v20 Minguttunngorsimasoq ajortaajartissimanngikkuni katersorsimasunit piiagaassaaq Naalakkap illernartuutaa minguttunngortissimagamiuk. Imermik minguersaammik serpartarneqarsimannginnami minguttuuvoq. v21 Tamakku soraajuitsumik ileqqorineqassapput. Imermik minguersaammik serpartaasup atisani errussavai. Kinaluunniit imermik minguersaammik attuisimasoq unnunneranut mingussimassaaq. v22 Minguttuusup attugai tamarmik minguttunngussapput, minguttuusumillu attuisoq unnuup tungaanut mingussimassaaq. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 20 Mosesip imeq qaarsumit puilalersikkaa v1 Qaammatit siullianni ilagiit Israelikkut ataatsimoorlutik inoqajuitsumut Sinimut pipput Kadeshimilu tammaarlutik. Tassaniitillugit Mirjami toquvoq tamaanilu ilineqarluni. v2 Ilagiit imissaqannginnamik Mosesi Aronilu naammagittaalliorfigilerpaat. v3 Inuit Mosesi saqitsaatilerpaat oqarlutik: »Nunaqqativut Naalakkap kiinaata saani toqusut assigalugit toquinnarsimassagaluaratta! v4 Sooq Naalakkap katersorsimasui maanga inoqajuitsumukaappisigit uagut nersutaativullu maani toquinnartussanngortilluta? v5 Sooq Egyptenimit aallartippisigut, pisilluta maanga nunapalaamut karreqaranilu figeneqanngitsumut, viinnissaqarnaniluunniit granatæbleqanngitsumut, allaalluunniillu imeqanngitsumut?« v6 Mosesip Aronillu katersorsimasut nigorpaat Toqqullu Naapeqatigiittarfiup isaariaanukarlutik; tassani pallorput, Naalakkallu naalannassusiata saqqummerfigai, v7 Naalagarlu Mosesimut oqarpoq: v8 »Ajaappiaq tiguuk, ilagiillu katersortikkit. Illit qatanngutivillu Aronip ilagiit isigitillugit qaarsoq oqaluffigissavarsi. Taava imermik aniasoqalissaaq. Taamaalillusi imeq qaarsumit pikialaartilissavarsi inuit nersutaatillu imissaqartilerlugit.« v9 Mosesip Naalakkap peqqusineratut iliorluni ajaappiaq Naalakkap kiinaata saaniittoq tiguaa. v10 Mosesip Aronillu katersorsimasut qaarsup sioraanukaqquaat, Mosesillu oqarfigai: »Naalasseriitsusi ilissi, tusaariassasusi! Qaarsumit uumannga imeq puilalersissinnaanerlutigu imissaqartilerlusi?« v11 Taava Mosesip assani qullartippai qaarsorlu ajaappissaminik marloriarlugu anaallugu. Taava imeq pikialalerpoq inuit nersutaatillu naammattumik imissaqartilerlugit. v12 Naalagarli Mosesimut Aronimullu oqarpoq: »Upperinnginnassinga illernartuusutullu ataqqinanga Israelikkut takkuanni, taava katersorsimasut uku nunamut taakkununnga tunniussannut siulersorlugit apuutitissanngilassi.« v13 Taama pisoqarpoq Meribap puilasuani Israelikkut Naalakkamik saqitsaassiffigisaanni Naalakkallu illernassutsiminik taakkununnga takutitsiffigisaani. Edomi isumaqatiginiaraat v14 Mosesip Kadeshimiit Edomip kunngia ima nalunaarfigiartortippaa: »Ima oqarpoq Israeli qatanngutit: Nalunngilat qanoq naalliunnartorsiorsimatigisugut. v15 Siuaasavut Egyptenimukarsimapput sivisuumillu tassani najugaqarsimallutik. Egyptenimiulli uagut siuaasavullu naalliutsippaatigut. v16 Naalagarli torlorfigaarput, Naalakkallu qinnuterput tusarpaa. Inngilimik aallartitsivigaatigut Egyptenimillu anisilluta. Maannalu Kadeshimiippugut nunavit killerluinnangajaani. v17 Nunat aqqusaarlarpunaat! Narsaatit viinnequteqarfilluunniit ingerlavigissanngilavut puilasulialluunniit erminik imissanata. Illit nunakkut ingerlanerput tamaat Kunngip Aqquserngatigoorluta ingerlaniarpugut talerpimmut saamimmulluunniit sangussanata.« v18 Edomili akivoq: »Nunaga aqqusaaraluarussiuk sorsuffigiartussavassi.« v19 Taava Israelikkut Edomip kunngia oqarfigaat: »Nunaannaap aqquserngatiguuginnarniarpugut; nunavillu ernganik imeraluarutta nersutaativulluunniit imeraluarpata akiliiffigiumaarpatsigit. Qinnutigisarput suunngeqaaq. Taamaallaanuna pisuinnarluta nunat aqqusaarniaripput.« v20 Akivorli: »Naamik, nunarput aqqusaassanngilarsi!« Edomilu Israelimut sorsukkiartorpoq sakkutooqarluni amerlasuunik sakkugissaartunillu. v21 Edomip nunani aqqusaaqqunngimmagu Israeli sanguvoq avaqqullugulu ingerlalluni. Aroni toqusoq v22 Israelikkut tamarmik Kadeshimiit aallarput ataatsimoorlutillu qaqqamut Horimut pillutik. v23 Qaqqami Horimi, Edomip killeqarfiani, Naalagaq Mosesimut Aronimullu oqarpoq: v24 »Maanna Aroni siuaasaminukassaaq. Nuna Israelikkunnut tunniussara iserfigissanngilaa, Meribap puilasuani peqqusinera naalannginnassiuk. v25 Aroni erneralu Eleazari qaqqamut Horimukaqatigikkit, v26 Aronillu palasitut atisai peertillugit erneranut Eleazarimut atitikkit! Qaqqami tassani Aroni siuaasaminukassaaq toqussallunilu.« v27 Mosesi Naalakkap peqqusineratut iliorpoq. Ilagiit tamarmik takkuanni qaqqamut Horimut majuarput. v28 Mosesip Aronip palasitut atisai peertippai erneranullu Eleazarimut atitillugit. Taava Aroni qaqqap qaaniilluni toquvoq, Mosesilu Eleazarilu qaqqamit aterput. v29 Ilagiit paasigamikku Aroni toqusimasoq, Israelikkut tamakkerlutik ulluni 30-ni Aroni upputigaat. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 21 Hormami ajugaaneq v1 Kana'anikkut kunngiata Aradimi Nunap Kujasissortaaniittumi najugaqartup Israelikkut Atarimip tungaanut ingerlaartut tusaramigit saassuppai ilaallu tigusaralugit. v2 Taava Israelikkut Naalagaq neriorsuiffigaat oqarlutik: »Inuiaat uku uagut assatsinnut tunniukkukkit illoqarfii ilinnut pigitillugit piuneerussassanngortissavavut.« v3 Naalakkap Israelikkut qinnutaat tusarpaa Kana'anikkullu taakkununnga tunniullugit. Israelikkut Kana'anikkut illoqarfii Naalakkamut pigitillugit piuneerussassanngortippaat, najugarlu taanna Hormamik ateqalerpoq. Kanngussammik pulateriaarsuusaliaq v4 Taava Israelikkut qaqqamit Horimit aallarput Immallu Ivissuartuup tungaanut ingerlalerlutik Edomi ungaqqunniaramikku; aqqutaanili naammagittaalliulerput v5 Guuti Mosesilu oqalorujuffigilerlugit: »Sooq Egyptenimit aallartippisigut maani inoqajuitsumi toqusussanngortilluta? Maani timiusamik nerisassaqanngilaq imeqaraniluunniit, nerisapalaavullu avaarulluinnarpavut.« v6 Taava Naalakkap pulateriaarsuit toqunartullit Israelikkut akornannukartippai. Taakkua Israelikkut kiiorarpaat, amerlaqisullu toqupput. v7 Inuit Mosesi ornillugu oqarfigaat: »Ajortuliorsimavugut Naalagaq illillu oqalorujuussimagassi. Naalagaq qinnuiguuk pulateriaarsuit uatsinnit peerseqqullugit!« Mosesillu inuit qinnummagit v8 Naalakkap oqarfigaa: »Pulateriaarsuusaliorit nappartitamullu ivertillugu! Kiineqartut tamarmik taanna qiviaraangamikku inuuginnartassapput.« v9 Mosesi pulateriaarsuusaliorpoq kanngussaasumik nappartitamullu ivertillugu. Pulateriaarsummillu kiineqartut pulateriaarsuusiaq kanngussaasoq qiviaraangamikku inuuginnartarput. Nunanik Jordanip kangianiittunik tiguaasut v10 Israelikkut ingerlaqqipput Obotimilu tammaarlutik. v11 Obotimit ingerlaqqipput Ijje-ha-Abarimimilu inoqajuitsumi Moabip kangianiittumi tammaarlutik. v12 Tassanngaanniit ingerlaqqipput Zeredip Qooruani tammaarlutik. v13 Tassanngaanniit ingerlaqqipput kuup Arnonip illuatungaani inoqajuitsumi Amorikkut nunaata kangianiittumi tammaarlutik. Arnoni Moabip Amorikkullu nunaata killeqarfigaat. v14 Taamaattumik Naalakkap Sorsunnerinik Mappersakkami allassimasoqarpoq: »...Vahebi Sufamiittoq qooqqullu, Arnoni v15 qooqqullu sivingarni illoqarfinnguamut Arimut atasut killeqarlutillu Moabip nunaanut.« v16 Tassanngaanniit Be'erimut aallarput. Taassuma puilasuani Naalagaq Mosesimut ima oqarsimavoq: »Inuit katersukkit, imissaannik uanga tunissagakkit!« v17 Taava Israelikkut erinarsorput: »Puilasoq, puilalerit! Erinarsuut tutsiulli v18 pillugu puilasoq naalagartat assassimasaat, inuiaqatigiit naalagaanerisa qillersimasaat, naalagaanerit kunngip tigumiaanik ajaappiaanillu tigumiallit.« Taava inoqajuitsumiit Mattanamukarput, v19 Mattanamiit Nahalielimut, Nahalielimiit Bamotimut, v20 Bamotimiillu qooqqumut Moabikkut nunaanniittumut – qaqqap Pisgap inngiata inoqajuitsup tungaanut isikkiveqartup killinganut. v21 Israelikkut Amorikkut kunngiat Sihoni ima nalunaarfigiartortippaat: v22 »Nunat aqqusaarlarpunaat! Narsaatit viinnequteqarfiilluunniit ingerlavigissanngilavut puilasulialluunniit erminik imissanata. Illit nunakkut ingerlanerput tamaat Kunngip Aqquserngatigoorniarpugut.« v23 Kisianni Sihonip Israelikkut nunaminik aqqusaarinissaannik itigartippai. Sakkutuuni tamaasa katersoriarlugit Israelikkut inoqajuitsumiittut sorsukkiartorpai, Jasamullu pigami saassuppai. v24 Kisianni Israelikkut pannanik sakkoqarlutik ajugaaffigaat Sihonillu nunaa tiguarlugu Arnonimiit Jabbokimut, Ammonikkut nunaat tikivillugu. Ammonikkunnut killeqarfik qajannaatsunik pallittaalisalersugaavoq. v25 Israelikkut illoqarfiit tamakku tamaasa tigusaraat Amorikkullu illoqarfiini tamani nunassillutik, Heshbonimi illoqarfinnguartaanilu. v26 Heshboni Amorikkut kunngiata Sihonip illoqarfigaa. Sihonip sorsuffigisimavaa Moabimi kunngiusup siulia nunaalu tamaat tigusarisimallugu Arnoni tikivillugu. v27 Taamaattumik taalliortut ima taalliorsimapput: »Heshbonimukaritsi, sanaqqinneqassaaq, Sihonip illoqarfia qajannaallisarneqassaaq. v28 Inneq anillaassimavoq Heshbonimit ikualanerlu Sihonip illoqarfianit. Innerup piuneerussimavai Ari Moabimiittoq, Arnonip qattorngisa Ba'alii. v29 Eqqanaq Moabi! Kemoship innuttai, suujunnaarsitaavusi. Taassuma ernini qimaasunngortippai paninilu tigusaritillugit Amorikkut kunngiannut Sihonimut. v30 Uagulli pisissimik toqorarpavut, Heshboni suujunnaarsitaavoq Diboni tikivillugu. Nunaat piuneerupparput tikivillugu Nofa Medebap akianiittoq.« v31 Taava Israelikkut Amorikkut nunaanni nunassipput. v32 Mosesi illoqarfimmik Jazerimik misissuiartortussanik aallartitsivoq, Israelikkullu Jazeri tigusaraat illoqarfinnguartai ilanngullugit Amorikkullu taakkunani najugaqartut qimaatillugit. v33 Taava Israelikkut sangullutik Bashanip tungaanut aallarput. Bashanip kunngiata Ogip sorsuffigiartorpai sakkutuuni tamaasa ilagalugit, Edre'imilu akersuutilerput. v34 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Ogi ersigissanngilat, taanna sakkutuuilu tamaasa nunaalu ilinnut naalagaaffigitilissavakka. Amorikkut kunngiattut Sihonitut Heshbonimi nunaqartutut iliorfigissavat.« v35 Israelikkut kunngi Ogi ernerilu sakkutuuilu tamaasa ajugaaffigaat toqorarlugillu amiakkoqartinnagit, nunaallu tigusaraat. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 22 Bileami siulittuisartoq v1 Israelikkut ingerlaqqipput Moabillu narsartaani Jordanip kangiani Jerikop akiani tammaarlutik. v2 Balakip Sipporip ernerata Israelikkut Amorikkunnut qanoq iliorsimaneri tamaasa takusimavai, v3 Moabikkullu Israelikkunnut sioorangaalerput amerlassusiat pissutigalugu. v4 Moabikkut Midjanimi utoqqaanertanut oqarput: »Inuppassuit taakkua eqqarput tamaat sueruttussanngorpaat, soorlu ussigit narsaammi naatitat nungullugit mangiartaraat.« Taamani Balaki Sipporip ernera Moabimi kunngiuvoq. v5 Taassuma Bileami Beorip ernera Petorimi innuttami ernerisa nunaanni kuussuup killingani najugaqartoq oqariartortitsivigaa aggeqqullugu; oqarpoq: »Inuiaat Egypteniminngaanneersut nuna tamaat ulikkaarpaat, akerpiannilu tammaarput. v6 Aggerlutit inuiaat taakku uannit perloqqujartukkit, uannimmi pissaaneqarnerupput; taava immaqa ajugaaffigisinnaassavakka nunamillu matumannga anisillugit; nalunngilarami illit pilluaqqusat pilluaqqusaasartoq illillu perloqqusat perloqqusaasarluni.« v7 Taava Moabikkut Midjanikkullu utoqqaanertaat aallarput siulittuisartumut akissamik nassarlutik. Bileami tikikkamikku Balakimiit oqariartuutigititaasoq oqaatigaat. v8 Bileamip oqarfigai: »Maani unnuiniarallaritsi, taava Naalagaq siunersioreerukku akissuteqarfigissavassi.« Moabillu naalagartai Bileamimi unnuipput. v9 Guutili Bileamimut saqqummerpoq oqarlunilu: »Inuit taakku ilinniittut kikkunuku?« v10 Bileami Guutimut oqarpoq: »Balakip Sipporip ernerata Moabimi kunngip ima nalunaarfigitippaanga: v11 Inuiaat Egypteniminngaanneersut nuna tamaat ulikkaarlugu tikiussorput nunamalu killeqarfia tikivillugu tammaarlutik! Maannarlutit perloqqujartukkit! Taava immaqa saassussinnaavakka anisillugillu.« v12 Guutili Bileamimut oqarpoq: »Balakip oqariartortitai aallaqatigissanngilatit! Inuiaat taakku perloqqussanngilatit, pilluaqqusaammata.« v13 Bileami aqaguani ullaakkut makikkami Balakip naalagartaanut oqarpoq: »Nunassinnut uterniaritsi! Naalakkap uanga ingerlaqataaqqunngilaanga.« v14 Taava Moabip naalagartai aallarput, Balakimullu uteramik oqarput: »Bileamip ilagiumanngilaatigut.« v15 Balaki naalagartanik allanik siullermernit amerlanerusunik akimanerusunillu aallartitsivoq. v16 Taakku Bileamimut tikiukkamik oqarput: »Balaki Sipporip ernera ima oqaqqusivoq: Naaggaarnak uannukarit! v17 Naammattorsuarmik akilissavagit, uannullu iliuusereqqusatit tamaasa iliuuserissavakka. Qaaginnarniarit inuiannullu taakkununnga perloqqusissullunga!« v18 Bileamip Balakip angutitai akivai: »Balakip sølvit kuultillu illumini pigisani tamaasa uannut tunniukkaluarpagilluunniit Naalakkap Guutima peqqussutaanut akerliusumik sunnguamilluunniit iliuuseqarsinnaanngilanga. v19 Maanili unnuiniaritsi; ilisimalissavara Naalakkap sumik allamik oqaasissaqarfigineraanga.« v20 Unnuakkut Guuti Bileamimut tikiuppoq oqarfigalugulu: »Inuit taakku aggersimappata aallutit, taava ingerlaqatigikkit! Uangali ilinnut peqqussutinnit allaasumik iliorniaqinak!« v21 Aqaguani ullaakkut Bileami makikkami siutituujutini arnaviaq issiaatserpaa Moabillu naalagartai ilagalugit aallarluni. v22 Aallaqataanerali pillugu Naalakkap kamaatingaarpaa. Taamaattumik Naalakkap inngiliata aqqutissaani inissilluni akornusersorpaa Bileami siutituujutimini qimusserluni kiffani marluk ilagalugit ingerlatillugu. v23 Siutituup takuleramiuk Naalakkap inngilia panani silutsissimallugu aqqutissamini qeqartoq aqqusinermit sanguvoq narsaammullu pilluni. Bileamilli anaavaa aqqusinermut piseqqinniarlugu. v24 Kingorna Naalakkap inngilia viinnequteqarfiit akornanni aqqusinermut amitsumut avatimigut illuttut ujaqqanik qarmaqartumut inissippoq. v25 Siutituup Naalakkap inngilia takugamiuk qarmamut talippoq Bileamip isigaa tassunga kiggisillugu. Taava Bileamip siutitooq anaaqqippaa. v26 Naalakkap inngilia siumut ingerlaqqippoq ninnittumullu talerpiatungaatigut saamiatungaatigulluunniit sanioqquffissaqanngitsumut inissilluni. v27 Siutituup Naalakkap inngilia kingumut takuleramiuk aqupippoq Bileami attataralugu. Taamaaliormat Bileami kamalerpoq siutitoorlu ajaappissaminik anaalerlugu. v28 Taava Naalakkap siutitooq oqalussinnaalersippaa, siutitoorlu Bileamimut oqarpoq: »Qanoq-una iliorfigigakkit maanna pingajussaannik anaalilerpinga?« v29 Bileami akivoq: »Kamassaarparma. Panalisarsimagaluaruma qangali toqussimassagaluarpagit!« v30 Siutitoorli Bileamimut oqarpoq: »Tassaannginnerpunga siutituujutit mikigallarninniit ulloq manna tikivillugu qimusserfigiuaannarsimasat? Ileqqorisimanerpara taama iliorfigisarlutit?« Bileami akivoq: »Naamik.« v31 Taava Naalakkap Bileamip isai uisippai Naalakkap inngilia panani silutsissimallugu aqqusinermi qeqartoq takusinnaanngortillugu, Bileamilu sikilluni pallorpoq. v32 Naalakkap inngiliata oqarfigaa: »Sooq siutituujutit pingasoriarlugu anaalerpiuk? Takuat, aallarsimavunga akornusersoriartorlutit, angalanerit isumaatsoornerummat uangalu piumasannut akerliulluni. v33 Siutituup takuaanga pingasoriarlunilu nigoriartarlunga. Taamaaliorsimanngikkaluarpat toqussimassagaluarpagit siutitoorlu uumatiinnarlugu!« v34 Taava Bileami Naalakkap inngilianut oqarpoq: »Ajortuliorsimavunga, sianiginnginnakku aqqusinermi uanga siuninniittutit! Angalaneq manna illit isinni ajortuuppat utissaanga.« v35 Naalakkap inngilia akivoq: »Angutit taakku ingerlaqatigiinnarniakkit! Taamaallaalli oqaasereqqusakka oqaaserissavatit.« Taava Bileamip Balakip naalagartai ingerlaqatigai. v36 Kunngip Balakip Bileami tikiutilersoq tusaramiuk naapikkiartorpaa Ar-Moabimi kuup killeqarfiup Arnonip sinaaniittumi, nunap ilaani ungallerpaami. v37 Balaki Bileamimut oqarpoq: »Sooq aasillutit aallartitsigama orninngilinga? Isumaqaravit akilersinnaanngikkikkit?« v38 Bileami akivoq: »Maanna tikippakkit, Guutilli oqaasereqqusaanit allaasumik oqalussinnaanngilanga!« v39 Taava Bileamip Balaki ingerlaqatigaa, Kirjat-Hosotimullu pigamik v40 Balaki ussinnik savanillu toqutsivoq Bileamilu naalagartallu ingerlaqatigisai taakkua ilaannik aatsivigitillugit. v41 Aqaguani ullaakkut kunngip Bileami Bamot-Ba'alimukaqatigaa. Tassanngaanniit Israelikkut tammaarsimaffianni inuit avallersaat takusinnaavai. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 23 v1 Bileami Balakimut oqarpoq: »Maani arfineq-marlunnik pilliiviliuutinnga, pissarsissutinngalu ussinnik arfineq-marlunnik savanillu angutivissanik arfineq-marlunnik!« v2 Balaki Bileamip oqaasii malillugit iliorpoq; pilliutigaallu ussik ataaseq savalu angutiviaq ataaseq pilliivinni ataasiakkaani tamani. v3 Taava Bileami Balakimut oqarpoq: »Pilliutivit ikikkakkat killinganni qeqarallaat uanga allamut ingerlatsiarninni. Immaqa Naalakkap naapissavaanga, uannullu takutitaa ilinnut nalunaarutigiumaarpara.« Taava qattuninnguamut meqquitsumut qaqivoq. v4 Tassani Guuti Bileamimut saqqummerpoq, Bileamillu oqarfigaa: »Maanna arfineq-marlunnik pilliivilioreerpunga ataasiakkaanilu tamani ussimmik ataatsimik savamillu angutivissamik ataatsimik pilleereerlunga.« v5 Taava Naalakkap Bileami oqaasissiorpaa oqarfigalugulu: »Uterlutit Balakimukarit oqaasissiaralu oqaatigalugu!« v6 Uterami takuaa Balaki pilliutimi ikikkakkat killinganni qeqartoq Moabikkut naalagartaat tamaasa ilagalugit. v7 Taava Bileamip siulittuutini oqaatigaa: »Balakip Aramimit aasippaanga, Moabip kunngiata aasippaanga Kangiata qaqqaanit: ›Qaallutit Jaakumut perloqqusissutinnga, qaallutit Israelikkut kamaffiginiakkit!‹ v8 Qanoq ilillunga perloqqusinnaavakka Guutip perloqqunngisai? Qanoq ilillunga kamanneq nalliuteqqussavara uffa Naalagaq kamanngitsoq? v9 Takuakka qaqqat qaaviniit qattunerniillu isiginnaarlugit; tassaapput inuiaat immikkoorlutik najugaqartut, inuiaqatigiinnut ilaasutut naatsorsuutinngillat. v10 Kia kisissinnaavai Jaakup pujoralai, kia taagorsinnaavai Israelip pujoralamerngi? Qanortoq peqqusersuitsut toquat atugassarilara, qanortoq taakkunatut naggateqarilanga!« v11 Balakili Bileamimut oqarpoq: »Qanoq-una iliorfigigimma? Aasippakkit akeqqakka perloqqoqqullugit, perloqqunagilli pilluaqquinnarpatit!« v12 Akivoq: »Naalakkap oqaasissiuutai eqqoqqissaarlugit oqalussannginnerpunga?« v13 Balakip oqarfigaa: »Qaagit, allamukarta illit Israelikkunnik takunniffigisinnaasannut. Kisianni tikitassatsinniit tammaarfik tamaat takusinnaassanngilat, avallersaa kisiat takusinnaassavat. Tikitassatsinniit taakkuninnga perloqqusissutissavarma.« v14 Taava Balakip Bileami qattunermut nasittarfimmukaqatigaa qaqqap Pisgap inngianut. Tassani pilliiviliorpoq arfineq-marlunnik taakkunanilu tamani immikkut pilliutigalugit ussik savalu angutiviaq. v15 Bileami Balakimut oqarpoq: »Pilliutit ikikkakkat killinganni uninngaannarit uanga Guuti naapikkiartorlugu qimagusimaninni.« v16 Naalagaq Bileamimut saqqummerpoq oqaasissiorlugulu, imalu oqarfigaa: »Uterlutit Balakimukarit ilinnullu oqaaserisakka oqaatigalugit!« v17 Bileamip uterami takuaa Balaki pilliutimi ikikkakkat killinganni uninngaannartoq Moabikkunnilu naalagartat najuuttut. Balakip aperaa: »Naalagaq qanoq oqarpa?« v18 Taava Bileamip siulittuutini oqaatigaa: »Nikuigit, Balaki, tusaagillu! Sipporip ernera uumaa, naalaariannga! v19 Guuti tassaanngilaq inuk sallusartoq, tassaanngilaq inuup qitornaa isummaminik allangortitsisartoq. Oqaaserisani naammassisarpai, neriorsuutigisani eqquutitittarpai: v20 ›Aavara pilluaqquseqqullugu, pilluaqqusissaaq uanga tamanna taamaatinnianngilara!‹ v21 Takusassaqanngilaq perlummik Jaakumi ajunaarnermilluunniit Israelimi. Naalakkap Guutiata najorpai, kunngimut unnersiutiginnissut tusarsaavoq taakkunani. v22 Guuti tassaavoq taakkuninnga Egyptenimit anisitsisoq; ussiup nujuartap nassua taakkunaniippoq. v23 Siulittuisarneq suallaataassanngilaq Jaakumut, angakkuarnerlu ajoqutaasinnaanani Israelimut. Maanna Jaaku pillugu Israelilu pillugu oqartoqarpoq: Guuti tupinnartumik iliuuseqarsimavoq! v24 Takuammi, inuiaat taakku massikkumaarput løvitut arnavissatut, nikutserumaarput løvitut! Aqupissanngillat pisatik nerereertinnagit imereertinnagulu toqutamik aavat.« v25 Taava Balaki Bileamimut oqarpoq: »Perloqqusinnaanngikkukkit soorunami aamma pilluaqqussanngilatit!« v26 Bileamili akivoq: »Oqarfigeriinnginnerpagit Naalakkap oqaasii tamaasa malillugit iliorumallunga?« v27 Taava Balaki Bileamimut oqarpoq: »Qaagit, taava allamukaqatigissavakkit. Immaqa Guutip akuersaassavaa tassanngaanniit inuiannut perloqqusissussinissat.« v28 Balakip Bileami ingerlaqatigaa qaqqap Peorip nunamut inoqajuitsuusumut tamarmut isikkiveqartup qaavanut. v29 Bileami Balakimut oqarpoq: »Tamaani arfineq-marlunnik pilliiviliuutinnga pissarsissullungalu ussinnik arfineq-marlunnik savanillu angutivissanik arfineq-marlunnik!« v30 Balaki Bileamip oqaasii malillugit iliorpoq pilliivinnilu tamani immikkut pilliutigalugit ussik ataaseq savalu angutiviaq ataaseq. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 24 v1 Bileamip paasigamiuk Israelip pilluaqquneqarnissaa Naalakkap isaani iluartoq siuliini iliornermisut iliunngilaq, tassa pisussanik ilimasaarinngilaq; inoqajuitsulli tungaanut saappoq. v2 Inoqajuitsumut isini naatileramigit takuai Israelikkut naggueqatigiikkuutaarlutik tammaarsimasut. Taava Guutip anersaavata tikimmani v3 siulittuutini oqaatigaa: »Ima oqarpoq Bileami Beorip ernera, ima oqarpoq angut tappissunik iseqartoq, v4 tusagaqartoq Guutimit oqaatsinik takorluuisitaasorlu Ajugaqanngitsumit, nalalluni uisasunillu iseqarluni: v5 Jaaku, kusanangaaramik tupitit, Israeli ineqarfitit! v6 Ipput palmisut sanileriiaarlutik siassimasutut, naatsiivittut kuup sinaaniittutut; assigaat orpiit aloet Naalakkap ikkussorsimasai, cederit ermup killingani naasut. v7 Israelip imiisivii utsersorput, siaruartigaat naammattumik inerittoqarput. Kunngia Agagimit akimanerussaaq, kunngeqarfia akitsisitaassaaq. v8 Guutip Egyptenimit anisippaa, ussittullu nujuartatut nassoqarpoq. Iivai inuiaqatigiit akeqqani, saarngi kikkarlugit, nanertuisini sequtserlugit. v9 Aqupittarpoq qasuersaartarlunilu løvitut, løvitut arnavissatut – kinalu ima ersisuitsiginerpa taanna itertissallugu? Pilluaqqunarsili ilinnik pilluaqqusisoq, perloqquneqarlilu ilinnik perloqqusisoq!« v10 Taava Balakip Bileami kamaatingaalerpaa. Assamminik sioorasaarpaa oqarfigalugulu: »Maannartippakkit akeqqakka perloqqoqqullugit, maannali pingasoriarlutit pilluaqqoreerpatit. v11 Maanna tuaviinnaq angerlarniarit! Angisuumik akissarsisissamaarsimagaluarpagit, akissarsinissaraluilli Naalakkap akornuserpaa.« v12 Bileamip akivaa: »Aallartitatimmi ima oqarfigereersimavakka: v13 Balakip sølvit kuultillu illumini pigisani tamaasa uannut tunniukkaluarpagilluunniit Naalakkap Guutima peqqussutaanut akerliusumik sunnguamilluunniit immineerlunga iliuuseqarsinnaanngilanga. v14 Maanna uanga nunannut utilerpunga. Kisianni ilimasaareertariaqarpagit inuiaat taakkua illit innuttannut siunissami qanoq iliorumaarnerannik.« v15 Bileamip siulittuutini oqaatigaa: »Ima oqarpoq Bileami Beorip ernera, ima oqarpoq angut tappissunik iseqartoq, v16 ima oqarpoq Guutimit oqaatsinik tusagaqartoq, pissarsisoq ilisimasassanik Qutsinnerussaartumit, takorluuisitaasorlu Ajugaqanngitsumit nalalluni tappissunillu iseqarluni: v17 Takujumaarpara, maannaanngitsorli, isigaara – ungasianiilli. Jaakumit nuiumaarpoq ulloriaq, qullarumaarporlu kunngip tigumiaa Israelimit. Sequmissavai Moabip siunnai Setillu ernerisa tamarmik qaratserfii. v18 Edomi ajugaaffigissavaa Se'irimit qimaasut tamaasa suujunnaarsissallugit; v19 Jaakup akeqqani qunutissavai, Israeli ajugaajumaarpoq.« v20 Bileamip Amaleki takuleramiuk siulittuut una oqaatigaa: »Amaleki inuianni nuimanersaavoq, nungutitaasussaajumaarporli.« v21 Bileamip Kenikkut takuleramigit siulittuut una oqaatigaa: »Najukkat sivisuumik atasussatut sanaajugaluartoq isumannaatsuullunilu, inigisallu qaqqami inissisimagaluartoq, v22 taamaattoq piiaaffigineqarumaarputit, Kaini! Assurip aallaruppatit tamanna eqquukkumaarpoq!« v23 Bileamip siulittuut una oqaatigaa: »Alianaq, kina Avannaata inuiaani aniguiumaarpa? v24 Kittæerinit aggerumaarput umiarsuit, qunutissavaat Assuri Eberilu, namminnerli aammattaaq nungutitaajumaarput!« v25 Taava Bileami nunaminut uterluni aallarpoq. Aammattaaq Balaki qimaguppoq. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 25 Shittimimi tunussineq v1 Taava Israelikkut Shittimimi nunassipput. Inuit Moabikkut arnartaat arneriffigalugit kanngunartuliortalerput; v2 Moabikkut arnartaasa guutiminnut toqutassanik pilliisaraangamik Israelikkut qaaqqusarpaat taakkulu nereqataasarput arnallu guutii pallorfigisarlugit. v3 Israelikkut Ba'al-Peorimut guutisiortalermata Naalakkap kamaatingaalerpai, v4 Naalagarlu Mosesimut oqarpoq: »Inuit qullersaat Naalakkap saani toqutaatikkit tamanut ammasumik, taava Naalakkap kamangaarnera Israelikkunnit nigorumaarpoq.« v5 Mosesi Israelikkunni eqqartuussisunut oqarpoq: »Tamassi immikkut angutitassi ilaat Ba'al-Peorimut guutisiortartut toqussavasi.« v6 Allaammi Israelikkut ilaata qatanngumminut tikiuppaa arnaq Midjanikkuusoq Mosesi ilagiillu Israelikkut tamarmik Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani issiallutik qiasut isigitillugit. v7 Pinehasip palasip Eleazarip ernerata, Aronip ernutaata, taama pisoqartoq takugamiuk nikuilluni katersorsimasut qimappai qalugiusarlu tigullugu. v8 Angut Israelikkuusoq malillugu tupermut katititsisarfimmut iserpoq; taakkulu marluk, Israelikkuusoq arnarlu, tapillugit qalugiusamik kapivai akuaannut kapputitillugu. Taava perluk Israelikkunni toqoraataasoq atuukkunnaarpoq. v9 24.000-illi perluk toqussutigereersimavaat. v10 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: v11 »Palasip Pinehasip Eleazarip ernerata Aronip ernutaata Israelikkunnik kamaassiunnaartippaanga, uanga pillunga ilungersungaarnini akornanni ersersikkamiuk. Tamanna pillugu ilungersutsanninni Israelikkut nungutilluinnarsimanngilakka. v12 Taamaattumik oqarfiguuk eqqississutaasumik angerfigeqatiginiariga. v13 Taanna taassumalu kinguaassai palasiujuassapput taassuma Guutimik kiffartuussinerminik ilungersuutiginningaarnermigut Israelikkut saammaanneqartimmagit.« v14 Israelikkuusoq taanna arnaq Midjanikkuusoq aapparalugu kapineqarluni toqunneqartoq Zimrimik ateqarpoq, Salup ernera, Simmiuup naggueqatigiissortaani siuaasaqaqatigiit ilaanni qullersaasoq. v15 Arnarlu taanna Midjanikkuusoq toqutaasoq Kozbimik ateqarpoq; taanna Surip Midjanikkunni siuaasaqaqatigiit ilaanni naalagaasup panigaa. v16 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: v17 »Midjanikkut saassutissavasi toqorarlugillu! v18 Taakkuami saassuppaasi peqqusersusaarfigalusilu pissutigalugu Peorimi pisimasoq, pissutigalugulu nunaqqatertik Kozbi Midjanimi naalagaasup pania. Tassa arnaq taanna ullormi perluup toqoraataasup akornassinni atuunnerani toqutaasoq Peori pissutaalluni.« Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 26 Israelikkunni eqqarleriit kisinneqartut (25,19) Perluk taanna atuukkunnaarmat v1 Naalagaq Mosesimut palasimullu Eleazarimut Aronip erneranut oqarpoq: v2 »Ilagiit Israelikkut 20-nik ukioqalereersut tamaasa kisissigit siuaasaqaqatigiikkuutaarlugit, Israelimi angutit sakkulisarsinnaasut tamaasa.« v3 Narsartani Moabimi Jordanip sinaani Jerikop akiani Mosesip palasillu Eleazarip inuit naatsorsorpaat v4 20-nik ukioqalereersimasuniit, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. Israelikkut Egyptenimit anisimasut makkuupput: v5 Rubenip Israelip angajulliliaata kinguaavi ukuusut: Enoki, Enokikkut eqqarleriissortaat; Pallu Pallukkut nagguigaat; v6 Hesroni Hesronikkut nagguigaat, kiisalu Karmi Karmikkut nagguigaat. v7 Tassa Rubenikkut eqqarleriissortaat, naatsorsorneqartortaallu 43.730-upput. v8 Pallup erneraa Eliabi, v9 Eliabillu ernerai Nemueli, Datani Abiramilu. Datani Abiramilu tassaapput ilagiinni ataqqineqangaaraluarlutik Mosesimut Aronimullu naalakkumajunnaartut taamani Kora peqatigisaalu Naalakkamut naalasseriimmata. v10 Nuna aatsarpoq iillugillu Kora peqatigisaalu; tamakkerlutik ajunaarput toqullutik. Angutit 250-iusut nungullutik innermit ikuallagaapput nalunaaqutitut anusinngorsaataasussatut. v11 Koralli erneri ajunaaqataanngillat. v12 Uku tassaapput Simmiuup kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Nemueli Nemuelikkut nagguigaat; Jamini Jaminikkut nagguigaat; Jakini Jakinikkut nagguigaat; v13 Zera Zerakkut nagguigaat, kiisalu Sauli Saulikkut nagguigaat. v14 Tassa Simmiuukkut eqqarleriissortaat 22.200-usut. v15 Uku tassaapput Gadip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Sefoni Sefonikkut nagguigaat; Haggi Haggikkut nagguigaat; Shuni Shunikkut nagguigaat; v16 Ozni Oznikkut nagguigaat; Eri, Erikkut nagguigaat; v17 Arodi Arodikkut nagguigaat, kiisalu Ar'eli Arelikkut nagguigaat. v18 Tassa Gadikkut eqqarleriissortaat; naatsorsorneqartortaat 40.500-upput. v19 Judap ernerai Eri Onanilu, Erili Onanilu Kana'animi toqupput. v20 Uku tassaapput Judap kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Shela Shelakkut nagguigaat; Peresi Peresikkut nagguigaat, kiisalu Zera Zerakkut nagguigaat. v21 Uku tassaapput Peresip kinguaavi: Hesroni Hesronikkut nagguigaat. Hamuli Hamulikkut nagguigaat. v22 Tassa Judap eqqarleriissortai; naatsorsorneqartortaat 76.500-upput. v23 Uku tassaapput Issakarip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Tola Tolakkut nagguigaat; Puvva Punikkut nagguigaat; v24 Jashubi Jashubikkut nagguigaat; Shimroni Shimronikkut nagguigaat. v25 Tassa Issakarip eqqarleriissortai; naatsorsorneqartortaat 64.300-upput. v26 Uku tassaapput Zebulonip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Seredi Seredikkut nagguigaat; Eloni Elonikkut nagguigaat; Jakle'eli Jakle'elikkut nagguigaat. v27 Tassa Zebulonikkut eqqarleriissortaat; naatsorsorneqartortaat 60.500-upput. v28 Josefip erneri tassaapput Manasse Efraimilu eqqarleriissortakkuutaarlutik: v29 Manassep kinguaavi ukuupput: Makiri Makirikkut nagguigaat. Makirip ernertaaraa Gileadi. Gileadi Gileadikkut nagguigaat. v30 Gileadillu kinguaavi ukuupput: Iezeri Iezerikkut nagguigaat; Heleki Helekikkut nagguigaat; v31 Asrieli, Asrielikkut nagguigaat; Sikemi Sikemikkut nagguigaat; v32 Shemida Shemidakkut nagguigaat; Heferi, Heferikkut nagguigaat. v33 Heferip ernera Selofkadi erneqanngilaq paniinnaqarlunili ima atilinnik: Makla, Noa, Hogla, Milka Tirsalu. v34 Tassa Manassep eqqarleriissortai; naatsorsorneqartortaat 52.700-upput. v35 Uku tassaapput Efraimip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Shutela Shutelakkut nagguigaat; Bekeri Bekerikkut nagguigaat; Tahani Tahanikkut nagguigaat. v36 Shutelap kinguaavi ukuupput: Erani Eranikkut nagguigaat. v37 Tassa Efraimikkut eqqarleriissortaat; naatsorsorneqartortaat 32.500-upput. Tassaapput Josefip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik. v38 Uku tassaapput Benjaminip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Bela Belakkut nagguigaat; Ashbeli Ashbelikkut nagguigaat; Akirami Akiramikkut nagguigaat; v39 Shufami Shufamikkut nagguigaat; Hufami Hufamikkut nagguigaat. v40 Belap ernerai Ardi Na'amanilu; Ardi Ardikkut nagguigaat; Na'amani Na'amanikkut nagguigaat. v41 Tassa Benjaminikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik; naatsorsorneqartortaat 45.600-upput. v42 Danip kinguaavi ukuupput eqqarleriissortakkuutaarlutik: Shuhami Shuhamikkut nagguigaat. tassa Danip eqqarleriissortai; v43 naatsorsorneqartortaat 64.400-upput. v44 Uku tassaapput Asherip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Jimna Jimnakkut nagguigaat; Jishvi Jishvikkut nagguigaat; Beria Beriakkut nagguigaat. v45 Beriap ernerinit: Heberi Heberikkut nagguigaat; Malkieli Malkielikkut nagguigaat. v46 Asheri paneqarpoq Seramik atilimmik. v47 Tassa Asherikkut eqqarleriissortaat; naatsorsorneqartortaat 53.400-upput. v48 Uku tassaapput Naftalip kinguaavi eqqarleriissortakkuutaarlutik: Jakse'eli Jakse'elikkut nagguigaat; Guni Gunikkut nagguigaat; v49 Jeseri Jeserikkut nagguigaat; Shillemi Shillemikkut nagguigaat. v50 Tassa Naftalip eqqarleriissortai; naatsorsorneqartortaat 45.400-upput. v51 Israelikkut naatsorsorneqartortaat 601.730-upput. v52 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v53 »Nuna taakkununnga agguaanneqassaaq kingornussassatut kingornussisussat aqqi nalunaarsorlugit, v54 tassa naggueqatigiit angisuut angisuumik pigisassissavatit mikisulli mikisumik. Naggueqatigiit tamarmik immikkut kingornussassissapput naatsorsorneqartortamik amerlassusiat naapertorlugu. v55 Nunalli agguaanneqarnera immeraannikkut pissaaq; kingornussassarsissapput siuaasamik aqqi najoqqutaralugit. v56 Immeraannerup inernera najoqqutaralugu kingornussassaat angisuujutillugit mikisuutillugillu agguaanneqassapput.« v57 Uku tassaapput Levikkunnit naatsorsorneqartut eqqarleriissortakkuutaarlutik: Gershoni Gershonikkut nagguigaat; Kehati, Kehatikkut nagguigaat; Merari Merarikkut nagguigaat. v58 Uku tassaapput Levikkut eqqarleriissortaat: Libnikkut, Hebronikkut, Maklikkut, Mushikkut kiisalu Korakkut. Kehati Amramip erneraa; v59 Amramip nulia Jokebedimik ateqarpoq. Taanna Levip panigaa Egyptenimi inunngortoq. Amramip taassuminnga ernertaarai Aroni Mosesilu panissaaralugulu Mirjami. v60 Aronip ernerai Nadabi, Abihu, Eleazari Itamarilu. v61 Nadabili Abihulu toqupput inneq illernartinneqarsimanngitsoq Naalakkap kiinaata saanut sassaakkamikku. v62 Levikkut naatsorsorneqartortaat 23.000-iupput angutit tamaasa nukappiaqqallu ataatsimik qaammateqalereersut tamaasa kisitsinermi ilaatillugit. Levikkut Israelikkunnut allanut ilaatillugit kisinneqanngillat Israelikkoqatitik assiginagit nunamik kingornussarsiassaqartitaannginnamik. v63 Tassaapput Mosesimit palasimillu Eleazarimit naatsorsorneqartut, taamani Israelikkut naatsorsorneqarmata narsartani Moabimi, Jordanip sinaani Jerikop akiani. v64 Naatsorsorneqartut taakku taamani Mosesip palasillu Aronip Sinajip inoqajuitsuani naatsorsorsimasaannik ataatsimilluunniit ilaqanngillat, v65 Sinajimi kisinneqartut Naalakkap ilisimatereersimammagit inoqajuitsumi toqussasut. Taakkunannga amiakkutuaalersimapput Kalebi Jefunnep ernera Josvalu Nunip ernera. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 27 Arnat nunaammik kingornussisinnaatitaanissaat v1 Selofkadip panii sassarput; Selofkadi Heferip erneraa, Heferi Gileadip, Gileadi Makirip, Makiri Manassep, Josefip erneranit Manassekkut eqqarleriissortaannit naggueqartup, erneraa. Selofkadip panii ateqarput: Makla, Noa, Hogla, Milka Tirsalu. v2 Taakkua sassarfigaat Mosesi palasilu Eleazari qullersaasullu ilagiillu tamaasa Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani, oqarfigalugillu: v3 »Ataatarput inoqajuitsumi toquvoq; Naalakkamulli assortuisunut, tassa Koramut peqataanullu, ilaanngilaq. Nammineq ajortuliani pillugu toquvoq. Erneqanngilarlu. v4 Ataatatta aqqa eqqarleriissortanit peerneqassanerpa erneqannginnera pissutigalugu? Pissarsiassatsinnik tunisigut ataatatta qatanngutaanut angutinut naligitilluta!« v5 Kissaatigisaat Mosesip Naalakkamut saqqummiuppaa, v6 Naalakkallu Mosesi akivaa: v7 »Selofkadip panii eqqortumik oqarput. Ataataata qatanngutaanut angutinut naligitillugit nunaammik pigisassaannik tunikkit, ataatamillu kingornussarisimasaa taakkua pigisarilerlissuk. v8 Israelikkut ima oqarfigikkit: Angut erneqarnani toqugaangat pania kingornussisuutittassavarsi. v9 Paneqanngippallu toqusup qatanngutai angutit kingornussisuutissavasi. v10 Angutinik qatannguteqanngippat ataataata qatanngutai angutit kingornussisuutissavasi. v11 Ataataali angutinik qatannguteqarsimanngippat ilagisamini qaniginerpaasaa kingornussisuutissavarsi; pigisaralua taassuma pigilissavaa.« Tamanna tassaavoq Israelikkunni inatsisaasussaq, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. Josva Mosesip kingoraartissaatut ivertinneqartoq v12 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Qaqqamut Abarimimut majuarit, nunalu Israelikkunnut tunniussara isiginnaaruk. v13 Nunalu taanna takoreerukku siuaasannukassaatit, soorlu qatanngutit Aroni siunikkut taama pisimasoq. v14 Inoqajuitsumi Sinimi oqaatsikka naalanngilasi inuit isigitillugit ilagiit illernassusera ataqqiumanngimmassuk, tassa taamani imeq pillugu.« Pineqarpoq Meribat-Kadeship imia Sinip inoqajuitsuani. v15 Mosesi Naalakkamut oqarpoq: v16 »Naalagaq, Guutiusutit pinngortitannut tamanut tunniussaqartutit anersaartornermik uumassutaasumik, ivertitsigit ilagiit siulersuisussaannik angummik allamik, v17 sorsukkiartoraangamik angerlaraangamillu siulersortigisinnaasaannik – Naalakkap ilagiissai savatut paarsisoqanngitsutut issanngimmata.« v18 Taava Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Toqqaruk Josva Nunip ernera, angut anersaamik ilumioqartoq, assallu taassumunnga tutsiguk! v19 Taanna sassartiguk palasimut Eleazarimut ilagiinnullu tamanut; kiffartuutissaanullu ivertiguk inuit najuutsillugit. v20 Piginnaatitaanerpit pigisavit ilaanik tuniuk ilagiinnit Israelikkuusunit tamarmiusunit naalanneqaqqullugu. v21 Palasimut Eleazarimut sassartassaaq, taassumalu Naalakkap kiinaata saani immeraat urim atorlugu qanoq aalajangiinissamik siunersiuuttassavaa. Peqqusinera malillugu Israelikkut tamarmik aallartassapput peqqusineralu malillugu nunaminnut angerlartassallutik.« v22 Mosesi Naalakkap peqqusineratut iliorpoq. Josva toqqarpaa palasimullu Eleazarimut ilagiinnullu tamarmiusunut sassartillugu. v23 Eleazarillu assani taassumunnga tutsillugit kiffartuutissaanut ivertippaa, soorlu Naalakkap Mosesikkut taama peqqusimagaani. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 28 Ullut tamaasa pilliutit nalliussiffinnilu pilliutit pillugit aalajangersakkat v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut peqqusiffigikkit piffissami aalajangersimasumi uannut sassaassisaqqullugit tunissutinik, pilliutinik uanga nerisassannik, tikkat uannut naamajuminartussamik. v3 Ima oqarfigissavatit: Makku tassaapput pilliutit Naalakkamut sassaassassat: Savaaqqat marluk ataatsimik ukioqartut innarluuteqanngitsut ullormut sassaattagassat, ikikkagassatut ullut tamaasa pilliutigisartagassat. v4 Savaaqqap aappaa ullaakkut pilliutigisassavat aappaalu unnukkut taarsinngitsiarnerani; v5 taakkununnga ilaatinneqassapput naatitanit pilliutit qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutaanik ataatsimik olivenit sequtsikkat uuliaannik hinip sisamararterutaanik ataatsimik aalatikkat. v6 Tassa pilliut ikikkagassaq ullut tamaasa pilliutigineqartartussaq sassaanneqartoq qaqqami Sinajimi, Naalakkamut pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v7 Pilliut kueragassaq ilanngutassaq savaaqqamut ataatsimut hinip sisamararterutaanik annertussuseqassaaq. Kueraruk pilliut immiamit sanaaq illit illernartuummi Naalakkamut sassaassassat. v8 Savaaqqap aappaa pilliutigissavat unnukkut taarsinngitsiarnerani, taamatuttaaq naatitanit pilliut pilliullu kueragassaq ullaakkut pilliutivit taamaaqataat sassaatissavat, pilliut tikka Naalakkamut naamajuminartussaq. v9 Sabbatimi pilliutigissavatit savaaqqat ataatsimik ukioqartut marluk innarluuteqanngitsut, qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai marluk uuliamik aalatikkat naatitanit pilliutitut, pilliullu kueragassaq taakkununnga ilanngullugu, v10 taanna tassaavoq sabbatip-akunneranut sabbatimi pilliut ikikkagassaq ullut tamaasa ikikkagassatut pilliutaasartup pilliutillu kueragassap tapiliussaasup saniatigut. v11 Qaammatit tamaasa ullormi siullermi pilliutitut ikikkagassatut Naalakkamut sassaattassavasi nersuteeqqat angutivissat marluk, sava angutiviaq ataaseq savaaqqallu ataatsimik ukiullit arfineq-marluk innarluuteqanngitsut. v12 Ussimmut ataatsimut ilaliuttassavasi naatitanit pilliutit qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai pingasut uuliamik aalatikkat, savamut angutivissamut qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai marluk uuliamik aalatikkat, v13 savaaqqamullu ataatsimut ilaliutissavasi naatitanit pilliutit qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutaa ataaseq uuliamik aalatikkat. Pilliutit ikikkagassat taakku tassaassapput Naalakkamut pigitillugit ikuallanneqartussat, tikkat Naalakkamut naamajuminartussaq. v14 Pilliutit kueragassat taakkununnga ilaatitassat tassaassapput ussimmut ataatsimut viinni hinip affaa, savamut angutivissamut hinip pingajorarterutaa savaaqqamullu ataatsimut hinip sisamararterutaa. Tassa qaammanniffimmi pilliutit ikikkagassat ukiup ingerlanerani qaammanniffiit tamaasa sassaanneqartartussat. v15 Aammattaaq ajortaaruteqqussutitut Naalakkamut pilliutigissavarsi savaasaq angutiviaq – ikikkagassanut ullut tamaasa pilliutaasartunut pilliutinullu kueragassanut taakkununnga ilaasartunut tapiliullugu. v16 Qaammatip siulliup ulluisa 14-iat Naalakkamut poorskisiorfiuvoq. v17 Qaammatillu taassuma ulluisa 15-ianni ulluni arfineq-marlunni timiusamik seernarsaateqanngitsumik nerissaasi. v18 Ulloq siulleq nalliussillusi illernartumik katisimassaasi. Suliassamik sumilluunniit attuissanngilasi. v19 Pilliutitut ikikkagassatut Naalakkamut pigitillugit sassaatissavasi nersuteeqqat angutivissat marluk, sava angutiviaq ataaseq savaaqqallu ataatsimik ukiullit arfineq-marluk, tamarmik innarluuteqanngitsut. v20 Naatitanit pilliutit taakkununnga ilaatitassat tassaassapput qajuusat aseqqorissut uuliamik aalatikkat efap qulerarterutai pingasut ussimmut ataatsimut, efap qulerarterutai marluk savamut angutivissamut v21 savaaqqanullu arfineq-marluusunut ataasiakkaanut efap qulerarterutaa ataaseq. v22 Savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutitut ajortaaruteqqussutitut sassaatissavarsi saammaannartinneqaqqullusi. v23 Taanna pilliutigissavarsi pilliutinut ikikkagassanut ullaat tamaasa pilliutigineqartunut tapiliullugu. v24 Pilliutit taamaattut ullut arfineq-marluk ingerlaneranni ullut tamaasa pilliutigisassavasi. Tassaapput pilliutit Naalakkap nerisassai, tikkat Naalakkamut naamajuminartussaq. Pilliutigineqassaaq ilallugu pilliutinik kueragassanik, pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutaasartut saniatigut. v25 Ullut arfineq-aappaat illernartitaasumik katisimaffiussaaq suliassamik sumilluunniit attuiffiussanngitsoq. v26 Ullormi inereqqaatisiorfimmi, tassa inereqqaatinit pilliutissanik Naalakkamut aatsiffigisassinni ullut 50-ianni nalliussivissinni, illernartumik katisimassaasi nalliussillusi. Ullormi tassani suliassamik sumilluunniit attuissanngilasi. v27 Pilliutitut ikikkagassatut tikkat Naalakkamut naamajuminartussatut sassaattassavasi nersuteeqqat angutivissat marluk, sava angutiviaq ataaseq savaaqqallu ataatsimik ukiullit arfineq-marluk. v28 Naatitanit pilliut taakkununnga ilaatitaasussaq tassaassaaq qajuusat aseqqorissut uuliamik aalatikkat efap qulerarterutai pingasut ussimmut ataatsimut, efap qulerarterutai marluk savamut angutivissamut v29 savaaqqanullu arfineq-marluusunut ataasiakkaanut efap qulerarterutaa ataaseq. v30 Savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi pilliutitut ajortaaruteqqussutitut, saammaannartinneqaqqullusi. v31 Taakku pilliutillu kueragassat pilliutigissavasi tapiliullugit pilliutinut ikikkagassanut naatitanillu pilliutinut. Nersutillu innarluuteqartuussanngillat. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 29 v1 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa siulliat illernartitaasumik katisimaffigissavarsi nalliussillusi. Suliassamik sumilluunniit attuissanngilasi. Ulloq taanna sulluartaammik qarlortassaasi. v2 Sassaatissavasi pilliutit ikikkagassat makku, tikkat Naalakkamut naamajuminartussaq: Nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaaqqallu ataatsimik ukiullit arfineq-marluk tamarmik innarluuteqanngitsut. v3 Naatitanit pilliutit taakkununnga ilaatitaasussat tassaassapput qajuusat aseqqorissut uuliamik aalatikkat – ussimmut efap qulerarterutai pingasut, savamut angutivissamut efap qulerarterutai marluk v4 savaaqqanullu arfineq-marluusunut ataasiakkaanut efap qulerarterutaa ataaseq. v5 Aammattaaq savaasaq angutiviaq ataaseq ajortaaruteqqussutitut pilliutigineqassaaq saammaannartinneqaqqullusi, v6 tassa makkua saniatigut: qaammanniffimmi pilliutit ikikkagassat naatitanit pilliutinik ilaqartut ullut tamaasa ikikkagassatut pilliutigineqartartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut – naamajuminartuullutik Naalakkamut pilliutaanissaannik peqqussutit malillugit. v7 Qaammatit arfineq-aappaata taassuma ulluisa qulinganni illernartitaasumik katisimassaasi nalliussillusi. Iisinnginniassaasi suliassamillu sumilluunniit attugaqarnasi. v8 Sassaatissavasi pilliutit ikikkagassat makku tikkat Naalakkamut naamajuminartussaq: Nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaaqqallu ataatsimik ukiullit arfineq-marluk, tamarmik innarluuteqanngitsut. v9 Naatitanit pilliutit taakkununnga ilaatitaasussat tassaassapput qajuusat aseqqorissut uuliamik efap qulerarterutaanik pingasunik aalatikkat ussimmut, efap qulerarterutaanik marlunnik savamut angutivissamut v10 savaaqqanullu arfineq-marluusunut ataasiakkaanut efap qulerarterutaa ataaseq. v11 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut taakkualu saniatigut pilliut saammaannartitsissutissaq pilliutillu ikikkagassat ullut tamaasa pilliutaasartut ilaqartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik. v12 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa 15-ianni illernartitaasumik katisimassaasi nalliussillusi. Suliassamik sumilluunniit attuissanngilasi. Ulluni arfineq-marlunni Naalagaq nalliussissutigissavarsi. v13 Pilliutitut ikikkagassatut, tikkat Naalakkamut naamajuminartussatut sassaatissavasi nersuteeqqat angutivissat 13-it, savat angutivissat marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit 14-it; innarluuteqanngitsuussappullu. v14 Naatitanit pilliutit taakkununnga ilaatitaasussat tassaassapput qajuusat aseqqorissut uuliamik aalatikkat – ussigit tamaasa immikkut efap qulerarterutaanik pingasunik, savat angutivissat tamaasa immikkut efap qulerarterutaanik marlunnik v15 savaaqqallu tamaasa immikkut efap qulerarterutaanik ataatsimik qajuusartalerlugit. v16 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut taakkualu saniatigut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartartut, ilaqartillugit naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik. v17 Ullut aappaanni pilliutigissavasi nersuteeqqat angutivissat aqqaneq-marluk, savat angutivissat marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit 14-it, tamarmik innarluuteqanngitsut, v18 ilaliullugit naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat ilaasussaasut ussinnut savanullu angutivissanut savaaqqanullu amerlassusilerlugit peqqussutigineqartoq malillugu. v19 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut saniatigut. v20 Ullut pingajuanni pilliutigissavasi ussigit aqqanillit, savat angutivissat marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit 14-it tamarmik innarluuteqanngitsut, v21 ilaliullugit naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat ilaasussaasut ussinnut savanullu angutivissanut savaaqqanullu amerlassusilerlugit peqqussutigineqartoq malillugu. v22 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut saniatigut. v23 Ullut sisamaanni pilliutigissavasi ussigit qulit, savat angutivissat marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit 14-it, tamarmik innarluuteqanngitsut, v24 ilaliullugit naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat taakkununnga ilaasussaasut ussinnut savanullu angutivissanut savaaqqanullu amerlassusilerlugit peqqussutigineqartoq malillugu. v25 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut saniatigut. v26 Ullut tallimaanni pilliutigissavasi ussigit qulingiluat savallu angutivissat marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit 14-it, tamarmik innarluuteqanngitsut v27 ilaliullugit naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat ilaasussaasut ussinnut savanullu angutivissanut savaaqqanullu amerlassusilerlugit peqqussutigineqartoq malillugu. v28 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut saniatigut. v29 Ullut arfernanni pilliutigissavasi ussigit arfineq-pingasut, savat angutivissat marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit 14-it, tamarmik innarluuteqanngitsut, v30 ilaliullugit naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat ilaasussaasut ussinnut savanullu angutivissanut savaaqqanullu amerlassusilerlugit peqqussutigineqartoq malillugu. v31 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut saniatigut. v32 Ullut arfineq-aappaanni pilliutigissavasi ussigit arfineq-marluk, savat angutivissat marluk savaaqqallu ataatsimik ukiullit 14-it, tamarmik innarluuteqanngitsut, v33 ilaliullugit naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat ilaasussaasut ussinnut savanullu angutivissanut savaaqqanullu amerlassusilerlugit peqqussutigineqartoq malillugu. v34 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut saniatigut. v35 Ullut arfineq-pingajuat nalliussillusi katersuuffigissavarsi. Suliassamik sumilluunniit attuissanngilasi. v36 Pilliutitut ikikkagassatut, tikkat Naalakkamut naamajuminartussatut, sassaatissavasi ussik ataaseq savalu angutiviaq ataaseq savaaqqallu ataatsimik ukiullit arfineq-marluk, tamarmik innarluuteqanngitsut, v37 ilaliullugit naatitanit pilliutit pilliutillu kueragassat ilaasussaasut ussimmut savamullu angutivissamut savaaqqanullu amerlassusilerlugit peqqussutigineqartoq malillugu. v38 Aamma savaasaq angutiviaq ataaseq pilliutigissavarsi ajortaaruteqqussutitut pilliutit ikikkagassat ullut tamaasa pilliutigineqartartut naatitanit pilliutinik pilliutinillu kueragassanik ilaqartut saniatigut. v39 Pilliutit tamakku Naalakkamut sassaatissavasi ulluni nalliussivinni, neriorsuut eqquutitinniarlugu pilliutit kajumissutsimillu pilliutit – tassaasinnaasut pilliutit ikikkagassat, naatitanit pilliutit, pilliutit kueragassat pilliutilluunniit nereqatigiissutissat – saniatigut. (30,1) Mosesi Israelikkunnut tamakkuninnga oqaluppoq Naalakkap imminut peqqusisimanera malilluinnarlugu. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 30 Unnersuinerit pillugit inatsisit v2 Mosesip Israelikkut naggueqatigiissortaasa naalagaat oqaluffigai: Naalagaq ima peqqusivoq: v3 Angutip kialuunniit Naalagaq neriorsuiffigisimaguniuk uppernarsaalluniluunniit imminut pisussanngortissimaguni sumilluunniit pinaveersaagaqarniarluni, taava oqaatsini unioqqutissanngilaa neriorsuisimanermisorluinnarli iliussalluni. v4 Arnaq inuusuttoq suli ataatamini najugaqartuusoq Naalakkamut neriorsuuteqarsimappat imminulluunniit pisussanngortissimappat pinaveersaagaqarniarluni, v5 ataataatalu neriorsuinera imminulluunniit pisussanngortissimanera tusarsimagaluarlugu nangarsimanngippagu, taava arnap neriorsuisimaneri pinaveersaagaqarniarluniluunniit imminut pisussanngortissimaneri tamarmik atuuttussaassapput. v6 Ataataatali tamakku tusarlugit nangarsimappagu taava neriorsuutai pinaveersaagaqarniarluniluunniit imminut pisussaatinneri tamavimmik atuuttussaassanngillat. Naalakkallu isumakkeerfigissavaa ataataata naaggaarsimammagu. v7 Arnaq uinissimappat neriorsuutini eqqarsarluaqqaarnaniluunniit oqarnermigut pinngitsoorani pisussaaffeqalersimanini suli atuutsillugit, v8 uiatali tamakku tusaraluarlugit ulloq taanna nangarsimanngippagu, taava arnap neriorsuutigisimasai pinaveersaagaqarniarlunilu pisussaaffigilersimasai atuuttussaassapput. v9 Uiatali tamakku tusarlugit nangarsimaguniuk, taava tamatumuuna neriorsuutigisimasai eqqarsarluaqqaarnaniluunniit oqarnermigut pinaveersaagaqarniarluni pisussaaffeqalersimanera atortussaajunnaarsissavai. Naalakkallu arnaq isumakkeerfigissavaa. v10 Uillarnerup arnalluunniit avinnerup neriorsuutigisimasaa, pinaveersaagaqarniarluni pisussaaffigisai suulluunniit, atuuttussaajuassapput. v11 Arnaq uinereerluni neriorsuuteqarsimappat uppernarsaanikkulluunniit imminut pisussanngortissimappat pinaveersaagaqarniarluni, v12 uiali tamanna tusarsimagaluarlugu nipangiinnarsimappat nangarsimanagulu, taava neriorsuutigisimasai pinaveersaagaqarniarlunilu pisussaaffigilersimasai tamarmik atuuttussaassapput. v13 Uiatali tamakku ulloq taanna tusarniariarlugit atuuttussaajunnaarsissimappagit, taava oqaaseq ataasiinnarluunniit arnap anissimasaa, tassa neriorsuutai pisussaaffiiluunniit, atuuttussaassanngillat; uiata atuukkunnaarsissimavai, Naalakkallu arnaq isumakkeerfigissavaa. v14 Arnap neriorsuutigisimasai tamaasa pinaveersaagaqarnissamullu iisinnginniarnissamulluunniit pisussaaffigilersimasai tamaasa uiata atuuttussaatiinnarsinnaavai atuuttussaajunnaarsissinnaallugilluunniit. v15 Uia nipangiinnarsimaguni ulloq taanna nulii nangarsimanagu nuliami neriorsuutigisimasai pinaveersaagaqarnissamulluunniit pisussaaffigilersimasai taamaaliornermigut atuuttussatut aalajangiinnarpai, oqaasii ulloq taanna tusarniariarlugit nangarsimannginnamiuk. v16 Tusareernerisalu kingornatigut atuuttussaajunnaarsikkunigit nuliami pillarneqaatissaa atortariaqassavaa. v17 Tamakku tassaapput inatsisit Naalakkap Mosesimut peqqussutigisai uiusup nuliaasullu aamma ataataasup paniatalu imminnut pissuserisassaannik, paniusoq inuusukkallartillugu ataataminilu najugaqartillugu. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 31 Midjanikkunnut ajugaaneq v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 »Israelikkut Midjanikkunnut akiniaatikkit. Taamaalioreeruit siuaasannukarumaarputit.« v3 Mosesip Israelikkut oqarfigai: »Angutitassi ilaat Midjanikkunnut sorsunnissamut piareersartariaqarput Naalakkap taakkununnga akiniaanissaa naammassissallugu. v4 Israelip naggueqatigiissortaanit ataatsinit tamanit angutit 1.000-it sorsukkiartortissavasi.« v5 Taava Israelip naggueqatigiissortaanit tamanit immikkoortinneqarput angutit 1.000-it, tassa angutit 12.000-it sakkulisartut. v6 Naggueqatigiinnit tamanit angutit 1.000-it Mosesip sorsukkiartortippai Pinehasimut palasip Eleazarip erneranut ilagitillugit. Taassuma nassarpai atortut illernartut qarlortaatillu kalerrisaarissutaasartut. v7 Israelikkut Midjanikkunnut sorsupput, soorlu Naalagaq Mosesikkut taama peqqusisimasoq; angutitaallu tamaasa toquppaat. v8 Akiuunnermi toqutaasut ilagaat Midjanikkut kunngii tallimat – Evi, Rekemi, Suri, Huri Rebalu. Aammattaaq Bileami Beorip ernera panarlugu toquppaat. v9 Israelikkut Midjanikkut arnartaat meerartaallu tigusaralugit aallaruppaat. Taamatuttaaq nersutaataat tamaasa uumasuutaallu tamaasa pisuussutaallu tamaasa ujajakkatut tigusaraat. v10 Illoqarfiit najugarisaat tamaasa tupeqarfigisaallu tamaasa ikuallatsippaat. v11 Ujajakkatik, sorsunnermi tigusarisatik tamaasa – inuit nersutaatillu – aallaruppaat. v12 Inuit aallarussatik sorsunnermilu ujajakkat nassatatik tamaasa ingerlappaat Mosesimut palasimullu Eleazarimut ilagiinnullu Israelikkunnut tamanut Moabip narsartaani Jordanip sinaaniittuni Jerikop akiani tammaarsimasunut. v13 Mosesip palasillu Eleazarip ilagiinnilu qullersaasut tamarmik sakkutuut tammaarsimaffiup avataanut naapigiarpaat. v14 Mosesip kamaatingaarpai sakkutuunut naalaganngortitaasut sorsunnermit uterlutik tikittut, tassa sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut. v15 Ima oqarfigai: »Arnat tamaasa inuutiinnarassigit? v16 Taakkuuku tassa Bileamip oqaasii malillugit taamani Peorimi Israelikkunnik tammartitsisut Naalakkamut naalasseriitsilerlugit, Naalakkap ilagiissai perlummik eqqorneqartillugit. v17 Maanna toqorassavasi nukappiaqqat tamaasa arnallu angutinut atortissimasut tamaasa. v18 Niviarsialli angutinut atortissimanngitsut tamaasa ilissinni inuutissavasi. v19 Taava tammaarsimaffiup avataaniittariaqassaasi ulluni arfineq-marlunni. Toqutaqarsimasut tamarmik toqutanillu attuisimasut tamarmik ullut pingajuanni ullullu arfineq-aappaanni ajortaajartillutik minguersassapput, tassa ilissi inuillu aallarussasi taamaaliortussaassaasi. v20 Aamma atisat, amermik sanaajusut savaasalluunniit meqquinik sanaajusut tamarmik atortullu qisummik sanaajusut tamarmik ajortaajartillugit minguersarneqassapput.« v21 Palasip Eleazarip sorsuttartut sorsunnermi peqataasimasut tamaasa ima oqarfigai: »Tassa inatsit Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaa: v22 Kuulti sølvilu, kanngussak saviminerlu kiisalu aqerloq manngertoq aqerlorlu aqitsoq, v23 tassa innermik ikuallatsinneqarsinnaanngitsut tamaasa, immikkoortissavasi, taava minguissapput. Taamaattoq imermik minguiaammik ajortaajarneqassapput. Innermilli ikuallanneqarsinnaasut tamaasa immikkoortissavasi. v24 Ullut arfineq-aappaanni atisasi errussavasi minguerutitillugit. Taamaalioreerussi tammaarsimaffimmut isersinnaalissaasi.« v25 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: v26 »Illit palasillu Eleazarip ilagiinnilu siuaasaqaqatigiit qullersaasa sorsunnermi tiguakkat, tassa inuit nersutaatillu, kisissavasi. v27 Tiguakkat avissavatit sorsoqataasimasut ilagiillu tamaasa taamaaqatigiimmik pisassaqartillugit. v28 Sorsoqataasimasut Naalakkamut akiliuteqartissavatit pissarsiarisaannit – inunnit, ussinnit, siutituunit savanillu – 500-kkuutaanit ataaseq Naalakkamut pisassanngortittarlugu. v29 Tiguakkat taakku sorsoqataasimasut affannattaavinit tigussavatit, palasimullu Eleazarimut tunniutissavatit Naalakkap pisassaatut. v30 Israelikkut sorsoqataanngitsut affannattaavinit – inunnit, ussinnit, siutituunit savanillu, – tassa nersutaatinit tamanit 50-ikkuutaanit, ataatsimik tigusisarlutit Levikkunnut Naalakkap ineqarfiani kiffartortuusunut tunniutissavatit.« v31 Mosesi palasilu Eleazari Naalakkap Mosesimut peqqusineratut iliorput. v32 Sorsunnermi tiguakkat, sorsuttartut ujajaareerlutik amiakkoritissimasaat, katillutik tassaapput savat 675.000-it, v33 ussigit 72.000-it v34 siutituullu 61.000-it. v35 Inuit tiguakkat ilagaat arnat 32.000-it angutinut atortissimanngitsut. v36 Sorsoqataasut affannattaarisimavaat savat 337.500-t v37 ilaat 675-it Naalakkamut akiliutissaatitaasut, v38 ussigit 36.000-it ilaat 72-it Naalakkamut akiliutissaatitaasut v39 siutituullu 30.500-t ilaat 61-it Naalakkamut akiliutissaatitaasut. v40 Inuit tiguakkat katillutik 16.000-iusut ilaat 32-t Naalakkamut akiliutissaatitaapput. v41 Mosesip Naalakkamut akiliutissat palasimut Eleazarimut tunniuppai, soorlu Naalakkap taama peqqusimagaani. v42 Israelikkut sorsoqataanngitsut affannattaavi, tassa affannattaat Mosesip sorsoqataasut pissarsiaannit immikkoortitai, v43 ilagiit affannattaavi tassaapput savat 337.500-t, v44 ussigit 36.000-it, v45 siutituut 30.500-t v46 inuillu 16.000-it. v47 Affannattaanit taakkunannga, tassa sorsoqataanngitsut pissarsiaannit, inunnit nersutaatinillu 50-ikkuutaanit, Mosesip ataaseq immikkoortippaa; taakkulu tunniuppai Levikkunnut Naalakkap ineqarfiani kiffartortuusunut, soorlu Naalakkap taama peqqusimagaani. v48 Taava sakkutuunut naalaganngortitaasut, tassa sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut Mosesimut sassarput v49 oqarlutillu: »Uagut ilinnut kiffaasugut sorsuttartut naalakkersugarisavut kisikkatsigit amigaateqanngillat. v50 Taamaattumik aggiuppavut Naalakkamut tunissutissavut kuultimit sanaat tamatta immikkut tigusimasavut: Tajat, paffimmiut, assammiut, iverutit ujammillu. Tassaapput Naalakkap kiinaata saani uatsinnik saammaannartitsissutissat.« v51 Mosesip palasillu Eleazarip kuultimit sanaat taakkunannga tiguaat; tamarmik kusanarluinnartumik sanaajupput. v52 Kuultimik sanaat taakku sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut Naalakkamut akiliutaat katillutik sekelinik 16.750-inik oqimaassuseqarput. v53 – Sorsuttartulli ujajakkatut pissarsiarisimasatik tamarmik immikkut tigummiinnarpaat. – v54 Mosesip palasillu Eleazarip kuultimit sanaat sakkutuut tuusintikkuutaat hundredekkuutaallu naalagaannit tigoreeramikkit Tupermut Naapeqatigiittarfimmut ingerlappaat. Taakkua Israelikkut Naalakkap kiinaata saani eqqaasittassavaat. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 32 Rubenikkut Gadikkullu Manassekkullu Jordanip kangiani nunassittut v1 Rubenikkut Gadikkullu nersutaaterpassuaqarput. Takugamikku nunap ilai Jazeri Gileadilu nersutaateqarfissaqqissuusut v2 Mosesi palasilu Eleazari ilagiinnilu qullersaasut ornippaat oqarfigalugillu: v3 »Ataroti, Diboni, Jazeri, Nimra, Heshboni, El'ale, Sebami, Nebo Beonilu – v4 tassa nuna Naalakkap Israelikkunnut pissarititaa – assut nersutaateqarfissaqqissuuvoq; kiffatillu nersutaateqaqaat. v5 Isinnut saammaannarsisimagutta,« oqarput, »taava nuna taanna kiffavit pilissuk pigisassamissut. Uagut Jordanikkut ikaanngiinnarta.« v6 Mosesi Gadikkunnut Rubenikkunnullu oqarpoq: »Israelikkoqatisi sorsukkiartortussaasut ilissi maani uninngaannassanerpisi? v7 Sooq Israelikkoqatisi sapiissuseerutitinniarpisigit kuukkut ikaarlutik nuna Naalakkap tunniussaa ornikkumajunnaarsillugu? v8 Aamma siuaasasi taamaaliorput taamani ilaat Kadesh-Barneamit aallartikkakkit nuna misissoriartortillugu. v9 Eshkolip Qooruaneereeramik nunalu misissoreerlugu Israelikkoqatitik sapiissuseerutitippaat nunamut Naalakkap imminnut tunniussimasaanut iserumajunnaarsillugit. v10 Ulloq taanna Naalagaq kamangaalerpoq uppernarsaallunilu ima oqarluni: v11 ›Angutit Egyptenimiit maannarsimasut 20-nik ukioqalereersimasut nuna Aaperaamut, Iisaamut Jaakumullu neriorsuutigisimasara iserfigissanngilaat aalajaallutik malissimannginnaminnga; v12 taamaallaat Kalebip Jefunnep ernerata Kenizzikkuusup Josvallu Nunip ernerata iserfigissavaat ilumoorlutik Naalagaq malissimagamikku.‹ v13 Naalakkap Israelikkut kamaatingaaramigit ukiuni 40-ni inoqajuitsumi angalatippai kinguaariissoqatigiit taakkua Naalakkap isaani ajortumik iliorsimasut tamaasa toqoreerserlugit. v14 Maannalu ilissi, angutinit ajortuliortunit kinguaajususi, siuaasasi malinniarpasi Naalagaq Israelikkunnut kamangaartinniarlugu – allaat suli siullermernit annerusumik! v15 Tunukkussinni Israelikkut suli sivisunerusumik inoqajuitsumiitissavai, taamaalillusilu inuiaqatisi tamaasa nungutissavasi!« v16 Mosesimulli sassarput oqarlutillu: »Taamaallaanuna ungalusaliorniartugut nersutaatitta uninngavissaannik, illoqarfiliorlutalu ilaquttatta najugassaannik. v17 Uagulli sakkulersorniarpugut Israelikkoqativullu siulersorniarlugit najugassaannut apuutitereerserlugit. Ilaquttavulli illoqarfinni pallittaalisalinniissapput nunap inuii aarlerinarmata. v18 Israelikkoqativut tamarmik nunamik kingornussassaminnik pigisassarsereersinnagit nunassarsiatsinnut uternianngilagut. v19 Maani Jordanip kangiani nunamik pigisassarsigutta Jordanip illuatungaani ungasinnerusumilu Israelikkoqativut nunamik pissarsiniaqatiginianngilavut.« v20 Mosesi akivoq: »Taamaaliorussi, tassa sorsunnissamut piareersarussi Naalakkap kiinaata saani, v21 angutitasi sakkulisarsinnaasut tamarmik Jordanikkut ikaarpata Naalakkap kiinaata saani akeqqat Naalakkamit qimaatinneqareerserlugit, v22 aatsaallu nuna tamakkerluni Naalakkamut pigisassanngortinneqareersoq nunassassinnut uterussi Naalakkamut Israelikkunnullu pisuussutissaqassanngilasi; nunalu manna ilissi pigilissavarsi Naalakkap kiinaata saani. v23 Sorsukkiartoqataanngikkussili Naalakkamut ajortuliussaasi, misigissavarsilu ajortuliassinnit qanoq eqqorneqartusi! v24 Ilaquttasi illoqarfiliuuteriannguarsigit savaatisilu ungalusaliuullugit, kisianni neriorsuutersi eqqortinniarisiuk!« v25 Taava Gadikkut Rubenikkullu Mosesimut oqarput: »Peqqussutigisat malillugu kiffatit iliussapput, naalagaq. v26 Arnartavut meerartavullu, uumasuutivut nersutaativullu tamarmik maani Gileadip illoqarfiini uninngaannassapput. v27 Uagulli sorsunnissamut piareersarsimasugut tamatta Jordanikkut ikaassaagut sorsukkiartorlutalu Naalakkap kiinaata saani, soorlu illit, naalagaq, taama oqarsimasutit.« v28 Taava Mosesi Gadikkut Rubenikkullu pillugit peqqusivoq palasimut Eleazarimut, Josvamut Nunip erneranut Israelikkullu siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasunut v29 ima oqarluni: »Gadikkut Rubenikkullu sakkulisartut tamarmik Jordanikkut ikaaqatigippasi sorsoqatigalusilu Naalakkap kiinaata saani nunalu pigisarilerussiuk taava nuna Gileadi taakkununnga pissarsiaritissavarsi. v30 Sakkulisarlutilli ikaaqatiginngikkunisi ilissitut Kana'animi najugaqavissuussapput.« v31 Gadikkut Rubenikkullu akipput: »Naalakkap uatsinnut, kiffaminut, oqalunneratut iliussaagut. v32 Sakkulisarluta Kana'animukassaagut Naalakkap kiinaata saani; kingornussatulli pisassarisarput Jordanip illuatungaani maaniissaaq.« v33 Taava Mosesip Gadikkunnut, Rubenikkunnut Manassellu Josefip ernerata naggueqatigiissortaasa affaannut pissarsiaritippai Amorikkut kunngiata Sihonip Bashanimilu kunngip Ogip naalagaaffigisimasaralui, nuna illoqarfiilu nunaatillu taakkua eqqaanniittut. v34 Gadikkut sanaqqippaat Diboni, Ataroti Aro'erilu, v35 Atarot-Shofani, Jazeri Jogbehalu, v36 Bet-Nimra Bet-Haranilu, illoqarfiit pallittaalisalersukkat savanullu ungaluugartaqartut. v37 Rubenikkut sanaqqippaat Heshbon, El'ale Kirjatajimilu, v38 Nebo, Ba'al-Meoni – aqqi allanngortillugit – Sibmalu. Illoqarfiit sanaqqitatik atertaartippaat. v39 Manassep ernerata Makirip erneri Gileadimut aallarput nunalu taanna tigusaralugu Amorikkullu tassani najugaqartuugaluit qimaatillugit. v40 Mosesillu Makirimut Manassep erneranut tunniuppaa nuna Gileadi, Makirilu tassani nunassippoq. v41 Manassep ernera Jairi sorsukkiartorluni aallarpoq tupeqarfiillu tassaniittut tigusaralugit; Jairip tupeqarfiinik atserpai. v42 Noba sorsukkiartorluni aallarpoq illoqarfillu Kenati illoqarfinnguartaalu tigusaralugit. Illoqarfik Nobamik atserpaa imminut atsiulluni. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 33 Inoqajuitsumi angalaarneq kingumut qiviarlugu v1 Tassaapput Israelikkut nooqattaarlutik angalaarneri, taamani Egyptenimit anigamik sakkutuut ingerlaaqatigiikkuutaarlutik Mosesi Aronilu siulersortigalugit. v2 Naalakkap peqqussutaa malillugu Mosesip allattorsimavai aallarfigisartakkamik aqqi. Makkuupput ingerlaarnermi nooqattaarfiit: v3 Qaammammi siullermi Ramsesimit aallarput qaammatip siulliup ulluisa 15-ianni; poorskisiorfiup aqaguani Egyptenimiut tamarmik takkuanni Israelikkut sapiiserlutik aallarput v4 Egyptenimiut angajulliliatik tamaasa Naalakkap toqorarsimasai ilinialeraat. Naalakkammi Egyptenimiut guutii pillarlugit eqqartuussimavai. v5 Israelikkut Ramsesimit aallarput Sukkotimi tammaarlutik. v6 Sukkotimit aallaramik Etamimi inoqajuitsup avammut killinganiittumi tammaarput. v7 Etamimiit aallaramik Pi-ha-Kirotip Ba'al-Sefonip akerpiaaniittup tungaanut sangupput, Migdolillu killingani tammaarput. v8 Pi-ha-Kirotimit aallaramik immakkoorlutik inoqajuitsumukarput. Ullut pingasut Etamip inoqajuitsuatigut ingerlareerlutik Marami tammaarput. v9 Maramiit aallaramik Elimimut pipput. Elimimi aqqaneq-marlunnik puilasoqarpoq imilinnik 70-inillu orpeqarluni palminik; tassanilu tammaarput. v10 Elimimiit aallaramik Immap Ivissuartuup sinaani tammaarput. v11 Immamit Ivissuartuumiit aallaramik Sinip inoqajuitsuani tammaarput. v12 Sinip inoqajuitsuaniit aallaramik Dofkami tammaarput. v13 Dofkamiit aallaramik Alushimi tammaarput. v14 Alushimiit aallaramik Refidimimi tammaarput; tassani inuit imissaqanngillat. v15 Refidimimiit aallaramik Sinajip inoqajuitsuani tammaarput. v16 Sinajip inoqajuitsuaniit aallaramik Kibrot-ha-Ta'avami tammaarput. v17 Kibrot-ha-Ta'avamiit aallaramik Haserotimi tammaarput. v18 Haserotimiit aallaramik Ritmami tammaarput. v19 Ritmamiit aallaramik Rimmon-Peresimi tammaarput. v20 Rimmon-Peresimiit aallaramik Libnami tammaarput. v21 Libnamiit aallaramik Rissami tammaarput. v22 Rissamiit aallaramik Kehelatami tammaarput. v23 Kehelatamiit aallaramik Har-Sheferimi tammaarput. v24 Har-Sheferimiit aallaramik Haradami tammaarput. v25 Haradamiit aallaramik Makhelotimi tammaarput. v26 Makhelotimiit aallaramik Tahatimi tammaarput. v27 Tahatimiit aallaramik Tarami tammaarput. v28 Taramiit aallaramik Mitkami tammaarput. v29 Mitkamiit aallaramik Hashmonami tammaarput. v30 Hashmonamiit aallaramik Moserotimi tammaarput. v31 Moserotimiit aallaramik Bene-Ja'akanimi tammaarput. v32 Bene-Ja'akanimiit aallaramik Hor-ha-Gidgadimi tammaarput. v33 Hor-ha-Gidgadimiit aallaramik Jotbatami tammaarput. v34 Jotbatamiit aallaramik Abronami tammaarput. v35 Abronamiit aallaramik Esjongeberimi tammaarput. v36 Esjongeberimiit aallaramik Sinip inoqajuitsuani, Kadeshimi, tammaarput. v37 Kadeshimiit aallaramik qaqqami Horimi Edomimut killeqarfimmi tammaarput. v38 Naalakkap peqqusineratigut palasi Aroni qaqqamut Horimut majuarpoq, tassanilu toquvoq Israelikkut Egyptenimiit aninerannit ukiut 40-ssaanni, qaammatit tallimaata ulluisa siullianni. v39 Aroni qaqqami Horimi toqugami 123-nik ukioqarpoq. v40 Kana'anikkut – Aradip kunngia – Nunap Kujasissortaani najugaqartut Israelikkut aggernerannik nalunaarfigineqarput. v41 Israelikkut qaqqamit Horimiit aallaramik Salmonami tammaarput. v42 Salmonamiit aallaramik Punonimi tammaarput. v43 Punonimiit aallaramik Obotimi tammaarput. v44 Obotimiit aallaramik Ijje-ha-Abarimimi Moabimut killeqarfimmi tammaarput. v45 Ijjimimiit aallaramik Dibon-Gadimi tammaarput. v46 Dibon-Gadimiit aallaramik Almon-Diblatajimimi tammaarput. v47 Almon-Diblatajimimiit aallaramik Abarimip qaqqaani, Nebop sioraani, tammaarput. v48 Abarimip qaqqaanit aallaramik Moabip narsartaani Jordanip sinaaniittumi, Jerikop akiani, tammaarput. v49 Tammaarsimapput Jordanip killingani, Bet-ha-Jeshimotimiit Abel-Shittimimut, Moabip narsaani. Nuna Jordanip kitaaniittoq tiguaqquneqartoq agguaateqquneqarlunilu v50 Naalakkap Moabip narsaani Jordanip killingani Jerikop akiani Mosesi oqaluffigaa: v51 Israelikkut oqaluffigikkit: Jordanikkut ikaarussi Kana'animullu iserlusi v52 tamaani najugaqartut tamaasa peersissavasi guutiliaallu nappartitat aserorterlugit. Guutiliaat kuisat tamaasa aserortissavasi qattorngillu pilliisarfii suujunnaarsillugit. v53 Taava nuna tiguassavarsi tassanilu nunassillusi; tassami nuna ilissinnut tunniuppara pigisarisassanngorlugu. v54 Nuna agguaatissavarsi immeraannikkut, eqqarleriikkuutaat tamaasa pissarsiassaqartillugit. Eqqarleriinni inuit amerlasoorsuugaangamik angisuumik pisassaqartassapput, ikittuugaangamilli minnerusumik. Nuna immeraannikkut ilaqutariinnut pigisassanngortitaasoq taakkua pigissavaat. Nuna agguaatissavarsi siuaasaqaqatigiikkuutaajususi tamassi immikkut pisassaqartillusi. v55 Nunap inuii peersinngikkussigit amiakkuutitasi isissinni issiutitut saneqqassinnullu kapuutitut malunniukkumaarput. Ilissi nunagisassinni sorsuttuartarumaarpaasi, v56 taakkununngalu iliuuserissamaakkakka ilissinnut iliuuseriumaarpakka. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 34 v1 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut peqqusiffigikkit: Maanna isissaasi Kana'animut, nunamut kingornussatut pissarsiarisassinnut, Kana'anip nunaanut tamarmiusumut. v3 Kujammut killinga inoqajuitsumit Sinimit ingerlassaaq Edomip killinga atuarlugu. Kujatimini killinga aallartissaaq Immap Tarajuusup kangimut isuanit. v4 Sangussaaq Akrabbimip itivittarfia kujaqqullugu Sinillu tungaanut ingerlaqqeriarluni Kadesh-Barneap kujataanut killissalluni. Taava Hasar-Addarip tungaanut ingerlaqqissaaq sulilu Asmonimut. v5 Asmonimiit killeqarfik sangussaaq Egyptenip kuunnguata tungaanut kimmullu Imarsuaq killiffigissallugu. v6 Kimmut killinga: Imarsuaq sineriallu. Tassa kimmut killeqarfissarsi. v7 Avannamut killeqarfissarsi: Imarsuarmiit qaqqamut Horimut titarneq titassavarsi; v8 Qaqqamit Horimiit titarneq titassavarsi Lebo-Hamatimut; killeqarfillu Sedadimut killissaaq. v9 Taava ingerlaqqissaaq Zifronimut Hasar-Enanimullu isulissalluni. Tassa avannamut killeqarfissarsi. v10 Kangimut killeqarfissatut Hasar-Enanimiit Shefamimut titarneq titassavarsi. v11 Taava killeqarfik Shefamimiit Riblamut Ajinip kangianiittumut ingerlassaaq kujammukaqqissallunilu quassugaq Kinneretip Tasiata kangiatungaaniittoq tikillugu. v12 Taava Jordanip tungaanut ingerlariarluni Immami Tarajuusumi isulissaaq. Tassa ilissi nunassarsi killeqarfissaalu tamaat kaajallallugu. v13 Mosesip Israelikkut ima peqqusiffigai: Tassa nuna pissarsiassarsi immeraannikkut agguaassassarsi, nuna Naalakkap naggueqatigiinnut qulingiluanut naggueqatigiillu ilaasa ataatsit affaannut pigisarileqqusaa. v14 Rubenikkummi naggueqatigiissortaat siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik Gadikkullu naggueqatigiissortaat siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat nunamik pissarsereersimapput. v15 Naggueqatigiit marluk naggueqatigiillu ilaasa ataatsit affat nunamik pissarsereersimapput Jordanip kangiani, kangimut Jerikop akiani. v16 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v17 Angutit nunamik ilissinnut agguaassisussat aqqi ukuupput: Palasi Eleazari, Josva Nunip ernera v18 aammattaarlu naalagaatitat agguaassisussatut qinigassasi, naggueqatigiinnit ataatsinit ataaseq. v19 Taakkua aqqi ukuupput: Judap naggueqatigiissortaanit: Kalebi Jefunnep ernera. v20 Simmiuukkut naggueqatigiissortaannit: Samueli Ammihudip ernera. v21 Benjaminip naggueqatigiissortaanit: Elidadi Kislonip ernera. v22 Danikkut naggueqatigiissortaannit naalagaatitaq ataaseq: Bukki Joglip ernera. v23 Josefip ernerinit: Manassekkut naggueqatigiissortaannit naalagaatitaq ataaseq: Hannieli Efodip ernera. v24 Efraimikkut naggueqatigiissortaannit naalagaatitaq ataaseq: Kemueli Shiftanip ernera. v25 Zebulonikkut naggueqatigiissortaannit naalagaatitaq ataaseq: Elisafani Parnakip ernera, v26 Issakarikkut naggueqatigiissortaannit naalagaatitaq ataaseq: Paltieli Azzanip ernera. v27 Asherikkut naggueqatigiissortaannit naalagaatitaq ataaseq: Akihudi Shelomip ernera. v28 Naftalikkut naggueqatigiissortaannit naalagaatitaq ataaseq: Peda'eli Ammihudip ernera. v29 Tassaapput angutit Naalakkap nunamik Kana'animi Israelikkut kingornussaannik agguaassisussanngortitai. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 35 Levikkut illoqarfii v1 Naalakkap Moabip narsartaani Jordanip sinaani, Jerikop akiani, Mosesi oqaluffigaa: v2 Israelikkut peqqusiffigikkit nunap kingornussatut pissarsiarisamik ilaanit Levikkut tuneqqullugit illoqarfinnik najugarisassaannik. Aamma ivigaqarfiit illoqarfiit taakkua avataanniittut ilanngullugit tunniutissavasi. v3 Levikut illoqarfiit najugarissavaat, ivigaqarfittaalu nersutaatiminnut uumasuutiminnullu, uumasunut pigisaminnut tamanut, ivigartorfissaritissavaat. v4 Ivigaqarfiillu illoqarfiit avataanniittut Levikkunnut tunniussassasi qarmaniit illoqarfik kaajallallugu avammut aleninik 1.000-inik atitussuseqassapput. v5 Illoqarfiup avataani kangimut uuttuissaasi aleninik 2.000-inik, kimmut aleninik 2.000-inik avannamullu aleninik 2.000-inik, tassa illoqarfik qiterpiaaniitillugu. Taakku tassaapput illoqarfiit ivigaqarfii. v6 Illoqarfiit Levikkunnut tunniussassasi tassaapput arfinillit toqutsisunut qimarnguffissarsiorfissatut toqqakkasi, taakkualu saniatigut tunniutissavasi illoqarfiit 42-t allat. v7 Illoqarfiit Levikkunnut tunniussassasi katillutik 48-ussapput, illoqarfiit namminneq ivigaqarfittaalu. v8 Illoqarfiit taakku Israelikkut pissarsiaanniit Levikkunnut tunniussassasi amerlanerit naggueqatigiinnit annernit pisuussapput ikinnerillu naggueqatigiinnit minnernit. Naggueqatigiit tamarmik Levikkunnut illoqarfinnik tunniussaqassapput nunap kingornussamissut pissarsiamik angissusia najoqqutaralugu. Illoqarfiit qimarnguffiit v9 Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v10 Israelikkut oqarfigikkit: Jordanikkut ikaareerussi Kana'animullu iserlusi v11 illoqarfinnik qimarnguffiusartussanik immikkoortitsissaasi. Piaarinatik toqutsisut taakkununnga qimaasinnaasassapput. v12 Illoqarfiit taakku akiniaaniartumit qimarnguffigissavasi, toqutsisimasoq toqunneqassanngimmat ilagiit eqqartuussisuinut sassartinneqareersinnani. v13 Illoqarfiit Levikkunnut tunniussassassi ilaat arfinillit qimarnguffiusassapput. v14 Ilaat pingasut Jordanip kangianiittussaapput allallu pingasut Kana'animi; qimarnguffiusartussaassapput. v15 Israelikkut kiisalu takornartat nunasisullu akunnissinni najugaqartut illoqarfiit taakku arfinillit qimarnguffigissavaat, piaarinani toqutsisimasoq kinaluunniit taakkununnga qimaasinnaasaqqullugu. v16 Kinaluunniilli saviminiusumik atortoqarluni anaasilluni toqutsisoq tassaavoq inuartoq, inuartorlu toqunneqassaaq. v17 Kinaluunniit ujaqqamik angissusia toqutsissutigissallugu naammaattumik tiguseriarluni inummik milornilluni toqutsisoq tassaavoq inuartoq, inuartorlu toqunneqassaaq. v18 Imaluunniit atortumik qisuusumik toqutsissutaasinnaasumik tiguseriarluni anaasilluni toqutsisoq tassaavoq inuartoq, inuartorlu toqunneqassaaq. v19 Aamma akiniaalluni toqutsiniartup inuarsimasoq toquttussaavaa. Naammattoorniariaruniuk toqussavaa. v20 Kialuunniit inuk kamaallugu ajakkuniuk ajortumilluunniit siunertaqarluni miloriussivigiguniuk toqullugu, v21 akeqqiussimalluguluunniit tillukkuniuk toqullugu, taanna taamaaliornini pillugu toqunneqassaaq. Inuartuummat akiniaalluni toqutsiniartup naammattoorniariaruniuk toquttussaassavaa. v22 Kisianni inummik ajatsisoqarpat akeqqersimanermik pissuteqanngikkaluartumik milorsisoqarpalluunniit ajortumik siunertaqanngikkaluartumik v23 ujaqqamilluunniit angissusia toqutsissutigissallugu naammaattumik miloriussisoqarpat eqqukkanilu tarrisimasani aamma akerarinngisani ajortumilluunniit pinianngisani toqullugu, v24 taava ilagiit toqutsisoq aappaalu akiniaalluni toqutsiniartoq eqqartuutissavaat malittarisassiat tamakku malillugit. v25 Ilagiit toqutsisimasoq akiniaalluni toqutsiniartumit annaatissavaat illoqarfimmullu qimarnguffiusumut qimaaffigisimasaanut utertillugu, tassaniissaarlu palasiuneq uuliamik illernartitamik taninneqarsimasoq toqutserlugu. v26 Toqutsisimasulli illoqarfik qimarnguffigisani eqqaalu qimassimappagit, v27 akiniaallunilu toqutsiniartup illoqarfiup qimarnguffiusup avataani naammattooruniuk toqullugulu, taava akiniaasoq aammut pisuutitaassanngilaq. v28 Toqutsisimasormi illoqarfimmi qimarnguffimminiiginnassaaq palasiuneq toqutserlugu. Aatsaallu taanna toqoreerpat nunaatiminut utersinnaalissaaq. v29 Eqqartuussinermi ileqquusoq taanna maleruassavarsi kinguaariikkuutaani – sumiluunniit najugaqaraluarussi. v30 Toqutsisoqarpat inuartoq aatsaat toqunneqassaaq ilisimannittut nassuiaataat tunngavigalugu. Ilisimannittup ataasiinnaap oqaasii toqunneqarnissamut tunngaviussallutik naammanngillat. v31 Inuartup saammaanneqarumalluni akiliutiginiagai piumassanngilasi pisuusutut toqutaasussaappat; toqunneqassaaq. v32 Aamma piumassanngilasi inuartoq illoqarfimmut qimarnguffissamut qimaasimasoq saammaanneqartikkumallugu akiliutiginiakkat, palasiuneq suli toqunngitsoq nammineq nunaatiminut utersinnaaqqullugu tassanilu najugaqalerluni. v33 Nuna najugarisarsi illernaatsunngortissanngilarsi; tassami nuna illernaatsunngortitaasarpoq aammit, aatsaallu toqutsisoq toqumik pillarneqarpat tamanna nunap saammaannarsissutigisinnaavaa. v34 Nuna najugarisarsi minguttunngortissanngilarsi, nunami tassani uanga nammineq najugaqarama. Uanga tassaavunga Naalagaq Israelikkut akornanni ineqartoq. Mosesimik allakkat sisamaat 4 Mos 36 Nunaammik kingornussisinnaaneq pillugu peqqussut v1 Gileadikkut eqqarleriissortaanni siuaasaqaqatigiit qullersaat Mosesimut naalagaasunullu Israelikkut siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaannut sassarput. Gileadi tassa Makirip ernera Manassep ernutaa, Josefip ernerisa eqqarliisa ilaat. Oqarput: v2 »Naalakkap peqqusimavaatit, naalagaq, nuna immeraannikkut Israelikkunnut agguaateqqullugu pigisassaattut. Aammattaaq Naalakkamit peqquneqarsimavutit nuna qatanngutitta angutip Selofkadip kingornussarsiassaa paniinut tunniuteqqullugu. v3 Kisianni Israelikkut naggueqatigiissortaannit allanit pisunik uinippata, taava kingornussarsiassaat siuaasaasa kingornussarsiaannit ilanngaatigineqassaaq naggueqatigiillu aappaninnermikkut attavigiligaasa pigisaannut ilanngunneqassalluni. Taamaalilluni uagut kingornussarsiatsinnit peerneqassaaq. v4 Israelikkullu ukiumik utertitsivimmik nalliussivianni Selofkadip paniisa kingornussarsiaat aappaninnermikkut attavigiligaasa kingornussarsiaannut ilanngunneqassaaq. Kingornussarsiaat uagut siuaasatta kingornussarsiaannit peerneqassaaq.« v5 Taava Mosesip Israelikkut imaattumik peqqusiffigai Naalakkap aalajangiinera malillugu: »Josefip ernerisa naggueqatigiissortaat eqqortumik oqalupput. v6 Naalakkap Selofkadip panii pillugit peqqussutaa unaavoq: Iluarisaminnik kimilluunniit aappanissinnaapput; kisianni aappariligassaat tassaassapput siuaasaqaqatigisamik ilaat. v7 Israelikkunni kingornussarsiaasoq naggueqatigiinniit naggueqatigiinnut allanut nuussanngilaq; Israelikkuusup kialluunniit siuaasami kingornussarsiarisaat aalajangersumik pigiinnassavaa. v8 Arnaq Israelikkut naggueqatigiissortaasa ilaanni nunamik kingornussaqartoq uinissaaq angummik siuaasaqaqatigisaminik, Israelikkuusut tamarmik nuna siuaasaminnit kingornussartik pigiinnartussaammassuk. v9 Nuna pigisaq naggueqatigiinnit allanit pigineqalertassanngilaq; Israelikkulli naggueqatigiissortaasa tamarmik kingornussarsiartik aalajangiullugu pigiinnassavaat.« v10 Selofkadip panii Naalakkap Mosesimut peqqusineratut iliorput. v11 Makla, Tirsa, Hogla, Milka Noalu, Selofkadip panii, akkammik ernerinik uinipput. v12 Manassemit Josefip erneranit naggueqartut ilaannik uinipput taamaalillunilu nuna pigisaat naggueqatigiinni arnat taakkua naggueqataanniiginnarluni. v13 Taakku tassaapput peqqussutit malittarisassiallu Naalakkap Mosesikkut Israelikkunnut tunniussai Moabip narsartaani Jordanip sinaaniittumi, Jerikop akiani. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 1 Inoqajuitsumi angalaarneq kingumut qiviarlugu Jordanillu kangiani nunaqalerneq v1 Tassaapput Mosesip oqaasii Israelikkunnut tamanut inoqajuitsumi Jordanip kangianiittumi Arabap Naqinnerani Sufip akerpiaani – Paranip Tofelillu, Labanip, Haserotip Di-Zahabillu akornanni. v2 Horebimit Kadesh-Barneamut aqqutaa Se'irip qaqqai aqqusaarlugit ulluni aqqanilinni ingerlasariaavoq. v3 Ukiut 40-anni qaammatit aqqarngata ulluisa siullianni Mosesip Israelikkut oqaluffigai Naalakkap peqqusinera malilluinnarlugu. v4 Taama iliorpoq Amorikkut kunngiat Sihoni Heshbonimi naalagaasoq Bashanillu kunngia Ogi Ashtarotimi naalagaasoq Edre'imi ajugaaffigereeramigit. v5 Jordanip kangiani Moabimi Mosesip inatsit una eqqaasitsissutigilerpaa. Oqarpoq: v6 Naalakkap Guutitta Horebimi oqaluffigaatigut oqarluni: »Qaqqami tassani uninnganersi naammalerpoq. v7 Tammaarfissi qimallugu aallarniaritsi Amorikkut nunaannut qaqqalimmut eqqaamiuinullu tamanut – najugaqartunut Arabap Naqinnerani Nunallu Qaqqalittaani, Nunap Qattunilittaani Nunallu Kujasissortaani Sinerissallu Nunataani – Kana'anikkut nunaanni Libanonimilu kuussuaq Eufrati tikivillugu. v8 Nuna tamaat ilissinnut iserfigeriaannanngortippara. Iserfigisiuk pigilerlugulu, soorlu Naalakkap siuaasassinnut Aaperaamut, Iisaamut Jaakumullu taakkualu kinguaassaannut tunniukkumallugu neriorsuutigisimagaa.« v9 Taamani ima oqarfigaassi: »Kisimiillunga nammassinnaanngilassi. v10 Naalakkammi Guutissi amerlasoorsuanngortissimammasi maanna qilaap ulloriaasut amerlatigilersimavusi; v11 qanortoq Naalakkap siuaasassi Guutiata maannakkornit tuusintileriaammik amerlanerulersikkilisi pilluaqqullusilu, soorlu taama neriorsorsimagaasi. v12 Qanorli ilillunga pisarissersuutisi, saqitsaannisi isumaqatigiinnginnisilu kisimiillunga nammassinnaassavakka? v13 Angutinik silatuunik, siuneqartunik paasisimasartuunillu naggueqatigiinnit tamanit pisunik maanngartitsigitsi; taakku ilissinnut naalaganngortissavakka.« v14 Ima akivassinga: »Iliuusissatut siunnersuutigisat pitsaalluinnarpoq.« v15 Taava naggueqatigiit naalagaat angutit silatuut paasisimasartuullu ilissinnut qullersanngortippakka immikkoortunut 1.000-inut, 100-nut, 50-inut qulinullu siulersuisunngortillugit naggueqatigiinnullu allattunngortillugit. v16 Taamani eqqartuussisusi ima peqqusiffigaakka: »Nunaqqatigiit akornanni nunaqqatissiluunniit takornartallu nunasisut akornanni eqqartuussisutigut suliassaqaraangat akerleriit tamaasa killisiortassavasi naapertuilluartumillu eqqartuussisassallusi. v17 Eqqartuussisaraangassi nakerisarsiortassanngilasi. Pisuut piitsullu assigiimmik killisiortassavasi. Inummilluunniit ersigisaqassanngilasi eqqartuussineq Guutip pigimmagu. Kisianni eqqartuussisutigut suliassaq ilissinnut ajornarpallaarpat uannut saqqummiussiuk taava uanga killisiuissagama.« v18 Taamani qanoq iliornissassinnik tamanik peqqussuteqarfigaassi. v19 Taava Horebimit aallarpugut inoqajuitsorsuarlu tujorminartoq takoreersimasarsi tamaat ingerlavigalugu. Amorikkut nunaannut qaqqalimmut aqqutaa atorparput, soorlu Naalakkap Guutitta taama peqqusimagaatigut; Kadesh-Barneamullu pivugut. v20 Tassani ima oqarfigaassi: »Maanna Amorikkut nunaannut qaqqalimmut Naalakkap Guutitta uatsinnut tunniukkumasaanut pivugut. v21 Naalakkap Guutivit nuna ilinnut iserfigeriaannaatippaa. Majuarfiguuk pigisarilerlugulu, soorlu Naalakkap siuaasavit Guutiata taama peqqusiffigigaasi. Erseqinak, sapiissuseeruteqinallu!« v22 Tamassi uannukarpusi oqarfigalungalu: »Aallartitseqqaarallarta angutinik nuna misissoriartortillugu. Uterunik oqaluttuukkumaarpaatigut sukkoorluta majuarnissatsinnik illoqarfinnillu iserfigiumaakkatsinnik.« v23 Siunnersuut taanna iluarilluarakku akunnissinnit qinerpakka angutit aqqaneq-marluk, naggueqatigiinnit ataatsinit angut ataaseq. v24 Taakku nunamut qaqqalimmukarput Eshkolillu Qooruanut pillutik, misissuiffigaallu. v25 Paarnanik tamaani naasartunik tiguseriarlutik uatsinnukaappaat, imalu nalunaarfigaatigut: »Nuna Naalakkap Guutitta uatsinnut tunniukkumasaa pitsaaqaaq.« v26 Taamaattoq majuarfigiumanngilarsi Naalakkap Guutissi peqqussutaa naalannagu. v27 Tupissinni isersimavusi naammagittaalliorlusilu ima oqarlusi: »Naalakkap uumigigamisigut Egyptenimit anisippaatigut. Amorikkut assaannut tunniukkumavaatigut nungutinneqaqqulluta. v28 Sumunnarniartugununa? Qatanngutitta sapiissuseerutitippaatigut oqaluttuukkamisigut tassani inoqartoq uatsinnit pissaanerusunik amerlanerusunillu, aammagooq illoqarfissuaqartoq portoqisunik qarmakkanik pallittaalisalinnik. Tamaani aamma takusimavaat inuiaat Anakikkut.« v29 Oqarfigaassili: »Taakku annilaarutigeqinasigit ersigeqinasigillu! v30 Naalakkap Guutissi siulersorpaasi, sorsukkumaarporlu illersorlusi, soorlu takkussinni taamatorluinnaq iliortoq Egyptenimi. v31 Inoqajuitsumi takuat Naalakkap Guutivit angutitut ernerminik kissumiartutut ingerlakkaatit aqqutaa tamaat maanga apuutserlusi.« v32 Taamaakkaluartoq upperfigiumanngilarsi Naalagaq Guutersi, v33 tammaarfissassinnimmi nassaarsiuullusi siunissinni ingerlavoq unnuakkut innermiilluni ulluuneranilu nuiamiilluni aqqutissassinnik ajoqersuunniarlusi. v34 Naalakkap tusaagamiuk qanoq oqaluttusi kamalerpoq uppernarsaallunilu: v35 »Angutit ukua, tassa kinguaariissoqatigiit ajortut, ilaata ataatsilluunniit nuna taanna ajunngitsoq uppernarsaallunga siuaasassinnut tunniukkumallugu neriorsuutigisimasara takussanngilaa; v36 Kalebip Jefunnep ernerata kisimi takujumaarpaa. Taassumunnga ernerinullu nuna tummareersimasaa tunniukkumaarpara Naalakkamut aalajaalluinnartuusimammat.« v37 Ilissi pisuullusi Naalakkap uangattaaq kamaappaanga oqarluni: »Illilluunniit tassunga isissanngilatit! v38 Kisianni Josva Nunip ernera, kiffat, tassunga isissaaq. Taanna sapiissuseqalersiguk nakussatsillugulu nuna Israelikkunnut pigisassanngortissammagu. v39 Meeraarartasi tigusarineqassangatitaraluasi ernisilu suli ajortumik ajunngitsumillu immikkoortitsisinnaanngitsut iserumaarput. Nuna taakkununnga tunniutissavara, taakkua pigisarilissavaat. v40 Ilissi allamut saagitsi inoqajuitsumullu aallarlusi Immap Ivissuartuup tungaanut!« v41 Akivassingali: »Naalakkamut ajortuliorsimavugut! Maanna sorsukkiartorluta majuarniarpugut, soorlu Naalakkap Guutitta taama peqqusimagaatigut.« Tamavissi sakkulersorpusi, nunamullu qaqqalimmut majuarnissaq ajornassangatinngeqaarsi. v42 Naalakkalli ima oqarfigaanga: »Oqarfigikkit: Nunamut qaqqalimmut majuassanngilasi sorsukkiartorlusi; illersornianngilassimi, taamaattumillu akeqqassinnit ajorsartinneqassaasi.« v43 Taamali oqarama tusaajumanngilasi. Naalagaq naalakkumanagu anneruniarfigalugu nunamut qaqqalimmut majuarpusi. v44 Taava Amorikkut nunami qaqqalimmi najugaqartut saassuppaasi. Igutsappassuartut ataatsimoortutut illutik malersorpaasi, Se'irimi avissaartuutitillusi Hormalu tikivillugu qimaatillusi. v45 Taava uterpusi Naalakkallu kiinaata saani qiallusi, Naalakkalli tusaajumanngilaasi naalaarumanasiluunniit. v46 Sivisuumik Kadeshimiittariaqarpusi, tassani najuqaqarallartillusi. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 2 v1 Taava tammaarsimaffipput qimapparput inoqajuitsumullu aallarluta Immap Ivissuartuup tungaanut, soorlu Naalagaq uannut taama peqqusisimasoq. Sivisuumik Se'irip qaqqai avaqqullugit ingerlavugut. v2 Taava Naalakkap oqarfigaanga: v3 »Nuna qaqqalik manna avaqqutiinnarlugu ingerlanersi naammalerpoq. Avannamut sanguniaritsi. v4 Inuit ima peqqusiffigissavatit: Se'iri, nuna qatanngutissi Esauip ernerisa najugarisaat, ingerlavigissavarsi taakkualu ersiorfigiumaarpaasi, kisianni mianersorluinnassaasi. v5 Saassutissanngilasi, nunaatami ilaanik isikkatulluunniit silitsigisumik tuniumanngilassi Se'irip qaqqai Esauimut pigisassanngortissimagakkit. v6 Inuussutissat pisariaqakkasi taakkunannga pisiarissavasi, aamma imeq imeruersaatissarsi pisiarisinnaavarsi. v7 Naalakkap Guutivit qanoq iliorninni tamani pilluaqqusimavaatit. Inoqajuitsumi isorartoqisumi ingerlaninni isumagisimavaatit. Ukiuni 40-ni najorsimagakkit sumilluunniit amigaateqarsimanngilatit.« v8 Taava ingerlaqqippugut qatanngutivut Esauip erneri Se'irimi najugaqartut qimallugit. Arabamut aqqutaaniit Elatimiit Esjongeberimiillu sanguvugut Moabip inoqajuitsuanut aqqutaatigut. v9 Naalakkap oqarfigaanga: »Moabikkut saassutissanngilatit sorsuffigissanagillu. Nunaata ilaanik tuninianngilakkit Ari Lotip ernerinut pigisassaattut tunniutereersimagakku.« v10 – Siornatigut tamaani najugaqaraluarput Emikkut. Inuiaapput pissarsuit amerlaqisullu aamma Anakikkutut inorujussuusut. v11 Anakikkut assigalugit aamma taakku Refaikkunnut ilaatinneqarput, Moabikkulli Emikkunnik taasarpaat. v12 Se'irimi siornatigut najugaqaraluarput Horikkut, Esauilli ernerisa qimaatissimavaat nungutillugit nunagisimasaannilu nunaqalerlutik, soorlu Israelikkut taamaaliortut nunami Naalakkap pigisassamissut tunniussaani. – v13 »Tammaarfissi qimallugu kuuk Zeredi ikaariartorsiuk!« Taava Zeredi ikaarparput. v14 Kadesh-Barneamiit aallarnitsinnit Zeredikkut ikaarnitsinnut ukiut 38-t qaangiussimapput. Taamani angutit kinguaariissoqatigiit sorsuttartuusimasut tammaarfimmiittut tamarmik toqoreersimapput, soorlu Naalakkap uppernarsaaffigisimagai. v15 Naalakkap assaata akerlerimmatik tamarmiullutik tammaarfimmit nungutinneqarsimapput. v16 Israelikkunni angutit sorsuttartut tamarmik toqoreermata v17 Naalakkap oqaluffigaanga oqarlunilu: v18 »Maanna Moabip nunaa Arikkoorlutit aqqutigissavat. v19 Ammonikkullu killeqarfiat tikikkukku saassutissanngilatit sorsuffigissanagillu. Ammonikkut nunaata ilaanik pissarsisinnianngilakkit nuna tamanna Lotip ernerinut pigisassanngorlugu tunniutereersimagakku.« v20 – Nuna taannattaaq Refaikkut nunaattut naatsorsuunneqartarpoq. Siornatigut tamaani najugaqaraluarput Refaikkut; Ammonikkulli taakku Zamzumikkunnik taasarpaat. v21 Inuiaapput pissarsuit amerlaqisullu aamma Anakikkutut inorujussuusut. Naalakkalli nungutippai Ammonikkut ikiorlugit. Ammonikkut Zamzumikkut qimaatippaat nunaannilu najugaqalerlutik. v22 Esauittaaq ernerinut Se'irimi najugaqartunut Naalagaq taama iliorpoq Horikkut nungutikkamigit Esauip erneri ikiorlugit. Esauip ernerisa Horikkut qimaatippaat nunaannilu najugaqalerlutik, ullorlu manna tikillugu tassani najugaqarput. v23 Avvikkut illoqarfeeqqani Gaza tikillugu nunaqarsimagaluartut Kaftorikkunnit, Kaftorimit pisunit, nungutinneqarput; taakkulu tassani najugaqalerput. – v24 »Tammaarfissi qimallugu kuuk Arnoni ikaariartorsiuk! Amorikkuusoq Sihoni, Heshbonip kunngia, nunaalu ilinnut tunniuppakka. Tiguaaniarlusi aallartinniaritsi saassullugulu. v25 Ulloq manna aallarnerfigalugu inuiannut qilaap ataaniittunut tamanut amiilaarisassanngortillutillu siooragisassanngortissavakkit. Tusatsiaannaraangamitsit amiilaarinermit uullutigilertassavaatsit.« v26 Sihoni Heshbonip kunngia eqqissiveqatiginiarlugu Kedemotip inoqajuitsuaniit ima nalunaarfigiartortippara: v27 »Nunat aqqusaarlara; aqqusineq atuarluaannarlugu ingerlassaanga talerpimmut saamimmulluunniit sangunanga. v28 Nerisassat pisariaqakkakka imerlu imeruersaatissara uannut pisiaritittassavatit, v29 soorlu Esauip ernerisa Se'irimi najugaqartut Moabikkullu Arimi najugaqartut iliorsimasut. Pisullunga nuna ingerlavigiinnarumavara Jordanikkut ikaarsinnaaqqullunga nuna Naalakkap Guutitta uatsinnut tunniukkumasaa iserfigiartorlugu.« v30 Sihonilli Heshbonip kunngiata nunani uatsinnut aqqusaaqqunngilaa, tassami anersaava Naalakkap Guutivit uteriillisissimavaa uummataalu manngertitillugu taanna nunaalu illit assannut tunniukkumallugit, soorlumi ullumi taama ittoq. v31 Taava Naalakkap oqarfigaanga: »Maanna Sihoni nunaalu ilinnut tunniutilerpakka. Nunaa tiguarniarlugu aallartinniarit.« v32 Sihoni sakkutuuni tamaasa ilagalugit Jasami sorsuffigiartormatigut v33 Naalakkap Guutitta uatsinnut tunniuppaa; kunngi ernerilu sakkutuuilu tamaasa ajugaaffigaavut. v34 Taamani tigusaraavut illoqarfii tamaasa, illoqarfinnilu tamarluinnarni angutit, arnat meeqqallu Naalakkamut pigitillugit nungutitassanngortippavut. Aniguisoqanngillat. v35 Nersutaatit kisiisa pissarsiassatut tigusaraavut illoqarfinni tiguakkatsinni pissarsianut ilanngullugit. v36 Aro'erimiit Arnonip Qooruata killinganiittumit illoqarfimmiillu qooqqumiittumit Gileadi tikivillugu ataatsimilluunniit illoqarfeqanngilaq qarmai qaqiffigissallugit sapikkatsinnik. Naalakkap Guutitta tamaasa uatsinnut tunniuppai. v37 Ammonikkulli nunaat, nuna kuup Jabbokip sinaaniittoq illoqarfiillu qaqqaniittut Naalakkap uatsinnut tiguaqqunngisai qaninnguunngilatit. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 3 v1 Taava Bashanimut aqqutaatigut majualerpugut. Ogillu Bashanip kunngiata sakkutuuni tamaasa ilagalugit Edre'imut sorsuffigiartorpaatigut. v2 Naalakkap ima oqarfigaanga: »Ersigissanngilarsi! Ilissi assassinnut tunniuppara sakkutuui tamaasa nunaalu ilanngullugit. Amorikkut kunngiattut Sihonitut Heshbonimi najugaqartutut iliorfigissavarsi.« v3 Taamaalilluni Naalakkap Guutitta aammattaaq Ogi Bashanip kunngia sakkutuuilu tamaasa uagut assatsinnut tunniuppai. Ajugaaffigaavut toqorarlugillu amiakkoqartitaqarnata aniguisoqartitsinatalu. v4 Taamani illoqarfii tamaasa tiguarpavut; illoqarfiannik ataatsimilluunniit tiguanngitsuugaqanngilagut. Tiguarpavut illoqarfiit 60-it, tassa nunap ilaa Argobi Bashanimiittoq tamaat, Ogip kunngiuffigisaa. v5 Illoqarfii tamarmik pallittaalisaqarput portusuunik qarmalinnik isaaffeqarlutillu sannerutsikkanik matorsualinnik. Aammattaaq illoqarfeeqqat amerlaqisut taakkununnga ilaapput, v6 inuilu Naalakkamut pigitillugit nungutitassanngortippavut soorlu Sihoni Heshbonip kunngia taama pisimagipput. Illoqarfinni tamarluinnarni nungutitassanngortippavut angutit arnallu meeqqallu. v7 Nersutaatilli illoqarfinnilu pissarsiat tamaasa pigisassatsitut aallaruppavut. v8 Taamani nuna Jordanip kangianiittoq Amorikkut kunngiinit marlunnit tiguarparput, kuummit Arnonimiit qaqqamut Hermonimut. v9 – Hermoni tassaavoq qaqqaq Sidonimiut Sirjonimik Amorikkulli Senirimik taasagaat. – v10 Tiguarpavuttaaq illoqarfiit Qatsinnersarsuarmiittut tamaasa, Gileadi tamaat Bashanilu tamaat illoqarfiit marluk Salka Edre'ilu Ogip Bashanimi kunngiuffianiittut tikillugit. v11 – Bashanimi kunngi Ogi Refaikkunni amiakkutuaavoq. Siniffeqarpoq saviminiusumik; maanna taanna Ammonikkut illoqarfianni Rabbamiippoq. Aleninik qulingiluanik takissuseqarpoq aleninillu sisamanik silissuseqarluni; aleni ussersaataasartoq atorlugu. – v12 Nuna tamanna tigusarigatsigu Aro'erip ilaa Arnonip Qooruaniittoq Gileadillu qaqqalittaata affaa illoqarfiit tamaaniittut ilanngullugit Rubenikkunnut Gadikkunnullu tunniuppakka. v13 Gileadip sinnera Bashanilu Ogip kunngiuffia tamaat, tassa nunap ilaa Argobi tamaat, Manassep naggueqatigiissortaasa affaannut tunniuppara. – Bashanip ilaa taanna tamarmi Refaikkut nunaannik taaneqartarpoq. v14 Jairip Manassep ernerata pissarsiaraa nunap ilaa Argobi tamaat Geshurikkut Ma'akakkullu nunaannut killinga tikivillugu. Imminut atsiulluni Bashanip illoqarfii Jairip tupeqarfiinik atserpai, ullorlu manna tikillugu taama ateqarput. – v15 Gileadi Makirimut pissarsiaritippara. v16 Rubenikkunnut Gadikkunnullu tunniuppara nunap ilaa Gileadimiit Arnonip Qooruanut, qooqqup qeqqa killiliullugu, kuuk Jabboki Ammonikkut nunaata killeqarfia tikivillugu, v17 Arabap Naqinnera Jordanilu killiffigalugit, Kinneretimiit Arabap Imartaanut, Immamut Tarajuusumut, Pisgap kangimut sivingarngata ataanut. v18 Taamani naggueqatigiinnut taakkununnga ima peqqussuteqarpunga: »Naalakkap Guutissi nunap ilaa tamanna ilissinnut pissarsiaritissimavaa. Sorsuttartut qunusuitsuususi tamassi sakkulisarlusi Jordani ikaassavarsi qatanngutisi Israelikkut siulersorlugit. v19 Arnartasi meerartasilu nersutaatisilu – nalunngilarami amerlaqisunik nersutaateqartusi – illoqarfinni ilissinnut tunniussimasanni uninngaannassapput. v20 Aatsaat Naalakkap qatanngutisi ilissitut uninngavissarsisereerpagit nunalu Naalakkap Jordanip kitaani tunniukkumasaa pissarsiarereerpassuk utersinnaanngussaasi nunamut tamassi immikkut pigisassassitut tunniussannut.« v21 Taamani Josva ima peqqusiffigaara: »Nammineq isinnik takoreerpat Naalakkap Guutissi kunngit taakku marluk qanoq iliorfigigai. Aammattaaq kunngeqarfiit ingerlavinni tikikkumaakkatit tamaasa Naalakkap taama iliorfigiumaarpai. v22 Taakku ersigissanngilasi! Naalagaq Guutersi illersorlusi nammineq sorsukkumaarpoq.« v23 Taamani Naalagaq ilungersorlunga ima qinnuigaara: v24 »Naalagaq Guuterput, aallaqqaataanilli angingaarsutsit assallu pissaasoq uannut kiffannut takutittarpatit. Ilami Guuti taanna tupinnangaarpoq, qilammi nunamiluunniit angingaartunik taamaattunik naammassisaqarsinnaasoq, soorlu illit iliortutit. v25 Ikaarlanga takujartorlugit nuna ajunngitsoq Jordanip illuatungaaniittoq, nuna qaqqalik alianaatsoq Libanonilu.« v26 Ilissili pisuullusi Naalakkap kamaatingaarpaanga qinnutigalu tusarnagu. Ima oqarfigaanga: »Tassa naammalerpoq! Tamanna uannut taaqqissanngilat! v27 Qaqqap Pisgap qaavanut majuarlutit isiginnaarit kimmut, avannamut, kujammut kangimullu. Takusinnaasannik qimerluuiniarit, tassami Jordanikkut ikaanngisaannassagavit. v28 Josva siulersuisunngortiguk sapiissuseqalersillugu pissatsillugulu! Taassuma Israelikkut siulersorlugit ikaartissavai, nunalu maanna takusassat taakkununnga pissarsiaritissavaa.« v29 Taava tammaarpugut qooqqumi tassani Bet-Peorip akiani. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 4 Oqaaqqissaarut inatsisit maleruaqqullugit v1 Israelikkuususi, tusarnaarsigit inatsisit malittarisassiallu ajoqersuutiginiakkakka! Taakku maleruassavasi inuuginnarsinnaaqqullusi nunalu Naalakkap siuaasassi Guutiata ilissinnut tunniukkumasaa iserfigisinnaaqqullugu pigilersinnaaqqullugulu. v2 Ilissinnut peqqussutigisakka ilassanngilasi ilanngassanagilluunniit, peqqussutilli Naalakkamit Guutissinnit pisut ilissinnut tunniussakka maleruassavasi. v3 Nammineq isissinnik takoreerparsi Naalagaq Ba'al-Peorimi qanoq iliortoq. Naalakkap Guutissi akornassinnit nungutippai Ba'al-Peorip Ba'alianut guutisiortut tamarluinnaasa. v4 Ilissili Naalakkamik Guutissinnik aalajangiussisusi tamassi ulloq manna tikillugu suli inuuvusi. v5 Takuammi, inatsisinik malittarisassianillu ajoqersorpassi, soorlu Naalakkap Guutima taamaalioqqusimagaanga, taakku maleruaqqullugit nunami pigiligassassitut iserfigisassassinni. v6 Peqqussutit taakku maleruaqqissaassavasi! Taava inuiaat allat paasilissavaat ilisimassuseqartuususi paasisimasaqartuususilu. Inatsisit tamakku tamaasa tusarunikkit ima oqarumaarput: »Ila inuiassuit uku silatussusii siuneqassusiilu!« v7 Sumi pissaanilissuarnik inuiaqarnerpa guuteqartunik Naalakkap uagut Guutitta torlorfigigaangatsinni uatsinnut qanillisarneratut innuttaminnut qanitsigilersartunik? v8 Sumi inuiaqarnerpa pissaanilissuarnik inatsisini malittarisassianillu pigisaqartunik inatsisitut ullumi ilissinnut saqqummiussattut naapertuilluartigisunik? v9 Mianersorniarit, sianigilluarniarullu illit nammineq misigisimasatit puigussannginnakkit. Inuutillutit puigunngisaannarniakkit, qitornatit ernguttatillu oqaluttuuttarniakkit v10 ullormik Horebimi Naalakkavit kiinaata saani qeqarfigisannik, taamani Naalagaq uannut oqarmat: »Inuit uannut katersortikkit oqaluffiginiarakkit uanga oqaaseriumasannik, nunami maani inuutillutik mianereqqullunga qitornatillu tamakkuninnga ajoqersortaqqullugit.« v11 Taamani ilissi aggerpusi qaqqallu ataani inissillusi qaqqaq innerinnaatillugu pavungarsuaq qilaap tungaanut naaralaarneqartumik eqqaanilu taartorsuulluni, nuiaqarluni pujoqarlunilu. v12 Naalagaq innermit ilissinnut oqalummat oqaasii tusaavasi timitarsinaguli; nipaa kisiat tusaavarsi. v13 Nalunaarutigaa angerutsini ilissinnut maleruaqqusani, tassa inassutit qulit, allappaalu allaffissianut ujaraasunut marlunnut. v14 Taamanikkut Naalakkap peqquaanga ilissinnut ajoqersuutigeqqullugit inatsisit malittarisassiallu nunami pigiligassassitut iserfigilikkassinni maleruagassasi. v15 Mianersorluinnaritsi! Ulloq taanna Naalagaq Horebimi innermiit ilissinnut oqalummat timitarsinngilarsi. v16 Aseruutigisassassinnik qanoq ittumilluunniit timitaligaasumik guutiliussanngilasi angutit arnalluunniit assinginik, v17 uumasut nunamiittut suusulluunniit imaluunniit sulullit suusulluunniit qilakkut timmisut assinginik, v18 paarmortut suusulluunniit assinginik imaluunniit aalisakkat suusulluunniit nunap ataani immamiittut assinginik. v19 Isitilluunniit qilammut aarlortikkaangagit qimerloorlugillu seqineq qaammallu ullorissallu, qilaap perpassui tamaasa, ussertinniaqinak taakkua pallorfiginissaannut guutisiorfiginissaannullu. Tamakku tamaasa Naalakkap Guutissi inuiannut qilaap ataaniittunut agguaassimavai; v20 ilissili Naalakkap qinersimavaasi saviminermullu aatsitsivimmit Egyptenimit anisillusi innuttariumallusi, soorlu ulloq manna tikillugu innuttarigaasi. v21 Kisianni ilissi pisuullusi Naalakkap kamaappaanga uppernarsaallunilu ilisimatillunga Jordanikkut ikaassanngitsunga isissanangalu nunamut ajunngitsumut Naalakkap Guutissi ilissinnut pigisassanngortikkumasaanut. v22 Taamaattumik nunami maani toqusariaqarpunga Jordanikkut ikaarnanga. Ilissili ikaarumaarpusi nunalu taanna ajunngitsoq pigisarilissallugu. v23 Mianersoritsi, Naalakkallu ilissinnut angerutigisaa puioqinasiuk. Guutilialiorniaqinasi qanoq ittunilluunniit timitaligaasunik. Naalakkap Guutissi guutilialiornissaq ilissinnut inerteqqutigaa. v24 Naalagarmi Guutersi tassaavoq inneq nungutitsisoq, Guuti ilungersortoq. v25 Qitornaqalerumaarpusi erngutaqalerumaarlusilu nunamilu pigiligassassinni utoqqaliumaarlusi. Aseruutissassinnik iliuuseqarlusi guutilialiorussi qanoq ittumilluunniit timitaligaasumik taamaaliornissigullu Naalakkap Guutissi isaani ajortumik iliorlusi kamatsillugu, v26 taava ullumi qilak nunalu ilisimannittoraakka nunami Jordanikkut ikaarussi pigiligassassinni erniinnaq nungutitaajumaarassi! Tassani sivisuumik inuussanngilasi, nungutitaalluinnassagassi. v27 Naalakkap siammartikkumaarpaasi inuiaat akornannut. Ilasi ikittunnguaannaat amiakkuussapput inuianni Naalakkap ilissinnik aallarussaaffigititassaani. v28 Tassani guutisiorfigissavasi guutit inuit assaannit sanaat, qisummit ujaqqamillu sanaat, takunnissinnaanngitsut tusaasinnaanngitsullu, nerisinnaanngitsut naamasaqarsinnaanngitsullu. v29 Tassaniitillusi Naalagaq Guutit ujarumaarparsi; naniumaarpat uummatikkut tarnikkullu iluunngarlutit ujarukku. v30 Atugarliuleruit annikilliuutillu taakku tamarmik siunissami ilinnut nalliuppata, taava saakkumaarputit Naalakkamut Guutinnut oqaasiilu naalallugit. v31 Naalagarmi Guutit Guutiuvoq saammaasoq. Iperassanngilaatit suujunnaarsissanatillu. Puiussanngilaa siuaasannut angerutsini taakkununnga uppernarsaassutigisani. v32 Aperigit ulluni pereersuni, inunngunngikkallaravit, ullormit Guutip nunami inunnik pinngortitsiffianiit qilaap isuata illuaniit illuanut sumilluunniit taama angitigisoqarsimanersoq, assinganilluunniit tusagaqartoqarsimanersoq. v33 Inuiaqarnerluni ilittut illutik Guutip innermit oqalunneranik tusaasaqarsimasunik taamaattorli inuuginnartunik? v34 Guuteqarsimanerpaluunniit inuiannik pigisassaminik aallerniarsimasumik inuiaat allat akornannit aniguisillugit – misilinneqarnerit nalunaaqutillu, tupinnartuliat sorsunnerillu aammalu assani pissaasoq talinilu qullarsimasoq malunnangaartuliallu annilaarnangaartut sakkugalugit, soorlu Naalagaq Guutersi takkunni ilissinnik Egyptenimi iliortoq. v35 Illit tamakku takusimavatit ilisimassagakku Naalagaq Guutiusoq allamillu taannaanngitsumik Guuteqanngitsoq. v36 Qilammiit nipini ilinnut tusartippaa ilitsersuunniaramisit. Nunamilu innertut illuni takkuppoq, innermiillu oqaasii tusaavatit. v37 Siuaasatit asagamigit taakkualu kinguaavi qinigarigamigit nammineq Egyptenimit anisippaatit pissaanersuani atorlugu. v38 Illit siuninni qimaatikkumaarpai inuiaat ilinnit pissaaneqarnerusut amerlanerusullu, isertikkumaarpaatillu taakkualu nunaat ilinnut pigisassanngortillugu, soorlu taamatut pisoqareersimasoq. v39 Taava ullumi ilisimassavat uummammiuliutissallugulu Naalagaq Guutiummat pavani qilammi nunamilu maani, allamillu Guuteqanngimmat. v40 Taamaattumik maleruassavatit inatsisai peqqussutaalu ullumi ilinnut tunniussakka illit qitornatillu ajunngitsunik atugaqaqqullusi, nunamilu Naalakkap Guutivit qaqugumulluunniit pigiuagassattut tunniussassaani inuummersoqqullutit. Jordanip kangiani illoqarfiit qimarnguffigisartagassat v41 Tamatuma nalaani Mosesip illoqarfiit pingasut Jordanip kangianiittut immikkoortippai. v42 Piaarinani puttarsisamillu patsiseqarnani tulliminik toqutsisimasoq illoqarfiit taakkua arlaannut qimaasinnaassaaq inuuninilu annaassinnaassallugu. v43 Illoqarfiit taakku tassaapput Beseri inoqajuitsumi Qatsinnersarsuarmiittoq Rubenikkut qimarnguffigisinnaasaat, Ramoti Gileadimiittoq Gadikkut qimarnguffigisinnaasaat, Golanilu Bashanimiittoq Manassekkut qimarnguffigisinnaasaat. Horebimi angerfigeqatigiinneq inassutillu qulit v44 Makkuupput inatsisit Mosesip Israelikkunnut saqqummiussai, v45 tassaapput oqaaqqissaarutit, inatsisit malittarisassiallu Mosesip Israelikkunnut nalunaarutigisai taamani Egyptenimit anereeramik. v46 Nalunaarutigineqarnerat pivoq Jordanip kangiatungaani qooqqumi Bet-Peorip akerpiaani, nunami Amorikkut kunngiata Sihonip Heshbonimi naalagaasup Mosesip Israelikkullu Egyptenimit anigamik ajugaaffigisaata pigisaraluani. v47 Tigusaraallu taassuma nunaa ilagitillugu Bashanimut kunngip Ogip nunaanut. Amorikkut kunngiisa taakkua marluk pigisarisimagaluarpaat nuna Jordanip kangianiittoq v48 Aro'erimiit Arnonip Qooruata sinaaniittumiit qaqqamut Si'onimut, tassa Hermonimut, v49 aammattaaq Arabap Naqinnerata Jordanip kangianiittortaa Arabap Imartaa Pisgap sivingarngisa ataanniittoq tikillugu. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 5 v1 Mosesip Israelikkut tamaasa imminut katersortippai oqarfigalugillu: Israelikkuususi, tusaasigit inatsisit malittarisassiallu ullumi ilissinnut nalunaarutigisassakka. Ilinniarniarsigit maleruaqqissaarlugillu! v2 Naalakkap Guutitta Horebimi angerfigeqatigaatigut. v3 Angerutsimik taassuminnga angerfigeqatigisai tassaanngillat siuaasavut, uagulli tamatta suli inuusugut ullumilu maaniittugut angerfigeqatigaatigut. v4 Naalakkap kiinarsillusi qaqqami innermiit oqaluffigaasi. v5 – Uanga taamani qeqarpunga Naalakkamut ilissinnullu akunnermiliullunga Naalakkallu oqaasii ilissinnut nalunaarutigalugit. Ilissimi inneq ersigigassiuk qaqqamut majuanngilasi. – Oqarpoq: v6 »Uanga tassa Naalagaq Guutit ilinnik Egyptenimit inussiaataaffimmit anisitsisoq. v7 Allanik guuteqassanngilatit uangaanngitsumik. v8 Ilinnut guutilialiuutissanngilatit suulluunniit qilammi pavani nunamiluunniit maani imersuarniluunniit nunap ataani ittut assinginik. v9 Tamakku pallorfigissanngilatit guutisiorfiginagillu, uangami Naalagaq Guutit Guutiugama ilungersortoq siuaasat ajortuliaat pillugit uumissortima qitornaannik, ernutaannik ernutaqqiutaannillu pillaasoq, v10 uannilli asannittut peqqussutinnillu malinnittut ajunngitsuliorfigiumaarpakka kinguaariissoqatigiinni 1.000-ini. v11 Naalakkap Guutivit aqqa sallullutit atornerlussanngilat, Naalakkammi pillaatisinngitsoortissanngimmagu sallulluni aterminik atornerluisoq. v12 Eqqaamaniaruk sabbati illernartissagakku, soorlu Naalakkap Guutivit taama peqqusimagaatit! v13 Ulluni arfinilinni suliassatit tamaasa suliarissavatit, v14 ullulli arfineq-aappaat tassaassaaq sabbati Naalakkap Guutivit pia. Tassa sumilluunniit suliaqassanngilatit, illilluunniit nammineq ernerilluunniit paniilluunniit, inussiaatilluunniit angut inussiaatilluunniit arnaq, ussiutilluunniit siutituujutilluunniit nersutaativilluunniit ilaat allat, takornartalluunniit illoqarfinniittut naami. Inussiaatit angut inussiaatillu arnaq ilittulli qasuersaassapput. v15 Eqqaamassavat illit nammineq Egyptenimi inussiaataagaluartutit Naalakkap Guutivit tassannga anisimmatit assamminik pissaasumik talerminillu qullarsimasumik. Taamaattumik Naalakkap Guutivit peqquaatit ulloq sabbati nalliussisaqqullugu. v16 Ataatat anaanallu ataqqikkit, soorlu Naalakkap Guutivit taama peqqugaatit, inuummersoqqullutit atugarissaaqqullutillu nunami Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumasaani. v17 Inuassanngilatit. v18 Allasiussanngilatit. v19 Tillissanngilatit. v20 Tullit sallullutit nalunaajaatigissanngilat. v21 Tullivit nulia pileritsaatissanngilat. Pileritsaatissanngilatit tullivit illua narsaataaluunniit, inussiaataaluunniit angut inussiaataaluunniit arnaq, ussiutaaluunniit siutituujutaaluunniit suugaluartulluunniimmi tullivit pigisai.« v22 Oqaatsit taakku Naalakkap ilissinnut, katersorsimasunut tamanut, nipitoqisumik oqaaserai innermiit, nuissanit taarmillu avatangersimasumiit. Allanik oqaaseqanngilaq. Inatsisit allaffissianut ujaraasunut marlunnut allallugit uannut tunniuppai. v23 Nipi taarmit tusarassiuk qaqqaq innerinnarsuutillugu naggueqatigiinni naalagarisasi utoqqaanertasilu tamarmik uannukarput v24 oqarlutik: »Naalakkap Guutitta naalannassutsi angingaarsutsilu uatsinnut takutippai, nipaalu innermit tusarparput. Ullumi misigaarput inuit Guutimit oqaluffigineqartut inuuginnarsinnaasut. v25 Kisianni soormi toqussaagut? Innersuummi nunguteratarsinnaavaatigut, Naalakkallu nipaa tusaaqqissagutsigu toqussaagut. v26 Inummimmi uatsitut Guutip uumasup innermiit oqaasiinik tusarnaartumik inuuinnartoqarsimanerpa? v27 Illit palligunniarit Naalakkap Guutitta oqaasii tamaasa tusarnaariarlugit! Taava ilinnut oqaasiinik tamanik oqaluttuutissavatsigut, uagullu oqaatsit taakku naalassavavut maleruarlugillu.« v28 Naalakkap uannut oqaatsisi tusaagamigit ima oqarfigaanga: »Inuit ukua ilinnut oqaasii tusaavakka, oqaasiilu tamarmik eqqortuupput. v29 Qanortoq mianeriuaannarlinnga uummatimikkut peqqussutikkalu tamaasa maleruarlugit inuunertik tamaat! Taava taakku qitornatillu inuunerminni tamatigut ajunngitsunik atugaqassapput. v30 Oqarfigiartukkit tuperminnut uteqqullugit. v31 Illilli maani uanga najuinnassavarma ilinnut nalunaarutiginiarakkit peqqussutit inatsisillu malittarisassiallu inunnut ajoqersuussutissatit tamaasa – tassaasut nunami uanga taakkununnga pisassarititassanni maleruagassaat.« v32 Taamaattumik Naalakkap Guutissi ilissinnut peqqussutigisai maleruaqqissaarniarsigit. Talerpimmut saamimmulluunniit sangussanngilasi. v33 Ingerlavigissavarsi aqqut Naalakkap Guutissi aqqutigeqqusaa, inuuinnarsinnaaqqullusi ajunngitsunillu atugaqaqqullusi nunamilu pigiligassassinni inuummersoqqullusi. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 6 Israelip Guutia, Guutituaasoq v1 Makkuupput peqqussutit, inatsisit malittarisassiallu Naalakkap Guutissi ilissinnut ajoqersuussutigeqqusai nunami pigiligassassitut iserfigiartukkassinni maleruagassasi, v2 Naalagaq Guutit mianereqqullugu inuunerit tamaat, inatsisai peqqussutaalu ilinnut ullumi tunniussakka tamaasa ilinnut erninnullu erngutannullu maleruaqqullugit inuummersoqqullusilu. v3 Tusaakkit Israeli! Maleruaqqissaakkit ajunngitsunik atugaqaqqullutit, amerlasoorsuanngoqqullusilu, soorlu Naalakkap siuaasavit Guutiata taama neriorsorsimagaatit nunami immummik tungusunnitsuummillu kuuttumi. v4 Tusaagit Israeli! Naalagaq Guuterput, Naalagaq ataasiuvoq. v5 Taamaattumik Naalagaq Guutit asassavat uummatikkut iluunngarlutit tarnikkullu iluunngarlutit nukitillu tamakkerlugit. v6 Oqaatsit taakku peqqussutillu ullumi ilinnut tunniussakka aalajangiutissavatit. v7 Erninnut nangeqqittuartassavatit eqqartortarlugillu angerlarsimatillutit issiasaraangavit, angalaartaraangavit, innartaraangavit makittaraangavillu. v8 Assannut qilerutissavatit ilisarnaatitut qaannilu inissisimallugit eqqaasitsissutissatut. v9 Allakkit illunni matserfinnut illoqarfiullu isaaffiinut. v10 Naalakkap Guutivit isertissavaatit nunamut ilinnut tunniukkumallugu uppernarsaalluni neriorsuutigisaminut siuaasannut Aaperaamut, Iisaamut Jaakumullu. Tamaaniipput illoqarfissuit kusanartut illit sanaarinngisatit, v11 illorsuit ulikkaartut alutornartunik assigiinngitsorpassuarnik illit katersugarinngisannik, imiisivilianik illit ikuttagarinngisannik, viinnequteqarfinnik olivenequteqarfinnik illit ikkutarinngisannik. Qaarsillarlutit nerereeruit v12 mianersussaatit Naalagaq Egyptenimit inussiaataaffinnit anisitsisoq isumakkiissannginnakku. v13 Naalagaq Guutit mianerissavat. Taanna kiffartuutissavat aqqalu taallugu uppernarsaasassallutit. v14 Guutit allat inuiaat eqqaamiussi guutisiorfigisaat attavigissanngilasi. v15 Naalagarmi Guutit ilinniittoq Guutiuvoq ilungersortoq. Kamaatileratarsinnaavaatit nunallu qaavanit piiagaatillutit. v16 Naalagaq Guutersi misilissanngilarsi soorlu Massami misilinniarsimagaluarissi. v17 Peqqussutit oqaaqqissaarutillu inatsisillu Naalakkap Guutissi ilinnut tunniussai maleruassavasi. v18 Naalakkap isaani eqqortumik ajunngitsumillu iliussaatit ajunngitsunik atugaqarsinnaaqqullutit. Nuna ajunngitsoq Naalakkap uppernarsaalluni siuaasannut tunniukkumasimasaa iserfigalugu pigisassarsiarissavat. v19 Naalakkap illit pillutit akeqqatit tamaasa qimaatissavai, soorlu taama neriorsuisimasoq. v20 Ernerpit siunissami aperippatit: »Suunuku oqaaqqissaarutit inatsisillu malittarisassiallu Naalakkap Guutissi ilissinnut tunniussai?« v21 taava akiumaarputit: »Egyptenimi Faraomi inussiaataasugut Naalakkap assamminik pissaasumik nunamit tassannga anisippaatigut. v22 Naalakkallu Egyptenimi uagut isigitilluta angisuunik nalunaaqutiliorluni tupinnartuliorlunilu Farao inoqutaalu tamaasa ajunaartippai. v23 Uagulli tassannga anisippaatigut ingerlakkumalluta nunamut uppernarsaalluni uatsinnut tunniukkumallugu siuaasatsinnut neriorsuutigisimasaminut. v24 Naalakkap peqquaatigut ileqqoreqqusat tamakku tamaasa maleruaqqullugit mianeriuaqqullunilu nammineq iluaqutissatsinnik, inuuginnartikkumagamisigut, soorlu ulloq manna tikillugu taama pisimagaatigut. v25 Naalakkap Guutitta peqqussutigisai taakku malillugit kiinaata saani inuunissaq pingaartikkutsigu taava taamaaliornerput iluartuutitaassutigissavarput.« Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 7 Peqqussut Kana'anip inuisa guutiisalu nungutitaanissaannik v1 Naalakkap Guutivit nunamut iserfigalugu pigiligassannut apuutitereerunisit illit pillutit inuiaat makku amerlaqisut peersikkumaarpai: Hittikkut, Girgashikkut, Amorikkut, Kana'anikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu, tassa inuiaat arfineq-marluk ilinnit pissaanerullutillu amerlanerusut. v2 Naalakkap Guutivit ilinnut tunniuppagit ajugaaffigitillugillu nungutitassanngortissavatit. Angerfigeqatigissanngilatit asattuutissanagillu. v3 Aappaninnikkut atassuteqarfigissanngilatit, panitit ernerinut nuliartaaritissanngilatit taakkualuunniit panii erninnut nuliartaaritissanagit, v4 ernitit uannik tunussitinneqaqqunagit guutit allat guutisiorfigilerlugit. Naalanngikkussi Naalakkap kamaatingaarumaarpaasi tassuuguinnarlu nungutikkumaarlutit. v5 Inuiaalli taakku ima iliorfigissavasi: Pilliivii aserortissavasi, ujaqqat nappartitaat sequtserlugit, napasut Asheramut pigititaat killorlugit guutiliaallu ikuallallugit. v6 Illimmi inuiaavutit Naalakkamut Guutinnut pigititaallutit illernartitaasoq. Illit Naalakkap Guutivit nunarsuarmi inuiaat tamarmik akornanni qinersimavaatit pigisariumallutit. v7 Imaanngilaq inuiaqatigiinnit allanit tamanit amerlanerugassi Naalakkap asallusilu qinigarisimagaasi, allaammi inuiaqatigiinnit tamanit ikinnersaavusi. v8 Naalakkamuna asagamisi siuaasassinnullu uppernarsaanini aalajangiukkumagamiuk assamminik pissaasumik anisikkaasi inussiaataaffissinnit, tassa Egyptenip kunngiata Faraop naalliutsitsineranit. v9 Taamaattumik ilisimaniaruk Naalagaq Guutit kisimi Guutiummat, Guutiulluni unneqqarissoq aalajangiussisimasorlu angerutsiminik isumassuiumanerminillu kinguaariissoqatigiinni tuusintini asannitsiminut peqqussutiminillu maleruaasunut. v10 Uumissortinili akiniarasuartarpai nungutillugit. Qinngarsortiminik akiniaanissaminik paamaarussinngisaannarpoq. v11 Taamaattumik peqqussutit inatsisillu malittarisassiallu ullumi ilinnut maleruaqqusakka aalajangiunniakkit. Neriorsuut inatsisinik maleruaasut pilluaqquneqarnissaannik v12 Malittarisassiat tamakku tusarussigit maleruaqqissaarlugillu, taava Naalakkap Guutivit tamanna pillugu aalajangiukkumaarpai angerutsini ilumoorninilu siuaasannullu uppernarsaassutigisani. v13 Asajumavaatit pilluaqqujumallutillu kinguaassatillu amerlisikkumallugit. Nunami ilinnut tunniukkumallugu uppernarsaalluni siuaasannut neriorsuutigisimasamini pilluaqqujumavai illissavit inerittui nunaativillu naatitaat, karriutitit, viinniutitit uuliaatitillu, ussiutivit piaraat savaativillu amerlissutaat. v14 Inuiannit allanit pingaarnerutitaallutit pilluaqquneqassaatit; angutitatit arnartatillu nersutaatitillu kinguaassiorsinnaanngitsunik ilaqassanngillat. v15 Naalakkap nappaatit tamaasa ilinnit alisimatissavai. Nappaatinik navianartunik Egyptenimit nalunngisannik atugaqartissanngilaatit, akeqqatilli tamaasa tamakkuninnga eqqorneqartissavai. v16 Inuiaat Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumaagai tamaasa nungutikkumaarpatit, asattuutissanngilatit. Taakkua guutii guutisiorfigissanngilatit napititaaffigeqinagit. v17 Immaqa ima isumaliorsinnaavutit: »Inuiaat taakku pissaanerummata qanoq iliorlunga qimaatinniarsinnaassavakka?« v18 Kisianni ersigissanngilatit. Eqqaamaniaruk Naalakkap Guutivit Farao Egyptenimiullu allat qanoq iliorfigigai. v19 Eqqaamaniakkit misiligaanerit nalunaaqutillu tupinnartuliallu nammineq takusatit, qanorlu Naalakkap Guutivit assamminik nukittuumik talerminillu isaassimasumik Egyptenimit anisikkaatit. Naalakkap Guutivit inuiaat maannakkut ersigisatit tamaasa taamaaliorfigissavai. v20 Naalakkap Guutivit taakkua akornanni pilersissavai sapiissuseerunneq amiakkuusut ilinnullu isertorsimasut tamaasa nungutinneqarserlugit allaat. v21 Annilaarutigissanngilatit, Naalagarmi Guutit, Guuti angingaartoq annilaarnangaartorlu ilinniippoq. v22 Naalakkap Guutivit inuiaat taakku ilinnit peersikkiartuaarumaarpai. Taakku nungutikkasuassanngilatit nersutit nujuartat amerlavallaalerlutik ilinnut ajoqutaaleqqunagit. v23 Naalakkap Guutivit inuiaat taakku ilinnut tunniutissavai akornannilu ularussinersuaqartissallugu nungutinneqarserlugit. v24 Kunngii illit assannut tunniukkumaarpai, illillu aqqi qilaap ataanit piiassavatit. Kikkulluunniit akiorsinnaassanngilaatsit; tamaasa nungutikkumaarpatit. v25 Guutiliaataat ikuallassavasi, taakkualu qalliutaasa sølvip kuultillu illit nammineq iluaqutissannut atornissaat ussernartorsiorfigissanngilat. Taamaalioruit tamanna napititaassutigeratarsinnaavat Naalakkamut Guutinnut maajunnartuummata. v26 Maajunnartunik taama ittunik illit illunnut eqqussiniaqinak, Naalakkamut pigitillutit piuneerussassanngortitaaqinaatit taakkunatut ilillutit. Taama ittut amiilaarissavatit maajunnartuutissallugillu Naalakkamut pigitillugit piuneerussassaatitaammata. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 8 Mianersoqqussut Naalagaq puioqqunagu v1 Peqqussutit ullumi ilinnut tunniussama tamarmik maleruarnissaat pingaartissavarsi inuuginnarsinnaaqqullusi amerlasoorsuanngorlusilu, nunalu Naalakkap uppernarsaalluni siuaasassinnut tunniukkumallugu neriorsuutigisimasaa iserfigalugu pigilersinnaaqqullusiuk. v2 Eqqaamaniaruk Naalakkap Guutivit ukiuni 40-ni inoqajuitsumi ingerlattuarsimammatit makitanaveersarniarlutit misilinniarlutillu paasiumallugu peqqussutini maleruarumaneritit maleruarumannginneritilluunniit. v3 Makitanaveersarpaatit kaatsillutit. Taavali nerisassippaatit mannanik illit siuaasavillu ilisimanngisassinnik. Taamaalillusi paasitinniarpaatit inuup timiusaannaq inuussutiginngimmagu, oqaaserli sunaluunniit Naalakkap qarnanit anisoq inuussutigisarmagu. v4 Ukiuni taakkunani 40-ni atisatit alittornikunngunngillat isikkatilluunniit pullalernatik. v5 Qularissanngilat Naalakkap perorsarniarmatit ataataasup ernerminik perorsaasarneratut. v6 Taamaattumik Naalakkap Guutivit peqqussutai maleruakkit, aqqutigeqqusai atuarlugit, mianeralugulu. v7 Ilumut Naalakkap Guutivit isertinniarpaatit nunamut ajunngitsumut, nunamut kuunngualimmut puilasulimmullu imeqartumullu qooqquni qaqqanilu pikialaartunik, v8 nunamut qajuusiassat suaasiassallu viinnissallu figenillu granatæblillu naaffigisartagaannut, nunamut olivenit uuliaannik tungusunnitsuummillu pilimmut. v9 Tassani piitsut nerisartagaannik inuussuteqassanngilatit nerisassannillu amigaateqassanak. Tamaani ujaraqarpoq saviminissalinnik; qaqqallu kanngussammik pissarsivigisinnaavatit. v10 Qaarsillarlutit nerigaangavit Naalagaq Guutit unnersiutigisassavat nuna ajunngitsoq ilinnut tunniussaa pillugu. v11 Naalagaq Guutit puiorniaqinagu, peqqussutai malittarisassiaalu inatsisaalu ullumi ilinnut tunniussakka maleruarunnaarniaqinagit. v12 Qaarsillarlutit nerisinnaagaangavit kusanartunillu illulioraangavit najugarisassannik, v13 ussiutitit savaatitillu amerliartoraangata, kuultimik sølvimillu naammattumik pissarsigaangavit pigisatillu tamarmik amerliartortaraangata, v14 taava tamakku anneruniartunnguutigissanngilatit allaat Naalagaq Guutit Egyptenimit inussiaataaffinnit anisitsisoq isumakkeerlugu; v15 siulersorsimavaatimmi inoqajuitsorsuakkut navianartulikkut pulateriaarsunnik paarmortorujunnillu skorpioninillu uumasulikkut, nunakkut parnunnikukkut imeqanngitsukkut. Qaarsumit ammaajusumit imeq ilinnut puilalersippaa. v16 Inoqajuitsumi nerisassippaatit mannanik, nerisassanik siuaasassi nalulluinnagaannik. Taamaaliorpoq makitanaveersarumallutit misilikkumallutillu kingornalu ajunngitsuliorfigiumallutit. v17 Taamaattumik imminut oqarfigeqinak: »Uanga nammineq nukima assammalu pissaanerata ukuninnga pisuussuteqalersippaanga.« v18 Eqqaamaniaruk Naalakkap Guutivit nukississimammatit pisuussutinik pissarsisinnaanngortillutit. Taamatut siuaasannut angerutsini uppernarsaalluni aalajangersarsimasani atatittuarumavaa, soorlu ulloq manna tikillugu atortikkaa. v19 Naalagarli Guutit puiorukku guutillu allat attavigilerlugit guutisiorfigalugit pallorfigisarlugillu, taava erseqqissumik ilisimatissavakkit nungutitaalluinnassagassi. v20 Inuiattut Naalakkap pillusi nungutissimasaasut aamma ilissi nungutitaasussaassaasi Naalagaq Guutersi naalakkumannginnassiuk. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 9 Israelikkut inoqajuitsumi ingerlaartillutik naalasseriittut v1 Tusaagit, Israeli! Ullumi Jordanikkut ikaassaatit nunamut neriorsuutigisamut iserniarlutit inuiaat ilinnit pissaaneqarnerullutillu amerlanerusut qimaatikkiartorlugit illoqarfiillu portusoorsuarnik qarmallit tiguariartorlugit. v2 Tamaani najugaqartut Anakikkut tusaamavatit, inorujussuit nukittuut. Taakku pillugit oqaaserineqartartut uku tusareersimavatit: Kikkut Anakikkunnut atasinnaappat? v3 Ullumili ilisimassavat Naalakkap Guutivit innertut nungutitsisutut siuninni ingerlasup taakku nungutikkumaarmagit. Illit siuninni qunutikkumaarpai, illillu pilertortumik qimaatissavatit nungutillugillu, soorlu Naalagaq ilinnut taama neriorsuisimasoq. v4 Kisianni Naalakkap Guutivit illit siuninni taakku qimaatippagit isumaqassanngilatit illit iluassutsit pissutigalugu Naalakkap nunamut tassunga isertikkaatit pigisarileqqullugu, inuiaanuku taakku iluaatsuummata Naalakkap ilissi pillusi qimaatikkai. v5 Nunaat iserfigissagakku pigisarilissallugulu tamanna pissuteqanngilaq illit iluassutsinnik peqqusersuissutsinnillu. Naalakkalliuna Guutivit inuiaat taakku illit siuninni qimaatinniarai ajortuummata, aamma eqquutitikkumagamiuk siuaasannut Aaperaamut, Iisaamut Jaakumullu uppernarsaassutigisani. v6 Taamaattumik ilisimassavat Naalakkap Guutivit nuna taanna ajunngitsoq ilinnut pissarsiaritimmagu iluassutsit pissutiginagu; inuiaavusimi naalasseriitsut! v7 Eqqaamaniaruk puiunngisaannarlugulu Naalagaq Guutit inoqajuitsumi kamatsissimagakku! Ullormit Egyptenimit aniffinniilli maanga pinersi tikillugu Naalagaq anneruniarfigisimavarsi, v8 Horebimilu Naalagaq kamatsipparsi. Kamangaarami nungutikkumalleraluarpaasi, v9 tassa taamani qaqqamut majuarama aallugit allaffissiat ujaraasut, allaffissiat Naalakkap ilissinnut angerusiata allassimaffii. Uanga qaqqami uninngavunga ullut unnuallu 40-t nerinanga imernangalu. v10 Naalakkap uannut tunniuppai allaffissiat ujaraasut marluk nammineq assamminik allaffigisimasani. Taakkunani allassimapput ullormi katersuussimaffissinni Naalakkap qaqqami innermit ilissinnut oqaaserisimasai tamarmik. v11 Ullut unnuallu 40-t qaangiummata Naalakkap uannut tunniuppai allaffissiat taakku marluk ujaraasut, allaffissiat angerutsip allassimaffii, v12 oqarfigaangalu: »Maanngaanniit aterasuarit! Inuiaqatitit Egyptenimit anisitatit ajortumik iliorsimapput. Uanga aqqutigeqqusannit qangali nigoreersimapput. Kuisamik guutilialiorsimapput!« v13 Naalakkallu oqarfigaanga: »Inuit taakkua qanoq naalasseriitsiginerat takoreerpara. v14 Ilaginnannga, nungutiinnarniarakkit aqqilu qilaap ataanit piiarlugit. Illilli kinguaassatillu inuianngortikkumaarpassi ukunannga pissaanerusunngortillusi amerlanerusunngortillusilu.« v15 Taamani ammut aallarpunga qaqqaq innerinnarsuusoq, allaffissiallu taakku marluk angerutsip allassimaffii tigumiarpakka. v16 Takulerakku Naalakkamut Guutissinnut ajortuliorsimasusi nersuteeraasaliorlusi angutivissamik kuisamik Naalakkallu aqqutigeqqusaanit nigoreersimasusi, v17 ilissi isigitillusi allaffissiat taakku marluk nunamut igippakka sequmillugit. v18 Naalakkap kiinaata saani pallorpunga ulluni unnuanilu 40-ni nerinanga imernangalu siornatigut taamaaliorsimanittut, tassa ajortuliungaarsimagassi Naalakkap isaani ajortumik iliorlusi taamaaliornissigullu kamatsillugu. v19 Annilaanngatigaara Naalakkap kamaatingaaramisi uumitsaatingaaramisilu nungutinnialissagaasi. Naalakkalli aamma tamatumuuna qinnutiga tusarpaa. v20 Allaat Aroni kamaatingaaramiuk toqutinnialeraluarpaa. Taamaattumik taamani Aroni qinnuppara. v21 Nersuteeraasaliarli angutiviaq, guutiliaq, ajortuliorlusi sanaarsi tigoriarlugu ikikkarpara. Aseqqorissumillu sequtserpara pujoralaannanngortillugu. Taava pujoralaat kuunnguamut qaqqamit kuuttumut igippakka. v22 Aamma Tab'erami, Massami Kibrot-ha-Ta'avamilu Naalagaq kamatsipparsi. v23 Taamanilu Naalakkap Kadesh-Barneamit aallartinnialermasi oqarfigalusilu: »Aallaritsi nuna ilissinnut tunniussimasara pigileriartorlugu,« taava Naalakkap Guutissi peqqussutaa unioqqutipparsi. Upperfiginngilarsi naalannagulu. v24 Ilissinnik ilisarisimannileqqaarninniit manna tikillugu Naalakkap peqqusaanut akerliusumik iliortarpusi. v25 Taava Naalakkap kiinaata saani pallorpunga qinullungalu ulluni unnuanilu 40-ni, Naalagarmi oqarmat nungutikkumallusi. v26 Naalakkamullu qinuvunga: »Guuti Naalagaq, nunguteqinagit innuttatit illit nammineq pigisatit, angingaarsutsikkut Egyptenimit anisitatit assannik pissarsuarmik. v27 Eqqaamakkit kiffatit Aaperaat, Iisaaq Jaakulu; sianiginngitsuusaaginnakkit inuiaat taakkua uteriissusiat iluaassusiallu ajortuliaallu. v28 Taamaaliunngikkaluaruit nunap uatsinnik anisitsivigisavit inui ima oqaratarsinnaapput: ›Naalakkamuna inoqajuitsumukaassinnarlugit tamaani ajunaartikkai nunamut neriorsuutigisaraluaminut ingerlanneq saperamigit uumigigamigillu.‹ v29 Illimmi innuttaraatit nammineq pigisaralugit anisissimallugillu pissaanersuannik talinnillu isaassimasumik. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 10 Angerutsip nutaanngortitaanera v1 Taamani Naalakkap ima oqarfigaanga: »Allaffissianik ujaraasunik marlunnik siuliisa assinginik sanariarlutit qaqqamut majuarit ornillunga. Aamma qisummik illerfiliussaatit. v2 Allaffissiani taakkunani allassavakka oqaatsit allaffissiani siullerni illit sequtsikkanni allassimasut assingi; allaffissiallu taakku illerfiup iluanut ikissavatit.« v3 Illerfilioriarlunga qisummik akaciemik sanaamik allaffissialioriarlungalu ujaraasunik marlunnik, siuliisa assinginik, allaffissiat nassarlugit qaqqamut majuarpunga. v4 Naalakkap allaffissianut allappai oqaatsit siullermik allakkami assingi, tassa inassutit qulit qaqqami innermiit tusarliussani taamani ullormi katisimaffissinni. Uannullu tunniutereermagit v5 qaqqamit aterpunga. Allaffissiat illerfiup sanaama iluanut ikivakka, tassaniiginnarpullu soorlu Naalakkap taama peqqusimagaanga. Aroni toqusoq v6 Israelikkut Be'erot-Bene-Ja'akanimiit aallarput Moserimukarlutik. Tassani Aroni toquvoq ilineqarlunilu. Kingoraarlugu ernera Eleazari palasiulerpoq. v7 Tassanngaanniit aallarput Gudgodamukarlutik, tassanngalu Jotbatamut, nunamut kuunnguaqartumut. Levikkut immikkut ittumik suliassinneqartut v8 Taamani Naalakkap Levip naggueqatigiissortai immikkoortippai Naalakkap angerusiata illerfianik ingerlassisartussanngortillugit Naalakkallu kiinaata saani kiffartortussanngorlugit kiisalu Naalakkap aqqani pilluaqqusisartussanngortillugit; ullorlu manna tikillugu taamaaliortarsimapput. v9 Taamaattumik Levikkut Israelikkoqatitik kingornusseqatiginngilaat agguagarseqatiginagillu. Naalagaq kingornussarsiaraat, soorlu Naalakkap Guutivit taama neriorsorsimagai. v10 Uanga siullermersut qaqqamiiginnarpunga ulluni unnuanilu 40-ni. Naalakkallu aamma tamatumuuna qinnutiga tusarpaa tassa nungutikkumajunnaaramisit. v11 Naalakkap oqarfigaanga: »Tammaarfimmiit aallarit inuit siulersorlugit, nunamut siuaasaannut uppernarsaallunga tunniukkumallugu neriorsuutigisimasannut isersinnaaqqullugit pigilersinnaaqqullugulu.« Inatsisinik maleruaasut pilluaqqusaapput unioqqutitsisullu perloqqusaallutik v12 Israeli, Naalakkap Guutivit ilinnit suna piumasaraa makkua saniatigut: Naalagaq Guutit mianerissagit aqqutigeqqusai tamaasa ingerlavigalugit Naalagarlu Guutit asassallugu kiffartuutissallugulu uummatikkut iluunngarlutit tarnikkullu iluunngarlutit, v13 Naalakkallu peqqussutai inatsisaalu ullumi ilinnut tunniussakka maleruassagitit ajunngitsunik atugaqarsinnaaqqullutit. v14 Qilak qilaallu qilaat nunalu tassanilu ittut tamaasa Naalakkap Guutivit pigai. v15 Taamaakkaluartoq siuaasatit kisiisa Naalakkap nuannarisarilerpai asalerlugillu. Ilissilu taakkunannga kinguaajususi inuiaqatigiinnit allanit tamanit pingaarnerutillusi qinerpaasi, soorlu ullumi suli taamaattoq. v16 Taamaattumik uummatisi kipineqartissigit, naalasseriikkunnaaritsilu! v17 Naalagarmi Guutersi Guutiuvoq guutit tamarmik Guutigisaat naalakkallu tamarmik Naalagarisaat, Guuti angingaartoq, pissaasoq annilaarnangaartorlu, nakerisarsiortuunngitsoq akilersillunilu peqquserluttuliortanngitsoq, v18 iliarsunnik uillarnernillu eqqortumik pineqartitsisartoq, takornartanik asannittoq nerisassaannik atisassaannillu isumagisarlugit. v19 Taamaattumik ilississaaq takornartat asassavasi, ilissimi nammineq Egyptenimi takornartaavusi. v20 Naalagaq Guutit mianerissavat. Taanna kiffartuutissavat attavigittuinnassallugulu, taassumalu aqqa taallugu uppernarsaasassaatit. v21 Erinalimmik unnersiutigisassaraat, Guutigaallu. Illillu pillutit naammassisaqarsimavoq angeqisunik annilaarnangaartunillu illit nammineq isinnik takusimasannik. v22 Siuaasatit Egyptenimut pipput 70-iullutik. Maannali Naalakkap Guutivit qilaap ulloriaasut amerlatigilersissimavaasi. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 11 v1 Taamaattumik Naalagaq Guutit asassavat tamatigullu maleruassallugit inassutai, inatsisai, malittarisassiai peqqussutaalu. v2 Tamanna ullumi ilisimassavarsi – qitornasi pineqanngillat, taakkumi naluaat Naalakkap Guutissi ilissinnik perorsaanera, angingaassusia, assaa pissaasoq talialu isaassimasoq, v3 Egyptenimi nalunaaqutiliai naammassisaalu Faraomut Egyptenip kunngianut nunaanullu tamarmut, v4 Egyptenimiut sakkutuuinut hestiinullu qamutaannullu qanoq iliorneri, ilissinnik malersuisillugit Immap Ivissuartuup imaanik qallerneqartikkamigit nungutilluinnarlugit, v5 inoqajuitsumi ilissinnut qanoq iliorneri maanga pinersi tikivillugu, v6 Datanimut Abiramimullu Eliabip Rubenip ernerata ernerinut qanoq iliorneri, taamani nuna aatsarmat taamalu taakku inoqutaallu toqqilu uumassuseqartullu ilagisaat tamarluinnaasa iillugit Israelikkut akornanni. v7 Namminermi isissinnik takuasi suliat angingaartut Naalakkap naammassisimasai tamaasa. v8 Ullumi peqqussutigisakka tamaasa maleruarsigit! Taamaaliorussi pissatsissaasi nuna maanna tiguariartugarsi iserfigalugu pigisarilersinnaaqqullugu, v9 inuummersoqqullusilu nunami Naalakkap uppernarsaalluni siuaasassinnut taakkualu kinguaassaannut tunniukkumasaani, nunami immummik tungusunnitsuummillu kuuttumi. v10 Nunammi pigilerumallugu maanna iserfigilikkassi assiginngilaa Egypteni, nuna taanna qimatarsi. Tassani karrissat siaruartikkat isikkat atorlugit imertertariaqartarput ilissi nerisassaniit akusanik naatitsivissinni pisarnissitut. v11 Nunali ikaarlusi tiguariartugassarsi nunaavoq qaqqalik qoorulillu sialummit qilammit pisumit imerterneqartartoq. v12 Taanna nunaavoq Naalakkap Guutivit isumassugarisaa. Naalakkap Guutivit isai tassunga sammiuartarput ukiup aallartinneraniit naaneranut. v13 Ullumi ilissinnut peqqussutigisakka naalakkussigit Naalagarlu Guutersi asagussiuk kiffartuullugulu uummatissigut iluunngarlusi tarnissigullu iluunngarlusi, v14 taava nuna siallerfigitittassavaa piffissaanerani, tassa ukiakkut upernaakkullu, karrinik viinnissanillu uuliamillu pissarsisinnaaqqullutit. v15 Taava ivikkat narsaatinni naatittarumaarpakka nersutaativit nerisassaat; illillu nammineq qaarsillarlutit nerisassaatit. v16 Tunussititaaniaqinasili guutit allat guutisiorfigilerlugit pallorfigisarlugit. v17 Tunussigussimi Naalakkap kamaatingaarlusi qilak matujumaarpaa siallissaartillugu nunalu inerititaqassaartillugu. Ilissilu erniinnaq nungutitaajumaarpusi nunamit ajunngitsumit Naalakkap ilissinnut tunniukkumaagaanit. v18 Oqaatsikka taakku uummatissinni tarnissinnilu aalajangiutissavasi. Assassinnut qilerutissavasi ilisarnaatitut qaassinniitillugillu ilisarnaatitut. v19 Ernissinnut ilinniartitsissutigisarsigit oqaluuserisarlugillu illunni issiasaraangavit aqqusinermilu angalaaraangavit, innaraangavit makikkaangavillu. v20 Allakkit angerlarsimaffippit matserfiinut illoqarfivillu isaaffiinut, v21 taava ilissi qitornasilu nunami Naalakkap uppernarsaalluni siuaasassinnut tunniukkumasaani najugaqarumaarpusi qilak nunap qulaani siaarsimajuartillugu. v22 Peqqussutima tamakkua tamarmik maleruarnissaat pingaartikkussiuk Naalagaq Guutersi asallugu, aqqutigeqqusai tamatigut ingerlavigisarlugit attavigiuarlugulu, v23 taava Naalakkap ilissi siunissinniittut inuiaat tamaasa peersikkumaarpai; ilissilu qimaatissavasi inuiaat ilissinnit pissaaneqarnerusut amerlanerusullu. v24 Nunat tummakkasi sumiittulluunniit pigisarilertassavasi. Nunarsi isorartussuseqassaaq inoqajuitsumiit Libanonimut, kuussuarmiillu Eufratimiit immamut kitaaniittumut. v25 Kikkunnilluunniit ajugaaffigineqarsinnaassanngilasi. Naalakkap Guutissi nunami tummakkassinni tamarmi ilissi uulissutaatissavaasi amiilaarutaatissallusilu, soorlu taama neriorsorsimagaasi. v26 Pilluaqquneqarnissaq perloqquneqarnissarlu ullumi ilissinnut saqqummiuppakka qinigassanngortillugit: v27 Pilluaqquneqassaasi Naalakkap Guutissi peqqussutai ullumi ilissinnut tunniussakka naalakkussigit. v28 Perloqquneqassaasi Naalakkap Guutissi peqqussutai naalannagit aqqullu ingerlavigeqqusaa ingerlaviginagu guutit allat nalusaraluasi malikkussigit. v29 Naalakkap Guutivit nunamut pigilerniarlugu ornitannut isertippatit qaqqami Garizimimi pilluaqqusigina; perloqqusigillu qaqqami Ebalimi. v30 – Qaqqat taakku Jordanip ungataaniipput kimmut aqqutaata killingani, Kana'anikkut Arabap Naqinnerani Gilgalip akerpiaani orpiit egit Guutimik siunersiuisarfiit eqqaanni najugaqartut nunaanni. – v31 Maanna Jordanikkut ikaassaasi nunalu Naalakkap Guutissi ilissinnut tunniukkumasaa iserfigissallugu pigilissallugulu. Pigilereerussiuk tassanilu najugaqalerlusi v32 taava inatsisit malittarisassiallu ullumi ilissinnut tunniussakka maleruaqqissaassavasi. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 12 Naalagaq najukkami ataasiinnarmi guutisiorfigineqassaaq v1 Makku tassaapput inatsisit malittarisassiallu nunami Naalakkap siuaasassi Guutiata pigisassassisut tunniukkumasaani inuutillusi maleruaqqissaarniagassasi: v2 Inuiaat qimaatitassassi guutisiorfigisimasaat qaqqani portusuuniittut qattunerniittullu orpiillu qorsuusut ataanniittut tamaasa aserortissavasi. v3 Pilliivii aserortissavasi ujaqqallu napasortaat sequtserlugit; napasortaat Asheramut pigititat ikuallassavasi guutiliaataallu killorlugit; aqqilu najukkanit inigisaannit piiassavasi. v4 Naalagaq Guutersi guutisiorfigisaraangassiuk taakkua guutisiortarnerattut iliortassanngilasi. v5 Ornittassavarsili Naalakkap Guutissi naggueqatigiissortassi tamarmik akornanni qinerumaagaa aterminut ineqarfissatut. Tassunnartassaatit, v6 tassunnaattassavasilu pilliutissat ikikkagassat pilliutissallu toqutassat, pissarsiat qulingi Naalakkamullu akiliutit, neriorsuut eqquutitinniarlugu pilliutit kajumissutsimillu pilliutit kiisalu ussigit savallu piaqqeqqaataat. v7 Tassani nereqatigiittassaasi Naalakkap Guutissi kiinaata saani, ilagisasilu peqatigalugit nuannaarutigisassavasi sulinissigut pissarsiasi tamaasa Naalakkap Guutivit ilinnut pilluaqqussutigisai. v8 Siunissami Guuti guutisiorfigissanngilarsi ullumi maani uagut iliornitsitut; maannami tamarmik immikkut iluarisaminnik iliuinnartarput, v9 suli tikinnginnassiuk nuna eqqissillusi nunagiligassarsi Naalakkap Guutivit kingornussassassitut tunniukkumasaa. v10 Jordanikkut ikaaqqaarallassaasi najugassillusilu nunami Naalakkap Guutissi pigisassassitut tunniukkumasaani. Akeqqassinnit eqqassinniittunit tamanit akornuserneqatsaaliumaarpaasi eqqissillusi tamaani najugaqarsinnaaqqullusi. v11 Taava Naalakkap Guutissi atermi ineqarfissaatut qinerumaagaa tassatuaassaaq ornittagassarsi ilissinnut aggiuttaqqusakka makku tamaasa nassarlugit: Pilliutissasi ikikkagassat pilliutissallu toqutassat, pissarsiat qulingi Naalakkamullu akiliutit kiisalu pilliutissat pitsaanersiukkat Naalakkamut neriorsuutigisimasasi tamaasa. v12 Nuannaassaasi Naalakkap Guutissi kiinaata saani – ilissi, ernisi panisilu, inussiaatisi angutit inussiaatisilu arnat Levikkullu illoqarfissinni najugaqartut; Levikkummi ilissi kingornussarseqatiginngilaasi. v13 Mianersussaatit pilliutinik ikikkagassanik sassaassissannginnavit najukkani takujumaakkanni tamani tamaaniittuni. v14 Taamaallaat najukkami naggueqatigiissortavit arlaata najugaani Naalakkap qinerumaagaani pilliutissasi ikikkagassat sassaattassavatit, tassanilu iliuusereqqusakka tamaasa iliuuserissavasi. v15 Illoqarfinnili sumiittuniluunniit iluarisannguassinnik nersutaatinik toqutsisarsinnaavutit neqitorlutillu Naalakkap Guutivit tamakkuninnga ilinnut pilluaatissiisimanera naapertorlugu. Minguttuusut minguttuunngitsullu tamakkuninnga tamanik nerisinnaapput gazellip tuttorsuullu neqaannik nerisarnermissut. v16 Kisianni aavannik nerissanngilatit. Aak imertut nunap qaavanut kuiinnartassavat. v17 Illit illoqarfinni nerissanngilatit imissanalluunniit karriutivit viinniutivilluunniit uuliaativilluunniit qulingisa ilaannik; nerissanngilatittaaq ussiutivit savaativillu piaqqeqqaataannik imaluunniit neriorsuut eqquutitinniarlugu pilliutivit kajumissutsimillu pilliutivit ilaannik akiliutivilluunniit ilaannik. v18 Tamakkuninngali nerisassaatit Naalakkap Guutivit kiinaata saani najukkami Naalakkap qinerumaagaani – ilagalugit ernerit paniillu, inussiaatit angut inussiaatillu arnaq Levikkullu illit illoqarfinni najugaqartut; Naalakkallu Guutivit kiinaata saani nuannaarutigissavatit sulinikkut pissarsiatit tamaasa. v19 Levikkut mininniaqinagit nunanni inuutillutit. v20 Naalakkap Guutivit nunagisat annerulersippagu, soorlu taama neriorsorsimagaatit, oqaruillu: »Neqitorusuppunga,« tassa neqigukkuit, taava iluarisannguannik neqitorsinnaavutit. v21 Naalakkap Guutivit aterminut ineqarfigitissallugu qinerumaagaanit ungasippallaartumi najugaqaruit iluarisannik iliorsinnaavutit, tassa ussiutivit savaativillu Naalakkap ilinnut tunniukkumaagaasa ilaannik toqutsisinnaavutit naammatsivillutillu neqaannik nerillutit illit illoqarfinni. v22 Nerissavatit gazellip tuttorsuullu neqaasa nerineqartarnerisut! Minguttuusut minguttuunngitsullu tamarmik tamakkuninnga nerisinnaapput. v23 Aavannilli neriniaqinak! Aammi inuussutaavoq, inuussutaasorlu neqimut ilagitillugu nerissanngilat. v24 Aak nerinagu imertut nunap qaavanut kuiinnassavat. v25 Nerinngikkukku illit qitornatillu ajunngitsunik atugassaqarumaarpusi Naalakkap isaani eqqortumik ilioravit. v26 Kisianni tunissutissatit illernartitat neriorsuutillu eqqortikkumallugu pilliutiginiakkatit aggiutissavatit guutisiorfissatut Naalakkap qinerumaagaanut. v27 Pilliutit ikikkagassat, neqi aallu Naalakkap Guutivit pilliiviutaanut sassaatissavatit. Pilliutissatut toqutavit aavat Naalakkap Guutivit pilliiviutaanut kuineqassaaq; neqaali nerisinnaavat. v28 Oqaatsit tamakku tamaasa peqqussutigisakka naalaarluarniakkit siunissami taamaalioruit illit qitornatillu tamatigut ajunngitsunik atugaqaqqullusi, Naalakkap Guutivit isaani ajunngitsumik eqqortumillu iliorsimagavit. Guutipilussiornissamut mianersoqqussut v29 Inuiaat nunaannut iserlutit siuninni qimaatinniakkatit Naalakkap Guutivit nungutippagit, illillu qimaatereerlugit nunaanni najugaqaleruit v30 mianersussaatit usserneqarlutit aqqutigisaat atuassannginnakkit illit siuninni nungutitaareerneranni. Guutii apersuutiginiaqinagit ima oqarlutit: »Inuiaat taakkua guutitik qanoq ilillutik guutisiorfigisarpaat? Uangami taakkunatut guutisiortarniarama.« v31 Illit Naalagaq Guutit guutisiorfiginiaraangakku taakkunatut iliortassanngilatit. Naalakkammi maajugisai uumigisaalu tamaasa taakkua guutiminnut iliuuserisarpaat. Allaat ernitik panitillu guutiminnut pilliutigalugit ikikkartarpaat. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 13 v1 Ilissinnut peqqussutigisakka tamaasa maleruaqqissaassavasi. Ilassuteqassanngilatit ilanngaateqassanalluunniit. v2 Pruffiitimik sinnattukkulluunniit takorluugaqarsimasumik ilinnut takkuttoqaraluarpat nalunaaqummillu tunippatit pisussamilluunniit ilimasaarlutit, v3 nalunaaqullu ilimasaarutigisaaluunniit nalliuppata, oqarpallu: »Guutit allat nalusaraluatit maleruartigit guutisiorfigalugillu,« v4 taava pruffiitip taassuma sinnattukkulluunniit takorluuisartup oqaaserisai taama ittut naalaassanngilatit. Tassaana Naalakkap Guutissi misilinniaraasi paasiniarlugu Naalagaq Guutersi asanerissi uummatissigut iluunngarlusi tarnissigullu iluunngarlusi. v5 Naalagaq Guutersi malissavarsi mianerissallugulu. Peqqussutai maleruassavasi oqaasiilu naalassallugit; taanna kiffartuutissavarsi aalajangiussimallugulu. v6 Pruffiitili sinnattukkulluunniit takorluuisartoq toqunneqassaaq tunussisinniaramisi Naalakkamit Guutissinnit ilissinnik Egyptenimit inussiaataaffissinnit anisitsisumit, nigortinniaramisillu aqqummit Naalakkap ingerlavigeqqusaanit. Taamaalillutit ajortoq akornassinnit piiassavat. v7 Qatanngutinnit angummit, erninnit paninnilluunniit nuliannilluunniit asasannit ikinngutiginerpaasannilluunniit isertortukkut pilerisaarneqarsinnaavutit ima oqarfigineqarlutit: »Guutit allat guutisiorfigiartortigit,« tassa guutit taakku illit siuaasavilluunniit nalusasi, v8 guutisiorfigineqartulli inuiannit eqqassinni najugaqartunit, qanittumiittunit ungasissumiittunilluunniit, nunarsuarmi tamarmi. v9 Taama pilerisaarisoq malissanngilat naalaassanaguluunniit. Nalligeqinagu, asattuunnagulu illersorniarnaguluunniit, v10 toqussavalli. Toqutaassappat illit miloriaqqaartuussaatit, taavalu inuit tamarmik ilittut iliussapput. v11 Ujaqqanik milloorlugu toqussavat pilerisaarniarsimammatit tunussisinniarlutit Naalakkamit Guutinnit ilinnik Egyptenimit inussiaataaffinnit anisitsisumit. v12 Israelikkullu tamarmik tamanna tusassavaat siooralissallutillu, kingornalu akunnissinni taama ajortigisumik iliortoqanngisaannassaaq. v13 Tusagaqarsinnaavutit illoqarfiit Naalakkap Guutivit illit najugassattut tunniukkumaagaasa ilaanni v14 takkuttoqarsimasoq inunnik inupiluusunik nunaqqatinnit pisunik taakkualu illoqarfiup inui pilerisaarsimagaat ima oqarfigalugit: »Guutit allat guutisiorfigiartortigit,« – tassa guutit ilissi nalusasi. v15 Taamaattunik tusagaqaruit qanoq pisoqarsimanera paasiniarluassavat misissuillutit apersuillutillu. Paasinarsippallu ilumut ilinni taama maajunnartigisumik pisoqarsimasoq, v16 taava illoqarfiup taassuma inui panamik toqorassavatit. Illoqarfik tassaniittullu tamaasa Naalakkamut pigitillugit piuneerussassanngortissavatit. Allaat nersutaatit panamik toqorassavatit. v17 Ujajakkat tamaasa niueriartortarfimmi ataatsimut katersussavatit. Taava illoqarfik ikuallassavat ujajakkat tamaasa ilanngullugit, tamakkerlugit Naalakkamut pilliutigalugit; tassaassaaq qattuneq illukoqarfiujuartussaq sanaqqinneqassanngitsorlu. v18 Piuneerussassanngortitaasut ilaannik qanoq annikitsigigaluartumilluunniit assanni nipinngasoqassanngilaq. Tamavimmik nungutinneqareerpata Naalakkap kamangaarnerigalua qaangiutissaaq, nallittussavaatillu. Nallittuinerminilu amerlasoorsuanngortikkumaarpaatit, soorlu uppernarsaalluni siuaasatit taama neriorsorsimagai, v19 tassa oqaatsini naalakkakkit peqqussutinilu ullumi ilinnut tunniussakka maleruarlugit Naalakkallu Guutivit isaani eqqortumik iliorlutit. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 14 v1 Naalakkap Guutissi erneraasi. Toqusunik aliasuuteqarnersi ersersinniarlugu immissinnik kilertitertassanngilasi qaassilu nujai piiartassanagit. v2 Inuiaavusimi Naalakkamut Guutissinnut pigititaallusi illernartitaasut. Naalakkap inuiaat nunarsuarmiittut tamarmik akornanni qinersimavaasi pigisariumallusi. Uumasut mingunnaatsut mingunnartullu pillugit aalajangersakkat v3 Maajunnartumik sumilluunniit nerissanngilatit. v4 Nersutit nerisinnaasasi makkuupput: Ussigit, savat savaasallu, v5 tuttorsuit, gazellit oqinninnguillu, savaasat innarmiut, tuttorsuit qaqortumik pamiullit, antilopit, savaasallu nujuartat. v6 Nersutit qupisimasunik kukiffaqartut kukiffaminnilu marluk qaavisigut quppallit tamugartortuusut tamaasa nerisinnaavasi. v7 Kisianni tamugartortunit qupisimasunik kukiffaqartunit kukiffammillu qaavini quppallit makku nerissanngilasi: Qatigattooq, ukaleq qappillu qaqqarmioq, tassa tamugartortuugaluarlutik qupisimasunik kukiffaqanngimmata; taakku mingunnartuutissavasi; v8 aamma puuluki qupisimasunik kukiffaqaraluarluni tamugartortuunngimmat; taanna mingunnartuutissavarsi. Nersutit taaneqartut taakkua neqaat nerissanngilarsi, qilluusullu attussanngilasi. v9 Uumasut immamiittut sulussuguteqarlutillu tattaqartut tamaasa nerisinnaavasi. v10 Kisianni sulussuguteqaratillu tattaqanngitsut nerissanngilasi; tamakku mingunnartuutissavasi. v11 Timmissat mingunnaatsut tamaasa nerisinnaavasi. v12 Timmissalli uku nerissanngilasi: Nattoralik, munkegribbi, lammegribbi, v13 glenti, kissaviarsuit assigiinngitsukkuutaat, v14 tulukkallu assigiinngitsukkuutaat tamaasa, v15 qatigattuusaq, uppik unnuarsiooq, naajaq kissaviillu assigiinngitsukkuutaat, v16 uugooq, uugooq orpippassuarmioq, uppik saagulik, v17 pelikani, nattoraliusaq qillorniaq, pelikani aalisagarniaq, v18 ungasorsuaq, qeriiaat assigiinngitsukkuutaat, hærfugli imangertallu, v19 uumasorujunnguillu sulullit tamaasa; tamakku mingunnartuutissavasi, nerineqassanngillat. v20 Timmissalli mingunnaatsut tamaasa nerisinnaavasi. v21 Uumasunik isumaminnik toqusimasunik nerissanngilasi. Tamakku takornartanut illoqarfissinniittunut nerisassatut tunniussinnaavatit, allamiunulluunniit akigisinnaavasi. Ilissili inuiaavusi illernartitaallutik Naalakkamut Guutissinnut pigititaasut. Savaasaaraq uuttassanngilat anaanaata immuanik qajulerlugu. Pissarsiat qulingi pillugit aalajangersakkat v22 Ukiut tamaasa narsaatinni naatitat tamarmik qulingi immikkoortittassavatit. v23 Karriutivit viinniutivillu uuliaativillu qulingi aammattaaq ussiutivit savaativillu piaqqeqqaataat Naalakkap kiinaata saani nerissavatit Naalakkap Guutivit najukkami atermi ineqarfissaatut qinerumaagaani, ilikkaqqullugu Naalagaq Guutit mianerissagakku ulluni tamani. v24 Aqqutaatali sivisuallaarnera peqqutigalugu pissarsiavit qulingi illernartuummut aassinnaasimanngikkukkit, tassa Naalakkap atermi ineqarfissaatut qinersimasaa najukkannit ungasippallaarmat, Naalakkallu Guutivit pilluaqqusimammatit, v25 taava pissarsiavit qulingi aningaasanik akilersillugit tunisinnaavatit, aningaasarsiatillu pooriarlugit najukkamut Naalakkap Guutissi qinerumaagaanukaatissavatit. v26 Tassani aningaasanik taakkuninnga pisiarisinnaavatit pisiarerusutatit tamaasa – soorlu ussigit, savat, viinni immiallu illigisatillu tamaasa. Taava tassani neriniarit Naalakkap Guutivit kiinaata saani ilagisatillu nuannaaqatigalugit v27 Levikkuttaaq illit illoqarfinniittut ilagitillugit, taakkumi ilaginnassanngilatit kingornussassanik agguagarseqatigisimanngimmatsit. v28 Ukiulli pingajussaat tamaasa naatitat ukiumi tassani pissarsiavit qulingi tamaasa immikkoortittassavatit illoqarfinniitillugillu. v29 Taava Levikkut ilinnik kingornussassanik agguagarseqataasimanngitsut takornartallu iliarsuit uillarnerillu illit illoqarfinniittut aggertassapput qaarsillarlutik neriartorlutik, suliarisanni tamani Naalakkamit Guutinnit pilluaqquneqaqqullutit. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 15 Akiitsukkat isumakkeerneqarnissaannik aalajangersakkat v1 Ukiut arfineq-aappassaat tamaasa akiitsukkat tamaasa isumakkeertassavatit. v2 Isumakkeerneqarnerat ima pissaaq: Akiligassarsisitsisimasup kialluunniit tullimi imminut akiitsui isumakkiissavai. Atukkiisup tulliminit nunaqqatiminilluunniit pisassami akilerneqarnissaat piumasarissanngilaa akiitsukkat isumakkeerneqarnissaat Naalakkap peqqussutigisaa suaarutigineqaraangat. v3 Allamiup akiitsui akilerneqartinniarsinnaavatit; naggueqativilli akiitsui isumakkiissavatit. v4 Ilinnili piitsoqassanngilaq Naalakkap naammattorsuarmik pilluaqqussammatit, nunamimi Naalakkap Guutivit agguagassarsiarititassaani pigisassanngortitassaanilu pilluaqquneqangaarumaaravit – v5 Naalagaq Guutit naalakkukku peqqussutillu ullumi tunniussaka tamaasa maleruaqqissaarlugit. v6 Naalakkap Guutivit neriorsuisimanermisut pilluaqquaatit; inuiannut amerlasuunut taarsigassarsisitsisinnaavutit, illilli nammineq taarsigassarsissanngilatit. Inuiannut amerlasuunut naalagaassaatit, illilli taakkunannga naalagaaffigineqassanngilatit. v7 Nunaqqativit ilaannik nunami Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumasaani illoqarfiit ilaanni najugaqartumik piitsoqarpat uummatit manngertitissanngilat assalluunniit inoqatinnut piitsumut matoqqatissanagu. v8 Assat taassumunnga mappissavat atukkillugulu amigaataanik pisariaqagaanillu! v9 Mianersussaatit imaattumik eqqarsaatipiloqassannginnavit: »Ukiut arfineq-aappaat akiitsukkanik isumakkeerfiginniffissaq nalliutingajalerpoq« taamalu nunaqqatit piitsoq isiginerlullugu itigartillugulu. Taava taassuma Naalagaq torlulaffigissavaa unnerluutigalutillu, ajortuliortutullu pisuutitaassaatit. v10 Piitsoq tunissavat, tunisinerillu ajuusaarutigissanngilat. Tunisiguit Naalakkap Guutivit pilluaqqussavaatit sulininni tamani pissarsininnilu tamani. v11 Nunami piitsoqartuassaaq. Taamaattumik ima peqquakkit: Assat mapperuk nunaqqatinnut illit nunanni pissaaleqisunut piitsunullu. v12 Nunaqqativit ilaat, angut arnarluunniit hebræeriusoq, ilinnut akigippat inussiaatigissavat ukiuni arfinilinni; ukiulli arfineq-aappassaanni inussiaajunnaarsissavat aallartissallugulu. v13 Inussiaajunnaarsikkukku nassataqartinngivillugu aallartissanngilat. v14 Savaativit ilaannik aamma karrinik karrertaajaaffinnit viinnimillu tunguiaaffinnit pisunik naammattunik nassataqartissavat. Tunissavat Naalakkap Guutivit ilinnut pilluaatissiissutaasa ilaannik. v15 Eqqaamaniaruk illit nammineq Egyptenimi inussiaataasimagavit Naalakkallu Guutivit anisissimammatit. Tamanna pillugu ullumi tamatuminnga peqqusiffigaakkit. v16 Inussiaativilli illit ilaquttatillu nuannarippasi ilinnit ajunngitsumik pineqarsimagami oqarfigippatillu: »Qimakkumanngilakkit,« v17 taava puttut siutaata nuuatigut puttuteriarlugu matumut ikkutissavat, inuuninilu tamaat kiffartuutissavaatit. Aammattaaq inussiaatit arnaq taama pissavat. v18 Inussiaajunnaarsillugu aallartittariaqarsimanera ugguutigissanngilat, ukiunimi arfinilinni sulissussimavaatit akilerlugu sulisitaqarnissaraluit pinngitsoortillugu. Taava Naalakkap Guutivit qanoq iliorninni tamani pilluaqqussavaatit. Piaqqeqqaataasut pillugit aalajangersakkat v19 Ussiutivit savaativillu piaqqeqqaataat angutivissat tamaasa Naalakkamut Guutinnut pigitissavatit. Ussigit piaqqeqqaataat sulinermi atussanngilatit, savaativillu piaqqeqqaataat kissassanngilatit. v20 Taama ittut ukiut tamaasa illit inoqutivillu nerisassavasi Naalakkap Guutissi kiinaata saani, najukkami Naalakkap qinerumaagaani. v21 Innarluuteqarpatali tusiattuullutik tappiitsuullutilluunniit allamilluunniit annertuumik ajoquteqarlutik Naalakkamut Guutinnut pilliutigissanngilatit. v22 Illit nammineq illoqarfinni nerisinnaavatit. Minguttut minguttuunngitsullu tamarmik nerisinnaavaat gazellimik tuttorsuarmilluunniit nerisarnermissut. v23 Aavalli nerissanngilat. Imertut nunamut kuissavat. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 16 Nalliussiartortarnerit pillugit aalajangersakkat v1 Qaammat abibi eqqaamaniaruk Naalakkamut Guutinnut poorskisiorfigisussaagakku. Qaammammimi abibimi unnuakkut Naalakkap Guutivit Egyptenimit anisippaatit. v2 Poorskisiornermi Naalakkamut Guutinnut pilliutissatut toqussavatit sava ussilluunniit najukkami Naalakkap atermi ineqarfissaatut qinerumaagaani. v3 Neqitukkat timiusamik seernarsaasigaasumik ilaqartissanngilat. Ulluni arfineq-marlunni timiusartussaatit seernarsaasigaanngitsumik, eqqaaniutaasumik ullunut atugarliorfinnut; nukingiinnarmi Egyptenimit aallartariaqarsimavutit. Taamaalillutit inuunerit tamaat eqqaaniartassavat ulloq Egyptenimit aallarfiit. v4 Ulluni arfineq-marlunni nunanni tamarmi sumiluunniit seernarsaammik takusassaqassanngilaq. Ullormilu siullermi unnukkut toqutavit amiakkuanik aqaguussaqassanngilaq. v5 Poorskisiutissaq toqussanngilat illoqarfiit nammineq najukkassi Naalakkap Guutivit tunniussaasa arlaanni, v6 toqussavalli najukkami Naalakkap Guutivit atermi ineqarfissaatut qinerumaagaani. Poorskisiutissaq tassani toqussavat unnukkut seqernup tarrilerfiani, Egyptenimit aallarfippit nalaa eqqorlugu. v7 Uussavat nerissallugulu najukkami Naalakkap Guutivit qinerumaagaani. Ullaakkut najukkannut angerlarlutit aallassaatit. v8 Ulluni arfinilinni timiusartussaatit seernarsaateqanngitsumik. Ullulli arfineq-aappaat Naalakkamut Guutinnut katisimaffiussaaq nalliussiviusoq. Taamaattumik suliassamik sumilluunniit attuissanngilatit. v9 Sabbatit-akunneri arfineq-marluk siumut kisissavatit, tassa ullormit karrinik killuilerfinniit sabbatit-akunneri arfineq-marluk siumut kisillugit aallartissaatit. v10 Taava Naalakkamut Guutinnut ullut 50-ianni nalliussivik nalliussissavat, kajumissutsimillu pilliutissatit sassaatissallugit Naalakkap Guutivit ilinnut pilluaatissiissutai naapertorlugit. v11 Naalakkap Guutivit kiinaata saani najukkami Naalakkap Guutivit atermi ineqarfissaatut qinerumaagaani nuannaassaatit, ilagalugit ernerit paniillu, inussiaatit angut inussiaatillu arnaq, Levikkut illit illoqarfinni najugaqartut takornartallu, iliarsuit uillarnerillu ilinni najugaqartut. v12 Eqqaamassavat illit nammineq Egyptenimi inussiaataasimagavit; inatsisillu taakku maleruaqqissaakkit. v13 Tupiusaliorfik nalliussisassavat ulluni arfineq-marlunni, karrertaajaaffimmit tunguiaaffimmillu pissarsiat eqqussorneqareeraangata. v14 Nalliussivimmi tassani nuannaassaatit, ilagalugit ernerit paniillu, inussiaatit angut inussiaatillu arnaq, Levikkut takornartallu, iliarsuit uillarnerillu illit illoqarfinni najugaqartut. v15 Ulluni arfineq-marlunni nalliussissaatit Naalakkamut Guutinnut najukkami Naalakkap qinerumaagaani. Naalakkammi Guutivit pilluaqqussavaatit naatitatit suliarisatillu tamaasa ilanngullugit. Taamaattumik nuannaaginnassaatit. v16 Angutitatit tamarmik ukiumut pingasoriarlutik najukkami Naalakkap qinerumaagaani Naalakkap Guutivit kiinaata saanut sassartassapput piffissani ukunani: Nalliussivimmi seernarsaateqanngitsumik timiusartorfimmi, ullut 50-ianni nalliussivimmi tupiusaliorfiullu nalliussineqarfiani. Nassataqanngitsumik Naalakkap kiinaanut takkuttoqassanngilaq. v17 Kinaluunniit pisinnaasani naapertorlugu tunniussissaaq Naalakkap pilluaatissiissutaanut naapertuuttumik. Eqqartuussisut allattuusullu pillugit aalajangersakkat v18 Illoqarfinni Naalakkap Guutivit ilinnut tunniussassaani tamani ivertitsissaatit naggueqatigiissortassinnut eqqartuussisussanik allattuusussanillu, taakkulu naapertuilluartumik eqqortumillu inunnik eqqartuussisassapput. v19 Eqqartuussissut allangortissanngilat. Inunnik nakerisarsiussanngilatit akilersinnerluutinillu tigusissanak. Akilersinnerluutimmi inuit ilisimasuugaluartut tappiillisittarpaat pinngitsuusut eqqartuunneqaataat mumitittarlugu. v20 Naapertuilluarneq kisiat noqqaassutigissavat. Taamaalioruit inuuinnassaatit nunalu Naalakkap tunniukkumasaa pigilissallugu. Guutipilussiortut toqumut pillarneqassasut v21 Naalakkamut Guutinnut pilliiviliavit killingani napasuliamik Asheramut pigititaasumik nappartitaqassanngilatit. v22 Aamma ujaqqanik napasuliussanngilatit. Taamaattut Guutivit uumigai. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 17 v1 Naalakkamut Guutinnut pilliutigissanngilatit ussigit imaluunniit savat qanoq ittumilluunniit ajoquteqartut, taama ittut Naalakkamut Guutinnut maajunnartuummata. v2 Illoqarfiit Naalakkap ilinnut tunniukkumaagaasa ilaanni anguteqarpat arnaqarpalluunniit Naalakkap Guutivit isaani ajortumik iliortumik angerusianilluunniit unioqqutitsisumik v3 peqqussutikka malinnagit guutinut allanut guutisioriartortumik taakku pallorfigalugit imaluunniit seqineq, qaammat qilaalluunniit perpassui guutisiorfigalugit v4 illillu tamatuminnga ilisimatinneqaruit taava peqqissaartumik misissuissaatit. Ilumut Israelikkunni taama maajunnartigisumik iliortoqarsimappat, v5 taava pinerluuteqartoq, angutaaguni arnaaguniluunniit, illoqarfiup isaaffianukaanneqassaaq ujaqqanillu milloorneqarluni toqunneqassalluni. v6 Ilisimannittuusut marluk pingasulluunniit oqaaserisaat tunngavigalugit toqutassanngortitaasoq toqunneqassaaq. Ilisimannittup ataasiinnaap oqaaserisai tunngavigalugit toqunneqartoqassanngilaq. v7 Ilisimannittuusut toqunneqartussamut miloriaqqaartuussapput, kingornalu allat tamarmik milluulissapput. Taamaalillutit ajortoq akornassinnit piiassavat. Eqqartuussiviit qullersaat v8 Eqqartuussisutigut suliassaq – toqutsineq saqitsaannerluunniit saassussinerluunniit illit illoqarfinni – aalajangiiffigissallugu ilinnut ajornarpallaarpat, taava najukkamut Naalakkap Guutivit qinerumaagaanut majuassaatit. v9 Tassani saaffigissavatit palasit Levikkuusut tamatumalu nalaani eqqartuussisuujumaartoq; Taakku siunersiussavatit, nalunaarfigissavaatsillu eqqartuussinerup inerneranik. v10 Eqqartuussut siunersiukkavit najukkamit Naalakkap qinerumaagaaniittumit nalunaarutigisaat maleruassavat, unnersuussutigisaallu malilluinnarlugu iliussaatit. v11 Ilitsersuussutigisaat eqqartuussutigisaallu malissavatit talerpiatungaanut saamiatungaanulluunniit niguallassanatit. v12 Angut piumasaannarminik iliorluni palasimut tassani Naalakkamut Guutinnut kiffartortuusumut eqqartuussisumulluunniit naalakkumanngitsoq toqunneqartussaassaaq. Ajortoq Israelikkunnit piiassavat. v13 Inuit tamarmik tamanna tusarlugu siooralersitaassapput kingornalu piumasaannarminnik iliussanatik. Kunngimik inatsisit v14 Nunamut Naalakkap Guutivit tunniukkumaagaanut iseruit, pigisarilerlugu tassanilu najugaqalerlutit, oqaruillu inuiattut eqqaamiussitut kunngimit naalakkersorneqarumallutit, v15 taava angut Naalakkap Guutivit qinigaa kunnginngortissavat. Kunnginngortitassaq tassaassaaq inuiaqativit ilaat. Allamiumik inuiaqatiginngisassinnik kunnginngortitsissanngilatit. v16 Kunngiusussarli hestinik amerlasuunik pissarsissanngilaq, innuttanilu Egyptenimukarteqqissanngilai hestinik amerlanerusunik pissarsiniarluni. Naalakkammi oqarfigereerpaasi: »Aqqutikkut tamaana utinngisaannassaasi.« v17 Aamma kunngi amerlasuunik nuliaqalissanngilaq tamatumuuna tammartinneqaqqunani. Taamatuttaaq sølvinik kuultinillu amerlasuunik katersugaqassanngilaq. v18 Kunngisut issiavissaarsuarmini issialeruni nammineq pissani allaqqissavai palasit Levikkuusut oqalunnerat malillugu. v19 Allakkat imminiitissavai inuuninilu tamaat atuartassallugit ilikkaqqullugu Naalagaq Guutini mianerissagamiuk oqaatsillu inatsisit allassimaffianniittut inatsisillu taakku maleruaqqissaassagamigit. v20 Makitasaarluni nunaqqatini anneruniarfigissanngilai peqqussutillu nigussanagit talerpimmut saamimmulluunniit, nammineq erninilu Israelimi sivisuumik naalakkersuisinnaaqqullutik. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 18 Palasit Levikkuusullu pisinnaatitaaneri v1 Palasit Levikkuusut, tassa Levip naggueqatigiissortaasa tamarmiusut, Israelikkoqatitik kingornusseqatigissanngilaat. Naalakkamut pilliutit pissarsiassarissavaat, taakkulu inuussutigissavaat. v2 Levikkut kingornussassaqassanngillat qatanngutimik akornanni. Naalagaq kingornussarsiarissavaat, soorlu Naalagaq taama neriorsuisimasoq. v3 Palasit makku inunnit pisartussaavaat taakku toqutamik pilliuteqaraangata ussimmik savamilluunniit: Palasip pissavaa nersutip assaqqua, allerui aqajarualu. v4 Karrinit viinnimillu uuliamillu inereqqaatit savaativillu meqquinit pissarsiat siullersaat aamma taassumunnga tunniutissavatit. v5 Naalakkammi Guutivit naggueqatigiissortavit tamarmik akornannit qinersimavaa taanna taassumalu erneri qaqugumulluunniit Naalakkap aqqani kiffartortussanngorlugit. v6 Levikkuusoq illoqarfippit ilaannit Israelimi sumiluunniit najugarilersimasaminit najukkamut Naalakkap qinigaanut tikiukkuni qanorluunniit akulikitsigisunik aggertarsinnaavoq v7 Naalakkap Guutimi aqqani kiffartoriartorluni qatanngutini Levikkuusut Naalakkap kiinaata saani kiffartortut tamaasa assigalugit. v8 Inuussutissanik taakkua pissarsiaattut atsigisunik pissarsiaqassapput nunaatit siuaasaminit kingornussarsiami tunineratigut qanoq pissarsiaqarsimanini apeqqutaatinnagu. Pruffiitiviit pruffiitioqqusersullu v9 Nunamut Naalakkap ilinnut tunniukkumaagaanut piguit inuiaat tassani najugaqartut maajunnartuliarpassuisigut issuarniassanngilatit. v10 Ilinni ernerminik panimminilluunniit innikkoortitsisoqassanngilaq, siulittuisartoqassanani angakkuarniartoqassananiluunniit, pisussanik ilimasaarisoqassanani ilisiinniartartoqassananiluunniit. v11 Angakkuarniutaasunik oqaluttoqartassanngilaq, timaajagarsiortunik sukuiaasartunilluunniit apersuisoqartassanani toqoreersunillu siunersiuisoqartassanani. v12 Taamaaliortut kikkulluunniit Naalakkap maajugai, tassamiuna inuiaat maajunnartuliaat tamakku pillugit Naalakkap Guutivit taakku qimaatikkai. v13 Naalakkap Guutivit takkuani assuarnaatsuussaatit. v14 Inuiaat qimaatikkumaakkavit maleruagarisarpaat angakkuarniartartut siulittuisartullu. Illilli Naalakkap Guutivit taamaalioqqunngilaatit. v15 Naalakkap Guutivit pruffiiti uattut ittoq, nunaqqativit ilaat, ilinnit saqqummersikkumaarpaa. Taanna naalassavarsi. v16 Pruffiiteqarnissarmi Horebimiitillutit ullormi katersuussimaffissinni Naalakkamut Guutinnut qinnutigaat. Oqarputit: »Naalakkap Guutima nipaa tusarumanngilara innersuarlu taanna takoqqikkusunngilara toqujumannginnama!« v17 Taava Naalakkap ima oqarfigaanga: »Ilumoortumik oqalupput! v18 Pruffiitimik ilittut ittumik taakkua akornannit pisumik aallartitsiviginiarpakka. Uanga oqaasissiorumaarpara, oqaasereqqusakkalu tamaasa taakkununnga oqaatigiumaarpai. v19 Taassuma uanga atikkut oqaasereqqusaanut naalakkumanngitsut pillagassaatikkumaarpakka. v20 Pruffiitimilli uannit peqqusiffigineqanngikkaluarluni sorraasaarluni atera taallugu oqaluttoqaruni, imaluunniit guutit allat aqqi taallugit oqaluttoqaruni, taava pruffiiti taanna toqunneqassaaq!« v21 Immaqa ima eqqarsarputit: »Oqaaserineqartut Naalakkamit pisuunersut qanoq ililluta paasisinnaassavarput?«. v22 Pruffiitimik Naalakkap aqqa atorlugu oqaluttoqaruni oqaaserisaali eqquutinngitsoorlutik, taava taassuma oqaasii Naalakkap oqaaserisimassanngilai. Pruffiiti taanna nammineq sorraasaarluni taama oqalussimassaaq, siooragisariaqassanngilallu. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 19 Illoqarfiit toqutsisimasunut qimarnguffiusinnaasut v1 Naalakkap Guutivit inuiaat nunami ilinnut tunniukkumaakkaminiittut nungutippagit illillu qimaatikkukkit illoqarfiini illuinilu najugaqarlerlutit, v2 taava illoqarfiit pingasut nunami Naalakkap Guutivit ilinnut pigilersikkummagaani allanit immikkooruteqartissavatit. v3 Nalunaaqutsersussavatillu aqqutissat taakkununnga nunalu Naalakkap Guutivit ilinnut pigisassarititaa taanna pingasunik immikkoortortalerlugu. Toqutsisimasoq kinaluunniit taakkununnga qimaasinnaassaaq. v4 Toqutsisimasumut taakkununnga qimarngulluni inuuinnarsinnaasumut makku tunngaviussapput: Tulliminik toqutsisimasoq piaarinani, toqutani akeqqerfigisimanngikkaluarlugu – v5 soorlu immaqa ikinngutini orpippassualiaqatigisimaguniuk orpinnik killuiartoqatigalugu orpimmillu kipisiniarluni ulimariarnermini ulimaatip savissaata ipuminit katattoorluni sanilini taanna eqqorsimappagu toqullugu, taava piaarinani toqutsisoq taanna illoqarfiit taakkua arlaanni qimarnguffissarsiorsinnaavoq inuunini annaanniarlugu. v6 Tassami akiniussisussap kamaqaluni toqutsisoq malersulersinnaavaa; qimarnguffissaminullu aqqutissaa sivisuallaarpat angullugu toqussinnaavaa uffa angut taanna toqutaasussaanngikkaluartoq toqutani akeqqerfigisimannginnamiuk. v7 Taamaattumik peqquakkit illoqarfinnik pingasunik immikkoortitaqaqqullutit. v8 Naalakkap Guutivit nunagisat annerulersippagu uppernarsaalluni siuaasannut neriorsuisimanermisut, nunalu taakkununnga tunniukkumallugu neriorsuutigisimasani tamaat ilinnut pigisassanngortippagu, v9 ullumi peqqusinera maleruaqqissaarlugu iliorsimagavit Naalagaq Guutit asallugu aqqutigeqqusaalu tamatigut malissimallugit, taava illoqarfiit taakku pingasunik allanik ilassavatit. v10 Tassami nunami Naalakkap Guutivit kingornussassattut pigisassattullu tunniukkumaagaani pinngitsuusup aava kuineqassanngilaq aammut pisuutitaaneq ilinniileqqunagu. v11 Angutilli tulliminut akeqqersimasup tullini qamaaralugu saassussimappagu persuttarlugulu toqullugu taamaalioreeramilu illoqarfiit taakkua arlaanni qimarnguffissarsiorluni, v12 taava illoqarfimmi toqutsisup najugarisaani utoqqaanertat angutinik aallartitsissapput aasillugu, akiniussisussamullu tunniutissavaat; toqunneqartariaqassaaq! v13 Asattuutissanngilat. Taamaalillusi pinngitsuusup aavata kuisaaneranut pisuusoq Israelikkunnit piiassavat ajunngitsunik atugaqarsinnaaqqullutit. Eqqartuussinermi ilisimannittuusutut nalunaajaaneq v14 Nunami Naalakkap Guutivit pigisassatut ilinnut tunniukkumaagaani illit narsaativit sanilivillu narsaataata akornanni killilersuutit siulivit nalaanni nappagaasut inaannit nikisissanngilatit. v15 Inuk pinerluutini, unioqqutitsinini ajortulianiluunniit qanoq ittuugaluartorluunniit pillugu pillarneqarsinnaanngilaq ilisimannittup ataasiinnaap nassuiaanera tunngavigalugu. Sunaluunniit ilisimannittut marluk pingasulluunniit nalunaajaateqarnerisigut aalajangiiffigineqartassaaq. v16 Inuk ajortumik siunertaqartoq ilisimannittuusutut sassarpat inoqanni ajoquserniarlugu pinerluttuliorsimasutullu unnerluutigalugu, v17 taava akerleriit taakku marluk Naalakkap kiinaata saanut sassassapput palasinut eqqartuussisunullu tamatuma nalaani eqqartuussisuutitaasunut. v18 Eqqartuussisut suliassaq misissuiffigeqqissaassavaat. Paasinarsippat ilisimannittuuniartoq peqquserluttuusoq sallullunilu nunaqqatiminik unnerluutiginnissimasoq, v19 taanna nunaqqatiminik iliorfiginnissamaarnerigaluatut iliorfigissavarsi. Taamaalillutit ajortoq akornassinnit piiassavat. v20 Israelikkut allat tamanna tusarumaarpaat, siooralissutigingaassavaallu kingorna akornassinni taamatut pinerluttulioqqinnaviissallutik. v21 Asattuussissanngilasi! Inuuneq naleqartinneqassaaq inuunermik, isi isimik, kigut kigummik, assak assammik isigallu isikkamik! Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 20 Sorsunneq pillugu aalajangersakkat v1 Akeqqatit sorsukkiartorukkit takulerukkillu hestii qamutaallu aamma sakkutuui illit sakkutuunnit amerlanerusut, ersilissanngilatit Naalakkap Guutivit ilinnik Egyptenimit anisitsisup najussammatit. v2 Saassussinialerussi palasip sassarluni sakkutuut oqaluffigissavai v3 oqarluni: »Israeli tusaagit! Ullumi akeqqasi sorsuffiginialerpasi. Sapiissuseerunniaqinasi, erseqinasilu! Siooraqinasi, akeqqasilu annilaarutigeqinasigit! v4 Naalakkammi Guutissi najorpaasi, illersorlusilu akeqqasi sorsuffiginiarpai ajugaatillusi!« v5 Taava allattuusut sakkutuunut oqassapput: »Kinaluunniit nutaamik illuliorsimasoq sulili atoqqaartissimanagu, taanna angerlaannarsinnaavoq.« Sorsunnermi toqutaassagaluarpat illu allap atoqqaartittussaassammagu. v6 »Kinaluunniillu viinnequtinik ikkussuilluni viinnequteqarfiliorsimasoq sulili atulersimanagu, taanna angerlaannarsinnaavoq.« Sorsunnermi toqutaassagaluarpat viinnequteqarfik allap atortussaalissammagu. v7 »Kinaluunniillu nuliassiartaarsimasoq sulili nuliassiartaani katissimanagu, taanna angerlaannarsinnaavoq.« Sorsunnermi toqutaassagaluaruni nuliassani allap nuliartaarisussaassammagu. v8 Kiisalu allattuusut sakkutuunut oqassapput: »Kinaluunniit ersiguni sapiissuseerussimaguniluunniit angerlaannarsinnaavoq. Sakkutooqatini immisut sapiissuseerutitissannginnagamigit.« v9 Allattuusullu sakkutuunut oqaloreerpata naalagaanertassaannik ivertitsivigineqassapput. v10 Illoqarfik saassukkiartorlugu qanilligukku inui kajumissaaqqaassavatit sorsunnertaqanngitsumik tunniutiinnaqqullugit. v11 Sorsunnertaqanngitsumik tunniutiinnarpata isaaffiillu ammarlugit iseqqullutit, taava illoqarfiup inui pinngitsaalisaallutik ilinni sulisitaasussaassapput. v12 Tunniutiinnarumanatilli sorsuffigilerpasi illoqarfik ungusarissavat. v13 Naalakkalli Guutivit illoqarfik ilinnut tunniuppagu angutitai tamaasa panamik toqorassavatit. v14 Arnalli meeqqallu nersutaatillu illoqarfimmilu ujajakkat allat illit nammineq pisassattut tiguarsinnaavatit. Ujajakkat Naalakkap Guutivit akeqqannit tigoorartitai iluarisannik atorsinnaassavatit. v15 Taamaaliorfigissavatit illoqarfiit ungaseqisumiittut inuiaat maanimiut illoqarfiisa ilaginngisaat. v16 Illoqarfinnili inuiaat nunagisassanniittut pigisaanni Naalakkap Guutivit ilinnut pigisassanngortikkumaagaani najugaqartut ilaat ataasiinnarluunniit asattuutissanngilat, v17 tassa Hitikkut, Amorikkut, Kana'anikkut, Perizzikkut, Hivikkut Jebusikkullu nungutitassanngortissavasi, soorlu Naalakkap Guutivit taama peqqusimagaatit. v18 Maajunnartunik tamakkuninnga guutisiornerminni ileqqorisaminnik ilikkartissanngilaasi Naalakkamut Guutissinnut ajortuliortillusi. v19 Illoqarfik sorsuffigigukku tiguannginneranilu sivisuumik ungusarisimasariaqarlugu orpiit eqqaaniittut ulimallugit aserortissanngilatit, inuussutigisussaagakkimmi. Orpiit narsaammiittut inuunnginnamik ilanngullutik ungusarineqartussaanngillat. v20 Nalunngikkukkuli orpiit nerineqarsinnaasunik inerititaqanngitsut aserortersinnaavatit killorlugit. Taakkuninnga saassussivissiorsinnaavutit illoqarfimmut tiguarneqarserluni ilinnut akiuuttumut. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 21 Peqqussutit inerteqqutillu inooqatigiinnermut upperisarsiornermullu tunngasut v1 Nunami Naalakkap Guutivit ilinnut pigisassanngortitassaani inuk toqutaasimasoq nunap qaani nalasoq nassaarineqarpat kiali toqussimaneraa ilisimaneqarnani, v2 taava utoqqaanertavit eqqartuussisuillu illoqarfinnut eqqaaniittunut toqutamiit qanoq ungasitsiginera ussersariartussavaat. v3 Utoqqaanertallu illoqarfimmi toqutamut qaninnerpaami najugaqartut immikkoortissavaat ussik arnaviaq sulinermi atorneqanngisaannarsimasoq uniuserneqanngisaannarsimasorlu; v4 ingerlatissavaallu qooqqumut imermit kuuffigineqartuartumut, assallatseriffigineqanngisaannarlunili siaruarteriffigineqanngisaannartumut. Tasamani qooqqumi ussiup qungasia napissavaat. v5 Taava palasit, tassa Levikkut, sassassapput. Taakkumi Naalakkap Guutivit qinersimavai kiffartuussisussamisut Naalakkallu aqqani pilluaqqusisartussatut eqqartuussinermilu sumiluunniit aalajangiisartussatut – aamma nakuuserluni saassussinerni. v6 Illoqarfimmi toqutamut qaninnerpaasumi utoqqaanertaasut tamarmik assatik asassavaat ussigup arnavissap qooqqumi qungasia napisamik qulaani, v7 imalu oqalussapput: »Uagut assatta aak taanna kuisarinngilaat, toqutsinermilu uagut isiginnittuunngilagut. v8 Naalagaq, innuttatit Israelikkut aniguisitatit saammaannartikkit. Innuttatit Israelikkut inummik pinngitsuusumik toqutsinermut pisuuteqinagit!« Taava Israelikkut toqutsinermi pinngitsuutitaassapput. v9 Pinngitsuusup aavata kuineqarneranut pisuussutaajarit, taava Naalakkap isaani ajunngitsumik iliussaatit. v10 Sorsukkiartoruit akeqqatillu Naalakkap Guutivit illit assannut tunniuppagit ilaat tigusaritillugit v11 tigusallu akornanni arnamik pinnersumik takusaqaruit taannalu asalerlugu nuliartaariumallerlugulu, v12 taava illunnut isertissavat; nujaajassaaq kukiiarlunilu v13 tigusarineqaramilu atisani peerlugit. Qaammat ilivitsoq missiliorlugu illit illunneereerpat ataatani anaananilu maqaasillugit kappialalluni iserfigissavat nuliartaaralugulu. v14 Qatsukkukkuli piumasaminut aallarnissaa akuerissavat. Innaatereersimagakkuli aningaasanik akilersillugu tunissanngilat iluanaarutiginiassanaguluunniit. v15 Angut marlunnik nuliaqaruni aappaa asallugu aappaali nuannarisarinagu, tamaasalu ernertaarfigigunigit nuannarisarinngisaminik ernini angajulliliaralugu, v16 taava pigisani ernerminut agguaatilerunigit nuliaminik asasaminik ernini angajulliliatut iliorfigissanngilaa nuannarisarinngisaminik ernini angajulliliaviusoq qaangiinnarlugu. v17 Nuliaminik nuannarisarinngisaminik ernini angajulliliamisut isigisariaqarpaa marloriaammillu agguagarsiassaqartissallugu. Taannami tassaavoq angutaassusiata ersiuteqqaava, taamaattumillu angajulliliatut pineqartussaavoq. v18 Aappariit erneqarunik naalasseriitsumik anneruniarumatuumillu ataataminut anaanaminullu naalakkumanngitsumik anusinngorsaraluaraangannilu maleruutilerumanngitsumik, v19 taava aappariit taakkua taanna illoqarfiup isaaffianukaatissavaat, illoqarfimmi utoqqaanertanut, v20 taakkulu ima oqarfigissallugit: »Ernerput una naalasseriitsuuvoq anneruniartuullunilu oqaatsivut naalakkumassanagit. Aamma pigisaminik atuipiluttuuvoq imerajuttuullunilu.« v21 Taava illoqarfiup angutitaasa tamarmik ujaqqanik milloorlugu toqussavaat. Taamaalillusi ajortoq akornassinnit piiassavarsi. Israelikkut tamarmik tamanna tusassavaat sioorassutigilissallugulu. v22 Angut ajortuliorsimappat toqumik pillaateqartussaasumik, toqunneqarpallu timaalu qisummut nivinngarneqarluni, v23 taava timi taanna toqungasoq unnuaq tamaat qisummi nivingatissanngilat, ullormili toqunneqarfiani ilissavat. Qisummi nivinngagaasoq Guutimit perloqqusaavoq, nunalu Naalakkap Guutivit pigisassassitut tunniukkumaagaa mingutsissanngilat. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 22 v1 Nunaqqativit ussiutaa savaataaluunniit tammarsimasoq naammattoorukku ilaginnaannarnagu inuanukaatissavat. v2 Piginnittua eqqassinni najugaqartuunngippat kinaanersorluunniit ilisimanngikkukku, taava nersut angerlaatissavat ilinniitissallugulu nunaqqatit takkutserlugu apeqqutilliiartorluni. Takkuppat nersut inuanut utertissavat. v3 Taamatuttaaq iliussaatit nanisaqaruit siutituumik qallersaammilluunniit allamilluunniit nunaqqativit tammaasimasaanik; ilaginnaaginnassanngilatit. v4 Nunaqqativit siutituujutaa ussiutaaluunniit aqqusinermi orloqqasoq takugukku ilaginnaaginnarnak nikuitinniarnerani nunaqqatit ikiussavat. v5 Arnaq angutitut atukkersussanngilaq angullu arnatut atukkersorsimassanani, Naalakkap Guutivit taama iliortut tamaasa maajugimmagit. v6 Ingerlavigisanni naammattuuiguit timmissap ulluinik orpimmiittunik nunamiittunilluunniit, ulluniittoqarpallu piaqqanik manninnilluunniit arnaatalu piaqqani manniniluunniit ivaarippagit arnaat piaraanut ilanngullugu tigussanngilat. v7 Arnaat tingitiinnarlugu piarai tigusinnaavatit. Taamaalioruit ajunngitsunik atugaqarumaarputit inuummersorumaarlutillu. v8 Nutaamik illulioruit illuit qaava ungalulissavat. Taamaalioruit nakkarluni toqusoqarpat illoqatitit aammut pisuutitaalersissanngilatit. v9 Viinnequtaativit akorni naatitassanik siaruarteriffigissanngilatit. Siaruarterisimaguit taakkunannga pissarsiatit tamarmik – tassa siaruartikkannit inerittut viinnequtivillu inerittui – illernartuummut tunniussassaassapput. v10 Ussik siutitoorlu ataatsikkut uniartigalugit assallatserissanngilatit. v11 Atisassiassanik assigiinngitsunik marlunnik – savat meqquinit ilupaassiassanillu – ikaartitikkanik atisaqassanngilatit. v12 Qallersaat uligisartakkat isuisigut sisamatigut nivingatalissavat. v13 Angut nuliartaaruni nulianilu innaatereerlugu kingorna nakeriunnaaruniuk v14 kanngunartunillu pasillerlugu tusaamasaanerlutsileruniuk ima oqarluni: »Arnaq una nuliartaarisimavara, innaakkakkuli niviarsiaanera uppernarsaatissarsinngilara,« v15 taava arnap inuusuttup taassuma ataataata anaanaatalu panimmik niviarsiaaneranut uppernarsaat utoqqaanertanut illoqarfiup isaaffianiittunut tunniutissavaat. v16 Arnap ataataa utoqqaanertanut ima oqassaaq: »Paniga angummut uunga nuliartaaritikkaluarakku maanna uiata nakeriunnaarsimavaa. v17 Pasillerlugu oqaluppoq niviarsiaanera uppernarsaatissarsisimanagu. Aajunali panimma angummut atortissimannginneranut uppernarsaat!« Taava tungeq illoqarfimmi utoqqaanertat saavannut siaassavaat. v18 Utoqqaanertallu uia pillassavaat. v19 Sølvimik sekelit 100-t nalingannik akiliisussanngortissavaat akiliutaalu arnap inuusuttup ataataanut tunniutissallugit arnaq inuusuttoq niviarsiaasoq uiata Israelikkunni tusaamanerlugaatilersimmagu. Arnaq taanna angutip taassuma nuliariuassavaa inuutillunilu imminit qimagutitissanagu. v20 Pasilliulli ilumoortuuppat arnap inuusuttup niviarsiaaneranut uppernarsaatissaqarnani, v21 taava arnaq ataataata illuata matuata sioraanukaanneqassaaq, illoqarfiullu angutitaasa ujaqqanik milloorlugu toqussavaat Israelimi kanngunartumik iliorsimammat suli ataatami illuani najugaqartilluni arneriffigitilluni. Taamaalillutit ajortoq akornassinnit piiassavat. v22 Angut arnamik uilimmik innaassisimasoq paasineqarpat taakku, tassa arnaq angullu taassuminnga innaassisimasoq, toqutaassapput. Taamaalillutit ajortoq Israelikkunnit piiassavat. v23 Angutip arnaq inuusuttoq niviarsiaasoq uissiaqartorlu illoqarfimmi naapillugu innaassimappagu v24 taakku marluk illoqarfiup isaaffianukaatissavasi ujaqqanillu milloorlugit toqussallugit – tassa arnaq illoqarfimmiikkaluarluni ikioqqulluni nilliasimanngimmat angullu angutip allap nuliassaanik pinngitsaaliilluni innaassisimammat. Taamaalillutit ajortoq akornassinnit piiassavat. v25 Angulli arnamik inuusuttumik uissiaqartumik narsaammi naapitsisimappat taannalu pinngitsaalillugu arneriffigisimallugu, taava angut taamaaliortoq kisimi toqunneqassaaq. v26 Arnaq inuusuttoq qanoq pissanngilat toqumik pillaateqartussamik ajortuliorsimanngimmat. Pinngitsaaliilluni arneriffiginninnerup pissuseqatigaa angutip inoqamminik saassussilluni toqutsisimanera. v27 Angutimmi arnaq inuusuttoq uissiaqartoq narsaammi naapissimavaa. Arnaq nilliasimagaluarpoq, ikiortigisinnaasaanilli takkuttoqarsimanngilaq. v28 Angutip arnaq inuusuttoq niviarsiaasoq uissiaqanngitsorlu naapikkuniuk innaallugulu taamaaliorneralu paasineqarpat, v29 taava angutip arnamik inuusuttumik innaassisup arnap ataataa akiliiffigissavaa sølvinik sekelit 50-it nalinginik, nuliartaarissavaalu pinngitsaalillugu innaassimagamiuk. Inuutilluni imminit qimagutitissanngilaa. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 23 v1 Kialuunniit ataatami nulia nuliartaarissanngilaa, ataatami qallersaataata nuua kivissanngilaa. v2 Sequmissimasunik issoqartoq usuertissimasorluunniit Naalakkap ilagiissaanut ilanngussinnaatitaassanngilaq. v3 Akusaq Naalakkap ilagiissaanut ilanngussinnaatitaassanngilaq. Allaat kinguaavisa tulleriit qulissaat Naalakkap ilagiissaanut ilaasinnaassanngillat. v4 Ammonikkut Moabikkulluunniit ilaannik Naalakkap ilagiissaanut ilanngussinnaasoqassanngilaq. Allaat kinguaavisa tulleriit qulissaat qaquguluunniit Naalakkap ilagiissaanut ilanngussinnaassanngillat. v5 Taamanimi Egyptenimit aggerlutit taakkua eqqaatigoorassi timiusamik imermillu tuniartunngilaatsit; Bileamili Beorip ernera Petorimit Aram-Naharajimimiittumit pisoq akilerlugu ilinnik perloqqusisinniarpaat. v6 Naalakkalli Guutivit Bileamip oqaasii tusarumanngilai. Perloqqussutissaagaluaq ilinnut pilluaqqussutinngortippaa asagamisit. v7 Inuutillutit taakkua atugarissaarnissaat pilluarnissaalluunniit noqqaassutigissanngilat v8 Edomikkuusorli uumigisarissanngilat tassaammat qatanngutit. Taamatuttaaq Egyptenimioq uumigisarissanngilat taassuma nunaani takornartatut najugaqarsimagavit. v9 Taakkua kinguaavisa tulleriit pingajussaat Naalakkap ilagiissaanut ilanngussinnaassapput. v10 Akeqqatit sorsuffigiartoraangakkit ileqqut ippinnartut tamaasa mianersorfigisassavatit. v11 Arlarsi unnuakkut anisoorsimalluni minguttunngorsimaguni tammaarfiup silataanukassaaq; tammaarfimmut utissanngilaq. v12 Unnulernerani uffaqqaariarluni seqernup tarrinnerani utersinnaassaaq. v13 Tammaarfiup avataani nalunaaqutsigaqassaatit perusuersariartortarfissamik. v14 Sakkuutivit saniatigut nassataqassaatit tupermut paagummik; aquitsinnallu taassuminnga nuna assassavat; anareeruillu anat matuussavat v15 Naalagarmi Guutit tammaarsimaffimmi angalaaqataasarpoq ajugaatikkumallusi akeqqallu ilinnut tunniukkumallugit. Taamaattumik tammaarsimaffiit illernartuussaaq Naalagaq ilinni maajunnartunik takusaqaqqunagu, ilinnullu tunoqqunagu. v16 Inussiap naalakkaminit qimaalluni qimarnguffigisimappatit naalagaanut utertissanngilat. v17 Illit nunanni iluarisamini, illoqarfimmi najorumanerusamini, najugaqarli. Atornerlunniassanngilat. v18 Israelikkunni arnamik angummilluunniit naalaffimmi atortittartoqassanngilaq. v19 Aningaasanik arnap angutilluunniit naalaffimmi atortittartup akissarsiarisimasaanik Naalakkap Guutivit illuanut aggiussissanngilatit aningaasat neriorsuut eqqortinniarlugu pilliutiginiarlugit; taama ittut tamarmik Naalakkamut Guutinnut maajunnartuupput. v20 Aningaasat nunaqqatinnut taarsigassarsiarititatit erniaqartissanngilatit – nerisassaappatalu allaagaluarpataluunniit annerusumik taarsertissanagit. v21 Atukkiussavit erniaqarnissaat allamiunit piumasarisinnaavat, nunaqqatitilli taama piumasaqarfigissanngilatit; Naalakkamit Guutinnit pilluaqquneqaqqullutit nunami iserfigisassanni pigilerumaagassannilu pissarsiassanni tamani. v22 Naalagaq Guutit neriorsuiffigigukku neriorsuutivit naammassinissaa piumaataarutissanngilat. Piumaataarukkaluarukku Naalakkap Guutivit tamatuma naammassinissaa ilinnit piumasarissavaa, tamannalu illit ajortuliattut naatsorsuunneqassaaq. v23 Neriorsuisimanngikkuilli ajortuliattut naatsorsuunneqasanngilaq. v24 Oqaaserisavit naammassiniarnissaat sianigilluarniaruk; kajumissutsinnimmi illit nammineq qaninnit Naalagaq Guutit neriorsuiffigisimavat. v25 Angutip allap viinnequteqarfianut iseruit naammattumik nerisinnaavutit qaarsillarserlutit. Kisianni koorimut immiullugit katersussanngilatit. v26 Angutip allap narsaataanut piguit karrertaqarfinnik assannik piiaasinnaavutit. Killuulli atorlugu angutip allap karriutaanik piiaassanngilatit. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 24 v1 Angutip nuliarilikkani kanngunartumik nassaarfigalugu ajorilersimasinnaavaa avissutinillu allariarluni taakku nuliaminut tunniullugit imminillu qimagutitillugu; v2 arnarlu uini qimareerlugu uinissimasinnaavoq, v3 uitaavatalu arnaq taanna iluariunnaarlugu avissutinik allalluni tassunga tunniuteriarlugit imminit qimagutitissimasinnaavaa, imaluunniit arnap uitaarisaralua toqusimasinnaavoq. v4 Taamaassimappat uiata qimagutititsisup siulliup arnaq taanna nuliartaareqqissinnaanngilaa minguttunngornerata kingornatigut, Naalakkammi tamanna maajunnartuutippaa, nunalu Naalakkap Guutivit pigisassattut ilinnut tunniukkumasaa ajortuliorfinngortissanngilat. v5 Angut katernaaq sorsukkiartoqataassanngilaq allanillu pisussaaffeqassanani. Ukioq ataaseq sakkutuujusussaajunnaarsitaassaaq angerlarsimalluni ilaquttaminut iluaqutaasinnaaqqullugu nuliartaaminullu nuannaarutaasinnaaqqullugu. v6 Kialuunniit aserorterivik ujaralluunniit aserorterutitaa sallunaveeqqutitut tigussanngilaa, tiguguniummi inuuneq sallunaveeqqutitut tigussagamiuk. v7 Angut nunaqqatimi ilaannik Israelikkuusumik aallarussisimasoq paasisoorneqaruni aallarussanilu peqqarniisaarfigisimaguniuk inussiatulluunniit akigisimallugu, taava tillittoq taanna toqutaassaaq. Taamaalillutit ajortoq akornassinnit piiassavat. v8 Pupinnermik ajoquteqartoqalerpat palasit Levikkuusut ilissinnut ilitsersuutaat tamaasa malilluinnarlugit iliussaatit. Taakkununnga peqqussutikka malilluinnarlugit iliussaatit. v9 Eqqaaniarsiuk taamani Egyptenimit ingerlaartillusi Naalakkap Mirjami qanoq iliorfigigaa. v10 Nunaqqatit sumilluunniit atukkiussiffigigukku illuanut iserlutit sallunaveeqqutissamik tigusissanngilatit. v11 Illup silataaniiginnarit angut atukkitat nammineq sallunaveeqqutissamik annissinissaminut periarfissaqaqqullugu. v12 Ajorsartuuppat qallersaat taarsigassarsiaminut sallunaveeqqutitut tunniussaa sinitsillutit qipigissanngilat. v13 Sallunaveeqqutissatut tunniussisuugaluup qallersaat seqernup tarrilernerata nalaani tigoqqilliuk nammineq qipiginiassagamiuk. Taamaalioruit qutsavigissavaatit, tamannalu Naalakkap Guutivit saani iluartuutitaassutigissavat. v14 Sulisitaq piitsoq ajorsartorlu akilinngitsuussanngilat – nunaqqatigigaluarukku takornartaagaluarpalluunniit nunavit illoqarfiisa ilaanni najugaqartoq. v15 Ullormi suliffigisaani seqineq tarritsinnagu akissarsisittassavat, piitsuummat akissarsiassanilu atorfissaqarteqimmagu. Taamaaliunngikkuit Naalagaq torlorfigisinnaavaa unnerluutigalutillu; ajortuliortutullu pisuutitaassaatit. v16 Ataatat toqunneqassanngillat ernermik ajortuliaat pillugit ernerillu toqunneqassanatik ataatamik ajortuliaat pillugit. Kinaluunniilli namminiinnaq ajortuliani pillugit toqunneqassaaq. v17 Takornartanut iliarsunnullu eqqartuussutissaq mumissanngilat uillarnerulluunniit atisai sallunaveeqqutissatut tigussanagit. v18 Eqqaamaniaruk Egyptenimi inussiaataasimagaluaravit Naalakkalli Guutivit tassannga aniguisissimammatit. Taamaattumik tamatuminnga peqqusiffigaakkit. v19 Narsaatinni karrinik katersuillutit tamaani karrit qilertat puiorlugit tigunngitsoorsimagukkit uterfigissanngilatit aallugit. Takornartat iliarsuillu uillarnerillu pissavaat Naalakkamit Guutinnit sulianni tamani pilluaqquneqaqqullutit. v20 Orpiup oliveninik paarnallip inerittui katersorukkit orpiup avalequtai misissoqqissanngilatit paasiniarlugu takunngitsuugaqarsimanersutit. Piiarneqarsimanngitsortaat takornartat iliarsuillu uillarnerillu piumaarpaat. v21 viinnequteqarfiutit katersuiffigigukku viinnissat piiarneqanngitsortaat tigooqqassanngilatit. Taakku takornartat iliarsuillu uillarnerillu pissavaat. v22 Eqqaamaniaruk Egyptenimi inussiaataasimagavit. Taamaattumik tamakkuninnga peqqusiffigaakkit. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 25 v1 Angutit marluk saqitsaassutertik eqqartuussisunut suliassanngortippassuk aalajangiiffigeqqullugu pisuunngitsorlu pinngitsuutitaappat pisuusorlu eqqartuunneqarluni v2 anaalerummik pillarneqassalluni, eqqartuussisullu natermut palloqquppagu eqqartuussisup najuunnerani pinerluutaanut naleqquttumik amerlassuseqartunik anaalerneqassammat, v3 taava 40-riarluni anaaneqassaaq, taakkuli sippornagit. Nunaqqatit 40-t sipporlugit anaalerneqaruni illit isinni narrunarsagaasutut isigineqassaaq. v4 Ussik karrertaajaasoq nerinaveeqqusissanngilat. v5 Qatanngutigiit angutit illoqatigiit arlaat toquppat ernertaarsimanani taava uillarnera eqqarleriit ilaginngisaannik uinissanngilaq. Uigigaluata qatanngutaata innaatissavaa nuliarilerlugu taamalu sakiatsiaatut pisussaassutsi naapertorlugu iliorluni. v6 Ernertaava siulleq qatanngutigigaluanut atsiunneqassaaq ateq taanna Israelikkunnit piiarneqaqqunagu. v7 Uigigaluamili qatanngutaata nuliartaariumanngippani arnaq taanna illoqarfiup isaaffianukassaaq utoqqaanertallu tassaniittut ima oqarfigissallugit: »Sakiatsiama qatanngutigigaluami aqqa Israelikkunni atatiinnartikkumanngilaa. Sakiatsiatut pisussaassutsi naapertorlugu iliorfigiumanngilaanga.« v8 Illoqarfiullu utoqqaanertaasa angut imminnukartillugu oqaluffigissavaat. Taassuma aalajangiussimappagu qatanngutigigaluami uillarnera nuliartaariniarnagu, v9 taava arnap taassuma utoqqaanertat isigitillugit angut orneriarlugu aloqutaa isigaanit piissavaa, kiinaatigut qisissallugu imalu oqarfigissallugu: »Angut qatanngumminik kinguaassaqartitsilerumanngitsoq taama pineqartarpoq,« v10 tamatumalu kingorna eqqarlii Israelikkunni taaneqartalissapput »Kamillaangasukkut«nik. v11 Angutit marluk kamaallutik paalerpata aappaatalu nulia arpaannaq tikiuppat uini ikiorniarlugu annersaasorlu angutaassutaasigut tiguppagu, v12 taava arnaq asattuunnagu assaa kipineqassaaq! v13 Pooqattanniititaqassanngilatit oqimaaluttanik assigiinngitsunik marlunnik oqimaassusiligaasunik – arlaat oqimaanaagaallutik arlaallu oqinaagaallutik. v14 Illunniititaqassanngilatit karrinut uuttuutinik efanik assigiinngitsunik marlunnik angissusiligaasunik, tassa angisuunik mikisunillu. v15 Oqimaalutaateqassaatit eqqortumik oqimaalutaasartunik eqqorluarsaagaasunillu, taamatuttaaq karrinut uuttuuteqassallutit efanik eqqortumik uuttuisartunik eqqorluarsaagaasunillu – nunami Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumaagaani inuummersorsinnaaqqullutit. v16 Naalakkammi Guutivit eqqunngitsuliortut tamaasa maajugai. Amalekikkut nungutitaaqquneqartut v17 Eqqaamajuk taamani Egyptenimit anigassi ingerlaartillutit Amalekikkut ilinnut qanoq iliornerat. v18 Qasusimasutit nukillaarsimasutillu sorsuffigiartorpaatsit, Guutilu mianerinagu ingerlaartuni kingulerussimasut tamaasa toqorarpaat. v19 Naalakkap Guutivit nunami ilinnut kingornussaritikkumaakkamini pigisarilersikkumaakkaminilu akeqqannit eqqanniittunit tamanit qanoq pineqatsaalereerpatit Amalekikkut eqqaamaneqarnerat qilaap ataanit piiassavat. Tamanna puiorniaqinagu! Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 26 Nassuerutit inereqqaatinik pilliinikkut pissarsiallu qulingisa tunniunnerisigut v1 Nunamut Naalakkap Guutivit ilinnut pigisassanngortikkumasaanut iseruit tiguareerlugulu tamaani najugaqaleruit, v2 taava nunami Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumaagaani inereqqaatit tamarmik ilaannik koorimut ikisissaatit Naalakkallu Guutivit atermi ineqarfissaatut qinerumaagaanukaatissallugit. v3 Tassani palasi tamatuma nalaani kiffartortuusussaq ornissavat imalu oqarfigissallugu: »Ullumi Naalakkamut illit Guutinnut nassuerutiginiarpara nuna Naalakkap uppernarsaalluni uatsinnut tunniukkumallugu siuaasatsinnut neriorsuutigisimasaa iserfigigakku.« v4 Palasip koori tigussavaa Naalakkallu Guutivit pilliiviutaata sioraanut inississallugu. v5 Taava Naalakkap Guutivit kiinaata saani ima nassueruteqassaatit: »Siuaasaraara Aramæeriusoq angalaannartuusoq. Egyptenimut aallarsimavoq ilagisani ikittunnguusut ilagalugit tassanilu takornartatut najugaqarluni. Tassaniitillutik inuiassuanngorput pissaasut amerlaqisullu. v6 Egyptenimiulli ajortumik pivaatigut naalliutsilluta artornartunillu sulisilluta inussiatut. v7 Taava Naalagaq siuaasatta Guutia torlorfigaarput, Naalakkallu torlornerput tusarpaa ikiorlutalu naalliunnitsinni erloqinitsinnilu annikilliornitsinnilu. v8 Naalakkap Egyptenimit anisippaatigut atorlugit assani pissaasoq talinilu qullarsimasoq, malunnangaartuliani ersilernangaartut, nalunaaqutit tupinnartuliallu. v9 Maanga ingerlappaatigut tunniullugulu nuna manna immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq. v10 Naalagaq, maanna aggiuppakka nunami uannut tunniussanni inereqqaatit.« Taava koori Naalakkap Guutivit kiinaata saanut ilissavat, Naalagarlu Guutit pallorfigissavat. v11 Naalakkap Guutivit ilinnut inoqutinnullu tunniussai ajunngitsut tamaasa nuannaarutigissavatit Levikkut takornartallu ilinni najugaqartut peqatigalugit. v12 Ukiut pingajuanni, pissarsiat qulinginik tunniussivissami, naatitavit qulingi tamaasa immikkoortereerukkit tunniutereerlugillu Levikkunnut, takornartanut, iliarsunnut uillarnernullu illit illoqarfinni najugaqartunut, taakkulu naammatsillutik nerereerpata v13 taava Naalakkap Guutivit kiinaata saani oqassaatit: »Maanna illernartitat tamaasa uanga illunnit peereerpakka tunniullugit Levikkunnut, takornartanut, iliarsunnut uillarnernullu – illit peqqusinerit malilluinnarlugu. Illit peqqussutigisannik unioqqutitaqanngilanga puigugaqarnangaluunniit. v14 Toqusumik aliasuuteqarnerma nalaani pissarsiat qulingisa ilaannik nerinngilanga; minguttuutillunga taakkua ilaannik illunnit annissaqarsimanngilanga taakkualuunniit ilaannik toqusunut tunniussaqarnanga. Naalagaq Guutiga, naalassimavakkit peqqussutitillu tamaasa malilluinnarlugit iliorsimallunga. v15 Ininnit illernartumit, qilammit, isigitigut; pilluaqqukkillu Israelikkut innuttatit nunalu siuaasatsinnut neriorsuisimanerit malillugu uatsinnut tunniussat, nuna immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq.« v16 Ullormi matumani Naalakkap Guutivit peqqusiffigaatit inatsisit malittarisassiallu tamakku maleruaqqullugit. Uummatikkut tarnikkullu maleruaqqissaassavatit. v17 Ullumi nalunaarputit Naalagaq Guutigiumallugu naalakkumallugulu, aqqutigeqqusai ingerlavigiumallugit, inatsisai peqqussutaalu malittarisassiaalu maleruarumallugit. v18 Taamatuttaaq Naalagaq ullumi nalunaarpoq innuttariumallutit, soorlu nammineq taama neriorsorsimagaatit, aamma peqqussutini tamaasa maleruassagitit. v19 Inuiannit pinngortissimasaminit allanit tamanit ataqqinarnerutinniarpaatit erinalimmik unnersiutigineqaataaqqullutit tusaamaneqaataaqqullutillu naalannaataaqqullutillu, tassaaqqullusilu inuiaat Naalakkamut Guutissinnut pigititaallutik illernartitaasut, soorlu nammineq taama neriorsuisimasoq. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 27 Qaqqami Ebalini pilliivik v1 Mosesip Israelikkunni utoqqaanertat peqatigalugit inuit ima peqqusiffigai: »Ullumi ilissinnut peqqussutigisakka tamaasa maleruassavasi. v2 Nunamut Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumaagaanut Jordanikkut ikaareerussi ulloq taanna nappaajumaarputit ujarassuarnik, taakkulu kalkimik tanikkumaarpatit. v3 Ikaareeruit inatsisit oqaasertaat tamaasa taakkununnga allakkumaarpatit isersinnaaqqullutit nunamut Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumaagaanut, nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut, soorlu Naalakkap siuaasavit Guutiata taama neriorsorsimagaatit. v4 Jordanikkut ikaareerussi ujaqqat taakku ullumi peqqussutigisara malillugu qaqqami Ebalimi nappassavasi kalkimillu tanillugit. v5 Aamma tassani Naalakkamut Guutinnut pilliiviliussaatit ujaqqanik sakkunit saviminiusunit attorneqarsimanngitsunik sanaamik. v6 Naalakkamut Guutinnut pilliiviliat ujaqqanik sikkigissarneqanngitsunik sanassavat, tassanilu Naalakkamut Guutinnut sassaassissaatit pilliutinik ikikkagassanik. v7 Taava pilliissaatit nereqatigiissutissanik tassanilu nerissallutit nuannaassallutillu Naalakkap Guutivit kiinaata saani. v8 Ujaqqani allakkumaarpatit oqaatsit inatsisiniittut tamaasa erseqqilluinartunngorlugit.« v9 Mosesip palasit Levikkuusut peqatigalugit Israelikkut tamaasa ima oqaluffigai: »Nipaallutit tusarnaarit, Israeli! Ullumi Naalakkamut Guutinnut innuttaalerputit. v10 Taamaattumik Naalagaq Guutit naalassavat peqqussutaalu inatsisaalu ullumi ilinnut tunniussakka maleruarlugit.« Ebalimit perloqqussutit Garizimimiillu pilluaqqussutit v11 Ullormi tassani Mosesip inuiaat ima peqqusiffigai: v12 Jordanikkut ikaareerussi naggueqatigiit Simmiuut, Levi, Juda, Issakari, Josefi Benjaminilu qaqqami Garizimimi inississapput inuillu pilluaqqussallugit. v13 Naggueqatigiit Rubeni, Gadi, Asheri, Zebuloni, Dani Naftalilu qaqqami Ebalimi inississapput perloqqusissallutillu. v14 Taava Levikkut nipitoorsuarmik Israelikkut tamaasa ima oqaluffigissavaat: v15 Perloqqusaali qiperukkamik kuisamilluunniit guutilialiortoq – Naalakkamut maajunnartumik, tamakkuliortartumit sanaajusumik – isertortumillu inissillugu. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v16 Perloqqusaali ataataminik anaanaminilluunniit narrunarsaasoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v17 Perloqqusaali nammineq narsaammi sanilimilu narsaataata akornanni killilersuutinik allamut nuussisoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v18 Perloqqusaali tappiitsumik tammartitsisoq aqqutissarinngisaatigut ingerlatillugu. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v19 Perloqqusaali takornartat iliarsuillu uillarnerillu naapertuilluartumik pineqaatissaraluannik mumisitsisoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v20 Perloqqusaali ataatami nulianik innaassisoq ataatami qallersaataata nuua kivikkamiuk. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v21 Perloqqusaali nersummik innaassisoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v22 Perloqqusaali qatanngumminik arnamik, ataatami anaanamiluunniit panianik, innaassisoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v23 Perloqqusaali nuliami anaanaanik innaassisoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v24 Perloqqusaali isertortukkut tulliminik toqutsisoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v25 Perloqqusaali akilersilluni inummik pinngitsuusumik toqutsisoq. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. v26 Perloqqusaali inatsisit makkua oqaasertaannik aalajangiussinngitsoq maleruaanngitsorlu. Inuillu tamarmik akissapput: Amen. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 28 v1 Naalagaq Guutit naalakkukku peqqussutaalu ullumi ilinnut tunniussakka tamaasa maleruaqqissaarlugit, taava Naalakkap Guutivit inuiannit nunarsuarmiittunit tamanit pingaarnerpaanngortikkumaarpaatit. v2 Pilluaqqussutit makku tamarmik ilinnut nalliukkumaarput anngukkumaarlutillu Naalagaq Guutit naalakkukku: v3 Pilluaqqusaagit illoqarfimmiittutit, pilluaqqusaagillu narsaammiittutit. v4 Pilluaqqusaalit illissavit inerittui nunaativillu inerititaat, nersutaativit piaraat, ussiutivit erniaat savaativillu amerleriaataat. v5 Pilluaqqusaalit kooriutit naqittaaviutillu. v6 Pilluaqqusaasarit isertaraangavit, pilluaqqusaasarillu anisaraangavit. v7 Akeqqat siuninniittut Naalakkap perlutsikkumaarpai. Aqqut ataaseq aqqutigalugu sorsuffigiartortaraangamitsit aqqutitigut arfineq-marlutsigut ilinnit qimaasassapput. v8 Naalakkap pilluaqqussut peqqussavaa ilinniissasoq, peqqumaasivinniissasoq pissarsianniissasorlu tamani. Naalakkap Guutivit nunami tunniukkumaakkamini pilluaqqujumaarpaatit. v9 Naalakkap aalajangersarumaarpaa inuiattut pigissagamisit illernartillutit, soorlu uppernarsaalluni neriorsorsimagaatit taama pisoqarumaarneranik Naalakkap Guutissi peqqussutai maleruarukkit aqqutigeqqusaasigullu ingerlallutit, v10 inuiaat nunarsuarmiittut tamarmik paasissammassuk Naalakkap aqqa ilinnut taaneqartoq, ersigiumaarpaatsillu. v11 Naalakkap tuniumaarpaatit inerittunik naammattorsuarnik – illissamit pisunik, nersutaatinit pisunik nunaatinnillu pisunik – nunami Naalakkap uppernarsaalluni ilinnut tunniukkumallugu siuaasannut neriorsuutigisimasaani. v12 Naalakkap ilinnut ammarumaarpaa peqqumaasivini imaqarluartoq, tassa qilak, nuna pisariaqarfia eqqorlugu siallerfigitittassallugu assavillu suliaat tamaasa pilluaqqussallugit inuiannut amerlaqisunut atukkiisinnaatillutit illilli atorniartariaqartissanak. v13 Naalakkap niaqunngortikkumaarpaatit pamiunngortinnak. Tamatigut qullariartussaatit appariartussanak Naalakkap Guutivit peqqussutai ullumi ilinnut tunniussakka naalakkukkit maleruaqqissaarlugillu v14 ullumi ilinnut peqqussutigisannit talerpimmut saamimmulluunniit nigornak, guutit allat malinnagit guutisiorfiginagillu. v15 Naalagaq Guutit naalakkumanngikkukku peqqussutai inatsisaalu ullumi ilinnut tunniussakka tamarmik maleruaqqissaarnagit, taava perloqqussutit makku tamarmik ilinnut nalliutissapput anngutissallutillu: v16 Perloqqusaagit illoqarfimmiittutit, perloqqusaagit narsaammiittutit! v17 Perloqqusaalit kooriutit naqittaaviutillu! v18 Perloqqusaalit illissap inerittui nunaativillu inerititaat, ussiutivit erniaat savaativillu amerleriaataat! v19 Perloqqusaasarit isertaraangavit, perloqqusaasarillu anisaraangavit! v20 Naalakkap ilinnukartissavai perloqqussut, annilaarneq sioorasaarinerlu pissarsianni qanoq iliorninnilu tamani, piiagaatserlutit nungutitaatserlutillu tunussimagamma iliornikkut ajortutigut. v21 Naalakkap nappaat toqoraataasoq atuutsittuassavaa nungutinneqarserlutit. v22 Naalakkap eqqorneqartissavaatit sakialluummik, qanimanartoqarnermik, uunaannanngornermik kissarulunnermillu, panernermik, karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik. Tamakku ilinni atuuttuassapput nungutitaalluinnarserlutit. v23 Qilak qulinniittoq kanngussattut issaaq nunalu tummarfigisat saviminertut issalluni. v24 Sialuk nunavit pisariaqagaa Naalakkap pujoralanngortikkumaarpaa arsakunngortikkumaarlugulu. Tamakku qilammit ilinnut nakkaajumaarput nungutitaalluinnarserlutit. v25 Naalakkap perlutsikkumaarpaatit akeqqavit siornanni. Aqqut ataaseq atorlugu akeqqasi sorsuffigiartorukkit aqqutitigut arfineq-marlutsigut taakkunannga qimaassaatit. Nunarsuarmi naalagaaffinnut tamanut anusinngorsaatinngorumaarputit. v26 Timisi toqungasut nerisassanngussapput qilaap timmiaanut tamanut nunarsuullu nersutaanut nujuartanut, taakkulu kimilluunniit qimaatinneqassanngillat. v27 Naalakkap Egyptenimisut eqqorneqartikkumaarpaatit ajussanik, tinunernik, qalliliornernik kilannillu katsorsarneqarsinnaanngitsunik. v28 Naalakkap eqqorneqartikkumaarpaatit perlerornermik tappingernermillu silaarunnermillu. v29 Ulluugaluartoq satsillutit angalaartarumaarputit tappiitsutut tikinniakkallu tikissanagu. Ullut tamarluinnaasa nanertugaassaatit ujajaaffigineqassallutillu; kimilluunniit ikioriartorneqassanngilatit. v30 Aappassiartaaruit angutip allap innaatissavaa niviarsiaajunnaarsillugu. Illulioruit illutaanni najugaqartussaassanngilatit, viinnequteqarfilioruillu viinnequteqarfiutitaat atulissanngilat. v31 Ussiutit toqunneqassaaq isigitillutit, neqaalli nerisarisussaassanngilat. Siutituujutit tillinneqassaaq isigitillutit ilinnullu utertinneqanngisaannassalluni. Savaatitit akeqqannut tunniunneqassapput, ikioriartorneqassanngilatillu. v32 Ernitit panitillu inuiannut takornartanut tunniunneqassapput; kipitsavigalugit isigiuassagaluarpatit, qanorli ilioriarsinnaassanak. v33 Nunaatinni naatitatit suleruloornikkullu pissarsiatit inuiaat ilisarisimanngisavit nerisarissavaat. Ullut tamarluinnaasa nanertugaassaatit tullaarineqassallutillu. v34 Isigisatit silaarussutigissavatit. v35 Naalakkap seeqqukkut uppatikkullu peruluutaasunik ajuartikkumaarpaatit ajorunnaartussaanngitsunik. Niaqqunniit kimmitit tikillugit tunillaassussapput. v36 Illit ilinnullu kunnginngortikkumaakkat Naalakkap aallarukkumaarpaasi inuiannut illit siuaasavilluunniit takunngisaannarsimasassinnut; taakkunanilu guutisiorfigissavatit guutit allat, qisummit ujaqqamillu guutiliat. v37 Tataatsaataalissaatit mitaatigineqassallutillu inuiaat Naalakkap ilinnik aallarussaaffigititaasa tamarmik akornanni. v38 Narsaatini karrissanik amerlasuunik siaruarterissagaluarlutit ikittunnguaannarnik katersugassaqarumaarputit, pillertanit nerineqarsimassammata. v39 Viinnequteqarfilioraluaruit naatitsigaluaruillu viinnimik imigassannik toqqortassannilluunniit pissarsiassaqassanngilatit viinnissat qullugissanit nerineqassammata. v40 Nunanni tamarmi orpiuteqassagaluaruit olivenequtinik uuliamik imminut tanittussaassanngilatit paarnat katagarlutik nakkaassammata. v41 Ernertaarumaaraluaruit panissaarlutillu annaassavatit tigusaallutik aallarussaajumaarmata. v42 Orpiutitit nunaativillu inerittui tamaasa pillertat tiguassavaat. v43 Takornartaq ilinni najugaqartoq pissaaneqaleriartuinnassaaq illilli sanngiilliartuinnassallutit. v44 Taassuma atukkittassavaatit, illilli tassunga atukkiussaqassanngilatit. Taanna niaqunngussaaq, illilli pamiunngussaatit. v45 Perloqqussutit tamakku tamarmik ilinnut nalliukkumaarput. Malersortuassavaatsit angujartussallutillu nungutitaatserlutit, tassa Naalagaq Guutit naalannginnakku peqqussutai inatsisaalu ilinnut tunniussai maleruarnagit. v46 Perloqqussutit taakku ilinni kinguaassannilu nalunaaqutaassapput pisussanillu ilimasaarutaassallutik naassaanngitsumik atuuttussat. v47 Naalagaq Guutit nuannaarlutit uummatikkullu iluunngarlutit kiffartuussimanngilat naammattorsuarnik pissaqarnerit naammagigakku. v48 Taamaattumik kaallutit, imerusullutit, atisaqarnak sunillu tamanik amigaateqarlutit inussiaataassaatit akeqqani Naalakkap ilinnut sorsukkiartortikkumaagaani. Qungatsikkut saviminiusumik uniuserfeqartikkumaarpaatit nungutereerserlutit. v49 Naalakkap inuiaat ungasissorsuarmiit, nunarsuup isuanit, ilinnut sorsukkiartortikkumaarpai. Nattoralittut piortutut aggerumaarput, oqaasiilu paasisinnaassanngilatit. v50 Tassaassapput inuiaat mersernarpaluttumik kiinallit; utoqqartasi qajassuutissanngilaat inuusuttortassinnullu naakkittartuussanatik. v51 Nersutaativit piaraat nunaatinnilu naatitatit nungullugit neriumaarpaat – nungutitaatserlutit; amiakkoqartissanngilaat karriutitit viinniutitillu uuliaatitillu, ussiutivit piaraat savaativillu amerlissutaat – nungutinneqarserlutit. v52 Illoqarfitit tamaasa ungusarissavaat pallittaalisat qarmarsui portusuut isumalluutigisaraluatit nakkaatereerserlugit. Illoqarfinnilu Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumaagaani tamani ungusarissavaatsit, v53 akeqqannit annikilliortinneqarninni erloqisinneqarninnilu ilinnut nerisaritillugit illissavit inerititai, tassa ernivit panivillu Naalakkap Guutivit ilinnut tunniussaasa neqaat. v54 Angutit ilinniittut maajutunersaata nukatsitaanersaatalu uumigalugit qissimigaassavai qatanngunni nulianilu asasani qitornanilu suli amiakkuusut, v55 tunissanngilai neqimik nammineq nerisaminik, qitornami neqaannik nerisatuarilikkaminik illoqarfinni tamani akeqqavit erloqisitsineranni annikilliortitsinerannilu. v56 Arnat maajutunerpaat nukatsitaanerpaallu, maajutungaaramik nukatsitaangaaramillu nunamulluunniit tummarnianngisaannarsimasut erliguutissavaat uitik asasatik ernitillu panitillu. v57 Allaat erlaaq nissumi akornannit anisoq meeqqallu erniani isertuarluni nerisassavai allamik nerisassaqanngivikkami akeqqannit annikilliortitaanermini erloqisitaanerminilu illoqarfinni tamani. v58 Inatsisip taassuma oqaasertai mappersakkami uani allassimasut tamaasa maleruaqqissaanngikkukkit Jahvellu Guutivit aqqa naalannartoq ersilernangaartorlu mianerinagu, v59 taava Naalakkap illit eqqarleriissortatillu perloqqungaassavaasi – perlunnik sualoqisunik sivisunaartunillu nappaatinillu peruluutaasunik sivisunaartunillu. v60 Nalliutitsivigeqqikkumaarpaatit nappaatinik toqoraataasunik Egyptenimit nalunngisannik ersigisannillu, taakkulu ilinnit qimagutissanngillat. v61 Aammattaaq nappaatit allat perluillu inatsisit allassimaffianni matumani nalunaarsimanngitsut tamaasa Naalakkap ilinnut nalliutitissavai nungutitaatserlutit. v62 Siornatigut qilaap ulloriaasut amerlatigisimagaluartusi ikittoralaannguaannarnik amiakkoqalissaasi, Naalagaq Guutit naalannginnakku. v63 Soorlu Naalakkap ilissinnut ajunngitsuliorsimanini ilissinnillu amerliartortitsisimanini nuannaarutigisimagaluarai, taamatut nuannaarutigissavai piiagaanissarsi nungutitaanissarsilu. Nusullusi peerneqarumaarpusi nunamit maanna iserfigilikkannit pigilerumaakkannillu. v64 Naalakkap siammartikkumaarpaasi inuiaat nunarsuup isuata illuanit illuanut najugaqartut tamarmik akornannut, tassanilu guutisiorfigissavatit guutit allat illit siuaasavilluunniit ilisimanngisasi, qisunnit ujaqqanillu guutiliat. v65 Inuiaat taakkua akornanni uninngavissinngisaannassaatit isikkatillu qasuerfissarsinngisaannassallugit. Tamaani Naalakkap uummateqartissavaatit kassuttunik, tappikujuttunngortillutit isumakkullu annilaangasunngortillutit. v66 Inuunerit navianartorsiortuartuussaaq. Ulluunerani unnuaaneranilu annilaangasarumaarputit inuunerpillu kiperatarsinnaanera annilaartaatigiuassallugu. v67 Ullaakkut oqartassaatit: »Uffa unnukkuuguni,« unnukkullu oqartassaasi: »Uffa ullaakkuuguni;« takujumaakkatit pillugit annilaanganeq uummatinniittoq taama angitigaaq. v68 Naalakkap umiarsuarnik Egyptenimut oqqutitissavaatit naak oqarsimagaluarluni nuna taanna takoqqinngisaannassagit. Tassani akeqqassinnut immissinnik akiginiaraluassaasi angutaasusi arnaasusilu inussiaatinngortinniarlusi, pisiariumaneqassanngilasili. v69 Taakku tassaapput oqaasertaliunneqartut Mosesip Naalakkap peqqusinera malillugu Israelikkunnut angeruserisaanut Moabimi, Horebimi angeruserineqartup saniatigut. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 29 Naalakkap perloqqussutaa angerutsimik unioqqutitsineq pillugu v1 Mosesip Israelikkut tamaasa qaaqquai oqarfigalugillu: Takoreerpasi Naalakkap isigitillusi Egyptenimi Faraomut kunngikkormiortaanullu tamanut nunaanullu tamarmut qanoq iliorneri tamaasa. v2 Nammineq isissinnik takuasi perluit atugarliornartut, nalunaaqutit angisuut tupinnartuliallu. v3 Ullorli manna tikillugu Naalakkap tunisimanngilaasi uummammik paasinnissinnaasumik, isinik takunnissinnaasunik siutinillu tusaasinnaasunik. v4 »Ukiuni 40-ni inoqajuitsukkut ingerlakkaluarassi atisasi alittorsimanngillat isikkassigullu kataativissimanasi. v5 Timiusamik nerisaqanngilasi imigaqarnasilu viinnimik immiamilluunniit, tassa ilissinnut paaseqqugakku tassaasunga Naalagaq Guutersi.« v6 Maanga pigassi Sihonip Heshbonip kunngiata Ogillu Bashanip kunngiata sorsuffigiartorpaatigut, uagulli ajugaaffigaavut. v7 Nunaat tiguarpavut Rubenikkunnullu Gadikkunnullu Manassekkullu naggueqatigiissortaasa affaannut kingornussassatut pigisassanngortillugit. v8 Taamaattumik angerutsip uuma oqaasertai maleruaqqissaassavasi. Taamaaliorussi qanoq iliornissinni tamani iluanaassaasi. v9 Ullumi Naalakkap Guutissi kiinaata saani qeqarpusi tamavissi, tassa naggueqatigiinni naalagaasut, utoqqaanertat, allattuusut Israelikkullu angutitaat tamassi, v10 arnat, meeqqat takornartallu tammaarfinniittut qisussiortigisatit imertartortigisatillu. v11 Ilinnut atulersussaavoq Naalakkap Guutivit uppernarsaalluni angerusia, Naalakkap Guutivit ullumi ilinnut aalajangersagaa. v12 Ullumi nammineq pigisamisut innuttarilerniarpaasi, namminerlu ilinnut Guutigitilerniarpoq, soorlu taama neriorsorsimagaatit siuaasatillu Aaperaallu Iisaarlu Jaakulu taama uppernarsaaffigisimallugit. v13 Naalakkap uppernarsaalluni angerutsimik aalajangersaaffigai ilissiinnaanngitsut v14 aammali maani Naalakkap Guutitta kiinaata saani uagut qeqaqatigisavut, aammali ullumi uatsinniinngitsut. v15 Nalunngilarsimi Egyptenimi najugaqarsimagatta inuiaallu allat nunaat aqqusaarlugit ingerlasimalluta. v16 Takuasi guutii maajunnartut, guutipalaajutaat qisummit ujaqqamillu, sølvimit kuultimillu sanaajusut. v17 Akornassinniittoqanngikkili angummik arnamilluunniit, eqqarleriinnik naggueqatigiinnilluunniit ullumi Naalakkamik Guutissinnik tunussisunik Naalagaq qimallugu inuiaat taakkua guutiinik kiffartuussilersimasunik. Ilissinni sorlaqanngikkili toqunartulinnik sungarnitsunillu inerititaqalerumaartunik. v18 Kinaluunniit angerutsimik uppernarsaalluni aalajangersarneqarsimasumik uuminnga tusartoq uummatimigut imminut pilluarneranngikkili eqqarsarluni: »Uummatiga manngertissimasoq malillugu inuugaluarumaluunniit ajornavianngilaq.« Tamatuma naggorissoq imertertariaqartumut ilanngullugu piiagaatissavai. v19 Naalakkap taanna isumakkeerfigiumassanngilaa, Naalakkalli kamannera ilungersorneralu taassumunnga innertut naaralaalerumaarput; perloqqussullu mappersakkami uani eqqartorneqartoq tamarmi taassumunnga tukkumaarpoq, aqqalu Naalakkap qilaap ataanit piiarumaarpaa. v20 Naalakkap Israelip naggueqatigiissortaanit tamanit immikkoortissavaa eqqorneqartikkumaarlugulu ajunaarnermik perloqqussutinut angerutsimi inatsisit allassimaffiini eqqartorneqartumiittut tamarmik nalingannik. v21 Taava kinguaassassi, qitornassi ilissi kingunissigut ineriartortussat allamiullu nunanit ungasissunit tikiuttut takujumaarpaat perluit nunamik matuminnga ajunaartitsisimasut nappaatillu Naalakkap nalliutitissimasai, v22 tassa ikuallassaammik taratsumillu nalliutitsineragut nuna tamarmi ikinerinnanngorsimasoq siaruarteriffigineqarsimanani ivikkanillu naaffigineqarsimanani, aseruineqarsimalluni Naalakkap kamannermini uumitsannerminilu Sodomamik, Gomorramik, Admamik Sebojimimillu nungutitsineratut. Taakku v23 inuiaallu allamiut aperiumaarput: »Sooq Naalakkap nuna taanna taama iliorfigisimavaa? Sooq taama kamatsigisimava?« v24 Imalu akineqassapput: »Taama pineqarpoq inuisa Naalakkap siuaasamik Guutiata taamani Egyptenimit anisimmatik imminnut angerusia tunussimagamikku. v25 Guutit allat guutisiorfigilersimavaat pallorfigalugit kiffartuullugillu, tassa guutit siornatigut ilisimanngisatik guutisiorfigisassamissut Naalakkap innersuussutigisimanngisai. v26 Taamaattumik Naalakkap nuna taanna kamaatingaarsimavaa perloqqussutit mappersakkami uani allaatigineqartut tamaasa tassunga nalliutitillugit. v27 Naalakkap kamangaarnermini narrutsannerminilu uumitsangaarnerminilu inui nunaannit peersissimavai igissimallugillu nunamut allamut maanna nunagisaannut. v28 Isertukkat Naalakkap Guutitta pigai, saqqumisulli uagut qitornattalu naassaanngitsumik pigaavut oqaatsit inatsimmi maani allassimasut tamaasa maleruassagatsigit.« Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 30 Allamik isumataareeramik Naalakkamit pilluaqquneqartut v1 Taakku tamarmik, tassa pilluaqqussut perloqqussullu ilinnut saqqummiussakka, nalliuppata aalajangiukkukkillu inuianni Naalakkap Guutivit ilinnik aallarussaaffigititaani tamani, v2 Naalakkamullu Guutinnut saakkuit uummatikkut tarnikkullu iluunngarlutit, ullumilu ilinnut peqqussutigisakka tamaasa illit qitornavillu naalakkussigit, v3 taava Naalakkap Guutivit atugarisatit mumisissavai nallittorumaarlutillu. Naalakkap Guutissi kingumut katersorumaarpaasi inuiannit ilissinnik siammakaatitsiffigisaminit tamanit. v4 Qimaatitaasortatit qilaap isorpiaaniikkaluarpataluunniit Naalakkap Guutivit katersorumaarpaasi tamaanngaanniit angerlartillusi. v5 Naalakkap Guutivit ingerlakkumaarpaatit nunamut siuaasavit pissarsiaannut, pigilerumaarpallu; pilluarnerulersikkumaarpaatit siuaasannillu amerlanerulersillutit. v6 Naalakkap Guutivit illit kinguaassatillu uummatissigut kipineqartikkumaarpaasi Naalagaq Guutit asasinnaaqqullugu uummatikkut tarnikkullu iluunngarlutit, inuusinnaaqqullutit. v7 Naalakkallu Guutivit perloqqussutit tamakku tamaasa pisikkumaarpai akeqqassinnut ilinnillu uumissuisunut qinuginnittunullu. v8 Illit nammineq kingumut Naalakkamut naalattunngussaatit peqqussutaalu ullumi ilinnut tunniussakka tamaasa malerualissallugit. v9 Naalakkap Guutivit inerititaqartikkumaarpaatit illissannit pisunik, nersutaatinnit pisunik nunaatinnillu pisunik naammattorsuarnik. Naalakkammi kingumut nuannaarutigilissavaatit ajunngitsuliorfigilerlutillu soorlu siuaasatit nuannaarutigisimagai, v10 tassa Naalagaq Guutit naalakkukku peqqussutai inatsisaalu inatsisit allassimaffianni ukunaniittut maleruarlugit Naalakkamullu Guutinnut saakkuit uummatikkut tarnikkullu iluunngarlutit. v11 Ullumimi ilinnut peqqussutigisakka paasiuminaatsorsuunngillat ungasissorsuunatilluunniit. v12 Qilammiinngillat, tassa ima oqartariaqarnani: »Kina qilammukarumava taakkuninnga aalliulluta uatsinnullu tusarliullugit maleruarsinnaaniassagatsigit?« v13 Imarsuulluunniit ungataaniinngillat ima oqartariaqarnani: »Kia imarsuakkut ikaarluni taakkuninnga aalliutissavaatigut uatsinnullu tusarliullugit maleruarsinnaaniassagatsigit?« v14 Aanissaammi pisariaqanngilaq oqaaseq ilinnut qanilluinnartuummat qaninniilluni uummatinniillunilu ilinnit maleruagassaalluni. Inuunerup toqullu aqqutaat v15 Takuat, ullumi ilissinnut saqqummiuppakka inuuneq pilluarnerlu, illuatungaanilu toqu ajunaarnerlu. v16 Naalakkap Guutivit peqqussutigisai ullumi ilinnut tunniussakka naalaarukkit Naalagarlu Guutit asallugu aqqutigeqqusaalu ingerlavigalugit peqqussutaalu inatsisaalu malittarisassiaalu maleruarlugit, taava inuuginnassaatit amerlasoorsuanngorumaarlutillu. Naalakkap Guutivit pilluaqqujumaarpaatit nunami iserfigisassanni pigiligassannilu. v17 Uummatikkulli tunussiguit naalannallu, usserneqarninnilu maleruutiinnaruit guutit allat pallorfigisalerlugit guutisiorfigilerlugillu, v18 taava ullumi qularnaatsumik ilisimatissinnaavassi nungutitaassasusi. Nunami iserfigiartukkassinni Jordanikkullu ikaarussi pigilerumaakkassinni inuummersussanngilasi. v19 Ullumi qilak nunalu ilisimannittoralugit ilissinnut saqqummiuppakka inuuneq toqulu, pilluaqqussut perloqqussullu. Inuuneq qinerniaruk illit kinguaassatillu inuuginnaqqullusi! v20 Naalagaq Guutit asassavat naalassallugulu attavigittuinnarlugulu! Taava inuuginnassaatit sivisuumillu inuussallutit najugaqarlutit nunami Naalakkap siuaasannut Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu tunniukkumallugu neriorsuutigisimasaani. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 31 Mosesip Josva kingoraartissamisut ivertikkaa v1 Mosesi Israelikkut tamanut taama oqaluffigereeramigit v2 oqarfigai: »Maanna 120-nik ukioqarpunga qangatullu angallaritsigiunnaarlunga. Naalakkap oqarfigisimavaanga: ›Illit Jordanikkut ikaassanngilatit.‹ v3 Naalagaq Guutit nammineq siuninni ingerlajumaarpoq inuiaallu illit siuninniittut nungutissallugit ilinnut aniseqqullugit. Josvap siulersorumaarpaatit, soorlu Naalagaq taama oqarsimasoq. v4 Taava Naalakkap inuiaat tikitassasi iliorfigiumaarpai Amorikkut kunngiinut Sihonimut Ogimullu taakkualu nunaannut iliornermisut, taamani nungutikkamigit. v5 Naalakkap ilissinnut tunniukkumaarpai, uangalu peqqusinera malilluinnarlugu ilissi taakku iliorfigissavasi. v6 Sapiitsuugit nakuullutillu! Siooraqinak, annilaarutigeqinagillu. Naalakkammi Guutivit nammineq ingerlaqatigiumaarpaatit. Iperassanngilaatit imminiiginnassanallu.« v7 Taava Mosesip Josva imminukartippaa Israelikkullu tamarmik tusaatillugit oqarfigalugu: »Sapiitsuugit nukittuullutillu, nunamut Naalakkap siuaasassinnut tunniukkumallugu neriorsuutigisimasaanut illit Israelikkut siulersussagakkit, nunalu taanna taakkununnga pigisassanngortissavat. v8 Naalagaq nammineq illit siuninni ingerlajumaarpoq. Najorumaarpaatit. Iperassanngilaatit imminiiginnassanallu. Siooraniaqinak ersilersitaaniaqinallu!« v9 Mosesip inatsisit taakku allareeramigit tunniuppai palasinut, tassa Levikkunnut, Naalakkap angerusiata illerfianik ingerlassisartunut Israelikkunnilu utoqqaanertanut tamanut, v10 Mosesilu ima peqqusivoq: »Ukiut arfineq-aappassaat tamaasa, ukiumi akiitsunik tamanik isumakkeerfiginnittarfimmi, tupiusaliorfiup nalliussineqarnerani, v11 Israelikkut tamarmik tikiukkaangata Naalakkallu Guutivit kiinaata saanut sassartaraangata taassuma sassarfissatut qinerumaagaani, taava inatsisit taakku atuartassavatit Israelikkut tamarmik tusaatillugit. v12 Inuit, tassa angutit arnallu meeqqallu takornartallu illoqarfinni najugaqartut katersortittassavatit inatsisit tusaqqullugit ilikkarsinnaaqqullugu Naalakkap Guutissi mianerinissaa oqaatsillu inatsimmi matumaniittut tamaasa maleruaqqissaaqqullugit, v13 aamma ernissinnut inatsisinik nalugallartunut taakku tusaqqullugit ilikkarsinnaaqqullugu Naalakkap Guutissi mianerinissaa nunami Jordani ikaareerussiuk tiguarumaagassassinni inuutillusi.« v14 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Toqunissat qanillivoq. Josva maannaqqujuk, marluullusilu Tupermut Naapeqatigiittarfimmukaritsi ivertissagakku.« Mosesi Josvalu Tupermut Naapeqatigiittarfimmukarput tassanilu inissillutik. v15 Taava Naalagaq toqqup saniani saqqummerpoq nuissami napasumiilluni, nuiarlu toqqup isaariaani uninngaannarpoq. v16 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Maanna siuaasanni qasuersaalerputit, inuiaallu uku allamiut guutii nunami tikitassaminniittut allasiorfigilissavaat. Tunukkumaarpaannga angeruserlu taakkununnga angerfigeqatigiissutigisara unioqqutissallugu. v17 Taama pisoqarpat kamaatingaarumaarpakka. Qimakkumaarpakka kiinaralu isertussallugu. Nerineqarunillu ajunaarnernit erloqinartunillu amerlaqisunit eqqorneqarlutik oqarumaarput: Guutittaana najorunnaarmatigut ajunaarnernik tamakkuninnga eqqorneqartugut? v18 Taamaalisoqarpalli kiinara taakkununnga isertortuassavara ajussutsiminni guutinut allanut saassimammata. v19 Erinarsugassiaq una allanniaruk Israelikkunnullu ilinniartillugu! Erinarsugassiaq atortarlissuk ajortuliaannik ilisimannittorissagakku. v20 Nunamut siuaasaannut neriorsuutigisimasannut, nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut isertikkutsik naammatsillutillu nerereerunik puallareerlutillu guutinut allanut saakkumaarput taakkulu guutisiorfigilerlugit. Asissulerumaarpaannga angeruseralu unioqqutillugu. v21 Ajunaarnerpassuarnik erloqinartorpassuarnillu eqqorneqartaraangata erinarsugassiaq taanna ilisimannittuusassaaq, kinguaavinillu puiorneqassanngilaq. Nunamut neriorsuutigisannut isertinngikkallarakkilli sunik kajumissuseqarnerat nalunngereerpara, maannalu tassunga nakkaannarput.« v22 Ullormi tassani Mosesip erinarsugassiaq taanna allappaa Israelikkunnullu ilinniartillugu. v23 Taava Josva Nunip ernera ivertippaa imalu oqarluni: »Sapiitsuugit nakuullutillu illit tassaagavit Israelikkunnik nunamut uppernarsaallunga neriorsuutigisimasannut isertitsisussaq. Najorumaarpakkit!« Inatsisit allassimaffiat Levikkunnut tunniunneqartoq v24 Mosesip inatsisit taakkua oqaasertaat tamaasa aallaqqaataanniit naggataannut mappersakkamut allattoreeramigit v25 Levikkut Naalakkap angerusiata illerfianik ingerlassisartut ima peqquai: v26 »Mappersagaq una inatsisit allassimaffiat Naalakkap Guutissi angerusiata illerfiata sanianut ilisiuk. Tassaniissaaq illit ajortuliannik ilisimannittuussalluni. v27 Naalasseriissutsilli uteriissutsillu ilisimavakka. Suli akornassinni najuutsillunga Naalakkamut naalasseriissusersi takutereerassiuk ilimanaqaaq toqoreeruma suli uteriinnerulerumaartusi! v28 Naggueqatigiinni utoqqaanertat allattuusullu tamaasa katersortissigit, taava oqaatsinik makkuninnga oqaluffigissavakka qilak nunalu ilisimannittuutillugit. v29 Nalunngilarami toqoreeruma aserorsimasumik iliuuseqarumaartusi aqqullu ingerlavigeqqusara nigorumaarlugu. Siunissamili ajunaarnermit eqqorneqarumaarpusi Naalakkap isaani ajortumik iliorassi assassilu suliaanik narrunarsarassiuk.« Mosesip erinarsugassiaa v30 Mosesip erinarsugassiaq una aallaqqaataaniit naggataanut atuarpaa Israelikkut katersorsimasut tamaasa tusaatillugit: Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 32 v1 Qilak, tusarnaarit oqalunniarama! Illit nuna, tusaakkit uanga oqaaserisassakka! v2 Ajoqersuussutikka nakkaalit sialuttut; oqaatsikka siammaallit kanertut, sialuttut narsani qorsuusuni, sialuit kuseriarnerisut ivikkani. v3 Nalunaajaatiginiarpara Naalakkap aqqa, ilissilu Guuterput naalannartissavarsi! v4 Qaarsuuvoq Naalagaq, naammalluinnartuupput suliai, innarluitsuupput aqqutigisai tamarmik. Guutiuvoq aalajaatsoq, salloqittaanngisaannartoq; naapertuilluartuuvoq peqqusersuitsuullunilu. v5 Eqqarleriit aserorsimasut tammarsimasullu ilumuunngitsuliorfigimmanni Guutip ajortuliaat pillugit qitornarinngilai. v6 Eqqortuusoraasiuk Naalagaq taama akilissallugu, ilissi inuiaat silaatsuususi sianiitsuususilu? Tassaannginnerpa ataatat pinngortitsisillu, ilissinnik pinngortitsisoq ilusiliisorlu? v7 Eqqaakkit ullut qaangiuttut, sianigikkit ukiut eqqarleriit inuuffii; aperiuk ataatat, oqaluttuartiguk, utoqqaat oqaluttuullitsit. v8 Qutsinnerussaartup tunigamigit inuiaat nunassaannik, inuillu avissaartortikkamigit inuiaat najugarisassaat aalajangerpai Guutip ernerisa amerlassusiat naapertuutigalugu. v9 Naalakkalli innuttani agguagarsiarai, Jaaku kingornussarsiaraa. v10 Naalakkap Israeli nanivaa inoqajuitsumi, inuilaami soqanngitsumi nilliaffiusumi; isumassugaraa nakkutigalugulu paaralugulu asanerpaasamisut. v11 Soorlu nattorallip piaqqani tingitittarai ulluminit qulaannilu timmioraartarluni, taamatut suluni siaarpai qaqitillugulu amakkiullugulu ingerlallugu. v12 Naalakkap kisimi ingerlappaa allamiut guutiannik ilaqarnani. v13 Ingerlappaa nunap qatsissortai qulaallugit narsaatillu inerittuinik nerisaqartillugu. Qaarsillartippaa tungusunnitsuummik qaqqamit pisumik uuliamillu qaarsumit ammaajusumit. v14 Tunivaa ussigit immuannik kinersitamik, savallu immuannik, savaaqqat angutivissat tunnuannik, savat savaasallu angutivissat Bashanimit pisut, qajuusiassallu tartoqutaannik tunnumik; Imigaraat viinnissat tunguat, viinni qappiortoq. v15 Jeshuruni puallarami tunummut tukeriaasalerpoq; puallarputit nerinnarsillutit ulamertuinnanngorlutillu. Qimappaa Guuti pinngortitsisini asissorlugulu qaarsoq annaffini. v16 Guuti kamassaarpaa allamiut guutiinik narrutsatsillugulu guutipilunnik maajunnartunik. v17 Pilliiffigai anersaapiluit Guutiunngitsut, guutit siornatigut ilisimanngisani, nutaat saqqummeqqammersimasut, guutit siuaasassi nalusaat. v18 Pinngorfigisat qaarsoq sussarinngilat, puiorpat Guuti inunngortitsisit. v19 Naalakkap tamanna takugamiuk innuttani ajattorpai ernimi panimmilu narrunarsarsimammanni. v20 Oqarpoq: Kiinara taakkununnga isertorniarpara, takuniarpara qanoq naggateqarnissaat; eqqarleriiupput salloqittaagajuttut, qitornat tatigisassaanngitsut. v21 Kamassaarpaannga Guutiunngitsunik, narrutsatsippaannga guutiminnik piunngitsunik. Taamaattumik uangattaaq kamassaarniassavakka inuiaanngitsunik, kamassaassavakka inuiannik silaatsunik. v22 Maanna kamannera innertut ippoq, ikualavoq tikivillugu itinersuaq, toqusut inaat. Nungutippai nuna inerittuilu qaqqallu tunngavii ikuallatsillugit. v23 Malittariiaaginnartikkumaarpakka ajunaarnerit taakkununnga, taakkununnga piseriukkumaarpakka qarsukka tamaasa. v24 Nukillaassapput kaannermit, sanngiilliartortitaassapput kissarulungaarnermit nappaammillu toqoraataasumit navianartumit. Taava taakkununnga saassussitissavakka nersutit kiisortut kiinnarissunik kigutillit pulateriaarsuillu toqunartullit nunami paarmortut. v25 Silami pana meeqqanik toqoraassaaq, amiilaarnerup illumi toqorassavai nukappissat niviarsiallu, naalungissat utoqqarsuillu. v26 Eqqarsarpunga: Toqorassavakka inuit akornanni eqqaamaneerutitillugit. v27 Aarleqqutigaarali akeqqannit narrunarsarneqarnissara, innuttama akerartortaasa taamaaliornera nassuiassammassuk eqqunngitsumik oqarlutik: Uagununa nammineq assapput kivikkipput; Naalagaq qanoq iliorianngilaq! v28 Inuiaapput pilersaarutaat iluatsinneq ajortut, siuneqanngitsut. v29 Sianisuugaluarunik tamanna paasissagaluarpaat eqqarsaatigisimassagaluarlugulu qanoq naggateqarnissartik. v30 Qanoq ililluni angutip ataatsip tuusintit malersorsinnaavai angutillu marluk 10.000-it qimaatissinnaallugit, Naalakkap tunniutiinnarsimanngippagit, qaarsorisaata isumakkiiginnarsimanngippagit? v31 Kisianni qaarsorisaat uagut qaarsorisatsitut inngilaq, akeqqavut eqqartuussisuussanngillat. v32 Viinnequtaat pisuuvoq Sodomap viinnequtaanit Gomorrap sivingarninit. Toqunartuupput paarnaat viinnissat qasilitsuullutillu paarnaat tigumasut. v33 Viinniutaat tassaavoq pulateriaarsuup toqunartua, paarmortorujuup toqunartua ajorluinnartoq. v34 Tamakku tamarmik uanni toqqortaapput, naqissusersimallutik sakkuusivinniipput. v35 Akiniaanissaq akisinissarlu uanniipput orloqqajaalernissaat utaqqillugu. Qanilliartorpormi ulloq ajunaarfissaat, atugarisassaminnit erniinnaq tikinneqassapput. v36 Naalakkammi innuttani naapertuilluartumik pineqartikkumaarpai nallittorumaarlugillu kiffani takuleruniuk pissaaneerussimasut, tamarluinnarmik suujunnaarsimasut. v37 Taava oqarumaarpoq: Sumiippat guutigisaat, qaarsoq tatigisaat, v38 taanna pilliutaasa tunnuinik nerisartoq viinnimillu kueragassatut pilliutaannik imertartoq? Taassuma ikioriartorlisi! Taanna tassaali sernissortersi! v39 Paasiniarsiuk uanga kisima Guutiugama uangaanngitsumillu Guuteqanngimmat. Uanga tassaavunga toqutitsisartoq inuuneqalersitsisartorlu, ikiliisartoq katsorsaasarlunilu; kinaluunniillu uanga assannit aniguisitsisinnaanngilaq. v40 Talera qilaap tungaanut kivippara uppernarsaallungalu: Ilumut naassaanngitsumik uumagama v41 panara innaallattartoq ipissarniarpara qarsuusivillu tigullugu; akeqqakka akiniarniarpakka, uannik uumissuisut akilerumaarlugit. v42 Qarsukka aalakuulersinniarpakka aammik, toqutat tigusaasullu aavannik; nerisissavaralu panara neqaannik, akeqqat naalagaasa niaquinik. v43 Illit qilak, Naalagaq qiimmattaqatigiuk, pallorfigisiuk, ilissi guutit erneri, kiffami aavat akiniummagu. Akiniarpai akeqqani assortortini akilerlugit. Innuttami nunaat isumakkeerfigaa. v44 Mosesip erinarsugassiaq taanna tamaat atuarpaa inuiaat tusaatillugit Hosea Nunip ernera ilagalugu. Inatsisit aalajangiunnissaat erseqqissarneqartoq v45 Mosesip oqaatsit tamakku tamaasa Israelikkunnut oqaatigereeramigit v46 oqarfigai: »Ullumi erseqqissaallunga ilissinnut oqaaserisakka tamaasa aalajangiussigit. Ernissinnullu oqaatsit inatsisiniittut tamaasa maleruaqqissaaqqussavasi. v47 Oqaatsimmi taakku asuliinnaanngillat, tassaappulli ilissinnut inuussutaasussat. Oqaatsit taakku tunngavigalugit nunami Jordanikkut ikaarussi tiguarumaakkassinni inuummersorumaarpusi.« Mosesip Israelikkut pilluaqqugai v48 Ulloq taannarpiaq Naalakkap Mosesi oqaluffigaa: v49 »Majuarit qaqqamut Abarimut, qaqqamut Nebomut Moabikkut nunaanni Jerikop akerpiaaniittumut. Kana'ani nuna Israelikkunnut pigisassanngortikkumaagara qimerluussavat. v50 Qaqqamilu qaqiffigisassanni toqussaatit siuaasannukarlutillu, soorlu aamma angajut Aroni qaqqami Horimi toqusoq siuaasaminukarlunilu. v51 Taama pisoqarpoq unneqqaserluffigigassinga Israelikkut akornanni puilasumi Meribat-Kadeshimiittumi inoqajuitsumi Sinimi Israelikkullu akornanni illernartinnginnassinga. v52 Nuna ungasianit isiginnaarumaarpat, isissanngilatilli nunamut tassunga Israelikkunnut tunniukkumaakkannut.« Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 33 v1 Tassa Mosesip, Guutip kiffaata, toqunnginnermini Israelikkunnut pilluaqqussutaa. v2 Oqarpoq: Naalagaq Sinajimit tikiuppoq, Se'irimit nuivoq qinngorluni. Qaamangaarluni Paranip qaqqaanit saqqummerpoq, tikiuppoq Meribat-Kadeshimit; talerpiatungaaniipput Moabip sivingarngi. v3 Inuiannik asannittutit, iluartut tamaasa illersugaraatit. Isikkavit killinganni issiapput oqaatsitit ilassillugit. v4 Inatsisit Mosesip pigisassatsitut tunniussai katersorsimasut Jaakukkut pigisarilerpaat. v5 Kunngimik saqqummersoqarpoq Jeshurunimi, taamani inuiaat naalagaat katersuuteqatigiimmata, Israelip naggueqatigiissortai tamarmik. v6 Qanortoq Rubeni toqunani inuuinnarli, angutitani ikiligaluarpataluunniit. v7 Juda pillugu ima oqarpoq: Naalagaq, Judap nipaa tusaruk, inuiaqataanut utertiguk! Illit tassaagit assaat taassuminnga illersuisut, ikioruk akeqqaminit saassunneqartaraangat! v8 Levi pillugu ima oqarpoq: Tummimiutit Urimiutillu pigai kiffavit aalajaatsup, najukkami Massami misilissimasavit, Meribap puilasuani saqitsaassimasavit. v9 Taanna ataatani anaananilu pillugit ima oqarpoq: Takusimanngilakka! Qatanngutini qatanngutiginnginnerarpai erninilu ernerinnginnerarlugit. Taakkua oqaatsitit maleruarpaat angerutsillu aalajangiullugu. v10 Taakkua ilinniartissavaat Jaaku illit malittarisassiannik, Israelilu illit inatsisinnik. Taakkua aatsivigissavaatsit tipigissaatilliissutinik ilivitsuutillugillu pilliutissanik aatsivigalutit pilliiviutivit qaanut. v11 Naalagaq, Israelikkut pissaanerat pilluaqqujuk ilassilluarlugillu assaasa naammassisaat. Sequtsikkit akeraasa makisaat uumissortai nikueqqittussaajunnaarsillugit. v12 Benjamini pillugu ima oqarpoq: Naalakkap nuannarisaa isumannaatsumi ineqarpoq. Qutsinnerussaartup sernissortuarpaa, Naalakkap qaqqaasa akornanni najugaqarpoq. v13 Josefi pillugu ima oqarpoq: Nunaa Naalakkamit pilluaqquneqarpoq ajunngitsuutinik pavannga qilammit pisunik, immallu itinersuanit samannga pisunik, v14 ajunngitsuutinik seqernup inerititaanik qaammatillu naatitaanik, v15 ajunngitsuutinik qaqqap itsarnitsap piinik qatsissullu atajuartut piinik, v16 ajunngitsuutinik nunap piinik taassumaniittunillu tamanik kakillarnaqutinilu ineqartup saammaassineranik. Tamakku pissapput Josefip niaquanut, taassuma qatanngutit akornanni naalaganerusup kasseranut. v17 Alutornaqaaq taanna ussigup piaqqeqqaataa, nassoqarpoq ussigup nujuartap nassuinik; taakkuninnga inuiaqatigiit nassummissarlugit qimaatikkumaarpai nunarsuup isui tikivillugit. Taamaapput Efraimip 10.000-ilittai, Manassep tuusintilittai. v18 Zebuloni pillugu ima oqarpoq: Tipaatsuttarit, Zebuloni, aallartaraangavit, nuannaarit Issakari illit tupinni! v19 Naggueqatigiit qaqqami katersuuteqqusarpaat, tassunnaatissavaat pilliutissat innarluitsut. Katersuissapput pisuussutinik immamiittunik erlinnartuutinillu sioqqani isertugaasunik. v20 Gadi pillugu ima oqarpoq: Unnersiutigineqarli Gadip inigisaanik annerulersitsisoq. Aqupippoq løvitut arnavissatut pisami talii kasserilu mikkallugit. v21 Nuna inereqqaarfiusussaq nammineq pissamisut qinerpaa, tassaniippormi naalagaasup narsaataa. – Inuiaallu naalagaat katersuupput. – Naammassivai Naalakkap naapertuilluarnera Israelimilu eqqartuussutai. v22 Dani pillugu ima oqarpoq: Dani tassaavoq løvip piaraa Bashanimiit saassussisoq. v23 Naftali pillugu ima oqarpoq: Naftali Naalakkamit avaagineqangaarpoq, Naalakkamit pilluaqquneqangaarluni. Nuna kitiminiittoq kujatiminiittorlu tigusariumaarpai. v24 Asheri pillugu ima oqarpoq: Asheri ernerit akornanni pilluaqqusaali, qatanngutiminit asaneqarli isikkanilu uuliamut misuttarlugit. v25 Qanortoq isaaffippit parnaarutaat saviminiulit kanngussaallutillu, nukissaqarittoq inuunerit tamaat. v26 Jeshurunip Guutiatut ittoqanngilaq. Qilakkut qimussertarpoq ikioriartorlutit, nuissani ineqarpoq ataqqinangaarsutsimini, v27 itsarsuarli Guutiusoq. Kisianni nunami maani ipput talii ittuinnartut. Akeqqat siuninni qimaatippai oqarlunilu: Nungutiinnarniarsigit! v28 Taama Israeli eqqissisimaarfiusumik najugaqalerpoq, Jaaku imminut najugassarsivoq nunami karreqartumi viinneqartumilu, qilammit kanernermik isugutserneqartumi. v29 Pilluarputit Israeli! Kina ilittut ippa? Inuiaavusi Naalakkap ajugaasartitai, tassaalluni eqqortinnaveeqqutersi ikiuutaasoq, ataqqinangaarsutsivit panarisaa. Akeqqassi paarngorlutik maniguuffigissavaasi, ilissilu qatigaat tullaariumaarpasi. Mosesimik allakkat tallimaat 5 Mos 34 Mosesi toqusoq v1 Moabip narsartaanit Mosesi majuarpoq qaqqamut Nebomut, Pisgap inngianut, Jerikop akianut. Taava Naalakkap nuna tamaat Mosesimut qimerloortippaa: Gileadi Dani tikillugu, v2 Naftali tamaat, Efraimip Manassellu nunaat Judallu nunaa tamaat imaq kitaaniittoq tikillugu, v3 Nunap Kujasissortaa Jordanillu Qoorua, Jerikop Qoorortaa, Illoqarfik Palmertooq, samunga Soarimut. v4 Naalagaq Mosesimut oqarpoq: »Tassa nuna uppernarsaallunga Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu neriorsuutigisara, oqarama: Kinguaassaannut tunniukkumaarpara. Maanna illit nammineq isinnik takuat, kisianni iserfigissanngilat!« v5 Taava Mosesi Naalakkap kiffaa toquvoq Moabimi, Naalakkap aalajangiinera malillugu. v6 Ilivaalu qooqqumi Moabikkut nunaanni Bet-Peorip akiani, ilerfulli sumiinnera ulloq manna tikillugu ilisimaneqanngilaq. v7 Mosesi 120-nik ukioqarluni toquvoq suli isikujuulersimanani sanngiillisimananilu. v8 Israelikkut Mosesi upputigaat ulluni 30-ni Moabip narsartaani; taava Mosesip upputigineqarnera qaangiuppoq. v9 Josva Nunip ernera anersaamik ilisimassutaasumik ilumioqangaalerpoq Mosesip assani imminut tutsissimammagit. Taamaattumik Israelikkut naalappaat Naalakkallu Mosesikkut peqqusinera malillugu iliorlutik. v10 Tamatuma kingorna Israelikkunni pruffiiteqanngisaannarpoq Mosesitut ittumik Naalakkap nammineq kiinarsillugu saqqummerfigisarsimasaanik. v11 Eqqaaginnarsigit Naalakkap Mosesimut nalunaaqutiliaritittarsimasai tupinnartuliaritittarsimasaalu Egyptenimi, Farao kunngikkormiortaalu tamaasa nunalu tamaat pillarniarlugit, v12 imaluunniit assaasa pissaasut naammassisaat tamaasa, Israelikkut tamarmik takkuanni iliuuserisarsimasai annilaarnangaaqisut tamaasa. Josvamik allakkat Jos 1 Josva, Israelikkut sakkutuuisa naalagaanertaat v1 Naalakkap kiffani Mosesi toqummat Josva Nunip ernera Mosesip ikiortigisimasaa v2 ima oqarfigaa: »Kiffara Mosesi toquvoq. Illit inuiaallu tamassi Jordani ikaarniarsiuk nuna Israelikkunnut tunniukkumasara iserfigiartorlugu. v3 Nuna tummagassarsi tamaat ilissinnut tunniukkumaarpara, soorlu Mosesi taama neriorsorsimagiga. v4 Nuna Inoqajuitsumiit Libanonimut kuussuarmiillu Eufratimiit Imarsuarmut kitaaniittumut, tassa Hittikkut nunaat tamaat, pigilissavarsi. v5 Inuutillutit kialuunniit ajugaaffigisinnaassanngilaatit. Najortuassavakkit soorlu Mosesi najorsimagiga; qimanngisaannassavakkit. v6 Tuppallerit pissatsillutillu! Illit siulersortigalutit Israelikkut nuna uppernarsaallunga siuaasaannut neriorsuutigisara tigusarissavaat. v7 Tuppallerit pissatsillutillu, inatsisillu kiffama Mosesip ilinnut tunniussai tamaasa maleruaqqissaakkit. Taakkunannga nigorniaqinak talerpimmut saamimmulluunniit; taava qanoq iliorninni tamani iluatsitsisarumaarputit. v8 Inatsisit allassimaffiat taanna qarlunniitittuassavat; ullukkut unnuakkullu eqqarsaatigiuaannaruk tassanilu allassimasut tamaasa maleruaqqissaarlugit; taava iluatsitsilluassaatit pilluarumaarlutillu. v9 Uangami ivertissimavakkit; tuppallerit pissatsillutillu! Erseqinak nikallornalluunniit; uangami Naalagaq, tassaasunga Guuti, najorpakkit qanoq iliorninni tamani.« v10 Josvap inuit allattui peqquai: v11 »Tammaarsimaffikkut ingerlagitsi, inuillu oqarfigisigit taquassat isumageqqullugit ullut pingasut qaangiuppata Jordanikkut ikaarnissaminnut nuna Naalakkap imminnut pigilersikkumasaa tigusariartorlugu.« v12 Taava Josvap Rubenikkut Gadikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat oqarfigai: v13 »Eqqaamasiuk Mosesip Naalakkap kiffaata ilissinnut peqqussutaa: Naalakkap Guutissi najugassinniarpaasi nunalu taanna ilissinnut tunniunniarlugu. v14 Arnartasi meerartasilu nersutaatisilu nunami maani Jordanip kangiani Mosesip ilissinnut tunniussaani uninngaannassapput, sorsuttartut qunusuitsuususi tamassi siuleriiaarlusi siassimallusilu Jordanikkut ikaassaasi inuiaqatisi siulersorlugit ikiorlugillu v15 Naalakkamit ilissitut najugassinneqarserlugit nunalu Naalakkap Guutissi taakkununnga tunniukkumasaa tiguarneqareerserlugu. Taama pisoqareerpat utersinnaassaasi nunamut pigisarilikkassinnut Naalakkap kiffaata Mosesip Jordanip kangiani ilissinnut tunniussaanut.« v16 Josva akivaat: »Uatsinnut oqaatsitit tamaasa malinniassavavut, aamma sumulluunniit aallaqqugutsigut taamaaliussaagut. v17 Naalakkumavatsigit, soorlu Mosesi tamatigut naalattarsimagipput. Naalakkap Guutivit najorlisit, soorlu Mosesi najorsimagaa! v18 Kinaluunniit peqqussutinnut suugaluartunulluunniit naalakkumanngitsoq toqutaassaaq. Tuppallerit pissatsillutillu!« Josvamik allakkat Jos 2 Kilitsissiat Jerikomi v1 Josvap Nunip ernerata isertortumik alapernaarsuiartortussat marluk tammaarsimaffimmit Shittimimiittumit aallartippai. Oqarpoq: »Nuna misissoriartorsiuk, ingammik illoqarfik Jeriko.« Taava aallarput arnallu atortittartup Rahabimik atillip illuanut iserput. Tassani unnuipput. v2 Jerikop kunngiata tusarpaa unnuaq taanna Israelikkut ilaannik nunamik alapernaarsuiartortunik tikiuttoqarsimasoq. v3 Taava Rahabi ima oqariartortitsivigaa: »Angutit illunnut isertut tunniutikkit nunarput tamaat alapernaarsuiffigiartorlugu tikiuttuummata.« v4 Arnalli angutit taakku marluk tigusimavai isertorsimallugillu. Oqarpoq: »Aap, angutinik tikiuttoqarpoq, naluakkali sumit pisuunersut, v5 taarsilerneranili isaaffik matusussanngormat anipput. Sumunnarnersut naluara, tuaviorlusili malersorussigit qularnanngilaq angusinnaassavasi.« v6 Rahabip angutit illup qaavanukaassimavai ilupaassiassallu kanaartaannik tamaaniititaminik matoorsimallugit. v7 Angutit qassiit malersulerpaat Jordanimut aqqutaatigut naloraartarissat tungaanut, malersuisullu illoqarfiup isaaffiatigut aniniariarmata isaaffik matuneqarpoq. v8 Angutit innartinnagit Rahabip illup qaavanut qaqqivigai v9 oqarfigalugillu: »Nalunngilara Naalakkap nuna manna ilissinnut tunniussimagaa. Annilaarsimasorujussuuvugut ilissi pillusi; nunamimi maani najugaqartut tamarmik uulipput ersigalusi. v10 Tusarsimavarpummi Egyptenimit anigassi Naalakkap Immami Ivissuartuumi aqqutissassinni imaq tissortissimagaa aamma Sihoni Ogilu, Amorikkut kunngii Jordanip kangiani najugaqartut, qanoq iliorfigisimagisi toqutassanngortillugit. v11 Tamanna tusaratsigu sapiissuseeruppugut, tamattalu misigisimavugut ilissinnut qanoq-ilioriarsinnaanata, Naalagarmi Guutersi Guutiuvoq pavani qilammi nunamilu maani. v12 Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaaffigisinga eqqarlikka uanga ilissinnut iliornittut ajunngitsuliorfigiumaarlusigit, uppernarsaammillu tunisinga sallunaveeqqutaasumik. v13 Neriorsorsinga ataataga anaanagalu qatanngutikkalu angutit arnallu inoqutaallu tamaasa asattuukkumallugit toqunneqartinnatalu.« v14 Angutit Rahabi akivaat: »Inuunerput qularnaveeqqusiutissavarput qanoq iliornerput oqaluttuarinngikkussiuk. Naalakkap nuna tamanna uatsinnut tunniuppagu ajunngitsuliorfigiumaarpatsigit unneqqariffigalutillu.« v15 Taava allunaasarsuarmik igalaakkut ningippai, illuami illoqarfiup qarmaanut attuumagami qarmaq iigaralugu. v16 Rahabip angutit oqarfigai: »Qaqqanukaritsi malersuisunut naneqqunasi, ullunilu pingasuni toqqorsimagitsi malersuisut utereerserlugit. Taava aqqutersi atuarlugu ingerlasinnaassaasi.« v17 Angutit oqarfigaat: »Uppernarsaat uatsinnit piumasarisat imaassaaq: v18 Nunassinnut iserutta allunaasaq una aappalaartoq qilerunniariuk igalaamut uatsinnik ningitsivigisannut, taavalu ataatat anaanallu qatanngutitillu ilagisatillu tamaasa illunni isersimatinniarigit. v19 Ilarsi kinaluunniit illumit anilluni toqutaaguni tamanna nammineq pisuussutigissavaa, illulli iluani arlassinnik ajoquserneqartoqarpat tamanna uagut pisuussutigissavarput. v20 Kisianni qanoq iliorsimanerput oqaluttuarisimagukku uppernarsaat uatsinnit piumasarisat atorunnaassaaq.« v21 Rahabi oqarpoq: »Ilissi oqarnissitut pisoqarili.« Taava aallartippai; allunaasarlu aappalaartoq igalaamut qileruppaa. v22 Alapernaarsuiartortut qaqqanut majuarput tamaaniillutillu ulluni pingasuni malersuisut angerlamut utereerserlugit. Malersuisut aqqusinerni tamani ujaraluarpaat, naninagilli. v23 Taava alapernaarsuiartortitat qaqqanit aterput, Jordanikkullu ikaarlutik, Josvamullu Nunip erneranut uterlutik qanoq pisoqarsimaneranik tamanik oqaluttuuppaat. v24 Oqarfigaat: »Naalakkap nuna tamaat assatsinnut tunniussimavaa; nunap inui tamarmik uulipput ersigaluta.« Josvamik allakkat Jos 3 Israelikkut Jordanikkut ikaartut v1 Aqaguani Josva Israelikkullu tamarmik Shittimimiit aallarput Jordanimullu pillutik. Ikaartinnatik tamaani tammaarsimapput. v2 Ullut pingasut qaangiummata allattuusut tammaarsimaffikkut ingerlaarput v3 inuillu peqqusiffigalugit: »Palasit Levikkuusut Naalakkap Guutissi angerusiata illerfia kivillugu ingerlatileraat takugussiuk taanna malillugu aallassaasi. v4 – Ilissi taassumalu akunnissinni aleninik 2.000-inik ungasissuseqassaaq; qanillinerussanngilarsi. – Taamaalillusi ilisimasinnaassavarsi sukkut ingerlassasusi. Siornatigummi tamaana ingerlasimanngilasi; taamaattumik palasit siulersussavaasi.« v5 Josva Israelikkunnut oqarpoq: »Illernarsassaasi, aqagu Naalagaq akornassinni tupinnartuliussammat.« v6 Taava palasit oqarfigai: »Angerutsip illerfia kivissiuk, Israelikkullu siulersorlugit aallaritsi.« Angerutsillu illerfia kivippaat inuillu siulersorlugit aallarlutik. v7 Naalagaq Josvamut oqarpoq: »Ullumimiit aallarnerlunga Israelikkut tamarmik isaanni ataqqinarsisissavakkit, ilisimassammassuk najorumagikkit soorlu Mosesi najorsimagiga. v8 Palasit angerutsip illerfianik ersuttut peqqussavatit Jordani tikikkunikku ermup killingani uneqqullugit.« v9 Taava Josva Israelikkunnut oqarpoq: »Qaagitsi Naalakkap Guutissi oqaasii tusariartorlugit!« v10 Oqarpoq: »Matumuuna ilisimassavarsi Guuti uumasoq akornassinniimmat siunissinniillu peersikkumaarai Kana'anikkut, Hittikkut, Perizzikkut, Girgashikkut, Amorikkut Jebusikkullu: v11 Nunarsuup tamarmi Naalagaata angerusiata illerfia siunissinni Jordanikkut ikaarunneqassaaq. v12 Angutit aqqaneq-marluk qinersigit, Israelip naggueqatigiissortaanit tamanit angut ataaseq. v13 Palasit nunarsuup tamarmi Naalagaata angerusiata illerfianik ersuttut Jordanip ernga isikkaminnik attorniariarpassuk kuunnera kipissaaq, imerlu qulaanit kuuttoq unerassaaq ippiliukkatut isikkoqarluni.« v14 Israelikkut tammaarfik qimappaat Jordanikkut ikaariartorlutik, siornannilu palasit ingerlapput angerutsip illerfia ersullugu. v15 Katersuiffiup nalaa tamaat Jordanip sinini qarsussimasarpai. Palasilli Jordanip ernga isikkaminnik attorniariarmassuk v16 imeq qulaanit kuuttoq unerarpoq pavanersuaq illoqarfiup Adamip Saretanip sanianiittup eqqaani ippiliukkatut isikkoqarluni; imeq ammut Arabap Imartaata, Immap Tarajuusup, tungaanut kuuttuugaluaq paqqerluinnarpoq, inuillu tamarmik Jerikop nalaagut ikaarput. v17 Palasit Naalakkap angerusiata illerfianik ersuttut Jordanip qeqqani panertumi qeqarput Israelikkut qaasiinatik ikaartillugit, inuit tamarmik Jordanikkut ikaareerserlugit. Josvamik allakkat Jos 4 Ujaqqat aqqaneq-marluk Gilgalimiittut v1 Israelikkut tamarmik Jordani ikaareermassuk Naalagaq Josvamut oqarpoq: v2 »Israelikkunni angutinik aqqaneq-marlunnik qinersigitsi, naggueqatigiinni ataatsini angut ataaseq, v3 peqqusigitsilu tamarmik immikkut Jordanimit palasit qeqarfigisaannit ujaqqamik ataatsimik tiguseqqullugit. Ujaqqat taakku nassassavaat unnuarulu tammaarfissassinni inississallugit.« v4 Taava Josvap angutit aqqaneq-marluk taakku Israelikkut akornanni qinersimasani, naggueqatigiinnit ataatsinit angut ataaseq, qaaqquai v5 oqarfigalugillu: »Naalakkap Guutissi angerusiata illerfiata Jordanip qeqqaniittup siornanukaritsi, tamassilu immikkut ujaqqamik ataatsimik tigusigitsi ersukkiullugulu; ujaqqat katillutik Israelikkut naggueqatigiissortaat amerlaqatigissavaat. v6 Ujaqqat taakku ilissinni nalunaaqutaassapput. Ernissi siunissami aperigaangassi: ›Ujaqqat taakku suunuku?‹ v7 akisassaasi: ›Jordanip ernga Naalakkap angerusiata illerfiata siornani peerukkami; taamani Jordanikkut ikaarunneqarmat Jordani imaarukkami.‹ Ujaqqat taakku Israelikkunnut eqqaassutissaassapput naassaanngitsumik.« v8 Israelikkut Josvap peqqusinera naalappaat. Naalakkap Josvamut peqqusineratut Jordanimit tigusipput ujaqqanik aqqaneq-marlunnik Israelikkut naggueqatigiissortaasa amerlaqataannik tammaarfimmukaallugillu; tassanilu inissippaat. v9 Josvap aamma ujaqqat aqqaneq-marluk Jordanip qeqqani palasit angerutsip illerfianik ersuttut qeqarfigisaannut inissippai. Ujaqqat taakku suli tassaniipput. v10 Palasit Jordanimi qeqaannarput Naalakkap Josvakkut peqqussutai tamarmik Israelikkunnit naammassineqareerserlugit Mosesip Josvamut peqqusisimaneratut. Israelikkut Jordani ikaarasuarpaat. v11 Tamarmik ikaareermata aamma Naalakkap angerusiata illerfia ikaarunneqarpoq, palasillu inuit siulersorpaat. v12 Rubenikkut Gadikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat kinguleriiaarlutik siassimallutillu Jordani ikaarpaat Israelikkut siulersorlugit, soorlu Mosesip taama peqqusimagaatik. v13 Angutit 40.000-it missaat sakkulisarlutik Naalakkap kiinaata saani kuukkut ikaarput Jerikop Narsartaani sorsukkiartorlutik. v14 Ullormi tassani Naalakkap Josva ataqqinarsisippaa Israelikkut tamarmik isaanni. Inuunera tamaat inuit mianeringaarpaat Mosesimik mianerinnissimanermissut. v15 Taava Naalagaq Josvamut oqarpoq: v16 »Palasit Nalunaajaatip illerfianik ersuttut Jordanimit qaqeqqukkit.« v17 Josvallu palasit peqquai Jordanimit qaqeqqullugit. v18 Palasit Naalakkap angerusiata illerfianik ersuttut Jordanimit qaqiniariarmata panertumullu tummarlutik Jordanip ernga uterpoq kuullu sinini qarsuteqqippai. v19 Israelikkut Jordani ikaarpaat qaammatit siulliata ulluisa qulinganni Gilgalillu eqqaani Jerikop kangiani tammaarlutik. v20 Josvap tassani ujaqqat aqqaneq-marluk Israelikkut Jordanimi tigusimasaat inissippai v21 Israelikkunnullu ima oqarluni: »Siunissami ernisi aperigaangata: Ujaqqat taakku suunuku? v22 oqaluttuuttassavasi: Tamaana Israelikkut qaasiinatik Jordani ikaarpaat. v23 Naalakkap Guutissi aqqutissassinni Jordanip ernga paqqertissimammagu ikaareerserlusi, soorlu aamma Naalakkap Guutissi Immap Ivissuartuup imaa aqqutissatsinni paqqertissimagaa ikaareerserluta. v24 Tamanna pivoq nunarsuarmi inuiaat tamarmik ilisimassammassuk Naalakkap assaa pissaasuusoq, Naalagarlu Guutersi mianerittuinnassammassuk.« Josvamik allakkat Jos 5 v1 Amorikkut kunngiisa Jordanip kitaani najugaqartut tamarmik Kana'anikkullu kunngiisa immap eqqaani najugaqartut tamarmik tusaramikku Naalakkap Jordani paqqertissimagaa Israelikkut ikaareerserlugit, sapiissuseerupput misigisimallutik Israelikkunnut qanoq-ilioriarsinnaanatik. Kipineqarneq poorskilu v2 Tamatuma nalaani Naalagaq Josvamut oqarpoq: »Ammaamik saviliorit, Israelikkullu kingumut kipineqartikkit.« v3 Taava Josva ammaamik saviliorpoq Israelikkullu kipineqartillugit Qattunermi Kipineqarfimmi. v4 Josvap kipineqartitsineranut pissutaavoq angutit Egyptenimit aallartut tamarmik, sorsuttartuusut tamarmik, aqqutaani inoqajuitsumi toqusimammata Egyptenimit anereernermik kingorna. v5 Egyptenimit anisut tamarmik kipineqarsimasuupput; aqqutaanili inoqajuitsumi, tassa Egyptenimit anereerlutik, inunngortut kipineqarsimanngillat. v6 Ukiunimi 40-ni Israelikkut inoqajuitsumi ingerlaarput sorsuttartut Egyptenimit anisut ajunaarlutik toqutserlugit. Naalanngimmanni Naalakkap uppernarsaaffigisimavai takussanngikkaat nuna uatsinnut tunniukkumallugu siuaasaannut neriorsuutigisani, nuna immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq. v7 Angutilli taakkua erneri, taakkua kingornatigut Naalakkap ineriartortissimasai, Josvap kipineqartippai; kipineqanngitsuupput aqqutaani kipineqarsimannginnamik. v8 Israelikkut angutitaat tamarmik kipineqareeramik tammaarsimaffimminni uninngagallarput pilatsinnitik mamereerserlugit. v9 Naalagaq Josvamut oqarpoq: »Egyptenimi mitaatigineqaatigisarsi ullumi ilissinnit peerpara.« Taamaattumik kipineqarfigisaat Gilgalimik taaneqarpoq ullorlu manna tikillugu taama ateqarluni. v10 Israelikkut Gilgalimi tammaarsimatillutik poorskisiorput Jerikop Narsartaani qaammatit siulliata ulluisa 14-iata unnunnerani. v11 Aqaguani Kana'animi naatinneqarsimasunik nerisalerput, tassa timiusanik seernarsaateqanngitsunik karrinillu sikatsitanik. Ulloq taannarpiaq aallarnerfigalugu taamaaliortalerput, v12 ullormillu tassanngaanniit mannanik nakkartoqassaarpoq. Israelikkut nunami naatitanik nerisaleramik mannanik pissaarupput. Ukioq taanna Kana'animi katersugaasunik neripput. Naalakkap katersaarsuisa naalagaanertaat v13 Josvap Jerikop eqqaaniitilluni tassanngaannaq takulerpaa angut siunermini qeqartoq panani silutsisimallugu. Josvap ornippaa oqarfigalugulu: »Uagutsinneersuuit, imaluunniit akeqqatsinnit pisuuit?« v14 Angut akivoq: »Naalakkap katersaarsuinut naalagaanertaatitaavunga, maannalu maanga tikiussimavunga.« Josva nunamut pallorpoq oqarfigalugulu: »Naalagara kiffaminut qanoq oqaasissaqarpa?« v15 Naalakkap katersaarsuinut naalagaanertaasup akivaa: »Aloqutitit piikkit, nuna qeqarfigisat illernartuummat.« Josva taamaaliorpoq. Josvamik allakkat Jos 6 Jeriko tiguarneqartoq v1 Jerikop inuisa illoqarfiup isaaffii matoqqatippaat parnaarsimatillugillu Israelikkunnik isertoqaqqunagu; anisoqarsinnaanngilaq isertoqarsinnaananilu. v2 Naalagarli Josvamut oqarpoq: »Jeriko assannut tunniuppara kunngia sorsuttussartaalu sapiitsut tamaasa ilanngullugit. v3 Ilissi sortuttartuususi tamassi ulluni arfinilinni ullormut ataasiarlusi illoqarfik kaajallallugu ingerlaartassaasi. v4 Palasit arfineq-marluk angerutsip illerfiata siornani ingerlasassapput, tamarmillu savat angutivissat nassuinik sulluartaasisassapput. Ullulli arfineq-aappassaanni ingerlaassaasi illoqarfillu arfineq-marloriarlugu kaajallassallugu, palasillu sulluartaatinik qarlortassapput. v5 Assigiiginnarmik sivisuumik qarlortartoqarpat qarlortaatillu nipaa tusarussiuk inuit tamarmik saassusseqqussummik nilliassapput ima nipitutigisumik, allaat tamatumuuna illoqarfiup qarmai uppikaatinneqartillugit inuillu akornuserneqarnatik isersinnaanngortillugit.« v6 Josvap Nunip ernerata palasit katersortippai oqarfigalugillu: »Angerutsip illerfia kivissiuk; palasit arfineq-marluk sulluartaatit savat angutivissat nassuinit sanaat ingerlatissavaat Naalakkap illerfiata siornani.« v7 Inunnut oqarpoq: »Illoqarfik kaajallattarlugu ingerlaarniaritsi! Sakkulisarsinnaasut Naalakkap angerusiata illerfiata siornani ingerlassapput.« v8 Josva inunnut oqaloreermat palasit taakku arfineq-marluk arfineq-marlunnik Naalakkap siornani sulluartaasisartut sassarput qarlortalerlutillu Naalakkap angerusiata illerfiata malikkaatik; v9 sakkulisarsinnaasut palasit qarlortartut siornanni ingerlapput, kingullersaasullu angerutsip illerfiata kingornani ingerlapput qarlortartoqartillugu. v10 Josvallu inuit ima peqqusiffigai: »Saassusseqqussummik nilliassanngilasi qarluallassanasiluunniit. Oqartoqassanngivippoq ulloq saassusseqqussummik nilliaqqusiffissara nalliutserlugu; taava nilliassaasi!« v11 Taava Naalakkap angerusiata illerfia ingerlatitippaa illoqarfik ataasiarlugu kaajallallugu. Taava tammaarsimaffimminnut uterput tassanilu unnuillutik. v12 Aqaguani ullaakkut Josva makiaarpoq, palasillu Naalakkap angerusiata illerfia ersukkiuppaat, v13 palasillu taakku arfineq-marluk Naalakkap angerusiata illerfia siornani arfineq-marlunnik sulluartaasisartut ingerlatillutik sulluartarput; sakkulisarsinnaasut siornanni ingerlapput, kingulliusullu Naalakkap angerusiata illerfiata malippaat qarlortartoqartillugu. v14 Ullut aappassaanni ullormi siullermi iliornermissut illoqarfik ataasiarlutik kaajallappaat, taavalu tammaarsimaffimminnut uterput. Ulluni arfinilinni assigiimmik taamaaliortarput. v15 Ullut arfineq-aappassaanni qaammarmat pisarnermissut illoqarfik kaajallallugu ingerlaarput, arfineq-marloriarlutik. Ullormi tassaniinnaq arfineq-marloriarlutik kaajallappaat. v16 Palasit arfineq-aappassaanik qarlortarput, Josvallu inuit oqarfigai: »Saassusseqqussummik nillianiaritsi! Naalakkap illoqarfik ilissinnut tunniuppaa! v17 Illoqarfik tassaniittullu tamarmik piuneerussassanngorlugit Naalakkamut pigititatut tunniunneqassapput. Arnaq atortittartoq Rahabi inoqutaalu kisimik toqutaassanngillat alapernaarsuiartortitavut Rahabip isertorsimammagit. v18 Kisianni Naalakkamut pigititaasut nigorsimaniarsigit pilerigilissannginnassigit tigusaqassanasiluunniit, taakkuninnga tammaarsimaffimmukaassissannginnassi, taamaaliorussimi Israelikkut ajunaarutississagassigit. v19 Sølvi kuultilu tamarmik aamma kanngussammik saviminnermillu sanaat tamarmik Naalakkamut pigititaapput Naalakkallu erlinnartuusivianut inissinneqassallutik.« v20 Qarlortartoqalermat inuit saassusseqqussummik nilliapput. Inuit qarlortarpaluk tusaramikku saassusseqqusissummik nillerput ima nipitutigisumik, allaat tamatumuuna qarmat uppikaatinneqarlutik inuillu akornuserneqaratik illoqarfimmut isersinnaanngortillugit tiguarlugulu. v21 Illoqarfimmiittut tamaasa panaq atorlugu Naalakkamut pigititatut piuneerussassanngortippaat – angutit, arnat, inuusuttut utoqqaallu, ussigit, savat siutituullu. v22 Josvalli angutit marluk nunamik alapernaarsuiartorsimasut ima oqarfigai: »Arnap atortittartup Rahabip illuanut iserlusi taanna inoqutaalu anisissigit uppernarsaallusi neriorsuisimanersi malillugu.« v23 Taakkua Rahabip illuanut iserlutik taanna ataataalu anaanaalu qatanngutaalu inoqutaalu tamaasa aneqatigaat. Ilaqutaat tamaasa aneqatigaat Israelikkullu tammaarsimaffiata avataani inissillugit. v24 Taava Israelikkut Jeriko tassaniittullu tamaasa ikuallatsippaat; sølvi kuultilu kanngussammillu saviminermillu sanaat kisiisa Naalakkap naalaffiata erlinnartuusivianut inissippaat. v25 Josvalli arnaq atortittartoq Rahabi inoqutaalu tamaasa asattuuppai. Israelikkut nunaqqatigilerpai ullorlu manna tikillugu nunaqqatigalugit, tassa angutit Josvap Jerikomut misissuiartortitai isertorsimammagit. v26 Taamani Josvap perloqqussut imaattoq oqaatigaa: »Illoqarfimmik uuminnga Jerikomik sanaqqiinniartoq Naalakkamit perloqqusaali. Tunngaviliigami ernini angajulleq annaassavaa. Isaaffiliigamilu ernini nukarleq annaassavaa.« v27 Naalakkap Josva najorpaa, Josvalu nunami tamarmi tusaamasaalerpoq. Josvamik allakkat Jos 7 Akani tillittoq tamatumalu kinguneri v1 Israelikkulli Naalakkamut pigititaasut innimigisariaqarnerattut iliorfiginngilaat. Akani Karmip ernera, Zabdip ernutaa, Zerallu ernutaqqiutaa Judap naggueqatigiissortaanit pisoq Naalakkamut pigititaasut ilaannik tigusivoq. Taamaattumik Naalakkap Israelikkut kamaatingaalerpai. v2 Josva angutinik Jerikomiit illoqarfimmut Ajimut illoqarfiup Bet-Avenip Betelip kangianiittup eqqaaniittumut aallartitsivoq, taakkununngalu oqarpoq: »Aji eqqaalu isertortumik misissoriartorsigit.« Angutit majuarput Ajimilu misissuillutik. v3 Uteramik Josva oqarfigaat: »Sakkutuut tamakkerlugit aallarteqinagit, 2.000-it 3.000-illuunniit missaasa Aji tigusariartorlissuk. Ikittunnguupput, sakkutuut tamarmik qasusarnissaat pisariaqanngilaq.« v4 Taava Israelikkut sakkutuuisa 3.000-it missaat saassussiartorput Ajimiunilli qimaatitaallutik, v5 ilaallu 36-t Ajimi sakkutuut toquppaat. Illoqarfiup isaaffianiit malersorpaat ujaqqanik piiaaffinnut sivinganermilu toqorarlugit. Sapiissusiat imertut koorusaartutut ililluni peeruppoq. v6 Josvap Israelikkullu utoqqaanertaasa atisatik alippaat Naalakkallu angerusiata illerfiata sioraani nunamut pallorlutik, unnunneralu tikillugu pallorsimapput niaqqutik saanngummik saasimallugit. v7 Josva oqarpoq: »Ila Guuti Naalagaq! Sooq inuiaat uku Jordanikkut ikaartippigit? Taamaaliorpit Amorikkut assaannut tunniunniarluta taakkununngalu nunguteqqulluta? Jordanip illuatungaaniiginnarsimassagaluaratta! v8 Naalagaq, maanna Israelikkut akeqqanit qimaatitaasimammata qanoq oqarsinnaassaanga? v9 Kana'anikkut allallu nunami tassani najugaqartut tamanna tusarumaarpaat. Taava ungujumaarpaatigut aterpullu nunarsuarmit piiarlugu. Taavami qanoq iliussavit aqqit angingaartoq pillugu?« v10 Naalagaq Josvamut oqarpoq: »Nikuigit! Sooq nunamut pallorpit? v11 Israelikkut ajortuliorsimapput angerusereqqusara unioqqutikkamikku. Uannut pigititaasut ilaat tigusimavaat. Tillillugit isertorsimavaat namminnerlu pigisamik akorninut inississimavaat. v12 Israelikkut akeqqaminnut artorsarput. Qimaatitaapput piuneerunneqartussanngorlutik. Najorumajunnaassavassi Naalakkamut pigititaasut piinngikkussigit suujunnaarsinngikkussigillu. v13 Nikuigit! Israelikkut illernarsarniakkit oqarfigalugillu: Aqagu ullussaq piareersarfigalugu illernarsaritsi Naalagaq Israelikkut Guutiat ima oqarmat: Akornassinniipput pigisat uannut pigititaasut. Taakku akornassinnit piinngikkussigit akeqqasi ajugaaffigisinnaassanngilasi. v14 Aqagu ullaakkut sassartitaajumaarpusi naggueqatigiikkuutaarlusi. Taava naggueqatigiit toqqakkakka sassassapput eqqarleriissortakkuutaarlutik. Eqqarleriissortat Naalakkap immeraannikkut eqqorneqartitai sassassapput ilaqutariikkuutaarlutik. Ilaqutariit Naalakkap immeraannikkut eqqorneqartitai sassassapput angutit ataasiakkaarlutik. v15 Naalakkamut pigititaasunik imminiititaqarnini pillugu eqqorneqartoq ikikkarneqassaaq pigisani tamaasa ilanngullugit, tassa Naalakkap angerusia unioqqutissimagamiuk Israelimilu ajorluinnartumik iliorsimagami.« v16 Aqaguani ullaakkut Josvap Israeli sassartippai naggueqatigiikkuutaarlugit, Judallu naggueqatigiissortai immeraannikkut eqqorneqarput. v17 Judap eqqarleriissortai sassartimmagit Zerakkut eqqarleriissortaat eqqorneqarput. Zerakkut eqqarleriissortaat ilaqutariikkuutaarlugit sassartimmagit Zabdi eqqorneqarpoq. v18 Ilaqutai angutit ataasiakkaartillugit sassartimmagit Akani Karmip ernera, Zabdip ernutaa, Zerap Judap naggueqatigiissortaanit pisup ernutaqqiutaa, eqqorneqarpoq. v19 Josvap Akani oqarfigaa: »Ernera, Naalagaq Israelip Guutia ataqqillugu qanoq iliorsimaninnik anngiiarfiguuk! Isertugaqarnallu oqaluttuutinnga qanoq iliorsimaninnik!« v20 Akanip akivaa: »Ilumut Naalagaq Israelip Guutia ajortuliorfigisimavara, imami iliorama: v21 Tiguakkatta akornanni takuakka qallersaat kusanartoq Sinearimi sanaaq, sølvit sekelit 200-t kuultilu ilivitsukaaq sekelinik 50-inik oqimaassuseqartoq. Pileritsaateriarakkit tiguakka. Tupinni nunamut assaallugit toqqorsimapput sølvit allerpaanngorlugit.« v22 Josva tuaviinnaq angutinik Akanip tupianukartitsivoq, tassami ilumut tillitat toqqorneqarsimapput sølvit allerpaanngorlugit. v23 Taakku tupermit annippaat aallugillu Josvamut Israelikkunnullu tamanut, Naalakkallu saanut ilivaat. v24 Josvap Israelikkullu tamarmik Akani Zerap ernera, sølvi, qallersaat kuultilu ilivitsukaaq, erneri paniilu, ussiutai, siutituutai savaataalu, tupia pigisaalu tamaasa Akorip Qooruanut ingerlappaat. v25 Josva oqarpoq: »Sooq perlussiortippisigut? Ullumi Naalakkap perlussiortinniarpaatit!« Taava Israelikkut tamarmik Akani ujaqqanik milloorpaat, tamaasa ikikkarpaat ujaqqanillu milloorlugit. v26 Ujaqqanik qaleriissaarillutik Akani matoorpaat, ujaqqallu qaleriissat ulloq manna tikillugu tassaniipput. Taama pisoqareermat Naalakkap kamangaarnini qaangiutitippaa. Taamaattumik qooroq taanna ulloq manna tikillugu Akorip Qooruanik ateqarpoq. Josvamik allakkat Jos 8 Aji tiguagaasoq v1 Naalagaq Josvamut oqarpoq: »Erseqinak annilaartinneqaqinallu! Sakkutuutit tamaasa ilagalugit Aji saassukkiartoruk! Takussavat, Ajip kunngia, innuttai, illoqarfia nunaalu illit assannut tunniutissavakka. v2 Aji kunngialu iliorfigissavatit Jerikomut kunngianullu iliornittut; tassanili ujajaanikkut pissarsiasi nersutaatillu sorsunnermi pissarsiatut tigussavasi. Qoqassiisussanik illoqarfiup kitaaniititsigit.« v3 Taava Josva sakkutuunilu tamarmik piareersarput Ajimut saassussiartorniarlutik. Josvap sakkutuumi ilaannit sorsuttartut misilittagartuut 30.000-it qinerpai unnuakkullu aallartillugit v4 ima peqqusiffigalugit: »Illoqarfiup kitaani qoqassiiffissigitsi – kisianni ungasillivallaarnasiuk – qoqassiinissamut tamassi piareersimassaasi. v5 Sakkutuut ilagisamalu tamatta illoqarfik qanilliniarparput; kingullermersullu saassukkiartulerpatigut qimaajumaarpugut. v6 Ajimiut isumaliussapput siullermersut qimaalersugut. Taava malersussavaatigut, taamaalillutalu uagut illoqarfimmit ungasillisissavavut; qimaatillutali v7 qoqassiiniarfissinniit pitoraallusi illoqarfik tigusarissavarsi; Naalakkap Guutissi assassinnut tunniutissavaa. v8 Illoqarfik tigusarereerussiuk ikuallatsissavarsi Naalakkap peqqusineratut. Taama naalakkerpassi.« v9 Taava Josvap sorsuttartut taakku aallartippai; qoqassiiniarfissaminnullu inissipput tamaanilu Ajip kitaani, Ajip Betelillu akornanni, utaqqilerlutik. Josva sakkutuumini unnuivoq. v10 Aqaguani ullaannguaq sakkutuut misissuataarpai, Josvallu nammineq utoqqaanertallu sakkutuut Ajimut siulersorpaat. v11 Sakkutuut ilagisai tamarmik majuarput illoqarfillu qanillilluinnarlugu. Ajip avannaani tammaarput qooroq Ajimut akunneralugu. v12 Josvap sakkutuumi ilaat 5.000-it illoqarfiup kitaani Ajip Betelillu akornanni qoqassiiniartussanngortippai. v13 Sakkutuut illoqarfiup avannaani tammaarsimasut ilaallu illoqarfiup kitaani qoqassiiniarfissaminniittut inissititerneqarput. Josva qooqqumi unnuivoq. v14 Ajip kunngiata tamakku takuai, illoqarfiullu angutitai ullaaralaannguugaa nukingiinnaq Israelikkunnut saassussiartorput; kunngi angutitaalu tamarmik katersuuttarfimmiipput Arabap Naqinnerata qulaani nalullugu illoqarfiup kitaani qoqassiiniartoqartoq. v15 Josva sakkutuunilu inoqajuitsup tungaanut qimarrattuusaarput. v16 Angutit illoqarfimmiittut tamarmik katersuutitinneqarput malersoqqullugit. Josva malersorpaat illoqarfimmillu ungasillisinneqarlutik. v17 Tassa angutit tamavimmik Israelikkut saassunniarlugit illoqarfitsik qimassimavaat illersuisussaarullugu. v18 Taava Naalakkap Josva oqarfigaa: »Panat Ajip tungaanut tikkuartillugu kiviguk, illoqarfik illit assannut tunniuppara.« Josvap panani illoqarfiup tungaanut tikkuartippaa v19 pananilu kivinniariarmagu sakkutuut qoqassiisussat toqqorsimaffimminnit nikutserlutik illoqarfimmut pitoraapput tigusaralugulu erniinnarlu ikuallatsillugu. v20 Angutit Ajimiut tunummut qiviaramik pujoq qummut qaffakaasoq takulerpaat; arlaannut sumulluunniit qimaariarsinnaanngillat, inoqajuitsummi tungaanut qimaasut massakkut uterlutik malersuisut saassuppaat. v21 Josvap Israelikkullu tamarmik takugamikku ilamik qoqassiisussat illoqarfik tigusarisimagaat pujorsuarlu illoqarfimmit qangattartoq uterput angutillu Ajimiut toqorarlugit. v22 Taamaatillugu Israelikkut illoqarfimmik tiguaasimasut anillutik Ajip angutitai saassuppaat, taamaalillutillu Israelikkunnit unguneqarluinnarput toqorarneqarlutillu aniguisoqarnatik. v23 Toqutaanngitsutuaavoq Ajip kunngia, tigusaagami Josvamukaanneqarlunilu. v24 Israelikkut narsaannarmiillutik Ajip inuinik inoqajuitsup tungaanut malersuisunik tamanik toqoraareeramik pinngitsoqarnatillu panamik toqunneqareermata, Ajimut uterput inuilu tamaasa panamik toqullugit. v25 Ulloq taanna angutit arnallu katillugit 12.000-it toqunneqarput, tassa Ajip inui tamarmik. v26 Josvap panani illoqarfiup tungaanut kivissimajuarpaa inui tamarluinnarmik nungutitaatserlugit. v27 Israelikkut nersutaatit pissarsiatillu allat illoqarfimmi tiguakkatik tigummiinnarpaat, soorlu Naalagaq Josvamut taama peqqusisimasoq. v28 Josvap Aji nungullugu ikuallatsippaa. Suujunnaarsippaa illukuujuartussanngortillugu, taamaapporlu ulloq manna tikillugu. v29 Ajip kunngia toquppaat timaalu orpimmut nivinngarlugu unnunneranullu tassani nivingatiinnarlugu. Seqernup tarrilernerani Josva peqqusivoq orpimmit aqqarneqaqqullugu illoqarfiullu isaaffiata killinganut iginneqaqqullugu. Ujarappassuarnik qaleriiaarillutik matoorpaat, ujarappassuillu qaleriiaat ulloq manna tikillugu tassaniipput. Inatsisit qaqqami Ebalimi atuffassissutigineqartut v30 Kingorna Josva Naalakkamut Israelikkut Guutiannut pilliiviliorpoq qaqqami Ebalimi. v31 Sanavaa Mosesip Naalakkap kiffaata Israelikkunnut peqqussutigisimasai naapertorlugit, soorlu Mosesip inatsisaasa allassimaffianni oqaatigineqartoq tassaassasoq pilliivik ujaqqanik sikkigissarneqanngitsunik sakkunik saviminiusunik suliarineqanngitsunik sanaaq. Pilliivimmi tassani pilliutit ikikkagassat nereqatigiissutissallu Naalakkamut pilliutigaat. v32 Israelikkut najuutsillugit Josvap tassani inatsisit Mosesip allagaasa assilineri ujaqqanut kigartorpai. v33 Israelikkut tamarmik, takornartat nunallu inuii, utoqqaanertaat, allattortaat eqqartuussisuilu tamarmik illuttut Naalakkap angerusiata illerfiata saniani inissititersimapput palasit Levikkuusut Naalakkap angerusiata illerfianik akiartut akianni. Affaat qaqqamut Garizimimut sammipput affaallu allat qaqqamut Ebalimut sammillutik, soorlu Mosesi peqqusisimasoq Naalakkap pilluaqqussutaanik pilluaqquneqaqqullugit. v34 Taava Josvap inatsisit tamaasa atuffassissutigai pilluaqqussutitaat perloqqussutitaallu ilanngullugit inatsisit allassimaffianni allassimasut tamaasa malilluaqqissaarlugit. v35 Mosesip peqqussutai tamarluinnaasa Josvap atuffassissutigai Israelikkunnut katersorsimasunut tamanut, arnanut meeqqanut takornartanullu malinnaasimasunut. Josvamik allakkat Jos 9 Gibeonikkunnik angerfigeqatigiissut v1 Hittikkut, Amorikkut, Kana'anikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu kunngiisa Jordanip kitaani Nunap Qaqqalittaani, Nunap Qattunilittaani Sinerissallu Nunataani Libanonip tungaanut najugaqartut tamarmik Israelikkut ajugaasarneri tusarpaat. v2 Kunngit taakku tamarmik imminnut kattupput Josva Israelilu sorsuffiginiarlugit. v3 Gibeonilli inuisa Hivvikkuusut Josvap Jerikomiunut Ajimiunullu qanoq iliorsimanera tusaramikku, v4 aamma peqqusersusaarumallerput. Taquassatik isumagaat siutituujutitillu nammakkerlugit puunik nungullarnikunik puunillu amernik nungullarnikunik qulloornikunillu ilaartornikunillu viinnimik imalinnik. v5 Ateraasalerput nungullarnikunik ilaartornikunillu atisillutillu nungullarnikunik, taquaallu tamarmik panernikuupput sequtsernikuullutillu. v6 Taava Israelikkut tammaarsimaffiannut Gilgalimiittumukarput Josvamullu Israelikkunnullu allanut ima oqarlutik: »Nunamit ungasissumit aggerpugut. Angerfigeqatigitigut!« v7 Israelikkulli Hivvikkunnut akipput: »Sooq isumaqatigiissuteqarfigissavassi? Immaqa eqqatsinni najugaqarpusi.« v8 Gibeonimiut Josvamut oqarput: »Uagut ilinnut inussiaataavugut.« Josvap aperai: »Kikkuuisi? Sumit aggersuuisi?« v9 Akipput: »Ilinnut inussiaataasugut nunamit ungasissorsuarmiittumit maanga aggerpugut Naalakkap Guutissi aqqa pissutigalugu, tassa tusaratsigit Egyptenimi naammassisai tamaasa v10 Jordanillu kangiani Amorikkut kunngii marluk, Heshbonip kunngia Sihoni Bashanillu kunngia Ogi Ashtarotimi najugaqartoq, qanoq iliorfigigai. v11 Taamaattumik utoqqaanertavut nunattalu inui uatsinnut oqarput: ›Taquassassinnik piareersaagitsi, naaperiarsigillu imalu oqarfigalugit: Ilissinnut inussiaataavugut. Angerfigeqatigitigut!‹ v12 Aajuku timiusaativut. Ilissinnukarniarluta aallaratta suli kissartut illutsinnit tigugaluarpavut, takuulli maanna parnussimapput seqummalalersimallutillu! v13 Viinniisivivut nutaajusut immeraluarpavut, takusigilli maanna qulluulersimapput! Angalanerpullu sivisoqimmat atisavut aloqutivullu sipitavissimapput.« v14 Angutillu timiusaataannik neripput Naalagaq siunersioqqaarnagu. v15 Josvap neriorsorpai eqqisseqatigiumallugit angerfigeqatigiumallugillu inuutiinnarumallugillu, ilagiillu qullersaasa uppernarsaaffigaat. v16 Isumaqatigiissuteqarnerup aqaguaguani Israelikkut tusarpaat Gibeonimiut eqqaminni najugaqartuusut. v17 Taava Israelikkut aallarput ullullu marluk qaangiuttut illoqarfiit Gibeonimiut najugarisaat uku tikillugit: Gibeoni, Kefira, Be'eroti Kirjat-Jearimilu. v18 Israelikkulli Gibeonimiut toqunngilaat ilagiit qullersaasa Naalagaq Israelikkut Guutiat naqqissigalugu uppernarsaallutik neriorsuiffigereersimammatigit. Taava ilagiit tamarmik siulersortitik naammagittaalliorfigaat; v19 taakkuli akipput: »Naalagaq Israelikkut Guutiat naqqissigalugu uppernarsaaffigisimagatsigit toqukkumanagit maanna ajoqusersinnaanngilavut. v20 Imaaliorfigissavavut: Neriorsuutigisimasarput pissutigalugu inuutiinnarumavavut taakkuninnga uppernarsaaqatiginnissimanerput pillugu kamaanneqarumanata. v21 Inuutiinnarneqassapput,« oqarput, »kisianni ilagiinnut tamanut qisussiortuullutillu imertartortuussapput.« Taamalu pisoqarpoq, soorlu qullersaasut oqarsimasut. v22 Josvap angutit Gibeonimeersut imminukartippai oqarfigalugillu: »Sooq peqqusersusaarfigaasigut oqarlusi ungasissumit aggerlusi uffa eqqannguatsinni najugaqaraluarlusi. v23 Maanna perloqquneqassaasi! Tamassi inussiaalissaasi; Guutima illuani qisussiortuulissaasi imertartuulerlusilu.« v24 Taakkua Josva akivaat: »Ilinnut inussiaataasugut tusaratsigu Naalakkap Guutivit kiffaminut Mosesimut erseqqissarsimagaa nuna tamaat ilissinnut tunniukkumagamiuk nunallu inui tamaasa siunissinni nungutikkumallugit, nungutinneqarnissarpullu annilaarutigeqigatsigu taamaaliorpugut. v25 Maanna ilinnut naalatsigitilerumavugut; iluarisannik iliorfigitigut!« v26 Josvap Gibeonimiut imaaliorfigai: Israelikkunnit toqutaanissaraluannit annaappai. v27 Ullormili tassanissaaq inussianngortippai qisussiortussanngorlugit imertartuusussanngorlugillu ilagiinnut Naalakkallu pilliivianut najukkami qinerumaagaani. Ulloq manna tikillugu taama ittunik suliaqartuupput. Josvamik allakkat Jos 10 Kana'anip kujasissortaa tiguarneqartoq v1 Kunngip Adonisedekip Jerusalemimi najugaqartup tusaramiuk Josvap Aji tiguarsimagaa piuneerussimallugulu – Aji kunngialu iliorfigisimallugit Jerikomut kunngianullu iliornermisut – aamma Gibeonip inuisa Israelikkut eqqisseqatigisimagaat taakkua akornanni najugaqarsinnaalerlutik, v2 assut ersilerpoq Gibeoni illoqarfittut kunngip najugaqarfiatut angitigimmat, allaammi Ajimit annerulluni, angutitaalu tamarmik sorsuttartuummata misilittagartuut. v3 Taamaattumik Jerusalemip kunngia Adonisedekip Hebronip kunngia Hohami, Jarmutip kunngia Pir'ami, Lakiship kunngia Jafia Eglonillu kunngia Debiri ima nalunaarfigitippai: v4 »Maannarlusi Gibeonimiunut saassusseqatigisinga, taakkuami Josva Israelikkullu eqqissivissioqatigisimammatigit.« v5 Kunngit taakku Amorikkuusut tallimat – Jerusalemip, Hebronip, Jarmutip, Lakiship Eglonillu kunngii – katersuupput sakkutuutillu ilagalugit majuarlutik. Gibeoni unguaat saassullugulu. v6 Angutilli Gibeonimiut Josva Gilgalimi tammaarsimaffimminiittoq oqariartortitsivigaat ima oqaqqusillutik: »Imminiiginnarniaqinatigut! Ikioriartorasuarniartigut. Amorikkut kunngii nunami qaqqartuumi najugaqartut tamarmik iligiilersimapput saassunniarluta.« v7 Taava Josva sakkutuut tamaasa sorsuttartullu misilittagartuut tamaasa ilagalugit Gilgalimiit aallarpoq. v8 Naalagaq Josvamut oqarpoq: »Ersigissanngilatit, illimmi assannut tunniutissavakka. Kimilluunniit artorsartinneqarsinnaanngilatit.« v9 Josva sakkutuuilu unnuaq naallugu Gilgalimiit Gibeonimut ingerlapput Amorikkullu ilimasunngitsut saassullugit. v10 Naalagaq Israelikkut sioraanni akeqqani ularussisitsivoq, akeqqallu Gibeonimi ajorsartitaalluinnarput. Israelikkut malersorpaat Bet-Horonip itivittariaata aqqutaatigut Azeka Makkedalu tikivillugit toqorarlugillu. v11 Amorikkut Israelikkunnit malersorneqarlutik Bet-Horonip sivingarnanut pimmata Azekamut aqqutaa tamaat Naalakkap qilammiit ujarassuarnik nakkaatitsivigai toqorartillugit. Nataqqornat ujaraasut toqutaat Israelikkut sakkutuuisa panamik toqutaannit amerlanerupput. v12 Ulloq taanna Naalakkap Amorikkut Israelikkut assaannut tunniummagit Josva Israelikkut najuutsillugit ima oqarpoq: »Seqineq unigit Gibeonip qulaani, illillu qaammat Ajjalonip Qooruata qulaani!« v13 Taava seqineq unippoq qaammallu ingerlajunnaarluni Israelikkut akeqqaminnut akiniaareerserlugit. Taama allassimasoqarpoq Peqqusersuitsut Mappersagaanni. Seqineq qilammi qullaruttorluni unippoq, ullorlu naangajallugu uninngaannarpoq tarrinnissaminik nukinnguteqarnani. v14 Siornatigut kingornatigulluunniit inuup qinnutaa Naalakkamit tusarneqanngisaannarpoq ullormi tassanisut! Naalagarmi sorsuppoq Israelikkut illersorlugit. v15 Taava Josva sakkutuunilu Gilgalimi tammaarsimaffimminnut uterput. v16 Amorikkut kunngii taakku tallimat qimagupput qaarusummilu Makkedamiittumi isertorlutik. v17 Josvap tusaramiuk tassani nanineqarsimasut v18 oqarpoq: »Ujarassuarnik qaarusuup ammarnga milissavarsi paarsisulerlugulu; v19 ilissili nammineq tassani unissanngilasi. Akeqqat malersornerat ingerlatiinnarsiuk, kingulliusullu toqorarsigit! Illoqarfiinut isertinniaqinasigit, Naalakkammi Guutissi assassinnut tunniuppai.« v20 Josvap Israelikkullu Amorikkut ajorsartilluinnarpaat; ilaannamininngui aniguipput illoqarfinnullu pallittaalisalinnut anngullutik. v21 Taava Josvap sakkutuui tamarmik ajoratik tammaarfimminnut Makkedamiittumut uterput, Israelikkullu akerlilerlugit inummik ataatsimilluunniit qarluallattoqanngilaq. v22 Taava Josva oqarpoq: »Qaarusummut isaariaata assiaqutai piiarsigit, kunngillu taakku tallimat anisillugit uannukaatissavasi!« v23 Taamaaliorpullu. Jerusalemimi, Hebronimi, Jarmutimi, Lakishimi Eglonimilu kunngit anisinneqarput Josvamukaanneqarlutik. v24 Kunngit imminut pissunneqarmata Josvap Israelikkut tamaasa katersuutitippai sorsuttartullu naalagaat ingiaqatigisani oqarfigalugit: »Qaallusi kunngit uku pukusuisigut tutisimasigit!« Ornigupput pukusuisigullu tutillugit, v25 Josvallu oqarfigai: »Ersissanngilasi annilaartinneqarnasilu! Sapiitsuugitsi nakuullusilu Naalakkap akeqqasi tamaasa taama iliorfigiumammagit.« v26 Taava Josvap kunngit taakku toquppai orpinnullu tallimanut nivinngarlugit, nivingappullu unnunnera tikillugu. v27 Seqineq tarrimmat Josva peqqusivoq aqqarneqassasut qaarusummullu isertorsimaffigisimasaannut iginneqarlutik. Qaarusuup isaariaa ujarassuarnik milissorneqaqqippoq, ullorlu manna tikillugu taamaappoq. v28 Ulloq taanna Josvap illoqarfik Makkeda tiguarpaa. Illoqarfik kunngialu panamik perlutsippai illoqarfik tassaniittullu suujunnaarsillugit; aniguisoqanngilaq Makkedap kunngia Jerikop kunngianut iliornermisut pivaa. v29 Makkedamiit Josva Israelikkut tamaasa ilagalugit Libnamukarpoq. v30 Naalakkap illoqarfik taannattaaq kunngialu Israelikkut assaannut tunniuppai. Josvap illoqarfik tassaniittullu tamaasa panamik perlutsippai; aniguisoqanngilaq. Tassani kunngiusoq iliorfigaa Jerikop kunngianut iliornermisut. v31 Libnamiit Josva Israelikkut tamaasa ilagalugit Lakishimut ingerlaqqipput, ungusaraallu saassullugulu; v32 Naalakkallu Lakishi Israelikkut assaannut tunniuppaa. Aqaguani Josvap illoqarfik tiguarpaa, taannalu tassaniittullu tamaasa panamik perlutsippai Libnamut iliornermisut. v33 Gezerip kunngia Horami tikiukkaluarpoq Lakishi ikiorserniarlugu, Josvalli kunngi taanna sakkutuuilu ajugaaffigai toqorarlugillu amiakkuerullugit. v34 Josva Israelikkullu tamarmik Lakishimiit Eglonimukarput taannalu ungusaralugu saassullugulu. v35 Ullormi tassani tiguarpaat piuneerussassanngorlugu tassaniittullu tamaasa toqorarlugit Lakishimi iliornermisut. v36 Egloniminngaanniit Josva Israelikkullu tamarmik Hebroniliarput. Illoqarfik taanna saassuppaat v37 tigusaralugulu. Illoqarfik, kunngia illoqarfittai allat tassaniittullu tamaasa panamik perlutsippaat aniguisoqartinnagu. Josvap illoqarfik tassaniittullu tamaasa piuneerussassanngortippai Eglonimut iliornermisorluinnaq. v38 Taava Josva Israelikkullu tamarmik Debirimut saapput. Illoqarfik taanna saassuppaa v39 tiguarlugulu kunngia illoqarfittaalu tamaasa ilanngullugit. Panamik perlutsippaat tassaniittullu tamaasa piuneerussaatillugit; amiakkuusoqanngilaq. Hebronimut Libnamullu taassumalu kunngianut iliornermisut Debiri kunngialu iliorfigai. v40 Taamaalilluni Josvap nuna tamaat ajugaaffigaa: Nunap Qaqqalittaa, Nunap Kujasissortaa, Nunap Qattunilittaa Nunallu Sivinganilittaa kunngiilu tamaasa. Ataatsimilluunniit asattuussaqarnani toqoraavoq amiakkuerutivillugit, soorlu Naalagaq Israelikkut Guutiat taama peqqusisimasoq. v41 Josvap akeqqat ajugaaffigai Kadesh-Barneamit Gazamut, nunami Goshenimi tamarmi Gibeoni tikivillugu. v42 Kunngit taakku tamaasa nunaallu Josvap ajugaaffigai ataatsikkut; Naalagarmi Israelikkut ikiorlugit sorsuppoq. v43 Taava Josva Israelikkullu tamarmik tammaarsimaffimminnut Gilgalimut uterput. Josvamik allakkat Jos 11 Kana'anip avannarpasissortaa tiguarneqartoq v1 Jabinip Hasorip kunngiata Israelikkut ajugaasarnerat tusaramiuk nalunaarfigiartortippai Jobabi Madonip kunngia, Shimronip kunngia, Akshafip kunngia v2 kunngillu allat avannaani Nunap Qaqqalittaani, Kinneretip kujataani Arabap Naqinnerani, Nunap Qattunilittaani kitaanilu Dorip qattunersaani najugaqartut, v3 Kana'anikkut Jordanip kangiani kitaanilu najugaqartut, Amorikkut, Hittikkut, Perizzikkut Jebusikkullu Nunap Qaqqalittaani najugaqartut, kiisalu Hivvikkut qaqqap Hermonip Mispamiittup killingani najugaqartut. v4 Aallarput sakkutuutik tamaasa ilagalugit, inuit sissap sioraasut amerlatigisut hesterpassuarnik qamuterpassuarnillu nassataqartut. v5 Kunngit taakku ataatsimoorlutik Meromip kuuinukarput tamaanilu tammaarlutik Israelikkut saassunniarlugit. v6 Naalagarli Josvamut oqarpoq: »Ersigissanngilatit; aqagu taamaalippat tamaasa toqutaasimatillugit Israelikkut saanni nalatikkumaarpakka. Hestiisa niuisa ujalui killussavatit qamutaallu sorsuutit ikuallallugit.« v7 Josvap sakkutuuisalu tamarmik pakasarlugit saassuppaat Meromip kuuisa eqqaani. v8 Naalakkap akeqqat Israelikkut assaannut tunniuppai. Perlutsippaat ilaallu avannamut malersorlugit illoqarfissuaq Sidoni tikivillugu, Misrefot-Majimimut kangimullu Mispep Qooruanut toqorarlugillu amiakkuerullugit. v9 Josvap Naalakkap peqqusineratut ima iliorfigai: Akeqqat hestiisa niuisa ujalui killorpai qamutillu sorsuutaat ikuallallugit. v10 Taava Josva uterpoq illoqarfillu Hasori tigusaralugu kunngialu panamik toqullugu. – Hasori siornatigut kunngeqarfinni taakkunani pingaarnersaasimagaluarpoq. – v11 Illoqarfiup inui tamaasa panamik toqorarpaat amiakkuerullugit; Josvallu Hasori ikuallatsippaa. v12 Josvap kunngit illoqarfii tamakku tamaasa tiguarpai kunngii ilanngullugit; panamik perlutsippai piuneerussassanngortillugillu, soorlu Mosesi Naalakkap kiffaa taama peqqusisimasoq. v13 Taamaattoq Israelikkut illoqarfiit qattunerminniittut ikuallatsinngilaat, Hasorili kisiat Josvap ikuallatsippaa. v14 Illoqarfinni taakkunani tiguakkatik tamaasa nersutaatillu Israelikkut namminneq pigisassamissut tigummiinnarpaat; inuilli tamaasa toqorarpaat amiakkuerullugit. v15 Naalakkap kiffaminut Mosesimut peqqussutigisai Mosesip Josvamut peqqussutigisimavai, Josvalu taakku malillugit iliorpoq Naalakkap Mosesimut peqqussutigisaanik iliuuserinngitsuugaqanngilaq. Tiguaaneq kingumut qiviarlugu v16 Josvap nuna manna tamaat tigusaraa: Nunap Qaqqalittaa, Nunap Kujasissortaa, nuna Gosheni tamaat, Nunap Qattunilittaa, Arabap Naqinnera, aammattaaq Israelip qaqqalittaa qattunilittaalu, v17 Qaqqamit Meqquitsumiit Se'irip tungaanut portutseriartuusumit Ba'al-Gadimut Libanonip Qooruaniittumut qaqqap Hermonip killingani. Josvap kunngit tamaasa artorsartippai toqorarlugillu. v18 Josvap sivisuumik kunngit taakku tamaasa sorsuffigai. v19 Illoqarfik sorsunnani Israelikkunnik isumaqatigiissuteqartutuaq tassa Gibeoni Hivvikkut najugarisaat; illoqarfiit allat tamarmik sorsunnikkut tiguarneqarput. v20 Naalakkammi piumasaraa taakku manngertitissallugit Israelikkunnut sorsukkumallersillugit. Israelikkut taakku piuneerussassanngortissavaat nungutissallugillu asattuussaqarnatik, soorlu Naalakkap Mosesi taama peqqusimagaa. v21 Tamatuma nalaani Josva Nunap Qaqqalittaanut sorsukkiartorpoq Anakikkullu illoqarfinnit Hebronimit Debirimillu Anabimillu Judallu qaqqalittaanit Israelillu qaqqalittaanit tamanit nungutillugit. Josvap taakku illoqarfiilu piuneerussassanngortippai. v22 Anakikkut Israelikkut nunaanni tamarmi amiakkuerupput ikittuarannguit illoqarfinni Gazami Gatimilu Ashdodimilu najugaqartut eqqaanngikkaanni. v23 Josvap nuna tamaat tiguarpaa, soorlu Naalagaq Mosesikkut taamatorpiaq peqqusisimasoq. Josvap nuna Israelimut tunniuppaa pigisassanngorlugu; naggueqatigiit tamarmik immikkut nunamik pigisaqalerput. Tamatuma kingorna nunami eqqissisimaneqalerpoq. Josvamik allakkat Jos 12 v1 Taakku tassaapput nunami kunngiusut Israelikkut ajugaaffigisimasaat nunaallu tigusarisimallugu Jordanip kangiani – kuummit Arnonimiit qaqqamut Hermonimut Araballu Naqinnerata kangisissuanut tamarmut: v2 Amorikkut kunngiat Sihoni Heshbonimi naalakkersuisoq naalagaasorlu nunap ilaanut Aro'erimiit Arnonip Qooruata killinganiittumit – qooqqup qeqqaniit – Gileadillu affaa sinnerlugu kuummut Jabbokimut Ammonikkut nunaannut killeqarfiusumut, v3 aamma naalagaasoq Arabap Naqinneranut Kinneretip Tasersuata kangianut Araballu imartaata kangianut, Immamut Tarajuusumut, Bet-ha-Jeshimotip tungaanut kujammullu Pisgap sivingarngisa killingannut; v4 ajugaaffigaattaaq Bashanip kunngia Ogi. Taanna inorujussuit Refakkunnik taaneqartartut amiakkuisa ilagaat; naalakkersuivoq Ashtarotimi Edre'imilu v5 naalagaaffigalugillu nuna Hermonip qaqqalittaa, Salka Bashanilu tamaat kangimut Geshurikkut Ma'akakkullu nunaat tikillugit, aamma Gileadip affaa Sihonip Heshbonip kunngiata nunaa tikillugu. v6 Kunngit taakku marluk Sihoni Ogilu Mosesimit Naalakkap kiffaanit Israelikkunnillu ajugaaffigineqarput. Mosesip taakkua nunaat agguaappai Rubenikkunnut Gadikkunnullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaannut. v7 Taakku tassaapput nunami kunngiusut Josvap Israelikkullu ajugaaffigisimasaat Jordanip kitaani, Ba'al-Gadimit Libanonip Qooruaniittumiit Qaqqamut Meqquitsumut Se'irip tungaanut portuseriartuusumut. Josvap nuna taanna Israelip naggueqatigiissortaanut agguaappaa naggueqatigiit ataasiakkaat pigisaqalersillugit. v8 Nunap Qaqqalittaani, Nunap Qattunilittaani, Arabap Naqinnerani, Sivinganerni, Inoqajuitsumi Nunallu Kujasissortaani, naggueqatigiit Hittikkut, Amorikkut, Kana'anikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu nunagisimasaraluanni: v9 Jerikop kunngia, ataaseq, Ajip Betelip eqqaaniittup kunngia, ataaseq, v10 Jerusalemip kunngia, ataaseq, Hebronip kunngia, ataaseq, v11 Jarmutip kunngia, ataaseq, Lakiship kunngia, ataaseq, v12 Eglonip kunngia, ataaseq, Gezerip kunngia, ataaseq, v13 Debirip kunngia, ataaseq, Gederip kunngia, ataaseq, v14 Hormap kunngia, ataaseq, Aradip kunngia, ataaseq, v15 Libnap kunngia, ataaseq, Adullamip kunngia, ataaseq, v16 Makkedap kunngia, ataaseq, Betelip kunngia, ataaseq, v17 Tappuap kunngia, ataaseq, Heferip kunngia, ataaseq, v18 Afekip kunngia, ataaseq, Saronip kunngia, ataaseq, v19 Madonip kunngia, ataaseq, Hasorip kunngia, ataaseq, v20 Shimron-Meronip kunngia, ataaseq, Akshafip kunngia, ataaseq, v21 Ta'anakip kunngia, ataaseq, Megiddop kunngia, ataaseq, v22 Kedeship kunngia, ataaseq, Jokneamip Karmelip killinganiittup kunngia, ataaseq, v23 Dorip Dorip qattunersaaniittup kunngia, ataaseq, Gojimip Galilimiittup kunngia, v24 ataaseq Tirsallu kunngia, ataaseq, katillugit kunngit 31-t. Josvamik allakkat Jos 13 Nunap ilai suli tiguarneqanngitsut v1 Josva ukiorpassuarni inuuvoq utoqqarsuanngorlunilu. Naalakkap ima oqarfigaa: »Utoqqarsuanngorputit, sulilu nunanik tiguagassaqaqaaq. v2 Aana nuna tiguarneqanngitsoq: Nunap immikkoortui nunagineqartut filisterinit tamanit Geshurikkunnillu v3 Shihorimit Egyptenip kangianiittumiit avannamut Ekronip eqqaanut – Kana'anikkut nunaattut naatsorsuunneqartartoq; filisterit naalagaaneri tallimat Gazami, Ashdodimi, Ashkalonimi, Gatimi Ekronimilu najugaqarput Avvikkullu v4 kujataani; Kana'anikkut nunaat tamarmi Mearalu Sidonimiunut atasuusoq, Afekimut killeqarfimmullu v5 Gebalimiunut kangimullu Libanonimut tamarmut Ba'al-Gadimit qaqqap Hermonip killinganiittumiit Lebo-Hamatimut. v6 Nunap Qaqqalittaani najugaqartut tamaasa Libanonimiit Misrefot-Majimimut, Sidonimiut tamaasa, nunaannit peersinniarpakka Israelikkut siornannit. Nuna Israelikkunnut agguaatissavat uanga ilinnut peqqusinittut. v7 Maanna nuna agguaatissavat naggueqatigiinnut qulingiluanut naggueqatigiillu ilaasa ataatsit affaannut pigisassanngorlugu.« Nuna Rubenip, Gadip Manassellu pissarsiaat Manassemmi naggueqatigiissortaasa affaat v8 taamatullu aamma Rubenikkut Gadikkullu nunassaminnik tunineqareersimapput; Mosesip Jordanip kangiani nunassaannik tunisimavai; Mosesimit Naalakkap kiffaanit pivaat: v9 Nunap ilai Aro'erimit Arnonip Qooruata killinganiittumiit illoqarfimmiillu qooqqup qeqqaniittumiit Qatsinnersarsuaq tamaat Medebamiit Dibonimut, v10 illoqarfiit Amorikkut kunngiata Sihonip Heshbonimi najugaqartup pigisarisimasaralui tamaasa ilanngullugit – Ammonikkunnut killeqarfik tikillugu, v11 Gileadi, Geshurikkut Ma'akkakkullu nunaat, Hermonip qaqqalittaa tamaat Bashanilu tamaat Salka tikillugu. v12 Aamma pivaat kunngeqarfik Ogip Bashanimiittup Refakkut amiakkutuaata Ashtarotimi Edre'imilu naalagaasimasup pigisaralua. Inuiaat taakku Mosesip ajugaaffigisimavai nunaannillu anisissimallugit. v13 – Israelikkulli Geshurikkut Ma'akakkullu peersissinnaasimanngilaat; ulloq manna tikillugu taakku Israelikkut akornanni najugaqarput. v14 Mosesip Levip naggueqatigiissortai kisiisa nunassaannik tunisimanngilai. Naalagaq, Israelip Guutia, pissarsiaraat, soorlu Naalakkap taama neriorsorsimagai. v15 Mosesip nunap ilaa Rubenip naggueqatigiissortaanut, eqqarleriissortakkuutaarlugit, tunniussimavaa pissarsiassaattut. v16 Pissarsiaraat nunap ilaa Aro'erimit Arnonip Qooruata sinarsuaniittumit illoqarfimmillu qooqqup qeqqaniittumit Qatsinnersarsuaq ilanngullugu, v17 illoqarfik Heshboni illoqarfittaalu Qatsinnersarsuarmiittut uku tamaasa: Diboni, Bamot-Ba'ali, Bet-Ba'al-Meoni, v18 Jasa, Kedemoti, Mefa'ati, v19 Kirjatajimi, Sibma, Seret-ha-Shahari qooqqup qattornganiittoq, v20 Bet-Peori, qaqqap Pisgap sivingarngi Bet-ha-Jeshimotilu v21 Qatsinnersarsuullu illoqarfii tamaasa nunallu ilaa Amorikkut kunngiata Sihonip Heshbonimi najugaqartup pigisimasaa tamaat; Mosesillu ajugaaffigisimavai kunngi Sihoni Midjanillu naalagaaneri Evi, Rekemi, Suri, Huri Rebalu, nunap ilaani naalagaasimasut Sihoni sinnerlugu. v22 Israelikkut aamma siulittuisartoq Bileami Beorip ernera toquppaat toqutaasimasunut allanut ilanngullugu. v23 Jordani Rubenikkut kimmut killeqarfigaat. Illoqarfiit taagorneqartut illoqarfeerartaallu tamarmik Rubenikkunnut, eqqarleriissortakkuutaarlugit, tunniunneqarput pissarsiassaattut. v24 Mosesip aamma nunap ilaa Gadip naggueqatigiissortaanut, Gadikkunnut, eqqarleriissortakkuutaartunut tunniussimavaa pissarsiassaattut. v25 Taakkua pissarsiaraat nunap ilaa Jazeri Gileadillu illoqarfii tamaasa, Ammonikkut nunaata affaa Aro'eri illoqarfiup Rabbap kangianiittoq tikillugu v26 nunalu Heshbonimit Ramat-ha-Mispemut Betonimimullu, kiisalu Mahanajimimiit Lodebarip nunataanut, v27 qooqqumilu illoqarfiit Bet-Harami, Bet-Nimra, Sukkoti Safonilu – Shihonip Heshbonip kunngiata naalagaaffiata sinnera Jordani killeqarfigalugu Kinneretip Tasiata isua Jordanip kangianiittoq tikillugu. v28 Taakku tassaapput illoqarfiit illoqarfeeqqallu Gadikkunnut, eqqarleriissortakkuutaartunut, tunniunneqartut pissarsiassaattut. v29 Mosesip Manassep naggueqatigiissortaasa affaat nunassaannik tunivai; Manassekkut naggueqatigiissortaasa affaat nunassarsipput eqqarleriissortakkuutaarlutik. v30 Pissarsiarisaat tassa Mahanajimimit Bashani tamaat naalagaaffik Ogip Basanip kunngiata pigisimasaralua tamaat, Jairip Bashanimi tupeqarfii 60-it, v31 Gileadip affaa kiisalu Ashtaroti Edre'ilu, tassa illoqarfiit Ogip Bashanip kunngiata najugarisimasai. Taakku tamarmik tunniunneqarput eqqarleriissortat Makrimit Manassep erneranit naggueqartut affaannut, eqqarleriissortakkuutaartunut. v32 Tassa Mosesip agguaassai Moabip narsartaani Jordanip kangiani, Jerikop akiani. v33 Kisianni Mosesip Levip naggueqatigiissortai nunassaanik tunisimanngilai. Naalagaq, Israelip Guutia, taakkua pissarsiaraat, soorlu Naalakkap taama neriorsorsimagai. Josvamik allakkat Jos 14 Judap pissarsiaa v1 Kinguliini eqqartorneqartut tassa Israelikkut nunami Kana'animi pissarsiaat, palasimit Eleazarimit Josvamillu Nunip erneranit Israelikkullu naggueqatigiissortaasa siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasunit v2 pigisassaattut agguaanneqartut immeraannikkut, Naalakkap Mosesikkut naggueqatigiit qulingiluat naggueqatigiillu ilaasa affaat pillugit peqqusisimaneratut; v3 Mosesimmi naggueqatigiit marluk naggueqatigiillu ilaasa ataatsit affaat pissarsiassaannik tunereersimavai Jordanip kangiani; Levikkulli taakkua akornanni nunassaannik tunisimanngilai. v4 Josefimmi erneri naggueqatigiiupput marluk, tassa Manasse Efraimilu; Levikkullu nunamik namminerisassaminnik pissarsinngillat, illoqarfiit najugarisassaat ivigaqarfiillu nersutaataasa ivigartorfissaat eqqaanngikkaanni. v5 Israelikkut nuna agguarpaat Naalakkap Mosesimut peqqusisimaneratut. v6 Judakkut Gilgalimi Josva saaffigaat, Kenizzikkuusullu Kalebip Jefunnep ernerata oqarfigai: »Nalunngilat qanoq Naalagaq illit pillutit uangalu pillunga Guutip kiffaanut Mosesimut oqartoq Kadesh-Barneamiitilluta. v7 Taamani Naalakkap kiffaata Mosesip Kadesh-Barneamiit nunamik matuminnga misissuiartortimmanga 40-nik ukioqarpunga, paasisannillu nalunaarfigaara sapinngisannik eqqortumik. v8 Angutilli ilagisama inuit ersilersippaat. Taakku assiginagit uanga Naalagaq Guutiga maleruaqqissaarpara. v9 Ulloq taanna Mosesi uppernarsaavoq: ›Nuna tummarsimasat illit kinguaavillu pigisassarissavarsi naassaanngitsumik, illit Naalagaq Guutiga maleruaqqissaarsimagakku!‹ v10 Maanna Naalakkap neriorsuinermisut ukiuni 45-ni inuutissimavaanga Mosesimut taama oqarnermi kingorna taamani Israelikkut inoqajuitsumi angalaartillugit; maanna 85-inik ukioqarpunga. v11 Ullumi Mosesimit aallartinneqarnerma nalaanisut suli nukittutigaanga. Nukikka taamanernisut ipput sorsunnermi ullullu tamaasa angalaartarninni. v12 Nuna qaqqalik taamani Naalakkap uannut neriorsuutigisaa tunniuguk. Taamani nammineq tusarpat Anakikkut tamaani najugaqartut angisuunillu pallittaalisalinnik illoqarfeqartoq. Immaqa Naalakkap najorumaarpaanga inuit illoqarfiinit uannut anisissinnaanngortillugit, soorlumi taama oqartoq.« v13 Taava Josvap Kalebi Jefunnep ernera pilluaqquaa Hebronilu pissarsiassaatut tunniullugu. v14 Taamaattumik Hebroni Kenizzikkuusup Kalebip Jefunnep ernerata ulloq manna tikillugu pigaa, Naalagaq Israelip Guutia ilumoorfigilluinnaramiuk. v15 Hebroni siornatigut Kirjat-Arbamik ateqaraluarpoq. Arba angutit Anakikkut annersarisimavaat. Tamatuma nalaani nunami eqqissineqarpoq. Josvamik allakkat Jos 15 v1 Nuna Judakkut naggueqatigiissortaasa, eqqarleriissortakkuutaarlutik, immeraannikkut pissarsiaat isorartussuseqarpoq Edomip killeqarfianut, qavanersuaq Sinip inoqajuitsuanut. v2 Kujammut killeqarfik Immap Tarajuusup kujammut isuanit kangerlunnguamit kujammut qinngulimmiit v3 kujammut ingerlaqqippoq Akrabbimip itivittarfia kujaqqullugu Sinimut. Taava Kadesh-Barneap kujataani qummut ingerlavoq Hesronilu saneqqullugu qummut Addarimut, taavalu Karkap tungaanut sangoriarluni v4 Asmonimut ingerlaqqilluni Egyptenip kuunnguanut immamut killilluni. Tassaavoq Judakkut kujammut killeqarfiat. v5 Judakkut kangimut killeqarfiat tassaavoq Imaq Tarajuusoq Jordanip akua tikillugu. Avannamut killeqarfigaa kangerliumanermit Jordanip akuaniittumiit v6 qummut Bet-Hoglamut, tassanngaanniillu Bet-ha-Araba avannaqqullugu; taava qummut ingerlavoq Rubenip ernerata Bohanip ujaraanut; v7 killeqarfik Akorip Qooruatigoorluni ingerlaqqippoq Debirimut, tassanngaanniillu avannamut sangulluni Gelilotimut Adummimip itivittarfiata akianiittumut, qooqqup kujataani. Taava En-Shemeship puilasuanukarpoq kiisalu Rogelip puilasuanut killilluni. v8 Killeqarfik ingerlavoq qummut Hinnomip ernerata qooruatigut Jebusikkut qingartaata kujasissuatigut – tassa Jerusalemikkut – qaqqap Hinnomip qooruata kitaani Refaimip qooruata avannarpasissuaniittup qaanut. v9 Qaqqap qaaniit killeqarfik ingerlavoq Neftoap puilasuanut illoqarfinnullu qaqqap Efronip qaqqaaniittunut. Taava sangoriarluni Ba'alamut Kirjat-Jearimimittaaq taaneqartartumut. v10 Ba'alamiit sanguvoq kimmut Se'irip qaqqaanut qaqqap Jearimip Kesalonimittaaq taaneqartartup avannarpasissuani qingartamut kiisalu Bet-Shemeshimut ingerlaqqillunilu illoqarfimmut Timnamut. v11 Tassanngaanniit ingerlalerpoq qingartamut Ekronip avannarpasissuaniittumut taavalu Shikkaronip tungaanut sangoriarluni qaqqamut Ba'alamut tassanngaanniillu Jabne'elimut, immamullu isulilluni. v12 Kimmut killeqarfik tassaavoq Imarsuaq sineriaalu. Tassaavoq Judakkut eqqarleriissortakkuutaat nunaata kaajallalluni killinga. v13 Naalakkap Josvamut peqqussutaa malillugu Judakkut pissarsiaata ilaa Kalebimut Jefunnep erneranut tunniunneqarpoq. Kalebip pissarsiaraa Hebroni, tassa Anakikkut nagguiata Arbap illoqarfia. v14 Kalebip Anakip erneri pingasut – Sheshaji, Akimani Talmajilu – Hebronimit anisippai. v15 Tassanngaanniit aallarpoq Debirip inui sorsukkiartorlugit. Debiri siornatigut Kirjat-Seferimik taaneqartaraluarpoq. v16 Kalebi oqarpoq: »Paniga Aksa Kirjat-Seferimik tiguaasumut nuliartaaritissavara.« v17 Otnielip Kalebip qatanngutaata Kenazip ernerata illoqarfik tiguarmagu Kalebip panini Aksa taassumunnga nuliartaaritippaa. v18 Aksalli Otnieli tikikkamiuk kimigiiserfigaa ataatani nunaminermik qinnuigeqqullugu. Aksa tikiulluni siutituumit aqqarmat Kalebip oqarfigaa: »Suna kissaatigaajuk?« v19 Paniata akivaa: »Tunissuteqarfiginnga. Nunap Kujasissortaani najugaqartumut nuliartaaritissimagamma puilasunik imeqarfinnik tuninnga.« Taava puilasut qulliit alliillu panimminut tunniuppai. v20 Tassa Judakkut naggueqatigiissortaasa eqqarleriissortakkuutaarlutik pissarsiaat. v21 Illoqarfiit Judakkut naggueqatigiissortaasa avataatungaanni Edomimut Nunap Kujasissortaaniittumut killeqarfimmiittut ukuupput: Kabse'eli, Ederi, Jaguri, v22 Kina, Dimona, Ad'ada, v23 Kedeshi, Hasori Jitnani, v24 Zifi, Telemi, Bealoti, v25 Hasor-Hadatta, Kerijjot-Hesroni Hasorimittaaq taaneqartartoq, v26 Amami, Shema, Molada, v27 Hasar-Gadda, Heshmoni, Bet-Peleti, v28 Hasar-Shuali, Be'ersheba illoqarfinnguartaalu, v29 Ba'ala, Ijjimi, Esemi, v30 Eltoladi, Kesili, Horma, v31 Siklagi, Madmanna, Sansanna, v32 Lebaoti, Shilkimi, Ajini Rimmonilu, katillugit illoqarfiit 29-t illoqarfeerartallit. v33 Nunap Qattunilittaani: Eshtaoli, Sor'a, Ashna, v34 Zanoa, En-Gannimi, Tappua, Enami, v35 Jarmuti, Adullami, Soko, Azeka, v36 Sha'arajimi, Aditajimi, Gedera Gederotajimilu, katillugit illoqarfiit 14-it illoqarfeerartallit, v37 Senani, Hadasha, Migdal-Gadi, v38 Dil'ani, Mispe, Jokte'eli, v39 Lakishi, Boskati, Egloni, v40 Kabboni, Lakmasi, Kitlishi, v41 Gederoti, Bet-Dagoni, Na'ama Makkedalu, katillugit illoqarfiit 16-it illoqarfeerartallit, v42 Libna, Eteri, Ashani, v43 Jifta, Ashna, Nesibi, v44 Ke'ila, Akzibi Mareshalu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartaallu, v45 Ekroni illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu v46 Ekronimiit kimmut illoqarfiillu Ashdodip eqqaaniittut tamaasa illoqarfeerartallit, v47 Ashdodi illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu, Gaza illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu Egyptenip kuunngua Imarsuarlu killigalugit. v48 Nunap Qaqqalittaani: Shamiri, Jattiri, Soko, v49 Danna, Kirjat-Sanna Debirimittaaq taaneqartartoq, v50 Anabi, Eshtemoa, Animi, v51 Gosheni, Holoni Gilolu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v52 Arabi, Duma, Esh'ani, v53 Janumi, Bet-Tappua, Afeka, v54 Humta, Kirjat-Arba tassa Hebroni, Siorilu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartallit, v55 Maoni, Karmeli, Zifi, Jutta, v56 Jizre'eli, Jokdeami, Zanoa, v57 Kaini, Gibea Timnalu, katillugit illoqarfiit qulit illoqarfeerartallit, v58 Halhuli, Bet-Suri, Gedori, v59 Ma'arati, Bet-Anoti Eltekonilu, katillugit illoqarfiit arfinillit illoqarfeerartallit, Tekoa, Efrata Bethlehemimittaaq taaneqartartoq, Peori, Etami, Kuloni, Tattami, Soresi, Keremi, Gallimi, Beteri Menoholu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v60 Kirjat-Ba'ali Kirjat-Jearimimittaaq taaneqartartoq Rabbalu, katillugit illoqarfiit marluk illoqarfeerartallit. v61 Inoqajuitsumi: Bet-ha-Araba, Middini, Sekaka, v62 Nibshani, Ir-ha-Mela En-Gedilu, katillugit illoqarfiit arfinillit illoqarfeerartallit. v63 Judakkulli Jebusikkut Jerusalemimit anisissinnaasimanngilaat; taamaattumik Jebusikkut Judakkut suli tassani najugaqaqatigaat. Josvamik allakkat Jos 16 Josefip ernerisa pissarsiaat v1 Nuna Josefip ernerinut immeraannikkut tunniunneqartoq aallartippoq Jordanimit Jerikop eqqaanit, tassa Jerikop kuuisa kangiannit, atallunilu inoqajuitsumut; killinga Jerikomiit nunakkut qaqqalikkoorluni Betelimut ingerlavoq. v2 Betelimiit Luzimukarpoq ingerlaqqillunilu Atarotimut Arkikkut najugaannut. v3 Taava kimmut ingerlalerpoq Jaflikkut nunaannut Bet-Horonimullu allermut. Tassanngaanniit Gezerip tungaanut ingerlavoq immamullu isulilluni. v4 Josefip erneri Manasse Efraimilu nunamik pigisassaminnik pissarsipput. v5 Nunap Efraimikkut, eqqarleriissortakkuutaarlutik, pissarsiarisaata kujammut killinga Atarot-Addarimiit aallartilluni ingerlavoq Bet-Horonimut qullermut, v6 tassanngaanniillu immamut. Avannamut killigaa Mikemetati. Taava sanguvoq kangimut Ta'anat-Shilomut kangimullu ingerlaqqilluni Janoha kangeqqullugu. v7 Janohamiit ingerlavoq Atarotimut Na'aramullu Jeriko saneqqullugu Jordanimut. v8 Tappuamiit kimmut ingerlavoq Kanap kuunnguanut immamullu isulilluni. Tassa naggueqatigiit Efraimikkut pissarsiaat eqqarleriissortakkuutaarlutik. v9 Ilanngunneqassapput illoqarfiit, tamarmik illoqarfeerartaqartut, Manassekkut pissarsiaannut ilaasuugaluartut Efraimikkunnut immikkoortitaasut. v10 Efraimikkulli Kana'anikkut Gezerimi najugaqartut peersissinnaasimanngilaat. Taamaattumik Kana'anikkut ulloq manna tikillugu Efraimimi najugaqarput, pinngitsaalisaallutilli sulisitaapput. Josvamik allakkat Jos 17 v1 Manassep naggueqatigiissortai immeraannikkut nunamik pissarsisinneqarput, Josefip Manasse angajulliliarimmagu. Makirip Manassep angajulliliaata, Gileadip ataataata, ernerai Gileadi Bashanilu. Makiri sorsuttartuuvoq. v2 Manassekkut ilaat allat nunamik pissarsipput eqqarleriissortakkuutaarlutik, tassaapput Abiezerip, Helekip, Asrielip, Sikemip, Heferip Shemidallu erneri. Taakku tassaapput Josefip ernerata Manassep kinguaavi angutit eqqarleriissortakkuutaarlugit. v3 Selofkadi Heferip erneraa, Heferi Gileadip, Gileadi Makirip, Makiri Manassep erneraa. Selofkadi erneqanngilaq paniinnaqarlunili. Panii ateqarput Makla, Noa, Hogla, Milka Tirsalu. v4 Taakkua palasi Eleazari, Josva Nunip ernera Israelikkunnilu qullersaasut ornippaat oqarfigalugillu: »Naalakkap Mosesi peqqusimavaa uagut arnaasugut eqqarlivut angutit nunamik pissarsiaqaqatigissagivut.« Taava nunamik pissarsisippai ataataata qatanngutaasut angutitut Naalakkap peqqusinera malillugu. v5 Taamaalilluni Manassep pissarsiarai aggornerit qulit Gileadip Bashanillu Jordanip kangianiittup saniatigut. v6 Manassemmi panii pissarsipput ernerisut. Gileadi Manassep kinguaavisa ilaasa allat pissarsiaraat. v7 Manassep nunagaa Asherimit Mikmetatimut Sikemip kujataaniittumut, killeqarfialu kujammut ingerlavoq Jashubimut En-Tappuap eqqaanut. v8 Nuna Tappuap eqqaaniittoq Manassep pivaa, Tappuali taanna Manassep killeqarfianiittoq Efraimikkut pivaat. v9 Taava killinga ingerlavoq Kanap kuunguanut, kuunnguaq kujaqqullugu; illoqarfiit tamaaniittut, Manassep illoqarfiisa akornanniittut, Efraimip pissarsiarai. Manassep pigisaa kuunnguup avannaaniippoq, killeqarfillu immamut isulippoq. v10 Kujataaniittoq Efraimip pigaa, avannaaniittorlu Manassep pigaa. Killigaa imaq. Avannamut attuumapput Asherimut kangimullu Issakarimut. v11 Issakarimi Asherimilu Manassep pivai: Bet-Shani illoqarfinnguartaalu, Jibleami illoqarfinnguartaalu, Dorimi najugaqartut illoqarfinnguartaalu, En-Dorimi najugaqartut illoqarfinnguartaalu, Ta'anakimi najugaqartut illoqarfinnguartaalu Megiddomilu najugaqartut illoqarfinnguartaalu, qattunersat taakku pingasut. v12 Manassekkulli Kana'anikkut illoqarfinni taakkunani najugaqartut peersissinnaasimanngilaat; taamaattumillu Kana'anikkut taakkunani najugaqartuarput. v13 Kingorna Israelikkut ima pissatsitsigisimapput Kana'anikkut pinngitsaalillugit sulisitarilersinnaasimallugit; taamaakkaluartorli nunaminnit peersissinnaasimanngilaat. v14 Josefip erneri Josvamut oqarput: »Sooq nunap agguarneqartup ilaa ataasiinnaq uatsinnut kingornussassanngortippiuk ataaserarterutaannarmillu pigisassilluta naak Naalakkap manna tikillugu pilluaqqusineratigut amerlasoorsuanngorsimagaluartugut?« v15 Josvap akivai: »Amerlavallaarussi orpippassuarnukaritsi orpiillu killorlugit Perizzikkut Refaikkullu nunaanni, Efraimip qaqqalittaa ilissinnut mikivallaarpat.« v16 Josefip erneri akipput: »Nunami qaqqartuumi uatsinnut naammattumik inissaqanngilaq, nunallu narsalittaani najugaqartut Kana'anikkut, tassa Bet-Shanimi illoqarfinnguartaanilu Jizre'elillu narsartaani najugaqartut, tamarmik qamutinik saviminiusunik sorsuuteqarput.« v17 Josvap Josefikkut, tassa Efraimi Manasselu, oqarfigai: »Amerlasoorsuugassi assut pissaaneqarpusi. Agguagarsiap ataatsip periikkassi saniatigut allamik pissarsisissavassi, v18 tassa nuna qaqqartooq orpippassualik ilanngullugu ilissinnut tunniutissavara, ilissili orpippassuaajassavarsi; avammut uigulequtai ilanngullugit pissavarsi. Kana'anikkut tamaasa peersikkumaarpasi naak qamutinik saviminiusunik sorsuuteqaraluartut pissarsuugaluartullu.« Josvamik allakkat Jos 18 Shilomi Nunap sinnera immeraannikkut agguaanneqartoq v1 Israelikkut nuna tiguareeramikku tamarmik illoqarfimmi Shilomi katersuupput Tuperlu Naapeqatigiittarfik napparlugu. v2 Tamatuma nalaani Israelikkut naggueqatigiissortaasa ilaat arfineq-marluk suli nunamik pissarsisinneqarsimanngillat. v3 Taamaattumik Josva Israelikkunnut ima oqarpoq: »Qanoq sivisutigisumik kinguartiteriniarpisi nunap Naalakkap siuaasassi Guutiata ilissinnut pisassanngortitaata tiguarnissaanut? v4 Naggueqatigiinni tamani angutinik pingasunik qinersigitsi aallartitassannik. Taakku nunami angalaassapput nalunaarsuusiussallutillu pissarsiassat agguaannissaannut atortussamik. Taamaalioreerunik uannut utissapput. v5 Taava nuna agguassavaat arfineq-marlunnik immikkoortulerlugu. Judap pini kujataaniittoq pigiinnassavaa, Josefikkullu avannaani pigisartik pigiinnassavaat. v6 Nalunaarsuusiussaasi nuna pillugu arfineq-marlunnik immikkoortulerlugu, uannukaatissavarsilu. Taava immeraassutissavassi Naalakkap kiinaata saani. v7 Levikkulli nunamik pisassaqassanngillat, taakkua pissarsiassaat tassaagami palasitut Naalakkamut kiffartornissaq. Gadikkut Rubenikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat nunamik pissarsereerput Jordanip kangiani. Taanna Naalakkap kiffaata Mosesip taakkununnga tunniussimavaa.« v8 Taava angutit aallarnissaminnut piareersarput, Josvallu nuna pillugu nalunaarsuusioqquai; oqarfigai: »Nuna tamaat ingerlavigisiuk nalunaarsorlugulu uannullu uterlusi. Taava maani Shilomi immeraassukkumaarpassi Naalakkap kiinaata saani.« v9 Angutit nuna tamaat ingerlavigaat nalunaarsuusiorlutillu arfineq-marlunnik immikkoortortalerlugu, illoqarfikkuutaarlugu. Taava uterput Josvamut tammaarsimaffimmi Shilomiittumut. v10 Josvap immeraassuppai Naalakkap kiinaata saani nunalu Israelikkunnut agguaallugu naggueqatigiit tamaasa immikkut pissarsiassillugit. v11 Immeraannikkut Benjaminikkut naggueqatigiissortaat eqqorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlutik. Nuna pissarsiaat Judakkut Josefikkullu pigisaasa akornanniippoq. v12 Avannamut killeqarfiat aallartippoq Jordanimiit ingerlallunilu qingartakkut qummut Jeriko avannaqqullugu, kimmullu qaqqatigut inoqajuitsumilu Bet-Avenip eqqaaniittumi isulilluni. v13 Tassanngaanniit killeqarfik ingerlavoq kujammut Luzimut Betelimittaaq taaneqartartumut qingartap Luzimiittup tungaanut kiisalu Atarot-Addarimut qaqqami Bet-Horonip Alliup kujataaniittumut. v14 Taava sangoriarpoq tassaalerluni kimmut killeqarfik qaqqamit Bet-Horonip kujatinnguaniittumit kujammut isulillunilu Kirjat-Ba'alimi, tassa Kirjat-Jearimi, illoqarfimmi Judamiittumi. Tassaavoq kimmut killeqarfik. v15 Kujammut killeqarfiat Kirjat-Jearimip avannaatungaaniit aallartippoq ingerlallunilu Neftoap puilasuanut. v16 Taava ingerlaqqippoq qaqqap Hinnomip ernerata qooruata akianiittup Refaimillu qooruata avannaaniittup sinarsuanut Hinnomip qooruatigut qingartap Jebusikkut qaqqaanniittup saqqaatigut ammut Rogelip puilasuanut. v17 Taava avannamut sanguvoq En-Shemeshimut ingerlaqqillunilu Gelilotimut Adummimip itivittarfiata akianut, tassanngaanniillu Rubenip ernerata Bohanip ujaraanut. v18 Sulilu ingerlaqqippoq qingartamut Bet-ha-Arabap avannaaniittumut Arabap Naqinneranut. v19 Taava nangippoq qingartamut Bet-Hoglap avannaaniittumut isulillunilu Immap Tarajuusup kangerliumarngani avannarlermi, Jordanip akuanut. v20 Kangimut Jordani killeqarfigaa. Tassa Benjaminikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik pissarsiaata killeqarfii tamaat kaajallallugu. v21 Benjaminikkut naggueqatigiissortaasa, eqqarleriissortakkuutaarlutik, pigisaraat illoqarfiit: Jeriko, Bet-Hogla, Emek-Kesisi, v22 Bet-ha-Araba, Semarajimi, Beteli, v23 Avvimi, Para, Ofra, v24 Kefar-ha-Ammoni, Ofni Gebalu, katillugit illoqarfiit aqqaneq-marluk illoqarfeerartaallu, v25 Gibeoni, Rama, Be'eroti, v26 Mispe, Kefira, Mosa, v27 Rekemi, Jirpe'eli, Tar'ala, v28 Sela, Elefi, Jebusi Jerusalemimittaaq taaneqartartoq, Gibea Kirjat-Jearimilu, katillugit illoqarfiit 14-it illoqarfeerartaallu. Tassa Benjaminikkut pissarsiaat, eqqarleriissortakkuutaarlutik. Josvamik allakkat Jos 19 v1 Aappassaanik immeraannermi Simmiuut, Simmiuukkut naggueqatigiissortaat eqqorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlutik. Nuna pissarsiaat Judakkut nunagisaanniittuuvoq. v2 Pissarsiaasa ilaagaat: Be'ersheba, Shema, Molada, v3 Hasar-Shuali, Bala, Esemi, v4 Eltoladi, Betuli, Horma, v5 Siklagi, Bet-Markaboti, Hasar-Susa, v6 Bet-Lebaoti Sharuhenilu, katillugit illoqarfiit 13-it illoqarfeerartaallu, v7 Ajini, Rimmoni, Eteri Ashanilu katillugit illoqarfiit sisamat illoqarfeerartaallu; v8 taamatuttaaq illoqarfeeqqat tamarmik illoqarfiit taakkua eqqaanniittut Ba'alat-Be'eri Ramamittaaq taaneqartartoq Nunap Kujasissortaaniittoq tikivillugu. Tassa nuna Simmiuukkut naggueqatigiissortaasa pigisassamissut pissarsiaat, eqqarleriissortakkuutaarlutik. v9 Simmiuukkut pissarsiaat Judakkut pissarsiaata ilagisimagaluarpaa; Judakkut pissarsiaat annaagaasimagami. Taamaattumik Simmiuukkut pissarsisinneqarsimapput Judakkut pissarsiaata qeqqani. v10 Pingajussaanik immeraannermi Zebulonikkut eqqorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlutik. Nuna pissarsiaat Saridimut killeqarpoq. v11 Killeqarfiat kimmut ingerlavoq Mar'alamut, Dabbesheti kuunnguarlu Jokneami avannaqqullugu kuuttoq sanioqqusungarlugit. v12 Saridimiit kangimut seqernup nuiffigisartagaanut sanguvoq Kislot-Taborip eqqaanut, tamaanngaannillu taava Daberatip Jafiallu tungaannut ingerlalerluni. v13 Tassanngaanniit kangimut ingerlaqqippoq Gat-ha-Heferimut Et-Kasinimullu, Rimmonillu tungaanut ingerlanermini Neap tungaanut sangulluni. v14 Taava killeqarfik avannamut sanguvoq Hannatonip tungaanut qooqqumilu Jifta-Elimi isulilluni. v15 Kattati, Nahalali, Shimroni, Jid'ala Betlehemilu. Katillugit illoqarfiit aqqaneq-marluk illoqarfeerartaallu pissarsiaraat. v16 Tassa illoqarfiit illoqarfeerartaallu Zebulonikkut pissarsiaat, eqqarleriissortakkuutaarlutik. v17 Sisamassaanik immeraannermi Issakari, Issakarikkut, eqqorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlutik. v18 Pissarsiaraat: Jizre'eli, Kesuloti, Shunemi, v19 Hafarajimi, Shioni, Anaharati, v20 Rabbiti, Kishjoni, Ebesi, v21 Remeti, En-Gannimi, En-Hadda, Bet-Passesi, Shahasima Bet-Shemeshilu. v22 Killeqarfiata Tabori, Shahasima Bet-Shemeshilu saneqquppai Jordanimullu isulilluni, katillugit illoqarfiit 16-it illoqarfeerartaallu. v23 Tassa illoqarfiit illoqarfeerartaallu Issakarikkut naggueqatigiissortaasa pissarsiaat, eqqarleriissortakkuutaarlutik. v24 Tallimassaanik immeraannermi Asherikkut naggueqatigiissortaat eqqorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlutik. v25 Pissarsiaraat: Helkati, Hali, Beteni, Akshafi, v26 Alammeleki, Am'adi Mishalilu. Killeqarfia kimmut Karmeli Shihor-Libnatilu saneqqusungarlugit v27 kangimut sangulluni Bet-Dagonimukarpoq, avannamut Zebuloni qoororlu Jifta-Eli attuumallugit, taavalu Bet-ha-Emekimut Ne'ielimullu ingerlavoq, avannamullu ingerlaqqilluni Kabulimut, v28 Abdonimut, Rehobimut, Hammonimut Kanamullu, illoqarfissuaq Sidoni tikivillugu. v29 Tassanngaanniit killeqarfik sanguvoq Ramap tungaanut ingerlaqqillunilu illoqarfimmut pallittaalisalimmut Tyrusimut; taavalu sangoqqippoq Hosap tungaanut, immamilu isulilluni; ilaapputtaaq Mehallebi, Akzibi, v30 Akko, Afeki Rehobilu, katillugit illoqarfiit 22-t illoqarfeerartaallu. v31 Tassa illoqarfiit illoqarfeerartaallu Asherikkut naggueqatigiissortaasa pissarsiaat, eqqarleriissortakkuutaarlutik. v32 Arfinilissaanik immeraannermi Naftalikkut, eqqorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlutik. v33 Killeqarfiat ingerlavoq Helefimit, Elon-Besa'anannimimit, Adami-ha-Nekebimit Jabne'elimillu Lakkumi tikillugu, Jordanimullu isulilluni. v34 Killeqarfik kimmut sanguvoq Aznot-Taborimut tassanngaanniillu ingerlaqqilluni Hukokimut, kujammut Zebuloni attuumallugu kimmut Asherimut kangimullu Jordanimut. v35 Illoqarfiit pallittaalisallit makkuupput: Siddimi, Seri, Hammati, Rakkati, Kinnereti, v36 Adama, Rama, Hasori, v37 Kedeshi, Edre'i, En-Hasori, v38 Jir'oni, Migdal-Eli, Horemi, Bet-Anati Bet-Shemeshilu, katillugit illoqarfiit 19-it illoqarfeerartaallu. v39 Tassa illoqarfiit illoqarfeerartaallu Naftalikkut naggueqatigiissortaasa pissarsiaat, eqqarleriissortakkuutaarlutik. v40 Arfineq-aappassaanik immeraannermi Danikkut naggueqatigiissortaat eqqorneqarput eqqarleriissortakkuutaarlutik. v41 Pissarsiaraat: Sor'a, Eshtaoli, Ir-Shemeshi, v42 Sha'alabbini, Ajjaloni, Jitla, v43 Eloni, Timna, Ekroni, v44 Elteke, Gibbetoni, Ba'alati, v45 Jehudi, Bene-Beraki, Gat-Rimmoni, v46 Me-ha-Jarkoni Rakkonilu kiisalu nuna Jafop eqqaa. v47 Danikkulli nunartik annikigileramikku majuarlutik Leshemi saassuppaat. Illoqarfik tiguarpaat panamik perlutsillugu tassanilu najugassillutik. Leshemi Danimik atertaartippaat siuaasartik Dani atsiullugu. v48 Tassa illoqarfiit illoqarfeerartaallu Danikkut naggueqatigiissortaasa pissarsiaat, eqqarleriissortakkuutaarlutik. v49 Israelikkut nuna immikkoortukkuutaarlugu agguaatereeramikku pimik ilaanik Josva Nunip ernera tunivaat pissarsiassaritillugu. v50 Naalakkap peqqusinera malillugu illoqarfik qinnutigisimasaa Timnat-Sera Efraimip qaqqalittaaniittoq tunniuppaat; illoqarfik sanaqqippaa tassanilu najugassilluni. v51 Tassaapput kingornussarsiassat palasip Eleazarip Josvallu Nunip ernerata Israelikkullu naggueqatigiissortaasa siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut immeraannikkut agguagaat; tamanna pivoq illoqarfimmi Shilomi Naalakkap kiinaata saani Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaata killingani. Taamaalillutik nunamik agguaanertik inerpaat. Josvamik allakkat Jos 20 Illoqarfiit qimarnguffissat v1 Naalakkap Josva oqaluffigaa: v2 »Israelikkut oqarfigikkit Mosesikkut ilissinnut oqaaserisakka malillugit illoqarfinnik qimarnguffissanik toqqaassasut, v3 piaarinatik toqutsisimasut taakkununnga qimarnguffissarsiorsinnaasassammata akiniaaniartumit toqunneqarumanatik. v4 Toqutsisimasup illoqarfiit taakkua arlaanni qimarnguffissarsiorluni isaaffiata killingani inississimasup illoqarfimmi utoqqaanertat qanoq pisoqarsimaneranik nassuiaattassavai; taava taakkua illoqarfimmut isertissavaat inissarsillugulu najugarisinnaasaanik. v5 Akiniaaniartup tamaanga malersorpagu illoqarfiup inuisa toqutsisimasoq taassumunnga tunniutissanngilaat. Illersussavaat tullini piaarinani akeqqersimanermillu pissuteqarnani toqussimammagu; v6 illoqarfimmiissaarlu ilagiit eqqartuussisuinut sassartinneqarserluni imaluunniit pisimasup tamatuma nalaani palasiunerusoq toqoreerserlugu. Taama pisoqareerpat toqutsisoq illoqarfimmut qimaanngikkallarami najugarisimasaminut utersinnaanngussaaq.« v7 Taava illernartippaat Kedeshi Galilæami Naftalikkut qaqqalittaanni, Sikemi Efraimip qaqqalittaani Kirjat-Arbalu Hebronimittaaq taaneqartartoq, Judap qaqqalittaani. v8 Jordanillu kangiani toqqarpaat Beseri inoqajuitsumi Qatsinnersarsuarmi Rubenip eqqarleriissortaasa pigisaat, Ramoti Gileadimi Gadip eqqarleriissortaasa pigisaat Golanilu Bashanimi Manassep eqqarleriissortaasa pigisaat. v9 Israelikkuusoq takornartarluunniit Israelikkunni najugaqartoq piaarinani toqutsisimasoq illoqarfiit taakkua arlaannut qimaasinnaavoq akiniaaniartumit toqunneqarumanani. Tassaniissinnaavoq ilagiit eqqartuussisuinut sassartinneqareerserluni. Josvamik allakkat Jos 21 Illoqarfiit Levikkut pissarsiaat v1 Levikkut siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaasa palasi Eleazari Josvalu Nunip ernera Israelikkullu naggueqatigiissortaasa siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaat ornippaat; v2 oqarluffigaat Shilomi Kana'anikkut nunaanni: »Naalagaq Mosesikkut peqqusisimavoq illoqarfinnik najugassatsinnik ivigaqarfittalinnillu nersutaatitta ivigartorfissaannik pissarsissasugut.« v3 Israelikkut Naalakkap peqqusinera naalappaat Levikkullu tunillugit illoqarfinnik ivigaqarfittalinnik namminneq pigisamik ilaannik. v4 Kehatikkut eqqarleriissortaat pillugit immeraanneqarpoq. Palasip Aronip ernerisa Levikkunnut atasuusut immeraannikkut pissarsiaraat illoqarfiit 13-it Judakkut, Simmiuukkut Benjaminillu naggueqatigiissortaannit. v5 Kehatikkut sinnerisa eqqarleriissortakkuutaarlutik immeraannikkut illoqarfiit qulit pissarsiaraat Efraimip Danillu naggueqatigiissortaannit Manassekullu naggueqatigiit affaannit. v6 Gershonikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik immeraannikkut 13-inik illoqarfissarsipput Issakarip, Asherip Naftalillu naggueqatigiissortaannit Manassekkullu naggueqatigiit affaannit, Bashanimiittunit. v7 Merarikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik pissarsiaraat illoqarfiit aqqaneq-marluk Rubenip, Gadip Zebulonillu naggueqatigiissortaannit. v8 Israelikkut illoqarfiit taakku ivigaqarfittaallu immeraannikkut Levikkunnut tunniuppaat, soorlu Naalakkap Mosesikkut taama peqqusimagaatik. v9 Illoqarfiit kinguliini aqqisigut taaneqartut Judakkut Simmiuukkullu naggueqatigiissortaannit pissarsiaraat. v10 Siullermeerluni immeraannermi Aronip erneri Kehatikkut eqqarleriissortaanneersut Levikkunnullu atasuusut eqqorneqarput. v11 Pigilerpaat Anakikkut nagguiata Arbap illoqarfia, tassa Hebroni Judap qaqqalittaaniittoq ivigaqarfiilu eqqaaniittut. v12 Illoqarfiulli narsaatai illoqarfeeqqallu Kalebip Jefunnep ernerata pissarsiarai. v13 Palasip Aronip ernerisa pissarsiaraat Hebroni ivigaqarfittaalu, illoqarfik toqutsisimasunut qimarnguffiusoq, Libna ivigaqarfittaalu, v14 Jattiri ivigaqarfittaalu, Eshtemoa ivigaqarfittaalu, v15 Holoni ivigaqarfittaalu, Debiri ivigaqarfittaalu, v16 Ajini ivigaqarfittaalu, Jutta ivigaqarfittaalu Bet-Shemeshilu ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit qulingiluat naggueqatigiissortaannit taakkunannga marlunnit. v17 Benjaminip naggueqatigiissortaanit: Gibeoni ivigaqarfittaalu, Geba ivigaqarfittaalu, v18 Anatoti ivigaqarfittaalu kiisalu Almoni ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v19 Palasit Aronip ernerisa illoqarfii ivigaqarfittaallu 13-iupput. v20 Kehatikkut eqqarleriissortaat, Levikkut sinneri Kehatikkunnut ilaasut, immeraannermi Efraimip naggueqatigiissortaanit illoqarfissarsipput. v21 Pivaat Sikemi ivigaqarfittaalu Efraimip qaqqalittaaniittoq, illoqarfik toqutsisimasunut qimarnguffiusoq, Gezeri ivigaqarfittaalu, v22 Kibsajimi ivigaqarfittaalu kiisalu Bet-Horoni ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v23 Danip naggueqatigiissortaanit: Elteke ivigaqarfittaalu, Gibbetoni ivigaqarfittaalu, v24 Ajjaloni ivigaqarfittaalu kiisalu Gat-Rimmoni ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v25 Naggueqatigiit Manassekkut affaannit: Ta'anaki ivigaqarfittaalu kiisalu Jibleami ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit marluk, v26 katillugit illoqarfiit qulit ivigaqarfittaallu Kehatikkut eqqarleriissortaasa sinnerinut. v27 Gershonikkut, Levikkut eqqarleriissortaannut atasuusut, naggueqatigiit Manassekkut affaannit pivaat: Golani Bashanimiittoq ivigaqarfittaalu, illoqarfik toqutsisimasunut qimarnguffiusoq, kiisalu Ashtaroti ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit marluk. v28 Issakarip naggueqatigiissortaanit: Kishjoni ivigaqarfittaalu, Daberati ivigaqarfittaalu, v29 Jarmuti ivigaqarfittaalu kiisalu En-Gannimi ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v30 Asherip naggueqatigiissortaanit: Mishali ivigaqarfittaalu, Abdoni ivigaqarfittaalu, v31 Helkati ivigaqarfittaalu kiisalu Rehobi ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v32 Naftalip naggueqatigiissortaanit: Kedeshi Galilæamiittoq ivigaqarfittaalu, illoqarfik toqutsisimasunut qimarnguffiusoq, Hammot-Dori ivigaqarfittaalu kiisalu Kartani ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit pingasut. v33 Gershonikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik illoqarfii ivigaqarfittaallu katillutik 13-iupput. v34 Merarikkut eqqarleriissortaasa, Levikkut sinnerisa, Zebulonip naggueqatigiissortaanit pivaat: Jokneami ivigaqarfittaalu, Karta ivigaqarfittaalu, v35 Rimmoni ivigaqarfittaalu kiisalu Nahalali ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v36 Rubenip naggueqatigiissortaanit: Beseri ivigaqarfittaalu, Jasa ivigaqarfittaalu, v37 Kedemoti ivigaqarfittaalu kiisalu Mefa'ati ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v38 Gadip naggueqatigiissortaanit: Ramoti Gileadimiittoq ivigaqarfittaalu, illoqarfik toqutsisimasunut qimarnguffiusoq, Mahanajimi ivigaqarfittaalu, v39 Heshboni ivigaqarfittaalu kiisalu Jazeri ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit sisamat. v40 Illoqarfiit Merarikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik, tassa Levikkut eqqarleriissortaasa sinnerisa, immeraannermi pisaat katillutik aqqaneq-marluupput. v41 Levikkut illoqarfii ivigaqarfittaallu Israelikkut nunaanniittut katillutik 48-upput. v42 Illoqarfiit taakku tamarmik immikkut eqqaminni ivigaqarfeqarput; tamarmik taamaapput. v43 Taamaalilluni Naalakkap Israelikkunnut tunniuppaa nuna uppernarsaalluni taakkununnga neriorsuutigisimasani tamaat, Israelikkullu pigilerpaat tassanilu nunassillutik. v44 Naalagaq Israelikkut siuaasaannut uppernarsaanermisorluinnaq nunami tamarmi eqqissineqartitsivoq. Akeraasa ilaat kikkulluunniit taakkununnga ajugaasinnaasimanngillat, akeqqat tamaasa Naalakkap Israelikkut assaannut tunniussimammagit. v45 Naalakkap Israelikkunnut neriorsuutigisimasaasa ilaat ataasiinnarluunniit qammuinnarsimanngilaq; tamarmik eqquussimapput. Josvamik allakkat Jos 22 Jordanip killingani pilliivik v1 Taava Josvap Rubenikkut, Gadikkut Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat katersortippai v2 oqarfigalugillu: »Mosesip Naalakkap kiffaata qanoq iliornissassinnik peqqussutigisimasai tamaasa naammassereerpasi, aammattaarlu uanga peqqussutikka tamaasa naalassimavasi. v3 Ulloq manna tikillugu inuiaqatisi imminiiginnarsimanngilasi. Naalakkap Guutissi peqqussutai eqqorluinnartumik naammassisimavasi. v4 Maanna Naalakkap Guutissi neriorsuisimanermisut inuiaqatisi Jordanip kitaani najugassissimavai. Taava maanna nunamut Mosesip Naalakkap kiffaata Jordanip kangiani ilissinnut tunniussaanut angerlarniaritsi. v5 Inatsisit Mosesip Naalakkap kiffaata ilissinnut tunniussai tamaasa naalalluinnassavasi. Naalagaq Guutersi asassavarsi, aqqutigeqqusai tamaasa ingerlavigalugit, ilumoorfigalugu kiffartuullugulu uummatissigut tarnissigullu iluunngarlusi.« v6 Taava Josvap inuulluaqquai aallartillugillu. v7 Mosesip Manassep naggueqatigiissortaasa affaat Bashanimi nunassaannik tunisimavai; affaat Josvap Jordanip kitaani nunassaannik tunisimavai qatanngutaanut allanut ilagitillugit. Josvap inuulluaqqullugit angerlartikkamigit v8 oqarfigai: »Tamassi immikkut najugarisassinnut uterniaritsi pisuussuterpassuasi perpassuasilu, sølviutisi, kuultiutisi, kanngussaatisi saviminiutisilu atisarpassuillu nassarlugit. Akeqqassinnit tiguakkasi nunaqqatisilu ataatsimut agguaatissavasi.« v9 Taava Rubenikkut, Gadikkut Manassellu naggueqatigiisortaasa affaasa Israelikkut Shilomi Kana'animi qimappaat; nunamut pigisaminnut Gileadimut uterput, tassani Naalakkap Mosesikkut peqqusinera malillugu nunassissimagamik. v10 Rubenikkut, Gadikkut Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat Gelilotimut Kana'animi Jordanip eqqaaniittumut pigamik Jordanip killingani angisuumik pilliiviliorput. v11 Israelikkut tusarpaat Rubenikkut Gadikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat Gelilotimi Jordanip killingani Israelikkut nunaata akiani pilliiviliorsimasut; v12 Israelikkut tamanna tusaramikku ilagiit tamarmik illoqarfimmi Shilomi katersuupput sorsuffiginiarlugit. v13 Israelikkut Pinehasi palasip Eleazarip ernera Rubenikkunnut, Gadikkunnut Manassellu naggueqatigiissortaasa affaannut Gileadimi najugaqartunut aallartippaat, v14 taassumunnga ilagitillugit naalakkat qulit, naalagaasoq ataaseq Israelip naggueqatigiissortaanit tamanit; taakku tamarmik immikkut Israelip naggueqatigiissortaani siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaapput. v15 Taakku Rubenikkunnut, Gadikkunnut Manassellu naggueqatigiissortaasa affaannut Gileadimi najugaqartunut pipput oqarfigalugillu: v16 »Naalakkap ilagiissai tamarmik ima oqarput: Sooq-una ullumi Israelip Guutia unneqqaserluffigigissi Naalagaq tunullugu pilliiviliorlusi Naalagarlu naalakkumajunnaarlugu? v17 Peorimi ajortuliarput naammannginnerami? Ajortuliatsinnit taassumannga ulloq manna tikillugu minguersarneqarsimanngilagut. Taamaattumik Naalakkap ilagiissai perlummit eqqorneqarput. v18 Taamaakkaluartorlu ullumi Naalagaq tunupparsi. Naalakkumajunnaarassinni Naalakkap aqagu ilagiit Israelikkut tamaasa kamaatissavai. v19 Nuna pigisarsi minguttuuppat Naalakkap nammineq nunaanukaritsi Naalakkap ineqarfiata inigisaanut, tassanilu najugaqaleritsi uagut akornatsinni; Naalagarli uagulluunniit naalakkumajunnaaqinatigut pilliiviliorlusi Naalakkap Guutitta pilliivianit allaasumik. v20 Taamani Akani Zerap ernera unneqqaserlulluni Naalakkamut pigititaasunik tillimmat Israelikkut ilagiit tamarmik kamanneranit eqqorneqannginnerpat? Akanip ajortuliaa taassumaannaanngitsup Israelikkuttaarli allat toqussutigaat.« v21 Rubenikkut Gadikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaasa naggueqatigiit Israelikkut qullersaat akivaat: v22 »Naalakkap, guutit Guutiata, Naalakkap guutit Guutiata ilisimavaa Israelikkullu tamanna ilisimassavaat: Qanortoq Naalakkap ullumi ikiunngikkilisigut naalakkumajunnaarluni unneqqaserluffiginiarluniluunniit v23 pilliivik sanasimagutsigu taamalu Naalakkamut tunussilluta! Qanortoq Naalakkap pillarilisigut ikikkagassanik naatitanillu pilliutissanik nereqatigiissutissanilluunniit pilliinermi atortassagutsigu! v24 Tassaliuna sanagipput aarlerigigatsigu ilissi kinguaassassi uagut kinguaassatsinnut oqarumaarnissaat: ›Israelikkut Guutiat ilissi susassarigassiuk? v25 Naalakkap Jordani killeqarfiliussimavaa uagut ilissilu, Rubenikkut Gadikkullu, akunnitsinni. Ilissi Naalagaq pisassaqarfiginngilarsi.‹ Taamaalillutik ilissi kinguaassassi uagut kinguaassavut Naalakkamut guutisiorunnaarsissinnaavaat. v26 Taamaattumik ima oqarsimavugut: Pilliiviliorta – imaanngitsoq tassani pilliisassagatta ikikkagassanik toqutassanilluunniit – v27 pilliivilli taanna uagut ilissilu akunnitsinni kinguaassattalu akornanni nalunaaqutaassammat Naalagaq kiinaata saani kiffartuukkumagipput ikikkagassanik naatitanillu pilliutinik nereqatigiissutissanillu pilliivigisarlugu. Taava ilissi kinguaassasi uagut kinguaassatsinnut oqarsinnaassanngillat: Ilissi Naalagaq pisassaqarfiginngilarsi. v28 Imami eqqarsarpugut: Siunissami taakku uatsinnut kinguaassatsinnullu taama oqassappata, taava akisinnaassaagut: Takuat, siuaasavut Naalakkap pilliivia assilillugu pilliiviliorsimapput – ikikkagassanik toqutassanillu pilliivigisarniarnagu, tassaatinniarluguli uagut ilissilu akunnitsinni nalunaaqut. v29 Naalakkamut naalakkumajunnaarnianngivippugut tununniarnaguluunniit ikikkagassanik naatitanillu toqutassanilluunniit pilliisarfissamik sanalluta Naalakkap Guutitta pilliiviata Guutip ineqarfiata sioraaniittup saniatigut.« v30 Palasip Pinehasip ingerlaqatigisaasalu, tassa ilagiit qullersaasa Israelillu naggueqatigiissortaasa qullersaasa Rubenikkut Gadikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaasa oqaasii tusaramikkit iluarilluarpaat, v31 palasilu Pinehasi Eleazarip ernera Rubenikkunnut Gadikkunnullu Manassekkunnullu oqarpoq: »Ullumi ilisimalerparput Naalagaq akornatsinniittoq Naalakkamut unneqqaserlussimannginnassi, tamatumuunalu Israelikkut Naalakkamit pillarneqarnissaraluannit maanna annaappasi.« v32 Taava Pinehasip, palasip Eleazarip ernerata, naalagaasullu Rubenikkut Gadikkullu Gileadimiittut qimappaat Israelikkunnullu Kana'animiittunut uterlutik pisoqarsimaneralu oqaluttuaralugu. v33 Israelikkut aallartitamik oqaluttuarisaat iluaraat, Guutilu unnersiutigaat eqqarsaatigiunnaarlugulu nuna Rubenikkut Gadikkullu nunagiligaat nungutinniarlugu sorsukkiartussamaaraluarnertik. v34 Rubenikkut Gadikkullu pilliivimmut taaguutigitippaat Nalunaaqut, ima oqaramik: »Pilliivik taanna akunnitsinni nalunaaqutaassaaq Naalakkap Guutiuneranut.« Josvamik allakkat Jos 23 Josvap naggataamik oqaasii v1 Tamatuma kingorna ukiorpassuarni Naalakkap Israelikkunni eqqissineqartippaa akeqqanit avatangiisaannit tamanit saassunneqatsaaliorlugit, Josvallu utoqqalilluni ukiorpassuit angusimavai. v2 Josvap Israelikkut tamaasa – utoqqaanertat, qullersaasut, eqqartuussisut allattuusullu – katersortippai oqarfigalugillu: »Maanna utoqqanngorpunga ukioqqortuseqalungalu. v3 Takoreerparsi Naalakkap Guutissi ilissi pillusi inuiaat makku tamaasa siunissinni qanoq iliorfigigai; tassami Naalakkap Guutissi sorsuffigisimavai ilissi illersorlusi. v4 Takuat, inuiaat amiakkuusut ilissinnut pigisassanngortissimavakka naggueqatigiikkuutaarlugit, ilanngullugit inuiannut tamanut nungutissimasannut Jordanimiit Imarsuarmut kitaaniittumut. v5 Naalakkap Guutissi inuiaat taakku ilissinnit qimaatikkumaarpai peersikkumaarlugillu ilissi siunissinni. Nunaat pigilissavarsi soorlu Naalakkap Guutissi taama neriorsorsimagaasi. v6 Pinertusaarniaritsi Mosesip inatsisaani allassimasut tamaasa maleqqissaarniarlugit talerpimmut saamimmulluunniit nigornagit. v7 Inuiaqatigiit maani amiakkuulersut akuliuffigissanngilasi guutiisaluunniit aqqi torlorfigissanagit naqqissigalugilluunniit uppernarsaassanasi, guutisiorfigissanngilasi pallorfigissanagilluunniit, v8 Naalagarli Guutersi ilumoorfigissavarsi – soorlu ulloq manna tikillugu taamaaliorsimasusi; v9 Taamaattumik Naalakkap inuiaqatigiit amerlasoorsuit pissaanilissuillu ilissi pillusi peersissimavai, ullorlu manna tikillugu arlaannaannilluunniit atasinnaasoqarsimanngilaq. v10 Ilassi ataasiinnaap angutit 1.000-it qimaatissinnaavai; Naalagarmi Guutersi illersorlusi sorsuppoq, soorlu taama neriorsorsimagaasi. v11 Mianersorluinnaritsi, Naalagarlu Guutersi asalluarniarsiuk! v12 Tunukkussinni inuiaqatigiillu takornartat akornassinni amiakkuulersut inooqatigilerussigit ilaannillu aappanittalerussi – arnartaannik nuliartaartalerlusi taakkulu ilissi arnartassinnik nuliartaartalerlutik – v13 taava qularutigissanngilluinnarparsi Naalakkap Guutissi inuiaqatigiit taakku ilissinnit qimaatittuaannarunnaassammagit, tamarmilli tassaalissammata soorlu ilissinnut nakkarfissiat, soorlu iperaataq qatiggassinnik iperartuisoq soorlulu kapinartoq isissinni taamaattuassallutillu nunami pitsaasumi Naalakkap Guutissi ilissinnut tunniussaani amiakkuerutserlusi. v14 Maanna kikkulluunniit atorumaagaat atortussanngorpara, tamassilu uummatissigut tarnissigullu ilisimassavarsi ajunngitsut Naalakkap Guutissi ilissinnut oqaatigisaasa ilaat ataasinnguarluunniit qammuinnarsimanngitsoq. Tamarmik piviusunngorsimapput, oqaaseq ataasiinnarluunniit maangaannarsimanngilaq. v15 Kisianni soorlu ajunngitsut Naalakkap ilissinnut oqaatigisai tamarmik piviusunngorsimasut taava taamatuttaaq Naalakkap ajortut tamaasa eqquutitikkumaarpai nunami maani ilissinnut tunniussamini pitsaasumi amiakkuerutserlusi. v16 Naalakkap Guutissi ilissinnut angeruserititaa saneqqukkussiuk guutillu allat guutisiorfigalugit pallorfigalugillu, taava Naalakkap kamaatingaalerumaarpaasi, erniinnarlu nungutitaajumaarpusi nunamit pitsassuarmit ilissinnut tunniussaanit.« Josvamik allakkat Jos 24 Sikemimi angerfigeqatigiinneq v1 Josvap Israelip naggueqatigiissortai tamaasa peqquai Sikemimi katersuuteqqullugit. Utoqqaanertat, qullersaasut, eqqartuussisut allattuusullu Guutip kiinaata saanut sassaqatigai. v2 Josvap inuit tamaasa oqarfigai: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelikkut Guutiat: Itsaq siuaasasi kuussuup Eufratip ungataani najugaqarput, tassa Tera Aaperaap Nakorillu ataataat, guutillu allat guutisiorfigalugit. v3 Siuaasarsili Aaperaat nunamit kuussuup Eufratip ungataaniittumit aallaqquara Kana'animilu tamarmi angalaartillugu. Kinguaavi amerlasoorsuanngortippakka ernertaartillugulu Iisaamik. v4 Iisaaq ernertaartippara Jaakumik Esauimillu. Se'irip qaqqai Esauimut tunniuppakka pigisassaatut, Jaakuli erninilu Egyptenimut aallarput. v5 Mosesi Aronilu aallartippakka, Egyptenilu pillarlugu nalliutitippakka perluit, taavalu anisippassi. v6 Siuaasasi Egyptenimit anisereerakkit imarlu tikimmassuk Egyptenimiut malersorpaat qamuteqarlutik sorsuutinik sakkutooqarlutillu qimussersunik angullugillu Immami Ivissuartuumi. v7 Siuaasassi Naalagaq torlorfigaat, Naalakkallu taartoq akunnequtsiuppaa ilissinnut Egyptenimiunullu, immamullu qarsutitippai matuneqartillugit. Egyptenimiunut qanoq iliornera nammineq isissinnik takuarsi. Sivisuumik inoqajuitsumeereerassi v8 Amorikkut Jordanip kangiani najugaqartut nunaannut pisippassi. Taakkua saassuppaasi; ilissili assassinnut tunniuppakka; nunaat tigusaraarsi, siunissinnilu nungutippakka. v9 Taava Balakip Sipporip ernerata Moabip kunngiata Israelikkut saassuppai. Bileami Beorip ernera nalunaarfigiartortippaa taassumunnga perloqqoqqullusi. v10 Uangali tamanna tusarumanngilara, Bileamillu pilluaqquinnartariaqarpaasi; taamaalillungalu kunngimit Balakimit annaappassi. v11 Taava Jordani ikaarparsi Jerikomullu pillusi. Jerikop inuisa aamma Amorikkut, Perizzikkut, Kana'anikkut, Hittikkut, Girgashikkut, Hivvikkut Jebusikkullu saassuppaasi; ilissili assassinnut tunniuppakka. v12 Siunissinni ingerlatippara qanoq iliornissamik nalulerneq, tamatumalu Amorikkut kunngii aqqaneq-marluk siunissinni qimaatippai; ilissili panassinnik pisississinnillu qimaatinngilasi. v13 Nuna nammissinnik erloqillusi naggorissarsimanngisarsi ilissinnut tunniuppara, illoqarfiit ilissinnut tunniuppakka ilissi nammineq sanaarinngisasi, taakkulu najugarilerpasi; viinnequteqarfinnik olivenequteqarfinnillu ilissi nammineq ikkussugarinngisassinnik tunivassi, taakkuali inerititaat nerisaraasi. v14 Naalagaq mianerisiuk, kiffartuussiullu ilumoorlusi unneqqarillusilu; guutit siuaasassi kuup ungataani Egyptenimilu guutisiorfigisimasaat piiarsigit, Naalagarlu guutisiorfigisiuk. v15 Guutisiorfigiumanngikkussiulli taava ullumi aalajangerniaritsi sorliit guutisiorfigiumagisi siuaasassi kuup ungataani guutisiorfigisaat imaluunniit guutit Amorikkut ilissi maanna nunagisassinni najugaqarsimagaluartut guutisiorfigisimasaat. Aamma uanga inoqutimalu Naalagaq kiffartuukkumavarput.« v16 Taava inuit akipput: »Naalagaq tunukkumanngivipparput guutit allat guutisiorfigilerlugit. v17 Naalakkammi Guutitta uagut siuaasavullu Egyptenimit inussiaataaffigisatsinnit anisippaatigut, isigitillutalu tupinnangaartuliorpoq paaralutalu inuiaqatigiippassuit nunaat aqqusaartorlugit ingerlaarnitsinni. v18 Naalakkap inuiaqatigiippassuit taakku Amorikkullu nunami maani najugaqartut siunitsinnit peersippai. Uaguttaarlu Naalagaq guutisiorfigiumavarput, taannami Guutigaarput.« v19 Josvap inuit oqarfigai: »Naalakkap guutisiorfiginissaa artorparsi Guutiummat illernartoq; Guutiuvoq ilungersortoq unioqqutitsinisi ajortuliasilu isumakkeerfigissanngilai. v20 Qimakkussinnili allamiut guutii kiffartuutilerlugit qanorluunniit siornatigut ajunngitsuliorfigisimatigigaluarunisi tunukkumaarpaasi pillarlusilu nungutilluinnarlusi.« v21 Israelikkut Josva akivaat: »Ilumut, Naalagaq guutisiorfigiumavarput!« v22 Josvap inuit oqarfigai: »Immissinnut ilisimannittuuffigaasi aalajangiukkassiuk Naalagaq guutisiorfigiumallugu.« Israelikkut akipput: »Taamaappoq.« v23 Josva oqarpoq: »Taava allamiut guutii ilissinniittut peersigit uummatisilu Naalakkamut Israelikkut Guutiannut saatsillugit!« v24 Inuit Josva akivaat: »Naalagaq Guuterput kiffartuukkumavarput, taannalu naalakkumavarput.« v25 Ulloq taanna Josvap Israelikkut sinnerlugit Naalagaq angerfigeqatigaa, Sikemimilu inatsisit ileqqoreqqusallu aalajangersarpai. v26 Josvap oqaatsit taakku Guutip inatsisaasa allassimaffiannut allappai. Taava ujarassuaq orpiup egip Naalakkap illernartuutaata killinganiittup ataanut napparpaa. v27 Inunnut tamanut oqarpoq: »Ujarak taanna uatsinnut unnerluussisuussaaq; Naalakkammi uatsinnut oqaasii tamaviisa taassuma tusaasimavai; taannalu ilissinnut unnerluussisuussaaq Guutersi tunussannginnassiuk.« v28 Taava Josvap inuit aallartippai, tamaasa immikkut nunamut pissarsiaannut. Josva toqusoq ilisaasorlu v29 Pisimasut tamakkua kingornatigut Josva Nunip ernera toquvoq 110-nik ukioqarluni. v30 Ilivaat nunami nammineq pissarsiarisaani Timnat-Serami Efraimip qaqqalittaani qaqqap Ga'aship avannaani. v31 Israelikkut Naalagaq kiffartuuppaat Josva inuutillugu utoqqaallu Josvamit inuummersornerusut Naalakkallu Israelimut qanoq iliornerinik tamanik ilisimasut suli inuutillugit. v32 Josefip saarngi Egyptenimiit nassarsimasatik Israelikkut ilivaat Sikemimi, nunaminermi Jaakup Sikemip ataataata Hamorip ernerinit pisiarisimasaanni, kesitanik 100-nik akilerlugu, Josefillu ernerisa pigilersimasaanni. v33 Aamma Eleazari Aronip ernera toquvoq ilineqarlunilu Gibeami, illoqarfimmi Efraimip qaqqalittaaniittumi Pinehasimut Eleazarip erneranut tunniunneqarsimasumi. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 1 Judap naggueqatigiissortaasa tiguagaat v1 Josva toqummat Israelikkut Naalagaq aperaat: »Ilarput kina siulliulluni Kana'anikkunnut sorsukkiartussava?« v2 Naalakkap akivai: »Juda sorsukkiartussaaq. Nuna taassuma assaanut tunniutissavara.« v3 Taava Judap qatanngunni Simmiuut oqarfigaa: »Nunamut pissarsiarisannut ingerlaqatiginnga, Kana'anikkullu sorsuffigitigit. Taava nunamut illit pissarsiannut ilagiumaarpakkit.« Simmiuullu Juda sorsukkiartoqatigaa. v4 Taava Juda aallarpoq, Naalakkallu Kana'anikkut Perizzikkullu Judakkut assaannut tunniuppai Bezekimilu ajugaaffigaat angutillu 10.000-it toqullugit. v5 Adonibezeki Bezekimi naapikkamikku saassuppaat Kana'anikkut Perizzikkullu ajugaaffigalugit. v6 Adonibezeki qimaavoq, malersorpaalli; tigusarigamikkulu kullui putuguilu kipillugit peerpaat. v7 Taava Adonibezeki oqarpoq: »Kunngit 70-it kulluiakkat putuguiakkallu nerrivimma ataani nakkaalanikunik nerisaqartitarisimavakka. Maanna taamaaliornera pillugu Guutip akiniarpaanga!« Taava Adonibezeki Jerusalemimukaanneqarpoq, tassanilu toquvoq. v8 Judakkut Jerusalemi saassuppaat tigusaralugulu. Inui panamik toqorarpaat illoqarfillu ikuallatsillugu. v9 Taava Judakkut aterput Kana'anikkut Nunap Qaqqalittaani, Nunap Kujasissortaani Nunallu Qattunilittaani najugaqartut sorsuffigiartorlugit. v10 Judallu Kana'anikkut Hebronimi najugaqartut saassuppai ajugaaffigalugillu Sheshaji Akimanilu Talmajilu; Hebroni siornatigut Kirjat-Arbamik ateqaraluarpoq. v11 Tassanngaanniit Debirimi najugaqartut sorsuffigiartorpaat. Debiri siornatigut Kirjat-Seferimik ateqaraluarpoq. v12 Kalebi oqarsimavoq: »Paniga Aksa Kirjat-Seferimik tiguaasumut nuliartaaritissavara.« v13 Otnielip Kalebip nukaata Kenazip ernerata illoqarfik tiguarmagu Kalebip panini Aksa taassumunnga nuliartaaritippaa. v14 Aksalli Otnieli tikikkamiuk kimigiiserfigaa ataatani nunaminermik qinnuigeqqullugu. Aksa tikiulluni siutituumit aqqarmat Kalebip oqarfigaa: »Suna kissaatigaajuk?« v15 Paniata akivaa: »Tunissuteqarfiginnga. Nunap Kujasissortaani najugaqartumut nuliartaaritissimagamma puilasunik imeqarfinnik tuninnga.« Taava Kalebip puilasut qulliit alliillu panimminut tunniuppai. v16 Mosesip sakiata, Kenikkuusup kinguaavisa Judakkut ingerlaqatigaat Illoqarfimmit Palmertuumit Judap inoqajuitsuanut Aradip kujasissortaani tassanilu najugaqartuni nunassillutik. v17 Judap qatanngunni Simmiuut sorsukkiartoqatigaa Kana'anikkullu Sefatimi najugaqartut ajugaaffigalugit; illoqarfik Naalakkamut pigititatut piuneerussassanngortippaat; taamaattumillu Hormamik taavaat. v18 Judap tiguarpai Gaza nunalu eqqaaniittoq, Ashkaloni nunalu eqqaaniittoq aamma Ekroni nunalu eqqaaniittoq. v19 Naalakkap Judakkut ikiorpai, qaqqalittaalu tiguarpaat. Kisianni nunap narsalittaani najugaqartut qimaatissinnaanngilaat qamuteqarmata sorsuutinik saviminernik sanaasunik. v20 Kalebip Hebroni pissarsiaraa soorlu Mosesi taama peqqusisimasoq; Anakillu erneri pingasut tamaanngaanniit qimaatippai. v21 Benjaminikkulli Jebusikkut Jerusalemimi najugaqartut qimaatissinnaanngimmatigit Jebusikkut ulloq manna tikillugu Benjaminikkut Jerusalemimi najugaqaqatigaat. Josefikkut tiguagaat v22 Aamma Josefikkut aallarput Beteli sorsuffigiartorlugu, Naalakkallu najorpai. v23 Josefikkut Betelimut – siornatigut Luzimik ateqaraluartumut – alapernaarsuiartortitsipput, v24 paarsisuutitaasalu takuleramikku angut illoqarfimmit anisoq oqarfigaat: »Illoqarfimmut iserfissatsinnik ajoqersuutsigut, taava inuunerit asattuutissavarput.« v25 Angutip iserfissaminnik ajoqersuummatik illoqarfiup inui panaminnik toqorarpaat. Angulli ajoqersuussisoq ilaqutaalu tamaasa qanoq pinagit aallartiinnarpaat. v26 Taannalu Hittikkut nunaannukarpoq, tassanilu illoqarfiliorpoq Luzimillu atserlugu; ullorlu manna tikillugu taama ateqarpoq. Illoqarfiit tiguarneqanngitsut v27 Manassep qimaatissinnaanngilai Bet-Shanimi illoqarfinnguartaanilu najugaqartut, Ta'anakimi illoqarfeerartaanilu najugaqartut, Dorimi illoqarfeerartaanilu najugaqartut, Jibleamimi illoqarfeerartaanilu najugaqartut Megiddomilu illoqarfeerartaanilu najugaqartut; Kana'anikkullu tamaani najugaqaannarput. v28 Israelikkut pissaaneqaleqigamik Kana'anikkut pinngitsaalillugit sulisorilerpaat, qimaatinngilaalli. v29 Efraimip Kana'anikkut Gezerimi najugaqartut qimaatinngilai; Kana'anikkullu taakkua akornanni Gezerimi najugaqaannarput. v30 Zebulonip Kitronimi Nahalolimilu najugaqartut qimaatinngilai; Kana'anikkullu taakkua akornanni najugaqaannarput pinngitsaalisaallutilli sulisitaalerlutik. v31 Asherip Akkomi, Sidonimi, Aklabimi, Akzibimi, Helbami, Afikimi Rehobimilu najugaqartut qimaatinngilai; v32 Asherikkut Kana'anikkut, tassa nunap inuiisa, akornanni najugaqaannarput, qimaatinngimmatik. v33 Naftalip Bet-Shemeshimi Bet-Anatimilu najugaqartut qimaatinngilai; Kana'anikkut, tassa nunap inuiisa, akornanni najugassiinnarput. Bet-Shemeshilli Bet-Anatillu inui pinngitsaalisaallutik Naftalikkunnut sulisunngorput. v34 Danikkut Amorikkunnit qaqqanut qimaatinneqarput narsami najugaqatsaalineqarlutik. v35 Amorikkullu allaat Har-Heresimi, Ajjalonimi Sha'albimilu najugaqaannarput. Kingornali Josefikkut pissaaneqarnerulermata taakkununnga sulisitaalerput pinngitsaalisaallutik. v36 Akrabbimip itivittarfianiit, Selamiit nunap qatsissortaa ilanngullugu, Edomikkut nunagaat. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 2 Inngilip pillaalluni Bokimimi oqaasii v1 Naalakkap inngilia Gilgalimiit Bokimimut majuarluni Israelikkunnut oqarpoq: »Egyptenimiit siulersorpassi pisillusilu nunamut siuaasassinnut neriorsuutigisimasannut, ima oqarama: Ilissinnut angerusera atorunnaarsinngisaannassavara, v2 nunamilu maani najugaqartut angerfigeqatigissanngilasi; pilliivii aserortissavasi. Oqaatsikkali naalanngilasi. Qanormiuna iliortusi! v3 Taamaattumik oqarfiginiarpassi: Nunap inuii siunissigut qimaatissanngilakka. Tassaapput iperaattat qatiggassinnik iperartuisut, guutigisaallu ilissinnut napitiffissiaassapput.« v4 Naalakkap inngilia Israelikkunnut taama oqaloreermat inuit tamarmik qialerput. v5 Taamaattumik najugaq taanna Bokimimik taavaat. Tassanilu Naalakkamut pilliipput. Eqqartuussisoqarnerup nalaani Israelikkut tunussisut v6 Josvap katersuussimaffimminnit qimagutitereermatik Israelikkut tamarmik immikkut nunamut kingornussarsiarisaminnut aallarput nunassikkiartorlutik. v7 Inuit Naalagaq kiffartuuppaat Josva inuutillugu utoqqaallu Josvamit inuummersornerusut Naalakkallu Israelimut qanoq iliornerinik angeqisunik tamanik takunnissimasut suli inuutillugit. v8 Taava Josva Nunip ernera Naalakkap kiffaa toquvoq 110-nik ukioqarluni. v9 Ilivaat nunami nammineq pissarsiarisaani Timnat-Heresimi Efraimip qaqqalittaani qaqqap Ga'aship avannaani. v10 Kinguaariissoqatigiit taamani inuusut siuaasaminni qasuersaalereersimalermata ineriartulerput kinguaariissoqatigiit nutaat Naalakkap Israelikkunni naammassisaanik ilisimasaqanngitsut. v11 Taava Israelikkut Naalakkap isaani ajortumik iliulerput Ba'alillu guutisiorfigilerlugit. v12 Naalagaq siuaasamik Guutiat Egyptenimit anisitsisoq tunuppaat; guutillu allat, inuiaat eqqaminni najugaqartut guutisiorfigisartagaat, kiffartuuppaat. Taakku pallorfigisarpaat taamaaliornermikkullu Naalagaq narrutsatsillugu. v13 Naalagaq tunuppaat Ba'ali Astartellu guutisiorfigilerlugit. v14 Taava Naalakkap Israeli kamaatingaalerpaa, ujajaasullu assaannut tunniuppai piiaaffigitillugillu; tassa akeraannut eqqaanni najugaqartunut tunniuppai akeraannut sapersisillugit. v15 Sumiluunniit sorsukkaluaraangamik Naalakkap assaanit eqqorneqartarput ajunaartitaallutik, soorlu Naalakkap uppernarsaalluni taama oqarfigisimagai; annikilliungaalerpullu. v16 Taava Naalakkap siulersuisoqalersippai eqqartuussisunik, taakkualu Israelikkut piiaasunit aniguisittarpaat. v17 Kisianni eqqartuussisulluunniit naalakkumasanngilaat. Guutit allat allasiorfigaat pallorfigalugillu. Sivitsorianngitsoq aqqut siuaasamik ingerlavigisimasaat nigorpaat; siuaasatik assiginagit Naalakkap inassutai unioqqutippaat. v18 Naalagaq eqqartuussisuulersitsisaraangami taanna najortarpaa inuutillugulu innuttani akeraannit annaattarlugit. Naalakkammi naakkigisarpai annikilliortitaanertik nanertugaanertillu pillugit kappialagaangata. v19 Eqqartuussisorli toquniariaraangat ajortumik ilioqqilersarput, allaat siuaasamik iliornerannit ajornerusumik. Guutit allat guutisiorfigilersarpaat pallorfigalugillu. Suliarisatik ajortut naalasseriitsumillu inuuneqarnertik soraaruttanngilaat. v20 Taamaattumik Naalakkap Israeli kamaatingaalerpaa oqarlunilu: »Inuiaqatigiit ukua siuaasaminnut angeruserisara unioqqutimmassuk oqaatsikkalu naalannagit v21 inuiannik takornartanik Josvap toqunerani suli amiakkuusut ilaannik ataatsinilluunniit peersitaqaqqinnianngilanga. v22 Inuiatsigut taakkunatigut Israeli misilinniarpara Naalakkap aqqutigeqqusaa aalajangiussimaneraat ingerlavigiumaneraallu siuaasamik iliorsimanerattut, imaluunniit taamaaliorumannginnersut.« v23 Taava Naalakkap inuiaat taakku nunaanni uninngatiinnarpai; anisinngikkallarpai Josvallu assaanut tunniunnagit. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 3 v1 Inuiaat taakku tassaapput Naalakkap nunaanni uninngatiinnagai Israelikkut Kana'ani tiguniarlugu sorsunnermik misigisaqarsimanngitsut tamaasa taakkunatigut misilinniarlugit. v2 Taamaaliorpoq Israelikkut kinguaavi siornatigut sorsunnermik misigisaqarsimanngitsut sorsuttarnissaannut sungiusarniaramigit. v3 Uninngatinneqartut tassaapput filisterit naalagartaat tallimat, Kana'anikkut tamarmik, Sidonimiut Hivvikkullu Libanonip qaqqaani najugaqartut qaqqamit Ba'al-Hermonimiit Lebo-Hamatimut. v4 Taakku tamaaniipput Naalakkap Israelikkut misilinniarmagit paasiniarlugu inatsisit Naalakkap Mosesi aqqutigalugu siuaasaminnut tunniussimasai naalakkumaneraat. v5 Israelikkut maanna najugaqarput Kana'anikkut, Hittikkut, Amorikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu akornanni. v6 Taakkua panii nulissiuttarpaat namminnerlu panitik taakkua ernerinut nulissiutitittarlugit; Israelikkullu takornartat guutii guutisiorfigaat. Otnieli v7 Israelikkut Naalakkap isaani ajortumik iliulerput. Naalagaq Guutertik tunuppaat Ba'alit Astartellu guutisiorfigalugit. v8 Taamaattumik Naalakkap Israeli kamaatingaalerpaa. Kushan-Rishatajimimut Aram-Naharajimip kunngianut tunniuppai. Ukiuni arfineq-pingasuni Israelikkut Kushan-Rishatajimi kiffartuuppaat. v9 Taava Israelikkut Naalagaq torlorfigaat, Naalakkallu Israelikkut akornanni saqqummersoqartippaa aniguisitsisissaannik taassumunngalu annaatitillugit. Taanna tassaavoq Otnieli Kenazip Kalebip nukaata ernera. v10 Otnieli Naalakkap anersaavata tikippaa, Israelimilu eqqartuussisunngorpoq. Sorsukkiartorluni aallarpoq, Naalakkallu Kushan-Rishatajimi Aramimi kunngiusoq assaanut tunniuppaa naalatsigilersillugu. v11 Tamatuma kingorna ukiuni 40-ni nunami eqqissineqarpoq. Taava Otnieli Kenazip ernera toquvoq. Ehudi v12 Israelikkut Naalakkap isaani ajortumik ilioqqilerput. Taava Naalakkap Egloni Moabip kunngia taakkununnga naalagaalersippaa Naalakkap iluarinngisaanik iliorsimammata. v13 Eglonip Ammonikkut Amalekikkullu ililiuppai, Israelikkullu sorsuffigiartorpai ajugaaffigalugit Illoqarfillu Palmertooq tigusaralugu. v14 Ukiuni 18-ini Israelikkut Egloni Moabip kunngia kiffartuuttariaqarpaat. v15 Taava Israelikkut Naalagaq torlorfigaat, Naalakkallu Israelikkut akornanni saqqummersoqartippaa aniguisitsisinnaasumik, taanna tassaavoq Ehudi Gerap ernera Benjaminikkuusoq. Ehudi saamiuvoq. Ilaanni Israelikkut Ehudi aallartippaat Eglonimut Moabip kunngianut tunissutinik nassartillugu. v16 Ehudi panaliorpoq illuttut kiinalimmik gomeditut ataatsitut takitigisumik atisamilu ikeranni makitsiminut aalajangerlugu talerpimmi tungaani. v17 Taava tunissutissat sassaappai Eglonimut Moabikkut kunngiannut; taanna pualasoorsuuvoq. v18 Ehudip tunissutissat tunniussoreeramigit angutit tigumiartini ingerlaqatigai. v19 Namminerli Pesilimimit Gilgalip eqqaaniittumit kunngimut uterpoq imalu oqaqqusilluni: »Kunngi, allat tusagassarinngisaannik nalunaarutissaqarfigaakkit.« »Uatsi, oqanngikkallaat!« Kunngi oqarpoq, taavalu inuit isersimaqataat tamarmik anipput. v20 Ehudip kunngi iserfigaa kisimiilluni illup qaavani inimini nillataartumi issiasoq. Ehudip oqarfigaa: »Guutimit pisumik oqaasissaqarfigaakkit.« Taava kunngi issiavimminit nikuippoq. v21 Nikuittorlu Ehudip saamimminik panaq saneqqamini talerpimminiititani tiguaa akuaanullu kappullugu v22 tigummivia ilanngullugu ikiatigut ilummut appakartillugu. Pualaqimmat panap savissaa morsoqqavoq, tassami panaq akuaanit amunnginnamiuk. v23 Taava Ehudip inimut paarlermut anilerami inip illup qaavaniittup matua matuaa parnaarlugulu. v24 Anereersoq kunngip kiffai tikiupput, inillu matua parnaarsimasoq takugamikku isumaliorput: »Immaqaana ineeqqamut nillataartumut aquikkiartorsimasoq.« v25 Sivisuumik utaqqigaluarsinnarlutik kunngip matu ammanngiinnarmagu matuersaat aariarlugu parnaarussaarpaat. Takuaallu naalagartik toqungalluni natermi nalasoq. v26 Kunngip kiffai utaqqitillugit Ehudi aniguisimavoq. Pesilimi qaangerlugu ingerlareerami Se'irami isumannaatsumik inissippoq. v27 Efraimip qaqqalittaanut pilluni sulluartaammik qarlortarpoq. Israelikkut qaqqanit ateqatigaat; namminerlu siulersortuuvoq. v28 Oqarfigai: »Malinniarsinga! Naalakkammi akeqqasi Moabikkut ilissi assassinnut tunniuppai.« Malillugu aterput, Jordanillu naloraartariai paarsisulerpaat Moabikkunnut ikaarfigisinnaajunnaarsillugit; ataasinnguarluunniit ikaartinngilaat. v29 Taamanikkut toqorarpaat Moabikkut 10.000-it missaanniittut, tamarmik angutit pillagunartut qunusuitsullu; ataatsimilluunniit aniguisoqanngilaq. v30 Ulloq taanna Moabikkut Israelikkunnut naalatsigitinneqalerput, nunamilu ukiuni 80-ini eqqissineqarpoq. Shamgari v31 Shamgarip Anatip ernerata Ehudi kingoraarpaa. Taassuma filisterit 600-t ajaappissamik suugalimmik ussinnik ungoorissutaasartumik sakkoqarluni toqorarpai. Taassumattaaq Israeli annaappaa. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 4 Debora Barakilu v1 Ehudi toqoreermat Israelikkut Naalakkap isaani ajortumik ilioqqilerput, v2 Naalakkallu kunngimut Kana'anikkuusumut Jabinimut Hasorimi kunngiusumut tunniuppai. Sisera Haroshet-ha-Gojimimi najugaqartoq kunngip sakkutuuinut naalagaanertaavoq. v3 Israelikkut Naalagaq torlorfigaat; Jabinimi qamutinik saviminiusunik 900-nik sorsuuteqarpoq, ukiunilu 20-ni Israelikkut sakkortuumik qunutitarisimavai. v4 Debora Lappidotip nulia, pruffiiti arnaq, taamani Israelikkunni eqqartuussisuuvoq. v5 Taanna issiasarpoq Deborap Palmiata ataani, Ramap Betelillu akornanni Efraimip qaqqalittaani. Israelikkut Debora tassunga ornittarpaat eqqartuussisutigut suliassat suliaritikkiartorlugit. v6 Deborap Baraki Abinoamip ernera Kedeshimit Naftalimiittumit qaaqqutippaa oqarfigalugulu: »Tusaruk Naalakkap Israelip Guutiata peqqussutaa imaattoq: Aallarit qaqqamullu Taborimut majuarlutit! Angutinik 10.000-inik Naftalikkuusunik Zebulonikkuusunillu ilaqassaatit! v7 Taava Sisera Jabinip sakkutuuisa naalagaanertaat qamutinik sorsuusisartillugu sakkutuulisartillugulu ilinnukartissavara, kuunnguamut Kishonimut, illillu assannut tunniullugu.« v8 Baraki akivoq: »Ilagissagumma aallassaanga. Ilaassanngikkuilli aallassanngilanga.« v9 Debora oqarpoq: »Taavami ilagissavakkit. Tamannali sorsukkiartornissanni ilinnut nersornaataassaanngilaq Naalakkap Sisera arnap assaanut tunniukkumaarmagu.« Taava Debora aallarpoq Baraki Kedeshimukaqatigalugu. v10 Barakip Zebulonikkut Naftalikkullu Kedeshimukartippai sakkulersussammata. Angutit 10.000-it ingerlaqatigaat, Deboralu aamma ilaavoq. v11 Heberip Kenikkuusup Kenikkoqatini, Hobabip Mosesip sakiata kinguaavi, avissaarsimavai Elon-Besa'anannimilu Kedeship eqqaaniittumi tupersimalluni. v12 Siserap tusaramiuk Baraki Abinoamip ernera qaqqamut Taborimut majuartoq v13 qamutini sorsuutit 900-t saviminiusut tamaasa sorsuttussaatinilu tamaasa katersorpai ingerlallugillu Haroshet-ha-Gojimimiit kuunnguamut Kishonimut. v14 Taava Debora Barakimut oqarpoq: »Maannga aallarit! Naalakkammi ullumi Sisera illit assannut tunniutissavaa. Naalakkap sorsunnermi siulersussavaatit.« Taava Baraki qaqqamit Taborimit aterasuarpoq, angutillu 10.000-it malippaat. v15 Naalakkallu Siserap qamutaani sorsuutini tamani sakkutuuisalu tamarmik akornanni ularussineqartippaa Barakip sioraani, Siseralu qamutinit aqqarluni pisuinnaq qimaavoq. v16 Barakilli qamutit sakkutuullu malersorpai Haroshet-ha-Gojimi tikillugu, Siserallu sakkutuui tamarmik panamik toqutaapput; ataatsimilluunniit amiakkoqanngillat. v17 Sisera nammineq qimaalluni Jaelip toqqanut pivoq; Jaeli tassa taanna Kenikkuusup Heberip nulia. Jabinimi Hasorip kunngia Heberillu eqqarleriissortai aaqqiagiillutik inuupput. v18 Jaelip Sisera parsiarpaa oqarfigalugulu: »Uatsinnut ilaginnga, naalagaq, uatsinnukarniarit! Ersissanngilatit!« Taava Sisera Jaeli ilagalugu tupermut iserpoq, Jaelillu qipimmik ulippaa. v19 Siserap Jaeli oqarfigaa: »Immisilaannga, qilalivikkama.« Jaelip immuusivini amiusoq ammariarlugu imertippaa kingumullu qipimmik ulillugu. v20 Siserap Jaeli oqarfigaa: »Toqqup ammarnganiissaatit, aggersoqarpallu tupermilu isersimasoqarnersoq apeqqutigineqarluni isersimasoqannginnerarumaarpat.« v21 Taava Jaelip Heberip nuliata toqqup paagutaasa ilaat tigoriarlugu nipaarsaarluni iserfigaa kaatalisarluni, toqqullu paagutaa tulliatigut kaattaappaa illuatigut nunamut kapputitillugu; Siserami qasusimaqigami itisuumik sinilersimagami. Taamaalilluni Sisera toquvoq. v22 Taamaalisorlu Baraki tikiuppoq Sisera malersorlugu. Jaelip annivigaa oqarfigalugulu: »Qaallutit angut ujakkat takoriassagit.« Baraki Jaeli ilagalugu tupermut iserpoq takullugulu Sisera toqungalluni nalasoq tullimigut toqqup paagutaanik kappussivigineqarsimalluni. v23 Taamaalilluni Guutip ulloq taanna Kana'anikkut kunngiat Jabini Israelikkunnit qunutitaatippaa. v24 Israelikkunnut naalatsigititaaneq Jabinimut nanertuutaanerujartuinnarpoq, naggataatigullu Jabini toquinnarpaat. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 5 Deborap erinarsugassiaa ajugaanerminik v1 Ulloq taanna Deborap Barakillu Abinoamip ernerata erinarsugassiaq una appippaat: v2 Israelimi naalagaasut sorsunnissamut piareersarmata, inuillu kajumillutik aggermata Naalagaq unnersiutigisiuk! v3 Tusaagitsi kunngit! Naalaaritsi naalagaanerit! Erinarsorfiginiarpara, tassami erinalimmik unnersiutiginiarpara Naalagaq, Israelip Guutia. v4 Naalagaq, Se'irimit anigavit Edomip nunaanit ingerlaleravit nuna sajuppoq, qilammiit siallerpoq, nuissat imermik kuisiinnavipput. v5 Qaqqat sajupput Naalakkap kiinaata saani, Sinajip Naalagaata, Naalakkap Israelip Guutiata kiinaata saani. v6 Shamgarip Anatip ernerata nalaani, Jaelip nalaani, aqquserngit ingerlavigineqassaarput, angalasut aqqusininnguatigoortalerput, aqqutaasartut nigorsimaqalugit; v7 illoqarfeeqqat inuerussimapput, inuerussimapput Israelimi. Illit, Debora, naalaganngunngikkallaravit, naalaganngunngikkallaravit Israelimi anaanaalerlutit, v8 eqqortinnaveeqqutinik qalugiusanillu takussaasoqanngilaq 40.000-ini Israelimiittuni – allanik guutissarsipput siornatigut nalusaminnik. v9 Tulluusimaarutigaakka Israelikkut siulersortaat, inuillu kajumillutik peqataasut. Naalagaq unnersiutigisiuk! v10 Ilissi siutituuni qaqortuni qimussersusi, ilissi siutituut uliinik issiaataqartusi, ilissi aqqusinermi angalaartusi, unnersiutiginnigitsi! v11 Tusaasigit imermik agguaasut nersutit imeriartortarfiini. Naalakkap naapertuilluarnera unnersiutigaat. Israelip illoqarfeeraanut naapertuilluarnera. – Taava Naalakkap innuttai isaaffinnut aterput. – v12 Eqeerit, eqeerit, Debora, eqeerit, eqeerit, erinarsorlutit appigit! Nikuigit, Baraki, tigusariniakkit, Abinoamip ernera! v13 Amiakkuusut aterput tassaallutik sorsuttartorsuit. Naalakkap innuttai aterput tassaallutik pissarsuit. v14 Efraimimiit, Amalekimi sorlaqartumit, malippaatsit, Benjamini, innuttatillu. Makirimiit aterput siulersuisut, Zebulonimiit naalagaanerit tigumiartagaannik tigumiaqartut. v15 Issakarimi naalagaasut Debora ingerlaqatigaat. Issakari Baraki malillugu narsamut aterpoq. Kuunnguani Rubenip nunaaniittuni sivisuumik nangaasoorsimagallarput. v16 Sooq nersutaatinut isertitsisarfimmi uninngaannarpit nersutaatinik paarsisut qarlortarpalunnerat tusarnaarniarlugu? Kuunnguani Rubenip nunaaniittuni sivisuumik nangaasoorsimagallarput. v17 Gileadi uninngaannarpoq Jordanip ungataani. Sooq Dani umiarsuarni kiffanngorpa? Asheri sinerissamiiginnarpoq, kangerliumanerniiginnarpoq. v18 Zebuloni tassa inuiaat inuunerminnik navialisitsisut, Naftalitut nunap qattunersaani. v19 Kunngit tikiupput sorsullutillu, sorsupput Kana'anip kunngii Ta'anakimi Megiddop kuuisa eqqaanni; sølvimilli pissarsiassaminnik tiguagaqanngillat. v20 Sorsupput ullorissat qilammiit, ingerlavimminniit Sisera sorsuffigaat. v21 Kuuguppaa kuunnguup Kishonip, kuunnguup Kishonip qangarujussuarli tamaani kuuttup. – Tarniga, pissaaniliullutit sassarit! – v22 Hestit angutivissat kukiffaasa nunamut tuttarneri qangami makkuluppalunnguarsi, pangalillutik, pangalillutik qimaammata. v23 Merozi perloqqusiuk, oqarpoq Naalakkap inngilia, perloqquniarsigit tassani najugaqartut! Taakkuami Naalagaq ikioriartunngilaat, Naalagaq ikioriartunngilaat pissarsuullutik. v24 Jaeli Kenikkuusup Heberip nulia pilluaqqusaali arnat akornanni, pilluaqqusaali arnat tupermi najugaqartut akornanni. v25 Sisera imermik qinummat immummik tunivaa, aggiuppaa immuk kinersitaq puugutaasami akisuumiittoq. v26 Saamimminik tiguaa toqqup paagutaa talerpimminillu kaataq. Paagut Siseramut kaattaappaa, niaqua qupillugu tullialu sequmillugu paagummik puttussiffigalugu. v27 Jaelip isigaasa akornanni aqullaarpoq; uppippoq makeqqinnanilu. Aqullaarpoq isigaasa akornanni, aqullaarfimmini nalavoq toquissimalluni! v28 Siserap anaanaa igalaakkut itsuartorpoq, igalaat assiaqutaasa akornisigut suaarpoq: »Sooruna qamutai taama takkukkumaataartigisut? Naammi qamutaasa sorsuutit perpalunnerat?« v29 Arnartaasa silatunersaata akivaa, akissutaalu Siserap anaanaata iluariinnarpaa: v30 »Qularnanngilaq ujajakkatik agguaatilerpaat: Arnaq ataaseq arnalluunniit marluk angummut ataatsimut, tiguakkat ilaat annoraassiassaq qalipaatigissoq Siseramut, tiguakkat ilaat annoraassiassaq qalipaatigissoq, atisassaq allapalaagaq ataaseq marlulluunniit ujajaasup nuilaqutissaa.« v31 Taamatut nungutitaassapput akeqqatit tamarmik, Naalagaq. Ilinnilli asannittut ikkumaarput seqinertut pissaaneqangaarluni nuilersutut. Tamatuma kingorna ukiuni 40-ni nunami eqqissineqarpoq. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 6 Gideoni eqqartuussisunngortitaasoq v1 Israelikkut Naalakkap isaani ajortumik iliulerput. Taava Naalakkap Midjanikkut assaannut tunniuppai, ukiunilu arfineq-marlunni v2 taakkua Israelikkut naalatsigaat. Midjanikkunnut ersigamik Israelikkut iluarsaappaat qimarngufissat qaqqaniittut, tassa qaarusuit pallittaalisallu qaqqaniittut. v3 Israelikkut naatitassanik siaruarteriniariaraangata Midjanikkut, Amalekikkut Kangiamiullu takkuttarput saassuttarlugillu. v4 Israelikkut nunaataat tammaarfigisarpaat nunamilu naatitat aserortertarlugit Gaza tikivillugu. Israelikkut inuussutissaannik sumilluunniit amiakkoqartitsineq ajorput – savamilluunniit ussimmilluunniit siutituumilluunniit naamerluinnaq. v5 Pillertarpassuartut amerlatigalutik tikiuttarput nersutaatitik nassarlugit tupilisarlutillu. Tamakku qatigattuujutaalluunniit kisissaanngillat. Midjanikkut sumulluunniit pigaangamik nuna suerutivittarpaat. v6 Midjanikkut Israelikkut piitsunngortilluinnarpaat. Taava Israelikkut Naalagaq torlorfigaat. v7 Midjanikkut naalliutsitsinerat pillugu torlorfigimmanni v8 Naalakkap pruffiitimik aallartitsivigai, taannalu oqarpoq: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Egyptenimit majuartippassi inussiaataaffimmit anisillusi. v9 Egyptenimiunit inuiannillu ilissinnik qunutitsisunit tamanit aniguisippassi; ilissinnit qimaatippakka nunaallu ilissinnut tunniullugu. v10 Ima oqarfigaassi: Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi. Amorikkut najugaqarfigisasi guutii mianerissanngilasi. Kisianni naalakkumanngilassinga.« v11 Taava Naalakkap inngilia tikiuppoq orpiullu egip ataanut ingilluni Oframi Joaship Abiezerikkuusup pigisaani. Tamatuma nalaani Gideoni Joaship ernera tunguiaaffimmi qajuusiassanik karrertaajaavoq karrit isumannaarniarlugit Midjanikkunnit tiguneqaqqunagit. v12 Naalakkap inngilia taassumunnga tikiuppoq oqarlunilu: »Naalakkap najorpaatit, sorsuttartuusutit qunusuitsoq!« v13 Gideoni akivoq: »Tusaannga, naalagaq! Naalakkap najorpatigut sooq perlunnik tamakkuninnga tamanik pisoqarsimava? Sooq tupinnartulianik siuaasatta oqaluttuarisartagaasa assinginik pisoqassaarpa? Siuaasavummi oqaluttuarput Naalakkap Egyptenimit anisikkaatik; maannali Naalakkap ajattorpaatigut Midjanikkullu assaannut tunniulluta.« v14 Taava Naalakkap Gideoni saallugu oqarfigaa: »Nukitit atorlugit Israelikkut Midjanikkut assaannit aniguisikkiartukkit! Uanga aallartitaraakkit.« v15 Gideoni akivoq: »Tusaannga, naalagaq! Qanoq ilillunga Israelikkut aniguisissinnaavakka? Eqqarlerisakka Manassekkunni nikanarnersaapput, uangalu ataatama inoqutaani nukarlersaavunga.« v16 Taava Naalakkap oqarfigaa: »Uanga najorumaarpakkit! Midjanikkut tamaviisa toqorassavatit.« v17 Gideoni oqarpoq: »Isinnut saammaannarsisimaguma taava nalunaaqutiliorit uppernarsarlugu illiusutit uannut oqaluttoq. v18 Maannga qimagutissanngilatit tunissutissannik tikiussereertinnanga taannalu ilinnut sassaatereertinnagu.« Naalagaq akivoq: »Uternissannut maani utaqqissaanga.« v19 Gideonip angerlarluni savaasaaraq pilliutissaq piareersarpaa, qajuusanillu efamik ataatsimik tiguseriarluni seernarsaateqanngitsumik timiusaliorpoq. Neqi koorimut ikivaa suppaalu igamut kuillugu. Taava egip ataani issiasumukaappai. Tikiummagit v20 inngilip oqarfigaa: »Neqi timiusarlu seernarsaateqanngitsoq tigoriarlugit qaarsumut ilikkit suppalu taakkununnga kuillugu!« Gideoni taamaaliorpoq. v21 Taava Naalakkap inngiliata ajaappiaq tigumiani isatsippaa nuuanillu neqi timiusarlu seernarsaateqanngitsoq attorlugit. Innerlu qaarsumit anillappoq neqilu iffiugarlu ikuallallugit, Naalakkallu inngilia takussaajunnaarpoq. v22 Gideonip paasigamiuk takusani tassaasoq Naalakkap inngilia, oqarpoq: »Ila Guuti Naalagaq, Naalakkap inngilia kiinarsillugu takuara!« v23 Naalakkalli oqarfigaa: »Eqqissigit! Erseqinak, toqussanngilatit!« v24 Gideoni tamaani Naalakkamut pilliiviliorpoq atserlugu »Naalagaq eqqissisitsisuuvoq«. Pilliivik taanna ulloq manna tikillugu napavoq Oframi Abiezrikkut pigisaanni. v25 Unnuaq taanna Naalagaq Gideonimut oqarpoq: »Ataatavit ussiutaasa ilaat, ussik inersimasoq arfineq-marlunnik ukiulik, tiguuk. Ataatavit Ba'alimut pilliiviutaa aserorteruk napasorlu Asheramut pigititaq sanianiittoq killorlugu. v26 Qattorngup qaarsuusup taassuma qaavani Naalakkamut Guutinnut pilliiviliussaatit najoqqutareqqusat malillugit. Taava ussik inersimasoq pilliutitut ikikkagassatut pilliutigissavat. Napasoq Asheramut pigititaq kipisat qisugissavat.« v27 Gideoni inussiaatimi ilaat qulit peqatigalugit Naalakkap peqqusineratut iliorpoq. Ilaquttani illoqarfimmiullu angutitaat ersigigamigit ulluunerani suliassani naammassinianngilai unnuaaneranili taamaaliorluni. v28 Aqaguani ullaakkut illoqarfimmiut angutitaat makikkamik takuleramikku Ba'alimut pilliivik aserortersimasoq napasorlu Asheramut pigititaq sanianiittoq kipineqarsimasoq pilliiviliamilu nutaami ussik inersimasoq taanna pilliutigineqarsimasoq v29 imminnut oqarfigipput: »Kinaana taamaaliorsimasoq?«. Taava apersuipput paasiniaallutik tusarlugulu Gideoni Joaship ernera taamaaliorsimasoq. v30 Taava Joashimut oqarput: »Ernerit uatsinnut anisinniaruk! Toqunneqassaaq Ba'alimut pilliivik aserortersimagamiuk napasorlu Asheramut pigititaq sanianiittoq kipisimallugu.« v31 Joashilli eqqaminiittut tamaasa oqarfigai: »Ilumut Ba'ali illersorniarpisiuk? Ilumut annaanniarpisiuk? Taamaaliortoq qaalertinnagu toqussaaq. Ba'ali guutiuguni nammineq imminut illersorniarli, pilliivini aserorterneqarsimammat.« v32 Ulloq taanna Gideoni Jerubba'alimik atserpaat ima oqaramik: »Ba'ali nammineq taassumunnga pilliivimminik aserorterisumut akiuunniarli!« v33 Midjanikkut, Amalekikkut Kangiamiullu tamarmik katersuupput. Jordanikkut ikaarput Jizre'elillu narsartaani tammaarlutik. v34 Taava Naalakkap anersaavata Gideoni ativaa. Gideoni sulluartaammik qarlortarpoq, Abiezrikkullu katersuuffigaat malillugulu. v35 Naggueqatini Manassekkut tamaasa tamanit qaaqqutippai. Taakku aamma ilannguffigaat. Taamatuttaaq Asheri, Zebuloni Naftalilu qaaqqutippai; taakkulu aggerput ilannguffigalugillu. v36 Gideoni Guutimut oqarpoq: »Oqarsimanerit malillugu Israelip aniguisinnissaanut atorumagumma v37 taava savap meqquinik maanga karrertaajaaffimmut ilisissaanga. Meqqut kisimik kanernermit isugutsersimassappata nunali eqqaanniittoq panerluni, taava ilisimalissavara Israelip aniguisinnissaanut atorumagimma, soorlu taama oqarsimasutit.« v38 Taamatullu pisoqarpoq. Gideonip aqaguani ullaakkut meqqut siggorpai, isugutsersimangaaramillu masaata puugutaasaq ulikkaarpaa. v39 Taava Guutimut oqarpoq: »Kamaanniaqinanga aamma oqaloqqilerama. Meqqut uku atorlugit misileeqqikkumagaluarpunga. Tamatumuuna meqqut panerilit nunalu eqqaanniittoq tamarmi kanernermit isugutsersimalluni.« v40 Unnuarlu taanna Guuti taamaaliorpoq. Meqqut kisiisa panersimatippai nunali eqqaanniittoq tamaat isugutsersimatillugu. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 7 Gideonip Midjanikkut ajugaaffigigai v1 Aqaguani Jerubba'ali, tassa Gideoni, angutitani tamaasa ilagalugit puilasup Harodip killingani tammaarput Midjanikkut sakkutuui narsartami qattorngup Morep avannaani tammaarsimatillugit. v2 Taava Naalagaq Gideonimut oqarpoq: »Angutit ilatit Midjanikkunnik tunniussivigissallugit amerlagaakka Israeli usorsitsaarnialeqimmat oqarluni: Uanga nammineq assamma ajugaatippaannga. v3 Taamaattumik inunnut suaarit: Ersisut annilaangasullu uterlutik angerlaannarsinnaapput!« Gideonip taamatut immikkoortiterpai, angutillu 22.000-it uterput 10.000-illu sinnerullutik. v4 Naalagarli Gideonimut oqarpoq: »Inuit suli amerlavallaarput. Kuummut atertikkit, tassani immikkoortiterissutissavakkit. Ilinnut ilageqqusama tamarmik ilagissavaatsit; ilageqqunngisamali ilagissanngilaatsit.« v5 Taava Gideonip sakkutuuni kuummukartippai, Naalakkallu oqarfigaa: »Qimmit pisarnerattut imermik aluttut tamaasa immikkoortissavatit seeqqummerlutik imertuni.« v6 Imermik alullutik imertut 300-upput. Sinneri tamarmik seeqqummerlutik assamminnik qalusisarlutik imerput. v7 Taava Naalagaq Gideonimut oqarpoq: »Angutit taakku 300-t aluttut atorlugit ajugaatinniarpassi, Midjanikkullu illit assannut tunniunniarpakka. Ilaat tamarmik angerlaannarsinnaapput.« v8 Angutit 300-t taakkua taqussat sulluartaatillu ilamik angerlartut nassatarigalui tiguaat. Taava Gideonip Israelikkut allat tamaasa angerlartippai; angutit 300-t kisiisa imminiitippai. Midjanikkut tammaarsimaffiat qooqqumi atsinnerusumiippoq. v9 Unnuaq taanna Naalagaq Gideonimut oqarpoq: »Tammaarsimaffiannut sassarterniarit, illit assannut tunniutissavara. v10 Saassussinissannut ersiguit taava sakkunnik tigumiussisit Pura ilagalugu tammaarsimaffimmukaqqaarallaat. v11 Suna oqaluuserineraat naalaarniaruk, taava tammaarsimaffiup saassunnissaanut sapiissuseqalissaatit.« Gideoni sakkuminillu tigumiussisini Pura aterput tammaarsimaffiup avammut killingani nakkutilliisuutitat tikillugit. v12 Midjanikkut, Amalekikkut Kangiamiullu tamarmik narsami tammaarsimapput pillertatut amerlatigalutik; qatigattuujutaallu amerlangaaramik sissap sioraasut kisissaanngillat. v13 Gideoni tikiuttorlu ilaata aappani oqaluttuuppalulerpaa sinnattuminik. Oqarpoq: »Sinnattoraara suaasiassanit timiusaliaq Midjanikkut tammaarsimaffiata tungaanut assakaasoq. Toqqit ilaat aporamiuk uppitippaa nunamut siaartillugu!« v14 Taava oqarfigisaata akivaa: »Allaanavianngilaq, tassaassaaq Israelikkuusup Gideonip Joaship ernerata panaa. Guutip Midjanikkuusut tammaarsimaffillu tamaat taassuma assaanut tunniussimavai.« v15 Gideonip sinnattoq oqaluttuarineqartoq nassuiarneqarneralu tusaramigit qinulluni sikippoq. Taava Israelikkut tammaarsimaffiannut uterpoq oqarlunilu: »Makigitsi! Naalakkap Midjanikkut tammaarsimaffiat ilissi assassinnut tunniuppaa.« v16 Angutit taakku 300-t pingasuinngorlugit immikkoortippai. Tamaasa tunivai sulluartaatinik tigumisserlugillu qummuattanik imaqanngitsunik nanerussanillu ikumasunik qummuattaniititassaannik. v17 Angutitani oqarfigai: »Isigisinga issuarlungalu; tammaarsimaffiup avammut killinganut piguma uattut iliussaasi. v18 Uanga ingerlaqatikkalu sulluartaatinik qarlortalerutta aamma ilissi tammaarfik tamaat ungullugu qarlortassaasi imalu suaartarlusi: Naalagaq pillugu, Gideonilu pillugu!« v19 Gideoni angutillu taakkua 100-t ingerlaqataasa tammaarsimaffiup avammut killinga tikippaat pigaarfiit aappaat aallartittoq pigaartuusussallu nikinnerat eqquffaarillugu. Taava sulluartaatinik qarlortarput qummuattallu tigumiatik sequmillugit. v20 Pingasuinngorlutik immikkoortissimasut tamarmik sulluartaatinik qarlortarput qummuattallu nassatatik sequmillugit. Nanerussat saamimminnik tigumiarpaat, talerpimminnillu sulluartaatit qarlortaatitik tigumiarpaat. Taavalu suaarput: »Panasi silutsissigit Naalagaq pillugu Gideonilu pillugu!« v21 Tamarmik iniminni qeqaannarput tammaarsimaffik kaajallallugu. Tammaarsimaffimmiittut tamarmik arpallutik nilliallutillu qimaalerput. v22 Angutit taakku 300-t sulluartaatinik qarlortartillugit Naalakkap tammaarsimaffimmiittut tamaasa imminnut panaatsilerpai. Sakkutuut qimaapput Bet-ha-Shittamut, Sererap tungaanut, Abel-Meholap Tabbatip akianiittup sinaa tikillugu. v23 Taava Israelikkut Naftalimit, Asherimit Manassemillu tamarmit pisut katersuutitinneqarput Midjanikkullu malersulerpaat. v24 Gideoni Efraimip qaqqalittaanut tamarmut nalunaariartortitsivoq ima oqaqqusilluni: »Aterlusi Midjanikkut saassukkiartorsigit kuukkullu ikaarnaveersimatillugit Bet-Bara Jordanip sinaaniittoq tikivillugu!« Efraimikkut angutitaat tamavimmik naalakkerneqarput sorsukkiartoqqullugit, kuummullu aqqutit assersimavaat Bet-Bara Jordanip sinaaniittoq tikivillugu. v25 Tigusaraat Midjanikkut naalagaat marluk, Orebi Ze'ebilu. Orebi toquppaat Orebip Qaarsuani, Ze'ebilu toquppaat Ze'ebip Tunguiaaffiani; taava Midjanikkut malersulerpaat. Orebip Ze'ebillu niaqui Gideonimukaappaat Jordanip illuatungaanut. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 8 v1 Efraimikkut Gideonimut oqarput: »Qanoq-una iliorfigigitsigut? Midjanikkunnut sorsukkiartoravit sooq uagut qaaqqunngilisigut?« Sakkortuumillu avoqqaarlerfigaat. v2 Gideonilli oqarfigai: »Uanga naammassisara suugami ilissi naammassisassinnut naleqqiullugu? Efraimip viinnissanit kingunikusiai ajunnginnerunnginnerpat viinnissanit Abiezerip katersugaanit? v3 Guutip Midjanikkunni naalagaasut Orebi Ze'ebilu ilissi assassinnut tunniuppai. Uanga sumik tamatumunnga naleqqiunneqarsinnaasumik naammassisaqarsimanerpunga?« Taama oqaluffigimmatik noqqillapput kamaakkunnaarlugulu. v4 Gideoni angutitanilu 300-t Jordanimut pipput ikaarlutillu. Qasusimapput akeqqat malersortuarsimagamikkit. v5 Taava Sukkotimiunut oqarpoq: »Angutit ilakka timiusamik tunitsiarsigit qasusimaqimmata. Midjanikkut kunngii Zeba Salmunnalu malersorpakka.« v6 Sukkotimi naalagartaasut akipput: »Imaappa Zeba Salmunnalu tigusarereersimagakkit sakkutuutit timiusamik tuneqqugitit?« v7 Taava Gideoni oqarpoq: »Naalakkap Zeba Salmunnalu uanga assannut tunniutereerpagit inoqajuitsup orpigaanik kapinartulinnik naasupilunnillu kapinartulinnik anaalerumaarpassi!« v8 Tassanngaanniit Penuelimukarpoq inuilu Sukkotimiunut oqarnermisut oqarfigalugit, taakkuli Sukkotimiutut akipput. v9 Taava angutit Penuelimiittut oqarfigai: »Ajugaallunga uteruma pallittaalisarsi aserorterumaarpara.« v10 Zeba Salmunnalu Karkorimi tammaarsimapput sakkutuutik 15.000-it missaat ilagalugit. Taakku tassaapput kangiamiut sakkutoorpassuinit amiakkuulersut, angutit sakkulisarsinnaasut 120.000-it toqutaasimagamik. v11 Gideoni qummukarpoq tupermiut aqqutaatigut Noba Jogbehalu kangeqqullugit, sakkutuullu isumannaatsumik inississimasorisuugaluit ajugaaffigai. v12 Midjanikkut kunngii marluk Zeba Salmunnalu qimaapput, Gideonillu malersorpai tigusaralugillu, sakkutuullu tamarmik annilaangaarput. v13 Gideoni Joaship ernera sorsoreerluni uterami Heresillu itivittarfianiit tikilluni v14 tigusaraa angut inuusuttoq Sukkotimioq, assigiinngitsunillu paasiniaaffigaa. Inuusuttup taassuma Sukkotimi naalagartat utoqqaanertallu katillutik 77-iusut aqqi allappai. v15 Gideonip Sukkotimiut angutitaat tikikkamigit oqarfigai: »Aajuku Zeba Salmunnalu uannut mitalliissutigisasi oqarlusi: Imaappa Zeba Salmunnalu tigusarereersimagakkit sakkutuutit timiusamik tuneqqugitit?« v16 Taava illoqarfimmi utoqqaanertat tigusarai, inoqajuitsullu orpigaanik kapinartulinnik naasupilunnillu kapinartulinnik tiguseriarluni Sukkotimiut taakkuninnga anaalerpai. v17 Penuelip pallittaalisaa aserorterpaa illoqarfiullu inui toqorarlugit. v18 Taamaalioreerami Zeba Salmunnalu oqarfigai: »Inuit Taborimi toqutasi qanoq isikkoqarpat?« Taakku akipput: »Illit assigaatsit; tamarmik kunngip ernerisut isikkoqarput.« v19 Gideoni oqarpoq: »Taava tassaasimassapput qatanngutikka, uanga nammineq anaanama erneri. Ilumut uumammat Naalagaq: inuutiinnarsimagaluarussigit maanna toqussanngikkaluarpassi.« v20 Taava Jeterimut, ernerminut angajullermut, oqarpoq: »Orneriarlugit toqukkit!« Jeterilli panani amunngilaa ersigami, sulimi inuusuttuaraagami. v21 Taava Zeba Salmunnalu oqarput: »Orneriarluta nammineq toqunniartigut! Taamaaliorneq tassa angutip inersimasup suliassaa!« Gideonillu Zeba Salmunnalu orneriarlugit toquppai qaammataasallu qatigattuutiminnut qungasermioritittagaat tigullugit. v22 Israelikkut Gideonimut oqarput: »Illit uatsinnut naalagaassaatit, taamatuttaaq ernerit ernuttallu, tassa illit Midjanikkunnit annaakkatsigut.« v23 Gideonili akivoq: »Uanga erneraluunniit ilissinnut naalagaassanngilagut, Naalagarli ilissinnut naalagaassaaq.« v24 Gideonip oqarfigai: »Ataatsimik qinnuteqarfiginiarpassi: Tamassi qinnuigaassi qingarmiut pissarsiarisimasasi uannut tunniuteqqullugit.« Akeqqammiuku kuultiusunik qingarmioqartartut Ismaelikkuugamik. v25 Israelikkut akipput: »Pissavatit.« Taava qaatiguumik siaarseriarlutik qingarmiut pissarsiarisimasatik tamaasa tassunga naloriussorpaat. v26 Gideonip qingarmiut kuultiusut qinnutigisani uuttortaramigit pissarsiaraa kuulti sekelit 1.700-t nalingat – taakkualu saniatigut qaammataasat, iverutit, atisat aappallarissut Midjanikkut kunngiisa atisarisimasaat kalunnerillu qatigattuut qungasermiorisartagaat. v27 Gideonip kuulti taanna efodiliaraa illoqarfimminilu Oframi inissillugu. Taanna Israelikkut tamarmik illoqarfimmi tassani allasiorfigaat, tamannalu Gideonimut inoqutaanullu napititaassutaalerpoq. v28 Taamaalillutik Midjanikkut Israelikkunnit qunutitaalerput, makeqqinnerlu saperput. Gideoni inuutillugu ukiuni 40-ni nunami eqqissineqarpoq. v29 Jerubba'ali Joaship ernera illuminut angerlarpoq tassanilu najugaqaannarluni. v30 Gideoni 70-inik erneqarpoq, nuliarpassuaqaramimi. v31 Panerfamminik Sikemimi najugaqartumik aamma ernertaarpoq, taannalu Abimelekimik atserpaa. v32 Gideoni Joaship ernera utoqqarsuanngorluni toquvoq ataatamilu Abiezrikkuusup Joaship iliviutaani Oframi ilineqarluni. Abimelekip Sikemimi kunngeqarfia v33 Gideonip toqunerata kingorna Israelikkut Ba'alit allasiorfigeqqilerpaat, Ba'al-Beriti guutigilerlugu. v34 Israelikkut eqqaaneq ajorpaat Naalagaq Guutertik akeqqaminnit eqqaminniittunit tamanit aniguisitsisertik. v35 Israelikkut Jerubba'alip Gideonimittaaq taaneqartup kinguaavi akillugit imminnut ajunngitsuliornerpassuisa nalinginik iliorfiginngilaat. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 9 v1 Abimelekip Jerubba'alip ernerata angaani Sikemimi najugaqartut ornippai taakkulu aatamilu kinguaavi tamaasa qinnuigalugit v2 Sikemimiut tamaasa apereqqullugit: »Suna pitsaanerutippisiuk: Inuit 70-it Jerubba'alip ernerisa tamarmik imaluunniit inuup ataasiinnaap naalakkersussagaasi?« Eqqaasippaalu nammineq taakkulu uinimmit aammillu ataatsimit pisuugamik. v3 Sikemimi innuttaasunut tamanut taamaattunik oqalullutik angaasa tapersersorpaat, taakkualu Abimeleki naalagariumalerpaat; oqarpullu: »Inuiaqatigaarpummi.« v4 Taava Ba'al-Beritip naalaffiata erlinnartuutaanit sekelit sølviusut 70-it nalinginik tunivaat, taakkulu akigalugit Abimelekip ilissarsiarai angutit sorraatsut soqqusaatsullu, taakkualu malippaat. v5 Ataatami illuanut Oframiittumukarpoq qatanngutinilu, tassa Jerubba'alip erneri, angutit 70-it toqullugit ujaqqami ataatsimi. Jotami Jerubba'alip ernerisa nukarlersaat kisimi amiakkuuvoq isertorsimagami. v6 Taava Sikemimiut tamarmik Bet-Millomiittullu tamarmik katersuupput. Abimeleki kunnginngortikkiartorpaat Orpiup Egip Ujaqqamik Napasortallip Sikemimiittup killingani. v7 Jotamip tamanna tusaramiuk qaqqap Garizimip qaavanukarpoq nipituumillu inuit suaarlugit: Angutit Sikemimiut, tusaasinga, Guutillu tusarlisitoq! v8 Ilaannigooq orpiit tanitaqarnialerput kunngissaminnik. Oliveneqummut oqarput: Uatsinnut kunngiussaatit! v9 Olivenequtilli akivai: Uuliaatiga guutinut inunnullu ataqqinnissutaasoq pigiunnaassanerpara napparissisimalerlungalu orpiit qulangerlugit? v10 Taava orpiit figeneqummut oqarput: Qaallutit uatsinnut kunnginngorit! v11 Figenequlli akivoq: Paarnannguakka tungusunnitsut ajunngivissullu pigiunnaassanerpakka napparissisimalerlungalu orpiit qulangerlugit? v12 Taava viinneqummut oqarput: Qaallutit uatsinnut kunnginngorit! v13 Viinnequt akivoq: Viinnissaatima tunguat guutinik inunnillu nuannaalersitsisartoq pigiunnaassanerpara napparissisimalerlungalu orpiit qulangerlugit? v14 Taava orpiit tamarmik orpikkamut kapinartulimmut oqarput: Qaallutit uatsinnut kunnginngorit! v15 Orpikkap kapinartullip akivai: Ilumut taninniarussinga ilissinnut kunnginngortillunga taava qaallusi alanngiffigiartorsinga! Taamaaliunngikkussi orpikkamit kapinartulimmit innermik anisoqassaaq Libanonip cederiinik nungutitsisussamik. v16 Abimeleki kunnginngortikkassiuk unneqqarissumik assuarnaatsumillu iliuuseqarsimanerpisi? Jerubba'ali kinguaavilu ajunngitsuliorfigisimanerpasi ataatagalu qanoq iliorsimanerisa nalinginik akilerlugu v17 pillusi sorsummat inuunini navianartorsiortillugu Midjanikkunnillu aniguisillusi? v18 Ullumi ataatama inoqutai pikitsitsivigaasi ernerilu angutit 70-it ujaqqami ataatsimi toqullugit, Abimelekilu inussiaatiminik arnamik ernera Sikemimut kunnginngortipparsi eqqarlerigassiuk. v19 Ullumi Jerubba'alimut inoqutaanillu unneqqarissumik assuarnaatsumillu iliorsimagussi taava Abimeleki nuannaarutigisiuk, taassumalu ilissi nuannaarutigilisi! v20 Taamaanngippalli inneq Abimelekimit anissaaq Sikemimiut Bet-Millomiittullu ikuallassallugit, aamma inneq Sikemimiunit Bet-Millomiittunillu anissaaq Abimelekilu ikuallassallugu! v21 Taava Jotami qatanngumminit Abimelekimit qimaavoq. Be'erimut pivoq tassanilu najugaqalerluni. v22 Abimeleki Israelimi ukiuni pingasuni kunngioreermat v23 Guutip aallartippaa anersaapiluk; taassuma Abimeleki Sikemimiullu saqitsaatilersippai, Sikemimiullu Abimeleki tunuppaat. v24 Taama pisoqarpoq Jerubba'alip ernerisa 70-it nakuuserfigineqarnerat akiniarneqassammat aavallu pissammat qatanngutaannut Abimelekimut taakkuninnga toqutsisumut Sikemillu inuinut, taakkua Abimeleki qatanngumminik toqutsinissamut kajumissaarmassuk. v25 Abimeleki ajoquserniarlugu Sikemimiut qoqassiisussanik qaqqat qaaviniititsipput, eqqaqquttullu tamaasa ujajaaffigisarpaat. Tamanna Abimelekimut tusarliunneqarpoq. v26 Ga'ali Ebedip ernera qatanngutinilu Sikemimut nuupput; Sikemimiullu taanna tatigisarilerpaat. v27 Taakku narsaatinukarput, viinnequteqarfitik katersuiffigalugit, tunguiaallutik nalliuttorsiortitsillutillu. Taava guutimik naalaffianut iserput, nerillutik imerlutillu Abimelekilu perloqqulerlugu. v28 Ga'alilu Ebedip ernera oqarpoq: »Abimeleki kinaammat Sikemikkullu kikkuummata taanna inussiatut kiffartorfigissavarput? Jerubba'alip ernerinnginnerpaa, Zebulilu taassuma nakkutilliisuutitarinnginnerpaa? Abimeleki pinnagu Sikemip angutaata Hamorip angutitai kiffartuussigit! Sooq Abimeleki kiffartuutissavarput? v29 Uanga inuiaat taakku iligilersinnaagaluarukkit Abimeleki peersissagaluarpara. Oqarfigissagaluarpara: Abimeleki, sakkutuutit amerliseriarlugit sorsukkiartorit!« v30 Zebulip illoqarfimmi sakkutuunut naalagaasup Ga'alip Ebedip ernerata oqaasii tusaramigit kamattorujussuuvoq. v31 Abimeleki isertortumik nalunaarfigiartortippaa oqarfigitillugulu: »Ga'ali Ebedip ernera qatanngutinilu Sikemimut tikiupput, illoqarfimmiullu kamassaalerpaat ilinnut pikitsitsisinniarlugit. v32 Taamaattumik angutitatit ilinniittut ilagalugit unnuaanerani aallarit, narsaammullu pillutit qoqassiiniarit. v33 Aqagu ullaaralaannguaq seqineq nuiniariarpat Sikemi saassukkiartussavat. Taava Ga'alip angutitaasalu ornissavaasi akioriartorlusi, piumasallu malillugu iliorfigiumaarpatit.« v34 Abimeleki unnuakkut tammaarsimaffimminit aallarpoq angutit imminiititani ilagalugit, immikkoortullu sisamanngorlutik Sikemip avataani qoqassiiniarfissaminnut inissipput. v35 Taava Ga'ali Ebedip ernera illoqarfiup isaaffiani inissippoq Abimeleki angutitaalu qoqassiiniarfissaminniit saassussimmata. v36 Ga'alip taakku takugamigit Zebulimut oqarpoq: »Takuat, inuit qaqqat qaanniit ateralerput.« Zebuli akivoq: »Qaqqanuku tarraat inuutikkitit.« v37 Ga'alili nangilluni oqarpoq: »Ilumut inuit Nunarsuup Qalasianit aterput, allallu ataatsimoortut Siulittuisartup Orpianiit egimit aggerput.« v38 Zebulillu oqarfigaa: »Uumaangaa, naak oqarataarutigisartakkatit? Illimmi oqartaraluarputit: Abimeleki kinaammat inussiatut kiffartuutissavarput? Tassa aajuku inuit narrugisatit. Aallarniarit sorsuffigiartorlugit!« v39 Taava Ga'ali aallarpoq Sikemimiut siulersorlugit Abimelekilu saassullugu. v40 Abimelekilli ajugaaffigaa qimaatillugulu. Amerlaqisut toqutaapput; toqutaasut orlorarsimapput Sikemip isaaffia tikivillugu. v41 Abimeleki Arumami nunassippoq. Zebulip Ga'ali qatanngutaalu Sikemimit qimaatippai. v42 Aqaguani Sikemimiut narsaatinukarput. Abimelekip tamanna tusaramiuk v43 sakkutuuni pingasuinngorlugit immikkoortippai narsaammilu inissilluni qoqassiiniarluni. Inuit illoqarfimmit anisut takugamigit saassuppai toqorarlugillu. v44 Abimeleki sakkutuullu immikkoortut ilagisai illoqarfiup isaaffianut inissikkiartupallapput sakkutuut immikkoortut allat marluk narsaammiittunik tamanik saassussitillugit toqoraatillugillu. v45 Abimelekip ulloq tamaat Sikemi saassutaraa tigusaralugulu. Inui toqorarpai, illoqarfillu aserorterpaa taratsunillu siammarteriffigalugu. v46 Inuit Sikemip pallittaalisaaniittut tamanna tusaramikku tamarmik El-Beritip naalaffiani inersuarmut aterput. v47 Abimeleki inuit Sikemip pallittaalisaaniittut ataatsimut katersuunnerannik kalerrinneqarniariarami v48 qaqqamut Salmonimut majuarpoq sakkutuuni tamaasa ilagalugit. Ulimaammik orpiit avalequtaannik killuivoq katersoriarlugillu ersukkiullugit. Taava sakkutuuni oqarfigai: »Tuaviinnaq uanga iliornittut takusassitut ilioritsi.« v49 Sakkutuut tamarmik avalequtinik killuipput Abimelekilu malillugu. Avalequtit inersuarmut qalliullugit ilivaat ikuallallugulu isersimasut qulaanniit. Taamaalillutik Sikemip pallittaalisaaniittut tamarmik, angutit arnallu 1.000-it missaat, ajunaarput. v50 Kingorna Abimelekip Tebesimukarluni illoqarfik unguaa tigusaralugulu. v51 Illoqarfiup qeqqaniippoq napasuliaq pallittaalisaq. Illoqarfiup inui tamarmik, angutit arnallu, tassunga qimarrapput. Isaareeramik isaaffiit parnaariarlugit napasuliap qaanut qaqipput. v52 Abimelekip napasuliaq pitoraaffigalugu saassuppaa. Napasulialli isaaffia ikuallatsinniarlugu tikileraalu v53 arnat ilaata aserorterutip ujarattaanik nakkartitsivigaa niaquatigut eqqorlugu kasseratalu saarnga sequtserlugu. v54 Abimelekilu sakkuminik tigumiussisiminut erniinnavik suaarpoq: »Panat amullugu toqunnga, oqartoqaqqunagu arnap toqukkaanga!« Taava kiffaata panaminik kapivaa toqullugu. v55 Israelikkut Abimeleki toqusoq takugamikku tamarmik angerlarput. v56 Taamaalilluni Guutip Abimeleki akiniarpaa ataataminut pinerluttuliormat qatanngutini 70-it toqullugit. v57 Sikemimiullu naammassisaasa ajortut nalissaannik Guutip utertitsivigai. Taamatut eqqorneqarput Jotamip Jerubba'alip ernerata perloqqussutaanik. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 10 Tola Jairilu v1 Abimelekip toqunerata kingornatigut Tola Israelimik annatsitsisussanngortitaavoq. Taanna tassaavoq Puvvap ernera, Dodop ernutaa, Issakarip naggueqatigiissortaanit pisoq Shamirimi Efraimip qaqqalittaani najugaqartoq. v2 Israelimi ukiuni 23-ni eqqartuussisuuvoq. Toqugami Shamirimi ilineqarpoq. v3 Taassuma kingorna Jairi Gileadimioq eqqartuussisunngorpoq ukiunilu 22-ni Israelimi eqqartuussisuulluni. v4 30-nik erneqarpoq. Taakku siutituuni 30-ni qimussertarput Gileadimilu 30-nik illoqarfeqarlutik ulloq manna tikillugu Jairip tupeqarfiinik taaneqartartunik. v5 Jairi toqugami Kamonimi ilineqarpoq. Ammonikkut Israelimik qunutitsisut v6 Israelikkut Naalakkap isaani ajortumik ilioqqilerput. Guutisiorfigaat Ba'alit Astartellu, Aramip, Sidonip Moabillu guutii kiisalu Ammonikkut filisterillu guutii. Naalagaq tunuppaat kiffartuukkumajunnaarlugulu. v7 Taava Naalakkap Israeli kamaatingaaleramiuk filisterit Ammonikkullu assaannut tunniuppaa. v8 Ukioq taanna taakkua Israeli suujunnaarsippaat. Israelikkut Jordanip kangiani, Amorikkut nunaanni Gileadimi, najugaqartut tamaasa ukiuni 18-ini qunutitaraat. v9 Ammonikkut aamma Jordani ikaarpaat saassullugillu Juda, Benjamini Efraimikkullu. Israelilu annikilliungaalerpoq. v10 Taava Israelikkut Naalagaq torlorfigaat oqarlutik: »Ajortuliorfigaatsigit, Guuterput tunussimagatsigu Ba'alillu guutisiorfigalugit.« v11 Naalagarli Israelikkunnut oqarpoq: »Qunutitaannginnerpisi Egyptenimiunit, Amorikkunnit, Ammonikkunnit, filisterinit, v12 Sidonimiunit, Amalekikkunnit Midjanikkunnillu? Torlorfigaassinga, assaannillu aniguisippassi. v13 Tunuppassingali guutillu allat guutisiorfigilerlugit. Taamaattumik annaateqqinnianngilassi. v14 Guutit guutigiumallugit qinersimasasi torlorfigiartorsigit! Maanna annikilliortitaagassi taakkua annaallisi.« v15 Taava Israelikkut Naalakkamut oqarput: »Ilinnut ajortuliorsimavugut. Illit iluarisannik iliorfiginiartigut. Maanna ikiorsinnaagutsigut naammagissavarput.« v16 Israelikkut allamiut guutii guutisiorfigisatik peerpaat Naalagarlu kiffartuutilerlugu. Taamaaliormata Naalakkap Israelikkut annikilliortitaanerat ilaginnaannarsinnaajunnaarpaa. v17 Ammonikkut katersuupput sorsunniarlutik Gileadimilu tammaarlutik, Israelikkullu eqiterupput Mispamilu tammaarlutik. v18 Taava Gileadimiut naalagaallu imminnut oqarfigipput: »Sumiippa angut taanna Ammonikkunnut sorsulerumasoq? Taanna Gileadimiunut tamanut qullersaassaaq.« Eqqartuussisunik allakkat Eqq 11 Jeftap Ammonikkut ajugaaffigigai v1 Jefta Gileadimioq sorsuttartuuvoq misilittagartooq. Arnap atortittartup erneraa, Gileadilu ataatagaa. v2 Gileadili aamma nuliaminit erneqarpoq. Taakkua alligamik Jefta qimaatippaat oqaramik: »Illit ataatatta eqqarliinit kingornussassatsinnik agguagarseqataassanngilatit arnap takornartap ernerimmatit.« v3 Taava Jefta qatanngutiminit qimaavoq nunamilu Tobimi nunaqalerluni. Angutit narrugisaasut ilaliuffigaat angalaqatigisarlugulu. v4 Tamatuma kinguningaatsiaagut Ammonikkut Israelimut sorsulerput. v5 Israelikkut saassummatigit Gileadimi utoqqaanertat aallarput Jefta Tobimiit aallugu. v6 Oqarfigaat: »Uatsinnut siulersortaajartorniarit Ammonikkut sorsuffiginiassagatsigit.« v7 Jeftap oqarfigai: »Ilissiunnginnerpisi uannik uumissuisut ataatamalu illuanit qimaatitsisut? Sooq annikilliortitaalerassi ornippisinga?« v8 Gileadimi utoqqaanertat akipput: »Tassamiuna tamanna pillugu ornikkitsigit. Ammonikkunnut sorsoqatigigutsigut Gileadimi najugaqartunut uatsinnut tamanut qullersanngussaatit.« v9 Jeftap oqarfigai: »Angerlartikkussinga Ammonikkunnullu sorsutsillunga Naalakkallu Ammonikkut uanga assannut tunniuppagit taava ilissinnut qullersaalerumavunga.« v10 Utoqqaanertat akipput: »Naalagaq uppernarsaasorissavarput oqaatsitit naapertorlugit iliornissatsinnut!« v11 Taava Jeftap Gileadimi utoqqaanertat aallaqatigai, inuillu qullersanngortippaat siulersuisunngortillugulu, oqaatsinilu tamaasa Jeftap oqaatigeqqippai Mispami Naalakkap kiinaata saani. v12 Jeftap Ammonikkut kunngiat aallartitsivigaa oqaqqusilluni: »Sunaana pissutigalugu iluarinnginnatsigut maannarpit nunarput sorsuffiginiarlugu?« v13 Ammonikkut kunngiata Jeftap aallartitai akivai: »Israelikkut Egyptenimiit maanga tikiukkamik tigusaraat nuna pigisara Arnonip Jabbokillu akornanniittoq Jordani tikivillugu. Taanna uannut utertinneqarli sorsunnertaqanngitsumik!« v14 Jeftap Ammonikkut kunngiat aallartitsivigeqqippaa v15 oqaqqusilluni: »Jefta ima oqarpoq: Israelikkut nuna Moabikkunnit Ammonikkunnilluunniit tigusarinngilaat. v16 Israelikkut Egyptenimiit inoqajuitsukkut Immamut Ivissuartuumut ingerlapput, Kadeshimullu pigamik v17 Edomip kunngia nalunaarfigiartortippaat oqaqqusillutik: Nunat aqqusaarumagaluarparput. Kisianni Edomip kunngiata tusaajumanngilai. Aamma Moabikkut kunngiannut aallartitsipput; taassumattaarli akueriumanngilai. Taava Israelikkut Kadeshimi najugaqaannarput. v18 Kingorna inoqajuitsukkut ingerlaqqikkamik Edomi Moabilu aqqusaanngilaat. Nunamut Moabip kangianiittumut pipput Arnonip ungataani tammaarlutik. Moabikkut nunaat iserfiginngilaat Moabip Arnoni killeqarfigimmagu. v19 Taava Israelikkut Heshbonimi kunngi, Amorikkut kunngiat Sihoni, aallartitsivigaat oqarfigitillugulu: Nunat aqqusaarlarput ornigarput tikinniarlugu. v20 Sihonilli Israelikkut tatiginnginnamigit nunani aqqusaartinngilaa. Sakkutuuni tamaasa katersorpai, Jasamilu tammaarput Israelikkullu saassullugit. v21 Naalakkalli Israelip Guutiata Sihoni sakkutuuilu tamaasa Israelikkut assaannut tunniuppai; ajugaafigaat Amorikkullu tamaani najugaqartut nunaat tigusaralugu. v22 Amorikkut nunaat tamaat pigilerpaat Arnonimiit Jabbokimut, inoqajuitsumiillu Jordanimut. v23 Naalakkap Israelip Guutiata Amorikkut peersippai innuttami Israelikkut siornannit; maannalu tassa taassuminnga arsaarniarpatit. v24 Imaanngila Kemoshi, illit guutit, qimaatitaqarpat taakkua nunaat illit pigilissagit, Naalagarlu, uagut Guuterput, siunitsinni qimaatitaqarpat taakkua nunaat uagut pigilissagipput? v25 Moabikkut kunngiannit Balakimit Sipporip erneranit pitsaaneroqineravit? Taassuma Israelikkut saqitsaannerpai sorsunnerpaaluunniit? v26 Maanna Israelikkut ukiuni 300-ni najugaqareerput Heshbonimi illoqarfinnguartaanilu, Aro'erimi illoqarfeerartaanilu illoqarfinnilu tamani Arnonip sinaaniittuni. Sooq ukiut taama amerlatigisut ingerlaneranni tigusareqqissimanngilisigit? v27 Uanga illit ajortumik iliorfigisimanngilagit, illilli sorsuffiginiaramma ajortumik iliorfiginiarparma. Naalakkap eqqartuussisuusup ullumi Israelikkut Ammonikkullu saqitsaannerat aalajangiiffigissavaa!« v28 Ammonikkulli kunngiata Jeftap aallartitaasa oqaasii tusaajumanngilai. v29 Taava Naalakkap anersaavata Jefta tikippaa. Gileadi Manassekkullu nunaat aqqusaarlugit Mispemut Gileadimiittumut ingerlavoq; tassanngaanniillu Ammonikkut sorsuffigiartorpai. v30 Jeftap Naalagaq neriorsuiffigaa: »Ammonikkut uanga assannut tunniukkukkit, v31 taava Ammonikkut sorsuffigereerlugit ajornanga uterninni parsiarlunga siulliulluni illunnit anisoq illit Naalagaq pigissavat. Taanna ikikkagassatut pilliutigissavara.« v32 Jefta Ammonikkunnut sorsukkiartorpoq, Naalakkallu akeqqat assaanut tunniuppai. v33 Ajorsartingaarpai nunalu tigusaralugu Aro'erimiit Minniti tikivillugu Abel-Keramimilu tikillugu, illoqarfillit 20-nik. Toqutaasorpassuaqarpoq, Ammonikkullu Israelikkunnut naalatsigitilertariaqarput. v34 Jefta Mispamut uterluni tikimmat paniata parsiarpaa qilaatersorluni qitillunilu. Panini taanna qitornatuaraa; taassuma saniatigut erneqanngilaq paneqaraniluunniit. v35 Jeftap takuniariaramiuk atisani alippai oqarlunilu: »Alianaq paniga! Aliatsatsingaarparma ajunaarnerlu uannut nalliutitillugu. Naalagaq neriorsuiffigisimavara, neriorsuutigalu unioqqutissinnaanngilara.« v36 Taava paniata oqarfigaa: »Ataata, Naalagaq neriorsuiffigisimagukku, taava oqarsimanerit malillugu iliorfiginnga, Naalakkammi Ammonikkunnut, akeqqannut, akiniaasimmatit.« v37 Nangipporlu: »Kissaatigisarali ataasiinnaq akueriuk. Qaammatini marlunni inuugallartinnga ikinngutikka niviarsiat ilagalugit qaqqani angalaarsinnaaqqullunga niviarsiaallunga toqusariaqarnera qissatigalugu.« v38 »Aallaannarniarit!« ataataata oqarfigaa, qaammatinilu marlunni aallarsimatillugu. Taava qaqqanukarpoq ikinngutini niviarsiat ilagalugit niviarsiaalluni toqunissani qissatigalugu. v39 Qaammatit marluk qaangiummata ataataminut uterpoq, ataataatalu neriorsuutini malillugu iliorfigaa. Arnaq taanna angummit innaanneqanngisaannarsimavoq. v40 Kingorna Israelimi ileqquulerpoq arnat Israelikkuusut ukiut tamaasa ulluni sisamani upikkiartortarnerat Jeftap Gileadimiup pania upputigalugu. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 12 v1 Efraimikkut katersoqquneqarput Jordanilu ikaariarlugu Safonimukarlutik. Jeftamut oqarput: »Sooq Ammonikkunnut sorsukkiartuleravit nalunaarfigitinngilisigut ilaaqqulluta? Maanna illut ikuallatsinniarparput illit ilanngullutit!« v2 Jeftap akivai: »Uanga innuttamalu Ammonikkut tamaviaarluta sorsuffigileratsigit qinnuigigaluarpassi ikioqqulluta ikioriartunngilatsigulli. v3 Paasigakku ikiorumanngikkissinga uanga nammineq inuunera navianartorsiortillugu Ammonikkut sorsuffigiartorpakka, Naalakkallu uanga assannut tunniuppai. Sooq maanna saassunniarpisinga?« v4 Taava Jeftap angutit Gileadimiut tamaasa katersorpai Efraimikkullu saassullugit. Gileadimiullu Efraimikkut toqorarpaat ima oqarsimammata: »Ilissi tassaavusi Efraimimit qimaasut!« – Gileadimiut siornatigut Efraimikkut akornanni najugaqarsimagaluartut maanna Manassekkut akornanni najugaqarput. – v5 Gileadimiut angutitaasa Jordanip naloraartariai asserpaat Efraimikkunnik ikaartoqarnaveersillugu. Efraimikkut ilaannik qimaasumik takkuttoqaraangat oqarluni: »Ikaarniarpunga,« Gileadimiut angutitaasa aperisarpaat: »Efraimikkuuit?« Aperineqartoq naaggaaraangat v6 oqarfigisarpaat: »Oqariassasutit shibbolet!« Akippalli »sibbolet« – tassa oqaaseq eqqortumik taasinnaannginnamiuk – taava tigullugu niaquertarpaat tamaani Jordanikkut naloraartarfinni. Taamanikkut Efraimikkut angutitaat 42.000-it toqutaapput. v7 Jefta ukiuni arfinilinni Israelimi eqqartuussisuuvoq. Jefta Gileadimioq toqugami illoqarfimmi najugarisamini Gileadimi ilineqarpoq. Ibsani, Eloni Abdonilu v8 Taanna kingoraarlugu Ibsani Betlehemimioq Israelimi eqqartuussisunngorpoq. v9 30-nik erneqarpoq. Panini 30-t nammineq eqqarleriissortami ilaginngisaannik uinitsippai erninilu ukuarisassaminik 30-nik eqqarleriissortami ilaginngisaannik nuliartaartillugit. Ibsani ukiuni arfineq-marlunni Israelimi eqqartuussisuuvoq. v10 Toqugami Betlehemimi ilineqarpoq. v11 Taanna kingoraarlugu Eloni Zebulonikkuusoq Israelimi eqqartuussisunngorpoq. Ukiuni qulini Israelimi eqqartuussisuuvoq. v12 Eloni Zebulonikkuusoq toqugami Ajjalonimi Zebulonimiittumi ilineqarpoq. v13 Taanna kingoraarlugu Abdoni Hillelip Pir'atonimiup ernera Israelimi eqqartuussisunngorpoq. v14 Taanna 40-nik erneqarpoq nukappiaqqanillu 30-nik erngutaqarluni. Taakkua siutituut angutivissat 70-it qimusserfigisarpaat. Ukiuni arfineq-pingasuni Israelimi eqqartuussisuuvoq. v15 Abdoni Hillelip Pir'atonimiup ernera toqugami ilineqarpoq Pir'atonimi Efraimimi Amalekikkut Qaqqaanni. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 13 Samsonip inunngornera v1 Israelikkut Naalakkap isaani ajortumik iliuleqqipput. Taamaattumik Naalakkap ukiuni 40-ni filisterit assaannut tunniuppai. v2 Sor'ami najugaqarpoq angut eqqarleriit Danikkut ilaat Manoamik atilik. Taassuma nulia ernisuitsuuvoq. v3 Naalakkalli inngilia taassumunnga takutippoq oqarfigalugulu: »Nalunngilara ernisuitsuusutit. Maannali naartulissaatit ernertaassallutillu. v4 Maannamiit mianersulissaatit; viinnimik immiamilluunniit imertassanngilatit mingunnartunillu nerissanak. v5 Tassami naartulissaatit ernertaassallutillu. Savik nujaajaat taassuma niaquanut attuutitinneqanngisaannassaaq; nukappiararmi ilumiuutillunili tassaariissaaq nasiræeri Guutimut pigititaq. Tassaassaaq Israelip filisterit assaannit aniguisitaanissaanut aallaqqaasiisussaq.« v6 Arnap uini ornippaa oqarfigalugulu: »Tikinneqarpunga Guutip kiffaanit Guutip inngiliatut isikkoqartumit annilaarnangaaqisumillu. Sumilli pisuuneranik siunersinngilara, qanorlu ateqarnerminik nalunaarfiginngilaanga. v7 Taassuma oqarfigaanga: Naartulissaatit ernertaassallutillu. Viinnisortassanngilatit immiartussanalluunniit, mingunnartunillu nerissanngilatit; nukappiararmi ilumiuunerminilli toqunissi tikillugu tassaassaaq nasiræeri Guutimut pigititaq.« v8 Taava Manoa Naalakkamut qinuvoq oqarluni: »Naalagaq, tusannga! Guutip kiffaa aallartitat maannaqqilli ajoqersuullutalu nukappiaraq inunngortussaq qanoq iliuuseqarfigissagipput.« v9 Guutip Manoap qinnutaa tusarpaa; Guutip inngilia arnamut tikiuteqqippoq narsaammiitillugu, uia Manoa najuutinngitsoq. v10 Taava arnap tuaviinnaq uini oqaluttuukkiartorpaa oqarfigalugulu: »Angut taanna issaq uannut takkuttoq takkuteqqippoq.« v11 Manoap nikuilluni nulii malippaa. Angut tikikkamiuk aperaa: »Illit tassaavit angut nuliannut oqaluttoq?« Angermat v12 Manoap aperaa: »Oqaaserisatit malillugit pisoqarpat taava nukappiaraq qanoq pissava qanorlu iliuuseqarfigissavarput?« v13 Naalakkap inngiliata Manoa akivaa: »Nuliavit mianersuutigeqqusakka tamaasa mianersuutigissavai. v14 Viinneqummit pisunik sunilluunniit ilangiisassanngilaq, viinnisortarnani immiartortarnaniluunniit, kiisalu mingunnartunik nerisarnani. Imminut peqqussutikka tamaasa maleruassavai.« v15 Manoa Naalakkap inngilianut oqarpoq: »Uninngavigitsiartigut savaaqqamik nerisassiuutissavatsigit.« v16 Naalakkalli inngiliata Manoa oqarfigaa: »Tamatumunnga akuersisikkaluarummaluunniit taamaattoq nerisassiannik nerissanngikkaluarpunga. Pilliutissamilli ikikkagassamik aatsiumaguit taanna Naalakkamut pilliutigissavat.« – Manoap naluaa angut tassaasoq Naalakkap inngilia. – v17 Manoap Naalakkap inngilia oqarfigaa: »Qanoq ateqarpit? Oqaaserisatit eqquuppata ataqqinninnerput takutissinnaaniassagatsigu.« v18 Naalakkap inngilia oqarpoq: »Sooq atera apeqqutigaajuk? Atera tupinnartuuvoq.« v19 Manoa savaasaaqqamik naatitanillu pilliutissanik tigusivoq qaarsumilu tassani Naalakkamut tupinnangaartumik iliuuseqartartumut pilliutigalugit. Manoa nulianilu isigitillugit v20 pilliivimmiit ikualaneq naaralaalerpoq. Naalakkap inngilia ikualanermi qummukarpoq qilammut Manoap nuliatalu isiginnaaraanni, nunamullu pallorput. v21 Tamatuma kingorna Naalakkap inngilia Manoamut nulianullu takkuteqqinngilaq. Taava Manoap paasivaa angut tassaasoq Naalakkap inngilia, v22 nuliaminullu oqarpoq: »Tassa toqusussanngorpugut Guuti takugatsigu!« v23 Nuliatali oqarfigaa: »Naalakkap toqunniarsimasuugunisigut pilliut ikikkagassaq naatitanillu pilliut uatsinnit pisut ilassinavianngikkaluarpai, tamakkuninngalu tamanik takusaqartissimassanata tusaasaqartissimassanatalu.« v24 Manoap nulia ernertaarpoq atserlugulu Samsonimik. Nukappiaraq alliartorpoq Naalakkamillu pilluaqquneqarluni. v25 Naalakkallu anersaavata sunniivigilerpaa Danip tammaarfianniitillugu Sor'ap Eshtaolillu akornanni. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 14 Samsoni arnamik filisteriusumik nuliaqalersoq v1 Ilaanni Samsoni Timnamukarami filisterit arnartaasa ilaat tassaniittoq takuaa. v2 Angerlarami tamanna ataataminut anaanaminullu oqaluttuaraa oqarlunilu: »Filisterit arnartaasa ilaat Timnami takusara uannut nuliartaaritinniarsiuk!« v3 Ataataata anaanaatalu oqarfigaat: »Nunaqqativit inuiaqatittaluunniit tamarmik akornanni arnaqannginnermat filisterit kipineqanngitsut arnartaasa ilaannik nuliartaarniarpit?« Samsonilli ataatani akivaa: »Taanna nuliartaaritinniaruk nuannarisarigakku.« v4 Ataataata anaanaatalu naluaat tamanna Naalakkamit pisuummat Naalagarlu periarfissiormat filisterit saassunnissaannut. Taamanimi filisterit Israelimut naalagaapput. v5 Taava Samsoni ataataalu anaanaalu Timnamukarput. Timnap viinnequteqarfii tikimmatigit Samsoni løvip qatimaalluni saalersuuppaa. v6 Taava Naalakkap anersaavata tikippaa. Løveq tigoriarlugu assaannarminik marlunngorlugu qupivaa soorlu tassa savaasaaraannannguaq. Qanorli iliorsimanerminik ataatani anaananilu oqaluttuutinngilai. v7 Samsonip arnaq ornippaa nuliarsarfigalugulu, nuannareqigamiummi. v8 Kingunerileraa Samsoni Timnamukaqqippoq arnaq nuliartaariartorlugu. Aqqumminit sangulluni løvip toqutami timaa aqqusaaramiuk takuaa igutsappassuit ataatsimoorlutik tassani inississimasut tungusunnitsuusiorsimallutillu. v9 Tungusunnitsuut piiariarlugu tigumissiuppaa ingerlaqqilerlunilu neriitigalugu. Angajoqqaaminut uterami aamma taakku ilaanik tunivai, taakkualu nerivaat. Oqaluttuutinngilaali tungusunnitsuut løvip toqungasup timaanit piiarsimallugu. v10 Ataatani arnamut taassumunnga atermat Samsoni tassani qassimiuaartitsivoq angutit inuusuttut pisarnerattut. v11 Inuit takuniariaramikku angutinik inuusuttunik 30-nik toqqaapput najortissaanik. v12 Samsonip taakku oqarfigai: »Nalorsitsaassavassi. Eqqortumik akisinnaagussi ullut qassimiuaarfiusut arfineq-marluk qaangiutsinnagit taava tunissavassi ilupaanik kusanartunik 30-nik atisanillu nalliuttorsiutinik 30-nik. v13 Akisinnaanngikkussiulli ilissi uanga tunissavassinga ilupaanik kusanartunik 30-nik atisanillu nalliuttorsiutinik 30-nik.« Oqarfigaat: »Qaa, nalorsitsaarutissat tusariassagipput.« v14 Oqarfigai: »Nerrersuumiit pivoq nerisassaq, nakuarsuarmiit pivoq tungusunnitsoq.« Ullulli pingasut qaangiupput nalorsitsaarut inuusuttut suli akisinnaanngikkaat. v15 Ullut sisamassaanni Samsonip nuliartaavanut oqarput: »Nalorsitsaarutip akissutissaa uinnut oqaatigitinniarsariuk ilisimalersinnaaniassagatsigu; taamaaliunngikkuit illit ilagisatillu ikuallaatitissavassi. Maanga qaaqqusimanerpatsigut qinusartunngortinniarluta?« v16 Taava Samsonip nuliata uini erloqisitaraa qiajuarluni ima oqarluni: »Uumigaarma, asanngilarma. Nunaqqatikka nalorsitsaarummik eqqoriagassissimavatit; kisianni akissutissaa uannut oqaatigisimanngilat.« Uia akivoq: »Ataataga anaanagalu tamatuminnga oqaluttuussimannginnakkilluunniit taava qanoq ilillunga illit oqaluttuussinnaavagit?« v17 Nuliata uini erloqisitaraa qiajuarluni ulluni arfineq-marlunni nalliuttorsiorfiusuni tamani. Ullut arfineq-aappassaanni Samsonip nalorsitsaarutip akissutissaa oqaatigaa erloqisitariuarmani. Nuliatalu tamanna nunaqqatiminut oqaluttuaraa. v18 Ullut arfineq-aappassaanni seqineq tarrilermat illoqarfiup angutitaasa Samsoni ornillugu oqarfigaat: »Suna tungusunnitsuummit tungusunninnerua, sunalu løvimit nukittunerua?« Taava Samsonip akivai: »Assallatserinngikkaluarussi ussiutiga uniartigalugu nalorsitsaarutiga akisinnaassanngikkaluarparsi.« v19 Samsoni Naalakkap anersaavata tikippaa, Ashkalonimukarlunilu inuit 30-t tassani toquppai. Taava atisaat tigoriarlugit nalorsitsaarummik akisisut taakkuninnga assuutissippai, kamaqalunilu ataatami illuanut angerlarpoq. v20 Samsonip nulia inuusuttut 30-t nalliuttorsiornermi peqatigisaasa ilaannut uissap ikinngutaanut nulissiutitinneqarpoq. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 15 Samsoni filisterinik akiniaasoq v1 Kingunerileraa qajuusiassanik katersuiffiup nalaani Samsonip savaasaaqqamik nassarluni nuliani pulaarnialerpaa. Oqarpoq: »Nuliama inaanut iserniarpunga!« Sakiatali akuerinngilaa v2 oqarami: »Isumaqarluinnarama asajunnaarsimagit ikinngutivit ilaannut nulissiutitippara. Nukaa nuliartaariinnarniaruk, pinnernerujussuuvoq.« v3 Samsonip oqarfigai: »Filisterit ajunaartissagukkit tamatumuuna uanga tamanna pisuussutissarissanngilara.« v4 Taava terianniarniarami 300-t pisarai, marlukkuutaarlugillu pamiui imminnut qileruttarpai, nanerussanillu tiguseriarluni naneruaq ataaseq pamiunut marlunnut imminnut qilerussimasunut ivertittarpai. v5 Taava nanerussat ikeriarlugit terianniat filisterit narsaataannut iperarpai. Taamaalilluni ikuallatsippai karrit killorneqareersimasut killorneqanngitsullu, taamatuttaarlu viinnequteqarfiit olivenequteqarfiillu. v6 Filisterit apeqqutigaat kina taamaaliorsimanersoq, akineqarpullu: »Samsoni angutip Timnamiup ningaava. Taamaaliorsimavoq Timnamiup nuliani ikinngutimi ilaannut nuliartaaritissimammagu.« Filisterit Timnamukarlutik arnaq taanna ataataalu illuminniitillugit ikuallatsippaat. v7 Samsonip oqarfigai: »Taamaaliorassi akiniaqqaartinnasi noqqillassanngilanga.« v8 Taava anaalerpai suujunnaarsivillugit. Kingorna aterpoq qunnermut Etamimiittumut tassanilu inissilluni. v9 Filisterit aallarput Judamilu tammaarlutik; Lehillu eqqaa tamaat siammarfigaat. v10 Angutit Judakkuusut aperimmatik suniarlutik majuarnersut filisterit akipput: »Samsoni qilersoriartorparput uatsinnullu iliorsimaneratut iliorfigiartorlugu.« v11 Taava angutit Judakkuusut 3.000-it qunnermut Etamimiittumukarput Samsonimullu oqarlutik: »Nalugakku filisterit uatsinnut naalagaasut? Sooq ajoqutissatsinnik iliorpit?« Samsonip akivai: »Uannik iliorfiginninnerannut naapertuuttumik iliorfigaakka.« v12 Taava taakkua oqarfigaat: »Maannarpugut qilersoriartorlutit filisterinut tunniunniarlutit.« Samsoni oqarpoq: »Uppernarsaallusi neriorsorsinga toqukkumananga.« v13 Taakku akipput: »Toqunnianngilluinnarpatsigit, qilersorniaannarpatsigit filisterinullu tunniullutit.« Taava allunaasarsuarnik nutaanik marlunnik qilersorpaat qunnermillu qummukaallugu. v14 Samsoni Lehimut pissunneqarmat filisterit nuannaarnermik nilliapput. Taava Naalakkap anersaavata Samsoni tikippaa. Allunaasarsuit taliinut qilersuutaasut ujalussiatut ikuallattutut innermik qilutsitatut ilipput, assaasalu qilerutaat sisullutik katapput. v15 Samsonip siutituup allerua nutaaq nassaaraa, tigoriarlugulu angutit 1.000-it taassuminnga toqorarpai. v16 Taava oqarpoq: »Siutituup alleruanik unatarpakka suujunnaarsillugit, siutituup alleruanik angutit 1.000-it toquppakka.« v17 Taama oqariarluni siutituup allerua naloriuppaa. Taamaattumik toqoraaffia kingorna Ramat-Lehimik taasalerpaat. v18 Taava Samsoni imerusuleqaaq, Naalagarlu torlorfigaa: »Ilinnut kiffaasunga ikiorsimavarma ajugaaterujussuarlunga. Maanna qilallunga toquinnassanerpunga kipineqanngitsunillu tiguneqarlunga?« v19 Taava Guutip itersaq Lehimiittoq qupivaa, tassanngaanniillu imeq pikialalerpoq. Samsoni imereerami kingumut nakussatsippoq inuummarissillunilu. Taamaattumik puilasoq atserpaat En-ha-Koramik Puilasoq taanna ulloq manna tikillugu Lehimiippoq. v20 Samsoni ukiuni 20-ni filisterit ulluini Israelimi eqqartuussisuuvoq. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 16 v1 Ilaanni Samsoni Gazamukarpoq. Tassaniitilluni arnaq atortittartoq takuleramiuk iserfigalugu innaappaa. v2 Gazamiut tusaramikku Samsoni illoqarfimminnut pisimasoq illu unguaat illoqarfiullu isaaffiani unnuaq tamaat qamaarilerlugu. Unnuaaneranili qanoq iliorianngillat ima isumalioramik: »Aqagu qaammarniariarpat toqukkumaarparput.« v3 Samsonili unnuaqeqqa tikillugu nalasinnarluni makippoq. Taava isaaffiup matui quppersartut sukaalu illugiit tigulluartiteriarlugit isaaffiup sannerussua atatillugu nusullugit amoqai ersukkiuteriarlugillu qaqqap Hebronip akianiittup qaavanut ingerlallugit. Samsoni Dalilalu v4 Kingorna Samsonip arnaq Sorekip Qooruamioq Dalilamik atilik asalerpaa. v5 Taava filisterit naalagartaat arnamut tassunnarput oqarlutillu: »Oqartinniariassaguk nakuussusersua sumit pisuunersoq qanorlu ilillugu artorsartissinnaagipput, qilersorlugu ajoqusiisinnaajunnaarsillugulu. Taamaalioruit tamatta immikkut sølvimik sekelit 1.100-t nalingannik tunissavatsigit.« v6 Dalila Samsonimut oqarpoq: »Asasara, oqaluttuutinnga nakuussusersuit sumit pisuunersoq, qanorlu ilillutit qilersorneqarsinnaanersutit sapersisinneqarlutillu.« v7 Samsoni akivoq: »Ujallunik nutaanik panerserneqanngitsunik arfineq-marlunnik qilersorneqaruma inuttut allatut sanngiitsigilissaanga.« v8 Taava filisterit naalagartaat arnamukaassipput ujallunik panerserneqanngitsunik arfineq-marlunnik. Dalilap Samsoni taakkuninnga qilersorpaa, v9 ineeqqamilu isersimasoqartippaa terlinganeeriniartussanik. Taava suaarpaa: »Samsoni! Filisterit saassutileqaatsit.« Samsonip ujallut kittoraavai, soorlu pullaarnernit allunaasiaq innermut qanillivallaarsimalluni kittoraasoq. Nukissuisalu sumit pisuunerat ilisimaneqalinngilaq. v10 Dalila Samsonimut oqarpoq: »Salloqittarsaarisimavarma. Qaa, oqaluttuutinnga qanoq ilillutit qilersorneqarsinnaanersutit.« v11 Samsoni akivoq: »Allunaasarsuarnik nutaanik sumulluunniit atorneqanngisaannarsimasunik sukaterlugit qilersorluarneqaruma inuttut allatut sanngiitsigilissaanga.« v12 Dalilap allunaasarsuarnik nutaanik tigusilluni qilersorpaa, taavalu suaarpaa: »Samsoni! Filisterit saassutileqaatsit.« Ineeqqamiittoqartippaa terlinganeeriniartussanik. Samsonilli allunaasarsuit tallimi qilerutaat piiarpai soorlumi tassa ujalussiaannannguit. v13 Dalila Samsonimut oqarpoq: »Manna tikillugu salloqittarsaarisimavarma. Qaa, oqaluttuutinnga qanoq ilillutit qilersorneqarsinnaanersutit.« Samsoni akivoq: »Perlaajakka arfineq-marluk ikaartitigassianut nuffersuussinnaagaluarukkit paagummillu iikkamut aalajangerlugit inuttut allatut sanngiitsigilissaanga.« v14 Taava sinnassarpaa ikaartitigassiallu perlaajaanut arfineq-marlunnut nuffersuullugit paagummillu iikkamut aalajangerlugit. Taava oqarfigaa: »Samsoni! Filisterit saassutileqaatsit.« Samsonip sinimminit iterluni paagut ikaartitigassiarlu amuai. v15 Dalilap oqarfigaa: »Qanoq oqarsinnaavit asallunga uffali tatiginanga? Maanna pingasoriarlutit salloqittareerparma oqaluttuunnangalu nukissuatit sumit pisuunersut.« v16 Dalilap taama oqalulluni ullut tamaasa avoqqaariuarmani erloqisillunilu Samsoni qasusorujussuanngorpoq v17 Dalilalu oqaluttuullugu ilumoortumik matuminnga: »Savik nujaajaat niaqqunnut attuutitinneqanngisaannarsimavoq, tassa anaanannit ilumiugineqartillungali nasiræeriugama Guutimut pigititaq. Nujaajarneqaruma nukikka annaassavakka inuttullu allatut sanngiitsigilissaanga.« v18 Taava Dalilap paasivaa ilumoortumik oqarfigigaani. Filisterit naalagartaat aallartitsivigai oqarfigitillugillu: »Qaa, maanngarniaritsi, tamatumuuna ilumoortumik nalunaarfigaanga.« Filisterit naalagartaat Dalilamukarput aningaasanik nassarlutik. v19 Dalilap Samsoni sinnassarpaa niaqua uppatimi qaannut inissillugu; angummillu aggersitsilluni perlaajai arfineq-marluk taassumunnga kipitippai. Taava Samsoni ajoqusiisinnaajunnaarsitaavoq nakuussutsimi qimammani. v20 Dalila oqarpoq: »Samsoni, Filisterit saassutileqaatsit!« Samsoni iterpoq eqqarsarlunilu: »Aamma maanna siuliinisut aniguiumaarpunga.« Naluaa Naalakkap qimassimammani. v21 Filisterit Samsoni tigusaraat illuttullu isaarlugu. Gazamukaappaat kalunnernillu qilersorlugu, parnaarussivimmilu karrinik aserorterummik kaavisitsisitaalerpoq. v22 Nujaajarneqareermalli nujai talliartoqqilerput. Samsoni toqusoq v23 Filisterit naalagartaat katersuupput guutiminnut Dagonimut angisuumik pilliuteqarlutik nalliuttorsiorniarlutik. Oqarput: »Guutitta akerarput Samsoni assatsinnut tunniussimavaa!« v25 Nuannatileramik oqarput: »Samsoni maannaassiuk aliikkutariniassavarput.« Samsonilu parnaarussivimmit aallugu aliikkutaraat. Sukat akornannut inissippaat, v24 inuillu Samsoni takugamikku guutertik unnersiutigaat oqarlutik: »Guutitta akerarput assatsinnut tunniussimavaa, Samsonimmi nunarput perlutsissimavaa ilarpassuavullu toqussimallugit.« v26 Samsonip inuusuttoq tasiortini oqarfigaa: »Iperannga! Sukat illup napassutai attorlakka talissimaffigissagakkit.« v27 Illu angutinik arnanillu ulikkaarpoq, filisterillu naalagartaat tamarmik isersimapputtaaq. Illup qaavani angutit arnallu 3.000-it missaasa Samsoni aliikkutarineqartoq isiginnaarpaat. v28 Taava Samsoni Naalakkamut torlorpoq oqarluni: »Guuti Naalagaq! Eqqaannga, nukisseqqinngalu maanakkorpiaannaq, Guuti, filisterit akiniarsinnaaqqullugit isima marluk aappaat pillugu.« v29 Samsonip sukat marluk qiterliit qaliap toqqavigisai ajaperiarlugit aappaa talerpimminik aappaalu saamimminik ajalerpai v30 oqarlunilu: »Filisterit toqoqatigilakka!« Taava tamaviaaqaluni talini isivitippai illu uppitillugu naalaganerit inuillu tassaniittut tamaasa nanerlugit. Taamaalilluni Samsonip toqunermini inuit inuugallarami toqutaminit amerlanerit toquppai. v31 Qatanngutai ataataatalu ilagisai tamarmik aterput timaa aallugu. Angerlaakkamikku ilivaat ataataata Manoap ilerfanut Sor'ap Eshtaolillu akornanniittumut. Samsoni ukiuni 20-ni Israelimi eqqartuussisuusimavoq. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 17 Illernartuut Mikap pia v1 Efraimip qaqqalittaani angut Mikamik atilik najugaqarpoq. v2 Anaanaminut oqarpoq: »Sølvit sekelit 1.100-t ilinnit tillinneqarsimasut uanniipput; uangaana aningaasat taakku tigugakkit. Maanna ilinnut utertinneqassapput. Perloqqusisutit uanga nammineq tusaavara.« Anaanaata oqarfigaa: »Naalakkap pilluaqqulisit, ernera!« v3 Ernermi sølvit sekelit 1.100-t utertimmagit anaanaa oqarpoq: »Aningaasat taakku Naalakkamut pigisassanngortippakka, erninnullu tunniuppakka atorneqaqqullugit guutiliamik qiperukkamik kuisamillu sananissamut.« v4 Ernerata aningaasat anaanaminut utertippai taassuma taakkua ilaat sekelit 200-t nalingi kuultiusunik nioqqusiortartumut tunniuppai. Taanna guutilialiorpoq qiperukkamik kuisamillu; Mikap illuani inissinneqarput. v5 Mika illumik guutisiortarfeqarpoq. Efodiliorpoq guutilialiorlunilu illuminiititaminik ernermilu ilaat palasissamisut ivertippaa. v6 Tamatuma nalaani Israeli kunngeqanngilaq; tamarmik iluarisaannarminnik iliorput. v7 Bethlehemimi Judamiittumi anguteqarpoq inuusuttumik eqqarleriinnit Judakkunnit pisumik; Levikkuuvoq tassanilu nunassissimalluni. v8 Angutip taassuma Bethlehemi Judamiittoq qimappaa uninngavigilersinnaasamini najugassikkumalluni. Taama angalaartilluni Mikap illuanut Efraimip qaqqalittaaniittumut pivoq. v9 Mikap aperaa: »Sumit aggerpit?« Akivoq: »Levikkuuvunga Betlehemimit Judamiittumit pisoq. Maanna angalaarpunga uninngavigisinnaasannik najugassarsiorlunga.« v10 Mikap oqarfigaa: »Maani najugassinniarit ataataalerlutit palasiulerlutillu uanni! Ukiumut sølvinik sekelit qulit nalinginik akilertassavakkit, atisassannik tunisarlutit nerisaqartillutillu.« v11 Levikkuusoq akuersivoq angummilu najugaqaannarluni, angutillu ernermisut pivaa. v12 Mikap Levikkuusoq palasissamisut ivertippaa angullu inuusuttoq taanna Mikap illuani najugaqaannarpoq. v13 Mika oqarpoq: »Maanna ilisimalerpara Naalakkap ajunngitsuliorfiginiaraanga Levikkuusumik palaseqalerama.« Eqqartuussisunik allakkat Eqq 18 Danikkut Lajishimi nunassittut v1 Taamani Israelimi kunngeqanngilaq. Taamani Danip naggueqatigiissortai nunamik kingornussassamissut najugassaminnik pissarsiorput Israelip naggueqatigiissortaasa akornanni kingornussassamissut nunassaminnik suli pissarsisimannginnamik. v2 Taamaattumik Danikkut eqqarleriissortamik ilaat angutit tallimat, angutit qunusuitsut Sor'amiut Eshtaolimiullu, qinerpaat aallartillugillu nuna alapernaarsuiffigeqqullugu paasisassarsiorfigeqqullugulu. Oqarfigaat: »Aallaritsi nuna paasisassarsiorfigiartorlugu.« Angutit Efraimip qaqqalittaani Mikap illuata eqqaaniillutik pipput tassanilu unnuillutik. v3 Mikap illua tikilivillugulu inuusuttup Levikkuusup nipaa ilisarilersimavaat. Tassunnarput aperalugulu: »Kia tamaannartikkamisit? Tamaani suit? Sooq tamaaniippit?« v4 Taassuma Mikamit qanoq iliorfigineqarnerminik oqaluttuuppai oqarlunilu palasimisut atorfinitsikkaani. v5 Taava angutit Levikkuusoq oqarfigaat: »Guutimut siunersiuissutsigut ilisimalersinnaaqqullutigu angalanitsinni iluatsitsissanersugut.« v6 Palasi akivoq: »Eqqissillusi aallaritsi! Angalanissinni Naalakkap paaraasi.« v7 Taava angutit tallimat taakku ingerlaqqipput Lajishimullu eqqissisimasumi inissisimasumut pillutik. Takuaat inuit tamaani najugaqartut eqqissisimallutik eqqasuuteqarnatillu inuusut Sidonimiutut. Sunilluunniit ajorsaateqarfiunngilaq, allaammi pisuujupput. Sidonimiunit ungasillutik najugaqarput Aramæerillu atassuteqarfiginagit. v8 Qatanngutiminnut Sor'amiittunut Eshtaolimiittunullu utermata qatanngutaasa aperaat: »Angalanersi qanoq ingerlava?« v9 Taakku akipput: »Sorsuffigiartorniartigit! Takoreerparput nuna qanoq pitsaatigisoq. Tamaani sunasilu issiaannarsinnaanngilasi! Nuna pigilerniarlugu sorsukkiartornissarsi kinguarteqinasiuk. v10 Tassunga pigussi tikissavasi inuit aarleqquteqarnatik inuusut, nunalu isorartoqaaq. Guutip nuna taanna sunilluunniit ajorsaateqarfiunngitsoq ilissi assassinnut tunniussimavaa.« v11 Taava angutit 600-t Danikkut ilaat sakkulisarlutik Sor'amit Eshtaolimillu aallarput. v12 Majuarput Kirjat-Jearimimilu Judamiittumi tammaarlutik. Taamaattumik tamanna ullumimut allaat taaneqarpoq Danip tammaarfianik; Kirjat-Jearimip kitaatungaaniippoq. v13 Tassanngaanniit Efraimip qaqqalittaanukarlutik Mikap illuanut pipput. v14 Angutit taakku tallimat Lajiship eqqaani alapernaarsuillutik angalaarsimasut qatanngutiminnut oqarput: »Ilisimavisiuk illut ilaanniittoqarmat efodimik, guutiliamik illumiititamik, guutip assinganik qiperukkamik aamma allamik kuisamik. Maanna paasigunarparsi qanoq iliortariaqarnersi!« v15 Tamaanga ingerlapput, Mikallu illuanut inuusuttup Levikkuusup najugaqarfigisaanut pigamik taanna ilassivaat. v16 Angutit 600-t sakkulisartut Danikkuusut isaaffiup killinganiitillugit v17 angutit taakku tallimat alapernaarsuiartorlutik nunami tamaani angalareersimasut illumut iseriarlutik tiguaat guutip assinga qiperugaq, efodi, guutiliaq illumiititaq guutillu assinga kuisaq. Palasip isaaffiup killinganiilluni angutit 600-t sakkulersorsimasut ilagai. v18 Angutit taakku tallimat Mikap illuanut iserlutik guutip assinga qiperugaq, efodi, guutiliaq illumiititaq guutillu assinga kuisaq tigummatigit palasip oqarfigai: »Qanoq-una iliortusi?« v19 Taakkua akivaat: »Nipangerit! Oqanngilluinnassaatit! Ilagiinnartigut. Uatsinnut ataataalerit palasiulerlutillu! Suna pitsaanerutippiuk – angutip ataatsip illuani palasiunissaq imaluunniit Israelimi naggueqatigiissortanut eqqarleriissortanullu palasiunissaq?« v20 Palasi nuannaajallaqaaq. Efodi, guutiliaq illumiititaq guutillu assinga qiperugaq tiguai aallaqatigalugillu. v21 Taava sangullutik aallarput meerartatik, nersutaatitik pigisanillu ingerlassisut sallerpaanngorlugit. v22 Mikap illua qimangaatsiareeqigaat Mikap saniliisa angutitaat katersortinneqarput. Danikkut angugamikkit v23 suaarpaat. Taakkuali Mika saallugu oqarfigaat: »Sumik ajortumik pisoqarami? Sooruna angutitatit katersoritit?« v24 Mikap akivai: »Guutiliat sanaakka tigusimavasi palaseralu aallarullugu. Pigisannit suut amiakkuulerpat? Taamaattoq aperivusi sumik ajortumik pisoqarsimanersoq!« v25 Taava Danikkut Mika oqarfigaat: »Oqaqqinngilluinnarit! Oqaqqikkaluaruit angutit kamallutik saassuteqinavaasi illit ilatillu toqullusi.« v26 Taava Danikkut ingerlaqqipput. Mikallu paasigamiuk ajugaaffigisinnaanagit angerlaannarpoq. v27 Danikkut Mikap guutiliai palasialu tigoreeramikkit Lajishimut eqqissisimasunik eqqasuuteqanngitsunillu inulimmut aallarput. Inui panamik toqorarpaat illoqarfiallu ikuallatsillugu, v28 allanillu annaanneqarsinnaanngillat Sidonimiit ungasillutik najugaqaramik Aramæerillu atassuteqarfiginagit. Illoqarfik qooqqumiippoq Bet-Rehobip eqqaani. Taanna Danikkut sanaqqippaat tassanilu najugassillutik. v29 Illoqarfik Danimik atserpaat siuaasartik Dani Israelip ernera atsiullugu. Illoqarfik siornatigut Lajishimik ateqaraluarpoq. v30 Tassani guutiliaq napparpaat; Jonatanilu Gershomip ernera Mosesip ernutaa taassumalu kinguaavi Danikkut naggueqatigiissortaanni palasiupput ulloq inuiaat taakkua nunamit tassannga aallarussaaffiat tikivillugu. v31 Guutiliaq Mikap sanasimasaa imminni napparpaat Guutip illuata Shilomiinnera tamaat imminniitillugu. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 19 Benjaminikkut kanngunartuliornerat. v1 Taamani Israelimi kunngeqannginnerata nalaani anguteqarpoq Levikkuusumik Efraimip qaqqalittaata avinngarusimanersaani najugaqartumik. Taassuma arnaq Betlehemimit Judamiittumit pisoq panerfattaaraa. v2 Panerfaatali angut taanna kamaakkamiuk qimallugu Betlehemimi Judamiittumi ataatami illuanut angerlarpoq. Qaammatit sisamat missiliorlugit tassaneereersoq v3 uia aallarpoq ornillugu, kimigiiserfigalugu imminut utertinniarlugu. Kiffani inuusuttoq aapparaa siutituulisarlunilu marlunnik. Arnap inuusuttup taassuma ataatami illuanukaappaa, ataataatalu takugamiuk nuannaarluni ilassivaa. v4 Sakiata, arnap inuusuttup ataataata, kimigiiserfigalugu uninngatippaa ulluni pingasuni imminiitillugu. Tassanilu nerillutillu imerput unnuillutillu. v5 Ullut sisamassaanni ullaannguaq angut aallarnissaminut piareersalermat arnap inuusuttup ataataata ningaani oqarfigaa: »Aallartinnak nerilaarniarallaat tumannguersarlutit.« v6 Taava uniinnarput. Angutit taakku marluk nereqatigiipput imerlutillu. Taava arnap inuusuttup ataataata angut oqarfigaa: »Maani unnuiniarallaat ilorrisimaarlutillu.« v7 Aallarniarlunilu nikuimmat sakiata kimigiiserfigaa unnueqqitsillugulu. v8 Ullut tallimassaanni ullaannguaq aallarnialermat arnap inuusuttup ataataata oqarfigaa: »Tumannguersalaaqqaarniarallaat ualeru aallarumaarputit!« Taava angutit taakku marluk nereqatigiipput. v9 Angut piareersalermat panerfani kiffanilu aallaqatigissallugit sakiata, arnap inuusuttup ataataata, oqarfigaa: »Maanna unnulereerpoq. Unnuiinnarniarit ilorrisimaarlutillu. Aqagu ullaarorlusi angerlamut aallarumaarpusi.« v10 Angulli tamaani unnueqqinnianngilaq. Piareersariarluni aallarpoq, ingerlareerlunilu Jebusi, tassa Jerusalemi, nallerpaa. Siutituutini marluk issiaatsersimasut nassarpai, panerfaatalu ilagaa. v11 Jebusip eqqaaniileramik seqinerlu tarrilermat kiffaata naalakkani oqarfigaa: »Jebusikkut illoqarfiannut isiinnarta tassanilu unnuilluta.« v12 Naalagaatali akivaa: »Illoqarfimmi takornartaannarnik inulimmi Israelikkut piginngisaanni unnuissanngilagut; Gibeamut ingerlaannassaagut.« v13 Kiffani oqarfigaa: »Qaa, Gibeamut Ramamulluunniit unnuiartorniarta.« v14 Taava ingerlaqqipput, seqinerlu tarrimmat Gibeap Benjaminikkut nunaanniittup eqqaanut killissimapput. v15 Gibeamut iserput tassani unnuiniarlutik. Illoqarfimmut iseramik niueriartortarfimmi ingipput, tassami unnuiffissaminnik innersuunneqannginnamik. v16 Unnukkaa angut utoqqaq tikiuppoq narsaatimini sulereersimalluni angerlarluni. Efraimip qaqqalittaanit pisuuvoq Gibeamili takornartaalluni. Gibeap inuii Benjaminikkuupput. v17 Angutip utoqqaap angalasoq illoqarfiup niueriartortarfiani issiasoq takugamiuk oqarfigaa: »Sumunnarpit? Sumillu aggerpit?« v18 Aperisaa akivoq: »Betlehemimiit Judamiittumit aggerpugut, Efraimillu qaqqalittaani alimaseqisumut ingerlassaagut tamaani najugaqarama. Betlehemimiikkama maanna angerlamut ingerlavunga. Maanili illusisitsiumasoqanngilaq. v19 Ivigarsuarnik panertunik peqarpugut siutituujutivullu nerukkaatissaqartillugit; uanga arnarlu kiffarlu ilagisarput timiusamik nerisassaqarpugut viinnimillu imigassaqarluta. Amigaateqanngilluinnarpugut!« v20 Angutip utoqqaap oqarfigaa: »Uatsinnukarniarit! Pisariaqakkatit tamaasa uanga isumagissavakka. Niueriartortarfimmi unnuissanngilatit.« v21 Taava angut illuminut isertippaa siutituullu nerukkaatissillugit. Isikkatillu asareeramikkit pujoralak piiarlugu neripput imerlutillu. v22 Issiallutik ilorrisimaartillugit inuit illoqarfimmiut inupiluusut tikiupput illulu ungullugu. Matu sakkortuumik kasuttorpaat angullu utoqqaq illup piginnittaa suaartarlugu: »Angut illunni isersimasoq anisiguk, innaanniassagatsigu!« v23 Angutip illumik piginnittup annivigalugit oqarfigai: »Qatanngutikka, ajortumik ilioqinasi! Angut taanna illusisimatitarigakku taamatut kanngunartuliussanngilasi. v24 Aajuna paniga suli niviarsiaasoq. Taanna ilissinnut anisillara. Taanna pinngitsaalillugu arneriffigisinnaavarsi iluarisassinnillu iliorfigalugu; angulli una taama kanngunartigisumik iliorfigissanngilarsi.« v25 Kisianni oqaasii inuit tusaajumanngilaat. Taava angutip angalasup panerfani annippaa taakkununngalu tunniullugu. Taakkua unnuaq tamaat ullaanngornera tikillugu arneriffigaat naalliutsillugulu. Qaalermat aatsaat iperarpaat. v26 Qaalermat arnaq tikiuppoq illullu uimi ineqarfiata alloriusaanut aqullaaginnarluni. Qaammalernera tikillugu tassani nalaannarpoq. v27 Uia ullaakkut makikkami aallarniarluni matu mapperlugu takulerpaa panerfani illup isaariaata sioraani uppeqqasoq assani matup alloriusaanut tutsissimallugit. v28 Oqarfigaa: »Nikuigit, aallarniassaagut!« Taannali akinngilaq. Taava kivillugu siutituup qaanut inisseriarlugu angerlarluni aallarpoq. v29 Illuminut tikikkami savimmik tiguseriarluni panerfammi timaa nagguaasigut aggorpaa aqqaneq-marlunngorlugu. Aggukkanilu Israelimut tamarmut aallarussortippai. v30 Taakkuninnga takunnittut tamarmik oqarput: »Israelikkut Egyptenimit aninerannilli taamaattumik pisoqarsimanngisaannarpoq; taamaaqataanik misigisaqanngisaannarsimavugut. Tamanna eqqarsaatiginiarsiuk, siunersioqatigiinniaritsi isumarsilu oqaatigalugu!« Eqqartuussisunik allakkat Eqq 20 Benjaminikkut sorsuffigineqartut v1 Taava Israelikkut tamarmik sorsukkiartorput, ilagiillu Danimiit Be'ershebamut najugaqartut tamarmik Gileadimiullu tamakkivillutik Mispami Naalakkami katersuupput. v2 Inuiaat tamarmik, tassa Israelip naggueqatigiissortaasa tamarmik, naalagaat tikiupput Guutip innuttaanut katersuussimasunut pisuinnartunut angutinut sakkulisarsinnaasunut katillutik 400.000-iusunut. v3 Benjaminikkullu tusarpaat Israelikkut Mispamukarsimasut. Israelikkut oqarput: »Oqaluttuutsigut kanngunartuliorneq tamanna qanoq pisimanersoq.« v4 Levikkuusup, arnap toqutap uia, akivoq: »Uanga panerfagalu Gibeamut Benjaminikkut nunaanniittumut pivugut tassani unnuiniarluta. v5 Taava angutit Gibeamiut unnuakkut tikiullutik saassuppaannga illulu isersimaffigisara ungullugu. Uanga toqunniarpaannga, panerfagalu pinngitsaalillugu arneriffigaat toqullugu. v6 Taava panerfamma timaa aggorpara aggukkakkalu Israelip nunaanut naalagaaffianullu tamarmut aallarussortillugit, tassami Israelimi pinerluttuliorsimammata kanngunartuliorsimallutillu. v7 Israelikkut angutitaat tamassi maani katersorsimasusi, isumarsi oqaatiginiarsiuk siunnersuuteqarlusi!« v8 Inuit tamavimmik nikutserput oqarlutillu: »Ilatsinnik kikkunnilluunniit tuperminnut illuminnulluunniit angerlartoqassanngilaq! v9 Gibea ima iliuuseqarfigissavarput: Immeraatissaagut paasiniarlugu kikkut illoqarfimmik saassussissanersut. v10 Israelip naggueqatigiissortaanit tamanit immikkoortissavavut angutit qulit 100-kkuutaanit, 100-t 1.000-ikkuutaanit 1.000-illu 10.000-ikkuutaanit, taakkua sakkutuut taquassaannik aalliutissavaat. Taava sinnerisa Gibeamut Benjaminip nunaaniittumut pigunik inui akiniassavaat Israelimi kanngunartuliorsimanerat pillugu.« v11 Israelikkut angutitaat tamarmik katersuupput tamarluinnarmillu Gibea saassukkiartorlugu. v12 Israelip naggueqatigiissortaasa Benjaminip naggueqatigiissortai tamaasa ima nalunaarfigiartortippaat: »Akornassinniuna qanoq ittumik pinerluttuliortoqarsimasoq! v13 Angutit Gibeamiut ileqqorluttut taakku uatsinnut tunniutiinnarsigit toqunniassagatsigit taamalu ajortoq Israelimit peersillugu.« Benjaminikkulli qatanngutitik Israelikkut tusaajumanngilaat. v14 Illoqarfimminniit aggiallutik Gibeami katersuupput Israelikkut sorsuffiginiarlugit. v15 Ulloq taanna Benjaminikkut katersorpaat angutit 26.000-it sakkulisarsinnaasut illoqarfinnit pisut. Aammattaaq Gibeap inuisa katersorpaat sorsuttartut 700-t pitsaanersiukkat. v16 Benjaminikkut sakkutuui ilaqarputtaaq angutinik 700-nik pitsaanersiukkanik saamiusunik. Taakku illusariaraangamik tamarmik periagartik eqqorluavittarpaat uniussanatillu. v17 Israelikkut, Benjaminikkut pinnatik, angutit sakkulisarsinnaasut 400.000-it katersorpaat, tamarmik sorsuttartuusut. v18 Israelikkut piareersarput Betelimullu aallarlutik. Tassani Guuti siunersiorpaat oqarlutik: »Ilatta kikkut siulliullutik Benjaminikkut sorsuffigiartussavaat?« Naalagarlu akivoq: »Judakkut siulliussapput.« v19 Israelikkut ullaakkut aallarput Gibeallu eqqaani tammaarlutik. v20 Taava pitoraapput Benjaminikkunnut inissititerlutillu Gibeami sorsuffigissallugit. v21 Benjaminikkulli Gibeamiit anillaallutik saassussipput ullorlu taanna Israelikkut 22.000-it toqullugit. v23 Taava Israelikkut Betelimut majuarput qiallutillu Naalakkap kiinaata saani unnunnera tikivillugu. Naalagaq aperaat: »Qatanngutivut Benjaminikkut saassukkiartoqqissavavut?« Naalagaq akivoq: »Sorsuffigiartussavasi!« v22 Inuiaalli, Israelikkut, sapiillillutik sorsussallutik inissititeqqipput ippassaammat katersuuffigisimasaminni. v24 Aqaguani Israelikkut Benjaminikkunnut sorsukkiartoqqipput. v25 Benjaminikkulli aappassaaneerlutik Gibeamiit Israelikkut saassuppaat. Aamma tamatumuuna toquppaat Israelikkut angutitaat 18.000-it, tamarmik angutit sakkulisarsinnaasut. v26 Taava Israelikkut tamarmik, inuiaat tamarmik, Betelimut ingerlapput. Tassani qissapput Naalakkap kiinaata saani, ullorlu taanna iisinnginniarput unnunnera tikillugu. Pilliutit ikikkagassat pilliutillu nereqatigiissutissat Naalakkap kiinaata saani sassaappaat, v27 Naalagarlu siunersiorpaat. Taamanimi Guutip angerusiata illerfia Betelimiippoq, v28 Pinehasilu Eleazarip ernera, Aronip erngutaa, taamani Naalakkap kiinaata saani kiffartorpoq. Israelikkut aperipput: »Qatanngutivut Benjaminikkut sorsuffigiartoqqissavavut, imaluunniit taamaaliussanngilagut?« Naalakkap akivai: »Sorsukkiartussaasi! Aqagumi akeqqasi ilissi assassinnut tunniutissavakka.« v29 Israelikkut qoqassiisussanik inissititeripput Gibea kaajallallugu. v30 Ullut pingajussaanni Israelikkut Gibeap sioraani inissititerput ulluni sorsuffiusuni siullerni iliornermissut. v31 Benjaminikkut Israelikkunnik saassussileramik Gibea ungasilliartuaalerpaat. Ulluni siullerni saassussinermissut aallaqqaataani Israelikkunnik toqutaqaalukkaluarput aqqusinersuit Betelimut Gibeonimullu aqqutaasut sinaanni. Israelikkut 30-t missaat toqutaapput. v32 Benjaminikkut isumaliorput tamatumuunattaaq ajugaaffigisinnaassallugit. Israelikkulli aalajangiussimavaat qimaasuusaassallutik Benjaminikkut aqqusinersuarnukartillugit Gibeamit ungasilliartortinniaramikkit. v33 Taava Israelikkut aallararput Ba'al-Tamarimilu inissititerlutik, angutit qoqassiiniartortaat Gebap kitaani isertorsimaffimminnit saqqummerartillugit. v34 Angutit 10.000-it Israelikkut tamarmik akornanni pikkorinnersiugaasut Gibea toraarlugu saassussipput. Sakkortoqisumik sorsuupput, Benjaminikkulli suli naluaat ajunaartitaanissartik qanoq qanitsigisoq. v35 Naalakkap Benjaminikkut Israelikkunnut ajugaaffigitimmagit ulloq taanna Benjaminikkut ilaat 25.100-t toqutaapput, tamarmik angutit sakkulisarsinnaasut; v36 taavalu Benjaminikkut paasivaat sapersisitaallutik. Israelikkut Benjaminikkunnit tunuarput Gibeap eqqaani qoqassiiniartussatut inissitatik tatigalugit. v37 Taava Israelikkut qoqassiiniartortaasa pitoraallutik Gibea saassuppaat, siammartiterlutillu inui tamaasa panamik toqorarpaat. v38 Isumaqatigiissutigineqarsimavoq Israelikkut ilaat qoqassiiniartitat illoqarfimmut iserunik pujoortitsiumaartut. v39 Sorsuutsillutik Israelikkut killormut saammata Benjaminikkut aallaqqaataani taakkua ilaannik angutit 30-t missaannik toqutaqarsimapput, isumalioramik: »Maanna ajugaaffigaavut kingullermersut.« v40 Taavali pujoq Gibeamit qummukaalerpoq sukarsuartut iluseqarluni, Benjaminikkullu kingumut qiviaramik takulerpaat Gibea tamarmi ikuallattuataartoq innerlu qummut qilaap tungaanut naaralaartoq, v41 tamannalu ilutigalugu Israelikkut killormut saapput. Benjaminikkut annilaangaarput takugamikku ajunaarnermik eqqorneqartussanngorlutik. v42 Israelikkunnit aniguiniarlutik sangupput inoqajuitsup tungaanut qimaalerlutik. Akeraasali malersorpaat, angutillu illoqarfimmeersut erniinnaq taakkua akornannut pipput nungutillugillu. v43 Israelikkut Benjaminikkut unguaat uninnatillu malersorpaat angullugillu Geba kangimut nallermassuk. v44 Angutit Benjaminikkuusut 18.000-it toqutaapput, tamarmik sorsuttartuusut misilittagartuut. v45 Ilaat killormut saapput qimaallutillu inoqajuitsumut, qaarsumut Rimmonimut. Amiakkuusunit Israelikkut suli 5.000-it toquppaat aqqusinersuarmi. Taava amiakkoriligaat malersorpaat Gideomi tikivillugu sulilu 2.000-it toqullugit. v46 Ulloq taanna Benjaminikkunnit toqutaapput katillugit angutit sakkulisarsinnaasut 25.000-it, tamarmik sorsuttartuusut misilittagartuut. v47 Angutit 600-t inoqajuitsumut, qaqqamut Rimmonimut, qimaasut qaammatini sisamani tamaani najugaqarput. v48 Israelikkullu malersuisimasut Benjaminikkut nunaannut uterput illoqarfiillu inui nersutaatillu naammattuukkatik tamaviisa panamik toqorarlugit. Illoqarfiillu tikitatik tamaasa ikuallatsippaat. Eqqartuussisunik allakkat Eqq 21 v1 Israelikkut Naalagaq naqqissigalugu Mispami uppernarsaallutik aalajangersimavaat arnartaminnik Benjaminikkuusut angutitaannut nulissiutsitsisoqassanngitsoq. v2 Israelikkut Betelimut pigamik tassani ingipput Guutip kiinaata saani, nipituumillu qialerput unnunnera tikivillugu v3 oqarlutillu: »Naalagaq, Israelip Guutia! Sooq Israelimi taama ittumik pisoqarsimava? Ullumimi Israelip naggueqatigiissortaasa ilaat ataatsit amigaatigilersimavavut!« v4 Aqaguani ullaannguaq inuit tamaani pilliiviliorput, sassaappaallu pilliutit ikikkagassat pilliutillu nereqatigiissutissat. v5 Taava Israelikkut oqarput: »Israelip naggueqatigiissortaasa tamarmiusut ilaat kikkunuku Naalakkamut ornigutinngitsut katersorsimasut peqatigalugit?« Israelikkummi Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaasimapput Mispami Naalakkamut ornigutinngitsut toqussasut. v6 Israelikkut qatanngutitik Benjaminikkuusut aliasuutigaat oqarlutik: »Naggueqatigiit ataatsit toqoragaallutik ullumi Israelimit peerneqarsimapput. v7 Amiakkuusut qanoq ililluta nuliartaartissinnaavavut? Naalagarmi naqqissigalugu uppernarsaasimavugut arnartatsinnik nuliartaartikkumanagit.« v8 Taava aperipput: »Israelip naggueqatigiissortaasa ilaannik Naalakkamut, maanga Mispamut, ornigutinngitsoqarpa?« Inuillu kisinneqarmata paasinarsivoq Jabeshimit Gileadimiittumit tammaarsimaffimmi katersorsimasunut ataatsimilluunniit orniguttoqarsimanngitsoq; v9 taamani inuit naatsorsorneqarmata Jabeship Gileadimiittup inui najuussimanngillat. v10 Taava ilagiit sorsuttartut misilittagartuunerpaat 12.000-it aallartippaat ima oqarfigalugit: »Aallaritsi toqorariartorlugit Jabeshimi najugaqartut, arnat meeqqallu ilanngullugit. v11 Imaaliussaasi: Angutit tamaasa arnallu angutinut innaatitissimasut tamaasa Naalakkamut pigitillugit toqutaasussanngortissavasi.« v12 Jabeship Gileadimiittup inuisa akornanni nanivaat arnat inuusuttut 400-t niviarsiaasut angutinut innaatitissimanngitsut. Taakku Shilomi Kana'animiittumi tammaarfimmukaappaat. v13 Taava katersorsimasut tamarmik angutit Benjaminikkuusut qaarsumi Rimmonimiittut nalunaarfigiartortippaat eqqissivissioqatigiumallugit. v14 Taakku erniinnaq nunaminnut uterlutik tikiupput, Israelikkullu arnat Jabeshimiut asattuussimasatik taakkununnga nulissiutitippaat; ikippallaarpulli. v15 Inuit aliasuutigiuarpaat Benjaminikkut qanoq pisimanerat, tassa Naalakkap Israelip naggueqatigiissortai ilanngaavigisimammagit. v16 Taava katersorsimasuni utoqqaanertat oqarput: »Qanoq iliussaagut amiakkuusut nuliartaarsinnaaqqullugit? Benjaminikkummi arnartaat nungutitaasimapput.« v17 Oqarpullu: »Qanoq iliorluta Benjaminikkut amiakkui atatiinnarsinnaavavut Israelip naggueqatigiissortai ataatsit nungutitaalluinnaqqunagit? v18 Uagut arnartavut nulissiutitissinnaanngilavut.« Israelikkummi uppernarsaasimapput ima oqarlutik: »Perloqqusaali panimminik Benjaminikkut angutitaasa ilaannut nulissiutititsisoq!« v19 Taava oqarput: »Tusaariassasusi, Naalakkap ukiumoortumik Shilomi nalliussineqartarfia nalliutilerpoq.« – Shilo Betelip avannaaniippoq, aqquserngup Betelimiit Sikemimukartup kangiani Lebonap kujataani. – v20 Benjaminikkullu ima nalunaarfigaat: »Shilomukaritsi viinnequteqarfinnilu inissillusi terlinganeeriniarlusi! v21 Niviarsiat Shilomiut qitikkiarlutik anisut takugussigit viinnequteqarfinnit anillaatissaasi tamassilu immikkut Shilomiut arnartaasa ilaannik nuliassassinnik tigusillusi Benjaminikkut nunaannut aallarussillusi. v22 Taakkua ataataat qatanngutaalluunniit angutit tikiuppata naammagittaalliorlutillu ima oqarfigissavavut: Asattuunniarsigit! Sorsunnerummi nalaani tamakkerlutik nuliassarsisimanngillat. Ilissimi nammineerlusi panisi tunniussimanngilasi; tunniussimagaluarussigimmi pillagassaassagaluarpusi.« v23 Angutit Benjaminikkuusut taamaaliorput. Tamarmik immikkut niviarsiat qitikkiartut ilaannik qoqassiillutik nuliassarsipput nunaminnullu kingornussarsiaminnut uterlutik. Illoqarfiit sanaqqippaat taakkunanilu najugassillutik. v24 Aammattaaq Israelikkut Benjaminikkut nunaanniit aallarput tamarmik immikkut naggueqatiminnut eqqarliminnullu, nunamut kingornussarsiaminnut uterlutik. v25 Tamatuma nalaani Israeli kunngeqanngilaq. Tamarmik iluarisaannarminnik iliorput. Ruthimik allakkat Ruth 1 No'omi Ruthilu v1 Eqqartuussisut nalaanni ilaanni nunami kaannersuaqalermat angut Betlehemimit Judamiittumit aallarpoq nulii erninilu marluk ilagalugit Moabimi takornartaasutut najugassinniarluni. v2 Angut taanna Elimelekimik ateqarpoq, nulia No'omimik ernerilu marluk Maklonimik Kiljonimillu. Eqqarleriinnut Efratikkunnut Bethlehemimit Judamiittumit pisunut ilaapput. Tassalu maanna Moabimut pipput tassanilu nunassillutik. v3 Elimeleki No'omip uia toquvoq. No'omi uillarninngorpoq ernini marluk kisiisa ilagilerlugit. v4 Taakku Moabikkuusunik nuliartaarput; aappaa Orpamik ateqarpoq aappaalu Ruthimik. Ukiut qulit missaanni tamaani najugaqareersut v5 aamma Makloni Kiljonilu toqupput, No'omilu kisimiilerpoq ernini marluk uinillu najortigiunnaarlugit. v6 Taava No'omi ukussani ilagalugit Moabimit aallarpoq nunaminut angerlarniarluni. Moabimiitillunimi tusarsimavaa Naalakkap innuttani isumassorsimagai inuussutissaannik tunillugit. v7 Maannalu najugarigaluaminit aallarpoq ukussanilu marluk ilagalugit Judamut angerlarniarluni. v8 No'omilli ukussani taakku marluk oqarfigai: »Tassa uterniaritsi anaanassi illuinut angerlarlusi! Qanortoq Naalakkap ajunngitsuliorfigilisi soorlu ilissi toqusortakka uangalu isumagisimagitsigut. v9 Qanortorlu Naalakkap isumannaatsumik atugaqartillisi tamassi immikkut uissi illuani!« Taava inuulluaqqullugit kunippai; taakkuli qissaserput v10 oqarfigalugulu: »Inuiaqatinnut uteqatigissavatsigit.« v11 No'omili oqarpoq: »Uterniaritsi, panikka! Sooq ilaginiarpisinga? Ernertaarsinnaanerpunga uigilersinnaasassinnik? Uterniaritsi, panikka! v12 Uterniaritsi, panikka! Uangami aappaninnissannut utoqqaavallaalereerpunga. Imaluunniimmi isumalioraluaruma suli neriuutissaqarlunga, ilami allaat unnuaru uinereersimasinnaallunga ernertaarumaarlungalu, v13 taava taakkua inersimalernissaannut utaqqisinnaasorigassi? Uininnaveersaarniarpisi? Naamik, panikka! Uanga ilissinnit annerusumik annikilliorpunga, uangaana Naalakkap assaanik eqqorneqartunga.« v14 Taava kingumut qissaserput, Orpallu sakini inuulluaqqullugu kunippaa; kisianni Ruthi sakiminit qimagukkumanngilaq. v15 Taava No'omi oqarpoq: »Takuat ukuaqatit inuiaqatiminut guutiminullu utertoq. Ukuaqatit ilaginiaruk!« v16 Ruthili akivoq: »Ilinnit qimagunnissannut angerlarnissannullu kimigiiserfigeqinanga. Ornikkat uangattaaq ornissavara, najugariligassannilu najugaqassaanga. Inuiaqatitit uangattaaq inuiaqatigissavakka, illillu Guutit uangattaaq Guutigissavara. v17 Illit toquffissanni toqujumavunga tassanilu ilisaajumallunga. Naalakkap pillaqattaartuarilinga ilinnit avissaassagaluaruma, toqummi kisimi avissaartissinnaavaatigut!« v18 No'omillu paasigamiuk ilaginiarluni aalajangivissimasoq iluariinnarpaa, v19 taavalu ingerlaqatigiipput Bethlehemip tungaanut. Bethlehemimulli apuukkamik illoqarfimmiunit uitsatigineqaqaat, arnallu oqarput: »Arraa, ilumut taannaanerluni No'omi?« v20 Oqarporli: »No'omimik taananga Maramik taasalerniarsinga Ajugaqanngitsup narrutsatsissimammanga. v21 Peqangaarlungami maanngaanniit aallarpunga, suerutitillungali Naalakkap maanga utertippaanga. Sooq taava No'omimik taasassavisinga uffa Naalakkap pisuutillunga uppernarsaasoq, uffa Ajugaqanngitsup ajunaartikkaanga?« v22 Taamaalilluni No'omi nunaminut angerlarpoq, ukuaatalu Moabikkuusup Ruthip Moabimit utermat ilagaa. Betlehemimut apuupput suaasiassanik katersuineq aallartittoq. Ruthimik allakkat Ruth 2 Ruthip Boazi naapikkaa v1 No'omip uia eqqarleqarpoq angummik Boazimik atilimmik. Angut taanna Elimelekip eqqarliisa ilaat pisuujuvoq. v2 Ullut ilaanni Ruthip Moabikkuusup No'omi oqarfigaa: »Narsaammukarniarpunga karrertaqarfinnik katersuiartorlunga uannik ajunngisaarfiginnikkumasup kingornani.« No'omip akivaa: »Taamaaliuinnarit, paniga!« v3 Taava Ruthi narsaammukarpoq katersuisullu kingornanni karrertaqarfinnik katersuilluni, iluatsiffaarillugu sunaaffa nalaatsornikkut narsaat katersuiffia tassaavoq Boazip Elimelekip eqqarliata narsaataa. v4 Boazip Betlehemimit tikiuteqqammersimasup katersuisut oqarfigai: »Naalakkap najorlisi!« Taakkualu akivaat: »Naalakkap pilluaqqulisit!« v5 Boazip katersuisut pisortaat aperaa: »Arnaq inuusuttoq innga sumioruna?« v6 Katersuisut pisortaat akivoq: »Tassa taanna arnaq Moabikkuusoq No'omip Moabip nunaanit maanga tikeqataa. v7 Qinnuigigamingaana katersuisut kingornanni karrertaqarfinnik katersuiumalluni. Ullumi ullaannguaq maanga tikiuppoq sulilu tassa katersuilluni; sivikitsunnguaannarmik qasuerseriartorluni illuminukarpoq.« v8 Boazip Ruthi oqarfigaa: »Tusaagit, paniga, allap narsaataani karrertaqarfinnik katersuiartullariaanak. Narsaat manna qimassanngilat, kiffakka arnat ilagiinnassavatit. v9 Narsaammi katersuisut sumi sulinerat alapernaanniaruk malittaralugillu. Kiffakka angutit oqarfigissavakka ajortumik iliorfigissanngikkaatsit. Imerusuleruit imiisiviit orniinnassavatit imermillu kiffama qalooqqagaannik imerlutit.« v10 Taava Ruthi nunamut pallorpoq Boazilu oqarfigalugu: »Sooq taama ajunngisaarfigitigaanga inussiarnisaarfigalungalu uffa takornartaasunga?« v11 Boazi akivoq: »Oqaluttuunneqarama uivit toqunerata kingornatigut sakit qanoq ajunngitsuliorfigisimatigigit. Ataatat anaanallu nunalu inunngorfiit qimallugit aallarsimavutit inuiaat ilinnut takornartaasut nunaqqasiukkiartorlugit. v12 Naalakkap akilerilisittoq qanoq iliorsimanitit pillugit. Qanortoq Naalakkap Israelikkut Guutiata naammattumik akissarsitikkilisit maanga ornissimaganni suluisa ataanni oqqiffissarsiumallutit!« v13 Taava Ruthi oqarpoq: »Naalagaq, ila ajunngisaarfigeqaarma! Tuppallersarparma kiffaasunga arnaq inussiarnersumik oqaluffigalunga uffa illit kiffattut arnatut inngikkaluartungaluunniit.« v14 Neriffissaq nalliummat Boazip Ruthi oqarfigaa: »Qaallutit timiusamik nereqatiginiartigut nerisassat viinnimit seernartuliamut misuttarlugu.« Taava Ruthi katersuisut saniannut ingippoq, Boazillu karrinik sikatanik isaassivigaa. Qaarsillarlunilu nerivoq, allaallu sinnerussaqarluni. v15 Katersuiartorniarluni nikuimmat Boazip kiffani oqarfigai: »Karrit qilertat akornanni katersuiniarpat ilaginnaannarisiuk. Sumik ajortumik iliorfigissanngilarsi! v16 Allaammi qilertanit ammussisariannguaritsi nakkartiinnarlugillu, katersorniarumaarmagit. Kimilluunniit oqalorujuffigineqassanngilaq!« v17 Unnunnissaa tikivillugu Ruthi narsaammi karrertaqarfinnik katersuivoq. Katersukkani karrertaajaramigit pileriarpaa efap missaanik suaasiassaateqalersimalluni. v18 Suaasiassat pissarsiani nassarlugit illoqarfimmut uterpoq, katersorsimasaalu taakku sakiata takuai. Taava Ruthip ullumiummat nerisaminit sinnerussani No'omimut tunniuppai. v19 Sakiata aperaa: »Ullumi sumi katersuigavit, kialu narsaataani suligavit? Pilluaqqunarsili taanna ilinnut ajunngitsuliortoq!« Ruthip sakini oqaluttuuppaa kia narsaataani katersuisimalluni. Ima oqarpoq: »Angut ullumi katersuinissannik akuersisoq Boazimik ateqarpoq.« v20 Taava No'omi ukussaminut oqarpoq: »Taanna pilluaqquneqarli Naalakkamit inuusunut toqoreersunullu ilumoornerminik soraarussisimanngitsumit!« Oqarporlu: »Angut taanna uagut eqqarleraarput, tassaavorlu utertitsisissatta ilaat.« v21 Ruthi Moabikkuusoq oqarpoq: »Allaat oqarfigaanga kiffani ilagiinnaqqullugit karrinik katersuinerup naammassinissaata tungaanut.« v22 Taava No'omip ukussani Ruthi oqarfigaa: »Ajunngilaq, paniga. Kiffai arnat ilaginiakkit, allap narsaataani suliguit pinerlineqaratarsinnaavutit.« v23 Taava Ruthip Boazip kiffai arnat ilagai karrertaqarfinnik katersuilluni suaasiassanik qajuusiassanillu katersuineq qaangiutserlugu. Sakiminilu najugaqaannarpoq. Ruthimik allakkat Ruth 3 Ruthikkut Boazilu karrertaajaaffimmi v1 Sakiata No'omip oqarfigaa: »Paniga, angerlarsimaffissannik pissarsissullakkit pilluarlutit inuusinnaanngoqqullutit? v2 Tusaagit, Boazi eqqarleraarput; taassumalu kiffai arnat ilagisarpatit. Unnuaru karrertaajaaffimmi suaasiassanik saliilluni teqqalatitsisussaavoq. v3 Uffarniarit tarnutinillu tanillutit. Taava qallersaaserlutit karrertaajaaffimmukassaatit, kisianni Boazimut takutissanngilatit nerinerminik viinnisornerminillu naammassitinnagu. v4 Sininniarluni nallarpat nallarfia sumiittoq arajutsinaveersaassavat. Taava orneriarlugu atisaajariarlutillu isigaasa killingannut nallassaatit, namminerlu oqarfigiumaarpaatit qanoq iliussasutit.« v5 Ruthi akivoq: »Oqaatsitit tamaasa malillugit iliussaanga.« v6 Karrertaajaaffimmut aterami sakimi peqqussutai tamaasa malillugit iliorpoq. v7 Boazi nerillunilu viinnisorpoq malugisimaalerlunilu. Taava karrit katersat killingannut nallariartorpoq. Ruthi nipaarsaarluni tassunnarpoq atisaajariarlunilu isigaasa killingannut nallarluni. v8 Unnuaqeqqata missaani Boazi iteriataarpoq. Massikkami paasivaa arnaq isikkami killinganni nalasoq. v9 Kinaanerminik aperimmani arnaq akivoq: »Ruthiuvunga, kiffat arnaq. Qallersaatinnik kiffat arnaq qipinniaruk, utertitsisuugavit.« v10 Taava Boazi oqarpoq: »Naalakkap pilluaqqulisit, paniga! Unneqqarissutsit siornatigornit annerusumik allaat takutippat angutinik inuusuttunik piitsunik pisuunilluunniit qaninniagaqannginnavit. v11 Annilaangassanngilatit, paniga. Oqaatsisit tamaasa malillugit iliorfigissavakkit, illoqarfiup isaaffianiittut tamarmik nalunngimmassuk arnaasutit pitsaasoq. v12 Ilumoorpoq uanga utertitsisuusunga, kisianni allamik uannit pisussaanerusumik utertitsisussaqarpoq. v13 Maani unnuiniarit! Taanna aqagu ilinnik utertitsisuujumaguni taava taamaalioriannguarili. Kisianni taamaaliorumanngippat Naalagaq naqqissigalugu neriorsussavakkit uanga taamaaliorumaartunga. Qaanissaata tungaanut tamaaniiginnarniarit!« v14 Ruthi Boazip isigaasa killinganni nalaannarpoq qaanissaata tungaanut, kisianni makippoq suli taartoq, inuit imminnut ilisarisinnaatinnagit Boazi oqarmat karrertaajaaffimmukarsimanini allanit ilisimaneqalissanngitsoq. v15 Taava oqarpoq: »Qallersaatit qipigisat siaariassagit.« Ruthillu qallersaanni siaarmagu Boazip suaasiassat uuttuutit arfinillit uuttoriarlugit tassunga poortuuppai Ruthimullu nammakkiutitillugit. Taava Boazi illoqarfimmut iseriartorpoq. v16 Ruthi sakiminut utermat taassuma aperaa: »Qanoq misigisaqarpit?« Ruthillu oqaluttuuppaa Boazip qanoq iliornerinik tamanik. v17 Imalu nangippoq: »Suaasiassat uku uuttuutit arfinillit tunniuteriarlugit oqarpoq: Susaarsimallutit sakinnut angerlassanngilatit.« v18 Taava No'omi oqarpoq: »Sumik iliuuseqarnianngikkallaat, paniga, qanoq pisoqarumaarnerata paasinissaata tungaanut. Tassami angut taanna noqqillannavianngilaq suliassani naammassitinnagu, ullumimiillimi aallartereerunarpaa.« Ruthimik allakkat Ruth 4 Illoqarfiup isaaffiani isumaqatigiissuteqarniartut v1 Boazi illoqarfiup isaaffianut inuit katersuuffigisartagaannut majuarsimavoq tamaangalu ingilluni. Kinguninngua utertitsisoq Boazip eqqartugaa sanioqquppoq. Boazip oqarfigaa: »Qaallutit maanga inginniarit!« Oqarfigisaalu taamaaliorpoq. v2 Boazip angutit qulit illoqarfimmi utoqqaanertat qaaqqusimasani oqarfigai: »Maanga inginniaritsi!« Taakku ingipput, v3 taavalu utertitsisumut oqarpoq: »No'omip Moabimit utertup narsaat eqqarlitta Elimelekip pigisimasaa tuniniarpaa. v4 Taamaattumik oqarfigissamaarsimavakkit pisiarissagit maani issiasut utoqqaanertavullu najuutsillugit. Utertillugu pisiariumagukku taamaaliorniarit. Kisianni taamaaliorumanngikkuit oqaannarit tamanna uanga ilisimaniassagakku. Utertitsissussatuaasummi tassa illit tulliullungalu uanga.« Oqarfigisaa akivoq: »Uanga utertillugu pisiarissavara.« v5 Boazili oqarpoq: »Narsaat No'omimit pisiarigukku uillarneq Moabikkuusoq Ruthi uanga pisiarissavara toqusup aqqa pigisaasigut atatinneqaqqullugu.« v6 Taava utertitsisoq akivoq: »Taamaassappat nunamineq utertillugu pisiarisinnaanngilara pigisara aseruinnarumannginnakku. Uanga utertitassaraluara illit utertillugu pisiariinnaruk, uanga taamaaliorsinnaannginnama.« v7 Qanga Israelimi utertitsinissaq taartigiinnissarluunniit aalajangiiffigineqassagaangata arlaata ateraasani peeriarlugu aapparminut tunniuttarpaa. isumaqatigiissuteqarnermut uppernarsaatitut. Tamanna Israelimi atuuppoq ilisimannissutitut. v8 Utertitsisup Boazi oqarfigaa: »Illit pisiariniaruk!« Taamalu oqariarluni ateraasani peerpaa. v9 Taava Boazi utoqqaanertanut najuuttunullu tamanut oqarpoq: »Ilissi ullumi ilisimannittuuvusi Elimelekip pigisimasai tamaasa aammalu Kiljonip Maklonillu pigisimasaat tamaasa No'omimit pisiarigikka. v10 Aammattaaq arnaq Moabikkuusoq Ruthi Maklonip uillarnera pisiaraara nuliassara Maklonip Ruthip uigigaluata pigisaanik kingornussisussaqaqqullugu, toqusimasup aqqa eqqarliini piiagaaqqunagu illoqarfiullu najugarisimasaata isaaffiani puigorneqaqqunagu. Ilissi ullumi tamatumunnga ilisimannittuuvusi.« v11 Illoqarfiup isaaffianiittut tamarmik utoqqaanertallu akipput: »Aap, uagut ilisimannittuuvugut! Qanortoq Naalakkap arnamut tassunga maanna nuliariligassannut assigilersikkiligit Rakeli Lealu inoqutigiinnik Israelikkunnik pilersitsisut. Qanortoq illit pissaanerit takutiguk Efratami, qanortorlu tusaamasanngorit Betlehemimi! v12 Qanortoq Naalakkap illit arnamik taassuminnga nuliaqalernikkut qitornaqalersillisit inoqutinnut assigilersillugit Peresip Tamarip Judamut ernertaarisaata inoqutai!« Boazip Ruthi nulissiukkaa v13 Boazip Ruthi nulissiuppaa. Innaappaa, Naalakkallu naartulersippaa, ernertaarporlu. v14 No'omi arnaqataasa oqarfigaat: »Naalagaq unnersiutigineqarli utertitsissannik ullumi amigaateqartitsinngitsoq. Kinguaassat Israelimi tusaamasanngorumaarpoq! v15 Inuuneqartissavaatit isumagissallutillu utoqqalininni. Ukussavimmi ilinnik asanningaartup ernertaaraa. Ernernit arfineq-marlunnit ilinnut pingaaruteqarneruvoq.« v16 Taava No'omip nukappiaraq pakkuppaa taassumunngalu arnarsiaalerluni. v17 Arnat No'omip eqqaamiorisaasa nukappiaraq atserpaat oqarlutik: »No'omi erneqalerpoq!« Obedimik atserpaat. Taassuma erneraa Isaji Daavip ataataa. Peresip kinguaavi v18 Tassa Peresip kinguaavi: Peresip erneraa Hesroni, v19 Hesronip erneraa Rami, Ramip erneraa Amminadabi, v20 Amminadabip erneraa Nakshoni, Nakshonip erneraa Salma, v21 Salmap erneraa Boazi, Boazip erneraa Obedi, v22 Obedip erneraa Isaji, Isajillu erneraa Daavi. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 1 Samueli inunngortoq v1 Ramatajimimi Efraimip qaqqalittaani najugaqarpoq angut Sufikkuusoq Elkanamik atilik. Elkana Jerohamip erneraa, Jerohami Elihup erneraa, Elihu Tohup erneraa, Tohu Efraimikkuusup Sufip erneraa. v2 Elkana marlunnik nuliaqarpoq, aappaa Hannamik atilik aappaalu Peninnamik. Peninna qitornaqarpoq, Hannali ernisuitsuuvoq. v3 Elkana ukiut tamaasa illoqarfimminit majuartarpoq Shilomut tassani Katersaarsuit Naalagaat pallorfigiartorlugu pilliiffigiartorlugulu. Tassani Elip erneri marluk Hofni Pinehasilu Naalakkamut palasiupput. v4 Elkana toqutanik pilliigaangami nuliani Peninna ernerilu paniilu tamaasa amerlanerusunik agguutisiassaqartittarpai, v5 Hannali ataasiinnarmik agguutisiassaqartittarlugu. Hannali asavaa, naak Naalakkap ernisuitsuutikkaluaraa. v6 Sinngaginnittaata ningarluni Hanna asissortarpaa narrunarsartarlugulu Naalakkap ernisuitsuutimmagu. v7 Ukiorpassuit ingerlaneranni Hanna taama pineqartuartarpoq. Naalakkap naalaffianut majuarnitik tamaasa Peninnap asissortarpaa. Ilaanni Hanna qiammat neriumananilu v8 uiata Elkanap oqarfigaa: »Hanna, sooq qiavit neriumanallu? Sooq taama nikallungatigaat? Qulinik ernertaarsinnaanermit uanga pingaarnerutinngilinga?« v9 Shilomi nereqatigiinneq qaangiummat Hanna nikuippoq Naalakkallu kiinaata saanut sassarluni palasi Eli Naalakkap naalaffiata matuata matserfiata killingani issiavimmini issiatillugu. v10 Isumatsassimaqaluni Naalakkamut qinuvoq nipituumik qiaatigalugu, v11 imalu neriorsuivoq: »Katersaarsuit Naalagaat! Kiffavit arnap erloqinera takugukku eqqaamallungalu, puigunngikkummalu ernermillu tunillunga, taava taanna Naalakkamut pigitikkumaarpara ulluni inuuffigisassaani tamani, nujaajaallu niaquanut attuutitinneqassanngilaq.« v12 Sivisuumik taama qinuvoq Naalakkap kiinaata saani, qarnatalu aalanera Elip alaatsinaappaa. v13 Hanna imminuinnaq oqaluuttutut qinummat nipaa tusarsaanngilaq naak qarlui aalagaluartut; taamaattumik Elip aalakoorsoraa. v14 Oqarfigaalu: »Qanoq sivisutigisumik aalakuussagavit? Silattorsarniarit!« v15 Hannalli oqarfigaa: »Naalagaq, viinnimik immiamilluunniit imersimanngilanga. Arnaavunga isumatsassimaqisoq, taamaattuminguna uummammiugisakka aniatikkikka Naalakkap kiinaata saani. v16 Arnatut ileqqorluttutut isigeqinanga, naalagaq. Aliasuuteqaqigama isumatsassimagamalu taama sivisutigisumik Naalakkamut qinuvunga.« v17 Taava Eli oqarpoq: »Eqqissillutit aallarit! Israelip Guutiata qinnutigisannik tunissavaatit.« v18 Hanna oqarpoq: »Isinnut saammaannarsilanga, naalagara.« Taava qimaguppoq. Kingumut nerisalerpoq isikkualu aliasuppalukkunnaarluni. v19 Aqaguani ullaakkut makiaarlutik Naalagaq pallorfigaat, taavalu Ramamut angerlarput. Elkanap nuliani Hanna innaappaa, Naalakkallu Hanna eqqaamavaa. v20 Naartulerpoq ukiorlu qaangiutinngitsoq ernertaarluni, ernertaanilu Samuelimik atserpaa oqarami: »Naalakkamit qinnutigaara.« Samueli Shilomi naalaffimmut aanneqartoq v21 Elkana inoqutini tamaasa ilagalugit pilliutissamik ukiumoortumik pilliutissamillu immikkut neriorsuutigisaminik pilliiartorluni majuarmat v22 Hanna ilaanngilaq, uiminut oqarami: »Nukappiaraq miluerpat Naalakkap kiinaata saanut sassaakkiartorumaarpara. Taava Naalakkap kiinaa takujumaarparput, tassaniittuarumaarporlu.« v23 Uiata Elkanap oqarfigaa: »Iluarisannik iliorniarit. Nukappiaraq miluerserlugu tamaaniiginnarallaat. Qanortoq Naalakkap neriorsuutini eqquutitikkiliuk!« Taava Hanna angerlarsimaannarpoq erninilu milutsitaralugu miluerserlugu. v24 Samueli suli naalungiaasoq miluersereeramiuk Shilomi Naalakkap naalaffianukaappaa ussik angutiviaq pingasunik ukiulik qajuusallu efap ataatsip imai qummuattarlu viinnimik imalik nassarlugit. Nukappiaraq suli mikisunnguuvoq. v25 Ussillu angutiviaq toquppaat nukappiararlu Elimukaallugu, v26 Hannallu oqarfigaa: »Tusaannga, naalagaq! Ilumut uumagavit, naalagaq, uanga tassaavunga arnaq maani saninni qeqarluni Naalakkamut qinusoq. v27 Nukappiaraq una qinnutigaara, Naalakkallu qinnutigisannik tunivaanga. v28 Maanna Naalakkamut tunniuppara. Ulluni inuuffigisassamini tamani Naalakkamut pigititaassaaq.« Naalagarlu tassani pallorfigaat. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 2 Hannap unnersiutiginnissutaa v1 Hanna qinuvoq: Uummatiga qiimmattarpoq Naalakkami, Naalakkap nassuga massisippaa. Qanera ammarpara akeqqannut, annaassinerit tipaatsuutigigakku. v2 Illernartoqanngilaq Naalakkatut, soqanngilaq illiunngitsumik, qaarsoqanngimmat Guutitsitut. v3 Makitarpaluttumik oqaloqinasi, oqaatsit sorraatsut qanissinnit aninaveerilit Naalagaq Guutiummat nalusaqanngitsoq inuillu suliaat tamaasa misilittarmagit. v4 Pissarsuit pisissii napineqarsimapput, aqullaariaannaasullu pissaanermik sakkulersimapput. v5 Qaarsilasut timiusamik akilersillutik sulisoritipput, kaattulli sulisariaarupput. Ernisuitsuugaluaq arfineq-marlunnik ernivoq amerlasuunilli ernilik taroriartorpoq. v6 Naalagaq toqutitsisuuvoq uummartitsisuullunilu, toqusut inaannut aqqartitsisuuvoq tassanngalu qaqititsisuulluni; v7 Naalagaq piitsunngortitsisuuvoq pisuunngortitsisuullunilu, nikanartitsisuuvoq akitsisitsisuullunilu. v8 Nikanartut pujoralammit makitittarpai piitsullu mingummit qaqittarlugit, naalagaanerit akornanni ingitikkumallugit, ataqqinarsissutaasumillu issiavissillugit. Nunarsuummi sukai Naalakkap pigai, qaavannullu nunarsuaq inississimavaa. v9 Imminut upperluartut ingerlaviini sernissorpai, iluaatsulli ajunaassapput taartumi, kimilluunniit nammineq nakuussutsimigut ajugaasoqassanngimmat. v10 Naalakkap akerartortai annilaassapput. Qutsinnerussaartoq qilammit kallersitsivoq. Qanortoq Naalakkap eqqartuukkiliuk nunarsuaq isorartooq, kunngiutitani pissatsillugu, tanitami nassua massisillugu. v11 Taava Elkana Ramamut angerlarpoq; nukappiaqqalli Naalagaq kiffartuuppaa palasimit Elimit nakkutigineqarluni. Elip erneri ileqqorluttut v12 Elilli erneri iluaatsuupput, Naalagarlu ilisarinngilaat. v13 Palasit inunnut imaattumik pisinnaatitaaffeqarput: Pilliutissanik toqutassanik aggiussisoqaraangat palasip kiffaa aggertarpoq ajassaassuaq pingasunik kapuutitalik tigumiarlugu; neqilu uunneqartillugu v14 ajassaassuaq puugutaasamut, qummuattamulluunniit, siatsivimmulluunniit igamulluunniit mangullugu kapiseriartarpoq, kapillugillu qaqitai tamaasa palasip nammineq pisassamisut tigusarpai. Israelikkut Shilomut pilliiartortut tamaasa taamaaliorfigisarpaat. v15 Maannali palasip kiffaata pilliutip tunnua suliluunniit pilliutigineqangitsoq pilliiniartoq oqarfigisarpaa: »Palasi neqimik siatassaanik tuniuk! Neqimik uussimasumik ilinnit piumanngilaq, ooqanngitsumilli piumavoq.« v16 Angutillu oqarfigigaangani: »Siullermik tunnua pilliutigisariaqarpoq, kingorna piumasannik tigusisinnaavutit,« taava kiffaq akisarpoq: »Naagga, maannakkut tunniutissavat, taamaaliunngikkuit nakuuserfigalutit tigussavara.« v17 Angutit inuusuttut taakkua Naalakkap kiinaata saani iluaatsuliornerat sualoqaaq Naalakkamut pilliutigisanik asissuinerugami. v18 Samueli taama meeraatigigaluarluni Naalakkap kiinaata saani kiffartuussivoq efodimik ilupaassiamit sanaasumik atisaqarluni. v19 Anaanaata ukiut tamaasa qallersaateeqqamik sanaattarpaa ukiullu tamaasa pilliutissaq pilliutigiartorlugu uini Shilomut majuaqatigigaangamiuk nassartarlugu taassumunnga tunniukkiartorlugu. v20 Elip Elkana nulialu pilluaqqusarpai oqarlunilu: »Arnamit uumannga Naalakkap kinguaassaqartikkilisit Naalakkamut pigititaata taartissaanik.« Taava angerlartarput, v21 Naalakkallu isumassormani Hanna naartulersarpoq. Pingasunik ernertaarpoq marlunnillu panissaarluni. Nukappiararli Samueli Naalagaq najorlugu alliartorpoq. v22 Eli utoqqarsuuvoq; tusaramiullu ernermi Israelikkut tamaasa qanoq iliorfigisaraat arnallu Toqqup Naapeqatigiittarfiup paavani kiffartuussisut innaattaraat v23 oqarfigai: »Sooq taamaaliorpisi? Tusarparami inuit tamarmik ileqqusi ajortut oqallisigigaat. v24 Taamaalioqinasi, ernikka! Naalakkammi innuttaasa akornanni ilissi pillusi oqallisigineqartut tamakku ajoqaat. v25 Angut inoqamminut ajortuliorpat Guuti isumaqatigiissitsiniarsinnaavoq. Naalakkamulli ajortuliortoqarpat taava kina isumaqatigiissitsiniarsinnaava?« Ataatartilli naalanngilaat, toqunissaammi Naalakkap aalajangiutereersimavaa. v26 Nukappiararli Samueli alliartornermini Naalakkamit inunnillu nuannarisaanerujartuinnarpoq. v27 Taava Guutip kiffaata Eli ornillugu oqarfigaa: »Ima oqarpoq Naalagaq: Illit siuaasaqaqatigiissortannut saqqummersikkaluarpunga Egyptenimi Faraomi kiffartortuugallarmata, v28 Israelillu naggueqatigiissortaanit tamanit qinigaraakka palasitut kiffartuuteqqullunga pilliiviutinnullu saqisaqqullugit tipigissaatilliisaqqullugillu efodimillu atisaqaqqullugit kiinnama saani, Israelikkullu pilliutaat tamaasa siuaasaqaqatigiissortannut tunniuppakka. v29 Sooq taava pilliutit toqutassat naatitanillu pilliutigisassat illunni pilliutigeqqusakka narrunartippisigit? Sooq ernitit uannit ataqqineruigit innuttama Israelip pilliutigisaasa tamarmik pitsaanersaannik puallarsartarlusi?« v30 Taamaattumik Naalagaq Israelip Guutia oqarpoq: »Oqaraluarpunga inoqutivit siuaasaqaqatigiissortavillu kiffartuuttuassagaannga. Maannakkulli Naalagaq oqarpoq: Kisianni taamaaliunngilluinnassaput! Ataqqinnitsikka kisiisa ataqqissavakka, narruginnitsikkali kanngutsissapput. v31 Ullummi nalliukkumaarput talivit siuaasaqaqatigiissortavillu taliisa uannit kipineqarfissaat inoqutinnik utoqqalisoqartinnagu. v32 Israeli sinngagisassavat taassumunnga ajunngitsuliakka tamaasa pillugit, illillu inoqutinnik utoqqalisoqanngisaannassaaq. v33 Eqqarlivit ilaat ataaseq kisiat uanga pilliiviutinnit nungutissanngilara. Isivit qaamarngat qamitissavara nakuussummillu inuussutigisannik piiaaffigalutit. Illit eqqarlinni allat tamarmik inereruttornerminni toqussapput. v34 Erninnut Hofnimut Pinehasimullu nalliuttussaq nalunaaqutigissavat: Ullormi ataatsimi marluullutik toqussapput. v35 Makitikkumaarparali palasi ilumoortoq uanga kissaatigisara piumasaralu malillugit iliorumaartussaq. Taanna illuliuukkumaarpara ataavartussamik, tanitamalu kiinaata saani kiffartortuassaaq. v36 Illit illunni amiakkuusut palasi taanna ornillugu pallorfigisariaqarumaarpaat skillingimik timiusamininnguamilluunniit piniarfigalugu, oqarumaarlutillu: Palaseqatigiit ilaannut ilanngutitinnga nerisassamininnguamik pissaqaqqullunga.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 3 Samueli pruffiitinngoqqullugu qaaqqusaasoq v1 Nukappiaqqap Samuelip Naalagaq kiffartuuppaa Elimit nakkutigineqarluni. Tamatuma nalaani Naalakkap oqaasia qaqutiguinnaq tutsiuttarpoq, takorluuisoqakulanngilarlu. v2 Taamaalisukkut ima pisoqarpoq: Eli sinippoq nallavigisartakkamini; tappingeriartorluni isigisaqarunnaarsimavoq. Ilaanni inigisartakkamini innangatillugu v3 Guutip qullia suli qaminngitsoq Samuelilu Naalakkap naalaffiani Guutip angerusiata illerfiata inigisartagaani sinitsillugu v4 Naalakkap Samueli qaaqquaa, Samuelilu akeriarluni v5 tuaviinnaq Elimukarpoq oqarfigalugulu: »Qaaqqusoralunga aggerpunga!« Elili oqarpoq: »Qaaqqunngilakkit, innariartoqqiinnarit.« Samuelilu taamaaliorpoq. v6 Naalagaq kingumut qaaqqusivoq: »Samueli!« Samuelillu Eli ornillugu oqarfigaa: »Qaaqqusoralunga aggerpunga!« Elili akivoq: »Qaaqqunngilakkit, ernera, innariartoqqiinnarit.« v7 Taamanikkut Samuelip Naalagaq suli ilisarilersimanngilaa, Naalagarlu oqaatsimigut suli taassumunnga saqqummersissimanngilaq. v8 Naalagaq pingajussaanik qaaqqusivoq: »Samueli!« Makilluni Eli ornippaa oqarlunilu: »Qaaqqusoralunga aggerpunga!« Elip paasigamiuk Naalakkap nukappiaraq qaaqqugaa v9 Samueli oqarfigaa: »Innariartoqqiinnarit; qaaqqoqqippatillu ima oqassaatit: Naalagaq oqalugit, kiffat tusaavoq!« Samuelilu inigisartakkaminut innaqqippoq. v10 Taava Naalagaq tikiulluni sioraanut pivoq siullermersullu qaaqqusilluni: »Samueli, Samueli!« Samueli akivoq: »Oqalugit, kiffat tusaavoq!« v11 Naalakkap Samueli oqarfigaa: »Israelimi iliuuseqarumaarpunga tamatuminnga tusartut tamarmik uissuummissutissaannik! v12 Ullormi tassani Elimut eqquutitikkumaarpakka inoqutaanut sioorasaarutigisakka tamarluinnaasa. v13 Nalunaarfigisimavara inoqutai naassaanngitsumik allanngortitassaanngitsumik eqqartuukkumaarlugit nammineq pisuunera pillugu. Ernermimi Guuti mitaatigigaat nalunngikkaluarlugu taamaattoq naqqissunngilai. v14 Taamaattumik uppernarsaavunga: Ilumut Elip inoqutaasa ajortulineri pilliutinik toqutassanik naatitanillu pilliinertigut isumakkiigassanngunngisaannassapput.« v15 Samueli qaanissaata tungaanut innangavoq; qaammat Naalakkap naalaffiata matui mapperpai, imminullu takutitaasunik Elip nalunaarfiginissaa siooragaa. v16 Taava Elip Samueli qaaqqullugu oqarfigaa: »Ernera Samueli!« Akivoq: »Aap.« v17 Elilu oqarpoq: »Qanoq-una oqaaseqarfigigaatit? Sumilluunniit anngiuteqinanga! Guutip pillaqattaartuarilisit oqaaserisaasa ilaannik anngiukkumma.« v18 Samuelillu anngiunnani oqaatsinik tusakkaminik tamanik nalunaarfigimmani Eli oqarpoq: »Taanna Naalagaavoq, iluarisaminik iliorli.« v19 Samueli alliartorpoq, Naalakkallu najorpaa oqaatsiminillu ataasiinnarmilluunniit atortinngisaqarnani. v20 Israelimi tamarmi Danimit Be'ersheba tikillugu paasivaat Samueli ilumut qaaqqusaasoq Naalakkamut pruffiitiussalluni. v21 Naalagaq Shilomi Samuelimut oqaatsimigut saqqummertuartarpoq. (4,1) Samuelillu oqaasii Israelimut tamarmut anngupput. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 4 Filisterinut ajorsartitaaneq Ulluni taakkunani Israelikkut sassarterput filisterit saassutissallugit. Israelikkut Eben-ha-Ezerimi tammaarput filisterillu Afekimi. v2 Filisterit Israelikkut akingerlugit inissititerput, sorsuutilerpullu. Filisterit saassussigamik Israeli ajugaaffigaat angutit 4.000-it missigisaat sorsuffimmi toqullugit. v3 Sakkutuut tammaarfimmut utermata Israelip utoqqaanertai oqarput: »Sooq Naalakkap ullumi filisterinut ajorsartippaatigut? Naalakkap angerusiata illerfia Shilomit aaniartigu akornatsinniileqqullugu akeqqatsinnillu annaateqqulluta.« v4 Taava Shilomut aallartitsipput Katersaarsuit Naalagaata kerubiusat qulaanni issiasup angerusiata illerfia aasillugu. Elillu erneri marluk Hofni Pinehasilu Guutip angerusiata illerfiata ingerlanneqarnerani najuupput. v5 Naalakkap angerusiata illerfia tammaarfimmut tikiunneqarmat Israelikkut tamarmik qiimmattarlutik nipitoqisumik nilliapput nuna sajutsillugu. v6 Filisterillu nilliasut nipaat tusaaleramikku oqarput: »Sunaana hebræerit tammaarfianni qiimmattaatigigaat?« Filisterit tusaramikku Naalakkap angerusiata illerfia tammaarfimmut tikiunneqarsimasoq v7 ersilerput oqarlutik: »Guutip tammaarfimmut ornissimavai. Eqqanaraluttuaq! Aatsaat taamaattumik pisoqalerpoq. v8 Eqqanaraluttuaq! Kia Guutimit pissaasumit taassumannga aniguisissavaatigut? Taannaavormi Guuti inoqajuitsumi Egyptenimiunik ajorsartitsingaartoq. v9 Tatitusaarniaritsi tamaviaarlusi, filisterit, hebræerinut inussiaatigisimasassinnut inussiaatinngoqqunasi. Sapiillusi sorsugitsi!« v10 Filisterit saassussimmata Israelikkut ajornartorsiulerlutik qimaapput angerlakaallutik. Israelikkut ajorsartitaarujussuarput sakkutuui pisuinnaat 30.000-it toqutaallutik. v11 Guutip angerusiata illerfia tiguagaavoq, Elillu erneri marluk Hofni Pinehasilu toqutaapput. v12 Angut Benjaminikkuusoq sorsuffimmit ulluinnarlugu Shilomut tikiuppoq atisai alittorsimallutik niaqualu saanngummik saasimalluni. v13 Tikiummat Eli aqqusernup saniani issiavimmini issiavoq qinerlunilu, Guutip angerusiata illerfiata qanoq pisimanissaa isumakuluutigigamiuk. Angutip illoqarfimmut tikiulluni pisimasunik nalunaarfigimmatik illoqarfiup inui tamarmik nillialerput. v14 Elip nilliarpaluk tusaaleramiuk oqarpoq: »Perpalussuaq sunaana?« Taava angutip Eli pisimasumik nalunaarfigiartorasuarpaa. v15 Eli 98-inik ukioqarpoq, querteqalersimagamilu isigisaqarunnaarsimavoq. v16 Angutip oqarfigaa: »Toqqaannarlugu sorsuffimmit tikiuppunga ullumi tassannga qimaagama.« Eli aperivoq: »Qanoq-una pisoqarami, ernera?« v17 Oqariartortup akivaa: »Israeli filisterinit qimaatitaavoq, ajorsarujussuarpugullu. Ernitit Hofni Pinehasilu aammattaaq toqutaapput, Guutillu angerusiata illerfia tiguagaavoq.« v18 Angutip Guutip angerusiata illerfia taagaalu Eli issiavimminit isaaffiup sanianiittumit niverluni nakkarpoq qungatsini napillugu toqullunilu, utoqqaagami oqimaaqalunilu. Eli ukiuni 40-ni Israelikkunni eqqartuussisuuvoq. v19 Elip ukuaa Pinehasip nulia erneqqajaalerluni naartusoq nalunaarfigineqarami Guutip angerusiata illerfia tiguagaasoq aamma sakini uinilu toqusut aqullaarpoq tassanngaannarlu nallisitsilerluni. v20 Toqulersoq arnat najorliisut oqarfigaat: »Siooraqinak, ernertaarputit.« Oqaasiili soqutiginngilai akinagillu. v21 Nukappiaraq Ikabodimik atserpaa oqarami: »Naalannaat Israelimit peersitaavoq.« Taama oqarpoq Guutip angerusiata illerfia tiguagaammat, aamma sakini uinilu toqummata. v22 Oqarporlu: »Naalannaat Israelimit peersitaavoq Guutip angerusiata illerfia tiguagaammat.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 5 Guutip angerusiata illerfia filisterit nunaanniittoq v1 Taava filisterit Guutip angerusiata illerfia Eben-ha-Ezerimit Ashdodimukaappaat, v2 Dagonillu naalaffianut eqqullugu Dagonip sanianut inissippaat. v3 Aqaguani ullaannguaq Ashdodimiut takuaat Dagoni Naalakkap angerusiata illerfiata sioraanut uppissimasoq kiinni nunamut tutsillugu. Taava Dagoni nappartillugu inaanut piseqqippaat. v4 Aqaguani ullaannguaq iseqqikkamik takulerpaat Dagoni kingumut uppissimasoq kiinni nunamut tutsillugu Naalakkap illerfiata sioraani. Niaqua assaalu alloriusanut kallunnerminni katassimapput timaa kisimi amiakkuulluni. v5 Taamaattumik Dagonip palasiisa naalaffianullu Ashdodimiittumut isertut kikulluunniit ulloq manna tikillugu alloriusaa tummarfiginaveersaartarpaat. v6 Naalakkap assaata Ashdodimiut peqqarniitsumik nanertorpai annilaarteqalugit, Ashdodimiullu eqqaamiuilu ajussanik tunillaassortunik nalliutitsivigalugit. v7 Ashdodimiut qanoq pisoqartoq paasileramikku oqarput: »Israelip Guutiata angerusiata illerfia uatsinniiginnassanngilaq, Guutip taassuma assaata uagut guuterpullu Dagoni peqqarniitsumik nanertormatigut.« v8 Filisterit naalagartaat tamaasa imminnut katersortippaat oqarfigalugillu: »Israelip Guutiata angerusiata illerfia qanoq pissavarput?« Akineqarput: »Gatimut nuunneqarli.« Taava Gatimut nuuppaat. v9 Tassungali nuummassuk Naalakkap assaata illoqarfiup inui annilaangaartippai illoqarfiullu angutitai minnernit annernut ajussanik tunillaassortunik perlutsillugit. v10 Taava Guutip angerusiata illerfia Ekronimut nuunneqarmat Ekronimiut nilliapput: »Israelip Guutiata angerusiata illerfia uagutsinnut nuuppaat tamatta inuiaallu toqusussanngortilluta.« v11 Filisterit naalagartaat tamaasa katersortippaat oqarfigalugillu: »Israelip Guutiata angerusiata illerfia nunamut inivianut utertissiuk uagut tamatta toqusussanngoqqunata.« Illoqarfiummi taassuma inui sualoqisumik annilaangalerput Guutip assaata nanertungaalermatik. v12 Angutit toqusimanngitsut ajussanik perlutsitaapput, illoqarfiullu kappialanera qilammut annguppoq. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 6 Guutip angerusiata illerfia utertitaasoq v1 Naalakkap angerusiata illerfia qaammatini arfineq-marlunni filisterit nunaanneereersoq v2 Filisterit palasitik siulittuisartortatillu qaaqqullugit aperaat: »Naalakkap angerusiata illerfia qanoq pissavarput? Nalunaarfigitigut qanoq iliorluta inivianut utertissagipput.« v3 Akipput: »Israelip Guutiata angerusiata illerfia utertissagussiuk tunissummik ilaqartinngitsuussanngilarsi, tunissummik saammaanneqaatissamik ilaqartissavarsi. Taava ajorunnaarsitaassaasi paasissallugulu suna pissutigalugu Naalakkap assaata iperarumanngikkaasi.« v4 Taava aperipput: »Tunissummik saammaanneqaatissamik qanoq ittumik ilaqartissavarput?« Akipput: »Filisterit naalagaaneri amerlaqaserlugit ajuaasanik kuultiusunik tallimanik teriaasanillu kuultiusunik tallimanik ilaqartissavarsi, ilissi naalagarisasilu assigiimmik perlutsitaagassi. v5 Ajussasi terissallu nunassinnik aseruisut assilillugit sanassaasi, taamaalillusilu Israelip Guutia ataqqiniarlugu tunissuteqarfigissavarsi. Immaqa taava Guutip assani peersissavaa ilissinnit guutissinnillu nunassinnillu. v6 Sooq uummatisi manngertikkumavallaaqaasigit Egyptenimiut Faraollu uummatiminnik manngertitsinerattut? Taakkua Guutip pissaanera misigileramikku Israelikkut aallarnissaat akueriinnartariaqarsimannginnerpaat? v7 Taamaattumik nutaanik qamusioritsi, ussigillu marluk suli miluttunik piarallit sulilu uniuserfilerneqarsimanngitsut qamutinut pitussigit, piaraalli taakkunannga peersillugit nersutaatit inaannut ungoorsigit. v8 Naalakkap angerusiata illerfia qamutinut ikisiuk, pilliutissallu kuultimik sanaat saammaanneqaatissatut ilanngutassasi illerfiusannguamut ikeriarlugit Naalakkap angerusiata illerfiata sanianut ilissavasi, taavalu Guutip angerusiata illerfia aallartissavarsi. v9 Arajutsinaveersaassavarsilu Bet-Shemeship tungaanut nammineq nunaminut ingerlanersoq. Taamaappat taannaasimassaaq perlummik tamatuminnga angeqisumik uagutsinnut nalliutitsisimasoq. Nunaminukanngippalli ilisimassavarput Naalakkap assaanit eqqugaasimanngitsugut, atukkavulli nalaatsornerinnakkut pisimasut.« v10 Angutit taamaaliorput. Ussigit marluk suli miluttunik piarallit qamutinut pituppaat, piaraalli nersutit inaannut mattuppaat. v11 Naalakkap angerusiata illerfia illerfiusannguarlu teriaasanik ajuaasanillu kuultimik sanaasunik imalik qamutinut ilivaat. v12 Takulerpaallu ussigit Bet-Shemeshi toraarlugu aqqut atuallakkaat. Qatimaattuinnaallutik aqqusineq atuaannarpaat talerpimmut saamimmulluunniit sangussanatik, filisterillu naalagartaasa ussigit malittaraat Bet-Shemeship nunataa tikillugu. v13 Bet-Shemeshimiut qooqqumi qajuusiassanik katersuisut illerfik takuleramikku nuannaaqaat, v14 qamutillu Josvap Bet-Shemeshimiup narsaataanut pigamik unipput. Tassaniippoq ujarassuaq. Taava qamutit qisuttaat nallorlugit taakku qisugalugit ussigit pilliutitut ikikkagassatut Naalakkamut pilliutigaat. v15 Levikkut Naalakkap angerusiata illerfia illerfiusannguarlu tunissutinik kuultimik sanaanik imalik taassuma sanianiittoq aqqarlugit ujarassuarmut tassunga ilivaat. Bet-Shemeshimiullu ullormi tassani Naalakkamut pilliutinik ikikkagassanik toqutassanillu pilliipput. v16 Filisterillu naalagartaasa tallimat tamanna takugamikku ullormi tassani Ekronimut uterput. v17 Ajuaasat kuultimik sanaat filisterit tunissutitut saammaanneqaatissatut Guutip angerusiata illerfianut ilagitillugit nassiussaat ukuupput: Ashdodimit ataaseq, Gazamit ataaseq, Ashkalonimit ataaseq, Gatimit ataaseq Ekronimillu ataaseq. v18 Teriaasat kuultimik sanaat filisterit illoqarfii naalagartaasa tallimat pigisaat – illoqarfiit pallittaalisaliukkat illoqarfeeqqallu – amerlaqatigaat. Ujarassuaq Josvap Bet-Shemeshimiup narsaataaniittoq Naalakkap angerusiata illerfianik ilisiffigisaat pisimasumik tamatuminnga nalunaajaasuuvoq ulloq manna tikillugu. v19 Naalakkalli Bet-Shemeshimiut ilaat toquppai Naalakkap angerusiata illerfia qimerloorsimammassuk. Toqutai 70-iupput, Bet-Shemeshimiullu aliasuutigaat Naalakkap taama amerlatigisut toqummagit. v20 Oqarput: »Kinami atasinnaava Naalakkap Guutip taassuma illernartup kiinaata saani? Maanngaanniit aallaruni sumunnarniarpa?« v21 Kirjat-Jearimimiunullu oqariartortitsipput: »Filisterit Naalakkap angerusiata illerfia utertippaat, ilissinnut majuukkiartorniarsiuk!« (7,1) Kirjat-Jearimimiut Naalakkap angerusiata illerfia majuuppaat Abinadabillu illuanut qattunermiittumut eqqullugu, erneralu Eleazari illernartippaat Naalakkap angerusiata illerfianik paarsisussanngorlugu. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 7 Filisterit ajugaaffigineqartut v2 Ullormit illerfiup Kirjat-Jearimimiilerfianit ukiut amerlasuut ingerlareerput; ukiut 20-t qaangiupput, Israelillu inoqutai tamarmik anersaarulupput Naalagaq kajungeralugu. v3 Taava Samuelip Israelip inoqutai tamaasa oqarfigai: »Uummatissigut iluunngarlusi Naalakkamut saakkumagussi allamiut guutii Astartellu akornassinnit piiarsigit. Uummatisi Naalakkamut saatsillugit taanna kisiat kiffartuussiuk, taava filisterinit annaatissavaasi.« v4 Taava Israelikkut Ba'alit Astartellu piiarlugit Naalagaq kisiat kiffartuutilerpaat. v5 Samueli oqarpoq: »Israelikkut tamaasa Mispamut katersuutitissigit, taava Naalakkamut qinnutissavassi.« v6 Mispamut katersuukkamik imertartorput imerlu Naalakkap kiinaata saanut kuerarlugu. Ullormilu tassani iisinnginniarput oqarlutillu: »Naalakkamut ajortuliorsimavugut.« Taava Samuelip Israelikkut eqqartuussisutut Mispami sulissuppai. v7 Filisterit Israelikkut Mispami katersuuttut tusarniariaramikku naalagartaat Israelimik saassussiartorput, Israelikkullu tamanna tusaramikku filisterinut ersitsapput v8 Samuelilu oqarfigalugu: »Naalagaq Guuterput torlorfigiuarniaruk filisterinit annaateqqulluta.« v9 Samuelip savaaraq inoorlaangajak ilivitsuutillugu pilliutitut ikikkagassatut Naalakkamut pilliutigaa Israelilu qinnullugu, qinnutaalu Naalakkap akivaa. v10 Samueli pilliummik ikikkagassamik pilliitillugu filisterit Israelimut saassussipput, ullormili tassani Naalakkap filisterit sakkortoorsuarmik kallersitsivigalugit uivertilerpai Israelimit ajugaaffigineqartillugit. v11 Israelikkut Mispamit sassarterput filisterillu malersorlugit Bet-Karip ataa tikillugu toqorarlugillu. v12 Tassani Samuelip ujarassuaq Mispap Jeshanallu akornanni nappartippaa Eben-ha-Ezerimik taallugu, oqarami: »Manna tikillugu Naalakkap ikiorpaatigut.« v13 Taama filisterit qunutitaapput Israelikkut nunaannut isaajunnaarlutik, Samuelilu inuutillugu Naalakkap assaata filisterit nanertorpai. v14 Illoqarfiit filisterit tiguagarigalui Israelimut utertitaapput Ekronimit Gati ilanngullugu. Nunap ilai illoqarfinnut taakkununnga atasut aamma Israelip filisterinit aniguisippai. Israelilu Amorikkullu eqqisseqatigiipput. v15 Samueli inuunini tamaat Israelimi eqqartuussisuuvoq. v16 Ukiut tamaasa Betelimut Gilgalimullu Mispamullu angalasarpoq taakkunanilu tamani Israeli eqqartuussisutut suliffigalugu, v17 taavalu Ramamut angerlartarpoq tassani najugaqarami. Tassanilu Israeli suliffigisarpaa eqqartuussilluni. Tassani Naalakkamut pilliiviliorpoq. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 8 Israelikkut kunngeqarumalersut v1 Samueli utoqqanngorami ernini Israelimi eqqartuussisunngortippai. v2 Angajulliliaa Joelimik ateqarpoq tullialu Abijamik ateqarluni, Be'ershebami eqqartuussisutut sulisarput. v3 Ernerisali ataatamik ileqqui maleruanngilaat; namminissarsiortuupput akilersillutillu naapertuilluanngitsumik eqqartuussisarlutik. v4 Taava Israelip utoqqaanertai katersuupput, Samuelilu Ramamut ornillugu v5 oqarfigaat: »Utoqqalivutit, ernivillu ileqqorisatit maleruanngilaat. Taamaattumik kunngimik ivertitsigit naalakkersuisussatsinnik soorlu inuiaat allat tamarmik kunngeqartut.« v6 Samuelilli iluarinngilaa oqarnerat: »Kunngertaartitsigut naalakkersuisussatsinnik,« Naalakkamullu qinuvoq. v7 Naalakkap Samueli oqarfigaa: »Inuit ilinnit kissaatigisaat tamaasa akuersaaginnakkit, illimmi pinnatit uanga narrugaannga kunngigiumananga. v8 Maanna iliorfigaatsit uannut iliornermik asserluinnaanik; ullormit Egyptenimit anisitaaffimminnit manna tikillugu tunullunga guutit allat kiffartuussimavaat. v9 Maannali naalaannarniakkit; siullermilli erseqqivissumik sianigeqqukkit kunngip naalagarisassaata pisinnaatitaaffissai.« v10 Taava Samuelip inunnut kunngissaminnik imminut qinnuteqartunut Naalakkap oqaasereqqusai tamaasa oqaatigai; v11 oqarpoq: »Ilissinnut kunngiusussaq ima pisinnaatitaassaaq: Ernisi qamutimini sorsuutini qimussiussisunngortissavai sakkutuunngortillugillu hestertartut, qamutillu siornanni arpattartunngortillugit v12 imaluunniit naalaganngortillugit sakkutuunut 1.000-ikkuutaanut 50-ikkuutaanullu, assallatseqqusaminik assallatserisillugit, katersugassaatiminik katersuisillugit sorsunnermilu sakkussanik qamutimilu pisatassaannik sanatillugit. v13 Panisilu tarnusiortorissavai, igasoralugit iffiortoralugillu. v14 Narsaatissi viinnequteqarfiutissilu olivenequteqarfiutissilu pitsaanersaannik arsaassavaasi, kiffaminullu tunniutissavai; v15 siaruartigassaatissi viinnequteqarfissilu inerititaasa qulingi kunngikkormiortaminut kiffaminullu tunniuttassavai, v16 inussiaatisilu angutit inussiaatisilu arnat nersutaatissilu siutituutissilu pitsaanersaat nammineq suliassaatiminut atussavai. v17 Savaatissi qulingi tigussavai, ilissilu inussiaatigissavaasi. v18 Taamanikkussami kunngissassitut nammineq qinigarsi naammagittaalliuutigigaluarussiuk Naalakkap tusarumassanngilaasi.« v19 Inuilli Samueli tusarnaarumanngilaat oqarlutillu: »Kunngimik naalagaqarumavugut v20 inuiaat allat assigiumavavut. Kunngitta naalakkersussavaatigut siulersorlutalu sorsukkiartortittassalluta.« v21 Samuelip inuit oqaasii tamaasa tusareeramigit Naalakkamut saqqummiuppai, v22 Naalakkallu Samueli oqarfigaa: »Naalallugit kunngissaannik ivertitsivigikkit.« Taava Samueli Israelip angutitaanut oqarpoq: »Tamassi immikkut illoqarfissinnut angerlarniaritsi.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 9 Sauli kunngissatut tanitaasoq v1 Benjaminimi anguteqarpoq pigissaartumik Kishimik atilimmik. Kishi Abielip erneraa, Abieli Serorip, Serori Bekoratip, Bekorati Benjaminikkuusup Afiap erneraa. v2 Kishi erneqarpoq inuusuttumik inugissumik Saulimik atilimmik; Israelikkunni taassumatut inugitsigisoqanngilaq. Angingaarami allat tamaasa niaqqumik qaangersimavai. v3 Ilaanni Kiship Saulip ataataata siutituutimi ilaat tammarmata ernini oqarfigaa: »Kiffat ilaat ilagalugu siutituut ujariartukkit.« v4 Efraimip qaqqalittaa Shalishallu eqqaa angalaffigigaluaramikkit siutituut naninngilaat. Taava Sha'alimip eqqaa Benjaminillu nunaa angalaffigigaluarpaat, naninagilli. v5 Sufip eqqaanut pigamik Saulip kiffaq aapparisani oqarfigaa: »Utiinnarniarta, ataatama siutituut piunnaarlugit uagut isumaalugileqinavaatigut.« v6 Kiffaata akivaa: »Tusaariassasutit, illoqarfimmi uani Guutip kiffaa angut ataqqisaasoq najugaqarpoq, taassuma siulittuutigisai tamatigut eqquuttarput. Tassunnarallarta, immaqa taassuma kiffartuutitsinnut tunngasumik ilisimatissinnaavaatigut.« v7 Saulip kiffani oqarfigaa: »Tassunnaruttami angummut taassumunnga sumik tunissutissaqarpugut? Ilami allaat puutsinni timiusaataaruppugut, Guutillu kiffaanut tunissutissaqanngilagut. Suuteqanngilagut.« v8 Kiffap Sauli akivaa: »Sekelip sølviusup aggornerisa sisamaannik nassataqarpunga Guutip kiffaanut tunissutigisinnaasatsinnik, kiffartuutitsinnut tunngasumik ilisimatissinnaaqqulluta.« v9 – Itsaq Guuti siunersioriartoraangamikku Israelimi oqartarsimapput: »Qaa, siulittuisartoq orninniartigu!« Tassa maannakkut pruffiitinik taaneqartartut taamani takorluuisartunik taasarpaat. – v10 Saulip kiffani oqarfigaa: »Siunnersuutit ajunngilaq, qaa tassunnarniarta!« Taava illoqarfimmut Guutip kiffaata najugarisaanut iserput. v11 Illoqarfiup majuariaagut ingerlatillutik arnanik inuusuttunik imertartunik naapitsipput, aperaallu: »Takorluuisartoq tamaaniippa?« v12 Akipput: »Aap, aatsaaginnaq tikippoq. Tuaviorniarit! Illoqarfimmut pivoq ullumi illoqarfiup inui qattunermi pilliisarfimmi pilliummik toqutassamik pilliisussaammata. v13 Illoqarfimmut iserniariarussi taava qattunermut pilliisarfimmut neriartortinnagu naammattoorsinnaassavarsi. Taanna tikiutsinnagu inuit nerillutik aallartissanngillat, pilliutissaq toqutassaq taassuma pilluaqqoqqaarallassammagu. Taamaalioreerpat aatsaat qaaqqusat nerissapput. Tappikunga majuarniaritsi, maannakkorpiaq naammattoorsinnaavarsi.« v14 Taava illoqarfimmut majuarlutik ingerlaqqipput, iseramillu takulerpaat Samueli qattunermut pilliisarfimmut majuarluni tungaannarminnut ingerlasoq. v15 Ullormi Saulip tikiuffiata siuliani Naalakkap Samueli oqaluffigisimavaa oqarluni: v16 »Aqagu angummik Benjaminip nunaanit pisumik aallartitsivigiumaarpakkit. Taanna tanissavat innuttannut Israelimut naalagaaninngortillugu. Taassuma innuttakka filisterinit aniguisissavai, innuttamami naalliunnerat arajutsisimannginnakku kappialanerallu uannut anngussimammat.« v17 Samuelillu Sauli takuniariarmagu Naalakkap oqarfigaa: »Tassa angut ilinnut oqaatigisara: Taannaavoq innuttannut naalagaasussaq.« v18 Saulip Samueli illoqarfiup isaaffianiittoq ornillugu oqarfigaa: »Oqarfigisinnaavinga takorluuisartoq sumi najugaqartoq?« v19 Samuelip akivaa: »Uanga tassaavunga takorluuisartoq. Siulliullutit qattunermut pilliisarfimmut majuarniarit taava ullumi nereqatigissavassinga. Aqagu ingerlaqatigiumaarpakkit ilisimajumasannillu tamanik nalunaarfigalutit. v20 Siutituut ullut pingasut matuma siornagut tammaasatit isumakuluutigissanngilatit nanineqareermata. Israelimimi erlinnartut tamarmik kimit pigineqartussaanerpat? Piginnittussat tassaannginnerpat illit ataatavillu inoqutai tamarmik?« v21 Sauli akivoq: »Uanga Benjaminikkuuvunga, Israelip naggueqatigiissortaasa ikinnersaannit pisuuvunga, uagullu eqqarleriiusugut Benjaminip naggueqatigiissortaasa eqqarleriissortaasa tamarmik nikanarnersaraatigut. Sooq taava taama oqaluffigaanga?« v22 Samuelilli Sauli kiffaalu nerisarfimmut iseqatigai inissillugillu qaaqqusanit tamanit sallinngortillugit; qaaqqusat angutit 30-t missiliorpaat. v23 Samuelip igasoq oqarfigaa: »Neqi immikkoorteqqusara qaaguk.« v24 Taava igasup quttoraq tiguaa Saulimut sassaallugu oqarlunilu: »Aajuna neqi ilinnut pissiaq, neriniarit. Taanna ilinnut immikkoortinneqarsimavoq piffissamut tassungarpiaq.« Ullormi tassani Saulip Samueli nereqatigaa. v25 Kingorna qattunermit pilliisarfimmit illoqarfimmut aterput, illullu qaani Sauli innarfissiorpaat; v26 innarporlu. Aqaguani qaammarmat Samuelip Sauli illup qaaniittoq suaarpaa: »Makinniarit, ingerlaqatigissavakkit.« Sauli makippoq, Samuelilu aneqatigiipput. v27 Illoqarfillu qimaleramikku Samuelip Sauli oqarfigaa: »Kiffat oqarfiguuk siuaqqullugu. Illilli uninngalaarallarniarit Guutip oqaasereqqusaanik nalunaarfigissagakkit.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 10 v1 Taava Samuelip qummuattaq uuliamik imalik tigullugu uulia Saulip niaquanut kuivaa, kunillugulu oqarfigaa: »Naalakkap tanippaatit pigisaminut naalagaaninngortillutit. v2 Ullumi qimakkumma Selsami Benjaminip nunaani Rakelip ilerfata saniani angutinik marlunnik naapitaqarumaarputit, taakkualu oqarfigiumaarpaatsit siutituut ujakkatit nanineqareermata ataatavit eqqarsaatigiunnaarai, ilissili isumaalugilerlusi ima oqartoq: Qanoq iliussaanga ernera ikiorniarlugu? v3 Ingerlatsiareerlutillu Orpik Taborip Egia tikikkukku tassani naapikkumaarpatit angutit pingasut Betelimut guutisioriartortut, ataaseq savaasaaqqanik pingasunik, aappaat timiusanik pingasunik pingajuallu qummuattamik viinnimik imalimmik nassartut. v4 Ilassillutit timiusanik marlunnik tunissavaatsit, tigussavatillu. v5 Taava Gibeamut Guutip pianut filisterit naalagaatitaata najugaanut pissaatit. Illoqarfimmut iseruit pruffiiterpaaluit naapikkumaarpatit qattunermit pilliisarfimmit atertut kukkilattariarsortunit qilaatersortunillu qarlortartunillu sianaartunillu siulersorneqarlutik; taakkulu namminneq pruffiitisut qamuuna tiguartissimapput. v6 Taava Naalakkap anersaavata tikissavaatit taakku pruffiitisut qamuuna tiguarteqatigilerlugit allanngortillutillu inunngortillutit alla. v7 Nalunaaqutit tamakku nalliuttut takugukkit illit piumasannik naammassisaqarsinnaassaatit, Guutip najormatit. v8 Siuarlutit Gilgaliliarit, taava ornissavakkit pilliutinik ikikkagassanik nereqatigiissutissanillu pilliiartorlunga. Ullut arfineq-marluk utaqqissavarma, tikiukkumalu nalunaarfigissavakkit qanoq iliussasutit.« v9 Sauli Samuelimit qimagummat Guutip allamik uummatitaartippaa, nalunaaqutillu Samuelip oqaatigisai tamarmik ullormi tassani nalliupput. v10 Gibeamut tikiummat pruffiiterpaaluit parsiarpaat, Guutillu anersaavata tikimmani akornanni pruffiitisut qamuuna tiguartippoq. v11 Siornatigullu ilisarisimannittaasa takugamikku pruffiitit ilagalugit pruffiitisut qamuuna tiguartittoq imminnut oqarfigipput: »Kiship ernera suleqisoq-una? Aamma Saulip pruffiitit ilagilerneramigit?« v12 Angutit tassaniittut ilaat oqarpoq: »Kinami ataatagaat?« – Taamaattumik ussatinngorpoq: »Saulittaaq pruffiitit ilagilerneramigit?« v13 Pruffiitisut qamuuna tiguartinneq qaangiummat Sauli angerlarpoq. v14 Akkaata Sauli kiffaalu aperai: »Sumiikkassi?« Sauli akivoq: »Siutituut ujaraluarlugit naninnginnatsigit Samueli orniinnaratsigu.« v15 Saulillu akkaa oqarmat: »Oqaluttuutinnga Samuelip qanoq oqarfigigaasi,« Sauli akivoq: v16 »Nalunaarfigaatigut siutituut nanineqarsimasut.« Samuelilli kunngiussusissamik oqaaserisaanik nalunaarfiginngilaa. Kunngiusussamik Mispami qinersineq v17 Samuelip Israelikkut Mispami Naalakkamut katersuutitippai v18 oqarfigalugillu: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Uanga Israeli Egyptenimit majuartippara Egyptenimiunillu naalagaaffinnillu qunutitsisunit allanit tamanit aniguisillusi. v19 Maannakkulli Guutersi perlussiuutissinnit annikilliuutissinnillu tamanit aniguisitsisersi narrugaarsi. Oqarpusimi: Kunngissatsinnik ivertitsivigissavatsigut! Maanna naggueqatigiikkuutaarlusi eqqarleriissortakkuutaarlusilu Naalakkap kiinaata saanut sassaritsi.« v20 Taava Samuelip Israelip naggueqatigiissortai tamaasa sassartippai, Benjaminillu naggueqatigiissortai immeraatikkut eqqugaapput. v21 Benjaminip naggueqatigiissortai eqqarleriissortakkuutaarlugit sassartimmagit eqqarleriit Matrikkut eqqugaapput, kiisalu Sauli Kiship ernera eqqugaavoq. Ujaraluaramikkuli naninngitsoorpaat. v22 Taava Naalagaq siunersioqqippaat oqarlutik: »Angut taanna tamaaniippa?« Naalagarlu akivoq: »Sakkutuut atortuisa akornanni isertorsimavoq.« v23 Tuaviinnaq tassannga aavaat, inuillu akornannut sassarmat takuaat angingaarami inuit allat tamaasa niaqqumik qaangersimagai. v24 Samuelip inuit tamaasa oqarfigai: »Aajuna Naalakkap qinigaa. Taanna Israelikkunni tamani nallersimaneqanngilaq.« Inuillu tamarmik nersorlugu suaarutigaat: »Kunngi inuummersorli!« v25 Samuelip kunngip pisinnaatitaanissaanik inatsisit Israelikkunnut saqqummiuppai mappersakkamullu allallugit, taakkulu Naalakkap kiinaata saanut ilivai. Taamaalioreerami Samuelip inuit tamaasa angerlaqquai. v26 Sauli aamma illuminut Gibeamiittumut angerlarpoq ilaqarluni sorsuttartunik uummatimikkut Guutimit aalaterneqarsimasunik. v27 Ilaalli inupiluusut oqarput: »Qanoq ililluni taassuma annaassinnaavaatigut?« Nikassaallutik tunissutinik nersorinnissutinik aatsiviginngitsoorpaat. Saulilli taamaaliornerat sianiginngitsuusaarpaa. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 11 Ammonikkut ajugaaffigineqartut v1 Nahaship Ammonikkuusup Jabeshi Gileadimiittoq saassukkiartorpaa ungusaralugulu. Jabeship angutitaasa Nahashi oqarfigaat: »Isumaqatigiissuteqarfigitigut, taava ilinnut naalatsigitilissaagut.« v2 Nahashilli Ammonikkuusup akivai: »Isumaqatigiissuteqarfigisinnaavassi aatsaat tamassi talerperlermik isaassagussi Israelikkut tamarmik mitannarsissutissaannik.« v3 Jabeshimi utoqqaanertat akivaat: »Ullunik arfineq-marlunnik piffissaqartikkallartigut Israelimut tamarmut aallartitsinissatsinnut, aniguisitsisussaqanngikkuttalu ilinnut tunniutiinnarumaarpugut.« v4 Aallartitat Gibeamut Saulip najugaanut tikiullutik oqaatiginiagartik tusarliummassuk illoqarfiup inui tamarmik qissaserput. v5 Taamaalisukkut Sauli narsaammit uterpoq nersutaatini angerlaallugit, aperivorlu: »Sooruna inuit qiasut?« Taava Jabeshimiut oqaatigisaannik nalunaarfigaat. v6 Tamanna tusaramiuk Sauli Guutip anersaavanit tikinneqarpoq, kamangaalerporlu. v7 Ussigit qimuttut illugiit toquppai, aggoramigillu aggorneri Israelimut tamarmut aallartitatigut nassiussorpai oqaqqusilluni: »Kialuunniit Sauli Samuelilu ilagalugit sorsukkiartorumanngitsup ussiutai taamaaliorfigineqassapput.« Inuillu siooranersuarmik Naalakkamit pisumik tuffigineqaramik tamarluinnarmik sorsoqataajartorlutik aallarput. v8 Saulip sorsukkiartoqataasut Bezekimi naatsorsormagit Israelikkut 300.000-iupput Judakkullu 30.000-iullutik. v9 Aallartitat Jabeshimit tikiuttut oqarfigai: »Jabeshimi Gileadimiittumi angutit oqarfigisigit: Aqagu ulloqeqqata nalaani aniguisinneqarumaarpusi.« Aallartitat Jabeshimut pillutik angutinut tassaniittunut tamanna oqaatigimmassuk taakku nuannaalerput v10 Ammonikkullu oqarfigalugit: »Aqagu immitsinnik tunniutiinnarumaarpugut, taava iluarisassinnik iliorfigiumaarpatsigut.« v11 Aqaguani Saulip sakkutuut pingasuinngortillugit immikkoortiterpai, ullaanngulermallu Ammonikkut tammaarfiannut iserlutik toqoraapput ulloqeqqata nalaa tikillugu. Amiakkuusut tamaginnut siammakaatitaapput najukkani ataasiakkaani inunnik marlukkuutaartunilluunniit amiakkuerullutik. v12 Taava inuit Samueli oqarfigaat: »Kikkunuku ima oqartut: ›Sauli uagutsinnut kunngiussanerpa?‹ Angutit taakku aggiussigit toqunneqassammata.« v13 Saulili oqarpoq: »Ullormi matumani toqutaasoqassanngilaq, ullumi Naalakkap Israeli ajugaatimmagu.« v14 Samuelillu inuit oqarfigai: »Gilgalimukarluta kunngiussusissaq tassani aalajangersarniartigu.« v15 Taava inuit tamarmik Gilgalimukarlutik Sauli kunnginngortippaat Naalakkap kiinaata saani, tassanilu nereqatigiissutissanik pilliipput Naalakkap kiinaata saani. Saulilu Israelillu angutitai tamarmik tipaatsungaarput. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 12 Samuelip naggammeerutaasumik inunnut oqaasii v1 Samueli Israelimut tamarmut oqarpoq: »Qinnutigisasi tamaasa akuerereerpakka kunngimillu naalagaqartilerlusi. v2 Maanna kunngip siulersussavaasi. Uanga utoqqalillunga qeersuunngorpunga, ernikkalu akornassinniipput. Uanga siulersorsimavassi inuusuttuuninnilli ulloq manna tikillugu. v3 Tassa isigaassinga! Sumik pasilliutissaqarussi nalunaajaagitsi Naalakkap tanitaatalu saanni. Kia ussiutaanik tigusaqarsimanerpunga? Kia siutituujutaanik tigusaqarsimanerpunga? Kina qunutissimanerpara? Kina ajoqusersimanerpara? Kimillu akilersissimanerpunga iluaatsuliorneq isiginngitsuusaaqqullugu? Taamaaliorsimaguma taarsiivigissavassi.« v4 Inuit akipput: »Qunutinngilatsigut ajoqusersimanataluunniit kinaluunniillu sumilluunniit arsaarsimanagu.« v5 Samuelip oqarfigai: »Naalagaq tanitaalu ullumi ilisimannittuupput pisuutitaassummik nassaarfigisimanngikkissinga.« Oqarpullu: »Ilumut taamaappoq.« v6 Taava Samuelip inuit oqarfigai: »Naalakkap aallartippai Mosesi Aronilu Egyptenimillu siuaasasi majuartillugit. v7 Maanna sassaritsi, Naalakkap kiinaata saani saqitsaatissavassi Naalakkap ilissinnut siuaasassinnullu naammassisai iluartut tamaasa nalunaarutigalugit. v8 Jaakup Egyptenimut pinerata kingorna siuaasassi Naalagaq torlulaffigaat. Naalakkallu Mosesi Aronilu aallartippai. Taakkua siuaasasi Egyptenimit anisippaat maanilu nunaqalersillugit. v9 Naalagarli Guutertik isumakkeerpaat. Taamaattumik tunniuppai Hasorimi sakkutuut naalagaanertaata Siserap filisterillu Moabikkullu kunngiata assaannut taakkunannga saassunneqartillugit. v10 Taava Naalagaq torlorfigaat oqarlutik: ›Ajortuliorsimavugut, Naalagaq qimallugu Ba'alit Astartellu guutisiorfigigatsigit. Maanna akeqqatsinnit aniguisitsigut, taava illit guutisiorfigissavatsigit.‹ v11 Naalakkap Jerubba'ali, Bedani, Jefta Samuelilu aallartippai, akeqqassinnillu avatangiisigisassinnit aniguisinneqarassi eqqissillusi nunassinniissinnaanngorpusi. v12 Takugassiulli Nahaship Ammonikkut kunngiata saassukkiartoraasi oqarfigaassinga: Tassa kunngimik naalagaqartariaqalerpugut – uffa kunngersi tassaagaluartoq Naalagaq Guutersi! v13 Aajuna kunngi qinigarsi piumasarisarsilu. Naalakkap kunngertaartippaasi! v14 Ilissi Naalagaq mianeralugu kiffartuukkussiuk naalallugulu peqqussutaanut naalasseriinnasi, ilissilu kunngissilu ilissinnut naalagaasup Naalagaq Guutersi maleruarussiuk tamanna ajunngitsuussaaq. v15 Naalagarli naalannagu peqqussutaanut naalasseriikkussi taava Naalakkap ilissi kunngersilu eqqussavaasi. v16 Sassarlusi tupinnartuliaq Naalakkap isigitillusi naammassisassaa takuniarsiuk! v17 Maanna qajuusiassanik katersuiffissaq nalliuppoq, Naalagarli qinnuigissavara kallilersitseqqullugu siallersitseqqullugulu, paaseqqullusiuk Naalakkap isaani ajortuliungaarsimasusi kunngissassinnik qinnuteqarassi.« v18 Samuelillu torlorfigimmani Naalagaq ullormi tassani kallersitsillunilu siallersitsivoq, inuillu Naalagaq Samuelilu ersiorfigingaarpaat; v19 tamarmillu Samueli oqarfigaat: »Uagut ilinnut kiffaannaasugut Naalakkamut Guutinnut qinnunniartigut toqoqqunata, ajortuliareriikkavut ilallugit kunngissatsinnik piumasaqarsimagatta«. v20 Samuelip inuit akivai: »Erseqinasi! Ajortunik taakkuninnga tamanik naammassisaqaraluarpusi, maannakkulli Naalagaq tununnagu taanna uummatissigut iluunngarlusi kiffartuunniarsiuk. v21 Tunoqinasiuk, guutipiluillu piunngitsut piunngitsuunertik pissutigalugu ikiuisinnaanatillu annaassisinnaanngitsut malinniaqinasigit. v22 Naalakkammi atini naalannangaartoq pissutigalugu innuttani ajattunngitsoorpai aalajangiussimagamiuk innuttarilissallusi. v23 Uangalu Naalakkamut qinnukkunnaarnianngilassi ajortuliorumannginnama, aqqutissamilli ajunngitsumik iluartumillu ajoqersussavassi. v24 Naalagaq mianeralugu uummatissigut iluunngarlusi unneqqarillusi kiffartuunniarsiuk, ilissinnummi ajunngitsuliungaarneri eqqaamaniarsigit. v25 Ajortuliorussili ilissi kunngersilu nungutitaassaasi.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 13 Filisterillu sorsuutileqqittut v1 Sauli kunnginngorami ...nik ukioqarpoq, ukiullu marluk Israelimut kunngiuvoq. v2 Israelimit angutit 3.000-it Saulip sakkutuussamisut qinerpai. Ilaasa 2.000-it Sauli Mikmasimi Betelillu qaqqaani najorpaat, 1.000-illu Jonatanimiipput Gibeami Benjaminimiittumi. Sakkutuut sinneri Saulip angerlartiinnarpai. v3 Jonatanip filisterit naalagaatitaat Gebamiittoq toquppaa, filisterillu tamanna tusarpaat. Sauli nuna tamakkerlugu sulluartaammik qarlortartitsivoq, oqarami: »Tamanna hebræerit tusartariaqarpaat!« v4 Israelikkullu tamarmik tusarpaat Saulip filisterit naalagaatitaat toqukkaa tamannalu filisterit Israelikkunnut uumitsaatigigaat. Sakkutuut Gilgalimut katersuutitinneqarput Sauli sorsukkiartoqatigissallugu. v5 Filisterilli aamma katersuupput Israeli sorsuffiginiarlugu qamuteqarlutik sorsuutinik 3.000-inik sakkutooqarlutillu hestersunik 6.000-inik pisuinnarnillu sakkutooqarlutik sioqqatut sissamiittutut amerlatigisunik; majuarpullu Mikmasimi Bet-Avenip kangiatungaaniittumi tammaarlutik. v6 Israelikkut qanoq navianartorsiortiginertik paasileramikku annikilliortitaaqigamillu ilaat toqqorterput qaarusunnut, qangattanut, ilivernut imiisivilianullu, v7 ilaasalu Gadikkut Gileadikkullu nunaannut qimaallutik Jordani ikaarpaat. Sauli suli Gilgalimiippoq, sakkutuuisalu tamarmik annilaarsimanermit uulillutik ilagaat. v8 Ullut arfineq-marluk utaqqivoq piffissaq Samuelip aalajangigaa nalliutserlugu; Samuelili Gilgalimut tikiutinngilaq. Sakkutuut siammakaallutik qimalermanni v9 Sauli oqarpoq: »Pilliutissaq ikikkagassaq pilliutissallu nereqatigiissutissat aggiussigit!« namminerlu pilliut ikikkagassaq pilliutigaa. v10 Pilliulli ikikkagassaq pilliutigereeraalu Samueli tikiuppoq, Saulillu ilassiartorlugu parsiarpaa. v11 Samuelili oqarpoq: »Qanoq-una ilioravit?« Sauli akivoq: »Paasigakku sakkutuut siammakaallutik qimakkaannga illillu piffissaq aalajangigaq eqqorlugu tikiutinngitsutit aammalu filisterit Mikmasimut katersuutileqimmata v12 ima isumaliorpunga: Tassa filisterit maanna Gilgalimut saassukkiartuleqaannga, uffa tassa suli Naalakkamit iluarineqarnissaq pinianngikkiga. Taavalu sapiiserlunga nammineq pilliut ikikkagassaq pilliutigaara.« v13 Samueli oqarpoq: »Sianiitsuliorputit! Naalakkap Guutivit ilinnut peqqussutaa maleruarsimagaluarukku Naalakkap maanna Israelimut kunngiussutsit soraajuitsumik aalajaallisissagaluarpaa. v14 Maannali kunngiussutsit atajunnaassaaq. Naalagaq angummik uummammi iluarisaanik qinersereerpoq, taannalu Naalakkap ivertippaa innuttaminut naalagaaninngortillugu, tassa Naalakkap ilinnut peqqussutaa naalannginnakku.« v15 Samueli taama oqaloreerami Gilgalimit aallarpoq Gibeamut Benjaminimiittumut. Saulip sakkutuuni naatsorsorpai – angutit 600-t missaat. v16 Sauli erninilu Jonatani sakkutuullu ilagisaat Gebami Benjaminimiittumi uninngapput filisterit Mikmasimi tammaarsimatillugit. v17 Taava filisterit tammaarfiannit katersat pingasuiit ujajaajartorlutik aallarput, katersat ataatsit Ofrap tungaanut Shualip eqqaanut, v18 aappaat Bet-Horonip tungaanut pingajuilu nunap ilaanut Sibo'imip qooruatigut inoqajuitsup tungaanut isikkiveqartumut. v19 Taamanikkut Israelimi tamarmi saffiortoqanngilaq, filisterimmi isumaqaraluarput hebræerit saffiortoqaraluarunik panaliorlutillu qalugiusaliussasut. v20 Taamaattumik Israelikkut tamarmik filisterinukartariaqartarput assallatserutimik savissaat, ikuttaatitik, ulimaatitik killuutitillu ipissartikkiartorlugit. v21 Assallatserutip savissaata ikuttaatillu ipissarneqarnerat pimimik ataatsimik akeqartarpoq, ajassaataasarsuillu ulimaatillu ipissarnerat suugaliinerlu sekelip pingajorarterutaanik. v22 Taamaattumik ullormi sorsuffiusumi sakkutuut Saulip Jonatanillu ilagisaat panaqaratilluunniit qalugiusaqanngillat; Sauli erneralu Jonatani kisimik tamakkuninnga sakkoqarput. v23 Filisterit sakkutuui salliutitat itivittarfimmut Mikmasimiittumut siuarlutik nuupput. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 14 v1 Ullut ilaanni Saulip ernerata Jonatanip sakkuminik tigumiussisini oqarfigaa: »Filisterit sakkutuui salliutitat akimut ikaarfigitigit!« Ataatanili tamatuminnga nalunaarfiginngilaa. v2 Taamaalinerani Sauli Gibeap avammut killingani karrertaajaaffimmi orpiup granatæblillip ataani issiavoq, sakkutuuisalu najuuttut 600-t missiliorpaat. v3 Akijap Akitubip Ikabodip angajuata ernerata efodi atisaraa. Akitubi Elip Shilomi Naalakkamut palasiusup ernerata Pinehasip erneraa. Jonatanip qimagunnera kialluunniit naluaa. v4 Itivittarfiup Jonatanip filisterit sakkutuui salliutitat saassunniarlugit aqqutiginiagaata saneraani illuttut akileriinnik qaarsoq anillanganeqarpoq. Aappaa Bosesimik taaneqartarpoq, aappaalu Senemik. v5 Inngiit aappaat avannarliulluni nuisavoq Mikmasip nalaani, aappaalu kujalliulluni Gebap nalaani. v6 Jonatanip sakkuminik tigumiussisini oqarfigaa: »Qaa, kipineqanngitsut ukua sakkutuui salliutitat akimut ikaarfigitigit! Immaqa Naalakkap ikiorumassavaatigut, Naalakkap ajugaatitsinissaanut sorsuttut qanoq amerlatiginerat ikitsigineralluunniit apeqqutaaneq ajorpoq.« v7 Sakkuinik tigumiussisup akivaa: »Pilersaarutit malillugu iliorit! Aallartinniarit! Ornikkumasannut sumulluunniit ilagissavakkit.« v8 Jonatani oqarpoq: »Angutit ikku ornissavavut takutinniarsaraluta. v9 Oqarfigippatigullu: ›Unigitsi, uagut ornilerpassi,‹ taava uniinnassaagut majuarfiginagillu. v10 Majuaqquppatigulli majuassaagut, taamaappat Naalakkap taakku assatsinnut tunniussimassammagit; tamanna nalunaaqutigissavarput.« v11 Filisterit sakkutuuisa salliutitat takugamikkit oqarput: »Takuat, hebræerit ilaat qaarusunnit isertorfigisaminnit aniapput.« v12 Filisterillu salliutitat Jonatani taassumalu sakkuminik tigumiussisaa suaarpaat: »Majuarfiginiartigut, ilissinnut oqaasissaqaratta.« Jonatanip sakkuminik tigumiussisini oqarfigaa: »Tappikunga ilaginnga, Naalakkap Israelip assaanut tunniummagit.« v13 Jonatani innartorluni majuarpoq sakkuminik tigumiussisimi malikkaani. Taava Jonatanip orlorartippai, sakkuinillu tigumiussisaata malillugu toqorarpai. v14 Jonatanip sakkuminillu tigumiussisaata siullermik saassussinermi angutit 20-t missaat toqorarpaat nunap ilaani assallatserutip itersisaata takissusiata affangajaanik takissuseqartumi. v15 Tammaarfimmi sakkutuullu tamarmik akornanni annilaarnersuaqalerpoq, allaat sakkutuut salliutitat ujajaasussaatitallu annilaartorujussuupput. Nuna sajulerpoq, Guutimillu pisumik tataatsatsinneqarput. v16 Saulip Gibeami Benjaminimiittumi alapernaarsuisuutitaasa taakunga qiviaramik takulerpaat akeqqamik tammaarfianni uivertorsuanngortut. v17 Saulip sakkutuuni oqarfigai: »Sakkutuut naatsorsorlugit paasiniarniarsiuk kikkut uagutsinnit qimagussimanersut!« Naatsorsoramikkillu paasivaat Jonatani taassumalu sakkuminik tigumiussisaa peqanngitsut. v18 Taava Saulip Akija oqarfigaa: »Guutip angerusiata illerfia aggiuguk!« Taamanikkummi Guutip angerusiata illerfia Israelikkunniikkami. v19 Saulili palasimut oqalutsillugu filisterit tammaarfianni uivernersuaq sualutsikkaluttuinnarpoq. Saulip palasi oqarfigaa: »Sussa!« v20 Taava Saulip angutitani tamaasa qaaqquai, sorsuffimmullu pigamik takuaat filisterit uivernermit paatsiveerullutik imminnut sakkuaattuataalersut. v21 Hebræerit siornatigut filisterit sakkutuuinut ilaagaluartut sorsukkiartoqataasaraluartullu taakku qimallugit Israelikkunnut Saulip Jonatanillu malittaannut ilanngupput. v22 Angutillu Israelikkuusut Efraimip qaqqalittaani isertorsimagaluartut filisterit qimaasut tusaramikkit taakkuttaaq ilanngullutik sorsoqataajartorput. v23 Taama Naalakkap ullormi tassani Israeli ajugaatippaa. Sorsunneq siammaappoq Bet-Avenip ungataanut. v24 Israelikkulli sakkutuui ullormi tassani annikilliulermata Saulip sakkutuut uppernarsaaqquai oqarluni: »Perloqqusaagili unnutsinnagu akeqqakkalu suli akiniartinnagit nerisoq.« Nerisoqanngilaq. v25 Narsaammi tungusunnitsuuteqarpoq, v26 sakkutuullu igutsaat kutsuusiaat tikikkamikkit takuaat tungusunnitsuuteqartoq naammattorsuarmik; arlaannaannilluunniit nerisoqanngilaq uppernarsaatigisamik unioqqutinnissaa siooragigamikku. v27 Jonatanilli tusarsimannginnamiuk ataatami sakkutuut uppernarsaasikkai ajaappissap tigumiakkami nuua tungusunnitsuusivimmut misoriarlugu tungusunnitsuummik alussivoq, isaalu qaamaneqaleqqipput. v28 Taava sakkutuut ilaat oqarpoq: »Ataatat sakkutuut uppernarsaasillugit oqarpoq: Perloqqusaagili ullumi nerisoq! Taamaattumik tamarmik nukillaangaqaat.« v29 Jonatani oqarpoq: »Ataatama taamaaliornermigut nunani ajunaarutissiinnarpaa, takuniarsiuk tungusunnitsuutimininnguamik alussigama qanoq isikka qaamaneqaleqqissimasut. v30 Qanormi issagaluarpa sakkutuut akeqqanit tiguakkaminnik ullumi naammatsillutik nerisimagaluarpata; nerisimanngimmatali filisterit annikitsuinnarmik ajorsartitaapput.« v31 Ullormi tassani Israelikkut filisterit ajugaaffigaat Mikmasimillu Ajjalonimut malersorlugit. Israelikkulli sakkutuui tamarmik nukillaangaqaat. v32 Taamaattumik sakkutuut tiguakkatik savat nersutaatillu nersuteeqqallu nunaannarmi toqorariarlugit aattalimmik neqituupput. v33 Saulip paasigamiuk sakkutuut Naalakkamut ajortuliorsimasut aattalimmik neqituussimanermikkut oqarpoq: »Ilumuunngitsuuvusi! Ujarassuarmik tunginnut erniinnaq assakartitsigitsi!« v34 Nangipporlu: »Sakkutuut orniortorlugit oqarfigisigit ussiutiminnik savaatiminnillu aatsivigalunga maani toqutsissasut nerissallugillu. Naalagaq ajortuliorfigissanngilaat aattalimmik nerillutik.« Taava sakkutuut tamarmik immikkut unnuaanerani nersutaatinik pigisaminnik aatsillutik tassani toquppaat. v35 Saulilu Naalakkamut pilliiviliorpoq; tassa pernarluni Naalakkamut pilliiviliornera. v36 Sauli oqarpoq: »Unnuaru filisterit malersorlugit qaalersinnagu ujajaaffigiartortigit, ilaannik amiakkuutitaqassanngilagut.« Sakkutuut akipput: »Iluarisannik iliorniarit.« Palasili oqarpoq: »Guuti siunersioqqaarallartigu.« v37 Taava Saulip Guuti siunersiorpaa oqarluni: »Filisterit saassukkiartussanerpakka? Israelip assaanut tunniukkumavigit?« Tamatumuunali akissutisinngilaq. v38 Saulilu oqarpoq: »Qaagitsi, naalagaasusi tamassi, paasiniaallusilu ullumi sumik ajortuliortoqarsimanersoq. v39 Naalagarmi Israelimik ajugaatitsisoq ilumut uumammat: Kinaluunniit ajortuliortoq toqussaaq, tassaagaluaruniluunniit ernera Jonatani!« Sakkutuunilli akisoqanngilaq. v40 Taava Israelikkut tamaasa oqarfigai: »Illuatungeriilluta inississaagut: ilissi aammalu uanga erneralu Jonatani.« Sakkutuut Sauli akivaat: »Iluarisannik iliorit.« v41 Saulip Naalagaq Israelip Guutia oqarfigaa: »Erseqqissumik akisigut!« Immeraannermi sakkutuut pinnatik Jonatani Saulilu eqqugaapput. v42 Taava Sauli oqarpoq: »Uanga erneralu Jonatani immeraassutigisigut.« Jonatanilu eqqorneqarpoq. v43 Saulip Jonatani oqarfigaa: »Qanoq-una iliorsimasutit?« Jonatani akivoq: »Tungusunnitsuutimininnguamik ajaappissama nuuaniittumik alussitsiarpunga. Toqutaassaguma piareersimavunga!« v44 Taava Sauli oqarpoq: »Jonatani, toqutinngikkukkit Guutip pillaqattaartuarilinga!« v45 Sakkutuulli Sauli oqarfigaat: »Jonatani Israelimik taama atsigisumik ajugaatitsisoq ilumut toqutaassava? Taamaattoqassanngilluinnarpoq! Ilumut uumammat Naalagaq: Naalagaq ikiortigalugu ullumi ajugaatitsimmat nujaasa ilaannik ataatsimilluunniit katattoqassanngilaq.« Taava sakkutuut Jonatani pisiaralugu utertippaat toqutaanngitsoortillugu. v46 Sauli filisterit malersorunnaarlugit nunaminut angerlarpoq filisterillu nunaminnut uterlutik aallarput. Saulip sorsunneri ilaqutaanilu pissutsit v47 Ullormit Saulip Israelimi kunngiussuseqalerfimminiit akeqqani avatangiisigisani tamaasa sorsuffigisarpai – tassa Moabikkut, Ammonikkut, Edomikkut Soballu kunngii filisterillu – tamatigorluinnarlu ajugaasarluni. v48 Amalekikkut sorsuffigigamigit ajugaaffigai taamalu Israeli ujajaasigisaanit aniguisillugu. v49 Saulip erneri ukuupput: Jonatani Jishvilu Malkishualu. Pania angajulleq ateqarpoq Merabimik nukarlerlu Mikalimik. v50 Saulip nulia Akinoamimik ateqartoq Akima'asip panigaa. Sakkutuuisa naalagaanertaat Abnerimik ateqarpoq, taanna Saulip akkaata Nerip erneraa. v51 Kishi Saulip ataataa Nerilu Abnerip ataataa Abielip ernerai. v52 Saulip inuutilluni filisterit sualuttumik sorsuffigisariaqartarpai angummillu sapiitsumik qunusuitsumillu naapitsigaangami taanna sakkutuussarsiarisarlugu. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 15 Amalekikkunnut sorsunneq Samuelillu Saulimit avissaarnera v1 Samuelip Sauli oqarfigaa: »Uangaana Naalakkap aallartikkaanga tanikkiartoqqullutit innuttaminut Israelimut kunnginngorteqqullutit! Tamatumuuna Naalakkap oqaaseriniagai naalanniakkit! v2 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Amalekikkut pillarniarpakka Israelikkut Egyptenimit majuarmata aqqutissaat assermassuk. v3 Taamaattumik Amalekikkut saassukkiartukkit inuit pigisaallu tamaasa uannut pigititassatut piuneerussassanngorlugit. Qajassuussinatit toqorassavatit – angutit arnallu, meeqqat naalungissallu, ussigit savaatillu, qatigattuut siutituullu.« v4 Saulip sakkutuut katersuutitippai Telaimimi misissuataartillugit. Israelikkut sakkutuui pisuinnaat 200.000-iupput, Judakkut 10.000-iusut ilanngunnagit. v5 Sauli Amalekip illoqarfianut pigami terlinganeeriniarluni qooqqumi inissippoq. v6 Kenikkullu oqarfigai: »Amalekikkut avissaarlugit qimaaniaritsi taakkununnga ilanngullusi uannit nungutitaaqqunasi. Ilissimi Israelikkut Egyptenimit majuarmata ajunngitsuliorfigisimavasi.« Taava Kenikkut Amalekikkunnit avissaarlutik aallarput, v7 Saulillu Amalekikkut artorsartippai malersorlugillu Havilamit Shuri Egyptenip kangianiittoq tikivillugu. v8 Amalekikkullu kunngiat Agagi uumatillugu tigusaraa, inuppassuilli Naalakkamut pigititassatut piuneerutitassanngortitat panamik toqorarpai; v9 Saulilli sakkutuuisalu Agagi savaatillu nersutaatillu nersutaatillu puallarsakkat savaaqqallu akornanni pitsaanerit, tassami pitsaanerit suut tamaasa, asattuuppaat. Tamakku pitsaanerit piuneerussassanngortikkumanagit nersutaatit ajornikut atorfissaqanngitsut kisiisa piuneerussassanngortippaat. v10 Taava Naalakkap oqaasia Samuelimut pivoq: v11 »Peqqissimissutigeqaara Sauli kunnginngortikkakku, tunummanga peqqussutikkalu naalannagit.« Samueli kamalerpoq unnuarlu naallugu Naalagaq torlulaffigaa. v12 Aqaguani ullaannguaq Samueli Sauli naapikkiartussallugu aallalerluni nalunaarfigineqarpoq Sauli Karmeliliarsimasoq tassanilu ujaqqamik imminut eqqaassutissamik nappartitsisimalluni, taavalugooq sangusimavoq uterluni Gilgalimut ingerlaqqissimalluni. v13 Samueli tikiummat Saulip oqarfigaa: »Naalakkap pilluaqqulisit! Naalakkap peqqussutigisaa malillugu iliorsimavunga.« v14 Samuelili oqarpoq: »Suummiuku meertorpalunneq qatimaappalunnerlu tusaasakka?« v15 Sauli akivoq: »Tassaaku nersutit sakkutuut Amalekikkunniit tiguagaasa nipaat, savaatit nersutaatillu pitsaanersaat asattuukkamikkit Naalakkamut Guutinnut pilliutigiumallugit; sinnerili piuneerussassanngortippavut.« v16 Samuelip Sauli oqarfigaa: »Nipangerit! Naalakkap unnuami matumani oqaatigisaanik nalunaarfigissavakkit.« Sauli akivoq: »Nalunaarfiginiannga!« v17 Taava Samueli oqarpoq: »Nikanartutut imminut isigigaluaruilluunniit tassaavutit Israelip naggueqatigiissortaanut qullersaasoq, Naalakkallu tanippaatit Israelimut kunnginngortillutit. v18 Naalakkap aallartippaatit oqarfigalutillu: ›Amalekikkut ajortuliortuusut piuneerussassanngortikkiartukkit, sorsuffigikkit tamaasa toqorarlugit.‹ v19 Sooq taava Naalagaq naalannagu tiguakkat pileritsaannermit Naalakkap isaani ajortumik iliorpit?« v20 Saulip Samueli akivaa: »Naalagaq naalallugu ingerlavigeqqusaagut ingerlavunga, Agagilu Amalekikkut kunngiat tigusaraara, Amalekikkullu piuneerussassanngortippakka. v21 Inuilli savaatit nersutaatillu piuneerussassanngortitaagaluartut pitsaanersaat tiguarpaat Naalakkamut illit Guutinnut Gilgalimi pilliutigiumallugit.« v22 Samueli oqarpoq: »Naalakkap pilliutissat ikikkagassat toqutassallu naalanneqarnissamisut pingaartitsiginerpai? Naaggali, naalanneq pilliutinit pitsaaneruvoq, naalaarnerlu pitsaaneruvoq savat angutivissat tunnuannit. v23 Naalasseriinneq ajortigaaq angakkuartartut ajortuliaattut; oqaatseriinnerup assigaa guutipilussiorneq. Illit Naalakkap oqaasia sussarinnginnakku Naalakkap sussarinatit kunngiusussaajunnaarsippaatit.« v24 Taava Saulip Samueli oqarfigaa: »Ajortuliorsimavunga Naalakkap peqqussutaa illillu peqqussutitit unioqqutikkakkit, tassa sakkutuut ersigalugit maleruuffigiinnarakkit. v25 Maannali ajortuliannik isumakkeerfiginnga uteqatigalungalu Naalagaq pallorfigisinnaaniassagakku.« v26 Samuelilli Sauli akivaa: »Uteqatigiumanngilakkit. Illit Naalakkap oqaasia sussarinnginnakku Naalakkap sussarinatit Israelimut kunngiusussaajunnaarsippaatit.« v27 Samueli qimagunniarluni tunummat Saulip Samueli qallersaataata isuatigut tigugamiuk siillugu peerpaa. v28 Samuelillu Sauli oqarfigaa: »Naalakkap ullumi Israelimi kunngiussuseq ilinnit peersippaa allamullu ilinnit ajunnginnerusumut tunniullugu. v29 Taanna Israelip Naalannaatigisaa, sallunavianngilaq peqqissiminaviarnanilu; inuunngilarmi peqqissimisinnaasoq.« v30 Sauli oqarpoq: »Ajortuliorpunga; taamaattorli innuttama utoqqaanertaat Israelilu isigitillugit ataqqinnittutut uteqatiginnga Naalagaq Guutit pallorfigisinnaaniassagakku.« v31 Samuelip Sauli uteqatigaa, Saulillu Naalagaq pallorfigaa. v32 Taava Samueli oqarpoq: »Agagi Amalekikkut kunngiat uannut aggiussiuk!« Agagillu ersiorani ornippaa oqarlunilu: »Ilumut toqu siooranartueruppoq.« v33 Samuelili oqarpoq: »Soorlu panavit arnat qitornaarutitikkai taamatut anaanat allanit qitornaaruttariaqarnerussaaq.« Taama oqarlunilu Samuelip Agagi panarlugu toquppaa Gilgalimi Naalakkap kiinaata saani. v34 Taava Samueli Ramamukarpoq Saulili Gibeamut angerlarluni. v35 Samuelip ulloq toquffissani tikillugu Sauli takoqqinngilaa, aliasuutigeqigamiummi. Naalakkalli peqqissimissutigaa Sauli Israelimut kunnginngortissimagamiuk. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 16 Daavi kunngissatut tanitaasoq v1 Naalakkap Samueli oqarfigaa: »Qanoq sivisutigisumik Sauli aliasuutigissaviuk? Uangami Israelimut kunngiusussaajunnaarsereerpara. Nassuk uuliaasiviit uuliamik immeriarlugu aallarit. Isajimut Betlehemimiumut aallartissavakkit, taassuma ernerisa ilaat kunngissatut qinerakku.« v2 Samueli akivoq: »Qanoq ilillunga aallarsinnaavunga? Saulip tamanna tusaruniuk toqussavaanga.« Naalagarli oqarpoq: »Ussimmik piaqqiorsimanngitsumik nassassaatit, imalu oqassaatit: Naalakkamut pilliiartorlunga tamaannarpunga. v3 Isaji pilliinissamut qaaqqussavat, taavalu qanoq iliornissannik ilisimatikkumaarpakkit; ilinnut toqqagassara tanissavat.« v4 Samuelip Naalakkap peqqussutaa naalappaa. Betlehemimut pimmat illoqarfiup utoqqaanertaasa annilaarutigaat oqarfigalugulu: »Eqqissinermik nassarlutit tikiuppit?« v5 Akivoq: »Aap, Naalakkamununa pilliiartortunga. Illernarsarlusi pilliinissanni ilaginiarsinga.« Isajilu ernerilu illernarsarpai pilliinissamullu qaaqqullugit. v6 Taakku tikiummata Samuelillu Isajip ernera Eliabi takugamiuk isumalioraluarpoq: »Tassa taanna Naalakkap tanitassanngortitaa maannakkut Naalakkap saaniippoq.« v7 Naalakkalli Samueli oqarfigaa: »Isikkua angissusialuunniit aalajangiisuutissanngilatit uanga taanna narrugigakku; inuit pingaartitaat uanga pingaartitarinngilakka. Inuimmi isiminnut saqqumisuinnaat isigisarpaat, Naalakkalli inuup uummataa isigisarpaa.« v8 Isajip ernini Abinadabi qaaqquaa Samuelimullu sassartillugu. Samuelili oqarpoq: »Taannattaaq Naalakkap qinigarinngilaa.« v9 Taava Isajip ernini Shamma sassartippaa, Samuelili oqarpoq: »Taannattaaq Naalakkap qinigarinngilaa.« v10 Taama Isajip ernini arfineq-marluk tulleriiaarlugit Samuelimut sassartittarpai; Samuelilli Isaji oqarfigaa: »Taakkua ilaannik Naalagaq qinigaqanngilaq.« v11 Taava Samuelip Isaji aperaa: »Tassa ernitit tamarmik?« Akivoq: »Nukarlersaat suli takkutinngilaq, savanik paarsigami.« Samuelip Isaji oqarfigaa: »Qaaqqutinniaruk! Taanna tikiutsinnagu nerrivimmi inississanngilagut.« Taava aasippaa. v12 Inuusuttoq taanna sinngortuuvoq kusanartunik iseqarluni inugissuullunilu. Naalagarlu oqarpoq: »Taninniaruk – tassa taanna!« v13 Taava Samuelip nassuk uuliamik imaqartoq tigullugu Daavi tanippaa qatanngutai isigitillugit; ullorlu taanna aallarnerfigalugu Naalakkap anersaavata Daavi tikittalerpaa; Taava Samueli Ramamut angerlarpoq. Daavi Saulimi kunngikkormiunngortoq v14 Naalakkap anersaava Saulimit nigormat anersaapiluup Naalakkap aallartitaata naalliutsittalerpaa. v15 Taava Sauli kiffaasa oqarfigaat: »Anersaapiluup Naalakkap aallartitaata naalliutsittalerpaatit. v16 Naalagaq, oqaannaruit kiffatit piareersimapput angummik sianaarsortartumik ujarliutissallutit. Anersaapiluup Guutip aallartitaata naalliutsikkaangatit angut taanna kukkilattariarsortassaaq, tamannalu ilorraallaatigisassavat.« v17 Saulip akivai: »Qaa, angummik kukkilattariarsullaqqissumik ujarliussinga, nanisigussilu maannaassiuk.« v18 Angutit inuusuttut ilaat oqarpoq: »Isajip Betlehemimiup ernerisa ilaat ilisarisimavara, taanna kukkilattariarsortarpoq. Sapiillunilu sakkuaatillaqqippoq, silatuumillu oqaluttarpoq inugissuullunilu; Naalakkallu najorpaa.« v19 Taava Sauli Isajimut oqariartortitsivoq: »Ernerit Daavi savaatinnik paarsisoq uannukartiguk!« v20 Isajip ernini Daavi Saulimukartippaa timiusat homeri ataaseq puuliarlu amiusoq viinnimik imalik savaasaararlu nassartillugit. v21 Taamaalilluni Daavi Saulimut pivoq kiffartorfigilerlugulu. Saulip asangaalerpaa sakkuminillu tigumiussisigilerlugu. v22 Saulilu Isajimut oqariartortitsivoq: »Daavi kiffartorfigalunga uanniiginnarniarli nuannarisarilerakku.« v23 Anersaap Guutip aallartitaata Sauli naalliutsileraangagu Daavi sianaarsortarpoq; tamannalu Saulip ilorraallaatigisarpaa, anersaapilullu taassumannga nigortarpoq. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 17 Daavi Goliatilu imminnut akiuuttut v1 Filisterit sorsunniarlutik sakkutuutik katersorpaat. Sokomi Judamiittumi katersuupput Efes-Dammimimi Sokop Azekallu akornanni tammaarlutik. v2 Sauli Israelillu sakkutuui katersuupput Terebintip Qooruani tammaarlutik, sorsussallutillu inissititerput filisterit saassunniarlugit. v3 Filisterit qooqqup illuatungaaniipput qaqqap sivingarnani, Israelikkullu illuatungaaniipput qooroq akunnequtigalugu. v4 Taava unammillerfigeqqusaartoq Goliatimik atilik Gatimioq filisterit sorsuttartuinit sassarpoq. Alenisut arfinilittut assaallu isannerattut atsigaaq. v5 Niaqorortinnaveeqquteqarpoq tattaasalimmillu saattuaasaqarluni kanngussaasunik, saattuaasallu oqimaassusiata sekelit 5.000-it naligai. v6 Niumini kanngussaasunik qingartaarnaveeqquteqarpoq, panarlu kanngussaasoq nammataraa. v7 Naaligaataata ipua ikaartiterutip ikaarussuatut silitsigaaq, ulornaatalu saviminiusup sekelit 600-t oqimaaqatigai. Eqqortinnaveeqqutaanik tigumiussisoq siornani ingerlavoq. v8 Sassarteriarluni Israelikkut sorsussallutik inissititersimasut suaarpai: »Sullusiuna saassussiartortusi? Uanga filisteriuvunga, ilissilu Saulip inussiaatigaasi. Angummik qinersigitsi uannut unammillersinnaasumik! v9 Akiorsinnaappanga toqullungalu ilissinnut inussiaataalissaagut, uangali ajugaaffigalugu toqukkukku ilissi uatsinnut inussiaataalissaasi, inussiatullu uatsinni sulilissaasi!« v10 Filisteri aamma oqarpoq: »Ullumi Israelip sakkutuui siassimasut kanngunarsarpakka. Angummik maanngartitsigitsi, akiuutissaagut!« v11 Saulillu Israelikkullu tamarmik filisterip oqaasii tamakku tusaaleramikkit annilaartorujussuupput. v12 Daavi Isajip Efratikkuusup Betlehemimi Judamiittumi najugaqartup ernerisa arfineq-pingasuusut ilagaat. Saulip nalaani Isaji utoqqarsuuvoq ukioqqortuujulluni; v13 erneri angajulliit pingasut Sauli ilagalugu sorsukkiartorsimapput. Angajullersaat Eliabimik ateqarpoq, tullia Abinadabimik, pingajuallu Shammamik. v14 Daavi nukarlersaavoq; angajulliit taakku pingasut Sauli ilagaat. v15 Daavilu akuttunngitsumik Saulimiit angerlartarpoq ataatami savaatai Betlehemimi paariartorlugit. v16 Filisterersuaq taanna ulluni 40-ni ullaakkut unnukkullu sassartarpoq unammillertissarsiorluni. v17 Ilaanni Isaji ernerminut Daavimut oqarpoq: »Tuaviinnaq tammaarfiliarniarit karrit sikatsitat uku efap imai timiusallu uku qulit qatanngutivit pissaat nassarlugit! v18 Immussuillu uku qulit sakkutuut tuusintikkuutaat naalagaannut tunniunniarigit. Paasiniassavat qatanngutitit qanoq innersut, taakkunanngalu pissaatit uppernarsaammik. v19 Saulip qatanngutivillu Israelillu sakkutuuisa tamarmik filisterit Terebintip Qooruani sorsuffigaat.« v20 Aqaguani ullaannguaq Daavi savaatini paarsisussamut allamut paarisassanngorteriarlugit nassatassani tigullugit aallarpoq soorlu Isajip peqqugaani; tammaarfimmullu periallartoq sakkutoorpassuit saassusseqqussummik nilliallutik sorsussallutik sassartilersut. v21 Israelikkut filisterillu akileriillutik inissititersimapput. v22 Daavip nassatani sakkutuut atortuinik paarsisumut tunniutereeramigit arpalluni sakkutuut inissititersimasut ornippai qatanngutinilu ilassillugit. v23 Taakku oqaloqatigitillugit filisteri unammillerfigeqqusaartoq Goliatimik atilik Gatimioq filisterit sorsuttartuinit inissititersimasunit sassarluni pisarnermisut oqaluppoq Daavi tusaatillugu, v24 Israelillu sakkutuuisa angut taanna takugamikku tamarmik qunutsallutik qimarratigaat. v25 Israelip sakkutuui oqarput: »Angut una Israeli kanngunarsarniarlugu sassartoq takoriassagissi. Taassuminnga toqutsisoqarpat taamaaliortoq kunngip pisoorsuanngortissavaa paninilu taassumunnga nuliartaaritissallugu, ataataatalu eqqarlerisai Israelimi kiffaanngitsuulersissavai.« v26 Daavip angutit sanimini qeqartut aperai: »Filisterimik taassuminnga toqutsisoq taamalu Israelimik kanngunarsagaajunnaartitsisoq qanoq pineqassava? Kinaagamiuna filisteri taanna kipineqanngitsoq sapiiserluni Guutip uumasup sakkutuuinik inukkutilliisoq?« v27 Aperisaasali oqaasereriikkaminnik akivaat oqarlutik angut taassuminnga toqutsisoq ima imalu iliorfigineqassasoq. v28 Daavilli angajuata Eliabip tusaagamiuk Daavip angutit oqaloqatigigai kamaallugu oqarpoq: »Sooruna maannartutit? Savaatinnguakasiivut inoqajuitsumiittut kimut paaritippigit? Nalunngilara qanoq sorraatsigisutit soqqusaatsigisutillu; tassaana sorsuuttut isiginnaarniaannarlugit maannartutit.« v29 Daavi akivoq: »Suna ajorami? Aperiinnartungaana!« v30 Eliabilu tunullugu angut alla apeqqutigeriikkaminik aperaa, aperisaatalu siullersut akivaa. v31 Daavip oqaasii tutsiummata Saulimullu oqaluttuarineqarmata taassuma aasippaa. v32 Daavip Sauli oqarfigaa: »Naalagaq, Filisteri taanna qunugissanngilat, uanga akioriartussavara.« v33 Saulip Daavi akivaa: »Illit taama inuusutsigigavit akiorsinnaanngilat; taanna inuusunnerminiilli sorsuttartuusimavoq.« v34 Daavilli Sauli oqarfigaa: »Naalagaq, ataatama savaatai paarisarpakka, løvimillu nannumilluunniit takkuttoqarpat taannalu savamik aallarussippat v35 malersortarpara anaalerlugulu savamillu kimmiaanik arsaartarlugu. Saassunneqaraangamalu saassussisoq pukusuani meqqorsuisigut tigoriarlugu toquttarpara. v36 Naalagaq, løvinik nannunillu toqutsisareerpunga. Maanna Filisteri taanna kipineqanngitsoq taakkunatut pineqassaaq Guutip uumasup sakkutuui inukkutigigamigit.« v37 Daavilu nangippoq: »Naalakkap løvinit nannunillu annaattaraminga Filisterimit taassumanngattaaq annaatissavaanga.« Saulip Daavi oqarfigaa: »Qaami, akioriartorniaruk! Qanortoq Naalakkap ikiorniarilisit!« v38 Saulip Daavi nammineq atisaminik sakkutuussutinik atisitippaa, kanngussaasumik niaqorortinnaveeqquserlugu saattuaasamillu atisitillugu; v39 Aamma panaa Daavip qiterminut ivertippaa atisat sakkutuussutit qaavisigut. Daavili pisunniaraluarami sapivippoq atisat sakkutuussutit sungiusimannginnamigit. Daavillu Sauli oqarfigaa: »Taamaattunik atisaqarlunga pisussinnaanngilanga siornatigut misilissimannginnakkit.« Peerpaalu. v40 Taava ajaappissani tigullugu ujaqqanik tallimanik maninnersiorlugit kuunnguami qinersilluni savanik paarsigaangami pooqattarisartakkaminut ikivai, illuutinilu tigoriarlugu Filisterimut sassarpoq. v41 Aamma filisterip Daavi pallikkiartuaarpaa, eqqortinnaveeqqutiminillu tigumiussisua siornani ingerlavoq. v42 Filisterip Daavi takuleramiuk inuusuttoq taanna sinngortuusoq inugissoq nikagiummeqaa v43 oqarfigalugulu: »Qimmiusorigamma ajaappiaqarlutit ornippinga?« Taava filisterip guutimi aqqi taallugit Daavi perloqquaa v44 oqarfigalugulu: »Qaaniarit, timit toqungasoq qilaap timmiaanut nunarsuullu nersutaanut nerliutissavara!« v45 Daavilli filisteri akivaa: »Illit ornipparma panaqarlutit qalugiusaqarlutillu panaqarlutillu qatiingasumik. Uangali ornippakkit Katersaarsuit Naalagaata Israelip sakkutuuisa Guutiata mitallerfigisavit aqqani. v46 Ullumi Naalakkap uanga assannut tunniuppaatit. Toqussavakkit niaquerlutillu, ullumilu timit toqungasoq filisterillu sakkutoorpassuisa timaat toqungasut qilaap timmiaanut nunarsuullu nersutaanut nerliukkumaarpakka, inuit tamarmik nalujunnaassammassuk Israeli ilumut Guuteqartoq v47 katersorsimasullu tamarmik ilisimalissammassuk panat qalugiusalluunniit Naalakkap ajugaatitsinissaanut pisariaqartuunngitsut. Naalagarmi sorsunnermi pisussanik aalajangiisuugami assatsinnut tunniutissavaasi.« v48 Filisterip toqqavilluni ornilillarmani Daavi tuaviinnaq filisterit sakkutuuisa tungaannut arpalluni aallarpoq filisteri saassukkiartorlugu sorsuttussat sioraanni. v49 Pooqattaminit illusariutissaminik tiguseriarluni illusariarami filisteri qaarorpaa ujarak ilummut isertillugu, filisterilu pusigarluni uppippoq. v50 Taamaalilluni Daavip illuutiminik illusariaatiminillu filisteri ajugaaffigaa panamillu tigumiaqanngikkaluarluni toqullugu. v51 Arpalluni filisterip sanianut pivoq, panaalu puuanit amusinnarlugu toqussutissaanik panarpaa; taavalu niaquerpaa. Filisterit qimarratileqaat pissartartik toqusoq takugamikku. v52 Israelillu Judallu sakkutuui erniinnarluinnaq saassusseqqussummik nilliapput filisterillu malersorlugit Gati Ekronillu isaaffii tikivillugit. Filisterillu toqungasut timaat maaniinnarmiipput Sha'arajimimit Gati Ekronilu tikillugit. v53 Israelikkut filisterit malersorunnaarlugit uteramik tammaarsimaffiat ujajaaffigaat. v54 Filisterip niaqua Daavip Jerusalemimukaappaa, sakkuili tuperminut inissillugit. v55 Taamani Saulip takugamiuk Daavip filisteri saassukkiartoraa sakkutuut naalagaanertaat Abneri oqarfigisimavaa: »Abneri, inuusuttoq una kiaana ernera?« Abneri akivoq: »Ilumut uumagavit, kunngi, naluara.« v56 Taava kunngi oqarpoq: »Apeqqutiginiaruk kia ernerineraa.« v57 Daavilu filisteri toqoreerlugu utermat Abnerip Saulimut sassartippaa – Daavip filisterip niaqua suli tigumiarigaa. v58 Taava Saulip aperaa: »Kia erneraatit?« Daavi akivoq: »Kiffavit Isajip Betlehemimiup erneraanga.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 18 Saulip Daavi sinngagileraa v1 Saulip Daavi oqaloqatigereeramiuk ulloq taanna aallarniutigalugu imminiitilerpaa angutaatalu illuanut uteqqunagu. v2 Jonatanip Daavi assut qanitarisutut misigisimavaa, immisullu asatigilerpaa. v3 Jonatanip Daavi ikinngutaajuarnissaminik uppernarsaaffigaa namminermisut asagamiuk, v4 qallersaatinilu peerlugu Daavimut tunniuppaa atisani, panani, pisissini qiterunnilu ilanngullugit. v5 Daavi sumulluunniit sorsukkiartoraangami iluatsitsisarmat Saulip sorsuttartuminut naalaganngortippaa. Inuit tamarmik nersusaraat, aamma Saulip kiffaasa. v6 Sakkutuut angerlamut apuummata, tassa Daavi filisteri toqoreerlugu utermat, arnat Israelip illoqarfiinit tamanit kunngi Sauli parsiarpaat erinarsorlutik qilaatersortunullu qitiitigalutik, nuannaarnermit nilliallutik sianaalatitsillutillu. v7 Arnallu qitittut erinarsorput: Saulip 1.000-it toquppai, Daavilli 10.000-it toquppai. v8 Saulip oqaatsit taakku iluarinnginnamigit kamangaalerpoq oqarlunilu: »Daavi 10.000-inut ajugaasuutippaat, uangalu 1.000-iinnarnut; tassa kunngiussuseq kisiat amigaatigilerpaa.« v9 Ullorlu taanna aallarnerfigalugu Saulip Daavi sinngagilerpaa. v10 Aqaguani Sauli anersaapiluup Guutimit pisup naalliutsimmani illumini pruffiitisut qamuuna tiguartippoq Daavi pisarnermisut kukkilattariarsortillugu. Saulillu qalugiusani tigumiaramiuk v11 Daavip tungaanut naakkiuppaa oqarlunilu: »Iikkamut paagutissavara!« Daavili marloriarluni nigoriartarami eqqortinneq ajorpoq. v12 Saulip Daavi aarlerigilerpaa Naalakkap nammineq qimalluni taanna najormagu. v13 Taamaattumik Saulip imminiitikkumajunnaarlugu sakkutuunut tuusintikkuutaanut naalaganngortippaa. Sakkutuut sorsukkiartoraangata uteraangatalu Daavip siulersugarisarpai, v14 qanorlu iliornermini tamani iluatsitsisarpoq Naalakkap najormani. v15 Saulilli takugamiuk qanoq atsigisumik iluatsitsisartoq siooragilerpaa. v16 Israelimi tamarmi Judamilu Daavi nuannarisaaqaaq sorsukkiartoraangamik uteraangamillu taassuma siulersugarisarmatik. Daavi Saulip panianik nuliartoq v17 Saulip Daavi oqarfigaa: »Paniga angajulleq Merabi ilinnut nuliartaaritissavara qunusuillutit kiffartorfigigumma Naalagarlu kiffartuullugu sorsuttaruit« – tassa Sauli ima isumaliorami: »Taamaalilluni uanga assannit pinnani filisterit assaannit toqutaassaaq.« v18 Daavilli Sauli akivaa: »Uanga kinaagama naggueqatikkalu ataatamalu eqqarlerisai Israelimi suummata kunngip ningaarilissavaanga?« v19 Merabili Daavimut nulissiunneqarfissaraluami nalaani Adrielimut Meholamiumut nuliartaaritinneqareersimavoq. v20 Saulip paniata Mikalip Daavi asavaa; Saulillu tamanna tusaramiuk iluaraa v21 isumaliorami: »Mikali Daavimut nulissiutitissavara tamatumuunakkut napitinneqarluni filisterinit toqutaaqqullugu.« Saulilli aappassaanik Daavi oqarfigaa: »Maanna ningaataarissavakkit.« v22 Saulip kiffani peqquai allanik tusaasoqartinnagu Daavi oqarfigeqqullugu: »Kunngip iluareqaatit, kiffaasalu tamarmik asavaatsit; qaa, kunngimut ningaanngorniarit!« v23 Saulilli kiffaasa taama nalunaarfigimmanni Daavi akivoq: »Kunngimut ningaataaritinnissaq nalinginnaasutut isumaqarfigigassiuk? Uangami piitsuuvunga nikanartuullungalu.« v24 Kiffallu Sauli Daavip akissutaanik nalunaarfigaat. v25 Sauli oqarpoq: »Daavi oqarfigissavarsi nuliartaarnissaanut akissatut kunngip piumasarisai tassatuaasut filisterit 100-t usuisa nuuisa amii, kunngip akeraanut akiniutissat.« Saulip siunertaraa Daavip filisterinit tigusaanissaa. v26 Saulip akiliutigeqqusaanik kiffaasa nalunaarfigimmanni piumasarisai taakku tunngavigalugit Daavip kunngimut ningaanngornissani iluaraa. Piffissarititarlu suli qaangiutinngitsoq v27 Daavi sakkutuuni ilagalugit aallarpoq filisterillu ilaat 200-t toqullugit. Daavillu taakkua angutaassutaasa nuuisa amii tamaasa kunngimut tunniuppai taassumunnga ningaanngorumalluni. Taava Saulip panini Mikali Daavimut nulissiutitippaa. v28 Saulilli paasivaa Naalakkap Daavi najoraa. Panimmilu Mikalip asammagu v29 suli annerusumik Daavi aarlerigilerpaa. Tamatuma kingorna Saulip Daavi qinngarsugariuarpaa. v30 Filisterit naalagartaat sorsukkiartorajoqaat, sorsukkiartoraangatalu Daavi tamatigut Saulip sakkutuuinit allanit tamanit iluatsitsinerusarpoq, tusaamasaasorujussuanngorporlu. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 19 Jonatanip Daavi ikinngutigigaa v1 Saulip Jonatani kiffanilu tamaasa oqaloqatigai Daavi toqoqqullugu. Saulilli ernerata Jonatanip Daavi asaqigamiuk v2 tamatuminnga ilisimatippaa oqarfigalugulu: »Ataataga Sauli periusissarsiuinnarpoq toqukumallutit! Taamaattumik aqagu mianersorniarna; isertorniarna toqqorsimajuarlutillu. v3 Uanga narsaammi illit najukkanni ataatama sanianut qeqqikkumaarpunga oqaloqatigalugulu illit pillutit. Paasisaqaruma nalunaarfigiumaarpakkit.« v4 Jonatanip Daavi illersorniarlugu ataatani oqarfigaa: »Kunngip kiffani Daavi ajortuliorfiginngikkiliuk, taassuma illit ajortumik pinngilaatit, allaammi naammassisai ilinnut iluaqutaapput. v5 Imminut navianartorsiortilluni filisteri toquppaa, Naalakkallu taassumuuna Israeli tamaat ajugaaterujussuarpai. Tamanna illit nammineq takugakku nuannaarutigisimagaluarpat. Sooq taava ajortuliorniarpit Daavi pissutissaqarnak toqullugu pinngitsup aava kuiniarakku?« v6 Sauli Jonatanip kissaatigisaa akueralugu uppernarsaavoq: »Ilumut uumammat Naalagaq, Daavi toqunneqassanngilaq!« v7 Jonatanip Daavi qaaqqullugu tamakkuninnga tamanik nalunaarfigaa. Saulimukaqatigaa, Daavillu siornatigutut Sauli kiffartuuppaa. v8 Israelikkut filisterillu sorsuuttuarput. Daavip filisterit sorsuffigiartorpai, ajorsarterujussuarmatillu filisterit qimaapput. Daavi Saulimit qimaasoq v9 Taava anersaapiluup Naalakkamit pisup Sauli naalliutsilerpaa, naaligaallu tigumiarlugu illumi isersimatilluni Daavi kukkilattariarsortoq v10 taassuminnga iikkamut paaguteriaraluarpaa; nigoriariarmalli Saulip naaligaataa iikkamut kapputiinnarpoq, Daavilu qimaalluni aniguivoq. v11 Unnuami tassani Sauli Daavip illuanut aallartitsivoq Daavimik paarsisussanik qimaaqqunagu ullaakkut toqunniaramiuk. Daavilli nuliata Mikalip uini kalerrippaa oqarluni: »Unnuaq manna qimaanngikkuit aqagu toqoreersimassaatit.« v12 Mikalillu igalaakkut ningimmani Daavi qimaalluni aniguivoq. v13 Mikalilli guutiliaq illumiititaq siniffimmut ilivaa, niaqualu savaasap amianik qalleriarlugu ulimmik ulippaa. v14 Saulip Daavi aasimmagu Mikalip aallersut oqarfigai: »Napparsimavoq.« v15 Saulilli kiffani aallartippai Daavi takuniaqqullugu oqarlunilu: »Siniffianiitillugu maannaassiuk, toqussavara!« v16 Aallartitaasali iseramik takulerpaat guutiliaq illumiititaq siniffimmiittoq niaqua savaasap amianik qallersimalluni. v17 Saulillu Mikali oqarfigaa: »Sooq taama salloqittarlunga akerartortiga aniguisippiuk?« Mikalip Sauli akivaa: »Ima oqarfigimmanga: Ikiorlunga aniguisinnga, taamaaliunngikkuit toqussavakkit!« v18 Daavi qimaareerami isumannaatsumullu inissereerluni Samueli Ramamiittoq ornippaa Saulillu imminut qanoq iliornerinik tamanik oqaluttuullugu. Taava Samuelilu marluullutik Najotimukarput tassanilu najugassillutik. v19 Sauli nalunaarfigineqarami Daavi Najotimi Ramamiittumi najugaqartoq v20 aallartitsivoq tigusareqqullugu. Saulilli aallartitaasa pruffiitit katersorsimasut pruffiitisut qamuuna tiguartissimasut Samuelimillu siulersorneqartut takugamikkit Guutip anersaavanit tikinneqarput, taakkuttaarlu pruffiitisut qamuuna tiguartipput. v21 Saulip tamanna tusaramiuk allanik aallartitsivoq, aallartitalli taakkuttaaq pruffiitisut qamuuna tiguartipput. Taava Sauli pingajussaanik aallartitsivoq, aallartitalli taakkuttaaq pruffiitisut tiguartipput. v22 Taava nammineq Ramamukarpoq; puilasuliarsuarlu Sekumiittoq tikikkamiuk aperivoq: »Naak Samueli Daavilu?« Aperisaata akivaa: »Najotimiipput Ramamiittumi.« v23 Najotimut Ramamiittumukartillugu Guutip anersaavata aamma Sauli tikippaa pruffiitisullu qamuuna tiguartippoq Najotimut Ramamiittumut ingerlatilluni. v24 Aamma Saulip pruffiitisut qamuuna tiguartissimalluni atisani piiarpai Samuelip saavani, uppipporli taavalu ulloq unnuarlu tamaat atisaqarani nalaannarluni. Taamaattumik oqartarput: »Saulittaaq pruffiitit ilagilerneramigit?« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 20 v1 Daavi Najotimit Ramamiittumit qimaalluni Jonatanimukarpoq oqarfigalugulu: »Qanoq iliorama? Suna pinerluutigigakku? Sunaana ataatannut ajortuliarisimagakku toqunniaraanga?« v2 Jonatani akivoq: »Naamerluinnaq toqunneqassanngilatit! Ataatagami ilisimateqqaartinnanga sunnguamilluunniit qanoq iliorneq ajorpoq; sooq taava anngiutissavaanga? Taama pisoqassanngilaq.« v3 Daavili uppernarsaavoq: »Ataatavit nalunngilluinnaramiuk nuannarisarilerimma isumaliorsimassaaq illit tamatuminnga nalunaarfigisariaqanngitsutit aliasuutissinneqaqqunak. Ilami, ilumut uumammat Naalagaq, ilumullu illit uumagavit: Allorneq ataasiinnaavoq uanga toqullu akunnitsinni!« v4 Jonatanip Daavi aperaa: »Illit uannut qanoq iliorfigeqqusinnaavit?« v5 Daavillu Jonatani akivaa: »Aqagu qaammannittussaammat kunngi nereqatigisussaagaluarpara. Aallarnissannut akueriinnannga, taava aqaguagu unnunnissaata tungaanut narsaammi isertorsinnaavunga. v6 Ataatavit maqaasilerpanga ima oqarniarna: Daavip qinnuigigaminga Betlehemimut illoqarfimminut ingerlapallakkumalluni, ilaquttani tamarmik tassani pilliummik toqutassamik ukiumoortumik pilliissammata. v7 Ataatavit tamanna ajorinngippagu taava uannut aarlerinartussaqanngilaq, naalagaq. Kamalerpalli ilisimassavat ajunaartitaanissara aalajangiutereersimagaa. v8 Taamaalillutit, naalagaq, ilumoorfiginiannga Naalakkap kiinaata saani ikinngutigiittuarnissatsinnik kiffat uppernarsaavigisimagakku. Ajortuliorsimagumali illit toquinnarniannga! Ataatavit assaanut tunniunniaqinanga.« v9 Jonatani akivoq: »Taama ittumik pisoqanngilluinnassaaq! Qularnaatsumilli ilisimaleraluarukku ataataga aalajangersimasoq ajunaartinniarlutit pinngitsoornanga tamatuminnga nalunaarfigissavakkit.« v10 Daavilli Jonatani oqarfigaa: »Kiami kalerrissavaanga ataatavit akisimappatit saammaakkumanngivillunga?« v11 Jonatanip Daavi akivaa: »Qaami, narsaammukarniarta.« Marluullutillu narsaammukarput. v12 Narsaammiitillutik Jonatanip Daavi oqarfigaa: »Naalagaq Israelip Guutia ilisimannittoralugu uppernarsaaffigaakkit aqagu aqaguaguluunniit ataatama qanoq pilersaaruteqarnera ilisimalereersimassallugu, taava paasinarsiumaarpoq Daavip navianartorsiunnginnera. Taamaanngippat nalunaarfigiartortikkumaarpagit. v13 Naalakkap Jonatani pillaqattaartuariliuk ataatama ajunaartinniarlutit pilersaaruteqarneranik ilisimatinngikkukkit. Ataataga ilinnut ajortumik pilersaaruteqarpat aallarnissat isumagiumaarpara isumannaatsumi inississinnaaqqullutit. Qanortoq Naalakkap najorilisit, soorlu ataataga najorsimagaa. v14 Inuuinnassagumalu qanortoq unneqqariffiginnga, soorlu Naalakkap unneqqariffigigaanga. Toqussagaluarumali v15 qanortoq ilaquttakka ilumoorfigiunnaanngisaannarigit Daavip akerartortai tamarluinnaasa Naalakkap nunamit piiaraluarpagilluunniit.« v16 Jonatanip Daavip inoqutaanut uppernarsaanini ima naggaserpaa: »Naalakkap Daavip akerartortai akiniarumaarpai.« v17 Taava Jonatanip Daavimut asanninnini uppernarsaqqippaa, asaqigamiummi. v18 Jonatanip Daavi oqarfigaa: »Aqagu qaammanniffiussammat inigisartakkat inoqanngippat maqaasineqarumaarputit. v19 Aqaguagu unnulernerani ullormi ataatama pinerluttuliorniarfigisimasaani isertorfigisannut aterlutit ujaqqap ha-Ezelip tunuanut ingikkiartorina. v20 Taavalu ooqattaasartuusaarlunga qarsut pingasut ujaqqap saniatigoortillugit piseriukkumaarpakka. v21 Nukappiaraq aallartikkumaarpara qarsut ujaqqullugit, imalu suaarukku: ›Qarsut qaangerpatit, aaniakkit!‹ taava saqqummerumaarputit, taamaappat isumakuluttariaqassannginnavit navianartorsiussanatillu – ilumut uumammat Naalagaq! v22 Nukappiaqqamulli suaaruma: ›Qarsut ungasinnerulaartumiipput,‹ – taava qimaanasuassaatit, taamaappammi Naalakkap aallaqqusimassavaatit. v23 Uanga illillu neriorsueqatigiinnitsinnik Naalagaq soraajuitsumik akornatsinniilluni ilisimannittuussaaq.« v24 Daavi narsaammi isertorpoq. Qaammanniffinngorpoq, kunngilu nerissalluni nerrivimmi inissippoq. v25 Kunngi inigisartakkaminiippoq iikkap killingani. Jonatani akianiippoq Abnerilu Saulip sanianiilluni; Daavilli inissaralua inoqanngilaq. v26 Ullormi taassumani Sauli sumik oqanngilaq ima isumaliorami: » Daavimut qanoq pisoqarsimagunarpoq mingutsitsisumik, Daavilu suli minguersarsimagunanngilaq.« v27 Aqaguanili ullormi qaammanniffiup tulliani Daavip inissaralua suli inoqanngimmat Saulip ernini Jonatani aperaa: »Sooq Isajip ernera ippassaq aamma ullumi nereqataanngila?« v28 Jonatanip akivaa: »Daavip qinnuigigaminga Betlehemimukarnissani akuereqqullugu. v29 Ima oqarfigaanga: ›Aallarnissara akueriniaruk ilaquttavut illoqarfimminni pilliisussaammata qatanngummalu qaaqqummanga. Isinni saammaannarsisimaguma eqqarlikka takuniarlugit aallarnissara akueriniaruk‹. Tamanna pillugu kunngi nereqatigiartunngilaa«. v30 Saulip Jonatani kamaatingaalerpaa oqarfigalugulu: »Uersagaq uumaa! Uannut nalusoraajuk Isajip erneranut ililiussimasutit illit anaanavillu atortittartuusup kanngusuutissassinnik. v31 Isajimmi ernera inuutillugu illit kunngiussutsillu qularnaallissanngilasi. Taamaattumik Daavi aasinniaruk, toqutaasariaqarmat!« v32 Jonatanip ataatani akivaa: »Sooq toqutaassava? Qanoq iliorami?« v33 Saulilli toqunniarluni qalugiusaminik naakkiarmani Jonatanip paasivaa Daavip toqutaanissaa ataatami aalajangiussimagaa. v34 Jonatanilu kamangaarluni nerrivimmit nikuippoq, qaammanniffiullu aappaani sumilluunniit nerinngilaq, ataatami Daavimik kanngunarsaanera aliasuutigigamiuk. v35 Aqaguani ullaakkut Daavilu isumaqatigiinnermissut Jonatani nukappiaqqamik aappaqarluni narsaammukarpoq. v36 Taava nukappiaraq aapparisani oqarfigaa: »Arpallutit qarsut piseriussakka ujariartorniakkit.« Nukappiararlu arpatsillugu sanioqqullugu qarsoq piseriuppaa. v37 Qarsup piseriussami tuffia nukappiaqqap tikeriarmagu Jonatanip suaarpaa: »Qarsoq ungasinnerulaartumiippoq.« v38 Jonatanillu nukappiaraq suaaqqippaa: »Tuaviorniarit! Tassaniiginnaqinak!« Taava nukappiaqqap Jonatanip kiffaata qarsoq naalakkaminut oqquppaa. v39 Nukappiararli qanoq pisoqarneranik sianigisaqanngilaq taamaaliornikkut siunertarineqartoq Jonatanip Daavillu kisimik ilisimammassuk. v40 Jonatanip sakkuni nukappiaqqamut tunniuteriarlugit oqarfigaa: »Illoqarfimmukaanniakkit.« v41 Nukappiararlu qimagummat Daavi ujarassuup tunuanit isertorfigisaminit nikuilluni pingasoriarluni Jonatani nunamut pallorfigaa. Kunippullu qiaqatigiillutillu. v42 Jonatanip Daavi oqarfigaa: »Eqqissillutit aallarit! Naalakkap aqqani immitsinnut uppernarsaassutigisarput pillugu Naalagaq akornatsinni soraajuitsumik ilisimannittuussaaq, aammalu kinguaassama illillu kinguaassavit akornanni.« (21,1) Taava Daavi aallarpoq, Jonatanilu illoqarfimmut uterpoq. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 21 Daavi Akimelekimiittoq Nobimi v2 Daavi palasimut Akimelekimut Nobimiittumut pivoq. Akimelekip Daavi takugamiuk annilaangaarpoq aperalugulu: »Sooq kisimiillutit tikiuppit? Sooq ilaqanngilatit?« v3 Daavip palasi Akimeleki akivaa: »Kunngip suliassimmanga oqarluni: Kimilluunniit ilisimannittoqassanngilaq sumik suliassikkikkit qanorlu peqqusiffigigikkit. Taamaattumik sakkutuukka najukkamut katersuuffigeqqusannut katersuuteqquakka. v4 Ilisimatinngali suuteqarnersutit. Timiusanik tallimanik nerisassanilluunniit allanik peqaruit taakku uannut tunniutikkit.« v5 Palasip Daavi akivaa: »Timiusamik nalinginnaasumik peqanngilanga, timiusaq illernartitaq kisiat pigaara. Sakkutuuit arnat pallinnaveersaarsimanerpaat?« v6 Daavip palasi akivaa: »Manna tikillugu arnamik atoqateqarnissamut periarfissaqartanngilagut aallarsimanitsinni, tassa sakkutuut timaat illernarsagaapput, uffa ulluinnarpasissuinnarnik pisassaqaraluarluta. Taamaattumik illernarsagaasimanissaat ullumi qularnaateqannginnerungaarpoq.« v7 Palasip Daavi timiusanik illernartitanik tunivaa, allanimmi timiusaqanngimmat, kisianni saqqumisitanik Naalakkap kiinaata saanit peerneqartartunik. Peerneqaraangata nutaanik ilisisarput. v8 Ullormi tassani Saulip kiffaasa ilaat tassani mattussaavoq Naalakkap kiinaata saani. Do'egimik ateqarpoq Edomikkuusuulluni Saulip savanut paarsisuutitaasa siulersuisuat. v9 Daavip Akimeleki aperaa: »Maani qalugiusamik panamilluunniit piareersimasoqarpit? Panannik sakkumaluunniit ilaannik allanik nassataqannginnama kunngip suliassiissutaa naammassiniarlugu nukingernermit.« v10 Palasi akivoq: »Pana filisterip Goliatip Terebintip Qooruani toqutavit pigisaralua qallersaammik poorsimalluni efodip tunuaniippoq. Taanna piumagukku tiguniaruk, maani allamik peqanngimmat.« Daavi akivoq: »Taanna pitsaaqateqanngilaq, qaanniaruk!« v11 Ullormi tassani Daavi Saulimit qimaavoq Akishimullu Gatip kunngianut pilluni. v12 Akishilli kiffaasa kunngi oqarfigaat: »Ilaa tassa taanna Daavi kunngiusoq, taanna arnat qitillutik ima erinarsuutigisaat: Saulip 1.000-it toquppai Daavilli 10.000-it toquppai.« v13 Oqaatsit taakku Daavip tupaallaatigai, Akishilu Gatip kunngia ersigingaalerpaa. v14 Taava isigitillugit silaaruttuusaarluni perlerortutut iliorfigai, isaaffiup matui tilluarlugit nuffiorninilu umimminut kuutsillugu. v15 Akiship kiffani oqarfigai: »Takusinnaavarsi una perlerortoq; sooq uannut isertippisiuk? v16 Naammattunik perlerortortaqareersunga nalunngikkaluarlugu una isertipparsi uannut ajoqutissarsissutaaqqullugu. Uanga illunni sussagami?« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 22 Palasit Nobimiittut toqorarneqartut v1 Daavi tassannga aniguilluni Adullamip qaarusuanut qimaavoq, qatanngutaasalu ataataatalu inoqutaasa tamarmik tamanna tusaramikku tassunga ornippaat. v2 Inuit ajornartorsiuteqartut akiitsullillu naammagittaalliuuteqartullu tamalaat katersuuffigaat siulersuisorilerlugulu. Angutit 400-t missingisa ilaliuffigaat. v3 Daavi tassanngaanniit aallarpoq Mispemut Moabimiittumut Moabillu kunngianut oqarluni: »Ataataga anaanagalu ilissinnukarlit ilisimalerserlugu Guutip qanoq pilersaaruteqarfigigaanga.« v4 Moabillu kunngiani najugaqarallartippai, tassanilu najugaqarput Daavip pallittaalisami qaqqaniittumiinnera tamaat. v5 Pruffiitilli Gadip Daavi oqarfigaa: »Pallittaalisami qaqqamiittumi uninngaannarnak Judap nunaanut aallarniarit!« Taava Daavi Ja'ar-Heretimut aallarpoq. v6 Saulip tamanna tusarpaa Daavi angutillu ilagisai tamaani takuneqarsimammata. Sauli taamanikkut Gibeami orpiup tamariskip ataani qattunermi issiavoq naaligaatini tigumiarlugu kiffaminit tamanit avatangerneqarsimalluni. v7 Saulillu kiffani najortini oqarfigai: »Tusaagitsi Benjaminikkuususi! Immaqaana Isajip ernerata tamassi narsaatinik viinnequteqarfinnillu tuniniarmasi tamassiluunniit sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanulluunniit naalaganngortinniarmasi v8 uannut perlulioqatigiinniartusi! Ilisimatinneqanngilangami ernerma Isajillu ernerata uppernarsaaqatigiinnerannik. Tapersersunngingaarassingami ilisimatinneqanngilangaluunniit ernerma kiffara pilerisaarsimammagu arajutsinaveersaaqqullunga, soorlu ullumi taamaaliortoq.« v9 Taava Do'egip Edomikkuusup Saulip kiffaasa akornanniittup akivaa: »Takuara Isajip ernera Akimelekimut Akitubip erneranut Nobimiittumut tikiuttoq, v10 aamma Akimelekip Naalakkamut siunersiniukkaa, taquassaanillu tunillugu Goliatillu filisterip panaa tunniullugu.« v11 Taava kunngip palasi Akimeleki Akitubip ernera ataataatalu inoqutai tamaasa Nobimi palasiusut qaaqqutippai. Tamarmillu kunngimut tikiummata v12 Sauli oqarpoq: »Tusaagit, Akitubip ernera!« Taannalu akivoq: »Aap, naalagaq!« v13 Saulip oqarfigaa: »Sooq illit Isajillu ernera uannut perlulioqatigiinniarpisi? Sooq timiusanik panamillu tuniviuk Guutimullu siunersiniullugu terlinganeerilluni arajutsinaveersaaqqullunga, soorlu maanna taamaaliortoq?« v14 Akimelekip kunngi akivaa: »Illit kiffanni tamani kina Daavitut tatigisaatigaa? Kunngimummi ningaajuvoq, sakkutuut paarsisivit naalagaraat, inoqutivillu ataqqingaarpaat. v15 Taamanikkut Guutimut siunersiniukkakku pernarlunga taamaaliunngilanga. Uanga ataatamalu inoqutai unnerluutigeqinatigut, naalagara kunngi, kiffat sumilluunniit sianigisaqannginnami.« v16 Kunngili oqarpoq: »Toqussaasi, Akimeleki illit ataatavillu inoqutai tamassi!« v17 Kunngillu sakkutuut paarsisini oqarfigai: »Sassaritsi! Naalakkap palasii toqorarniarsigit, taakkuttaarmi anngiortumik Daavimut ililiussimammata qimaasuusorlu ilisimagaluarlugu tamatuminnga kalerrinnanga!« Kunngilli kiffai Naalakkap palasii saassutissallugit toqussallugillu sapivipput. v18 Kunngip Do'egi oqarfigaa: »Sassarit! palasit toqorarniakkit!« Do'egillu Edomikkuusup Naalakkap palasii toqoralerpai. Ullormi tassani palasit 85-it ilupaassianik efodinik atisallit toqorarpai. v19 Palasit illoqarfianni Nobimi panamik toqorarneqarput angutit, arnat, meeqqat naalungissallu ussigit, siutituut savallu. v20 Akitubip ernera Akimelekip ernutaa Ebjatarimik atilik kisimi aniguilluni Daavimut qimaavoq. v21 Ebjatarip nalunaarfigimmani Saulip Naalakkap palasii toqukkai v22 Daavip oqarfigaa: »Taamanikkut uanga nalunngereerpara Do'egip Edomikkuusup najuuttup Sauli kalerrinngitsoornavianngikkaa. Taamaattumik ataatavit inoqutaasa tamarmik toqutaanerannut uanga pisuuvunga. v23 Uanniinniarit! Siooraqinak! Ilinnik toqutsiniartup uangattaaq toqunniarpaanga. Uanniikkuit aarleqqutissaqanngilatit.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 23 Daavi Ke'ilamiittoq v1 Daavi nalunaarfigineqarpoq filisterit illoqarfik Ke'ila saassukkaat karrertaajaaffiillu ujajaaffigalugit. v2 Taava Daavip Naalagaq aperaa: »Filisterit taakku akioriartussanerpakka?« Naalakkap Daavi akivaa: »Filisterit akioriartukkit Ke'ilamiullu aniguisillugit!« v3 Daavili angutitaasa oqarfigaat: »Maani Judami allaat ersiortuarpugut; taava Ke'ilamukarluta filisterit sakkutuui siassimasut saassukkiartorutsigit suli annerusumik navianartorsiussaagut.« v4 Taamaattumik Daavip kingumut Naalagaq siunersiorpaa. Naalakkap akivaa: »Ke'ilamukarit uanga filisterit illit assannut tunniutissagakkit.« v5 Daavip angutitaasalu Ke'ilamukarlutik filisterit saassuppaat nersutaataallu aallarullugit ajorsarterujussuarlugillu. Taama Daavip Ke'ilamiut aniguisippai. v6 Ebjatari Akimelekip ernera Ke'ilamut Daavimut qimaagami efodi nassarsimavaa. v7 Sauli nalunaarfigineqarami Daavi Ke'ilamut pisimasoq oqarpoq: »Tassa Guutip Daavi uanga assannut tunniuppaa. Imminummi mattussimavoq illoqarfimmut sannerussuarmik parnaarsaatilimmik isaaffilimmi.« v8 Taamaattumik Saulip sakkutuut tamaasa sorsukkiartoqqullugit katersorpai Ke'ilamukartinniarlugit Daavi angutitaalu ungujartoqqullugit. v9 Daavip tusaramiuk Saulip pilersaarutipiloqarfigigaani palasi Ebjatari oqarfigaa: »Efodi saqqummeruk!« v10 Daavilu oqarpoq: »Naalagaq Israelip Guutia! Kiffavit tusarpaa Sauli maanngarniartoq uanga pillunga illoqarfillu suujunnaarsinniarlugu. v11 Ke'ilamiut Saulip assaanut tunniutissanerpaannga? Sauli tamaannassanerpa soorlu kiffat taama tusarsimasoq? Naalagaq Israelip Guutia, kiffat akissuteqarfigigiuk!« Naalagaq akivoq: »Tamaannarniarpoq.« v12 Daavi aperivoq: »Ke'ilamiut uanga angutitakkalu Saulip assaanut tunniutissanerpaatigut?« Naalagaq akivoq: »Aap.« v13 Taava Daavi angutitani 600-t missaat ilagalugit aallarpoq. Ke'ila qimappaat, nooqattaarlutillu angalaarput. Saulilli tusaramiuk Daavi Ke'ilamit aniguisoq aallarniarnerigaluani taamaatiinnarpaa. Saulip Daavi piniarsaarigaa v14 Daavi inoqajuitsumi pallittaalisani qaqqaniittuni najugaqalerpoq; Zifip inoqajuitsuani qaqqaniippoq; Saulip piniarsaarigaluarpaa, Guutilli taassuma assaanut tunniutinngilaa. v15 Daavi annilaangavoq Sauli aallarsimammat toqunniarluni. Daavi Horeshimi inoqajuitsumi Zifimiitillugu v16 Jonatanip Saulip ernerata ornippaa Horeshimi, Guutimi nutaamik sapiissuseqalersippaa v17 oqarfigalugulu: »Erseqinak, ataatama Saulip assaata anguneq sapissavaatit. Israelimi kunnginngorumaarputit, uangalu tullersortaassaanga. Ataatama Saulip aammattaaq tamanna nalunngilaa.« v18 Taava taakku marluk angerfigeqatigiipput Naalakkap kiinaata saani. Daavi Horeshimiiginnarpoq, Jonatanili angerlarpoq. v19 Zifimiut ilaasa Sauli Gibeamut ornillugu oqarfigaat: »Nalunngiliuk Daavi uagutsinni Horeshimi pallittaalisani qaqqaniittuni isertorsimasoq, Gibeat-ha-Hakilami Jeshimonip kujataani? v20 Kunngi, tassunnarumaguit taamaaliorniarit. Uagut ilinnut tunniunneqarnissaa isumagissavarput.« v21 Sauli akivoq: »Naalakkap pilluaqqulisi nalligigassinga. v22 Maanna piareersariartorniaritsi, qimarrarissullu taassuma sumiinnera arajutsinaveersaarniarsiuk, oqaatigaat ittannerusoq. v23 Isertorfigisartagai tamaasa ujarlerfiginiarsigit, paasigussiullu sumerpiaq ittoq uterfigisinga, taava ingerlaqatigissavassi; ilumut nunami tamaaniippat nanissavara Judap naggueqatigiissortai tamaasa ujarlerfigissagaluarukkilluunniit.« v24 Taakkulu Saulimit siulliullutik Zifimut aallarput. Daavi angutitaalu taamanikkut Maonip inoqajuitsuaniipput Arabap Naqinnerani Jeshimonip kujataaniittumi. v25 Sauli sakkutuuni ilagalugit Daavi ujariartorlugu aallarpoq; Daavilu tamatuminnga nalunaarfigineqarami qaqqamut atsinnerusumukarpoq Maonillu inoqajuitsuani uninngavissilluni. Saulillu tamanna tusaramiuk Daavi Maonip inoqajuitsuani malersorpaa. v26 Sauli sakkutuunilu qaqqap illuatungaagut ingerlapput Daavili angutitanilu illuatungaatigut ingerlallutik. Daavi ingerlaniataarnerulerpoq Sauli qimarratigalugu. Saulilli sakkutuuisalu Daavi sakkutuuilu ungusussanngoraallu v27 oqariartortoq tikiuppoq Saulilu oqarfigalugu: »Uterasuarniarit, filisterit sakkutuui nunatsinnut isaaleqimmata.« v28 Saulip Daavi malersorunnaaginnarlugu filisterit sorsuffigiartorpai. Taamaattumik qaqqaq taanna Sela-ha-Maklekotimik taasarpaat. (24,1) Daavi tassannga majuarpoq pallittaalisami qaqqamiittumi En-Gedimiittumi najugaqalerluni. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 24 Daavip Sauli asattuukkaa v2 Saulilu filisterit malersorunnaareerlugit nalunaarfigineqarpoq Daavi En-Gedip inoqajuitsuaniittoq. v3 Sauli sakkutuut 3.000-it qinikkat Israelimit tamarmit pisut ilaliullugit aallarpoq Daavi angutitaalu Savaasat Innarmiut Qaqqaasa kangianni ujariartorlugit. v4 Saulip savaatinut ungaluliat aqqusernup sanianiittut tikippai. Tamaanilu qaarusoqarmat aquikkiartorluni taqqamunga iserpoq, sunaaffa Daavi angutitanilu qaarusuup qinnguani isertorsimasut. v5 Daavi angutitaasa oqarfigaat: »Maanna nalliuppoq ulloq Naalakkap oqaatigisimasaa ima oqarfigalutit: Akerartortit assannut tunniuppara, iluarisannillu iliorfigisinnaavat.« Daavi nikuippoq, Saulilu arajutsisillugu qallersaataata nuua kipivaa; v6 kingornali Daavip Saulip qallersaataata nuuanik kipisinini ilerasuutigilerpaa, v7 angutitaminullu oqarpoq: »Naalakkap naalakkannik tanitaminik ajoqusiitinngilluinnarilinga. Ajoquserniarsinnaanngilarami tassaammat Naalakkap tanitaa.« v8 Daavillu angutitani sukannersumik oqaluffigai Saulilu saassuteqqunngilluinnarlugu. Saulip qaarusuk qimappaa ingerlaqqillunilu. v9 Daavi aamma qaarusummit anivoq; Saulilu suaarpaa oqarluni: »Naalagaq kunngi!« Saulillu qiviarmani Daavi nunamut pallorpoq v10 oqarfigalugulu: »Sooq inuit oqaasii upperaagit taakku oqalummata ajortumeerniarikkit? v11 Ullormi matumani nammineq uppernarsillugu takuat Naalakkap ullumi qaarusummi uanga assannut tunniukkaluaraatit. Allaammi toqoqqullutit oqarfigineqaraluarama asattuuppakkit oqarlunga: ›Naalagara ajoqusissanngilara Naalakkap tanitarimmagu.‹ v12 Ataataga, takuuk qallersaativit nuua tigumiarpara. Qallersaativit nuua kipigakku toqunnatillu paasiniaruk ajortumik pinianngikkikkit pinerluffiginiarnallu ajortuliorfigiumanngikkikkit. Illinuna toqunniarimma. v13 Naalagaq illit uangalu akunnitsinni eqqartuussissaaq! Naalakkap ilinnut akiniukkumaarpaanga; uangali ajoqusinngilluinnassavagit. v14 Itsarsuarli ima ussateqarpoq: ›Pinerluttuliorneq pinerluttunit pisarpoq.‹ Uangali ajoqusissanngilakkit. v15 Kinaana Israelip kunngiata malersugaa? Kinaana malersorit? Immaqa tassa qimmeq toqungasoq, imaluunniit pississartoq! v16 Naalagarli eqqartuussisuussaaq illit uangalu akunnitsinni eqqartuussissalluni. Nalunngilaa suna saqitsaatigigipput. Illersussavaanga, eqqortumik pineqartissavaanga eqqartuussinermilu ilinnut ajugaatillunga.« v17 Daavip taama oqaluffigereermani Sauli oqarpoq: »Illinuna nipit, ernera Daavi?« Qissaserporlu. v18 Taava Daavi oqarfigaa: »Eqqortoq ilinniippoq, uanniinnani, ajunngitsuliorfigigamma uffa uanga ajortuliorfigigaluarikkit. v19 Ilumut ullumi erseqqissumik takutippat ajortumik pinianngikkimma, toqunnginnamma naak Naalakkap assannut tunniukkaluaraanga. v20 Angutip akeqqani naammattooraangamiuk ajoqusernagu aallartiinnartarnerpaa? Naalakkap ajunngitsumik akilissavaatit ullumi uannut qanoq iliornerit pillugu. v21 Maanna nalujunnaarpara kunnginngussasutit, Israelimullu kunngiussutsit ataannassasoq. v22 Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaaffiginnga kinguaassakka nungutissanngikkitit ateralu ataatama inoqutaanit piiassanngikkit.« v23 Daavip Sauli tamatuminnga uppernarsaaffigaa. Taava Sauli angerlarpoq, Daavili angutitani ilagalugit pallittaalisamut qaqqamiittumut majuarpoq. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 25 Daavip Abigajili nuliarileraa v1 Samueli toqummat Israelikkut tamarmik katersuupput kappialaatigalugulu, illuminilu Ramamiittumi ilineqarpoq. Daavi Paranip inoqajuitsuanukarpoq. v2 Maonimi anguteqarpoq Karmelimi nersutaateqartumik. Angut taanna pisoorsuuvoq 3.000-inik savaateqarluni 1.000-inillu savaasaateqarluni. Taamanikkorpiarlu savaatini kissariartorlugit Karmelimiippoq. v3 Nabalimik ateqarpoq nulialu Abigajilimik ateqarluni. Arnaq taanna silassorissuuvoq pinnersuullunilu, uiali peqqarniitsuuvoq inupiluullunilu; Kalebitiuvoq. v4 Daavip inoqajuitsumiilluni tusaramiuk Nabalip savaatini kissartikkai v5 angutinik inuusuttunik qulinik aallartitsivoq oqarfigalugillu: »Karmelimukaritsi Nabalilu uannit inuulluaqqutillugu. v6 Qatanngutiga taanna ima oqarfigissavarsi: Pilluaqqusaagitsi, illit inoqutitillu tamassi pigisatillu tamarmik. v7 Tusarpara kissaatitsisutit. Savaatinnik paarsisut najorallarmatigut ajoquserneq ajorpavut, ullunilu Karmelimiiffigisaminni sumilluunniit annaasaqanngillat. v8 Kiffatit aperigukkit tamanna uppernarsarsinnaavaat. Qanortoq angutitakka inuusuttut uku ajunngisaarfigigigit! Ullormimi nalliuttorsiorfiusumi tikikkatta kiffatit uku ernerillu Daavi tunniussinnaasannik tuniniartigut.« v9 Daavip kiffai Nabalimut tikiukkamik Daavip oqqersuutai oqaatigaat, Nabalillu akissutissaa utaqqilerpaat. v10 Nabalilli Daavip kiffai akivai: »Daavi taanna kinaagami? Isajip ernera kinaagami? Ullutsinni inussianik naalakkaminnit qimaasoqartaqaaq. v11 Timiusaatikka imigassaatikkalu aammalu nersutaatikka kissaasinnut pisassaritillugit toqutakka inunnut sumit pisuuneri nalusannut tunniutissanerpakka?« v12 Taava Daavip kiffai utiinnarput Daavilu tamakkuninnga oqaluttuullugu. v13 Daavip angutitani oqarfigai: »Tamassi panasi makisissinnut aalajangersigit!« Tamarmik taamaaliorput; Daavillu aamma panani qitiminut aalajangerpaa. Angutillu 400-t missigisaasa Daavi aallaqatigaat angutit 200-t sakkutuut atortuini uniinnartut. v14 Nabalip nulia Abigajili kiffaasa ilaata oqarfigisimavaa: »Daavi inoqajuitsumit oqariartortitsivoq naalagarput Nabali inuulluaqquteqqullugu, aallartitaali Nabalip oqalorujuffigai, v15 uffa angutit taakkua taama ajunngisaarfigitigigaluaraatigut. Taakkua ajoqusersimanngilaatigut, nersutaatinillu paarsilluta taakkua akornanni ivigartorfinni angalaartilluta sumilluunniit annaasaqarsimanngilagut. v16 Ungalusimasutut illuta unnuakkut ullukkullu savaatinik paarsinitsinni navialitsaalivaatigut. v17 Maanna qanoq iliornissat eqqarsaatigilluarniaruk, perlussaq naalakkatsinnut inoqutaanullu tamanut qanoq iliallaannaq nalliussinnaanngormat. Naalagarpummi inupiluugami oqaluunneq ajornaqaaq.« v18 Taava Abigajilip aanasuarpai timiusat 200-t, qummuattat marluk viinnimik imallit, savat tallimat nerisassiarereersimasut, karrit sikatsitat seat tallimat naligisaat, seqquluttut tiggussimasut 100-t figenillu tiggussimasut 200-t. Siutituutiminullu nammakkiutitippai v19 kiffanilu oqarfigalugit: »Siulliullusi aallarniaritsi, malikkumaarpassi.« Uinili Nabali kalerrinngilaa. v20 Siutituumili qimusserluni qaqqamut tarrisimalluni atertilluni Daavi angutitanilu tungiminut ingerlasut naammattoorpai. v21 Daavi oqarsimavoq: »Tassa asulersuaq inoqajuitsumi inuup taassuma pigisai tamaasa paarisimavakka sumilluunniit tammartoqartinnagit; iliornikkali ajunngitsut ajortumik akilerpai. v22 Aqagu angutaassutilittaanik ataatsimilluunniit amiakkuutitaqaraluaruma Guutip Daavi pillaqattaartuariliuk!« v23 Abigajilip Daavi takugamiuk siutituutiminit aqqarasuarpoq, Daavilu nunamut pallorfigalugu, v24 isigaasalu saannut pallorpoq oqarlunilu: »Uanga pisuutitassaavunga, naalagaq! Ilinnut oqaasissakka tusariakkit, naalagaq! v25 Nabali inupiluusoq soqutigissanngilat. Atermisummi ippoq, Nabalimik ateqarami sianiitsumik iliorpoq. Ajoraluartumik uanga aallartitatit takunngitsoorsimavakka, naalagaq. v26 Kisianni naalagaq, ilumut uumammat Naalagaq, ilumullu illit uumagavit: Naalakkap aammut pisuutitsaalivaatit nammineerlutillu imminut akiniutitsaalisillutit. Akerartortitit ilinnillu ajoqusiiniartut Nabalisut pineqarlittoq. v27 Inussiaativit arnap ilinnut pajugutai kiffanut naalakkama ingerlaqataanut tunniunneqarlit. v28 Inussiaatit arnaq ittuujuisaarpallaarsimanera pillugu isumakkeerfiguuk, Naalakkap naalagara illussaqartikkumammagu ataavartussamik. Naalakkamami Naalakkap akerai sorsuffigisarpai, inuutillutillu ajortumik pineqassanngilatit. v29 Kialuunniit qinugalutit toqunniarpatit taava naalakkama inuunera qilersimassaaq inuusunut qilertanut Naalakkami illit Guutinniittunut; akerartortivilli inuunerat illusaatip amersaanit illusariutigissavaa. v30 Naalakkallu ilinnut neriorsuutini ajunngitsut tamaasa eqquutitippagit, naalagaq, Israelimilu naalagaaninngortillutit, v31 taava pinerluuteqanngitsut aavannik asuliinnaq kuisisimanermik imminullu akiniussimanermik ileratsaatissaqassanngilatit, naalagaq. Naalakkallu naalagara ajunngitsuliorfigippagu taava inussiaatit arnaq puiorniaqinagu!« v32 Daavip Abigajili akivaa: »Qujanarsili Naalagaq Israelip Guutia, ullumi uannukartikkamisit! v33 Qujanarlu silatusaallaqqissuugavit; illimmi qujanarsigit ullumi aammut pisuunissaraluara imminullu akiniunnissaraluara ingalatsikkakkit. v34 Ilami, ilumut uumammat Naalagaq Israelip Guutia ilinnut ajortuliornissaraluannik pitsaaliuisoq: Tuaviinnaq ornissimanngikkaluarumma qaalernerani Nabalip angutaassutilittai ataatsimilluunniit amiakkoqassanngikkaluarput.« v35 Taava Daavip Abigajilip imminut pajugutai tiguai oqarfigalugulu: »Eqqissillutit angerlarit! Oqaatsitit tusarpakka, kissaatigisallu eqquutitissavara.« v36 Abigajili angerlariallartoq Nabali illumini nerersuartitsiuataartoq, soorlu tassa kunngersuaq. Qiimmassimaaqaaq aalakooqalunilu; taamaattumik Abigajilip aqaguani ullaanngornera tikillugu sunnguamilluunniit oqarfiginngilaa. v37 Ullaakkulli Nabali aalakoorunnaarluni nuliami pisimasunik oqaluttuummani uummamminik unittuungajalluni aalariarsinnaajunnaarpoq, v38 ullullu qulit qaangiummata toquvoq Naalakkap pillaammik eqqormani. v39 Daavi tusarami Nabali toqusimasoq oqarpoq: »Qujanarsili Naalagaq, Nabalip uannik nikanarsaaneranit akitsisimammanga taamalu ajortumik iliuuseqarnissaraluara pinngitsoortillugu. Nabalip ajussusia Naalakkap taassumunnga ajunaarutigitippaa.« Daavillu Abigajili oqariartortitsivigaa nuliartaariumallugu. v40 Daavip kiffai Abigajilimut Karmelimiittumut tikiukkamik oqaluttuuppaat Daavip aallartikkaatik oqarfigeqqullugu nuliartaariumagini. v41 Taava nikuippoq, nunamullu pallorpoq oqarlunilu: »Piareersimavunga inussiatut naalakkama Daavip kiffaasa isigaat asattassallugit.« v42 Abigajililu erniinnaq siutituutiminut qaqivoq, kiffaasalu arnat tallimat ilagaat. Daavip oqariartortitai ingiaqatigaat, Daavillu Abigajili nuliarilerpaa. v43 Daavip Abigajili Akinoamimut Jizre'elimiumut aappiullugu nuliarilerpaa. v44 Saulilli panini Mikali, Daavip nulia, Paltimut Lajiship Gallimimiup erneranut nulissiutitissimavaa. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 26 Daavip Sauli aappassaaneerluni asattuukkaa v1 Zifimiut Gibeamut Saulimut tikiupput oqarlutillu: »Nalunngiliuk Daavi Gibeat-ha-Hakilami Jeshimonip akiani isertorsimasoq?« v2 Taava Sauli sakkutuut 3.000-it Israelikkuusut pitsaanersiukkat ilagalugit Zifip inoqajuitsuanut aallarpoq Daavi tassani ujarniarlugu. v3 Sauli Gibeat-ha-Hakilami Jeshimonip akiani aqqusernup killingani tammaarfissippoq. Daavili inoqajuitsumiippoq, paasigamiullu Saulip inoqajuitsumut malikkaani v4 alapernaarsuisussanik aallartitsivoq, taakkualu nalunaarfigaat Sauli tikiussimasoq. v5 Daavi Saulip tammaarfianukarluni aallarpoq. Tassani nanivaa Saulip sakkutuuisalu naalagaanertaata Abnerip Nerip ernerata, nallaviat. Sauli nalavoq qamussuit ungalutut inissitat iluatungaanni, tammaarsimasullu ilullugu inissisimapput. v6 Daavip Akimeleki Hetikkuusoq Abishajilu Serujap ernera Joabip qatanngutaa oqarfigai: »Kia Saulip tammaarfianut ateqatigiumavaanga?« Abishaji akivoq: »Uanga ateqatigissavakkit.« v7 Daavip Abishajillu unnuakkut Saulip sakkutuui tikimmatigit Sauli sinippoq qamussuit ungalutut inissitat iluatungaanni. Naaligaataa niaquata killingani nunamut kappusimavoq; Abneri sakkutuullu sinipput Sauli ilusimallugu. v8 Abishajip Daavi oqarfigaa: »Ullumi Guutip akerartortit illit assannut tunniuppaa. Naaligaammik nunamut paagullara ataaseerlugu.« v9 Daavilli Abishaji akivaa: »Toqoqinagu! Kinaluunniit Naalakkap tanitaanik ajoqusiisoq pillarneqanngitsoortussaanngilaq!« v10 Daavilu nangippoq: »Ilumut uumammat Naalagaq: Naalakkap nammineq pillarliuk toquffissaa nalliutitillugu imaluunniit sorsunnermi toqutaatillugu. v11 Naalakkalli tanitami uannit ajoquserneqarnissaa pinngitsoortikkiliuk! Naaligaataa niaquata killinganiittoq imiisivillu tigoriarlugit qimagutiinnarta.« v12 Daavip naaligaat imertaallu Saulip niaquata killinganiittut tiguai, taavalu qimagupput. Tamanna kimilluunniit takuneqanngilaq malugineqaraniluunniit, itertoqanngilarlu Naalakkap tamaasa itisuumik sinitsimmagit. v13 Daavi akimut ikaarami qaqqap qaarpiaanut Saulikkunnit alisimasumut qeqqilluni v14 sakkutuut Abnerilu Nerip ernera suaarpai oqarluni: »Abneri, tusaasinnaavinga?« Abnerillu akivaa: »Kiaana kunngi suaartaraa?« v15 Daavip Abneri akillugu suaarpaa: »Angutaavutit Israelimi nalissaqanngitsoq. Taava sooq naalakkat kunngi paarinngiliuk? Angutitama ilaata kunngi naalakkat ornillugu ajornanngivissumik toqussinnaasimagaluarpaa. v16 Aaliuna paarsisuuniaraluartutit! Ilumut uumammat Naalagaq: Toqutaasariaqaraluarpusi naalagarsi Naalakkap tanitaa paarinnginnassiuk. Qinerlerniaritsi! Sumiissoraagit kunngip naaligaataa imiisivialu niaquata killinganiittuugaluit?« v17 Saulilli Daavip nipaa ilisarigamiuk oqarpoq: »Illinuna nipit, ernera Daavi?« Daavilu angerpoq v18 nangillunilu: »Soormi malersorpinga, naalagaq? Qanoq iliorama sumillu ajortumik pilersaaruteqarama? v19 Maanna kiffavit oqaasii tusarniakkit, naalagaq kunngi. Naalakkap uannut kamatsissimappatit taava pilliutip tikkanik saammarsarneqarili. Kamatsitsisulli tassaappata inuit taakku Naalakkamit perloqqusaalit, Naalakkap nunaanit qimaasariaqalersikkaminnga tassani pisassaarutitillunga peqataajunnaarsillungalu; oqarfigisimavaanngami qimaguteqqullunga guutillu allat guutisiorfigeqqullugit. v20 Naalakkap kiinaanit alimasissumi aaga nunamut kuisaanngikkili! Israelimmi kunngia toqunniarlunga aallarsimavoq qaqqani aqissiusanik piniaarinnittartut assigalugit.« v21 Taava Sauli oqarpoq: »Ajortuliorsimaqaanga! Uterfiginiannga, ernera Daavi! Kingorna ajortuliorfigissanngilakkit ullumi illit inuunera eriagisassatut isigisimagakku. Sianiitsutut iliorsimavunga kukkussuteqangaarlungalu!« v22 Taava Daavip akivaa: »Aajuna naaligaatit, kunngi. Angutit inuusuttut ilaata maangarluni aaliuk. v23 Qanortoq Naalakkap inuk kinaluunniit akileriliuk iluarsusia unneqqarissusialu pillugit! Ullumi uanga assannut Naalakkap tunniukkaluarmatit ajoquserumasimanngilakkit, Naalakkap tanitarimmatit. v24 Soorlu uanga ullumi inuunerit eriagisassatut isigigiga taama Naalakkap inuunera eriagiliuk annikilliornartunit tamanit aniguisillunga.« v25 Saulillu Daavi oqarfigaa: »Pilluaqqusaagit ernera Daavi! Qanoq iliorninni tamani iluatsitsissaatit.« Taava Daavi qimaguppoq, Saulilu angerlarpoq. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 27 Daavi filisterit kunngianni kiffartortuusoq v1 Daavi imminut oqarfigaaq: »Ullut arlaanni Saulimit toqutaaratarsinnaavunga; allatut ajornaqaaq kisianni filisterit nunaannut nunassarsiniarlunga, taava Israelimi tamarmi uannik ujarlernini taamaatissavaa, taamaalillungalu isumannaatsumi inississaanga aarlerigisariaarullugu.« v2 Daavi angutitanilu 600-t Akishi Maokip ernera Gatip kunngia ornillugu aallarput. v3 Daavip angutitaasalu Akishi Gatimi kunngiusoq najorpaat, tamarmik immikkut inoqutitik ilagalugit; Daavillu aamma nuliani marluk Akinoami Jizre'elimioq Abigajililu Nabalip Karmelimiup nuliarisimasaa ilagai. v4 Sauli nalunaarfigineqarami Daavi Gatimut qimaasimasoq ujarlernini taamaatiinnarpaa. v5 Daavip Akishi oqarfigaa: »Isinni saammaannarsisimaguma nunaannarmi illoqarfiit arlaanni najugassarsisinnga. Pisariaqanngilaq ilinni kunngip illoqarfiani najugaqarnissara, naalagaq.« v6 Akiship erniinnaq Siklagi tunniuppaa. Tamanna pissutigalugu Judap kunngiisa Siklagi pigaat ulloq manna tikillugu. v7 Daavi ukioq ataaseq qaammatillu sisamat filisterit nunaanniippoq. v8 Daavip angutitaasalu saassukkiartortarpaat Geshurimiut Girzikkullu Amalekikkullu. Taakku Telamimiit Shuri Egyptenilu tikivillugit nunaqarput. v9 Daavip taakkua nunaanni ujajaagaangami angutit arnalluunniit inuutinneq ajorpai, savalli ussigillu, siutituut qatigattuullu atisallu tigusarisarlugit, taavalu Akishimut utertarluni. v10 Akiship aperigaangani: »Ullumi sumi saassussigassi?« Daavi akisarpoq: »Judap kujasissortaani,« imaluunniit: »Jerakme'elikkut kujasissortaanni,« imaluunniit: »Kenikkut kujasissortaanni.« v11 Daavip angutit arnallu tamaasa toquttarpai inuutitaqaraluarunimi Gatimut oqquttariaqassagamigit, imami eqqarsarami: »Inuutikkaluarutsik qanoq iliornikka oqaluttuarissavaat oqarlutik: Daavi ima imalu iliorpoq.« Taama ileqqoqarpoq filisterit nunaanniinnini tamaat. v12 Akiship Daavi tatigaa, ima isumaliorami: »Inuiaqatiminut Israelikkunnut iluamik uumiginartunngortikkami inuunermi sinnerani uanni kiffaassaaq.« Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 28 v1 Tamatuma nalaani filisterit Israeli sorsuffiginiarlugu sakkutoorpassuatik katersormatigit Akiship Daavi oqarfigaa: »Ilisimassavat illit angutitavillu sorsukkiartoqatigissagassinga.« v2 Daavip Akishi akivaa: »Ajunngilaq, takuniassavat kiffat sumik naammassisaqarsinnaasoq.« Akishillu Daavi oqarfigaa: »Maannakkumiit uanga sakkutuunnut kunngimik paarsisunut naalaganngortippakkit.« Sauli arnami siulittuisartumiittoq En-Dorimi v3 Taamani Samueli toqoreersimavoq. Toqummat Israelikkut tamarmik kappialallutik aliasuutigaat; illoqarfimminilu Ramami ilineqarpoq. Saulip timaajagarsiortut siulittuisartullu nunamit peersissimavai. v4 Filisterit katersuullutik aallarmata Shunemimilu tammaarlutik Saulip Israelikkut tamaasa katersorpai, Gilboamilu tammaarput. v5 Sauli filisterit sakkutoorpassui takugamigit ersilerpoq tataatsalluni allaat. v6 Naalagarli siunersioraluaramiuk akineqanngilaq – sinnattukkulluunniit, Urimikkulluunniit, pruffiititigulluunniit naamik. v7 Taamaattumik Saulip kiffani oqarfigai: »Arnamik toqoreersunik siunersiuinissamut piginnaassuseqartumik ujarliussinga, taanna siunersioriartussavara.« Kiffaasa oqarfigaat: »En-Dorimi arnaqarpoq toqoreersunik siunersiuinissamut piginnaassuseqartumik.« v8 Sauli allanik atisalersorluni ilisarnarunnaarsariarluni angutinik marlunnik ilaqarluni aallarpoq. Unnuakkut arnamut tikiukkamik Sauli oqarpoq: »Toqoreersup anersaava siunersiorlugu siulittuissutinnga! Ilinnut taasassara uannut saqqummersissavat.« v9 Arnalli oqarfigaa: »Nalunngilat Sauli qanoq iliortoq; timaajagarsiortut siulittuisartullu nunami maaniittut nungutippai. Sooq nakutinniarpinga toqutaassutissannik?« v10 Saulip Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaaffigaa oqarluni: »Ilumut uumammat Naalagaq: Qanoq iliornerit pillarneqaatigissanngilat!« v11 Arnap aperaa: »Kina ilinnut saqqummersissavara?« Sauli akivoq: »Samueli saqqummersiguk!« v12 Arnalli Samueli takuleramiuk nillialluni Sauli oqarfigaa: »Sooq salloqittarpinga? Sauliuvutit!« v13 Kunngip akivaa: »Erseqinak! Suna takuiuk?« Arnap Sauli oqarfigaa: »Anersaamik nunamit nuisumik takusaqarpunga.« v14 Saulip aperaa: »Qanoq isikkoqarpa?« Arnaq akivoq: »Angut utoqqaq qallersaammik atisalik nuivoq.« Taava Saulip paasivaa taanna Samueliusoq nunamullu pallorpoq. v15 Samuelip oqarfigaa: »Sooq pisarissersorlunga majuartippinga?« Sauli akivoq: »Filisterinit sorsuffigineqarnera pillugu annikillioqigama, Guutillu qimallunga pruffiititigut sinnattukkatigulluunniit akissaarmanga qaaqqutippakkit nalunaarfigeqqullunga qanoq iliussasunga.« v16 Samueli oqarpoq: »Soormi siunersiorniarpinga uffa Naalakkap qimakkaatit akerarilerlutillu? v17 Naalakkap uanga aqqutigalunga siulittuisimanini malillugu iliorfigaatit kunngiussutsinnik arsaarlutit allamullu, tassa Daavimut, tunniullugu. v18 Naalakkamut naalasseriipputit taamani kamangaarluni Amalekikkunnik pillaaniarnera naammassiumannginnakku, taamaattumik Naalakkap ullumi taamaaliorfigaatit. v19 Illit Israelilu Naalakkap filisterit assaannut tunniukkumaarpaasi. Aqagu illit ernitillu uanniissaasi. Aammattaaq Israelip sakkutoorpassui Naalakkap filisterit assaannut tunniukkumaarpai.« v20 Saulip Samuelip oqaasii annilaarutigingaaramigit tassanngaannaq nunamut uppippoq tamarmi tulluni – aammami nukillaarluinnarsimagami ulloq unnuarlu naallugit sumik nerisaqannginnami. v21 Arnap Sauli ornikkamiuk takullugulu qanoq annilaaqqatigisoq oqarfigaa: »Naalagaq, illit kissaatigisattut iliorpunga, imminut navialisillunga oqaatsitit naalappakka. v22 Maanna illittaaq uanga kissaatigisattut iliorit, timiusamininnguamik nerisassannik sassaaffigilakkit angalanissannut nukittorsaatissannik.« v23 Sauli pinaaseraluarpoq oqarluni neriumanani, kiffamili arnallu kimigiiserfigimmanni akuersiinnarpoq, nunamillu makilluni siniffimmut ingippoq. v24 Arnaq illumini puallarsakkamik nersuteeraateqarami taanna toqukkasuarpaa qajuusiassanillu naqittaalluni seernarsaateqanngitsunik timiusaliorluni, v25 taakkulu Saulimut kiffaanullu nerliuppai; Saulikkut nerereeramik unnuami tamatumani aallarput. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 29 Daavi Amalekikkunnut sorsuttoq v1 Filisterit sakkutoorpassuatik Afekimut katersorpaat, Israelikkullu puilasup Jizre'elimiittup eqqaani tammaarput. v2 Filisterit naalagartaat ingerlaarput sakkutuutik hundredekkuutaat tuusintikkuutaallu siulersorlugit, Daavili angutitaalu Akishi ilagalugu kingulliullutik ingerlaarput. v3 Taava filisterit sakkutuuisa naalagaat oqarput: »Hebræerit uku tamaani suniartunuku?« Akiship akivai: »Tassa Daavi Saulip Israelip kunngiata kiffarisimasaa. Qangali taassuma najorpaanga, sumillu pasinartumik nassaarfiginngilara naalakkaminik Saulimik tunussilluni uannut pineranit ulloq manna tikillugu.« v4 Taavali filisterit sakkutuuisa naalagaasa kamallutik Akishi oqarfigaat: »Angut taanna najugassaatut tunniussannut utertinniaruk; sorsukkiartoqatigissanngilaatigut, sorsutsilluta akeqqatsinnut ililiuteqinaaq. Naalakkaminut Saulimut nuannarineqalersinniaruni allatut iliorsinnaanngilaq kisianni sakkutuutta ukua niaquinik pajullugu. v5 Tassaana taanna Daavi arnat qitillutik ima erinarsuutigisaat: Saulip 1.000-it toquppai, Daavilli 10.000-it toquppai.« v6 Taava Akiship Daavi qaaqquaa oqarfigalugulu: »Ilumut uumammat Naalagaq: Peqqusersuitsuuvutit! Sorsukkiartoqatigisinnaagaluarumma iluarissagaluarpara ajortumik nassaarfiginnginnakkit ullormit uannut tikiuffinniit ulloq manna tikillugu; filisterilli naalagaanerisa iluarinngilaatsit. v7 Taamaattumik eqqissillutit utiinnarit filisterit naalagaanerisa iluarinngisaannik iliussannginnavit.« v8 »Qanoq-una iliorama?« Daavip Akishi aperaa, »kiffat ilinnik kiffartuussileqqaarneraniit sumik isornaateqartikkakku naalakkami kunngip akeraanut sorsoqquneqanngila?« v9 Akiship Daavi akivaa: »Nalunngilat Guutip inngiliatut iluaritigigikkit; kisianniuna filisterit sakkutuuisa naalagaat oqartut: ›Sorsukkiartoqatigissanngilaatigut.‹ v10 Taamaattumik illit naalakkavillu angutitai maanga tikeqatitit aqagu ullaannguaq qaammaleqqaarnerani aallarnissassinnut piareersarniaritsi.« v11 Daavi aqaguani ullaakkut angutitani ilagalugit filisterit nunaannut uterpoq, filisterillu Jizre'elimut majuarput. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 30 v1 Daavi angutitanilu ullut pingajuanni Siklagimut pipput. Peqannginneranni Amalekikkut Nunap Kujasissortaanut Siklagimullu saassussillutik Siklagi tiguarlugu ikuallatsissimavaat. v2 Arnat illoqarfimmiittullu allat minnermit annermut tigusarisimavaat toqutaqaratilli, illoqarfillu qimaleramikku aallarutiinnarsimavaat. v3 Daavip angutitaasalu illoqarfik tikeriallaraat ikuallatsinneqarsimasoq aammalu nuliatik, ernitik panitillu tigusarineqarsimasut. v4 Daavi angutitaalu nipituumik qissaserput, qiajuarpullu qiassaarutserlutik. v5 Daavip nuliai marluk, Akinoami Jizre'elimioq Abigajililu Nabalip Karmelimiup nuliarisimasaa aamma tigusaasimapput. v6 Daavi annikilliungaalerpoq angutitami tamarmik ernerminnik panimminnillu annaasaqarnertik uumitsaatigalugu ujaqqanik milloorumalluni sioorasaarmanni. Daavili Naalakkakkut Guutimigut pissatsitaavoq. v7 Palasi Ebjatari Akimelekip ernera oqarfigaa: »Efodi saqqummeruk!« Ebjatarillu taanna imminukaatereermagu v8 Daavip Naalagaq siunersiorpaa oqarluni: »Piiaasut taakku malersorukkit angusinnaanerpakka?« Akivaa: »Malersorniakkit angussagakkit aallarussaallu aniguisillugit.« v9 Taava Daavi angutitani 600-t malitsigisani ilagalugit aallarpoq, kuummullu Besorimut pigamik ilaat uniinnartussat tassani unipput. v10 Daavi malersueqqilerpoq angutit 400-t ilagalugit, 200-t nukillaarsimanermit kuukkut Besorikkut ikaarsinnaanngitsut uniinnarmata. v11 Angut Egyptenimioq narsarsuarmi ivigalimmi siumoramikku Daavimut ilagaat, timiusamillu nerisassaanik tunivaat imigassillugulu. v12 Aamma figeninik tiggussimasumik seqquluttunillu tiggussimasunik marlunnik tunivaat; nerigamilu nakussatsippoq, ullummi pingasut unnuallu pingasut nerisaqarnanilu imigaqarsimannginnami. v13 Daavip aperaa: »Kia inussiaatigaatit? Sumiuuit?« Akivoq: »Egyptenimiuuvunga angutip Amalekikkuusup inussiaataa. Ullut pingasut matuma siornagut napparama naalakkama maani qimaannarpaanga. v14 Filisterit nunaata kujasissortaanut Judallu ilaanut Kalebillu kujasissortaanut saassussigatta Siklagilu ikuallatsillugu.« v15 Daavip aperaa: »Piiaasut tungaannut aqqutissannik unnersuussinnaavinga?« Akivaa: »Guuti naqqissigalugu uppernarsaaffigigumma toqukkumananga naalakkamalu assaanut pisikkumananga piiaasut sumiiffiannut aqqutissannik unnersuutissavakkit.« v16 Taava angutip aqqutissaannik ajoqersuuppai. Amalekikkut siumorpaat nunamut tamarmut siammakaasimasut nerillutillu ernguttut ujajagarpassuatik filisterit nunaannit Judallu nunaanit tiguakkatik pilluakataarutigalugit. v17 Aqaguani qaalernerani Daavip saassuppai unnulerneralu tikillugu toqorarlugit. Aniguisutuaapput angutit inuusuttut 400-t qatigattuutitik qaqqivigalugit qimaasut. v18 Amalekikkut tiguagaat tamaasa Daavip utertippai nuliani marluk ilanngullugit. v19 Amigaataasoqanngivipporlu kikkunnilluunniit, angisuunik mikisunilluunniit, Daavip angutitaasa ernerinik paniinilluunniit tiguakkalluunniit ilaannik; tamakkerluinnarlugit Daavip oqquppai. v20 Aamma savaataat ussiutaallu tamaasa Daavip tiguai. Namminerlu nersutaatimik siornanniitillugit ungoorpaat oqarlutik: »Tassa Daavip ujajakkanit pissarsiassai.« v21 Daavip angutit 200-t qasunermit imminik malinnissimanngitsut kuup Besorip sinaani qimatani uterfigai, parsiarmannilu ilassivai. v22 Daavilli angutitaasa ingerlaqataasut ilaat inupiluusut tamarmik oqarput: »Ingerlaqatigisimanngimmatigut ujajakkanik utertitatsinnik pissarsiassaqartissanngilavut, nuliatik qitornatillu kisiisa angerlaassinnaavaat.« v23 Daavili oqarpoq: »Qatanngutit, Naalakkap uatsinnut tunniussai taamaaliuutigissanngilasi sernissormatigut piiaasullu uatsinnik saassussisut taakku uagut assatsinnut tunniullugit. v24 Kialuunniit tamatumuuna isumaqatigisinnaanngilaasi. Sakkutuut atortui paaralugit uninngasut sorsukkiartortullu tamarmik assigiimmik pisassaqassapput.« v25 Ulloq taanna aallarnerfigalugu tamanna ileqquulerpoq, tamanna Daavip inatsisissanngortillugulu ileqqoreqqusassanngortimmagu ulloq manna tikillugu atorneqartoq. v26 Daavi Siklagimut uterami Judami utoqqaanertat ikinngutigisani ujajakkat ilaannik nassiussivigai oqaqqusilluni: »Aajuku tunissutisiassasi Naalakkap akerartortaanit tiguakkama ilaat.« v27 Uku nassiussivigineqarput: Betelimiut, Ramotimiut Nunap Kujasissortaaniittut, Jattirimiut, v28 Aro'erimiut, Sifmotimiut, Eshtemoamiut, v29 Rakalimiut, Jerakme'elikkut illoqarfiisa inui, Kenikkut illoqarfiisa inui, v30 Hormamiut, Bor-Ashanimiut, Atakimiut, v31 Hebronimiullu illoqarfiillu Daavip angutitaasalu angalaffigisartagaat allat tamarmik. Samuelimik allakkat siulliit 1 Sam 31 Sauli ajorsartitaasoq toqusorlu v1 Taamaalisukkut filisterit Israeli saassussimavaat. Israelikkut filisterinit qimaatinneqarput, ilarpassuilu Gilboap qaqqaani toqorarneqarput. v2 Filisterit Sauli ernerilu malersorpaat, Saulillu erneri Jonatani Abinadabilu Malkishualu toquppaat. v3 Saulilu sualuttumik saassunneqarpoq, pisissaartullu takummanni ersitsattorujussuuvoq. v4 Saulip sakkuminik tigumiussisini oqarfigaa: »Panat amullugu kapinnga, kipineqanngitsunit ikkunannga naalliutsinneqaqqunanga!« Sakkuminik tigumiussisini tataatsalluni piumanngimmat Saulip panani tigoriarlugu naalluffigalugu imminut kapputitippaa. v5 Sakkuinillu tigumiussisup takugamiuk Sauli toqusoq namminertaaq panaminut naallulluni toqoqatigaa. v6 Taama Sauli ernerilu pingasut sakkuminillu tigumiussisaa angutitaalu tamarmik ullormi tassani toqupput. v7 Israelikkullu narsap ungataani Jordanillu kangiani najugaqartut paasigamikku Israelikkut qimaasimasut aammalu Sauli ernerilu toqusimasut illoqarfimminnit qimarrapput, filisterillu tikiullutik illoqarfiit najugarilerpaat. v8 Aqaguani filisterit toqutaasunik ujajaaffiginnikkiartorlutik tikiukkamik Sauli ernerilu pingasut Gilboap qaqqaani toqungasut nassaaraat, v9 Saulilu niaquerpaat sakkuinillu piiaaffigalugu. Taava filisterit nunaanni tamaginnut aallartitsipput ajugaanertik nalunaarutigiartortillugu guutiliaminnut nunallu inuinut. v10 Saulip sakkui Astartep naalaffiani inissippaat timaalu toqungasoq Bet-Shanip qarmaanut kikiagullugu. v11 Jabeshilli Gileadimiittup inuisa filisterit Saulimut qanoq iliorsimanerat tusaramikku v12 angutitaat sakkulisarsinnaasut tamarmik aallarput unnuarlu tamaat ingerlallutik, Saulillu ernerisalu timaat toqungasut Bet-Shanip qarmaanit aqqarpaat; Jabeshimullu angerlaramik tassani ikuallappaat. v13 Taava saarngi tiguaat ilillugillu tamariskip Jabeshimiittup ataani; ullunilu arfineq-marlunni iisinnginniarput. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 1 Daavip Saulip Jonatanillu toqunerat upputigigaa v1 Saulip toqunerata kingornagut Daavi Amalekikkut ajugaaffigereerlugit Siklagimut uterluni ullut marluk tassaneereersoq v2 ullut pingajuanni angut Saulip sakkutuuiniit pisoq tikiuppoq. Atisani alittorsimavai niaqqunilu saanngutinik saasimallugu. Daavi tikikkamiuk nunamut pallorpoq. v3 Daavip aperaa: »Sumit aggerpit?« akivorlu: »Israelikkut sakkutuuinit aniguisuuvunga.« v4 Daavip oqarfigaa: »Qanoq pisoqarneranik oqaluttuutinnga.« Akivoq: »Sakkutuuvut sorsuffimmit qimarrapput amerlaqisut toqutaammata; Sauli erneralu Jonatani aamma toqupput.« v5 Daavip nalunaariartortoq aperaa: »Sukkut ilisimaviuk Sauli erneralu Jonatani toqusut?« v6 Nalunaariartortoq akivoq: »Nalaatsortumik Gilboap qaqqaaniippunga; tassanilu Sauli qeqarpoq naaligaanni najummassimaffigalugu, tassalu qamutit sakkutuullu hestersut tikileraanni. v7 Qiviarluni takuleraminga suaarluni aggeqquaanga, uangalu angerpara. v8 Aperaanga kinaanersunga akivaralu Amalekikkuullunga. v9 Oqarfigaanga: ›Qaallutit kapillunga toqunnga. Suli uumagaluarpunga, kisianniuna isigisara tamarmi taartuinnanngulersoq.‹ v10 Taava ornillugu kapillugu toquppara, paasigakku uppikkuni toquinnartussanngortoq. Niaqorutaasaa tajaalu tigugakkit ilinnut nassarpakka, naalagaq.« v11 Daavip atisani alittorpai, angutillu ilagisai tamarmik aamma taamaaliorput. v12 Upipput qiallutillu iisinnginniarlutillu unnunnera tikillugu Sauli erneralu Jonatani Naalakkallu innuttai naggueqatigiillu Israelikkut panamit toqunneqartut pillugit. v13 Daavip nalunaariartortoq aperaa: »Sumiuuit?« Akivoq: »Amalekikkuusup maani takornartaasup ernera.« v14 Daavip oqarfigaa: »Qanoq ilillutit Naalakkap tanitaa toqussinnaaviuk?« v15 Angutillu inuusuttut ilaat qaaqqullugu oqarfigaa: »Qaallutit una toquguk!« Taassumalu toquppaa. v16 Daavillu oqarfigaa: »Toqutaanerit nammineq pisuussutigaat nammineq pisuusutut imminut nalunaajaatigigavit oqarlutit: Naalakkap tanitaa kapillugu toquppara.« v17 Taava Daavip Saulip erneratalu Jonatanip toqunerannik upput taanna erinarsorpaa. v18 Oqarpoq Pisissimik Erinarsuut taanna Judakkut ilinniassagaat. Upput taanna Peqqusersuitsut Mappersagaanni allassimavoq. v19 Ataqqinangaartuutitit, Israeli, toqutaasimallutik nalapput qattuninni! Alianaq pissarsuit toqutaanerat! v20 Tusarliunneqanngikkili tamanna Gatimi, oqaatigineqanngikkili Ashkalonip aqqusernini, filisterit paniinut nuannaarutigeqqunagu, kipineqanngitsut paniinut qiimmattaatigeqqunagu. v21 Gilboap qaqqai, kanernerit sialuillu ilissinnut tunngikkilit, itinersuup puilasui ilissinnut anngutinngikkilit! Ilissinniippummi pissarsuit eqqortinnaveeqqutaat mingutsissimasut, Saulillu eqqortinnaveeqqutaa uuliamik taninneqanngilaq. v22 Toqutaasut aavannik pissarsuillu orsuannik angiluttorluni nakatitaajuippoq Jonatanip pisissia. Susaarsimalluni uteriajuippoq Saulip panaa. v23 Sauli Jonatanilu, nuannarisat asanartullu, avissaarsimanngillat inuutillutik – toqukkulluunniit naamik. Sukkanerusarsimapput nattoralinnit, nakuunerullutillu løvinit. v24 Israelip panii, Sauli upputigisiuk, taanna aappallarissumik kusanartumik ilissinnik atisisitsisoq, atisassinnillu kuultinik pinnersaasiisoq. v25 Alianaq, toqutaasimapput pissarsuit akiuunnermi, Jonatani qattuninni nalavoq toqutaasimalluni! v26 Aliasuutigaakkit qatanngutiga Jonatani, ilami asagaluaqigakkit. Uannut asanninnerit pingaarnerutippara arnat asanninnerannit allaat. v27 Alianaq pissarsuit toqutaanerat! Sakkut sorsuutit suujunnaarsitaapput! Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 2 Daavi Judamut kunnginngortoq v1 Kingorna Daavip Naalagaq siunersiorpaa aperalugulu: »Judap illoqarfiisa ilaannut majuassanerpunga?« Naalagaq angerpoq. Daavilu apereqqimmat: »Sumut majuassaanga?« Naalagaq akivoq: »Hebronimut.« v2 Taava Daavi tassunga majuarpoq nuliani marluk Akinoami Jizre'elimioq Abigajililu Nabaliugaluap Karmelimiup nuliarisimasaa ilagalugit. v3 Aamma angutitani taakkualu inoqutaat tamaasa Daavip ilagai, taakkulu nunaqarfinni Hebronip eqqaaniittuni najugaqalerput. v4 Kingorna Judap angutitai Hebroniliarput, tassanilu Daavi tanippaat Judakkunnut kunnginngortillugu. Daavi nalunaarfigineqarami Jabeship Gileadimiittup angutitaasa Sauli ilisimagaat v5 taakku nalunaarfigitippai: »Naalakkap pilluaqqulisi Sauli naalagarsi ajunngitsuliorfigigassiuk ilillugulu. v6 Qanortoq Naalakkap ajunngitsuliorfigilisi ilumoorfigalusilu! Taamaaliornersilu pillugu uangattaaq ajunngisaarfigissavassi. v7 Sapiitsuugitsi qunusuitsuullusilu. Saulimmi toquneratigut naalagarisimasarsi annaagaluarparsi, uangali Judakkut tanippaannga imminnut kunnginngortillunga.« Daavi Ishboshetilu sorsuuttut v8 Abnerip Nerip ernerata Saulip sakkutuuisa naalagaanertarisimasaata Ishbosheti Saulip ernera Mahanajimimukartippaa v9 kunnginngortillugulu Gileadimut, Asherikkunnut, Jizre'elimut, Efraimimut Benjaminimullu, tassa Israelimut tamarmut. v10 Ishbosheti 40-nik ukioqarluni Israelimut kunnginngorpoq ukiullu marluk kunngiulluni. Judakkut kisimik Daavimut ilanngupput. v11 Ukiut arfineq-marluk qaammatillu arfinillit Daavi Hebronimi Judakkunnut kunngiuvoq. v12 Abneri Nerip ernera Ishboshetillu Saulip ernerata sakkutuuisa ilaat Mahanajimimit Gibeonimut aallarput. v13 Aammattaarlu Joabi Serujap ernera Daavillu sakkutuuisa ilaat aallarput. Gibeonimi tasinnguup killingani naapeqatigiipput, unippullu tasiliaq akunneralugu. v14 Abnerip Joabi oqarfigaa: »Inuusuttut sakkuaallutik unammisitsigit, isiginnaassavavut.« Joabi akivoq: »Qaami taamaaliorniarlit.« v15 Taava amerlaqatigiillutik sassarput, Benjaminikkut Ishboshetip Saulip ernerata sakkutuuisa ilaat aqqaneq-marluk Daavillu sakkutuuisa ilaat aqqaneq-marluk. v16 Akileriit tamarmik immikkut niaqqumikkut tigoriarlutik saneqqamikkut panarput ataatsikkullu tamarmik toqullutik. Taamaattumik sakkuaaffiat taanna Gibeonip eqqaaniittoq Panamik Sakkuaattut Narsaannik taasalerpaat. v17 Ulloq taanna sakkortuumik akersuutilerput, Abnerilu Israelikkullu Daavip sakkutuuinit qimaatitaapput. v18 Akiuunnermi tamatumani Serujap erneri pingasut, Joabi Abishajilu Asaelilu peqataapput, Asaelilu narsarsuup ivigallip gazelliatut oqilatigaaq. v19 Taassuma Abneri malersorpaa sumut arlaannut sanguuminani siulerisungaannavillugu. v20 Abneri qiviarluni aperivoq: »Illit Asaeliuit?« Angermat Abnerip suaarpaa: v21 »Talerpimmut saamimmulluunniit sangoriarlutit inuusuttut ukua ilaat sakkutuussutaanik arsaaruk!« Asaelilli Abneri malersorunnaarumanngilaa. v22 Taava Abnerip Asaeli suaaqqippaa: »Malersorunnaarniannga! Sooq nunamut uppitittariaqassavagit? Taamaaliussagumalu taava qanoq ilillunga angajut Joabi kiinaagut toqqarlugu isigisinnaassavara?« v23 Asaelili unikkumanngimmat Abnerip qalugiusami ipuata isuanik akuaagut kapivaa tunuagut anillatsillugu, Asaelilu uppilluni erniinnaq toquvoq, toquffianullu pisut tamarmik tassunga unipput. v24 Joabilli Abishajillu Abneri malersulerpaat, seqinerlu tarrittoq Ammap Qattornga Giap kangiani Gibeonip inoqajuitsuanut aqqutaaniittoq anguaat. v25 Tassani Benjaminikkut Abneri katersuuffigaat ataatsimoorlutillu Ammap Qattorngata qaarpiaani inissititerlutik. v26 Taava Abnerip Joabi suaarpaa: »Pana nungusaajuassanerpa? Paasisinnaanngiliuk tamanna alianartumik kinguneqassasoq? Qaquguuna sakkutuutit oqarfiginiaritit nunaqqatitik malersorunnaaqqullugit?« v27 Joabi akivoq: »Ilumut uumammat Guuti: Taama oqanngikkaluaruit sakkutuuma aqagu aatsaat qatanngutitik malersorunnaassagaluarpaat!« v28 Joabi sulluartaassuarmik qarlortartitsimmat sakkutuui tamarmik unipput; Israeli malersorunnaarpaat sorsukkunnaarlutik. v29 Abnerip sakkutuullu ilagisaasa unnuaq taanna tamaat Arabap Naqinnera ingerlavigaat, Jordanilu ikaarlugu Bitroni tamaat ingerlavigalugu Mahanajimi tikippaat. v30 Joabip Abneri malersorunnaarlugu sakkutuuni tamaasa katersorpai. Asaeli Daavillu sakkutuuisa ilaat allat 19-it toqutaasimapput. v31 – Daavip sakkutuuisa Abnerip sakkutuuisa Benjaminikkuusut ilaat 360-it toqussimavaat. – v32 Asaeli ataatagigaluata ilerfanut Betlehemimiittumut ilivaat. Joabi sakkutuullu ilagisai unnuaq tamaat ingerlaannarlutik qaammarmat Hebronimut apuupput. (3,1) Eqqarleriit Saulikkut eqqarleriillu Daavikkut sivisuumik sorsuupput. Daavi pissaaneqarnerujartuinnarpoq Saulikkulli pissaanikinnerujartuinnarlutik. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 3 Daavip Hebronimi ernertaarisai v2 Daavip Hebronimiitilluni uku ernertaarai: Angajulliliaa tassa Amnoni, Akinoamimit Jizre'elimiumit ernera; v3 tulleraa Kil'abi, Abigajilimit Nabalip Karmelimiup nuliarisimasaanit ernera, pingajoraat Absalomi, Ma'akamit Geshurip kunngiata Talmajip panianit ernera, v4 sisamagaat Adonija, Haggitimit ernera, tallimaraat Shefatja, Abitalimit ernera, v5 arfinileraat Jitreami, nuliaminit Eglamit ernera. Taakku Daavip Hebronimiitilluni ernertaarai. Abneri toqusoq v6 Eqqarleriit Saulikkut eqqarleriillu Daavikkut imminnut sorsuutsillugit Abneri Saulikkunni pissaaneqarnerujartuinnarpoq. v7 Sauli Ajjap panianik Rispamik ateqartumik panerfaqarsimavoq. Ishboshetip Abneri oqarfigaa: »Suna pillugu ataatagigaluama panerfaa innaappiuk?« v8 Abneri Ishboshetip oqaasii ajuallaatigeqalugit oqarpoq: »Tassaanerpunga qimmip niaqua Judamit pisoq? Saulip ataatagigaluavit inoqutai eqqarliilu ikinngutaalu aalajaaffigiuaannarsimavakka illillu Daavimut tunniutiinnarsimanak, maannalu tikiupputit arnaq pillugu akisussaalersinniarlunga! v9 Guutip Abneri pillaqattaartuariliuk Naalakkap Daavimut uppernarsaanera piviusunngortinngikkukku! v10 Saulikkut kunngiussusermik piiaaffigissavakka Daavillu issiavissaarsua Israelimi Judamilu nappartillugu Danimit Be'ersheba tikillugu.« v11 Taava Ishboshetip Abneri ersigingaaleramiuk oqaatsimik ataatsimilluunniit akisinnaajunnaarpaa. v12 Nammineerluni aggernani Abnerip Daavi oqariartortitsivigaa: »Kia nuna pigaa? Isumaqatigiissuteqarfigigumma tapersersorlutit Israeli tamaat ilinnut ililiutitissavara.« v13 Daavi akivoq: »Qaami, isumaqatigiissuteqarfigissavakkit. Ataaserli ilinnit piumasarissavara: Aatsaat Mikali Saulip pania ilagalugu aggeruit uannut takutissinnaavutit.« v14 Taava Daavip Ishbosheti Saulip ernera oqariartortitsivigaa: »Mikali filisterit 100-t usuisa nuuisa amii akiliutigalugit nuliartaarisara uannut utertiguk.« v15 Taava Ishbosheti aallartitsivoq Mikali uianit Paltielimit Lajiship erneranit aasillugu. v16 Uiata qiaatigaluni nuliani malippaa Bahurimi tikillugu, aatsaallu Abnerip uteqqummani uterluni. v17 Abnerip Israelip utoqqaanertai isumasioqatigigamigit ima oqarsimavoq: »Qangali Daavip ilissinnut kunnginngornissaa noqqaassutigisimagaluarparsi; v18 maanna piviusunngortinniarsiuk! Daavi pillugu Naalagaq ima oqarsimavoq: Kiffama Daavip assaagut innuttakka aniguisikkumaarpakka filisterinit innuttamalu Israelip akeraanit allanit tamanit.« v19 Benjaminikkut aamma Abnerip tamatuminnga oqaloqatigai, naggataatigullu Hebroniliarpoq Daavi Israelip Benjaminikkullu tamarmik qanoq aalajangernerannik nalunaarfigiartorlugu. v20 Abneri angutit 20-t ilagalugit Hebronimut tikiummat Daavip Abneri angutillu tikeqatigisai nerersuartippai. v21 Abnerip Daavi oqarfigaa: »Maanna aallarniarpunga Israeli tamaat katersoriartorlugu naalakkannut kunngimut naalagaaffigisassanngorlugu. Taava isumaqatigiissuteqarfigissavaatsit, kunngiuffigiumasannilu tamani kunngiulersinnaassaatit.« Taava Daavip Abneri aallartippaa, taannalu eqqissilluni aallarpoq. v22 Taamanikkorpiaq Daavip sakkutuui Joabilu ujajaajartorsimallutik uterlutik tikiupput ujajagarpassuit aggiullugit. Tamatuma nalaani Abnerip Hebronimi Daavi najorunnaarsimavaa, Daavip aallartissimammani eqqissillunilu aallarsimagami. v23 Joabi sakkutuuni ilagalugit tikiukkami nalunaarfigineqarpoq Abneri Nerip ernera kunngimiissimasoq taassumalu aallartissimagaa taannalu eqqissilluni aallarsimasoq. v24 Joabip kunngi iserfigalugu oqarfigaa: »Qanoq-una ilioravit? Abneri ilinniissimavoq. Sooq aallartiinnarpiuk? v25 Nalunngilat Abneri Nerip ernera qanoq ittuusoq. Tikiuppoq nakutinniaannarlutit paasiniarlugu qanoq ittuunersutit qanorlu pilersaaruteqarnersutit.« v26 Joabip Daavimit aniniariarami Abneri aallartitsivigaa aasillugu, aallartitallu Daavi arajutsisillugu Abneri Bor-ha-Siramit oqquppaat. v27 Abneri Hebronimut utermat Joabip allamik najuisoqartinnagu oqaloqatiginiartuusaarlugu isaaffiup iluani ilaanit avinngarutitippaa, tassanilu akuaagut kapillugu toquppaa nukkani Asaeli akiniullugu. v28 Kingunerileraa Daavip tamanna tusaramiuk oqarpoq: »Uanga kunngiussuseralu Naalakkap saani pisuutinneqanngisaannassaagut Abnerip Nerip ernerata toqutaaneranut. v29 Qanortoq tamanna tukkili Joabip niaquanut ataataatalu kinguaavinut tamanut; qanortoq Joabip kinguaavi ilaqartuarilit kinguaassiuutimikkut seerisoortunik, pupissunik, orngavattunik, panamik toqutaasunik nerisassanillu ajorsartunik!« v30 Joabimmi qatanngutaatalu Abishajip Abneri toqussimavaat, taassuma nukartik Asaeli toqussimammagu Gibeonimi akiuunnermi. v31 Taava Daavip Joabi inuillu ilagisani tamaasa oqarfigai: »Atisasi alittorlugit puunik atisillusi Abneri upputigisiuk.« Kunngi Daavi nammineq nallaviup kingornani ingerlavoq. v32 Abnerilu Hebronimi ilineqarmat kunngi nipituumik qiavoq Abnerip ilerfata saniani, inuillu tamarmik qiapput. v33 Kunngip Abneri ima upputigaa: »Abneri sianiitsutut toqusariaqarnerami? v34 Assatit qilersugaanngikkaluarput isikkatillu kalunnertalerneqanngikkaluarlutik; nakuusertunit toqunneqartutut naggateqarputit.« Taava tamarmik suli annerusumik Abneri upputigaat. v35 Kingusinnerusukkut Daavi kiffami iserfigaluni ulluutillugu nereqqulluni kajumissaaraluarmanni ima uppernarsaavoq: »Guutip pillaqattaartuarilinga seqineq suli tarritsinnagu timiusamik allamilluunniit tamussissagaluaruma!« v36 Taama oqalunnera inuit tamarmik iluarinartippaat, kunngimmi qanoq iliorneri tamaasa iluarilluarpaat. v37 Daavip kiffaasa tamarmik, Israelillumi tamarmiusup, ullormi tassani paasivaat kunngi Abnerip toqutaaneranut pisuunngitsoq. v38 Kunngip kiffani oqarfigai: »Neriuppunga paasigissi ullumi toqutaasoq tassaammat naalagaasoq Israelimi akimanerit ilaat. v39 Uangali suli sanngiippallaarpunga uffa kunngiugaluarlunga tanitaasoq, angutillu uku Serujap erneri artorpakka. Qanortoq Naalakkap pinerluttuliorsimasoq akiniarliuk ajortuliorneranut naapertuuttumik.« Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 4 Ishbosheti toqutaasoq v1 Saulip ernerata tusaramiuk Abneri Hebronimi toqutaasoq sapiissuseeruppoq, Israelilu tamarmi annilaangaarpoq. v2 Saulip ernera sakkutuuminut ujajaajartortartunut marlunnik naalagaatitaqarpoq, aappaa Ba'anamik atilik aappaalu Rekabimik atilik. Rimmonip Be'erotimiup Benjaminikkuusup ernerai Benjaminikkunnut atasuusut, Be'erotimi aamma Benjaminimut atasutut naatsorsuunneqartarpoq, v3 Be'erotimiummi Gittajimimut ulloq manna tikillugu takornartaaffigisaminnut qimaasimammata. v4 Jonatani Saulip ernera erneqarpoq isikkamigut nukillaarsimasumik. Taamani Saulip Jonatanillu toqunerat Jizre'elimit tusarliunneqarmat taanna tallimanik ukioqartoq arnarsiaata qimarnguppaa. Tuaviinnaq qimaatillutik sapangillugu nakkaasimavaa, taamaalillunilu isigai nukillaarsimapput. Nukappiaraq Mefiboshetimik ateqarpoq. v5 Rimmonip Be'erotimiup erneri Rekabi Ba'analu aallarput ullullu kiatseruttornerani Ishboshetip illuanut pipput taanna ullup qeqqaanerani qasuersaarluni sinitsillugu. v6 Arnaq mappiussisartoq qajuusiassanik qalipakuiaatilluni sinilersoorsimavoq. Taamaalillutik Rekabip qatanngutaatalu Ba'anap akornuserneqarnatik sanioqqullugu v7 illumut iserput; tassani Ishbosheti sinittarfimmi siniffimmini nalavoq. Toquppaat niaquerlugulu. Ishboshetip niaqua nassarlugu unnuaq tamaat Arabap Naqinneratigoorlutik Hebronimut ingerlapput v8 Daavimut aallugu oqarfigalugulu: »Aajuna Ishboshetip akeqqavit Saulip ilinnik toqutsiniaraluartup ernerata niaqua. Taama Naalakkap ullumi Saulimut kinguaavinullu akiniuppaatit, naalagaq kunngi.« v9 Daavilli Rekabi qatanngutaalu Ba'ana Rimmonip Be'erotimiup erneri akivai: »Ilumut uumammat Naalagaq annikilliornartunit tamanit aniguisitsisiga: v10 Tipaatsunnartumik oqariartuuteqarsoraluni Saulip toquneranik uannut nalunaariartortoq Siklagimi toqutippara, taamaalillungalu akissarsiassaa pitippara! v11 Taava pinerluttut angummik pisuussuteqanngitsumik illumini siniffimminiitillugu toqutsisut qanoq pissavakka? Aava kuineqartoq pillugu akiniassannginnerpassi nunamit nungutillusi?« v12 Daavillu peqqusiffigimmatik angutit inuusuttut taakku toquppaat. Assaat isigaallu kipillugit tasiliap Hebronimiittup killingani nivinngarpaat, Ishboshetillu niaqua Abnerip ilerfanut Hebronimiittumut ilivaat. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 5 Daavi Israelimi kunnginngortoq v1 Kingorna Israelip naggueqatigiissortai tamarmik Hebronimukarput Daavi ornillugu, oqarfigaallu: »Uineqatigiippugut aaqatigiillutalu. v2 Qanga Sauli uatsinnut kunngiugallarmat illit Israeli sorsukkiartoraangat angerlaraangallu siulersortarpat. Naalagarlu ilinnut oqarsimavoq: Illit innuttakka Israelikkut paarissavatit, taakkununnga naalagaaninngussaatit.« v3 Israelip utoqqaanertai tamarmik kunngimukarput Hebronimut. Tassani kunngip Daavip Naalakkap kiinaata saani angerfigeqatigai, taakkualu Daavi tanippaat Israelimut kunnginngortillugu. v4 Daavi 30-nik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu 40-ni kunngiulluni. v5 Ukiut arfineq-marluk qaammatillu arfinillit Hebronimi Judamut kunngiuvoq ukiullu 33-t Jerusalemimi Israeli tamaat Judalu kunngiuffigalugit. Jerusalemi tiguarneqartoq v6 Maanna kunngi sakkutuullu kunngimik paarsisut Jerusalemiliarput Jebusikkut tamaani nunaqartut sorsuffigiartorlugit. Jebusikkut Daavi oqarfigaat: »Maanga isernavianngilatit tappiitsut nukillaarsimasullu qimaateqqaanngikkukkit.« Ima isumaqarlutik taama oqarput: Daavi maanga isersinnaanngilaq. v7 Daavilli pallittaalisaq qaqqamiittoq Zioni, tassaasoq Daavip Illoqarfia, tiguarpaa. v8 Ulloq taanna Daavi oqarpoq: »Jebusikkunnik ajugaaffiginnikkumasup sinnori eqqortariaqarpaa. Daavip nukillaarsimasut tappiitsullu uumigai.« – Taamaattumik oqartarput: »Tappiitsut nukillaarsimasullu naalaffimmut iseqqusaanngillat.« – v9 Daavip pallittaalisaq qaqqamiittoq najugarilerpaa Daavip Illoqarfianik taallugu. Illoqarfiup avataagut Daavi qarmarsualiorpoq Millomit ilummut. v10 Daavi pissaanerujartuinnarpoq, Naalakkallu Katersaarsuit Guutiata najorpaa. v11 Hiramip Tyrusip kunngiata Daavi aallartitsivigaa, aallartitaalu qisunnik cederiusunik nassataqarput sanasunik ujaqqerisunillu ilaqarlutik, taakkualu Daavi illuliuuppaat. v12 Daavip paasivaa Naalakkap Israelimut kunngiunini aalajangersaraa ataqqinarsisillunilu innuttani Israeli pillugu. Daavip Jerusalemimi ernertaarisai v13 Daavi Hebronimit nooreerami aammattaaq Jerusalemimiunik panerfattaarlunilu nuliartaarpoq, taakkulu amerlasuunik ernertaarfigai panissaarfigalugillu. v14 Jerusalemimi ernertaarisai ukuupput: Shammua, Shobabi, Natani, Salomo, v15 Jibkari, Elishua, Nefegi, Jafia, v16 Elishama, Eljada Elifeletilu. Daavip filisterit ajugaaffigigai v17 Filisterit nalunaarfigineqaramik Daavi Israelimuttaaq kunnginngortitaalluni taninneqartoq tigusariumallugu tamarmik majuarput. Daavip tamanna tusaramiuk pallittaalisamut qaqqamiittumut aterpoq, v18 filisterillu tikiupput Refaimillu Qooruani siammakaallutik. v19 Daavip Naalagaq siunersiorpaa aperalugulu: »Filisterit sorsuffigiartussavakka? Uanga assannut tunniukkumavigit?« Naalakkap akivaa: »Sorsukkiartorit, filisterit illit assannut tunniutissagakkit.« v20 Taava Ba'al-Perasimimut aallarput, tassanilu Daavip filisterit ajugaaffigigamigit oqarpoq: »Naalakkap akeqqakka siuninni siammartippai imertut akornutaasut aserorlugit takkuttutut.« Tamanna pillugu najugaq taanna Ba'al-Perasimimik taasarpaat. v21 Filisterillu guutiliatik allaat tassani qimaannarmatigit Daavip sakkutuuisalu tigoorarpaat. v22 Filisterilli tikiuteqqipput Refaimillu Qooruani siammakaapput. v23 Daavip siunersiormani Naalagaq akivoq: »Toqqaannarlugit saassutissanngilatit, terlinganeerlugilli tunuannit saassutissavatit orpikkat bakat nalaannit. v24 Orpikkat taakkua kaarfisigut pisuppaluk tusaalerukku saassussissaatit, tusaasat tassaassammat Naalagaq siunikkut ingerlasoq filisterit sakkutoorpassui ajugaaffigiartorlugit.« v25 Daavi Naalakkap peqqussutaa malillugu iliorpoq filisterillu Gebamit Gezeri tikivillugu malersorlugit. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 6 Daavip angerutsip illerfia Jerusalemimukaakkaa v1 Kingorna Daavip sakkutuut Israelimiittut pitsaanersiukkat katillugit 30.000-it katersorpai; v2 sakkutuunilu tamaasa ilagalugit Ba'alamut Judamiittumut aallarpoq tassannga aallugu Guutip angerusiata illerfia ima ateqartoq: »Katersaarsuit Naalagaat kerubiusat qaavanni issiasoq«. v3 Guutip angerusiata illerfia qamutinut nutaanut ikillugu Abinadabip illuanit qattunermiittumit aallaruppaat. Uzza Akjolu Abinadabip erneri qamutinik ingerlassisuupput. v4 Uzza Guutip angerusiata illerfiata saniani ingerlavoq, Akjolu illerfiup sioraani, v5 Daavi Israelikullu tamarmik nuannaarnermit Naalakkap kiinaata saani tamaviaarlutik qititsillugit ingiorneqarlutik erinarsortunit sianaanit, kukkilattarissanit, qilaatinit, sistrinit cymbelinillu. v6 Nakonip karrertaajaaffianut pillutik ussigit uniartut orloqqajarmata Uzzap Guutip angerusiata illerfia nakkaqqunagu assamminik attorpaa. v7 Taava Naalakkap Uzza kamaatingaalerpaa, Guutillu toquppaa unioqqutitsinera pissutigalugu; toquvorlu Guutip angerusiata illerfiata killingani. v8 Daavilli Naalakkap Uzzamik pillaanera kamaatigaa, pillaaffialu taanna Peres-Uzzamik taavaa, taamalu taaguuteqarpoq ulloq manna tikillugu. v9 Taamanikkut Daavip Naalagaq siooragingaaleramiuk oqarpoq: »Qanoq ililluni Naalakkap angerusiata illerfia uanniissinnaassava?« v10 Naalakkallu angerusiata illerfia Daavip Illoqarfiani imminut nuukkumanngilaa, Gatimiulli Obed-Edomip illuani inissippaa. v11 Naalakkap angerusiata illerfia qaammatini pingasuni Obed-Edomip Gatimiup illuaniippoq, Naalakkallu Obed-Edomi inoqutaalu tamaasa pilluartippai. v12 Kunngip Daavip tusaramiuk angerutsip illerfia pillugu Naalakkap Obed-Edomip inoqutai pigisaalu tamaasa pilluartikkai angerutsip illerfia nalliuttorsiorpalaartumik Obed-Edomip illuanit Daavip Illoqarfianut majuutitippaa. v13 Angerutsip illerfianik ingerlassisut arfinilinnik alloriareermata ussimmik angutivissamik nersuteeqqamillu puallarsakkamik pilliivoq. v14 Daavi efodimik ilupaassiamik sanaamik atisaqarluni nuannaarnermit Naalakkap kiinaata saani tamaviannguat qitippoq. v15 Taama Daavip Israelikullu tamarmik angerutsip illerfia majuuppaat nuannaarnermit nilliallutik sulluartarpalunnerlu nipaatillugu. v16 Angerutsilli illerfia Daavip Illoqarfianut eqqunneqarmat Mikali Saulip pania igalaakkut itsuarpoq; takugamiullu kunngi Daavi Naalakkap kiinaata saani pisseqattaarlunilu qitittoq qamuuna narrutsaappaa. v17 Taava Naalakkap angerusiata illerfia tupermi Daavip tassunga inissiaralugu nappartitaani inissippaat. Daavi pilliutinik ikikkagassanik nereqatigiissutissanillu pilliivoq Naalakkap kiinaata saani. v18 Pilleereerami inuit pilluaqquai Katersaarsuit Naalagaata aqqani, v19 Israelikkorpassuillu angutit arnallu tamaasa immikkut tuniorarpai timiusamik ataatsimik, daddelinik tiggussimasumik ataatsimik seqquluttunillu tiggussimasumik ataatsimik. Taavalu tamarmik angerlakaapput. v20 Daavi inoqutini pilluaqqujartorlugit angerlarmat Mikalip Saulip paniata parsiarpaa oqarluni: »Kakkaak Israelip kunngia ullumi ataqqinarsaannguataarami! Innuttami inussiaataat arnat isigitillugit uppatimigut atisaqarani angalaarami! Inuit kannguttaatsut kisimik taamaattarput!« v21 Daavilli Mikali akivaa: »Taamaaliorpunga Naalakkap kiinaata saani, taassuma illit ataatannit inoqutaanillu salliutillunga naalagaaninngortippaanga Naalakkap innuttaanut, Israelimut. Qitittassaanga Naalakkap kiinaata saani, v22 suli maannakkornit annerusumik imminut nikanarsarlunga, sulilu annerusumik ilinni ataqqisaajunnaarlunga; inussianili arnani illit oqaatigisanni ataqqinartitaanerulissaanga!« v23 Mikali Saulip pania inuunini tamaat qitornartaanngisaannarpoq. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 7 Natanip Daavimut siulittuutaa v1 Ilaanni kunngi illuminiilluni Naalakkallu akeqqaminit avatangiisigisaminit tamanit sorsuffigineqassaartereeraani v2 pruffiitimut Natanimut oqarpoq: »Uanga illumi cederinit sanaajusumi najugaqarpunga, Guutilli angerusiata illerfia tupiinnarmi inississimavoq.« v3 Natanip kunngi akivaa: »Qaa, pilersaarutitit tamaasa naammassiniarniakkit Naalakkap najormatit.« v4 Unnuamili tassani Naalakkap oqaasia Natanimut pivoq: v5 »Kiffannut Daavimut oqariartorit: Ima oqarpoq Naalagaq: Illit illuliuutissanerpinga ineqarfissannik? v6 Israelikkummi Egyptenimit majuartinneranniilli ulloq manna tikillugu illumik uninngaveqarsimanngilanga, tuperli ineqarfigalugu angalasimavunga. v7 Ukiuni Israelikkut peqatigalugit angalaffigisanni Israelikkunni eqqartuussisut innuttannik paarsisuutitama arlaannaalluunniit ima aperisimanerpara: ›Sooq cederiusumik illuliuutinngilisinga?‹ v8 Taamaattumik kiffara Daavi oqarfigissavat: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Ivigartorfimmi savaatinik paarsisuujunnaarsillutit uanga innuttannut Israelimut naalagaaninngortippakkit. v9 Sumiikkaluaraangavilluunniit najortarsimavakkit, akeqqatillu tamaasa illit siuninni nungutippakka. Nunarsuarmi ataqqisaanerpaasutut tusaamasaalersippakkit. v10 Innuttakka Israelikkut nunassarsisillugit tassani naasutut ikkussorpakka annilaarsarneqarunnaarlutik tamaani najugaqarsinnaaqqullugit nakuusertunit qunutitaajunnaarlutik, v11 siornatigummi qunutitaasarsimammata eqqartuussisunik aniguisitsisussanik innuttannut Israelikkunnut ivertitsisariaqalersillunga. Ilinni eqqissineqartitsivunga akeqqannit tamanit akornusersorneqarunnaarsillutit. Maannalu Naalakkap nalunaarfigaatit: Naalakkap illuliuutissavaatit! v12 Ullussatimmi naappata siuaasannilu qasuersaaleruit kinguaavit ilaat, illit uininnit aannillu pisoq, ilinnut kingoraartigitikkumaarpara, kunngeqarfialu aalajaallisikkumaarpara. v13 Taassuma atera illuliuukkumaarpaa, kunngisullu issiavissaarsua soraajuitsumik aalajaallisikkumaarpara. v14 Kinguaassavit taassuma ataatagissavaanga, uangalu erneriumaarpara. Ajortuliorpat anusinngorsassavara inuit anaalerutaat anaalerisaasiallu atorlugit. v15 Unneqqarissuserali taassumannga piissanngilara; illit pillutit unneqqarissutsinnik Saulimit peersinittut iliussanngilanga. v16 Kinguaassatit kunngeqarfiillu atajuassapput kiinnama saani, issiavissaarsuillu soraajuitsumik aalajaassaaq.« v17 Oqaatsit tamakku tamaasa takorluugarlu taanna tamaat Natanip Daavimut oqaluttuarai. v18 Taava kunngi Daavi iserpoq Naalakkallu kiinaata saani inissilluni oqarlunilu: »Kinaagama, Guuti Naalagaq, eqqarlikkalu suummata taama atsigisumik angusaqartippinga? v19 Sulili tamatumannga annerusumik ajunngitsuliorfigiumavarma, Guuti Naalagaq, kiffavit inoqutai qaqugorsuarmut pisussanik neriorsuiffigigakkit. Tamannalu tassaassaaq inuup ilikkagassaa, Guuti Naalagaq! v20 Sumik allamik Daavi oqassava? Illimmi kiffat nalunngilat, Guuti Naalagaq. v21 Illit neriorsuutigisat malillugu namminerlu kissaatigisat naapertorlugu angingaartumik iliorputit tamakku kiffannut nalunaarutigigakkit. v22 Taamaalillutit angingaassutsit nittarpat, Guuti Naalagaq. Ilittummi ittoqanngilaq, Guuteqanngilarlu illiunngitsumik, uagut nammineq siutitsinnik tusarsimasavut tamaasa naapertorlugit. v23 Kikkummi assiginerpaat innuttatit Israelikkut nunarsuarmi inuiaqatigiituaasut Guutip tikiulluni anisitai imminut innuttaasunngortillugit atini tusaamasaalersikkumallugu taakkulu pillugit sulianik annilaarnangaartunik naammassisaqarumalluni? Taamaaliorputit inuiaqatigiit allat guutiilu innuttavit Egyptenimit anisitavit siornannit qimaatikkakkit. v24 Aalajangiuppat Israelikkut soraajuitsumik innuttariumallugit, taakkualu, Naalagaq, Guutigilerpaatsit. v25 Guuti Naalagaq, kiffannut eqqarlerisaanullu maanna neriorsuutigisat naassaanngitsumik aalajangersariuk eqquutitillugulu! v26 Taava aqqit naassaanngitsumik naalannarsisitaassaaq ima oqaatigineqartalersillutit: Katersaarsuit Naalagaat Israelimut Guutiuvoq; kiffavillu Daavip kinguaassai kiinnavit saani aalajaassapput. v27 Illimmi, Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia, kiffannut oqalupputit oqarlutit: ›Illuliuukkumaarpakkit.‹ Tamanna pillugu kiffavit sapiiserluni qinnuigaatit. v28 Guuti Naalagaq, Guutiuvutimmi! Neriorsuutitit eqquukkilit, maanna kiffat taama siulittuiffigisimagakku. v29 Kiffavit eqqarlerisai aamma pilluaqqukkit kiinnavit saani naassaanngitsumik ataqqullugit. Massami taama neriorsuivutit, Guuti Naalagaq; kiffavit eqqarlerisai illit pilluaqqussutinnik pissapput soraajuitsumik.« Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 8 Daavip inuiaat eqqaamiuni ajugaaffigigai v1 Kingorna Daavip filisterit ajugaaffigai qunutillugillu, Meteg-ha-Ammamillu arsaarpai. v2 Moabikkuttaaq ajugaaffigai; taava nunamut nallartillugit allunaasamik uuttortarpai, allunaasap marloriaataanik takissuseqartut toqutassanngorlugit allunaasallu takeqqatai inuutitassanngorlugit. Moabikkut Daavimut akileraartartussanngorlutik naalatsigititaalerput. v3 Aamma Hadad'ezeri Rehobip ernera Sobap kunngia Daavip ajugaaffigaa, nunap ilaa kuussuup Eufratip eqqaani pigisaraluani utertinniarlugu tiguariartoraluarmagu. v4 Daavip hestersut 1.700-t sakkutuullu pisuinnaat 20.000-it taassumannga tigusarai. Qamutit sorsuutit qimuttuisa hestit nalluisa ujalui killorpai, ilaat 100-t kisiisa pinnagit. v5 Aramæerillu Damaskusimiut Hadad'ezeri Sobap kunngia ikioriartormassuk Daavip taakkua sakkutuuisa ilaat 22.000-it ajugaaffigai. v6 Taava Daavi Aram-Damaskusimi naalagaatitanik ivertitsivoq, Aramæerillu Daavimut akileraartartussanngorlutik naalatsigititaapput. Daavi sumulluunniit sorsukkiartoraangat Naalakkap ajugaatittarpaa. v7 Daavip eqqortinnaveeqqutit kuultiusut Hadad'ezerip sakkutuuinit tiguakkani Jerusalemimukaappai. v8 Tebamillu Berotajimillu Hadad'ezerip illoqarfiinit kunngi Daavi kanngussappassuarnik pissarsivoq. v9 To'ip Hamatip kunngiata tusaramiuk Daavip Hadad'ezerip sakkutoorpassui tamaasa ajugaaffigigai v10 ernini Jorami kunngimut Daavimut aallartippaa inuulluaqquteqqullugu qutsavigiteqqullugulu Hadad'ezeri ajugaaffigimmagu – Hadad'ezerimmi aamma To'i sorsuffigiuartarsimavaa – Joramilu tunissutinik sølviusunik kuultiusunillu kanngussaasunillu nassataqarpoq. v11 Tamakku tamaasa Daavip Naalakkamut pigitillugit illernarsarpai, soorlu illernarsarsimagini sølvit kuultillu tiguarsimasani inuiannit artorsartitaminit, v12 tassa Edomikkunnit, Moabikkunnit, Ammonikkunnit, filisterinit Amalekikkunnillu. Taamattaaq pivai Hadad'ezerimit Rehobip erneranit Sobap kunngianit tiguakkani. v13 Daavi taamaalilluni tusaamasarsuanngorpoq. Aramæerit ajugaaffigereerlugit uterami Edomikkut sakkutuui 18.000-it Qooqqumi Tarajulimmi ajugaaffigai. v14 Taava Edomimi naalagaatitanik ivertitsivoq. Edomimi tamarmi naalagaatitanik ivertitsivoq, Edomikkullu tamarmik Daavimut naalatsigititaapput. Taama Naalakkap Daavi ajugaatittarpaa sumulluunniit sorsukkiartoraangat. Daavip atorfilittai v15 Daavi Israelimut tamarmut kunngiuvoq, innuttaminullu tamanut iluartumik naapertuilluartumillu iliortarpoq. v16 Joabi Serujap ernera sakkutuunut naalagaanertaavoq, Joshafatilu Akiludip ernera kunngimut allattuuvoq. v17 Sadoki Akitubip ernera Akimelekilu Ebjatarip ernera palasiupput. Seraja naalagaaffimmi allattuuneruvoq. v18 Benaja Jojadap ernera kreterinut pleterinullu siulersuisuuvoq. Daavillu erneri palasiupput. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 9 Daavi Mefiboshetilu v1 Daavi oqarpoq: »Eqqarleriit Saulikkut amiakkoqarnerlutik Jonatani pillugu ajunngisaarfigisinnaasannik?« v2 Saulip inoqutaani kiffaasimasoq Sibamik atilik Daavip qaaqqutippaa aperalugulu: »Illit Sibaavit?« Akivoq: »Aap, naalagaq.« v3 Kunngi aperivoq: »Eqqarleriit Saulikkut amiakkoqarnerlutik Guutip aqqani ajunngisaarfigisinnaasannik?« Sibap akivaa: »Jonatanip ernera isikkamigut nukillaarsimasoq suli inuuvoq.« v4 Kunngip aperimmani taanna sumiinnersoq Sibap akivaa Makirip Ammielip ernerata illuaniittoq Lodebarimi. v5 Taava kunngip Daavip Makirimit Ammielip erneranit Lodebarimiittumit aasippaa. v6 Mefibosheti Jonatanip ernera Saulip erngutaa Daavimut iserami pallorfigaa. Daavip oqarfigaa: »Mefibosheti!« Taassuma akivaa: »Aap, naalagaq.« v7 Daavip oqarfigaa: »Annilaangassanngilatit, ataatanuna Jonatani pillugu ajunngitsuliorfiginiarikkit. Nunaat aatavit Saulip pigisimasaa tamaat ilinnut tunniunniarpara, uangalu nerrivinni nereqataajuartassaatit.« v8 Mefibosheti pallorpoq oqarlunilu: »Suugama, naalagaq, ajunngisaarfiginiarpinga tassaasunga qimmeq toqungasoq?« v9 Kunngip Siba Saulip kiffarisimasaa qaaqqullugu oqarfigaa: »Nunaatit Saulip eqqarlerisaasalu pigisaat tamaasa naalagarigaluavit erngutaanut tunniuppakka. v10 Illit ernivillu kiffavillu naggorissassavasi karrinillu katersuillusi naalagarigaluavit Saulip erngutaa inuussutissaqaqqullugu. Mefiboshetilu naalagarigaluavit erngutaa uanga nerrivinni nereqataajuartassaaq.« Siba 15-inik erneqarpoq 20-nillu inussiaateqarluni. v11 Sibap kunngi oqarfigaa: »Naalakkama kunngip uannut peqqussutigisai tamaasa naalassavakka.« Mefibosheti kunngip nerriviani nereqataasalerpoq kunngillu ernerisa ilaattut pineqarluni. v12 Erninnguaqarpoq Mikamik atilimmik. Sibap inoqutaasa tamarmik Mefibosheti kiffartuuttarpaat. v13 Mefibosheti Jerusalemimiiginnarpoq kunngip nerriviani nereqataasarami. Isikkamigut illuttut nukillaarsimavoq. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 10 Ammonikkunnut Aramæerinullu sorsunneq v1 Kingunerileraa Ammonikkut kunngiat toquvoq, erneralu Hanuni kingoraarlugu kunnginngorpoq. v2 Taava Daavi oqarpoq: »Hanuni Nahaship ernera ilumoorfiginiarpara soorlu ataataata ilumoorfigisimagaanga.« Taamaattumik aallartitsivigaa ataataata toqunerani misiginneqataanini takutinniarlugu. Daavilli kiffai Ammonikkut nunaannut tikiummata v3 Ammonikkut naalagartaasa naalagartik Hanuni oqarfigaat: »Daavip misiginneqataanerminik nalunaariartortunik aallartitsivigimmatit isumaqarpit ataatat ataqqinartinniarlugu taamaaliortoq? Kiffaniuku aallartikkamigit siunertariinnaraa illoqarfik aserorniaramiuk alapernaarsuiffigitinniarlugu.« v4 Taava Hanunip Daavip kiffai unngiartippai kiinaasa illuatungaannaat umeqalersillugit; atisaallu kipitippai nului nuisaannartunngortillugit. Taava aallartippai. v5 Daavip tamanna tusaramiuk angutit taakku taama atsigisumik nikanarsagaasimasut naapigiartippai oqarfigitillugit: »Jerikomi uninngagallaritsi umisi naatserlugit, taava uterumaarpusi.« v6 Ammonikkut paasileramikku Daavimut uuminarsarsimallutik aallartitsipput akilikkaminnik sakkutuussarsillutik Aramæerinik Bet-Rehobimiittunik Sobamiittunillu sakkutuunik pisuinnarnik 20.000-inik, Ma'akap kunngianit 1.000-inik Tobimilu 12.000-inik. v7 Daavip tamanna tusaramiuk Joabi aallartippaa sakkutuut sorsullammaat tamaasa ilagitillugit. v8 Ammonikkut illoqarfimmik isaaffiata eqqaani sorsussallutik inissititerput, Aramæerilli Sobamiut Rehobimiullu Tobimiullu Ma'akamiullu narsaannarmiipput immikkoorlutik inissititerlutik. v9 Joabip paasigamiuk akeqqami siunerminit kingunerminillu saassussinnaanngoraanni Israelikkut sorsullaqqinnersaat qinikkani Aramæerit akingerlugit inissippai. v10 Sakkutuut sinnerusut nukkaminut Abishajimut siulersortippai, taakkuttaarlu Ammonikkut akingerlugit inissipput. v11 Joabi nukkaminut oqarpoq: »Aramæerit artorsartilissagaluarpannga ikioriartussavarma, Ammonikkulli artorsartilissagaluarpatsit uanga ikioriartussavakkit. v12 Tatitusaarit! Akiuutissaagut inuiaqativut Guutittalu illoqarfii illersorlugit. Naalakkap iluarisani iliuuseriumaarpaa!« v13 Taava Joabip sakkutuuisalu Aramæerit saassullugit qimaatippaat. v14 Ammonikkut paasigamikku Aramæerit qimaatitaasut aamma Abishajimit qimaallutik illoqarfimminnut tunuarput, Joabilu Ammonikkut sorsuffigereerlugit Jerusalemimut uterpoq. v15 Aramæerit paasigamikku Israelikkunnit ajugaaffigineqarlutik sakkutuutik tamaasa katersorpaat, v16 Hadad'ezerillu Aramæerit Eufratip ungataaniittut sorsukkiartoqquai, Shobakilu Hadad'ezerip sakkutuuisa naalagaanertaat siulersortigalugu Helamimut pipput. v17 Daavip tamanna tusarniariaramiuk Israelikkut tamaasa katersortippai, Jordanikkullu ikaarluni Helamimut pivoq; tamaanilu Aramæerit Daavi akingerlugu inissipput saassullugulu. v18 Aramæerilli Israelikkunnit qimaatitaapput, Daavillu toqorarpai hestit qamutinik uniartut 700-t qimussersullu 40.000-it. Sakkutuut naalagaanertaat Shobaki aamma toquppaa. v19 Kunngit Hadad'ezerip naalattaasa paasigamikku Israelikkunnit ajugaaffigineqarlutik Israeli eqqissivissioqatigaat naalattaaffigilerlugulu, Aramæerillu qunuleramik Ammonikkut ikioqqinniarunnaarpaat. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 11 Daavi Batsebalu v1 Ukioq ataaseq qaangiummat kunngit sorsukkiartortarfiata nalaani Daavip Joabi namminerlu angutitani Israelikkullu sakkutuui tamaasa aallartippai. Ammonikkut nunaat ujajaaffigaat illoqarfiallu Rabba ungullugu. Daavili Jerusalemimiiginnarpoq. v2 Ilaanni unnuleraa Daavip siniffimminit makilluni illumi qaavani pisorusaartilluni akimini arnaq uffartoq takulerpaa, arnarlu taanna pinneqaaq. v3 Daavip arnap kinaanera siunersiutigimmagu oqarfigaat: »Tassaana Batseba Eliamip pania, Uriap Hittikkuusup nulia.« v4 Taava Daavip qaaqqutippaa iserfigimmanilu innaallugu. Batseba aaqarluni minguttuunerminit minguersaqqammersimavoq. Batsebalu angerlarpoq. v5 Arnap naartulerluni paasigamiuk Daavi ima nalunaarfigiartortippaa: »Naartulerpunga!« v6 Daavip Joabi oqariartortitsivigaa: »Uria Hittikkuusoq uannukartiguk!« Joabilu taamaaliorpoq. v7 Uriap iserfigimmani Daavip aperaa Joabi sakkutuullu qanoq innersut sorsunnerlu qanoq ingerlanersoq. v8 Urialu oqarfigaa: »Illit illunnut aterit isikkatillu uffarlugit.« Uria kunngip illuanit anisimalersorlu kunngi tunissutissaminik nassiussivoq. v9 Urialli angerlarnani kunngip illuata isaaffiani naalakkami kiffai unnueqatigai. v10 Daavi nalunaarfigineqarami Uria illuminut angerlarsimanngitsoq oqarfigaa: »Taama sivisutigisumik angalasimagavit sooq angerlanngilatit?« v11 Urialli Daavi akivaa: »Angerutsip illerfia Israelikkullu Judakkullu tupiusaniimmata, naalagaralu Joabi angutitatillu, naalagaq kunngi, nunap qaaginnaani tammaarsimammata uanga illunnukarsinnaanngilanga neriartorlunga imeriartorlungalu nuliaralu tutikkiartorlugu. Ilumut uumagavit, taamaaliorumanngilanga!« v12 Daavip Uria oqarfigaa: »Aamma ullumi tamaaniiginnarallaat, aqagu aallartikkumaarpakkit.« Taava Uria ullormi tassani Jerusalemimiiginnarpoq. Aqaguani v13 Daavip Uria qaaqqullugu nereqatigaa imeqatigalugulu aalakuulersillugu. Unnummalli angerlarnani naalakkami kiffai kingumut unnueqatigiartorpai. v14 Aqaguani ullaakkut Daavip Joabi allaffigaa allakkallu Uriamut nassartillugit. v15 Allappoq: »Uria inissiguk sallerpaanngorlugu tamaviaarnerpaamik akiuuffiusumut, tunuarlusilu imminiiginnarisiuk toqutaaqqullugu.« v16 Joabip illoqarfik alaatsinaakkamiuk nalunagulu sorsuttartut qunusuitsut sumi inissisimasut, Uria taakkua akornannut inissippaa. v17 Illoqarfiup inuisa Joabi sorsuttartuilu saassummatigit Daavip angutitaasa ilaat toqutaapput, Urialu Hittikkuusoq aammattaaq toqutaavoq. v18 Taava Joabip Daavi sorsunnermi pisimasunik nalunaarfigiartortippaa. v19 Oqariartortitani peqqusiffigaa: »Sorsunnermi pisimasut tamaasa kunngimut oqaluttuarereerukkit v20 immaqa kunngip kamalluni aperissavaatit: ›Sussallusimi illoqarfik taama qanitsigalugu sorsuppisi? Nalunngikkaluarparsi qarmamit piseriaqattaarneqassallusi. v21 Eqqaamannginnassiuk Abimeleki Jerubbeshetip ernera qanoq toqunneqartoq, tassa arnap Tebesimi qarmarsuarmit karrinik aserorterutip ujarattaanik nakkartitsivigalugu toqummagu? Sooq qarmarsuarmut taama qanillitigigassi?‹ Kunngi taama oqarpat ima akissavat: Kiffat Uria Hittikkuusoq toqutaasut ilagaat.« v22 Oqariartortitaq aallarpoq, apuukkamilu Daavi Joabip oqqersuussutaanik tamanik oqaluttuuppaa; v23 Daavilu oqarfigaa: »Akeqqatta narsaannarmi saassulluta sapersisikkaluarpaatigut, taavali uagut illoqarfiup isaaffianut tunuartippavut; v24 pisissaartulli qarmarsuarmit piseriaqattaarmatigut kunngip angutitaasa ilaat toqutaapput, Urialu Hittikkuusoq toqutaasut ilagaat.« v25 Daavip oqariartortitaq oqarfigaa: »Joabi oqarfigissavat: ›Isumakuluuteqassanngilatit pana nalaatsortumik kimilluunniit eqquisarmat. Suli sakkortunerusumik illoqarfik saassutiinnaruk aserorterlugulu!‹ Oqaatsit taakku Joabip sapiillisaatigissavai.« v26 Uriap nulia uimi toquneranik nalunaarfigineqarami upputigaa. v27 Aliasuffik qaangiummat Daavip illuminut aasippaa nuliarilerlugulu, Batseballu Daavi ernertaappaa. Daavilli qanoq iliorneri Naalakkap isaani ajortuupput. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 12 Daavi pillarneqartoq v1 Taava Naalakkap pruffiiti Natani Daavimut aallartippaa, Natanillu iserfigigamiuk oqarfigaa: »Illoqarfimmi ataatsimi marlunnik anguteqarpoq. Aappaa pisuujuvoq, aappaali piitsuuvoq. v2 Pisooq amerlasoorsuarnik savaateqarlunilu ussiuteqarpoq, v3 piitsulli pigisatuaraa savaaraq pisiarisimasani. Savaaqqap inummi illuani paarineqarluarluni qitornai alliartoqatigai nerisassaanik nerisarluni ermusianillu imertarluni sarlissiunneqartarlunilu panittut pineqarluni. v4 Ilaanni angut pisooq angalasumit tikeraarfigineqarami savaatini ussiutinilu erliginermit tikeraartiminut sassaalliutigiumannginnamigit piitsup savaaraataa tiguaa taassumunngalu sassaalliutigalugu.« v5 Daavip angut taanna kamaatingaarlugu Natani oqarfigaa: »Ilumut uumammat Naalagaq, angut taamaaliortoq toqutassaavoq, v6 savaararlu sisamariaammik taarsissavaa taama naakkittaatsigisumik iliorami!« v7 Natanip Daavi oqarfigaa: »Illinuna pineqartutit! Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Uanga tanikkaluarpakkit Israelimut kunnginngortillutit Saulimillu aniguisillutit. v8 Naalakkavit Saulip inoqutai ilinnut pigitippakka nuliaalu ilinnut nulissiutitillugit, Israelillu inoqutai Judallu inoqutai ilinnut tunniuppakka; tunissutikkalu tamakku ikigisimagaluarukkit allanik suli amerlanerungaartunik tunerusussagaluarpagit. v9 Sooq taava Naalakkap oqaasia sussarinagu isaani ajortumik iliorpit? Uria Hittikkuusoq toquppat. Nulia nulissiuppat. Illimmi uianik toqutsisuuvutit Ammonikkut panaatigut. v10 Maannamiit pana eqqarlerisannit nigunngisaannassaaq, asissorlunga Uriap Hittikkuusup nulia nulissiukkakku. v11 Ima oqarpoq Naalagaq: Uanga perlummik nalliutitsivigiumaarpakkit illit nammineq ilaquttannit pisussamik; isigitillutit nuliatit angummut allamut tunniutissavakka, taassumalu isertuanngivilluni innaatissavai. v12 Illimmi isertortumik ilioraluarputit, uangali saqqumisumik Israeli tamaat isigitillugit taama pisoqartitsiumaarpunga.« v13 Daavip Natani oqarfigaa: »Naalakkamut ajortuliorsimavunga.« Natanip akivaa: »Taava Naalakkap ajortuliannik isumakkeerfigaatit, toqutaassanngilatit! v14 Kisianni taamaaliornikkut Naalakkap akerai taassuminnga mitaatiginninnissamut periarfissikkakkit ernertaarisat toqussaaq.« Taava Natani angerlarpoq. v15 Naalakkap nukappiaraq Uriap nuliata Daavimut ernertaarisaa napparsimalersippaa. v16 Daavip nukappiaraq Guutimut qinnuppaa ajorunnaarseqqullugu. Daavi nerissaarluinnarpoq unnuamilu nunap qaaginnaani sinittarluni. v17 Kunngikkormiortami utoqqaanertaasa ornilluni makeqqugaluarmanni piumanngilaq nereqatigiumanagillu. v18 Ullut arfineq-aappaanni nukappiaraq toquvoq, Daavili kiffaasa tamatuminnga nalunaarfigineq saperpaat siooranermit, ima isumalioramik: »Nukappiaraq inuugallarmat oqaluffigigaangatsinni tusarnaarneq ajorpaatigut; taavami maanna qanoq ililluta nukappiaqqap toquneranik oqaluttuussinnaassavarput? Perlutsitseqinaaq.« v19 Daavip kiffani isussullutik oqaluuttut takugamigit paasivaa nukappiaraq toqusimasoq. Kiffani aperai: »Nukappiaraq toqugami?« Akipput: »Aap, toquvoq!« v20 Taava Daavi nunamit nikuippoq uffarluni tanillunilu allanillu atisilluni; Naalakkallu illuanut palloriartorluni, angerlaramilu nerisassaminik sassaassiffigeqquvoq nerillunilu. v21 Kiffaasa oqarfigaat: »Qanoq-una iliortutit? Nukappiaraq inuugallarmat iisinnginniarlutillu qiasaraluarputit, toqoriarmalli makipputit nerillutillu.« v22 Akivoq: »Nukappiaraq inuugallarmat iisinnginniarlungalu qiasarpunga isumaliorama: Immaqa Naalakkap saammaallunga nukappiaraq inuuginnartissavaa. v23 Maannali toqummat sooq taava iisinnginniassaanga? Uannut utertissinnaanerpara? Uanga taanna malittariaqarpara, uannut uternavianngilaq.« v24 Daavip nuliani Batseba tuppallersarpaa. Iserfigaa innaallugulu. Ernertaarmat ernertaava Salomomik atserpaa. Naalakkap Salomo nuannarigamiuk v25 Daavi pruffiitikkut Natanikkut nalunaarfigitippaa Naalagaq pillugu Jedidjamik taasassagaa. Ammonikkunnut sorsunneq soraartoq v26 Tamatuma nalaani Joabip Rabba Ammonimiittoq saassuppaa kunngillu illoqarfia tiguarlugu. v27 Taava Daavi aallartitsivigaa ima oqarfigiartortillugu: »Rabba saassullugu illoqarfiup imeqarfia tiguarpara. v28 Maanna sakkutuut sorsoqataanngitsut katersorlugit illoqarfik ungullugu tamaat tiguarniaruk, uanga tiguaasutut isigineqaleqqunanga uangalu atera ataqqinaatitut suaarutigineqaqqunagu.« v29 Daavi sakkutuuni tamaasa katersorlugit Rabbamukarpoq, saassuppaalu tiguarlugulu; v30 Milkomip niaquanit peerpaa niaqorut kuultiusoq. Niaqorut talentisut ataatsitut oqimaassuseqarpoq erlinnartumillu ujarattaqarpoq. Daavi taassuminnga niaqoruserneqarpoq. Illoqarfimmi angeqisumik ujajaavoq, v31 inui aallaruppai, aallarussaasullu sulisippai pilattuutinik ikuttaatinillu saviminiusunik ulimaatinillu saviminiusunik sakkoqartillugit qarmasissiorfinniluunniit inussiatut sulisillugit. Ammonikkut illoqarfii tamaasa taamaaliorfigai. Taava sakkutuuni tamaasa ilagalugit Jerusalemimut uterpoq. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 13 Amnoni Tamarilu v1 Ullut ingerlapput. Absalomi Daavip ernera pinnersumik najaqarpoq Tamarimik atilimmik, Amnonillu Daavip ernerata taanna qatanngutini asangaaleramiuk v2 pileritsaannermit nappaliuppaa, kisianni niviarsiaammat qaninniassallugu periarfissaqanngilaq. v3 Ikinnguteqarporli Jonadabimik atilimmik Daavip qatanngutaata Shim'ap erneranik, taannalu silatoorsuuvoq. v4 Taassuma Amnoni aperaa: »Sunaana pillugu ullaat tamaasa taama nikallungatigisartutit, kunngip ernera? Oqaluttuutinnga suna pissutaanersoq.« Amnonip akivaa: »Tamari qatanngutiga Absalomip najaa asagakku!« v5 Jonadabip siunnersorpaa napparsimasuusaarluni innaqqullugu ataatanilu takusarluni iserpat oqarfigeqqullugu: »Qatanngutima Tamarip nerisassannik aatsivigilinga, isigitillungalu nerisassiorluni nammineq sassaallerfigilinga.« v6 Amnoni napparsimasuusaarluni innarpoq, kunngilu takusarluni isermat oqarfigaa: »Qatanngutima Tamarip maanngarluni marlunnik mamartunik kaagiliuullinga nammineerlunilu uannut sassaallugit.« v7 Taava Daavip illussaarsuarmut Tamari oqariartorfigitippaa: »Qatannguppit Amnonip illuanukarit nerisassiuullugulu!« v8 Tamarip qatanngunni Amnoni illumini nalasoq ornippaa, naqittaariarlunilu isigitillugu mamarunarsakkanik kaagiliorpoq. v9 Kaagilioreerami uutsivimmiitillugit Amnonimut sassaalliutigai. Amnoni neriumanngilaq, isersimasulli tamaasa oqarfigai aneqqullugit; animmatalu v10 Tamari oqarfigaa: »Nerisassat sinittarfinnut eqquteriarlugit nammineq uannut sassaalliutigikkit!« Tamarip kaagiliani mamarunarsakkat tiguai sinittarfimmullu eqqullugit qatanngumminut Amnonimut. v11 Sassaammagilli nereqqullugit tiguaa oqarfigalugulu: »Qallutit uannut innarit, najaga!« v12 Taanna oqarpoq: »Naagga, aniga, pinngitsaalillunga arneriffigeqinanga, Israelimi taamaaliortoqarneq ajorpoq. Taama kanngunartigisumik iliornak. v13 Uangalu kanngusuutiga sumut ingerlatissavara? Illillu Israelimi ajornerpaat ilagissavatit. Kunngi oqaloqatiginiaruk, nulissiunniarumma itigartinnavianngilaatit.« v14 Amnonilli tusarumanngilaa. Sapilersillugu pinngitsaalillugu arneriffigaa innaallugulu. v15 Amnonip Tamari arneriffigereerlugulu uumissungaalerpaa, uumissuineralu asanninnerigaluanit suli sakkortuneruvoq. Taava oqarfigaa: »Makillutit aniniarit!« v16 Tamarilli akivaa: »Ajattoqinanga, aniga! Taamaalioraluaruimmi pinerluttuliannit siullermit suli ajornerusumik ajortuliussaatit.« Amnonilli tusarumanngilaa, v17 kiffanilu inuusuttoq suaarpaa oqarluni: »Arnaq una uannit anisiguk, anisereerukkulu matu parnaarlugu!« v18 Tamari takisuumik kjoleqarpoq aalimmik, kunngip paniisa niviarsiaatillutik atisarisartagaannik. Kiffap anisereermani matulu parnaareerlugu v19 Tamarip niaqquni arsanik saavaa kjolinilu takisooq alittorlugu, niaqqilu assamminik patissimallugu nilliaatigalunilu angalaarluni. v20 Qatanngutaata Absalomip oqarfigaa: »Anivit Amnonip arneriffigigamisit? Qiajunnaaginnarniarit nipangiutiinnarlugulu, najannguara, qatanngutigigakku! Pisimasoq tamanna ajuusaarutigeqinagu.« Taava Tamari qatanngummi Absalomip illuani najugaqalerpoq kiserliorluni qimagaallunilu. v21 Kunngip Daavip pisimasut tamakku tamaasa tusaramigit uumitsakkaluaqaluni Amnoni assuarlerfiginngilaa, angajulliliarigamiummi asaqigamiuk. v22 Absalomilli Amnoni oqaluutinngilluinnarpaa najani Tamari pinngitsaalillugu arneriffigisimammagu uumiginermit. Absalomip Amnoni akiniaraa v23 Ukiut marluk qaangiummata Absalomip Ba'al-Hasorimi Efraimip eqqaani savaatiminik kissaasitsisussanngorami kunngip erneri tamaasa qaaqqunialerpai nalliuttorsioriartoqqullugit. v24 Kunngi ornillugu oqarfigaa: »Naalagaq, kissaasitsinersiortussaagama illit atorfilittatillu najuukkusunngilasi?« v25 Kunngilli Absalomi akivaa: »Ernera, tamakkerluta tikiutissanngilagut, pisarissersorniannginatsigit.« Absalomip kimigiiserfigigaluaraani ilaajumanngilaq inuulluaqquinnarlugulu. v26 Absalomili oqarpoq: »Illit piumanngikkuit angajora Amnoni peqataali.« Kunngilli oqarfigaa: »Sooq ilaassava?« v27 Absalomilli kimigiiserfigiuarmani kunngip Amnonip ernermilu tamarmik peqataanissaat akueraa. v28 Absalomip kiffani ima peqqusiffigai: »Amnonip viinnisorluni malugisimaalernissaa arajutsinaveersaarisiuk, oqarfigigussilu panarlugu toqoqqullugu taamaaliussaasi. Ersissanngilasi uanga nammineq taamaalioqqusisuugama. Nangaanasi sapiissusersi takutissavarsi!« v29 Kiffaasalu taama iliorfigaat, soorlu Absalomip inakkaatik. Taava kunngip erneri tamarmik tuaviinnaq nikutserput siutitoorsuaatitillu qaqqivigalugit qimaallutik. v30 Sulili tikiutinngitsut Daavi ima tusarlerneqarpoq: »Absalominngooq kunngip erneri tamaasa toquppai ataatsimilluunniit amiakkoqartinnagit.« v31 Taava kunngi nikuippoq, atisani alittorlugit nunamullu nallarluni, kiffaalu tamarmik aamma atisatik alittorsimallugit avataani qeqarput. v32 Jonadabili Shim'ap Daavip angajuata ernera oqarpoq: »Naalagaq, kunngip erneri inuusuttut tamarmik toqutaasimanavianngillat, Amnoni kisimi toqutaasimassaaq. Tassami taamani Amnonip najani pinngitsaalillugu arneriffigimmaguli Absalomi oqassarlerneratigut ilimanapiloreerpoq sumik ajortumik pisoqarumaarnissaa. v33 Naalakkama kunngip annilaarutigissanngilaa oqartoqaraluarmat kunngip erneri tamarmik toqutaasimasut, Amnoni kisimi toqutaasimassaaq.« v34 Tamatumali nalaani Absalomi qimaasimavoq. Angutip inuusuttup alapernaarsuisuusup takuai inuppassuit qaqqap sivingarnatigut Horonajimimut aqqutaatigoortut. v35 Taava Jonadabip kunngi oqarfigaa: »Soorlumi taama oqartunga, naalagaq, kunngip erneri tikiutilerput!« v36 Taama oqareersimatsiartorlu kunngip erneri tikiupput. Nipituumik qiapput, kunngilu kiffaalu tamarmik aamma qissaserput. v37 Absalomili qimaasimavoq Geshurip kunngianut Talmajimut Ammihurip erneranut. Daavip ernini sivisuumik aliasuutigaa. v38 Absalomi Geshurimut qimaavoq ukiullu pingasut tassaniilluni. v39 Amnonip toqunera pillugu aliasunnini qaangiummat kunngip Absalomi assut kipitsavigilerpaa. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 14 Absalomi Daavilu saammaateqatigiissut v1 Joabip Serujap ernerata nalujunnaaramiuk kunngip Absalomi eqqarsaatigigajoqigaa v2 Tekoamut aallartitsivoq arnamik silatuumik aallersitsilluni imalu oqaqqusilluni: »Aliasuuteqartuusaarlutit aliasuutinik atisalersorit, uuliamillu tanissimanak arnatut toqusortaminik sivisuumik aliasuuteqarsimasutut pissusilersorit; v3 kunngimukarlutillu maanna oqaasissiuutigisassakka oqaatigikkit!« Joabillu oqaasissiorpaa. v4 Arnap Tekoamiup kunngi ornippaa, nunamullu pallorfigaa oqarlunilu: »Ikiunnga, kunngi!« v5 Kunngillu aperaa: »Sugavit?« akivoq: »Uillarneruvunga, uiga toqugami. v6 Marlunnik erneqarsimagaluarpunga; taakkuli narsaammiillutik paalerput, avissaartitsisissaqannginnamillu aappaata aappi toqussimavaa. v7 Maannakkut eqqarlitta tamarmik saassuppaannga oqarfigalungalu: ›Qatanngumminik toqutsisoq tunniussiuk akiniarlugu toqussagatsigu qatanngunni toqussimammagu, taamaalilluta kingornussisussaq peersissavarput.‹ Taama aamaq uanni amiakkutuaasoq qaminniarpaat, taamalu uigigaluama aqqanik nunami atatitsisussaarutissaaq.« v8 Kunngip arnaq oqarfigaa: »Angerlaannarit, uanga tamanna isumagissavara.« v9 Arnalli Tekoamiup kunngi oqarfigaa: »Uanga ilaquttakkalu pisuutitaaginnarniarta kunngi issiavissaarsualu pinngitsuutitaaqqullugit.« v10 Kunngi akivoq: »Ilinnik sioorasaarisoqarpat taanna uannukaatissavat, taava erloqisikkunnaassavaatit.« v11 Arnarli oqarpoq: »Kunngi, Naalakkap aqqa naqqissigalugu uppernarsaajumavit aammik kuisisumik akiniaasussaq suli annerusumik perlutsitsissanngitsoq erneralu nungutitaassanngitsoq.« Daavip akivaa: »Ilumut uumammat Naalagaq: Ernerpit nujaasa ilaannik ataatsimilluunniit katattoqassanngilaq!« v12 Arnarli oqaqqippoq: »Suli ilinnut oqaasissaqaraluarpunga, kunngi!« Oqaloqqummanilu v13 oqarpoq: »Taavami qanoq ilillutit eqqarsaatigisinnaaviuk Guutip innuttaasa taamatorluinnaq iliorfiginissaat? Kunngimi taama oqarami imminut eqqartuuppoq; kunngip ajattukkani utertikkumanngilaa. v14 Tamattami toqusussaagaluarpugut imertullu nunamut kuisatut katersorneqarsinnaanngitsutut ilissalluta; kisianni inuup toqutaanissaa Guutip piumasarinngilaa, piumasaraali ajattugaasoq ajattugaajuassanngitsoq. v15 Maanna kunngimik oqaloqatiginnikkiartorninnut patsisigaara inuit taakkua siooralersitsinerat. Ima isumaliorpunga, naalagaq: Kunngi oqaloqatigiumavara, immaqa kissaatigisannik ikiorumassavaanga. v16 Maanna qinnutiga kunngip tusarliuk angummillu nunamit Guutip uagutsinnut tunniussaanit uannik erninnillu ataatsikkut nungutitsiniartumit aniguisilluta. v17 Isumaliorpungalu oqaatsitit, naalagaq kunngi, uannut eqqissiallaataajumaartut; illimmi, naalagaq kunngi, Guutip inngiliatut ikkavit, paasisinnaallugu suna ajortuusoq sunalu ajunngitsuusoq. Naalakkap Guutivit najorlisit!« v18 Kunngip arnaq oqarfigaa: »Anngiunnanga ilinnut apeqqutigisassara akissavat.« Arnaq akivoq: »Naalagaq kunngi, oqalugit!« v19 Kunngi aperivoq: »Anersaana Joabi illit taamaaliorninnut tunulequtaanngila?« Arnap akivaa: »Ilumut uumagavit, naalagaq kunngi: Taama aperigavit ajornaqaaq sumilluunniit isertuutissallutit! Tassamiuna kiffavit Joabip taamaalioqqugaanga tamakkuninngalu tamanik oqaasissiorlunga. v20 Pineqartoq allamik aallaaveqarlutit takusinnaaniassagakku kiffat Joabi taamaaliorpoq. Illit, naalagaq, Guutip inngiliatut silatussuseqarlutit nunarsuarmi pisut suut tamaasa arajutsisimanngilatit.« v21 Taava kunngip Joabi oqarfigaa: »Pineqartoq aalajangiiffigereerpara. Aallarit inuusuttorlu Absalomi uteqatigalugu!« v22 Joabi nunamut pallorpoq inuulluaqqoriarlugulu oqarpoq: »Maanna paasivara, naalagaq kunngi, isinni saammaannarsisimasunga kissaatigisara akuerigakku.« v23 Taava Joabi Geshurimukarpoq Absalomilu Jerusalemimut uteqatigalugu. v24 Kunngili oqarpoq: »Illuminut angerlarniarli, uannut sassartinneqassanngilaq!« Taava Absalomi kunngimut takutinnani angerlaannarpoq. v25 Israelimi tamarmi Absalomisut kusanartigisoqaranilu nersugaatigisoqanngilaq; kasserminiit aluminut sumik ippinnaateqanngilaq. v26 Nutsani takivallaaleraangata oqimaagileraangamigit nujaajartittariaqartarpoq. Nujaasa sekelit 200-t oqimaassuserisarpaat kunngip oqimaalutaavia najoqqutaralugu. v27 Absalomi pingasunik erneqarpoq, paneqarporlu pinneqisumik Tamarimik atsikkaminik. v28 Ukiut marluk Absalomi kunngimut takuteqqusaanani Jerusalemimiippoq. v29 Taava Joabi qaaqqutippaa kunngimut oqariartortinniarlugu, Joabilli ornikkumanngilaa; aappassaanillu aallartitsivigigaluarmani aamma itigartippaa. v30 Taava Absalomip kiffani oqarfigai: »Narsaat Joabip pia uanga pigisama sanianiittoq suaasiassanik siaruarteriffigisimasaa nalunngisarsi ikuallatsissiuk.« Kiffaasa narsaat ikuallatsippaat, v31 Joabillu Absalomi ornippaa oqarfigalugulu: »Sooq kiffavit narsaatiga ikuallatsippaat?« v32 Absalomip akivaa: »Qaaqqutikkaluarpakkit ilinnut kunngi aperiartortinniarlugu sooq Geshurimit utertariaqarsimanersunga. Uannut ajunnginnerusimassagaluarpoq tassaniiginnarsimagaluaruma. Maanna kunngimut sassarnissara piumasaraara. Suli pisuutitaaguma toqunniarlinga.« v33 Taava Joabip kunngi Absalomip oqaasiinik nalunaarfigiartorpaa. Kunngip qaaqqummani Absalomip iserfigaa nunamullu pallorfigalugu, kunngillu Absalomi kunippaa. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 15 Absalomi pikitsitsisoq v1 Kingunerileraa Absalomi qamutinik hestinillu angutinillu 50-inik paarsisussaminik pissarsivoq. v2 Ileqquliussimavaa ullaakkut aqquserngup isaaffiup tungaanukartup killinganut inissittarluni, saqitsaateqarlutillu kunngimut eqqartuutitikkiartortut qaaqqusarlugit aperisarlugillu: »Illoqarfimmit sumit pisuuit?« Israelillu naggueqatigiissortaanit kikkunnit pisuunertik oqaatigigaangassuk v3 Absalomip oqarfigisarpai: »Ajunngitsumik iluartumillu tunngaveqaraluarputit, kunngilli tusarumanavianngilaatit.« v4 Absalomillu oqaatsini ilasarpai: »Ilumulli uanga nunatsinni eqqartuussisunngortinneqartuuguma taava kikkulluunniit saqitsaateqarlutik eqqartuussinikkullu aalajangiiffigineqarumallutik uannukartut tamaasa naapertuilluartumik pineqartissagaluarpakka.« v5 Kimilluunniit pallorfiginiarneqaraangami assani isaallugu nikuitittarpaa kunillugulu. v6 Israelikkullu eqqartuussinikkut aalajangiiffigitikkiartortut tamaasa Absalomip taamaaliorfigisaramigit uummataat tillippai. v7 Ukiut sisamat qaangiummata Absalomip kunngi oqarfigaa: »Hebroniliarlanga Naalakkamut neriorsuutigisara naammassiartorlugu, v8 Geshurimi Aramimiittumi najugaqarallarama, naalagaq, ima neriorsuigama: Naalakkap ilumut Jerusalemimut utertippanga pilliivigissavara.« v9 Kunngip akivaa: »Eqqissillutit aallarit!« Taava Absalomi erniinnaq Hebronimukarpoq. v10 Absalomip Israelip naggueqatigiissortai tamaasa isertortumik aallartitsivigisimavai oqaqqusilluni: »Sulluartaatip nipaa tusarussiuk ima suaassaasi: Absalomi Hebronimi kunnginngortitaavoq!« v11 Angutit 200-t Absalomi Jerusalemimit aallaqatigaat. Taassumannga qaaqquneqaramik peqataapput ajortumik siunertaqarneranik pasitsassimanatik. v12 Absalomip pilliutinik toqutassanik pilliissagami Akitofeli Gilomioq Daavip siunnersortaa aallartitsivigaa illoqarfimminit Gilomit aggeqqullugu. Pikitsitsiniaqatigiit pissaaneqarnerujartuinnarput inuit Absalomimut ililiuttut amerliartuinnarmata. Daavi qimaasoq v13 Daavimut nalunaariartortoqarpoq Israelikkunngooq Absalomimut ililiussimasut. v14 Daavip kiffani Jerusalemimi immini najuuttut oqarfigai: »Qimaanasuarniarta, taamaaliunngikkutta Absalomimit aniguinavianngilagut. Tuaviorniaritsi! Tassuuguinnaq maanga annguteratarsinnaavoq perlutsillutalu illoqarfiullu inui panamik toqorarlugit.« v15 Kunngip kiffaasa oqarfigaat: »Peqqussutigisattut iliussaagut, naalagaq kunngi.« v16 Taava Daavi aallarpoq inoqutini tamaasa ilagalugit; taamaattoq arnat qulit panerfani uninngatippai illussaarsuarmik paarsisuutillugit. v17 Kunngi sakkutuunilu aallaramik Bet-Merhaki uniffigaat. v18 Nammineq kiffaasa tamarmik sanianiillutik ingerlaqatigaat kreterillu pleterillu Gatimiullu 600-t Gatimit tikiuteqatigisimasai tamarmik kunngi sanioqqullugu ingerlaarlutik. v19 Kunngip Ittaji Gatimioq oqarfigaa: »Sooq illittaaq aallaqatigissavisigut? Uterlutit kunngimiiginnarit! Allamiuuvutimmi illit nammineq nunat qimattariaqarsimallugu. v20 Tikerlaajugavit ilagaluta asuliinnaq angalaqattaartikkumanngilakkit; uangami sumukarneraluunniit naluara. Nunaqqatitillu uterniaritsi; Naalakkap ajunngitsuliorfigilitit ilumoorfigalutillu!« v21 Ittajilli kunngi akivaa: »Ilumut uumammat Naalagaq, ilumullu uumammat naalagara kunngi: Sumiikkaluaruilluunniit najussavakkit toqutaassagaluarumaluunniit!« v22 Daavip Ittaji oqarfigaa: »Taavami ingerlaqqiinnarit!« Ittajilu Gatimioq sakkutuunilu arnartatik meerartatillu siulersorlugit kunngi sarsullugu ingerlaqqippoq. v23 Inuillu tamarmik nipituumik qiapput sakkutuut tamarmik aallarmata; kunngip Kedronip Qoorua ikaarpaa, sakkutoorpassuillu tamarmik inoqajuitsup tungaanut aallarput. v24 Levikkut Sadokip ilagisai Guutip angerusiata illerfianik ingerlassisut aamma ilaapput. Angerutsip illerfia nunamut ilereermassuk palasi Ebjatari pilliiuarpoq sakkutuut tamarmik illoqarfimmit qimagutereernissaata tungaanut. v25 Taava kunngip Sadoki oqarfigaa: »Angerutsip illerfia illoqarfimmut oqqunniaruk! Naalakkap isaani saammaannarsiguma Jerusalemimut utertikkumaarpaanga illerfik inigisaalu takoqqissinnaaqqullugit. v26 Naalakkalli nuannarisariunnaarsimaguninga iluarisaminik iliorfigilinga.« v27 Kunngip palasi Sadoki oqarfigaa: »Tusaagit! Aarlerinasi Jerusalemimut uterniaritsi ernisi ilagalugit, illit ernerit Akima'asi Ebjatarillu ernera Jonatani. v28 Uanga inoqajuitsumi naloraarissat eqqaanni utaqqigallassaanga ilissinnit nalunaarfigineqarserlunga.« v29 Taava Sadokip Ebjatarillu angerutsip illerfia Jerusalemimut oqquppaat tassaniiginnarlutillu. v30 Daavili qianngarmi Uuliap Qaqqaata sivingarnatigut majuarpoq niaqqi ulissimallugu kamillaangallunilu, sakkutuullu ilagisai tamarluinnarmik aamma niaqqutik ulissimallugit qiapput. v31 Daavip tusaramiuk Akitofeli Absalomip pikitsitsiniaqataanut ilaasoq oqarpoq: »Naalagaq, Akitofelip siunnersuutaa maangaannartikkiuk!« v32 Daavi Guutimut pallortarfimmut qaqqap qaarpiaaniittumut pimmat Hushajip Arkikkuusup parsiarpaa alittorsimasunik ilupaaqarluni niaqqilu saanngutinik saasimallugu. v33 Taava Daavip oqarfigaa: »Ilagigumma pisarissersuutaannaassaatit. v34 Jerusalemimulli uterniarit Absalomilu oqarfigissavat: ›Kiffartorfigiumavakkit, kunngi. Soorlu ataatat kiffartorfigisimagiga, maanna illit taamatut kiffartorfigissavakkit.‹ Taamaalillutit Akitofelip siunnersuutaa maangaannartissinnaavat. v35 Aammattaarmi palasit Sadoki Ebjatarilu tassaneeqatigissavatit, kunngikkormiunillu tusakkatit tamaasa taakkununnga nalunaarutigisassavatit. v36 Akima'asi Sadokip ernera Jonatanilu Ebjatarip ernera tassaniimmata taakku uannukartissavasi tusakkassinnik tamanik nalunaarfigiartortillunga.« v37 Absalomip Jerusalemimut pinera nalerorlugu aamma Hushaji Daavip Ikinngutaa tassunga pivoq. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 16 v1 Daavi qaqqap qaavata ungataani ingerlangaatsiareersoq Mefiboshetip kiffaata Sibap parsiarpaa nassarlugit siutituut issiaatsersimasut marluk; taakkua nammappaat timiusat 200-t, seqquluttut tiggussimasut 100-t, paarnat 100-t qummuattarlu viinnimik imalik. v2 Kunngip Siba oqarfigaa: »Tamakku sumunnaappigit?« Siba akivoq: »Siutituut kunngip ilaqutaasa qimusserfigissavaat, timiusat paarnarsuillu sakkutuut neriumaarpaat, viinnilu inoqajuitsumi qasulersut imerumaarpaat.« v3 Kunngi nangippoq: »Naalakkavit ernera sumiikkami?« Sibap kunngi akivaa: »Jerusalemimiiginnarpoq ima oqarami: Maanna Israelikkut aatama kunngeqarfia uannut utertissavaat.« v4 Kunngip Siba oqarfigaa: »Mefiboshetip pigisai tamaasa illit pigilissavatit.« Siba oqarpoq: »Sikillunga pallorpunga, naalagaq kunngi, qanortoq avaaginnitsigiuarlagit!« v5 Kunngi Daavi Bahurimimut pimmat illoqarfimmit aggerpoq angut Saulip eqqarleriissortaanit pisoq Shim'imik atilik Gerap ernera. Perloqqussutinik oqaluppoq v6 Daavi angutitaalu ujaqqanik milloorlugit, uffa sakkutuut tamarmik sakkutuullu sorsullammaat tamarmik kunngi avatangersimagaat. v7 Shim'i perloqqusilluni ima oqaluppoq: »Peerit, toqoraagajuttutit inupiluusutit! v8 Eqqarleriit Saulikkut toqorarakkit maanna Naalakkap akiniarpaatit. Sauli taarserlugu imminut kunnginngortipputit, maannakkulli Naalakkap naalagaaffik ernerpit Absalomip assaanut tunniuppaa. Maanna ajussutsit akiniarneqarpoq, toqoraagajuttuusutit!« v9 Taava Abishajip Serujap ernerata kunngi oqarfigaa: »Sooq qimmip toqungasup taassuma perloqqussavaatit, naalagaq kunngi? Niaqueriartorlara.« v10 Kunngili akivoq: »Serujap erneri, akuliuteqinasi! Shim'i perloqqusimmat Naalakkap peqqusiffigisimassavaa taamaaliorfigeqqullunga, taavalu ima aperineqassanngilaq: Sooq taamaaliorpit?« v11 Daavip Abishaji angutitanilu tamaasa oqarfigai: »Ernerma, nammineq uinimma aammalu, toqunniarsinnaappanga taava una Benjaminikkuusoq suli annerusumik taamaaliorumassannginnerpa? Perloqqusiinnarniarli Naalakkap taamaalioqqusimappani. v12 Immaqa Naalakkap naalliunninni takusassavaanga, immaqalu ullumi perloqqusaanerma taartissaanik pilluartissavaanga.« v13 Daavi sakkutuuni ilagalugit ingerlaannarpoq. Shim'ili akiani qaqqap sivingarnagut Daavi akingersorlugu ingerlalluni perloqqusiuarpoq ujaqqanik miloriartarluni issumillu Daavi nalussivigisarlugu. v14 Kunngi sakkutuunilu tamarmik qasoqqaqalutik apuupput tassanilu qasuersaarlutik. Absalomi Jerusalemimiittoq v15 Taama pisoqartillugu Absalomi Israelikkullu sakkutuui tamaasa ilagalugit Jerusalemimut tikiussimavoq, Akitofelilu ilaavoq. v16 Hushajili Arkikkuusoq Daavip Ikinngutaa tikiukkami Absalomi suaarpaa: »Kunngi inuummersorli! Kunngi inuummersorli!« v17 Absalomip Hushaji oqarfigaa: »Taamaaliornikkut ikinngutinnik ilumoorfiginninnerit takutippiuk? Soormi taava ikinngutit ilaginngiliuk?« v18 Hushajilli Absalomi akivaa: »Taamaaliorumanngilanga. Naalakkap inuillu ukua Israelikkullu tamarmik qinigaannut ililiuppunga, taannalu najussavara. v19 Aammami: Kinaana kiffartuunniariga? Tassaannginnerpa taassuma ernera? Soorlu ataatat kiffartuussimagiga, taama illit kiffartuutissavakkit.« v20 Absalomip Akitofeli oqarfigaa: »Siunnersorniartigut! Qanoq iliussaagut?« v21 Akitofelip Absalomi akivaa: »Ataatavit panerfai illussaarsuaq paareqqullugu uninngatitai iserfigikkit! Taava Israelimiittut tamarmik paasissavaat ilumut ataatannut uuminarsaartutit, tamatuma malitsigisatit sapiillisissavai.« v22 Illussaarsuup qaavani Absalomip inissaanik tuperput, Israelikkullu tamaasa isigitillugit Absalomip ataatami panerfai iserfigai. v23 Tassami taamanikkut Akitofeli siunnersuuteqaraangat oqaasii Guutip imminik siunersiuisunut akissutaasut naleqartinneqartarput. Akitofelip siunnersuutai tamarmik Daavimut Absalomimullu taama pingaaruteqartigipput. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 17 v1 Akitofelip Absalomi oqarfigaa: »Angutit 12.000-it qinerlakka unnuaru aallareersinnaaqqullunga Daavi malersorlugu. v2 Qasusimanera nikallunganeralu iluatsillugit saassutissavara annilaartinniarlugu, taava sakkutuui tamarmik qimaassapput. Kunngi kisiat toqussavara v3 sakkutuuilu tamaasa ilinnut utertikkumaarpakka. Taamaalilluni angut taanna toqunniakkat kisimi toqunneqassaaq sakkutuuili sumik innarlerneqaratik.« v4 Siunnersuut tamanna Absalomip Israelillu utoqqaanertaasa tamarmik iluaraat. v5 Absalomili oqarpoq: »Hushaji Arkikkuusoq aamma qaaqqugallarsiuk, taannattaaq qanoq oqaasissaqarnersoq tusarniarniassavarput.« v6 Hushaji tikiummat Absalomip oqarfigaa: »Ima imalu Akitofeli siunnersuuteqarpoq; siunnersuutaa maleruassanerparput? Isummat nalunaaruk!« v7 Hushajip Absalomi akivaa: »Tamatumuuna Akitofelip siunnersuutaa pitsaanngilaq.« v8 Oqaatsinilu ilavai: »Ilisimassavat ataatat sakkutuuilu qunusuitsorsuusut aammalu nannutut narsamiittutut piaqqaminik arsaarneqartutut kamassimatigisut. Aamma ataatat sorsuttartuuvoq; sakkutuut tammaarsimaffianni unnueqataanavianngilaq. v9 Maannakkorpiaq itersaliat ilaanni allamiluunniit isertorsimassaaq. Akiuutileqqaarnermi sakkutuuit ilaannik toqutaasoqarpat tamanna erniinnaq tutsiutissaaq, tusartullu oqassapput: Absalomip sakkutuui ajorsartitaasimapput. v10 Taavalu qunusuinnerpaasoq løvisulluunniit uummateqaraluaruni qunutsaratarsinnaavoq. Israelimiittummi tamarmik nalunngilaat ataatat pissarsuusoq sakkutuuilu aamma qunullersitassaanngitsuusut. v11 Taamaattumik ima siunnersuivunga: Danimit Be'ersheba tikillugu Israelikkut tamaasa ilinnut katersuutitikkit. Taava sissap sioraasut amerlatigilissaagut, illillu nammineq sorsoqataasariaqarputit. v12 Daavi sumiluunniit najugarisaani tikikkutsigu pakasarlugu saassutissavarput kanernerup nunamut nakkarnerisut amerlatigaluta, taavalu Daavi sakkutuuilu tamarmik ataatsimilluunniit amiakkoqassanngillat. v13 Illoqarfimmullu tunuaraluarpat Israelikkuusugut tamatta illoqarfik taanna allunaasarsuarnik nimerlugu qooqqumut uniassavarput inigigaluani ujaqqamik ataasinnguamilluunniit amiakkuerullugu.« v14 Absalomi Israelikkullu tamarmik oqarput: »Hushajip Arkikkuusup siunnersuutaa Akitofelip siunnersuutaanit pitsaaneruvoq.« Tassamiuna Naalakkap peqqussutigigaa Akitofelip siunnersuutaa ajunngitsoq atortinneqassanngitsoq, Absalomi perlutsikkumagamiuk. v15 Maanna Hushajip palasit Sadoki Ebjatarilu oqarfigai: »Tassa Akitofelip Absalomimut Israelikkullu utoqqaanertaannut siunnersuutaa uangalu siunnersuutiga tusarpasi. v16 Daavi erniinnaq nalunaarfigiartortissiuk inoqajuitsup narsaani unnuissanngitsoq. Erniinnarluinnaq Jordanikkut ikaassaaq. Kisianni kunngi maaniittoq kiffaaluunniit tusagaqassanngilluinnarput.« v17 Jonatani Akima'asilu Rogelip puilasuata killingani inissisimapput. Inussiap arnap nalunaarfigiartortarpai, taakkualu tusakkaminnik kunngi Daavi nalunaarfigiartortarpaat. Illoqarfimmi takutinneq saperput. v18 Nukappiaqqamilli paasisoorneqarput, taassumalu Absalomi tamatuminnga oqaluttuummagu najugartik qimakkasuartariaqarpaat angutillu Bahurimimiup illuanut iserlutik, illullu kaajaluisaani puilasuliaqarmat tassunga aqqarput. v19 Angutip taassuma nuliata ulik puilasuliap qaavanut siaarpaa karrinillu panersiassanik kuisiffigalugu pasinartuerullugu. v20 Absalomip kiffaasa illumut tikiullutik aperimmanni Akima'asi Jonatanilu sumiissoralugit arnap akivai: »Tamaanngaanniit Mikal-ha-Majimimut ingerlaqqipput.« Ujarleraluarlutik naninnginnamikkit Jerusalemimut utiinnarput. v21 Qimagunniariarmatali Jonatani Akima'asilu puilasuliamit qaqillutik kunngi Daavi ima nalunaarfigiartorpaat: »Erniinnaq Jordani ikaarniarsiuk, Akitofeli pillusi ima imalu siunnersuimmat.« v22 Daavip inuillu ilagisaasa tamarmik Jordani ikaarpaat, qaalerneranilu tamarluinnarmik ikaareersimavaat. v23 Akitofelip paasigamiuk siunnersuutini naalanneqanngitsoq siutituujutini issiaatseriarlugu qimusserfigalugu illoqarfimminut angerlarpoq. Tassani aaqqissugassani isumannaajareeramigit imminut qimippoq; ataatamilu ilerfani ilineqarpoq. Daavi Absalomilu sorsuuttut v24 Absalomip Israelikkut tamaasa ilagalugit Jordani ikaarmagu Daavi illoqarfimmut Mahanajimimut pereersimavoq. v25 Absalomip Amasa Joabimut taarsiullugu sakkutuunut naalaganngortissimavaa. Amasa Ismaelikkuusup Jitramik ateqartup erneraa. Jitrap Abigali Nahaship pania Serujap Joabip anaanaata qatanngutaa nuliaraa. v26 Israelikkut Absalomilu Gileadimi tammaarput. v27 Daavi Mahanajimimut tikiummat Shobi Nahaship ernera Ammonikkuusoq Rabbameersoq Makirilu Ammielip ernera Lodebarimioq Barzillajilu Gileadikkuusoq Rogelimimioq aggerput makkuninnga aatsillutik: v28 Siniffinnik, puugutaasanik immersakkanillu marraasunik. Aamma nassarput qajuusiassanik suaasiassanillu, qajuusanik karrinillu sikatsitanik, eertaasanik linsinillu, v29 tungusunnitsuummik, immummik kinersitamik, savanik nersussuillu immuannik immussualianik Daavip sakkutuuisalu nerisassaannik, isumalioramik: »Sakkutuut inoqajuitsumiissimagamik kaalersimassapput qasusimassallutik imerusussallutillu.« Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 18 v1 Daavi sakkutuut ilagisani naatsorsoriarlugit sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasussanik ivertitsivoq. v2 Taava sakkutuut pingasuinngortillugit immikkoortiterpai. Immikkoortunut siullernut Joabi naalaganngortippaa, aappaannullu qatanngutaa Abishaji Serujap ernera pingajuinullu Ittaji Gatimioq. Kunngip sakkutuut oqarfigai: »Uangattaaq sorsukkiartoqatiginiarpassi.« v3 Sakkutuulli akipput: »Taamaaliussanngilatit! Uagummi qimaatitaagaluarutta tamanna soqutigineqarpallaarnavianngilaq, allaallu affavut toqutaagaluarpata aamma tamanna soqutigineqarpallaarnavianngilaq. Illilli uagut ilatsinnit 10.000-nit naleqarneruvutit. Taamaattumik ajunnginnerussaaq illoqarfimmiiginnarlutit ikioriartornissatsinnut piareersimaannaruit.« v4 Kunngi akivoq: »Iluarisassinnik iliussaanga.« Taava kunngi illoqarfiup isaaffiata saniani inissippoq, sakkutuullu hundredekkuutaarlutik tuusintikkuutaarlutillu aallararput. v5 Kunngip Joabi Abishajilu Ittajilu ima peqqusiffigisimavai: »Inuusuttoq Absalomi peqqarniisaarfigivallaarniaqinasiuk.« Sakkutuullu tamarmik tusaavaat kunngip sakkutuut naalagaat taama peqqusiffigigai. v6 Taava Daavip sakkutuuisa Israeli saassukkiartorpaat, Efraimillu Orpippassuini sorsuupput. v7 Tamaani Israelikkut Daavip sakkutuuinit ajugaaffigineqarput, ullormilu tassani angutit 20.000-it toqutaapput. v8 Nunap ilaa tamanna tamarmi sorsuffiulerpoq; ullormilu tassani orpippassuarni ajunaartut panakkut nungutitaasunit amerlanerupput. Absalomi toqusoq v9 Absalomi piaarinaatsortumik Daavip sakkutuuinit takuneqarpoq. Siutitoorsuup qimusserfigisaata orpissuup egip avalequtai ataaqqummagit Absalomi nutsaminik orpimmut naatippoq silaannarmilu nivingalerluni siutitoorsuaq qimusserfigisani ingerlaqqiinnartoq. v10 Sakkutuut ilaata tamanna takugamiuk Joabi ornillugu oqarfigaa: »Aatsaannguaq takuara Absalomi orpimmi egimi naateqqasoq.« v11 Joabip angut taanna oqarfigaa: »Takugakku sooq erniinnaq toqunngiliuk? Toqussimagaluarukku sekelinik sølviusunik qulinik qiterummillu akilissagaluarpakkit.« v12 Angutilli Joabi akivaa: »Sekelinik 1.000-inik akilerniarneqaraluarumaluunniit kunngip ernera ajoquserniarsinnaanngilara! Namminermi tusaavarput kunngip illit Abishajilu Ittajilu oqarfigigaasi: ›Inuusuttoq Absalomi ajoquserniaqinasiuk!‹ v13 Sooq inuunera navianartorsiortissavara? Kunngi sumilluunniit isertuunneqarsinnaanngilaq, illillu akuliunnavianngikkaluarputit!« v14 Joabili oqarpoq: »Piffissaajaatiginianngilakkit!« Taava qalugiusanik pingasunik tigusivoq Absalomilu suli uumalluni orpiup egip avalequtaani nivingasoq sakiaasigut taakkuninnga kapillugu. v15 Inuusuttullu qulit Joabip sakkuminik tigumiussisaasa Absalomi iluaat toqullugulu. v16 Joabi sulluartaammik qarlortartitsimmat Daavip sakkutuuisa Israelikkut malersorunnaarpaat Joabip sakkutuut asattuukkumammagit. v17 Absalomi itersarsuarmut orpippassuarniittumut igippaat ujarassuarnillu matoorlugu. Tamatuma nalaani Israelikkut tamarmik qimaallutik angerlareersimapput. v18 Absalomi inuugallarami Kunngip Qooruani imminut ujaqqamik napasuliuussimavoq ima oqarluni: »Erneqanngilanga aterma eqqaamaneqaatissaanik.« Ujarak napasoq taanna aterminik taaguuserpaa, ullorlu manna tikillugu Absalomip Eqqaassutissiaanik taaneqartarpoq. v19 Akima'asi Sadokip ernera oqarpoq: »Kunngi oqariartorfigilara Naalakkap eqqortuliorluni ajugaasussanngortissimagaa akeraanut.« v20 Joabilli akivaa: »Ullumi tipaatsunnartumik oqariartuutissaqanngilatit. Ulloq alla taamaaliorumaarputit, ullumili taamaaliussanngilatit. Kunngimmi ernera toquvoq.« v21 Taava Joabip Nubiamioq oqarfigaa: »Kunngi takusannik nalunaarfigiartorniaruk!« Nubiamiup Joabi pallorfigaa arpaannarlu aallarluni. v22 Akima'asilli Sadokip ernerata Joabi kimigiiserfigiuarpaa oqarlunilu: »Qanorluunniit pisoqassagaluarpat arpallunga Nubiamioq malinniarpara.« Joabi oqarpoq: »Sooq taamaaliorumavit, ernera, akissarsissutiginavianngilat.« v23 Akima'asili akivoq: »Soqutaanngilaq, arpaarniarpunga.« Joabip oqarfigaa: »Qaami arpaaginnarniarit!« Akima'asillu Jordanip Qooruanut aqqusinikkut arpalluni Nubiamiumit siulliulluni apuuppoq. v24 Daavi isaaffiit marluk akornanni issiavoq. Alapernaarsuisuutitarli isaaffiup qaavanut qaqivoq qarmamukarlunilu. Takulerpaalu angut arpalluni aggersoq kisimiilluni. v25 Suaarluni tamanna nalunaarutigimmagu kunngi oqarpoq: »Kisimiikkuni nalunaarutissaqarsimassaaq.« Arpattorli qanillimmat v26 alapernaarsuisuutitap angut alla arpalluni aggersoq takuleramiuk matumik paarsisoq kalerrippaa: »Angut arpalluni aggerpoq. Kisimiippoq.« Kunngi oqarpoq: »Taannattaaq nalunaarutissaqarsimassaaq.« v27 Alapernaarsuisuutitaq oqarpoq: »Siulleq arpaasiatigut ilisarnarpoq tassaasoq Akima'asi Sadokip ernera.« Kunngi oqarpoq: »Taanna angutaagami ajunngitsoq qularnanngitsumik tipaatsunnartumik oqariartuuteqassaaq.« v28 Akima'asip kunngi suaarpaa: »Eqqissigit!« nunamullu pallorfigalugu. Taava oqarpoq: »Qujanarsili Naalagaq Guutit, naalakkannik kunngimik pinerliiniartut unitsimmagit.« v29 Kunngi aperivoq: »Inuusuttoq Absalomi ajunngila?« Akima'asip akivaa: »Kunngip kiffaata Joabip aallartimmanga uivertorsuusut takugaluarpakka. Qanorli pisoqarneranik ilisimasaqanngilluinnarpunga.« v30 Kunngi oqarpoq: »Illuaamillutit ikunga pigit!« Illuarpoq qeqqiinnarlunilu. v31 Taamaalisorlu Nubiamioq tikiulluni oqarpoq: »Naalagara kunngi, oqariartorfigineqarputit Naalakkap eqqortuliorluni ullumi ilinnut sorsuttunut tamanut ajugaasussanngortikkaatit.« v32 Taava kunngi aperivoq: »Inuusuttoq Absalomi ajunngila?« Nubiamioq akivoq: »Qanortoq naalakkama kunngip akerai ilinnullu pikitsitsisut tamarmik inuusuttutut taassumatut pineqarilit!« Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 19 v1 Kunngi assut annilaarpoq, illoqarfiullu isaaffiata qaavani inimut iserluni qissaserpoq; pisoqattaartuarporlu oqalullunilu: »Ernera, Absalomi, ernera, ernera, Absalomi! Illit pinnak uanga toqusimasariaqaraluarpunga! Absalomi, ernera, ernera!« v2 Joabi nalunaarfigineqarpoq kunngi Absalomip toqunera aliasuutigalugu qiasoq. v3 Ajugaasimanerlu ullormi tassani sakkutuunut tamanut aliasuutinngorpoq tutsiummat kunngip ernermi toqunera aliasuutigigaa. v4 Ullormi tassani sakkutuut allanut takutinnaveersaarlutik illoqarfimmut isertarput sorsuffimmit qimaatitaasimallutik kanngusuttut assigalugit. v5 Kunngilu kiinnani ulillugu nipituumik kappialavoq: »Ernera, Absalomi, Absalomi, ernera, ernera!« v6 Taava Joabi kunngimut iserpoq oqarfigalugulu: »Ullumi ilinnik erninnillu paninnillu nuliannillu panerfannillu annaassisut pakatsisippatit. v7 Uumissortitit nuannaraatit asasitillu uumissorlugit. Ullumimi paasinarsivoq sakkutuuit naalagaat sakkutuuinnaallu sussarinngikkitit. Ullumi qulariunnaarpara iluariinnarsimassagaluarit Absalomi inuuginnarsimagaluarpat uagullu tamatta toqusimalluta. v8 Maanna nikuigit, anillutillu sakkutuutit qiimmassaataasunik malugitinniarlugit oqaluffigiartorniakkit. Naalagarmi naqqissigalugu uppernarsaavunga: Taamaaliunngikkuit aqagu ullaakkut sakkutuuit pinngitsoqaratik qimareersimassavaatsit. Tamannalu perlunnit inuusuttuuninnit mannalu tikillugu misigisartakkannit tamanit ilinnut ajoqutaanerussaaq.« v9 Taava kunngi illoqarfiup isaaffianut ingikkiartorpoq. Sakkutuuisa tamanna tusaramikku tamarmik kunngip saanut katersuupput. Daavi Jerusalemimut utertoq Israelikkut qimaallutik angerlakaammata v10 Israelip naggueqatigiissortai tamarmik saqitsaatilerput oqarlutik: »Kunngip akeqqatsinnit aniguisissimavaatigut filisterinillu annaassimalluta; taamaattorli nunaminit qimaasariaqarsimavoq Absalomi pissutaalluni. v11 Absalomilu uagutsinnut kunnginngortillugu tanitarput sorsunnermi toqutaammat sooq kunngi taama aajumaataartigaasiuk?« v12 Israelimi tamarmi oqaaserineqartut tamakku kunngip Daavip tusaramigit palasit Sadoki Ebjatarilu oqariartortitsivigai: »Judami utoqqaanertat oqarfigisigit: Ilumut kunngimik aallerniartuni kingullersaassanerpisi? v13 Ilissi nunaqqatigigaluarpassi uineqatigalusi aaqatigalusilu. Ilumut kunngimik aallerniartuni kingullersaassanerpisi? v14 Amasalu oqarfigisiuk: Uineqatiginnginnerpagit aaqatigalutillu? Guutip pillaqattaartuarilinga siunissami tamarmi Joabimut taarsiullutit sakkutuunut naalagaanertanngortissanngikkukkit!« v15 Taamaalillunilu Daavip Judakkut tamaasa imminut ililiutitimmagit taakkua tamarmik oqqersuiffigaat qinnuigalugu kiffani tamaasa ilagalugit uteqqullugu. v16 Kunngilu uterluni Jordanimut pimmat Judakkut parsiaasut Gilgalimeereerput kunngi Jordanikkut ikaaqatigiumallugu. v17 Shim'ip Gerap Benjaminikkuusup Bahurimimiup ernerata Judakkut ilagalugit tuaviinnaq kunngi Daavi naaperiarpaa v18 angutit 1.000-it Benjaminimeersut ilagalugit. Aamma Siba Saulip inoqutaasa kiffaat ernini 15-it kiffanilu 20-t ilagalugit kunngip tikinnissaa sioqqullugu Jordaniliarsimavoq. v19 Naloraarissakkut ikaarsimapput kunngip ilaqutai ikaartikkumallugit kunngilu kiffartorfigiumallugu. Kunngi Jordanikkut ikaalermat Shim'ip Gerap ernerata pallorfigaa v20 oqarluni: »Naalagaq, pisuutitassaateqinanga ajortuliara pillugu. Puioruk kiffavit ajortuliornera taamani Jerusalemimit aallaravit; naalagaq, kunngi, tamanna eqqarsaatigiunnaarniaruk. v21 Nalunngilara ajortuliorsimallunga, naalagaq; ullumili Josefikkunnit tamanit siullersaallunga aggerpunga naaperiarlutit, naalagaq kunngi.« v22 Taava Abishaji Serujap ernera oqarpoq: »Shim'i toqutaassannginnerpa Naalakkap tanitaa perloqqusimagamiuk?« v23 Daavili akivoq: »Serujap erneri, akuliuteqinasi! Ilumut ullumi akerliuffiginiarpisinga? Ullumi Israelimi toqutaasoqassanngilaq, maanna paasilluarakku Israelimut kunngiullunga.« v24 Kunngip Shim'i oqarfigaa: »Toqussanngilatit!« Tamatuminngalu uppernarsaaffigaa. v25 Mefiboshetip Saulip ernutaata aamma kunngi parsiarpaa. Ullormit kunngip qimaalluni aallarfianit ulloq ajorani Jerusalemimut uterfia tikillugu isikkani asassimanngilai uminilu illaarsimanagit atisanilu errortissimanagit. v26 Parsiaalluni Jerusalemimit tikiummat kunngip oqarfigaa: »Mefibosheti, sooq aallaqatigisimanngilinga?« v27 Akivoq: »Kiffama salloqittaraminga, naalagaq kunngi. Peqqusiffigigaluarparami siutituujutiga issiaatseqqullugu kunngi malikkumagakku, nalunngilammi nukillaarsimasuusunga, naalagaq! v28 Kiffama sallutigisimavaanga, naalagaq kunngi; illilli Guutip inngiliatut ipputit, naalagaq kunngi. Iluarisannik iliorfiginiannga! v29 Uffa ilinnut ajornarsimassanngikkaluartoq ataatama eqqarlerisai tamaasa toqutissallugit nerrivinni nereqataasartunut ilanngussimavarma, naalagaq kunngi. Sumimmi taava pissutissaqarnerpunga kunngimut naammagittaalliuuteqassallunga?« v30 Kunngip oqarfigaa: »Oqalunnerit naammalerpoq! Maanna aalajangiivunga illit Siballu narsaatit avissagisi.« v31 Mefiboshetip kunngi akivaa: »Tamaasa tiguinnariannguarligit, ajoratit uteravit uannut naammappoq, naalagaq kunngi.« v32 Barzillajip Gileadikkuusup aamma Rogelimimit aterluni kunngi Jordanimut qanisimavaa tassanilu avissaarlugu. v33 Barzillaji utoqqarsuuvoq 80-inik ukioqarluni. Pisoorsuugami kunngi Mahanajimimiikkallarmat nerisassaanik imigassaanillu isumagisarsimavaa. v34 Kunngip Barzillaji oqarfigaa: »Jerusalemimut ilaginiannga, tassani isumagiumaarpakkit.« v35 Barzillajilli kunngi akivaa: »Taama utoqqaatigilerlunga kunngi Jerusalemimukaqatigissanerpara? v36 Maanna 80-inik ukioqarama peqqinnartut peqqinnanngitsullu immikkoortissinnaajunnaarpakka. Nerisakka imikkakkalu mamassuseerutitippakka, aammalu angutit arnalluunniit erinarsortut nipaat tusaasinnaajunnaarpara. Sooq taava naalakkannut kunngimut pisarissersuutaassaanga? v37 Jordanikkut ikaaqatigitsiaannarniarpakkit, naalagaq kunngi; sooq kunngip taama atsigisumik akilissavaanga? v38 Angerlaannarlanga uanga illoqarfinni toqujumagama ataatamalu anaanamalu ilerfanni ilisaajumallunga. Aajunali ernera Kimhami; taassuma ilagilisit, naalagaq kunngi, taannalu iluarisannik iliorfigiuk.« v39 Kunngi oqarpoq: »Kimhamip ilagissavaanga, illillu kissaatigisat malillugu iliorfigiumaarpara. Uannit kissaatigisatit tamaasa naammassiumaarpakka.« v40 Taava sakkutuut tamarmik Jordanikkut ikaarput, aamma kunngi. Kunngip Barzillaji kunillugu inuulluaqquaa, taavalu Barzillaji angerlarpoq. v41 Kunngi Kimhami ilagalugu Gilgalimut ikaarpoq. Judakkut sakkutuuisa tamarmik Israelikkullu affaasa kunngi ikaaqatigaat. v42 Maannali Israelikkut tamarmik kunngi ornillugu oqarfigaat: »Suna pillugu qatanngutitta Judakkut kunngi kisermaanniarlugu taanna ilaqutaalu sakkutuuilu tamaasa Jordanikkut ikaartissimavaat?« v43 Judakkulli tamarmik Israelikkut akivaat: »Uagut kunngi qanigisarinerpaavarput! Soormi taamaaliornerput pillugu kamappisi? Kunngi iluaqutiginiarsimanerparput pissarsiffiginiarlugulu?« v44 Israelikkulli akipput: »Uagut kunngi, aammami Daavi, ilissinnit quleriaammik pissarineruarput. Sooq taava qaangiinnagassaatippisigut? Uagut siulliulluta kunngi utertinniarsimannginnerparput?« Judakkulli suli Israelikkunnit sukanganerusumik akipput. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 20 Sheba pikitsitsisoq v1 Tamaaniittoqarpoq inupiluusumik Shebamik atilimmik, Bikrip erneranik Benjaminikkuusumik. Taanna sulluartaammik qarlortartitsilluni suaarpoq: »Daavi pisassaqarfiginngilarput, Isajip ernera kingornussassaqarfiginngilarput. Angerlaannaritsi, Israelikkuususi!« v2 Israelikkut tamarmik Daavi qimallugu Sheba Bikrip ernera ingerlaqatigaat. Judakkulli kunngertik ilumoorfigalugu katersuuffigaat Jordanimillu Jerusalemimut ingerlaqatigalugu. v3 Daavi Jerusalemimut angerlarami panerfani qulit illussaarsuani paareqqullugu uninngatitani illumut paarineqarfissaannut pisippai pisariaqagaannillu pilersorlugit; kingornali innaatinngilai. Ulloq toquffitsik tikillugu tassani mattussaapput uillarnertut inuullutik. v4 Kunngip Amasa oqarfigaa: »Judakkut sakkulersortikkit, maannamiillu ullut pingajussaanni maaniikkisi!« v5 Taava Amasa aallarpoq Judakkut sakkulersortikkiartorlugit. Imminulli piffissarititaq qaangerlugu mulummat v6 Daavip Abishaji oqarfigaa: »Maanna Sheba Bikrip ernera Absalomimit suli annerusumik uatsinnut ulorianartunngorpoq. Taamaattumik sakkutuukka ilaliullugit malersoruk, illoqarfiit pallittaalisaliukkat taassumunnga pigileqqunagit periarfeeruteqqunatigulu!« v7 Taava sakkutuut Joabip siulersugai kreterillu pleterillu sakkutuullu sorsullammaat tamarmik Abishaji ilagalugu Jerusalemimit aallarput Sheba Bikrip ernera malersoriartorlugu. v8 Ujarassuaq Gibeonimiittoq tikimmassuk Amasa tassunga pereersimavoq. Joabi qallersaammik sorsulluni atortakkaminik atisaqarpoq. Qaavatigullu qiterusersimavoq panartalimmik puuminiittumik makisimminut aalajangersimasumik. Sassaleriarmat taanna katappoq. v9 Joabip Amasa oqarfigaa: »Ajunngilatit, qatanngutiga?« Talerpimminillu Amasa umiisigut tiguaa kuninniarlugu. v10 Amasalli savissuaq Joabip tigummisaa mianersorfiginngilaa, Joabillu taassuminnga akuaagut kapivaa ataaseerlugu erlavii nunamut nakkartillugit. Taavalu Joabip nukaatalu Abishajip Sheba Bikrip ernera kingumut malersulerpaat v11 Joabip sakkutuuisa ilaat timip toqungasup saniani uninngasoq ima suaartartillugu: »Joabimik isumaqatiginnittut Daavimullu iliusut tamarmik Joabi malillissuk!« v12 Amasa aanaaqaluni aqqusinermi orloqqavoq. Angutillu takugamiuk sakkutuut tamarmik tassani unerartut Amasa aqqusinermit narsaammut assakartippaa qallersaammillu ulillugu, saneqquttummi tamarmik takuaat uniffigalugulu. v13 Amasa aqqusinermit peerneqarmat tamarmik Joabi malillugu aallaqqipput Sheba Bikrip ernera malersorlugu. v14 Shebap Israelip naggueqatigiissortai tamaasa aqqusaartorsimavai illoqarfik Abel-Bet-Ma'aka tikillugu, Bikrikkullu eqqarleriit angutitaat tamarmik katersuullutik tassunga ilagaat. v15 Daavip sakkutuuisa Sheba Abel-Bet-Ma'akami unguaat, illoqarfillu kaajallallugu ippiliugaliorput qarmaq avalleq tikillugu; sakkutuullu Joabip ilagisaasa tamarmik qarmarsuaq aserorternialerpaat uppitinniarlugu. v16 Arnarli silatooq illoqarfimmit suaarpoq: »Tusaagitsi! Joabi oqarfigisiuk qanilleqqullugu, oqaloqatigiumagaluarakku.« v17 Qanillimmallu arnaq oqarpoq: »Joabiuit?« Angermat arnap oqarfigaa: »Oqaasissakka tusaakkit, naalagaq.« Joabi akivoq: »Tusaavakkit.« v18 Arnaq nangippoq: »Itsaq ima oqartarput: ›Abelimiut siunersiuinnarsigit.‹ Taava suut tamarmik aalajangiiffigineqartarput. v19 Uagut Israelimi qanilaarnersaasut unneqqarinnersaasullu ilagaavut, illilli pilersaarutigaat illoqarfik Israelimi anaanaasutut isigineqartoq piuneerunniarlugu. Sooq illoqarfik Naalakkap pigisaa aserorterniarpiuk?« v20 Joabip akivaa: »Ila aseruinissaq piuneerutitsinissarlu siunertarinngilakka. v21 Naamerluinnaq! Kisianniuna angutip Efraimip qaqqalittaani najugaqartup Shebap Bikrip ernerata assani kunngimut Daavimut silutsissimagaa. Taanna tunniussiuk, taava illoqarfissi qimassavara.« Arnap Joabi akivaa: »Niaqua ilinnut naloriunneqassaaq qarmarsuaq qulaallugu.« v22 Arnap illoqarfiup inui ajunngitsumik siunnersoriartorlugit ornippai, taakkualu Sheba Bikrip ernera niaquerpaat niaqualu Joabimut naloriullugu. Joabi sulluartaammik qarlortartitsimmat sakkutuui tamarmik illoqarfimmit qimagullutik angerlarput, Joabilu kunngimut Jerusalemimiittumut uterpoq. Daavip atorfilittai v23 Joabi Israelimi sakkutuunut tamanut naalagaanersaavoq, Benajalu Jojadap ernera kreterinut pleterinullu naalagaavoq. v24 Adonirami pinngitsaalisaallutik sulisitaasunik nakkutilliisuuvoq. Joshafati Akiludip ernera kunngimut allattuuvoq. v25 Sheja naalagaaffimmi allattuuneruvoq, Sadokilu Ebjatarilu palasiupput. v26 Aammali Ira Jairikkuusoq Daavimi palasiuvoq. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 21 Gibeonimiut akiniaasut v1 Daavip kunngiutilluni ukiut pingasut tulleriit kaannersuaqarmat Naalakkap kiinaa ujarpaa, Naalagarlu akivoq: »Aammut pisuuneq Saulimi eqqarlerisaanilu ippoq, Sauli Gibeonimiunik toqoraammat.« v2 Gibeonimiut Israelikkuunngillat, Amorikkulli amiakkuinut ilaapput; naallu Israelikkut Gibeonimiut illersorumallugit uppernarsaaffigisimagaluaraat Saulip toqorarsimavai Israelikkut Judakkullu sernissornissaat ilungersuutiginermit. Daavip Gibeonimiut qaaqqullugit oqarfigai: v3 »Qanoq iliorfigissavassi, qanorlu iliorlunga ilissinnut isumakkeerfigitissaagut Naalakkap innuttai ilissinnit pilluaqquneqarsinnaaqqullugit?« v4 Gibeonimiut akivaat: »Saulimik eqqarlerisaanillu isumaqatigiinngissuterput sølvi kuultiluunniit atorlugit aaqqinneqarsinnaanngilaq, Israelimilu kimilluunniit toqutsissalluta pisussaanngilagut.« Daavi aperivoq: »Sumimmi piumaffigaasinga?« v5 Taakkulu akipput: »Pineqarpoq angut uatsinnik toqutsiniartoq pilersaaruteqartorlu nungutikkumalluta Israelimi tamarmi amiakkuerulluta. v6 Kinguaavisa ilaat arfineq-marluk uagutsinnut tunniutikkit, Naalakkap saani nivinngassagatsigit Gibeonimi Naalakkap qaqqaani.« Kunngi oqarpoq: »Pissavasi.« v7 Mefiboshetili Jonatanip ernera Saulip ernutaa kunngip asattuuppaa nammineq Jonatanillu Saulip ernerata Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaaqatigiinnertik naapertorlugu. v8 Rispalli Ajjap paniata Saulimut ernertaarisai marluk Armoni Mefiboshetilu Merabillu Saulip paniata Adrielimut Barzillajip Meholakkuusup erneranut ernertaarisai tallimat v9 kunngip Gibeonimiunut tunniuppai; qaqqamilu nivinngarpaat Naalakkap kiinaata saani. Taama taakku arfineq-marluk ataatsikkut toqupput; toqutaapput katersuiffiup ulluini siullerni suaasiassanik katersuiffiup aallartinnerani. v10 Rispap Ajjap paniata atisani aliasuutit qaarsumut siaarpai katersuiffiullu aallartinneraniit toqutaasut siallerfigineqalerserlugit tassaniiginnarluni. Ullukkut qilaap timmiaanut nerisassarsiortunut miffigitsaalisarpai, unnuakkullu nunarsuup nersutaanit nerineqatsaalisarpai. v11 Daavip tusaramiuk Ajjap pania Rispa Saulip panerfaa qanoq iliortoq v12 aallarpoq Saulip erneratalu Jonatanip saarngi Jabeship Gileadimiittup inuinit aallugit; Saulimmi Jonatanillu timaat filisterit Sauli Gilboami ajugaaffigigamikku Bet-Shanip niueriartortarfiani nivinngarsimasaat Jabeshemiut tillissimavaat. v13 Daavip Saulip erneratalu Jonatanip saarngi tassannga tiguai, toqutaasullu saarni ataatsimut katersorpaat v14 ilillugillu Saulip erneratalu Jonatanip saarnginut ilanngullugit Saulip ataataata Kiship ilerfani Selami Benjaminip nunaani. Kunngip peqqussutigisai tamarmik naammassineqarput, kiisalu Guutip nuna saammaappaa. Filisterinut sorsunnerni sapiitsuliornerit v15 Filisterit Israelilu kingumut sorsuutilermata Daavip sakkutuuni ilagalugit aallarpoq filisterillu saassullugit. Daavi qasoqqavoq. v16 Jishbi-Benobi, Rafap kinguaavisa ilaat, qalugiusarsuaqarpoq kanngussaasumik 300 sekelenik oqimaassusilimmik, nutaamillu panaqarpoq. Pilersaarpoq Daavi toqukkumallugu. v17 Abishajilli Serujap ernerata Daavi ikioriartorpaa filisterilu toqullugu. Taava Daavi sakkutuuisa uppernarsaallutik oqarfigaat: »Kingorna sorsukkiartoqatigissanngilatsigut Israelip qullia qameqqunagu.« v18 Kingorna Israelikkut filisterinut sorsoqqilerput Gobimi. Taamanikkut Sibbekajip Hushameersup Safi Rafap kinguaavisa ilaat toquppaa. v19 Gobimi sorsuuteqqileramik Elkananip Jairip Betlehemimiup ernerata Goliati Gatimioq toquppaa. Taassuma qalugiusaata ipua ikaartiteriviup ikaarussuatut silitsigaaq. v20 Taava kingumut Gatimi sorsuutilerput. Tassani anguterujussuaqarpoq assammini isikkaminilu illugiinni arfinilinnik inualimmik, tassa katillugit 24-nik. Aamma taanna Rafap kinguaavisa ilagaat. v21 Taassuma Israeli mitaatigimmagu Daavip angajuata Shim'ap ernerata Jonatanip toquppaa. v22 Toqutaasut taakku sisamat Rafap kinguaavisa Gatimiut ilagaat, taakkulu Daavimit sakkutuuinillu toqutaapput. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 22 Daavip unnersiutiginnissutaa v1 Erinarsugassiaq manna Daavip Naalakkamut erinarsuutigaa taamani Naalakkap aniguisimmani akeqqaminit tamanit Saulillu assaanit. v2 Oqarpoq: Naalagaq tassa qaarsora, pallittaalisara, aniguisitsisiga, v3 Guutiga, qaqqara qimarnguffiga, eqqortinnaveeqqutiga, nassuk annatsitsisiga pallittaalisara, qimarnguffiga, nakuuserfigineqarnermit annaassisiga. v4 Torlulaffigaara Naalagaq, unnersiutigisassaq, annatsitaavungalu akeqqannit. v5 Toqup qaraartuisa avatangersimavaannga, aserornerup kuussuisa patippaannga annilaartillunga. v6 Toqusut inaata qilerutaasa nimersimavaannga, toqullu napiarniutaasa sioorasaarpaannga. v7 Annikilliorninni Naalagaq torlorfigaara suaarlungalu Guutinnut. Naalaffimminit tusarpaanga, nillianera apuuppoq siutaanut. v8 Taava nunarsuaq aalallunilu sajuppoq, qilaap tunngavii sajuppilupput, sajupput sualungaartumik Guuti kamassimammat. v9 Anillagarpoq pujoq sorluinit, nungutitsisorlu inneq qarnanit, taassumannga aniapput aamat ikualasut. v10 Qilak atsillisippaa aqqarlunilu, nuissat taartut tummarfigalugit. v11 Kerubit qimusserfigalugit aallarpoq anorip suluiniilluni. v12 Avatangerneqarsimavoq taarmit, uligalugit nuiarsuit sialuup taartitai. v13 Sioraani qaamanermit aniapput aamat ikualasut. v14 Kallersitsivoq Naalagaq qilammi, Qutsinnerussaartup nipini tutsiutitippaa. v15 Qarsut piseriuppai siammakaatillugit akeqqani, innaallagissamillu annilaarsarlugit. v16 Immap naqqa takussaalerpoq, nunarsuullu tunngavii uleerneqarput sioorasaarineratigut Naalakkap sualungaarneratigut kamannerata. v17 Qutsissumit isaassivoq tigullungalu, qaqillunga imarsuarnit. v18 Annaappaanga akeqqannit pissarsuarnit, uannik uumissuisunit, uannut pissaavallaartunit. v19 Ullormi ajunaarfinni sioorasaarpaannga, kisianni Naalagaq serniginnitsigaara. v20 Ingerlatippaanga nunamut aallariarfittuumut, annaappaanga iluarisarigaminga. v21 Iluarsusera pillugu akilerpaanga Naalakkap, iliorfigaanga akillugu assamma minguissusiat, v22 tassa Naalakkap aqqutigeqqusai atuarakkit, ajortulinnginnamalu Guutinnut. v23 Inassutai tamaasa takkunniitittuarpakka, ileqqoreqqusaalu unioqqutinngilakka. v24 Taassuma peqqusersuitsutut isigaanga, ajortuliornissamullu mianersortarpunga. v25 Iluarnera akillugu iliorfigaanga Naalakkap, takugamiuk minguitsuusunga. v26 Unneqqarissumik iliortarputit unneqqarissumut, assuarnaatsumillu assuarnaatsumut. v27 Peqqusersuitsuunerit takutittarpat peqqusersuitsuusumut, killormoortumilli iliortarlutit peqquserluttumut. v28 Ikiortariallit annaffissittarpatit makitasaarnialli nikanarsisittarlugit. v29 Illimmi qaammaqqutigaakkit, Naalagaq, Naalakkap taarsiorfiga qaammarsarpaa. v30 Illit ikiuinikkut qarmat aseruavakka Guutima ikiuineragut qarmaliat qulaallugit pissillunga. v31 Isornaalluinnarpoq Guutip aqqutaa, Naalakkap oqaasii sukuluipput, taanna eqqortinnaveeqqutigaat taassumani qimarnguffissarsiortut tamarmik. v32 Kinami Guutiua Naalagaq Guutiunngippat, kina qaarsuua Guuterput qaarsuunngippat? v33 Guutiga tassaavoq pissaanermik sakkuliisiga, aqqutinnillu innarluitsunngortitsisoq. v34 Isikkakka oqillassarpai kulavaap isigaasut qattunernilu tummisassaqalersillunga. v35 Akiuunnermik ilikkarsarpaanga pisissi kanngussak qilusinnaanngortillugu talinnik. v36 Eqqortinnaveeqqutinnik illersuutissannik tunivarma, ikiuinerpillu nakussassarpaanga. v37 Allorarneqqortusitipparma, singernikkalu aqullaaqqajaanngillat. v38 Akeqqakka malersorpakka piuneerullugillu, uterpunga aatsaat nungutitaareermata. v39 Nungutippakka sequmisillugillu nikueqqinnaveersillugit, orloraqqapput isikkama killinganni. v40 Sakkulerparma pissaanermik sorsunnissamut, akerartortikka saanni aqullaajorartillugit. v41 Akeqqakka qimaatippatit, akerartortikkalu piuneeruppakka. v42 Suaartaraluarput ikiorneqaratilli, suaartaraluarput Naalakkamut, akinngilaali taassuma. v43 Sequmisippakka pujoralaannanngortillugit tullaaralugillu pikutut. v44 Inuiaat sorsuunneranni annaapparma, inuiaqatigiinnut naalagaaninngortipparma, inuiaat takornartarisama kiffartorfigissavaannga, v45 takornartat maniguuffigissavaannga, tusaamaliinnaruninnga naalattarpaannga, v46 imminnut tunniutiinnarput, isertorfimminnillu aniapput uulillutik. v47 Naalagaq uumavoq! Unnersiutigineqarli qaarsora, Guutiga, qaarsoq annassutiga, qutsissisitaavoq! v48 Guutimuna akiniaasikkaanga, inuiaat isikkama ataannut pisillugit; v49 akeqqannit aniguisipparma, kivillunga akerartortinnit peersipparma nakuusertunillu aniguisillunga. v50 Taamaattumik qutsavigissavakkit, Naalagaq, inuiaat akornanni aqqit erinalimmik unnersiutigissavara. v51 Naalagaq kunnginngortitaminik ajugaatitsingaarpoq ilumoorsutsilu takutillugu tanitaminut Daavimut kinguaassaanullu naassaanngitsumik. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 23 Daavip oqaasii kingulliit v1 Tassa Daavip oqaasii kingulliit: Ima oqarpoq Daavi, Isajip ernera, ima oqarpoq angut Qutsinnerussaartumit saqqummersitaq, Jaakup Guutianit tanitaasoq, Israelip erinarsuutaataani nersusaanerpaaq: v2 Uakkut oqaluppoq Naalakkap anersaava, oqaasii oqqanniipput. v3 Israelip Guutia oqaluppoq, Israelip qaarsuata oqaluffigaanga: Innuttaminik naalakkersuisup naapertuilluarnikkut, siulersuisup Guutimik mianerinnilluni, v4 assigaa ullaap qaamarnga qilammi allaaqqissumi seqernup nuinerani, siallereerneratigut ivikkanik nunamit naalersitsisoq. v5 Inoqutikka taama pineqarput Guutimit. Uanga angerfigeqatigaanga ataavartussamik atortuusussatut pilersitaminik, atatinneqartumik. Annaanneqaatissakkami tamaasa kissaatigisakkalu tamaasa naalersittarpai. v6 Kisianni ajortut tamarmik assigaat kapinartullit igitassat assannik attugassaanngitsut, v7 ulimaat naaligaatillu ipua sakkugalugit aatsaat piiagassat, taavalu ikuallagassat innermi. Daavip sorsuttartuisa pissarsuartaat v8 Daavip sorsuttartuisa pissarsuit aqqi makkuupput: Ishbosheti Hakmonikkuusoq pingasunut siulersortaasoq. Taannaavoq qalugiusaminik qulangiusseqattaartoq angutinut 800-nut ataatsikkut toqutanut. v9 Pissarsuit taakkua pingasut ilaat tulliusoq tassa Eleazari Akoamioq Dodajip ernera. Taassuma Daavi Pas-Dammimimi ilagaa taamani filisterit sorsussallutik katersuummata. Israelikkut sakkutuui tunuaraluarmata v10 taanna akiuuttuarpoq filisterinik toqoraalluni assammi noqartoorluni pannamit kaanngartitassaajunnaarnera tikillugu. Ullormi tassani Naalagaq angisuumik ajugaatitsivoq, sakkutuullu Eleazari malillugu uterput toqutanik ujajaajartuinnarlutik. v11 Kingulleq tassa Shamma Agep ernera Hararimioq. Ilaanni filisterit Lehimi katersuussimapput. Tassaniippoq narsaat linsinik naatitsivik, Israelikkullu filisterinit qimaammata v12 taanna narsaatip qeqqanut qeqqippoq tiguarneqatsaalillugu filisterinillu toqoraalluni, Naalagarlu angisuumik ajugaatitsivoq. v13 Ilaanni 30-usut ilaat pingasut katersuiffiup nalaani Adullamip qaarusuanut Daavimut tikiupput filisterit sakkutuui Refaimip Qooruani tammaarsimatillugit. v14 Daavi taamanikkut pallittaalisami qaqqamiittumi najugaqarpoq, filisterilli sakkutuuisa ilaat salliutitat Betlehemimiipput. v15 Daavi imerusuleqigami oqarpoq: »Kiatoq imermik imiisiviliamit Betlehemimi isaaffiup killinganiittumit aalliullinga?« v16 Pissarsuit taakku pingasut filisterit tammaarfiatigoorlutik imiisiviliamit Betlehemimi isaaffiup killinganiittumit qalusillutik imeq Daavimut aappaat. Daavilli imerumanngilaa, Naalakkamut pilliutigalugu kuerarpaa v17 oqarluni: »Naalakkap taamaaliortinngilluinnarilinga! Angutit inuunertik navianartorsiortillugu aallersut aavat imerumassanerpara?« Taamaattumik imerumanngilaa. Pissarsuit pingasut taakku tassa taamaaliorput. v18 Abishaji Serujap ernera Joabillu qatanngutaa 30-usut naalagaraat. Taassuma qalugiusani angutinut toqutanut 300-nut qulangiuteqattaarpaa, taakkualu 30-t akornanni tusaamasanngorpoq; v19 ilaminillu 30-usunit ataqqineqangaarpoq taakkununngalu siulersuisuulluni, ikkuli pingasut nallersimanngilai. v20 Benaja Jojadap ernera Kabse'elimioq qunusuitsuuvoq sapiitsuliungaartarsimallunilu. Taassuma Moabikkuusup Arielip erneri marluk toquppai. Ilaannilu apisoq imiisiviliamut aqqarluni løveq tassaniittoq toquppaa. v21 Aamma anguterujussuaq Egyptenimioq toquppaa. Egyptenimioq taanna qalugiusamik tigumiaqarpoq, Benajalli unataataannaqarluni saassullugu qalugiusaanik arsaariarlugu taassuminnga toquppaa. v22 Tamakku tamaasa Benajap Jojadap ernerata sapiitsuliarai, pissarsuillu 30-usut akornanni tusaamasanngorpoq. v23 Ilami 30-usut akornanni ataqqisaavoq, taakkuli pingasut nallersimanngilai. Daavip sakkutuunut paarsisiminut naalaganngortippaa. v24 30-usunut uku aamma ilaapput: Asaeli Joabip qatanngutaa, Elkanani Dodop ernera Betlehemimioq, v25 Shamma Harodimioq, Elika Harodimioq, v26 Helesi Peletimioq, Ira Ikkeship ernera Tekoamioq, v27 Abiezeri Anatotimioq, Mebunnaji Hushamioq, v28 Salmoni Akoamioq, Maharaji Netofamioq, v29 Helebi Ba'anap ernera Netofamioq, Ittaji Ribajip ernera Gibeamioq Benjaminimi, v30 Benaja Pir'atonimioq, Hiddaji Nahale-Ga'ashimioq, v31 Abi-Alboni Arbamioq, Azmaveti Bahurimimioq, v32 Eljakba Sha'albonimioq, Jasheni Gizonimioq, v33 Jonatani Shammap ernera Hararimioq, Akiami Shararip ernera Hararimioq, v34 Elifeleti Akasbajip ernera Ma'akamioq, Eliami Akitofelip ernera Gilomioq, v35 Hesro Karmelimioq, Pa'araji Arabimioq, v36 Jig'ali Natanip ernera Sobamioq, Bani Gadikkuusoq, v37 Seleki Ammonikkuusoq, Nakraji Be'erotimioq Joabip Serujap ernerata sakkuminik tigumiussisaa, v38 Ira Jattirimioq, Garebi Jattirimioq v39 Urialu Hittikkuusoq, katillugit 37-it. Samuelimik allakkat aappaat 2 Sam 24 Inuit kisinneqartut nappaallu toqoraataasoq v1 Naalakkap Israeli kingumut kamaatingaalerpaa, Daavimullu inuit kamassaartinnialerpai oqarluni: »Israeli Judalu kisinneqartikkit!« v2 Kunngip Joabi sakkutuut naalagaanertaat oqarfigaa: »Danimit Be'ersheba tikillugu Israelip naggueqatigiissortai tamaasa angalaffigalugit inuit naatsorsukkit, qassiunersut ilisimajumagakku.« v3 Joabip akivaa: »Naalakkap Guutivit suli inuutillutit inuit 100-riaammik allaat amerlisikkiligit, naalagaq kunngi, sunali pillugu naatsorsorumallerpigit, naalagaq kunngi?« v4 Joabilli sakkutuullu naalagaanertaasa allat kunngi naalaannartariaqarpaat. Qimallugu aallarput Israelikkut naatsorsoriartorlugit. v5 Jordani ikaarlugu Aro'eri illoqarfillu qooqqup qeqqaniittoq aallarnerfigaat, taavalu Gadimut Jazerimullu ingerlaqqillutik. v6 Taava Gileadimut nunamullu Taktim-Hodshimut pipput ingerlaqqillutillu Danimut Ijjonimullu tassanngaanniillu Sidonip tungaanut sangullutik. v7 Taava tikippaat pallittaalisaq Tyrusi aamma Hivvikkut Kana'anikkullu illoqarfii tamaasa, kiisalu Be'ershebamukarput Judap kujasissortaaniittumut. v8 Qaammatillu qulingiluat ullullu 20-t nuna tamaat angallavigereersimallugu Jerusalemimut uterput. v9 Joabip kunngi inuit naatsorsorneqartut amerlassusiannik nalunaarfigaa; Israelimi angutit sakkulisarsinnaasut 800.000-iupput, Judamilu 500.000-iullutik. v10 Taavali Daavi inuit kisinneqartereerlugillu ilerasulerpoq, Naalagarlu oqarfigaa: »Ajortuliorsimaqaanga. Maannali, Naalagaq, kiffat ajortuliaanik isumakkeerfiguuk, sianiitsuliungaarsimavungami.« v11 Daavi ullaakkut makikkami Naalakkap oqaasia pruffiitimut Gadimut Daavip siulittuisartuanut pereersimavoq imaalluni: »Daavimut oqariartorit: v12 Ima oqarpoq Naalagaq: Pingasunik qinigassippakkit. Taakkua arlaat qinissavat, taanna ilinnut pisussaatikkumaarpara.« v13 Gadip Daavi ornillugu nalunaarfigaa: »Kaanneq ukiuni pingasuni nunanni atuuttussaq nalliuteqquiuk? Imaluunniit akeqqannit qimaatinneqarlutit qaammatini pingasuni taakkunannga malersorneqarumavit? Imaluunniit nunanni nappaat toqoraataasoq ulluni pingasuni atuutissava? Aallartitsisiga qanoq akissanerlugu eqqarsaatigilluarniaruk!« v14 Daavip Gadi akivaa: »Annikilliuleqaanga. Guutilli assaanut tunniutiinnarniarta nallittuissusia angeqimmat; inuilli assaannut pisinneqarumanngilanga!« v15 Taava Naalakkap nappaat toqoraataasoq Israelimut nalliutitippaa, ullaamillu tassannga aallarnerluni atuuppoq piffissaq Naalakkap aalajangigaa tikillugu, inuillu ilaat 70.000-it toqorarput Danimit Be'ersheba tikillugu. v16 Inngililli Jerusalemi piuneerutissallugu assani isatsimmagu Naalakkap perlutsitsineq peqqissimissutigilerpaa inngililu inunnik ajunaartitsisoq oqarfigalugu: »Naammalerpoq, assat Jerusalemimut silutsisimajunnaarniaruk!« Taamaalisukkut Naalakkap inngilia Aravnap Jebusikkuusup karrertaajaaviata sanianiilersimavoq. v17 Daavip inngili inunnik perlutsitsisoq takuleramiuk Naalagaq oqarfigaa: »Uangaana ajortuliortunga, uangaana pinerluttuliortunga, savaatilli uku qanoq ilioramik? Uumaangaa, uanga ataatamalu kinguaavi kisitta pillarniartigut!« v18 Ullormi tassani Gadip Daavi ornillugu oqarfigaa: »Aravnap Jebusikkuusup karrertaajaaviani Naalakkamut pilliivimmik nappartitsiartorit!« v19 Daavi karrertaajaaffimmut majuarpoq Naalakkap peqqussutaa Gadip oqaatigisaa naalallugu. v20 Aravnap takuleramiuk kunngip kiffaasalu ornikkaanni sassarluni kunngi nunamut pallorfigaa. v21 Aperivoq: »Suna pillugu kiffat ornippiuk, naalagaq kunngi?« Daavip akivaa: »Karrertaajaavik una pisiarerusuppara tassani Naalakkamut pilliiviliorniarama nappaat inunni toqoraataasoq kipitinneqaqqullugu.« v22 Aravnap Daavi oqarfigaa: »Karrertaajaaviutiga akeqanngitsumik piniaruk iluarisannillu pilliillutit, naalagaq kunngi. Aajuku ussigit ikikkagassatut pilliutigisassatit aammalu qamutit sequtserutit ussigillu uniuserfiat qisugisassatit. v23 Tamakku tamaasa Aravnap ilinnut tunissutigai, kunngi. Qanortoq Naalakkamut Guutinnut saammaannarsigit,« Aravna kunngimut oqarpoq. v24 Kunngilli akivaa: »Naagga, ilinnit pisiariinnassavakka akissaat naammatsillugu akilerlugit Naalakkamut Guutinnut pilliiumanngilanga ikikkagassanik akilersimanngisannik.« Taava Daavip karrertaajaavik ussigillu pisiarai sekelinik sølviusunik 50-inik akilerlugit. v25 Tassanilu Daavi Naalakkamut pilliiviliorpoq pilliutinillu ikikkagassanik nereqatigiissutissanillu pilliilluni. Naalakkallu nuna tamaat nallittorlugu perluk Israelimi kipitippaa. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 1 Adonija Salomolu kunnginngorniuttut v1 Kunngi Daavi utoqqalingaarami qipittorneqaraluaraangamiluunniit uunnanneq sapilerpoq. v2 Taava kiffaasa oqarfigaat: »Qinerliuttariaqaraluarputit, naalagaq kunngi, niviarsiamik ilinnut kiffartortussamik paaqqinnittussamillu, kunngi. Pakkussimaleraangakku, naalagaq kunngi, uunnattassaatit.« v3 Israelimi tamarmi ujarlerput arnamik inuusuttumik pinnersumik, pissarsiaraallu Abishagi Shunemimioq; taannalu kunngimukaappaat. v4 Niviarsiaq assut pinnerpoq. Taassuma isumagaa paaqqillugulu; kunngilli innaatinngilaa. v5 Adonija, Haggitip ernera, assut imminut pingaartittuuvoq, oqarporlu: »Uanga kunnginngortussaavunga.« Qamutinik hestinillu pissarsivoq sakkutuussarsillunilu angutinik 50-inik paarsisussaminik. v6 Ataataata naqqissunngisaannarsimavaa imalu oqarfigisimanagu: »Sooq-una taamaaliortutit?« Adonija angutaavoq inugissoq, Absalomimillu nukarliulaannguarpoq tulleralugu. v7 Joabi Serujap ernera palasilu Ebjatari isumaqatiginiarpai, taakkulu Adonijamut ililiupput. v8 Kisianni palasi Sadoki, Benaja Jojadap ernera, pruffiiti Natani, Shim'i, Re'i Daavillu sakkutuui sorsullammaat Adonijamut ililiutinngillat. v9 Taava Adonija savanik, ussinnik nersutinillu puallarsakkanik toqutsivoq Zoheletip Ujaraata Rogelip puilasuata killinganiittup saniani, qaaqquaalu qatanngutini kunngip erneri tamaasa Judakkuusullu kunngimi kiffartortuusut tamaasa. v10 Kisianni pruffiiti Natani, Benaja, sakkutuut sorsullammaat qatanngunnilu Salomo qaaqqunngilai. v11 Taava Natanip Salomop anaanaa Batseba oqarfigaa: »Tusarpiuk Adonija, Haggitip ernera, naalagarput Daavi arajutsisillugu kunnginngorsimasoq? v12 Illit inuunerit ernerpillu Salomop inuunera annaassinnaaniassagakkit maanna siunnersorumavakkit v13 erniinnaq kunngimut Daavimukaqqullutit imalu oqarfigalugu: ›Uppernarsaasimannginnerpit, naalagaq kunngi, ernera Salomo kingoraarlutit kunnginngussasoq issiavissaarsuannilu issiassalluni? Taavami sooq Adonija kunnginngorpa?‹ v14 Tassaniillutit kunngi oqaloqatigitillugu takkukkumaarpunga oqaatsivillu eqqortuunerat uppernarsarlugu.« v15 Batseba kunngimukarpoq sinittarfianullu iserluni. Kunngi utoqqalisimaqaaq, Abishagillu Shunemimiup paaqqivaa. v16 Batsebap sikiffigaa kiinni nunamut tutsillugu. »Suniarpit?« kunngi aperivoq. v17 Batseba akivoq: »Naalagaq! Naalagaq Guutit naqqissigalugu uppernarsaareeraluarputit ernera Salomo kingoraarlutit kunnginngussasoq issiavissaarsuannilu issiassalluni. v18 Maannali Adonija kunnginngorsimavoq illit sianiginngisannik. v19 Ussinnik, nersutinik puallarsakkanik savanillu amerlasuunik toqutsisimavoq qaaqqusimallugillu kunngip erneri tamaasa, palasi Ebjatari sakkutuullu naalagaanertaat Joabi. Kisianni kiffat Salomo qaaqqusimanngilaa. v20 Naalagaq kunngi, Israelikkut tamarmik pissangallutik qanoq oqaaseqarumaarnissat utaqqivaat. Nalunaarfigitigut naalagara kunngi kingoraarlugu kina kunnginngussasoq. v21 Taamaaliunngikkuit siuaasanni qasuersaalereeruit uanga erneralu Salomo pisuutitaajumaarpugut.« v22 Tassaniilluni kunngi suli oqaloqatigigaa pruffiiti Natani tikiuppoq. v23 Kunngi nalunaarfigineqarpoq pruffiiti Natani tikiuttoq, kunngimullu sassarami nunamut pallorfigaa. v24 Natani oqarpoq: »Naalagaq kunngi, oqarsimavit Adonija kingoraarlutit kunnginngussasoq issiavissaarsuannilu issiassalluni? v25 Taanna ullumi aterpoq ussinnik nersutinillu puallarsakkanik savanillu amerlaqisunik toqutsiartorluni qaaqqusimavaalu kunngip erneri tamaasa sakkutuunullu naalagaanertaasut palasilu Ebjatari. Maanna taakkua Adonija nereqatigaat imeqatigalugulu, suaartarpullu: Kunngi Adonija inuummersorli! v26 Uangali kiffat palasilu Sadoki Benajalu Jojadap ernera kiffallu Salomo qaaqqunngilaatigut. v27 Naalagaq kunngi, tamakku illit peqqussutigisimavigit uangalu kiffat ilisimatinnanga kina kingoraarlutit kunnginngussanersoq?« v28 Kunngi Daavi akivoq: »Batseba qaaqqujuk!« Batseballu sassarfigimmani saavani qeqarluni v29 kunngi uppernarsaavoq oqarluni: »Ilumut uumammat Naalagaq navianartunit tamanit uannik aniguisitsisimasoq: v30 Naalagaq Israelip Guutia naqqissigalugu uppernarsaasimavunga ernerit Salomo kingoraarlunga kunnginngussasoq issiavissaarsuarmilu issiassalluni taarserlunga. Taama uppernarsaanera ullumi eqqortinniarpara.« v31 Batsebap kunngi nunamut pallorfigaa oqarlunilu: »Qanortoq naalagara kunngi Daavi naassaanngitsumik inuugili!« v32 Kunngi Daavi oqarpoq: »Palasi Sadoki pruffiitilu Natani Benajalu Jojadap ernera qaaqqutissigit.« Tikiummata kunngip v33 oqarfigai: »Angutitakka katersorsigit, erneralu Salomo uanga siutitoorsuaatinnut qaqitillugu Gihonimut atertissiuk. v34 Tassani palasip Sadokip pruffiitillu Natanip tanissavaat Israelimut kunnginngortillugu, sulluartaammillu qarlortassaasi suaarlusilu: Kunngi Salomo inuummersorli! v35 Taava ingerlaqatigalugu tamaanga majuassaasi, issiavissaarsuannullu ingissaaq. Kingoraarlunga kunngiussaaq, Israelimut Judamullu naalagaaninngortippara.« v36 Benajap Jojadap ernerata kunngi akivaa: »Taama pili! Qanortoq Naalagaq, naalakkama kunngip Guutia, taamatuttaaq oqarli! v37 Naalakkap Salomo najorliuk ilinnik najuisimanermisut, issiavissaarsualu illit pinnit suli pissaanerulersikkiliuk, naalagaq kunngi.« v38 Taava palasi Sadoki, pruffiiti Natani, Benaja Jojadap ernera, kreterit pleterillu aterput, Salomolu kunngip Daavip siutitoorsuaataanut qaqitippaat Gihonimullu ingerlallugu. v39 Palasip Sadokip nassuk uuliamik imalik Tupermit tiguaa Salomolu tanillugu. Sulluartaammik qarlortarput, tamarmillu suaarput: »Kunngi Salomo inuummersorli!« v40 Taava tamarmik Salomo majuaqatigaat, qarlortarpullu, nuannaangaaramillu nuna qulloortingajappaat. v41 Adonijap qaaqqusaasalu tamarmik nerereerlutillu nipiliorneq tusaalerpaat. Joabillu sulluartaatip nipaa tusaaleramiuk oqarpoq: »Soormitaavaana illoqarfimmi nipiliortorsuit?« v42 Suli oqalutsillugu Jonatani palasip Ebjatarip ernera tikiuppoq. Adonija oqarpoq: »Qaagit, illit tatiginartuuvutit. Ajunngitsumik tusagassaateqarunnarsivutit!« v43 Jonatanilli Adonija akivaa: »Naamivik, kunngip Daavip naalakkatta Salomo kunnginngortippaa. v44 Salomomut ilagitillugit kunngip aallartissimavai palasi Sadoki, pruffiiti Natani, Benaja Jojadap ernera kreterit pleterillu; taakkualu Salomo kunngip siutitoorsuaataanut qaqitissimavaat, v45 palasillu Sadokip pruffiitillu Natanip Gihonimi tanissimavaat kunnginngortillugu. Tassanngaanniit nuannaarlutik majuarsimapput illoqarfimmilu nuannaarneq naaffeqanngilaq. Tassaana tamanna tusaasinnaagissi. v46 Salomo kunngip issiavissaarsuani issialiinnanngilaq v47 aammattaarli kunngip angutitai naalakkatsinni kunngi Daavimiissimapput pilluaqqusimallugulu oqarlutik: Qanortoq Guutivit Salomop aqqa illit atinnit suli annerulersikkiliuk issiavissaarsualu illit pinnit pissaanerulersillugu! Kunngilu innanngavimminiilluni qinulluni sikippoq. v48 Kunngilu oqarsimavoq: Unnersiutigineqarli Naalagaq Israelip Guutia kingoraartissannik issiavissaarsuarmut ingititsisoq uannullu tamanna takusinnaatillugu.« v49 Adonijap qaaqqusai tamarmik annilaaqaat anillutillu tamanut tamaanga aallararlutik. v50 Adonijap Salomo siooragigamiuk tuaviinnaq pilliivimmukarluni nassuusartai tigutiterpai. v51 Salomo nalunaarfigineqarpoq Adonijap ersigaluni pilliiviup nassuusartai tigutitersimagai oqarluni: »Kunngip Salomop uppernarsaaffigeqqaassavaanga kiffani panamik toqutikkumanagu.« v52 Salomo oqarpoq: »Ilumoorfigiguninga sumilluunniit pinerlineqassanngilaq, ajortumilli iliorsimasutut paasinarsiguni toqutaassaaq!« v53 Taava kunngi Salomo oqariartortitsivoq pilliivimmit peersinneqassasoq. Adonijap kunngi Salomo pallorfigiartorpaa. Salomop oqarfigaa: »Illunnut angerlarniarit.« Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 2 Daavi toqusoq v1 Daavi toqusussanngorami ernini Salomo erseqqissaaffigaa oqarluni: v2 »Maanna kikkulluunniit atorumaagaat atortussanngorpara. Nukittusaarit angutitullu takutillutit! v3 Naalakkap Guutivit inassutai maleruassavatit aqqutigeqqusaalu ingerlavigalugit; maleruassavatillu inatsisai peqqussutaalu malittarisassiaalu oqaaqqissaarutaalu Mosesip inatsisaani allassimanerat malillugu. Taamaalioruit qanoq iliuuserisanni tamani sumulluunniillu saakkaluaraangavit iluatsitsilluartarumaarputit v4 Naalakkap uannut neriorsuutigisaa una eqquuteqqullugu: Ernivit inuusertik sianigippassuk uummatimikkullu iluunngarlutik tarnimikkullu iluunngarlutik kiinnama saani inuuppata unneqqarillutik illit kinguaannik Israelip issiavissaarsuani issiasussaqartuassaaq. v5 Nalunngilat Joabi Serujap ernera uannut qanoq iliorsimasoq, Israelip sakkutuuisa naalagaanertaat marluk, Abneri Nerip ernera Amasalu Jeterip ernera, qanoq iliorfigigai; toquppai, sorsunneqanngikkaluartillugu aak kuineqartippaa sorsunneqarneranisut. Taamaalilluni qiterutini aloqutinilu atisimasani aaverluerpai. v6 Silatussutsit atorniaruk utoqqalillunilu qeersuunngorsimasoq eqqissilluni samunnanngikkili toqusut inaannut. v7 Gileadikkuusulli Barzillajip erneri ajunngitsumik pissavatit. Illit nerrivinni inissikkit qatanngutinnit Absalomimit qimaatitaagama ilassilluarsimammannga. v8 Aamma ilinniippoq Shim'i Benjaminikkuusup Gerap ernera Bahurimimioq. Taassuma ulloq taanna Mahanajimimukartillunga oqaasipiluuppaanga. Kingorna Jordanimukaraluarpoq ilassiartorlunga, uangalu Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaasimagaluarpunga panamik toqukkumanagu. v9 Kisianni illit pillanngitsuussanngilat. Silatuujugavit nalunavianngilat qanoq iliorfigissallugu. Utoqqarsuugami aaverluerluni toqusut inaannut samunnarli.« v10 Daavi siuaasamini qasuersaalerpoq Daavillu Illoqarfiani ilineqarluni. v11 Ukiuni 40-ni Israelimi naalakkersuivoq, Hebronimi ukiut arfineq-marluk Jerusalemimilu ukiut 33-t. Salomop Adonija malittaalu akillugit iliuuseqarfigigai v12 Taava Salomo ataatami Daavip issiavissaarsuani issialerpoq, kunngiussusialu aalajaappoq. v13 Ullut ilaanni Adonijap Haggitip ernerata Salomop anaanaa Batseba ornippaa. »Ajunngitsumik siunertaqarlutit maannarpit?« Batsebap aperaa. »Aap«, akivoq, v14 »oqaloqatiginiarikkinuna.« Batsebap akivaa: »Oqarniarit.« v15 Adonija oqarpoq: »Nalunngilat uanga kunngiusussaagaluartunga Israelikkullu tamarmik kunnginngornissara ilimagisimagaluaraat. Allatulli pisoqarpoq. Qatanngutiga kunnginngorpoq Naalakkap naalagaaffik taassumunnga tunniummagu. v16 Maanna ataasiinnarmik qinnutissaqarfigaakkit, itigartillariaananga.« Batsebap akivaa: »Oqarniarit.« v17 Adonijalu oqarpoq: »Kunngi Salomo oqarfigiuk Abishagi Shunemimioq uannut nuliartaariteqqullugu. Illit itigartinnavianngilaatit.« v18 Batsebap akivaa: »Qaami, kunngi oqaloqatigissavara kissaatigisannik akuersisinniarlugu.« v19 Batsebap taava kunngi Salomo ornippaa Adonijap kissaatigisaa akueritinniarlugu. Kunngip ornippaa pallorfigalugulu. Taavalu issiavissaarsuarminut ingippoq issiavillu alla talerpiatungiminut inissitsillugu kunngip anaanaata issiavissaa. v20 Batseba oqarpoq: »Annikitsunnguamik qinnutissaqarfigaakkit, itigartillariaananga.« Kunngip akivaa: »Oqaatiginiaruk, anaana, itigartissanngilakkit.« v21 Taava oqarpoq: »Abishagi Shunemimioq illit qatanngutinnut Adonijamut nuliartaaritinniaruk.« v22 Kunngip Salomop anaanani akivaa: »Sooq Abishagi Shunemimioq Adonijamut nuliartaariteqqullugu qinnuigaanga? Ila kunnginngornissaa qinnutigiinnaruk! Uannimmi angajulliuvoq, aamma palasi Ebjatari Joabilu Serujap ernera iligai.« v23 Taava kunngi Salomo Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaavoq oqarluni: »Guutip pillaqattaartuarilinga Adonija taama oqarnini pillugu toqutaassanngippat! v24 Ilumut uumammat Naalagaq ataatama issiavissaarsuani uannik naalagaalersitsisoq neriorsuutinilu malillugu uannik illuliuussisimasoq: Ulloq manna Adonija toqussaaq!« v25 Kunngip Salomop Benaja Jojadap ernera naalakkerpaa Adonija toqoqqullugu. Taamaalilluni toquvoq. v26 Kunngi palasimut Ebjatarimut oqarpoq: »Angerlarit nunaatinnut Anatotimiittumut. Toqutaasariaqaraluarputit; ullumili toqutaatinnianngilakkit, Naalakkap Guutip angerusiata illerfianik ataatama Daavip siornani ingerlasseqataasimagavit ataatagalu nikanarsagaanerini tamani atugarlioqatigisarsimagakku.« v27 Taava Salomop Ebjatari anisippaa Naalakkamut palasiujunnaarsillugu, taamaalillunilu Elip eqqarliisa pillarneqarnissaannik Naalakkap Shilomi siulittuutigisai eqquupput. v28 Joabip tamanna tusaramiuk annanniarluni Naalakkap toqqani qimarnguffissarsiorpoq pilliiviullu nassuusartai tigutiterlugit. Joabimi Adonijamut iliusimavoq naak taamani Absalomimut iliusimanngikkaluarluni. v29 Salomop tusaramiuk Joabi annanniarluni Naalakkap toqqani pilliiviup killinganut qimarnguffissarsiorsimasoq Benaja Jojadap ernera aallartippaa peqqusilluni Joabi toqunneqassasoq. v30 Benaja Naalakkap toqqanut pigami Joabi oqarfigaa: »Kunngi oqarpoq: Aniniarit!« Joabi akivoq: »Naagga, maani toqujumavunga.« Benaja kunngimut uterpoq oqaluttuaralugulu Joabi qanoq oqarsimasoq qanorlu akisimagaani, v31 kunngillu oqarfigaa: »Piumasaa malillugu iliorniarit! Toquguk ilineqartillugulu. Taamaaliornikkut pinngitsuusut aavat Joabip kuisaa uannit ataatamalu kinguaavinit peersissavat. v32 Taama Naalakkap Joabi aak kuisaa pillugu akiniassavaa toqussimammagit angutit marluk – Israelip sakkutuuisa naalagaanertaat Abneri Nerip ernera Judallu sakkutuuisa naalagaanertaat Amasa Jeterip ernera, Joabimit iluarnerusut ajunnginnerusullu. Panamik toquppai, ataataga Daavi tamatuminnga sianigisaqanngitsoq. v33 Taakkua aavat Joabimut eqqarliinullu pillarneqaataassaaq soraajuitsumik. Kisianni Naalakkap Daavi, eqqarlii, inoqutai issiavissaarsualu eqqissisikkumaarpai soraajuitsumik.« v34 Benajap Jojadap ernerata Joabi ornippaa toqullugulu, illuminilu inoqajuitsumiittumi ilineqarpoq. v35 Benaja Jojadap ernera kunngip sakkutuunut naalaganngortippaa Joabimut kingoraartigitillugu, palasilu Sadoki Ebjatarip atorfigigaluanut ivertippaa. v36 Tamatuma kingorna kunngip Shim'i qaaqqutippaa oqarfigalugulu: »Jerusalemimi illuliorniarit tassanilu najugaqartuarlutit. Allamut aallassanngilatit. v37 Ilisimassavammi ullut ilaanni aallaruit Kedronillu Qoorua ikaarlugu toqutaassagavit aallu kuineqartoq illit nammineq pisuussutigissagakku.« v38 Shim'ip akivaa: »Ajunngilaq, oqaatsitit malillugit iliussaanga, naalagaq kunngi.« Shim'ilumi sivisuumik Jerusalemimiiginnarpoq. v39 Tamatumali kingorna ukiut pingasut qaangiuttut Shim'ip kiffaasa ilaat marluk qimaapput Akishimut, Ma'akap erneranut, Gatip kunngianut; Shim'illi tusaramiuk kiffani Gatimiittut v40 siutituujutini erniinnaq issiaatserpaa Akishimullu Gatimiittumut aallarluni kiffani ujariartorlugit. Taava Shim'i aallarpoq Gatimillu kiffani oqquppai. v41 Salomop tusaramiuk Shim'i Jerusalemimiit Gatiliarsimasoq uterlunilu tikissimasoq v42 qaaqqutippaa oqarfigalugulu: »Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaasissimannginnerpagit mianersoqqusimannginnerpagillu? Taamani oqarfigaakkit ilisimaqqullugu sumulluunniit aallaruit toqussasutit, akivutillu: Ajunngilaq, paasivakkit. v43 Sooq Naalakkamut uppernarsaanerit uangalu peqqussutiga unioqqutippigit?« v44 Kunngillu Shim'i oqarfigaa: »Nalunngilluinnaraluarpat ataataga Daavi qanoq angitigisumik ajortuliorfigisimallugu. Maannali Naalakkap ajussutsinnut illit nammineq eqqortissavaatit. v45 Kunngili Salomo pilluaqqusaassaaq, Daavillu issiavissaarsua aalajaalluni soraajuitsumik atassaaq Naalakkap kiinaata saani.« v46 Taava kunngip Benaja Jojadap ernera peqquaa anilluni Shim'i toqoqqullugu. Taamaalilluni Shim'i toquvoq. Taamanernit Salomop kunngiussuseq aalajaatsumik tigummisarilerpaa. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 3 Salomop sinnattugaa v1 Salomo Egyptenip kunngianut Faraomut ningaanngorpoq pania nuliartaarigamiuk, nuliartaanilu Daavip Illoqarfiani najugaqartippaa illussaarsualiani Naalakkamullu naalaffiliani Jerusalemillu qarmaa inereerserlugit. v2 Inuit qattunerni pilliisarfinni pilliisarallarput suli Naalakkap aqqanut illuliortoqarsimanngimmat. v3 Salomop Naalagaq asavaa ataatami Daavip peqqussutai maleruarlugit; taamaakkaluartoq qattunerni pilliisarfinni pilliutinik toqutassanik pilliisarpoq pilliiniarlunilu innermik ikitsisarluni. v4 Kunngi Gibeonimukarpoq pilliiartorluni, tassaniimmat qattuneq pilliisarfik anneq; pilliivimmilu tassaniittumi ikikkagassat 1.000-it Salomop pilliutigai. v5 Gibeonimi Naalagaq unnuakkut saqqummerpoq Salomo sinnattortillugu. Guuti oqarpoq: »Oqaannarit sumik tunissanerikkit.« v6 Salomo akivoq: »Ataataga, kiffat Daavi, ajunngitsuliorfigingaarsimavat kiinnavit saani inuummat ilumoorluni iluartuullunilu ilinnullu uummatimigut peqqusersuitsuulluni, unneqqarissutsillu aalajangiussimavat ernertaartikkakku ullumi issiavissaarsuani issialersumik. v7 Maanna, Naalagaq Guutiga, kiffat kunnginngortissimavat ataataga Daavi kingoraartillugu, naak inuusuttunnguugaluartunga misilittagakitsuullungalu. v8 Kiffat inuiaat qinikkavit akornanniippoq, taakkulu angingaaramik kisinneqarsinnaanngillat amerlangaaramillu taagorneqarsinnaanatik. v9 Taamaattumik kiffat uummateqartikkiuk malussarissumik illit innuttannut naalagaasinnaatillunga eqqortut eqqunngitsullu immikkoortissinnaatillugit; kinami illit innuttannut taama angitigisunut naalakkersuisinnaava?« v10 Salomop tamatuminnga qinnuteqarnera Naalakkap iluaraa, v11 Guutillu oqarfigaa: »Inuunertunissat, pisuunngornissat akeqqavilluunniit toqunissaat pinnagit kisianni silaqassuseq suup eqqortuuneranik paasinnissutaasoq qinnutigigakku v12 qinnutigisat naammassissavara. Tunissavakkit uummammik ilisimassutsikkut silaqassutsikkullu siornatigut naleqanngisaannarsimasumik kingornalu nallerneqanngisaannassasumik. v13 Aammali qinnutiginngisaraluannik tunissavakkit, tassa pisuussusermik ataqqisaanermillu, inuutillutit ilittut ittoqassanngimmat kunngit akornanni. v14 Aqqutigeqqusakkalu ingerlavigigukkit inatsisikkalu maleruaqqusakkalu maleruarlugit – soorlu ataatat Daavi taamaaliorsimasoq – taava inuummersortikkumaarpakkit.« v15 Salomo iterami paasivaa sinnattorsimalluni. Jerusalemimut uterpoq Naalakkallu angerusiata illerfiata sioraanut sassarluni. Pilliutinik ikikkagassanik nereqatigiissutissanillu pilliivoq kiffanilu tamaasa nalliuttorsiutinik nerersuartillugit. Salomop eqqartuussissutaa v16 Ilaanni arnat atortittartut marluk kunngi sassarfigaat. v17 Aappaa oqarpoq: »Tusaannga, naalagaq! Arnaq una uangalu illumi ataatsimi ineqarpugut, tassanilu uanga meerartaarpunga. v18 Ullut marluk qaangiummata aamma arnaq una meerartaarpoq. Uagut tassaneeqatigiippugut allanillu illumi tassani najorteqanngilagut; uagut marluinnaalluta angerlarsimavugut. v19 Taava arnap uuma ernera unnuakkut anaanaminut nanertittoorluni toquvoq, v20 unnuaroraalu arnaq taanna makippoq sinitsillungalu erninnik arsaarlunga, naalagaq; innarlunilu ernera pakkuppaa meeqqanilu toqungasoq uannut ilillugu pakkutitillugu. v21 Ullaakkut makikkama ernera milutsinniarlugu pileriaqaara toqusimasoq; ullaalli qaamarngani misissorluarakku paasilerpara taannaanngilluinnartoq uanga ernera, qitornartaarisara.« v22 Arnap aappaa oqarpoq: »Taamaanngilaq, uanga ernera tassa taanna meeraq uumasoq, toqusorli illit erneraat.« Siullerli oqarpoq: »Naamik, illinuna ernerit toqusoq uanga ernera uumalluni.« Kunngip saani taama oqqapput. v23 Taava kunngi oqarpoq: »Siulleq oqarpoq: Taanna uumasoq uanga erneraara, toqusorli illit erneraat. Aappaa oqarpoq: Taamaanngilaq, illinuna ernerit toqusoq uangali ernera uumalluni.« v24 Kunngi oqarpoq: »Panamik aalliussinga!« Panamillu aggiussereermata v25 oqarpoq: »Nukappiaraq uumasoq marlunngorlugu avissiuk, arnallu tamaasa immikkut affarmik tunisigit.« v26 Meeqqalli uumasup anaanaata anaanatut misigissusia sakkortuumik saqqummerpoq, kunngilu oqarfigaa: »Naagga, naalagaq, meeraq arnamut uumunnga tunniutiinnaruk, toqoqinagu!« Aappaali oqarpoq: »Avinniarsiuk! Arlaannattaluunniit pigissanngilaa.« v27 Taava kunngi oqarpoq: »Meeraq uumasoq anaanaanut tunniussiuk, toqoqinasiuk! Meeqqamik toqutseqqusinngitsoq tassaavoq anaanaa.« v28 Kunngip eqqartuussinera Israelimi tamarmi tusaamaneqalerpoq, inuillu kunngi ataqqingaalerpaat, paasigamikku Guutip ilisimassusia pigigaa naapertuilluartumik eqqartuussisinnaanngortillugu. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 4 Salomop atorfilittai v1 Kunngi Salomo Israelimi tamarmi naalagaavoq. v2 Naalagartai ukuupput: Azarja Sadokip ernera palasiusoq, v3 Elihorefi Akijalu Shishap erneri naalagaaffimmi allattuunerusut, Joshafati Akiludip ernera kunngimut allattuusoq, v4 Benaja Jojadap ernera sakkutuunut naalagaanertaasoq, Sadoki Ebjatarilu palasiusut, v5 Azarja Natanip ernera naalagaatitanut qullersaasoq, Zabudi Natanip ernera Kunngip Ikinngutaa, v6 Akishari kunngikkormiuni qullersaasoq kiisalu Adonirami Abdap ernera pinngitsaalisaallutik sulisitanut naalagaasoq. v7 Salomo Israelimi tamarmi aqqaneq-marlunnik naalagaatitaqarpoq; taakkua kunngi kunngikkormiullu atortussanik pilersugassaraat tamarmik immikkut ukiup ingerlanerani qaammammi ataatsimi. v8 Naalagaatitat taakku ukuupput: Hurip ernera Efraimip qaqqalittaani, v9 Dekerip ernera Makasimi, Sha'albimimi, Bet-Shemeshimi Ajjalonimilu Bet-Hanani tikillugu; v10 Hesedip ernera Arubbotimi; taassuma naalakkersugarai Soko Heferillu nunaa tamaat; v11 Abinadabip ernera Dorip qattunersaani tamarmi; taassuma Salomop pania Tafati nuliaraa; v12 Ba'ana Akiludip ernera Ta'anakimi Megiddomilu Jokmeamip ungataanut aammalu Bet-Shanimi tamarmi Jizre'elip ataaniittumi Bet-Shanimiit Abel-Meholamut Saretanip ungataaniittumut; v13 Geberip ernera Ramotimi Gileadimiittumi; taassuma naalakkersugarai illoqarfiit tupeqarfiusut Gileadimiittut Manassep erneranik Jairimik ateqaatillit, aammattaaq naalakkersugaraa nunap ilaa Argobi Bashanimiittoq, illoqarfiit 60-it angisuut qarmarsuallit isaaffii assiaqutsikkat sannerutinik kanngussammik sanaasunik; v14 Akinadabi Iddop ernera Mahanajimimi; v15 Akima'asi Naftalimi; aamma taanna nuliaqarpoq Salomop panianik Basematimik atilimmik; v16 Ba'ana Hushajip ernera Asherimi Ba'alotimilu; v17 Joshafati Paruap ernera Issakarimi; v18 Shim'i Elap ernera Benjaminimi; v19 Geberi Urip ernera Gileadip nunaani, nunami Amorikkut kunngiata Sihonip Bashanillu kunngiata Ogip pigisarisimasaraluanni. Judallu nunaani ataatsimik naalagaatitaqarpoq. v20 Judakkut Israelikkullu sissap sioraasut amerlatigipput. Nerillutillu imerput nuannaarlutillu. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 5 Salomo pisoorsuaq ilisimasorsuarlu v1 Salomop naalagaaffiit kuussuarmiit Eufratimiit filisterit nunaannut Egyptenip killeqarfia tikivillugu naalakkersugarai. Naalagaaffiit taakku kunngimut akileraarutinik akiliisarput, Salomomullu naalattaapput inuunera tamaat. v2 Salomop inuussutissatut ullormut atortarpai qajuusat aseqqorissut korit 30-t qajuusallu aseqqorluttut korit 60-it, v3 nersutaatit puallarsakkat qulit, nersutaatit 20-t narsaammi ivigartortitat, savat 100-t taakkualu saniatigut tuttorsuit, gazellit, oqinninnguit nerlerillu karrinik nerisillugit puallartitat. v4 Nuna Eufratip kitaaniittoq tamaat Tifsamit Gazamut naalagaaffigaa kunngillu Eufratip kitaaniittut tamaasa naalatsigalugit, nunallu eqqaminiittut tamaasa eqqisseqatigai. v5 Salomo inuutillugu Juda Israelilu aarleqquteqarnatik nuna Danimiit Be'ershebamut najugaraat tamarmik immikkut viinnequtaatimik figenequtaatimillu ataanni issiallutik. v6 Salomo hestiuteqarpoq qimuttoqatigiinnik 4.000-inik qamutiminik uniartussanik, inuttassaqartippaalu 12.000-inik. v7 Naalagaatitat qaammammi imminnut piffissarititaasumi kunngi Salomo kunngillu nerriviani nerisartut tamaasa atortussaannik pilersortarpaat, amigaateqanngisaannarpullu. v8 Suaasiassat karriiarnikullu hestit hestillu qimuttoqatigiit nerisassaat inissinneqarfissaannukaattarpaat tamarmik immikkut naalakkerneqarnertik naapertorlugu. v9 Guutip Salomo tunivaa ilisimassusermik, paasisimasaqangaarnermik misilittagaqangaarnermillu annertussutsiminni sissap sioraasut killisissaanngitsunik, v10 ilisimassutsimigullu akimorsimavai Kangiamiut ilisimassusiat tamaat Egyptenimiullu ilisimassusiat tamaat. v11 Ilisimassuseqarneruvoq inunnit allanit tamanit, Etanimit Ezrakkuusumit Makolillu ernerinit Hemanimit, Kalkolimit Dardamillu; inuiannilu eqqaamiuusuni tamani tusaamasaavoq. v12 Ussatiliorpoq 3.000-inik erinarsugassiaqarlunilu 1.005-inik; v13 orpiit oqaluttuarai cederimit Libanonimi naasartumit aallartillugit isopi qarmani naasartoq ilanngullugu; oqaluttuarai uumasut, timmissat, paarmortut aalisakkallu. v14 Salomop ilisimassusia tusarumallugu inuiannit tamanit pisunik aggersoqartarpoq – taamatuttaaq nunarsuarmi kunnginik tamanik ilisimassusianik tusaamannittunik. Fønikiamik niueqatiginninneq v15 Tyrusip kunngiata Hiramip kiffani Salomomut aallartippai tusaramiuk taninneqarsimasoq ataatani kingoraarlugu kunngiussalluni; Hirami Daavimut ikinngutaajuaannartuusimavoq. v16 Akillugu Salomo Hiramimut ima oqaqqusivoq: v17 »Nalunngilat ataataga Daavi Naalakkap Guutimi aqqanut illuliorsinnaasimanngitsoq akeqqanit tamatigut unguneqarsimagami Naalakkap taakkuninnga imminut naalatsigititsilernera tikillugu; v18 maannali Naalakkap Guutima avatinniittut tamaasa eqqisseqatigitippai, akeqqanik sorsuttueruppoq navianartuerullunilu. v19 Taamaattumik maanna Naalakkap Guutima aqqa illuliuunniarpara Naalakkap ataatannut Daavimut oqaasia imaattoq malillugu: Ernerpit kingoraarlutit kunnginngortitassama atera illuliuukkumaarpaa. v20 Maanna peqqusigit Libanonimi cederinik killuissuteqqullunga. Kiffama kiffatit suleqatigissavaat, kiffannullu akissarsiariteqqusat akiliutigissavara; nalunngilammi uagut Sidonimiutut orpinnik killuinermik paasisimasaqartunik ilaqanngitsugut.« v21 Hirami assut nuannaalerpoq Salomop oqaasii tusaramigit, oqarporlu: »Maanna Naalagaq unnersiutigineqarli Daavi erneqartimmagu ilisimasumik inuiassuarnut taakkununnga naalagaasussamik.« v22 Hiramillu Salomo nalunaarfigiartortippaa: »Oqariartuutigititat tusarpara. Cederit kakillarnaqutillu pillugit kissaatigisatit tamaasa naammassiumavakka. v23 Kiffama Libanonimiit sinerissamut assartussavaat, puttasuliaralugillu ingerlatitissavakka illit nunnigussiffigeqqusannut. Tassani ingutsertissavakka, taavalu illit isumagisassarilissavatit. Kissaatigaaralu akiliutitut inoqutikkalu inuussutissatsinnik nassitsivigissagimma.« v24 Hiramip Salomo qisunnik cederinik kakillarnaqutinillu pissarsivaa kissaatigisai naammatsillugit; v25 Salomop Hiramimut nassiuppai qajuusat korit 20.000-it inoqutaasa inuussutissaat, uulialu batit 20.000-it oliveninit sequtsikkanit pisoq. Salomop ukiut tamaasa Hirami taamaattunik tunisarpaa. v26 Naalakkap neriorsuinini malillugu Salomo ilisimassusermik tunivaa. Hirami Salomolu eqqisseqatigiipput, imminnullu angerfigeqatigiipput. v27 Kunngi Salomo pinngitsaaliilluni suliartortitsivoq Israelimit tamarmit pisunik; angutit pinngitsaalisaallutik sulisitaasut 30.000-iupput. v28 Taakku Libanonimukartittarpai 10.000-ikkuutaarlugit qaammatikkuutaartumik taarseraatsillugit. Qaammat ataaseq Libanonimiittarput qaammatillu marluk angerlarsimasarlutik. Adonirami pinngitsaalisaallutik sulisitanut naalagaavoq. v29 Salomop inuit 70.000-it assartortorai 80.000-illu qaqqani ujaqqerisoralugit, v30 taakkualu saniatigut 3.300-nik sulisitsisoqarpoq sulisunik nakkutilliisunik. v31 Kunngi naalakkiivoq ujaqqanik angisuunik akisuunik, ujaqqanik sikkigissakkanik, piiaasoqassasoq naalaffiup toqqavissaanik. v32 Salomop Hiramillu illuliornermi pisortaatitaasa inuillu Gebalimit pisut ujaqqat sikkigissartarpaat qisuillu ujaqqallu naalaffiliornermi atortussat inaarsartarlugit. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 6 Salomop naalaffia v1 Israelikkut Egyptenimit aninerata kingorna ukiut 480-issaanni, Salomop ukiut kunngisut naalakkersuiffimmi sisamaanni, qaammammi zivimi – tassa qaammatit aappaanni – Naalakkap naalaffissaa sanallugu aallartippaa. v2 Naalaffik kunngip Salomop Naalakkamut sanaava aleninik 60-inik takissuseqarpoq, aleninik 20-nik silissuseqarluni aleninillu 30-nik portussuseqarluni. v3 Paarleq illup naalaffittaata sioraaniittoq sanimut uuttuuteqarpoq aleninik 20-nik – naalaffiup silissusiatut – siumullu alenit quliullutik. v4 Illu igalaaqartippaa sinaasigut assiaquserlugit akorni ammasunik. v5 Illup naalaffittaa inilu qinngorleq kaajallallugit naalaffik tamaat qarmaatigut qummut ilassuserpaa. Kaajallallugu saneraasigut initalerpaa. v6 Saneraasigut ilassutaasa quleriit allersaat aleninik tallimanik atitussuseqarpoq, qiterleq aleninik arfinilinnik qummullu pingajuat aleninik arfineq-marlunnik, tassami illu kaajallallugu silataatigut salliarnartalersimavaa qarmaasigut ilummut sanaffigiumanagu. v7 Illup qarmarai ujaqqat ujaqqanik piiaaffimmi sikkigissariikkat. Taamaattumik naalaffiup sananerani iluani kaattarpalaamik, qussarpalaamik sakkulluunniit savimerngit pisorpalunnerannik tusarsaasoqanngilaq. v8 Saneraatigut ilassutaa alleq talerpiatungimigut matoqarpoq, majuartarfitsigullu qipisutigut ilassutaanut qiterlermut qiterlermiillu qummut pingajuannut majuartarfeqarpoq. v9 Salomop illup qarmarnera inereeramiuk naalaffittaa, saneqqamigut ilassutai inersuillu sukallit qisummik cederimik qilaalersorpai. v10 Illup ilassutaa aleninik tallimanik portussuseqartillugu sanavaa, ilassullu illumut aalajangiuteqarpoq salliligarsuarnik cederinik. v11 Taava Naalakkap oqaasia Salomomut pivoq imaalluni: v12 »Maanna illu taanna sanalerpat! Inatsisikka maleruarukkit malittarisassiakkalu naammassillugit peqqussutikkalu tamaasa naalallugit inuuguit, taava ataatannut Daavimut neriorsuutiga ilinnut eqquutitikkumaarpara. v13 Israelikkut akornanni najugaqarumaarpunga, imminiiginnarnianngilakkalu innuttakka Israelikkut.« v14 Taava Salomop illu inaarsarpaa. v15 Ilua salliligarsuarnik cederinik qisuttalersorpaa illullu naqqanit qilaavata paakkarutaanut qisunnik iikkersorlugu; tamaallu salliligarsuarnik kakillarnaqutinik natilersorpaa. v16 Illup iigaanit tunorlermiit aleninik 20-nik sassasinnerusukkut salliligarsuarnik cederinik talulerpaa natermiit qilaavata paakkarutaanut, taamaalillunilu ininngortoq aaqqissuuppaa tassaalersillugu ini qinngorleq, Illernarnerpaaq. v17 Illup naalaffittaa inip qinngorliup sioraaniittoq aleninik 40-nik takissuseqarpoq. v18 Illup iluata qisuttai cederiusut naasuusanik sikkersussalinnik sikkersimasunillu qiperuiffigisimavai. Ilua tamarmi cederimik qisulersugaavoq ujaqqanik takussaasoqarnani. v19 Illup iluani iniliorpoq qinngorlerpaamik Naalakkap angerusiata illerfia tassaniissammat. v20 Ini qinngorleq aleninik 20-nik takissuseqarpoq, aleninik 20-nik silissuseqarluni aleninillu 20-nik portussuseqarluni. Kuultimik akuitsumik qallerpaa, pilliiviliorporlu qisummik cederimik. v21 Salomop illup ilua kuultimik akuitsumik qallerpaa, inillu qinngorliup sioraa kalunnernik kuultiusunik siaarsivigaa, inilu kuultimik qallerpaa; v22 tassa naalaffik isuaniit isuanut tamaat kuultimik qallerpaa, pilliivillu inip qinngorliup sioraaniittoq aamma kuultimik qallerlugu. v23 Inimi qinngorlermiipput kerubiusat marluk olivenequtip qisuanik sanaavi aleninik qulinik portussuseqartut. v24 Kerubiusap suluata illua alenisut tallimatut takitigaaq – illua aamma alenisut tallimatut, taamaalillutillu sului illugiit isuminniit isuminnut alenit quliupput. v25 Kerubiusap aappaa aamma qulinik aleneqarpoq. Kerubiusat marluk tamarmik assigiimmik uuttuuteqarlutillu iluseqarput. v26 Kerubiusat tamarmik immikkut aleninik qulinik portussuseqarput. v27 Kerubiusat inimut qinngorlermut inissippai sului siaarsimatillugit. Aappaata sulummi illuanik iigaq attorsimavaa aappaatalu aamma iikkap illua sulumminik attorsimallugu; inillu qeqqani suluisa illui imminnut attuussimapput. v28 Kerubiusat kuultimik qallerpai. v29 Illu kaajallallugu iigai tamaasa qattunersalersukkanik qiperuiffigai kerubiusanik, palmiusanik naasuusanillu sikkersortalinnik. Taamaaliorpoq inimi qinngorlermi inimilu silarlermi, v30 Illumi inip qinngorliup silarliullu naqqi kuultimik qallerpai. v31 Inimut qinngorlermut isaariaa marlunnik ataatsikkut mappertartunik matuliorpaa olivenequtip qisuanik; matserfiup qulequtaa tallimanik kiggalerpaa. v32 Aamma matut illugiit ataatsikkut mappertartut olivenequtip qisuanik sanaat qiperuiffigai kerubiusanik, palmiusanik naasuusanillu sikkersulinnik; kuultimillu kerubiusanut palmiusanullu kaattaassamik qallerpai. v33 Aamma taamatut illup naalaffittaata matserfia qulequtserpaa olivenequtip qisuanik sisamanik kiggalimmik. v34 Matut illugiit ataatsikkut mappertartut qisummik kakillarnaqummik sanaajupput; matut tamarmik ammalortunik qattunersalersukkanik marlunnik pinnersaasigaapput. v35 Kerubiusanik, palmiusanik naasuusanillu sikkersimasunik qiperuivoq, qiperukkallu qallerpai kuultimik issoqatigiissitamik. v36 Silarleq ilorleq sanavaa qarmalerlugu ujaqqanik sikkigissakkanik qaleriit pingasukkuutaarlugit paakkarummik cederimik ataasiamik akunnilertarlugit. v37 Ukiut sisamaanni qaammammi zivimi Naalakkap naalaffia toqqavissaliorneqarpoq. v38 Ukiullu aqqarnanni qaammammi bulimi – tassa qaammatit arfineq-pingajuanni – inerpoq pilersaarusiornera malillugu suut tamarmik inivillutik. Tassa ukiuni arfineq-marlunni Salomop naalaffik sanavaa. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 7 Salomop illussaarsua v1 Salomop illussaarsuani ukiuni 13-ini sanavaa, tamaallu inivillugu suliaraa. v2 Illu Libanonip Orpippassuinit Pisunik Sanaani aleninik 100-nik takissuseqartippaa, aleninik 50-inik silissuseqartillugu aleninillu 30-nik portussuseqartillugu. Sisamakkuutaarlutik tulleriiaanik sukalerpaa cederinik taakkualu qaavisigut paakkaruserlugu aamma cederimik sanaanik. v3 Paakkarutit sukanut 45-nut siuleriit 15-ikkuutaartunut tunngasut qaavisigut cederimik qilaaligaavoq. v4 Pingasunik sanileriinnik siniligaqarpoq, ammarngillu akileriit pingasuupput. v5 Ammanerit sinaat tamarmik sisamanik kiggaqarput, pingasut akileriillutik. v6 Inersuaq sukalersugaq sanavaa aleninik 50-inik takissusilerlugu aleninillu 30-nik silissusilerlugu, sioraanilu paarliliorpoq sukalersukkamik assiaqusikkamillu akorni ammasunik. v7 Sanavaalu inersuaq issiavissaarsualik eqqartuussisarfissani, naqqanit qilaavata paakkarutaanut cederimik iikkersugaq. v8 Salomop nammineq illua sukalersukkap iluani kaajaluisami allamiittoq siuliani eqqartorneqartutut sanaajuvoq. Faraop pania nuliarilersimasani Salomop illuliuuppaa inersuup sukalersukkap assinganik. v9 Illuliat taakku tamarmik sananeqarput ujaqqanik akisuunik pitsaanersiukkanik ilummut silammullu samminermikkut sikkigissarneqarsimallutik qarmanit allerniit qullernut assigiimmik, tassa aammattaaq silammut silarlermut angisuumut samminermikkut. v10 Toqqaveqarput ujarassuarnik pitsaanersiukkanik aleninik qulinik aleninillu arfineq-pingasunik angissusilinnik, v11 qalliuppullu ujaqqat akisuut ujaqqatut sikkigissakkatut angissuseqartut qisullu cederi. v12 Silarleq angisooq kaajallalluni qarmaqarpoq ujaqqanik sikkigissakkanik qaleriit pingasukkuutaarlugit paakkarummik cederimik ataasiamik akunnilersukkanik. Naalakkap naalaffiata silarliata ilorliup illullu paarliata qarmai taamatuttaaq sanaajupput. Naalaffiup atortui v13 Kunngip Salomop Hiramimik atilik Tyrusimioq qaaqqutippaa. v14 Taanna uillarnerup Naftalip naggueqatigiissortaanit pisup erneraa. Ataataa Tyrusimiuuvoq kanngussannillu saffiortuusimalluni. Hirami ilisimassuseqaqaaq silatoqalunilu kanngussaallu suliarinissaanut tunngasunik tamanik paasisimasaqarluni. Kunngimut Salomomut tikiuppoq tamanillu sulissullugu. v15 Sukat kanngussammik kuisat marluk sanavai; tamarmik immikkut aleninik 18-inik portussuseqarput kaajallannerallu alenit aqqaneq-marluullutik. Sulloqarput kanngussattaallu inussatut sisamatut issutigaluni. v16 Sukat nooqutassaannik kaavequtaasanik marlunnik qaavinut inissitassaminik sanavoq – kanngussammik kuisanik tamarmillu immikkut aleninik tallimanik portussusilinnik. v17 Nooquttat sukat qaaviniittut tamarmik immikkut perlaajaasartaqarput, nuiuussaliartaqarput, nivingataqarlutik kalunniusaqarlutillu sukat nooqutaanni tamani arfineq-marlunnik. v18 Granatæbliusanik sanavoq, perlaajaasallu sukat nooqutaasa qaavaniittut taakkuninnga ikkussuiffigai sanileriiaat marluutittarlugit, sukap aappaa aamma taamaaliorpaa. v19 – Sukat nooqutaat sukat paarlermiittut nuuiniittut lotusitut iluseqarput; alenitut sisamatut portutigaat. – v20 Qulaaniittoqarporlu sukat nooqutaannik, sulilu sukat marluk qaavini, qaarujunnerata perlaajaasat illuatungaanniittut qulaanni; sukat aappaata nooqutaa kaajallallugu granatæbleqarpoq 200-nik. v21 Naalaffiup paarlia sukalersorpaa. Sukaq talerperleq napparpaa taallugulu Jakinimik; sukarlu saamerleq napparpaa taallugulu Boazimik. v22 Sukat qaavini lotusiusaqarpoq. Taamaalilluni sukalersornera inerpoq. v23 Taava eqqiarfik Imaq kuivaa sinaa nigaliliatut ilusilerlugu sanimut aleninik qulinik atitussusilerlugu; aleninik tallimanik portussuseqarpoq kaajallanneralu 30-nik aleneqarluni. v24 Sinaata ataatungaa kaajallalluni naasuusanik sikkersussalinnik pilersugaavoq. Taakku eqqiarfik Imaq kaajallallugu inissisimapput alenimi ataatsimi quliusarlutik. Sikkersussaasaliat iluleriit marluusut Imarmut atavissunngorlutik kuisaapput. v25 Eqqiarfik Imaq toqqaveqarpoq ussiusanik aqqaneq-marlunnik, pingasut avannamut sammisut, pingasut kimmut, pingasut kujammut pingasullu kangimut. Eqqiarfik Imaq ussiusat qaavanniippoq, taakkulu inissisimapput avammut sammillutik. v26 Eqqiarfik Imaq assaat silissusiattut issussusilerlugu kuisaavoq naasutut lotusitut ilusilerlugu; batinik 2.000-inik imartussuseqarpoq. v27 Aamma qamutaasat qulit kanngussammik sanavai tamarmik immikkut aleninik sisamanik takissuseqartut, aleninik sisamanik silissuseqarlutik aleninillu pingasunik portussuseqarlutik. v28 Qamutaasat ima sananeqarput: Sinimikkut sisamatigut sanimukartunik listeqarput kanngussaasunik, listinillu napparissunik imminnut ataqatigiissitaapput. v29 Listit sanimukartut napparissullu qaamikkut løviusartaqarput, ussiusartaqarlutik kerubiusartaqarlutillu; tamakkua qulaanni ataannilu qinnikaartoqarpoq kaattarlugit sanaanik. v30 Qamutaasat tamarmik immikkut kanngussannik assakaasoqarput kanngussannittaaq akselilinnik. Teqeqquisa listii sisamat napparissut igaasarsuup ataatigut orlingasunik ajaguteqarput kuissussanik. Illugiinnik qinnikaartortaqarput. v31 Igaasarsuup ikkuffissaa nigaliliatut iluseqarpoq alenisut ataatsitut portutigaluni. Aamma taanna qattunersalersukkanik qiperuiffigisimavoq. Listit igaasarsuup ikkuffissaata ammalortup tunngavii sisamanik teqeqqoqarput. v32 Listit makittarissut ataasigut sisamanik assakaasoqarpoq, assakaasullu tigummisui qamutaasartaannut aalajangersimapput. Assakaasut tamarmik immikkut alenip aappaa avillugu portussuseqarput. v33 Assakaasut qamutit assakaasuisut sanaajupput. Assakaasup tigummisui, ammalortortaat, qerattaqqutaat taakkualu assakaasup qeqqanut ikkusimaffii tamarmik kuisaapput. v34 Ajagutit orlingasut sisamat qamutaasat teqeqquinut sisamanut aalajangersimapput atavissuullutik. v35 Igaasarsuup ikkuffissaa ammalortoq alenip affaanik portussuseqarpoq, qamutaasallu tigummiviligaapput; listit ikkuffiup tunngavissai qamutaasanut atavissuupput. v36 Tigummiviit saneraanni listinilu kigartuiffiusinnaasunilu tamani kigartorpai kerubiusat, løviusat palmiusallu, avataasigut qinnikaartortalersorlugit. v37 Taamaalilluni qamutaasat qulit sanavai tamaasa assigiimmik kuillugit assigiimmillu uuttuuteqartillugit iluseqartillugillu. v38 Qulinik igaasarsualiorpoq kanngussannik. Igaasarsuit tamarmik immikkut batinik 40-nik imartussuseqarput tamatigullu aleninik sisamanik atitussuseqarlutik. Qamutaasat qulit tamarmik immikkut ataatsimik igaasarsuartaqarput. v39 Hiramip qamutaasat tallimat naalaffiup kujataatungaani tallimallu naalaffiup avannaatungaani inissippai. Eqqiarfik Imaq naalaffiup kujataatungaani, kujammut-kangimukanneq sammisillugu inissippaa. v40 Hiramip sanavai arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat serpartaaviillu. Kunngip Salomop Naalakkap naalaffianut suliarititai makku tamakkerlugit naammassivai: v41 Sukat marluk, sukat nooqutaat marlunnik qaarajunnersallit, perlaajaasat marluk sukat nooqutaanni qaarajunnersanik marlunnik qalliisut, v42 granatæbliusat 400-t perlaajaasanut marlunnut ivertitassat, iluleriit marlukkuutaarlugit perlaajaasani sukat nooqutaasa qaarajunnersaannik marlunnik qalliisut, v43 qamutaasat qulit igaasarsuillu qulit qamutaasaniittut, v44 Eqqiarfik Imaq, ussiusat aqqaneq-marluk taassuma toqqavii, v45 arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat, puugutaasat serpartaaviit atortullu allat tamaasa Hiramip kanngussannik qillersakkanik sanaavi Salomop sanatitai Naalakkap naalaffiani atugassanngorlugit. v46 Kunngip taakku kuitippai Jordanip Qooruani issumi marralimmi suikkaasumi Sukkotip Saretanillu akornanniittumi. v47 Salomop tamakku tamaasa inissaannukaatitippai; sanaat amerlangaarmata kanngussaap atorneqartup oqimaassusia naatsorsorneqanngilaq. v48 Salomop Naalakkap naalaffianiittut makku tamaasa sanavai: Pilliivik kuultiusoq nerriviusarlu kuultiusoq timiusanut saqqumisitanut ilitsiviusartoq, v49 Inip qinngorliup sioraani qullilerfiit tallimat talerpiatungaaniittut tallimallu saamiatungaaniittut kuultimik akuitsumik sanaat naasuusartalersukkat, qulliit pussugutaasallu kuultimik sanaat, v50 ermusiusat, saviit, serpartaaviit, puugutaasat aamaasiviillu kuultimik akuitsumik sanaat, inimut qinngorlermut, Illernarnerpaamut, matut illullu naalaffittaanut matut sinaakkutaat kuultiusut. v51 Naalakkap naalaffianut suliarititani tamarmik inermata kunngip Salomop tunissutit sølviusut, kuultiusut immersakkallu ataatami Daavip illernartitai Naalakkamut aappai, Naalakkallu naalaffiani erlinnartuusivinnut inissippai. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 8 Naalaffik atoqqaartitaasoq v1 Kunngip Salomop Israelip utoqqaanertai naggueqatigiinnilu naalagaasut, Israelikkut siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaat, Jerusalemimi imminut katersortippai angerutsip illerfia Daavip Illoqarfianit – tassa Zionimit – majuunniarlugu; v2 Israelikkullu angutitaat tamarmik kunngimi Salomomi katersuupput nalliussivimmi qaammammi etanimimi, qaammatit arfineq-aappaanni. v3 Israelip utoqqaanertai tamarmik tikiummata palasit angerutsip illerfia kivippaat, v4 Naalakkallu angerusiata illerfia majuuppaat Tupeq Naapeqatigiittarfik atortullu illernartut tupermiittut tamaasa ilanngullugit. Palasit Levikkullu majuussisuupput. v5 Kunngi Salomo ilagiillu Israelikkut Salomomukarsimasut tamarmik angerutsip illerfiata siornani ingerlaarput pilliutigalugillu savat ussigillu amerlangaaramik kisinneq naatsorsornerlu ajornartut. v6 Palasit Naalakkap angerusiata illerfia inimi qinngorlermi, Illernarnerpaami, inissaanut inissippaat kerubiusat suluisa ataannut. v7 Kerubiusat angerutsip illerfiata qulaani sulutik siaarsimavaat taamaalillutillu angerutsip illerfia akiarfiilu qulaannit assersimallugit. v8 Akiarfiit takingaaramik isui Illernartumiit inip qinngorliup sioraaniitumiit takuneq ajornanngillat; kisianni silataaniit takuneq ajornarput, ullorlu manna tikillugu iniminniipput. v9 Angerutsip illerfiata imai tassatuaapput allaffissiat ujaraasut marluk Mosesip Horebimi tassunga inississimasai, taamani Naalakkap Israelikkut Egyptenimit anereerneranni angerfigeqatigimmagit. v10 Palasit naalaffimmiit animmata nuissap Naalakkap naalaffia ulikkaarpaa; v11 palasit suliassatik suliarisinnaajunnaarallarpaat nuiaq pissutigalugu, Naalakkap naalannassusiata Naalakkap naalaffia ulikkaarmagu. v12 Taava Salomo oqarpoq: »Naalagaq oqarpoq taartumi ineqarumalluni. v13 Maanna illuliuutereerpagit, illit najugarisinnaasannik naassaanngitsumik.« v14 Kunngip Israelikkut katersorsimasut tamaasa saallugit pilluaqquai Israelikkut katisimasut tamarmik qeqartillugit. v15 Oqarpoq: Unnersiutigineqarli Naalagaq Israelip Guutia, maanna eqquutitikkamiuk ataatannut Daavimut neriorsuutini oqarami: v16 »Ullup innuttannik Israelikkunnik Egyptenimit anisitsiffigisama kingorna qinigaqarsimanngilanga Israelip naggueqatigiissortaasa kikkuusulluunniit illoqarfiannik illuliorfissannik aterma inissaanik, Daavili qinerpara innuttannut Israelimut naalaganngortillugu.« v17 Ataatama Daavip Naalakkap Israelip Guutiata aqqa illuliuukkumagaluarpaa, v18 Naalakkalli ataataga Daavi oqarfigaa: »Atera illuliuukkumallugu pilersaaruteqarnerit ajunngikkaluarpoq; v19 kisianni illu taanna illit sanassanngilat. Ernerpit illit uininnit aannillu pinngorumaartussap atera illuliuutissavaa.« v20 Naalakkap neriorsuunni taanna eqquutitippaa: Uanga ataataga Daavi kingoraarpara; Naalakkap neriorsuutaa malillugu Israelip issiavissaarsuani issiavunga, Naalakkallu Israelip Guutiata aqqa illuliuuppara. v21 Tassani inissippara angerutsip illerfia taamani Naalakkap siuaasavut Egyptenimit anisikkamigit taakkununnga angerfigeqatiginnissutaanik imaqartoq. v22 Salomo Naalakkap pilliiviata sioraanut qeqqippoq Israelikkut katersorsimasut saallugit, assanilu qilaap tungaanut isatsillugit v23 qinuvoq: Naalagaq Israelip Guutia, Guuteqanngilaq ilittut ittumik qilammi pavani nunamilu maani, Guuteqanngilaq kiffannut angerutsiminik ilumoorsutsiminillu atatitsiuartumik, taakku uummatimikkut iluunngarlutik illit kiinnavit saanni inuugaangata. v24 Illit kiffannut, uanga ataatannut Daavimut, neriorsuutit aalajangiussimavat; taassumunnga neriorsuutit ullumi eqquutitippat. v25 Naalagaq Israelip Guutia, kiffannut uanga ataatannut Daavimut neriorsuutit imaattoq eqquutitikkiuk: »Illit kinguaannik Israelip issiavissaarsuani issiasussaqartuassaaq ernivit inuusertik sianigippassuk kiinnama saani inuuseqarlutik illit kiinnama saani inuuseqarsimanittut.« v26 Illillu Israelip Guutia, qanortoq kiffannut uanga ataatannut Daavimut neriorsuutigisat atajuarli. v27 Guuti nunarsuarmi najugaqarnerami? Naagga, qilak qilaallu qilaat ilinnut najugassatut mikivallaareermata illu manna sanaara suli mikiginerujussuussavat! v28 Naalagaq Guutiga, kiffavit ilungersorluni qinuneranut naalaarit; ullumi kiinnavit saani kiffavit torlorfiginninnera qinuneralu tusakkit! v29 Illu manna aterpit najugarisassaatut qinikkat ulloq unnuarlu paariuartariuk. Najukkamut tassunga saalluni kiffavit qinnutigisaa tusaruk. v30 Kiffavit innuttavillu Israelikkut qinnutaat tusakkit tassunga saallutik qinusaraangata, qilammi najugarisanni tusakkit, tusaagit isumakkeerfiginnillutillu! v31 Kinaluunniit tulliminut ajortuliorsimanerminik pasillerneqartoq uppernarsaaqquneqarpat, maannarpallu illumi maani pilliiviutivit sioraani pinngitsuunini uppernarsassallugu, v32 taava qilammi tusaajuk; iliuuseqarillu takutillugulu pisuunersoq pisuunnginnersorluunniit. Pisuuppat eqqartuuguk nammineq suliaminit eqqorneqartillugu, pisuunngippallu pinngitsuutiguk iliuuseqarfigalugulu pinngitsuunera naapertorlugu. v33 Innuttatit Israelikkut ajorsartitaappata ilinnut ajortuliorsimanertik pissutigalugu, taamalu pineqareernermikkut ilinnut saappata aqqit unnersiutigalugu naalaffimmilu maani ilungersorlutik qinnuigippatsit, v34 taava qilammi tusaagit innuttatit Israelikkut ajortuliaannik isumakkeerfigalugit nunamullu siuaasaannut tunniussannut utertillugit! v35 Qilak matuneqarpat siallissaarlunilu ilinnut ajortuliorsimanerat pissutigalugu, maangalu saallutik qinuppata aqqit unnersiutigalugu ajortuliaminnillu saanniarlutik, illit nikanarsarakkit, v36 taava qilammi tusakkit, kiffatit innuttatillu Israelikkut ajortuliaannik isumakkeerfigalugit aqqummillu ajunngitsumik ingerlavissaannik unnersuullugit; nunamilu illit innuttannut pigisassanngortitanni siallersitsigit. v37 Nunami kaannersuaqaraangat, toqoraataasumik nappaateqaraangat, karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik, pillertat sullinerillu allat ajoqutaasut nalliukkaangata, akeraasa nunami illoqarfinni ungusarigaangatigit – perluit nappaatillu suulluunniit nalliuttaraangata – v38 taava qilammi najugarisanni tusakkit, inuup innuttannut Israelikkunnut ilaasup uummatimigut eqqorneqartutut misigisimalluni assanilu illumut tassunga isatsillugit qinnutai suulluunniit. v39 Qinusoq isumakkeerfigisaruk, taamaattorli kinaluunniit qanoq inuuseqarnera naapertorlugu pineqartittaruk akillugulu iliuuseqarfigalugu – illit uummammiugisai nalunngilatit, illimmi kisivit inuit tamarmik uummammiugisaat ilisimagakkit. v40 Taamaaliortarit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik mianereqqullutit. v41 Aamma takornartat innuttavit Israelikkut ilaginngisaat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppata v42 aqqit angingaartoq assallu pissaasoq talillu isassimasoq tusartarsimagamikkit, inuillu taakku illu manna saallugu qinuppata, v43 taava qilammi najugarisanni tusartaruk, takornartallu ilinnut torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu, innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu illu manna sanasimasara illit atinnik atserneqartoq. v44 Innuttavit akeqqat illit sorsuffigiartoqqusatit sumulluunniit sorsuffigiartoraangatigit illillu Naalagaq qinnuigisaraangatsit illoqarfik illit qinersimasat illulu illit atinnut illuliarisimasara saallugit, v45 taava ilungersungaarlutik qinunerat qilammi najugarisanni tusartaruk naapertuilluartumillu pineqartillugit! v46 Ilinnut ajortuliorpata – inuimmi tamarmik ajortuliortarput – kamaakkukkillu akeqqanut ajugaaffigitillugit taakkualu nunaannut ungasissumut qanittumulluunniit aallarussaatillugit, v47 taavalu nunami aallarussaaffimminni peqqissimippata allamillu isumataarlutik ilungersungaarlutillu parnaarussatut paarsisimik nunaanni qinnuigippatsit nassuerlutillu ajortuliorsimallutik iluaatsutullu ileqqorlussimallutik, v48 ilinnullu saappata uummatimikkut iluunngarlutik tarnimikkullu iluunngarlutik akeqqamik aallarussisimillu nunaanniitillutik, ilinnullu qinuppata nunaminnut siuaasaminnut tunniussimasannut saallutik, illoqarfimmullu illit qinikkannut saallutik, illumullu uanga illit atinnut illuliarisannut saallutik, v49 taava ilungersungaarlutik qinnutaat tusartaruk qilammi illit najugarisanni; naapertuilluartumillu pineqartikkit, v50 innuttatillu ilinnut ajortuliaannik ilinnullu unioqqutitsinerinik tamanik isumakkeerfigikkit, parnaarussatullu paarsisiminnit naakkineqarlit nallittorneqarlutillu; v51 tassaappummi illit innuttatit pigisatit Egyptenimit – aatsitsivimmit – anisitatit. v52 Isitit uissimalit kiffavit innuttavillu Israelikkut ilungersungaarlutik qinnutaannut, tusakkillu torlorfigippatsit. v53 Illimmi, Guuti Naalagaq, Israeli nammineq pigisassattut nunarsuup inuinit tamanit immikkoortissimavat, soorlu kiffakkut Mosesikkut taama oqaluttutit taamani siuaasavut Egyptenimit anisikkakkit. v54 Salomo ilungersoqaluni taama Naalakkamut qinoreerami assani qilaap tungaanut isatsillugit Naalakkap pilliiviata seeqqumiarfigisimasami sioraanut nikuippoq, v55 qeqarlunilu Israelikkut katersorsimasut tamaasa nipituumik pilluaqquai: v56 Unnersiutigineqarli Naalagaq, neriorsuutini eqqortilluinnarlugu innuttani Israelikkut qasuerfissaannik tunimmagit. Kiffamigummi Mosesikkut oqaasiisa ajunngitsut ilaat ataasiinnarluunniit maangaannanngilaq. v57 Naalakkap Guutitta najorlisigut siuaasatsinnik najuisimanermisut. Qanortoq qimanngikkilisigut ajattornatalu. v58 Qanortoq uummativut taassumunnga sammiuarlit aqqutigeqqusaani tamani ingerlasinnaaqqulluta peqqussutai inatsisaalu malittarisassiaalu siuaasatsinnut maleruagassanngortitai maleruarlugit. v59 Qanortoq oqaatsikka taakku Naalakkap kiinaata saani qinnutikka Naalakkamut Guutitsinnut annguttarlit ulloq unnuarlu, kiffani innuttanilu Israelikkut ullut tamarluinnaasa naapertuilluartumik pineqartittaqqullugit, v60 nunarsuarmi inuiannut tamanut ilisimaqqullugu Naalagaq Guutiusoq allamillu Guuteqanngitsoq. v61 Uummatissigut iluunngarlusi Naalagaq Guuterput ilumoorfigissavarsi ileqqoreqqusai maleruarlugit peqqussutaalu naalallugit soorlu ullumi taama inuususi. v62 Kunngi Israelilu tamaat ilagalugu pilliutinik toqutassanik pilliipput Naalakkap kiinaata saani. v63 Salomop Naalakkamut pilliutigisai nereqatigiissutissat tassaapput ussigit 22.000-it savallu 120.000-it, taamaalillutillu kunngip Israelikkullu tamarmik Naalakkap naalaffia atoqqaartippaat. v64 Pilliivik kanngussaasoq pilliutissarpassuarnut mikivallaarmat Salomop ulloq taanna silarliup ilaa qiterleq Naalakkap naalaffiata sioraaniittoq illernartippaa; tassanilu pilliutigai pilliutit ikikkagassat naatitanillu pilliutigisassat pilliutillu nereqatigiissutissat tunnortaat. v65 Taamani Salomo Israelilu tamarmi ulluni arfineq-marlunni ullunillu arfineq-marlunni, tassa ulluni 14-ini Naalakkap kiinaata saani nalliuttorsiorput. Katersorsimasorpassuit aggiasimapput Lebo-Hamatimiit Egyptenip kuunngua tikillugu. v66 Ullut arfineq-pingajussaanni inuit qimagutitippai. Kunngi nersorpaat angerlarlutillu, nuannaarlutik Naalakkap kiffaminut Daavimut innuttaminullu Israelimut iliuuserisimasai ajunngitsut tamaasa nakussatsissutigalugit. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 9 Daavip kinguaavisa kunnginngorumaartut qanoq pinissaat v1 Salomop Naalakkap naalaffia kunngillu illussaarsua sanareerlugit suliariniakkani tamaasa naammassereermagit v2 Naalakkap aappassaanik saqqummerfigaa, soorlu Gibeonimi saqqummerfigisimagaa. v3 Naalakkap oqarfigaa: »Kiinnama saani ilungersungaarlutit qinnutigisat tusarpara, illulu una sanasimasat illernartippara tassani atera naassaanngitsumik najugaqartuaqqullugu. Isikka uummatigalu tassaniittuassapput. v4 Kiinnama saani inuuguit ilumoortumik uummateqarlutit, ataatattut Daavitut peqqusersuitsumik inuuseqarlutit, peqqussutikka tamaasa naammassisarlugit inatsisikkalu malittarisassiakkalu naalallugit, v5 taava Israelimi kunngitut issiavissaarsuit soraajuitsumik atatikkumaarpara soorlu ataatat Daavi ima neriorsorsimagiga: ›Illit kinguaannik Israelip issiavissaarsuani issiasussaqartuassaaq.‹ v6 Kisianni ilissi ernissilu tunukkussinga inatsisikka ileqqoreqqusakkalu ilissinnut saqqummiussimasakka maleruarnagit guutillu allat pallorfigippatigit guutisiorfigalugillu, v7 taava Israeli nunamit taakkununnga tunniussimasannit peersikkumaarpakka, illulu aterma najugassaatut illernartissimasara imminiiginnarumaarpara Israeli inuiannut tamanut mitaatigisassanngortillugu. v8 Illu una illukuinnanngussaaq, saneqqutsisullu tamarmik uulissapput uinngiartarlutillu asissuillutik. Taava aperisoqartarumaarpoq suna pillugu Naalakkap nuna taanna naalaffillu taanna taamaaliorfiginerai, v9 akineqartarumaarpullu: Tassa Naalagaq Guutertik siuaasaminnik Egyptenimit anisitsisoq tunussimagamikku; guutit allat attavigaat pallorfigalugillu guutisiorfigalugillu. Taamaattumik taama atsigisumik ajunaartissimavai.« Fønikiap kunngianut akiliutit v10 Ukiut taakku 20-t illunik taakkuninnga marlunnik – Naalakkap naalaffianik kunngillu illussaarsuanik – sanaffigisani qaangiummata v11 kunngip Salomop illoqarfiit 20-t nunami Galilimiittut Tyrusip kunngianut Hiramimut tunniuppai taassuma cederinik kakillarnaqutinillu kuultinillu kissaatigisaminik tamanik pilersorsimammani. v12 Hirami Tyrusimit tikiuppoq illoqarfiit Salomop tunniussai takuniarlugit, naammaginngilaali; v13 oqarporlu: »Suunuku illoqarfiit uku tunniussatit, qatanngut?« Taamaattumik nuna taanna ulloq manna tikillugu Kabulimik taasarpaat. v14 Hiramip kunngi Salomo kuultinik talentinik 120-nik nalilinnik pilersorsimavaa. Salomop kunngiunerani taasariaqartut v15 Salomop Naalakkap naalaffia, illussaarsuani, Millo, Jerusalemip qarmarsua kiisalu Hasori, Megiddo Gezerilu sanalissagamigit pinngitsaaliilluni sulisitsinera ima pivoq: v16 Egyptenip kunngia Farao sorsukkiartorsimavoq Gezerilu tigusaralugu ikuallatsissimallugulu Kana'anikkullu illoqarfimmi tassani najugaqartut toqorarlugit; taava illoqarfik panimminut Salomop nulianut aappariilerneranni tunissutigaa. v17 Salomop Gezeri sanateqqissimavaa, taamatuttaaq pivai Bet-Horoni Alleq, v18 Ba'alati Tamarilu nunami tassani inoqajuitsumiittut, v19 illoqarfiit peqqumaasivini tamaasa, illoqarfiit qamutiminut hestiminullu inissisimaffigititani sanajumasanilu allat tamaasa Jerusalemimi Libanonimilu naalagaaffimminilu tamarmi. v20 Amorikkunnit, Hittikkunnit, Perizzikkunnit, Hivvikkunnit Jebusikkunnillu amiakkuusut, tassa Israelikkut ilaginngisaat v21 taakkualu kinguaavi nunami amiakkuusut Israelikkut nungutissinnaasimanngisaat, kunngip Salomop pinngitsaalisatut sulisitaasussanngortippai, sulilu ullumi taamatut sulisitaapput. v22 Salomolli Israelikkut inussiatut sulisinneq ajorpai; taakkumi sorsuttartuupput, kunngikkormiuullutik, sakkutuunut naalagaallutik, qamutini qimuttulinni sorsuttartuullutik qamutinullu sorsuutaanut naalagaallutik. v23 Salomop sulisitsisui 550-iupput; taakkua sulisunik nakkutilliisuupput. v24 Faraop pania Daavip Illoqarfianit illussaarsuarmut taassumunnga najugassiaralugu sanaaminut nuunniariarmat Salomop Millo sanaqqissimavaa. v25 Salomop ukiumut pingasoriarluni pilliutit ikikkagassat pilliutillu nereqatigiissutissat pilliivimmut Naalakkamut sanaaminut aattarpai Naalakkallu kiinaata saani inneq Naalakkamut pilliutinik ikikkaasussaq ikittarlugu. Naalaffik inivillugu sanavaa. v26 Kunngi Salomo umiarsualiortitsivoq Esjongeberimi Elatip Edomimiittup eqqaaniittumi Immap Ivissuartuup sinaani. v27 Hiramip kiffani imarsiullammaat Salomop umiarsuaasa kiffaannut ilagitittarpai. v28 Ofirimukartarnerminni kuulti talentit 420-t nalingat Salomomukaassimavaat. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 10 Sabap dronningia v1 Sabap dronningiata tusaamaleramiuk Salomop Naalakkap ataqqineqaatissaanik qanoq iliuuseqarsimanera tikiuppoq nalorsitsaarutinik misilinniarlugu. v2 Jerusalemimut pivoq malitserpassuaqarluni, ilanngullugit qatigattuut tipigissaatiliassanik kuulterpassuarnillu ujaqqanillu erlinnartunik nammattut. Salomo pulaarpaa uummammiugisaminillu tamanik oqaloqatigalugu. v3 Salomop Sabap dronningiata apeqqutai tamaasa akiorpai. Kunngip minnerpaamilluunniit nalornisooruteqarnani apeqqutai tamaasa akisarpai. v4 Sabap dronningiata Salomop ilisimassusia siunersigamiuk – takuleramigillu illussaarsuaq sanasimasaa, v5 nerisassat nerrivimmiittut, kunngikkormiut nerrivimmi inissisimanerat, kiffai saqisut taakkualu atisaat, immitsisai naalaffimmilu pilliutigisai ikikkagassat – taava tupigusungaalerpoq v6 kunngimullu oqarluni: »Oqaatsivit ilisimassutsivillu uanga nunanni oqallisigineqartarnerat tusarsimasara ilumoorsimavoq. v7 Oqallisigineqartartut uanga nammineq isinnik takunngikkallarakkit upperisimanngikkaluarpakka. Uannut oqaluttuarineqartut maanna takusama affaannilluunniit inornerupput! Ilisimassutsit peqangaarutitillu tusaamanerinit annerungaarput. v8 Pilluarput nuliatit, pilluarput kunngikkormiortatit sukkulluunniit ilinnik kiffartuussisartut ilisimassutsinnillu tusartartut. v9 Unnersiutigineqarli Naalagaq Guutit, nuannarisarilersimagamisit Israelip issiavissaarsuani issialersillutit. Naalakkap Israeli naassaanngitsumik asagamiuk kunnginngortissimavaatit iluartumik naapertuilluartumillu ilioqqullugit.« v10 Sabap dronningiata Salomo tunivaa kuultinik talentinik 120-nik nalilinnik, tipigissaatiliassanik annertoqisunik ujaqqanillu erlinnartunik; balsamimik Sabap dronningiata Salomomut tunniussaatut atsigisumik kingorna Israelimut pissussisoqanngisaannarpoq. v11 Hiramip umiarsuaasa Ofirimiit kuultimik assartuisut aamma tikiuttarpaat qisuppassuit almugit ujaqqallu erlinnartut amerlaqisut. v12 Kunngip qisuit almugit naalaffimmut illussaarsuarmullu ungaluliaritippai, aammalu qisummik taassuminnga sianaaliortitsivoq kukkilattarialiortitsillunilu tussiartartut nipilersuutissaannik. Qisummik almugimik taama atsigisumik kingorna Israelimut pissussisoqarsimanngilaq, allaammi ulloq manna tikillugu takusoqarsimanani. v13 Kunngip Salomop Sabap dronningia perusutaanik qinnutigisaanillu tamanik tunivaa – kunngip Salomop tikeraanut tamanut tunissutigisartagaasa saniatigut. Taava Sabap dronningia kunngikkormiuni ilagalugit nunaminut uterpoq. Salomop pigisarpassui v14 Kuulti Salomop ukiup ataatsip ingerlanerani nunamut eqquttagaa talentinik 666-inik naleqarpoq. v15 Tamakkualu saniatigut ilanngunneqassapput aqqutaani niuertutigoortarnerini ilanngaataasartut kiisalu niuertut Arabiamilu kunngit tamarmik naalagaaffimmilu naalagaatitat tamarmik akiliutigisartagaat. v16 Kunngip Salomop kuultimik singartitikkamik sanatippai eqqortinnaveeqqussuit 200-t, eqqortinnaveeqqummut ataatsimut kuulti 600 sekelit nalingat atorneqarpoq. v17 Aamma kuultimik singartitikkamik sanaanik 300-nik eqqortinnaveeqquteeraliorpoq, taamaattumut ataatsimut kuulti mininik pingasunik nalilik atorneqarpoq. Eqqortinnaveeqqutit kunngip inissippai Illumi Qisunnik Libanonip Orpippassuinit Pisunik Sanaami. v18 Aammattaaq kunngi issiavissaarsualiorpoq angisuumik nagguaatsup tuugaavinik sanaasumik kuultimillu akuitsumik qallikkamik. v19 Issiavissaarsuup qaqisariaa arfinilinnik tummeraqarpoq, iigarfia qulimigut tunummut qaarajunneqarluni saneqqamigullu illuttut ornavaffeqarluni; ornavaffiillu tamarmik immikkut sanimikkut løviusartaqarput. v20 Tummeqqat taakku arfinillit tamarmik aammattaaq talerpiatungimikkut saamiatungimikkullu løviusartaqarput. Issiavissaarsuaq taanna naalagaaffinni allani asseqanngilaq. v21 Kunngip Salomop ermusai tamarmik kuultimik sanaajupput, Illumilu Qisunnik Libanonip Orpippassuinit Pisunik Sanaami atortut tamarmik kuultimik akuitsumik sanaajupput; Salomop nalaani sølvi sussarineqanngivippoq. v22 Kunngi Tarshishiliartaatinik umiarsuaqarpoq Hiramip umiarsuaataanut ilagitillugit angalatinneqartartunik. Tarshishiliartaatit taakku ukiut pingasut ingerlaneranni ataasiarlutik tikiussisarput kuultimik, sølvimik, nagguaatsut tuugaavinik, aapakaanik bavianinillu. v23 Kunngimmi Salomop pisuussutsimigut ilisimassutsimigullu nunarsuarmi kunngit allat tamaasa akimorsimavai. v24 Silarsuarmit tamarmit pisut Salomo ornittarpaat ilisimassusia Guutip uummammiugititaa tusarumallugu. v25 Tamarmik immikkut tunissutissaminnik nassartarput: Atortunik kuultimik sølvimillu sanaanik, atisassanik, sakkunik, tipigissaatiliassanik, hestinik siutitoorsuarnillu. Ukiut tamaasa taamatut tikiussortoqartarpoq. v26 Salomo pissarsiortorpoq qamutinik hestinillu. 1.400-nik qamutaateqarpoq 12.000-inillu hestiuteqarluni, tamakkulu inissippai illoqarfinni qamutinut inissiiffissiani kunngillu illoqarfiani Jerusalemimi. v27 Kunngip sølvi Jerusalemimi ujaraannartut nalinginnaatigilersippaa, taamatullu aamma orpiit cederit morbærfigenequtitut nunap qattunilittaani naasartutut. v28 Hestit Salomop pisiortugai Musrimit Kuemillu pisuupput; taakku kunngip niuertuisa Kuemit pisiarisarpaat. v29 Qamutit Egyptenimit pisiarineqartarput ataatsit sølvimik 600 sekelit nalingannik akilerlugit, hestilu ataaseq sekelinik 150-inik; niuertullu tamakku tuneqqittarpaat Hetikkut Aramillu kunngiinut. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 11 Salomop nuliai, guutipilussiulersorlu v1 Kunngip Salomop arnat nunani allamiut amerlaqisut asasarai Faraop paniata saniatigut, taakku tassaapput Moabikkut, Ammonikkut, Edomikkut, Sidonimiut Hittikkullu arnartaat. v2 Inuiaat taakku pillugit Naalagaq Israelikkunnut oqarsimagaluarpoq: »Taakkuninnga inooqatiginnissanngilasi, guutiminnut saatseqinavaasi.« Taamaakkaluartoq taakkua arnartaat Salomop asavai, attavigiuarpaalu. v3 Arnanik akimasunik 700-nik nuliaqarpoq 300-nillu panerfaqarluni, nuliaasalu uummataa killormut sangutippaat, v4 tassa Salomo utoqqalimmat nuliaasa uummataa guutinut allanut saatsippaat ataatani ilumoorsusiatigut assiginagu Naalakkamut Guutiminut uummammigut iluunngarluni ilumoorunnaarsillugu. v5 Salomop guutisiorfigai Astarte Sidonimiut guutiat Milkomilu Ammonikkut guutiat maajunnartoq. v6 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq, ataatanilu Daavi assiginagu Naalakkamik malinnilluartuujunnaarpoq. v7 Taamani Salomo qaqqami Jerusalemip kangianiittumi Kemoshimut Moabikkut guutiannut maajunnartumut Milkomimullu Ammonikkut guutiannut maajunnartumut qattunermik pilliiviliorpoq, v8 taamatullu nuliani nunanit allanit pisut tamaasa pilliiviliuuppai guutiminnut pilliiniarlutik innermik ikitsiffissaannik toqutassanillu pilliiffissaannik. v9 Naalakkalli Salomo kamaatilerpaa uummammigut tunussimammagu Naalagaq Israelip Guutia marloriarluni imminut takutittarsimasoq v10 peqqusisimasorlu allanik guuteqassanngitsoq; Salomolli Naalakkap peqqusinera naalassimanngilaa. v11 Taava Naalagaq Salomomut oqarpoq: »Angerusera ileqqoreqqusakkalu ilinnut inassutikka naalakkunnaarakkit naalagaaffinnik arsaarumaarpakkit ilinnut kiffaasumut tunniullugu. v12 Taamaattorli ataatat Daavi pissutigalugu inuutillutit taamaaliussanngilanga, ernerilli naalagaaffianik arsaarumaarpara, kisianni tamaat ilinnit arsaarinnissutiginagu. v13 Kiffarami Daavi Jerusalemilu illoqarfik qinersimasara pissutigalugit naggueqatigiit ataatsit erninnut pigiinnartikkumaarpakka.« Salomop akerai v14 Naalakkap Salomomut akerarilersippaa Hadadi Edomikkuusoq Edomimi kunngip kinguaavisa ilaat. v15 Taamani Daavip Edomi ajorsartimmagu sakkutuullu naalagaanertaat Joabi majuarsimammat toqutaasut iliartorlugit Joabi Edomip angutitaanik tamanik toqoraasimavoq. v16 Joabi Israelilu tamarmi qaammatini arfinilinni tassaniissimapput Edomip angutitaasa nungutitaanerisa tungaanut. v17 Hadadili ataatami angutitaasa ilaannik Edomikkuusunik ilaqarluni Egyptenimut qimaasimavoq; taamani Hadadi inuusuttunnguusimavoq. v18 Midjanimit aallarput Paranimullu pillutik, angutillu Paranimiut ilaat ilassarsiareriarlugit Egyptenimukarput Faraomut Egyptenip kunngianut. Faraop Hadadi illussaanik tunivaa inuussutissaanillu isumagalugu nunaminermillu tunillugu. v19 Faraop Hadadi nuannaringaaleramiuk ukuani, dronningip Takpenesip qatanngutaa, nulissiutitippaa. v20 Takpenesip qatanngutaata Hadadi ernertaappaa, taannalu Genubatimik atserpaat. Takpenesip nukappiaraq taanna Faraop illussaarsuani peroriartortippaa. Genubati Faraop illussaarsuani najugaqarpoq Faraop erneri ilagalugit. v21 Hadadip Egyptenimiitilluni tusaramiuk Daavi siuaasamini qasuersaalersoq sakkutuullu naalagaanertaat Joabi toqusimasoq Farao oqarfigaa: »Nunannut angerlarlanga.« v22 Faraop oqarfigaa: »Uanni ajorsaateqaravit aallarumallerpit?« Hadadilli akivaa: »Ajorsaateqanngikkaluarpunga, taamaattorli aallarnissara qinnutigaara.« v23 Aamma angut alla Guutip Salomomut akerarilersippaa, tassa Rezoni Eljadap ernera naalakkaminit Sobap kunngianit Hadad'ezerimit qimaasimasoq. v24 Taamanikkut Daavip ajorsartimmatik angutit toqqisimaffeqarnatik angalaaginnartut ilataariortorsimavai siulersugarilerlugillu. Damaskusimukarsimapput tassani nunassillutik Damaskusimilu imminnut naalaganngortillutik. v25 Israelimut akeraajuarpoq Salomo inuutillugu, Hadaditullu iliorluni Israelikkut ajunaaqutissiorpai. Aramimi kunngiuvoq Israelilu uumissugaralugu. Jeroboami pikitsitsisoq v26 Jeroboami Nebatip Efraimikkuusup Seredamiup erneraa; anaanaa Seruamik ateqarpoq uillarnerullunilu. Salomomut kiffartortuugaluarluni kunngi pikitsitsivigaa. v27 Jeroboamip kunngimut pikitsitsinera matuminnga pissuteqarpoq: Salomop pallittaalisaliaq Millo iluarsartissimavaa ataatamilu Daavip illoqarfiata qarmaasa aserorneri milissortillugit. v28 Jeroboami angutaavoq pikkorissoq. Salomop takugamiuk angut inuusuttoq taanna qanoq sulleritsigisoq nammattartunut naggueqatigiinnit Josefikkunnit pisunut nakkutilliisunngortippaa. v29 Ilaanni Jeroboami Jerusalemimit aallarami pruffiiti Akija Shilomioq aqqusinermi naapippaa. Taanna nutaamik qallersaateqarpoq, tamaaniippullu kisimiillutik. v30 Taava Akijap qallersaanni nutaaq sissorlugu aggorpaa aqqaneq-marlunngorlugu. v31 Jeroboamilu oqarfigaa: »Aggornerit qulit tigukkit, Naalakkammi Israelip Guutiata oqarfigeqquaatit: Salomo kunngeqarfianik arsaassavara naggueqatigiillu ilaat qulit ilinnut tunniullugit; v32 naggueqatigiilli ilaat ataaseq pigiinnassavaa kiffara Daavi pissutigalugu Jerusalemilu, illoqarfik Israelip naggueqatigiissortaasa akornanni qinersimasara pissutigalugu. v33 Taamaaliussaanga tunummannga Sidonimiullu guutigisaat Astarte Moabillu guutigisaa Kemoshi Ammonikkullu guutigisaat Milkomi pallorfigisimammatigit, aqqutigeqqusakkalu ingerlavigisimanngimmatigit uangalu isinni eqqortuusut malinnagit, Salomollu ataataa Daavi assiginagu inatsisikka malittarisassiakkalu naalassimanngimmatigit. v34 Kisianni kunngiussusianik tamarmiusumik arsaarnianngilara; inuutillugu naalagaanerutiinnarniarpara pissutigalugu kiffara Daavi qinigara, taassuma peqqussutikka inatsisikkalu naalammagit. v35 Kisianni ernera kunngeqarfianik arsaarumaarpara illillu naggueqatigiinnut qulinut naalaganngortillutit. v36 Erneranut naggueqatigiit ataatsit pigiinnartissavakka kiffara Daavi kiinnama saani qaammaqquteqartuaqqullugu Jerusalemimi, illoqarfimmi aterma inigisassaatut qinersimasanni. v37 Illit qinerpakkit naalagaaffigiumasannut tamanut naalagaasussanngortillutit Israelimullu kunngiusussanngortillutit. v38 Peqqussutikka tamaasa naalakkukkit ingerlavigeqqusakka ingerlavigalugit uanga isinni eqqortuusut malillugit ileqqoreqqusakkalu peqqussutikkalu naalallugit, soorlu kiffara Daavi taamaaliorsimasoq, taava najorumaarpakkit illuliuukkumaarlutillu Daavimut illuliarisattut qajannaatsigisumik; Israelilu ilinnut tunniukkumaarpara. v39 Taamaaliornikkulli Daavip kinguaavi nikanarsassavakka, kisianni taamaattuartussaanngitsumik.« v40 Salomop Jeroboami toqunniaraluarpaa, Jeroboamili qimaavoq Egyptenip kunngianut Shishakimut, Salomolu toqutserlugu Egyptenimiippoq. Salomo toqusoq v41 Salomop oqaluttuassartai, naammassisai tamarmik ilisimassusialu, Salomop Nalunaarsuutaani allassimapput. v42 Salomop ukiuni 40-ni Jerusalemimi Israeli tamaat naalakkersorpaa. v43 Salomo siuaasamini qasuersaalerpoq ataatamilu Daavip illoqarfiani ilineqarluni, erneralu Rehabeami kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 12 Naalagaaffik avinneqartoq v1 Rehabeami Sikemimukarpoq Israeli tamarmi Sikemimukarsimammat kunnginngortikkiartorluni. v2 Jeroboamip Nebatip ernerata tamanna tusarpaa; suli Egyptenimiippoq kunngimit Salomomit qimarnguffigisimasamini, maannali Egyptenimit nunaminut uterpoq. v3 Aasinneqarpoq, Jeroboamilu Israelikkullu katersorsimasut tamarmik tikiukkamik Rehabeamimut oqarput: v4 »Ataatavit oqimaatsunik nammagassissimavaatigut; kisianni pinngitsaalisaalluni sulisitaaneq ataatavillu nammagassiissutai oqimaatsut oqilisikkumagukkit kiffartorfigissavatsigit.« v5 Rehabeamilli akivai: »Aallaritsi, ullullu pingasut qaangiuppata uannut uteqqikkisi.« Katersuussimasullu qimagupput. v6 Taava kunngip Rehabeamip utoqqaat ataatami Salomop inuugallarami kiffartortigisimasai siunersiorpai; aperaalu: »Inuiannut ukununnga akissutissannik qanoq siunnersorumavisinga?« v7 Akipput: »Ullumi inuiaat taakku kiffartuukkumagukkit inussiarnersumik akissuteqarfigissavatit, taava kiffartuuttuaannarumaarpaatsit.« v8 Kisianni Rehabeamip utoqqaat siunnersuutaat malikkumanngilaa, inuusuttulli alliartoqatigisimasani imminut kiffartortuusut siunersiorpai. v9 Aperai: »Inuiaat ataatama nammagassiissutai oqiliseqqullugit kissaatigisaannut akissutissannik qanoq siunnersorsinnaavisinga?« v10 Inuusuttut alliartoqatigisimasai akipput: »Inuiaat ataatat oqimaatsunik nammagassiisimanerarlugu oqaluttut oqilisitseqqusisullu oqarfigissavatit: Uanni minnerpaajusoq ataatama makisaanit silinneruvoq! v11 Ataatama oqimaatsunik nammagassissimavaasi, uangali suli oqimaannerulersissavakka; ataatama iperaattamik pillartarsimavaasi, uangali skorpioninik pillartarumaarpassi!« v12 Ullut pingajussaanni Jeroboamip inuillu tamarmik Rehabeami orneqqippaat ullut pingasut qaangiuppata aggeqqeqqummatik. v13 Kunngip inuit sukannersumik akivai. Utoqqaat siunnersuutaat naalakkumanngilaa v14 inuusuttulli siunnersuutaat malillugu oqarfigalugit: »Ataatama oqimaatsunik nammagassissimavaasi, uangali suli oqimaannerulersissavakka. Ataatama iperaattamik pillartarsimavaasi, uangali skorpioninik pillartarumaarpassi!« v15 Kunngip inuit piumasaat malikkumanngilaa, Naalakkammi pisussat taama aaqqissuussimavai Jeroboamimut Nebatip erneranut Akija Shilomioq aqqutigalugu oqaaserisani eqquuttussanngorlugit. v16 Israelikkut tamarmik paasigamikku kunngip akueriumanngikkaatik akivaat: »Uagut Daavi pisassaqarfiginngilarput. Isajip ernera kingornussassaqarfiginngilarput. Angerlaannaritsi, Israelikkut tamassi! Nammineq inoqutitit isumagikkit, Daavi!« Taava Israelikkut angerlaannarput. v17 Israelikkulli Judap illoqarfiini najugaqartut Rehabeamip kunngiuffigai. v18 Taava kunngip Rehabeamip Adonirami pinngitsaaliilluni sulisitsinermi pisortaasoq aallartippaa; taannali Israelimiut tamarmik ujaqqanik milloorlugu toquppaat. Kunngi Rehabeami qamutiminut qaqipallalluni Jerusalemimut qimaavoq. v19 Taamaalillutik Israelimiut Daavikkunnut pikitsitsipput, ullorlu manna tikillugu taamaappoq. Jeroboami Israelimi kunnginngortoq v20 Israelimiut tamarmik tusaramikku Jeroboami nunaminut utersimasoq inunnut katersuussimasunukaqqullugu qaaqqutippaat Israelimullu tamarmut kunnginngortillugu. Judap naggueqatigiissortaasa kisimik Daavikkut aalajangerfigaat. v21 Rehabeami Jerusalemimut pigami Judakkut Benjaminillu naggueqatigiissortai katersorpai taakkunannga sorsuttussat pitsaanersiukkat 180.000-it sorsukkiartoqatigissallugit Israelimi kunngiussuseq Rehabeamimut Salomop erneranut utertinniarlugu. v22 Taava Guutip oqaasia Guutip kiffaanut Shemajamut pivoq imaalluni: v23 »Rehabeamimut Salomop erneranut Judap kunngianut Judakkunnullu Benjaminikkunnullu tamanut ilagisaannullu allanut tamanut oqassaatit: v24 Ima oqarpoq Naalagaq: Israelimiut qatanngutigigassigit saassutissanngilasi. Tamassi uterniaritsi, pisimasoq tamanna uannit pivoq«. Taava Naalakkap oqaasia naalallugu angerlarput. v25 Jeroboamip Sikemi Efraimip qaqqalittaaniittoq pallittaalisaliorpaa tassanilu najugaqalerluni. Kingorna qimappaa Penuelilu sanallugu. Jeroboamip nersuteeraasaliai angutivissat kuultiusut v26 Jeroboami eqqarsarpoq: »Kunngiussuseq Daavikkunnit kingumut tigummineqaleratarsinnaavoq. v27 Innuttakka Naalakkap naalaffianut Jerusalemimiittumut pilliiartortarunik uummataat naalakkaminnut Rehabeamimut Judap kunngianut sammilersinnaapput, taava toqussinnaavaannga Rehabeamilu Judap kunngia kunngigileqqillugu.« v28 Taamaattumik kunngi siunnersueqatigiissitsivoq sanatitsillunilu nersuteeraasalianik angutivissanik marlunnik kuultiusunik, oqarlunilu: »Jerusalemimukartariaaruppusi. Israeli, aajuna Guutit ilinnik Egyptenimit anisitsisoq.« v29 Aappaa Betelimi nappartippaa, aappaalu Danimi nappartillugu. v30 – Tamanna ajortuliortunngortitsivoq! – Israelimiullu aappaata siornani Danimut ingerlaarput. v31 Aamma qattunernik pilliisarfinnik guutisiorfinnik sanatitsivoq, ileqqoreqqusallu unioqqutillugit palasinik Levikkuunngitsunik ivertitsisarpoq. v32 Qaammatit arfineq-pingajuata ulluisa 15-ianni Jeroboami nalliuttorsiortitsivoq Judami nalliuttorsiortarneq malillugu. Betelimi pillivimmut sanaaminut sassarpoq nersuteeraasalianut angutivissanut sanaaminut toqutassanik pilliiniarluni. Qattunernilu pilliisarfinni palasit piumasaarsorluni toqqarsimasani Betelimi ivertippai. v33 Pilliivimmut Betelimi sanaaminut qaqivoq qaammatit arfineq-pingajuata ulluisa 15-ianni, ullormi nammineq qinersimasamini Israelimiullu nalliuttorsiortippai, pilliivimmullu qaqivoq pilliissalluni inneq ikinniarlugu. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 13 Guutip kiffaa Judameersoq pruffiitilu Betelimeersoq v1 Naalakkap peqqusineratigut Guutip kiffaanik Judamiit Betelimut tikiuttoqarpoq Jeroboami pilliivimmi qeqartillugu pilliissalluni inneq ikinniarlugu. v2 Guutip kiffaa Naalakkap peqqusinera malillugu pilliivimmut torlulaarpoq: »Pilliivik, pilliivik! Ima oqarpoq Naalagaq: Daavip kinguaavinit inunngortoqarumaarpoq ernermik Josijamik atilimmik. Taassuma ilinni toqukkumaarpai qattunerni pilliisarfinni palasit ilinni pilliiniarlutik innermik ikitsisartut, ilinnilu inuit saarngi ikuallassavai.« v3 Tassunga atatillugu pisussanik ilimasaarivoq, oqarami: »Tamanna ilimasaarutaavoq Naalagaq oqalummat: Pilliivik qupiumaarpoq arsakullu orsupalittut tassaniittut aniajumaarlutik.« v4 Kunngip Jeroboamip oqaatsit Guutip kiffaata pilliivimmut Betelimiittumut torlulaatigisai tusaaleramigit pilliivimmiit assani siumut isatsippaa oqarlunilu: »Angut una tigusiuk!« Assalli taassuma tungaanut isatsitani toqummat imminut utertinneq sapilerpaa. v5 Pilliivik qupivoq arsakullu orsupalittut pilliivimmit anialerlutik, soorlu Guutip kiffaata tamanna pisussanik ilimasaarutigisimagaa Naalakkap peqqusineratigut. v6 Taava kunngi Guutip kiffaanut oqarpoq: »Naalagaq Guutit saammarsariassagit qinnullungalu assaga utertissinnaaleqqullugu!« Guutip kiffaata Naalagaq saammartippaa, kunngillu assani siornatigutut ilisoq utertissinnaalerpaa. v7 Kunngi Guutip kiffaanut oqarpoq: »Angerlaqatiginnga neriartorlutit, taava tunissuteqarfigissavakkit.« v8 Guutilli kiffaata kunngi akivaa: »Pigisavilluunniit affaat tunniunniaraluarukkit angerlaqatigissanngilakkit; maanilu neriumanngilanga imerumanangaluunniit, v9 Naalagarmi ima peqqusimmat: Maani nerissanngilatit, aamma imissanngilatit; maannaravillu aqqutikkoorlutit utissanngilatit!« v10 Taamaattumik aqqutikkut allakkoorluni uterpoq Betelimukarami aqqutigisani atornagu. v11 Betelimi najugaqarpoq pruffiititoqaq, taassumalu ernerisa angerlaramik oqaluttuuppaat Guutip kiffaata Betelimi qanoq iliorneranik, ataatartillu oqaluttuuppaat kunngimut oqaassiinik. v12 Ataataata aperai Guutip kiffaata sukkoorluni aallarneranik, ernerisalu Guutip kiffaata Judameersup aallarami aqqutaanik ajoqersuuppaat. v13 Pruffiitip ernini oqarfigai: »Siutituujutiga issiaatsersiuk!« taamaaliorpullu. Ataataata siutitooq qaqqivigaa v14 Guutillu kiffaa malillugu aallarluni. Ujakkani orpiup egip ataani issiasoq nanivaa aperalugulu: »Illiuit Guutip kiffaa Judamit tikiuttoq?« Angermallu v15 oqarfigaa: »Angerlaqatiginnga nereqatigalungalu!« v16 Taassumali akivaa: »Uteqatigisinnaanngilakkit, maanilu nereqatigisinnaanngilakkit imeqatigisinnaanalluunniit. v17 Naalakkammi ima peqqusimavaanga: Maani nerissanngilatit imissanallu, maannaravillu aqqutigisakkut utissanngilatit.« v18 Taava pruffiitip oqarfigaa: »Aamma uanga ilittut pruffiitiuvunga, Naalakkallu peqqusineratigut inngilip ima oqarfigaanga: Illunnut uteqatiginiaruk, neriniassaaq imerlunilu.« Sallulluni taama oqarpoq! v19 Taava Guutip kiffaata uteqatigaa illuanilu nereqatigalugu imeqatigalugulu. v20 Nerrivimmili issiatillugit Naalakkap oqaasia pruffiitimut Guutip kiffaanik Betelimut utertitsisumut pivoq, v21 Guutillu kiffaa Judameersoq torlulaffigaa: »Ima oqarpoq Naalagaq: Naalakkap oqaasiinut naalannginnavit Naalakkallu Guutivit peqqussutaa malinnginnakku, v22 uterlutilli neriffigeqqunngisaani nerigavit imerfigeqqunngisaanilu imerlutit, taava toquguit timit siuaasavit iliveqarfianni ilineqassanngilaq.« v23 Guutip kiffaa nerereermat imereerlunilu pruffiititoqqap taassuminnga oqqussisup siutitooq atugassaa issiaatserpaa. v24 Taava taanna aallarpoq. Aqqummini løvimik naammattoorsivoq, løvillu toquppaa; timaa toqungasoq aqqutaannarmut naloriunneqarsimavoq, siutitoorlu løverlu timi toqungasoq akunnerminniitillugu illugiillutik inissisimapput. v25 Inuit saneqquttut takuaat timi toqungasoq aqqutaannarmiittoq løverlu sanianiittoq; Illoqarfimmut pruffiititoqqap najugaanut pigamik tamanna oqaluttuaraat. v26 Pruffiitip Guutip kiffaanik Betelimut oqqussisup tamanna tusaramiuk oqarpoq: »Tassa taanna Guutip kiffaa Naalakkap peqqussutaanik unioqqutitsisoq. Naalakkap løvimut tunniussimavaa, løvillu sequmillugu toqussimavaa Naalakkap inummut taassumunnga oqaaserisai malillugit.« v27 Taava pruffiitip ernini oqarfigai: »Siutituujutiga issiaatsersiuk!« taamaaliorpullu. v28 Pruffiiti aallarpoq nanillugulu timi toqungasoq aqqutaannarmut naloriunneqarsimasoq, sanianiippullu siutitooq løverlu. Løvip timi toqungasoq nerisimanngilaa siutitoorlu toqussimanagu. v29 Pruffiitip Guutip kiffaata timaa siutituup qaanut inissippaa oqqullugulu, illoqarfimminullu pissuppaa upputigiumallugu iliumallugulu. v30 Timaa toqungasoq nammineq iliviutiminut ilivaa, imalu upputigineqarpoq: »Alianaq, qatanngutiga!« v31 Ilereeramiuk ernini oqarfigai: »Toquguma ilivermut uunga Guutip kiffaata ilineqarfianut iliumaarpassinga; saanikka saarngisa sanianiissapput. v32 Oqaasermi Naalakkap peqqusineratigut Betelimi pilliivimmut Samariallu illoqarfiini qattunerni pilliisarfinni guutisiorfinnut tamanut torlulaatigisaa eqquutissaaq.« v33 Taama pisoqaraluarmalluunniit Jeroboami ingerlavigisaminit ajortumit allamut saanngilaq. Qattunerni pilliisarfinni palasiusussanik inuinnarnik toqqaasartuarpoq. Piumasut kikkulluunniit qattunerni pilliisarfinni palasiusussatut ivertittarpai. v34 Taamaaliorneq Jeroboamikkut ajortulissutigaat suujunnaarutaassutigalugu nunallu qaavanit nungutitaassutigalugu. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 14 Jeroboamikkut pillagassaatitaasut v1 Tamatuma nalaani Jeroboamip ernera Abija napparsimalerpoq. v2 Taava Jeroboami nuliaminut oqarpoq: »Allanik atukkersorlutit Jeroboamip nuliarigaatit ilisarnarunnaarsillugu Shilomukarit. Tassani najugaqarpoq pruffiiti Akija; taanna tassaavoq inuiannut ukununnga kunnginngorumaarnissannik siulittuisoq. v3 Timiusanik qulinik kaagialunnillu qummuattamillu tungusunnitsuummik imalimmik nassarlutit orniguk. Taassuma oqaluttuutissavaatit nukappiaqqap qanoq piumaarneranik.« v4 Jeroboamip nulia taamaaliorpoq. Shilomukarpoq Akijalu illuanut iserfigalugu. Akija isigisaqanngilaq utoqqalinermik quertinissimagami. v5 Naalakkalli Akija oqarfigisimavaa: »Jeroboamip nulia aggerpoq ernermi napparsimanera pillugu siunersiorniarlutit. Ima imalu oqarfigiumaarpat. Ilisarnarunnaarsarsimalluni tikiutissaaq.« v6 Akijap tusaaleramiuk matukkut isilerluni pisuppalunnera oqarfigaa: »Jeroboamip nulia, iserniarit! Sooq ilisarnarunnaarsaravit? Artornartumik nalunaarutissaqarfigaakkit. v7 Jeroboami oqarfigiartoruk: Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Inuiaqatinnit allanit pingaarnerulersikkaluarpagit uanga innuttannut Israelimut naalagaaninngortillutit; v8 Daavikkut kunngiussusiannik arsaarlugit naalagaaffik ilinnut tunniukkaluarpara. Kisianni assiginngilat kiffara Daavi uanga peqqussutinnut naalattoq uummatimigullu iluunngarluni uannik malinnittoq tamatigut uanga isinni eqqortuusumik iliuuseqarluni. v9 Kunnginit siulinnit tamanit ajornerusumik iliorputit, imminullu allanik guutiliuupputit kuisanillu guutilialiorlutit narrutsatsillunga tunullungalu. v10 Taamaattumik Jeroboamikkut ajunaartissavakka: Eqqarleriit Jeroboamikkut angutitaat Israelimiittut tamaasa nungutinniarpakka amiakkuerullugit. Eqqagassanngorlugit piiarumaarpakka annat piiarneqartarnerattut – nungulluinnarlugit. v11 Eqqarleriit Jeroboamikkut illoqarfimmi toqusortaat qimminit nerineqassapput, nunaannarmilu toqusortaat qilaap timmiaasa nerissavaat. Naalagarmi taama oqaluppoq! v12 Maanna angerlarniarit! Illoqarfimmut tummarniariaruit nukappiaraq toqussaaq! v13 Israelimiut tamarmik upputigissavaat ilineqarneranilu najuutissallutik, taannami eqqarleriinni Jeroboamikkunni ilivermut ilineqartutuaassaaq tassaagami Naalakkap Israelip Guutiata eqqarleriinni Jeroboamikkunni ajunngitsorsiffigisimasatuaa. v14 Taavali Naalagaq Israelimi kunngeqalersitsiumaarpoq eqqarleriinnik Jeroboamikkunnik maanna ullumi nungutitsisussamik. Maanna taamaaliorfissanngorpoq, tassa maannakkumiit! v15 Naalakkallu Israelimiut pillassavai ivissuartut imermi aalatinneqartutut, Israelimiullu nunamit naggorissumit siuaasaannut tunniussaminit nusullugit peerumaarpai kuussuullu Eufratip illuatungaanut siammartillugit napasunik Asheramut pigititanik sanasimammata Naalagarlu narrunarsarsimallugu. v16 Israeli imminiiginnarumaarpaa ajortuliat Jeroboamip nammineq piliai Israelimullu piliarititai pillugit.« v17 Taava Jeroboamip nulia aallarpoq Tirsamullu pilluni. Illup matuata alloriusaanut tutisorlu nukappiaraq toquvoq. v18 Israelimiut tamakkerlutik ilineqarnerani peqataapput upputigalugulu, taamalu eqquuppoq Naalakkap kiffamigut pruffiitikkut Akijakkut oqaatigisaa. Jeroboami toqusoq v19 Jeroboamip oqaluttuassartai allat – sorsuttarneri qanorlu naalakkersuinera – Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v20 Jeroboami ukiuni 22-ni kunngiuvoq. Taava siuaasamini qasuersaalerpoq, erneralu Nadabi ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. Rehabeami Judap kunngia v21 Salomop ernera Rehabeami Judami kunnginngorpoq. Kunnginngorami 41-nik ukioqarpoq, ukiunilu 17-ini naalakkersuivoq Jerusalemimi – illoqarfimmi Naalakkap Israelip naggueqatigiissortaanit tamanit atermi inigisassaatut qinersimasaani. Anaanaa Ammonikkuusoq Na'amamik ateqarpoq. v22 Judamiut Naalakkap isaani ajortumik iliorput, ajortuliamikkullu Naalagaq siuaasaminnit annerusumik kamatsippaat. v23 Taakkuttaaq qattunernik pilliiffissaliortarput ujaqqanillu napasuliortarlutik napasullu Asheramut pigititat sanasarlugit qattunerni portusuuni tamani orpiillu qorsuusut ataanni tamani; v24 allaammi nunami tassani anguteqarpoq naalaffimmi atortittartunik. Inuiaat Naalakkap Israelikkut nunagiligassaannit peersissimasaasa ileqqui maajunnartut tamaasa issuartarpaat. v25 Ukiut kunngip Rehabeamip naalakkersuiffiisa tallimassaanni Egyptenip kunngia Shishaki Jerusalemimut sorsukkiartorpoq. v26 Erlinnartuutit Naalakkap naalaffianiittut kunngillu illussaarsuaniittut tamakkivillugit tiguarpai. Aammattaaq tiguai eqqortinnaveeqqutit kuultiusut Salomop sanasimasai, v27 kunngilu Rehabeami taakkua taartissaannik eqqortinnaveeqqutiliorpoq kanngussaasunik. Taakku paaritippai kunngimik paarsisut illussaarsuup isaaffianik nakkutilliisut naalagaannut. v28 Kunngip naalaffimmut iserneri tamaasa kunngimik paarsisut eqqortinnaveeqqutit taakku atortarpaat kingornatigullu kunngimik paarsisut inaannut ileqqittarlugit. v29 Rehabeamip oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v30 Rehabeami Jeroboamilu sorsuuttuarsimapput. v31 Rehabeami siuaasamini qasuersaalerpoq taakkualu iliveqarfianni Daavip Illoqarfianiittumi ilineqarluni. Anaanaa Ammonikkuusoq Na'amamik ateqarpoq. Ernera Abija ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 15 Abija Judap kunngia v1 Ukiut kunngip Jeroboamip Nebatip ernerata naalakkersuiffiisa 18-ianni Abija Judamut kunnginngorpoq. v2 Ukiuni pingasuni Jerusalemimi kunngiuvoq. Anaanaa Ma'akamik atilik Absalomip panigaa. v3 Abija ataatani ajortuliarisimasaasigut tamatigut malillugu inuuvoq, Naalagarlu Guutini uummammigut iluunngarluni ilumoorfiginngilaa siuaasani Daavi ilumoorsusiatigut assiginagu. v4 Taamaattorli Daavi pissutigalugu Naalakkap Guutiata Jerusalemimi qaammaqqummik tunivaa kingoraarlugu ernera kunnginngortikkamiuk Jerusalemilu atatiinnaramiuk, v5 tassa Daavi Naalakkap isaani eqqortumik iliorsimammat inuuninilu tamaat Naalakkap peqqussutaanik unioqqutitsisimanani – Uriamut Hittikkuusumut ajortuliornera eqqaassanngikkaanni. v6 Rehabeamip inuunini tamaat Jeroboami sorsuffigaa. v7 Abijap oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. Abija Jeroboamilu sorsuupput. v8 Abija siuaasamini qasuersaalerpoq Daavillu Illoqarfiani ilineqarluni. Ernera Asa ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. Asa Judap kunngia v9 Ukiut Israelip kunngiata Jeroboamip naalakkersuiffiisa 20-ssaanni Asa Judamut kunnginngorpoq. v10 Ukiuni 41-ni Jerusalemimi kunngiuvoq. Aanaa Ma'akamik atilik Absalomip panigaa. v11 Asa Naalakkap isaani eqqortumik inuuvoq siuaasani Daavi assigalugu. v12 Naalaffimmi angutit atortittartut nunamit anisippai guutipalaataallu siuaasami sanasimasaat tamaasa piiarlugit. v13 Aamma anaanami Ma'akap kunngip anaanaatut ataqqinaataa atorunnaarsippaa guutipiluup Asherap assinga maajunnartoq sanatissimammagu. Sanatitaa taanna maajunnartoq Asap killorpaa Kedronillu Qooruani ikuallatsillugu. v14 Qattorngit pilliisarfiit atorunnaanngikkaluarput, taamaattorli Asa inuunini tamaat uummatimigut iluunngarluni Naalakkamut ilumoorpoq. v15 Tunissutit illernartitat ataatami tunissutigisimasai namminerlu tunissutigisimasani – sølvit kuultillu immersakkallu – Naalakkap naalaffiani inissippai. v16 Asa Israelillu kunngia Basha inuunertik tamaat imminnut sorsuupput. v17 Israelip kunngiata Bashap Juda saassuppaa, Ramalu pallittaalisaliorpaa Asamut Judap kunngianukarniartut aqqutissaat asserumallugu. v18 Asalli sølvit kuultillu Naalakkap naalaffiata illussaarsuullu erlinnartuusiviini amiakkuusut kiffaminut assartortippai nassiullugit Aramip kunngianut Ben-Hadadimut Tabrimmonip erneranut Hezjonip erngutaanut Damaskusimi kunngiusumut – oqaqqusilluni: v19 »Uanga illillu angerfigeqatigiissimavugut, soorlu aamma ataatat ataatagalu angerfigeqatigiissimasut. Sølvimik kuultimillu tunissutissannik nassippakkit. Israelip kunngianik Bashamik angerfigeqatiginnissutit atortuujunnaarsiguk uannit qimaguteqqullugu!« v20 Ben-Hadadi kunngip Asap kissaatigisaa malillugu iliorpoq sakkutuumilu naalagaanertaat Israelip illoqarfiinut sorsukkiartortillugit. Tiguarpai Ijjoni, Dani kiisalu Abel-Bet-Ma'aka, taakkualu saniatigut Kinnereti Naftalikkullu nunaat tamaat. v21 Bashap tamanna tusaramiuk Ramami pallittaalisaliornini taamaatippaa Tirsamullu uterluni. v22 Kunngip Asap Judamiut tamaasa katersorpai pinngitsoqartinnagit. Taakkua ujaqqat qisuillu Bashap Ramami pallittaalisaliornermini atorsimasai tigooqqarpaat, taakkuninngalu Asap Geba Benjaminikkut nunaanniittoq Mispalu pallittaalisaliorpai. v23 Asap oqaluttuassartai allat – sapiitsuliorneri, naammassisai tamarmik illoqarfiillu pallittaalisaliorfii – Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. Asa utoqqaligami isigaluttunngorsimavoq. v24 Asa siuaasamini qasuersaalerpoq taakkualu iliveqarfianni siuaasami Daavip Illoqarfiani ilineqarluni, erneralu Joshafati ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nadabi Israelip kunngia v25 Nadabi Jeroboamip ernera Israelimi kunnginngorpoq ukiut Judap kunngiata Asap naalakkersuiffiisa aappaanni, ukiullu marluk kunngiuvoq. v26 Taanna Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq. Ataatami ileqqui malillugit inuuvoq taassuma Israelimiunut ajortuliaritilersimasai ajortuliaralugit. v27 Basha Akijap ernera Issakarikkuusoq Nadabimut pikitsitsilerpoq, Bashallu toquppaa Gibbetonimi taanna filisterinit pigineqartoq Nadabimit Israelimiunillu tamanit unguneqarsimatillugu. v28 Bashap Nadabi tassani toquppaa ukiut Asap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa pingajuanni, kingoraarlugulu kunnginngorpoq. v29 Kunnginngorami Jeroboamikkut tamaasa toqorarpai. Ataasinnguamilluunniit amiakkoqartinnagit tamarluinnaasa nungutippai Naalakkap kiffamigut Akijakkut Shilomiuusukkut oqaaserisai naapertorlugit. v30 Taama pisoqarpoq Jeroboamip Naalagaq Israelip Guutia narrunarsarmagu nammineq ajortuliamigut Israelimiunullu ajortuliarititamigut. v31 Nadabip oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v32 Asa Israelillu kunngia Basha inuunertik tamaat imminnut sorsuupput. Basha Israelip kunngia v33 Ukiut Asap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa pingajuanni Akijap ernera Basha Israelimut tamarmut kunnginngorpoq, Tirsamilu ukiut 24-t naalakkersuivoq. v34 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq, Jeroboamip ileqqui malillugit inuulluni taassumalu Israelimiunut ajortuliaritilersimasai ajortuliaralugit. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 16 v1 Naalakkap Basha assuaralugu Jehukkut Hananip erneratigut oqarfigitippaa: v2 »Pujoralammiikkaluartutit akitsisippagit uanga innuttannut Israelimut naalagaaninngortillutit, taamaattorli Jeroboamip ileqqui malippatit innuttakkalu Israelimiut ajortuliortillugit uannut narrunarsaataasumik. v3 Taamaattumik Bashap Bashakkullu kingornisigut saliissaanga eqqarlitillu Jeroboamip Nebatip ernerata eqqarliinut iliornittut iliorfigissavakka. v4 Eqqarleriit Bashakkut illoqarfimmi toqusortaat qimminit nerineqassapput, narsaammilu toqusortaat qilaap timmiaasa nerissavaat.« v5 Bashap oqaluttuassartai allat – naammassisai sapiitsuliornerilu – Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v6 Basha siuaasamini qasuersaalerpoq Tirsamilu ilineqarluni, erneralu Ela ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. v7 Pruffiiti Jehu Hananip ernera aqqutigalugu Naalakkap oqaasii aamma Bashamut inoqutaanullu tutsiussimapput, Basha Naalakkap isaani ajortorpassuarnik iliuuseqarsimammat suliamigut Jeroboamikkutut Naalagaq narrunarsarsimallugu, aammattaarli Jeroboamikkut nungutissimallugit. Tamatumunnga pissutaaginnanngillat Naalakkap isaani ajortumik iliorneri suliaalu Jeroboamikkut suliaasut ittut Naalakkamik narrunarsaasut, pissutaavortaarli Jeroboamikkunnik nungutitsinera. Ela Israelip kunngia v8 Ukiut Judap kunngiata Asap naalakkersuiffiisa 26-anni Bashap ernera Ela Israelimut kunnginngorpoq ukiullu marluk Tirsami naalakkersuilluni. v9 Kunngi kunngikkormiuni qullersaasup Arsap illuani Tirsamiittumi erngutsitsisillugu angutitaasa ilaata Zimrip qamutit sorsuutit affaannut qullersaasup pikitsitsiffigaa. v10 Ukiut Judap kunngiata Asap naalakkersuiffiisa 27-anni Zimrip Ela iserfigaa toqullugulu kingoraarlugulu kunnginngorluni. v11 Kunnginngoreerami issiavissaarsuarmilu issialereerluni Bashakkut tamaasa toqorarpai. Angutit tamarluinnaasa toqorarpai – eqqarlii ikinngutaalu tamaasa. v12 Taamaalilluni Zimrip Bashakkut tamaasa nungutippai, taamaaliorporlu Naalakkap pruffiitikkut Jehukkut Basha assuaralugu oqaasii eqquutissammata. v13 Taama pisoqarneranut pissutaapput Bashap erneratalu Elap ajortuliaat Israelimiunullu ajortuliarititaat tamarmik guutiliamikkut piunngitsutigut Naalagaq Israelip Guutia narrunarsarneqartillugu. v14 Elap oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. Zimri Israelip kunngia v15 Ukiut Judap kunngiata Asap naalakkersuiffiisa 27-anni Zimri kunnginngorpoq, Tirsamilu ulluni arfineq-marlunni naalakkersuivoq Gibbetoni filisterinit pigineqartoq sakkutuunit ungusaasimatillugu. v16 Sakkutuut ungusisimasut tusaramikku Zimri pikitsitsisoq kunngilu toqussimagaa Israelimiut tammaarsimaffimmiittut tamakkerlutik ulloq taanna sakkutuut naalagaanertaat Omri Israelimut kunnginngortippaat. v17 Omri Israelimiullu tamarmik Gibbetonimit majuarput Tirsalu ungusaralugu. v18 Zimrip illoqarfik tiguarneqartoq takugamiuk kunngip illussaarsuanut iserpoq tassanilu isersimatilluni illussaarsuaq quliminiit ikuallatsillugu taamaalillunilu toqulluni. v19 Taama pivoq Naalakkap isaani ajortumik iliorami Jeroboamillu ileqqui Israelimiunullu ajortuliortitsinermigut iliuuserisai malillugit inuugami. v20 Zimrip oqaluttuassartai allat pikitsitsineralu Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v21 Taamani Israelimiut marlunngorlutik avipput. Affaasa Tibni Ginatip ernera malippaat kunnginngortillugulu, affaasalu allat Omri malippaat. v22 Tibnimilli Ginatip erneranik malinnittut Omrimik malinnittunit artorsartinneqarput. Tibni toqummat Omri kunnginngorpoq. Omri Israelip kunngia v23 Ukiut Judap kunngiata Asap naalakkersuiffiisa 31-anni Omri Israelimut kunnginngorpoq, ukiunilu aqqaneq-marlunni naalakkersuivoq. Tirsami ukiuni arfinilinni naalakkersuivoq. v24 Taava Samariap qaqqaa Shemerimit pisiaraa sølvimik talentinik marlunnik nalilimmik akilerlugu, qaqqarlu illuliorfigaa illoqarfiliarisani Samariamik atserlugu piginnittorisimasaa Shemeri ateqaatsiullugu. v25 Omri Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq siuliminillu tamanit ajornerusumik iliuuseqarluni. v26 Tamatigorluinnaq malippai Jeroboamip Nebatip ernerata ileqqui ajortuliortuarlunilu taassuma Israelimiunut ajortuliarilersitai malillugit guutiliamikkut piunngitsutigut Naalagaq Israelip Guutia narrunarsarneqartillugu. v27 Omrip oqaluttuassartai allat, naammassisai tamarmik sapiitsuliarisartagaalu, Israelip Kunngiisa nalunaarsuutaanni allassimapput. v28 Omri siuaasamini qasuersaalerpoq Samariamilu ilineqarluni, erneralu Akabi ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. Akabi Israelip kunngia v29 Akabi Omrip ernera Israelimut kunnginngorpoq ukiut Asap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa 38-anni, ukiunilu 22-ni Akabip Omrip ernerata Samariami najugaqarluni Israeli naalakkersugaraa. v30 Akabi Omrip ernera Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq siuliminit tamanit ajornerusumik; v31 Jeroboamillu Nebatip ernerata ajortuliai malillugit inuunini suli naammaginngitsutut illugu Jezabeli Sidonimiut kunngiata Etba'alip pania nuliartaaraa Ba'alilu guutisiorfigilerlugu. v32 Ba'alip naalaffiani Samariami sanaamini Ba'alimut pilliiviliorpoq. v33 Akabi nappartitsivoq napasumik Asheramut pigititaasumik Naalagaq Israelip Guutia Israelip kunngiinit siuliminit tamanit annerusumik narrunarsarlugu. v34 Akabip naalakkersuinerata nalaani Hielip Betelimit pisup Jeriko sanaqqippaa. Tunngavilernera ernerata angajulliup Abiramip inuuneranik akeqarpoq, isaaffilerneralu ernerata nukarliup Segubip inuuneranik akeqarluni, oqaaseq Naalakkap Josvakkut Nunip erneratigut oqaaserisaa malillugu. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 17 Elia kaannersuaqarnissamik siulittuisoq v1 Tishbemioq Elia Tishbemit Gileadimiittumit pisoq Akabimut oqarpoq: »Ilumut uumammat Naalagaq Israelip Guutia kiffartorfigisara: Ukiuni tulliusuni isugutaqassanngilaq sialoqassananiluunniit uanga peqquseqqaartinnanga.« v2 Taava Naalakkap oqaasia Eliamut pivoq imaalluni: v3 »Maannga aallarit, kangimullu ingerlagit kuunnguullu Keritip Jordanip kangianiittup killingani isertorlutit. v4 Kuunnguamit imertassaatit, tulukkallu peqquakka tassaniinninni nerisassannik isumageqqullutit.« v5 Taava aallarpoq, Naalakkallu peqqussutaa malillugu kuunnguup Keritip Jordanip kangianiittup killinganut najugassippoq. v6 Tulukkat ullaakkut unnukkullu timiusamik neqimillu aatsivigisarpaat, kuunnguamillu imertarpoq. v7 Ullulli qassiit qaangiummata kuunnguaq paqqerpoq nunami tamarmi siallersimanngimmat. v8 Taava Naalakkap oqaasia Eliamut pivoq imaalluni: »Sareptamukarit Sidonimiittumut tassanilu najugassillutit. v9 Uillarneq tassanimioq peqqusimavara nerisassannik isumageqqullutit.« v10 Elia Sareptamukarpoq, illoqarfiullu isaaffia tikikkamiuk takulerpaa uillarneq qisussanik katersuisoq. Qaaqquaa oqarfigalugulu: »Imermik qummuattamut aalliutitsiannga imeruersaatissannik.« v11 Aallerluni aallartorlu suaarpaa: »Aamma timiusaminermik nassaakkinga!« v12 Uillarneq akivoq: »Ilumut uumammat Naalagaq Guutigisat: Timiusaateqanngilanga! Taamaallaat itummap imaanik qajuusaateqarpunga qummuattamiittunik uuliaminiuteqarlungalu kannimiittumik. Maanna qisussaminernik katersereeruma angerlassaanga uanga ernermalu nerisassatsinnik timiusalioriartorlunga. Taanna nungukkutsigu toquinnarumaarpugut.« v13 Elialli oqarfigaa: »Annilaangassanngilatit! Angerlarniarit soorlu oqartutit, uangali timiusaliuuteqqaaringa maanngaallugulu. Taamaalioreeruit illit ernerpillu nerisassassinnik timiusaliorumaarputit. v14 Naalagarmi Israelip Guutia ima oqarpoq: Qummuattamiittut qajuusat nungussanngillat kannilu uuliaasivik imaarutissanani Naalakkap nunami siallersitsinissaata tungaanut.« v15 Taava arnaq aallarpoq Eliallu oqaasii malillugit iliorluni. Uillarnerlu nammineq taassumalu ilaqutai Elialu sivisuumik inuussutissaqarput. v16 Qajuusat qummuattamiittut nungunngillat kannilu uuliaasivik imaarunnani, soorlu Naalagaq Elia aqqutigalugu taama oqarsimasoq. v17 Kingorna arnap illumik piginnittup ernera napparpoq; nappaatini sualungaarmat kiisa anerningerpoq. v18 Taava arnaq Eliamut oqarpoq: »Guutip kiffaa, sooruna ajortumik pigimma? Maanga pivutit ajortuliakka Guutimut ilisimalersinniarlugit tamatumuunakkullu ernera toqutinniarlugu!« v19 »Ernerit qaaguk,« Elia oqarpoq meerarlu anaanaata pakkusimasaa tigullugu. Taava qaliani inigisaminukaappaa siniffimminullu innartillugu. v20 Naalagarlu torlorfigaa: »Naalagaq Guutiga! Ilumut uillarneq inisimmavigisara ajortumik atugaqartinniarpiuk erneralu toqutillugu?« v21 Taava pingasoriarluni nukappiaraq qallerlugu paluffigisarpaa Naalagarlu torlorfigalugu: »Naalagaq Guutiga! Qanortoq nukappiaraq anersaartoqqilerniarli!« v22 Naalakkallu Eliap qinnutaa tusarpaa. Nukappiaraq anersaartoqqilerpoq uummarlunilu. v23 Eliap nukappiaraq iniminit aqquppaa, anaanaanullu tunniuppaa oqarlunilu: »Takuat, ernerit uumavoq!« v24 Arnaq Eliamut oqarpoq: »Maanna nalujunnaarpara Guutip kiffarigaatit Naalakkallu illit aqqutigalutit oqaasii upperisassaasut.« Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 18 Qaqqami Karmelimi pissaaneqarniunneq v1 Kingunersuarileraa – ukiut pingasut qaangiuttut – Naalakkap oqaasia Eliamut pivoq imaalluni: »Akabi orniguk, maannami nunami siallersitsinialerama.« Taava Elia Akabimukarpoq. v2 Tamatuma nalaani Samariami sualulluinnartumik kaannersuaqarmat v3 Akabip Obadja kunngikkormiuni qullersaasoq qaaqqutippaa. Obadja Guutimik mianerinnilluinnartuuvoq. v4 Taamani Jezabelip Naalakkap pruffiitii nungutinnialermagit Obadjap pruffiitit 100-t qaarusunni marlunni isertortippai qaarusummi ataatsimi 50-iutillugit, isumagisarpaalu nerisassaannik imigassaannillu. v5 Akabip Obadja oqarfigaa: »Nuna angallavigalugu puilasut kuunnguillu tamaasa takuniakkit. Ivigaqarsinnaavoq hestinut siutitoorsuarnullu inuussutaassallutik naammattunik, taava uumasuutinik toqutsisariaqassanngilagut.« v6 Nuna ujarlerfissartik Akabip Obadjallu marluullutik avippaat aallarlutillu tamarmik immikkut siunnerfeqarlutik. v7 Obadjap ingerlaniarluni Elia naaperiataarpaa. Obadjap Elia ilisarigamiuk pallorpoq oqarfigalugulu: v8 »Ilumut illiuit, naalagara Elia?« »Aap, taannaavunga,« akivoq. »Naalakkat kalerrikkiartorniaruk oqarlutit Elia maaniittoq.« v9 Obadjali oqarpoq: »Sumik ajortulisimanerpunga, kiffat Akabip assaanut tunniunniarpiuk? Toqussavaanga! v10 Ilumut Naalagaq Guutit uumammat: Naalakkama inuiaat naalagaaffiillu tamarluinnaviisa nalunaarfigitissimavai ujaqqullutit. Oqaraangatalu: Maaniinngilaq, taava Akabip nunap taassuma kunngia innuttaalu uppernarsaasittarpai ilumut nanisimanngikkaatsit. v11 Maannalu oqarputit: Naalakkat oqarfigiartoruk Elia maaniittoq! v12 Qimakkukkit Naalakkap anersaavata allamut uanga nalusannut nuutissavaatit; uangalu Akabi illit sumiinninnik nalunaarfigigukku naninngikkunisillu taava toqussavaanga. Kiffavit inuusunnerminiit Naalagaq mianerisimavaa. v13 Naalagaq, oqaluttuunneqarsimannginnavit taamani Jezabelip Naalakkap pruffiitii toqorarnialermagit qanoq iliortunga? Tassami Naalakkap pruffiitii 100-t isertorpakka qaarusunni marlunni – qaarusummi ataatsimi 50-iutillugit – isumagalugillu nerisassaannik imigassaannillu. v14 Maannalu oqarputit: Naalakkat oqarfigiartoruk: Elia maaniippoq! Toqussavaanga!« v15 Elia akivoq: »Ilumut uumammat Katersaarsuit Naalagaat kiffartorfigisara: Ullumi kunngi takuniarniarpara.« v16 Obadja Akabimukarpoq Eliamillu naapitsinerminik oqaluttuullugu, Akabillu Elia naapigiarpaa. v17 Akabip Elia takuniariaramiuk oqarfigaa: v18 »Aa, tassa illit Israelimik ajunaartitsisoq!« Eliap akivaa: »Uanga Israelimik ajunaartitsisuunngilanga, illilliuna ataatavillu kinguaavi ajunaartitsisuususi Naalakkap peqqussutai naalakkunnaarassigit illillu nammineq Ba'alit malikkakkit. v19 Israelimiut tamaasa nalunaarfigitikkit qaqqamut Karmelimut orneqqullunga; aammattaaq aggeqqukkit Ba'alip pruffiitii 450-it Asherallu pruffiitii 400-t Jezabelip nerriviani nerisartut.« v20 Akabip Israelimiut tamaasa oqariartortitsivigai pruffiitillu qaqqami Karmelimi katersuutitillugit. v21 Taava Elia inuit tamarmik saannut sassarpoq oqarlunilu: »Qanoq sivisutigisumik kina malissanerlugu aalajangerniarusaartuassavisi? Naalagaq Guutiuppat taava taanna malissiuk; Ba'ali Guutiuppat taanna malissiuk!« Inuilli oqaatsimik ataatsimilluunniit akinngillat. v22 Elia inunnut oqarpoq: »Uanga Naalakkap pruffiitiini kiserngoruttuuvunga, Ba'alilli pruffiitii 450-iupput. v23 Ussinnik angutivissanik marlunnik qaatsigitsi. Ussiup angutivissap aappaa taakkua pissavaat aggoriarlugulu qisussat qaavannut ilissavaat qisussalli ikinnagit. Uanga ussiup angutivissap aappaa piareersassavara qisussallu qaavannut ilillugu, kisianni aamma qisussat ikinnagit. v24 Taava ilissi guutissi aqqa torlorfigissavarsi, uangalu Naalakkap aqqa torlorfigissavara. Guuti innermik akissuteqartoq taanna Guutiuvoq.« Inuit tamarmik tamanna akuersaarpaat. v25 Taava Eliap Ba'alip pruffiitii oqarfigai: »Ilissi amerlanerugassi siulliullusi ussigit angutivissat arlaat qinerniarsiuk pilliutigalugulu, guutissilu aqqa torlorfiginiarsiuk qisussalli ikinnagit.« v26 Taava ussik angutiviaq tunniussaa tiguaat pilliutigalugulu, Ba'alillu aqqa torlorfigaat ullaamiit ulloqeqqanut oqarlutik: »Ba'ali, akitigut!« Nipimilli tutsiuttoqanngilaq akisoqarnanilu, pilliiviullu sanasimasamik saani orraallutik qitipput. v27 Ulloqeqqata missaani Eliap mitaatigilerpai oqarfigalugit: »Nipitunerusumik torlulaniaritsi, torlorfigisarsimi guutiuvoq! Immaqaana sumik arlaannik pisassaqarami allamukarsimasoq! Sinissimasinnaavorluunniit iteqqaartariaqarlunilu!« v28 Nipitunerusumik torlulapput pisarnermissullu panamik qalugiusamillu kilertiterlutik aatsik kuugaartuinnanngortillugu. v29 Ulloqeqqareermat pruffiitisut qamuuna tiguartipput unnukkut pilliisarfiup tungaanut tiguartisimallutik, kisianni nipimik tutsiuttoqanngilaq akisoqarnanilu, nissappallattoqanngilarluunniit. v30 Taava Eliap inuit tamaasa oqarfigai: »Maanga ornissinga!« Inuillu tamarmik ornippaat. Naalakkallu pilliivia aserorterneqarsimasoq sanaqqippaa. v31 Eliap ujaqqat aqqaneq-marluk tiguai Jaakup ernerisa naggueqatigiissortaasa amerlaqataat. – Naalakkammi Jaaku oqarfigisimavaa: Israelimik ateqassaatit. – v32 Ujaqqanik taakkuninnga pilliiviliorpoq Naalakkap aqqani, pilliivillu kaajallallugu kussiorpoq naatsiiassanut seanut marlunnut siaruarteriffiusartutut angitigisumik. v33 Qisussat aaqqissuuppai ussillu angutiviaq aggoriarlugu aggukkani qisussat qaavannut iliorarlugit! v34 Taava oqarpoq: »Qummuattat sisamat imermik immeriarlugit imeq pilliutissap qisussallu qaavannut kuerarsiuk!« Taava oqarpoq: »Taamaalioqqigitsi!« Taamaalioqqippullu. »Pingajussaanik!« oqarpoq, taamaaliorpullu pingajussaaneerlutik. v35 Imeq pilliivik kaajallallugu kuugaarpoq, kussiarlu aamma imermik immerneqarpoq. v36 Unnukkut pilliisarfiup nalaani pruffiiti Elia sassarpoq oqarlunilu: »Naalagaq Aaperaap Iisaallu Israelillu Guutiat! Ullumi misigineqarli illit Israelimi Guutiusutit uangalu kiffarigimma, illillu oqaatsitit malillugit makku tamaasa suliarigikka. v37 Akinnga, Naalagaq, akinnga, inuiannut ukununnga paaseqqullugu illit, Naalagaq, taannaasutit Guuti illillu uummataat utertinniaritit.« v38 Taava Naalakkap innerata pavanngaanniit nunamut tulluni pilliutissaq qisussallu ujaqqallu eqqaatalu nunataa ikuallappai allaallu imeq kussialiamiittoq tissortillugu. v39 Inuit qanoq pisoqartoq takugamikku tamarmik pallorput oqarlutillu: »Naalagaq Guutiuvoq! Naalagaq Guutiuvoq!« v40 Eliap inuit oqarfigai: »Ba'alip pruffiitii tigusigit! Ataatsimilluunniit amiakkoqartitaassanngillat!« Taava tiguaat, Eliallu kuunnguamut Kishonimukaatitippai tassanilu toqorarlugit. v41 Taamaalioreerami Elia Akabimut oqarpoq: »Majuarlutit nerigit imerlutillu, maanna sialussap ittunnera uanga tusaasinnaalerakku.« v42 Akabi majuarpoq neriartorluni imeriartorlunilu, Elialu qaqqap Karmelip qaarpiaanut majuarpoq. Tassani nunamut ingippoq peqilluni kiinnani seeqqumi akornannut pisillugu. v43 Kiffani oqarfigaa: »Majuarlutit immap tungaa alakkariartorallaak!« Kiffaa majuarpoq, immallu tungaanut alakkareerami oqarpoq: »Takussaasoqanngilaq.« Arfineq-marloriarluni Elia oqarpoq: »Naseqqeriassasutit!« v44 Kiffaq arfineq-aappassaanik nasikkami oqarpoq: »Tasama immamiit nuiannguaq inuup assaatut atsigisoq majulerpoq.« Elia oqarpoq: »Akabi oqarfigiartoruk hestit qamutinut pitoriarlugit ammukaqqullugu siallilillarpat aqqut ingerlavissaajunnaassammat.« v45 Taamaalluni qilak nuisserluni taarteriannguartoq siallersorsuanngorpoq. Akabi qamutinut qaqeriarluni Jizre'elimut aallarpoq. v46 Eliali Naalakkap assaanit pissatsinneqarpoq, qiteruseriarluni Akabip siornani arpappoq Jizre'eli tikivillugu. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 19 Horebip qaqqaani Elia saqqummersitsivigineqartoq v1 Akabip Jezabeli oqaluttuuppaa Eliap qanoq iliorneranik pruffiitinillu tamanik panamik toqoraaneranik. v2 Taava Jezabelip Elia ima oqariartortitsivigaa: »Guutit pillaqattaartuarilinnga aqagu ullup taamaalinerani pruffiitinut iliornerpit assinganik iliorfiginngikkukkit!« v3 Elia ersilerluni aallarpoq toqunneqarumanani. Be'ershebamut Judamiittumut pigami kiffani tassani unitsippaa, v4 namminerli ulloq naallugu ingerlaqqippoq inoqajuitsumut; tassanilu orpikkap gyvelip ataanut ingikkiartorpoq. Toquinnarusunneruvoq oqarlunilu: »Naalagaq, naammalerpoq! Toqutiinnannga siuaasannit pitsaanerunnginnama.« v5 Taava nallarpoq orpikkallu gyvelip ataani sinilerluni. Inngililli attorpaa oqarfigalugulu: »Makigit nerillutillu!« v6 Isini naatikkamigit niaqqumi inaata killingani takulerpai timiusaq qalarlaaq qummuattarlu imermik imalik. Nerillunilu imereerami kingumut nallarpoq. v7 Naalakkalli inngiliata aappassaanik attorpaa oqarfigalugulu: »Makigit nerillutillu ungasissumut ingerlasussaagavit.« v8 Taava makippoq nerilluni imerlunilu. Nerisaminit nakussatsinneqarluni ullut unnuallu 40-t ingerlavoq Guutillu qaqqaanut Horebimut pilluni. v9 Tassani qaarusuk iserfigaa unnuiffigalugulu. v10 Taava Naalakkap oqaasia tutsiuppoq imaalluni: »Elia, maani suniarpit?« Akivoq: »Illit Naalagaq Katersaarsuit Guutiat tamaviaarlunga kiffartuunniarsimagaluarpakkit – angerutsimmi Israelimiut naalakkunnaarsimammassuk. Pilliiviutitit aserortersimavaat pruffiititillu panamik toqorarsimallugit. Uanga amiakkutuaalerpunga, toqunniarpaanngalu.« v11 Taava nipi tutsiuppoq: »Anillutit qaqqami Naalakkap kiinaata saanut inissigit, taava Naalagaq sarsutissaaq.« Taava Naalakkap siornani anorersuaq pitorarpoq sakkortungaarami qaqqat uppikaatillugit qaarsullu sequtserlugit; Naalagarli anorersuarmiinngilaq. Anorersuareermat nuna sajulerpoq; Naalagarli nunap sajunneraniinngilaq. v12 Nuna sajoreermat inneq nalliuppoq; Naalagarli innermiinngilaq. Inneq nalliusimareermat anoraannguup siorsulaarnera tutsiuppoq. v13 Eliap siorsulaarneq tusaaleramiuk kiinnani qallersaammik asserpaa silammukarlunilu qaarusuup ammarngani inissilluni. v14 Taava nipi ima oqartoq tusarpaa: »Elia, maani suniarpit?« Akivoq: »Illit Naalagaq Katersaarsuit Guutiat tamaviaarlunga kiffartuunniarsimagaluarpakkit – angerutsimmi Israelimiut naalakkunnaarsimammassuk. Pilliiviutitit aserortersimavaat pruffiititillu panamik toqorarsimallugit. Uanga amiakkutuaalerpunga, toqunniarpaanngalu.« v15 Naalakkap oqarfigaa: »Aqqut inoqajuitsukkut aggerfiit atuarlugu Damaskusimut uterniarit. Hazaeli tanikkiartoruk Aramimut kunnginngortillugu. v16 Jehulu Nimship ernera tanissavat Israelimut kunnginngortillugu, aammalu Elisa Shafatip ernera Abel-Meholamiu tanissavat kingoraarlutit pruffiitiusussanngorlugu. v17 Hazaelip panaanit aniguisussat Jehup toqukkumaarpai, Jehullu panaanit aniguisussat Elisap toqukkumaarpai. v18 Israelimi amiakkuutinniarpakka 7.000-it, tassa taakku Ba'alimik pallorfiginnissimanngitsut kunissisimanngitsullu.« Elisa pruffiititut qaaqquneqartoq v19 Taava Elia tassannga aallarpoq, siumorpaalu Elisa Shafatip ernera ussigit illugiit aqqaneq-marluk uniartoralugit assallatserisoq. Elisa nammineq ussigit illugiit aqqaneq-aappaasa kingornanni ingerlavoq. Eliap ornikkamiuk qallersaamminik nalussivigaa ulillugu. v20 Elisap erniinnaq ussigit qimappai, arpallunilu Elia malippaa oqarfigalugulu: »Ataataga anaanagalu kunillugit inuulluaqqoqqaarallarlakka, taava malissavagit!« Eliap akivaa: »Uterniarna, eqqaaniariullu qanoq iliorfigigikkit!« v21 Elisap sangoriarluni ussigit illugiit tiguai toqullugillu; neqaat uuppaa uniuserfii qisuit qisugalugit. Neqit uusut kiffaminut tunniuppai, taakkualu nerivaat. Elisap nammineq Elia malippaa taassumunngalu kiffartortunngorluni. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 20 Akabip Aramæerinut ajugaasarneri v1 Aramæerit kunngiata Ben-Hadadip sakkutuuni tamaasa katersorpai. Kunngit 32-t hestinik qamutinillu nassataqartut sorsukkiartoqatigai, Samariamullu ingerlaarput ungujartorlugu saassukkiartorlugulu. v2 Ben-Hadadi illoqarfimmukartitsivoq Israelip kunngia Akabi nalunaarfigiartortillugu: v3 »Ben-Hadadip oqarfigeqquaatit: Sølviutitit kuultiutitillu tassaapput uanga pikka, taamatuttaaq nuliatit kusanartut ernitillu!« v4 Israelip kunngia akivoq: »Soorlu oqartutit naalagaq kunngi: Uanga pigisakkalu tamaasa pigaatit.« v5 Oqariartortitat Akabimut tikiuteqqikkamik oqarput: »Ben-Hadadip ima oqaqquaatigut: Nalunaarfigitereerpakkit sølviutitit kuultiutitillu, nuliatit ernitillu uannut tunniutissagitit. v6 Aqaguli kiffakka ilinnukartissavakka, taakkualu illit illussaarsuat kunngikkormiortavillu illui ujarlerfigereerunikkit erligisatit tamaasa tigooqqariarlugit aallarukkumaarpaat.« v7 Taava Israelip kunngiata nunami utoqqaanertat tamaasa qaaqqutippai oqarfigalugillu: »Paasisinnaavarsi angut taanna ajortumik pilersaaruteqartoq! Oqariartorfigitimmanga nuliakka ernikkalu, sølviutikka kuultiutikkalu piumallugit piumasaanik erliguutinngikkaluarpara; tamannali naammagisimanngilaa.« v8 Utoqqaanertat tamarmik inuillu tamarmik oqarfigaat: »Naalaqinagu, nakkaannarfigeqinagulu!« v9 Taava Akabip Ben-Hadadip aallartitai oqarfigai: »Naalagara kunngi oqarfigissavarsi: Siullermik oqariartortitsigavit piumasarisatit tamaasa akuerigaluarpakka, unali piumasat kingulleq akuerisinnaanngilara!« Aallartitat taama oqqersorneqarlutik uterput. v10 Ben-Hadadilli Akabi aallartitsivigeqqippaa oqarfigitillugulu: »Guutit pillaqattaartuarilinnga Samariami pujoralammik angutitama tamarmik immikkut itumammiorisinnaasaannik amiakkuutitaqassappat!« v11 Israelip kunngiata akivaa: »Ben-Hadadi oqarfiguuk: Panamininngooq sanerarmiulersoq usorsisimaassanngilaq panaminik sanerarmiuminik peersisutut!« v12 Ben-Hadadi taama nalunaarfigineqarpoq kunngeqatinilu illuaqqani erngutsillutik, kiffaminullu oqarpoq: »Saassussinissatsinnut piareersarniaritsi!« Samarialu saassutissallugu piareersarput. v13 Taava Israelip kunngianut Akabimut pruffiitimik sassartoqarpoq taannalu oqarfigalugu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Sakkutoorpassuit uku takuigit? Taakku ullumi illit assannut tunniukkumaarpakka paaseqqullugu tassaasunga Naalagaq.« v14 Akabilu aperimmat: »Kikkut ikiortigalugit?« pruffiiti akivoq: »Naalagaq oqarpoq: Naalagaatitat sakkutuui.« Aperimmat: »Kina siulliulluni saassussissava?« pruffiitip akivaa: »Illit!« v15 Akabip naalagaatitat sorsuttartui – angutit 232-t – misissuataarpai kiisalu Israelimiut tamaasa, angutit 7.000-iusut. v16 Ulloqeqqata missaani saassussiartorput Ben-Hadadi kunngillu ilagisai 32-usut illuaqqani erngutsillugit. v17 Naalagaatitat sakkutuui siulliullutik ingerlapput, Ben-Hadadilu nalunaarfigiartorneqarami Samariamiut sakkutuuinik orniguttoqartoq v18 taava oqarpoq: »Eqqisseqatigiinnissaq siunertaralugu orniguttuugaluarpata uumatillugit tigusarissavasi! Sorsukkiartortuugaluarpata uumatillugit tigusarissavasi!« v19 Naalagaatitat sorsuttartui illoqarfimmiit anillaassimapput kunngip sakkutuuinik malitseqarlutik, v20 tamanilu toqoraapput; Aramæerit qimaapput Israelimiunit malersorneqarlutik, Aramæerilli kunngiat Ben-Hadadi hestit qimussersullu ilagalugit qimaanasuarluni aniguivoq. v21 Taava Israelip kunngia saassussivoq hestit qamutillu tigusaralugit Aramilu ajorsartingaarlugu. v22 Pruffiitilli Israelip kunngia sassarfigeqqippaa oqarfigalugulu: »Sorsuleqqinnissamut piareersarniarit! Qanoq iliornissat eqqarsaatigilluassavat, Aramimmi kunngia aappaagu tikiuteqqikkumaarpoq saassutissallutillu.« v23 Aramæerit kunngiat angutitaasa oqarfigaat: »Guutiat qaqqanut guutiuvoq, taamaattumik ajugaaffigaatigut. Tamatumuuna narsaannarmi saassukkutsigit qularnanngitsumik ajugaaffigissavavut. v24 Imaaliussaatit: Kunngit tamaasa soraarsissavatit naalagaatitanillu taarserlugit! v25 Taamaalioreeruit sakkutuussarsissaatit annaasimasavit amerlaqataannik, pissarsissaatillu hestinik qamutinillu siornatigut pigisarigaluavit amerlaqataannik, taava Israelimiut narsaannarmi saassukkumaarpavut ajornanngitsumillu ajugaaffigisinnaajumaarlugit.« Siunnersuutaat kunngip akuersaarpaa. v26 Aappaaguani Ben-Hadadip sakkutuuni Aramæeriusut misissuataarpai Afekimullu majuarluni Israeli saassutissallugu. v27 Israelimiuttaaq sorsunnissamut piareeramik taquassarsereerlutillu akeqqat sassarfigaat. Israelimiut akeqqamik akerpiaanni tammaassallutik inissikkamik ikingaaramik soorlu tassa savaasarpaat marlussunnguit, Aramæerilli narsaq ulikkaavissimavaat. v28 Taava Guutip kiffaa Israelip kunngianut sassarpoq oqarfigalugulu: »Naalagaq oqarpoq: Aramæerit oqarmata Naalagaq qaqqanut guutiusoq narsanut pinnani taava sakkutoorpassuit uku illit assannut tunniutissavakka paaseqqullusiuk tassaasunga Naalagaq.« v29 Ulluni arfineq-marlunni akileriillutik tammaarsimareerlutik ullut arfineq-aappaanni akiuutilerput. Israelimiut Aramæerit toqorarpaat, ullormi ataatsimi angutit pisuinnaat 100.000-it. v30 Amiakkuusut illoqarfimmut Afekimut qimaapput, tassungalu isermata qarmai nakkaapput angutit amiakkuusut 27.000-it sinneruttut nanerlugit. Ben-Hadadilu qimaalluni aamma illoqarfimmut isersimavoq inimut ilorlermut qimaalluni. v31 Angutitaasa oqarfigaat: »Israelip kunngii saamasuusut tusaamavavut. Puunik makisequtserluta allunaasarsuarnillu qungaserutserluta Israelip kunngianukarta, taava immaqa inuunerit asattuutissavaa.« v32 Puunik makisequtserput allunaasarsuarnillu qungasequtserlutik, Israelillu kunngianukarput oqarlutillu: »Kiffavit Ben-Hadadip qinnuigaatit inuunini asattuuteqqullugu.« Kunngi Akabi akivoq: »Suli inuua? Qatanngutittut isigaara!« v33 Taama oqarnera angutit ajunngitsumik neriussaarinertut paasivaat, upperalugulu oqarput: »Ilumut, Ben-Hadadi ilinnut qatanngutaasutut ippoq!« Taava Akabi oqarpoq: »Maanngartinniarsiuk!« Ben-Hadadi tikiummat Akabip qamutiminut qaqitippaa. v34 Ben-Hadadi Akabimut oqarpoq: »Illoqarfiit ataatama illit ataatannit tiguarsimasai utertissavakka, illoqarfiullu Damaskusip aqquserngisa ilaanni niuerniarfiliorumaarputit soorlu ataataga Samariami taamatorpiaq iliorsimasoq.« Akabip akivaa: »Taama isumaqatigiissinnaagutta iperarneqartissavakkit!« Taama isumaqatigiissuteqarfigereeramiuk iperarneqartippaa. v35 Pruffiitit ilaat Naalakkap peqqusineratigut ikinngutiminut oqarpoq: »Anaalinnga!« Taannali taamaaliornissaminut nangaasoormat v36 oqarfigaa: »Naalagaq naalannginnakku qimakkumma løvimit toqunneqassaatit.« Oqarfigisaata qimakkamiuk løveq naammattoorpaa, løvillu toquppaa. v37 Pruffiitip angut alla naapikkamiuk oqarfigaa: »Anaalinnga!« Angutillu anaalerpaa aanaalersorlugu. v38 Taava pruffiiti aqqusinermut kunngip aggerluni ingerlavissaanut inissippoq. Isini asserlugit sattaasersimagami ilisarsaajunnaarsimavoq. v39 Kunngi sanioqqutilermat pruffiitip suaarpaa: »Kiffat sorsoqataasimavoq. Sorsutsilluta angutip ornippaanga tigusaasimasut ilaannik ilaqarluni oqarfigalungalu: Angut una alaatsinaassavat. Maqaasineqalersoq nalunaarutigineqarpat tamanna illit inuuninnik akeqassaaq, imaluunniit sølvimik talentip ataatsip nalinganik akiliissaatit. v40 Kiffalli assigiinngitsunik ulapputeqaqigami angut tammaariataarpaa.« Taava Israelip kunngiata oqarfigaa: »Taama oqaravit imminut eqqartuutereerputit.« v41 Kunngi taama oqartorlu pruffiitip sattaatini peerasuarpaa, Israelillu kunngiata ilisarilerpaa tassaasoq pruffiitit ilaat. v42 Pruffiiti kunngimut oqarpoq: »Ima oqarpoq Naalagaq: Angut suujunnaarsitassatut aalajangiussimasara illit iperagaatikkakku tassunga taarsiullutit toqutaassaatit, innuttatillu taassuma innuttaanut taarsiullutik toqutaassapput.« v43 Taava Israelip kunngia ajuummisimalluni kamassimallunilu Samariamut angerlarpoq. Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 21 Nabotip viinnequteqarfia v1 Kingorna ima pisoqarpoq: Naboti Jizre'elimioq viinnequteqarfiuteqarpoq Jizre'elimi Samariap kunngiata Akabip illussaarsuata killinnguaniittumik. v2 Akabi Nabotimut oqarpoq: »Viinnequteqarfigisat pilara nerisassanut akussanik naatitsivigissagakku, illumami killinnguaniimmat. Taava taarsiullugu viinnequteqarfimmik pitsaanerusumik tunissavakkit, imaluunniit iluarinerugukku akianik akilissavagit.« v3 Nabotili Akabimut oqarpoq: »Siuaasannit kingornussama ilinnut tunniunneqarnissaa qanortoq Naalakkamit ajornartinneqarili!« v4 Akabi angerlarpoq Nabotip Jizre'elimiup siuaasaminit kingornussani tunniukkumanagit oqaasii ajuummisimassutigalugit kamaatigalugillu, siniffimminullu innarpoq iikkamut saalluni neriumananilu. v5 Taava nulia Jezabeli iserpoq oqarfigalugulu: »Sooq ajuummisimaqaat neriumanallu?« v6 Akabip nuliani oqaluttuuppaa Naboti Jizre'elimioq saaffigisimagaluarlugu oqarfigisimagaluarlugulu: »Viinnequteqarfigisat pilara aningaasanik akilerlugu, iluarinerugukkuluunniit viinnequteqarfimmik allamik taarserlugu,« oqarsimasorli: »Viinnequteqarfiutiga ilinnut tunniukkumanngilara!« v7 Nuliata Jezabelip oqarfigaa: »Illinuna Israelimut kunngiusutit! Makinniarit nerillutit nuannaarlutillu. Nabotip Jizre'elimiup viinnequteqarfiata pissarsiarinissaa uanga isumagissavara.« v8 Taava Jezabeli allappoq Akabimut allagaritillugit. Akabip naqitsisaanik naqissuserpai Nabotillu illoqarfiani utoqqaanertaasunut akimanertaasunullu siunnersuisoqatigiinnut ilaasortaaqataanut nassiullugit. v9 Allappoq: »Iisinnginniartoqarnissaa suaarutigisiuk, Nabotilu inunni akimanerpaatut inississiuk v10 akianilu inupilunnik marlunnik inissiillusi. Taakku nalunaajaassapput Guuti kunngilu Nabotimut perloqqusimanerarlugit. Taava illoqarfimmit anisillugu ujaqqanik milloorlugu toqussavarsi!« v11 Nunaqqatai utoqqaanertat akimanertallu illoqarfiani siunnersuisoqatigiinnut ilaasortat Jezabelip allakkamini peqqusinera malillugu iliorput. v12 Iisinnginniartoqarnissaa suaarutigaat Nabotilu inunni akimanerpaatut inissillugu. v13 Inupiluit marluk iserput Nabotillu akerpiaani inissillutik; katersorsimasullu tutsaanni unnerluutigaat oqarlutik: »Nabotip Guuti kunngilu perloqqusimavai«. Taava illoqarfiup avataanukaappaat ujaqqanillu milloorlugu toqullugu. v14 Taamaalioreeramik Jezabeli nalunaarfigitippaat: »Maanna Naboti ujaqqanik milloorneqarluni toqunneqareerpoq.« v15 Jezabelip Naboti ujaqqanik milloorneqarluni toqunneqartoq tusarniariaramiuk Akabi oqarfigaa: »Nabotip Jizre'elimiup viinnequteqarfiutaa akilersillugu ilinnut tunniukkumanngisaa pigisassattut tiguniaruk, Naboti toqoreerpoq.« v16 Akabip tusaramiuk Naboti toqusoq Jizre'elimiup taassuma viinnequteqarfianukarpoq viinnequteqarfimminut ilanngukkiartorlugu. v17 Naalakkalli oqaasia Eliamut Tishbemiumut pivoq imaalluni: v18 »Aterit Israelip kunngia Akabi Samariami najugaqartoq naapigiarlugu, maanna Nabotip viinnequteqarfianiippoq tassunnarami pigisassamisut tigujartorlugu. v19 Akabi oqarfigissavat: Ima oqarpoq Naalagaq: Toqutseriarlutit toqutavit pigisaa pigilereerpiuk? Aamma oqarfiguuk: Ima oqarpoq Naalagaq: Qimmit Nabotip aavanik aluttuiffimminni aamma illit aat aluttorumaarpaat.« v20 Akabi Eliamut oqarpoq: »Aammaasiit nanivarma, akerartortiga!« Elia akivoq: »Tassami nanivakkit! Naalakkap isaani ajortumik iliornermut tunniutiinnarsimagavit v21 ajunaarnermik ilinnut nalliutitsiumaarpunga kinguaassatillu igitassatut piiarlugit, tassa Akabip eqqarliisa angutitaat tamaasa Israelimi nungutillugit amiakkuerutivillugit. v22 Inoqutitit iliuuseqarfigiumaarpakka Jeroboamip Nebatip ernerata eqqarliinik Bashallu Akijap ernerata eqqarliinik iliorfiginninnerma assinganik. Narrutsatsissimavarmami Israelimiullu ajortuliortillugit. v23 Aammattaaq Jezabeli pillugu Naalagaq oqarsimavoq: Jezabeli qimmit neriumaarpaat Jizre'eli kaajallallugu qarmarsuup killingani. v24 Eqqarleriit Akabikkut illoqarfimmi toqusortaat qimminit nerineqassapput, narsaammilu toqusortaat qilaap timmiaasa nerissavaat.« v25 Siornatigut Akabitut Naalakkap isaani ajortumik iliornermut imminik akigisoqanngisaannarsimavoq; Akabimi nuliaminit Jezabelimit pututinneqarluni taamaaliorpoq. v26 Ajornerpaamilli iliorpoq guutipalaat guutisiorfigigamigit Amorikkut Naalakkap Israelikkunnit qimaatissimasaasa iliornerattorluinnaq. v27 Akabip Eliap oqaasii taakku tusaramigit atisani alittorpai puunillu atisilluni iisinnginniarlunilu; allaallu atisani taanna atuinnarlugu sinittarpoq, nikallungallunilu angalaarpoq. v28 Taava Naalakkap oqaasia Eliamut Tishbemiumut pivoq imaalluni: v29 »Takuiuk Akabip qanoq maniguuffigitigigaanga? Maniguuffigilersimammanga maanna inoqutai ajunaartinnianngilakka inuutillugu, aatsaalli ernerata nalaani.« Kunnginik allakkat siulliit 1 Kng 22 Akabi Joshafatilu Aramæerinut sorsuttut v1 Ukiuni pingasuni Arami Israelilu eqqissisimaqatigiipput imminnut sorsuunnatik. v2 Ukiulli pingajuanni Joshafati Judap kunngia Israelip kunngianukarpoq. v3 Israelip kunngia sakkutuuminut oqarpoq: »Nalunngilarsi Ramoti Gileadimiittoq uagut pigigaluaripput. Taamaattoq Aramæerit kunngiannit utertinnianngiinnarsimavarput.« v4 Joshafatimullu oqarpoq: »Ramotimut Gileadimiittumut sorsoqatigiumavinga?« Joshafatillu Israelip kunngia akivaa: »Uanga illit peqatigissavakkit, sakkutuuma sakkutuutit, hestiutima hestiutitit!« v5 Joshafatili Israelip kunngianut oqarpoq: »Naalagaq siunersioqqaarallaak!« v6 Taava Israelip kunngiata pruffiitit 400-t missingi katersortippai aperalugillu: »Ramoti Gileadimiittoq sorsuffigissavara, imaluunniit taamaaliussanngilanga?« Akipput: »Saassunniaruk! Naalakkap kunngip assaanut tunniukkumaarpaa.« v7 Joshafatili aperivoq: »Naalakkap pruffiitianik siunersiorsinnaasatsinnik allamik maaniittoqannginnami?« v8 Israelip kunngiata akivaa: »Suli ataatsimik peqaraluarpoq Naalakkamut siunersiuisissinnaasatsinnik, taannali uumigaara ajunngitsumik pinnani ajortuinnarmik siulittuiffigisarmanga. Tassa Mika Jimlap ernera.« Joshafatili oqarpoq: »Kunngi taama oqaluttussaanngilaq!« v9 Taava Israelip kunngiata kunngikkormiut ilaat qaaqquaa oqarfigalugulu: »Mika Jimlap ernera maanngartipallaguk!« v10 Israelip kunngia Judallu kunngia Joshafati qallersaateqarlutik tamarmik immikkut issiavissaarsuarminni issiapput karrertaajaaffimmi Samariap isaaffiata killinganiittumi, pruffiitillu tamarmik siulittuillutik sioraanniipput. v11 Sidkija Kena'anap ernera imminut saviminermik nassuusaliuussimavoq, oqarporlu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Taakkuninnga Aramæerit nassummigassavatit nungutserlugit.« v12 Pruffiitit allat tamarmik taassumatut siulittuipput oqarlutik: »Ramoti Gileadimiittoq saassuguk, ajugaassaatit! Naalakkap illoqarfik kunngip assaanut tunniukkumaarpaa.« v13 Mikamik aallersitap taanna oqarfigaa: »Tusaagit! Pruffiitit allat isumaqatigiillutik kunngi iluatsitsinissaanik siulittuiffigereerpaat, aamma illit taakkunatut oqalunniarna ajunngitsumik akissuteqarlutit.« v14 Mikali oqarpoq: »Ilumut uumammat Naalagaq: Naalakkap uannut oqaatigeqqusai kisiisa oqaatigissavakka.« v15 Mika tikiummat kunngip oqarfigaa: »Mika, Ramoti Gileadimiittoq sorsuffigissavarput, imaluunniit taamaaliussanngilanga?« Akivoq: »Saassuguk, ajugaajumaarputit! Naalakkap kunngip assaanut tunniutissavaa.« v16 Kunngip akivaa: »Qasseriarlunga uppernarsaasissavagit allat pinnagit ilumoortut kisiisa Naalakkap aqqani uannut oqaatigisassagitit?« v17 Taava Mika oqarpoq: »Takuara Israeli tamarmi qaqqani siammarsimasoq savatut paarsisoqanngitsutut, Naalagarlu oqarpoq: Naalagaqanngillat, tamarmik eqqissillutik angerlaannarlit!« v18 Taava Israelip kunngia Joshafatimut oqarpoq: »Takuammi, soorlu oqarfigereerikkit! Ajunngitsunik pinnani ajortuinnavinnik siulittuiffigisarpaanga.« v19 Mikali oqarpoq: »Taavami Naalakkap oqaasii tusaakkit! Takuara Naalagaq issiavissaarsuarmini issiasoq qilaallu perpassui saniani qeqartut – talerpiatungaani saamiatungaanilu. v20 Naalagaq oqarpoq: Kiatoq Akabi pilerisaarlugu Ramotimut Gileadimiittumut saassussiartortilliuk tassanilu toqutaatillugu! Taava suaartaatilerput assigiinngitsunik oqalullutik. v21 Taavali anersaaq sassarpoq Naalakkap saavanut pilluni oqarlunilu: Uanga pilerisaassavara! Naalakkap aperimmani qanoq ililluni pilerisaassaneraa v22 anersaaq akivoq: Anissaanga pruffiitiisalu tamarmik qarnini anersaanngorlunga sallutooq. Naalakkap oqarfigaa: Illit pileritsatsissinnaavat, taamaalioriartorit! v23 Tassa Naalakkap maani pruffiitivit qarninut ilisimasaa anersaajuvoq sallutooq, Naalakkammi sioorasaarpaatit ajunaartitaanissannik.« v24 Sidkijalli Kena'anap ernerata Mika ornillugu isappaa oqarfigalugulu: »Naalakkap anersaavata qimassimaneraminga ilikkut oqalukkumalluni?« v25 Mika akivoq: »Tamanna paasiumaarpat ulloq taanna isertorfissarsiorlutit inimut ilorlermut iseruit!« v26 Israelilli kunngia oqarpoq: »Mika tigusiuk illoqarfiullu qullersaanut Amonimukaallugu kunngillu erneranut Joashimut, v27 oqaritsilu: Kunngi ima oqarpoq: Angut una parnaarussiuk imiinnarmik timiusaannarmillu inuussuteqartillugu ajornanga uternissama tungaanut.« v28 Taava Mika oqarpoq: »Ilumut ajornak utissaguit, taava uakkut oqaluttoq tassaasimassanngilaq Naalagaq.« – Oqarporlu: »Naalaaritsi inuiaqatigiit tamassi!« – v29 Taava Israelip kunngia Akabi Judallu kunngia Joshafati Ramotimut Gileadimiittumut majuarput sorsukkiartorlutik. v30 Israelip kunngia Joshafatimut oqarpoq: »Ilisarnarunnaarsarniarpunga akiuutilersinnanga, illit nammineq atisatit atuinnakkit.« Taava Israelip kunngia ilisarnarunnaarsarpoq, akiuutilerpullu. v31 Aramip kunngiata qamutimini sorsuutini naalagaasut – katillutik 32-usut – naalakkersimavai allat pinnagit Israelip kunngia kisiviat saassuteqqullugu. v32 Qamutit sorsuutit naalagaasa Joshafati takugamikku oqarput: »Unaassaaq Israelip kunngia!« Saaterpaallu saassunniarlugu. Joshafatili ikioqqulluni suaartarmat v33 qamutillu sorsuutit naalagaasa paasigamikku taanna tassaanngitsoq Israelip kunngia tunuarput. v34 Angulli taamungaannaq piseriarami Israelip kunngia eqqorpaa assiaqutit sakiarortinnaveeqqutillu akunneqqullugit. Kunngi qimussiussisuminut oqarpoq: »Uterit akiuuttunillu qimagutitillunga, ikiligaavunga!« v35 Naak sorsunneq ulloq taanna sakkortusiartuinnaraluartoq kunngip qamutimini qeqarluni Aramæerinut sorsunneq malinnaaffigisinnaavaa. Unnukkulli toquvoq, ikiatalu aanaarnera qamutit qaavannut kuuppoq. v36 Seqernup tarrilernerani Israelimiut sakkutuuisa akornanni suaartarpaluttoqarpoq: »Angutit tamarmik illoqarfimminnut nunaminnullu uterlit!« v37 Kunngi toquvoq timaalu Samariamukaanneqarpoq. Kunngi Samariami ilineqarpoq. v38 Samariami tasiliami kunngip qamutai imermik kuerarlugit salinneqarmata qimmit kunngip aava aluttorpaat, arnallu atortittartut tasinnguami salinneqarfianni uffarput, soorlu Naalagaq taama oqarsimasoq. v39 Akabip oqaluttuassartai allat – naammassisai, illu nagguaatsup tuugaavinik pinnersagaa illoqarfiillu pallittaalisaliorsimasai tamarmik – Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v40 Taava Akabi siuaasamini qasuersaalerpoq, erneralu Akazja ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. Joshafati Judap kunngia v41 Joshafati Asap ernera Judamut kunnginngorpoq ukiut Israelip kunngiata Akabip naalakkersuiffiisa sisamaanni. v42 Joshafati kunnginngorami 35-nik ukioqarpoq, ukiunilu 25-ni Jerusalemimi naalakkersuivoq. Anaanaa Azubamik ateqarpoq, Shilkillu panigaa. v43 Ataatami Asap ileqqui tamaasa malippai soraarukkumanagillu. Naalakkalli isaani eqqortumik iliorpoq. v44 Qattorngilli pilliisarfiit atorunnaanngillat. Inuit qattunerni toqutassanik pilliisartuarput qattunernilu pilliiniarlutik innermik ikitsisartuarlutik. v45 Joshafatip Israelip kunngia eqqisseqatigaa. v46 Joshafatip oqaluttuassartai allat – sapiitsuliortarneri sorsuttarnerilu – Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v47 Naalaffimmili angutit atortittartut ataatami Asap nalaaneersut amiakkui nunaminit anisippai. v48 Taamanikkut Edomimi kunngeqanngilaq. v49 Kunngilli Joshafatip tassani naalagaatitaa Tarshishiliartaatissamik umiarsualiorpoq Ofirimit kuultinik aallertartussamik; umiarsuarli Ofirilianngitsoorpoq Esjongeberimi umiiarami. v50 Taava Akazjap Akabip ernerata Joshafati siunnersorsimagaluarpaa umiarsuarnik nammineq kiffaminik Joshafatillu kiffaanik inuttaqartunik aallartitsisoqassasoq, Joshafatili taamaaliorumanngilaq. v51 Joshafati siuaasamini qasuersaalerpoq, siuaasaminilu ilineqarpoq ataatami Daavip illoqarfiani. Ernera Jorami ataatani kingoraarlugu kunnginngorpoq. Akazja Israelip kunngia v52 Akazja Akabip ernera Samariami Israelimut kunnginngorpoq ukiut Judap kunngiata Joshafatip naalakkersuiffiisa 17-ianni, ukiunilu marlunni Israelimi naalakkersuivoq. v53 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq, malippaalu ataatami anaanamilu ileqqui aammattaaq Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimiunik ajortuliulersitsisup ileqqui. v54 Ba'ali guutisiorfigaa pallorfigisarlugulu taamaaliornermigullu Naalagaq Israelip Guutia kamatsillugu ataatami iliorneratorluinnaq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 1 Akazja Elialu v1 Akabip toqunerata kingorna Moabi Israelimut pikitsitsivoq. v2 Ilaanni Akazja Samariami illussaarsuarmini inimiit qullermiit igalaakkut assiaqusersorsimasukkut nakkarpoq ajoquserluni. Taava aallartitsivoq Ekronimiut guutiat Ba'al-Zebubi paasiniaaffigiartortillugu ajorunnaarumaarnerluni. v3 Naalakkalli inngilia Eliamut Tishbemiumut oqarsimavoq: »Samariap kunngiata aallartitai naapigiakkit imalu oqarfigalugit: Israelimi Guuteqanngimmat Ekronimiut guutiat Ba'al-Zebubi paasiniaaffigiartorpisiuk? v4 Taamaattumik Naalagaq oqarpoq: Siniffinnit makeqqissanngilatit toqussagavit!« Elia tassunnarsimavoq. v5 Aallartitat utermata kunngip oqarfigai: »Sooq taama uteriajaartigaasi?« v6 Akipput: »Angummik naapitsigatta, taassumalu oqarfigigamisigut kunngimut uatsinnik aallartitsisumut uteqqulluta oqarfigeqqullugulu: Ima oqarpoq Naalagaq: Israelimi Guuteqanngimmat Ekronimiut guutiat Ba'al-Zebubi paasiniaaffigiartortippiuk? Taamaalioravit siniffinnit makeqqissanngilatit toqussagavit!« v7 Kunngip aperai: »Angut naapitarsi ilissinnut taama oqartoq qanoq isikkoqarpa?« v8 Akivaat: »Nujartuujuvoq amermik sanaamik qiteruteqarluni.« Taava Akazja oqarpoq: »Tassa Elia Tishbemioq!« v9 Kunngip sakkutuut naalagaasa ilaat aallartippaa sakkutuui 50-it ilagitillugit. Sakkutuut naalagaata Elia qaqqap qaani issiasoq tikikkamiuk oqarfigaa: »Guutip kiffaa! Kunngi peqqusivoq ateqqullutit!« v10 Elialli sakkutuut naalagaat akivaa: »Ilumut Guutip kiffarimmanga innerup qilammit illit sakkutuutillu tuffigissavaasi nungutillusi!« Taava innerup sakkutuut naalagaat sakkutuuilu tuffigai nungutillugillu. v11 Kunngip sakkutuut naalagaasa ilaat alla aallartippaa sakkutuui 50-it ilagitillugit, qaqqallu qaavanut pigami Elia oqarfigaa: »Guutip kiffaa! Kunngi peqqusivoq erniinnaq ateqqullutit!« v12 Eliap akivai: »Ilumut Guutip kiffarimmanga innerup qilammit illit sakkutuutillu tuffigissavaasi nungutillusi!« Taava Guutip innerata sakkutuut naalagaat sakkutuuilu tuffigai nungutillugillu. v13 Kunngi pingajussaanik sakkutuut naalagaasa ilaat aallartippaa sakkutuui 50-it ilagitillugit, sakkutuullu naalagaata pingajuat taanna qaqqap qaanut pigami Elia seeqqumiarfigaa ilungersorlunilu qinnuigalugu: »Guutip kiffaa! Qanortoq uanga inuunera kiffavillu 50-it inuunerat isinni erlinnartuugilit! v14 Sakkutuut naalagaat sakkutuuilu uatsinnit siulliullutik maannartitat innerup qilammit pisup tuffigisimavai nungutillugit. Qanortoq uanga inuunera isinni erlinnartuugili!« v15 Naalakkap inngilia Eliamut oqarpoq: »Ilagalugu aterit, ersigissanngilallu!« Eliap nikuilluni kunngimukaqatigaa v16 kunngilu oqarfigalugu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Ba'al-Zebubimut Ekronimiut guutiannut siunersiuiartortitsisimavutit. Israelimi Guuteqarsorinnginnakku siunersiorsinnaasannik? Taamaalioravit siniffinnit makeqqissanngilatit toqussagavit!« v17 Taava Akazja toquvoq Naalakkap Eliakkut oqaaserisai naapertorlugit. Erneqanngimmat qatanngutaa Jorami kingoraarlugu kunnginngorpoq ukiut Joramip Judap kunngiata Joshafatip ernerata naalakkersuiffiisa aappaanni. v18 Akazjap oqaluttuassartai allat naammassisaalu Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 2 Elia qilaliartitaasoq v1 Taamani Naalakkap anorersuakkut Elia qilaliartimmagu ima pivoq: Elia Elisalu Gilgalimit aallaramik v2 Eliap Elisa oqarfigaa: »Illit tamaaniiginnarit, uanga Naalakkap peqquaanga Beteliliaqqullunga.« Elisali akivoq: »Ilumut uumammat Naalagaq, ilumullu illit uumagavit: Qimassanngilakkit!« v3 Betelimukartillugit pruffiiteqatigiit Betelimiittut Elisa ornippaat oqarfigalugulu: »Nalunngiliuk Naalakkap naalagarisat ullumi ilinnit qimagutitinniaraa?« Akivoq: »Aap, nalunngilara; nipangiinnarniaritsi!« v4 Eliap oqarfigaa: »Maaniiginnarit, Elisa, uanga Naalakkap peqquaanga Jerikomukaqqullunga.« Elisali akivoq: »Ilumut uumammat Naalagaq, ilumullu illit uumagavit: Qimassanngilakkit!« Jerikomut pimmata v5 pruffiiteqatigiit tassani najugaqartut Elisa ornippaat oqarfigalugulu: »Nalunngiliuk Naalakkap naalagarisat ullumi ilinnit qimagutitinniaraa?« Akivoq: »Aap, nalunngilara; nipangiinnarniaritsi!« v6 Eliap Elisa oqarfigaa: »Maaniiginnarit, uanga Naalakkap peqquaanga Jordanimukaqqullunga.« Elisali akivoq: »Ilumut uumammat Naalagaq, ilumullu illit uumagavit: Qimassanngilakkit!« Taava ingerlaqatigiipput. v7 Pruffiitillu 50-it ingerlaqataapput, taakkulu Elia Elisalu Jordanip sinaani qeqartut ungasiarlugit unipput. v8 Taava Eliap qallersaatini tigoriarlugu imuaa, taassuminngalu kuup ernga anaavaa anaasami nalaa paqqersillugu; marluullutillu masatalaarnatik ikaarput. v9 Ikaareeramik Eliap Elisa oqarfigaa: »Tusariassagiga ilinnit qimagutitaatinnanga sumik kissaateqarfiginerimma.« Elisa akivoq: »Anersaarpit avinneri marluk pilakka!« Elia oqarpoq: v10 »Kissaatigisaq taama ittoq saperuttaatsuuvoq; qimagutitaanerali isiginnaarukku kissaatigisat pissavat, taamali pisoqanngippat naami.« v11 Oqaloqatigiitsillugit takkupput qamutit innerinnaasut innerinnaasunik qimuttullit. Taakkua Elia Elisalu imminnit avissaartippaat, Elialu anorersuakkut qilaliartinneqarpoq. v12 Elisap taama pisoqartoq takugamiuk suaarpoq: »Ataataga, ataataga, illit Israelip qamutai hestiilu!« Elialu takusinnaajunnaarpaa. Taava atisani marlunngorlugit siippai. v13 Taava Eliap qallersaataa inuata katassimasaa tigoriarlugu uterpoq Jordanillu sinaanut qeqqilluni. v14 Qallersaammik Eliap katassimasaanik imeq anaavaa oqarlunilu: »Naak Naalagaq Eliap Guutia?« Imeq anaammagu anaasaata nalaa paqqerpoq, Elisalu ikaarpoq. v15 Pruffiitit Jerikomeersut qanoq pisoqarnera takugamikku oqarput: »Eliap anersaava Elisamut pisimavoq!« Taava naapikkiartorpaat, nunamullu pallorfigalugu v16 oqarfigaat: »Kiffatit ilaqarput angutinik 50-inik nukittuunik; taakkua naalakkat ujariartorlissuk. Imaassinnaavoq Naalakkap anersaavata tigusimagaa igillugulu qaqqat qooqqulluunniit arlaannut.« Elisalli akivai: »Aallartitsissanngilasi.« v17 Kimigiiserfigivallaaleqimmannili oqarpoq: »Qaami, aallartiinnarsigit!« Taava angutinik 50-inik aallartitsipput, ullunilu pingasuni ujarleraluaramik Elia naninngilaat. v18 Elisamut uterput Jerikomiitillugu. Elisap oqarfigai: »Oqarfigigaluarpassimi ujarleriartussanngitsusi.« Elisap tupinnartuliai v19 Jerikomiut Elisa oqarfigaat: »Illoqarfipput pitsaasumik inissitaagaluarpoq, soorlu nammineq takusinnaagit, naalagaq; imerli ajorpoq, arnallu naartuminnik anitsigajoqaat.« v20 Elisap oqarfigai: »Puugutaasamik nutaamik aalliussinga taratsunillu immerlugu!« Aalliutereermannilu v21 puilasumukarami taratsut tassunga kuivai oqarlunilu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Imeq una peqqinnartunngortissavara, toqussutaaqqissanngilaq naartusunillu anitsisitseqqissanani.« v22 Imerlu peqqinnartunngorpoq ullorlu manna tikillugu taamaalluni, soorlu Elisa taama oqalussimasoq. v23 Elisa tassanngaanniit Beteliliarpoq. Majuartillugu nukappiaqqat illoqarfimmit aniallutik mitaatigaat oqalullutik: »Nujaatsoq, qaagit, nujaatsoq, qaagit!« v24 Elisa kingumut qiviarpoq isigeriarlugillu Naalakkap aqqani perloqqullugit, orpikkaniillu nannut marluk anillaapput nukappiaqqallu ilaat 42-t toqullugit. v25 Elisa Betelimiit qaqqamut Karmelimukarpoq tassanngaanniillu Samariamut uterluni. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 3 Jorami Israelip kunngia v1 Jorami Akabip ernera Israelimut kunnginngorpoq Samariami ukiut Joshafatip Judap kunngiata naalakkersuiffiisa 18-ianni, ukiunilu aqqaneq-marlunni naalakkersuivoq. v2 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq kisianni ataatamisut anaanamisullu ingasatsiginani. Napasoq Ba'alimut pigitillugu ataatami sanatissimasaa peerpaa. v3 Kisianni Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersitai soraarukkumanngilai. Moabimut sorsunneq v4 Moabip kunngia Mesha savaateqartuuvoq Israelillu kunngianut tunniuttarlugit savaaqqat 100.000-it kiisalu savat angutivissat 100.000-it meqqui. v5 Akabili toqummat Moabip kunngiata Israelip kunngia pikitsitsiffigaa. v6 Kunngi Jorami erniinnaq Samariamit aallarpoq Israelimiullu sakkutuui tamaasa naatsorsorlugit. v7 Taava Joshafati Judap kunngia oqariartortitsivigaa: »Moabip kunngiata pikitsitsiffigaanga. Moabimut sorsoqatigiumavinga?« Taanna akivoq: »Sorsukkiartorumavunga! Uanga illit peqatigissavakkit, sakkutuuma sakkutuutit, hestiutima hestiutitit!« v8 Sukkoqqutissanerlutik aperimmat Joramip akivaa: »Edomip inoqajuitsuatiguussaagut.« v9 Israelip kunngia, Judap kunngia Edomillu kunngia aallarput; ullullu arfineq-marluk ingerlareeramik sakkutuut nersutillu nassataat imissaarupput. v10 Israelip kunngia oqarpoq: »Alianaq, qularnanngitsumik Naalakkap kunngit taakku pingasut maannartissimavai Moabimut tunniunniarlugit.« v11 Joshafati aperivoq: »Naalakkap pruffiitianik maaniittoqanngila siunersiuisissinnaasatsinnik?« Israelip kunngiata sakkutuuisa ilaat akivoq: »Elisa Shafatip ernera maaniippoq; taannaavoq Eliap assaanut imermik kuisisartuusimasoq.« v12 Joshafati oqarpoq: »Taassumaniippoq Naalakkap oqaasia.« Taava Israelip kunngia Joshafatilu Edomillu kunngia Elisamukarput; v13 Elisali Israelip kunngianut oqarpoq: »Uanga illillu immitsinnut susassarinngilagut! Ataatavit anaanavillu pruffiitii paasiniaaffiginiakkit!« Israelilli kunngiata akivaa: »Naagga! Naalakkamuna kunngit taakku pingasut maannartissimagai Moabimut tunniunniarlugit.« v14 Elisap akivaa: »Ilumut uumammat Katersaarsuit Naalagaat kiffartorfigisara: Ilumulli Joshafati Judap kunngia pinngikkaluarukku sumiginnassagaluarpagit qissimissanalluunniit. v15 Qaami kukkilattariarsortartumik aalliussinga!« Taanna kukkilattariarsortillugu Naalakkap assaata Elisa tiguaa, v16 oqarporlu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Qooroq manna tamaat kussiorfigiartorsiuk, v17 Naalagarmi oqarmat: Anorleranilu siallissanngikkallarpoq, taamaattorli qooroq manna imeqalersitaassaaq ilissi sakkutuusilu nersutillu nassatasi imissaqartilerlusi. v18 Tamannali Naalakkap isaani suunngilaq, sulili tamatumannga annerungaartumik Naalagaq pisoqartitsissaaq Moabi ilissinnut tunniukkumaaramiuk. v19 Illoqarfiit pallittaalisallit illoqarfiillu kusanartorsuit tamaasa tigusarissavasi, orpiit iluaqutissaasut tamaasa killorlugit puilasullu tamaasa milissorlugit; narsaatillu naggorissut tamaasa suujunnaarsissavasi ujaqqanik eqqaaffigalugit.« v20 Aqaguani ullaakkut pilliisarfiup nalaani imeq Edomimiit kuulerpoq, nunamilu naammattorsuarmik imeqalerpoq. v21 Moabikkut tamarmik tusarpaat kunngit saassukkiartoraatik, taava angutit sakkulisarsinnaasut sulilu utoqqaanerusut tamarmik sorsukkiartoqquneqarput killeqarfimmilu inissititerlutik. v22 Ullaaralaannguusoq seqineq ermup qulaatigut nuimmat Moabikkut siunerminni takuaat imeq aattut aappaluttoq, v23 suaartarpullu: »Taaka aak! Kunngit uatsinnut saassussisut sakkuaallutik imminnut toqoraassimapput. Qaa ujajaajartorniaritsi, Moabikkut!« v24 Moabikkulli Israelip tammaarfianut pimmata Israelimiut saassuppaat ajugaaffigalugillu qimaatillugit, nunaannullu isaapput Moabilu tigusaralugu. v25 Illoqarfiit aserorterpaat, narsaatillu naggorissut tamaasa ujaqqanik eqqaaffigaat angutit tamarmik immikkut ujaqqamik naloriussisarlutik. Puilasut tamaasa milissorpaat orpiillu iluaqutissaasut tamaasa killorlugit. Kir-Hareseti tiguarneqanngitsutuaalersoq illusariartartunit unguneqarpoq saassunneqarlunilu. v26 Moabip kunngiata paasileramiuk saassussisut tunuartissinnaanagit angutinik 700-nik panalisartunik akiuuttoqarluni Edomip kunngia tikinniarsarigaluarpaa iluatsitsinanili. v27 Taava ernini angajullequnni kingoraarluni kunnginngortussaq qarmarsuarmi ikikkarlugu pilliutigaa, Israelimiullu tamanna kamaatigingaaramikku tammaarsimaffitsik qimallugu nunaminnut uterput. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 4 Elisa uillarnerlu piitsoq v1 Arnap pruffiitimik ueqarsimagaluartup Elisa torlulaffigaa ikioqqulluni: »Uiga toquvoq, naalagaq, nalunngilallu kiffat Naalakkamik mianerinnittuusimasoq. Maanna ernialiinikkaaq tikiuppoq qitornakka marluk tamaasa inussiaatigilerniarlugit.« v2 Elisap aperaa: »Sumik ikiorsinnaavakkit? Tusariarlara illunni sunik pigisaqarnersutit.« Arnap akivaa: »Kiffavit qummuattaq mikisoq uuliamik imalik ataaseq kisiat pigaa.« v3 Elisap oqarfigaa: »Eqqaamiutit tamaasa qummuattanik imaqanngitsunik qinnuigiartukkit, imaqanngitsuussapput, ikinaarniaqinagillu. v4 Taava angerlariarlutit ernitillu illussinni mattullusi uuliaatit qummuattanut tamanut immiutissavat, qummuattallu immerneqareeriaraangata immikkut inissittassavasi.« v5 Arnap qimappaa illuminnilu erninilu imminnut mattullutik. Ernerisa qummuattat anaanaminnut isaattarpaat, anaanaatalu immertarpai. v6 Qummuattat tamarmik immerneqareermata ernermi aappaanut oqarpoq: »Aammalu qummuattamik isaassiviginnga!« Akivaali: »Allanik peeruppoq!« Taava uulia kuukkunnaarpoq. v7 Arnaq Guutip kiffaanukarpoq qanorlu pisoqarneranik oqaluttuullugu, taannalu oqarpoq: »Uulia tuniniariarlugu akiligassatit akilissavatit! Sinnera illit ernivillu inuussutigissavarsi.« Elisap arnap Shunemimiup ernera uummartikkaa v8 Ullut ilaanni Elisa Shunemikkoorpoq. Tassani najugaqarpoq arnaq pisooq, taassumalu neriartoqquaa. Tamatuma kingorna eqqaqqukkaangamiuk neriartorfigiuartarpaa. v9 Arnap uini oqarfigaa: »Nalunngilara taanna eqqaqquttuartartoq tassaasoq Guutip kiffaa illernartoq. v10 Illup qaliani ineeraliuutsigu siniffilerlugu, nerrivilerlugu, issiavilerlugu qullilerlugulu. Taava pulaaraangamisigut tassani unnuisassaaq.« v11 Ullut ilaanni Elisa pulaarluni iserami ineeqqamut majuarpoq tassanilu innarluni. v12 Kiffaminut Gehazimut oqarpoq: »Arnaq taanna Shunemimioq qaaqqujuk.« Gehazip arnaq qaaqquaa, taassumalu Elisa ornippaa. v13 Taava Elisa Gehazimut oqarpoq: »Ima aperiuk: Sumik kiffartuussinnaavatsigit taama pisarissersortigigatsigit? Kunngimut sakkutuulluunniit naalagaanertaannut kiffartuussinnaavatsigit?« Arnaq akivoq: »Innuttama akornanni najugaqarpunga!« v14 Elisap Gehazi aperaa: »Qanormi iliuuseqarfigisinnaavara?« Gehazi akivoq: »Erneqanngilaq, uialu utoqqaavoq.« v15 Elisa oqarpoq: »Arnaq qaaqqujuk!« Gehazillu qaaqqummani aggerpoq matullu ammarngani qeqqiinnarluni. v16 Elisap oqarfigaa: »Aappaagu taamaalippat meeqqamik sarliaqalersimassaatit.« Arnarli akivoq: »Naamik, naalagaq, Guutip kiffaa, kiffat arnaq salloqittaqinagu!« v17 Arnarli naartulerpoq aappaaguanilu taamaalinerani ernertaarluni, soorlu Elisa taama oqarsimasoq. v18 Nukappiaqqap angisuunngoreerluni ullut ilaanni ataatani karrinik katersuisuniittoq ornikkamiuk oqarfigaa: »Aa, niaqora, niaqora!« v19 Ataataa kiffat ilaannut oqarpoq: »Anaanaanut angerlaakkallaak.« v20 Kiffap anaanaanut angerlaappaa, anaanamilu ulloqeqqa tikillugu sarliareeraanilu toquvoq. v21 Anaanaata qalianukaappaa, Guutillu kiffaata siniffianut ileriarlugu anivoq matulu matullugu. v22 Taava arnap taassuma uini qaaqquaa oqarfigalugulu: »Kiffat ilaannik ilassarsinnga siutituumillu atugassillunga tuaviinnaq Guutip kiffaanukarniarama erniinnarlu uterlunga.« v23 Uiata aperaa: »Sooq ullumi pruffiitimukarniarpit uffa qaammanniffiunanilu sabbataanngitsoq?« Akivaa: »Soqutaanngilaq!« v24 Arnap siutitooq issiaatserpaa kiffaminullu oqarluni: »Siutitooq ingerlatittuaruk, oqartinnangalu unitsissanngilat.« v25 Taava arnaq aallarpoq Guutillu kiffaa tikillugu qaqqami Karmelimi. Elisap arnaq aggersoq takugamiuk kiffani Gehazi oqarfigaa: »Arnaq Shunemimioq aana aggerpoq. v26 Arpallutit naapikkiartoruk aperalugulu arnaq nammineq uialu qitornaalu qanoq innersut.« Arnaq Gehazimut oqarpoq: »Ajunngilagut.« v27 Arnap Guutip kiffaa qaqqamiittoq tikikkamiuk isigai assamminik eqippai; Gehazilu arnaq peersinniarlugu sassartermat Guutip kiffaa oqarpoq: »Ilaginnaruk! Isumatsassimasorujussuuvoq, tamannalu Naalakkap uannut isertuussimavaa qanorlu pisoqarnera oqaatigisimanagu.« v28 Arnaq oqarpoq: »Ernertaarnissannik naalagara qinnuigisimanerpara? Oqarfigisimannginnerpakkit eqquukkunnanngitsumik neriuuteqalerseqqunanga?« v29 Elisap Gehazi oqarfigaa: »Ilupaat makitsikkut qileruk, ajaappiaralu tigoriarlugu aallarit! Aqqutaani naapitaqaraluaruit ilassissanngilatit; ilassinnittoqaraluarpallu akillugit ilassissanngilatit. Ajaappiara nukappiaqqap kiinaata qaanut ilissavat.« v30 Nukappiaqqap anaanaa oqarpoq: »Ilumut uumammat Naalagaq, ilumullu illit uumagavit: Illit ilaginak maanngaanniit qimagutissanngilanga.« Taama oqarmat Elisa nikuippoq ingerlaqatigilerlugulu. v31 Gehazi ilaminit siulliulluni illumut iserami ajaappiaq nukappiaqqap kiinaata qaanut ilisimavaa, kisianni tusarsaasoqanngilaq, minnerpaamilluunniit nipeqanngilaq. Taava uterluni anivoq Elisalu naapikkamiuk oqaluttuuppaa nukappiaraq itersimanngitsoq. v32 Elisap iserami takuaa nukappiaraq siniffimmini nalasoq toqungalluni. v33 Inimi imminut mattuppoq nukappiararlu kisimiilerlutik, Naalakkamullu qinuvoq. v34 Taava nukappiaraq qallerlugu inissippoq qarni qarnanut, isini isaanut assanilu assaanut attuutitillugit; timinilu peqitillugu nukappiaqqamut qalliuppaa, nukappiaqqallu timaa kissakkiartulerpoq. v35 Taava Elisa aterpoq saqisaarlunilu uteqattaalerluni, majuaqqipporlu kingumullu timini peqitillugu nukappiaraq qallerlugu. Taamaalluni nukappiaraq arfineq-marloriarluni tangajorpoq uillunilu. v36 Elisap Gehazi qaaqquaa oqarfigalugulu: »Arnaq Shunemimioq qaaqqujuk!« Gehazi taamaaliorpoq, arnarlu isermat Elisap oqarfigaa: »Aajuna ernerit!« v37 Arnaq Elisap isigaasa sioraannut nunamut pallorpoq. Taava ernini annippaa. Elisap pruffiitit nerisassarsigai v38 Elisa Gilgalimut uterluni tikiuppoq nunami kaannersuaqartoq. Pruffiiteqatigiit eqqamini issiatillugit kiffaminut oqarpoq: »Igarsuaq ikkuteriarlugu pruffiiteqatigiit nerisassiuutikkit.« v39 Pruffiitit ilaat narsaammukarsimavoq naasunik katersuiartorluni avalequtinnguanillu agurkinik inerittulinnik nassaarsimavoq ilupaanilu ulikkaarlugu katersuisimalluni. Angerlaakkamigit saattunnguanngorlugit aggoriarlugit igamut issorarpai. Suunersut naluaat. v40 Taava angutit nerisassaannik niusissuppaat; nerisassallu ooqattaatsiaannariarlugit suaarput: »Guutip kiffaa, nerisassat igamiittut toqunartuupput!« Nereqqinnerlu sapilerput. v41 Elisa oqarpoq: »Qajuusanik tunisinga!« igamullu ikivai oqarlunilu: »Angutit nerisassaannik niusissussigit, nereqqullugit.« Maannalu nerisassanik ajortunik igamiittueruppoq. v42 Ilaanni Ba'al-Shalishamiit angummik tikiuttoqarpoq inereqqaartunit timiusalianik timiusanillu suaasiassanit sanaanik 20-nik karrinillu nutaanik pooqattaminiittunik Guutip kiffaa pajullugu. Elisa oqarpoq: »Angutit taakkuninnga nerisassikkit!« v43 Kiffaata akivaa: »Ila angutinut 100-nut nerisassiissutigissallugit naammanngillat!« Elisali oqarpoq: »Angutit taakkuninnga nerisassikkit! Naalagarmi oqarpoq: Nerissapput allaallu sinneqartitsissallutik!« v44 Kiffap nerisassat sassaalliutigimmagit neripput sinneqartitsillutillu, soorlu Naalagaq taama oqarsimasoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 5 Elisa Na'amanilu v1 Na'amani Aramæerit kunngiata sakkutuuisa naalagaanertaat kunngip annertuumik oqaasissaqartitaraa ataqqeqalugulu taassuma pikkorissusiatigut Naalagaq Aramimik ajugaatitsimmat. Na'amanili pupissunngorsimavoq. v2 Aramæerit sorsukkiartornermik arlaanni Israelimiit niviarsiaqqamik aallarussisimapput, taannalu Na'amanip nuliani kiffaalersimavoq. v3 Niviarsiaraq Na'amanip nulianut kiffaaffimminut oqarpoq: »Naalagara pruffiitimut Samariami najugaqartumukassagaluarami! Taava pruffiitip pupinneranit ajorunnaarsissagaluarpaa!« v4 Na'amani kunngimukarpoq oqaluttuullugulu niviarsiaqqap Israelimiuusup ima imalu oqarsimaneranik, v5 Aramillu kunngia oqarpoq: »Aallarniarit! Israelip kunngianut allakkanik nassartissavakkit.« Na'amani aallarpoq sølvimik talentinik qulinik nalilimmik kuultimillu sekelinik 6.000-inik nalilimmik nassarluni, taakkualu saniatigut atisanik assuutinik qulinik. v6 Na'amanip allakkat Israelip kunngianut tunniuppai. Taakku ima oqaasertaqarput: »Kiffara Na'amani allakkanik ukuninnga nassartippara pupinneranit ajorunnaarseqqullugu!« v7 Israelip kunngiata allakkat atuaramigit atisani alittorpai oqarlunilu: »Issuma Guutiusorineraminga inuunermut toqumullu naalagaasoq oqariartortitsivigaanga angut pupinneranit ajorunnaarseqqullugu. Allaanavianngilaq, sorsuffiginiarlungaana patsisissarsiortoq.« v8 Guutip kiffaata Elisap tusaramiuk Israelip kunngiata atisani alittorai kunngimut ima oqariartortitsivoq: »Sooq atisatit alittorpigit? Aramæeriusoq taanna uannukartiguk; taava paasissavaa Israelimi pruffiiteqartoq.« v9 Na'amani qamutinik hestinik qimuttulinnik ingerlanneqarluni Elisamut tikiummat illullu silataanut unilluni v10 taassuma oqarfigiartortippaa: »Jordanimut uffariartorit arfineq-marloriarlutit, taava ammit ajorunnaassaaq, minguissaatillu.« v11 Na'amanili kamalerpoq qimagullunilu. Oqarpoq: »Isumaqaraluarama nammineq anilluni Naalagaq Guutini torlorfigissagaa attunngikkaluarlungalu ajoqutima nalaatigut tagiartuisutut assani uteqattaartissagaa pupinninnillu ajorunnaarsillunga. v12 Abana Parparilu, Damaskusip kuussui, Israelip kuuinit tamanit pitsaanerunnginneramik? Taakkunani uffarsinnaannginnerama minguerlungalu?« Taava kamangaarluni utimut aallarpoq. v13 Kiffaasali ornippaat oqarfigalugulu: »Ataataq, pruffiitip pisariusumik ilioqqugaluarpatit naammassiniassanngikkaluarpiuk? Peqqussutaa pisareeqimmat naammassiniarnissaanut suli pissutissaqarneruvoq, oqaannarpormi: Uffarit, taava minguissaatit!« v14 Na'amani Jordanimukarpoq ernganullu arfineq-marloriarluni morsuttarluni Guutip kiffaata peqqussutaa malillugu, amialu nukappiarannguup amiatut pitsaatigilerpoq, minguerporlu. v15 Taama pisoqareermat Na'amani ingerlaqatinilu tamarmik Guutip kiffaanut uterput. Tassunga pigamik Na'amanip sassarfigaa oqarfigalugulu: »Maanna nalujunnaarpara nunarsuarmi tamarmi Israelip Guutia kiserluinnarmi Guutiusoq. Kiffavit tunissutissaa ilassillugu tiguniaruk!« v16 Elisali akivoq: »Ilumut uumammat Naalagaq kiffartorfigisara: Tunissutisiumanngilanga!« Kimigiiserfigigaluaraanilu naaggaarpoq. v17 Taava Na'amani oqarpoq: »Taava sussa! Issumilli siutitoorsuit illugiit ingerlassinnaasaannik pilanga, naalagaq, tassami maannamiit Naalakkamuinnaq ikikkagassanik toqutassanilluunniit pilliisalerniarama guutinut allanut pinnanga. v18 Qanortoq Naalakkap ugguunaannaq uanga, illit kiffat, isumakkeerfigisarlinga: Naalagara kunngi Rimmonip naalaffianut iseraangat palloriartorluni uangalu najummatserfigalunga, taamalu uangattaaq Rimmonip naalaffiani pallortariaqartarlunga taanna Rimmonip naalaffiani palloraangat, taava Naalakkap tassuunaannakkut kiffat isumakkeerfigisarliuk.« v19 Elisap akivaa: »Eqqissillutit angerlaannarit!« Na'amani ingerlatsiareersoq v20 Gehazi Guutip kiffaata Elisap kiffaa isumaliulerpoq: »Naalakkama Aramæeriusoq taanna Na'amani akikinaarsitippallaaqaa tunissutissat nassatarigalui piumannginnamigit. Ilumut uumammat Naalagaq: Arpaannaq malissavara pissarsiffiginiarlugu!« v21 Taava Gehazi Na'amani malillugu aallarpoq, Na'amanillu angut kingunerminni arpalluni aggersoq takugamiuk qamutinit niulluni naapikkiartorpaa aperalugulu: »Sumik pisoqarami?« v22 »Sumik pisoqanngikkaluarpoq,« akivoq, »kisianniuna naalakkama aallartikkaanga ima oqaqqullunga: Aatsaannguaq isertoqarpunga angutinik inuusuttunik marlunnik Efraimip qaqqalittaanit pisunik, pruffiitit ilaat marluk. Tunikkit sølvimik talentip ataatsip nalinganik atisanillu assuutinik marlunnik.« v23 Na'amani akivoq: »Talentit marluk nalinginik piniarit!« Kimigiiserfigaalu tigoqqullugit. Na'amanip sølvit talentit marluk nalingi aningaasivinnut marlunnut immiuppai, sølvillu taakku atisallu assuutit marluk kiffami ilaannut marlunnut tunniuppai, taakkualu Gehazip siornaniillutik tigumiarpaat. v24 Illoqarfiup qattornga tikikkamikku Gehazip tunissutit kiffanit tiguai illumilu toqqorlugit, kiffallu utiinnaqquai. v25 Gehazi naalakkaminut sassarpoq, Elisallu aperaa: »Gehazi, sumiikkavit?« v26 Akivoq: »Allamut nikinngilanga, naalagaq.« Elisali oqarpoq: »Angutip qamutini qimallugit naapikkiartormatit anersaakkut najuutinnginnerpunga? Maanna sølviutigilikkatit atussagunarpatit pisiutigalugit atisanik, olivenequtinik, viinnequteqarfinnik, savanik ussinnillu kiisalu inussianik angutinik inussianillu arnanik. v27 Na'amanilli nappaataa ilinnut kinguaassannullu nipputissaaq naassaanngitsumik taamaassalluni.« Gehazillu Elisa qimappaa nappaamminit aputitut qaqortigaluni. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 6 Elisa ulimaallu tammartoq v1 Ilaanni pruffiitit Elisamut oqarput: »Kiinnavit saaniiffigisartagarput inikippallaaqaaq. v2 Jordanimukarta tamatta immikkut orpiup timitaanik ataatsimik aallerluta. Taava inissatsinnik sanajumaarpugut.« Elisa akivoq: »Taamaalioriannguaritsi!« v3 Ilaatalu aperimmani ilagerusunnginneraatik akivoq: »Ilagissavassi.« v4 Ilagalugit aallarpoq, Jordanimullu pigamik orpinnik killuilerput. v5 Ilaat orpiup timitaanik kipisiniartillugu ulimaataa kuummut nakkarpoq, kivisisorlu suaarpoq: »Alianaq, naalagaq, allamit atugarigakku!« v6 Guutip kiffaa aperivoq: »Sumut nakkarami?«, nakkarfialu sumiittoq takutereermagu qisuminermik kipisivoq tassungalu naloriullugu, ulimaallu puttallaratannguarpoq. v7 Elisa oqarpoq: »Tiguniaruk!« angutillu assani isatsippaa tigullugulu. Elisa Aramæerinut sorsunnermi v8 Ilaanni Aramæerit kunngiat Israelimut sorsukkami angutitani siunersioqatigai oqarluni: »Najukkami aalajangersimasumi inississaasi!« v9 Guutilli kiffaata Israelip kunngia oqariartortitsivigaa: »Mianersorit, tamaanaqqunniaqinak Aramæerit tamaani inissimmata.« v10 Taava Israelip kunngia Guutip kiffaata oqaatigisaanut angutinik aallartitsivoq, Guutillu kiffaata mianersoqqugaangani tamatigut tassani mianersortarpoq, ataasiaannarnani marloriaannarnaniluunniit. v11 Aramæerit kunngiata tamanna assut kamaatigaa; angutitanilu qaaqquai oqarfigalugillu: »Nalunngilisiuk ilatta kia Israelip kunngia tamatuminnga nalunaarfigisimaneraa?« v12 Angutitaasa ilaata akivaa: »Uagut arlatsinnik ataatsimilluunniit taamaaliortoqanngilaq, naalagaq kunngi. Elisalli Israelimi pruffiitip illit sinittarfinni oqaaserisatit tamarluinnaasa Israelip kunngianut oqaluttuarisarpai.« v13 Taava oqarpoq: »Taanna sumiinnersoq paasiniarniarsiuk, taava angutinik aallartitsissaanga tigutinniarlugu.« Taava tusaramiuk pruffiiti Dotanimiittoq v14 hestinik qamutinillu sakkutoorpassuarnillu aallartitsivoq; unnuaaneranilu illoqarfik tikippaat ungullugulu. v15 Guutip kiffaa aqaguani ullaannguaq anigami takulerpaa sakkutuut hesteqartut qamuteqartullu illoqarfik ungusimagaat. Angutip inuusuttup oqarfigaa: »Alianaq, naalagaq, qanoq iliussaagut?« v16 Elisa akivoq: »Ersissanngilatit, uagut ilivut akeqqatta iliinit amerlanerupput!« v17 Taava Elisa qinuvoq: »Naalagaq, isai uisikkit isigisaqalersillugu!« Naalakkap angutip inuusuttup isai uisippai, taassumalu takuaa qaqqaq Elisa ungaqqullugu hestinik innerusunik qamutinillu innerusunik ulikkaartoq. v18 Akeqqat ornilermanni Elisap Naalagaq qinnuigaa: »Inuit uku tappiillisikkit!« Elisallu qinnutaa malillugu Naalakkap tappiillisippai. v19 Elisap akeqqat oqarfigai: »Kukkullusi ingerlasimavusi, illoqarfillu una tassaanngilaq orninniagarsi. Malissinga, angummut ujakkassinnut ingerlatissavassi.« Taava Samariamut ingerlappai. v20 Samariamut pigamik Elisa oqarpoq: »Naalagaq, isaat uisikkit isigisaqalersillugit!« Naalagarlu taamaaliorpoq; taava paasilerpaat Samariamut pisimallutik. v21 Israelip kunngiata takuleramigit Elisa aperaa: »Ataataq, toqorassanerpakka?« v22 Akivaa: »Toqorassanngilatit! Ileqqoraajuk panamik pisissimmillu tigusatit toqorartarlugit? Nerisassikkit imigassillugillu, taava naalakkaminnut uterumaarput.« v23 Kunngip nalliuttorsiutinik nerisassippai; nerereermatalu imereerlutillu iperarpai, naalakkaminnullu uterput. Kingorna Aramæerit Israelimi ujajaajartoqqinngikkallarput. Elisa Samariap ungusaanerani v24 Kingunerilermagu Aramæerit kunngiata Ben-Hadadip sakkutuuni tamaasa katersorpai, Samarialu saassuppaa ungusaralugulu. v25 Samaria ungusaasimatillugu ima sualutsigisumik kaannersuaqalerpoq allaat siutituup niaqua sølvinik sekelinik 80-inik akeqalerluni tuillu anaat kabip sisamararterutaanik oqimaassuseqartut sekelinik tallimanik akeqalerlutik. v26 Ilaanni Israelip kunngia qarmarsuarmi angalaarluni sanioqqummat arnat ilaata suaarpaa: »Ikiortigut, naalagaq kunngi!« v27 Kunngip akivaa: »Naalakkap ikiunngippatit, qanormi taava iliorlunga uanga ikiorsinnaassavakkit? Karrertaajaaffimmit? Imaluunniit tunguiaaffimmit?« v28 Taava kunngip aperaa: »Suminguna ajornartorsiuteqartutit?« Akivoq: »Arnamuna uuma oqarfigigaanga: Ernerit aggiuguk; taanna ullumi nerissavarput, aqagulu uanga ernera neriumaarparput. v29 Taava uanga ernera uupparput nerillugulu. Aqaguani arnaq oqarfigaara: Ernerit aggiuguk, nerissavarput. Arnalli ernini toqqorsimavaa.« v30 Kunngip arnap oqaasii tusaramigit atisani alittorpai qarmarsuarmi angalaartilluni, inuillu takuaat iluatigut puunik atortoq uinimminut tunngatillugit. v31 Kunngi oqarpoq: »Guutip pillaqattaartuarilinga Elisa Shafatip ernera ulloq naatinnagu niaquigaassanngippat!« v32 Kunngip angutitami ilaat aallartimmagu Elisa aasillugu taanna illuminiippoq utoqqaanertat isersimasoralugit. Oqariartortorlu suli takkutinngitsoq Elisap utoqqaanertat oqarfigai: »Nalunngilisiuk inuartup taassuma angutitami ilaat aallartimmagu niaquertikkiartorlunga? Tikiuppat matu parnaarniarisiuk isitsaaliorlugulu. Kingornani naalagaata pisuppalunnera tusaasinnaalereerpara.« v33 Suli oqaloqatigigai kunngip tikippaa oqarporlu: »Ajunaarneq tamanna Naalakkamit pivoq. Sooq taava Naalagaq utaqqiuassavara?« Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 7 v1 Taava Elisa oqarpoq: »Naalakkap oqaasia tusarsiuk! Ima oqarpoq Naalagaq: Aqagu ullup taamaalinerani qajuusat aseqqorissut sea ataaseq Samariap isaaffiani sekelimik ataasiinnarmik akeqassapput, suaasiassallu seat marluk aamma sekelimik ataasiinnarmik akeqassapput.« v2 Kunngip sakkutuuinut naalagaasup kunngip ikiortigisartagaata Guutip kiffaa akivaa: »Naalakkap qilak igalasseraluarpaguluunniit taama pisoqarnavianngilaq!« Elisalli oqarfigaa: »Tamanna nammineq isinnik takujumaarpat, illilli nerisassanik taakkuninnga ilangiissanngilatit.« v3 Illoqarfiup isaaffiata killinganiipput angutit pupissut sisamat. Taakku imminnut oqarfigipput: »Sooq toqussarput tikillugu tamaani issiaannassaagut? v4 Aalajangerutta illoqarfimmut kaannersuaqarfiusumut iserumalluta tassani toqussaagut. Maaniluunniit issiaannaraluarutta aamma toqusussaassaagut. Taamaattumik Aramæerit tammaarfiannukaannarutta pitsaanerussaaq. Inuutikkumagunisigut inuutikkumaarpaatigut, toqukkumappatigullu toqujumaarpugut.« v5 Tarrajussigaa Aramæerit tammaarfiannukarlutik aallarput, tammaarfiulli avammut killinga tikikkamikku ataatsimilluunniit inussinngillat. v6 Naalakkammiuna Aramæerit sakkutuui tusaasaqarsorilertissimagai hestit qamutillu sakkutoorpassuillu pisorpaluannik, imminnullu oqarfigisimapput: »Israelip kunngiata Hetikkut kunngiat Egyptenimiullu kunngiat akilerlugit uatsinnut saassussisinnialersimavai.« v7 Taava Aramæerit tarrajussilernerani qimaallutik aallarsimapput tupitik, hestiutitik siutituujutitillu qimagaannarlugit, tassa tammaarfimmiittut suut tamaasa imminiiginnarlugit annanniarlutik qimarrassimapput. v8 Taamaalinerani pupissut taakku sisamat tammaarfiup avammut killinganut pipput toqqillu ilaannut iserlutik. Nerillutillu imerput; sølvinillu kuultinillu atisanillu tigooqqaariarlutik toqqorpaat. Taava uterlutik tupermut allamut iserput, tassaniittullu tamaasa tigooqqariarlugit toqqorpaat. v9 Taavali imminnut oqarfigipput: »Pissusissaq uniorlugu iliorpugut. Ullumi ulloq tassaavoq nuannersumik nalunaaruteqarfiusoq, uagulli nipangiinnarsimavugut! Nutaarsiassap nalunaarutiginissaa ullaanngulernissaanut kinguarsarutsigu pisuutitaasussanngussaagut! Utiinnarniarta takusarput kunngip illuanut nalunaarutigiartorlugu.« v10 Taava uterlutik illoqarfiup isaaffianik paarsisut suaarpaat oqaluttuullugillu Aramæerit tammaarfianniissimallutik, tassanilu inummik ataasinnguamilluunniit takusassaqanngitsoq nipimilluunniit tusaasassaqarnani, taamaallaallu takusassaallutik hestit siutituullu pitussimasut toqqillu qimaannarsimasat. v11 Isaaffimmik paarsisut tamanna allanut suaarutigaat, nalunaarutaallu kunngip illussaarsuanut annguppoq. v12 Kunngi unnuaannakkut makippoq angutitanilu oqarfigalugit: »Oqarfigissavassi qanoq Aramæerit pilersaaruteqarfigigaatigut. Nalunnginnamisigut perlilersugut tammaarfitsik qimassimassavaat narsaannarmilu toqqortiterlutik imaattumik pilersaarutipiloqarlutik: Israelimiut illoqarfimmit aniappata uumatillugit tigusarissavavut illoqarfillu iserfigissallugu.« v13 Kunngilli angutitaasa ilaata akivaa: »Sakkutuutta ilaat hestit illoqarfimmi amiakkuusut ilaat atorlugit aallarlit. Makkua arlaannik pisoqarumaarpoq: Sakkutuutut Israelimiuusutut maanna amiakkuusutut atugaqarumaarpugut, imaluunniit sakkutuutut Israelimiuusutut nungutitaareersutut. Qaa, aallartitsigit, taava nalunarumaanngilaq qanoq pisoqarumaarnersoq.« v14 Taava qamutit hestillit marluk tiguaat, kunngillu aallartippai Aramæerit sakkutuui takuniartillugit oqarfigalugillu: »Paasiniaajartoritsi!« v15 Sakkutuut Aramæerit aqqutigisimasaat ingerlavigaat Jordani tikivillugu, aqqutaalu tamarmi atisanik sakkunillu Aramæerit tuaviinnaq qimaaleramik eqqarsimasaannik ulikkaarpoq. Aallartitat uterput kunngilu tamatuminnga oqaluttuullugu. v16 Taava inuit aallarput Aramæerillu tammaarfiat ujajaaffigalugu, qajuusallu aseqqorissut sea ataaseq sekelimik ataatsimik akeqalerput suaasiassallu seat marluk sekelimik ataatsimik, soorlu Naalagaq taama oqarsimasoq. v17 Kunngip sakkutuuminut naalagaasoq ikiortigisartakkani isaaffiup killingani inississimavaa, inuillu taanna isaaffimmi tullaaralugu toquppaat, soorlu Guutip kiffaa kunngip ornimmani taama siulittuisimasoq. v18 Guutip kiffaa kunngimut oqarmat aqagu ullup taamaalinerani Samariap isaaffiani suaasiassat seat marluk sekelimik ataasiinnarmik akeqassasut qajuusallu aseqqorissut sea ataaseq sekelimik ataasiinnarmik v19 kunngip sakkutuuinut naalagaasup Guutip kiffaa akisimavaa: »Naalakkap qilak igalasseraluarpaguluunniit taama pisoqarnavianngilaq,« Elisalu oqarsimavoq: »Illit nammineq isinnik tamanna takujumaarpat, illilli nerisassanik taakkuninnga ilangiissanngilatit.« v20 Tamannalu eqquuppoq inuit isaaffimmi tullaaralugu toqummassuk. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 8 Elisa arnarlu Shunemimioq v1 Elisa nukappiaqqap uummartitami anaanaanut oqarpoq: »Ilaquttatit ilagalugit nunamut allamukarit uninngavissarsiorlutillu Naalagaq nuna tamakkerlugu kaannersuaqartitsissammat ukiunik arfineq-marlunnik sivisussuseqartussamik.« v2 Arnaq aallarpoq Guutip kiffaata oqaasia malillugu iliorluni; ilaquttani ilagalugit nunamut allamukarpoq ukiullu arfineq-marluk filisterit nunaanni najugaqarluni. v3 Ukiut arfineq-marluk taakku qaangiummata arnaq filisterit nunaanniit uterpoq, kunngimukarporlu illumi nunaatimilu utertinnissaannut ikioqqulluni qinnuigiartorlugu. v4 Kunngip Gehazi Elisap kiffaa qinnuigisimavaa oqaluttuuteqqulluni Elisap tupinnartuliaanik tamanik. v5 Gehazip Elisap toqusumik uummartitsinera kunngimut oqaluttuarileraalu nukappiaqqap Elisap uummartitaata anaanaa tikiuppoq kunngilu qinnuigalugu illumi nunaatimilu utertinnissaannut ikioqqulluni. Gehazi oqarpoq: »Naalagaq kunngi! Tassa aajuna arnaq taanna aajunalu ernera Elisap uummartitaa!« v6 Kunngip apersulermani arnap qanoq pisoqarsimanera oqaluttuaraa. Kunngip atorfilittami ilaannik ikiortissippaa taannalu oqarfigalugu: »Arnap pigisaasa tamarmik taassumunnga utertinneqarnissaat isumagissavat ilanngullugillu nunaataata inerittorisimasai nunamit matumannga aallarneraniit manna tikillugu.« Elisa Aramæerit kunngianniittoq v7 Elisa Damaskusimut pimmat Aramip kunngia Ben-Hadadi nalavoq napparsimalluni. Tusaramiullu Guutip kiffaa tikiussimasoq v8 Hazaelimut oqarpoq: »Tunissutissannik nassarlutit Guutip kiffaa oqaluukkiartoruk taassumuunalu Naalagaq siunersioruk paasiniarlugu ajorunnaarumaarnersunga.« v9 Taava Hazaelip Guutip kiffaa oqaluukkiartorpaa. Tunissutissaminik ajunngitsuutinik Damaskusimit pisunik tamalaanik nassarpoq qatigattuut 40-t ingerlassinnaasaannik, taama amerlatigipput. Tikiukkami Elisa sassarfigaa oqarfigalugulu: »Ernerpit Ben-Hadadip Aramip kunngiata ilinnukartippaanga aperiartortillutit nappaatini anigorumaarnerlugu.« v10 Elisap akivaa: »Oqarfigiartoruk: ›Soorunami ajorunnaassaatit!‹ Naalakkalli takorluuisillunga uannut takutippaa toqussasoq.« v11 Guutip kiffaa siumut ukkissivoq annilaarnermillu aalariarsinnaajunnaarluni qissaserlunilu. v12 Hazaelip aperimmani: »Sooq qiavit, naalagaq?« akivoq: »Qissatigaara nalunnginnakku Israelimiut qanoq atsigisumik ajunaartikkumaaritit. Pallittaalisaat ikuallatsikkumaarpatit, sakkutuui inuusuttunnguit panamik toqorarumaarpatit, meeraarartaat sequmikkumaarpatit arnallu naartusut naavi siikkumaarlugit.« v13 Hazaelip oqarfigaa: »Kiffat qimmisut nikanartigisoq qanoq ililluni taama atsigisumik naammassisaqarsinnaava?« Elisali akivoq: »Naalakkap takorluuisillunga uannut takutippaa Aramimut kunnginngorumaartutit.« v14 Hazaeli Elisamit qimaguppoq, utermallu naalagaata aperaa: »Elisap qanoq oqarfigaatit?« Hazaeli akivoq: »Oqarfigaanga ajorunnaarumaartutit!« v15 Aqaguanili Hazaelip annoraamineq imermut misoriarlugu kunngip kiinaanut ilivaa. Taamaalilluni kunngi toquvoq, Hazaelilu taanna kingoraarlugu kunnginngorpoq. Jorami Judap kunngia v16 Ukiut Israelip kunngiata Joramip Akabip ernerata naalakkersuiffiisa tallimaanni Jorami Joshafatip Judami kunngiusup ernera kunnginngorpoq. v17 32-nik ukioqarluni kunnginngorpoq Jerusalemimilu ukiuni arfineq-pingasuni naalakkersuilluni. v18 Akabip panianik nuliaqarami Akabikkut assigalugit Israelip kunngiisa ileqqui malippai Naalakkallu isaani ajortumik iliorluni. v19 Kisianni Naalakkap Juda nungutikkumanngilaa kiffani Daavi pillugu; neriorsorsimavaami tuniumallugu qaammaqqummik Naalakkap kiinaata saaniittuartussamik. v20 Jorami kunngiutillugu Edomi Judap naalagaaffianit avissaarpoq, namminnerlu kunngissaminnik qinersipput. v21 Tamatuma kingorna Jorami Sa'irimukarpoq qamutini sorsuutit tamaasa nassarlugit, unnuakkullu Edomi imminerminik ungusisimasoq saassummagu Edomip taanna qamutinullu naalagaatitai ajugaaffigai, sakkutuullu qimaallutik angerlamut aallarput. v22 Taamaalilluni Edomi Judap naalagaaffianit avissaarpoq ulloq manna tikillugu taamaalluni. Tamatuma nalaani aamma Libna taamaaliorpoq. v23 Joramip oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v24 Jorami siuaasamini qasuersaalerpoq, ilineqarporlu siuaasamini Daavip Illoqarfiani; erneralu Akazja kingoraarlugu kunnginngorpoq. Akazja Judap kunngia v25 Ukiut Joramip Akabip Israelimi kunngiusup ernerata naalakkersuiffiisa aqqaneq-aappaanni Akazja Judap kunngiata Joramip ernera kunnginngorpoq. v26 Akazja 22-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, Jerusalemimilu ukioq ataaseq naalakkersuivoq. Anaanaa Israelip kunngiata Omrip kinguaavisa ilaat Ataljamik ateqarpoq. v27 Akazja Akabikkut assigalugit Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq, taakkununngami ningaajugami. v28 Akazjap Jorami Akabip ernera Aramæerit kunngiannut Hazaelimut sorsoqatigaa Ramotimi Gileadimiittumi, Joramili Aramæerinit ikilerneqarpoq. v29 Taava Jorami Jizre'elimut uterpoq tassani Aramæerit kunngiannut Hazaelimut Ramami akiuutsilluni ikilertinnini ajorunnaarsiiartorlugit. Judap kunngia Akazja Joramip ernera Jizre'elimukarpoq Jorami Akabip ernera napparsimasoq takusarlugu. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 9 Jehu Israelip kunngia v1 Pruffiitip Elisap pruffiitit ilaat qaaqquaa oqarfigalugulu: »Qiteruserit, qummuattarlu uuliamik imalik una nassarlugu Ramotimut Gileadimiittumukarit. v2 Tassunga piguit Jehu Nimship ernera Joshafatip erngutaa ornissavat. Ikinngutaanit qimagutitissavat ineeqqamullu ilorlerpaamut isertillugu. v3 Taava qummuattaq uuliamik imalik tigoriarlugu uulia niaquanut kuissavat oqarfigalugulu: Ima oqarpoq Naalagaq: Tanippakkit Israelimut kunnginngortillutit!« Taava matu ammariarlugu sapinngisannik tuaviinnaq qimaassaatit. v4 Angut inuusuttoq taanna Ramotimut Gileadimiittumukarpoq, v5 tassungalu pigami takuai sakkutuut naalagaanertaat ataatsimoorlutik issiasut, oqarporlu: »Oqariartorfigaakkit, sakkutuut naalagaanertaat.« »Kina arlarput oqariartorfigaajuk?« Jehu aperivoq. »Illit, sakkutuut naalagaanertaat,« aperisaa akivoq. v6 Taava nikuippoq illumullu iserluni uulia niaquanut kuivaa oqarfigalugulu: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Tanippakkit Naalakkap innuttaanut Israelimut kunnginngortillutit. v7 Naalakkavit Akabip eqqarlii nungutissavatit tamatumuunakkullu kiffama pruffiitit tamarmik aavat, tassa Naalakkap kiffaasa tamarmik aavat, Jezabelip kuineqartitaa uannut akiniutitillugu. v8 Akabikkut tamarmik nungutitaassapput. Akabip eqqarliisa angutitaat Israelimi nungutinniarpakka amiakkuerutivillugit. v9 Akabikkut iliorfigiumaarpakka Jeroboamip Nebatip ernerata inoqutaanut Bashallu Akijap ernerata inoqutaanut iliornittut. v10 Jezabeli qimmit neriumaarpaat narsaammi Jizre'elimiittumi, ilineqassanngilarlu.« Taava matu mapperiarlugu tuaviinnaq qimaalluni anivoq. v11 Jehu animmat sakkutuunut naalagaqataasa aperaat: »Sumik pisoqarami? Sooq-una angut taanna sianilluanngitsoq ilinnukartoq?« v12 Jehup akivai: »Nalunngilarsi angut taanna qanoq ittuusoq qanorlu oqaluttartoq.« »Patsisissarsiornak erseqqissumik oqalunniarit,« sakkutuut naalagaat oqarput. Taava Jehu oqarpoq: »Ima oqarfigaanga: Ima oqarpoq Naalagaq: Tanippakkit Israelimut kunnginngortillutit.« v13 Jehup ilagisaasa erniinnaq qallersaatitik majuartarfinni taassumunnga tummarfiliuppaat, sulluartaammillu qarlortartitsipput suaarlutillu: »Jehu kunnginngorpoq!« v14 Taava Jehu Nimship ernera, Joshafatip erngutaa, Joramimut pikitsitsivoq. Joramip Israelimiullu tamarmik Ramoti Gileadimiittoq Aramæerit kunngiannit Hazaelimit tiguarneqaqqunagu illersorsimavaat, v15 maannalu Jorami Jizre'elimut utersimavoq Aramæerit kunngiannut Hazaelimut sorsutsilluni ikilersinnini ajorunnaarsiiartorlugit. »Isumaqatigigussinga illoqarfimmit matumannga anisoqartissanngilarput qanoq pisoqarneranik Jizre'elimut nalunaariartortoqaqqunagu,« Jehu oqarpoq. v16 Jehu qamutiminut sorsuutinut qaqivoq Jizre'elimukarlunilu Joramip napparsimalluni uninngavianut. Aamma Judap kunngia Akazja tassunnarsimavoq Jorami takuniarlugu. v17 Alapernaarsuisup Jizre'elimi napasuliamiilluni Jehu sakkutuunilu aggersut takuleramigit suaarpoq: »Inuppaaluit aggersut takusinnaavakka!« Taava Jorami oqarpoq: »Hestersussamik pissarseriarlusi naaperiartissigit aperiartorlugit ajunngitsumik siunertaqarlutik aggernersut.« v18 Hestersup Jehukkut naapigiarpai suaarlugillu: »Kunngip apereqquaasi ajunngitsumik siunertaqarlusi aggernersusi.« Jehu akivoq: »Ajunngitsumik siunertaqarluta aggernersugut illit susassarinngilat, kingullinngorlutit ingerlaqatigiinnarniartigut.« Taava alapernaarsuisoq suaarpoq: »Aallartitap tikikkaluarpai, uterianngilarli.« v19 Kunngi hestersumik allamik aallartitsivoq, taassumalu ingerlaartut tikikkamigit suaarpai: »Kunngip apereqquaasi ajunngitsumik siunertaqarlusi aggernersusi.« Jehu akivoq: »Ajunngitsumik siunertaqarluta aggernersugut illit susassarinngilat, kingullinngorlutit ingerlaqatigiinnarniartigut.« v20 Alapernaarsuisoq suaarpoq: »Aallartitap tikikkaluarpai, uterianngilarli. Siulersortaat sianilluanngitsutut qimusserpoq. Allaanavianngilaq, tassaassaaq Jehu Nimship ernera.« v21 Taava Jorami oqarpoq: »Hestit qamutinut pitussigit!« hestillu qamutaanut sorsuutinut pituppaat. Israelip kunngia Jorami Judallu kunngia Akazja tamarmik immikkut qamuserlutik aallarput Jehu naapikkiartorlugu, tikippaallu Nabotip Jizre'elimiup narsaataani. v22 Joramip Jehu takugamiuk aperaa: »Jehu, ajunngitsumik siunertaqarlusi aggerpisi?« Jehup akivaa: »Qanoq ililluta ajunngitsumik siunertaqarsinnaavugut anaanat Jezabeli guutipilussiornermigut allasiortuartillugu angakkuarnittuartillugulu?« v23 Jorami qamutini sangutillugit qimaavoq Akazjamullu suaarluni: »Killuussisunuku, Akazja!« v24 Jehulli pisissini tigoriarlugu piseriarami Jorami tunuatigut eqqorpaa qarsoq uummataatigut puttutitillugu, Joramilu toqulluni qamutini uppippoq. v25 Taava Jehup sakkutuuminut naalagaasoq Bidkari oqarfigaa: »Timaa Nabotip Jizre'elimiup narsaataanut igiguk, eqqaamassavammi taamani uanga illillu ataataata Akabip kingornani hestinik qimuttoqatigiinnik qimussertilluta Naalakkap ima siulittuiffigimmagu: v26 ›Ippassaq takuara Nabotip ernerisalu aavat, oqarpoq Naalagaq. Tamanna pillugu akiniassavakkit narsaammi tassani, oqarpoq Naalagaq.‹ Narsaammut igiguk, soorlu Naalagaq oqartoq!« v27 Akazjap Judap kunngiata qanoq pisoqartoq takugamiuk Bet-ha-Ganip tungaanut qimaalluni aallarpoq. Jehulli malersorpaa angutitaminullu suaarluni: »Aamma taanna!« Gurip itivittarfiani Jibleamip eqqaaniittumi qamutimini sorsuutiminiitillugu eqqorpaat; qimaallunili ingerlaqqippoq Megiddomut, tassanilu toquvoq. v28 Sakkutuuisa qimussiullugu Jerusalemimukaappaat ilillugulu siuaasaasa iliveqarfianni Daavip Illoqarfiani. v29 Akazja Judami kunnginngorsimavoq ukiut Joramip Akabip ernerata naalakkersuiffiisa aqqarnanni. v30 Taava Jehu Jizre'elimut pivoq. Jezabelip tamanna tusaramiuk isimi eqqaat pinnersarlugit tanippai, niaqqumigullu pinnersaasersorsinnarluni igalaakkut itsuarpoq. v31 Jehu isaaffikkut ingerlammat Jezabelip suaarpaa: »Ajunngitsumik siunertaqarlutit tikiuppit, Zimri, nammineq naalakkannik toqutsisuusutit?« v32 Jehu qummut igalaat tungaannut qiviarpoq oqarlunilu: »Tappikani kikkut uannut iliuppat, kikkut?« Kunngikkormiullu marlussuit itsuarlutik isigilermanni v33 suaarpai: »Jezabeli nakkartissiuk!« Nakkartippaallu; aava qarmamut hestinullu serpalippoq, timaalu hestit tullaaraat. v34 Taava Jehu iserpoq nerilluni imerlunilu, oqarporlu: »Arnaq taanna perloqqusaasoq iliartorsiuk, kunngimmi panigimmagu taama pisariaqassaaq.« v35 Iliartorlugu anigamik qarasaata puua, isigai assaalu kisiisa nassaaraat. v36 Uterlutik tamatuminnga oqaluttuummanni Jehu oqarpoq: »Tassa Naalakkap kiffani Elia Tishbemioq aqqutigalugu oqaaserisai: Narsaammi Jizre'elimiittumi qimmit Jezabelip timaa nerissavaat. v37 Jezabelip timaa narsaammi Jizre'elimiittumi naggorissaatigineqassaaq ima oqartoqarsinnaajunnaarsillugu: Aana Jezabeli!« Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 10 v1 Akabi Samariami 70-inik erneqarpoq. Jehu allappoq allakkanilu Samariamut nassiullugit, Jizre'elip naalagartaanut utoqqaanertaanullu Akabillu ernerisa perorsaasuinut. Allappoq: v2 »Naalakkassi Akabip erneri ilissinni najugaqarput, qamutinik sorsuutinik peqarpusi hestiuteqarlusilu, illoqarfeqarpusi pallittaalisalinnik sakkunillu peqarlusi. Allakkat uku pereerussigit v3 taava naalakkassi ernerisa ilaat piukkunnarnerpaatitarsi qinersiuk, ataataanullu kingoraartigitillugu kunnginngortissiuk; naalakkassilu inoqutai sernissorniarlugit sorsugitsi!« v4 Annilaangaarput oqarlutillu: »Kunngit marluk Jehu ajugaaffigisinnaasimanngimmassuk qanoq ililluta uagut ajugaaffigisinnaassavarput?« v5 Taamaattumik kunngikkormiuni qullersaasup illoqarfimmilu qullersaasup utoqqaanertallu kunngillu ernerisa perorsaasuisa Jehu nalunaarfigitippaat: »Kiffaraatsigut! Naalakkiutitit tamaasa naammassiumavavut. Akabip ernerisa ilaannik kunnginngortitsinianngilagut. Nammineq pitsaanerusorisat naapertorlugu iliorit.« v6 Taava Jehup allaffigeqqippai: »Uannut iliugussi naalallungalu taava aqagu ullup taamaalinerani naalakkassi ernerisa niaqui uannukaassigit Jizre'elimut.« Kunngip erneri katillutik 70-iusut illoqarfimmiuni pisuuni perorsaasiminni najugaqarput. v7 Perorsaasut Jehup allagai tigugamikkit kunngip erneri 70-it tamaasa niaquerpaat, niaquilu koorinut ikeriarlugit Jehumukaatitippaat Jizre'elimut. v8 Oqariartortoq kunngimut tikiuppoq nalunaarfigalugulu: »Kunngip ernerisa niaqui maanga tikiunneqarput.« Jehup oqarfigaa: »Marlunngorlugit immikkoortillugit isaaffimmi inississigit unnuamilu tassani uninngatiinnarlugit.« v9 Aqaguani ullaakkut Jehu anivoq sassarlunilu inuppassuit katersorsimasut tamaasa oqarfigalugit: »Ilissi pisuunngilasi; uangaana naalagara pikitsitsiffigisimagiga toqullugulu; ukuli kia toqussimavai? v10 Maanna paasisinnaasariaqarparsi Naalakkap Akabikkut pillarneqarnissaannik oqaaserisaasa ilaat ataasiinnarluunniit maangaannassanngitsoq. Naalakkap kiffamigut Eliakkut oqaaserisani naammassivai.« v11 Taava Jehup Akabikkut Jizre'elimiittut amiakkui tamaasa, naalagartai tatigisaalu palasiilu tamaasa toqorarpai. Ataasinnguamilluunniit amiakkoqartitsinngilaq. v12 Jehu taamaalioreerami Samariamukarluni aallarpoq. Aqqutaani Bet-Eked-ha-Ro'imimi naapippai v13 Akazjap Judap kunngiata qatanngutai. Aperai: »Kikkuuisi?« Akivaat: »Akazjap qatanngutigaatigut. Kunngip kunngillu anaanaata erneri ilassiartorpavut.« v14 Jehu oqarpoq: »Toqunnagit tigusarisigit!« Toqunnagillu tigusaraat. Imiisiviliallu Bet-Ekedimiittup killingani niaquerpaat, inuit 42-usut. Ataatsimilluunniit amiakkoqartinngilai. v15 Jehu tassanngaanniit ingerlaqqikkami naapippaa Jonadabi Rekabip ernera imminik naaperiaasimasoq. Jehup ilassivaa aperalugulu: »Tatigisinnaavakkit soorlu illit uanga tatigisinnaagimma?« Jonadabip akivaa: »Aap, tatigisinnaavarma.« Jehup oqarfigaa: »Ajunngilaq, taava assakkut eqinnga!« Taamaaliorporlu. Jehup qamutiminut qaqitippaa v16 oqarfigalugulu: »Ingerlaqatiginnga, taava takussavat ilungersorlunga Naalagaq kiffartuunniariga!« Jehullu qamutaanik ingerlaqqipput. v17 Jehu Samariamut pigami tassani Akabikkut sinneri toqorarpai tamaviisa nungullugit Naalakkap Elia aqqutigalugu oqaaserisimasai eqquutitillugit. v18 Taava Jehup Samariap inui tamaasa katersuutitippai oqarfigalugillu: »Akabip Ba'ali annikitsuinnarmik guutisiorfigaa; uangali angisuumik guutisiorfiginiarpara. v19 Taamaattumik Ba'alip pruffiitii tamaasa, Ba'alimik guutisiorfiginnittut Ba'alillu palasii tamaasa, maannartissigit. Agginngitsoortoqassanngilaq Ba'ali angisuumik pilliiffigalugu nalliuttorsiortitsiniarama. Agginngitsoortut tamarmik toqunneqassapput.« Jehu taamaaliorpoq peqqusersusaarluni Ba'alimut guutisiortut tamaasa nungutikkumagamigit. v20 Jehulu naalakkiivoq: »Ba'alimut nalliuttorsiorneq illernartoq suaarutigisiuk!« Taamaaliorpullu. v21 Taava Jehu Israelimut tamarmut oqariartortitsivoq, Ba'alimillu guutisiortut tamarmik tikiussorput; ataatsimilluunniit agginngitsoortoqanngilaq. Ba'alip naalaffianut isaapput tattoqivillugu. v22 Taava Jehup atisaasivimmik nakkutilliisoq oqarfigaa: »Ba'alimut guutisiortut tamarmik atisassaannik agguaagit!« taassumalu atisat saqqummerpai. v23 Jehu Jonadabi Rekabip ernera ilagalugu naalaffimmut iserami Ba'alimut guutisiortunut oqarpoq: »Sianigilluarniarsiuk Naalakkamut guutisiortunik akornassinniittoqassanngimmat, Ba'alimut guutisiortut kisimik maaniissammata.« v24 Taava iserput toqutassanik ikikkagassanillu pilliiartorlutik, Jehulli angutit 80-it silataaniitissimavai oqarfigalugillu: »Angutinik Ba'alimut guutisiortut ilaannik ilissinnut paarisassanngortitannik annatsitsisup inuunini akigissavaa.« v25 Jehu ikikkagassanik pilleereerami sakkutuunut paarsisiminut sakkuminillu tigumiussisiminut suaarpoq: »Iserlusi toqoraagitsi! Annattoqassanngilaq!« Taava paarsisuisa sakkuminillu tigumiussisaasa Ba'alimut guutisiortut panaminnik toqorarpaat silataanullu eqqarlugit, naalaffimmullu iseqqillutik v26 napasoq ujaraasoq Ba'alip naalaffianiittoq silamut annippaat ikuallallugulu v27 Ba'alip napasua ujaraasoq sequtserpaat; Ba'alillu naalaffia aserorterpaat anartarfinngortillugulu. Ulloq manna tikillugu taamatut atorneqarpoq. v28 Jehup taamaalilluni Ba'alimut guutipilussiorneq Israelimi soraarsippaa. v29 Kisianni Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersissimasai Jehup soraarukkumanngilai, tassa nersuteeraasaliat angutivissat kuultiusut Betelimiittut Danimiittullu attavigiinnarpai. v30 Naalagaq Jehumut oqarpoq: »Uanga isinni eqqortumik iluartumillu ilioravit Akabikkullu uanga kissaatigisara eqqorluinnarlugu iliorfigigakkit ernitit Israelip issiavissaarsuani issiassapput kinguaariissoqatigiinni sisamani.« v31 Kisianni Jehup Naalakkap Israelip Guutiata inatsisaasa maleruarnissaat uummammigut iluunngarluni ilungersuutiginngilaa. Jeroboamip Israelimut ajortuliarilersissimasai soraarukkumanngilai. v32 Taamani Naalakkap Israeli ilanngartalerpaa, Hazaelimmi uku ajugaaffigai Israelip pigisaani v33 Jordanip kangianiittumi: Gileadip nunaa tamaat, Gadikkut, Rubenikkut Manassekkullu, Aro'erimit Arnonip Qooruaniittumit, Gileadilu Bashanilu ilanngullugit. v34 Jehup oqaluttuassartai allat, naammassisai sapiitsuliaalu tamarmik, Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v35 Jehu siuaasamini qasuersaalerpoq. Samariami ilivaat, erneralu Joakazi kingoraarlugu kunnginngorpoq. v36 Jehu ukiuni 28-ni Samariami naalakkersuivoq Israelimut kunngiulluni. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 11 Atalja Judap kunngia v1 Ataljap ernini Akazja toqusoq paasigamiuk kunngip eqqarlii tamaasa nungutinnialerpai. v2 Josheballi kunngip Joramip paniata Akazjap qatanngutaata arajutsisitsilluni Akazjap ernera Joashi aavaa kunngip ernerinit toqoragassanit peersillugu taavalu meeraq milutsitsisualu ineeqqami sinittarfimmi inissillugit. v3 Ukiuni arfinilinni Joshebap Joashi isertorsimavaa Atalja naalakkersuisuutillugu. v4 Ukiut arfineq-aappassaanni palasip Jojadap illussaarsuarmik paarsisut kunngimillu paarsisut sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasut qaaqqutippai Naalakkap naalaffianukaqqullugit, tassanilu isumaqatigiissuteqarfigai uppernarsaasillugillu. Taava taakkununnga kunngip ernera takutippaa v5 naalakkerlugillu: »Imaaliussaasi: Pingajorarterutissi sabbatimi tullermi paarsisuusussaasut kunngip illussaarsua paarissavaat. v6 Pingajorarterutissi aappaat Surip Isaaffianiittut pingajorarterutissilu pingajui kunngip paarsisuisa tunuanni isaaffimmiittut sinnerseraallusi naalaffik paarissavarsi. v7 Immikkoortullu marluk sabbatikkut suliunnaartussaagaluartut kunngi paaralugu naalaffimmiiginnassapput. v8 Sakkoqarlusi kunngi avatangersimassavarsi, akiuullutillu illussaarsuup eqqaanut appakaakkaluartut toqunneqassapput. Kunngi sumiikkaluarpalluunniit eqqaaniittuassaasi.« v9 Sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasut palasip Jojadap naalakkiutai tamaasa naalallugit iliorput. Tamarmik immikkut sakkutuutik paarsisuusussat sabbatimilu suliunnaartussaagaluartut ilagalugit palasi Jojada ornippaat. v10 Palasip qalugiusat eqqortinnaveeqqutillu kunngip Daavip pigisimasai naalaffimmiittut sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasunut tunniuppai. v11 Kunngimik paarsisut sakkulisarlutik naalaffiup kujataata tungaaniit avannaata tungaanut pilliiviup naalaffiullu saavanni kunngi ungullugu inissimmata v12 kunngip ernera annippaa niaqoruseriarlugulu inatsisit allassimaffiat tunniullugu. Taava kunnginngortippaat tanillugulu, assatillu ersaartarlugit suaarlutik: »Kunngi inuummersorli!« v13 Ataljap kunngimik paarsisut inuppassuillu suaartarnerat tusaaleramiuk inuppassuit Naalakkap naalaffianiittut iserfigai. v14 Tassani takuaa kunngi sukap killingani kunngit qeqarfigisartagaanni qeqartoq erinarsortut qarlortartullu erinarsorfigalunilu qarlortarfigigaanni, nunaatilissuit tamarmik qiimmattartut qarlortarlutillu. Taava Ataljap atisani alittorpai suaarlunilu: »Pikitsitsileqaat, pikitsitsileqaat!« v15 Palasilli Jojadap sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasut naalakkerpai oqarfigalugit: »Sakkutuut sanileriiaat akornisigut anisissiuk! Ingerlaqatiginninniartoqarpat taanna panamik toqunneqassaaq.« Palasimi oqarsimammat: »Arnaq taanna Naalakkap naalaffiani toqunneqassanngilaq.« v16 Taava sakkutuut Atalja tiguaat, Hestillu Isaaffiatigoortillugu kunngip illussaarsuanut pissunneqarmat tassani toquppaat. v17 Jojadap maanna kunngi inuillu Naalagarlu angerfigeqatigai inuit neriorsuisillugit Naalakkamut innuttaanissaannik, aammattaarlu kunngi inuillu isumaqatigiissuteqartippai. v18 Taava nunaatilissuit Ba'alip naalaffianukarput naalaffik pilliiviilu aserorterlugit guutiliaalu sequmilluinnarlugit, Ba'alillu palasia Mattani toquppaat pilliiviit sioraanni. Palasip Jojadap Naalakkap naalaffia paarsisoqartippaa; v19 sakkutuullu hundredekkuutaat naalagaasa, illussaarsuup paarsisuisa, kunngip paarsisuisa nunaatilissuillu tamarmik kunngi Naalakkap naalaffianiit ingerlappaat kunngimik paarsisut isaaffiatigut kunngip illussaarsuanut. Tassani Joashi kunngip issiavissaarsuanut ingippoq. v20 Nunaatilissuit tamarmik nuannaarput, illoqarfimmilu eqqissisimaneqarpoq. Ataljali kunngip illussaarsuani panamik toquppaat. (12,1) Joashi kunnginngorami arfineq-marlunnik ukioqarpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 12 Joashi Judap kunngia v2 Ukiut Jehup naalakkersuiffiisa arfineq-aappaanni Joashi kunnginngorpoq, Jerusalemimilu ukiut 40-t naalakkersuivoq. Anaanaa Be'ershebamioq Sibjamik ateqarpoq. v3 Joashi inuunini tamaat Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq palasimit Jojadamit ilitsersorneqarami. v4 Qattorngilli pilliisarfiit atorunnaanngillat. Inuit qattunerni toqutassanik pilliisartuarput pilliiniarlutillu innermik ikitsisartuarlutik. v5 Joaship palasit oqarfigai: »Aningaasat sølvit akiliutigalugit atorsinnaasut tamarmik tunissutitut illernartitatut Naalakkap naalaffianukaanneqartut, inunnut ataasiakkaanut akileraarutigititaasut, tunissutillu kajumissutsimik naalaffimmukaanneqartut v6 aningaaserisut palasinukaattassavaat; taakkulu akigalugit naalaffimmi iluarsaattariaqalersimasut iluarsaattassavasi.« v7 Ukiulli kunngip Joaship naalakkersuiffiisa 23-anni palasit naalaffimmi iluarsaattariaqartut suli iluarsaassimanngilaat. v8 Taamaattumik kunngip Joaship palasi Jojada palasillu allat qaaqquai oqarfigalugillu: »Sooq naalaffimmi iluarsaattariaqartut iluarsaatinngilisigit? Maannakkumiit aningaaserisut aningaasat ilissinnut tunniutissaassavaat; aningaasat tunniunneqassapput naalaffimmi iluarsagassat iluarsarneqaqqullugit.« v9 Palasit aningaasat inuit naalaffimmukaassaasa imminnut tunniunneqartarunnaarnissaat akuersorpaat, aningaasallu imminnut tunniunneqassaarmata naalaffiup iluarsaannissaa akisussaaffigiunnaarpaat. v10 Palasip Jojadap illerfik matuatigut qillerlugu putoriarlugu pilliiviup killinganut naalaffiup isertariaata talerpiatungaanut inissippaa. Palasit naalaffiup isaaffianik paarsisut aningaasat Naalakkap naalaffianukaanneqartut tamaasa tassunga nakkartittarpaat. v11 Paasigaangamikku aningaasat amerlaqisut ikineqarsimasut kunngip allattuata palasiunerullu aningaasat Naalakkap illuaniittut kisittarpaat. v12 Taamaalioreeraangamik aningaasat naalaffiup iluarsarnissaanik nakkutilliisunut tunniuttarpaat, taakkualu akiliutigisarpaat sanasut naalagaannut illuliortullu naalagaannut Naalakkap naalaffiani sulisunut v13 aammalu qarmaasunut ujaqqerisunullu qisuillu ujaqqallu naalaffimmi iluarsagassanut atugassat pisiarinissaannut naalaffimmilu pitsanngorsaatissanut tamanut. v14 Aningaasat taakku atorneqarneq ajorput imertarfiit sølviusut, saviit, serpartaaviit, qarlortaatit atortulluunniit allat kuultiusut sølviusulluunniit Naalakkap illuani atorneqartussat sananerinut, v15 iluarsagassanilli suliaqartunut tunniunneqartarput; taakkualu Naalakkap naalaffiata iluarsarneranut atortarpaat. v16 Angutit taakkua aningaasat atornerinut naatsorsuusiornissaat piumasarineqarneq ajorpoq tatigineqarnertik naapertorlugu atortussaammatigit. v17 Aningaasalli pilliutit taarsiissutit ajortaaruteqqussutillu akii naalaffiup iluarsaanneranut atorneqarneq ajorput taakku palasit pisassarimmatigit. v18 Tamatuma nalaani Aramæerit kunngiata Hazaelip Gati saassuppaa tiguarlugulu. Hazaeli pilersaaruteqarmat Jerusalemi saassukkiartorniarlugu v19 Joaship Judap kunngiata Hazaelimukaatitippai tunissutit illernartitat siuaasaminit Judap kunngiinit Joshafatimit, Joramimit Akazjamillu illernartinneqarsimasut aammalu nammineq tunissutini illernartitat kuultillu Naalakkap naalaffiani kunngillu illussaarsuani erlinnartuusivinniittut. Hazaelillu taakku pereeramigit Jerusalemi qimappaa. v20 Joaship oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v21 Joashili angutitaasa pikitsitsiffigaat toqullugulu Bet-Millomi Sillamut aqqutaani. v22 Toqutsisut tassaapput angutitai Jozakari Shim'atip ernera Jozabadilu Shomerip ernera. Joashi ilineqarpoq siuaasamini Daavip Illoqarfiani, erneralu Amasja kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 13 Joakazi Israelip kunngia v1 Ukiut Joaship Judap kunngiata Akazjap ernerata naalakkersuiffiisa 23-anni Joakazi Jehup ernera Israelimut kunnginngorpoq, ukiunilu 17-ini Samariami naalakkersuivoq. v2 Taanna Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq; Jeroboamillu Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersitai malillugit inuuvoq; soraarukkumanngilaalu. v3 Taava Naalakkap Israeli kamaatingaalerpaa sivisuumillu naalatsigitillugu Aramæerit kunngiannut Hazaelimut erneranullu Ben-Hadadimut. v4 Joakazilli Naalagaq saammartippaa, Naalakkallu qinnutaa tusarpaa takugamiuk Aramæerit kunngiata qanoq Israeli qunutitaritigigaa. v5 Taamaattumik Naalakkap Israeli aniguisitsisussaqartilerpaa Aramæerinit naalatsigineqarunnaarsillugit, Israelimiullu siornatigutut eqqissillutik inuusinnaanngorput. v6 Kisianni Jeroboamikkut Israelimut ajortuliarilersitaat soraarukkumanngilaat; ileqqoriuarpaat, allaammi napasoq Asheramut pigititaq Samariami napaannarpoq. v7 Joakazip sorsuttartuni amiakkutuarai qimussersut 50-it, qamutit sorsuutit qulit sakkutuullu pisuinnaat 10.000-it. Sinnerimi Aramæerit kunngiata pujoralattut tullaaralugit suujunnaarsissimavai. v8 Joakazip oqaluttuassartai allat, naammassisai tamarmik sapiitsuliornerilu tamarmik Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v9 Joakazi siuaasamini qasuersaalerpoq. Samariami ilineqarpoq, erneralu Joashi kingoraarlugu kunnginngorpoq. Joashi Israelip kunngia v10 Ukiut Joaship Judap kunngiata naalakkersuiffiisa 37-anni Joashi Joakazip ernera Israelimut kunnginngorpoq, ukiunilu 16-ini Samariami naalakkersuivoq. v11 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq. Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersitai tamaasa soraarukkumanngilai ileqqoriuarlugillu. v12 Joaship oqaluttuassartai allat, naammassisai tamarmik, sapiitsuliai tamarmik Judallu kunngianut Amasjamut sorsuttarneri Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v13 Joashi siuaasamini qasuersaalerpoq, Jeroboamilu issiavissaarsuanut ingippoq. Joashi Samariami Israelip kunngiisa ilineqartarfianni ilineqarpoq. Elisa toqusoq v14 Elisa toqussutissaminik napparmat Israelip kunngiata Joaship takuniarpaa qissatigalugu oqarlunilu: »Ataataga, ataataga, Israelimut qamutaasutit hestiusutillu!« v15 Elisap oqarfigaa: »Pisissimik qarsunillu tigusigit!« Taamaaliormallu v16 Elisa Israelip kunngianut oqarpoq: »Pisisseq qilujuk!« Taamaaliorporlu. Taava Elisap assamminik kunngi assaatigut attorpaa v17 oqarlunilu: »Igalaaq kangimut sammisoq ammaruk!« Kunngillu ammarpaa, Elisalu oqarpoq: »Piseriarit!« piseriarporlu. Taamaalioreermat Elisa oqarpoq: »Tassa qarsoq Naalakkap ajugaassutissaatitaa, tassa Aramimut ajugaassutissaq. Arami Afekimi ajorsartilluinnassavat.« v18 Taava Elisap qarsut tigoqqummagit tiguai, Elisalu Israelip kunngianut oqarpoq: »Nuna anaaleruk!« Taassumalu nuna pingasoriarluni anaasarpaa. v19 Guutilli kiffaata kamaatilerpaa oqarfigalugulu: »Ilumulli tallimariarlutit arfinileriarlutilluunniit nuna anaasimagaluarukku Arami ajorsartilluinnassagaluarpat. Maannali pingasoriaannarlutit Arami ajorsartissavat.« v20 Elisa toquvoq ilineqarlunilu. Ukiuni tulleriinni Moabikkut ujajaaniat nunamut pitoraapput. v21 Ilaannilu ilisisoqartillugu ujajaaniat ilaat tassanngaannaq pitoraattut takuleramikkit ilisassartik Elisap ilerranut nakkartiinnarpaat; taannalu Elisap saarnginut attuukkami uummarpoq nikuillunilu. v22 Aramæerit kunngiata Hazaelip Israeli qunutitaraa Joakazi inuutillugu. v23 Naalakkalli saamasumik iliorfigai, naakkillugit isumagalugillu Aaperaamut Iisaamullu Jaakumullu angerutsi pillugu. Nungutikkumanngilai, sulilu kiinnami saanit ajattunngilai. v24 Taava Aramæerit kunngiat Hazaeli toquvoq, erneralu Ben-Hadadi kingoraarlugu kunnginngorpoq. v25 Joaship Joakazip ernerata illoqarfiit Ben-Hadadip Hazaelip ernerata ataataminit Joakazimit tiguarsimasai utertillugit tigusarai. Joaship Ben-Hadadi pingasoriarlugu ajugaaffigaa Israelillu illoqarfii tiguarsimasai utertillugit. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 14 Amasja Judap kunngia v1 Ukiut Joaship Israelip kunngiata Joakazip ernerata naalakkersuiffiisa aappaanni Amasja Joaship Judap kunngiata ernera kunnginngorpoq. v2 25-nik ukioqarluni kunnginngorpoq Jerusalemimilu ukiuni 29-ni naalakkersuilluni. Anaanaa Jerusalemimioq Joaddanimik ateqarpoq. v3 Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq siuaasanili Daavi nallersimanagu. Ataatani Joashi tamatigorluinnaq issuarpaa. v4 Qattorngilli pilliisarfiit atorunnaanngillat. Inuit qattunerni toqutassanik pilliisartuarput pilliiniarlutillu innermik ikitsisartuarlutik. v5 Amasjap kunngisut pissaanini isumannaallisereeramiuk angutitami ilaat ataataminik kunngimik toqutsisimasut toquppai. v6 Toqutsisulli qitornaat toqunngilai Mosesip inatsisaani allassimasoq Naalakkap peqqussutaa una malillugu: »Ataatat toqunneqassanngillat ernermik ajortuliaat pillugit, ernerillu toqunneqassanatik ataatamik ajortuliaat pillugit. Kinaluunniilli namminiinnaq ajortuliani pillugit toqunneqassaaq.« v7 Amasjap Edomikkut angutit 10.000-it Qooqqumi Tarajulimmi ajugaaffigai illoqarfiallu Sela tiguarlugu. Taanna Jokte'elimik atserpaa, ullorlu manna tikillugu taama ateqarpoq. v8 Tamatuma nalaani Amasjap Israelip kunngia Joashi, Joakazip ernera Jehup erngutaa, oqarfigiartortippaa: »Maannarit, ajugaaniutissaagut!« v9 Israelilli kunngiata Joaship Judap kunngia Amasja nalunaarfigitippaa: »Naasunngooq kapinartullip Libanonimiittup cederi Libanonimiittoq ilaanni oqariartorfigitissimavaa: Paniit uanga erninnut nulissiutitiguk! Nersutilli nujuartat pangalillutik sanioqqutilerlutik naasoq kapinartulik tullaaraat. v10 Illit Edomimut ajugaanerit makitasuunnguutigaat; ajugaanerit naammaginiaruk angerlarsimaannarlutillu. Sooq imminut ajunaartinniarpit taamaalillutillu aamma Judakkut ajunaartinniarlugit?« v11 Amasjalli tamanna tusaajumanngilaa. Taava Israelip kunngia Joashi aallarpoq, Bet-Shemeshimilu Judamiittumi taanna Judallu kunngia Amasja ajugaaniupput. v12 Juda Israelimit ajugaaffigineqarpoq, Judamiullu tamarmik qimaallutik nunagisaminnut angerlarput. v13 Israelilli kunngiata Joaship Judap kunngia Amasja, Joaship ernera, Akazjap ernutaa Bet-Shemeshimi tigusaraa. Kingorna Joashi Jerusalemimut pivoq Jerusalemillu qarmarsuanit 400 alenit Efraimip Isaaffianit Isaaffimmut Teqeqqorlermut aserorterlugit. v14 Kuultit sølvillu tamaasa pigisallu Naalakkap naalaffianiittut kunngillu illussaarsuani erlinnartuusivinniittut tamaasa tiguai. Taava inunnik akiniutissaminik tigusaqarluni Samariamut uterpoq. v15 Joaship oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik, sapiitsuliorneri Judallu kunngianut Amasjamut sorsuttarneri Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v16 Joashi siuaasamini qasuersaalerpoq Samariamilu Israelip kunngiisa ilineqartarfianni ilineqarluni. Ernera Jeroboami kingoraarlugu kunnginngorpoq. v17 Israelip kunngiata Joaship Joakazip ernerata toqunerata kingorna Amasja Judap kunngia Joaship ernera suli ukiuni 15-ini inuuvoq. v18 Amasjap oqaluttuassartai allat Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v19 Amasja Jerusalemimi pikitsitsiffigineqarpoq Lakishimullu qimaalluni. Pikitsitsisulli Lakishimut aallartitsipput, taakkualu Amasja tassani toquppaat. v20 Hestimut nammatsillugu oqqunneqarpoq ilineqarlunilu siuaasamini Jerusalemimi Daavip Illoqarfiani. v21 Taava Judamiut tamarmik Azarja 16-inik ukioqartoq ataataanut Amasjamut kingoraartigitillugu kunnginngortippaat. v22 Taassuma Elati pallittaalisaliaraa Judamullu ilannguteqqillugu kunngip Amasjap siuaasamini qasuersaalernerata kingorna. Jeroboami Israelip kunngia v23 Ukiut Amasjap Judap kunngiata Joaship ernerata naalakkersuiffiisa 15-ianni Jeroboami Israelip kunngiata Joaship ernera Samariami kunnginngorpoq, ukiunilu 41-ni naalakkersuivoq. v24 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq. Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersitai soraarukkumanngilai. v25 Taassuma utertippaa nuna Israelimut atasoq, Lebo-Hamatimiit Arabap Imartaanut; taamaalillutik Naalakkap Israelip Guutiata pruffiitikkut Jonakkut Amittajip erneratigut Gat-ha-Heferimiukkut oqaaserisimasai eqquupput; v26 Naalakkammi takusimavaa Israelip annikilliornerujussua Israelimilu ikiuisussaqannginnera. v27 Naalagarli oqarsimanngimmat Israelip aqqa qilaap ataani suujunnaarsikkumallugu Jeroboami Joaship ernera aqqutigalugu Israeli annaappaa. v28 Jeroboamip oqaluttuassartai allat, naammassisai tamarmik sapiitsuliortarnerilu tamarmik sorsunnikkullu Damaskusimik Hamatimillu Israelimut ilanngussinera Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v29 Jeroboami siuaasamini qasuersaalerpoq Israelip kunngiisa ilineqartarfianni, erneralu Zekarja kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 15 Azarja Judap kunngia v1 Ukiut Israelip kunngiata Jeroboamip naalakkersuiffiisa 27-anni Azarja Amasjap ernera Judamut kunnginngorpoq. v2 16-inik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu 52-ini Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Jerusalemimioq Jekoljamik ateqarpoq. v3 Ataatani Amasja assigalugu Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq. v4 Qattorngilli pilliisarfiit atorunnaanngillat. Inuit qattunerni toqutassanik pilliisartuarput pilliiniarlutillu innermik ikitsisartuarlutik. v5 Naalakkalli kunngi nappaammik eqqorpaa pupissunngortillugu, toquninilu tikillugu taamaappoq. Illumini uninngaannartunngorpoq kunngillu ernera Jotami kunngikkormiuni qullersaasuulluni nunami naalagaavoq. v6 Azarjap oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v7 Azarja siuaasamini qasuersaalerpoq. Siuaasamini Daavip Illoqarfiani ilineqarpoq, erneralu Jotami kingoraarlugu kunnginngorpoq. Zekarja Israelip kunngia v8 Ukiut Judap kunngiata Azarjap naalakkersuiffiisa 38-anni Zekarja Jeroboamip ernera Israelimut kunnginngorpoq, Samariamilu qaammatini arfinilinni naalakkersuivoq. v9 Siuaasani assigalugit Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq. Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersitai Zekarjap soraarukkumanngilai. v10 Taava Shallumip Jabeship ernerata pikitsitsiffigilerpaa Jibleamimilu toqullugu; kingoraarlugulu nammineq kunnginngorpoq. v11 Zekarjap oqaluttuassartai allat Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v12 Taamaalillutik Naalakkap Jehumut oqaaserisimasai imaattut eqquupput: »Ernitit kinguaariissoqatigiinni sisamani Israelimi kunngiussapput.« Taamalu pivoq! Shallumi Israelip kunngia v13 Shallumi Jabeship ernera kunnginngorpoq ukiut Uzzijap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa 39-anni, qaammallu ataaseq Samariami naalakkersuivoq. v14 Menahemili Gadip ernera Tirsamit Samariamukarluni Shallumi Jabeship ernera toquppaa kingoraarlugulu kunnginngorluni. v15 Shallumip oqaluttuassartai allat pikitsitsineralu Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v16 Taamani Menahemip Tirsamiit sorsukkiartorluni illoqarfik Tappua tigusarigamiuk tassanimiut eqqaanilu najugallit tamaasa toqorarsimavai arnallu naartusut naavi sissorlugit, tassa Tirsamiut isaaffiit ammarumanngimmatigit. Menahemi Israelip kunngia v17 Ukiut Judap kunngiata Azarjap naalakkersuiffiisa 39-anni Menahemi Gadip ernera Israelimut kunnginngorpoq ukiullu qulit Samariami naalakkersuilluni. v18 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq. Inuunini tamaat Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliaritilersimasai soraarukkumanngilai. v19 Assyriap kunngia Puli Israelimut sorsulermat Menahemip kunngisut pissaanini Pulimit aalajaallisinneqaqqullugu sølvimik talentinik 1.000-inik nalilimmik tunivaa. v20 Menahemip aningaasat taakku pissarsiariniarlugit Israelimiut akileraartippai; pigissaartut tamarmik Assyriap kunngia sølvimik sekelinik 50-inik nalilimmik tunivaat. Taava Assyriap kunngia uterpoq Israeli qimallugu. v21 Menahemip oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v22 Menahemi siuaasamini qasuersaalerpoq, erneralu Pekaja kingoraarlugu kunnginngorpoq. Pekaja Israelip kunngia v23 Ukiut Azarjap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa 50-ianni Pekaja Menahemip ernera Israelimut kunnginngorpoq ukiullu marluk Samariami naalakkersuilluni. v24 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersitai soraarukkumanagit. v25 Pekap Remaljap ernerata kunngip sakkutuuminut naalagaata angutit 50-it Gileadimiut ilagalugit kunngi pikitsitsiffigaa Samariamilu illussaarsuani toqullugu. Toqoreeramiuk kingoraarlugu kunnginngorpoq. v26 Pekajap oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. Peka Israelip kunngia v27 Ukiut Azarjap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa 52-ianni Peka Remaljap ernera Israelimut kunnginngorpoq, Samariamilu ukiuni 20-ni naalakkersuivoq. v28 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimut ajortuliarilersitai soraarukkumanagit. v29 Pekap Israelip kunngiata naalakkersuinerata nalaani Assyriap kunngia Tiglat-Pileseri tikiuppoq tigusaralugillu Ijjoni, Abel-Bet-Ma'aka, Janoa, Kedeshi, Hazori, Gileadi Galililu, Naftalikkut nunaat tamaat, inuilu Assyriamut aallarullugit. v30 Taava Hoseap Elap ernerata Peka Remaljap ernera pikitsitsiffigaa toqullugulu, kingoraarlugulu kunnginngorpoq ukiut Jotamip Uzzijap ernerata naalakkersuiffiisa 20-anni. v31 Pekap oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. Jotami Judap kunngia v32 Ukiut Israelip kunngiata Pekap Remaljap ernerata naalakkersuiffiisa aappaanni Jotami kunnginngorpoq. Taanna Judap kunngiata Uzzijap erneraa. v33 25-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, ukiullu 16-it Jerusalemimi naalakkersuivoq. Anaanaa Sadokip pania Jerushamik ateqarpoq. v34 Jotami ataatani Uzzija assigalugu Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq. v35 Qattorngilli pilliisarfiit atorunnaanngillat. Inuit qattunerni toqutassanik pilliisartuarput pilliiniarlutillu innermik ikitsisarlutik. Jotamip Naalakkap naalaffiani isaaffik qulleq sanavaa. v36 Jotamip oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v37 Tamatuma nalaani Naalakkap Aramip kunngia Resini Israelillu kunngia Peka Remaljap ernera Judamut sorsutsilerpai. v38 Jotami siuaasamini qasuersaalerpoq siuaasaminilu ataatami Daavip Illoqarfiani ilineqarluni, erneralu Akazi kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 16 Akazi Judap kunngia v1 Ukiut Pekap Remaljap ernerata naalakkersuiffiisa 17-ianni Akazi kunnginngorpoq. Taanna Judap kunngiata Jotamip erneraa. v2 Akazi 20-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, Jerusalemimilu ukiuni 16-ini naalakkersuivoq. Siuaasani Daavi assiginagu Naalakkap Guutimi isaani eqqunngitsumik iliorpoq. v3 Israelip kunngiisa ileqqui malippai. Allaat ernini innikkoortippaa inuiaat Naalakkap Israelikkunnit qimaatitaatissimasaasa ileqquat maajunnartoq issuarlugu. v4 Qattunerni qattunersanilu orpiillu qorsuusut tamarmik ataanni toqutassanik pilliisarpoq pilliiniarlunilu innermik ikitsisarluni. v5 Taamani Aramip kunngia Resini Israelillu kunngia Peka Remaljap ernera majuarput Jerusalemi saassukkiartorlugu. Akazi ungusarigaluarpaat ajugaaffigisinnaanaguli. v6 Tamatuma nalaani Edomip kunngiata Elati tigusaraa Edomimullu ilannguteqqillugu. Judamiut Elatimit peersinneqareermata Edomikkuusunik Elatimi najugassittoqarpoq, ullorlu manna tikillugu tassani najugaqarput. v7 Taava Akazip Assyriap kunngia Tiglat-Pileseri nalunaarfigitippaa: »Inussiaatigaarma erneralungalu. Aramip kunngianit Israelillu kunngianit uannik saassussisunit aniguisikkiartunnga!« v8 Akazillu sølvit kuultillu Naalakkap naalaffianiittut kunngillu illussaarsuani erlinnartuusivinniittut tunissutitut Assyriap kunngianukaatitimmagit v9 taassuma Akazip kissaatigisaa akueraa. Damaskusimukarluni illoqarfik tigusaraa inuilu Kirimut aallarullugit, Resinilu toquppaa. v10 Kunngi Akazi Damaskusimukarpoq Assyriap kunngia Tiglat-Pileseri naapigiarlugu. Pilliivik Damaskusimiittoq takugamiuk titartarnera sannaatalu nalunaarsoqqissaarneqarnera palasimut Urijamut nassiuppai. v11 Kunngi Akazi Damaskusimiit uteriartinnagu palasi Urija pilliiviliorpoq nalunaarsuutit kunngip Damaskusimiit nassiussai malilluinnarlugit. v12 Kunngi Damaskusimiit uterluni pilliivik takugamiuk tassunga sassarpoq pilliillunilu. v13 Pilliutissani ikikkagassat naatitanillu pilliutissani pilliutigai; pilliutissanilu kueragassaq kuerarpaa pilliivillu pilliutit nereqatigiissutissat aavannik serpartarlugu. v14 Kisianni pilliivik kanngussaasoq Naalakkap sioraaniittoq naalaffiup sioraani inaanit, pilliiviup nutaap Naalakkallu naalaffiata akornannit, peerpaa pilliiviullu nutaap avannaatungaanut inissillugu. v15 Kunngip Akazip palasi Urija naalakkerpaa: »Pilliivimmi annermi pilliutigisassavatit ikikkagassat ullaakkut pilliutissat, naatitat unnukkut pilliutissat, kunngip pilliutissai ikikkagassat naatitallu, inuit tamarmik pilliutissaat ikikkagassat naatitallu kueragassallu; pilliutillu ikikkagassat toqutassallu aavat tamaat pilliivimmut serpartaatigisassavat. Pilliivilli kanngussaasoq tassaassaaq uanga pisussanik paasiniaaffigisartagassara.« v16 Palasi Urija kunngip Akazip naalakkiutai tamaasa malillugit iliorpoq. v17 Kunngip Akazip qamutaasat listiisa kuultertaat peerpai igaasarsuillu qamutaasanit peerlugit. Eqqiarfik Imaq ussiusat kanngussaasut qaavanni inissisimagaluartoq aqqarneqartippaa ujaqqanillu toqqavilersillugu. v18 Naalakkap naalaffiani sabbatimi ingerlavigisartagaq qulisaq kunngillu isertariaa silarleq peerpai. Taamaaliorpoq Assyriap kunngia pillugu. v19 Akazip oqaluttuassartai allat naammassisaalu tamarmik Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v20 Akazi siuaasamini qasuersaalerpoq siuaasaminilu Daavip Illoqarfiani ilineqarluni; erneralu Hizkija kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 17 Hosea Israelip kunngia, Israelilu piuneerussaasoq v1 Ukiut Akazip Judap kunngiata naalakkersuiffiisa aqqaneq-aappaanni Hosea Elap ernera Israelimut kunnginngorpoq Samariami ukiunilu qulingiluani naalakkersuilluni. v2 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq kisianni sioqqulluni Israelimi kunngiusartutut ingasatsiginngitsumik. v3 Assyriap kunngiata Salmaneserip Hosea sorsuffigaa, Hosealu naalatsigititaaffigilerpaa akileraarfigisalerlugulu. v4 Assyrialli kunngiata paasivaa Hosea pikitsitsiniartunut peqataasoq, tassami Hoseap Egyptenimiut kunngiat So aallartitsivigisimavaa ikiortiseralugu Assyriallu kunngianut ukiumoortumik akileraarutissani akilinngitsoorsimallugit. Taava Assyriap kunngiata Hosea tigusaatippaa parnaarutitillugulu. v5 Assyriap kunngia nunamut tamarmut iserpoq. Samaria saassuppaa ukiunilu pingasuni ungusaralugu. v6 Ukiut Hoseap naalakkersuiffiisa qulingiluaanni Assyriap kunngiata Samaria tigusaraa Israelimiullu Assyriamut aallarullugit najugassillugillu nunap immikkoortuani Halami kuullu Haborip Gozanimiittup eqqaani Mediallu illoqarfiini. v7 Taama pisoqarpoq Israelikkut Guutiminnut Naalakkamut Egyptenimit Egyptenillu kunngianit Faraomit anisitsisiminnut ajortuliorsimammata. Guutit allat guutisiorfigaat v8 inuiaallu Naalakkap Israelikkut pillugit qimaatissimasaasa ileqqui maleruarlugit; Israelip kunngii taamaaliorsimapput. v9 Israelikkut Naalakkap Guutimik peqqusaanut akerliusumik ileqqulersorput, illoqarfimminnilu tamani qattunernik pilliisarfiliorput napasuliamik alapernaarsuiffilinni illoqarfinnilu pallittaalisalinni. v10 Qattunerni portusuuni tamani orpiillu qorsuusut tamarmik ataanni ujaqqanik napasunillu Asheramut pigititanik nappaapput. v11 Qattunerni tamani pilliiniarlutik innermik ikitsisarput inuiaat Naalakkap pillutik qimaatissimasaasa ileqquattut, ajortunillu iliorput Naalakkamut narrutsaataasunik. v12 Guutipalaat guutisiorfigaat naak Naalakkap oqarfigisimagaluaraatik: »Taamaaliussanngilasi!« v13 Naalakkap Israeli Judalu pruffiitit takorluuisartullu tamaasa aqqutigalugit mianersoqqusarsimagaluarpai oqarfigalugit: »Aqqutisi ajortut qimassigit inatsisikka maleruarlugit inassutikkalu siuaasassinnut tunniussimasakka kiffakkalu pruffiitit aqqutigalugit nalunaarutigisimasakka naapertorlugit inuullusi.« v14 Kisianni tusaajumanngillat siuaasatillu Guutiminnik Naalakkamik tatiginninngitsut assigalugit naalasseriitsuullutik; v15 inatsisaalu siuaasaminnullu angerusia oqaaqqissaarutigisimasaalu tamaasa sumiginnarpaat. Guutit piunngitsut guutisiorfigigamikkit namminneq piunngitsuutitaapput, inuiaallu eqqaminniittut Naalakkap assiginiaqqunngisai issuarlugit inuupput. v16 Naalakkap Guutimik inassutai tamaasa maleruarumanngilluinnarpaat. Nersuteeraasalianik angutivissanik kuisanik marlunnik guutilialiorput napasumillu Asheramut pigititaasumik nappaallutik. Qilaap perpassui tamaasa pallorfigisarpaat Ba'alilu guutisiorfigalugu. v17 Ernitik panitillu innikkoortittarpaat, siulittuiniartarlutik, pisussanik ilimasaarisarlutik, Naalakkap isaani ajortumik iliornissamut tunniutiinnarlutik tamatumuunakkullu Naalagaq narrutsatsillugu. v18 Taamaattumik Naalakkap Israeli assut kamaappaa isiminillu peersillugit. Judap naggueqatigiissortai kisimik aallarussaanngillat; v19 taakkuluunniilli Naalakkap Guutimik inassutai naapertorlugit inuunngillat Israelip ileqqui malillugit iliortaramik. v20 Taamaattumik Naalakkap eqqarleriit Israelimiut tamaasa iluariunnaarpai nikanarsarlugillu ujajaaffigitillugit kiisalu naggataatigut kiinnaminit ajattorlugit. v21 Taamani Israeli Daavip kinguaavinit avissaarmat Jeroboamilu Nebatip ernera kunnginngortillugu kunngip taassuma Israeli Naalakkamit qimagutitippaa ajortuliortingaalerlugulu. v22 Israelimiut Jeroboamip ajortuliai tamaasa malillugit inuupput soraarukkumanagillu, v23 Naalakkamut Israeli isiminnit peersitserlugu kiffamigut pruffiititigut siulittuisimanini naapertorlugu; Israelilu nunaminit Assyriamut aallarussaasariaqarpoq ullorlu manna tikillugu tassaniillutik. v24 Kingorna Assyriap kunngiata inuit Babylonimit, Kutamit, Avvamit, Hamatimit Sefarvajimimillu pisut aggersippai Samariap illoqarfiini Israelimiut najugarigaluini najugassillugit. Taakkua Samaria pigilerpaat illoqarfiinilu najugaqalerlutik. v25 Tamaani najugaqaleqqaaramik Naalagaq mianerinngilaat, Naalakkalli løvit taakkununnga saassussitippai, inuillu ilaat løvinit toqunneqarput. v26 Taamaattumik Assyriap kunngia oqarfigaat: »Inuit Samariap illoqarfiinut nuutsitavit nunap najukkamik guutiata qanoq guutisiorfiginissaa naluaat. Taamaattumik guutip taassuma løvinut saassutitippai, løvillu inuit toqoralerpaat nunap guutiata qanoq guutisiorfiginissaa nalummassuk.« v27 Taava Assyriap kunngia peqqusivoq: »Palasit Samariamiit aallarussassi ilaat utertillugu tassani najugaqalersissiuk, taava taassuma nunap guutiata qanoq guutisiorfigineqarnissaanik ajoqersuutissavai.« v28 Taamaalilluni palasit Samariamiit aallarunneqarsimasut ilaat tikiuppoq Betelimilu najugassilluni, Naalakkallu qanoq mianerineqarnissaanik inuit ajoqersuuppai. v29 Inuiaalli nuutsitat tamarmik immikkut guutissaminnik sanapput illoqarfinni najugarisaminni tamani, guutiliatillu qattunerni pilliisarfinni guutisiorfinni Samariamiut sanasimasaanni inissippaat. v30 Babylonimit pisut sanapput Sukkot-Benoti assilillugu, Kutamit pisut Nergali assilillugu, Hamatimillu pisut Ashima assilillugu. v31 Avvamiut Nibhazi Tartakilu assilillugit sanapput, Sefarvajimimiullu qitornatik ikikkarlugit Adrammelekimut Anammelekimullu Serfavajimip guutiinut pilliutigisarpaat. v32 Naalagaq mianerigaluarpaat, taamaattorli ilaminnik palasinngortitsipput qattunerni pilliisarfinni guutisiorfinni kiffartuuteqartussanik. v33 Naalagaq mianerigaluarlugu taamaattoq aamma namminneq guutitik guutisiorfigaat nunagigaluaminni ileqqorisimasatik maliinnarlugit. v34 Ulloq manna tikillugu ileqqutoqqatik maliinnarpaat. Naalagaq uummatimikkut mianerinngilaat inatsisit malittarisassiallu, inatsit peqqussullu Naalakkap Jaakup Israelimik atsikkami ernerinut peqqussutigisai maleruarnagit, v35 uffa Naalakkap angerfigeqatigisimagaluarai peqqusiffigisimallugillu: »Guutit allat mianerissanngilasi, pallorfigissanagit, guutisiorfigissanagit pilliiffigissanagilluunniit. v36 Naalagaq pissaanersuarminik taliminillu qullarsimasumik ilissinnik Egyptenimit anisitsisoq mianerissavarsi pallorfigisarlugulu pilliiffigisarlugulu. v37 Inatsisit malittarisassiallu, inatsit peqqussullu ilissinni atortussanngorlugit allassimasai tamatigut maleruaqqissaassavasi. Guutit allat mianerissanngilasi. v38 Ilissinnut angerusera puiussanngilarsi; guutit allat guutisiorfigissanngilasi. v39 Naalagaq Guutersi kisiat mianerissavarsi. Taannaavoq akeqqassi pissaanerannit aniguisitsisussarsi.« v40 Naalagarli naalakkumanngilaat akerlianillu ileqqutoqqatik maliinnarlugit. v41 Inuiaat taakku Naalagaq mianerigaluarlugu guutiliattaaq guutisiorfigaat; qitornaallu erngutaallu ulloq manna tikillugu siuaasamissut iliorput. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 18 Hizkija v1 Ukiut Israelip kunngiata Hoseap Elap ernerata naalakkersuiffiisa pingajuanni Hizkija kunnginngorpoq. Judap kunngiata Akazip erneraa. v2 Kunnginngorami 25-nik ukioqarpoq ukiunilu 29-ni Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Zekarjap pania Abimik ateqarpoq. v3 Hizkija ataatani Daavi assigalugu Naalakkap isaani ajunngitsumik iliorpoq. v4 Qattorngit pilliisarfiit peerpai ujaqqallu napasut sequtserlugit napasorlu Asheramut pigititaasoq killorlugu. Pulateriaarsuusiaq kanngussaasoq Mosesip sanasimasaa kaattarlugu aserorterpaa, mannami tikillugu Israelikkut pilliiffiginiarlugu innermik ikitsisaraluarput. Pulateriaarsuusiaq Nehushtanimik taasarpaat. v5 Hizkijap Naalagaq Israelip Guutia tatigaa; Hizkijap siornatigut kingornatigulluunniit Judap kunngiinik taassumatut ittoqarsimanngilaq. v6 Naalagaq attavigiuarpaa qimanngivillugulu, inatsisillu Naalakkap Mosesimut tunniussimasai maleruarpai. v7 Naalakkap najorpaa; taamaattumik qanoq iliorneri tamarmik iluatsittarput. Assyriap kunngia naalatsigititaaffigiunnaarumallugu pikitsitsiffigaa. v8 Filisterit ajugaaffigai nunaat tigusaralugu Gaza tikivillugu nuna tassunga atasoq ilanngullugu, napasuliamik alapernaarsuiffilimmiit illoqarfimmut pallittaalisalimmut. v9 Ukiut kunngip Hizkijap naalakkersuiffiisa sisamaanni – tassa ukiut Hoseap Elap ernerata Israelimi kunngiuffiisa arfineq-aappaanni – Assyriap kunngiata Salamaneserip Samaria saassuppaa ungusaralugulu. v10 Ukiut pingasut sorsuffigereerlugu tigusaraa; ukiut Hizkijap naalakkersuiffiisa arfernanni – tassa Hoseap Israelip kunngiata naalakkersuiffiisa qulingiluaanni – Samaria tigusarineqarpoq. v11 Assyriap kunngiata Israelimiut nunaminut aallaruppai najugassillugillu Halami kuullu Haborip Gozanimiittup eqqaani Mediallu illoqarfiini. v12 Taama pineqarput Naalagaq Guutertik naalannginnamikku angerusialu unioqqutillugu, tassa Naalakkap kiffaata Mosesip peqqussutigisimasai tamaasa naalannagit. Taakku tusaajumanngilaat maleruarumanagilluunniit. Assyriap kunngia Sankeribi saassussisoq v13 Ukiut kunngip Hizkijap naalakkersuiffiisa 14-ianni Assyriap kunngiata Sankeribip Judap illoqarfii pallittaalisallit saassuppai tamaasalu tigusaralugit. v14 Judallu kunngia Hizkija Assyriap kunngianut Lakishimiittumut oqariartortitsivoq: »Ajortumik iliorsimavunga. Qimaguteqqiinnarit! Piumasatit tamakkerlugit akiliuteqarfigissavakkit.« Assyriap kunngiata Hizkija Judap kunngia sølvimik talentit 300-t nalingannik kuultimillu talentit 30-t nalingannik akiliuteqaqquaa, v15 Hizkijallu sølvit Naalakkap naalaffianiittut tamaasa kunngillu illussaarsuani erlinnartuusivinniittut tamaasa tunniuppai. v16 Taamanikkut Hizkijap Judap kunngiata kuulti Naalakkap naalaffiata matuinut matserfiullu napasuinut nammineq qalliutigisimasani piiarpaa Assyriallu kunngianut tunniullugu. v17 Assyriap kunngiata Lakishimiit sakkutuut naalagaat, kunngikkormiuni qullersaasoq sakkutuunullu qullersaasoq sakkutoorpassuarnik ilaqartillugit kunngimut Hizkijamut Jerusalemimiittumut aallartippai. Jerusalemimullu pigamik inissipput Tasiliamiit Qullermiit erngup aqqutaata killingani, errorsisarfimmut aqqutaata killingani. v18 Taava kunngi suaarpaat, kunngikkormiunilu qullersaasup Eljakimi Hilkijap ernerata naalagaaffimmilu allattuunerup Shebnap kunngillu allattuata Joap Asafip ernerata annivigaat. v19 Sakkutuunut qullersaasup oqarfigai: »Hizkija oqarfigisiuk: Ima oqarpoq kunngersuaq, Assyriap kunngia: Tatigisat sunaana? v20 Isumaqarpit oqaasiinnaat sorsunnermi siunnersuisuullutillu nakuussutaasinnaasut? Kinaana tatigigakku uanga pikitsitsiffigigimma? v21 Egypteni tatigaat, taanna ajaappiaq sullortooq naffalik ajaperfigigaanni itummamut kapputtartoq akimullu putullugu. Faraop Egyptenip kunngiata imminik isumalluuteqartoq kinaluunniit taama pisarpaa. v22 Akigussingali: ›Naalagaq Guuterput tatigaarput!‹ – taava taannaanngila qattunernik pilliisarfiutaanik pilliiviutaanillu Hizkijap piiaaffigisaa Judamut Jerusalemimullu oqarami: ›Pilliivik taanna Jerusalemimiittoq pallorfigissavarsi!‹ v23 Naalagaralu Assyriap kunngia eqquiniullusi ajugaaniuteriassasusi. Hestinik 2.000-inik tunissavakkit illit qimussersussaqartissinnaagukkit. v24 Naalakkama naalagaatitaasa nikanarnerpaat akornanni ataasiinnarluunniit qanoq ilillutit ajugaaffigisinnaassaviuk? Taamaattoq tatigaatit Egyptenip qamutai qimussersuilu! v25 Kiisalu najukkamut maannarama piuneerukkiartorlugu tamanna Naalakkap piumasaata akerlerinerpaa? Naalakkamuna nammineq oqarfigigaanga nunamut matumunnga majuaqqullunga piuneerukkiartorlugu!« v26 Eljakimip Hilkijap ernerata Shebnallu Joallu sakkutuunut qullersaasoq akivaat: »Kiffatit Aramæerisut oqaluffiginiakkit oqaatsit taakku paasisimalluaratsigit. Judamiutut oqaluffigeqinata inuit qarmarsuarmiittut tusaatillugit.« v27 Sakkutuunulli qullersaasup oqarfigai: »Isumaqarpit naalakkama aallartissimagaanga oqaatsit taakku illit naalakkannuinnaq ilinnuinnarlu oqaatigeqqullugit? Oqarfigeqqusai tassaannginnerpat angutit uku qarmarsuarmi issiasut ungasinngitsukkut annaminnik nerisaqalerumaartut quuminnillu imigaqalerumaarlutik ilissi peqatigalusi?« v28 Taava sakkutuunut qullersaasoq sassarpoq Judamiutullu nipituumik suaarluni: »Kunngersuup Assyriap kunngiata oqaatigeqqusai tusaasigit! v29 Kunngi oqarpoq: Hizkijamit nakutitaaniaqinasi, uannit annaassinnaanngimmasi. v30 Hizkija uppereqinasiuk nakutinniaraluarmasi Naalagaq tatigeqqullugu oqarluni: Naalakkap annaakkumaarpaatigut illoqarfillu manna Assyriap kunngiata assaanut tunniunneqassanngilaq. v31 Hizkija naalaaqinasiuk! Assyriammi kunngia oqarpoq: Eqqissivissioqatigiumagussinga uannullu tunniullusi, taava tamassi nammineq viinnequtaatissinnit figenequtaatissinnillu nerissaasi puilasuutissinnillu imerlusi, tikiutserlunga v32 aallaqatigitserlusilu nunamut nunassi assinganut, nunamut karrinik viinnimillu pilimmut, nunamut timiusanik viinnequteqarfinnillu pilimmut, olivenit uuliaannik tungusunnitsuummillu pilimmut. Taava inuussaasi toqussanasilu. Hizkija uppereqinasiuk nakutinniaraluarmasi oqarluni: ›Naalakkap annaatissavaatigut!‹ v33 Inuiaat guutiisa arlaannik kimilluunniit nunaminik annaassisinnaasoqarsimanerpa Assyriap kunngiata assaanit? v34 Naak Hamatip Arpadillu guutii, naak Sefarvajimip, Henap Ivvallu guutii? Samaria uanga assannit annaassimanerpaat? v35 Nunat tamarmik guutii ilaqarnerpat nunaminik uanga assannit annaassisimasumik? Taava Naalakkap Jerusalemi uannit annaassinnaassanerpaa?« v36 Inuilli nipangiinnarput akinngivillugulu, kunngip peqqummatik akissanngikkitsik. v37 Taava kunngikkormiuni qullersaasoq Eljakimi Hilkijap ernera, naalagaaffimmi allattuuneq Shebna aamma kunngip allattua Joa Asafip ernera atisatik alittorsimallugit Hizkijamut ornigupput sakkutuunullu qullersaasup oqaasiinik oqaluttuullugu. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 19 v1 Kunngip Hizkijap tamakku tusaramigit atisani alittorpai, puunillu atisilluni Naalakkap naalaffianut iserpoq. v2 Kunngikkormiuni qullersaasoq Eljakimi naalagaaffimmilu allattuuneq Shebna palasillu utoqqaanertaat puunik atisisimasut pruffiitimut Esajamut Amosip erneranut aallartippai v3 oqarfigeqqullugu: »Hizkijap oqarfigeqquaatit: Ulloq manna tassaavoq ulloq annikilliorfik, pillagaaffik narrunarsagaaffillu. Meeraq erniulivikkaluarpoq, erninissamulli nukissaqanngilaq! v4 Immaqa sakkutuunut qullersaasup oqaasii Naalakkap Guutivit tusarsimavai. Naalagaata, Assyriap kunngiata, aallartippaa Guuti uumasoq asissoqqullugu; Naalakkalli Guutivit pillassavaa oqaatsit taakku, Naalakkap Guutivit tusagai, pillugit. Maanna suli amiakkuusut qinnunniakkit!« v5 Kunngip Hizkijap aallartitai Esajamut tikiummata v6 taassuma oqarfigai: »Naalagarsi oqarfigissavarsi: Ima oqarpoq Naalagaq: Oqaatsit tusakkatit, Assyriap kunngiata kiffaasa asissorlunga oqaasii, pillugit siooralissanngilatit. v7 Anersaaqalersissavara tusaasaqalersinnaalersillugu tusakkani pillugit nunaminut utissutigisinnaasaanik, namminerlu nunaani panamik toqutaatikkumaarpara.« v8 Sakkutuunut qullersaasup uterami Assyriap kunngia naapippaa Libna tiguniarlugu ungusarileraa, tusarsimagami kunngi Lakishimit aallarsimasoq. v9 Taava Assyriap kunngia nalunaarfigineqarpoq Nubiap kunngia Tirhaka aallartoq sorsuffigiartorluni, Hizkijamullu aallartitseqqippoq oqaqqusilluni: v10 »Ima oqassaasi Judap kunngianut Hizkijamut: Guutinnit tatigisannit nakutitaaniaqinak ima oqartinneqarlutit: Jerusalemi Assyriap kunngiata assaanut tunniunneqassanngilaq! v11 Namminermi tusareersimavat Assyriap kunngiisa nunat tamaasa qanoq iliorfigisimagaat perloqqusassanngortillugit – aaliuna aniguissangagaluartutit! v12 Inuiaat siuaasama nungutissimasaat – Gozanimiut, Karanimiut, Resefimiut Edenimiulluunniit Telassarimiittut – guutiminnit annaanneqarsinnaasimanerpat? v13 Naak Hamatip kunngia, Arpadip kunngia, imaluunniit Lairip Sefarvajimip, Henap Ivvallu kunngii?« v14 Hizkijap allakkat allakkisartunit tigugamigit atuareerlugillu Naalakkap naalaffianut majuarpoq isivillugillu Naalakkap kiinaata saanut. v15 Taava Hizkija Naalakkap kiinaata saani qinuvoq oqarluni: »Naalagaq, Israelip Guutia, illit kerubiusat qulaanni issiavissaarsuanni issiasutit, illit kisivit nunarsuarmi naalagaaffinnut tamanut Guutiusutit; illit qilak nunalu pinngortippatit! v16 Siutitit manikkit, Naalagaq, tusaaniarlutillu; isitit uisikkit Naalagaq, isiginiarlutillu! Tusaakkit oqaatsit tamakku tamaasa Sankeribip oqaasereqqusai Guuti uumasoq asissorniarlugu. v17 Ilumoorpormi Naalagaq, Assyriap kunngiisa inuiaat nunaallu tamaasa nungutissimammatigit v18 guutiilu innermut eqqarsimallugit. Kisianni taakku Guutiunngillat, tassaaginnarput qisummit ujaqqamilluunniit inuit assamminnik sanaavi; taamaattumik aserorsinnaasimavaat. v19 Maannali Assyriap kunngiata assaanit annaatsigut, Naalagaq Guuterput, nunarsuarmi naalagaaffinnut tamanut ilisimaleqqullugu illit Naalagaq kisivit Guutiusutit.« Esajap Sankeribi pillugu siulittuutaa v20 Taava Esaja Amosip ernera Hizkijamut imaattumik oqariartortitsivoq: Ima oqarpoq Naalagaq, Israelip Guutia: Assyriap kunngia Sankeribi pillugu qinnuigisimavarma, qinnutillu tusarpara! v21 Naalakkap Assyriap kunngia pillugu oqaasii imaapput: Mitaatigalutillu asissorpaatit niviarsiap, Zionip paniata. narrugalutit ileqimisaartorpoq Jerusalemip pania. v22 Kina asissorsimagaluarpiuk mitallugulu, kimut oqaatsitit aniatissimagaluarpigit? Isitit aarlortippatit qilammut Israelip Illernartua makitasaarfigalugu! v23 Oqariartortitakkut Naalagaq asissorpat! Oqarputit: »Uanga qamuterpassuaqarlunga qaqqanut kinginnerpaanut majuarpunga, Libanonimi pavungarsuaq. Killorpakka orpippassui cederiusut portoqisut kakillarnaqutillu kusanaffaarissut. Annguppunga qaarpiaanut orpinnut Libanonip naatsiivianiittunut. v24 Allamiut nunaanni puilasorsiorlunga assaavunga imerlungalu; tummakkanni Egyptenimi ikerasaliat tamaasa paqqertippakka!« v25 Tamanna qangarsuarli tusareersimanngiliuk? Maanna piviusunngortippara, itsarsuarli ilusilersugaraara nalliutitillugulu maanna. Illoqarfiit pallittaalisallit illit tassaalersippatit ujaqqanik qaleriissat. v26 Inui sapilerput annilaanganermit kanngusunnermillu, assigilerlugit narsaammi naasut, naanerit qorsuusut, ivikkat illut qaavini naasut, anorip kangisiup uulinertitai. v27 Nalusanngilara inginnersutit, angalaarnersutit aggernersutilluunniit. v28 Kamaffigeqigamma, qatimaannerit siutinnut anngummat norlumik qingarmiulissavakkit qanikkullu kimmisserlutit, aqqusinikkut aggerfikkut utimut aallartissavakkit. Jerusalemi annaanneqartoq v29 Mannalu nalunaaqutigissavat: Ukioq manna nerissavaat isumaminnik siaruartersimasut aappaagulu isumaminnik naasut; kisianni aappaaguagu siaruarterillutillu katersuissapput, viinnequteqarfinni ikkussuillutik inerititaallu nerillugit. v30 Judakkut amiakkui aniguisimasut sorlaneqqissapput atimikkut qulimikkullu inerittoqarlutik. v31 Jerusalemimit tikiukkumaarput amiakkuusut, aniguisut qaqqamit Zionimit. Katersaarsuit Naalagaata ilungersornera taamaalisitsiumaarpoq. v32 Ima oqarpoq Naalagaq Assyriap kunngia pillugu: Illoqarfimmut matumunnga isissanngilaq qarsumilluunniit piseriussiffigissanagu. Eqqortinnaveeqquteqarluni qanilliartussanngilaa, kaajallalluguluunniit ippiliugaliussanngilaq. v33 Aqqutikkut aggerfimmigut utissaaq, illoqarfimmut matumunnga isissanngilaq, oqarpoq Naalagaq! v34 Illoqarfik manna sernissorlugu annaatissavara uanga pillunga kiffaralu Daavi pillugu. v35 Unnuaq taanna Naalakkap inngilia aallarpoq Assyriamiullu tammaarfianni angutit 185.000-it toqullugit; aqaguani ullaannguaq tamarmik toqungasut nassaarineqarput. v36 Taava Assyriap kunngia Sankeribi aallarpoq, Ninevemullu uterami tassaniiginnalerpoq. v37 Ilaannili guutimi Nisrokip naalaffiani qinutillugu ernerisa Adrammelekip Sareserillu panaminnik toquppaat nunamullu Araratimut qimaallutik; erneralu Asarhaddoni kingoraarlugu kunngiulerpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 20 Hizkija napparsimalersoq ajorunnaarsitaasorlu v1 Tamatuma nalaani Hizkija assut napparpoq toqungajallunilu. Taava pruffiitip Esajap Amosip ernerata ornippaa oqarfigalugulu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Aaqqissugassatit isumannaajarniakkit toqusussanngoravit, ajorunnaartussaajunnaaravit!« v2 Taava Hizkija kiinnani iikkamut saatillugu Naalakkamut qinuvoq oqarluni: v3 »Ila Naalagaq, eqqaaniaruk qanoq kiinnavit saani inuusimasunga peqqusersuillunga uummatikkullu iluunngarlunga tamatigut isivit iluarisaannik iliortarsimasunga.« Hizkijalu nipituumik qiavoq. v4 Esajali kaajaluisakkut qiterlikkut suli anillaatinngitsoq Naalakkap oqaasiata tikippaa imaalluni: v5 »Uterlutit Hizkija innuttama naalagaanerat oqarfiguuk: Ima oqarpoq Naalagaq siuaasavit Daavip Guutia: Qinnutit tusarpara, qullitit takuakka, ajorunnaartissavakkillu. Aqaguagu Naalakkap naalaffianukarsinnaanngorumaarputit. v6 Suli ukiuni 15-ini inuutissavagit, illit illoqarfillu manna Assyriap kunngiata assaanit annaatissavassi; illoqarfimmi taanna illersorniarpara uanga kiffaralu Daavi pilluta.« v7 Taava Esaja figeninik sequtsikkanik mattutissanik aalleqqusivoq; taakkulu kunngip ajuaanut mattusiuppaat ajorunnaartikkumallugu. v8 Hizkijalu Esajamut oqarpoq: »Naalakkap uannik ajorunnaarsitsinissaanut aqaguagulu Naalakkap naalaffianukarsinnaanissannut suna nalunaaqutaava?« v9 Esajap akivaa: »Naalakkap oqaaserisamisut iliornissaminut nalunaaqutissiissutigisassaa mannaavoq: Tarraq tummeqqat qulit nalinginik siumut illuassava imaluunniit tummeqqat qulit nalinginik kingumut illuassava?« v10 Hizkijap akivaa: »Tarraq ajornanngitsumik tummeqqat qulit nalinginik siumut illuarsinnaavoq; siumut illuarnani tummeqqat qulit nalinginik kingumut illuarli!« v11 Pruffiitip Esajap Naalagaq torlorfigaa, Naalakkallu tarraq tummeqqanik qulinik kinguartippaa seqinermut nalunaaqutami Akazip sanatitaani ammut illuarfigisimasarigaluaniit. Babylonimit aallartitat v12 Tamatuma nalaani Babylonip kunngiata Merodak-Bal'adanip, Bal'adanip ernerata, tusaramiuk Hizkija napparsimasimagaluarluni ajorunnaarsimasoq allakkanik tunissutissaminillu nassiussivigaa. v13 Hizkijap aallartitat ilassivai erlinnartuusivillu tamaat sølvinik kuultinillu, tipigissaatiliassanik uuliamillu pitsaasumik imalik qimerloortillugu. Aammattaaq sakkuusivik peqqumaasivimmiititanilu tamaasa qimerloortippai; illussaarsuarminiittut naalagaaffimminiittullu suut tamarluinnaqqissaasa qimerloortippai. v14 Pruffiitili Esaja kunngimukarpoq oqarfigalugulu: »Angutit taakku qanoq oqarpat, aamma suminngaanneersuuppat?« Hizkija akivoq: »Nunamit ungasissumit Babylonimit aggersuupput!« v15 Taava Esajap aperaa: »Illussaarsuanni suut takuaat?« Hizkija akivoq: »Illussaarsuanniittut tamaviisa qimerloorpaat, peqqumaasivinniittullu tamarluinnaasa takutippakka.« v16 Esajap Hizkija oqarfigaa: »Naalakkap oqaasii tusakkit: v17 Ullut nalliukkumaarput illussaarsuanniittut tamarmik siuaasavillu ulloq manna tikillugu katersorsimasaasa Babylonimut aallarunneqarfissaat amiakkoqartinneqaratik, oqarpoq Naalagaq. v18 Kinguaassavillu ilinnit naggueqartut ilinnillu pinngortussat ilaat tigusaajumaarput Babylonip kunngiata illussaarsuani saqisunngortinneqassallutik.« v19 Hizkijali Esajamut oqarpoq: »Naalakkap oqaasii illit oqaaserisatit ajunngillat!« isumaliorami: »Taavami inuutillunga ullut eqqissisimaffiusut navianartorsiorfiunngitsullu atussavavut.« Hizkija toqusoq v20 Hizkijap oqaluttuassartai allat, sapiitsuliai tamarmik, tasilialiornera illoqarfimmullu ermup aqqutaanik kuuffiliinera Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v21 Hizkija siuaasamini qasuersaalerpoq, erneralu Manasse kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 21 Manasse v1 Manasse aqqaneq-marlunnik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu 55-ini Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Hefsibamik ateqarpoq. v2 Manasse Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq inuiaat Naalakkap Israelikkut pillugit qimaatissimasaasa ileqqui maajunnartut issuarlugit. v3 Qattorngit pilliisarfiit ataatami Hizkijap aserortersimasai sanaqqippai. Ba'alimut pilliiviliorpoq nappartitsivorlu napasumik Asheramut pigititaasumik soorlu Israelip kunngia Akabi taamaaliorsimasoq; qilaallu perpassui tamaasa pallorfigisarpai guutisiorfigisarlugillu. v4 Allaat Naalakkap naalaffiani pilliiviliorpoq naak Naalagaq naalaffik pillugu oqarsimagaluartoq: »Jerusalemimi atera ineqartissavara.« v5 Naalakkallu naalaffiata kaajaluisartaani silarlerni marlunni qilaap perpassuinut tamanut pilliiviliorpoq. v6 Ernini innikkoortippaa, angakkuartitsisarpoq, pisussanik ilimasaarisarluni timaajagarsiortunillu siulittuisartunillu atorfinitsitsilluni; annertoqisumik Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq tamatumuunakkullu narrutsatsillugu. v7 Asherap assinga sanaani naalaffimmi nappartippaa, uffa Naalagaq naalaffik pillugu Daavimut erneranullu Salomomut oqarsimagaluartoq: »Naalaffimmi tassani Jerusalemimilu Israelip naggueqatigiissortaasa tamarmik akornanni qinersimasanni atera ineqartissavara naassaanngitsumik; v8 Israelikkullu nunamit siuaasaannut tunniussannit peerseqqissanngilakka peqqussutikka tamaasa maleqqissaarumappatigit inatsisillu kiffama Mosesip tunniussai tamaasa maleruarlugit.« v9 Kisianni naalakkumanngillat, Manassellu inuiannit Naalakkap Israelikkut pillugit nungutissimasaanit ajornerusumik iliortippai. v10 Taava Naalakkap kiffamigut pruffiititigut manna nalunaarutigaa: v11 »Judap kunngia Manasse taama maajunnartuliortigigami tamatumuuna Amorikkut sioqqulluni iliuuserisimasaat akimorlugit iliorpoq guutipalaamigullu Judattaaq ajortuliortilersimallugu. v12 Taamaattumik Naalagaq Israelip Guutia oqarpoq: Jerusalemi Judalu ajunaartikkumaarpakka tusartut tamarmik siutaannik avilulersitsiumaartumik. v13 Jerusalemi uuttorumaarpara uuttuummik Samariamut uuttuutigisimasannik allunaasamillu makittarissaammik oqimaalutartalimmik Akabip ilagisaanut misiligutigisimasannik; Jerusalemilu errortorlugu salikkumaarpara puugutarsuartut errortorneqartutut taavalu pusinneqartutut. v14 Innuttama amiakkui ajattorumaarpakka akeraasalu assaannut tunniullugit. Akeqqaminnut tamanut ujajaaffigisassanngortitaassapput piiaaffigisassanngortitaallutillu v15 uanga isinni ajortumik ilioramik. Siuaasamik Egyptenimiit aninerannit ulloq manna tikillugu narrutsatsittarsimavaannga.« v16 Manassep Juda ajortuliortilersimavaa Naalakkap isaani ajortumik iliortilerlugu, ilallugulu inuit pinngitsuusut toquttarsimavai aak Jerusalemip aqquserngini kuugaartuinnanngortillugu. v17 Manassep oqaluttuassartai allat, naammassisai ajortuliaalu Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v18 Manasse siuaasamini qasuersaalerpoq illussaarsuarmilu naatsiiviani, Uzzap naatsiiviani, ilineqarluni; erneralu Amoni kingoraarlugu kunnginngorpoq. Amoni v19 Amoni 22-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, Jerusalemimilu ukiut marluk naalakkersuivoq. Anaanaa Meshullemetimik atilik Harusip Jotbamiup panigaa. v20 Amoni Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq ataatami Manassep ileqqui malillugit. v21 Ataatani maleqqissaarpaa guutipalaallu ataatami guutisiorfigisai guutisiorfigai pallorfigalugillu. v22 Naalagaq siuaasami Guutiat tunuppaa aqqutigeqqusaa ingerlavigiunnaarlugu. v23 Amoni angutitaasa pikitsitsiffigilerpaat illussaarsuarmilu toqullugu. v24 Nunaatilissuilli kunngimut Amonimut pikitsitsisimasut tamaasa toquppaat, erneralu Josija kingoraartigitillugu kunnginngortippaat. v25 Amonip oqaluttuassartai allat naammassisaalu Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v26 Amoni Uzzap naatsiiviani ilineqarpoq, erneralu Josija kingoraarlugu kunnginngorpoq. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 22 Josija v1 Josija arfineq-pingasunik ukioqarluni kunnginngorpoq, ukiunilu 31-ni Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Jedidamik atilik Adajap Boskatimiup panigaa. v2 Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq siuaasami Daavip ileqqui malillugit talerpimmut saamimmulluunniit sanguallannani. Hilkijap mappersagaq inatsisit allassimaffiat nassaarigaa v3 Kunngip Josijap ukiut naalakkersuiffimmi 18-ianni naalagaaffimmi allattuuneq Shafani Asaljap ernera Meshullamip erngutaa Naalakkap naalaffianut aallartippaa oqarfigalugulu: v4 »Palasiunermut Hilkijamukarit oqarfigalugulu aningaasat Naalakkap naalaffianukaanneqarsimasut isaaffinnillu paarsisut inunnit katersorsimasaat kisissagai. v5 Aningaasat tunniutissavaat iluarsaanermi pisortaasunut Naalakkallu naalaffianik nakkutilliisunut; taakkualu ingerlateqqissavaat Naalakkap naalaffiata iluarsagassartaanik suliaqartunut, v6 sanasut naalagaannut, illuliortut naalagaannut qarmaasunullu, qisuit ujaqqallu sikkigissakkat naalaffiup iluarsarneranut atortussat pisiarineqarsinnaaqqullugit. v7 Aningaasalli naatsorsuusiornissaat piumasarineqassanngilaq tatigineqarnertik naapertorlugu atortussaammatigit.« v8 Palasiuneq Hilkija naalagaaffimmi allattuunermut Shafanimut oqarpoq: »Mappersagaq inatsisit allassimaffiat Naalakkap naalaffiani nassaaraara!« Hilkijap mappersagaq Shafanimut tunniuppaa, taassumalu atuarpaa. v9 Taava naalagaaffimmi allattuuneq Shafani kunngimukarpoq nalunaarfigalugulu: »Angutitavit aningaasat naalaffimmiittut iluarsaanermi pisortaasunut Naalakkallu naalaffiani nakkutilliisunut tunniuppaat.« v10 Naalagaaffimmilu allattuunerup Shafanip kunngi oqaluttuuppaa palasip Hilkijap mappersakkamik tunisimagaani, Shafanillu kunngi atuffappaa. v11 Kunngip mappersakkami inatsisit allassimaffiani allassimasut tusaramigit atisani alippai, v12 palasilu Hilkija, Ahikami Shafanip ernera, Akbori Mikap ernera, naalagaaffimmi allattuuneq Shafani Kunngillu Kiffaa Asaja naalakkerpai: v13 »Uanga inuillu Judalu tamaat Naalakkamut siunersiuissukkiartortigut mappersakkami matumani nassaarineqarsimasumi allassimasut paasiniarlugit; Naalakkammi uatsinnut kamangaarnera angingaarpoq siuaasatta oqaatsit uani allassimasut naalassimanngimmatigit taakkulu malillugit iliorsimanatik.« v14 Taava palasip Hilkijap, Ahikamip, Akborip, Shafanip Asajallu ornippaat pruffiiti arnaq Hulda Shallumip Tikvap ernerata Harhasip erngutaata atisaasivimmik nakkutilliisup nulia. Hulda illoqarfiup Jerusalemip nutaartaani najugaqarpoq. Oqariartuutertik taassumunnga nalunaarutigaat, v15 pruffiitillu arnap oqarfigai: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Angut taanna ilissinnik uannukartitsisoq oqarfigissavarsi: v16 Ima oqarpoq Naalagaq: Illoqarfimmut maanga inunnullu maani najugaqartunut ajunaarneq nalliutitikkumaarpara mappersakkami Judap kunngianit atuarneqartumi allassimasutorluinnaq, v17 tassa tunussimammannga innermillu ikitsisarlutik guutinut allanut pilliiniarlutik guutiliamikkullu assammik sanaavisigut narrutsatsillunga; taamaattumik illoqarfik manna kamaatingaalerpara, kamanneralu soraassanngilaq. v18 Judalli kunngia ilissinnik Naalakkamut siunersiuiartortitsisoq oqarfigissavarsi: Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Maanna oqaaserineqartut tusareerpatit. v19 Uummatikkulli qussalagavit Naalakkallu kiinaata saani nikanartillutit tusarakkit illoqarfimmut matumunnga tassanilu najugaqartunut sioorasaarutikka taakkulu tataannartunngussasut perloqqussutinngussasullu, atisatillu alittorakkit kiinnamalu saani qiallutit, taava qinnutit tusarumavara, oqarpoq Naalagaq. v20 Taamaattumik siuaasannut pisikkumaarpakkit; eqqissillutit ilineqarumaarputit, ajunaarnerillu illoqarfimmut matumunnga nalliutsitassakka tamaasa takussanngilatit.« Akissut taanna kunngimut ingerlatippaat. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 23 Josija iluarsaaqqittoq v1 Taava kunngip Judami Jerusalemimilu utoqqaanertat tamaasa qaaqqutippai imminerminilu katersuutitillugit. v2 Naalakkap naalaffianukarpoq; ingerlaqataappullu Judamiut tamarmik Jerusalemimiullu tamarmik, palasit pruffiitillu inuillumi tamarmik, minnernit anginernut; mappersakkamilu angerutsip allassimaffiani Naalakkap naalaffiani nassaami allassimasunik tamanik atuffappai. v3 Kunngi sukap killinganut qeqqilluni Naalakkap kiinaata saani imaattumik angerfigeqatigiissitsivoq: Inuit Naalagaq malissavaat taassumalu peqqussutai oqaaqqissaarutaalu inatsisaalu uummatimikkut iluunngarlutik tarnimikkullu iluunngarlutik maleruarlugit taamaalillutillu angerutsip oqaasertai mappersakkami taassumani allassimasut eriagisarissallugit. Inuillu tamarmik angeruseq malikkumallugu uppernarsaapput. v4 Taava kunngip palasiuneq Hilkija palasillu isaaffinnillu paarsisut peqqusiffigai Ba'alip Asherallu qilaallu perpassuisa guutisiorfiginissaannut atortussiat Naalakkap naalaffianit piiassagaat; Jerusalemillu avataani Kedronip Qooruata sivingarngini ikuallappai arsakuilu Betelimukaallugit. v5 Palasit guutipilussiornermi sulisuusartut soraarsippai – tassa taakku Judap kunngiisa qattunerni pilliisarfinni Judap illoqarfiiniittuni Jerusalemillu eqqaaniittuni pilliiniarlutik innermik ikitsisartussatut ivertissimasaat – aammalu Ba'alimut, seqinermut, qaammammut, uumasut assinginut qilaallu perpassuinut tamanut pilliiniarlutik innermik ikitsisartut. v6 Napasoq Asheramut pigititaq Naalakkap naalaffianit Jerusalemip avataanut Kedronip Qooruanukaappaa tassanilu ikuallallugu, ikumanikuilu sequtserpai pujoralaannanngorlugit; pujoralaallu piitsut ilineqartarfiannut igippai. v7 Naalakkap naalaffiani init arnat atortittartut Asherap atisassaanik ikaartiteriffigisartagaat aserorterpai. v8 Palasit Judap illoqarfiiniittut tamaasa aasippai, qattorngillu pilliisarfiit palasit pilliiniarlutik innermik ikitsiffigisartagaat minguttutut isigineqartussanngortippai Gebamit Be'ersheba ilanngullugu; isaaffinni qattorngit pilliisarfiit sakkutuut illoqarfimmik paarsisut qullersaata Josvap illoqarfiup isaaffiatigut iseraanni saamiatungaaniittut aserorterpai. v9 Taamaattoq qattunerni pilliisarfinni palasit Naalakkamut pilliisarfimmi Jerusalemimiittumi pilliissanngillat; timiusamilli seernarsaateqanngitsumik qatanngutitik ilagalugit neripput. v10 Tofeti Hinnomip ernerata qooruaniittoq minguttutut isigineqartussanngortippaa inuit erniminnik panimminnilluunniit Molokimut ikikkagassatut pilliuteqarsinnaajunnaarsillugit. v11 Hestillu Judap kunngiisa seqinermut ataqqinaatissanngorlugit Naalakkap naalaffiata isaariaata killingani kunngikkormiup Netan-Melekip Parvarimimi ineeraata eqqaani inississimasaralui inaannit peerpai; qamutillu seqinermut guutisiornermi atortartut ikuallappai. v12 Pilliiviit Judap kunngiisa illup qaavani, tassa Akazip illernartuutiliaata qaavani, sanasimasaat pilliiviillu Naalakkap naalaffiata kaajaluisaani silarlerni marlunniittut Manassep sanasimasai kunngip aserorterpai tassanilu sequtseriarlugit pujoralaat Kedronip Qooruanut igillugit. v13 Qattorngit pilliisarfiit Jerusalemip kangiani Aserorsimanerup Qaqqaata kujammut sammernganiittut kunngip minguttuutut isigineqartussanngortippai; taakku tassaapput Israelip kunngiata Salomop sanatissimasai Astartemut Sidonimiut guutipiluannut maajunnartumut Kemoshimullu Moabikkut guutipiluannut maajunnartumut Milkomimullu Ammonikkut guutipiluannut maajunnartumut guutisiorfissanngorlugit. v14 Ujaqqat napasut sequtserpai napasullu Asheramut pigititat killorlugit; inigigaluallu inuit toqusut saanikuinik immerpaa. v15 Aamma pilliivik Betelimiittoq qattunerlu pilliisarfik Jeroboamip Nebatip ernerata Israelimik ajortuliortitsisup sanatissimasaa Josijap aserorterpai; ujaqqallu sequtserpai pujoralaannanngortillugit napasorlu Asheramut pigititaq ikuallallugu. v16 Taava ilerfit qaqqami tassaniittut takuleramigit aallartitsivoq saanikut iliverniittut aasillugit. Taakku pilliivimmi ikuallappai taamalu pilliivik minguttutut isigineqartussanngortillugu Naalakkap oqaasii Guutip kiffaata tamanna siulittuutigigamiuk torlulaatigisai malillugit. v17 Kunngilu oqarpoq: »Ilerfup ujarattaa innga sunaana?« Illoqarfiup angutitaasa akivaat: »Tassa Guutip kiffaata Judamit tikiuttup maanna Betelimi pilliivimmut illit iliuuserisannik siulittuutiginnittup ilerfa.« v18 Josija oqarpoq: »Taanna qanoq pineqassanngilaq! Saarngi nikisinneqassanngillat.« Guutip kiffaata saarngi pruffiitillu Samariamiup saarngi taamaalillutik ilaginnaannarneqarput. v19 Aamma Josijap piiarpai qattunerni pilliisarfinniittut Israelip kunngiisa Samariap illoqarfiini sanasimasaat Naalagaq narrutsatsillugu; Betelimilu iliornermisorluinnaq iliorfigai. v20 Qattunerni pilliisarfinni palasiusut tassaniittut tamaasa pilliivinni toqorarpai; pilliivinnilu taakkunani inuit saanikui ikuallappai. Taava Jerusalemimut uterpoq. v21 Taava kunngip inuit tamaasa ima peqqusiffigai: »Poorski Naalakkamut Guutissinnut nalliussisiuk angerutsip mappersagaani matumani najoqqutassiorneqarsimaneratut.« v22 Israelikkut eqqartuussisunik qullersaqarnerata kingorna Judap kunnginik naalakkersuisoqarnera tamaat poorski taamatut nalliussineqarsimanngilaq. v23 Aatsaat ukiut kunngip Josijap naalakkersuiffiisa 18-ianni Jerusalemimi poorski pissusissamisut Naalakkamut nalliussineqarpoq. v24 Aammattaaq timaajagarsiortut siulittuisartullu guutiliallu illumiititat guutipalaallu guutillu maajunnartut Judamiittut Jerusalemimiittullu tamaasa Josijap nungutippai inatsisit oqaasertaat mappersakkami palasip Hilkijap Naalakkap naalaffiani nassaavani allassimasut naammassiumallugit. v25 Siornatigut kunngeqarsimanngilaq Josijatut uummammigut iluunngarluni tarnimigullu iluunngarluni nukinilu tamakkerlugit Mosesip inatsisai malilluinnarlugit Naalakkamut saanniarsimasumik; taassumalu kingorna taamaattoqarsimanngilaq. v26 Taamaattorli Manassep narrutsatsitsinerpassui pissutigalugit Naalakkap Judamut kamangaarnerujussuani soraarutinngilaa. v27 Taamaattumik oqarpoq: »Aammattaaq Juda isinnit peersinniarpara soorlu Israeli peersissimagiga; aamma illoqarfik Jerusalemi qinigarisara illulu aterma inigisassaatut oqaatigisimasara imminiiginnarniarpakka.« Josija toqusoq v28 Josijap oqaluttuassartai allat naammassisaalu Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v29 Josija kunngiutillugu Egyptenip kunngia Farao Neko Assyriap kunngianut kuussuup Eufratip eqqaaniittumut majuarpoq. Kunngip Josijap Neko saassuppaa, Nekolli Josija takuniariutaa Megiddomi toquppaa. v30 Josijap timaa angutitaasa qamutinik Megiddomiit Jerusalemimukaappaat tassanilu ilineqartillugu. Nunaatilissuit Joakazi Josijap ernera tanippaat kunnginngortillugulu ataataanut kingoraartigitillugu. Joakazi v31 Joakazi 23-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, qaammatinilu pingasuni Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Hamutalimik atilik Jirmejap Libnamiup panigaa. v32 Joakazi Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq siuaasani assigilluinnarlugit. v33 Faraop Nekop Riblami nunami Hamatimi Joakazi parnaarutitippaa Jerusalemimi naalakkersuisinnaajunnaarsillugu nunalu akiliisillugu sølvimik talentit 100-t nalingannik kuultimillu talentip ataatsip nalinganik. v34 Taava Faraop Nekop Eljakimi Josijap ernera ataataanut Josijamut kingoraartigitillugu kunnginngortippaa aqqalu allanngortillugu Jojakimimik atserlugu. Joakazili tigusaralugu Egyptenimut aallaruppaa, tassanilu toquvoq. v35 Jojakimi Faraomut sølvimik kuultimillu akiliuteqarpoq, Faraolli peqqusinera malillugu akiliutissani akilersinnaajumallugit nunami akileraartitsisariaqarpoq. Tassa nunap inui akileraartippai sølvi kuultilu Farao Nekomut akilersinnaajumallugit. Inuit tamarmik immikkut pigisamik amerlassusiat naapertorlugu akileraartitaapput. Jojakimi v36 Jojakimi 25-nik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu aqqanilinni Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Zebidamik atilik Pedajap Romamiup panigaa. v37 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq siuaasani assigilluinnarlugit. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 24 v1 Jojakimip kunngiunerata nalaani Babylonip kunngiata Nebukadnesarip Juda saassuppaa, Jojakimilu naalatsigilerpaa ukiuni pingasuni; taavali naalakkumajunnaarpaa pikitsitsiffigalugulu. v2 Naalakkallu Kaldæerit, Aramæerit, Moabikkut Ammonikkullu ujajaaniartortaat Jojakimimut saassussisippai. Judamut aallartippai nuna piuneerutinniarlugu, soorlu Naalagaq kiffamigut pruffiititigut taama siulittuisimasoq. v3 Naalakkap peqqusinera malilluinnarlugu Juda taama pineqarpoq, tassa Naalakkap Juda isiminit peersinniaramiuk Manassep ajortuliarpassui pillugit, v4 ingammik pinngitsuusut aavat kuineqartitaa pillugu. Manassemmi pinngitsuusut aavat Jerusalemimi kuugaartilersimavaa, taamaaliorneralu pillugu Naalakkap isumakkeerfigiumanngilaa. v5 Jojakimip oqaluttuassartai allat naammassisaalu Judap Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v6 Jojakimi siuaasamini qasuersaalerpoq, erneralu Jojakini kingoraarlugu kunnginngorpoq. v7 Egyptenip kunngia sorsukkiartoqqinngilaq Babylonip kunngiata nunat Egyptenip kunngiata pigisai tamaasa tigusarisimammagit Egyptenip kuunnguaniit kuussuaq Eufrati tikillugu. Jojakini v8 Jojakini 18-inik ukioqarluni kunnginngorpoq qaammatinilu pingasuni Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Nehushtamik atilik Elnatanip Jerusalemimiup panigaa. v9 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq ataatani assigilluinnarlugu. v10 Tamatuma nalaani Babylonip kunngiata Nebukadnesarip sakkutuui Jerusalemimut sorsukkiartorput, illoqarfillu unguneqarpoq. v11 Babylonip kunngia Nebukadnesari sakkutuumi illoqarfimmik ungusineranni nammineq najuuppoq. v12 Judap kunngia Jojakini tunniutiinnarpoq anaanani, sakkutuuni, naalagartani kunngikkormiortanilu ilanngullugit; Babylonip kunngiata ukiut naalakkersuiffimmi arfineq-pingajuanni kunngi Jojakini tigusaraa. v13 Babylonip kunngiata erlinnartuutit Naalakkap naalaffianiittut kunngillu illussaarsuaniittut tamaasa aallaruppai, kuultilu Israelip kunngiata Salomop Naalakkap naalaffia sanagamiuk qalliutigisimasaa tamaat piiarpaa, soorlu Naalagaq taama siulittuisimasoq. v14 Taava Babylonip kunngiata Jerusalemimiut aallaruppai, naalagartat pisuullu tamaasa katillutik 10.000-iusut aammalu sanasut saffiortullu tamaasa. Sinneruttutuaapput nunaannarmiut piitsuunersaat. v15 Jojakini Babylonimut aallarunneqarpoq; taamatuttaaq kunngip anaanaa, kunngip nuliai, kunngikkormiortai nunamilu pissaaneqarnerpaat Jerusalemimiit Babylonimukaanneqarput. v16 Sorsuttartut 7.000-iusut sanasullu saffiortullu 1.000-it tamarmik sorsunnermut sungiussisimasut Babylonip kunngiata Babylonimut aallaruppai. v17 Babylonilli kunngiata Jojakinip akkaa Mattanja soraluaanut kingoraartigitillugu kunnginngortippaa, aqqalu allanngortillugu Sidkijamik atserpaa. Sidkija, Judalu piuneerussaasoq v18 Sidkija 21-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, ukiunilu aqqanilinni Jerusalemimi naalakkersuilluni. Anaanaa Hamitalimik atilik Jirmejap Libnamiup panigaa. v19 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq Jojakimi assigilluinnarlugu. v20 Naalakkap kamannera pissutigalugu Jerusalemi Judalu taama pineqarput, naggataagullu kiinnaminit ajattorpai. Kunnginik allakkat aappaat 2 Kng 25 Sidkijap Babylonip kunngia pikitsitsiffigaa. v1 Ukiullu Sidkijap naalakkersuiffiisa qulingiluaanni qaammatit qulingata ulluisa qulinganni Nebukadnesari Babylonip kunngia sakkutuuni tamaasa ilagalugit Jerusalemimut sorsukkiartorpoq ungusaralugulu. Illoqarfik kaajallallugu saassussiffissanik qaqiffiliorput; v2 illoqarfillu ungusaasimavoq ukiut Sidkijap naalakkersuiffiisa aqqarngat tikillugu. v3 Qaammatit sisamaata ulluisa qulingiluaanni illoqarfimmi kaannersuaq sualulluinnalersoq inuilu nerisassaaruttut v4 illoqarfiup qarmarsua putuneqarpoq. Naak Kaldæerit illoqarfik ungusimagaluaraat kunngi sorsuttartunilu tamarmik iluatsitsillutik unnuaanerani qimaapput isaaffikkut qarmat iluleriit akornanniittukkut kunngip naatsiiviata qulaatungaatigut, Araballu Naqinnerata tungaanut ingerlapput. v5 Kaldæerilli sakkutuuisa kunngi Sidkija malersorpaat angullugulu Jerikop Narsartaani; sakkutuuisa tamarmik qimassimavaat siammartitersimallutillu. v6 Kunngi tigusarigamikku Riblamukaappaat, tassanilu Babylonip kunngiata eqqartuuppaa. v7 Sidkijap erneri ataataat isigitillugu niaquersippai; Sidkijalu isaarpaa kalunnernillu qilersorlugu Babylonimukaallugu. v8 Qaammatit tallimaata ulluisa arfineq-aappaanni – tassa ukiut Nebukadnesarip Babylonip kunngiata naalakkersuiffiisa 19-ianni – kiffaa Nebuzar'adani kunngimik paarsisut naalagaat Jerusalemimut tikiuppoq. v9 Naalakkap naalaffia kunngillu illussaarsua illullu Jerusalemimiittut tamaasa ikuallatsippai, pisuut illui ilanngullugit. v10 Jerusalemi kaajallallugu qarmarsuit Kaldæerit sakkutuuisa kunngimik paarsisut naalagaata ilagisaasa aserorterpaat. v11 Illoqarfimmi inutuaalersut tunussisullu Babylonip kunngianut saassimasut kunngimik paarsisut naalagaata Nebuzar'adanip aallaruppai. v12 Nunap piitsuunersaasa ilaat uninngatiinnarpai viinnequteqarfilerisussat naasorissaasussallu. v13 Naalakkap illuani sukarsuit kanngussaasut qamutaasallu aamma eqqiarfik Imaq kanngussaasoq Naalakkap naalaffianiittoq Kaldæerit aserorterpaat kanngussattaallu Babylonimukaallugit. v14 Arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat, saviit, puugutaasat kanngussammillu sanaat allat naalaffimmi kiffartornermi atortut ilanngullugit aallaruppaat. v15 Puugutaasallu aamaasiviit serpartaaviillu suullu tamaasa sølvimik kuultimillu sanaat kunngimik paarsisut naalagaata ilanngullugit aallaruppai. v16 Sukat marluk, eqqiarfik Imaq qamutaasallu Salomop Naalakkap naalaffianut sanasimasai kanngussattaqangaaramik oqimaalutagassaanngillalluunniit. v17 Sukarsuaq siulleq aleninik 18-inik portussuseqarpoq, nooqutaalu kanngussammik sanaajuvoq; taanna aleninik pingasunik portussuseqarpoq. Nooqutaa perlaajaasanik qallersimavoq kaajallallunilu granatæblilersugaavoq. Aappaa aamma taamaappoq, taannattaarlu perlaajaasanik qallersimavoq. v18 Kunngimik paarsisut naalagaata palasiuneq Seraja tullialu Sefanja isaaffinnillu paarsisut pingasut tigusarai. v19 Illoqarfimmit tigusarai kunngikkormioq sorsuttartunik nakkutilliisuusoq angutillu tallimat kunngimut qaninnerpaallutik siunnersuisuusut ilaat suli illoqarfimmiittut, kiisalu sakkutuussarsiortartoq aammattaarlu nunaatilissuit 60-it illoqarfimmiittut. v20 Kunngip paarsisuisa naalagaata Nebuzar'adanip taakku ilanngullugit aallaruppai Babylonip kunngianut Riblamiittumukaallugit. v21 Riblami nunami Hamatimiittumi toqutippai. Taamaalillutik Judamiut nunaminnit aallarunneqarput. Gedalja v22 Babylonip kunngiata Nebukadnesarip Judami amiakkuusunut uninngatiinnakkaminut Gedalja Ahikamip ernera Shafanip erngutaa naalaganngortippaa. v23 Sakkutuut naalagaanertaasa taakkualu sakkutuuisa tusaramikku Babylonip kunngiata Gedalja naalaganngortissimagaa Gedalja Mispamiittoq ornippaat ukuullutik: Ismaeli Netanjap ernera, Johanani Kareap ernera Serajalu Tanhumetip ernera Netofamioq Ja'azanjalu Ma'akamiup ernera. Taakku angutitatik ilagalugit tikiupput. v24 Gedaljap taakku angutitaallu uppernarsaaffigai oqarluni Kaldæerit angutitaat ersigisariaqanngikkaat, oqarlunilu: »Nunami maaniiginnaritsi Babylonillu kunngianut naalatsigitillusi, taava ajunngitsumik pineqarumaarpusi.« v25 Qaammatilli arfineq-aappaanni Ismaeli Netanjap ernera Elishamap erngutaa, kunngip eqqarlia, angutinik qulinik ilaqarluni tikiuppoq Gedaljalu aammalu Judamiut Kaldæerillu Mispami najortigisai toqullugit. v26 Taava inuit tamarmik minnermit annermut sakkutuut naalagaanertaat ilagalugit nunaminnit aallarput Egyptenimukarlutik, Kaldæerit ersigigamikkit. Jojakini saammaanneqartoq v27 Jojakinip Judap kunngiata aallarussaanerata kingorna ukiut 37-anni qaammatit aqqaneq-aappaata ulluisa 27-anni Evil-Merodakip Babylonip kunngiata ukioq tamanna kunnginngortup Jojakini Judap kunngia saammaappaa parnaarussivimmillu anisillugu. v28 Inussiarnersumik pivaa kunnginillu Babylonimi najortigisaminit allanit akimanerusumik inissillugu. v29 Jojakinip parnaarussatut atisani atorunnaarpai inuutillunilu ullut tamaasa kunngi nereqatigisarlugu. v30 Ullut tamaasa Babylonip kunngianit inuussutissinneqartarpoq inuutilluni ullut tamaasa pisariaqakkaminik. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 1 Adamip kinguaavi v1 Adami, Seti, Enoshi, v2 Kenani, Mahalal'eli, Jeredi; v3 Enoki, Metusalemi, Lemeki, v4 Noa, Semi, Kami Jafetilu. v5 Jafetip erneri ukuupput: Gomeri, Magogi, Madaji, Javani, Tubali, Mesheki Tirasilu. v6 Gomerip erneri ukuupput: Ashkenazi, Difati Togarmalu. v7 Javanip erneri ukuupput: Elisa, Tarshisha, Kittimi Rodanimilu. v8 Kamip erneri ukuupput: Kushi, Misrajimi, Puti Kana'anilu. v9 Kuship erneri ukuupput: Seba, Havila, Sabta, Rama, Sabtekalu. Ramap erneri ukuupput: Saba Dedanilu. v10 Kuship erneraa Nimrodi. Taanna siulliulluni nunarsuarmi pissarsuulerpoq. v11 Misrajimip ernerai Ludimi, Anamimi, Lehabimi, Naftuhimi, v12 Patrusimi, Kasluhimi Kaftorimilu. Filisterit Kaftorimimit naggueqarput. v13 Kana'anip ernerai Sidoni angajulliliaa Hetilu; v14 aamma kinguaarai Jebusikkut, Amorikkut, Girgashikkut v15 Hivvikkut, Arkikkut, Sinikkut, v16 Arvadikkut, Semarikkut Hamatikkullu. v17 Semip erneri ukuupput: Elami, Assuri, Arpakshadi, Ludi, Arami, Usi, Huli, Geteri Meshekilu. v18 Arpakshadip erneraa Shela, Shelallu erneraa Eberi. v19 Eberi marlunnik erneqarpoq: Aappaa Pelegimik ateqarpoq, tassa taassuma nalaani inuit nunarsuarmi siammarlutik immikkoortitilersimammata; qatanngutaalu Joktanimik ateqarpoq. v20 Joktanip ernerai Almodadi, Shelefi, Hasarmaveti, Jera, v21 Hadorami, Uzali, Dikla, v22 Ebali, Abimaeli, Saba v23 Ofiri, Havila Jobabilu. Taakku tamaasa Joktanip ernerai. v24 Semi, Arpakshadi, Shela, v25 Eberi, Pelegi, Re'u, v26 Serugi, Nakori, Tera v27 Abramilu, kingorna Aaperaamik ateqalersoq. Aaperaap kinguaavi v28 Aaperaap erneri ukuupput: Iisaaq Ismaelilu. v29 Kinguaavi tassa: Nebajoti Ismaelip angajulliliaa, Kedari, Adbe'eli Mibsami, v30 Mishma, Duma, Massa, Hadadi, Tema, v31 Jeturi, Nafishi Kedmalu. Tassa Ismaelip erneri. v32 Aaperaap panerfamminik Keturamik erneri ukuupput: Zimrani, Jokshani, Medani, Midjani, Jishbaki Shualu. Jokshanip erneri ukuupput: Saba Dedanilu. v33 Midjanip erneri ukuupput: Efa, Eferi, Enoki, Abida Elda'alu. Taakku tamaasa Keturap ernerai. v34 Aaperaap erneraa Iisaaq. Iisaap erneri ukuupput: Esaui Israelilu. Esauip kinguaavi v35 Esauip erneri ukuupput: Elifazi, Re'ueli, Je'ushi, Jalami Koralu. v36 Elifazip erneri ukuupput: Temani, Omari, Sefi, Gatami, Kenazi, Timna Amalekilu. v37 Re'uelip erneri ukuupput: Nahati, Zera, Shamma Mizzalu. v38 Se'irip erneri ukuupput: Lotani, Shobali, Sib'oni, Ana, Dishoni, Eseri Dishanilu. v39 Lotanip erneri ukuupput: Hori Homamilu. Lotanip qatanngutaa arnaq Timnamik ateqarpoq. v40 Shobalip erneri ukuupput: Aljani, Manahati, Ebali, Shefi Onamilu. Sibo'nip erneri ukuupput: Ajja Analu. v41 Anap erneri: Dishoni. Dishonip erneri ukuupput: Hamrani, Eshbani, Jitrani Keranilu. v42 Eserip erneri ukuupput: Bilhani, Za'avani Ja'akanilu. Dishanip erneri ukuupput: Usi Aranilu. v43 Israelikkut kunngeqanngikkallarmata kunngit uku Edomimi naalakkersuipput: Bela Beorip ernera. Illoqarfia Dinhabamik ateqarpoq. v44 Bela toqummat kingoraarlugu Jobabi Zerap ernera Bosramit pisoq kunnginngorpoq. v45 Jobabi toqummat kingoraarlugu Huhami Temanikkut nunaannit pisoq kunnginngorpoq. v46 Hushami toqummat kingoraarlugu Hadadi Bedadip ernera kunnginngorpoq. Taassuma Midjanikkut Moabikkut nunaanni ajugaaffigai. Illoqarfia Avitimik ateqarpoq. v47 Hadadi toqummat kingoraarlugu Samla Masrekamit pisoq kunnginngorpoq. v48 Samla toqummat kingoraarlugu Sauli Rehobotimit kuussuup sinaaniittumit pisoq kunnginngorpoq. v49 Sauli toqummat kingoraarlugu Ba'al-Hanani Akborip ernera kunnginngorpoq. v50 Ba'al-Hanani toqummat kingoraarlugu Hadadi kunnginngorpoq. Illoqarfia Pa'imik ateqarpoq, nulialu Matredip pania Mezahabillu erngutaa Mehetab'elimik ateqarpoq. v51 Hadadi toqummat Edomimi naggueqatigiinni naalagaasut kingoraarpaat: Naalagaasut Timna, Alja, Jeteti, v52 Oholibama, Ela, Pinoni, v53 Kenazi Temani, Mibsari, v54 Magdieli Iramilu. Tassa Edomimi naggueqatigiinni naalagaasut. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 2 Judap kinguaavi v1 Israelip erneri ukuupput: Rubeni, Simmiuut, Levi, Juda, Issakari, Zebuloni, v2 Dani, Josefi, Benjamini; Naftali, Gadi Asherilu. v3 Judap erneri ukuupput: Eri, Onani Shelalu; taakkua pingasut arnamik Kana'anikkuusumik Batshuamik ernerai. Kisianni Eri Judap angajulliliaa Naalakkap nuannarisariunnaarpaa toqutillugulu. v4 Ukussaminik Tamarimik Peresi Zeralu ernerai. Juda katillugit tallimanik erneqarpoq. v5 Peresip erneri ukuupput: Hesroni Hamulilu. v6 Zerap erneri ukuupput: Zimri, Etani, Hemani, Kalkoli Daralu, katillugit tallimat. v7 Karmip erneri ukuupput: Akari; taassuma Israeli ajunaartippaa Naalakkamut pigisassanngortitaasut ilaat peqqusersiorluni tillikkamigit. v8 Etanip erneri ukuupput: Azarja. v9 Hesronip ernerai Jerakme'eli, Rami Kelubajilu v10 Ramip Amminadabi erneraa, Amminadabillu Nakshoni naggueqatigiinni Judakkunni naalagaasoq erneraa. v11 Nakshonip erneraa Salma. Salmap erneraa Boazi v12 Boazip erneraa Obedi, Obedillu erneraa Isaji. v13 Isajip ernerai Eliabi angajulliani, Abinadabi angajulliup tullia, Shim'a pingajuat, v14 Netan'eli sisamaat, Raddaji tallimaat, v15 Osemi arfernat Daavilu arfineq-aappaat. v16 Qatanngutaat arnat tassaapput Seruja Abigajililu. Serujap erneri ukuupput: Abshaji, Joabi Asaelilu, katillugit pingasut. v17 Abigajilip erneraa Amasa; Amasallu ataatagaa Ismaelikkuusoq Jeteri. v18 Kalebi Hesronip ernerata nuliaminik Azubamik erneraa Jerioti. Azubap erneri ukuupput: Jesheri, Shobabi Ardonilu. v19 Azubap toqunerata kingorna Kalebip nuliartaaraa Efrati ernertaarfigalugulu Hurimik atserneqartumik v20 Hurip erneraa Uri Urillu erneraa Besal'eli. v21 Taava Hesroni 60-inik ukioqarluni nuliaqqippoq. Nulia Makirip Gileadip ataataata panigaa. Nuliaminik taassuminnga ernertaaraa Segubi. v22 Segubip ernertaaraa Jairi. Jairip nunami Gileadimi pigai illoqarfiit 23-t. v23 Geshurilli Aramillu Jairip tupeqarfiinik arsaarpaat aammattaarlu tiguarlugu Kenati illoqarfinnguartaalu katillutik 60-it tamakkerlutik Gileadip ataataata Makirip ernerinit pigineqarsimagaluartut. v24 Hesroni toqoreermat Kalebip Efrata ataatami Hesronip nulia innaappaa, taassumalu ernertaappaa Ashkurimik atilimmik, tassa taanna Tekoap ataataa. v25 Jerakme'elip Hesronip angajulliliaata erneri ukuupput: Rami, angajulliliaasoq, Buna, Oreni, Osemi Akijalu. v26 Aamma nuliaminik allamik Ataramik atilimmik ernertaaraa Onami. v27 Ramip Jerakme'elip angajulliliaata erneri ukuupput: Ma'asi, Jamini Ekerilu. v28 Onamip erneri ukuupput: Shammaji Jadalu. Shammajip erneri ukuupput: Nadabi Abishurilu. v29 Abishurip nulia Abihajilimik ateqarpoq, taassumalu ernertaappaa Akbanimik Molidimillu. v30 Nadabip erneri ukuupput: Seledi Appajimilu. Seledi toquvoq qitornaqarnani. v31 Appajimip erneri ukuupput: Jish'i; Jish'ip erneri ukuupput: Sheshani. Sheshanip erneri ukuupput: Aklaji. v32 Jadap Shammajip qatanngutaata erneri ukuupput: Jeteri Jonatanilu. Jeteri toquvoq qitornaqarnani. v33 Jonatanip erneri ukuupput; Peleti Zazalu. Tassa Jerakme'elip erneri. v34 Sheshani erneqanngilaq paniinnaqarlunili. Egyptenimiumilli inussiaateqarpoq Jarkamik atilimmik. v35 Sheshanip panimmi ilaat Jarkamut nulissiutitippaa, taassuminngalu ernertaaraa Attaji. v36 Attajip erneraa Natani, Natanip erneraa Zabadi, v37 Zabadip erneraa Eflali, Eflalip erneraa Obedi v38 Obedip erneraa Jehu, Jehup erneraa Azarja, v39 Azarjap erneraa Halesi, Halesip erneraa El'asa, v40 El'asap erneraa Sismaji, Sismajip erneraa Shallumi, v41 Shallumip erneraa Jekamja, Jekamjap erneraa Elishama. v42 Jerakme'elip qatanngutaata Kalebip erneri ukuupput: Mesha angajulliliaa Zifip ataataa, nukaalu Maresha Hebronip ataataa. v43 Hebronip erneri ukuupput: Kora, Tappua, Rekemi Shemalu. v44 Shemap erneraa Rahami, tassa Jorkoamip ataataa. Rekemip erneraa Shammaji. v45 Shammajip erneraa Maoni, Maonilu Bet-Surimut ataataavoq. v46 Kalebip panerfaata Efap ernerai Karani, Mosa Gazezilu. Karanip erneraa Gazezi. v47 Jodajip erneri ukuupput: Regemi, Jotami, Geshani, Peleti, Efa Sha'afilu. v48 Kalebip panerfaata Ma'akap ernerai Sheberi Tirhanalu. v49 Sha'afi Madmannap ataataa erneraa Sheva Makbenap Gib'allu ataataat. Kalebip pania Aksamik ateqarpoq. v50 Tassa Kalebip erneri. Hurip Efratap ernerata angajulliliaata erneri ukuupput: Shobali Kirjat-Jearimip ataataa, v51 Salma Betlehemip ataataa, Harefilu Bet-Gaderip ataataa. v52 Shobalip, Kirjat-Jearimip ataataata, ernerai: Reaja Manahakkullu affaat. v53 Eqqarleriit Kirjat-Jearimikkut ukuupput: Jitrikkut, Putikkut, Shumakkut Mishraikkullu. Sor'akkut Eshtaolikkullu taakkunannga naggueqarput. v54 Salmap erneri ukuupput: Betlehemi, Netofakkut, Atarot-Bet-Joabi Manahakkullu affaat Sor'ikkullu. v55 Allakkanik ilisimasut Jabesimi najugaqartut eqqarlii ukuupput: Tir'akkut Shim'akkullu Sukakkullu, tassa Kinikkut. Kinikkut naggueqarput Hammatimit eqqarleriit Rekabikkut ataataannit. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 3 v1 Daavip erneri Hebronimi ernertaarisai ukuupput: Angajulliliaa tassa Amoni, Akinoamimit Jizre'elimiumit ernera, tulleraa Danieli, Abigajilimit Karmelimiumit ernera, v2 pingajoraat Absalomi, Ma'akamit Geshurip kunngiata Talmajip panianit ernera, sisamagaat Adonija, Haggitimit ernera, v3 tallimaraat Shefatja, Abitalimit ernera, arfinileraat Jitreami, nuliaminit Eglamit ernera. v4 Ernerit taakku arfinillit Hebronimi ukiut arfineq-marluk qaammatillu arfinillit kunngiulluni ernertaarai. Tamatuma kingorna Daavi ukiuni 33-ni Jerusalemimi naalakkersuivoq. v5 Erneri Jerusalemimi ernertaarisai ukuupput: Shim'a, Shobabi, Natani Salomolu, katillugit sisamat, Batshuamik Ammielip panianik erneri, v6 Jibkari, Elishama, Elifeleti, v7 Noga, Nefegi, Jafia, v8 Elishama, Eljada Elifeletilu, katillugit qulingiluat. v9 Tassa Daavip erneri tamarmik, taakkuli saniatigut panerfamminik erneqarportaaq. Tamari qatanngutigaat arnaq. v10 Salomop erneraa Rehabeami, taassuma erneraa Abija, taassuma erneraa Asa, taassuma erneraa Josafati, v11 taassuma erneraa Jorami, taassuma erneraa Akazja, taassuma erneraa Joashi, v12 taassuma erneraa Amasja, taassuma erneraa Azarja, taassuma erneraa Jotami, v13 taassuma erneraa Akazi, taassuma erneraa Hizkija, taassuma erneraa Manasse, v14 taassuma erneraa Amoni, taassuma erneraa Josija. v15 Josijap erneri ukuupput: Johanani angajulliliaasoq, Jojakimi angajulliup tullia, Sidkija pingajuat, Shallumilu sisamaat. v16 Jojakimip erneri ukuupput: Ernera Jekonja, ernera Sidkija. v17 Jekonjap tigusaasup erneri ukuupput: Ernera Shealtieli, v18 Malkirami, Pedaja, Shenassari, Jekamja, Hoshama Nedabjalu. v19 Pedajap erneri ukuupput: Zerubbabeli Shim'ilu. Zerubbabelip erneri ukuupput: Meshullami Hananjalu, Shelomitilu qatanngutigaat arnaq; v20 Hashuba, Oheli, Berekja, Hasadja Jushab-Hesedilu, katillugit tallimat. v21 Hananjap erneri ukuupput: Pelatja, Jesaja, Refaja, Arnani, Obadja Shekanjalu. v22 Shekanjap erneri ukuupput: Shemaja. Shemajap erneri ukuupput: Hattushi, Jig'ali, Baria, Nearja Shafatilu, katillugit arfinillit. v23 Nearjap erneri ukuupput: Eljo'enaji, Hizkija Azrikamilu, katillugit pingasut. v24 Eljo'enajip erneri ukuupput: Hodavja, Eljashibi, Pelaja, Akkubi, Johanani, Delaja Ananilu, katillugit arfineq-marluk. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 4 v1 Judap erneri ukuupput: Peresi, Hesroni, Karmi, Huri Shobalilu. v2 Reajap Shobalip ernerata erneraa Jahati, Jahatip ernerai Ahumaji Lahadilu. Tassa eqqarleriit Sor'akkut. v3 Etamip erneri ukuupput: Jizre'eli, Jishma Jidbashilu; qatanngutaat arnaq Haslelponimik ateqarpoq, v4 Penueli Gedorip ataataa Ezerillu Hushap ataataa. Tassa Hurip erneri. Huri, Betlehemip ataataa Efratap angajulliliaraa. v5 Ashkuri Tekoap ataataa marlunnik nuliaqarpoq: Hel'a Na'aralu. v6 Na'arap ernertaappaa Ahuzzamimik, Heferimik, Temenimik Ahashtarikkunnillu. Tassa Na'arap erneri. v7 Hel'ap erneri ukuupput: Sereti, Jesohari Etnani Kosilu. v8 Kosip erneraa Anubi, Hassobeba, Akarhelip Harumip ernerata eqqarlii. v9 Jabesi qatanngutiminit tamanit ataqqisaanerpaavoq. Anaanaata Jabesimik atsersimavaa, »Anniarlunga erniarigakku,« oqarpoq. v10 Jabesip Israelip Guutia torlorfigaa: »Pilluaqqunnga, nunalu pigisara annerulersiguk, assavit najorlinga, ikiunnga ajunaarneq anniarnerlu uannit nigorsimatillugit.« Guutillu qinnutigisaanik tunivaa. v11 Kelubip Shuhap qatanngutaa Mehiri erneraa. Mehirip erneraa Eshtoni. v12 Eshtonip ernerai Bet-Rafa, Pasea Tekinnalu Ir-Nahaship ataataa. Tassa angutit Rekami najugaqartut. v13 Kenazip erneri ukuupput: Otnieli Serajalu. Otnielip erneri ukuupput: Hatati Meonotajilu. v14 Meonotajip erneraa Ofra, Serajap erneraa Joabi Ge-Harashimip ataataa, sanasuugamimmi. v15 Kalebip Jefunnep ernerata erneri ukupput: Iri, Ela Na'amilu. Elap ernera Kenazimik ateqarpoq. v16 Jehallel'elip erneri ukuupput: Zifi, Zifa, Tireja Asar'elilu. v17 Ezrap erneri ukuupput: Jeteri, Meredi, Eferilu. Jeterip qitornarai Mirjami, Shammaji Jishbalu Eshtemoap ataataa. v18 Nuliata Judakkuusup ernertaarai Jederi Gedorip ataataa, Heberi Sokop ataataa Jekutielilu Zanoap ataataa. Faraop paniata Bitjap Meredip nuliartaarisaata erneri ukuupput... v19 Hodijap nuliata Ke'ilap ataataata Nahamip qatanngutaata erneri ukuupput: Garmikkuusoq Ma'akakkuusorlu Eshtemoa. v20 Shimonip erneri ukuupput: Amnoni, Rinna, Ben-Hanani Tilonilu. Jish'ip erneri ukuupput: Zoheti Ben-Zohetilu. v21 Shelap Judap ernerata erneri ukuupput: Eri Lekap ataataa, Lada Mareshap ataataa, byssusimik ikaartiteriffiup eqqarlerisai Ashbeakkut kinguaavi, v22 Jokimi, Kozebami, Joashimi Sarafimilu angutit Moabimi najugaqarsimasut, oqaluttuatoqqalli malillugit Betlehemimut utersimasut. v23 Taakku marriortuupput, najugaqarpullu Netaimimi Gederamilu. Kunngimut kiffartortuupput tassanilu najugaqarlutik. Simmiuup kinguaavi v24 Simmiuup erneri ukuupput: Nemueli, Jamini, Jaribi, Zera Saulilu. v25 Saulip erneraa Shallumi, taassuma erneraa Mibsami, taassuma erneraa Mishma. v26 Mishmap erneri ukuupput: ernera Hammueli, ernera Zakkuri erneralu Shim'i. v27 Shim'i 16-inik erneqarpoq arfinilinnillu paneqarluni. Qatanngutaali erneqarpallaanngillat, naggueqatigiillu Simmiuukkut naggueqatigiittut Judakkutut amerlatiginngillat. v28 Simmiuukkut najugaqarput Be'ershebami, Moladami, Hasar-Shualimi, v29 Bilhami, Esemimi, Toladimi, v30 Betuelimi, Hormami, Siklagimi, v31 Bet-Markabotimi, Hasar-Susimimi, Bet-Bir'imi Sha'arajimimilu. Daavip kunnginngornera tikillugu illoqarfiit taakku pigaat v32 illoqarfeerartaat ilanngullugit; aammattaaq pigaat Etami, Ajini, Rimmoni, Tokeni Ashanilu, katillugit illoqarfiit tallimat v33 illoqarfeerartaat illoqarfiit taakkua eqqaanniittut tamaasa ilanngullugit Ba'ali tikivillugu. Tassa najugaqarfii; namminerisaminnik eqqarleriinnik nalunaarsuiffeqarput. v34 Aammattaq: Meshobabi, Jamleki, Josha Amasjap ernera, v35 Joeli, Jehu Joshibjap ernera, Serajap ernutaa, Asielip ernutaqqiutaa, v36 Eljo'enaji, Ja'akoba, Jeshohaja, Asaja, Adieli, Jesimieli, Benaja v37 aamma Ziza; taanna Shif'ip erneraa, Shif'i Allonip, Alloni Jedajap, Jedaja Shimrip, Shimri Shemajap erneraa. v38 Taaneqartut eqqarliminni qullersaapput, siuaasaqaqatigiissortaalu siaruariartoqaat. v39 Ilaanni nersutaatitik ivigartorfissaqartinniarlugit qooqqup kangerpasissuanut Gedorip tungaanut ingerlaarput, v40 tamaanilu ivigartortitsivissarsipput naggorissunik pitsaasunillu; nuna aallariarfittuujuvoq; isumannaatsuuvoq eqqissisimanartuullunilu, siornatigummi inugisimasai Kamimit naggueqarmata. v41 Taamani Hizkija Judami kunngiusoq tikiupput aqqi maani allattorneqarsimasut toqqi illuilu tamaaniittut saassullugit perloqqunarsitillugillu. Najugarisimasaanni najugassipput tamaani savaatiminnut ivigartorfissaqarmat; tamaanilu najugaqarput suli ulloq manna tikillugu. v42 Simmiuukkut ilaat allat 500-t Se'irip qaqqaanukarput siulersortigalugit Pelatja, Nearja, Refaja Uzzielilu Jish'ip erneri, v43 Amalekikkullu aniguisimasut sinneri toquppaat. Taava nunaanni najugaqalerput ullorlu manna tikillugu tassani najugaqarlutik. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 5 Rubenip kinguaavi v1 Israelip angajulliliaata Rubenip erneri – Rubeni angajulliliaavoq, kisianni ataatami siniffia narrunarsarsimammagu angajulliussusia Israelip ernerata Josefip ernerinut tunniunneqarpoq, angajulliussuseqartutulli nalunaarsorneqarsimanngillat; v2 Judami qatanngumminut naalagaalerpoq taassumanngalu naalagaaneq pissaaq, angajulliussuserli Josefip pivaa – v3 Israelip angajulliliaata Rubenip erneri ukuupput: Enoki, Pallu, Hesroni Karmilu. v4 Joelip erneri ukuupput: ernera Shemaja, taassuma ernera Gogi, taassuma ernera Shim'i, v5 taassuma ernera Mika, taassuma ernera Reaja, taassuma ernera Ba'ali v6 taassuma ernera Be'era Assyriamiut kunngiannit Tiglat-Pileserimit aallarussaasoq. Be'era taamani Rubenikkunnut naalagaavoq. v7 Qatanngutai, eqqarleriissortakkuutaarlutik eqqarliisa allassimaffiini nalunaarsorneqartut ukuupput: Je'ieli qullersaasoq, Zekarja v8 Belalu Azazip ernera, Shemap ernutaa, Joelip ernutaqqiutaa. Rubenikkut nunap ilaani Aro'erimi najugaqarput Nebo Ba'al-Meonilu tikivillugit. v9 Kangimut inoqajuitsup kuussuarmit Eufratimiit aallartittup tungaaniit najugaqarput. Gileadimimi nersutaaterpassuaqarput. v10 Saulip nalaani Rubenikkut Hagrikkunnut sorsupput, ajugaaffigaallu toqqilu Gileadip kangimut killingani tamarmi ittut najugarilerlugit. Gadip kinguaavi v11 Gadip erneri Rubenikkunnit avannarliullutik Bashanimi Salka tikivillugu najugaqartut ukuupput: v12 Joeli qullersaasoq, tullia Shafami, Janaji Shafatilu Bashanimi. v13 Qatanngutaat, siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik, ukuupput: Mikaeli, Meshullami, Sheba, Joraji, Jakani, Zia Eberilu, katillugit arfineq-marluk. v14 Taakku Abikajilip ernerai, Abikajili Hurip erneraa, Huri Jaroap, Jaroa Gileadip, Gileadi Mikaelip, Mikaeli Jeshishajip, Jeshishaji Jakdop, Jakdo Buzip erneraa. v15 Siuaasaqaqatigiit taakkua Aki Abdielip ernera, Gunip ernutaqqiutaa qullersaraat. v16 Taakku najugaqarput Gileadimi Bashanimilu illoqarfinnguanilu taakkua eqqaanniittuni Saronillu ivigarissortaani avammut killinga tikivillugu. v17 Jotami Judami kunngiutillugu Jeroboamilu Israelimi kunngiutillugu naggueqatigiit Gadikkut tamarmik nalunaarsuiffinnut allattorneqarput. v18 Rubenikkut Gadikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaata sorsullaqqinnerpaat, angutit eqqornaveequtillit panallillu, pisissaartartut sorsunnermillu ilinniarluarsimasut, angutit sakkulisarsinnaasut 4.760-it v19 Hagrikkut Jeturi, Nafishi Nodabilu sorsuffigaat. v20 Taakkununnga ikiorneqarput Hagrikkullu iligisaallu tamaasa ajugaaffigalugit, sorsutsillutimmi Guuti torlorfigigamikku Guutillu qinnutaat tusaramiuk, tatigimmanni. v21 Uumasuutaat tigusaraat, qatigattuut 50.000-it, savat 250.000-it siutituut 2.000-it inuillu 100.000-it. v22 Akeqqat toqutaasut amerlaqaat sorsunneq Guutimit pimmat. Hagrikkut najugarigaluanni najugaqartuarput aallarussaanertik tikillugu. v23 Manassep naggueqatigiissortaasa affaat nunap ilaani Bashanimi najugaqarput Ba'al-Hermoni Senirilu, tassa qaqqaq Hermoni, tikivillugit; amerlasoorsuupput. v24 Siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut ukuupput: Eferi, Jish'i, Elieli, Azrieli, Jirmeja, Hodavja Jakdielilu. Angutit taakku sorsuttartuupput misilittagartuut tusaamasaasullu, siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaasut. v25 Siuaasamilli Guutiat ilumoorfigiunnaarpaat. Allasiorlutik guutit inuit nunami tassani najugaqarsimagaluartut Guutip Israelikkut pillugit anisissimasaasa guutisiorfigisaat guutisiorfigaat. v26 Taava Israelip Guutiata Assyriamiut kunngiata Pulip aamma Tiglat-Pileserimik taaneqartartup anersaava kajumilersippaa, taassumalu Rubenikkut Gadikkullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaat aallaruppai Halamut, Haborimut, Haramut Gozanillu kuuanut. Taakku ulloq manna tikillugu tassaniipput. Levip kinguaavi v27 Levip erneri ukuupput: Gershoni, Kehati Merarilu. v28 Kehatip erneri ukuupput: Amrami, Jis'hari, Hebroni Uzzielilu. v29 Amramip qitornai ukuupput: Aroni, Mosesi Mirjamilu. Aronip erneri ukuupput: Nadabi, Abihu, Eleazari Itamarilu. v30 Eleazarip erneraa Pinehasi, Pinehasip Abishua, v31 Abishuap Bukki, Bukkip Uzzi, v32 Uzzip Zerakja, Zerakjap Merajoti. v33 Merajotip Amarja, Amarjap Akitubi, v34 Akitubip Sadoki, Sadokip Akima'asi, v35 Akima'asip Azarja, Azarjap Johanani, v36 Johananip Azarja; tassa taanna naalaffimmi Salomop Jerusalemimi sanatitaani palasitut sulisoq; v37 Arzajap erneraa Amarja, Amarjap Akitubi, v38 Akitubip Sadoki, Sadokip Shallumi, v39 Shallumip Hilkija, Hilkijap Azarja, v40 Azajap Seraja, Serajap Josadaki. v41 Josadaki aallaqataavoq taamani Naalakkap Juda Jerusalemilu Nebukadnesarimut aallarutitimmagit. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 6 v1 Levip erneri ukuupput: Gershomi, Kehati Merarilu. v2 Gershomip ernerisa aqqi ukuupput: Libni Shim'ilu. v3 Kehatip erneri ukuupput: Amrami, Jis'hari, Hebroni Uzzielilu. v4 Merarip erneri ukuupput: Makli Mushilu. Tassa eqqarleriit Levikkut siuaasaat najoqqutaralugit. v5 Gershomip kinguaavi: ernera Libni, Libnip ernera Jahati, Jahatip Zimma, v6 Zimmap Joa, Joap Iddo, Iddop Zera Zerallu ernera Jeateraji. v7 Kehatip erneri ukuupput: ernera Amminadabi; Amminadabip ernera Kora, Korap Assiri, v8 Assirip Elkana, Elkanap Ebjasafi, Ebjasafip Assiri, v9 Assirip Tahati, Tahatip Urieli, Urielip Uzzija taassumalu ernera Sauli. v10 Elkanap erneri ukuupput: Amasaji, Akimoti, v11 Akimotip ernera Elkana, Elkanap Sofaji, Sofajip Nahati, v12 Nahatip Eliabi, Eliabip Jerohami, Jerohamip Elkana. v13 Samuelip erneri ukuupput: Joeli angajulliliaa, tullialu Abija. v14 Merarip erneri ukuupput: Malki; taassuma ernera Libni, Libnip Shim'i, Shim'ip Uzza, v15 Uzzap Shim'a, Shim'ap Haggija taassumalu ernera Asaja. v16 Angerutsip illerfia aalajangersumik naalaffimmi inissinneqareermat Daavip uku Naalakkap naalaffiani tussiarnermik siulersuisartussatut suliassippai. v17 Salomop Jerusalemimi naalaffik sananngikkallarmagu Toqqup Naapeqatigiittarfiup ineqarfiata sioraani tussiartuusarput. Najoqqutassiaasut malilluinnarlugit suliassartik naammassisarpaat. v18 Kiffartortut ernerilu ukuupput: Kehatikkunnit tussiartartoq Hemani, taanna Joelip erneraa, Joeli Samuelip, v19 Samueli Elkanap, Elkana Jerohamip, Jerohami Elielip, Elieli Toap, v20 Toa Sifip, Sifi Elkanap, Elkana Mahatip, Mahati Amasajip, v21 Amasaji Elkanap, Elkana Joelip, Joeli Azarjap, Azarja Sefanjap, v22 Sefanja Tahatip, Tahati Assirip, Assiri Ebjasafip, Ebjasafi Korap, v23 Kora Jis'harip, Jis'hari Kehatip, Kehati Levip, Levi Israelip erneraa. v24 Qatanngutigaa Asafi talerpiata tungaaniittartoq: Asafi Berekjap erneraa, Berekja Shim'ap, v25 Shim'a Mikaelip, Mikaeli Ba'asejap, Ba'aseja Malkijap, v26 Malkija Etnip, Etni Zerap, Zera Adajap, v27 Adaja Etanip, Etani Zimmap, Zimma Shim'ip, v28 Shim'i Jahatip, Jahati Gershomip, Gershomi Levip erneraa. v29 Qatanngutaat saamiata tungaaniittartut, Merarikkut ukuupput: Etani, taanna Kiship erneraa, Kishi Abdip, Abdi Mallukip, v30 Malluki Hashabjap, Hashabja Amasjap, Amasja Hilkijap, v31 Hilkija Amsip, Amsi Banip, Bani Shemerip, v32 Shemeri Maklip, Makli Muship, Mushi Merarip, Merari Levip erneraa. v33 Taakkua qatanngutaasa, Levikkut, illumi, Naalakkap najugarisaani, suliassat tamaasa suliassarisarpaat, v34 Aronili ernerilu ikikkagassanik pilliivimmi pilliivimmilu tipigissaatilliiffimmi tipigissaatilliisarlutik; Illernarnerpaami suliassat suliarisarpaat Israelilu saammaannartillugu Mosesip Guutip kiffaata peqqussutai malilluinnarlugit. v35 Aronip erneri ukuupput: ernera Elazari, taassuma ernera Pinehasi, taassuma ernera Abishua, v36 taassuma ernera Bukki, taassuma ernera Uzzi, taassuma ernera Zerakja, v37 taassuma ernera Merajoti, taassuma ernera Amarja, taassuma ernera Akitubi, v38 taassuma ernera Sadoki taassumalu ernera Akima'asi. v39 Pissarsiarisaminni tammaarfigalugit najugaqarfigisaat makkuupput: Aronip erneri Kehatikkuusut – immeraannikkut aalajangiinermi siulliugamik – v40 Judami pissarsiaraat Hebroni ivigaqarfiillu eqqaaniittut, v41 kisianni illoqarfiup narsaatai illoqarfeeqqallu Kalebip Jefunnep ernerata pivai. v42 Aronip ernerisa pissarsiaraat illoqarfik qimarnguffiusoq Hebroni, Libna ivigaqarfittaalu, Jattiri, Eshtemoa ivigaqarfittaallu, v43 Hileni ivigaqarfittaalu, Debiri ivigaqarfittaalu, v44 Ashani ivigaqarfittaalu kiisalu Bet-Shemeshi ivigaqarfittaalu. v45 Benjaminip naggueqatigiissortaanit: Geba ivigaqarfittaalu, Alemeti ivigaqarfittaalu kiisalu Anatoti ivigaqarfittaalu, katillugit illoqarfiit 13-it eqqarleriinnut agguarneqartut. v46 Kehatikkut sinnerisa eqqarleriissortakkuutaarlutik immeraannikkut pissarsiaraat illoqarfiit qulit Efraimip Danillu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaasa naggueqatigiissortaannit. v47 Gershomikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik pissarsiaraat illoqarfiit 13-it Issakarip, Asherip, Naftalip Manassellu naggueqatigiissortaannit Bashanimiittunit. v48 Merarikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik immeraannikkut pissarsiaraat illoqarfiit aqqaneq-marluk Rubenip Gadillu Zebulonillu naggueqatigiissortaannit. v49 Israelikkut taamaalillutik illoqarfiit taakku ivigaqarfittaallu Levikkunnut tunniuppaat. v50 Judakkut Simmiuukkullu Benjaminikkullu naggueqatigiissortaannit illoqarfiit maani taaneqartut immeraannikkut tunniunneqarput. v51 Eqqarleriit Kehatikkut Efraimip naggueqatigiissortaanit immeraannikkut illoqarfinnik pissarsipput. v52 Pissarsiaraat illoqarfik qimarnguffiusoq Sikemi, Efraimip qaqqalittaaniittoq, ivigaqarfittaalu, Gezeri narsaatillu ivigallit taassuma eqqaaniittut, v53 Jokmeami ivigaqarfittaalu, Bet-Horoni ivigaqarfittaalu, v54 Ajjaloni ivigaqarfittaalu kiisalu Gat-Rimmoni ivigaqarfittaalu. v55 Manassep naggueqatigiissortaasa affaannit: Aneri ivigaqarfittaalu kiisalu Bil'ami ivigaqarfittaalu Kehatikkut sinnerinut. v56 Gershomikkut eqqarleriissortakkuutaarlutik pissarsiaraat Manassep naggueqatigiissortaasa affaannit: Golani Bashanimiittoq ivigaqarfittaalu kiisalu Ashtaroti ivigaqarfittaalu. v57 Issakarip naggueqatigiissortaanit: Kedeshi ivigaqarfittaalu, Daberati ivigaqarfittaalu, v58 Ramoti ivigaqarfittaalu kiisalu Anemi ivigaqarfittaalu. v59 Asherip naggueqatigiissortaanit: Mashali ivigaqarfittaalu, Abdoni ivigaqarfittaalu, v60 Hukoki ivigaqarfittaalu kiisalu Rehobi ivigaqarfittaalu. v61 Naftalip naggueqatigiissortaanit: Kedeshi Galilæamiittoq ivigaqarfittaalu, Hammoni ivigaqarfittaalu kiisalu Kirjatajimi ivigaqarfittaalu. v62 Merarikkut sinnerisa pissarsiaraat Zebulonip naggueqatigiissortaanit: Rimmoni ivigaqarfittaalu kiisalu Tabori ivigaqarfittaalu. v63 Jordanip kangiani, Jerikop akiani, pissarsiaraat Rubenip naggueqatigiissortaanit: Beseri inoqajuitsumiittoq ivigaqarfittaalu, Jasa ivigaqarfittaalu, v64 Kedemoti ivigaqarfittaalu kiisalu Mefa'ati ivigaqarfittaalu. v65 Gadip naggueqatigiissortaanit: Ramoti Gileadimiittoq ivigaqarfittaalu, Mahanajimi ivigaqarfittaalu, v66 Heshboni ivigaqarfittaalu kiisalu Jazeri ivigaqarfittaalu. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 7 Issakarip kinguaavi v1 Issakarip erneri ukuupput: Tola, Puvva, Jashubi Shimronilu, katillugit sisamat. v2 Tolap erneri ukuupput: Uzzi, Refaja, Jerieli, Jakmaji, Jibsami Samuelilu, Tolap eqqarleriissortaani qullersaasut eqqarliisa allassimaffii malillugit, sorsuttartuusullu misilittagartuut. Daavip nalaani taakku 22.600-nik amerlassuseqarput. v3 Uzzip erneri ukuupput: Jizrakja. Jizrakjap erneri ukuupput: Mikaeli, Obadja, Joeli Jissijalu katillugit qullersaasut tallimat. v4 Eqqarliisa allassimaffii malillugit tamarmik immikkut siuaasaqaqatigiissortaat sorsuttartorpassuarnik ilaqarput, katillugit 36.000-it, amerlaqisunik arnartaqaramik qitornaqarlutillu. v5 Qatanngutaat Issakarip eqqarliinit tamanit pisut sorsuttartuupput misilittagartuut; nalunaarsorneqartut katillutik 87.000-iupput. Benjaminip kinguaavi v6 Benjaminip erneri ukuupput: Bela, Bekeri Jedi'aelilu, katillugit pingasut. v7 Belap erneri ukuupput: Esboni, Uzzi, Uzzieli, Jerimoti Irilu, katillugit siuaasaqaqatigiinni qullersaasut tallimat sorsuttartuullutillu misilittagartuut. 22.034-t nalunaarsorneqarput. v8 Bekerip erneri ukuupput: Zemira, Joashi, Eliezeri, Eljo'enaji, Omri, Jeremoti, Abija, Anatoti Alemetilu. Taakku tamaasa Bekerip ernerai. v9 Eqqarliisa allassimaffiini nalunaarsorneqarput 20.200-t, siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaasut sorsuttartuullutillu misilittagartuut. v10 Jedi'aelip erneri ukuupput: Bilhani. Bilhanip erneri ukuupput: Je'ushi, Benjamini, Ehudi, Kena'ana, Zetani, Tarshishi Akishaharilu. v11 Taakku tamaasa Jedi'aelip ernerai, siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaasut sorsuttartuullutik misilittagartuut angutaallutillu sakkulisarsinnaasut katillugit 17.200-t. v12 Irip ernerai Shuppimi Huppimilu, Aherillu erneraa Hushimi. Naftalip kinguaavi v13 Naftalip erneri ukuupput: Jakse'eli, Guni, Jeseri Shallumilu. Taakku Bilhap ernerai. Manassep kinguaavi v14 Manassep erneri ukuupput: Asrieli, panerfaata Aramæeriusup erniarisaa; aamma erniaraa Makiri Gileadip ataataa. v15 Makirip nuliartaartippai Huppimi Shuppimilu. Qatanngutaa arnaq Ma'akamik ateqarpoq, ernerata aappaa angajulliup tullia ateqarpoq Selofkadi. Selofkadi paniinnaqarpoq. v16 Ma'aka Makirip nulia ernertaarpoq Pereshimik atsikkaminik. Nukaa Shereshimik ateqarpoq, taassumalu ernerai Ulami Rekemilu. v17 Ulamip erneri ukuupput: Bedani. Tassa Gileadip erneri; Gileadi Makirip erneraa Manassep ernutaa. v18 Qatanngutaa arnaq tassa Hammoleketi; taassuma ernertaarai Ishhodi, Abiezeri Maklalu. v19 Shemidap erneri ukuupput: Akjani, Sikemi, Likhi Aniamilu. Efraimip kinguaavi v20 Efraimip erneri ukuupput: Shutela, taassuma ernera Beredi, taassuma ernera Tahati, taassuma ernera El'ada, taassuma ernera Tahati, v21 Tahatip ernera Zabadi, taassuma ernera Shutela kiisalu Ezeri El'adilu angutinit Gatimiunit, tamaani nunaqavissunit, toqunneqartut tammaannarsimammata nersutaataannik ujajaaffiginiarlugit. v22 Ataataata Efraimip sivisuumik aliasuutigai, qatanngutaalu ornigupput tuppallersariartorlugu. v23 Taava nuliani innaappaa, nulialu naartulerpoq ernertaarlunilu. Taanna Efraimip atserpaa Beriamik, tassa illumi aliasunneqartillugu inuusuummat. v24 Paneqarpoq She'eramik atilimmik. Taassuma Bet-Horoni Alleq Qullerlu Uzzen-She'eralu sanatippai. v25 Beriap erneraa Refa, Refap Reshefi, Reshefip Tela, Telap Tahani, v26 Tahanip Ladani, Ladanip Ammihudi, Ammihudip Elishama, v27 Elishamap Nuni, Nunillu erneraa Josva. v28 Pigisaat najugarisaallu tassaapput Beteli illoqarfinnguartaalu taassumalu kangianiittoq Na'arani, kitaaniittoq Gezeri illoqarfinnguartaalu aamma Sikemi illoqarfinnguartaalu Ajja illoqarfinnguartaalu tikivillugit. v29 Manassekkut pigisaraat Bet-Shani illoqarfinnguartaalu, Ta'anaki illoqarfinnguartaalu, Megiddo illoqarfinnguartaalu aamma Dori illoqarfinnguartaalu. Illoqarfiit taakku tamarmik najugarineqarput Josefip Israelip ernerata kinguaavinit. Asherip kinguaavi v30 Asherip erneri ukuupput: Jimna, Jishva, Jishvi Berialu Seralu najagaat. v31 Beriap erneri ukuupput: Heberi Malkielilu; taanna Birzavitip ataatagaa. v32 Heberip ernerai Jafleti, Shomeri Hotamilu, panigaalu Shua. v33 Jafletip erneri ukuupput: Pasaki, Bimhali Ashvatilu. Tassa Jafletip erneri. v34 Shemerip erneri ukuupput: Aki, Roga, Jehubba Aramilu. v35 Qatanngutaata Helemip erneri ukuupput: Sofa, Jimna, Sheleshi Amalilu. v36 Sofap erneri ukuupput: Sua, Harneferi, Shuali, Beri, Jimra, v37 Beseri, Hodi, Shamma, Shilsha, Jitrani Be'eralu. v38 Jeterip erneri ukuupput: Jefunne, Pispa Aralu. v39 Ullap erneri ukuupput: Ara, Hannieli Risjalu. v40 Taakku tamaasa Asherip ernerai; taakku siuaasaqaqatigiinni qullersaapput, qinikkat, sorsuttartuullutik misilittagartuut, naalagaasut qullersaat. Sorsuttartutut nalunaarsorneqarsimasut angutit 26.000-iupput. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 8 Benjaminip kinguaavi v1 Benjaminip erneraa Bela, angajulliliani, tulleraalu Ashbeli, pingajoraat Akra, v2 sisamaraat Noha tallimaraallu Rafa. v3 Belap ernerai Addari, Gera, Abihudi, v4 Abishua, Na'amani, Akoa, v5 Gera, Shefufani Huramilu. v6 Ehudip erneri siuaasaqaqatigiinnut Gebami najugaqartunut qullersaapput. Taakku tassanngaanniit Manahatimut aallarunneqarput. v7 Na'amani Akijalu Geralu aallarussisuupput. Ehudip ernerai Uzza Akihudilu. v8 Shaharajimi Moabikkut nunaanni nuliani Hushimi Ba'aralu aallartereerlugit ernertaarpoq: v9 Nuliaminik Hodeshimik ernertaarai Jobabi, Sibja, Mesha, Malkami, v10 Je'usi, Sakeja Mirmalu. Tassa erneri siuaasaqaqatigiinni qullersaasut. v11 Hushimimit ernerai Abitubi Elpa'alilu. v12 Elpa'alip erneri ukuupput: Eberi, Mishami Shemedilu. Shemedip sanaarai illoqarfiit Ono, Lodi illoqarfinnguartaallu. v13 Beria Shemalu siuaasaqaqatigiinnut Ajjalonimi najugaqartunut qullersaapput. Taakkua Gatip inui qimaatippaat. v14 Akjo, Shashaki Jeremoti, v15 Zebadja, Aradi, Ederi, v16 Mikaeli, Jishpa Johalu Beriap ernerai. v17 Zebadja, Meshullami, Hizki, Heberi, v18 Jishmeraji, Jizlia Jobabilu Elpa'alip ernerai. v19 Jakimi, Zikri, Zabdi, v20 Elienaji, Silletaji, Elieli, v21 Adaja, Beraja Shimratilu Shim'ip ernerai. v22 Jishpani, Eberi, Elieli, v23 Abdoni, Zikri, Hanani, v24 Hananja, Elami, Antotija, v25 Jifdeja Penuelilu Shashakip ernerai. v26 Shamsheraji, Shekarja, Atalja, v27 Ja'areshja, Elija Zikrilu Jerohamip ernerai. v28 Taakku siuaasaqaqatigiinni qullersaapput, eqqarliisa allassimaffii malillugit qullersaallutik. Jerusalemimi najugaqarput. v29 Gibeonimi najugaqarpoq Gibeonip ataataa; nulia Ma'akamik ateqarpoq. v30 Angajulliliaraa Abdoni, tulliuppullu Suri, Kishi, Ba'ali, Nadabi, v31 Gedori, Akjo Zekerilu. v32 Miklotip erneraa Shim'a. Aamma taakku qatanngutitik ilagalugit Jerusalemimi najugaqarput, qatanngutimik akianni. v33 Nerip erneraa Kishi, Kishillu Sauli. Saulip ernerai Jonatani, Malkishua, Abinadabi Eshba'alilu. v34 Jonatanip erneraa Meribba'ali. Meribba'alip erneraa Mika. v35 Mikap erneri ukuupput: Pitoni, Meleki, Tarea Akazilu. v36 Akazip erneraa Joadda; Joaddap ernerai Alemeti, Azmaveti Zimrilu. Zimrip erneraa Mosa, v37 Mosap erneraa Bin'a, Bin'ap Rafa, Rafap El'asa El'asallu Aseli. v38 Aseli arfinilinnik erneqarpoq; ima ateqarput: Azrikami, Bokeru, Ismaeli, Shearja, Obadja Hananilu. Taakku tamarmik Aselip ernerai. v39 Qatanngutaata Eshekip erneri ukuupput: Ulami angajulliliaa, tullia Je'ushi pingajuallu Elifeleti. v40 Ulamip erneri sorsuttartuupput misilittagartuut pisissaartartuullutillu. Ernerpassuaqarput erngutarpassuaqarlutillu, katillugit 150-inik. Taaneqartut tamaasa Benjaminip ernerai. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 9 Jerusalemip inui v1 Israelikkut tamarmik nalunaarsorneqarput; Israelip Kunngiisa Mappersagaanni allattorneqarsimapput. Judakkulli unneqqaserluttuunertik pissutigalugu Babylonimut aallarunneqarput. v2 Nunap pissarsiamik illoqarfiini siulliullutik najugassittuupput: Israeli, palasit, Levikkut naalaffimmilu kiffat. v3 Jerusalemimi najugassittut Judakkuusut, Benjaminikkuusut, Efraimikkuusut Manassekkuusullu ukuupput: v4 Utaji Ammihudip ernera, Ammihudi Omrip, Omri Imrip Imrilu Banip. Bani Judap ernerata Peresip ernerisa ilagaat. v5 Shelakkunnit: Asaja angajulliliaasoq taassumalu erneri. v6 Serakkunnit: Je'ueli taakkualu qatanngutaat, katillugit 690-it. v7 Benjaminikkunnit: Sallu Meshullamip ernera, Hodavjap ernutaa, Hassenuap ernutaqqiutaa, v8 Jibneja Jerohamip ernera, Ela Uzzip ernera, Mikrip ernutaa, Meshullami Shefatjap ernera, Re'uelip ernutaa, Jibnijap ernutaqqiutaa v9 qatanngutaallu eqqarliisa allassimaffii malillugit katillugit 956-it. Angutit taakku tamarmik siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaapput. v10 Palasinit: Jedaja, Jojaribi, Jakini, v11 Azarja, Hilkijap ernera, Hilkija Meshullamip, Meshullami Sadokip, Sadoki Merajotip, Merajoti Akitubip, Guutip illuanut qullersaasup, ernera, v12 Adaja, Jerohamip erneraa, Jerohami Pashkurip, Pashkuri Malkijap ernera, Masaji Adielip ernera, Adieli Jakzerap, Jakzera Meshullamip, Meshullami Meshillemitip, Meshillemiti Immerip ernera, v13 qatanngutaallu siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaasut, katillugit 1.760-it, angutit Guutip illuani kiffartuussinerminni pikkorissut. v14 Levikkunnit: Shemaja Hashubip ernera, Azrikamip ernutaa, Hashabjap ernutaqqiutaa, Merarikkut ilaat, v15 Bakbakkari, Hereshi, Galali, Mattanja Mikap ernera, Zikrip ernutaa, Asafip erngutaqqiutaa, v16 Obadja Shemajap ernera, Galalip ernutaa, Jedutunip ernutaqqiutaa, Berekjalu Asap ernera, Elkanap ernutaa Netofamiut illoqarfeeraanni najugaqartoq. v17 Isaaffinnik paarsisut ukuupput: Shallumi, Akkubi, Talmoni Akimanilu; qatanngutaat Shallumi qullersaavoq. v18 Taassuma ulloq manna tikillugu Kunngip Isaaffia naalaffiup kangimut sammineraniittoq paarsaraa. Tassa isaaffinni paarsisut Levikkut tammaarsimaffianniittut. v19 Shallumi Korep ernera, Ebjasafip ernutaa, Korap ernutaqqiutaa, qatanngutaalu siuaasaqaqatigiinnit pisut, Korakkut, toqqup isaariaanik paarsisuupput, siuaasamik Naalakkap tammaarfiata isaariaanik paarsisarsimanerattut. v20 Pinehasi Eleazarip ernera – qanortoq Naalakkap najorliuk – siornatigut qullersarisimavaat. v21 Zekarja Meshelemjap ernera Toqqup Naapeqatigiittarfiup isaariaani paarsisuuvoq. v22 Paarsisutut toqqarneqarsimasut katillugit 212-iupput. Illoqarfeeqqaminni nalunaarsorneqarput. Daavimit takorluuisartumillu Samuelimit atorfinitsinneqarsimapput. v23 Ernitillu Naalakkap naalaffiata isaaffiini, tassa tupermi illernartumi, paarsisuusarput. v24 Isaaffinnik paarsisut inississimapput nunarsuup sammivii sisamat sammillugit, kangiatungaani, kitaatungaani, avannaatungaani kujataatungaanilu. v25 Qatanngutaat illoqarfeeqqaniittut ilaanni suliartortarput ikioriartortarlugit ullullu arfineq-marlukkuutaarlugit sulisarlutik; v26 paarsisummi qullersaat sisamat taarseraannatik sulisarput. Taakkuttaaq Levikkuupput. Pequusiviit erlinnartuusiviillu Guutip illuaniittut nakkutiginissaat suliarisartagaannut ilaavoq. v27 Angutit taakku Guutip illua kaajallallugu inissisimallutik unnuisarput pigaartuusussaagamik ullaallu tamaasa isaaffiit ammartartussaallugit. v28 Levikkuusut allat atortut kiffartuussinermi atortartut akisussaaffigaat. Eqqukkaangamikkit annikkaangamikkillu kisittartussaavaat. v29 Allat atortut naalaffimmiittut nakkutigisussaavaat: immersakkat illernartut, qajuusat aseqqorissut, viinni, uulia, tipigissaatit tipigissaatiliassallu. v30 Tipigissaatiliassanit tarngusiornissaq palasit ernerisa ilaasa suliassaraat. v31 Levikkuusup Mattitjap Korakkuusup Shallumip angajulliliaata iffiorneq pisortaaffigaa. v32 Qatanngutaasa ilaasa, Kehatikkuusut, timiusat saqqumisitassat sabbatit tamaasa saqqummerneqartartut nakkutigisaraat. v33 Taavalu tussiartartut, Levikkut siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut, naalaffiup ineeraani ineqarput. Allanik suliassaqartitaanngillat ulluunerani unnuaaneranilu pisassaqartitaagamik. v34 Tassa Levikkut siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut, eqqarleriit allattorneqarfiat malillugu Jerusalemimi najugaqarput. Saulip siuaasai kinguaavilu v35 Gibeonimi najugaqarpoq Je'ueli Gibeonip ataataa; Ma'akamik atilimmik nuliaqarpoq. v36 Angajulliliaraa Abdoni, ernerilu allat tassaapput Suri, Kishi, Ba'ali, Neri, Nadabi, v37 Gedori, Akjo, Zekarja Miklotilu. v38 Miklotip erneraa Shim'ami. Aamma taakku qatanngutitik ilagalugit Jerusalemimi najugaqarput qatanngutimik akianni. v39 Nerip erneraa Kishi, Kiship erneraa Sauli, Saulip ernerai Jonatani, Malkishua, Abinadabi Eshba'alilu. v40 Jonatanip erneraa Meriba'ali. Meriba'alip erneraa Mika. v41 Mikap erneri ukuupput: Pitoni, Meleki, Takrea. v42 Akazip erneraa Jara, Jarap ernerai Alemeti, Azmaveti Zimrilu, Zimrip erneraa Mosa, v43 Mosap erneraa Bin'a, Bin'ap Refaja, Refajap El'asa El'asap Aseli. v44 Aseli arfinilinnik erneqarpoq, aqqilu tassa: Azrikami, Bokeru, Ismaeli, Shearja, Obadja Hananilu. Tassa Aselip erneri. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 10 Sauli ajorsartitaasoq toqusorlu v1 Filisterit Israeli saassuppaat. Israelikkut filisterinit qimaatinneqarput, ilarpassuilu Gilboap qaqqaani toqorarneqarput. v2 Filisterit Sauli ernerilu malersorpaat Saulillu erneri Jonatani Abinadabilu Malkishualu toqullugit. v3 Sauli sualuttumik saassunneqarpoq, pisissaartullu takummanni ersitsattorujussuuvoq. v4 Saulip sakkuminik tigumiussisini oqarfigaa: »Panat amullugu kapinnga, kipineqanngitsunit ikkunannga naalliutsitaaqqunanga!« Sakkuminik tigumiussisini tataatsalluni piumanngimmat Saulip panani tigoriarlugu naalluffigalugu imminut kapputitippaa. v5 Sakkuinillu tigumiussisup takugamiuk Sauli toqusoq namminertaaq panaminut naallulluni toqoqatigaa. v6 Taama Sauli ernerilu pingasut eqqarliilu tamarmik toqupput. v7 Israelikkut tamarmik narsami najugaqartut paasigamikku Israelikkut qimaasimasut aammalu Sauli ernerilu toqusut illoqarfimminnit qimarrapput, filisterillu tikiullutik illoqarfiit najugarilerpaat. v8 Aqaguani filisterit toqutaasunik ujajaaffiginnikkiartorlutik tikiukkamik Sauli ernerilu pingasut Gilboap qaqqaani toqungasut nassaaraat. v9 Sauli ujajaaffigaat niaqua sakkuilu tigullugit. Taava filisterit nunaanni tamaginnut aallartitsipput ajugaanertik nalunaarutigiartortillugu guutiliaminnut nunallu inuinut. v10 Saulip sakkui guutimik naalaffiani inissippaat niaqualu Dagonip naalaffianut kikiagullugu. v11 Jabeshilli Gileadimiittup inui tamarmik nalunaarfigineqaramik filisterit Saulimut qanoq iliorsimanerannik v12 angutitaat sakkulisarsinnaasut tamarmik aallarput. Saulip ernerisalu timaat toqungasut tiguaat Jabeshimukaallugillu. Taava orpiup egip Jabeshimiittup ataani ilivaat; ullunilu arfineq-marlunni iisinnginniarput. v13 Sauli taamaalilluni toquvoq Naalagaq ilumoorfigisimannginnamiuk peqqussutaalu malissimanagit, allaallu timaajagarsiortut siunersiorsimallugit v14 Naalagaq pinnagu. Taamaattumik Naalakkap toqutippaa kunngiussuserlu Daavimut Isajip erneranut tunniullugu. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 11 Daavi Israelimi kunnginngortoq v1 Israelikkut tamarmik Hebronimi Daavi katersuuffigaat oqarlutillu: »Uineqatigiippugut aaqatigiillutalu. v2 Qangali, aamma Sauli kunngiugallarmat illit Israeli sorsukkiartoraangat angerlaraangallu siulersortarpat. Naalagarlu Guutit ilinnut oqarsimavoq: Illit innuttakka Israelikkut paarissavatit, uangalu innuttannut Israelimut naalagaaninngussaatit.« v3 Taava Israelikkut utoqqaanertai tamarmik kunngimukarput Hebronimut. Tassani Daavip Naalakkap kiinaata saani angerfigeqatigai, taakkualu Daavi tanippaat Israelimut kunnginngortillugu, soorlu Naalagaq Samueli aqqutigalugu taama oqalussimasoq. Jerusalemi tiguarneqartoq v4 Daavi Israelikkullu tamarmik Jerusalemimukarput taamani Jebusimik taasagaannut; Jebusikkut, nunap inui, tassani najugaqarput. v5 Jebusikkut Daavimut oqarput: »Maanga isissanngilatit!« Daavilli pallittaalisaq qaqqamiittoq Zioni, tassa Daavip Illoqarfia, tiguarpaa. v6 Daavi oqarpoq: »Jebusikkut ilaannik toqutseqqaartoq qullersaassaaq siulersuisuullunilu.« Taava Joabi Serujap ernera siullerpaalluni illoqarfik qaqqivigalugu iserpoq taamalu Daavip sakkutuuinut qullersanngorluni. v7 Daavip pallittaalisaq qaqqamiittoq najugarilerpaa. Taamaattumik Daavip Illoqarfianik taasarpaat. v8 Illoqarfik Millomiit kaajallallugu pallittaalisaliorfigaa; illoqarfiup ilaa alla Joabip sanaqqippaa. v9 Daavi pissaaneruleriartuinnarpoq Naalakkap Katersaarsuit Guutiata najormani. Daavip sorsuttartui pissarsuit v10 Makkuupput Daavip sorsuttartuisa pissarsuit nuimanersat. Taakkua Israelikkut tamaasa peqatigalugit Daavip kunngiussusia ikiorserpaat Naalakkap Israelikkut pillugit oqaaserisimasai naapertorlugit kunngiulersillugu. v11 Daavip sorsuttartui pissarsuit ukuupput: Jashobeami Hakmonip ernera pingasunut siulersortaasoq. Taannaavoq qalugiusaminik qulangiusseqattaartoq angutinut 300-nut ataatsikkut toqutanut. v12 Pissarsuit taakkua pingasut ilaat tulliusoq tassa Eleazari Akoamioq Dodajip ernera. v13 Taassuma Daavi Pas-Dammimimi ilagaa taamani filisterit sorsussallutik katersuummata. Tassaniippoq narsaat suaasiassat eqimallutik naaffigisimasaat, Israelikkullu filisterinit qimaammata v14 taanna narsaatip qeqqanut qeqqippoq tiguarneqatsaalillugu filisterinillu toqoraalluni, Naalagarlu angisuumik ajugaatitsivoq. v15 Ilaanni naalakkat 30-usut ilaat pingasut qaqqakkut aterlutik Adullamip qaarusuanut Daavimut tikiupput filisterit sakkutuui Refaimip Qooruani tammaarsimatillugit. v16 Daavi taamanikkut pallittaalisami qaqqamiittumi najugaqarpoq, filisterilli naalagaatitaat Betlehemimiippoq. v17 Daavi imerusuleqigami oqarpoq: »Kiatoq imermik imiisiviliamit Betlehemimi isaaffiup killinganiittumit aalliullinga.« v18 Pissarsuit taakku pingasut filisterit tammaarfiatigoorlutik imiisiviliamit Betlehemimi isaaffiup killinganiittumit qalusillutik imeq Daavimut aappaat. Daavilli imerumanngilaa, Naalakkamut pilliutigalugu kuerarpaa v19 oqarluni: »Naalakkap taamaaliortinngilluinnarilinga! Angutit inuunertik navianartorsiortillugu aallersut aavat imerumassanerpara?« Taamaattumik imerumanngilaa. Pissarsuit pingasut taakku tassa taamaaliorput. v20 Abishaji Joabip qatanngutaa 30-usut naalagaraat. Taassuma qalugiusani angutinut toqutanut 300-nut qulangiuteqattaarpaa, taakkualu 30-t akornanni tusaamasanngorpoq; v21 ilaminillu 30-usunit ataqqineqangaarpoq taakkununngalu siulersuisuulluni, ikkuli pingasut nallersimanngilai. v22 Benaja Jojadap ernera Kabse'elimioq qunusuitsuuvoq sapiitsuliungaartarsimallunilu. Taassuma Moabikkuusup Arielip erneri marluk toquppai. Ilaannilu apisimasoq imiisiviliamut aqqarluni løveq tassaniittoq toquppaa. v23 Aamma anguterujussuaq Egyptenimioq aleninik tallimanik angissuseqartoq toquppaa. Egyptenimioq qalugiusaqarpoq ikaartiteriviup ikaarutaatut silitsigisumik. Benajalli unataataannaqarluni saassullugu qalugiusaanik arsaariarlugu taassuminnga toquppaa. v24 Tamakku tamaasa Benajap Jojadap ernerata sapiitsuliarai, pissarsuillu 30-usut akornanni tusaamasanngorpoq. v25 Naalli taakku 30-t akornanni ataqqisaangaaraluarluni taakku pingasut nallersimanngilai. Daavip sakkutuunut paarsisiminut naalaganngortippaa. v26 Sorsuttartut misilittagartuut ukuupput: Asaeli Joabip qatanngutaa; Elkanani Dodop ernera Betlehemimioq; v27 Shammoti Harodimioq; Helesi Peletimioq; v28 Ira Ikkeship Tekoamiup ernera; Abiezeri Anatotimioq; v29 Sibbekaji Hushamioq; Ilaji Akoamioq; v30 Maharaji Netofamioq; Heledi Ba'anap ernera Netofamioq; v31 Ittaji Ribajip ernera Gibeamit Benjaminimiittumit; Benaja Pir'atonimioq; v32 Huraji Nahale-Ga'ashimioq; Abieli Arbamioq; v33 Azmaveti Bahurimimioq; Eljakba Sha'albonimioq; v34 Jasheni Gizonimioq, Jonatani Shagep ernera Hararimioq; v35 Akiami Sakarip ernera Hararimioq; Elifali Urip ernera; v36 Heferi Mekeramioq; Akija Gilomioq; v37 Hesro Karmelimioq; Na'araji Ezbajip ernera; v38 Joeli Natanip qatanngutaa; Mibkari Hagrikkuusup ernera; v39 Seleki Ammonimeersoq; Nakraji Be'erotimioq; Joabip Serujap ernerata sakkuminik tigumiussisaa; v40 Ira Jattirimioq; Garebi Jattirimioq; v41 Uria Hetikkuusoq; Zabadi Aklajip ernera; v42 Rubenikkuusup Shizap, Rubenikkut siulersortaasa ilaata angutinut 30-nut qullersaasup, ernera Adina; v43 Hanani Ma'akap ernera; Joshafati Metenimioq; v44 Uzzija Ashtarotimioq; Shama Je'uelilu Hotamip Aro'erimiup erneri; v45 Jedi'aeli Shimrip ernera; qatanngutaa Joha Tisimioq; v46 Elieli Mahanajimimioq; Jeribaji Joshavjalu Elna'amip erneri; Jitma Moabimeersoq; v47 Elieli, Obedi Ja'asielilu Sobamiut. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 12 Daavimut ililiuttut v1 Ukuupput Daavimut orniguttut kunngimut Saulimut Kiship erneranut isertorniarluni Siklagimiitillugu. Taakku sorsunnermi Daavimik ikiuisuusunut pissarsuarnut ilaapput. v2 Pisissinik qarsunillu sakkoqarput, talerpimminnik saamimminnillu ujaqqat illusariussinnaavaat qarsullu piseriussinnaallugit; taakku Saulip qatanngutaanut Benjaminikkunnut ilaapput. v3 Qullersaraat Akiezeri, tullia Joashi Shema'ap Gibeamiup ernera, Jezieli Peletilu Azmavetip erneri, Beraka, Jehu Anatotimioq, v4 Jishmaja Gibeonimioq pissarsuaq taakkununnga 30-nut ilaasoq taakkununngalu siulersortaasoq, v5 Jirmeja, Jahazieli, Johanani Jozabadilu Gederamioq, v6 El'uzaji, Jerimoti, Bealja, Shemarja Shefatjalu Harifimioq, v7 Elkana, Jissija, Azar'eli, Jo'ezeri Jashobeamilu Korakkuusut, v8 Jo'ela Zebadjalu Jerohamip Gedorimiup erneri. v9 Aamma Daavi Judap inoqajuitsortaani pallittaalisami qaqqamiittumiitillugu ililiuttoqarpoq Gadikkut naggueqatigiissortaannit pisunik, sorsuttartunik misilittagartuunik, angutinik sorsunnermik sungiussisimasunik, eqqortinnaveeqqutinik takisuunik qalugiusanillu sakkulinnik. Løvitut isikkoqarput gazellitullu qaqqaniittutut oqilatigalutik. v10 Qullersaraat Ezeri, Obadja aapparaa, Eliabi pingajoraat, v11 Mishmanna sisamaraat, Jirmeja tallimaraat, v12 Attaji arfinileraat, Elieli arfineq-aapparaat, v13 Johanani arfineq-pingajoraat, Elzabadi qulingiluaraat, v14 Jirmeja quleraat Makbannajilu aqqanileraat. v15 Tassa sakkutuut naalagaanertaat Gadikkuusut. Allaat sanngiinnersaata akeqqat 100-t akiorsinnaavai nakuunersaatalu 1.000-it. v16 Taakkuupput qaammatit siullianni Jordanikkut ikaartut kuuk siniminik qarsussisimatillugu, qooqqumilu najugaqartunik tamanik qimaatitsisut kangimut kimmullu. v17 Aammattaaq Benjaminikkut Judakkullu naggueqatigiissortaannit pisunik Daavimut ililiuttoqarpoq pallittaalisami qaqqamiittumiitillugu. v18 Daavip ornissimavai oqarfigisimallugillu: »Aggersimagussi ikinngutaasutut uannut ikiuukkiartorlusi taava ilissattut isumaqatigiissuteqarfigiumavassi. Imaappalli killuutigalunga akeqqannut pisinniarlunga tikiuttusi naak ajortumik iliuuseqarsimanngikkaluartunga taava qanortoq siuaasatta Guutiat takkukkili pillarlusilu!« v19 Taava Amasaji sorsuttartunut tusaamasaasunut 30-nut siulersortaasoq anersaap tikippaa, oqarporlu: »Daavi, ilinnut iliuvugut! Malissavatsigit, Isajip ernera! Eqqissinerup, eqqissinerup najorlisit, ikiortigisallu eqqissinerup najorliuk, Guutivimmi ikiorsimavaatit.« Taava Daavip iluarai toqqisimaffeqarnatik angalaaginnartut nuimanersaannut ilanngutitillugit. v20 Aamma Manassekkut naggueqatigiissortaasa ilaat Daavimut ililiupput, taamanikkut filisterit ilagalugit Saulimut sorsukkiartoqqusaagaluarmat. Taamaakkaluartorli filisterit kunngiata Daavip filisterit ilagalugit sorsukkiartoqataanissaanik pilersaarutaa piviusunngunngilaq filisterit sakkutuuisa naalagaat isumalioqatigeereerlutik isumaqatigiimmata Daavi imminnit qimagutitiinnarniarlugu, oqaramik: »Naalagarisimasaminut Saulimut uterpat tamanna niaqqutsinnik akeqarsinnaavoq.« v21 Daavilu Siklagimut utermat angutit Manassekkut ilaat uku taassumunnga ililiupput: Adna, Jozabadi, Jedi'aeli, Mikaeli, Jozabadi, Elihu Silletajilu; taakku Manassekkunni eqqarleriinnut naalagaapput. v22 Daavi ujajaaniartunut sorsunnerani ikiulerpaat tamarmik sorsuttartuugamik misilittagartuut; sakkutuunut naalagaanertanngorput. v23 Ullut tamaasa Daavimik ikiuiumasunik takkuttoqartarpoq, naggataatigullu amerlasoorpassuarnik sakkutooqalerpoq. v24 Angutinut sakkulisarsinnaasunut qullersaasut Hebronimi Daavimut tikiuttut, Naalakkap peqqusineragut Saulip kunngiussusia Daavimut pisikkumallugu, ima amerlassuseqarput: v25 Judakkunnit: Angutit sakkulisarsinnaasut 6.800-t eqqortinnaveeqqutinik takisuunik qalugiusanillu sakkullit. v26 Simmiuukkunnit: Sorsuttartut misilittagartuut 7.100-t. v27 Levikkunnit: Angutit 4.600-t. v28 Taakkua ilagaat Jojada Aronikkut kinguaavisa naalagaanerat angutinik 3.700-nik ilaqartoq, v29 sorsuttartorlu inuusuttoq misilittagartooq Sadoki, siuaasaqaqatigiissortaani naalagaasut 22-t ilagalugit. v30 Benjaminikkunnit, Saulip qatanngutaanit: Angutit 3.000-it, amerlanersaalli suli eqqarleriinnut Saulikkunnut iliupput. v31 Efraimikkunnit: Sorsuttartut misilittagartuut 20.800-t, angutit tamarmik siuaasaqaqatigiissortaminni tusaamasaasut. v32 Manassep naggueqatigiissortaasa affaannit: Angutit 18.000-it, qinerneqarsimasut Hebronimukartussatut Daavi kunnginngortikkiartorlugu. v33 Issakarikkunnit: Qullersaasut 200-t qatanngutaallu tamaasa oqaasiinik malinnittut ilagalugit. Qullersaasut taakkua paasisimavaat Israelikkut qanoq iliuuseqartariaqarneri iliuuseqarnissamullu piffissaq suna pitsaanerpaasoq. v34 Zebulonikkunnit: Angutit sakkulisarsinnaasut 50.000-it sorsunnermi sakkut assigiinngitsut suulluunniit atornissaannik sungiussisimasut Daavilu ikiorumallugu aalajangerluinnarsimasut. v35 Naftalikkunnit: Naalagaasut 1.000-it sorsuttussallu 37.000-it eqqortinnaveeqqutinik takisuunik qalugiusanillu sakkullit. v36 Danikkunnit: Angutit 28.600-t sorsunnissamut sakkulersorsimasut. v37 Asherikkunnit: Angutit sakkulisarsinnaasut sorsunnissamullu piareersimasut 40.000-it. v38 Jordanip kangianiittunit Rubenikkunnit Gadikkunnillu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaannit: Angutit 120.000-it assigiinngitsunik tamanik sakkoqartut. v39 Sorsuttartut taakku tamarmik Hebronimut tikiupput akiuunnissamut piareersimallutik, Daavillu Israelikkunnut tamanut kunnginngortinnissaa aalajangiulluinnarsimallugu. Israelikkuttaaq allat tamarmik isumaqatigiissimapput Daavi kunnginngortinniarlugu. v40 Ulluni pingasuni Daavi najorpaat. Nerillutillu imerput qatanngutimik nerisassaminnik isumagimmatik. v41 Aamma inuit tamatuma eqqaani najugaqartut – allaammi Issakarikkunnit, Zebulonikkunnit Naftalikkunnillu pisut – siutituut, qatigattuut, siutitoorsuit ussigillu nammattoralugit nerisassat makku aggiuppaat: Qajuusat, figenit tiggussimasut, seqquluttut tiggussimasut, viinni, uulia nersussuillu savallu amerlaqisut; taamanikkummi Israelimi nuannaaleqaat. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 13 Angerutsip illerfia Daavimit Obed-Edomip illuanukaanneqartoq v1 Daavip sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut sakkutuunullu naalagaasut tamaasa siunersioreeramigit v2 Israelikkut katersorsimasut tamaasa oqarfigai: »Iluarigussiuk Naalakkallu akuersaarpagu taava qatanngutivut Israelip ilaani tamani ittut palasillu Levikkullu illoqarfimminni ivigaqarfittalinni najugaqartut oqariartortitsiviginiartigit maani uatsinni katersuuteqqullugit, v3 ataatsimoorlutalu Guutitta angerusiata illerfia Saulip nalaani soqutigisimanngisaraluarput maanngaanniassagatsigu.« v4 Katersorsimasut tamarmik oqarput taamaaliortariaqarlutik, inuimmi tamarmik siunnersuut iluarigamikku. v5 Daavip Israelikkut tamaasa Shihorimiit Egyptenimiittumiit Lebo-Hamatimut katersorpai Guutip angerusiata illerfia Kirjat-Jearimimiit aggiunniarlugu. v6 Daavi Israelikkullu tamarmik Ba'alamut, Kirjat-Jearimimut Judamiittumut, majuarput angerutsip illerfia Guutip Naalakkap kerubiusat qulaanni issiasup pia aqqanillu ateqartoq aallugu. v7 Angerutsip illerfia qamutinik nutaanik Abinadabip illuanit ingerlappaat. Uzzap Akjollu qamutit ingerlappaat v8 Daavi Israelikkullu tamarmik nuannaarnermit Guutip kiinaata saani tamaviaarlutik qititsillugit erinarsortunit sianaanik, kukkilattarissanik, qilaatinik, cymbelinik qarlortaatinillu ingiorteqarlutik. v9 Kidonip karrertaajaaffia tikillugulu ussigit uniartut orloqqajarmata Uzzap angerutsip illerfia najumminiarlugu assani isaallugu attorpaa. v10 Taava Naalakkap Uzza kamaatingaalerpaa, Guutillu toquppaa assani angerutsip illerfianut isaammagu najumminiarlugu, Guutillu kiinaata saani toquvoq. v11 Daavilli Naalakkap Uzzamik pillaanera kamaatigaa, pillaaffialu taanna Peres-Uzzamik taavaa; taamalu taaguuteqarpoq ulloq manna tikillugu. v12 Taamanikkut Daavip Guuti siooragingaaleramiuk oqarpoq: »Qanoq ililluni Guutip illerfia uanni inissinneqassava?« v13 Angerutsillu illerfia Daavip Illoqarfiani imminut nuukkumannginnamiuk Obed-Edomip Gatimiup illuani inissippaa. v14 Qaammatini pingasuni angerutsip illerfia Obed-Edomip illuaniippoq, Naalakkallu Obed-Edomi inoqutaalu tamaasa pilluartippai. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 14 v1 Huramip Tyrusip kunngiata Daavi aallartitsivigaa qisunnik cederinik nassartunik aamma qarmaasunik sanasunillu, illuliuutissammassuk. v2 Daavip paasivaa Naalakkap Israelimut kunngiunini aalajangersaraa aamma naalagaaffini assut ataqqisaalersimasoq Guutip innuttai Israelikkut pissutaallutik. Daavip Jerusalemimi ernertaarisai v3 Daavi Jerusalemimi arlalinnik nuliaqarpoq taakkulu amerlasuunik ernertaarfigai panissaarfigalugillu. v4 Jerusalemimi ernertaarisai ukuupput: Shammua, Shobabi, Natani, Salomo, v5 Jibkari, Elishua, Elpeleti, v6 Noga, Nefegi, Jafia, v7 Elishama, Be'eljada Elifeletilu. Daavip filisterit ajugaaffigigai v8 Filisterit tusaramikku Daavi Israelimut tamarmut kunnginngortitaalluni taninneqartoq tigusariumallugu tamarmik majuarput. Daavip tamanna tusaramiuk naapikkiartorpai. v9 Filisterit Refaimip Qooruani saassussipput. v10 Daavip Guuti aperaa: »Filisterit sorsuffigiartussavakka? Uanga assannut tunniukkumavigit?« Naalakkap akivaa: »Sorsukkiartorit, filisterit illit assannut tunniutissagakkit!« v11 Taava Ba'al-Perasimimut aallarput, tassanilu Daavip filisterit ajugaaffigigamigit oqarpoq: »Uanga assakkut Guutip akeqqakka siammakaatippai imertut akornutaasumik aseruisutut.« Tamanna pillugu najugaq taanna Ba'al-Perasimimik taasarpaat. v12 Filisterit guutiliatik tassani qimaannarpaat, Daavillu ikikkaqquai. v13 Filisterilli tikiuteqqipput qooqqumilu saassussillutik. v14 Daavillu siunersioqqimmani Guuti akivoq: »Toqqaannarlugit saassutissanngilatit, terlinganeerlugilli tunuanniit saassutissavatit orpikkat bakat akiannit. v15 Orpikkat taakkua qaavisigut ingerlarpaluk tusaalerukku saassussissaatit, tusaasat tassaassammat Guuti siunikkut ingerlasoq filisterit sakkutoorpassui ajugaaffigiartorlugit.« v16 Daavip Guutip peqqussutaa malillugu iliorpoq filisterillu Gebamit Gezeri tikivillugu malersorlugit. v17 Daavi nunani tamani tusaamasaalerpoq, Naalakkallu inuiannut tamanut qunugineqalersippaa. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 15 Daavip angerutsip illerfia Jerusalemimukaakkaa v1 Daavi Daavip Illoqarfiani qassiinik imminut illuliuuppoq. Aamma angerutsip illerfiata sumiiffissaanik piareersaavoq tupermillu inissaanik nappaalluni. v2 Taamanikkut Daavi oqarpoq: »Allat pinnatik Levikkut kisimik Guutip angerusiata illerfia akiassavaat taakkumi Naalakkap qinersimammagit angerutsip illerfianik ingerlatsisartussatut naassaanngitsumillu imminik kiffartuussisussatut.« v3 Taava Daavip Israelikkut tamaasa Jerusalemimi katersortippai Naalakkap angerusiata illerfia inissaanut piareersarsimasaminut ingerlatissammassuk, v4 katersortippaalu Aronip erneri Levikkullu. v5 Kehatikkunnit: Siulersortaat Urieli qatanngutaalu, katillugit 120-t. v6 Merarikkunnit: Siulersortaat Asaja qatanngutaalu, katillugit 220-t. v7 Gershomikkunnit: Siulersortaat Joeli qatanngutaalu, katillugit 130-t. v8 Elisafanip kinguaavinit: Siulersortaat Shemaja qatanngutaalu, katillugit 200-t. v9 Hebronip kinguaavinit: Siulersortaat Elieli qatanngutaalu, katillugit 80-it. v10 Uzzielip kinguaavinit: Siulersortaat Amminadabi qatanngutaalu, katillugit 112-it. v11 Daavip palasit Sadoki Ebjatarilu Levikkuusullu Urieli, Asaja, Joeli, Shemaja, Elieli Amminadabilu imminut qaaqqutippai v12 oqarfigalugillu: »Ilissi siuaasaqaqatigiinnut Levikkunnut qullersaasusi, maanna qatanngutisilu minguersassaasi Naalakkap Israelip Guutiata angerusiata illerfia inissaanut uanga tassunga inissiarisimasannut ingerlatissagassiuk. v13 Tassamiuna ilissi siullermik peqataannginnassi Naalakkap Guutitta pillaraatigut pissusereqqusaasut malillugit ujannginnatsinni.« v14 Taava palasit Levikkullu illernarsarput Naalakkap Israelip Guutiata angerusiata illerfia ingerlatissagamikku. v15 Akiarfiit iluaqutsiullugit Levikkut Guutip angerusiata illerfia kivippaat ersukkiullugulu, soorlu Mosesi taama peqqussuteqartoq Naalakkap oqaasii malillugit. v16 Daavip Levikkut siulersuisui naalakkerpai qatanngutitik tussiartartut sassarteqqullugit nipilersuusisartillugit kukkilattarissanik, sianaanik cymbelinillu. Taakku nipilersortussaapput nuannaarnertik erinarsornikkut misinnartinniarlugu. v17 Levikkut taamaaliortippaat Hemani Joelip ernera qatanngutaanillu Asafi Berekjap ernera, qatanngutiminnillu Merarikkunnit Etani Kushajap ernera, v18 taakkununngalu ilaapput Levikkut akimanernut tullersortut uku: Zekarja, Ja'azieli, Shemiramoti, Jehieli, Unni, Eliabi, Benaja, Ma'aseja, Mattitja, Elifelehu, Mikneja, isaaffinnillu paarsisut Obed-Edomi Je'ielilu. v19 Tussiartartut Hemani, Asafi Etanilu cymbelinik kanngussaasunik kasuttaasussaapput. v20 Zekarja, Azieli, Shemiramoti, Jehieli, Unni, Eliabi, Ma'aseja Benajalu kukkilattariarsortussaapput al-alamotinik. v21 Mattitja, Elifelehu, Mikneja, Obed-Edomi, Je'ieli Azazjalu sianaarsortussaapput al-ha-sheminitinik erinarsortullu ingiussallugit. v22 Kenanjap Levikkut erinarsortartut qullersarisaata erinarsortut siulersussavai, taanna tamatuminnga paasisimasaqarluartuugami. v23 Berekja Elkanalu angerutsip illerfiata siornani ingerlassapput paarsisuullutik. v24 Angerutsip illerfiata siornani aamma ingerlassapput palasit Shebanja, Joshafati, Netan'eli, Amasaji, Zekarja, Benaja Eliezerilu qarlortartuullutik; illerfiullu saniani malinnaassapput Obed-Edomi Jehijalu paarsisuullutik. v25 Naalakkap angerusiata illerfia Obed-Edomip illuaniit nuunneqarmat Daavi, Israelikkunni utoqqaanertat sakkutuunullu tuusintikkuutaanut naalagaasut ingerlaaqataapput, tamarmillu nuannaaqaat. v26 Guuti Levikkunnik Naalakkap angerusiata illerfianik ingerlatsisuusunik ikiuisoq unnersiutiginiarlugu pilliutigaat ussigit angutivissat arfineq-marluk savallu angutivissat arfineq-marluk. v27 Daavi byssusimik qallersaateqarpoq. Levikkuttaaq angerutsip illerfianik ingerlatsisut taamaattunik atisaqarput, taamatuttaarlu tussiartartut Kenanjalu erinarsorneranni siulersuisuusartoq. Daavi nammineq efodimik ilupaassiamik atisaqarpoq annoraassiamik. v28 Taamaalillutik Israelikkut tamarmik Naalakkap angerusiata illerfia inissaanut ingerlappaat nuannaarnermit nilliallutik nipilersorlutillu sulluartaatinik, qarlortaatinik, cymbelinik, kukkilattarissanik sianaanillu. v29 Naalakkap angerusiata illerfia Daavip Illoqarfianut eqqunneqarmat Mikali Saulip pania igalaakkut itsuarpoq, takugamiullu kunngi Daavi pisseqattaarlunilu qitittoq qamuuna narrutsaappaa. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 16 v1 Guutip angerusiata illerfia tupermut Daavip tassunga inissiaralugu nappartitaanut eqqunneqarpoq inissaminullu ilineqarluni, Guutillu kiinaata saani ikikkagassanik nereqatigiissutissanillu pilliipput. v2 Daavip pilliutit taakku pilliutigereeramigit Israelikkut Naalakkap aqqani pilluaqquai. v3 Taava Israelikkut tamaviisa – angutit arnallu – timiusanik, daddelinik tiggussimasumik ataatsimik seqquluttunillu tiggussimasumik ataatsimik tuniorarpai. Levikkut unnersiutiginnissutaat v4 Levikkut ilaat angerutsip illerfiata sioraani kiffartortussanngortippai Naalagaq Israelip Guutia erinarsorlutik qutsavigeqqullugu unnersiutigeqqullugulu. v5 Asafi qullersaavoq, tulleralugu Zekarja taavalu Ja'azieli, Shemiramoti, Jehieli, Mattitja, Eliabi, Benaja, Obed-Edomi Je'ielilu kukkilattariallit sianaallillu, Asafilli nipilersuutigai cymbelit, v6 palasillu Benaja Jahazielilu kipisuitsumik angerutsip illerfiata sioraani qarlortartuullutik. v7 Ulloq taanna, taamanikkut, Daavip siullermeerluni Asafimut naggueqataanullu Guuti unnersiutigitippaa tussiaammik uuminnga: v8 Naalagaq qutsavigisiuk, aqqa torlorfigisiuk! Naammassisai inuiannut nalunaarutigisigit! v9 Erinarsorfigisiuk, erinalimmik unnersiutigisiuk! Tupinnartuliai tamaasa erinarsuutigisigit! v10 Aqqa illernartoq qiimasuutigisiuk, Naalakkamik ujarlersut tipaatsussapput. v11 Naalagaq pissaaneralu ujarsigit, kiinaa tamatigut ujartarsiuk! v12 Eqqaaniarsigit tupinnartuliai, eqqaamasigit nalunaaqutiliai inassutillu tunniussai, v13 ilissi kiffaata Israelip kinguaavi, ilissi Jaakup erneri, qinigai! v14 Taannaavoq Naalagaq Guutigaarput, inassutai nunarsuarmi tamarmi atortuupput. v15 Angerutsi naassaanngitsumik eqqaamavaa, kinguaariissoqatigiinni tuusintini eqqaamavaa neriorsuutini, v16 angeruseq Aaperaamut angerutigisani, uppernarsaat Iisaamut uppernarsaatigisani. v17 Aalajangersarpaa Jaakumut inatsisissatut, Israelimut naassaanngitsumik angerusissatut. v18 Oqarpoq: Ilinnut tunniutissavara nuna Kana'ani; tassaassaaq kingornussassarsi. v19 Taamani kisissaagallarmata, ikittuinnaallutik nunamilu takornartaallutik v20 nuuttaqattaarlutillu inuianniit inuiannut allanut, naalagaaffimmiit naalagaaffimmut allamut, v21 kimit qunutinneqaqqunngilai, taakkulu pillugit kunngit pillartarpai: v22 Tanitakka attunngisaannarsigit! Pruffiitikka ajortumik peqinasigit! v23 Naalagaq erinarsorfigisiuk, nunarsuarmi tamarmi! Annaassinera nalunaajaatigisiuk ullut tamaasa! v24 Inuiaat oqaluttuussigit naalannassusianik, inuiaqatigiit tamaasa tupinnartuliaanik. v25 Naalagaq angingaarpoq unnersiutigineqangaartuullunilu, annilaarnangaarpoq guutinut tamanut. v26 Inuiaammi guutii tamarmik suunngitsuupput, Naalagarli tassaavoq pinngortitsisoq qilammik. v27 Ataqqinangaarsuseq alutornassuserlu sioraaniipput, pissaaneq nuannaarnerlu najugaani ipput. v28 Ilissi inuiaat eqqarleriissortaat, Naalagaq ataqqinartillugulu naalannartissiuk! v29 Naalakkap aqqa ataqqinartissiuk, pajussiuk tunissutinik kiinaata saanut sassarlusi, pallorfigisiuk Naalagaq ataqqinangaarsusiani illernartumi, v30 uuligitsi kiinaata saani, nunarsuarmi tamarmi! Nunarsuaq aalajaappoq, aalalissanngilaq. v31 Qilak nuannaassaaq nunalu qiimmattassalluni, inuiannut tamanut torlulassapput: Naalagaq kunngiuvoq! v32 Imaq ittussaaq, taassumaniittullu tamarmik nipertik anissavaat, narsaat taassumaniittullu naasut tamarmik qiimmattassapput, v33 orpippassuarni orpiit suaartassapput qiimmattarlutik Naalagaq pillugu; aggermat nuna eqqartuukkiartorlugu. v34 Naalagaq qutsavigisiuk ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v35 Oqarfigisiuk: Annaatsigut, Guuti annatsitsiserput, katersuutititsigut, inuiannit aniguisitsigut, aqqit illernartoq qutsavigisinnaaqqullugu, tulluusimaarluta unnersiutigisinnaaqqullutit! v36 Unnersiutigineqarli Naalagaq Israelip Guutia naassaanngilluinnartumik. Inuillu tamarmik akipput: Amen, Naalagarlu unnersiutigaat. v37 Daavip Asafi qatanngutaalu Naalakkap angerusiata illerfiata sioraaniitiinnarpai. Angerutsip illerfiata sioraani kiffartortuassapput ullormut suliassat tamaasa suliarisarlugit. v38 Aammattaaq Obed-Edomi qatanngutaalu, katillugit 68-it; Obed-Edomi Jeditunip ernera Hosalu isaaffinnik paarsisuusussaapput; v39 palasili Sadoki qatanngutaalu palasit Naalakkap ineqarfiata Gibeonimi qattunermi pilliisarfimmiittup sioraaniitiinnarpai, v40 ullaakkut unnukkullu ikikkagassanik pilliivimmi Naalakkamut ikikkagassanik pilliisinnaaqqullugit inatsisini allassimasut Naalakkap Israelimut maleruaqqusai tamaasa malillugit. v41 Taakku ilagalugit Hemanip, Jedutunip qinigaasullu toqqagaasimasut sinneri oqaatsinik imaattunik Naalagaq qutsavigisassavaat: »Unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik.« v42 Hemanip Jedutunillu paarivaat qarlortaatit cymbelillu nipilersortussat atugassaat, nipilersuutillu allat Guutimut tussiaatinik tussiarnermi atortussat. Jedutunip erneri tassani isaaffinnik paarsisuusussaapput. v43 Taava inuit tamarmik illuminnut angerlarput, Daavilu angerlarpoq inoqutini pilluaqqujartorlugit. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 17 Natanip Daavimut siulittuutaa v1 Ilaanni Daavi illuminiilluni pruffiitimut Natanimut oqarpoq: »Uanga illumi cederinit sanaasumi najugaqarpunga, Naalakkalli angerusiata illerfia tupiinnarmi inissisimavoq.« v2 Natanip Daavi akivaa: »Qaa, pilersaarutitit tamaasa naammassiniarniakkit Guutip najormatit.« v3 Unnuamili tassani Guutip oqaasia Natanimut pivoq imaalluni: v4 »Kiffannut Daavimut oqariartorit: Ima oqarpoq Naalagaq: Illit illuliuutissanngilarma. v5 Israelikkummi Egyptenimit anisinneranniilli ulloq manna tikillugu illumik uninngaveqarsimanngilanga, tupermiilli tupermut nooqattaarlunga angalasimavunga, v6 Ukiuni Israelikkut peqatigalugit angalaffigisanni Israelikkunni eqqartuussisut innuttannik paarsisuutitama arlaannaalluunniit ima aperisimanerpara: ›Sooq cederiusumik illuliuutinngilisinga?‹ v7 Taamaattumik kiffara Daavi oqarfigissavat: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Ivigartorfimmi savaatinik paarsisuujunnaarsillutit uanga innuttannut Israelimut naalagaaninngortippakkit. v8 Sumiikkaluaraangavilluunniit najortarsimavakkit, akeqqatillu tamaasa illit siuninni nungutippakka. Nunarsuarmi ataqqisaanerpaasutut tusaamasaatigilersippakkit. v9 Innuttakkalu Israelikkut nunassarsisillugit tassani naasutut ikkussorpakka annilaarsarneqarunnaarlutik tamaani najugaqarsinnaaqqullugit nakuusertunit qunutitaajunnaarlutik, siornatigummi qunutitaasarsimammata v10 eqqartuussisunik aniguisitsisussanik innuttannut Israelimut ivertitsisariaqalersillunga. Akeqqatit tamaasa qunutippakka. Maannalu ilinnut nalunaarutigaara: Naalakkap illuliuutissavaatit! v11 Ullussatimmi naappata siuaasannukareeruillu ernerit ilinnut kingoraartigitillugu kunnginngortikkumaarpara, kunngeqarfialu aalajangersarumaarpara. v12 Taassuma illuliuukkumaarpaanga, kunngisullu issiavissaarsua soraajuitsumik aalajaallisikkumaarpara. v13 Taassuma ataatagissavaanga, uangalu erneriumaarpara. Unneqqarissusera taassumannga piissanngilara naak illit siulerisannit peersimagaluarlugu. v14 Uanga illunniittussanngortissavara kunngeqarfinniitissallugulu soraajuitsumik, issiavissaarsualu soraajuitsumik aalajaassaaq.« v15 Oqaatsit taakku tamaasa takorluugarlu taanna tamaat Natanip Daavimut oqaluttuarai. v16 Taava kunngi Daavi iserpoq Naalakkallu kiinaata saani inissilluni oqarlunilu: »Kinaagama, Guuti Naalagaq, eqqarlikkalu suummata taama atsigisumik angusaqartippinga? v17 Sulili tamatumannga annerusumik ajunngitsuliorfigiumavarma, Guuti, kiffavit inoqutai qaqugorsuarmut pisussanik neriorsuiffigigakkit. Pineqartariaqarninnit annerungaartumik ataqqinaaserparma, Guuti Naalagaq. v18 Sumik allamik Daavi oqassava kiffannik ataqqinartitsinerit pillugu? Illimmi kiffat nalunngilat. v19 Naalagaq, kiffat pillugu namminerlu kissaatigisat naapertorlugu angingaartumik iliorputit kiffat pingaartorsuarnik tamakkuninnga tamanik nalunaarfigalugu. v20 Naalagaq, ilittut ittoqanngilaq, Guuteqanngilarlu illiunngitsumik, uagut nammineq siutitsinnik tusarsimasavut tamaasa naapertorlugit. v21 Kikkummi assiginerpaat innuttatit Israelikkut nunarsuarmi inuiaqatigiituaasut Guutip tikiulluni anisitai imminut innuttaasunngortillugit atit tusaamasaalersikkumallugu suliakkut angisuutigut annilaarnangaaqisutigullu? Taamaaliorputit inuiaqatigiit allat innuttavit Egyptenimit anisitavit siornannit qimaatikkakkit. v22 Illillu Naalagaq, innuttatit Israelikkut naassaanngitsumik innuttassarsiaraatit, taakkualu, Naalagaq, Guutigilerpaatsit. v23 Naalagaq, kiffannut eqqarlerisaanullu maanna neriorsuutigisat naassaanngitsumik aalajangersariuk eqquutitillugulu. v24 Tamanna aalajaakkili! Taava aqqit naassaanngitsumik naalannarsisitaassaaq, ima oqaatigineqartalersillutit: Katersaarsuit Naalagaat Israelimut Guutiuvoq; kiffavillu Daavip kinguaassai kiinnavit saani aalajaassapput. v25 Illimmi, Guutiga, kiffannut oqalupputit, oqarlutit illuliuukkumaarlugu. Tamanna pillugu sapiiserlunga kiinnavit saani qinnuigaakkit. v26 Naalagaq, Guutiuvutimmi! Kiffat taama siulittuiffigisimavat, v27 taamaattumittaaq maanna kiffavit eqqarlerisai pilluaqqukkit kiinnavit saani naassaanngitsumik ataqqullugit. Illimmi, Naalagaq, pilluaqquatit, pilluaqqusaappullu soraajuitsumik.« Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 18 Daavip inuiaat eqqaamiuni ajugaaffigigai v1 Kingorna Daavip filisterit ajugaaffigai qunutillugillu, Gatimillu illoqarfinnguartaanillu arsaarpai. v2 Moabikkuttaaq ajugaaffigai, Daavimullu akileraartartussanngorlutik naalatsigititaalerput. v3 Aamma Hadad'ezeri Sobap kunngia Hamatimi Daavip ajugaaffigaa, nunap ilaa kuussuup Eufratip eqqaaniittoq naalagaaffigilerumallugu tiguariartoraluarmagu. v4 Daavip sorsuutit qamutit 1.000-it, qimussersut 7.000-it sakkutuullu pisuinnaat 20.000-it taassumannga tigusarai. Qamutit sorsuutit qimuttuisa hestit nalluisa ujalui killorpai, ilaat 100-t kisiisa pinnagit. v5 Aramæerillu Damaskusimiut Hadad'ezeri Sobap kunngia ikioriartormassuk Daavip taakkua sakkutuuisa ilaat 22.000-it ajugaaffigai. v6 Taava Daavi Aram-Damaskusimi naalagaatitanik ivertitsivoq, Aramæerillu Daavimut akileraartartussanngorlutik naalatsigititaapput. Daavi sumulluunniit sorsukkiartoraangat Naalakkap ajugaatittarpaa. v7 Daavip eqqortinnaveeqqutit kuultiusut Hadad'ezerip sakkutuuinit tiguakkani Jerusalemimukaappai. v8 Tibkatimillu Kunimillu Hadad'ezerip illoqarfiinit Daavi kanngussappassuarnik pissarsivoq. Kanngussammit taassumannga Salomop sanavai eqqiarfik Imaq sukallu atortullu allat. v9 To'up Hamatip kunngiata tusaramiuk Daavip Hadad'ezerip sakkutoorpassui ajugaaffigigai v10 ernini Hadorami kunngimut Daavimut aallartippaa inuulluaqquteqqullugu qutsavigeqqullugulu Hadad'ezeri ajugaaffigimmagu – Hadad'ezerimmi aamma To'u sorsuffigiuartarsimavaa – Hadoramilu tunissutinik assigiinngitsunik sølviusunik kuultiusunillu kanngussaasunillu nassataqarpoq. v11 Tamakkuttaaq Daavip Naalakkamut pigitillugit illernarsarpai sølvinut kuultinullu inuiannit ajugaaffigisaminit, tassa Edomikkunnit, Moabikkunnit, Ammonikkunnit, filisterinit Amalekikkunnillu tiguakkaminut ilanngullugit. v12 Abishajip Serujap ernerata Qooqqumi Tarajulimmi Edomikkut ajugaaffigai angutillu 18.000-it toqullugit. v13 Taava Daavi Edomimi naalagaatitanik ivertitsivoq, Edomikkullu tamarmik Daavimut naalatsigititaapput. Taama Naalakkap Daavi ajugaatittarpaa sumulluunniit sorsukkiartoraangat. Daavip atorfilittai v14 Daavi Israelimut tamarmut kunngiuvoq, innuttaminullu tamanut iluartumik naapertuilluartumillu iliortarpoq. v15 Joabi Serujap ernera sakkutuunut naalagaanertaavoq, Joshafatilu Akiludip ernera kunngimut allattuuvoq. v16 Sadoki Akitubip ernera Abimelekilu Ebjatarip ernera palasiupput, Shavshalu naalagaaffimmi allattuuneruvoq. v17 Benaja Jojadap ernera kreterinut pleterinullu siulersuisuuvoq, Daavillu erneri kunngip atorfilittaanut qullersaapput. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 19 Ammonikkunnut Aramæerinullu sorsunneq v1 Kingunerileraa Nahashi Ammonikkut kunngiat toquvoq, erneralu Hanuni kingoraarlugu kunnginngorpoq. v2 Taava Daavi oqarpoq: »Hanuni Nahaship ernera ilumoorfiginiarpara soorlu ataataata ilumoorfigisimagaanga.« Taamaattumik aallartitsivigaa ataataata toqunerani misiginneqataanini takutinniarlugu. Daavilli kiffai Hanuni tuppallersarniarlugu Ammonikkut nunaannut tikiummata v3 Ammonikkut naalagartaasa Hanuni oqarfigaat: »Daavip misiginneqataanerminik nalunaariartortunik aallartitsivigimmatit isumaqarpit ataatat ataqqinartinniarlugu taamaaliortoq? Kiffaniuku aallartikkamigit siunertariinnaraa nuna alapernaarsuiffigitinniaramiuk aserorniarlugulu.« v4 Taava Hanunip Daavip kiffai unngiartippai, atisaallu kipitippai nalikkaavi tikillugit. Taava aallartippai. v5 Daavip tamanna tusaramiuk angutit taakku taama atsigisumik nikanarsagaasimasut naapigiartippai oqarfigitillugit: »Jerikomi uninngagallaritsi umisi naatserlugit, taava uterumaarpusi.« v6 Ammonikkut paasileramikku Daavimut uuminarsarsimallutik Hanuni angutitaalu Aram-Naharajimimit Aram-Ma'akamit Sobamillu qamutinik sorsuutinik sakkutuunillu qimussersartunik attartugassarsiorput sølvi talentit 1.000-it nalingat akiginiarlugu. v7 Qamutit sorsuutit 32.000-it attartugassarsiaraat Ma'akallu kunngia sakkutuuilu ilassarsiaralugit. Kunngi taanna sakkutuuni tamaasa ilagalugit tikiuppoq, Medeballu eqqaani tammaarput. Aammattaaq Ammonikkut illoqarfimminnit aallarlutik katersuupput sorsukkiartorlutik. v8 Daavip tamanna tusaramiuk Joabi aallartippaa sakkutuut sorsullammaat tamaasa ilagitillugit. v9 Ammonikkut illoqarfimmik isaaffiata eqqaani sorsussallutik inissititerput. Kunngillu Ammonikkut iligisaasa sakkutuui narsaannarmi immikkoorlutik inissititerput. v10 Joabip paasigamiuk akeqqami siunerminit kingunerminillu saassussinnaanngoraanni Israelikkut sorsullaqqinnersaat qinikkani Aramæerit akingerlugit inissippai. v11 Sakkutuut sinnerusut nukkaminut Abishajimut siulersortippai, taassumattaarlu sakkutuuni Ammonikkut akingerlugit inissippai. v12 Joabi oqarpoq: »Aramæerit artorsartilissagaluarpannga ikioriartussavarma, Ammonikkulli artorsartilissagaluarpatsit uanga ikioriartussavakkit. v13 Tatitusaarit! Sapiilluta akiuutissaagut inuiaqativut Guutittalu illoqarfii illersorlugit. Naalakkap iluarisani iliuuseriumaarpaa!« v14 Taava Joabip sakkutuuisalu Aramæerit saassullugit qimaatippaat. v15 Ammonikkut paasigamikku Aramæerit qimaatitaasut aamma Abishajimit qimaallutik illoqarfimminnut tunuarput, Joabilu Jerusalemimukarpoq. v16 Aramæerit paasigamikku Israelikkunnit ajugaaffigineqarlutik Aramæerit naggueqatigiissortaat Eufratip ungataaniittut aallartitsivigaat saassussitinniarlugit, taakkulu tikiupput Shofaki Hadad'ezerip sakkutuuisa naalagaanertaat siulersortigalugu. v17 Daavip tamanna tusarniariaramiuk Israelikkut tamaasa katersortippai, Jordanikkullu ikaarluni ornippai. Daavi Aramæerinut sorsussalluni piareerpoq; saassuppaallu. v18 Aramæerilli Israelikkunnit qimaatitaapput, Daavillu toqorarpai hestit qamutinik uniartut 7.000-it sakkutuullu pisuinnaat ilaat 40.000-it. Sakkutuuisalu naalagaanertaat Shofaki aamma toquppaa. v19 Hadad'ezerip sakkutuuisa paasigamikku Israelikkunnit ajugaaffigineqarlutik Daavi eqqissivissioqatigaat naalattaaffigilerlugulu, Aramæerillu Ammonikkut ikioqqikkumajunnaarpaat. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 20 v1 Ukioq ataaseq qaangiummat kunngit sorsukkiartortarfiata nalaani Joabi sakkutuuni ilagalugit aallarpoq Ammonikkullu nunaat ujajaaffigalugu; Rabba tikikkamiuk ungusaraa. Daavili nammineq Jerusalemimiiginnarpoq. Joabip Rabba tiguarpaa aserorterlugulu. v2 Daavip Milkomip niaquanit peerpaa niaqorut kuultiusoq. Niaqorut talentisut ataatsitut oqimaassuseqarpoq, ujaqqamillu erlinnartumik ikkussiffigisimavoq. Daavi taassuminnga niaqoruserneqarpoq. Illoqarfimmi annertoqisumik ujajaavoq, v3 inui aallaruppai, aallarussaasullu pilattuutinik ikuttaatinillu saviminiusunik ulimaatinillu sakkoqartillugit sulisippai. Daavip Ammonikkut illoqarfii tamaasa taamaaliorfigai. Taava sakkutuuni tamaasa ilagalugit Jerusalemimut uterpoq. Filisterinut sorsunnermi sapiitsuliat v4 Kingorna Israelikkut filisterinut sorsulerput Gezerimi. Taamanikkut Sibbekajip Hushameersup Sippaji Refaikkut kinguaavisa ilaat toquppaa, filisterillu qunutinneqarput. v5 Filisterinut sorsoqqileramik Elkananip Jairip ernerata filisterit ilaat Lakmi Goliatip Gatimiup qatanngutaa toquppaa. Lakmip qalugiusaata ipua ikaartiteriviup ikaarussuatut silitsigaaq. v6 Taava kingumut Gatimi sorsuutilerput. Tassani anguterujussuaqarpoq assammini isikkaminilu illugiinni arfinilinnik inualimmik, tassa katillugit 24-nik. Aamma taanna Rafap kinguaaraa. v7 Taassuma Israelikkut mitaatigimmagit Daavip angajuata Shim'ap ernerata Jonatanip toquppaa. v8 Toqutaasut taakkua Rafap kinguaavi Gatimiut ilagaat, taakkulu Daavimit sakkutuuinillu toqutaapput. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 21 Inuit kisinneqartut nappaallu toqoraataasoq v1 Saatanip Israeli ajunaartinnialeramiuk Israelimi inuit Daavimut kisitsippai. v2 Daavip Joabi inuillu naalagartaat oqarfigai: »Aallaritsi Israelikkullu kisissigit Be'ershebamiit Danimut, qanorlu amerlatiginerannik nalunaarfigisinga.« v3 Joabi akivoq: »Naalakkap innuttani 100-riaammik ilagiligittoq. Tamaasami kiffarinnginnerpatit, naalagaq kunngi? Sooq taama piumasaqarpit, naalagaq? Sooq Israeli pisuutinneqassava?« v4 Kunngilli oqaatsini aalajangiutiinnarpaa Joabip akerliliinera soqutiginagu. Joabili kunngimut akuersaaginnartariaqarpoq, qimakkamiullu Israeli tamaat angalaarfigaa. Jerusalemimut uterami v5 inuit naatsorsorneqarnerata inerneranik Daavi nalunaarfigaa. Israelimili tamarmi angutit sakkulisarsinnaasut 1.100.000-iupput, Judami 470.000-iullutik. v6 Joabilli naggueqatigiit Levikkut Benjaminikkullu ilanngussimanngilai kunngip naalakkiutaa ajoreqigamiuk. v7 Daavip taamaaliornera Naalakkap isaani ajortuummat Israeli pillarniarpaa. v8 Taava Daavi Guutimut oqarpoq: »Taamaaliorama ajortulioqaanga. Maannali Naalagaq, ajortuliannik isumakkeerfiginnga; sianiitsuliungaarpungami.« v9 Naalagarli Gadimut Daavip siulittuisartortaanut oqarpoq: v10 »Daavimut oqariartorit: Ima oqarpoq Naalagaq: Pingasunik qinigassippakkit. Taakkua arlaat qineruk, taava taanna ilinnut pisikkumaarpara.« v11 Gadip Daavi ornillugu oqarfigaa: »Ima oqarpoq Naalagaq: Maanna ukua arlaat qinersinnaavat: v12 Ukiuni pingasuni kaannersuaqaqquiuk, imaluunniit qaammatini pingasuni akeqqannit qimaajumavit akeqqavillu panaanit anguneqartillutit, imaluunniit ulluni pingasuni Naalakkap panaa nappaallu toqoraataasoq nunami nalliusimaqquigit Naalakkap inngilia Israelimi tamarmi ajunaartitsisillugu? Aallartitsisiga qanoq akissagiga ilisimatinnga!« v13 Daavip Gadi akivaa: »Annikilliuleqaanga! Guutilli assaanut tunniutiinnarniarlanga, nallittuinera angeqimmat; inuilli assaannut pisinneqarumanngilanga!« v14 Taava Naalakkap nappaat toqoraataasoq Israelimi atuutilersippaa, Israelikkullu ilaat 70.000-it toqupput. v15 Guutip inngili Jerusalemimut aallartippaa illoqarfik piuneerukkiartortillugu, piuneerutitinnialeraali Naalakkap tamanna takuaa, ajunaarnerlu peqqissimissutigalugu inngilimut piuneerutitsiniartumut oqarpoq: »Naammalerpoq, assat Jerusalemimut silutsisimajunnaaruk!« Taamaalisukkut Naalakkap inngilia Ornanip Jebusikkuusup karrertaajaaffiata sanianiilersimavoq. v16 Daavip qummut qiviarami takulerpaa Naalakkap inngilia silaannarmiittoq panani Jerusalemip tungaanut silugussimallugu. Daavi utoqqaanertallu puunik atisisimasut nunamut pallorput. v17 Daavi Guutimut oqarpoq: »Inuit kisinneqarnissaat uanga naalakkiutigaara. Uangaana ajortuliortunga, uangaana pinerluttuliortunga. Savaatilli uku ajortuliorsimanngillat. Naalagaq Guutiga, uanga ataatamalu kinguaavi kisitta pillarniartigut, nappaalli illit innuttanni atuutiteqinagu!« v18 Taava Naalakkap inngilia Gadimut oqarpoq Daavi oqarfigissagaa Ornanip Jebusikkuusup karrertaajaaffianukaqqullugu tassanilu Naalagaq pilliiffiliuuteqqullugu; v19 Daavilu tassunnarpoq soorlu Gadi Naalakkap aqqani taama oqarsimasoq. v20 Tamatuma nalaani Ornani qajuusiassanik karrertaajaavoq. Qiviarami inngili takulerpaa, ernerilu sisamat najuuttut isertorput. v21 Taava Daavip Ornani ornippaa, Ornanillu kunngi Daavi takuleramiuk erniinnaq karrertaajaaffini qimallugu nunamut pallorfigaa. v22 Taava Daavip oqarfigaa: »Karrertaajaaffiit pilara. Naammattumik akilissavara tassani Naalagaq pilliiviliuutissagakku inuit perluutaat soraaqqullugu.« v23 Ornanip Daavi oqarfigaa: »Karrertaajaaffiutiga akeqanngitsumik piniaruk iluarisannillu iliorlutit, naalagaq kunngi! Aajuku ussigit ikikkagassatut pilliutigisassatit, qamutillu sequtserutit qisugisassatit, qajuusiassallu naatitanit pilliutigisassatit. Tamakku tamaasa ilinnut tunissutigaakka!« v24 Kunngilli Daavip Ornani akivaa: »Naagga, ilinnit pisiariinnassavakka akissaattut akilerlugit. Illit pigisatit Naalakkamut pilliutiginianngilakka; pilliutinik uanga nammineq akilersimanngisannik pilliiumanngilanga.« v25 Taava Daavip karrertaajaaffik pisiaraa kuultinik sekelinik 600-nik nalilinnik akilerlugu. v26 Tassanilu Daavi Naalakkamut pilliiviliorpoq pilliutinillu ikikkagassanik nereqatigiissutissanillu pilliilluni. Qinnutaalu akillugu Naalakkap inneq qilammit ikikkagassanik pilliivimmut nakkartippaa. v27 Taava Naalakkap inngili oqarfigaa panani puuanut mangussagaa. v28 Daavip paasigamiuk Ornanip Jebusikkuusup karrertaajaaffiani qinnutini Naalakkap tusaraa tassani pilliivoq. v29 Tamatuma nalaani Naalakkap ineqarfia Mosesip inoqajuitsumi sanasimasaa ikikkagassanillu pilliivik Gibeonimi qattunermi pilliisarfimmiipput. v30 Daavilli tassunga Guuti siunersioriartussallugu saperpaa Naalakkap inngiliata panaa annilaarutigeqigamiuk. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 22 Naalaffiup sananeqarnissaa Daavimit aalajangerneqartoq v1 Taava Daavi oqarpoq: »Maani Guutip Naalakkap illua sananeqassaaq, maaniissaarlu Israelikkut ikikkagassanik pilliivissaat.« v2 Daavi peqqusivoq takornartat Israelimi nunasisimasut katersortinneqassasut, ujaqqerisullu ujaqqanik sikkigissaatippai Guutip illuata sananissaanut atugassanik. v3 Aamma pissarsivoq saviminermik angeqisumik isaaffiup matuisa quppersartut kikiassaannut qarsorsartussaannullu atugassamik, kiisalu kanngussammik angingaarami uuttornerluunniit ajornartumik. v4 Tyrusimit Sidonimillu orpiit cederit timitarpassui Daavimukaassorneqarput. v5 Daavi oqarpoq: »Ernera Salomo suli inuusuttunnguuvoq misilittagakitsuullunilu, kisianni illu Naalakkamut sananeqartussaq angissutsimigut kusanassutsimigullu nunani tamani tusaamasaasussaajumaarpoq. Taamaattumik sananissaanik piareersaanniarpara.« Taama siunertaqarluni Daavip inuutilluni atortussarpassuit pissarsiariortorsimavai. v6 Taava Daavip ernini Salomo qaaqquaa peqqusiffigalugulu Naalagaq Israelip Guutia naalaffiliuuteqqullugu. v7 Daavi ernerminut Salomomut oqarpoq: »Aalajangersimagaluarpara Naalakkap Guutima aqqa illuliuukkumallugu. v8 Kisianni Naalakkap oqaasia uannut pivoq; oqarpoq: ›Aammik annertoqisumik kuisaqarsimavutit sorsuttarsimaqalutillu. Taamaattumik illit atera illuliuutissanngilat aak kuisat qanoq angitigisoq uanga takoreerakku. v9 Kisianni ernertaarumaarputit eqqissineqartitsisussamik; akeraanit tamanit eqqissisimatinneqartissavara. Salomomik ateqassaaq, taassuma nalaani Israelimi eqqissisimaneqartissagakku. v10 Taassuma atera illuliuutissavaa; taanna uanga erneriumaarpara, taassumalu ataatagiumaarpaanga. Israelimut naalagaanera aalajangersikkumaarpara naassaanngitsumik.‹ v11 Qanortormi Naalakkap najorilisit pilluartillutit, ernera. Qanortoq Naalakkap Guutivit illussaa sanasinnaagiuk soorlu oqartoq illit taamaaliorumaartutit. v12 Qanortoq Naalakkap tunigilisit silatussutsimik silaqassutsimillu Israelimullu naalagaalersillutit Naalakkallu Guutivit inatsisai maleruarsinnaaqqullugit. v13 Iluatsitsissaatit inatsisit malittarisassiallu Naalakkap Mosesi aqqutigalugu Israelimut tunniussai maleruaqqissaarsinnaagukkit. Taamaalioruit iluatsitsissaatit. Sapiitsuugit nukittuullutillu, nikallorniaqinallu! v14 Takuat, ilungersoqalunga pissarsiarisimagakkit kuulti talentinik 100.000-inik naleqartoq sølvilu talentinik millioninik naleqartoq Naalakkap illuliuunnissaanut atugassat, taakkualu saniatigut kanngussak saviminerlu angingaaramik uuttorneqarsinnaanngitsut. Qisunnik ujaqqanillu aamma pissarsiaqareerpunga, illillu ilaartorumaarpatit. v15 Sulisussaqarputit naammattorsuarnik: Ujaqqerisunik, qarmaasunik sanasunillu allanillu amerlaqisunik v16 kuultip, sølvip, kanngussaap savimerngullu qanorluunniit suliarinissaannik paasisimasaqarluartunik. Suliassaq aallartinniaruk! Qanortoq Naalakkap najorilisit!« v17 Daavip Israelip naalagartai tamaasa peqquai ernini Salomo ikioqqullugu; v18 oqarpoq: »Naalakkap Guutissi najunnginnerpaasi? Inuiaqatigiinnut eqqassinniittunut sorsuttarnerit qaangiussimapput. Nunammi inui uanga assannut tunniussimavai, nunalu taamaalilluni Naalakkamit innuttaanillu naalatsigineqalerpoq. v19 Maanna uummatissigut tarnissigullu Naalagaq Guutersi ujarnialerniarsiuk. Guutip Naalakkap illernartuutaa sanallugu aallartinniaritsi Naalakkap angerusiata illerfia Guutillu immersagaatai illernartut illumut taassumunnga Naalakkap aqqanut sananeqartussamut eqqunneqaqqullugit.« Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 23 Levikkut kiffartuussinerat v1 Daavi utoqqaligami ullussanilu naammatsissimallugit erni Salomo Israelimut kunnginngortippaa. v2 Taava Israelip naalagartai palasillu Levikkullu katersuutitippai. v3 Levikkut 30-nik taakkulu qaangerlugit ukioqartut tamarmik kisinneqaramik angutitaat 38.000-iupput. v4 Kunngi Daavi oqarpoq: »Taakkua ilaat 24.000-it Naalakkap naalaffiani suliassanut pisortaassapput, 6.000-illu allattuussapput eqqartuussisuullutillu. v5 4.000-it isaaffinnik paarsisuussapput, 4.000-illu nipilersortassapput Naalagaq unnersiutigalugu, nipilersuutit Naalakkap unnersiutigineqarnissaanut atortussanngorlugit sanatissimasakka nipilersuutigalugit.« v6 Daavip Levikkut nikittaattartoqatigiinnut immikkoortippai Levip erneri Gershoni, Kehati Merarilu najoqqutaralugit. v7 Ladani Shim'ilu Gershonikkunnut atasuupput. v8 Ladanip erneri ukuupput: Jehieli qullersaasoq, Zetami Joelilu, katillugit pingasut. v9 Shim'ip erneri ukuupput: Shelomoti, Hazieli Haranilu, katillugit pingasut. Taakku Ladanip siuaasaqaqatigiissortaanut qullersaapput. v10 Shim'ip erneri ukuupput: Jahati, Ziza, Je'ushi Berialu. Tassa Shim'ip erneri, katillugit sisamat. v11 Jahati qullersaavoq Ziza tulleralugu. Je'ushi Berialu ikittuinnarnik qitornaqarput; taamaattumik siuaasaqaqatigiittut ataatsitut kiffartuuteqaqatigiittullu ataatsitut naatsorsuunneqarput. v12 Kehatip erneri ukuupput: Amrami, Jis'hari, Hebroni Uzzielilu, katillugit sisamat. v13 Amramip erneri ukuupput: Aroni Mosesilu. Aroni ernini ilagalugit immikkoortitaapput naassaanngitsumik atortut illernarnerpaat illernartittartussaassallugit, tipigissaatilliissutit Naalakkap kiinaata saani pilliutigisassallugit kiffartortuussallutik Naalakkallu aqqani pilluaqqusisassallutik naassaanngitsumik. v14 Mosesi tassaavoq Guutip kiffaa. Erneri Levikkunnut naatsorsuunneqarput. v15 Mosesip erneri ukuupput: Gershomi Eliezerilu. v16 Gershomip erneri ukuupput: Shubaeli, qullersaasoq. v17 Eliezerip erneri ukuupput: Rehabja qullersaasoq; Eliezeri allanik erneqanngilaq; Rehabjali ernerpassuaqarpoq. v18 Jis'harip erneri ukuupput: Shelomoti, qullersaasoq. v19 Hebronip erneri ukuupput: Jerija, qullersaasoq, Amarja, tulliusoq; Jahazieli pingajoraat, Jekam'ami sisamaraat. v20 Uzzielip erneri ukuupput: Mika, qullersaasoq tulleraalu Jissija. v21 Merarip erneri ukuupput: Makli Mushilu. Maklip erneri ukuupput: Eleazari Kishilu. v22 Eleazari toquvoq erneqarnani, paniinnaqarlunili pingasunik. Taakku illuminnik Kiship ernerinik uinipput. v23 Muship erneri ukuupput: Makli, Ederi Jeremotilu, katillugit pingasut. v24 Tassa Levip erneri siuaasaqaqatigiikkuutaarlugit, siuaasaqaqatigiinni qullersaasut, angutit tamarmik naatsorsorneqartut 20-nik ukioqalereersimasuniit aqqi taasarlugit Naalakkallu naalaffiani kiffartortuusut. v25 Daavi oqarsimavoq: »Naalakkap Israelip Guutiata innuttani eqqissinermik pissarsissussimavai naassaanngitsumillu Jerusalemimi najugaqalerluni. v26 Taamaattumik Levikkut siornatigutut tupeq illernartoq tassanilu guutisiornermi atortartut angallattariaaruppaat.« – v27 Daavip oqaasii kingulliit malillugit Levikkut amerlassusiat naatsorsorneqartarpoq 20-nik ukiulinnit. – v28 Aronimmi ernerinut Naalakkap naalaffiani kiffartorneranni ikiuuttussaapput; tassani silarliit ineeqqallu nakkutigisassavaat, pigisat illernartut salittassallugit Guutillu illuani suliassat tamaasa suliarisassallugit. v29 Isumagissavaat timiusat saqqumisitassat, qajuusat aseqqorissut naatitanit pilliinermi atortartut, iffiukkat saattut seernarsaateqanngitsut, iffiorfik, naqittagaq, imartussutsimut takissutsimullu uuttuutit. v30 Ullaat unnuillu tamaasa piareersimasassapput Naalagaq unnersiutigalugu qutsavigalugulu tussiarnissaminnut. v31 Ikikkagassanik Naalakkap kiinaata saani pilliinerit tamaasa sabbatini, qaammanniffinni nalliuttorsiornernilu aalajangersumik amerlassusiligaasunik Naalakkamut sassartassapput. v32 Paarissavaallu Tupeq Naapeqatigiittarfik illernartuullu, qatanngutitillu Aronip erneri Naalakkap naalaffiani kiffartuussineranni ikiortarlugit. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 24 Aronip erneri v1 Aronip erneri nikittaattartoqatigiinnut immikkoortitigaapputtaaq. Aronip erneri ukuupput: Nadabi, Abihu, Eleazari Itamarilu. v2 Nadabi Abihulu ataataminnit siulliullutik toqupput erneqaratik. Eleazari Itamarilu palasitut sulipput. v3 Daavip Sadokillu Eleazarip ernerinut atasut Akimelekillu Itamarip ernerinut atasup immikkoortitertarpaat suleqatigiit nikittarneranni kikkut peqatigiissasut aalajangertarlugu. v4 Paasinarsivoq Eleazarip erneri Itamarip ernerinit amerlanerusunik qullersaqartut, imalu immikkoortiterneqarput: Eleazarip ernerisa siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaqarfiit 16-it pivaat Itamarillu ernerisa arfineq-pingasut. v5 Immeraannikkut agguaassineqarpoq Eleazarip Itamarillu erneri ilaqarmata naalagaatitanik illernartunik Guutillu naalagaatitaanik. v6 Allattuusup Shemajap Netan'elip ernerata Levikkut ilaata allattorpai kunngi, naalagartat, palasi Sadoki, Akimeleki Ebjatarip ernera palasit Levikkullu siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut najuutsillugit. Eleazarip siuaasaqaqatigiissortaanit marluk qinerneqaraangata Itamarimi ataaseq qinerneqartarpoq. v7 Immeraatip siulliup eqqorpaa Jojaribi, aappaata Jedaja v8 pingajuata Harimi, sisamaata Seorimi, v9 tallimaata Malkija arfernata Mijjamini, v10 arfineq-aappaata Kosi, arfineq-pingajuata Abija, v11 qulingiluaata Jeshua, qulingata Shekanja, v12 aqqarnata Eljashibi aqqaneq-aappaata Jakimi, v13 13-iata Huppa, 14-iata Jesheb'abi, v14 15-iata Bilga, 16-iata Immeri, v15 17-iata Heziri, 18-iata Happissesi, v16 19-iata Petakja, 20-ata Ezekieli, v17 21-ata Jakini, 22-ata Gamuli v18 23-ata Delaja 24-atalu Ma'azja. v19 Tassa kiffartuussinerminni atorfimminni taartigiiaartartussat Naalakkap naalaffianut iseraangamik ataatamik Aronip malittareqqusai naapertorlugit, soorlu Naalakkap Israelip Guutiata taama peqqusimagaa. Levikkut sinneri v20 Levikkut sinneri ukuupput: Amramip ernerinit: Shubaeli; Shubaelip ernerinit: Jekdeja. v21 Rehabjap ernerinit: Jissija qullersaasoq. v22 Jis'harikkunnit: Shelomoti; Shelomotip ernerinit: Jahati. v23 Hebronikkunnit: Jerija, tullia Amarja, pingajuat Jahazieli Jekam'amilu sisamaralugu. v24 Uzzielip erneri ukuupput: Mika; Mikap ernerinit: Shamir. v25 Mikap qatanngutigaa Jissija; Jissijap ernerinit: Zekarja. v26 Merarip erneri ukuupput: Makli, Mushi taassumalu ernerata Ja'azijap erneri. v27 Merarip ernermigut Ja'azijakkut erneri ukuupput: Shohami, Zakkuri, Ibrilu. v28 Maklimit: Eleazari; taanna erneqanngilaq. v29 Kishimit: Kiship ernera Jerakme'eli. v30 Muship erneri ukuupput: Makli, Ederi Jerimotilu. Tassa Levikkut erneri siuaasaqaqatigiikkuutaarlugit. v31 Taakkuttaaq qatanngutimissulli, Aronip ernerisut, kunngi Daavi, Sadoki, Akimeleki palasillu Levikkullu siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaat najuutsillugit immeraapput, siuaasaqaqatigiinni qullersaasup qatanngutillu nukarlerpaap periarfissaat assigiissillugit. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 25 Naalaffimmi tussiartartut v1 Daavip sakkutuullu naalagaanertaasa Asafip Hemanillu Jedutunillu erneri immikkoortippaat kiffartortussanngortillugit. Taakku pruffiitisut anersaamik tikinneqarlutik sianaanik kukkilattarissanillu cymbelinillu nipilersortussaapput. Angutit taakku taamatut kiffartuuteqartussanngortitaasut ima amerlassuseqarput: v2 Asafip ernerinit: Zakkuri, Josefi, Netanja, Asar'elalu. Taakku siulersorneqarput Asafimit anersaamit kajumilersinneqarluni nipilersortumit kunngip unnersuussineratigut. v3 Jedutunip ernerinit: Gedalja, Seri, Jesaja, Shim'i, Hashabja Mattitjalu, katillutik arfiniliusut. Taakku ataatartik Jedutuni anersaamit kajumilersinneqarluni sianaarsortoq siulersortigisarpaat Naalagaq qutsavigalugulu unnersiutigigaangamikku. v4 Hemanip ernerinit: Bukkija, Mattanja, Uzzieli, Shubaeli, Jerimoti, Hananja, Hanani, Eliata, Giddalti, Romamti-Ezeri, Joshbekasha, Malloti, Hotiri Mahaziotilu. v5 Hemani kunngip siulittuisartua taama amerlatigisunik erneqarpoq. Hemani Guutip neriorsorsimavaa nassua massisikkumallugu, taamaattumillu Hemani ernernik 14-inik paninnillu pingasunik tunisimavaa. v6 Naalakkap naalaffiani kunngip unnersuussineratigut angutit taakkua tamarmik tussiartut ingiortassavaat nipilersuutigalugit cymbelit, kukkilattarissat sianaallu – siulersortigalugillu ataatatik Asafi, Jedutuni Hemanilu. v7 Qatanngutitik Naalakkamut tussiartartussatut sungiusarsimasut ilagalugit katillutik angutit 288-iupput, tamarmik paasisimasaqarluartut. v8 Kiffartornerminni mikisut angisuullu aamma sungiusartitsisut sungiusartullu assigiissitaanissaat immeraassutigaat. v9 Immeraatip siulliata eqqorpaa Josefi; aappaata Gedalja taanna nammineq qatanngutai ernerilu, katillutik aqqaneq-marluk; v10 pingajuata Zakkuri erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v11 sisamaata Jisri erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v12 tallimaata Netanja erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v13 arfernata Bukkija erneri qatanngutaalu, katillugit aqqaneq-marluk; v14 arfineq-aappaata Jesar'ela erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v15 arfineq-pingajuata Jesaja erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v16 qulingiluaata Mattanja erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v17 qulingata Shim'i erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v18 aqqarnata Azar'eli erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v19 aqqaneq-aappaata Hashabja erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v20 13-iata Shubaeli erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v21 14-iata Mattitja erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v22 15-iata Jeremoti erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v23 16-iata Hananja erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v24 17-iata Joshbekasha erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v25 18-iata Hanani erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v26 19-iata Malloti erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v27 20-ata Elijata erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v28 21-ata Hotiri erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v29 22-ata Giddalti erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v30 23-ata Mahazioti erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk; v31 24-atalu Romamti-Ezeri erneri qatanngutaalu, katillutik aqqaneq-marluk. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 26 Isaaffinnik paarsisut v1 Isaaffinnik paarsisut nikittaattartoqatigiit ukuupput: Korakkunnit: Meshelemja Korep ernera Asafip ernerinut ilaasoq. v2 Meshelemjap erneri: Zekarja angajulliliaasoq, angajulliup tullia Jedi'aeli, pingajuat Zebadja, sisamaat Jatnieli, v3 tallimaat Elami, arfernat Johanani arfineq-aappaallu Eljo'enaji. v4 Obed-Edomip erneri ukuupput: Shemaja angajulliliaasoq, angajulliup tullia Jozabadi, pingajuat Joa, sisamaat Sakari, tallimaat Netan'eli, v5 arfernat Ammieli, arfineq-aappaat Issakari, arfineq-pingajuat Pe'ulletaji. Guutimmi pilluaqqusimavaa. v6 Ernera Shemaja ernertaarpoq siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaasunik, pikkorissuugamik. v7 Shemajap erneri ukuupput: Otni, Refaeli, Obedi, Elzabadi qatanngutaalu Elihu Semakjalu, angutit pikkorissut. v8 Tamakku tamarmik Obed-Edomip ernerinut ilaapput, taakkua erneri qatanngutaallu, angutit pikkorissut kiffartornermut piginnaanillit katillutik 62-it Obed-Edomip kinguaavi. v9 Meshelemja erneqarpoq qatannguteqarlunilu katillugit angutinik 18-inik pikkorissunik. v10 Hosap Merarip ernerinut ilaasup erneri ukuupput: Shimri qullersaasoq, naak angajulliliaanngikkaluartoq ataataata qullersanngortissimasaa, v11 Hilkija tullia, Tebalja pingajuat Zekarjalu sisamaat. Hosap erneri qatanngutaalu katillutik 13-iupput. v12 Isaaffinnik paarsisut nikittaattartoqatigiit, qullersaasut qatanngutaallu, paarsisussaapput; Naalakkap naalaffiani kiffartortussaapput. v13 Isaaffiit ataasiakkaarlugit immeraallutik siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik agguarpaat, nukarliit angajulliillu assigiimmik. v14 Isaaffiup kangilliup immeraatiginerani Shelemja eqqugaavoq. Aammattaaq ernerata Zekarjap, siunnersuisuusup silatuup, paarsassaa pillugu immeraat nalunneqarpoq, immeraatillu isaaffik avannarleq eqqorpaa. v15 Obed-Edomip isaaffik kujalleq pivaa, ernerisalu illu nerisassaasivik, v16 Shuppimip Hosallu isaaffik killeq isaaffik aqqusernup qummukajaap killinganiittoq Shalleketimik taaguuteqartoq ilanngullugu. Paarsisussallu ima agguaanneqarput: v17 Kangiatungaani Levikkuusut arfinillit, avannaatungaani ullut tamaasa sisamat, kujataatungaani ullut tamaasa sisamat, illumi nerisassaasivimmi marluk, v18 kimmut Parbarip killingani aqqusernup saniani sisamat Parbarimilu marluk. v19 Tassa isaaffinnik paarsisut nikittaattartoqatigiit Korap ernerinut Merarillu ernerinut ilaasut. Levikkut kiffartuutaat allat v20 Qatanngutaat Levikkuusut allat Guutip illuani erlinnartuusivinnik tunissutinullu illernartitanut erlinnartuusivinni nakkutilliisuupput. v21 Ladanip erneri, Gershonikkut Ladanikkoortumik kinguaavi, Gershonikkuusup Ladanip siuaasaqaqatigiissortaanut qullersaasut ukuupput: Jehielikkut. v22 Jehielitip erneri Zetami qatanngutaalu Joeli Naalakkap illuani erlinnartuusivinni paarsisuupput. v23 Amramikkunnit, Jis'harikkunnit, Hebronikkunnit Uzzielikkunnillu v24 Shubaeli Mosesip ernerata Gershomip ernera erlinnartuusivinni paarsisunut qullersaavoq. v25 Qatanngutai Eliezerimit naggueqartut tassa: Eliezerip ernera Rehabja, taassuma ernera Jesaja, taassuma ernera Jorami, taassuma ernera Zikri taassumalu ernera Shelomoti. v26 Shelomotip qatanngutini peqatigalugit paarisassarissavai tunissutinut illernartitanut erlinnartuusiviit kunngip Daavip, siuaasaqaqatigiinni qullersaasut, sakkutuut tuusintikkuutaat hundredekkuutaallu naalagaasa sakkutuullu naalagaanertaasa illernartitaannut erlinnartuusiviit; v27 – taakkua sorsunnermi tiguakkamik ilaat tunissutigalugit illernartissimavaat Naalakkap naalaffiata iluarsarneqarnissaanut atortussanngorlugit – v28 takorluuisartup Samuelip, Saulip Kiship ernerata, Abnerip Nerip ernerata Joabillu Serujap ernerata illernartitaat tamaasa ilanngullugit. Illernartitaasut tamakku tamaasa Shelomotip qatanngutaasalu akisussaaffigaat. v29 Jis'harikkunnit Kenanja ernerilu illernartuutip avataani allattuutitaapput eqqartuussisuutitaallutillu Israelimi. v30 Hebronikkunnit Hashabja qatanngutaalu katillutik angutit 1.700-t pikkorissut Naalakkamut kiffartuussinermut tunngasunik tamanik suliassinneqarput, Israelimilu kunngimut Jordanip kitaani sulissussisussaatitaallutik. v31 Hebronikkunnut ilaapput Jerija Hebronikkut siuaasaqaqatigiissortaannut qullersaasoq eqqarliisa allassimaffii malillugit – ukiut Daavip naalakkersuiffiisa 40-ssaanni misissorneqarmat angutit pikkorissut Hebronikkuusut Jazerimi Gileadimiittumi nassaarineqarput – v32 qatanngutaalu katillutik 2.700-usut siuaasaqaqatigiissortaminnut qullersaasut. Kunngip Daavip Jerija qatanngutaalu Rubenikkunnut Gadikkunnullu Manassellu naggueqatigiissortaasa affaannut ivertippai Guutimut kunngimullu tunngassuteqartut tamaasa nakkutigeqqullugit. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 27 Daavip atorfilittai v1 Israelikkut siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut, sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut allattuilu nikittaattartoqatigiit ukioq naallugu qaammatikkuutaartumik nikittaannerannut tunngasunik kunngimut kiffartuussisut, nikittaattartoqatigiinni ataatsini angutit 24.000-iupput. v2 Nikittaattartoqatigiinnut siullernut qaammammi siullermi kiffartortuusartunut Jashobeami Zabdielip ernera naalagaavoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v3 Peresip kinguaavinut ilaavoq sakkutuut naalagaanertaannut tamanut qaammammi siullermi kiffartortuusartunut qullersaalluni. v4 Qaammatit aappaanni kiffartortuusartunut Dodaji Akoamioq naalagaavoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v5 Sakkutuut naalagaanertaasa pingajuat qaammatit pingajuanni kiffartortuusoq tassaavoq Benaja palasiunerup Jojadap ernera; sulisui angutit 24.000-iupput. v6 Benaja taanna taakku 30-t akornanni pissarsuuvoq taakkununngalu siulersuisuulluni. Nikittaattartoqatigiissortai ernerata Ammizabadip akisussaaffigai. v7 Sisamaat qaammatit sisamaanni kiffartortuusoq tassaavoq Asaeli Joabip qatanngutaa tulleralugu ernini Zebadja; sulisui angutit 24.000-iupput. v8 Tallimaat qaammatit tallimaanni kiffartortuusoq tassaavoq sakkutuut naalagaanertaat Shamhuti Zerakkuusoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v9 Arfernat qaammatit arfernanni kiffartortuusoq tassaavoq Ira Ikkeship Tekoamiup ernera; sulisui angutit 24.000-iupput. v10 Arfineq-aappaat qaammatit arfineq-aappaanni kiffartortuusoq tassaavoq Helesi Peletimioq Efraimikkuusoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v11 Arfineq-pingajuat qaammatit arfineq-pingajuanni kiffartortuusoq tassaavoq Sibbekaji Hushamioq Zerakkuusoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v12 Qulingiluaat qaammatit qulingiluaanni kiffartortuusoq tassaavoq Abiezeri Anatotimioq Benjaminikkuusoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v13 Qulingat qaammatit qulinganni kiffartortuusoq tassaavoq Maharaji Netofamioq Zerakkuusoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v14 Aqqarnat qaammatit aqqarnanni kiffartortuusoq tassaavoq Benaja Pir'atonimioq Efraimikkuusoq; sulisui angutit 24.000-iupput. v15 Aqqaneq-aappaat qaammatit aqqaneq-aappaanni kiffartortuusoq tassaavoq Heldaji Netofamioq Otnielip kinguaavisa ilaat; sulisui angutit 24.000-iupput. v16 Angutit uku Israelip naggueqatigiissortaani siulersortaapput: Rubenikkunni naalagaaneq Eliezeri Zikrip ernera, Simmiuukkunni Shefatja Ma'akap ernera, v17 Levimi Hashabja Kemuelip ernera, Aronimut Sadoki, v18 Judami Elihu Daavip qatanngutaasa ilaat, Issakarimi Omri Mikaelip ernera, v19 Zebulonimi Jishmaja Obadjap ernera, Naftalimi Jerimoti Azrielip ernera, v20 Efraimikkunni Hosea Azazjap ernera, Manassep naggueqatigiissortaasa affaanni Joeli Pedajap ernera, v21 Manassep naggueqatigiissortaasa affaanni Gileadimi Jiddo Zekarjap ernera, Benjaminimi Ja'asieli Abnerip ernera, v22 Danimilu Azar'eli Jerohamip ernera. Taakku tassaapput Israelip naggueqatigiissortaani naalagaasut. v23 Israelikkut angutitaat 20-t inorlugit ukioqartut inunnik kisinneqarnermi Daavip ilanngutinngilai Naalagaq oqarsimammat Israelikkut kisissaanngitsunngortikkumallugit qilaap ulloriaasut amerlatigilersillugit. v24 Joabip Serujap ernerata kisillugit aallartissimagaluarpai inersimanaguli. Tamanna pillugu Israeli kamannermik eqqorneqarpoq, amerlassusiallu Daavip Nalunaarsuutaani allassimanngilaq. v25 Azmaveti Adielip ernera kunngip erlinnartuusiviinik nakkutilliisuutitaavoq; Jonatani Uzzijap ernera inuussutissanut peqqumaatinut nakkutilliisuutitaavoq nunaannarmi, illoqarfinni, illoqarfeeqqani pallittaalisanilu. v26 Ezri Kelubip ernera nunalerillutik narsaammi sulisartunut nakkutilliisuutitaavoq, v27 Shim'i Ramamioq viinnequteqarfinni sulisunut, Zabdi Shefamimioq viinninut peqqumaatinut, v28 Ba'al-Hanani Gederimioq olivenequtinut morbærfigenequtinullu nunami qattunilimmiittunut, Joashi uuliamik peqqumaatinut, v29 Shitraji Saronimioq nersutaatinut nassulinnut Saronip narsartaani mangiartunut, Shafati Adlajip ernera nersutaatinut nassulinnut qooqquniittunut, v30 Obili Ismaelikkuusoq qatigattuutinut, Jekdeja Meronotimioq siutituunut, v31 Jazizilu Hagrikkuusoq savaatinut. Taakkuupput kunngip pigisaanik paarsisuutitat. v32 Daavip akkani Jonatani angut sianisooq allakkanillu ilisimatooq siunnersortigaa. Jehieli Hakmonip ernera kunngip ernerinik perorsaasuuvoq. v33 Aammattaaq Akitofeli siunnersortigaa. Hushaji Arkikkuusoq Kunngip Ikinngutigaa. v34 Akitofelip kingorna Jojada Benajap ernera Ebjatarilu siunnersortigilerpai. Joabi kunngip sakkutuuinut naalagaanertaavoq. Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 28 Salomo Daavimit naalaffilioqquneqartoq v1 Daavip Israelip naalagartai tamaasa Jerusalemimut katersortippai, ukuuppullu: Naggueqatigiinni naalagaasut, nikittaattartoqatigiinnut qullersaasut kunngimut kiffartuussisut, sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut, kunngip ernerisalu nunaataannik nersutaataannillu paarsisuutitat, taakkununngalu ilagitillugit kunngikkormiut sorsuttartullu pissarsuit sorsuttartullu misilittagartuut. v2 Kunngi Daavi nikuippoq oqarfigalugillu: »Qatanngutikka inuiaqatikkalu, oqaasissakka tusaasigit! Uanga nammineq pilersaarutigisimagaluarpara illuliorniarlunga Naalakkap angerusiata illerfiata Guutittalu tummarfigisaata aalajangersumik inigisinnaasaannik, sananissaanullu piareersaatissat tamaasa isumagigaluarpakka. v3 Guutilli oqarfigaanga: Illit atera naalaffiliuutissanngilat sorsuttartuugavit aammillu kuineqartitsisarlutit. v4 Kisianni Naalakkap Israelip Guutiata ataatama inoqutaani uanga qinersimavaanga naassaanngitsumik Israelimi kunnginngortillunga. Juda naalagaanertut qinersimavaa, Judakkunnilu ataatama inoqutai qinersimavai. Kiisalu ataatama qitornaasa akornanni salliutissimavaanga Israelimullu kunnginngortillunga. v5 Ernerpassuarmalu uannut tunniussami akornanni Salomo qinersimavaa Naalakkap kunngimut issiavissaarsuarititaani issiasussanngorlugu Israelimilu naalakkersuisussanngorlugu. v6 Naalagaq uannut oqarpoq: Ernerpit Salomop naalaffiliuutissavaanga silarlissakkalu sanassallugit. Taanna qinerpara; ernerissavara, taassumalu ataatagissavaanga. v7 Kunngiussusia soraajuitsumik atatittuassavara aalajangiussimappagit peqqussutikka malittarisassiakkalu, soorlu ullumi taamaaliortoq. v8 Israelikkut tamassi, Naalakkap katersorsimasui, najuutsillugit Guuterpullu tusaatillugu oqaaqqissaarpassi: Naalakkap Guutissi inassutai tamaasa ujarsigit, maleruarluarsigillu! Taava nuna manna alianaatsoq pigiuassavarsi kinguaassassinnullu kingornussaritissinnaassallugu naassaanngitsumik pigisassaattut. v9 Illillu ernera Salomo, ataatavit Guutia ilisariniaruk, kiffartorfiginiaruk uummatikkut iluunngarlutit nuannaarlutillu, uummatit tamaasa misissuiffigeqqissaartarpai inuillu piumasaat pilersaarutaallu tamaasa paasisimallugit. Ujarukku naniumaarpat, tunukkukkuli ajattorumaarpaatit naassaanngitsumik. v10 Tamanna paasiniaruk! Naalakkammi qinersimavaatit illernartuutissaminik sanasussatut. Sapiitsuugit, suliassarlu aallartiguk!« v11 Taava paarlissap naalaffiullu illutassaasa, peqqumaasivissat, qaliani init, ineeqqat ilorliit saammaaffiullu inissaata titartarnerat Daavip ernerminut Salomomut tunniuppaa. v12 Aammattaarlu tunniuppaa eqqarsaatigisimasami pilersaarusiornerat, tassa Naalakkap naalaffiata silarlissaasa, kaajallallugu ineerassaasa, naalaffiup erlinnartuusivissaasa tunissutillu illernartitaasut erlinnartuusivissaasa, v13 palasit Levikkullu nikittaateqatigiissortaasa, naalaffimmi kiffartornerup tamarmiusup naalaffimmilu kiffartornermi atortussat tamarmik. v14 Immersakkat kuultimik sanaajusut guutisiornerni tamani atorneqartartussat kuultitaasa oqimaassusissaat Daavip nalunaarutigaa, taamatuttaarlu immersakkat sølvimik sanaajusut sølvertaasa oqimaassusissaat. v15 Aamma nalunaarutigaa qullilerfiit kuultimik sanaajusut qullertaasalu kuultimik sanaajusut taakkununnga atasut kuultertaasa oqimaassusissaat, taamatuttaaq qullilerfiit sølvimik sanaajusut qullertaasalu oqimaassusissaat, tamarmik immikkut sumut atornissaat najoqqutaralugu. v16 Aamma nerriviit timiusanut saqqumisitassanut ilitsiviusussat kuultitaasa oqimaassusissaat aalajangerpaa, taamatuttaaq nerriviit allat sølvertaasa oqimaassusissaat, v17 kiisalu ajassaassuit, serpartaaviit kannillu kuultimik akuitsumik sanaat oqimaassusissaat, ermutsit kuultiusut sølviusullu tamarmik immikkut oqimaassusissaat v18 pilliviiullu tipigissaatilliiffiup kuultimik akuinnerpaamik sananeqartussap oqimaassusissaa. Aamma angerutsip illerfiata qamutitaata kerubiusallu kuultiusut sulumminnik siaarsimasunik angerutsip illerfianik qulangiisimasussat titartarneri Salomomut tunniuppai. v19 »Allakkatigut Naalakkap nammineq assaanit pisutigut – sunnguit tamaasa ilanngullugit – titartarnerup imarisaanik ilitsersuussimavaanga.« v20 Taava Daavip ernini Salomo oqarfigaa: »Sapiitsuugit nakuullutillu, suliassarlu aallartiguk! Erseqinak, nikalloqinallu! Guutimmi Naalakkap Guutima najussavaatit. Iperassanngilaatit qimassanatillu Naalakkap naalaffissaata suliassartai tamaasa inereerserlugit. v21 Palasit Levikkullu nikittaattartoqatigiissortaat Guutip illuani suliassanik tamanik isumaginnittussaatitaasut piareersimareerput, ilinniippullu inuit suliassat suulluunniit suliarinissaannut paasisimasaqarluartut, naalagartallu Israelikkullu tamarmik qinnutigisannik tamanik naammassinnikkumapput.« Nalunaarsuutit siulliit 1 Nal 29 v1 Taava kunngip Daavip katersorsimasut tamaasa saaffigai oqarlunilu: »Ernera Salomo kisimi Guutimit qinigaasoq suli inuusuttuuvoq misilittagakitsuullunilu, suliassarlu naammassiniagassaa angeqaaq. Naalaffissualiassarmi sananiagaa inunnit pinnani Guutimit Naalakkamit pigineqartussaavoq. v2 Guutima illussaanut ilungersorlunga pissarsiariniarsimavakka kuulti kuultimik sanaassanut atorneqartussaq, sølvi sølvimik sanaassanut atorneqartussaq, kanngussak kanngussammik sanaassanut atorneqartussaq, savimineq saviminermik sanaassanut atorneqartussaq qisuillu qisunnik sanaassanut atorneqartussat, aamma ujarappassuit shohamit, ujaqqat ikkussugassat, ujaqqat granatit, ujaqqat assigiinngitsunik qalipaatillit, ujaqqat erlinnartut assigiinngitsorpassuit ujaqqallu alabastit – tamaasa annertoorsuanngorlugit. v3 Guutimut illuliassaq pingaarteqigakku aamma Guutima illuata sananissaanut atortussatut tunniunniarpakka kuulti sølvilu uanga nammineq pisuussutigisakka, tassa naalaffiup illernartup sananeqarnissaanut atugassatut katersorsimasama tamarmik saniatigut: v4 kuulti Ofirimit pisoq talentit 3.000-it nalingat sølvilu akuiagaq talentinik 7.000-inik naleqartoq naalaffiup iigaanut qalliutigalugit atorneqartussat, v5 kuulti kuultimik sanaassanut atorneqartussaq, sølvi sølvimik sanaassanut atorneqartussaq allanullu assassortut assigiinngitsut eqqumiitsuliortut sanaassaannut. Kikkut piareersimappat kajumillutik tunissutinik ullumi Naalakkamut aatsinissaminnut?« v6 Taava kajumillutik tunissutissaminnik aggiussipput siuaasaqaqatigiinni qullersaasut Israelillu naggueqatigiissortaasa naalagaat kiisalu sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut kunngillu suliarititaanut naalagaatitat atorfilittai. v7 Guutip illussaanut atugassanngorlugit tunissutigaat kuultit talentinik 5.000-inik darejkenillu 10.000-inik nalillit, sølvit talentinik 10.000-inik nalillit, kanngussat talentinik 18.000-inik nalillit savimerngillu talentinik 100.000-inik nalillit, v8 Ujaqqanillu erlinnartunik pigisaqartut taakku Naalakkap naalaffiata erlinnartuusivianut Jehielip Gershonikkuusup nakkutigisaanut ilanngutassanngorlugit tunissutigaat. v9 Siulersuisut tunisinissaminnut kajumissusiat inuit nuannaarutigaat, tassami Naalakkamut tunissutitik uummatimikkut kajumillutik tunniummatigit. Aammattaaq Daavip tamanna nuannaarutigaa. v10 Ilagiit tamarmik najuunneranni Daavip Naalagaq unnersiutigaa oqarluni: »Unnersiutigineqarna illit Naalagaq ataatatta Israelip Guutia naassaanngilluinnartumik. v11 Naalagaq, illit pigaatit angingaassuseq, pissaaneq, naalannassuseq, kusanassuseq alutornassuserlu; tassami qilammiittut nunamiittullu tamaasa pigaatit. Naalagaq, illit pigaat naalagaaffik, illimmi tamanut qullersaasutut qutsissisitaavutit. v12 Pisuussutit ataqqinaallu ilinnit pisuupput, sunut tamanut illit naalagaavutit, illit assanniipput pissaaneq nakuussuserlu, piginnaassuseqarputit angingassuseq nakuussuserlu tamanut tunniutissallugit. v13 Guuterput, taamaattumik maanna qutsavigiumavatsigit atillu illernartoq unnersiutigalugu. v14 Uangami kinaanerpunga, innuttakkalu suunerpat? Uagut nammineq pissaanerput atorlugu kajumissutsikkut tunissutinik aatsivigisinnaanngilluinnarpatsigit. Suut tamarmik ilinnit pipput, makkuttaaq tunniussavut tassaapput ilinnit pisarisimasavut. v15 Uagut siuaasavut assigalugit nunami maani kiinnavit saani takornartaasutut nunasisutullu ippugut. Nunamimi maani inuunerput tarratut ippoq neriuutissaqarfiunanilu. v16 Naalagaq Guuterput, pisuussuterpassuit illit aqqit illernartoq illuliuukkumallugu katersorsimasavut tamarmik illit assannit pipput; tamaasa illit pigaatit. v17 Guutiga, nalunngilara inuit uummataat paasiniaqqissaartaritit nuannaartartutillu peqqusersuitsuugaangata. Makku tamaasa uummatikkut iluunngarlunga tunniussaraakka, nuannaarlungalu aamma takusinnaasimavara innuttatit tunisinissaminnut qanoq kajumitsigisut. v18 Naalagaq, siuaasatta Aaperaap Iisaallu Israelillu Guutiat, qanortoq innuttatit tarnimikkut taama pissuseqartuarlit; uummatimikkut aalajangiussimalitsit! v19 Aamma ikioruk ernera Salomo uummammigut iluunngarluni peqqussutinnik oqaaqqissaarutinnillu inatsisinnillu maleruaasinnaaqqullugu, suliassanik tamanik naammassinnissinnaaqqullugu naalaffissualiassarlu piareersarsimasara sanasinnaaqqullugu.« v20 Taava Daavip katersorsimasut tamaasa oqarfigai: »Naalagaq Guutersi unnersiutigisiuk!« Katersorsimasullu tamarmik Naalagaq siuaasamik Guutiat unnersiutigaat. Sikillutik pallorfigaat Naalagaq kunngilu. Salomo kunnginngortitaasoq v21 Aqaguani Naalagaq pilliutinik toqutassanik pilliiffigaat, Naalagarlu pilliutinik ikikkagassanik makkuninnga pilliiffigaat: Ussinnik 1.000-inik, savanik angutivissanik 1.000-inik savaaqqanillu 1.000-inik aammattaarlu kueragassanik taakkununnga ilagititanik kiisalu pilliutinik toqutassanik amerlaqisunik Israelikkunnut tamanut tunngatitaasunik. v22 Ulloq taanna nuannaaqalutik Naalakkap kiinaata saani neripput imerlutillu. Salomo Daavip ernera kunnginngorteqqippaat; tanippaallu Naalakkap naalagaanertaatut, Sadokilu tanippaat palasinngortillugu. v23 Salomo Naalakkap kunngimut issiavissaarsuarititaanut ingippoq ataatani kingoraarlugu, kunngiunerminilu iluatsitsivoq. Israelikkut tamarmik naalappaat. v24 Naalagartallu sorsuttartullu pissarsuit tamarmik Daavillu ernerisa tamarmik Salomo kunngisut naalakkumallugu uppernarsaapput. v25 Israelikkut tamarmik takkuanni Naalakkap Salomo pissaanilissuanngortippaa tunillugulu kunngisut alutornassusermik siornatigut Israelimi kunngiusartut piginngisaannarsimasaannik. Daavi toqusoq v26 Daavi Isajip ernera Israelimi tamarmi kunngiusimavoq. v27 Ukiuni 40-ni Israelimut kunngiuvoq, ukiuni arfineq-marlunni Hebronimi, Jerusalemimilu ukiuni 33-ni. v28 Utoqqarsuanngorluni toquvoq utoqqaassutsimigut, pisuussutsimigut ataqqinassutsimigullu angujumasani angoreersimallugit, erneralu Salomo kingoraarlugu kunnginngorpoq. v29 Kunngip Daavip oqaluttuassartai, aallaqqaataaniit naggataanut, allattorneqarsimapput takorluuisartup Samuelip Nalunaarsuutaani pruffiitillu Natanip Nalunaarsuutaani takorluuisartullu Gadip Nalunaarsuutaani. v30 Taakkunanissaaq oqaluttuarineqarput kunngisut naammassisai tamarmik suliarujussuilu kiisalu qanoq pineri tamarmik aammalu Israelimi nunanilu naalagaaffinnilu allani pisimasut tamarmik. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 1 Salomop sinnattua v1 Salomop Daavip ernerata kunngisut pissaanini aalajaallisippaa. Naalakkap Guutiata najorpaa pissaanilissuanngortillugulu. v2 Salomop oqaluffigai Israelikkut tamaasa, sakkutuunut tuusintikkuutaanut hundredekkuutaanullu naalagaasut, eqqartuussisut, Israelimi tamarmi naalagaasut siuaasaqaqatigiissortanilu qullersaasut. v3 Taava katersorsimasut tamaasa ilagalugit Salomo qattunermut pilliisarfimmut Gibeonimiittumukarpoq; tassaniippormi Tupeq Naapeqatigiittarfik Mosesip Naalakkap kiffaata inoqajuitsumi sanasimasaa; v4 Guutilli angerusiata illerfia Daavip Kirjat-Jearimimiit Daavip inissiarisaanukaassimavaa; tassami tupeq inissaa Jerusalemimi napparsimagamiuk. v5 Pilliivik kanngussaasoq Besal'elip Urip ernerata Hurip erngutaata sanasimasaa Naalakkap illuata sioraaniippoq. Salomop katersorsimasullu tassani Naalagaq siunersiorpaat. v6 Toqqullu Naapeqatigiittarfiup pilliiviani kanngussaasumi Salomo pilliivoq Naalakkap kiinaata saani; tassani ikikkagassatut pilliutit tuusintit pilliutigai. v7 Unnuaq taanna Guutip Salomo saqqummerfigaa imalu oqarfigalugu: »Oqaannarit sunik tunissanerikkit!« v8 Salomop Guuti akivaa: »Ataataga Daavi ajunngitsuliorfigingaarsimavat, maannalu kunnginngortissimavarma taassumunnga kingoraartigitillunga. v9 Guuti Naalagaq, ataatannut Daavimut neriorsuutit maanna eqquutitinniaruk. Inuiannut nunap pujoralaatut amerlatigisunut kunnginngortissimavarma. v10 Taamaattumik tuninnga ilisimassusermik silaqassusermillu illit innuttannut siulersuisuusinnaaqqullunga. Kinami inuttannut taama amerlatigisunut naalagaasinnaava?« v11 Taava Guuti Salomomut oqarpoq: »Tamanna kissaatigigakku, aammalu pisuunngornissat ataqqisaanissallu akeqqavillu toqunissaat sivisuumilluunniit inuunissat pinnagit kisianni ilisimassuseq silaqassuserlu qinnutigigakkit innuttakka ilinnut kunngiuffigitilikkakka naalakkersorsinnaajumallugit, v12 taava pissavatit ilisimassuseq silaqassuserlu. Aammattaarli pisuussutinik pequutinillu ima amerlatigisunik ataqqisaanermillu ima angitigisumik tunissavakkit taakkunuunatigut kunnginit siulinnit nallerneqarsimassanak kinguleriumaakkannillu nallerneqanngisaannassallutit.« v13 Taava Salomo Gibeonimi qattunermi pilliisarfimmit, Tupermit Naapeqatigiittarfimmit, qimaguppoq Jerusalemimukarluni. Israelikkunnullu kunngiuvoq. Salomop pisuussutai v14 Salomop katersorpai qamutit sakkutuullu hestersut. 1.400-nik qamutaateqarpoq hestertartoqarlunilu 12.000-inik; tamakku inissippai illoqarfinni qamutinut inissiiffissiani kunngillu illoqarfiani Jerusalemimi. v15 Kunngip sølvi kuultilu Jerusalemimi ujaraannartut nalinginnaatigilersippai, taamatullu aamma orpiit cederit morbærfigenequtitut nunap qattunilittaani naasartutut takussaatigilersippai. v16 Hestit Salomop pisiortugai Musrimit Kuemillu pisuupput; taakku kunngip niuertuisa Kuemit pisiarisarpaat. v17 Qamutit Egyptenimit pisiarineqartarput ataatsit sølvimik sekelinik 600-nik nalilimmik akilerlugit hestilu ataaseq sekelinik 150-inik akilerlugu; niuertullu tamakku tuneqqittarpaat Hetikkut Aramillu kunngiinut. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 2 Fønikiamik niueqatiginninneq (1,18) Salomop Naalakkap aqqa illuliuunnialerpaa imminullu illussaarsualiuulluni. v1 Taamaattumik angutinik assartuisussanik 70.000-inik angutinillu 80.000-inik ujaqqerisussanik qaqqalimmiunik sulisussarsivoq 3.600-nillu taakkununnga sulisitsisussarsilluni. v2 Taava Tyrusip kunngia Hurami ima oqarfigiartortippaa: »Uanga ataatannut Daavimut iliornittut iliorfiginnga, taamani orpinnik cederiusunik imminut illuliassaanik nassiussivigigakku. v3 Maanna Naalakkap Guutima aqqa illuliuunnialerpara illernaatissaanik tipigissaatilliissutinik kiinaata saani pilliivigineqarsinnaaqqullugu timiusallu saqqumisitat saqqumittuinnaqqullugit ikikkagassanillu pilliivigineqartaqqullugu ullaakkut unnukkullu sabbatimi qaammanniffissiornermilu Naalakkallu Guutitta nalliussineqarfiini. Israeli taamaaliortussaatitaavoq naassaanngitsumik. v4 Illu sananiagara angisoorujussuusussaavoq uagut Guuterput guutinit tamanit annerummat. v5 Kina pisinnaava illuliuutissallugu uffa qilak qilaallu qilaat naammanngereersut tassunga inigissallugit, uangalu kinaavunga illuliuutissallugu kiinaata saani tipigissaatilliiffigineqartassanngippat? v6 Taamaattumik angummik kuulti, sølvi, kanngussak, savimineq, aappallarissoq, karmini, tungutsorissorlu atortoralugit piliullaqqissumik kigartuinermillu pikkorissuseqartumik aallartitsiviginnga; Judami Jerusalemimilu uanniittut paasisimasaqarluartut ataatama Daavip sulisussarsiarisimasai suleqatigissavai. v7 Nassiussiviginngalu qisunnik cederiusunik, kakillarnaqutinik almuginillu Libanonimeersunik, nalunngilarami sulisuit Libanonimi orpinnik killuineq sungiusimagaat. Sulisuma sulisutit suleqatigissavaat v8 qisuppassuarnik pissarsiniarlutik; illu sananiagara angisuujussammat kusanangaarlunilu. v9 Illit sulisunnut orpinnik killuisunut inuussutissaat nassiutissavakka qajuusiassat korit 20.000-it, suaasiassat korit 20.000-it, viinni batit 20.000-it uulialu batit 20.000-it.« v10 Hurami Tyrusip kunngia Salomomut allakkamini ima akivoq: »Naalakkap innuttani asagamigit taakkununnga kunnginngortissimavaatit.« v11 Huramilu nangippoq: »Unnersiutigineqarli Naalagaq Israelip Guutia qilammik nunamillu pinngortitsisoq, kunngi Daavi ernermik ilisimasumik, silatuumik sianisuumillu tunisimammagu Naalakkamik illuliuussiumasumik kunngillu illussaarsuassaanik sanajumasumik. v12 Suliassanut taakkununnga ikiuuttussaq aallartissavara angut paasisimasaqarluartoq sianisoorlu, Huram-Abi. v13 Anaanaa naggueqatigiinnit Danikkunnit pisuuvoq ataataalu Tyrusimiuulluni. Taanna pikkorissuuvoq kuultimik, sølvimik, kanngussammik, saviminermik, ujaqqanik, qisunnik, annoraaminermik aappallarissumik tungutsorissumillu, byssusimik karminimillu suliassanut kigartugassanullu assigiinngitsunut suliassallu eqqumiitsuliornermut tunngasut pilersaarusiornissaannut; sulisutit paasisimasaqartut naalakkamalu, ataatavit Daavip, sulisui paasisimasaqartut suleqatigissavai. v14 Taamaattumik naalakkama qajuusiassat suaasiassallu uulialu viinnilu neriorsuinini naapertorlugu kiffaminut nassiutissavai. v15 Taava orpiit atorfissaqartitatit naammatsillugit Libanonimi killussavavut, puttasuliaralugillu imaatigut Jafomut ingerlakkumaarpavut. Illilli nammineq Jerusalemimut ingerlakkumaarpatit.« v16 Salomop Israelimi angutit takornartaasut tamarmik kisinneqartippai, soorlu ataatani Daavi taamaaliorsimasoq; katillutillu 153.600-upput. v17 Taakkunannga 70.000-it assartuisunngortippai 80.000-illu qaqqani ujaqqerisunngortillugit; 3.600-llu taakkununnga sulisitsisunngortippai. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 3 Salomop naalaffia v1 Salomop Naalakkap naalaffissaa Jerusalemimi Morijap qaqqaani sanallugu aallartippaa. Naalaffiliorfissaq ataataata Daavip piareersareersimavaa Ornanip Jebusikkuusup karrertaajaasarfiani, tassani Naalagaq imminut takutissimammat. v2 Ukiut naalakkersuiffimmi sisamassaanni qaammatit aappaanni Salomop sanaassaq aallartippaa. v3 Salomop Guutip illua sananialermagu illu ima tunngavissinneqarpoq: aleninik 60-inik takissuseqarpoq silissuseqarlunilu aleninik 20-nik uuttuutitoqaq malillugu. v4 Paarlia illup naalaffittaata saavaniittoq aleninik 20-nik takissuseqarpoq naalaffiup silissusiatulli aleninillu 20-nik portussuseqarluni. Iigai Salomop kuultimik akuitsumik qallertippai. v5 Ini angisooq kakillarnaqutip qisuanik iigalerpaa qisuullu qaava kuultimik akuitsumik qallerlugu kiisalu palmiusanik kalunniusanillu pinnersaaserlugu. v6 Naalaffik tamarmi ujaqqanik erlinnartunik pinnersaasersorneqarpoq. Kuulti atorneqartoq Parvajimimit pisuuvoq. v7 Taassuminnga paakkarutit, matut alloriusaat, iikkat matullu qallerneqarput iikkanilu kerubiusat kigartorneqarlutik. v8 Illernarnerpaaq sanavaa; aleninik 20-nik takissuseqarpoq naalaffiup silissusiatut aleninillu 20-nik silissuseqarluni. Ilua kuultimik akuitsumik qallerneqarpoq. Tassunga atorpaat kuulti talentinik 600-nik naleqartoq. v9 Kikiassat kuultiusut oqimaassutsimikkut sekelinik 50-inik naleqarput. Aamma init qulliusut iigaat kuultimik qallerneqarput. v10 Illernarnerpaami kerubiusat marluk qiperukkat sanavai kuultimillu qallerlugit. v11 Kerubiusat sului katillutik aleninik 20-nik takissuseqarput; illuata aleninik tallimanik takissuseqartup naalaffiup iigaa attorsimavaa suluullu illuata aleninik tallimanik takissuseqartup kerubiusap aappaata suluata illua attuumavaa. v12 Kerubiusap aappaata suluata aleninik tallimanik takissuseqartup naalaffiup iigaata aappaa attuumavaa, suluatalu illuata aleninik tallimanik takissuseqartup kerubiusap siulliup suluata illua attuumallugu. v13 Taakku kerubiusat sului siaarsimasut katillutik aleninik 20-nik uuttuuteqarput; kerubiusat napparneqarsimapput kiinaat imminnut sammitillugit. v14 Saagoq annoraaminermik tungutsorimmik, aappallarissumik, aappallarissumik taartumik byssusimillu sanavaa kerubiusartalerlugulu. Naalaffiup atortui v15 Naalaffiup sioraani sukat marluk sanavai; aleninik 35-inik portussuseqarput nooquteqarlutillu aleninik tallimanik portussuseqartunik. v16 Kalunniliorpoq, soorlu ujammit, sukallu noorpiaanut ivertillugit, granatæbliusaliorportaaq 100-nik kalunnernullu ivertillugit. v17 Sukat naalaffiup sioraanut inissippai – aappaa talerpiatungaanut aappaalu saamiatungaanut; talerperleq Jakinimik taavaa saamerlerlu Boazimik. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 4 v1 Salomo pilliiviliorpoq kanngussammik alenisut 20-tut takitigisumik, alenisut 20-tut silitsigisumik alenisullu qulitut portutigisumik. v2 Taava eqqiarfik Imaq kuisanngorlugu sanavaa ammalortunngorlugu. Taanna aleninik tallimanik portussuseqarpoq kaajallanneralu alenit 30-ullutik. v3 Eqqiarfik Imaq sinimi ataatungaa kaajallallugu ussinnik assiliartaqarpoq – alenimi ataatsimi quliusarlutik. Ussigit sanileriikkuutaat alleriit marluupput, Imarmullu kuissussaapput atavissuullutik. v4 Eqqiarfik Imaq tunngaveqarpoq ussiusanik aqqaneq-marlunnik, pingasut avannamut sammisut, pingasut kimmut, pingasut kujammut pingasullu kangimut. Eqqiarfik Imaq ussiusat qaavanniippoq, taakkulu inississimapput avammut sammillutik. v5 Eqqiarfik Imaq assaap silissusiatut issutigaaq sinaa sanaajulluni ermutsip naasutut lotusitut ilusillip sinaatut. Batinik 3.000-inik imartussuseqarpoq. v6 Taava Salomop igaasarsuit qulit sanavai inissillugillu tallimat talerpiatungaanut tallimallu saamiatungaanut. Errortuinermut atorneqartarput; taakkunani ikikkagassatut pilliutissat errortortarpaat. Eqqiarfik Imaq palasit asaffissaraat. v7 Salomop qullilerfiit kuultiusut qulit sanavai qanoq sananissaannik nalunaarsuutit malilluinnarlugit. Illup naalaffittaani inissinneqarput tallimat talerpiatungaanut tallimallu saamiatungaanut. v8 Aamma sanavai nerriviusat qulit illullu naalaffittaani inissillugit, tallimat talerpiatungaanut tallimallu saamiatungaanut. Aammattaaq sanavai puuguttat serpartaaviit kuultiusut 100-t. v9 Taava Salomop sanavai palasit silarliat silarlersuarlu silarlermullu isaarialerlugu. Isaariai kanngussammik qallerpai. v10 Eqqiarfik Imaq inissippaa naalaffiup kujammut-kangimut samminerani. v11 Huramip sanavai arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat serpartaaviillu. Huramip kunngip Salomop Guutip illuanut suliarititai makku tamakkerlugit naammassivai: v12 sukat marluk, sukat qaavanni nooqutani qaarajunnersat marluk, perlaajaasat marluk qaarajunnersanik marlunnik sukat qaavanni nooqutaniittunik assiisut, v13 granatæbliusat 400-t perlaajaasanut marlunnut ivertitassat perlaajaasani ataatsini granatæbliusat iluleriit marlukkuutaarlugit qaarajunnersanut marlunnut sukat qaavanni nooqutiniittunut assiullugit, v14 qamutaasat qulit igaasarsuillu qulit qamutaasaniittussat, v15 eqqiarfik Imaq ussiusallu aqqaneq-marluk taassuma toqqavii, v16 arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat ajassaataasallu, atortussallu tamaasa Huram-Abip kanngussammik qillersakkamik Salomomut sanavai Naalakkap naalaffiata pissai. v17 Kunngip taakku Jordanip Qooruani suikkaasumik marralimmi Sukkotip Saredallu akornanniittumi kuitippai. v18 Salomop tamakku tamaasa amerlasoorsuanngortillugit sanavai; kanngussaap atorneqartup oqimaassusia naatsorsorneqanngilarluunniit. v19 Salomop Guutip illuaniittussat tamaasa sanavai: Pilliivik kuultiusoq nerriviusallu timiusanut saqqumisitassanut ilitsiviusartussat, v20 qullilerfiit qullertallit peqqussut malillugu ikumasussat inip qinngorliup sioraaniittut kuultimik akuitsumik sanaajusut, v21 naasuusaq, qulliit ipeqqanullu qiuutit kuultimit akuitsumit sanaat, v22 saviit, serpartaaviit, puugutaasat aamaasiviillu kuultimik akuitsumik sanaat; naalaffiup matui, matut ilorliit Illernarnerpaamut illullu naalaffittaanut matut kuultiusut. (5,1) Salomop Naalakkap naalaffiata suliarinera inereeramiuk ataatami Daavip tunissutai illernartitat naalaffimmukaappai. Sølvi kuultilu immersakkallu tamarmik Guutip illuata erlinnartuusiviini inissinneqarput. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 5 Naalaffik atoqqaartinneqartoq v2 Kunngip Salomop Israelimi utoqqaanertat naggueqatigiinnilu naalagaasut Israelikkullu siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut Jerusalemimi katersortippai. Taakkua Naalakkap angerusiata illerfia Zionimiit, Daavip Illoqarfianiit, naalaffimmukaatissavaat. v3 Israelikkut angutitaat tamarmik nalliussinermi qaammatit arfineq-aappaanni kunngimi katersuupput; v4 Israelimi utoqqaanertat tamarmik aggerput. Levikkut angerutsip illerfia kivippaat v5 angerutsillu illerfia, Tupeq Naapeqatigiittarfik atortuilu illernartut tupermiittut tamaasa ilanngullugit, majuuppaat; palasit Levikkuusut majuussisuupput. v6 Angerutsip illerfiata siornani kunngi Salomo Israelillu ilagiissortai kunngimut ornigussimasut ingerlapput; savat ussigillu amerlangaaramik kisinneq ajornartut pilliutigaat. v7 Palasit Naalakkap angerusiata illerfia naalaffiup inaani qinngorlermi, Illernarnerpaami, inissaanukaappaat kerubiusallu suluisa ataannut ilillugu. v8 Kerubiusat sului angerutsip illerfiata qulaani siaarsimapput, tassa kerubiusat angerutsip illerfia akiarfiilu qulangersimallugit. v9 Akiarfiit takingaaramik isui Illernartumiit inip qinngorliup sioraaniittumit takussaapput silataaniilli takuneqarsinnaanatik. Ulloq manna tikillugu tassaniipput. v10 Angerutsip illerfianiipput allaffissiat marluk kisimik, Mosesip Horebimi tassunga ikisimasai taamani Naalakkap Israelikkut Egyptenimit anineranni angerfigeqatigimmagit. v11 Taava palasit naalaffimmit anipput; palasimmi najuuttut tamarmik qaqugu sulinissartik apeqqutaatinnagu illernarsarsimapput, v12 tussiartartullu Levikkuusut tamarmik, Asafi Hemanilu Jedutunilu taakkualu erneri qatanngutaallu pilliiviup kangiatungaaniipput byssusimik sanaamik atisaqarlutik cymbelinik, kukkilattarissanik sianaanillu nipilersuuteqarlutik, ilagaallu palasit 120-t qarlortartut. v13 Qarlortartut tussiartullu ataatsikkut appipput ataatsimoorlutik Naalagaq unnersiutigalugu qutsaviginiarlugu; qarlortaatit cymbelillu nipilersuutillu allat ingiortigalugit Naalagaq unnersiutigaat oqarlutik: »Ajunngitsuuvoq, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik!« Taava naalaffik, Naalakkap naalaffia, nuissap ulikkaarpaa. v14 Palasit suliassatik suliarisinnaajunnaarallarpaat nuiaq pissutigalugu, Naalakkap naalannassusiata Guutip illua ulikkaarmagu. (6,1) Taava Salomo oqarpoq: Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 6 Naalagaq oqarpoq taartumi ineqarumalluni. v2 Maannali illuliuuppakkit, illumik naassaanngitsumik najugaqarfissannik. v3 Kunngip Israelikkut katersorsimasut saallugit pilluaqquai tamarmik qeqarlutik tusarnaaraanni. v4 Oqarpoq: Unnersiutigineqarli Naalagaq Israelip Guutia, maanna eqquutitikkamiuk ataatannut Daavimut neriorsuutini, ima oqarami: v5 »Innuttakka Egyptenimit anisereerakkit Israelip naggueqatigiissortaasa ilaannaasaluunniit illoqarfiinik toqqagaqarsimanngilanga aterma ineqarfigisinnaasaanik illuliorfissamik, toqqagaqarsimanngilangalu inuttannut Israelimut naalagaanertaasussamik; v6 Jerusalemili qinerpara aterma najugassaatut, Daavilu toqqarpara inuttannut Israelimut naalagaaqqullugu.« v7 Ataataga Daavi aalajangersimavoq illuliorumalluni Naalakkap, Israelip Guutiata, aqqanut; v8 Naalagarli ataatannut Daavimut oqarpoq: »Atera illuliuukkumallugu aalajangernerit ajunngikkaluarpoq, v9 kisianni illu taanna illit sanassanngilat. Ernerpit illit uininnit aannillu pinngorumaartussap atera illuliuutissavaa.« v10 Naalakkap neriorsuutini tamanna eqquutitippaa. Uanga ataataga Daavi kingoraarlugu kunnginngorpunga; Naalakkap neriorsuutaa malillugu ataataga kingoraarlugu Israelip issiavissaarsuani issiavunga, Naalakkallu Israelip Guutiata aqqa illuliuuppara. v11 Tassani inissippara angerutsip illerfia, tassaniipporlu Naalakkap Israelikkunnik angerfigeqatiginnissutaa. v12 Salomo Naalakkamut pilliiviup sioraanut qeqqippoq Israelikkut katersorsimasut saallugit, assanilu isatsippai. v13 Salomomi kanngussammik sanaasumik qattuniusaliorsimavoq silarliullu qeqqanut inississimallugu. Qattuniusaliaq aleninik tallimanik takissuseqarpoq, aleninik tallimanik silissuseqarluni aleninillu pingasunik portussuseqarluni. Tassunga qaqivoq, Israelikkullu katersorsimasut saavanni seeqqummerluni talini qilaap tungaanut siaarlugit v14 qinullunilu: Naalagaq Israelip Guutia, Guuteqanngilaq qilammi nunamilu ilittut ittumik, Guuteqanngilaq kiffannut angerutsimik ilumoornermillu atatitsiuartumik, taakku uummatimikkut iluunngarlutik illit kiinnavit saani inuugaangata. v15 Kiffannut Daavimut uanga ataatannut oqaatsikkut neriorsuutigisat suliakkut ullumi eqquutitippat. v16 Naalagaq, Israelip Guutia, kiffannut uanga ataatannut Daavimut neriorsuutit mannattaaq eqquutitikkiuk: »Illit kinguaannik Israelip issiavissaarsuani issiasussaqartuassaaq ernivit inuusertik sianigippassuk inatsisikka maleruarlugit illit kiinnama saani inuusimanittut.« v17 Naalagaq, Israelip Guutia, qanortoq kiffannut Daavimut neriorsuutigisat atajuarili. v18 Kisiannimi Guuti nunarsuarmi inuusuni najugaqarnerami? Naagga, qilak qilaallu qilaat ilinnut najugarisassatut mikivallaareermata illu manna sanaara suli mikiginerujussuussavat! v19 Naalagaq Guutiga, ilungersorlunga qinuninnut naalaarit, ullumi kiinnavit saani torlorfiginninnera qinuneralu tusakkit. v20 Isitit illumut uunga uissimajuarlit ulloq unnuarlu, oqarsimagavit atit tassunga allakkumallugu, kiffavillu tassunga saalluni qinnutaa tusaruk. v21 Kiffavit innuttavillu Israelikkut maanga sammilluta ilungersorluta qinunerput tusartaruk; qinnutigisarput qilammi illit najugarisanni tusartaruk, tusaagit isumakkeerfiginnillutillu! v22 Kinaluunniit tulliminut ajortuliorsimanerminik pasillerneqartoq uppernarsaaqquneqarpat maannarpallu illumi maani pilliiviutivit sioraani pinngitsuunini uppernarsassallugu, v23 taava qilammi tusaajuk iliuuseqarillu, takutiguk pisuunersoq pinngitsuunersorluunniit. Pisuuppat akiniaruk nammineq suliaminik eqqorneqartillugu, pisuunngippallu pinngitsuutiguk iliorfigalugulu pinngitsuunera naapertorlugu. v24 Innuttatit Israelikkut ajorsartitaallutik akeqqaminnit qimaatitaappata ilinnut ajortuliorsimanertik pissutigalugu taamalu pineqareernermikkut ilinnut saappata aqqit unnersiutigalugu naalaffinnilu maani ilungersorlutik qinuppata, v25 taava qilammi tusakkit innuttatit Israelikkut ajortuliaannik isumakkeerfigalugit nunamullu siuaasaannut tunniussannut utertillugit. v26 Qilak matuneqarpat siallissaarlunilu inuit ilinnut ajortuliorsimanerat pissutigalugu maangalu saallutik qinuppata aqqit unnersiutigalugu ajortilittullu inuunerminnit saanniarlutik illit maniguutilersikkatsik, v27 taava qilammi tusakkit kiffatit innuttatillu Israelikkut ajortuliaannik isumakkeerfigalugit aqqummillu ajunngitsumik ingerlavissaannik unnersuullugit; nunamilu illit innuttannut pigisassanngortitanni siallersitsigit. v28 Nunami kaannersuaqaraangat, toqoraataasumik nappaateqaraangat, karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik, pillertat sullinerillu allat ajoqutaasut nalliukkaangata, Israelikkut nunaanni illoqarfiit ilaat akeqqanit ungusarineqaraangat, perluit nappaatillu suulluunniit nalliuttaraangata, v29 taamatuttaaq kinaluunniit innuttavit Israelikkut ilaat qamuuna eqqorneqartutut misigisaraangat assanilu illup matuma tungaanut isatsikkaangagit, taava qilammi najugarisanni tusartaruk, v30 isumakkeerfigiuk, kinaluunniillu qanoq inuuseqarnera naapertorlugu pineqartittaruk akillugulu iliuuseqarfigalugu – illit uummammiugisai ilisimavatit, inuimmi uummammiugisaat ilisimagakkit – v31 mianereqqullutit aqqutigeqqusatillu ingerlavigeqqullugit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik. v32 Aamma takornartaq innuttavit Israelikkut ilaginngisaraluat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppat aqqit angingaartoq assatillu pissaasut talillu isaassimasoq tusartarsimagamigit inullu taanna illu manna saallugu qinuppat, v33 taava qilammi najugarisanni tusartaruk, ilinnullu torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu aqqit illumut matumunnga uanga sanaannut aterititaammat. v34 Innuttavit akeqqat illit sorsuffigiartoqqusatit sorsuffigiartoraangatigit illillu Naalagaq qinnuigisaraangatsigit illoqarfik illit qinersimasat illulu illit atinnut illuliarisimasara saallugit, v35 taava ilungersungaarlutik qinunerat qilammi najugarisanni tusartaruk naapertuilluartumillu pineqartillugit! v36 Ilinnut ajortuliorpata – inuimmi tamarmik ajortuliortarput – kamaakkukkillu akeqqanullu ajugaaffigitillugit taakkualu nunaannut ungasissumut qanittumulluunniit aallarussaatillugit v37 taavalu nunami aallarussaaffimminni peqqissimippata nunamilu tigusaaffimminni allamik isumataarlutik ilungersorlutillu qinullutik oqarpata: Ajortuliorsimavugut ajortumik iluaatsumillu iliorsimalluta, v38 uummatimikkullu iluunngarlutik ilumoorlutillu nunami aallarussaaffimminni ilinnut saappata nunaminnullu siuaasaannut tunniussannut illoqarfimmullu toqqakkannut illumullu atinnut uanga illuliarisannut saallutik qinuppata, v39 taava qinnutaat ilungersornerallu qilammi najugarisanni tusakkit, pisassarisaannik tunikkit ilinnullu ajortuliornerannik isumakkeerfigalugit. v40 Guutiga, qanortoq qinnummut maanngaanniit qummukartumut isitit ammalit siutitillu naalaarlit. v41 Guuti Naalagaq, aallarit maannarlutit illit angerutsivillu illerfiata pissaaneqaqisup qasuersaarfissassinnut. Palasivit, Guuti Naalagaq, annassut atisarissavaat. Ilinnut upperluartut tunissutitit ajunngitsut nuannaarutigissavaat. v42 Guuti Naalagaq, tanitat ajattoqinagu, kiffannut Daavimut ilumoornerit eqqaaniaruk. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 7 v1 Salomop qinnutini naammagu inneq qilammit nakkarpoq pilliutillu ikikkagassat aamma pilliutit toqutassat ikuallallugit, Naalakkallu naalannassusiata naalaffik ulikkaarpaa; v2 palasit Naalakkap naalaffianut iserneq saperput Naalakkap naalannassusiata Naalakkap naalaffia ulikkaarmagu. v3 Israelikkullu takugamikku inneq Naalakkallu naalannassusiata naalaffik ulikkaaraa tamarmik ujaqqanik nunniukkamut seeqqummerlutik pallorput kiinartik nunamut tutsillugu Naalagarlu qutsavigalugu oqarlutik: »Ajunngitsuuvoq, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik!« v4 Kunngip inuillu tamarmik Naalakkap kiinaata saani toqutassamik pilliipput. v5 Kunngi Salomo toqutassamik pilliivoq ussinnik 22.000-inik savanillu 120.000-inik. Taama kunngip inuillu tamarmik Naalakkap illua atoqqaartippaat. v6 Palasit inissaminni qeqarput, Levikkullu nipilersuutit kunngip Daavip Naalakkamik unnersiutiginninnermi atugassatut sanatissimasai nipilersuutigaat; Naalagarlu oqaatsinik ukuninnga qutsavigaat: »Naalakkap unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik!« Daavip erinalimmik unnersiutiginnissut taanna atortippaa. Levikkut akianiipput palasit qarlortarlutik Israelikkut tamarmik qeqartillugit. v7 Salomop naalaffiup silarliata qeqqa Naalakkap naalaffiata saavaniittoq illernarsarpaa tassanilu ikikkagassat pilliutissallu nereqatigiissutissat tunnortaat pilliutigalugit pilliiviup kanngussaasup Salomop sanasimasaata pilliutissat ikikkagassat naatitallu tunnumerngillu imarisinnaanngimmagit. v8 Ulluni arfineq-marlunni Salomo Israelikkullu tamarmik nalliuttorsiorput. Katersorsimasorpassuit ungasissumit allaat aggiasimapput Lebo-Hamatimiit Egyptenillu kuunnguanit. v9 Ullut arfineq-pingajussaanni nalliuttorsiorniarlutik katersuupput, ullummi arfineq-marluk pilliivik atoqqaarfissiorpaat ullunilu arfineq-marlunni nalliuttorsiorlutik. v10 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa 23-anni Salomop inuit angerlartippai. Tamarmik angerlarput nuannaarlutik Naalakkallu Daavimut Salomomullu innuttaminullu Israelikkunnut iliorneri ajunngitsut tamaasa pillugit. Daavip kinguaavisa kunnginngorumaartut qanoq pinissaat v11 Salomop naalaffik illussaarsuarlu inerlugit suliarisimavai, pilersaarutaalu tamarmik iluatsilluarsimapput. v12 Taava unnuakkut Naalagaq Salomomut takutippoq imalu oqarfigalugu: »Qinnutit tusarpara naalaffillu manna qinersimallugu uannut pilliisarfissassitut. v13 Qilak uanga matussagaluarukku siallissaartillugu pillertallu peqqusiffigalugit nunami naatitat nereqqullugit nappaalluunniit toqoraataasoq innuttannut pisillugu v14 innuttakkalu uanga atinnik ateqaateqartut maniguutilerlutik qinullutillu kiinaralu ujarlugu aqqutiminnillu ajortunit tunullutik, taava qilammit tusarumaarpakka ajortaannillu isumakkeerfigalugit nunaallu katsorsarlugu. v15 Ilumut isikka uisassapput, siutikkalu matumani qinnummut naalaarlutik. v16 Illu manna qinersimavara illernartillugulu atera naassaanngitsumik tassaneeqqullugu; isikka uummatigalu tassaniittuassapput; v17 Ataatat Daavi assigalugu kiinnama saani inuuguit peqqussutikka tamaasa naammassisarlugit inatsisikka malittarisassiakkalu maleruarlugit, v18 taava kunngisut issiavissaarsuarmiinnerit aalajaallisikkumaarpara ataatannut Daavimut angerusera malillugu ima oqarama: ›Illit kinguaannik Israelimi naalagaasussamik amigaateqanngisaannassaaq.‹ v19 Kisianni tunukkussinga inatsisikka peqqussutikkalu maleruarnagit guutillu allat guutisiorfigigussigit pallorfigalugillu, v20 taava uanga nunaatinnit ilissinnut tunniussimasannit peersissavassi, illulu manna atinnut illernartitara ajattorumaarpara inuiannut tamanut mitaatigisassanngortillugu. v21 Illu manna ataqqinartitaasoq illukuinnanngortinneqassaaq saneqquttullu tamarmik uulikullakkumaarput. Aperisoqaraangallu sooq Naalakkap nuna manna naalaffillu una taamaaliorfigisimanerai, v22 taava akineqartassapput: Tassa Naalagaq siuaasamik Guutiat imminnik Egyptenimit anisitsisoq tunussimagamikku; guutit allat attavigaat pallorfigalugit guutisiorfigalugillu. Taamaattumik taama atsigisumik ajunaartissimavai.« Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 8 Salomop suliai allat. v1 Salomop Naalakkap naalaffia illussaarsuarlu sanavai ukiuni 20-ni. v2 Tamatuma kingorna illoqarfiit kunngip Huramip tunniussimasai pallittaalisaliorfigai Israelikkullu taakkunani najugaqalersillugit. v3 Kingorna illoqarfik Hamat-Soba saassuppaa tigusaralugulu. v4 Aamma illoqarfik Tadmori inoqajuitsumiittoq illoqarfiillu Hamatimi peqqumaasivinnik sanaffigisimasani tamaasa pallittaalisaliorfigai. v5 Bet-Horoni Qulleq Allerlu pallittaalisanngortippai qarmarlugit isaaffilerlugillu sannerutilinnik. v6 Taamaaliorpaattaaq Ba'alati illoqarfiillu allat tamaasa illunik peqqumaasiveqarfigisani illoqarfiillu qamutinut sorsuutinut hestinullu inigititani Jerusalemimilu Libanonimilu naalagaaffimminilu tamani sanassamaakkani tamaasa. v7 Hetikkut, Amorikkut, Perizzikkut, Hivvikkut Jebusikkullu, tassa Israelikkuunngitsut, v8 nunami suli amiakkuusut Israelikkut nungutissimanngisaasa kinguaavi Salomop pinngitsaalillugit sulisitarilerpai, ullorlu manna tikillugu taamaapput. v9 Israelikkuusunilli inussiatut sulisitaqanngilaq; taakkumi sorsuttartuupput, sakkutuunut naalagaallutik, qamutini qimuttulinni sorsuttartuullutik qamutinullu sorsuutaanut naalagaallutik. v10 Salomo angutinik 250-inik sulisunut sulisitsisoqarpoq suliaannik nakkutilliisunik. v11 Salomop Faraop pania Daavip Illoqarfianit illussaarsuarmut tassunga sanaarisaminut nuutsippaa eqqarsarami: Israelip kunngiata Daavip illussaarsuani arnamik najugaqartoqassanngilaq, taanna Naalakkap angerusiata inigisimasaa illernartuummat. v12 Taamani Salomo Naalakkamut pilliiviliarisimasamini paarliup sioraaniittumi ikikkagassanik pilliivoq. v13 Mosesip pilliutigeqqusaanik tamanik pilliisarpoq ullut tamaasa, sabbatini, qaammanniffinni ukiumullu pingasoriarluni nalliussinerni – tassa seernarsaateqanngitsumik timiusartorfiit nalliussineqarneranni, ullut 50-ianni nalliussivimmi tupiusaliorfiullu nalliussinerani. v14 Ataatami unnersuussutai malillugit Salomop palasit nikittaattartoqatigiit kiffartorfissaannut immikkoortiterpai, taamaaliorpaattaaq Levikkut palasinut ikiortaasut erinalimmillu unnersiutiginninnerni ullut tamaasa pisartussaatitani siulersuisuusut. Aammattaaq isaaffinnik paarsisut nikittaattartoqatigiikkuutaarlutik isaaffinnik paarsisartussanngortippai Guutip kiffaata Daavip peqqusisimanera malillugu. v15 Palasit, Levikkut naalaffiullu erlinnartuutai pillugit Daavip peqqussutigisai minnerpaamilluunniit sanioqqunneqanngillat. v16 Ullormit naalaffiup tunngaviata sananeqalerneraniit sananerata inivinneqarneranut suliassat Salomop pilersaarutigisimasai tamarmik taama naammassineqarput. v17 Tamatuma nalaani aamma Salomo Esjongeberimut Elatimullu Edomimiittumut immap killinganiittumukarpoq. v18 Huramip sulisuni umiarsualiortippai Salomop pissaanik inuttassaanillu umiartullammaasunik tunillugu. Taakku Salomop angutitai ilagalugit Ofirimukarput. Tassanngalu aavaat kuulti talentinik 450-inik naleqartoq kunngimullu Salomomukaallugu. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 9 Sabap dronningia v1 Sabap dronningiata Salomo tusaamaleramiuk tikiuppoq nalorsitsaarutinik misilinniarlugu. Jerusalemimut pivoq malitserpassuaqarluni nassataqarlunilu qatigattuunik, tipigissaatiliassanik, kuulterpassuarnik ujaqqanillu erlinnartunik naammattunik. Salomo pulaarpaa uummammiugisaminillu tamanik oqaloqatigalugu. v2 Salomop Sabap dronningiata arnap apeqqutai tamaasa akiorpai; kunngip minnerpaamilluunniit nalornisooruteqarnani apeqqutai tamaasa akisarpai. v3 Sabap dronningiata Salomop ilisimassusia siunersigamiuk takuleramigillu illussaarsuaq sanasimasaa, v4 nerisassat nerrivianiittut, kunngikkormiut qanoq nerrivimmi inississimasut, kiffaasalu saqqissinerat atisaallu, imigassanullu pilittat qanoq atisaqarnerat, Naalakkallu naalaffianut majuaraangami malitseqarluni ingerlaartarnera, taava tupigusungaalerpoq v5 kunngimullu oqarluni: »Uanga nunanni illit oqaatsitit ilisimassutsillu pillugit tusaamasakka ilumoorput. v6 Eqqartorneqartartut uanga nammineq isinnik takunngikkallarakkit upperisimanngikkaluarpakka, sunaaffali ilisimassuseqangaarninnik oqaluttuarineqartut maanna takusama affaannilluunniit inornerusut. Illit pillutit tusartakkakka akimungaarpaat. v7 Pilluarput nuliatit, pilluarput kunngikkormiortatit sukkulluunniit ilinnik kiffartuussisartut ilisimassutsinnillu tusartartut. v8 Unnersiutigineqarli Naalagaq Guutit, nuannarisarilersimammatit taamalu issiavissaarsuarminut ingitillutit kunngioqqullutit Naalakkap Guutivit saani. Guutivit Israeli asagamiuk naassaanngitsumik atatikkumallugu taakkununnga kunnginngortippaatit iluartumik naapertuilluartumillu iliorsinnaaqqullutit.« v9 Sabap dronningiata Salomo tunivaa kuultimik talentinik 120-nik nalilimmik, tipigissaatiliassanik angeqisumik ujaqqanillu erlinnartunik. Balsamimik Sabap dronningiata Salomomut tunniussaatut atsigisumik kingorna Israelimut pissussisoqanngisaannarpoq. v10 Huramip Salomollu sulisuisa kuulti Ofirimit aasarpaat aammattaarlu qisuit almugit ujaqqallu erlinnartut tikiuttarlugit. v11 Kunngip qisuit almugit suliaritippai Naalakkap naalaffiani kunngillu illussaarsuani ungaluliaritillugit tussiartartullu pissaannik sianaaliaralugillu kukkilattarialiaralugit. Siornatigut Judami taama ittunik takusoqanngisaannarsimavoq. v12 Kunngip Salomop Sabap dronningiata pilerigisaanik qinnutigisaanillu tamanik tunivaa imminut nassatai akimungaarlugit. Taava dronningi kunngikkormiortani ilagalugit nunaminut uterpoq. Salomop pisuussutai v13 Kuulti Salomop ukiup ataatsip ingerlanerani nunamut eqquttagaa ima oqimaatsigaaq talentinik 666-inik naleqarluni. v14 Tamatumalu saniatigut ilanngunneqassapput aqqutaani niuertutigoortarnerini ilanngaataasartut kiisalu niuertut nioqqutissanik eqqussisut ilanngaatigisagaat; Arabiami kunngit tamarmik naalagaaffimmilu naalagaatitat tamarmik kuultimik sølvimillu tikiussivigisarpaat. v15 Kunngip Salomop kuultimik singartitikkamik sanatippai eqqortinnaveeqqutit takisuut 200-t, eqqortinnaveeqqummut ataatsimut kuulti sekelit 600-t nalingat atorneqarpoq; v16 eqqortinnaveeqqutit ammalortut kuultimik singartitikkat 300-t; taamaattumut ataatsimut kuulti 300 sekelinik nalilik atorneqarpoq. Eqqortinnaveeqqutit kunngip inissippai Illumi Qisunnik Libanonip Orpippassuinit Pisunik Sanaami. v17 Aammattaaq kunngi issiavissaarsualiorpoq angisuumik nagguaatsup tuugaavinik kuultimik akuitsumik qallikkamik. v18 Issiavissaarsuup qaqisariaa arfinilinnik tummeraqarpoq tummarfeqarlunilu ataatsimik; taakkulu tamarmik kuultimik qalligaapput; saneqqamigut illuttut ornavaffeqarpoq, ornavaffiilu tamarmik immikkut sanimikkut løviusartaqarput. v19 Tummeqqani arfinilinniipput løviusat aqqaneq-marluk, illuani arfinillit illuanilu arfinillit. Issiavissaarsuaq taanna naalagaaffinni allani asseqanngilaq. v20 Kunngip Salomop ermusai tamarmik kuultimit sanaajupput, Illumilu Qisunnik Libanonip Orpippassuinit Pisunik Sanaami atortut tamarmik kuultimik akuitsumik sanaajupput. Salomop nalaani sølvi nalilittut naatsorsuunneqanngivippoq. v21 Kunngi Tarshishiliartaatinik umiarsuaqarpoq Huramip sulisuinik inuttalinnik. Umiarsuit taakku ukiut pingasut ingerlaneranni ataasiarlutik tikiussisarput kuultimik, sølvimik, nagguaatsut tuugaavinik, aapakaanik bavianinillu. v22 Kunngimmi Salomop pisuussutsimigut ilisimassutsimigullu nunarsuarmi kunngit allat tamaasa akimorsimavai. v23 Nunarsuarmi kunngit tamarmik Salomo ornittarpaat ilisimassusia Guutip uummammiugititaa tusarumallugu. v24 Tamarmik immikkut tunissutinik nassartarput: Atortunik kuultimik sølvimillu sanaanik, atisassanik, sakkunik, tipigissaatiliassanik, hestinik siutitoorsuarnillu. Ukiut tamaasa taamatut tikiussortoqartarpoq. v25 Salomo hestinik qimuttoqatigiinnik 4.000-inik qamutinillu taama amerlatigisunik hestertartunillu 12.000-inik peqarpoq, ineqartippaalu illoqarfinni qamutinut inissiani Jerusalemimilu nammineq najukkamini. v26 Kunngit tamaasa Eufratip kuussuaniit filisterit nunaannut Egyptenillu killeqarfia tikivillugu naalatsigai. v27 Kunngip sølvi Jerusalemimi ujaraannartut nalinginnaatigilersippaa, taamatullu aamma orpiit cederit morbærfigenequtitut nunap qattunilittaani naasartutut takussaatigilersippai. v28 Musrimit nunanillu allanit tamanit Salomo hestinik eqqussisarpoq. Salomo toqusoq v29 Salomop oqaluttuassartai allat aallaqqaataanniit naggataannut nalunaarsorsimapput pruffiitip Natanip Nalunaarsuutaani Akijallu Shilomiup Siulittuutaani Jeroboamilu Nebatip ernera pillugu Jedip siulittuisartup Takorluugaani. v30 Salomop ukiuni 40-ni Jerusalemimi Israeli tamaat naalakkersorpaa. v31 Taava Salomo siuaasamini qasuersaalerpoq. Ataataata Daavip illoqarfiani ilivaat, erneralu Rehabeami kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 10 Naalagaaffik avinneqartoq v1 Rehabeami Sikemimukarpoq Israelikkullu tamarmik tassunngarsimammata kunnginngortikkiartorluni. v2 Jeroboamip Nebatip ernerata tamanna tusaramiuk Egyptenimit Salomomit qimaalluni qimarnguigisimasaraluaminit uterpoq. v3 Aggeqqullugu qaaqqutissimavaat; Jeroboami Israelikkullu tamarmik tikiummata Rehabeami oqarfigaat: v4 »Ataatavit oqimaatsunik nammagassissimavaatigut; kisianni pinngitsaalisaalluni sulisitaaneq ataatavillu nammagassiissutai oqimaatsut oqilisikkukkit kiffartorfigissavatsigit.« v5 Rehabeamilli ima akivai: »Ulluni pingasuni utaqqigallaritsi, taavalu aggeqqikkisi!« Katersuussimasullu qimagupput. v6 Kunngip Rehabeamip utoqqaat ataatami Salomop inuugallarami kiffartortigisimasai siunersiorpai; aperaalu: »Inunnut akissutissannik qanoq siunnersorumavisinga?« v7 Akipput: »Eqqortumik inunnullu iluarinartumik iliorumaguit inussiarnersumik akissavatit, taava kiffartuuttuaannarumaarpaatsit.« v8 Kisianni Rehabeamip utoqqaat siunnersuutaat malikkumanngilaa, inuusuttulli alliartoqatigisimasani atorfilittarilikkani siunersiorpai v9 aperalugit: »Inuit ataatama nammagassiissutai oqiliseqqullugit kissaatigisaannut akissutissannik qanoq siunnersorsinnaavisinga?« v10 Inuusuttut alliartoqatigisimasai akipput: »Inuit ataatat oqimaatsunik nammagassiisimanerarlugu oqaluttut oqilisitseqqusisullu ima oqarfigissavatit: Uanni minnerpaajusoq ataatama makisaanit silinneruvoq! v11 Ataatama oqimaatsunik nammagassissimavaasi, uangali suli oqimaannerulersissavakka; ataatama iperaattamik pillartarsimavaasi, uangali skorpioninik pillartarumaarpassi!« v12 Ullut pingajussaanni Jeroboami inuit tamaasa ilagalugit Rehabeamimut tikiuppoq soorlu kunngi taama peqqusisimasoq oqarami: »Ullut pingasut qaangiuppata aggeqqinniarisi.« v13 Kunngip inuit sukannersumik akivai. Utoqqaat siunnersuutaat naalakkumanngilaa v14 inuusuttulli siunnersuutaat malillugu oqarfigalugit: »Oqimaatsunik nammagassinniarpassi, uangalu nammakkasi suli oqimaannerulersissavakka. Ataatama iperaattamik pillartarsimavaasi, uangali skorpioninik pillartarumaarpassi!« v15 Kunngip inuit piumasaat malikkumanngilaa, Guutimmi pisussat taama aaqqissuussimavai Naalakkap Jeroboamimut Nebatip erneranut Akija Shilomioq aqqutigalugu oqaaserisani eqquutitissammagit. v16 Israelikkut tamarmik paasigamikku kunngip akueriumanngikkaatik ima akivaat: »Uagut Daavi pisassaqarfiginngilarput! Isajip ernera kingornussassaqarfiginngilarput! Angerlaannaritsi, Israelikkut tamassi! Nammineq inoqutitit isumagikkit, Daavi!« Taava Israelikkut tamarmik imminnut angerlarput. v17 Israelikkulli Judap illoqarfiini najugaqartut Rehabeamip kunngiuffigilerpai. v18 Kunngip Rehabeamip Adonirami pinngitsaaliilluni sulisitsinermi pisortaasoq aallartippaa; Israelimiulli ujaqqanik milloorlugu toquppaat. Kunngi Rehabeami anigueqqavilluni qamutiminut qaqivoq Jerusalemimullu qimaalluni. v19 Taamaalillutik Israelimiut Daavikkunnut pikitsitsipput, ullorlu manna tikillugu taamaappoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 11 v1 Rehabeami Jerusalemimut pigami Judakkut Benjaminikkullu katersorpai taakkunannga sorsuttussat pitsaanersiukkat 180.000-it sorsukkiartoqatigissallugit Israelimiunut kunngiussuseq imminut utertinniarlugu. v2 Taava Naalakkap oqaasii Guutip kiffaanut Shemajamut pipput imaallutik: v3 »Judap kunngia Rehabeami Salomop ernera Israelikkullu Judakkut Benjaminikkullu nunaanniittut ima oqarfigiartukkit: v4 Ima oqarpoq Naalagaq: Qatanngutisi sorsuffigissanngilasi. Angerlarniaritsi pisimasoq tamanna uannit pivoq.« Taava Naalakkap oqaasia naalallugu angerlarput, Jeroboamilu sorsuffiginngilaat. Rehabeami v5 Rehabeami Jerusalemimi najugaqarpoq illoqarfiillu Judamiittut ilaat pallittaalisaliaralugit. v6 Taamaaliorpai Betlehemi, Etami, Tekoa, v7 Bet-Suri, Soko, Adullami, v8 Gati, Maresha, Zifi, v9 Adorajimi, Lakishi, Azeka, v10 Sor'a, Ajjaloni Hebronilu Judami Benjaminimilu ittut. v11 Rehabeamip illoqarfiit taakku pallittaalisat qajannaallivai naalagalerlugit peqqumaatissillugillu nerisassanik, uuliamik viinnimillu, v12 kiisalu illoqarfiit tamaasa sakkussamaaserpai eqqortinnaveeqqutinik takisuunik qalugiusanillu. Taamaalilluni illoqarfiit taakku assut pissatsitippai; Judakkut Benjaminikkullu kunngiuffigai. v13 Israelimi tamarmi palasit Levikkullu tikiussorput kiffartorfigilerlugulu. v14 Levikkut ivigaqarfitik nunaatitillu qimallugit Judamut Jerusalemimullu nuupput Jeroboamip ernerisalu Naalakkamut palasitut kiffartornerminnit soraarsimmatik, v15 qattunernilu pilliisarfinni anersaapilunnut meqqulinnut nersuteeqqanullu angutivissanut sanaaminut palasissanik ivertitsilluni. v16 Levikkut taakku ilagineqarput Israelimi naggueqatigiinnit pisunik Naalakkamik, Israelip Guutianik, ujarlerumasunik; Jerusalemimukarput Naalakkamut, siuaasamik Guutiannut pilliiumallutik. v17 Taamaalillutik Rehabeamip Salomop ernerata Judami kunngiussusia ukiuni pingasuni aalajaatsuutippaat. Ukiunimi taakkunani Daavip Salomollu inuunerat maleruarlugu inuuvoq. v18 Rehabeamip nuliartaaraa Mahalati; Mahalatip ataatagaa Jerimoti Daavip ernera, anaanagaalu Abihajili Isajip ernerata Eliabip pania. v19 Mahalatip Rehabeami ernertaappaa atserneqartunik Je'ushimik, Shemarjamik Zahamimillu. v20 Rehabeamip kingorna aamma nuliartaaraa Ma'aka Absalomip pania. Taassuminnga ernerai Abija, Attaji, Ziza Shelomotilu. v21 Rehabeami katillugit 18-inik nuliaqarpoq 60-inillu panerfaqarluni, taakkuninngalu 28-nik ernertaarpoq 60-inillu panissaarluni. Ma'aka nuliaminit allanit tamanit asaneruaa. v22 Rehabeamip Abija Ma'akap ernera qatanngutaanut qullersanngortillugu naalagaaninngortippaa kunnginngorumaarnissaa siunertaralugu. v23 Rehabeamip aamma silatusaartumik periaaseqarluni ernini allat atorfissippai: Judakkut Benjaminikkullu nunaanni tamani illoqarfinni pallittaalisaligaasuni naalaganngortiortorpai. Inuussutissanik naammattorsuarnik isumagai amerlasuunillu nuliassillugit. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 12 v1 Rehabeamip kunngiussusia aalajaallereermat pissatsitaareerlunilu innuttanilu tamarmik Naalakkap inatsisai tunuppaat. v2 Taamaattumik Naalakkap ukiut Rehabeamip naalakkersuiffiisa tallimaanni Egyptenip kunngia Shishaki Jerusalemimut saassussisippaa inuit tunussinerat pillugu pillarumallugit. v3 Shishaki Egyptenimit aggerpoq qamutilisarluni sorsuutinik 1.200-nik 60.000-inillu hestersunik kisissaanngitsunillu sorsuttartulisarluni Libyamiunik, Sukkimiunik Nubiamiunillu. v4 Judap illoqarfii pallittaalisallit siulliullugit tigusarai taavalu Jerusalemimut anngulluni. v5 Taamani pruffiiti Shemaja Rehabeamimut Judallu naalagartaanut Shishaki ersigalugu Jerusalemimut utersimasunut tikiuppoq oqarfigalugillu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Tunukkassinga uangattaaq tunussavassi Shishakip assaanut pisillusi.« v6 Taava Judap naalagartai kunngilu maniguutilerput oqarlutillu: »Naalagaq naapertuilluartuuvoq!« v7 Naalakkap malugigamiuk maniguutilersut Shemajamut oqarpoq: »Maniguutilermata suujunnaarsinnianngilakka. Erniinnaq aniguisikkumaarpakka, Jerusalemimullu kamannera tamaat Shishaki aqqutigalugu misigitinnianngilara. v8 Kisianni Shishakimut naalattaalissapput, taava malugiumaarpaat uannik kiffartuussinerup nunallu allat kunngiinik kiffartuussinerup assigiinngissusiat.« v9 Shishaki Jerusalemimut pitoraappoq. Naalaffiup illussaarsuullu erlinnartuusiviisa imaat tamaasa tiguai. Aamma eqqortinnaveeqqutit kuultiusut Salomop sanatissimasai tamaasa tiguai, v10 kunngilu Rehabeami taakkua taartissaannik eqqortinnaveeqqutiliorpoq kanngussaasunik. Taakku paaritippai kunngimik paarsisut illussaarsuup isaaffianik nakkutilliisut naalagaannut. v11 Kunngip naalaffimmut iserneri tamaasa kunngimik paarsisut eqqortinnaveeqqutit taakku atortarpaat kingornatigullu kunngimik paarsisut sakkuusiviannut ileqqittarlugit. v12 Rehabeami maniguutilermat Naalakkap kamaakkunnaarpaa; suujunnaarsivillugu ajunaartinngilaa suli Judami ajunngitsoqarmat. v13 Taama Rehabeamip Jerusalemimi pissaanini nakussatsisaqqippaa kunngiuninilu ingerlateqqillugu. 41-nik ukioqarluni kunnginngorpoq. Jerusalemimi Naalakkap Israelip naggueqatigiissortaasa akornanni aterminut ineqarfissatut qinersimasaani ukiuni 17-ini naalakkersuivoq. Anaanagaa Na'ama Ammonikkuusoq. v14 Ajortumik inuuseqarpoq Naalakkap ujarnissaa pingaartinnginnamiuk. v15 Rehabeamip oqaluttuassartai tamakkerlutik nalunaarsorsimapput pruffiitip Shemajap Nalunaarsuutaani siulittuisartullu Iddop Nalunaarsuutaani. Taakkunaniippoq aamma eqqarleriissortaasa nalunaarsorneqarnerat. Rehabeami Jeroboamilu sorsuuttuarput. v16 Taava Rehabeami siuaasamini qasuersaalerpoq Daavillu Illoqarfiani ilineqarluni. Ernera Abija kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 13 Abija v1 Abija Judami kunnginngorpoq ukiut kunngip Jeroboamip naalakkersuiffiisa 18-ianni. v2 Ukiuni pingasuni Jerusalemimi naalakkersuivoq. Anaanaa Mikajamik atilik Urielip Gibeamiup panigaa. Abija Jeroboamilu sorsuupput. v3 Abija siulliulluni sorsulerpoq pitsaanersiukkanik 400.000-inik sorsuttartoqarluni. Jeroboamip akiuuttussaatigai angutit pitsaanersiukkat, sorsuttartuusut misilittagartuut 800.000-it. v4 Abija qaqqamut Semarajimimut Efraimip qaqqalittaaniittumut majuarpoq. Sassarpoq oqarlunilu: »Jeroboami Israelimiullu tamassi tusaagitsi! v5 Ilisimasariaqarparsi Naalakkap Israelikkut Guutiata Daavi kunngiussusermik tunigaa kinguaavilu naassaanngitsumik Israelimi kunngiusartussanngortillugit, tamannalu aalajangersarpaa angerutsimigut tarajulikkakkut. v6 Jeroboamili Nebatip ernera Salomop Daavip ernerata kiffaa naalakkaminut pikitsitsivoq. v7 Inuit atorfissaqanngitsut inupiluillu taassumunnga ilanngussimapput, Rehabeami Salomop ernera akerlilersorpaat; Rehabeamilu anneruniassalluni inuusuppallaarpoq misilittagakippallaarlunilu. v8 Maannalu isumaqarpusi kunngiussusermut Naalakkap nammineerluni Daavimut kinguaavinullu tunniussimasaanut anneruniarsinnaallusi. Amerlaqaasimi, nersuteeraasallu angutivissat kuultiusut Jeroboamip ilissinnut guutisiorfigisassanngorlugit sanatissimasai nassarpasi. v9 Naalakkap palasii Aronip erneri Levikkullu qimaatissimannginnerpasi palasissanillu toqqaallusi inuiaat allat pisarnerattut? Kinaluunniit pilliutissanik nersuteeqqamik angutivissamik ataatsimik savanillu angutivissanik arfineq-marlunnik nassataqartoq ivertinneqarumalluni palasinngortarpoq Guutiunngilluinnartunut. v10 Uagulli Naalagaq Guutigaarput, tunussimanngilarpullu. Uagutsinni Aronip ernerisa Naalagaq palasitut kiffartuuppaat, Levikkullu allatigut kiffartuuteqartuupput. v11 Ullaat tamaasa unnuillullu tamaasa Naalagaq ikikkagassanik pilliiffigisarpaat tipigissaatilliiffigisarlugulu timiusallu saqqumisitassat nerriviusamut mingoqanngitsumut ilisarlugit; unnuillu tamaasa qulliit qullilerfimmi kuultiusumiittut ikittarpaat. Uagut Naalakkap Guutitta inassutai maleruarpavut, ilissili tunussimavarsi! v12 Takuat, Guuti palasiilu kalerrisaarillutillu qarlortartartut ilissinnut appikkumaartut siulersortigaavut. Israelimiut, Naalagaq siuaasassi Guutiat akiorniaqinasiuk, iluatsitsinavianngilasi!« v13 Taama oqalutsillugu Jeroboamip tunuaneerisussat Judamiut sakkutuui avaqqullugit tunuannukartissimavai, taamaalillutillu Judamiut inissisimalerput Jeroboamip sakkutuuisa amerlanersaat akileralugit tunuaneerisussallu tunuleralugit. v14 Judamiut paasigamikku akeqqaminnit saangerneqarsimallutik tunungerneqarsimallutillu Naalakkamut torlulapput, palasit qarlortartillugit. v15 Taava Judamiut tamarmik saassusseqqussummik nilliapput; Guutillu Jeroboami Israelillu sakkutuui tamaasa Abijamit Judamiunillu ajugaaffigineqartippai. v16 Israelimiut sakkutuui Judamiunit qimaatinneqarput, Guutillu Judamiut assaannut tunniuppai. v17 Abijap sakkutuuisalu Israelimiut ajorsartittorujussuuaat; Israelimiut pitsaanersiukkat 500.000-it toqutaapput. v18 Taamani Israelimiut ajorsarput, Judamiulli pissatsillutik Naalagaq siuaasamik Guutiat tatigigamikku. v19 Abijap Jeroboami malersorpaa tigusaralugillu illoqarfiit Beteli illoqarfinnguartaalu, Jeshana illoqarfinnguartaalu Efronilu illoqarfinnguartaalu. v20 Abija inuutillugu Jeroboami siornatigut pissaaneqarsimanermisut pissaaneqaleqqinngilaq. Kiisalu Naalakkap perlutsippaa toqutillugu. v21 Abijali pissaanerujartuinnarpoq. 14-inik nuliaqarpoq, taakkuninngalu 22-nik ernertaarpoq 16-inillu panissaarluni. v22 Abijap oqaluttuassartai allat, inuuserisaa oqaasiilu, pruffiitip Iddop Nassuiaataani allassimapput. v23 Abija siuaasamini qasuersaalerpoq. Daavip Illoqarfiani ilineqarpoq, erneralu Asa kingoraarlugu kunnginngorpoq. Taassuma kunngiunerani nunami ukiuni qulini eqqissisimaneqarpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 14 Asa v1 Asa Naalakkap Guutimi isaani ajunngitsumik eqqortumillu iliorpoq. v2 Allamiut pilliivii qattorngillu pilliisarfiit piiarpai ujaqqallu napasut sequtserlugit napasullu Asheramut pigititaasut killorlugit. v3 Judakkut oqarfigai Naalagaq siuaasamik Guutiat ujassagaat aammalu inatsisai peqqussutaalu naalassagaat. v4 Aammattaaq Judap illoqarfiini tamani qattorngit pilliisarfiit tipigissaatilliisarfiillu piiarpai, Asallu nalaani naalagaaffimmi eqqissineqarpoq. v5 Judami illoqarfiliorpoq pallittaalisalinnik nunami eqqissineqarmat; ukiuni taakkunani sorsuffigineqanngilaq Naalagaq eqqissineqartitsimmat. v6 Judakkunnut ima oqarpoq: »Illoqarfiit taakku pallittaalisaliorfigitigit qarmarsualerlugit napasulialerlugillu isaaffilerlugillu sannerusikkanik, suli nunami matumani naalagaagallartilluta Naalagaq Guuterput ujaratsigu; ujarsimavarput tamanilu eqqissisimatinneqartippaatigut.« Taava sanallutik aallartipput, suliaallu ajunngitsumik ingerlavoq. v7 Asa sorsuttussaateqarpoq angutinik 300.000-inik Judakkuusunik qalugiusanik sakkulinnik takisuunillu eqqortinnaveeqqutilinnik, Benjaminikkuusunillu 280.000-inik ammalortunik eqqortinnaveeqqutilinnik pisissilinnillu. Tamarmik sorsuttartuupput misilittagartuut. v8 Nubiamiup Zerap Juda saassuppaa millioninik sakkutooqarluni qamutinillu 300-nik sorsuuteqarluni. Mareshamut anngummat v9 Asap sakkutuuisalu ornippaat. Inissititerput sorsunniarlutik Sefatap Qooruani Mareshami. v10 Asa Naalakkamut Guutiminut torlulavoq: »Naalagaq, ilinnut assigiipput sakkutoorpassualik soqanngitsorlu ikiussallugit. Naalagaq Guuterput, ikiortigut illit tassaagavit tunaarisarput, illillu atikkut sakkutoorpassuit uku sorsuffiginialeratsigit. Naalagaq, illit Guutigaatsigit; ilinnut inuk kinaluunniit soriarsinnaanngilaq.« v11 Taava Naalakkap Nubiamiut Asamut Judakkunnullu ajorsartippai, Nubiamiullu qimaapput. v12 Asap sakkutuuisalu malersorpaat Gerari tikillugu, Nubiamiullu toqutaapput nunguillutik. Naalakkamit sakkutuuinillu sequmisitaapput, Judakkullu ujajakkanik pissarsingaarput. v13 Illoqarfiit Gerarip eqqaaniittut tamaasa tigusaraat Naalakkap annilaarteqimmagit, illoqarfiillu tamaasa ujajaaffigaat tigusassarpassuaqarmata. v14 Nersutaatinuttaaq toqqit tigusaraat savarpassuillu qatigattuullu aallarullugit. Taava Jerusalemimut uterput. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 15 v1 Guutip anersaava Azarjamut Odedip erneranut pivoq. v2 Azarja Asamut sassarpoq oqarfigalugulu: »Tusaasinga, kunngi Asa ilissilu Judakkuusut Benjaminikkuusullu! Naalakkap najorpaasi najorassinni. Ujarussiuk nanissavarsi, tunukkussiulli aamma ilissi tunussavaasi. v3 Israeli sivisuumik piviusumik Guuteqarsimanngilaq, palaseqarsimanani ajoqersuisinnaasunik inatsiseqarsimananilu. v4 Inuilli annikilliuleraangamik Naalakkamut Israelikkut Guutiannut saattarput, ujartaraangannilu nanitittarpoq. v5 Taamanikkut eqqissisimasumik angalaarsinnaasoqanngilaq nunani tamani innuttaasut ersiortorsuummata. v6 Inuiaat imminnut qunusiareqatigiipput illoqarfiillu imminnut sorsuullutik, Guuti taakkunani eqqissiviilliortitsimmat atugarliortitsillunilu. v7 Kisianni tatitusaaritsi, assasi nakkaannarteqinasigit, suliarsimi akissarsissutigiumaarparsi.« v8 Asap oqaatsit taakku siulittuullu pruffiitip Odedip nalunaarutigisaa tusaramigit sapiissuseqaleqqippoq guutiliallu maajunnartut piiarlugit Judakkunni Benjaminikkunnilu illoqarfinnilu tiguarsimasaminni Efraimip qaqqalittaaniittuni tamani. Aamma Naalakkamut pilliivik Naalakkap paarliata sioraaniittoq iluarsaappaa. v9 Taava angutit Judakkut Benjaminikkullu nunaanniittut katersortippai aammattaarlu Efraimikkunnit Manassekkunnit Simmiuukkunnillu pisut nunaminilu najugaqartut tamaasa. Israelimiummi amerlasuut Asamut atalersimapput paasigamikku Naalakkap Guutiata najoraa. v10 Ukiut Asap naalakkersuiffiisa 15-ianni qaammatit pingajuanni tamarmik Jerusalemimi katersuupput. v11 Ulloq taanna Naalakkamut pilliutigaat ujajakkamik ilaat ussigit 700-t savallu 7.000-it. v12 Taavalu angerfigeqatigiipput Naalagaq siuaasamik Guutiat ujarniarlugu uummatimikkut tarnimikkullu iluunngarlutik; v13 Naalakkamillu Israelikkut Guutiannik ujarninngitsut tamarmik toqutinneqartussaapput – akimasuugunik nikanartuugunilluunniit, angutaagunik arnaagunilluunniit assigiimmik. v14 Nipituumik nuannaarnermillu nilliallutik qarlortaatinillu sulluartaatinillu nipilersorlutik Naalagaq uppernarsaaffigaat. v15 Judakkut tamarmik uppernarsaaneq taanna nuannaarutigaat, uppernarsaasimagamimmi uummatimikkut iluunngarlutik piumassusertillu tamaat Naalagaq ujarsimallugu nanillugulu, Naalakkallu tamanit eqqissisimatinneqartippai. v16 Asap aamma anaanami kunngip anaanaatut ataqqinaataa atorunnaarsippaa napasoq maajunnartoq Asheramut pigitillugu sanatissimammagu. Napasoq taanna Asap killorpaa sequtserlugulu Kedronillu Qooruani ikuallallugu. v17 Qattorngit pilliisarfiit Israelip nunaaniittut atorunnaanngikkaluarput, Asali inuunini tamaat uummatimigut iluunngarluni Naalakkamut ilumoorpoq. v18 Tunissutit illernartitat kuultiusut sølviusullu immersakkallu ataatami tunissutigisai namminerlu tunissutigisimasani Guutip illuani inissippai. v19 Ukiut Asap naalakkersuiffiisa 35-ssaat tikillugu sorsunneqanngilaq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 16 v1 Ukiut Asap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa 36-ssaanni Israelip kunngia Basha Judamut sorsukkiartorpoq. Rama pallittaalisaliorpaa Asamut Judap kunngianukarniartut aqqutissaat asserumallugu. v2 Asalli sølvit kuultillu Naalakkap naalaffiata illussaarsuullu erlinnartuusiviini amiakkuusut kiffaminut assartortippai Aramip kunngianut Ben-Hadadimut Damaskusimi kunngiusumut ima oqaqqusilluni: v3 »Uanga illillu angerfigeqatigiissimavugut, soorlu aamma ataatat ataatagalu angerfigeqatigiissimasut. Sølvimik kuultimillu tunissutissannik nassippakkit. Israelip kunngianik Bashamik angerfigeqatiginnissutit atortuujunnaarsiguk uannit qimaguteqqullugu.« v4 Ben-Hadadi kunngip Asap kissaatigisaa malillugu iliorpoq sakkutuumilu naalagaanertaat Israelip illoqarfiinut sorsukkiartortillugit. Ijjoni Danilu Abel-Majimilu tiguarpaat, aammattaarlu Naftalip illoqarfiini illut peqqumaasiviit. v5 Bashap tamanna tusaramiuk Ramami pallittaalisaliorunnaarpoq. v6 Kunngip Asap Judakkut tamaasa katersorpai pinngitsoqartinnagit. Taakkua ujaqqat qisuillu Bashap Ramami pallittaalisaliornermini atorsimasai tigooqqarpaat, taakkuninngalu Asap Geba Benjaminikkut nunaanniittoq Mispalu pallittaalisaliorpai. v7 Tamatuma nalaani siulittuisartoq Hanani Asamukarpoq Judap kunngianut oqarfigalugulu: »Aramip kunngia tatigigakku Naalagarlu Guutit tatiginagu Aramæerit sakkutuui ilinnit aniguipput. v8 Nubiamiut Libyamiullu sakkutoorpassuunnginnerpat qamutinik sorsuuterpassuaqarlutik sorsuttartorpassuaqarlutillu qamutiniittussanik? Kisianni taamani Naalagaq tatigigakku illit assannut tunniuppai; v9 Naalakkammi nunarsuarmiittut tamaasa takusinnaavai uummatimikkut iluunngarlutik imminik tunaarinnittut pissaanermigut ikiorsinnaallugit. Tamatumuunali sianiitsuliorsimavutit; maannamiit sorsuttualissaatit.« v10 Taava Asap siulittuisartoq kamaatingaaramiuk kiggitsivimmut pisippaa. Taamani aamma Asa innuttami ilaannut sukangasuuvoq. v11 Asap oqaluttuassartai allat aallaqqaataanniit naggataannut Judap Israelillu Kunngiisa Mappersagaanni allassimapput. v12 Asa ukiut naalakkersuiffimmi 39-ssaanni isikkamigut ajoquteqalerpoq, ajoqutaalu ajorneruleriartuinnarpoq. Ilami allaat napparsimaleraluarami Naalagaq ujanngilaa, nakorsalli kisiisa tatigai. v13 Taava Asa siuaasamini qasuersaalerpoq. Ukiut naalakkersuiffimmi 41-ssaanni toquvoq. v14 Ilivissaanut Daavip Illoqarfiani nammineq qaarusummi ilullitissimasaanut ilivaat. Nallavissaanut tipigissaatiliassanik tipigissunik tarngutinillu akuleriiaanik ilioqqaavigisimasumut ilivaat. Taava ataqqiniarlugu ikumatitarsualiorput. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 17 Joshafati v1 Asa kingoraarlugu ernera Joshafati kunnginngorpoq. Taanna Israelimit pissaaneqarneruleqaaq. v2 Judap illoqarfii pallittaalisallit tamaasa sakkutuulerpai, naalagaatitanillu ivertitsivoq Judami illoqarfinnilu Efraimimiittuni ataatami Asap tiguarsimasaani. v3 Naalakkap Joshafati najorpaa siuaasami Daavip kunngiuleqqaarnermini inuuneratut inuummat. Joshafatip Ba'alit pinnagit v4 ataatami Guutia ujarpaa. Peqqussutai maleruarpai Israelimiullu inuunerannit allaasumik inuuneqarluni. v5 Taamaattumik kunngiussusia Naalakkap aalajaallisippaa, Judakkullu tamarmik tunissutinik aatsivigisarpaat pisoorsuanngortillugu ataqqineqartunngortillugulu. v6 Naalagaq naalallugu inuutilluni sapiissuseqarnerulerpoq, qattorngillu pilliisarfiit napasullu Asheramut pigititat Judamit aamma piiarpai. v7 Ukiut naalakkersuiffimmi pingajuanni Joshafatip naalagartami ilaat aallartippai Judap illoqarfiini inuit ajoqersoriartortillugit. Aallartitai tassaapput Ben-Hajili, Obadja, Zekarja, Netan'eli Mikalu. v8 Taakkununnga ilagitillugit aamma aallartippai Levikkuusut Shemaja, Netanja, Zebadja, Asaeli, Shemiramoti, Jonatani, Adonija, Tobija Tob-Adonijalu, tamarmik Levikkuusut, kiisalu palasit Elishama Joramilu. v9 Judami ajoqersuisillutik Naalakkap inatsisaasa allassimaffiat nassartarpaat. Taamaalillutik Judap illoqarfiinut tamanut angalaarput inuillu ajoqersorlugit. v10 Kunngeqarfiit Judap eqqaaniittut tamaasa Naalakkap ersilersippai Joshafatimut sorsunnissaminnut qunulersillugit. v11 Filisterit ilaat Joshafatimut tikiupput tunissutinik sølvimillu akiliutissanik nassarlutik. Arabiamiuttaaq tikiupput savanik, savanik angutivissanik 7.700-nik savaasanillu angutivissanik 7.700-nik nassarlutik. v12 Taamaalilluni Joshafati pissaaneqaleriartuinnarpoq. Judami tamarmi pallittaalisaliorpoq illoqarfiliorlunilu peqqumaasivissanik. v13 Judap illoqarfiini peqqumaaterpassuaateqarpoq Jerusalemimilu misilittagartuunik sorsuttartoqarluni. v14 Siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik ima naatsorsuunneqarput: Judamut atapput sakkutuunut tuusintikkuutaanut naalagaasut uku: Adna sorsuttartunut misilittagartuunut 300.000-inut naalagaasoq, v15 tullia Johanani angutinut 280.000-inut naalagaasoq, v16 taassuma tullia Amasja Zikrip ernera sorsuttartunut misilittagartuunut 200.000-inut naalagaasoq. Taanna nammineq kajumissutsiminik Naalakkamut kiffartortunngorsimavoq. v17 Benjaminimit: Eljada, sorsuttartoq misilittagartooq angutinut 200.000-inut pisisseqarlutillu eqqortinnaveeqquteqartunut naalagaasoq, v18 tulleralugu Jozabadi angutinut sakkulisarsinnaasunut 180.000-inut naalagaasoq. v19 Taakkuupput angutit kunngimut kiffartortuusut illoqarfinni pallittaalisalinni Judami tamaniittuni inississimasaasa saniatigut. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 18 Akabi Joshafatilu Aramæerinut sorsuttut v1 Joshafati pisoorsuanngorami ataqqisaalerlunilu Akabimut eqqarlinngortippoq. v2 Ukiut qassiit qaangiummata aallarpoq Akabimukarluni Samariami najugaqartumut. Akabip savarpassuit ussippassuillu toquppai Joshafatip angutillu ilagisaasa pissaat kajumissaarlugulu illoqarfimmut Ramotimut Gileadimiittumut sorsoqataanissaanut. v3 Akabi Israelip kunngia Joshafatimut Judap kunngianut oqarpoq: »Ramotimut Gileadimiittumut sorsukkiartoqatigiumavinga?« Akivaa: »Piumasat malillugu iliussaanga, sakkutuuma sakkutuutit peqatigissavaat; sorsoqatigissavatsigit.« v4 Joshafatili Israelip kunngianut oqarpoq: »Naalagaq siunersioqqaarallaak!« v5 Taava Israelip kunngiata pruffiitit 400-t missingi katersortippai aperalugillu: »Ramoti Gileadimiittoq sorsuffigissavarput, imaluunniit taamaaliussanngilagut?« Akipput: »Saassunniaruk! Guutip kunngip assaanut tunniukkumaarpaa.« v6 Joshafatili aperivoq: »Naalakkap pruffiitiinik siunersiorsinnaasatsinnik allanik maaniittoqannginnami?« v7 Israelip kunngiata akivaa: »Suli ataatsimik peqaraluarpoq Naalakkamut siunersiuisissinnaasatsinnik, taannali uumigaara ajunngitsumik pinnani ajortuinnarmik siulittuiffigisarmanga. Tassa Mika Jimlap ernera.« Joshafatilli oqarfigaa: »Kunngi taama oqaluttussaanngilaq!« v8 Taava Israelip kunngiata kunngikkormiut ilaat qaaqquaa oqarfigalugulu: »Mika Jimlap ernera maanngartipallaguk!« v9 Israelip kunngia Judallu kunngia Joshafati qallersaateqarlutik tamarmik immikkut issiavissaarsuarminni issiapput karrertaajaaffimmi Samariap isaaffiata killinganiittumi, pruffiitillu tamarmik sioraanniipput siulittuillutik. v10 Sidkija Kena'anap ernera imminut saviminermik nassuusaliuussimavoq, oqarporlu: »Naalagaq ima oqarpoq: Taakkuninnga Aramæerit nassummigassavatit nungutserlugit.« v11 Pruffiitit allat tamarmik taassumatut siulittuipput oqarlutik: »Ramoti Gileadimiittoq saassuguk, ajugaassaatit! Naalakkap illoqarfik kunngip assaanut tunniukkumaarpaa.« v12 Mikamik aallersitap taanna oqarfigaa: »Tusaagit! Pruffiitit allat isumaqatigiillutik kunngi iluatsitsinissaanik siulittuiffigereerpaat, aamma illit taakkunatut oqalunniarna ajunngitsumik siulittuuteqarlutit.« v13 Mikali oqarpoq: »Ilumut uumammat Naalagaq, Naalakkap uannut oqaasereqqusai kisiisa oqaatigissavakka.« v14 Mika tikiummat kunngip oqarfigaa: »Mika, Ramoti Gileadimiittoq sorsuffigissavarput, imaluunniit taamaaliussanngilagut?« Akivoq: »Saassuguk, ajugaajumaarpusi! Ilissi assassinnut tunniunneqassapput.« v15 Kunngip akivaa: »Qasseriarlunga uppernarsaasissavagit allat pinnagit ilumoortut kisiisa Naalakkap aqqani uannut oqaatigissagitit?« v16 Taava pruffiiti Mika oqarpoq: »Takuara Israeli tamarmi qaqqani siammarsimasoq savatut paarsisoqanngitsutut, Naalagarlu oqarpoq: Naalagaqanngillat, tamarmik eqqissillutik angerlaannarlit.« v17 Taava Israelip kunngia Joshafatimut oqarpoq: »Takuammi, soorlu oqarfigereerikkit! Ajunngitsunik pinnani ajortuinnavinnik siulittuiffigisarpaanga.« v18 Mikali oqarpoq: »Taavami Naalakkap oqaasii tusaakkit! Takuara Naalagaq issiavissaarsuarmini issiasoq qilaallu perpassui saniani qeqartut – talerpiatungaani saamiatungaanilu. v19 Naalagaq aperivoq: Kiatoq Israelip kunngia Akabi pilerisaarlugu Ramotimut Gileadimiittumut saassussiartortilliuk tassanilu toqutaatillugu! Taava suaartaatilerput assigiinngitsunik oqalullutik. v20 Taavali anersaaq sassarpoq Naalakkap saavanut pilluni oqarlunilu: Uanga pilerisaassavara! Naalakkap aperimmani qanoq ililluni pilerisaassaneraa v21 anersaaq akivoq: Anissaanga pruffiitiisalu tamarmik qarnini anersaanngorlunga sallutooq. Naalakkap oqarfigaa: Illit pileritsatsissinnaavat, taamaalioriartorit! v22 Tassa Naalakkap maani pruffiitivit qarninut ilisimasaa anersaajuvoq sallutooq, Naalakkammi ajunaartikkumavaatit.« v23 Sidkijalli Kena'anap ernerata Mika ornillugu isappaa oqarfigalugulu: »Naalakkap anersaava sukkoorluni uannit qimagukkami ilikkut oqalukkumalluni?« v24 Mika akivoq: »Tamanna paasiumaarpat isertorfissarsiorlutit inimut ilorlermut iseruit!« v25 Israelilli kunngia oqarpoq: »Mika tigusiuk illoqarfiullu qullersaanut Amonimukaallugu kunngillu erneranut Joashimut, v26 oqaritsilu: Kunngi ima oqarpoq: Angut una parnaarussiuk imiinnarmik timiusaannarmillu inuussuteqartillugu ajornanga uternissama tungaanut.« v27 Taava Mika oqarpoq: »Ilumut ajornak utissaguit, taava uakkut oqaluttoq tassaasimassanngilaq Naalagaq.« – Oqarporlu: »Naalaaritsi inuiaqatigiit tamassi!« – v28 Taava Israelip kunngia Akabi Judallu kunngia Joshafati Ramotimut Gileadimiittumut majuarput sorsukkiartorlutik. v29 Israelip kunngia Joshafatimut oqarpoq: »Ilisarnarunnaarsarniarpunga akiuutilersinnanga, illit nammineq atisatit atuinnakkit.« Taava Israelip kunngia ilisarnarunnaarsarpoq, akiuutilerpullu. v30 Aramilli kunngiata qamutimini sorsuutini naalagaasut naalakkersimavai allat pinnagit Israelip kunngia kisiviat saassuteqqullugu. v31 Qamutit sorsuutit naalagaasa Joshafati takugamikku oqarput: »Unaassaaq Israelip kunngia!« Saaterpaallu saassunniarlugu. Joshafatili ikioqqulluni suaartarmat Naalakkap ikiorpaa; Guutip ussassaarpai taassumannga qimaatillugit. v32 Qamutit sorsuutit naalagaasa paasigamikku taanna tassaanngitsoq Israelip kunngia tunuarput. v33 Angulli taamungaannaq piseriarami Israelip kunngia eqqorpaa assiaqutit sakiarortinnaveeqqutillu akunneqqullugit. Kunngi qimussiussisuminut oqarpoq: »Uterit akiuuttunillu qimagutitillunga, ikiligaavunga!« v34 Naak sorsunneq ulloq taanna sakkortusiartuinnaraluartoq Israelip kunngiata qamutimini qeqarluni unnuk tikillugu Aramæerinut sorsunneq malinnaaffigisinnaavaa. Taava seqernup tarrilernerata nalaani toquvoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 19 Joshafati Jerusalemimi naalakkersuisuusoq v1 Joshafati Judap kunngia ajoquserneqarnani Jerusalemimi illussaarsuarminut uterpoq. v2 Taava siulittuisartup Jehup Hananip ernerata sassarfigaa oqarfigalugulu: »Iluaatsut ikiugassaappat? Naalakkamik uumissuisut asavigit? Taamaattumik Naalakkap kamannerata tuffigissavaatit. v3 Ilinnili aamma ajunngitsumik nassaassaqarpoq: Napasut Asheramut pigititat nunamit piiartippatit Naalakkallu ujarnissaa pingaartillugu.« v4 Joshafati sivisulaartumik Jerusalemimiippoq. Kingorna innuttani angalaarfigai Be'ershebamiit Efraimip qaqqalittaanut Naalakkamullu siuaasaasa Guutiannut kingumut saatsillugit. v5 Judami illoqarfiit pallittaalisaqarfiit tamaviisa eqqartuussisulerpai. v6 Eqqartuussisullu ima oqarfigai: »Qanoq iliornisi sianigilluarniarsigit! Inuit eqqartuussissutinngilasi, Naalagarli eqqartuussissupparsi. Naalagaq najuuttarpoq eqqartuussigaangassi. v7 Naalakkamik mianerinninnersi tunngavigisiuk. Qanoq iliornisi sianigilluarniarsigit! Naalagarmi Guuterput naapertuilluanngitsumik iliorneq ajorpoq; inunnik assigiinngisitsineq ajorpoq akilersillunilu eqqunngitsumik eqqartuussisarnani.« v8 Aamma Jerusalemimi Joshafatip ivertippai Levikkut palasillu ilaat Israelikkullu siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut ilaat Naalakkap eqqartuussutaanik naammassinnittussat Jerusalemillu inuisa eqqartuussisutigut suliassanngortitaannik aalajangiisartussat. v9 Ima inappai: »Naalakkamik mianerinnillusi ilumoorlusilu uummatissigullu iluunngarlusi imaaliussaasi: v10 Atorfileqatissi illoqarfinni allani eqqartuussisuusut toqutsinerit pillugit imaluunniit inatsisit, peqqussutit, ileqqoreqqusat malittarisassiallu pillugit nalornisoorutit ilissinnut saqqummiuttaraangatigit mianersoqqusassavasi Naalakkamut ajortulioqqunagit, taakku ilissilu kamannermit eqqorneqartillusi. Taamaaliussaasi; taamaaliunngikkussi ilissi nammineq pisuutitaalersussaavusi. v11 Suliassani Naalakkamut tunngasuni tamani palasiuneq Amarja qullersarissavarsi Zebadjalu Ismaelip ernera Judakkunni naalagaaneq kunngimut tunngasuni tamani, Levikkullu allattorissavasi. Suliassasi aallartinniarsigit nakimanasi! Ajunngitsumik ingerlatsisoq qanortoq Naalakkap najoriliuk!« Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 20 Joshafatip Moabikkunnut Ammonikkunnullu ajugaasoq v1 Kingunerileraa Moabikkut Ammonikkullu Me'unikkut ilaat ilagalugit Joshafati sorsuffigaat. v2 Tamanna inuit Joshafatimut nalunaarutigiartorpaat oqarlutik: »Edomimiit immap illuatungaaniittumiit sakkutoorpassuit saassukkiartorpaatsit. Periikatapput Hazezon-Tamarimut.« – Tassa En-Gedimittaaq taaneqartartoq. – v3 Joshafati annilaaqaaq; Naalakkamut saappoq ujarniarlugu, Judamilu tamarmi iisinnginniartoqassasoq nalunaarutigaa. v4 Judakkut katersuupput Naalagaq ujarniarlugu ikioqqullutik. Judap illoqarfiinit tamanit tikiussorput Naalagaq siunersiorumallugu. v5 Taava Joshafatip katersorsimasut Judamit Jerusalemimillu aggersut saaffigai Naalakkap naalaffiani silarliup nutaap sioraani v6 imalu oqarluni: »Naalagaq siuaasatta Guutiat! Illit Guutiuvutit qilammiittoq, inuiaallu kunngeqarfii tamaasa naalagaaffigaatit. Nakuussuseq pissaanerlu illit assanniipput; kimilluunniit ilinnut ajugaasinnaasoqanngilaq. v7 Guuterput, illit nunap matuma inui innuttavit Israelikkut sioraanni qimaatissimavatit, nunalu uatsinnut ikinngutivit Aaperaap kinguaavinut tunniussimavat naassaanngitsumik pigisassanngortillugu. v8 Tassani nunassipput illillu atinnut illernartuutiliorlutik, ima oqaramik: v9 Eqqorneqartaraangatta ajunaarnermik, sorsunnermik, pillagaanermik, nappaammik toqoraataasumik kaannersuarmilluunniit, taava illumi maani kiinnavit saanut sassartarumaarpugut illumi maani aqqit najugaqarmat. Annikilliornitsinni ilinnut torlortarumaarpugut, qinunerpullu tusartarumaarpat annaallutalu. v10 Takuuk Ammonikkut Moabikkullu Se'irip qaqqaani najugaqartut; taakkua nunaannut Israelikkut iseqqunngilatit taamani Egyptenimiit tikiummata, taakkua saassunnagillu nungutinngilaat. v11 Takuuk qanoq akilluta iliuuseqartut! Tikiussimapput illit pigisannit uatsinnut pigisassanngorlugu tunniussannit peersinniarluta. v12 Guuterput, tamanna pillugu pillakkit. Sakkutoorpassuit saassussisut akiussallugit uagut naammattumik pissaaneqanngilagut. Naluarput qanoq iliussalluta, isivulli ilinnut sammipput.« v13 Judakkut tamarmik Naalakkap kiinaata saani qeqarput – aamma arnat meeqqallu, angisuut mikisullu. v14 Taava Naalakkap anersaava katersorsimasut akornannut pivoq Jahazielimut Levikkuusumut. Jahazieli Zekarjap erneraa, Zekarja Benajap, Benaja Je'ielip, Je'ieli Mattanjap Asafip ernerisa ilaata, v15 oqarporlu: »Naalaaritsi, Judakkut tamassi ilissilu Jerusalemimi najugaqartusi – aamma illit kunngi Joshafati! Naalagaq ilissinnut ima oqarpoq: Erseqinasi, sakkutoorpassuillu taakku annilaarutigeqinasigit ilissi sorsuttussaannginnassi, Guutili sorsuttussaammat. v16 Aqagu saassukkiartorisigit! Ingerlajumaarput ha-Sisip qattorngata majuariaatigut, ilissilu qooqqup isuani Jeruelip inoqajuitsuata aallartiffiani naapikkumaarpasi. v17 Kisianni tamatumuuna ilissi sorsuttussaassanngilasi. Angutit ilissi Judamit Jerusalemimillu pisut inississimallusi uninngaannarumaarpusi, taava takussavarsi Naalakkap annaakkaasi, Juda Jerusalemilu. Erseqinasi, sapiissuseeruteqinasilu. Aqagu ornikkisigit! Naalakkap najorumaarpaasi.« v18 Taava Joshafati nunamut sikippoq, Judakkullu Jerusalemimiullu tamarmik Naalagaq pallorfigaat. v19 Levikkut Kehatikkunnut Korakkunnullu atasuusut nikuipput Naalagarlu Israelip Guutia nipitoorsuarmik unnersiutigalugu. v20 Aqaguani ullaannguaq Tekoap inoqajuitsuanukarput. Aallarmata Joshafati sassarpoq oqarlunilu: »Judakkuususi Jerusalemimiuususilu, tusaasinga! Naalagaq Guutersi aalajangiussiuk, taava ilississaaq aalajangiutissavaasi. Pruffiitii aalajangiussigit, taava iluanaassaasi.« v21 Taavalu inuit siunersiorpai tussiartartullu Naalakkap ataqqinangaarsusianik illernartumik sorsuttartut siornanni ingerlallutik ima unnersiutiginnittussat inissillugit: »Naalagaq qutsavigisiuk unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik!« v22 Tussiartartut qiimmattarlutik suaartalermata unnersiutiginnillutillu erinarsulermata Naalakkap Ammonikkut Moabikkullu Se'irillu qaqqaaneersut Judakkunnut saassussisut terlinganeertillugit saassutitippai ajugaaffigitillugillu. v23 Taava Ammonikkut Moabikkullu sakkutuuisa Se'irip qaqqaaneersut saassuppaat nungutilluinnarlugit, taakkulu suujunnaarsereeramikkit imminnut nungutinnialerput. v24 Judakkut inoqajuitsup tungaanut nasittarfimmut pigamik tassanngaanniillu akeqqat sakkutuuisa sumiinnerat paasiniarlugu, taava takulerpaat sakkutuut toqorarsimallutik narsartami tamani tamaaniittut; aniguisoqarsimanngillallu. v25 Joshafatip sakkutuuisalu ornippaat ujajaaffigiartorlugit. Toqutat akornanni nassaariortorpaat nersutit amerlaqisut pequutillu atisallu pigisallu akisuut. Pissarsingaaramik pisatik angallanneq saperpaat; amerlangaarmata ulluni pingasuni ujajaapput. v26 Ullut sisamassaanni Berakap Qooruani katersuupput, tassanilu Naalagaq unnersiutigaat. Taamaattumik qooroq Berakap Qooruanik atserpaat, ullorlu manna tikillugu taama ateqarpoq. v27 Taava angutit Judakkuusut Jerusalemimiuusullu Joshafati siulersortigalugu uterput nuannaarlutillu Jerusalemimut apuullutik, tassa Naalakkap nuannaarutississimammatik akeqqaminnut ajugaatillutik. v28 Kukkilattarissanik sianaanillu qarlortaatinillu nipilersuuteqarlutik Jerusalemimut isaapput Naalakkap naalaffianukarlutik. v29 Nunat naalagaaffiillu tamarmik Guutimit annilaartinneqangaarput tutsiummat Naalakkap Israelikkut akeraat sorsuffigisimagai. v30 Joshafatip naalagaaffiani maanna eqqissineqalerpoq, Guutiatalu nunat killeqarfiiniittut tamaasa eqqisseqatigitippai. Joshafatip naalakkersuinerani immikkut taasariaqartut v31 Taamatut Joshafati Judami naalakkersuivoq. 35-nik ukioqarluni kunnginngorpoq Jerusalemimilu ukiuni 25-ni naalakkersuilluni. Anaanaa Shilkip pania Azubamik ateqarpoq. v32 Ataatami Asap ingerlavigisaa aqqutigaa nigunngivillugu. Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq. v33 Taamaattoq qattorngit pilliisarfiit atorunnaanngillat. Inuit siuaasamik Guutiat uummatimikkut ilumoorfigilluinnanngilaat. v34 Joshafatip oqaluttuassartai allat aallaqqaataanniit naggataannut allattorneqarsimapput Jehup Hananip ernerata Nalunaarsuutaani Israelip Kunngiisa Mappersagaannut ilanngunneqarsimasuni. v35 Kingorna Joshafatip Judakkut kunngiata Akazja Israelip kunngia iluaatsutut ileqqorluttuusoq isumaqatigiissuteqarfigaa. v36 Isumaqatigiipput Tarshishiliartaatissanik umiarsualiorniarlutik, umiarsuillu qassiit sanavaat Esjongeberimi. v37 Eliezerili Dodavahup ernera Mareshamioq Joshafatimut akerliusumik siulittuivoq: »Akazja isumaqatigiissuteqarfigisimagakku suliariniakkat Naalakkap iluatsinngitsoortinniarpaa.« Umiarsuillu umiiarput Tarshishimut anngutinngitsoorlutik. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 21 Joshafati toqusoq v1 Joshafati siuaasamini qasuersaalerpoq, Daavillu Illoqarfiani siuaasamini ilineqarluni, erneralu Jorami kingoraarlugu kunnginngorpoq. v2 Taanna qatannguteqarpoq; tassa Joshafatip erneri Azarja, Jehieli, Zekarja, Azarjahu, Mikaeli Shefatjalu. Taakku tamaasa Israelip kunngiata Joshafatip ernerai. v3 Ernini amerlaqisunik tunioqqarpai, tassa sølvinik kuultinillu pigisanillu akisuunik taakkualu saniatigut illoqarfinnik pallittaalisalinnik Judamiittunik. Kunngiussuserli Joramimut tunniuppaa taanna angajulliliaammat. v4 Jorami ataatani kingoraarlugu kunngiulerami pissaaninilu isumannaallisereerlugu qatanngutini tamaasa Israelimilu naalagartat ilaat panamik toqorarpai. Jorami v5 Jorami 32-nik ukioqarluni kunnginngorpoq Jerusalemimilu ukiuni arfineq-pingasuni naalakkersuilluni. v6 Akabip panianik nuliaqarami Akabikkut assigalugit Israelip kunngiisa ileqqui malippai Naalakkallu isaani ajortumik iliorluni. v7 Naalakkalli Daavimik angerfigeqatiginnissutini pissutigalugu Daavikkut nungutinnianngilai; neriorsorsimavaami Daavip kinguaavisalu qaammaqqut pigiuassagaat. v8 Jorami kunngiutillugu Edomi Judap naalagaaffianit avissaarpoq, namminnerlu kunngissaminnik qinersillutik. v9 Tamatuma kingorna Jorami Edomimukarpoq sakkutuumi naalagaanertaat ilagalugit qamutini sorsuutit tamaasa nassarlugit, unnuakkullu Edomi imminerminik ungusisimasoq saassummagu Edomip taanna qamutinullu naalagaatitai ajugaaffigai. v10 Taamaalilluni Edomi Judap naalagaaffianit avissaarpoq, ullorlu manna tikillugu taamaappoq. Tamatuma nalaani aamma Libna Joramimit avissaarpoq Naalagaq siuaasami Guutiat tunussimammagu. v11 Aamma Judap qaqqaani qattunernik pilliisarfiliorpoq Jerusalemillu inui inuunerlutsilerlugit Judakkullu tammartillugit. v12 Taava Jorami pruffiitimit Eliamit allagarsivoq, taakkunanilu ima allassimavoq: »Ima oqarpoq Naalagaq ataatavit Daavip Guutia: Ataatavit Joshafatip Judakkullu kunngiata Asap ingerlavii malissimannginnakkit v13 Israelilli kunngiisa aqqutigisaat atuarsimallugit Judakkullu inuunerlutsilerlugit Akabikkut iliorsimanerattut aammattaarlu qatanngutitit illit nammineq ataatavit erneri toqussimagakkit naak ilinnit ajunnginnerugaluartut, v14 taava Naalakkap innuttatit, ernitit, nuliatit pigisatillu tamaasa perlussuarmik nalliutsitsiviginiarpai. v15 Illit naalliuutinik eqqorneqarumaarputit; erlavikkut nappaateqalissaatit, kiisalu naggataatigut erlavitit anillakkumaarput.« v16 Taava Naalakkap filisterit Arabiamiullu Nubiap eqqaani najugaqartut Joramimut kamatsippai. v17 Taakkua Juda sorsuffigaat, nunamut iserlutik pisuussutit kunngip illussaarsuaniittut tamaasa aallarullugit – kunngip ernerinut nuliaanullu allaat. Ernerisa nukarlersaat Joakazi kisiat aallarutinngilaat. v18 Tamakku tamarmik kingornatigut Naalakkap Jorami erlaviisigut ajoquteqalersippaa nappaateqalersillugu ajorunnaartussaanngitsumik. v19 Kiisalu ukiut marluk qaangiunneranni ima perulutsigilerpoq allaat erlavii anillallutik, anniaqalunilu toquvoq. Toqummat ataqqiniarlugu innermik ikumatitsiffigineqanngilaq uffa siulii taama pineqartarsimagaluartut. v20 Jorami 32-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, Jerusalemimilu ukiuni arfineq-pingasuni naalakkersuivoq. Toqugami maqaasineqanngilaq. Daavip Illoqarfiani ilineqarpoq, kisianni kunngit ilineqarfiannut pinnagu. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 22 Akazja v1 Jerusalemimiut Akazja Joramip ernera nukarleq ataataa kingoraarlugu kunnginngortippaat, tassami erneri angajulliit tamarmik ujajaanianit Arabiamiut ilagalugit Judakkut tammaarfiannik saassussisunit toqunneqarsimammata. Taamaalilluni Akazja Joramip ernera Judami kunnginngorpoq. v2 Akazja 42-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, Jerusalemimilu ukioq ataaseq naalakkersuivoq. Anaanaa Omrip pania Ataljamik ateqarpoq. v3 Akazjap kunngit Akabikkut ileqqui malippai anaanami siunnersortimi iluaatsutut ileqqorluttunngortimmani. v4 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq Akabikkut assigalugit; ataatamimi toqunerata kingorna taakku siunnersortigilerpai imminut aseruutissamik. v5 Taakkuattaaq siunnersuinerat malillugu iliorpoq taamani Jorami Israelip kunngia Akabip ernera Aramæerit kunngiannut Hazaelimut Ramami sorsoqatigigamiuk Ramotimi Gileadimiittumi akiuullutik, Joramili Aramæerinit ikilerneqarpoq. v6 Taava Jizre'elimut uterpoq tassani Aramæerit kunngiannut Hazaelimut akiuutsilluni ikilertinnini ajorunnaarsiiartorlugit. Judap kunngia Akazja Joramip ernera Jizre'elimukarpoq Jorami Akabip ernera napparsimasoq takusarlugu. v7 Tassami Guutip siunertaraa Akazjap Joramimut tikeraarnini ajunaarutigissagaa; tassungami pigami Jorami ilagalugu Jehumukarpoq Nimship erneranut Naalakkap tanissimasaanut Akabikkunnik nungutitsisussanngorlugu. v8 Jehup Akabikkut eqqartuunneqaataat naammassigamiuk Judap naalagartai Akazjallu qatanngutaasa erneri Akazjamut kiffartortuusut ornippai toqullugillu. v9 Kingorna Akazja ujarpaa, taannalu Samariami isertorsimasoq tigusarineqarpoq; Jehumukaammassullu taassuma toquppaa. Taava ilivaat oqaramik: »Joshafatimmiuna uummatimigut iluunngarluni Naalakkamik ujarlersup ernera.« Akazjakkunnik kunnginngorsinnaasoqanngilaq. Atalja v10 Ataljap ernini Akazja toqusoq tusaramiuk Judami kunngip eqqarlii tamaasa nungutinnialerpai. v11 Kunngilli paniata Joshabatip Joashi Akazjap ernera kunngip ernerinit toqutaasussanit isertortukkut qimagutitippaa, milutsitsisualu aapparitillugu ineeqqamut inissillugit. Joshabatip kunngip Joramip paniata palasillu Jojadap nuliata Akazjap qatanngutaata Ataljamut isertuuppaa toqoqqunagu. v12 Ukiuni arfinilinni Guutip illuani isertorneqarpoq Atalja naalakkersuisuutillugu. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 23 v1 Ukiut arfineq-aappassaanni Jojadap nangaajunnaarluni sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasut ilaat uku isumaqatigiissuteqarfigai: Azarja Jerohamip ernera, Ismaeli Johananip ernera, Azarja Obedip ernera, Ma'aseja Adajap ernera Elishafatilu Zikrip ernera. v2 Taakku Judami angalaarput Levikkullu Judami illoqarfinnit tamanit pisut Israelillu siuaasaqaqatigiissortaasa qullersaat katersorlugit. Jerusalemimut pigamik v3 katersorsimasut tamarmik kunngi angerfigeqatigaat Guutip illuani. Jojadap ima oqarfigai: »Kunngip ernera una kunngiusussaavoq soorlu Naalagaq Daavip kinguaavi pillugit taama neriorsuisimasoq. v4 Imaaliussaasi: Pingajorarterutersi, tassa palasit Levikkullu sabbatimi kiffartortussaasut, isaaffinnik paarsisuussapput. v5 Pingajorarterutaasa aappaasa illussaarsuaq paarissavaat, kingulliillu Jesodip Isaaffia paarissavaat; inuinnaallu tamakkerlutik Naalakkap naalaffiata silarlianiissapput. v6 Naalakkalli naalaffianut allanik isertoqassanngilaq, palasit Levikkullu kiffartuuteqartut kisimik isersinnaassapput, illernartitaagamik. Inuit katersuussimasut tamarmik Naalakkap inassutaa malissavaat! v7 Levikkut sakkulisarlutik kunngi iloqqassavaat; naalaffimmut isertoq toqunneqassaaq. Kunngi sumiikkaluarpalluunniit najortuassavarsi.« v8 Levikkut Judakkullu tamarmik palasip Jojadap peqqussutai malilluinnarlugit iliorput. Tamarmik immikkut angutitatik katersorpaat, tassa sabbatimi sulilersut aammattaarli suliunnaartut, palasimmi Jojadap nikittaattoqaqatigiit suliunnaartuugaluit angerlaqqusimanngimmagit. v9 Jojadap sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasunut tunniuppai qalugiusat eqqortinnaveeqqutillu mikisut angisuullu kunngip Daavip pigisimasai Guutip illuani suli inissisimasut. v10 Angutit qalugiusallit naalaffiup kujataata tungaaniit avannaata tungaanut inissitsitereermagit pilliiviup naalaffiullu saavanni kunngi ungullugu, v11 kunngip ernera annippaat niaqoruseriarlugulu inatsisit allassimaffiat tunniullugu. Taava Jojadap ernerisalu tanillugu kunnginngortippaat, suaarpullu: »Kunngi inuummersorli!« v12 Ataljap inuppassuit sassarterlutik kunngertaamik nersorinnillutik suaartarnerat tusaaleramiuk inuppassuit Naalakkap naalaffianiittut iserfigai. v13 Tassani takuai kunngi sukap naalaffiup isaariaaniittup killingani qeqartoq eqqamini erinarsortoqartillugu qarlortartoqartillugulu nunaatilissuillu tamarmik nuannaartut qarlortaatinillu nipilersorlutik naalaffimmilu tussiartartut nipilersuutiminnik erinalimmik unnersiutiginninneq siulersoraat. Taava Ataljap atisani alittorpai suaarlunilu: »Pikitsitsileqaat, pikitsitsileqaat!« v14 Palasilli Jojadap sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasut naalakkerpai oqarfigalugit: »Sakkutuut sanileriiaat akornisigut anisissiuk! Ingerlaqatiginninniartoqarpat taanna panamik toqunneqassaaq.« Palasimi ima oqarsimavoq: »Naalakkap naalaffiani toqussanngilarsi.« v15 Taava sakkutuut Atalja tiguaat, Hestillu Isaaffiatigoortillugu kunngip illussaarsuanut pissunneqarmat tassani toquppaat. v16 Jojadap maanna kunngi inuillu angerfigeqatigai neriorsuillutik Naalakkamut innuttaanissaminnik. v17 Taava inuit katersuussimasut Ba'alip naalaffianukarput naalaffik pilliiviilu aserorterlugit guutiliaalu sequmillugit, Ba'alillu palasia Mattani toquppaat pilliiviit sioraanni. v18 Jojadap palasit Levikkullu Naalakkap naalaffianik nakkutilliisunngortippai. Taakku Daavip nikittaattartoqatigiikkuutaarlugit immikkoortitersimavai Naalakkap naalaffiani kiffartortunngortillugit ikikkagassat Naalakkamut pilliutigisinnaaqqullugit Mosesip inatsisaani peqqussutit malillugit. Naalaffimmi kiffartortassapput nalliuttorsiorpaluttumik tussiaatigalutik soorlu Daavi taama peqqusisimasoq. v19 Jojada aamma Naalakkap naalaffiata isaariaani paarsisulersuivoq. Taakkua sianigissavaat mingutsissimasumik kimilluunniit naalaffimmut isertoqannginnissaa. v20 Taava Jojadap sakkutuunut hundredekkuutaanut naalagaasut, akimanerit inuit siulersortaat nunaatilissuillu tamaasa ingerlaqasiuppai, kunngilu ingerlappaat Isaaffikkut Qullikkoorlutik kunngip illussaarsuanut. Tassani issiavissaarsuarmut ingitippaat. v21 Nunaatilissuit tamarmik nuannaarput, illoqarfimmilu eqqissisimaneqarpoq, Ataljali panamik toquppaat. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 24 Joashi v1 Joashi kunnginngorami arfineq-marlunnik ukioqarpoq, Jerusalemimilu ukiut 40-t naalakkersuivoq. Anaanaa Be'ershebamioq Sibjamik ateqarpoq. v2 Joashi Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq palasi Jojada inuutillugu. v3 Jojadap kunngi nuliassaanik marlunnik toqqaassuppaa, erneqalerporlu paneqalerlunilu. v4 Kingunitsiaagut Joashi aalajangerpoq Naalakkap naalaffia iluarsaanniarlugu. v5 Palasit Levikkullu katersortippai oqarfigalugillu: »Judami illoqarfiit angallavigisigit aningaasanillu Israelimi tamarmi katersuillusi Naalakkap Guutissi illuani iluarsagassat pisariaqartut ukiut tamaasa iluarsarsinnaaniassagatsigit. Tuaviorlusi taamaaliussaasi.« Levikkulli nukinginngillat. v6 Taava kunngip palasiuneq Jojada imminukartippaa oqarfigalugulu: »Mosesip Guutip kiffaata katersorsimasullu Israelikkut Tupermut Naapeqatigiittarfimmut akiliuteqartussaatippat. Sooq Levikkut Judami Jerusalemimilu akiliutinik taakkuninnga katersuisinngiligit? v7 Ataljap iluaatsup ernerisalu Guutip illua aseroriartortissimavaat allaallu tunissutit illernartitaasut Naalakkap naalaffianiittut tigusimallugit Ba'alinullu atorsimallugit.« v8 Taava kunngi naalakkiivoq illerfiliussasut Naalakkallu naalaffiata isaaffiata silataanut inissillugu. v9 Judami Jerusalemimilu nalunaarutigineqarpoq inuit Naalagaq aatsivigissagaat tunissutinik Mosesip Guutip kiffaata inoqajuitsumiitillutik Israelip tunissutigisartagassaatut aalajangigaanik. v10 Naalagartat inuillu tamarmik kajumillutik tunissutinik aatsipput. Naalaffimmukartarput aningaasanillu nakkartitsisarlutik illerfik ulikkaarserlugu. v11 Taava Levikkut illerfik kunngip nakkutilliisuutitaanut eqquttarpaat. Taakkualu takugaangassuk aningaasarpassuarnik imaqartoq kunngip allattua nakkutilliisorlu palasiunerup ivertissimasaa aggertarput imaartarlugulu. Taava inaanut ileqqittarpaat. Ullut tulleriit taamaaliortarput aningaasarpassuillu katersorlugit. v12 Kunngip Jojadallu aningaasat Naalakkap naalaffiani suliamik siulersuisunut tunniuppaat; taakkualu pissarsiaraat ujaqqerisut sanasullu kiisalu saviminermik kanngussammillu saffiortut naalaffimmik iluarsaassisussat. v13 Sulisussat sulillutik aallartipput naammassisaqalertoqalutillu. Guutip illua sanaqqippaat ussersaatit najoqqutareqquneqartut atorlugit pitsanngorsarlugulu. v14 Ineramik aningaasat sinneri kunngimut Jojadamullu aappaat, taakkualu aningaasat atorpaat Naalakkap naalaffiani atortussat puugutaasat immersakkallu kuultiusut sølviusullu kiffartuussinermi pilliinermilu atorneqartartussat suliarinerinut. Jojada inuutillugu pisarnertut naalaffimmi ikikkagassanik pilliisarput. v15 Jojada utoqqanngorpoq ullussanilu naammatissimallugit. 130-nik ukioqarluni toquvoq. v16 Daavip Illoqarfiani ilivaat kunngit iliveqarfiannut Israelimi Guutimut illuanullu ajunngitsunik naammassisaqarsimaqimmat. v17 Jojadap toqunerata kingorna Judap naalagartaasa kunngi Joashi ornippaat pallorfigalugulu, kunngillu naalaarpai, v18 taakkualu Naalakkap siuaasamik Guutiata illua qimappaat napasullu Asheramut pigititat guutiliallu guutisiorfigilerpaat. Naalakkap Judakkut Jerusalemimiullu kamaappai taamaaliornermikkut imminut pinerluuteqalersimammata. v19 Naalakkap imminut utertikkumallugit pruffiitinik aallartitsivigai; pruffiitit inuit oqaaqqissaaraluarpaat, taakkuli tusaajumanngillat. v20 Taava Guutip anersaava pivoq Zakariamut palasip Jojadap erneranut. Taanna inunnut sassarpoq oqarfigalugillu: »Ima oqarpoq Guuti: Sooq Naalakkap inassutai unioqqutippisigit, atugarliortunngorlusi? Naalagaq tunukkassiuk ilississaaq tunuppaasi.« v21 Inuilli Zakaria perlutsinnialerpaat, kunngillu naalakkiineratigut Naalakkap naalaffiata silarliani ujaqqanik milloorlugu toquppaat. v22 Kunngip Joaship Jojadap imminut ilumoorfiginnissimanera sumiginnarlugu ernera Zakaria toqutippaa. Zakaria toqutinnani suaarpoq: »Qanortoq Naalakkap qanoq iliornersi isigiliuk akiniarlutillu!« v23 Ukiut nikinneranni Aramæerit sakkutuui kunngimut Joashimut saassussiartorput. Judamut Jerusalemimullu pipput inuiannilu naalagartat tamaasa toqorarlugit. Tiguakkatik tamaasa Damaskusimi kunngimut nassiuppaat. v24 Naammi Aramip sakkutuui ikittuinnarnik sakkutooqarlutik tikiukkaluartut, Naalakkap sakkutoorpassuit taakkua assaannut tunniuppai Judakkut Naalagaq siuaasamik Guutiat tunussimammassuk. Joaship pillagaanera taamaalilluni naammassineqarpoq. v25 Aramæerit Joashi anniaqisoq qimaannarpaat. Atorfilittaasa pikitsitsiffigaat palasip Jojadap ernera toqussimammagu, siniffimminiittorlu toquppaat. Daavip Illoqarfiani ilineqarpoq, kisianni kunngit iliveqarfiannut pinnagu. v26 Kunngimut pikitsitsisut tassaapput Zabadi arnap Ammonikkuusup Shim'atip ernera Jozabadilu arnap Moabikkuusup Shimritip ernera. v27 Erneri pruffiitikkullu oqaatigeqqusarpassuit taassumunnga assuarliutaasut Guutillu illuata peqqissaartumik iluarsarneqarnera Kunngit Mappersagaannut Nassuiaatini allaaserineqarsimapput. Ernera Amasja kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 25 Amasja v1 Amasja 25-nik ukioqarluni kunnginngorpoq Jerusalemimilu ukiuni 29-ni naalakkersuilluni. Anaanaa Jerusalemimioq Joaddanimik ateqarpoq. v2 Amasja Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq kisianni uummammigut ilumoorluinnarani. v3 Kunngisut pissaanini isumannaalliseriarlugu atorfilittami ilaat ataataminik Joashimik toqutsisut toquppai. v4 Qitornaalli toqunngilai. Inatsisit Mosesip allagaani allassimasut malillugit iliorpoq, taakkunanimi Naalagaq ima peqqusisimammat: »Ataatat toqunneqassanngillat ernermik ajortuliaat pillugit ernerillu toqunneqassanatik ataatamik ajortuliaat pillugit. Nammineq ajortuliarisat kisimik toqussutaasinnaassapput.« v5 Amasjap Judakkut katersortippai, immikkoortiterpaalu siuaasaqaqatigiikkuutaarlugit kiisalu sakkutuut tuusintikkuutaat hundredekkuutaallu naalagaannik naalagaqartillugit, tassa Juda Benjaminilu tamaat. 20-nik ukioqalereersimasut naatsorsorneqareermata paasinarsivoq sakkutuut pitsaanersiukkat sakkulisarsinnaasullu 300.000-iusut – tamarmik qalugiusallit takisuunillu eqqortinnaveeqqutillit. v6 Taakkua saniatigut sorsuttartut misilittagartuut 100.000-it Israelimit ilassarsiarai sølvinik talentit 100-t nalinginik akilerlugit. v7 Kisianni Guutip kiffaanik Amasjamut tikiuttoqarpoq oqarfigalugulu: »Kunngi, Israelip sakkutuui ilagissanngilatit, Naalakkap Israeli ilaginngilaa Efraimikkulluunniit naami. v8 Kisianni sorsukkiartussaatit sapiillutillu akiuutissallutit. Taamaaliunngikkuit Guutip akeqqannit toqunneqartissavaatit, Guutimi pissaaneqarpoq ikiuisinnaalluni ajunaartitsisinnaallunilu.« v9 Amasjap Guutip kiffaa aperaa: »Taakkumi sølvit talentit 100-t nalingi sorsuttartunut Israelimeersunut akiliutikka asuliinnaq tunniussimassavakka?« Guutip kiffaa akivoq: »Naalakkap allanik taakkunannga anneroqisunik tunisinnaavaatit!« v10 Taava Amasjap Efraimikkuusut akilerlugit sorsuttartussarsiani immikkoortippai nunaannullu utertillugit. Taakku Judakkunnut assut kamapput uumitsassimaqalutillu nunaminnut uterlutik. v11 Amasja maanna sapiillilluni sakkutuuni ilagalugit sorsukkiartorpoq. Qooqqumut Tarajulimmukarput tassanilu Se'irikkut ajugaaffigalugit. 10.000-it toqutaapput, v12 allallu 10.000-it tigusarineqarput. Judakkut tigusatik qaqqamut majuarteriarlugit tassanngaanniit nakkaatippaat tamarmik aqqunarlutik toqorartillugit. v13 Kisianni sorsuttartut Amasjap nunaannut utertissimasaasa Judap illoqarfii Samariamiit Bet-Horonimut saassuppaat. Taakkualu Judakkut ilaat 3.000-it toquppaat annertoqisumillu ujajaallutik. v14 Amasja Edomikkut ajugaaffigereerlugit uterami Se'irikkut guutiliaasa ilaat nassarpai. Nammineq guutigisassamisut inissippai pallorfigisarlugit pilliiffiginiarlugillu innermik ikitsisarluni. v15 Taava Naalakkap Amasja kamaatingaarpaa pruffiitimillu aallartitsivigalugu ima oqarfigitillugu: »Sooq inuiaqatigiit taakkua guutii innuttaminnik ilinnit aniguisitsisinnaasimanngitsut ujarpigit?« v16 Pruffiitilli taama oqaluffigimmani akillugu Amasja oqarpoq: »Kunngimut siunnersuisunngortitaagavit? Nipangerniarit! Taamaaliunngikkuit toqutaasinnaavutit.« Taava pruffiiti nipangerpoq oqarlunili: »Paasivara Guuti aalajangersimasoq suujunnaarsikkumallutit allamiut guutii guutisiorfigigakkit siunnersuutikkalu tusaajumanagit.« v17 Amasjap Judap kunngiata atorfilittani siunersiorpai Israelillu kunngia Joashi Joakazip ernera Jehup erngutaa aallartitsivigalugu imalu oqarfigitillugu: »Maannarit, nukittuneqqisaatta!« v18 Israelilli kunngiata Joaship Judap kunngia Amasja ima nalunaarfigitippaa: »Naasunngooq kapinartullip Libanonimiittup cederi Libanonimiittoq ilaanni ima oqariartorfigitissimavaa: Paniit uanga erninnut nulissiutitiguk! Nersutilli nujuartat pangalillutik sanioqqutilerlutik naasoq kapinartulik tullaaraat. v19 Edomimut ajugaanerit eqqarsaatigaat, taamaattumillu makitasuunngorsimavutit sulilu ataqqineqarnerulerumallutit. Angerlarsimaannarit! Sooq imminut ajunaartinniarpit taamaalillutillu aamma Judakkut ajunaartinniarlugit?« v20 Amasjalli tamanna tusaajumanngilaa. Tassa Guuti taama pisoqartitsivoq Judakkut akeraannut tunniunniaramigit Edomip guutii ujarmatigit. v21 Taava Joaship Israelip kunngiata Amasja Judap kunngia sorsuffigiartorpaa, Bet-Shemeshimilu Judamiittumi akiuullutik ajugaaniupput. v22 Juda Israelimit ajugaaffigineqarpoq, Judakkullu tamarmik qimaallutik nunagisaminnut angerlarput. v23 Israelilli kunngiata Joaship Judap kunngia Amasja Joaship ernera Joakazip ernutaa Bet-Shemeshimi tigusaraa Jerusalemimukaallugulu. Joaship Jerusalemip qarmaanit alenit 400-t Efraimip Isaaffianiit Isaaffimmut Teqeqqorlermut aserorterpai. v24 Kuultit sølvillu atortorisallu Guutip illuani Obed-Edomimiittut erlinnartuutillu kunngip illussaarsuani erlinnartuusivinniittut tamaasa tiguai. Taava inunnik akiniutissaminik tigusaqarluni Samariamut uterpoq. v25 Israelip kunngiata Joaship Joakazip ernerata toqunerata kingorna Amasja Judap kunngia suli ukiuni 15-ini inuuvoq. v26 Amasjap oqaluttuassartai allat aallaqqaataanniit naggataannut allakkani Judap Israelillu Kunngiisa Mappersagaanni allassimapput. v27 Amasja Naalakkamit tunussiartulermat Jerusalemimiut pikitsitsiffigaat, Amasjalu Lakishimut qimaavoq. Pikitsitsisulli inunnik Lakishimut aallartitsipput malersortillugu; taakkua Amasja tassani toquppaat. v28 Hestimut nammatsillugu oqqunneqarpoq ilineqarlunilu siuaasamini Daavip Illoqarfiani. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 26 Uzzija v1 Judap inuisa tamarmiullutik Uzzija ataataanut Amasjamut kingoraartigitillugu kunnginngortippaat. Taamani Uzzija 16-inik ukioqarpoq. v2 Taassuma illoqarfik Elati sanaqqippaa Judamullu utertillugu ataatami siuaasamini qasuersaalereernerata kingorna. v3 Uzzija kunnginngorami 16-inik ukioqarpoq, Jerusalemimilu ukiuni 52-ini naalakkersuivoq. Anaanaa Jerusalemimioq Jekoljamik ateqarpoq. v4 Uzzija Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq ataatami Amasjap iliorsimaneratorluinnaq. v5 Guutimik mianerinninnermik ilinniartitsisorisimasani Zekarja inuutillugu Guuti ujartarpaa, Naalakkamillu saaffiginnittartillugu Guutip iluanaartittarpaa. v6 Uzzija filisterinut sorsukkiartorpoq illoqarfiillu Gatip Jabnellu Ashdodillu qarmaat aserorterlugit. Kingorna illoqarfiit qassiit Ashdodip eqqaaniittut filisterillu nunaanni allaniittut sanavai. v7 Guutip ikiorpaa filisterinut Arabiamiunullu Gur-Ba'alimi najugaqartunut Me'unikkunnullu. v8 Ammonikkut Uzzija tunissutinik aatsivigaat, Egyptenimilu allaat tusaamasaalerpoq pissaaneqaleriartuinnarami. v9 Uzzija Jerusalemimi Isaaffimmi Teqeqqorlermi, Isaaffimmi Qooqqiartarfimmi Teqeqqorlermilu napasulialiorpoq pallittaalisalerlugillu. v10 Aamma inoqajuitsumi napasulialiorpoq imiisiviliorlunilu amerlasuunik, nersutaateqaqigamimi Nunap Qattunilittaani Qatsinnersarsuarmilu, sulisitaqarporlu naasorissaasunik viinnequtilerisunillu qaqqani orpinnillu paarnalinnik naatitsivinni, nunalerinermimmi soqutigisaqaqigami. v11 Uzzija sakkutooqarpoq sorsunnissamut piareersimasunik Hananjamit kunngip naalagartaasa ilaannit siulersugaasunik; immikkoortukkuutaarlutik sorsukkiartortitaasarput sakkutuussanik toqqaasartut naalagaata Je'uelip allattuusullu Ma'asejap aalajangigaannik amerlassuseqarlutik. v12 Sorsuttartut misilittagartuut siuaasaqaqatigiinni qullersaasut 2.600-nik amerlassuseqarput. v13 Taakkua siulersugaraat sorsuttartut 307.500-usut, kunngi akeraanut ikiussallugu pissaaneqarluartut. v14 Sakkutuut taakku tamaasa Uzzijap sakkulersorpai eqqortinnaveeqqutinik, qalugiusanik, niaqorortinnaveeqqutinik, sakiarortinnaveeqqutinik, pisissinik ujaqqanillu illusariutassanik. v15 Jerusalemimi sanatippai naloriussisaatit isumatusaarluni sanaat napasuliani qarmallu teqeqquini inissinneqartut. Taakku qarsut piseriunnerinut ujaqqallu angisuut naloriunnerinut atortuusussaapput. Ungasissumut allaat tusaamasaavoq, tupinnartumimmi ikiorneqarpoq pissaaneqangaalerluni. Uzzija palasilu Azarja akerleriittut v16 Pissarsuanngorninili makitasuunnguutigaa aseruutigisaminik. Naalakkamut Guutiminut ilumoorunnaarpoq Naalakkallu illernartuutaanut iserpoq pilliivimmi tipigissaatilliiffimmi tipigissaatilliiartorluni. v17 Palasip Azarjap palasinik allanik 80-inik sapiitsunik ilaqarluni malippaa. v18 Kunngi Uzzija sassarfigaat oqarfigalugulu: »Uzzija, illit Naalakkamut tipigissaatilliisussaanngilatit. Taamaaliorsinnaatitaapput palasit Aronip erneri suliassamut tassunga illernartitaasut. Illernartuummit aniniarit Naalakkamik tunussigavit; taamaaliornerit Guutimi Naalakkami ataqqineqaatigilersinnaanngilat!« v19 Taava Uzzija kamalerpoq. Tipigissaatilliilissalluni tipigissaatilliissut tigumiarlugu qeqarpoq. Palasinulli kamakkami qaamigut pupissunngorpoq, tassa taamaalivoq palasit sioraanni Naalakkap naalaffiani pilliiviup tipigissaatilliiffiup killingani qeqartilluni. v20 Palasiunerup Azarjap palasillu allat tamarmik qiviaramikku takuaat qaamigut pupissoq, tuaviinnarlu tipigissaatilliiffimmit anisippaat. Uzzija arpaannaq aniartorpoq Naalakkap pillarmani. v21 Kunngi Uzzija toqussani tikillugu pupissuuvoq. Taamaattumik illumini pupissutut najugaqarpoq uninngaannarluni. Naalakkalli naalaffianut isersinnaatitaanngilaq. Ernera Jotami kunngikkormiuni qullersatut atorfeqarluni nunami naalagaavoq. v22 Uzzijap oqaluttuassartai allat aallaqqaataanniit naggataannut pruffiitip Esajap Amosip ernerata allattorsimavai. v23 Uzzija siuaasamini qasuersaalerpoq. Narsaammi kunngit iliveqarfiata avataaniittumi ilineqarpoq. Oqarpummi: »Pupissuuvoq.« Ernera Jotami kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 27 Jotami v1 Jotami 25-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, Jerusalemimilu ukiuni 16-ini naalakkersuivoq. Anaanaa Jerusha Sadokip panigaa. v2 Jotami Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq ataatami Uzzijap iliorsimaneratut; kisianni Naalakkap naalaffianut iserneq ajorpoq. Inuilli aseruutaasumik iliortuarput. v3 Jotamip Naalakkap naalaffiani Isaaffik Qulleq sanaaraa, Ofelillu qarmaa angisuumik suliaraa. v4 Judap qaqqalittaani illoqarfiliorpoq arlalinnik orpippassuarnilu arlalinnik pallittaalisaliorluni napasulialiorlunilu. v5 Ammonikkut taakkualu kunngiat sorsuffigai naalatsigilerlugillu. Ukioq taanna ukiullu aappaanni pingajuannilu Ammonikkut Jotamimut akiliutigisariaqarpaat sølvit talentinik 100-nik nalillit, qajuusiassat korit 10.000-it suaasiassallu korit 10.000-it. v6 Taamaalilluni Jotami pissaaneqaleqaaq Naalakkap Guutimi kiinaata saani inuugami. v7 Jotamip oqaluttuassartai allat, sorsuttarneri qanorlu inuuseqarnera tamarmik, allakkani Israelip Judallu Kunngiisa Mappersagaanni allassimapput. v8 Kunnginngorami 25-nik ukioqarpoq; Jerusalemimilu ukiuni 16-ini naalakkersuivoq. v9 Jotami siuaasamini qasuersaalerpoq, Daavillu Illoqarfiani ilivaat, erneralu Akazi kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 28 Akazi v1 Akazi 20-nik ukioqarluni kunnginngorpoq Jerusalemimilu ukiuni 16-ini naalakkersuilluni. Siuaasani Daavi assiginagu Naalakkap isaani eqqunngitsumik iliorpoq; v2 Israelillu kunngiisa ingerlavigisaat aqqutigai, allaammi Ba'alit assinginik kuisanik guutilialiorpoq v3 Hinnomillu ernerata qooruani pilliiniarluni innermik ikitsisarluni namminerlu ernini ikikkagassatut pilliutigai taamaaliornermigullu inuiaat Naalakkap Israelikkut pillugit nunaannit peersissimasaasa ileqqui maajunnartut malillugit. v4 Pilliutit toqutassat pilliutigisarpai pilliiniarlunilu innermik ikitsisarluni qattunerni qattunersanilu orpiillu qorsuusut tamarmik ataanni. v5 Taamaattumik Naalakkap Guutiata Aramæerit kunngiata assaanut tunniuppaa, taassumalu ajugaaffigaa angutitaasalu ilarpassui tigusaralugit Damaskusimullu aallarullugit. Aamma Guutip tunniuppaa Israelip kunngiata assaanut, ajorsarujussuarporlu. v6 Pekap Remaljap ernerata ullormi ataatsimi sakkutuut 120.000-it Judami toquppai – tamarmik sorsullaqqissuusut. Taama pisoqarpoq Judakkut Naalagaq, siuaasamik Guutiat, tunussimammassuk. v7 Zikrip angutip pissarsuup Efraimikkuusup toquppai Akazip ernera Ma'aseja illussaarsuarmilu pisortaasoq Azrikami Elkanalu kunngip tullia. v8 Israelimiut tigusaralugit aallaruppaat inuiaqatimik nuliaat ernerilu paniilu 200.000-it. Aamma annertuumik ujajaaffigaat tiguakkatillu Samariamut aallarullugit. v9 Tassaniippoq Naalakkap pruffiitiisa ilaat Odedimik atilik. Israelikkut sakkutuui Samariamut pimmata naapigiarpai oqarfigalugillu: »Naalakkap siuaasassi Guutiata Judakkut kamaatingaarlugit ilissi assassinnut tunniussimavai. Ilissili toqorarpasi ima kamatsigalusi allaat kamannersi qilammut anngulluni. v10 Maannalu eqqarsaatigaarsi angutit arnallu Judamit Jerusalemimillu tigusasi pinngitsaaliniarlugit ilissinnut inussianngortillugit. Ilissi nammineq Naalakkamut Guutissinnut angisuumik ajortuliaqannginnerassi? v11 Tusaasinga! Inuiaqatisi Judakkut tigusaralugit aallarussimasasi nunaannut utertinniarsigit, Naalakkammi kamaatingaarpaasi.« v12 Taava angutit Efraimikkunni qullersaasut ilaat, tassa Azarja Johananip ernera, Berekja Meshillemotip ernera, Hizkija Shallumip ernera Amasalu Hadlajip ernera, sorsoreersimallutik angerlamut tikittut sassarput v13 oqarfigalugillu: »Tigusat maanngaatissanngilasi! Immaqaana Naalakkamut pisuuneq uatsinnut pisinniarissi tamatumuunalu ajortuliavut pisuunerpullu allisillugit! Pisuunerpummi angeqaaq Israelilu kamaffigineqangaarpoq.« v14 Taava sorsuttartut tigusat iperarpaat Efraimikkut naalagartaat katersorsimasullu isigitillugit ujajakkatillu utertillugit. v15 Pisortaasut eqqartorneqareersut tigusat isumagaat. Tamaqanngitsut tamaasa atisassaannik tunivaat ujajaanikkut pissarsiarisimasanik. Aloqutissaannik nerisassaannillu imigassaannillu tunivaat tarngummillu tanillugit. Pitsorluttut tamaasa siutituunut qaqitippaat ingerlallugillu inuiaqataannut Jerikomi, Illoqarfimmi Palmertuumiittunut. Taava ikiuisut Samariamut uterput. v16 Tamatuma nalaani kunngi Akazi Assyriap kunngianut oqariartortitsivoq qinnuigalugu ikioqqulluni; v17 Edomikkummi aamma tikiussimapput Judakkullu ajugaaffigalugit tigusaqarsimallutillu. v18 Filisterillu illoqarfiit Nunap Qattunilittaaniittut Judallu Kujasissortaaniittut saassussimavaat tiguarsimallugillu Bet-Shemeshi, Ajjaloni, Gederoti Sokolu illoqarfinnguartaallu, aamma Timna illoqarfinnguartaalu Gimzolu illoqarfinnguartaalu; taakkunanilu najugassissimapput. v19 Naalakkammi Juda makitanaveersarpaa Israelip kunngia Akazi pissutigalugu, taassumami Judami naalagaatsuussuseq akornusersimanngilaa Naalakkamullu ilumoorsimanani. v20 Assyrialli kunngiata Tiglat-Pileserip ikiornagu akeqqiuppaa naalliunnartorsiortilerlugulu. v21 Naak Akazip Naalakkap naalaffia kunngillu illussaarsua naalagartallu ujajaaffigigaluarai Assyriallu kunngiannut tunniullugit taamaattoq tamanna iluaqutiginngilaa. v22 Allaat atugarliornerup nalaani Akazi Naalakkamut ilumuunngittuarpoq. v23 Damaskusimiut imminik ajugaaffiginnittut guutiinut pilliisarpoq ima oqarami: »Aramæerit kunngiisa guutiisa innuttatik ikiorsimammatigit taakkununnga pilliiniarpunga uangattaaq ikioqqullunga.« Tamannali Israelillu tamakkerlutik ajunaarutigiinnarpaat. v24 Akazip immersakkat Guutip illuaniittut tamaasa katersorpai kuultertaalu piiarlugit. Taava Naalakkap naalaffiata isaaffii matuai Jerusalemimilu aqquserngit imminnut naapiffiini tamani pilliiviliorluni. v25 Judami illoqarfinni tamarluinnarni qattunernik pilliisarfiliorpoq, guutinullu allanut pilliiniarluni innermik ikitsisarluni. Taamaalilluni Akazip Naalagaq siuaasami Guutiat narrunarsarpaa. v26 Akazip oqaluttuassartai, qanoq inuuseqarnera aallaqqaataanniit naggataannut, allakkani Judap Israelillu Kunngiisa Mappersagaanni allassimapput. v27 Akazi siuaasamini qasuersaalerpoq. Jerusalemimi illoqarfiup ilaani ilivaat kunngit iliveqarfianni ilineqartikkumannginnamikku. Ernera Hizkija kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 29 Hizkija v1 Hizkija 25-nik ukioqarluni kunnginngorpoq Jerusalemimilu ukiuni 20-ni naalakkersuilluni. Anaanagaa Abija Zekarjap pania. v2 Hizkija Naalakkap isaani eqqortumik iliorpoq siuaasani Daavi malilluinnarlugu. v3 Naalakkersuiffimmi ukiuisa siullianni, qaammatit siullianni, Naalakkap naalaffiata matui ammaqqippai iluarsaallugillu. v4 Taava palasit Levikkullu qaaqqutippai illoqannginnersami naalaffiup kangimut sammernganiittumi katersortillugit v5 oqarfigalugillu: »Tusaasinga, Levikkuususi! Maanna ilissi nammineq illernarsartariaqarpusi Naalakkallu siuaasassi Guutiata illua illernarsarlugu mingunnartullu tamaasa naalaffimmit piiarlugit. v6 Siuaasavut tunussisimapput Naalakkap Guutitta isaani ajortumik iliorlutik. Naalagaq taassumalu ineqarfia tunussimavaat. v7 Allaat paarlermut matut matusimavaat qulliillu qamissimallugit; Israelikkut Guutiat illernartuummi tipigissaatilliiffigisimanngilaat ikikkagassanilluunniit pilliiffigisimanagu. v8 Taamaattumik Juda Jerusalemilu Naalakkap kamanneranik eqqorneqarput, Naalakkallu amiilaarneq, tataatsassimaneq asissugaallunilu uinngiarfigitinneq atugaritissimavai, soorlu tamanna nammineq isissinnik takusinnaagissi. v9 Tamanna pissutaalluni siuaasavut sorsunnermi toqutaasimapput aammalu ernivut panivullu nuliavullu aallarunneqarsimallutik. v10 Maannali Naalagaq Israelikkut Guutiat angerfigeqatiginiarpara kamangaarnera uatsinnit peeqqullugu. v11 Ernikka, noqqillaannaqinasi! Naalakkammi qinersimavaasi kiinnami saani kiffartortussatut imminullu tipigissaatilliisartussatut.« v12 Taava Levikkut uku sassarput: Kehatikkunnit: Mahati Amasajip ernera Joelilu Azarjap ernera. Merarikkunnit: Kishi Abdip ernera Azarjalu Jehallel'elip ernera. Gershonikkunnit: Joa Zimmap ernera Edenilu Joap ernera. v13 Elisafanip ernerinit: Shimri Je'uelilu. Asafip ernerinit: Zekarja Mattanjalu. v14 Hemanip ernerinit: Jehueli Shim'ilu. Jedutunip ernerinit: Shemaja Uzzielilu. v15 Taakkua qatanngutitik katersortippaat illernarsarlutillu; taavalu Naalakkap naalaffianut iserlutik mingunnartuiarpaat, soorlu kunngi Naalakkap oqaasii malillugit taama naalakkiisimasoq. v16 Palasit Naalakkap naalaffianut iserput mingunnartuiarniarlugu. Naalakkallu naalaffiani mingunnartut nassaatik tamaasa Naalakkap naalaffiata silarlianut annissorpaat, tassanngaanniillu Levikkut Kedronip Qooruanukaappaat. v17 Qaammatit siulliata ulluani siullermi imminnut illernarsarlutik aallartipput, ullullu arfineq-pingajussaanni Naalakkap paarlianut pipput. Taava Naalakkap naalaffia ulluni arfineq-pingasuni illernarsarpaat, qaammatillu siulliup ulluisa 16-ianni inerput. v18 Kunngi Hizkija ornippaat oqarfigalugulu: »Naalakkap naalaffia tamaat mingunnartuiareerparput, aammattaaq ikikkagassanik pilliivik atortuilu tamaasa nerrivillu timiusanut saqqumisitanut ilitsiviusartoq pisataalu. v19 Immersakkat Akazip kunngiunermi nalaani unneqqaserlulluni nalinginnaatissimasai tamarmik iluarsaanneqarput illernarsarneqarlutillu, maannalu Naalakkap pilliiviata sioraani inissinneqarlutik.« v20 Aqaguani ullaannguaq Hizkijap illoqarfiup naalagartai katersortippai, Naalakkallu naalaffianut majuarput. v21 Nassarpaat nersussuit angutivissat arfineq-marluk, savat angutivissat arfineq-marluk, savaaqqat arfineq-marluk kiisalu savaasat angutivissat arfineq-marluk naalagaaffimmut illernartuummullu Judakkunnullu tunngatitaallutik ajortaaruteqqussutitut pilliutissat. Kunngip palasit Aronip erneri peqquai taakku Naalakkap pilliiviani pilliutigeqqullugit. v22 Ussigit toquppaat, aavallu palasit pilliivimmut serpartaatigaat. Taava toquppaat savat angutivissat aavallu pilliivimmut serpartaatigalugu, kiisalu toquppaat savaaqqat aavallu pilliivimmut serpartaatigalugu. v23 Taava savaasat angutivissat ajortaaruteqqussutissat kunngimut katersorsimasunullu ingerlappaat, taakkualu assatik taakkununnga tutsippaat. v24 Palasit savaasat angutivissat toquppaat aavallu pilliivimmut serpartaatigalugu ajortaaruteqqussutissatut Israelikkunnik tamanik saammaanneqartitsisussatut, kunngimi oqarsimammat pilliutit ikikkagassat pilliutillu ajortaaruteqqussutit Israelikkunnut tamanut tunngatinneqassasut. v25 Hizkijap Levikkut cymbelinik kukkilattarissanillu sianaanillu nipilersuutillit Naalakkap naalaffiani inissippai, soorlu Daavi kunngillu siulittuisartua Gadi pruffiitilu Natani taamaaliortaqqusisimasut, Naalagarmi nammineq pruffiitimigut taama peqqusisimammat. v26 Levikkut inissipput nipilersuusisarlutik Daavip sanatissimasaanik, aammattaarlu palasit qarlortaateqarlutik. v27 Taava Hizkija peqqusivoq pilliutit ikikkagassat pilliivimmukaanneqassasut. Pilliineq aallartittorlu Naalakkamut tussiut appippaat qarlortaatinik nipilersuutinillu Daavip Israelikkut kunngiata sanatissimasaanik ingiorneqarlutik. v28 Katersorsimasut tussiartoqarnerani qarlortartoqarneranilu pallorput; tamakku tamarmik pipput pilliineq naammassitserlugu. v29 Pilliinerminnik naammassigamik kunngi najuuttullu tamarmik seeqqummerput. v30 Taava kunngip Hizkijap naalagartallu Levikkut oqarfigaat Naalagaq unnersiutigeqqullugu Daavip siulittuisartullu Asafip tussiaasiaat atorlugit, nalliuttorsiornerminnilu unnersiutigaat ataqqinningaarlutillu sikkivigalugu. v31 Taava Hizkija oqarpoq: »Pilliutissanik nassataqarlusi Naalagaq sassarfigaarsi. Qaallusi pilliutit toqutassat qujaniutissallu Naalakkap naalaffianut tunniunniarsigit.« Katersorsimasut pilliutit toqutassat qujaniutissallu nassatatik aggiuppaat, allallu tamarmik kajumissuseqarlutik misigisimasut pilliutinik ikikkagassanik aggiussipput. v32 Pilliutit ikikkagassat katersorsimasut aggiussaat tassaapput ussigit 70-it, savat angutivissat 100-t savaaqqallu 200-t. Tamakku tamarmik Naalakkamut ikikkagassatut pilliutissaapput. v33 Tunissutit illernarsagaasut ussigit 600-upput savallu 3.000-iullutik. v34 Kisianni palasit pilliuterpassuarnik amiiaasussat naammanngillat. Taamaattumik qatanngutitik Levikkut ikiortigaat suliap inerluarnissaa palasillu illernarsareernissaat tikillugu. Levikkummi illernarsarnissamut palasinit kajuminnerusimapput. v35 Pilliutissammi ikikkagassat amerlaqaat, saniatigullu pilliutit nereqatigiissutissat tunnortaat aamma pilliutit kueragassat pilliutinut ikikkagassanut ilaasut. Taamaalilluni Naalakkap illuani kiffartorneq aaqqissuuteqqinneqarpoq. v36 Hizkijap inuillu tamarmik Guutip inunnut piareersarsimasai nuannaarutigaat, suliarmi ilimagisamit pilertornerusumik naammassineqarsimavoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 30 Hizkija poorskisiortitsisoq v1 Hizkijap Israelimi Judamilu tamani nalunaariartortitsivoq, aammattaaq Efraimi Manasselu allaffigai Naalakkap illuanut Jerusalemimiittumukaqqullugit poorskisiorneq Naalakkamut Israelikkut Guutiannut nalliussiartoqqullugu. v2 Kunngi naalagartaalu katersorsimasullu tamarmik Jerusalemimiittut isumaqatigiissimapput tamatumuuna poorskisiorneq qaammatit aappaanni nalliussiumallugu; v3 massakkumiimmi nalliussisinnaanngilaat palasit illernarsarsimasut naammanngimmata inuillu Jerusalemimi katersuussimanatik. v4 Tamanna kunngip katersorsimasullu iluaraat. v5 Taamaattumik aalajangerput Israelimi tamarmi nalunaaruteqarumallutik, Be'ershebamiit Danimut, inuit Jerusalemimukaqqullugit poorskisiorneq Naalakkamut Israelikkut Guutiannut nalliussiartorlugu. Ukiorpassuarnimi naggueqatigiit tamarmik ataatsimoorlutik poorskisiorneq peqqussutit malillugit nalliussisimanngilaat. v6 Nalunaariartortitat aallarput kunngip naalagartaasalu allagaat nassarlugit. Kunngip peqqussutaa malillugu Israelimi Judamilu tamani angalaarput imalu oqaluttarlutik: »Israelimiut, Naalakkamut Aaperaap Isaallu Israelillu Guutiannut saagitsi, taava ilissi amiakkuususi Assyriap kunngiata assaanit aniguisimasusi Naalakkap saaffigissavaasi. v7 Siuaasassitut qatanngutissitullu iliussanngilasi. Taakku Naalakkamut siuaasamik Guutiannut ilumuunngimmata tataatsaataatippai, soorlu ilissi nammineq tamanna takusinnaagissi. v8 Siuaasassitut naalasseriitsiginiaqinasi. Naalagaq assassinnik isaassivigisiuk, illernartuutaalu naassaanngitsumik illernartissimasaa ornissiuk. Naalagaq Guutersi kiffartuussiuk kamangaarnera ilissinnit peeqqullugu. v9 Naalakkamut saakkussi qatanngutisi ernisilu aallarussisiminnit naakkineqarumaarput nunaminnut maanga utersinnaanngorlutik. Naalagarmi Guutersi saammaasuuvoq naakkittartuullunilu. Saaffigigussinni tunussanngilaasi.« v10 Aallartitat angalaarput illoqarfimmiit illoqarfimmut Efraimimi Manassemilu Zebuloni tikivillugu. Inuilli illaruaatigiinnarpaat mitaatigalugillu. v11 Taamaattoq Asherimit, Manassemit Zebulonimillu ikittunnguit maniguupput Jerusalemimukarlutillu. v12 Aamma Judami Guutip pissaanera sunniuppoq, taakkualu tamarmik isumaqatigiillutik kunngip naalagartaasalu Naalakkap oqaasii malillugit peqqussutaat naalappaat. v13 Qaammatit aappaanni inuppassuit Jerusalemimut katersuupput seernarsaateqanngitsumik timiusartorfik nalliussiniarlugu. Katersorsimasorpassuupput. v14 Pilliiviit Jerusalemimiittut piiarlugit aallartipput. Aamma tipigissaatilliiffiit tamaasa Kedronip Qooruanut eqqarpaat. v15 Qaammatillu aappaanni ullut 14-ianni savaaqqat poorskisiutissat toquppaat. Palasit Levikkullu kanngusupput, illernarsaramillu pilliutinik ikikkagassanik Naalakkap naalaffianukaassipput. v16 Inissaminnut inissipput Mosesip Guutip kiffaata inatsisimini peqqussutigisimasaa malillugu. Palasit aak Levikkut isaataat serpartaatigaat. v17 Katersorsimasut ilaat amerlasuut illernarsarsimanngillat; taamaattumik Levikkut savaaqqat poorskisiutissat toquppaat illernarsarsimanngitsut tamaasa sinnerlugit Naalakkamut illernartinneqarsinnaaniassammata. v18 Inuit amerlanersaat, ingammik Efraimimit Issakarimillu Zebulonimillu pisut, minguersarsimanngillat poorskisiummillu nerillutik najoqqutassat malinnagit. Hizkijalli taakku qinnuppai oqarluni: »Naalagaq ajunngitsuuvoq; isumakkeerfigiligittoq v19 Guutimik Naalakkamik, siuaasamik Guutiannik ujarlerumasut tamaasa naak illernartuutip minguinnissamik piumasai naammassisimanngikkaluaraat.« v20 Naalakkap Hizkijap qinnutaa tusarpaa inuillu asattuullugit. v21 Taamaalillutik Israelikkut Jerusalemimiittut seernarsaateqanngitsumik timiusartorfik ulluni arfineq-marlunni nalliussivaat, taamaaliorpullu nuannaaqalutik. Levikkut palasillu ullut tamaasa ilungersorlutik Naalagaq unnersiutigaat. v22 Hizkijap Levikkut immikkut pikkorissuseqarlutik Naalakkamut kiffartorsimasut nersualaarpai. Ullut arfineq-marluk naavillugit nalliuttorsiorput pilliutinik nereqatigiissutissanik nerillutik Naalagarlu siuaasamik Guutiat nassuerfigalugu. v23 Taava katersorsimasut tamarmik isumaqatigiipput suli ulluni arfineq-marlunni nalliuttorsiorniarlutik, nuannaarlutillu taamaaliorput. v24 Judap kunngiata Hizkijap katersorsimasut tunivai nersussuarnik angutivissanik 1.000-inik savanillu 7.000-inik, naalagartaasalu tunniuppaat nersussuit angutivissat 1.000-it savallu 10.000-it. Palasit amerlaqisut illernarsarput. v25 Makku tamarmik nuannaaqatigiipput: Judakkut katersorsimasut tamarmik, palasit Levikkullu katersorsimasullu Israelimit pisut tamarmik, aammattaarlu takornartat Israelimit pisut Judamilu najugaqartut. v26 Jerusalemimi nuannaarneq angeqaaq, Salomommi Daavip ernerata Israelikkunnut kunngiunerata kingorna aatsaat taama pisoqaqqimmat. v27 Palasit Levikkullu nikuipput inuillu pilluaqqullugit, nipaallu tusarneqarpoq qinnutaallu qilammut Guutip ineqarfianut illernartumut anngulluni. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 31 Hizkija naalaffimmi ileqquliuutinik iluarsaassisoq v1 Nalliussineq qaangiummat Israelikkut katersorsimasut tamarmik illoqarfinnut Judamiittunut aallararput, ujaqqallu napasut sequtserpaat napasullu Asheramut pigititat killorlugit, qattorngillu pilliisarfiit pilliiviillu Judamiittuinnaanngitsut aammattaarli Benjaminimiittut Efraimimiittullu Manassemiittullu aserorterlugit amiakkuerullugit. Taava Israelikkut tamarmik illoqarfimminnut – tamarmik immikkut nunaatiminnut – uterput. v2 Hizkijap palasit Levikkullu aaqqissuuppai nikittaattartoqatigiikkuutaarlugit palasit Levikkullu tamarmik immikkut ataasiakkaarlugit suliassaqartillugit, tassa pilliutinik ikikkagassanik pilliinermik, nereqatigiissutissanik pilliinermik, kiffartuussinermik qujaniarnermillu unnersiutiginninnermillu Naalakkap uninngaviata isaaffiini. v3 Kunngip pigisami ilaat tunniuppai ikikkagassatut pilliutigineqartussanngorlugit ullaat unnuillu tamaasa, sabbatini, qaammanniffinni nalliuttunilu, soorlu Naalakkap inatsisaani taama peqqussuteqartoq. v4 Aammattaaq Jerusalemip inui peqquai palasit Levikkullu pissarsiassaannik tunisaqqullugit Naalakkap inatsisai maleruartuarsinnaaqqullugit. v5 Peqqussut tamanna ilisimaneqalermat Israelikkut naatitanik inereqqaatinik amerlaqisunik aggiussisalerput, karrinik, viinnimik, uuliamik tungusunnitsuummillu narsaatillu inerittuinik allanik tamanik. Pissarsiat qulinginik tamanik naammattunik aggiussipput. v6 Israelimiut Judamiullu Judap illoqarfiini najugaqartut aamma ussiutit savaatillu qulinginik narsaatillu naatitaasa allat tamarmik qulinginik tunissutinik illernartitanik Naalakkamut Guutiminnut pigitillugit illernartitaasunik tunissuteqarput. Tunissutit taakku tamaasa eqimattassuakkuutaarlugit iliorarpaat – eqimattat sanileriiaarlugit. v7 Eqimattakkuutaarillutik qaammatit pingajuanni aallartikkamik qaammatit arfineq-aappaanni inerput. v8 Hizkijap naalagartallu eqimattat takugamikkit Naalagaq innuttaalu Israelikkut nersorpaat. v9 Hizkijap palasit Levikkullu apersorpai eqimattat taakku pillugit, v10 palasiunerlu Azarja Sadokikkunnit pisoq akivoq: »Inuit Naalakkap naalaffianut akiliutinik aatsisalermatali naammatsilluta nerisinnaasarsimavugut allaallu naammattorsuarnik sinnerussaqarsinnaasimalluta. Naalakkap innuttani pilluaqqusimavai; taamaattumik tamassa pisuussuterpassuit sinnerussat.« v11 Taava Hizkija naalakkiivoq Naalakkap naalaffiani peqqumaasiviliortoqassasoq peqqumaasivissallu inermata v12 inuit akiliutaat, pissarsiat qulingi tunniuttagaat tunissutillu illernartitat peqqissaartumik taakkununnga iliorarneqarput. Peqqumaatinik taakkuninnga nakkutilliisussat qullersaattut Levikkuusoq Konanja ivertinneqarpoq, qatanngutaa Shim'i tulleritillugu. v13 Jehieli, Azazja, Nahati, Asaeli, Jerimoti, Jozabadi, Elieli, Jismakja, Mahati Benajalu nakkutilliisuupput Konanja qatanngutaalu Shim'i qullersaralugit kunngip Hizkijap Azarjallu, Guutip illuani qullersaasup, malittarisassaliaat malillugit. v14 Levikkuusoq Kore Jimnap ernera isaaffimmik kangillermik paarsisuusoq nammineq kajumissutsiminnik Guutimut tunisisut tunissutaannik nakkutilliisuuvoq. Aamma taassuma akiliutit Naalakkamukaanneqartut pilliutillu immikkut ittumik illernassuseqartut agguaattagassarai. v15 Korep allequtarai Edeni, Minjamini, Jeshua, Shemaja, Amarja Shekanjalu. Taakku palasit illoqarfiini ilaminnut sinniisuussapput agguaattassallugillu tunissutit palasinut tamanut nikittaattartoqatigiikkuutaani assigiinngitsuniittunut, v16 utoqqarnut inuusuttunullu, angutinut tamanut nukappiaqqanullu pingasunik ukioqalereersimasunut, ilaqutariinnut nalunaarsuiffinni allassimanerat allassimannginneralluunniit apeqqutaatinnagu – tamanut ullut tamaasa Naalakkap naalaffianukartartunut imminnut suliassarititaasut naammassiartorlugit nikittaattartoqatigiikkuutaani ataasiakkaani suleqataaffimminni. v17 Palasit allattuiffinni siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik allattorsimapput, Levikkulli 20-nik ukioqalereersimasut nikittaattartoqatigiikkuutaarlutik allattorsimapput suliarisassatik tunngavigalugit. v18 Palasit Levikkullu nalunaarsuiffinni allattorneqarput ilaquttatik, tassa nuliatik ernitillu panitillu ilanngullugit, ilumoorlutik illernarsassammata. v19 Aronip erneri, tassa palasit, ivigaqarfinni illoqarfiisa eqqaanniittuni najugaqarput. Illoqarfinni tamani atorfileqarpoq angutinut nukappiaqqanullu palasit eqqarliinut tamanut Levikkullu nalunaarsuiffiini allattorneqarsimasunut tamanut pisassarititaasunik agguaasartussanik. v20 Hizkija Judami tamarmi taamaaliorpoq. Naalakkap Guutimi ajunngitsutut iluartutullu ilumoortutullu isigisai malillugit iliorpoq. v21 Suliamini tamani, Guutip illuani kiffartuussinerugaluarpat inatsisaagaluarpata inassutaallutilluunniit, sulisarpoq uummammigut iluunngarluni Guuti ujarniarlugu, tamatumuunalu iluatsitsisarpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 32 Assyriap kunngia Sankeribi saassussisoq Jerusalemilu annaanneqartoq v1 Pisimasut tamakkua kunngip ilumoorsusianik takutitsisut kingornagut Assyriap kunngia Sankeribi tikiuppoq Judalu isaaffigalugu illoqarfiillu pallittaalisallit tiguarniakkani ungullugit. v2 Hizkijap paasigamiuk Sankeribip Jerusalemi saassutilersaaraa v3 naalagartani sorsuttartunilu pissarsuit siunersiorpai paasiniarlugu qanoq igineraat puilasut illoqarfiup avataaniittut milissorneqassappata, aperisaasalu kunngip siunnersuutaa isumaqatigaat. v4 Inuit amerlasuut katersuullutik puilasut tamaasa milissorpaat ermullu illoqarfimmut aqqutaa nunap iluatigoortoq asserlugu, ima oqaramik: »Sooq Assyriap kunngia tikiukkuni imermik naammattumik pissaqassava?« v5 Kunngip sapiillilluni illoqarfiup qarmaata aseqqui tamaasa iluarsaatilerpai qarmanilu napasulialiorluni. Qarmaq avaqqullugu allamik qarmaliorpoq, Daavillu Illoqarfiani Millo qajannaallisarneqarpoq. Kunngip inuit amerlaqisunik naalikkiortippai eqqortinnaveeqqusiortillugillu. v6 Sakkutuut naalagaanertassaannik ivertitsivoq. Kunngip angutit tamaasa illoqarfiup isaaffiata sioraani katersortippai oqaluffigalugillu qiimmassarniarlugit oqarlunilu: v7 »Sapiitsuugitsi nakuullusilu! Siooraqinasi, Assyriallu kunngia sakkutoorpassuilu qunugeqinasigit! v8 Taassuma iligisaa tassaavoq inuup talia, uagulli Naalagaq Guuterput iligaarput; taassuma ikiussavaatigut sorsuffiginiakkavullu nammineq akiussallugit!« Hizkija Judap kunngia taama oqalummat inuit nakussatsinneqarput. v9 Assyriap kunngiata Sankeribip sakkutoorpassuani ilagalugit suli illoqarfiup Lakiship sioraaniitilluni angutitami ilaat Hizkijamut Judap kunngianut Judamiunullu Jerusalemimiittunut tamanut aallartippai. Taakku oqarput: v10 »Sankeribi Assyriap kunngia ima oqarpoq: Sunaana tatigaasiuk Jerusalemimi ungusaasimanissinni? v11 Hizkijap kaannermik imerusunnermillu toqutinniannginnerpaasi, tammartinnginnerpaasi oqarami: Naalakkap Guutitta Assyriap kunngiata assaanit annaakkumaarpaatigut. v12 Hizkijammi nammineq qattorngit Naalakkamut pilliisarfiit pilliiviillu piiarsimannginnerpai, taavalu Judap Jerusalemillu inui peqqusiffigisimallugit pilliivimmi ataasiinnarmi Naalagaq pallorfigisassagaat tipigissaatilliiffigisarlugulu? v13 Nalugassiuk uanga siuaasamalu inuiaat nunani allaniittut qanoq iliorfigisimagivut? Inuiaat allat guutiisa nunatik uanga assannit aniguisissinnaasimanerpaat? v14 Inuiaqatigiinni taakkunani siuaasama tiguarsimasaanni guutiusup kia uanga assannit annaasinnaasimanerpai? Taava Guutissi uanga assannit annaassinnaassanerpaasi? v15 Hizkijamit nakutitaaniaqinasi salloqittartillusi. Upperiniaqinasiuk! Inuiaqatigiinnimi naalagaaffinniluunniit sumiikkaluartuni guuteqanngilaq innuttaminik uanga assannit siuaasamaluunniit assaannit aniguisitsisinnaasimasumik. Taava ilissi guutissi qanoq ililluni annaassinnaassavaasi?« v16 Oqaatsinik taamaattunik sulilu allanik Assyriap kunngiata angutitai Guutimut Naalakkamut kiffaanullu Hizkijamut akerlilersuutaasunik oqalupput. v17 Aamma Assyriap kunngia allappoq Naalakkamut Israelikkut Guutiannut asissuutaasunik mitaatiginnissutaasunillu. Allakkani taakkunani ima allassimavoq: »Inuiaat allat guutiisa innuttatik uanga assannit annaassinnaasimanngimmatigit taava Hizkijap guutiata qanoq ililluni annaassinnaassavaasi?« v18 Assyriamiut aallartitaasa Jerusalemip inui qarmarsuarniittut oqaatsinik taamaattunik suaartarpaat Judakkutut oqalullutik. Taamaalillutik ersilersinniarpaat nikallortinniarlugillu illoqarfik tigusinnaajumallugu. v19 Jerusalemip Guutia oqaluuseraat nunarsuarmi inuiaat allat guutiisa inuit assaannit sanaaginnaasut oqaluuserineqarnerattut. v20 Taamaattumik kunngi Hizkija pruffiitilu Esaja Amosip ernera qinupput qilammullu torlorlutik. v21 Naalakkallu inngili aallartippaa sorsuttartut, sakkutuut naalagaat sakkutuunullu naalagaanertaasut Assyriap kunngiata tammaarfianiittut taassumunnga toqorartillugit, taamalu kunngi kanngusulluni nunaminut utertariaqartillugu. Ullullu ilaanni guutimi naalaffianut isermat nammineq kinguaavisa ilaasa panamik toquppaat. v22 Taamaalilluni Naalakkap Hizkija Jerusalemillu inui Assyriap kunngianit Sankeribimit akeraannillu tamanit annaappai nunallu killeqarfiiniittut tamaasa eqqisseqatigitillugit. v23 Amerlaqisut Jerusalemimukarput Naalakkamut tunissutissaminnik nassarlutik Hizkijalu Judap kunngia tunissutinik akisuunik aatsivigalugu, taamanernillu Hizkija inunnit tamanit ataqqineqangaalerpoq. Hizkijap kunngiunerani immikkut taasariaqartut v24 Tamatuma nalaani Hizkija napparujussuarpoq toqungajalluni. Taava Naalakkamut qinuvoq, Naalakkallu akivaa tupinnartuliorfigalugulu. v25 Hizkijali Naalakkap ajunngitsuliornera akillugu iliunngilaq. Makitasuunngorpoq, taamaattumillu nammineq Judalu Jerusalemilu kamannermik eqqorneqarput. v26 Hizkijali makitasuujusimagaluarluni maniguutilerpoq, aammattaarlu Jerusalemip inui taamaalipput. Taamaattumik Hizkija inuutillugu Naalakkap kamannerata tuffiginngilai. v27 Hizkija pisoorsuuvoq ataqqisaaqalunilu. Erlinnartuusiviliorpoq; taakkununngalu toqqorpai sølvit, kuultit ujaqqallu akisuut, tipigissaatiliassat, sakkut allarpassuillu akisuut. v28 Peqqumaasiviliorpoq karrinut viinnimullu uuliamullu toqqorsivissaminik nersutaasiviliorlunilu nersutaatit assigiinngitsut inissaannik uumasuusiviliorlunilu uumasuutit inissaannik. v29 Aamma illoqarfiliorpoq nersutaaterpassuaqarlunilu, Guutimmi pisoorsuanngortissimavaa. v30 Hizkijap Gihonip puilasuata kuuffia qulleq milippaa imerlu nunap iluatigut Daavip Illoqarfiata ilaanut killermut kuuffilerlugu. Qanoq iliornermini tamatigut iluatsitsisarpoq. v31 Aamma taamaappoq Babylonip naalagartaasa aallartitaat tikiummata apersuutigiartorlugit nalunaaqutit tupinnartut nunami pisimasut taamani Guutip Hizkija qimammagu misilinneqartillugulu nalujunnaarumallugu qanorpiaq uummammioqarnersoq. Hizkija toqusoq v32 Hizkijap oqaluttuassartai allat upperluartutut naammassisai allattorneqarsimapput pruffiitip Esajap Amosip ernerata takorluugaani Judap Israelillu Kunngiisa Mappersagaanniittumi. v33 Hizkija siuaasamini qasuersaalerpoq. Ilineqarpoq Daavip kinguaavisa ilerfinut aqqutaata killingani. Judap Jerusalemillu inuisa tamarmik ataqqinningaarnertik toqunerani takutippaat. Ernera Manasse kingoraarlugu kunnginngorpoq. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 33 Manasse v1 Manasse aqqaneq-marlunnik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu 55-ini Jerusalemimi naalakkersuilluni. v2 Manasse Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq inuiaat Naalakkap Israelikkut pillugit qimaatissimasaasa ileqqui maajunnartut issuarlugit. v3 Qattorngit pilliisarfiit ataatami Hizkijap aserortersimasai sanaqqippai. Ba'alinut pilliiviliorpoq nappartitsivorlu napasunik Asheramut pigititanik, qilaallu perpassui tamaasa pallorfigisarpai guutisiorfigisarlugillu. v4 Allaat Naalakkap naalaffiani pilliiviliorpoq naak Naalagaq naalaffik pillugu oqarsimagaluartoq: »Atera Jerusalemimi najugaqassaaq naassaanngitsumik.« v5 Naalakkallu naalaffiata silarliini marlunni Manasse qilaap perpassuinut tamanut pilliiviliorpoq. v6 Nammineq ernini Hinnomip ernerata qooruani innikkoortippai; angakkuartitsisarpoq, pisussanik ilimasaarisarluni, angakkuartarneq sammisaraa timaajagarsiortunillu siulittuisartunillu atorfinitsitsilluni; annertoqisumik Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq tamatumuunakkullu narrutsatsillugu. v7 Manassep guutiliani nappartippaa Guutip illuani uffa Naalagaq naalaffik pillugu Daavimut erneranullu Salomomut oqarsimagaluartoq: »Naalaffimmi uani Jerusalemimilu Israelip naggueqatigiissortaasa tamarmik akornanni qinersimasanni atera ineqartissavara naassaanngitsumik; v8 Israelikkullu nunamit siuaasaannut pigisassanngortissimasannit peerseqqissanngilakka peqqussutikka tamaasa Mosesikkut tunniussakka maleqqissaarumappatigit inatsisillu tamaasa ileqqoreqqusallu malittarisassiallu maleruarlugit.« v9 Kisianni Manassep Judamiut Jerusalemimiullu tammartippai inuiannit Naalakkap Israelikkut pillugit nungutissimasaanit ajornerusumik iliortillugit. v10 Naalakkap Manasse innuttaalu oqaluuppai, tusaajumanngillalli. v11 Taamaattumik Naalakkap Assyriap kunngiata sakkutuuisa naalagaanertaat saassussisippai. Taakkua Manasse nissillugu tigusaraat, kalunnernik qilersorlugu Babylonimullu aallarullugu. v12 Annikilliuleramili Naalagaq Guutini qinnuigaa saammaateqqulluni siuaasamilu Guutiannut assut maniguutilerluni, v13 qinnutaalu Naalakkap tusarpaa. Ilungersorluni qinunera ilassivaa Jerusalemimullu utertillugu kungiussusianut. Taava Manassep paasilluarpaa Naalagaq Guutiusoq. v14 Kingorna Daavip Illoqarfia qarmaliorpaa Gihonip kitaatungaani qooqqumi Aalisagaarniat Isaaffiata tungaanut Ofeli kaajallallugu portusoorsuanngorlugu. Judap illoqarfii pallittaalisalikkat tamaasa naalagalersorpai. v15 Takornartat guutii guutilianilu Naalakkap illuanit piiarpai; pilliiviillu qaqqami Naalakkap naalaffiata inigisaani Jerusalemimilu sanasimasani tamaasa piiarpai illoqarfiullu avataanut eqqartillugit. v16 Taava Naalakkap pilliivia iluarsarpaa; tassani pilliutit nereqatigiissutissat qujaniutillu pilliutigisarpai, Judamiullu oqarfigai Naalagaq Israelip Guutia kiffartuutissagaat. v17 Judamiut qattunerni pilliisarfinni pilliisarnertik ingerlatiinnaraluarpaat, kisiannili taakkunani allanut pinnatik Naalakkamulli Guutiminnut pilliisarlutik. v18 Manassep oqaluttuassartai allat, Guutiminut qinnutaa siulittuisartullu Naalakkap Israelip Guutiata aqqani taassumunnga oqaaserisaat Israelip Kunngiisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v19 Qinnutaa qanorlu tusarneqarsimanera, ajortuliai ilumuunngitsuliorneralu maniguutinngikkallaramilu qattunernik sumi pilliisarfiliorsimanera napasunillu Asheramut pigititanik guutilianillu sumi nappaasimanera siulittuisartuisa Nalunaarsuutaanni allassimapput. v20 Manasse siuaasamini qasuersaalerpoq illussaarsuarminilu ilineqarpoq, erneralu Amoni kingoraarlugu kunnginngorpoq. Amoni v21 Amoni 22-nik ukioqarluni kunnginngorpoq, ukiunilu marlunni Jerusalemimi naalakkersuilluni. v22 Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq ataatami Manassep ileqqui malillugit. Guutiliat ataatami sanatissimasai tamaasa pilliiffigisarpai guutisiorfigalugillu. v23 Ataatanili Naalakkamut maniguuttunngorsimasoq malinngilaa maniguutilinnginnami sulianili ajortut amerlanerulersiinnarlugit. v24 Atorfilittaasa pikitsitsiffigaat illussaarsuanilu toqullugu. v25 Nunaatilissuilli kunngimut Amonimut pikitsitsisimasut tamaasa toquppaat, erneralu Josija kingoraartigitillugu kunnginngortippaat. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 34 Josija v1 Josija arfineq-pingasunik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu 31-ni Jerusalemimi naalakkersuilluni. v2 Naalakkap isaani ajunngitsumik iliorpoq siuaasami Daavip ileqqui malillugit talerpimmut saamimmulluunniit sanguallannani. v3 Ukiut naalakkersuiffimmi arfineq-pingajussaanni – suli inuusuttuaraalluni – siuaasami Daavip Guutia ujarnialerpaa; ukiullu naalakkersuiffimmi aqqaneq-aappassaanni qattorngit pilliisarfiit, napasut Asheramut pigititat guutiliallu qiperukkat kuisallu Judamit Jerusalemimillu piialerpai. v4 Nammineq isigitillugu Ba'alimut pilliiffiit aserorterpaat; tipigissaatilliiffiillu taakkunaniittut ulimallugit aserorterpai. Napasut Asheramut pigititat guutiliallu qiperukkat kuisallu sequtserpai pujoralaannanngorlugit pujoralaallu inuit taakkununnga pilliisarsimasut ilerfinut nakkaatillugit. v5 Palasit saanikui pilliivinni pilliivigisartagarisimasaanni ikuallappai. Taamaalilluni Juda Jerusalemilu mingunnartuiarpai. v6 Aamma Manassep Efraimillu Simmiuullu illoqarfiini Naftali tikivillugu niueriartortarfinni v7 pilliiviit aserorterpai napasullu Asheramut pigititat guutiliallu qiperukkat aserorterlugit sequtserlugillu. Israelimi tamarmi tipigissaatilliisarfiit ulimallugit aserorterpai. Taava Jerusalemimut uterpoq. Hilkija mappersakkamik inatsisit allassimaffianik nassaartoq v8 Josijap ukiut naalakkersuiffimmi 18-ianni – nuna naalaffillu mingunnartuiareeramigit – Shafani Asaljap ernera illoqarfimmilu sakkutuunut qullersaasoq Ma'aseja kunngillu allattua Joa Joakazip ernera Naalakkap Guutimi illuanik iluarsaajartortippai. v9 Taakku palasiunermut Hilkijamukarput aningaasallu Guutip illuanut katersorneqarsimasut tunniullugit. Levikkut isaaffinnik paarsisuusut tamakku katersorsimavaat Manassemi Efraimimilu Israelimilu naggueqatigiinnit allanit tamanit, aammattaarlu Judami Benjaminimilu Jerusalemimiunillu. v10 Aningaasat tunniunneqarput iluarsaanermi pisortaasunut Naalakkallu naalaffianik nakkutilliisunut taakkualu ingerlateqqippaat Naalakkap naalaffiata iluarsagassartaanik suliaqartunut; v11 taakkualu aningaasat sanasut naalagaannut illuliortullu naalagaannut tunniuppaat ujaqqat sikkigissakkat qisuillu paakkarutiliassat illuliat Judap kunngiisa aseroriartortiinnarsimasaasa sanaqqinnissaannut atortussat pisiarineqarsinnaaqqullugit. v12 Sulisut peqqissaaqalutik suliartik ingerlappaat. Levikkuusut Jahati Obadjalu Merarip erneri kiisalu Zekarja Meshullamilu Kehatip kinguaavi sulisunik nakkutilliisuupput iluarsaanermilu naalagaallutik. Levikkut nipilersuutinik paasisimasaqartut tamarmik v13 assartuisunut nakkutilliisuupput suliassanillu assigiinngitsunik suliaqartunut tamanut naalagaallutik. Levikkut allat allattuupput, sulisunut naalagaasaallutik isaaffinnillu paarsisuullutik. v14 Aningaasat Naalakkap naalaffianut atugassatut katersorneqarsimasut tigugamikkit Hilkijap nassaaraa mappersagaq Naalakkap inatsisaanik Naalakkap Mosesikkut nalunaarutigisimasaanik imaqartoq. v15 Taava Hilkija naalagaaffimmi allattuunermut Shafanimut oqarpoq: »Mappersagaq inatsisit allassimaffiat Naalakkap naalaffiani nassaaraara!« Hilkijallu mappersagaq naalagaaffimmi allattuunermut tunniuppaa. v16 Shafanip taanna kunngimukaappaa nalunaarfigalugulu: »Angutitavit suliareqqusat tamaasa suliaraat. v17 Aningaasat Naalakkap naalaffianiittut nakkutilliisunut pisortaasunullu tunniuppaat.« v18 Naalagaaffimmilu allattuunerup Shafanip kunngi oqaluttuuppaa palasip Hilkijap mappersakkamik tunisimagaani, Shafanillu kunngi atuffappaa. v19 Josijap inatsisini allassimasut tusaramigit atisani alippai, v20 Hilkijalu, Ahikami Shafanip ernera, Abdoni Mikap ernera, naalagaaffimmilu allattuuneq Shafani Kunngillu Kiffaa Asaja naalakkerpai: v21 »Uanga inuillu Israelimi Judamilu amiakkuusut Naalakkamut siunersiuissukkiartortigut mappersakkami nassaarineqarsimasumi allassimasut paasiniarlugit; Naalakkammi uatsinnut kamangaarnera angingaarpoq siuaasatta Naalakkap oqaasii naalassimanngimmatigit mappersakkamilu matumani allassimasut maleruarsimanagit.« v22 Taava Hilkijap kunngillu atorfilittaasa ornippaat pruffiiti arnaq Hulda Shallumip Tokhatip ernerata Hasrap erngutaata atisaasivimmik nakkutilliisup nulia. Hulda illoqarfiup Jerusalemip nutaartaani najugaqarpoq. Oqariartuutertik taassumunnga nalunaarutigaat, v23 pruffiitillu arnap oqarfigai: »Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Angut taanna ilissinnik uannukartitsisoq oqarfigissavarsi: v24 Ima oqarpoq Naalagaq: Illoqarfimmut maanga inunnullu maani najugaqartunut ajunaarneq nalliutitikkumaarpara, perloqqussutit tamaasa mappersakkami Judap kunngianut atuarneqartumi allassimasutorluinnaq, v25 tassa tunussimammannga guutinullu allanut pilliiniarlutik innermik ikitsisarlutik guutiliamikkullu assammik sanaavisigut narrutsatsillunga; taamaattumik najugaq manna kamaatingaalerpara, kamanneralu soraassanngilaq. v26 Judalli kunngia ilissinnik Naalakkamut siunersiuiartortitsisoq oqarfigissavarsi: Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Maanna oqaaserineqartut tusareerpatit! v27 Uummatikkulli qussalagavit Guutillu kiinaata saani maniguullutit illoqarfimmut matumunnga tassanilu najugaqartunut sioorasaarutai tusarakkit kiinnamalu saani maniguukkavit atisatillu alittorlugit kiinnamalu saani qiallutit, taava uangattaaq qinnutit tusarumavara, oqarpoq Naalagaq. v28 Siuaasannut pisikkumaarpakkit; eqqissillutit ilineqarumaarputit, ajunaarnerillu illoqarfimmut matumunnga tassanilu najugaqartunut nalliutsitassakka takussanngilatit.« Akissut taanna kunngimut ingerlatippaat. Josija iluarsaaqqittoq v29 Taava kunngip Judami Jerusalemimilu utoqqaanertat tamaasa qaaqqutippai katersuutitillugillu. v30 Kunngi Naalakkap naalaffianukarmat Judamiut Jerusalemimiullu tamarmik, tassa palasit Levikkullu inuillu tamarmik anginernit mikinernut, malippaat, mappersakkamilu angerutsip allassimaffiani, Naalakkap naalaffiani nassaani, allassimasunik tamanik atuffappai. v31 Kunngi inigisartakkaminut qeqqilluni Naalakkap kiinaata saani imaattumik angerfigeqatigiissitsivoq: Inuit neriorsuisippai Naalagaq malissagaat taassumalu peqqussutai oqaaqqissaarutaalu inatsisaalu uummatimikkut iluunngarlutik tarnimikkullu iluunngarlutik maleruarlugit, taamaalillutillu angerutsip oqaasertai mappersakkami taassumani allassimasut maleruaqqissaassallugit. v32 Josijallu najuuttut tamaasa, Jerusalemimi Benjaminimilu, angerfigeqatigiinnermi peqataatippai, Jerusalemimiullu Naalakkamut siuaasamik Guutiannut angerfigeqatigiissutigisimasartik malillugu inuupput. v33 Taava Josijap guutiliat maajunnartut Israelikkut nunagisaanni ittut tamaasa piiarpai Israelimilu najugaqartunut tamanut Naalagaq taakkua Guutiat guutisiorfigitillugu. Josija inuutillugu Naalagaq siuaasamik Guutiat soraarutinngilaat. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 35 v1 Taava Josija Jerusalemimi Naalakkamut poorskisiortitsivoq. Savaaqqat poorskisiutissat toquppaat qaammatit siulliata ulluisa 14-ianni. v2 Kunngip palasit naammassisassaannik sulisilerpai Naalakkallu naalaffiani sulinissaannut kajumissaarlugit. v3 Levikkut Israelimut tamarmut ajoqersuisuusut Naalakkamut illernartuusut oqarfigai: »Illerfik illernartoq illumi Israelip kunngiata Salomop Daavip ernerata sanasimasaaniitinniarsiuk. Ersullugu ingerlannissaa pisariaqarunnaarpoq. Maanna Naalagaq Guutersi innuttaalu Israeli naalaffimmi maani kiffartuutissavasi! v4 Siuaasaqaqatigiikkuutaarlusi nikittaattartoqatigiikkuutaarlusilu piareersimaniaritsi, soorlu Israelip kunngii Daavi erneralu Salomo taama peqqusisimasut, v5 naalaffimmilu inissitsiteritsi qatanngutissi, inuinnaat, siuaasaqaqatigiikkuutaarlutik immikkoornerat malillugu, immikkoortut tamaasa Levikkut siuaasaqaqatigiissortaannik ilaqartillugit. v6 Taava savaaqqat poorskisiutissat toqussavasi illernartillusilu, nunaqqatissinnullu nerisassiarissavasi Naalakkap Mosesikkut peqqussutigisimasai malillugit iliorlusi.« v7 Josijap inuinnaat katersuussimasut tunivai savanik, savaaqqanik savaasaaqqanillu poorskisiornermi pilliutissanik, katillugit 30.000-inik ussinnillu 3.000-inik. Taakku kunngip nammineq pigisaminit tunniuppai. v8 Aamma naalagartai kajumissutsimikkut tunissuteqarput inunnut, palasinut Levikkunnullu. Hilkijap, Zekarjap Jehielillu Guutip illuanik nakkutilliisunut qullersaasut palasit tunivaat savaaqqanik poorskisiornermi pilliutissanik 2.600-nik ussinnillu 300-nik. v9 Aammattaaq Levikkut tunineqarput savaaqqanik poorskisiornermi pilliutissanik 5.000-inik ussinnillu 500-nik siulersuisuminnit Konanjamit taassumalu qatanngutaanit Shemajamit Netan'elimillu kiisalu Hashabjamit, Je'ielimit Jozabadimillu. v10 Nalliussinissamut suut tamarmik piareermata palasit inigisartakkaminnut sassarput, Levikkullu nikittaattartoqatigiikkuutaarlutik inissipput – soorlu kunngi taama peqqusisimasoq. v11 Levikkut savaaqqat poorskisiutissat toquppaat, aavallu Levikkunnit palasinut tunniunneqarpoq pilliivimmullu serpartaatigineqarluni. Taava Levikkut savaaqqat amiiarpaat. v12 Neqaasa ilaat pilliutigineqartussat immikkoortippaat tunniunniarlugit siuaasaqaqatigiinni immikkoortunut, inuinnarnut, Naalakkamut pilliutigissammatigit Mosesip allagaani peqqussutit malillugit. Aammattaaq ussigit taamaaliorpaat. v13 Taava Levikkut savaaqqat poorskisiutissat ileqqoreqqusaq malillugu innermut ikumatitamut siappaat. Kisianni tunissutit illernartitat igani, igarsuarni puugutaasanilu uuppaat. Tuaviorlutik inuinnarnut agguaappaat. v14 Taamaalioreeramik namminneq palasillu poorskisiutissartik siappaat; palasimmi, Aronip erneri, unnuarorneranut sulimmata ikikkagassanik tunnortaannillu pilliillutik. Tamanna pillugu Levikkut namminneq palasillu, Aronip erneri, poorskisiutissartik siappaat. v15 Tussiartartut Asafip erneri inigisartakkaminniittuarput, soorlu Daavi, Asafi Hemani kunngillu siulittuisartua Jedutuni taama peqqusisimasut. Aamma isaaffinnik paarsisut isaaffiit nakkutigisamik killinganiiginnarput. Qatanngutimik Levikkut poorskisiutissaminnik piareersaammatik arlaannaasaluunniit kiffartornertik kipitittariaqarsimanngilaat. v16 Taamaalilluni ulloq taanna Naalakkamut kiffartuussineq tamarmi aaqqissuunneqarpoq. Kunngip Josijap peqqusineratut poorskisiorlutik nereqatigiipput Naalakkallu pilliiviani ikikkagassanik pilliillutik. v17 Poorskisiornermut atatillugu Israelikkut taamani katersuussimasut seernarsaateqanngitsumik timiusartorfik ulluni arfineq-marlunni nalliussivaat. v18 Pruffiitip Samuelip nalaanili Israelimi taama poorskisiortoqarami aatsaat maanna kingumut taama nalliussineqarpoq. Josijap siornagut kunngiusarsimasut poorskisiorneq nalliussinngisaannarsimavaat Josijap palasit, Levikkut, Judamiut Israelimiullu tikiussortorpassuit Jerusalemillu inui ilagalugit nalliuttorsiortitsineratut. v19 Tamanna pivoq ukiut Josijap naalakkersuiffiisa 18-ianni. Josija toqusoq v20 Tamakku tamarmik pereernerisa kingorna Josijallu naalaffimmik iluarsaassereernerata kingorna Neko Egyptenip kunngia Karkemishimut Eufratip eqqaaniittumut aallarpoq sorsukkiartorluni, Josijalu aallarpoq Neko saassukkiartorlugu. v21 Taava Nekop oqariartorfigitippaa: »Judap kunngia, sooq akuliunniarpit? Illit saassunnianngilakkit, kunngeqarfilli akerlerisara saassunniarpara. Guutip peqqusimavaanga tuavioqqullunga. Guuti akiorniaqinagu, taanna uanga iligaara. Akiorniarunni suujunnaarsissavaatit!« v22 Josijali tunuanngilaq; iligiunnaarumallugu sorsuffigilerpaa. Nekop oqaasii Guutip qarnganit pisut tusarnaanngilai, Megiddolli qooruani saassussivoq. v23 Taava Josija pisissaartartumit piseriarneqarpoq, angutitaminullu oqarpoq: »Maanngaanniit qimagutitissinga annertuumik ikilerneqarama!« v24 Angutitaasa qamutinit sorsuutinit aqqarpaat qamutaasalu ilaannut allanut ikitillugu. Jerusalemimukaappaat, tassanilu toquvoq. Kunngit iliveqarfianni siuaasami sanianni ilineqarpoq, Judamiullu Jerusalemimilu najugaqartut tamarmik toqunera aliasuutigaat. v25 Pruffiiti Jeremia Josijamut uppummik taalliorpoq. Tamatuma kingorna angutit arnallu tussiartartut tamarmik uppumminni Josijap aqqa taasarpaat, tamannalu Israelikkunni ileqquliutivinneqarsimavoq. Taallat taamaattut allakkani Upputini allassimapput. v26 Josijap oqaluttuassartai allat upperluartutullu naammassisai Naalakkap inatsisaani allassimasut malillugit – v27 tassami oqaluttuassartai tamarmik aallaqqaataanniit naggataannut – Israelip Judallu Kunngiisa Mappersagaanni allassimapput. Nalunaarsuutit aappaat 2 Nal 36 v1 Nunaatilissuit Joakazi Josijap ernera ataataanut kingoraartigitillugu Jerusalemimi kunnginngortippaat. Joakazi v2 Joakazi 23-nik ukioqarluni kunnginngorpoq qaammatinilu pingasuni Jerusalemimi naalakkersuilluni. v3 Taava Egyptenip kunngiata soraarsippaa nunalu akileraartussanngortillugu sølvimik talentit 100-t nalingannik kuultimillu talentip ataatsip nalinganik. v4 Taava Egyptenip kunngiata Eljakimi Joakazip qatanngutaa Judamut Jerusalemimullu kunnginngortippaa aqqalu allanngortillugu Jojakimimik ateqalersillugu. Qatanngutaali Joakazi Nekop tigusaralugu Egyptenimut aallaruppaa. Jojakimi v5 Jojakimi 25-nik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu aqqanilinni Jerusalemimi naalakkersuilluni. Naalakkap Guutimi isaani ajortumik iliorpoq. v6 Babylonip kunngiata Nebukadnesarip sorsuffigiartorpaa, kalunnernillu qilersortippaa Babylonimut aallarunniarlugu. v7 Aammattaaq immersakkat naalaffimmiittut ilaat Babylonimukaatitippai tassanilu naalaffimmini inissillugit. v8 Jojakimip oqaluttuassartai allat, suliarisai maajunnartut ajunaarnermillu eqqorneqarnera Israelip Judallu Kunngiisa Mappersagaanni allassimapput. Ernera Jojakini kingoraarlugu kunnginngorpoq. Jojakini v9 Jojakini 18-inik ukioqarluni kunnginngorpoq qaammatillu pingasut ullullu qulit Jerusalemimi naalakkersuilluni. Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq. v10 Upernarmat kunngip Nebukadnesarip Babylonimukaatitippaa tassungalu ilanngullugit immersakkat akisuut Naalakkap naalaffianiittut. Taava Sidkija Jojakinip akkaa Judami Jerusalemimilu kunnginngortippaa. Sidkija aamma Judap piuneerussaanera v11 Sidkija 21-nik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiunilu aqqanilinni Jerusalemimi naalakkersuilluni. v12 Naalakkap Guutimi isaani ajortumik iliorpoq. Pruffiitilu Jeremia oqaatsinik Naalakkap qarnganit pisunik oqaluttoq maniguuffiginngilaa. v13 Sidkijap kunngi Nebukadnesari pikitsitsiffigaa naak naalakkumallugu uppernarsaaffigisimagaluarlugu Guuti naqqissigalugu. Naalasseriilluni uummatiminilu manngertilluni Naalakkap Israelip Guutiata saaffigiumanngilaa. v14 Aamma palasit inuillu qullersaat ilumuunngitsunngoriartuinnarput inuiaallu allat assigalugit maajunnartuliortarlutik. Naalakkap naalaffia Naalakkap nammineq Jerusalemimi illernartissimasaa mingutsippaat. v15 Naalakkap siuaasaasa Guutiata aallartitani aqqutigalugit mianersoqqujuartaraluarpai innuttani najukkanilu asattuunniaramigit. v16 Kisianni Guutip aallartitai mitaatigisarpaat, Guutip oqaasii asiginnartarlugit pruffiitiilu salloqittarsaarisarlugit; kiisa naggataagut Naalakkap innuttani kamaatingaaramigit asattuukkumajunnaarpai. v17 Taava Naalakkap Kaldæerit kunngiat taakkununnga sorsukkiartortippaa, angutillu inuusuttortaat naalaffianni illernartumi panamik toquppai asattuussaqarnanilu nukappissanik niviarsianilluunniit utoqqarnik utoqqarsuarnilluunniit. Tamaasa akeqqat assaannut tunniuppai. v18 Immersakkat Guutip illuanit pisut tamaasa, angisuut mikisullu, erlinnartuutillu Naalakkap illuaniittut kiisalu kunngip naalagartaasalu erlinnartuutaat Nebukadnesarip Babylonimukaatitippai. v19 Taava Guutip illua ikuallatsippaat Jerusalemillu qarmai aserorterlugit, pallittaalisaalu tamaasa ikuallatsippaat pigisaalu akisuut tamaasa aserorlutik. v20 Panamik toqunneqanngitsortaat Babylonimut aallaruppai, kunngimullu ernerinullu inussiaataapput Perserit naalagaalernerat tikivillugu. v21 Taama pisoqarpoq Naalakkap Jeremiakkut oqaasii eqquutiteqqullugit nunap sabbatiminik taarsiivigineqarnissaa tikillugu. Inuerussimanermini qasuersaarpoq ukiut 70-t qaangiutserlugit. Perserit kunngiata Kyrosip naalaffiup sanaqqinneqarnissaanik peqqussutaa v22 Ukiut Perserit kunngiata Kyrosip naalakkersuiffiisa siullianni Naalakkap Perserit kunngiata Kyrosip anersaava kajumilersippaa Naalakkap Jeremiakkut oqaasii eqquutiteqqullugit. Kyrosi naalagaaffimmini tamani oqariartortitatigut allakkatigullu nalunaaruteqarpoq: v23 »Ima oqarpoq Kyrosi Perserit kunngiat: Naalakkap qilaap Guutiata nunarsuarmi kunngeqarfiit tamaasa uannut tunniussimavai. Peqqusimavaanga Jerusalemimi Judamiittumi naalaffiliuutissaginni. Innuttaanut ilaasusi tamassi Guutip Naalakkap najorlisi! Tamassi tappavunga majuassaasi!« Ezrap allagai Ezra 1 Perserit kunngiata Kyrosip naalaffiup sanaqqinneqarnissaanik peqqussutaa v1 Ukiut Perserit kunngiata Kyrosip naalakkersuiffiisa siullianni Naalakkap Perserit kunngiata Kyrosip anersaava kajumilersippaa Naalakkap Jeremiakkut oqaasii eqquutiteqqullugit. Kyrosi naalagaaffimmini tamarmi oqaasiinnartigut allakkatigullu nalunaaruteqarpoq: v2 »Ima oqarpoq Kyrosi Perserit kunngiat: Naalakkap qilaap Guutiata kunngeqarfiit tamaasa uannut tunniussimavai. Peqqusimavaanga Jerusalemimi Judamiittumi naalaffiliuutissaginni. v3 Innuttaanut ilaasusi tamassi Guutip Naalakkap najorlisi! Kikkut tamarmik Jerusalemimut Judamiittumut utissapput Naalagaq Israelikkut Guutiat illuliuukkiartorlugu. Taanna tassaavoq Jerusalemimi Guutiusoq. v4 Innuttaasa sumiluunniit takornartatut najugaqartut amiakkui aallarussaaffimmik inuinit tunineqassapput sølvimik, kuultimik, pisuussutinik nersutaatinillu aammattaarlu Guutip illuanut Jerusalemimiittumut kajumissutsikkut tunissutinik.« v5 Taava Judakkut Benjaminikkullu siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut aallarput palasit Levikkullu, tassa Guutip Naalakkap Jerusalemimi naalaffini sanaqqikkiartoqqullugu kajumissisissimasai, ilagalugit. v6 Eqqaamiuisa tamarmik ikiorpaat sølvinik, kuultinik, pisuussutinik allanik, nersutaatinik erlinnartunillu – kajumissutsimik tunissuterpassuit saniatigut. v7 Kunngip Kyrosip aasippai immersakkat illernartitaasut Nebukadnesarip Naalakkap naalaffianit Jerusalemimiittumit aallarussimasai guutimilu naalaffiani inississimasai. v8 Perserit kunngiata Kyrosip taakku aasippai aningaasanillu paarsisumut Mitredatimut isumagisassanngortillugit, taassumalu suussusii nalunaarsorpai Sheshbassarimullu Judami naalagaanermut tunniullugit. v9 Makku tunniunneqartunut ilaapput: Puugutaasarsuit kuultiusut 30-t, puugutaasarsuit sølviusut 1.000-it saviit pilliutissanut toqutsisit 29-t, v10 ermutsit kuultiusut 30-t, ermutsit sølviusut assigiinngitsut 410-t immersakkallu allat 1.000-it. v11 Atortut kuultiusut sølviusullu katillutik 5.400-upput. Tamakku tamaasa Sheshbassarip nassarpai aallarussaasut Babylonimiit Jerusalemimut utermata. Ezrap allagai Ezra 2 Utertut nalunaarsorneqarfiat v1 Tassa inuit nunap immikkoortuanit Judamit pisut aallarussaasimasut, Babylonip kunngiata Nebukadnesarip Babylonimut aallarussimasai, maannali Jerusalemimut Judamullu utertut – tamarmik immikkut illoqarfimminnut. v2 Aggeqatigaat Zerubbabeli, Jeshua, Nehemja, Seraja, Re'elaja, Mordokaji, Bilshani, Mispari, Bigvaji, Rekumi Ba'analu. Angutit Israelikkuusut utertut ima amerlassuseqarput: v3 Par'oship kinguaavi 2.172-it, v4 Shefatjap kinguaavi 372-it, v5 Arakip kinguaavi 775-it, v6 Pahat-Moabip kinguaavi, tassa Jeshuap Joabillu kinguaavi, 2.812-it, v7 Elamip kinguaavi 1.254-it, v8 Zattup kinguaavi 945-t, v9 Zakkajip kinguaavi 760-it, v10 Banip kinguaavi 642-t, v11 Bebajip kinguaavi 623-t, v12 Azgadip kinguaavi 1.222-t, v13 Adonikamip kinguaavi 666-it, v14 Bigvajip kinguaavi 2.056-it, v15 Adinip kinguaavi 454-it, v16 Aterip Hizkijakkut kinguaavi, 98-it, v17 Besajip kinguaavi 323-t, v18 Jorap kinguaavi 112-it, v19 Hashumip kinguaavi 223-t v20 Gibbarillu kinguaavi 95-it. v21 Betlehemimiut 123-t, v22 angutit Netofamiut 56-it, v23 angutit Anatotimiut 128-t, v24 Azmavetimiut 42-t, v25 Kirjat-Jearimimiut, Kefiramiut Be'erotimiullu 743-t, v26 Ramamiut Gebamiullu 621-t, v27 angutit Mikmasimiut 122-t, v28 angutit Betelimiut Ajimiullu 223-t, v29 Nebomiut 52-it, v30 Magbiship kinguaavi 156-it, v31 Elamip allap kinguaavi 1.254-it, v32 Harimip kinguaavi 320-t, v33 Lodimiut, Hadidimiut Onomiullu 725-t, v34 Jerikomiut 345-t v35 Sena'allu kinguaavi 3.630-t. v36 Palasit: Jedajap kinguaavi Jeshuap eqqarleriissortai 973-it, v37 Immerip kinguaavi 1.052-it, v38 Pashkurip kinguaavi 1.247-t, v39 Harimip kinguaavi 1.017-it. v40 Levikkut: Jeshuap Kadmielikkut, Binnujikkut Hodavjakkullu kinguaavi 74-it. v41 Tussiartartut: Asafip kinguaavi 128-t. v42 Isaaffinnik paarsisut: Shallumip, Aterip, Talmonip, Akkubip, Hatitap Shobajillu kinguaavi katillutik 139-t. v43 Naalaffimmi kiffat: Sihap, Hasufap, Tabbaotip, v44 Kerosip, Siahap, Padonip, v45 Lebanap, Hagabap, Akkubip, v46 Hagabip, Shalmajip, Hananip, v47 Giddelip, Gaharip, Reajap, v48 Resinip, Nekodap, Gazzamip, v49 Uzzap, Paseap, Besajip, v50 Asnap, Me'unikkut, Nefusikkut, v51 Bakbukip, Hakufap, Harhurip, v52 Baslutip, Mehidap, Harshap, v53 Barkosip, Siserap, Tamap, v54 Nesiap Hatifallu kinguaavi. v55 Salomop kunngikkormiortaasa kinguaavi: Sotajip, Soferetip, Perudap, v56 Jalap, Darkonip, Giddelip, v57 Shefatjap, Hattilip, Pokeret-ha-Sebajimip Amillu kinguaavi. v58 Naalaffimmi kiffat Salomollu kunngikkormiortaasa kinguaavi katillutik 392-iupput. v59 Ukuupput Tel-Melamit, Tel-Harshamit, Kerub-Addanimit Immerimillu aallartut siuaasamik eqqarlimillu Israelimut atasuunerannik nassuiaasinnaanngitsut: v60 Delajap Tobijallu Nekodallu kinguaavi katillutik 652-it. v61 Palasinillu: Hobajap, Kosillu kinguaavi, Barzillajillu, Gileadikkuusup Barzillajip paniisa ilaannik nuliarsimasup atianillu ateqalerluni, kinguaavi. v62 Palasit taakku inuit kisinneqarlutik allassimaffiini allanneqarsimanerlutik misissorsimagaluarpaat allanneqarsimanngillalli. Taakku minguttuusutut isigineqarput palasitullu sulisinnaatitaanatik. v63 Naalagaatitap illernartorsuarnik nereqqunngilai palasimik immeraatinik Urimimik Tummimimillu atuisinnaasumik saqqummersoqartinnagu. v64 Israelikkut katersorsimasut tamakkerlutik 42.360-iupput; v65 taakkua saniatigut inussiaataat angutit arnallu 7.337-upput. Ilaqarputtaaq tussiartartunik angutinik arnanillu 200-nik. v66 Hestiuteqarput 736-nik, siutitoorsuaateqarlutik 245-nik, v67 qatigattuujuteqarlutik 435-nik siutituujuteqarlutillu 6.720-nik. v68 Naalakkap naalaffianut Jerusalemimiittumut pigamik siuaasaqaqatigiinni qullersaasut ilaat kajumillutik tunissuteqarput Guutip illua tunngavitoqqamini napparneqarsinnaaqqullugu. v69 Akissaqarnertik naapertorlugu suliarinissaanut atugassanik makkuninnga tunissuteqarput: Drakmenik 61.000-inik kuultiusunik, mininik 5.000-inik sølviusunik palasillu atisaannik 100-nik. v70 Palasit Levikkullu inuillu ilaat Jerusalemimi najugassipput; tussiartartulli, isaaffinnik paarsisut, naalaffimmi kiffat illoqarfimminni najugassipput, Israelikkullu allat tamarmik illoqarfimminni najugassipput. Ezrap allagai Ezra 3 Pilliisarneq atuleqqissitaasoq v1 Qaammatit arfineq-aappaat nallermat Israelikkullu illoqarfinni najugassereermata inuit tamavimmik Jerusalemimi katersuupput. v2 Jeshuap Josadakip ernerata qatanngutaasalu palasit Zerubbabelillu Shealtielip ernerata taassumalu qatanngutaasa Israelikkut Guutiannut pilliivik sanaqqillugu aallartippaat tassani ikikkagassanik pilliiumallutik Guutip kiffaata Mosesip inatsisaani malittarisassiaq malillugu. v3 Takornartat ersiortikkaluaraatik pilliivik siornatigut inigisimasaani napparpaat; Naalagarlu ikikkagassanik pilliiffigisarpaat ullaakkut unnukkullu. v4 Taava tupiusaliorfik nalliussivaat ikikkagassanik pilliutit ulluni ataasiakkaani pilliutigineqartut peqqussutigineqartut malillugit amerlassuseqartillugit. v5 Taamanerniilli pilliisalerput ikikkagassanik ulluinnarni qaammanniffinnilu Naalakkamillu nalliussiffinni illernartuni saniatigullu kajumissutsimik pilliutinik Naalakkamut aatsisarlutik. v6 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa siulliat aallarnerfigalugu ikikkagassanik Naalakkamut pilliisalerput naak Naalakkap naalaffiata tunngavissaa sananeqanngikkaluartoq. v7 Ujaqqerisut sanasullu aningaasanik akilertarpaat, Sidonimiut Tyrusimiullu nerisassanik imigassanillu uuliamillu tunisarpaat qisuit cederit Libanonimeersut immakkut Jafomut ingerlattassammatigit Kyrosip Perserit kunngiata akuersisimanera malillugu. Naalaffissaq tunngavilerneqartoq v8 Guutip illuanut Jerusalemimiittumut pinermik kingorna ukioq qaangiuttoq qaammatit aappaanni Zerubbabeli Shealtielip ernera, Jeshua Josadakip ernera taakkualu qatanngutaat tamarmik, palasit Levikkullu kiisalu aallarussaaffimminniit Jerusalemimut utersimasut allat tamarmik sulillutik aallartipput. Levikkut 20-nik ukioqalereersimasut Naalakkap naalaffissaata sananeqarneranik nakkutilliisunngortitaapput. v9 Jeshuallu ernerisa qatanngutaasalu Kadmielip Binnujip Hodavjallu peqatigiillutik Guutip illuanik sanasut siulersugaraat. Taamatuttaaq Levikkut Henadadip erneri ernitik qatanngutitillu ilagalugit siulersuisuupput. v10 Illuliortut Naalakkap naalaffiata tunngavissaa sanallugu inermassuk palasit palasitut atisat atorlugit qarlortaaserlutik sassarput, taamaaliorputtaaq Levikkut Asafip eqqarleriissortaanut ilaasut cymbelilerlutik Naalagaq unnersiutigiumallugu Israelip kunngiata Daavip ilitsersuutaa malillugu. v11 Naalagaq unnersiutigaat qutsavigalugulu tussiarlutik: »Ajunngitsuuvoq, Israelimullu unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik!« Taava inuit tamarmik nuannaarnermit nillialerput Naalagarlu unnersiutigalugu Naalakkap naalaffiata tunngavilerneqarnera pillugu. v12 Palasilli Levikkullu siuaasaqaqatigiissortanilu qullersaasut ilaat amerlaqisut utoqqaat naalaffimmik siullermik angumersisimasut naalaffiup tunngavissaa takugamikku nipitoorsuarmik qiapput. Amerlasuulli allat qiimmattarput nuannaarnermillu nipitoorsuarmik nilliallutik. v13 Qiimmattartut nillianerat qiarpalunnerlu immikkoortinneq ajornaqaat. Inuit qiimmattarnerat nipitungaarami ungasissumi allaat tusarsaavoq. Ezrap allagai Ezra 4 Akeqqat naalaffiliornermut akerliusut v1 Judap Benjaminillu akeraasa tusaramikku aallarussaasimasut Naalagaq Israelip Guutia naalaffiliuutileraat v2 Zerubbabeli siuaasaqaqatigiissortallu qullersaat saaffigaat oqarfigalugillu: »Sanaqatigilassi! Guutersi ilissitulli guutisiorfigaarput, Assyriap kunngiata Asserhaddonip maani nunasitimmatigulli taanna pilliiffigisarsimavarput.« v3 Zerubbabelilli Jeshuallu Israelikkullu siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut akivaat: »Guutitsinnut naalaffilioqatigiissanngilagut. Uagut kisitta Naalagaq Israelip Guutia illuliuukkumavarput, soorlu Persiap kunngiata Kyrosip taama peqqusimagaatigut.« v4 Nunalli inuisa Judakkut nikallortippaat ersinermillu sanajunnaarsillugit. v5 Siunnersuisut ilaat akilerlugit pilersaarutaat atorsinnaajunnaarsippaat, Kyrosi Perserit kunngiat inuutillugu Perserit kunngiata Dareiosip naalakkersuilernera tikillugu. v6 Ahasverusip kunngiunerata ukiuini siullerni Judakkut Jerusalemimiullu allakkatigut unnerluutigaat. v7 Artaxerxesi Persiami kunngiutillugu Bishlami, Mitredati, Tab'eli atorfileqataalu kunngimut allapput. Allakkat Aramæerit allattaasiat oqaasiilu atorlugit allagaapput. v8 Rekumip Samariami naalagaatitaasup allattuusullu Shimshajip kunngi Artaxerxesi allaffigaat Jerusalemi pillugu. v9 Naalagaatitaasup Rekumip allattuusullu Shimshajip saniatigut atorfileqataat makku atsioqataapput: Eqqartuussisut, kunngip aallartitai, Persiamiut atorfilittaat allat, angutit Erekimiut, Babylonimiut Elamikkullu Susamiut, v10 kiisalu inuiaqatigiit allat Asnapparip pissarsuup tusaamasaasullu aallarullugit nunassissimasai Samariap illoqarfiini allanilu nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani. v11 Tassa allakkat kunngimut nassiussaasa assilinerat: »Kunngimut Artaxerxesimut, kiffaanit – nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani najugaqartunit: v12 Kunngimut ilisimatitsissutiginiarparput juutit ilinnit uatsinnukartut Jerusalemimut pisimammata. Illoqarfik taanna pikitsitsiniarumatooq ajortorlu sanaqqilerpaat; qarmarnera naammassilerpaat tunngaviilu iluarsaallugit. v13 Kunngimut ilisimatitsissutigiumavarput illoqarfik taanna sanaqqinneqarpat qarmaalu inaarsarlugit taava inui akileraarutinik, akiliutinik nioqqutissanulluunniit ilanngaatinik allanik akiliiumajunnaassasut, tamannalu ukiut ingerlaneranni kunngeqarfimmut ajoqutaalersussaassaaq. v14 Kunngimut kiffartortuugatta narrunarsagaanissaa ilaginnaannarsinnaanngilarput. Taamaattumik, kunngi, tamanna ilinnut nalunaarutigaarput v15 siuaasanni pisartunik allattuiffiit misissorsinnaaniassagakkit. Taakkunani takusinnaassavat Jerusalemi pikitsitsiniarumatuusimasoq kunngeqarfimmut nunallu immikkoortuini naalagaatitanut ajoqutaasarsimasunik, aammalu itsarli pikitsitsisarsimasoq. Taamaattumik illoqarfik taanna piuneerunneqarsimavoq. v16 Kunngi, ilisimasariaqarpat illoqarfik sanaqqinneqarpat qarmaalu iluarsaanneqarpata taava nunap immikkoortua Kuussuup Ungataa annaasussaassagakku!« v17 Kunngip ima akivai: »Naalagaatitamut Rekumimut, allattuusumut Shimshajimut atorfileqataannullu Samariami nunallu immikkoortuani Kuussuup Ungataani najugaqartunut. Eqqissigitsi! v18 Uannut allakkasi nutserteriarlugit atuffatitippunga. v19 Illoqarfimmut Jerusalemimut tunngasunik misissuisitsivunga, misissuisitamalu paasivaat illoqarfik taanna qangarsuarmiilli kunngeqarfimmut pikitsitsisarsimasoq. Illoqarfimmi tassani eqqissiviilliortoqartarsimavoq pikitsitsisoqartarsimallunilu. v20 Jerusalemimi kunngiusartut pissarsuusarsimapput; nunap immikkoortua Kuussuup Ungataa tamaat naalakkersugarisimavaat inui akileraartittarlugit, akiliuteqartittarlugit nioqqutissanillu allanik ilanngaasertarlugit. v21 Inuit taakku naalakkersigit suliartik unitseqqullugu; illoqarfik taanna sanaqqinneqassanngilaq uannit peqqusineqartinnagu. v22 Sianiginiarsiuk tamatumani eqeersimaarniassagassi ajunaarneq anneruleqqunagu kunngeqarfillu ajunaaruteqaqqunagu.« v23 Kunngip Artaxerxesip allagaasa assilinerat Rekumimut, allattuusumut Shimshajimut atorfileqataannullu atuarneqareerniariarmat taakku tuaviinnaq Jerusalemimukarput Judakkullu suliaat sakkulersuullugu unitsillugu. v24 Taamaalilluni Jerusalemimi Guutip illussaata sananeqarnera unitsinneqarpoq, ingerlateqqinneqanngilarlu ukiut Dareiosip Persiami naalakkersuiffiisa aappaat tikillugu. Ezrap allagai Ezra 5 Perserit kunngiat Dareiosi kunngiutillugu naalaffik sanallugu aallarteqqittut v1 Pruffiitilli Haggajip pruffiitillu Zakariap Iddop ernerata Judakkut Judamiittut Jerusalemimiittullu Israelip Guutiata aqqani siulittuiffigaat. v2 Taava Zerubbabeli Shealtielip ernera Jeshualu Josadakip ernera Guutip illua Jerusalemimiittoq sanallugu aallarteqqipput, Guutillu pruffiitii tapersersuipput ikiorlugit. v3 Taamanikkut Tattenaji nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitaq Shetar-Bozenajilu taakkualu atorfileqataat tikiupput aperalugillu: »Illup uuma sanaqqinnissaanut qisuttaatalu inaarsarnissaanut kia akuerigamisi?« v4 Nangippullu: »Inuit illuliamik taassuminnga sanasut qanoq ateqarpat?« v5 Guutilli Judakkut utoqqaanertaat isigalugit illersugarai, suliarlu ingerlatitiinnartariaqarpaat Dareiosi tamatuminnga ilisimateqqaarniaramikku allagarsiffiginissaalu utaqqeqqaarniarlugu. v6 Allakkat nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitap Tattenajip, Shetar-Bozenajilu atorfileqataasalu, nunallu immikkoortuani Kuussuup Ungataani atorfillit allagaasa assilinerat kunngimut Dareiosimut nassiuppaat. v7 Nassuiaatertik taassumunnga nassiuppaat, imaapporlu: »Kunngimut Dareiosimut. Eqqissigit! v8 Kunngimut ilisimatitsissutigissavarput nunap immikkoortuanut Judamut angalasimagatta Guutillu pissarsuup illua tikissimallugu. Taanna sanaqqinneqalerpoq ujaqqanik sikkigissakkanik qarmarlugu, qisunnillu iikkersorneqarpoq. Suliaq peqqissaartumik ingerlanneqarpoq ingerlalluarlunilu. v9 Taava utoqqaanertaat aperaavut: Naalaffiup sananissaanut qisuttaasalu inaarsarnissaanut kia peqqugamisi? v10 Aperaavuttaarlu siulersortaat qanoq ateqarnersut siulersortaasa aqqi allariarlugit ilinnut nassiunniaratsigit. v11 Ima ilisimatippaatigut: Qilaap nunallu Guutiannut kiffaavugut, naalaffillu ukiorpassuit matuma siornatigut maani napparneqarsimasoq sanaqqipparput. Israelikkunni kunngersuup sanasimavaa inivillugulu suliarisimallugu. v12 Kisianni siuaasatta qilaap Guutia kamatsissimammassuk Nebukadnesarimut Kaldæeriusumut Babylonip kunngianut tunniussimavai; taassuma naalaffik aserorterpaa inuillu Babylonimut aallarullugit. v13 Kyrosili Babylonimi kunngiuffimmi ukiuisa siullianni peqqusivoq Guutip illua taanna sanaqqinneqassasoq. v14 Immersakkat kuultiusut sølviusullu Guutip illuaniittut Jerusalemimi naalaffimmiit Babylonimi naalaffimmut aallarussimavai. Maannali kunngip Kyrosip Babylonimi naalaffimmit aasippai Sheshbassarimillu atilimmut naalagaatitanngortissimasaminut tunniullugit. v15 Oqarfigaalu: Immersakkat uku nassakkit Jerusalemimilu Guutip illuanut inissillugit! Maannami Guutip illua sanaqqinneqassaaq siornatigut inigisimasamini. v16 Taava Sheshbassari Jerusalemimut pivoq Guutillu illua tassani tunngaviliorlugu. Taamanerniit manna tikillugu sananeqalerpoq sulili inernani. v17 Iluarigukku, kunngi, atagu taava kunngip erlinnartuusiviini Babylonimiittuni misissorneqariassasoq kunngi Kyrosi ilumut peqqusisimanersoq Guutip illua Jerusalemimiittoq sanaqqinneqaqqullugu. Atagu tusariassagipput, kunngi, maani eqqartorneqartoq pillugu qanoq piumasaqarnersutit.« Ezrap allagai Ezra 6 v1 Taava kunngi Dareiosi allagatoqqanik toqqorsivinni erlinnartuusivinniittuni Babylonimi misissuisitsivoq. v2 Nunap immikkoortuani Mediami pallittaalisami Ekbatanami mappersagaq nassaaraat, tassanilu allassimavoq: Nalunaarut: v3 Kunngip Kyrosip ukiut naalakkersuiffiisa siullianni Guutip illua Jerusalemimiittoq pillugu kunngi Kyrosi ima peqqussuteqarpoq: Naalaffik sanaqqinneqassaaq pilliutinik toqutassanik sassaassiviusartussanngorlugu. Tunngavigisatoqaa malillugu sananeqassaaq. Aleninik 60-inik portussuseqassaaq aleninillu 60-inik silissuseqassalluni. v4 Ujaqqat sikkigissakkat qaleriit pingasut qarmaliuteriarlugit quassuttuunik akunniliisassapput. Suliarinera kunngip aningaasaateqarfianit akilerneqassaaq. v5 Immersakkat kuultiusut sølviusullu Guutip illuaniittuusimagaluartut Nebukadnesarilli naalaffimmit Jerusalemimiittumit Babylonimukaassimasai utertinneqassapput. Jerusalemimukaanneqassapput Guutillu illuani inigigaluaminnut inissinneqassallutik. v6 »Maanna illit, Tattenaji, nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitaasutit illillu, Shetar-Bozenaji, atorfileqatisilu naalagaaffiup immikkoortuani atorfeqartitaasut tassannga nigorsimassaasi. v7 Guutip illuanik taassuminnga sulineq ingerlaannarli, Judakkunnilu nunamut naalagaatitap utoqqaanertaasalu Guutip illua initoqaani sanaqqinniarlissuk. v8 Matumuuna peqqusiffigaassi Judakkut utoqqaanertaat qanoq iliorfigissagisi Guutip illuanik sananerannut atatillugu: Akileraarutinit nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani kunngimut akileraarutigineqartunit inuit taakkua aningaasartuutaat tamavimmik akilerneqassapput suliaq uneqqunagu. v9 Ussigit angutivissat, savat angutivissat savaaqqallu qilaap Guutianut ikikkagassatut pilliutissat pisariaqartitat Jerusalemimi palasit piumasarisaat malillugit ullut tamarluinnaasa tunniunneqartassapput. Taamatuttaaq tunniunneqartassapput qajuusiassat, taratsut, viinni uulialu tarnutissaq. v10 Taava sassaattassavaat qilaap Guutianut pilliutissat, aammalu kunngi ernerilu inuummersoqqullugit qinnuttassallugit. v11 Aamma imaattumik peqqussuteqarniarpunga: Aalajangersakkamik uuminnga unioqqutitsisoqaraangat pillaatissatut taamaaliortup illuanit paakkarut peerneqartassaaq, unioqqutitsisorlu tassunga nivinngarlugu kikiattorneqartassaaq; illua suujunnaarsinneqassaaq unioqqutitsisimanera pillugu. v12 Qanortoq Guutip aterminik tassani ineqartitsisup kunngit inuillu aalajangersakkamik taassuminnga unioqqutitsisut Guutillu illuanik Jerusalemimiittumik aserorteriniartut tamaasa pillariligit. Uanga Dareiosi taama peqqusivunga! Peqqussutikka maleruaqqissaarneqassapput.« v13 Tattenaji nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitaq Shetar-Bozenajilu taakkualu atorfileqataat Dareiosip peqqussutaa maleruaqqissaarlugu iliorput. v14 Judakkunni utoqqaanertat sanaatik ingerlatiinnarpaat qujanartumillu pruffiitit Haggajip Iddop ernerata Zakariallu siulittuutaat malillugit ineriartorluarpoq. Suliartik inerpaat Israelikkut Guutiata peqqusineratut, aammattaarlu Persiap kunngiisa Kyrosip, Dareiosip Artaxerxesillu peqqusinerattut. v15 Naalaffik inerpoq qaammatip Adarip ulluisa pingajuanni ukiut Dareiosip naalakkersuiffiisa arfernganni. Naalaffik atoqqaartitaasoq poorskisiornerlu v16 Israelikkut – palasit, Levikkut aallarussaasimagaluartullu allat tamarmik – nuannaaqalutik Guutip illuata atoqqaartinnera nalliussivaat. v17 Guutip illuata atoqqaartinneqarnerani pilliutigineqarput ussigit 100-t, savat angutivissat 200-t savaaqqallu 400-t. Israelikkunnut tamanut ajortaaruteqqussutissatut pilliutigineqarput savaasat angutivissat aqqaneq-marluk, Israelip naggueqatigiissortaasa amerlaqataat. v18 Taava palasit immikkoortortaanni Levikkullu nikittaattartoqatigiissortaanni ivertippaat. Jerusalemimi guutisiornermi kiffartortartussaapput Mosesip allagaani najoqqutassiat tunngavigalugit. v19 Qaammatit siulliata ulluisa 14-ianni aallarussaasimagaluartut poorski nalliussivaat. v20 Palasit Levikkullu minguersarsimapput tamarluinnarmillu minguillutik. Savaaqqanik poorskisiutissanik toqutsipput aallarussaasimagaluartut suleqatimillu palasit nerisassaannik namminnerlu nerisassaminnik. v21 Nereqatigiinnermi peqataapput Israelikkut aallarussaanermit utersimasut nunallu inuinit minguttunit immikkuulersimasut Israelikkunnullu ilanngullutik Naalagaq Israelip Guutia guutisiorfigiumallugu. v22 Nalliussivik seernarsaateqanngitsumik timiusartorfik nalliussivaat ulluni arfineq-marlunni; nuannaarnerlu angeqaaq. Naalakkammi nuannaalersissimavai Assyriap kunngiata uummataa taakkununnga saatsillugu taamalu Guutip, Israelip Guutiata, illuata sananeqarneranik tapersersuilersillugu. Ezrap allagai Ezra 7 Perserit kunngiata Artaxerxesip Ezra piginnaatikkaa v1 Kingorna, Artaxerxesi Persiami kunngiutillugu, Ezra Babylonimut majuarpoq. Ezra Serajap erneraa, taanna Azarjap, taanna Hilkijap, v2 taanna Shallumip, taanna Sadokip, taanna Akitubip, v3 taanna Amarjap, taanna Azarjap, taanna Merajotip, v4 taanna Zerakjap, taanna Uzzip, taanna Bukkip, v5 taanna Abishuap, taanna Pinehasip, taanna Elazarip, taanna palasiunerup Aronip erneraa. v6 Ezra allakkanik ilisimasuuvoq Mosesillu inatsisai Naalakkap Israelip Guutiata tunniussimasai ilisimalluinnarlugit. Qinnutigisaanik tamanik kunngip tunisarpaa Naalakkap taassuma Guutiata assaasa qulangersimammassuk. v7 Ukiut Artaxerxesip naalakkersuiffiisa arfineq-aappaanni Israelikkut ilaat, palasit, Levikkut, tussiartartut, isaaffinnik paarsisut naalaffimmilu kiffat Jerusalemimut aallarput. v8 Jerusalemimut apuuppoq ukiut kunngip naalakkersuiffiisa arfineq-aappaata qaammataasa tallimaanni. v9 Ezrap aalajangersimavaa qaammatit siulliata ulluisa siullianni Babylonimiit aallarnissani, qaammatillu tallimaasa ulluisa siullianni Jerusalemimut apuuppoq, Guutimi assaata ajunngitsup qulangersimammani. v10 Ezrammi aalajangiussimavaa Naalakkap inatsisai paasiniarluarniarlugit, maleruarniarlugit Israelilu inatsisinik ileqqoreqqusanillu ajoqersorniarlugu. v11 Tassa allakkat kunngip Artaxerxesip palasimut Ezramut allakkanik ilisimasumut, Naalakkap Israelimut inassutaanik inatsisaanillu ilisimasumut, tunniussaasa assilinerat: v12 »Artaxerxesi, kunngit kunngiat, palasimut Ezramut allakkanik ilisimasumut qilaallu Guutiata inatsisaanik paasisimasaqarluartumut: v13 Ima peqqusivunga: Israelip inuinut atasut, taakkua palasii Levikkullu uanga kunngiuffinniittut Jerusalemimukarumasut illit ilagalutit tassunnarsinnaapput, v14 illit kunngimit taassumalu siunnersuisuinit arfineq-marlunnit aallartitaagavit Judami Jerusalemimilu pissutsit Guutivit inatsisai paarisatit tunngavigalugit misissussallugit. v15 Nassassavatit sølvit kuultillu kunngip siunnersuisuisalu Israelip Guutianut Jerusalemimi ineqartumut tunissutissaat. v16 Nassassavatittaaq sølvit kuultillu nunap immikkoortuani Babylonimi pissarsiatit tamaasa, aammattaarlu inuit palasillu Guutimik illuanut Jerusalemimiittumut tunissutaat. v17 Aningaasat taakku peqqissaartumik atussavatit pisiutigalugit ussinnik angutivissanik, savanik angutivissanik savaaqqanillu, kiisalu naatitanit pilliutissanik kueragassanillu taakkununnga atasunik. Taakku tamaasa Guutissi illuani Jerusalemimiittumi pilliutigissavatit. v18 Sølvit kuultillu sinneri illit suleqativillu atorumaarpasi Guutissi piumasaa malillugu eqqortuutitassinnut. v19 Immersakkallu Guutivit illuani kiffartornermi atortussatut pisimasatit Jerusalemimi Guutip kiinaata saani tunniutissavatit. v20 Guutivit illuanut allanik aningaasartuuteqartariaqassaguit taakku kunngip erlinnartuusivianit akilerneqassapput. v21 Uanga kunngi Artaxerxesi nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani erlinnartuusivinni nakkutilliisut tamaasa ima peqqusiffigaakka: Palasip Ezrap – qilaap Guutiata inatsisaanik paasisimasaqarluartuusup – ilissinnit piumasai tamakkerlugit tunniuttassavasi v22 sølvit talentit 100-t tikillugit, qajuusiassat korit 100-t tikillugit, viinni batit 100-t tikillugit, uulia tarnutissaq batit 100-t tikillugit taratsullu piumasai tamaasa. v23 Qilaap Guutiata peqqussutai tamaasa qilaap Guutiata illuanut tunngatillugit peqqissaarlusi naammassissavasi. Taamaaliunngikkussi kunngip ernerisalu naalagaaffiat kamannermik eqqorneqaqqunagu. v24 Ilisimassavarsi palasit, Levikkut, tussiartartut, isaaffinnik paarsisut, naalaffimmi kiffat allalluunniit Guutip illuani tassani kiffartuuteqartut akileraarutinik, akiliutinik nioqqutissanilluunniit allanik akiliinissaannik piumaffigineqartussaanngimmata. v25 Illit Ezra, ilisimassuseq Guutimit pisoq illit pigisat naapertorlugu ivertitsissaatit allatsinik eqqartuussisunillu inunni nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani najugaqartuni eqqartuussisuusussanik. Guutip inatsisaanik ilisimannittut tamaasa eqqartuussisutut suliffigissavaat ilisimanninngitsunullu inatsisit nassuiartassallugit. v26 Kinaluunniit Guutivit inatsisaanik kunngillu ileqqoreqqusaanik malinninngitsoq naapertuilluartumik eqqartuunneqartassaaq toqumik pillagaasinnaalluni, nunamit anisitaalluni, aningaasanik akiliisitaalluni parnaarussaalluniluunniit.« v27 Unnersiutigineqarli Naalagaq siuaasatta Guutiat kunngip Naalakkap illuanik Jerusalemimiittumik alutornarsaanissaanik isummiisoq v28 uannillu kunngimit siunnersuisuinillu naalagartaanillu pissaasunit tamanit ajunngisaarfiginnitsitsisoq. Naalakkap Guutima assaata qulangermanga sapiissuseqalerpunga Israelikkullu qullersaasa ilaat katersorsimallugit Jerusalemimut majuaqatigissammannga. Ezrap allagai Ezra 8 Ezra Jerusalemimukartoq v1 Siuaasaqaqatigiinni qullersaasut Artaxerxesi kunngiutillugu Babylonimiit ilagalunga angerlartut maani eqqarleriissortani allattorneqarnerat malillugu nalunaarsimasut makkuupput: v2 Pinehasip kinguaavinit: Gershomi; Itamarip kinguaavinit: Danieli; Daavip kinguaavinit: Hattushi v3 Shekanjap ernera; Par'oship kinguaavinit: Zekarja angutit 150-it allattuiffinni nalunaarsorneqarsimasut ilagalugit; v4 Pahat-Moabip kinguaavinit: Eljo'enaji Zerakjap ernera angutit 200-t ilagalugit; v5 Zattup kinguaavinit: Shekanja Jahazielip ernera angutit 300-t ilagalugit; v6 Adinip kinguaavinit: Ebedi Jonatanip ernera angutit 50-it ilagalugit; v7 Elamip kinguaavinit: Jesaja Ataljap ernera angutit 70-it ilagalugit; v8 Shefatjap kinguaavinit: Zebadja Mikaelip ernera angutit 80-it ilagalugit; v9 Joabip kinguaavinit: Obadja Jehielip ernera angutit 218-it ilagalugit; v10 Banip kinguaavinit: Shelomoti Josifjap ernera angutit 160-it ilagalugit; v11 Bebajip kinguaavinit: Zekarja Bebajip ernera angutit 28-t ilagalugit; v12 Azgadip kinguaavinit: Johanani Katanip ernera angutit 110-t ilagalugit; v13 Adonikamip kinguaavinit, taakku kingulliit: aqqi tassa Elifeleti, Je'ieli Shemajalu angutinik 60-inik ilaqarlutik; v14 Bigvajip kinguaavinit: Utaji Zabbudilu angutinik 70-inik ilaqarlutik. v15 Inuit taakku katersorpakka kuup Ahavamut kuuttup sinaani. Tamaani tammaarsimavugut ulluni pingasuni. Inuit palasillu kikkuussusii misissuiffigigakkit paasilerpara Levikkunnik ilaqanngitsut. v16 Taava qullersaasut Eliezeri, Arieli, Shemaja, Elnatani, Jaribi, Elnatani, Natani, Zekarja Meshullamilu ajoqersuisullu Jojaribi Elnatanilu qaaqquakka, v17 peqqusiffigaakkalu Iddomukaqqullugit Kasifjami qullersaasumut. Iddomut qatanngutaanullu Kasifjami najugaqartunut oqaasissiorpakka angutinik aallartitsivigeqqulluta Guutitta illuani kiffartortussanik. v18 Guutitta assaata ajunngitsup qulangersimammatigut aallartitsivigaatigut Maklip, Levip Israelip ernerata, kinguaavinit angummik silatuumik, Sherebjamik, erneri qatanngutaalu, angutit 18-it ilagitillugit. v19 Merarillu kinguaavinit Hashabja qatanngutaalu Jesaja taakkualu erneri ilagitillugit angutit 20-t, v20 naalaffimmilu kiffanit Daavip naalagartaasalu Levikkunnut kiffartortunngortissimasaannit, naalaffimmi kiffat 220-t tamarmik qinigaasimasut aqqi taallugit. v21 Ahavap kuuata sinaaniitilluta iisinnginniarnissaq nalunaarutigaara, Guuterput maniguuffiginiaratsigu qinnuigalugulu uagut meerartavullu angalalluarteqqulluta pigisavullu tamaasa ajortumeerneqatsaaleqqullugit. v22 Kunngimi sorsuttussanik hestersunillu aqqutaani akeqqanut ikiortigisinnaasatsinnik qinnuigissallugu ittoorama, kunngimummi ima oqarsimagatta: »Guutitta assaasa imminik ujarlersut tamaasa sernigisarpai; imminilli tunussisut tamaasa kamangaarnerminik eqqortarlugit.« v23 Taamaattumik iisinnginniarpugut Guutilu qinnuigalugu ikioqqulluta, qinnuterpullu tusarpaa. v24 Taava palasit qullersaannit immikkoortippakka aqqaneq-marluk kiisalu Sherebja, Hashabja taakkualu qatanngutaasa ilaat qulit. v25 Uuttuissuppakkalu sølvinik, kuultinik immersakkanillu – kunngip siunnersuisuisalu naalagartaasalu Israelikkullu tamaani najugaqartut tamarmik Guutip illuanut akiliutaannik. v26 Uuttukkakka makkuusut taakkununnga tunniuppakka: Sølvit talentit 650-it, immersakkat sølviusut talentinik marlunnik naleqartut, kuultit talentit 100-t, v27 ermutsit kuultiusut 20-t darejkinik 1.000-inik naleqartut, immersakkallu marluk kanngussaqqimmit qillariinnarmit sanaat, kuultimik sanaatut akisutigisut. v28 Oqarfigaakkalu: »Naalakkamut illernartitaavusi. Immersakkattaarlu illernartitaapput, taamatuttaaq sølvit kuultillu kajumissutsimit Naalakkamut siuaasassi Guutiannut tunissutaasut. v29 Paarilluarniarsigit uuttorneqarnissaasa tungaannut, uuttorneqaqqikkumaarmatami Jerusalemimi naalaffiup ineerartaani palasit Levikkullu siulersuisui Israelikkullu siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut najuutsillugit.« v30 Palasit Levikkullu sølvit, kuultit immersakkallu uuttorneqartut tiguaat Jerusalemimukaatissallugit Guutitta illuanut. v31 Qaammatit siulliata ulluisa aqqaneq-aappaanni Ahavap kuuaniit aallarpugut Jerusalemiliarluta. Guutitta assaata qulangerpaatigut; aqqutaanilu akeqqanit piiaasunillu annaappaatigut. v32 Jerusalemimut pigatta ulluni pingasuni qasuersaarpugut. v33 Ullut sisamassaanni sølvit, kuultit immersakkallu Guutitta illuani uuttorpavut tamaasalu Meremotimut palasip Urijap erneranut tunniullugit. Meremotip saniatigut najuupput Elazari Pinehasip ernera Levikkuusullu Jozabadi Jeshuap ernera Noadjalu Binnujip ernera. v34 Nassatavut tamarmik kisinneqariarlutik uuttorneqariarlutillu tunniunneqarput, uuttuutaallu aamma allanneqarput. v35 Babylonimi tigusaasimagaluarlutik aallarussaasimagaluarlutillu utertut Israelip Guutianut pilliutinik ikikkagassanik sassaassipput. Pilliutigaat ussigit aqqaneq-marluk Israelimut tamarmut tunngatillugit, savat angutivissat 96-it, savaaqqat 77-it kiisalu ajortaaruteqqussutitut savaasat angutivissat aqqaneq-marluk. Taakku tamarmik ikikkarneqarlutik Naalakkamut pilliutigineqarput. v36 Kingorna kunngip peqqussutai tunniuppaat kunngip satrappiinut nunallu immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitanut. Taakkualu Judakkut Guutip illuanik Jerusalemimiittumik sananerannik ikiorserpaat. Ezrap allagai Ezra 9 Ezrap nimaarutaa v1 Tamakku tamarmik pereermata naalagartat ornippaannga oqarfigalungalu: »Israelikkut palasilluunniit Levikkulluunniit immikkoortissimanngillat nunat allat inuinit iliuusaannillu maajunnartunit; pineqarput Kana'anikkut, Hittikkut, Perizzikkut, Jebusikkut, Ammonikkut, Moabikkut, Egyptenimiut Amorikkullu. v2 Israelikkummi angutitaat taakkualu erneri allamiut paniinik nuliartaartarsimapput taamalu inuiaqatigiit illernartitaasut inuiannit allamiunit akusanngorsimallutik. Naalagartat naalagaanerillu taama ilumuunngitsuliornermi sallersaasimapput.« v3 Taama tusarama atisakka alippakka, nutsakka umikkalu nutsullugit, annilaangaaramalu aalariarneq sapilerpunga. v4 Aallarussaasimasut ilumuunngitsuliornertik pillugu Israelip Guutiata oqaasii annilaarnermit uulissutigaat, aallarussaasimasullu tamarmik eqqannut katersuupput. Annilaanganermit aalariassananga issiavunga unnukkut pilliutissap sassaanneqarnissaata tungaanut. v5 Unnukkut pilliinissap nalaani peqqissiminiarninnit nikuippunga atisakkalu alissimasut atorlugit; seeqqummerpunga assakkalu Naalakkamut Guutinnut isatsillugit v6 oqarlungalu: »Guutiga! Kanngusungaarlunga nikanartingaarlungalu kiinara ilinnut saatsippara, Guutiga, ajortuliagummi ingasalluinnalerput pillartariaqassutsittalu qilak anguaa. v7 Siuaasatta nalaanniit manna tikivillugu angisuumik pillagassaassuteqarsimavugut. Ajortuliavut pillugit uagut kunngivullu palasivullu takornartat kunngiisa assaannut pisinneqartarsimavugut. Panamik toqorarneqartarsimavugut, aallarunneqarluta, ujajaaffigineqarluta narrunarsarneqarlutalu, soorlu ullumi taama ittoq. v8 Maannali Naalakkamit Guutitsinnit sivikitsumik saammaassimavatsigut amiakkuusugut aniguisissimammatigut. Illernartuutimini uninngavississimavaatigut, isivut qaamaneqalersillugit inussiaataanitsinnilu nutaanik nukissilluta. v9 Inussiaagaluartugut Guutitta inussiaataanitsinni imminiiginnarsimanngilaatigut, Perserilli kunngiinut ajunngisaarfigitissimavaatigut Guutitta illuata illukuinnanngorsimagaluartup sanaqqinnissaanut, Judami Jerusalemimilu isumannaatsumik najugaqalersilluta. v10 Guuterput, taama pisoqarneranut qanoq oqassaagut? Unioqqutissimavavut peqqussutit v11 kiffatit pruffiitit aqqutigalugit uatsinnut tunniussatit; imami oqarsimavutit: Nuna iserfissarsi pigiligassarsilu nunaavoq minguttoq inuit takornartat iliornipilumminnit minguttuummata mingutsissimallugulu isuaniit isuanut. v12 Taamaattumik panisi ernerinut nuliartaaritissanngilasi. Ilissiluunniit ernisi taakkua paniinik nuliartaartissanngilasi. Atugarissaarnissaat pilluarnissaallu angunianngisaannassavarsi, nukittuujoqqullusi nunallu ajunngitsuutai inuulluutigalugit qitornassinnullu kingornussaritillugu naassaanngitsumik. v13 Atugarliuutinit suliavut ajortut pillagassaatitaanerpullu pissutaallutik uatsinnut nalliussimasunit illit Guuterput, asattuussimavatsigut pisassarput sipporlugu, amiakkuusullu uatsinnut tunniussimallugit. v14 Inatsisitimmi unioqquteqqissanerpavut aappartaarluta inuit maajunnartuliortorsuit ilaannik? Taamaalioraluaruttami kamaateqqajaqaatsigut nungutillutalu amiakkuerulluta aniguisoqartinnatalu. v15 Naalagaq Israelip Guutia, iluartuuvutit. Taamaattumik ullumi uagut amiakkuuvugut aniguisimasut. Maanna sassarfigaatsigit pillagassaatitaanitsinni. Taama ajortigisunik pisoqarsimammat kinaluunniit kiinnavit saani atasinnaanngilaq.« Ezrap allagai Ezra 10 Allamiunik aappanittarnerup atorunnaarsitaanera v1 Ezra Guutip illuata sioraani qiaatigaluni Guutimut qinulluni anngiiarlunilu pallorsimatillugu inuppassuit Israelikkuusut – angutit, arnat meeqqallu – eqqaani katersuupput, inuillu nipituumik qiapput. v2 Taava Shekanja Jehielip ernera Elamip kinguaavisa ilaat Ezramut ima oqalulerpoq: »Guuterput peqquserluffigisimavarput nunap matuma inuisa takornartat ilaannik nuliartaarsimagatta; taamaattorli suli Israelimut neriuutissaqarpoq. v3 Guuterput angerfigeqatigisigu arnat tamaasa qitornaallu uatsinnit peersikkumallugit, soorlu illit, naalagaq, ilissilu Guutitta inassutai mianeralugit uulittut. Inatsisit malillugit iliorniarta! v4 Nikuigit, illit tamanna suliassaraat, tapersersussavatsigilli! Tatitusaarit, suliassarlu aallartillugu!« v5 Taava Ezra nikuippoq palasillu Levikkullu siulersuisuusut Israelimilu tamarmi naalagaasut uppernarsaasillugit Shekanjap oqaasiisut iliortoqarnissaanik; taakkulu uppernarsaapput. v6 Taava Ezrap Guutip illuata sioraani katersuuttarfik qimappaa ineeqqamullu Johananip Eljashibip ernerata inaanut iserluni. Unnuaq naallugu tassaniippoq nerinani imernanilu, aallarussaasimagaluartut ilaasa peqquserluttuliorsimanerat aliasuutigigamiuk. v7 Taava aallarussaasimagaluartut tamarmik Judamiittut Jerusalemimiittullu nalunaarfigineqarput Jerusalemimi katersuutissasut. v8 Kinaluunniit ullut pingasut ingerlaneranni takkutinngitsoq pigisaminik arsaarneqassaaq naalagartat utoqqaanertallu aalajangiinerat malillugu aallarussaasimagaluartunillu katersorsimasunit avissaartinneqassalluni. v9 Judap Benjaminillu angutitaat tamarmik ullut pingasut ingerlaneranni Jerusalemimi katersuupput. Qaammatit qulingiluaata ulluisa 20-anni inuit tamarmik katersuuttarfianni Guutip illuata sioraaniittumi issaasimapput ataatsimiissutissap ilungersornassusia sialullu uulissutigalugit. v10 Palasi Ezra nikuippoq oqarfigalugillu: »Peqquserlussimavusi takornartat arnartaannik nuliartaarsimagassi; taamaaliornissigut Israelip pillagassaatitaanera annerulersissimavarsi. v11 Ajortuliarsi Naalakkamut siuaasassi Guutiannut anngiiaatigisiuk, taassumalu piumasaa malillugu ilioritsi. Nunap matuma inui takornartat arnallu takornartat avissaarsigit.« v12 Katersorsimasut tamarmik nipitoorsuarmik akipput: »Aap, oqaatsitit malillugit iliussaagut! v13 Kisianni inuppassuuvugut, siallersarfiullu naligaa. Maani qeqartuaannarsinnaanngilagut. Suliassaq ullup ataatsip ullulluunniit marluk ingerlanerinnaanni naammassineqarsinnaanngilaq tamatumani ajortuliorsimasugut amerlaqigatta. v14 Naalagartavut katersorsimasunut sassarlit illoqarfitsinnilu arnanik takornartanik nuliarsimasut piffissami aalajangikkami aggerlit illoqarfimminni utoqqaanertat eqqartuussisullu ilagalugit, tamanna pillugu Guutitta kamangaarnera uatsinnit nigortissinnaaqqullugu.« v15 Jonatani Asaelip ernera Jakzejalu Tikvap ernera kisimik tamatumunnga akerliupput Meshullamimit Levikkuusumillu Shabbetajimit taperserneqarlutik. v16 Aallarussaasimagaluartut peqquneqarnertik malillugu iliorput. Palasi Ezra angutinik siuaasaqaqatigiissortaminni qullersaasunik qinersivoq tamaasa immikkut aqqisigut taagorlugit. Qaammatit qulingata ulluisa siullianni katersuupput paasiniaalerlutillu. v17 Qaammatit siulliata ulluisa siullianni angutit arnanik takornartanik nuliartaarsimasut misissuiffiginerat naammassivaat. v18 Palaseqarpoq arnanik takornartanik nuliartaarsimasunik. Jeshuap Josadakip ernerata kinguaavinit qatanngutaanillu: Ma'aseja, Eliezeri, Jaribi Gedaljalu. v19 Taakku pisortat assaasigut eqillugit neriorsuipput nuliatik peersissallugit, savamillu angutivissamik ajortaaruteqqussutissamik sassaassissallutik. v20 Immerip kinguaavinit: Hanani Zebadjalu; v21 Harimip kinguaavinit: Ma'aseja, Elija, Shemaja, Jehieli Uzijalu; v22 Pashkurip kinguaavinit: Eljo'enaji, Ma'aseja, Ismaeli, Netan'eli, Jozabadi El'asalu. v23 Levikkunnit: Jozabadi, Shim'i, Kelaja Kelitamittaaq taaneqartartoq, Petakja, Juda Eliezerilu. v24 Tussiartartunit: Eljashibi; isaaffinnik paarsisunit: Shallumi, Telemi Urilu. v25 Israelimit: Par'oship kinguaavinit: Ramja, Jizzija, Malkija, Mijjamini, Eleazari, Malkija Benajalu; v26 Elamip kinguaavinit: Mattanja, Zekarja, Jehieli, Abdi, Jeremoti Elijalu; v27 Zattup kinguaavinit: Eljo'enaji, Eljashibi, Mattanja, Jeremoti, Zabadi Azizalu; v28 Bebajip kinguaavinit: Johanani, Hananja, Zabbaji,Atlaji; v29 Banip kinguaavinit: Meshullami, Malluki, Adaja, Jashubi, Sheali Jeramotilu; v30 Pahat-Moabip kinguaavinit: Adna, Kelali, Benaja, Ma'aseja, Mattanja, Besal'eli, Binnuji Manasselu; v31 Harimip kinguaavinit: Eliezeri, Jissija, Malkija, Shemaja, Simmiuut, v32 Benjamini, Malluki Shemarjalu; v33 Hashumip kinguaavinit: Mattenaji, Mattatta, Zabadi, Elifeleti, Jeremaji, Manasse Shim'ilu; v34 Banip kinguaavinit: Ma'adaji, Amrami, Ueli, v35 Benaja, Bedja, Keluhu, v36 Vanja, Meremoti, Eljashibi, v37 Mattanja, Mattenaji Ja'asajilu; v38 Binnujip kinguaavinit Shim'i, v39 Shelemja, Natani, Adaja, v40 Maknadbaji, Shashaji, Sharaji, v41 Azar'eli, Shelemja, Shemarja, v42 Shallumi, Amarja Josefilu; v43 Nebop kinguaavinit: Je'ieli, Mattitja, Zabadi, Zebina, Jaddaji, Joeli Benajalu. v44 Taakku tamarmik takornartat arnartaannik nuliaqarsimagaluarput, maannali nuliatik takornartat taakkualu qitornaat peersippaat. Nehemiap allagai Neh 1 Nehemiap qinnutaa v1 Nehemia Hakaljap ernera ima oqaluttuarpoq: Ukiut 20-anni, qaammammi kislevimi, Susami pallittaalisamiitillunga v2 qatanngutima ilaat Hanani tikiuppoq angutinik Judameersunik ilaqarluni. Aperigatsik Judamiut aallarussaaffimminniit nunaminnut utersimasut qanoq innersut Jerusalemimilu pissutsit qanoq innersut v3 akipput: »Aallarussaaffimminniit nunaminnut utertut atugarlioqalutik asissugaallutillu inuupput. Jerusalemip qarmarsui aserorterneqarsimapput isaaffiilu ikuallanneqarsimallutik.« v4 Tamakku tusarakkit ingippunga qiallungalu. Ulluni qassiini aliasuppunga, iisinnginniarlunga qilaallu Guutiata kiinaata saani qinullunga. v5 Ima qinuvunga: »Ila Naalagaq, qilaap Guutia, Guutiusutit angingaartoq annilaarnangaartorlu, angerutsinnik unneqqarissutsinnillu aalajangiussisimasutit ilinnik asannittunut inatsisinnillu maleruaasunut! v6 Isitit ammalit siutitillu naalaarlit, kiffavit kiinnavit saani qinunera tusaasinnaaqqullugu, ullukkut unnuakkullu illit kiffannik Israelikkunnik qinnussinera tusaaqqullugu. Anngiiaatigaakka Israelikkuusugut ilinnut ajortuliavut, uangattaarlu inoqutima ataatamalu inoqutaasa ilinnut ajortuliarisimasavut. v7 Ilinnut ajortumik iliorsimavugut peqqussutit inatsisillu malittarisassiallu kiffannut Mosesimut tunniussatit maleruarnagit. v8 Kiffannut Mosesimut oqaaserisimasatit uku eqqaakkit: Unneqqaserlukkussi inuiannut allanut siammartikkumaarpassi. v9 Uannulli saakkussi peqqussutikkalu maleruaqqissaarlugit, taava silarsuulluunniit isorpiaanut siammartitaasimagaluarussi katersorumaarpassi atermalu inigisassaatut qinersimasannut utertillusi. v10 Illit kiffatit innuttatillu tassaapput pissaanersuannik assannillu nukittuumik aniguisissimasatit. v11 Ila Naalagaq, kiffavit qinnutaanut naalaarit kiffavillu atinnik mianerinnikkumasut qinnutaannut. Qanortoq kiffat ullumi iluatsitsigili, qanortorlu kunngip kiffartorfimma naakkigilinga!« Tassami uanga kunngimut immitsisuuvunga. Nehemiap allagai Neh 2 Nehemia Jerusalemiliarnissaminik akuerineqartoq v1 Ukiut Artaxerxesip naalakkersuiffiisa 20-anni qaammammi nisanimi ullut ilaanni kunngi viinnimik sassaaffigineqartussanngormat ermuseq tigoriarlugu kunngimut isaappara. Siornatigut nikallungallunga kunngip saani qeqanngisaannarsimagama v2 kunngip ima oqarfigaanga: »Sooq taama nikallungatigaat? Napparsimanngikkaluarnerputit? Pinngitsoornak uummatikkut aliasuuteqarsimassaatit.« Taava assut annilaarpunga, v3 kunngili akivara: »Kunngi inuummersorli naassaanngitsumik! Aliasunngitsoorsinnaanngilangami illoqarfik siuaasama ilineqarfiat illukuinnanngorsimammat isaaffiilu innerup nungussimammagit.« v4 Kunngip aperaanga: »Suna kissaatigaajuk?« Taava qilaap Guutianut qinuvunga v5 kunngimullu oqarlunga: »Kunngip iluarippagu kiffallu ajunngisaarfigiumagukku, taava Judamut aallarlanga, illoqarfik taanna siuaasama ilineqarfiat qarmaqqikkiartorlugu.« v6 Taava kunngip dronningi sanimini issiatillugu aperaanga: »Angalanissat qanoq sivisutigissava qaqugulu uterumaarpit?« Kunngip aallarnissara akuerimmagu sivisussusissaanik nalunaarfigaara. v7 Kunngimullu oqarpunga: »Kunngip iluarippagu nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitanut allakkanik nassataqarumagaluarpunga, taakkua nunartik aqqusaarlugu Judamut ingerlanissara akuerisinnaaniassammassuk. v8 Aamma Asafimut kunngip naatsiiviliarsuartaanik nakkutilliisumut allakkanik nassarteqqugaluarpunga tuneqqullunga qisunnik naalaffissuup isaaffiisa, illoqarfiup qarmarsuisa illullu najugarisassama paakkarutissaannik.« Kunngip allakkanik nassatassannik tunivaanga Guutima assaata ajunngitsup qulangersimammanga. v9 Nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitanut pigama kunngip allagai tunniuppakka. Aamma kunngip sakkutuut naalagaannik hestersunillu ilaqartippaanga. v10 Sanballatilli Horonikkuusup inussiallu Ammonikkuusup Tobijap tamanna tusaramikku kamalerput. Angummik Israelikkut iluaqutissaannik suliaqarniartumik tikiuttoqarsimanera nuannarinngeqaat. Unnuakkut Jerusalemip qarmarsuanik misissuineq v11 Jerusalemimut pigama ullullu pingasut tassaneereerlunga v12 unnuakkut aallarpunga angutinik arlaqanngitsunik ilaqarlunga Guutip Jerusalemi pillugu qanoq iliuuseritinniagai inummut kimulluunniit oqaluttuarisimanagit. Uanga hesterfigisara kisiat uumasunit ilagaarput. v13 Unnuaagaa Qooqqup Isaafiatigut Uumasorujuup Puilasua saneqqullugu ingerlavunga Isaaffik Atserisarfik ornillugu. Jerusalemip qarmarsui misissorpakka sukkut aserortersimanersut isaaffiilu suut ikuallassimanersut. v14 Puilasup Isaaffia Kunngillu Tasinngua tikikkakkit hesterfigisara ingerlariaqqiffissaaruppoq. v15 Aamma unnuaq taanna qooqqukkut ingerlavunga qarmarsuillu misissorlugit. Taava Qooqqup Isaaffiatigut uterpunga. v16 Naalagaanerit naluaat sumiissimanersunga susimanersungalu. Suniarnerami suli oqaatigisimanngilara Judakkunnut, palasinut akimanernulluunniit, pisortanulluunniit allanulluunniimmi suliariniakkannik ingerlatsiumaartunut. v17 Maannali ima oqarfigaakka: »Takusinnaavarsi qanoq naakkinarsisimatigisugut; Jerusalemi illukuinnanngorsimavoq isaaffiilu ikuallagaasimallutik. Jerusalemip qarmarsui sanaqqinniartigit narrunarsagaajunnaarumalluta.« v18 Taava oqaluttuukkatsik Guutip qanoq sernissorluartigisimagaanga kunngillu qanoq oqarfigisimagaanga oqarput: »Qarmaalluta aallartissaagut!« Suliariniagartillu ajunngitsoq tamaviaarlutik aallartippaat. v19 Sanballatilli Horonikkuusup, inussiallu Ammonikkuusup Tobijap Geshemillu Arabiamiup tamanna tusaramikku mitaatigaatigut asissorlutalu oqarlutik: »Sulerisusiuna? Kunngi pikitsitsiffiginiarpisiuk?« v20 Akivakkali: »Qilaap Guutiata ikiorluta iluatsitsisissavaatigut! Uagut taassumunnga kiffaasugut qarmaalluta aallartissaagut. Ilissili Jerusalemimi pisassaqanngilasi pisussaassuseqarnasilu maanilu eqqaamaneqartussaassanasi.« Nehemiap allagai Neh 3 Qarmarsuit iluarsaanneqalersut v1 Palasiunerup Eljashibip qatanngutaasalu palasit Savat Isaaffiat sanallugu aallartippaat. Paakkarutinik sanagamikku matui ivertippaat. Taava suliartik ingerlateqqippaat Meap Napasuliaanut Hanan'elillu Napasuliaanut. v2 Sanianni sulipput angutit Jerikomiut taavalu Zakkuri Imrip ernera. v3 Aalisagaarniat Isaaffiat angutit Sena'ap kinguaavisa sanavaat. Paakkarutinik sanavaat matulerlugulu parnaarutilimmik sannerusikkamik. v4 Taakkua sanianni sulipput Meremoti Urijap ernera Kosip ernutaa qarmat iluarsaallugit. Taakkua sanianni sulipput Meshullami Berekjap ernera Meshezab'elip ernutaa; taakkua sanianni sulipput Sadoki Ba'anap ernera; v5 taakkua sanianni sulipput angutit Tekoamiut; akimanertaasali naalagartik naalagarsiorfigiumanngilaat sulissukkumanagulu. v6 Jeshanap Isaaffia Jojadap Paseap ernerata Meshullamillu Besodjap ernerata iluarsaappaat. Paakkarutinik sanavaat matulerlugulu parnaarutilimmik sannerusikkamik. v7 Taakkua sanianni sulipput Melatja Gibeonimioq, Jadoni Meronotimioq angutillu Gibeonimiut Mispamiullu nunap immikkoortuani Kuussuup Ungataani naalagaatitap najugaata eqqaani. v8 Taakkua sanianni sulivoq kuultimik saffiortoq Uzzieli Harhajap ernera; taassuma saniani sulivoq Hananja tarnusiortut ilaat; Jerusalemi sanaqqippaat qarmaq atitooq tikillugu; v9 taakkua sanianni sulivoq Refaja Hurip ernera; taassuma Jerusalemip immikkoortoqarfiata affaa pisortaaffigaa; v10 taassuma saniani nammineq illumi sioraani sulivoq Jedaja Harumafip ernera; taassuma saniani sulivoq Hattushi Hashabnejap ernera. v11 Qarmarsuup ilaani allami Malkijap Harimip ernerata Hashubillu Pahat-Moabip ernerata Napasuliaq Uuterivilik iluarsaappaat. v12 Taassuma saniani sulivoq Shallumi Hallokeship ernera panini ilagalugit; taanna Jerusalemip immikkoortoqarfiata affaani allami pisortaavoq. v13 Qooqqup Isaaffia iluarsaanneqarpoq Hanunimit Zanoamiunillu; sanaqqippaat matulerlugulu parnaarutilimmik sannerusikkamik. Taava aamma sanaqqippaat qarmarsuaq aleninik 1.000-inik takissuseqartoq Isaaffik Atserisarfik tikivillugu; v14 Isaaffik Atserisarfik iluarsaanneqarpoq Malkijamit Rekabip erneranit Bet-ha-Keremip immikkoortoqarfiani qullersaasumit; isaaffik sanaqqippaa matulerlugulu parnaarutilimmik sannerusikkamik. v15 Puilasup Isaaffia iluarsaanneqarpoq Shallunimit Kol-Hozep erneranit Mizpap immikkoortoqarfiani qullersaasumit; sanaqqippaa qulillugu matulerlugulu parnaarutilimmik sannerusikkamik; aamma iluarsaappaa qarmarsuaq Shelap Tasiliata kunngip naatsiiviata eqqaaniittup killingani, tummeqqat Daavip Illoqarfianit atertarfiit tikivillugit. v16 Taassumunnga tulliulluni sulivoq Nehemja Azbukip ernera immikkoortoqarfiup Bet-Zurip affaani qullersaasoq. Qarmarsuaq iluarsaappaa Daavikkut ilerfinut tasiliaq sakkutuullu inaat tikillugit. v17 Taassumunnga tulliullutik sulipput Levikkut Rekumi Banip ernera qullersaralugu; taassuma saniani sulivoq Hashabja immikkoortoqarfiup Ke'ilap affaani siulersuisuuffigisamini qullersaasoq. v18 Taassumunnga tulliullutik sulipput qatanngutai: Binnuji Henadadip ernera Ke'ilap immikkoortoqarfiata affaani allami qullersaasoq; v19 taassuma saniani Ezerip Jeshuap ernerata Mizpami qullersaasup iluarsaappaa qarmarsuup ilaa alla sakkussaasiviup teqeqqup killinganiittup qaqisariaata akiani; v20 taassumunnga tulliulluni Barukip Zabbajip ernerata iluarsaappaa qarmarsuup ilaa alla teqeqqumit palasiunerup Eljashibip illuata matua tikillugu; v21 taassumunnga tulliulluni Meremotip Urijap ernerata Kosip ernutaata iluarsaappaa qarmarsuup ilaa alla Eljashibip illuata matuanit illup isuanut. v22 Taassumunnga tulliullutik sulipput palasit Jerusalemip eqqaani najugaqartut; v23 taakkununnga tulliullutik Benjamini Hashubilu illumik siorarpiaani sulipput; taassumunnga tulliulluni sulivoq Azarja Ma'asejap ernera Ananjap ernutaa illumi saniani; v24 taassumunnga tulliulluni Binnujip Henadadip ernerata qarmarsuup ilaa alla Azarjap illuaniit teqeqqup sangoriarfiullu tungaannut iluarsaappaa; v25 taassumunnga tulliulluni Palali Uzajip ernera sulivoq teqeqqup napasuliallu qulliup akerpiaanni, tassa napasuliaq taanna kunngip illussaarsuanit qullermit paarsisut inaata killingatigut aniingasoq; taassumunnga tulliulluni sulivoq Pedaja Par'oship ernera v26 – naalaffimmi kiffat Ofelimi najugaqarput – Isaaffiup Imertartarfiup kangimut nalaa napasuliarlu aniingasoq tikillugit; v27 taassumunnga tulliullutik angutit Tekoamiut iluarsaappaat qarmarsuup ilaa alla napasuliarsuup aniingasup akianiittoq Ofelip qarmaa tikillugu. v28 Hestit Isaaffiata qulaani sulipput palasit, tamarmik immikkut illumik sioraanni; v29 taakkununnga tulliulluni sulivoq Sadoki Immerip ernera illumi sioraani; taassumunnga tulliulluni sulivoq Shemaja Shekanjap ernera isaaffimmi kangillermi paarsisuusoq; v30 taassumunnga tulliullutik Hananjap Shelemjap ernerata Hanunilu Salafip ernerisa arfernata qarmarsuup ilaa alla iluarsaappaat; taassumunnga tulliulluni sulivoq Meshullami Berekjap ernera inimi sioraani; v31 taassumunnga tulliulluni sulivoq Malkija kuultimik saffiortut ilaat naalaffimmi kiffat niuffagiallu illuat Mifkadip Isaaffiata akianiittoq tikillugu qalianilu ini teqeqqup qaavaniittoq tikillugu; v32 qalianilu inip teqeqqup qaavaniittup Savallu Isaaffiata akornanni kuultimik saffiortut niuffagiallu sulipput. Akeqqat sanaqqiinermut akerliusut v33 Sanballati kamangaalerpoq qarmarsuarmik sanaqqiinerput tusaramiuk, Judakkullu mitaatigilerpai. v34 Nunaqqatiminut Samariamilu sakkutuunut oqarpoq: »Taakku Judakkupalaat suniartunuku? Ilumut qarmarsuaq sanaqqinniarnerpaat? Pilliinialereernerpat, suliartillu ullup ingerlanerinnaani inersinnaasorinerpaat? Ujaqqat sikkigissakkat ujaraaluit akornanniittut ikuallannikut uumassuseqalersissinnaanerpaat?« v35 Tobija Ammonikkuusoq saniani qeqartoq oqarpoq: »Sanagaluarpassulluunniit inerlugu qarmagaq terianniap pissiffigalugu putusinnaavaa!« v36 Guuterput, tusaajuk qanoq asissugaasugut! Mitaatilliinerat qanortoq mitaatilliisunut uterili! Ujajaaffigitikkit nunami aallarussaaffianni! v37 Pinerluutaat isertugaanngikkili ajortuliaallu kiinnavit saani piiarneqarnani; qarmarsuarmimmi iluarsaassisut narrunarsarpaat! v38 Qarmarsuarli suliaraarput illoqarfik tamaat kaajallallugu atasuinnanngorlugu affarmik portussuseqartillugu; inuillu suliap ingerlateqqinnissaanut kajumipput. Nehemiap allagai Neh 4 v1 Kisianni Sanballatip Tobijallu aamma Arabiamiut Ammonikkullu Asdodimiullu tusaramikku Jerusalemip qarmarneqarnera ingerlalluartoq qarmarsuullu putoorneri milissorneqartut, taava kamattorujussuanngorput. v2 Tamavimmik uppernarsaaqatigiipput Jerusalemi sorsuffigiartorniarlugu ularussisinniarlungalu. v3 Uagulli Guutitsinnut qinuvugut alapernaarsuisoqartitsillutalu ullukkut unnuakkullu akeqqat isitsaaliniarlugit. v4 Judami oqartalerput: »Assartuisut nukillaarsagaapput; aserorternikoqarpallaaqaaq. Qarmaaqqinneq sapilerpugut.« v5 Akeqqavullu oqarput: »Pasitsatsinngivillugit malussartinnagilluunniit akornannut piumaarpugut; taava toqorassavavut sulinerallu kipitillugu!« v6 Judakkulli taakkua eqqaanni najugaqartut quleriarlutik takkuttarmata akeqqallu pilersaarutaannik oqaluttuuttarluta v7 inuit inissippakka qarmarsuup tunuani saassussiffigeriaannaasuni; ilaqutariikkuutaarlugit panalerlugit, qalugiusalerlugit pisissilerlugillu inissippakka. v8 Takugakkit sassarpunga akimarngit naalagaanerillu inuillu allat tamaasa oqarfigalugit: »Ersigeqinasigit! Naalagaq eqqarsaatigisiuk taanna angingaarmat annilaarnangaarlunilu. Qatanngutisi, ernisi, panisi, nuliasi inoqutisilu illersorlugit akiuugitsi!« v9 Akeqqatta tusarmassuk kalerrinneqarsimasugut taamalu pilersaarutaallu taamaalillugu Guutip atortussaajunnaarsimmagu qarmarsuarmut uterpugut tamatta immikkut suliarput ingerlateqqilerlugu. v10 Ulloq taanna aallarnerfigalugu sulisuma affaannaat suleqataasalerput affaalli allat paarsisuusarlutik qalugiusaqarlutik, eqqortinnaveeqquteqarlutik, pisisseqarlutik sakiarortinnaveeqquteqarlutillu Judakkut v11 qarmarsuarmik iluarsaasut tunuanni; assartuisuttaaq sakkulersorsimapput. Assammik illuinnaa sullisigaat illuanik qalugiusaq tigumiaramikku. v12 Qarmaasut tamarmik panartik makitsiminnut qilerussimasarpaat sulluartaammillu qarlortartussaq uanga saninniippoq. v13 Taava akimarngit naalagaanerillu inuillu allat tamaasa oqarfigaakka: »Suliarput angeqaaq, qarmarsuarmilu immitsinnut ungaseqaluta inissisimavugut. v14 Sulluartaatip nipaa tusarussiuk sumiikkaluarussiluunniit uannut katersuutissaasi. Taava Guuti sorsukkumaarpoq illersorluta!« v15 Taamaalilluta suliaq ingerlapparput inuit affaat qalugiusallit paarsisuutillugit ullaakkut qaammalaalerneraniit unnukkut ullorissat takkunnerannut. v16 Aammattaarlu inuit oqarfigaakka: »Angutit tamarmik kiffatillu Jerusalemimi unnuisassapput unnuakkut paarsisuusassagamik ullukkullu sulisarlutik.« v17 Uagut – ilagisakka kiffakkalu paarsisuusulluunniit ilagalunga maannartut – atisaajanngisaannarpugut. Angutit tamarmik qalugiusamik talerpimminni tigumiaqartuaannarput. Nehemiap allagai Neh 5 Ikiortariaqartunik ikiuisarnermik aaqqissuussinerit v1 Tamatuma nalaani angutit amerlaqisut nuliatik ilagalugit nunaqqatitik Judakkut annertuumik unnerluaatigaat. v2 Ilaat ima oqartarput: »Ernivut panivullu sallunaveeqqusiuttariaqartarpavut karrinik pisinnaajumalluta nerisassaqarumallutalu inuussutissatsinnik.« v3 Allat oqartarput: »Narsaativut viinnissanillu naatitsiviutivut illuvullu sallunaveeqqutitut tunniuppavut kaannersuaqarnerani karrinik pissarsiumalluta.« v4 Aamma allat oqartarput: »Narsaativut viinnissanillu naatitsiviutivut sallunaveeqqusiullugit aningaasanik taarsigassarsivugut kunngimut akileraarutissavut akilersinnaajumallugit. v5 Nagguitsigut nunaqqativullu allat assigiikkaluarpugut, qitornattalu taakkua qitornaat assigigaluarpaat, ernivulli panivullu pinngitsaalillugit inussianngortittariaqartarpavut. Allaammi panitta ilaat inussiaataalereerput. Qanoq ilioriarsinnaanngilagut narsaativut viinnissanillu naatitsiviutivut allanit pigineqarmata!« v6 Maalaarutaat oqaluttuarisaallu tusarakkit assut kamalerpunga. v7 Eqqarsarsinnarlunga akimarngit naalagaanerillu naqqissorpakka imalu oqarfigalugit: »Qatanngutisi nanertuuteqartippasi!« Taamaattumik inuppassuarnik ataatsimiititsivunga v8 oqarlungalu: »Inuiaqativut Judakkut inuiannut allanut akigineqarsimasut pisinnaasarput naapertorlugu akiliullugit utertissimavavut inussiaajunnaarsillugit. Ilissili maanna nunaqqatisi akigaasi uatsinnut tunineqartittariaqalersillugit!« Oqaasissaarullutik nipangermata v9 oqarpunga: »Ajortumik iliorpusi! Guuterput mianeralugu inuusariaqannginnerpisi inuiannit allanit akeqqatsinnit mitaatigineqarnissaq pinngitsoorniarlugu? v10 Uanga qatanngutimalu angutitamalu aamma aningaasanik karrinillu akiligassarsisissimavavut. Akiligassaat taakku isumakkiiginnarniartigit! v11 Narsaataat, viinnequteqarfii, olivenequteqarfii illuilu ullumi taakkununnga utertinniarsigit; isumakkeerniarsigittaaq aningaasat, karrit viinnilu uulialu ilissinnit taarsigassarsiarisimasaat!« v12 Taava akipput: »Aap, tamakku utertissavavut, taarsiinissaannillu piumaffigissanngilavut. Oqaatsitit malillugit iliussaagut.« Taava palasit uannukartippakka, taakkulu najuutsillugit akiitsoqarfii uppernarsaasippakka neriorsuutitik eqqortissagaat. v13 Aammattaaq qallersaamma saavata qullunnera issuttuuppara oqarlungalu: »Kinaluunniit neriorsuutiminik eqqortitsinngitsoq taama pineqassaaq: Guutip issuttuullugu illuanit pigisaanillu peersissavaa; taama issuttuunneqassaaq sutannguerutissallunilu!« Katersorsimasut tamarmik aarmeerput, Naalagarlu unnersiutigaat. Inuillu neriorsuinertik malillugu iliorput. v14 Aammattaaq uanga qatanngutikkalu Judap nunaani naalagaatitatut ivertinneqarninniilli – kunngip Artaxerxesip ukiut naalakkersuiffiisa 20-anniit 32-ssaannut, katillugit ukiut aqqaneq-marluk – naalagaatitaasup pisassaanik inuulluuteqarsimanngilagut. v15 Uanga sioqqullunga naalagaatitaasarsimasut inuit artorsittarsimavaat taakkunannga piumasarisarsimagamikkit timiusat viinnilu aammalu sølvi sekelit 40-t. Aammattaaq atorfilittaasa inuit qunutittarsimavaat. Uangali taamaaliunngilanga Guuti mianerigakku. v16 Allaat tamaviaarlunga qarmarsuup iluarsarnerani peqataavunga naak nunaammik pisiaqarsimanngikkaluarlunga; angutitakkalu tamarmik suliami tassani peqataapput. v17 Akimarngit naalagaanerillu angutit 150-it inuiannillu eqqaamiutsinnit tikeraartut uanga nerrivinneeqataapput. v18 Ullut tamaasa nerisassiassat ussik ataaseq, savat pitsaanersiukkat arfinillit timmiaatillu iganeqartarput uanga akiligassakka, ullullu qulit allortarlugit viinnit assigiinngitsut naammattut aggiunneqartarput. Taamaattoq inuussutissanik naalagaatitamut pisassarititaasunik piumasaqartanngilanga; suliarmi inuiannut nanertuutaasorujussuuvoq. v19 Eqqaaginga, Guutiga, inuiannullu ukununnga qanoq iliornikka pillugit iluanaarutissaqartikkinga! Nehemiap allagai Neh 6 Qarmarsuaq inerpoq v1 Sanballatip, Tobijap, Arabiamiup Geshemip akeqqattalu allat tamarmik tusarpaat qarmarsuaq sanaqqissimagiga putoornerilu tamaasa milissorsimagikka isaaffiit matulernissaat kisiat amigaatigilerlugu. v2 Taava Sanballatip Geshemillu aallartitsivigaannga oqaqqusillutik: »Qaallutit Keferimimi Onop Qooruani naapitsigut!« Taakkuli ajortumik iliorfiginiarlunga pilersaarusiorput. v3 Angutinik aallartitsivigaakka oqarfigeqqullugit: »Suliaqaqigama tasamunnarsinnaanngilanga. Suliara univittussaassaaq qimaannarlugu ilissi ornikkussi.« v4 Sisamariarlutik oqariartortitsivigisaraluarpaannga, akissutigeriigarali nangeqqiinnartarpara. v5 Sanballatip tallimassaanik taamatut oqariartortitsivigaanga; tamatumuunalu kiffani allakkanik naqissusigaanngitsunik nassataqartippaa. v6 Imalu allassimavoq: »Inuit oqaatigaat – Gashmullumi tamanna ilumoornerarpaa – illit Judakkullu pikitsitsiniassamaartusi tamannarpiarlu siunertaralugu qarmarsuaq sanaqqissimagit. Aamma tutsiuppoq illinngooq taakkununnga kunnginngorniartutit. v7 Aammattaaq pruffiitit ilaat sassartissimavatit Jerusalemimi torlulaatigitillutit ima: ›Tassa Judami kunngi!‹ Tamanna kunngip erniinnaq tusarumaarunnarsivaa! Taamaattumik aggerasuarit isumaqatigiinniaqatigiartorluta!« v8 Oqariartorfigitippara: »Illit oqaatigisattut ittumik pisoqarsimanngilaq! Illinuna nammineq piumasarsorlutit taamaanneraasutit!« v9 Tamarmimmi taamaaliorlutik ersilersinniaraluarpaatigut ima isumalioramik: »Assatik sarliaannalerpatigit suliaq naammassineqanngitsuussaaq.« Maannali tatitusaartariaqalerpunga! v10 Shemajap illuanukarpunga; taanna Delajap erneraa Mehetab'elip ernutaa; aggissalluni periarfissaqarsimanngilaq. Oqarpoq: »Guutip illuani naapitta naalaffiup iluani; matui parnaartigit, toqunniarlutit takkunniarmata, unnuaru aggersoqarniarpoq ilinnik toqutsiniartunik!« v11 Akivarali: »Angut uattut ittoq qimaassanerpa? Angullu uattut ittoq qanoq ililluni naalaffimmut isersinnaava inuuginnarlunilu? Naamik, tassunnarnianngilanga!« v12 Paasivarami Shemaja Guutimit aallartitaanngitsoq uangali pillunga siulittuut oqaatigigaa Tobijap Sanballatillu akilerluni taamaaliortimmanni. v13 Akilerneqarluni peqquserluttuliortitaavoq ersilersinniarlunga oqarnermisut iliortillunga ajortuliortillungalu. Taamaalillutik tusaamanerlugaalersikkumavaannga mitaatigisassanngortikkumallungalu. v14 Guutiga, Tobija Sanballatilu suliaat tamakku pillugit eqqaamagigit aammalu pruffiiti arnaq Noadja pruffiitillu allat uannik ersilersitsiniaraluartut. v15 Qaammatip elulip ulluisa 25-anni qarmarsuaq inerpoq ulluni 52-ini suliarineqareerluni. v16 Akeqqatta tamarmik tamanna tusaramikku inuiaallu eqqaamiutta tamarmik qarmarsuaq takugamikku tamanna tupinnartuutippaat paasilerlugulu Guutitta piumasaa malillugu suliaq naammassineqarsimasoq. v17 Tamatuma nalaani aammattaaq Judami akimarngit Tobija allaffigiortorpaat akissutisiffigisarlugulu. v18 Angutimmi Judakkuusut amerlaqisut ilumoorfigiumallugu uppernarsaaffigisimavaat. Tobija nammineq Shekanjamut Arap erneranut ningaajuvoq, erneratalu Johananip nuliartaarisimavaa Meshullamip Berekjap ernerata pania. v19 Taanna pillugu tusakkanik oqaluttuuttarpaannga, uangalu oqaatsikka tassunga annguttarput. Tobijap aamma ersilersinniarlunga allaffigeqattaartarpaanga. Nehemiap allagai Neh 7 v1 Qarmarsuaq inerneqareermat isaaffiillu matulereerakkit isaaffinnik paarsisut, tussiartartut Levikkullu kiffartorfissaminnut ivertinneqarput. v2 Qatanngutiga Hanani pallittaalisamilu naalagaasoq Hananja Jerusalemimi naalaganngortippakka; Hananjami angutaavoq tatiginartoq, Guutilu amerlanernit annerusumik mianeraa. v3 Oqarfigaakkalu: »Jerusalemip isaaffii seqineq qullarluareeraangat aatsaat ammarneqartassapput, sulilu suliunnaartinnatik matussavaat parnaarlugillu. Jerusalemimiut paarsisuutittassavasi – ilaat alapernaarsuiffinni assigiinngitsuni ilaallu namminneq illumik silataanni.« Utertut nalunaarsorfiat v4 Illoqarfik isorartoorujussuuvoq ikittuinnarnilli inoqarluni, illullu suli sanaqqinneqanngillat. v5 Taava Guutip isumassarsisippaanga akimarngit naalagaanerillu inuillu tamaasa katersussagikka naatsorsorneqartillugillu, utersimasullu siulliit allattorneqarfiat nanivara. Tassani imaattunik allassimasoqarpoq: v6 Tassa inuit nunap immikkoortuanit Judamit pisut aallarussaaffimminnit utersimasut, Babylonip kunngiata Nebukadnesarip Babylonimut aallarussimasai, maannali Jerusalemimut Judamullu utertut – tamarmik immikkut illoqarfimminnut. v7 Aggeqatigaat Zerubbabeli, Jeshua, Nehemja, Azarja, Ra'amja, Nahamani, Mordokaji, Bilshani, Mispereti, Bigvaji, Nekumi Ba'analu. v8 Angutit Israelikkuusut utertut ima amerlassuseqarput: Par'oship kinguaavi 2.172-it, v9 Shefatjap kinguaavi 372-it, v10 Arakip kinguaavi 652-it, v11 Pahat-Moabip kinguaavi, tassa Jeshuap Joabillu kinguaavi, 2.818-it, v12 Elamip kinguaavi 1.254-it, v13 Zattup kinguaavi 845-t, v14 Zakkajip kinguaavi 760-it, v15 Binnujip kinguaavi 648-t, v16 Bebajip kinguaavi 628-t, v17 Azgadip kinguaavi 2.322-t, v18 Adonikamip kinguaavi 667-it, v19 Bigvajip kinguaavi 2.067-it, v20 Adinip kinguaavi 655-it, v21 Aterip Hizkijakkut kinguaavi 98-it, v22 Hashumip kinguaavi 328-t, v23 Besajip kinguaavi 324-t, v24 Harifip kinguaavi 112-it, v25 Gibeonimiut 95-it. v26 Angutit Betlehemimiut Netofamiullu 188-it, v27 angutit Anatotimiut 128-t, v28 angutit Bet-Azmavetimiut 42-t, v29 angutit Kirjat-Jearimimiut, Kefiramiut Be'erotimiullu 743-t, v30 angutit Ramamiut Gebamiullu 621-t, v31 angutit Mikmasimiut 122-t, v32 angutit Betelimiut Ajimiullu 123-t, v33 angutit Nebomit allamit 52-it, v34 Elamip allap kinguaavi 1.254-it, v35 Harimip kinguaavi 320-t, v36 Jerikomiut 345-t, v37 Lodimiut, Hadidimiut Onomiullu 721-t, v38 Sena'ap kinguaavi 3.930-t. v39 Palasit: Jedajap kinguaavi Jeshuap eqqarleriissortai 973-it, v40 Immerip kinguaavi 1.052-it, v41 Pashkurip kinguaavi 1.247-t, v42 Harimip kinguaavi 1.017-it. v43 Levikkut: Jeshuap Kadmielikkut, Binnujikkut Hodavjakkullu kinguaavi 74-it. v44 Tussiartartut: Asafip kinguaavi 148-t. v45 Isaaffinnik paarsisut: Shallumip, Aterip, Talmonip, Akkubip, Hatitap Shobajillu kinguaavi katillutik 138-t. v46 Naalaffimmi kiffat: Sihap, Hasufap, Tabbaotip, v47 Kerosip, Siaap, Padonip, v48 Lebanap, Hagabap, Shalmajip, v49 Hananip, Giddelip, Gaharip, v50 Reajap, Resinip, Nekodap, v51 Gazzamip, Uzzap, Paseap, v52 Besajip, Me'unikkut, Nefushikkut, v53 Bakbukip, Hakufap, Harhurip, v54 Baslitip, Mehidap, Harshap, v55 Barkosip, Siserap, Tamap, v56 Nesiap Hatifallu kinguaavi. v57 Salomop kunngikkormiortaasa kinguaavi: Sotajip, Soferetip, Peridap, v58 Jalap, Darkonip, Giddelip, v59 Shefatjap, Hattilip, Pokeret-ha-Sebajimip Amillu kinguaavi. v60 Naalaffimmi kiffat Salomollu kunngikkormiortaasa kinguaavi katillutik 392-iupput. v61 Ukuupput Tel-Melamit, Tel-Harshamit, Kerub-Addanimit Immerimillu aallartut siuaasamik eqqarlimillu Israelimut atasuunerannik nassuiaasinnaanngitsut: v62 Delajap Tobijallu Nekodallu kinguaavi katillutik 642-it. v63 Palasinillu: Hobajap, Kosillu kinguaavi, Barzillajillu, Gileadikkuusup Barzillajip paniisa ilaannik nuliarsimasup atianillu ateqalerluni, kinguaavi. v64 Palasit taakku inuit kisinneqarlutik allassimaffiini allanneqarsimanerlutik misissorsimagaluarpaat allanneqarsimanngillalli. Taakku minguttuusutut isigineqarput palasitullu sulisinnaatitaanatik. v65 Naalagaatitap illernartorsuarnik nereqqunngilai palasimik immeraatinik Urimimik Tummimimillu atuisinnaasumik saqqummersoqartinnagu. v66 Israelikkut katersorsimasut tamakkerlutik 42.360-iupput; v67 taakkua saniatigut inussiaataat angutit arnallu 7.337-upput. Ilaqarputtaaq tussiartartunik angutinik arnanillu 245-nik. v68 Qatigattuujuteqarput 435-nik siutituujuteqarlutillu 6.720-nik. v69 Siuaasaqaqatigiissortat qullersaasa ilaat tunissuteqarput naalaffimmi kiffartornermi atortussanik. Naalagaatitaq naalaffiup aningaasivianut tunissuteqarpoq drakmenik kuultiusunik 1.000-inik, serpartaavinnik 50-inik palasillu atisaannik 530-nik. v70 Siuaasaqaqatigiissortallu qullersaasa ilaat naalaffimmi suliarisariaqartunut atugassanik tunissuteqarput drakmenik 20.000-inik kuultiusunik mininillu 2.200-nik sølviusunik. v71 Inuit allat tunissutigaat drakmet 20.000-it kuultiusut, minit sølviusut 2.000-it palasillu atisaat 67-it. v72 Palasit Levikkullu inuillu ilarpassui Jerusalemimi najugassipput, isaaffinnilli paarsisut, tussiartartut, naalaffimmi kiffat Israelikkullu allat tamarmik illoqarfimminni najugassipput. Nehemiap allagai Neh 8 Ezra inatsisinik atuffassisoq Qaammatit arfineq-aappaat atuutilermat Israelikkullu illoqarfimminni najugassereermata v1 inuit tamavimmik – pinngitsoqarnatik – katersuupput katersuuttarfimmi Isaaffiup Imertartarfiup sioraani. Allakkanik ilisimasoq Ezra qinnuigaat mappersagaq Mosesip inatsisaasa Naalakkap Israelikkunnut tunniussimasaasa allassimaffiat aaqqullugu. v2 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa siullianni palasi Ezra inatsisit nassarlugit katersorsimasunut angutinut arnanullu tamanullu tusakkaminnik paasinnissinnaasunut tikiuppoq. v3 Isaaffiup Imertartarfiup sioraani ullaannguamiit ullup qiteqqunneranut angutit arnallu tusakkaminnillu paasinnissinnaasut tamaasa inatsisinik atuffappai. Inuillu tamarmik inatsisini allassimasunik tusarnaarluaqqissaarput. v4 Ezra allakkanik ilisimasoq qattuniusami qisummik sanaasumi katersuunnermi tassani atugassiaasumi qeqarpoq. Talerpiatungaani qeqarput Mattitja, Shema, Anaja, Urija, Hilkija Ma'asejalu – saamiatungaanilu Pedaja, Mishaeli, Malkija, Hashumi, Hashbaddana, Zekarja Meshullamilu. v5 Ezrap mappersagaq mapperpaa inuit isigernanni, allanimmi qatsinnerulluni qeqarami, mappersagarlu mappermagu inuit tamarmik nikuipput. v6 Ezrap Naalagaq Guuti angingaartoq unnersiutigaa; inuillu tamarmik talitik qullarpaat oqarlutillu: »Amen, amen« Naalagarlu nunamut pallorfigalugu. v7 Levikkuusut Jeshuap, Banip, Sherebjap, Jaminip, Akkubip, Shabbetajip, Hodijap, Ma'asejap, Kelitap, Azarjap, Jozabadip, Hananip Pelajallu inatsisit inunnut nassuiarpaat tassani qeqartillugit. v8 Guutip inatsisai mappersakkami allassimasut atuarpaat, ataasiakkaarlugit, atuakkatillu nassuiarlugit inunnut paasinartunngorlugit. v9 Taava naalagaatitaq Nehemia palasilu Ezra allakkanik ilisimasoq Levikkullu inunnik ajoqersuisut inuppassuarnut oqarput: »Ulloq manna Naalakkamut Guutissinnut illernartuuvoq! Aliasussanngilasi qiassanasilu!« Tassami inuit tamarmik qissatileramik inatsisini allassimasut tusaramikkit. v10 Oqarfigai: »Tunnulinnik neriartorniaritsi tungusunnitsumillu viinnisorlusi! Taakkualu ilaannik pajussigit inuit pissaqanngitsut. Ullormi manna Naalakkamut illernartuuvoq. Aliasussanngilasi, Naalakkamimi nuannaarneq ilissi nakuussutigaarsi!« v11 Levikkullu inuit eqqissisarpaat oqarfigalugit: »Nipaarsaaritsi, ulloq manna illernartuummat! Aliasoqinasi!« v12 Taava tamarmik qimagupput neriartorlutik imeriartorlutillu tunissutinillu pajuttuukkiartorlutik angisuumillu nuannaarfissioriartorlutik, imminnummi nalunaajaatigineqartut paasigamikkit. Tupiusaliorfissiorneq v13 Aqaguani siuaasaqaqatigiinni qullersaasut tamarmik palasillu Levikkullu Ezrami allakkanik ilisimasumi katersuupput inatsisini allassimasut paasiniaqqissaarniaramikkit. v14 Inatsisini Naalakkap Mosesikkut peqqussutaani nassaaraat allassimasoq Israelikkut qaammatit arfineq-aappaanni nalliussiartornermi tupiusaliani najugaqartassasut, v15 illoqarfimminnullu tamanut Jerusalemimullu oqariartortitsissasut imalu nalunaajaallutik: »Qaqqanukaritsi aallerlusi olivenequtit naatsiivinni naatitaanngitsut kusanartullu avalequtaannik aamma myrtit palmillu orpiillu pilutaqqortuut allat avalequtaannik tupiusaliorsinnaaqqulluta inatsisini taama allassimammat.« v16 Taava inuit avalequtinik aallerput tupiusaliorlutillu tamarmik immikkut illumik qaavanni ungalusaatiminniluunniit. Taamaaliorputtaaq Guutip illuata silarliini, Isaaffiup Imertartarfiup sioraani katersuuttarfimmi Efraimillu Isaaffiata killingani katersuuttarfimmi. v17 Aallarussaanerminnit utertut katersorsimasut tamarmiullutik tupiusaliorput taakkunanilu najugaqarlutik. Tassami Israelikkut Josva Nunip ernera inuugallarmalli tupiusalioramik ulloq taanna aatsaat taamaalioqqipput. Tipaatsoqaallu. v18 Ulluni tulleriinni tamani Ezra Guutip inatsisaanit atuartarpoq, ullormit siullermiit ullormut kingullermut. Ulluni arfineq-marlunni inuit nalliuttorsiorput ileqqoreqqusaliarlu malillugu ullut arfineq-pingajuat nalliuttorsiorpaluttumik katersuuffigalugu. Nehemiap allagai Neh 9 Inuit ajortiminnik nassuerutiginnittut v1 Qaammatip taassuma ulluisa 24-anni Israelikkut katersuupput iisinnginniarlutik, puunik atisipput niaqqutillu issumik saallugit. v2 Israelikkut eqqarleriissortaannut atasut takornartanit tamanit immikkoortipput. Sassarput ajortuliatik siuaasamillu pinerluttuliaat anngiiaatigalugit. v3 Nikuipput, ullullu sisamararterutaa siulleq mappersakkamit Naalakkap Guutimik inatsisaasa allassimaffianit atuffanneqarput. Ullup sisamararterutaasa aappaanni ajortuliatik anngiiaatigaat Naalagarlu Guutertik pallorfigalugu. v4 Jeshua, Bani, Kadmieli, Shebanja, Bunni, Sherebja, Bani Kenanilu qattuniusamut Levikkut qeqartarfiannut qaqillutik Naalakkamut Guutiminnut nipituumik torlorput. v5 Taava Levikkuusut Jeshua, Kadmieli, Bani, Hashabneja, Sherebja, Hodija, Shebanja Petakjalu oqarput: »Nikuillusi Naalagaq Guutersi unnersiutigisiuk naassaanngilluinnartumik!« Unnersiutigineqarli aqqit naalannartoq, naak naammattumik unnersiutigissallugu inornaraluartoq. v6 Naalagaq, illit kisivit naalagaavutit. Pinngortissimavatit qilak, qilaallu qilaat perpassuilu tamaasa, nuna taassumaniittullu tamaasa, immat tassaniittullu tamaasa. Suut tamaasa uumassuseqartippatit, qilaallu perpassuisa pallorfigaatsit. v7 Illiuvutit, Guuti Naalagaq, Abramimik qinersisoq, Urimiit Kaldæamiittumiit ingerlallugu Aaperaamillu ateqalersillugu. v8 Paasivat uummataa ilinnut ilumoortuusoq. Taamaattumik angerfigeqatigaat neriorsorlugulu kinguaassaanut tunniukkumallugu nuna pigineqarsimagaluartoq Kana'anikkunnit, Hittikkunnit, Amorikkunnillu Perizzikkunnit, Jebusikkunnit Girgashikkunnillu. Neriorsuutillu eqqortippat iluartuugavit. v9 Siuaasatta Egyptenimi naalliunnerat takuat tusaallugulu Immamit Ivissuartuumit nillianerat. v10 Nalunaaqutiliorfigaatit tupinnartuliorfigalugillu Farao, taassuma inussiaatai nunallu inui tamaasa, nalunnginnakkumi siuaasatsinnut qanoq peqqarniisaartigisimasut. Taava tusaamasaalerputit ulloq manna tikillugu allaat. v11 Avissaartippat imaq siornanni, ingerlasinnaatillugit naqqatigut panertukkut. Malersuisulli itinersuarmut igippatit; kivipput imarsuarmut ujaqqatut naloriunneqartutut. v12 Siulersorpatit ullukkut napasumi nuiaasumiillutit, unnuakkullu napasoq innerusoq aqqutissaannik qaammarsaasippat. v13 Qaqqamut Sinajimut aqqarlutit oqaloqatigaatit qilammiit. Tunivatit malittarisassianik iluartunik, inatsisinik eqqortunik, ileqqoreqqusanik peqqussutinillu ajunngitsunik. v14 Taakkununnga ilisimatitsissutigaat illit sabbatit illernartoq, tunniuppatillu kiffakkut Mosesikkut peqqussutit illeqqoreqqusallu inatsisillu. v15 Qilammit inuussutissanik tunisarpatit kaakkaangata, imerlu qaarsumit puilatittarpat imerusukkaangata. Iseqquatit nunamut pigileqqusannut, talitit qullarlugit neriorsuutigisannut tunniukkumallugu taakkununnga. v16 Siuaasavulli piumasaannarminnik iliorput naalasseriitsuullutillu. Tusaajumanngilaat peqqussutitit. v17 Naalakkumanngilaatsit, eqqaamanngilaallu pillutik tupinnartuliatit. Naalasseriitsunngorput aalajangiuppaallu Egyptenimut inussiaaffigisaminnut uterumallutik. Illilli Guutiuvutit isumakkeerfiginnittartoq, saammaasoq, naakkittartoq, kamajaatsoq ilumoornermillu peqangaartoq isumakkiinngilatillu. v18 Allaat nersuteeraasaliorput angutivissamik kuisamik oqarlutillu: »Tassa Guutersi Egyptenimit majuartitsisersi!« Assullu mitallerfigaatsit. v19 Naakkinninnerilli allanngunngilaq, inoqajuitsumilu qimanngilatit. Napasoq nuiaasoq taakkunannga nigunngilaq ulluunerani, aqqutaannilu siulersuiuarluni; napasorlu innerusoq taakkunannga nigunngilaq unnuaanerani, ingerlavissaallu qaammarsartuarlugu. v20 Anersaat ajunngitsoq taakkununnga tunniuppat paasisimasaqartikkumallugit; mannanik erliguutinngilatit imissaqartittarlugillu imerusuleraangata. v21 Isumagaatit ukiuni 40-ni, inoqajuitsumi ajorsaateqartinnagit. Atisaat alittulinngillat isigaallu pullalernatik. v22 Tunivatit kunngeqarfinnik inuiaqatigiinnillu killeqarfeqartillugit; tiguarpaat Sihonip nunaa, Heshbonip kunngiata nunaa, nunalu Ogip Bashanip kunngiata pia. v23 Qitornaat amerlisingaarpatit qilaap ulloriaasut. Siulersorlugit ingerlatippatit nunamut siuaasaannut neriorsuutigisimasannut tassunga isissasut pigilerlugulu. v24 Qitornaallu iserput nunalu tiguarlugu; naalatsigitippatit saavanni nunap inui, Kana'anikkut, tunniuppatillu assaannut kunngii nunallu inui iluarisaminnik iliorfigissammatigit. v25 Tiguarpaat illoqarfiit pallittaalisallit nunalu naggorissoq; pigilerpaallu illut pigisanik ajunngitsunik ulikkaartut, imiisiviliat, viinnequteqarfiit, olivenequteqarfiit orpiillu allanik paarngallit amerlaqisut. Neripput qaarsillarlutik puallarlutillu; tunissuterpassuatit inuulluutigaat. v26 Naalasseriitsunngorpulli anneruniarfigilerlutillu; tunuppaat inatsisitit. Toquppaat pruffiititit oqaaqqissaarisitik ilinnut saaqqullutik. Asissungaarpaatsillu. v27 Taava akeraasa assaannut tunniuppatit atugarliortippaallu. Torlulaffigimmatsilli atugarliornerminni, qilammit tusarpat torlulanerat. Naakkinningaarninni aallartitsivigaatit aniguisitsisussaannik, annaappaallu akeraasa assaannit. v28 Eqqissisitaariaraangamilli kingumut iliuleraraat isinni ajortumik. Taava akeraasa assaannut tunniuttaraatit naalakkersugaritillugit. Kingumut ilinnut torloraraat qilammiillu tusarlugit annaattuartarpatit nallittuingaarninni. v29 Oqaaqqissaartarpatit inatsinnik kingumut maleruaalersinniarlugit. Piumasaannarminnilli iliorput inassutitillu tusaajumanagit. Unioqqutippaat malittarisassiatit inunnut maleruaasunut inuuneqalersitsisut. Tunuppaatsit makitaniarlutik, naalasseriipput tusaajumanatillu. v30 Asattuussimavatit ukiorpassuarni; anersaakkut oqaaqqissaartarpatit pruffiitit aqqutigalugit. Tusarumanngimmatali inuiaat allamiut assaannut tunniuppatit. v31 Naakkinningaarnersuannili nungutinngilatit qimannagillu, Guutiugavimmi saammaasoq naakkittartorlu. v32 Maannalu Guuterput, Guutiusutit angingaartoq, pissaasoq annilaarnangaartorlu, illit angerutsinnik unneqqarissutsinnillu aalajangiussisutit: Annikilliuutivut naammalerlit eqquisut uatsinnik, kunngitsinnik, naalagartatsinnik, palasitsinnik pruffiititsinnillu, siuaasatsinnik inuiaqatitsinnillu, Assyriap kunngiisa ulluinit ulloq manna tikillugu. v33 Nalaatatsinni tamani naapertuilluartumik iliorputit, naammi ileqqorluttaraluartugut unneqqarissuugavit. v34 Kunngivut naalagartavullu, palasivut siuaasavullu inatsisitit malillugit inuusimanngillat; sumiginnarpaat inassutitit oqaaqqissaarutitillu. v35 Allaammi namminerisaminnik kunngeqarfeqaleraluaramik nunamilu inissaqaqisumi naggorissumilu illit taakkununnga tunniussanni ajunngitsuliorfigingaarsimagaluaritit, taamaattoq kiffartuutinngilaatsit inuunerminnillu ajortumit ilinnut saanniarnatik. v36 Taamaattumik ullumi inussiaataavugut! Nunami siuaasatsinnut tunniussimasanni inerittui ajunngitsullu tassaniittut tamaasa inuulluutigeqqullugit, nunami tassani maanna inussiaataavugut. v37 Nunami naatitarpassuit pisassarilerpaat kunngit allamiut uatsinnut naalagaatilikkavit ajortuliavut pillugit. Piumasaannavimminnik pivaatigut uagut nersutaativullu. Annikilliungaarpugut. Nehemiap allagai Neh 10 Pinngitsoorani inatsisit malinnissaannik neriorsuineq v1 Tamakku tamaasa pillugit allakkiorpugut isumaqatigiissummik Allakkiaq taanna naqissusigaq atsiorneqarpoq naalagartatsinnit, Levikkunnit palasinillu. v2 Allakkiaq taanna naqissusigaq atsiorneqarpoq ukunannga: Naalagaatitamit Nehemiamit Hakaljap erneranit, Sidkijamit, v3 Serajamit, Azarjamit, Jirmejamit, v4 Pashkurimit, Amarjamit, Malkijamit, v5 Hattushimit, Shebanjamit, Mallukimit, v6 Harimimit, Meremotimit, Obadjamit, v7 Danielimit, Ginnetonimit, Barukimit, v8 Meshullamimit, Abijamit, Mijjaminimit, v9 Ma'azjamit, Bilgajimit Shemajamillu. Tassa palasit. v10 Levikkunnit: Jeshuamit Azanjap erneranit, Binnujimit Henadadip ernerisa ilaannit, Kadmielimit v11 qatanngutaanillu Shebanjamit, Hodijamit, Kelitamit, Pelajamit, Hananimit, v12 Mikamit, Rehobimit, Hashabjamit, v13 Zakkurimit, Sherebjamit, Shebanjamit, v14 Hodijamit, Banimit Beninumillu. v15 Inuit qullersaannit: Par'oshimit, Pahat-Moabimit, Elamimit, Zattumit, Banimit, v16 Bunnimit, Azgadimit, Bebajimit, v17 Adonijamit, Bigvajimit, Adinimit, v18 Aterimit, Hizkijamit, Azzurimit, v19 Hodijamit, Hashumimit, Besajimit, v20 Harifimit, Anatotimit, Nebajimit, v21 Magpiashimit, Meshullamimit, Hezirimit, v22 Meshezab'elimit, Sadokimit, Jadduamit, v23 Pelatjamit, Hananimit, Anajamit, v24 Hoseamit, Hananjamit, Hashubimit, v25 Hallokeshimit, Pilkamit, Shobekimit, v26 Rekumimit, Hashabnamit, Ma'asejamit, v27 Akijamit, Hananimit, Ananimit, v28 Mallukimit, Harimimit Ba'anamillu. v29 Inuit sinneri, palasit, Levikkut, isaaffinnik paarsisut, tussiartartut, naalaffimmi kiffat inuiannillu takornartanit immikkoortittut Guutillu inatsisai malillugit inuujumasut tamarmik, taamatuttaaq taakkua nuliaat, erneri paniilu iliornerminnik paasinnissinnaasut tamarmik, v30 nunaqqatimik nuimanertaannut atalerput, perloqqunarsissutaasumillu uppernarsaapput Guutip inatsisai Mosesikkut Guutip kiffaatigut tunniunneqartut malikkumallugit, Naalakkallu Guutitta peqqussutai tamaasa, malittarisassiaalu inatsisaalu tamaasa naalakkumallugit malillugillu inuujumallutik ima oqaramik: v31 Panivut nunap inuinut tunniutissanngilagut paniinillu ernivut nuliartaartissanagit. v32 Nunallu inui karrinik assigiinngitsunik nioqqutissanillu allanik aggiussigaangata sabbatimilu tuniniarlugit pitsivigisassanngilavut – sabbatini nalliussivinniluunniit allani. Ukiut arfineq-aappassaanni nuna naatitsivigisassanngilarput ukiumilu tamatumani akiligassat tamaasa isumakkeertassallugit. v33 Aamma pisussaaffigissavarput sekelip pingajorarterutaata ukiut tamaasa akiliutigisarnissaa Guutitta illuani kiffartornermut atugassanngorlugu, v34 timiusanut saqqumisitassanut, naatitanit pilliutigisassanut ikikkagassanullu ullut tamaasa pilliutissanut, sabbatini qaammanniffinnilu nalliussivinnilu pilliutissanut, tunissutissanut illernartitanut pilliutinullu ajortaaruteqqussutinut Israelikkut saammaanneqaatissaannut – tassami Guutitta illuani suliassanut tamanut. v35 Uagut palasit, Levikkut inuillu siuaasaqaqatigiikkuutaallu akornatsinni immeraassutigisimavarput ukiut tamaasa piffissani aalajangersimasuni Guutitta illuata qisussaanik aggiussisarnissarput taamaalillutalu Naalakkap Guutitta pilliivia qisussaqartissallugu – soorlu inatsisini taama peqqussuteqartoq. v36 Ukiut tamaasa nunaatitsinni inereqqaatinik orpiillu assigiinngitsut paarngaannik inereqqaartunik Naalakkap naalaffianukaassisassaagut. v37 Taamatuttaaq inatsisini peqqussutigineqartoq malillugu ernivut angajulliliaasut ussiutittalu savaatittalu piaqqeqqaataat Guutip illuanukaattassavavut palasinullu Guutip illuani kiffartortunut tunniullugit. v38 Naqittagaatitta akiliutittalu orpiillu paarnaasa tamarmik, viinnip uuliallu pitsaanersaat aakkumavavut palasinut Guutitta illuani peqqumaasivinnut, aamma nunaatitta qulerarterutaat Levikkunnut tunniuttassavavut; Levikkut namminneq tamakku illoqarfitsinni nunalerinermik inuutissarsiorfiusuni katersortassavaat. v39 Levikkut naatitat qulinginik katersuigaangata palasit Aronip ernerisa ilaat najuuttassaaq, Levikkullu namminneq pissarsiamik qulingi Guutitta illuani peqqumaasivinnukaattassavaat. v40 Tassami Israelikkut Levikkullu karrinit, viinnimit uuliamillu akiliutissat peqqumaasivinnut taakkununnga aattassavaat. Taakkunaniipput immersakkat illernartuutip pii; tassaniipputtaarlu palasit kiffartortuusut, isaaffinnik paarsisut tussiartartullu. Guutitta illua sumiginnassanngilarput. Nehemiap allagai Neh 11 Jerusalemip Judallu inuisa allattorneqarfiat v1 Inuiaat naalagartaat Jerusalemimi najugassipput. Sinnerisa immeraatigaat qulerarterutit sorliit Jerusalemimi, illoqarfimmi illernartumi, najugaqassanersut; qulerarterutit qulingiluat illoqarfinni allani najugaqartussaapput. v2 Inuillu nersorpaat angutit kajumissutsiminnik Jerusalemimi najugassikkumasut. v3 Tassa nunap immikkoortuani qullersaasut Jerusalemimi najugassittut. Judap illoqarfiini tamarmik immikkut nunaatiminni illoqarfimminniittuni najugaqarput Israeli, palasit, Levikkut, naalaffimmi kiffat Salomollu kunngikkormiortaasa kinguaavi. v4 Judakkuusut Benjaminikkuusullu ilaat Jerusalemimi najugassipput. Judakkunnit: Ataja Uzzijap ernera, Uzzija Zekarjap, Zekarja Amarjap, Amarja Shefatjap, Shefatja Mahalal'elip, Mahalal'eli Peresip kinguaavisa ilaasa ernera. v5 Ma'aseja Barukip ernera, Baruki Kol-Hozep, Kol-Hoze Hazajap, Hazaja Adajap, Adaja Jojaribip, Jojaribi Zekarjap Shelakkut ilaasa ernera. v6 Peresip kinguaavi angutit sakkulisarsinnaasut katillutik 468-it aamma Jerusalemimi najugaqarput. v7 Benjaminikkut ukuupput: Sallu Meshullamip ernera, Meshullami Jo'edip, Jo'edi Pedajap, Pedaja Kolajap, Kolaja Ma'asejap, Ma'aseja Itielip, Itieli Jesajap ernera; v8 qatanngutai sapiitsuusut katillutik 928-upput. v9 Joeli Zikrip ernera taakkuninnga nakkutilliisuuvoq, Judalu Senuap ernera illoqarfiup naalagaanut tulliuvoq. v10 Palasinit: Jedaja Jojaribip ernera, Jakini, v11 Seraja Hilkijap ernera, Hilkija Meshullamip, Meshullami Sadokip, Sadoki Merajotip, Merajoti Akitubip Guutip illuani qullersaasup ernera; v12 qatanngutaat naalaffiup qarmarnerani sulisuusut 822-upput; Adaja Jerohamip ernera, Jerohami Pelaljap, Pelalja Amsip, Amsi Zekarjap, Zekarja Pashkurip, Pashkuri Malkijap ernera; v13 qatanngutai siuaasaqaqatigiinnut qullersaasut 242-upput; Amashaji Azar'elip ernera, Azar'eli Akzajip, Akzaji Meshillemotip, Meshillemoti Immerip ernera; v14 qatanngutai sapiitsuusut 128-upput. Zabdieli Gedolimip ernera taakkuninnga nakkutilliisuuvoq. v15 Levikkunnit: Shemaja Hashubip ernera, Hashubi Azrikamip, Azrikami Hashabjap, Hashabja Bunnip ernera; v16 Shabbetaji Jozabadilu Levikkut qullersaannut ilaasut Guutip illuata silataani suliassanik nakkutilliisuupput. v17 Mattanja Mikap ernera Zabdip ernutaa Asafip ernutaqqiutaa, erinalimmik unnersiutiginninnermi siulersuisuusoq, qinutillutik qujaniummik tussiaraangamik appittarpoq; Bakbukja qatanngutaasa qullersaata tullia Abdalu Shammuap ernera, Galalip ernutaa, Jedutunip ernutaqqiutaa. v18 Levikkut illoqarfimmi illernartumi najugaqartut katillutik 284-iupput. v19 Isaaffinnik paarsisunit: Akkubi, Talmoni qatanngutaallu isaaffinnik paarsisuusartut katillutik 172-iupput. v20 Israelikkut sinneri, palasit Levikkullu Judami illoqarfinni allani tamani najugaqarput tamarmik immikkut nunaammi kingornussaminni. v21 Naalaffimmi kiffat Ofelimi najugassipput, Sihalu Gishpalu taakkuninnga nakkutilliisuupput. v22 Uzzi – Banip ernera, Bani Hashabjap, Hashabja Mattanjap, Mattanja Mikap Asafip ernerisa ilaata Guutip illuani kiffartuussinermi tussiartartup – Uzzi taanna Levikkunnik Jerusalemimiittunik nakkutilliisuuvoq. v23 Kunngimi tussiartartunut maleruagassaqartitsivoq ullullu tamaasa qanoq iliortarnissaat aalajangersaaffigisimallugu. v24 Kunngip Israelikkunnut tunngasunut tamanut siunnersuisoraa Petakja Meshezab'elip ernera Zerap Judap ernerata kinguaavisa ilaat. v25 Illoqarfeeqqat narsaatitallit pillugit: Judakkut ilaat najugaqarput Kirjat-Arbami illoqarfinnguartaanilu, Dibonimi illoqarfinnguartaanilu, Jekabse'elimi illoqarfeerartaanilu, v26 Jeshuami, Moladami Bet-Peletimi, v27 Hasar-Shualimi, Be'ershebami illoqarfinnguartaannilu, v28 Siklagimi, Mekonami illoqarfinnguartaannilu, v29 En-Rimmonimi, Sor'ami, Jarmutimi, v30 Zanoa-Adullamimi illoqarfeerartaannilu, Lakishimi narsaataanilu, Azekamilu illoqarfinnguartaanilu. Taamaalillutik Be'ershebamiit Hinnomip qooruanut najugassipput. v31 Benjaminikkut najugaqarput Gebami, Mikmasimi, Ajjami Betelimilu illoqarfinnguartaannilu, v32 Anatotimi, Nobimi, Ananjami, v33 Hasorimi, Ramami Gittajimimilu, v34 Hadidimi, Sebo'imimi, Neballatimi, v35 Lodimi, Onomi Ge-Harashimimilu. v36 Levikkut nikittaattartoqatigiissortaasa ilaat Judamit pisut Benjaminikkunni najugaqalerput. Nehemiap allagai Neh 12 Palasit Levikkullu allattorsimaffiat v1 Makkuupput palasit Levikkullu Zerubbabeli Shealtielip ernera Jeshualu ilagalugit utertut: Seraja, Jirmeja, Ezra, v2 Amarja, Malluki, Hattushi, v3 Shekanja, Rekumi, Meremoti, v4 Iddo, Ginnetoji, Abija, v5 Mijjamini, Ma'adja, Bilga, v6 Shemaja, Jojaribi, Jedaja, v7 Sallu, Amoki, Hilkija Jedajalu. Taakku Jeshuap nalaani palasinut qatanngutaanullu qullersaapput. v8 Levikkut: Jeshua, Binnuji, Kadmieli, Sherebja, Juda Mattanjalu; taassuma qatanngutaalu qujaniummik tussiartarneq siulersugaraat. v9 Bakbukjap Unnillu taakkualu qatanngutaasa tussiartartut akianniillutik kiffartuutertik isumagisarpaat. v10 Jeshuap ernertaaraa Jojakimi, Jojakimip Eljashibi, Eljashibip Jojada, v11 Jojadap Jonatani Jonatanillu Jaddua. v12 Jojakimip nalaani angutit uku palasit siuaasaqaqatigiissortaannut qullersaapput: Serajamut: Meraja; Jirmejamut: Hananja; v13 Ezramut: Meshullami; Armajamut: Johanani, v14 Melikumut: Jonatani; Shebanjamut: Josefi; v15 Harimimut: Adna; Merajotimut: Helkaji; v16 Iddomut: Zekarja; Ginnetonimut: Meshullami; v17 Abijamut: Zikri; Minjaminimut: ...; Moadjamut: Piltaji; v18 Bilgamut: Shammua; Shemajamut: Jonatani; v19 Jojaribimut: Mattenaji; Jedajamut: Uzzi; v20 Sallajimut: Kallaji; Amokimut: Eberi; v21 Hilkijamut: Hashabja; Jedajamullu Natan'eli. v22 Eljashibip, Jojadap, Johananip Jadduallu nalaanni palasit siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut aqqi nalunaarsorneqarput Persiap kunngiata Dareiosip naalakkersuinerata nalaa tikivillugu. v23 Levikkut: Siuaasaqaqatigiissortaanni qullersaasut aqqi Nalunaarsuutini nalunaarsorneqarput Johananip Eljashibip ernerata nalaa tikillugu. v24 Levikkut qullersaat ukuupput: Hashabja, Sherebja, Jeshua Kadmielip ernera taakkualu qatanngutaat; taakkua qatanngutimik akianniillutik unnersiutiginnittarput qujallutillu Guutip kiffaata Daavip peqqusinera, tassa naalaffimmi sulisut taartigiiaarnerannik, malillugu. v25 Mattanja, Bakbukja Obadjalu tussiartartuupput, Meshullamili, Talmoni Akkubilu isaaffinnik paarsisuullutik peqqumaasivinnillu isaaffiit killinginiittunik nakkutilliisuullutik. v26 Taakku inuupput Jojakimip Jeshuap ernerata Josadakip ernutaata nalaani, aammattaarlu naalagaatitap Nehemiap palasillu Ezrap allakkanik ilisimasup nalaanni. Jerusalemip qarmarsua atoqqaartinneqartoq v27 Jerusalemip qarmarsua atoqqaartinneqassammat Levikkut najugarisaminnit tamanit aaneqarput Jerusalemimukaanneqarlutillu, atoqqaartitsineq nalliussiviussammat tipaatsuffiulluni qujaniutinik tussiartoqartillugu cymbelinik kukkilattarissanillu sianaanillu ingiorneqartunik. v28 Taava aamma tussiartartut Jerusalemimi katersuupput illoqarfiup eqqaaniit, Netofap illoqarfeerartaanit, v29 Bet-ha-Gilgalimit aamma Gebap Azmavetillu narsaataannit. Tussiartartummi Jerusalemip eqqaani imminnut illoqarfinngualiuussimapput. v30 Palasit Levikkullu imminnut minguersarput, aammalu minguersarpaat inuit isaaffiillu qarmarsuarlu. v31 Taava Judap naalagartai qarmarsuarmut qaqitippakka qujaniummillu tussiaqatigiittussarpassuit marluiusut inissillugit. Arlaat talerpimmut qarmarsuakkut Isaaffiup Atserisarfiup tungaanut ingerlapput. v32 Taakkua kingornanni ingerlapput Hoshaja Judallu naalagartaasa affaat v33 ilagalugit Azarja, Ezra, Meshullami, v34 Juda, Benjamini, Shemaja Jirmejalu. v35 Palasit qarlortaasisartut ukuupput: Zekarja Jonatanip ernera, Jonatani Shemajap, Shemaja Mattanjap, Mattanja Mikap, Mika Zakkurip, Zakkuri Asafip ernera, v36 qatanngutaalu Shemaja, Azar'eli, Milalaji, Gilalaji, Ma'aji, Netan'eli, Juda Hananilu. Taakkua tigumiarpaat Guutip kiffaata Daavip nipilersuutai, Ezralu allakkanik ilisimasoq siornanni ingerlavoq. v37 Isaaffik Puilasuliartarfikkoorlutik ingerlapput Daavillu Illoqarfianut majuartarfitsigut majuarlutik qarmarsuullu qaqisariaagut Daavip illuata qulaatungaaniittukkut kangimullu Isaaffiup Imertartarfiup tungaanut ingerlallutik. v38 Qujaniummik tussiaqatigiittussat arlaat saamimmut ingerlapput, uangalu inuit naalagartaasa affaat ilagalugit malippakka. Qarmarsuup qaavatigut ingerlavugut Napasuliaq Uuterivilik aqqusaarlugu qarmarsuarmut atituumut; v39 taavalu ingerlaqqippugut Efraimip Isaaffiata, Jeshanap Isaaffiata Aalisagaarniallu Isaaffiata qaavisigoorluta Hanan'elip Napasuliaa Meallu Napasuliaa aqqusaarlugit Savat Isaaffiannut, Pigaartullu Isaaffiani unilluta. v40 Qujaniummik tussiaqatigiittussat taakku marluit inissipput Guutip illuani ilagaluta uanga naalagaanerillu affaat v41 palasillu Eljakimi, Ma'aseja, Minjamini, Mika, Eljo'enaji, Zekarja Hananjalu tamarmik qarlortaasisartut; v42 ilaapputtaaq Ma'aseja, Shemaja, Eleazari, Uzzi, Johanani, Malkija, Elami Ezerilu. Taava tussiartartut appipput Jizrakja siulersortigalugu. v43 Inuit ulloq taanna pilliutissarpassuarnik aggiussipput, nuannaarpullu; Guutimmi angeqisumik nuannaarutississimavai. Arnat meeqqallu aamma nuannaarput, Jerusalemillu qiimmattarnera ungaseqisumi tusarsaavoq. v44 Ulloq taanna ivertinneqarput angutit peqqumaatinut, akiliutinut, inereqqaatinut pissarsiallu qulinginut tunniunneqartartunut toqqorsiviusartuni nakkutilliisussat. Taakkunani katersortartussaavaat illoqarfiit narsaatitaannit pissarsiat inatsisillu malillugit palasinut Levikkunnullu pisassarititaasut. Palasit Levikkuusullu kiffartoqqilermata Judami nuannaarneq angeqaaq. v45 Guutiminnit paareqquneqartut minguersaanerlu isumagisaraat. Tussiartartut isaaffinnillu paarsisut aamma suliatik suliaraat soorlu tamanna Daavimit erneranillu Salomomit peqqussutigineqartoq. v46 Itsaq Daavip nalaani Asafi tussiartartunut qullersaasimavoq Guutilu erinalimmik unnersiutigalugu qujaniarfigalugulu tussiartartunut nakkutilliisuulluni. v47 Zerubbabelillu Nehemiallu nalaanni Israelikkut tamarmik tussiartartut isaaffinnillu paarsisut ullut tamaasa pisariaqagaannik tunisarpaat. Inuit tunissutitik illernartitat Levikkunnukaattarpaat, Levikkullu tunissutit illernartitat Aronip ernerinut aattarpaat. Nehemiap allagai Neh 13 Upperisarsiornermik inooqatigiinnermilu isumagisassanik aaqqissuussinerit v1 Ulloq taanna inuit Mosesip mappersagaataani allassimasunik atuffanneqarput. Taamaalilluni paasineqarpoq tassani allassimasoqartoq Ammonikkut Moabikkullu Guutip ilagiissaanut ilaatinneqanngisaannassasut. v2 Inuiaammi taakkua Israelikkut timiusamik imermillu inoroorsaarfigisimanngilaat. Bileamilu akilerlugu Israelikkunnik perloqqusitinniaraluarpaat; Guutittali perloqqussutissaagaluaq mumisippaa pilluaqqussutinngortillugu. v3 Inatsisit tusaramikkit takornartanit akusat tamaasa imminnit peersippaat. v4 Siusinnerusukkut palasip Eljashibip Guutitta illuani peqqumaasivinnik nakkutilliisuusup Tobijamut eqqarliusup v5 ini angisooq Tobijamut inissanngorlugu aaqqissuuppaa – tassa ini taanna siornatigut toqqorsiviugaluartoq naatitanit pilliutissanut, tipigissaatinut, immersakkanut, karrinik pissarsiat qulinginut, viinnissat tunguannut, uuliamut, Levikkut tussiartartullu isaaffinnillu paarsisut inatsisit malillugit pissarsiassaannut palasillu pisassaannut. v6 Tamakkuninnga pisoqarnerata nalaani uanga Jerusalemimiinngilanga, tassami ukiut Artaxerxesip Babylonimi kunngiuffiisa 32-anni taassumunnga uterama. Kingunerileraali kunngi qinnuigaara aallarnissannut akuereqqullunga. v7 Jerusalemimut pigama paasilerpara Eljashibip peqqumaasivik Guutip illuata silarliiniittoq Tobijamut inissanngorlugu aaqqissuukkamiuk qanoq ajortigisumik iliorsimasoq. v8 Taamaaliornera ajoreqaara, Tobijallu pigisai tamaasa inimit eqqarpakka. v9 Taava peqqusivunga naalaffiup ineerartai minguersarneqassasut, immersakkallu Guutip illuani atortartut, naatitanit pilliutissat tipigissaatillu, kingumut inaannut inissitsippakka. v10 Paasivara Levikkut pisassarisatik pisimanngikkaat taamaattumillu taakku tussiartartullu naalaffimmi kiffartortuusussat tamarmik immikkut nunaatiminnut qimaasimasut. v11 Naalagaanerit avoqqaarlerfigaakka oqarlunga: »Sooq Guutip illuanut tunngasut sumiginnarneqarsimappat?« katersorpakka kiffartorfiinullu iverteqqillugit. v12 Kingorna Judakkut tamarmik karrinik pissarsiat qulingi viinnissallu tunguat uulialu peqqumaasivinnukaattalerpaat. v13 Palasi Shelemja, allattuusoq Sadoki Pedajalu Levikkut ilaat peqqumaasivinnut nakkutilliisunngortippakka taakkununngalu ikiortissanngortillugu Hanani Zakkurip ernera Mattanjap erngutaa. Taakkumi tatiginartutut naatsorsuunneqarput. Taakkua suleqatitik pissarsiassaannik agguaavigisartussaavaat. v14 Guutiga, tamanna pillugu eqqaaginga! Puioqinagillu upperluartutut Guutima illuanut tassanilu kiffartornermi naammassisakka! v15 Tamatuma nalaani takuakka Judami inuit sabbatikkut viinnissanik tunguiaasut karrinik katersuillutik siutituunut nammakkersuullugit. Taamatuttaaq viinnimik, viinnissanik, figeninik nioqqutissaminnillu allanik sabbatikkut Jerusalemimukaassipput. Uangali inerterpakka nerisassaatiminnik tuniniaaqqunagit. v16 Aammattaaq angutit Tyrusimiut Jerusalemimi najugassissimasut aalisakkanik nioqqutissanillu assigiinngitsunik tamalaanik aggiussipput sabbatimilu Judakkunnut tuniniarlugit. v17 Taava Judami akimarngit avoqqaarlerfigaakka oqarfigalugit: »Qanoq taama ajortigisumik iliorsinnaavisi! Sabbati nalinginnaatipparsi! v18 Imaannginnerpa siuaasasi taamaaliormata Guutitta ajunaarneq uatsinnut illoqarfimmullu matumunnga nalliutitikkaa? Maannalu Israelimut kamanneq annerulersipparsi sabbati nalinginnaatikkassiuk!« v19 Jerusalemip isaaffiini sabbatip siuninnguagut tarrajussilermat peqqusivunga isaaffiit matuneqassasut; Peqqusivungalu sabbati qaangiutsinnagu ammaqqunagit. Angutitama ilaat isaaffiit killingini paarsisuutippakka, nioqqutissanik sabbatimi eqqussisoqaqqunagu. v20 Marlussoriarluni niuffagianik inunnillu nioqqutissanik assigiinngitsunik tamalaanik nuisitsisunik Jerusalemip silataani unnuisoqarmat v21 inerterpakka oqarfigalugillu: »Suniarlusi qarmarsuup silataani unnuivisi? Taamaalioqqikkussi pillassavassi!« Tamatuma kingorna sabbatimi takkuttoqaqqinngilaq. v22 Kingorna Levikkut minguersaqquakka aggeqqullugillu isaaffiit killingini paarsisuujartorlutik sabbati illernartinneqarsinnaaqqullugu. Guutiga, aamma taamaaliornera pillugu eqqaaginga, illillu ajunngitsuliungaarninni naakkiginnga! v23 Tamatuma nalaanissaaq paasivara Judakkut ilaat Asdodimiut, Ammonikkut Moabikkullu arnartaannik nuliartaarsimasut. v24 Meeraasa affaat Asdodimiutut inuiaalluunniit allat ilaattut oqalupput Judakkutut oqalussinnaanatik. v25 Avoqqaarlerfigaakka perloqqullugillu, allaammi ilaat unatarpakka nujaartorlugillu. Taava Guuti naqqissigalugu uppernarsaasippakka oqarlungalu: »Panisi ernerinut tunniutissanngilasi, paniilu ernissinnut nuliartaaritissanngilasi ilissiluunniit nammineq nuliartaarissanagit. v26 Taamaaliorluni Salomo Israelip kunngia ajortulinnginnerpa? Inuiaqatigiit amerlaqisut ilaat ataasiinnaalluunniit Salomotut ittumik kunngeqarsimanngillat. Salomo Guutimit asaneqarpoq, Guutillu Israelimut tamarmut kunnginngortippaa; taamaakkaluartoq takornartat arnartaasa ajortuliortippaat. v27 Aamma ilissi tassaanerarneqassanerpisi ajortuliungaartuusut Guutitsinnullu ilumuunngitsuliortut takornartallu arnartaannik nuliartaarsimasut?« v28 Jojadap ernerisa ilaat, palasiunerup Eljashibip ernutaa, Sanballatimut Horonimiumut ningaajuvoq; taamaattumik uannit ajattorpara. v29 Guutiga, qanoq iliorsimanerat eqqaamagiuk! Palasitut atorfik kiisalu palasit Levikkullu angerusiat mingutsissimavaat. v30 Takornartat taakkunaniittut tamaasa peersippakka; palasillu Levikkullu ataasiakkaat tamaasa najoqqutassippakka tamarmik immikkut suliarisaat naapertorlugit. v31 Aammattaaq ilisimatippakka qanoq ilinikkut qisussanik inereqqaatinillu aggiussisassasut, tamaasa aalajangersimasumik piffissalerlugit. Guutiga, eqqaaginga, qanorlu iliorsimanikka uannut iluaqutissanngortikkigit! Esterimik allakkat Est 1 Perserit kunngiata Ahasverusip dronningi Vashti ajattoraa v1 Ahasverusi – taanna Indiamit Nubiamut nunap immikkoortuini 127-ni kunngiusoq – nalimini, v2 taamani pallittaalisami Susamiittumi kunngisut issiavissaarsuarmini issiatilluni, v3 ukiut naalakkersuiffimmi pingajuanni naalagartaminik kunngikkormiortaminillu tamanik qassimiuaartitsivoq. Persiami Mediamilu sakkutuut naalagaanertaasa akimanertaat nunallu immikkoortuini naalagartat tassani katersuussimapput. v4 Sivisoqisumik, tassa katillugit ulluni 180-ini, isiginnaartippai kunngisut pisuussutini kusanangaartut angingaassutsiminilu alutornaatini. v5 Ullut taakku naammata kunngip ulluni arfineq-marlunni illussaarsuarmi naatsiiviliarsuartaata illoqannginnersaani qassimiuaartippai Susami pallittaalisamiittut tamaasa, annerniit minnernut. v6 Ilupaassiassarissut kusanartumik ikaartitikkat tungutsorissut napasunut sølviusunut sukanullu alabastiusunut ikaartissimapput allunaasianik byssusiusunik aappallarissunik qilerlugit; nalaasaarfiit kuultiusut sølviusullu natiliamiipput jademik, alabastimik, uillut qaleruaasa qillaalasortaannik marmorimillu sanaami. v7 Kuioraapput ermutsinut kuultiusunut, ermutsillu tamarmik assigiinngitsuupput, kunngillu pisarneratut viinniutaanik naammattorsuarmik peqarpoq. v8 Kisianni aalajangersimasumik ileqquuvoq kinaluunniit piumanngitsoq imertinniarneqartarnani. Kunngimmi kiffami naalagaat erseqqissaaffigisimavai ataasiakkaat kikkulluunniit kissaatigisaat naapertorlugu imigassissagaat. v9 Taama pisoqartillugu dronningi Vashti kunngip Ahasverusip illussaarsuani arnanik qassimiuaartitsivoq. v10 Ullut arfineq-aappaanni kunngi Ahasverusi viinnisornermit nuannaataaleriarami Mehumani, Bizzeta, Harbona, Bigta, Abagta, Zetari aamma Karkasi, angutaassutaajagaasut immini kiffartortut peqquai v11 dronningi Vashti kunngip nuliatut niaqoruteqartillugu imminut sassarteqqullugu, tassa pinnissusia inuinnarnut naalagartanullu nittarsaanniaramiuk, ilami pinneqimmat. v12 Kisianni kunngip nulia Vashti aggerumanngilaq taamalu kunngip kiffani angutaassutaajagaasut aqqutigalugit aggeqqusinera naalannagu. Taava kunngi assut kamalerpoq, sualoqisumillu uumitsappoq. v13 Ilisimasut ulluni pisartunik paasisimasaqarluartut siunersiorpai suliassat kunngimut tunngassuteqartut taakkununnga inatsisinik ileqqoreqqusanillu ilisimasalinnut saqqummiunneqartarmata. v14 Kunngimut qaninnerpaallutik siunnersuisuusut tassaapput Karshena, Shetari, Admata, Tarshishi, Meresi, Marsena aamma Memukani, Persiap Mediallu naalagartaat arfineq-marluk sukkulluunniit kunngimukarsinnaatitat kunngeqarfimmilu nuimanerpaasut. v15 Kunngip aperai: »Dronningi Vashti inatsisit malillugit qanoq iliorfigineqartariaqarpa kunngip Ahasverusip kiffani angutaassutaajagaasut aqqutigalugit peqqusinera naalanngimmagu?« v16 Taava Memukani kunngi naalagartallu saaffigalugit oqarpoq: »Imaaginnanngilaq dronningi Vashti kunngimuinnaq pinerluttuliortoq; aammattaarli nunap immikkoortuini kunngip Ahasverusip naalagaaffigisaani tamani naalagartat inuillu tamaasa pinerluttuliorfigai. v17 Dronningimmi qanoq pissusilersornera arnanut tamanut siammaattussaavoq taakku uiminnik asissuisilerlugit; ima oqartoqartalissaaq: Kunngip Ahasverusip dronningi Vashti oqariartorfigitissimagaluarpaa imminut sassaqqullugu, kisiannigooq piumanngilaq! v18 Tassami ullumimiit Persiami Mediamilu arnat akimasut dronningip qanoq iliorneranik tusarsimasut kunngip naalagartai tamaasa tamatuminnga oqaluttuuteriissavaat, taavalu asissuinerit kamannerillu ingasalluinnalissapput! v19 Kunngip iluariguniuk peqqussutiliorniarli Persiap Mediallu inatsisaani allanneqartussanik atortuujunnaartussaanngitsumik, imaattumik: Vashti kunngimut Ahasverusimut sassaqqissanngilaq. Dronningitut ataqqinaataa kunngip arnamut allamut taassumanngarnit pitsaanerusumut tunniutissavaa. v20 Kunngip peqqussutaa naalagaaffiani tamarsuarmi – angeqigamimi – ilisimaneqalerpat, taava arnat tamarmik, annermit minnermut, uitik ataqqilerumaarpaat.« v21 Siunnersuut tamanna kunngip naalagartallu iluarilluarpaat, kunngilu Memukanip oqaasii malillugit iliorpoq. v22 Naalagaaffimmini nunap immikkoortui tamaasa allakkanik nassiussivigai, taakkunani tamani allattaaseq atorneqartoq inuiaallu tamarmik immikkut oqaasii atorlugit, peqqusilluni angutit tamarmik inoqutiminnut naalagaassasut inuiaqatimillu oqaasiisut oqalussinnaassallutik. Esterimik allakkat Est 2 Esteri dronninginngortoq v1 Kinguneringaatsialeraa Ahasverusi saammarami Vashtip qanoq iliorsimanera qanorlu pineqarnissaanik aalajangikkat eqqarsaatigilerpai. v2 Taava angutit inuusuttut kunngimi kiffartortut siunnersuuteqarput kunngi niviarsianik inuusuttunik pinnersunik ujarliunneqassasoq. v3 Kunngi naalagaaffimmi immikkoortuini toqqaassaaq katersuisussanik niviarsianik pinnersunik tamanik pallittaalisami Susamiittumi panerfamminut paarsisuutitamit angutaassutaajagaasumit Hegajimit nakkutigineqartunut ilannguttussanik pinnersunngorsarneqartussanillu. v4 Taava arnaq inuusuttoq kunngip iluarinerpaasaa Vashti kingoraarlugu dronninginngussagaluarpoq. Inuusuttut siunnersuutaat tamanna kunngip iluarigamiuk oqaasii malillugit iliorpoq. v5 Taamanikkut juuti Mordokajimik ateqartoq pallittaalisami Susamiittumi najugaqarpoq. Taanna tassaavoq Jairip ernera, Shim'ip ernutaa Kiship Benjaminikkuusup ernutaqqiutaa. v6 Babylonip kunngiata Nebukadnesarip Judap kunngia Jekonja Jerusalemimit aallarummagu taanna aallarussaaqataavoq. v7 Mordokajip panissiaraa Hadassa aamma Esterimik taaneqartartoq, akkammi pania, ataataminit anaanaminillu iliarsororsimasoq. Niviarsiaq taanna timigiffaarillunilu pinnersuuvoq. Angajoqqaavi toqummata Mordokajip imminut pisissimavaa nammineq panivimmisut tigummisarilerlugu. v8 Kunngip nalunaarutaa peqqussutaalu tutsiummata arnat inuusuttorpassuit pallittaalisami Susamiittumi katersorneqarput Hegajimit nakkutigineqarlutik. Aammattaaq Esteri kunngip illussaarsuanukaanneqarpoq kunngillu panerfaasa illuanni paarsisuutitamit Hegajimit nakkutigineqalerluni. v9 Taassuma arnaq inuusuttoq taanna iluarisarilerpaa ajunngisaarfigisarilerlugulu. Piaartumik pinnersunngorsarneqalersippaa kunngillu illussaarsuani arnat saqisut arfineq-marluk immikkut toqqakkat kiffaliutitillugit. Taava Esteri saqisuilu arfineq-marluk kunngip panerfaasa illuanni ininut pitsaanerpaanut nuutsippai. v10 Esterip oqaluttuarinngilaa inuiannik kikkunnik naggueqarnini eqqarleriissortanullu kikkunnut ilaanini, tassa Mordokajip tamakku oqaluttuareqqunngimmagit. v11 Ullulli tamarluinnaasa Mordokaji panerfaat illuata ungaluugaata silataani saqisaartarpoq ilisimajumagamigit Esterip qanoq innera qanorlu iliorfigineqarnera. v12 Arnanut ileqqoreqqusaq malillugu qaammatini aqqaneq-marlunni pinnersunngorsarneqareerlutik, tassa qaammatini arfinilinni myrramit tarnusiaq qaammatinilu arfinilinni tipigissaatiliassat pinnersinartullu allat atorlugit passunneqareerlutik arnat inuusuttut tulleriissitaagaanertik malillugu kunngi Ahasverusi iserfigisussaavaat. v13 Arnap inuusuttup kunngimut iseriartortussap qinnutigisani tamaasa pisarpai, tamakkulu panerfaat illuannit kunngip illussaarsuanut nassartarpai. v14 Unnukkut iseriartortussaavoq aqaguanilu ullaakkut pisinneqassalluni panerfaat illuannut allamut, kunngip kiffaanit angutaassutaajagaasumit Sha'agazimit kunngip panerfaanik paarsisumit nakkutigineqartumut. Tamatuma kingorna aatsaat iseriartoqqittussaavoq kunngip ilagiumallerpani, erseqqivissumik aggeqquneqaruni. v15 Taava Esteri Abikajilip Mordokajip akkaata pania Mordokajip panigiviligaa kunngimut iseriartortussanngorpoq. Iseriartulerami kunngip kiffaata angutaassutaajagaasup Hegajip panerfaat illuanni paarsisuutitap nassatassamisut siunnersuutaasa saniatigut allanik kissaatigisaqanngilaq. Takunnittut tamarmik Esteri iluarinarteqaat. v16 Ukiut kunngip naalakkersuiffiisa arfineq-aappaanni qaammatit qulinganni tebetimik taaneqartartumi Esteri kunngimut illussaarsuarmiittumut iseriartortinneqarpoq. v17 Kunngip Esteri arnanit allanit tamanit asasarinerulerpaa, Esterilu kunngimit ajunngisaarfigineqarlunilu asannittuliorfigineqarpoq niviarsianit allanit tamanit annerusumik. Kunngip niaqorutaasaq niaquanut ivertippaa imminullu nulianngortillugu Vashti kingoraarlugu. v18 Esterip ataqqinaatissaanik kunngi naalagartaminik kunngikkormiortaminillu qassimiuaartitsersuaarpoq, nunallu immikkoortuini akileraarutit millisippai kunngillu pisarnerattut tunissutinik agguaalluni. v19 Niviarsialli panerfaat illuannut allaasumut katersortinneqarput. Mordokaji illussaarsuup isaaffiata killingani issiavoq, v20 Esterillu kimulluunniit oqaluttuarisimanngilaa eqqarleriissortanut kikkunnut ilaanini inuiannillu kikkunnik naggueqarnini, Mordokajip oqaluttuaqqunngimmani; Esteri Mordokajip peqqussutai malillugit iliorpoq taassumannga perorsagaagallarami iliortarnermisut. v21 Mordokajip kunngip illussaarsuata isaaffiata killingani issianerata nalaani kunngip kiffaasa angutaassutaajagaasut ilaasa marluk, Biktanip Tereshillu, illussaarsuup isaaffianik paarsisut ilaasa, kunngi Ahasverusi kamaatilersimagamikku toqussallugu periarfissarsiuinnalersimapput. v22 Taamaaliorniarnerat Mordokajip paaseriaramiuk tamanna dronningimut Esterimut nalunaarutigaa, nalunaarutaalu taassuma kunngimut ingerlateqqippaa Mordokajillu aqqa taallugu. v23 Paasiniaareernikkut paasineqarmat tamanna ilumoortoq kunngip kiffai taakku marluk qimitsivimmut nivinngarneqarput. Taama pisoqarnera pisimasunik nalunaarsuutinut allanneqarpoq kunngi isigitillugu. Esterimik allakkat Est 3 Hamanip juutit nungutitaanissaannik pilersaarutaa v1 Pisimasup tamatuma kingorna kunngip Ahasverusip Hamani Hammedatap ernera Agagikkuusoq akimmatsippaa naalagartanit najortigisaminit allanit tamanit akimanerulersillugu. v2 Kunngip kunngikkormiortaasa illussaarsuup isaaffianiittut tamarmik Hamani seeqqummerfigisarpaat kunngip taamaaliortaqqusimammatik. Kisianni Mordokaji taamaaliorneq ajorpoq. v3 Taava kunngip kunngikkormiortaasa illussaarsuup isaaffianiittut Mordokaji aperaat: »Sooq kunngip peqqussutaa unioqqutippiuk?« v4 Ullorpassuit taama apersortuaraluaraanni Mordokajip tusaanngitsuusaarpai. Taava tamanna Hamanimut nalunaarutigaat paasiumallugu Mordokajip pissuserisaa akuersorneqarsinnaanersoq; oqaluttuussimavaami juutiulluni. v5 Hamanip paasigamiuk Mordokajip seeqqummerfigiumanngikkaani tamanna kamaatigingaalerpaa. v6 Kisianni isumaqarpoq Mordokaji kisiat pillassagaanni tamanna annikippallaartoq. Tusarsimavaa inuiaat kikkut Mordokajip nagguigigai, pilersaarutigilerpaalu Mordokaji piinnarnagu inuiaqatai juutit kunngip Ahasverusip naalagaaffianiittut tamaasa nungutikkumallugit. v7 Ukiut kunngip naalakkersuiffiisa aqqaneq-aappaanni qaammatit siullianni qaammammi nisanimi Hamani isigitillugu purimik taaneqartartumik immeraanneqarpoq ullup qaammatillu suunissaat immeraassutigalugu, immeraannermilu eqqorneqarpoq qaammatit aqqaneq-appaat, qaammat adari. v8 Taava Hamani Ahasverusimut oqarpoq: »Naalagaaffippit immikkoortuini tamani inuiaat ilaqarput tamanut siammarsimasunik allanillu immikkoorlutik najugaqartunik. Taakku inuiaat allat tamarmik inatsisaannit allaasunik inatsiseqarput, kunngillu inatsisai maleruanngilaat. Taamaaliornerat kunngip akuersaagassarinngilaa. v9 Kunngip iluarippagu taava allakkatigut peqqussutigineqarli inuiaat taakku nungutinneqassasut, taava atorfillit aqqutigalugit sølvit talentit 10.000-it pissarsiarissagaluarpakka kunngip erlinnaartuusivianut ilisassat.« v10 Kunngip assammiuni naqitsit peeriarlugu tunniuppaa Hamanimut Hammedatap erneranut Agagikkuusumut juutinut akeraasumut. v11 Kunngillu Hamani oqarfigaa: »Sølvit illit pissavatit, inuiaallu taasatit piumasannik iliorfigeriannguakkit.« v12 Qaammatit siullianni ullut 13-ianni kunngip allattui katersuutitinneqarput, Hamanillu peqqusineratigut allaffigineqarput satrappit, nunap immikkoortuini tamani naalagaatitat inuiaallu naalagartaat, ingerlatinneqarlutik nunap immikkoortuinut tamanut allattaaseq taakkunani atorneqartoq inuiaallu tamarmik immikkut oqaasii atorlugit allataallutik. Allagaapput kunngip Ahasverusip aqqani kunngip assammiuanik naqitsimmik naqissuserlugit. v13 Taava allakkat allakkisarasuartartutigut kunngip naalagaaffiata immikkoortuinut tamanut nassiunneqarput allakkani peqqussutigineqarluni juutit tamarmik, inuusuttut utoqqaallu meeqqallu arnallu tamarmik, toqunneqarlutik nungutinneqassasut ullormi ataatsimi qaammatit aqqaneq-aappaata, qaammatip adarip ulluisa 13-ianni, aamma ujajaaffigineqarlutillu piiaaffigineqassasut. v14 Allakkat taakkua assilineri nunap immikkoortuini tamani peqqussutitut atuutissapput inunnullu tamanut nalunaarutigineqassallutik ullormut tassunga piareersimasinnaaqqullugit. v15 Kunngip peqqussutaa pallittaalisami Susamiittumi tusarliunneqarniariarmat kunngip peqqusinera malillugu allakkisarasuartartut aallakaapput. Kunngi Hamanilu imerujooqatigiilerput, illoqarfimmili Susami tataatsanneqarpoq. Esterimik allakkat Est 4 Mordokajip Esteri oqaloqatigigaa isumasiorlugu v1 Mordokajip pisimasut tamakku tamaasa tusaramigit atisani alittorpai; puunik atisilluni arsanillu saalluni illoqarfimmi angalaarpoq nipitoorsuarmik mamiatsassimarpaluttumillu nillialluni. v2 Illussaarsuup isaaffiata sioraanut killiinnarpoq puunik atisallit illussaarsuup isaaffiatigut iseqqusaanngimmata. v3 Kunngip oqaasiisa peqqussutaatalu nunap immikkoortuini annguffigisaanni tamani juutit aliatsangaarput. Iisinnginniarlutillu qiapput kappialallutillu, qasseerpassuillu puunik atisaqarlutik arsanillu saallutik nalapput. v4 Esterip saqisuisa arnat kiffaasalu angutaassutaajagaasut tikiullutik tamatuminnga oqaluttuummanni dronningi annilaartorujussuuvoq. Mordokaji atisaanut aliasuutinut taarsiullugit atisassaanik aatsivigitippaa, kisianni taakku Mordokajip tigujumanngilai. v5 Taava Esterip Hataki, kunngip kiffaasa angutaassutaajagaasut ilaat, kunngip namminerminut kiffartortunngortissimasaa qaaqqutippaa oqarfigalugulu Mordokaji orneqqullugu tusarniaaffigalugu qanoq pisoqarneranik aamma sooq tusakkamisut iliorneranik. v6 Hatakip Mordokaji ornippaa illoqarfiup niueriartortarfianut illussaarsuup isaaffiata sioraanut. v7 Taava Mordokajip pisimasunik tamanik oqaluttuuppaa. Aningaasat Hamanip juutit nungutikkunigit kunngip erlinnartuusivianut iliumasaasa amerlassusiat eqqorluarlugu taavaa. v8 Aammattaaq tunniuppai allakkat juutit nungutitaanissaannik peqqussummik imaqartut Susami tamanut tusagassiarineqartut assilinerat. Oqarfigaa taanna Esterimut takuteqqullugu pisimasunillu tamanik oqaluttuuteqqullugu. Aammagooq Esteri kunngimukaqqussavaa qinnuigiartorlugu saammaalluni inuiaqatini asattuuteqqullugit. v9 Hataki uterami Esteri Mordokajip oqaasiinik oqaluttuuppaa. v10 Esterilli Hataki peqquaa Mordokaji orneqqullugu imalu oqarfigalugu: v11 »Kunngip kunngikkormiortaasa nunallu immikkoortuisa inuisa tamarmik nalunngilaat kimulluunniit, angummut arnamulluunniit, qaaqquneqarsimanani kunngimukarniarluni illussaarsuup ungaluugartaanut ilorlermut isertumut inatsit ataasiinnaq atuuttuusoq, tassa toqu! Aatsaalli kunngip kunngisut tigumiani kuultiusoq tungiminut isaappagu inuuinnartussaavoq. Uangali ulluni 30-ni kunngimut iseriartoqquneqarsimanngilanga!« v12 Mordokaji Esterip oqaasianik oqaluttuuppaat, v13 Mordokajilli akissutissani imaattut Esterimut ingerlatippai: »Isumaqarniaqinak kunngip illussaarsuani najugaqaravit juutini annattutuaassallutit. v14 Illit ulluni atugarliorfinni makkunani nipangersimaannaruit juutit allamit annaanneqarsinnaassapput; kisianni illit siuaasaqaqatigiissortatillu nungutitaajumaarpusi. Nalunaqaaq, immaqaana ulluni makkunani pisut nalliunnissaat siumut eqqarsaatigereerlugu illit kunngikkormiutut ataqqinassusiligaasutit.« v15 Taava Esterip akissutissani imaattut Mordokajimut oqqersuutigai: v16 »Juutit Susami najugaqartut tamaasa ataatsimut katersuutitikkiartorniakkit, uangalu pillunga iisinnginniassaasi. Ullut unnuallu pingasut nerinasilu imissanngilasi. Uangattaaq saqisukkalu arnat taamaalilluta iisinnginniassaagut. Taava kunngimut iseriartorumaarpunga naak taamaaliornissaq inatsisinut akerliugaluartoq. Toqunneqassaguma toqutaariannguarlanga!« v17 Taava Mordokaji qimaguppoq Esterillu peqqussutai tamaasa malillugit iliorluni. Esterimik allakkat Est 5 Hamanip Mordokaji toqunneqartinniaraa v1 Ullut pingajussaanni Esteri kunngip nuliatut assuutiminik assukkersorpoq kaajaluisamullu ilorlermut inissilluni kunngip illussaarsuata isaariaata sioraani. Kunngi issiavissaarsuarmini issiavoq illussaarsuarmut isertariaata akerpiaani. v2 Kunngip takuaa dronningi Esteri kaajaluisami qeqartoq, taannalu kunngip isaani saammaannarsivoq. Kunngip kunngisut tigumiani kuultiusoq tungaanut isaappaa, Esterillu sassarluni kunngip tigumiaata nuua attorpaa. v3 Kunngip oqarfigaa: »Sumik oqaasissaqarpit, dronningi Esteri? Suna kissaatigaajuk? Naalagaaffiulluunniit affaa kissaatigigukku pissavat!« v4 Esteri akivoq: »Kunngip iluariguniuk nerersuarnissamut kunngimut piareersakkannut ullumi aggissagaluarpoq Hamani ilagalugu.« v5 Taava kunngi akivoq: »Tuaviorlusi Hamani aaniarsiuk Esterip kissaatigisaa naammassineqarniassammat.« Kunngi Hamanilu nerersuariartorput Esterip piareersagaanut. v6 Issiallutik viinnisortillutik kunngi Esterimut oqarpoq: »Sumik qinnutissaqarpit? Tusarneqanngitsuussanngilaq! Sumik kissaateqarpit? Naalagaaffiulluunniit affaa kissaatigigukku qinnutit naammassineqassaaq!« v7 Esteri akivoq: »Qinnutigisara kissaatigisaralu suunersut? v8 Kunngip isaani saammaannarsisimaguma kunngillu iluarippagu qinnutigisara tusassallugu kissaatigisaralu naammassissallugu, taava kunngi Hamanilu nerersuariartussapput uanga taakkununnga piareersakkannut. Taava aqagu kunngip oqarneratut iliorumaarpunga.« v9 Ulloq taanna Hamani nuannaarluni isumagissaarlunilu angerlarpoq. Kisianni Mordokaji takugamiuk illussaarsuup isaaffiata sioraani issiasoq Mordokajillu nikuiffiginngimmani ataqqiniarnanilu kamaatingaalerpaa. v10 Hamanilli uumitsannini nunuinnarpaa angerlarlunilu tassanilu ikinngutini nulianilu Zereshi qaaqquai. v11 Hamanillu oqaluttuutilerpai qanoq pisoorsuutiginerminik ernerpassuaqarnerminillu, qanorlu kunngip akimmatsissimagaani naalagartaminit kunngikkormiortaminillu allanit qullerpaanngortilluni. v12 Hamanilu oqarpoq: »Dronningip Esterip nerersuarnermut piareersarsimasaminut allanut pinnagu kunngi uannuinnaq ilagitippaa. Aamma aqagu kunngi ilagalugu dronningimut qaaqqutippunga. v13 Kisianni tamakku tamaasa uanga suutinngilakka juuti Mordokaji illussaarsuup isaaffiata sioraani issiasoq takusartillugu.« v14 Taava nuliata Zereship ikinngutaasalu tamarmik oqarfigaat: »Qimitsiviliortitsiniarit aleninik 50-inik portussusilimmik, aqagulu kunngi qinnuigissavat Mordokaji tassani nivinngagaateqqullugu! Taava nuannaarlutit kunngi qaaqqusaaffissinnut ilagissavat.« Siunnersuut tamanna Hamanip iluarilluarpaa, qimitsiviliortitsivorlu. Esterimik allakkat Est 6 Mordokaji akitsisitaasoq v1 Unnuaq taanna kunngi sinissaaruppoq. Taava pisimasunik eqqaamasariaqartunik nalunaarsuutit aggiuteqquai, taakkuninngalu kunngi atuffanneqarpoq. v2 Pileriarpaat tassani allassimasoq Mordokajinngooq oqaluttuarisimagaa Bigtani Tereshilu kunngip kiffaasa angutaassutaajagaasut ilaat marluk, matunik paarsisuutitaasut, kunngi Ahasverusi toqussallugu periarfissarsiuinnalersut. v3 Kunngi aperivoq: »Taavami Mordokaji taamaaliornini pillugu akillugu sumik ataqqinaaserneqarpa?« Angutilli inuusuttut kunngimut kiffaasut akivaat: »Sumilluunniit ataqqinaaserneqanngilaq!« v4 Kunngi oqarpoq: »Kinaana kaajaluisami qeqartoq?« Tassaana taamaalisukkut Hamani kunngip illussaarsuata kaajaluisartaanut silarlermut isertoq kunngi qinnuigiartorlugu Mordokaji qimitsivimmut sanatitaminut nivinngagaateqqullugu. v5 Kunngi angutitaasa inuusuttut akivaat: »Takkiga Hamani kaajaluisami qeqarpoq.« »Iseqquniarsiuk,« kunngi oqarpoq. v6 Hamani isermat kunngip oqarfigaa: »Angut kunngip ataqqinaaserumasaa qanoq iliorfigisariaqarpa?« Hamani eqqarsarpoq: »Kina uangaanngitsoq kunngip ataqqinaaserumassagamiuk?« v7 Hamanillu kunngi akivaa: »Kunngip angut ataqqinaaserumaguniuk v8 taava aatilligit atisat kunngip nammineq atorsimasai tunniullugulu hesti kunngip nammineq hesterfigisimasaa kunngillu nammineq piatut niaqorutaasaligaq. v9 Atisat hestilu kunngip naalagartaasa akimanerpaartaasa ilaannut tunniunneqassapput; taassumalu atisat angummut kunngip ataqqinaaserumasaanut atitissavai, hestimullu qaqitillugu illoqarfiup niueriartortarfiatigut ingerlatissavaat sioraanilu suaartarlutik: Takuat, taama iliorfigineqartarpoq angut kunngip ataqqinaaserumasaa!« v10 Taava kunngip Hamani oqarfigaa: »Tuaviorlutit atisat hestilu tiguniakkit juutilu Mordokaji illussaarsuup isaaffiata sioraani issiasoq illit nammineq oqarnittut iliorfigalugu; oqaatigisannik puiugaqallariaanak.« v11 Hamanip atisat hestilu aavai. Atisat Mordokajimut atitippai, hestimullu qaqiteriarlugu illoqarfiup niueriartortarfiatigut ingerlatippaa sioraani ima suaartarluni: »Taama iliorfigineqartarpoq angut kunngip ataqqinaaserumasaa!« v12 Taava Mordokaji illussaarsuup isaaffianut uterpoq, Hamanili tuaviinnaq angerlarpoq aliasulluni niaqqunilu ulissimallugu. v13 Nuliani Zereshi ikinngutinilu tamaasa pisimasunik tamanik oqaluttuuppai. Taava ilisimasortaasa nuliatalu Zereship oqarfigaat: »Tassa Mordokajimut naalattussaannanngornerpit aallaqqaataa; juutinit naggueqarpat akiorsinnaassanngilat. Illit tassunga naalattussaannanngussaatit!« v14 Taama oqalutsillugit kunngip kiffai angutaassutaajagaasut tikiupput tuaviinnarlu Hamani Esterip piareersagaanik nerersuarnermut ingerlallugu. Esterimik allakkat Est 7 Kunngi Hamanilu Esterimut nerersuariartortut v1 Taava kunngi Hamanilu dronningimut Esterimut iserput ermukkiartorlutik. v2 Aamma ullup aappaani tassani viinnisortillutik kunngip Esteri oqarfigaa: »Sumik qinnutissaqarpit, dronningi Esteri? Tusarneqanngitsuussanngilaq! Sumik kissaateqarpit? Naalagaaffiulluunniit affaa kissaatigigukku qinnutit naammassineqassaaq!« v3 Taava dronningi Esteri akivoq: »Illit isinni saammaannarsisimaguma, kunngi, kunngillu iluarippagu, taava inuunera asattuuguk; tassa qinnutigisara! Inuiaqatikkalu uannut tunniutikkit; tassa kissaatigisara! v4 Tassami uanga inuiaqatikkalu akigineqarsimavugut piiagassanngorluta, toqutassanngorluta nungutitaasussanngorlutalu. Ilumulli inussiatuinnaq, angutitut arnatullu, akigineqarsimagaluarutta taava nipangersimaannassagaluarpunga perlussiortitaaneq taama ittoq kunngimut suliassersuutaassalluni suunngeqimmat!« v5 Taava kunngi Ahasverusi dronningimut Esterimut oqarpoq: »Kinaava sumiippalu taanna taamaaliornissamik eqqarsaateqalersimasoq?« v6 Esteri akivoq: »Assortuisoq akerarlu, inupiluk Hamani una!« Taamaalimmat Hamani kunngimut dronningimullu ersitsattorujussuuvoq. v7 Kunngi kamalluni nikuippoq viinnisorninilu taamaatiinnarlugu illussaarsuup naatsiiviliarsuartaanut anilluni. Hamanili nikorfaannarpoq Esteri qinnuiginiaramiuk inuunini asattuuteqqullugu, paasigamiuk kunngi aalajangertoq ajunaartikkumalluni. v8 Kunngi illussaarsuup naatsiiviliarsuartaanit illumut viinnisuuffimminnut uterami takuaa Hamani Esterip nalaasaarfigisaanut pallorsimasoq. Taava kunngi oqarpoq: »Allaat dronningi illumi maani arneriffiginiarnerpaa uanga najuutsillunga?« Kunngi taama oqarmat Hamanip kiinaa ulinneqarpoq. v9 Taava Harbona kiffat angutaassutaajakkat ilaat kunngi saaffigalugu oqarpoq: »Takuat, Hamanip illuata killingani napavoq qimitsiviliaq aleninik 50-inik portussuseqartoq Hamanip sanatissimasaa Mordokajimik kunngimut iluaqusiisussanik oqaaseqarsimasumut nivinngaaffissanngorlugu.« Taava kunngi oqarpoq: »Tassunga nivinngarsiuk!« v10 Hamani Mordokajimut nivinngaaffissaliaanut nivinngarpaat, kunngilu saammarpoq. Esterimik allakkat Est 8 Juutit annaanneqartut v1 Ulloq taanna kunngip Ahasverusip illu Hamanip juutinut akeraasup illugisimasaa dronningimut Esterimut tunniuppaa. Mordokajilu kunngimut sassartinneqarpoq, tassa Esterip kunngi oqaluttuussimagamiuk Mordokajip sukkut eqqarlerigaani. v2 Kunngip assammiuni naqitsit Hamanimut tunniussimagaluarlugu utertitani peerpaa Mordokajimullu tunniullugu. Esterillu Mordokaji Hamanip illugisimasaanut paarsisunngortippaa. v3 Tamatuma kingorna Esterip kunngi oqaloqatigeqqippaa. Qianngarmi kunngip isigaasa saannut pallorpoq qinnuigalugulu Hamanip Agagikkuusup juutinut pilersaarutipilua pitsaaleqqullugu. v4 Kunngip kunngisut tigumiani kuultiusoq Esterip tungaanut isaappaa. Taava Esteri nikuilluni kunngimut sassarpoq v5 oqarlunilu: »Kunngip iluarippagu isaanilu saammaannarsisimaguma, kunngillu eqqortuutippagu, iluarisarippangalu, taava qinnuigiumavakkit allakkanik nassiusseqqullutit peqqussutigalugulu Hamanip Hammedatap ernerata Agagikkuusup kunngip naalagaaffiata immikkoortuini tamani juutit nungutinneqarnissaat pilersaarutigileramiuk allagai atortussaajunnaarsinneqassasut. v6 Inuiaqatima perlutsitaanissaat takussallugu artorpara eqqarlerisamalu piuneerutitaanissaat isigiinnarsinnaanngilara.« v7 Taava kunngi Ahasverusi dronningimut Esterimut juutimullu Mordokajimut oqarpoq: »Hamanip illua Esterimut tunniussimavara, Hamanilu nammineq qimitsivimmut nivinngarneqarsimavoq juutinik qinuginninniarnini pillugu. v8 Maanna juutit pillugit kunngip aqqani allakkiorniaritsi ilissi iluarisassinnik, kunngillu assammiuanik naqitsimmik naqissuserlugit. Allakkiammi kunngip aqqani allakkat kunngillu assammiuanik naqissusikkat atortussaajunnaarsitaasinnaanngillat.« v9 Kunngip allattui tuaviortumik katersuutitinneqarput qaammatit pingajuata, qaammatip sivanip, ulluisa 23-anni. Mordokajip peqqusineratigut allaffigineqarput juutit, satrappit, naalagaatitat, nunallu immikkoortuini Indiamit Nubiamut katillutik 127-usuni naalagartat. Allakkat nassiunneqarput naalagaaffiup immikkoortuinut tamanut, allattaaseq taakkunani atorneqartoq inuiaallu tamarmik immikkut oqaasii atorlugit allataallutik. Aammattaaq juutit allaffigineqarput namminneq allattaasiat namminnerlu oqaasii atorlugit. v10 Mordokajip allakkat allappai kunngip Ahasverusip aqqani kunngillu assammiuanik naqitsimmik naqissuserlugit nassiussorlugillu hestersutigut allakkisarasuartartutigut, kunngip allakkisartartuisigut hestersutigut, sukkaniuttaatinik hesteqartutigut. v11 Allakkani allassimavoq: »Kunngi akuersivoq juutit imminnut illersorniarlutik illoqarfinni tamani katersuussinnaassasut. Inuit sakkulisartut inuiannit nunalluunniit immikkoortuinit pisut imminnut saassussisut kikkulluunniit piiagaatissavaat, nungutillugillu arnat meeqqallu ilanngullugit. Ujajaasinnaapput piiaasinnaallutillu v12 ullormi aalajangersimasumi ataatsimi qaammatit aqqaneq-aappaata, qaammatip adarip, ulluisa 13-ianni kunngip Ahasverusip naalagaaffiata immikkoortuini tamani.« v13 Allakkat assilineri nunap immikkoortuinut tamanut nassiunneqassapput imaallu inunnut tamanut nalunaarutigineqassalluni juutit ullormi tassani akeqqaminnut akiniaanissaminnut piareersimaqqullugit. v14 Peqqussut pallittaalisami Susamiittumi tusarliunneqariarmat allakkisarasuartartut kunngip hestiutaanik hesterlutik tuaviinnaq aallarput kunngip peqqusinera malillugu. v15 Mordokaji kunngimit anivoq atisaqarluni kunngip atisarisartagaanik ilupaassiassarissumik tungutsorissumik, angisuumik kuultiusumik niaqoruteqarluni qallersaateqarlunilu aappallarissumik byssusimik, illoqarfimmilu Susami nuannaarnersuaqarpoq. v16 Juutiniipput qaamaneq nuannaarnerlu, tipaatsunneq alutornassuserlu. v17 Nunap immikkoortuini illoqarfinnilu kunngip peqqussutaata annguffiini tamani juutini nuannaarneqarpoq tipaatsunneqarlunilu, qassimiuaarneqarluni nalliuttorsiorneqarlunilu. Naalagaaffiullu inuisa ilaat amerlasuut ilagiinnut juutinut ilanngupput juutit ersigileqigamikkit. Esterimik allakkat Est 9 Juutit akiniaasut v1 Qaammatit aqqaneq-aappaata, qaammatip adarip, ulluisa 13-ianni, ullormi kunngip oqaasiisa peqqussutaasalu atuutilersinneqarfissaanni, tassa ullormi juutit akeraasa taakkuninnga artorsartitsiffigissamaagaanni, paarlattuanik pisoqarpoq: Juutit akeqqatik artorsartippaat. v2 Kunngip Ahasverusip naalagaaffiata immikkoortuini tamani juutit illoqarfimminnut katersuupput imminnik ajortumeeriniartut saassunniarlugit. Juutit kikkunnilluunniit sapersisitaanngillat inunnit tamanit ersigineqaramik. v3 Nunap immikkoortuini naalagartat tamarmik, satrappit, naalagaatitat kunngillu atorfilittaasa juutit ikiorpaat Mordokaji ersiginermit. v4 Tassami Mordokaji kunngip illussaarsuani oqaasissaqartuulersimaqaaq, nunallu immikkoortuini tamani tusaamaneqalersimavoq; Mordokajilu pissaaneqaleriartuinnarpoq. v5 Juutit panamik sakkoqarlutik akeqqatik saassuppaat toqorarlugit nungutillugillu, piumasaminnillu iliorfigalugit. v6 Pallittaalisami Susamiittumi juutit angutit 500-t toqorarpaat nungutillugit. v7 Aammattaaq Parshandata, Dalfoni, Aspata, v8 Porata, Adalja, Aridata, v9 Parmashta, Arisaji, Aridaji Vajzatalu, v10 Hamanip Hammedatap ernerata juutinut akeraasup erneri qulit toquppaat. Kisianni akeqqamik pigisaannik ujajaanngillat. v11 Ulloq taanna kunngip tusarpaa pallittaalisami Susamiittumi toqunneqartut qassiunerat. v12 Taava dronningimut Esterimut oqarpoq: »Pallittaalisami Susamiittumi juutit toqussimavaat nungutissimallugillu angutit 500-t taavalu aamma Hamanip erneri qulit. Taamaappat kunngip naalagaaffiata immikkoortuini allani peqqarnerunavianngillat. Sumik qinnutissaqarpit? Tusarneqanngitsuussanngilaq! Sumik allamik kissaateqarpit? Naammassineqassaaq!« v13 Esteri akivoq: »Kunngip iluarippagu taava Susami juutit aqagu inatsit taanna ullumi atuuttoq malillugu iliorlit, Hamanillu erneri qulit qimitsivimmut nivinngarneqarlit.« v14 Kunngi oqarpoq taama pisoqassasoq, peqqussutinilu tamanna Susami nalunaarutigitippaa, Hamanillu erneri qulit nivinngarneqarput. v15 Qaammatip adarip ulluisa 14-ianni Susami juutit katersuuteqqipput illoqarfimmilu angutit 300-t toqullugit. Kisianni pigisaannik ujajaanngillat. v16 Qaammatip adarip ulluisa 13-ianni kunngip naalagaaffiata immikkoortuini allani juutit katersuupput illersorniarlutik akeqqaminnullu saassunneqatsaaliniarlutik. Akeqqaminnit 75.000-it toqorarpaat, kisianni pigisaannik ujajaanngillat. v17 Qaammatip ulluisa 14-ianni qasuersaarput, ullorlu taanna nalliuttorsiorfinngortippaat nuannaarfinngortillugulu. v18 Susami juutit katersuupput qaammatip ulluisa 13-ianni 14-iannilu, ullullu 15-ianni qasuersaarput, ullorlu taanna nalliuttorsiorfinngortippaat nuannaarfinngortillugulu. v19 Taamaattumik juutit illoqarfeeqqani najugaqartut qaammatip adarip ulluisa 14-iat nalliuttorsiorfittut nuannaarfittullu atortarpaat ullormilu tassani nerisassanik imminnut pajuttuuttarlutik. Purimisiorfik v20 Pisimasut tamakku Mordokajip allattorsimavai. Taava juutinut tamanut kunngip Ahasverusip naalagaaffiata immikkoortuini tamani najugaqartunut, qanittumiittunut ungasissorsuarmiittunullu, allakkanik nassiussivoq v21 peqqullugillu qaammatip adarip ulluisa 14-iat 15-iallu ukiut tamaasa nalliuttorsiorfigisassagaat, v22 eqqaaniarlugit ullut akeqqanut sorsukkunnaarfiit, eqqaaniarlugu qaammat kappialanerit nuannaarninngorfiat aliasunnerullu nalliuttorsiorfinngorfia; nalliussisassavaat nalliuttorsiorlutik nuannaarlutillu, nerisassanik imminnut pajuttuullutik piitsunullu tunissuteqarlutik. v23 Juutit siullermeerlutik taamaaliornertik Mordokajillu allakkamini imminnut peqqussutai aalajangersimasumik ileqqunngortippaat. v24 Tassami Hamani Hammedatap ernera Agagikkuusoq juutinut tamanut akeraasoq pilersaaruteqarsimagaluarpoq juutit nungutikkumallugit, purimillu immeraatsitsineratigut aalajangerneqarsimagaluarpoq juutit toqorarneqassasut nungutitaallutillu. v25 Kisianni kunngip tamanna tusaramiuk allakkamigut peqqusisimavoq Hamanip juutit pillugit pilersaarutipiluni nammineq pineqaatigissagaa namminerlu erninilu qimitsivimmut nivinngarneqassasut. v26 Taamaattumik ullut taakku taaneqartarput purimisiorfinnik, oqaaseq puri nagguigitillugu. Allakkat taakkua imaat tamaasa naapertorlugit taamatullu namminneq takusatik misigisatillu naapertorlugit v27 juutit imminerminnut kinguaassaminnullu immissullu upperisaqalersunut tamanut ullut taakku nalliuttorsiutigineqartussanngortippaat ileqqussaatitat malillugit ukiut tamaasa piffissami aalajangikkami, ileqqussanngorlugu unioqqutinneqartussaanngitsoq. v28 Ullut taakku eqqaaniarfiussapput nalliuttorsiorfiullutillu kinguaariikkuutaani eqqarleriinni tamani, nunap immikkoortuini tamani illoqarfinnilu tamani. Ullut purimisiorfiit juutinit nalliussinngitsoorneqassanngillat, kinguaavinilu puiorneqanngisaannassapput. v29 Dronningi Esteri Abikajilip pania juutilu Mordokaji tamanut ammasumik allagaqarput purimi pillugu aappassaaneerluni allakkat aalajangersarumallugit. v30 Mordokajillu juutit Ahasverusip naalagaaffiata immikkoortuini 127-ni najugaqartut tamaasa allaffigai eqqissinermik isumakuluuteqaranilu inuunermik kissaallugit, v31 atortuulersikkumallugit ullut taakku piffissami aalajangersimasumi purimisiorfiit juutip Mordokajip dronningillu Esterip nalliussisassanngortitaat imminnullu kinguaassaminnullu ileqquusussanngortitatik najoqqutassalerlugit iisinnginniarnissamut kappialanissamullu. v32 Taava Esterip peqqussutaasigut purimisiornissami najoqqutassat atortuulersinneqarput, mappersakkamullu allanneqarput. Esterimik allakkat Est 10 Mordokaji ataqqisaasoq v1 Kunngip Ahasverusip nuna qeqertallu ungasissumiittut akileraartussaatippai. v2 Naammassisai sapiitsuliornerilu tamanit naluneqanngitsut Mordokajimillu pissaanilissuanngortitsinera sukumiisumik allaatigineqartut Mederit Persiamiullu Kunngiisa Nalunaarsuutaanniipput. v3 Tassami Mordokaji juutiusoq kunngimut Ahasverusimut tullersortunngorsimavoq. Juuteqatimi akornanni angussuuvoq nunaqqatiminillu tamanit nuannarineqarluni. Inuiaqatimi pilluarnissaat anguniagaraa oqalunnermigullu kingulissani tamaasa iluaqutissiortarlugit. Jobimik allakkat Job 1 Jobi assuarnaatsuusoq misiligaasoq v1 Nunami Usimi najugaqarpoq angut Jobimik atilik. Taanna angutaavoq assuarnaatsoq peqqusersuitsorlu Guutimik mianerinnittuusoq ajortumillu iliuuseqarnaveersaartuusoq. v2 Arfineq-marlunnik erneqarpoq pingasunillu paneqarluni. v3 Pigisarai savat 7.000-it, qatigattuut 3.000-it, ussigit illugiit 500-t siutituullu arnavissat 500-t inussiaaterpassuaqarlunilu. Angutini Kangiamiuni tamani pigissaarnerpaavoq. v4 Jobip erneri nikittaallutik illuminni qassimiuaaqatigiittarput. Aamma qatanngutitik arnat pingasut qaaqqusarpaat nereqatigeqqullutik imeqatigeqqullutillu. v5 Nikittaalluni qassimiuaaqatigiinnerit qaangiukkaangata Jobip ernini qaaqqutittarpai illernarsartarlugillu. Ullaannguakkut makilluni ikikkagassanik pilliisarpoq ernini tamaasa immikkut pilliuteqartillugit, isumaliortarami: »Immaqa ernikka ajortuliorsimassapput uummatimikkullu Guuti perloqqusimallugu.« Jobi tamatigut taamaaliortarpoq. v6 Ullut ilaanni Guutip erneri takkupput Naalakkamullu sassarlutik; Saatani aamma taakkununnga ilaavoq. v7 Naalakkap Saatani aperaa: »Sumit aggerpit?« Saatani akivoq: »Nunarsuaq angalaffigeqqissaarakku.« v8 Taava Naalakkap Saatani oqarfigaa: »Taavami kiffara Jobi arajutsisimagunanngilat. Taanna nunarsuarmi tamarmi nalissaqanngilaq assuarnaatsuullunilu peqqusersuitsuugami Guutimillu mianerinnittuulluni ajortumik iliuuseqarnaveersaartuugami.« v9 Saatanilli akivaa: »Jobimi pissutissaqarluarunarpoq Guutimik mianerinninnerminut. v10 Taanna ilaqutaalu pigisaalu tamaasa tamatigut sernissugarisimannginnerpigit? Sulinera tamaat pilluaqqusimavat, nersutaataalu amerlangaaramik nunamut tamarmut siammarsimapput. v11 Ataguli assat isatseriassagit pigisai tamaasa attorlugit, taava kiinnat toqqavillugu perloqqussagaluarpaatit!« v12 Taava Naalakkap Saatani oqarfigaa: »Pigisai tamaasa piumasannik iliorfigisinnaavatit, taannali nammineq pinerlissanngilat.« Taava Saatani Naalakkamit qimaguppoq. v13 Ullut ilaanni Jobip erneri paniilu qatanngummik angutip angajulliup illuani nerillutillu viinnimik imertillugit v14 oqariartortoq Jobimut tikiuppoq oqarlunilu: »Ussigit assallatserummik uniartillugit siutituullu eqqaanni mangiartillugit v15 Sabamiut tikiullutik tamakku tillippaat kiffallu panamik toqullugit. Uanga aniguisutuaallunga tamatuminnga nalunaarfigiartorpakkit.« v16 Suli taanna oqalutsillugu alla tikiuppoq oqarlunilu: »Guutip innerata qilammit nakkarluni savat paarsisuilu tuffigai ikuallatsillugillu. Uanga aniguisutuaallunga tamatuminnga nalunaarfigiartorpakkit.« v17 Taama oqalutsillugu alla tikiuppoq oqarlunilu: »Kaldæamiut pingasuiullutik tikiukkamik qatigattuut saassuppaat tillillugillu paarsisuilu panamik toqullugit. Uanga aniguisutuaallunga tamatuminnga nalunaarfigiartorpakkit.« v18 Taama oqalutsillugu alla tikiuppoq oqarlunilu: »Ernitit panitillu qatanngummik angutip angajulliup illuani nerillutillu viinnimik imertillugit v19 tassanngaannaq anorersuaq inoqajuitsup tungaanit pitorarpoq. Anorip illup teqeqqui sisamat eqqormagit illu uppippoq inuusuttut nanerlugit toqullugillu. Uanga aniguisutuaallunga tamatuminnga nalunaarfigiartorpakkit.« v20 Taava Jobi nikuippoq, qallersaatinilu alittorpaa nujaajarlunilu nujaarutivilluni. Taava ataqqinningaarluni nunamut pallorpoq v21 oqarlunilu: »Tamaqarnanga anaanama timaanit anigama tamaqarnanga utissaanga! Naalagaq tunniussigami Naalagaq tigusivoq, Naalakkap aqqa unnersiutigineqarli.« v22 Jobi tamakkuninnga tamanik pineqaraluarluni ajortuliunngilaq Guutilu assuarliuteqarfiginngilaa. Jobimik allakkat Job 2 v1 Taava ullut ilaanni Guutip erneri takkupput Naalakkamullu sassarlutik; Saatani aamma taakkununnga ilaavoq Naalakkamullu sassarluni. v2 Naalakkap Saatani aperaa: »Sumit aggerpit?« Saatani akivoq: »Nunarsuaq angalavigeqqissaarakku.« v3 Taava Naalakkap Saatani oqarfigaa: »Taavami kiffara Jobi arajutsisimagunanngilat. Taanna nunarsuarmi tamarmi nalissaqanngilaq assuarnaatsuullunilu peqqusersuitsuugami Guutimillu mianerinnittuulluni ajortumik iliuuseqarnaveersaartuugami. Assuarnaassutsi aalajangiusimajuarpaa. Perlussiortinnissaanut pissutissaqarnak kaammattorsimavarma.« v4 Saatanili akivoq: »Ameq amermik naleqararaaq! Inuummi pigisani tamaasa akigeriaannaasarpai inuunini annaajumanagu. v5 Ataguli assat isatseriassagit uinnga saarngilu attorlugit, taava kiinnat toqqavillugu perloqqussagaluarpaatit!« v6 Naalakkap Saatani oqarfigaa: »Piumasannik iliorfigisinnaavat. Inuunerali asattuutissavat!« v7 Taava Saatani Naalakkamit qimaguppoq. Saatanip Jobi perlutsippaa ajussanik ajortunik kasseranit aluinut. v8 Jobi arsakut eqimattat qaavannut ingippoq marriukkallu aseqqua tiguaa imminut kiliortuutigalugu. v9 Nuliatalu oqarfigaa: »Assuarnaassutsit suli aalajangiusimaniinnarniarpiuk? Guuti perloqquinnaruk toqullutillu!« v10 Jobilli akivaa: »Arnatut silaatsutut oqalupputit! Ajunngitsoq Guutimit pisaratsigu ajortoq aamma pinngitsuugassarinngilarparput.« Jobi tamakkuninnga tamanik pineqaraluarluni oqaatsimigut ajortuliunngilaq. Jobip ikinngutai pingasut: Elifazi, Bildadi Sofarilu v11 Jobip ikinngutaasa ilaasa pingasut perluppassuarnik atugaqartitaanera tusaramikku tamarmik immikkut nunaqarfimminnit aggerput: Elifazi Temanimit, Bildadi Shuamit Sofarilu Na'amamit. Taakku isumaqatigiissimapput ornikkumallugu misigeqatiginninnertik takutikkiartorlugu tuppallersariartorlugulu. v12 Suli alimasillugu takuleramikku ilisarinngikkaluarpaat. Taava qissaserput qallersaatitillu alittorlugit pujoralannillu qummut nalluillutik niaqquminnut nakkaatillugit. v13 Ullut arfineq-marluk unnuallu arfineq-marluk maaniinnaq issiaqatigaat oqarfiginngivilluguli takusinnaagamikku qanoq naalliuuteqartigisoq. Jobimik allakkat Job 3 Jobip pineqaatini kappialaatigigaa v1 Taava Jobip qarni ammarpaa ullorlu inunngorfini perloqqullugu. v2 Jobi oqarpoq: v3 Peerlit ulloq inunngorfiga unnuarlu inna ima oqarfiusoq: Ilumiugineqalerpoq nukappiaraq! v4 Ulloq taanna taartuinnarsuujuarili, Guutip qutsinnermiittup apeqqutiginngikkiliuk, qaamarngullu qinngorfiginngisaannariliuk. v5 Taarnersuup piumasariliuk, nuissat matugilissuk, seqernullu pulanerata qunutilliuk. v6 Taamatuttaaq taartorsuup tigugiliuk unnuaq inna, ukiup ulluini inissitaanngikkili, qaammatillu kisitsisaannut ilanngutinngikkili. v7 Ilami allaat unnuap issuma assigilerliuk arnaq ernisuitsoq, qiimmattarnermillu tutsaviussaarili! v8 Serrallutik immamut iliuuseqartut Livjatanimillu itertitsisinnaasut ulloq taanna perloqqussavaat. v9 Qaasiutai taartuulit, qaammarnissaa utaqqilussinnariliuk, qaalersup aappilliunnerata qimeriai takunngisaannariligit; v10 illiammi ammarngi matoqqatinngilai erloqingaarnerlu isinnit isertornagu. v11 Soormi erniuniariarlunga toqusimanngilanga, sooq anaanama illiaanit aniinnarlunga anerningersimanngilanga? v12 Soormi sarliartussaqarsimanerpunga miluffissaqarlungalu? v13 Taamaanngippat innangaannarsimassagaluarpunga aalariassananga, sinissimassagaluarpungalu eqqissillunga v14 peqatigalugit kunngit nunallu naalagaat imminnut ineeranngualiuuttut ilisaaffissaminnik, v15 imaluunniit naalagartat pigisallit kuultinik, illuminnilu katersallit sølvinik. v16 Sooq issimanngilanga toqungalluni erniusimasutut nunamut matoorutatut, meeqqatut ullup qaamarnganik takunngisaannarsimasutut. v17 Tassani iluaatsut kamannertik qaangiussisimavaat, tamaani qasuersaartarput suleruloortitaanerminnit qasusut; v18 tiguagaasimasut tamarmik tamaani aarleqqutissaqanngillat, inussianik sulisitsisup nillianeranik tusagassaqanngillat. v19 Mikisut angisuullu naligiipput tassani, inussiaataallu iperagaareerpoq naalagaarulluni. v20 Soormi Guutip naalliuttut tunivai qaamanermik, sooq tunniussaqarpa inuunermik atugarliortunut, v21 toqumut nalliukkumanngitsumut erinisunut, toqumik ujarlersunut erlinnartuummit ilungersuunnerullugu, v22 ilivissarsillutik tulluusimaartunut nuannaarlutik qiimmattarlutillu, v23 angummut isertugaasunik ingerlaveqartumut, Guutip mattussimasaanut? v24 Anersaarulunnikkami kisiisa inuussutissarilerpakka, kappialanera imertut pikialavoq. v25 Annilaanngatigisakka uannut tussimapput siooragisakkalu nalliullutik. v26 Eqqissiveeruppunga qasuerfissaqarnangalu eqqissiviillunga amiilaarnartoq nalliuttussaq pillugu. Jobimik allakkat Job 4 Elifazi siullermeerluni oqaluttoq v1 Taava Elifazi Temanimioq oqarpoq: v2 Oqaluffiginiarpakkit qasutiinnassagaluarnerlutit? Kiammi oqaasissani nipangiutiinnarsinnaagamigit? v3 Illit nammineq amerlasuut oqaaqqissaartarsimavatit assaallu nukeeruttut nukinitsittarsimallugit. v4 Oqaatsivit orlusimasut nikuitittarpaat, nallullu nukillaartut pissatsittarsimavatit. v5 Maannali nikallorputit illit nammineq taamaaligavit, maanna nammineq eqqorneqaravit siooratsangaalerputit! v6 Guutimik mianerinninnerit, neriugisat assuarnaatsumillu inuunerit tassaannaannginnerpat sianiissuseq? v7 Eqqarsariassasutit! Ajortuliaqanngitsumik toqutitaasoqartarnerpa, peqqusersuitsunillu nungutitaasoqartarnerpa? v8 Takusartakkakka malillugit imaappoq: Assallatserillutik ajussusermik nunamut matoorussisut ajunaarutissanillu siaruarterisut namminneq tamakkorpiaat katersoraraat. v9 Guutip anersaarfigigaangatik piuneeruttarput, kamannermini supigaangatik peeruttarput. v10 Løveq qatimaattarpoq piaraalu nilliasarlutik, taamaattorli nallorneqartarput løvitsiap kigutai; v11 piniagassaarukkuni løveq perlissaaq løvillu arnavissap piarai tamanut siammakaassapput. v12 Oqaaseq anngiortumik uannut tutsiuppoq, isussunnertut siutinnut annguppoq. v13 Taava unnuakkut inuit sinillualeruttorfianni takorluugaqalerpunga eqqissiunnaarutigisannik. v14 Annilaanganerup ersinerullu tikippaannga timiga tamaat sajulersillugu; v15 suiallatsitsinerup kiinara aqqusaarpaa nutsakkalu qummut tikkorput. v16 Takusaqarpunga qeqartumik ilisarinngisannik; isima saarpiannguanni qeqartoqarpoq, tusarparalu nipi sallaatsumik oqartoq: v17 Inuk Guutimit iluassuseqarnerusinnaava? Angut pinngortitsisiminit minguinnerusinnaava? v18 Guutip allaat nammineq kiffani tatigisinnaannginnamigit allaalluunniimmi inngilini kukkunersisarlugit, v19 suli kukkunersinerungaassavai marrarmik illuliani issuinnarmik tunngavilinni najugallit. Taakku qillaalaanilluunniit sequmikkuminarnerupput. v20 Ulloq naatinnagu sequmereersimasinnaapput; malugineqarnatik nunguillutik nunguttussaapput. v21 Toqqi noqarutaajarneqarumaarput, toqussappullu ilisimassusermik pigisaqalersimanatik. Jobimik allakkat Job 5 v1 Torlulariannguarit! Akineqassanerpilli? Illernartut arlaat kina saaffigissanerpiuk? v2 Ugguatsannerup sianiitsoq inuartarisarpaa, kamannerup misilittagakitsoq toquttarpaa. v3 Takusimavara sianiitsoq sorlanikkaluartoq, tassanngaannarli najugarisaa perloqquneqarpoq. v4 Qitornai ikiortissaqanngillat, isaaffimmi sequmisitaapput annaassisissaqaratik. v5 Inerittuutai kaattut nerisarpaat, kapinartullit akornanniittunut allaat tigoorartarlugit; imerusuttullu pigisaa pilerigaat. v6 Massami ajunaarnerit nunamit pinngortarinngillat, naalliuutillu issumit naasarinngillat; v7 inuk nammineq naalliunnernik pilersitsisarpoq, aamallu qutsissumut tammigartarput. v8 Uanga illiugaluaruma Guuti ujassagaluarpara uangalu pillunga suliassaq taassumunnga saqqummiullugu. v9 Taanna malunnangaartuliortarpoq siunersissaanngitsunik tupinnartuliortarlunilu kisissaanngitsunik. v10 Nunamut siallersitsisarpoq imerterisarlunilu narsaatinik. v11 Nikanartut akitsisittarpai, aliasuttullu isumannaallisinneqartarput. v12 Guutip silatuut pilersaarutaat akornusertarpai naammassisaqanngitsoortillugit. v13 Ilisimasut pisarisarpai silassorissaarnerat napititsissutigalugu, peqqusersuullu pilersaarusiaat nukingiussaasut paasinarsisarpoq. v14 Taakku ulluugaluartumi taarsiorput, ulloqeqqaanerani satsiinnaq angalaartarput unnuamisut. v15 Sequmisitaq annaattarpaa qarnannit, piitsorlu nakuusup assaanit. v16 Sanngiitsoq neriuutissaqalersittarpaa iluanngitsuliornerlu oqaasissaarutitillugu. v17 Pilluarpoq inuk Guutip anusinngorsagaa. Ajugaqanngitsup perorsaanera suusupagissanngilat! v18 Annialersitsisarpoq ajorunnaarsitsisarlunilu; patitsisarpoq assaali nakorsaasarput. v19 Arfinileriarluni annikilliuutinnit aniguisippaatit, arfineq-marloriarluni ajunaarnermik eqqortinngilaatit. v20 Annaatissavaatit kaannersuaqartillugu toqunissaraluannit, sorsunneqartillugulu panamit toqutaanissaraluannit. v21 Oqqap ipissusiata pallinngisaannassavaatit, ersissutissaqassanngilatit nakuuserneq nalliuppat. v22 Nakuuserneqarsinnaanera kaannersuaqarsinnaaneralu illaatigiinnarsinnaavatit, nersutinullu nujuartanut ersissutissaqanngilatit, v23 ujaqqat narsaammiittut angerfigeqatigereerakkit nersutillu nujuartat aamma eqqisseqatigereerakkit. v24 Misigissavat toqqit aarlerinartoqanngitsoq. Najukkat misissorukku paasissavat amigartoqanngitsoq. v25 Takussavat eqqarlerisatit amerlingaaramik kinguaassatit ivikkatut narsaammiittutut amerlatigilerumaartut. v26 Inuummarillutit ilineqassaatit, soorlu karrit katersorneqartartut piffissaq nalliukkaangat. v27 Tamakkumi paasiniareerpavut, ilumullu taamaapput! Tamakku tusakkit paasillugillu. Jobimik allakkat Job 6 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Aliasunnera uuttorneqarsinnaagaluarunitoq atugarliornikkalu oqimaalutarneqarlutik! v3 Tamakkumi sissap sioraanit oqimaannerulerput, taamaattuminguna isumaatsutut oqaluttunga. v4 Ajugaqanngitsup qarsui timinni kappussimapput, toqunartuallu iluma imerpaa. Guutip naakkittaatsuutai inissititerput saassunniarlunga. v5 Siutitooq nujuartaq nilliasarnerpa ivigartorfissarissumi, ussillu moortortarnerpa nerisassaqartilluni? v6 Imersunnitsoq nerineqartarnerpa taratsernagu? Naasup katostip kimittornga mamarnerpa? v7 Taamaattut attornissaalluunniit maajugaara, nerisassatut mikiarsimasutut illinnanngitsigaat. v8 Qinnutiga tusarneqarsinnaagaluarunitoq, neriuutigisara Guutip eqquutitissinnaagaluaruniuttoq! v9 Guutip sequmisikkumagaluaruningatoq assamminillu inuunerma noqartaa kittorarlugu! v10 Tuppallersaatigiuassagaluarpara Illernartup oqaasiinik sumiginnaasimannginnera, naalliuuteqaraluaqalunga nuannaarnermit pississaassagaluarpunga. v11 Neriuttuarnissannut nukissaqarnerpunga? Sumik siunissaqarama naammagittarniaannassanerpunga? v12 Ujaqqatut manngertiginerpunga, timiga kanngussattut innerpa? v13 Naamik, imminut ikiorsinnaanngilanga, aniguiffissat tamarmik uannut matoqqapput. v14 Tulliminut ajunngitsuliorumanngitsup aamma puiorsimavaa Ajugaqanngitsumik mianerinninnissaq. v15 Uangali qatanngutima qimappaannga kuunnguatut, kuuttut paqqersimasutut. v16 Sermeq iminngortarpoq sorujulik, apullu tassani peeruttarpoq; v17 panernerup nalaani kuunneq sakkukillisarpoq aasallu kiaanit tissortitaalluinnartarluni. v18 Inuilaarsioqatigiit allamik ingerlavissarsiortariaqartarput; inuilaamut sanguinnartarput tassanilu ajunaarlutik. v19 Inuilaarsioqatigiit Temameersut imissarsioraluarput angalaartut Sabameersut neriukkaluarput imeqassasoq; v20 isumalluaraluaramik ilimasulussinnarput, anngukkaluaramillu pakatsisinneqarput. v21 Ilissi maannakkut suujunnaarpusi; annilaarnartoq takugassiuk tataatsalerpusi. v22 Oqarfigisimanerpassi: »Tunisinga, akiliussinga pisuussutissinnit! v23 Annaassinga akeqqannit, aniguisissinnga nakuusersunit!« v24 Ilitsersuussinga, nipangissaanga taava, takutissinga sutigut kukkussuteqarsimasunga! v25 Ilumoorluni oqaaserisat ajuallaatissaanngikkaluarput, qanorli ilillusi avoqqaarlersinnaavisi? v26 Oqaatsikka pillugit avoqqaariniaraluarpisinga? Inuup isumatsattup oqaasii asuliinnaalluinnarnerpat? v27 Iliarsuit immeraatigisarpasi! Ikinngutisi akiginiartarpasi! v28 Uanga isigeriassagissinga! Toqqavillusi salluliorfigisoraasi? v29 Eqqarsaqqeriassasusi, eqqunngitsumik pasilliinasi! Eqqarsaqqeriassasusi, uanga iluassusera suli atammat. v30 Iluaatsunik qanermiugisaqarnerpunga? Qilaama suna aseruutaasoq nalunerpaa? Jobimik allakkat Job 7 v1 Inuup nunami maani atugassarinnginnerpaa suleruloortarneq, inuunera sulisitap inuuneratut innginnerpa? v2 Assigai inussiaq alanngiffissaminik noqqaagaluartoq, sulisitaq akissarsiassaminik utaqqisoq. v3 Taamatut qaammatit piunngitsut atugarilerpakka, unnuat anniarfiusut uannut atugassarititaapput. v4 Innaraangama isumaliortaraanga: »Makinnissaq-aasiit erininassaqaaq!« Unnuaq sivitsuisaqaara, assakaalaarusaaginnartarpunga qaalernera tikivillugu. v5 Timiga quperlunnik qalliliuunnernillu qallersimavoq, amera qulloorpoq seerillunilu. v6 Ullukka annoraassaliortup ikaartiterutaanit sukkalisaarnerullutik qaangiussorput neriuutissamik nassataqarnatik. v7 Eqqaaniaruk inuunera suiallannerinnartut immat, nuannaarnermik misigisaqaqqinnaveerpunga. v8 Maanna isigisima takoqqinnaveerpaanga, qiviaraluarumma peerutereersimassaanga. v9 Soorlu nuiaq nungukkiartuaarluni peeruttartoq, taama toqusut inaannut aqqartoq tassannga qaqissanngilaq. v10 Uteqqissanngilaq illuminut, inigisarigaluamini takoqqinneqassanngilaq. v11 Qanera oqalutsaalissanngilara, oqalunniarama isumakkut sioorassuteqarlunga kappialassallungalu tarnikkut annikilliungaarninni. v12 Imarsuartut uumasorujuttulluunniit aarlerinartiginerama alapernaarsuisulerpinga? v13 Isumalioraangama: »Siniffimma tuppallersassavaanga innanngavimmalu anniaatiga nipaallisassavaa,« v14 sinnattukkanik annilaarsararaarma takorluukkanillu ersisaarlunga. v15 Kissaatigiinnarnerusaraluarpara qiminneqarnissara, toqussaq naalliuinnarnermit piumanerullugu! v16 Taamaannera qatsuteqaara, inuuinnarusunngilanga! Imminiiginnannga, inuunera piunngitsuuvoq! v17 Inuk suummat taama pingaartitsigaajuk imminiiginnarnagulu, v18 ullaat tamaasa pillartarlugu misilittuartarlugulu? v19 Qaquguuna alartaaserunnaassavinga nuamma iinissaanut periarfissaqalerniassagama? v20 Ajortuliorsimaguma tamanna illit ajoquserneqaatiginavianngilat, illit inunnik alapernaarsuisuusutit. Sooq piseriaqattaagassatut iliorfigaanga, uanga imminut nanertuutaalersillunga? v21 Sooq unioqqutitsininnik isumakkeerfigiumanngilinga ajortuliakkalu peerlugit? Erniinnaq issumut utertariaqalerpunga, ujaraluarummalu peerutereersimassaanga. Jobimik allakkat Job 8 Bildadi siullermeerluni oqaluttoq v1 Taava Bildadi Shuamioq oqarpoq: v2 Qanoq sivisutigisumik taama oqalussavit? Qanerpit oqaasii anorersuartut sakkortutigitippatit! v3 Isumaqarpit Guutip naapertuilluarneq mumisittaraa, Ajugaqanngitsup iluarsuseq mumisittaraa? v4 Ernerpit ajortuliorfigisimappanni ajortip nakuuserneraniitissavai. v5 Qanortoq Guuti ujaruk Ajugaqanngitsorlu qinnuigalugu saammaateqqullutit! v6 Ilumut minguillutillu peqqusersuikkuit illit pillutit iterumaarpoq, iluarsutsivillu inigisaa nappaqqissallugu. v7 Taava pigisimasaraluatit sullunarsissapput pigisarpassuariligassannut naleqqiullugit. v8 Apereriassagitit eqqarleriit qanga inuusimasut, eqqarsaatigikkit siuaasaasa paasisimasaat. v9 Uagummi ippassarnisaannaavugut ilisimasaqangaarnatalu, nunami maani inuunerput tarraannartut ippoq. v10 Siuaasatta ilinniartissinnaannginnerpaatsit paasitillutillu misilittakkatik tunngavigalugit oqaluffigalutit. v11 Papyrusi naasinnaanerpa masarsuunngitsumi? Nilenip ivigai naasinnaanerpat imeqanngitsumi? v12 Suli naajartoraluarlutik killorneqarnatillu toquliortarput ivikkanit allanit siulliullutik. v13 Taama pissapput Guutimik puiguisut tamarmik, guutiitsut neriuutissaarukkiartuinnartussaapput. v14 Isumannaassusia tassaannaavoq aasami nigaliaq, toqqisimanera nissavarsuup nigaliaatut ippoq. v15 Illuni najummatserfigigaluarpaa, atajuarsinnaanngilarli; ajappattorniarsaraaq piujuartussaanngitsumut. v16 Assigaa naasoq issilik seqinnersumi, kanaartaata avalequtai naatsiivimmi siammarsimasut, v17 ujaqqat qaleriiaat akornannut sorlanissimasoq ujaqqat akornini imminnut nuiuuttunik. v18 Orpilli taanna nusunneqarluni peersitaappat inigisaata nalusuusaarlugu oqarfigissavaa: Takusimanngisaannarpakkit! v19 Tassa inuuserisamini nuannersorsiaa allat nunami naajorartillugit. v20 Takuat, assuarnaatsumik inuusoq Guutip ajattunngisaannassavaa; kisianni inuit ajortut tasissiutinngisaannassavai. v21 Kingumut illit qarnit immertarumaarpaa illassaanik, taamatullu aamma qarlutit qiimmattarnissamik. v22 Uumissortitit pakatsinermik atitinneqassapput, iluaatsullu toqqa peerutissaaq. Jobimik allakkat Job 9 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Taamaannera ilumoorpoq; qanoq ililluni inuk Guutip saani iluartuusinnaanerpa? v3 Inuup Guuti saqitsaanniassagaluaruniuk unnerluussutaasa tuusintit ilaat ataasiinnarluunniit ilumuunnginnerarsinnaanngilaa. v4 Ilisimassuseqarpoq, pissaaneqangaarporlu; kia assortorsinnaavaa aniguilluarlunilu? v5 Imaaliallaannaq qaqqat nuutitertarpai, kamannermini uppikaatittarpai. v6 Nuna sajulersittarpaa inaanit kaanngartillugu, sukai aalalersillugit. v7 Seqineq naalakkertarpaa nueqqunagu ullorissallu naqissuserlugit mattullugit. v8 Kisimiilluni qilak isivitippaa immallu malingi qarsullugit ingerlalluni. v9 Pinngortippai Løveq Siattullu, Qiluttuusallu ulloriaqatigiillu kujalliit. v10 Massami malunnangaartuliortarpoq siunersissaanngitsunik, tupinnartuliortarlunilu kisissaanngitsunik. v11 Sanioqqukkaanganga takunngisaannarpara, sarsukkaanganga maluginngisaannarpara. v12 Arsaarinninniarpat kia akornusersinnaavaa? Kia oqarfigisinnaavaa: »Suleqaat?« v13 Guutip kamannini nunuinnarnavianngilaa, allaammi Rahabip iligisai maniguutiinnartariaqarsimapput. v14 Qanormi taava uanga akerlilersinnaassavara tassungalu oqaaseriniakkakka nammineq qinerlugit? v15 Oqaatiginiagaraluunniit ilumoortuugaluarpat oqariarneq sapissaanga, eqqartuussisigalu qinnuigiinnartariaqarpara saammaanneqaqqullunga. v16 Eqqartuussisunulluunniit sassaqqugunni akuersissagaluarpat isumaqanngilanga naalaarumassagaanga. v17 Suunngitsunnguaq piinnarlugu malersorniarpaanga pissutissaqaranilu ikilersorniarlunga. v18 Allaammi anersaartornaveersaartippaanga uumitsannermik qaarsillartillunga. v19 Nakuusup pissaanera apeqqutaappat taassuma taanna pigaa! Naapertuilluarneq apeqqutaappat ima oqaannarsinnaavoq: »Kiap nassueqqusinnaavaanga?« v20 Eqqortuliorumaluunniit qanerma pisuutissavaanga, pinngitsuugaluarumaluunniit sallutuujutissavaanga; v21 kisianni pinngitsuuvunga! Inuunera erligiunnaarpara, inuuginnarnissara soqutigiunnaarpara. v22 Uannut assigiippoq, taamaattumik oqarpunga: Pisuussutillit pinngitsuusulluunniit assigiimmik nungutittarpai! v23 Ulinnersuaq tassanngaannaq toqorartitsigaangat pinngitsuusut mitaatigisarpai isumatsassimaneranni. v24 Nuna iluanngitsunut pigisassanngortitaavoq, eqqartuussisut sattaasersimavai. Taanna taamaalisitsinngippat kina alla taamaalisitsissagami? v25 Ullukka arpattup arpassinnaaneranit ingerlalertornerupput, qaangiussorput nuannaarnermik misigiffiunatik. v26 Sukkalisaarput ivigarsuarnit umiatsialiatut, assigalugu nattoralik piniakkaminik piortoq. v27 Oqaraluaraangama: »Aliasunnera maanna puiorniarpara, isikkora allanngortissavara nuannaarpaluttunngortillugu,« v28 taava siooralersarlunga naalliuutikka eqqarsaatigaakka nalunnginnakku pillanngitsoornavianngikkimma. v29 Pisuutitaanissara aalajangiunneqareermat asulersuaq ilungersussaanga. v30 Uffaraluaruma qaqorsaammik assakkalu asallugit eqqiaatissaliamut, v31 taamaattoq kussiamut marujulimmut misuttaatissagaluarparma atisannut maajunnarsisillunga. v32 Uattut inuinnaagaluarpat akisinnaassagaluarpara eqqartuussivimmullu sassaqatigisinnaallugu. v33 Isumaqatigiissaaniartussaqanngilarli saqitsaatitsinnik aalajangiisinnaasumik. v34 Qanortorq-una unatarunnaarlinga taamaalilluni siooragiunnaarsilluni; v35 taamaalioraluarpat ersigiunnaarlugu oqalussinnaassagaluarpunga, nalunnginnakku ersigissallugu pissutissaqarnanga. Jobimik allakkat Job 10 v1 Inuunera maajugeqaara; maanna naammagittaalliuutikka nununagit aniatissavakka isumatsassimaninni oqalullunga. v2 Guutimut oqassaanga: Pillagassaateqinanga, nalunaarfiginngali sooq unnerluutigigimma. v3 Sumik nuannaarutissaqarfigaajuk illit nammineq assappit pinngortitaat naqisimassallugu narrugissallugulu iluanngitsulli pilersaarutaannut qaamasoq qinngorsimatillugu? v4 Inuup isaanik iseqarneravit? Inuttut isiginnittarnerpit? v5 Ullutit inuit ulluisut innermata? Ukiutillu angutip ukiuisut innermata? v6 Iluanngitsulianik qinaasiffigaarma ajortulianillu ujaasiffigalunga. v7 Nammineq nalunngikkaluarpat pinngitsuusunga; illilli assannit aniguisitsisissaqanngilanga. v8 Assatit uannik ilusiliillutillu pinngortitsipput; taamaattorli isummat allanngortippat suujunnaarsillungalu! v9 Eqqaaniaruk sanasimagamma marrarmit, taamaattorli maanna kingumut issunngortinniarparma. v10 Immuttut kueriarlunga immussualiatut issortipparma. v11 Amermik uinimmillu atisitipparma saanernillu ujallunillu ikaartiterlunga. v12 Inuunermik pilluaammillu atugaqartipparma, paaqqisarilluarsimavat inuunera. v13 Taamaattorli uummatinni imaattoq isertugaraat, nalunngilara siunertarisimagit manna: v14 Ajortuliornissara alaatsinaakkumallugu pisuuninnilu pillanngitsoorumananga. v15 Pisuuguma eqqanaq! Pisuunngilangali niaqoralu massitsissinnaanagu! Narrunarsagaangaarpunga anniaatinillu ulikkaarlunga! v16 Niaqoraluunniimmi massisikkaluarukku løvitut ilillutit piniarsaarissavarma paasissaanngitsumillu kingumut iliorfigalunga. v17 Pisuutinniarlunga allanik nalunaajaatitaqarumaarputit uumitsannerit annerusumik takutillugu katersannullu saassutiteqqittarlunga. v18 Soormi anaanama timaanit anisissimavinga? Takuneqartinnanga toquinnarsimassagaluarama! v19 Taava issagaluarpunga pinngunngisaannartutut, ilumiugineqarfinnit ilivissannukaanneqarsimassagaluarpunga. v20 Ullut inuuffigisakka taama ikitsigisut Guutip ilaginnaannarsimassagaluarpaanga nuannaalaarsinnaanngortillunga, v21 aallanngikkallartillunga nunamut taartuinnarsuarmut uternaveerlunga inigiuagassannut, v22 nunamut taggarinnerpaatut taartumut, taarnermut ularussiffiusumut, qaamanissaagalua allaat taggariinnaasumut. Jobimik allakkat Job 11 Sofari siullermeerluni oqaluttoq v1 Taava Sofari Na'amamioq oqarpoq: v2 Oqaaserpassuarnik aniatitsisoq akineqassannginnami? Oqallortoorsuup oqaasii ilumoorneragaassanerpat? v3 Taama oqalunnikkut angutit nipangersiinnassavigit mitallerlutillu kanngutsisitaanatit? v4 Aatsaaginnaq oqarputit: »Ajoqersuussutiga minguitsuuvoq, illillu isinni peqqusersuitsuuvunga.« v5 Qanortorli Guutip qarni ammarlugu oqaluffigilisit v6 tusarlerlutillu ilisimassutsip anngigisaanik paasisimasatillu marloriaatinngortillugit, taava nalujunnaassagaluarpat Guutip ajortuliatit isumakkiiginnarsinnaagai. v7 Guutip itissusia nanisinnaaviuk? Ajugaqanngitsullu ilorpiaa tikissinnaaviuk? v8 Tamakku qilammit qutsinnerupput – illit sumik naammassisaqarsinnaavit? Toqusut inaannit itinerupput – illit sumik paasisaqarsinnaavit? v9 Nunarsuarmit isorartunerupput immamillu initunerullutik. v10 Guuti inunnik parnaarussiniarpat eqqartuussivimmullu sassartitsiniarpat kia akornusersinnaavaa? v11 Nalunngilaami tatiginanngitsut kikkuusut, isigaalu ajussuseq allat maluginngisaat. v12 Sianiitsoq silaqalersinneqarsinnaappat, taava siutitooq nujuartaq inuttut erniarineqarsinnaassaaq! v13 Silattoraluaruit qinullutillu assatit taassumunnga isatsillugit v14 – ajussusermik assanniittoqarpat piissavat, iluaatsuliorneq tupinni najugaqanngikkili – v15 taava assuarnaallutit niaqqut massisissinnaassavat patajaallutit ersigisaqarnallu. v16 Tassami naalliuutitit puigussavatit; eqqaamajumaarpat imertut kuulluni qaangiuttutut. v17 Inuunerpit ulloqeqqata seqernata sakkortussusia akimorsimassavaa, taarsiornerlu ullaap qaamaneratut iliumaarpoq. v18 Isumalluaannarsinnaassaatit neriuutissaqarnarmat, sernigineqassaatit eqqissillutillu innarlutit. v19 Innangassaatit annilaarsarneqarnak, amerlasuut iluareqqusaarfigissavaatsit. v20 Iluanngitsulli isaat tukumajunnaarumaarput; taakku qimarnguissaarukkumaarput, neriuutissatuaallu tassa anerningernissaq. Jobimik allakkat Job 12 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Isumaqarpisi inuit tamaasa sinnerlugit oqalullusi? Toqugussi ilisimassusertaaq toqussaaq! v3 Kisianni aamma uanga silaqassuseqarpunga ilissinnit inornerunanga. Oqaatigisasi kikkulluunniit nalunngereerpaat. v4 Uanga Guutimut torlulasunga akissutisissangasungalu, ikinngutinnit illaruaatigineqarpunga; iluartoq assuarnaatsorlu illaruaatigineqarpoq! v5 Mittatigisaaneq suli annerulissaaq, eqqasuuteqanngitsoq taama isumaliortarpoq, isikkamikkut patajalereersut sakalaaginnarlugit orlutitassaapput. v6 Nakuusertut toqqi innarlerneqartarinngillat, Guutimillu kamassaarisartut isumakuluuteqanngillat pissaanerlu Guutimit tiguniarlugu. v7 Apereriassagitit nersutit – taakkua ilinniartissavaatsit, qilaallu timmiai – taakkua ajoqersuutissavaatsit, v8 imaluunniit nunami orpikkat – taakkua ilitsersuutissavaatsit; aalisakkat immamiittut ilisimatissinnaavaatsit. v9 Tamakkua tamarluinnarmik nalunngilaat Naalakkap assaata tamaat pinngortissimagaa. v10 Inuit tamarmik inuunerat, uumassusillit tamarmik anersaartornerat uumassutaasoq, assamminiitippaa. v11 Siutip oqaatsit aninneqartut misissortussaannginnerpai soorlu oqqap nerisassat ooqattaartarai? v12 Utoqqaat kisimik pigisaqarpat ilisimassutsimik? Inuunertuut kisimik pigisaqarpat paasisimasaqassusermik? v13 Ilisimassuseq pissaanerlu Guutip pigai, taassumaniipput siunnersuisinnaaneq paasisimasaqassuserlu; v14 aserortigai kialluunniit nappaqqissinnaanngilai, parnaarussaalu kialluunniit ammaassinnaanngilai. v15 Siallersitsinngikkaangat panernersuaqalersarpoq, sialussuartitsigaangat nuna aserorterneqartarpoq. v16 Taassuma pigai pissaaneq ilisimassuserlu. Taassuma peqqusaatut pisarpoq tammartoq, taamatullu aamma tammartitsisoq. v17 Guutip siulersuisut aallaruttarpai kamillaangatillugit, eqqartuussisullu sianiitsunngortittarpai. v18 Kunngit qiterutaartarpai allunaasarsuarmillu qiterusertarlugit. v19 Palasittaaq aallaruttarpai kamillaangatillugit eqqarleriillu itsarnitsat orlutittarlugit. v20 Inuit tatiginaraluartut oqaasissaarutitittarpai utoqqaanertallu silatusaallaqqissuseerutitittarlugit. v21 Naalagartat asiginnarneqartittarpai angutillu pissaanillit nikanarsartarlugit. v22 Taartumi isertukkat saqqummersittarpai taarnersuarlu qaamasunngortittarlugu. v23 Inuiaqatigiit amerliartorteriarlugit nungutittarpai siammarteriarlugillu aallaruttarlugit. v24 Nunami naalagaasut siuneerutitittarpai inoqajuitsumilu aqquteqanngitsumi tammartakajaartittarlugit. v25 Satsiinnaq ingerlasarput taartumi qaamaneqanngitsumi aalakoortutut uppeqqajaasutut. Jobimik allakkat Job 13 v1 Tamakku tamaasa nammineq isinnik takoreerpakka, tusareerpakka paasillugillu. v2 Ilisimasasi uangattaaq ilisimavakka, tamatumuuna ilissinnit inornerunngilanga. v3 Kisianniuna Ajugaqanngitsoq oqaluffiginiariga Guutimut imminut illersorlunga. v4 Ilissili pisuusaaginnarpusi, tamassi nakorsapalaajuvusi. v5 Nipangersimaannassagaluarassi; taava ilisimassusilittut naatsorsuunneqassagaluarpusi! v6 Oqallisissatut saqqummiussara tusariassagissi, saqitsaannermi oqaasissakka naalaarsigit. v7 Salluliorpisi Guuti illersorniarlugu, peqquserluppisi taanna illersorniarlugu? v8 Guutimut ililiunniarpisi, eqqartuussivimmilu illersorniarpisiuk? v9 Misissuiffigippasi atasinnaasoraasi? Guuti nakutissinnaavisiuk soorlu inuit nakutinneqartartut? v10 Saqitsaanniarpaasi kimut ililiutissallusi aalajangereersimagussiuk. v11 Ataqqinangaarsusiata annilaartikkumaannginnerpaasi ersinermit sapilersillusi? v12 Oqaaserisasi arsaannaapput, akissutisilu marrarmik sanaajupput. v13 Nipangeritsi, uanga oqalunniarama qanorluunniit pineqassagaluaruma! v14 Imminut navianartorsiortillunga sapiiserpunga inuunera annaasinnaallugu allaat; v15 toqoriannguarlinga, taamaaliornissaa ilimagaara! Inuuserisara saqqumisumik illersorniarpara. v16 Tamanna annassutigisinnaavara guutiitsumik taassumunnga sassartoqarsinnaanngimmat. v17 Tusarnaaqqissaarniarsigit oqaasissakka nassuiaatissannullu naalaarlusi. v18 Maanna eqqartuussivimmi illersuutissakka saqqummiutissavakka, nalunngilaralu pisuutitaassanngitsunga. v19 Kia eqqortumik unnerluutiginiarsinnaavaanga? Taamaattoqassappat nipangiinnassaanga toqullungalu. v20 Marluinnaat pillugit asattuutissavarma, taamaanngippat isertortariaqassaanga: v21 Assat peersiguk uannit, ersinassuserpit annilaarsanngikkilinga. v22 Eqqartuussivimmut sassaqquinnannga, sassarumaarpunga taava; imaluunniit oqaluinnarlanga, akiumaarparma taava. v23 Qanoq akulikitsigisumik unioqqutitsisarpunga ajortuliorlungalu? Unioqqutitsininnik pisuutitaassutinnillu ilisimateriassagimma! v24 Sooq kiinnat uannut isertorpiuk ilinnullu akeraasutut naatsorsuullunga? v25 Piluttat toqunikut ersisaarniarpigit qimaatillugit? Ivikkat panernikut malersorpigit? v26 Qasilitsunimmi atugassaqartipparma inuusunninni ajortuliakka pillugit akisussaatillunga. v27 Isikkakka kiggitsivimmut kiggisippatillusooq; sumiluunniit ikkuma alaatsinaapparma alukka ilisarnaqutsersimagakkit tumisiorumallunga, v28 soorlu puuliaq amiusoq alittortoq atisallu oqunnit putoortut. Jobimik allakkat Job 14 v1 Inuk arnamit erniusoq inuunikittarpoq eqqissinaatsorsiortaqalunilu. v2 Naasoq assigalugu sikkertarpoq toqusarlunilu, tarrartut nigoriartortarpoq atajuarsinnaananilu. v3 Kisianni illit inuk alaatsinaattuarpat eqqartuussisunullu sassartitassanngortittarlugu ilinni. v4 Kiap minguttoq minguitsunngortissinnaavaa? Ataatsimilluunniit taamaattoqarsinnaanngilaq! v5 Inuup ullussai aalajangereersimammata, illillu aalajangereerakku qassinik qaammateqassasoq, killissalerakkulu qaangigassarinngisaanik – v6 taava alarlugu ilaginnaannariuk nuannaarsinnaatillugu kiffartortutut ullormik suliffigisaminik nuannaaruteqartutut. v7 Orpik neriuutissaqartarpoq; kipineqaraluaruni naaqqilersinnaavoq, avalequtitaassaminik uummaasunik amigaateqanngilaq. v8 Sorlai nunap iluaniittut pisoqaligaluarpata manngualu issumi toqulluni, v9 taamaattoq naaqqilerumaarpoq imissaqalaaginnaleruni avalequtitaartorlunilu orpittut ikkuteqqaatut. v10 Kisianni angut toquguni suujunnaassaaq; inuk anerningeruni peerutissaaq. v11 Taseq imaarussinnaavoq, kuussuillu paqqersinnaapput; v12 inuilli qasuersaalerunik makeqqissanngillat; qilaat nungoreertinnagit itissanngillat sinimminnit tupaarneqassanngillat. v13 Toqqorumasinnaagaluarummatoq toqusullu inaanni isertorlunga kamannerit qaangiutserlugu! Qanortoq killilimmik utaqqiffissaqarteriarlunga kingumut eqqaaginga! v14 Toqusoq uummaqqissinnaagaluarpat taava ulluni atugarliortitaaffinni tamani qasuttuisaassagaluarpunga atugarliortitaajunnaarfissara nalliutserlugu. v15 Qaaqqusuugumma akissagaluarpakkit, taava pinngortitat kipilerfigissagaluarpat. v16 Maanna alloriarnerma qassiussusii naatsorsugaraatit, ajortuliakkalu alaatsinaanngiligit? v17 Taava unioqqutitsinikka isertugaajumaarput pooqattami naqissuserlugu matusami, illit nipitillugu matusanni ajortuliara pillugu. v18 Taamaattorli qaqqaq nakkaassinnaavoq qaarsullu kaanngartitilerlutik. v19 Soorlu erngup ujarak neriortaraa issorlu sialummit kuugunneqartartoq, – taama inuk neriuutissaarutitittarpat. v20 Sapilersilluinnartarpat qimagutiinnartariaqartillugu, kiinaa takussunarsisittarpat qimagutitittarlugulu. v21 Ernini ataqqisaagaangata nalusarpaa, ajortumik ingerlagaangata sianigisanngilaa. v22 Eqqarsaatituarai nammineq timimigut anniaatini tarnimigullu annikilliuuteqangaarnini. Jobimik allakkat Job 15 Elifazi aappassaanik oqaluttoq v1 Taava Elifazi Temanimioq oqarpoq: v2 Ilisimasoq akisinnaanerami silaannarmut immerluniluunniit anorimik kangisimmik, v3 pinngitsuusutullu illersorluni oqaatsinik iluaqutaanngitsunik atorfissaqanngitsunillu? v4 Allaammi Guutimik mianerinninneq aserorniarpat Guutillu saani upperluartuuneq sanngiillisillugu. v5 Ajortuliavinuna taama oqalutsikkaatit, inuttut peqqusersuutut oqalukkumaneruvutit. v6 Illilli oqaravit, uangaanngitsup eqqartuuppaatit, qarluit unnerluutigaatsit. v7 Inunnit tamanit siulliullutit inunngorpit, erniuit qattorngit peqanngikkallarmata? v8 Tusarnaarpit Guuti isumalioqatigiissitsimmat, ilisimassuserlu nusullugu ilinnut pisippiuk? v9 Suna ilisimaviuk uagut nalusarput, suna paasisimaviuk uagut paasisimanngisarput? v10 Aammami isumaqateqarpugut utoqqarnik utoqqarsuarnillu, illit ataatannit utoqqaanernik. v11 Sullugaagit Guutip tuppallersaatai, oqaatsit saamasumik ilinnut oqaaserisai? v12 Sooq imminut kamassarpit, sooq uisorersarpit? v13 Taamaaliorputit kamannerit Guutimut tutsikkakku oqaatsillu sakkortuut aniatillugit! v14 Qanoq ililluni inuk imminut pinngitsuutissinnaava? Arnamit erniusoq imminut iluartuutinniarsinnaava? v15 Guutip illernartortaniluunniit tatigisinnaannginnamigit allaammi qilak minguitsutut isiginagu, v16 taava suli iluarisarinnginnerussavaa inuk ajortoq aserorsimasorlu iluaatsuliornermik imertut imigaqartoq. v17 Oqarfigissavakkit, tusarnaarniannga! Oqaluttuutissavakkit uanga takusimasannik, v18 angutit ilisimasut nalunaajaataannik siuaasaasalu isertorsimanngisaannik. v19 Taakkununngaannarmi nuna tunniunneqarsimavoq, takornartanik najorteqanngillat. v20 Iluanngitsoq uulilluni sioorajuartarpoq inuunini tamaat, nakuusertoq ersiuartarpoq imminut ullussarititaasuni. v21 Nipit annilaarsaasut tusaajuartarpai, isumannaallisimasoritillugu aseruisup tikittarpaa. v22 Taarsiorunnaarnissaminik neriuutissaqanngilaq, aalajangerneqareersimavoq panamit toqutaassasoq. v23 Angalaartarpoq nerisassarsiorluni – nassaassananili. Nalunngilaa taarsiornartunik ullussaqarluni. v24 Naalliunnartut annikilliornartullu kunngisut saassussisutut ilillutik annilaartippaat aqullaartillugu. v25 Taama atugaqarpoq assani Guutimut silutsissimagamiuk Ajugaqanngitsorlu anneruniarfigalugu. v26 Guuti saassuppaa makitasaarluni, eqqortinnaveeqquteqarluni issusuumik qaarajuttumik. v27 Pualanermit kiinaa pullappoq makisiilu tinnussimallutik. v28 Maanna najugassittariaqarpoq illoqarfinni piuneerutitani, illuni najugarineqanngitsuni illukunngortitaammata. v29 Pisuujujuaannassaanngilaq, peqangaaruteqartuassanngilaq, peqangaarutaalu nunami siaruaatissanngillat. v30 Aniguisinnaassanngilaq taarsiornerminit; naarlaartai seqernup kissarnerata uussavai, kaavequtaallu anorimit napineqassapput. v31 Salluliuutit isumalluutigeqinaligit, tammartitaaqinaaq sallullu kisiisa taartisiaralugit! v32 Toquliussaaq toquliorfissani sioqqullugu, avalequtai qorsunngoqqissinnaajunnaarput. v33 Viinnequtaavoq paarngaminik suli inerinngitsunik katatsisoq olivenequtaallunilu naasortaarussimasoq. v34 Tassami guutiitsut inerittussaqanngillat, innerullu nungutissavai peqquserluttut toqqi. v35 Ajunaarnermik ilumileramik ajussusermillu ernillutik erniaat tassaaginnassapput peqquserluutit. Jobimik allakkat Job 16 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Oqaatsit taama ittut tusakatalluinnarpakka! Tamassi tuppallersaaneq naluissuuvusi. v3 Oqaatsit isumaqanngitsut qaquguuna aniatikkunnaarniarisi, imaluunniit suna ajoqutigigakku taama akivit? v4 Ilissi uattut atugaqaraluarussi ilissitulli aamma oqalussinnaassagaluarpunga. Taava oqallorissaarfigissagaluarpassi assortorlusi sianiigalusilu ileqimisaartorfigalusi. v5 Aamma nakussatsissagaluarpassi oqaaserisakkut, tuppallersaataasunik oqaaseqanngitsuussanngikkaluarpunga. v6 Oqalukkumali anniaatiga minnerulernavianngilaq nipangerumalu peerunnaviarnani. v7 Maannami qasutippaanga! Ilagisakka tamaasa piuneerussimavatit v8 uangalu tigupiloorlunga. Sororiartornera unnerluutigineqaatigaara, pisuuninnut uppernarsaatissatut saqqumivoq. v9 Kamannera uannik nutsuivoq, qorsaqqortarfigaanga, akeqqama annernartumik isigaannga. v10 Aatsarutereerpaannga mitaatiginiarlunga, asissorlunga isappaannga isumaqatigiipilullutillu ajortumeerniarlunga. v11 Guutip pinerluttunut tunniussimavaanga iluanngitsunullu nakuuserfigisassanngortillunga. v12 Eqqissisimallunga inuugaluartunga issuttuuppaanga, pukusussivaanga unatartuarlungalu. Ooqattaasagassatut inissippaanga, v13 qarsuisa tamanit tamaannga torarfigaannga. Qajassuarnani tartukka qullorpai sungara nunamut kuutsillugu. v14 Tamatigut tamaana ikilersiterpaanga sorsuttartutut saassullunga. v15 Atisaliannik aliasuutinik timiga mersuuppara uumassuseralu pujoralannut pisillugu. v16 Qianermit kiinara aappillerpoq isimalu avataat taartillutik, v17 naak assakka nakuusernermut atorsimanngikkaluarikka qinnutigalu peqqusersuikkaluartoq. v18 Nuna, qanortoq illit aaga matooqinagu! Nillianera kipitinneqanngikkili! v19 Qilammimi nalunaajaasussaqareerpunga qutsinnermi illersortissaqareerpunga. v20 Ikinngutima mitaatigimmannga qianngarma Guuti saaffigaara. v21 Qanortoq naapertuilluartumik pineqartikkiliuk Guutip saani inullu tullimi saani. v22 Ukiummi amerlasoorsuunngitsut qaangiuppata ingerlavissaraara aqqut taanna utimut aqqutigiumaanngisara. Jobimik allakkat Job 17 v1 Inoorusunnera kipitinneqarpoq, ullussakka naalerput, ilineqarnissara tullinnguuppoq. v2 Ilumut akeqqannit mitaatigineqartarpunga, asissuinerat kisiat isigaara. v3 Isumannaallisinniannga ilinni, kiammi allap tapersersorumassagaminga? v4 Paasisimasaqassuseq akeqqama uummataannut pitsaaliorpat, taamaattumik tulluusimaapilutsikkunnaassavatit. v5 Angutip ikinngutini qaaqquai pisuussutiminik agguaqatigiumallugit uffali qitornani isaajalersut nakkussigaluarnermik. v6 Inuit akornanni mitaatigisassanngortippaanga asissugaatillungalu, kiinnakkut qitserarneqartussaalerpunga. v7 Isikka tappiillipput aliasussutsinnit, avatikkalu tarrartut ipput. v8 Peqqusersuitsut taama ittut takullugit uullutigaat, pinngitsuusup guutiitsoq narraappaa. v9 Iluartup aqqutini ingerlavigiuarpaa, assammigullu minguitsoq pissatsikkiartuinnarpoq. v10 Ilissili, tamassi sassaqqikkaluassasusi! Akornassinni ilisimasumik takusassaqanngilanga. v11 Ullussakka naapput, pilersaarutigigaluakka iluunngarlungalu kissaatigisaraluakka tamarmik sequmisitaapput. v12 Unnuaq ullunngortippaat oqarlutik: »Taartuinnaagaluartoq qaamaneq qanippoq.« v13 Toqusut inaat inigisassarilerpara, piareerpunga taartuinnarmi innarfissiornissamut. v14 Ilivissannut suaarpunga: »Ataatagaakkit!« Quperlunullu nunap iluaniittunut: »Anaanagaassi najagalusilu!« v15 Sumi ilimanartoqarpa neriuutissamik? Kia tamatuminnga uparuussinnaavaanga? v16 Toqusut inaannut aqqaqatigiumaarnerlugu, peqatigiilluta pujoralammi morsukkumaarnerpugut? Jobimik allakkat Job 18 Bildadi aappassaanik oqaluttoq v1 Taava Bildadi Shuamioq oqarpoq: v2 Qanoq sivisutigisumik nipikisaarlusi oqalussavisi? Silattoritsi, taava oqaloqatigiissaagut! v3 Sooq nersutitut isumaqarfigineqassaagut? Taama sianiitsigisoraatigut? v4 Naak kamanninni imminut aserorteraluartutit illit pillutit nuna suerutitaanngilaq qaqqalluunniit iniminnit nuunneqarnatik! v5 Iluanngitsoq qaammaqqutaarutissaaq, killuini ikumaneqassanngilaq. v6 Toqqani qaammaqqutaa qamissaaq, qullini qaammaqqutigiunnaassavaa. v7 Qangatut allorarluartarunnaassaaq, nammineq pilersaarutini orlussutigissavaa. v8 Isigai qassutinut napitissapput, nakkarfissiat qarsullugit ingerlavigai. v9 Qilorartuutip atissavaa kimmia, allunaasaq qimiutaa taassumunnga nermutissaaq. v10 Napiaaniut nunami morsusimavoq, nigaq aqqutissaaniippoq. v11 Annilaarnartut tamaginnit ersitsatsissavaat, sumiluunniit ikkaluarpat malersussavaat. v12 Ajunaarnartup illigisutut pilerigissavaa, naakkiukkuni suujunnaarsitaariaannaavoq. v13 Amia nappaatip nungujartortissavaa, avatai toqup angajulliliaata aserortissavai. v14 Anisitaassaaq tuperminit isumannaatsumit aallarussaallunilu annilaarnartut kunngiannut. v15 Tupia allat inigilersinnaassavaat, najugaa ikuallassaammik siallersitsivigineqassaaq. v16 Sorlai nunap iluani parngutissapput avalequtaalu toquliorlutik. v17 Nunagisamini eqqaamaneerutissaaq, aqqa aqqusinermi taaneqassaassaaq. v18 Qaamasumit taarnersuarmut ajattugaassaaq inuillu silarsuaannit peersitaalluni. v19 Taassumannga pinngortussaqassanngilaq, inuiaqatiminilu kinguaassaqassanngilaq; najugaani amiakkuusortaqassanngilaq. v20 Kitaani amiilaammiumaarput atugarisaa takugunikku, kangiani annilaangaarumaarput. v21 Ilumut taamaappoq ilumuunngitsup inigisaa, taamaappoq Guutimik ilisimanninngitsup najugaa. Jobimik allakkat Job 19 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Qanoq sivisutigisumik naalliutsinniarpisinga oqaatsissinnillu sequmisillunga? v3 Quleriarlusi maanna mitaatigaassinga kanngusunnasilu eqqunngitsuliorfigigassinga. v4 Ilumut uanga kukkusimagaluarumaluunniit tamanna ilissi susassarinngilarsi. v5 Ilumut tulluusimaapiluutigigussinga saqitsaallungalu mitannarsisillunga v6 taava ilisimassavarsi Guutip narrunarsaraanga qassutiminut napitikkaminga. v7 Nakuuserfigineqarninni suaartaraluarama akineqanngilanga; ikiortissarsiorlunga nilliagaluarama naapertuilluartumik iliorfigineqanngilanga. v8 Guutip aqqutissara assermagu ingerlaqqissinnaajunnaarpunga. Ingerlavissara taartumik matoorpaa; v9 ataqqinassusiiarpaanga niaqorutaarlungalu. v10 Tamarma aserorterpaanga qarmatut ingutserneqartutut, qimagutiinnartariaqalersillunga; neriuutiga nusullugu peerpaa orpittut. v11 Kamannera uannut katsungaalerpoq, akeqqamisut naatsorsuuppaanga. v12 Sorsuttartussaatai tamarmik aggerput, tunginnut aqqutissiorput tuperalu ungullugu. v13 Qatanngutima qanillinaveersaarpaannga, ilisarisimasannut takornartaavunga. v14 Qaniginerpaasama ilisarisimannitsimalu qimappaannga, inoqutima puigorpaannga. v15 Kiffama arnat takornartatut isigaannga; taakkununnga allamiutut ippunga. v16 Kiffara qaaqqugaluaraanganni akineq ajorpoq, maniguullunga ikioqqusariaqartarpunga. v17 Anernerma tikka maajunnarpoq nuliannut, qatanngutima narlanngunaraannga. v18 Allaammi meeqqat narrunartittarpaannga nikuinniarsarigaangamalu oqallisigisarlunga. v19 Ikinngutigilluagarigaluama tamarmik maajugaannga, asasaraluamalu akeqqiuppaannga. v20 Maanna amiinnanngorlungalu saaniinnanngorpunga, anigueqqavillunga annappunga. v21 Ikinngutikka, asattuullungalu nallittorniarsinga! Guutimuna assaata eqqorsimagaanga. v22 Sooq qinugaasinga soorlu Guutip taama pigaanga, naalliutsitsinersi suli naammagilinngilisiuk? v23 Oqaatsikka allanneqarsinnaagaluarunittoq nalunaarsorneqarlutik allattuiffinni; v24 ilami kigartaammik saviminiusumik qaarsumut kigartorneqarsinnaagaluarunittoq kigartornerilu aqerlumik immerneqarlutik ataavartussanngorlugit. v25 Nalunngilarali utertitsisiga uumasoq, naggataatigullu nunami sassarumaartoq. v26 Amera sissorluni nungussimalerpat uiniliujunnaarumalu, taava Guuti isigiumaarpara; v27 taanna isigiumaarpara, alla pinnagu – taannaannarli – isima isigissavaat. Iluga nungukkiartorpoq kipisanermit. v28 Oqarussi: »Malersortuassavarput ajortup sorlaa taassumani ujarlugu,« v29 taava nammineq panamit eqqugaanissaq siooqqatigisariaqarparsi, taanna pillaataassammat ajortulianut taamaattunut. Taava paasilluarumaarparsi eqqartuussisoqartoq! Jobimik allakkat Job 20 Sofari aappassaanik oqaluttoq v1 Taava Sofari Na'amamioq oqarpoq: v2 Eqqissisimannginerma akisariaqalersippaanga, uumitsassimavunga; v3 ajoqersuussutit avoqqaarliutit uannut ajuallannartut tusarnaartariaqarsimagakkit. Silatusaallaqqinnermali akissutisitippaanga. v4 Nalunngilat itsarsuarmiilli, nunarsuup inoqaleqqaarneraniilli, imaattuarsimasoq: v5 Iluaatsut qiimmattarnerat sivikitsuinnaasarpoq, guutiitsut nuannaarnerat uungaannaq killeqartarpoq. v6 Makitassusia qilammut anngukkaluaruni allaat niaqquminik nuissat attorlugit, v7 taamaattoq annamisut maangaannaq nungussaaq. Siornatigut takunnissimasuugaluit ima aperissapput: »Sumununa pigami?« v8 Sinnattutut qaangiukkasuassaaq peerutivillunilu, unnuami takorluukkatut aanngassaaq. v9 Taassuminnga takunnissimasut takoqqissanngilaat, najugarisimasamini takoqqinneqanngisaannassaaq. v10 Erneri piitsunut qinnuuloortariaqassapput, namminerlu pisuunnguutigisani utertittariaqassavai. v11 Saarngi inuusuttutut nukittoruttornermik imaqarsimagaluarunik pujualaannanngoqatigiissapput. v12 Naak ajussuseq qarnani tungusunnitsuugaluartoq oqqamilu ataani toqqorsimagaluaraa v13 nungunnaveersaagarigaluaraa allanut tunniunnagu oqummiartuarluguli v14 nerisai aqajaruani allanngorumaarput pulateriaarsuup toqunartuatut ilerlutik. v15 Pisuussutit iiorakkani meriarissavai, aqajaruanit Guutip piiassavai. v16 Pulateriaarsuup toqunartua milluassavaa, paarmortorujuup oqaata toqussavaa. v17 Mamarsaatiginngisaannassavai tungusunnitsuut immullu kinersitaq kuuttut. v18 Pissarsiani tunniuttariaqassavai, nerisarisinnaassanagit; pisuussutit pinnattaani nuannaarutissaqarfigissanngilai. v19 Taama pineqassaaq nikanartut sequmisikkamigit qimaannarlugillu, tiguarsimagamigit illut sanaqqissinnaassanagilli. v20 Ilumini eqqissisimanissaq naluaa, annaanneqarsinnaanngilaq pisuujugaluarluni. v21 Piumatussutsimigut kikkut tamaasa ajoquseramigit pisuunnguutai atammersussanngillat. v22 Peqangaaraluarluni annikilliulerumaarpoq, perluup peqqaannagu eqqussavaa. v23 Piumattoruttornerani Guutip eqqussavaa kamangaarnerminik annilaarnartullu taassumunnga torartillugit. v24 Sakkunit saviminiusunit aniguigaluarpat pisissip kanngussaasup qarsuisa timaa akimut putussavaat. v25 Amuguniuk qarsoq qatiggaminit naqqualu sunngaminit, taava annilaangangaalerumaarpoq. v26 Taarsiornerinnaq atugassarissavaa. Innerup ikumatinniarlugu supoortariaqanngitsup inuk taanna nungutissavaa toqqani aniguisuugaluartut ilanngullugit. v27 Qilaap saqqummiutissavai ajortuliai, nunallu saassutissavaa. v28 Sarfat illua supputissavaat, kuussuit sakkortuut, kamannerata ulluani. v29 Taama ippoq Guutip iluaatsumut pisassarititaa, taassumunnga kingornussassiarititaa. Jobimik allakkat Job 21 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Tusarnaaqqissaarniarsigit oqaasissakka, tassaali uannut tuppallersaatissarsi. v3 Akornusernanga oqalutsiinnarallarsinga, oqaloreeruma mitaatigiumaarpassinga. v4 Unnerluutiga inunnut tunngatinnerpara? Naammagittaalliussallunga pissutissaqannginnerpunga? v5 Isigeriarsinga, taava amiilaarnermit qanersi assassinnik matussavarsi. v6 Eqqarsaateqarpunga amiilaarutigisannik timiga tamarmi ersilersitaavoq. v7 Sooq iluaatsut inuuginnartarpat, allaat utoqqalinerminni nukittuujusarput peqqissuusarlutillu? v8 Qitornaat isumakuluuteqarnatik taakkunaniittarput, kinguaatik imminerminni najortigisarpaat. v9 Ilaqutaat isumannaallisitaasarput annilaarnartunut, Guutillu pillaammik misigitinneq ajorpai. v10 Ussiutaat angutivissat nuliaraangamik asuliinnarneq ajorput, arnavissallu naartulersarput erninerlussanatillu. v11 Qitornaat savatut angalaartarput piumasaminnik, kinguaavi ikattarput pississaarlutillu. v12 Erinarsortarput qilaatit sianaallu ingiortigalugit, nuannisaartarlutillu qarlortarpalunneq tusarnaarlugu. v13 Ullussatik naasarpaat pilluarlutik eqqissillutillu toqusut inaannukartarlutik. v14 Guutimulli oqartarput: »Ilaginnartigut! Aqqutigeqqusatit ilikkarusunngilavut. v15 Sooq Ajugaqanngitsoq kiffartorfigissavarput? Qinnuigigaluarutsigu suallassagatta?« v16 Namminneq pilluaammik pilersitsisinnaasoripput. – Iluaatsut pilersaarutaat uannit ungasipput. v17 Taamaattorli iluaatsut qulliinik qanoq qamikulasoqartigaa, qanorlu perlussiukulaartigisarpat? Qanoq akulikitsigisumik Guutip kamannermini anniaatissittarnerpai? v18 Iliorfigisarnerpai anorlersumi karrertaajarnikutut, karrit qalipakuisut anorersuup teqqartitaasut? v19 Immaqaana Guutip perluit qitornaannut atugassanngortittarai? Ajortuliorsimasoq nammineq pillarniarliuk iluamik misigitillugu. v20 Piuneerutitaaneq nammineq misigisariaqarpaa Ajugaqanngitsup kamannera imerlugu. v21 Kinguaami qanoq atugaqarnerat soqutiginavianngilaa toqoreeruni, qaammatit imminut inuuffigisassaatitaasut naareerpata. v22 Kiammi Guuti ilisimasassissinnaavaa, taanna pissaanernut qutsissunut eqqartuussisartoq? v23 Inuit ilaat toqusarput inereruttorlutik, eqqasuuteqanngivillutik erngumassuteqanngivillutillu, v24 erlavitik orsorasaaleruttortut, saanermillu patiat isseqaleruttortoq. v25 Allalli toqusarput isummamikkut narrutsassimallutik, pilluaammik misigisaqanngisaannarlutik. v26 Tamarmilli nunap iluani innangapput quperlunik matoorsimallutik. v27 Nalunngilakka eqqarsaatisi, uannullu peqqusersiutigissamaakkasi. v28 Oqarpusi: »Naak naalagartap illua, naak tupeq iluaatsut najugaat?« v29 Apersorsigit inuit angalatuut, maluginiarsigit pisussanik ilimasaarutigisaat? v30 Tassa inuk ajortoq asattuunneqartartoq ullormi ajunaarfiusumi, annaanneqartarlunilu kamannerup ulluani. v31 Kia kiinaa toqqavillugu appisaluuppaa inuuserisaa pillugu? Kia akilerpaa qanoq iliuuserisai pillugit. v32 Naamik, inummik taamaattumik ilivernukaassisoqaraangat ataqqinaatissaanik ilivia paarinnitseqartarpoq. v33 Ilivermi qaarusuliami eqqissilluni qasuersaarpoq. iliartorneqarami inuppassuarnit qaniorneqarpoq, kisissaanngillallu siornani ingerlaartut. v34 Ilumut uannut tuppallersaatiginiagaraluakkasi iluaqutaanngillat, akissutisilu salluliornerinnaapput! Jobimik allakkat Job 22 Elifazi pingajussaanik oqaluttoq v1 Taava Elifazi Temanimioq oqarpoq: v2 Inuk Guutimut iluaqutaasinnaava? Naamik, silatooq imminuinnaq iluaqutissiortarpoq. v3 Ajugaqanngitsup sussarissagamiuk iluartuugaluaruit, sumut iluaqutigissanerpaa assuarnaatsumik inuuseqaruit? v4 Imaappa imminik mianerinninnerit pillugu Guutip avoqqaarigaatit eqqartuussisunullu sassartitassanngortillutit? v5 Taamaaliortoq-una ajussutsit angeqimmat kipisuitsumillu ajortuliortaravit, v6 qatanngutitit sallunaveeqqummik tigusiffigisarakkit pissutissaqarnak, inuillu atisaajariarlugit atisaqarnatik nalasut ilaginnartarlugit, v7 qasusoq immisinngisaannarakku kaattorlu nerisassaanik tuninngisaannarlugu, v8 Pissaasut kisimik nuna pigisassarissanerpaat akimanerinnaallu tassani najugaqalerlutik? v9 Uillarnerit suallannagit qimagutitiinnartarakkit iliarsuillu nakuussusiiartarlugit. v10 Taamaaliorsimagavit napiaaniutit avatangersimavaatsit, tassanngaannarlu tataatsapputit. v11 Taarsingaarmat isigisaarupputit, imersuillu morsutsippaatsit. v12 Guuti qilammi qutsissorsuarmiinnginnerpa? Takuuk qilak ullorialissuaq, ilaa qutseqaaq! v13 Oqarputillu: »Suna Guutip ilisimavaa? Nuiarsuit taartut assersimammanni eqqartuussisinnaanerpa? v14 Nuissat taallersimammanni takunnissinnaanngilaq, qilaap qaarajunnerani ingerlavoq.« v15 Ingerlaviginiarpiuk aqqusinitoqaq ingerlavigisimasaat inuit ajortut, v16 taakku toquffissartik sioqqullugu peerutinneqareersut, tunngavigisaat kuummit suppussaasoq? v17 Taakku Guutimut oqartarput: »Ilaginnartigut! Ajugaqanngitsup qanoq ikiorsinnaagamisigut?« v18 Uffa taassuma illutik peqangaarutinik immersimagaluarai! – Iluaatsut pilersaarutaat uannit ungasipput. v19 Iluaatsut perlutsitaanerat tamanna iluartut takuaat tipaatsullutillu; pinngitsuusullu iluaatsut mitaatigai: v20 »Akeqqavut suujunnaarsitaareerput, amiakkuusortaat innermit nungutitaareerput.« v21 Guuti saqitsaakkunnaarlugu eqqissiveqatiginiaruk, taava pilluarnerup ikiussavaatit. v22 Ajoqersuussutai naalanniakkit oqaasiilu aalajangiunniaqqissaarlugit. v23 Illit Ajugaqanngitsoq maniguuffigalugu sassarfigigukku ataqqinaatit kingumut pigilissavat. Iluaanneq tupinnit alisimatikkukku, v24 igikkukkillu kuultiutitit maangaannaq, Ofirillu kuultianit pigisatit kuunnguami ujaqqat akornannut, v25 taava Ajugaqanngitsoq kuultitut erlinnartuutigilerlugu sølvitullu pitsaanerpaatut pissarsiaralugu, v26 taava Ajugaqanngitsoq qiimmattaatigiumaarpat kiinnallu Guutimut aarlortillugu. v27 Qinnuigigunni tusarumaarpaatit, illillu taassumunnga neriorsuutitit naammassissavatit. v28 Aalajangeruit suliarinialikkannik iluatsitsissaatit, ingerlavigisatillu qaammarsarneqassapput. v29 Oqartarputit: »Makitasooq!« nikanarsarneqaraangavit. Guutilli annaattarpaa taqimasoq, v30 annaattarpaa kinaluunniit pinngitsuusoq; minguitsunik assaqaruit annaanneqassaatit. Jobimik allakkat Job 23 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Anneruniarlunga suli kappialavunga; assaa uannut tutsissimasoq oqimaappoq, anersaaruluppungalu. v3 Ilisimagaluarukkutoq qanoq ilillunga Guuti nanissallugu inigisaanullu anngullunga. v4 Taava unnerluutigineqaatiga taassumunnga saqqummiutissagaluarpara sakkortuumillu akissuteqassagaluarlunga. v5 Taava nalujunnaassagaluarpara qanoq akissagaanga, paasissallugulu qanoq oqaasissaqarfigigaanga. v6 Pissaanersuani atorlugu saqitsaakkumaarnerpaanga? Ila naamik, qularnanngilaq tusarumassagaanga! v7 Tassani peqqusersuitsup saqitsaatissagaluarpaa, taavalu kiisami eqqartuussisinnit aniguissagaluarpunga. v8 Kisianni kangimut ingerlagaangama Guuti tamaaniittanngilaq, kimmullu ingerlagaangama takuneq ajorpara. v9 Avannaani suliaqaraangat isigineq ajorpara, kujammut sangugaangat takuneq ajorpara. v10 Guutip inuusera nalunngereerpaa; misilikkuninga kuultitut akuitsutut naammaginartuutikkumaarpaanga. v11 Aqqutigeqqusai atuaqqissaartuarpakka ingerlavigeqqusaanillu allamut saqinnaveersaarlunga, v12 inassutai unioqqutinnagit oqaasiilu uummammiugalugit. v13 Guuti aalajangiussereermat kia pitsaalisinnaanerpaa? Namminiinnaq piumasani malillugu iliortarpoq! v14 Uanga pillunga aalajangiussani naammassissavaa, taamaattorpassuarnimmi naammassiniagassaqarpoq. v15 Taamaattumik sioorageqaara; tamanna paasigaangakku annilaammertaqaanga. v16 Guutip sapiissuseerutitippaanga, Ajugaqanngitsup ersilersippaanga. v17 Taartulli nipangersissimanngilaanga naak taartorsuup kiinara matoorsimagaluaraa. Jobimik allakkat Job 24 v1 Sooq Ajugaqanngitsoq ullussanik aalajangiisimanngila? Sooq ilisarinnittaasa ullut taakku utaqqilussinnassavaat? v2 Narsaatit killilersuutaat inuit ajortut nuuttarpaat, nersutaatillu tilleriarlugit namminneq ivigaqarfiutiminnukaattarlugit. v3 Iliarsuit siutituutaannik arsaartarpaat uillarnerullu ussiutaa sallunaveeqqutitut tigusarlugu. v4 Ingerlavissaminnit piitsut peersittarpaat, nunaanni ikiortariallit tamarmik isertortariaqartarput. v5 Piitsut siutituut nujuartat inoqajuitsumiittut assigalugit suliartortariaqartarput: Narsarsuarmi ivigalimmi nerisassaasinnaasunik ujarlertarput qitornatik inuussutissarsiorlugit. v6 Narsaammi inuussutissanik katersuisarput iluaatsullu viinnequteqarfiini viinnissanik perlakusiortariaqartarlutik. v7 Tamaqaratik unnuisarput, atisassaqaratik, qiianartumi qipissaqarnatik. v8 Qaqqani sialummit angimittarput, oqquiffissaqannginnamillu innanut miluussimasarlutik. v9 Ataataminnit iliarsororsimasut anaanamik iviangiinit peersinneqartarput, ikiortariallillu naalungiaat sallunaveeqqutitut tiguneqartarlutik. v10 Tamaqaratik angalaartarput atisassaqannginnamik; kaallutik karrit qilertat nammattariaqartarpaat; v11 ullup kiatseruttorfiani salliarnartani sulisariaqartarput, tunguiaasariaqartarput qilalerfimminni. v12 Toqulersut nimaarnerat illoqarfimmit tusarsaavoq, ikiligaasullu ikiortissarsiorlutik nilliapput. Kisianni qinnutaat Guutip sumiginnarpai. v13 Allat qaamasumut akerartortuupput. Qaamasup ingerlavigisai ilisimanngilaat aqqutaalu atuallannagit. v14 Suli qaanngitsoq inuarniaq makittarpoq ikiortarialinnik piitsunillu toqutsisarluni. Tillinniaq unnuaanerani tillinniartarpoq. v15 Arneriniap taarsilernissaa utaqqisarpaa. Kiinnani assiaqutsertarpaa oqarluni: »Ilisarineqanngitsuatsiaassaanga.« v16 Taarsigaangat tillinniat matu aserorlugu illunut isertarput; ulluuneranili iniminni mattusimasarput qaamasoq sussarinnginnamikku. v17 Taggarissoq taakkununnga tamanut ullaatut ippoq, taggarissup annilaarnartui ilisimavaat. v18 Tamakkuli immami qerneraannguatut ipput. Nunami nunaataat sumiginnagaavoq perloqqusaasutut. Viinnequteqarfinnut ingerlasoqanngilaq. v19 Soorlu panernerup kiaallu nunguttaraat aputip aannera, taamatut toqusut inaata ajortuliortut nungutissavai. v20 Anaanaminnit puiorneqassapput, quperlunit nerisarineqassapput aqqilu eqqaamaneerullutik. Iluaatsuliortoq orpittut napineqassaaq. v21 Arnat ernisuitsut, tassa qitornisinnaanngitsut, ajortumik pineqartarput uillarnerillu iluanngitsumik iliorfigineqartarlutik. v22 Guutilli pissaanermigut nakuarsuit peersittarpai. Nikuikkaangami kikkut tamaasa inuunissaanni nalornilersittarpai. v23 Toqqissisittarpai, tamannalu annertoqqutigisarpaat, inuuserisaalli alaatsinaattarpaa. v24 Sivikitsumik pissatsissimasaraluarput, taavali suujunnaartarput; peqitinneqartarput eqiterneqartarlutillu naasutut mælditut; toquliortarput karrit kaavequtaattut inerittulittut. v25 Tassa taamaappoq! Kina qununngila tamanna salluunerassallugu, oqaatsikkalu suunngitsuutissallugit? Jobimik allakkat Job 25 Bildadi pingajussaanik oqaluttoq v1 Taava Bildadi Shuamioq oqarpoq: v2 Naalagaassuseq annilaarnartorlu taassuma qutsinnermi eqqissisitsisup pigai. v3 Kia kisissinnaavai sorsuttartussaatitai? Terlinganeeriniartortai kimut saassussissannginnerpat? v4 Inuk Guutip takkuani iluassuseqarsinnaanerpa, arnamit erniusoq minguitsuusinnaanerpa? v5 Allaat qaammat qaammarinngimmat ullorissallu minguitsuunatik taassuma isaani, v6 qanormitaavami minnerutigissava inuk, taanna quperloq, inuup qitornaa, taanna qullugiaq. Jobimik allakkat Job 26 Jobip akissutaa v1 Taava Jobi oqarpoq: v2 Ila ikiorluarsimaqaat angut nukeqanngitsoq annaassimallugulu pissaaneqanngitsoq! v3 Siunnersorluarsimaqaat ilisimaatsoq paasisimasarpassuaqalersillugulu! v4 Kia oqaasissioramisit, kiaana anersaava illit qanikkut oqaluttoq? v5 Toqusimasut nimaarput, taamatut aamma immat ataanniittut. v6 Toqusut inaat Guutimut ammaannarpoq, uneriffik taassumunnga saqqumiinnarpoq. v7 Avannaata qilaa siaarsimavaa soqanngitsup qulaagut, nunalu nivinngarlugu soqanngitsup qulaanut. v8 Imeq nuissanut nermuppaa, nuissallu alinngillat. v9 Qaammatip imissisup kiinaa asserpaa ulillugulu nuissat siaartikkamigit. v10 Killingusaaq titarsimavaa immap qulaagut qaamasup taartullu imminnut killeqarfianni. v11 Qilaap sukai uppeqqajaalerput sioorasaarinera annilaajallaatiginermit. v12 Pissaanermigut imaq aalassatsippaa paasisimasaqassutsimigullu Rahabi sequmisillugu. v13 Anorlersitsivoq qilak allaaqqissisillugu. Assamminik kapivaa pulateriaarsuk qimarrarissoq. v14 Takuat, tamakku tassa suliaasa ilaminiinnaat, isussunnertut nipeqarlutik tusarsaasut. Kiami taava paasisinnaavaa kallersitsinermigut pissaanerminik takutitsinera? Jobimik allakkat Job 27 v1 Jobi nangilluni oqarpoq: v2 Ilumut uumammat Guuti, taanna uannik naapertuilluanngitsumik iliorfiginnittoq, ilumut uumammat Ajugaqanngitsoq uanga inuuninnik erloqinartunngortitsisoq: v3 Anersaartornermik uumassutaasumik peqartillunga sorlunniittoqartillugulu anersaartornermik Guutimit pisumik v4 qarlukka iluaatsunik oqalunngisaannassapput oqaralu peqquserluttumik oqaaseqanngisaannassalluni. v5 Ilumoorneranngisaannassavassi; toqussara tikillugu aalajangiukkumavara isornaatsumik inuusimasunga. v6 Iluassusera aalajangiusimavara iperassanagulu. uummamma ullormik inuuffigisannik ataasiinnarmilluunniit ilerasuutissaqartinngilaanga. v7 Akerara pineqarli iluanngitsutut, assortortiga pinerluttutut. v8 Guutiitsoq sumik neriuutissaqarpa inuunerata noqartaa Guutip kittorarpagu inuujunnaarsillugulu? v9 Kappialanera Guutip tusarumaarnerlugu annikilliornartumik atugaqarnerani? v10 Ajugaqanngitsoq qiimmattaatigisinnaanerlugu Guutilu torlulaffigiuarlugu? v11 Guutip pissaaneranik ajoqersussavassi Ajugaqanngitsullu eqqarsaataanik isertuunnasi. v12 Tamakku tamaasa nammineq takoreerassigit taava sooq piunngitsunik oqaluppisi? v13 Makkuupput Guutip iluanngitsumut atugassarititai, nakuusertut Ajugaqanngitsumit pissarsiaat: v14 Amerlasuunik erneqalerpat taakku panamik toqutaassapput, kinguaassaalu inuussutissaqassanngillat qaarsillaatigisinnaasaminnik. v15 Sinneruttuugaluit nappaammit toqoraataasumit toqussapput, uillarnerisalu upputigissanngilaat. v16 Katersippat sølvinik pujoralattut amerlatigisunik, katersaqarpallu atisanik sanittut amerlatigisunik, v17 taava katersuiinnarli; iluartorli taakkuninnga atukkersussaaq, sølviutaallu angutit pinerluuteqanngitsut agguaatissavaat. v18 Illussani sanassavaa qillaalaap iliorneratut, paarsisup illunngualiorneratut. v19 Pisoorsuulluni innarumaarpoq, sunaaffali kingullissamik; itissaarmi pisuussutaarutereersimalluni. v20 Annilaarnartut imarsuartut angussavaat, unnuaaneranilu anorersuup tingissavaa. v21 Assarnersuup qangattaatissavaa inigisaanit peersillugu; v22 qajassuunnani pitoraaffigippani sakkortungaarmat qimaasariaqassaaq. v23 Inoqataasa ajortumeernerat nuannaarutigalugu assatik ersaartassavaat asissuillutillu uinngiarfigalugu najugaannit peersissallugu. Jobimik allakkat Job 28 Jobi ilisimassut pillugu oqaluttoq v1 Assagaqarpoq sølvisiorfinnik erngullu kuugussaanik kissimasunik kuultisiorfeqarluni. v2 Saviminissaq nunap iluanit qallorneqartarpoq, kanngussallu pineqartarpoq aatsillugu ujaqqanit. v3 Aatsitassarsioraangamik qaarusuup qinngorpiaani taartumiittunik taartoq tatillugu tunuartittarpaat. v4 Nunanit allanit sulisitat qaarusuliortarput. Puigugaallutik tummarfissaqarnatillu allunaasani nivingasarput issakajaarlutik inoqatimik tikittanngisaanni. v5 Nunamit pisarput karrit timiusaliassat, kisianni iluani samanersuaq allanngortiterneqartarpoq innertut ittumit. v6 Ujarai safirimik akoqarput, peqarporlu kuultip pujoralaanik. v7 Tassunga aqqutaa timmissap tigutsisillip naluaa, kissaviarsuulluunniit takusimanngilaa. v8 Nersutit kiisortut qunusuitsut atuallassimanngilaat, løvilluunniit tummarsimanngilaat. v9 Inuit qaarsoq ammaajusoq assamminnik passutilersarpaat qaqqallu mannguini piiaalersarlutik. v10 Qaarsoq ikuttarlugu qaarusulioraangamik takulersarpaat ujaqqat erlinnartut tamalaat. v11 Erngup aqqutai kusernaveersittarpaat erlinnartuutillu isertaagaluit silamut annissorlugit. v12 Kisianni ilisimassuseq taanna sumiippa, paasisimasaqassuserlu sumi ineqarpa? v13 Ilisimassummut aqqutaa inuit naluaat, inuusut nunaanni takussaanngilaq. v14 Itinersuaq oqarpoq: »Uanniinngilaq!« Imaq oqarpoq: »Maaniinngilaq!« v15 Kuultimik pitsaanerpaamik nalilerlugu pineqarsinnaanngilaq, sølvimik akilerneqarsinnaanngilaq; v16 Ofirip kuultianik, ujaqqanik shohaminik akisuunik safirinilluunniit akilerlugu pisiarineqarsinnaanngilaq. v17 Kuulti igalaassarluunniit taassumunnga nallersuunneqarsinnaanngillat, kialuunniit pigilersinnaanngilaa immersakkanik kuultimik akuinnerpaamik sanaanik taarserlugu. v18 Koralit aligoqqiilluunniit taassumunnga sanilliunneqarsinnaanngillat; ilisimassuseq pigiuminarneruvoq sapanngarissuninngarnit. v19 Topasip Nubiamit pisup nallersimanngilaa, kuultimik akuitsumik akilerneqarsinnaanngilaq. v20 Taavami ilisimassuseq sumit piva, paasisimasaqassuserlu sumi ineqarpa? v21 Inuusunut kikkunnulluunniit saqquminngilaq qilaap timmiaanut allaat isertugaalluni. v22 Uneriffik toqulu oqarput: »Tusallatsiaannartarsimavarput eqqartorneqartoq.« v23 Kisianni ilisimassusermut aqqutaa Guutip kisimi ilisimavaa, taassuma kisimi nalunngilaa sumi ineqartoq. v24 Isaami nunarsuup isuinut anngusimapput, qilaap ataaniittut tamaasa takusinnaavai. v25 Taamani anori oqimaassusissaleramiuk imarlu angissusissalerlugu, v26 sialuk killileramiuk kallerullu nuiai ingerlavissikkamigit, v27 ilisimassuseq takusimavaa uuttorlugulu, saqqummersippaalu suussusersiorlugulu. v28 Taava inuk oqarfigaa: »Ilisimassuseq tassa Naalakkamik mianerinninneq, paasisimasaqassuseq tassa ajortumik iliornaveersaarneq.« Jobimik allakkat Job 29 Jobip kappialaataa ajunaarnermik atortariaqanngikkaluakkaminik v1 Jobi nangilluni oqarpoq: v2 Ikkaluarumatoq siornatigutut, taamani Guutip sernissorallarmanga, v3 qullia niaqquma qulaani ikumagallarmat, qaamasua qaammaqqutigalugu taartumi ingerlasarallarama, v4 taamani sukaruttorfimma nalaani Guutip tupera sernigigallarmagu, v5 Ajugaqanngitsup qanikkallarmanga ernikkalu najortigigallarakkit, v6 isikkakkalu immummik kinersitamik uffarsinnaagallarakkit uulialu qaarsunit kuuginnarallarmat. v7 Illoqarfiup isaaffianukaraangama niueriartortarfimmilu issiavigisartakkannut ingillunga, v8 taava takuinnarlunga angutit inuusuttut tunuartertarput utoqqaallu nikuittarlutik. v9 Naalagartat oqaluleraluartut nipangiinnartarput qanertillu assamminnik matusarlugu. v10 Nunami annerit nipangiinnartarput oqaat qilaavinut nipillutillusooq. v11 Uannik tusartut tamarmik pilluarnerartarpaannga, uannillu takunnittut tamarmik nersortarlunga. v12 Ikiortarialik ikioqqulluni nilliasoq annaattarpara iliarsullu ikiorteqanngitsorlu ikiortarlugu. v13 Inuit nukillaalersut qutsavigisarpaannga, uillarnerillu uummataat qiimmattartittarpakka. v14 Iluarsuseq atisaraara, innarluissuserlu qallersaatigalugulu nasartaatigaara. v15 Isiusutut ippunga tappiitsunut isikkatullu illunga nukillaarsimasunut. v16 Piitsunut ataatatut ippunga inuillu nalusaraluakka eqqartuussisarfimmi illersortarlugit. v17 Pinerluttut allerui sequmisippakka pissarsiaannillu kimmiaannik arsaartarlugit. v18 Isumaliortaraluarpunga toqujumaartunga ullunnilusooq sivisuumillu inuussallunga timmissatut Føniksitut, v19 sorlakka imermik milluaajumaartut kanernerullu avalequtikka tuffigiumaarai, v20 ataqqinaatiga nutaanngorsarneqartuarumaartoq pisisserlu assanni qiluneqartuartarumaartoq. v21 Inuit tusarnaaqqissaartarpaannga nipaallutillu siunnersuutissakka naalaartarlugit. v22 Oqaloreeraangama allat nipangersimaannartarput; oqaatsikka sunniuttarput qilalersumut erngup kuseriarneratut. v23 Oqaasissakka utaqqisarpaat sialummik utaqqisutut, aatsaannartarput upernaap sialuanik najooqqaasutut. v24 Qungujuffigisarpakka, sapiissuseqalersarpullu. Kiinnama qaammarfigisarpai, taamaatiinnarnerlu ajorput. v25 Salliullunga issiasarpunga aqqutissaannik ajoqersuuttarlugit, issiasarpunga kunngisut sorsuttartumi akornanni, aliasuttunik tuppallersaasutut. Jobimik allakkat Job 30 v1 Maannali illaatigiinnartalerpaannga taakkua uannit nukarliusut, ataataat qimminnulluunniit savanik paarsisunut ilagitissallugit qinngaqqunnartitakka. v2 Nukittugallarnermissummi nukeqartigiunnaareeramik uannut iluaqutaasinnaanerpat? v3 Ajorsarnermit kaannermillu sororsimallutik nerisassarsiortarput narsani panertuni ippassaammalli tassaasumi inoqajuitsoq suitsoq. v4 Orpikkat akornanni nutsuisarput naasunik mældinik naasut gyvelit sorlaannik nerisarlutik. v5 Nunaqqatiminnit ajattugaasimapput tillittuunerarlugillu suaartarneqarlutik. v6 Qaqqat sivingarnini oqquiffissarsiortariaqartarput itersanilu qaarusunnilu najugaqartariaqartarlutik. v7 Orpikkat akornini nilliasarput ivammaassimasarlutillu kapinartullit akornini, v8 tassa tamakku inupalaat inuit ataqqinassuseqanngitsut nunamit qimaatitaasut. v9 Maannali taakkua mitalliutinik erinarsuutigisarpaannga mamarlertarlungalu. v10 Asissortarpaannga alisimaniarlungalu ilami allaat kiinnakkut qitserartarlunga. v11 Guutip pisissima noqartaa qasussimavaa nikanarsarlungalu, taamaattumik naapikkaangaminnga innimiginngivillunga mitaatigisarpaannga. v12 Talerpinnit saassuttarpaannga qitornaasa naallerlungalu orlutillunga; aqqusinniortarput uannut ajoquserfiusinnaasunik. v13 Aqqutissara mallorlugu aserorterpaat tamaviaarlutillu aseruutissinniarlunga akornusersorneqarnatik. v14 Saassussisarput soorlu quppakkut nerutuukkut illoqarfimmut isaasut, qarmat nakkaanikut akornisigut appakaassortutut. v15 Annilaarnartut uannut sammipput; ataqqinaatiga peeruppoq soorlu anorimit tinginneqartoq, annannissamillu neriuutiga nuissatut nunguvoq. v16 Maanna inuunera nungujartuaarpoq, ullullu atugarliornartut atortariaqarpakka. v17 Unnuakkut saanikka soorlu kaporneqartut, anniaatikkalu nipaallineq ajorput. v18 Amera ilisarsaajunnaavippoq, anillangatiterpoq ilupaap nuilaatut. v19 Marullummut ajappaanga pujoralaat arsakullu assigilersillugit. v20 Suaaraluarakkit akinngilatit; maani qeqaraluarpunga, soqutiginngilarmali. v21 Naakkittaallutit saapiloorparma, peqqarniitsumillu saassullunga. v22 Kivipparma anorersuarmut taassumunnga nassataritillunga. Sakkortussusersuata tamarma sajulersippaanga. v23 Nalunngilara ingerlatikkimma toqusut inaannut, najukkamut inuusut tamarmik katersuuffissaannut. v24 Taamaattoq, suut tamarmik ajutooraangata assak isatsinneqartannginnerpa? Ajunaalernermi suaartoqartannginnerpa ikioqqulluni. v25 Ullunik artornartunik atugaqartut qiaqatigisannginnerpakka, piitsullu aliasuutigisannginnerpakka? v26 Pilluarlunili inuuneq neriuutigisimagaluariga ajunaarneq nalliuppoq, qaamanerlu ilimagisimagaluarpara sunaaffali taarsiulerumaarlunga. v27 Ilukkut aalaterneqarnermit eqqissiunnaarpunga, ullut perlussiorfiusut siuninniipput. v28 Aliasullunga angalaarpunga, seqinnersumiinnanga; katersorsimasuni nikuittarpunga ikioqqullungalu nilliallunga. v29 Sjakalinut qatanngutaasutut ilerpunga, qatigattuusanut ikinngutaalerlunga. v30 Amera qernertuinnanngorpoq, uunaannanngorpunga kissarneqarninnit. v31 Nipinippoq sianaara alianartuinnarnik, qarlortaatigalu qiarpalunnernik. Jobimik allakkat Job 31 v1 Isikka isumaqatigiissuteqarfigisimavakka niviarsiaq pileritsaallugu isigiumanagu. v2 Pileritsassimagaluarumami Guutip qutsinnermiittup sumik pisassaqartissagaluarnerpaanga, Ajugaqanngitsullu qilammiittup sumik kingornussassaqartissagaluarnerpaanga? v3 Pinerluttummi ajunaarnermik eqqorneqartannginnerpat ajortumillu iliortut atugarliortinneqartarlutik? v4 Guutip isiginnginneramiuk qanoq inuuseqartunga, alloriarnikka tamaasa kisittannginneramigit? v5 Inuusimanerpunga salluliortuullunga pinasuartarlungalu peqquserluttuliornissamut? v6 Qanortoq Guutip uuttorlinga, oqimaalutaavinni eqqortuni, taava paasissagaluarpaa assuarnaateqanngitsunga. v7 Aqqutigeqqusaanit nigorsimaguma, isinnik takusakka uummatikkut usserneqaatigigukkit, assakka mingummik nippussimasoqarpata, v8 taava siaruartikkama inerittui allap nerigiligit, ikkussukkakkalu nusunneqarilit sorlaat ilanngullugit. v9 Angutip allap nulianit pileritsatsinneqaruma angutip matuata killingani qamaarisaqarlunga, v10 taava nuliara allap tutilliuk, allat innaallissuk. v11 Taamaaliornermi kanngunartuliaassaaq, ajortuliaassaaq pillarneqaataasussaq. v12 Tassaavormi inneq nungutitsisoq suujunnaarsitsivilluni, inerittuutinnik nutsuivoq sorlaat ilanngullugit. v13 Inussiaatiga angut inussiaatigalu arnaq naammagittaalliuuteqartillugit naapertuilluartumik pineqartinngikkukkit, v14 taava qanoq iliussaanga Guuti nikuippat, qanorlu akissavara saqitsaassut pillugu killisiulerpanga? v15 Taassuma uannik pinngortitsisup anaanama timaata iluani inussiaatikka taakku aamma pinngortissimannginnerpai? Tassaannginnerpa Guuti taannaasoq anaanatta timaata iluani uannik taakkuninngalu ilusiliisoq? v16 Piitsut kissaataannik itigartissimanerpakka uillarnerillu isaat qaamaneerutitissimallugit? v17 Nerisassara kisima nerisimanerpara iliarsuk isikkiliiginnartillugu? v18 Naamik, inuusuttuuninnilli ataatatut inororsarsimavara anaanami timaata iluaniitillugu ilitsersortarsimallugu. v19 Takusaqarsimaguma atisaqarani ajunaalersumik piitsumilluunniit qipissaqanngitsumik, v20 makisiisa qutsaviginngippannga savaaraatima meqquisa oqornerat pillugu, v21 iliarsuk qunusaarsimagukku isaaffimmi taperserneqarnera paasillugu, v22 taava tuera qungatsinnit kaanngarli taleralu pillulluni! v23 Taava annilaarnerup tikissagaluarpaanga tassaalluni Guutip ajunaartitsinera, ataqqinangaarsusianullu qanoq ilioriassallunga saperpunga. v24 Kuulti isumalluutigisimanerpara, imaluunniit oqarsimanerpunga kuulti akuitsoq tatigalugu? v25 Pisuussutima amerliartornerat amerlaqisunillu katersugaqarsimanera nuannaarutigisimanerpakka? v26 Takugaangakku seqineq qanoq qaammaritsigisoq qaammallu alutornassutsimini ingerlasoq v27 isertortukkut usserneqartarsimanerpunga tungaannaasa kuninnissaannut? v28 Tamanna iluanngitsuliaasimassagaluarpoq pillarneqaataasussaq; taava Guuti qutsissumiittoq miserratigisimassagaluarpara. v29 Nuannaapiluutigisarsimanerpara akeqqama ajutoornera, imaluunniit tulluusimaapiluttarlunga perlummik eqqorneqaraangat? v30 Naamik, akeqqannik perloqqusinikkut toqunissaanillu kissaateqarnikkut qanera ajortuliortinngisaannarpara. v31 Naagga, angutit tupinniittut aperissapput: »Kina taassumannga qaarsillanngitsoortinneqarsimava?« v32 Takornartamilluunniimmi illuma silataani silaannarmi unnuisitsinngisaannarsimavunga; akunnikkumasunut illuma matui ammatittarpakka. v33 Unioqqutitsinikka anngiussimanerpakka – soorlu inuit taamaaliortartut – ajortuliaralu isertortarlugu v34 inuit nalinginnaat ersiginermit naggueqatimalu asissuinissaat siooraginermit isersimaannalersimanerpunga anissaarlunga? v35 Ila tusaajumaneqaraluarumatoq! Aajuna oqaaserisannik saqqummiussara atsiorneralu, maanna Ajugaqanngitsup akilinga! Akerlerisama unnerluussissutini allattorniarligit! v36 Taava allattugai tuinniitillugit angallatissagaluarpakka pinnersaatitullu niaqorusiullugit! v37 Guutilu qanoq inuusimaninnik nassuiaaffigissagaluarpara naalagaanertullu illunga sassarfigalugu. v38 Narsaatima assuaralunga nilliaffigissagaluarpannga qiporaasiornerilu tamarmik qiappata, v39 tassani inerittunik nungusaaffigisimagatsik taarteqartinnagilli piginnittuilu soqutiginngivillugit, v40 qanortoq taava naagilit kapinartut, qajuusiassat pinnatik, naasupiluillu, suaasiassat pinnatik! Jobip oqaasii tassunga naapput. Jobimik allakkat Job 32 Elihu oqaluttoq v1 Angutit taakkua pingasut Jobi akeqqinngilaat imminut iluartuutimmat nammineq isimini. v2 Taava Elihu Buzimioq, Barak'elip ilaqutariit Ramikkut ilaata ernera, kamangaalerpoq. Taassuma Jobi kamaatingaalerpaa Guutiminngarnit iluartuunerutinniarmat. v3 Aammattaaq ikinngutai pingasut kamaffigai akiillermata naak Jobi pisuutikkaluarlugu. v4 Elihu Jobimut oqaaseqarnissaminut utaqqimaarallarsimavoq oqaluttut imminerminit utoqqaanerummata, v5 paasigamiulli akissutissaaruttut kamangaalersimalluni. v6 Taava Elihu Barak'elip Buzimiup ernera oqarpoq: Uanga inuusuttuuvunga, ilissilu utoqqaavusi. Taamaattumik sioorallunga tunuarsimaannarsimavunga ilisimasama ilissinnut oqaatiginissaannut. v7 Isumaliorpunga: Utoqqaat oqalullit ukioqqortuullu ilisimassuseq nalunaajaatigilissuk. v8 Kisianniuna anersaaq inummiittoq, Ajugaqanngitsup anersaartornera, taakkununnga paasisimasaqalersitsisartoq. v9 Imaanngilaq utoqqanngornertik pissutigalugu ilisimasaqartut, imaanngilaq utoqqaagamik tamatigut ilisimasaraat suna eqqortuunersoq. v10 Taamaattumik oqarumavunga: Tusarnaarniarsinga, uangattaaq paasisimasakka oqaatigiumagakkit. v11 Pissangallunga utaqqisimagaluarpara qanoq oqaaseqarnissarsi, naalaarlugu sianisuunersusi oqaasissasi eqqarsaatigilluarsimanerisi. v12 Tusarnaaqqissaarsimavassi, kisianni arlaannassiluunniit Jobi avoqqaarinngilaa oqaaserisaaluunniit naqqissornagit. v13 Patsisissarsiussanngilasi oqarlusi: »Jobi ilisimassusermik pigisaqartoq paasivarput; Guutimuna kisimi – inuup pinnani – naqqissorsinnaagaa.« v14 Jobip oqaatsini uannut tunngatinngimmagit akissutissaqarniarsimanngilanga ilissi iliornissitut. v15 Nipangerput akeqqinnatillu oqaasissaarulluinnaramik. v16 Utaqqiinnassanerpunga oqalukkunnaarmata qeqqiinnarlutillu akisinnaajunnaarmata? v17 Uangattaaq oqalukkumavunga qanoq paasisimasaqarnera tusartillugu; v18 oqaasissanimmi ulikkaarpunga, anersaap ilunniittup kaammattorpaanga. v19 Iluga soorlu tassa viinni matulluarsimasumik puulik puunut amiusunut immiuteqqammigaalluni taakkuninnga qartorartitseqqajaalersoq. v20 Maanna oqaluttariaqalerpunga nunusinnaajunnaarama, qanera ammartariaqarpara oqalullungalu. v21 Illersuinangalu assortuinianngilanga, inuup kinaassusia apeqqutaatikkumanngilara v22 qujanarniartuunnginnama. Qujanarniartuugaluaruma pinngortitsisima erniinnaq peerutitissagaluarpaanga. Jobimik allakkat Job 33 v1 Maannali oqaaseriumasakka tusakkit, Jobi, oqaasissakka tamaasa tusarnaarniakkit! v2 Takuat, qanera ammarpara, oqara oqalunniarpoq; v3 uummatikkut peqqusersuillunga oqalussaanga, nalunngisakka oqaatigissavakka isertuarnanga. v4 Guutip anersaavata pinngortissimavaanga, Ajugaqanngitsup anersaartornerata inuutippaanga. v5 Pisinnaaguit akiniaringa. Sassarit akissutissatillu uannut saqqummiullugit! v6 Takuat, marluulluta Guutimut assigiippugut, uangattaaq marrarmit sanaajuvunga. v7 Uannut ersinerpit qunullersissanngilaatit, naqisimanianngilakkit. v8 Uannummi oqarputit, tusaavara oqartutit: v9 »Minguitsuuvunga unioqqutitaqarnangalu, isornaateqanngilanga pillagassaatitaassuteqarnangalu; v10 Guutip akerariilersissimavaatigut, akeqqamisut naatsorsuuppaanga. v11 Isikkakka kiggitsivimmut kiggippai sumiluunniillu ikkaluaruma alapernaarsorlunga.« v12 Tamakkununnga akissutissara imaappoq: Taama oqaravit ilumuunngilatit Guuti inunnit annerummat! v13 Sooq Guuti unnerluutiginiarpiuk kimilluunniit oqaasissaarutinneqarsinnaanngippat? v14 Guuti oqaluttaraluarpoq periaaseqarluni ataatsimik marlunnillu, sianigineqarnerli ajorpoq. v15 Inuit sinillualeraangata imaluunniit qasuerserlutik sinngusaleraangata sinnattutigut unnuakkullu takorluukkatigut v16 siutaat ammartarpai sioorasaartarlugillu annilaangalersillugit, v17 pinerluttuliornerannik soraarussisinniartarlugit angut makitanaveersartarpaa. v18 Ilivermut aqqarnissaanut pitsaalisarpaa kuuk toqusut inaannut ikaartariaq ikaarfiginngitsoortittarlugu. v19 Aamma Guutip inuk innanngaviani anniaatinik anusinngorsartarpaa saarngi sajuttualersillugit. v20 Inuup nerisassani illigiunnaartarpai allaammi mamarisaraluani soqutigiunnaartarlugit. v21 Sanigoriartuinnarluni tarortarpoq saarngilu ersinngikkaluartut tinnullutik ersiinnalersarlutik. v22 Ilivissani ungasikkunnaartarpaa taamalu toqoreersut qanillisarlugit. v23 Inngililli Guutip kiffaasa tuusintit ilaata inuk taanna illersorpagu qanoq iliornissaanik ajoqersorlugu, v24 naakkinnillunilu Guuti oqarfigippagu: »Ilivermut aqqarnissaa pinngitsoortiguk utertitaanissaanut akiliutissanik uanga pissarsissukkakku!« v25 taava timaa inuusukkallarneranisut nukittorumaarpoq inuusunnermi ulluinisut ileqqilluni. v26 Guutimut qinuvoq, Guutillu ajunngitsuliorfigaa, qiimmattarlunilu Guutip kiinaa takussavaa Guutip kingumut iluassuseqalersimmani. v27 Guuti unnersiutigalugu inoqatini ima tusarlissavai: »Ajortuliorsimavunga innarluissullu unioqqutissimallugu; kisianni Guutip akillunga iliornerma nalinganik iliorfiginngilaanga. v28 Ilivermut aqqarnissannit annaappaanga, inuuginnartippaanga ullup qaamarnga uannut isigitillugu.« v29 Tamakkuninnga tamanik Guutip inuk iliorfigisarpaa marloriarluni pingasoriarlunilu. v30 Ilivermit qaqitittarpaa inuunerup qaamasua takusinnaalersillugu. v31 Tusarnaarniarit, Jobi, tusaaniannga! Nipangiinnarit uanga oqalussagama. v32 Oqaasissaqaruit akissavarma! Oqalunniarit ilumoornerarusukkaluarakkit! v33 Oqalukkumanngikkuilli tusarnaaginnannga. Nipangersimaannarniarit ilisimassusermik ajoqersussagakkit. Jobimik allakkat Job 34 v1 Elihulu oqarpoq: v2 Oqaasissakka tusaaniarsigit ilissi ilisimasut! Tusarnaarniarsinga ilissi sianisuujususi! v3 Siutip misilittarpai oqaatsit oqaaserineqartut, taamatut soorlu oqqap nerisassat misilittarai. v4 Atagu nassaariniariassagipput suna eqqortuunersoq, peqatigiilluta ilisarilerniarlugu suna ajunngitsuunersoq. v5 Jobimi oqarpoq: »Iluassuseqarpunga, Guutilli naapertuilluartumik iliorfiginngilaanga. v6 Ilumoortuugaluarlunga sallutuutut naatsorsuussaavunga, pinngitsuuvunga, kisianni toqussutissannik ikilerneqarlunga.« v7 Anguteqarpa Jobitut ittumik? Mitalliutinik imerpoq soorlu imermik imertoq. v8 Pinerluttut peqatigisarpai inuillu iluanngitsut ilagisarlugit, v9 tassami oqarsimagami Guuti ikinngutitut peqatigissallugu iluaqutaanngitsoq. v10 Tusarnaarsingali ilissi sianisuujususi! Guuti ajortumik iliunngisaannarpoq, Ajugaqanngitsoq peqquserluttumik iliorneq ajorpoq. v11 Inuk akilertarpaa suliai naapertorlugit, angut iliorfigisarpaa qanoq iliornerisa nalingannik. v12 Ilumut Guuti eqqunngitsumik iliorfiginninngisaannarpoq; Ajugaqanngitsup naapertuilluarneq allanngortinngisaannarpaa. v13 Kia nunarsuaq Guutimut pigitinnerpaa silarsuarlu tamaat taassumunnga tunniullugu? v14 Imminuinnaq eqqarsaatigisimagaluarpat anersaarninilu uumassuseqartitsisoq imminut utertillugu, v15 taava pinngortitat uumassusillit tamarmik toqussagaluarput inuillu issunngoqqissagaluarlutik. v16 Silaqassuseqaruit tusaagit, oqaasissakka tusarnaarniakkit! v17 Naapertuilluarnermik uumiginnittoq naalagaasinnaava? Eqqartuunniarsinnaanerpiuk taanna pissarsuaq naapertuilluartorlu? v18 Guuti taannaannginnerpa kunngimik inupiluuneraasoq naalagaanernillu iluanngitsuuneraasoq? v19 Guutip naalagartat allanit iluarinarnerutinngilai pisuut piitsuninngarnit pingaarnerutinnagit. Tamarmimmi assaanit pinngortitaapput. v20 Tamarmik tassanngaannaq toqusarput unnuap ingerlanerinnaani, inuit annilaartitaasarput toqullutillu. Allaammi pissarsuit piiagaasarput – inuup assaanit pineqanngikkaluarlutik! v21 Guutip isaasa angutip ingerlavigisaa nakkutigaat, alloriarneri tamaasa isigaat. v22 Taartoqanngilaq tarrajuttoqarnaniluunniit ajortunut isertorfiusinnaasunik. v23 Inuup eqqartuussivimmi imminut sassarnissaa qaqugu pissasoq Guutip aalajangertariaqanngilaa; v24 pissarsuit sequmisittarpai killisioqqaarnagit allanillu kingoraarteqartittarlugit. v25 Qanoq iliorneri arajutsisimannginnamigit unnuakkut aserortertarpai sequmisillugit. v26 Ajortuliorsimasutut anaalerummik pillartarpai tamanit takuneqarsinnaaffianni, v27 tassa imminit tunussisimammata aqqutigeqqusanilu sumiginnarsimammatigit. v28 Taamaalilluni piitsut kappialanerat Guutimut annguttarpoq, taassumalu tusartarpaa ikiortariallit nillianerat. v29 Kiali Guuti pisuutissinnaavaa nipangersimaannarpat? Kiinnani isertorpagu kiap isiginnaarsinnaavaa? Namminerli inuit nakkutigai aamma ataasiakkaat, v30 guutiitsumik kunnginngortoqaqqunagu innuttaanillu napititsisoqaqqunagu. v31 Guutimut oqaraanni: »Tammarsimavunga, ajortulioqqinnianngilangali. v32 Uanga takusimanngisannik ilinniartittariaqarparma. Iluanngitsuliorsimagumalu taamaalioqqinnaviissaanga,« v33 piumasaami asiginnarsimagakku isumaqarpit akilissagaatit? Tamanna tassa illit aalajangiiffigisassat, uanga pinnanga, taava oqaatiginiaruk suna piumanerunerit. v34 Angutit ilisimasut uanga oqaatsinnik tusartut, allaammi angutit sianisuut tamarmik, oqarfigissavaannga: v35 »Jobi ilisimasalittut oqalunngilaq, oqaasii paasisimasaqarpaluttuunngillat. v36 Qanortoq taava Jobi eqqorneqartuarli misilinneqarnernik! Inuttummi ajortutut akissuteqartarpoq. v37 Ajortuliani unioqqutitsinernik nutaanik ilaqartippai, mitalliilluni ersaartaatigaatigut, oqaaserpassuillu atorpai Guuti assortorlugu.« Jobimik allakkat Job 35 v1 Elihulu oqarpoq: v2 Eqqortuusoraajuk, isumaqarpit Guutip takkuani iluassuseqartutit, v3 aperigavit: »Suallaatigissanerakku, sumullu iluaqutigissagakku ajortuliussaaraluaruma?« v4 Uanga akissavakkit illit ikinngutinnuttaaq tunngatitannik. v5 Isitit qilammut aarlortikkit malugeriakkillu nuissat pavanersuaq ittut! v6 Guutip sussarissagamiuk ajortulioruit? Suallaatigissagamiuk amerlasuunik unioqqutitsisimaguit? v7 Iluassuseqarnikkullu sumik tunissagaluarpiuk? Suna ilinnit pissarsiarisinnaagamiuk? v8 Iluannginnerpit inuit ilittut ittut kisiisa eqqorsinnaavai, iluassutsit inuit kisimik iluaqutigisinnaavaat. v9 Inuit nilliapput nanertorneqangaarnerminni, pissarsuarnit nakuuserfigineqaraangamik ikioqqullutik suaartartarput. v10 Aperisoqanngilarli: » Naak Guuti pinngortitsisiga, taanna unnuakkut erinalimmik unnersiutiginnitsitsisartoq, v11 nunarsuup nersutaasa ilisimasaannit annerusumik uatsinnik ilisimasaqalersitsisoq qilaap timmiaanit uatsinnik ilisimassuseqarnerulersitsisoq?« v12 Nilliagaangata akineq ajorpai makitasuummata ajortuullutillu. v13 Nillianerat iluaqutaanngilaq! Guutip tusarumanngilai, Ajugaqanngitsup taama ittut sumiginnartarpai. v14 Oqaraluaruilluunniit takusinnaanagu unnerluutigineqaatit sianigiuarpaa, utaqqisariaqarpallu. v15 Maannali Guuti kamannermini pillaajumanngimmat makitasaarnerillu soqutiginagit v16 Jobip qarni ammarpaa asuliinnaq oqalulluni, sianiissutsimini piunngitsorpassuarnik oqaaseqarluni. Jobimik allakkat Job 36 v1 Elihulu nangippoq: v2 Naammagittarlutit suli utaqqilaariassasutit suli ilinnut oqaasissaqarpunga, Guuti pillugu allanik oqaasissaqarnarmat. v3 Ilisimasannik ungasissorsuarmiittunik tigooraassaanga takutillugulu pinngortitsisiga eqqortumik iliortoq. v4 Ilumut oqaasissakka salluliuutaanngillat; angummi illit saanni qeqartoq ilisimasaqarluartuuvoq. v5 Guuti pissarsuuvoq, ajattuineq ajorpoq, silaqassutsip pissaaneranik peqangaarpoq. v6 Iluanngitsut inuutiinnarneq ajorpai, ikiortariallilli naapertuilluarnermik pineqartittarpai. v7 Iluassuseqartut alarneq ajorpai. Isigeriarsigit kunngit issiavissaarsuarminniittut: Naalagaasussanngortillugit ivertissimavai, makitasuunngortarpulli. v8 Qilersugaappata kalunnernik naalliunnerullu nigaani napitinneqarlutik, v9 avoqqaarisarpai pillugit suliaat unioqqutitsinerilu, pissaanertimmi pingaakujuutigimmassuk. v10 Oqaluffigisarpai inerterlugit ajussusertillu iperarlugu saaqqusarlugit. v11 Tusarnaarunik naalallugulu ullussatik pilluarlutik ukiussatillu nuannaarlutik inuuffigissavaat. v12 Kisianni tusaajumanngikkunik kuuk toqusut inaannut ikaagassaq ikaassavaat sianiissutsiminnilu toqussallutik. v13 Guutiitsumik uummateqartut kamattarput, Guutillu qilersoraangatik ikioqqullutik torlulaffigissanagu. v14 Inuusutsillutik toqusarput inuunertillu naasarlugu angutit naalaffimmi atortittartut akornanni. v15 Ikiortariallit annikilliornerannit aniguisittarpai erloqinartorsiorneranni oqaluffigisarlugit. v16 Illittaaq erloqinartorsiorninnit aniguisikkumavaatit nunamut aallariarfittuumut nanertuuteqarfiunngitsumut pisillutit, tassanilu nerriviit nerisassanik pikkunartunik ulikkaartoq akornuserneqassanngilaq. v17 Inuit ajortut eqqartuunneqaatississavatit, eqqartuussutip iluarsutsillu aalajangersimassavaatsit. v18 Pisuussutinnit usserneqartinnaveersaarit, akilersinnerluutit annertussusiisa tammarsaanngikkilitsit! v19 Qanorluunniit tamaviaartigalutit nilliagaluaruit tamanna erloqinartorsiuutinnit aniguissutiginavianngilat! v20 Erinisuutigissanngilat unnuaq inuiaat najugarisaminnit peersinneqarfissaat. v21 Mianersorit ajussusermut saaqqunatit, ajussutsimmiuna pissutigalugu misiligaasutit atugarliortitaallutit. v22 Takuat, Guuti pissarsuulluni qutsinnermiippoq! Kina taassumatut ajoqersuisinnaassuseqarpa? v23 Kia unnersuussinnaavaa ingerlavissaanik? Kia oqarfigisinnaavaa: »Iluanngitsuliorputit!« v24 Eqqaamaniaruk Guuti unnersiutigissagakku suliai inuit erinarsuutigisartagaat pillugit. v25 Suliai inuit tamarmik isigisarpaat nuannaarlutik, ungasiannilluunniit takullatsiaannaraluarunikkit. v26 Guuti ataqqinangaarneruvoq uagut ilisimasatsinnit annerusumik, ukiuisa amerlassusii kisissaanngillat. v27 Erngup kuseriarneri imminut katersortarpai nakkaasarpullu sialunngorlutik, kuisiinnavillutik; v28 imeq nuissanit nakkaasarpoq inuppassuarnut. v29 Nuissat Guutilluunniit ineqarfianiit qanngorpallannerit kimilluunniit paasineqarsinnaanerpat? v30 Eqqaminit innaallaqattaartitsisarpoq, immallu sorlai qallertarlugit. v31 Inuit sialummik pillarsinnaasarpai, kisianni aamma siallernikkut nerisassarpassuarnik tunisarpai. v32 Assani poortarpai innaallagissanik, peqqussutaalu malillugu tuffissaminnukartarput. v33 Tikiutilernera kallerup nalunaarutigisarpaa; tikiunnissaa nersutaatit allaat ilimasaarutigisarpaat. Jobimik allakkat Job 37 v1 Tassami tamannaavoq uanga uummatinnik sajulersitsisoq sakissama iluanni tillerululersillugu. v2 Naalaarsiuk Guutip nipaata qanngornera, qanngulunneq qarnanit aniasoq tusarsaavoq. v3 Qilak tamaat ataallugu innaallagissat ingerlatippai nunarsuup isuinut. v4 Kingornagut tutsiuttarpoq qatimaappalunneq, kallersitsivoq pissaanermi nipaanik; innaallattarnerit taamaatitinngilai nipini tutsiusimatillugu. v5 Guuti tupinnartuliortarpoq nipini tutsiukkaangat, malunnangaartuliortarpoq paasinngisatsinnik. v6 Nittaallat oqarfigisarpai: »Nunamut nakkaagitsi!« Sialuit tikilanerillu ima: »Kuisiinnaritsi!« v7 Taamaalilluni inuit tamarmik iliorneri naqitsiserlugit unitsittarpai tamanut paaseqqullugu nammineq suliarigini. v8 Nersutit nujuartat pulaqqavimminnukaasarput qangattaminnilu uninngaartarlutik. v9 Anorersuaq iniminit anillattarpoq anorilu avannaq issimik nassataqartarluni. v10 Guuti taama anersaartoraangat suikkaasumik sikusarpoq. v11 Nuissat imermik oqimaallisittarpai nuissallu innaallannertallit siammartiterlugit. v12 Tamanut tamaanga aallaqattaartarput qanoq pinissaminnik pilersaarutaa malillugu, tamakkuninnga tamanik peqqusimavai nunarsuarmi isorartoqisumi. v13 Nuissat pilersittarpai pillaatissatut imaluunniit nunamut pigisaminut iluaqutissatut. v14 Oqaatsit tamakku tusaakkit, Jobi, unillutit Guutip tupinnartuliai maluginiakkit! v15 Paasiviuk Guutip qanoq aaqqissuuttaraa nuissanit innaallatsitsigaangami? v16 Paasiviuk nuissat qanoq ilillutik ikerinnarmiissinnaasut? Tassaapput tupinnartuliai, taassuma ilisimasaqangaartup. v17 Illit atisannik oqorinnilersartutit nunami puunngannartumik kiatsikkaangat anorip kujasiup kissarneranit – v18 paasisarpiuk nuissat qaarajuttunngortikkaangagit tarrarsuusiatut manngertigilersillugu? v19 Oqarfigisigut qanoq Guuti akissagipput! Uagummi taarsiungaaratta ataatsimilluunniit oqariarsinnaanngilagut. v20 Oqaraangama tamatuminnga nalunaarfigineqartarnerpa? Oqartoqartarnerpaluunniit nalunaarutigineqassasoq? v21 Qaamaneq nuissat ungataanni qinngorsimasoq takuneqarsinnaaneq ajorpoq; anorersuartarporli nuissat piiarlugit. v22 Avannga pisarpoq qaamaneq kuultitut qinngornilik, qinngornerit annilaarnangaartut Guutimik avatangiisut. v23 Ajugaqanngitsorli naninngilarput. Pissarsuuvoq iluassuseqangaarlunilu, naapertuilluarnermik narrunarsaanngisaannarpoq. v24 Taamaattumik inunnut mianernangaarpoq, qiviarnerli ajorpai imminnut ilisimatuutittut. Jobimik allakkat Job 38 Naalagaq oqaluttoq Jobillu akigaa v1 Taava Guutip anorersuarmit Jobi oqaluffigaa: v2 Kiaana aalajangeriigara taallertinniaraa oqaatsinik sianiitsorpallattunik? v3 Qiterutserit angutitut iliorlutit, taava apersussavakkit, illillu akissavarma? v4 Taamani uanga nuna tunngavilerakku illit sumiippit? Silaqassuseqaqiguit tamatuminnga oqaluttuutinnga! v5 Kia uuttuutissai aalajangerpai? – Tamannami nalugunanngilat! Kia ussersaammik siaarsivigaa? v6 Sukai tunngaviusut sumut manngussuunneqarpat, kialu inissippaa ujarak teqeqqussaq v7 ullaap ulloriai tamarmik tipaatsutsillugit Guutillu erneri tamarmik nipertik illugalugu qiimmattartillugit? v8 Kia imaq matorsuarnik assiaqusersorpaa supilluni anaanami illiaanit animmat, v9 taamani uanga nuissanik ikerinnarmiittunik atukkersorakku nuissanullu taartunut immullugu, v10 killiffissalerakku isaaffilerlugulu sannerutserlugulu v11 oqarlungalu: »Tassa killissat qaangissanngisat, malissuatit tassunga unillit.« v12 Illit ullaassaq saqqummeqqusimaviuk aappilliunneralu inissaanik tikkuullugu, v13 nunarsuaq sinarsuisigut tigoriarlugu issuttuuteqqullugu iluaatsut issugiussorlugit? v14 Taava nunap qalipaataa allanngortarpoq marrartut naqitsimmik naqinneqartutut, qalipaaserneqarpoq atisassat misuttarlugit qalipanneqartarnerattut. v15 Taamaalillutik iluaatsut qaammaqqutigisartik annaasarpaat, taliilu silutsisimasaralui napineqarput. v16 Illit immap puilaffii tikissimavigit itinersuullu naqqani angalaarsimallutit? v17 Toqup isaaffii ilinnut ersiussimappat, takusimavigillu taartorsuup matui? v18 Nunarsuaq isorartoqisoq qimerloorsimaviuk? Oqaluttuutinnga qanoq angitigisoq ilisimagukku. v19 Qaamasup inaanut sukkut aqquteqarpa, taartorlu sumi najugaqarpa? v20 Najugaat nalunngikkukkit taava inaannukaatikkit, aqqutaa atuarlugu illuanukaallugu! v21 Nalunngilammi! Taamani inunngoreersimavutit sivisuumillu inooreersimallutit! v22 Apummut peqqumaasivinniissimavit nataqqornanut peqqumaasiviit takusimallugit? v23 Tamakku uninngatittarpakka annikilliulerfissanut, ullormut akiuuffiusussamut sorsuffiusussamullu. v24 Sukkoorluni tikinneqartarpa qaamarngit avissaartorfiat, kangisiup siammaaffia nunamut tamarmut? v25 Kina qillerilluni ikerasaliorpa erngup supisup aqqutissaanik, kia ingerlavissiorpai nuissat kallerup pilerfii – v26 siallersitsilluni nunamut nunagineqanngitsumut, allaat inoqajuitsumut inoqanngitsumut, v27 taamaalilluni inoqajuitsoq naammattumik imeqalersillugu ivikkallu naatillugit? v28 Sialuk ataataqarnerpa? Kanernerillu kuseriarneri kimit kinguaassiarineqarpat? v29 Sermeq kimit erniarineqarpa, kialu erniarai qaqornaat qilammit nakkartartut, v30 imeq serminnguuttartoq ilerluni ujaqqatut itinersuup toqqinnerata aalajangerfiatut. v31 Illit Qiluttuusat qilersuutaat kalunnerit imminnut qilerussinnaavigit, imaluunniit Siattut kalunneri qilerussaajarsinnaallugit? v32 Ullup Malittaa nuiffissaa eqqorlugu nuitittarpiuk, Løveq piaraalu tasissersuuttarlugit? v33 Qilammut inatsisit ilisimavigit, nunamut pissaanera aalajangiiffigisarpiuk? v34 Nipit nuissanut anngutitissinnaaviuk imersuarnit qallerneqartillutit? v35 Innaallagissat aallarartissinnaanerpigit ilinnut oqartillugit: Piareersimavugut? v36 Kia timmiaq ibisi ilisimassusilersimavaa, kialu kukkukooq angutiviaq silaqassusilerpaa? v37 Kina ima ilisimatuujutigaa nuissat kisissinnaallugit? Kialu imeq qilaap imertaataanit kuisarpaa v38 issoq manngertikkaangat mattutsikkaangallu saanngullu issoqqanngortiterluni? v39 Illit løveq arnaviaq piniuttarpiuk? Løvitsiaat kaattut nerisassaannik tunisarpigit v40 pulaqqavigisartakkaminnut pulagaangata orpikkaniluunniit qamagaangata? v41 Kia tulugaq nerisassaanik pissittarpaa piaraasa Guuti nilliaffigigaangassuk isaqqilaannaleraangatalu nerisassaqarnatik? Jobimik allakkat Job 39 v1 Savaasap innarmiup qanoq ilisukkut erninissaa ilisimaviuk, kulavaalluunniit ernisulerfissaat nakkutigisarpiuk? v2 Qaammatit naartuffigisartagaat kisittarpigit qanorlu ilisukkut erninissaat ilisimallugu? v3 Peqititersimallutik erniassatik anisittarpaat, piaqqisarput silarsuarmiittussanik. v4 Piaraat narsaannarmiillutik alliartortarput nukittuunngorlutillu, taavalu aallararaat anaanaminnullu utissanatik. v5 Kia siutitooq nujuartaq pituussaarpaa, kia narsarsuup ivigallip siutituuata pituutaa peerpaa? v6 Narsarsuaq ivigalik taassumunnga najugassarilersippara inoqajuitsorlu tarajulik inigitillugu. v7 Illoqarfimmi pisorpaluk illaatigiinnarpaa unguuisumillu nilliallunilu oqalorujuttumik tusaasaqarnani. v8 Qaqqani qinerlertarpoq ivigartorfiusinnaasunik qorsuusunillu tamanik ujaasilluni. v9 Ussik nujuartaq ilinnut kiffaajumassanerpa, nersutaativit nerisarfiata killingani unnuaq tamaat uninngaannarumassanerpa? v10 Allunaasarsuarmik uniusersinnaaviuk assallatserummut uniartoriniarlugu narsaatinilu assallatsikkamut nalimmatserisorisinnaallugu? v11 Tatigisinnaaviuk nukittunersua pillugu narsaatinnilu suliassat taassumunnga isumagitissinnaallugit? v12 Isumaqarpit katersukkatit angerlaassussagai karrertaajaaffiutinnullu katersorlugit? v13 Qatigattuusap sului quiasuutaasarput sului qeratanersartaqanngillat ungasorsuup kissaviarsuullu suluinit allaallutik. v14 Nunaannarmi manniliortarpoq sioqqanullu kissartunut ivatittarlugit. v15 Eqqarsaatigisanngilaa tutineqarlutik aserorsinnaammata nersutinillu nujuartanit tutineqarlutik sequminneqarsinnaallutik. v16 Piaqqani soqutiginngingaaramigit soorlu nammineq piararinngikkai. Asuliinnaq tamaviaarpoq, annilaanganngitsuunngilarli. v17 Taamaappoq Guutip tunisimanngimmani ilisimassusermik paasisimasaqassusermillu. v18 Malersorneqaraangamili ingerlarsortaqaaq, hestersoq hestialu malersuisut illaatigiinnartarpai. v19 Illiuit hestimik nukissaliisoq qungasialu takisuunik meqqulersorlugu? v20 Pillertatut pissigartissinnaaviuk pillaqqeqaluni sorlummigarnera ersiortitsigaangat. v21 Qimalluni qooqqumi issoq kukiffamminik malloriarlugu tamaviannguat pangallusertarpoq akiuukkiartorluni. v22 Ersinarsinnaagaluartut illaatigiinnartarpai ersilersinneqassananilu, panamillu tunuartitaasanngilaq. v23 Pisissit qarsuisa puuata aviluarpaluffigisarpaa, qalugiusat panallu qillaallattarput. v24 Qanngulutsitsilluni kaattorpaluttutullu nipeqarluni pangalissuataartarpoq, sulluartaatip nipaa tusaraangamiuk uninngaannarsinnaaneq ajorpoq. v25 Nipituumik qarlualasarpoq sulluartaatip nipaa tusaraangamiuk. Ungasianiit pasitsaatereertarpaa akiuunneqartoq maluginiartarlugillu sakkutuut naalagaanertaasa suaartarnerat saassusseqqussummillu nilliasarnerat. v26 Illinuna paasisimasaqarnerpit kissaviarsuk tingitittaraa sulunilu siaarlugit kujammut aallartittarlugu? v27 Illit tassaavit nattoraliusamik peqqusisoq qutsissumukarluni qaqqami pavanersuaq inilioqqullugu? v28 Qaarsuusumi ineqarpoq aniinganersani innginnilu. v29 Tamaanngaanniit nerisassaminik qinaasisarpoq, ungasissorsuarmut allaat takunnissinnaasarpoq. v30 Piarai naammatsillutik aattortarput, qilloqartumiittarpoq. Jobimik allakkat Job 40 v1 Naalakkallu Jobi oqarfigaa: v2 Ajugaqanngitsumik unnerluutiginnittup tamanna eqqartuussivimmi suliassanngortinniassanerpaa? Guutimut avoqqaarlertoq akisariaqarpoq! v3 Jobip Naalagaq akivaa: v4 Naagga, taamaaliussallunga suunngippallaaqaanga. Qanormi akisinnaassagaluarakkit? Qanera assannik matuara. v5 Ataasiarlunga, marloriarlungami allaat, oqaloreerama oqaloqqissanngilanga. v6 Taava Guutip anorersuarmit Jobi akivaa: v7 Qiterutserit angutitut iliorlutit, aperigaangamalu akisannga! v8 Naapertuilluartuunera qularutigisaatikkumaviuk? Uanga pisuutinniarpinga illit nammineq pinngitsuutitaaqqullutit? v9 Guutitut nukittutigaat? Taassuma nipaatut suangatigisumik nipeqarpit? v10 Taamaappat pinnersaaserit angingaassusermik pissaassusermillu, ataqqinangaarsusermik alutornassusermillu atukkersorit! v11 Kamannerit sakkortooq kueraruk, makitasuut annernartumik isigalugit makitanaveersakkit, v12 makitasuut isigininnik maniguuttunngortikkit, iluaatsut erniinnaartumik tullaarikkit! v13 Nunap iluanut matuukkit tamaanilu isertortumi parnaarullugit; v14 taava uangattaaq nersussagaluarpakkit talerpippit ajugaatimmatit. v15 Takoriassagit Behemoti! Taanna ilittut uannit pinngortitaavoq. Ussittut ililluni ivigartortarpoq. v16 Malugikkit makisiata nukissui aqajaanilu ujallut suangassusiat! v17 Pamiallua tikkungalluni cederitut qeratatigisarpoq, siffiaasalu ujalui qajannaatsumik nuioraassimapput. v18 Saarngi ipput sullulittut kanngussaasutut, timaata saanertai saviminertut amilimasutut. v19 Tassaavoq uumasut Guutip pinngortitaasa pingaarnersaat, pinngortitsisaatali panariassavaa. v20 Qaqqat aatsivigisarpaat tunissutiminnik, nersutillu nujuartat tamaani pinnguartarput. v21 Qasuersaartarpoq naasut lotusit ataanni, ivigarsuarni masarsunnilu isertorluni. v22 Lotusit qulisimavaat alanngiffeqartillugu, orpiillu poplit ungusimavaat. v23 Kuuttusigaluaraangat tuaviinnaq qimaaneq ajorpoq, Jordanillu erngata qarni angugaluaraangagu tamanna annilaanngatigineq ajorpaa. v24 Tappingersinneqarsinnaanerpoq tigusarineqarlunilu? Allunaasamik qingaagut nuffissisoqarsinnaanerpoq? v25 Livjatani oqummersamik akkerlugu amusinnaaviuk allunaasarsuarmillu oqaa anillannaveersillugu? v26 Allunaasamik sorluisigut qilersinnaaviuk alleruisigullu qarsorsamik ivertitsivigalugu? v27 Taamaalioruit maniguulluni qinnuigiumaarnerpaatit saammaateqqulluni, qujanarniarfigalutilluunniit? v28 Angerfigeqatigiumanerpaatit inussiaatigiuarsinnaaqqulluni? v29 Timmissatut pinnguaatigisinnaaviuk pituutserlugu paninnguannut uumasuutigitillugu? v30 Niuffagiat pisiariniutissanerpaat niuertunullu agguaallugu? v31 Amia kappussuiffigisinnaanerpiuk kapuutinik niaqualu naaligaatinik? v32 Ooqattaarlugu saassuteriassagit, taava akiuutissaasi illit puiugassarinngisannik. Pisariniaqqikkumanavianngilat! Jobimik allakkat Job 41 v1 Naagga, neriulluarneq taamaattoq tassaasussaassaaq imminut salloqittarneq, takuinnarluguluunniit ersitsannermit uppikkumaaravit. v2 Kinami ima sapiisertigisinnaava puffassaarsinnaallugu? Kia attassinnaassavaa? v3 Kia akiorniarsinnaavaa ajortumeerutiginagu? Qilaap ataani naamivik! v4 Eqqaanngitsoorumanngilakka avatai, sananeqarnermini nakuussusia kusanangaassusialu. v5 Kia ameersimanerpaa? Imaluunniit qaleruai tapitaleriit kia putusinnaanerpai? v6 Kiap kiinaata matui mappersimavai? Kigutai qununaqaat. v7 Qatigaa tassaavoq eqqortinnaveeqqutit sanileriiaat, tunngalluangaaramik soorlu naqissummik ammaamik matusat. v8 Imminnut katigulluagaangaaramik suiallannermilluunniit akunnisiorneqarsinnaanngillat. v9 Qalerussat katinngalluinnarput imminnullu kiggusimagamik avissaartitassaanatik. v10 Sorlummikkaangat qaammaallattarpoq, isaalu qaamaneqalersarput qaalersup aappilliunnerata qimeriaasut. v11 Qarnanit inneq anillattarpoq aamanik tammigartitsilluni. v12 Sorluinit aalaq aniasarpoq soorlu igap qalattup pujua. v13 Anersaarnerata aamat ikummarissisittarpai, qarnanillu inneq anillattarpoq. v14 Pukusuaniipput nukissui. Annilaanganermit pissigarput siornanit. v15 Aqajaa neqqarissoq sukassimaffaarippoq, soorlu tassa kuisaq, allanngussanani. v16 Uummataa ujaqqatut manngaritsigaaq aserorteriviup ujarattaa alleq assigalugu. v17 Nikussaaraangat guutit allaat ersitsattarput annilaarnermit paatsiveerullutik. v18 Suallaatiginavianngilaa eqqorneqaraluaruni saassussisup panaanit imaluunniit sakkumit igeriussamit, naaligaammit qarsumilluunniit. v19 Savimineq taassumunnga soorlu ivigaannaq, kanngussallu soorlu qisuk aanikoq. v20 Qimaatinneqarsinnaanngilaq qarsumit piseriussamit, ujarallu illusariussaq taassumunnga soorlu karrip kanaartakua. v21 Taamatuttaaq anaartaat karrip kanaartakuatut naatsorsuussaavoq, panarlu naakkiussaq illaatigiinnarpaa. v22 Aqajammini inngigissunik tinupanersaqarami marullummi ingerlatilluni qamutaasatut karrertaajaatitut illininitsitsisarpoq. v23 Itinersuaq igatut qallasertittarpaa imarlu tarngutiliuutitut ilersittarlugu. v24 Kingoraani aqqutaa qaammarsimasarpoq soorlu itinersuaq qeersuunik nujanissimasoq. v25 Nunarsuarmi nalisisassaanngilaq qunutitassaanngitsutut pinngortitaagami. v26 Qunugisanngilaa qutsissut tamaasa isigissallugit uumasunut qunusuitsunut tamanut kunngiugami. Jobimik allakkat Job 42 v1 Jobip Naalagaq akivaa: v2 Paasivara tamanik sapigaqanngitsutit, iliuuseriumasannik tamanik ilinnut ajornartoqanngitsoq. v3 Kinaana ilisimasaqarnani aalajangeriikkannik taalliiniartoq? Uanga oqaluuserisimavakka paasinngisakka, tupinnangaaramik uanni siunersissaanngitsut. v4 Oqaraluarpunga: »Tusariannga oqalukkumagama. Apersussavakkit, illillu akisassavarma.« v5 Siornatigut allat pillutit oqaaserisaat tusallatsiaannarsimavakka, maannali nammineq isinnik takuakkit. v6 Taamaattumik oqaaserisimasaraluakka tamaasa utertippakka peqqissimineralu takutillugu issumi arsanilu issiallunga. Naalakkap Jobip ikinngutai avoqqaarigai v7 Naalakkap tamakku Jobimut oqaaserereeramigit Elifazi Temanimioq oqarfigaa: »Illit ikinngutitillu marluk kamaatingaarpassi eqqunngitsumik oqaluuserigassinga kiffattut Jobitut iliornasi. v8 Ussigit arfineq-marluk savallu angutivissat arfineq-marluk nassarlugit kiffara Jobi ornissiuk taakkulu ikikkagassatut pilliutigalugit ilissinnut saammaannarsissutissatut. Taava kiffama Jobip qinnutissavaasi saammaateqqullusi, qinnutaalu uanga tusarumaarpara kiffattullu Jobitut iliornasi eqqunngitsumik uannik oqaluuserinninnersi pillugu narrunarsagaanissaraluarsi pinngitsoortillugu.« v9 Taava Elifazi Temanimioq, Bildadi Shuamioq Sofarilu Na'amamioq Naalakkap imminnut oqaasii malillugit iliorput, Jobillu qinnutaa Naalakkap tusarpaa. v10 Jobip ikinngutini qinnutereermagit atugarisai Naalakkap allanngortippai. Pigisarisimasaasa marloriaataannik pigisaqalersippaa. Jobi pillualeqqittoq v11 Jobi qatanngutaasa angutit arnallu ilisarisimasaasalu tamarmik ornippaat illuanilu nereqatigalugu. Misiginneqatiginninnertik takutippaat tuppallersarlugulu Naalakkamit perlussiortitaangaarsimanera pillugu. Tamarmillu immikkut tunivaat kesitamik qingarmiumillu kuultiusumik. v12 Taamanernit Naalakkap Jobi pilluaqquaa suli siornagornit annerusumik. Pigisarilerpai savat 14.000-it, qatigattuut 6.000-it, ussigit illugiit 1.000-it siutituullu arnavissat 1.000-it. v13 Arfineq-marlunnik erneqalerpoq pingasunillu paneqalerluni. v14 Panini siulleq atserpaa Jemimamik, tullia Kesiamik pingajuallu Keren-Happukimik. v15 Nunami tamarmi Jobip paniinit pinnernerusoqanngilaq. Ataataata qatanngutaasut angutitut kingornussassaqartippai. v16 Tamatuma kingorna Jobi suli ukiuni 140-ni inuuvoq. Qitornani ernguttanilu kinguaariissoqatigiinni sisamani angumerai. v17 Taava Jobi toquvoq utoqqaalluni ullussanilu naammatsissimallugit. Tussiaatit Tuss 1 v1 Pilluarpoq iluaatsut siunnersuutaat malillugit inuunngitsoq, ajortuliortut aqqutaatiguunngitsoq, mitaatilliisullu akornannut ingiffissinngitsoq, v2 kisianni Naalakkap inatsisaanik nuannarisaqartoq inatsisaalu eqqarsaatigalugit ullukkullu unnuakkullu. v3 Taassuma assigaa orpik kuunnguup killingani ikkunneqarsimasoq; inerititaqarfissamigut inerititaqartarpoq toqujuitsunillu pilutaqarluni. Qanoq iliornermini tamani iluatsitsisaraaq. v4 Taamatulli inngillat iluaatsut, assigaat karrit qalipakui anorimit teqqarneqartut. v5 Taamaammat iluaatsut eqqartuussummi atassanngillat ajortuliortullu iluartuni katersorsimasuni aamma atassanatik. v6 Naalakkap iluartut aqqutaat nalunngilaa, piujunnaassaarli iluaatsut aqqutaat. Tussiaatit Tuss 2 v1 Sooq inuiaqatigiit pikitsitsippat? Sooq inuiaat pilersaarusiorpat iluatsittussaanngitsunik? v2 Nunarsuup kunngii saassussinialerput, naalagaanerit iligiilerput Naalakkamut taassumalu tanitaanut akerartorlutik: v3 »Qartorartigit kalunniliussaat allunaasarsuarnit qilersuutaannit aniguilluta.« v4 Qilammi issiavissaarsuarmi issiasoq illarpoq, Naalakkap mitaatigai. v5 Taavalu kamalluni oqarfigai uumitsannermini annilaartingaarlugit: v6 »Uanga kunngioqqusara ivertereerpara Zionimi, qaqqanni illernartumi!« v7 Nalunaajaatigissavara Naalakkap aalajangiinera. Oqarfigaanga: »Illit erneraakkit, ullumi ernertaaraakkit. v8 Qinnuigigamma taava tunniutissavakka inuiaat illit pigisassattut, nunarsuarlu isorartooq kingornussarsiassattut. v9 Kunngisut tigumiannik saviminiusumik sequmisissavatit aserorterlugillu marriortup immersagaataasut.« v10 Ilissi kunngit silatusaaleritsi, siunnersuutit akuersaartarniarsigit nunarsuarmi eqqartuussisut ilissi: v11 Naalagaq kiffartorfigisiuk mianeralugu! v12 Uulluserlusi kunissigit isigai kamaleqqunagu nungutitaaqqunasilu; tassanngaannarmi kamalersinnaasarpoq. Pilluarpoq kinaluunniit taassumani qimarnguffissarsiortoq. Tussiaatit Tuss 3 v1 Daavip tussiaasiaa, taamani ernerminit Absalomimit qimaagami. v2 Naalagaq, ila akeqqama amerlassusii! Amerlaqaat uannik saassussisut, v3 amerlaqaat oqartut pillunga: »Taanna Guutip annaatissanngilaa.« Sela v4 Kisianni illit Naalagaq, tassaavutit eqqortinnaveeqqutiga, ataqqinaatiga, aarlortitsisiga. v5 Naalakkap torlorfigiganni akivaanga qaqqaminit illernartumit. Sela v6 Nallarpunga sinilerlungalu, iterpunga Naalakkap pissatsimmanga. v7 Qunuginngilakka sorsuttartut 10.000-it uannik ungusisut sammivinnit tamanit. v8 Makigit, Naalagaq, annaannga Guutiga! Tassami akeqqakka ersaarpatit nallorlugillu iluaatsut kigutaat. v9 Annassut Naalakkamit pivoq. Innuttatit pilluaqqukkit, Naalagaq. Sela Tussiaatit Tuss 4 v1 Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Daavip tussiaasiaa. v2 Torlulasaraangama akinnga, illit Guutiga pinngitsuutitsisiga! Annikilliorninni annaatereersimavarma. Saammaannga, qinnutiga tusaruk! v3 Inuit ilissi, qanoq sivisutigisumik ataqqinaatiga kanngunarsarniarpisiuk? Piunngitsut nuannaraasi sallulu ujarlugu. Sela v4 Ilisimassavarsi Naalakkap ilumoorsutsini tupinnartoq uannut takutissimagaa, torlorfigisaraanganni Naalakkap tusartaraanga. v5 Kamassimariannguaritsi, kisiannili ajortuliornasi! Innanngavissinni eqqarsarallaritsi, nipangersimagitsilu! Sela v6 Pilliutit piviusut pilliutigisigit Naalagarlu tatigalugu! v7 Amerlasuut oqaraluarput: Kia pilluaammik atugaqartippaatigut? Kiinnannik qaammarsartigut, Naalagaq! v8 Nuannaarutissipparma karrinik viinnimillu piisaartut nuannaarnerannit annermik. v9 Eqqissillunga innassaanga sinilerlungalu, illit Naalagaq kisivit eqqissinartumik qasuersaartikkamma. Tussiaatit Tuss 5 v1 Appittartumut. Qarlortagassiaq. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq, oqaasissakka tusaaniakkit, anersaaminikka malugikkit! v3 Tusannga ikioqqullunga torlulasaraangama, kunngiga Guutigalu, illit qinnuigigakkit! v4 Naalagaq, ullaakkut nipiga tusartarpat, ullaakkut saaffigisarpakkit akissutissallu naalaarlugu. v5 Illimmi tassaanngilatit Guuti iluaatsuliornernik iluarinnittoq, ajortuusoq ilinni najugaqartinngilat, v6 makitaniartut takkunni sassarsimasinnaanngillat, pinerluttut tamaasa uumigaatit, v7 nungutittaraatit sallutuut. Naalakkap inuartut peqqusersiortullu maajugai. v8 Uangali isersinnaavunga illit illunnut, illit unneqqarissutsikkut angisuukkut. Naalaffinni illernartumi pallorpunga mianeralutit. v9 Naalagaq, ingerlatinnga illit iluarsutsikkut akeqqannut sernigalunga, aqqutigeqqusat uanga siuninni nalimmatseruk. v10 Ikkunani sallu kisimi qanermiuuvoq, itinersuartut ippoq iluat, torluat tassa iliveq ammasoq, oqartik iluartuusaarutigaat. v11 Tamanna pillarneqaatigitiguk, Guuti, peqqusersiornerat orlussutigitillugu. Ajortuliaat amerlaqisut pillugit ajattukkit, anneruniarmatami ilinnut. v12 Ilinni qimarnguffissarsiortut tamarmik nuannaassapput, qiimmattassapput naassaanngitsumik. Taakku sernissorpatit, illillu atinnik asannittut tipaatsuutigissavaatsit. v13 Pilluaqqusarpammi iluartoq, Naalagaq, sernissortarpat saammaanneq eqqortinnaveeqqutigalugu. Tussiaatit Tuss 6 v1 Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Al-ha-sheminit. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq, kamanninni pillaqinanga, uumitsanninnilu anusinngorsaqinanga! v3 Saammaannga Naalagaq, sanngiikkama, katsorsannga Naalagaq, timiga taroriartormat, v4 tarnigalu ersitsangaaleqaaq. Naalagaq, qanormi suli sivisutigissava? v5 Uterina Naalagaq, inuunera annatsiguk, annaannga, uannummi ajunngitsuugavit! v6 Toqusunimi eqqaaneqanngilatit, toqusut inaanni kia qutsavigissammatit? v7 Anersaarulunnermit qasuleqaanga, unnuat tamaasa innanngaviga masatserpara qullinnik, siniffiga masammik pitartillugu. v8 Isikka tappikujupput aliasunnermit, isigisara taarsivoq amerlaqimmata akeqqakka. v9 Nigorsinga, ajortumeerisusi tamassi! Qiasarnera tusarsimavaa Naalakkap, v10 Qinnuigiganni tusarpaanga Naalakkap, qinnutiga ilassivaa Naalakkap. v11 Kanngutsisitaassapput uannut akeraasut tamarmik annilaangaassallutillu, tassanngaannaq uteriartitaassapput kanngutsillutik. Tussiaatit Tuss 7 v1 Shiggajon Daavimit. Naalakkamut erinarsuutigaa Kushi Benjaminikkuusoq pillugu. v2 Naalagaq, Guutiga, qimarnguffissarsiorpunga ilinni, annaannga malersortinnit tamanit aniguisillungalu v3 taakkunannga alittorneqaqqunanga løvit pisarnerattut aallarunneqaqqunangalu annaassisussaarutitillunga. v4 Naalagaq, Guutiga, iliorsimaguma ima: Iluaatsuliaqaruma, v5 ajortumik pisimagukku ikinngutiga, uannut akeraasoq ujajaaffigisimagukku patsiseqanngitsumik – v6 akeqqama taava malersorlinga, angullunga nunamullu tullaallunga, pujualammilu qimaannarlunga! Sela v7 Naalagaq, makigit uumitsanninni, nikuigit, akeqqakkami kamammata, iterit, Guutiga, eqqartuussineq aallartippat. v8 Inuiaat katersorsimasut avatangerpaatsit, issiavissaarsuannullu ingigit qulangerlugit qutsissumi. v9 Naalakkap inuiaat eqqartuuppai. Pinngitsuutinnga Naalagaq, iluartuuvungami pisuussuteqarnangalu. v10 Iluanngitsut ajussusiat kipitikkiuttoq, iluartoq ikioruk, illit uummatinik tartunillu misiliisutit, Guuti iluartoq. v11 Guuti eqqortinnaveeqqutigaara, peqqusersuitsut taassuma ikiortarpai. v12 Guuti eqqartuussisuuvoq naapertuilluartoq, Guuti uumitsattartoq ullut tamaasa. v13 Akeqqap aammaarluni panani silivaa, pisissini qiluaa umerlunilu; v14 sakkuili toqussutaasut imminut saatissavai, qarsunilu qarsunngortillugit ikualanillit. v15 Takuat, iluaatsuliornermik naartoqalerpoq, ajunaarnermik naartugami salluliuummik qitornartaarpoq. v16 Itersaliorpoq assaalluni, namminerli assakkiaminut nakkarluni. v17 Ajussusiata tuffigissavaa, piliaasa iluaatsut niaquagut eqqussavaat. v18 Qutsavigaara Naalagaq iluartuummat, erinalimmik unnersiutigaara Guutip Qutsinnerussaartup aqqa. Tussiaatit Tuss 8 v1 Appittartumut. Al-ha-gittit. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq Naalagarput! Naalannangaarpoq aqqit nunarsuarmi tamarmi, illit alutornassutsinnik qilammut ivertitsisutit! v3 Naalungissat miluttullu qarninit assiaqutissiorputit akerartortinnut navialitsaalissutitut, akeqqat akinialerituullu nipangersinniarlugit. v4 Takugaangakkit qilak pigisat, assappit pinngortitaat, qaammat ullorissallu tassani ivertitatit, v5 taava inuk suummat eqqaasarpiuk, inuup qitornaa suummat isumagisarpiuk? v6 Immannguaannaq Guutimit nikanarninngortippat, naalannaammik ataqqinaammillu niaqoruserpat. v7 Naalaganngortippat assappit pinngortitaannut, isigaasa ataannut pisippatit suusut tamaasa, v8 savat ussigillu amerlaqisut, makkumi aamma nersutit nujuartat, v9 qilaap timmiai immallu aalisagai, taakku imaani aqqutitigut ingerlasartut. v10 Naalagaq Naalagarput! Naalannangaarpoq aqqit nunarsuarmi tamarmi! Tussiaatit Tuss 9 v1 Appittartumut. Al-mut-labben. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq, qutsavigissavakkit uummatikkut iluunngarlunga, tusarliullugit tupinnartuliatit tamaasa. v3 Nuannaarlungalu tipaatsuutigissavakkit erinalimmillu unnersiutigalugu aqqit, Qutsinnerussaartutit. v4 Tunuarput akeqqakka, naakkiullutillu orlorarput illit saanni, v5 eqqartuunneqarninni pinngitsuutikkamma, issiavissaarsuannut ingikkavit, illit eqqartuussisoq naapertuilluartoq. v6 Inuiaat sioorasaarpatit nungutillugillu iluaatsut, aqqi suujunnaarsippatit naassaanngilluinnartumik. v7 Akeqqat nungutitaapput piuneerussaalluinnarlutik, illoqarfiit inueruppatit eqqaamasassaajunnaarsillugit. v8 Kisianni Naalagaq issiavimmini issialerpoq naassaanngitsumik, issiavissaarsuanilu sassarpaa eqqartuussissalluni. v9 Naapertuilluartumik eqqartuuppaa silarsuaq, inuiaat eqqartuunneqaatissippai eqqortuliorluni. v10 Naalagaq tassaassaaq qunutitaasut pallittaalisaat, pallittaalisaq ulluni annikilliornartuni, v11 atinnik ilisimannittut tatigaatsit, qimannaviannginnakkit ilinnik ujarlersut, Naalagaq. v12 Erinalimmik unnersiutigisiuk Naalagaq Zionimiittoq, tusarliussigit inuiannut suliarisai! v13 Toqutsisut akiniarnissaat eqqaamavaa, ikiortariallit nillianerat puiorsimanngilaa. v14 Saammaannga, Naalagaq, takuuk, uumissortinnit qanoq naalliutsitaasunga! Toqup isaaffiinit qaqipparma v15 unnersiutigineqarnissat tamaat nalunaajaatigeqqullugu annaassinerillu qiimmattaatigeqqullugu Zionip paniata isaaffiini. v16 Inuiaat namminneq assakkaminnut nakkarput, isigaat napitipput napiarniusiaannut. v17 Naalagaq ilisaritippoq, eqqartuussereerpoq, iluaatsoq napitinneqarpoq nammineq assammi piliaannut. Higgajon Sela v18 Iluaatsut toqusut inaannut utissapput, inuiaat tamarmik Guutimik puiuisut. v19 Puiugaavissanngillalli ajorsartut, ikiortariallit neriuutaat qamissimajuaannassanngilaq. v20 Nikuigit Naalagaq, inuit pissaaneqalernaveersikkit, inuiaat eqqartuunneqartikkit kiinnavit saani! v21 Naalagaq, inuiaat annilaarnersuarmik misigitikkit, paasitillugit inuinnaammata. Sela Tussiaatit Tuss 10 v1 Sooq taama ungasitsigaat, Naalagaq? Sooq isertorpit ulluni annikilliorfiusuni? v2 Iluaatsut makitallutik malersorpaat ikiortariallit peqqusersiornermikkullu pisaralugit, v3 usorsitsaatigaallu pilersaarutitik, Piumatuup Naalagaq perloqqullugulu asissorpaa. v4 Iluaatsoq makitanermini isumaliorpoq: Pillarumanavianngilaanga, naami Guuteqanngilaq! Tassa isumai taama ipput, v5 iluatsittaraallu qanoq iliorneri. Eqqartuussinitit eqqarsartaasiata inorpai, akerartortini tamaasa soqutaatinngilai. v6 Imminut oqarfigisaraaq: Patajanngilanga, qaquguluunniit annikilliulernavianngilanga. v7 Qarnga ulikkaarpoq perloqqussutinik, ilumuunngitsulianik qunutitsinermillu, aseruutissat iluanngitsuliallu oqaaniipput. v8 Qoqassiiniartarpoq ivigarsuit akornanni, arajutsisitsilluni pisuussuteqanngitsoq toquttaraa, sanngiitsoq isaasa ujaaraat. v9 Terlinganeeriniartarpoq soorlu løveq isertorsimaffimmini; qamasarpoq pisariniarlugu ikiortarialik, pisarisarlugulu napiaaniutiminut napitillugu. v10 Sanngiitsut sapersisinneqartarput, artorsartitaallutik tigusaallutillu taassumannga. v11 Imminut oqarfigisaraaq: Guuti puiguivoq, kiinnani isertorsimagamiuk takunavianngivippaa. v12 Makigit Naalagaq, assatit silutsikkit Guuti! Puiornaveerigit ikiortariallit! v13 Soormi iluaatsup Guuti asissussavaa imminullu oqarfigaluni: Pillarumanavianngilarma. v14 Illilli isigaatit ajunaarnerit aliasunnerillu, eqqaamassavatit isumagissallugillu. Sanngiitsoq tunaarlerpoq ilinnut, tassaagavit iliarsorortut ikiortaat. v15 Iluaatsup ajortullu talii sequmisikkit, pillaruk iluaatsuussusia suujunnaarsillugu. v16 Naalagaq kunngiuvoq naassaanngitsumik, inuiaat piiagaassapput nunaanit. v17 Tusarpat ikiortariallit kissaatigisaat, Naalagaq, nakussatsippatit tusaaniarlugillu. v18 Iliarsuk qunutitaasorlu pinngitsuutikkumavatit inuit nunami nakuuserunnaaqqullugit. Tussiaatit Tuss 11 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. Naalakkami qimarnguffissarsiorpunga. Qanoq taava oqarfigisinnaavisinga: »Qaqqanut qimaagit timmissatut!« v2 Iluaatsummi pisissitik qiluaat noqartaanullu qarsoq piareerlugu assuarnaatsut taarnerani pisikkumallugit. v3 Tunngaviusut patajasunngorpata taava iluartoq qanoq iliussava? v4 Naalagaq naalaffimminiippoq illernartumi, qilammi ippoq Naalakkap issiavissaarsua, isai nakkutilliipput, isigernata inuit misissuiffigai. v5 Naalakkap iluartoq iluanngitsorlu misissuiffigai, nakuusernermillu nuannarisaqartoq uumigaa. v6 Iluanngitsut siallersitsivigai aamanik innerusunik ikuallassaammillu anorilu uunaannaasoq atugarissavaat. v7 Iluartuugamimi Naalakkap iluarneq nuannarisaraa. Peqqusersuitsut kiinaa takussavaat. Tussiaatit Tuss 12 v1 Appittartumut. Al-ha-sheminit. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq, annaatsigut, upperluartoqanngilarmi, inuit akornanni ilumoorsuseqartueruppoq. v3 Oqaluffigisarput sallumik imminnut qarlunik tatigisassaanngitsunik uummammillu marloqiusamik. v4 Naalakkap nungutissavai qarlut tatigisassaanngitsut tamaasa, oqqallu pingaakujuutaannarnik oqaluttartut. v5 Ima oqartarput: Oqarput nakuussutigaarput, qarluvut illersortigaavut. Kina naalagarissagatsigu? v6 »Ikiortariallit qunutitaanerat piitsuusullu anersaaminerat pillugit makissaanga maanna,« oqarpoq Naalagaq – »malersugaasullu annatsillugit.« v7 Naalakkap oqaasii oqaasiupput sukuluitsut sølvitut akuiakkatut, nunap iluani arfineq-marloriarluni sukuluiakkatut. v8 Naalagaq, illit paaraatsigut, eqqarleriinnut ukununnga naassaanngitsumik sernigaluta v9 iluaatsut piumasaminnik angalaarfianni, ajussutsip inuit akornanni ajugaasimaarfiani. Tussiaatit Tuss 13 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Qanoq sivisutigisumik puiorsimassavinga, Naalagaq? Qanoq sivisutigisumik kiinnat uannut isertussaviuk? v3 Qanoq sivisutigisumik isumakkut eqqissiviilliussanerama ullullu tamaasa uummatinni isumakuluttuarlunga? Qanoq sivisutigisumik akeqqama ajugaasimaarutigissagaminnga? v4 Isiginnga akillungalu, Naalagaq Guutiga! Isikka qaammarissakkit sinippaaleqqunanga, v5 akeraralu ima oqaqqunagu: »Ajugaaffigaara«, akerartortikkalu qiimmattaqqunagit patajanera pillugu. v6 Tatigaara unneqqarissutsit, uummatima qiimmattaatigissavaa annaassinissat. Naalagaq erinarsorfigissavara ajunngitsuliorfigimmanga. Tussiaatit Tuss 14 v1 Appittartumut. Daavimit. Sianiitsut uummatimikkut oqartarput: »Guuteqanngilaq«! Ajortumik maajunnartumillu iliorput, ajunngitsuliortoqanngillat. v2 Qilammit Naalakkap inuit qulangerlugit isiginnaarpai takujumallugu sianisoortaqarnersut, Guutimik ujarlersortaqarnersut. v3 Tamarmik tunussisimapput, tamarmik aserorsimasuupput. Ajunngitsuliortoqanngillat ataasiinnarmilluunniit naami. v4 Paasisaqarumannginnersunuku pinerluttut taakku tamarmik, inuussuteqartut innuttannik nungusaanermik? Naalakkamik torlorfiginninneq ajorput. v5 Annilaangaartinneqarumaarpulli taava, Guutip najormagit eqqarleriit iluartut. v6 Ikiortariallip pilersaarutai pakatsissutaateriannguakkit, taassumali qimarnguffigisassaa tassa Naalagaq! v7 Qanortoq Israelip annassutissaa nalliunniarli Zionimit! Naalakkap innuttami atugarisaat allanngortippagu Jaaku qiimmattassaaq, Israeli nuannaassaaq. Tussiaatit Tuss 15 v1 Daavip tussiaasiaa. Naalagaq, kinaava tupinni tikeraajusinnaasoq, qaqqanni illernartumi inissarsisinnaasoq? v2 Tassaavoq taanna assuarnaalluni inuusoq, innarluitsumik iliortoq ilumoortumillu uummammit pisumik oqalulluni, v3 oqaasipalaanik angallassinngitsoq, tullimi ajoqutissaanik iliunngitsoq, qaninnerpaasaminik tusagaanerlutsitsinngitsoq, v4 kisianni Guutip ajattugaanik asiginnaasoq Naalakkamillu mianerinnittut ataqqillugit, nammineq ajunaarutigissagaluaruniulluunniit uppernarsaamminik aalajangiussiinnartoq, v5 ernialikkanik taarsigassarsisitsinngitsoq, pinngitsuusumillu pisuutitsinngitsoq uffa pisuutitsinissaminut akilerniarneqaraluarluni. Tamakkuninnga tamanik maleruaasoq patajalinngisaannassaaq. Tussiaatit Tuss 16 v1 Miktam Daavimit. Serniginnga Guuti, qimarnguffissarsiorpunga ilinni. v2 Oqartarpunga Naalakkamut: »Illit naalagaraakkit, illit pilluaatigaakkit, alla pinnani, illiinnaq.« v3 Illernartut nunamiittut pissaasullu nuannaarutigisaannarpakka. v4 Guutinik allanik malinninniartut perluutissarsingaarumaarput. Taakku kueraassutissanngilakka aammik kueragassamik pilliutissannik, aqqi uanga qarlunni oqaatigissanngilakka. v5 Naalagaq, illit tassaasutit pisassara aalajangersimasoq ermuseralu, pissarsiassara illit qularnaallisippat. v6 Ussersaatit nunaatissarsivaannga pitsaalluartunik, pissarsiara nuannaarutigisassaraara. v7 Naalagaq unnersiutigissavara siunnersormanga, unnuami allaat ilukkut ajoqersuunneqartarpunga. v8 Naalagaq takkunniitittuaannarpara, taanna talerpimma tungaaniippoq, patajalernavianngilangalu. v9 Taamaammat uummatiga nuannaarpoq tarnigalu qiimmattarluni, ilumut, timiga isumannaatsumik ineqassalluni. v10 Toqusummi inaannut iginnianngilarma, ilinnut upperluartumut iliveq takutinnianngilat. v11 Ajoqersuupparma inuunermut aqqutaasumik. Qaarsillartipparma nuannaarnermik kiinnavit saani, assanni talerperlermi alutornartunik tigumiaqartuartarputit. Tussiaatit Tuss 17 v1 Daavip qinnutaa. Naalagaq, tusaruk eqqarsaatigisassaq iluartoq! Tusaaniaruk kappialanera, malugiuk qinnutiga, qarlukka salluliunngimmata! v2 Illit pinngitsuutissavarma, isivit takummassuk suna peqqusersuitsuliornerusoq. v3 Uummatiga misiliguk, paasisassarsiorfigiuk unnuakkut, misissuiffigiuk, maajunnartumik uanni nassaassaqassanngilatit! Qanera kamattuussanngilaq. v4 Inuit qanoq ilioraluarpata illit oqaatsit malillugu mianersorpunga nakuusertut aqqutaannut. v5 Allorarpunga tumisit atuarlugit, patajanngillat isikkakka. v6 Torlulaffigaakkit akiumaaramma, Guuti, siutitit manikkit, tusakkit oqaatsikka. v7 Ilumoorsutsit tupinnartoq uannut takutiguk! Talerpinnik annaattarpatit akeqqaminnit qimaallutik ilinni qimarnguffissarsiortut. v8 Isip tappiutaatut paarinnga, suluit ataannut isertunnga v9 iluaatsunut uannik persuaaniartunut, akeqqannut uumissuillutik uannik ungusisunut. v10 Taakkua uummatitik orsumik milissimavaat, makitasaarlutik oqalupput. v11 Qamaaraannga maannalu avatangerlunga, nunamut orlutinniarsaraannga. v12 Taakku ipput løvitut qaasuttutut, løvitsiatut isertorfimminiittutut. v13 Makigit Naalagaq, akeqqat saassutikkit, sapersisikkit, iluaatsunit annaannga! v14 Illit panannit toqutaassapput, Naalagaq, illit assavit toqussavai inuunermik sivisussusissaa aalajangeriigaq suli angunngikkaat. Naavi taakkununnga toqqorsimasannik immikkit, qitornaat qaarsillarlit, meeraarartaallu qimatsivigalugit sinnerussaminnik! v15 Iluassuseqarlunga qimerloorumaarpara kiinnat, takullutit qaarsillarumaarlunga, iteruma. Tussiaatit Tuss 18 v1 Appittartumut. Naalakkap kiffaanit. Daavimit. Erinarsugassiaq manna Naalakkamut erinarsuutigaa taamani Naalakkap aniguisimmani akeqqaminit tamanit Saulillu assaanit. v2 Oqarpoq: Asangaarpakkit Naalagaq, nakuussutiga; v3 Naalagaq tassa qaarsora, pallittaalisara, aniguisitsisiga, Guutiga, qaqqara qimarnguffiga, eqqortinnaveeqqutiga, nassuk annatsitsisiga pallittaalisaralu. v4 Torlulaffigaara Naalagaq, unnersiutigisassaq, annatsitaavungalu akeqqannit. v5 Toqup qilerutaasa avatangersimavaannga, aserornerup kuussuisa patippaannga annilaartillunga. v6 Toqusut inaata qilerutaasa nimersimavaannga, toqullu napiarniutaasa sioorasaarpaannga. v7 Annikilliorninni Naalagaq torlorfigaara suaarlungalu Guutinnut ikioqqullunga. Naalaffimminit tusarpaanga, nillianera apuuppoq siutaanut. v8 Taava nuna aalallunilu sajuppoq, qaqqat tunngavii sajuppilupput, sajupput sualungaartumik Guuti kamassimammat. v9 Anillagarpoq pujoq sorluinit, nungutitsisorlu inneq qarnanit, taassumannga aniapput aamat ikualasut. v10 Qilak atsillisippaa aqqarlunilu, nuissat taartut tummarfigalugit. v11 Kerubit qimusserfigalugit aallarpoq, anorip suluiniilluni. v12 Avatangerneqarsimavoq taarmit, uligalugit nuiarsuit sialuup taartitai. v13 Sioraani qaamanermit aniapput nuiai, nataqqornat aamallu ikualasut. v14 Kallersitsivoq Naalagaq qilammi, Qutsinnerussaartup nipini tutsiutitippaa nataqqornartitsilluni aamanillu ikualasunik aniatitsilluni. v15 Qarsut piseriuppai siammakaatillugit akeqqani, innaallatsitsinerminillu amerlaqisunik annilaarsarlugit. v16 Immap naqqa takussaalerpoq, nunallu tunngavii uleerneqarput sioorasaarineratigut Naalakkap, sualungaarneratigut kamannerata. v17 Qutsissumit isaassivoq tigullungalu, qaqillunga imarsuarnit. v18 Annaappaanga akeqqannit pissarsuarnit, uannik uumissuisunit, uannut pissaavallaartunit. v19 Ullormi ajunaarfinni sioorasaarpaannga, kisianni Naalagaq serniginnitsigaara. v20 Ingerlatippaanga nunamut aallariarfittuumut, annaappaanga iluarisarigaminga. v21 Iluarsusera pillugu akilerpaanga Naalakkap, iliorfigaanga akillugu assamma pinngitsuussusiat, v22 tassa Naalakkap aqqutigeqqusai atuarakkit, ajortulinnginnamalu Guutinnut. v23 Inassutai tamaasa takkunniitittuarpakka, inatsisai ilaginnanngilakka. v24 Taassuma peqqusersuitsutut isigaanga, ajortuliornissamullu mianersortarpunga. v25 Iluarsusera akillugu iliorfigaanga Naalakkap, takugamiuk assamma minguissusiat. v26 Unneqqarissumik iliortarputit unneqqarissumut, assuarnaatsumillu assuarnaatsumut. v27 Peqqusersuitsuunerit takutittarpat peqqusersuitsuusumut, killormoortumilli iliortarlutit peqquserluttumut. v28 Ikiortariallit annaffissittarpatit, makitasaarnialli kanngutsisittarlugit. v29 Qullera qaamatippat Naalagaq, Guutima taarsiorfiga qaammarsarpaa. v30 Illit ikiuinikkut qarmat saassuppakka, Guutima ikiuineragut qarmaliat qulaallugit pissillunga. v31 Isornaalluinnarpoq Guutip aqqutaa, Naalakkap oqaasii sukuluipput, taassumani qimarnguffissarsiortut tamarmik taanna eqqortinnaveeqqutigaat. v32 Kinami Guutiua Naalagaq Guutiunngippat, kinami qaarsuua Guuterput qaarsuunngippat? v33 Guuti tassaavoq pissaanermik sakkuliisiga aqqutinnillu innarluitsunngortitsisoq. v34 Isikkakka oqillassarpai kulavaap isigaasut, qattunernilu tummisaqalersillunga. v35 Akiuunnermik ilikkarsarpaanga pisissi kanngussak qilusinnaanngortillugu talinnik. v36 Tunivarma annaassissutinnik eqqortinnaveeqqutaasumik, talerpippit najummivaanga, ikiuinerpillu nakussassarpaanga. v37 Allorarneqqortusitipparma, singernikkalu aqullaaqqajaanngillat. v38 Akeqqakka malersorpakka angullugillu, uterpunga aatsaat nungutitaareermata. v39 Sequmisippakka nikueqqinnaveersillugit, orloraqqapput isikkama killinganni. v40 Sakkulerparma pissaanermik sorsunnissamut, akerartortikkalu saanni aqullaajorartillugit. v41 Akeqqakka qimaatippatit, akerartortikkalu piuneeruppakka. v42 Suaartaraluarput ikiorneqaratilli, suaartaraluarput Naalakkamut, akinngilaali taassuma. v43 Sequmisippakka pujoralaannanngorlugit anorip teqqagai, eqqarlugillu pikutut. v44 Inuiaat sorsuunneranni annaapparma, inuiaqatigiinnut naalagaaninngortipparma, inuiaat takornartarisama kiffartorfigissavaannga. v45 Tusaamaliinnaruninnga naalattassavaannga, takornartat maniguuffigissavaannga, v46 imminnut tunniutiinnarput, isertorfimminnillu aniapput uulillutik. v47 Naalagaq uumavoq! Unnersiutigineqarli qaarsora! Nersornangaarpoq Guuti annatsitsisiga. v48 Guutimuna akiniaasikkaanga, inuiaat isikkama ataannut pisillugit; v49 akeqqannit aniguisipparma, allaammi kivillunga akerartortinnit peersipparma nakuusertunillu aniguisillunga. v50 Taamaattumik nersussavakkit, Naalagaq, inuiaat akornanni, aqqit erinalimmik unnersiutigissavara. v51 Naalagaq kunnginngortitaminik ajugaatitsingaarpoq ilumoorsutsilu takutillugu tanitaminut, Daavimut kinguaassaanullu naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 19 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Qilaap oqaluttuaraa Guutip naalannassusia, qilaanngusaasap nalunaarutigaa assaasa piliaat, v3 ullup oqariartorfigaa ulloqanni, unnuap nalunaarfigaa unnuaqanni. v4 Oqaatsinik tusarsaasoqanngilaq oqaluttoqarnanilu, tusarsaasoqanngilaq nipimik v5 Nipaat nunarsuarmut tamarmut annguppoq, oqaasii silarsuup isuanut. Qilammi seqineq tupissiorpaa, v6 taannalu anivoq soorlu nuliarlaaq unnueqqaarfimminnit anisoq, ingerlavissanilu arpalluni ingerlavigaa pissarsuartut nuannaarluni. v7 Nuisarpoq qilaap illuanit tarrittarlunilu illuanut, isertorsimasoqanngilaq kissaanut. v8 Naalakkap inatsisai innarluitsuupput, tarnimik tumannguersaasarput. Naalakkap nalunaajaatai aalajaatsuupput, misilittagakitsunik ilisimasunngortitsisarput. v9 Naalakkap maleruagassiai naapertuilluartuupput, uummammik nuannaartitsisarput. Naalakkap peqqussutai piviusuupput, isinik qaamaneqalersitsisarput. v10 Naalakkap oqaasii minguitsuupput, naassaanngitsumik atasussaapput. Naalakkap inassutai sallusuitsuupput, tamarmik naapertuilluarnerupput, v11 Erlinnarnerupput kuultimit, kuulterpassuarnit akuinnerpaanit, tungusunninnerupput tungusunnitsuummit, tungusunnitsuummit imerpalasumit. v12 Kiffat taakkununnga ilitsersortippoq, maleruaraanni tamanna naammattumik akissarsissutaassaaq. v13 Kialli piaarinani ajortuliani malugisarnerpai? Sianiginagit ajortuliannik minguersannga! v14 Kiffattaaq pitsaaligiuk makitasuunut, taakkunannga artorsartitaaqqunanga! Taava assuarnaatsuulissaanga unioqqutitsinangalu angisuunik. v15 Qanerma oqaasii uummatimalu eqqarsaatai ilinni iluarinarilit, Naalagaq, qaarsora aniguisitsisigalu! Tussiaatit Tuss 20 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalakkap tusarilisit ullormi annikilliorfiusumi, Jaakup Guutiata aqqata sernigilisit v3 ikiortissannik illernartuummit aallartitsivigalutit ikiorserlutillu Zionimit! v4 Naatitanit pilliutitit tamaasa pillugit eqqaamalisit ikikkagassanillu pilliutit ilassillugu. Sela v5 Uummappit kissaatigisaanik tunilisit pilersaarutitillu iluatsisillugit. v6 Taava annaassinerit qiimmattaatigissavarput katinngallu qullarlugu Guutitta aqqani. Naalakkap qinnutitit tamaasa naammassigiligittoq. v7 Nalujunnaarpara maanna Naalakkap annaakkumaaraa tanitani akiumaarlugulu qilammit illernartumit talerpimmi suliaanik annassutaasunik. v8 Allat isumalluutigaat qamutit sorsuutit hestillu, uagulli torlorfigaarput Naalakkap Guutitta aqqa. v9 Allat aqullaartut orlullutillu, uagulli nikuippugut ataannarlutalu. v10 Naalagaq, ajugaatiguk kunngi! Akisigut ullormi torlulaffitsinni! Tussiaatit Tuss 21 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq, pissaassutsit kunngip tipaatsuutigaa, qiimmattangaarpoq ikiuinerit pillugu. v3 Uummatimigut kissaatigisaanik tunivat, qarluisa qinnutaannik itigartinngilat. Sela v4 Naapigiarpat pajuguterpassuarnik nassarlutit, niaqoruserpallu kuultiusumik. v5 Inuunermik qinnuigimmatit tamatuminnga tunivat, inuunertunermik soraarfeqanngitsumik. v6 Illit annaakkakku suli annermik ataqqinarsivoq, ataqqinangaarsutsimik alutornassusermillu pilersorpat. v7 Soraarfeqanngitsumik pilluaqqussutissaatippat, nuannaarutissillugulu tipaatsuutissippat kiinnavit saani. v8 Kunngip Naalagaq tatigaa, patajaapporlu Qutsinnerussaartoq unneqqarimmat. v9 Assavit akeqqatit tamaasa eqqussavai, uumissortitillu talerpippit angussavai. v10 Tassaalersittarpatit ikuallaavik ikumasoq saqqummeraangavit, Naalagaq. Kamannermini iissavai, innerullu nungutissavai. v11 Kinguaavi nunamit piiassavatit, kinguaassaallu inuit akornannit; v12 ajortumimmi pilersaaruteqarfigigaluarpaatsit peqqusersiorfiginiarlutillu, iluatsitsinngillalli. v13 Qimaatippatimmi, pisissinnik umerpatit. v14 Naalagaq, makigit pissaallutit, taava erinarsorluta nipilersorlutalu unnersiutigissavarput pissaanerit. Tussiaatit Tuss 22 v1 Appittartumut. Al-ajjelet-ha-shahar. Daavip tussiaasiaa. v2 Guutiga, Guutiga! Sooq qimappinga? Ungaseqaatit ikioqqullunga torlulaninnit aamma nillianinnit. v3 Guutiga, ullukkut torlulaffigisaraluarikkit akinngilatit, unnuakkut aamma, qasuerfissaqanngilangali. v4 Issiavissaarsuanni issiavutit illernartuusutut, illit Israelip erinalimmik unnersiutigisaa. v5 Siuaasatta illit tatigaatsit; tatigimmatsit aniguisippatit. v6 Ilinnut torlulapput annaanneqarlutillu; illit tatigaatsit pakatsisinneqarnatillu. v7 Uangali quperluinnaavunga angutitullu innanga, inunnut kanngunarsaat, inuit asissugaat. v8 Takunnittut tamarmik mitaatigaannga, mitaarput ileqimisaartorlutillu: v9 »Naalakkamut isumagisassanngortippoq, taassuma aniguisilliuk, iluarisarigamiummi annaanniarliuk!« v10 Illimmi anaanama timaata iluanit anisipparma eqqissaarfeqartillungalu anaanama iviangiini. v11 Inunngorninnilli ilinnut isumageqqusaavunga, anaanama iluaniillungali illit Guutigaakkit. v12 Taava qimagusimaqinak uannit, annikilliornartut qanillimmata ikiortissaqannginnamalu! v13 Ussigit angutivissat nakuusut iluaannga, Bashanip ussippaarsuisa avatangerpaannga. v14 Løvit qaasuttut uiannisaartut aatsarutereerpaannga. v15 Assigaara imeq maangaannaq kuisaq, kaanngarput saanikka tamarmik, ilersimavoq uummatiga kutsuttut aqililluni ilunni aattutut. v16 Marraminertut panerpoq qilaara, oqara nipeqqavoq ikkinnut, nallartipparma pujualanut toqup piinut! v17 Qimmit ilusimavaannga, avatangersimavaannga pinerluttut ataatsimoortut, assakka isikkakkalu putusimavaat, v18 kisissinnaavakka saanikka tamaasa. Inuit isigaannga quiassuaatigalunga, v19 atisakka imminnut agguaappaat ilupaaralu immeraatigalugu. v20 Illilli Naalagaq, qimagusimaqinak, illit nakuussutiga, ikiuiartorasuarit! v21 Aniguisiguk inuunera panamit, inuuneralu akisooq qimminit, v22 annaannga løvip qarnganit, ussigit nujuartat nassuinit! Akivarma! v23 Aqqit nalunaajaatigissavara uanga qatanngutinnut, katersorsimasuni unnersiutigissavakkit: v24 Ilissi Naalakkamik mianerinnittusi, unnersiutigisiuk, ataqqinartissiuk, eqqarleriit Jaakukkut tamassi, uullutigisiuk, eqqarleriit Israelikkut tamassi! v25 Taassuma asiginnanngimmagu suusupaginagulu ikiortariallip annikilliuutaa; kiinni taassumunnga isertunngilaa, tusarpaali ikioqqulluni torlulanera. v26 Erinalimmik unnersiutigissavakkit katersorsimasorpassuarni, neriorsuutikka eqquutitissavakka Naalakkamik mianerinnittut takkuanni. v27 Maniguuttut nerissapput qaarsillarlutik. Naalakkamik ujarlersut unnersiutigissavaat, nutaamillu sapiissuseqalissapput atajuartussamik. v28 Nunarsuup isorartoqisup tamarmi Naalagaq eqqaamassavaa Naalakkamullu uterlutik, inuiaallu eqqarleriissortaasa tamarmik pallorfigissavaatsit. v29 Naalakkap kunngiussuseq pigaa, inuiannut naalagaavoq. v30 Ilumummi, nunap iluani sinittut pallorfigissavaat, pujualanut aqqartut tamarmik seeqqumiarfigissavaat. v31 Uangami taassumunnga inuujumavunga, kinguaassamalu Naalagaq kiffartorfigissavaat. Naalagaq nalunaajaatigineqassaaq kingulissanut, v32 nalunaajaatigissavaat iluarsusia inunnut erniujumaartunut, iliuuseqarmammi! Tussiaatit Tuss 23 v1 Daavip tussiaasiaa. Naalagaq paarsisigaara, sumik ajorsaateqanngilanga. v2 Uninngaartittaraanga narsani qorsuusuni, tasissersuuttaraanga imermut eqqissisimanartumut. v3 Kingumut nakussatsittaraanga, ingerlatittaraanga aqqutaalluartut atuartillugit pissutigalugu aqqi. v4 Ingerlagaluarumaluunniit qooqqukkut toqup taartitaatigut siooragisaqanngilanga najoramma, ungoorissutit ajaappissallu tuppallersaatigigakkit. v5 Nerriviliuupparma akeqqama takkuanni. Niaqora uuliamik tanippat, ermusera ulikkaavissimavoq. v6 Ajunngissutsip ilumoorsutsillu malittarissavaannga inuunera tamaat, Naalakkallu illuani ineqassaanga ullussanni tamani. Tussiaatit Tuss 24 v1 Daavip tussiaasiaa. Nuna taassumaniittullu tamaasa, silarsuaq tassanilu ineqartut Naalakkap pigai, v2 taannaagami taassuminnga immani toqqaviliisoq, aalajaallisitsisoq sarfat qaanni. v3 Kina majuarsinnaava Naalakkap qaqqaanut, kina qeqarsinnaava najugaani illernartumi? v4 Tassa taanna pinngitsuusoq assammigut minguitsorlu uummammigut, sallumik siaruarterinngitsoq, uppernarsaasanngitsorlu sallulluni. v5 Taanna pilluaqquneqassaaq Naalakkamit, iluartuutinneqassallunilu Guutimit annatsitsisiminit. v6 Taamaassapput eqqarleriit taassumunnga orniguttut, ilinnik ujarlersut, Jaakup Guutia. Sela v7 Kaavisi qaffartissigit, isaaffiit ilissi, portusillusilu isertarfiit pisoqarsuit, kunngi naalannaammik piginnittoq iseqqullugu. v8 Taanna kinaana kunngi naalannaammik piginnittoq? Tassa Naalagaq, pissaasoq, artorsajuitsoq, Naalagaq sorsunnermi artorsajuitsoq! v9 Kaavisi qaffartissigit, isaaffiit ilissi, portusillusilu isertarfiit pisoqarsuit ilissi, kunngi naalannaammik piginnittoq iseqqullugu. v10 Taanna kinaana kunngi naalannaammik piginnittoq? Tassa Katersaarsuit Naalagaat, tassa kunngi naalannaammik piginnittoq! Sela Tussiaatit Tuss 25 v1 Daavimit. Eriniffigaakkit Naalagaq, v2 tatigaakkit illit Guutiga, pakatsinngikkilanga, akeqqama nuannaapiluutiginaveerilinnga. v3 Ilinnik neriuffiginnittut pakatsissanngillat, pakatsissappulli unneqqaserluttut kisimik – angiluttortitaassapput. v4 Ingerlavigeqqusannik ilinniartinnga, Naalagaq, aqqutigeqqusannik ajoqersuunnga! v5 Sallusuissutsikkut ilitsersunnga ajoqersunngalu, illit tassaagavit Guuti annatsitsisiga, neriuffigiuaannarpakkit. v6 Naalagaq, eqqaamakkit nallittuissutsit unneqqarissutsillu naassaanngitsumit taamaattuarsimasut. v7 Puigukkit inuusunninni ajortuliakka unioqqutitsisarnikkalu, eqqaanianngalu unneqqarissutsinni, ajunngitsuugavit, Naalagaq. v8 Ajunngitsuuvoq peqqusersuitsuullunilu Naalagaq, taamaammat ajortuliortut ajoqersortarpai aqqutissaannik. v9 Maniguuttut ingerlatittarpai naapertuilluarnikkut, ajoqersorlugillu aqqutigeqqusaminik. v10 Naalakkap aqqutai tamatigut tassaapput ajunngissuseq ilumoorsuserlu angerusianik oqaaqqissaarutaanillu maleruaasunut. v11 Aqqit pissutigalugu, Naalagaq, isumakkeerfiginnga ajortuliannik, angeqimmatami. v12 Naalakkap mianerinnitsini aqqutigisassaanik ajoqersussavaa. v13 Taanna pilluarluni inuussaaq, kinguaassaasalu nuna kingornutissavaat. v14 Naalakkamik mianerinnittut Guuti peqatigalugu inuusarput, angerutsimigullu ilinniartissavai. v15 Isima Naalagaq sammiuarpaat isikkakka niggamit aniguisissammagit. v16 Uannut saagit saammaallungalu, kiserliorama ikiortarialiullungalu. v17 Sioorassutigisanit uummatiga annaaguk annikilliuutinnillu aniguisillunga! v18 Annikilliornera naalliunneralu qiviakkit isumakkeerlugillu ajortuliakka tamaasa! v19 Takuuk akeqqakka qanoq amerlatigisut, uannik uumissuisut killeqanngitsumik. v20 Annaatinnga, inuuneralu annaanaveerlara, pakatsisitaanngikkilanga, qimarnguffissarsiorama ilinni. v21 Minguitsuussutsip peqqusersuissutsillu illersussavaannga, neriuffigigakkit illit. v22 Guuti, Israeli aniguisiguk annikilliuutaanit tamanit! Tussiaatit Tuss 26 v1 Daavimit. Pinngitsuutinnga, Naalagaq, assuarnaallunga inuugama Naalagarlu tatigalugu; patajalissanngilanga. v2 Misilinnga Naalagaq, misissunnga, misissuiffigikkit uummatiga tartukkalu. v3 Ajunngissutsit takkunniitippara, unneqqarissutsinnilu inuuvunga. v4 Sallutuut peqatigisarinngilakka, peqquserluttut ilagineq ajorpakka. v5 Ajortut katersorsimasut uumigaakka, iluaatsullu issiaqatigineq ajorpakka. v6 Assakka asappakka pinngitsuussusermi. Maanna pilliiviutit kaavillugu ingerlaaqataasinnaanngorpunga, Naalagaq, v7 qujaniutit tussiutigiitigalugit, oqaluttuaralugit tupinnartuliatit tamaasa. v8 Naalagaq, nuannaraara ineqarfiit, najugaq naalannangaarsutsivit inigisaa. v9 Peernaveeringa ajortuliortunut tappullunga, inuunera nunguteqinagu ilaliullugu toqutsisunut, v10 assammikkut kanngunartuliungaarsimasunut talerpiilu akilersinnerluutinik ulikkaartunut. v11 Assuarnaallungami inuuvunga aniguisinnga saammaallungalu! v12 Aalajaappoq maanna isikkama tummisaat. Katersorsimasuni unnersiutigissavara Naalagaq. Tussiaatit Tuss 27 v1 Daavimit. Naalagaq qaammaqqutigigakku annatsitsisigalugulu kina ersigissavara? Naalagaq inuuninnut sernissortigigakku kina qunugissavara? v2 Ajortut upakkuninnga neriumallunga, taakku uannut akeraasut assortuisullu naakkiullutik orlussapput. v3 Sorsunnialluunniit ungugaluarpannga uummatiga sioorassutissaqanngilaq. Sorsuffigineqaleraluaruma taamaattoq aarlerissanngilanga. v4 Manna kisiat Naalakkamit kissaatigaara, ataaseq kipitsavigaara: Ineqarumallunga Naalakkap illuani inuunera tamaat, tipaatsuutigisinnaajumallugu Naalakkap alutornassusia, akissutisiffigiumallugulu naalaffiani. v5 Illunnguamini toqqortaraanga ullormi ajunaarfiusumi, isertorlunga inigisamini, qaarsumullu qaqitillunga. v6 Maanna niaqora malangatippara akeqqat uannik ungusisut qulangerlugit. Tupiani tipaatsunnerup piinik pilliissaanga erinarsorlungalu nipilersorlungalu Naalakkamut. v7 Tusannga Naalagaq, torlulagama, saammaannga akillungalu! v8 Eqqaavara ima oqarsimasutit: »Ujarsinga kiinarsiniarlunga!« Naalagaq, kiinnat ujarpara, v9 kiinnat uannut isertoqinagu, kamanninni kiffat ajattornaveeruk, ikiortigigakkimmi illit. Iperarnaviinnga, qimaqinanga, Guuti annatsitsisiga! v10 Ataatama anaanamalu qimappaannga Naalakkalli imminut pisippaanga. v11 Aqqutigeqqusannik ajoqersunnga, Naalagaq, ingerlatinnga aqqusininnguakkut manissukkut, tamatumuuna akeqqannut sernissorlunga. v12 Akeqqannut tunniutiinnaqinanga. Nalunaajaasut sallusut unnerluutigaannga, sallumik aniatitsipput. v13 Kisianni qulanngilanga takussallugit Naalakkap ajunngissusia inuusut nunaanni. v14 Naalagaq neriuffiguuk, nikallornatit tatitusaarit, Naalagaq neriuffiguuk! Tussiaatit Tuss 28 v1 Daavimit. Torlulaffigaakkit Naalagaq, qaarsora, nipangiinnarfiginanga pigit, nipangerfigigumma ilivermut aqqarsimasutut ilissagama. v2 Tusaruk kimigiisernera ikioqqullunga torlulaffigisaraangakkit, assakka isaakkaangakkit naalaffinni Illernarnerpaap tungaanut. v3 Nusullunga peeqinanga iluaatsunut pinerluttunullu tappullunga. Taakku ikinngutigiittut oqaluttarput, uffa uummatertik ajussusermik ulikkaartoq. v4 Tunikkit naapertorlugit suliaat ajortumillu iliorneri, akilikkit assaasa piliaat malillugit, pisassaat pitiguk, v5 sussarinngimmatigit Naalakkap suliai assaasalu piliaat. Aserortissavai sanaqqissanagillu! v6 Unnersiutigineqarli Naalagaq qinnutiga tusarsimammagu. v7 Naalagaq, nakuussutiga, eqqortinnaveeqqutiga, taanna uummatima tatigaa. Ikiorneqarama qiimmattarpoq uummatiga, qutsavigaara erinarsorlunga. v8 Naalagaq innuttaminut nakuussutaavoq, sernissuisuulluni annatsitsisuullunilu tanitaminut. v9 Innuttatit annaatikkit, nuna pigisat pilluaqqujuk. Paarikkit, sernissukkit naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 29 v1 Daavip tussiaasiaa. Guutip erneri ilissi, Naalagaq ataqqinartillugulu naalannartissiuk! v2 Naalakkap aqqa ataqqinartissiuk, pallorfigisiuk Naalagaq ataqqinangaarsusiani illernartumik. v3 Naalakkap nipaa erngit qarsullugit tutsiuppoq, Guuti naalannartoq kallersitsivoq. Naalakkap imarsuit qulangersimavai. v4 Naalakkap nipaa sakkortoqisumik tutsiuppoq, Naalakkap nipaa pissaaqaluni tutsiuppoq. v5 Naalakkap nipaata cederit qulloortiterpai, Naalakkap Libanonip cederii sequmisippai. v6 Libanoni pissigartippaa nersuteeqqatut, Sirjonilu ussiup nujuartap piaraatut. v7 Naalakkap nipaata inneq qupivaa ikualanerit pilersillugit, v8 Naalakkap nipaata inoqajuitsoq sajutsippaa, Naalakkap Kadeship inoqajuitsua sajutsippaa. v9 Naalakkap nipaata tuttut ernisoortippai orpippassuillu orpii ameraajarlugit. Naalakkap naalaffiani tamarmik suaarput: Naalannarsili! v10 Naalagaq issiavimminut ingippoq imarsuaq qulangerlugu, tassanilu kunngisut naalagaalluni naassaanngitsumik. v11 Naalakkap innuttani nakussatsippai, Naalakkap innuttani pilluaqquai eqqissisillugillu. Tussiaatit Tuss 30 v1 Daavip tussiaasiaa. Naalaffiup atoqqaartitaanerani erinarsugassiaq. v2 Unnersiutigingaarpakkit Naalagaq, itinersuarmit qaqikkamma, akeqqannullu ajugaasimaarutigitinnginnamma. v3 Naalagaq, Guutiga, ikioqqullunga torlulaffigigakkit katsorsarparma. v4 Naalagaq, toqusut inaannit qaqipparma, inuutipparma ilivermullu pinngilanga. v5 Naalagaq erinalimmik unnersiutigisiuk taassumunnga upperluartusi, qujassutigisiuk aqqa illernartoq! v6 Kamannera sivikitsuinnarmik pisarpoq, saammaannerali inuuneq tamaat. Unnukkut qiagaangama ullaakkut qiimmattartaraanga. v7 Isumakuluuteqarnanga oqarpunga: Patajalinngisaannassaanga. v8 Naalagaq, saammaannikkut qaqqara pallittaalisanngortippat. Taavali kiinnat isertorpat, annilaangangaalerpungalu. v9 Torlulavunga ilinnut Naalagaq, saammaanneqaqqullungalu Naalakkamut qinuvunga: v10 Ilinnut sumut iluaqutaassava aaga, ilivermut aqqartariaqaruma? Pujualaannaasup qutsavigisinnaanerpaatit unneqqarissutsillu nalunaajaatigalugu? v11 Tusannga Naalagaq, saammaannga! Naalagaq, ikioriartunnga! v12 Kappialanera qitinninngortippat, aliasuummik atisaarparma nuannaarnermillu atisitillunga. v13 Taamaattumik erinalimmik unnersiutigissavakkit soraajuitsumik. Naalagaq Guutiga, qutsavigissavakkit naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 31 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq, qimarnguffissarsiorpunga ilinni, pakatsinaveerilanga naassaanngitsumik, aniguisinnga iluartuusutit! v3 Siutitit manikkit, piaartumik annaatinnga, uannut tassaagit qimarnguffissara qaarsuusoq, pallittaalisaq annanniarfissara. v4 Illit tassa qaarsora, pallittaalisara, tasissersuutinnga ingerlatillungalu aqqit pissutigalugu! v5 Akeqqama uannut napiarniusiaannit aniguisinnga, sernissortigigakkimmi illit. v6 Anersaara illit assannut tunniuppara, iperagaatissavarma illit Naalagaq, Guuti unneqqarissoq. v7 Uumissorpakka guutipilunnut guutisiortut, uangali tatigaara Naalagaq. v8 Unneqqarissutsit qiimmattaatigalugulu tipaatsuutigissavara. Annikilliornera takoreerpat, annikilliuutinni ikiorparma, v9 akeqqap assaanut tunniutinngilarma, tummisassipparma nunami aallariarfittuumi. v10 Nallittunnga Naalagaq, annikilliortitaagama. Isumakuluuteqarnermit isikka tappikujulerput – tarninni qamuunalu – v11 Naajartorpoq inuunera kappialaninni, naajartorput ukiukka anersaarulunninni. Nukillaariartorpunga annikilliornera pissutigalugu, uiniga taroriartorpoq. v12 Mitaatigisaavunga akerarpassuannit, sanilinnillu allaat. Ikinngutima ersigaannga, inuit aqqusinermi uannik takunnittut qimarratigaannga. v13 Toqoreersutut puiorneqarpunga, assigaara puugutaq igitaq. v14 Tusaasinnaavakkami amerlasuut isussukuluttut, sumiluunniit annilaanganaqaaq, ajortumeerniarlunga isumalioqatigiipilupput, toqunniarlunga pilersaarput. v15 Kisianni tatigaakkit illit Naalagaq, oqarpunga: Illit Guutigaakkit. v16 Ullussakka illit assanniipput, aniguisinnga akeqqannit malersortinnillu! v17 Kiffat kiinnannik qaammarsaruk, annaannga unneqqarissuusutit! v18 Naalagaq, pakatsisinnaveeringa, torlulaffigaakkimmi illit. Pakatsisikkit taakku iluaatsut, kappialallutik toqusut inaaliarlit! v19 Qarlut pisuusaartut nipangiinnarilit iluartoq assortorlugu sorraatsumik oqaluttaramik makitasaarlutik asissuillutillu. v20 Angingaarpoq ajunngissutsit ilinnik mianerinnittunut pissarititat, tamarmik takkuanni takutittakkat ilinni qimarnguffissarsiortunut. v21 Ilinni taakku isertorpatit inuit ajortumeeriniarnerannit ungasillisillugit. Inigisanni taakku toqqorsimavatit oqqanit unnerluutiginnittunit nigorsimatillugit. v22 Unnersiutigineqarli Naalagaq! Ilumoorsutsini tupinnartoq uannut takutissimava illoqarfimmi ungusaasumi. v23 Uangalu siooraninni oqaraluarpunga: Isivit saavannit peersitaavunga. Kisianni qinunera tusarsimavat torlulaffigigakkit ikioqqullunga. v24 Naalagaq asasiuk taassumunnga upperluartusi! Naalakkap sernigai unneqqarissut, pillartarlugilli makitaniartut sakkortuumik. v25 Nikallornasi tatitusaaritsi, tamassi Naalakkamik neriuffiginnittusi! Tussiaatit Tuss 32 v1 Maskil Daavimit. Pilluarpoq unioqqutitsinerminik isumakkeerfigineqartoq, ajortuliaminillu matooriffigineqartoq. v2 Pilluarpoq inuk Naalakkap ajorteqartinngisaa, peqqusersiornermillu ilumiugisaqanngitsoq. v3 Nipangiinnarama timiga taroriartorpoq anersaarulunninni ulloq tamaat. v4 Nanertungaarmanga assavit ullukkullu unnuakkullu inuussutiga sakkukilliartorpoq aasap kiassuanit. Sela v5 Ajortuliannik anngiiarfigaakkit isertorunnaarlugulu kukkussutiga. Oqarpunga: Unioqqutitsinikka anngiiaatigissavakka Naalakkamut, ajortuliannillu isumakkeerfigaarma. Sela v6 Taamaattumik upperluartut tamarmik qinnuigaatsit nanisassaatillutit. Kuussuit supilissagaluarunik taakku angussanngilaat. v7 Ilinni isertorfissarsiorpunga, annikilliornermut sernissorparma; annaanneqarnera qiimmattaatigitippat eqqanni. Sela v8 Ilinniartissavakkit ilitsersorlutillu ingerlavissannik. Siunnersussavakkit, isigiuassavakkillu. v9 Siuneqanngitsuunaveerit hestitut siutitoorsuartulluunniit; taakku noqimaarneqartarput supissaammik kimmiamillu, ilinnukarumanngikkaangamik. v10 Iluaatsoq perluppassuarnit eqqorneqassaaq, ajunngissutsimilli avatangigaassapput Naalakkamik tatiginnittut. v11 Naalagaq tipaatsuutigisiuk, nuannaarnermit suaaritsi iluartut ilissi. Assuarnaatsusi tamassi qiimmattarlusi nilleritsi! Tussiaatit Tuss 33 v1 Appigitsi Naalagaq qiimmattaatigalugu, iluartut ilissi, erinalimmik unnersiutiginninneq nuanneqaaq peqqusersuitsunut. v2 Naalagaq unnersiutigisiuk sianaarsorlusi, nipilersorfigisiuk kukkilattarissamik qulinik noqartilimmik. v3 Erinarsorfigisiuk erinarsugassiamik nutaamik, tusarnersumik nipilersoritsi qiimmattarlusi. v4 Naalakkap oqaasia sallusuippoq, qanoq iliorneri tamarmik aalajaapput. v5 Iluarneq naapertuilluarnerlu nuannarai, Naalakkap ajunngissusiata nunarsuaq tamakkerpaa. v6 Pinngortitaavoq qilak Naalakkap oqaasiagut, qilaallu perpassui tamarmik qarnata anersaamineragut. v7 Immap ernga katersorpaa puuliamullusooq amiusumut, itinersuullu imai peqqumaasivimminut. v8 Nunarsuup tamarmi Naalagaq mianernarissavaa, silarsuarmilu ineqartut tamarmik uullutigissavaat. v9 Oqaannarmat pisoqarpoq oqaasiatut, peqqusimmat pinngortoqarpoq peqqusineratut. v10 Naalakkap piujunnaarsittarpai inuiaat siunnersuutigisaat, aserortarlugillu inuiaqatigiit pilersaarutaat. v11 Naalakkap siunertarisai taamaattuassapput naassaanngitsumik, pilersaarutai atuuttuassapput kinguaariikkuutaani. v12 Pilluarput inuiaat Naalakkamik Guuteqartut, inuiaat pigisassamisut qinigai. v13 Naalagaq qilammit qimerluuivoq, inuit tamaasa isigai. v14 Najukkaminit nakkutigai nunarsuarmi najugaqartut tamaasa. v15 Uummatit tamaasa pinngortissimavai qanoq iliornerilu tamaasa ilisimallugit. v16 Kunngimik ajugaasinnaasoqanngilaq sakkutoorpassuarmigut, pissarsuarmik annassinnaasoqanngilaq nukissuarmigut. v17 Hesti ikiortissatut tatigisassaanngilaq; nukittugaluaqaluni annaassisinnaanngilaq. v18 Naalakkalli isai sammipput ajunngissusianik utaqqisunut. v19 Aniguisissavai toqussamit, inuutissallugillu kaannersuaqarnerani allaat. v20 Uagut Naalagaq erinigaarput ikiortigalugulu eqqortinnaveeqqutigigatsigu. v21 Uummatitta tipaatsuutigaat, tatigaarpullu aqqa illernartoq. v22 Ajunngissutsivit qulangerlisigut Naalagaq, neriuffigaatsigit. Tussiaatit Tuss 34 v1 Daavimit. Taamani Abimeleki silaaruttuusaarfigalugu ajattorneqarluni aniguigami. v2 Naalagaq unnersiutigissavara sukkulluunniit, qanerma erinalimmik unnersiutigiuassavaa. v3 Naalagaq qiimmattaatigaara, maniguuttut tamanna tusassavaat tipaatsullutik. v4 Naalagaq ataqqinartissiuk peqatigalunga, peqatigiilluta aqqa nersortigu! v5 Naalakkap ujaranni akivaanga, aniguisippaangalu siooqqatigisannit tamanit. v6 Taassumunnga isigisut nuannaarpaloqaat, kiinaaluunniit isumatsassimarpalussanngilaq. v7 Ikiortarialik torlormat tusarpaa Naalakkap, annikilliuutaannillu tamanit annaappaa. v8 Naalakkap inngilia taassuminnga mianerinnittut eqqaanni inississaaq, aniguisissavaalu. v9 Ussersiuk takusiullu Naalagaq ajunngitsuusoq. Pilluarpoq taassumani qimarnguffissarsiortoq. v10 Naalagaq mianerisiuk ilissi illernartortai, taassuminngami mianerinnittut amigaateqassanngillat. v11 Løvit nerisassaaleqisinnaasarput kaallutillu, Naalakkamilli ujarlersut ajunngitsumik sumilluunniit ajorsaateqassanngillat. v12 Qaaniaritsi tusarnaariarlunga qitornakka, Guutimik mianerinninnermik ajoqersussagassi. v13 Inuunerit nuannarigukku pilluarfiusunillu ulloqarnissaq piumasarigukku, v14 taava sianigissavat oqqat ajortumik oqalussanngimmat qarlutillu peqquserluutinik aniatitaqassanngimmata. v15 Ajortoq nigorsimassavat ajunngitsuliorlutillu, eqqissineq ujassavat piniarlugulu. v16 Naalakkap isaasa sammivigaat iluartut, ikioqqullutik nillianerat siutaasa tusartarpaat. v17 Naalakkap kiinaa pinerluttuliortunut sammivoq, taakkua aqqi nunami eqqaamaneerutitissavai. v18 Iluartut kappialagaangata Naalakkap tusartarpai aniguisittarlugillu annikilliuutigisaannit tamanit. v19 Naalakkap qanippai sequmissimasumik uummatillit, annaattarpai aserortersimasumik anersaallit. v20 Iluartoq ajunaarnernik amerlasuunik eqqorneqartarpoq, Naalakkalli tamakkunannga tamanit annaattarpaa. v21 Saarngi tamaasa paarai ataaserluunniit nallorneqassanngilaq. v22 Iluaatsoq perluit toqussavaat, pillarneqassappullu iluartup akerartortai. v23 Naalakkap kiffani aniguisissavai, pillarneqassanngillat taassumani qimarnguffissarsiortut. Tussiaatit Tuss 35 v1 Daavimit. Naalagaq, akiukkit uannik akiuisut, sorsukkit uannut sorsuttut. v2 Tigukkit eqqortinnaveeqqutit ammalortut takisuullu, nikuigit ikiorlungalu! v3 Qalugiusamik ulimaammillu silugutikkit, saassutikkit malersortikka! Oqarfiginnga: Annassutissaraakkit! v4 Uannik toqutsiniartut mitannarsisitaallutillu narrunarsisitaassapput; ajortussamik uannut pilersaaruteqartut kanngutsisitaallutik tunuassapput. v5 Karrit qalipakuisut anorip teqqagaatut issapput, Naalakkallu inngiliata orlorartissavai. v6 Aqqutissaat taarlunilu quasassaaq, Naalakkallu inngiliata malersussavai. v7 Pissutissaqaratimmi napitinniarpaannga, pissutissaqaratik nakkarfissiorpaannga. v8 Ajunaarnerup eqqussavai ilimasunngiffianni, namminneq napiaaniusiaminnut napitissapput, namminnerlu nakkarfissiaminnut nakkassapput. v9 Tarnima Naalagaq qiimmattaatigissavaa, annaassinera nuannaarutigalugu. v10 Timiga tamarmi oqassaaq: Naalagaq, kina ilittut ippa? Annaappat ikiortarialik artorsarfigisaanit, ikiortarialik piitsuusorlu piiaasumit. v11 Nalunaajaasut sallusut sassarput, apersorpaannga ilisimasaqarfiginngisannik. v12 Ajunngitsoq ajortumik akilerpaat, inuunera qamaaraat. v13 Napparsimammata atisivunga puunik, timigalu nakuillitippara iisinnginniarlunga. Niaqora nakatissimallugu qinuvunga v14 ikinngutigisutut qatanngutigisutullu illugit; angalaarpunga soorlu anaanaga pillugu aliasuttunga, aliasullunga nikallungaqalungalu. v15 Orlugamali nuannaarput katersuullutillu, katersuupput assortorlunga, takornartat nalusakka allaat, kipisuillutik suaartarput. v16 Guutiitsuugamimmi mitaatigiuarpaannga, qorsaqqorfigaannga. v17 Naalagaq, qanoq sivisutigisumik tamakku isigiinnassavigit? Tarniga annaaguk nersutinit uiannisaartunit, inuuneralu akisooq løvinit. v18 Taava qutsavigissavakkit katersorsimasorpassuarni, unnersiutigalutit inuppassuit akornanni. v19 Akeqqama kukkusumik tulluusimaapiluutiginngikkilinnga, pissutissaqaratillu uannik uumiginnittut mitallerlutik qiviartanngikkilinnga. v20 Ikinngutigisaasutummi oqalunngillat, nunamilu malunnarniartuunngitsut peqquserluutissarsiorfigaat. v21 Oqalorujuuppaannga oqarlutik: Taannaqaana, nammineq tamanna takuarput! v22 Naalagaq, tamanna takuat, nipangiinnaqinak, Naalagaq, uannit qimagusimaqinak! v23 Iterit, makigit, pinngitsuutinnga! Naalagara, Guutiga, eqqartuussivimmi illersunnga! v24 Pinngitsuutinnga naapertuilluartuusutit, Naalagaq, Guutiga! Tulluusimaapiluutiginngikkilinnga v25 ima eqqarsarlutik: Taannaqaana, kissaatigisatsitut pisoqarpoq! Ima eqqarsarniaqinatik: Eeqaarput! v26 Mitannarsisitaallutillu narrunarsisitaassapput perluutinnik tulluusimaapiluutiginnittut tamarmik. Kanngunarsisitaanermik mitannarsissummillu atitinneqassapput maanna uannik ajugaasimaarutiginnittut. v27 Taakkuli eqqortumik pineqarnissannik piumasaqartut qiimmattassapput nuannaarlutillu oqartuinnassallutillu: Angingaarpoq Naalagaq, pilluartitsiumasoq kiffaminik. v28 Oqqama nalunaajaatigissavaa illit naapertuilluarnerit, unnersiutigissallutillu ulloq tamaat. Tussiaatit Tuss 36 v1 Appittartumut. Naalakkap kiffaanit. Daavimit. v2 Ajortuliap iluaatsoq qamuuna oqaluffigaa, Guutimik mianerinninneq sianiginngilaa. v3 Qujanarniarfigisarpaa pisuussuteqarnersoq paasiniartarlugu uumigisarlugulu. v4 Oqaatsit qarnanit anisut ajussusiullutillu peqquserluutaapput, silatuumik iluartumillu iliorneq taamaatissimavaa. v5 Ajortuliornissaq pilersaarutigaa innanngavimminiitilluni, atuallappaa aqqusineq ajunngitsuunngitsoq ajortumillu asiginnaanani. v6 Naalagaq, ajunngissutsivit qilaat anguaat, unneqqarissutsit nuissanut annguppoq. v7 Naapertuilluassutsit Guutip qaqqaasut ippoq eqqartuussutitillu imarsuup itineratut illutik. Naalagaq, annaattarpatit inuit nersutillu. v8 Ila ajunngissutsivit erlinnassusia, Guuti! Inuit qimarnguffissarsiorput suluit alanngigaanni. v9 Qaarsillartarput illuit ajunngitsuutaanik, imerusuersartarpatit kuunnguaativit imerissup ernganik; v10 ilinni ippoq inuunerup puilaffia, qaamaninni isigaarput qaamasoq. v11 Atattuinnartiguk ilumoorsutsit ilinnik ilisarisimannittunut, naapertuilluarnerillu peqqusersuitsunut! v12 Makitasaartut tullaarinngikkilinnga, iluaatsut ajattunngikkilinnga! v13 Taava pinerluttut ajattorneqassapput, orlorassapput makeqqittussaajunnaarlutik. Tussiaatit Tuss 37 v1 Daavimit. Kamassaatigeqinagit pinerluttut, sinngageqinagit iluanngitsuliortut, v2 taakku ivikkatut toquliorasuartarmata parngullutillu soorlu naanerit qorsuusut taamaalisartut. v3 Tatigiuk Naalagaq ajunngitsuliorlutillu, inuusinnaaqqullutit eqqissisimallutit nunami. v4 Naalagaq qiimmattaatigiuk, taassuma tunisarumaarmatit uummativit kissaatigisaanik. v5 Aqqutigisassatit Naalakkamut isumagitikkit, tatigiuk, taava akuliukkumaarpoq. v6 Pinngitsuussutsit saqqummiutissavaa qaamanertut, innarluissutsillu ullortut qaammarissutut. v7 Eqqissillutit Naalagaq utaqqiuk, kamassaatigeqinagu iluanaarajuttoq pilersaarutiminik iluatsitsisartoq. v8 Kamannaveersaarniarit uumitsattarunnaarlutillu, narrutsannaveerit tamanna ajunaarutaaginnartussaammat. v9 Pinerluttummi piiagaasussaapput, Naalakkamulli neriuttut nuna kingornutissavaat. v10 Iluanngitsoq erniinnaq peeruttussaavoq, inaani takuniaraluarukku peerutereersimassaaq. v11 Kisianni qanilaartut nuna kingornutissavaat pilluangaarnertillu nuannaarutigissallugu. v12 Iluartoq iluanngitsup pinerliniarpaa qorsaqqorfigalugulu. v13 Naalakkap illaatigiinnarpaa pineqarfissaa nalliukkumaartoq nalunnginnamiuk. v14 Iluanngitsut panatik amuaat pisissitillu qilullugit, ikiortariallit ajorsartullu toqunniagaraat, peqqusersuitsumik inuusut toqorarniarpaat. v15 Kisianni panaasa taakku namminneq uummataasigut eqqussavaat, pisissiilu nallussapput. v16 Annikitsoq iluartup pigisaa pitsaaneruvoq iluanngitsorpassuit pisuussutaannit. v17 Massami iluanngitsut pissaanerat sequmisinneqassaaq, Naalakkalli iluartut najummissavai. v18 Naalakkap paarai assuarnaatsut ullui, pigisaat naassaanngitsumik atassaaq. v19 Pakatsissanngillat ajunaarnartoq nalliuppat, qaarsillartinneqassapput allaat ulluni kaannartuni. v20 Kisianni iluanngitsut aserortussaapput, Naalakkallu akerai narsap naasuisut asiussapput, nungussappullu pujunngorlutik. v21 Iluanngitsoq taarsigassarsisarpoq taarsiinngisaannarlunili, iluartorli naakkinnittuuvoq tukkusuujullunilu. v22 Naalakkap pilluaqqusaasa nuna kingornutissavaat, perloqqusaali piiagaassapput. v23 Naalakkamit ingerlatinneqartarput angutip allorarneri, nakussatsittarpaa nuannaarutigisarlugulu inuuserisaa. v24 Naakkaluaruni orluissanngilaq Naalakkap najummimmani. v25 Inuusuttuusimavunga utoqqalisimallungalu maanna, takusimanngisaannarpungali iluartumik qimagaasumik qitornaanilluunniit nerisassanik qinnuuloortunik. v26 Iluartoq ulloq tamaat atukkiisarpoq erligisaqarnani, qitornaalu pilluaatissaasarput. v27 Nigorsimajuk ajortoq, ajunngitsuliorillu, taava najugarisanni najugaqartuassaatit. v28 Naalakkammi eqqortoq iluaraa imminullu ilumoortut imminiiginnarnagit. Taakku sernissorneqartuartarput, iluanngitsulli qitornaat piiagaasarput. v29 Iluartut nuna kingornutissavaat najugaqassallutillu tassani naassaangitsumik. v30 Iluartup qarnata ilisimassuseq nalunaajaatigisarpaa, oqaata eqqortuusoq oqaatigisarpaa. v31 Guutimi inatsisai uummammiugai, patajaappoq pisunnermini. v32 Iluartoq iluanngitsup qamaarisarpaa piffissarsiuinnarlunilu toqunniarlugu. v33 Kisianni Naalakkap iluanngitsup assaanut tunniutissanngilaa, pillagassaatissanngilaalu eqqartuussisunut sassartitaappat. v34 Naalagaq neriuffiguuk aqqutigeqqusaalu atuarlugu, taava nunamik kingornussisussanngortikkumaarpaatit, takujumaarpallu iluanngitsut piiagaanerat. v35 Takusimavara iluanngitsoq nakuusertuusoq qeqqisimaartoq napparilluni Libanonip cederiisut. v36 Sanioqqukkamali peerussimavoq, ujaraluarakku nanisassaanngilaq. v37 Assuarnaatsoq malugiuk, peqqusersuitsoq isiguuk pilluarnartumik siunissaqarmat. v38 Ajortuliortulli tamarmik piiagaassapput, iluanngitsullu siunissaqartitaanngillat. v39 Iluartut Naalakkamit annatsitaassapput, taanna sernissortigissavaat perlunnartoq nalliuppat. v40 Taava Naalakkap annaallugillu aniguisissavai, aniguisissavai iluanngitsunit, annaatissallugillu namminerminut qimarnguffissarsiorsimammata. Tussiaatit Tuss 38 v1 Daavip tussiaasiaa. Le-hazkir. v2 Naalagaq, kamanninni pillaqinanga, uumitsanninni anusinngorsaqinanga! v3 Qarsutit uanni ilummut kappusimapput, assat uanni tunngavoq oqimaalluni. v4 Timiga ajoquserneqanngitsortaqanngilaq kamannerit pissutaalluni; saanikka aserorsimanngitsortaqanngillat ajortulisimanera pissutaalluni. v5 Ajortuliama artorsippaannga, nanertuutaalerpoq uannut oqimaappallaartoq. v6 Ikikka tipeqarlutillu seeripput silaatsuliornera pissutaalluni. v7 Nanertisimaqaanga aliasullungalu, aliasullunga angalaarpunga ulloq tamaat. v8 Makisiga annernangaarpoq, timiga ajoquserneqanngitsortaqanngilaq. v9 Sequmisitaavunga nukeerullungalu, uummatima eqqissiveerunneranit nilliavunga. v10 Naalagaq, nalunngilatit kissaatigisakka tamaasa, anersaarulunnikka ilinnut isertugaanngillat. v11 Uummatiga tilleruluppoq, nukeeruppunga, isikka allaat qaamaneerupput. v12 Ikinngutima eqqarlimalu qimassimavaannga anniarninni, qaniginerusama allaat nigorsimaniarpaannga, v13 uannilli toqutsiniartut napitiffissiorpaannga, uannik ajunaartitsiniartut mamarlerpaannga. Ulloq tamaat peqquserluutinik pilersaarusiorput. v14 Uanga ippunga tusilartutut tusaasaqanngitsutut, oqajuitsutut qanerminik ammaajuitsuusutut, v15 ippunga tusaasaqanngitsutut akisinaveersaartutullu. v16 Utaqqivakkimmi illit Naalagaq, akissavarma, Naalagaq Guutiga. v17 Eqqarsarpunga: Tipaatsuutigeqinalinnga! Tulluusimaapilussapput patajalerpat isigaga. v18 Naakkiuteqqajaasinnaavungami, anniaatigalu sianigiuarpara; v19 pisuunera anngiiaatigiumavara eqqissisimajunnaarpunga ajortuliara pillugu. v20 Amerlaqaat uannut akeraasut patsisissaqaratik, ikinngeqaat kukkullutik uannik uumiginnittut. v21 Ajunngitsoq ajortumik akilerpaat, unnerluutigaannga ajunngitsoq noqqaassutigigakku. v22 Naalagaq, ilaginnaannaqinanga, qimassimaqinanga, Guutiga! v23 Ikioriartorasuannga, Naalagaq annatsitsisiga! Tussiaatit Tuss 39 v1 Appittartumut. Jedutunimut. Daavip tussiaasiaa. v2 Isumaliorsimavunga: Qanoq inuuseqarnera sianigissavara oqqannik ajortuleqqunanga; qanera nipangersimaasertariaqarpara iluaatsumik eqqanniittoqartillugu. v3 Nipangersimavunga oqaaseqarnangalu, nipangerpunga oqarumanangalu. Anniaatigali ippigusutsitsivoq, v4 uummatiga ilunni ikumavoq, anersaaruluppunga, soorlu inneq ikumasoq. Taava qanera ammarpara oqarlungalu: v5 Ilisimalersinnga qaqugu toqunissannik, Naalagaq, uannut ullussarititaasut qassiunersut, ilisimaniassagakku sinneruttut qassiunersut. v6 Ullussannut assaap silissusia uuttuutigaat, inuuffissakka ilinnut suunngitsutut ipput. Inuk kinaluunniit suiallannerinnartut ippoq. Sela v7 Angut tarraannartut illuni angalaarpoq, asuliinnaq pisuussutinik katersuisarpoq, naluaali kia pissagai. v8 Sumik utaqqisaqarama, Naalagaq? Neriuffigaakkit illit! v9 Unioqqutitsininnik tamanik piiaaffiginnga, sianiitsumut mitaatigitinnaveeringa! v10 Nipangissaanga qaneralu ammarnagu, illiugavit uannik nanertuutissiisoq. v11 Peeruk maanna uannut nanertuutigititat, suujunnaartussaagama artorsikkumma. v12 Angut ajortuliai pillugit pillaraangakku taava pingaartitai sequmisittarpatit qillaalaatut. Inuk kinaluunniit suiallannerinnartut ippoq! Sela v13 Tusaaniaruk qinnutiga Naalagaq, tusaruk nillianera, nipangiinnaqinak qialeraangama. Ilinnimi tikeraarsimasuinnaavunga, nunasisuullunga siuaasakka tamaasa assigalugit. v14 Alannga kingumut nuannaaleqqullunga aallartinnanga piujunnaartinnangalu. Tussiaatit Tuss 40 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq neriuffigaara iluunngarlunga. Peqiffigaanga ikioqqullunga nillianera tusarlugu, v3 qaqippaangalu aserornerup itersaanit, mingummit marullummillu, qaarsumullu tummartillunga orlujueqqullunga. v4 Erinarsugassiamillu nutaamik qanermiulerpaanga, erinalimmik unnersiutiginnissummik Guutitsinnut. Amerlasuut tamanna takussavaat mianernartillugulu, Naalagarlu tatigissavaat. v5 Pilluarpoq Naalakkamik qimarnguffeqartoq saanngitsorlu anersaapilunnut guutinullu sallutuunik ujarlersunut. v6 Angingaarput naammassisatit; Naalagaq Guutiga, iluaqutigaavut suliatit pilersaarutitillu tupinnangaartut, ilinnut naleqqiunneqartoqarsinnaanngilaq! Oqaluttuaralugillu tusartikkusukkaluarpakka, amerlavallaaramilli taagorneqarsinnaanngillat. v7 Pilliutit toqutassat naatitanillu pilliutit piumasarinngilatit, – siutikka ammarsimavatit – pilliutit ikikkagassat ajortaaruteqqussutillu kissaatiginngilatit. v8 Taava oqarpunga: »Tikiuppunga; – mappersakkami allaaserineqarpunga – v9 Guuti, piumasat malillugu iliornissaq tassa kajungerisara; inatsisitit uanga ilunni ipput.« v10 Katersorsimasorpassuarni tusarliukkumavara suna iluartuusoq, qarlukka matusimanngilakka, tamanna nalunngilat, Naalagaq. v11 Iluassutsit uummatinni isertuutinngilara, eqqartortarpakkali unneqqarissutsit annaassinerillu. Ajunngissutsit ilumoorsutsillu nipangiutinngilakka katersorsimasorpassuarni. v12 Nallittuissutsinnik erliguuteqinanga, Naalagaq, ajunngissutsit ilumoorsutsillu sernissortigiuassavakka. v13 Naalliuutinimmi kisissaanngitsunik unguneqarpunga, iluaatsuliama kingunerisa anguaannga isigisaarutitillunga; amerlaneruppullu niaqquma nujaanit. Sapiissuseeruppunga. v14 Saammaallutit qiviannga, Naalagaq, aniguisillungalu, ikioriartorasuannga, Naalagaq! v15 Mitannarsisitaassapput tamarmik toqutsiniartut uannik; taakkulu uannut ajortussamik kissaassisut kanngusullutik tunuassapput. v16 Uannut oqartut: Taannaqaana! kanngunarsisitaanertik amiilaammissutigissavaat. v17 Taakkuali ilinnik ujarlersut tamarmik qiimmattaatigalutillu tipaatsuutigissavaatsit; annaassininnik nuannarinnittut oqartuinnassapput: Angingaarpoq Naalagaq! v18 Ikiortarialiuvunga piitsuullungalu, isumagissavaanga Naalakkap. Illit tassa ikiortiga aniguisitsisigalu; piumaataaqinak, Guutiga! Tussiaatit Tuss 41 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Pilluarpoq sanngiitsumik isumassuisoq; taanna Naalakkap annaakkumaarpaa ullormi perlulimmi. v3 Naalakkap sernigissavaa inuutillugulu, pilluartissavaa nunami. Akeraanut tunniutiinnaqinagu! v4 Napparsimalluni nallaviani Naalakkap ikiussavaa, napparsimaleraluaraangat peqqissisittarpat. v5 Oqarpunga: Naalagaq, saammaannga, katsorsannga ajortulisimagama ilinnut. v6 Akeqqama oqaluuserinerluppaannga oqarlutik: Toqunasuarniarlitoq aqqalu piiagaalluni! v7 Pulaartoqaruma taanna pisuusaarutinik oqaluttaraaq; ajortitsiniutinik katersuisaraaq, anisaraarlu oqaluttuaralugillu. v8 Uumiginnitsikka tamarmik isussukuluupput ajortumik ima kissaallunga: v9 »Inuunanngitsumik eqqortereerami nallavimminit makeqqittussaajunnaarpoq!« v10 Allaat ikinngutima tatigisama timiusamik nereqatigisama kimmissarpaanga. v11 Kisianni illit Naalagaq saammaannga peqqissisillungalu, uanga taakku akilerniassagakkit. v12 Akeqqama ajugaasimaarutiginngippannga tamatumuuna paasissavara asagimma. v13 Illersussavarma pisuussuteqannginnama, kiinnavillu saani ineqartittuassavarma. * v14 Unnersiutigineqarli Naalagaq, Israelip Guutia, naassaanngilluinnartumik. Amen, amen. Tussiaatit Tuss 42 v1 Appittartumut. Maskil Korap ernerinit. v2 Soorlu tuttorsuaq kuup paqqersimasup sinaani nilliasartoq, taama tarnima nilliaffigaatit, Guuti. v3 Tarnima qilalerfigaa Guuti, Guuti uumasoq. Qaqugu aggersinnaavunga Guutip kiinaa takusarlugu? v4 Qullikka nerisarilerpakka ullukkut unnuakkullu, ulloq tamaat aperigaangannga: Sumiikkami Guutit? v5 Eqqaavara isumatsassimaneralu aniatillugu: Qanga ingerlaaqatigisarikka inuppassuit nalliuttorsioriat, Guutip illuanukarpunga, qiimmattarlutik qujaniarlutillu tussiartillugit ingerlaartorpassuit. v6 Sullutit isumatsappit tarniga? Sooq ilunni sajuppit? Guuti utaqqiuk! Aammaarlungami qutsavigissavara annatsitsisiga Guutigalu. v7 Isumatsappoq tarniga, taamaattumik eqqaaniarpakkit Jordanip Hermonillu eqqaannit Mis'arillu qaqqaanit. v8 Itinersuup itinersuaqanni suaartartarpaa, kuunnitit ittukkaangata, qaartarnerpit malivillu tamarmik qarsuavaannga. v9 Ajunngissutsi Naalakkap ersersittarpaa ulluunerani, erinalimmik unnersiutigisarpara unnuaanerani, qinullunga Guutimut uumasumut. v10 Oqassaanga Guutimut qaarsorisannut: Soormi puiorsimavinga? Sooq aliasullunga inuussaanga akeqqanit naalliutsitaallunga? v11 Qamuuna kapineqartutut misigisimavunga akeqqama mitaatigimmannga, ullorlu tamaat imminut aperisarpunga: Sumiikkami Guutit? v12 Sullutit isumatsappit tarniga? Sooq ilunni aalavit? Guuti utaqqigiuk! Aammaarlunga qutsavigiumaarakku annatsitsisiga Guutigalu. Tussiaatit Tuss 43 v1 Pinngitsuutinnga Guuti, eqqartuussivimmi illersunnga inunnut unneqqaserluttunut, aniguisinnga peqquserluttunit iluanngitsuliortunillu! v2 Illimmi tassa Guuti sernissortiga, soormi ajattorpinga? Sooq akeqqat naalliutsissavaannga aliasulersillunga? v3 Qaamassutsit sallusuissutsillu aallartikkit. Taakkua tasissersuullinnga pisillunga qaqqannut illernartumut, illit inigisannut. v4 Taava Guutip pilliiviutaanut palligussinnaassaanga Guutimut tipaatsuutigisannut qiimasuutigisannullu qutsavigalutillu sianaarsorlunga, Guuti, Guutiga. v5 Sullutit isumatsappit tarniga? Sooq ilunni sajuppit? Guuti utaqqigiuk! Aammaarlunga qutsavigiumaarakku annatsitsisiga Guutigalu. Tussiaatit Tuss 44 v1 Appittartumut. Maskil Korap ernerinit. v2 Guuti, nammineq siutitsinnik tusarsimavarput siuaasatta uatsinnut oqaluttuaat assannik suliarisimasannik taakkua nalaanni, ulluni itsarsuarnitsani. v3 Inuiaat allat qimaateriarlugit nunaanni siuaasavut ikkuppatit, inuiaat allat qunutippatit siuaasavulli siammartillugit. v4 Nuna pigilersimanngilaat pana sakkugalugu, taliisa ajugaanermik pissarsisinngilaat, taamaalisippaali illit talerpippit, illit talerpit, kiinnavillu qaamanerata, illit taakku asagakkit. v5 Illimmi taannaavutit kunngiga, Guutiga, Jaakumik ajugaatitsisoq. v6 Iligalutit akeqqavut orlorartissavavut, akerartortivut atikkut tummaarissavavut. v7 Pisissera tatiginngilara, panama ajugaatissinnaanngilaanga; v8 Illilli ajugaatissavatsigut akeqqatsinnut, akerartortivut pakatsisillugit. v9 Guuti ulloq tamaat unnersiutigissavarput, aqqit qujassutigissavarput naassaanngitsumik. Sela v10 Kisianni maanna ajattorsimavatsigut kanngusutsillutalu, sakkutuuvut sorsukkiartoqatiginngilatit. v11 Akeqqatta saanni uteriartippatsigut, akerartortivut piumasaminnik ujajaapput. v12 Nersutaatitut toqutassatut iliorfigaatsigut siammartillutalu inuiannut allanut. v13 Innuttatit akigaatit akikinaaqalugit, akigineranni pisuunngornak. v14 Sanilitsinnut mitaatigisassaatippatsigut, avatitsinniittunut asissugaatilluta. v15 Mitalliutaasunik erinarsuutigitippatsigut inuiannut, inuiaqatigiit ileqimisaartorfigaatigut. v16 Mitannarsisitaanera ulloq tamaat isigaara, kanngusunnerup pianik aappillerpunga v17 mitallersut asissuisullu nipaannit, akeqqat akiniaaniartutut isiginerannit. v18 Tamakkuninnga tamanik eqqorneqarpugut puiunngikkitsigit uffa, angerutsillu unioqqutinngikkipput. v19 Uummatitta nigorsimanngilaatsit, allorarnitta aqqutigeqqusat qimassimanngilaat. v20 Taamaattoq sequmisippatsigut sjakalit inaanni, taartumullu poortuulluta. v21 Guutitta aqqa puioraluarutsigu isaallugillu assavut allamiut guutiannut, v22 tamanna Guutip paaseriissavaa nalunnginnamigit uummatip anngigisai. v23 Illit pillutit ulloq tamaat toqorarneqarpugut savatut toqoragassatut isigineqarluta. v24 Iterit, sooq sinippit, Naalagaq? Makigit, ajattorluinnaqinata! v25 Sooq isertorniarpiuk kiinnat annikilliuutivut naalliuutivullu puiorlugit? v26 Tarnerput morsukkiartorpoq pujualani, timerput nunamut nippussimavoq. v27 Makigit, ikioriartortigut! Aniguisitsigut unneqqarissuugavit. Tussiaatit Tuss 45 v1 Appittartumut. Al-shoshannim. Maskil Korap ernerinit. Erinarsuut katittorsiut. v2 Uummatiga utsersorpoq oqaatsinik tusaruminartunik. Atussavara kunngi pillugu taalliara, allakkasuartartup allaataatut ippoq oqara. v3 Illit pinnernerpaavutit inunnit tamanit, oqaatsit kusanartut aniapput qarlunnit, taamaattumillu pilluaqquneqarputit Guutimit naassaanngitsumik. v4 Panat makitsinnut aalajangeruk, pissarsuusutit, ataqqinangaarsutsinni alutornassutsinnilu! v5 Qanortoq iluatsitsilluarniarna! Sorsukkiartorit illersorlugit sallusuissut naapertuilluarnerlu. Talerpippit takutissavaatit naammassisanik annilaarnartunik! v6 Qarsutit silisimasut kappussimapput kunngip akeraasa uummataanni, inuiaat orlorarput illit eqqanni. v7 Issiavissaarsuit, Guuti, atassaaq naassaanngitsumik, kunngisut tigumiat tassaavoq tigumiaq naapertuilluarnerup nalunaaqutaa. v8 Eqqortumik iliorneq nuannaraat eqqunngitsuliornerlu uumigalugu, tamanna pillugu Guutip, Guutivit, tanissimavaatit uuliamik nuannaarnerup pianik, naligisannit salliutillutit. v9 Myrramik, aloemik kassiamillu atisatit tamarmik tipigissagaapput, qiimanarisarpat nipilersorpalaaq inersuarni nagguaatsup tuugaavinik pinnersagaasuni. v10 Kunngip paniisa parsiarpaatsit dronningi Ofirip kuultianik pinnersaatilik talerpiatunginniippoq. v11 Tusaalluarniarit paniga, naalaarluarlutillu: Puiukkit inuiaqatitit ataatavillu inoqutai! v12 Pinnersutsit kunngip pileritsaatigaa, taanna naalagaraat, pallorfiginiaruk! v13 Tyrusip panii aggerput pajullutit, inuiaat pisoortaat iluareqqusaarput ilinnut. v14 Alutornangaarpoq kunngip pania! Kjolia sapangalersugaavoq kuultimik sinequsikkanik. v15 Allapalaartunik atisaqarluni kunngimut sassartinneqarpoq niviarsiartani malitsigalugit, ikinngutai arnat ilinnut ingerlanneqarput. v16 Ilinnukartinneqarput nuannaarnermit erinarsortoqartillugu qiimmattartoqartillugulu, iserpullu kunngip illussaarsuanut. v17 Ernitit kunnginngorumaarput illit siuaasatillu kingoraarlusi; naalagarsuanngortissavatit nunarsuarmi tamarmi. v18 Aqqit nersussavara kinguaariikkuutaani, tamanna pillugu inuiaat nersortuaannassavaatsit. Tussiaatit Tuss 46 v1 Appittartumut. Korap ernerinit. Al-alamot. Erinarsugassiaq. v2 Guuti tassa qimarnguffipput nakuussuterpullu, tamatigut ikiuiserput annikilliornartuni. v3 Taamaattumik ersissanngilagut nuna sajulissagaluarpat, qaqqarsuillu uppikaqqajaalissagaluarpata immap iterngani, v4 imaq ittullunilu qaraarpaluleraluarpat mallilerlunilu qaqqat sajutsillugit. Sela v5 Kuussuit tipaatsutsippaat Guutip illoqarfia, Qutsinnerussaartup ineqarfia illernartoq. v6 Iniminit aalariartinneqarsinnaanngilaq Guuti tassaniimmat. Guutip ikioriartussavaa ullaanngorpat. v7 Inuiaat nipiliortorsuupput, naalagaaffiit ataqqalaarput, nipini tutsiutitikkaangagu nuna sajuttarpoq. v8 Katersaarsuit Naalagaata ilagaatigut, Jaakup Guutia qimaaffissaraarput. Sela v9 Qaallusi takuniarsigit Naalakkap suliai, aseruinersuit nunami pilersitai. v10 Nunarsuarmi tamarmi sorsunnerit soraarsikkumaarpai, pisissit nallorumaarpai qalugiusallu aserorterlugit, qamussuit sorsuutit ikikkarumaarpai. v11 Sorsukkunnaaritsi, paasiniarsiuk Guutiugama inuiannit qutsissisitaq, nunarsuarmi qutsissisitaq! v12 Katersaarsuit Guutiata ilagaatigut, Jaakup Guutia qimaaffissaraarput. Sela Tussiaatit Tuss 47 v1 Appittartumut. Korap ernerisa tussiaasiaat. v2 Inuiaat tamassi ersaartarsigit assasi, qiimmattarlusi appigitsi Guutimut! v3 Naalagarmi, Qutsinnerussaartoq, annilaarnangaarpoq, nunarsuarmi tamarmi kunngi pissarsuaq. v4 Inuiaat allat uatsinnut naalatsigitippai, inuiaqatigiit tummagassanngortillugit. v5 Qinerliuppaatigut nunassatsinnik, nunamik asasami Jaakup tulluusimaarutigisaanik. Sela v6 Guuti majuarpoq qiimmattaatigineqarluni, Naalagaq majuarpoq sulluartaatip nipaa qarlortartillugu. v7 Erinarsoritsi Guutimut, erinarsoritsi! Erinarsoritsi kunngitsinnut, erinarsoritsi! v8 Guutimi tassaammat nunarsuup tamarmi kunngia, erinarsoritsi nersorinnissummik! v9 Guuti inuiannut kunngiuvoq, Guuti issiavissaarsuarminut illernartumi issiavoq. v10 Inuiaat siulersortaasa katersuuteqatigaat Aaperaap Guutiata innuttai, nunarsuarmi eqqortinnaveeqqutit pigimmagit Guutip. Qutsissumi issiavoq. Tussiaatit Tuss 48 v1 Erinarsugassiaq. Korap ernerisa tussiaasiaat. v2 Angingaarpoq Naalagaq unnersiutigineqangaarluni Guutitta illoqarfiani. Qaqqaa illernartoq v3 qeqqaarissutut napavoq nunarsuarmi tamarmi qiimasuutaalluni, Zionip qaqqaa avannarlerpaalluni, illoqarfia kunngersuup. v4 Guuti pallittaalisaaniippoq, sernissortaatullu ilisaritippoq. v5 Kunngit katersuupput ataatsimoorlutillu saassussillutik. v6 Kisianni qummut qiviaramik oqassarlerput qimaalerlutillu tataatsallutik. v7 Tikisaminni siooratsangaarput ernisulluni nallisitsisutut. v8 Assarnersuarmik sequmisippatit Tarshishiliartaatit. v9 Tusaamaneratut tamanna maanna takuarput Katersaarsuit Naalagaata illoqarfiani, Guutitta illoqarfiani. Guutip ataavartikkumaarpaa naassaanngitsumik. Sela v10 Guuti, ilumoorsutsit misigisimavarput naalaffinni maani. v11 Guuti, soorlu aqqit ittoq ilinnik erinalimmik unnersiutiginninneq taamatut tusarsaassaaq nunarsuup isui angullugit. Talerpiit iluarnermik ulikkaarpoq. v12 Qaqqaq Zioni tipaatsussaaq, Judallu paniisa qiimmattaatigissavaat eqqartuussinitit. v13 Ingerlagitsi Zioni kaajallallugu, pisullusi kaajallassiuk kisillugillu napasuliartai. v14 Malugisiuk kaajallalluni qarmarsua, pallittaalisaliartai aqqusaarsigit kingulissassinnut oqaluttuarsinnaaqqullusi v15 Guuti taama ittoq, naassaanngitsumik Guuterput, taanna siulersortigissavarput! Al-mut. Tussiaatit Tuss 49 v1 Appittartumut. Korap ernerisa tussiaasiaat. v2 Tusarsiuk manna inuiaqatigiit tamassi, tusarnaarniarsiuk tamanna silarsuarmiut, v3 annertaasut inuinnaallu, pisuullu piitsullu! v4 Qanera ilisimassusermik oqaluppoq, uummatima eqqarsaatai silatuujupput. v5 Tusarnaaqqissaartarpakka assersuutitut oqaaserisat, nalorsitsaarutitullu taalliara appippara kukkilattariarsorlunga: v6 Sooq sioorassaanga ulluni ajortuni, peqquserluttut peqquserluutaasa avatangerpannga? v7 Taakkua tatigaat pisuussutitik, usorsitsaatigalugillu perpassuatik. v8 Kialuunniit qatanngut utertitaassussinnaanngilaa, Guutimulluunniit akiliussinnaanagu. v9 – Akiliutissarmi utertitsiniutissaq inummut ima angitigaaq taamaatiinnartariaqartarluni. – v10 Taamaanngippat naassaanngitsumik inuussagaluarpoq iliverlu takussanagu. v11 Takusarparpulli angutit ilisimasut toqusartut, sianiitsut silaqanngitsullu tamarmik piujunnaartut pisuussutitillu allanut qimaannartariaqartarlugit. v12 Ilivertik ineqarfigisassaraat naassaanngitsumik, kinguaariikkuutaani najugassaralugu, naak atertik nunaammut atsiunneqarsimagaluartoq. v13 Inuit pisuut inuuinnassanngillat, nersutitut ipput nungusussaasutut. v14 Taamaattussaapput imminnut tatigivallaartut, taama naggatissaqassapput oqaaserisartakkaminnik iluarisaqartut tamarmik. Sela v15 Savatut ingerlassapput toqusut inaannut, paarsisussarissavaat toqu nammineq, peqqusersuitsullu taakkununnga naalagaassapput qaalernerani. Timaat taroriartussaaq, najugassaraat toqusut inaat. v16 Kisianni inuunera Guutip aniguisissavaa, toqusut inaannit utertissavaanga akiliullunga. Sela v17 Isumakuloqinak pisuunngoraluarpat angut, illuanilu pisuussutit amerligaluarpata. v18 Toquguni sumik nassatassaqanngilaq, peqangaarutaasa ilivermut ilaginavianngilaat. v19 Pilluaqqusaaguni inuutilluni, – nersorpaatsit iluatsitsigavit – v20 taava taamaattoq ilaliuffigissavai siuaasani, takusaqaqqittussaanngitsut qaamasumik. v21 Inuit pisuut silassorissuseqanngillat, nersutitut ipput nungusussaasutut. Tussiaatit Tuss 50 v1 Asafip tussiaasiaa. Naalagaq, guutit Guutiat, oqaluppoq. Nunarsuaq qaaqquaa kangianiit kitaanut. v2 Zionimit, niaqorummit alutornarnerpaamit, Guuti takutippoq qaamanersuarmi, v3 Guuterput aggerpoq, nipangersimanngilaq. Siornani ingerlavoq inneq nungutitsisoq, avataani pitorarsimaarpoq anorersuaq. v4 Qilak panna nunalu ilisimannittooqquai eqqartuukkumallugit innuttani. v5 Ilumoorfiginnitsikka katersuutitissigit uannut, taakku uannik angerfiginnittut toqutassanik pilliutimikkut. v6 Qilaallu nalunaajaatigissavaa naapertuilluassusia, Guuti nammineq tassaammat eqqartuussisuusoq. Sela v7 Tusaaniaritsi innuttakka, oqalukkumagama, Israeli, sioorasaarumavakkit Guutiugama, illit Guutit! v8 Unnerluutiginngilakkit pilliutitit toqutassat pillugit, pilliutitit ikikkagassat isima saanniittuarput. v9 Ussinnik angutivissanik tigusiffigiumanngilakkit illunnit, imaluunniit savaasanik angutivissanik nersutaasivinnit, v10 uanga pigigakkit orpippassuarni uumasut tamaasa, nersutit qaqqani tuusintilinni ittut. v11 Nalunngilakka timmissat tamaasa qaqqaniittut, narsaatip uumasui pigaakka. v12 Nererusuleraluaruma tamatuminnga ilisimatittariaqanngilakkit uanga pigigakkit nuna taassumaniittullu tamaasa. v13 Nerisariaqarnerpara ussigit angutivissat neqaat, imertariaqarnerluguluunniit savaasat angutivissat aavat? v14 Qujaniummik Guuti pilliiffiginiaruk naammassillugillu Qutsinnerussaartumut neriorsuutitit. v15 Ullormi annikilliorfimmi torlorfiginnga, taava annaakkumaarpakkit, illillu naalannartikkumaarparma. v16 Kisianni iluaatsumut oqarpoq Guuti: Suniarlutit inassutikka alanngaarlugit uteqattaartarpigit angerutsimalu oqaasii oqaaserisarlugit, v17 massa uumigalugu oqaaqqissaarneqarneq oqaatsikkalu sussarinagit tunummut eqqarlugit? v18 Takugukku tillinniartoq ikinngutigilersarpat angutillu arnerisartut ileqqoqatigisarlugit. v19 Qarnit ajortunik aniatitsisippat oqqallu peqquserlunnerup qamutaanut qimuttuliullugu. v20 Tassani issiavutit qatanngutit mamarlerlugu, anaanavit ernera kanngunarsarlugu. v21 Taamaaliortaravit nipangiinnassanerpunga? Isumaliorpit ilittut ittunga? Tassaana unnerluutiginnissutinnik ilisimatikkikkit. v22 Paasisariaqarparsi tamanna, ilissi Guutimik sumiginnaasusi, taamaaliorumanngikkussi aserortissagassi annattussaajunnaarsillusi. v23 Qujaniummik pilliisup ataqqivaanga, taassumunnga Guutip annaassinissaa takutissavara. Tussiaatit Tuss 51 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Taamani Batseba innaatereerlugu pruffiitimit Natanimit orninneqarami. v3 Saammaannga ajunngissutsinni, Guuti, unioqqutitsinikka piiarigit nallittuingaarninni! v4 Salinnga pinerluutaarulluinnarlunga, minguersannga ajortaajarlunga! v5 Massami unioqqutitsinikka ilisimavakka, ajortuliaralu sianigiuarpara. v6 Ilinnut, ilinnuinnaq, ajortulisimavunga illillu isinni ajortunik iliorsimallunga; iluartumimmi iliortarputit pisuutitsigaangavit, minguitsuusarlutillu eqqartuussigaangavit. v7 Erniuninniilli pisooreerpunga, ajortimiillunga anaanama ilumiugilermangali. v8 Illit sallusuissummik ersernerluttumiittumik iluarisaqarputit, ilisimalersipparma ilisimassusermik isertaasumik. v9 Ajortaajarlunga minguersannga isopimik, uffannga apummit qaqornerulersillunga! v10 Tipaatsunnermik nuannaarnermillu nalunaajaaffiginnga, saarngit sequmisitatit qiimmattarlit! v11 Kiinnat alartiguk ajortuliannit, pinerlunnikka nungullugit piiarigit. v12 Uummammik minguitsumik pinngortitsiviginnga, Guuti, aammaarlutit anersaamik aalajaatsumik tuninnga! v13 Ilinnit igeqinanga, anersaallu illernartoq uannit peerseqinagu! v14 Annaassininnik nuannaarutisseqqinnga, anersaaqartinnga Guutimut naalasseriartumik! v15 Inatsisinik unioqqutitsisut ajoqersussavakka aqqutigeqqusannik, ajortuliortut ilinnut utersinnaaqqullugit. v16 Aammut pisuussuteqatsaalinnga, Guuti, Guuti annatsitsisiga, taava oqqama naapertuilluarnerit qiimmattaatigissavaa. v17 Naalagaq, qarlukka ammakkit qaninnit nersorneqaqqullutit. v18 Massami pilliutit toqutassat piumanngilatit, ikikkagassanillu pilliiffigigukkit taakku ilassissanngilatit; v19 pilliutiga, Guuti, tassa anersaaq peqqissimisoq, uummat peqqissimisoq artorsaateqangaartorlu itigartittarinngilat, Guuti. v20 Naalagaq, saammaassutsinni Zioni ajunngitsuliorfiguuk, Jerusalemip qarmarsui sanaqqikkigit! v21 Taava ilassiumassavatit pilliutigisassat eqqortut, pilliutit ikikkagassat ilivitsuutillugillu pilliutit; taava ussigit pilliutigineqassapput pilliiviutinni. Tussiaatit Tuss 52 v1 Appittartumut. Maskil Daavimit. v2 Taamani Do'egip Edomikkuusup Sauli oqaluttuukkiartormagu Daavi Akimelekip illuanut isertoq. v3 Sooq ajussutsit usorsitsaatigaajuk nakuarsuusutit uumaa? Guutip unneqqarissusia ulloq tamaat atavoq. v4 Ajussuseq pilersaarusiorpat, oqqat savittut silisatut ippoq, peqqusersiorajuttuusutit! v5 Ajortoq asaneruat ajunngitsumit, sallunerlu eqqortumik oqalunnermit. Sela v6 Oqaatsit aseruutaasut nuannarisaraatit, oqaq salloqittaagajuttutit! v7 Kisianni Guutip sequmisilluinnassavaatit, nusullutit tupinnit anisissavaatit, sorlaallu ilanngullugu nusussaavaatit inuusut nunaannit. Sela v8 Iluartut tamanna takussavaat ersilerlutillu, illarsaatigissavaallu angut taanna oqarlutik: v9 Taama pisussaavoq angut Guutimik sernissuiseqarnianngitsoq, pisuussuterpassuarminilli tatiginnittoq, nakuussutsiminik atornerluisartoq aserorterilluni. v10 Uangali olivenequtitut qorsuusutut ippunga Guutip illuani, naassaanngitsumik tatigaara Guutip unneqqarissusia. v11 Naassaanngitsumik qutsavigissavakkit iliuuseqaravit! Ilinnut upperluartut peqatigalugit tunaarlerfigaara aqqit, ajunngitsuummat. Tussiaatit Tuss 53 v1 Appittartumut. Al-mahalat. Maskil Daavimit. v2 Sianiitsut uummatimikkut oqartarput: »Guuteqanngilaq!« Ajortumik maajunnartumillu iliorput, ajunngitsuliortoqanngillat. v3 Qilammit Guutip inuit qulangerlugit isiginnaarpai takujumallugu sianisoortaqarnersut, Guutimik ujarlersortaqarnersut. v4 Tamarmik tunussisimapput, tamarmik aserorsimasuupput, ajunngitsuliortoqanngilaq ataasiinnarmilluunniit naami. v5 Paasisaqarumannginnersunuku pinerluttut taakku, uanga innuttannik nungusaassinermik inuussuteqartut Guutilu torlorfigissanagu? v6 Annilaangaartinneqarumaarpulli taava annilaanngatissaqarsorinnginniarlutik, Guutip siammartissammagit ungusisivit saarngi. Pakatsisinneqarput Guutip asiginnarmatik. v7 Qaami Israelip annassutissaa nalliunniarili Zionimit! Guutip innuttami atugarisaat allanngortippagu Jaaku qiimmattassaaq, Israeli nuannaassaaq. Tussiaatit Tuss 54 v1 Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Maskil Daavimit. v2 Taamani Zifimiut tikiummata Saulilu oqaluttuullugu Daavi imminni isertorsimasoq. v3 Annaannga atikkut, Guuti, pinngitsuutinnga pissaanersuakkut! v4 Tusaaniaruk qinnutiga, Guuti, tusaaniakkit qanerma oqaasii! v5 Takornartat saassuppaannga, nakuusertut toqunniarpaannga, Guuti sianiginnginnamikku. Sela v6 Takuat, Guuti ikiortigaara, Naalakkap nakussatsippaanga. v7 Akeqqakka imminnut ajunaartiinnassapput. Piiakkit unneqqarissutsinni! v8 Taava kajumissutsimik pilliutissamik pilliivigissavagit, nersussavara aqqit Naalagaq, ajunngitsuummat, v9 annikilliorninnit tamanit annaattarpaanga, isimalu nuannaarutigaat akeqqakka. Tussiaatit Tuss 55 v1 Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Maskil Daavimit. v2 Tusaaniaruk qinnutiga, Guuti, isertoqinak ilungersorlunga qinnuigigakkit. v3 Tusannga akillungalu, eqqissiviillungalu kappialavunga. v4 Paatsiveerulluinnartaraanga tusaagaangakku akeqqat suaartarnerat, misigigaangakku iluaatsut nanertuinerat. Ajunaarnartut uannut torartippaat, kamangaarlutik saassuppaannga. v5 Uummatiga qussalavoq ilunni, toqumut siooranerup tikippaanga, v6 annilaanganermik tataatsannermillu immerneqarpunga, ersitsannermik ulinneqarpunga, v7 oqarpungalu: Suloqaraluarumatoq tuisut, taava timmillunga ineqarfissarsiussagaluarpunga. v8 Ilami ungasissorsuarmut qimaassagaluarpunga inoqajuitsumilu nunassillunga. Sela v9 Tuaviinnaq oqquiffissarsiussagaluarpunga anorersuarmut pitorartumut, silapilummut aserorterisumut. v10 Avissaartitikkit, Naalagaq, oqaat qupikkit. Takusarpakka persuaanerit kamaannerillu illoqarfimmi. v11 Ulloq unnuarlu qarmarsuata qaava angalaarfigaat, illoqarfik iluaatsuliornermik ajunaarnermillu ulikkaarpoq. v12 Aserorsimassutsimik ulikkaarpoq, qunutitsinerit peqquserlunnerillu niueriartortarfiinit nigunngisaannarput. v13 Uannik mitallersoq tassaanngilaq akerarisara, taannaagaluarpat naammagiinnassagaluarpara. Uannut ajugaasimaapiluttoq tassaanngilaq akerartortiga, taannaagaluarpat isertussagaluarpunga takoqqunanga. v14 Kisianni taama iliorputit illit, naligisara, ikinngutiga, ilisarisimasara, v15 uagut ilagiittaraluartugut tatigeqatigiilluta ingerlaqatigiittaraangatta Guutip illuanut nalliussiartortut ilagalugit. v16 Akeqqakka toqup eqqussavai, uumallutik toqusut inaannut nakkakaassapput, ineeqqami iluminniittumi immat ajussuseq. v17 Uanga Guuti torlorfigissavara, Naalakkallu annaatissavaanga. v18 Unnukkut ullaakkullu ulloqeqqanilu kappialallungalu nimaassaanga, tusarumaarpaangalu. v19 Sorsunnermit aniguisissavaanga eqqissisillungalu, amerlaqaammi assortortikka. v20 Guutip tusassavaanga makitanaveersassallugillu, taassuma itsarsuummalli issiavissaarsuarmini issiasup. Sela Angerfigeqatigiissutitik unioqqutippaat Guutilu mianerinagu. v21 Akeqqat ikinngutitik persuttarpaat angerfigeqatigiinnertik unioqqutillugu. v22 Qarngi punnermit perrannerupput, uummatimikkulli sorsuleripput, oqaasii uuliamit neruminnerupput, kisiannili tassaallutik saviit kapuutit. v23 Nanertuutigisat Naalakkamut tunniuguk, taava isumagiumaarpaatit. Iluartoq patajatinngisaannassavaa. v24 Illit, Guuti, ilivermut nakkakaatissavatit. Inuartut peqquserluttuliortullu, ullussamik affaalluunniit angussanngilaat. Uangali tatigaakkit illit. Tussiaatit Tuss 56 v1 Appittartumut. Al-jonat-elem-rehokim. Miktam Daavimit. Taamani filisterit Gatimi tigusarimmanni. v2 Saammaannga Guuti, inuit qinugimmannga, ulloq tamaat tatineqarama sorsuttartunit, v3 akeqqama ulloq tamaat qinugimmannga. Amerlaqaat assoroorlutik uannut sorsuttut. v4 Siooraleraangama tatigisarpakkit, v5 Guutillu ikiuineragut oqaasii unnersiutigaakka. Guuti tatigigakku siooranngilanga. Toqusussaasut susinnaagaminnga? v6 Ulloq tamaat oqaatsikka unioqqutittarpaat, ajortuinnarmik pilersaarfigaannga. v7 Saassuppaannga, qoqassiniarpaannga, alloriarnikka tamaasa alapernaarsorpaat toqunniaraminnga. v8 Taama ajortigalutik pillarneqassannginneramik? Inuiaat illit kamanninni orlutikkit, Guuti! v9 Naalliullunga inuunera naatsorsugaraat, qullikka toqqortaraatit illit imiisivinni amiusumi, mappersakkanni nalunaarsorsimapput. v10 Ullorli inna ilinnut torlulaguma akeqqakka uteriassapput. Ilisimavara: Guuti iligaara. v11 Guutip ikiuineragut oqaasii unnersiutigaakka, Naalakkap ikiuineragut oqaasii unnersiutigaakka. v12 Guuti tatigigakku siooranngilanga. Inuit soriarsinnaanngilaannga. v13 Neriorsuutikka ilinnut Guuti, pilliutinik qujaniutinik naammassissavakka. v14 Inuunerami annaappat toqumit isikkakkalu naakkiunnaveersimatillugit, inuusinnaaqqullunga Guutip kiinaata saani inuunerup qaamasuani. Tussiaatit Tuss 57 v1 Appittartumut. Al-tashket. Miktam Daavimit. Taamani Saulimit qimaalluni qaarusummi isertorami. v2 Saammaannga Guuti, saammaannga. Ilinni qimarnguffissarsiorpunga, suluit alanngigaanni qimarnguffissarsiorpunga navianartorsiornera qaangiutserlugu. v3 Torlorfigaara Guuti Qutsinnerussaartoq, Guuti taanna eqqartuussivimmi uannik illersuisoq. v4 Ikiortissannik qilammit aallartitsivigaanga malersortiga mitannarsisillugu. Sela Guutip aallartippai ajunngissutsi ilumoorsutsilu. v5 Nalavunga maani løvit inuttorusuttut akornanni. Qalugiusatut qarsutullu ittunik kiguteqarput, panatut ipittutut ittunik oqaqarput. v6 Qilaap qulaanut qullarit, Guuti, naalannassutsit qaamatiguk nuna tamakkerlugu! v7 Nigat naakkiuffissakka siaarsimavaat isikkama siornannut, ingalappakkali. Nakkarfissiamik nakkarfissannik assaasimapput, namminnerli tassunga nakkarput. Sela v8 Uummatiga nakimanaveerpoq, Guuti, uummatiga nakimanaveerpoq, erinarsorlungalu nipilersussaanga. v9 Iterit tarniga, iteritsi kukkilattariaq sianaarlu, qaalersup aappilliunnera itersarumagakku. v10 Qutsavigissavakkit Naalagaq inuiaat akornanni, erinalimmik unnersiutigissavakkit inuiaqatigiit akornanni. v11 Ajunngissutsimmi qilammut atavoq, ilumoorsutsillu nuissanut. v12 Qilaap qulaanut qullarit, Guuti, naalannassutsit qaamatiguk nuna tamakkerlugu. Tussiaatit Tuss 58 v1 Appittartumut. Al-tashket. Miktam Daavimit. v2 Ilumut peqqusersuitsumik oqaluttarpisi, ilissi pissaasut? Inuit naapertuilluartumik eqqartuuttarpisigit? v3 Naamik, piaaralusi iluanngitsuliorpusi nunami, piaaralusi nakuusernerit akornusernagit atuutitippasi. v4 Iluaatsut erniunerminnilli tunussisuupput, sallutuut anaanamik iluaniillutilli tammarsimasuupput. v5 Toqunartuupput pulateriaarsuttut, iliorlutik pulateriaarsuttut tusilartutut siutiminik milissisutut, v6 tusaasinnaajumanagu nujuillisaasimi nipaa, allaat nujuillisaasup paasisimasaqarnerpaap nipaa. v7 Guuti, nallukkit kigutaat, sequmikkit løvit allerui, Naalagaq! v8 Nunguinnassapput imertut koorusaarluni nungujartortutut, toquliussapput ivikkatut aqqusernup killinganiittutut, v9 ilissapput siuteqqutut nigguinnanngortutut, toqungalluni erniusutut seqinermik takunngisaannassasutut. v10 Kakillarnaqutaat orpigannguutsinnagit kapinartullit Guutip naasupiluit naatsiiassartaattut supillugit piiarumaarpai kamannermini. v11 Iluartoq nuannaassaaq akiniut takuguniuk, iluaatsut aavannut isikkani asassavai, v12 inuillu oqarumaarput: »Massami, iluartoq akissarsisussaavoq Guuteqarmat eqqartuussisumik nunarsuarmi!« Tussiaatit Tuss 59 v1 Appittartumut. Al-tashket. Miktam Daavimit. Taamani Sauli illumit qimaanaveersaartitsisussanik aallartitsimmat toqunniarluni. v2 Aniguisinnga akeqqannit, Guuti, serniginnga akerartortinnut. v3 Aniguisinnga pinerluttunit, annaannga inuarnianit! v4 Terlinganeerniarmanngami, angutit nukittuut saassummannga, naak unioqqutitsinangalu ajortulisimanngitsunga, Naalagaq. v5 Naak pisuussuteqanngitsunga katersuupput ajortumeerniarlunga. Iterit, nammineq aggerit takuniaallutit! v6 Illit Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia, iterit inuiaallu tamaasa pillarlugit, pinerluttut unneqqaserluttut arlaannaalluunniit asattuuteqinagu! Sela v7 Akeqqakka unnulersukkut utertarput miaggoorlutik qimmisut illoqarfillu angalaarfigalugu. v8 Kipissanatik oqalupput, panamik qarlormioqarput oqaramik: Kia oqaatsivut tusassagamigit? v9 Kisianni illit Naalagaq illaatigiinnarpatit, inuiaat tamaasa asissorpatit. v10 Nakuussutiga, illit attaviginiarpagit, Guuti pallittaalisarigakku. v11 Ilumoorluni Guutima naapigiarpaanga, Guutip akeqqakka uannut nuannaarutigitippai. v12 Toqutinngikkallakkit inuiaqatikka puigutoqimmata, pissaanerilli atorlugu inissaarutitikkit, nakkartikkit, Naalagaq eqqortinnaveeqquterput! v13 Ajortuliaapput oqaatsit qarluisigut aniasut; makitanerminni pisarineqassapput perloqqussut sallullu siaruartikkatik pillugit. v14 Kamanninni nungusakkit peersillugit. Taava nunarsuarmi tamarmi ilisimaneqalissaaq Guuti Naalagaasoq Jaakukkunni. Sela v15 Akeqqakka unnulersukkut utertarput miaggoorlutik qimmisut illoqarfillu angalaarfigalugu. v16 Angalaqattaartarput nerisassarsiorlutik, miaggoortarlutillu qaarsillanngikkaangamik. v17 Uangali erinarsuutigissavara pissaanerit, unneqqarissutsit ullaakkut qiimmattaatigalugu. Illimmi pallittaalisarigakkit, annikillioraangama qimarnguffiga. v18 Nakuussutiga, erinalimmik unnersiutigissavakkit, Guuti tassa pallittaalisara, illit Guutiga unneqqarissoq. Tussiaatit Tuss 60 v1 Appittartumut. Al-shushan-edut. Miktam Daavimit. Ajoqersuussutaasoq. v2 Taamani Aram-Naharajimi aamma Aram-Soba sorsuffigigamigit, Joabillu uterluni Edomikkut 12.000-it Qooqqumi Tarajulimmi ajorsartimmagit. v3 Guuti, ajattorsimavatsigut orlorartilluta kamaallutalu, kingumut makititsigut! v4 Nuna sajutsissimavat qulloortiterlugu, aseqqui katitikkit, patajalermat! v5 Ullut artornartut innuttannut misigitissimavatit, ilisimajunnaarsippatsigut viinnisorsimasutullusooq. v6 Ilinnik mianerinnittut tunivatit katinngatissamik, pisissaartunit qimarravigisassaannik. Sela v7 Ajugaatitsigit talerpinnik, akitigut, asanerusatit aniguisinnaatillugit. v8 Guuti oqaluppoq illernartuummini: Qiimmattarlunga Sikemip nunaa agguaatissavara, Sukkotillu qoorua ussersarlugu. v9 Gileadi pigaara, Manasse pigaara; Efraimi tassa niaqorortinnaveeqqutiga, Juda tassa kunngisut tigumiara; v10 Moabi tassa errorfiga, kamippaga Edomimut naloriutissavara; ajugaasutut tikilluaqqussavarma, Filistæa! v11 Kia ingerlatissavaanga illoqarfimmut pallittaalisalimmut, kia siulersussavaanga Edomimut? v12 Illimmi Guuti ajattorsimavatsigut, sakkutuuvut sorsukkiartoqatigiumanngilatit. v13 Akeqqatsinnit annaatsigut, inuit ikiuinerat iluaqutaanngilaq. v14 Guutip ilagippatigut ajugaassaagut, akeqqavut tummaarissavai. Tussiaatit Tuss 61 v1 Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Daavimit. v2 Kappialanera tusaruk, Guuti, tusaaniaruk qinnutiga! v3 Nunarsuup isuanit torlulaffigisarpakkit nikalloraangama. Qaqitissavarma qaarsumut qaqiffiginiassallugu uannut portuallaartumut. v4 Illimmi tassaavutit qimarnguffiga, napasuliaq pallittaalisaq akeqqanut pitsaalisaaffik. v5 Tikeraatut ineqartuinnarlanga illit tupinni, qimarnguffissarsiorpunga suluit ataanni. Sela v6 Illimmi Guuti neriorsuutikka tusarpatit kingornussisussanngortillugillu mianerinnittut atinnik. v7 Kunngip inuunera ullorpassuarnik sivitsoruk, inuugili kinguaariikkuutaani. v8 Guutip kiinaata saani issiavissaarsuarmini issiassaaq naassaanngitsumik, ajunngissutsip ilumoorsutsillu sernissussavaat. v9 Taava aqqit erinalimmik unnersiutigissavara naassaanngitsumik, neriorsuutikkalu eqquutitillugit ullut tamaasa. Tussiaatit Tuss 62 v1 Appittartumut. Jedutun malillugu. Daavip tussiaasiaa. v2 Guutimi kisimi tarniga qasuerfissaqarpoq, annassutissara taassumannga pissaaq. v3 Taanna kisimi tassaavoq qaarsora annatsitsisigalu, pallittaalisara, patajaleqqunanga. v4 Qanoq sivisutigisumik inuk persariniarpisiuk – tamassi inuarniaavusi – soorlu iliortusi iikkamut uppilersumut, qarmaliamut nakkaalersumut? v5 Peqquserlunnissaannaq pilersaarusiorpaat, sallullutik tammartitsiniarput, qanermik pilluaqqusisarput, uummatimikkulli perloqqusisarput. Sela v6 Guutimi kisimi tarniga qasuerfissaqarpoq, neriuutissara taassumannga pissaaq. v7 Taanna kisimi tassaavoq qaarsora annatsitsisigalu, pallittaalisara, patajaleqqunanga. v8 Guutimiippoq ikiortiga ataqqinaatigalu, qaarsora isumannanngitsoq qimarnguffigisara Guutimiippoq. v9 Tamatigut tatigisiuk taanna, inuiaqatigiit ilissi, uummammiugisasi tamaasa taassumunnga saqqummiussigit. Guuti qimarnguffigaarput. Sela v10 Suiallannerinnaaput inuit, inuit qitornaat nakutitsiniutaannaapput uuttorniarlugit uuttuutip illuanut iligaanni taanna qummut nikittaraaq, tamarmik suiallannermit oqinnerupput! v11 Nakuuserneq tatigeqinasiuk, ujajakkassinnit nakutinneqarnaveeritsi! Pisuussutit amerligaluarpata tamakku naatsorsuutigeqinasigit. v12 Guuti ataatsimik oqaaserisaqarpoq, marluusut tusarpakka: Guutimiippoq pissaaneq, v13 aamma: Ilumoorsuseq ilinniippoq, Naalagaq. Massami kinaluunniit akilerniarpat suliai naapertorlugit. Tussiaatit Tuss 63 v1 Daavip tussiaasiaa. Taamani Judap inoqajuitsuaniitilluni. v2 Guuti, illit Guutigaakkit, ujarpakkit, ilinnut qilalerpoq tarniga, ilinnut erinivoq timiga nunami panertumi, naasuitsumi imeqanngitsumilu. v3 Ilumut, illernartuummi qimerloorumavakkit takujumallugit pissaanerit naalannassutsillu, v4 ilumoorsutsit pitsaanerummat inuunermit. Qarluma erinalimmik unnersiutigissavaatsit, v5 massami nersuummik unnersiutigissavakkit inuunera tamaat, assakkalu qullartikkumavakka illit atinni. v6 Tarniga qaarsillarpoq soorlu pikkunartortorsimalluni, qanermalu unnersiutigaatsit qarlunik qiimasuttunik v7 innanngavinni eqqaaniaraangakkit eqqarsaatigalutillu unnuaanerani. v8 Ikioriartorsimavarma, suluillu alanngigaanni qiimmattarpunga. v9 Tarnima ataniarfigaatit, najummivaangalu talerpippit. v10 Uannilli toqutsiniartut nunap itinersuanut igitaassapput; v11 panamik toqutassanngortitaassapput teriannianillu pisaasussanngorlutik. v12 Kunngip Guuti tipaatsuutigaa, tamarmik taanna naqqissigalugu uppernarsaasut qiimmattassapput sallutuut qarni matuneqassammata. Tussiaatit Tuss 64 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Tusannga kappialagaangama, Guuti, inuunera sernissoruk akeqqannut ersigaangama. v3 Isertunnga ajortut pilersaarnerannut pinerluttunullu nipiliortunut! v4 Taakkua oqqatik panatut silivaat, oqaatsit toqunartullit pisissiminnut qarsuliullugit, v5 eqqorniarlugu pinngitsuusoq isertorfimminnit; tassanngaannaq eqqortarpaat ersigisaqarnatik. v6 Oqaasipilullutik imminnut sukasarput, isumaqatigiipput nakkarfissiorniarlutik takussaanngitsunik, oqarlutik: Kia takussagamisigut? v7 Iluaassuseq ujarpaat, ujagartillu isertorpaat; inuup ilua uummataalu itisuujupput! v8 Guutilli piseriarumaarpai, tassanngaannaq eqqorneqassapput. v9 Nammineq oqqaminnik orlutinneqassapput, takunnittut tamarmik ileqimisaartussapput. v10 Taava tamarmik ersitsangaassagamik oqaatigissavaat Guutip qanoq iliorneri sianigissallugillu suliai. v11 Iluartut Naalagaq tipaatsuutigissavaat taassumanilu qimarnguffissarsiorluni, peqqusersuitsullu tamarmik usorsisimaassapput. Tussiaatit Tuss 65 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. Erinarsugassiaq. v2 Unnersiutigissavatsigit Guuti Zionimi, ilinnut neriorsuutivut naammassissavavut, v3 illinnut qinnutitsinnik tusartartutit. Inuit tamarmik ornissavaatsit v4 ajortuliatik pillugit. Unioqqutitsinivut artornarsivallaarput, kisianni isumakkeerfigaatsigut. v5 Pilluarpoq illit najortigiumallugu qinikkat ineqartitallu silarliutinni. Qaarsillartitaavugut illuit ajunngitsuutaanik, naalaffippit illernassusianik. v6 Suliarsuannik annilaarnangaartunik akivatsigut iluarsutsinni, Guuti annatsitsiserput, illit qimarnguffiuvutit nunarsuup isui tikivillugit, immamullu ungasissumiittumut. v7 Illit qaqqanik aalajaallisitsivutit pissaanikkut, pissarsuup nakuussusianik sakkoqarlutit, v8 illit nipaallisippatit immap ittunnera qaraarneralu, inuiaallu perpalutsitsinerat. v9 Inuiaat nunarsuup isuini najugallit nalunaaqutiliatit pillugit ersipput, kangianit kitaanut qiimmattarneq pilersippat. v10 Nuna isumagaat siallerfigitillugulu, pisoorsuanngortissimavallu. Guutip kuunngua imermik ulikkaarpoq; karrit naasussat isumagaatit, ilumummi isumagaatit. v11 Assallatserutip qooqqiai imerterpatit assallatsigarlu manissarlugu, nuna aqilisippat sialummik naalersuilu pilluaqqullugit. v12 Ukioq pilluaammik niaqoruserpat, qamutivillu illerngi naggorinnermik ulikkaarput, v13 allaammi ivigartorfiit naasuikkaluit naalluarsimanermik kuserput, qattorngillu qiimmattaammik atisipput. v14 Narsat savaaqqanik atisaqalerput, qooqqullu karrinik qallerneqarput. Qiimmattarput erinarsorlutillu. Tussiaatit Tuss 66 v1 Appittartumut. Erinarsugassiaq. Tussiaat. Appigitsi Guuti qiimmattaatigalugu nunarsuarmi tamarmi, v2 erinalimmik unnersiutigisiuk aqqa naalannartoq, ataqqisiuk nersorlugulu! v3 Oqaritsi Guutimut: Annilaarnangaarput naammassisatit, pissaanersuit pillugu akeqqavit maniguuffigaatsit! v4 Nunarsuummi tamarmi pallorfigissavaatit erinalimmillu unnersiutigalutit, aqqit erinalimmik unnersiutigissavaat. Sela v5 Qaallusi takuniarsigit Guutip naammassisai, suliai inuit akornanni ersitsatsitsipput. v6 Imaq nunanngortippaa panertoq pisuinnaq ikaarfigitillugu. Tipaatsuutigisigu taanna! v7 Pissaalluni naassaanngitsumik naalagaavoq, isaasa nakkutigaat inuiaqatigiit; naalasseriitsunik pikitsitsiniartoqarsinnaanngilaq. Sela v8 Nersorsiuk Guuterput, inuiaat ilissi, erinarsoritsi unnersiutiginnissummik! v9 Inuutippaatigut isikkavullu patajanaveersimatillugit. v10 Misilissimavatsigut Guuti, akuiarpatsigut soorlu sølvi akuiarneqartartoq. v11 Napitinneqartippatsigut, nanertuutaasumik makitsitsinnut ilisaqarputit, v12 niaqquvut aqqusaalutaritippatit qimussersunut, inneq imerlu aqqutigisariaqarsimavavut, kisianni aniguisippatsigut pisuunngortillutalu. v13 Pilliutit ikikkagassat nassarlugit illunnut isissaanga naammassillugillu ilinnut neriorsuutikka, v14 taakku qarluma aniatitai qanermalu oqaaserisai annikilliorninni. v15 Nersutaatinik puallarsakkanik pilliivigissavakkit savallu angutivissat pilliutit pujuat qaffatsillugu; pilliutigissavakka ussigit savaasallu angutivissat. Sela v16 Tusarnaariaritsi Guutimik mianerinnittusi tamassi, oqaluttuassagama pillunga qanoq iliornerinik. v17 Torlulaffigaara oqqannillu erinalimmik unnersiutigaara. v18 Ajortussamik pilersaaruteqarsimagaluaruma tusanngeqqajarpaanga Naalakkap. v19 Ilumulli Guuti tusarsimavoq, qinnutiga tusarsimavaa. v20 Unnersiutigineqarli Guuti! Qinnutiga itigartinngilaa unneqqarissutsilu uannit peersinnagu. Tussiaatit Tuss 67 v1 Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Tussiaat. Erinarsugassiaq. v2 Guutip saammaallisigut, pilluaqqulisigullu, kiinaata qaammarsarlisigut, Sela v3 ilisimaneqaqqullugit nunarsuarmi aqqutigisat annaassinerillu inuianni tamani. v4 Inuiaat qutsavigissavaatsit, Guuti, inuiaat tamarmik qutsavigissavaatsit. v5 Inuiaqatigiit qiimmattassapput inuiaat eqqartuuttarakkit naapertuilluartumik, nunarsuarmilu inuiaqatigiit tasissersuuttarakkit. Sela v6 Inuiaat qutsavigissavaatsit, Guuti, inuiaat tamarmik qutsavigissavaatsit. v7 Nunap naatitassani naatippai; Guutip, Guutitta pilluaqqulisigut, v8 Guutip pilluaqqulisigut, nunarsuarmilu isorartoqisumi mianerineqassaaq. Tussiaatit Tuss 68 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. Erinarsugassiaq. v2 Guuti nikutserpoq, akerai siammakaapput, akerartortaalu qimaapput kiinaata saanit. v3 Soorlu pujoq tinginneqartartoq, soorlu kutsuk innermit aatsinneqartartoq, taama iluanngitsut nungussapput Guutip saani. v4 Kisianni iluartut qiimmattassapput nuannaarlutillu, tipaatsussapput nuannaarlutik Guutip kiinaata saani. v5 Guuti erinarsorfigisiuk, aqqa erinalimmik unnersiutigisiuk, inoqajuitsukkut ingerlasup aqqutissaa iluarsarsiuk. Aqqa tassaavoq Jahve, nuannaaritsi kiinaata saani! v6 Iliarsuit ataataat uillarnerillu sernissortaat tassa Guuti ineqarfimmini illernartumi ittoq. v7 Guuti kiserliortunik inigisassaqartitsivoq, tigusanik iperagaatitsivoq pilluartillugillu, naalasseriitsut kisimik nuna suitsoq nunagissavaat. v8 Guuti, innuttatit siulersorlugit aallaravit inuilaakkullu ingerlallutit, Sela v9 taamani nuna sajuppoq, sialummik qilak kuserpoq Guutip saani, Sinajip naalagaata, Guutip, Israelip Guutiata saani. v10 Sialuk kuisiinnartoq nakkaatippat, Guuti, nunalu kingornussat tumanngusoq isumagaat. v11 Innuttatit tassani najugassarsipput. Guuti, ikiortariallit isumagaatit ajunngissutsikkut. v12 Naalakkap oqaaseq tutsiutitippaa, arnallu amerlaqaat tipaatsunnartumik nalunaariartortut: v13 Katersat kunngii qimaagasuarput, illumi ningiup agguaappai tiguakkat: v14 Nersutit isertitsivianni nalaannarpisi? Tuiusaliap sului sølvimik qalligaapput, meqqui kuultimik sungaarluni qorsuusumik. v15 Ajugaqanngitsup kunngit tamaani siammakaatitermagit Salmonimut toraapput nittaallat. v16 Bashanip qaqqaa tassa qaqqaq Guutip pia, qaqqaq kingittunik inngilik tassa Bashanip qaqqaa. v17 Ilissi inngiit kingittut, sooq sinngagalugu qissimigaarpisiuk qaqqaq Guutip ineqarfigiumasaa, Naalakkap naassaanngitsumik ineqarfia. v18 Guutip qamutai sorsuutit marloriaammik 10.000-iliupput, tuusintilippassuakkuutaat. Naalagaq Sinajimit tikiuppoq illernartuummut. v19 Qutsissumut qullarputit, tiguakkat aallaruppatit, inuit tunissutaannik tigusiffigaatit, naalasseriitsut allaat; Guuti Naalagaq tassani ineqassaaq. v20 Unnersiutigineqarli Naalagaq ullut tamaasa, Guuti kissumiarterput annatsitsiserpullu. Sela v21 Guuti uatsinnut Guutiuvoq annatsitsisartoq, Guutimi Naalakkami toqumit aniguiffissaqarpoq. v22 Guutip sequmisissavai akeqqami niaqui, ajortimi inuusut kasseri. v23 Naalagaq oqarpoq: Bashanimit aassavakka akeqqasi, aassavakka immap itineranit, v24 isikkatit aammik uffaqqullugit, qimmitillu akeqqat ilaannik pissarseqataaqqullugit. v25 Pillutit nalliussiartorlutik ingerlaartut takuaat, Guuti, Guutiga kunngiga pillugu nalliussiartortut illernartuummi. v26 Erinarsortut siullersaapput kukkilattariarsortut kingullersaallutik, qiterliupput niviarsiat qilaatersortut. v27 Guuti nersorsiuk katersorsimasuni, Naalagaq, Israelip puilaffia! v28 Aajuku, Benjamini nukarlersaagaluarluni taakkununnga naalagaasoq, Judami naalagartat katersat, Zebulonimi naalagartat Naftalimilu naalagartat. v29 Pissaanerit atoruk, Guuti, Guutitut pissaanerit uatsinnut takutissimasat v30 naalaffinnit Jerusalemimiittumit. Kunngit pajugutinik aatsivigissavaatsit. v31 Ersitsatsikkit nersutit ivissuarniittut, ussippassuit, inuiaat nersuteeraataat angutivissat! Tullaarikkit sølvimik nuannarisaqartut, siammakaatitikkit inuiaqatigiit sorsulerituut! v32 Egyptenimit aggiussiumaarput kanngussammik sanaanik, Nubiap assani Guutimut isatsissavai. v33 Guuti erinarsorfigisiuk, ilissi nunarsuarmi kunngeqarfiit, erinalimmik unnersiutigisiuk Naalagaq, Sela v34 taanna qilaat itsarli ittut qulaatigut qimusserluni ingerlaartoq; tusaajuk anikkaa nipini, nipersuani. v35 Guuti nersorsiuk, ataqqinangaarsusiata Israeli qulangersimavaa, pissarsuussusialu nuissanut anngussimavoq. v36 Annilaarnangaarlutit illernartuutinnit aggerputit, Guuti. Israelip Guutiata inuiaat tunisarpai nukissamik pissaanermillu. Unnersiutigineqarli Guuti! Tussiaatit Tuss 69 v1 Appittartumut. Al-shoshannim. Daavimit. v2 Annaannga Guuti, imermut morsulerama, v3 marrisimavunga marullummut natersissaanngitsumut, tummarfissaqarnangalu. Erngup itineranut pivunga, sarfap nassataraanga. v4 Ikiortissarsiorlunga nilliakataqaanga, iggiinngalerpunga, isikka tukumajunnaarput utaqqinermik Guutiga. v5 Pissutissaqaratik uannik uumiginnittut amerlanerupput nutsannit. Amerlasuut toqukkumavaannga, kukkusumik uannut akeraapput. Ujajagarinngisaraluakka utertittussaavakka. v6 Nalunngilat sianiilliornera, Guuti, arajutsisimanngilat ajortuliara. v7 Pakatsissutiginngikkilinnga ilinnut neriuttut, Naalagaq, Katersaarsuit Naalagaat! Kanngunarsaatissiunngikkilakka ilinnik ujarlersut, Israelip Guutia! v8 Illimmi pillutit kanngusunneq atortariaqarpara kanngusunnerup sinngorullersitsineranit kiinara matuneqarluni. v9 Takornartatut ilerpunga qatanngutinnut, allamiutut ippunga anaanama ernerinut. v10 Illit illunnik ilungersuutiginninnerma nungutilerpaanga, mitallersivillu mitalliutaasa tuffigaannga. v11 Qiavunga iisinnginniarlungalu, tamannali mitanneqaatigaara. v12 Puunik atisisimavunga, asissuutinik erinarsorfigaannga. v13 Isaaffimmi issiasut oqaluuseraannga. Imerujoortuni mitalliutinik erinarsuutigineqartarpunga. v14 Kisianni qinnuigaakkit, Naalagaq, ulluni saammaassiviusuni, Guuti, akinnga unneqqaringaarninni, ikiuininnik isumannaatsumik! v15 Marrisimaninnit annaannga kiveqqunanga. Annaannga uannik uumiginnittunit, immap itineranit! v16 Sarfap aallarutinngikkilinga, itinersuup nateqanngitsup iinaveerlinga, puilasuliap immini mattussaatinngikkilinga! v17 Naalagaq, akinnga unneqqarissutsikkut ajunngitsukkut, ilassinnga naakkinningaassutsikkut! v18 Kiinnat kiffannut isertornaveeruk, annikilliorama pinasuarlutit akinnga! v19 Orninnga akiliullungalu iperagaatinnga, aniguisinnga akeqqannit! v20 Nammineq nalunngilat qanoq asissugaasunga, mitaatigisaasunga, akeqqakkami tamaasa isigaatit. v21 Asissuinerisa uummatiga sequmissimavaat iluarsisassaajunnaarlugu. Ilimasussimagaluarpunga misiginneqataasussamik, kisianni naami, tuppallersaasussamillu, takkuttoqanngilarli. v22 Nerlerpaannga sungarnitsumik imerusuersarlungalu seernartumik. v23 Nerrivitsik nigaartugaassutigilissuk, eqqasuuteqannginnerminni napitiffigalugu. v24 Isigisaat taarsitikkit takunnissinnaajunnaarsillugit, makisaat sajuttunngorlit soraajuitsumik. v25 Kamannerit kuiuk taakkununnga, uumitsangaarnerpit angugiligit! v26 Tammaarsimaffiat inuerukkili, toqqini najugaqartoqanngikkili, v27 taakkuami malersormassuk atugarliortitat ikilikkavillu anniaatai ilaartorlugit. v28 Ajortuliaat suli ilaartukkit, pissarsisitaanngikkilit iluarsutsinni! v29 Inuunerup mappersagaanit aqqi piiakkit, iluartunut ilanngullugit nalunaarsorneqanngikkilit! v30 Uangali ikiortarialiuvunga, naalliuppunga, ikiuinerpit sernissorlinga, Guuti! v31 Guutip aqqa unnersiutigissavara qujaninnillu naalannarsisillugu. v32 Tamanna Naalakkap pitsaanerutippaa nersutinit pilliutigineqartunit, ussinnit angutivissanit nassulinnit kukiffalinnillu. v33 Qanilaartut tamanna takugunikku nuannaassapput, ilissi Guutimik ujarlersusi pissatsinneqassaasi. v34 Naalakkammi piitsut tusaajumasarpai, asasini tiguagaasut suusupagisarnagit. v35 Qilaap nunallu unnersiutigissavaat, aamma immap tassanilu aalasut tamarmik. v36 Guutimmi Zioni annaakkumaarpaa qarmaqqillugillu Judap illoqarfii, tassani najugaqarniassammata nunalu pigilissallugu. v37 Kiffaasa qitornaasa nuna taanna kingornutissavaat, aqqanik asannittut tassani najugaqassapput. Tussiaatit Tuss 70 v1 Appittartumut. Daavimit. Le-hazkir. v2 Saammaallutit qiviannga, Guuti, aniguisillungalu, ikioriartorasuannga, Naalagaq! v3 Mitannarsisitaassapput toqutsiniartut uannik; taakku uannut ajortussamik kissaassisut kanngusullutik tunuassapput. v4 Uannut oqartartut: Taannaqaana! kanngunarsisitaanertik pillugu tunuassapput. v5 Taakkuli ilinnik ujarlersut tamarmik qiimmattaatigalutillu tipaatsuutigissavaatsit. Annaassininnillu nuannarinnittut oqartuinnassapput: Angingaarpoq Guuti! v6 Ikiortarialiuvunga piitsuullungalu, ornikkasuannga Guuti! Illit tassa ikiortiga aniguisitsisigalu, piumaataaqinak, Naalagaq! Tussiaatit Tuss 71 v1 Naalagaq, qimarnguffissarsiorpunga ilinni, pakatsisitaanngisaannarilanga! v2 Aniguisinnga annaallungalu iluarsutsinni, siutitit manikkit annaallungalu! v3 Uannut tassaagit qaarsoq qimarnguffiga, pallittaalisaq annaanneqarfigisinnaasara. Uannut tassaavutit qaarsoq, pallittaalisaq. v4 Guutiga, aniguisinnga iluaatsut pissaanerannit, iluanngitsut qunutitsisullu tigumminninnerannit! v5 Illimmi neriuffigaakkit, Naalagaq, inuusunninnilli qimarnguffigisarpakkit, Naalagaq. v6 Erniuninnilli tunaartarilerpakkit, illimmi anaanama timaata iluanit anisipparma, erinalimmik unnersiutigiuassavakkit. v7 Amerlasuunut tassaalerpunga nalunaaqut, illillu tassaavutit qimarnguffiga isumannaatsoq. v8 Qanera ulikkaarpoq ilinnut erinalinnik unnersiutiginnissutinik, naalannassutsit ulloq tamaat unnersiutigisarpara. v9 Ilinnit igeqinanga utoqqaliguma, qimaqinanga nukeerutileruma. v10 Massami akeqqama oqaluuseraannga, uannik sissuertut isumalioqatigiipilupput; v11 oqarput: Guutip qimappaa. Malersoqisiuk! Tigusarisiuk! Annaassisussaqanngilaq! v12 Guuti, uannit qimagusimaqinak, Guutiga, ikioriartorasuannga! v13 Taakkuli uannik unnerluutiginnittut mitannarsisitaallutillu narrunarsisitaassapput, kanngunarsisitaanermik mitannarsissummillu ulinneqassapput, ajortumik pinninniartikka. v14 Uangali neriuttuinnassaanga, unnersiutigiuassavakkillu. v15 Qanerma nalunaajaatigissavaa iluarsutsit, annaassinerit ulloq tamaat, sumut killeqartoq naluara! v16 Aggerniarpunga Guutip Naalakkap pissaassusia erinalimmik unnersiutigiartorlugu, unnersiutigissavakkit illit kisivit iluartuugavit. v17 Guuti, inuusunninnilli ajoqersorparma, tupinnartuliatillu oqaluttuariuarpakka. v18 Taava qimaqinanga, Guuti, utoqqanngoruma qeersuunngorumalu, oqaluttuarisinnaaqqullugu pissaassutsit kingulissatsinnut tamanut. v19 Pissaassutsit iluarnerillu qilammut atapput, Guuti. Misinnartorsuarnik iliorsimavutit, Guuti, kina ilittut ippa? v20 Atugaqartissimavarma annikilliornartunik angeqisunik artornaqisunillu. Inuunermik kingumut tuninnga, nunap itinersuanit qaqiteqqinnga! v21 Kingumut angingaartunngortinnga, qiviannga tuppallersarlungalu! v22 Taava qutsavigissavakkit kukkilattariarsorlunga unneqqarissutsit pillugu, Guutiga, nipilersorfigissavakkit sianaarsorlunga illit Israelip Illernartua. v23 Qarlukka qiimmattassapput nipilersorfigigukkit, tarniga aamma, aniguisitat, qiimmattassaaq. v24 Oqqama iluarsutsit oqaluttuarissavaa ulloq tamaat. Mitannarsisitaassapput taakku ajortumik pinninniartikka. Tussiaatit Tuss 72 v1 Salomomit. Guuti, eqqartuussisarnitit suliassaatikkit kunngimut naapertuilluarnerillu pigitiguk kunngip erneranut v2 innuttatit eqqartuuttaqqullugit naapertuilluartumik, ikiortariallillu pigisatit innarluitsumik. v3 Qaqqaniittoqarli inuiannut eqqissinissamik, qattunerniittoqarlunilu naapertuilluarnermik. v4 Inuianni ikiortariallit kunngip naapertuilluarnermik pineqartissavai, piitsut ikiussallugit qunutitsisullu sequmisissallugit. v5 Inuuttuinnassaaq seqineqartuartillugu qaammateqartuartillugulu, kinguaariikkuutaani. v6 Soorlu sialuit narsanut killuiffigeqqammikkanut torartartut, soorlu siallup kuseriarnerisa nuna masatsertaraat, v7 taamatut ulluini iluarneq inerilluarumaarpoq, eqqissineqangaarumaarlunilu qaammat peerutserlugu. v8 Immamit immamut naalagaassaaq, kuussuarmillu nunarsuup isuinut. v9 Akerartortaasa seeqqumiarfigissavaat, akeraasalu pujualaat aluttussavaat. v10 Kunngit Tarshishimiut qeqertanilu ungasissormiut pajugutinik aatsissapput, Saballu Seballu kunngii iluarinnissutinik aggiussissapput. v11 Kunngit tamarmik pallorfigissavaat, inuiaat tamarmik kiffartorfigissavaat. v12 Annaatissavai piitsoq ikioqqulluni suaartartoq annikilliortitarlu ikiortissaaleqisoq. v13 Nallittussavai sanngiitsut piitsullu, piitsullu inuunerat annaatissavaa. v14 Aniguisissavai qunutitaanermit nakuuserfigisaanermillu, aavat erlinnangaartuuvoq taassuma isaani. v15 Inuummersorlitoq Saballu kuultiinik pissarsilluni! Taava qinnunneqartuinnarumaarpoq ullorlu tamaat pilluaqquneqarluni. v16 Qanortoq karrit naammangaartut nunami naagilit, qaqqat qaanni aalataarumaarput, inerittui Libanonimisut naalluassapput, karrii narsaatip ivigaasut napassapput. v17 Aqqa naassaanngitsumik atagili, seqineqartuartillugu aqqa alliartussaaq. Aqqanik imminnut pilluaqqussapput, inuiaat tamarmik pilluarnerassavaat. * v18 Unnersiutigineqarli Guuti Naalagaq, Israelip Guutia, kisimi tupinnartuliortartoq. v19 Unnersiutigineqarli aqqa naalannartoq naassaanngitsumik! Naalannassusiata nunarsuaq tamakkissavaa. Amen. Amen. * v20 Tassunga naapput Daavip Isajip ernerata qinnutai. Tussiaatit Tuss 73 v1 Asafip tussiaasiaa. Guuti ajunngitsuuvoq Israelimut, minguitsumik uummatilinnut. v2 Naakkiuteqqajaasimavungali, isikkakka quaaqqajaasimapput, v3 uumitsaatigisarakkit anneruniartut, takugaangakkit iluaatsut pilluarlutik inuusut. v4 Misigisimasaqanngillat naalliuutinik, peqqipput pualallutillu. v5 Inuit naalliunnerini peqatiginngilaat, inuit naalliuutinik eqqorneqartartut assiginngilaat. v6 Taamaattumik makitasaarneq ujamigivaat, nakuuserneq qallersaatitut atisaraat. v7 Ajortaat qamannga iluannit pivoq. Uummatimikkut eqqarsaataat aniniarsarisarput. v8 Mitallerput ajortunillu oqalullutik, qutsissumit sioorasaarutigaat qunutitsineq. v9 Qanertik qilaap tungaanut saatsippaat, oqaallu nunarsuarmi tamanut aallaqattaarpoq. v10 Taamaattumik Guutip innuttai taakkununnga saapput tamaviallu imermik milluaallutik. v11 Oqarpullu: »Qanoq ililluni Guutip tamanna ilisimassavaa? Qutsinnerussaartoq paasisimasaqarnerpa?« v12 Tassa taama ipput iluaatsut, isumakuluuteqanngittuaannarlutik pisuunngoriartortittuarput. v13 Uummatiga minguitsuutinniarsimavara asuliinnaasumik, pinngitsuutinniarlungalu assakka asattarsimallugit, v14 taamaattoq ulloq tamaat eqqorneqartarpunga anusinngorsarneqartarlungalu ullaat tamarluinnaasa. v15 Oqarsimagaluaruma: Taakkunatut oqalussaanga, taava unneqqaserlussimassagaluarpunga illit qitornavit kinguaavinut. v16 Taava eqqarsarpunga paasiniarumallugu. Uanga isinni tamanna eqqunngitsuuvoq v17 Guutip illernartuutaanut pitserlunga qanorlu naggatissaqarnersut sianigilerserlugu. v18 Aqqutinut quasartunut pisissavatit, aserorsimassusermut orlutissavatit. v19 Taama nungutitaagasuartigissapput! Ajunaassapput annilaarnersuarmillu nungutitaassallutik. v20 Soorlu tassa sinnattoq iterluni, Naalagaq, makilluni takorloorlugu narrunarsisartoq. v21 Taamani uummatiga narrutsassimatillugu ilukkullu anniartinneqartillunga v22 nersutitut paasisimasaqanngitsutut ippunga, ussittut sianiitsigalunga illit takkunni. v23 Maannali ilinniittuaannarpunga, talerpiga tigummivat. v24 Ilitsersuutikkut ingerlatissavarma, naalannassusermukaatissavarma. v25 Kinami illiunngitsoq qilammi pigissagakku? Ilinniikkuma nunamiittumik sumilluunniit kissaatigisassaqanngilanga. v26 Timiga uummatigalu suujunnaaraluarpataluunniit Guuti tassaajuarumaarpoq uummatima qaarsorisaa, pissarititaasorlu uannut. v27 Ilinnimmi ungasissut nungussapput, nungutissavatit ilinnik ilumoorfiginninngitsut tamaasa. v28 Kisianni Guuti qanillugu inuuneq tassa pilluarnartora. Qimarnguffigaara Guuti Naalagaq suliatit tamaasa oqaluttuarisinnaaniassagakkit. Tussiaatit Tuss 74 v1 Maskil Asafimit. Sooq ajattorluinnarsimavisigut, Guuti, sooq kamaatingaarpigit savaatit paarisatit? v2 Eqqaakkit ilagiissitit qangarsuarli pissarsiatit, naggueqatigiit pigisassattut pissarsiarisimasatit, eqqaajuk Qaqqaq Zioni inigisat. v3 Ornikkit illukuinnarpassuanngortut! Illernartuummi suut tamaasa akeqqat aseruasimavaat! v4 Akeqqatit naapeqatigiittarfiutinni nilliasorsuupput, tassani ivertissorpaat katinngatitik. v5 Isikkoqarpoq soorlu ulimaatit silugunneqarsimasut orpikkani torsusuuni orpippassuarniittuni, v6 ulimaatinik ikuttaatinillu naalaffiup qisuttai qiperukkat tamaasa aserortermatigit. v7 Illernartuutit ikuallappaat, aterpit ineqarfia narrunarsarpaat tunngavia tikivillugu. v8 Isumaliorput: »Tamarluinnaasa qunutissavavut.« Nunami Guutip naapeqatigiittarfiutai tamaasa ikuallappaat. v9 Nalunaaqutaativut peerupput, pruffiiteeruppoq, taamaannera qanoq sivisutigiumaartoq tamatta naluarput. v10 Guuti, qanoq sivisutigisumik akeraq mitallissava, akerartortullu aqqit mitaatigiuassallugu? v11 Soormi assat isatsissimajunnaarpiuk talerpiillu qallersaativit qullunnerani isertorlugu? v12 Guuti itsarsuarmilli kunngigaara annaassiartortartoq nunami. v13 Pissaaninnik imaq mallilersippat uumasorujuillu niaqui imaani sequmillugit. v14 Livjatanip niaqui sequtserpatit immallu aalisagaanut nerliullugit. v15 Puilasut kuunnguillu pikialalersippatit, kuuit kuuttuartut tissortippatit. v16 Ulloq pigaat, unnuaq pigaat, seqineq qaammallu inissippatit. v17 Nunap killingi aalajangersarpatit, aasarlu ukiorlu pinngortippatit. v18 Eqqaaniaruk manna, Naalagaq: Akeqqat mitallerput, inuiaat sianiitsut aqqit mitappaat. v19 Tuinnguaatit uumasunut qaasuttunut aserugassanngorteqinagu, puiorluinnaqinagit innuttatit ikiortariallit! v20 Angerutsit eqqaamajuk! Nunami taartortat anersaarulunnernik nakuusernernillu ulikkaarput. v21 Qunutitaasoq nungutitaanngikkili kanngunarsagaalluni, ikiortariallip piitsullu aqqit unnersiutigilissuk. v22 Nikuigit Guuti, imminullu illersorit eqqartuussivimmi! Eqqaamajuk ulloq tamaat sianiitsumit mitaatigineqartaravit. v23 Puioqinagit akeqqavit nillianersuat akerartortivillu pisorpaluttuliornerat tusarsaajuartoq. Tussiaatit Tuss 75 v1 Appittartumut. Al-tashket. Asafip tussiaasiaa. Erinarsugassiaq. v2 Qutsavigaatsigit Guuti, qutsavigaatsigit, aqqit torlorfigaarput tupinnartuliatillu oqaluttuaralugit. v3 Piffissami uanga aalajangikkanni eqqartuussiumaarpunga naapertuilluartumik. v4 Nuna tassanilu ineqartut tamarmik uppeqqajaaleraangata uanga nunap sukai illikartinnaveersaartarpakka. Sela v5 Makitaniartunut oqarpunga: Makitaniaqinasi, iluaatsunullu: Nassussi massitseqinasiuk! v6 Nassusi qilaap tungaanut massitseqinasigit, malaamiaarlusi sorraatsumik oqaloqinasi! v7 Kangianit kitaanilluunniit, inoqajuitsumilluunniimmi pisumik akitsisitsisinnaasoqanngilaq! v8 Guutimi tassaavoq eqqartuussisoq, arlaat nikanartikkaangamiuk, arlaat akitsisittaraa. v9 Naalagarmi tigumiaqarpoq ermutsimik viinnimik qaputtumik akoorluakkamillu imalimmik, taassuminngalu immitsisarpoq, allaammi kinnikua nunarsuarmi iluaatsut tamarmik imertarpaat. v10 Uangali Jaakup Guutia oqaluttuariuassavara erinalimmillu unnersiutigiuassallugu. v11 Iluanngitsut nassui tamaasa killorumaarpakka, iluartulli nassui massisimaarumaarput. Tussiaatit Tuss 76 v1 Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Asafip tussiaasiaa. Erinarsugassiaq. v2 Judami Guuti ilisaritippoq, aqqa pingaartitaaqaaq Israelimi. v3 Salemimi illunnguaqalerpoq, Zionimilu illoqalerluni. v4 Tassani nallorsimavai qarsut aamaartut, eqqortinnaveeqqutit panallu sakkullu sorsuutit allat. Sela v5 Annilaarnangaarputit, qaqqanit ittuinnartunit pissaanerullutit. v6 Sapiisersut ujajaaffigineqarput sinippaalerlutillu, sorsuttartuisa tamarmik assatik kivinneq sapilerpaat. v7 Sioorasaarigavit, Jaakup Guutia, hestii inuttaallu nukillaartitaapput. v8 Annilaarnangaarputit, kina illit saanni atasinnaava kamatsillutit? v9 Eqqartuussut qilammit tusarliuppat. Nuna siooralerluni maleruutiinnarpoq v10 Guuti nikuimmat eqqartuussissalluni nunami qunutitaasut tamaasa annaakkumallugit. Sela v11 Nunap tamanna takussavaa unnersiutigalutillu, amiakkuulersut tamanna takussavaat nersornartillutillu. v12 Neriorsuigitsi Naalakkamut, Guutissinnut, neriorsuutisilu naammassillugit. Eqqaamiui aggiassapput tunissutissaminnik nassarlutik Guutimut annilaarnangaartumut. v13 Naalagaanerit makitanaveersarpai, annilaarnangaarluni nunarsuup kunngiinut. Tussiaatit Tuss 77 v1 Appittartumut. Jedutun malillugu. Asafip tussiaasiaa. v2 Ikioqqullunga torlulaffigaara Guuti nipituumik, nipituumik torlulaffigaara Guuti, tusarniassammanga. v3 Ujarpara Naalagaq ullormi annikilliorfiusumi, assakka unnuakkut isaassimapput qasusuillutik; tarniga tuppallersartikkumanngilaq. v4 Guuti eqqaagaangakku anersaaruluttarpunga, eqqarsaatigeqqikkaangakku sapersutut misigisarpunga. Sela v5 Naalagaq, isikka uisatippatit, eqqissiviilliungaarama oqalussinnaanngilanga. v6 Ullut qangarsuarnitsat eqqarsaatigaakka, eqqaamavakka ukiut qangarsuarli qaangiutereersut. v7 Unnuakkut eqqarsartuarpunga paasiniaagaluarlunga imminullu killisiorlunga. v8 Naalagaq ajattuiuaannarnerami? Misigitikkumajunnaarnerlugu saammaannini? v9 Ilumoorsusia soraarluinnarnerami? Oqaasii tutsiutissaassaneramik? v10 Guutip saammaasuunini puiorneramiuk? Kamassimanermit nallittuinini soraarunnerpaa? Sela v11 Taava oqarpunga: Tassa anniaatiga: Qutsinnerussaartup talerpia qangatut ikkunnaarsimammat. v12 Taagussavakka Naalakkap naammassisai, eqqaamavakka tupinnartuliatit itsarsuummat. v13 Isumaliutigaara piliarsuit tamaat, eqqarsaatigaakkalu suliatit tamaasa. v14 Guuti, illernartuupput iliornitit, guuteqarpa Guutitut angitigisumik? v15 Illit Guutiuvutit tupinnartuliortartoq, pissaassutsit takutippat inuiannut. v16 Aniguisippatit innuttatit talinnik, Jaakup Josefillu qitornaat. Sela v17 Erngup takuaatit, Guuti, erngup takuaatit uulillunilu, allaammi itinersuaq sajuppoq. v18 Nuissat imermik kuisipput, nuiarsuit nipertik anippaat, qarsutimmi tamanut tamaannga aallararput. v19 Kallersitsinerit nipeqarpoq qamutit assakaasuattut, innaallannerit silarsuaq qaammarsarpaat, nuna sajullunilu uulippoq. v20 Aqqusineq ingerlavigisat immakkoorpoq, aqqusininnguit atukkatit imarsuakkoorput, tumisillu takussaanngillat. v21 Innuttatit savarpattut ingerlatippatit Mosesip Aronillu assaasigut. Tussiaatit Tuss 78 v1 Maskil Asafimit. Inuiaqatikka, tusarsiuk ajoqersuussutigisara, siutisi manisigit qanerma oqaasiinut. v2 Qanera ammarniarpara assersuutinik oqalullunga, oqaaseriniarpakka nalorsitsaarutit itsarnitsat. v3 Tusarsimasavut misigisimasavullu, siuaasatta uatsinnut oqaluttuarisaat, v4 tamakku isertornianngilavut qitornaannut, oqaluttuutissavavut kingulissavut Naalakkap naammassisaanik tusaamasaasunik, pissaaneranillu tupinnartuliaanillu. v5 Saqqummiuppaa nalunaajaat Jaakumi inatsisissiillunilu Israelimi, siuaasavut peqqusiffigigamigit qitornatik ilinniartissagaat illit inatsisinnik, v6 kingulissat, meeqqat erniusussat, ilinniassammatigit oqaluttuarisinnaassallugit qitornarilerumaakkaminnut. v7 Taava taakkua Guuti tunaarissavaat puiornagillu Guutip naammassisai, peqqussutaali maleruarlugit, v8 assigissanngimmatigit siuaasatik, kinguaariit naalasseriitsut killormoortullu, uummatitik Guutimut sammitinnagit, anersaartillu tassunga aalajaatsuutinnagu. v9 Efraimip erneri pisissimik sakkoqaraluarput, qimaallutilli ullormi sorsuffiusumi. v10 Guutip angerusia aalajangiutinngilaat inatsisaalu maleruarumanagit. v11 Puiorsimavaat naammassisai tupinnartuliallu takutittagai. v12 Siuaasaat tupinnartuliorfigai Egyptenimi, Soanip narsaani. v13 Imaq quppersippaa tassuunalu ikaartillugit, imaq qarmaliatut nappartillugu. v14 Ingerlatippai nuissami ullukkut, innerullu qaamarngani unnuakkut. v15 Qaarsut qullorpai inoqajuitsumi imigassillugillu naammaqisumik, itinersuartut ittumik; v16 erngit qaarsumit pikialalersippai kuussuartut kuulersillugit. v17 Kisianni ajortuliorfigiuaannarpaat Qutsinnerussaartoq assortorlugu nunami panertumi. v18 Uummatimikkut Guuti misilinniarpaat illigisaminnillu nerisasseqqullutik, v19 Guuti assortorlugu oqalullutik: Guuti inoqajuitsumi nerriviliorsinnaanerpa? v20 Qaarsoq anaasimagaluarpaa imeq kuulersillugu kuunnguillu pikialalersillugit, kisianni aamma tunisisinnaanerluni timiusanik, innuttani pissarsisinnaanerlugit neqimik? v21 Naalagaq kamalerpoq tamanna tusaramiuk, inneq ikuallappoq Jaakumut, kamanneq qaffarpoq Israelimut, v22 upperinngimmassuk Guuti tatiginagulu imminnik annaassisinnaanera. v23 Taava nuissat pavaniittut peqqusiffigai, qilaap matui ammarpai, v24 mannanillu nakkaatitsivigai, karrinik qilaap pigisaanik nerisassippai, v25 inuit nerivaat inngilit timiusartugaat, nerisassanik nassiussivigai qaarsillartillugit. v26 Kangisimmik anorersuartippaa qilammi, pissaanermini kujasimmik anorersualersitsivoq v27 neqillu pujualattut nakkaatillugit, timmissat immap sioraasut amerlatigisut. v28 Tammaarsimaffiannut nakkaatippai, toqqisa eqqaannut. v29 Neripput tamarmik qaarsillangaaqalutik, nerreritussusiat naapertorlugu naammatsitsippai, v30 nerreritussutsiminnili noqqillanngillat. Nerisatik suli qanermiorigaat v31 Guutip kamaatilerpai. Toqorartippai angutit pissartaat, orlorartippai Israelip sorsuttartui inuusuttut. v32 Taamaattoq ajortuliortuaannarput, tupinnartuliai upperinngilaat. v33 Taava naggateqartippai ullui piunngitsorsiornermik, ukiuilu toqoriataarnermik. v34 Ilatik toqoraraangagit Guuti ujartuleraraat. Guutimut uternialersarput v35 eqqaallugulu Guuti tassaasoq qaarsortik, Guuti Qutsinnerussaartoq tassaasoq utertitsisertik. v36 Ilumoortuusaarniarfigaalli qanerminnik, salluliorfigalugulu oqqaminnik. v37 Uummataasa ataniarfiginngilaat angerusialu ilumoorfiginagu. v38 Naakkinnittuugamili ajortulianik isumakkiisarpoq aseruissananilu, qasseerpassuariarluni kamassani nunusarpaa uumitsangaarnissanilu pitsaalisarlugu. v39 Eqqaamavaa toqujasuummata, assigalugu suiallanneq qaangiukkuni utertussaanngitsoq. v40 Qassinimmitaava naalaalliorfigaat inoqajuitsumi, kamatsittarlugulu inuilaami! v41 Guuti misilinniartuartarpaat ajuallatsillugulu Israelip Illernartua. v42 Eqqaanngilaat pissaanera taamani akeqqaminnit aniguisimmatik, v43 taamani Egyptenimi nalunaaqutiliormat tupinnartuliorlunilu Soanip narsaani. v44 Kuussuisa erngat aanngortippaa, kuunnguit erngi imerfigisinnaanngilaat. v45 Niviukkat aallartippai taakkuninnga nerisussat, naratsillu taakkuninnga aseruisussat. v46 Naatitaat tunniuppai sullinernut, sulinermikkullu pissarsiaat pillertanut. v47 Viinnequtaataat aserorpai nataqqornanik, figenequtaallu nataqqornarsuarnik. v48 Toqorartippai nersutaataat nappaammik, savaataallu qanimanartumik innertut uutitsisumik. v49 Aallartitsivigai kamangaarnerminik, uumitsannermik, perloqqussutinik annikilliornartunillu, inngilinillu ataatsimoortunik perlutsitsisunik. v50 Kamannini killeqanngitsumik misigitippaa, toqumut asattuutinngilai toqoraataasumillu nappaalatillugit. v51 Toqorarpai Egyptenimi angajulliliat tamaasa, angutaassutsip pilersitaqqaavi Kamip toqqini. v52 Taava innuttani savarpattut aallartippai, nersutaatitullu inoqajuitsumi ingerlatillugit. v53 Ingerlatippai isumannaatsumik, annilaanganngillat, akeraalli immap matoorpai. v54 Nunaminut illernartumut isertippai, nunamut qaqqalimmut talerpimmigut pigilikkaminut. v55 Siornatungaanni qimaatippai inuiaqatigiit, nunaat taakkununnga pigisassanngortillugu, Israelillu naggueqatigiissortai ineqartillugit toqqini. v56 Kisianni Guuti Qutsinnerussaartoq misilillugulu assortorpaat oqaaqqissaarinerilu maleruarnagit. v57 Tunussipput unneqqaserlullutillu siuaasamissut, tatissaajunnaarsillutik pisissitut qasoorsimasutut. v58 Narrutsatsippaat qattuniutiminnik pilliisarfinnik, kamatsinniarlugulu guutiliaatiminnik. v59 Tamakku tusaramigit Guuti kamalerpoq Israelikkullu ajattorluinnarlugit. v60 Qimappaa ineqarfini Shilomiittoq, tupeq inuit akornanni najugaqarfigigaluani. v61 Pissaanini aallarussaatippaa Naalannaatinilu pisillugu akeqqat assaannut. v62 Innuttani panamut tunniuppai, pigisani sakkortuumik kamaffigilerpai. v63 Angutitaat inuusuttut innerup nunguppai, niviarsiartaat katittorsiummik erinarsorfigineqanngillat. v64 Palasii panamit orlutinneqarput, uillarnertaallu toqusorsiummik kappialasinnaajunnaarput. v65 Taava Naalagaq iterpoq sinissimasutut, sorsuttartutut viinnimik putoqqasimasutut. v66 Akeqqani saassullugit uteriartippai kanngunarsarlugillu naassaanngitsumik. v67 Josefip toqqi narrugalugit igippai, Efraimillu naggueqatigiissortai qininngilai. v68 Qinerpaali Judap naggueqatigiissortai, qaqqaq Zioni nuannarisani, v69 illernartuut pigisassani illuliaraa qilammi ineqarfittut, nunatut naassaanngitsumik atasussatut tunngavilikkamisut. v70 Qinerpaa Daavi kiffassamisut, aallugulu savaatit inaannit v71 savaataanillu allamut nuutsillugu paareqqullugit Jaakukkut innuttani Israelikkullu pigisani. v72 Uummammigullu ilumoorluni Daavip paarai ingerlallugillu assamminik nalornisaqanngitsumik. Tussiaatit Tuss 79 v1 Asafip tussiaasiaa. Inuiaat nunamut illit pigisannut isaasimapput, Guuti, naalaffiit illernartoq mingutsippaat Jerusalemilu illukuinnanngortillugu. v2 Kiffavit timaat toqungasut nerliuppaat qilaap timmiaanut, ilinnut upperluartut timaat nunarsuup nersutaanut. v3 Jerusalemimi tamaginni aavat kuivaat imertut, ilisisussaqanngillallu. v4 Asissugaavugut eqqaamiutsinnit, mitannarsisitaalluta avatitsinniittunut. v5 Qanoq sivisutigisumik Naalagaq kamassimassavit, qanoq sivisutigisumik narrutsannerit ikualassava innertut? v6 Kamaateqikkit inuiaat ilinnik nalusut naalagaaffiillu atinnik torlorfiginninngitsut. v7 Taakkuami Jaaku nungullugu nerivaat ineqarfialu piuneerullugu. v8 Siuaasatta ajortuliaannut pisuuteqinata, nallittuissutsit erniinnaq anngutitikkiuk uatsinnut, ikiortarialiuvugummi. v9 Ikiortigut, Guuti annatsitsiserput, aqqit naalannartoq pillugu. Aniguisitsigut isumakkeerfigalutalu ajortitsinnik, aqqit pissutigalugu. v10 Soormi inuiaat oqarsinnaassappat: »Sumiikkami Guutiat?« Isigitilluta paasissavaat kiffavit aavat kuisaasoq akiniunneqartoq. v11 Tiguakkat nimaarnerat ilinnut apuulli. Toqutaanissaannit aniguisikkit talinnik pissarsuarmik. v12 Eqqaamiuvut arfineq-marloriaammik akilikkit namminneq timaasigut eqqorlugit ilinnik mitaatiginninnerat pillugu, Naalagaq. v13 Uagut tassaavugut innuttatit savaatillu paarisatit, qutsavigissavatsigit naassaanngitsumik, unnersiutigalutillu kinguaariikkuutaani. Tussiaatit Tuss 80 v1 Appittartumut. El-shoshannim-edut. Asafip tussiaasiaa. v2 Tusaaniarit, illit Israelip paarsisaa, illit Josefimik ingerlatitsisutit savaatitut. Illit kerubiusat qulaanni issiasutit qaamanersuarmi saqqummerit v3 Efraimimut, Benjaminimut Manassemullu. Pissaassutsit nittaruk ikioriartorlutalu! v4 Guuti, kingumut makititsigut, kiinnannik qaammarsartigut annaanneqaqqulluta! v5 Naalagaq, Katersaarsuit Guutiat, qanoq sivisutigisumik kamassimassavit innuttavit qinnutaat soqutiginagu? v6 Qullilinerinnarnik nerisassaqalersippatit, qullinillu imigassillugit naammattumik. v7 Eqqaamiutsinnut saqitsaatigitippatsigut, akeqqatta mitaatigaatigut. v8 Katersaarsuit Guutiat, kingumut makititsigut, kiinnannik qaammarsartigut annaanneqaqqulluta. v9 Viinnequt nagguianit nusullugu peerpat Egyptenimi, inuiaqatigiillu qimaateriarlugit nunaanni ikkullugu. v10 Nuna tassunga naalluarfissaqqissarakku sorlanippoq nunalu tamakkerlugu naalluni. v11 Alanngisitaapput qaqqat tarraanit, Guutillu orpissuisa cederit avalequtaanit. v12 Avalequtinnguani avalassaarsimatippai imaanut, naarlaartanilu kuussuarmut. v13 Sooq ungalui aserorterpigit sanioqquttut tamarmik inerititaanik nutsuisinnaanngortillugit, v14 puulukinut nujuartanut orpippassuarmiunut mangiagassanngortillugu narsaatillu uumasuinut ivigartorfissanngortillugu? v15 Katersaarsuit Guutiat, kingumut makigit, qilammit qiviarna saallutalu! Isumagiuk viinnequt taanna, v16 naasussaq taanna nammineq assannik ikkussat. v17 Taanna pikutut ikuallassimavaat. Illit sioorasaarinikkut nungutitaalit! v18 Assannik sernigiuk angut talerpillerisat, inuk nakuussusikkat. v19 Taava ilinnit nigussanngilagut. Inuutitsigut, taava torlorfigissavarput aqqit. v20 Naalagaq, Katersaarsuit Guutiat, kingumut makititsigut, kiinnannik qaammarsartigut annaanneqaqqulluta: Tussiaatit Tuss 81 v1 Appittartumut. Al-ha-gittit. Asafimit. v2 Appigitsi qiimmattaatigalugu Guuti nakuussuterput, tipaatsungaarutigalugu Jaakup Guutia! v3 Appigitsi erinarsuummik, nillersissigit qilaat sianaarlu tusarnersoq kukkilattariarlu. v4 Nassummik qarlortaammik qarlortaritsi qaammanniffimmi, qaammatillu imissiviani nalliussivitsinni, v5 tamanna Israelimi inatsisaammat Jaakup Guutiata aalajangigaanik. v6 Tamanna ileqqussanngortitaraa Josefimi, animmata Egyptenimit. Tusarpakka oqaatsit ilisarinngisakka: v7 Israelip ersugai tuiinit peerpakka, nuioragaq assaasa iperarpaat. v8 Annikilliorninni suaartaravit annaappakkit, akivakkit isertorsimallunga kallermi, Meribap erngini misilippakkit. Sela v9 Tusaaniaritsi innuttakka, mianersoqquniarassi, Israeli, tusaajumasimagaluarummatoq! v10 Allamiut guutiannik guuteqassanngilatit, guuti alla pallorfigissanngilat. v11 Uanga, Naalagaq, tassa illit Guutit, ilinnik majuartitsisoq Egyptenimit. Qarnit aatsartiguk, immerumaarpara taava. v12 Innuttamali naalakkumanngilaannga, Israelip tusarumanngilaanga. v13 Taava naalasseriinnerini ilaginnarpakka, namminnerlu pilersaarutitik malittariinnarpaat. v14 Ilami innuttama tusaajumagaluarpannga Israelilu aqqutigeqqusakkut ingerlajumagaluarpat v15 taava akeraat imaaliallaannaq qunutissagaluarpakka assakkalu akerartortaannut silutsillugit. v16 Naalakkamik uumissuisut maniguuffigissagaluarpaat, ataasiaammik ullut inuuffigisaat qaangiutissapput. v17 Illilli qajuusiassanik pitsaanerpaanik nerisassissagaluarpakkit tungusunnitsuummillu qaarsumit pisumik qaarsillaatissillutit. Tussiaatit Tuss 82 v1 Asafip tussiaasiaa. Guuti sassarpoq guutini katersuussimasuni, eqqartuussilerpoq guutit akornanni: v2 Qanoq sivisutigisumik eqqartuussissavisi peqquserlullusi, iluaatsullu illersorlugit? Sela v3 Qunutitaasut iliarsuillu illersortarsigit, ikiortariallit nallinnartullu pinngitsuutittarsigit. v4 Qunutitaasut piitsullu aniguisittarsigit, iluaatsut pissaanerannit annaattarsigit! v5 Qaatusimasaqanngillat paasisaqarnatillu, angalaavarput taartumi, nunap tunngavii tamarmik uppikaqqajaapput. v6 Oqarsimavunga: Ilissi guutiuvusi, tamassi Qutsinnerussaartup erneraasi. v7 Taamaattoq inuttut toqussaasi naalagartallu ilaattut orlussallusi! v8 Nikutserit, Guuti, eqqartuullugulu nunarsuaq, inuiaat tamaasa pigigakkit. Tussiaatit Tuss 83 v1 Erinarsugassiaq. Asafip tussiaasiaa. v2 Guuti, nipangersimaqinak, oqajuersimaqinak nipaatsuunallu, Guuti! v3 Takuat, akeqqatit nipiliortorsuupput, akerartortivillu niaqqutik massitippaat. v4 Peqqusersiorlutik pilersaaruteqarput innuttannut, isumalioqatigiipiluppullu sernissukkatit pillugit. v5 Oqarput: Nungutitsigit inuiaajunnaarsillugit, Israelip aqqa taaneqartussaajunnaarsillugu. v6 Pilersaarusiorput isumaqatigiillutik. Angerfigeqatigiipput assortorniarlutit: v7 Beduiinit Edomimit Moabimillu, Ismaelikkut Hagrikkullu, v8 Gebali, Ammoni Amalekilu, Filistæa Tyrusimiullu. v9 Allaat Assuri taakkununnga ilannguppoq, Lotip kinguaavinik illersuiniartoq. Sela v10 Iliorfigikkit Midjanitut, Siseratut Jabinitullu kuunnguup Kishonip sinaani, v11 taakku nungutitaasut En-Dorimi, narsanullu naggorissaatinngorlutik. v12 Naalagaanertaat pigilit Orebitut Ze'ebitullu, siulersortaat tamarmik Zebatut Salmunnatullu. v13 Ima oqaramik: Guutip ivigartorfiutai tiguassavavut pigisassatsitut. v14 Guutiga, ilisikkit kapinartut naasuisut, karriiarnikutut anorip teqqagaasut. v15 Innertut orpippanni ikuallattutut ikumanertullu qaqqanik ikuallatsitsisutut v16 malersussavatit anorersuannik, anorinnillu kaavittuliortunik annilaartillugit. v17 Peqqaannagit kanngunarsisikkit ujarserlugu aqqit, Naalagaq. v18 Kipisuitsumik pakatsissapput annilaartitaallutillu, kanngutsisitaallutik nungutitaallutillu, v19 paasitserlugu illit kisivit - aqqit tassaasoq Jahve - Qutsinnerussaartuusutit nunarsuarmi tamarmi. Tussiaatit Tuss 84 v1 Appittartumut. Al-ha-gittit. Korap ernerisa tussiaasiaat. v2 Ineqarfippit nuanningaassusia, Katersaarsuit Naalagaat! v3 Tarniga tumanngusimagaluarpoq kiperiffigalugit Naalakkap silarliutai, maannali uummatima timimalu torlulaffigaat Guuti uumasoq. v4 Allaammi qupaloraarsuk najugassarsivoq tulugarnarlu ineqarfissarsilluni piaqqiffissaminik, pilliiviutinni, Katersaarsuit Naalagaat, kunngiga Guutigalu. v5 Pilluarput najugaqartut illit illunni, unnersiutigiuaannarsinnaagamitsit. Sela v6 Pilluarput inuit ilinnik pissaaneqarfillit, nalliussiartorumasut. v7 Bakap Qooruatigut ingerlagaangamik taanna puilasoqarfinngortittaraat, ukiallu sialuata pilluaatissittaraa. v8 Ingerlapput pissatsikkiartuinnarlutik, Guutilu takussavaat Zionimi. v9 Naalagaq, Katersaarsuit Guutiat, tusaruk qinnutiga, tusaaniarit illit Jaakup Guutia! Sela v10 Guuti eqqortinnaveeqquterput isigiit, qiviaruk tanitavit kiinaa! v11 Illit silarliutinni ulloq ataaseq ajunnginneruvoq tuusintinit uanga nammineq qinersimasannit. Guutima illuata alloriusaani nalassaguma iluarnerutippara iluaatsut toqqini ineqarnermit. v12 Naalagaq tassa seqineq eqqortinnaveeqqullu, Naalagaq saammaannermik naalannaammillu tunisisaraaq. Assuarnaallutik inuusut sumik ajunngitsumik erliguutissanngilai. v13 Katersaarsuit Naalagaat, pilluarpoq inuk tatiginnittoq ilinnik! Tussiaatit Tuss 85 v1 Appittartumut. Korap ernerisa tussiaasiaat. v2 Nunamut pigisannut saamasuusimavutit, Naalagaq, Jaakullu atugarisaa allanngortillugu. v3 Innuttatit ajortaannik isumakkeerfigaatit iluaatsuliaallu tamaasa matoorlugit. Sela v4 Kamannerit qaangiutitippat uumitsangaarnerillu soraarullugu. v5 Uterfigitigut, Guuti annatsitsiserput! Uatsinnut kamannerit soraarullugu. v6 Naassaanngitsumik kamaffigissavisigut, kamannerit atatiinnassanerpiuk kinguaariikkuutaani? v7 Inuunermik tuneqqitsigut innuttannut tipaatsuutigisinnaaqqullutit. v8 Ajunngissutsit takutiguk, Naalagaq, annaassinerillu uatsinnut tunniuguk! v9 Tusassavakka Guutip oqaasissai; Naalakkammi eqqissinissamik neriorsuiffigai innuttani, imminut upperluartut, sianiitsuliornermut saaqqunagit. v10 Mianerinnitsiminut annaassinissaa qanippoq, naalannaallu ineqassaaq nunatsinni. v11 Ilumoorsuseq sallusuissullu naapeqatigiissapput, iluarneq eqqissinerlu imminnut kunissapput. v12 Nunamit naalerumaarpoq sallusuissut, iluarnerlu qilammit nunamut isigissaaq. v13 Naalagaq nammineq iluanaarnermik tunisissaaq, nunarpullu inerittuminik pissarsisitsissaaq. v14 Iluarneq sioraani ingerlassaaq, eqqissinerlu malitsigissavaa. Tussiaatit Tuss 86 v1 Daavip qinnutaa. Siutitit manikkit, Naalagaq, akillungalu, ikiortarialiullungalu piitsuugama. v2 Sernissunnga unneqqarikkama, ikioruk kiffat, illit Guutiga, tatigigakkit. v3 Saammaannga, Naalagaq, ilinnummi torlulasarpunga ulloq tamaat. v4 Kiffat tipaatsutsiguk, kiperiffigigakkit, Naalagaq. v5 Naalagaq, illimmi ajunngitsuuvutit isumakkeerfiginnikkumasarlutillu, ilumoorsutsit angeqaaq ilinnik torlorfiginnittunut tamanut. v6 Tusaaniaruk qinnutiga, Naalagaq, tusaannga kimigiiserfigigakkit! v7 Ullormi annikilliorfinni torlorfigissavakkit, akiumaaramma. v8 Guutini ilittut ittoqanngilaq, Naalagaq, naammassisatillu assissaqanngillat. v9 Inuiaat pinngortitavit tamarmik ornissavaatsit pallorfigalutillu, Naalagaq, aqqillu ataqqissavaat. v10 Illimmi angingaarputit tupinnartuliortarlutillu, kisivit Guutiuvutit. v11 Ajoqersunnga Naalagaq aqqutigeqqusannik, inuusinnaaqqullunga sallusuissutinni. Uummatima illit aqqit kisiat mianeriliuk. v12 Qutsavigaakkit Naalagaq Guutiga uummatikkut iluunngarlunga. Ataqqissavara aqqit naassaanngitsumik, v13 ajunngissutsinnik angingaartumik misigitikkamma, annaakkamma toqusut inaata itineranit. v14 Angutit soqqusaatsut saassuppaannga, Guuti, nakuusertorpassuit toqunniarpaannga, illit sianiginngilaatsit. v15 Kisianni Naalagaq, illit Guutiuvutit naakkinnittuullunilu saammaasoq, kamajaatsoq, ilumoorsusermik sallusuissummillu peqangaartoq. v16 Saaffiginnga saammaallungalu, kiffat nakussatsiguk, kiffavit arnap ernera annaaguk! v17 Tuninnga nalunaaqummik ajunngitsumik ilimasaaruteqartumik, tamanna uanga akeqqannut takoqqullugu pakatsissutigalugulu. Illit Naalagaq annatsissimavarma tuppallersarlungalu. Tussiaatit Tuss 87 v1 Korap ernerisa tussiaasiaat. Erinarsugassiaq. Illoqarfini tunngavilersimavaa qaqqani illernartumi. v2 Naalakkap Zionip isaaffii nuannarai Jaakup ineqarfiinit allanit tamanit annermik. v3 Nersuissutinik eqqartorneqartarputit, illit Guutip illoqarfia. Sela v4 Rahabi Babylonilu taavakka uannik ilisimannittut akornanni, allaammi Filistæa Tyrusilu Nubialu, tassani inunngortuusut. v5 Kisianni Zioni ima oqaatigineqarpoq: Tamarmik tassani inunngortuupput Qutsinnerussaartup nammineq Zioni tunngavilersimammagu. v6 Naalakkap inuiaat allattorpai, tassani inunngortuupput. Sela v7 Qitiitigalugu erinarsorput: Puilasuutikka tamarmik ilinniipput. Tussiaatit Tuss 88 v1 Erinarsugassiaq. Korap ernerisa tussiaasiaat. Appittartumut. Al-mahalat-le-annot. Maskil Ezrakkuusumit Hemanimit. v2 Naalagaq, Guuti annatsitsisiga, ullukkut unnuakkullu torlulaffigaakkit, v3 qinnutiga ilinnut apuukkili, kappialanera tusaaniariuk! v4 Tarniga anniaatinik naammatseqigami inuunera toqusut inaannut qanillereerluni v5 naatsorsuunneqarpunga ilivermut aqqareersimasutut, angut nukeerussimasoq assigilerpara. v6 Toqungasut akornanni mattussaavunga, assigalugit toqutat iliverminniittut, puiorsimasatit assannit avissaartitaammata. v7 Igissimavarma itersaliamut itisuumut, itinersuarmut taartumut. v8 Kamannerit nanertuutigaara oqimaatsumik, malissuaatinnillu tamanik uligarparma. Sela v9 Ikinngutikka peersissimavatit uannit taakkununngalu maajunnarsisillunga; mattussaavunga aniguisinnaanangalu. v10 Isera tappikkunnaarpoq anniaatinnit, ullut tamaasa torlulaffigaakkit, Naalagaq, assakkalu tunginnut isaassimallugit. v11 Toqoreersut tupinnartuliorfigaagit? Toqungasut makillutik qutsavigissanerpaatsit? Sela v12 Eqqartorneqarpa ilivermi ilumoorsutsit, unneqqarissutsillu uneriffimmi? v13 Ilisimaneqarpat tupinnartuliatit taartumi, iluarsutsillu puiugaasut nunaanni? v14 Uanga torlulaffigaakkit, Naalagaq, ullaat tamaasa qinnutima anguaatsit. v15 Sooq ajattorpinga, Naalagaq, sooq kiinnat uannut isertorpiuk? v16 Inuusunninniit ikiortarialiuvunga qasoqqallungalu, annilaarnartuutivit avatangersimavaannga. v17 Uumitsannerpit tuffigaanga, naakkittaassutsivit inuujunnaarsippaanga. v18 Ilusimajuarpaannga imertut uligarlunga. v19 Ikinngutikka eqqarlikkalu uannit peersippatit, peqatigisartakkakka taarmut aanngarsimapput. Tussiaatit Tuss 89 v1 Maskil Etanimit Ezrakkuusumit. v2 Naalakkap ajunngissusia angeqisoq erinarsuutigissavara naassaanngitsumik, unneqqarissusia qaninnik nalunaarutigissavara kinguaariikkuutaani. v3 Oqarpunga: Ajunngissutsit naassaanngitsumik atatinneqassaaq, unneqqarissutsit qilammi aalajaallisissavat. v4 »Angerfigeqatigaara qinigarisara, uppernarsaavigaara Daavi kiffarisara: v5 Kinguaatit aalajangersassavakka naassaanngitsumik, issiavissaarsuit ineriartortissavara kinguaariikkuutaani.« Sela v6 Qilaap unnersiutigissavaa tupinnartuliat, Naalagaq, unneqqarissutsillu illernartuni katersorsimasuni. v7 Kiammi nuiami Naalagaq assigaa, kina Naalakkap naligaa guutit ernerini? v8 Guuti amiilaartitsivoq illernartut isumalioqatigiiffianni, angingaarpoq avatangiisiminilu tamani annilaarnangaartuulluni. v9 Naalagaq, Katersaarsuit Guutiat! Kina ilittut ippa? Nakuuvoq Naalagaq. Unneqqarissutsivit ilusimavaatit. v10 Illit naalagaavutit imarsuarmut makitaniartumut, malingi ittuleraangata nipaallisittaraatit. v11 Illit Rahabi sequmisippat, toqutaavoq, akeqqatit siammartippatit talinnik pissaanilissuarmik. v12 Qilak pigaat, nuna pigaat, silarsuaq tunngavilerpat taassumaniittullu tamaasa pinngortillugit. v13 Avannaa kujataalu pinngortippatit, Tabori Hermonilu qiimmattarput aqqit pillugu. v14 Pissaanilissuarmik taleqarputit, nakuuvoq assat, talerpiit qullarsimavoq. v15 Naapertuilluarneq iluarnerlu issiavissaarsuarpit tunngavigai, ajunngissuseq ilumoorsuserlu illit saanniipput. v16 Pilluarput inuiaat ilinnik nersorinnillaqqissut, Naalagaq, inuupput kiinnavit qaamasuani, v17 aqqit qiimmattaatigittuinnarpaat iluarsutsikkullu qutsissisinneqarlutik. v18 Pissaanerpit pinnersaaserpai, nassupput massitsippat saammaannikkut. v19 Eqqortinnaveeqquterput pigititaavoq Naalakkamut, kunngerpullu Israelip Illernartuanut. v20 Ilumoorfiginnitsinnut nammineq takorluuinikkut ima oqalussimavutit: Pissaaneq tunniuppara pissarsuarmut, sorsuttartoq qinigaq inuiaqataasa akornanni akitsisippara. v21 Nanivara Daavi, kiffarisara tanillugulu uuliaatinnik illernartumik. v22 Taanna assamma najummissavaa, pissatsissavaalu talerma. v23 Eqqorneqassanngilaq akeqqaminit, nakuusersunit qunusiarineqassanngilaq. v24 Sioraani akerai sequmisissavakka orlutillugillu akerartortai. v25 Ilumoorsusera ajunngissuseralu najortigissavai, nassua massikkumaarpoq uanga atikkut. v26 Tunissavara pissaanermik imarsuarmut, naalagaassusermik kuussuarnut. v27 Ima oqarfigissavaanga: Illit tassaavutit ataataga, Guutiga, qaarsorlu annaffiga. v28 Angajullersanngortissavara nunarsuup kunngiinit annerpaasussaq. v29 Naassaanngitsumik ilumoorfigissavara, taassumunnga angerusera aalajaatsuussaaq. v30 Atatissavakka kinguaavi naassaanngitsumik, issiavissaarsualu qilak piutillugu. v31 Ernerisali inatsisikka tunuppatigit ileqqoreqqusakkalu maleruarnagit, v32 inassutikka unioqqutippatigit peqqussutikkalu naalannagit, v33 taava unioqqutitsineri pillugit pillassavakka unataammik, ajortuliaallu pillugit anaartaammik. v34 Taassumunnga ilumoorsusera iperassanngilara, unneqqarissuseralu salloqittaataatinnagu. v35 Angerusera unioqqutissanngilara neriorsuutikkalu allanngortissanagit. v36 Illernassusera naqqissigalugu ima uppernarsaavunga: Daavi isumakkiinngisaannassavara. v37 Kinguaavi atassapput naassaanngitsumik, issiavissaarsua kiinnama saani seqinertut atassaaq. v38 Aalajaallisitaassaaq naassaanngitsumik qaammat assigalugu, ataavassalluni qilak piutillugu. Sela v39 Maannali tanitat ajattorsimavat kamanninnilu igissimallugu. v40 Kiffannut angerutsit atortuujunnaarsippat, niaqorutaa narrunarsarlugu igillugulu nunamut. v41 Illoqarfiata qarmai tamaasa piiarsimavatit pallittaalisaalu piuneerullugit. v42 Sanioqquttut tamarmik ujajaaffigaat, mitaatigisanngorpoq eqqaamiuminit. v43 Akeraasa talerpiat qullarpat akerartortai tamaasa nuannaartillugit. v44 Panaa ipittoq iperartippat, sorsunnermi qeqartuartinngilat. v45 Ataqqinaataa nungutippat, issiavissaarsua nunamut uppitillugu. v46 Inuusunnermini ullui ikilisippatit kanngusunnermillu ulillugu. Sela v47 Qanoq sivisutigisumik isertorsimassavit, Naalagaq? Qanoq sivisutigisumik uumitsannerit innertut ikumassava? v48 Eqqaaniaruk inuunera qanoq sivikitsigisoq. Inuit tamaasa pinngortissimavatit suussuseeruttussanngorlugit. v49 Kina inuusinnaava toqu takusussaanagu? Kia inuunini annaassinnaavaa toqusut inaata pissaaneranit? Sela v50 Naalagaq! Sumut pigami ilumoorsuserigaluit Daavimut uppernarsaassutigisat unneqqarissutsinni? v51 Naalagaq, eqqaagiuk kiffavit mitanneqarnera, eqqaamajuk inuiaat asissuinerat uanniitikkiga! v52 Akeqqatit mittatilliingaarput, Naalagaq, mitaatigingaarpaat tanitavit tumai! * v53 Unnersiutigineqarli Naalagaq naassaanngitsumik! Amen. Amen. Tussiaatit Tuss 90 v1 Guutip kiffaata Mosesip qinnutaa. Naalagaq, ineqarfigigaluarpatsigit kinguaariikkuutaani. v2 Qaqqat erniunngikkallarmata nuna silarsuarlu pinngortitaanngikkallarmata Guutiuvutit naassaanngilluinnartumik. v3 Inuit pujualanngorteqqittarpatit ima oqaravit: »Uteritsi, inuit ilissi!« v4 Ukiummi 1.000-it ilinni soorlu ulloq ippassaq pisoq qaangiuttoq pigaarfittut. v5 Inuit peersittarpatit kuummit suppunneqartutut, sinilertarput, ivikkatut ullaakkut naasartutut ipput; v6 ullaakkut sikkersunittarput naasarlutillu, unnukkut toquliulerlutillu panertarput. v7 Kamannerpit nungujartuaartippaatigut, uumitsannerpit annilaartippaatigut. v8 Ajortuliavut inissippatit kiinnavit saanut, unioqqutitsinivullu isertukkat kiinnavit qaamaneranut. v9 Ulluvut tamarmik taroriartorput kamanninni, ukiuvut inuuffigaavut anersaarululluta. v10 Ukiummi inuuffigisassavut 70-iusinnaapput imaluunniit 80-it, nukissaqassagutta, ajugaasimaarutissartaalli tamarmi tassa naalliunnartoq ajunaarnerlu; ingerlalertorput, timmisutullu qimaguppugut. v11 Kiammi ilisimavaa sakkortussusia kamannerpit uumitsannerpillu, mianerisinnaassallutit? v12 Ilinniartitsigut ulluvut kisittaqqullugit uummatitsigut ilisimassuseqalersilluta. v13 Uterit, Naalagaq! Qanoq sivisutigisumik mulussagavit? Kiffarisatit nallittukkit! v14 Ajunngissutsinnik qaarsillartitsigut ullaakkut, qiimasullutalu nuannaarsinnaaqqulluta inuunerput tamaat. v15 Nuannaarfeqartitsigut uatsinnik qunutitsinerpit sivisoqataanik, ukiut ajunaarnermik atugaqarfitta nalinginik. v16 Naammassisannik takutikkit kiffarisatit, kinguaassaat naalannassutsinnik takutikkit! v17 Naalagaq, Guutitta naalannassusiata najorlisigut! Assatsinnik sulinitsinni pissatsitsigut, ilumut, assatta suliaat pissatsiguk! Tussiaatit Tuss 91 v1 Qutsinnerussaartup toqqorsimaffiani issiasoq, ineqarpoq Ajugaqanngitsup alanngigaani, v2 Naalagaq pillugu ima oqarsinnaavoq: »Qimarnguffiga pallittaalisaralu, Guutiga tatigisara.« v3 Taassumami annaatissavaatit timmiarniap nigaanit nappaammillu toqoraataasumit. v4 Meqquminik qallissavaatit, oqquiffissarsiussaatit suluisa ataanni. Unneqqarissusia eqqortinnaveeqqutaallunilu sernissuisuuvoq. v5 Siooragissanngilatit unnuap ersinartui, taamatullu qarsoq silaannakkut ingerlasoq ullukkut, v6 taamatullu nappaat toqoraataasoq taartumi qanilliartortoq, nappaalluunniit ullup qaammaruttornerani sakkortuumik atugaasoq. v7 tuusintit orlugaluarpata saninni, 10.000-it talerpippit tungaani, illit perlummit eqqorneqassanngilatit. v8 Takujumaarpat nammineq isinnik iluaatsut pillaatisiassartik pigaat. v9 »Illit Naalagaq qimarnguffigaakkit!« Qutsinnerussaartoq ilinnut najugaqarfinngortippat, v10 ajunaarnerup nalaatissanngilaatit, toqqit naalliuutinit pallinneqassanngilaq, v11 inngilini peqqussammagit paareqqullutit ingerlavigisassanni tamani. v12 Taakkua kissumiassavaatsit isikkat ujaqqamut sumulluunniit kalluteqqunagu. v13 Tummaarisinnaavatit løveq pulateriaarsullu, tullaarisinaallugit løvitsiaq paarmortorujullu. v14 Attavigimmanga annaatissavara, sernigissavara atera ilisimammagu. v15 Torlorfigippanga akiumaarpara. Annikilliornerani najussavara, aniguisissavara naalannarsisillugulu. v16 Ullorpassuarnik qaarsillaatississavara annaassininnillu takutillugu. Tussiaatit Tuss 92 v1 Tussiaat. Sabbatisiorluni erinarsugassiaq. v2 Iluallaaraaq qutsavigalugu Naalagaq, erinalimmillu unnersiutigalugu aqqit, illit Qutsinnerussaartutit, v3 ullaakkut nalunaajaatigalugu ajunngissutsit, unnuakkullu unneqqarissutsit, v4 ingiorneqarluni kukkilattarissamik qulinik noqartilimmik, sianaamik qulinik noqartalimmik. v5 Naammassisannik nuannaarutissipparma, Naalagaq, qiimmattaatigaakka assappit piliai. v6 Ilami angingaarmata naammassisatit, Naalagaq, eqqarsaatitillu siunersissaanatik! v7 Silaatsut manna paasinngilaat, sianiitsullu manna siunersinngilaat: v8 Iluanngitsut naasutut naasarmata, pinerluttullu tamarmik sikkersunittarmata nungutaalluinnarnissaq kisiat siunissaralugu. v9 Illilli qutsissumi naassaanngitsumik ineqarputit, Naalagaq. v10 Akeqqatimmi, Naalagaq, akeqqatit suujunnaartussaapput pinerluttullu tamarmik siammakaatiterneqassallutik. v11 Kisianni nassuga massitsippat ussiup nujuartap nassuatut, tanipparma uuliamik nutaamik. v12 Aarleqquteqarnanga isigisinnaavakka akeqqakka, tusarlugillu ajortut uannut akerliusut. v13 Iluartoq naajartussaaq palmisut naassalluni Libanonip cederiisut portutigilerluni. v14 Ikkunneqarsimapput Naalakkap naalaffiani, naajartussapput Guutitta silarliutaani. v15 Utoqqalingaarlutik allaat inerititaqassapput orpittut uummaasutut qorsuusutut, v16 nalunaajaatigissallugu Naalagaq peqqusersuitsumik iliortoq, taanna tassa qaarsora assuarnartoqanngitsoq. Tussiaatit Tuss 93 v1 Naalagaq kunngiuvoq! Ataqqinangaarsutsimik atisisimavoq, Naalagaq atisisimavoq sakkulersimallunilu pissaanermik. Tassami nuna aalajaappoq, aalalissanngilaq. v2 Issiavissaarsuit itsarsuarmiilli aalajaappoq, naassaanngitsumit ipputit. v3 Naalagaq, kuussuit nippapput, kuussuit nipitik anippaat, kuussuit ittupput nipitoorsuarmik. v4 Kisianni imersuarnit pisorpaluttunit, immap qaraartuinit sualuttunit Naalagaq anginerungaarpoq qutsissumi. v5 Nalunaajaatit aalajaappoq, illernassuseq illuit pinnersaatigaa naassaanngitsumik, Naalagaq. Tussiaatit Tuss 94 v1 Naalagaq, illit Guutiusutit akiniaasoq, illit Guutiusutit akiniaasoq qaamanersuarmi saqqummerit! v2 Makigit, illit nunarsuup eqqartuussisaa, makitasuut akiniakkit! v3 Qanoq sivisutigisumik, Naalagaq, qanoq sivisutigisumik iluaatsut qiimmattassappat? v4 Soqqusaallutik oqaluttarput, pinerluttut tamarmik pingaakujuutaannarnik oqalupput. v5 Sequmisippaat innuttatit, Naalagaq, qunutippaat pigisatit. v6 Uillarneq takornartarlu inuartarisarpaat, iliarsuit toquttarpaat. v7 Oqartarput: Naalakkap takunavianngilaa, Jaakup Guutiata maluginavianngilaa. v8 Paasiniarsiulli ilissi inuit sianiitsortaat! Ilissi silaatsut qaqugu silattulissagassi? v9 Taanna siutiliisoq tusaasinnaassannginnerami, taanna isiliisoq takunnissinnaassannginnerami? v10 Taanna inuiannik perorsaasoq pillaasinnaassannginnerami, taanna ilisimasaqarnermik inunnik ajoqersuisoq? v11 Naalakkap nalunngilai inuit pilersaarutaat, ilisimallugulu imaqanngitsuusut. v12 Pilluarpoq anusinngorsartakkat, Naalagaq, inatsisitit malillugit perorsakkat, v13 ullunik ajortunik atuinngitsoortussaagami, massali iluanngitsup nakkarfissaa assanneqarserlugu. v14 Ajattussanngilaami Naalakkap innuttani, imminiiginnassanagillu pigisani. v15 Iluartut kingumut innarluitsumik pineqartalissapput, peqqusersuitsullu tamarmik innarluissut malillugu inuussapput. v16 Kia illersussavaanga inunnut ajortunut? Kia ikiussavaanga pinerluttunut? v17 Naalakkap ikioriartorsimanngikkaluarpanga nipaannersuup nunaani ineqarfissarsereersimassagaluarpunga. v18 Oqaraangama: Patajalerput isikkakka, unneqqarissutsivit najummisarpaanga, Naalagaq. v19 Eqqarsaatima eqqissiviilliortileraangannga tuppallersaanerpit nuannaalersittarpaanga. v20 Peqatigisarnerpat ajussutsip eqqartuussivia anniaatinik pilersitsisartoq inatsisinut akerliusumik? v21 Iluartoq saassuttarpaat aallu pinngitsuusoq eqqartuuttarlugu pisuutillugu. v22 Kisianni Naalagaq tassaalerpoq pallittaalisara, Guutigalu tassaalerpoq qaarsoq qimarnguffiga. v23 Iluanngitsuliaat taakkununnga namminernut tutsippai nungutillugillu ajussusiat pillugu. Naalakkap Guutitta taakku nungutippai. Tussiaatit Tuss 95 v1 Qaagitsi, Naalagaq qiimmattarfigisigu, qaarsoq annaffipput tipaatsuutigalugu appitta. v2 Sassarfigisigu qujaniummik tussiarluta, erinalimmillu unnersiutigalugu. v3 Naalagarmi Guutiuvoq angingaartoq, kunngiullunilu pissarsuaq guutit tamarmik Naalagarisaat. v4 Nunap itinersai assaaniipput, qaqqat kaarfi pigai. v5 Imaq pigaa pinngortitarigamiuk, assaasalu piliaraat nuna. v6 Qaagitsi, pallorta sikiffigalugu, seeqqumiarfigalugu Naalagaq pinngortitsiserput. v7 Guutigaarpummi taanna, uagullu tassaavugut innuttai, savaatit paarisai. Ullumi nipaa tusaaniarsimasuugussiuttoq! v8 Uummatisi manngerteqinasigit Meribami iliornerattut, taamani Massami inoqajuitsumi v9 taamani siuaasassi misilinniarmannga usserniarlunga, naak naammassisakka takoreersimagaluarlugit. v10 Ukiuni 40-ni narrutsaappakka eqqarleriit taakku, oqarpungalu: Tassaapput inuiaat tammarsimasunik uummatillit, aqqutigisakkalu naluaat. v11 Taamaattumik kamanninni uppernarsaavunga: Uanga qasuersaarfissarititannut isinngisaannassapput. Tussiaatit Tuss 96 v1 Naalagaq erinarsorfigisiuk erinarsugassiamik nutaamik! Naalagaq erinarsorfigisiuk nunarsuarmi tamarmi! v2 Naalagaq erinarsorfigisiuk, aqqa unnersiutigisiuk, annaassinera nalunaajaatigisiuk ullut tamaasa! v3 Inuiaat oqaluttuussigit naalannassusianik, inuiaqatigiit tamaasa tupinnartuliaanik! v4 Naalagaq angingaarpoq unnersiutigineqangaartuullunilu, annilaarnangaarpoq guutinut tamanut. v5 Inuiaammi guutii tamarmik suunngitsuupput, Naalagarli tassaavoq pinngortitsisoq qilammik. v6 Ataqqinangaarsuseq alutornassuserlu sioraaniipput, pissaaneq alutornassuserlu illernartuummi pigisaani ipput. v7 Ilissi inuiaat eqqarleriissortaat, Naalagaq ataqqinartillugulu naalannartissiuk! v8 Naalakkap aqqa ataqqinartissiuk, pajussiuk tunissutinik silarliutaanullu ornigullusi, v9 pallorfigisiuk Naalagaq ataqqinangaarsusiani illernartumi, uuligitsi kiinaata saani, nunarsuarmi tamarmi! v10 Inuiannut torlulagitsi: Naalagaq kunngiuvoq! Nunarsuaq aalajaappoq, aalalissanngilaq. Inuiaat eqqartuuttarpai assuarnaatsumik. v11 Qilak nuannaassaaq nunalu qiimmattassalluni, imaq taassumaniittullu tamarmik perpalussapput, v12 qiimmattassapput narsaat naasuilu tamarmik, orpippassuarni orpiit tamarmik suaartassapput qiimmattarlutik v13 Naalagaq pillugu; aggermat, aggermat nunarsuaq eqqartuukkiartorlugu. Silarsuaq eqqartuutissavaa naapertuilluarnikkut inuiaallu unneqqarissutsimigut. Tussiaatit Tuss 97 v1 Naalagaq kunngiuvoq! Nunarsuaq qiimasussaaq, qeqertarpassuit ungasissumiittut nuannaassapput. v2 Nuissat taakkualu taarnerata ilusimavaat, iluarneq innarluissullu issiavissaarsuata tunngavigai. v3 Sioraani ingerlavoq inneq, akeraalu ikualanernit unguneqassapput. v4 Innaallatsitsinerisa silarsuaq qaammarsarpaat, nunallu tamanna takussavaa sajussallunilu. v5 Qaqqat kutsuttut aassapput Naalakkap saani, nunarsuup tamarmi Naalagaata saani. v6 Qilaap nalunaarutigissavaa iluarsusia, inuiaqatigiillu tamarmik takussavaat naalannassusia. v7 Guutilianut guutisiortut tamarmik kanngutsissapput, tassa taakku guutipilunnik usorsisimaarutiginnittut, guutit tamarmik Naalagaq pallorfigissavaat. v8 Zionip tamanna tusassavaa tipaatsussallunilu, Judap paniisa qiimasuutigissavaat eqqartuussinitit, Naalagaq. v9 Illimmi Naalagaq Qutsinnerussaarputit nunap tamarmi qulaani, guutinit tamanit qutsinnerungaarputit. v10 Ilissi Naalakkamik asannittusi ajortoq uumigissavarsi; imminut upperluartut inuunerat paaraa aniguisissallugillu iluaatsunit. v11 Iluartunut nuiumaarpoq qaamasoq, nuannaarnerlu uummatimikkut peqqusersuitsunut. v12 Iluartut ilissi Naalagaq tipaatsuutigisiuk aqqalu illernartoq unnersiutigalugu. Tussiaatit Tuss 98 v1 Tussiaat. Naalagaq erinarsorfigisiuk erinarsugassiamik nutaamik, iliorsimammat tupinnangaartunik, talerpiata taliatalu illernartup ajugaatippaa. v2 Annaassinini Naalakkap nalunaarutigaa, naapertuilluassutsi saqqummersippaa inuiaat isigitillugit. v3 Eqqaamavai ajunngissutsini unneqqarissutsinilu Israelikkunnut. Nunarsuup isorartoqisup takuaa Guutitta ajugaanera. v4 Nillerit Naalagaq nersornartillugu, nunarsuarmi tamarmi, appigit qiimasullutit qiimmattarlutillu erinalimmillu unnersiutiginnillutit! v5 Naalagaq erinalimmik unnersiutigiuk sianaarsorlutit, sianaap noqartai nippatsikkit, v6 qarlortaat sulluartaallu qarlortartikkit, nillerit nersornartillugu kunngi, Naalagaq! v7 Pisorpalungaassapput imaq taassumaniittullu tamarmik, nunalu tassanilu ineqartut. v8 Kuugaartut assatik ersaartassavaat, qaqqat tamarmik qiimmattassapput v9 Naalagaq pillugu, aggermat nunarsuaq eqqartuukkiartorlugu. Silarsuaq eqqartuutissavaa naapertuilluartumik, inuiaallu innarluitsumik. Tussiaatit Tuss 99 v1 Naalagaq kunngiuvoq! Inuiaat uulipput. Kerubiusat qulangerlugit issiavissaarsuarmini issiavoq, nuna sajuppoq. v2 Naalagaq angingaarpoq Zionimi, inuiaqatigiinnillu tamanit qutsinnerungaarluni. v3 Aqqit angingaartoq annilaarnangaartorlu inuiaat unnersiutigissavaat. Illernarpoq! v4 Kunngi pissarsuaq, innarluissutsimik nuannarinnittutit, naapertuilluarneq aalajaallisarpat, iluartumik naapertuilluartumillu iliorneq Jaakukkunni atortippatit. v5 Naalagaq Guuterput nersorsiuk, palloritsi isigaasa tummarfiata saani. Illernarpoq! v6 Mosesi Aronilu palasertarai, Samuelilu aqqanik torlorfiginnippoq. Suaarmanni Naalakkap akivai. v7 Nuiamit napasumit oqaluffigai, maleruarpaallu oqaaqqissaarutai inatsisillu tunniussai. v8 Naalagaq, Guuterput, illit akivatit, taakkununnga Guutiuvutit isumakkeerfiginnissinnaasoq, aammattaarli Guutiullutit ajortumik iliornerinik akiniaasinnaasoq. v9 Naalagaq Guuterput nersorsiuk, palloritsi qaqqaata illernartup saani. Illernarpoq Naalagaq, Guuterput! Tussiaatit Tuss 100 v1 Qujaniummik pilliinermi tussiaatissaq. Nillerit Naalagaq nersornartillugu, nunarsuarmi tamarmi! v2 Naalagaq kiffartorfigisiuk tipaatsuummik erinarsorlusi, sassaritsi kiinaata saanut qiimmattarlusi! v3 Misiginiaritsi Naalagaq Guutiummat. Taassuma pinngortippaatigut, taassumalu pigaatigut. Tassaavugut innuttai, savaatit paarisai. v4 Isaaffiisigut iseritsi qujaniummik tussiarlusi, silarliutaanut iseritsi erinalimmik unnersiutiginnillusi. Qutsavigisiuk, aqqa unnersiutigisiuk! v5 Naalagaq ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, ilumoorsusialu kinguaariikkuutaani. Tussiaatit Tuss 101 v1 Daavip tussiaasiaa. Ilumoorsuseq innarluissullu erinarsuutigissavakka, illit Naalagaq erinalimmik unnersiutigissavakkit. v2 Aqqut isornaalluinnartoq atuaqqissaarniarpara. Qaqugu uannut tikiutissavit? Uummatikkut assuarnaallunga inuujumavunga uanga illunni. v3 Iluanngitsuliungaarnermik takusaqarumanngilanga. Inatsisinik unioqqutitsisoq uumigaara, uannut qanillissanngilaq. v4 Pisuusaartumik uummatillip najussanngilaanga, ajortoq ilassissanngilara. v5 Isertortumik tulliminik mamarliisoq nipangersissavara. Isit perroorpaluttut uummatillu makitassusia akuersaassanngilakka. v6 Nunami ilumoortut isima toqqarsimassavaat, uanga illunni ineqartissavakka. Aqqutikkut isornaalluinnartukkut ingerlasup kiffaaffigissavaanga. v7 Uanga illunni ineqassanngillat peqquserluttumik iliortut. Salluliorluni oqaluttoq atassanngilaq isima saanni. v8 Nunami iluaatsut tamaasa ullaat tamaasa nungutittassavakka. Pinerluttut tamaasa piiassavakka Naalakkap illoqarfianit. Tussiaatit Tuss 102 v1 Qinnut. Ikiortariallip sanngiillinermini Naalakkamut kappialasup qinnutissaa. v2 Naalagaq, tusaruk qinnutiga! Ikioqqullunga nillianera ilinnut anngulli. v3 Kiinnat uannut isertoqinagu annikillioraangama. Siutitit manikkit torlulagaangama. Pinasuarlutit akinnga! v4 Putsutummi nungujartorput ullukka, saanikkalu innertut kissarulupput; v5 uummatiga parnguppoq ivikkatut toquliortutut, nerinissaraluunniit sapilerpara. v6 Anersaarulullungalu anertikkarpunga, uineerutivippunga. v7 Tulugatsiaaraq inoqajuitsumiittoq assigaara, uppittut illukuniittutut ilerpunga. v8 Sinissaqanngikkaangama timmissatut illup qaani mitsimasutut kiserliorpunga. v9 Akeqqama mitaatigaannga ulloq tamaat, asissorpaannga perloqqusissutigalungalu. v10 Pujoralaat inuussutigilerpakka, imigassaralu akoorlugu qullinnik. v11 Tamatumunnga pissutaapput illit uumitsannerit kamannerillu; tigullunga igipparma. v12 Ullukka nungujartorput tarrartut, ivikkatut toqulioriartorpunga. v13 Kisianni illit Naalagaq kunngiuvutit naassaanngitsumik, aqqit torlulaffigineqassaaq kinguaariikkuutaani. v14 Nikuikkumaarputit nallittorlugulu Zioni, saammaassivissaq nalliummat, piffissanngormat. v15 Kiffavit asavaat Zionip ujarai nalligusullutillu nakkaanikuinut. v16 Taava inuiaat mianerissavaat Naalakkap aqqa, naalannassusialu nunarsuup kunngiisa tamarmik. v17 Naalakkammi Zioni qarmaqqissavaa tassanilu saqqummerluni naalannassutsimini. v18 Tamaqanngitsut qinnutaat qiviassavaa, qinnutaat sumiginnassanngilaa. v19 Kingulissanut tamanna allanneqassaaq; inuit pinngortussat Naalagaq unnersiutigissavaat. v20 Massami Naalagaq isigivoq inersuarminit illernartumit, qilammit nunamut alakkarpoq. v21 Tiguakkat nimaarnerat tusarpaa iperagaatillugillu toqutassanngortitaagaluit. v22 Naalakkap aqqa tusarliunneqassaaq Zionimi, nersorneqarnissaalu erinalimmik unnersiutigineqassalluni Jerusalemimi, v23 inuiaqatigiit naalagaaffiillu katersuuppata Naalagaq guutisiorfigissallugu. v24 Nukillaartippaanga inuunikillisillungalu. v25 Oqarpunga: Guutiga, inuutsaruttorninni nusullunga peeqinanga. Illit ukiutit atassapput kinguaariikkuutaani. v26 Itsarsuaq nuna tunngavilerpat, qilak assavit pinngortitaraat. v27 Taakku suujunnaassapput, illilli atassaatit; taakku tamarmik annoraaminertut nungullariartorput, atisatut nikikkumaarpatit. v28 Tamakku atisatut allanik taarsissavatit, illilli taannaajuarputit, ukiutit naaffeqanngillat. v29 Kiffavit qitornaat eqqissinartumik ineqassapput, kinguaassaallu kiinnavit saani atassapput. Tussiaatit Tuss 103 v1 Daavimit. Tarniga, nersoruk Naalagaq, aqqa illernartoq iluma tamarmi nersorliuk. v2 Tarniga, nersoruk Naalagaq, ajunngitsuliaalu tamaasa puiornaveerlugit! v3 Taassuma isumakkeerfigaatit ajortuliannik tamanik, nappaatitillu tamaasa katsorsarlugit. v4 Taassuma inuunerit ilivermit iperagaatippaa niaqoruserlutillu ajunngissutsimik nallittuinermillu. v5 Taassuma inuunerit tunissutinik ajunngitsunik qaarsillartippaa, kingumullu inuusussisippaatit nattoralittut ilersillutit. v6 Naalagaq iliortarpoq naapertuilluartumik iluartumillu qunutitaasunut tamanut. v7 Ilisimatippaa Mosesi aqqutigisaminik, Israelikkullu suliaminik. v8 Naalagaq naakkinnillunilu saammaasuuvoq, kamajaatsuullunilu ilumoorsusermillu peqangaarluni. v9 Unnerluutiginnittanngilaq naassaanngitsumik, kamassimajuaannarnanilu. v10 Iliorfiginngilaatigut ajortuliatta nalissaannik, akilernatalu pinerlunnitta taamaaqataanik. v11 Soorlu qilak nunamit qutsinnerungaartoq, taama atsigaaq nallittuinera mianerinnitsiminut. v12 Soorlu kangia kitaanit ungasissoq, taamatut unioqqutitsinivut ungasillisippai uatsinnit. v13 Soorlu ataataasup qitornani nallittortarai, taamatut Naalakkap nallittortarpai mianerinnitsini. v14 Nalunngilaami pinngortitaasugut, eqqaamavaa pujualaasugut. v15 Inuup inuunera ivikkatut ippoq, narsaatip naasuisut sikkertarpoq; v16 anorip aqqusaalutorippani peerutissaaq sumiissimagaluarnera nalunarsilluni. v17 Naalakkalli ilumoorsusia atavoq naassaanngilluinnartumik mianerinnittaanut, iluarsusialu qitornat qitornassaannut, v18 angerusianillu aalajangiussisunut inatsisaalu eqqaamallugit maleruaasunut. v19 Naalakkap issiavissaarsuani qilammi aalajaatsumik inissippaa, kunngisullu tamaasa naalagaaffigai. v20 Naalagaq nersorsiuk, ilissi inngilii, ilissi sorsuttartut peqqusaanik naammassisitsisartut oqaasii naalallugit. v21 Naalagaq nersorsiuk, katersai tamassi, ilissi kiffai naammassisitsisartut piumasaanik. v22 Naalagaq nersorsiuk, pinngortitai tamassi naalagaaffiani sumiluunniit ittusi. Tarniga, nersoruk Naalagaq! Tussiaatit Tuss 104 v1 Tarniga, nersoruk Naalagaq! Naalagaq Guutiga, angingaarputit! Ataqqinangaarsuseq alutornassuserlu atisaraatit. v2 Qaamanermik uliguaqarputit qallersaatitut, qilak tupertut siaarsimavat. v3 Inissaarsualiuupputit immap qulaani, nuissat qamutiliullugit anorip suluinut ingerlatitipputit. v4 Anorit nalunaariartortartigaatit innerillu ikualasut kiffaliullugit. v5 Nuna aalajaatsumik tunngavilerakku naassaanngitsumik patajaallisillugu v6 Itinersuup atisatut ulissimavaa, erngup qaqqat qummut qaangersimavai. v7 Sioorasaarannili qimaalerpoq, nipinnit kallerpaluttumit ersilersitaalluni qimaavoq v8 qaqqat qarsullugit qooqqullu ammut atuarlugit killissarititat tikitserlugu. v9 Killiffissalerpat qaangigassarinngisaanik nuna uleqqunagu kingumut. v10 Puilasut qooqquni puilalersippatit, qaqqat akornisigut kuulerput v11 nersutit nujuartat tamaasa imissillugit, siutituut nujuartat imerusuersarput. v12 Kuuit sinaanni ulluliorput qilaap timmiai, avalequtini mitsimapput qitivillutillu. v13 Inissaarsuannit qaqqat imerterpatit, nuna qaarsillartitaavoq inerittunik tunniussannik. v14 Naatippatit ivikkat nersutaatit nerisassaat naasullu inunnut atuuttussat pilersillugit timiusat nunamit v15 viinnilu inunnik nuannaalersitsisartoq. Inuit kiinaat qillertisippatit uuliamik, timiusallu inuk nutaamik nukeqalersippaa. v16 Imerusuersarput Naalakkap orpiutai, taakku cederit Libanonimi ikkussugai. v17 Taakkunani ulluliorput timmissat, kakillarnaqutini iniliorsimavoq ungasorsuaq. v18 Qaqqani portunerpaani ineqarfeqarpoq savaasaq innarmioq, ujarassuillu akornini qappiit toqqorfissaqarput. v19 Pinngortippatit qaammat nalliussinissanut najoqqutassaq seqinerlu tarriffissaminik nalunngitsoq. v20 Taartoq nalliuteqqugaangakku unnuanngoraraaq, taava orpippassuarni nersutit nujuartat tamarmik angalaaleraraat. v21 Løvit pisassarsiorlutik uiannisaarput nerisassaminnik Guutimut tuneqqullutik. v22 Seqinerli nuigaangat angerlararaat iniminnilu toqqorlutik. v23 Taava inuk ulluunerani suliffissaminukararaaq sulillunilu unnunnissaata tungaanut. v24 Amerlangaarput pinngortitatit, Naalagaq! pinngortippatit tamaasa ilisimasuullutit. Nunarsuaq pinngortitannik ulikkaarpoq. v25 Tamassa imarsuaq isorartooq, ujameriattoq kisissaanngitsunik uumasunik mikisunik angisuunillu! v26 Aajuku umiarsuit angalaartut, aajuna Livjatani imarsuarmi pinnguartussatut pinngortitat. v27 Tamarmik neriuffigaatsit nerisassaminnik tunissagitit piffissakkut; v28 tunniussatit katersortarpaat, assatit ammaraangakkit tunissutinik ajunngitsunik qaarsillartarput. v29 Kiinnat isertoraangakku ersilersarput anernerannillu arsaarutsik toqussallutik pujualaanerminnullu uterlutik. v30 Anersaat aallartikkaangakku pinngortarpoq inuuneq, nunalu nutaanngortittarpat. v31 Naalakkap naalannassusia ittuinnassaaq, Naalakkap tipaatsuutigissavai pinngortitani; v32 nuna qiviatsiaannarpani sajulissaaq, qaqqallu attorpatik pujulissapput. v33 Naalagaq erinarsorfigissavara inuutillunga, Guutiga erinalimmik unnersiutigissavara toqunngikkallartillunga. v34 Qanortoq taalliara iluarigiliuk. Uanga Naalakkami tipaatsuppunga. v35 Ajortuliortut nunamit piiarneqarilittoq iluaatsullu peqarunnaarlutik! Tarniga, nersoruk Naalagaq! Tussiaatit Tuss 105 v1 Halleluja. Naalagaq qutsavigisiuk, aqqa torlorfigisiuk! Naammassisai inuiannut nalunaarutigisigit! v2 Erinarsorfigisiuk, erinalimmik unnersiutigisiuk! Tupinnartuliai tamaasa erinarsuutigisigit! v3 Aqqa illernartoq qiimasuutigisiuk, Naalakkamik ujarlersut tipaatsussapput. v4 Naalagaq pissaaneralu ujarsigit, kiinaa tamatigut ujartarsiuk! v5 Eqqaaniarsigit tupinnartuliai, eqqaamasigit nalunaaqutiliai inassutillu tunniussai, v6 ilissi kiffaata Aaperaap kinguaavi, ilissi Jaakup erneri, qinigai! v7 Taannaasoq Naalagaq Guutigaarput, inassutai nunarsuarmi tamarmi atortuupput. v8 Angerutsi naassaanngitsumik eqqaamavaa, kinguaariissoqatigiinni tuusintini eqqaamavaa neriorsuutini, v9 angeruseq Aaperaamut angerutigisani, uppernarsaat Iisaamut uppernarsaatigisani. v10 Aalajangersarpaa Jaakumut inatsisissatut, Israelimut naassaanngitsumik angerusissatut. v11 Oqarpoq: Ilinnut tunniutissavara nuna Kana'ani; tassaassaaq kingornussassarsi. v12 Taamani kisissaagallarmata ikittuinnaallutik nunamilu takornartaallutik v13 nuuttaqattaarlutillu inuiannit inuiannut allanut, naalagaaffimmiit naalagaaffimmut allamut, v14 kimit qunutinneqaqqunngilai, taakkulu pillugit kunngit pillartarpai: v15 Tanitakka attunngisaannarsigit! Pruffiitikka ajortumik peqinasigit! v16 Kaanneq nunamut suaarutigigamiuk inuussutissap napassutigisaa napillugu v17 siuartitsilluni Egypteniliartitaqarpoq: Josefi inussiatut akigineqarpoq. v18 Isigai ajortumik pivaat kalunnernik pitullugit, qungatsimigut saviminermik attatalerneqarpoq, v19 oqaaseq eqquutserlugu, oqaatsip Naalakkamit pisup atortussangortippaa. v20 Kunngi aallartitsivoq parnaarussaajunnaarsillugulu, inuiaat naalagaata iperagaatippaa; v21 illuminut naalaganngortippaa, pigisaminut tamanut pisortanngortillugu, v22 naalagartani piumasani malillugu ilitsersuuttaqqullugit utoqqaanertanilu ilisimassusermik ajoqersorlugit. v23 Israelilu Egypteniliarpoq, Jaaku tikeraaginnanngorpoq Kamip nunaani. v24 Guutip innuttani kinguaassingaartikkamigit akeraannillu amerlanerulersillugit v25 Egyptenimiut uummataat mumippai innuttaminut uumissuisunngortillugit, ajortunillu pilersaarusiortunngortillugit kiffaminut. v26 Aallartippai Mosesi kiffarisani, Aronilu qinigarisani. v27 Nalunaaqutiliai taakkua takutippaat Egyptenimi, tupinnartuliaalu Kamip nunaani. v28 Taarnersuarmik aallartitsivigai taartorsuanngortillugulu, oqaasiinut naalasseriinngillat. v29 Imeq aanngortippaa aalisagassaallu toqutillugit. v30 Nuna naratsinik ujamerialerpoq kunngip inai angullugit allaat. v31 Peqqusimmat takkupput niviukkat ippernallu nunaanni tamarmi. v32 Sialuk nataqqornanngortippaa innerillu ikualasut nunaannut tamarmut aallarartillugit. v33 Viinnequtaataat figenequtaataallu uppigartippai orpiillu nunaanniittut nallorlugit. v34 Peqqusimmat takkupput pillertarpassuit, qullugissat pillertanngortussat kisissaanngitsut. v35 Taakkua nerivaat nunami naasut tamaasa, narsaataasalu inerittui. v36 Naalakkap Egyptenimiut angajulliliaat tamaasa toqutippai, angutitaasa qitornaqqaavi tamaasa. v37 Taava sølviutaat kuultiutaallu nassartillugit innuttani anisippai Egyptenimit; Naalakkap naggueqatigiissortai orloqqajartoqanngillat. v38 Egyptenimiut nuannaarput aallarmata, taakkununnga ersingaaleramik. v39 Naalakkap pilersippai nuiaq assiaqutissaq innerlu unnuakkut qaammaqqutissaq. v40 Qinummata aqissiusarsuit nalliutitippai, qilaap timiusaanik qaarsillartippai. v41 Qaarsoq ammarpaa imeq kuugaalersillugu; kuussuartut nunamut panertumut kuulerpoq. v42 Eqqaamagamiuk neriorsuutini illernartoq Aaperaamut kiffaminut, v43 innuttani Egyptenimit aallartippai tipaatsutsillugit, qinikkani aallartippai qiimmattartillugit. v44 Inuiaat allat nunaat taakkununnga tunniuppai, tunivai inuiaqatigiit sulinermikkut pissarsiaannik v45 inatsisini maleruaqqullugit ileqqoreqqusanilu naalaqqullugit. Tussiaatit Tuss 106 v1 Halleluja. Naalagaq qutsavigisiuk ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v2 Kia oqaluttuarisinnaavai Naalakkap suliarsui? Kia nalunaajaatigisinnaavaa nersorneqaatissaa tamaat? v3 Pilluarput innarluissummik sianiginnittut tamatigullu naapertuilluartumik iliuuseqartut. v4 Eqqaaginga, Naalagaq, innuttannik saammaassininni, isumagiginga annaassininnik, v5 uannut takusinnaaqqullugu qinikkavit pilluarnerat, innuttatit tipaatsoqatigeqqullugit, qiimasoqqullungalu inuiaat innuttassarsiatit peqatigalugit. v6 Ajortuliorpugut siuaasavut assigalugit, iluaatsutut ajortumik iliorsimalluta. v7 Siuaasatta Egyptenimi tupinnartuliatit sumiginnarpaat; unneqqarissorsuunerit eqqaamanngilaat, Qutsinnerussaartorli naalasseriiffigaat Immami Ivissuartuumi. v8 Taamaattorli Guutip annaappai pissutigalugu atini, pissarsuussutsini takutikkumallugu. v9 Imaq Ivissuartooq tissorpoq sioorasaarmani, immallu itineratigut ingerlatippai soorlu inoqajuitsukkut. v10 Akerartortaannit annaappai akeraannillu aniguisillugit. v11 Kisianni akerartortaat immap matoorpai ataasiinnarmilluunniit aniguisoqartinnagit. v12 Taava oqaasii innuttaasa tatigilerpaat erinarsorlutillu unnersiutigalugu. v13 Kisianni naammassisai erniinnaq puiorpaat ilitsersuutaalu utaqqiumanagu. v14 Piumasaqarpallaalerput inoqajuitsumi, Guutilu misilinniarlugu inuilaami. v15 Piumasaannik taava tunivai, timaasigulli sanigornartumik nappaatissillugit. v16 Tammaarsimaffimminni uumissulerpaat Mosesi, aamma Aroni Naalakkap illernartua. v17 Taava nuna aatsarpoq iillugulu Datani, katersallu Abiramikkut mattullugit. v18 Inneq nungutitsivoq katersaanni, ikualanermillu iluneqarput iluaatsut. v19 Horebimi nersuteeraasaliorput angutivissamik guutiliarlu kuisaq pallorfigalugu. v20 Naalannaatertik taarserpaat ussiup ivigartortup assinganik. v21 Puiorpaat Guuti annatsitsisertik, malunnangaartuliortoq Egyptenimi, v22 tupinnartuliortoq Kamip nunaani, suliaqartorlu annilaarnangaartunik Immami Ivissuartuumi. v23 Nungutikkumallugit aalajangeraluartoq Mosesi qinersimasaa akunnermiliuppoq Guutip kamanneratigut nungutinneqaqqunagit. v24 Nuna alianaatsoq asiginnarpaat Guutillu oqaasii tatiginagit. v25 Naammagittaalliorput tuperminni naalakkumanagulu Naalagaq. v26 Taava Naalakkap assani tungaannut silutsippaa orlorartikkumallugit inoqajuitsumi, v27 kinguaassaat siammartikkumallugit inuianni allanertani, siaruarterumallugit nunanut tamanut. v28 Ba'al-Peori sammilerpaat nerillugillu toqusunut pilliutit. v29 Suliaminnik Naalagaq kamassaarpaat, taakkununngalu nalliupput perluit. v30 Taava Pinehasi sassarpoq eqqartuussillunilu, perluillu kipitinneqarput. v31 Taamaaliornermigut iluassuseqartitaavoq kinguaariikkuutaani naassaanngitsumik. v32 Naalagaq kamassaarpaat Meribap puilasuini, taakkulu pisuullutik perlutsitaavoq Mosesi, v33 naalasseriiffigigamikku mianersuaalliorluni oqalulersillugu. v34 Nungutinngilaat inuiaat nunguteqqusaralui Naalakkap, v35 kisianni inuiaqatigiit akuliuffigaat issuarlugillu ileqqupilui. v36 Guutisiorfigaat taakkua guutiliaat, taamaaliornertillu napitinneqaatigaat. v37 Pilliutigaat ernitik panitillu anersaapilunnut. v38 Qitornat pinngitsuusut toqutippaat. Ernermik panimmillu aavat Kana'anikkut guutiliaataannut pilliutigaat nunartik aammik illernassusiiarlugu. v39 Suliamikkut minguttuunngortitaapput allasiorlutillu iliuutsiminni. v40 Taava Naalagaq innuttaminut kamangaalerpoq, innuttassarsianilu avaannguutivikkamigit v41 inuiannut allanut qunusiassanngortippai. Akerartortaat taakkununnga naalaganngorput, v42 akeraasalu annikilliortippaat. Taakkunannga qunutitaapput. v43 Qasseeriaqaluni annaattarpai, pilersaarusiamikkulli naalasseriiffigaat ajortuliornermullu maggukkiartuinnarlutik. v44 Annikilliorneranni isumassortarpai nillianerat tusaagamiuk. v45 Taakkununnga angerutsiminik eqqaasittarpai, ilumoorsutsiminilu angingaartumi peqqissimivoq v46 naakkigineqalersillugit aallarussisaannit. v47 Annaatsigut, Naalagaq Guuterput, inuiannit utertitsigut aqqit illernartoq qujassutigeqqullugu, tulluusimaarlutalu unnersiutigisinnaaqqullutit. * v48 Unnersiutigineqarli Naalagaq, Israelip Guutia, naassaanngilluinnartumik. Inuillu tamarmik akissapput: Amen! Tussiaatit Tuss 107 v1 Halleluja. Naalagaq qutsavigisiuk ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v2 Taama oqassapput Naalakkap iperagaatitai, akeqqat pissaanerannit aniguisitai v3 katersorlugillu silarsuarmit tamarmit, kangianit kitaanillu, avannaanit kujataanillu. v4 Ilaat inoqajuitsumi inuilaamilu angalaannarput illoqarfimmi najugassarsinatik. v5 Kaallutillu imerusupput, inuunerat nungulerpoq. v6 Taava annikilliornerminni Naalagaq torlorfigaat, annikilliuutaannillu annaappai. v7 Ingerlatippai aqqutikkut ajunngitsukkut illoqarfimmi najugassarsisillugit. v8 Taakkua qutsavigilissuk Naalagaq unneqqarissusia pillugu, inunnullu tupinnartuliai pillugit, v9 taassumami imerusuttoq imigassittarpaa kaattorlu ajunngitsuutiminik qaarsillartittarlugu. v10 Taarsuup ataani issiapput parnaarussaasutut naalliullutik kalunnernillu qilersugaasimallutik, v11 Guutip inassutaanut naalasseriissimagamik Qutsinnerussaartullu siunertarisai asiginnarlugit. v12 Taavali perlunnik nanertuuserpai, orlupput makititsisissaqaratillu. v13 Taava annikilliornerminni Naalagaq torlorfigaat, annikilliuutaannillu annaappai. v14 Taarsuup ataanit anisippai qilerutaallu kalunnerit kittoraallugit. v15 Taakkua qutsavigilissuk Naalagaq unneqqarissusia pillugu, inunnullu tupinnartuliai pillugit, v16 isaaffiit kanngussaasut sequmisimmagit parnaarutaallu saviminiusut qartorarlugit. v17 Silaatsunngortitaapput unioqqutitsinermikkut ajortuliatillu pillugit naalliutsitaallutik; v18 nerisassat suugaluartut avaakallaappaat, qanillivaallu toqup isaaffii. v19 Taava annikilliornerminni Naalagaq torlorfigaat, annikilliuutaannillu annaappai. v20 Oqaatsiminik aallartitsivigai katsorsarlugillu, ilivermillu annaallugit. v21 Taakkua qutsavigilissuk Naalagaq unneqqarissusia pillugu, inunnullu tupinnartuliai pillugit. v22 Qujaniutinik pilliiffigilissuk qiimmattarlutillu naammassisai oqaluttuaralugit. v23 Umiarsuarlutik imaanut avalapput imarsuartigut niuffagiarlutik, v24 takusaqarput Naalakkap suliaanik tupinnartuliaanillu immap itinersuani. v25 Peqqusigaangat anorersuaq pitorartarpoq malissuartitsilerlunilu. v26 Malingit qilaap tungaanut qaffaraangamik itinersuarmut appararaat. Ajunaalernerminni nikallorput, v27 aalakoortutut uppeqqajaapput, silatusaarsinnaanerat tamarmi iluaqutaanngilaq. v28 Taava annikilliornerminni Naalagaq torlorfigaat, annikilliuutaannillu annaappai. v29 Anorersuaq qatsortippaa, imarlu mallerunnaarpoq. v30 Taava nuannaalerput qatsormat, umiarsualivissiffigiumasaannullu ingerlappai. v31 Taakkua qutsavigilissuk Naalagaq unneqqarissusia pillugu, inunnullu tupinnartuliai pillugit. v32 Inunni katersorsimasuni nersornartillissuk, unnersiutigalugulu utoqqaanertat katisimaffianni. v33 Kuussuit inoqajuitsunngortippai puilasuugaluillu nunanngortillugit panertut. v34 Nuna naggorissoq inoqajuitsunngortippaa tarajuusoq, pissutigalugu tassani nunallit ajussusiat. v35 Inoqajuitsoq nunanngortissinnaavaa imeqarluartoq, nunalu panertoq puilasulinngortillugu. v36 Kaattut tassani nunassippai, illoqarfiliorsinnaatitaappullu najugassaminnik. v37 Taava narsaatitik siaruarteriffigaat viinnequtillu ikkussorlugit, inerititaallu katersorpaat. v38 Pilluaqquai amerlingaartillugit, nersutaatinillu amikkisaartinngilai. v39 Kisianni kingorna ikilipput ajunaarnerup atugarliornerullu nanertormatik. v40 Naalagartat ajattorpai nikanartunngortillugit inoqajuitsumilu aqqusineqanngitsumi tammartajaartillugit. v41 Piitsoq atugarliorneranit annaappaa naggueqatigiissortaalu savaatitut amerlingaartillugit. v42 Peqqusersuitsut tamanna takulissuk tipaatsullutillu, iluanngitsuliortullu tamarmik qanitik matulisigit. v43 Ilisimasup maluginiarliuk tamanna, Naalakkap unneqqarissusia sianigisassaammat. Tussiaatit Tuss 108 v1 Erinarsugassiaq. Daavip tussiaasiaa. v2 Uummatiga aarleqquteqanngilaq, Guuti, erinarsussaanga nipilersorlungalu. Iterit tarniga, v3 iteritsi, kukkilattariaq sianaarlu, qaalersup aappilliunnera itersarumagakku. v4 Qutsavigissavakkit inuiaat akornanni, Naalagaq, erinalimmillu unnersiutigalutit inuiaqatigiit akornanni. v5 Ajunngissutsimmi qilammut atavoq, ilumoorsutsillu nuissanut. v6 Qutsissigit qilaap qulaanut, Guuti, naalannassutsillu qinngortiguk nunarsuarmut tamarmut! v7 Ajugaatitsigit talerpinnik, akinnga, nuannarisatit annaanneqaqqullugit. v8 Guuti oqaluppoq illernartuutimini: Qiimmattarlunga Sikemip nunaa agguaatissavara, Sukkotip qoorua agguutissanngortissallugu. v9 Gileadi pigaara, Manasse pigaara; Efraimi tassa niaqorortinnaveeqqutiga, Juda tassa kunngisut tigumiara. v10 Moabili tassa errorfiga, kamippakka Edomimut naloriutissavakka; Filistæa ajugaasimaarutigissavara. v11 Kia ingerlatissavaanga illoqarfimmut pallittaalisalimmut, kia siulersussavaanga Edomimut? v12 Illimmi Guuti ajattorsimavatsigut, sakkutuuvut sorsukkiartoqatigiumanagit. v13 Akeqqatsinnut ikiortissitsigut – inuit ikiuinerat iluaqutaanngilaq. v14 Guutip ilagippatigut ajugaassaagut, akeqqavut tummaarissavai. Tussiaatit Tuss 109 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. Guuti erinalimmik unnersiutigisara, nipangersimaqinak, v2 qanertik guutiitsoq tatigisassaanngitsorlu uannut ammarmassuk oqqamillu sallutuumik oqaluuseralunga. v3 Oqaatsinik uumissuinermit pisunik iluaannga saassullungalu pissutissaqaratik. v4 Naak asannikkaluartunga unnerluutigaannga, eqqartuutitassanngorpungalu. v5 Ajunngitsumik pigitsik ajortumik pivaannga, asanninnera uumissuinermik akilerlugu: v6 Iluanngitsumik akerliliisulersiuk, unnerluussisissaa talerpiata tungaani qeqarli. v7 Eqqartuussineqarpalli qimassavaa pisuutitaasimalluni, unnerluussutaalu ajortulianngussaaq. v8 Ullussai ikittuinnanngussapput, atorfialu allap tigussavaa. v9 Qitornai iliarsunngussapput nulialu uillarninngorluni. v10 Qitornai tarfiinnalissapput qinnuuloorlutillu, angalaarlutillu illukuni ujarlilussapput. v11 Ernialiinikkaat arsaassavaat piinik tamanik, pisuussutaanillu tamanik takornartat ujajaaffigissavaat. v12 Kimilluunniit ajunngitsuliorfigineqassanngilaq qitornaaluunniit iliarsorortut nallissorneqassanatik. v13 Kinguaassai nungutitaassapput, aqqi piiagaassapput kinguaariissoqatigiinni tullissani. v14 Naalakkap puiussanngilai siuaasaasa iluanngitsuliaat, anaanaatalu ajortuliaa isumakkiiginnagaassanngilaq. v15 Tamanna Naalakkap eqqaamattuinnassavaa, taakkualu aqqi nunami piiassavai. v16 Taama pineqassaaq ajunngitsuliornissani puiorsimagamiuk, malersortarsimagamigit ikiortariallit piitsullu, sapersullu toqunniartarlugit. v17 Perloqqusineq nuannarigamiuk nammineq perloqquneqarli! Pilluaqqusineq nuannarinnginnamiuk nammineq pilluaqquneqanngikkili! v18 Perloqqusineq atisamisut ativaa, taanna sitserulli timaanut imertut, saaniinullu uuliatut; v19 taanna qallersaatitut atisariliuk qiterutigalugulu atortuinnagassani. v20 Naalakkap akiniassavai unnerluussisikka ajortumik uannik oqaluuserinnittut. v21 Illit Guuti Naalagaq, isumaginnga aqqit pissutigalugu, ajunngitsuugavit unneqqarissuullutillu. v22 Aniguisinnga piitsuugama ikiortarialiullungalu, uummatigalu sakissanni kassuppoq annilaanganermit. v23 Taroriartorpunga tarratut nungujartortutut, pillertatut issugiunneqarpunga. v24 Nallukka patajalerput iisinnginniarnermit, amera panermit eqisalutsippoq tarnutissaaleqinermit. v25 Taakkunannga mitaatigisanngorpunga, ileqimisaartarput takugaangaminnga. v26 Ikiunnga, Naalagaq Guutiga, unneqqarissutsit naapertorlugu annaannga, v27 taakkununnga paaseqqullugu tassaasutit, illit Naalagaq, iliuuseqartartoq. v28 Taakku perloqqusisarput, illilli pilluaqqusisarputit. Akerartortikka kanngutsillit, kiffallu nuannaarli, Naalagaq! v29 Unnerluussisikka mitannarsissummik atisitinneqarlit kanngunarsisitaanermillu qallersaaserneqarlutik! v30 Nipituumik qutsavigissavara Naalagaq, inuppassuit akornanni unnersiutigissavara, v31 piitsoq illersormagu pillagassaatitsiniartaanit annaakkumallugu. Tussiaatit Tuss 110 v1 Daavip tussiaasiaa. Naalagaq naalakkannut oqarpoq: »Talerpimma tungaanut inginniarit akeqqatit uannit tummarfiliunneqarserlugit illit isikkannut!« v2 Kunngip tigumiaa pissaasutut pigisassat Naalakkap isaakkumaarpaa Zionimit. Naalagaagit akeqqavit akornanni! v3 Ullormi sorsuffigisanni innuttatit kajumillutik sassarumaarput. »Qaqqani illernartuni erniaraakkit kanernertut ullaap aappillernerata aallaavianit pisutut.« v4 Naalagaq uppernarsaavoq uppernarsaaninilu utertissanagu: »Illit palasiuvutit naassaanngitsumik Melkisedeki assigalugu.« v5 Naalagaq talerpippit tungaaniippoq, ullormi kamaffimmini kunngit sequmisissavai. v6 Inuianni eqqartuussiumaarpoq, toqusut qaleriiaarlugit iliorarpai nunarsuarmilu isorartuumi niaqqut sequmisillugit. v7 Kuunnguaq aqqusernup killinganiittoq imerfigissavaa, taamaattumik niaqquni massitsissinnaavaa. Tussiaatit Tuss 111 v1 Halleluja. Naalagaq qutsavigissavara uummatikkut iluunngarlunga peqqusersuitsut akornanni katersorsimasunilu. v2 Angeqaat Naalakkap suliarisai, siunertarisaanullu naleqqulluartuullutik. v3 Pinngortitaa alutornangaarlunilu takoranningaarpoq, iluarsusialu naassaanngitsumik atassaaq. v4 Sulissutigereerpaa tupinnartuliami eqqaamaneqarnissaat, saammaavoq nallittuillunilu Naalagaq. v5 Mianerinnitsini nerlertarpai angerutsilu naassaanngitsumik eqqaamallugu. v6 Suliani angingaartut innuttaminut nalunaajaatigai inuiaat nunaataat taakkununnga tunniukkamigit. v7 Suliai ilumoorsutsimit innarluissutsimillu pisuupput, peqqussutai tamarmik tatiginarlutik, v8 aalajaallutik naassaanngitsumik, peqqussutigineqarlutik ilumoorsutsimi peqqusersuissutsimilu. v9 Innuttani aniguisissimavai angerutsilu aalajangerlugu ittuinnartussaatillugu. Illernarlunilu annilaarnangaarpoq aqqa. v10 Naalakkamik mianerinninneq tassa ilisimassususeqarnermut aallarniutaasoq, taamaaliortoq kinaluunniit silatoorsuanngorumaarpoq. Naalagaq unnersiutigineqassaaq naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 112 v1 Halleluja. Pilluarpoq Naalakkamik mianerinnittoq inassutaanullu asanningaartoq. v2 Kinguaassai nunami pissarsuussapput, peqqusersuitsup kinguaavi pilluaqqusaassapput. v3 Pigissaarlunilu pisuussuteqassaaq illumini, naassaanngitsumillu atassaaq iluarsusia. v4 Taartumi qaammaqqutitut qinngorsimassaaq peqqusersuitsunut, saammaalluni naakkinnillunilu iluartuullunilu. v5 Pilluarpoq erligisaqarani atukkiisartoq, eqqortumillu pigisani isumagisarlugit, v6 patajalinngisaannassagami. Iluartormi eqqaamaneqartuassaaq. v7 Ajunaarnermik nalunaarut annilaarutiginngilaa, uummataat eqqissisimalluinnarpoq Naalagaq tatigalugu. v8 Aalajaappoq ersigisaqarnanilu, takussavaa akeqqami ajorsartitaanerat. v9 Agguaasarpoq, piitsunut tunisivoq, iluarsusia naassaanngitsumik atassaaq, nassua massisimavoq alutornartumik. v10 Iluaatsoq tamanna takullugulu isumatsassaaq, qorsaqqortarluni aqullaarlunilu. Iluaatsut qanoq iliorniarneri iluatsittussaanngillat. Tussiaatit Tuss 113 v1 Halleluja. Unnersiutigisiuk, ilissi Naalakkap kiffai, Naalakkap aqqa unnersiutigisiuk! v2 Naalakkap aqqa unnersiutigineqarli maannamiit naassaanngitsumik! v3 Kangianiit kitaanut Naalakkap aqqa unnersiutigineqarli! v4 Inuiaat tamarmik qulaanni Naalagaq qutsippoq, qilammit qutsinneruvoq naalannassusia. v5 Kina ippa Naalakkatut Guutitsitut qilammi nunamilu, v6 pavanersuaq issialluni samungarsuarli isigaluni? v7 Makitippai nikanartoq pujualannit, piitsorlu sanikunit, v8 issiavissillugillu naalagaanerit akornanni, innuttami naalagaanerisa akornanni. v9 Naalakkap arnaq ernisuitsoq anaananngortippaa ernernut, pilluangaalersillugu. Tussiaatit Tuss 114 v1 Halleluja. Aallarmat Israeli Egyptenimit Jaakukkullu allamiutut oqaasilinnit, v2 Juda tassaalerpoq Naalakkap illernartuutaa, Israelilu tassaalerluni naalagaassusia. v3 Immap tamanna takugamiuk qimaavoq, Jordani kaajallappoq utimullu kuulerluni, v4 qaqqat pissigarput savatut angutivissatut, qattunerillu pissigarput savaasaaqqatut savaaqqatullu. v5 Imaq soqigavinuna qimaavit? Illillu aamma Jordani, kaajallallutit utimut kuuleravit? v6 Sooq pissigarpisi ilissi qaqqat savatut angutivissatut, ilissilu qattunerit sooq pissigarpisi savaasaaqqatut savaaqqatullu? v7 Uulluserit Naalakkap saani, illit nuna, uulluserit Jaakup Guutiata saani, v8 taannami tassaavoq qaarsumik puilasunngortitsisoq ammaamillu imermut puilaffinngortitsisoq. Tussiaatit Tuss 115 v1 Uagut pinnata, Naalagaq, uagut pinnata, kisianni illit aqqit naalannartiguk, ajunngissutsit ilumoorsutsillu pillugit. v2 Qanormi inuiaat oqarsinnaappat: »Sumiikkami Guutiat?« v3 uffa uagut Guuterput qilammiittoq iluarisaminillu tamanik iliortarluni. v4 Guutiliaat sølviupput kuultiullutillu, sananeqartut inuit assaannit. v5 Qaneqaraluarlutik oqalunneq saperput, iseqaraluarlutik takunninneq saperput; v6 siuteqaraluarput tusaasinnaanatilli, qingaqaraluarput naamasinnaanatilli. v7 Assaqaraluarput attukkatilli malugisinnaanagit, isigaqaraluarput taakkuli pisuutigisinnaanagit; torloqaraluarput nipaqaataanngitsumilli. v8 Guutilianik sanasut taakkuninngalu tatiginnittut sanaatik taakku assigilissavaat! v9 Israeli, Naalagaq tatigiuk! Taanna ikiortigaat eqqortinnaveeqqutigalugulu. v10 Aronikkut, Naalagaq tatigisiuk! Taanna ikiortigaat eqqortinnaveeqqutigalugulu. v11 Guutimik mianerinnittusi, Naalagaq tatigisiuk! Taanna ikiortigaat eqqortinnaveeqqutigalugulu. v12 Naalakkap eqqaamavaatigut pilluaqqullutalu, Israelikkut pilluaqquai, Aronikkut pilluaqquai, v13 Naalakkamik mianerinnittut pilluaqquai, mikisut angisuullu. v14 Naalakkap amerlasoorsuanngortippaasi, ilissi qitornasilu. v15 Pilluaqquneqarpusi Naalakkamit qilammik nunamillu pinngortitsisumit! v16 Qilak Naalakkap pigaa, nunali inunnut tunniuppaa. v17 Toqusut, samunnartut nipaqanngitsumut, Naalagaq unnersiutigissanngilaat. v18 Kisianni uagut Naalagaq unnersiutigissavarput maannamiit naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 116 v1 Halleluja. Naalagaq asavara tusarmagu kimigiisernera. v2 Siutini uannut manivaa torlorfigiganni. v3 Toqup qilerutaasa iloqqavaannga, toqusut inaata naalliunnartuisa eqqorpaannga, annikilliorneq naalliunnerlu kisiisa nanivakka. v4 Taava torlorfigaara Naalakkap aqqa: Ila Naalagaq, annaanniannga! v5 Naalagaq saammaasuullunilu iluartuuvoq, Guuterput naakkinnittuuvoq, v6 misilittagakitsut Naalakkap sernissortarpai, ikiortarialiusunga annaappaanga. v7 Sumik isumajunnaarit kingumut, tarniga, Naalakkap ajunngitsuliorfigimmatit. v8 Inuunera annaappat toqumit, isikka qianissamit, isikkakkalu patajalernissamit. v9 Angalaarsinnaanngorpunga Naalakkap kiinaata saani inuusut nunaanni. v10 Upperpunga, taamaattumik oqaluppunga. Atugarliungaaqaanga. v11 Annilaanganinni oqarpunga: Inuit tamarmik sallutuujupput! v12 Qanoq ilillunga akilissavara Naalagaq uannut ajunngitsuliornerpassui pillugit? v13 Kivissavara ermuseq annassummut nalunaaqutaasoq, torlorfigalugulu Naalakkap aqqa. v14 Naammassissavakka Naalakkamut neriorsuutikka innuttaasa tamarmik takkuanni. v15 Akisoqaaq Naalakkap isaani iluartortaasa inuunerat. v16 Ila Naalagaq, uanga tassa illit inussiaatit, inussiaatit inussiaativit arnap ernera; qilerutikka kalunnerit illit qilerussaarsimavatit. v17 Pilliutinik qujaniutinik pilliivigissavakkit torlorfigalugulu aqqit. v18 Naammassissavakka Naalakkamut neriorsuutikka innuttaasa tamarmik takkuanni, v19 Naalakkap naalaffiata silarliini illit qitinni, Jerusalemi. Tussiaatit Tuss 117 v1 Halleluja. Naalagaq unnersiutigisiuk, inuiaqatigiit tamassi! Erinalimmik unnersiutigisiuk inuiaat tamassi! v2 Angeqimmat ajunngitsuunera uatsinnut, Naalakkap ilumoorsusia atammat naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 118 v1 Halleluja. Naalagaq qutsavigisiuk ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v2 Israeli oqarli: Unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v3 Aronikkut oqarlit: Unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v4 Naalakkamik mianerinnittut oqarlit: Unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v5 Annikilliorninni Naalagaq torlorfigaara, akivaanga ingerlatillungalu nunamut aallariarfittuumut. v6 Naalakkap najormanga siooragisassaqanngilanga, inuit qanoq iliorfigisinnaagaminnga? v7 Naalagaq ikiortigaara, akeqqama ajorsartitaanerat takussavara. v8 Naalagaq qimarnguffigalugu pitsaaneruvoq inunnik tateqarnermit. v9 Naalagaq qimarnguffigalugu pitsaaneruvoq naalagartanik tateqarnermit. v10 Inuiaat tamarmik ungugaluarpannga uteriartissavakka Naalakkap aqqani. v11 Tamanit ungugaluarpannga uteriartissavakka Naalakkap aqqani. v12 Igutsattut qaninniaraluarpannga innertut orpikkani kapinartulinni ikumagaluartutut qamissapput, uteriartissavakka Naalakkap aqqani. v13 Tatineqangaarnermit orlungajattarpunga, Naalakkalli ikioriartorpaanga. v14 Naalagaq tassa nakuussutiga erinalimmillu unnersiutigisara, taanna annassutigaara. v15 Qiimmattarneq ajugaartorpalunnerlu tutsiupput iluartut toqqini: Naalakkap talerpia ajugaatitsivoq, v16 Naalakkap talerpia kivissimavoq, Naalakkap talerpia ajugaatitsivoq! v17 Toqussanngilanga, inuussagama Naalakkallu naammassisai oqaluttuarissallugit. v18 Naalakkap misillersingaartaraluarpaanga, toqumulli pisinneq ajorpaanga. v19 Iluarnermut isaaffik uannut mappersiuk, isissagama Naalagaq qutsavigiartorlugu! v20 Aana Naalakkamut isaaffik, iluartut tassuuna isissapput! v21 Qutsavigaakkit akigamma annassutigigakkillu. v22 Ujarak illuliortut narrugisaat ujaraalerpoq teqeqquulluni tunngaviusoq. v23 Tamassa Naalakkap nammineq suliaa, tupinnangaarpoq isitsinnut. v24 Tamassa ulloq Naalakkap pinngortitaa, qiimmattarlutalu tipaatsuutigisigu. v25 Naalagaq, annaatsigut! Naalagaq, qanortoq iluatsilli! v26 Pilluaqqusaali Naalakkap aqqani tikiuttoq! Uagut pilluaqquassi Naalakkap naalaffianit. v27 Naalagaq Guutiuvoq, taassuma qaammarsarpaatigut. Nalliussiartortut uiguleriiaarlutik ingerlaarlit pilliiviup nassuusartai tikivillugit! v28 Illit Guutigaakkit, qutsavigaakkit, Guutiga, unnersiutigaakkit. v29 Naalagaq qutsavigisiuk ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 119 v1 Pilluarpoq assuarnaalluni inuusoq Naalakkallu inatsisaanik maleruaasoq. v2 Pilluarpoq oqaaqqissaarutaanik maleruaasoq, taassuminngalu ujarlersoq uummatimigut iluunngarluni. v3 Taanna iluanngitsumik iliunngilaq, aqqutigeqqusaasigulli ingerlalluni. v4 Peqqussutitit tunniussimavatit maleruaqqissaarneqaqqullugit. v5 Qanortoq patajananga ingerlanaanga ileqqoreqqusatit unioqqutinnaveersaarlugit. v6 Pakatsisinneqassanngilanga naalakkiutitit tamaasa maleruarukkit. v7 Qutsavigaakkit uummatikkut ilumoorlunga, inassutitit naapertuilluartut ilinniarsinnaagakkit. v8 Inatsisitit maleruarpakka, qimaqinanga! v9 Qanoq ililluni inuusuttup ingerlavini minguitsuutissinnaavaa? Tassa oqaatsitit maleruarunigit! v10 Uummatikkut iluunngarlunga ujarpakkit, naalakkiutitit qimallugit tammarnaveerilanga. v11 Oqaatsitit uummatinni toqqortaraakka ilinnut ajortulioqqunanga. v12 Unnersiutigineqarna Naalagaq, ileqqoreqqusannik ajoqersunnga! v13 Qarlunnik nalunaarsorpakka inassutit tunniussimasatit tamaasa. v14 Oqaaqqissaarutitit malillugit ingerlanera nuannaarutigitigaara pisuussutitut silarsuup tamarmi piisut. v15 Peqqussutitit eqqarsaatigeqqissaarpakka ingerlavigeqqusatillu misissorlugit. v16 Ileqqoreqqusatit kajumissaatigaakka oqaatsitillu puiornagit. v17 Kiffat ajunngitsuliorfiguuk inooqqullunga, taava oqaatsisit maleruassavakka. v18 Isikka uisikkit, takoqqullugit tupinnartut inatsisinni ittut. v19 Takornartaavunga nunarsuarmi, naalakkiutitit uannut isertoqinagit! v20 Sororiartortaannarpoq tarniga inassutitit kajungerinermit. v21 Anneruniartut sioorasaartarpatit, naalakkiutinnit nigortut perloqqunarsissapput. v22 Asissugaaneq narrugisaanerlu uannit peersikkit, maleruarakkit oqaaqqissaarutitit. v23 Naalagartat oqaluuserigaluaraanganngaluunniit, inatsisitit eqqarsaatigilluassavai kiffavit. v24 Ilumummi oqaaqqissarutitit kajumissaatigaakka siunnersortigisarakkit taakku. v25 Tarniga pujualanut nipputivissimavoq inuuginnartinnga oqaatsitit malillugit! v26 Inuusera ilinnut oqaluttuaraara, akivarmalu. Inatsisinnik ajoqersunnga, v27 peqqussutivit aqqutigisaannik paasisimasaqalersinnga, tupinnartuliatit eqqarsaatigeqqissinnaaqqullugit. v28 Tarniga isumakuluuteqaqaaq, makitinnga oqaatsitit malillugit! v29 Pisuusaartut aqqutaannit alisimatinnga inatsisinnillu tunillunga saammaannikkut. v30 Sallusuissummut aqqutaasoq qinersimavara, inassutitit takkunniitippakka. v31 Oqaaqqissaarutitit ataniarfigaakka, Naalagaq, pakatsisinnaveeringa! v32 Aqqut atuaqqusat arpaffigissavara, uummatiga aniguisikkakku. v33 Naalagaq, takutinnga inatsisivit aqqutaanik, taava atuaqqissaassavara. v34 Paasisimasaqassusermik tuninnga maleruaqqullugit inatsisitit, naalallugillu uummatikkut iluunngarlunga. v35 Aqqutikkut atuaqqusakkut ingerlatinnga, nuannarigakku taanna. v36 Uummatiga saatsiguk oqaaqqissaarutinnut, iluanaarutissanut pinnagu! v37 Isikka alartikkit sallunermit, inuuginnartinnga illit aqqutigeqqusanni! v38 Oqaatsit aalajangersaruk kiffannut, mianeriniassagakkit. v39 Mitanneqarneq siooragisara uannit nigorsimatiguk ajunngeqimmata inassutitit. v40 Peqqussutit kipitsavigaakka, inuuginnartinnga illit iluarsutsikkut! v41 Ajunngissutsivit tikillinga, Naalagaq, annaassinerpillu, malillugu nammineq oqaatsit, v42 taava akisinnaavakka mitallersikka, oqaatsit tatigigakku. v43 Oqaaseq sallusuitsoq peerseqinagu qaninnit, inassutitit tunaarigakkit. v44 Inatsisitit unioqqutinnaveersaartuassavakka naassaanngilluinnartumik. v45 Aallariarfittuumi angalaarfissaqalissaanga peqqussutitit ujarakkit. v46 Oqaaqqissaarutitit kunnginut eqqartussavakka kanngusunnanga. v47 Kajumissaatigaakka naalakkiutitit nuannarilluakkakka. v48 Naalakkiutinnut uanga nuannarisannut qullassavakka assakka inatsisitillu eqqarsaatigilluassallugit. v49 Eqqaagiuk kiffannut oqaaserisat uannut neriuutissiissutigisat. v50 Tuppallersaatigaara atugarliorninni oqaatsivit inuuinnartimmannga. v51 Anneruniartut asissortuinnaraluarpaannga, inatsisinnilli nigunngilanga. v52 Eqqaamavakka itsarsuarmit inassutitit tuppallersaatigisarlugillu, Naalagaq. v53 Iluaatsunut kamangaarpunga, taakkununnga inatsisinnik maleruaanngitsunut. v54 Ileqqoreqqusatit erinarsuutigisalerpakka illumi takornartaaffinni. v55 Aqqit unnuakkut eqqaamasarpara, Naalagaq, inatsisitillu maleruarumavakka; v56 taamaappunga maleruartarakkit peqqussutitit. v57 Naalagaq uannut pisassarititaavoq, neriorsuivunga maleruarumallugit oqaatsitit. v58 Qinnuigaakkit uummatikkut iluunngarlunga: Oqaatsit malillugu saammaannga! v59 Aqqutigisakka eqqarsaatigeqqissaarpakka, allornikkalu toraartissavakka oqaaqqissaarutinnut. v60 Nangaananga tuaviorpunga naalakkiutitit maleruarniarlugit. v61 Iluaatsut qilersuutaasa nimersimavaannga, puiorsimanngilakkali inatsisitit. v62 Unnuap qeqqanut makittarpunga qujaniarfigalutillu inassutitit naapertuilluartut pillugit. v63 Ikinngutigaakka ilinnik mianerinnittut tamaasa, peqqussutinnillu maleruaasut. v64 Naalagaq, ajunngissutsivit nunarsuaq tamakkerpaa, inatsisinnik ajoqersunnga! v65 Kiffat ajunngitsuliorfigisimavat oqaatsisit malillugit, Naalagaq. v66 Silatusaallaqqinnermik ilisimasaqarnermillu tuninnga, naalakkiutitit tatigigakkit. v67 Makitanaveersarneqanngikkallarama tammartaannarpunga, maannali oqaatsitit maleruarpakka. v68 Ajunngitsuuvutit ajunngitsuliortarlutillu, inatsisinnik ajoqersunnga! v69 Anneruniartut salluliuutigaannga, peqqussutitilli maleruarpakka uummatikkut iluunngarlunga. v70 Taakkua uummataat malussajaallisimapput orsualaarnermit, uangali inatsisitit nuannaarutigaakka. v71 Iluanaarpunga uannut makitanaveersarneqarama inatsisitit ilinniarsinnaaqqullugit. v72 Inatsisit tunniussimasatit iluaqutigineruakka kuultinit sølvinillu tuusintinit. v73 Assavit pinngortippaannga ilusilersorlungalu, paasisimasaqassusermik tuninnga ilinniarsinnaaqqullugit naalakkiutitit. v74 Mianerinnitsivit takuaannga nuannaarlutillu oqaatsitit tunaarigakkit. v75 Naalagaq, nalunngilara inassutitit naapertuilluartuusut, unneqqarissutsinni makitanaveersarparma. v76 Ajunngissutsit tuppallersaatiginaara kiffannut oqaatsit malillugu. v77 Nallittuissutsivit tikillinga inooqqullunga, inatsisitit kajumissaatigigakkit. v78 Anneruniartut pakatsilit ajoquserniaraminnga kukkullutik, uangali peqqussutitit eqqarsaatigaakka. v79 Uannut saallit ilinnik mianerinnittut, taakku oqaaqqissaarutinnik nalunngitsut. v80 Qanortoq uummatikkut piviusumik inatsisitit maleruarsinnaalakka pakatseqqunanga. v81 Annaassinissat erinisuutigingaarpara, oqaatsitit tunaaraakka. v82 Isikka tukumajunnaarput nakkussigaluarnermit oqaasissat utaqqillugu, qaquguuna tuppallersarniarpinga? v83 Assigaara pooruseq pujoorneqassalluni nivinngagaq, inatsisitilli puiorsimanngilakka. v84 Kiffavit ullussai qassiuppammitaava? Qaqugu eqqartuunniarpigit malersuisikka? v85 Anneruniartut inatsisinnik maleruaanngitsut nakkarfissiorpaannga. v86 Naalakkiutitit tamarmik tatigisassaapput, ikiunnga kukkullutik uannik malersuisunut. v87 Nunarsuarmi akeqqama nunguteqqajarpaannga, peqqussutitilli sumiginnanngilakka. v88 Ajunngitsuuninni inuutinnga, taava oqaaqqissaarutitit tunniussatit maleruassavakka. v89 Naassaanngitsumik, Naalagaq, oqaatsit ittuinnarpoq qilammi, v90 unneqqarissutsit atavoq kinguaariikkuutaani. Nuna tunngavilersimavat aalajaallisillugu. v91 Inassutitit suli ulloq manna atapput, suut tamarmik kiffartorfigissammatsit. v92 Inatsisitit kajumissaatigisimanngikkaluarukkit nallinnassutsinni suujunnaariissagaluarpunga. v93 Peqqussutitit puiunngisaannassavakka, inuutikkamma taakkunuuna. v94 Illit pigaarma, annaannga, peqqussutitit ujarakkit. v95 Iluaatsut qamavaannga suujunnaarsinniarlunga, uangali oqaaqqissaarutitit tunaartaraakka. v96 Takusinnaasarpara inivillutik suliaagaluartut tamarmik killeqartut, naalakkiutitilli sumorsuaq atuuttussaapput. v97 Ilami inatsisitit nuannareqaakka, eqqarsaatinniipput ulloq tamaat. v98 Naalakkiutivit akeqqannit ilisimasaqarnerulersippaannga uanni ittuinnaramik. v99 Ilinniartitsisinnit tamanit paasisimasaqarneruvunga eqqarsaatigiuartarakkit oqaaqqissaarutitit. v100 Silassorinneruvunga utoqqarnit peqqussutitit maleruarakkit. v101 Isikkakka aqqutinit ajortunit tamanit nigorsimatippakka oqaatsisit maleruarsinnaaqqullugit. v102 Inassutinnit nigunngilanga nammineq taakkuninnga ilinniartikkamma. v103 Oqaatsitit qilaannut ipput tungusunnitsutut, tungusunnitsuummit tungusunninnerullutik qaninni. v104 Peqqussutinnit silassorissisinneqarpunga, taamaattumik uumigaakka aqqutit eqqortuunngitsut tamaasa. v105 Oqaatsitit naneruaraakka isikkannut, qaammaqqutigalugillu aqqutinni. v106 Uppernarsaasimavunga, tamannalu aalajangiusimavara, maleruarumallugit inassutitit naapertuilluartut. v107 Makitanaveersagaangaarsimavunga, Naalagaq, inuuginnartinnga oqaatsitit malillugit. v108 Naalagaq, ilassikkit kajumissutsinnik qaninnit pilliutiginiakkakka, inassutigisannillu ilinniartinnga. v109 Inuuvunga ajunaaqqajaajuarlunga, puiunngilakkali inatsisitit. v110 Iluaatsut napitinniarpaannga, uangali peqqussutitit qimallugit tammarsimanngilanga. v111 Oqaaqqissaarutitit pigilerpakka pigiuagassattut, tipaatsuutigimmagit uummatima. v112 Uummatiga saatsippara inatsisinnut, taakku maleruarluinnarumallugit naassaanngitsumik. v113 Allanngorartuartunik isumaqartut uumigaakka, inatsisitilli nuannaraakka. v114 Illit tassa isertorfiga eqqortinnaveeqqutigalu, oqaatsitit tunaaraakka. v115 Nigoritsi uannit, ilissi ajortut, Guutima naalakkiutai unioqqutinnaveersaarniarakkit. v116 Pissatsinnga oqaatsit malillugu, inooqqullunga, neriunninni pakatsisinngikkinga. v117 Najumminnga annaanneqaqqullunga, taava inatsisitit maleruartuinnassavakka. v118 Narrugaatit illit ileqqoreqqusannit nigortut tamaasa, salluliorneri eqqortuunngitsumik kingunissaqarput. v119 Nunarsuarmi iluaatsut tamaasa aamakutut naggatissaqartippatit, taamaattumik nuannaraakka oqaaqqissaarutitit. v120 Ilinnut ersinermit uulikullattarpunga eqqartuussutitillu siooragalugit. v121 Iluartumik naapertuilluartumillu iliorpunga, qunutitsisinnut tunniunnaveeringa! v122 Kiffavit pilluaatissaa qularnaallisiguk, anneruniartut qunusiarinngikkilinnga! v123 Isikka tukumajunnaarput nakkussigaluarnermit utaqqillugit ikiuinissat oqaatsisillu iluartut. v124 Ajunngissutsit kiffannut ersersiguk, inatsisinnillu ilinniartinnga! v125 Kiffaraarma, paasisimasaqassusermik tuninnga oqaaqqissaarutitit ilisimalersinnaaniassagakkit. v126 Naalagaq, iliuuseqartariaqalerputit inatsisitit unioqqutimmatigit. v127 Taamaattumik naalakkiutitit nuannaraakka kuultimit akuinnerpaamit annerusumik. v128 Taamaattumik peqqussutitit tamaasa maleruaqqissaarniarpakka, uumigaakka aqqutit eqqortuunngitsut tamaasa. v129 Inatsisitit tupinnarluinnartuupput, taamaattumik maleruarpakka. v130 Oqaatsitit nassuiarneqarunik qaammaqqutaassapput misilittagakitsumillu siuneqalersitsissallutik. v131 Qilalersutut qanera ammarpara naalakkiutitit kajungerigakkit. v132 Saaffiginnga saammaallungalu, atinnik asannittut tamanna pisassaraat. v133 Allorarnikka oqaatsikkut patajaallisikkit, iluanngitsuliornerillu ajugaaffiginngikkilinnga! v134 Inuit nakuusernerannit aniguisinnga, taava peqqussutitit maleruarniassavakka. v135 Kiinnannik qaammarsannga, ileqqoreqqusannillu ilinniartinnga! v136 Qullikka isinnit kuupput maleruanngimmatigit inatsisitit. v137 Iluartuuvutit illit, Naalagaq, inassutitillu sallusuitsuupput. v138 Oqaaqqissaarutitit tunniuppatit naapertuilluarnikkut unneqqaringaassutsikkullu. v139 Ilungersornerma taroriartortippaanga akerartortima oqaatsitit puiormatigit. v140 Oqaatsitit sukuluilluinnarput, kiffavillu nuannarai. v141 Nikanarpunga asiginnagaallungalu, peqqussutitilli puiorsimanngilakka. v142 Naapertuilluassutsit taamaaginnartuarpoq, inatsisitillu sallusuissutaapput. v143 Naalliunnartunit annikilliornartunillu eqqugaavunga, naalakkiutitilli kajumissaatigaakka. v144 Oqaaqqissaarutitit tamatigut naapertuilluartuupput. Paasisimasaqassusermik tuninnga inuusinnaaqqullunga! v145 Uummatikkut iluunngarlunga torlulavunga, akinnga Naalagaq, taava ileqqoreqqusatit maleruarniassavakka. v146 Torlulaffigigakkit annaannga, taava oqaaqqissaarutitit unioqqutinnaveersaassavakka. v147 Ullaannguakkut torlulavunga ikioqqullunga, oqaatsitit tunaartaraakka. v148 Isikka eqqumapput unnuakkut pigaarfinni, eqqarsaatigilluarumallugit oqaatsitit. v149 Ajunngissutsinni torlulanera tusaruk, Naalagaq, illit inassutikkut inuutinnga! v150 Malersortikka ajortumeeriniartut qanilliartorput, taakku inatsisinnit ungasillutik inuusut. v151 Kisianni illit qanipputit, Naalagaq, naalakkiutitillu tamarmik sallusuissutaapput. v152 Qangarsuarli oqaaqqissaarutinnit nalunngilara aalajangersareersimagitit naassaanngitsumik. v153 Nallinnassusera isiguuk aniguisillungalu, inatsisitit puiorsimannginnakkit. v154 Eqqartuussivimmi illersunnga iperagaatillungalu, oqaatsikkut inuutinnga. v155 Annaanneqarnissaq ungasippoq iluaatsunut, inatsisitit ujanngimmatigit. v156 Naalagaq, nallittuissutsit angingaarpoq, inassutitit naapertorlugit inuutinnga! v157 Malersortikka akerartortikkalu amerlaqaat, oqaaqqissaarutinnilli nigunngilanga. v158 Ilumuunngitsut takullugit maajuummertarpunga oqaatsitit maleruanngimmatigit. v159 Takuuk peqqussutitit qanoq nuannaritigigikka, inuutinnga Naalagaq, ajunngissutsinni! v160 Oqaatsivit isumaviat tassa sallusuissut, inassutitillu naapertuilluartut tamarmik atuuttussaapput naassaanngitsumik. v161 Naalagartat malersorpaannga pissutissaqaratik, oqaatsitilli uulluutigaakka uummatikkut. v162 Oqaatsitit nuannaarutigingaarakkit soorlu angingaartumik pissarsisimasunga. v163 Sallunerit uumigalugillu maajugaakka, nuannaraakkali inatsisitit. v164 Ullormut arfineq-marloriarlunga unnersiutigisarpakkit inassutitit naapertuilluartut pillugit. v165 Pilluangaassapput inatsisinnik nuannarinnittut, naakkiuffissaqanngilarlu taakkununnga. v166 Annaassinissat neriuutigaara, Naalagaq, naalakkiutitillu naammassiniarpakka. v167 Maleruarpakka oqaaqqissaarutitit nuannaringaarlugillu. v168 Maleruarpakka peqqussutitit oqaaqqissaarutitillu, ingerlavigisakka tamaasa nalunngilatit. v169 Qanortoq ikioqqullunga suaartarnera kiinnavit saanut anngulli, Naalagaq, paasisimasaqassusermik tuninnga oqaatsit malillugu! v170 Qanortoq saammaateqqullunga kimigiisernera ilinnut apuulli, aniguisinnga oqaatsit malillugu! v171 Qarlukka appissapput erinalimmik unnersiutigalutit, inatsisinnik ajoqersoramma. v172 Oqqama erinalimmik unnersiutigissavai oqaatsitit, naalakkiutitit tamarmik naapertuilluartuummata. v173 Qanortoq assavit ikioriartorlinga peqqussutitit qinerakkit. v174 Annaassinissat kiperiffigaara, Naalagaq, inatsisitillu kajumissaatigaakka. v175 Qanortoq inuugilanga unnersiutigalutit, qanortoq inassutitit ikiortigilakka! v176 Savatut tammartutut angalaannaleruma taava kiffat ujarniaruk, naalakkiutitit puiorsimannginnakkit. Tussiaatit Tuss 120 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Annikillioraangama Naalagaq torlorfigisarpara, akisaraangalu. v2 Naalagaq, annaannga qarlumit pisuusaartumit oqqamillu salloqittaagajuttumit! v3 Illit oqaq salloqittaagajuttutit, qanortoq eqqortuarilitit v4 sorsuttartup qarsuinik ipissakkanik gyvelillu avalequtaanik aamaartunik. v5 Uanga nallinnaqaanga takornartaavunga Meshekimi, ineqarlungalu Kedarip toqqisa akornanni. v6 Sivisuallaartumik najugaqarsimavunga eqqissinermik uumiginnittut akornanni; v7 eqqissinissaq oqaluuserileraangakku sorsunnissaq piumallersaraat. Tussiaatit Tuss 121 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Isikka qaqqat tungaannut aarlortippakka, sumit pissava annassutissara? v2 Ikiorsiissutissara pissaaq Naalakkamit, qilaap nunallu pinngortitsisaannit. v3 Isikkatit patajatissanngilai, sinilissanngilaq paarinnittoq ilinnik. v4 Taanna Israelikkunnik paarinnittoq sinilissanngilaq sinissananilu. v5 Naalakkap paarissavaatit, Naalagaq alanngiffigissavat talerpippit killingani. v6 Seqernup kissaata naalliutsissanngilaatit ullukkut, qaammatillu ajoqusissanngilaatit unnuakkut. v7 Naalakkap sernigissavaatit ajortunut tamanut, inuunerit sernigissavaa. v8 Naalakkap anisarninni isertarninnilu sernigilisit maannamiit naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 122 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Daavimit. Nuannaatsaqaanga oqarfigineqarama: Piartorta Naalakkap illuanut! v2 Maanna qeqarpugut isaaffinni, Jerusalemi. v3 Jerusalemi, illoqarfiliaavutit inuiannut katersuuffissiaasoq. v4 Tassunga majuartarput naggueqatigiit, naggueqatigiit Naalakkap pigisai. Ileqqoreqqusaavoq Israelikkunni unnersiutigineqassasoq Naalakkap aqqa. v5 Tassaniipput eqqartuussisut issiavii, Daavikkut kunngisut issiavissaarsui. v6 Jerusalemi eqqissinissamik qinnussiuk oqarlusi: Ilinnik asannittut eqqissisimallutik inuulit, v7 eqqissineqarli kaajallallutit qarmarsuanni, isumannaatsuullunilu pallittaalisanni! v8 Qatanngutikka ikinngutikkalu pillugit eqqissinissamik kissaappakkit. v9 Naalakkap Guutitta naalaffia pillugu pilluarnissat qinnutigaara. Tussiaatit Tuss 123 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Isikka aarlortippakka ilinnut, qilammi ineqartutit. v2 Soorlu inussiat isaasa malittarigaat naalakkamik assaat, inussiallu arnap isaasa malittarigaat naalakkami arnap assai, taama isivut sammipput Naalakkamut, Guutitsinnut, taassumunnga saammaatserluta. v3 Saammaatsigut, Naalagaq, saammaatsigut! Asissugaanerput naammaleqaaq, v4 qatsuteqaavut eqqasuuteqanngitsut mitaatilliinerat sorraatsullu asissuinerat. Tussiaatit Tuss 124 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Daavimit. Naalakkap ilaginngikkaluarpatigut, Israeli taama oqarli, v2 Naalakkap ilaginngikkaluarpatigut taamani inuit saassummatigut, v3 taava taakkua uumatilluta eeqqajaqaatigut uatsinnut kamangaalernerminni. v4 Taava erngit qarsuteqqajaqaatigut, kuussuup supputeqqajaqaatigut, v5 taava erngit supisorsuit qarsuteqqajaqaatigut. v6 Unnersiutigineqarli Naalagaq akeqqatta kigutaannit mikkatsitaatinngimmatigut! v7 Annappugut soorlu timmiaq timmiarniat nigaarniutaannit. Nigaarniut kittorarmat annappugut. v8 Naalakkap, qilaap nunallu pinngortitsisaata, aqqa annassutigaarput. Tussiaatit Tuss 125 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Naalakkamik tatiginnittut assigaat qaqqaq Zioni, patajalersussaanngitsoq, naassaanngitsumilli aalajaatsoq. v2 Soorlu Jerusalemi avatangerneqarsimasoq qaqqanit, taama Naalakkap innuttani illersorlugit avatangersimavai maannamiit naassaanngitsumik. v3 Iluanngissutsip kunngisut tigumiaa naalagaassanngilaq iluartut kingornussarsiaannut, iluartut assatik isaatissanngimmatigit iluanngitsuliornermut. v4 Naalagaq, ajunngitsuliorit ajunngitsunut peqqusersuitsunullu! v5 Taakkuli sangujoraartumik ingerlaveqartut Naalakkap aallarutissavai pinerluttunut ilanngullugit. Israeli eqqissisitaali! Tussiaatit Tuss 126 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Naalakkap mumitimmagu Zionip atugarisaa sinnattuinnartutut ippugut. v2 Taava qanivut immerneqarput illarnermik, oqqavullu qiimmattarnermik. Taava inuiaat pilluta oqarput: »Naalakkap uku angingaartumik iliorfigai.« v3 Naalakkap angingaartumik iliorfigimmatigut tipaatsuppugut. v4 Mumitiguk atugarisarput, Naalagaq, Nunap Kujasissortaata kuunnguartaasut ilersilluta! v5 Qianngarmik siaruarterisut katersuiumaarput qiimmattarlutik. v6 Qiaatigaluni anisoq siaruarteriartorluni qiimmattarluni angerlarumaarpoq killugaatini qilertat nammallugit. Tussiaatit Tuss 127 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Salomomit. Naalakkap illu qarmanngippagu illuliortut sulilussinnassapput. Naalakkap illoqarfik serniginngippagu pigaartoq asuliinnaq pigaassaaq. v2 Pilussinnarlusi makiaartarpusi unnussuarmullu sulisarlusi, suleruloorlusi inuussutissarsiniarlusi. Naalakkammi asasaata tamakku pisarpai sinitsilluni. v3 Ernerit tassaapput Naalakkap tunissutai, illissap inerittui tassaapput akissarsiarititaasut. v4 Qarsutut sorsuttartup tigumiaasut ipput ernerit inuusutsilluni erniarisat. v5 Pilluarpoq angut tamakkuninnga qarsulivimminut immiisoq. Pakatsissanngillat akeqqaminnut oqalukkunik isaaffimmi. Tussiaatit Tuss 128 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Pilluarpoq Naalakkamik mianerinnittoq ingerlasorlu aqqutigeqqusaasigut. v2 Assavit suliaasa kinguneri nammineq inuulluutigissavatit, pilluarputit, inuulluassagavit. v3 Nuliat viinnequtitut inerittoqarluartartutut ippoq illunni. Ernitit olivenequtitut ikkussorneqaqqammersutut ipput nerriviit kaajallassimallugu. v4 Taama pilluaqquneqarpoq angut Naalakkamik mianerinnittoq. v5 Naalakkap pilluaqqulisit Zionimit, Jerusalemip pilluaatissaa ilinnut takusinnaaqqullugu ullut inuuffigisassatit tamakkerlugit, v6 takoqqullugillu qitornavit qitornartaariumaagaat. Israeli eqqissisitaali! Tussiaatit Tuss 129 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Inuusunninnilli saassutingaarpaannga, Israeli taama oqarli, v2 Inuusunninnilli saassutingaarpaannga artorsartinnangali. v3 Tunora assallatserummik assallatserpaat takisuunik qiporaasiorlugu. v4 Naalagarli iluartuuvoq, iluaatsut qilersuutaat kalunnerit kittoraavai. v5 Zionimik uumiginnittut tamarmik kanngunarsagaallutik tunuassapput; v6 ilissapput ivikkatut illut qaanniittutut, suli naatinnatik toquliorumaartutut. v7 Karrinik killuisup assaniluunniit ulikkaassanngilai, qilersuisup pernermitassani naammatsissanngilai. v8 Sanioqquttut ima oqassanngillat: Naalakkap pilluaqqulisi! Uagut pilluaqquassi Naalakkap aqqani. Tussiaatit Tuss 130 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Itinersuarmit torlorfigaakkit, Naalagaq. v2 Naalagaq, tusaruk torlulanera. Siutitit naalaarlit kimigiiserninnut! v3 Illit Naalagaq, ajortuliat naatsorsuutigissagaluarukkit kina atassagaluarpa taava, Naalagaq? v4 Illilli isumakkeerfiginnittarputit mianerineqarnissat pillugu. v5 Neriuffigaara Naalagaq, tarnima neriuffigaa; naalaarpakka oqaasissai, v6 Tarnima Naalagaq eriniffigaa pigaartut ullaassamik erininerannit annermik, pigaartut ullaassamik erininerannit. v7 Israeli, Naalagaq utaqqiuk. Naalagarmi ilumoorsuseqarpoq aniguisitsisinnaajuarlunilu. v8 Israeli aniguisissavaa ajortuliaanit tamanit. Tussiaatit Tuss 131 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Daavimit. Naalagaq, uummatiga makitaniartuunngilaq, isikkalu pingaarniartuunngillat. Pilersaarusiortanngilanga angisuumik uannut tupinnarpallaartunik. v2 Kisianni tarniga qasuersillugulu eqqissisippara; soorlu meeraq anaanamini ittoq, taama tarniga uanni ippoq. v3 Israeli, Naalagaq neriuffigiuk maannamiit naassaanngitsumik! Tussiaatit Tuss 132 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Naalagaq, Daavip artorsaatigisai tamaasa eqqaakkit, v2 taamani uppernarsaammat Naalakkamut, neriorsorlugu Jaakup Pissaasua: v3 Isissanngilanga uanga illunnut, nallassanngilanga uanga innanngavinnut, v4 isikka sinilersinnaveersaassavakka uisorersaatikkalu matussanagit v5 nassaartinnanga Naalakkap najugassaanik, Jaakup Pissaasuata ineqarfissaanik. v6 Tusarparput Efratamiittoq, Ja'arip narsaataani nanivarput. v7 Ineqarfianut piartorta palloriartorluta isigaasa tummarfiata saani. v8 Naalagaq, aallarit qasuersaarfigisannut illerfiit pissaanilissuaq peqatigalugu! v9 Palasertatit naapertuilluarnermik atisissapput, upperluartuutitit qiimmattassapput. v10 Ajattoqinagu tanitat kiffat Daavi pissutigalugu. v11 Naalakkap Daavi uppernarsaaffigaa oqaatsimik tatiginartumik, soraarutinngisaannagassaminik: Kinguaassavit angutit ilaannik illit issiavissaarsuanni issiatitsiumaarpunga. v12 Ernivit aalajangiuppatigit angerusera inatsisikkalu taakkununnga ilinniartitassakka, taava aamma taakkua erneri naassaanngitsumik illit issiavissaarsuanni issiassapput. v13 Naalakkap Zioni qinersimavaa tassani ineqarfeqarumagami: v14 Tassa naassaanngitsumik ineqarfissara qasuersaarfigalugu, tassani najugaqarumagama. v15 Inuussutissaatai pilluaqqussavakka, piitsortai nerisassissavakka; v16 palasertai atisitissavakka annassummik, upperluartuutai qiimmattassapput. v17 Zionimi nassuk naalersikkumaarpara Daavimut, qaammaqqutissaq isumagissavara tanitannut. v18 Akerai atisitissavakka kanngunarsisitaanermik, taassumali niaqorutaa qaammarissaassaaq. Tussiaatit Tuss 133 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Daavimit. Iluarlunilu nuannillaaraaq qatanngutigiit issiaqatigiikkaangata! v2 Soorlu tassa uulia ajunngitsoq niaqqumut kuisaq, Aronip umiisigut ammut kuuttoq ilupaavata nuilaatigut. v3 Soorlu tassa Hermonip kanerneri Zionip qaqqaanut tuttut. Tassanimi Naalakkap tunniuppaa pilluaqqussut, inuussutissaq soraajuitsoq. Tussiaatit Tuss 134 v1 Nalliussiartornermi erinarsuutissaq. Naalagaq unnersiutigisiuk Naalakkap kiffai tamassi, Naalakkap naalaffiani qeqartartusi unnuat tamaasa. v2 Assasi isaassigit illernartuutip tungaanut, Naalagarlu unnersiutigalugu! v3 Naalakkap pilluaqqulisit Zionimit, Naalakkap qilaap nunallu pinngortitsisaata. Tussiaatit Tuss 135 v1 Halleluja. Naalakkap aqqa unnersiutigisiuk, unnersiutigisiuk, ilissi Naalakkap kiffai, v2 ilissi qeqartartusi Naalakkap naalaffiani, Guutitta illuata silarliini. v3 Naalagaq unnersiutigisiuk ajunngitsuummat, aqqa erinalimmik unnersiutigisiuk naalannangaarmat! v4 Naalakkap qinersimasaa tassa Jaaku, Israeli pigisassarsiaraa. v5 Ilisimavara Naalagaq angingaartoq, Naalagarput guutinit tamanit annerpaavoq. v6 Naalagaq iliortarpoq piumasamisut qilammi nunamilu, immami itinersuarnilu. v7 Taassuma nuissat qangattartittarpai nunarsuup isuinit, kallersitsisarpoq siallersitsisarlunilu, anorersuaq pitorartittarpaa peqqumaasivinnit. v8 Taassuma toqutippai Egyptenimi inuit nersutaatillu angajulliliaat, v9 Nalunaaqutiliorlunilu tupinnartuliorpoq Egyptenimi Farao innuttaalu pillarlugit. v10 Taassuma inuiassuit ajorsartippai toqullugillu kunngit pissarsuit, v11 Sihoni, Amorikkut kunngiat, Ogi, Bashanip kunngia, kiisalu Kana'anip kunngeqarfii tamaasa. v12 Nunaallu tunniuppaa innuttaminut Israelikkunnut pigisassanngortillugu. v13 Naalagaq, ittuinnarpoq aqqit, eqqaaneqarnerit atassaaq kinguaariikkuutaani. v14 Naalakkammi innuttani naapertuilluartumik pineqartikkumaarpai, nallittorpai kiffani. v15 Inuiaat guutiliaat sølviupput kuultiullutillu, sananeqartut inuit assaannit. v16 Qaneqaraluarlutik oqalunneq saperput, iseqaraluarlutik takunninneq saperput, v17 siuteqaraluarput tusaasinnaanatilli, anersaartunngillalluunniit qanermikkut. v18 Guutilianik sanasut taakkuninngalu tatiginnittut sanaatik taakku assigilissavaat. v19 Naalagaq unnersiutigisiuk, Israelikkut! Naalagaq unnersiutigisiuk, Aronikkut! v20 Naalagaq unnersiutigisiuk, Levikkut! Naalagaq unnersiutigisiuk, ilissi Guutimik mianerinnittusi! v21 Unnersiutigineqarli Naalagaq Zionimit, Jerusalemimi ineqartoq. Tussiaatit Tuss 136 v1 Halleluja. Qutsavigisiuk Naalagaq ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v2 Qutsavigisiuk guutit Guutiat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v3 Qutsavigisiuk naalakkat Naalagaat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v4 Taanna kisimi angingaartunik tupinnartuliortarpoq, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v5 Taassuma qilak pinngortippaa silatussutsimigut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v6 Taassuma nuna isivitippaa erngit qaatigut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v7 Taassuma pinngortippai qaammaqqussuit, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v8 seqineq ullukkut naalagaasussanngorlugu, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v9 qaammat ullorissallu unnuakkut naalagaasussanngorlugit, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v10 Taassuma toqutippai Egyptenimi angajulliliat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v11 Anisippaalu Israeli taakkunannga, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v12 assamminik pissarsuarmik talerminillu qullarsimasumik, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v13 Taassuma Imaq Ivissuartooq qupitippaa, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v14 Israelilu ingerlatillugu qeqqatigut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v15 Kisianni Farao sakkutuuilu naloriuppai Immamut Ivissuartuumut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v16 Taassuma innuttani ingerlatippai inoqajuitsukkut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v17 Kunngersuit ajugaaffigai, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v18 Kunngit pissarsuit toquppai, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v19 Sihoni, Amorikkut kunngiat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v20 Ogi, Bashanip kunngia, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v21 nunaallu tunniuppaa pigisassanngorlugu, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v22 pigisassanngorlugu kiffaminut Israelimut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v23 Taassuma nikanarsagaanitsinni isumakkiinngilaatigut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v24 akeqqatsinnillu nusulluta peersippaatigut, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik, v25 taassuma uumassuseqartut tamaasa nerisittarpai, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. v26 Qutsavigisiuk qilaap Guutia, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 137 v1 Babylonip kuussuisa killingini issiasimavugut qialluta Zioni eqqarsaatigigaangatsigu. v2 Orpinnut poplinut tassaniittunut sianaarisavut nivinngarpavut. v3 Aallarussisittami piumasaraat erinarsussasugut, naalliutsitsisitta piumasaraat aliikkusersussagitsik: »Zionimi erinarsuutinik tusarnaartitsigut!« v4 Qanoq ililluta atussavavut Naalakkamut erinarsugassiat nunami allamiitilluta? v5 Puiussagaluarukkit, Jerusalemi, talerpiga nukeerukkili; v6 oqara qilaannut nippukkili eqqaamanngikkukkit, Jerusalemi pingaarnerutinngikkukku nuannaarutiginerpaasannit. v7 Naalagaq, eqqaakkit Edomikkut ullormi Jerusalemip ajunaartitaaffiani oqarnerat: Aserortersiuk, aserortersiuk – tunngavii tikillugit! v8 Babylonip pania, illit aserorterisuusutit! Pilluassaaq ilinnut akiliisussaq uatsinnut qanoq iliornitit pillugit! v9 Pilluassaaq naalungiannik tigusisussaq qaarsumullu sequmillugit! Tussiaatit Tuss 138 v1 Daavimit. Qutsavigaakkit uummatikkut iluunngarlunga, guutit tutsaanni erinalimmik unnersiutigaakkit. v2 Pallorpunga naalaffinni illernartumi, aqqillu nersorpara ajunngissutsit ilumoorsutsillu pillugit, oqaatsit angisuunngortikkakku illit qilanni tamarmi. v3 Taamani torlorfigigakkit akivarma, tulluusimaalersipparma pissatsillungalu. v4 Nunarsuarmi kunngit tamarmik qutsavigissavaatsit, Naalagaq, oqaatsitit tusaramikkit. v5 Erinarsuutigissavaat Naalakkap aqqutigisai Naalakkap naalannassusia angeqimmat. v6 Naalagarmi qutsinnermiippoq, nikanartulli isigai, imminut angisuutittoq nalunngilaa ungasissumit. v7 Annikilliornartunik atugaqaraluartunga inuutipparma uffa akeqqama uumissoraannga. Assat isatsittarpat, talerpippillu annaattarpaanga. v8 Naalakkap eqqartuussivimmi illersorpaanga. Naalagaq, unneqqarissutsit atavoq naassaanngitsumik, assavit suliaat taamaatinnaveerigit! Tussiaatit Tuss 139 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. Naalagaq, illit misissuiffigisimavarma, nalunangalu. v2 Nalunngilarma issiagaluaruma nikorfagaluarumaluunniit, ungasissumit allaat paasereertarpat qanoq eqqarsartunga; v3 Nalunngilat pisukkuma nalagumaluunniit, aqqutikkalu tamaasa nalunngilluinnarpatit. v4 Oqaaseq uanga oqqanni pinngorianngitsoq illit Naalagaq, ilisimareeraraat naammattumik; v5 tununnit siuninnillu ilusimavarma, tutsisimallugulu assat uannut. v6 Tamakku tupinnarpallaaramik uanni siunersissaanngillat, inornarpallaaramik uanni paasissaanngillat. v7 Sumunnassanerpunga anersaat qimanniarlugu? Sumut qimaassanerpunga kiinnannit? v8 Qilaliaraluaruma tappavaniipputit, toqusut inaanni innaraluaruma tassaniipputit. v9 Qaalersup aappilliunnerata sului atoraluarukkit, immalluunniit isuliffiinut pigaluaruma – v10 tassani aamma tasiussavarma, talerpippillu najummissavaanga. v11 Oqarumalu: »Taarnerup ilulinga, qaamaneq avatinni unnuanngorli«, v12 sunaaffali taartoq taanngilaq ilinnut, unnuarlu qaammarilluni ullortut, taarneq qaamanertut illuni. v13 Illimmi pinngortippatit tartukka, katiterlunga anaanama iluani. v14 Qutsavigissavakkit pinngortitaagama tupinnangaartumik, suliatit tupinnangaarput, tamanna nalunngilluinnarpara! v15 Saanikka ilinnut isertugaanngillat taamani takussaanngitsumi ilusilersugaagama, nunap iluani ikaartitigaagama. v16 Ilumiuutillungali isigaarma, ullut tamarmik allassimapput illit mappersakkanni. Aalajangersareersimapput qanoq ittuunissaat ilaannik ataatsimilluunniit suli takkuttoqanngikkallarmalli. v17 Ilami eqqarsaativit erlinnassusii uannut, ila amerlangaassusii, Guuti! v18 Kisikkaluarukkit sioqqanit amerlaneroqqajaqaat, ineraluarumalu sunaaffa suli ilinniillunga. v19 Toqorakkit pinerluttut, Guuti! Uannit nigoritsi, toqutsisut ilissi! v20 Peqquserluttuliorfigaatsit, salluliuutigaatsit. v21 Naalagaq, ilinnik uumissuisut uumissunnginnerpakka? Maajuginnginnerpakka ilinnik assortuisut? v22 Killeqanngitsumik uumigaakka, uannut akeraalersimapput. v23 Misissuiffiginnga, Guuti, ilisimajullu uummatiga, misilinnga, eqqarsaatikka ilisimaniakkit. v24 Alapernaasinnga guutipiluit aqqutaannik atuaanersunga, ingerlatinngalu aqqutikkut naassaanngitsukkut! Tussiaatit Tuss 140 v1 Appittartumut. Daavip tussiaasiaa. v2 Naalagaq, annaannga pinerluttuliortunit, sernissunnga nakuuserniartunut, v3 ajortumik pilersaaruteqartunut saqitsaassisitsiniartartunullu ullut tamaasa. v4 Oqqatik ipissarpaat pulateriaarsuttut qarlormioqarlutillu pulateriaarsuup toqunartuanik. Sela v5 Paarinnga Naalagaq pinerluttuliortunut, sernissunnga nakuuserniartunut uannik orlutitsinialersaartunut. v6 Anneruniartut napitiffissiorpaannga, ajortumeeriniartut napiaaniutitik siaarpaat, aqqusernup killingani nigartiffissiuuppaannga. Sela v7 Naalakkamut oqarpunga: Guutigaakkit, Naalagaq, tusaaniaruk kimigiisernera! v8 Guuti, naalagara, ikiortiga pissaasoq, niaqora eqqorneqatsaaliussavat ullormi sorsuffiusumi. v9 Iluaatsut pilerigisaannik akuereqinagit, Naalagaq, peqqusersiorniarnerinik naammassisitsinaveersikkit! Sela v10 Uannik ungusisut niaqqutik massitsippaat, qanortoq qarluisa ajussusiisa qallerlisigit! v11 Nakkarfigineqarlit aamanit, itersarsuarnut itisuunut nakkarlit qaqeqqittussaajunnaarlutik. v12 Mamarliisoq nunami inuuginnassanngilaq, nakuusertoq ajunaarnerup eqqussavaa kinguleriiaaginnartumik. v13 Nalunngilara Naalakkap ikiortariallit illersussagai eqqartuussivimmi, piitsullu pinngitsuutitaatillugit. v14 Iluartut aqqit unnersiutigissavaat, peqqusersuitsut kiinnavit saanni ineqassapput. Tussiaatit Tuss 141 v1 Daavip tussiaasiaa. Naalagaq, torlulaffigaakkit, aggerasuarit, tusaaniannga torlulaffigisaraangakkit. v2 Qinnutiga ilinnut anngulli tipigissaatilliinertut, assakkalu qummut isaassimasut unnukkut pilliutitut! v3 Naalagaq, qanera paarsisoqartiguk, qarluma matuat paariuk! v4 Uummatiga ajortumut kajumissisinnaveeruk, kanngunartumik iluaatsumillu iliuuseqartinnanga, inuit ajortumik iliuuseqartut ilagitinnagit; nereqatigiinneranni peqataatinnaviinnga! v5 Iluartup asanninneq tunngavigalugu pateriarlinga naveerlingalu, kisianni iluanngitsut uuliaataannik niaqora kusanarsagaassanngilaq, ajortuliaat unnerluutigiuarpara. v6 Naalakkersuisui qaarsukkut nakkartinneqassapput, paasissavaallu oqaatsikka ajunngitsuusut. v7 Soorlu nuna assallatserneqaraangat massalatinneqaraangallu pisoqartartoq, saanii siammartitaassapput toqusut inaata paavani. v8 Ilinnut, Guuti Naalagaq, isigilerpunga, ilinni qimarnguffissarsiorpunga, inuunera piuneerunnaveeruk! v9 Pitsaalinnga uannut naakkiuffissiaannut pinerluttullu nigaarniutaannut. v10 Iluanngitsut namminneq napiaaniusiaminnut napitikkilit, uangali ajoquserneqarnanga. Tussiaatit Tuss 142 v1 Maskil Daavimit. Qinnut. Taamani qaarusummiikkami. v2 Nipituumik Naalakkamut torlulavunga, Naalagaq qinnuigaara saammaateqqullunga. v3 Kappialassutinnik aniatitsiffigaara, annikilliuutinnik eqqartuiffigalugu. v4 Sapilivissagaluaruma nalunngilat aqqutiga. Aqqutinni ingerlavigisanni pisariniarneqarpunga. v5 Talerpiup tungaanut qiviaraluarpunga qinerlungalu, tamarmilli soorlu nalugaannga. Qimaariarfissaqanngilanga, kialluunniit soqutiginngilaanga. v6 Ilinnut torlulavunga, Naalagaq, oqarpunga: Illit tassa qimarnguffiga, inuusut nunaanni agguagarsiara. v7 Kappialanera tusaaniaruk ikiortarialiulluinnarama, malersortinnit annaannga, artorakkit. v8 Parnaarussivimmit anisinnga nersorniassagakku aqqit. Iluartut katersuuffigaannga ajunngitsuliorfigigamma. Tussiaatit Tuss 143 v1 Daavip tussiaasiaa. Naalagaq, tusaruk qinnutiga, tusaaniannga kimigiiserfigisaraangakkit, akinnga unneqqarissutsinni iluarsutsinnilu! v2 Kiffat eqqartuutitassanngorteqinagu, inoqanngimmat illit takkunni iluartuusumik. v3 Akeqqama malersorpaannga, nunamut tullaaraannga taartumi issiatillunga qangarsuarli toqoreersimasutut. v4 Nikallorpunga, uummatiga aalariassaarpoq sakissanni. v5 Ullut itsarsuarnitsat eqqaavakka, naammassisatit tamaasa eqqarsaatigaakka isumaliutigeqqissaarlugillu assappit suliaat. v6 Assakka ilinnut isaappakka, nunatut imissaaleqisutut imeruffigaatit tarnima. Sela v7 Pinasuarit, akinnga Naalagaq, anersaara suujunnaarpoq. Kiinnat uannut isertoqinagu ilivermut aqqareersimasutut ileqqunanga. v8 Ajunngissutsit uannut nalunaajaatiguuk ullaat tamaasa, tatigigakkit illit. Aqqutigisassannik ajoqersunnga, illit eriniffigigakkit. v9 Aniguisinnga akeqqannit, Naalagaq, ilinni isertorumagama. v10 Ajoqersunnga illit piumasattut ilioqqullunga, Guutigigakkimmi illit. Anersaarpit ajunngitsup ingerlatillinga nunap narsalittaani. v11 Aqqit pissutigalugu inuutinnga, Naalagaq, annikilliuutinnillu aniguisinnga iluarsutsinni! v12 Akeqqakka nungutikkit ajunngissutsinni, suujunnaarsillugillu akerartortikka tamaasa; illimmi kiffaraarma. Tussiaatit Tuss 144 v1 Daavimit. Unnersiutigineqarli Naalagaq, qaarsora, sungiusaasoq assannik akersuunnissamut inussannillu sorsunnissamut. v2 Guutiga unneqqarissoq navialitsaalisigalu, pallittaalisara aniguisitsisigalu, eqqortinnaveeqqutiga qimarnguffigisaralu, inuiaqatigiinnik uannut naalatsigititsisoq. v3 Naalagaq, inuk suummat ilassiumaviuk, inuup qitornaa suummat pingaartuutippiuk? v4 Inuk suiallannerinnartut ippoq, ullui tarratut nungujartortutut ipput. v5 Naalagaq, qilak pigisat appartiguk aqqarlutillu, qaqqat attukkit pujulersillugit. v6 Innaallannerit aallartikkit siammakaatillugillu akeqqat, ersingaalersikkit qarsuutinnik! v7 Assatit isatsikkit qutsissumit, aniguisinnga annaallungalu imersuarnit allamiullu pissaanerannit; v8 taakku qanerminnik oqaluttarput sallusumik, talerpiat tassa peqquserlunnerup assaa. v9 Guuti, erinarsugassiamik nutaamik erinarsorfigissavakkit, nipilersorfigissavakkit kukkilattarissamik qulinik noqartilimmik. v10 Illit kunnginik ajugaatitsisutit aniguisillugulu Daavi kiffarisat. Aniguisinnga panamit ajortumit v11 annaallungalu allamiut pissaanerannit! Taakku qanerminnik oqaluttarput sallusumik, talerpiat tassa peqquserlunnerup assaa. v12 Ernivut inuusunnerminni ipput naasutut inerilluarsimasutut; panivut ipput sukatut teqeqquusutut, illussaarsuup sukaasut qiperukkatut. v13 Qimatulivivut qimatunik tamalaanik ulikkaarput. Narsaanni savaativut tuusintilinngorput, 10.000-ilinngorlutik. v14 Ussiutivut piarassaqalerput, ajutoortoqassanngilaq, piaarpallaamik piaqqissanngillat. Niueriartortarfitsinni kappialasoqarpalunngilaq. v15 Pilluarput inuiaat taama ittunik atugaqartut, pilluarput inuiaat Naalakkamik Guuteqartut! Tussiaatit Tuss 145 v1 Erinalimmik unnersiutiginnissut Daavimit. Nersussavakkit, Guutiga kunngiga, aqqillu unnersiutigalugu naassaanngitsumik. v2 Ullut tamaasa nersussavakkit, aqqillu unnersiutigissavara naassaanngitsumik. v3 Angingaarpoq Naalagaq unnersiutigineqangaarlunilu, angingaassusia killisissaanngilaq. v4 Kinguaariikkuutaani erinalimmik unnersiutigineqassapput naammassisatit, oqaluttuarineqassaarlu pissaassutsit. v5 Ataqqinangaarsutsit naalannassutsillu eqqartorpaat, tupinnartuliatit erinarsuutigissavakka. v6 Pissaanerit annilaarnangaartoq oqaluttuaraat, angingaarsutsit oqaluttuarissavara. v7 Tusaamaneqalersissavaat ajunngingaarsutsit qiimmattaatigalugu iluarsutsit. v8 Saammaallunilu naakkinnittuuvoq Naalagaq, kamajaatsuulluni ilumoorsusermillu peqangaarluni. v9 Tamanut ajunngisaartarpoq Naalagaq, pinngortitaminut tamanut naakkinnittuuvoq. v10 Pinngortitavit tamarmik qutsavigissavaatsit, Naalagaq, ilinnullu upperluartut unnersiutigissavaatsit. v11 Oqaluttuarissavaat kunngeqarfippit alutornassusia eqqartorlugulu pissaassutsit. v12 Nalunaarutigissavaat naammassisai asseqanngitsut, kunngeqarfiata alutornangaassusia. v13 Kunngeqarfiit atassaaq naassaanngitsumik, naalagaassutsillu kinguaariikkuutaani. v14 Naalakkap najummisarpai orlulersut tamaasa, massitsittarlugillu taaqqungasut tamaasa. v15 Tamarmik isaat ilinnut sammipput, nerisassaannik tunisarpatit piffissaq eqqorlugu. v16 Assatit ammartarpatit pinngortitallu tamaasa kissaatigisaannik qaarsillartittarlugit. v17 Iluartuuvoq Naalagaq ingerlavimmini tamani, qanoq iliornermini tamani ilumoortuuvoq. v18 Naalagaq qanippoq torlorfigisiminut tamanut, tamanut ilumoorlutik imminut torlorfiginnittunut. v19 Mianerinnitsiminut kissaataannik iliortarpoq, annikilliornerminni nillianerat tusartarpaa annaattarlugillu. v20 Naalakkap sernigisarpai asasini tamaasa, iluaatsulli tamaasa nungutissavai. v21 Qanerma nalunaajaatigissavaa Naalakkap nersorneqaatissaa, pinngortitat tamarmik unnersiutigissavaat aqqa illernartoq naassaanngitsumik. Tussiaatit Tuss 146 v1 Halleluja. Tarniga, unnersiutiguk Naalagaq. v2 Naalagaq unnersiutigissavara inuunera tamaat, Guutiga erinalimmik unnersiutigissavara inuutillunga. v3 Tatigeqinasigit naalagartat, inuit annaassisinnaanngitsut. v4 Anerningerunik kingumut issunngussapput, pilersaarutaallu ulloq taanna maangaannassapput. v5 Pilluarpoq Jaakup Guutianik ikiorteqartoq, Naalakkamut Guutiminut neriulluartoq v6 qilammik nunamillu immamillu tamanillu taakkunaniittunik pinngortitsisumut, taanna ilumoorsutsiminik attassisoq naassaanngitsumik, v7 qunutitaasunik pinngitsuutitsisoq nerisassiillunilu kaattunut. Naalakkap tiguakkat iperagaatippai, v8 Naalakkap tappiitsut tappissisippai, Naalakkap taaqqungasut massitsippai, Naalakkap iluartut asavai, v9 Naalakkap takornartat isumassorpai, ikiorpai iliarsuit uillarnerillu. Iluaatsulli tammartissavai. v10 Naalagaq naassaanngitsumik kunngiuvoq, Zioni, illit Guutigisat kinguaariikkuutaani. Halleluja. Tussiaatit Tuss 147 v1 Halleluja. Iluaqaaq Guuterput erinalimmik unnersiutigalugu, nuanneqaaq tusarnersumik unnersiutigissallugu. v2 Naalakkap Jerusalemi qarmaqqippaa Israelip siammarsimasortai katersorlugit. v3 Katsorsarpai sequmissimasumik uummatillit, ikiilu mattuserlugit. v4 Ullorissat qassiussusissaat aalajangerpaa tamaasalu immikkut aqqisigut taasarlugit. v5 Angingaarpoq Naalagarput, pissarsuulluni, paasisimasaqassusia killisissaanngilaq. v6 Naalakkap ikiortariallit najummisarpai iluaatsullu aqullaartittarlugit. v7 Appigitsi Naalagaq qujaniummik tussiarfigalugu, Guuterput nipilersorfigisiuk sianaarsorlusi. v8 Taassuma qilak matusarpaa nuissanik nunamullu siallersitsilluni qaqqat ivikkanik qorsooqqissisillugit. v9 Tunisarpai nerisassaannik nersutit, tulukkallu qarlornermikkut piumasaannik. v10 Naalakkap hestit nukingi soqutiginngilai inuillu nukingi nuannaarutiginagit, v11 kisianni nuannaarutigai mianerinnitsini, taakku unneqqarissutsiminik neriuffiginnittut. v12 Jerusalemi, Naalagaq erinalimmik unnersiutigiuk! Unnersiutigiuk Guutit, Zioni! v13 Isaaffippit parnaarutaat qajannaallisimmagit ernitillu ilinni pilluaqqullugit. v14 Nunanni eqqissineqartitsivoq qajuusiassanillu pitsaanerpaanik qaarsillartillutit. v15 Oqaatsini nunarsuarmut tamarmut nalunaarutigai, peqqusineri siarualertorput. v16 Nakkaatippai qaniit savat meqquisut qaqortigisut, qaqornaat arsakutut siaruarterlugit, v17 nataqqornat nalluppai timiusap sequnnerisut; issilersitsippat kina atasinnaava? v18 Oqaatsi aallartikkaangagu taava aput aattarpoq, anorlersitsigaangallu erngit kuugaaleqqittaraat. v19 Oqaatsini nalunaarutigai Jaakumut, inatsisini inassutinilu Israelimut. v20 Inuiaat allat taamaaliorfiginngilai nalummata inassutiminik. Halleluja. Tussiaatit Tuss 148 v1 Halleluja. Unnersiutigisiuk Naalagaq qilammi, unnersiutigisiuk qutsinnermi! v2 Unnersiutigisiuk, inngilii tamassi, unnersiutigisiuk, katersai tamassi! v3 Unnersiutigisiuk, seqineq qaammallu, unnersiutigisiuk, ullorissat qaamasut tamassi! v4 Unnersiutigisiuk, illit qilannut qilaasutit, ilissilu erngit qilaap qulaani ittusi! v5 Naalakkap aqqa unnersiutigissavaat taassuma peqqusineratigut pinngortitaagamik. v6 Aalajangiiffigai inissaannik naassaanngitsumik, killiliilluni qaangerneqaqqusaanngitsumik. v7 Unnersiutigisiuk Naalagaq nunarsuarmi, ilissilu immap uumasui itinersuillu tamassi, v8 inneq nataqqornallu, qaniit putsullu, illillu anorersuaq peqqussutaanik naammassisitsisartoq! v9 Ilissi qaqqat qaqqannguillu tamassi, ilissi orpiit paarnallit cederillu tamassi, v10 ilissi nersutit nujuartat nersutaatillu tamassi, ilissi paarmortut timmissallu suloqartut tamassi! v11 Nunarsuarmi kunngit inuiaallu tamassi, nunarsuarmi naalagartat eqqartuussisullu tamassi, v12 nukappiaqqat niviarsiaqqallu, utoqqaat inuusuttullu! v13 Naalakkap aqqa unnersiutigissavaat aqqa kisimi pissarsuummat, naalannassusia nunamut qilammullu anngussimammat. v14 Innuttami nassuat massitsippaa. Unnersiutigissavaat taassumunnga upperluartut tamarmik, Israeli, inuiaat qanitaasa! Halleluja. Tussiaatit Tuss 149 v1 Halleluja. Naalagaq erinarsorfigisiuk erinarsugassiamik nutaamik, nersorneqaatissaa erinarsuutigisiuk upperluartuni katersorsimasuni! v2 Israelip tipaatsuutigissavaa pinngortitsisini, Zionip ernerisa qiimmattaatigissavaat Guuti kunngertik. v3 Qitillutik aqqa unnersiutigissavaat, erinalimmik unnersiutigissavaat qilaatersorlutik sianaarsorlutillu, v4 Naalakkap innuttani tipaatsuutigimmagit nikanartullu annassummik niaqoruserlugit. v5 Upperluartut naalannaataa qiimmattaatigissavaat, innanngavimminni appissapput qiimmattarlutik. v6 Torluinit tutsiutissaaq Guutimut nersorinnissut, assamminnik tigumiarissavaat panat illuttut kiinallit, v7 maanna akiniassagamikkit inuiaat, inuiaqatigiit pillassallugit, v8 kunngii qilersussallugit kalunnernik akimasortaallu isigaasigut parnaarusissallugit. v9 Taama naammassissavaat eqqartuussutissaq allanneqareersimasoq. Tamanna taassumunnga upperluartut tamarmik ataqqinarsissutigissavaat! Halleluja. Tussiaatit Tuss 150 v1 Halleluja. Unnersiutigisiuk Guuti illernartuummi pigisaani, unnersiutigisiuk qilaap qaarujunnerani pigisaani! v2 Unnersiutigisiuk naammassisai asseqanngitsut pillugit, unnersiutigisiuk angingaassusia pillugu! v3 Unnersiutigisiuk sulluartaatip nipaanik, unnersiutigisiuk kukkilattarissamik sianaamillu, v4 unnersiutigisiuk qilaatinik qitillusilu, unnersiutigisiuk noqartilissorlusi qarlortarlusilu, v5 unnersiutigisiuk cymbelinik sianaalasunik, unnersiutigisiuk cymbelinik avilortunik! v6 Anersaartortut tamarmik Naalagaq unnersiutigissavaat! Halleluja. Ussatit Uss 1 v1 Salomop Daavip ernerata Israelip kunngiata ussatiliai. v2 Paasinnitsissavaat ilisimassusermik ajoqersuussutinillu, siunersisaqartillugit oqaatsinik silassorissunik, v3 ilassinnitsillugillu ajoqersuussutinik silatuunik naapertuilluarnermik, iluarnermik peqqusersuissusermillu. v4 Misilittagakitsoq paasisimasaqalersissavaat angullu inuusuttoq ilisimasaqalersillugu isumatussuseqalersillugulu. v5 Ilisimasoq tamakkuninnga naalaassaaq suli annerusumik ilisimasaqalissalluni; inuk silassorissoq pissarsissaaq inuunermi ilisimasassanik v6 taamalu paasinnilissalluni ussatinik assersuutitullu oqaaserisanik, ilisimasut oqaasiinik oqaatsinillu isumasiorissanik. v7 Naalakkamik mianerinninneq ilisimasaqarnermut aallarniutaavoq, sianiitsulli soqutiginngilaat ilisimassuseq ajoqersuussullu. v8 Ernera, ataatavit oqaaqqissaarutai naalaartarniakkit anaanavillu ajoqersuussutai sumiginnarnagit. v9 Taannami tassaavoq nigaliliaq kusanartoq niaqormiussaq qungatsinnilu ujamiliussassat. v10 Ernera, ajortuliortut maleruuffiginiaqinagit nakutinniartaraangatsit v11 ima oqarlutik: »Ilaginiartigut! Toqutassatsinnik qamaarinnissaagut pissutissaqaratalu pinngitsuusunik terlinganeerilluta. v12 Uumatillugit iissavavut toqusut inaat assigalugu, assuarnaatsullu assigilissavaat ilivermut aqqartitaasut. v13 Erlinnartuutaat suulluunniit tamaasa nanissavavut illuvullu tiguakkanik immerlugit. v14 Peqatiginiartigut, aningaasaativut ataatsimut pigissavavut.« v15 Ernera, taakkua ingerlaviatigooqinak, aqqutigisaannit nigorit! v16 Taakkumi ajortup tungaanut arpakkasuartarput aammillu kuisinissamut pinasuartarlutik. v17 »Iluaqutaanngilaq napiaaniutit ivertikkaanni timmissat isigitillugit.« v18 Ukuali namminneq aatsik qamaarisussaassavaat, namminneq inuunertik terlinganeerniarpaat. v19 Taama pineqassapput iluanaarniapiluttut tamarmik, pinnattaaraluatik toqussutigiinnassavaat. v20 Ilisimassuseq aqqusinermi nipituumik torlulavoq niueriartortarfinni nipini tutsiutitillugu. v21 Qarmat qaavanniilluni torlulavoq, illoqarfiit isaaffiisa killinganni oqaluppoq: v22 Ilissi misilittagakitsut qanoq sivisutigisumik misilittagakitsuunersi iluariinnassavisiuk? Qanoq sivisutigisumik mitaatilliisut nuannariinnarlugu mitaatilliiuassanerpat sianiitsullu ilisimasaqarnermik uumissuillutik? v23 Ilitsersuigaangama maleruuffigiinnartarniarsinga, taava anersaara ilissinnut kuutsikkumaarpara oqaatsinnillu nalunaajaaffigalusi. v24 Torlulagaluarama tusarumanngilasi, assaga qullaraluarakku ilaginnarparsi; v25 siunnersuutikka soqutiginngilasi, ilitsersuineralu sussarinngilarsi. v26 Taamaattumik illaatigiumaarpassi perlussiulerussi, mitaatigissallusilu annilaangangaalerussi, v27 nalliuppata annilaarnartut silapiluttut atugarliuutillu anorersuartut, eqqugaagussilu annikilliornartunit erloqinartunillu. v28 Taamanissakkut torlulaffigigaluarpannga akissanngilakka, ujaraluaruninnga nanissanngilaannga. v29 Ilisimasaqarneq uumigigamikku qinersimanagulu Naalakkamik mianerinninneq, v30 siunnersuutikka tusarumannginnamikkit ilitsersuineralu asiginnarlugu – v31 taamaattumik qanoq inuuseqarnermik inerittui nerissavaat namminnerlu pilersaarutigisatik qaarsillaatigalugit! v32 Misilittagakitsut toqussutigissavaat tunussinertik, sianiitsut nungutitaassutigissavaat eqqasuuteqannginnertik. v33 Uannulli naalattoq aarlerinaatsumik najugaqassaaq eqqissillunilu inuussalluni perlussanik aarlerigisaqarnani. Ussatit Uss 2 v1 Ernera, oqaatsikka ilassiniakkit inassutikkalu pigiliullugit, v2 ilisimassusermut naalaarlutit uummatillu siuneqassusermut saatsillugu, v3 paasisimasaqassuseq qaaqqugukku siuneqarnerlu aggeqqullugu nipituumik torlulaffigalugu, v4 ujarukku sølvisiortoq assigalugu, erlinnartunik nassaarniartutut ilungersorlutit, v5 taava paasilissavat Guutimik mianerinninneq sunaasoq, taava Guuti ilisimalissavat. v6 Naalagarmi ilisimassuseqalersitsisarpoq, ilisimasaqarneq sianissuseqarnerlu qarnanit pilersarput. v7 Peqqusersuitsut sianissusermik pissamaateqartippai assuarnaatsumillu inuusunut eqqortinnaveeqqutitut illuni. v8 Aqqusininnguit sernissortarpai ilumoorfiginnitsimilu aqqutaat paarisarlugit. v9 Taava paasilissavatit naapertuilluarneq innarluissullu, peqqusersuissuserlu, aqqutit ajunngitsut tamaasa, v10 tassa ilisimassuseq uummatinni pigilissagakku ilisimasaqarnerullu nuannaalersissammatit. v11 Isumatusaarnerup paarissavaatit, siuneqarnerullu sernigissavaatit. v12 Annaatissavaatsit aqqummit ajortumit, inunnit salloqittaagajuttunit, v13 tassa peqqusersuitsut ingerlavii qimallugit aqqutini taartuni ingerlasunit, v14 ajortumik iliornitik nuannariinnarlugit ajussusermik peqquserlunnermillu qiimmattaatiginnittunit, v15 sangujoraartumik ingerlaveqartunit ingerlavimminnilu nigortartunit. v16 Ilisimassutsip aniguisissavaatit arnamit allamit, arnamit takornartamit piutserluni ussassaarisumit, v17 inuusunnerminit asasaminik qimatsisumit Guutiminullu angerutsiminik puiguisimasumit. v18 Taassuma illua toqumut kiviartorpoq, aqqutigisaalu toqoreersunut ingerlavoq. v19 Taassumunnga isertut uteqqinngisaannassapput, inuunermut aqqutaasunut anngutissanngillat. v20 Taamaattumik ajunngitsut aqqutaat ingerlavigissavatit iluartullu aqqusininngui atuarlugit. v21 Peqqusersuitsummi nunami najugaqassapput, assuarnaatsut kisimik tassaniilissapput. v22 Kisianni iluanngitsut nunamit piiagaassapput tunussisullu tassannga aallarunneqarlutik. Ussatit Uss 3 v1 Ernera, ajoqersuussutikka puigorniaqinagit, inassutikkalu uummatinni pigiliutikkit; v2 taakkuami ullunik ukiunillu amerlasuunik inuuffissaqartissavaatsit annerusumillu pilluaateqalersillutit. v3 Iperarnaviikkit ilumoorsuseq sallusuissullu, ujamiliutikkilli qungatsinnut uummativillu allaffissiaanut allallugit; v4 taava Guutip inuillu isaanni iluarisaalissaatit silatussuseqalerlutillu. v5 Naalagaq tatigiuk uummatikkut iluunngarlutit, namminerlu paasisimasaqassutsit tatigeqinagu! v6 Eqqarsaatigiuartaruk sumiikkaluaraangavilluunniit, taava ingerlavissatit nalimmatsissavai. v7 Ilisimasutut imminut isigeqinak! Naalagaq mianeruuk ajortorlu nigorsimallugu; v8 tamanna timinnut katsorsaatigissavat imigassarissavallu timinnut nukittorsaatitut. v9 Naalagaq ataqqinaaseruk pisuussutigisannik, naatitavit tamarmik inereqqaataannik. v10 Taava peqqumaasivitit imaqalerumaarput naammattorsuarnik, tunguiaaffitillu utsersorumaarput viinnimik. v11 Ernera, Naalakkap perorsaanera asiginnaqinagu ilitsersuineralu asissornagu. v12 Naalakkammi asasani anusinngorsartarpaa soorlu ataatap ernini asasani taama iliorfigisaraa. v13 Pilluarpoq inuk ilisimassusermik pissarsisoq, inuk siuneqarluartunngorsimasoq. v14 Ilisimassutsimmi pissarsiarinissaa sølvip pissarsiarinissaanit pingaarneruvoq, iluanaarutissartaalu kuultimit anneruvoq. v15 Ilisimassut sapanngarissunit erlinnarneruvoq, pisuussutivit suugaluartulluunniit allat nallersinnaanngilaat. v16 Tigumiarai talerpimmini inuunertussuseq, saamimminilu pisuussutit ataqqinaallu. v17 Ilisimassutsip aqqutai aqqutaapput alianaatsut, aqqusininngui tamarmik pilluarnermukartuupput. v18 Aalajangiussisiminut tamanut orpiuvoq inuunartoq, pilluarput taassuminnga iperaanaveersaartut. v19 Naalakkap nuna tunngavilerpaa ilisimassutsimigut, qilak siaarpaa paasisimasaqassutsimigut. v20 Ilisimasaqarnermigut kuussuit anillatsippai isugutanerlu nuissanit kusertillugu. v21 Ernera, silatussuseq isumatussuserlu isinnit nigortinniaqinagit. v22 Taakku ilinnut inuussutaassapput qungatsinnilu ujamiullutik kusanangaartut. v23 Taava ingerlavinni aarlerissutissaqassanngilatit isikkannullu naakkiuffissaqarnak. v24 Annilaangassutissaqassanngilatit innaraangavit, sinilluartarlutillu nallaraangavit. v25 Siooragissanngilatit tassanngaannaq annilaartitaanissat silapilullu iluaatsunut nalliuttussaq, v26 tunaariulli Naalagaq. Taassuma isikkatit paarissavai napititaaqqunak. v27 Ajunngitsuut nigorsimatinniaqinagu atorfissaqartitsisumit, ikiuissallutit sapinngikkaangavit. v28 Tullivit qinnutigisaa pigigukku oqarfigissanngilat: »Angerlaannarallaat, aqagu aggeqqinniarna, taava tuniumaarpakkit.« v29 Pilersaarutipiloqarfigeqinagu tullit aarlerissuteqarnani ilinni najugaqartoq. v30 Pissutissaqarnak unnerluutigeqinagu inuk ilinnut ajortumik iliuuseqanngitsoq. v31 Nakuusertoq sinngageqinagu, tumai atuallanniaqinagit. v32 Tunussisormi Naalakkamut maajunnartuuvoq, peqqusersuitsorli Naalakkammi peqataavoq. v33 Naalakkap perloqqusarpaa iluaatsup illua; pilluaqqusarpaali iluartut inigisaat. v34 Mitaatilliisunut mitaatilliisarpoq, qanilaartunulli avaaginnittarpoq. v35 Ilisimasut ataqqinaat pisassaraat, sianiitsulli kanngusunnissaq piumanerusarpaat. Ussatit Uss 4 v1 Ernikka, ataatassi oqaaqqissaarutai naalaarniarsigit, tusarnaarniaritsi paasisimasaqalersinnaaqqullusi, v2 ajunngitsunimmi ilisimasassippassi, ajoqersuussutikka maleruanngitsoorniaqinasigit! v3 Uanga ataatama erneraanga, anaanama asanerpaasaraanga, v4 ataatama ajoqersuussutaa imaappoq: Oqaatsikka uummativit aalajangiutissavai, inassutikka maleruarniakkit, taava inuuginnassaatit. v5 Ilisimassusermik pissarsiniarit paasisimasaqassusermillu pisillutit, puigoqinagit, tununniaqinagillu oqaatsit uanga qaninnit pisut. v6 Ilisimassut iperarniaqinagu paarsisigissagakku, asajuk sernissortigissagakku. v7 Ilisimassuseq pingaarnerpaatillugu! Ilisimassuseq pisiariuk, paasisimasaqassuseq pisiariuk pigisatit tamaasa akigalugit; v8 pingaartiguk, taava akitsisissavaatit; pakkusimagukku ataqqinarsisissavaatit. v9 Nigaliliaq kusanartoq atitissavaa niaqqunnut kusanangaartumillu niaqoruserlutit. v10 Tusaagit, ernera, oqaatsikka ilassiniakkit, taava ukiorpassuarni inuussaatit. v11 Ilisimassutsip aqqutaanik ajoqersuutissavakkit peqqusersuissutsip ingerlaviisigut ingerlatillutit. v12 Pisukkuit isikkatit akornusersortissaqassanngillat, arpakkuillu naakkiutinngisaannassaatit. v13 Ajoqersuussutit tamatigut aalajangiusimaniakkit, annaanaveersaarniakkit ilinnut inuussutaammata. v14 Iluaatsut aqqusininnguat ingerlavigeqinasiuk ajortullu aqqutaat atuallannagu. v15 Ingalassimaniarsiuk, ingerlavigeqinasiuk, sangugit qimallugu ingerlaqqillutillu. v16 Sinilinngisaannarput ajortumik ilioreersimatinnatik; innangaannartarput sinissaarullutik orlutitaqarsimanngikkaangamik. v17 Nerisaraat iluaatsuliornerup timiusaa, imigaralugulu eqqunngitsuliornerup viinnia. v18 Iluartup aqqusininnguata assigaa ullaap qaammalernera qaammarissiartortoq ulloqeqqaaneratut qaamatigilerserluni. v19 Iluanngitsut ingerlaviat taartuinnarsuuvoq, naakkiuffiusinnaasut naluaat. v20 Ernera, oqaatsikka naalaarniakkit, siutitit manillugit oqaasissakka tusaaniakkit! v21 Aanngaanaveersaarniakkit uummatinnilu paaralugit! v22 Tamakkumi nanisisiminnut inuussutaapput timimullu tamarmut peqqissaataallutik. v23 Paarisassannit tamanit annermik uummatit paariuk inuuneq tassannga aallaaveqarmat. v24 Salluliorluni oqalunneq ingalassimaniaruk, oqaatsit salloqittaasut ilinnit ungasikkilit. v25 Isitit sammisikkit siumuinnaq, isiginerit siumoorluinnarli. v26 Aqqut atuagassat nakkutigilluarniaruk, ingerlaviillu tamaat nakkutigiuk! v27 Talerpimmut saamimmulluunniit sangoqinak, isikkatit ajortumit nigorsimatikkit! Ussatit Uss 5 v1 Ernera, ilisimassuseq pigisara naalaarniaruk siutitillu manillugit siuneqarnermut uanga pigisannut, v2 silatusaarsinnaaqqullutit ilisimasaqarneq qarlunnit paarineqartillugu. v3 Arnap takornartap qarluinit tungusunnitsuut kusertaraluarpoq qarnanilu qilaava uuliamiit quasarnerugaluarluni, v4 naggataatigulli narrujuummisimalersarpoq naasutut sungarnitsutut, ipitsigilersarluni panatut illuttut kiinalittut. v5 Tumai atapput toqup tungaanut alloriarnerilu toqusut inaata tungaanut. v6 Inuunerup aqqutaa nakkutiginngilaa, sangujoraarpoq illit nalusannik. v7 Maannali tusaaniarsinga, ernikka, qanerma oqaasii nigorniaqinasigit! v8 Arnaq taanna ungasillugu ingerlasarit, illuata matua qanilleqinagu, v9 tusaamasaanerit allanut tunniutiinnassannginnakku ataqqisaanerillu naakkittaatsunut, v10 takornartat qaarsillaateqassanngimmata illit nukitit atorlugit, suleruloornikkullu pissarsiatit inuup takornartaasup pigisariliinnassanngimmagit v11 ilinnut maalaarutigitilerlugu uinikkut timikkullu taroriartornerit, v12 ima oqartariaqalersillutit: Sooq oqaaqqissaarneqarneq uumigisinnaavara, sooq ilitsersorneqarneq uummatima sumiginnarpaa? v13 Ajoqersortikka tusarnaarsimanngilakka ilinniartitsisikkalu tusaanianngitsoorsimallugit. v14 Ajunaangajavippunga katersorsimasuni ilagiinnilu. v15 Imigariniaruk imeq nammineq imiisiviliaativit imaa, imeq illit nammineq puilasuutinnit kuuttoq. v16 Puilasuutitit kuutseqinagit aqqusinermi, kuunnguaatitillu niueriartortarfinni. v17 Illit taakku namminiinnaq pigisassaraatit takornartanik piginneqateqarnak; v18 taava puilasuutit pilluaqquneqassaaq. Tipaatsuutigiuk inuusunninni nuliarilikkat, v19 kulavak asanartoq, savaasarnaq kusanaffaarik; asanninnera naammatsissutigisaruk, asanninnera angisuumik nuannaarutigiuaruk. v20 Ernera, soormi kajungissuseqarfigissaviuk arnaq alla? Sooq arnaq takornartaq pakkutissaviuk? v21 Naalakkap isigisarpai angutip aqqutai, aqqusininngui malittareqqissaarpai. v22 Iluaatsoq nammineq iluaatsuliamigut pisarineqartarpoq, ajortuliaasa qilerutaasa aalangeersimasarpaat. v23 Perorsagaannginnini toqussutissaraa, sianiingaarnermini tammartarpoq. Ussatit Uss 6 v1 Ernera, inoqatinnut akiligassarsisumut qularnaveeqqusiisussanngortikkuit takornartarlu assaatigut eqillugu uppernarsaaffigeqatigalugu, v2 taava illit nammineq oqaatsikkut pisussaatipputit, nammineq oqaatsivit pinngitsoornak iliuuseqartussaatippaatsit. v3 Taava taamaaliorit, ernera, imminut annaakkumallutit, inuummi allap naalagaaffigilersimavaatit: Nikalloqinak, kimigiiserfigiulli. v4 Sinilitsaaliorit imaluunniit isitit sequnngitsaaliorlugit. v5 Imminut annaanniarit gazellitut piniartiminit annanniartutut, timmissatut timmiarniap tigummisaatut. v6 Eqiasuttutit, uniaaluk orniguk, iliuusai misissukkit ilisimassuseqalerlutillu. v7 Siulersorteqanngikkaluarpoq, qullersaqarnani naalagaqarnaniluunniit, v8 taamaattoq aasami nerisassarsiortarpoq nerisassaminillu eqqanaarsartarluni katersuiffiup nalaani. v9 Qanoq sivisutigisumik innangaannassagavit, eqiasuttutit? Qaquguuna sinikkunnaarlutit makinniartutit? v10 »Sineqqilaarallassaanga, qasuersilaarallassaanga, assakka sarlialaarallassavakka«, v11 taavali piitsuussutsip saassutissavaatit angutitut angalaannartutut, ajorsarnerullu piiaasutut. v12 Inuuvoq naakkittaatsoq, angut ajortoq salluliorluni oqaluttartoq, v13 uisorersartartoq isikkaminillu pisorpalutsitsisartoq tikkuartuisarlunilu. v14 Uummatimigut peqquserlulluni pilersaarutipiloqartuartarpoq saqitsaatsitsilerluni. v15 Taamaattumik tassanngaannaq ajunaartussaavoq sequmisitaassallunilu katsorsarneqarsinnaanani. v16 Arfiniliusut Naalakkap uumigai, arfineq-marluusut qinngarsugarai: v17 Isit makitarpaluttut, oqaq sallutooq, assaat pinngitsup aavanik kuisisut, v18 uummat pilersaarutipiloqartoq, isikkat tuaviusukaartut siunertaralugu ajortussaq, v19 sallulluni nalunaajaasoq qatanngutigiinnillu saqitsaatilersitsisoq. v20 Ernera, ataatavit inassutai maleruarniakkit anaanavillu ajoqersuussutaa sumiginnarnagu. v21 Uummatinnut qilerusimatittuakkit qungatsinnilu ujamigiuarlugit. v22 Ingerlagaangavit tasissersuuttassavaatsit, innangagaangavillu sernissussavaatsit, iteraangavillu oqaluffigisassavaatsit. v23 Inassummi qulliuvoq, ajoqersuussullu qaammaqqutaalluni, ilitsersuineq oqaaqqissaarinerlu inuunermut aqqutaapput. v24 Pitsaaliussavaatsit arnamut ajortumut, arnap takornartap oqaanut tatiginanngitsumut. v25 Arnap pinnissusianit uummatinni pileritsatsinneqarnaveerit, isaanit ussassaarisunit nakutinneqarnaveerit. v26 Arnaq atortittartoq timiusamit akikinaarnerullugu pisinnaavat, kisianni arnap ueqartup inuunerit eriaginartoq piniarsaarisarpaa. v27 Kina aamanik saarmioqarsinnaava atisani ikuallatsinngitsoorlugit? v28 Kialuunniillu aamat tullaarisinnaanerpai isikkani uutinngitsoorlugit? v29 Taamatut ajunaartinneqassaaq inoqammi nulianik innaassisoq. Taassuminnga attuisoq pillaatisinngitsoortussaanngilaq. v30 Tillittoq asissugaanngitsoortarnerpa naak nererusuersaatissaannarminik tillikkaluarluni? v31 Qaninngarneqarluni tiguneqaraangami arfineq-marloriaammik taarsiisariaqartarpoq illuminilu pigisani tamaasa tunniuttariaqartarlugit. v32 Isumaatsutut iliorpoq allasiortoq, taamaaliortoq imminut aseruutissiuinnarpoq. v33 Unatarneqassaaq kanngunarsarneqassallunilu; kanngunarsagaaneralu puigorneqanngisaannassaaq, v34 tassa uiusoq sangiannerata kamangaartilersarmagu ullormi akiniaaffimmini qajassuussiunnaartillugu. v35 Aningaasat saammaannarteqqussutit soqutaatinngilai, qanorsuarluunniit tunissuteqarfiginiaraluarunni tamakku tigujumanavianngilai. Ussatit Uss 7 v1 Ernera, oqaatsikka sianigilluarniakkit inassutikkalu ilinni toqqorlugit. v2 Inassutikka malilluarniakkit, taava inuuginnassaatit, ajoqersuussutiga pigittuinnaruk, isivit tappiutaatut erligitigalugu. v3 Inussannut qilerutikkit, uummativit allaffissiaanut allakkit. v4 Ilisimassuseq oqarfiguuk: »Aleqaraakkit«, paasisimasaqassuserlu eqqarlinnik taajuk. v5 Taava pitsaaliussavaatsit arnamut allamut, arnamut takornartamut piutserluni ussassaarisumut. v6 Illumi silammut isigigama igalaakkut, igalaama assiaqutaasa akornisigut, v7 takulerpara misilittagakitsut akornanni nukappiatsiaq sianiitsoq; arajutsinaveersaalerpara taanna angutit inuusuttut ilaat. v8 Aqqusinermi angalaarpoq arnap illuata teqeqquata eqqaani, taavalu arnap illuata tungaanut ingerlarusaalerluni v9 unnulluni taarsigaa, taarsivittarfiata naligileraa. v10 Taava takulerpara arnap ornikkaa atortittartutut atisaqarluni, nakutitsiniutinik pilersaaruteqarluni. v11 Eqqissiveqanngilaq nangamasassaananilu, angerlarsimatillunilu isigai uninnganeq sapertarput. v12 Aqqusinermiikkaluariarluni niueriartortarfimmukararaaq aqqusernillu paarlaffiini tamani qamasarluni. v13 Taava inuusuttoq eqippaa kunillugulu, sorraappalullunilu isigaa oqarfigalugulu: v14 »Pilliutinik nereqatigiissutissanik pilliisussanngortissimavunga, neriorsuutikkalu ullumi naammassiumallugit; v15 taamaattumik anivunga naapikkiartorlutit, ujaarigakkillu kiisami nanivakkit. v16 Innangaffiga tungilersoreerpara ilupaassianik qalipaatigissaartunik Egyptenimit pisunik, v17 innanngavigalu tipigissaasersoreerpara myrramik, aloemik kanelimillu. v18 Qaa, naammatsilluta atoqatigiikkiartorta qaanissaata tungaanut, asanninneq nuannarsaatigisigu! v19 Uiga angerlarsimanngilaq ungasissorsuarmut aallarami; v20 aningaasivini nassarpaa, qaammanniffimmi aatsaat angerlassaaq.« v21 Oqalullaqqinnermigut inuusuttoq pututippaa, qarluminik pitsaasuusaartunik tammartippaa. v22 Taassuma pinasuarluni illuanut angerlaqatigaa assigalugu ussik toqutaaffissaminukartoq, tuttorsuaq napiaaniutinut napitittoq v23 qarsumit tingummigut eqqorneqarserluni, assigalugu timmiaq nigaarniutini nigartittoq paasisimanagu toqusussaalluni. v24 Ernikka, taava tusaaniarsinga, qanerma oqaasii naalaarsigit! v25 Uummatinnut atuartinngikkigit arnap taassuma aqqutai, aqqusininnguini tammartitaaniaqinak; v26 amerlasuummi toqunerannut patsisaavoq, amerlaqisut toqussimavai. v27 Taassuma illuanit aqqutit atapput toqusut inaannut, samunnarfiupput toqup ineeraanut. Ussatit Uss 8 v1 Tusaasiuk ilisimassuseq qanoq suaartartoq, silassorissutsillu qanoq nipini anikkaa. v2 Qattorngit qaanni aqquserngup killingani, aqqusernit imminnut paarlaffiini qeqarpoq, v3 isaaffiit killingini, illoqarfimmut isaaffiit killingini, matut ammarngisa killingini suaarpoq: v4 Ilissi angutit, torlulaffigaassi, ilissinnut inunnut nipiga tutsiuppoq. v5 Silatussuseq ilinniarniarsiuk misilittagakitsusi, silattorsarniaritsi sianiitsuususi! v6 Tusaaniaritsi, oqaatigisassarami eqqortuuvoq; uanga qarlunnit tutsiutissaaq peqqusersuissuseq. v7 Qanera ilumoortumik oqaluttarpoq, qarlumalu eqqunngitsoq uumissorpaat. v8 Qanerma oqaasii tamarmik iluartuupput, peqqusersusaarnertaqanngillat peqquserlunnertaqarnatilluunniit. v9 Silassorissumut paasiuminaatsoqanngillat ilisimasaqartumullu eqqortuullutik. v10 Ilassiniarsigit ajoqersuussutiga piumanerullugu sølvimit, ilisimasaqarnerlu pingaartinnerullugu kuultimit pitsaanersiukkamit. v11 Massami ilisimassuseq sapanngarissunit pitsaaneruvoq, erlinnartuutillu taassumunnga nallersuunneqarsinnaanngillat. v12 Uanga, tassaasunga ilisimassuseq, silatussusermik pigisaqartoq, ilisimasaqarneq pigilerpara silatusaarnikkut. v13 Naalagaq mianerigaanni ajortoq uumigisassaavoq. Uumigaakka makitasaarneq usorsisimaarnerlu, ileqqorlunneq salloqittaagajuttumillu oqalunneq. v14 Uanniipput siunnersuineq silatusaarnerlu, paasisimasaqarpunga pissaaneqarlungalu. v15 Kunngit uakkut naalakkersuisinnaapput naalagaanerillu aalajangertarpaat innarluissut sunaasoq. v16 Uakkut siulersuisarput naalagartat, akimarngit eqqartuussisullu naapertuilluartut tamarmik. v17 Asavakka uannik asannittut, uannillu ujarlersut nanisarpaannga. v18 Uanniipput pisuussutit ataqqisaanerlu, pigissaarneq pilluarnerlu kingornussaasut. v19 Inerititakka pitsaanerupput kuultimit akuinnerpaamit, pissarsiarititakkalu sølvimit pitsaanerpaamit. v20 Ingerlavigaara iluarnerup aqquserna, atuarlugit aqqusininnguit eqqortut, v21 uannik asannittut pisuussutinik tuniumallugit peqqumaasiviilu immertarlugit ulikkaarlugit. v22 Suliaminut aallaqqaatigitillunga Naalakkap pinngortippaanga, taamani pilersitamini siullerpaatippaanga. v23 Naassaanngitsumit pilersitaavunga, pileqqaarneranni, nuna pinngunngikkallarmat. v24 Erniuvunga kuussuaqanngikkallarmat, puilasoqanngikkallarmat imaqangaartunik, v25 qaqqat inissinneqanngikkallarmata, qattorngit tamarmik peqanngikkallarmata erniuvunga, v26 Naalakkap pinngortinngikkallarmagit nuna narsaatillu silarsuarmilu pujoralaat siulliit. v27 Tassaneereerpunga qilak aalajaatsumik tunngavilermagu, taamani nunarsuup siaangasortaa aalajangermagu itinersuarmut, v28 pavani nuissat katersormagit itinersuullu puilasui puilatilermagit, v29 imaq killiffissalermagu peqqusinini immamit unioqqutinneqartussaajunnaarlugu; nunap tunngavii aalajangermagit v30 tatigisaatut sanianiippunga. Taassumunnga nuannaarutaavunga ullut tamaasa, kiinaatalu saani qitittuarpunga. v31 Nunarsuarmi pigisaani isorartuumi qitippunga inuillu nuannaarutigalugit. v32 Maannali tusaaniarsinga, ernikka! Pilluarput uanga aqqusininnik atuaasut. v33 Ajoqersuussutiga naalaarsiuk ilisimasunngorlusilu, suusupageqinasiuk! v34 Pilluarpoq inuk oqaatsinnik tusarnaartoq, ullut tamaasa matuma killingini alaatsinaattoq matserfimmalu killinganni alapernaarsuisoq. v35 Uannimmi nanisisoq inuussummik nanisivoq Naalakkamullu iluarinartunngorluni. v36 Uannilli nanisinngitsoq imminut ajoquserpoq, uumissortikka tamarmik tassaapput toqumik asannittut. Ussatit Uss 9 v1 Ilisimassuseq imminut illuliuuppoq sukarsualiuullunilu arfineq-marlunnik. v2 Nersutaatinik toqutsivoq, viinniutiminik akoorilluni nerisassanillu piareersaalluni. v3 Kiffani arnat aallartippai illoqarfiullu portunersartaani ima torlulatillugit: v4 »Misilittagakitsoq maanga sanguli!« Sianiitsumullu ima oqarpoq: v5 »Nerisassiannik neriartorniarit viinnimillu akuukkannik imeriartorlutit!« v6 Misilittagaqanngitsuunersi iperarniarsiuk, taava inuuginnassaasi; silassorissutsip aqqutaani ingerlaniaritsi. v7 Mitaatilliisumik oqaaqqissaarisoq kanngusuutissippoq, iluaatsumik avoqqaarinnittoq ajoqutissarsiinnartarpoq. v8 Mitaatilliisoq avoqqaariniaqinagu uumigiliinnaqinammatit, ilisimasoq avoqqaariuk, taava asajumaarpaatit. v9 Ilisimasoq ilinniartikkukku ilisimassuseqarnerulissaaq; iluartoq ajoqersorukku ilisimasartunerulissaaq. v10 Naalakkamik mianerinninneq ilisimassusermut aallarniutaavoq, Illernartuusumik ilisimanninneq silaqassuseqalersitsisarpoq. v11 Amerlasuunik ullussaqartissavakkit ukiullu inuuffigisassatit amerlisillugit. v12 Ilisimassuseqaruit tamanna iluaqutigissavat; mitalliisaruilli kinguneri nammineq atortussaassavatit. v13 Sianiissuseq eqqissiveqanngitsuuvoq nakutitsiniartuullunilu, paasisimasaqanngitsuuvoq. v14 Issiasarpoq illumi isaariaata killingani issiavimmi illoqarfiup portunersartaani. v15 Ima suaartartarpai sanioqquttut, aqqut eqqortoq atuarlugu ingerlasut: v16 »Misilittagakitsoq maanga sanguniarli!« Sianiitsumullu ima oqartarpoq: v17 »Imeruersaatissaq tillitaq mamarnerusarpoq isertuarlunilu nerisaq iiuminallaraaluni.« v18 Naluaa toqoreersut tassani najugaqartut, pulaartui toqusut inaata itinersaaniipput. Ussatit Uss 10 v1 Salomop ussatai. Erneq ilisimasoq ataataminut nuannaarutaasarpoq, ernerli sianiitsoq anaanaminut isumakuluutaalersarpoq. v2 Iluaqutaanngillat erlinnartuutit peqquserlunnikkut pissarsiat, iluarnerli toqumit annatsitsisarpoq. v3 Iluartoq Naalakkap kaatsittarinngilaa, iluanngitsulli piumasaannik itigartittarpai. v4 Suliamini eqiasuttoq piitsunngortussaavoq, assaalli eqiasuitsut pisuunngortitsisarput. v5 Silatuuvoq erneq aasaanerani eqqanaarsartartoq, kanngusuttariaqarporli katersuiffiup nalaani siniinnartoq. v6 Pilluaqqusaanerit iluartup niaquanut pisarput, iluanngitsulli qarnaniippoq nakuuserneq. v7 Pilluaqqusaanerni iluartup aqqa taaneqartarpoq, iluanngitsulli aqqa asiusarpoq. v8 Ilisimassusermik uummammioqartup inassutit ilassisarpai, qarluminili sianiissuseqartoq orlusussaavoq. v9 Assuarnaalluni inuusoq aarlerinani inuusarpoq, sangujoraartumilli ingerlaveqartoq paasisoortittussaavoq. v10 Uisorersarluni usseraasoq ajoqusiisarpoq, qarlumini sianiissuseqartoq orlusussaavoq. v11 Iluartup qarna puilasuuvoq inuunartoq, iluanngitsulli qarnaniittoqarpoq nakuusernermik. v12 Uumissuineq saqitsaannermik pilersitsisarpoq, asanninnerulli unioqqutitsinerit tamaasa matoortarpai. v13 Silassorissup qarluiniippoq ilisimassuseq, sianiitsorli qatiggamigut anaalerneqassaaq. v14 Ilisimasut ilisimasassanik katersuisarput, sianiitsup oqaasii ajunaartitsisarput. v15 Pisuup peqangaarutai inumminnut ipput pallittaalisatut isumannaatsutut, piitsut piitsuussusertik ajunaarutigisarpaat. v16 Peqqusersuitsup pissarsiai inuutitsisuupput, peqquserluttup iluanaarutai ajortuliortitsisuupput. v17 Oqaaqqissaarummik aalajangiussineq tassa inuunermut aqqutaasoq, ilitsersuummilli asiginnaasoq tammartitsisuuvoq. v18 Qarluni salluliortuniippoq uumissuineq, sianiitsuuvoq oqaasipalaanik angallassisartoq. v19 Oqaluppallaaraanni unioqqutitsinngitsoorneq ajornartarpoq, silatuujuvoq oqaasissaminik killiliisinnaasartoq. v20 Iluartup oqaata assigaa sølvi pitsaanerpaaq, iluanngitsulli uummataat atorfissaqanngillat. v21 Iluartup qarlui amerlasuunut tassaapput nersutaatinik paarsisut, sianiitsulli isumaatsuunertik toqussutigisarpaat. v22 Naalakkap pilluaqqusinera pisuunngortitsisarpoq, suleruloorneq pisuunerulersitsisanngilaq. v23 Kanngunartuliorneq sianiitsup nuannarisaraa, silassorissup ilisimassuseq tipaatsuutigisarpaa. v24 Iluanngitsoq eqqorneqartarpoq annilaanngatigisaminit, iluartorli tunineqartarpoq kissaatigisaminik. v25 Anorersuaq pitorarpat iluanngitsoq tingitaasussaavoq, iluartorli tunngaveqarpoq ataavartussamik. v26 Soorlu seernartoq kigullunnartuusoq pujorlu isillernartuulluni, taama sulisitsisiminut ippoq kiffaq eqiasuttoq. v27 Naalakkamik mianerinninneq inuunermik sivitsortitsisarpoq, ukiulli iluanngitsut inuuffigisaat sivikillineqartarput. v28 Iluartut pisassaraat tipaatsunneq, iluanngitsulli neriuutaarunneq. v29 Naalagaq assuarnaatsumik ingerlasut sernissortigaat, pinerluttunulli aseruutissaavoq. v30 Iluartoq orloqqajaanngisaannassaaq, iluanngitsulli nunami najugaqassanngillat. v31 Iluartup ilisimassutsip inerititai qanermiorai, oqaq salloqittaagajuttoq kipillugu peerneqassaaq. v32 Iluartup qarlui iluarinassusermik ilisimasaqartuupput, iluanngitsulli qarna peqquserlunnermik paasisimasaqartuuvoq. Ussatit Uss 11 v1 Oqimaalutaaviit peqquserluutit Naalakkap maajugai, oqimaaluttat eqqortut iluarisarai. v2 Makitassutsip kanngunassuseq kingunerisarpaa, qanilaartulli ilisimassuseq pigaat. v3 Peqqusersuitsut assuarnaassutsiminnit tasissersuunneqartarput, tunussisut nungutitaasarput ilumuunngitsuliornerminni. v4 Pisuussutit iluaqutaasanngillat kamannerup ullussaani, iluarnerli toqumit annatsitsisarpoq. v5 Iluarnerup nalimmatsertarpaa assuarnaatsup aqqutaa, iluanngitsoq nammineq ajussutsiminit orlutinneqartarpoq. v6 Peqqusersuitsut iluassutsiminnit annaanneqartarput, tunussisut namminneq pilerissusipilumminnit pisarineqartarput. v7 Iluaatsoq toquguni neriuutissaaruttussaavoq, pisuunngornissamik ilimasunneq pakatsisitsisarpoq. v8 Iluartoq annikilliuutigisaminit annaanneqartarpoq, iluaatsulli inaani kingoraassavaa. v9 Guutiitsup tullini qanermigut ajoqutissarsisarpaa, iluartulli ilisimasaat aniguisitsisarput. v10 Iluartut atugarissaaraangata illoqarfimmiut qiimmattartarput, iluanngitsut nungutitaagaangata assut nuannaarneqartarpoq. v11 Peqqusersuitsut pilluaqqusinerisa illoqarfik alliartortittarpaat, iluanngitsulli oqalunnerisa aserorluinnartittarpaat. v12 Isumaatsuuvoq tulliminik nikaginnittoq, silassorissorli nipangiinnartarpoq. v13 Mamarliisoq isertukkanik aniatitsisarpoq, tatiginartulli taama ittut nipangiusimaannartarpai. v14 Inuiaat pilersaarusiorsimanngikkaangamik ajorsartitaasarput, amerlasuunik siunnersuisoqaraangamik ajugaasarput. v15 Allap akiligassarsiaanik qularnaveeqqusiisoq imminut ajunaartittarpoq, assamminik eqitsilluni uppernarsaanermik iluarinninngitsoq aarlerissutissaqanngilaq. v16 Arnaq asanartoq ataqqineqalersarpoq, angutit pissaasut pisuunngortarput. v17 Angut ikinngutinnersoq imminut iluaqutissiortarpoq, angut naakkittaatsoq imminut ajunaartittarpoq. v18 Iluanngitsoq pissarsiaqartarpoq piunngitsumik, iluarnermilli siaruarterisup akissarsiaa ataavartussaavoq. v19 Iluarnermik aalajangiussisoq inuunermut atasuuvoq, ajortussamilli noqqaajuarneq toqumut atasuuvoq. v20 Piviusuunngitsumik uummateqartut Naalakkap maajugai, assuarnaatsumilli inuuseqartut nuannarisarai. v21 Ilumorluinnaq, iluaatsup pillagaanissaq pinngitsuugassarinngilaa, iluartulli kinguaavi pillagaasussaanngillat. v22 Arnap pinnersup silatusaallaqqissuunngitsup assigaa iverutaasaq kuultiusoq puulukip sorluinut ivertitaq. v23 Iluartut kissaatigisaat pilluaataasarput, iluanngitsulli neriuutigisaat kamassutaasarput. v24 Tukkusuut pisuunngoriartuinnartarput, ingasattumilli erlittuujuneq amigaateqalersitsiinnartarpoq. v25 Tukkusooq nammineq tumannguersarneqassaaq; allanik imeruersaasoq nammineq imeruersarneqarumaarpoq. v26 Karriutiminik toqqorteriinnartoq inuit perloqqusarpaat, tuniniaajumasorli pilluaqquneqartarpoq. v27 Ajunngitsumik noqqaassutiginnittoq Naalakkap iluarisaanik anguniagaqarpoq, ajortumilli ujarlersoq nammineq tamatumannga eqqorneqassaaq. v28 Pisuussutiminik toqqammaveqartoq orlusussaavoq, iluartulli piluttatut qorsunngussapput. v29 Ilagisaminik ajunaartitsisoq anorimik pissarsivoq, sianiitsoq ilisimasumut inussiaatinngussaaq. v30 Iluarnerup inerititaa orpiuvoq inuunartoq, ilisimasullu inuit ilassarsiarisarpai. v31 Iluartup akissarsiassani nunami pissappagu, taava iluanngitsup ajortuliortullu akissarsiassartik suli qularnannginnerusumik pisassariumaarpaat! Ussatit Uss 12 v1 Oqaaqqissaarinermik nuannarinnittup ilisimasaqarneq nuannaraa, sianinngitsuuvorli ilitsersuinermik uumiginnittoq. v2 Inuk ajunngitsoq Naalakkamut iluarinarsisarpoq, peqqusersiortorli pisuusutut eqqartuunneqartussaavoq. v3 Kinaluunniit iluaassutsimini atasinnaanngilaq, iluartulli sorlaat aalariartinneqassanngilaq. v4 Arnaq pikkorissoq uiminut niaqorutaavoq, pakatsisitsisorli saarngini marniliornertut toqussutissatut ippoq. v5 Iluartut innarluitsumik isumaliuteqartarput, iluanngitsulli peqquserluutinik pilersaarusiortarput. v6 Iluanngitsut oqaasii aammut qoqassiiniartuupput, peqqusersuitsulli oqaaserisamikkut annaanneqartarput. v7 Iluanngitsut uppitinneqarunik peerutivittussaapput, iluartulli inoqutaallu ataannassapput. v8 Angut nersorneqartarpoq silatuujugaangami, equngasunilli eqqarsaateqartoq asissorneqartarpoq. v9 Nikagineqartuulluni inussiamik pigisaqarneq pitsaaneruvoq pingaakujunnermit nerisassaqaranili. v10 Iluartup nersutaatini isumagisarpai, iluanngitsulli misigittaatsuupput naakkittaatsuullutillu. v11 Nunaatiminik naggorissaasoq qaarsillarluni nerisinnaavoq, piunngitsunilli noqqaassuteqartoq isumaatsuuvoq. v12 Iluanngitsut nuannarisarpaat ajortut peqatigissallugit, iluartulli sorlaat aalariartinneqassanngilaq. v13 Qarlut unioqqutitsineriniippoq ajortumut napiaaniut, iluartorli annikilliuutiminit aniguisussaavoq. v14 Qarngup inerititaasigut ajunngitsunik qaarsillaatissaqartarpoq, assaat suliaasigut akissarsiassaqartarpoq. v15 Sianiitsup inuuserisani peqqusersuitsutut isigisarpaa, ilisimasorli siunnersuutinik tusarnaarumasarpoq. v16 Sianiitsup uumitsassimanini oqaatiginasuarumasarpaa, silatuulli ajuallatsinneqarnini nipangiusimaannartarpaa. v17 Ilumoortumik oqaluttup iluartoq nalunaajaassutigisarpaa, nalunaajaasup sallusup peqquserluut nalunaajaatigisarpaa. v18 Eqqarsariaqqaarnani oqaaserisat panatut kapisisarput, ilisimasulli oqaa katsorsaataasarpoq. v19 Qarloq eqqortumik oqaluttoq atasussaavoq soraajuitsumik, oqarli sallutooq sivikitsunnguaannarmik. v20 Ajortumik pilersaaruteqartut peqquserlunnermik uummammiugisaqarput, eqqissinissamilli pilersaaruteqartut tipaatsuutissaqarput. v21 Iluartoq ajortunik nalaatassaqanngilaq, iluanngitsulli naammattumik atugarliortussaapput. v22 Naalakkap maajugaa sallumik qarlormioqartoq, iluarinartuutippaali ilumoortumik oqaluttut. v23 Silatuup ilisimasani nipangiusimasarpai, sianiitsulli uummataata sianiissutsi qaqqaqqalaarutigisarpaa. v24 Eqiasuilluni assamminik atuisoq naalagaalersarpoq, eqiasunnerulli inuk pinngitsaalisamik sulisitaasunngortittarpaa. v25 Isumakuluuteqarnerup inuup uummataa artorsaatissittarpaa, qiimmassaallunili oqaaserisat nuannaalersittarpaat. v26 Iluartoq ivigartorfissaminik toqqaasarpoq, iluanngitsulli aqqutaasa tammartittarpaat. v27 Eqiasuttup piniakkaniluunniit pisarineq ajorpaa, eqiasuitsorli akisuunik erlinnartuuteqalersarpoq. v28 Iluarnerup aqqutaaniippoq inuussut, sianiissutsip aqqutaa toqumut ingerlaviuvoq. Ussatit Uss 13 v1 Ernerup ilisimasup oqaaqqissaarutit nuannarai, mitaatilliisulli sioorasaarutit naalaartanngilai. v2 Qarngup inerititai iluaqutigineqartarput, unneqqaserluttulli nakuuserneq kajungerisarpaat. v3 Oqaasissaminik mianersuussisup inuunini pigisarpaa, oqajamaajusoq ajunaariartuinnartarpoq. v4 Eqiasuttoq piummartugaluaqaaq pissarsissananili, eqiasuitsulli kissaatigisaminnik naammattorsuarnik pissarsisarput. v5 Iluartup uumigai oqaatsit salluliuutaasut, iluanngitsoq mamianartumik kanngunartumillu iliortarpoq. v6 Assuarnaatsumik inuuseqartoq iluassusiata sernigisarpaa, iluaassutsip ajortuliortoq orlutittarpaa. v7 Pisoorsuaasaartoqartarpoq sunaaffali suuteqanngitsunik piitsuusuusaartoqartarlunilu sunaaffa pigisaqangaartunik. v8 Pisooq pisuussutiminik akiliilluni iperagaatissinnaasarpoq, piitsoq sioorasaarutinik tusagassaqartanngilaq. v9 Iluartut qaammaqqutaat qaammarippoq, iluanngitsulli qulliat qamittarpoq. v10 Ileqqorluttut saqitsaakkumasarput sorraatsuugamik, siunnersuutinik ilassinnittuni ilisimassuseqarpoq. v11 Pisuussutit ajornannginaarlugit pisat nungukkiartupallattarput, assamminilli katersuerusaartoq pigisaqqortusisarpoq. v12 Sivisunaartumik pissamaarnerup uummat nappaateqalersittarpaa, kissaatigisaq pissarsiarisimasaq orpiuvoq inuunartoq. v13 Peqqussummik asiginnaasoq ajutoortarpoq, inassummik mianersuutiginnittoq akissarsiassaqarpoq. v14 Ilisimasup ajoqersuussutaa puilasuuvoq inuunartoq toqup napiaaniutaanik ingalaaniartumut. v15 Silatussuseqarluartoq nuannarineqalersarpoq, ilumuunngitsulli inuuserisaat ajunaarutaalersarpoq. v16 Silatooq kinaluunniit ilisimasaqarnikkut iliuuseqartarpoq, sianiitsulli sianiissuseq siaruartittarpaa. v17 Nalunaariartortitaq tatiginanngitsoq ajunaartussaavoq, oqariartortitarli tatiginartoq katsorsaataavoq. v18 Oqaaqqissaarutinik sumiginnaasup piitsuuneq kanngunarsagaanerlu pisassarai, ilitsersuutinillu sianiginnittoq ataqqineqartussaavoq. v19 Kissaatigisimasaq pigilerlugu tarnimut iluallaaraaq, ajussusermik pinngitsuuiniarneq sianiitsut maajunnaraat. v20 Ilisimasunik peqateqartoq ilisimassuseqalersarpoq, sianiitsunilli ikinnguteqartoq ajortumeertussaasarpoq. v21 Ajortuliortut perlummit malersorneqartarput, iluartulli pilluaammik akissarsiassaqarput. v22 Angutip ajunngitsup ernguttani kingornussaqartittarpai, iluaatsulli pisuussutai iluartumut pisassanngortinneqartarput. v23 Nunaatilissuup nunaatitaava inuussutissanik naammattunik pissarsiviusarpoq, maangaannartarpulli naapertuilluarneq iliuuserineqanngikkaangat. v24 Unataammik atuiumanngitsup ernini uumigaa, ernerminilli asannittup meerannguuneraniilli sukannersumik perorsartarpaa. v25 Iluartoq nerisarpoq qaarsillarluni, iluanngitsulli kaattariaqartarput. Ussatit Uss 14 v1 Ilisimassutsip angerlarsimaffik sanasarpaa, sianiissutsip assamminik aserortertarpaa. v2 Peqqusersuitsuusumik inuuseqartoq Naalakkamik mianerinnittuuvoq, tammalersorli taassuminnga asissuisuuvoq. v3 Sianiitsup qarnaniippoq makitassusianut pileqqaataasoq, ilisimasulli qarlui taassumunnga sernissuutaapput. v4 Ussinnik pigisaqanngitsup nersutaatinut nerisarfiutaa karrinik imaqartarpoq, ussigilli angutivissat nukiisigut pissarsiat annerulersarput. v5 Nalunaajaatitaq ilumoortoq sallusarinngilaq, nalunaajaatitalli ilumuunngitsup sallut siammartertarpai. v6 Mitaatilliisup ilisimassuseq ujaraluaruniuk nanissanngilaa, silassorissorli ajornanngitsumik ilisimasaqalersarpoq. v7 Angut sianiitsoq qimaguk, oqaatsilli paasisimasaqarpaluttut ilassinngitsoorniaqinagit! v8 Sianisuup ilisimassuseraa inuuserisani paasisimagamiuk, sianiitsulli sianiissutsimikkut imminnut nakutittarput. v9 Sianiitsut pisuutitaaneq suutinngilaat, peqqusersuitsut Naalakkamut iluarisaapput. v10 Uummatip narrutsaatigisani nammineq ilisimasarpaa, nuannaarnerani allat akuliunneq ajorput. v11 Iluanngitsut illuat piuneerunneqartussaavoq, peqqusersuitsulli toqqini ineriartorneq pilersarpoq. v12 Ingerlavik inuup eqqortuusorisaralua tassaasinnaavoq toqumut aqqutaasoq. v13 Inuk illaraluartoq uummataa anniaateqarsinnaasarpoq, nuannaarnerlu isumakulunnermik naggateqarajuttarpoq. v14 Tunussisup qanoq inuuserisani akissarsissutigissavaa, angutillu ajunngitsup piliarisani. v15 Misilittagaqanngitsup tatigisarpai oqaaserineqartut suut tamaasa, silatuup alloriarnini sianigeqqissaartarpai. v16 Ilisimasup ajortoq siooragalugulu ingalassimasarpaa, sianiitsorli eqqarsaqqaarnani periataartarpoq aarlerissutissaqanngitsutullu misigisimasarluni. v17 Kamajasoq isumaatsumik iliortarpoq, peqqusersiorajuttoq uumigineqalersarpoq. v18 Misilittagaqanngitsut sianiissuseq kingornussatut pisassaraat, sianisuulli ilisimasaqarnermik pinnersaaserneqassapput. v19 Inuit ajortut ajunngitsunut maleruutiinnartariaqartarput, iluanngitsut qeqaannartariaqartarput iluartut matuisa killingini. v20 Piitsoq tulliminit allaat uumissorneqartarpoq, pisooq amerlasuunik ikinnguteqartarpoq. v21 Tulliminik asissuisoq ajortuliortuuvoq, pilluarporli ikiortarialinnik nallittuisoq. v22 Ajortumik pilersaaruteqartut tammartannginnerpat? Ajunngitsumik pilersaaruteqartut ilumoorsusermi sallusuissummilu inuunnginnerpat? v23 Suleruloornerit tamatigut pissarsisitsisarput, oqaasiinnaalli ajorsaateqalersitsisarput. v24 Ilisimasut pisuussutinik niaqoruserneqartussaapput, sianiitsulli sianiitsuujuartussaassapput! v25 Nalunaajaatitaq ilumoortoq inuunermik annatsitsisarpoq, sallumilli siaruarterisoq peqquserluttuliorpoq. v26 Naalakkamik mianerinnittoq isumannaalluinnartumik inuuvoq, qitornai taassumani qimarnguffeqarput. v27 Naalakkamik mianerinninneq puilasuuvoq inuunartoq toqup napiaaniutaanut napitinneqarumanngitsunut. v28 Innuttaasut amerlasuujugaangata tamanna kunngimut naalannaataasarpoq, innuttaqannginneq naalagaasup ajunaarutigisarpaa. v29 Kamajaatsuusoq silassorissusermik angisuumik pigisaqarpoq, kamajassuseq sianiitsuliornerit annersaraat. v30 Silatusaarneq timip inuuneraa, sinngatuuneq saarngit aseruuttoorneraat. v31 Nikanartumik nanertuisoq taassuma pinngortitsisaanik asissuisuuvoq, piitsunilli nallittuisup pinngortitsisaa ataqqivaa. v32 Iluanngitsoq nammineq ajussutsimigut orlutitaasarpoq, iluartup taassuma toqunissaa isumalluarfigisarpaa. v33 Silassorissup uummataani ilisimassuseq ineqartarpoq, sianiitsulli uummataanni ilisimassut ilisimaneqanngilaq. v34 Iluassutsip inuiaat akitsisittarpai, ajortuliornerli inuiaqatigiinni maajunnarluinnartuuvoq. v35 Kunngip kiffani silatooq iluasaarfigisarpaa, kanngusutsitsisoq kamaattarpaa. Ussatit Uss 15 v1 Akissut sallaatsoq kamannaveersaartitsisarpoq, oqaatsilli ajuallannartut uumitsatsitsisarput. v2 Ilisimasut oqaasii pilersitsisarput ilisimasaqarluarnermik, sianiitsulli qarnanit sianiitsuussuseq aniasarpoq. v3 Naalakkap isai tamaginnut anngusimapput, ajortut ajunngitsullu nakkutigaat. v4 Silatusaarluni oqaaserisat tassaapput orpik inuunartoq, pisuusaarlunili oqalunneq ernumatsatsitsisarpoq. v5 Sianiitsup ataatami oqaaqqissaarutai asiginnartarpai, sianisuuvorli ilitsersuummik ilassinnittoq. v6 Iluartup illuani pisuussuteqangaartarpoq, iluanngitsulli iluanaarutaat maangaannartarput. v7 Ilisimasup qarluisa ilisimasassat siaruartertarpaat, sianiitsulli uummataat taamaaliortanngillat! v8 Iluanngitsut pilliutaat Naalakkap maajugai, peqqusersuitsulli qinnutaat iluarisaraa. v9 Iluanngitsup inuuserisaa Naalakkap maajugaa, asavaali iluarnermik noqqaassutiginnittoq. v10 Ingerlavigisassamit nigortup pillaat sukannersoq pisassaraa, oqaatsinilli ilitsersuutinik uumiginnittoq toqusussaavoq. v11 Toqusut inaat uneriffillu Naalakkamut saqqumiinnarmata inuup uummataa suli saqquminerungaartussaavoq! v12 Mitaatilliisup imminik avoqqaarinnittoq nuannarinnginnamiuk ilisimasunut ornigunneq ajorpoq. v13 Uummatikkut nuannaarnerup kiinaq saamasunngortittarpaa, uummatikkulli aliasunnerup nikallunganeq ilagisarpaa. v14 Uummatip sianisuup ilisimasassat ujartarpai, sianiitsulli qarngata sianiissuseq isumagisarpaa. v15 Ikiortarialimmut ullut atoruminaatsuusarput, qiimasaarnerup ullut tamaasa nalliussivinngortittarpai. v16 Pigisakitsuulluni Naalakkamik mianerinninneq pitsaaneruvoq pisuussuterpassuarnit eqqissiviilliortitsisunit. v17 Naatitanit nerisassiat asanninnertaqartut pitsaanerupput ussimmik puallarsakkamik nerisassianit uumissuinertaqartunit. v18 Kamajasup isumaqatigiinnginneq saqitsaannerlu pilersittarpai, kamajaatsulli saqitsaanneq sallangersikkiartortarpaa. v19 Eqiasuttup aqqutaa kapinartulinnik naaffigisimasutut ippoq, peqqusersuitsulli aqqutaat nalimmatsigaasarpoq. v20 Erneq ilisimasoq ataataminut nuannaarutaasarpoq, sianiitsulli anaanani asissortarpaa. v21 Sianiitsup sianiissuseq nuannaarutigisarpaa, silassorissorli iluartukkut ingerlasarpoq. v22 Isumalioqatigiittoqanngikkaangat pilersaarutit asuliinnartarput, amerlasuunilli siunnersuisoqarsimagaangat iluatsittarput. v23 Inuk nuannaartarpoq akisinnaagaangami. Ila ajunngittassusia oqaasissat piffissaasigut anillugit! v24 Silatuup inuunermini aqqutaa qummukarfiuvoq, taamaalillunilu samani toqusut inaat ingalattarpaa. v25 Makitasuut illui Naalakkap aserortertarpai, uillarnerulli nunaatai illersugarisarpai, v26 Pilersaarutipiluit Naalakkamut maajunnartuupput, inussiarnersumilli oqaatsit minguitsuupput. v27 Iluanaarniaannarluni pissarsiaqartup inoqutini ajunaartittarpai, inuuginnassaarli akilersinnerluutinik uumiginnittoq. v28 Iluartoq oqalulersinnani qamuuna eqqarsaqqaartarpoq, ajussuserli iluanngitsut qarninit aniasarpoq. v29 Naalagaq inunnit iluanngitsunit ungaseqaaq, iluartulli qinnutaat tusartarpaa. v30 Isit qaammarinnerata uummat nuannaalersittarpaa, tusakkap nuannersup timi nakussatsittarpaa. v31 Inuuneq pillugu ilitsersuutinik naalaartoq ilisimasut akornanni inississaaq. v32 Oqaaqqissaarutinik sumiginnaasup inuunini asissorpaa; ilitsersuutinik ilassinnikkumasoq siuneqarnermik pissarsiassaqarpoq. v33 Naalakkamik mianerinninneq ilisimassuseqarnermut perorsaataavoq, ataqqinarsiumagaanni makitajuissuseq pigeqqaartariaqarpoq. Ussatit Uss 16 v1 Uummatikkut isumaliutersuutit inummit pisuupput, oqqalli akissutaa Naalakkamit. v2 Angutip inuunera minguitsuusinnaasarpoq taassumannga namminermit isigalugu, eqqarsaataali Naalakkap misilittarpai. v3 Suliarisassatit Naalakkap assaanut tunniutikkit, taava pilersaarutitit piviusunngorumaarput. v4 Naalakkap pinngortitai tamarmik siunertaqartitaapput; aamma iluanngitsoq siunertaqartippaa, tassa ullormik ajunaarfiusumik. v5 Makitasuut tamaasa Naalakkap maajugai, qularissanngilat pillaatisiassartik pinngitsuussanngimmassuk! v6 Ajortuliaq isumakkeerneqartarpoq ilumoorsutsikkut sallusuissutsikkullu, inuup ajortut ingalassimasarpai Guutimik mianerinninnermigut. v7 Angutip inuuserisaa Naalakkap iluarinartikkaangamiuk allaat akeraanut eqqissivissioqatigitittarpaa. v8 Pitsaaneruvoq annikitsumik pissarsiaqarneq eqqortuliornikkut, angisuumik pissarsiaqarnermit eqqunngitsuliornikkut. v9 Inuup ingerlavissani uummammigut pilersaarusiortarpaa, ingerlatitsisorli tassaavoq Naalagaq. v10 Oqaatsit eqqartuussissutissat kunngip qarluinut pisinneqartaraangata eqqartuussinermi qaarnga unneqqaserluttanngilaq. v11 Uuttuutit oqimaalutaaviillu eqqortut Naalakkap piumasarai, oqimaaluttallu puuliamiittut tamaasa nammineq taassuma piliarai. v12 Iluanngitsuliornerit kunngimut maajunnartarput, kunngiussuseq iluarnikkut aalajaallisinneqartarpoq; v13 qarlut peqqusersuitsut kunngip iluarinartippai, ilumoorlutik oqaluttut nuannarisarai. v14 Kunngip kamannera toqussamik nalunaariartortutut ippoq, ilisimasulli tamanna pinngitsoortissinnaavaa. v15 Kunngip kiinaa qaamagaangat inuuneqartarpoq, iluasaarnerata assigaa upernaap nuiaa sialussalik. v16 Ilisimassutsip pissarsiarinissaa kuultimit pitsaanerungaarpoq, paasisimasaqalerneq annerusumik naleqarpoq sølviuteqalernermit. v17 Aqqusinikkut peqqusersuitsut ingerlaviatigut ingerlaneq tassaavoq ajortumit nigorsimaneq, ingerlavimminik mianersuutiginnittoq inuuginnartussaavoq. v18 Imminut pingaartinneq ajunaarnerup siulerisarpaa makitasaarnerlu naakkiunnerup. v19 Nikanartut nikanarteqatigigaanni pitsaaneruvoq imminnut angisuutittut ujajagaannik agguaqatiginerannit. v20 Silatusaarluni peqqussutinik naalaartoq pillualersarpoq, pilluarpoq Naalakkamik tatiginnittoq! v21 Silassorissumik taaneqartarpoq taanna ilisimassusermik uummammini pigisaqartoq, qinerluaqqaarlugit oqaserisat ilisimasat annerulersittarpaat. v22 Silatussuseq inuunermut puilasuuvoq taassuminnga piginnittumut, sianiitsut sianiitsuunissamut perorsagaapput. v23 Ilisimasup uummataata qarnga silatuunngortittarpaa ilisimassuserlu qarluiniittoq annerulersittarlugu. v24 Oqaatsit tusaruminartut tassa tungusunnitsuut kinersisimanngitsoq tarnimut tungusunnitsoq timimullu peqqissaataasoq. v25 Ingerlavik angutip eqqortuusorisaralua toqumik isuliffeqarsinnaavoq. v26 Sulisoq kaannerata suliumallersittarpaa, qarngata tamatumunnga pinngitsaalisarpaa. v27 Inupiluusoq nakkarfissamik assaasarpoq, qarlui kissangaaramik innermit uutinneqartutut ipput. v28 Salloqittaagajuttoq saqitsaannermik pilersitsisarpoq, mamarliisup ikinngutigiit avissaartittarpai. v29 Nakuusertup tullini salloqittarsaaralugu ingerlavikkut ajortukkut ingerlatilersarpaa. v30 Inuk sequnngertoq takugaanni nalunarneq ajorpoq peqqusersiornernik pilersaaruteqartoq, ipummerulooraangamilu aalajangersimasarpoq ajunaarutissamik pilersitsinissamut. v31 Nutsat qeersuusut tassaapput niaqorut kusanartoq, taanna iluarnerup aqqutaaniippoq. v32 Kamajaatsuuneq pitsaaneruvoq pissarsuulluni sorsuttartuunermit; pinaveersaarneq pitsaaneruvoq illoqarfimmik tiguaanermit. v33 Atisap qullunganerani immeraat aalaterneqartarpoq, tamatigulli aalajangiisartoq tassaavoq Naalagaq. Ussatit Uss 17 v1 Timiusamineq panertoq eqqissilluni nerisaq pitsaaneruvoq illumi nersutaatit toqutat neqerpassuinit peqartumit saqitsaaffiusumillu. v2 Inussiaat silatooq naalaganngorsinnaasarpoq illumi ernerusumut pakatsisitsisumut taassumalu qatanngutai kingornusseqatigisussanngorsinnaallugit. v3 Sølvi aatsinniaraanni atortariaqartarpoq aatsitsivik kuultilu aatsinniaraanni kissarsuussuaq, uummatinilli misiliisartoq tassaavoq Naalagaq. v4 Pinerluttoq naalaartarpoq ajoqusiiniutinik oqaluttunut, peqquserlunnerup oqaatsit aseruutaasussat tusarumanerusarpai. v5 Piitsumik mitaatiginnittup taamaaliornermigut taassuma pinngortitsisaa asissortarpaa; taassuma ajunaarneranik nuannaapiluuteqartoq pillarneqanngitsoortussaanngilaq. v6 Utoqqaat ernguttatik niaqorutigaat, ataataasut qitornaminnut usorsisimaarutaapput. v7 Oqaaserissaarneq sianiitsumut tulluartuunngilaq, salluliorlunilu oqalunneq akimasumut suli tulluaanneruvoq. v8 Akilersinnerluut ujaraavoq erlinnartoq atuisiminut, sumulluunniit saakkaluaraangami iluatsitsisarpoq. v9 Unioqqutitsinermik isertuisoq ikinngutissarsiortuuvoq, oqaaserisanilli ingerlatitseqqittoq ikinngutigiinnik avissaartitsisuuvoq. v10 Sioorasaarutit silassorissumut sunniuteqartarput anaasinerit 100-t sianiitsumut sunniutaannit annerusumik. v11 Inuup ajortup naalasseriinneq kisiat siunertaraa; nalunaariartortorli naakkittaatsoq taassumunnga aallartinneqarumaarpoq. v12 Nannumik piaraakkamik naapitsineq navianannginneruvoq sianiitsumik qaatusimasaqanngivissumik naapitsinermit. v13 Ajunngitsuliorneq akillugu ajortumik iliortup illuanit ajunaarnerit qimagutinngisaannassapput. v14 Saqitsaassilernerup assigaa imermik supisitsineq; taamaattumik nipangiinnartarit saqitsaattoqalinnginnerani! v15 Pisuusumik pinngitsuutitsineq pinngitsuusumillu pillagassaatitsineq Naalakkap maajugai. v16 Aningaasat sianiitsup tigumiai ilisimassusermik pisissutigissallugit sumut iluaqutaassava, taanna ilisimaatsuummat? v17 Ikinngutaasup asannissutsi tamatigut takutittarpaa, qatanngutaasorlu erniusimavoq annikilliornermi ikiortissaalluni. v18 Inuk isumaatsuusoq uppernarsaalluni assamminik eqitsisarpoq taamalu tulliminut qularnaveeqqusiisussanngortilluni. v19 Unioqqutitsinermik nuannarinnittup saqitsaanneq iluarisaraa. Matuminik mappiisoq qiversivillugu ajunaarutissarsiortuuvoq. v20 Pisuusaartumik uummateqartoq pilluaammik nanisineq saperpoq, salloqittaagajuttumik oqaqartoq ajunaartussaavoq. v21 Angut sianiitsumik erneqartoq tamatumuuna isumakuluutissarsivoq, silaatsumut ataataasoq nuannaarutissaqanngilaq. v22 Uummatikkut nuannaarneq peqqinnartuuvoq, nikallunganerulli saarngit isseerutitittarpai. v23 Inuk ajortoq akilersinnerluutissanik atisap qullunneraniititanik tunisittarpoq eqqartuussinerup ingerlanissaa allanngortinniarlugu. v24 Silassorissup ilisimassuseq takkuminiitittuartarpaa, sianiitsorli nunarsuup isuanut nakkussivoq. v25 Ernerup sianiitsup ataatani isumakuluutissittarpaa erniarinnitsinilu narrutsaatissittarlugu. v26 Iluartumik pillaammik akiliisitsineq ajortuuvoq, akimasunik unataaneq eqqortuliornerunngilaq. v27 Oqalunnerminik ingasaassinaveersaartoq ilisimasaqartuuvoq, imminut naalakkersinnaasoq angutaavoq silassorissoq. v28 Allaammi sianiitsoq oqaaseqanngitsoq ilisimassuseqartutut naatsorsuunneqarsinnaasarpoq, qarluminik matoqqatitsisoq silassorissutut isigineqarsinnaasarpoq. Ussatit Uss 18 v1 Inuk inoqatiminit immikkoorniartuusoq nammineq piumasani malillugu iliortarpoq, saqitsaassilersarpoq pikkorissaaqaluni. v2 Sianiitsup siuneqarneq soqutiginngilaa, nammineq isummani kisiisa nittarsaanniartarpai. v3 Iluaatsuliorneqaraangat asissuineq aamma pilersarpoq, kanngunartuliornermut ilaasarpoq mitallerneq. v4 Angutip oqaasii tassaapput imeq itisooq, ilisimassutsillu puilaffia kuunnguuvoq pikialasoq. v5 Iluanngitsuliorneruvoq pillagassaasoq illersoraanni, taamaaliornikkut pinngitsuusoq eqqartuussinermi sumiginnarneqartarmat. v6 Sianiitsup qarlui saqitsaannermut pissutaasarput, namminerlu oqalunnermigut unataqqusaartutut ittarpoq. v7 Sianiitsup qanini nammineq ajortumeerutigisarpaa, qarluilu taassuma inuuneranut napiaaniutitut ipput. v8 Mamarliisup oqaasii nerisassatut mamartutut ipput, iineqartarput aqajaqqup naqqanut. v9 Eqiasuttoq tamanillu aserorterisoq qatanngutigiipput. v10 Naalakkap aqqa pallittaalisap napasuliaatut ippoq, iluartoq tassunga qimaanasuartarpoq isumannaatsumilu inissittarluni. v11 Pisuup peqangaarutini pallittaalisarai, eqqarsaataani qarmarsuartut portusuutut ittarput. v12 Inuup uummataa makitasuujusoq ajunaarnerup siulerisarpaa; makitajuitsuuneq ataqqinarsinerup siulerisarpaa. v13 Oqaaserineqartut naalaarluaqqaarnagit akissuteqarneq sianiitsorpallanneruvoq kanngunarsaataallunilu. v14 Inoorusunnerup inuk naammagittarluni nappaammik atuisinnaatittarpaa, kinali atasinnaava ilatsiinnaleruni? v15 Silassorissup uummataa ilisimassusermik pissarsisarpoq, ilisimasup siutaata ilisimasaqarneq ujartarpaa. v16 Inuk tunissutaata inissarsisittarpaa akimanernullu sassarsinnaalersittarlugu. v17 Eqqartuussivimmi siulliulluni oqaluttoq ilumoortuutinneqarallartarpoq, akerlerisaatali tikiulluni qanoq ittuunera ersersissinnaasarpaa. v18 Saqitsaannerit kipitinneqartarput immeraannikkut, taamaaliornikkullu allaat inuit pingaartorsuit imminnit avissaartinneqarsinnaasarput. v19 Qatanngutaasup ajuallatsinneqartup assigaa illoqarfik pallittaalisalik; saqitsaannerit assigaat pallittaalisap matorsuisa sannerutaat. v20 Qarngup inerititaanit aqajaroq qaarsillartinneqartarpoq, qarlut pilersitaannik qaarsillaatissaqartarpoq. v21 Oqarmi inuunermut toqumullu naalagaavoq, taassumunngalu ikinngutaasut inerittua inuullutigisarpaat. v22 Nuliassaminik nassaartoq pilluaatissarsivoq, Naalakkamillu nuannarisaalersarpoq. v23 Piitsoq maniguulluni pisuumut qinujartortoq taassumannga akipiloorneqaannartarpoq. v24 Ikinngutigeeqarpoq imminnut ajortumik iliorfigisartunik, ikinngutaasoqartarporli qatanngummit unneqqarinnerusunik. Ussatit Uss 19 v1 Piitsuulluni assuarnaatsumik inuuneq pitsaaneruvoq sianiitsuulluni salluliorluni oqalunnermit. v2 Ilungersorneq ilisimasaqarnermik ilaqanngikkuni ajussaaq, tuaviorpallaartullu tummisassani uniortarpaa. v3 Inuk sianiissusiata orlutittarpaa, uummataali Naalakkamut kamattarpoq. v4 Pisuussutit amerlasuunik ikinngutissarsisitsisarput, piitsulli ikinngutigisimasaraluani annaasarpaa. v5 Sallulluni nalunaajaasoq pillarneqanngitsoortussaanngilaq; sallunik siammarterisoq pinngitsuutitaasussaanngilaq. v6 Amerlaqaat akimanernut qujanarniartartut, tukkusooq tamanit ikinngutigiumaneqartarpoq. v7 Piitsoq qatanngutaasa tamarmik uumigippassuk, qanoq ilillutik ikinngutaasa nigorsimanianngitsuussavaat? v8 Siuneqarnermik pissarsisup inuunini asavaa, silatussusermik aalajangiussisoq pilluaatissarsissaaq. v9 Sallulluni nalunaajaasoq pillarneqanngitsoortussaanngilaq, sallumik siaruarterisoq nungutitaasussaavoq. v10 Piisaarluni inuuneq sianiitsumut naleqqutinngilaq, naalagartanullu naalagaaneq suli inussiamut naleqqutinnginneruvoq! v11 Inuk silatussusiata kamajaatsunngortittarpaa, pingaartittaqaa unioqqutitsisimasut asattuunneqarnissaat. v12 Kunngip kamannera ippoq løvip qatimaanneratut, nuannarinninneralu kanernertut ivikkanut tuttutut. v13 Erneq sianiitsoq ataataata aseruutigisarpaa, arnap saqitsaassiumatunerata assigaa qalianit kusertuarneq. v14 Illu pigisallu ataatamit kingornussaasarput, nuliarli silassorissoq Naalakkamit tunissutaavoq. v15 Eqiasunneq sinikataartunngortitsisarpoq, ilatsiinnartorlu kaattariaqartarpoq. v16 Inassummik maleruaasoq inuuginnartussaavoq, inuuserisaminik sumiginnaasoq toqusussaavoq. v17 Piitsumik ikiuisoq Naalakkamut taarsigassarsisitsisuuvoq, Naalakkallu taarsiiffigissavaa ajunngitsuliornerata taamaaqataanik. v18 Ernerit perorsarniaruk neriuutissaqarnarallartillugu, siunertariniaqinagu toqunnissaa! v19 Kissaammiavallaartup taamaannini pillarneqaatigisariaqarpaa, annaakkumagukku ikiuinerit nangeqattaartuartariaqassavat. v20 Siunnersuutit tusaaniartarniakkit ajoqersuussutillu pigiliullugit, taava naggataatigut ilisimassusermik pigisaqalissaatit. v21 Angut pilersaarutaannarpassuarnik uummammioqarpoq, Naalakkalli aalajangiinera naammassineqartussaasarpoq. v22 Inuup pigisaqarneq nuannarisaraa, angulli piitsoq sallutuumiit pitsaaneruvoq. v23 Naalakkamik mianerinninneq inuunermut aqqutaavoq, qaarsilasoq sinissinnaasarpoq ajortumik sumik eqqorneqarnani. v24 Eqiasuttup nerisassaminik tigusiniarluni assani puugutaasamut manguttaraluarpaa, kisianni assammi qanerminut tungaalisinnissaaluunniit eqiagalugu. v25 Mitaatilliisoq unatarukku tamanna misilittagaqanngitsup silattuutigissavaa, silassorissorlu avoqqaarigukku tamanna ilisimasaqaatigilissavaa. v26 Ataataminut peqqarniisaartoq anaanaminillu ajuallatitsisoq erneruvoq narrunartumik kanngunartumillu iliortoq. v27 Ernera, ajoqersuussutit tusaaniarunnaarukkit oqaatsinit ilisimasaqalersitsisunit tammassaatit! v28 Ajoqusiiniutinik nalunaajaasup naapertuilluarneq asissortarpaa, iluanngitsut qaarngisa ajussuseq iisarpaat. v29 Asissuisut pillaat pisassaraat, sianiitsullu qatiggamikkut anaalerneqarnissaq. Ussatit Uss 20 v1 Viinni mitalliisuuvoq immiarlu perpalulersitsisarluni, taassuminnga uppeqqajaassuteqartut ilisimassuseqartuunngillat. v2 Kunngimut ersilerneq løvip qatimaanneranik amiilaarutiginninnertut ippoq, kunngimik kamalersitsisup inuunini navianartorsiortippaa. v3 Saqitsaassiumannginneq inummut ataqqinaataavoq, sianiitsulli tamarmik saqitsaassiniartuupput. v4 Eqiasuttoq ukiakkut assallatserineq ajorpoq, aasaanerani inerittussanik ilimasuttaraluarpoq nassaassananili. v5 Siunnersuutit ajunngitsut angutip uummataaniittut tassaapput imeq itisooq; silassorissoq taassumannga qalooraasinnaasarpoq. v6 Amerlasuut namminneq ilumoorsusertik qaqqaqqalaarutigisarpaat, sumili tatiginartumik anguteqarpa? v7 Iluartuuvoq assuarnaalluni inuusoq, erneri pilluarlutik inuussapput kingornatigut! v8 Kunngi eqqartuussisup issiaviani issiavoq, ajortut tamaasa qiviarnerinnarmigut allanit avissaartittarpai. v9 Ima oqarsinnaasoqanngilaq: Uummatiga minguitsuutippara, ajortaarutitaasimavunga. v10 Oqimaalutaaviit marluk assigiinngitsut ussersaatillu marluk assigiinngitsut tamaasa Naalakkap maajugai. v11 Aamma nukappiaraq suliamigut ilisarineqartarpoq, tassa minguitsumik peqqusersuitsumillu iliuuseqarnersoq. v12 Siutit tusaassutaasut isillu isigissutaasut tamarmik Naalakkamit pinngortitaapput. v13 Sinimmik nuannarisaqarpallaaruit piitsunngortussaavutit; isitit uisikkit qaarsillarlutillu nerigit! v14 Pisiniartup pisiani ajorisuusaariarlugit qimagukkaangami usorsisimaarutigisarpaa niuffarinnini. v15 Kuultit sapanngallu pineqarsinnaasut amerlaqaat, qarlulli paasisimasaqarluartut pinnersaataapput akisuut. v16 Atisaanik arsaaruk alla qularnaveequsiiffigisimammagu, takornartat pillugit sallunaveeqqummik tigusiffigisiuk. v17 Nerisaq peqquserlunnikkut pissarsiaq mamartaraluartoq kingorna qaneq sioqqanik imaqartutut ilersarpoq. v18 Isumasioqatigeereerluni pilersaarusiat iluatsittarput. Pilersaarusioqqaarluni sorsuttariaqarpoq! v19 Mamarliisoq isertukkanik aniatitsisarpoq; oqajamaat peqatiginianngisaannakkit! v20 Ataataminik anaanaminillu perloqqusisup qullia taarsilernerani qamittussaavoq. v21 Pigisaq pilerivallaarluni pigiligaq naggataatigut pilluaatissaajunnaartarpoq. v22 Ima oqaqinak: »Ajortoq ajortoqataanik akiniassavara,« Naalagarli neriuffigiuk, taava ikiorumaarpaatit. v23 Oqimaaluttat marluk assigiinngitsut Naalakkap maajugai, oqimaalutaaviit peqquserluutit ajortuupput. v24 Naalagaq angutip aqqutissaanik aalajangiisuusarpoq, taava inuup ingerlavissani qanoq ililluni paasisimasinnaavaa? v25 Inummut napiaaniutaavoq eqqarsaqqaarnani tunissummik illernartumik neriorsuuteqarneq aatsaallu neriorsuereernikkut eqqarsaatigillualerlugu. v26 Kunngip ilisimasup innuttani iluanngitsuusut immikkoortittarpai pillarlugillu qamutinut aqqusaalutaritittarlugit. v27 Naalakkap sernigaa inuup anersaartornera uumassutaasoq misissortarlugillu ininnguit iluaniittut tamaasa. v28 Ajunngissuseq ilumoorsuserlu kunngimut sernissuutaapput, issiavissaarsuani unneqqarissutsimik tunngaveqartippaa. v29 Angutit inuusuttut nukitik pinnersaatigaat, utoqqaallu qiitik ataqqinaatigaat. v30 Ajortoq minguersarneqartarpoq kimillatsiternermik, ineerai iluaniittut unataanermik. Ussatit Uss 21 v1 Kuunnguatut ippoq kunngip uummataa Naalakkap assaani; piumasani malillugu aalajangertarpaa ingerlavissaa. v2 Angut peqqusersuitsumik inuuseqartutut imminut isumaqarfigisinnaasarpoq, Naalakkalli uummatit misilittarpai. v3 Iluartumik naapertuilluartumillu iliorneq Naalakkap pilliutinit toqutassanit pingaartinneruaa. v4 Isit usorsisimaarpalunnerat uummatillu makitassusiat, iluanngitsut qaammaqqutigisaat, ajortuliaapput. v5 Eqiasuitsup pilersaarusiai iluanaarutissarsisitsisarput, tuaviorpallaartorli ajorsaateqalersarpoq. v6 Salluliornikkut pisuussutigilikkat piunngitsuupput timitaqanngitsut toqusussaasunut. v7 Iluanngitsut namminneq nakuusernermikkut nusutaallutik peerneqartarput iluartumik iliorumannginnamik. v8 Inuk pisuusutut misigisoq aqqutini sangujoraartuni ingerlasarpoq, minguitsuusulli iliorneri peqqusersuitsuupput. v9 Illup qaavani teqeqqumi ineqarneq pitsaaneruvoq arnamik saqitsaassiumatuumik illoqateqarnermit. v10 Iluanngitsoq ajortumut pilerissuseqartarpoq, tulliminut nalliginnissuseqanngilaq. v11 Mitaatilliisoq pillaatisisariaqaraangat misilittagakitsup tamanna ilisimalissutigisarpaa; ilisimasoq ajoqersuussuteqarfigisaq ilisimasassanik pissarsissaaq. v12 Iluartoq silatuumik iliortarpoq inoqutigiinnut iluanngitsunut iluaatsut ajunaartikkaangamigit. v13 Piitsut nillianerannik tusaajumanngitsoq nammineq suaartaraluaruni akineqassanngilaq. v14 Tunissutip malunnaarsaarluni tunniussap kamanneq sallaallisittarpaa, atisap qullunneraniititaminik akiliuteqarnerup uumitsangaarnissaagaluaq pinaveersimatittarpaa. v15 Iluartumik iliorneq naapertuilluartumut nuannaarutaasarpoq pinerluttunulli amiilaarnartarluni. v16 Silatussutsip aqqutaanit tammartoq toqoreersuni katersorsimasuni najugaqartussaassaaq. v17 Nuannaarniarumatooq ajorsalersittussaavoq, viinnimik uuliamillu mamarsarumatooq pisuunngortussaassanngilaq. v18 Iluaatsoq tassaalersinnaavoq iluartup saammaanneqarnissaanut akiliut, ilumuunngitsoq peqqusersuitsunut taarsiunneqarsinnaavoq. v19 Inoqajuitsumi najugaqarneq pitsaaneruvoq arnamik kamajasumik saqitsaassiumatuumillu peqateqarnermit. v20 Peqqumaatit akisuut uulialu ilisimasup illuani pigineqartarput, sianiitsulli tamakku nungulussinnartarpai. v21 Iluarnermik ilumoorsutsimillu noqqaassutiginnittup inuussut iluarnerlu ataqqisaanerlu pissarsiarissavai. v22 Ilisimasup pitoraaffigisinnaavaa illoqarfik sorsuttartorpassualik pallittaalisarlu inuisa isumalluutigisaraluat aserorterlugu. v23 Qanerminik oqqaminillu paarinnittoq perlussiortitaanani inuusinnaassaaq. v24 Sorraatsoq pingaakujuttuusorlu mitaatilliisumik taaneqartartoq iliuuseqartarpoq killeqanngitsumik sorraatsumik. v25 Eqiasuttup kissaatigisani toqussutigisarpai suliumanngitsuugami; v26 taassuma ulloq naasarpaa kissaateqarluni pilerigisaqarlunilu; iluartorli tunisisarpoq erliguussissananilu. v27 Iluanngitsup toqutassamik pilliutaa maajunnartuuvoq pingaartumik isumapiloqarluni pilliutigigaangagu. v28 Ilisimannittuusoq sallutooq suujunnaartarpoq, akuersaartuusulli suliariniakkani naammassissavaa. v29 Iluanngitsoq ingerlasarpoq sorraappalulluni, peqqusersuitsulli inuuserisani aquttarpaa. v30 Ilisimassuseq siuneqarnerlu siunnersuutillu Naalakkami atuutinngillat. v31 Inuit hesti ullormut sorsuffissamut piareersartarpaat, ajugaatitsisartorli tassaavoq Naalagaq. Ussatit Uss 22 v1 Tusaamasaalluarneq pisuussuterpassuarnit pingaarneruvoq, nuannarisaaneq sølviuteqarnermit kuultiuteqarnermillu pitsaaneruvoq. v2 Pisuut piitsullu naapeqatigiissinnaasarput, tamarmik Naalagaq pinngortitsisigaat. v3 Silatuup perlussaq takusinnaasarpaa qimarnguffissarsiortarlunilu, misilittagakitsorli ingerlaqqittarpoq tamannalu ajunaarutigisarlugu. v4 Qanilaarnerup Guutimillu mianerinninnerup akissarsiarititaat tassaapput pisuussutit ataqqinaallu inuunerlu. v5 Peqquserluttup ingerlavianiipput kapinartut nigaarniutillu, inuunerminik pigisaqaannarumasup taakku nigorsimasassarai. v6 Nukappiaraq ingerlavissamigut ingerlaannarnissaanut kajumissaaruk, utoqqaligaluaruniluunniit tamanna nigussanngilaa. v7 Pisooq piitsunut naalagaasarpoq, taarsigassarsialik taarsigassarsisitsisumut inussiaataalersarpoq. v8 Iluanngitsulianik siaruarterisoq perlunnik katersuiumaarpoq, kamannermini unataatigisaata taanna nammineq unatarumaarpaa. v9 Pilluaqqusaassaaq allanut ajunngitsuliortoq piitsut nerisassaatiminik tunisaramigit. v10 Mitaatilliisoq peersiguk, taava isumaqatigiinnginnerit soraassapput, saqitsaannerit assortuunnerillu kipissapput. v11 Kunngip asavaa uummammigut minguitsuusoq, nuannersumik oqaluttoq kunngimut ikinngutaalersarpoq. v12 Naalakkap isaasa ilisimasaqarneq nakkutigaat, ilumuunngitsut oqaasii suussuseerutitittarpai. v13 Eqiasuttoq oqartarpoq: »Løversuaq silatitsinniippoq, niueriartortarfinni toqoratarsinnaavaanga.« v14 Arnap takornartaasup qarna itersaliaavoq itisooq, Naalakkallu kamaffigisaa tassunga nakkartussaavoq. v15 Sianiissuseq nukappissap uummataanut qilersugaavoq; unataatip anusinngorsaataasup tamanna taassumannga peersissinnaavaa. v16 Piitsumik nanertuisup pigisani amerlisissinnaavai, pisuumulli tunniussisoq amigaateqalersussaavoq. v17 Siutitit manikkit ilisimasut oqaasii tusaaniarlugit, isummat sammisinniaruk uanga ilisimasaqarninnut; v18 iluanaassaatit illit ilunni toqqorsimagukkit, qarlunni piareersimatittuaannakkit; v19 Naalakkamut tunaarlilersinniarlutit ullumikkut ilinnut oqaatigissavakka. v20 Siornatigummi ilinnut allattorsimavakka siunnersuutit ilisimasallu v21 sallusuissummik oqaatsinillu tatiginartunik ilisimalersikkumallutit, ilinnik aallartitsisoq eqqortumik akisinnaaqqullugu. v22 Sanngiitsoq sanngiitsuunera pillugu pigisaanik piiaaffigeqinagu, ikiortarialillu isaaffimmi sequmeqinagu, v23 tassa Naalagaq eqqartuussivimmi piitsunik illersuisussaammat piiaaffiginnittaallu toqutissallugit. v24 Narrajasumik ikinnguteqarniaqinak kamajasumillu peqateqarnaveersaarlutit, v25 taassuma inuusaasia ilinniarfigeqqunagu inuunerillu napiaaniutinut napititaaqqunagu. v26 Assammikkut eqillutik uppernarsaallutik akiitsugalinnut qularnaveeqqusiisunut ilaaniaqinak. v27 Akiliisinnaanngikkuit siniffiit qularnaveeqqusiussassatut arsaarinnissutigineqaratarsinnaavoq. v28 Nuunniaqinagit narsaatit killilersuutaat itsarnitsat siuaasavit nappartissimasaat. v29 Takusaqaruit angummik suliamini pikkorissaartumik taava taanna kunnginut sassartiguk; inuinnannguimmi sassarfigissanngilai. Ussatit Uss 23 v1 Naalagaasup nerriviani nereqataaguit alapernaalluarniaruk issiaqativit kinaanera. v2 Savik toqqusaannut tutsikkiuk nererusuppallaaruit. v3 Nerisassaataasa illinnartut nerinissaannut pilerivallaarniaqinak pututitsiniutaannaasinnaammata. v4 Pisuunngorniarneq noqqaassutigeqinagu, sianissutsit atorunnaarsissavaat; v5 isitit pisuussutinut saatsikkukkit peerutereersimassapput, sulunillutimmi nattoralittut qullarsareersimassapput. v6 Erlittuup nerisassaataanik neriniaqinak, nerisassaataasa illinnartut nerinissaat pilerigivallaarniaqinagu, v7 peqqusersuujuvormi: Ima oqarfigissagunaraluarpaatit: »Nerillutillu imerniarit!« Uummataatali najunngilaatit. v8 Tamuaamininnguit meriariinnartariaqassavat, inussiarnersumillu oqaaserisatit asuli anissimassavatit. v9 Sianiitsoq oqaluffiginiaqinagu silatuumik oqaaserisatit suusupagimmagit. v10 Nuunniaqinagit narsaatit killilersuutaat itsarnitsat, iliarsuit narsaataannik arsaarniaqinagit; v11 taakkuami utertitsisaat pissaanilissuuvoq, taanna eqqartuussivimmi ilinnut illersuisorissavaat. v12 Ajoqersuussutit ilassiumasarniakkit oqaatsillu ilisimasaqalersitsisut naalaartarlugit. v13 Nukappiaraq anusinngorsaammik misigitinngitsoorniaqinagu; unatarunni toqu pinngitsoortussaassavaa. v14 Tassami unataammik unatarukku taamaaliornikkut toqusut inaannit annaatissavat. v15 Ernera, ilisimassuseq uummatinni pigigukku uangattaaq uummatima nuannaarutigissavaa. v16 Qamuuna qiimmattassaanga qarlutit peqqusersuitsumik oqaluppata. v17 Ajortuliortut sinngageqinagit, tamatigulli Naalagaq mianerilluinnartaruk; v18 taamaalioruit siunissaqassaatit neriuutissaqartuassallutillu. v19 Tusaaniarit ernera, ilisimassuseqalerniarit uummatit ingerlavimmut eqqortumut sammisillugu. v20 Ilaginiaqinagit viinnisorpallaartut, imaluunniit taakku ingasattumik neqitortut, v21 Imerpallaartut nerivallaartullu piitsunngortussaapput, sinngullu inuit alittornikunik atisaqalersittarpai. v22 Naalanniaruk ataatat silarsuarmut pisitsisit, anaanallu utoqqalisoq sumiginnaqinagu. v23 Pisiariniaruk sallusuissuseq, akigeqinagulu. Pisiarikkittaaq ilisimassuseq, ajoqersuussut paasisimasaqassuserlu! v24 Iluartup ataataa qiimmattarpoq, ilisimasumik erneqalersup taanna nuannaarutigaa. v25 Ataatannut nuannaarutaaniarit, ilinnik erniarinnittoq qiimmattaatissiguk. v26 Ernera, uummatit uannut tunniuguk, isitit nuannaarutissarsilit uanga aqqutigisanni. v27 Arnaq atortittartoq nakkarfissiaavoq itisooq, arnarlu takornartaq puilasuuvoq ninnittoq. v28 Tassami piiaasutut qoqassiiniarpoq inuillu akornanni ilumuunngitsut amerlisillugit. v29 Kikkut suaartartarpat »alianaq«, kikkullu suaartartarpat »eqqanaq«? Kikkut saqitsaattarpat kikkullu nimaartarpat? Kikkut kilerneqarpat nalulluguli sooq kilersimanerlutik, kikkullu ajungasunik iseqarpat? v30 Taamaattarput unnuarsuarmut ernguttut, aggertartut viinnimik akuukkamik najorsiartorlutik. v31 Isiginiaqinagu viinni aappalulluni tallissimasoq imertarfimmi qillaallattartoq, naammattumik kuerarneqartoq! v32 Naggataatigummi pulateriaarsuttut kiisisinnaavoq toqunartumik tissalutsitsilluni pulateriaarsuttut toqunartulittut. v33 Taava takusaqassaatit eqqumiitsunik, paatsiveqanngitsunillu oqalulissaatit. v34 Imaalissaatit soorlu imaannarsuarmiittutit, soorluluunniit najummatserfigigit napparutip nuua. v35 »Anaalersimagaluarmannga annianngilanga, unatarsimagaluarmannga malugisaqanngilanga. Qaquguuna itissaanga, viinnisoqqinniarumaarama!« Ussatit Uss 24 v1 Inuit ajortut sinngageqinagit, ilagiumallinngisaannakkit; v2 uummataasami nakuusernissaq eqqarsaatigaat, qarluisalu ajortussaq oqaluuseraat. v3 Ilisimassuseq atorlugu illu sananeqartarpoq, silaqassuseq atorlugu tunngavilerneqartarpoq. v4 Ilisimasaqarnikkut init ulikkaartarput pinik tamalaanik akisuunik kusanartunillu. v5 Angut ilisimasoq pissarsuuvoq, paasisimasaqarluartup pissaanini eqitertarpaa. v6 Pilersaarusioqqaarlutit sorsussaatit, amerlasuunik siunnersorteqaruit ajugaassaatit. v7 Ilisimassuseq qutsippallaarami sianiitsumut inornaqaaq, sianiitsoq isaaffimmi oqaasissaqarneq ajorpoq. v8 Ajortunik pilersaaruteqartoq peqqusersiorajuumik taaneqartarpoq. v9 Sianiitsup peqqusersiorneri ajortuliaapput, mitaatilliisoq inoqatiminit narrunartuutinneqartarpoq. v10 Ullormi annikilliorfiusumi sapiissuseerukkuit taava nukitit annikillissapput. v11 Iperagaatikkit toqutaaffissaminnukaanneqartut, asattuutikkit orloqqajaallutik toqutaaffissaminnut ingerlasut! v12 Oqaruit: »Angummi una ilisarisimanngilarput,« uummatinik misiliisartup paasereersimassannginnerpaa? Inuuninnik paaqqinnittup tamanna nalunngilaa inullu akilertarpaa suliai naapertorlugit. v13 Ernera, tungusunnitsuummik nerisarniarit tamanna pitsaaqimmat, tungusunnitsuut kinertissimanngitsoq qaninnut tungusunnitsuummat. v14 Ilisimasaqarneq taamaappoq, ilisimassuseq taamaappoq inuuninnut. Tamanna nanigukku siunissaqassaatit neriuutissaqartuarlutillu. v15 Iluanngitsuliorlutit iluartup illuanut terlinganeeriniassanngilatit, inigisaalu nakuuserfigissanngilat. v16 Iluartoq arfineq-marloriarluni orlusinnaasaraluarpoq nikueqqittarlunili, iluanngitsulli naakkiullutillu orlusussaapput ajunaassallutillu. v17 Tulluusimaarniaqinak akeqqat orluppat, uummativit qiimmattaatigissanngilaa naakkiuppat, v18 tulluusimaaraluaruit tamanna Naalakkap takuguniuk ajoreqinammagu akeqqallu kamaakkunnaarlugu. v19 Pinerluttut iluanaaraangata usorisaqinagit, iluanngitsullu sinngageqinagit, v20 inummi ajortoq siunissaqanngilaq, iluanngitsullu qulliat qamittarpoq. v21 Ernera, mianerikkit Naalagaq kunngilu, allamik isumaqartut peqatiginiaqinagit v22 perlussaq tassanngaannartumik taakkunannga nalliuttussaammat. Kiammi ilisimavaa taakkua marluk aseruisitsinissaat. v23 Ussatit makkuttaaq ilisimasunit pisuupput. Iluanngitsuliorneruvoq eqqartuussisup nakerisarsiortarnera. v24 Pisuusumut oqartoq: »Illit pinngitsuuvutit,« inuiaqatigiit perloqqussavaat, kamaaffigissavaallu. v25 Naapertuilluartumilli eqqartuussisut iluanaassapput, pilluaqqusaaneq angingaartoq pisassarissavaat. v26 Peqqusersuitsumik akissutip assigaa qarlukkut kuninneqarneq. v27 Silami suliatit naammassereerukkit narsaativillu suliarinera isumannaareerlugu taava imminut illuliuussinnaalissaatit. v28 Tullit sallullutit nalunaajaassutigissanngilat. Qarlutit ilumuunngitsuliorfiginninnermut atorumavigit? v29 Ima oqaqinak: »Uannut iliorsimanerata assinganik iliorfigissavara; iliornerata nalinganik akiniassavara.« v30 Sanioqquppakka angutip eqiasuttup narsaataa angutillu sianiitsup viinnequteqarfia. v31 Takuallu, naasupilunnik qasillernartulinnik naaffigineqarsimapput naasupilunnik kapinartulinnik ulikkaavillutik ujaqqanillu qarmakkanik ungaluliat nakkaasimallutik. v32 Qimerloorpara maluginialerlugulu, isigaara imaattumillu ilinniagaqarfigalugu: v33 »Sinilaarnissamik, qasuersilaarnissamik, assaat sarliatsiarnissaannik«, v34 taavali piitsuussutsip tikippaatit angutitut angalaannartutut, ajorsarnerup piiaasutut. Ussatit Uss 25 v1 Makkuttaaq tassaapput Salomop ussatiliai Judap kunngiata Hizkijap angutitaanit katersorneqarsimasut. v2 Guutip ataqqinaatigaa isertukkanik uleersisannginnini, kunngilli ataqqinaatigaa paasiniaasarnini. v3 Qilaap qutsissusia nunallu itissusia kunngillu uummataat paasiniarneqarsinnaanngillat. v4 Sølvi ajornikuiarukku taava sølvimik saffiortup taanna immersagaliarisinnaassavaa. v5 Iluanngitsoq kunngimit peersiguk, taava issiavissaarsua naapertuilluassutsikkut aalajaallisinneqassaaq. v6 Kunngimut imminut nersualaarniaqinak, akimarngillu inissaannut inissinniaqinak; v7 ajunnginneruvormi oqarfigineqaruit: »Maanga sassasinnerusumukarit!« akimarngit isigitillugit tunorliunerusumut ingititaanermit. Isivit takusaat v8 erniinnaq inunnut siammartissanngilatit, qanormi iliussavit kingornatigut tullivit kanngusuutissiorpatit? v9 Inoqatillu saqitsaassutersi suliassanngorteriannguaruk, kisianni allap isertugaa tamanut ilisimalersinniaqinagu, v10 tamatuminnga tusartup mitaatigiinnaqinammatit taamalu tusagaluutittuassallutit. v11 Iipilit kuultiusut assilissani sølviusuniittut tassaapput oqaatsit pissusissavimmissut oqaatigisat. v12 Assammiutut kuultiusutut, pinnersaatitullu kuultimik sanaatut ippoq ilisimasoq naalaartumik oqaaqqissaarisoq. v13 Aasaanerani aputitut nillarsaasutut aallartitsisiminut ippoq nalunaariartortitaq tatiginartoq. Taassuma naalakkani inuummarissartarpaa. v14 Nuissatut anoritullu sialuttaqanngitsulli: angut tunniussimanngisaminik usorsitsaaruteqartoq – uffa tunissuteqarsimanani. v15 Erinitsajuisaarnikkut naalagartaq allamik isumassarsisinneqartarpoq, oqqap qanilaartup saarngit napisinnaavai. v16 Tungusunnitsuummik nassaaruit neriniarna naammatsiinnarlutit, qaarsillarpallaaruit meriariinnaqinagakku. v17 Tullivit illuanut qaqutiguinnaq iseriartortarit qatsuteqinammatit uumigilerlutillu. v18 Kaattatut panatullu qarsutullu kiinnarissutut ippoq angut sallulluni tulliminik nalunaajaassutiginnittoq. v19 Kigutitut ajortutut isikkatullu pitsorluutitut ippoq angummik unneqqaserluttumik tatigisaqarneq ullormi annikilliorfiusumi. v20 Aliasuttumik uummateqarluni nalliuttorsiutinik erinarsornerup assigiinnassavaa issittumi qaatiguuerneq imaluunniit seernartumik ikimut kuisineq. v21 Akeqqat kaappat nerleruk imerusuppallu immiguk, v22 taamaalioruit aamarsuit aamaartut niaquanut katersorumaarpatit, tamannalu pillugu Naalakkap akilerumaarpaatit. v23 Soorlu avannaq sialummik nassataqartartoq, taamatut mamarliineq kiinnamik kamappalulersitsisarpoq. v24 Illup qaavani teqeqqumi ineqarneq pitsaaneruvoq arnamik saqitsaassiumatuumik illoqateqarnermit. v25 Nukillaangasoq nillertumik immillugu assigaa nunamit ungasissumit tusarluarneq. v26 Iluartoq iluanngitsup saani orloqqajaasoq soorlu tassa puilasoq sorujuinnaasoq kuullu mingulik. v27 Tungusunnitsuutitorpallaarluni ajorpoq, imminullu ataqqinartinniarsarineq nanertuutaavoq oqimaatsoq. v28 Illoqarfittut ammaannartutut qarmaajakkatut ippoq angut imminut naalakkersinnaassuseqanngitsoq. Ussatit Uss 26 v1 Ataqqinninnissaq sianiitsumut ima naleqqutinngitsigaaq, soorlu aasaanerani nittaalarneq soorluluunniit katersuiffiup nalaani siallerneq. v2 Qupaloraarsuttut timmeruaartutut tulugarnatullu timmisutut pissuteqanngitsumik perloqqusisoq siunertaminik eqquinngisaannarpoq. v3 Atortariaqarpoq iperaataq hestimut, supissaat siutituumut, anaalerullu sianiitsup qatigaanut. v4 Sianiitsoq sianiitsumik aperineratut akeqinagu illit nammineq taassumatut ileqqunak. v5 Sianniitsoq akineqarli sianiissusianut naapertuuttumik, imminut ilisimasaliusorileqinaaq. v6 Sianiitsumik nalunaariartortitaqartoq soorlu tassa isikkaminik kipisisoq seernartumilluunniit imertoq. v7 Ussatit sianiitsut qanerminnit anitaat nissutut nukillaarsimasutut nukeqanngitsigaat. v8 Sianiitsumik ataqqinninnermik takutitsisup assigaa ujaqqamik illusariaatissamik illusaammut qilerussisoq. v9 Naasupiluup kapinartullip aalakoortup tigumiaata assigai ussatit sianiitsut qanerminnit anitaat. v10 Sianiitsumik aalakoortumillu sulisussarsisup assigaa pisissaartoq sanioqquttunik kikkunnilluunniit ikilersuisoq. v11 Sianiitsup sianiitsorpallaqattaartuartup assigaa qimmeq meriaaminut utertoq. v12 Inuk takugukku imminut ilisimasaliutittoq tassunga naleqqiullugu sianiitsoq neriunaateqarneruvoq. v13 Eqiasuttoq oqartarpoq: »Nersut kiisortoq aqqusinermiippoq, løveq niueriartortarfinni angalaarpoq!« v14 Matu qiversarfimmigut aalasarpoq, taamatut eqiasuttoq siniffimmini assallaqattaaginnartarpoq. v15 Eqiasuttup nerisassaminik tigusiniarluni assani puugutarsuarmut manguttaraluarpaa, kisianni assammi qanerminut tungaalisinnissaaluunniit qasunaralugu. v16 Eqiasuttoq isumaqartarpoq ilisimassuseqarnerulluni arfineq-marluusunit silatusaallaqqillutik akissuteqartartunit. v17 Qimmimik angalaartumik siutaasigut tigusisup assigaa saqitsaannermi susassarinngisamini akuliuttoq. v18 Silaarussimasutut qarsunik ikuallatsitsisussanik toqutsisussanillu piseriussisup v19 assigaa tulliminut ilumuunngitsuliortoq oqartorlu: »Quiasaaginnartungaana!« v20 Qisussaarukkaangat inneq qamittarpoq; mamarliisuerukkaangat saqitsaannerit soraartarput. v21 Soorlu qisuit aamalisat aamanik qisussallu innermik pilersitsisartut, taamatut angut saqitsaassiumatooq assortuunnermik pilersitsisarpoq. v22 Mamarliisup oqaasii nerisassatut mamartutut ipput, iineqartarput aqajaqqup naqqanut. v23 Sølvitut marriukkap qalliutaatut ipput qarlut ikualasut uummallu ajortoq. v24 Uumissuisoq qarlumigut allaasaartarpoq, uffali peqquserluutissanik qamuuna aaqqissuussisarluni. v25 Saamasumik nipeqarluni oqalukkaluarpat uppereqinagu maajunnartunik assigiinngitsunik arfineq-marlunnik uummammiugisaqarmat. v26 Uumissuinini peqqusersiornikkut isertoraluarpaa, kisianni ajussusia katersorsimasuni saqqummerumaarpoq. v27 Assakkamik nakkarfissiuisoq nammineq tassunga nakkaratarsinnaavoq, ujaqqamik assakartitsisoq assakartitaata uterfigisinnaavaa. v28 Salluliorluni oqaluttup nanertugarisani uumigisarpai; qaneq pisuusaartoq orlutitsisarpoq. Ussatit Uss 27 v1 Usorsitsaarniaqinak aqagussaq eqqarsaatigalugu, naluammi ulloq taanna sumik nassataqarumaarnersoq. v2 Allap nersorlisit, illit imminut pinnak, illiunngitsoq taamaaliorli, illit nammineq qarlutit pinnatik. v3 Ujaqqat oqimaatsuupput sioqqallu oqitsuunngeqalutik, sulili taakkunannga oqimaanneruvoq sianiitsoq pillugu narrutsanneq. v4 Uumitsanneq peqqarniitsuuvoq, kamannerlu sualungaarluni, sinngatuunerlu kia akiorsinnaavaa? v5 Saqqumisumik avoqqaarinninneq pitsaaneruvoq asanninnermit saqqumitinngisamit. v6 Ikinngutaalluartoq unataagaangami ajunngitsumik siunertaqartarpoq, uumissortilli kunissineri pisuusaarnerinnaapput. v7 Qaarsilasup tungusunnitsuut isimmittarpaa, kaattumulli sungarnitsut suulluunniit tungusunnittarput. v8 Qupaloraarsuttut iniminit ungasilluni timmeralaartutut ippoq angut inoqutini qimassimallugit tamanut tamaanga angalaqattaartoq. v9 Uulia tipigissaatillu uummammut nuannaarutaapput, ikinngutigiinnerullu nuannersuata tarneq nakussatsittarpaa. v10 Alarniaqinagit illit ikinngutit ataatavillu ikinngutaa, ullormi annikilliorfigisanniinnaq qatanngutivit illuanukartaqinak. Pitsaaneruvoq sanileqarluni qanittumiittumik ungasissorsuarmiittumik qatannguteqarnermit. v11 Ernera, ilisimasuuniarit taamalu uummatiga nuannaartillugu, mitallersikka akisinnaaniassavakka. v12 Silatuup perlussaq takusarpaa qimarnguffissarsiortarlunilu, misilittagakitsorli ingerlaqqittarpoq akiliisariaqartarlunilu. v13 Atisaanik arsaaruk alla qularnaveeqqusiiffigisimammagu, takornartat pillugit sallunaveeqqummik tigusiffigisiuk. v14 Ullaannguamiit nipitusaarluni ikinngutiminik pilluaqqusisup taamaaliornera perloqqusinertut isumaqartinneqartarpoq. v15 Siallersumi qalianit kusertuarneq arnarlu saqitsaassiumatooq taakku assigiipput. v16 Arnamik taamaattumik noqqillatsitsiniarnerup assigai anorip noqillugu uninngatinniarsarinera assammilluunniit talerpimmik uuliamik tigumiarniarsarigaluarneq. v17 Savimineq saviminermik ipissarneqartarpoq, inuillu imminnut ipissaqatigiittarpullusooq. v18 Figenequtiminik paarinnilluartup inerititai inuulluutigisarpai; naalakkaminik paaqqinnittup tamanna ataqqineqaatigissavaa. v19 Soorlu kiinaq imermi tarraqartartoq, taamattaaq inuk uummammi tarraqartarpoq. v20 Toqusut inaat uneriffillu qaarsillartanngillat, inuup isai naammatsittanngillat. v21 Sølvi aatsinniaraanni atortariaqarpoq aatsitsivik, kuultili aatsinniaraanni kissarsuussuaq, angulli nalilerneqartarpoq tusaamaneqarnini naapertorlugu. v22 Sianiitsoq karrinut aserorterummi karrinut ilanngullugu sequtseraluarukkuluunniit taamaattoq sianiissutsi katannavianngilaa. v23 Maluginiarluarniakkit savaativit qanoq issusii, nersutaatitillu alapernaanniakkit! v24 Peqangaarutit atajuartussaanngillat, pisuussutit atanngillat kinguaariikkuutaani. v25 Ivikkat killorneqareerpata qorsuusorlu ivigaarulluni qaqqanilu ivikkat katersorneqareerlutik, v26 taava savaaraatitaassaatit taakkunanngalu pisunik atisartaarsinnaalerlutit pigisaqalerlutillu savanik angutivissanik narsaatisiutissannik v27 savaasallu immuannik naammattumik illit inoqutivillu kiffavillu arnat inuussutissassinnik. Ussatit Uss 28 v1 Iluanngitsoq qimaasarpoq malersorneqanngikkaluarluni, iluartorli løvitut aarleqquteqanngitsigisarpoq. v2 Nunami pikitsitsisoqartumi naalagaasut nikeqattaartuusarput, silassorissumilli paasisimasaqarluartumillu naalagaqaraangat pissutsit eqqissisimallutillu aaqqissimaannartarput. v3 Inuup piitsup nikanartunut nanertuisup assigaa sialuk narsaammik saanngutaajaasoq karrinik nerisassanik naasoqarsinnaajunnaarsillugu. v4 Ajoqersuussutinik unioqqutitsisut iluanngitsunik nersuisarput, ajoqersuussutinilli maleruaasut iluanngitsunik assortuisarput. v5 Inuit ajortut innarluitsuliorneq sunaasoq naluaat, Naalakkamilli ujarlersut sunaanera tamaat paasilluartarpaat. v6 Piitsuulluni assuarnaatsumik inuuneq pitsaaneruvoq pisuujugaluarluni sangujoraartumik ingerlaveqarnermit. v7 Ajoqersuussutinik maleruaasoq erneruvoq silassorissoq; imerajuttunilli peqateqartoq ataataminut kanngunarsaataavoq. v8 Ingasattumik iluanaarniuteqarluni pisuussutiminik ilaartuisup piitsunik nallittuisoq katersuissuppaa. v9 Ajoqersuussutinik maleruaajumanngitsup qinnutaa allaat maajunnartuuvoq. v10 Peqqusersuitsunik aqqutitigut ajortutigut ingerlatitsisoq nammineq nakkarfissiaminut nakkartussaavoq, assuarnaatsulli ajunngitsumik kingornussassaqarput. v11 Pisooq isumaqartaraluarpoq ilisimasuulluni, taamaannginnerali piitsup siuneqartup paasisarpaa. v12 Iluartut nuannaaraangata angisuumik naalannarsinissaqartarpoq, iluanngitsulli iluatsikkiartuinnaraangata inuit toqqortertarput. v13 Unioqqutitsinerminik isertuisoq pilluaatissaqanngilaq; ajortuliaminilli anngiiaatiginnittoq soraarussisorlu nallittorneqartussaavoq. v14 Pilluarpoq Guutimik mianerinnittuinnartoq, uummammigut manngertittoq ajunaarnermit eqqorneqartussaavoq. v15 Løvitut qatimaattutut nannutullu qaasuttutut ippoq iluanngitsoq inuiannut sanngiitsunut naalagaasoq. v16 Nunap naalagaata sianiitsup nanertuineq annerulersittarpaa; peqquserlunnikkut iluanaarniarnermik uumiginnittoq sivisuumik inuusussaavoq. v17 Inuk toqutsinermut pisuutitaasoq ilivissaminut ingerlagasuartuuvoq; kimilluunniit unitsinneqassanngilaq. v18 Assuarnaatsumik inuusoq annaanneqartussaavoq, sangujoraartumilli ingerlaveqartoq nakkarfissiamut nakkartussaavoq. v19 Nunaatiminik naggorissaasoq qaarsillaatissaminik nerisassaqarpoq, piunngitsunilli noqqaassuteqartoq piitsuussusermik qaarsillaatissaqarpoq. v20 Inuk tatiginartoq naammattunik pilluaqqusaassaaq, pisuussutinilli piumatuallaartoq pillarneqanngitsoortussaanngilaq. v21 Inunnik nakerisarsiorneq iluanngilaq, tamussiussassannguaq pissarsiariniaannarlugu iluanngitsumik iliortoqarsinnaasarpoq. v22 Tigumatooq pisuunngorniapallattaqaaq, ilisimasanngilaa ajorsaleratarsinnaagami. v23 Inummik avoqqaarinnittoq naggataatigut nuannarineqalersarpoq qujanarniartup nuannarineqarneranit annerusumik. v24 Ataataminit anaanaminillu tillittup tamatuminngalu pinerlunnerunnginneraasup aseruisoq ikinngutigaa. v25 Piumatooq saqitsaanneqalersitsisarpoq, Naalakkamilli tatiginnittoq qaarsillartarpoq. v26 Silaqassutsiminik tatiginnittoq sianiitsuuvoq, ilisimassusermilli pigisaqarluni inuusoq annaanneqartussaavoq. v27 Piitsunut tunisisartoq ajorsalinngisaannassaaq, ajorsartunilli sianigisaqanngitsuusaartoq perloqqussuterpassuarnit eqqorneqartussaavoq. v28 Iluanngitsut iluatsikkiartuinnaraangata inuit toqqortertarput, ajunaaraangata iluartut pissaaneqalersarput. Ussatit Uss 29 v1 Inuk avoqqaarineqartuaraluarluni naalasseriitsoq tassanngaannaq sequmisinneqarumaarpoq katsorsarneqarsinnaajunnaarlunilu. v2 Iluartut pissaaneqaleraangata inuit nuannaartarput, iluanngitsorli naalakkersuisunngoraangat inuit anersaaruluttarput. v3 Ilisimassusermik nuannaarutiginnittup ataatani nuannaartittarpaa, arnanilli atortittartunik ilaqartartup pisuussutini nungulussinnartarpai. v4 Kunngip iluartup nunani ataannartittarpaa, piumatunermigulli piitsunngorsaasup illukuinnanngortittarpaa. v5 Tulliminut qujanarniartup siaartarpai napiaaniutit taassumunnga naakkiuffissat. v6 Inuup ajortup unioqqutitsinini napitinneqaatigisarpai, iluartorli qiimmattarlunilu tipaatsuttarpoq. v7 Iluartup paasisimavaa piitsut eqqartuussivimmi ikiorneqarnissaat, iluanngitsorli tamatuminnga paasisimasaqanngivippoq. v8 Mitaatilliisut uumitsatsittarpaat illoqarfimmiut tamaasa, ilisimasulli kamanneq sallangersittarpaat. v9 Ilisimasoq sianiitsumut saqitsaassuteqaraangat sianiitsoq nipiliortuartarpoq illartuartarlunilu. v10 Inuartut angut assuarnaatsoq uumissortarpaat, peqqusersuitsulli inuuinnarnissaa isumagisarpaat. v11 Sianiitsup kamannini tamatigut anittarpaa, ilisimasulli nunusinnaasarpaa. v12 Naalagaasoq salluliuutinik iluarisaqartoq pinerluttuinnarnik kiffartaartarpoq. v13 Piitsoq nakuusertorlu naapeqatigiissinnaasarput, Naalakkap taakkua marluk isaat qaamaneqartippai. v14 Kunngip ilumoorluni sanngiitsumik naapertuilluartumik pineqartitsisartup issiavissaarsua soraajuitsumik aalajaassaaq. v15 Unatagaaneq ilitsersugaanerlu ilisimassusermik pigisaqalersitsisarput, nukappiaqqalli naalanngitsup anaanani kanngusuutissiortarpaa. v16 Iluanngitsut naalagaaleraangata pinerlunnerit ingasatsittarput, iluartulli taakkua orlunerat takujumaarpaat. v17 Ernerit sukannersumik perorsarniaruk, taava isumakkut eqqissiumaarputit nuannaarutissillutillu. v18 Inuiaat takorluukkersaarfigineqanngitsut isumaminniigaapput, pilluarporli ajoqersuussutinik maleruaasoq. v19 Oqaatsitigut inussiaq perorsarneqarsinnaanngilaq, paasilluartaraluarpaami malillugilli inuusarnani. v20 Takugukku angut eqqarsaqqaarnani oqaluttoq taanna sianiitsumut naleqqiulluni neriuginaateqannginneruvoq. v21 Inussiaat inuusunneranit nukatsikkaanni naggataatigut oqaatseriitsunngussaaq. v22 Kamajasup isumaqatigiinnginneq pilersittarpaa, angut puffajasoq akulikitsumik unioqqutitsisarpoq. v23 Inuk makitanerata nikanarsartarpaa, anneruniajuitsulli ataqqinaat pisassaraa. v24 Tillitanik pissarseqataasup inuunini uumigaa, perloqqussut tusaraluarpaa, unnerluutiginngilaali. v25 Inunnik qunugisaqarneq napiaaniutinngortarpoq, Naalakkamilli tatiginnittoq aarlerissutissaqanngilaq. v26 Amerlaqisut naalagaasumukartarput, eqqartuunneqarnissarli Naalakkamit pissaaq. v27 Iluartut ilumuunngitsoq maajugisarpaat, iluanngitsulli maajugisarpaa peqqusersuitsumik inuuseqartoq. Ussatit Uss 30 v1 Agurip Jakep Massamiup ernerata oqaasii. Angut taanna ima oqarpoq: Guuti, qasoqaanga! Guuti, qasoqaanga! Sapilerpunga! v2 Inuuvungami sianiitsoq, inuup paasisimasaqassusianik pigisaqanngilanga. v3 Ilisimassuseq ilinniarsimannginnakku Illernartoq pillugu ilisimasaqanngilanga. v4 Kina qilammut pavunnarsimava tassanngalu kingumut aqqarsimalluni? Kia anori itummaminut katersorsimavaa? Kia imeq qilersorsinnaavaa qallersaatimini? Kia nunarsuup isui aalajangerpai? Taamaaliortoq qanoq ateqarpa, erneralu qanoq ateqarpa? Taakku illit nalunngilatit! v5 Guutip oqaasii tamarmik minguitsuupput. Guuti immini qimarnguffissarsiortunut eqqortinnaveeqqutaavoq. v6 Oqaasii ilaartoqinagit avoqqaareqinammatit taamalu sallutunerit uppernarsitillugu. v7 Ukuninnga marlunnik qinnutissaqarfigaakkit, itigarteqinanga toqunngikkallartillunga: v8 Sallunerit oqaatsillu salluliuutit uannit alisimangaartikkit! Piitsuunermik pisuunermilluunniit tuneqinanga, nerisassanik pisassarisannik tuniinnannga; v9 qaarsillarpallaaraluarumami miserratigeqinavakkit imalu aperalunga: »Kinaagami taanna Naalagaq?« Imaluunniit piitsunngorpallaarnermit tillinniartaleqinaanga Guutimalu aqqa narrunarsarlugu. v10 Inussiaq naalagaanut mamarleqinagu perloqqoratarsinnaammatit pillaammik akiliisussanngortillutit. v11 Inoqarpoq ataataminnik perloqqusisartunik anaanaminnillu pilluaqqusineq ajortunik. v12 Inoqarpoq minguitsutut imminnut isigisunik uffali minguiarsimanatik. v13 Inoqarpoq makitarpaluttunik iseqartunik, qullarsimasunillu qalloqartunik, v14 Inoqarpoq panatut ittunik kiguteqartunik savittullu ittunik alleroqartunik ikiortarialinnik nunamiittunik inuillu piitsortaannik nerisinnaasunik. v15 Qullugiaarsuk marlunnik paneqarpoq tassaasunik: »Qaatsigit!« aamma »Qaatsigit!« Pingasuupput qaarsillajuitsut, sisamat »naammappoq«mik oqanngisaannartut: v16 Toqusut inaat illiarlu matoqqasoq, nuna imermik naammatsiffeqanngitsoq, innerlu ima oqajuitsoq: »naammappoq«. v17 Ataataminut mitallertartup anaanaminullu naalakkumanngitsup isai tulukkat qooqqumi ikuttassavaat, nattorallillu nerissavaat. v18 Pingasuupput uanni siunersissaanngitsut, sisamaapput paasisinnaanngisakka: v19 Nattorallip qilaap ikeragut timmiffia, pulateriaarsuup qaarsukkut ingerlavia, umiarsuup immakkut aqqutaa angutillu arnami inuusuttumi ingerlavia. v20 Arnap allasiortup ingerlavia imaappoq: Nerereerluni tillingiareeraangami ima oqartartoq: »Ajortumik iliunngilanga.« v21 Pingasuupput nunamik sajulersitsisartut, sisamaapput nunap attassinnaanngisai: v22 Inussiap kunnginngortitaanera, sianiitsup qaarsillarluni nerinera, v23 arnap narrugisaagaluartup uininnera inussiallu arnap naalagarisaminit kingornussinera. v24 Sisamat taakku nunami mikisuupput, ilisimasunilli ilisimassuseqarnerupput: v25 Uniaaluit inuiaagaluarput pissarsuunngitsut, taamaattorli nerisassaminnik aasaanerani katersuisarput. v26 Qappiit inuiaapput pissaaneqanngitsut, taamaattorli qaarsumi iniliortarput. v27 Pillertat kunngeqanngillat, taamaattorli tamarmik aaqqissuussaasumik ataatsimoorlutik aallartarput. v28 Sisamavileeqqat assannik tiguneq ajornanngillat, taamaattorli kunngit illussaarsuiniittarput. v29 Pingasut uku aalajangersumik allorartuupput, sisamat aalajangersumik pisuuseqarput: v30 Løveq nersuteqatimini pissarsuusoq, sumik qunugisaqanngitsoq; v31 kukkukooq angutiviaq pingaakujulluni pisorataartoq, savaasaq angutiviaq kunngilu innuttaminik siulersuisoq. v32 Sianiitsutut iliorsimaguit makitasaarlutit eqqarsarluaqqaarsimaguilluunniit taava assaat qaninnut tutsiguk. v33 Immummi naqinneqaraangami kinertunngortarpoq, qinngakkut naqinneqarneq aalersitsisarpoq, kamannerlu naqisimagaanni saqitsaattoqalersarpoq. Ussatit Uss 31 v1 Lemuelimut Massami kunngiusumut oqaaserisat, anaanaata taassumunnga perorsaassutigisimasai. v2 Tusaagit ernera, erneq ilumiugisara, neriorsuissutigisatigut ernertaarisimasara! v3 Atoqinagit nukitit arnanut, makisitit kunnginik aseruisinnaasunut. v4 Kunngit, Lemueli, kunngit viinnimik imertussaanngillat, naalagaasut immiamik piumasaqartussaanngillat. v5 imernermit puioqqunagu pisussaanertik ikiortarialinnillu eqqartuussineq allanngortillugu. v6 Immiassiguk inuk aserorluinnalersoq, viinnissigullu isumatsassimasoq; v7 imertiguk piitsuussutsiminut puigorsaatissaanik erloqissutiminullu eqqaamajunnaarsaatissaanik. v8 Qarnit ammaruk oqajuitsut pillugit, illersukkillu sapilerluinnalersut. v9 Qarnit ammaruk eqqartuussillutillu naapertuilluartumik, ikiortarialik piitsorlu eqqortumik pineqartikkit! v10 Arnaq pikkorissoq sumiippa? Sapannganit naleqarnerungaarpoq. v11 Uiata tatigisarpaa, pissarsiassaaleqinngilaq. v12 Uini ajunngitsumik pisarpaa, ajortumik pinngisaannarlugu inuutilluni. v13 Savat meqqui annoraassiassallu isumagisarpai, assamminillu sulisarpoq ilungersorluni. v14 Assigaa umiarsuaq niuffagiut ungasissorsuarmit inuussutissanik aallertartoq. v15 Suli unnuaasoq makittarpoq inoqutini nerisassanik pissarsissuttarlugit kiffanilu arnat suliassittarlugit. v16 Eqqarsaatigilluareerlugu narsaammik pissarsisarpoq, iluanaarutinilu atorlugit viinnequteqarfiliortarpoq ikkussuiffigalugulu. v17 Nakuussut makisequtsiuppaa talinilu nukinitsillugit. v18 Malugisimasarpaa suliani iluatsittoq; qullia unnuakkut qaminngisaannarpoq. v19 Assaasa qissivik aallartittarpaat qissillu inussaminik tigullugu. v20 Assani ikiortarialimmut ammartarpai talinilu piitsumut isatsittarlugit. v21 Apigaluaraangat inoqutini isumakuluutigineq ajorpai tamarmik aappallarissakkanik atisaqarmata. v22 Qipissialiortarpoq, atisaqarpoq ilupaassiassarissunit annoraaminernillu aappallarissunit sanaanik. v23 Uia isaaffinni ilisarisimaneqarluarpoq tassanilu nunami utoqqaanertat issiaqatigisarlugit. v24 Ilulliliortarpoq tuniniagassaminik qiterutinillu niuertumut nuisitassiortarluni. v25 Pissaanermik ataqqinaammillu atisaqarpoq, aqagussarlu illalaarluni ornittarpaa. v26 Oqalulersarpoq ilisimassuseqarluni, oqaaseqartarporlu inussiarnersunik ajoqersuussutinik. v27 Illumini pisartut alaatsinaattarpai, nerisartagaalu eqiasunnikkut pissarsiaanngillat. v28 Ernerisa sassarlutik unnersiutigisarpaat, uiatalu nersualaartarpaa ima oqarluni: v29 »Arnarpassuaqaraluarpoq pikkorissunik, illilli tamakkunannga tamanit nallernissaqanngilatit!« v30 Takujuminassuseq peqquserlunneruvoq, pinnissuserlu piunngitsuuvoq; arnarli Naalakkamik mianerinnittoq tassaavoq nersortarialik. v31 Suliami inerititai inuulluutiginiarligit; suliani pillugit nersorneqarli isaaffinni. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 1 v1 Oqaluussisartup, Daavip ernerata Jerusalemimi kunngiusup, oqaasii. Suut tamarmik piunngitsuupput v2 Isusissaanngitsumik piunngitsuupput, oqarpoq Oqaluussisartoq, isusissaanngitsumik piunngitsuupput, suut tamarmik piunngitsuupput. Seqernup ataani nutaaqanngilaq v3 Inuk suallassava assoroorussigaluaruni seqernup ataani? v4 Kinguaariit peeruttarput, kinguaariillu pilersarput, nunali taannaajuartuuvoq. v5 Seqineq nuisarpoq tarrittarlunilu, angerlamut utipallattarpoq tassanilu nueqqittarluni. v6 Avannaq anoraalluni aallartikkaangami saqittaraaq kujasik anoraalerluni, saqeqattaartuartarpoq, anorillu sammivia allanngorartuartarpoq. v7 Kuunnguit tamarmik immamut kuuttuaraluarput imarli ulikkaartissanagu; Kuunnguit ermisa kuuttut kuuffigisartik kuuffigiuartarpaat. v8 Oqaaserineqartut tamarmik qasutitsisarput, inerluni oqaluttoqarneq ajorpoq, isit isigisaminnik naammatsinneq ajorput, siutillu tusaasaminnik naammatsinneq ajorput. v9 Pioreersimasut piuleqqittassapput, pereersimasullu nalliuteqqittassapput; seqernup ataani nutaaqanngilaq. v10 Ima oqartoqaraluarpat: »Takussagissi manna nutaasoq!« taava takusarput taanna qangarsuarli pioreersimasuussaaq. v11 Qanga pisimasut eqqaamaneqarneq ajorput, piumaartussallu aamma kingulissaminnit eqqaamaneeruttussaapput. Ilisimassuseq naammanngilaq v12 Uanga Oqaluussisartoq Jerusalemimi Israelikkunnut kunngiuvunga. v13 Piumallersimavunga ilisimassuseq atorlugu misissuiumallunga paasiniaajumallungalu qilaap ataani pisartunik tamanik. Tamannali tassaavoq naalliunnartoq atugarliortitsisoq Guutip inunnut atugassarititaa! v14 Takuakka seqernup ataani pisartut tamarmik piunngitsuusut anorimillu tigusiniarsarisuusut. v15 Najunngarsimasoq narlorneqarsinnaanngilaq, amigaataasullu ilanngullutik kisinneqarsinnaanngillat. v16 Qamuuna imminut oqarfigaanga: Ilisimassuseqalersimavunga siunikkut Jerusalemimi kunngiusimasut ilisimassusiannit annerusumik; ilisimassuseqangaalersimavunga ilisimasaqangaalersimallungalu. v17 Siunertarisimavara ilisimassuseq ilisimasaqarnerlu, sianiissuseq silaatsuussuserlu paasisaqarfigiumallugit. Paasivarali tamannattaaq tassaasoq anorimik tigusiniarsarineq. v18 Ilisimassuseqarpallaarnermi naalliunnartorpassuarnik nassataqaannartarpoq, ilisimasaqarnerulersup anniarnini annerulersittarpaa. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 2 Pisuussuseq naammanngilaq v1 Isumaliorpunga: Misileriassagiga nuannaarluni pilluarlunilu inuuneq! Sunaaffali aamma tamanna piunngitsuuvoq! v2 Qiimasaarneq pillugu oqartariaqarsimavunga: »Sianiilliornerinnaavoq!« nuannaarnerlu pillugu: »Sumut iluaqutaagami?« v3 Taava aalajangerpunga nakussassaatigalugu viinnisorniarlunga – kisianni silaqassutsinnik aqunneqarlunga ilisimassuseq atorlugu – sianiitsut pisarnerat ooqattaarniarlugu paasiniarlugu inunnut qilaap ataaniittunut pilluarnartuunersoq inuuneranni sivikitsumi. v4 Suliarsuarnik aallarnigaqarpunga: Imminut illuliuuppunga viinnequteqarfiliorlungalu. v5 Naatsiiviliorpunga naatsiivissualiorlungalu orpinnillu paarnaqartartunik tamalaanik ikkussuiffigalugit. v6 Tasilialiorpunga orpippassuit naajartortut imertersinnaajumallugit. v7 Inussianik angutinik inussianillu arnanik pisivunga illunnilu inunngortunik inussiaateqalerlunga. Aammattaaq nersussuaateqalerpunga savaateqalerlungalu amerlasuunik siunikkut Jerusalemimi inuusimasut pigisaannit amerlanerungaartunik. v8 Katersuivungalu kuultinik sølvinillu pisuussutinillu kunngit nunallu pigisaannik. Peqalerpunga erinarsortartunik angutinik arnanillu angutillu tiingatussusiannik, amerlaqisunik arnaateqalerlunga. v9 Pingaartorsuanngorpunga, allaammi siunikkut Jerusalemimi inuusimasut tamaasa akimorlugit, ilisimassuseralu pigiinnarpara! v10 Isikka pilerigisaqarpata itigartinngilakka; uummatima nuannaarutigisinnaasai naaggaarneq ajorpakka. Sulissutigisakka tamaasa uummatikkut nuannaarutissarsiffigaakka, tamannalu tassaavoq assoruunnikkut akissarsiara. v11 Taavali eqqarsaatigilerpakka nammineq assannik piliarisakka tamaasa qanorlu assoroortigalunga sulisimanera; paasilerparalu sunaaffa tamarmik piunngitsuusut anorillu tiguniarsarineratut suallaataanngitsigalutik, seqernullu ataani pissarsiffiunatik. Ilisimasoq sianiitsorlu assigiinnik atugaqartarput v12 Taava isikka sammisilerpakka ilisimassusermut sianiissusermullu silaatsuussusermullu. – Inuk kunngimik kingoraarsisussaq qanoq iliorsinnaassava? Siornatigut iliuuserineqarsimasutut. – v13 Paasivara ilisimassuseq sianiitsuussusermit pitsaanerusoq, soorlu qaamasoq taartumit pitsaanerusoq, v14 Ilisimasoq niaqqumini iseqarpoq, sianiitsorli taartumiittarluni. Aappaatigulli aamma paasivara pineqartut taakku marluk assigiinnik atugassaqartinneqartartut. v15 Taava isumaliorpunga: Sianiitsup atugarisaanik uangattaaq atugassaqassaguma, taava ilisimassusera tamarmi sumut iluaqutaassava? Isumaliorpungalu: Tamannattaaq piunngitsuuvoq. v16 Ilisimasoq sianiitsorluunniit eqqaamaneqartanngillat. Erniinnaq tamarmik puiorneqarumaarput. Ilami ilisimasoq toqusussaavoq sianiitsutorluinnaq! v17 Taava inuunera uumigilerpara seqernup ataani pisartut uannut erloqissutaaginnarmata. Suummi tamarmik piunngitsuupput tassaallutillu anorimik tigusiniarsarinerit! v18 Assorooraluarnera seqernullu ataani imminut erloqisiinnarnera tamaasa uumigilerpakka tamaasa kingoraartissannut tunniuttariaqarumaarakkit. v19 Immaqa taanna ilisimasuussaaq immaqaluunniit sianiitsuussaaq. Ilisimassusera atorlugu seqernup ataani assoroorutigisakka naalagaaffigisussaassavai. Tamannattaaq piunngitsuuvoq! v20 Isumatsakkiartuinnalerpunga seqernup ataani imminut erloqisillunga sulisimagama. v21 Inuup ilisimassuseqassutsi, ilisimasaqassutsi pikkorissutsilu atorlugit ilungersorlunilu suliniarsimanermigut pissarsiani tamakkunuunatigut ilungersuuteqarsimanngitsumut kingornutitiinnartariaqarpai. Tamannattaaq piunngitsuuvoq, tamannalu ajoraluaqaaq! v22 Inuummi ilisimassutsi ilisimasanilu pikkorissutsinilu atorlugit assoroorsimagaluartup tamaasa inummut tamakkuninnga assorooruteqarsimanngitsumut kingornutitittussaasarpai. v23 Ulluimi tamarmik anniarfiullutillu suliaalu aliasunnermik nassataqartarlutik; unnuakkulluunniimmi qasuerserfissaqanngilaq. Tamannattaaq piunngitsuuvoq! Suut tamarmik Guutimit pisarput v24 Inuk iluanaarnerussagaluarpoq nerillunilu imeruni suleruloornermini pissarsiani inuulluutigalugit. Paasivarali aamma tamakku Guutimit pisuusut. v25 Kinami nerisinnaava, kinalu inuulluarluni inuusinnaava Guutip taamaaliortinngippani? v26 Guutip inuk iluarinartitani tunisarpaa ilisimassutsimik, ilisimasaqarnermik nuannaarnermillu. Kisianni ajortuliortoq erloqissutissittarpaa pigisanik katersuisillugu ataatsimullu eqiterisillugu Guutip iluarisaanut tunniukkumaagassaanik. Tamannattaaq piunngitsuuvoq anorimillu tigusiniarsarinerulluni! Oqaluussisartup oqaasii Oqal 3 Suut tamarmik aalajangersimasumik piffissaligaapput v1 Suut tamarmik aalajangersimasumik piffissaligaapput, qilaammi ataani pisartunut tamanut piffissaq aalajangersimasuusarpoq. v2 Inunngorfissaqarpoq toquffissaqarlunilu. Naatitassanik ikkussuiffissaqarpoq ikkussukkanillu nutsuiffissaqarluni. v3 Toqutsivissaqarpoq nakorsaaffissaqarlunilu. Ingitseriffissaqarpoq qarmaaqqiffissaqarlunilu. v4 Qiaffissaqarpoq illarfissaqarlunilu. Kappialaffissaqarpoq qittaserfissaqarlunilu. v5 Ujaqqanik eqqaaffissaqarpoq katersuiffissaqarlunilu. Asasamik pakkussivissaqarpoq pakkussinngitsoorfeqarlunilu. v6 Ujarlerfissaqarpoq tammaaffissaqarlunilu, Toqqorsivissaqarpoq igitsivissaqarlunilu. v7 Alittuiffissaqarpoq mersuiffissaqarlunilu. Nipangersimaffissaqarpoq oqaluffissaqarlunilu. v8 Asanniffissaqarpoq uumiginniffissaqarlunilu. Sorsuffissaqarpoq eqqissivissioqatigiiffissaqarlunilu. v9 Inuup naammassiniagaqartup suleruloornini suallaatigissanerpai? v10 Takuara erloqineq Guutip inunnut erloqissutinngortitaa: v11 Suut tamaasa suliarisimavai ajunngitsumik eqqortumillu piffissarlu eqqorlugu, aammattaaq inunnut eqqarsaatigisassanngortippai silarsuarmi pisartut, inuilli Guutip qanoq iliorneri paatsiveqartinngilluinnarpaat. v12 Paasivara inunnut pitsaanerpaassasoq inuunertik atorunikku nuannaarlutik inuunermilu pilluarneq nanillugu. v13 Inuit nerillutillu imersinnaammata suleruloornermillu inerititaat inuulluutigisinnaallugit tamannaavortaaq Guutip tunissutaa. v14 Paasivara Guutip suliai tamarmik taamaattuartussaasut; ilaneqarsinnaanngillat ilanngarneqarsinnaanatillu! Guuti taama aaqqissuussisimavoq inunnit mianerineqaqqulluni. v15 Pereersut nalliuteqqereerput; siunissamilu piumaartut pereersimapput. Peeruttut Guutip kingumut ujartarpai. v16 Taannattaaq ataaseq seqernup ataani takuara: Eqqortup inaani ippoq eqqunngitsoq. Iluarnerup inaani ippoq iluanngitsuliorneq. v17 Taava isumaliorpunga: Guutip iluartut iluaatsullu eqqartuuttussaavai. Pisartut iliornerillu tamarmik piffissaligaapput. Inuit nersutillu toqu atortussaavaat v18 Isumaliorpunga: Guutimuna inuit immikkoortissimagai taakkununnga paaseqqullugu nersutaanertik. v19 Inuimmi nersutillu assigiimmik atugarisaqarput; inuit nersutit assigalugit toqusussaapput tamarmik assigiimmik anersaartortarput uumassutaasumik. Inuit atugassaat nersutit atugassaannit pitsaanerussuteqanngillat. Suut tamarmik piunngitsuupput! v20 Tamarmik assigiimmik ornigassaqarput, tamarmik issumit pinngoramik tamarmik issunngorumaarput. v21 Kia ilisimavaa inuit anersaartornerat uumassutaasoq qummukartarnersoq, aamma nersutit anersaartornerat uumassutaasoq ammukartarnersoq nunap iluanut? v22 Paasivara inummut pitsaanerpaajusoq sulinermini nuannaaruteqarnissaa. Tassaavoq inuup akissarsiassaa. Kialuunniimmi takunnissinnaalersissinnaanngilaa siunissami qanoq pisoqarumaarneranik. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 4 Iluanngitsuliorneq inuiaqatigiinni v1 Tulliutillugit takuakka qunutitaanerit seqernup ataani pisartut. Takuakka qunutitaasut qullii, tuppallersarneqanngillallu. Takuakka qunutitsisunit nakuuserfigineqarnerat tuppallersarneqanngillallu. v2 Taava pilluarnerarpakka toqusut, toqoreersimammata, sulilu inuusunit pilluaateqarnerummata. v3 Kisianni pilluaateqarneruvoq suli inunngorsimanngitsoq, ajortunik seqernup ataani pisartunik misigisaqarsimannginnami. v4 Paasivara suleruloorneq pikkorissuserlu sinngagiinnermit pissuteqartut. Tamannattaaq piunngitsuuvoq tassaallunilu anorimik tigusiniarsarineq! v5 Sianiitsup assani sarliaannalersarpai taroriartulersarlunilu. v6 Pitsaaneruvoq itummap ataasiinnaap imaanik peqaraanni qasuersaarsinnaallunilu itummat illuttut suleruloornikkut ulikkaarnerannit anorimillu tigusiniarsarinermit. Marluugaanni ataasiinnaanermit pitsaaneruvoq v7 Tulliutillugu piunngitsumik seqernup ataani takusaqarpunga: v8 Tassaasinnaavoq kisimiittoq erneqarani qatannguteqaraniluunniit, suliuartoq pisuussutinili naammagilissanagit. »Kiaana iluaqutissaanik suleruloortunga, kinalu pissutigalugu nuannaarutissaqarnaveerpunga?« Tamannattaaq piunngitsuuvoq – ilumut erloqinartoq suleruloorneq naalliunnartoq! v9 Marluugaanni ataasiinnaanermit pitsaaneruvoq, suleruloornerminni akissarsilluassapput. v10 Arlaat orluppat aappaata nikuitittarpaa. Eqqanarli kisimiittoq! Orluguni nikuititsisussaqanngilaq. v11 Inuit marluk innangaqatigiikkaangamik uunnattarput, ataasiinnaasorli qanoq ililluni uunnassinnaava? v12 Kisimiittoq sapilerluni aqullaartitaasarpoq; marluusulli artorsartitaanatik akiuussinnaapput. Allunaasaq pingasulik kittorajaatsuuvoq. v13 Pitsaaneruvoq inuusuttoq piitsoq ilisimassusilik kunngimit utoqqarmit sianiitsumit mianersoqqusassaajunnaarsimasumit. v14 Angut sianisooq parnaarussaasimagaluartoq kunnginngortinneqarsimavoq kunngi kingoraakkani kunngiutillugu piitsuulluni inunngorsimagaluarluni. v15 Takuara inuusut seqernup ataaniittut tamarmik alla, inuusuttoq, kunngip kingoraartaa taanna ingerlaqatigigaat; v16 kunngisut innuttariligai kisissaanngillat. Kingusinnerusukkulli inuusut nuannaarutiginngilaat. Tamannattaaq piunngitsuuvoq anorimillu tigusiniarsarinerulluni! Ingasaassinaveersaarnissaq pisariaqarnerpaavoq v17 Guutip illuanukaraangavit mianersorlutit pisarniarit. Tusarnaariarlutit tassunnartaruit tamanna sianiitsut pilliisarnerannit pitsaaneruvoq. Taakkuami ajortumik iliornissaq kisiat paasisimavaat. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 5 v1 Kipissanak oqalunniaqinak, uummatilli nukingerpallaarluni illit Guutimut oqaatsinnik saqqummiussinngikkili, Guutimi qilammiippoq illillu nunamiipputit, taamaattumik oqaatsitit amerlanaallariaanagit, v2 sinnattormi tikiuttarpoq erloqinangaartumik nassataqarluni, sianiitsup nipaa oqaaserpassuartaqarluni. v3 Guuti neriorsuiffigigukku neriorsuutit naammassiumaataassanngilat, sianiitsut Guutip iluarisarinngimmagit! Neriorsuutit naammassiniaruk! v4 Eqqortissinnaanngikkukkuli ajunnginnerussaaq neriorsuinngiinnaruit. v5 Qanerpit pisuussuteqalerseqinalitit aallartitamut oqartillutit piaaraluniinngitsutit. Sooq illit oqaatsikkut Guuti kamatsissaviuk assavit suliai aserorneqartillugit? v6 Sinnattut amerlasoorsuugaangamik piunngitsuusarput, aamma oqaatsit amerlasoorpassuugaangamik taamaattarput. Taamaattumik Guuti mianerissavat! v7 Takugukku piitsut qunutitaasut nunamilu iluarneq naapertuilluarnerlu unioqqutinneqartut tamanna tupigusuutigissanngilat, pissaaneqartormi pissaaneqarnerusumit nakkutigineqartarpoq, sulilu pissaaneqarnerusumik taakkua qulaanniittoqartarpoq. v8 Taamaakkaluartoq naalagaaffimmut iluaqutaasarpoq kunngeqarnera, nuna naggorissarneqarsinnaaniassammat. v9 Aningaaseritooq aningaasaatiminik ilatsaasuiuartarpoq. Pisuussutinik nuannarinnittup tamakku pissarsissutigisanngilai. Tamannattaaq piunngitsuuvoq! v10 Pisuussutit anneruleraangata taakkuninnga inuussuteqartussat suli amerlanerulersarput; Pisuup tamanna sumut iluaqutigisarpaa takusaminik nuannaaruteqarnermi saniatigut. v11 Sulisartoq sinilluartarpoq nerilluarsimagaangami nerisakilaarsimagaluaraangamiluunniit. Angulli pisooq pisuussutaasa sinitsaaliortarpaat. v12 Ajuissumik seqernup ataani takusaqarpunga: Pisuussutit ileqqaarneqartut pisuumut ajunaarutaalersut. v13 Pisuussutit taamaattut ajortumeernikkut annaaneqarsinnaapput, pisoorlu ernertaarpat taanna kingornussarsiassaqassanngilaq. v14 Tamaqarnani anaanami timaanit anigami erniunermisut tamaqarnani qimagutissaaq, suleruloorninilu pissarsissutigissanngilaa nassatarisinnaasaminik. v15 Tamanna ajuikkaluarpoq; nunamut pinermisorluinnaq nuna qimattariaqassavaa. Taava anori tiguniarsaralugu suleruloornini suallaatigissanerpaa? v16 Inuunini tamaat nerisassani nerissavai taarsiorluni, erngumalluni, napparsimalluni uumitsassimallunilu. v17 Takusara imaappoq: Inummut ajunngilaq eqqortuullunilu nerillunilu imeruni seqernup ataani suleruloornermini pissarsiani inuulluutigalugit inuunermini sivikitsumi Guutip inuuffigititaani. Tamanna tassa inummut akissarsiassarititaq. v18 Guutip inuit pisuunngortissimappagit periarfissaqartillugillu taakkua inuulluutiginissaannut taamalu akissarsisillugit suleruloornerminnillu nuannaaruteqartillugit – tamannaavoq Guutip tunissutaa. v19 Taava ullut inuuffigisatik eqqarsaatigivallaassanngilaat, Guutimmi uummatimikkut nuannaarutississimammatik. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 6 v1 Ajortumik takusaqarsimavunga seqernup ataani inunnut nanertuutaangaartumik: v2 Guutip ilaannikkut angut pisuunngortittarpaa pisuussuteqartittarlugulu ataqqisaalersillugulu kissaatigisaanik tamanik ajorsaateqartinnagu. Kisianni taakkua inuulluutiginissaannut Guutip periarfissaqartinngikkaangagu takornartat nerillugillu nunguttarpaat. Tamanna piunngitsuuvoq erloqissutaallunilu artornartoq! v3 Angut 100-nik qitornaqalersinnaavoq ukiorpassuarnilu inuulluni. Kisianni ajunngitsorsiani inuunermini sivisuumi nuannaarutissarsiviginngippagit, kiisalu allaat toqugami ilineqanngitsoorluni, taava oqaannassaanga: »Toqungalluni erniusoq taassumanngarnit pilluarneruvoq!« v4 Piunngitsormiullunimi tikiuppoq taartumilu qimagulluni; aqqa taartup matoorpaa. v5 Seqineq takunngilaa ilisimasaqarfiginaguluunniit. Taanna annerusumik eqqissineqarpoq. v6 Ukiuniluunniit 2.000-ini inuusimagaluaruni pillualinngisaannarlunilu – tamarmik najugaq ataaseq orninnginnerpaat? v7 Inuk suleruloortarpoq nerisassaqarumalluni, naammatsinngisaannarlunili. v8 Ilisimasoq sianiitsumit sutigut pingaarnerussuteqarpa? Piitsormi inuunermi imminut napatissinnaasoq sukkut pingaarnerussuteqarpa? v9 Isit takusaat pitsaanerupput tarnip pilerigisaanit. Aamma taakku piunngitsuupput anorimillu tigusiniarsarinerullutik! v10 Piusut qangali atermikkut taaneqareersimapput, inuullu qanoq piumaarnera ilisimaneqareerpoq. Kialuunniit imminit pissaanerusoq saqitsaassinnaanngilaa. v11 Oqaluppallaarnerup piunngitsoq annerulersittarpaa. Tamanna sukkut inummut iluaqutaava? v12 Kiammi nalunngilaa inuunermi tamatumani naajasumi tarraannartut ittumi suna inummut pitsaanerusoq? Kia inuit ilisimatissinnaavai siunissami sunik pisoqarumaartoq seqernup ataani? Oqaluussisartup oqaasii Oqal 7 Toqugaanni pitsaaneruvoq inuuinnarnermit v1 Ajunngitsumik tusaamaneqarneq pitsaaneruvoq tarnummit uuliamit akisuumit; ulloq toquffik pitsaaneruvoq ullormit inunngorfimmit. v2 Illumut aliasuffimmukarneq pitsaaneruvoq illumut nalliuttorsiorfimmukarnermit, inuit tamarmik inuunerat illumi aliasuffimmi naggateqartarmat. Inuusut tamarmik tamanna eqqaamasariaqarpaat. v3 Aliatsanneq illarnermit pitsaaneruvoq, kiinaq aliasuppalukkaluarpalluunniit uummat nuannaarsinnaammat. v4 Ilisimasup uummatini illumi aliasuffimmiitittarpaa, sianiitsulli uummatini illumi nuannaarfimmiitittarpaa. v5 Pitsaaneruvoq ilisimasumit appisaluunneqaraanni sianiitsumit erinarsorfigineqarnermit. v6 Sianiitsup illarnerata assigaa qisussat igaanut qisugineqartut nutaraalunnerat. Tamannattaaq piunngitsuuvoq! v7 Ilisimasup inoqutini qunusiarigunigit imminut sianiitsunngortissaaq; akilersinnerluutinik tigusaqarnerit uummat aseruutissittarpaat. v8 Suulluunniit naggataa aallartinnerminit pitsaanerusarpoq; kamajuissuseq anneruniarnermit pitsaaneruvoq. v9 Kamaammernaveersaartarniarit sianiitsut kisimik kamaammiasuusarmata. v10 Ima aperissanngilatit: »Sunaana pissutigalugu suut tamarmik itsaq pitsaanerusut?« Ilisimassuseq tunngavigalugu taama aperinngilatit. v11 Ilisimassuseq pigisatut kingornussatut pitsaatigaaq pitsaaqutaasoq seqinermik isiginnittunut, v12 ilisimassusermi alanngortaliisarpoq aningaasat alanngortaliisarnerattut ilisimassutsilli pitsaaqutigiinnarpaa ilisimassuseqartoq inuutittaramiuk. v13 Guutip qanoq iliornera malugiuk; Guutip najunngartitaa kia narlorsinnaanerpaa? v14 Ulloq pilluarnarpat tamanna nuannaarutigiinnarniaruk, pilluarnanngippalli taava eqqaamaniaruk ulloq atugarissaarfiusoq ullorlu atugarliorfiusoq Guutip pinngortissimammagit siunissami piumaartut inummut ilisimaqqunagit. Iluarneq naammanngilaq v15 Inuuninni piunngitsumi taakku marluk takusimavakka: Iluartut suujunnaartut iluassuseqarlutik inuugaluarlutik, iluanngitsullu inuummersortut ajussuseqarlutik inuugaluarlutik. v16 Iluarniarpallaarniaqinak ingasattumillu ilisimaniarnak. Soormi imminut aserorniinnassavit? v17 Aammattaarli ingasammik iluanngitsuuniaqinak, silaatsuuniaqinallu; immaqa piffissat sioqqullugu toqujumagavit? v18 Pitsaaneruvoq arlaat pigiinnarukku arlaallu iperarnaveersaarlugu. Guutimik mianerinnittup tamakku tamaasa ingalattarpai! v19 Ilisimassutsip ilisimasoq nakuunerulersittarpaa illoqarfimmi naalagaasunit qulinit. v20 Nunami ima iluassuseqartigisumik inoqanngilaq ajunngitsuliuinnavilluni ajortuliunngisaannarlunilu inuusumik. v21 Inuit oqaluuserisaat soqutiginiarpallaartaqinagit inussiaativit perloqqugaatit tusaaratarsinnaagakku. v22 Qamuuna nalunngilat nammineq qasseeriaqalutit inoqatitit perloqqusarakkit. Ilisimassuseq naammanngilaq v23 Tamakku tamaasa ilisimassuseq atorlugu misissorumasimavakka. Ima oqarpunga: Ilisimassuseqalerumavunga! Kisianni ilisimassuseq uannit ungaseqaaq. v24 Pisartut uannut ungaseqaat samanersuaq illutik; kia siunersisinnaanerpai? v25 Paasiartulerpakka ujarnialerlugit misissornialerlugillu ilisimassuseq ataqatigiinnerillu siunersilerlugillu iluaatsuuneq isumaatsuusoq, silaatsuuneq sianiissuserlu. v26 Taava paasivara arnaq napititsiniartoq toqumit mamaatsoornarnerusoq. Arnap uummataa napiaaniutaavoq, assaalu kalunnerupput. Guutip iluarisaa tassannga aniguisarpoq, ajortuliortorli napiaaniutaanut napitittarpoq. v27 Tamakkuupput paasiartuaakkakka ataqatigiinnerat paasinialerakku, oqarpoq Oqaluussisartoq. v28 Ujartuagara naninngilara. Angummik ataatsimik nassaarpunga 1.000-it akornanni, arnamilli ataasiinnarmilluunniit nassaanngilanga! v29 Ataasiinnaq paasivara mannaasoq: Guutip inuit sianiilikaartillugit pinngortissimagai, kisiannili taakku periusissaminnik assigiinngitsunik nassaarsiorpallaartut. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 8 Ilisimatuup tunuarsimaniinnarnera v1 Kina ilisimasutut ippa, kia oqaatsip uuma isumaa paasisinnaavaa: Inuup ilisimassusiata kiinaa qaammartittarpaa kiinaq sukangarpaluttoq allanngortillugu. v2 Kunngip peqqusineratut iliorit, Guutip kunngi uppernarsaaffigisimammagu. v3 Alarasuarniaqinagu, suliassarlu ajortoq aalajangiusimaannarniaqinagu piumasani maliinnarlugu iliorsinnaammat. v4 Kunngimmi oqaasia pissaaneqarpoq, taassumunngalu oqartoqarsinnaanngilaq: »Qanoq-una iliortutit?« v5 Inatsisinik maleruaasoq ajortumik misigititaassanngilaq; ilisimassusillillu uummatimigut nalujunnaartarpaa qaqugu eqqartuussineqassasoq. v6 Pisartummi tamarmik piffissaligaapput eqqartuussinissamut. Ajortoq inummik nanertuisuuvoq, v7 naluaammi qanoq pisoqarumaartoq; qanoq pisoqarnissaanik taassumunnga ilisimatitsisussaqanngilaq. v8 Inuup kialluunniit anori noqissinnaanngilaa, taamatullu kialuunniit toquffissani aalajangersinnaanngilaa. Sorsunneqartillugu sakkutooq sorsoqataanngitsoorsinnaanngilaq, iluanngitsuliortorlu iluanngitsuliami kingunerinik atuinngitsoorsinnaanngilaq. v9 Tamakku tamaasa takusimavakka misissorsimallugillu seqernup ataani pisartut tamaasa: Ilaannikkut inuit ilaat ataaseq inoqatiminnut ajoqutaasumik pissaaneqarpallaartarpoq. v10 Aammattaaq takusimavakka iluanngitsut ilineqartut qasuersaarfissaminnut, eqqortumilli iliortuugaluit illernartuummit ungaseqalutik inuusut illoqarfimmilu puigugaallutik. Tamannattaaq piunngitsuuvoq! v11 Iluaatsuliorneq pillugu piaartumik eqqartuussineqanngikkaangat inuit uummataat ajortuliornissamut pilerissusermik ulikkaartarput. v12 Ajortuliortoq hundrederiarluni pinerluttuliorsinnaasarpoq taamaakkaluartorli sivisuumik inuusarluni. Aammattaarli nalunngilara Guutimik mianerinnittut mianerinninnertik pissutigalugu pilluarlutik inuusinnaasut v13 iluanngitsorlu atugarliortussaasoq sivikitsuinnarmillu tarraannartut inuujumaartoq Guuti mianerinnginnamiuk. v14 Piunngitsoqarpoq nunami pisartunik; iluartut ilaat iluanngitsuliorsimasutut pineqartarput iluanngitsullu ilaat iluartuliorsimasutut pineqartarlutik. Imanna oqarpunga: Tamannattaaq piunngitsuuvoq! v15 Nuannaarneq pitsaanerarpara seqernup ataani inummut pitsaanerusumik pilluaatissaqanngimmat kisianni nerinermik, imernermik nuannaarnermillu. Taamaaliortarsinnaavoq ulluni tamani Guutip seqernup ataani inuuffigititaani suleruloornerminut ilagitillugu. v16 Siunertarisaraangakku ilisimassuseq paasiniaaffiginiarlugu assoruunnerlu nunamiittoq paasisimasaqarfiginiarlugu – ullukkummi unnuakkulluunniit sininnissamut periarfissaqanngilaq – v17 taava paasivara Guutip suliai seqernup ataani pisartut inummit paasineqarsinnaasanngitsut. Qanorluunniit suleruloortigaluni ujarleraluaruni inuup tamakku paasisinnaanngilai. Ilisimasulluunniit oqaraluaruni tamakku nalunagit, taamaattoq tamakkuninnga paasinnissinnaanngilaq. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 9 v1 Suna tamaat misissoreerakku makku tamaasa eqqarsaatiginiarsimavakka: Iluartut ilisimasullu taakkualu qanoq iliorneri Guutip assaaniipput. Asanninneq uumissuinerluunniit inuup paasisaqarfiginngilai suna tamarmi taakkununnga aalajangerneqareermat. v2 Kikkut tamarmik assigiimmik atugarisaqartarput, iluartut iluaatsullu, ajunngitsut ajortullu, minguitsut minguttullu, pilliisartut pilliisanngitsullu. Taamatuttaaq ajunngitsuliortoq ajortuliortorlu, uppernarsaasartoq pillarneqarnissanilu annilaangagalugu uppernarsaajumanngitsoq assigiimmik atugaqartarput. v3 Seqernup ataani pisartut tamarmik ajoqutaat tassaavoq kikkut tamarmik assigiimmik atugarisaqartarnerat. Inuimmi inuutillutik uummataat ajussusermik sianiitsorpallannermillu ulikkaarput, naggataatigullu toquinnartussaasarput. v4 Inuusut akornanniittoq isumalluarfissaqarpoq, qimmermi uumasoq pitsaaneruvoq løvimit toqungasumit. v5 Uumassuseqartummi nalunngilaat toqusussaagamik, toqungasulli sunnguamilluunniit ilisimasaqanngillat! Pissarsiassaqanngillat, qanormi ateqarnerannik eqqaamannittoqanngilaq. v6 Asanninnerigaluat uumissuinerigaluallu sinnganerigaluallu qangarsuarli piujunnaareersimapput. Siunissami tamarmi seqernup ataani pisartut peqataaffigeqqinngisaannassavaat. v7 Taamaattumik nuannaarlutit nerisassatit neriniakkit ilorrisimaarlutillu viinnisugassat imerlugu. Guutimi oqareersimavoq taamaaliornerit iluarigini. v8 Tamatigut qaqortunik atisaqartarit niaqqullu uuliaatissaqartittuarlugu. v9 Arnaq asasat peqatigalugu inuulluarniarit ulluni piunngitsorsiorfiusuni tamani seqernup ataani Guutimit ilinnut inuuffigisassarititaasuni, tassaammat ilinnut pisassarititaasoq seqernup ataani assoroorlutit suleruloorlutillu inuuninni. v10 Assavit suliassarsiaat suliarissavatit piginnaanerit tamaat atorlugu, toqusut inaanni ornitanni suliassaqanngimmat ataqatigiinneqaraniluunniit ilisimasassanik ilisimassusermilluunniit peqarnani. v11 Tulliutillugu seqernup ataani takuara arpannermi oqilasuut aalajangiisuunngitsut, sorsunnermi sapiitsut aalajangiisuunatik, inuussutissaqarnermi ilisimasut aalajangiisuunatik, pisuussutini silassorissut aalajangiisuunatik, nuannarineqarnermi paasisimasaqarluartut aalajangiisuunatik, atugariumaakkanit tamarmik eqqorneqarumaarmata, v12 inuullu atugariumaakkani nalummagit. Aalisakkat qassutinut napitittut timmissallu qilorartuutinit nigarneqartut assigalugit inuit ullormi ajortumeerfissaminni pisarineqartarput ajunaarneq tassanngaannaq nalliukkaangat. Ilisimassutsip pitsaaqutaa v13 Aammattaaq paasivara ilisimassuseq seqernup ataani qanoq pisartoq, tamannalu nanertorneqaatigeqaara: v14 Illoqarfinnguaqarpoq inukitsumik. Taanna kunngip pissaasup saassuppaa ungusaralugulu kaajallallugulu saassussivissaliorluni angisuunik. v15 Illoqarfimmi anguteqarpoq piitsumik, ilisimasumik. Taassuma ilisimassutsimigut illoqarfik annaassinnaagaluarpaa, kisianni sumiginnarneqarpoq piitsuugami. v16 Taava oqarpunga: Ilisimassuseq pissaassuseqarnermit pitsaaneruvoq, kisianni piitsut ilisimassusiat sumiginnarneqartarpoq, oqaasiilu tusarumaneqartanngillat. v17 Pitsaaneruvoq ilisimasut oqaasii eqqissilluni tusarnaassallugit naalagaasup sianiitsut katersuussimaneranni nillialluni oqaasiisa tusarnaarnissaannit. v18 Ilisimassuseq sorsunnermi sakkunit atorluarsinnaaneruvoq, kisianni ajortuliortoq ataasiinnaagaluartoq ajunngitsorpassuarnik suujunnaarsitsisinnaavoq. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 10 v1 Niviukkat toqungasut tarnusiortup tarnusiaa tippatsissinnaavaat pullaasiortillugulu, taamatullu aamma sianiilliulaarneq ilisimassutsimit ataqqisaanermillu annerusumik malunniussinnaavoq. v2 Ilisimasup uummatini talerpiup tungaaniitittarpaa, sianiitsulli uummatini saamiup tungaaniitittarpaa. v3 Silaatsup ingerlavigisamini tamani amigaatigisarpaa silatussuseq sianiissutsinilu tamanut takutittarlugu. v4 Naalakkavit kamaffigigaluarpatilluunniit suliffinnit soraarniassanngilatit eqqarsarluaqqaarluni periartarnerup ajortuliarpassuit pinngitsoortissinnaammagit. v5 Seqernup ataani ajortuusumik takusaqartarsimavunga pissaanilissuit kukkussutigisaannik makkuninnga: v6 Silaatsut inissinneqartarput sallinngortillugit, nuimanerilli tunorlinngortillugit. v7 Takusimavakka inussiat hestersut naalagartalli inussiatut pisuinnartut. v8 Itersaliortoq itersaliaminut nakkaratarsinnaavoq. Qarmaliamik ingitserisoq pulateriaarsummit kiineqaratarsinnaavoq. v9 Ujaqqerisoq ujaqqanit ikilerneqaratarsinnaavoq, qisussiortorlu ulorianartorsiortarpoq. v10 Ulimaat ikkiillisoq kiinnanneqanngikkuni assoroorutigisariaqartarpoq, ilisimassutsilli pitsaaqutigaa iluatsitsisarami. v11 Pulateriaarsuk serraneqartinnani kiisippat serrasartoq iluaqutaassanngilaq. v12 Ilisimassusilik oqaatsimigut iluaritittarpoq, sianiitsorli qarluisa aseruutissiortarpaat. v13 Oqalunnera sianiitsorpallannermik aallartikkaangami silaarulluinnarnermik naggateqararaaq, v14 silaatsullu oqaaserpassuit atortarpai. Siunissami pisussat inuup ilisimanngilai. Kialluunniit oqaluttuussinnaanngilaa siunissami piumaartunik. v15 Sianiitsoq assoroornerata nukillartittarpaa, illoqarfimmulluunniit aqqutissani nalusarpaa. v16 Eqqanaq nuna illit meeqqamik kunngeqartutit naalagaqartutillu ullaamiilli qassimiuaalersartunik. v17 Pilluarputit illit nuna akimasumik kunngeqartutit akimanertaqartutillu piffissakkut nerisartunik naammaannartumik imerajuttuunngitsunillu. v18 Illumik piginnittoq eqiasuttuugaangat paakkarutit appariartortarput, assanilu sarliaannaraangagit illuata qalia kusileraraaq. v19 Timiusaliorneq nuannaalersitsisarpoq viinnilu inuusunut qiimmassaataasarluni. Aningaasallu taamaaliorsinnaalersittarpaatsit. v20 Isumaannakkulluunniit kunngi perloqqussanngilat, sinittarfinniitillutilluunniillu pisooq perloqqussanngilat qilaap timmiaasa oqaatsit ingerlateqqissinnaasarpaat, sulullillu tamakkua oqaatsitit allanut tusarliuteratarsinnaasarpaat. Oqaluussisartup oqaasii Oqal 11 v1 Nerisassaatitit imaanut eqqakkit, kingunersuarilerpagu naniumaarpatit. v2 Pigisatit arfineq-marlunnut arfineq-pingasunulluunniit agguaatikkit, naluat ajortunik sunik nunami pisoqarumaarnersoq. v3 Nuissat sialussamik ulikkaaraangamik taava nunamut imaarsisarput, orpillu kujammut avannamulluunniit uppikkaangami uppiffimminiiginnararaaq. v4 Anorimik aarleqquteqartuartoq siaruarterinngitsoortussaavoq, aarlerillunilu nuissanik alaatsinaataqartuartoq katersuinngitsoortussaavoq. v5 Soorlu nalugit anorip aqqutigisartagaa paasisimanagulu naartup illissami pinngoriartortarnera, taamatut paasisinnaanngilatit Guutip sunilluunniit suliaqartartup suliai. v6 Siaruartigassatit ullaakkut siaruarterniakkit unnukkuttaarlu assatit sarliaannartarnagit. Naluammi iliornerpit arlaat sorleq iluatsikkumaarnersoq imaluunniit marluk tamarmik iluatsikkumaarnersut. v7 Qaamasoq nuanneqaaq, seqinerlu isigiuminartaqaaq. v8 Inuk ukiorpassuarni inuusoq ukiuni taakkunani tamani nuannaassaaq. Kisianni ullut taarsiorfiusut eqqaamassavai, taamaattorpassuaqartussaammat! Pisussat tamarmik piunngitsuupput! Piffissaatillugu inuunermik nuannaaruteqarnissaq v9 Qiimasaarniarit, inuusuttuusutit, inuusutsillutit, uummatit nuannaarniarli inuusunnerpit ulluini. Aqqutigiumasatit aqqutiginiakkit, isivillu alianaagisaat malillugit pisarlutit; eqqaamassavalli qanoq iliorninni tamani Guuti akisussaaffigissagakku. v10 Annikilliorneq uummatinnit peeruk, ajortorlu inuunermit nigorsimatiguk. Inuusuttuuneq ullaallu aappillernera piunngitsuupput! Oqaluussisartup oqaasii Oqal 12 v1 Pinngortitsisit eqqaamaniaruk inuusuttuunerpit ulluini, ullut ajortut nalliutinnginneranni ukiullu ima oqaatigisavit pilinnginneranni: »Taakku nuannarinngilakka!« v2 seqernup, qaamarngup, qaammatip ullorissallu taartunngunnginneranni sialuullu kingorna nuissat takkuteqqinnginneranni. v3 Ulloq taanna illumik paarsisut sajulissapput, nukittuut peqingalissallutik, arnallu karrinik aserorterisut taamaatissapput ikileqigamik, igalaani itsuartortunut tarrajussissaaq, v4 aqqusernullu tungaanut matut matoqqalissallutik, aserorteriviup kaavippalunnera tusaasinnaajunnaangajassavat, timmissallu qitivippalunnerat itissutigissavaat, arnallu erinarsortut nipangissapput; v5 annilaangatigilissavaat qattorngit aqqusernullu navianartui; orpik qaqqortarialik naasortanissaaq, pillertaq kigaaqaluni ingerlassaaq, kapersip inerittua qattorassaaq inuk soraajuitsumik inigiligassaminut iseriartussammat, upputiginnittullu aqqusinertigut ingerlaarlutik; v6 sølvimik allunaasiaq kittorartinnagu, puugutaq kuultiusoq qulluulersinnagu, qummuattaq puilasuliap killinganiittoq sequmitsinnagu, amoortaatip kaavittua aserorluni puilasuliamut nakkartinnagu, v7 pujualaat nunami inigisaminnut utertinnagit, anersaartornerlu uumassutaasoq Guutimut tunniussisiminut utertinnagu. Suut tamarmik piunngitsuupput v8 Isusissaanngitsumik piunngitsuupput, oqarpoq Oqaluussisartoq, suut tamarmik piunngitsuupput! Guuti mianeruuk v9 Tamakkua saniatigut Oqaluussisartoq ilisimassuseqartuuvoq inuillu ilisimasassanik ilinniartittarlugit. Eqqarsaqqissaarluni paasiniaasarpoq ussatiliorlunilu amerlasuunik. v10 Oqaluussisartup oqaatsit eqquisumik oqaatiginnittut atorniartarpai oqaatsillu ilumoortut peqqusersuitsumik allattorumasarlugit. v11 Ilisimasut oqaasii ipput sukkatut kikissatullu imminnut qaneqalutik ikkussukkatut, nersutaatinik paarsisup ataasiinnaasup ilusilersugarai. v12 Aammattaarli: Ernera, manna mianersoqqussutigissavara: Atuakkiat saqqummerartut ingasalluinnarput, atuarpallaarnerlu qasutitsisarpoq! v13 Tamaasa tusareerukkit ima ataatsimut katinneqartissavatit: Guuti mianeruuk inatsisaalu maleruarlugit, inuit tamarmik taamaaliortussaapput! v14 Guutimmi akisussaatissavaatit qanoq iliorninnut tamarluinnarnut, isertortunut tamanut, ajunngitsunut ajortunulluunniit. Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 1 v1 Salomop erinarsugassiaa. Niviarsiaq: v2 Qanerminik kunillingatoq! Asanninnerit pilluarnarneruvoq viinnimit, v3 naamajuminarneruvoq tarngutaativit tikkannit. Atit tassaavoq tarnut uulia kuineqartoq, taamaattumik niviarsiat asavaatsit. v4 Tasissiullunga aallarutinnga! Qaa, arpalluta aallarta! Kunngip ininnguaminut isertippaanga. Qiimmattarluta nuannaassaagut illit pillutit, asanninnerillu qujamasuutigalugu viinnimit annermik. Taama pisariaqaravit asavaatsit. v5 Simaartuuvunga inequnaqalungali, Jerusalemip panii, assigaakka Kedarimi toqqit, uliit ikaartitikkat Salomop toqqisa qaleraat. v6 Nakkuteqinasinga simaartuunera pillugu, seqernumuna palertissimagaanga. Anaanama ernerisa kamaappaannga, viinnequteqarfinnut paarsisunngortippaannga; namminerli viinnequteqarfiutiga paarisimanngilara. v7 Illit asangaagara, ilisimatinnga nersutaatitit sumi paarigitit, ulloqeqqaanerani sumi qasuersaartartutit arnatut saagusimasutut angalaaqqunanga ikinngutivit nersutaatiminnik paarsiffiini? v8 Tamanna nalugukku, illit arnani pinnernerpaajusutit, taava savat tumisiuinnarigit savaasaaraatitillu paralugit savaatinik paarsisut toqqisa eqqaanni. Nukappiaq: v9 Asanerpaasara, assersuuppagit hestimut Faraop qamutaasa qimuttuimut. v10 Kusanaqaat ulussatit tullerutinik pinnersaatillit, qungatsillu sapannganik nuisanik ujamilik. v11 Sanaakkumaarpatsigit allunaasamik kuultiusumik, sølviusunik sapangartalersukkamik. Niviarsiaq: v12 Tarnutiga nardusi tipigippoq kunngi nerrivimmi issiatillugu. v13 Asasara tassa myrrat qilertat ivianngima akornanniittut; v14 asasara tassaatippara orpikkap hennap paarnai tigumasut En-Gedip viinnequteqarfiini naasartut. Nukappiaq: v15 Ilami pinningaaravit asanerpaasara, pinningaaravit isitit soorlumi tuit. Niviarsiaq: v16 Ilami kusanangaaravit, asasara, ilumut kusanangaaravit; nallavissarput qorsooqqippoq. v17 Orpiit cederit illutta paakkarutigai cypresillu qilaaralugit. Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 2 v1 Uanga tassa Saronip ruusaa, qooqqut liljaat. Nukappiaq: v2 Soorlu lilja kapinartullit akornanni naasimasoq taama ippoq asanerpaasara niviarsiaqatimi akornanni. Niviarsiaq: v3 Soorlu iipilequt orpippassuit orpiisa akornanni, taama ippoq asasara nukappiaqatimi akornanni. Alanngigaani issianeq nuannaraara, inerititai qaninnut tungusunnitsuupput. v4 Viinnisorniartarfimmut ingerlappaanga, qulinni allagartami allassimavoq: Asanninneq. v5 Nakussassaasersinga seqquluttunik tiggussimasunik, inuummarissaasersinga iipilinik, asanninnermit sapilivikkama. v6 Assamminik saamerlermik niaqora akkersimallugu talerpimminik pakkusimavaanga. v7 Jerusalemip panii, ilungersorlunga oqaluffigaassi gazellit tuttorsuillu narsarsuarmi ivigalimmiittut naqqissigalugit: Asanninneq itersaqinasiuk, pileritsassaaqinasiuk nammineq piumallertinnagu! v8 Aarit, asasara aajinnga! Takussagissi, aggerpoq, pissigarluni qaqqat itivittarlugit, qitilluni qattorngit qarsuttarlugit. v9 Asasara soorlu tassa gazelle, assigaa tuttorsuup norraa. Takuat, illutta qarmaasa tunuanni qeqarpoq, igalaakkut itsuartorpoq, alakkarterpoq assiaqutaasa akornisigut. v10 Taava oqarfigaanga asasama: Makinniarit asanerpaasara, qaaniarit inequnartuutiga! v11 Takuammi! Maanna ukiuunera naavoq, siallerunnaarpoq, qimmuutereerpoq. v12 Naasut takkussorput narsami, erinarsuataarfissaq nalliuppoq, tuip quluartartup nipaa tutsiuppoq nunatsinni. v13 Figenequt paarnassaqalerpoq, viinnequtit tipigissunik naasortanipput. Asanerpaasara, makinniarit, qaaniarit inequnartuutiga! Nukappiaq: v14 Tuiutiga qaqqap qooruani mitsimavoq qaqqap innaani isertorluni. Timitarsillutit takulakkit, nipit tusarlara; nipimmi sallaatsoq tusarneqimmat pinneqigavillu. Niviarsiat: v15 Pisariniarniarsigit terianniat, terianniat mikisut! Viinnequteqarfinnik aserorteripput, maannami viinnequteqarfitsinni viinnissat naasortanimmata. Niviarsiaq: v16 Asasara uanga pigaara, taassumalu uanga pigaanga, taassuma savaatinik paarsisup liljat akornanni. v17 Ulloq nillertiimilerpat tarrallu tallippata taava uterina maanga, asasara, gazellitut tuttorsuullu norraatut oqilatigalutit arpallutit qaqqat tipigissut itussorlugit. Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 3 v1 Unnuakkut innanngavinni kipisagaara taanna asangaagara; ujaraluarakkuli naninngilara. v2 Makeriarlunga illoqarfimmi angalaassaanga aqqusinerni niueriartortarfinnilu ujaasillunga, ujarlugu taanna asangaagara. Ujaraluarakkuli naninngilara. v3 Pigaartut illoqarfimmi angalaartut nanivaannga. »Takuisiuk taanna asangaagara?« v4 Qimallatsiaannarlugilli nanivara taanna asangaagara. Tiguara, iperanngilara, anaanamali illuanukaappara, uannik erniarinnittup ininnguanut. v5 Jerusalemip panii, ilungersorlunga oqaluffigaassi gazellit tuttorsuillu narsarsuarmi ivigalimmiittut naqqissigalugit: Asanninneq itersaqinasiuk, pileritsassaaqinasiuk nammineq piumallertinnagu! Isiginnaartut: v6 Sunaana putsutut qangattartutut illuni inoqajuitsumit aggersoq iluneqarluni myrramit tipigissaatinillu, niuffagiat akuutissaataannit tamanit. v7 Salomop akiutaa takkuppoq! Avatangerneqarsimavoq sorsuttartunik 60-inik, Israelikkut pissarsuartaasa ilaannik, v8 tamarmik panalisarlutik sorsullammaajullutik, tamarmik panamik qitermioqarlutik unnuap annilaarnartuinut akiuussutissaminnik. v9 Kunngi Salomo akiutiliortitsisimavoq Libanonip orpiinit sanaamik. v10 Niului sølvimik sanatissimavai orngavaffiilu kuultimik. Issiavittaa qalligaavoq annoraaminermik aappallarissumik, ilualu qalligaavoq asanninnermik, Jerusalemip paniinit. v11 Zionip panii, anillusi kunngi Salomo takuniarsiuk, niaqorutaalu anaanaata niaqorusiussaa ullormi katiffiani, ullormi uummatimigut tipaatsuffiani. Nukappiaq: Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 4 v1 Ilami pinningaaravit, asanerpaasara, ilumut pinningaaravit! Isitit saaguit tunuani soorlu tassa tuit. Nutsatit soorlu tassa savaasarpaat Gileadip qaqqaanit atersaartut. v2 Kigutitit soorlu tassa savarpaat kissaqqammikkat tatsimit uffarfimminnit qaqeqqammersut, tamarmik marluliaatillit, piaraarsersimasoqanngilaq. v3 Qarlutit soorlu tassa allunaasaq aappallarissoq, asulu qarnit ilusereqaluni; ersavit saaguit tunuani assigaat granatæbli aserorluni avissimasoq. v4 Qungatsit soorlu tassa Daavip Napasuliaa ujaqqanik qaleriiaanik sanaajusoq; eqqortinnaveeqqutit tuusintit sorsuttartut eqqortinnaveeqqutaasa ammalortut tassani nivingapput. v5 Ivianngivit assigaat tuttorsuup norrai, gazellit marlulissat liljat akornanni mangiartut. v6 Ulloq nillertiimilerpat tarrallu tallippata majuarumaarpunga qaqqamut myrralimmut, qattunermut tipigissunik naasulimmut. v7 Asanerpaasara! Tamavippit pinnerputit, sumik isornaateqanngilatit. v8 Libanonimit aallarit, nuliassara, Libanonimit aallaqatiginnga; aterit Amanap kaarfanit, Senirip Hermonillu kaarfinit, qimallugit qangattat løvit ineqarfii qaqqallu milakulaat najugaat. v9 Qatanngutiga, nuliassara, uummatiga illit tiguarpat, qiviatsiaannaramma napitipparma ujammivit kalunnertaasa ilamerngannik. v10 Qatanngutiga, nuliassara, ila asanninnerpit kusanassusia, asanninnerit pilluarnarneruvoq viinnimit, tarnutivillu tipiginnera naamajuminarnerulluni balsamip tipiginneranit. v11 Nuliassara, qarlutit nektarimik kuserput, oqqavit ataaniipput tungusunnitsuut immullu, atissavillu tikkat soorlu tassa Libanonimit pisoq. v12 Naatsiiviuvutit matoqqasoq, qatanngutiga, nuliassara, naatsiivik matoqqasoq, puilasoq naqissuserlugu matusaq; v13 avalequtissatit naalersut tassaapput naatsiiviliarsuaq granatæblilik pitsannik inerititalik; Naaffigineqartoq hennanik, nardusinik, v14 nardusinik safraninillu, kalmusinik kanelinillu, peqartoq myrramik aloemillu, tipigissaatiliassanik pitsaanerpaanik. v15 Naatsiivimmi pikialaartoq puilasuuvoq imeqartoq kuuttuartumik, Libanonimiit kuuttumik. Niviarsiaq: v16 Avannaq, iterit! Kujasik, qaagit! Naatsiiviga anorsaarfigisiuk tipiginnera tamanut siammarlugu. Asasara naatsiiviutiminut iserlitoq inerititaalu pitsaat mamarsaatigalugit. Nukappiaq: Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 5 v1 Maanna pivunga naatsiiviutinnut, qatanngutinnut, nuliassannut, nutsuivunga myrramik balsamimillu. Nerivakka kutsuusiaatiga tungusunnitsuutaatigalu imerlugillu viinniutiga immuutigalu. Qaa, ikinngutikka, neriniaritsi imeritsi, asanninnermillu naammatsisimaaritsi! Niviarsiaq: v2 Sinippunga, uummatigali eqqumavoq. Tusaajuk, asasara kasuttorpaluppoq: »Mappiutinnga, qatanngutiga, asanerpaasara, tuiutiga nalissaqanngitsoq. Nutsakka masapput kanermik ilinganikkalu unnuap isugutaanit.« v3 »Kjolera peereerpara. Ateqqissanerlugu? Isikkakka asareersimavakka. Minngersaqqissanerlugit?« v4 Asasama assani isaappaa ammanikkut, qamuunalu sajuppunga. v5 Makippunga asasara mappiunniarlugu; myrra kuserpoq assannit, inussannit myrra imerpalasoq kuserpoq matup tigummivianut. v6 Mappiuppara asasara, sunaaffali qimagutereersimavoq; peqanngilaq, isumatsannermillu paatsiveerutivippunga, ujaraluarpara, naninngilarali. Suaartaraluaranni akinngilaanga. v7 Pigaartut illoqarfimmi angalaartut nanivaannga; anaalerpaannga ikilersorlunga. Qarmarsuarni nakkutilliisuutitat uliguaarpaannga. v8 Ilungersorlunga oqaluffigaassi, Jerusalemip panii: Nanissagaluarussiuk asasara oqarfigiumaarparsi asanninnermit sapilersunga. Niviarsiat: v9 Asasat sutigut allanit ajuutiginarnerugami, illit arnaqatinni pinnernerpaajusutit? Asasat sutigut allanit iluarinaateqarnerunermat taama ilungersortigalutit oqaluffigaatigut? Niviarsiaq: v10 Asasara qaqortuullunilu aappalaartuuvoq, angutit 10.000-ilippassuit akornanni nuimanersaavoq. v11 Niaqua kuultiuvoq akuitsoq; nujai ilingasut daddeliupput tigumasut, tulukkatut qernertigisut. v12 Isaasa assigaat tuit kuuit killingini mitsimasut, immummi uffarsimallutik qangattaminniittut. v13 Uluai ipput balsaminik naatitsivittut akuutissat naasarfiisut; qarlui tassaapput liljat myrramik imerpalasumik kusertut. v14 Talii kuultiupput ajaappissat krysolitinik ikkussuiffigisat; akuaa tassaavoq tuugaaq qillersagaq safirinik pinnersaasersugaq. v15 Niui tassaapput sukat alabastiusut kuultinik toqqavillit; timaata ilusaa soorlu tassa Libanoni, taassuma cederiisut kusanartigivoq. v16 Qarnani qilaava tamarmi tungusunnippoq, taassumaniittut tamarmik kusanartuupput. Asasara taamaappoq, ikinngutiga taamaappoq. Jerusalemip panii. Niviarsiat: Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 6 v1 Asasat sumunnarami, illit arnaqatinni pinnernerpaajusutit? Asasat sumunnarami? Ujaaseqatiginiassavatsigit. Niviarsiaq: v2 Asasara naatsiiviutiminut aterpoq balsaminik naatitsiviit ornillugit, savaatini naatsiivinniittut paariartorlugit tamaanilu liljanik nutsuiartorluni. v3 Asasama uanga pigaanga, uangalu pigaara asasara, savaatiminik paarsisup liljat akornanni. Nukappiaq: v4 Asanerpaasara, pinnertigaatit Tirsatut, kusanartigaatit Jerusalemitut qununartigalutillu sakkutoorpassuartut katinngatilisartutut. v5 Isitit uannit alartikkit ularussisimmannga. Nutsatit soorlu tassa savaasarpaat Gileadip qaqqaanit atersaartut. v6 Kigutitit soorlu tassa savarpaat tatsimit uffarfimminnit qaqisut, tamarmik marluliaatillit, piaraarsersimasoqanngilaq. v7 Ersavit saaguit tunuanni assigaat granatæbli aserorluni avissimasoq. v8 Dronningit 60-iupput panerfaallu 80-iullutik niviarsiallu kisissaanngitsuullutik; v9 taannali ataasiinnaavoq, tuiutiga, piga nalissaqanngitsoq, anaanaminut taannatuaavoq, asaneqarluni erniarinnitsiminit. Niviarsiat taassuminnga takunnittut usoraat, dronningit panerfaallu nersualaarpaat. v10 Kinaana taanna alakkartoq qaalersup aappilliunneratut, qaammatitut kusanartigisoq, seqinertut qaammaritsigisoq qununartigalunilu sakkutoorpassuartut katinngatilisartutut? v11 Aterpunga naatsiivimmut qaqqortarialinnik orpilimmut takuniarlugu qooqqup naalernera, takuniarlugu viinnequt naanertassaqalersimanersoq granatæblillu naasortanissimanersut. v12 Isumatsappunga, inuiaat kusanartumik pissuseqartut paniannit ersilersinneqarpunga. Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 7 v1 Kaaffaserit, kaaffaserit, illit niviarsiaq Shulamimiu, kaaffaserit, kaaffaserit, qiimasuutiginiassagatsigit! Shulamimiumi siassimasut akornanni qitittumi suna qiimasuutigaasiuk? Nukappiaq: v2 Takoranneqaat isikkatit aloqutillit, illit akimarngup pania! Siffissavit qaarajusseriarnerisa assigaat pinnersaasiaq eqqumiitsuliortup sanaava. v3 Qalatsivit assigaa ermuseq ulamertoq viinnimik akoorusigaasumik imaqanngitsoornavianngitsoq; naavit assigaat qajuusiassat eqimattat liljanik ungalusimasut. v4 Iviangitit soorlu tassa tuttorsuup norrai, gazellit marlulissat; v5 qungatsit soorlu tassa napasuliaq, tuugaamik sanaaq. Isitit soorlu tassa tasiliat Heshbonimiittut Bat-Rabbimip isaaffiata killingani. Qinngavit assigaa Libanonip Napasuliaa Damaskusip tungaanut sammisoq. v6 Niaqqut massisimavoq Karmelitut, nutsatit purpurisut isikkoqarput. Nutsavit ilinganerinut kunngi napitissimavoq! v7 Ilami pinneqalutillu kusanaqaatit asasara, illit kajungerfigiuagaq! v8 Qerattaaripputit palmitut, ivianngitillu soorlu tassa paarnat tigumasut. v9 Oqarpunga: Palmimut majuarlanga avalequtaalu tigullugit. Assigissavaat ivianngivit viinnissat tigumasut, anersaarnerpit iipilit tipiginnerat, v10 qaninni qilaavit viinni pitsaanerpaaq, – naammaqisumik uannut kuerarneqartoq kusertorlu qarlutigut kigutitigullu. Niviarsiaq: v11 Asasama pigaanga, pileriffigaangalu. v12 Asasara qaagit, nunaannarmukarta, tassani unnuissaagut orpikkat hennat akornanni; v13 taava aqagu ullaannguaq viinnequteqarfinnukarumaarpugut takuniarlugu viinnequt naanertassaqalernersoq, naasussai sikkersimanersut, granatæblillu naasortanissimanersut. Asanninnera tassani ilinnut misigitissavara. v14 Alrunit paarnaat tipigipput; matutta qulaani ipput paarnat mamangaartut tamalaat, nutaat siornarnitsallu. Asasara, ilinnut toqqortaraakka. Erinarsugassiat Pingaarnersaat Erin 8 v1 Qatanngutigigaluarukkittoq, anaanama milutsitarisimasaa! Taava aqqusinermi naapikkaangakkit kunittassagaluarpakkit, taamaaliorneralu asissorneqaatigissanngikkaluarpara. v2 Taava iseqatigissagaluarpakkit anaanama illuanut, anaanannut uannik perorsaasumut. tassani imigassissagaluarpakkit viinnimik akoorusigaasumik granatæblillu tunguannik. v3 Assamminik saamerlermik niaqora akkersimavaa, talerpimminillu pakkusimavaanga. v4 Ilungersorlunga oqaluffigaassi, Jerusalemip panii: Asanninneq itersaqinasiuk, pileritsassaaqinasiuk nammineq piumallertinnagu! v5 Kinaana arnaq inoqajuitsumit aggersoq asanartuutiminut tulorsimalluni? Niviarsiaq: Itersarpakkit iipilequtip ataani ittutit, tassani qitornassarilerpaatit anaanavit, ilinnik erniarinnittup tassani naartorilerpaatit. Nukappiaq: v6 Ivertinnga naqissutitut illit uummatinni, naqissutitut illit talinni; asanninnermi toqutut nakuutigaaq, pileritsanneq toqusut inaattut peqqarniitsigaaq, naaralaarneri tassaapput innerup ikualaneri, ikualannerujussuaq. v7 Imersuit asanninneq qamitissinnaanngilaat, kuussuit suppussinnaanngilaat. Angut pisuussutini tamaasa atorlugit asanninnermik pissarsiniartoq asissorneqassanerpa? Niviarsiap qatanngutai: v8 Najannguaqarpugut suli iviangii tinnussimanngitsunik; najannguarput qanoq pissavarput nuliarsarfigineqarpat? v9 Tassaappat qarmaliaq napasuliartaliussavarput sølviusunik; tassaappalli matu parnaaqusissavarput salliligarsuarmik cederiusumik. Niviarsiaq: v10 Uanga tassaavunga qarmaq, iviangikka napasuliatut ipput; taassumunngali tunniutiinnartariaqarsimavunga. Nukappiaq: v11 Salomo viinnequteqarfiuteqarpoq Ba'al-Hamonimi. Taanna paarsisussanut attartortippaa, taakkualu tamarmik immikkut sølvi sekelit tuusintit nalingat inerittuinut akigisarpaat. v12 Uangali viinnequteqarfiutiga uannuinnaq pigititaavoq! Salomo, sekelit tuusintit taakku pigiinnarniakkit, naatsiiviullu inerittuinik paarsisut sekelit 200-t iluanaarutigisatik pigiinnariannguarlisigit. Niviarsiaq: v13 Illit naatsiivinni issiasutit, ikinngutaasut naalaarpaatsit, ima oqartutit tusarlara: v14 Asasara, arpagit gazellitut tuttorsuullu norraatut oqilatigalutit qaqqat balsamimit tipigissut itussorlugit! Esajap allagai Es 1 v1 Esajap Amosip ernerata Juda Jerusalemilu pillugit takorluugaa Uzzija, Jotami, Akazi Hizkijalu Judami kunngiutillugit. Inuiaat ajortuliortut v2 Tusaaniarit qilak, naalaarniarit nuna, Naalagaq oqalummat: Qitornannik inororsaavunga allisaallungalu, taakkuali tunuppaannga. v3 Ussiup piginnitsini ilisarisarpaa, siutituup inummi nerisitsivia nalunngilaa; kisianni Israelip ilisarinngilaanga, innuttakka paasisaqanngillat. v4 Eqqanaq ilissi inuiaat ajortuliortuususi, inuiaat ajortuliaminnit nanertorneqartut, pinerluttut kinguaavi, qitornat aserortitsisut; Naalagaq qimappaat, Israelip Illernartua sussakkeerlugu tunullugulu. v5 Suli anaalertinnissinnik naammatsinnginnassi tunussiuaannarpisi? Niaqoq ikinik ulikkaarpoq, uummat tamarmi napparsimavoq. v6 Timi alunit kassermut ilivinnersaqanngilaq, tamarmi kilertiternerulluni kimillatsiterneqarlunilu maminneqanngitsunillu ikeqarluni; marniiarneqanngillat mattusersorneqaratillu qasilinnerallu uuliamik nipaallisaateqarnani. v7 Nunarsi inuilaajuvoq, illoqarfisi ikuallagaallutik, inerittuutisi takornartat nungulerpaat isigitillusi, nunarsi inuilaanngortoq Sodomap piuneerussaaneratut soqanngitsigilerpoq. v8 Zionip pania kisimi amiakkuuvoq viinnequteqarfimmi illuaqqatut, narsaammi meloneqarfimmi paarsisup illuaraatut, illoqarfittut ungusaasutut. v9 Katersaarsuit Naalagaata ikittuinnarnik amiakkoqartinngikkaluarpatigut Sodomatut ileqqajaqaagut Gomorralu assigilerlugu. v10 Naalakkap oqaasia tusaaniarsiuk Sodomap naalagartai, Guutitta ajoqersuussutaanut naalaaritsi Gomorrap inui! v11 Sussakka taakku pilliuterpassuasi? oqarpoq Naalagaq. Avaakallaappakka savat angutivissat ikikkagassatut pilliutit nersutaatissilu puallarsakkat tunnui. Kajumiginngilara ussigit savaaqqallu savaasallu angutivissat aavat. v12 Aggeraangassi kiinnama saanut sassariartorlusi, kia piumaffigaasi silarliutikka tummaarineqassasut? v13 Naatitanit pilliutissanik suussuseqanngitsunik aggiusseqqinnaveeritsi, tipigissaatilliineq maajugaara. Qaammanniffissiorfiit, sabbatisiorfiit nalliuttorsioqatigiiffiillu – nalliuttorsiornerimmi ajorsuserlu naammagiinnarneq saperpakka. v14 Qaammanniffissiornisi nalliuttorsiornisilu uumigaakka, tassaalermata nanertuutit nammagarineq sapilerpakka. v15 Assasi isaakkaluarussigit isikka matussavakka, qanorluunniit qinutigigaluarussi tusassanngilassi. Assasi aammik ulikkaarput, v16 uffarniaritsi, eqqiarniaritsi! Iluaatsuliasi isinnit peersigit, ajortumik iliussaaritsi, v17 iluartumik iliorneq ilinniarniarsiuk! Innarluissut noqqaassutigisiuk, qunutitaasoq ikiorsiuk, iliarsuusoq naapertuilluarnermik pineqartissiuk, uillarneq eqqartuussivimmi illersorsiuk! v18 Qaallusi eqqartuuteqatigiitta, oqarpoq Naalagaq. Ajortuliasi aappallarissakkatut aappalutsigigaluarunik aputitut qaqortigilissapput; ilami purpurisut aappalutsigigaluarunilluunniit taamaattoq savat meqquisut ilissapput. v19 Naalakkumagussi nunap ajunngitsuutai nerissavasi; v20 pinaaserussi naalasseriikkussilu panap nerissavaasi. Naalagarmi nammineq taama oqaluppoq. v21 Tupinnaq, illoqarfik unneqqarikkaluartoq arnatut atortittartutut ilissammat! Zioni qanga innarluissummik ulikkaaraluartoq naapertuilluassutsip najugarigaluarpaa, maannali toqoraasut inigilerpaat! v22 Sølviutitit aamaarnerlukuinnanngorsimapput, viinniutit imermik akusimavoq. v23 Soqqusaatsuupput naalagartatit, tillittut ikinngutigalugit. Tamarmik tunissutisiumasaqaat akilersinnerluutillu piumasaqalugit; iliarsuusoq naapertuilluarnermik pineqartinngilaat uillarnerlu eqqartuussivimmi illersornagu. v24 Taamaattumik, oqarpoq Naalagaq, Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Pissaasua: Eqqanaq! Akeqqakka akillugit iliuuseqassaanga, akerartortikkalu akiniassallugit. v25 Pillaajumallunga assakka ilinnut saatsikkumaarpakka, aatsitsiviit aamaarnerlukuiassavara aqerlorlu tamaat immikkoortillugu. v26 Taava eqqartuussisunik tunissavakkit itsartut, siunnersuisunillu qangatuut; taaneqartalissaatit illoqarfimmik iluartumik, illoqarfissuarmik unneqqarissumik. v27 Zioni utertinneqassaaq innarluissutsikkut, innuttaalu utertinneqassapput iluarnikkut. v28 Kisianni inatsisinik unioqqutitsisut ajortuliortullu tamarmik perlutsitaassapput, Naalakkamillu qimatsisut nungutitaassapput. v29 Kanngusuutigissavasi orpiit egit nuannarisasi, mamiatsatsitsissutigissallugillu naatsiiviit qinersimasasi, v30 ilissagassi orpittut egitut pilutai toquliulersutut, naatsiivittut imissaaleqisutut. v31 Nakuarsuugaluaq ilissaaq pullaarnertut, suliaalu innaallanninnguatut; ikumaqatigiissapput qamitsisussaqarnatillu. Esajap allagai Es 2 Jerusalemi naalannarsiumaartoq v1 Tassa Esajap Amosip ernerata Juda Jerusalemilu pillugit takorluugaa. v2 Ullussani kingullerni qaqqaq Naalakkap naalaffiata inaa aalajaalluni qaqqanit allanit portunerulerumaarpoq qattorngit tamaasa portussutsimigut akimussallugit. Tassunga inuiaat tamarmik ornigutissapput, v3 inuiappassuillu tassunga ingerlaartut oqassapput: »Qaa, majuarta Naalakkap qaqqaanut, Jaakup Guutiata illuanukarluta; aqqutigeqqusaminik ajoqersussavaatigut, aqqusininnguisigullu ingerlajumaarpugut. Tassami piumaarpoq Zionimit Guutip ajoqersuussutiginiagaa, Jerusalemimillu Naalakkap oqaasia.« v4 Naalagaq eqqartuussiumaarpoq inuiaqatigiit akornanni, inuiappassuit eqqartuussisutut aalajangiiffigissavai. Saffiussavaat panatik assallatserummut savissaliaralugit, qalugiusatillu saviliaralugit viinnequtilerissutit. Inuiaat panamik imminnut silugutissaassapput, sorsunnissamut sungiusarunnaassallutik. v5 Qaagitsi eqqarleriit Jaakukkut, inuusa Naalakkap qaamasuani. Inuk nikanarsisitaasoq, Naalagarlu qutsissisitaasoq v6 Ajattorsimavatit innuttatit, eqqarleriit Jaakukkut, ulikkaarmata Kangiani pissutsinik angakkuarnittarnernillu filisterinisut, takornartallu ingasavillutik. v7 Nunaat sølvinik kuultinillu ulikkaarpoq, erlinnartuutaat kisissaanngillat; nunaat hestinik ulikkaarpoq, qamutaataat sorsuutit kisissaanngillat. v8 Nunaat guutipilunnik ulikkaarpoq, pallorfigaat assammik piliaat inussatik atorlugit sanasimasatik. v9 Kisianni inuk makitanaveersarneqassaaq, angut nikanarsisinneqassaaq. – Isumakkeerfigeqinagit! – v10 Qaarsumi morsuffissarsiorit, issumilu isertorfissillutit annilaarutigalugu Naalagaq taassumalu angingaassusia pissaassusialu! v11 Inuup isini makitarpaluttut maniguutsilissavai, angutit makitanaveersagaassapput, Naalagarlu kisimi qutsinnerussaaq ullussami tassani. v12 Katersaarsuimmi Naalagaata ullussamini qulaaniit naqissavai pingaarniartut makitasuullu napparissullu tamaasa, nikanarsisillugit, v13 Libanonip cederii portusuut nappaarissullu tamaasa, Bashanillu egii tamaasa, v14 qaqqat portusuut tamaasa, qaqqarsuit kingittut tamaasa, v15 napasuliat nappaarissut tamaasa, qarmaliallu innaarissut tamaasa, v16 umiarsuit Tarshishiliartaatit tamaasa, angallatit kusanartut tamaasa. v17 Taava inuit nikanarsisinneqassapput, angutit makitanaveersarneqassapput, Naalagarlu kisimi qutsinnerussaaq ullussami tassani. v18 Guutipiluerulluinnassaaq. v19 Qaarsut quppaannut nunallu qunnerinut pularassapput annilaarutigalugu Naalagaq taassumalu angingaassusia pissaassusialu, nikuippat nuna ersilersikkiartussallugu. v20 Ullussami tassani inuit guutipiluutitik pallorfigisassamissut sølvimik kuultimillu sanasimasatik avinnganut imangertanullu eqqassavaat. v21 Pularassapput qaarsut quppaannut qaqqallu qunnerinut, annilaarutigalugu Naalagaq taassumalu angingaassusia pissaassusialu, nikuippat nuna ersilersikkiartussallugu. v22 Tatigeqinasiuk inuk anersaartornera suiallannerinnaasoq; sumut naatsorsuussassaava? Esajap allagai Es 3 Inuianni naalagaasut eqqartuunneqassasut v1 Takuat, Naalakkap, Katersaarsuit Naalagaata, Jerusalemi Judalu arsaarumaarpai patajaaqutaannik ajaappiaannillu, – inuussutissanik imissamillu nakooqutissaannik tamanik – v2 pissarsuartaannik sorsuttartuinillu, eqqartuussisunik pruffiitinillu, siulittuisartunik utoqqaanertanillu, v3 sakkutuunut 50-ikkuutaanut naalakkanik akimanertanillu, siunnersuisunik angakkuarnermullu piginnaasunik pulateriaarsunnillu angakkuaassuteqartartunik. v4 Nukappiaqqanik naalagaqalersikkumaarpakka, piumasaannarminnik iliortunit naalakkersorneqalerumaarput. v5 Akiuutissapput inuit imminnut, ataasiakkaat imminnut; anneruniarumaarput inuusuttut utoqqarnut, nikagisaasut akimasunut. v6 Angutip qatanngunni tiguppagu ataatami illuani oqarfigalugulu: »Illit qallersaateqaravit naalagaanerissavatsigit, illoqarfik manna illukuinnanngortoq naalagaaffiginiaruk!« – v7 taava oqarfigisaata akiumaarpaa: »Uanga ikinik mattusersuisuunianngilanga, illunnilu inuussutissaateqarnangalu qallersaatissaqanngilanga inuiannut naalagaaninngorteqinasinga!« v8 Tassami Jerusalemi naakkiuppoq Judalu orlulluni, oqaatsiminnik suliaminnillu Naalagaq assortoramikku naalannangaassusianut naalasseriillutik. v9 Kiinaasa isikkuisigut paasinarsivoq uppernanngitsuusut, ajortuliatik isertuaratik nittarsaappaat Sodomatut, sumilluunniit isertugaqanngillat. Eqqanaq taakku imminnut ajunaarutissittut! v10 Pilluarpoq iluartoq! Taanna iluanaartussaavoq, suliami inerititai inuulluutigissavai. v11 Eqqanaq iluaatsoq! Taanna ajunaartussaavoq; iliuuserisimasaminit nammineq eqqorneqassaaq. v12 Innuttakka nukappiaqqamik naalakkersorteqarput, naalagaanertaraallu arnat. Innuttakka, siulersortisi tammartitsiniarput, aqqut ingerlavigisarsi tammarnartunngortippaat. v13 Naalagaq sassarpoq eqqartuussissalluni, saqqummerpoq inuiaat eqqartuutissallugit. v14 Naalagaq tikiuppoq innuttamini utoqqaanertat naalagartallu unnerluutiginiaramigit: »Ilissi tassa viinnequteqarfimmik suerutitsisut, ikiortarialinnit ujajakkasi illussinniitippasi. v15 Sooq innuttakka sequmisippisigit ikiortariallilli kiinaat aserorterlugit?« oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Naalagaat. Arnat akimasut eqqartuunneqassasut v16 Naalagaq oqarpoq: Zionip panii pingaakujuttuummata ingerlasarlutillu malaamiaarlutik pilerigeqqusaartutut qissimigaarlutik, suami allorarlutik pisuttarmata kalunnerit allornikillisaatitik perpalaartillugit; v17 taamaattumik Naalakkap Zionip paniisa kasseri qaperumaarpai nujaarutivillugit. v18 Ullussami tassani pinnersaataat makku Naalakkap piiassavai: Nigalinnik singernequtit, seqiniusat qaammataasallu, v19 iverutit, tajat saagullu, v20 nasaasat, kalunnerit allornikillisaarutit, sakissakkut tassigit, anernerissaataasiviit aarnussallu, v21 assammiut qingarmiullu, v22 assuutit, qaatiguut, qallersaatit pooqattallu, v23 tarrarsuutit, ilupaat, nasartaataasat uligussallu. v24 Balsamimit tipigikkaluartut tippassapput, allunaasarsuaq qiterutigineqalissaaq, perlaajaarullutik kasseri meqquerninngussapput, assuutaarullutik puunik atisissapput. Tassa pinnissusermut taarsiullugu – ! v25 Toqorarneqassapput angutitatit panamik, pissarsuartatillu sorsunnermi. v26 Zionip isaaffii anersaarulullutillu kappialassapput, namminerlu suerutivilluni nunaannarmi issiassaaq. (4,1) Ullussami tassani arnat arfineq-marluullutik angut ataaseq tigussavaat oqarlutillu: »Nammineq nerisassarsiussaagut immitsinnillu atisaqartilluta, naammagissavarput atinnik ateqalerutta. Narrunarsagaanitsinnik piiaaffigitigut!« Esajap allagai Es 4 Israelimi amiakkuusut Zionimi annaanneqarnissaat v2 Ullussami tassani Naalakkap naalersitaa naalannaatinngorlunilu ataqqinaatinngorumaarpoq, nunallu inerittui pingaarutaalerlutillu pinnersaatinngorumaarput Israelip aniguisortaanut. v3 Zionimi amiakkuusut Jerusalemimi sinneruttut illernartunik taaneqassapput, tassa kikkulluunniit Jerusalemimi inuusut allassimaffianni allanneqartut. v4 Naalakkap Zionip panii mingunnerinit eqqiareerpagit aallu Jerusalemimit piiareerpagu anersaaq eqqartuussutaasoq saliissutaasorlu atorlugit, v5 taava qaqqap Zionip tassanilu nalliussisut qulaanni Naalakkap pilersikkumaarpai nuiaq ulluunerani, innerlu pujorlunilu ikualasoq unnuaanerani, naalannartut tamarmik ulinneqassammata. v6 Illunnguaqassaaq alanngiffissamik ullup kiannersuani qimarnguffissamillu sialussuarmut masannartumullu. Esajap allagai Es 5 Viinnequteqarfimmik erinarsuut v1 Atorallarlara erinarsuut ikinngutiga pillugu, asasama erinarsuutaa viinnequteqarfia pillugu. Ikinngutiga viinnequteqarfiuteqarpoq sivinganermi naggorissumi. v2 Assallatserlugulu ujaraajarpaa viinnequtissanillu ikkussuiffigalugu. Tassani napasuliamik alapernaarsuiffiliorpoq tunguiaaffiliorlunilu. Taavali inerittoqariallartoq viinnissanik nunaannarmi naasartunik viinnissavinnik inerittoqassangateruttorlugu. v3 Jerusalemip inui, Judap angutitai, uanga viinnequteqarfiutimalu akornatsinni eqqartuussigitsi. v4 Viinnequteqarfiutiga suli allamik iliorfigisassaanerpa uanga suliaringitsoorsimasannik? Sooq viinnissanik nunaannarmi naasartunik inerittoqarpa viinnissavinnik inerittoqassangatinniarlugu? v5 Maanna nalunaarfigissavassi viinnequteqarfiutiga qanoq iliorfiginiariga: Ungalui piissavakka suerullugu nersutinut mangiarfigeqqullugu, qarmai aserortissavakka tullaarineqaqqullugu. v6 Ilaginnaannassavara, orpiillu avalequtaat qiortaavigineqassanngillat. Orpikkat kapinartullit naasupiluillu kapinartullit tamaat naaffigissavaat, nuissallu peqqussavakka siallerfigeqqunagu. v7 Tassami Katersaarsuit Naalagaata viinnequteqarfiutaa tassaavoq Israelip najugaa, Judap angutitai tassaapput naasussaqqinnertut ikkussugai. Innarluissummik ilimasukkaluarmat taarsiullugu innarluttuliorneq takkuppoq. Iluarnermik ilimasukkaluarmat taarsiullugu ajunaalersup suaartarnera tutsiuppoq! Soqutigittaatsut eqqanaartuutigineqartut v8 Eqqanaq taakku illuutiminnik narsaatiminnillu amerlisaasut inissaarutserlugu ilissilu kisissi nunami najugaqalerserlusi. v9 Katersaarsuit Naalagaata nipaa uanga siutinnut tutsiuppoq: Illorpassuit taakku aserortigaassapput, illut angeqisut kusanaqisullu inigineerutissapput. v10 Viinnequteqarfimmi tøndit quliusumi nappartaaqqap ataasiinnaap imai pissarsiarineqassapput, nappartallu marluk imaat siaruarteraanni puup ataatsip imai kisimik pissarsiarineqassapput. v11 Eqqanaq taakku ullaarnganit immiamik imigassarsiortartut, unnuarsuarmullu viinnisornermit sinngorullersartut. v12 Sianaarlutik kukkilattariarsorlutillu nalliuttorsiortarput, qilaatersorlutik qarlortarlutillu viinnisorlutillu, kisianni Naalakkap suliai takunngilaat, assaasa piliaat isiginngilaat. v13 Taamaattumik innuttakka aallarussaassapput paasisaqannginnamik, akimanertaat perlissapput, inuppassuillu qilassapput. v14 Taamaattumik toqusut inaata qanini aatsartippaa aatsartissinnaanera tamakkerlugu. Tasamunga nakkakaatinneqassapput Jerusalemip akimanertai nipiliortorpassuillu, nuannallutik perpalutsitsisut. v15 – Inuk makitanaveersarneqassaaq, angullu nikanarsisinneqassaaq, pingaarniartut maniguppaluttumik isigissapput; v16 Katersaarsuilli Naalagaat eqqartuussinermigut qutsissisitaassaaq, Guuti illernartoq naapertuilluarnikkut illernartitaassaaq. – v17 Savat mangiassapput ivigartorfimmilusooq, savaasat nerissapput pualasuut illukuini. v18 Eqqanaq taakku pisuunerminnik sallup uniutaaniititsisut ajortilu qamutit uniutaanniitillugu v19 imalu oqartut: Nukingerniarli, suliani tuaviuunniarliuk takusinnaaniassagatsigu. Israelip Illernartuata pilersaarutaa nalliukkasuarniarli nalujunnaarniassagatsigu! v20 Eqqanaq taakku ajortumik ajunnginneraasut ajunngitsumillu ajorneraasut, taartumik qaamasunngortitsisut qaamasumillu taartunngortitsisut, sungarnitsumik tungusunnitsunngortitsisut tungusunnitsumillu sungarnitsunngortitsisut. v21 Eqqanaq taakku imminnut ilisimasuutittut imminnullu sianisuutittut. v22 Eqqanaq taakku viinnisornermut pimmaasut immiamillu akoorillaqqissut, v23 akilersillutik pisuusumik pinngitsuutitsisartut pinngitsuusumillu pisuutitsisarlutik. v24 Taamaattumik – soorlu innerup naaralaarnerata karriiarnikut nunguttarai ivikkallu ikuallanneqarlutik nanittartut – sorlaat aanikunngussaaq naasortaallu pujualatut teqqarlutik, Katersaarsuit Naalagaata inatsisai asiginnaramikkit Israelillu Illernartuata oqaasii asissorlugit. Akeqqat sakkutuuisa saassussinissaannik sioorasaarut v25 Taamaattumik Naalakkap innuttaminut kamannera sualutsippoq, assani silutsippaa patillugillu qaqqat sajutsillugit toqungasullu timaat aqqusinermi perlukutut sakaluutillugit. Taamaakkaluartorli kamannini soraarutinngilaa, assaa silutsisimajuaannarpoq. v26 Katinngat qullarpaa inuiannut ungasissumiittunut, uinngiarlugillu qaaqquai nunarsuup isuanit; takuat, tuaviortumik pilertortumillu aggerput. v27 Qasusoqaratillu naakkiuttoqanngillat, aanngaasoqaratillu sinilertoqanngillat; qiterutaartoqarnatillu singeersoortoqanngillat. v28 Qarsui silisimapput, pisissii tamarmik qilusimapput; ujaqqatut ammaajusutut ipput hestiisa kukiffaat, qamutaasa assakaasui anoraasuarsuartut. v29 Inuiaat taakku uiannisaarput løvitut arnavissatut, uiannisaarput løvitsiatut, qatimaallutik piniagartik tiguaat isumannaatsumullu inissillugu, kimilluunniit annaanneqarsinnaanngilaq. v30 Ullussami tassani qatimaanneq taakkununnga tutsiukkumaarpoq immap ittunnera assigalugu. Nunalu tamaat isigigunikku takussavaat taartuinnaasoq annikilliornartorlu, qaamaneq taartunngorpoq nuissat ataanni. Esajap allagai Es 6 Esaja pruffiititut qaaqquneqartoq v1 Ukiumi kunngip Uzzijap toquffiani Naalagaq takuara issiavissaarsuarmini portusoorujussuarmi issiasoq, uniakalaavatalu naalaffiup ilua tamakkersimagaa. v2 Naalagaq avatangerneqarpoq serafinit tamarmik immikkut arfinilinnik sululinnit; sulumminnik marlunnik kiinartik assersimavaat, marlunnillu isikkatik, marlullu timmissutigaat; v3 akioriippullu: »Illernarpoq, illernarpoq, illernarpoq Katersaarsuit Naalagaat, naalannassusiata nunarsuaq tamakkerpaa!« v4 Akioriinnerannillu matserfiit qiversartui sajupput naalaffillu putsumik ulikkaarluni. v5 Taava oqarpunga: »Eqqanaq uanga, toqusussanngorpunga angutaagama minguttunik qarlulik, nunaqqatigalugillu inuiaat minguttunik qarlullit, maannalu isinnik takuara kunngi, Katersaarsuit Naalagaat.« v6 Kisianni serafit ilaata timmilluni ornippaanga; tigumiarpaa aamaq pilliivimmit pussugutinik tigusimasani; v7 taanna uanga qaninnut attuutitippaa oqarlunilu: »Taassuma qarlunnut attuunneratigut pisuussutsinnik piiaaffigineqarputit ajortuliannillu isumakkeerfigineqarlutit.« v8 Taava tusarpara Naalagaq oqartoq: »Kina aallartissavara, kia oqariartuukkumavaatigut?« Oqarpungalu: »Piareersimavunga, aallartinnga!« v9 Taava Naalagaq oqarpoq: »Inuiaat taakku oqarfigiartukkit: Tusaasaqartuassaasi, kisianni siunersisaqarnasi, isigisaqartuassaasi, kisianni paasisaqarnasi. v10 Inuiaat taakkua uummataat orsumik qallersigit siutaat tusassarlersissigit, isaallu mamisissigit, iseqaraluarlutik takunnissinnaajunnaarsillugit, siuteqaraluarlutik tusaasinnaajunnaarsillugit, uummatimikkullu paasinnissinnaajunnaarsillugit, saanniaqqunagillu taassumannga ajorunnaarsinneqartariaqalerlutik.« v11 Aperivungalu: »Qanoq sivisutigisumik taamaassappat, Naalagaq?« Akivorlu: »Illoqarfiit piuneerunneqarserlugit inuerullutik, illullu inigineqassaarserlugit, nunalu inoqajuitsunngorserlugu.« v12 Naalakkap inuit piiarumaarpai, nuna suerutissaaq inuerutissallunilu. v13 Aggornerisa qulingi amiakkuugaluarunik taakku aamma piiarneqassapput terebintitut orpittulluunniit egitut kipineqaraangamik manngukuinnanngortartutut. Manngukuat naalersussaavoq illernartoq. Esajap allagai Es 7 Immanuelimik nalunaaqut Assyriamit saassunneqassamaalernerup nalaani v1 Akazi Jotamip ernera, Uzzijap erngutaa, Judami kunngiutillugu Resini, Aramip kunngia, Pekalu Remaljap ernera, Israelip kunngia, Jerusalemimut majuarput sorsullugu, tiguarsinnaanngilaalli. v2 Daavip kinguaavinut nalunaarutigineqarmat Arami Efraimimi tammaartoq, Akazi innuttaalu uummatiminnik kassutsitsilerput, soorlu orpippassuarni orpiit anorip aalatittarai. v3 Taava Naalagaq Esajamut oqarpoq: »Ernerit Shearjashubi ilagalugu Akazi naaperiassavat Tasiliamit Qullermit erngup aqqutaata isuanut errorsisarfimmut aqqutaanut, v4 oqarfigalugulu: Mianersorit, uninngaannarit! Siooraqinak! Nikallussutigeqinagit taakku ikumatitat pujuuinnalersut, tassa Resinip Aramillu Remaljallu ernerata, kamangaarnerat v5 Aramip Efraimi Remaljallu ernera peqatigalugit ajortumik pilersaaruteqarfigimmatsit oqarlutik: v6 Judakkut saassunniartigit annilaartillugillu nunaallu tigusaralugu; taava Tab'alip ernera tassani kunnginngortissavarput! v7 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Iluatsitsissanngillat, taama pisoqassanngilaq! v8 Aramip niaqua tassaavoq Damaskusi, Damaskusillu niaqua tassaalluni Resini, ukiullu 65-it qaangiunneratigut Efraimi sequmisitaassammat immikkullu inuiaassuseerulluni. v9 Efraimimmi niaqua tassaavoq Samaria Samariallu niaqua tassaalluni Remaljap ernera. Aalajangiutinngikkussinga aalajangiutissanngilassi!« v10 Aammalu Naalakkap Akazi oqarfigeqqippaa: v11 »Naalagaq Guutit nalunaaqummik piumaffiguuk samani toqusut inaannit imaluunniit pavannga qutsissumit.« v12 Kisianni Akazi akivoq: »Nalunaaqummik piumasaqarnianngilanga, Naalagaq misilinniannginnakku.« v13 Taava Esaja oqarpoq: »Tusaaniaritsi, ilissi Daavip kinguaavi! Inunnik qasusaaneq naammaginagu aamma Guutiga qasutinniarpisiuk? v14 Naalakkalli nammineq tuniumaarpaasi nalunaaqutissamik: Takuat, arnaq inuusuttoq naartulissaaq ernertaassallunilu, taannalu atsissavaa Immanuelimik. v15 Immuk kinersitaq tungusunnitsuullu nerisarissavai ilikkalerserlugu ajortoq asiginnassagamiuk ajunngitsorlu qinissallugu. v16 Nukappiaqqammi suli ilikkalinngikkaa ajortoq asiginnassallugu ajunngitsorlu qinissallugu kunngit taakkua marluk qunugisavit nunaat inuerussimassapput. v17 Illit innuttatillu ataatavillu kinguaavi Naalakkap Assyriap kunngiatigut ulloqartikkumaarpaasi Efraimip Judamit avissaarnerata kingorna nalisisassaanngitsunik.« v18 Ullussami tassani Naalakkap uinngiarluni qaaqqujumaarpai niviukkat Egyptenip kuuisa akuiniittut igutsaallu Assyriamiittut. v19 Tamarsuarmillu aggiassapput, merarfigissavaallu qooqqut qaarsullu quppaat orpikkallu kapinartullit tamaasa nersutaatinullu imertitsisarfiit tamaasa. v20 Ullussami tassani Naalakkap nujaajaammik kuussuup illuatungaani attartukkaminik, – tassa Assyriap kunngianik – saliumaarpai niaqqut nujaat uppatillu meqqui; allaammi unngiaajumaarpoq. v21 Ullussami tassani angutip ataatsip nersutaatigisinnaassavai ussik arnaviaq piaqqisimanngitsoq savallu marluk; v22 taakkulu immoqangaassammata immuk kinersitaq nerisarissavaa, tassami nunami amiakkuusut tamarmik nerisarissavaat immuk kinersitaq tungusunnitsuullu. v23 Ullussami tassani narsaatit tamarmik immikkut tuusintinik viinnequteqartut sølvinik sekelinik tuusintinik nalilinnik orpikkanik kapinartulinnik naasupilunnillu kapinartulinnik naaffigineqassapput. v24 Inuit tamaani angalaartassapput qarsulisarlutik pisissilisarlutillu, nuna tamarmi orpikkanik kapinartulinnik naasupilunnillu kapinartulinnik naaffigineqassammat. v25 Qaqqallu tamarmik ikuttaammik assallatseriffiusaraluartut nigorsimaneqassapput orpikkanik kapinartulinnik naasupilunnillu kapinartulinnik naaffigineqarsimanerat pissutigalugu. Ussinnut neriniarfinngussapput savanillu tullaarineqarlutik. Esajap allagai Es 8 v1 Naalakkap oqarfigaanga: »Tigusiit allaffissiamik angisuumik, tassungalu erseqqissumik ima allagit: Le-Maher-Shalal Hash-Baz. v2 Ilisimannittussarsiarissavakka inuit tatiginartut, palasi Urija aamma Zekarja, Jeberekjap ernera.« v3 Innaapparalu nuliara, taannalu naartulerpoq ernertaarlunilu. Naalakkallu oqarfigaanga: »Atseruk ima: Maher-Shalal Hash-Baz. v4 Nukappiaqqammi suli ataataartulinnginnerani anaanaartulinnginneranilu Damaskusip pisuussutai Samariamillu ujajakkat Assyriap kunngianukaanneqassapput.« v5 Naalakkap oqarfigeqqippaanga: v6 Innuttama sussarinngimmatigit Siloap erngi koorusaartut Resinimut Remaljallu erneranut ersinermit, v7 taava Naalakkap kuussuup erngi sualungaartumik sakkortuut – tassa Assyriap kunngia pissaaqisoq – taakkuninnga qarsutsisissavai. Sinini tamaasa qarsullugit v8 Judamut isaassaaq kuuttorsuulluni, qaffangaarami inuisa qungasii angussallugit. Suluisa siaarsimasut nunat tamakkissavaat, Immanueli. v9 Ilissi inuiaqatigiit kattukkaluarussiluunniit annilaarnerup tikissavaasi, naalaaritsi nunat ungasissumiittusi tamassi! Qiteruseriannguaritsi, taamaakkaluartoq ersilissaasi, qiteruseriannguaritsi, taamaakkaluartoq ersilissaasi! v10 Pilersaarusioriannguaritsi, asuliinnartussaassappulli! Isumaqatigiissuteqariannguaritsi, atajuassanngillalli! Immanueli! v11 Taamani Naalakkap assamminik tigugaminga ima oqarpoq inuiaat taakkua aqqutaatigut ingerlaqqunanga: v12 »Ajoqusiiniarnermik taaqinasiuk inuiaat taakkua ajoqusiiniarnermik taasartagaat, siooragisaat sioorageqinasigit, annilaaqinasi! v13 Kisianni Katersaarsuit Naalagaat illernartuusutut isigissavarsi, siooragissavarsi annilaarutigalugulu. v14 Tassaalissaaq illernartuut, ujarak naakkiuffissaq qaarsorlu orluffissaq Israelikkut naalagaaffiinut marluusunut, napitiffissaq nigartiffissarlu Jerusalemip inuinut. v15 Ilarpassui naakkiutissapput orlullutillu aqqunartiterlutillu napitillutillu.« v16 Nalunaajaatikka ataatsimut qilersussavakka ajoqersuussutillu naqissuserlugit uanga ajoqersukkanni. v17 Uanga Naalagaq utaqqivara, taanna Jaakukkunnut kiinnaminik isertuisoq, taanna tatigaara. v18 Uanga qitornallu Naalakkap uannut tunniussai, uagut nalunaaqutaavugut pisussanillu ilimasaarutaalluta Israelimi, Katersaarsuit Naalagaannit qaqqami Zionimi ineqartumit pisut. v19 Oqarfigineqarussi: »Siunersiorsigit timaajagarsiortut siulittuisartullu isussuinnalersimasut qatimaluinnalersimasullu; inuiaat guutitik toqoreersullu siunersiussannginnerpaat inuusut pillugit?« v20 Taava qaalersup aappilliunneranik nuiffigineqanngitsoq akissaaq: »Ajoqersuussutissaq tusarliussassarlu toqqammavigisigit.« v21 Angalaassaaq annikilliorluni kaallunilu, kaalerunilu kamangaalerumaarpoq perloqqussallugillu kunngini Guutinilu. Qummut qiviaruni v22 nunaluunniit eqqaminiittoq nakkukkuniuk takussavai naalliunneq taarnerlu, taartoq annikilliornartoq; taarnersuarmut ajattugaavoq. Daavip Ernera inunngortoq v23 Taartuerukkumaarporli nunami maannakkut annikilliorfiusumi; Naalakkap itsaq mitannarsisitaatippai Zebulonip nunaa Naftalillu nunaa, kisianni siunissami ataqqinarsisikkumaarpai Imaq sinerlugu Aqqusineq, Nuna Jordanip ungataaniittoq, Galilæalu Inuiaqatigiit najugaat. Esajap allagai Es 9 v1 Inuiaat taarsiorlutik angalaartut qaamasorsuaq takussavaat; qaamasup qinngorfigai taarsiorfimmi najugaqartut. v2 Qiimmattarneq allisippat, nuannaarneq annerulersippat; kiinnavit saani tipaatsussapput katersuiffimmi tipaatsuttutut, tiguakkat agguaanneqartillugit qiimmattartutut. v3 Illimmi nallorpat nammaataq oqimaatsoq qisuttaa tuiini ikaartisimasoq inussianillu sulisitsisup anaalerutaa, soorlu taamani Midjanip ulluani. v4 Kamippaat perpalullutik tullaarinnittut tamarmik qallersaatillu aaginnaasut ikuallagaassapput innermillu nungutinneqarlutik. v5 Naalungiarmi uatsinnut erniuvoq, erneq uatsinnut tunniussaavoq, naalagaassuserlu tuimiugissavaa. Aterissavaalu Siunnersuisoq Nalissaqanngitsoq, Guuti Pissarsuaq, Naassaanngitsumik Ataataq, Eqqissinermut Naalagaaneq. v6 Naalagaassusia angissaqaaq eqqissinerlu atajuassalluni Daavip issiavissaarsuani naalagaaffianilu, tunngavilissagamiuk aalajangersarlugulu iluarnikkut naapertuilluarnikkullu, maannamiit naassaanngitsumik. Katersaarsuit Naalagaata ilungersornera taamaalisitsiumaarpoq. Naalagaq Israelikkunnut manngertittunut kamangaartoq v7 Oqaaseq Naalakkap aallartippaa Jaakumut, tupporlu Israelimut. v8 Efraimikkulli Samariamiullu tamarmik tamanna ilisimaleraluarlugu pingaarniarlutik uummatimikkullu makitasaarlutik oqartarput: v9 »Qarmasissiat nakkaammata ujaqqanik sikkigissakkanik qarmaassaagut, morbærequtit killugaammata cederinik taarteqartissavavut.« v10 Taavali Naalakkap Israelikkut akerartortaat – Resini – kamassaarlugit taakkununnga saassussisippai. v11 Kangianiit Aramip kitaaniillu filisterit aatsarujussuarlutik Israeli iivaat. Taamaakkaluartorli kamannini soraarutinngilaa, assaa silutsisimajuaannarpoq. v12 Inuiaat pillaasertik saaffiginngilaat, Katersaarsuit Naalagaat ujanngilaat. v13 Taava Naalakkap kipivai Israelip niaqua pamiallualu, ivissuup kaavequtaa kanaartaalu ullormi taannaasumi. v14 Niaqua tassa utoqqaanertaq ataqqisaasorlu, pamiallua tassa pruffiiti sallumik oqaluttoq. v15 Inuiaat taakkua ilitsersortaat tammarnartumut siulersuipput, ilitsersugaallu tammartitaapput. v16 Taamaattumik angutitaat inuusuttut Naalakkap nuannaarutiginngilai, iliarsuttaallu uillarnertaallu nallittunngilai, tamarmik guutiitsuummata pinerluttuullutillu, qarnillu tamarmik silaatsumik oqaluttarmata. Taamaakkaluartorli kamannini soraarutinngilaa, assaa silutsisimajuaannarpoq. v17 Iluanngitsuliorneq ikumavoq innertut, orpikkat kapinartullit naasupiluillu kapinartut nungutippai orpikkallu eqimasut orpippassuarniittut ikuallatsillugit pujorlu qummukartillugu. v18 Katersaarsuit Naalagaata kamannerata nuna ikuallatsippaa, inuilu innermit nungutitaapput. Nunaqqatigiit imminnut asattuutinngillat. v19 Talerpiup tungaanut kiiseriaraangamik nerisaraluarput, qaarsillarnatilli, taamatullu aamma saamiup tungaanut, naammatsinnatilli. Tamarmik inuiaqatimik neqaat nerivaat, v20 Manassep Efraimi, Efraimip Manasse, peqatigiillutillu Juda saassuppaat. Taamaakkaluartorli kamannini soraarutinngilaa, assaa silutsisimajuaannarpoq. Esajap allagai Es 10 v1 Eqqanaq ilissi ajortunik inatsisiliortusi, ileqqoreqqusaliortartusi iluaatsunik v2 nikanartut eqqartuussivimmi suliassanngortitseqqunagit, inuiaqatima ikiortarialiusortai naapertuilluartumik pineqatsaalillugit, uillarnerit iluanaarniarfigineqartillugit iliarsuillu piiaaffigineqartillugit. v3 Qanoq iliussavisi ullormi pillaaffissami silapiluk ungasissumit nalliuppat? Kina ikiortiserissagassiuk, pisuussutisi sumut toqqorumaarassigit? v4 Parnaarussat akornanni seeqqumiartariaqassapput imaluunniit sorsunnermi toqutaallutik. Taamaakkaluartorli kamannini soraarutinngilaa, assaa silutsisimajuaannarpoq. Eqqanaartuut Assyriap kunngianut makitasuumut v5 Eqqanaq Assyria, kamanninni anaatara, anaalerut tigumiaa tassaavoq uanga uumitsannera. v6 Inuiannut guutiitsunut aallartippara, inuiannut kamaassannut sorsukkiartoqquara tiguaaqqullugu ujajaaqqullugulu, tullaareqqullugillu marrartut aqqusinermiittutut. v7 Kisianni taama isumanngilaq, pilersaarutaa taama inngilaq. Naamik, anguniagai tassa aserorterineq inuppassuarnillu nungusaalluni toqoraaneq. v8 Oqarpoq: »Naalagartakka tassaannginnerpat kunngit? v9 Kalno Karkemishitut iliorfigineqannginnerpa, Hamatiluunniit Arpaditut iliorfigineqannginnerpa? Samarialu Damaskusitut iliorfigineqannginnerpa? v10 Assamma nanisimammagit naalagaaffiit guutipilussiorfiusut Jerusalemimit Samariamillu guutiliaateqarnerusut, v11 taava Jerusalemi guutiliaataalu iliorfigisinnaannginnerpakka Samariap guutipiluisalu uannit pineqarnerattut?« v12 Naalakkalli qaqqami Zionimi Jerusalemimilu suliassani tamaasa naammassereerpagit pillaatissikkumaarpara Assyriap kunngia uummammigut makitanerata inerititai isaasalu anneruniartumik usorsitsaarnerat pillugit, v13 imami oqarpoq: »Akuliuppunga assannik pissarsuarnik ilisimassutsinnillu, silatuujugama. Inuiaqatigiit nunaasa killeqarfii peerpakka erlinnartuutaallu pissattut tiguarlugit, kunngiujunnaarsitsisarlungalu uanga pissaanersuakkut. v14 Inuiaat pisuussutaat assamma nanivaat timmissap ulluinik nanisisutut. Soorlu manniit ivaseqanngitsut katersorneqartartut, taama nunat tamaasa katersorpakka, isaqqilariaallattoqanngilarlu, siggummillu aatsartitsisoqarnani nilliallattoqarnanilu.« v15 Ulimaat pingaakujunniarsinnaanerpa ulimasumut, pilattuutillu anneruniarlutik pilattortumut? Soorlumi tassa anaatap kivitsisini anaaseriaatigisinnaassagaa, ajaappissalluunniit kivisinnaassallugu taanna qisummik sanaajunngitsoq! v16 Taamaattumik Naalakkap Katersaarsuit Naalagaata pualasooq taanna nappaatississavaa saniguutaasussamik, alutornassusiatalu ataani inneq ikumassaaq naaralaarluni. v17 Israelip qaamasua inninngussaaq Illernartualu ikualaninngussalluni. Ikualanerullu ullormi ataatsimi nungutissavai naasupiluttai kapinartullit orpigartaalu kapinartullit. v18 Orpippassuaataasa orpinnillu paarnalinnik naatsiiviisa alutornaataat nunguillugit nungutissavai, sanigoriartuinnassaaq. v19 Orpippassuaataani orpiit amiakkuusut ima ikitsigilissapput qassiussusii meeqqanilluunniit allattorneqarsinnaalerlutik. v20 Ullussami tassani Israelimi amiakkuusut Jaakullu kinguaavisa aniguisortaasa pillaasertik tunaariunnaassavaat, unneqqarillutilli tunaarissavaat Naalagaq, Israelip Illernartua. v21 Amiakkuusut, tassa Jaakup kinguaavini amiakkuusut, Guutimut pissarsuarmut saakkumaarput. v22 Innuttatit sissap sioraasut amerlatigigaluarpataluunniit, Israeli, taamaattoq amiakkuusuinnaat saakkumaarput. Nungutitaanissaq aalajangigaareerpoq, naapertuilluartumik kuussuartut nalliukkiartorpoq; v23 tassami nungutitaanissaq aalajangeriikkani Guutip Katersaarsuit Naalagaata naammassissammagu nunarsuarmi tamarmi. v24 Taamaattumik, ima oqarpoq Guuti Katersaarsuit Naalagaat: »Innuttakka Zionimi najugaqartusi, Assyriamut ersitsaqinasi anaagaluarpasi anaataminik anaalerumminillu silugukkaluarpasi, soorlu Egyptenimi taama pisimasoq. v25 Kamanneq erniinnannguaq qaangiukkumaarpoq, uumitsannermalu nungutissavai.« v26 Taava Katersaarsuit Naalagaata Assyriamiut sakkortuumik iperartorumaarpai, soorlu taamani Midjani ajugaaffigineqarmat Orebip qaarsuani; anaalerutaalu immap tungaanut silugussimassaaq, soorlu Egyptenimi taama pisimasoq. v27 Ullussami tassani illit tuinnit peerneqassaaq ersukkiussaa, nammaataalu illit pukutsunnit. Puallangaassagavit nammaatat aserussavat. v28 Pitoraappoq Ajjatimut, ingerlavoq Migroni aqqusaarlugu, sakkutuut atortui Mikmasimut qimaannarpaat; v29 qaqqap itivittarfiatigoorput, Gebami tammaarput unnuiniarlutik. Rama uulippoq, Gibea Saulip najugaa qimaavoq. v30 Nipituumik nilliagit, Bat-Gallimi, naalaarit Lajsha, akigit, Anatoti! v31 Madmena qimaavoq, Gebimimiut isumannaatsumut inissipput. v32 Ulloq manna suli Nobimiippoq. Assamminik usserarpoq Zionip paniata qaqqaata, Jerusalemip qattorngata, tungaanut. v33 Naalakkalli, Katersaarsuit Naalagaata, avalequtit killorpai tataannartumik; orpissuit nappaarissut killugaapput, orpiillu portusuut uppitinneqarput. v34 Orpikkat torsusuut ulimaammik piiarpai, Libanoni Pissaasumit uppititaavoq. Esajap allagai Es 11 Daavip Ernerata naalagaaffia eqqissineqarfik v1 Puttukkumaarporli naarlaannguaq Isajip mannguanit kippakuusumit, naaneq sorlaanit naalerumaarpoq. v2 Najussavaa Naalakkap anersaavata, anersaap ilisimanartup paasisimasaqarnartullu, anersaap siunnersuisup pissaasullu, anersaap ilisimasaqalersitsisup Guutimillu mianerinnitsitsisup. v3 Kajungerissavaa Naalakkamik mianerinninneq; eqqartuussissanngilaq isimi isigisaat najoqqutariinnarlugu, aalajangiissananilu siutimi tusagaat maliinnarlugu. v4 Nikanartut eqqartuutissavai eqqortumik pineqartillugit, nunamilu ikiortariallit naapertuilluartumik iliorfigalugit. Nakuusertoq pillassavaa qanermi anaataanik, iluaatsoq toqussavaa qarlumigut anersaartornerminik. v5 Iluarneq qiterutigissavaa makitsimigut unneqqarissuserlu qiterutigalugu siffissamigut. v6 Amaqqup savaaraq ineqatigissavaa, milakulaallu savaasaaraq aqupeqatigissavaa. Nersuteeraq løvitsiarlu mangiaqatigiissapput, nukappiarannguullu paariumaarpai. v7 Ussik arnaviaq nanorlu ikinngutigiissapput, piaraat aqupisimaqatigiissapput, løverlu ivigartorumaarpoq ussittut. v8 Naalungiaq pinnguassaaq pulateriaarsuup inaata killingani, meerannguullu assani mangukkumaarpaa pulateriaarsuup toqunartullip inaanut itersamut. v9 Ajortumik iliortoqarnanilu ajoqusiisoqassanngilaq uanga qaqqanni illernartumi tamarmi, Naalakkamik ilisimasaqarnerup nuna tamakkerumaarmagu soorlu ermit matoqqagaat immap naqqa. v10 Ullussami tassani Isajip sorlaata naanera inuiaqatigiinnut katinngataajumaarpoq, inuiaallu ornikkumaarpaat, ineqarfialu alutornangaassaaq. v11 Ullussami tassani Naalakkap assani isatseqqissavaa innuttami amiakkui pigileqqikkumallugit Assyriamit Egyptenimillu, Patrosimit, Nubiamit Elamimillu, Sinearimit, Hamatimit qeqertanillu ungasissumiittunit. v12 Inuiannut napparumaarpaa katinngatissaq, katersussagamigit Israelikkut qimaatitaasut Judakkullu siammarsimasut nunarsuup sammiviinit sisamanit. v13 Efraimip sinngaginninnera piissaaq, Judallu akeqqersimanera qaangiutissaaq; Efraimip Juda sinngagiunnaassavaa, Judallu Efraimi akeqqersimaffigiunnaassavaa. v14 Kimmukarlutik saassutissavaat filisterit tuiat. Peqatigiillutik Kangiamiut ujajaaffigissavaat, Edomi Moabilu tiguassavaat Ammonikkullu naalatsigilerlugit. v15 Naalakkap perloqqussavaa Egyptenip imaata kangerluttaa assanilu silutsillugu kuussuarmut; anorersuarminik sakkortuumik avissaartortissavaa arfineq-marlunnik qaasiinani ikaariaannarnik kuunnguaqalersillugu. v16 Aqqutissaqalerumaarpoq innuttaanut Assyriamiittut amiakkuinut, soorlu Israelikkut aqqutissaqalersitaasut taamani Egyptenimit majuaramik. Esajap allagai Es 12 Israelip annatsitaasup unnersiutiginnissutaa v1 Ullussami tassani oqarumaarputit: Qutsavigaakkit Naalagaq, kamaassimagaluarlunga kamannerit maanna qaangiummat, tuppallersarammalu. v2 Guuti annatsitsisigaara, isumalluarpunga ersinangalu Naalagaq tassaammat nakuussutiga erinalimmillu unnersiutigisara, taanna annassutigaara. v3 Tipaatsullusi imertartassaasi annassutip puilaffiinit. v4 Ullussami tassani oqarumaarpusi: Qutsavigisiuk Naalagaq, aqqa torlorfigisiuk! Naammassisai inuiaqatigiinnut nalunaarutigisigit, tusarliussiuk aqqa naalannangaartoq! v5 Naalagaq erinalimmik unnersiutigisiuk malunnangaartumik naammassisaqarsimammat; tamanna ilisimatinneqarli nunarsuarmi tamarmi. v6 Qiimmattarlusi nilleritsi, ilissi Zionimiut, akornassinni angingaarmat Israelip Illernartua. Esajap allagai Es 13 Babyloniap ajunaartitaanissaanik v1 Babylonia pillugu oqaasereqqusat Esajap Amosip ernerata takorluugai: v2 Katinngat napparsiuk qaqqami meqquitsumi, inuilu suaartarsigit usseraallugillu naalagaanerit isaaffiisigut iseqqullugit. v3 Sorsuttartukka suliassaminnut immikkut illernarsakkat peqquakka kamanninnik naammassissuteqqullunga, qaaqquakkalu pissarsuartakka, qiimmattartut angingaassusera pillugu. v4 Tusaasiuk qaqqani pisorpaluk inuppassuarnit pisutut nipeqartoq! Tusaasiuk kunngeqarfiit pisorpalussuat, inuiaqatigiit katersuuttut! Tassaana Katersaarsuit Naalagaata sorsuttussaatini misissuataarai. v5 Aggerput nunamit ungasissumit, qilaap killinganit ungasinnerpaamit; Naalagaq aggerpoq kamannerminik naammassisitsisartut ilagalugit, nunarsuaq tamaat piuneerunniarlugu. v6 Kappialagitsi Naalakkap ullua qanillimmat, nalliutilerpoq Ajugaqanngitsup aseruineratut. v7 Taamaattumik assaat tamarmik nukeerutissapput, inuit tamarmik annilaarnermit nukillalaassapput. v8 Tataatsassapput, noqartitsiumaarput anniarumaarlutillu, nimaarlutillu arnatut ernisuttutut; imminnut isikkutissapput annilaangallutik, sinngorullersimaqalutik. v9 Tassa Naalakkap ullua nalliutilerpoq tataannaqaluni, uumitsannermik kamangaarnermillu nassataqarluni nunarsuaq inoqajuitsunngortikkumallugu inuilu ajortuliortut piiarumallugit. v10 Qilaap ulloriai qaamaneerutissapput, seqineq nuissaaq taarluni, qaammallu qaamaneqassanngilaq. v11 Pillariartussavakka silarsuaq ajussusia pillugu, iluaatsullu ajortuliaat pillugit, soraarsissallugu soqqusaatsut anneruniarnerat nakuusertullu makitanaveersassallugit. v12 Qaqutigoornerulersissavara inuk kuultimit akuinnerpaamit, angullu Ofirip kuultianit. v13 Taamaattumik qilak sajulersissavara, nunalu sajulluni iniminit nikikkumaarpoq Katersaarsuit Naalagaata uumitsanneranit, ullormi kamangaarfiani. v14 Gazellitullu ersitsattutut savatullu siammakaasimasutut tamarmik nunaqqatiminnut ornigunniassapput, tamarmik nunaminnut qimaassapput. v15 Kinaluunniit qimaatilluni anguneqartoq kapineqassaaq, kinaluunniit tiguneqartoq panamit toqutaassaaq. v16 Meeraarartaat sequmisinneqassapput isigitillugit, illui ujajaaffigineqassapput arnartaallu pinngitsaalillugit arneriffigineqassallutik. v17 Taakkununnga saassussitissavara Media, nuna sølvimik suutitsinngitsoq kuultimillu sussarinninngitsoq. v18 Pisissiminnik angutit inuusuttut orlorartissavaat, illissap inerittuinik naakkiginnissanngillat meerartaallu asattuutissanagit. v19 Babylonia, naalagaaffiit akimanertaat, Kaldæerit kusanaatimittut usorsisimaarutaat Guutip Sodomamik Gomorramillu piuneerussineratut pineqassaaq. v20 Najugarineerutivissaaq, inuuffigineqanngisaannassaaq; Arabiamiup tuperfigissanngilaa, savanik paarsisut tammaarfigissanngilaat; v21 kisianni inoqajuitsup uumasui tassani ineqalissapput, illullu uppinnit najugarineqalissapput. Qatigattuusat tassani najugaqassapput, anersaapiluillu meqqullit tamaani pissigassapput. v22 Miagguussapput hyænit pallittaalisani, sjakalillu illussaarsuarni takorannersuni. Babyloniap pillarneqarfissaa qanilliartorpoq, ullussai amerlajunnaarput! Esajap allagai Es 14 Israelip Babylonip kunngianik mitaatiginnissutaa v1 Naalakkap Jaaku nallittorumaarpaa Israelilu kingumut qinerlugu. Namminneq nunaanni najugaqalersissavai, takornartallu taakkununnga ilaliutissapput Jaakukkunnullu ilanngunneqarlutik. v2 Inuiaat allat tigujumaarpaat angerlaatissallugillu; Israelikkullu inuiaat pigisarilissavaat inussiaatitut angutitut inussiaatitullu arnatut Naalakkap nunaani, imminnillu tiguaasimagaluartut tiguassavaat naalliutsitsisigisimasatillu naalagaaffigalugit. v3 Ullussami tassani Naalakkap erloqininnit naalliunninnillu artornartunillu sulisitaaninnit eqqissisitsiffiani v4 Babylonip kunngianik mitaatiginnissut una appissavat: Tupinnaq, qunutitsisorsuaq maanna suujunnaarmat, ujajaaniarnersua qaangiummat! v5 Naalakkap nallorpai iluaatsut unataataat qunutitsisullu anaataat. v6 Kamallutik kipisuitsumik inuiannik anaalerisarput. Taakkua uumitsannerminni inuiaqatigiit qunutittarpaat qajassuussaqaratik qinugisarlugit. v7 Maannali nunarsuarmi tamarmi eqqissipput unerillutillu, tipaatsunnermillu nipitik anippaat. v8 Kakillarnaqutit qilanaarput Libanonip cederii peqatigalugit: »Uppititaanerpit kingorna killoriartorneqanngilagut.« v9 Toqusut inaat samaniittoq sajulerpoq illit aggeravit, toqoreersut itersarneqarput, nunarsuarmi naalagaasut tamarmik; inuiaat kunngii tamarmik issiavissaarsuarminnit nikutserput; v10 tamarmik ilassivaatsit oqarlutik: »Illittaaq nakuitsigilerputit uatsitut, maanna assigilerpatsigut. v11 Toqusut inaannut aqqartitaapput ataqqinassutsit kukkilattariaativillu sianaarpaluat, quperlunik innanngaveqarputit qipigalugillu qullugissat.« v12 Tupinnaq, qilammit nakkaravit, illit ulloriaq qaasiut qaammarissoq! Nunamut igitaavutit – illit inuiannik ajugaaffiginnittoq. v13 Illit uummatikkut oqartarputit: »Qilammut pavunnassaanga napparlugu tappavani issiavissaarsuara Guutip ulloriaasa qulaanni; issiavississaanga qaqqami guutit katisimasarfianni avanersuaq ittumi, v14 qullassallunga nuissat qulaannut, Qutsinnerussaartoq assigilerlugu.« v15 Sunaaffali nakkartitaavutit toqusut inaannut, itinersuarmut samungarsuaq. v16 Takunnittut nakkutissavaatsit maluginiaqqissaassallutillu: »Ilumut taannaava nunamik sajulersitsisoq kunngeqarfinnillu uppeqqajaalersitsisoq, v17 silarsuarmik inoqajuitsunngortitsisoq illoqarfinnillu aserorterisoq, Tigusanut parnaarussivik ammanngilaa.« v18 Inuiaat kunngii tamarmik ataqqinarlutik inigisaminni qasuersaarput. v19 Illilli ilineqarnak maangaannaq igitaavutit avalequtinnguatut narrugisaasutut, avatangerneqarlutit toqutanit, panamik toqorakkanit, itersamullu ujaraqaqisumut igitaallutit. Timiuvutit toqungasoq tullaarisaq! v20 Ilineqarfianni ilisaaqatigissanngilatit nunat aserorakku innuttatillu toqorarlugit. Kinguaariit taakku pinerluttut kingorna kimilluunniit taaneqaqqissanngillat! v21 Toqutsisarfik piareerneqarli ernerinut siuaasat ajortuliaat pillugit! Makillutik nunarsuaq tiguassanngilaat silarsuarlu illoqarfilersussanagu. v22 Taakku saassutissavakka, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Babyloniap aqqa amiakkuilu kinguaavilu kingulissaalu nungutissavakka, oqarpoq Naalagaq. v23 Masarsunngortissavara qeriianit inigineqartoq; sanerlugu piiassavara nungutitsissummik saniguserlunga, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Assyriap ajunaartitaanissaanik v24 Katersaarsuit Naalagaat uppernarsaavoq oqarluni: »Eqqarsaatikka eqqorlugit pisoqassaaq, pilersaarutikka eqqorlugit naammassineqassapput: v25 Assyria sequmisissavara uanga nunanni, tullaaralugulu qaqqanni. Innuttannit piissaaq nammaatsiussaa, ersukkiussaalu taakkua tuiinit.« v26 Tassa pilersaarut nunarsuarmut tamarmut tunngasoq, tassa assak inuiannut tamanut silugussimasoq. v27 Katersaarsuimmi Naalagaata pilersaarusiugaa kia atortuujunnaarsissinnaavaa? Assaa silugussimasoq kia uteriartissagamiuk? Filistæap ajunaartitaanissaanik v28 Ukiumi kunngip Akazip toquffiani pruffiitikkut oqaaserisat imaattut tutsiupput: v29 Unataatip ilinnut unataatigineqartup nallugaanera tipaatsuutigeqinagu, Filistæa. Pulateriaarsuummi mannguanit puttukkumaarmat paarmortorujuk, kingulerissavaalu uumasorujuk sululik. v30 Sanngiitsut uanga narsaatinni inuutissarsiulissapput, piitsut eqqissillutik tammaarsimassapput; kisianni illit manngut perlertissavara, amiakkuusullu toqorassavakka. v31 Qinnguajoorit isaaffik! Nilliagit illoqarfik! Ersitsagit, Filistæa! Pujoq avannaanit nalliutissammat, innermillu aniguisoqarsinnaanngimmat. v32 Inuiaat oqariartortitaat qanoq akineqassappat? Ima: Naalakkap Zioni tunngavilersimagaa, innuttaanilu ikiortariallit tassani qimarnguffissaqartut. Esajap allagai Es 15 Moabip ajunaartitaanissaanik v1 Moabi pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Unnuaanerani Ar-Moabi ujajaaffigineqassaaq, piuneerunneqassaaq, Unnuaanerani Kir-Moabi ujajaaffigineqassaaq, piuneerunneqassaaq! v2 Dibonip pania qattunermut pilliisarfimmut majuarpoq qiajartorluni, Nebop Medeballu qaanni Moabi kappialassaaq; niaqqut tamarmik salisimapput nujaarullugit, umiit tamarmik killugaasimapput. v3 Aqqusinerni puunik atisisimapput, illullu qaavini niueriartortarfinnilu tamarmik kappialapput qiangiilillutillu. v4 Heshboni El'alelu nilliapput nipaat Jahasi tikivillugu tusarsaalluni. Taamaattumik Moabip sorsuttartui nilliapput, sapiissuseeruppullu. v5 Moabi pillugu qamannga pisumik nilliavunga, qimarrapput Soarimut Eglat-Shelishijamullu. Qianngarmik Luhitip itivittarfiagut majuarput, Horonajimimut aqqutaani ajunaarneq kappialaatigaat. v6 Nimrimip kuui puilasuitsunngormata ivikkat toqupput, naasueruppoq, qorsuusunik amiakkuerutivippoq. v7 Taava aallaruppaat pigisatik amiakkutuaalersut, toqqorsimasatik, Arabimip Kuunnguata ungataanut. v8 Nillianeq Moabimi tamarmi tusarsaavoq, nimaarnerat Eglajimimut annguppoq, nimaarnerat Be'er-Elimimut annguppoq, v9 Dimonip kuui aammik ulikkaarmata. Kisianni Dimonimut pineqaatigititakka suli ilaartussavakka: Løvinik aallartitsissaanga Moabip aniguisortaanut, nunap inuinit amiakkuusunut! Esajap allagai Es 16 v1 Nunap naalagaasa Selamit inoqajuitsukkut Zionip paniata qaqqaa savaaqqanik angutivissanik nassiussivigaat. v2 Moabip arnartaasa Arnonip naloraartariaaniittut assigaat timmissat isaqqilasut, piaqqat ivaffimminni tupatsitaasut. v3 »Siunnersuigitsi! Aalajangiigitsi! Alanngortat ilinnut unnuatut illi ullororuttornerani! Qimaatitat isertukkit, qimaasut oqaatigeqinagit! v4 Moabip qimaatitai ilissinni qimarnguffeqartissigit, isertorsigit nakuusertumut!« Qunutitsisoqarunnaarpat, aserorterineq qaangiuppat nungutitsisorlu nunamit qimagutereerpat, v5 taava ilumoorneq tunngavigalugu issiavissaarsuaq napparneqassaaq, tassani sallusuissut tunngavigalugu Daavip toqqani issiassaaq naapertuilluarnermik eqqartuussisussaq, iluarnermik ilungersuutiginnittussaq. v6 Tusarsimavarput Moabip makitasaartarnera angingaartoq: Anneruniarnera, makitassusia, sorraasertarnera piunngitsunillu usorsitsaaruteqarnera. v7 Maannali Moabi kappialavoq, tamarmik Moabi kappialaatigaat, aliatsallutik angutit Kir-Haresetimiut kappialaatigaat; v8 toquninngorpummi Heshbonip viinnequteqarfii Sibmallu viinnequtai. Viinnissartaasa aappaluttut inuiaat naalagaat aalakoortittaraluarpaat, avalequtinnguilu Jazerimut allaat killikkaluarput, inoqajuitsukkut sangujoraarsimagaluarput, avalequtaallu siaangasut immamut allaat atagaluarput. v9 Tamanna pillugu qiavunga Jazerip qissatiginninneratut Sibmap viinnequtaanik; Heshboni aamma El'ale, qullinnik masatserpassi. Paarmat karrillu katersukkatit pillugit nuannaarpalulluni suaarneq tuppoq. v10 Orpinnik paarngalinnik naatsiivinni nuannaartuerullunilu qiimasuttueruppoq; viinnequteqarfinni qiimasuttoqanngilaq, nuannaarluni nillianermik tusarsaasoqanngilaq. Tunguiaaffinni viinnissanik tukkartuisoqanngilaq, nuannaarluni suaarnermik tusarsaasueruppoq. v11 Taamaattumik uummatiga sianaatut sajukulaarpoq Moabi pillugu, ilugalu Kir-Heresi pillugu. v12 Moabi takkukkaluaruni, qattunermi pilliisarfimmi nukillaaraluarunik illernartuutiminnut iseraluarunik qinujartorlutik, suallattussaanngillat. v13 Tassa oqaatsit siornatigut Naalakkap Moabi pillugu oqaaserisai. v14 Maannali Naalagaq oqarpoq: »Ukiut pingasut qaangiuppata, sulisitap naatsorsuineratut, Moabi alutornartoq narrunarsarneqassaaq inuppassuani tamaasa ilanngullugit. Amiakkoqassappullu ikittunnguanik. Amerlanngeqaat!« Esajap allagai Es 17 Damaskusip Efraimillu ajunaartitaanissaannik v1 Damaskusi pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Damaskusi illoqarfinnut ilaajunnaartussanngorpoq qarmakuinnanngorlunilu. v2 Aro'erip illoqarfii inuerutivissapput, savat katersat uninngaarfigissavaat peersinneqassanatik. v3 Efraimip annaassavaa pallittaalisani Damaskusillu kunngeqarfini, Aramip amiakkua Israelikkut alutornaataattut pineqassaaq, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v4 Ullussami tassani Jaakup alutornaataa suujunnaariartuaassaaq, timaa pualasoq uineerukkiartuaassaaq. v5 Taama pissaaq soorlu killuisup karrertaqarfiit kanaartaat tigoriarlugit assamminik karrertaqarfii kipisarai, taama pissaaq soorlu Refa'imip Qooruani karrertaqarfiit katersorneqaraangata, v6 imaluunniit olivenequt anaaleraanni kingunikusiat kisiisa amiakkuutillugit, paarnat marluk pingasulluunniit avalequtaani qullerni, sisamat tallimalluunniit avalequtinnguani, oqarpoq Naalagaq, Israelip Guutia. v7 Ullussami tassani inuit pinngortitsisertik tatigisamittut isigissavaat, Israelillu Illernartua qiviassavaat; v8 tatigissanngilaallu pilliiviit assammik piliaat, tunaarissanagillu napasut Asheramut pigititat pilliiviillu tipigissaatilliisarfiit namminneq sanaatik. v9 Ullussami tassani illoqarfiit Israelikkut pallittaalisaliugaasa assigiumaarpaat Hivvikkut Amorikkullu illoqarfii inuisa Israelikkunnit qimaatitaallutik qimataat illukuinnanngorsimasut; tamarmi inoqajuitsunngussaaq. v10 Guuti annatsitsisit puiorpat, qaarsoq qimarnguffissat eqqaamajunnaarpat. Tamanna pillugu Alianaatsumut naasunik ikkussuivutit, Takornartap pissaanik viinnequtinik naatitsillutit; v11 naalersippatit ullormi ikkussuiffinni, sikkersippatit ullaami ikkussuiffinni. Katersuiffimmili katersugassaqanngilaq nappaat anniaallu katsorsarneqarsinnaanngitsoq nalliummata. v12 Eqqanaq uagut! Qannguluppaluppoq inuiappassuarnit, qannguluppalupput immat qanngulunnerattut, ittuppaluk inuiannit pivoq, ittuppalupput malissuit ittunnerattut. v13 Kisianni Naalakkap sioorasaarpai, ungasissumut qimaapput; karrit qalipakuisut qaqqani anorimit teqqarneqarput, naasupiluttut kaavittuliornermit teqqagaasutut. v14 Unnulernerani annilaanganartoq nalliukkumaarpoq, ullaanngortinnagu peerutereersimassapput. Tassa piiaasitsinnut pisassarititaq, ujajaasitta pissarsiassaat. Esajap allagai Es 18 Nubiap ajunaartitaanissaanik v1 Eqqanaq illit nuna pillertat timmioraarfigisaat, nuna Nubiap kuussuisa ungataanni, v2 illit aallartitsisartutit kuussuarmi ivissuarnit umiatsialianik immakkut. Aallaritsi, ilissi oqariartortitat sukkalisaartut, inuiannut inuuserissunut qillaaluttunut, inuiannut tamanit ersigisanut, inuiannut eqaatsunut sorsukkumatuunut, kuussuarpassualimmi nunalinnut. v3 Silarsuarmi inuususi nunarsuarmilu najugaqartusi tamassi: Katinngat qaqqani nappagaappat taanna takusiuk! Sulluartaat supineqarpat taanna naalaarsiuk! v4 Naalakkap ima oqarfigimmanga: »Ineqarfinnit isiginnaaginnassaanga soriarnanga, silaannaq seqernup qaamarngani aalangusertillugu, isugutserluarsimatillugu aasap kiatsinnerani.« v5 Katersuiffiullu siornatigut, naanerit sikkersueruppata, naasortat viinnissanngorpata inerissimasut, avalequtinnguit savimmik killussavai, naalersuilu kipillugit piiassavai. v6 Tamarmik pisassarititaassapput tigutsisilinnut qaqqaniittunut nunarsuarmilu nersutinut nujuartanut, aasaanerani tamaaniimmata tigutsisillit ukiuuneranilu nunarsuup nersutai nujuartat. v7 Taamanikkussami Katersaarsuit Naalagaat inunnit inuuserissunit qillaaluttunit, inuiannit tamanit ersigisanit, inuiannit eqaatsunit sorsukkumatuunit, kuussuarpassualimmi nunalinnit tunissutinik aatsivigineqassaaq Katersaarsuit Naalagaata aqqata ineqarfianut, qaqqamut Zionimut. Esajap allagai Es 19 Egyptenip ajunaartitaanissaanik v1 Egypteni pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Naalagaq nuiannguit sukkasuut qamutigalugit Egyptenimut tikiuppoq; Egyptenip guutiisa uullutigissavaat, Egyptenimiut annilaarnermit nikallussapput. v2 Egyptenimiut Egyptenimioqataannut kamassaassavakka, sorsuutilersillugit qatanngut qatanngumminut, angut anguteqamminut, illoqarfik illoqarfeqamminut, kunngeqarfik kunngeqarfeqamminut. v3 Egyptenimiut paatsiveerutissapput, pilersaarutaat akornusissavakka, taava siunersiussavaat guutipiluit aliortukkallu, timaajakkat siulittuisartullu. v4 Egyptenimiut tunniutissavakka naalakkamut peqqarniitsumut, kunngip pissaasup naalagaaffigissavai, oqarpoq Guuti, Katersaarsuit Naalagaat. v5 Kuussuaq Nileni imaarukkiartussaaq, tissorluni paqqerlunilu; v6 ikerasaliat tippassapput, Egyptenimi ikerasaliat imaarukkiartussapput tissorlutillu; sullortuut ivissuillu asiussapput. v7 Ivissuit Nilenip akuaniittut Nilenillu sinaani naasut tamarmik parngutissapput teqqarlutillu nunguillutik. v8 Aalisartut aliasullutillu kappialassapput, Nilenimi aalisartartut qassusersortartullu taroriartuinnassapput. v9 Kanngusulersitaassapput ilupaassiassanik ikaartiterisartut, arnat qissiassanik illaarisartut ikaartiterisullu asinngassapput. v10 Ilupaassiassanik ikaartiterisut nanertisimangaassapput, sulisartut tamarmik aliasungaassapput. v11 Soanip naalagartai sianiitsuinnaapput, Faraop ilisimasortai isumaatsumik siunnersuissapput. Qanoq Farao oqarfigisinnaavisiuk: »Uanga ilisimasut kinguaaraannga, itsaq kunngiusimasut kinguaaraannga«? v12 Naammi taakku ilisimasortatit? Taakkua nalunaarfigilitsit ilisimatillutillu Katersaarsuit Naalagaata Egyptenimut pissamaarutaanik. v13 Soanip naalagartai sianiitsumik iliuuseqarput, Nofip naalagartai salloqittartipput, Egyptenimiut tammartitaapput naggueqatigiinni naalakkaminnit. v14 Naalakkap anersaaq uissanngunartoq iluannut kuisimavaa; Egyptenimiut qanoq iliornerini tamani patajalersippai soorlu aalakoortoq meriaamini uppigartoq. v15 Egyptenimiut iluatsitsisussaajunnaarput, niaquusorluunniit pamialluusorluunniit naami, ivissuup kaavequtaa kanaartaaluunniit naami. v16 Ullussami tassani Egyptenimiut arnatut ilissapput; annilaanngatigalugulu siooqqatigissavaat Katersaarsuit Naalagaata assaa imminnut silutsisimasaa. v17 Judap nunaa Egyptenimiunut qununarsissaaq; taassuminnga eqqaasinneqaraangamik siooratsattassapput Katersaarsuit Naalagaata imminnut pilersaarutaa pillugu. v18 Ullussami tassani Egyptenimi illoqarfiit tallimat inui Kana'anikkutut oqaaseqalerumaarput uppernarsaasalerlutillu Katersaarsuit Naalagaat naqqissigalugu; illoqarfiit taakkua ilaat ataaseq taaneqartarumaarpoq Ir-ha-Heresimik. v19 Ullussami tassani Naalakkamut pilliiveqassaaq Egyptenip qeqqani, ujaqqamillu Naalakkamut pigititaasumik nappartitaqassalluni nunaata killeqarfiani. v20 Tamakku nalunaaqutaallutillu nalunaajaasuussapput Katersaarsuit Naalagaannut Egyptenimi; nilliaffigippanni naalliutsitsisitik pillugit Naalakkap annatsitsisussaannik aallartitsivigiumaarpai. Taassuma sorsulluni aniguisikkumaarpai. v21 Taava Naalagaq Egyptenimiunut ilisaritissaaq, Egyptenimiullu Naalagaq ilisarilissavaat ullussami tassani; pilliutinik toqutassanik naatitanillu pilliutissanik aggiussissapput Naalagarlu unnersuiffigalugu unnersuutitillu naammassissallugit. v22 Naalakkap Egyptenimiut patikkumaarpai, katsorsarumaarpaali. Taava Naalakkamut saanniarpata qinnutaat tusassavaa katsorsarlugillu. v23 Ullussami tassani aqqut sananeqarsimassaaq Egyptenimit Assyriamut, Assyriamiullu Egyptenimukassapput Egyptenimiullu Assyriamukarlutik, Egyptenimiullu Naalagaq guutisiorfigissavaat Assyriamiut peqatigalugit. v24 Ullussami tassani Israeli, Egypteni Assyrialu pingasuullutik nunarsuup qeqqani pilluaqqussutaassapput. v25 Katersaarsuillu Naalagaata pilluaqqussavai oqarluni: »Pilluaqqusaalit Egypteni innuttara, Assyria assamma piliaat, Israelilu kingornussarsiara.« Esajap allagai Es 20 Egyptenip Nubiallu ajorsartitaanerat -- assilianngorlugu v1 Ukioq taanna Assyriap kunngiata Sargonip sakkutuumi naalagaat Ashdodimukartimmagu illoqarfillu saassummagu tigusaralugulu, v2 taamani Naalagaq Esajakkut, Amosip erneratigut oqaluppoq: »Pooq makisequtigisat peeruk aloqutaarlutillu.« Taamaaliorsimavorlu, angalallunilu tamaqarani kamillaangallunilu. v3 Taava Naalagaq oqarpoq: »Soorlu kiffara Esaja ukiuni pingasuni tamaqarani kamillaangallunilu angalaarsimasoq nalunaaqutaalluni aamma Egyptenimut Nubiamullu pisussanik ilimasaarutaalluni mianersoqqussutaallunilu, v4 taamatut Assyriap kunngiata Egyptenimit tigusat Nubiamillu aallarussat inuusuttut utoqqaallu tamaqanngitsut kamillaangasullu aallarukkumaarpai nului assiaqartinnagit Egyptenimut kanngunarsaatissatut.« v5 Taava Nubia isumalluutigisimasartik Egyptenilu usorsisimaarutigisimasartik tamaasa annilaarutigalugillu kanngusuutigissavaat. v6 Sinerissami tassani najugallit ullussami tassani oqassapput: »Taama pineqarpoq isumalluutigisaraluarput, qimaaffigisarput Assyriap kunngianit annaateqqulluta ikiortiserisaraluarput; uagummi qanoq ililluta aniguisinneqassaagut?« Esajap allagai Es 21 Babyloniap ajunaartitaanissaanik v1 Inoqajuitsoq Immap killinganiittoq pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Soorlu nunap kujasissortaani anoraasuarsuit kaavittuliortut malittariiginnartartut taama taanna inoqajuitsumit tataannartulimmit pivoq. v2 Takorluugaq annilaarnaqisoq uannut takutinneqarpoq: Unneqqaserluttoq ilumuunngilaq, nakuusertoq aserorterivoq! Saassussigit Elami! Ungusigit Media! Anersaarulunnerit kappialanerillu kipitissavakka. v3 Tamanna pillugu makisikka sajupput uulillutillu, annernartut tikippaannga soorlu arnamut ernisuttumut pisartut, ersinermit tusillatsillunga, annilaarnermit tappingersillunga. v4 Uummatiga paatsiveeruppoq, tataatsaqaanga; ullup tarrajussinera qilanaareruttorlugu annilaartarfigilerpara. v5 Nerriviliorput, uliit siaarneqarput, nerripput erngullutillu. »Nikuigitsi, ilissi naalagartat, eqqortinnaveeqqutisi uuliatersigit!« v6 Naalagarmi uannut oqarpoq: »Alapernaarsuisuliigit! Taassuma takusani nalunaarutigisassavai. v7 Takugunigillu qamutit hestinik qimuttoqartut, qimussersut siutituuni, qimussersut qatigattuuni, taava naalaassaaq, naalaarluassallunilu.« v8 Taava alapernaarsuisoq suaarpoq: »Naalagaq, qinerfimmi qeqartuaannarpunga ullut tamaasa, alapernaarsuiffinni piareersimajuarpunga unnuat tamaasa. v9 Takuat, aggerput angutit qamutinik hestinik qimutseqartunik.« Suaarporlu: »Uppikaavoq, uppikaavoq Babyloni, guutiliaatai tamarmik sequmisitaallutik nunap qaaniipput.« v10 Innuttakka ilissi karrertaajaaffimmi karrertaajarneqartusi! Katersaarsuit Naalagaannit, Israelip Guutianit, tusakkakka ilissinnut nalunaarutigaakka! Edomip ajunaartitaanissaanik v11 Duma pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Se'irimit ima suaartoqarpoq: »Pigaartoq, unnuaq qanoq iliva, pigaartoq, unnuaq qanoq iliva?« v12 Pigaartoq akivoq: »Ullaaq nalliukkumaarpoq, unnuarlimi aamma. Apeqqutissaqarussi, aperiniaritsi! Aperiartueqqinniarisi!« Naggueqatigiit inoqajuitsumiittut ajunaartitaanissaannik v13 Inuilaaq pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Inuilaap orpigaani unnuiffissarsiorniarisi, ilissi inuilaarsioqatigiit Dedanimiut! v14 Imerusuttut imissaannik aatsivigisigit, ilissi Temamiut nunaanni nunaqartusi, qimaasut nerisassaannik pajullugit naapigiarsigit! v15 Tassami qimaatitaammata panamit, panamit silugusimasumit, pisissimit qilusimasumit, sorsunnerup nanertuutaanit artornartumit. v16 Naalakkap oqarfigaanga: »Ukioq ataaseq qaangiuppat, sulisitap naatsorsuineratut, Kedarip ataqqinaataa nungutitaassaaq. v17 Kedarip pissarsuartaasa pisissiisa amiakkui ikittunnguussapput.« Taama oqaluppoq Naalagaq, Israelip Guutia. Esajap allagai Es 22 Jerusalemip ajunaartitaanissaanik v1 Qooroq Takorluuiffik pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Ilinniuna qanoq pisoqarmat tamarmik illut qaannut qallortut, v2 illit illoqarfik perpaluttuliorfik, nipiliorfik, illorpassuaqarfik nuannaartunik inulik? Toqutaasortatit panamik toqutaanngillat, akiuutsillutik toqutaanngillat. v3 Naalagartatinuku tamarmik qimaasimasut, pisissimit qimaallutik, pissaaneqartortatit tamarmik kalunnernik qilersugaapput, naak ungasissumut qimaagaluarlutik. v4 Tamanna pillugu oqarpunga: »Alarsinga, aliasunnermit qianiarama, ilaginnaannarsinga tuppallersarniarunnaarlunga innuttama paniata aserorsimanera pillugu aliasunninni.« v5 Ulloq quarsaarnermit uiverfissaq, qunutitaaffissaq paatsiveeruffissarlu Naalakkap Katersaarsuit Naalagaata, uagutsinnut nalliutitippaa. Qooqqumi Takorluuiffimmi pisorpaluttoqarpoq, qaqqat akornanni nilliarpalupput. v6 Elamip qarsulivini kivippaa, Arami hestiminut qaqivoq, Kirip eqqortinnaveeqqutini saqqummerpaa. v7 Qoorortatit naggorissut qamutinik ulikkaavissimapput, isaaffiit sioraanni hestersut inissiorarput v8 Judallu pallittaalisai peerlugit. Ullormi tassani isumalluutigaasi sakkussat Illumi Orpippassuarnit Pisunik Sanaaniittut, v9 takuarsilu Daavip Illoqarfiata qarmarsui qanoq qulloorneqartigisut. Tasiliaq Alleq imissamaasiorfigaarsi. v10 Jerusalemimi illut misissorpasi, ilaat aserorterlugit qarmarsuarnut qajannaallisaatiginiarlugit. v11 Qarmaliat marluk akornanni assaavusi tasilialiorlusi Tasiliatoqqap ernga tassunga kuutsinniarlugu. Kisianni pisimasunik tamakkuninnga tamanik pinngortitsisoq tunaarinngilarsi takunagulu taanna tassaasoq qangarsuarli tamakkuninnga pilersitsisimasoq. v12 Ullormi tassani Guuti Katersaarsuit Naalagaat peqqusisimagaluarpoq inuit qiallutillu kappialassasut, nujaarutivillutik nujaajassasut puunik atisillutik. v13 Tipaatsuppulli nuannaarlutillu, ussinnik savanillu toqoraallutik, neqitorlutik viinnisorlutillu; neripput erngullutillu, »aqagu toqussagatta!« v14 Kisianni Katersaarsuit Naalagaata nipaa siutinnut tutsiuppoq: Ajortuliassinnik taassuminnga isumakkeerfigineqassanngilasi inuutillusi, oqarpoq Guuti Katersaarsuit Naalagaat. v15 Ima oqarpoq Guuti, Katersaarsuit Naalagaat: Shebnamukarit, illussaarsuarmi pisortamut, kunngikkormiut qullersaannut, oqarfigalugulu: v16 Suna tunngavigalugu kiallu taamaalioqqummatit maani ilivissannik qaarusuliorpit? Qutsiinnarsuarmi ilivissamik ikuttaavutit qaarsoq ilullillugu inissiorlutit. v17 Naalakkap ungasissumut naloriutissavaatit illit nukeqaruttortutit; tigoriarlutit v18 imoriarlutillu arsatut nunamut isorartuumut miloriutissavaatit. Tassani toqussaatit, tassanilu qamutitit akimasut naalakkavit inoqutaanut kanngunarsaataassapput! v19 Atorfinnit peersissavakkit suliffinnit soraarsillutit. v20 Ullussami tassani qaaqqujumaarpara kiffara Eljakimi Hilkijap ernera, v21 taanna illit ilupaannik atisitissavara qiterutigisat qaleq taassumunnga qilerullugu piginnaatitaanerillu taassumunnga tunniullugu. Taanna Jerusalemip inuinut Judakkunnullu ataatanngussaaq. v22 Daavip illuata matuersaataa tuiinut iliumaarpara; mappiippat matusisoqassanngilaq, matusippallu mappiisoqassanngilaq. v23 Inissamut aalajaatsumut kikiassuartut manngutissavara, issiavissaarsuaalersillugu ataatami inoqutaanut ataqqinaataasoq. v24 Ataataata inoqutai oqimaaqalutik tassani nivingassapput avalequtinnguatut pilutatullu – mikisualuit tamarmik, puugutaasat qummuattallu. v25 Ullussami tassani, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, naatiffiliussaq aalajaatsumik mangussimagaluartoq kaanngarluni aserorlunilu nakkassaaq, tassanilu naatisimagaluartut tamarmik sequmissapput. Naalagarmi taama oqaluppoq. Esajap allagai Es 23 Tyrusip Sidonillu ajunaartitaanissaannik v1 Tyrusi pillugu pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Kappialagitsi, umiarsuit Tarshishiliartaatit! Illuutaat aserorluinnarsimammata; tamanna tusarpaat Kittæerit nunaannit uteramik. v2 Kappialagitsi, sinerissap inui, niuffagiartut Sidonimeersuususi, nalunaariartortitai ingerlasartut v3 imarsuakkut. Shihorimi siaruartikkat Nilenillu sinaani katersukkat pissarsiaraat, inuiammi niuerfigigamikkit. v4 Kanngutsissaatit, Sidoni, pallittaalisaq immap sinaaniittoq, imarsuaq ima oqarmat: »Nallisitsinngilanga erninangalu; allisagaqanngilanga nukappissanik perorsagassaqarnangalu niviarsianik.« v5 Tyrusimik tusagaq Egyptenimut tutsiuppat tamanna uullutigilerumaarpaat. v6 Tarshishimut aallaritsi, kappialassaasi, ilissi sinerissap inui! v7 Tassaagaluarpa illoqarfissi nuannaartunik inulik itsarsuarmiilli tunngavilerneqartoq, qimatarsi ungasissumi najugaqarumallusi? v8 Kia pilersaarusiorluni taamaaliorfigisimanerpaa Tyrusi, illoqarfik kunngisut niaqorutilik, niuffagiartui tassaasut naalagartat niuertuilu nunarsuarmi akimanertanut ilaasut? v9 Taama pilersaarusiorpoq Katersaarsuit Naalagaat narrunarsarumallugu kusanassuseq usorsisimaarutaasoq kanngunarsarumallugillu nunarsuarmi akimanertat tamaasa. v10 Naasorissaasunnguinnarit, Nilenip sinaamiut assigilerlugit, illit Tarshiship pania, umiarsualiorfeerukkavit. v11 Naalakkap assani immap tungaanut silutsippaa naalagaaffiillu sajutsillugit. Sorsuttussat peqqusiffigai Kana'anip pallittaalisai aserorteqqullugit. v12 Naalagaq oqarpoq: »Tipaatsussaassaatit, Sidonip pania, illit niviarsiaq naalliutsitaasoq. Nikuigit Kittæerinullu aallarit, kisianni tassunnaraluaruilluunniit eqqississanngilatit.« v13 Isigeriarsiuk Kaldæerit nunaat! Tassa inuiaat inuusuunngitsut. Assyriap aalajangerpaa umiartortuussasut. Napasuliat ungusaanermi atortussat sanavaat pallittaalisaalu piiarlugit illukuinnanngortillugillu. v14 Kappialagitsi, umiarsuit Tarshishiliartaatit, pallittaalisarsi aserorluinnarsimammat! v15 Taamanikkussami Tyrusi puiugaasimassaaq ukiuni 70-ini, tassa kunngip ataatsip inuuffigisartagaani. Taavali ukiut 70-it qaangiuppata Tyrusi arnanik atortittartunik ileqqorsuusiamiittutut pineqarumaarpoq: v16 »Sianaat tigoriarlugu illoqarfimmi angalaarit, illit arnaq atortittartoq eqqaamaneeruttoq! Nipilersorit tusarnersaarlutit erinarsorlutillu sapinngisannguannik, eqqaaneqaqqullutit!« v17 Ukiut 70-it qaangiuppata Naalakkap Tyrusi isumassorumaarpaa arnatut atortittartutut akissarsiuteqalersillugu. Kunngeqarfinnut nunarsuarmi tamarmi ittunut arneriffigitittalissaaq. v18 Kisianni iluanaarutai Naalakkamut pigitillugit illernartinneqassapput; toqqorneqassanngillat sipaarneqassanatillu. Naalakkap saani najugallit taakku atussavaat qaarsillaatissaminnut atisassaminnillu kusanartunik pisissutigalugit. Esajap allagai Es 24 Silarsuup naggatissaa Israelillu annatsitaanissaa v1 Naalakkap nunarsuaq suujunnaarsissavaa inoqajuitsunngortillugu, nunap qaava qulloortissava inuilu siammarlugit. v2 Assigiimmik pineqassapput inuinnaat palasilu, inussiaq naalagarlu, inussiaq arnaq piginnittaalu arnaq, pisisoq tuniniaasorlu, taarsigassarsisitsisoq taarsigassarsisorlu, ernialiinikkaaq akiitsoqartorlu. v3 Nunarsuaq piuneerulluinnarneqassaaq ujajaaffigineqarlunilu suerulluinnarlugu, Taamaapput Naalakkap oqaasii. v4 Nunarsuaq aliasussaaq toqujartuaassallunilu, silarsuaq ajuleriartussaaq toqujartuaassallunilu, qilak nunalu ajuleriartussapput. v5 Nunarsuaq inumminit nalinginnaatitaasimavoq, taakkua inatsisit unioqqutimmatigit inassutit maleruarnagit, angeruserlu ataavartussaq unioqqutillugu. v6 Tamanna pillugu perloqqussutip nunarsuaq nerisariumaarpaa, inuisalu pillaatisiassartik atussavaat. Taamaattumik nunarsuup inui ikiliartortitaassapput, ikittunnguit kisiisa amiakkuulersillugit. v7 Viinni aliasussaaq viinnequllu toqujartussalluni, tipaatsuttuugaluit tamarmik anersaarulussallutik. v8 Qilaatersorpalaaq tusarsaajunnaassaaq, tipaatsuppaluttuerulluni, sianaarpalaaq tusarsaajunnaarluni. v9 Erinarsuutigaluni viinnisortuerukkumaarpoq, immiartugaq sungarnitsunngorluni. v10 Illoqarfissuaq inueruttoq sequmititaassaaq, illut tamarmik matuneqarlutik iserfigineq ajornarsillutik. v11 Aqqusinermi tusarsaassaaq viinnimik kappialaatiginninneq, tamarmik nuannaarunnaarlutik; nunami tipaatsunneq peerukkumaarpoq. v12 Illoqarfik illukuinnanngussaaq isaaffialu ulimallugu aserorterneqarluni sequmillugu. v13 Nunarsuarmi inuiaat akornanni imaassaaq, soorlu olivenequt anaalerlugu inerititai nakkaatinneqaraangata, soorlu viinnissat katersorneqareertillugit kingunikusiaqaraangata. v14 Aniguisut nipitik anissavaat Naalakkap angingaassusia qiimmattaatigalugu, nuannaarnermik kitaanit suaartassapput: v15 Naalagaq naalannartissiuk kangiani! Qeqertani ungasissumiittuni Naalakkap, Israelip Guutiata, aqqa naalannartissiuk! v16 Nunarsuup isuinit tusaavarput tussiarpalunneq, iluartumut unnersiutiginnissut. Oqarpungali: Uangannguakkuluk, uangannguakkuluk, eqqanaq uanga! Unneqqaserluttut unneqqaserluttumik iliuuseqarput, unneqqaserluttut periuseraat unneqqaserluttuuneq. v17 Ajunaarutigissavatit tataannartut, itersaliaq napiaaniullu, illit nunarsuarmi najugaqartutit. v18 Tataannartunit qimaasoq itersaliamut nakkassaaq, nakkarfissiamillu qaqisoq napiaaniummut napitissaaq. Qilaap igalaavi ammagaassapput nunarsuullu tunngavii sajulerlutik. v19 Nunarsuaq napiumaarpoq aserorlunilu, nunarsuaq sajussaaq tamavimmilu sajutsinneqarluni nunarsuaq aalassaaq sapilissallunilu; v20 nunarsuaq uppeqqajaaleriartussaaq aalakoortutut, napaqqalerlunilu paarsisup illuaraatut. Ajortuliami nanertungaarmanni uppissaaq makeqqissinnaajunnaarluni. v21 Ullussami tassani Naalakkap pillariartussavai qilaap perpassui qilammi, nunarsuullu kunngii nunarsuarmi. v22 Itersaliamut katersorneqassapput tiguakkatut, parnaarussivimmi parnaarussimassallutik kiisami pillagaassallutik. v23 Qaammat kanngutsissaaq seqinerlu pakatsissalluni Katersaarsuit Naalagaata takutimmagu kunngiunini qaqqami Zionimi Jerusalemimilu, utoqqaanertaasalu naalannassusia takussavaat. Esajap allagai Es 25 v1 Naalagaq, illit Guutigaakkit; nersorpakkit aqqillu unnersiutigalugu pilersaarutitit itsarniit aalajaatsumik isumannaatsumillu naammassisimagakkit tupigisassaasumik. v2 Illit illoqarfik ujaqqanik nakkaanikunngortissimavat, illoqarfik pallittaalisaagaluaq illukuinnanngortillugu. Allamiut pallittaalisaat illoqarfiujunnaarsimavoq sanaqqinneqartussaajunnaarluni. v3 Tamanna pillugu inuiaat pissaasut ataqqinartissavaatsit, inuiaqatigiit naakkittaatsut illoqarfiata mianerissavaatit, v4 tassaaleravit sanngiitsut sernissortaat piitsullu annikilliornerminni illersortaat, sialussuarmut oqquiffik, kiammut alanngiffik. Nakuusertummi kamannerat ippoq sialussuartut ukiuunerani, v5 nunami panertumi kiassuartut. Allamiut pisorpaluttuliornerat nipangersippat; nuissap seqinermut assiulluni kiakkunnaarsitsineratut nakuusertut erinarsornerat nipaallisinneqarpoq. v6 Katersaarsuit Naalagaat qaqqami Zionimi inuiannik tamanik neriartortitsissaaq sassarlugit nerisassat pikkunartut viinnilu uninngatitaasimasoq, nerisassat patermik orsuarnequtillit viinnilu uninngatitaasimasoq pitsaalluinnartoq. v7 Qaqqamilu tassani peerneqassaaq saagoq, inuiaat tamarmik saagorisaat ulik inuiaqatigiinni tamani atorneqartoq; v8 toqu nungutinneqassaaq piujunnaarsivillugu. Guutillu Naalakkap isit tamaasa qullingiarumaarpai nunarsuarmilu tamarmi innuttani kanngunarsagaajunnaarsillugit. Naalagarmi taama oqaluppoq. v9 Ullussami tassani oqarumaarput: Taannaavoq Guuterput, neriuffigigatsinni annaappaatigut. Taannaavoq Naalagaq, neriuffigisarput, annaassinera qiimmattaatigalugulu tipaatsuutigisigu, v10 Naalakkap assani qaqqap Zionip qaavanut tutsissimammagu. Moabi tullaarineqassaaq, soorlu karriiarnikut attanut igitat tukkartorneqartartut; v11 tassani naluttutut iliorlutik talitik aalatikkaluaraat Naalakkap makitasuut taakku maniguuttunngortissavai talitilluunniit aalatillugit ussersoraluarpata. v12 Pallittaalisaliavit qarmai innaaqqissut aserorterlugillu nakkaatissavai; uppitissavai piuneerullugit, pujoralammiitilerlugit. Esajap allagai Es 26 v1 Ullussami tassani erinarsugassiaq manna Judami atorneqarumaarpoq: Illoqarfeqarpugut qajannaatsumik, qarmarsimavaami illoqarfik kaajallallugu annaffissanngorlugu. v2 Isaaffii ammarsigit isaasinnaaqqullugit inuiaat iluartut, ilumoornermik aalajangiussisut, v3 aalajaatsumik piumassusillit. Eqqissisippatit tatigimmatsit. v4 Naalagaq tatigisiuk soraajuitsumik, Naalagaq qaarsuummat ataavartussaq. v5 Qutsissumi najugallit nakkakaatippai, illoqarfik imminut angisuutittoq maniguuttunngortippaa, uppitippaa piuneerullugu, pujoralammiitilerlugu. v6 Ikiortarialinnit nikanarnerpaanillu tummaarineqassaaq. v7 Iluartup aqqutaa narlusuujuvoq, illit iluartumut aqqutissiat manissuuvoq. v8 Peqqussutitit naalappavut neriuffigaatsigit, Naalagaq, aqqit tusaamasaanerillu kajungerfigaavut. v9 Tarnima kipilerfigaatit unnuat tamaasa, ilumummi, anersaama ujarpaatit. Inassutitimmi nunarsuarmi atuukkaangata taava silarsuarmi najugallit iluartuliornissaq ilikkartarpaat. v10 Iluaatsup saammaanneqaraluaraangami iluassuseq ilikkartarinngilaa; iluartumik iliorfissarigaluamini iluaatsuliortarpoq Naalakkap angingaassusia isiginagu. v11 Naalagaq, assat silutsisimavat, kisianni takunngilaat. Innuttannik ilungersuussinerit takulissuk kanngutsillutik, innerup akeqqatit nungutikkiligit! v12 Naalagaq, illit eqqissinermik pissarsisikkumaarpatsigut, suliavut tamarmik tassaammata illit uagut pilluta iliornitit. v13 Naalagaq Guuterput, naalakkanit allanit illiunngitsunit naalakkersorneqarsimagaluarpugut, illilli aqqit kisiat torlorfigiumavarput. v14 Toqoreersut taakku uummassanngillat, toqungasut makissanngillat. Pillarpatit suujunnaarsillugillu eqqaamaneerutitillugillu. v15 Innuttatit amerlisarsimavatit, Naalagaq, innuttatit amerlisarsimavatit naalannassutsillu takutissimavat, nunatta killingi tamaasa ungavarpatit allisillugu. v16 Naalagaq, annikilliornerminni ujarpaatsit, ilinnit anusinngorsarneqaramik kimigiiserfigaatsit qinnutinik. v17 Illit saanni ippugut naartusutut erneqqajaasutut nallisitsilluni anniarnermik nimaartutut, Naalagaq. v18 Naartusutut nallisitsigaluarpugut, ernivugulli anorimik, nuna annassutississinnaanngilarput, tassani najugaqartussat erniarineqanngimmata. v19 Toqusortatit uummassapput, timaat makissapput; issumi sinippaartusi itissaasi qiimmattassallusilu. Isugutanerimmi qaamarngup isugutaneraa, nunallu toqungasut inuunermut utertissavai. v20 Innuttakka, ininnguassinnut toqqoritsi matuilu matullugit; toqqorsimalaarniarallaritsi Naalakkap kamannera qaangiutserlugu, v21 Naalagarmi ineqarfimminit anissaaq nunarsuarmi najugallit ajortaat pillugit pillariartorlugit. Nunap uleerumaarpaa aammut pisuunini toqutat isertorsinnaajunnaassagamigit. Esajap allagai Es 27 v1 Ullussami tassani Naalakkap panarsuarminik ipittumik sakkortuumik pillassavaa Livjatani, pulateriaarsuk qimarrarissoq, Livjatani, pulateriaarsuk equsaartoq; toqussavaa taanna immap uumasorujussua. v2 Ullussami tassani viinnequteqarfik alianaatsoq erinarsuutigissavarsi. v3 Uanga Naalagaq viinnequteqarfimmi tassani paarsisuuvunga, imertertuartarpara. Ajortumeerniarneqaqqunagu unnuakkut ullukkullu paariuartarpara. v4 Kamanninnik misigisimasaqanngilanga, kisianni orpikkanik kapinartullinnik naasupilunnillu kapinartullinnik tunippanga sorsussavakka tamaasalu ikuallallugit, v5 taamaaliussanngilangali uannut sernissortinniarpata eqqissivissioqatigalunga, ilumut eqqissivissioqatigalunga. v6 Ullussami tassani Jaaku sorlanikkumaarpoq. Israeli avalequtinissaaq naasortaqalerlunilu silarsuarlu inerititanik ulikkaarumaarlugu. v7 Naalakkap Israeli patinnerpaa taassuminnga patitsisunik patitsinermisut? Israeli toqutaanerpa toqutsisimi pineqarnerattut? v8 Eqqartuussaatippatit ersilersillugit aallarullugillu, assarnersuarminik teqqartippai. v9 Taamaalilluni Jaakup ajortuliai isumakkeerneqarput; ajortuliaminillu piiaaffigineqarnerata manna kingunerissavaa: Pilliiviit ujarattaat tamaasa ujaqqatut kalkiliassatut ilisillugit sequtserumaarpai, napasut Asheramut pigititat pilliiviillu tipigissaatilliiffiusut atassanngillat. v10 Tassami illoqarfik pallittaalisalik qimagaavoq, inuerulluni inoqajuitsutut najugarineerulluni. Nersuteeqqat tassani ivigartorput, tassani uninngaarput avalequtinnguillu mangiarlugit. v11 Avalequtit panerunik nallorneqassapput, arnallu aggissapput qisussatullu atussallugit, tassami inuiaammata paasisimasaqanngitsut pinngortitsisaata nallittorumanngilai, pilersitsisuata saammaatissanngilai. v12 Ullussami tassani Naalagaq karrertaajaajumaarpoq kuussuup sarfarneraniit Egyptenip kuunnguanut, ilissilu Israelikkut ataasiakkaarlusi katersorneqassaasi. v13 Ullussami tassani qarlortaassuaq supineqarumaarpoq, taavalu Assyriami tammartut Egyptenimullu qimaatitaasut aggerumaarput Naalagarlu pallorfigalugu qaqqami illernartumi Jerusalemimiittumi. Esajap allagai Es 28 Samaria Jerusalemillu siulersuisui eqqanaartorneqartut v1 Eqqanaq Efraimip aalakoortortaasa niaqorutaat, ajugaasimaarutaat, pinnersaatiginiagaat kusanartoq sanaajuvoq naasunik toqunikunik qattunermi qooqqup naggorissup qulaani viinnisorsimallutik aalakoortut uppisimaffianni. v2 Naalakkap nakuarsuartaa pissarsuartaalu tikiuppoq nataqqornarnersuartut, anorersuartut aserorterisutut; imersuit sakkortoqisut ittuttullu nunamut torartippai pissaaneq atorlugu. v3 Tullaarineqassaaq Efraimip aalakoortortaasa niaqorutaat, ajugaasimaarutaat, v4 pinnersaataat kusanartoq sanaajuvoq naasunik toqunikunik qattunermi qooqqup naggorissup qulaani. Figenitut katersuiffissaq sioqqullugu inerissimasutut pineqassapput: Takunnittup tiguinnariarlugu iisarpaa. v5 Ullussami tassani Katersaarsuit Naalagaat innuttami amiakkuinut tassaalerumaarpoq niaqorut kusanartoq, nigaliliaq alutornartoq, v6 anersaaq naapertuilluartumik eqqartuussisitsiumaartoq, nakuussutaajumaartorlu akeqqanik isaaffimmit tunuartitsisumut. v7 Aamma maani uku napaqqalerput viinnimit, uppeqqajaalerput immiamit, tassa palasit pruffiitillu napaqqalerput immiamit, viinnisornermit silaarupput. Uppeqqajaalerput immiamit, napaqqalaarput takorluuisillutik, uppingajattalerput eqqartuussut nalunaarutigitillugu. v8 Nerriviimmi tamarmik ulikkaarput meriaavinik, suna tamarmi maajunnartunik ulikkaarpoq. v9 »Kikkut ilisimasassanik tunisinnaavai, kikkut tusarliussamik paasitissinnaavai? Tassaatinneramisigut meeqqat milussaartitat, miluerseqqammikkat? v10 Ima oqartarpoq: Savlasav savlasav, kavlakav kavlakav, qaa aammalulaaq, qaa aammalulaaq! v11 Nattaqqallisaarluni allamiullu oqaasiisut inuiaat taakku oqaluffigai.« v12 Tusaajumanngillat ima oqarfigigaluarmatik: »Tamassa qasuerserfik, qasusoq qasuerserli, tamassa eqqissisimaarfissaq.« v13 Taamaattumik Naalakkap ima akivai: »Savlasav savlasav, kavlakav kavlakav, qaa aammalulaaq, qaa aammalulaaq!« Taamaattumik tamarmik naakkiutissapput nivissallutillu, aqqunartiterneqassallutik niganillu pisarineqarlutik. v14 Maannali tusarsigit Naalakkap oqaasii, ilissi mitalliiumatuususi, ilissi naalagaasusi inuiannut ukununnga, Jerusalemimiittunut. v15 Ima oqarassi: »Toqu angerfigeqatigaarput, toqusut inaat isumaqatigiissuteqarfigaarput. Kuussuup supisup imaa siumut uppikaasorsuugaluaruni qaffallunilu angussanngilaatigut, salluneq qimarnguffigigatsigu peqqusersiornerlu isertorfigalugu.« v16 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: »Takuat, Zionimi ilivara ujarak misiligaasoq, ujarak teqeqqussaq erlinnartoq. Uppertoq aarlerissanngilaq. v17 Iluarneq ussersaatinngortippara naapertuilluarnerlu makittarissaatinngortillugu. Salluneq qimarnguffigisarsi nataqqornat saggarumaarpaat, isertorfigisarsilu kuuit supputissavaat. v18 Toqumik angerfigeqatiginninnersi atorunnaarsinneqassaaq, toqusut inaannik isumaqatigiissuteqarfiginninnersi atassanngilaq. Kuussuup supisup imaa siumut uppikaappat qaffallunilu tullaanneqassaasi v19 qaffakkuni nassatarissavaasi, ullaat tamaasa supissaaq, aamma ullukkut unnuakkullu. Tusarliussamik paasinnilersut uullusissapput.« v20 Siniffik naappallaassaaq isiviffigissallugu, qipillu amippallaassalluni qipittuutigissallugu. v21 Perasimip qaqqaanisut Naalagaq makikkumaarpoq, Gibeonip Qooruanisut kamassimassaaq; suliarissavaa suliassani – suliassaq eqqumiitsoq, naammassiumallugu naammassisassani – naammassisassaq allanarluinnartoq. v22 Taamaattumik mitalliiunnaassaasi qilerutisi kalunnerit sukaterneqaqqunagit. Tusarpara piuneerunneqarnissaq Naalakkap Katersaarsuit Naalagaata aalajangersimasaa. Nunarsuaq tamaat eqqorumaarpaa. v23 Tusaasinga naalaarlungalu, oqaasissakka naalaarluarniarsigit: v24 Siaruarteriffissaminik assallatserisup nunaanni mumisitertuartarnerpaa manissartuartarlugulu? v25 Naamik, manissarneqareerpat siaruarterissaaq dildinik nakkalatserillunilu kumaasanik, qajuusiassassanik hirsissanillu suaasiassanillu narsaammi siaruarterissaaq, qajuusiassanillu nujaasartaqanngitsunik narsaatip avammut killinganut. v26 Guutiata ilitsersuuttarpaa, eqqortumik iliornissaanik ajoqersuuttarlugu. v27 Tassami dildit sequtsertarinngilaat karrertaajaassuarmik uniartakkamik, kumaasat aqqusaalutoritittariaqanngillat qamutit assakaasuinut. Kisianni dildit anaalertarpaat anaalerummik kumaasallu anaatamik. v28 Karrit timiusiassat sequtserneqartarnerpat? Naamik, kipisuitsumik karrertaajaaneq ileqquunngilaq. Qamutit assakaasuinut hestinullu aqqusaalutoritittaraluarpaat, sequminneqarnerli ajorput. v29 Tamannattaaq Katersaarsuit Naalagaannit pisarpoq, taassuma pilersaarutai siunersissaanngillat, ilisimassusialu angeqaaq. Esajap allagai Es 29 Jerusalemi eqqanaartorneqartoq v1 Eqqanaq illit, Arieli, Arieli, illoqarfik Daavip ungusaa! Ukiut qaangiussuinnarlit nalliussiviillu malittariiaaginnarlutik. v2 Taamanissakkut Arieli annikilliortissavara, anersaarulunneq kappialanerlu tassunga nalliutissapput, taamaalereerpat aatsaat Arieli pigilissavara! v3 Tamaginnit ungussavakkit, mattutissavakkit qarmanit unguneqartillutit kaajallallutit ippiliugaliussaanga. v4 Aqullaarsimavutit nunamiillu oqalullutit, pujoralammiit oqaatsitit nipikitsuinnaassapput; nipit nunamiit aliortukkap nipaatut issaaq. Pujoralammiit oqaatsitit tutsiutissapput isussunnertut. v5 Anneruniarpallaartorpassuit pujoralattut ilissapput, nakuusertorpassuillu karrit qalipakuisut teqqarumaarput. Tassanngaannavik – imaaliallannerinnakkut – v6 Katersaarsuit Naalagaannit pillaat nalliutissaaq kallernikkut nunallu sajunneragut qanngorpallannersuakkullu, anorersuakkut, anoraasuakkut ikualanikkullu nungutitsisukkut. v7 Unnuakkut sinnattukkamisut pisoqarumaarpoq: Inuppassuit Arielimik, ippiliugaanik pallittaalisaanillu, saassussisut, taassuminngalu erloqisitsisut tamarmik v8 ikkumaarput soorlu kaattoq sinnattortoq nerilluni, iteramili iisaqarsimanngitsutut misigisoq, soorlu imerusuttoq sinnattortoq imerluni, iteramili nukillaangalluni imerusullunilu misigisoq; taama atugaqassapput inuiaat tamarmik qaqqamik Zionimik saassussisut. v9 Oqassaaritsi tupigusunnermit, isitit matuneqarlit! Aalakooritsi viinnimilli pinnasi, uppeqqajaallusilu immiamilli pinnasi. v10 Naalakkap ilissinnut kuimmagu anersaaq sinilersitsisoq, matummagit isisi – tassa pruffiitit – ulillugillu niaqqusi – tassa takorluuisartut – v11 Taamaattumik takorluugaqarussi tamarmik oqaatsisut mappersakkami naqissuserlugu matusimasutut ittuassapput: Atuarsinnaasumut tunniukkaanni oqarfigalugulu: »Atuarniarit,« taava taanna akissaaq: »Saperpunga naqissuserlugu matusimammat.« v12 Atuarsinnaanngitsumullu tunniukkaanni oqarfigalugulu: »Atuarniarit,« taava taanna akissaaq: »Atuarneq naluvunga.« v13 Naalagaq oqarpoq: »Inuiaat uku qaniinnarminnik guutisiorfigaannga qarluinnarminnillu ataqqillunga, uummataalli uannit ungaseqaat, mianerinninnerallu tassaavoq inuit inassutiliaat ileqquliutiinnakkat. v14 Taamaattumik taakku suli iliorfigigallassavakka eqqumiitsumik tupinnartumillu; ilisimasut ilisimassusiat suujunnaarsitaassaaq, silatuullu silatussusiat nungutitaassaaq.« v15 Eqqanaq taakku pilersaarutiminnik itisuumut isertuisut Naalakkamut ilisimaqqunnginnermit, suliaat taartumi suliaasut imalu oqartut: »Kia takussagamisigut? Kia malugissagamisigut?« v16 Mumititerpasi! Marraq marriortutut naatsorsuunneqarsinnaanerpa! Sanaap sanasini ima oqaatigisinnaanerpaa: »Sanaarinngilaanga!« Ilusilikkap ilusiliisini ima oqaatigisinnaanerpa: »Qaatusimasaqanngilaq!« Naqisimaneqartut annaanneqarnerat v17 Utaqqilaaginnaritsi, taava Libanoni naatsiivinngoqqissaaq paarngalinnik orpilik, Karmelilu orpippassuartut naatsorsuunneqassaaq. v18 Ullussami tassani tusilartut tusaasinnaanngorumaarpaat mappersakkap oqaasertai, tappiitsullu taarsioraluarlutik isigisaqalissapput. v19 Ikiortariallit Naalagaq tipaatsuutigilissavaat, piitsut qiimmattaatigissavaat Israelip Illernartua, v20 nakuusertut peerutissammata, mittatilliisut peqarunnaarlutik, piiagaassammata ajortuliorumatuut tamarmik, v21 oqatsiaannarlutik inummik pisuutitsisartut, isaaffimmi eqqartuussisissaminnik nakutitsisartut, oqaatsinillu asuliinnaasunik oqalullutik pinngitsuusut eqqortumik pineqarnissaannik akornusersuisut. v22 Taamaattumik Jaakukkunnut oqarpoq Naalagaq, Naalagaq Aaperaamik aniguisitsisoq: Maanna Jaaku kanngutsittariaarutissaaq, maanna kiinaa asinngassaassaaq; v23 qitornaasami takugunikku assamma taakkua akornanni naammassisimasaat, taava atera illernartissavaat. Jaakup Illernartua illernartuutissavaat Israelillu Guutia siooragissavaat. v24 Anersaakkut tammartut paasisimasaqalissapput, pinaaseraluartut ajoqersortikkumallissapput. Esajap allagai Es 30 Egyptenimi ikiortissarsiussanngillat, Guutimili v1 Eqqanaq ilissi qitornat naalasseriitsusi, oqarpoq Naalagaq, naammassisitsisartusi pilersaarutinik uanga pilersaarusiarinngisannik, ilissarsisartusi anersaara siunnersortiginagu ajortuliasi ilaartorlugit. v2 Egyptenimut samunnarpusi siunersioqqaarnanga, Farao sernissuisiginiarparsi Egyptenip alanngortaani qimarnguffissarsiorlusi! v3 Faraolli sernissuinera ilissinnut kanngunarsaataassaaq Egyptenillu alanngortaani qimarnguffik narrunarsaatinngorluni. v4 Naalagartat Soanimut tikiutereeraluarput, aallartitallu Hanesimut anngutereeraluarput; v5 tamarmilli kanngutsissapput inuianni iluaqusiisinnaanngitsuni; iluaqutaanngillat ikiuutaanatilluunniit kanngusuutaallutilli narrunarsaataallutillu. v6 Nunap Kujasissortaata nersutai pillugit pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Nunakkut annilaangaffiusukkut naalliunnartorsiorfiusukkullu, løvip arnavissap løvillu angutivissap, paarmortorujuup uumasorujuullu sulullip najugaatigut pisuussutitik erlinnartuutitillu siutituunut qatigattuunullu nammatsillugit ingerlappaat inuiannut iluaqusiisinnaanngitsunut. v7 Egyptenip ikiuinera suunanilu piunngitsuuvoq. Taamaattumik taasarpara: »Rahabi nipangersitaasoq!« v8 Oqaatsit makku allattarfimmut allakkiartukkit, mappersakkamilu nalunaarlugit ulluni piumaartuni uppernarsaatigiuagassatut qaqugorsuarmut. v9 Inuiaapput naalasseriitsut, meeqqat sallutuut, meeqqat Naalakkap ajoqersuussutaanik tusarumanngitsut. v10 Takorluuisartunut oqartarput: Takorluueqinasi, pruffiitinullu: Eqqortumik siulittueqinasi! Tammartitsissutinik oqaluffigitigut, nakutitsiniummik siulittuiffigitigut! v11 Aqqusinermit nigoritsi, aqqusininnguamit sangugitsi, Israelip Illernartua uatsinnit peersissiuk! v12 Tamanna pillugu oqarpoq Israelip Illernartua: »Oqaatsikka suutinnginnassigit, nakuusernerli peqqusersiornerlu tatigalugillu tunaarigassigit, v13 ajortuliaq tamanna ilissinnut tassaalissaaq soorlu qarmap napparissup quppaa aarlerinartumik aatsariartuinnartoq qarmaq tassanngaannavik – imaaliallannerinnakkut – nakkarluni sequmilluinnassalluni. v14 Sequmititaassaaq marriortup qummuattaatut sussaajunnaarluni aserortutut; nassaassaqassanngilaq aseqqukumik ikumatitamit aamanik aalliutaasinnaasumik, imaluunniit tasiliamit imermik qalusissutaasinnaasumik.« v15 Imami oqarsimavoq Guuti Naalagaq, Israelip Illernartua: »Saanniarussi nukinnguteqarnasilu taava annaanneqassaasi, uninngaannarussi aarleqquteqarnasilu tamanna nakuussutigissavarsi.« Kisianni piumanngilasi! v16 Oqarpusimi: »Hesterluta qimaassaagut« – qimaajumaqigassi iluamik qimaatissavassi! »Oqilasuut hesterfigissavavut« – takussavarsi, suli oqilanerusunut malersortissavassi! v17 Tuusintit qimaassapput ataatsip sioorasaarineratigut. Qimaassaasi tallimanit sioorasaarneqarussi, ikilingaarassi amiakkussinnut assigilerserlugit napasoq qaqqap qaaniittoq katinngallu qattorngup qaaniittoq. v18 Naalakkalli qilanaaraa ilissinnik saammaassinissani, nikuikkumaarpoq nallittorumallusi. Naalagarmi Guutiuvoq naapertuilluartoq. Pilluarput tamarmik taassumunnga erinisuttut! v19 Tassami ilissi Zionip inui, ilissi Jerusalemimi najugaqartusi, qiaqinasi! Saammaatissavaasi torlulaffigigussinni; qinnutisi tusarniariarunigit akissavaasi. v20 Naalakkap tunissavaasi naalliutsitat nerisaannik erloqisitallu imigaannik; ajoqersortilli isertorunnaassaaq, nammineq isinnik ilitsersortit takussavat. v21 Nammineq siutinnik tusassavat tununnit oqaaseq: »Aajuna aqqusineq, taanna ingerlavigissavarsi!« Talerpimmukarumavusimi saamimmukarumallusilu. v22 Taava guutiliaatitit sølvimik qallikkat inuusaliaatitillu kuultitalersukkat minguttuutissavatit. Mingulittut ilillugit naloriutissavatit ima oqarlutit: »Peeritsi!« v23 Taava naatsiiassat narsaatinnut siaruartikkatit siallerfigitikkumaarpai timiusiassallu narsaatinni naasut kimittuunngortillugillu pikkunartunngortillugit. Ullussami tassani nersutaatitit narsani isorartuuni mangiassapput. v24 Ussigit siutituullu narsaammi sulisut nerukkaatissanik seernarsisunik nivaattamik ajassaataasanillu salissimasunik nerissapput. v25 Qaqqani kingittuni tamani qattunernilu portusuuni tamani imeq kuunnguani kuukkumaarpoq ullussami toqoraaffissuarmi napasuliat uppikaatinneqarfianni. v26 Qaammatip qaamarnga seqernup qaamarngatut ilissaaq, seqernullu qaamarnga arfineq-marloriaammik sakkortunerulissaaq, ullut arfineq-marluk qaamarngattut, ullussami tassani Naalakkap innuttani aqqunarsimasut katsorsarpagit ikiilu ajorunnaarsillugit. v27 Naalakkap aqqa ungasissumit takkuppoq kamangaarluni pissaaqalunilu. Kamanneranit qarlui qappiorput, oqaa tassa inneq nungutitsisoq, v28 anersaartornera ippoq kuuttut supilluni qungatsimut annguttutut. Inuiaqatigiit nakkalatsissavai nakkalatserummik nungutitsissummik, inuiaqatigiillu qarni tammartitsissummik kimmisserlugit. v29 Ilissili erinarsuataassaasi soorlu unnuami inuit nalliussivissamut illernarsaraangata, uummatissigut tipaatsullusi soorlu qarlortarlutik ingerlaaleraangata Naalakkap qaqqaanut, Israelip qaarsuanut. v30 Taava Naalakkap nipini naalannartoq tutsiutitissavaa takutillugulu talini patitsisoq kamangaarnikkut, innerup nungutitsisup ikualaneragut, sialussuakkut, sialukkut kuisiinnartukkut nataqqornatigullu ujaraasutigut. v31 Naalakkap nipaa Assyriap annilaarutigissavaa anaattaminik anaalissammani. v32 Unataammik anusinngorsaammik Naalakkap Assyriamut tutsitsineri tamarmik qilaatersorpalaamik sianaarpalaamillu ingiorteqassapput; akiuunnermini assani silutsippaa ajugaaffigalugulu. v33 Qisuttuivimmi qangarsuarli piareerneqareerpoq, kunngimut atoriaannaalluni; Naalakkap pilliiviup qisuttuivia itisilerlugulu atittorsarpaa, inneq qisussallu naammangaartut piareereerlugit. Anersaartornerminik ikikkumaarpaa ikuallassaatitut kuuttutut ilillugu. Esajap allagai Es 31 v1 Eqqanaq taakku Egyptenimukartut ikiortissarsiorlutik! Egyptenimiut hestii isumalluutigaat tatiginiarlugillu qamuterpassui qimussersorpassuilu, Israelilli Illernartua tunaarinngilaat Naalagarlu ujarnagu. v2 Kisianni ilisimasuugami perlussaq aggersippaa oqaatsinilu unioqqutinnagu. Saassukkumaarpai inuiaqatigiit ajortut pinerluttullu ikiuiartortut. v3 Egyptenimiut inuinnaapput guutiunatik, hestii uiniupput anersaajunatik. Naalakkap assani silutsippagu ikiuisoq naakkiutissaaq ikiugaalu orlussalluni; taakku tamarmik ajunaarlutik toqussapput. v4 Ima oqarfigaanga Naalakkap: »Soorlu løveq løvitsiarluunniit pisaqarsimaarluni qatimaattartoq – naak nersutaatinik paarsisut tamarmik qaaqquneqartut akiussallugu, suaartarnerat ersiginngilaa, pisorpalummit qimaatinneqanngilaq – taama Katersaarsuit Naalagaat, qaqqamut Zionimut, qattunermut Zionimut, sorsukkiartorluni aqqarumaarpoq.« v5 Timmissatut qulangiuaarisutut Katersaarsuit Naalagaata Jerusalemi maanna sernissussavaa, sernissussavaa aniguisillugulu, asattuussilluni isumannaallisitsillunilu. v6 Naalagaq uterfigisiuk Israelikkut tunussimasaat. v7 Ullussami tassani kialluunniit narrugilerlugit eqqassavai guutipiluutini sølviusut guutipiluutinilu kuultiusut, assassinnik ajortuliorumatuunik piliasi. v8 Assyria orlutinneqassaaq panamit, kisianni angutip piginngisaanit, nungutinneqassaaq panamit, kisianni inuup piginngisaanit. Panamillu aniguippat angutitai inuusuttut pinngitsaaliissummik sulisitaalissapput. v9 Assyriap qaarsua ersinermit tunuassaaq, naalagartaasa katinngat siooragaat. Taama oqarpoq Naalagaq, ikualasoqartoq Zionimi uutsiviuteqarlunilu Jerusalemimi. Esajap allagai Es 32 Jerusalemimi annaanneqarnerup nalaa v1 Kunngiusoq naalagaajumaarpoq iluartuulluni, naalagartallu naalakkersuiumaarput innarluitsumik. v2 Tamarmik assigissavaat anorersuarmut oqquiffik sialussuarmullu oqqiffik, inoqajuitsumi kuunnguaq kuuttoq, nunami imissaaleqisumi qaarsorsuup alanngortaa. v3 Isit isigissutit tappiitsuussanngillat, siutillu tusaassutit naalaassapput. v4 Eqqissisimangitsut uummataat siunersisaqalissapput paasisaqalissallutillu, ittoqersut oqaat oqalussapput akunnattoortaratik erseqqissumillu. v5 Sianiitsoq naalagaanermik taaneqartarunnaassaaq, inupiluk akimanertut naatsorsuunneqartarunnaassaaq. v6 Tassami sianiitsoq sianiitsorpallannerinnarmik oqaluttarmat uummatimigullu iluanngitsussamik iliortarluni guutiitsorpallattumik iliuuseqartarluni, peqquserluttumik Naalagaq eqqartortarlugu, kaattoq nerisassikkumanagu imerusuttorlu imerusuersarumanagu. v7 Inupiluup sakkui ajortuupput, peqqusersiutaasunik pilersaarusiortarpoq ikiortarialik aserorumallugu sallutigalugu, piitsorlu aamma taama pisarlugu naak ilumoortumik oqalukkaluartoq. v8 Kisianni naalagaaneq naalagaanerpalaartumik pilersaarusiortarpoq aalajangiuttarlugu naalagaanerpalaartoq. v9 Nikuigitsi, nipiga tusarsiuk, ilissi arnat eqqasuuteqanngitsut! Ilissi paniit isumakuluuteqanngitsut, oqaasissakka tusarsigit! v10 Ukioq qaangiuppat ilissi isumakuluuteqanngitsut uullusissaasi viinnissanik katersuisoqassaassammat paarnanillu nuniattoqassaassalluni. v11 Uuligitsi ilissi eqqasuuteqanngitsut, sajugitsi ilissi isumakuluuteqanngitsut, atisaajaritsi tamataarullusi, puunik makisequtseritsi! v12 Sakissassigut tillugitsi kappialaatigalugillu narsaatit alianaatsut, viinnequtit inerittussaqarluartut, v13 innuttama nunaataat naasupilunnik kapinartulinnik orpikkanillu naaffigisimasoq, illut nuannaarfiusimasut tamaasa, illoqarfik nuannaartunik inoqarsimasoq! v14 Illussaarsuaq taamaatiinnagaavoq, inuppassui qimaannagaapput, Ofeli napasuliarlu alapernaarsuiffik naassaanngitsumik qimarnguffiusalersimapput siutituunit nujuartanit ininnaarineqalerlutik savanut katersanut ivigartorfinngorlutik. v15 Anersaarli qutsinnermit uatsinnut kuineqarpat inoqajuitsoq naatsiivinngussaaq paarngalinnik orpilik, Karmelilu orpippassuartut naatsorsuussaassaaq. v16 Innarluissut inoqajuitsumi inississaaq iluarnerlu Karmelimi uninngaveqassalluni. v17 Iluarnerup pilersippaa eqqissineq, iluarnerup nassatarai eqqissisimaneq isumannaatsuunerlu naassaanngitsumik. v18 Taava innuttakka najugaqalissapput inigisami eqqissinartumi, najukkani isumannaatsuni qasuersaarfinni eqqasuuteqarfiunngitsuni. v19 Orpippassuit uppigassapput, illoqarfik sapilersitaalluinnassaaq. v20 Pilluarpusili ilissi kuuit tamarmik killingini siaruarterisusi ussigillu siutituullu piumasaannik angalaartillugit. Esajap allagai Es 33 v1 Eqqanaq illit nakuusertutit namminerli nakuuserfigineqarsimanngitsutit; eqqanaq illit unneqqaserluttuusutit namminerli unneqqaserluffigineqarsimanngitsutit. Nakuusertuujunnaaruit nammineq nakuuserfigineqassaatit; unneqqaserluttuujunnaaruit nammineq unneqqaserluffigineqassaatit. v2 Naalagaq, saammaatsigut, neriuffigaatsigit. Annertoqqutigilatsigit ullaat tamaasa, annatsitsisigilatsigit annikilliorfitsinni! v3 Inuiaat perpalussuarmit qimaatitaassapput, nikuikkuit inuiaqatigiit siammakaassapput. v4 Ujajakkassinnik arsaarneqassaasi kikkaasut nungusaasarnerattut, pillertarpassuit paggattarnerattut. v5 Naalagaq qutsippoq, qilammi ineqarpoq, Zioni iluarnermik naapertuilluarnermillu tamakkerpaa. v6 Ullut eqqissisimaffiusut atussavasi, annassut ilisimassuserlu ilisimasallu pisuussutigilissavasi. Naalakkamik mianerinninneq erlinnartuutigissavarsi. v7 Arielimi najugaqartut aqqusinermi nilliapput, eqqissinissamik oqariartuutillit aliatsangaarnermit qiapput; v8 aqqusernit inuerupput, aqqusininnguani angalaartuerussimavoq. Angeruseq unioqqutippaa illoqarfiillu narrugalugit; inuit pingaartinngilai. v9 Nuna asinngarpoq toqujartorlunilu, Libanoni kanngutsippoq toquliorlunilu; Saroni nunatut naasuitsutut ilerpoq, Bashani Karmelilu pilutaarsimapput. v10 Maanna nikuippunga, oqarpoq Naalagaq, maanna qutseqalunga qeqarpunga. v11 Karriiarnikunik naartulerassi ivikkap kanaartaanik ernivusi, anersaarnersi inneruvoq ilissinnik nungutitsisussaq. v12 Inuiaalli ikuallanneqassapput qequnngortitaallutik, orpikkatut kapinartulittut killukkatut ikuallagaassapput. v13 Ilissi inuiaat ungasissumiittusi tusarsiuk qanoq iliorniartunga, qanittumiittusi pissaanera nalujunnaarsiuk! v14 Ajortuliortut Zionimi annilaanganermit sajussapput, guutiitsut amiilaangaassapput. Kina arlarput najugaqarsinnaava innerup nungutitsisup killingani, kina najugaqarsinnaava ikumanerit qamitsuitsut killinganni? v15 Taama pisinnaavoq assuarnaalluni inuusoq ilumoortumillu oqaluttoq, qunutitsinikkut iluanaarutissiunngitsoq, akilersinnerluutinik tigusiumasanngitsoq, toqoraaqqusineq tusarumanagu siutiminik militsisoq ajortorlu isigiumanagu isiminik matusisoq. v16 Taanna qutsissumi najugaqassaaq, pallittaalisaq qaqqamiittoq nappaarissoq piumaarpaa. Nerisassinneqartassaaq imissaqartitaallunilu. v17 Nammineq isinnik kunngi takussavat alutornassusiani, nuna aallariarfittooq isigissavat. v18 Uummatit annilaaqaluni eqqarsassaaq: Naammi allattartoq? Naammi uuttuisartoq? Naammi qaqiffilianik naatsorsuisartoq? v19 Takussaassavatit inuiaat kinguarsimasut, inuiaat tusarngartanik oqaasillit, paasissaanngitsunik, nattaqqallisaartumik oqaluttartut, siunersissaanngitsumik. v20 Zioni isigiuk, illoqarfik nalliussivigisarput! Nammineq takussavat Jerusalemi, inigisaq eqqasuuteqarfiunngitsoq, tupeq nuunneqartussaanngitsoq, paagutaajarneqanngisaannartussaq, noqarutai kittorarneqartussaanngitsut. v21 Naalakkap Pissaasup najugassissavaatigut kuussualimmik atituunik ikerasalialinnik. Tamaanili angallateqanngilaq kuukkoortartunik, umiarsuarnik angisuunik tamaaniittoqanngilaq. v22 Naalagarmi eqqartuussisigaarput, Naalagaq naalakkersortigaarput, Naalagaq kunngigaarput, taassuma annatsikkumavaatigut. v23 Allunaasaqutitit qasoorsimapput napparut aalajangersimasinnaanagu katinngallu isivisimasinnaanagu. Taava tiguagarpassuit agguaanneqassapput, tusiattunut allaat pissarseqataassapput. v24 Innuttaasoq kinaluunniit oqassanngilaq: »Napparsimavunga!« Inuit tassani najugaqartut ajortiminnik isumakkeerfigineqarput. Esajap allagai Es 34 Naalagaq Edomimut akiniaasoq v1 Qaagitsi inuiaqatigiit ilissi tusarnaarlusilu, naalaaritsi ilissi inuiaat! Tusarnaarilit nuna taassumaniittullu tamarmik, silarsuaq pinngortitaalu tamarmik! v2 Naalakkap inuiaat tamaasa kamaffigimmagit uumitsaallugit sakkutuui tamaasa; piuneerussassanngortissavai akeraannut toqutassanngortillugit. v3 Toqutat maangaannaq iginneqassapput, toqungasut timaat tippaatissapput, qaqqat aammik kuussapput. v4 Qilaap perpassui tamarmik nungussapput, mappersakkatut qilak imuneqassaaq, perpassuilu toquninngussapput viinnequtip pilutai toqornit assigalugit, figenequt toquliorsimasoq assigalugu. v5 Qilammi panara naammatsisimaarpoq: Edomimut tuppoq inuiaat taakkua piuneerussassanngortitama eqqartuunneqaatissaannik. v6 Naalakkap panaa aammik poorsimavoq. Kuserpoq orsumik, savaaqqat savaasallu angutivissat aavannik tunnumillu savat angutivissat tartoqutaannik. Naalagarmi pilliutissanik Bosrami toqoraavoq, Edomimi toqoragarpassuaqarpoq; v7 Taakkununnga ilanngullutik uppigarput ussigit nujuartat, ussigit angutivissat puffalullu; aavat nunap imersimavaa, orsoq issumut sermussimavoq. v8 Tassami Naalakkap piareerpaa ulloq akiniaaffissaq, ukioq akiliiffik Zioni pillugu saqitsaannermi. v9 Edomip kuunngui usserummik imaqalerumaarput issortaalu ikuallassaatinngorluni; nuna usserutinngussaaq ikualasoq. v10 Unnuakkulluunniit ullukkulluunniit qamissanngilaq, pujua qummukassaaq soraajuitsumik, suerussimassaaq kinguaariikkuutaani, angallavigineqanngisaannassaaq qaqugorsuarmut. v11 Tulugatsiaap qeriiallu nuna pigilissavaat, uppik tulugarlu tassani ineqassapput. Naalakkap ussersaat oqimaalutarlu makittarissaat atorlugit ussersarsimavaa piunngitsunngortillugu suujunnaarsillugulu. v12 Tassani kunnginngortitsisoqassanngilaq, naalagartai tamarmik nungutitaassapput. v13 Illussaarsui orpikkat kapinartullit naaffigissavaat, pallittaalisaalu naasupiluit qasillernartullit naasupiluillu kapinartullit. Sjakalinut uninngaarfinngussapput qatigattuusanullu ineqarfinngorlutik. v14 Tassani inoqajuitsup uumasui iliversiuullu naapeqatigiittassapput anersaapiluillu meqqullit katisimaaqatigiittarlutik; Liliti tassani uninngaveqassaaq qasuersaartarfissaminik. v15 Pulateriaarsuk tassani iniliussaaq manniliorluni, mannini ivassavai alanngortamilu tukertillugit. Kissaviarsuit tassani eqiterutissapput. v16 Naalakkap mappersagaataani takusiuk atuarlugulu: Uumasut taakku tamavimmik tamaaniissapput, ataaserluunniit amigaataassanngilaq, Naalakkap qarna taama peqqusimmat anersaavatalu uumasorpassuit taakku ataatsimut katersormagit. v17 Immeraammik naloriussissuppai, ussersaat atorlugu nunamik pissarsissuppai naassaanngitsumik pigisassaannik, kinguaariikkuutaani najugassaannik. Esajap allagai Es 35 Inoqajuitsoq naalluarumaarpoq v1 Inoqajuitsoq nunalu panertoq tipaatsussapput. Inuilaaq qiimmattassaaq naasunillunilu v2 ruusatut naasortanitsitissaaq ilumut qiimmattassalluni tipaatsunnermit. Peqassaaq Libanonip alutornassusianik, Karmelip Saronillu takorannissusiannik. Takussavaat Naalakkap naalannassusia, Guutitta alutornassusia. v3 Pissatsissigit assaat nukillaartut, seeqqut patajalersut patajaallisissigit, v4 uummatimikkut qussalasut oqarfigisigit: Nukittoritsi, erseqinasi! Guutersi aggerpoq akiniaajartorluni. Akiniut Guutimit pissaaq, aggerpoq annaakkiartorlusi. v5 Taava tappiitsut isaat uisitaassapput, tusilartut siutaat ammarneqassapput. v6 Tusiattoq tuttorsuartut pissigarumaarpoq, oqajuitsuugaluaq qiimmattarluni appikkumaarpoq puilalerumaarmata erngit puilasuitsumi, kuunnguillu kuulerumaarlutik inuilaami. v7 Sioqqat uunaannaasut oasinngussapput nunalu paqqersimasoq puilasulinngorluni. Sjakalit uninngaarfigigaluat sullortuut ivissuillu naaffigissavaat. v8 Tassani aqqusinniaqalerumaarpoq Aqqummik Illernartumik taaneqassasumik. Minguttut taanna ingerlavigissanngilaat; innuttanullu ingerlavissiaassaaq sianiitsut tammartajaarfissarinngisaat. v9 Løvinik tamaaniittoqassanngilaq, nersutinit kiisortunit tummarneqassanngilaq tamakkoqassanngimmat. Utertitat tamaani angalaassapput. v10 Naalakkap aniguisitai nunaminnut utissapput, Zionimut piumaarput qiimmattarlutik, nuannaarnerup soraajuitsup siulersussavai. Tipaatsunnerup nuannaarnerullu angussavai, aliasunneq anersaarulunnerillu peerutissapput. Esajap allagai Es 36 Assyriap kunngia Sankeribi saassussisoq v1 Ukiut kunngip Hizkijap naalakkersuiffiisa 14-ianni Assyriap kunngiata Sankeribip Judap illoqarfii pallittaalisallit saassuppai tamaasalu tigusaralugit. v2 Taava Assyriap kunngiata sakkutuunut qullersaasoq sakkutoorpassuillu Lakishimiit kunngimut Hizkijamut Jerusalemimiittumut aallartippai. Sakkutuunut qullersaasoq unippoq Tasiliami Qullermi erngup aqqutaata isuani, errorsisarfimmut aqqutaata killingani. v3 Taava kunngikkormiuni qullersaasup Eljakimip Hilkijap ernerata annivigaa naalagaaffimmi allattuuneq Shebna kunngillu allattua Joa Asafip ernera ilagalugit. v4 Sakkutuunut qullersaasup oqarfigai: »Hizskija oqarfigisiuk: Ima oqarpoq kunngersuaq, Assyriap kunngia: Tatigisat sunaana? v5 Oqaasiinnaat sorsunnermi siunnersuisuullutillu nakuussutaasinnaappat? Kinaana tatigigakku uanga pikitsitsiffigigimma? v6 Egypteni tatigaat, taanna ajaappiaq sullortooq naffalik ajaperfigigaanni itummamut kapputtartoq akimullu putullugu! Faraop Egyptenip kunngiata imminik isumalluuteqartoq kinaluunniit taama pisarpaa. v7 Akigummali: ›Naalagaq Guuterput tatigaarput!‹ – taava taannaanngila qattunernik pilliisarfiutaanik pilliiviutaanillu Hizkijap piiaaffigisaa Judamut Jerusalemimullu ima oqarami: ›Pilliiviup matuma saani guutisiussaasi!‹ v8 Naalagaralu Assyriap kunngia eqquiniullusi ajugaaniuteriassasusi: Hestinik 2.000-inik tunissavakkit illit qimussersussaqartissinnaagukkit! v9 Naalakkama naalagaatitaasa nikanarnerpaat akornanni ataasiinnarluunniit qanoq ilillutit qimaatissinnaaviuk? Taamaattoq tatigaatit Egyptenip qamutai qimussersuilu! v10 Nunamut matumunnga majuarama piuneerukkiartorlugu tamanna Naalakkap piumasaata akerlerinerpaa? Naalakkamuna nammineq oqarfigigaanga nunamut matumunnga majuaqqullunga piuneerukkiartorlugu!« v11 Kisianni Eljakimip, Shebnallu Joallu sakkutuunut qullersaasoq akivaat: »Kiffatit Aramæerisut oqaluffiginiakkit oqaatsit taakku paasisimalluaratsigit. Judamiutut oqaluffigeqinata inuit qarmarsuarmiittut tusaatillugit.« v12 Taava sakkutuunut qullersaasoq oqarpoq: »Isumaqarpit naalakkama aallartissimagaanga oqaatsit taakku illit naalakkannuinnaq ilinnuinnarlu oqaatigeqqullugit? Oqarfigeqqusai tassaannginnerpat angutit uku qarmarsuarmi issiasut ungasinngitsukkut annaminnik nerisaqalerumaartut quuminnillu imigaqalerumaarlutik ilissi peqatigalusi?« v13 Taava sakkutuunut qullersaasoq sassarpoq Judamiutullu nipituumik suaarluni: »Kunngersuup Assyriap kunngiata oqaatigeqqusai tusaasigit! v14 Kunngi oqarpoq: Hizkijamit nakutitaaniaqinasi, annaassinnaanngilaasimi! v15 Hizkija uppereqinasiuk nakutinniaraluarmasi Naalagaq tatigeqqullugu oqarluni: Naalakkap annaakkumaarpaatigut; illoqarfik manna Assyriap kunngiata assaanut tunniunneqassanngilaq. v16 Hizkija naalaaqinasiuk! Assyriammi kunngia ima oqarpoq: Eqqissivissioqatigiumagussinga uannullu tunniullusi, taava tamassi viinnequtaatissinnit figenequtaatissinnillu nerissaasi puilasuutissinnillu imerlusi, v17 tikiutserlunga aallaqatigitserlusilu nunamut nunassi assinganut, nunamut karrinik viinnimillu pilimmut, nunamut timiusanik viinnequteqarfinnillu pilimmut. v18 Hizkijamit nakutitaaniaqinasi oqarmat: ›Naalakkap annaatissavaatigut!‹ Inuiaat guutiisa arlaannik kimilluunniit nunaminik annaassisinnaasoqarsimanerpa Assyriap kunngiata assaanit? v19 Naak Hamatip Arpadillu guutii, naak Sefarvajimip guutii? Samaria uanga assannit annaassimanerpaat? v20 Nunat taakkua guutiisa kiap nunani uannit annaassimanerpaa? Taava Naalakkap Jerusalemi uannit annaassinnaassanerpaa?« v21 Nipangiinnarpulli akinngivillugulu, kunngip peqqummatik akissanngikkitsik. v22 Taava kunngikkormiuni qullersaasoq Eljakimi Hilkijap ernera, naalagaaffimmi allattuuneq Shebna aamma kunngip allattua Joa Asafip ernera atisatik alittorsimallugit Hizkijamut ornigupput sakkutuunullu qullersaasup oqaasiinik oqaluttuullugu. Esajap allagai Es 37 v1 Kunngip Hizkijap tamakku tusaramigit atisani alittorpai, puunik atisilluni Naalakkap naalaffianut iserpoq. v2 Kunngikkormiunilu qullersaasoq Eljakimi naalagaaffimmilu allattuuneq Shebna palasillu utoqqaanertaat puunik atisisimasut pruffiitimut Esajamut Amosip erneranut aallartippai v3 oqarfigeqqullugu: »Hizkijap oqarfigeqquaatit: Ulloq manna tassaavoq ulloq annikilliorfik, pillagaaffik narrunarsagaaffillu. Meeraq erniulivikkaluarpoq, erninissamulli nukissaqanngilaq! v4 Immaqa sakkutuunut qullersaasup oqaasii Naalakkap Guutivit tusarsimavai. Naalagaata, Assyriap kunngiata, aallartippaa Guuti uumasoq asissoqqullugu; Naalakkalli Guutivit pillassavaa oqaatsit taakku tusakkani pillugit. Taamaattumik suli amiakkuusut qinnunniakkit!« v5 Kunngip Hizkijap aallartitai Esajamut tikiummata v6 taassuma oqarfigai: »Naalagarsi oqarfigissavarsi: Ima oqarpoq Naalagaq: Oqaatsit tusakkatit Assyriap kunngiata kiffaasa asissorlunga oqaasii pillugit siooralissanngilatit. v7 Isummertissavara nunaminit tusakkani pillugit nunaminut utertariaqalersillugu, namminerlu nunaani panamik toqutaatikkumaarpara.« v8 Sakkutuunut qullersaasup uterami Assyriap kunngia naapippaa Libna tiguarniarlugu ungusarileraa; tusarsimavaa kunngi Lakishimit aallarsimasoq. v9 Taava Assyriap kunngia nalunaarfigineqarpoq Nubiap kunngia Tirhaka aallartoq sorsuffigiartorluni. Tamanna tusaramiuk aallartitsivoq ima oqaqqusilluni: v10 »Ima oqassaasi Judap kunngianut Hizkijamut: Guutinnit tatigisannit nakutitaaniaqinak ima oqartinneqarlutit: Jerusalemi Assyriap kunngiata assaanut tunniunneqassanngilaq. v11 Tusarsimajunnarsivammi Assyriap kunngiisa nunat tamaasa qanoq iliorfigisimagaat piuneerussassanngortillugit – taamaattoq aniguissangagaluartutit! v12 Inuiaat siuaasama nungutissimasaat – Gozanimiut, Karanimiut, Resefimiut Telassarimilu Edenimiut – guutiminnit annaanneqarsinnaasimanerpat? v13 Naak Hamatip kunngia, Arpadip kunngia imaluunniit Lairip, Sefarvajimip, Henap Ivvallu kunngii?« v14 Hizkijap allakkat allakkisartunit tigugamigit atuareerlugillu Naalakkap naalaffianut majuarpoq isivillugillu Naalakkap kiinaata saani. v15 Taava Hizkija Naalakkamut qinuvoq: v16 »Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia, illit kerubiusat qulaanni issiavissaarsuanni issiasutit, illit kisivit nunarsuarmi kunngeqarfinnut tamanut Guutiusutit; illit qilak nunalu pinngortippatit! v17 Siutitit manikkit, Naalagaq, tusaaniarlutillu; isitit uisikkit, Naalagaq, isiginiarlutillu! Tusaakkit oqaatsit taakku tamaasa Sankeribip oqaasereqqusai Guuti uumasoq asissorniarlugu. v18 Ilumoorpormi, Naalagaq, Assyriap kunngiisa inuiaat nunaallu tamaasa nungutissimammatigit v19 guutiilu innermut eqqarsimallugit. Kisianni taakku Guutiunngillat, tassaaginnarput qisummit ujaqqamilluunniit inuit assamminnik sanaavi; taamaattumik aserortersinnaasimavaat. v20 Maannali Assyriap kunngiata assaanit annaatsigut, Naalagaq Guuterput, nunarsuarmi kunngeqarfinnut tamanut ilisimaleqqullugu illit Naalagaq kisivit Guutiusutit.« Sankeribip ajunaarnissaanik siulittuut v21 Taava Esaja Amosip ernera Hizkijamut imaattumik oqariartortitsivoq: Ima oqarpoq Naalagaq, Israelip Guutia: Assyriap kunngia Sankeribi pillugu qinnuigisimavarma. v22 Naalakkap Assyriap kunngia pillugu oqaasii imaapput: Mitaatigalutillu asissorpaatit niviarsiap, Zionip paniata. Jerusalemip pania, narrugalutit ileqimisaartorpoq! v23 Kina asissorsimagaluarpiuk mitallugulu, kimut oqaatsit aniatissimagaluarpigit? Isitit aarlortippatit qilammut Israelip Illernartua makitasaarfigalugu! v24 Aallartitatit atorlugit Naalagaq asissorpat! Oqarputit: »Uanga qamuterpassuaqarlunga qaqqanut kinginnerpaanut majuarpunga, Libanonimi pavungarsuaq. Killorpakka cederit portoqisut, kakillarnaqutillu kusanaffaarissut. Annguppunga qaarpiaanut orpinnut Libanonip naatsiivianiittunut. v25 Allamiut nunaanni imersiorlunga assaavunga imerlungalu; tummakkanni Egyptenimi ikerasaliat tamaasa paqqertippakka!« v26 Tamanna qangarsuarli tusareersimanngiliuk maanna piviusunngortitara? Itsarsuarli ilusilersugaraara nalliutitillugulu maanna. Illoqarfiit pallittaalisallit illit tassaalersippatit ujaqqanik qaleriissat. v27 Inui sapilerput annilaanganermit kanngusunnermillu, assigilerlugit narsaammi naasut, naanerit qorsuusut, ivikkat illut qaavini naasut, anorip kangisiup uulinertitai. v28 Nalusanngilara inginnersutit, angalaarnersutit aggernersutilluunniit. v29 Kamaffigeqigamma akerliuniartuarnerillu siutinnut anngummat norlumik qingarmiulissavakkit qanikkullu kimmisserlutit, aqqusinikkullu aggerfikkut utimut aallartissavakkit. Jerusalemi annaanneqartoq v30 Mannalu nalunaaqutigissavat: Ukioq manna nerissavaat isumaminnik siaruartersimasut aappaagulu isumaminnik naasut, kisianni aappaaguagu siaruarterillutillu katersuissapput, viinnequteqarfinni ikkussuillutik inerititaalu nerillugit. v31 Judakkut amiakkui aniguisimasut sorlaneqqissapput atimikkut, qulimikkullu inerittoqarlutik. v32 Jerusalemimit tikiukkumaarput amiakkuusut, aniguisut qaqqami Zionimi. Katersaarsuit Naalagaata ilungersornera taamaalisitsiumaarpoq. v33 Ima oqarpoq Naalagaq Assyriap kunngia pillugu: Illoqarfimmut matumunnga isissanngilaq qarsumilluunniit piseriussiffigissanagu. Eqqortinnaveeqquteqarluni qanilliartussanngilaa, kaajallalluguluunniit ippiliugaliussanani. v34 Aqqutikkut aggerfimmigut utissaaq, illoqarfimmut matumunnga isissanngilaq, oqarpoq Naalagaq. v35 Illoqarfik manna sernissorlugu annaatissavara uanga pillunga kiffaralu Daavi pillugu. v36 Taava Naalakkap inngilia aallarpoq Assyriamiullu tammaarfianni angutit 185.000-it toqullugit; aqaguani ullaannguaq tamarmik toqungasut nassaarineqarput. v37 Taava Assyriap kunngia Sankeribi aallarpoq, Ninevemullu uterami tassaniiginnalerpoq. v38 Ilaannili guutimi Nisrokip naalaffiani qinutillugu ernerisa Adrammelekip Sareserillu panaminnik toquppaat nunamullu Araratimut qimaallutik; ernera Asarhaddoni kingoraarlugu kunngiulerpoq. Esajap allagai Es 38 Hizkija napparsimalersoq ajorunnaarsitaasorlu v1 Tamatuma nalaani Hizkija napparpoq inuunissaa qularnarsilluni. Taava pruffiitip Esajap Amosip ernerata ornippaa oqarfigalugulu: »Ima oqarpoq Naalagaq: Aaqqissugassatit isumannaajarniakkit toqusussanngoravit, ajorunnaartussaajunnaaravit!« v2 Taava Hizkija kiinnani iikkamut saatsillugu Naalakkamut qinuvoq v3 oqarluni: »Ila Naalagaq, eqqaaniaruk qanoq kiinnavit saani inuusimasunga peqqusersuillunga uummatikkullu iluunngarlunga illillu iluarisannik iliorsimallunga!« Hizkijalu nipituumik qiavoq. v4 Taava Naalakkap oqaasiata Esaja tikippaa imaalluni: v5 »Hizkija oqarfigiartoruk: Ima oqarpoq Naalagaq, siuaasavit Daavip Guutia: Qinnutit tusarpara qullitillu takullugit. Taamaattumik suli ukiuni 15-ini inuutissavagit, v6 illit illoqarfillu manna Assyriap kunngiata assaanit annaatissavassi. Ilumut illoqarfik manna sernigiumavara. v7 Naalakkap oqaaserisamisut iliorumanerminut nalunaaqutissiissutigisassaa mannaavoq: v8 Seqinermut nalunaaquttami Akazip sanatitaani tarraq tummeqqat qulit nalinginik kinguartissavara seqineq iluaqutsiullugu!« Taava tarraq nalunaaquttami tummeqqanik qulinik uterpoq ammut killiffigisimasaraluaminiit. v9 Miktam Judap kunngiata Hizkijap napparsimagaluarluni ajorunnaarami tussiusiaa: v10 Oqarpunga: Inereruttorlunga toqusussanngorpunga, ukiussarigaluama sinneri pinngitsuussavakka toqusut inaata isaaffiinut pisinneqarlunga. v11 Oqarpunga: Naalagaq inuusut nunaanni takusussaajunnaarpara, inunnik silarsuarmi maani najugaqartunik takoqqittussaajunnaarpunga. v12 Inigisara ingitserneqarpoq nersutaatinik paarsisut tupiattut poortuunneqarluni. Ikaartiterisutut iliorlutit inuunera imuat qissarlu atassutaa kipillugu peerlugu. Ullaamit unnuamut imminiiginnarparma; v13 qaanissaa tikillugu ikioqqullunga nilliavunga. Løvitut iliorluni Naalakkap saanikka tamaasa sequmippai. Ullaamit unnuamut imminiiginnarparma. v14 Tulugarnatut drosselitullu qarlorujuppunga tuitullu anersaamerlullunga. Qilammut aarlorpunga. Naalagaq, annikilliorama isumannaallisinnga! v15 Qanoq oqaluffigissavara, qanorlu oqarfigissavara. Iliuuseqareerpormi! Uanga inuusariaqassaanga ukiussanni tamani tarnikkut narrutsassimallunga. v16 Naalagaq, tamatumuuna inuit inuuneqalersitaasarput, tamatumuuna anernera inuuttuinnartussaavoq. Peqqissisinnga, ajorunnaarsinnga! v17 Narrutsassimanera tassaalerpoq eqqissineq, inuunera asattuussimavat ilivermi aserorfiusumi suujunnaarsitaatinnanga. Ajortuliakkami tamarsuisa illit tununnut nallorsuullugit piiarpatit. v18 Toqusut inaata qutsaviginngilaatit, toqup unnersiutiginngilaatit, illit unneqqarissutsinnik neriuuteqanngillat ilivermut pisitaasut. v19 Inuusup kisimi qutsavigaatit soorlu uanga ullumi iliortunga. Unneqqarissutsit ataatat erniminnut oqaluttuarissavaat. v20 Naalagaq annassutigaara! Kukkilattarissanik nipilersorumaarpugut ulluni Naalakkap naalaffiani inuuffigisassatsinni tamani. v21 Taava Esaja peqqusivoq figeninik sequtsikkanik tigusissasut taakkulu ajuaanut nusuusiutissagaat ajorunnaarsaatissaanik. v22 Hizkijalu oqarpoq: »Suna nalunaaqutigissavara Naalakkap naalaffianut majuarnissannut?« Esajap allagai Es 39 Babylonimit aallartitat v1 Tamatuma nalaani Babylonip kunngiata Merodak-Bal'adanip, Bal'adanip ernerata, tusaramiuk Hizkija napparsimagaluarluni ajorunnaarsimasoq allakkanik tunissutissaminillu nassiussivigaa. v2 Pajuttut tikiunnerat Hizkijap nuannaarutigeqaa, erlinnartuusivillu sølvinik kuultinillu, tipigissaatiliassanik uuliamillu pitsaasumik imalik qimerloortillugu. Aammattaaq sakkuusivik peqqumaasivimmiititanilu tamaasa qimerloortippai; illussaarsuarminiittut naalagaaffimminiittullu suut tamarluinnaqqissaasa takutippai. v3 Pruffiitili Esaja kunngimukarpoq aperalugulu: »Angutit taakku qanoq oqarpat, aamma suminngaanneersuuppat?« Hizkija akivoq: »Nunamit ungasissumit Babyloniamit aggersuupput!« v4 Taava Esajap aperaa: »Illussaarsuanni suut takuaat?« Hizkija akivoq: »Illussaarsuanniittut tamaviisa qimerloorpaat, peqqumaasivinniittullu tamarluinnaasa takutippakka.« v5 Esajap Hizkija oqarfigaa: »Katersaarsuit Naalagaata oqaasii tusakkit: v6 Ullut nalliukkumaarput illussaarsuanniittut tamarmik siuaasavillu ulloq manna tikillugu katersorsimasaasa Babyloniamut aallarunneqarfissaat amiakkoqartinneqaratik, oqarpoq Naalagaq. v7 Kinguaassavillu ilinnit naggueqartut ilinnillu pinngortussat ilaat tigusaajumaarput Babylonip kunngiata illussaarsuani saqisunngortinneqassallutik.« v8 Hizkijali Esajamut oqarpoq: »Naalakkap oqaasii illit oqaaserisatit ajunngillat!« Taama oqarpoq ima isumaliorami: »Inuutillungami ullut eqqissisimaffiusut navianartorsiorfiunngitsullu atussavavut.« Esajap allagai Es 40 Jerusalemimut nalunaarut nuannersoq aallarussaasut uternissaat pillugu v1 Tuppallersarsigit innuttakka, tuppallersarsigit! oqarpoq Guutersi. v2 Jerusalemip uummataa oqaluffigisiuk torlulaffigalugulu inussiatut sulisitaanera qaangiuttoq, ajortuliaa isumakkiigaasoq ajortuliani tamaasa pillugit Naalakkap assaanit marloriaammik pillaatisereerami. v3 Torlulasoqarpoq: Inoqajuitsumi Naalakkap aqqutissaa iluarsarsiuk, nunami naasuitsumi aqqusineq nalimmatsersiuk Guutitsinnut. v4 Qooqqut tamarmik qaffassapput, qaqqat tamarmik qattorngillu tamarmik naqillissapput, nuna qaarsulik narsaamaninngussaaq nunalu qattunerasaartoq qoorunngorluni v5 saqqummersinneqassammat Naalakkap naalannassusia, inuillu tamarmik tamanna takussavaat. Naalagaq nammineq taama oqaluppoq. v6 Oqartoqarpoq: »Torlulagit!« Aperivungali: »Suna torlulaatigissagakku?« »Inuimmi tamarmik ivigaannaapput, alutornassusiat narsaatip naasuisut ippoq. v7 Ivikkat panertarput naasullu toqusarlutik Naalakkap anersaartorfigigaangatik. Ilumut inuit ivigaapput! v8 Ivikkat panertarput naasullu toqusarlutik, Guutittali oqaasia naassaanngitsumik atassaaq.« v9 Qaqqamut portusuumut qaqigit, illit Zionip nalunaariartortitaa, nipituumik torlulagit, illit Jerusalemip nalunaariartortitaa, ersinak torlulagit! Judallu illoqarfii oqarfigikkit: Takusiuk Guutersi aggersoq! v10 Guuti Naalagaq aggerpoq pissarsuulluni, taliminik naalakkersuivoq. Akissarsiani ilagivaa pissarsianilu siulerivaa. v11 Savaatini paarsisutut paarai, talerminik katersorpai; savaaqqat pakkuppai, savallu miluttunik piarallit siulersorlugit. Allanik guuteqanngilaq Guutitut ittunik v12 Kia imeq uuttorpaa itummaminik, qilak ussersarlugu inussami isannerinik? Kia uuttorpaa nunap pujoralaa nappartamik uuttortaammik, oqimaalutarlugit qaqqat, qattorngilluunniit oqimaalutaavinnik? v13 Kia ajoqersorsinnaavaa Naalakkap anersaava, kia siunnersortigisinnaavaa ajoqersuussisigalugulu? v14 Kina siunersiortarpaa paasisimasaqalerumalluni, ingerlavissaminillu eqqortumik ajoqersuuneqarumalluni? Kia ilisimasassanik ilinniartippaa, takutillugulu paasisimasaqarnissamut aqqutaasumik? v15 Inuiaat kuseriarnertut qattamiittutut ipput, pujoralaannannguatut oqimaalutaavimmiittutut naatsorsuutassaapput. Qeqertat ungasissumiittut qiviutut oqitsigipput. v16 Libanonimi orpiit ikumatitamut qisugissallugit amigarput, nersutai nujuartat pilliutigissallugit naammanngillat. v17 Inuiaat tamarmik Naalakkamut naleqqiullutik suunngitsutut ipput, silaannartut piunngitsutullu naatsorsuussaapput. v18 Guuti kimut assersuunniarpisiuk? Suna taassumunnga naligitinniarpisiuk? v19 Guutiliaq sanasuata kuisarpaa, kuultilerisartup kuultitertarpaa kalunniliuuttarlugulu kuisanik sølviusunik. v20 Sanaassarsiortarpoq qisummik aasussaanngitsumik, sannarissumillu ujarlertarluni guutilialiortussamik uppiaatsumik. v21 Naluisiuk? Tusanngilisiuk? Pileqqaarnerannilli nalunaarfigineqanngilasi? Nunap tunngavilerneqarneraniilli paaseriinngilisiuk? v22 Taannaavoq nuna tamaat qulangerlugu issiasoq, nunamiulli pillertatut ipput; qilak isivitippaa saagutut, siaarlugu tupertut inigisassamisut. v23 Naalagaanerit suujunnaarsippai, nunarsuarmi eqqartuussisut piunngitsunngortippai. v24 Ikkussorsimaliinnartut, siaruartersimaliinnartut, ikkutaq issumi sorlaqaliinnartoq anersaarfigissavai toqutillugit. Anorersuup ivikkatut teqqassavai. v25 »Kina uannut assersuunniarpisiuk uanga naligisattut?« oqarpoq Illernartoq. v26 Qilaap tungaanut qiviaritsi, takussagissilu! Kia pinngortippaa? Amerlaqisunik sakkutooqartillugu sorsukkiartortitsisartup tamaasa immikkut atiisigut taasarpai. Nakuussutsi pissaassutsilu angeqimmata ataasiinnarmilluunniit minitaqarsimanngilaq. v27 Jaaku, qanoq ima oqalussinnaavit, Israeli, qanoq ima oqarsinnaavit: »Aqqutiga Naalakkamut isertorsimavoq, eqqortumik pineqarnissara Guutip soqutiginngilaa.« v28 Naluiuk, tusarsimanngiliuk: Naalagaq naassaanngitsumik Guutiuvoq, nunarsuaq isorartooq pinngortippaa. Qasussananilu nukillaarneq ajorpoq, paasisimasaqassusia siunersissaanngilaq. v29 Qasusoq nakussatsittarpaa, nukillaangasoq pissatsittarpaa. v30 Nukappiaqqat qasulersaraluarput nukillaalersarlutillu, angutit inuusuttut naakkiuttarput orlusarlutillu. v31 Kisianni Naalakkamik neriuffiginnittut nutaanik nukinissapput, sulunissapput nattoralittut. Arpassapput qasunatik, ingerlassapput nukillaarnatik. Esajap allagai Es 41 Perserit kunngiat Kyrosi, Israelimik aniguisitsisuutitaq v1 Tusarnaarsinga qeqertat ungasissumiittut, inuiaat aggerniarlit, sassarlutik oqalunniarlit, peqatigiilluta eqqartuussivimmut sassaqatigiitta. v2 Kia taanna kangianit itersarpaa, taanna sumiluunniit ajugaajuartoq? Inuiaqatigiit qunutitarilerpai, kunngit tullaarai. Panaata pujoralaannanngortippai, pisissiata ivikkatut teqqartutut ilersippai. v3 Malersuilluni ajoquserneqarnani ingerlavigaa aqqut siornagut tummarsimanngisani. v4 Kina taamaaliortitsiva? Tassa qangarsuarli kinguaariinnik qaaqqusisoq. Uanga Naalagaq siulliuvunga kingullernilu suli taannaavunga. v5 Qeqertat ungasissumiittut tamanna takuaat annilaarlutik, nunarsuaq isorartooq ersitsappoq. v6 Aappaata aappani ikiorpaa oqarfigalugulu: »Nikalloqinak!« v7 Guutilialiortup qiimmassarpaa kuultilerisartoq, manissaallunilu kaattaasup qiimmassarpaa kaaffimmut kaattartoq. Katiternera pillugu oqarpoq: »Pitsaaqaaq!« Kikiallugulu aalajangerpaa uppeqqajaaqqunagu. v8 Israelili illit kiffara, Jaaku qinigarisara Aaperaap ikinngutima kinguaavi, v9 nunarsuup isuinit aavakkit ungasinnersaanillu qaaqqullutit. Oqarfigaakkit: Illit tassa kiffassattut qinigara, ajattunngisaannassavakkit! v10 Siooraqinak ilagigakkit, erseqinak, uangaagama illit Guutit. Nakussatsippakkit ikiorlutillu, assannik ajugaasartumik najummivakkit. v11 Mitannarsisitaassapput ilinnik kamaassisut, akeqqatit nungussapput suujunnaarsitaallutik. v12 Ujarumaarpatit nanissanagilli ilinnik saqitsaassisut. Suujunnaarluinnassapput, ilinnik saassussisut. v13 Uangami tassaagama Naalagaq Guutit talerpikkut tigussavakkit oqarfigalutillu: Siooraqinak, ikiortigaarma. v14 Siooraqinak qullugiannguaq Jaaku, Israelillu uumasorujunngua, ikiussavakkit, oqarpoq Naalagaq utertitsisit, Israelip Illernartua. v15 Ilisippakkit qamutaasatut sequtserutitut nutaatut kigutaasarpassualittut. Qaqqat anaalerlugit sequtsissavatit, qattunerillu karrit qalipakuisut ilisissavatit. v16 Illit nalukkaangakkit anorip qangattartittassavai, anorersuullu teqqartassavai. Illilli Naalagaq qiimmattaatigissavat, Israelip Illernartua tipaatsuutigissavat. v17 Ikiortariallit piitsullu imersiorput nanisissanatilli, oqaat panerput imerusunnermit. Uanga Naalagaq akiumaarpakka, uanga Israelip Guutia sumiginnassanngilakka. v18 Nunami naaffigineqanngitsumi kuussuit kuulersissavakka, puilasullu qooqquni pikialalersissavakka. Inoqajuitsoq oasinngortissavara nunalu panertoq puilasulinngorlugu. v19 Inoqajuitsoq peqalersissavara cederinik, akacienik, myrtinik olivenequtinillu. Nunami naasuitsumi naatissavakka kakillarnaqutit, orpiit askit cypresillu, v20 takoqqullugu ilisimaqqullugulu, malugeqqullugu paaseqqullugulu tassaasoq Naalakkap assaa taama iliortoq, Israelip Illernartua taakkuninnga pinngortitsisoq. v21 Eqqartuussissutigeqqusarsi saqqummiussiuk, oqarpoq Naalagaq, uppernarsaatiginiakkasi oqaatigisigit, oqarpoq Jaakup kunngia. v22 Saqqummiullissuk oqaluttuullutalu kingorna qanoq pisoqassasoq. Oqaluttuutsigut pereersut qanoq isumaqarnerannik, eqqaamasinnaaniassagatsigit, qanoq pisoqarsimanera ilisimaniassagatsigu. Imaluunniit nalunaarfigitigut nalliukkumaartunik, v23 nalunaaritsi siunissami qanoq pisoqarumaarneranik, uatsinnut misigisinnaaqqullugu guutiususi! Ilioritsi ajunngitsumik ajortumilluunniit immitsinnut misissoqatigeeqqulluta! v24 Ilissili suunngilasi, suliasi suussuseqanngillat, ilissinnik qinigarinnittoq maajunnartumik qinigarinnippoq! v25 Avannaanit itersarpara, aggerporlu, kangianit, ateralu torlulaffigaa. Naalagaanerit marrartut tullaarai soorlu marriortup marraq tullaattaraa. v26 Kia tamakku pileqqaarnerannit nalunaarutigai nalujunnaarsilluta, kia itsarli tusarliuppai ima oqarsinnaatilluta: »Eqqortumik oqaluppoq!« Naamik, kimit oqaluttuarineqanngilaq, nalunaajaatigineqanngilaq, oqarnissinnik tusaasoqanngilaq. v27 Uanga siulliullunga Zionimut oqarpunga: Aajuku! Nalunaarut nuannersoq Jerusalemimut tusarliuppara. v28 Qineraluarpunga, soqanngilarli; siunnersuisinnaasoqanngilaq aperigaluaraanni akisoqartinniarlugu. v29 Tamarmik asuliinnaapput, suliaat suunngillat. Guutiliaat piunngillat suussuseqanngivillutillu. Esajap allagai Es 42 Naalakkap kiffaa v1 Aajuna kiffara, najummisara, qinigara, nuannarisara. Taassumunnga pisippara anersaara, iluarnerlu inuiannut saqqummiutissavaa. v2 Nilliassananilu suaartassanngilaq, nipiliussanngilaq aqqusinerni. v3 Sullortooq naffalik napivissanngilaa iperarlu pujoortoq qamivissanagu, iluarneq ajugaatippaa. v4 Sanngiillissanngilaq napissananilu iluarneq nunami atortuulerserlugu; qeqertat ungasissumiittut ajoqersuussutigisassaa utaqqivaat. v5 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq qilammik pinngortitsisoq isuisillugulu, siaartitsisoq nunamik inerittuinillu, tunniussisoq anersaartornermik inunnut nunamiittunut, anersaartornermik uumassutaasumik tassani inuusunut: v6 Uanga Naalagaq iluarnikkut qaaqquakkit assakkullu tigullutit. Piliaraakkit angerutaalersillutillu innuttannut, inuiannut qaammaqqutaalersippakkit. v7 Tappiitsut isaat uisissavatit, anisillugit parnaarussat parnaarussivimmit, taarmiusullu mattussivimmit. v8 Uanga tassa Jahve, tassa atera! Ataqqinassusera tunniutissanngilara kimulluunniit, nersorneqaatissaraluunniit guutilianut. v9 Siornagut oqaatigisat eqquutereerput, nutaat maanna nalunaarutigaakka, tusarliuppakka naalersutut puttutinnginneranni. Naalakkap ajugaaneranik erinarsugassiaq nutaaq v10 Naalagaq erinarsorfigisiuk erinarsugassiamik nutaamik, unnersiutigisiuk nunarsuup isuanit, ilissi immakkut taassumaniittunilu angalasusi, ilissi qeqertani ungasissumiittuni najugaqartusi! v11 Appissapput nuna inoqajuitsoq illoqarfittaalu, aamma Kedarikkut tupeqarfii. Selap inui qiimmattassapput, qaqqat kaarfinit suaartarlutik. v12 Naalagaq naalannartissavaat nersorneqaatissaalu nalunaarutigalugu qeqertanut ungasissumiittunut. v13 Naalagaq sorsukkiartorpoq pissarsuartut, sorsuttartutut imminut pileritsatsippoq; suaarujussuarpoq, saassusseqqussummik nilliavoq, pissaanini akeqqaminut takutillugu: v14 Sivisoorujussuarmik nipangersimasimagaluarpunga oqaasissakkalu nunuinnarsimagaluarlugit. Maannali nilliavunga arnatut ernisuttutut, anertikkartarlunga ipisaanngusutullu anersaartarlunga. v15 Qaqqat qattorngillu naasuitsunngortissavakka naasuilu tamaasa panermit toquliortillugit. Kuuit paqqersikkumaarpakka oasillu imeerutitivillugit. v16 Tappiitsut ingerlatissavakka aqqutitigut nalusaasigut, tasissersuutissavakka aqqusininnguatigut nalusaasigut, sioraanni taarneq qaamasunngortissavara nuna qattunerasaartoq narsaannanngortillugu. Tassa tamakkuninnga iliussaanga, taamaatiinnassanngilakka. v17 Kanngusullutilli tunuassapput guutilianik tatiginnittut, inuusalianut kuisanut oqartut: Ilissi guutigaassi! Inuiaat naalasseriitsut annaanneqarnissaat v18 Tusilartut ilissi tusaritsi! Tappiitsut ilissi qineritsi! v19 Kina tappiitsuua uanga kiffattut, kinalu tusilartuua nalunaariartortitattut? Kina tappiitsuua aallartitaasutut, tappiitsuulluni Naalakkap kiffaatut? v20 Takusarpassuaqaraluarpoq sumiginnarlugilli, siutini ammagaluartut tusaasaqanngilaq. v21 Naalakkap iluarsutsi pissutigalugu ajoqersuussutini angisuunngortinniarpaa naalannartunngortillugulu. v22 Kisianni inuiaat uku iluanaarniarfigineqarput ujajaaffigineqarlutillu, tamarmik mattussivinniipput qilersugaallutik kalunnernik parnaarussivinnilu isertugaallutik. Tiguarneqarput annaassisussaqarnatik piiaaffigineqarlutillu, oqartoqanngilarlu: »Iperagaatissigit!« v23 Kia arlassi tamakku tusaaniarumanerpai, naalaarumallugit siunissamilu tusarnaarlutik? v24 Kia Jaaku piiaaffigineqartippaa, kia Israeli ujajaasunut tunniuppaa? taamaaliortoq tassaannginnerpa Naalagaq ajortuliorfigisarput? Aqqutigeqqusai ingerlavigiumanngilaat ajoqersuussutaaluunniit tusaajumanagit. v25 Taamaattumik taakkununnga nalliutitippai kamangaarnini, sorsunnermilu nakuuserneq. Avataanni ikuallatsitsivoq, paasiumanngilaalli, innermik uutikkaluarmatik uummatimikkut qanoq iliallaatiginngilaat. Esajap allagai Es 43 v1 Maannali ima oqarpoq Naalagaq, ilinnik pinngortitsisoq, Jaaku, ilinnik piliortoq, Israeli: Siooraqinak, utertippakkit, atikkut taallutit qaaqquakkit, pigaakkit! v2 Imertigut ingerlaguit ilagissavakkit, kuussuartigut ingerlaguit sarfaanneqassanngilatit. Innikkut ingerlaguit uutissanngilaatit, naaralaarneratalu ikuallatsissanngilaatit. v3 Uangami tassaavunga Naalagaq, Guutit, Israelip Illernartua annatsitsisit. Tunniuppakka Egypteni akiliutitut iperagaassutissatut, Nubia Sebalu ilinnut taartissatut, v4 uanga isinni erlinnaravit, ataqqisaangaarlutit, asagakkillu. Akigaakka inuit taartigitillugit ilinnut, inuiaqatigiillu illit inuuninnut. v5 Siooraqinak ilagigakkit. Qitornatit aggiutissavakka kangianit, katersussavakkit kitaanit; v6 avannaanut oqarumaarpunga: Uannut tunniussigit! kujataanullu: Uninngateqinasigit! Aggiussigit ernikka ungasissumit, panikkalu nunarsuup isuanit, v7 kikkulluunniit atikkut uannut pigisassanngortitaasut, pinngortitakka uannut ataqqinaatissatut, uanga piliakka pinngortitakkalu. v8 Sassartissigit inuiaat iseqaraluarlutik tappiitsut siuteqaraluarlutillu tusilartut. v9 Inuiaat tamarmik katersorlit, inuiaqatigiit katersuullit. Taakkua akornanni kiap oqaluttuarisinnaavaa nalunaajaaffigalutalu siornatigut pisimasunik? Ilisimannittutut nalunaajaasussat sassartillisigit ilumoortuuteqqullutik, ilisimannittut oqaqqullugit: Ilumut taamaappoq! v10 Ilissi uanga ilisimannitsigaassi, oqarpoq Naalagaq, kiffara qinersimasara, paaseqqullugu uppereqqullungalu ilisimalerlugulu uanga taannaagama. Uanga siunikkut guutimik pinngortoqanngilaq kingunikkullu pinngortussaqarani. v11 Uanga kisima tassaavunga Naalagaq, uangaanngitsumik annatsitsisinnaasoqanngilaq. v12 Uanga tamakku oqaluttuaraakka, uanga annaassisuusunga, uanga tamatuminnga nalunaajaasuuvunga, akornassinni allamiut guutiannik taamaaliortoqanngilaq. Ilissi ilisimannitsigaassi, oqarpoq Naalagaq, uanga tassa Guuti. v13 Siunissamissaaq taannaavunga, sumillu arsaarneqarsinnaanngilanga; iliornikka kia iliornerujunnaarsissinnaavai? v14 Ima oqarpoq Naalagaq, Israelip Illernartua, utertitsisersi: Ilissi pillusi Babylonimut nalunaariartortitsissaanga isaaffiit parnaarutaat tamaasa piiassavakka, Kaldæerillu qiimmattarnerat kappialaninngussaaq. v15 Uanga tassaavunga Naalagaq, illernartorisarsi, Israelip pinngortitsisaa, kunngersi. v16 Ima oqarpoq Naalagaq, immami aqqutissiortoq, imersuarni ingerlavissiortoq, v17 qamutinik hestinillu imaanut avalatsitsisoq, sakkutooqatigiinnik tamanik sakkunillu sorsuutinik. Taakku aqullaarput nikueqqinnatillu, qamipput soorlu qaammaqqut qamittartoq. v18 Pereersut eqqarsaatissinniiteqinasigit, ullut itsarnitsat eqqarsaatigeqinasigit; v19 maanna nutaanik pinngortitsissaanga, maanna saqqummeralereerput, tamanna nalunngilisiuk? Inoqajuitsukkut aqqutissiuissaanga inuilaamilu kuussuaqalersitsillunga. v20 Ataqqissavaannga nersutit nujuartat, sjakalit aamma qatigattuusat. Imissaqartitsiumaarpunga inoqajuitsumi kuussuarnillu pilersitsillunga inuilaami, inuiaat qinigarisakka imerusuersaqqullugit. v21 Inuiaat uannut piliarisama nersorneqaatissara nalunaajaatigissavaat. v22 Illit Jaaku, uanga torlorfigisimanngilarma. Illit Israeli, uanga pillunga tamaviaaruteqanngilatit. v23 Savaaqqat pilliutitit ikikkagassat uannut aggiutinngilatit. Pilliutinnik toqutassanik uanga naalannartinngilarma. Uanga naatitanit pilliutissanik tuneqqullunga pisarissersunngilakkit, erloqisinngilakkillu tipigissaatilliiffigeqqullunga. v24 Kalmusimik pitsisinngilarma. Uanga qaarsillartinngilarma pilliutit toqutassat tunnuannik. Kisianni illit ajortuliannik naalliutsipparma iluaatsuliannillu erloqisillunga. v25 Uanga, uanga kisima, tassa unioqqutitsininnik piiaasoq, imminut pillunga uanga tassa ajortuliannik eqqaanngitsoq. v26 Unnerluutigeriannguannga, saqitsaatigisarput eqqartuussissutigititsigu, naammagittaalliuutitit saqqummiunniakkit eqqortuliortuutinneqaqqullutit: v27 Siuaasat ajortuliorsimavoq, sinnerlutit oqaluttut uannut atajunnaarput. v28 Taamaattumik naalagaanerit illernartut narrunarsarpakka, Jaaku perloqqusassanngortippara Israelilu mitaatigisassanngortillugu. Esajap allagai Es 44 v1 Maannali tusarit Jaaku kiffara, Israelilu qinigarisara. v2 Ima oqarpoq Naalagaq pinngortitsisit, anaanavit timaata iluani ilinnik pilersitsisoq, ikiortigisat: Siooraqinak kiffara Jaaku, Jeshuruni qinersimasara! v3 Nuna imerusuttoq imermik kueraaffigiumaarpara puilasullu puilalersillugit nunami panertumi. Kueraaffigiumaarpakka uanga anersaannik qitornatit, pilluaqqussutinnillu kinguaassatit. v4 Naalissapput ivikkat akornanni poplitut kuuit killinganniittutut. v5 Arlaat oqarumaarpoq: Naalakkap pigaanga, arlaat imminik taassaaq Jaakup aqqanik, arlaallu assammini allassaaq: »Naalakkap pigisaa« aterlu Israeli ataqqinaatitut atorlugu. Guuti uumasoq guutilianut toqungasunut naleqqiullugu v6 Ima oqarpoq Naalagaq, Israelip kunngia, utertitsisaa, Katersaarsuit Naalagaat: Siulliullungalu kingulliuvunga, uangaanngitsumik Guuteqanngilaq. v7 Uattut ittoqaruni taassuma suaarutigiliuk oqaluttuaralugulu uannullu saqqummiullugu inuiannik ataavartussamik tunngaviliinerma nalaaniit qanoq pisoqarsimanera. Oqaluttuutissavaat pisussanik piumaartussanillu. v8 Erseqinasi annilaanganasilu! Pisimasut qangarsuarli nalunaarutigalugillu oqaatigisimannginnerpakka? Uanga ilissi ilisimannitsigaassi: Uangaanngitsumik Guuteqarpa? Qaarsoqarnerpa uanga ilisimanngisannik? v9 Guutilialiortut tamarmik suussuseqanngillat, guutiilu nuannarisaralui iluaqutaassuseqanngillat. Ilisimannittaat takusaqanngillat, paasisaqanngillat kanngutsillutillu. v10 Kialuunniit guutilialioraluaruni kuisamillu sanalluni tamanna iluaqutigissanngilaa. v11 Taakkuninnga guutisiorfiginnittut tamarmik kanngutsisitaassapput; tamakkuninngami sanasut inuinnaapput. Ataatsimut katersuullit sassarlutillu, tamarmik annilaassapput kanngutsissallutillu. v12 Saffiortoq aamaartitsivimmi ulimaasiortarpoq savimineq aamaartillugu suliaralugu, kaattarlugu ilusilertarlugu talerminillu nukittuumik inaarsarlugu; kisianni nerinngikkuni nukillaariartussaaq imermillu imeruersanngikkuni qasoqqalissalluni. v13 Sanasup ussersaat isivittarpaa, inngigissumik atortoqarluni killissai nalunaarsortarpai, savimminillu qiperuummik suliarisarlugu. Passeri atorlugu ersersittarpaa inuttut iluseqalersillugu, inuk naalannassuseqartoq illumi najugaqartussaq. v14 Cederinik killuisarpoq, tigusisarpoq orpinnik eginik manngertunik eginillu qasertunik orpippassuarni orpiit akornanni naatitaminik; cederinik ikkussuisarpoq, sialuullu naalersittarpai. v15 Tamakku inuup qisussatut atortarpai. Ilaat tigoorartarpai kiassaatigisarlugillu; kukutsilluni timiusaliortarpoq. Aamma guutiliortarpoq nunamullu sikiffigisarlugit, guutilialiortarpoq taannalu pallorfigisarlugu. v16 Qisuup affaa qisugisarpaa; affaa alla neqimik siatsissutigisarpaa; siatani nerisarpaa qaarsillaatigisarlugulu. Taava uunnattarpoq oqarlunilu: »Qujanaq uunnattunga, innerup kissaa malunnaallak.« v17 Sinneranillu guutiliortarpoq guutiliaatissaminik; taanna pallorfigisarpaa sikiffigisarlugulu. Qinnuigisarpaa oqarluni: »Annaannga Guutigigakkit!« v18 Siunersisaqarsinnaanngillat, paasisaqarsinnanngillallu isitik matoqqammata takusaqarsinnaanatik, uummatimikkullu paasinnissinnaanatik. v19 Qanoq iliornini pingaartittanngilaa ilisimasaqarnaniluunniit paasisimasaqannginnami ima oqarnissaminut: »Affaa qisugaara, aamani timiusaliorpunga neqimillu siatsillunga nerillungalu; sinnerinit guutilialiorpunga maajunnartumik qisuminiinnarlu pallorfigalugu.« v20 Arsakunik tatiginnittoq uummamminit tammartitaasumit nakutinneqarpoq; inuunini annatsinngilaa, imami oqanngilaq: »Talerpinni tigummisara salluliuutaavoq.« Naalagaq Kyrosikkut Israelimik utertitsisoq v21 Manna eqqaajuk, Jaaku, Israeli, kiffaraakkimmi. Pinngortippakkit, kiffaraakkit, puiorneqassanngilatit, Israeli. v22 Piiarpakka unioqqutitsinitit putsutut isillugit, ajortuliatillu aamma nuissatut isillugit. Uannut uterit utertikkakkit. v23 Qiimmattarit qilak, Naalagaq iliuuseqarmat. Tipaatsugitsi nunap itinersai, qiimmattaammik appigitsi qaqqat orpiillu orpippassuarniittut tamassi! Naalakkap Jaaku utertippaa, naalannassutsini Israeli aqqutigalugu takutippaa. v24 Ima oqarpoq Naalagaq, utertitsisit, anaanavit timaata iluani ilinnik pilersitsisoq: Uanga tassa Naalagaq tamanik pinngortitsisoq, kisimiivillunga qilak isivitippara nunalu siaarlugu, kia ilagivaanga? v25 Uanga tassaavunga palasit pisussanik ilimasaarutaannik suujunnaarsitsisoq, siulittuisartunik sianiitsunngortitsisoq, ilisimasunik tunuartitsisoq ilisimassusiannillu sianiissusinngortitsisoq. v26 Kiffama oqaasii aalajangersarpakka nalunaariartortitamalu pilersaarutaat naammassillugit. Jerusalemimut oqarpunga: »Inoqaleqqissaatit,« Judallu illoqarfiinut: »Illoqarfiliareqqinneqassaasi,« illukoqarfii nutaanik sanaffigissavakka. v27 Itinersuarmut oqarpunga: »Tissorit!« Puilasutit paqqersissavakka! v28 Kyrosimut oqarpunga: »Savaatinnik paarsisuutitara!« Uanga piumasannik tamanik naammassisitsisussaavoq. Jerusalemimut oqarpunga: »Illoqarfiliareqqinneqassaatit, naalaffillu tunngavilerneqassaaq.« Esajap allagai Es 45 v1 Ima oqarpoq Naalagaq tanitaminut, Kyrosimut. Taanna talerpiatigut tiguara sioraani inuiaat tullaariumallugit kunngillu qiterutaat qilerussaarumallugit, matut taassumunnga ammarumallugit isaaffiit matoqqajunnaarsillugit: v2 Uanga siuninni ingerlassaanga, akornutissaagaluit nalimmatsissavakka. Isaaffiit kanngussaasut sequmisissavakka parnaarutillu saviminiusut qartorarlugit. v3 Ilinnut tunniutissavakka erlinnartuutit taartumi isertukkat, pisuussutit toqqortat, ilinnut paaseqqullugu atit taallugu qaaqqusisoq tassaasoq uanga Naalagaq, Israelip Guutia. v4 Jaaku kiffara pissutigalugu, qinigara Israeli pissutigalugu atikkut taallutit qaaqquakkit ataqqinaammillu atertaartillutit, naak ilisarisimanngikkaluarimma. v5 Uanga Naalagaavunga, allamik taamaattoqanngilaq, uangaanngitsumik Guuteqanngilaq. Sakkulersorpakkit uffa ilisarisimanngikkaluarimma, v6 kangiani kitaanilu ilisimassammassuk uangaanngitsumik Guuteqanngitsoq, uanga Naalagaasunga, allamik taamaattoqanngitsoq! v7 Uanga tassa qaamasumik pilersitsisoq taartumillu pinngortitsisoq, pilluarnerup puilaffia ajunaarnerullu pilersitsisaa, Uangaavunga Naalagaq tamakkuninnga tamanik pilersitsisoq. v8 Pavannga siallerli, qilak, iluarneq nuissanit nunamut torarli! Nuna ammassaaq, annassutissaq naalissaaq iluarnerlu puttutissaaq. Uanga Naalagaq taamaalisitsissaanga. v9 Eqqanaq ilusilersuisiminik saqitsaassisoq, uffa marraminiinnaalluni marriukkat aseqquisa ilamerngat. Marraq marriortumut oqarsinnaanerpa: Suliorpit? Marriallu oqarsinnaanerpa: Assaqanngilaq? v10 Eqqanaq ataataminut oqartartoq: Suminguna kinguaassiortutit? arnamullu: Suminguna erniaqartutit? v11 Ima oqarpoq Naalagaq, Israelip Illernartua, pinngortitsisaa: Ernikka pillugit nassueqquisinga? Assamma suliaat pillugit nalunaarfiginiarpisinga? v12 Uangaana nunamik piliortoq inunnillu tassaniittunik pinngortitsisoq; assamma qilak isivippaat, perpassuilu tamaasa peqqusiffigaakka. v13 Uangaana eqeersarigiga iluarnermi, aqqutissai tamaasa nalimmatserpakka. Illoqarfik piga illoqarfiliareqqissavaa, innuttakka aallarussaasut nunaannut utertissavai akissarsiassaq tunissutisinissarluunniit peqqutiginagit, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v14 Ima oqarpoq Naalagaq: Egypteni pisoorsuaq, Nubia pigissaartoq, Sabamiut angutitaat anguterujussuit ornissavaatsit ilinnit pigineqalerlutik, malissavaatsit kalunnernik qilersorsimallutik. Pallorfigissavaatsit ilinnullu ima qinullutik: Ilinniinnaq Guuti ippoq, allamik naami, allamik Guuteqanngilaq. v15 Illit Guutiuvutit isertortuusoq Israelip Guutia tassaavoq annatsitsisoq! v16 Tamarmik mitannarsisitaapput; qiperukkanik assilialiortut kanngusullutik qimagutissapput. v17 Israelili annatsitaassaaq Naalakkakkut, annatsitaanermik soraarfeqanngitsumik. Qaqugumulluunniit mitannarsisitaanngisaannassaasi! v18 Ima oqarpoq Naalagaq, qilammik pinngortitsisoq, Guutiusoq, nunamik ilusiliisoq pilersitsisorlu tunngaviliisorlu; soqanngitsussanngorlugu pinngortinngilaa, kisianni najugaqarfissanngortillugu: Uanga Naalagaavunga, allamik taamaattoqanngilaq. v19 Oqalunngilanga isertortumi, silarsuup ilaani taartumi. Jaakup kinguaavinut oqanngilanga: Ujarsinga soqanngitsumi! Uanga Naalagaq iluarneq oqaatigaara, eqqortoq nalunaajaatigaara. v20 Ataatsimoorlusi maanga qaagitsi, tamarmiullusi sassaritsi, ilissi inuiannit aniguisusi! Guutilianik qisuusunik nittarsaassisut nalusuupput, taakku guutimut annatsitsisinnaanngitsumut qinusartut. v21 Nalunaarutigisiuk, saqqummiussiuk, isumalioqatigiigitsi! Kia itsarli nalunaarutigaa, qangarsuarli tusarliullugu? Taamaaliortoq tassaannginnerpa uanga, Naalagaq? Uangaanngitsumik Guuteqanngilaq, Guutimik iluartumik, Guutimik annaassisartumik, uangaanngitsumik Guuteqanngilaq. v22 Uannut saagit, taava annaanneqassaatit illit nunarsuaq isorartooq! Uangami Guutiuvunga, allamillu taamaattoqanngilaq. v23 Imminut naqqissigalunga uppernarsaavunga, qaninnit anipput oqaatsit ilumoortut, oqaatsikka utertissanngilakka: Seeqqut tamarmik seeqqumiarfigissavaannga oqqallu tamarmik uanga naqqissigalunga uppernarsaassapput. v24 Pillunga oqassapput: Naalakkap kisimi pigai iluarneq pissaanerlu; uumissortaasa tamarmik ornissavaat pakatsissallutillu. v25 Israelip kinguaavi tamarmik ilumoorput, Naalagarlu qiimmattaatigaat. Esajap allagai Es 46 Babyloni ajorsartitaasoq v1 Beli seeqqummerpoq, Nebo aqullaarpoq, guutiliat nersutinut nammattartunut ussinnullu nammakkiussuunneqarput. Nammataraluasi nersutinut qasusunut qaqinneqarput. v2 Aqullaarput seeqqumiartulerlutik, nammakkiunneqartut isumannaatsumut inississinnaanngilaat, guutillu namminneq tiguagaatittariaqarput. v3 Tusarsinga Jaakukkut, Israelikkut amiakkui tamassi: Erniuniariarassili kivinneqarpusi, inooqqaarnissinniilli kissumiarneqarpusi. v4 Utoqqalinissinnut taannaajuassaanga, kissumiassavassi qeersuunngorserlusi. Pisarnittut kivittartuassavassi, kissumiassavassi isumannanngitsumullu pisillusilu. v5 Kimut assersuunniarpisinga assigitillunga? Kimut naligitinniarpisinga assigiissilluta? v6 Aningaasivimminni kuultinik kueraapput, sølvit uuttuutinik uuttortippaat. Kuultilerisartoq sulisussarsiaraat taakkuninnga guutiliortillugu; taava guutiliaa pallorfigisarpaat. v7 Ersukkiuppaat ingerlallugulu; inissippanni iniminiiginnassaaq tassannga aalariassanani. Suaartaraluarpanni akissanngilaq, annikilliuutaannit annaatissanngilai. v8 Tamanna eqqaamaniarsiuk, naalaarluarniaritsi, aalajangiunniarsiuk, ilissi ajortuliortuususi! v9 Eqqaaniarsigit siornagut naammassisakka! Uangami Guutiuvunga, allamillu taamaattoqanngilaq, Guutiuvunga, uattut ittoqanngilaq. v10 Pileqqaarnerannit qanoq pisoqarnissaa nalunaarutigaara, itsaanilli suli pinngitsut oqaatigaakka. Maanna ima oqarpunga: Pilersaarutiga aalajaappoq, piumasakka tamaasa naammassissavakka. v11 Kangianit aggeqquara timmiaq tigutsisilik, nunamit ungasissumit, pilersaarutima naammassisitsisussaa. Oqatsiaannaruma taamaalisissavara, eqqarsatsiaannaruma pilersaarutiga naammassissavara. v12 Tusarsinga ilissi makitasuujususi, iluarnermit ungasissusi! v13 Iluarsusera nalliutitissavara, ungasinngilaq, annaassinissara piumaataassanngilaq. Annatsitsiumaarpunga Zionimi, naalannassusera Israelimut ersersissavara. Esajap allagai Es 47 v1 Aqqarlutit pujoralalimmut ingigit, illit niviarsiaq Babylonip pania. Nunamut ingigit, issiavissaarsuarmut pinnatit illit Kaldæerit paniat, taaneqassaassagavit akimarpaluttumik nukatsitamillu! v2 Aserorterivik kaavitiguk qajuusiassanik aserorterillutit! Kiinnat saagueruk, uniakalaat kiviguk nissutit qulaarlugit, naloraarlutillu kuukkut ikaarit! v3 Kinguaassiuutit uleerneqassaaq, kanngugisat saqqummissaaq. Akiniaassaanga qajassuussaqarnanga, v4 oqarpoq utertitsiserput, aqqa tassa Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Illernartua. v5 Nipaallutit issiagit taartumullu iserlutit, illit Kaldæerit paniat, taaneqassaassagavit kunngeqarfiit dronningiannik. v6 Innuttakka kamaappakka kingornussarsiaralu narrunarsarlugu, illit assannut tunniuppara. Nalligisimanngilatit, utoqqarsuit allaat nammakkerpatit artorsillugit. v7 Oqarputit: Naassaanngitsumik dronningiuassaanga. Uummammiuliutinngilat, isumaliutiginngilat tamanna qanoq naggateqassasoq. v8 Taava tusaariassasutit, illit arnaq akimasoq isumakuluuteqarnak issiavissaarsuarmi issiasutit, uummatikkut oqartartutit: Uanga, allamillu naami! Uillarninngunngisaannassaanga, qitornaatsunngunngisaannassaanga. v9 Kisianni uillarninngornerup qitornaatsunngornerullu tassanngaannaq eqqussavaatsit ullup ataatsip ingerlanerani. Qitornaatsunngornerup uillarninngornerullu eqqussavaatsit naammattumik, ilisiinniartarnitit angakkuarniartarnitillu pissutigalugit. v10 Ajorsutsinni eqqasuuteqanngitsutut ima oqartaraluarputit: Isigineqanngilanga. Ilisimassutsivit ilisimasavillu tammartissimavaatsit uummatikkut oqartaravit: Uanga, allamillu naami! v11 Eqqussavaatit ajunaarnerup peersissinnaanngisavit, nalaatissavaatit ajutoornerup pitsaalisinnaanngisavit, nungutitaanerup tassanngaannaq tuffigissavaatit ilimasunngeruttorfinni. v12 Sassarlutit ooqattaarniakkit angakkuartarnitit ilisiinniartarnitillu inuusunninnilli ilungersuutigisarsimasatit, takuniarlugu atugassannik pinngitsuuisitsisinnaanersut qimagutititsisinnaanersullu. v13 Siunnersortivit amerlavallaarnerat qasussutigaat, sassarniarlit; Qilammik misissuisut annaanniarlitsit, taakku ulloriarsiortartut qaammatikkuutaarillutillu sunik nalaatassannik nalunaaruteqartartut! v14 Taakku ivikkatut innermit nungutitaasutut ilipput, inuunertik ikualanernit annaassinnaanngilaat. Aamaqassanngilaq uunnassaarfiusinnaasunik, ikumatitaqarnaniluunniit sanianut ingilluni kialaarfissamik. v15 Taama pineqarput ilungersorlutit sammisartakkatit, inuusukkallaravilli angakkuartartuusut, maaniinnaq piumasaminnik angalaarput. Annaassisissaqanngilatit. Esajap allagai Es 48 Israeli naalasseriitsuugaluarluni annaanneqarpoq v1 Manna tusarsiuk, ilissi Jaakukkut, ilissi Israelip aqqanik taaneqartusi, Judap puilasuaniit pisuususi, Naalakkap aqqa naqqissigalugu uppernarsaasartusi Israelillu Guutia torlorfigisarlugu, kisianni peqqusersuitsumik ilumoortumillu pinnasi. v2 Illoqarfik illernartoq ateqaatigaarsi, najummisigisarsi tassaavoq Israelip Guutia, aqqa tassaasoq Katersaarsuit Naalagaat. v3 Pereersut qangarsuarli oqaluttuarereerpakka, uanga qaninnit anipput, nalunaarutigaakkalu. Tassanngaannaq iliuuseqarnikkut pisussat pipput. v4 Manngissutsit nalunngilara, pukutsunni ujallut saviminermik sanaajupput, qaallu kanngussaavoq. v5 Tamatuminnga qangarsuarli oqaluttuutereerpakkit nalliutinngikkallarneranni oqaluttuuppakkit, ima oqaqqunatit: Guutiliaatiga taamaaliorpoq, qiperugaatiga kuisaatigalu taama peqqusivoq. v6 Tamanna tusareersimavat, maannalu takusinnaavat! Nammineq oqaluttuarisinnaanngilisiuk? Maannamiit ilinnut nalunaarutigissavakka nutaat, isertukkat ilissi nalusasi. v7 Maanna aatsaat pilersinneqarput, siornatigut pinnatik, ulloq manna sioqqullugu tusarsimanngilatit ima oqaqqunatit: Nalunngereerpakka! v8 Tamakku tusarsimanagillu paasinngilatit, siornatigut naalaarumasimannginnavit. Nalunngilarami unneqqaserluttutit, anaanavit timaata iluaniikkallaravilli ajortuliortumik taaneqartarputit. v9 Atera pillugu kamannera nunuara, ataqqinaatiga pillugu imminut pinngitsaalivunga nungutikkumanatit. v10 Akuiarpakkit, sølvitulli pinnatit, naalliuutit aatsitsivittut atorlugit misilippakkit. v11 Imminut pillunga iliuuseqarpunga atera narrunarsagaaqqunagu. Ataqqinaatiga allanut tunniunnianngilara. v12 Tusaaniannga Jaaku, Israeli qaaqqusara! Uanga taannaavunga; uangaana siullerpaasunga kingullerpaasungalu. v13 Uangaana assamma nuna tunngavileraat, uangaana talerpimma qilak isivikkaa; qaaqquinnaratsik tamarmik maaneereerput. v14 Katersoritsi tusarnaarlusilu! Kia arlaata tamakku tusarliuppai? Naalakkap ikinngutaata naammassissavaa piumasaa Babylonimut pissaaneralu Kaldæerinut. v15 Uanga oqaluppunga qaaqqullugu, sassartippara iluanaarporlu. v16 Orninniarsinga tusarlugulu manna: Pileqqaarneranit isertortumi oqalunngisaannarpunga, pisoqarmalli najuutereerama. – Maanna Guutip Naalakkap aallartippaanga anersaaminut ilagitillunga – v17 Ima oqarpoq Naalagaq, utertitsisit, Israelip Illernartua: Uanga tassa Naalagaq, Guutit, iluaqutaasunik ilinnik ajoqersuisoq, illit ingerlavigisassakkut ingerlatitsisoq. v18 Ilumulli inassutikka tusaaniarsimagaluarukkit taava eqqississutissat ilissagaluarpoq kuussuartut, iluassutsillu immap malingisut, v19 taava kinguaassatit sioqqatut amerlatigilissagaluarput, timinnit pinngortut sioqqatut kisissaanngitsigilerlutik; taava aqqat piiarneqassanngikkaluarpoq suujunnaarsinneqassananilu kiinnama saanit. v20 Babylonimit anigitsi, Kaldæerinit qimaagitsi! Tusarliussiuk qiimmattarlusi, nalunaajaatigisiuk, tutsiutitissiuk nunarsuup isuinut! Oqaritsi: »Naalakkap utertippaa kiffani Jaaku.« v21 Qilalinngillat puilasuitsukkut ingerlatilermatik; imissaat qaarsumit puilalersippaa, qaarsoq qupivaa imeq kuulersillugu. v22 Guutiitsut eqqissivissaqanngillat, oqarpoq Naalagaq. Esajap allagai Es 49 Naalakkap kiffaa v1 Tusarsinga ilissi qeqertat ungasissumiittut, tusaaniarsinga ilissi inuiaat ungasissumiittut: Naalakkap qaaqquaanga anaanama timaata iluanit, erniarineqarninnit atikkut taavaanga. v2 Panatut ipittutut qanera ilisippaa assammilu tarraanut isertorlunga, qarsunngortippaanga inngigissoq qarsulivimminullu toqqorlunga, v3 oqarfigalunga: Kiffaraakkit, Israeli, ilikkut naalannassusera takutissavara. v4 Uanga oqarpunga: Asuliinnaq imminut erloqisippunga, piunngitsunut suunngitsunullu sulisinnaanera asuliinnaq atorsimavara. Taamaattorli iluarnera Naalakkamiippoq, akissarsiassaralu Guutinniippoq. v5 Maannali oqalussimavoq Naalagaq, anaanama timaata iluanili uannik pilersitsisoq kiffariumallunga Jaaku uterteqqullugu Israelilu taassumani katersoqqullugu. Naalakkap takkuani ataqqisaavunga, Guutiga tassaalerpoq nakuussutiga. v6 Oqarpormi: Naammanngilaq uannut kiffaasutut suliarissallugu Jaakup naggueqatigiissortaasa makitinnissaat Israelillu aniguisortaasa angerlakaatinnissaat; Taamaattumik inuiannut qaammaqqutinngortippakkit annaassinera nunarsuup isuanut annguteqqullugu. v7 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Illernartua, utertitsisaa, inunnit narrugisaasumut asissugaasumullu, naalagaasut kiffaanut: Kunngit takussavaat nikuiffigissallugulu, naalagartat pallorfigissavaat Naalagaq, unneqqarissoq, Israelip Illernartua, ilinnik qinersisoq. v8 Ima oqarpoq Naalagaq: Ullormi saammaassiviusumi tusarpakkit, ullormi annaassiviusumi ikiorpakkit. Piliaraakkit inuiannullu angerutaatillutit nuna kingumut makiteqqullugu, nunaatissarsiarititat inueruttut kingumut agguaanneqaqqullugit v9 parnaarussanullu oqaqqullutit: Anigitsi! taartumiittunullu: Saqqummeritsi! Inuutissarsiussapput aqqusernit killingini, ivigartorfissaqassappullu nunap suitsortaani. v10 Kaalissanatillu qilalissanngillat, kiassuullu seqernullu erloqisissanngilaat nallittuinermini ingerlatissagamigit imermut puilasumut siulersorlugit. v11 Qaqqakka tamaasa aqqusininngortissavakka, aqqutikkalu tamarmik qaffatsitaassapput. v12 Takuat, ungasissumit aggerput, avannaanit kitaanillu aggerput nunamillu Sinimimit. v13 Qiimmattarit qilak, tipaatsugit nuna, ilissilu qaqqat qiimmattaammik appigitsi, Naalakkap innuttani tuppallersarmagit nallittorlugillu innuttani ikiortariallit. Aallarussaasut angerlartut, Jerusalemi qarmaqqinneqartoq v14 Zionili oqarpoq: »Naalakkap ilaginnarpaanga, Naalakkap puigorsimavaanga!« v15 Arnap puigortarnerpaa qitornani milutsitani? Anaanap puigortarnerpaa erniarisani? Taakkuami puigussagaluarpataluunniit uanga illit puigussanngilakkit. v16 Assannut titarsimavakkit, qarmatit takkunniitittuaannarpakka. v17 Ilinnik qarmaaqqittussat aggilertussapput; ilinnillu aserorterisut piuneerussisullu qimagutissapput. v18 Isitit aarlortikkit qinerlutillu: Katinngarmik tamarmik ornippaatsit. »Ilumut uumagama,« oqarpoq Naalagaq, »taakku tamaasa pinnersaatitut atussavatit, nuliassap pisarneratut qiterutiliutissavatit.« v19 Illukutit nakkaanikuinnanngortitatillu nunallu aserortigaasoq maanna inigissallugit tattuunnarsipput, ilinnik suujunnaarsitsisut ungasissumiipput. v20 Qitornaatsuuninni qitornartaavit oqarfigeqqippaatsit: »Manna tattuunnarpallaaqaaq, illuaamigitsi, tamaani ingiffissaqaqqullunga.« v21 Taava oqarumaarputit uummatikkut: »Kia ukuninnga qitornartaakkaminga? Qitornaatsuugamami ernisuitsuullungalu, aallarussaallunga qimaatitaallungalu, kia taakku perorsaramigit? Kiserngorutitaavunga, suminngaanninguku pisut?« v22 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Maanna inuiaat usserarpakka, katinngatiga qullarpara inuiaqatigiinnut; ernitit aggiutissavaat kissumiarlugit panitillu kakallugit. v23 Kunngit angutisiarilissavatit, dronningiilu milutsitsisigissavatit. Nunamut pallorfigissavaatsit isikkavillu sioraanni pujualat aluttorlugit. Taava paasissavaat tassaasunga Naalagaq, uannillu neriuffiginnittut pakatsissanngitsut. v24 Sorsuttartoq tiguakkaminik arsaarneqarsinnaanerpa? Nakuusertup tigusai aniguisinneqarsinaanerpat? v25 Ima oqarpoq Naalagaq: Sorsuttartoq tigusaminik arsaarneqassaaq, pinerluttullu tigusai aniguisinneqassapput. Uanga sorsussavakka ilinnut sorsuttut, ernitillu annaatissavakka. v26 Qunutitsisitit nerisikkumaarpakka namminneq neqaannik, aatsillu aalakoorutigissavaat paarnat tunguattut. Inuit tamarmik paasissavaat uanga Naalagaq tassaasunga annaassisit, utertitsisit Jaakup Pissaasua. Esajap allagai Es 50 v1 Ima oqarpoq Naalagaq: »Atorunnaarsippakka allakkat anaanassinnut avissutit uannit ajattorakku uppernarsaatigisaraluakka. Kinaluunniit akiligassaqarfiginerpara taassumunnga akigisinnaassallusi? Naamik, iluanngitsuliasi pillugit akigineqarpusi, unioqqutitsinisi pissutigalugit anaanarsi ajattugaavoq. v2 Soormi maaniittoqanngila tikiukkama? Sooq akisoqanngila qaaqqusigama? Talera naappallaarnerpa ilissinnik aniguisitsissalluni? Nukissaqannginnerama ilissinnik annaassissallunga? Sioorasaarinikkut imaq tissortippara, kuussuit puilasuitsunngortillugit, aalisakkat imissaasuanermit asiuinnartillugit. v3 Qilak qernertumik ulippara puunillu atisalerlugu.« Naalakkap kiffaa v4 Guutip Naalakkap tunivaanga ajoqersukkap oqaanik qasusut ikiorsersinnaaqqullugit oqaatsinnik; ullaat tamaasa siutiga itersartarpaa ajoqersukkap pisarneratut tusarnaaqqullunga. v5 Guutip Naalakkap siutiga ammarpaa. Naalasseriinngilanga tunuarnangalu. v6 Qatigaga manivara anaalerisunut, uminnillu nutsuisut ilaginnaannarpakka, kiinara assinngilara asissuisunut qitseraasunullu. v7 Guutip Naalakkap ikiormanga mitannarsisitaanngilanga. Taamaattumik kiinara ujaqqatut ammaajusutut manngertisippara, nalunngilaralu pakatsisinneqassanngitsunga. v8 Pinngitsuutitsisissara qanippoq; unnerluutiginnikkumasoqarpat taannalu eqqartuussivimmi naapeqatigiitta! Uannik saqitsaassiniartoqaruni taanna sassarli! v9 Guutip Naalakkap ikiormanga kia pisuutissavaanga? Tamarmik nungullariartussapput annoraaminertut, qillaalaat nerissavaat. v10 Arlassi Naalagaq mianeriguniuk kiffaa naalalliuk. Taartumi ingerlasup qaamasumillu takusaqarani Naalakkap aqqa tatigiliuk Guutiminilu annertoqqutissarsiorluni. v11 Ilissili ikuallatsitsisusi tamassi qarsunillu ikualasunik piseriartartusi, ingerlavigisiuk ikualaneq naaralaartoq, inneq qarsussinnik ikitarsi. Uanga assanniit eqqussavaasi, anniarlusi nalassaasi. Esajap allagai Es 51 Jerusalemi ujajaaffigineqaraluartoq nappaqqinneqartoq v1 Tusarsinga ilissi iluarnermik noqqaassutiginnittusi, Naalakkamik ujarlersusi: Isigisiuk qaarsoq kaanngartiterneqarfissi, itersaliarlu piiarneqarfissi. v2 Isigisiuk ataatarsi Aaperaat Saralu ilissinnik erniarinnittoq. Qaaqqugakku Aaperaat kisermaajugaluarpoq, kisianni pilluaqquara kinguaavi amerlingaartillugit. v3 Naalakkammi Zioni tuppallersarpaa, illukui tamaasa tuppallersarpai, inoqajuitsortaa ilersippaa Edenisut, puilasuitsortaalu Naalakkap naatsiiviatut. Tassani qiimasullutillu nuannaassapput, qujaniummik tussiarlutik kukkilattariarsorlutillu. v4 Naalaarsinga, innuttakka, tusarnaarsinga, inuit pigisakka! Uannit piumaarmat ajoqersuussut, imaaliallaannaq iluarsusera inuiaqatigiinnut qaammaqqutinngortissavara. v5 Iluarsusera qanilliartorpoq, annaassinissara tikiutilerpoq, talerma inuiaat eqqortumik pineqartissavai. Qeqertat ungasissumiittut neriuffigaannga talera pissaasoq utaqqivaat. v6 Qilammut pavunga aarloritsi, samunga nunamut qiviaritsi; Qilak nungujumaarpoq putsutut, nunalu nungullarumaarpoq atisatut; inui toqorarumaarput ippernatut. Kisianni annaassinera naassaanngitsumik atassaaq, iluarsuseralu soraarfeqassanngilaq. v7 Tusarsinga ilissi iluarnermik ilisimannittusi, ilissi innuttakka ajoqersuutinnik uummammioqartusi! Sioorageqinasiuk inuit asissuinerat, annilaangageqinasiuk mitallernerat. v8 Taakku qillaalaanit nerineqassapput atisatut, qullugissanit nerineqassapput meqqulualittut. Iluarsuserali atassaaq naassaanngitsumik, annaassineralu kinguaariikkuutaani. v9 Iterit, iterit, Naalakkap talia, pissaanermillu atisiit! Iterit soorlu ulluni qaangiuttuni, itsarsuaq pisarnittut! Illit uumasorujuk Rahabi kapillugu toqussimannginnerpiuk? v10 Illit tissortissimannginnerpiuk imaq, itinersuup imaa, immap iternga aqqusininngorlugu utertitallu tassuuna ingerlatillugit? v11 Naalakkap aniguisitai nunaminnut uterput, Zionimut ingerlapput qiimmattarlutik; nuannaarnerup soraajuitsup siulersorpai, tipaatsunneq nuannaarnerlu pissarissavaat, aliasunneq anersaarulunnerillu qimaassapput. v12 Uanga tuppallersaasigaassinga, sooq taava ersigissanerpigit inuit toqusussat, inuit qitornaat ivikkatut peerukkumaartut? v13 Qanoq puiorsinnaaviuk Naalagaq pinngortitsisit qilammik isivititsisoq nunalu tunngavilerlugu. Sooq ulloq tamaat qunutsassimavit qunutitsisup kamanneranut? Qunutitsisorli kamalluni nungutitsinialeraluaraangami taava qunutitsisup kamannera sumut pisarpa? v14 Pillagaallutik kalunnernik qilersukkat erniinnaq qilerussaarneqassapput toqussanatillu ilivermullu aqqassanatik nerisassaminnillu amigaateqassanatik. v15 Uanga taannaavunga Naalagaq Guutit immamik aalassatsitsisoq mallit ittulersillugit, aqqa tassa Katersaarsuit Naalagaat. v16 Oqaasissakka illit qaninnut pisippakka assammalu alanngortaanut toqqorlutit. Qilak isivippara nunalu tunngavilerlugu, Zionimullu oqarlunga: Innuttaraassi. v17 Iterit, iterit, makigit Jerusalemi! Illit Naalakkap assaanit kamannerata ermusianik isaassivigineqarsimasutit, imaa aalakoornartoq imerpat nunguillugu. v18 Ernerisa erniarisimasaasa arlaannaataluunniit tasissersuussimanngilaa; ernerisa perorsarsimasaasa arlaannaataluunniit tasiorsimanngilaa. v19 Marloriaammik eqqorneqarsimavutit, kia taava nalligaatit? Nakuuserfigineqarnermik ajunaartitaanermillu, kaannermik panamillu pineqaravit kia taava tuppallersarpaatit? v20 Aqqusernit paarlannerini tamani nalapput ernitit nukillaarsimallutik oqinninnguatut napitissimasutut, eqqorneqarsimallutik Naalakkap kamanneranik, Guutivit sioorasaarineranik. v21 Taamaattumik maanna tusarit illit ikiortarialiusutit, aalakoortutit, kisianni viinnisornermik pissuteqarnak! v22 Ima oqarpoq Naalagaq, Naalakkat Guutillu, innuttaminik illersuisoq: Ermuseq aalakoornartumik imalik illit assannit tigussavara, kamannerma ermusia imerfigeqqinngisaannassavat; v23 ermusermi taanna illit naalliutsitsisinnut tunniutissavara, taakkununnga ilinnut oqartunut: »Pallorit aqqutigalutit ikaarniassagatta.« Siornatigummi qatiggat maniinnartariaqartarsimavat ingerlasunut aqqutissanngortillugu. Esajap allagai Es 52 v1 Iterit, iterit, pissaanermik atisiit Zioni, assuutitit atikkit, Jerusalemi, illoqarfik illernartoq! Kipineqanngitsut minguttullu iserfigeqqissanngilaatsit! v2 Pujualaajarit, nikuigit, Jerusalemi tiguagaasimasutit! Kalunnerit qungatsivit qilerutai piikkit, illit Zionip pania tiguagaasimasutit! v3 Ima oqarpoq Naalagaq: Akeqanngitsumik tunisaavusi utertinneqassaasilu, aningaasanilli akiliunneqarnasi. v4 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Siullermik innuttakka Egypteniliarput takornartatut tassani najugaqarniarlutik, Assyriallu qunutippai pissuteqarnani. v5 Taavali maanna uanga qanoq iliussaanga? oqarpoq Naalagaq. Innuttakka tiguarneqarsimapput akeqartinnagit. Taakkununnga naalagaasut nimaarput, oqarpoq Naalagaq, ateralu ulloq tamaat mitaatigisaavoq. v6 Taamaattumik: Ullussami tassani innuttama atera ilisimalissavaat. Uangami taannaavunga ima oqartoq: »Akornassinniippunga.« v7 Ila tusarningaarami oqariartuuteqartup qaqqani pisuppalua! Eqqissinermik tusarliivoq, nalunaarummik nuannersumik aatsivoq, annaanneqarnermik nalunaajaavoq. Zionimullu oqarpoq: »Guutit kunngiuvoq.« v8 Tusaruk ilinni paarsisut suaartarnerat, tamarmik qiimmattarput namminneerlutik takugamikku Naalakkap Zionimut uternera. v9 Tamassi qiimmattaammik appigitsi, Jerusalemip illukui! Naalakkap innuttani tuppallersarpai Jerusalemilu utertillugu. v10 Talini illernartoq uleerpaa inuiaqatigiit tamarmik takkuanni. Nunarsuup isorartoqisup takussavaa Guutitta annaassinera. v11 Aallaritsi, aallaritsi, illoqarfimmit aallaritsi, mingunnartumik attueqinasi! Qimanniarsiuk, minguersaritsi, ilissi immersakkanik Naalakkap piinik tigumiartusi! v12 Aallassanngilasi tuaviorlusi, qimaasutut ingerlassanngilasi; Naalagarmi ingerlajumaarmat siunissigut, kingunissigullu Israelip Guutia. Naalakkap kiffaa anniaatilik v13 Takuat, kiffara iluanaarumaarpoq, qullartitaassaaq akitsisitaallunilu qutsissisitaangaarlunilu. v14 Soorlu amerlasuut amiilaarutigigaat – takussunarsingaarami inuttut isikkoqarunnaarmat, takullugu inummut eqqaanarunnaarmat – v15 taamatut inuiappassuit tupigutsatsikkumaarpai. Kunngillu takugunikku nipangiinnassapput; tassami takugamikkit imminnut oqaatigineqanngitsut tusarsimanngisatillu misigalugit. Esajap allagai Es 53 v1 Kia upperaa tusagarput? Kimut Naalakkap talia saqqummersinneqarpa? v2 Naalakkap saani naalerpoq avalequtinnguatut, sorlammit naalernertut nunamit panertumit. Angutip ilusaa kusanassuseqanngilaq, takugaluarparput, takusarpulli iluarinngilarput. v3 Nikanartitaq, inuit narrugisaat, angut anniaatilik, nappaatinik atuisimasoq, maajugalugu alartitiinnagaq, asiginnagaq, suutinngisarput. v4 Taamaattorli – taassuma uagut nappaativut imminiitilerpai, anniaativullu nammappai. Isumaqarfigisimagaluarparput tassaasoq eqqorneqartoq, patinneqartoq, erloqisinneqartoq Guutimit. v5 Kisianniuna ikiligaasoq unioqqutitsinivut pillugit, sequmisitaasoq ajortuliavut pillugit. Pillaat taassumunnga tuttoq eqqississutigaarput, ikiilu ajorunnaarutigaavut. v6 Tamatta savatut tammarsimavugut, tamatta immikkut aqqutigiumasatsigut ingerlavugut, kisianni uagut ajortuliavut Naalakkap taassumunnga tutsippai. v7 Erloqisitaavoq naalliutsitaallunilu, qaninili ammanngilaa; soorlu savaaraq toqukkiartorneqartoq, soorlu sava kissarneqartilluni nilliallanngitsoq, qarni ammanngilaa. v8 Parnaarussivimmit eqqartuussummillu peersitaavoq. Eqqarlii kia eqqarsaatigai, taamani inuusut nunaannit peersitaammat? Innuttama ajortuliaat pillugit perlutsitaavoq. v9 Pinerluttut akornanni ilivissippaat, pisuut akornanni ilineqarfissillugu, uffa iluanngitsuliunngitsoq peqquserlunnermillu qanermiugisaqanngitsoq. v10 Tassa Naalakkap piumasaa nappaammik sequmisikkumallugu. Inuussutsi isumakkeerneqaatissatut tunniukkamiuk kingulissani takujumaarpai sivisuumillu inuussalluni, Naalakkallu piumasaa taassumuuna assaatigut naammassineqarumaarpoq. v11 Naalliutsitaareerami qaammaqqutissaq takussavaa paasisimasamigullu qaarsillaatissinneqarluni. Kiffama amerlasuut iluartuutissavai ajortuliaallu ersussavai. v12 Taamaattumik akimasunut kingornusseqatigitissavara, pissarsuit tiguakkanik agguaqatigissavai inuunini toqumut tunniukkamiuk inatsisinillu unioqqutitsisunut ilaliussaatilluni. Kisianni amerlasuut ajortuliaat ersuppai ajortuliortullu sinnerlugit pineqarluni. Esajap allagai Es 54 Jerusalemip naalannassusia nutaaq v1 Tipaatsugit ernisuitsutit, qitornartaarsimanngitsutit! Qiimmattarit, nuannaarnermit torlulagit illit nallisitsisimanngitsutit! Kisermaasoq ueqartumit amerlanerusunik qitornaqarumaarpoq, oqarpoq Naalagaq. v2 Toqqit inittoruk, noqittulerlugu avammut siaartiguk peqqanngivillugu! Tupivit noqarutai tallisikkit paagutaallu aalajangerluarlugit. v3 Siammariartussaatimmi kujammut avannamullu, kinguaassavit pigilissammatigit inuiaqatigiit allat illoqarfiillu inuerussimagaluartut najugarilerlugit. v4 Siooraqinak; pakatsissanngilatit, kanngutseqinak narrunarsagaassanngilatit. Inuusunninni kanngusuutigisartakkat puiussavat uillarnertullu narrunarsagaanerit eqqaaqqinnagu. v5 Pinngortitsisivit nuliarilerpaatit, aqqa tassa Katersaarsuit Naalagaat. Utertitsisit tassaavoq Israelip Illernartua, nunarsuup tamarmi Guutianik taaneqartoq. v6 Nuliatut qimagaasutit aliasuttutillu Naalakkap qaaqquaatit; Inuusunnermiilli nuliarisaq ajattorluinnarneqarsinnaava? oqarpoq Guutit. v7 Qimallatsiarsimagaluarakkit maanna nallittuingaarninni utertippakkit. v8 Sakkortoqisumik kamanninni sivikitsuinnarmik kiinara ilinnut isertorpara, maannali soraajuitsumik ilumoorlunga nallittorpakkit, oqarpoq utertitsisit, Naalagaq. v9 Noap ulluinisut iliussaanga: Soorlu uppernarsaasimasunga Noap nalaani ulersuarnertut nuna qarsunneqaqqissanngitsoq, taamatut maanna uppernarsaavunga kingorna kamaateqqikkumanak appisaluuteqqikkumanallu. v10 Qaqqat allaat uppeqqajaalissagaluarpata qattunerillu allaat aalalissagaluarpata ilumoornera ilinnit nigussanngilaq eqqisseqatigiinnissamillu angerusera patajalissanani, oqarpoq Naalagaq, nallittuisit. v11 Illit ikiortarialiusutit, anorisiortuartutut ittutit, tuppallersarneqanngitsutit, takuat, malakitinik qarmagaliuutissavakkit, safirit toqqaviliullugit, v12 napasuliartaliuutissavakkit rubininik isaaffiliuullutillu karfunkelinik, tamarpit kaajallallutit qarmarsualiuullutit ujaqqanik erlinnartunik. v13 Ernitit tamarmik Naalakkamit ajoqersorneqarsimassapput, ernitit iluanaangaarumaarput; v14 iluarnermik tunngavilerneqassaatit. Qunutitaaneq ilinnit ungaseqisumiissaaq, aarleqqutissaqanngilatit, annilaarnartup tungaalissanngilaatit. v15 Saassunneqaruit tamanna uanga piumasannit pissanngilaq, saassussisitit ilinnik saassussitillutik toqutaassapput. v16 Uangaana pinngortikkiga saffiortoq aamaartitsiniarluni supuuisartoq tamalaanillu sakkuliortartoq. Aseruisoq suujunnaarsitsisoq aammattaaq uanga pinngortitaraara. v17 Sakkut ilinnut sakkuaatissatut saffiukkat atorsinnaassuseqassanngillat, oqqat ilinnik unnerluutiginnittut tamaasa eqqartuutitissavatit pisuusutut. Tassa Naalakkap kiffaasa pissarsiassaat, iluarnerat uannit pivoq, oqarpoq Naalagaq. Esajap allagai Es 55 Naalakkap angerutsiminut ilumoornera v1 Qaagitsi qilalersusi tamassi, tamassa imeq! Qaagitsi ilissi aningaasaateqanngitsusi! Pisigitsi karrinik nerillusilu! Qaagitsi, karrisigitsi akiliinasi! Viinnisigitsi immussillusilu akilernagit! v2 Sooq nerisassaanngitsut akilertarpisigit aningaasanik, qaarsillaatissaanngitsullu akissarsiassinnik? Tusarnaarniarsinga, taava nerilluassaasi piisaassallusilu nerisassanik kimittuunik. v3 Siutisi manisigit ornillungalu, tusarnaarsinga, taava inuussaasi! Soraajuitsumik angerfigeqatigissavassi Daavimut neriorsuutikka aalajaatsut eqquutitillugit. v4 Taanna inuiaqatigiinnut nalunaajaasunngortippara inuianni naalagaaninngortikkakku naalaganngortillugulu. v5 Inuiaat ilisimanngisatit aggeqqujumaarpatit, inuiaallu ilinnik ilisimanninngikkaluartut tuaviorlutik ornikkumaarpaatsit pissutigalugu Naalagaq Guutit, Israelip Illernartua ilinnik naalannarsisitsisoq. v6 Naalagaq ujarsiuk nanisassaatillugu, torlorfigisiuk qanitsillugu. v7 Iluaatsup qimalliuk aqqutigisani, iluaatsuliortullu soraarulligit pilersaarutini, saallunilu Naalakkamut, imminik naakkinnikkumaartumut, uterluni Guutitsinnut, taanna isumakkeerfiginnittuartarmat. v8 Tassami pilersaarutikka ilissi pilersaarutissitut inngillat, aqqutisilu uanga aqqutigisattut inngillat, oqarpoq Naalagaq. v9 Soorlumi qilak nunamit qutsinnerusoq, taama aqqutigisakka ilissi aqqutigisassinnit qutsinnerupput pilersaarutikkalu pilersaarutissinnit qutsinnerullutik. v10 Soorlumi sialuit qaniillu nakkartartut qilammit tassungalu utissanatik nunali masatsertarlugu, inerititaqalersittarlugu naalersoqalersittarlugulu, tunniussaqartarlutik siaruartigassanik siaruarteriumasunut inuussutissanillu neriumasunut, v11 taama ippoq oqaasera qaninnit anisoq: Susaarluni uannut utissanngilaq, kisianni suliareqqusakka suliarissavai naammasseqqusakkalu naammassissallugit. v12 Tassami nuannaarlusi aallassaasi, ingerlanneqassaasilu eqqissinartumik; siunissinni qaqqat qattorngillu nuannaarlutik suaartassapput, narsaatip orpii tamarmik ersaartassapput. v13 Orpikkanut kapinartulinnut taarsiullutik naassapput kakillarnaqutit, myrtit naasupilunnut qasillernartunut taarsiullutik. Tamanna Naalakkamut ataqqinaataallunilu nalunaaqutaassaaq piiarneqanngisaannartussaq. Esajap allagai Es 56 Naalaffik, inuiaat tamarmik qinusarfiat v1 Ima oqarpoq Naalagaq: Eqqartuussinermi iluartuliornissaq sianiginiarsiuk naapertuilluartumillu iliorlusi, annaassinissara qanillimmat iluassuseralu erniinnaq saqqummissalluni. v2 Pilluarpoq taama iliortoq, inuk matuminnga aalajangiussisoq: Sabbati illernartissallugu nalinginnaatissanagulu, iluaatsuliornaveersaarlunilu. v3 Takornartaq Naalakkamut ilannguttoq ima oqanngikkili: »Naalakkap innuttaminit avissaartissasimavaanga.« Angutaassutaajagarlu ima oqanngikkili: »Orpiuvunga isseerussimasoq.« v4 Imami oqarpoq Naalagaq: Angutaassutaajakkat uanga sabbatinnik illernartitsisut, iluarinartitannik qinersisut angerutsinnillu aalajangiussisut, v5 taakkua aqqi qarmani uanga illunni allallugit eqqaassutissalerumaarpakka ernernit paninnillu eqqaassutaalluarnerusunik. Ataavartussamik atertaartissavakka piiarneqanngisaannartussamik. v6 Takornartallu Naalakkamut ilannguttut kiffartuukkumallugu aqqalu asanartillugu taassumunngalu kiffaajumallutik sabbatimik illernartitsisut nalinginnaatinnagulu, angerutsinnillu aalajangiussisut tamaasa, v7 taakku qaqqannut illernartumut pisikkumaarpakka tipaatsutsillugillu illunni qinusarfimmi. Pilliutaat ikikkagassat toqutassallu ilassiumaarpakka pilliiviutinni. Illuga taaneqartassaaq inuiaqatigiit tamarmik qinusarfiannik. v8 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq, Israelip siammartitaasortaanik katersuisimasoq: Kingumut aallarussaasortaannik katersuissaanga katersoriikkannut ilanngullugit. Siulersuisunut unneqqaserluttunut eqqartuussut v9 Neriartorniaritsi narsaatip nersutai tamassi, ilissilu orpippassuarni uumasut tamassi! v10 Paarsisui tamarmik tassaapput tappiitsut ilisimasaqanngitsullu, tamarmik qimmiupput nillerumanngitsut, qilussinnaanngitsut, innangallutik sinnattortut sinneritoqigamik. v11 Qimmit taakku nerreritoqaat, qaarsillajuitsuullutik. Paarsisuupput qaatusimasaqanngitsut. Tamarmik piumasaannarminnut saattarput, tamarmik imminnuinnaq iluanaarutissamik isumapput. v12 »Qaaniaritsi, viinnimik aallissaanga, erngutissaagut immiamik! Aqagu aamma ullumisut iliussaagut, suli nuanninaarnerussallugu!« Esajap allagai Es 57 v1 Iluartoq toqutaagaangat tamanna eqqarsaatigineqarneq ajorpoq, unneqqarissut peersitaagaangata tamanna soqutigineqarneq ajorpoq. Ajussuseq pissutaalluni iluartut peersinneqartarput. v2 Eqqissivissaminnut utertarput, iluartumik inuusut maanna iliverminni qasuersaarput. v3 Maanga sassaritsi, ilissi ilisiitsut qitornaat, ilissi angutit allasiorumatuut arnallu atortittartut kinguaavi! v4 Kinaana quiassuaatigaasiuk? Kinaana kiinnassinnik iloqissiorfigaasiuk? Kinaana mitallerfigaasiuk? Tassaannginnerpisi ajortip qitornai sallullu kinguaavi? v5 Sualuttumik tissassimasarpusi orpiit egit ataanni, orpiit qorsuusut tamarmik ataanni, ilissi meeqqanik toqutsisarpusi qooqquni qaarsullu quppaanni tamani. v6 Qooqqut ujaraat quasartut agguutisiassaraatit, tassa illit pissatit. Taakku allaat pilliutinik kueragassanik kueraaffigaatit naatitanillu pilliutinik aatsivigalugit. Taama ittut naammagiinnassanerpakka? v7 Qaqqami portusuumi kingittumilu innarfissiorputit, taakkununngattaaq majuarsimavutit pilliiartorlutit. v8 Matup tunuanut matserfinnullu ilisarnaatitit ivertissimavatit. Tunupparma tamataajarlutit qaqivutit innanngavimmut tassanilu tutitassannut inissiorlutit. Akilerlugit atoqatigaatit kinguaassiuutaallu takullugit. v9 Melekimut uuliamik aatsivutit illillu tarnutaatinnik naammattorsuarmik tunniussaqarlutit. Ungasissumut oqariartortitsivutit toqusut inaat tikivillugu. v10 Aqqutit sivisoqimmat qasugaluarputit, oqanngilatilli angalanerit asuliinnartoq. Kingumut nukittorsarputit taamaatiinnarnatillu. v11 Kinaana ersigalugulu siooragaajuk salluneq ileqquliukkakku? Uanga eqqaanngilarma soqutiginangalu. Uanga qangarsuarmiit oqaaseqarneq ajorama ersiginngilarma. v12 Uangali oqarpunga: Iluarsutsit suliatillu iluaqutiginavianngilatit ikioqqullutit suaartaraangavit; v13 guuterpassuavit annaallitsit. Taakku tamaasa anorersuup teqqassavai, anoraasuallu aallarutissavai. Kisianni uanni qimarnguffissarsiortut nuna kingornutissavaat qaqqaralu illernartoq pigilerlugu. v14 Oqarporlu: Aqqusinnioritsi, aqqusinnioritsi nalimmatserlugulu, innuttama aqqutissaanni akornutaasinnaasut piiarsigit! v15 Ima oqarpoq tamanit qutsissisitaasoq, naassaanngitsumik issiavissaarsuarmi issiasoq, aqqa tassaasoq Illernartoq: Ineqarpunga qutsinnermi illernassutsimilu, aammattaarli sequmisitaasumi anersaakkullu nikallorsimasumi, inuummarissarumallugu anersaakkut nikallortoq inuummarissarumallugulu uummatimigut neriuutaaruttoq. v16 Soraajuitsumik saqitsaassinianngilanga kamassimajuaannarniarnangalu, anersaavat, anersaartorneq uumassutaasoq pinngortitara, sapiissuseeruteqqunagu uanga takkunni. v17 Piumatuallaarlutik ajortuliormata kamalersimavunga, pillarpakkalu kamanninnilu isertorlunga. Tunussillutik namminneq aqqutigiumasatik ingerlavigiinnarpaat. v18 Inuuserisaalli takuara, katsorsassavakkalu qasuerfissillugillu, akillugillu tuppallersarlugit. v19 Aliasuttut qarlui inerititaqartissavakka. Eqqissineq, eqqissineq pilersippara ungasissumiittumut qanittumiittumullu, oqarpoq Naalagaq, katsorsassavakkalu. v20 Kisianni iluaatsut assigaat imaq mallersoq manissineq sapilersoq, marullummik sorujunnillu qaffartitsisoq. v21 Guutiitsut eqqissivissaqanngillat, oqarpoq Guutiga. Esajap allagai Es 58 Iisinnginniarneq sabbatilu v1 Torlulaarit nipituumik, nipit qajassuunnagu, tamaviannguat nillerit sulluartaatitut! Nalunaarfigikkit innuttakka unioqqutitsinerinik Jaakukkullu ajortuliaannik. v2 Ullut tamaasa ujaraluarpaannga aqqutigisakka ilisimajumallugit. Inuiattut iluartumik iliortutut Guutimillu inassutaanik maleruaanngitsoornianngitsutut aperisarpaannga inatsisit iluartumillu iliorneq pillugit. Kissaatigaat Guuti qanikkumallugu. v3 »Sooq iisinnginniaraluaraangatta isigineq ajorpisigut soqutiginagulu pilerissutsit ingalassimaniarlugit inuusarnerput.« Ullormi iisinnginniarfissinni niuertutut suliaqartarpusi sulisusilu sulerulutsittarlugit. v4 Iisinnginniartarpusi assortuutiitigalusi saqitsaatiitigalusilu, ajungaarassilu ujaqqanik milloortarlusi. Ullumikkutut iisinnginniartarnissigut qinnutisi qilammi tusarneqartinnavianngilasi. v5 Isumaqarpisi inuup pilerissutsit ingalassimaniarlugit inuunera, ivissuartut nakasimasarnera puunillu atisilluni arsani nalasarnera tassaasut iisinnginniarneq uanga iluarisara? Tassaava iisinnginniarnermik pisartagarsi, ulloq Naalakkap iluarisaa? v6 Uanga iisinnginniarneq kissaatigisara tassa kalunnerit ajussutsip qilerutigititai nammaatallu qilerutai kittorarneqassasut, qunutitaasut aniguisinneqassasut, nammaatat tamarmik aserorneqassasut, v7 allaammi kaattoq timiusaatinnik nerisassissagit, nallinnartut inissaasuasut inissarsisissagitit, tamaqanngitsumik takusaqaruit taanna atisassaanik tunissagit nunaqqatitillu tunussanagit. v8 Taava qaammaqqutissat erserumaarpoq qaalersup aappilliunneratut. Ikit mamilertorumaarpoq, iluassutsillu siunikkut ingerlajumaarpoq, Naalakkallu naalannassusia kinguninni malinnaassaaq. v9 Taava torlorfigissavat, Naalagarlu akissaaq, taava ikioqqullutit suaassaatit, oqassaarlu: Maaniippunga! Nammaataq peerukku, isorinnikkunnaaruit mamarliiunnaarlutillu, v10 kaattoq timiusaatinnik tunigukku tumanngusorlu qaarsillartillugu, taava qaammaqqutissat taartumi qinngorumaarpoq unnuarlu ilinnut ullororuttorneratut ilerluni. v11 Naalakkap tamatigut tasissersuutissavakkit, nunami suitsumi allaat qaarsillartillutit, nukissanillu nutaanik tunillutit. Taava assigilissavat naatsiivik naggorilluartoq puilasorlu puilajuartoq imaaruttussaanngitsoq. v12 Sanaqqissavatit itsaaneraniit illukuinnaasimagaluartut, sanaqqissavatit qarmat ilaqutariit siulivit tunngaviliaat. Taava taaneqartassaatit qupparnik ussissaasumik, ingutsigaagaluartunik iluarsaasumik, inigineqalersinnaaqqullugit. v13 Sabbatimi iliuusissat unioqqutinnaveersaarukku ullunni illernartumi niuertutut suliaqarnatit, taagukku sabbati nuannersumik Naalakkallu ullua ataqqinangaartumik, ataqqinartikkukku pisarnittut iliornatit, niuertutut suliaqarnak isumaqatigiissuteqarnallu v14 taava Naalakkami pilluarneq qiimmattaatigissavat. Angalaartissavakkit nunap qattorngisigut nuna siuaasavit Jaakup pigisaa nuannaarutigitillugu. Naalagaq nammineq taama oqaluppoq. Esajap allagai Es 59 Oqaluuseq peqqissimeqqussut ajortimillu anngiiaatiginninneq v1 Naalakkap talia ima naatsiginngilaq annaassisinnaanani, siutaalu ima matoqqatiginatik tusaasinnaanani. v2 Ilissili ajortuliasi tassaapput avissaarsimatitsisut ilissinnik Guutissinnillu, unioqqutitsinissi isertorpaat kiinaa ilissinnik tusaasaqarsinnaajunnaarsillugu. v3 Assasimi mingussimapput aammik, inussasilu ajortuliornermik. Qarlusi oqalupput sallunernik oqarsilu ajortuinnarnik. v4 Naapertuilluarneq atorlugu eqqartuussassaatitsisoqanngilaq, ilumoortumillu eqqartuussisoqanngilaq. Piunngitsut tatigaat sallullutillu oqalullutik, ajunaarnermik naartoqaleramik ajussuseq erniaraat. v5 Pulateriaarsuit mannii ivallugit tukertippaat nissavarsuillu nigaat ikaartiterlugit. Manniinik nerigaanni tamanna toqussutissaavoq, tutineqarpatalu paarmortorujuk tukertinneqassaaq. v6 Ikaartitigaat atisarissallugit ajorput, sanaavinik atisaqartoqarsinnaanngilaq. Suliaat ajorsusiupput, assaallu nakuusernermut atortuupput. v7 Qiilasaqaat ajortumik iliornissamut oqilasaqalutillu pinngitsup aavanik kuisinissamut. Pilersaarutaat ajortuusarput, nakuuserneq ajunaarnerlu aqqutaanniipput, v8 aqqut eqqissinartoq naluaat. Ingerlavianni naapertuilluarneqanngilaq. Aqqusininnguit ingerlavigisatik sangujoraartilerpaat, taakkunuuna ingerlasut eqqissinermik sianigisaqanngillat. v9 Taamaattumik innarluissut uatsinnit ungasippoq, iluarsutsillu angussanngilaatigut. Qaamaneq utaqqigaluaratsigu sunaaffali taggariinnaavoq, akisunneqalersiigaluaratsigu taarmiiginnarpugut. v10 Tappiitsutut iikkat satsillugit ingerlavugut, satsippugut soorlu iseqanngitsugut. Ullororuttoraluartoq unnunneratut naakkiuttarpugut, inereruttorfitsinni toqusutut ippugut. v11 Tamatta nannutut qatimaattarpugut tuisut quluaasartarluta. Utaqqigaluarparput innarluissut, takkutinngillarli; utaqqigaluarparput annaanneqarnissaq, uatsinnilli ungaseqaaq. v12 Takuatimmi unioqqutitsinivut amerlaqisut, ajortuliattalu unnerluutigaatigut. Tassami unioqqutitsinivut miserratiginngilavut, pisuutitassaanerput tamaat nalunngilarput; v13 Naalakkamit qimagussimavugut miserratigalugulu, Guuterput tunussimavarput, nakuusernermik tunussinermillu nalunaajaasimalluta oqaatsillu salluliuutaasut uummatitsinnit aniatillugit. v14 Innarluissut tunuartitaavoq, iluarnerlu ungaseqisumiippoq, sallusuissut niueriartortarfimmi naakkiummat ilumoorsuserlu unittuuilluni. v15 Taamaalilluni ilumoorneq amigaataalerpoq, ajortumillu ingalaaniartoq ujajaaffigineqartarpoq. Naalakkap tamakku tamaasa takuai isaanilu ajorpoq naapertuilluarneqanngimmat. v16 Takuaa ikiuuttoqanngitsoq, tupigusuutigaalu akuliuttoqanngimmat. Taava taliata ajugaatippaa, iluarsusiatalu pissatsippaa. v17 Iluarneq sakiarortinnaveeqqutitut ativaa annassullu niaqorortinnaveeqqutitut niaqquminut atitillugu. Akiniut atisaliuppaa ilungersutsannerlu qallersaasiullugu. v18 Akiniaasarpoq pineqartariaqarnerat naapertorlugu, kamannermik akerartortiminut, akiniaanermik akeqqaminut; akiniaanerami qeqertanut ungasissunut allaat annguttarpoq v19 mianerineqaqqullugu Naalakkap aqqa kitaani naalannassusialu kangiani, aggerumaarmat kuussuartut supisutut Naalakkap anorersuaanit ingerlatinneqartutut. v20 Utertitsisussaq takkukkumaarpoq Zionimut Jaakumilu allamik isumataartunut, oqarpoq Naalagaq. v21 Taakkununnga angerusera imaappoq, oqarpoq Naalagaq: Anersaara ilinnut pisoq oqaatsikkalu illit qaninnut pisitakka nigussanngillat illit qaninnit imaluunniit qitornavit ernuttavilluunniit qarninit, maannamiit naassaanngitsumik, oqarpoq Naalagaq. Esajap allagai Es 60 Jerusalemip naalannassusissaa v1 Nikutserit, qaammalerit qaammaqqutissat takkutereermat Naalakkallu naalannassusiata nuiffigimmatit. v2 Takuat, taartup nuna matoorpaa, taarsuup matoorpai inuiaat; illilli Naalakkap nuiffigaatit, naalannassusialu takkuppoq qulikkut. v3 Inuiaqatigiit ingerlaarumaarput qaamanerpit tungaanut, kunngillu nuinerpit akisunnerata tungaanut. v4 Qineriassasutit! Katersuullutik tamarmik ornippaatsit. Ernitit ungasissumit aggerput panitillu kissumiarneqarlutik. v5 Taava nuannaarnerit isinni ersissaaq takulerukku; uummatillu kassullunilu tillerululerumaarpoq immap erlinnartuutai pigisarilissagakkit inuiaallu pisuussutaat ilinnukaanneqassammata. v6 Qatigattuut amerlaqalutik ilinni katersuukkumaarput, taamatullu aamma dromedarit Midjanimit Efamillu aggiussat. Sabamit aggiassapput tamarmik; kuultimik tipigissaammillu nassataqassapput, Naalakkallu unnersiutigineqarnissaa oqaatigissavaat. v7 Kedarip savaatai tamarmik ilinnut katersorneqassapput, Nebajotip savaataasa angutivissat kiffartuutissavaatsit. Pilliiviutinni ilassillugit tigussavakka, naalaffigalu takorannersoq pinnersaasersussavara. v8 Kikkunuku aggersut nuissatut ingerlaartutut, tuitut timmillutik iniminnut iseriartortutut? v9 Tassa umiarsuit qeqertanit ungasissumiittunit katersuuttut, umiarsuit Tarshishiliartaatit siullersaallutik ingerlaarlutik. Ernitit ungasissumit aggiuppaat. Sølvinik kuultinillu nassarput Naalakkap Guutivit aqqanut Israelip Illernartuanut, pinnersarumagamitimmi; v10 allamiut qarmarsuatit qarmaqqissavaat, kunngiisalu kiffartorfigissavaatsit. Kamanninni pillaraluarakkit saammaanninni nallittussavakkit. v11 Isaaffitit ammajuassapput ullukkut unnuakkullu matuneqassanatik, inuiaat pisuussutaat ilinnut aanneqarsinnaaqqullugit kunngillu ilinnut ingerlanneqaqqullugit. v12 Tassami inuiaat naalagaaffiilluunniit ilinnik kiffartuussiumanngitsut piuneerunneqassapput, inuiaallu nungutinneqarluinnarlutik. v13 Ilinnut pissapput Libanonip alutornaatai, kakillarnaqutit, orpiit askit cypresillu, illernartuutima pinnersaatissai, najugarlu isikkama tummarfigisaat ataqqiumaarpara. v14 Qunutitsisivit paarmorlutik ornissavaatsit, ilinnillu asissuisimasut tamarmik isikkavit saanni pallussapput taallutillu Naalakkap illoqarfianik, Zioni Israelip Illernatuata pia. v15 Siornatigut qimagaasimagaluartutit, uumigineqarlutit inuerussimallutillu, ajugaasimaarutinngortissavakkit naassaanngitsumik, nuannaarutissanngorlutit kinguaariikkuutaani. v16 Inuiaqatigiit immuutaat milluassavat kunngillu iviangii miluffigissallugit. Paasissavat uanga Naalagaq tassaasunga annatsitsisit, Jaakup Pissaasuata utertippaatit. v17 Taarteqartissavara kanngussak kuultimik, savimineq sølvimik, qisuk kanngussammik, ujarallu saviminermik. Eqqissineq ilinnut naalaganngortissavara, iluarnerlu naalakkersortigissavat. v18 Tutsiutissaassapput nakuuserneq illit nunanni, qunutitsineq perlutsitsinerlu killeqarfippit iluanni. Qarmarsuatit taassavatit: Annassut, isaaffitillu: Erinalimmik unnersiutiginnissut. v19 Seqineq qaammaqqutigissaassavat ulluunerani, qaammalluunniit qaamasoriunnaarlugu unnuaanerani, Naalagarli qaammaqqutigissavat naassaanngitsoq, Guutillu naalannaatigissavat. v20 Seqernit tarrissaassaaq qaammatillu nungujartortarunnaassalluni, Naalagaq qaammaqqutigigakku naassaanngitsoq ullullu aliasuffitit qaangiussimassammata. v21 Inutit tamarmik iluartuutinneqassapput, nuna naassaanngitsumik pigisarissavaat – naalerneq Naalakkap ikkussimasaa, assaasa suliaat taassumunnga naalannaatissaq. v22 Minnersaat tuusintilinngussaaq nukarlersaallu tassaalissalluni inuiaat pissaasut. Uanga tassa Naalagaq; piffissanngorpat pilertortumik tamanna naammassissavara. Esajap allagai Es 61 Naalakkap ukiua saammaassivik v1 Guutip Naalakkap anersaavata tikippaanga Naalakkap tanitarimmanga. Aallartippaanga nalunaarut nuannersoq oqaatigeqqullugu piitsunut, nakorsarneqarnissarlu aserorsimasumik uummatilinnut, torlulaatigeqqullugu parnaarussat iperagaanissaat kalunnernillu qilersugaasimasut aniguisitaanissaat, v2 torlulaatigeqqullugit Naalakkap ukiua saammaassivik ullorlu Guutitta akiniaaffia, aliasuttut tamaasa tuppallersaqqullugit, v3 Zionimi aliasuttut tuneqqullugit niaqquminni pinnersaatissaannik arsanut taarsiullugu, nuannaarnerup uuliaanik tuneqqullugit atisanut aliasuutaannut taarsiullugu, erinalimmillu unnersiutiginneqqullugit nikallorsimajunnaarlutik. Taaneqartassapput iluarsutsip orpiinik eginik Naalakkap ikkussimasaanik naalannartitaaqqulluni. v4 Illukut qanganisarsuit illuliareqqissavaat, qangarsuarli illukuinnanngorsimasut qarmaqqissavaat illoqarfiillu aserortersimasut kinguaariikkuutaani taamaaginnarsimagaluartut sanaqqillugit. v5 Savaatisi takornartanit paarineqassapput, allamiut sulisorissavasi narsaatini viinnequteqarfinnilu. v6 Ilissili taaneqartassaasi Naalakkap palasiinik, Guutitta kiffaanik atserneqassaasi. Inuiaat pisuussutaat inuussutigissavasi erlinnartuutaallu pigilerlugit. v7 Marloriaammik kanngunarsagaagamik, mitagaasimallutik qitserarneqarsimallutillu, nunaminni marloriaammik kingornussarsissapput nuannaarnerlu soraajuitsoq pissarsiarissallugu. v8 Uanga Naalagaq iluarsuseq nuannaraara ujajaanerli iluaassuserlu uumigalugit. Akissarsiassaat tamaat pitissavara ataavartussamillu angerfigeqatigalugit. v9 Kinguaassaat inuiaqatigiinni ilisimaneqalissapput, qitornaallu inuianni. Takunnittut tamarmik ilisimalissavaat tassaasut kinguaariit Naalakkap pilluaqqusai. v10 Uanga Naalagaq tipaatsuutigingaarpara, tarnima Guutiga qiimmattaatigaa annassutip atisaanik atisitimmanga iluarnerup qallersaataa atitillugu, uissatut nasartaataasaminik niaqquminut nermussisutut nuliassatullu pinnersaasersortutut. v11 Soorlu naasussaq nunamit naasartoq siaruartikkallu naatsiivimmi puttuttartut, taama Guutip Naalakkap iluarneq issumit puttutitissavaa erinalimmillu unnersiutiginnissut naalersissallugu inuiaat tamarmik takkuanni. Esajap allagai Es 62 Jerusalemi annaanneqartoq v1 Zioni pillugu nipangersimanianngilanga, Jerusalemi pillugu nipangiinnarnianngilanga iluarsusia nuitserlugu qaammaqqutitut, annaanneqarnissarlu nanerussatut ikualasutut. v2 Inuiaat takussavaat illit iluassutsit, naalannassutsillu kunngit tamarmik. Atertaartinneqassaatit Naalakkap nammineq aalajangigaanik. v3 Niaqorutinngussaatit kusanangaartoq Naalakkap assaani, tassaalerlutit kunngip nasartaataasaa Guutivit tigumiaa. v4 Taaneqassaassaatit: Qimagaasoq, nunallu taaneqassaarluni: Ajattugaasoq; kisianni taaneqartassaatit: Asaneqartoq, nunallu taaneqartassalluni: Nuliaq, Naalakkammi asasarimmatit nunallu nuliartaaralugu. v5 Soorlumi nukappissap niviarsiaq nuliartaarigaa, taamatut ilinnik sanaqqiisup nuliartaarissavaatit. Soorlu uissap nuliassani nuannaarutigisaraa, taamatut Guutivit nuannaarutigissavaatit. v6 Illit qarmarsuanni pigaartuusussanik inuttaliivunga, Jerusalemi, taakku ullukkut unnuakkulluunniit nipangersimanngisaannassapput. Ilissi Naalakkamik torlulaffiginnittusi immissinnut noqillaffissaqartinniaqinasi v7 taannalu noqillaffissaqartinniaqinasiuk Jerusalemi illoqarfiliareqqereertinnagu nunarsuarmilu unnersiutigineqareertinnagu. v8 Naalagaq uppernarsaavoq talerpini, talini pissarsuaq, naqqissigalugu: Kingorna karriutitit akeqqannut nerliutissanngilakka, viinni suleruloornikkut pissarsiat allamiut imissanngilaat. v9 Ilumut, karrinik katersuisut nammineq nerissavaat, Naalagarlu unnersiutigissavaat; viinnissanik nuniattut nammineq viinni imissavaat silarliutinni illernartuni. v10 Anigitsi, isaaffitsigut anigitsi, inuiaat aqqutissiuussigit! Aqqusinnioritsi, aqqusinnioritsi, ujarassuit tassaniittut tamaasa piiarsigit! Katinngat inuiaqatigiinnut qullarsiuk! v11 Naalakkap manna nunarsuup isuinut tutsiutitippaa: Zionip pania oqarfigisiuk: »Takuat, annaassisissat tikiutilerpoq! Takuat, akissarsiaata ingerlaqatigaa pissarsiarisaalu sioraaniipput.« v12 Ima taaneqassapput: Inuiaat Illernartut, Naalakkap Utertitai. Illillu ima taaneqassaatit: Kajungerfigineqartoq, illoqarfik qimagaanngisaannartussaasoq. Esajap allagai Es 63 Inuiaqatigiit eqqartuunneqarnissaat v1 Kinaana Edomimit aggersoq, aappallarissunik atisalik Bosramit pisoq, taanna kusanangaartunik atisalik pissaaqaluni ingerlaartoq? Uangaana iluartumik oqaluttoq, annaassinissamut piginnaaneqangaartoq! v2 Sooq uligussat taama aappalutsigaa tukkaalluni tunguiaasutut atisaqarlutit? v3 Kisimiillunga viinnissanik tukkartuivunga inuiaqatigiinnit kikkunnilluunniit ilagineqarnanga. Kamanninni tummaaraakka uumitsanninnilu tukkaallugit, atisakka aavannit serpaliffigitillugit tamavimmik mingutsinneqartillugit. v4 Ulloq akiniaaffissaq pilersaarutigaara, utertitamalu ukiuat nalliussimavoq. v5 Tamanut qineraluarpunga, ikiuiniartunilli tikiuttoqanngilaq, tupigusuallappunga ikiorneqannginnama. Taavali talerma ajugaatippaanga, kamanneralu ikiuisigaara. v6 Inuiaat tullaaraakka kamanninni, uumitsanninni imigassartortippakka aalakoortillugit, aavat nunamut kuutsippara. Israelip anngiiarluni qinnutaa Naalakkallu akissutaa v7 Unnersiutigissavakka Naalakkap unneqqarissusia, Naalakkap suliai nersornartut, uatsinnut iliorsimaneri tamaasa, Israelikkunnut ajunngingaassusia nallittuinermigut ilumoorsutsimigullu angingaartukkut takutitaa. v8 Ima oqarpoq: Innuttaraakka, qitornaapput unneqqaserluttuunngitsut. Taamaattumillu taakkununnga annaassisuulerpoq v9 annikilliortitaanerini tamani. Oqariartortitat inngililluunniit annaatinngilaat, namminerli annaappai. Asanninnermigut asattuussinermigullu utertippai, kivippai kissumiarlugillu itsarsuarli ullut tamaasa. v10 Kisianni akerlilersorlugu narrunarsarpaat anersaava illernartoq. Taava taakkununnga akeqqiuppoq saassullugillu. v11 Eqqaanialerpaalli ullut qanganitsat kiffaalu Mosesi: Naak taanna savaatimi paarsisaannik imermit qaqititsisoq? Naak taanna anersaaminik illernartumik taassuminnga uummammiuliisoq? v12 Taanna pissannerminik naalannartumik Mosesip talerpiatigut ingerlatitsisoq, innuttami saanni immamik qupisisoq atini eqqaamaneqartualersikkumallugu, v13 itisuukkut taakkuninnga ingerlatsisoq. Hestitut inoqajuitsukkoortutut orlunngillat, v14 nersutaatitut qooqqukkut atertutut Naalakkap anersaavata ingerlappai. Taama innuttatit tasissersuuppatit atertaaqqullutit naalannartumik! v15 Qilammit ammut isigigit qimerluuillutillu ineqarfinnit illernartumit naalannartumit! Sumiippat ilungersornerit pissaanerillu, uummatit uulittoq nallittuinerillu? Uannut nallittuinerit qimagusimavoq. v16 Ataatagaatsigit; Aaperaammi naluaatigut, Israelip ilisarisimanngisamisut pivaatigut; kisianni illit ataatagaatsigit, Naalagaq, naassaanngitsumit aterivat: Utertitsiserput. v17 Sooq aqqutigeqqusannit nigortippisigut, Naalagaq, uummativut manngertillugit mianerineq ajulersillutit? Uterit, kiffatit naggueqatigiit pigisatit pillugit. v18 Sooq guutiitsut illernartuutit iserfigaat. sooq akeqqatta naalaffiit tullaaraat? v19 Uagut ilerpugut naalatsigisimanngisaannakkattut, atinnik tusarlerneqarsimanngitsutut. (64,1) Qanortoq qilak aliguk aqqarlutillu qaqqat sajutsillugit illit saanni, Esajap allagai Es 64 soorlu qisussat ikuallanneqaraangata imerlu innermit qalaalersinneqaraangat, akeqqannut atit ilisimalersillugu, inuiaallu kiinnavit saani uulitsillugit v2 tupinnartulioraangavit uagut ilimaginngisatsinnik. Aqqaraangavit qaqqat sajuttassapput illit saanni. v3 Siutit tusarsimanngillat, isillu takunnissimanngillat Guutimik illiunngitsumik imminik neriuffiginnittunut iliuuseqartumik. v4 Ilassivat tipaatsulluni iluartuliortoq, aqqutigisanni ilinnik eqqaamannittoq. Kamapputilli, uagullu ajortuliorpugut, taamaakkaluartoq itsarniit unioqqutitsisarsimavugut. v5 Tamatta minguttutut ilerpugut iluassuserpullu atisatut minguttutut ilerluni. Tamatta toquninngorpugut piluttatut, iluaatsuliatta anoritut tingippaatigut. v6 Illit atinnik torlorfiginnittoqanngilaq; itertoqanngilaq ilinnillu tigumminnittoqarnani, tassa kiinnat uatsinnut isertorakku ajortittalu pissaaneranut tunniutiinnarluta. v7 Kisiannili illit Naalagaq, tassaagaluarputit ataatarput. Marraavugut, illillu sanaaraatsigut, tamatta assavit piliaraatigut. v8 Naalagaq, kamakkunnaarniarit, ajortuliat eqqaamattuinnarniaqinagit! Qiviartigut tamatta innuttarigatsigut! v9 Illoqarfitit illernartut inoqajuitsunngorsimapput, Zioni inoqajuitsunngorsimavoq, Jerusalemi piuneerunneqarsimavoq. v10 Naalaffipput illernartoq alutornangaartoq siuaasatta ilinnik unnersiutiginnittarfiat ikuallanneqarsimavoq nuannarisavut tamarmik qarmakuinnanngorsimapput. v11 Taamaakkaluartoq qimagussimaannassavit, Naalagaq, nipangiinnassanerpit taamalu atsigisumik nikanarsagaatilluta? Esajap allagai Es 65 v1 Akissutissaqarpunga apeqquteqanngitsunut, nanisassaatippunga uannik ujarlinngitsunut. Inuiannut uannik torlorfiginninngitsunut oqarpunga: Takusinga maaniippunga! v2 Ulloq tamaat assakka isaassimasarpakka inuiannut naalasseriitsunut, ingerlasunut aqqutikkut ajortukkut, piumasaannarminnik iliortunut, v3 inuiannut isigitillunga uannik narrutsatsitsiuartunut, naatsiivinni pilliisartunut qarmasissiallu qaanni pilliiniarlutik innermik ikitsisartunut, v4 iliverni najugaqartunut isertortunilu unnuisartunut, puulukip neqaanik nerisartunut, neqip mingunnartup qajuanik puugutaasaminiititaqartunut v5 imalu oqartartunut: »Palleqinanga, attoqinanga, illernarteqinavakkit!« Inuiaat taamaattut pujuupput uanga sorlunni innertullu ulloq tamaat ikumasutut. v6 Takuat, uanni allassimavoq; nipangissanngilanga akileereersinnanga, namminneq timaasigut akiniarlugit, v7 ilissi ajortisi siuaasassilu ajortaat pillugit, oqarpoq Naalagaq. Taakku qaqqani pilliiniarlutik innermik ikitsisarmata qattunernilu pilliisarfinni asissorlunga siornatigut suliarisimasaannik uuttuiffigiumaarpakka namminneq timaasigut misigitillugit. v8 Ima oqarpoq Naalagaq: Paarnaq isseqaraangat oqartarput: »Aseroqinasiuk pilluaqqussutitaqarmat!« Kiffakka pillugit taama oqarumavunga tamaasa aserorumanagit. v9 Kinguaassaqartilissavara Jaaku, Judalu uanga qaqqannik kingornussisussaqartillugu. Qaqqat taakku qinikkama kingornutissavaat, taakkunanilu kiffakka najugaqassapput. v10 Saroni innuttama uannik ujarlersut savaataannut ivigartorfinngussaaq Akorillu Qoorua qasuersaarfinngussalluni nersutaatinnut. v11 Kisianni ilissi Naalakkamik tunussisusi qaqqannillu illernartumik puiguisusi Gadimullu nerrivimmik piareersaasusi imertarfimmillu immiisusi Menip imigassaanik v12 panamik toqunneqartissavassi. Tamassi toqunneqarfissassinnut seeqqummissaasi qaaqqusigaluarama akinnginnassi oqalukkaluaramalu naalaannginnassi, iliorlusili uanga isinni ajortumik piumasarinngisakkalu qinerlugit. v13 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Kiffakka nerissapput, ilissili kaassaasi, kiffakka imissapput, ilissili imerusussaasi, kiffakka nuannaartinneqassapput, ilissili kanngusutsinneqassaasi, v14 kiffakka uummammik iluunngaannit qiimmattassapput, ilissili uummatissigut naalliunnermik nilliassaasi nimaarlusilu isumatsannissinni. v15 Atisi pissaritissavasi uanga qinikkannut, perloqqussutissanngorlugit: »Guutip Naalakkap toqukkilisit!« Kiffakkali allamik ateqalissapput, v16 nunagilikkassinni imminut pilluaqqusoq Guutip ilumoortup aqqani imminut pilluaqqoqqullugu, nunagilikkassinnilu uppernarsaasoq Guuti ilumoortoq naqqissigalugu uppernarsaaqqullugu. Itsaq erloqinerit puigugaassapput uangalu isinnut takussaajunnaarlutik. v17 Maanna qilak nutaaq nunalu nutaaq pinngortissavakka; pereersut eqqaamaneerutissapput eqqaaqqinneqarnatillu. v18 Kisianni pinngortitakka naassaanngitsumik tipaatsuutigalugillu qiimmattaatigissavasi Jerusalemi qiimmattaatissanngortissagakku inuilu tipaatsuutissanngortillugit. v19 Jerusalemi qiimmattaatigissavara innuttakkalu tipaatsuutigalugit. Qianermik nillianermilluunniit tusarsaasoqarunnaassaaq. v20 Meeqqanik naalungiaanerminni toqusoqassaassaaq utoqqarsuarnilluunniit ukiussaminnik naammatsitsisimanngitsunik. 100-nik ukioqarluni toqusoq tassaassaaq inuusuttoq, 100-nillu ukioqalinngitsoortoq perloqqunarsissalluni. v21 Illuliorumaarput namminneq inigisassaminnik viinnequtinillu ikkussuillutik inerititaat nerisassaminnik. v22 Illuliaat allanit inigineqassanngillat ikkussugaalluunniit allanit nerineqassanatik, innuttakka orpiup pisoqaassusiatut utoqqaatigilissammata qinikkamalu nerissammatigit namminneq suliamik inerititaat. v23 Sulilussinnassanngillat qitorniussanatillu tassanngaannaq toqusussanik, tassaagamik kinguaariit Naalakkap pilluaqqusai qitornaminnik najorteqartussanngorlugit. v24 Suli torlunngitsut akiumaarpakka sulilu qinulinngitsut tusassallugit. v25 Amaroq savaararlu ivigartoqatigiissapput, løverlu karriiarnikutorumaarpoq ussittut; kisianni pulateriaarsuup pujoralak nerisarissavaa. Ajortumik iliortoqarnanilu aserorterisoqassanngilaq qaqqanni illernartumi tamarmi, oqarpoq Naalagaq. Esajap allagai Es 66 Qilak nutaaq nunalu nutaaq v1 Ima oqarpoq Naalagaq: Qilak issiavissaarsuaraara, nunalu isikkama tummarfigaat. Taava qanoq ittumik illuliuussinnaavisinga, imaluunniit sumi illoqarnerpa uanga ineqarfigisinnaasannik? v2 Tamakku tamaasa assamma pinngortippai, taamalu tamarmik pilersitaapput, oqarpoq Naalagaq. Isumassugaraara ikiortarialik, nikasoq uulillunilu oqaatsinnik mianerinnittoq. v3 Ussimmik toqutsisoq inuartutut, savaaqqamillu pilliuteqartoq qimmimik toqutsisutut isigineqassapput. Naatitanik pilliuteqartoq puulukip aavanik pilliuteqartutut isigineqassaaq tipigissaatilliisorlu ajortumik pilluaqqusisutut isigineqassaaq. Soorlu taakkua namminneq aqqutigiumasatik qinersimagaat guutitillu maajunnartut nuannaralugit, v4 taamatut anniaateqarnissaat uanga aalajangiuppara siooragisaannillu nalliutitsivigalugit, qaaqqusigaluarama akinngimmata oqalukkaluaramalu naalaanngimmata, iliorlutilli uanga isinni ajortumik piumasarinngisakkalu qinerlugit. v5 Tusarsigit Naalakkap oqaasii, ilissi uulillusi oqaasiinik mianerinnittusi! Ima oqartarput qatanngutisi ilissinnik uumissuisut ajattorlusilu atera pillugu: »Naalagaq naalannassutsimini takutinniarli nuannaarnersi takuniassagatsigu;« kisianni kanngusutsitaassapput. v6 Tusarsigit illoqarfimmit pisorpalussuaq naalaffimmillu nilliarpaluk! Tusaasiuk Naalakkap akiniarai akeqqami suliaat. v7 Ernivoq suli nallisitsinani, suli annialernani ernertaarpoq. v8 Kina taamaattumik tusarsimava, kina taamaattumik takusaqarsimava? Nuna ullormi ataasiinnarmi pinngortitaasimanerpa? Inuiaat tassuuguinnaq pilersitaasarnerpat? Massami Zioni nallisitsiliinnarluni qitornartaareerpoq. v9 Arnap illiaa ammassanerpara ernisinngitsoorluguli? oqarpoq Naalagaq. Ernilersitsissanerpunga taamaatitiinnarluguli? oqarpoq Guutit. v10 Jerusalemi tipaatsoqatigisiuk. Tamassi taassumunnga asannittusi nuannaaqatigisiuk; pillugu aliasuttusi tamassi tipaatsoqatigisiuk. v11 Taava milussaasi qaarsillassallusilu toqqississallusilu iviangiini. Milussaasi nuannisaassallusilu iviangiini kusanaffaarinni. v12 Imami oqarpoq Naalagaq: Taassumunnga ingerlatissavakka pigissaarneq kuussuartut, inuiaallu pisuussutaat kuuttut sarfartuutut. Qitornai meeraaqqat kissumiarneqassapput sarliarlugillu uaatinneqassallutik. v13 Soorlu anaanaasup qitornani tuppallersartaraa, taamatut uanga tuppallersassavassi Jerusalemimi tuppallersarneqartillusi. v14 Tamanna takugussiuk uummatisi tipaatsussapput, timersilu ineriartussaaq ivikkatut. Naalakkap pissaanera malunnarsissaaq kiffaani, kamannerali akeraani. v15 Naalagarmi aggerumaarpoq innertut, qamutaalu anorersuartut. Kamannini takutissavaa ikuallannertut, uumitsanninilu innertut ikualasutut. v16 Naalakkammi innermik panaminillu inuit tamaasa eqqartuutissavai; amerlassaqaallu Naalakkap toqutitai. v17 Naatsiiviliarniarlutik illernarsartut minguersarlutillu taqqamanilu ujagaqarlutik, puulukit neqaannik uumasorujunnguinillu maajunnartunik terissanillu nerisut, tamarmik nungutitaassapput, oqarpoq Naalagaq. v18 Aggerpunga nammineq inuiaat assigiinngitsunillu oqaaseqartut tamaasa ataatsimut katersoriartorlugit, taakkulu aamma aggissapput naalannassusera takujartorlugu. v19 Taakku nalunaaqutsissavakka aniguisortaallu aallartillugit inuiannut Tarshishimiunut, Pulimiunut, Ludimiunut, Meshekimiunut, Tubalimiunut, Javanimiunut qeqertanilu ungasissumiittuni najugaqartunut uannik tusarsimanngitsunut naalannassutsinnillu takusimanngitsunut. Naalannassusera inuiannut taakkununnga oqaatigissavaat, v20 Naalakkamullu pilliutitut qatanngutisi tamaasa aggiutissavaat inuiannit tamanit, hestersillugit, qamutertillugit, akiutiniitillugit, siutituuni qatigattuunilu qimussertillugit qaqqannut illernartumut Jerusalemimut, oqarpoq Naalagaq, soorlu Israelikkut pilliutitik immersakkani minguitsuniitillugit Naalakkap illuanut aggiukkaangatigit. v21 Taakkunanngattaaq immikkoortitsiumaarpunga palasinik Levikkunnillu, oqarpoq Naalagaq. v22 Soorlumi qilak nutaaq nunalu nutaaq pinngortitassakka kiinnama saani atajumaartut, oqarpoq Naalagaq, taamatut kinguaassasi atisilu atassapput. v23 Qaammanniffiillu sabbatillu tamaasa inuit tamarmik aggertassapput kiinnama saanut palloriartorlutik, oqarpoq Naalagaq. v24 Aniumaarpullu takuniarlugit uannik tunussisimasut timaat toqungasut. Quperluimi toqussanngillat innerallu qamissanani; maajunnarumaarpullu inunnut tamanut. Jeremiap allagai Jer 1 v1 Jeremiap, Hilkijap Anatotimi Benjaminikkut nunaanniittumi palasit ilaata ernerata, oqaaserisai. v2 Taassumunnga Naalakkap oqaasia tutsiuppoq taamani Josija Amonip ernera Judami kunngiutillugu, ukiut taassuma naalakkersuiffiisa 13-ianni. v3 Kingorna aamma tutsiuppoq taamani Jojakimip Josijap ernerata Judami kunngiuneraniit Jerusalemip inuisa aallarussaanerat tikillugu, tassa ukiut Judap kunngiata Sidkijap Josijap ernerata kunngiuffiisa aqqarnata naalernerani qaammatit tallimaat tikillugu. Jeremia pruffiitinngortitaasoq v4 Naalakkap oqaasia uannut pivoq: v5 »Anaanavit timaata iluani piliarinngikkallarakkilli ilisaraakkit, anaanavit timaanit aninngikkallaravilli illernartippakkit; inuiannut pruffiitinngortippakkit.« v6 Uangali akivunga: »Ila Guuti, Naalagaq, inuusuttuuvunga; oqalunneq naluvunga!« v7 Kisianni Naalakkap oqarfigaanga: »Ima oqaqinak: Inuusuttuuvunga! Kisianni aallassaatit sumulluunniit uanga orneqqusannut, oqaasereqqusakkalu tamaasa oqaaserissavatit. v8 Ersigissanngilatit uanga najorakkit annaatissallutillu,« oqarpoq Naalagaq. v9 Taava Naalakkap assani isatsippaa qaneralu attorlugu Naalakkallu oqarfigaanga: »Tassa oqaatsikka illit qaninnut pisippakka. v10 Takuat, maanna piginnaatippakkit inuiannut naalagaaffinnullu, nutsuinissamut aserorterinissamullu, suujunnaarsitsinissamut piuneerutitsinissamullu, sanaqqiinissamut naasussanillu ikkussuinissamut.« v11 Naalakkap oqaasia uannut pivoq: »Suna takuiuk, Jeremia?« Akivunga: »Orpiup qaqqortariallup avalequtaa takuara.« v12 Taava Naalakkap oqarfigaanga: »Eqqortumik takusaqarputit, uanga nakkutilleeqqissaarama oqaatsikka pillugit, naammassiumagakkit.« v13 Naalakkap oqaasia kingumut uannut pivoq: »Suna takuiuk?« Akivunga: »Takuara iga qalaartoq avannaanit kujammut uersimalluni.« v14 Naalakkap oqarfigaanga: »Perlussaq avannaaniit pitoraatitinneqassaaq nunap inuinut tamanut. v15 Avannaanimi kunngit eqqarleriissortaat tamaasa qaaqqujumaarpakka,« oqarpoq Naalagaq, »issiavissaarsuatillu inississavaat Jerusalemip isaariaasa killingani, sammisillugit qarmarsuanut, taanna kaajallallugu, Judallu illoqarfiinut tamanut. v16 Eqqartuukkumaarpakka ajussusiat tamaat pillugu, qimassimammannga guutillu allat pilliiffiginiarlugit innermik ikitsisarlutik assammillu sanaat pallorfigalugit. v17 Illilli qiteruseriarlutit sassarfigikkit oqaluffigalugillu ilinnut oqaasereqqusannik tamanik. Ersigissanngilatit, ersigissagukkit uanga illit ersinerulersiinnaqinagakkit. v18 Uanga ullumikkut illoqarfinngortippakkit pallittaalisaq, nunamut tamarmut sukanngortippakkit saviminiusoq qarmarsuanngortillutillu kanngussaasoq, artorsartitaaqqunatit Judap kunngiinit, naalagartaanit, palasiinit nunaatilissuarnillu. v19 Saassutissavaatsit artorsartissinnaanatilli, uanga najussagakkit annaatissallutillu,« oqarpoq Naalagaq. Jeremiap allagai Jer 2 Israeli tunussisoq v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq: v2 Jerusalemi torlorfigiartoruk: Ima oqarpoq Naalagaq: Eqqaamavara inuusukkallaravit uannut unneqqarissutsit, nuliassaagallaravit asannissutsit, malissimagamma inoqajuitsukkut, nunakkut siaruarteriffigineqarsinnaanngitsukkut. v3 Taamani Israeli Naalakkamut illernartitaavoq taassumunnga inereqqaataalluni; inereqqaartunik taakkuninnga nerisut tamarmik tamanna pillagassaassutigaat, ajunaarnerup eqqorsimavai, oqarpoq Naalagaq. v4 Tusarsigit Naalakkap oqaasii, Jaakup kinguaavi, Israelip eqqarleriissortai tamassi! v5 Ima oqarpoq Naalagaq: Suminguna ajortumik uanni nassaarsimagamik siuaasassi qimakkaannga guutinullu piunngitsunut saallutik namminneq piunngitsunngorlutik? v6 Aperinngillat: »Naak Naalagaq uatsinnik Egyptenimit majuartitsisoq ingerlatillutalu inoqajuitsukkut, nunakkut inuilaalikkut qunnilikkullu, nunakkut sialliuitsukkut taartukkullu, nunakkut angallaviunngitsukkut najugarineqanngitsukkullu?« v7 Naatsiivimmut paarnalinnik orpeqartumut pisippassi inerititarpassui inuulluutigeqqullugit. Kisianni tassunga pillusilu nunaga minguttunngortipparsi kingornussarsiaralu maajunnartunngortillugu. v8 Palasit aperisimanngillat: »Sumiippa Naalagaq?« Inatsisinik ilisimasut naluaannga, paarsisut tunuppaannga, pruffiitillu siulittuisarput Ba'alip aqqani guutillu iluaqutaanngitsut malillugit. v9 Taamaattumik unnerluutigiumaarpassi, oqarpoq Naalagaq, ernissilu erneri unnerluutigalugit. v10 Aallaritsi Kittæerit qeqertaannut takuniaallusi, Kedari aallartitsivigisiuk alapernaarsueqqissaarlusilu. Paasiniariassagissi taama ittunik pisoqarsimanersoq. v11 Guutimik nalusut guutitik allanik taarsertarnerpaat? – guutiimi guutiunngillalluunniit! Kisianni innuttama ataqqinaatertik iluaqutaanngitsumik taarsersimavaat. v12 Tamanna uullutiguuk, qilak, tataatsallutillu annilaarit, oqarpoq Naalagaq. v13 Ajortut marluk innuttama suliarisimavaat: Uanga, puilasuusunga imivimmik imilik, qimappaannga, imiisiviliorsimappullu ussiitsunik, erngartunik. v14 Israeli inussiaataagami? inussiaalluni inunngorami? Sooq taava tiguagaalerpa? v15 Løvitsiaat uiannisaarfigaat qatimaaffigalugulu; nunaa naasuitsunngortissimavaat illoqarfiilu ikuallallugit najugarineerullugit. v16 Allaammi Nofip Takpankesillu inuisa kassit sequmilluinnarpaat. v17 Taama pineqannginnerputit Naalagaq Guutit unneqqaserluffigisimagakku taamani aqqutissakkut ingerlatimmatit? v18 Sooq Egyptenimukarniarpit Shihorip ernganik imeriartorlutit? Sooq Assyriamukarniarpit Eufratip ernganik imeriartorlutit? v19 Ajunaarnerpit anusinngorsarlisit ilumuunngitsuunerpillu pillarneqartillutit. Paasiniaruk qanoq ajortigalunilu narrujuumminartigisoq Naalagaq Guutit unneqqaserluffigigakku mianerinnginnammalu, oqarpoq Guuti Katersaarsuit Naalagaat. v20 Nammaattat qangarsuarli aserortereersimavat qilerutitillu kalunnerit kittoraallugit. Oqarputit: »Kiffartuunnianngilakkit!« Tassami kinguaassiuutitigut kanngunartuliorputit qattunersani portusuuni tamani orpiillu qorsuusut tamarmik ataanni. v21 Ikkussimagaluarpakkit viinnequtissatut, naanertut ikkutassatut pitsaalluartutut. Qanormi taava ilillutit naanerluttunngorsimavit tassaalerlutit viinnequtiviunngitsoq? v22 Qaqorsaammik eqqiaraluaruit sakkortunerpaanik eqqiaasersorlutit uanga isinni ajortimik mingutsitaavutit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v23 Qanormi taava oqarsinnaavit: »Minguttuunngilanga, Ba'alit malinngilakka!« Eqqaaniaruk qooqqumi inuuserisat, paasiniaruk qanoq iliortutit, qatigattooq arnaviaq oqilasooq angalaqattaartoq, v24 siutitooq nujuartaq inoqajuitsormioq tiingalluni piniataangaarami issannguatulersoq. Tissassimanerani kia noqqillatsissinnaanerpaa? Taassuminnga ujarlersunut ajornassanngeqaaq qaammammi nuliuffiani nanissallugu. v25 Isikkatit nungullarsarunnaarniakkit toqqusaatillu panertoortinnaveersaarlugit! Kisianni oqartarputit: »Allatut ajornaqaaq, allamiut nuannareqigakkit taakku malissavakka.« v26 Soorlu tillinniaq kanngutsittartoq tigusarineqaraangami, taamatut kanngutsissapput Israeli aamma kunngii naalagartaalu, palasiilu pruffiitiilu; v27 orpimmut oqartarput: »Ataatagaakkit« ujaqqamullu: »Illit erniaraarma;« tunortik uannut sammisippaat kiinartik pinnagu. Perlussiorfimmi oqartarput: »Makigit annaallutalu!« v28 Naammi taakku guutitit, illit sanaatit? Taakkua makillutik annaanniarlitsit perlussiorfimmi! Guutitimmi illit illoqarfittut amerlatigaat, Juda. v29 Sooq saqitsaappisinga? Tamassi tunussimavassinga, oqarpoq Naalagaq. v30 Qitornasi pillartaraluarpakka kinguneqanngitsumilli, tamanna anusinngorsaatiginngilaat; løvitut alittuisutut panassi pruffiitit toquppaat. v31 Kinguaariit, Naalakkap oqaasia manna isumaliutiginiarsiuk: Israelimut issimanerpunga inoqajuitsutut, nunatulluunniit taartorsuartut? Sooq taava innuttakka oqarnerpat: »Piumasatsinnik ingerlassaagut, illillu orneqqissanngilatsigit?« v32 Niviarsiap puiortarnerpaa pinnersaatini, nuliassallu qitequtini? Taamaattoq innuttama puiorsimavaannga ulluni kisissaanngitsuni. v33 Anguseriniaraangavit periarfissarsiullaqqittarsimaqaatit; taamaattumik sungiutiinnarsimavat ajortumik iliorneq! v34 Allaammi qallersaativit isui aagasapput piitsut pinngitsuusut aavannik, uffa taakku tillinniartillugit qaninngarsimanngikkaluaritit. Taamaakkaluartorli v35 oqarputit: »Pinngitsuuvunga, taassuma uannut kamannera taamaatippoq.« Eqqartuussisunut suliassanngortippagit oqaraluartutit: »Ajortuliorsimanngilanga.« v36 Ila allamut saaqattaarnissaq ajornannginaartaqaat! Egyptenittaarli pakatsissutigissavat soorlu Assyria pakatsissutigisimagit. v37 Tassannga aamma aallassaatit assatit niaqqunnut tutsisimallugit, tatigisaraluatit Naalakkap asiginnarmagit iluaqutigissanngilatit. Jeremiap allagai Jer 3 v1 Angutip nuliani ajattoruniuk taannalu allamik uinippat taava uikuata utertissinnaanerpaa? Taama pisoqarpat nuna manna nalinginnaatitaalluinnassannginnerpa? Illilli amerlaqisunik kinguaassiuutitigut kanngunartuliorfiginnittutit uterfigissanerparma! oqarpoq Naalagaq. v2 Nuna suitsoq qiviariassaguk, takuallu: Tamaviat kinguaassiuutitigut kanngunartuliorfigisimavat! Issiallutit utaqqisarpatit aqquserngit killinganni Arabiamiutut inoqajuitsumiittutut; nuna narrunarsarpat kinguaassiuutitigut kanngunartuliornikkut ajussutsikkullu; v3 Sialuit unitsitaapput upernaakkullu siallernani. Illilli arnatut atortittartutut qaaqarputit kannguttaangaarlutit. v4 Imami torlorfiginnginnerparma: »Ataataga! Inuusuttuuninnilli ikinngutigaakkit. v5 Kamassimajuaannassanerpa puttarsisaqartuarlunilu?« Taama oqaluttarputit, kisianni assut iluaatsuliortarlutit, tamannalu sapinngilat! Israeli allasiortoq Judalu unneqqaserluttoq v6 Naalakkap oqarfigaanga Josija kunngiutillugu: Takuiuk Israeli, arnaq allasiortoq, qanoq iliortoq? Qaqqat portusuut tamaasa qaqisarpai orpiillu qorsuusut ataat atortiffigisarlugit. v7 Isumaliorsimagaluarpunga: Taamaalioreernermi kingornatigut uterfigissavaanga, kisianni uterfiginngilaanga; tamannalu qatanngutaata arnap unneqqaserluttup Judap takuaa. v8 Takuaalu Israeli allasiortoq taanna ajattorsimagiga, allakkanillu avissutissanik tunisimagiga allasiornerpassui pillugit; tamannali qatanngutaata unneqqaserluttup Judap siooraginngilaa atortittarlunilu. v9 Isumaassutsimini arneriffigitittarnermigut inuunerlulluni nuna narrunarsarpaa; allasiorfigai ujaqqat orpiillu. v10 Taamaattorli qatanngutip unneqqaserluttup taassuma Judap saaffiginngilaanga uummatimigut iluunngarluni, salluliortuarlunili, oqarpoq Naalagaq. v11 Naalakkallu oqarfigaanga: Israeli allasiorsimasoq allaat pinngitsuutitassaaneruvoq Judamit unneqqaserluttumit. v12 Oqaatsit imaattut avannamut torlulaatigiartukkit. Oqassaatit: Saanniarniarit Israeli allasiortoq, oqarpoq Naalagaq. Kamaakkunnaassavassi ilumoortuugama, oqarpoq Naalagaq, kamaassiuaannassanngilanga. v13 Kisianni paasiniaruk iluaatsuliornerit, Naalagaq Guutit tunukkakku, allamiunik kikkunnik tamanik atoqateqartaravit orpiit qorsuusut tamarmik ataanni. Uanga naalanngilassinga, oqarpoq Naalagaq. Peqqissimeqqusineq allamillu isumataaqqusineq v14 Saanniaritsi, ilissi ernerit tunussisimasusi, oqarpoq Naalagaq, uanga ilissi naalagarigassinga. Illoqarfimmit ataaseq eqqarleriinnillu marluk ilaliuttarlugit Zionimut ingerlakkumaarpassi. v15 Paarsisoqartikkumaarpassi uummamma iluarisaanik, taakkualu paarissavaasi ilisimannillutik paasisimannillutillu. v16 Ullussani taakkunani nunami amerlasoorsuanngorussi kinguaassiorlusilu, oqarpoq Naalagaq, eqqartortarunnaassavaat Naalakkap angerusiata illerfia; tamanna eqqarsaatigineerutissaaq, eqqaassaassavaat maqaasissanaguluunniit, nutaamillu sanasoqassanngilaq. v17 Taava Jerusalemi Naalakkap issiavissaarsuanik taaneqartalissaaq, Naalakkallu aqqani inuiaat tamarmik tassani katersuutissapput, uummatimillu ajortut manngertisimassusiat malikkunnaassavaat. v18 Ullussani taakkunani Juda Israelimut ornigutissaaq, ataatsimoorlutillu ingerlaassapput nunamit avaniittumit nunamut siuaasassinnut pigisassanngortitannut. v19 Uangaana oqartoq: Ernerma akornanni inississavakkit, tunillutit nunamik alianaatsumik, inuiaat akornanni kingornussarsiat alutornarnersaannik, »Ataatamik taaginga,« oqarpunga, »tununngikkinga!« v20 Kisianni arnaq asasaminut ilumuunngitsuliortoq assigalugu ilissi uannut ilumuunngitsuliorpusi, Israelip kinguaavi, oqarpoq Naalagaq. v21 Tusarsaavoq nunami soqanngitsumi qiarpaluk, Israelip ernerisa naakkigeqqullutik torlulanerat tammarnartukkut ingerlasimagamik Naalagarlu Guutertik puiorlugu. v22 Saanniaritsi ilissi ernerit tunussisimasut, taava tunussisimanissinni katsorsarumaarpassi. Takuat, ilinnut orniguppugut, illit tassaagavit Naalagaq Guuterput. v23 Salluliutaannaapput qattunernit pisut qaqqanilu pisorpaluttuliorneq; Naalakkamili Guutitsinni Israeli annaffissaqarpoq! v24 Inuusuttuunitsinniilli Kanngunartup nerillugit nunguttarpai siuaasatta pisuussutaat: Savaataat nersutaataallu, erneri paniilu. v25 Kanngunarsagaalluta innarpugut kanngusunnerput qipiliullugu, Naalakkamut Guutitsinnut ajortuliorsimagatta, uagut siuaasavullu inuusunnitsinnit ullumimut Naalakkap Guutitta nipaa naalassimannginnatsigu. Jeremiap allagai Jer 4 v1 Israeli, saanniarumaguit, oqarpoq Naalagaq, taava uannut saanniarit. Guutiliatit maajunnartut uannit peerukkit inissaasuassanngilatit. v2 Sallusuissut iluarnerlu naapertuilluarnerlu naqqissigalugit uppernarsaaguit: »Ilumut uumammat Naalagaq«, taava inuiaat allattaaq taassumannga pilluaqquneqassapput usorsisimaarutigissallugulu. v3 Naalagarmi Judamiunut Jerusalemimullu oqarpoq: Orpikkat kapinartullit akornanni siaruarterinasi nunaatissassinnik nutaanik assallatserigitsi. v4 Kipineqartigitsi Naalakkamut uummatissilu kipineqanngissutaat peerlugu, ilissi Judamiut Jerusalemimiullu, uumitsannera innertut ikualaleqqunagu ikumaavaqqunagulu qaminneqarsinnaanani iliornisi ajortut pillugit. Ajunaarneq avannaanit pisussaq v5 Judami oqaatigisiuk Jerusalemimilu tusarliussiuk, sulluartaammik nunami tamarmi qarlortartitsigitsi, tamaviannguat torlulagitsi: Ataatsimut katersuunniaritsi, illoqarfiit pallittaalisallit qimarnguffigissavavut! v6 Napparsiuk katinngat: Zionimut! Isumannaatsumut inissikkiartoritsi, unikaallannasi, Avannaanit nalliutitissagakku ajunaarnissaq, ajorsartitaanersuaq. v7 Løveq orpikkanit najukkaminit majuarpoq, inuiannik toqutsisussaq aallarpoq nunagisaminit illit nunat inoqajuitsunngortikkumallugu; illoqarfitillu piuneerukkumallugit inuerullugit. v8 Taamaattumik puunik atisigitsi kappialallusi nimaarlusilu, Naalakkap kamangaarnera uatsinnit qimagukkumanngimmat. v9 Ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq, kunngi naalagartallu nikallorluinnassapput, palasit amiilaammissapput pruffiitillu oqajuissallutik annilaarnermik. v10 Oqarpungali: Ila Guuti Naalagaq! Inuiaat uku Jerusalemimiullu salloqittarsimavatit ima oqaravit: »Eqqissineqassaaq!« Sunaaffa panamit kapineqaraluttuartugut. v11 Taamanikkut inuiaat uku Jerusalemimiullu ima oqarfigineqarumaarput: Anori uunartoq pitorarnialerpoq nunamit soqanngitsumit inoqajuitsumiittumit innuttama paniata tungaanut, karrinik teqqalatitsissutissaanngitsoq qalipakuiaatissaanngitsorlu. v12 Tassaana anorersuaq sakkortuneroqisoq tikiuttoq uanga peqqusinikkut. Ilumut, uanga maanna eqqartuunniarpakka. v13 Takuat, akeqqat aggerput nuissatut, qamutaallu anorersuartut kaavittuliortutut, hestii nattoralinnit sukkanerupput. Eqqanaq uagut! Nungutitaalerpugut. v14 Uummatit eqqiaruk ajorsusiiarlugu, Jerusalemi, annaanneqaqqullutit! Eqqarsaatitit ajortut qanoq sivisutigisumik ilunni ineqartissavigit? v15 Tutsiuppoq Danimit kalerrisaarisoq, ajunaarnermik nalunaariartortoq Efraimip qaqqalittaanit: v16 Inuiaat nalunaarfigisigit, Jerusalemimut torlulaatigisiuk: Ungusiartortut aggerput nunamit ungasissumit, nilliallutik Judami illoqarfiit saassuppaat. v17 Narsaammik paarsisutut illoqarfik kaajallallugu inississapput uannut naalasseriimmat, oqarpoq Naalagaq. v18 Inuuserisavit suliavillu taama pineqartippaatsit; tassa illit ajunaarnerit, qasilipporlu. Inuuniarnarsivoq! v19 Iluga, iluga, nallisitsivunga! Uummatima iluata iigai, uummatiga kassuppoq, nipangiinnarsinnaanngilanga tusaagakkit sulluartaatip nipaa sorsuttullu nillianerat. v20 Tutsiupput ajorsaqattaartuarnerit, nuna tamarmi piuneerutitaammat. Tupikka aserortigaapput tassanngaannaq, tupermalu qalerai peerupput tassuuguinnaq. v21 Qanoq sivisutigisumik katinngat isigissavara sulluartaatillu nipaa tusaassallugu? v22 Innuttakka sianiitsuupput, naluaannga. Qitornaapput sianiitsut, paasisimasaqanngitsut. Ajortuliorneq nalornisiginngikkaluaqaat, ajunngitsuliornermilli paasisimasaqanngillat. v23 Nuna takorloorpara, sunaaffali piunngilaq soqaranilu, taamatullu aamma qilak, qaamasoqanngilarlu. v24 Qaqqat takorloorpakka, sajuppullu; qattorngillu tamarmik aalapput. v25 Takorluuigaluarpunga, inoqanngilarlu, qilaallu timmiai tamarmik teqqarsimapput. v26 Takorluuigaluarpunga, paarnanillu naatitsiviit inoqajuitsunngorsimapput, illoqarfiit tamarmik piuneerutitaasimapput Naalakkap kamangaarneranit. v27 Ima oqarpoq Naalagaq: Nuna tamarmi inuilaanngussaaq – kisianni suujunnarsilluinnarumanngilara – v28 taamaattumik nuna aliasussaaq, qilallu pavani taartuinnanngussaaq. Oqaloreerpungami pilersaarusioreerlungalu; peqqissimissutiginngilakka ilaginnarumanagillu. v29 Qimussersut pisissaartullu pisorpalunnerannit illoqarfiup inui tamarmik qimaassapput; orpikkanut isertoriartussapput qaqqanullu majuassallutik. Illoqarfiit tamarmik qimagaassapput inuerutivillutik. v30 Illillu piuneerussaasutit taava qanoq iliussavit? Aappallarissakkanik atukkersoraluaruit kuultinillu pinnersaasersorlutit isitillu tarnummik qalipallugit pinnersaraluarnerit iluaqutigissanngilat; angutaativit narrugalutit toqunniassavaatsit. v31 Nipi tusarpara soorlu ernisuttup nipaa, pernaamminik ernilersup erloqerpalua. Tusaasiuk! Zionip pania anertikkarpoq, assani isatsippai: »Eqqanaq, sapersippunga toqutsiniartunut!« Jeremiap allagai Jer 5 Iluartoqanngilaq, isumakkeerfiginnittoqanngilaq v1 Jerusalemip aqquserngini angalaaritsi, qinerluarniaritsi, niueriartortarfinni ujarleritsi paasiniarlugu ataatsimilluunniit iluartumik iliortoqarnersoq sallusuissusermillu ilungersuussisoqarnersoq, taamaattoqarpat illoqarfik isumakkeerfigissagakku. v2 Oqaraluaraangamik: »Ilumut uumammat Naalagaq«, uppernarsaasarput sallullutik. v3 Naalagaq, isitit sallusuissummut sammipput. Illit patikkaluaratsik tamanna uulissutiginngilaat, nungutingajakkaluaratsik anusinngorsaatiginngilaat; kiinartik ujaqqamit manngernerulersippaat saanniarumanatillu. v4 Taava isumaliorpunga: Inuinnannguupput piitsut; sianiitsuupput nalugamikkit Naalakkap aqqutigeqqusai Guutimillu piumasarisai. v5 Naalagartat saaffigissavakka oqaloqatigalugillu, taakkua nalussanngimmatigit Naalakkap aqqutigeqqusai Guutimillu piumasarisai. Kisianni taakkuattaaq tamarmik nammaattatik nallorsimavaat qilerutitillu kalunnerit kittoraatiterlugit. v6 Taamaattumik løvip orpippassuarnit aggersup taakku toqussavai, amaqqup inoqajuitsumit aggersup piuneerutissavai, milakulaarlu qamaarinnissaaq illoqarfiisa killingini. Illoqarfimmit anisoq kinaluunniit alittorneqassaaq. Ajortuliaat angeqaat tunussinerilu ikinngeqalutik. v7 Qanormi isumakkeerfigisinnaavakkit? Ernivit qimassimavaannga uppernarsaasarlutillu guutiunngitsut naqqissigalugit. Qaarsillartikkatsik kinguaassiuutitigut kanngunartuliorput, imminnut kilertiterput arnap atortittartup illuani. v8 Hestiupput angutivissat tiingatuut tissartullu, tullimik nulia pilerigalugu qarlualasarput! v9 Taama ittut pillassannginnerpakka? oqarpoq Naalagaq, inuiaat taama ittut akiniassannginnerpakka? v10 Viinnequtit saneqqullugit ingerlagitsi aserorterlugillu, kisianni tamaviisa piiarnagit. Avalequtinnguit nutsussigit Naalakkap piginngimmagit. v11 Israelip kinguaavi Judallu kinguaavi uannut ilumuunngillat, oqarpoq Naalagaq. v12 Naalagaq miserratigaat oqarlutillu: »Taanna qanoq iliuuseqarnavianngilaq! Ajunaarneq uagutsinnut nalliunnavianngilaq, pana kaannersuarlu takkunnavianngillat. v13 Pruffiitit asuliinnaq oqalupput, oqaaseq taakkunaniinngilaq. Namminnerli taama piumaarput!« v14 Taamaattumik, ima oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Guutiat: Taama oqaluttarmata taava oqaatsikka illit qaninni ikualaninngortissavakka inuiaallu uku qisussanngorlugit innerup nungutassai. v15 Inuiaat ungasissumit aallartissavakka ilissinnut Israelip kinguaavinut, oqarpoq Naalagaq, inuiaat ajugaaffigineqarsinnaanngitsut, qangarsuarli inuiaat, inuiaat oqaasii nalusatit, paasisinnaanngisannik oqaluttut. v16 Qarsulivii ilivertut ammasutut ipput, tamarmillu pissarsuupput. v17 Inuiaat taakkua nerissavaat karriutitit timiusaatitillu, ernitit panitillu; nungutissavaat savaatitit nersutaatitillu, viinnequtaatitit figenequtaatitillu. Panamik sequtserneqassapput pallittaalisat isumalluutigisaraluatit. v18 Ullunili taakkunani allaat, oqarpoq Naalagaq, nungutissanngilassi. v19 Illillu aperigaluarpatsit sooq Naalakkap Guutimik taama iliorfiginiaraatik akissavatit: »Soorlu qimassimagissinga namminerlu nunassinni allamiut guutii kiffartuussimallugit, taama nunami nunaginngisassinni allamiut kiffartuukkumaarpasi.« v20 Manna Jaakup kinguaavinut nalunaarutigisiuk Judamilu tusarliullugu oqarlusi: v21 Tusarsiuk manna, ilissi inuiaat silaatsut sianiitsullu, iseqaraluarlutik takunnissinnaanngitsut siuteqaraluarlutillu tusaasinnaanngitsut. v22 Mianeriumanngilisinga, oqarpoq Naalagaq, uulinnasiluunniit siooragalunga? Uangaana sioqqat immamut killiliukkikka, qangarsuarlu killiusut immap qaangersinnaanngisai, ittukkaluaruni susinnaanngisai, pisorpalukkaluaruni qarsuasinnaanngisai. v23 Inuiaat uku naalasseriitsunik saqitseriitsunillu uummateqarput, qimappaannga iluarisaminnillu ingerlallutik. v24 Uummatimikkut oqanngillat: Mianerisigu Naalagaq Guuterput uatsinnut tunisisartoq sialummik, ukiap upernaallu sialuinik, nalliuffissaasigut, katersuinissamullu piffissaqartittarluta sabbatip-akunnerinik. v25 Ajortuliassi tamakku innarlertarpaat, ajortuliornissigullu pinngitsoortarpasi ajunngitsorsiassasi. v26 Innuttakka ilaqarput iluaatsunik qoqassiiniartunik, timmissanik nigarniaasutut taqissortarput, napiaaniutit ivertittarpaat inuit pisarisarlugit. v27 Illui peqquserlunnermik ulikkaarput timmiaasivik timmissanik ulikkaartoq assigalugu; pissaaneqalersimapput pisuunngorlutillu, v28 nerinnartuullutillu pualasuujupput. Iliornerit ajortut tamatigut ajortuutittanngilaat; naapertuilluartumik eqqartuussisanngillat, iliarsunnut iluaqutaanissaa eqqarsaatigisarnagu piitsullu ikiortarnagit eqqortumik pineqarnissaannut. v29 Taama ittut pillassannginnerpakka? oqarpoq Naalagaq, inuiaat taama ittut akiniassannginnerpakka? v30 Tataannartumik amiilaarnartumillu nunassinni pisoqarpoq: v31 Pruffiitit siulittuipput sallullutik, palasit pinnanniarput, taamaaliornerallu innuttama nuannaraat! Qanorli iliussavisi naggatissaq nalliuppat? Jeremiap allagai Jer 6 Ajunaarneq avannaanit pisussaq v1 Ilissi Benjaminikkuususi, Jerusalemimit qimaagitsi! Tekoami sulluartaammik qarlortaritsi ingerlavissamillu nalunaaqutissaq ikissiuk Bet-ha-Keremimi, avannaanit nalliukkaluttualermat ajunaarneq, ajorsartitaanersuaq! v2 Piuneerutissavara Zionip pania pinnersoq, nukatsitaq. v3 Paarsisut savaatitik nassarlugit taanna ornissavaat, kaajallallugu tupertitissapput tamarmillu immikkut najukkatik mangiarfigitissallugit. v4 Taassumunnga sorsunnissaq illernartoq suaarutigisiuk: Makigitsi, ulloqeqqaanerani pitoraatissaagut! Eqqanaq uagut, unnulermat, tarrat tallimmata! v5 Makigitsi! Unnuaanerani pitoraatissaagut pallittaalisai aserorterlugit! v6 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Orpinnik killuigitsi, ippiliugalioritsilu Jerusalemi kaajallallugu! Illoqarfik taanna pillagassanngorpoq nakuuserniarfiinnaagami. v7 Soorlu puilasup imini imissarissuutittaraa, taamatut illoqarfiup taassuma ajussutsi atuutitittuartarpaa. Tusarsaaqaat nakuusernerit aserorterinerillu; nappaatit perluillu tamani takusarpakka. v8 Jerusalemi, tamakku anusinngorsaatiginiakkit, taamaaliunngikkuit alassagakkit inuilaanngortillutit nunanngortillutillu inoqanngitsoq. v9 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Israelip amiakkui perlakusiorfigikkit soorlu viinnequtit taamaaliorfigineqartartut. Avalequtinnguit nassaarsiorfigikkit viinnissanik nuniattutut. v10 »Kikkut oqaluffigissavakka mianersoqqullugillu tusarsinnaasaannik? Kipineqanngitsunik siuteqaramik tusaaniarsinnaanngillat, Naalakkap oqaasia asissuinnarpaat, akuersaarumanngivippaat. v11 Naalakkap kamanneranik ulikkaarpunga, pitsaaliuinnarnerlu saperpara.« Kamannera tutsiguk meeqqanut aqqusinerniittunut inuusuttunullu tamanut; angutit arnallu tigusarineqassapput utoqqaat utoqqarsuillu ilanngullugit. v12 Illui, narsaataat arnartaallu allanut pigititaassapput assaga silutsikkumaarakku nunap inuinut, oqarpoq Naalagaq. v13 Minnerpaaniit annerpaanut tamarmik piumatuujupput, allaat pruffiitit palasillu tamarmik peqqusersiorput. v14 Innuttakka aqqunarsimasut katsorsarniarpaat, isumaallutik oqarput: »Eqqissineqarpoq, eqqissineqarpoq!«, uffa eqqissineqanngitsoq. v15 Kanngutsipput maajunnartulioramik, kanngusunnertilli misiginngilaat mitanneqarneq paasinnginnamikku. Taamaattumik sorsunnermi toqutaassapput, ullormi pillagaaffissaminni orlussapput, oqarpoq Naalagaq. v16 Ima oqarpoq Naalagaq: »Aqqusernit sinaanni qeqqigitsi qinerlusilu, apeqqutigisigit aqqusininnguatoqqat, pilluarnissamut aqqutaasut ingerlavigisigit, taava qasuerfissarsiumaarpusi tarnissinnut!« Akippulli: »Taamaaliornianngilagut!« v17 »Alapernaarsuisuleraluarpassi, sulluartaatip nipaa naalaarsiuk!« Akippulli: »Taamaaliornianngilagut!« v18 Taamaattumik tusaritsi, inuiaqatigiit ilissi, katersorsimasusi, paasisiuk taakku qanoq pineqarumaarnerat. v19 Tusarnaarit, illit nuna: Innuttannut nalliutitikkumaarpara perlussaq, pilersaarutaasa kingunerat, oqaatsikka naalanniarsimanngimmatigit inatsisikkalu asiginnarsimallugit. v20 Uanga sussarissagakkit tipigissaatit Sabamit pisut kalmusilu tipigissoq akisooq nunanit ungasissuniittunit pisoq? Pilliutisi ikikkagassat nuannarinngilakka, pilliutisi toqutassat iluarinngilakka. v21 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Innuttakka naakkiuffissarsissavakka, tassungalu naakkiutissapput; ajunaarlutik toqussapput ataatat ernerillu sanilit taakkualu sanilii. v22 Ima oqarpoq Naalagaq: Inuiaat aggilerput nunamit avaniittumit, inuiaat pissarsuit nunarsuup isorpiaanit sorsukkiartortut. v23 Pisissilisarlutillu panalisarput, naakkittaatsorsuit. Perpalunnerat immap ittunneratut ippoq, hesterlutik ingerlapput sorsuttartutut sakkulersorsimallutik sorsuffiginiarlutit illit, Zionip pania. v24 Tamanna tusaratsigu assavut nukillaarput, tataatsappugut annialerluta arnatut ernisuttutut. v25 Narsaammukarniaqinasi aqqusinermukarnasilu akeqqat panalisarmata, suna tamarmi ersiornaqimmat. v26 Puunik atisigit, innuttama pania, niuullutillu pujualannut, aliasugit qitornatuaminik annaasaqartutut, eqqasullutit kappialagit. Aseruisup saassukkaluttualermatigut. v27 Saffiugassanik misiliisartutut misiliisunngortippakkit uanga innuttanni, inuuserisaat misissoqqullugu misileqqullugillu. v28 Tamarmik naalasseriillutik tunussipput, tamarmik mamarliiuarput, kanngussattut saviminertullu manngertigipput, tamarmik piuneerutitsisuupput. v29 Supoorut supooraluarpoq, innermilli aqerloq kisimi takkuppoq. Akuiaaniarnerugaluaq suallaataanngilaq, ajortut piinngillat. v30 Taaneqassapput sølvimik atorfissaqartinngisamik, Naalakkammi narrugai. Jeremiap allagai Jer 7 Naalaffimmi guutisiorneq piviusuunngitsoq v1 Oqaaseq manna Naalakkamit Jeremiamut pivoq: v2 Naalakkap naalaffiata isaaffiani qeqarlutit oqaatsit imaattut torlulaatigikkit: Tusarsigit Naalakkap oqaasii, Judamiut tamassi, ilissi isaaffitsigut makkunuuna isertartusi Naalagaq pallorfigiartorlugu! v3 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia: Inuuserisarsi suliasilu pitsanngorsarsigit, taava nunami matumaniiginnartikkumaarpassi. v4 Oqaatsit salluliuutaasut imaattut tunaareqinasigit: Aana Naalakkap naalaffia, Naalakkap naalaffia, Naalakkap naalaffia! v5 Kisianni inuuserisarsi suliasilu pitsanngorsarsigit: inoqatissinni naapertuilluartumik eqqartuussisassaasi. v6 Takornartat iliarsuillu uillarnerillu qunusiarissanngilasi, nunami matumani pinngitsup aavanik kuisinngikkussi, guutillu allat guutisiorfigissanngilasi immissinnut ajunaartillusi! v7 Taava nunami matumani siuaasassinnut tunniussanni naassaanngilluinnartumik ineqartissavassi. v8 Kisianni oqaatsit salluliuutaasut iluaqutaassuseqanngitsut tunaaraasi. v9 Taava tillittarussi, inuartarussi, allasiortarussi, uppernarsaasarussi sallullusi, Ba'alimut pilliiniarlusi innermik ikitsisarussi guutillu allat nalusasi guutisiorfigisarussigit, v10 taava maanngassanerpusi illumilu matumani uanga atikkut uannut pigititaasumi kiinnama saanut sassarlusi oqarlusilu: »Annappugut!« – uffa tamakkuninnga tamanik maajunnartuliortuarlusi? v11 Illu manna uanga atikkut uannut pigititaasoq ujajaasunut inissaasoraasiuk? Ilisimassavarsi uanga aamma iseqarama, oqarpoq Naalagaq. v12 Illernartuutinnukaritsi Shilomiittumut siornatigut uanga atinnik inissiiffigisimasannut, takuniarlugu qanoq iliorfigisimagiga innuttama Israelimiut ajussusiat pillugu. v13 Ajortuliortaqaasi, oqarpoq Naalagaq. Oqaluffigiuaraluarpassi, tusarumanngilasili, torlulaffigigaluarassilu akinngilasi. v14 Taamaattumik illu manna uanga atikkut uannut pigititaasoq isumalluutigisarsi, ineqarfik ilissinnut siuaasassinnullu tunniussara, iliorfigiumaarpara soorlu Shilo iliorfigisimagiga. v15 Kiinnama saanit ajattorumaarpassi soorlu qatanngutisi Efraimikkut tamaasa ajattorsimagikka. v16 Innuttakka asattuuteqqullugit qinnutissanngilatit taakkulu pillugit kappialaateqassanak qinnuteqassanalluunniit kimigiiserfigissanangaluunniit, tusarumassannginnakkit. v17 Isiginngiligit Judap illoqarfiini Jerusalemillu aqqusernini suna suliarigaat? v18 Qitornat qisussanik katersipput, ataataasut kukutsipput, arnartaallu naqittaapput Qilaap Dronningianut pilliutissanik iffiorumallutik pilliutinillu kueragassanik guutit allat kueraaffigiumallugit narrutsatsikkumallungalu. v19 Uangaanerpormi narrutsatsinneqartoq? oqarpoq Naalagaq. Naagga, imminnunuku taamaalisittut, tamannalu kanngusuutigiumaarpaat sinngorullerlutik. v20 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Kamannera uumitsanneralu tutsinneqassapput nunamut matumunnga, inunnut nersutaatinullu, narsaatip orpiinut nunallu inerititaanut, kamanneralu ikualassaaq qamissanani. v21 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Pilliutisi ikikkagassat pilliutissinnut toqutassanut ilanngutiinnarsigit, neqaallu nammineq nerisiuk! v22 Taamanimi uanga siuaasasi Egyptenimit anisikkakkit pilliutinik ikikkagassanik pilliutinillu toqutassanik peqqusiffiginngilakka, v23 kisianni ima peqqusiffigisimavakka: Nipiga naalassiuk, taava Guutigissavassinga, ilissilu innuttarissavassi; aqqutigeqqusakkalu malillugit ingerlassaasi ajunngitsunik atugaqaqqullusi. v24 Kisianni tusaajumanngillat naalaarumanatillu; pilersaarutitik uummatimillu ajortup manngertisimassusia malittariinnarpaat utimullu ingerlallutik siumut pinnatik. v25 Ullormit siuaasassi Egyptenimit aniffiannit ulloq manna tikillugu kiffakka, pruffiitit, ilissinnut aallartittuartaraluarpakka. v26 Kisianni tusaajumanngilaannga naalaarumanatillu. Naalasseriitsunngorput ajortuliorlutillu siuaasaminnit sualunnerusumik. v27 Oqaatsinik taamaattunik illit oqaluffigigaluarutsik naalannavianngilaatsit, torlulaffigigaluarutsillu akinavianngilaatsit. v28 Taava oqarfigikkit: Inuiaavusi Naalakkamut Guutissinnut naalakkumanngitsut. Sallusuissut peeruppoq qanissinnit piiagaalluni. v29 Nutsatit kipikkit igillugillu, kappialallutillu nunami suitsumi, Naalakkap eqqarleriit kamaffigisani asiginnarmagit ajattorlugillu. v30 Judamiut uanga isinni ajortumik iliorput, oqarpoq Naalagaq; illumi uanga atikkut uannut pigititaasumi guutitik maajunnartut inissippaat mingutsillugulu; v31 qattuniliorput pilliisarfissanik Tofetimi Hinnomip ernerata qooruani ernitik panitillu innermi ikikkarumallugit, uffa tamanna peqqussutiginngisaannariga eqqarsaatigisimanaguluunniit. v32 Taamaattumik ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, qooqqup taassuma Tofetimik imaluunniit Hinnomip ernerata qooruanik taaneqassaarfissai, taaneqartalissammat Qooqqumik Toqoraavimmik; toqusullu Tofetimi ilineqartut amerlangaassammata iliveqarfimmi allanut inissaarutissaaq. v33 Inuit taakkua timaat toqungasut qilaap timmiaasa nunarsuullu nersutaasa nerisarissavaat, tassanngalu qimaatinneqassanngillat. v34 Judallu illoqarfiini Jerusalemillu aqqusernini qiimmattarpalunneq nuannaarpalunnerlu katernaallu nipaat nipangersissavakka, nuna piuneerutinneqassammat. Jeremiap allagai Jer 8 v1 Taava, oqarpoq Naalagaq, Judap kunngiisa saarngi, naalagartat, palasit, pruffiitit Jerusalemimiullu saarngi ilerfinit piiarneqassapput; v2 siaruarterneqassapput seqinermut qaammammullu qilaallu perpassuinut tamanut, taakkua asasaannut guutisiorfigisagaannullu, malinniagaannut, ujagaannut pallorfigisaannullu; katersorneqassanngillat ilineqassanatillu, narsamili naggorissaatinngussallutik. v3 Eqqarleriit ukua ajortut nunanut allanut siammakaatitama amiakkuisa tamarmik toqunissaq piumanerussavaat inuuginnarnissamit, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Inuiannut unneqqaserluttunut pillaat v4 Oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Naalagaq: Orlusoq nikueqqittannginnerpa tammaraluartorlu saanniartannginnerpa? v5 Soormi taava inuiaat uku tunussisimajuaannarpat? Soormi taava Jerusalemi unneqqaserluttuarpa? Peqquserlunneq aalajangiussimagamikku uannut saanniarumanngillat. v6 Naalaarpunga tusaalluarlungalu, ilumoortumilli oqalunngillat. Ajorsutsi pillugu peqqissimisoqanngilaq, oqartoqanngilarlu: »Qanoq-una iliortunga?« Tamarmik arpaannaq ingerlavitsik ingerlavigiinnarpaat hesti sorsunnermi pangalittoq assigalugu. v7 Allaat ungasorsuup aallarfissani tikiffissanilu nalusanngilai, tui, tulugarnaq drosselilu takkuffissartik eqqorlugu takkuttarput; innuttamali ilisimanngilaat Naalakkap piumasarisaa. v8 Qanormi taava oqarsinnaavisi: »Paasisimasaqartuuvugut, Naalakkap inatsisai uatsinni pigaavut«? Taamaattoqanngilaq, tassaana allattuusut inatsisit sallunngortissimagaat allaatertik salluliuut atorlugu. v9 Ilisimasut kanngutsissimapput, annilaarsimapput tigusaassallutillu. Naalakkap oqaasii asiginnaramikkit ilisimassusertik sumut iluaqutigissavaat? v10 Taamaattumik tunniukkumaarpakka nuliaat angutinut allanut narsaataallu nutaanik piginnittoqalersillugit. Tamarmik, minnerpaaniit annerpaanut, pisassarinngikkaluakkatik ujarpaat, pruffiitit palasillu tamarmik salluliortuupput. v11 Innuttama aqqunarsimasut paniat katsorsarniarpaat, isumaallutik oqarput: »Eqqissineqarpoq, eqqissineqarpoq!«, uffa eqqissineqanngitsoq. v12 Kanngutsipput maajunnartulioramik, kanngusunnertilli misiginngilaat mitanneqarneq paasinnginnamikku. Taamaattumik sorsunnermi toqutaassapput, ullormi pillagaaffissaminni orlussapput, oqarpoq Naalagaq. v13 Inerititanik katersuiffiginiaraluarpakka, oqarpoq Naalagaq, viinnequlli viinnissaqanngilaq, figenequt paarnaqanngilaq piluttallu toquninngorsimapput. Akilissavakka inerititaat najoqqutaralugit. v14 Sooq uninngaannarpugut? Ataatsimut katersuunniaritsi, illoqarfiit pallittaalisallit qimarnguffigissavavut taakkunanilu nungutitaalluta; Naalakkammi Guutitta nungutinniarpaatigut. Toqunartulimmik imigaqartippaatigut ajortuliorfigigatsinni. v15 Eqqissinissaq neriuutigisaraluarput piviusunngunngilaq, katsorsarneqarnissarlu neriuutigigaluaratsigu annilaanganeq kisiat pissarsiaraarput. v16 Akeqqat hestiisa sorlummigarpalunnerat allaat Danimit tutsiuppoq, hestiisa angutivissat qarlualanerannit nuna tamarmi uulluserpoq. Aggerput nungutikkiartorlugit nuna taassumaniittullu, illoqarfiit inuilu. v17 Takuammi ilissinnut aallartippakka pulateriaarsuit toqunartullit, serraannarlugit qimaatitassaanngitsut; taakkua kiissavaasi, oqarpoq Naalagaq. Inuiaat unneqqaserluttut ajunaarnerat pillugu kappialaat v18 Naalliungaarnera katsorsagassaanngilaq, uummatiga napparsimavoq. v19 Tusarsiuk inuiaqatima paniata nillianera nunamit isorartuumit tamarmit! Naalagaq Zionimiinnginnami? Tassani kunngeqannginnami? Soormi narrutsatsippaannga guutiliaminnik, guutigisaminnik takornartanik piunngitsunillu? v20 Karrinik katersuiffik qaangiuppoq, paarnanik katersuiffik qimmuuppoq annaanneqarianngitsugut. v21 Innuttama aqqunarsimasut paniat pissutigalugu sapilersitaavunga, aliasuppunga tataatsannermit. v22 Gileadimi balsameqannginnami, tassanilu nakorsaqannginnami? Sooq taava innuttama paniata ikii mamissimanngillat? v23 Ilumulli niaqora qullinik ulikkaartuugaluarpat isikkalu qullinut puilaffiullutik, taava ullukkut unnuakkullu inuiaqatima paniata toqusortai upissagaluarpakka. Jeremiap allagai Jer 9 Naalakkap pillaaneranik upput v1 Inoqajuitsumi angalasunut unnuiffissamik peqartuugaluarunitoq! Taava inuiaqatikka qimallugit aallassagaluarpunga tamarmik allasiorlutik arnerisarmata tassaallutik ilumuunngitsuliortut. v2 Oqartik pisissitut qiluaat. Taakku nunami naalagaapput sallu atorlugu, ilumoorneq pinnagu; kipisuitsumik ajortumik iliortarput uangali naluaannga, oqarpoq Naalagaq. v3 Tamassi immikkut inoqatissinnut mianersoritsi, qatanngutersiluunniit tatigeqinasiuk! Qatanngutit tamarmik peqqusersusaartuupput ikinngutit tamarmik mamarliisuullutik. v4 Tamarmik imminnut nakutinniarput eqqortumik oqalunnatik. Oqartik salluliornermut sungiusarpaat ajortumik iliorput taamaaliortuarlutillu, v5 nakuusernerit peqquserlunnerillu qalleraatitiinnarlugit ileqqoraat, uangalu ilisimajumanngilaannga, oqarpoq Naalagaq. v6 Taamaattumik oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Aatsitsivimmi misilissavakka, allatummi ilioriarsinnaanngilanga innuttama panianut! v7 Oqaat qarsutut toqutsisutut ipput, qarnisa oqaasii peqquserluutaallutik; ikinngutigiittut imminnut oqaluuttaraluarput ilumikkulli qoqassiniassamaarlugit. v8 Tamakku pillugit pillassannginnerpakka, oqarpoq Naalagaq, inuiaat taama ittut akiniassannginnerpakka? v9 Qaqqat qissatigalugillu kappialaatigissavakka, narsarsuup ivigartorfittai upputigissavakka toquninngorsimammata inuerullutillu, nersutaatit nipaannik tusarsaasoqarunnaarluni; qilaap timmiai nersutillu tamarmik qimaasimapput. v10 Jerusalemi illukuinnanngortissavara sjakalinut ineqarfissanngortillugu, Judamilu illoqarfiit inuilaanngortissavakka inuerullugit. v11 Kina imanna ilisimassuseqarpa tamanna paasisinnaallugu? Kimut Naalagaq oqalussimava tamanna nalunaajaatigisinnaatillugu? Sooq nuna piuneerunneqarsimava inoqajuitsutut ivigaarussimalluni angalaartuerullunilu? v12 Naalagaq oqarpoq: Tassa inatsisit taakkununnga saqqummiussakka qimammatigit. Naalanngilaannga inatsisillu maleruarnagit, v13 kisianni uummatimik manngertissimassusiat Ba'alisiornerlu siuaasamik imminnut ilikkartitaat malippaat. v14 Taamaattumik oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia: Inuiaat uku sungarnitsunik nerisassissavakka toqunartumillu imigassillugit; v15 inuiannut allanut taakkua siuaasaasaluunniit ilisarisimanngisaannut siammartissavakka, panamillu malersussavakka nungutserlugit. v16 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Paasiniarsiuk! Arnat upittartut qaaqqusigit, arnat ilisimasut aaniarsigit. v17 Tuaviorlutik aggerniarlit upputigalutalu! Qullivut isitsinnit kuulissapput uisorersaatitsinnillu kutuulassallutik. v18 Massami upippaluk Zionimit tusarsaavoq: Alianaq, nungutitaavugut, kanngutsippugut! Nunarput qimattariaqarsimavarput, illutsinnit anisitaavugut. v19 Naalakkap oqaasia ilissi arnat tusaaniarsiuk, naalaarsigit oqaasii qarnanit anisut. Panisi ilinniartissigit upinnermik, ilinniarteqatigiigitsi uppummik: v20 Toqu igalaatsigut iserpoq illussaarsuatsinnut pilluni, toqutillugit meeqqat aqqusinerni inuusuttullu niueriartortarfinni. v21 Oqarit: Ima oqarpoq Naalagaq: Toqusut timaat tamani tamaani ipput narsaammut naggorissaatissatut, killuisup killugaasut katersorneqanngitsutut. v22 Ima oqarpoq Naalagaq: Ilisimasup usorsitsaatiginaveerliuk ilisimassuseqassutsi, nakuusullu usorsitsaatiginaveerliuk nakuussutsi, pisuullu usorsitsaatiginaveerliuk pisuussutsi. v23 Kisianni usorsisimaartup usorsisimaarutigiliuk paasisimasaqarami uanga ilisimallunga. Uangami, Naalagaq, tassaavunga nunarsuarmi unneqqarissuusoq, iluartuusoq naapertuilluartuusorlu; taakku tassaapput kissaatigisakka, oqarpoq Naalagaq. v24 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, kipineqartunik tamanik pillaaffissakka: v25 Egyptenimik, Judamik, Edomimik, Ammonikkunnik, Moabimik kippaarissunillu nujalinnik inoqajuitsumi najugaqartunik tamanik. Inuiaat tamarmik kipineqanngitsuupput, Israelikkulli tamarmik uummatimikkut kipineqanngitsuupput. Jeremiap allagai Jer 10 Guuti uumasoq guutiliallu toqungasut v1 Tusarsiuk oqaaseq Naalakkap ilissinnut oqaasereqqusaa, Israelip kinguaavi: v2 Ima oqarpoq Naalagaq: Inuiaat ilinniarfiginiaqinasigit, ersigeqinasigillu nalunaaqutit qilammiittut inuiaat ersigisaat. v3 Inuiaalli ileqqui suussuseqanngitsuinnaapput! Orpippassuarni orpimmik kipisisarput sanasut ulimaammik ilusilersugassaannik. v4 Guutiliarlu pinnersaasersortarpaat sølvimik kuultimillu, kikissanillu kaattamillu aalajangertarpaat uppeqqajaannginniassammat. v5 Guutiliat assigaat meloninik naatitsivimmi timmissanut qimaasaarutit, oqalussinnaanngillat; akiaannartariaqarput pisussinnaannginnamik. Taakku ersigeqinasigit ajortumik iliorneq sapermata, aammattaarli ajunngitsumik iliorsinnaanngillat. v6 Ilittut ittoqanngilaq, Naalagaq, angingaarputit, aqqillu angingaarpoq pissaallunilu. v7 Kia mianerissannginnerpaatit, illit inuiaat kunngiat! Mianerineqartussaavutit! Inuiaat tamarmik ilisimasortaanni kunngiisalu akornanni ilittut ittoqanngilaq. v8 Tamarmik sianiitsuullutillu silaatsuupput; ajoqersuussutaat imaqanngilaq, tassaannaapput qisuit v9 pisatsersukkat sølvimik Tarshishimit pisumik kuultimillu Ufazimit pisumik, kuultilerisartut sanaaraat purpurimik tungutsorissumillu aappallarissumillu atisalersimasoq, tamarmik tassaapput inuit piliullaqqissut sanaavi. v10 Kisianni Naalagaq ilumut Guutiuvoq, Guutiuvoq uumasoq naassaanngitsumillu kunngiusoq; kamanneranit nuna sajuttarpoq, uumitsanneralu inuiaat qatsulluinnarpaat. v11 Ima oqarfigissavasi: »Guutit qilammik nunamillu pinngortitsisuunngitsut piiagaassapput nunamit qilaallu ataanit.« v12 Naalakkap nuna pinngortippaa pissaassutsimigut silarsuarlu tunngavilerlugu ilisimassutsimigut, paasisimasaqassutsimigullu qilak isivitippaa. v13 Nipini anikkaangagu erngit qilammiittut ittulersarput, nuissallu majortittarpai nunarsuup isuinit. Innaallatsitsisarpoq siallersitsisarlunilu, anorersuarlu pitorartittarpaa pequusivimminit. v14 Inuk tamatuminnga paasinninngitsoq sianiitsuuvoq; kuultilerisartup kialluunniit guutiliani kanngutsissutigissavai kuisani salloqittaataammat; anersaaqanngillat. v15 Nakutitsiniutaannaapput suussuseqanngitsut, eqqartuussiffissami piiagaassapput. v16 Jaakulli kingornussarsiaa taakkunatut inngilaq; taannaavoq tamanik pinngortitsisuusoq, Israelilu tassa naggueqatigiit pigisai, Katersaarsuit Naalagaat tassa aqqa. Inuiaat kappialaataat qinnutaallu v17 Pialuutitit nunamit katersukkit illoqarfimmi ungusaasumi najugaqartutit. v18 Ima oqarpoq Naalagaq: Tamatumuuna nunap matuma inui eqqassavakka; annikilliornerit taakkununnga pisissavakka nanisinnaaqqullunga. v19 Alianaq ajuuteqarpallaarama, ikera mamikkumanngilaq. Oqarpunga: Tassa nappaatiga, taanna atugassarissavara. v20 Tupera aserortersimavoq noqarutaalu tamarmik kittoraallutik, ernerma qimappaannga, maaniikkunnaarput; tupinnik nappartitsisussaaruppoq qaleraanillu isuititsisussaarulluni. v21 Paarsisut sianiitsuugamik ujarnagulu Naalagaq; taamaattumik iluatsitsinngillat, paarisaallu tamarmik siammarsimapput. v22 Tusaajuk nunap sajunnersuata perpalua, tutsiuppoq nunamit avannaaniittumit; Judami illoqarfiit inuilaanngortippai sjakalinut inigisassanngorlugit. v23 Nalunngilara, Naalagaq, inuup ingerlavissani nammineq aalajangigassarinngikkaa, angalaartup aalajangigassarinngilaa allorarnermi aalajaatsuutinnissaat. v24 Misillersinnga, Naalagaq, taamaattorli ingasaassaanngitsumik, kamallutillu taamaalioqinak nungutitaaqqunanga! v25 Uumitsannerit kuiuk inuiannut ilinnik ilisimanninngitsunut, eqqarleriinnullu atinnik torlorfiginninngitsunut; taakkuami Jaaku nerivaat, nerivaat nungullugu ineqarfiallu piuneerullugu. Jeremiap allagai Jer 11 Inuiaqatigiit angerutsimik unioqqutitsisut v1 Oqaaseq manna Jeremiamut pivoq Naalakkamit: v2 Angerutsip matuma oqaasii tusarsigit. Judamiunut Jerusalemimiunullu oqaatigikkit: v3 Oqarfigikkit: Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Perloqqunarsili tusarumanngitsoq angerutsip matuma oqaasiinik v4 siuaasassinnut maleruaqqusannik taamani anisikkakkit Egyptenimit, aatsitsivimmit, oqarlunga: »Naalassinga, oqaatsillu taakku maleruarsigit ilissinnut peqqusinera eqqorluinnarlugu, taava innuttarissavassi, ilissilu Guutigissavassinga, v5 eqquutitissavaralu siuaasassinnut uppernarsaassutigisara tuniumallugit nunamik immummik tungusunnitsuummillu kuuttumik,« soorlu ullumi taamaattoq. Akivungalu: »Amen, Naalagaq.« v6 Naalakkallu ima oqarfigaanga: Oqaatsit makku tamaasa Judap illoqarfiini Jerusalemillu aqqusernini torlulaatigikkit: Angerutsip matuma oqaasii tusarsigit maleruarlugillu! v7 Tassami siuaasasi taamani Egyptenimit anisikkakkilli ullumimut erseqqissaaffigiuaraluarpassi oqaatsikka naalaqqullugit. v8 Kisianni tusaajumanngillat naalaarumanatillu, tamarmimmi ingerlapput uummatimik manngertissimassusianni. Taamaattumik pillaatit angerutsimi oqaatigineqartut tamaasa taakkununnga eqquutitippakka. Peqqusimavakka angerutsip oqaasii maleruaqqullugit, naalakkumanngillalli. v9 Naalakkap ima oqarfigaanga: Paasisoorneqarpoq Judamiuni Jerusalemimiunilu perlulioqatigiinniartoqartoq; v10 siuaasamik uanga oqaatsinnik tusarumanngitsut guutinillu allanik guutisiorfiginnittut iluanngitsuliaat uterfigisimavaat; Israelip Judallu angeruseq siuaasaminnut angeruserisara unioqqutippaat. v11 Taamaattumik, ima oqarpoq Naalagaq: Ajunaarnermik atunngitsuugassarinngisaannik nalliutitsivigissavakka; torlorfigigaluarpanngalu tusassanngilakka. v12 Taava Judap illoqarfiisa Jerusalemimiullu guutit pilliiniarlutik innermik ikitsiffigisartakkatik ikioqqullutik torlorfigiartussavaat, kisianni taakkua annaassinnaassanngilaat ajunaarneq nalliuppat. v13 Illimmi guutitit illit illoqarfittut amerlatigipput, Juda, Jerusalemillu aqqusernisa amerlaqataannik pilliiviliorpusi Kanngunartumut, tassanilu Ba'alimut pilliiniarlusi innermik ikitsisarlusi. v14 Inuiaat taakku asattuuteqqullugit qinnutissanngilatit imaluunniit taakku pillugit kappialallutit qinnuteqarnak, taakkua ajunaarnertik pillugu uannut torlulagaluarpata tusarumassannginnakkit. v15 Asasara uanga illunni suniarpa iliuuseqarami taama peqqusersiortigisumik? Nersutit pualasuut neqillu illernartup ajunaarneq atugassat pinngitsoortissinnaappassuk qiimmattarsinnaassagaluarputit! v16 Oliveneqummik uummaasumik kusanartunik paarngalimmik Naalakkap taasimagaluarpaatit. Kisianni innerup seqquluttorsuulluni pilutai ikikkassavai avalequtaalu ikuallallugit. v17 Katersaarsuit Naalagaata ilinnik ikkussisup ajunaarnissamik sioorasaarpaatit Israelip Judallu ajussusiat pillugu Ba'alimut pilliiniarlutik innermik ikitsisarnikkut narrunarsaraminnga. Jeremiap qinugineqarnini pillugu kappialaataa v18 Naalakkap tamatuminnga nalujunnaarsippaanga paasitillunga taamani taakkua suliaat takutikkakku. v19 Assigisimavara savaaraq ajortumik ilimasunnani toqunneqarfissaminukaanneqartoq. Paasisimanngilaralu uanga pillunga pilersaarusiorfigimmannga oqarlutik: »Orpik avalequtaalu naarlaaq aserortertigit. Inuusut nunaannit nungutitsigu aqqa eqqaasassaajunnaarsillugu.« v20 Katersaarsuit Naalagaat, eqqartuussisuusutit naapertuilluartoq, uummammik tartunillu misiliisutit, taakkununnga akiniaanerit takugilara! Eqqartuunneqaatissara ilinnut suliassanngortippara. v21 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq angutinut Anatotimiittunut uannik toqutsiniartunut oqartunullu: »Naalakkap aqqa taallugu siulittuisassanngilatit, siulittuigaluaruit toqussagatsigit!« v22 Taakku pillugit ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Maanna pillarniarpassi! Inuusuttortaat angutit toqutaassapput panamit, ernerilu paniilu perlerlutik toqussapput; v23 amiakkoqassanngillat, angutit Anatotimiittut perlussamik nalliutitsivigiumaarakkit ukioq pillarneqarfissaat nalliuppat. Jeremiap allagai Jer 12 v1 Naalagaq, unnerluutigigaangakkit paasinarsisarpoq illit eqqortumik iliortuaannartuusutit; taamaattorli saqitsaanniarpakkit. Sooq iluaatsut inuunerminni pilluartitaappat, sooq unneqqaserluttut isumakuluuteqarnatik inuuppat? v2 Illit ikkussoratsik sorlanipput ineriartorlutik inerititaqalerlutillu. Oqaannarminnik ilisimavaatsit uummatimikkut pinnatik. v3 Naalagaq, nalunngilarma isigalungalu, uummatigalu misilillugu. Akeqqakka allanit avissaartikkit savatut toqutassatut, illernartikkit ullormut toqoraafissamut! v4 Qanoq sivisutigisumik nuna aliasussava narsaammilu naatitat tamarmik toqusimassallutik? Nunap inuisa ajussusiat pillugu nersutit timmissallu ajunaarlutik toqupput, oqartoqarmat: »Uagut qanoq piumaarnerput isiginngilaa!« v5 Pisuinnartut arpallutit malinnaaffiginiaraluarlugit qasusoortaruit qanoq ilillutit hestersut unammisinnaavigit? Nunami eqqissinartumiillutit aatsaat isumakuluuteqarnak inuusinnaaguit qanoq taava iliussagaluarpit Jordanip orpigaani torsusuuni? v6 Qatanngutivit eqqarlivillu allaat unneqqaserluffigaatsit, tamaviammi suaartarpaatsit. Inussiarnersumik oqaluffigigaluarpatsilluunniit tatigeqinagit! Naalakkap qimassimavai innuttani tunussisut v7 Illuga qimappara, kingornussarsiara narrugisimavara. Asasara akeraanut tunniutiinnarpara. v8 Inuiaat pigisakka ilipput løvisut orpippassuarni; uiannisaarfigimmannga uumitsaattariaqarpakka. v9 Inuiaat pigisakka iliversiuunit pisarineqarput, timmissat tigutsisillit katersuuffigaat. Maanngaritsi, nersutit nujuartat tamassi, neriartoritsi! v10 Nersutinik paarsisorpassuit viinnequteqarfiutiga aserorterpaat; narsaatiga tullaappaat. Narsaatiga alianaatsoq inoqajuitsunngortippaat suitsoq. v11 Inuilaanngortippaat aliasuttoq, suitsuuvoq siuninni, nuna tamarmi piuneerunneqarsimavoq, kimilluunniit soqutigineqanngilaq. v12 Inoqajuitsup nunataani soqanngitsumi tamarmi nakuusertut tikiussorput. Naalakkap panaata nungutippai tamaasa nunap isuanit isuanut; inummut eqqissivissaqanngilaq. v13 Qajuusiassanik siaruarterigaluaramik kapinartuliinnarnik katersuipput. Assoroorlutik suligaluarput, iluaqutaanngilarli. Naalakkap kamangaarnerata katersugaat kanngusuutissanngortippai. v14 Ima oqarpoq Naalagaq sanilisi ajortut tamaasa pillugit Israelimut, innuttannut pigisassanngortitannik ilanngartuimmata: Nunaannit nutsukkumaarpakka, Judalu nutsukkumaarpara taakkununnga ilanngullugu. v15 Nutsoreerukkilli kingorna aammaarlunga nallittorumaarpakka angerlaallugillu tamarmik immikkut kingornussarsiaannut tamarmillu immikkut nunaannut. v16 Uanga innuttannit ilikkarpassuk atera naqqissigalugu uppernarsaaneq oqarlutik: »Ilumut uumammat Naalagaq«, soorlu inuiaat taakkua Ba'ali naqqissigalugu uppernarsaanermik innuttakka ilinniartissimagaat – taava ineriartortinneqassapput innuttama akornanni. v17 Kisianni tusarumanngippata inuiaat taakku kaanngartivillugit nusukkumaarpakka piuneerullugillu, oqarpoq Naalagaq. Jeremiap allagai Jer 13 Inuiaat aserorsimassusiat assilianngorlugu v1 Naalakkap oqarfigaanga: »Qiterutissannik annoraaminiusumik pisiniariartorit qiterutsiullugulu; imermiitinniaqinaguli.« v2 Taava qiterut pisiaraara Naalakkap oqaasia malillugu, qiterutsiuppara. v3 Naalakkap aammaarluni oqarfigaanga: v4 »Qiterutisiat qiterutsiussat tigoriarlugu Eufratimut ingerlagit tassanilu qaarsup qunneranut toqqorlugu.« v5 Eufratimukarpunga toqqorlugulu soorlu Naalakkap peqqugaanga. v6 Kingunersuarileraali Naalakkap oqarfigaanga: »Eufratimut ingerlagit qiterut tassani ilinnut toqqoqqusara aallugu.« v7 Eufratimut ingerlavunga qiterullu toqquiffigisimasannit amullugu; sunaaffali qiterut aserorsimavoq atorfissaarulluni. v8 Taava Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v9 Ima oqarpoq Naalagaq: Taamatut ilillunga Judap Jerusalemillu imminnut angisuutinnerat ajugaasimaarnerallu aserorumaarpakka. v10 Inuiaat taakku ajortut oqaatsinnik tusarumanngitsut uummatimillu manngertisimassusiat malillugu ingerlasut guutillu allat attavigalugit taakkuninnga guutisiorfiginnittut pallorfiginnittullu qiterutitut taassumatut atorfissaaruttutut ilissapput. v11 Soorlumi qiterut angutip makisianut atalluartoq, taama Israeli tamaat Judalu tamaat uannut atalluartippakka, oqarpoq Naalagaq, innuttarissagakkit tusaamasaassutigalugillu nersornaatigalugillu naalannaatigalugillu; naalakkumanngillalli. v12 Oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: »Viinniisiviit viinnimik immerneqassapput!« Akippatsit: »Kia nalummagu viinniisiviit viinnimik immerneqassasut?« v13 oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Naalagaq: Nunap matuma inui tamaasa, kunngit Daavip issiavissaarsuani issiasut, palasit, pruffiitit Jerusalemimiullu tamaasa immerumaarpakka aalakuulersillugit; v14 ataatallu ernerillu imminnut kalluutitittarlugit sequmissavakka, oqarpoq Naalagaq; asattuussinanga naakkigisaqarnangalu nallittuinangalu aserussavakka. Aallarussaaneq, ajortimut pillaat v15 Makitaniarnasi tusarnaarlusilu naalaaritsi, oqaluttoq tassaammat Naalagaq. v16 Naalagaq Guutersi naalannartissiuk taarsitinnagu, naakkiutsinnasi qaqqani tarrajussinerani. Qaamasoqarnissaa ilimagigaluarparsi, taartunngortippaali qaamaneq taartunngortillugu. v17 Kisianni tusarumanngikkussi isertorlunga qiassaanga makitanersi pillugu, qiangaassaanga; qulliit uanga isinnit kuussapput Naalakkap paarisai aallarunneqarmata. v18 Kunngimut kunngillu anaanaanut oqarit: Issiavissaarsuarmit aqqaritsi niaqorut kusanartorsuaq niaqqussinnit nakkarmat. v19 Nunap Kujasissortaata illoqarfii matusaapput, matuiisussaqanngilarlu; Judamiut aallarussaapput, tamavimmik aallarussaapput. v20 Isitit aarlortikkit, takukkillu avannaanit aggersut! Naak taakku savaatit ilinnut paarititakka, savat pitsassuit? v21 Qanoq oqassavit ilinnut naalaganngortippatigit ilinniartissimasatit illit asannitsissattut? Nallisitsissaatit arnatut ernisulluni nallisitsisutut? v22 Isumaliorputit: »Sooq taamaattunik eqqorneqassaanga?« Ajortuliungaarnerit pillugu atisat qullartiterneqarpoq, arnaassutsillu kanngunarsarneqarpoq. v23 Soorlu Nubiamiup allanngortissinnaanngikkaa ammimi qalipaataa, milakulaalluunniit milani, taava ilississaaq ajunngitsuliorsinnaanerpisi, ilissi ajorsutsip ilinniartorisai? v24 Siaruartissavakka ivikkatut inoqajuitsup anoraata tingitaasut; v25 taannaavoq agguagarsiaq aalajangersumik pisassarititaasoq, uannit pisassat, oqarpoq Naalagaq, puioramma sallulu tatigigakku. v26 Maanna atisat qullartissavara kiinnannut uliliullugu kanngugisat takussaalersillugu! v27 Takusimavakka iliornitit maajunnartut qattunerni narsaammilu, allasiortarnitit qarlualanerillu, kannguttaallutit arnerisarnitit. Eqqanaq illit Jerusalemi, minguersinnaanngilatit. Qanoq sivisutigisumik minguttuussavit? Jeremiap allagai Jer 14 Inuiaat kappialaataat panernersuaq pillugu v1 Naalakkap panernersuaq pillugu oqaasia Jeremiamut pivoq. v2 Juda aliasuppoq, illoqarfii toqujartorput. Aliasullutik nunami issiapput, kappialanerit Jerusalemimit qangattarput. v3 Kiffat naalagaasa imertartippaat, taakkuli puilasunut pigaluaramik imersinngillat; imertaatitik imaqanngitsut nassarlugit utiinnarput. Mitannarsisitaapput aliasunnermillu niaqqutik ulissimasariaqarlugit. v4 Siallinnginnera pissutaalluni issoq qulloortiterpoq; taamaattumik naasorissaasut kanngusupput niaqqutillu ulittariaqarlugit. v5 Allaammi kulavaap narsaammiittup piarartaarigaluani qimaannarpaa ivigaqanngimmat. v6 Qattunerni naasoqanngitsuni siutituut nujuartat uninngaannarput issannguatortutullu anertikkarlutik sjakalitut; qinertuaraluarnermik isaajarput ivigaqanngimmat. v7 Uagut ajortuliatsigut pisuutitaagaluaruttaluunniit, Naalagaq, taamaattoq aqqit pissutigalugu iliuuseqartariaqarputit; qasseerpassuarnik tunussisarpugut illillu ajortuliorfigisarlutit. v8 Illit Israelip neriuutaa ullormilu annikilliorfimmi annatsitsisaa, sooq maaniippit takornartatut angalaartutut unnuiffissarsiuinnartutut? v9 Sooq ippit itillittutut, sorsuttartutut ajugaasinnaanngitsutut? Akornatsinniikkaluarputimmi, Naalagaq, aqqit uatsinnut ateritinneqarpoq; taava qimaqinatigut! Pruffiitit tuppallersaanerat salluliorneruvoq v10 Inuiaat makku pillugit Naalagaq oqarpoq: Tamaani angalaqattarneq nuannareqaat isikkatillu asattuunnagit. Naalakkalli inuiaat taakku nuannarinngilai. Iluanngitsuliaat maanna eqqaavai pillarlugillu ajortuliaat pillugit. v11 Naalakkap oqarfigaanga: »Inuiaat uku pilluaatissaannik qinnuteqinagit! v12 Iisinnginniaraangata kappialanerat tusarumasanngilara, aammalu pilliutinik ikikkagassanik naatitanillu pilliutissanik pilliigaluaraangata taakku iluarisanngilakka; kisianni panamik, perlernermik nappaammillu toqoraataasumik nungutikkumaarpakka.« v13 Taava oqarpunga: »Ila Guuti Naalagaq! Pruffiitit taakkununnga oqartarput panaq ersigissanngikkaat, kaannerlu taakkununnga nalliutissanngitsoq illit nunami matumani isumannaatsumik eqqissiveqartissagakkit.« v14 Naalakkalli oqarfigaanga: »Pruffiitit taakku atera taallugu sallullutik siulittuisarput; uanga aallartinngilakka imaluunniit peqqusiffigisimanagit oqaluffigisimanagilluunniit. Takorluukkat salluliuutaasut siulittuutillu eqqortuunngitsut uummatiminniillu peqquserluutaat tassaapput ilissinnut takorluukkersaarutigisartagaat!« v15 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq pillarniarlugit pruffiitit imminit aallartitaanngikkaluarlutik atermigut siulittuisut oqartullu nuna manna panamit kaannermillu ajunaarlutik eqqorneqassanngitsoq: Pruffiitit taamaattut panamit kaannermillu toqussapput! v16 Inuillu pruffiitit taakkua siulittuisarfigisaat perlerlutik toqusut panamillu toqutaasut Jerusalemip aqqusernini maangaannaq eqqarneqassapput; taakku taakkualuunniit nuliaat erneriluunniit paniiluunniit ilisisussaqassanngillat. Ajorsusiat taakkununnga kuerarumaarpara. v17 Taakku oqarfigissavatit: Qulliikka kuupput unnuakkut ullukkullu taamaattuassallutillu kipisuitsumik, tassa niviarsiaq, innuttama pania, aqqunarsimalluni nalammat ikia mamikkumanngivilluni. v18 Narsaammukaruma tamaaniipput panamik toqutaasimasut, illoqarfimmullu iseruma tamassa perlerarsimasut! Pruffiitit palasillu allaat aallarussaapput nunamut ilisimanngisaminnut. v19 Juda sussakkeersimanerpiuk? Zioni narrugilernerpiuk? Sooq patissimavisigut katsorsagassaajunnaarsilluta? Eqqissinissaq neriuutigisaraluarput piviusunngunngilaq, katsorsarneqarnissarlu neriuutigigaluaratsigu annilaanganeq kisiat pissarsiaraarput. v20 Naalagaq, nalunngilavut ajorsuserput siuaasattalu iluanngitsuliaat, ilinnut ajortuliorsimagatta. v21 Ajattoqinagu, narrugeqinagu naalannassutsivit issiavissaarsua, illit aqqit pillugu; uatsinnut angerutsit eqqaamajuk, unioqqutinnaveeruk! v22 Inuiaat guutiinik piunngitsunik siallersitsisoqarsinnaanerpa? Qilak nammineq sialummik tunisisinnaanerpa? Naagaa, illiuvoq, Naalagaq Guuterput, neriuffigisarput, illinuna tamakku tamaasa piliarigitit. Jeremiap allagai Jer 15 v1 Naalakkap oqarfigaanga: Mosesi Samueliluunniit qinnussillutik kiinnama saani qeqaraluarpata taamaattoq inuiaat taakku atassuteqarfigiumanngilakka. Taakku kiinnama saanit peersikkit; piissapput. v2 Aperippatsillu: »Sumunnassagatta?«, akissavatit: Ima oqarpoq Naalagaq: Toqusussaq toquli, panarneqartussaq panarneqarli, perlertussaq perlerli, tigusaasussaq tigusaali! v3 Pillarumaarpakka assigiinngitsut sisamat atorlugit, oqarpoq Naalagaq: Panap toqussavai, qimmit uniakattassavaat, qilaap timmiaasa nunarsuullu nersutaasa nerissavaat suujunnaarsissallugillu. v4 Nunarsuarmi kunngeqarfinnut tamanut annilaarutaatissavakka Manasse Judap kunngiata Hizkijap ernera pissutigalugu, taassuma Jerusalemimi qanoq iliorneri malillugit. v5 Kia asattuutissavaatit, Jerusalemi? Kia naakkigaatit? Kina aqqutiminit sangua qanoq issutsit apeqqutigiumaannarlugu? v6 Narrugaarma, oqarpoq Naalagaq, tunupparma. Assaga isatsippara nungutikkumallutit, naakkiginninnera qatsukkakku! v7 Nivaattamik teqqalatitsissummik siammakaatippakka nunap illoqarfiini tamani, innuttakka qitornaatsunngortippakka suujunnaarsillugillu, aqqutiminniilli utinngillat. v8 Uillarnertaat sissap sioraanit amerlanerulerput. Ullororuttortoq aallartippara aseruisoq angutit inuusuttut taakkua anaanaannut, tassanngaannarlu siooranartoq tataatsannartorlu taassumunnga tutsillugit. v9 Anaanaq arfineq-marlunnik erneqartoq taroriartorpoq anerningerlunilu, taassumunnga seqineq tarrereerpoq suli ulluutillugu; mitannarsisitaavoq. Amiakkuusut panamut pisikkumaarpakka akeraasa sioraanni, oqarpoq Naalagaq! Jeremiap kappialaataa assortuineq pillugu v10 Anaana, alianaq erniarigamma! Unnerluutigisaavunga pillagassaatitaallungalu nunamit tamarmit. Akiligassarsisitsinngilanga akiligassarsinangaluunniit, taamaakkaluartorli tamarmik perloqquaannga. v11 Naalagaq oqarpoq: Pissatsikkumaarpakkit ajunngitsunik atugaqaqqullutit. Ilumut akeqqatit naakkisaartillugit ilinnut qinujartortissavakka ulluni perlussiorfiusuni annikilliorfiusunilu. v12 Savimineq, savimineq avannaanit pisoq, kanngussallu sequmisinneqarsinnaappat? v13 Pisuussutitit erlinnartuutitillu ujajagassanngortikkumaarpakka, tassaassaaq akissarsiassat nunanni unioqqutitsinitit tamaasa pillugit. v14 Akeqqanni inussiaatitut sulisissavakkit nunami illit nalusanni, maannami kamannera ikuallapoq, ikumassaaq naassaanngitsumik. v15 Nalunngilat, Naalagaq, eqqaamannga isumagalungalu! Malersortinnut akiniutinnga. Kamajaatsooqinak ilinnit peersitaatillunga. Ilisimassavat kanngusuuteqartitaasunga illit pillutit. v16 Oqaatsitit nanivakka iillugillu; uangali oqaatsitit nuannaarutigaakka uummatikkullu tipaatsuutigalugit illit atinnik ateqartitaagama, Naalagaq, Katersaarsuit Guutiat. v17 Nuannattut akornanni issianeq ajorpunga nuannaarlunga, illit assannit pinngitsaalisaallunga kiserliorlunga issiasarpunga kamannerpit ulikkaarmanga. v18 Sooq anniaatiga soraajuippa ikikkalu mamitsuillutik katsorsagassaanatillu? Uannut ipputit kuunnguatut paqqersimasutut, kuuttut tatigisassaanngitsutut. v19 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Saanniarumaguit saatsissavakkit uannut kiffartortooqqullutit, iluartumik oqalukkuit asuliinnaliornak, uanga qanerissavakkit. Taava ilinnut saassapput, illilli taakkununnga saassanngilatit. v20 Inuiannut taakkununnga tassaalersippakkit qarmarsuaq kanngussaasoq innaaqqissoq; pitoraaffigissavaatsit ajugaaffigissanngilaatsilli, uanga najorakkit annaakkumallutillu, oqarpoq Naalagaq. v21 Iluaatsut assaannit annaatissavakkit aniguisillutillu nakuusertunit. Jeremiap allagai Jer 16 Jeremiap kiserliornera ilimasaarivoq ajunaarnissamik v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Nuliartaassanngilatit erneqassanak paneqassanallu najukkami matumani. v3 Imami oqarpoq Naalagaq nunami matumani ernertaarineqartussat panissaarineqartussallu, anaanat taakkuninnga ernisussat ataatallu nunami matumani kinguaassiortussat pillugit: v4 Nappaammik eqqorneqarlutik toqussapput; upinneqassanngillat ilineqassanatillu, narsaammi naggorissaatissanngussapput. Panamit toqutaassapput perlissallutilluunniit; timaat toqungasut qilaap timmiaanut nunarsuullu nersutaanut nerisassanngussapput. v5 Ima oqarpoq Naalagaq: Aliasuffimmut iseqinak upikkiartorlutit. Upinneranni peqataaqinak, nalliginiaqinagillu inuiannit taakkunannga peerakkit eqqissinera unneqqarissuseralu nallittuineralu, oqarpoq Naalagaq. v6 Angisuut mikisullu nunami matumani toqussapput ilineqassanatillu. Upittoqassanngilaq imminullu kilersitertoqassanani nujaarutivilluniluunniit nujaajartoqassanani taakku aliasuutigalugit. v7 Timiusamik agguisoqassanngilaq toqusumik aliasuutiginnittoq tuppallersarniarlugu, ataataaruttorlu anaanaaruttorluunniit erngutsimik isaassivigineqassanngilaq tuppallersaatissaanik. v8 Aamma katerisimaartunut iseqinak nereqatigiumallugit imeqatigiumallugillu, v9 ima oqarmat Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Isigitillusi inuutillusilu nunami matumani nipangersissavakka qiimmattarpalunneq nuannaarpalunnerlu katernaallu nipaat. v10 Oqaatsit taakku tamaasa inuiannut taakkununnga oqaatigigukkit aperiumaarpaatsit: »Sooq Naalakkap perlussiornissarsuarnik tamakkuninnga sioorasaarpaatigut? Naalagaq Guuterput sunik iluanngitsuliorfigigatsigu ajortuliorfigalugulu?« v11 Taava akissavatit: Tassa siuaasassi qimammannga, oqarpoq Naalagaq, guutillu allat attavigalugillu guutisiorfigimmatigit pallorfigalugillu; uanga qimappaannga inatsisikkalu unioqqutillugit. v12 Ilissilu siuaasassinnit suli ajornerusumik iliorpusi tamassi immikkut uummatissi ajortup manngertissimassusia malittarigassiuk naalakkumananga. v13 Taamaattumik nunamit matumannga nunamut ilissi siuaasassiluunniit nalusassinnut naloriutissavassi, tassanilu guutit allat guutisiorfigissavasi ullukkullu unnuakkullu, saammaatissannginnassi. v14 Taamaattumik, oqarpoq Naalagaq, ullut nalliukkumaarput ima oqassaarfiusussat: »Ilumut uumammat Naalagaq Israelikkunnik Egyptenimit majuartitsisoq,« v15 imali oqartarfissat: »Ilumut uumammat Naalagaq Israelikkunnik majuartitsisoq nunamit avaniittumit nunanillu taakkuninnga ajattuiffigisaminit tamanit.« Angerlaakkumaarpakkalu nunaannut siuaasaannut tunniussannut. v16 Maannali aggeqqujumaarpakka aalisartorpassuit, oqarpoq Naalagaq, taakkualu aalisassavaat; kingornalu aggeqqujumaarpakka pisissaartorpassuit, taakkualu piniaarissavaat qaqqani tamani, qattunerni tamani qaarsullu qunnerini. v17 Tassami isikka inuuserisaannut sammipput; uannut isertortoqarsinnaanngilaq, iluanngitsuliaallu arajutsisimanngilakka. v18 Taava iluanngitsuliaasa ajortuliaasalu nalissaannik marloriaammik pisassaqartikkallassavakka nunaga nalinginnaatimmassuk, kingornussarsiaralu ulikkaarmassuk guutiliaatiminnik qillunik maajunnartunik minguttunillu. v19 Naalagaq, nakuussutiga, sernissortiga, annikilliorfinni qimarnguffiga; ilinnut aggissapput inuiaat nunarsuup isuinit, imalu oqarlutik: »Siuaasatta kingornussaraat salloqittaataannaat, guutiliat iluaqutaassuseqanngitsut.« v20 Inuk imminut guutiliuussinnaanerpa? Taama ittut guutiunngillat! v21 Maannakkut misigitissavakka tamatumuuna misigitillugit pissaaninnik nakuussutsinnillu; paasissavaallu atera tassaasoq Jahve! Jeremiap allagai Jer 17 v1 Judap ajortuliai nalunaarsorsimapput allaammik saviminiusumik, allaammik diamantiusumik kigartorsimallutik uummataasa allaffissiaani pilliiviisalu nassuusaanni, v2 ernerinut eqqaamaqqullugit pilliiviit napasullu Asheramut pigititat orpiit qorsuusut tamarmik ataanni qattunernilu tamani, v3 qaqqani narsaatinilu. Pisuussutitit erlinnartuutitillu tamaasa nunanni tamarmi ujajagassanngortissavakka unioqqutitsininnut akigitillugit. v4 Taamaatittariaqassavat nuna illit pigisassattut tunniussaraluara. Akeqqavit inussiaataatut sulisissavakkit nunami illit nalusanni, kamannerami ikuallappoq, ikumassaaq naassaanngitsumik. Naalakkamut tatiginninneq, inunnut pinnani v5 Ima oqarpoq Naalagaq: Perloqqunarsili inuk inoqatiminik tatiginnittoq inunnilu toqujasuni nukissarsiortoq uummataali Naalakkamit nigortoq. v6 Taanna orpikkatut inoqajuitsumiittutut ilissaaq pilluaammillu misigisaqassanani; najugaqassaaq inoqajuitsumi, nunami tarajuusumi inuuffissaanngitsumi. v7 Pilluaqqunarsili inuk Naalakkamik tatiginnittoq taassumanilu qimarnguffissarsiortoq. v8 Taassuma assigissavaa orpik kuunnguup killingani ikkunneqarsimasoq, sorlai kuunnguamut anngussimasut, annilaangalissanngitsoq aasap kiassua nalliuppat, uummaajuaannartunik pilutaqartoq, ernumalissanngitsoq panernersuaqarnerani, inerititaarutinngisaannassasorlu. v9 Tamanit annerusumik uummat tatigisassaanngitsuuvoq. Katsorsagassaanngilaq; Kiammi inuup uummammiugisai ilisimasinnaavai. v10 Uanga, Naalagaq, uummatit misissuiffigisarpakka tartullu misilittarlugit, kinaluunniit pisassaanik pitikkumallugu inuuserisaa suliaalu missiliuutigalugit. v11 Assigaa aqissiusaq nammineq manniginngisaminik ivasoq, peqquserlunnikkut pisuunngortittoq. Inuuffigisami qiteqqunneranni pisuussutini qimaannartariaqarpai, toqunerminilu paasinarsissaaq sianiitsuusimasoq. v12 Illernartuutitta assigaa issiavissaarsuaq alutornartoq pileqqaarneraniilli qutsissisitaasoq. v13 Naalagaq tassa Israelip neriuutaa. Ilinnik qimatsisut tamarmik kanngutsipput; ilinnik tunussisut pujoralanni allanneqassapput, Naalagaq, erngup uumanartup puilaffia, qimassimagamikku. Jeremiap kappialaataa qinuginnitsini pillugit v14 Naalagaq, katsorsannga, taava aatsaat ajorunnaassaanga, annaatinnga, taava aatsaat annaanneqassaanga; illimmi tassaavutit erinalimmik unnersiutigisara. v15 Maanna aperineqarpunga: »Naalakkap oqaasii sumunuku pisut? Nalliunniarlit!« v16 Ajunaarnissaq ilinnit qinnuuloorutiginngilara, ulloq neriuuteqarfiunngitsoq kissaatigisarinngilara; nalunngilat oqaatsit uanga qarlunnit anisut ilinnut saqqumiinnartut. v17 Uannut annilaarutissaaleqinak, qimarnguffissarilakkit ullormi ajunaarfiusumi! v18 Qinuginnitsikka pakatsilit, uangali pakatsissanngilanga, taakku annilaartinneqarlit, uangali annilaartinneqanngikkilanga. Ulloq ajunaarfik taakkununnga nalliutitiguk, sequmisikkit, sulilu sequmiseqqillugit! Sabbatip illernartuunera v19 Naalakkap oqarfigaanga: Inissikkiartorit inuinnaat isaaffiannut Judap kunngiisa isertarfigalugulu anisarfiannut Jerusalemillu isaaffiinut tamanut v20 inuillu oqarfigalugit: »Tusarsigit Naalakkap oqaasii, ilissi Judap kunngii Judamiullu tamassi Jerusalemimiullu tamassi isaaffitsigut makkunuuna isertartusi! v21 Ima oqarpoq Naalagaq: Mianersoritsi ullormi sabbatimi Jerusalemip isaaffiisigut nammagaqarlusi isissannginnassi! v22 Ullormi sabbatimi illussinnit annississanngilasi. Sumilluunniit suliaqassanngilasi; ulloq sabbati illernartissavarsi, soorlu siuaasasi taama peqqusiffigigikka.« v23 Kisianni taakku naalanngillat tusaaniarnatillu, naalasseriippulli naalakkumanatik anusinngorumanatillu. v24 Ilissili naalakkumagussinga, oqarpoq Naalagaq, ullormi sabbatimi illoqarfiup matuma isaaffiisigut nammagaqarlusi isissanngilasi, ullorli taanna illernartissiuk suliffiginngilluinnarlugulu, v25 taava kunngit Daavip issiavissaarsuani issiasut naalagartatik Judamiullu Jerusalemimiullu ilagalugit illoqarfiup matuma isaaffiisigut isertassapput qamuteqarlutik hestinik qimuttulinnik, taavalu illoqarfik taanna naassaanngitsumik inunnit najugarineqassaaq. v26 Judamilu illoqarfinnit Jerusalemillu eqqaanit, Benjaminip nunaanit Nunallu Qattunilittaanit, Nunap Qaqqalittaanit Nunallu Kujasissortaanit aggissapput Naalakkallu illuanut aggiussissallutik pilliutissanik ikikkagassanik toqutassanillu, naatitanit pilliutissanik, tipigissaatinik pilliutissanillu qujaniutinik. v27 Kisianni ullup sabbatip illernartinneqarnissaanik ullormilu sabbatimi nammagaqarluni Jerusalemip isaaffiisigut iseqqusinnginninnik oqaatsikka naalakkumanngikkussigit taava Jerusalemip isaaffii ikuallassavakka, innerullu Jerusalemip illussaarsui nungutissavai, qaminneqanngisaannassaarlu. Jeremiap allagai Jer 18 Assersuut marriortumik v1 Oqaaseq una Naalakkamit Jeremiamut pivoq: v2 Aterit marriortup illuanut; oqaasissakka tassani tusassavatit. v3 Taava marriortup illuanut aterpunga takullugulu marriortoq kaavititsivimmini sulisoq. v4 Marrarmik immersagaliaq assamminik ilusilerniakkani iluatsinngikkaangat marriortup allanngortillugu nammineq iluarisaminik immersagaliareqqittarpaa. v5 Taava Naalakkap oqarfigaanga: v6 Ilissi Israelip kinguaavi marriortup taassuma iliorneratut iliorfigisinnaannginnerpassi? oqarpoq Naalagaq. Ilissi Israelip kinguaavi marrartut marriortup assaaniittutut uanga assanni ippusi. v7 Ilaanneeriarlunga inuiaat kunngeqarfilluunniit sioorasaartarpakka nusutaallutik peerneqassasut, aserortigaassasut suujunnaarsitaassasullu. v8 Kisianni inuiaat sioorasaakkakka ajussutsiminnit saanniaraangata perlutsitsiniaraluarnera peqqissimissutigisarpara. v9 Ilaannili aamma neriorsuisarpunga inuiaat kunngeqarfilluunniit ineriartortinneqassasut naasutullu ikkussorneqassallutik. v10 Kisianni nipiga naalakkumanagu uanga isinni ajortumik ilioraangata ajunngitsumik iliorfiginnikkumanerigaluara aammattaaq peqqissimissutigisarpara. v11 Maanna Judamiut Jerusalemimiullu oqarfigikkit: Ima oqarpoq Naalagaq: Perlussaq ilissinnut piareersarpara ajoqutissassinnillu pilersaaruteqarfigalusi. Taamaattumik tamassi immikkut ingerlavissinnit ajortunit saanniaritsi aammalu inuuserisarsi suliasilu iluarsarlugit! v12 Akiumaarpulli: Ajornaqaaq! Nammineq pilersaarutivut malissavavut tamattalu immikkut uummatitta ajortup manngertissimassusia malillugu iliorluta. v13 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Inuiaat apereriassagisi: »Kina taamaattumik tusagaqarsimava?« Tataannartorsuarnik iliorsimavoq niviarsiaq Israeli. v14 Libanonimi aput qaqqat kaarfinit piissanerpa, paqqissanerpa ermup kuunnera, soraarlutik puilasut qorluulaneri? v15 Innuttamali puiorsimavaannga, pilliiniarlutik asuliinnaq innermik ikitsisarput. Naallutik orloqqajartarput ingerlavimminni aqqusininnguani pisoqarsuusuni; tumit atuartariaqartarpaat aqqusinniorfigineqanngitsuni. v16 Nunartik suitsunngortippaat asissorlugillu uinngiarfigiuartarlugit; sanioqquttut tamarmik uulikullassapput ileqimisaarlutillu. v17 Anori kangisik assigalugu siammakaatissavakka akeraasa saanni, sammiunnaarlugit tunussavakka ullormi ajunaarfianni. Jeremiap kappialanera unnerluussisut pillugit v18 Oqarput: » Qaa, Jeremia ajortumeerniarlugu pilersaarusiorta, palasimmi ajoqersuussutai ilisimasulluunniit siunnersuutai pruffiitilluunniit oqaasii kukkusanngillat; qaa, nipangersitsigu, oqaasii naalaaqinatigit.« v19 Naalaannga Naalagaq, tusaakkillu unnerluussisima oqaasii! v20 Ajunngitsoq ajortumik akilerneqassava? Nakkarfissiorpaannga. Eqqaagiuk kiinnavit saanut sassartarama illersorumallugit ilinnillu kamaassaajunnaaqqullugit. v21 Tamanna pillugu erneri kaannermut tunniutikkit, panamik toqutaatikkit; nuliaat uillarninngussapput, qitornaminnik arsaarneqassapput, angutitaat toqumit eqqorneqassapput inuusuttullu sorsunnermi panamik toqunneqassapput. v22 Illuinit nilliarpalunneq tutsiuttarpoq piiaasut tassanngaannaq taakkununnga saassussitikkaangakkit. Nakkarfissiorpaannga pisariniarlunga napiaaniusiillutillu isikkannut. v23 Illimmi Naalagaq, nalunngilatit toqunniarlunga pilersaarutaat tamaasa. Iluaatsuliaannik isumakkeerfigeqinagit ajortuliaallu kiinnavit saanit piiarnagit! Kiinnavit saanit orlorartikkit kamannerit nalliuppat! Jeremiap allagai Jer 19 Jerusalemip piuneerunnissaa -- assilianngorlugu v1 Ima oqarpoq Naalagaq: Qummuattamik pisiniariartoriarlutit inuit utoqqaanertaasa ilaat palasillu utoqqaanertaasa ilaat ilagalugit v2 Hinnomip ernerata qooruanukarit Marriat Aseqqukut Isertarfiannut isaarissap killinganiittumut ilinnullu oqaaserisassakka torlulaatigalugit. v3 Oqassaatit: Tusarsigit Naalakkap oqaasii, ilissi Judap kunngii Jerusalemimiullu! Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Illoqarfimmut matumunnga perlummik nalliutitsissaanga tamatuminnga tusartut tamarmik siutaat avilortillugit, v4 qimassimammannga najugarlu manna mingutsillugu, guutillu allat namminneq nalusatik siuaasamilluunniit nalusaat Judalluunniit kunngiisa nalusaat pilliiffiginiarlugit innermik ikitsisarlutik; qooroq manna pinngitsut aavannik immersimavaat. v5 Ba'alimut pigititanik qattunernik pilliisarfiliorsimapput ernitik tassani pilliutitut ikikkagassatut Ba'alimut pilliutigiumallugit uanga peqqussutiginngisaannakkannik oqaluuserisimanngisaannakkannillu eqqarsaatigisimanngisaannakkannillu. v6 Tamanna pillugu, oqarpoq Naalagaq, ullut nalliukkumaarput qooqqup matuma Tofetimik Hinnomillu ernerata qooruanik taaneqassaarluni Qooqqumik Toqoraavimmik taaguuteqalerfissaat. v7 Judap Jerusalemillu najukkami maani pilersaarutaat maanngaannartikkumaarpakka; panamik toqutaatisavakka akeraasa saanni, qinuginnittaasalu assaannut tunniullugit; timaallu toqungasut qilaap timmiaanut nunarsuullu nersutaanut nerisassanngortissavakka. v8 Illoqarfik manna inuilaanngortissavara asissorlugu uinngiarfigisaganngortillugu; sanioqquttut tamarmik uulissapput ikiilu tamaasa asissorlugit uinngiarfigisassallugit. v9 Nerlerumaarpakka ernerisa paniisalu neqaannik, imminnullu nerisarissapput perlutsitaatillutik annikilliortitaatillutillu akeqqaminnit qinuginnitsiminnillu. v10 Taava angutit ilagisatit isigitillugit qummuattaq sequmissavat v11 oqarfigalugillu: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Innuttakka illoqarfillu manna sequmitissavakka soorlu qummuattaq sequmitinneqartartoq katitigassaajunnaarsillugu. Toqusut Tofetimi ilineqassapput amerlangaassammata inissaarutitivillugu. v12 Taama piumaarpakka illoqarfik manna inuilu, oqarpoq Naalagaq, illoqarfik manna Tofetimut assigilersikkumaarakku! v13 Jerusalemip illui Judallu kunngiisa illui Tofetisut minguttunngussapput, illut tamarmik qaavi qilaap perpassuinut tamanut pilliiniarluni innermik ikitsiffiusartut guutinullu allanut viinnimik kueragassamik pilliiffiusartut. v14 Taava Jeremia Tofetimit Naalakkap siulittuiartorluni orneqqusaanit uterluni tikiuppoq. Naalakkallu naalaffiata silarliani qeqarluni katersorsimasut tamaasa oqarfigai: v15 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia: Illoqarfik manna nunallu illoqarfii tamaasa perlummik sioorasaarutigeriikkannik nalliutitsivigissavakka inui naalasseriimmata oqaatsikkalu tusarumanagit. Jeremiap allagai Jer 20 v1 Palasip Pashkurip Immerip ernerata Naalakkap illuani paarsisut naalagaata Jeremia taama oqarluni siulittuisoq tusaagamiuk v2 persuttarpaa Naalakkallu illuani Benjaminip Isaaffiani qullermi kiggitsivimmut kiggisillugu. v3 Taavali aqaguani Pashkurip kiggitsivimmit iperagaatimmani Jeremiap oqarfigaa: Naalakkap Pashkurimik ateqarunnaarsippaatit, imali ateqalersippaatit: Sumi-tamarmi-ersiornartoq. v4 Imami oqarpoq Naalagaq: Ilinnut namminermut ikinngutinnullu tamanut ersiornartunngortippakkit; taakku akeqqamik panaannit toqunneqassapput illit nammineq isigitillutit. Judamiullu tamaasa Babylonip kunngianut tunniutissavakka, taassumalu Babylonimut aallarutissavai panamillu toqorarlugit. v5 Illoqarfiullu matuma pii tamaasa pisuussutaalu tamaasa Judallu kunngiisa erlinnartuutaat tamaasa akeqqat assaannut tunniutissavakka; tiguassavaat Babylonimullu aallarullugit. v6 Illillu Pashkuri illoqatitillu tamassi tigusaallusi Babylonimut aallarunneqassaasi; tassani toqussaatit ilineqassallutillu ikinngutitit salloqittaatinik siulittuiffigisarsimasatit tamaasa peqatigalugit. Jeremiap kappialanera killuussisut pillugit v7 Naalagaq, illit ussassaarparma, uangalu nakkaannarpunga pissaavallaaqigavit, ajugaavutillu. Ulloq tamaat illaruaatigineqarpunga tamanillu asissugaallunga. v8 Oqalukkaangama tamatigut nilliasariaqarpunga suaartaatigalugit nakuusernerit aserorterinerillu, tassami Naalakkap oqaasii ulloq tamaat mitaatigineqaatigaakka. v9 Oqaraluaraangama: »Eqqaaqqissanngilara, aqqani oqaloqqinnianngilanga«, taava misigilersarpara soorlu ilunni innermik ikumasoqartoq, soorlu saanikka ikuallanneqartut. Sapilerpunga, artulerpara! v10 Sumi tamarmi amiilaarnaqaaq, tusaavakka amerlasuut isussuttut: »Unnerluutigisiuk, unnerluutigisigu!« Ikinngutigisaraluama tamarmik kukkuluttornissara alapernaarsorpaat: »Atagu nakutinneqaratarsinnaavoq, taava pisarissavarput akiniarlugulu.« v11 Kisianni Naalakkap sorsuttartorsuulluni ilagaanga. Tamanna pillugu qinuginnitsikka naakkiutissapput soriarsinnaassanangalu, pakatsissapput iluatsitsinnginnamik, kanngutsisitaallutillu puiunngisaannagassaminnik. v12 Illit Katersaarsuit Naalagaat inummik iluartumik misiliisartutit, tartut uummatillu qanoq issusiinik nalunngitsutit, ikkununnga akiniaanissat takunaara! Eqqartuunneqaatissara ilinnut isumagisassanngortippara. v13 Naalagaq erinarsorfigisiuk, Naalagaq unnersiutigisiuk piitsoq annaattarmagu pinerluttut assaannit. v14 Perloqqunarsili ulloq inunngorfiga, ulloq taanna anaanama uannik erniffia pilluaqqusaassanngilaq. v15 Perloqqunarsili taanna angut ataatannik ima nalunaarfiginnittoq: »Ernertaarputit!« tamatuminngalu assut nuannaarutissillugu. v16 Angut taanna pineqarli illoqarfittut Naalakkap nalliginninnani aserortigaasut. Tusaagiligit nilliarpalunneq qaalernerani, saassusseqqussummik nillianeq ulloqeqqaanerani, v17 illissami toqunngimmanga, anaanaga iliveritillugu, taamalu naartoqarsinnaatittuarlugu! v18 Soormi illissamit anisimanerpunga erloqinartut naalliunnartullu kisiisa atugassarissagukkit ullukkalu naajartussallugit kanngusuttuarlunga! Jeremiap allagai Jer 21 Tunniutiinnaqqusineq v1 Oqaaseq una Naalakkamit Jeremiamut pivoq kunngip Sidkijap taassumunnga aallartimmagit Pashkuri Malkijap ernera palasilu Sefanja Ma'asejap ernera oqaqqullugit: v2 Naalakkamut siunersiuissutsigut Nebukadnesarip Babylonip kunngiata sorsuffigilermatigut. Immaqa taava Naalakkap tupinnartuliarisartakkami ilaat ataaseq tupinnartuliariumaarpaa Nebukadnesari uagutsinnit qimagutitillugu. v3 Jeremiap akivai: Sidkija oqarfigisiuk: v4 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Qarmarsuup silataani Babylonip kunngianut Kaldæerinullu ilissinnik ungusisimasunut akiuukkussi uteriartissavassi sakkusilu illoqarfiup matuma qeqqani katersorlugit. v5 Uangalu nammineq saassutissavassi assannik qullarsimasumik talinnillu pissarsuarmik, kamangaarlunga narrutsassimallungalu uumitsangaarssimallungalu; v6 illoqarfimmilu matumaniittut, inuit nersutaatillu, toqorassavakka nappaat toqoraataasoq sakkortooq toqussutigissavaat. v7 Kingornalu Sidkija Judap kunngia kunngikkormiortaalu inuillu illoqarfimmi matumani nappaammit toqoraataasumit panamillu kaannersuarmillu aniguisut Nebukadnesarimut Babylonip kunngianut Judamiullu akeraannut taakkuninnga qinuginnittunut tunniukkumaarpakka, oqarpoq Naalagaq; panamik toqunneqassapput, uangalu nallittussanngilakka, asattuutissanagit qajassuutissanagillu. v8 Judamiut oqarfigikkit: Ima oqarpoq Naalagaq: Ilissi qinigassippassi inuunermut aqqummik toqumullu aqqummik. v9 Illoqarfimmi matumani uniinnartoq panamit, kaannersuarmit nappaammillu toqoraataasumit toqussaaq. Kisianni illoqarfimmit anilluni Kaldæerinut ilissinnik ungusisimasunut tunniutiinnartoq inuussaaq, inuunini tiguakkatut pissavaa. v10 Tassami kiinara illoqarfimmut matumunnga sammisippara perlutsitaanissaa siunertaralugu, pilluarnermik atugaqarnissaa pinnagu, oqarpoq Naalagaq. Babylonip kunngianut tunniunneqassaaq taassumanngalu ikuallatsinneqassalluni. Oqaatsit eqqartuussutit Judap kunngiinut v11 Judap kunngiata inoqutai pillugit: Tusarsigit Naalakkap oqaasereqqusai, v12 Daavip kinguaavi! Ima oqarpoq Naalagaq: Naapertuilluartumik eqqartuussigitsi ullaakkut, ujajaaffigisaasoq nakuusersup assaanit iperagaatissiuk. Taamaaliunngikkussi uumitsannera innertut ikualalissaaq ikumassallunilu qamitsisussaqarnani, suliasi ajortut pillugit. v13 Peqqaannagu saassutissavakkit, illit qooqqumi najugaqartutit, illit qaarsoq narsamiittoq, oqarpoq Naalagaq. Ilissi oqarpusi: »Kia sapersissinnaagamisigut, kia illuvut iserfigisinnaagamigit?« v14 Suliassi kingunerinut naapertuuttumik pillassavassi, oqarpoq Naalagaq. Ikuallatsissavakka orpippassuit, illoqarfiullu eqqaaniittut tamaasa innerup nungutissavai. Jeremiap allagai Jer 22 v1 Naalagaq ima oqarpoq: Judap kunngiata illussaarsuanut aterit tassanilu oqaatsit makku oqaaseralugit v2 oqarlutillu: Tusarsigit Naalakkap oqaasereqqusai, illit Judap kunngia Daavip issiavissaarsuani issiasutit, illit kunngikkormiortatillu angutitatillu isaaffitsigut makkunatigut isertartusi! v3 Ima oqarpoq Naalagaq: Iluartumik naapertuilluartumillu ilioritsi, ujajaaffigisaasoq nanertuisumit iperagaatissiuk, takornartat iliarsuillu uillarnerillu iluanaarniutigeqinasigit nakuusernasilu, pinngitsuusullu aavanik kuisinasi najukkami matumani. v4 Piumasakka tamakku maleqqissaarussigit taava kunngi Daavip issiavissaarsuani issiasoq taassumalu kunngikkormiortai angutitaalu illussaarsuup matuma isaaffiisigut isertassapput qamuteqarlutik hestinik qimuttulinnik. v5 Kisianni oqaatsit taakku naalakkumanngikkussigit taava illussaarsuaq manna illukuinnanngortitaassaaq; imminut naqqissigalunga taama uppernarsaavunga, oqarpoq Naalagaq. v6 Imami oqarpoq Naalagaq Judap kunngiata illussaarsua pillugu: Uannut tassaavutit Gileadi, Libanonip kaarfa; maanna inoqajuitsunngortissavakkit tassaalersillutit illoqarfiit inoqajuitsut. v7 Ilinnik aserorterisussatut aallartippakka ujajaasartut tamarmik immikkut sakkullit. Taakkua killussavaat cederiutitit kusanaqisut innermullu qissiullugit. v8 Inuiappassuit illoqarfik manna sanioqqukkaangamikku imminnut aperisassapput: »Sooruna Naalakkap illoqarfissuaq manna taama iliorfigisimagaa?« v9 Akineqartassappullu: »Tassa Naalakkap Guutimik angerusia qimassimammassuk guutillu allat pallorfigalugit guutisiorfigalugillu.« v10 Upeqinasiuk kunngigigaluarsi toqusoq kappialaatiginagulu, qissatiginiarsiulli aallartoq, uteqqinngisaannassammat nunalu inunngorfini takoqqinngisaannassallugu. v11 Imami oqarpoq Naalagaq pillugu Judap kunngia Shallumi, Josijap ernera, ataatani Josija kingoraarlugu kunnginngortoq najukkamillu matumannga aallartoq: Maanga uteqqissanngilaq! v12 Aallarussaalluni najugarilikkamini toqussaaq nunalu manna takoqqinngisaannassallugu. v13 Eqqanaq illuliortoq naapertuilluartumik iliornani, inissaarsualiortorlu iluanngitsumik iliorluni, inuiaqatiminik inussiatut sulisitsisoq akilernagit, sulisut akissarsiaqartinngilai. v14 Taanna oqarpoq: Imminut illuliuutissaanga inituumik silaannarissunik inersualimmik. Qarmaani igalaaliivoq, cederinik qilaalerlugu aappaluttumillu qalipallugit. v15 Cederit alutornaqisut atorlugit takutinniarpiuk kunngiusutit? Aamma ataatat peqarpoq nerisassanik imissanillu, iluartumik naapertuilluartumillu iliortarpoq; taamaattumik pilluarluni inuuvoq. v16 Ikiortariallit piitsullu naapertuilluartumik pineqartippai, taamaattumik pilluarluni inuuvoq. Tassaannginnerpa uannik ilisarinninneq? oqarpoq Naalagaq. v17 Kisianni illit isivit eqqarsaativillu piniarpaat iluanaarutissaannaq pinngitsuusullu aavata kuinissaa, qunutitsinissaq pillingaarinissarlu. v18 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq Judap kunngia Jojakimi Josijap ernera pillugu: Taanna pillugu upput una atorneqassanngilaq: Alianaq, qatanngutiga! Alianaq, qatanngut! Qissatigineqassanngilarluunniit ima: Alianaq naalagaq! Alianaq kunngi! v19 Siutituutut ilineqassaaq, uniarlugu anninneqarluni maangaannarlu igitaalluni Jerusalemip isaaffiisa silataanni. v20 Libanonimut majuarit nilliallutillu, Bashanimi suaartarit, Abarimimi suaartarit asannitsitit tamarmik sequmisitaammata! v21 Eqqasuuteqanngiffinni oqaluffigigaluarpakkit, oqarputilli: »Tusarumanngilanga!« Inuusunninnilli inuuseraat naalakkumasarnanga. v22 Paarsisortavit tamarmik anorersuaq paarsisorilissavaat asannitsitit tiguagaallutik aallarunneqassapput; ajorsutsit pillugu kanngunarsisitaallutillu mitannarsisitaassaatit, v23 illit Libanonimi najugaqartutit cederinillu inissiorlutit; annertikkartutit nallisitsileravit anniarlutillu arnatut ernilersutut! v24 Ilumut uumagama, oqarpoq Naalagaq: Konja Judap kunngia, Jojakimip ernera, tassaajunnaassaaq naqitsit assanni talerperlermi assammiorisara. Inussannit piissavakkit! v25 Tunniutissavakkit qinuginnitsivit ersigisavillu assaannut, Nebukadnesarip Babylonip kunngiata Kaldæerillu assaannut. v26 Illit anaanallu ilinnik erniarinnittoq nunamut allamut inunngorfiginngisassinnut naloriutissavassi, tassanilu toqussaasi; v27 nunamullu angerlarserfigingaakkaminnut utissanngillat. v28 Konja taanna tassaanerpa qummuattaq sussaanngitsoq aseroraluaruni soqutaanngitsoq imaluunniit immersagaq atorfissaganngitsoq? Sooq taanna kinguaavilu naloriunneqassappat iginneqarlutillu nunamut nalusaminnut? v29 Nuna, nuna, nuna, tusakkit Naalakkap oqaasii! v30 Ima oqarpoq Naalagaq: Angut taanna nalunaarsuiffinni nalunaarsiuk qitornaatsutut, angutitut inuunermini pilluaateqanngitsutut, kinguaavinik kikkunnilluunniit ingittoqassanngimmat Daavip issiavissaarsuanut, Judamilu kunngiulersoqaqqissanani. Jeremiap allagai Jer 23 Kunngertaaq Daavimit pisoq v1 Eqqanaq paarsisut savanik uanga mangiartitannik tammartitsisut siammartitsisullu, oqarpoq Naalagaq. v2 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq, Israelip Guutia, paarsisut innuttannik paarinnittut pillugit: Savaatikka siammakaatikkassigit avissaartortillugillu isumaginagillu, uanga maanna pillassavassi suliasi ajortut pillugit, oqarpoq Naalagaq. v3 Kisianni uanga savaatinnit amiakkuusut nunanit uannit ajattorneqarfiinit tamanit katersorumaarpakka ivigartorfiannullu utertillugit, kinguaassiussappullu amerlasoorsuanngorlutillu. v4 Paarsisussaannik ivertitsiumaarpunga, taakkualu paarissavaat; taava ersisuerutissaaq sioorasuerullunilu, tammartoqassanngilarlu, oqarpoq Naalagaq. v5 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava Daavip eqqarliinit naalersikkumaarpara naarlaaq iluartoq, taannalu paasisimasaqartuulluni kunngisut naalagaassaaq nunamilu iluarneq naapertuilluarnerlu atortissallugit. v6 Taassuma ulluini Juda annaanneqarumaarpoq Israelilu isumannaatsumik nunassissimassalluni. Atsissavaallu: »Naalagaq Iluarsuseqarfigaarput.« v7 Taamaattumik ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, ima oqassaarfiusussat: »Ilumut uumammat Naalagaq Israelikkunnik Egyptenimit majuartitsisoq«, v8 imali oqartarfissat: »Ilumut uumammat Naalagaq Israelip kinguaavinik majuartitsisoq nunamit avaniittumit« – nunanillu tamanit taakkuninnga ajattuiffigisannit, namminneq nunaminni najugaqarsinnaassammata. Eqqartuussut pruffiitioqqusersunut v9 Pruffiitit pillugit. Uummatiga aserorpoq sakissama iluanni, saanikka tamarmik sajulerput! Assigilerpara aalakoortoq, viinnimit nukillaartitaq, pissutaavoq Naalagaq, pissutaapput oqaasii illernartut. v10 Nuna allasiortunik ulikkaarpoq, aliasuppoq perloqqusaanini pissutigalugu; narsarsuup ivigartorfittai toquninngorput. Ajortoq malersugaraat, nakuussutaat iluaatsuliornermiippoq. v11 Pruffiitit palasillu guutiitsuupput, allaat uanga illunni ajussusiat misigisarpara, oqarpoq Naalagaq. v12 Tamanna pillugu ingerlaviat quasartunngussaaq, taartumut ajattugaassapput tassanilu naakkiutissallutik, nalliutitsivigissagakkit perlussamik ukiuni pillarneqarfissaanni, oqarpoq Naalagaq. v13 Samariap pruffiitertaani annilaarnartumik takusaqarpunga: Ba'alip aqqani siulittuisarput innuttakkalu Israelimiut tammartittarlugit. v14 Jerusalemilli pruffiitertaani suli ajornerusumik takusaqarpunga: Allasiorlutik arnerisarput sallutuujullutillu; pinerluttut pruffiitit kajumissaartarmatigit ajussutsimit saanniartoqanngilaq. Tamarmik uannut ipput Sodomatut, Jerusalemimiut uannut ipput Gomorratut. v15 Taamaattumik oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat pruffiitit pillugit: Nerisassissavakka sungarnitsumik imigassillugillu toqunartulimmik, Jerusalemip pruffiitertaanit guutiitsuussuseq siaruarsimammat nunamut tamarmut. v16 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Pruffiitit oqaasii naalaaqinasigit! Siulittuiffigaasi, kisianni nakutinniarpaasi. Uummatimik takorluugaannik nalunaajaaffigaasi Naalakkap oqaaserinngisaanik. v17 Uannik asiginnaasut oqarfigisarpaat: »Naalagaq oqarsimavoq: Maanna eqqissineqalerpoq«, aamma kikkulluunniit saqitseriillutik uummatimikkut manngertittut pruffiitinit ima oqarfigineqartarput: »Ajunaarnermit eqqorneqassanngilasi.« v18 Kina Naalakkap isumalioqatigiissortaani peqataava oqaasiilu takusarlugit tusartarlugillu? Kia oqaatsikka tusarnaarpai naalaarlugillu? v19 Naalakkap kamannera pitorarpoq anorersuartut kaavittuliortutut; iluaatsut niaqui qarsullugit kaavittuliorpoq. v20 Naalakkap kamannera anorersuartut ittoq atorsarussanngilaq uummatimi pilersaarutai suliarereertinnagit naammassitinnagillu. Naggataatigut tamanna paasiumaarparsi! v21 Pruffiitit ikku aallartitarinngikkaluaritsik taamaattoq nalunaariartortarput, oqaluffiginngikkaluaritsik taamaattoq siulittuisarput. v22 Uanga isumalioqatigiissortanni peqataasimagaluarunik taava oqaatsikka innuttannut tusarliussimassagaluarpaat, innuttakkalu uannut saatsissimassagaluarlugit ingerlaviannit ajortumit suliaannillu iluaatsunit. v23 Najukkanniinnaq Guutiunerpunga? oqarpoq Naalagaq, Guutiunnginnerpungattaaq ungasissumi? v24 Isertortoqarsinnaanerpa takusinnaanngisannik? oqarpoq Naalagaq. Uangaannginnerpa qilammik nunamillu tamakkiisoq, oqarpoq Naalagaq. v25 Tusarpakka pruffiitit atera taallugu salluliorlutik siulittuisut oqarlutik: »Sinnattorama, sinnattorama!« v26 Pruffiitit taakku salluliorlutik namminneq uummatiminnit pisunik piumasaarsuutaannarminnik siulittuisut qanoq sivisutigisumik taama oqalussappat? v27 Pilersaarutigaat sinnattukkatik ilaminnut oqaluttuarisartakkatik atorlugit innuttakka uanga atinnik puiuisikkumallugit, soorlu innuttama siuaasaasa Ba'alisiornermikkut atera puiorsimagaat. v28 Pruffiitip sinnattugaqartup sinnattukkani oqaluttuariinnarniarliuk, uangali oqaatsinnik ilumiugisaqartup oqaatsikka sallusuilluni nalunaajaatigissavai. Kanaartaq karrertaarunnikoq karrertallillu assigiissuteqarsinnaappat? oqarpoq Naalagaq. v29 Oqaasera innginnerpa innertut, oqarpoq Naalagaq, kaattatullu qaarsunik sequtserisutut? v30 Tamanna pillugu saassutissavakka pruffiitit taakku, oqarpoq Naalagaq, uanga oqaatsinnik imminnit tilligartuummata. v31 Saassutissavakka pruffiitit taakku, oqarpoq Naalagaq, kipissanatik oqaluttarmata oqartarlutillu: »Naalagarmi oqaluppoq.« v32 Saassutissavakka pruffiitit siulittuisut, oqarpoq Naalagaq, sinnattukkanillu salloqittaataasunik siaruarterisut innuttannillu tammartitsiniartut sallunermikkut oqalunnermikkullu, uffa uanga aallartitarisimanngikkitsik peqqusiffigisimanatilluunniit; taakku innuttannut iluaqutaassuseqanngillat, oqarpoq Naalagaq. v33 Inuiaat uku pruffiitilluunniit palasilluunniit aperippatsit: »Sunaana Naalakkamit oqaasereqqusaq?«, ima akissavatit: Nanertuutaavusi, uannit naloriutissavassi, oqarpoq Naalagaq. v34 Pruffiitimit, palasimit inuilluunniit arlaannit oqaatsit uku: »Naalakkamit oqaasereqqusaq« oqaaserineqaraluarpata taava angut taama oqartoq inoqutaalu pillassavakka. v35 Immissinnut ima aperisassaasi: »Naalagaq qanoq akiva, Naalagaq qanoq oqaluppa?« v36 Kisianni oqaatsit uku: »Naalakkamit oqaasereqqusaq« oqaasereqqinngisaannassavarsi, tassa oqaasereqqusaq inuup nammineq oqaaserimmagu. Ilissili Guutip uumasup, Katersaarsuit Naalagaata, Guutitta oqaasiata isumaa allanngortittarparsi. v37 Pruffiitimut ima aperisassaasi: »Naalakkap qanoq akivaatit, Naalagaq qanoq oqaluppa?« v38 Oqaatsilli uku atorussigit: »Naalakkamit oqaasereqqusaq«, taava Naalagaq oqassaaq: Oqaatsit uku: »Naalakkamit oqaasereqqusaq« oqaaserigassigit uffa oqaatsit taakku oqaasereqqunngikkaluarikka, v39 taava ilissi illoqarfillu ilissinnut siuaasassinnullu tunniussaraluara naloriutissavassi kiinnama saanit, v40 mitannarsisitaatillusilu narrunarsagaatillusilu qaquguluunniit puiorneqartussaanngitsumik. Jeremiap allagai Jer 24 Figeninik ajortunik ajunngitsunillu assersuut v1 Naalakkap takorluuisippaanga: Takuakka koorit marluk figeninik imallit Naalakkap naalaffiata sioraaniittut. – Tamanna pivoq Babylonip kunngiata Nebukadnesarip Judap kunngianik Jekonjamik Jojakimip erneranik Judallu naalagartaanik sanasunillu saffiortunillu Jerusalemimit Babylonimut aallarussinerata kingornagut. – v2 Koorip aappaa imaqarpoq figeninik pitsaalluinnartunik ineriaartutut pitsaatigisunik, aappaali imaqarluni figeninik ajorluinnartunik, ajungaaramik nerineqarsinnaanngitsunik. v3 Naalakkap oqarfigaanga: »Suut takuigit, Jeremia?« Akivunga: »Figenit! Pitsaasut pitsaaqaat ajortullu ajoqalutik, ajungaaramik nerineqarsinnaanatik.« v4 Taava Naalakkap oqaasia uannut pivoq: v5 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Judamit aallarussaasut, najukkamit maanngaanniit aallarussaatitakka Kaldæerit nunaannut, ajunngitsutut isigaakka figenitut taakkunatut ajunngitsutut. v6 Isigiumaarpakka iluanaartillugit nunamullu matumunnga angerlartillugit. Ineriartortissavakka piuneerunnagillu, ikkussussavakka nutsunnagillu. v7 Tuniumaarpakka uummammik ilisimaleqqullunga paasillugulu uanga tassaasunga Naalagaq; taakku innuttarissavakka, uangalu Guutigissavaannga uannut saakkunik uummatimikkut iluunngarlutik. v8 Ima oqarpoq Naalagaq: Figenit ajortut ajungaaramik nerisassaanngitsut pineqartarnerattut iliorfigiumaarpakka Sidkija Judap kunngia naalagartaalu Jerusalemimiullu nunami matumani amiakkuusut taakkulu Egyptenimi najugassissimasut; v9 nunarsuarmi kunngeqarfinnut tamanut tataatsaatissanngortissavakka, mitaatigisassanngortillugit, asissugassanngortillugit perloqqusiniutinngortillugillu uannit ajattugaaffiini tamani. v10 Panamik, kaannersuarmik nappaammillu toqoraataasumik nalliutitsivigissavakka nunamit taakkununnga siuaasaannullu tunniussannit piiagaatserlugit. Jeremiap allagai Jer 25 Babylonip kunngia Nebukadnesari, Naalakkap pillaanermini sakkugisaa v1 Oqaatsit uku Jeremiamut pipput Judamiut tamaasa pillugit ukiut Jojakimip Judap kunngiata Josijap ernerata naalakkersuiffiisa sisamaanni, tassa ukiut Babylonip kunngiata Nebukadnesarip kunngiuffiisa siullianni; v2 pruffiitillu Jeremiap Judamiunut Jerusalemimiunullu tamanut oqaaserisai ukuupput: v3 Ukiuni 23-ni, tassa ukiumit Josijap Judap kunngiata Amonip ernerata naalakkersuiffiisa 13-iannit ulloq manna tikillugu, Naalakkap oqaasia uannut pisarpoq, uangalu oqaluffigiuartaraluarpassi, kisianni naalakkumanngilasi; v4 Naalakkallu kiffani pruffiitit tamaasa ilissinnut aallartittuartaraluarpai, tusaajumanngilasili naalaarumanasilu v5 oqaraangata: »Saanniaritsi tamassi immikkut ingerlavissinnit ajortunit suliassinnillu ajortunit, naassaanngilluinnartumik najugaqaqqullusi nunami Naalakkap ilissinnut siuaasassinnullu tunniussaani; v6 guutillu allat maleqinasigit, guutisiorfigeqinasigit pallorfigeqinasigillu; narrutsaatissioqinasingalu assassi sanaavinik ilissinnut ajunaarutaaginnartussanik.« v7 Kisianni naalanngilasi, oqarpoq Naalagaq, narrutsaatissiorpassingalu sanaassinnik ilissinnut ajunaarutaaginnartussanik. v8 Taamaattumik oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Oqaatsikka naalakkumannginnassigit, v9 oqarpoq Naalagaq, inuiaat avaniittut tamaasa Babylonillu kunngia Nebukadnesari kiffarisara oqariartortitsivigissavakka aggeqqullugit, saassussitissavakkalu nunamut matumunnga inuinullu eqqaamiuusunullu tamanut. Aserussavakka inuilaanngortillugit asissuilluni uinngiarfigisartaganngortillugit, illukuujuartussanngortillugit. v10 Piiaaffigissavakka tipaatsuttut nuannaartullu nipaannik, katernaat nipaannik, aserorteriviup perpaluanik nanerussallu qaamaneranik, v11 nunalu manna tamarmi illukuinnanngorlunilu inuilaanngussaaq, inuiaqatigiillu taakku Babylonip kunngianut inussiaataassapput ukiuni 70-ini. v12 Taavali ukiut 70-it qaangiuppata Babylonip kunngia innuttaalu pillassavakka ajortuliaat pillugit, oqarpoq Naalagaq; Kaldæerillu nunaat pillassavara inoqajuitsunngortillugulu taamaattuartussamik. v13 Oqaatsit nunamut tassunga sioorasaarutigiuartakkakka tamaasa eqquutitikkumaarpakka. Tassaapput mappersakkami uani allassimasut tamarmik Jeremiap siulittuutigisai inuiaat tamaasa assuaralugit. v14 Taakku namminneq inuiaqatigiippassuarni kunnginilu pissarsuarni inussiatut sulissapput, uangalu akiniarumaarpakka suliaat assaasalu piliaat naapertorlugit. Guutip kamannerata ermusaa inuiaqatigiinnut v15 Naalakkap Israelip Guutiata ima oqarfigaanga: »Ermuseq manna viinnimik kamannerma pianik imalik uanga assannit tiguuk inuiaallu ilinnik aallartitsivigisassakka tamaasa tassannga immillugit, v16 imissappullu aalakkatilerlutik silaarullutillu pana imminerminnut aallartitassara siooraginermit.« v17 Taavalu ermuseq Naalakkap assaanit tiguara inuiaallu uannik aallartitsivigisai tamaasa tassannga immillugit: v18 Jerusalemi, Judami illoqarfiit, kunngii naalagartaallu illukuinnanngortikkumallugit inuilaanngortikkumallugillu, asissorlugit uinngiarfigisartaganngortillugit perloqquneqartilugillu, soorlu ullumikkut taamaattoq. v19 Immippakkalu Farao Egyptenip kunngia kunngikkormiortaalu naalagartaalu tamaasa innuttaalu tamaasa v20 Arabiamiullu tamaasa aammalu Usip filisterillu nunaata kunngii tamaasa, Ashkaloni, Gaza Ekronilu Ashdodillu inuisa amiakkui. v21 Immippakka Edomi, Moabi Ammonikkullu, v22 Tyrusillu Sidonillu kunngii tamaasa qeqertallu immap illuatungaaniittut kunngii, v23 Dedani, Tema Buzi kippaarissunillu nujallit tamaasa, v24 Arabiamiut inoqajuitsumi nunaqartut kunngii tamaasa, v25 Zimrip kunngii tamaasa, Elamip kunngii tamaasa Mediallu kunngii tamaasa, v26 naalagaaffiit avaniittut kunngii tamaasa, qanittumiittut ungasissumiittullu kinguleriiaarlugit, kunngeqarfiit nunarsuarmiittut tamaasa; Sheshakillu kunngia kingulliulluni imissaaq. v27 Oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: »Imerniaritsi aalakuulerlusi meriarlusilu orlullusilu nikueqqittussaajunnaarlusi, panarmi aallartissagakku akornassinnut!« v28 Ermuserlu illit assannit tigujumanngippassuk imerumanatillu oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: »Pinngitsoorasi imissaasi! v29 Maanna illoqarfik uanga atikkut uannut pigititaasoq perlutsilerakku taava ilissi perlutsitaanngitsuussanerpisi? Pana nalliuteqqussavara nunarsuarmi najugaqartunut tamanut,« oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v30 Oqaatsinik makkuninnga tamanik siulittuiffigissavatit oqarlutit: Naalagaq qutsissumit uiannisaarumaarpoq, ineqarfimminit illernartumit nipini anissavaa. Ivigartorfini uiannisaarfigissavaa, viinnissanik tukkaasutut nillerpallattassaaq nunarsuarmi najugaqartunut tamanut. v31 Perpaluk nunarsuup isuanut anngutissaaq Naalakkap inuiaat saqitsaatissammagit, inuit tamaasa eqqartuussisunut sassartitassanngortissammagit; guutiitsullu panamut tunniutissavaat, oqarpoq Naalagaq. v32 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Ajunaarneq pilerumaarpoq inuiannit inuiannut, anorersuaq pitorarumaarpoq nunarsuup isorlersaanit. v33 Naalakkap toqutitai ullussami tassani uppigarsimassapput nunarsuarmi tamarmi; upputigineqassanngillat katersorneqaratillu ilineqaratillu; nunamut naggorissaatissanngussapput. v34 Kappialagitsi nilliallusilu, ilissi paarsisut, pujualani niuugitsi, ilissi savaatinik piginnittusi, toqorarneqarfissarsi nalliummat. Orlorassaasi sequmisitaallusilu immersakkatut eriagisatut. v35 Paarsisut qimarnguffissaqassanngillat, savaatinik piginnittut annaffissaqassanngillat. v36 Tusaasiuk paarsisut nilliarpaluat, savaatinik piginnittut kappialarpalunnerat, ivigartorfiutitik Naalakkap aserormagit v37 narsallu eqqissisimaarnartut Naalakkap kamangaarneranit suerutititaammata; v38 løvitsiatut isertorfimminit qimagukkumaarpoq nunaat suitsunngortitaassammat panamit piuneerussisumit Naalakkallu kamangaarneranit. Jeremiap allagai Jer 26 Jeremia unnerluutigineqartoq naalaffiup piuneerunneqarnissaanik siulittuutini pillugu v1 Jojakimip Judap kunngiata Josijap ernerata kunngiuleqqaarnerani oqaaseq manna Naalakkamit pivoq: v2 Ima oqarpoq Naalagaq: Naalakkap naalaffiata silarliani qeqqigit; Naalagarlu naalaffiani pallorfigiartorlugu Judap illoqarfiinit tikiuttunut tamanut oqaasereqqusakka tamaasa oqaatigissavatit, sumilluunniit minitaqarnak. v3 Immaqa naalakkumasinnaapput saanniarlutillu tamarmik immikkut ingerlavimminnit ajortunit, taava peqqissimissutigisinnaassagaluarpara suliaat ajortut pillugit taakkuninnga perlutsitsissamaarnerigaluara. v4 Oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Naalagaq: Naalakkumanngikkussinga inatsisit ilissinnut saqqummiussakka maleruarnagit, v5 kiffama pruffiitit ilissinnut aallartittuartakkama oqaasii tusarumanagit, v6 taava naalaffik manna iliorfigiumaarpara Shilop iliorfigineratut, illoqarfillu manna nunarsuarmi inuiannut tamanut perloqqussutissanngortikkumaarpara. v7 Palasit, pruffiitit katersorsimasullu tamarmik tusaavaat Jeremiap oqaatsit taakku Naalakkap illuani oqaatigigai. v8 Jeremiallu oqaatsit Naalakkap katersorsimasunut tamanut oqaasereqqusai oqaatigereermagit palasit pruffiitillu inuillu tamarmik taanna tigusaraat oqarlutillu: »Toqusussanngorputit! v9 Sooq Naalakkap aqqani siulittuivit oqarlutillu: Illu manna Shilop pineqarneratut pineqassaaq, illoqarfillu manna illukuinnanngussaaq inuerulluni!« Inuillu tamarmik Jeremia unnguppaat Naalakkap naalaffiani. v10 Judap naalagartaasa tamanna tusaramikku kunngip illussaarsuanit Naalakkap naalaffianut majuarput ingillutillu isaaffittaap isaariaani. v11 Taava palasit pruffiitillu naalagartanut katersorsimasunullu tamanut oqarput: »Angut taanna toqutaassutissamik iliorpoq illoqarfimmut matumunnga ajunaarutissamik siulittuigami, soorlu nammineq tusaagissi.« v12 Taava Jeremia naalagartanut katersorsimasunullu tamanut oqarpoq: »Naalakkap aallartippaanga siulittuutigeqqullugit naalaffiup matuma illoqarfiullu matuma ajunaarnissaat pillugu maanna tusakkasi tamaasa. v13 Inuuserisarsili suliasilu pitsanngorsarniarsigit Naalagarlu Guutersi naalallugu, taava Naalakkap peqqissimissutigilerumaarpaa ilissinnik perlutsitsissamaarnerigaluani. v14 Maannali tigusarigassinga iluarisassinnik iliorfigeriannguarsinga! v15 Kisianni manna ilisimassavarsi: Toqukkussinga ilissi illoqarfiullu matuma inui pinngitsuusup aavata kuisaaneranut pisuussaasi, ilumut Naalakkap aallartimmanga oqaatsit tamakku tamaasa ilissinnut oqaatigeqqullugit.« v16 Taava naalagartat katersorsimasullu tamarmik palasinut pruffiitinullu oqarput: »Angut taanna toqutaassutissamik iliunngilaq, oqaluffigigaatigununa Naalakkap Guutitta aqqani.« v17 Nunamilu utoqqaanertat ilaat sassarput katersorsimasullu oqarfigalugit: v18 »Hizkija Judami kunngiutillugu Mika Moreshetimioq siulittuivoq Judamiullu tamaasa oqarfigalugit: Ima oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Naalagaat: Zioni assallatserneqassaaq narsaatitut, Jerusalemi illukuinnanngussaaq, qaqqarlu naalaffiup inaa qattuninngorumaarpoq orpigalik. v19 Hizkijap Judap kunngiata Judamiullu tamarmik Mika toqunnerpaat? Naagga Naalagaq mianeraat qinnuigalugulu saammaateqqullutik, Naalagarlu saammarsarpaat ajunaarnissamik sioorasaarineranit peqqissimilersillugu. Uatsinnulli ajunaarutaangaartussamik iliungajalluinnarpugut.« v20 Aamma angut alla Naalakkap aqqani siulittuivoq, tassa Urija Shemajap ernera Kirjat-Jearimimioq. Aamma taanna Jerusalemi Judalu pillugit siulittuivoq Jeremiatorluinnaq. v21 Kunngip Jojakimip sorsuttartuisalu tamarmik naalagartallu tamarmik Urijap oqaasii tusarpaat, kunngillu toqunnialerpaa. Urijallu tamanna tusaramiuk siooralerluni qimaavoq Egyptenimullu pilluni. v22 Kisianni kunngip Jojakimip Elnatani Akborip ernera allanik ilaqartillugu Egyptenimut aallartippaa, v23 aallartitaasalu Urija Egyptenimit oqquppaat kunngimullu Jojakimimut sassartillugu, taassumalu panamik toqutippaa timaalu inuit nikanarnerpaat ilerfisa akornannut igiinnarlugu. v24 Kisianni Ahikamip Shafanip ernerata Jeremia sernissormagu taanna inunnut tunniunneqanngilaq toqunneqarnanilu. Jeremiap allagai Jer 27 Babylonip kunngiata nammaatserfia -- assilianngorlugu v1 Judap kunngiata Jojakimip Josijap ernerata kunngiuleqqaarnerani oqaatsit makku Naalakkamit Jeremiamut pipput. v2 Naalakkap ima oqarfigaanga: Nammaattat allunaasarsuartaleruk, qisummik ikaartitsiffigalugu qungatsinnullu atitillugu, v3 taavalu Edomip kunngia Moabillu kunngia, Ammonikkut kunngiat Tyrusillu kunngia Sidonillu kunngia oqariartortitsivigikkit aallartitatigut Judap kunngianut Sidkijamut Jerusalemimiittumut tikiussimasutigut. v4 Taakku nalunaarfigikkit naalakkaminnukaqqullugit, imalu oqaqqussavatit: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Naalakkasi oqarfigisigit: v5 Nuna inuillu nersutaatillu nunamiittut pinngortippakka pissaanersuakkut talikkullu qullarsimasukkut, taakkulu kikkunnulluunniit iluarisannut tunniuttarpakka. v6 Maanna nunat tamakku tamaasa kiffama Nebukadnesarip Babylonip kunngiata assaanut tunniutissavakka, allaammi nersutit nujuartat tunniutissavakka inussiatut kiffartortigeqqullugit. v7 Inuiaqatigiit tamarmik inussiatut kiffartorfigissavaat taanna erneralu erngutaalu, taassumattaaq nunaata aserorneqarfissaa nalliutserlugu; taava inuiappassuit kunngersuillu inussianngortissavaat. v8 Inuiaalli naalagaaffiullu Nebukadnesarimut Babylonip kunngianut inussiaatitut suliumanngitsut nammaatsiussaata qungatsiminnut atitinnissaanut pinaasersut pillassavakka panamik kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumik, taassuma assaasigut nungutinneqarserlugit, oqarpoq Naalagaq. v9 Tusaaniassanngilasi pruffiitit siulittuiniartartullu sinnattulersaartut eqquiniartartullu, angakkuartartullu ilissinnut oqartartut: »Babylonip kunngia inussiatut kiffartorfigilernavianngilarsi.« v10 Taakkua salluliorlutik siulittuiffigisarpaasi nunaatissinnit peersitaassutissassinnik; uangami aallarussaatissavassi nungutitaaqqullusi. v11 Kisianni inuiaat Babylonip kunngiata nammaatsiussaanik qungatsiminnut atisisitsisut taassuminngalu inussiatut kiffartorfiginnittut nunagisaanniitissavakka, oqarpoq Naalagaq, naggorissaasinnaaqqullugit namminnerlu nunaatiminni najugaqaqqullugit. v12 Sidkija Judap kunngia oqaluffigaara tamakkuninnga tamanik. Oqarpunga: Babylonip kunngiata nammaatserfia qungatsissinnut atitinniarsiuk aammalu taanna innuttaalu inussiatut kiffartorfigalugit, taava inuuginnassaasi. v13 Sooq illit innuttatillu toqujumavisi panamit kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumit, soorlu Naalakkap taama sioorasaarai inuiaat Babylonip kunngianut inussiatut kiffartorumanngitsut? v14 Pruffiitit oqaasii naalattassanngilasi oqaraangata: »Babylonip kunngia inussiatut kiffartorfigilernavianngilarsi.« Taakkuaana salluliorlutik siulittuiffigigaasi! v15 Uanga taakku aallartitarinngilakka, oqarpoq Naalagaq. Atera taallugu salluliorlutik takorluukkersaartarput; taamaattumik anisippassi ilissi pruffiitillu ilissinnut siulittuisartut nungutitaaqqullusi. v16 Palasilli Judamiullu tamaasa oqaluffigaakka oqarlunga: Ima oqarpoq Naalagaq: Pruffiitissi oqaasii naalanniaqinasigit siulittuiffigisarmasi oqarlutik: »Immersakkat illernartut Naalakkap illuaniissimasut Babylonimit oqqunneqaqqajaalerput.« Taakkuami salluliorlutik taama siulittuiffigisarpaasi! v17 Taakku naalannagit Babylonip kunngia inussiatut kiffartorfiginiarsiuk, taava inuuginnassaasi. Soormi illoqarfik manna piuneerunneqassava? v18 Ilumut pruffiitiugunik Naalakkamillu oqariartortitaallutik taava Katersaarsuit Naalagaat qinnuigingaarniarlissuk immersakkat naalaffimmi Judallu kunngiata illussaarsuani suli amiakkuusut aamma Babylonimut aallarunneqaqqunagit. v19 Imami oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat sukat, eqqiarfik Imaq, qamutaasat illoqarfimmilu matumani immersakkat amiakkuusut pillugit, v20 tamakku Babylonip kunngiata Nebukadnesarip nassarsimanngisai taamani Judap kunngia Jekonja Jojakimip ernera Judami Jerusalemimilu naalagartat tamaasa ilagitillugit aallarukkamiuk; v21 tassami ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia, immersakkat naalaffimmi Judallu kunngiata illussaarsuani Jerusalemimilu amiakkuusut pillugit: v22 Tamakkuttaaq Babylonimut aallarunneqassapput tassaniissallutillu ullup taakkuninnga utertitsivissama inissaannullu inissiinissama tungaanut, oqarpoq Naalagaq. Jeremiap allagai Jer 28 Pruffiitimik Hananjamik saqitsaassineq v1 Ukiut Sidkijap Judap kunngiata kunngiuffiisa sisamaanni qaammatit tallimaanni pruffiiti Hananja Azzurip ernera Gibeonimioq Naalakkap naalaffiani uannut oqaluppoq. Palasit katersorsimasullu tamarmik najuutsillugit oqarpoq: v2 »Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Babylonip kunngiata nammaatsiussaa aserorterumaarpara. v3 Ukiut marlussuit qaangiuppata immersakkat Naalakkap naalaffianiissimasut Babylonip kunngiata Nebukadnesarip Babylonimut aallarussai tamaasa maanga utertissavakka. v4 Judallu kunngia Jekonja Jojakimip ernera Judamillu aallarussaasut tamaasa Babylonimut pissunneqarsimasut maanga utertissavakka, Babylonip kunngiata nammaatserfiliussaa nallorumaarakku, oqarpoq Naalagaq.« v5 Taava pruffiitip Jeremiap pruffiiti Hananja akivaa palasit katersorsimasullu Naalakkap naalaffianiittut tamarmik najuisillugit. v6 Oqarpoq: »Amen! Qanortormi Naalagaq taamaaliorili! Qanortormi Naalakkap siulittuutigisatit aalajangersariligit immersakkallu Naalakkap naalaffianiissimasut inuillu aallarussaasut tamaasa Babylonimit maanga utertillugit! v7 Kisianni ilinnut katersorsimasunullu tamanut oqaaseriumasakka tusaqqaarallakkit: v8 Pruffiitit itsarsuarli uanga illillu siunitsigut inuusimasut nunarpassuit naalagaaffissuillu siulittuiffigisarpaat sorsunnernik perlummillu nappaammillu toqoraataasumik pineqarnissaannik. v9 Kisianni pruffiiti eqqissineqarnissamik siulittuuteqaraangat oqaasiisa eqquunneratigut paasineqartarpoq pruffiiti taanna Naalakkap ilumut aallartitarigaa.« v10 Taava pruffiitip Hananjap nammaatserfik pruffiitip Jeremiap qungasianit peerpaa nallorlugulu, v11 oqarporlu katersorsimasut tamarmik najuisillugit: »Ima oqarpoq Naalagaq: Taamaasillunga ukiut marlussuit qaangiuppata Nebukadnesarip Babylonip kunngiata nammaatsiussaa inuiaat tamarmik qungasiinit piissavara.« Taava pruffiiti Jeremia qimaguppoq. v12 Pruffiitip Hananjap nammaatserfimmik pruffiitip Jeremiap qungasianiittumik nalluinerata kingorna Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v13 Hananja oqarfigiartoruk: Ima oqarpoq Naalagaq: Nammaatserfik qisuusoq illit nallorakku taassuma taartissaanik nammaatserfiliussaatit saviminiusumik. v14 Katersaarsuimmi Naalagaat Israelip Guutia ima oqarpoq: Inuiaat taakkua tamarmik qungasiinut nammaatserfik saviminiusoq atitissavara Nebukadnesarimut Babylonip kunngianut inussiatut kiffartoqqullugit. Taanna inussiatut kiffartorfigissavaat, allaammi nersutit nujuartat taassumunnga tunniukkumaarpakka. v15 Taava pruffiitip Jeremiap Hananja oqarfigaa: »Hananja, tusaagallaat! Naalakkap aallartitarinngilaatit! Inuit uku salloqittaatinik isumalluarsaaginnarpatit. v16 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Maanna nunamit aallartissavakkit! Ukioq manna toqussaatit Naalakkamit tunusseqqusaarutinik oqalukkavit.« v17 Ukiullu taassuma qaammataasa arfineq-aappaanni pruffiiti Hananja toquvoq. Jeremiap allagai Jer 29 Aallarussaasunut allakkat v1 Pruffiiti Jeremia Jerusalemimit allakkanik nassiussivoq utoqqaanertanut aallarussaasuni amiakkuusunut palasinullu pruffiitinullu inunnullu tamanut Nebukadnesarip Jerusalemimit Babylonimut aallarussimasaanut. v2 Allakkat taakku allappai kunngip Jekonjap, kunngip anaanaata, kunngikkormiut, Judami Jerusalemimilu naalagartat, sanasut saffiortullu Jerusalemi qimareermassuk. v3 Allakkani nassartippai El'asamut Shafanip erneranut Gemarjamullu Hilkijap erneranut Sidkijap Judap kunngiata Nebukadnesarimut Babylonip kunngianut aallartitaanut. Imaappullu: v4 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia, Jerusalemimit Babylonimut aallarussaatitannut tamanut: v5 Illulioritsi taakkunanilu ineqarlusi, naatsiivilioritsi inerititaallu nerillugit. v6 Nuliartaaritsi, aammalu ernertaartoritsi panissaartiterlusilu; ernisi nuliartaartissigit panisilu uinitsillugit ernertaartaqqullugit panissaartaqqullugillu! Tamaani amerliartoritsi ikiliartornasilu! v7 Illoqarfiup ilissinnik aallarussivimma pilluaatissaa isumagisiuk, Naalakkamullu qinnussiuk; pilluarpat ilississaaq pilluassaasi. v8 Katersaarsuimmi Naalagaat Israelip Guutia ima oqarpoq: Pruffiitinit akornassinniittunit siulittuisartunillu ilissinniittunit salloqittartinniaqinasi, taakkualu sinnattugaat naalaaqinasigit, v9 salluliorlutik uanga atera atorlugu siulittuiffigisarmasi; taakku aallartitarinngilakka, oqarpoq Naalagaq. v10 Ima oqarpoq Naalagaq: Aatsaat ukiuni 70-ini Babylonimeereerussi isumagiumaarpassi nunassinnullu utertinneqarnissassinnik ilissinnut neriorsuutigisara naammassillugu. v11 Uangami nalunngilakka ilissi pillusi pilersaarutigisakka, oqarpoq Naalagaq, pilluarnissamik pilersaaruteqarama ajunaarnissamik pinnanga. Siunissaqartissavassi neriuutissaqartillusilu. v12 Torlorfigigussinga akiumaarpassi, qinnuigigussingalu tusarumaarpassi. v13 Ujarussinga nanissavassinga; uummatissigut iluunngarlusi ujarussinga v14 ilissinnut nanisassaatikkumaarpunga, oqarpoq Naalagaq, atugarisarsilu allanngortissavara inuiaqatigiinnillu tamanit naalagaaffinnillu tamanit ilissinnik ajattuiffigisannit katersorlusi, oqarpoq Naalagaq; utertissavassilu nunamut matumunnga aallarussaatinngikkallarassi nunagisassinnut. v15 Oqarpusi: »Naalakkap Babyloniami pruffiitinik aallartitsivigaatigut.« v16 Kisianni Naalagaq ima oqarpoq kunngi Daavip issiavissaarsuani issiasoq pillugu, aamma pillugit inuit illoqarfimmi matumani najugaqartut tamaasa, tassa nunaqqatisi ilagalusi aallarussaanngitsut; v17 ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Panamik kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumik aallartitsivigissavakka figenitullu aserorsimasutut ajungaaramik nerisassaanngitsutut ilisillugit; v18 malersussavakka panamik kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumik, nunarsuarmilu naalagaaffinnut tamanut perloqqussutissanngorlugit tataannartunngortillugillu, asissorlugit uinngiarfigisartaganngorlugit mitaatigisassanngortillugillu inuiaqatigiinni aallarussaaffiini tamani, v19 oqaatsinnik naalakkumannginnerat pillugu tamakku pillaatisiaritillugit, oqarpoq Naalagaq. Kiffakka pruffiitit taakkununnga aallartittuartarsimagaluarpakka, naalakkumanngilaalli, oqarpoq Naalagaq. v20 Maannali tusarsigit Naalakkap oqaasii, ilissi aallarussaasut tamassi, Jerusalemimit Babylonimut aallarussaatitakka! v21 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia pillugit Akabi Kolajap ernera aamma Sidkija Ma'asejap ernera salluliorlutik atera taallugu ilissinnut siulittuisut: Nebukadnesarip Babylonip kunngiata pissaaneranut tunniutissavakka, taassumalu toqussavai isigitillusi. v22 Judamit aallarussaasut Babyloniamiittut tamarmik aqqi perloqqusissutitut atortalissavaat ima oqarnikkut: »Naalakkap iliorfigilisit Sidkijatut Akabisullu Babylonip kunngiata ikikkartitaasut!« v23 Taama pineqarput ajungaartumik ilioramik Israelimi nunaqqatimik nuliaat allasiorfigalugit, salluliorlutillu uanga atera taallugu oqalukkamik oqaatsinik uanga taakkununnga oqaasissiuutiginngisannik. Tamanna nalunngilara uppernarsarsinnaallugulu, oqarpoq Naalagaq. Sioorasaarut pruffiitimut Shemajamut v24 Shemajamut Nehelamimiumut oqassaatit: v25 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Illit aqqit atorlugu Jerusalemip inui tamaasa palasilu Sefanja Ma'asejap ernera palasillu tamaasa ima allaffigaatit: v26 »Naalakkap palasinngortippaatit palasimut Jojadamut taarsiullutit, Naalakkap naalaffiani nakkutigeqqullugit silaqarluanngitsut qamuunalu tiguartillutik siulittuisartut tamaasa, taakkulu kiggitsivimmut parnaarussivimmullu piseqqullugit. v27 Sooq taava Jeremia Anatotimioq akornassinni qamuuna tiguartilluni siulittuisartoq inertinngiliuk? v28 Taassuma Babyloniamiittugut ima nalunaarfigisimavaatigut: Suli sivisuumik Babyloniamiittussaavusi. Illulioritsi taakkunanilu ineqarlusi, naatsiivilioritsi inerititaallu nerillugit!« v29 Allakkanik taakkuninnga palasip Sefanjap pruffiiti Jeremia atuffappaa. v30 Taava Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v31 Aallarussaasut tamaasa nalunaarfigikkit: Ima oqarpoq Naalagaq Shemaja Nehelamimioq pillugu: Shemajap uanga aallartitarinngikkaluarinni siulittuiffigisimavaasi salluliuutinillu uppertillusi, v32 tamanna pillugu oqarpoq Naalagaq: Shemaja Nehelamimioq kinguaassaalu pillassavakka. Kinguaaqassanngilaq akunnissinni nunaqartussanik pilluaatissanillu innuttanni atugassaatitannik takunnittussanik, Naalakkamit tunusseqqusilluni oqalukkami, oqarpoq Naalagaq. Jeremiap allagai Jer 30 Aallarussaasut nunaminnut uterumaartut v1 Oqaaseq manna Naalakkamit Jeremiamut pivoq: v2 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Oqaatsit ilinnut oqaaserisakka tamaasa mappersakkamut allakkit! v3 Ullummi nalliukkumaarput, taava innuttama Israelip Judallu atugarisaat allanngortissavara, angerlartissavakkalu nunamut siuaasaannut tunniussannut, taannalu pigilissavaat. v4 Tassaapput oqaatsit Naalakkap Israelimut Judamullu oqaatigisai: v5 Ima oqarpoq Naalagaq: Annilaangasut nillianerat eqqissinarnani tataatsannartoq tusaavarput. v6 Apersuigitsi paasiniaallusilu! Angut qitornartaarsinnaanerpa? Soormi taava isigaakka angutit tamarmik makisitik assamminnik patissimagaat kiinaallu tamarmik asinngarsimasut, arnatut ernisuttutut? v7 Eqqanaq ilissi! Ulloq taanna angeqaaq, ullormik allamik taamaattoqanngilaq! Jaakumut annikilliorfiuvoq, kisianni anigorumaarpaa. v8 Ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq, nammaatserfik aserortissavara qungasiannillu peerlugu qilerutaallu kalunnerit kittoraallugit, allamiunullu inussiaataajunnaassapput. v9 Kiffartorfigissavaat Naalagaq Guutertik Daavilu, kunngertik, taakkununnga saqqummersikkumaagara. v10 Siooraqinak, kiffara Jaaku, oqarpoq Naalagaq, Israeli, erseqinak, annaakkumaarakkit najukkannit ungasissumit, kinguaassatillu nunamit aallarussaaffiannit. Jaaku nunaminut uterumaarpoq tassanilu najugaqassalluni eqqissisimalluni isumakuluuteqarnanilu. Kimilluunniit qimaatinneqassanngilaq. v11 Najorpakkit, oqarpoq Naalagaq, annaakkumallutillu. Nungutissavakka ilinnut siammarfigititakka, illilli nungutissanngilakkit. Anusinngorsarumaarpakkit, kisianni ingasaassaanngitsumik, pillanngitsuussannginnakkit. v12 Ima oqarpoq Naalagaq: Anniaatitit ajorunnaarsinnaassanngillat ikitillu katsorsarneqarsinnaassanatik; v13 eqqartuussivimmi illersortissaqassanngilatit ikitillu mamittussaassanngillat, ajorunnaavissinnaassanatillu. v14 Asannitsivit tamarmik puiorsimavaatsit soqutiginallu. Akeqqatut perlutsippakkit naakkittaatsumik pillarlutit pinerluttuliornerit angeqimmat ajortuliatillu amerlaqalutik. v15 Sooq nilliavit naalliuutitit pillugit, anniangaarnerit pillugu? Tassa pinerluttuliornerit angeqimmat ajortuliatillu amerlaqalutik taama ittunik atugassissimavakkit. v16 Kisianni ilinnik nerisut tamarmik nerineqassapput, akeqqatillu tamarmik aallarussaassapput. Ilinnik piiaaffiginnittut piiaaffigineqassapput, ilinnillu ujajaasut tamaasa ujajagassanngortissavakka. v17 Mamitikkumaarpakka ikitit anaalertinnitit katsorsarlugit, oqarpoq Naalagaq, taaneqaravimmi ajattugaasumik, Zionimik saaffigiumaneqanngitsumik. v18 Ima oqarpoq Naalagaq: Jaakup toqqisa atugarisaat allanngortissavara, illoqarfii nallittussavakka. Illoqarfiusimagaluartut kingumut illuliorfigineqassapput pallittaalisallu inigisaminni sanaqqinneqarlutik. v19 Taakkunannga tusarsaassapput erinalimmik unnersiutiginnippaluk nuannaarpaluttullu nipaat. Amerlisassavakka, ikittuussanngillat; naalannarsisissavakka, nikanartuussanngillat. v20 Jaakup erneri itsaq pissutsimissut pissuseqassapput, ilagiissortaat kiinnama saani aalajaassapput. Taakkuninnga qunusiarinninniartut tamaasa pillassavakka. v21 Namminneq inuiaqatigisaminnik naalagaqassapput, taakkununnga naalagaasussaq akornannit pissaaq. Uannut qanillisissavara, taassumalu sassarfigissavaanga. Kiami allap inuunini navianartorsiortikkumassavaa sassarfigalunga, oqarpoq Naalagaq. v22 Uanga innuttarissavassi, ilissilu Guutigissavassinga. v23 Naalakkap kamannera anorersuartut pitorarpoq, anorersuartut kaavittuliortutut; iluaatsut niaqui qarsullugit kaavittuliorpoq. v24 Naalakkap kamangaarnera anorersuartut ittoq atorsarussanngilaq uummammi pilersaarutai suliarereertinnagit naammassitinnagillu; naggataatigut tamanna paasiumaarparsi! Jeremiap allagai Jer 31 v1 Taamaalerpat, oqarpoq Naalagaq, Israelikkut naggueqatigiissortaasa tamarmik Guutigissavaannga, taakkulu innuttarissavakka. v2 Ima oqarpoq Naalagaq: Innuttakka panamit aniguisut inoqajuitsumi saammaannarsipput, Israelikkut qasuersaarfissaminnut ingerlapput. v3 Itsaq Naalagaq taakkununnga takutippoq. Asavakkit soraajuitsumik asannissuseqarlunga, taamaattumik ilinnut ilumoornera atatittuarpara. v4 Kingumut ineriartortilerumaarpakkit, niviarsiaq Israeli, ilumut ineriartortinneqassaatit, kingumut qilaatit nipilersuutigissavat nuannaartullu qiteqatigissallugit. v5 Kingumut Samariap qaqqaani viinnequtinik ikkussuissaatit, ikkussuisullu namminneq katersukkatik nerissavaat. v6 Tassami ullut ilaanni paarsisut Efraimip qaqqalittaani suaarumaarput: Qaagitsi, Zionimut piartorta, Naalakkamut Guutitsinnut! v7 Ima oqarpoq Naalagaq: Nuannaaritsi Jaaku tipaatsuutigalugu, qiimmattaatigisiuk taanna inuianni sallersaasoq. Erinalimmik unnersiutiginnillusi oqaritsi: Naalakkap annaappai innuttani Israelip amiakkui! v8 Nunamit avaniittumit aggersissavakka nunarsuullu isorlersaanit katersorlugit. Taakkununnga ilaassapput tappiitsut nukillaarsimasullu, naartusut ernisuttullu peqatigiillutik; katersaarsuullutik utissapput. v9 Qianngarmik aggerumaarput, tuppallersarlugillu tasissersuukkumaarpakka. Kuunngualinnut ingerlatissavakka aqqutikkut manissukkut naakkiuffissaqanngitsukkut, tassa Israelimut ataataagama Efraimilu angajulliliaralugu. v10 Tusarsigit Naalakkap oqaaserisai, inuiaqatigiit ilissi, qeqertani ungasissumiittuni manna tusarliussiuk: Israelimik siammaagaluartup katersorpai savaatinillu paarsisutut paaralugit; v11 Naalakkap Jaaku aniguisippaa artorsartitsisaata assaanit utertillugu. v12 Nuannaaqalutik qaqqamut Zionimut tikiutissapput qiimmattaatigalugillu Naalakkamit pissarsiarpassuatik: Karrit viinnilu uulialu, savat ussigillu. Assigilissavaat naatsiivik naggorissoq, taroriartoqqinngisaannassappullu. v13 Taava niviarsiat tipaatsunnermit qitikkumaarput, taamatullu aamma inuusuttut utoqqaallu qiimmattassapput. Aliasunnerat tipaatsunnermik taarsissavara, kappialasimagaluartut tuppallersarlugillu nuannaartissavakka. v14 Palasit pilliutinik pikkunartumik tumannguersaatississavakka innuttakkalu uanga ajunngitsuutinnik qaarsillaatissillugit, oqarpoq Naalagaq. v15 Ima oqarpoq Naalagaq: Ramami tusarsaavoq upippalunneq, qiangaarpalunneq; Rakelip qitornani upippai peerussimammata, tuppallersagassaanani. v16 Ima oqarpoq Naalagaq: Qiajunnaarniarit, qulliliunnaarit! Erloqininnut taartisiassaqarputit, oqarpoq Naalagaq. Utissapput akeqqat nunaannit. v17 Kinguaassatit neriuutissaqarput, oqarpoq Naalagaq, qitornatit nunaminnut utissammata. v18 Tusaalluarpara Efraimip kappialaataa: »Anusinngorsarparma, anusinngorsagaavunga nersuteeqqatut naalasseriarsarneqanngitsutut; saatsinnga, taava saassaanga, illit tassaagavit Naalagaq Guutiga. v19 Saakkuma peqqissimissaanga, silattuaqileruma siffissakkut tillussaanga. Kanngusullunga peqqissimingaarpunga inuusunninni kanngunartuliornerma nanertormanga.« v20 Efraimi tassaannginnerpa erneq sorsuarisara, qitornanni nuannarinerpaasara? Eqqartorneri tamaasa eqqaaniartarpara, taamaattumik ilukkut aalaterneqartarpunga nalliginermit, oqarpoq Naalagaq. v21 Ingerlavissannut nalunaaqutassanik nappaagit, nalunaaqutsersuutinik ivertitsigit, qanga ingerlavigisimasat nalunaarsoqqissaarniaruk. Uterit illit, niviarsiaq Israeli, illoqarfinnut najugarisimasannut uterit! v22 Qanoq sivisutigisumik angalaassavit eqqississanak, illit panik tunussisimasoq? Naalagaq nutaamik pinngortitsissaaq nunami, perloqqusaagaluaq dronninginngussaaq! v23 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Judami illoqarfiinilu oqaatsit uku kingumut oqaaseriumaarpaat atugarisaat allanngortikkukkit: Naalakkap pilluaqqulisit illit iluarnerup inigisaa, illit qaqqaq illernartoq. v24 Tassanilu najugaqassapput Judamiut illoqarfimmiortaallu tamarmik, naasorissaasullu savaatillillu angalaannartut. v25 Qasusoq imeruersaatissikkumaarpara tumanngulersorlu qaarsillartillugu. v26 Taava iterpunga qinerlungalu, sininnera nakussatsiallaatigisimallugu. Angerusisaaq v27 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, Israelimi Judamilu siaruarteriumaarfikka inunnik nersutaatinillu. v28 Soorlulu sianigisimagiga taakkua sorlaat ilanngullugit nutsunnissaat, isaternissaat, piuneerunnissaat, aserugaanissaat naalliuuteqarnissaalu, taamatut aamma sianigiumaarpara taakkua ineriartornissaat ikkussorneqarnissaallu, oqarpoq Naalagaq. v29 Ulluni taakkunani oqartoqassaassaaq: Siuaasatik seernartunik paarnartorsimammata kinguaavi kigulluttunngorput. v30 Tassami kialuunniit nammineq ajortuliani toqussutigissavai; kinaluunniit seernartunik paarngartortartoq nammineq kigulluttunngorumaarpoq. v31 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava Israelip kinguaavi Judallu kinguaavi nutaamik angerfigeqatigissavakka. v32 Angerutsip taassuma assigissanngilaa taamani siuaasaat tasiorlugit Egyptenimit anisikkakkit taakkununnga angerutigisara. Angerusermi taanna unioqqutippaat uffa uanga tassaagaluartunga taakkununnga naalagaasoq, oqarpoq Naalagaq. v33 Kisianni angeruseq ullut nalliuppata Israelip kinguaavinut angeruseriumaagara mannaavoq, oqarpoq Naalagaq: Inatsisinnik ilumiulissavakka uummataannullu allallugit, taakkualu Guutigissavaannga, uangalu innuttarissavakka. v34 Nunaqqatigiit qatanngutigiilluunniit imminnut ilinniartittarunnaassapput oqarlutik: »Naalagaq ilisimajuk!« – tassa tamarmik minnernit annernut ilisimammannga, oqarpoq Naalagaq, iluanngitsuliaannik isumakkeerfigissagakkit ajortuliaallu eqqaaqqinnagit. v35 Ima oqarpoq Naalagaq, taanna qaammaqqutissanngortitsisoq seqinermik ullukkut qaammammillu ullorissanillu unnuakkut, taanna immamik aalalersitsisartoq mallit pisorpalulersillugit, taanna, aqqa tassaasoq Katersaarsuit Naalagaat: v36 Aatsaat aalajangersakkakka taakku unioqqutinneqarsinnaappata, oqarpoq Naalagaq, kinguaariit Israelikkut uanga innuttattut atasinnaajuaannassapput. v37 Ima oqarpoq Naalagaq: Aatsaat qilak pavaniittoq uuttorneqarsinnaappat nunallu tunngavii samaniittut misissorneqarsinnaallutik, taava kinguaariit Israelikkut ajattorumaarpakka qanoq iliorneri tamaasa pillugit, oqarpoq Naalagaq. v38 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava Naalakkap illoqarfia qarmarneqaqqissaaq Hanan'elip Napasuliaanit Isaaffik Teqeqqorleq tikillugu. v39 Taava ussersaat toqqaannartumik Garebip Qattorngata tungaanut ingerlateriarlugu sangutinneqassaaq Goap tungaanut. v40 Qoororlu tamarmi – timit toqungasut pilliutillu arsakui tassaniittut ilanngullugit – Kedronillu Qooruata sivingarngi tamarmik kangimut Hestit Isaaffiata teqeqqua tikillugu Naalakkamut illernartitaassapput. Taava illoqarfik toqqavini ilanngullugu nusunneqarnaviissaaq piuneerunneqarnaviissallunilu. Jeremiap allagai Jer 32 Jeremiap nunamik pisisoq, inuiaat siunissaannik assersuut v1 Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq ukiut Sidkijap Judap kunngiata naalakkersuiffiisa qulinganni, tassa ukiut Nebukadnesarip kunngiuffiisa 18-ianni. v2 Taamani Jerusalemi Babylonip kunngiata sakkutuuinit ungusaasimavoq, pruffiitilu Jeremia Judap kunngiata illussaarsuata silarliani paarsisut inaanni parnaarussaavoq. v3 Sidkijap Judap kunngiata parnaarutitissimavaa oqarluni: Sooq siulittuisimavit oqarlutit: Ima oqarpoq Naalagaq: Illoqarfik manna Babylonip kunngianut tunniutissavara, tiguassavaalu. v4 Sidkija Judap kunngia pinngitsoornani Kaldæerit assaannut tunniunneqassaaq; Babylonip kunngianut naalatsigititaassaaq taannalu kiinarsissallugu. v5 Sidkija Babylonimut aallarunneqassaaq, tassaniissaarlu uannit takuniarneqarserluni, oqarpoq Naalagaq. Kaldæerinut akiuukkaluarussi iluatsitsisussaanngilasi. v6 Jeremia oqarpoq: Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v7 Hanam'elip akkappit Shallumip ernerata ornikkumaarpaatit oqarfigalutillu: Anatotimi narsaatiga pisiariuk illit pisussaagavit utertissallugu pisiaralugu. v8 Taava Hanam'elip akkama ernerata illussaarsuup silarliani paarsisut inaannut ornippaanga, soorlu Naalagaq oqarsimasoq, oqarfigalungalu: Anatotimi Benjaminip nunaaniittumi narsaatiga pisiariuk piginnittussaassuseq malillugu illit pisussaagavit utertissallugu; pisiariniaruk! Taava paasivara oqaaseq uannut pisoq Naalakkap oqaaserigaa. v9 Anatotimilu narsaat Hanam'elimit, akkama erneranit, pisiaraara aningaasanillu akissaanik uuttuiffigalugu, sekelinik sølviusunik 17-inik. v10 Pisiarineranullu uppernarsaat atsiorpara naqissuserlugulu, ilisimannittussallu qaaqqullugit aningaasat uuttuummut uuttorpakka. v11 Taava tiguara pisiarineranut uppernarsaat peqqussutit inatsisillu malillugit marluinngorlugu allagaq, aappaa naqissusigaq aappaalu matuneqanngitsoq, v12 tunniuppakkalu Barukimut Nerijap erneranut Maksejap ernutaanut, Hanam'eli akkama ernera ilisimannittuusullu uppernarsaammik atsiuisut Judamiullu illussaarsuup silarliani paarsisut inaanniittut tamaasa najuisillugit. v13 Taakkulu najuisillugit Baruki oqarfigaara: v14 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Uppernarsaatit taakku, naqissusersimasoq aammalu matuneqanngitsoq, tigoriarlugit qummuattamut marraasumut ikikkit sivisuumik paarineqaqqullugit, v15 ima oqarmat Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Illut, narsaatit viinnequteqarfiillu kingumut pisiarineqartalerumaarput nunami matumani. v16 Narsaatip pisiarineranut uppernarsaat Barukimut Nerijap erneranut tunniutereerakku Naalakkamut qinuvunga oqarlunga: v17 Ila Guuti Naalagaq, illit pissaanersuakkut talikkullu isaassimasukkut qilammik nunamillu pinngortitsisutit, ilinnut ajornartoqanngilaq. v18 Illit unneqqarissusermik iliuuseqarputit kinguaariissoqatigiinnut tuusintinut, siuaasalli ajortuliaat akiniutigalugit kinguaavinut, Guuti angingaartoq, aqqa tassaasoq Katersaarsuit Naalagaat! v19 Pilersaarusiortarnikkut naammassisartakkakkullu angingaarputit! Isitit ammatippatit inuit tamarmik inuuserisaannut, tamaasa iliorfigiumallugit inuuserisaat suliaasalu inerititaat naapertorlugit. v20 Illit Egyptenimi nalunaaqutiliorlutillu tupinnartuliorputit sulilu ullumimut taamaaliortarlutit Israelimi inunnilu allani, maannamullu aqqit tusaamasanngortissimavat. v21 Illit innuttannik Israelimik Egyptenimit anisitsivutit nalunaaqutiliakkut tupinnartuliakkullu, assakkut pissarsuakkut talikkullu qullarsimasukkut suliakkullu annilaarnangaartutigut. v22 Tunivatit nunamik matuminnga soorlu siuaasaat uppernarsaaffigisimagitit tunniukkumallugu nuna manna immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq. v23 Tassunga pipput pigilerlugulu; kisianni naalakkumanngilaatsit inatsisitillu maleruarnagit, iliuusereqqusannillu iliunngimmata perluk manna taakkununnga nalliutitippat. v24 Qarmarsuarmut qallorfissiat illoqarfimmut anngummata tiguarneqaqqajaalerpoq. Panaq kaannersuarlu nappaallu toqoraataasoq atorlugit illoqarfik Kaldæerit saassussisut assaannut tunniunneqartussanngorpoq. Nammineq takuat oqaaserisimasatit eqquuttut. v25 Taavalu, Guuti Naalagaq, uannut oqarputit narsaat pisiarissagiga ilisimannittussarsiussasungalu, tassalu illoqarfik Kaldæerit assaannut tunniunneqalersoq. v26 Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v27 Uanga tassa Naalagaq inuit tamarmik Guutiat; uannut ajornartoqarnerpa? v28 Tamanna pillugu ima oqarpoq Naalagaq: Illoqarfik manna Kaldæerit assaannut Nebukadnesarillu Babylonip kunngiata assaannut tunniutissavara, taassumalu tiguassavaa. v29 Kaldæerit illoqarfimmik matuminnga saassussisut iserlutik illut tamaasa ikuallatsissavaat tamaani narrunarsaraminnga taakkua qaavini Ba'alimut pilliiniarlutik innermik ikitsisarlutik viinnimillu kueragassamik guutinut allanut pilliisarlutik narrunarsarlunga. v30 Tassami Israelimiut Judamiullu inuusukkallarnerminnilli tamatigut uanga isinni ajortumik iliortarput, allaammi Israelimiut suliamikkut narrunarsartarpaannga, oqarpoq Naalagaq. v31 Illoqarfik manna ullormit tunngavilerneqarfimminit ulloq manna tikillugu kamanninnik uumitsanninnillu pilersitsisuujuarmat isima saannit peersittariaqalerpara v32 Israelimiut Judamiullu uannut iliorneri ajortut tamaasa pillugit. Taakkua kunngiisa, naalagartaasa, palasiisa pruffiitiisalu, Judamiullu Jerusalemimiullu narrunarsartarpaannga. v33 Sammiumananga tunuppaannga, naallu ajoqersortuaraluaritsik naalakkumanngillat anusinngorumanatillu. v34 Guutiliatik maajunnartut illumi uanga atikkut uannut pigititaasumi inissititersimavaat mingutsillugu, v35 Ba'alimut qattorngit pilliisarfiit sanavaat Hinnomip ernerata qooruani ernitik panitillu Molokimut pilliutiginiarlugit. Taamaalioqqullugit oqarfigisimanngisaannarpakka, isumaliunngisaannarsimavungalu taama maajunnartigisumik iliussasut taamaaliornikkullu Juda ajortuliornissamut usserniassagaat. v36 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq, Israelip Guutia, maanna illoqarfik taanna pillugu: Ilissi oqarpusi: »Babylonip kunngianut tunniunneqartussanngorpoq panakkut kaannersuakkullu nappaatikkullu toqoraataasukkut.« v37 Inuili katersorumaarpakka nunanit tamanit kamangaarninni narrutsassimaninnilu uumitsangaarninnilu taakkuninnga ajattuiffigisimasannit, najukkamullu maanga utertissavakka eqqissinartumillu najugaqartillugit. v38 Taakku innuttarissavakka, uangalu Guutigissavaannga; v39 tuniumaarpakkalu uummammik ataasiusumik siunertarisamillu ataasiusumik mianeriuaannaqqullunga, taakku kinguaassaallu pilluarlutik inooqqullugit. v40 Angerutsimik ataavartussamik angerfigeqatigissavakka qimakkumanagit ajunngitsuliorfigiumallugilli, mianerinninnermillu uummammiulissavakka uannit qimaguteqqunagit. v41 Nuannaarutigissavakka ajunngitsuliorfigalugillu; uangalu uummatikkut tarnikkullu iluunngarlunga unneqqarissutsikkut ikkussorumaarpakka nunami matumani. v42 Ima oqarpoq Naalagaq: Soorlu perlussaq tamanna innuttannut nalliutitissimagiga, taamatut ajunngitsunik taakkununnga neriorsuutigisimasannik tamanik nalliutitsivigissavakka. v43 Nunami matumani kingumut pisiarineqartalissapput narsaatit, uffa oqartaraluartusi nuna inuilaajusoq inoqanngitsoq uumasoqarnanilu, Kaldæerit assaannut tunniunneqarsimasoq. v44 Narsaatit pisiarineqassapput, pisiarinerinut uppernarsaatit allanneqassallutik, naqissuserneqarlutik, ilisimannittussallu pissarsiarineqarlutik Benjaminip nunaani, Jerusalemip eqqaani, Judami illoqarfinni, Nunap Qaqqalittaata illoqarfiini, Nunap Qattunilittaata illoqarfiini Nunallu Kujasissortaata illoqarfiini; atugarisaammi mumitikkumaarpakka, oqarpoq Naalagaq. Jeremiap allagai Jer 33 Naalakkap neriorsuutai eqquutitinneqassasut v1 Jeremia illussaarsuup silarliani paarsisut inaanni suli parnaarussaatillugu Naalakkap oqaasia kingumut taassumunnga pivoq imaalluni: v2 Ima oqarpoq Naalagaq nunamik pinngortitsisoq ilusiliisorlu tunngaviliisorlu, taassuma aqqa tassaasoq Jahve: v3 Torlorfiginnga, taava akiumaarpakkit nalunaarfigalutillu siunersissaanngitsunik angeqisunik illit nalusannik. v4 Imami oqarpoq Naalagaq, Israelip Guutia, illut illoqarfimmiittut Judallu kunngiisa illui ingutsersimasut qarmarsuillu panarlu pillugit, v5 Kaldæerit isermata saassussiumallutik illullu immerumallugit inuit toqutat timaannik, kamanninni narrutsanninnilu toqorarsimagakkit, illoqarfimmut tassunga kiinnara isertorakku ajussusii tamaasa pillugit: v6 Ikii mamitissavakka katsorsarlugillu. Saqqummersitsivigissavakka eqqissinermik toqqissisimanermillu naammangaartunik. v7 Allanngortissavara Israelip Judallu atugarisaat makiteqqillugillu qanga iliortarnittut. v8 Uannut ajortuliaatigisaannik tamanik minguiassavakka iluaatsuliaannik uannut ajortuliaatigisaannik pinerluutigisaannillu tamanik isumakkeerfigalugit. v9 Uannut tusaamasaassutinngussaaq nuannaarutinngorlunilu nersornaatinngorlunilu naalannaatinngorlunilu nunarsuup inuiaani tamani. Taassumunngalu ajunngitsuliakka tamaasa tusarunikkit uulillutillu sajukkumaarput nuannaarutigalugit ajunngitsut tamaasa eqqissinerlu illoqarfimmut nalliutitakka. v10 Ima oqarpoq Naalagaq: Najugaq manna pillugu ima oqarpusi: »Aserorterneqarsimavoq, inoqanngilaq nersutaatinillu soqarnani.« Maanili Judap illoqarfiini Jerusalemillu aqqusernini suerussimasuni, inuerullutik najugarineerullutik nersutaatinillu takussaasuerullutik, v11 kingumut tusarsaalerumaarput qiimmattarpalunneq nuannaarpalunnerlu katernaallu nipaat pilliutinillu qujaniutinik Naalakkap naalaffianukaassisut torlulanerat: »Katersaarsuit Naalagaat qutsavigisiuk ajunngitsuummat, unneqqarissusia atavoq naassaanngitsumik.« Nunamimi atugarisaat allanngortissavakka siornatigutut ilersillugit, oqarpoq Naalagaq. v12 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Najukkami matumani aserorterneqarsimasumi inuerullunilu nersutaateqarfiujunnaartumi illoqarfiinilu eqqaaniittuni tamani kingumut ivigartorfissaqalerumaarpoq nersutaatinik paarsisut nersutaatiminnik uninngaartitsivissaannik. v13 Nunap Qaqqalittaata illoqarfiini, Nunap Qattunilittaata illoqarfiini Nunallu Kujasissortaata illoqarfiini, Benjaminip nunaani, Jerusalemip eqqaani Judamilu illoqarfinni savat kingumut ingerlasalissapput kisitsisumit kisinneqarlutik, oqarpoq Naalagaq. v14 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, Israelip kinguaavinut Judallu kinguaavinut neriorsuutinnik ajunngitsunik eqquutitsiffissakka. v15 Ullussani piumaartuni taamanissamilu iluarnerup naalernera eqqarleriinnit Daavikkunnit naalersissavara, taassumalu iluarneq naapertuilluarnerlu nunami atortissavai. v16 Ullussani taakkunani Juda annaanneqassaaq Jerusalemilu eqqissinassalluni. Imalu taassavaat: »Naalagaq Iluarsuseqarfigaarput.« v17 Imami oqarpoq Naalagaq: Israelip issiavissaarsuani Daavip kinguaavisa ilaannik issiasussaarutissanngilaq. v18 Palasillu Levikkuusut kiinnama saani qeqarlutik ikikkagassanik sassaassisussanik naatitanillu pilliutinik pilliutinillu toqutassanik pilliisussat amigaateqanngisaannassapput. v19 Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v20 Ima oqarpoq Naalagaq: Soorlu ajornarluinnartoq ullormut unnuamullu angerutigisama unioqqutinneqarnissaa ullup unnuallu nalliuttarfimmikkut nalliutissaarnerannik kinguneqartumik, v21 taamatut aamma kiffannut Daavimut kinguaavinik issiavissaarsuani kunngisut issiasoqartuarnissaanik angerutigisara palasillu Levikkuusut kiffarisama palasiujuarnissaannik angerutigisara allanngortinneqarsinnaanngillat. v22 Soorlu qilaap perpassui kisinneqarsinnaanngitsut sissallu siorai amerlassusersiorneqarsinnaanatik, taamatut kiffama Daavip kinguaavi Levikkullu uannut kiffaasut amerlisarumaarpakka. v23 Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v24 Tusarsimanngiliuk inuiaat uku oqartarmata: »Eqqarleriit marluit Naalakkap qinigarai, taakkulu ajattorpai!« Innuttakka asissorpaat immikkut inuiaasutut naatsorsuutigiunnaaramikkit. v25 Ima oqarpoq Naalagaq: Soorlu ullormut unnuamullu angerusera aalajangersarsimagiga aamma qilak nunalu maleruagassaqartissimallugit, v26 taamatut Jaakup kinguaavi kiffaralu Daavi ajattussanngilakka Aaperaap Iisaallu Jaakullu kinguaavinut naalagaasussaarutitsiniannginnama. Atugarisaat mumitikkumaarpakka nallittorumaarlugillu. Jeremiap allagai Jer 34 Kunngimut Sidkijamut mianersoqqussut v1 Taamani Babylonip kunngiata Nebukadnesarip sakkutuuisalu tamarmik nunarsuarmilu kunngeqarfiit taassuma naalatsigisaasa tamarmik inuiaqatigiillu tamarmik Jerusalemi illoqarfeerartaalu tamaasa saassummatigit Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v2 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Sidkija Judap kunngia oqarfigiartoruk: Ima oqarpoq Naalagaq: Illoqarfik manna Babylonip kunngianut tunniutissavara, ikuallatsissavaalu. v3 Illillu taassumunnga naalatsigitinnissat pinngitsuussanngilaq, tiguneqassagavit taassumunngalu tunniunneqarlutit; Babylonillu kunngia kiinarsissavat, Babylonimullu pissaatit. v4 Ataguli Naalakkap oqaasia tusariassagit, illit Sidkija Judap kunngia! Illit pillutit ima oqarpoq Naalagaq: Panamik toqutaassanngilatit, v5 eqqissillutit toqussaatit. Soorlulu siuaasatit siunikkut kunngiusut ataqqiniarlugit tipigissaatinik ikuallaasartut, taamatut illit ataqqiniarlutit ikuallaassapput upputigissallutillu: »Eqqanaq, naalagarput!« Tassaapput oqaaserisakka, oqarpoq Naalagaq. v6 Oqaatsit tamakku tamaasa pruffiitip Jeremiap Sidkijamut Judap kunngianut oqaatigai Jerusalemimi, v7 Babylonip kunngiata sakkutuui saassussitillugit Jerusalemimut Judamilu illoqarfiit pallittaalisallit amiakkutuariligaannut, tassa Lakishimut Azekamullu. v8 Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq, taamani kunngip Sidkijap Jerusalemip inui tamaasa isumaqatigiissuteqarfigereermagit inussiaatit kiffaajunnaarsitaanissaata nalunaarutigineqarnissaanik, v9 tassa kikkulluunniit inussiaatitik angutit inussiaatitillu arnat hebræeriuppata kiffaajunnaarsissagaat kingornalu Judamiuusunik inussiaateqassanatik. v10 Naalagartat tamarmik inuillu tamarmik inussiaatimik angutit inussiaatimillu arnat kiffaajunnaarsitaanissaannik kingornalu inussiatut sulisorineqannginnissaannik isumaqatigiissuteqarnermut peqataasut naalallutik inussiaatitik kiffaajunnaarsippaat. v11 Kingornali isumartik allanngortillugu inussiat angutit inussiallu arnat kiffaajunnaarsitaraluatik kingumut inussianngortippaat pinngitsaalillugillu sulisorilerlugit. v12 Taava Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v13 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Siuaasasi angerfigeqatigaakka taamani Egyptenimit inussiatut sulisitaaffiannit anisikkakkit oqarlunga: v14 Ukiut arfineq-marluk qaangiunneratigut hebræeriusut pisiaritillutik inussianngorsimasut inussiaajunnaarsittassavasi, tassa ukiuni arfinilinni inussiaatigereeraangassigit inussiaajunnaarsittassavasi. Kisianni siuaasassi naalanngilaannga tusaaniarnangalu. v15 Maanna saanniarnissinni uanga isinni eqqortumik ilioraluarpusi tamassi immikkut nunaqqatissinnik inussiaajunnaarsitsinissaq ilisimatitsissutigigassiuk isumaqatigiissuteqarlusilu kiinnama saani illumi uanga atikkut uannut pigititaasumi. v16 Kingornali isumarsi allanngortillugu atera nalinginnaatipparsi; inussiaatigisimasasi angutit arnallu kingumut inussianngortippasi uffa iperarneqarfissaat ilisimatitsissutigalugu inussiaajunnaarsereeraluarlugit. Pinngitsaalillugit kingumut ilissinnut inussiaatinngortippasi. v17 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Naalannginnassinga tamassilu immikkut qatanngutissi inuiaqatissilu iperarneqarnissaat torlulaatigigassiuk, taava uangattaaq torlulaatigissavara iperagaanissaq, oqarpoq Naalagaq – tassa iperagaanissaq panamut, nappaammut toqoraataasumut kaannersuarmullu! Nunarsuarmi kunngeqarfinnut tamanut tataatsaatissanngortissavassi. v18 Angutit angerutsinnik unioqqutitsisut angerutsillu kiinnama saani angerfigisamik oqaasertaanik maleruaanatik nersuteeraq marlunngorlugu avikkamikku affaasalu akornisigut ingerlallutik v19 – tassa Judap naalagartai, Jerusalemip naalagartai, kunngikkormiut, palasit nunaatilissuillu nersuteeqqap affaasa akornisigut ingerlasimasut – v20 taakku akeraannut qinuginnittaannullu tunniutissavakka, timaallu toqungasut qilaap timmiaanut nunarsuullu nersutaanut nerisassanngussapput. v21 Sidkijalu Judap kunngia naalagartaalu akeraannut qinuginnittaannullu Babylonillu kunngiata sakkutoorpassuinut maanna ilissinnit qimagunnialersunut tunniutissavakka. v22 Peqqussavakka, oqarpoq Naalagaq, illoqarfimmut matumunnga uteqqullugit saassuteqqullugulu tigusaralugu ikuallatsillugulu. Judamilu illoqarfiit inuilaanngortissavakka inuerullugit. Jeremiap allagai Jer 35 Rekabikkut maligassatut v1 Jojakimi Josijap ernera Judami kunngiutillugu Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v2 Rekabikkut oqaluukkiartukkit! Naalakkap naalaffiani ineeqqat ilaannut isertikkit viinnimillu imigassillugit. v3 Taava Ja'azanja Jirmejap ernera Habassinjap erngutaa qatanngutaalu ernerilu, tassa Rekabikkut tamaasa, tiguakka v4 isertillugillu Naalakkap naalaffianut Guutip kiffaata Hananip Jigdaljap ernerata ajoqersugaasa ineeraannut, naalagartat ineeraata saniani isaaffimmik paarsisup Ma'asejap Shallumip ernerata ineeraata qulaaniittumut. v5 Kannillu viinnimik ulikkaartut imertarfiillu Rekabikkut sioraannut inissippakka oqarfigalugillu: »Viinnisorniaritsi!« v6 Akippulli: »Viinnisorneq ajorpugut siuaasatta Jonadabip Rekabip ernerata ima peqqummatigut: Ilissi kinguaassasilu viinnisunngisaannassaasi v7 illuliornasilu karrissanillu siaruarterinasi viinnequteqarfiillu ikkussuiffiginagit piginagilluunniit, kisianni inuunersi tamaat tuperni ineqassaasi; taava nunami takornartatut najugarisassinni sivisuumik inuujumaarpusi. v8 Nagguigisattalu Jonadabip Rekabip ernerata uatsinnut peqqussutai tamaasa naalappavut, uagut nuliavullu ernivullu panivullu inuutilluta viinnisunngisaannaratta v9 inigisassatsinnillu illuliornata viinnequteqarfinnillu narsaatinilluunniit siaruartigassanilluunniit pigisaqarnata, v10 tupernili ineqarpugut. Nagguigisatta Jonadabip peqqussutai naalallugit maleruaqqissaarpavut. v11 Taavali Nebukadnesari Babylonip kunngia nunatsinnut pitoraammat oqarpugut: Jerusalemiliarta Kaldæerit Aramæerillu sakkutuuinit qimaalluta. Maannalu Jerusalemimi najugaqarpugut.« v12 Taava Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni; v13 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Judamiut Jerusalemimiullu oqarfigiartukkit: Oqaatsikka anusinngorsaatissasi tusarumanngilisigit? oqarpoq Naalagaq. v14 Jonadabip Rekabip ernerata kinguaani viinnisoqqunagit peqqussutai maleruarneqarput, taakkualu nagguigisamik peqqussutaa naalallugu viinnisorsimanngillat ulloq manna tikillugu. Uangali ilissi oqaluffigiuaraluarassi naalakkumanngilasi. v15 Uanga kiffakka pruffiitit ilissinnut aallartittarsimagaluarpakka ima oqaqqullugit: Uannut saanniaritsi tamassi immikkut ingerlavissinnit ajortunit. Ajunngitsulioritsi, guutillu allat guutisiorfiginaveersigit. Taava najugaqarumaarpusi nunami ilissinnut siuaasassinnullu tunniussanni. Kisianni tusaajumanngilassinga naalannangalu. v16 Jonadabip Rekabip ernerata kinguaavisa siuaasamik peqqussutaa taanna aalajangiussimavaat. Inuiaalli taakkua naalakkumanngilaannga. v17 Taamaattumik, ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Perlussaq sioorasaarutigeriigara Judamut Jerusalemimiunullu nalliutitissavara oqalukkaluarama naalanngimmannga torlorfigigaluaratsillu akinngimmannga. v18 Rekabikkunnut Jeremia oqarpoq: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Nagguigisassi Jonadabip peqqussutaa naalakkassiuk maleruaqqusaalu tamaasa maleruarlugit ilissinnullu ileqqoreqqusaanik tamanik iliorlusi, v19 taamaattumik oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Jonadabip Rekabip ernerata eqqarlii amigaateqanngisaannassapput kiinnama saani sassartussamik. Jeremiap allagai Jer 36 Kunngip Jojakimip Jeremiap mappersagaataa ikuallakkaa v1 Jojakimip Judap kunngiata Josijap ernerata ukiut naalakkersuiuffiisa sisamaanni Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v2 Mappersakkamik tigusillutit taassumunnga allakkit oqaatsit Josijap ulluini ilinnut oqaluttaleqqaarninnit ulloq manna tikillugu Israeli Judalu inuiaallu allat tamaasa pillugit ilinnut oqaaserisakka tamaasa. v3 Immaqa taava Judamiut perlussat imminnut nalliutilersaartitakka tamaasa tusarunikkit tamarmik immikkut ingerlavigisaminnit ajortunit saanniarumaarput. Taava iluanngitsuliaannik ajortuliaannillu isumakkeerfigissagaluarpakka. v4 Jeremiap Baruki Nerijap ernera qaaqquaa, Jeremialu oqalutsillugu Barukip oqaatsit Naalakkap taassumunnga oqaaserisimasai tamaasa mappersakkamut allappai. v5 Jeremiallu Baruki oqarfigaa: »Uanga Naalakkap naalaffianut isernissamut akornuteqarpunga. v6 Illilli tassunga iserlutit Naalakkap oqaasii uanga oqalutsillunga mappersakkamut allassimasatit ullormi iisinnginniarfimmi katersorsimasunut Naalakkap naalaffianiittunut atuassavatit. Aammattaaq Judamiunut illoqarfimminnit aggersimasunut tamanut atuassavatit. v7 Immaqa taava ilungersorlutik Naalagaq qinnuigiumaarpaat, immaqalu tamarmik immikkut ingerlavigisaminnit ajortunit saanniarumaarput, kamanneq uumitsannerlu Naalakkap innuttaminut sioorasaarutigisai sualoqimmata.« v8 Baruki Nerijap ernera pruffiitip Jeremiap peqqussutaa malilluinnarlugu iliorpoq Naalakkallu oqaasii mappersakkami allassimasut Naalakkap illuani atuarlugit. v9 Jojakimip Judap kunngiata Josijap ernerata ukiut naalakkersuiffiisa tallimaanni qaammatit qulingiluaanni Naalakkap kiinaata saani iisinnginniarfissaq Jerusalemimiunut tamanut inunnullu Judami illoqarfinnit Jerusalemiliarsimasunut tamanut tusarliunneqarpoq. v10 Taava Barukip Jeremiap oqaasii mappersakkami allassimasut katersorsimasunut atuarpai Naalakkap naalaffiani, Gemarjap Shafanip allattuusup ernerata ineeraani isaaffittaap saniani silarlermi qullermiittumi. v11 Mikap Gemarjap ernerata Shafanip ernutaata Naalakkap oqaasii mappersakkami allassimasut atuarneqartut tusaramigit v12 kunngip illussaarsuanut aterpoq naalagaaffimmi allattuunerup inaanut, tassaniippullu naalagartat tamarmik: Naalagaaffimmi allattuuneq Elishama, Delaja Shemajap ernera, Elnatani Akborip ernera, Gemarja Shafanip ernera, Sidkija Hananjap ernera naalagartallu allat tamarmik. v13 Taakku Mikap oqaluttuuppai Baruki mappersakkami allassimasunik katersorsimasunut atuffassitillugu tusakkaminik tamanik. v14 Taava naalagartat tamarmik Jehudi Netanjap ernera Shelemjap ernutaa Kuship ernutaqqiutaa Barukimut aallartippaat oqaqqullugit: »Allakkat imusat katersorsimasunut atuffassissutitit nassarlugit maanngarit!« Taava Barukip Nerijap ernerata allakkat imusat nassarlugit ornippai. v15 Oqarfigaat: »Ingeriarlutit atuffatsigut!« Barukillu atuffappai. v16 Tusarnaartaasali oqaatsit tamakku tamaasa tusaramikkit annilaangaqalutik imminnut isikkupput oqarlutillu: »Oqaatsit tamakku tamaasa kunngimut oqaatigisariaqarpavut.« v17 Barukilu aperaat: »Oqarfigitigut, oqaatsit taakku taanna oqalutsillugu allagaraagit?« v18 Baruki akivoq: »Jeremiap oqaatsini tamaasa uannut allattortippai, mappersakkamullu pilikkimik allappakka.« v19 Naalagartat Baruki oqarfigaat: »Isertorfissarsiorniaritsi illit Jeremialu, sumiissusersilu kimulluunniit ilisimatinnagu.« v20 Taava mappersagaq naalagaaffimmi allattuunerup Elishamap inaanut inaaleriarlugu illussaarsuup silarlianut kunngi ornippaat tamakkuninngalu tamanik oqaluttuullugu. v21 Kunngip Jehudi aallartippaa mappersagaq naalagaaffimmi allattuunerup Elishamap inaaniittoq aasillugu, Jehudillu kunngi naalagartallu tamaasa taassuma saani qeqartut taassuminnga atuffappai. v22 Taamani – qaammatit qulingiluaanni – kunngi illumi ukiorsiortarfimmini najugaqarpoq aamalivillu saamini ikumatillugu; v23 Jehudillu allakkat ammukarneri pingasut sisamalluunniit atuareeraangagit kunngip savimmik allatsimi allaammut inngigissaataanik sissoriarlugit aamalivimmi innermut igittarpai, taamaaliortuarporlu mappersagaq tamarmi aamalivimmi innermi nungutserlugu. v24 Kunngilli nammineq kunngikkormiortaasaluunniit oqaatsit tamakku tamaasa tusaraluaramikkit annilaajallaatiginngilaat atisatilluunniit alittornagit, v25 allaammi Elnatanip Delajallu Gemarjallu mappersagaq ikuallaqqunagu qinnuigigaluarmanni kunngip tusaajumanngilai. v26 Taava kunngip Jerakme'eli kunngip ernera, Seraja Azrielip ernera Selemjalu Abde'elip ernera peqqusiffigai allattuusoq Baruki pruffiitilu Jeremia tigusareqqullugit; kisianni taakku Naalakkap isertorpai. v27 Mappersagaq oqaatsinik Jeremiap oqaasii issuarlugit Barukip allattugaanik imalik kunngip ikuallareersimalermagu Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v28 »Mappersakkamik allamik tigusillutit oqaatsit mappersakkami siullermi Jojakimip Judap kunngiata ikuallagaani allassimasut tamaasa taassumunnga allakkit. v29 Taavalu Jojakimi Judap kunngia oqarfigissavat: Ima oqarpoq Naalagaq: Mappersagaq ikuallappat oqarlutillu: Sooq tassani allappit Babylonip kunngia tikiutissasoq nunalu manna aserorlugu inuillu nersutaatillu nungutillugit? v30 Taamaattumik, ima oqarpoq Naalagaq Jojakimi Judap kunngia pillugu: Kinguaavinik Daavip issiavissaarsuani issiasoqassanngilaq, timaalu toqungasoq igitaassaaq ullup kiannerani unnuallu qiianarnerani maaniinnarmiittussanngorlugu; v31 pillarumaarpakkalu taanna eqqarliilu kunngikkormiortaalu ajortuliaat pillugit, aammalu taakku Jerusalemimiullu Judamiullu perlussamik taakkununnga nalliuttussatut oqaatigisimasannik kisianni tusarumanngisaannik nalliutitsivigalugit.« v32 Taava Jeremia mappersakkamik allamik tigusivoq taannalu allattuusumut Barukimut Nerijap erneranut tunniullugu, taassumalu oqaatsit Jeremiap oqaasiinit issuakkat mappersakkami Jojakimip Judap kunngiata ikuallagaani allassimasut tamaasa allattorpai taamaaqataannik amerlasuunik ilallugit. Jeremiap allagai Jer 37 Jeremia siunnersuisoq tunniutiinnaqqullugit parnaarussaasorlu v1 Sidkija Josijap ernera Konja Jojakimip ernera kingoraarlugu kunnginngorpoq Nebukadnesarip Babylonip kunngiata Judami kunnginngortimmani. v2 Kisianni taassuma kunngikkormiortaasalu nunaatilissuilluunniit oqaatsit Naalakkap pruffiitikkut Jeremiakkut oqaaserisai naalakkumanngilaat. v3 Kunngip Sidkijap Jukali Shelemjap ernera palasilu Sefanja Ma'asejap ernera pruffiitimut Jeremiamut aallartippai oqaqqullugit: »Naalakkamut Guutitsinnut qinnunniartigut!« v4 Taamanikkut Jeremia akornuteqarnani inuit akornanni angalaartarpoq suli parnaarunneqarsimannginnami. v5 Faraop sakkutuui sorsukkiartortut Egyptenimit aallarsimapput. Kaldæerillu Jerusalemimik ungusisimasut tamanna tusaramikku Jerusalemi qimappaat. v6 Taava Naalakkap oqaasia pruffiitimut Jeremiamut pivoq imaalluni: v7 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia: Judap kunngia siunersioqqullunga ilissinnik uannut aallartitsisoq oqarfigissavarsi: Faraop sakkutuui aallaraluartut ikioriartorlusi nunaminnut Egyptenimut utiinnassapput; v8 Kaldæerilli tikiuteqqissapput illoqarfillu manna saassullugu, tiguarlugu ikuallallugulu. v9 Ima oqarpoq Naalagaq: Immissinnut salloqittaqinasi isumaliorlusi Kaldæerit aallavillutik aallassasut; aallavinnavianngillat! v10 Kaldæerimmi sakkutuui ilissinnut sorsuttut tamaasa ajugaaffigissagaluarussigilluunniit ikilikkat kisiisa amiakkuutillugit, taamaattoq taakku tamarmik immikkut tupiminnit anissapput illoqarfillu manna ikuallassallugu. v11 Kaldæerit sakkutuuisa Jerusalemi qimammassuk Faraop sakkutuui pillugit v12 Jeremiap Jerusalemi qimanniarpaa Benjaminip nunaanukarniarluni eqqarlimini kingornussassani pissarsiariartorlugu. v13 Benjaminip Isaaffianut pimmat Jir'ija Shelemjap ernera Hananjap ernutaa tassani paarsisuuvoq. Taassuma pruffiiti Jeremia tiguterpaa oqarlunilu: »Ilaa Kaldæerinut illiukkiartulerputit.« v14 Jeremialli akivaa: »Taamaanngivippoq, Kaldæerit illiuffigiartunngilakka.« Kisianni Jir'ijap upperiumannginnamiuk tigusaraa naalagartanukaallugulu. v15 Naalagartallu Jeremia kamaallugu persuttarpaat allattuusullu Jonatanip illuanut pisillugu, taanna parnaarussivinngortissimagamikku. v16 Taamaalilluni Jeremia parnaarussivimmiilerpoq, naqqup ataani, sivisoorujussuarmillu tassaniippoq. v17 Kunngip Sidkijap isertortumik Jeremia aasippaa; kunngillu illussaarsuarmini aperaa: »Naalakkamit oqaasissaqarpit?« »Aap,« Jeremia akivoq, »Babylonip kunngianut tunniunneqassaatit.« v18 Taava Jeremiap kunngi Sidkija aperaa: »Sumik ilinnut kunngikkormiortannullu Judamiunullu ajortuliorama parnaarussaatippisinga? v19 Naammi tamakku pruffiitisi ilissinnut siulittuisartut oqarlutik: Babylonip kunngiata ilissi nunalu manna saassutissanngilaasi? v20 Taava tusaagallaat, naalagara kunngi! Qinnuigaakkit: Allattuusup Jonatanip illuanut uterteqinanga! Tassani toqujumanngilanga.« v21 Taava kunngi Sidkija peqqusivoq Jeremia illussaarsuup silarliani paarsisut inaanni paarineqassasoq, ullullu tamaasa timiusamik timiusaliortut aqquserngannit pisumik tunineqartarpoq timiusat illoqarfimmi nungunnerata tungaanut. Taamaalilluni Jeremia illussaarsuup silarliani paarsisut inaanniilerpoq. Jeremiap allagai Jer 38 v1 Shefatjap Mattanip ernerata, Gedaljap Pashkurip ernerata, Jukalip Shelemjap ernerata Pashkurillu Malkijap ernerata tusarpaat Jeremiap inuit tamaasa oqaluffigigai: v2 »Ima oqarpoq Naalagaq: Illoqarfimmi matumani uniinnartoq panamit kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumit toqussaaq, kisianni Kaldæerinut tunniutiinnartup taamaaliornini inuunerminut annassutigissavaa. v3 Imami oqarpoq Naalagaq: Illoqarfik manna Babylonip kunngiata sakkutuuinut tunniutissavara, tiguassavaallu.« v4 Taava naalagartat kunngimut oqarput: »Angut taanna toqusariaqarpoq! Sorsuttartuvut illoqarfimmi matumani amiakkuusut inuillu tamaasa taama oqalunnermigut qunulersippai. Angutimmi taassuma inuit makkua iluaqutissaat pinnagu perlutsitaanissaat siunertaraa.« v5 Kunngi Sidkija akivoq: »Ilissi iluarisassinnik periannguarsiuk!« Kunngimmi qanoq ilioriarfigisinnaanngilai. v6 Taava Jeremia tiguaat kunngillu ernerata Malkijap imiisiviliamut illussaarsuup silarliani paarsisut inaanniittumut ningillugu allunaasarsuarmik ninnguserlugu. Imiisiviliaq imermik imaqarnani marulluinnaavoq, Jeremialu marullummut magguppoq. v7 Nubiamioq Ebed-Meleki kunngikkormiut ilaat illussaarsuarmiippoq, tusarpaalu Jeremia imiisiviliamut iginneqartoq; taamanilu kunngi Benjaminip Isaaffianiimmat v8 Ebed-Melekip illussaarsuarmit anilluni ornippaa oqarfigalugulu: v9 »Naalagaq kunngi, angutit ukua Jeremiamut ajortulioqaat imiisiviliamut igikkamikku tassanilu perlerluni toqussaaq illoqarfimmi timiusaarummat.« v10 Taava kunngip Nubiamioq Ebed-Meleki ima peqqusiffigaa: »Angutit 30-t maanngaanniit ilaliuteriarlugit pruffiiti Jeremia toqunnginnerani imiisiviliamit qaqikkiartorniaruk.« v11 Ebed-Meleki angutit ilaliuteriarlugit kunngip illussaarsuanut atisassamaasivimmukarpoq atisat nungullarnikut alittornikullu annoraaminikujuttaannik aallerluni; allunaasarsuarmillu ninnguserlugit Jeremiamut imiisiviliamiittumut ningippai. v12 Nubiamiullu Ebed-Melekip Jeremia oqarfigaa: »Annoraamerngit alittornikut allunaasarsuit paffinnut tunngarngannut nermutikkit!« Jeremia taamaaliorpoq, v13 allunaasarsuarnillu amoorlugu imiisiviliamit qaqippaat. Taamaalilluni Jeremia kingumut illussaarsuup silarliani paarsisut inaanniilerpoq. v14 Kunngi Sidkija aallartitsivoq pruffiiti Jeremia imminukaateqqullugu Naalakkap naalaffianut isertarfiit pingajuannut. Kunngillu Jeremia oqarfigaa: »Apeqqutissaqarpunga, isertuarnallu oqalussaatit.« v15 Jeremiap Sidkija akivaa: »Oqaluttuukkaluarukkit toqussavarma! Siunnersoraluarukkillu naalannavianngilarma.« v16 Taava kunngip Sidkijap isertortumik Jeremia ima uppernarsaaffigaa: »Ilumut uumammat Naalagaq uatsinnik inuuneqartitsisoq: Toqutaatissanngilakkit angutinulluunnit qinuginnitsinnut tunniunnak.« v17 Taava Jeremiap Sidkija oqarfigaa: »Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Babylonip kunngiata naalagartaanut tunniutiinnaruit inuunerit annaatissavat, taavalu illoqarfik manna ikuallanneqassanngilaq, aammalu illit ilaquttatillu inuussaasi; v18 kisianni Babylonip kunngiata naalagartaanut tunniutiinnanngikkuit illoqarfik manna Kaldæerit assaannut tunniunneqassaaq, taakkualu ikuallassavaat, taakkunanngalu aniguissanngilatit.« v19 Kunngip Sidkijap Jeremia oqarfigaa: »Ersivunga Judamiut Kaldæerit imminnut ililiussimasut assaannut tunniuteqinammannga taakkunannga naalliutsinneqartussanngorlunga.« v20 »Taamaaliussanngillat,« Jeremia oqarpoq. »Naalakkap oqaasii ilinnut oqaaserisakka naalaannarniakkit, taamaalioruit ajortumik pineqassanngilatit inuuginnassallutillu. v21 Kisianni tunniutiinnarnianngikkuit taava tusariassagit Naalakkap qanoq takorluuisikkaanga: v22 Arnat Judap kunngiata illussaarsuani amiakkuusut tamarmik Babylonip kunngiata naalagartaannukaanneqassapput illit pillutit ima oqarlutik: Ikinngutigigaluakkavit nakutippaatsit maleruutiinnartunngortillutillu, isikkatit marrisiteriarlugit qimappaatsit. v23 Nuliatit qitornatillu tamarmik Kaldæerinukaanneqassapput, illillu taakkunannga aniguissanngilatit Babylonip kunngianit tigusarineqassagavit; illoqarfillu manna ikuallallugu nungutinneqassaaq.« v24 Sidkijap Jeremia oqarfigaa: »Maanna oqaloqatigiissutivut kialuunniit tusassanngilai, tusarneqaraluarpata toqussaatit! v25 Naalagartat tusarunikku oqaloqatigisimagikkit ornissavaatsit oqarfigalutillu: Kunngimut qanoq oqarninnik kunngillu ilinnut qanoq oqarneranik oqaluttuutsigut. Isertuutissanngilatsigut, isertuukkaluarutsigut toqussavatsigit! Kunngilu ilinnut qanoq oqarpa? v26 Taava akissavatit: Ilungersorlunga kunngi qinnuigaara Jonatanip illuanut uterteqqunanga tassani toqujumannginnama.« v27 Naalagartat tamarmik Jeremia ornippaat apersorlugulu, akivaali kunngip akissutigeqqusai eqqoqqissaarlugit. Taavalu ilaginnaannartariaqarpaat oqaloqatigiinnermi oqaatigineqartunik uppernarsaasussaqanngimmat. v28 Taamaalilluni Jeremia illussaarsuup silarliani paarsisut inaanniippoq ulloq Jerusalemip tiguarneqarfia tikillugu. Jeremiap allagai Jer 39 Jerusalemi tiguagaasoq kunngilu Sidkija qimaasoq v1 Sidkijap Judap kunngiata ukiut naalakkersuiffiisa qulingiluaanni qaammatit qulinganni Nebukadnesari Babylonip kunngia sakkutuuni tamaasa ilagalugit Jerusalemimut tikiuppoq ungullugulu, v2 ukiullu Sidkijap naalakkersuiffiisa aqqarnanni qaammatit sisamaanni ullut qulingiluaanni illoqarfiup qarmarsua putuneqarpoq, v3 Babylonillu kunngiata naalagartai tamarmik isaapput Isaaffimmilu Qiterlermi inissillutik, ukuuppullu: Sakkutuut naalagaanertaat Nergal-Sareseri Sin-Magirimioq, Nebo-Sarsekimi kunngikkormiuni qullersaasoq Babylonillu kunngiata naalagartai allat tamarmik. v4 Sidkijap Judap kunngiata sorsuttartullu tamarmik tamanna takugamikku unnuaanerani illoqarfimmit qimaapput kunngip naatsiiviatigut isaaffikkut qarmarsuit tapertaleriit akornanniittukkut Arabap Naqinnerata tungaanut. v5 Kisianni Kaldæerit sakkutuuisa malersorpaat Sidkijalu angullugu Jerikop Narsartaani; tigugamikkulu aappaat Nebukadnesarimut Babylonip kunngianut Riblami Hamatip nunaaniittumut, taassumalu eqqartuuppaa. v6 Babylonip kunngiata Sidkijap erneri Riblami niaquersippai ataataat isigitillugu; aammattaaq akimasut Judamiut tamaasa niaquersippai. v7 Taava Sidkija isaartippaa kalunnernillu qilersortillugu Babylonimut aallarussassanngorlugu. v8 Kaldæerit kunngip illussaarsua illoqarfiullu inuisa illui ikuallatsippaat Jerusalemillu qarmai aserorterlugit. v9 Inuit illoqarfimmi amiakkuusut tunussisullu imminut saassimasut amiakkuusullu kunngimik paarsisut naalagaata Nebuzar'adanip Babylonimut aallarussaatippai. v10 Piitsut ilaat pigisaqanngitsut kisiisa Judamiiginnartippai viinnequteqarfinnillu narsaatinillu tunillugit. Jeremia nunami naalagaatitamut Gedaljamut ilaliuttoq v11 Kisianni Nebukadnesarip Babylonip kunngiata Jeremia pillugu kunngimik paarsisut naalagaat Nebuzar'adani ima peqquaa: v12 »Ilinniitinniaruk isumagalugulu ajortumillu pinnagu; iliorfiguuk ilinnit qinnutigisai malillugit.« v13 Taava Nebuzar'adanip kunngimik paarsisut naalagaata, Nebushazbanip kunngikkormiuni qullersaasup Nergal-Sareserillu sakkutuut naalagaanertaata Babylonillu kunngiata naalagartaasa allat tamarmik v14 Jeremia illussaarsuup silarliani paarsisut inaannit aasippaat Gedaljamullu Ahikamip erneranut Shafanip erngutaanut tunniullugu illuminut angerlarteqqullugu; taamaalillunilu Jeremia akornuteqarnani inoqatimi akornanniilerpoq. v15 Jeremia suli illussaarsuup silarliani paarsisut inaanni parnaarussaasimatillugu Naalakkap oqaasia taassumunnga pivoq imaalluni: v16 »Ebed-Meleki Nubiamioq oqarfigiartoruk: Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia oqarpoq: Siulittuutigisakka illoqarfimmut matumunnga eqquutitissavakka ajunaarutissaanik, pilluaatissarinngisaanik, ullussamilu tassani tamakku piumaarput illit isigitillutit. v17 Kisianni ullussami tassani annaatissavakkit, oqarpoq Naalagaq, angutinullu siooragisannut tunniunneqassanngilatit, v18 annaatissagakkit panamit toqutaaqqunatit; inuuginnassaatit tatigigamma, oqarpoq Naalagaq.« Jeremiap allagai Jer 40 v1 Naalakkap oqaasia Jeremiamut pivoq Nebuzar'adanip kunngimik paarsisut naalagaata Ramami iperagaatissimalermagu. Jeremia tigusaasimagaluarpoq kalunnernillu qilersorneqarsimalluni Jerusalemimiut Judamiullu tigusaasimasut Babyloniamut aallarussassanngortut peqatigalugit. v2 Kunngimik paarsisut naalagaata Jeremia aasikkamiuk oqarfigaa: »Naalakkap Guutivit perluk manna illoqarfimmut matumunnga nalliuttussaasoq sioorasaarutigaa, v3 Naalakkallu tamanna nalliutitippaa sioorasaarutini eqquutitillugu. Naalakkamut ajortuliorassi nipaalu naalannagu tamatuminnga pineqarpusi. v4 Ullumikkut qilerutitit kalunnerit assannit piissavakka. Babylonimut aallaqatigissallunga iluarigukku taava aallaqatiginiannga, paariumaarpakkillu; kisianni aallaqatigerusunngikkumma taava sussa. Sumiluunniit piumasanni nunassissinnaavutit, sumulluunniit iluarisannut aallariannguarit! v5 Kisianni uninngaannarumaguit uterniarit Gedaljamut Ahikamip erneranut Shafanip erngutaanut Babylonip kunngiata Judamut naalaganngortitaanut taassumaniillutillu nunaqqativit akornanni, imaluunniit sumut iluarisannut aallarniarit.« Kunngimillu paarsisut naalagaata inuussutissaanik tuneriarlugu aallartippaa. v6 Taava Jeremia aallarpoq Gedalja Ahikamip ernera Mispamiittoq ornillugu, taassumaniilerporlu inuit Judami amiakkuulersut akornanni. v7 Sakkutuut naalagaanertaasa nunami tamarmi siammarsimasut tamarmik angutitaasalu tusaramikku Babylonip kunngiata Gedalja Ahikamip ernera nunamut angutinullu arnanullu meeqqanullu nunallu piitsortaanut Babylonimut aallarussaasimanngitsunut naalaganngortikkaa, v8 Gedaljamut Mispamiittumut pipput ilagalugit angutitatik: Ismaeli Netanjap ernera, Johanani Jonatanilu Kareap erneri, Seraja Tanhumetip ernera, Efajip Netofamiup erneri aamma Jezanja Ma'akakkuusup ernera. v9 Gedaljap Ahikamip ernerata Shafanip erngutaata taakku angutitaallu uppernarsaaffigai oqarluni Kaldæerinut naalatsigititaanissartik ernumassutigissanngikkaat. »Nunami maani nunassinniaritsi Babylonillu kunngianut naalatsigitillusi, taava ajunngitsumik ingerlassaasi,« oqarpoq. v10 »Uanga nammineq Mispamiiginnassaanga Kaldæerit tikiuppata kiffartorfigiumallugit. Ilissili viinnimik paarnganillu uuliamillu katersuiniaritsi qummuattaatissinnullu toqqorlugit, illoqarfissarsiassinnilu najugaqarlusi.« v11 Aammattaarli Judamiut Moabimiittut, Ammonikkunniittut Edomimiittullu inuiannilu allaniittut tamarmik tusaramikku Babylonip kunngiata Judamiut amiakkuusoqartikkai Gedaljalu Ahikamip ernera, Shafanip erngutaa taakkununnga naalaganngortillugu, v12 taava tamarmik uterput qimaatitaaffimminnit tamanit Judamullu pillutik Gedalja Mispamiittoq ornillugu; viinnimillu paarnganillu naammattorsuarnik katersuipput. v13 Johananip Kareap ernerata sakkutuullu naalagaanertaasa allat tamarmik nunami tamarmi siammarsimasut Gedalja Mispami ornippaat v14 oqarfigalugulu: »Nalunngiliuk Ba'alisip Ammonikkut kunngiata Ismaeli Netanjap ernera aallartissimagaa toqoqqullutit?« Kisianni Gedaljap Ahikamip ernerata upperinngilaa. v15 Taava Johananip Kareap ernerata Gedalja Mispami isertortumik oqarfigaa: »Ismaeli Netanjap ernera toqukkiartorniarpara kialuunniit ilisimasassarinngisaanik. Soormi toqussavaatit taamalu Judamiut ilinnut illiussimasut avissaartortillugit Judamiullu amiakkui nungutillugit?« v16 Kisianni Gedaljap Ahikamip ernerata Johanani Kareap ernera akivaa: »Taamaaliussanngilatit, Ismaeliuna sallutigalugu oqaluttutit!« Jeremiap allagai Jer 41 Gedalja toqutaasoq v1 Qaammatilli arfineq-aappaanni Ismaeli Netanjap ernera Elishamap ernutaa, angut kunngikkunnik naggueqartoq kunngip atorfilittaasa ilaat, Gedaljamut Ahikamip erneranut Mispamiittumut angutit qulit ilagalugit tikiuppoq, Mispamilu nereqatigiipput. v2 Ismaelili Netanjap ernera angutillu qulit ilagisai nikuipput Gedaljalu Ahikamip ernera Shafanip erngutaa panamik toqullugu. Taamaalilluni Ismaelip angut taanna Babylonip kunngiata nunamut naalaganngortitaa toquppaa. v3 Aammattaaq Judamiut Mispami Gedaljamut iliusut tamaasa Kaldæerillu sorsuttartui tassani siumukkatik tamaasa toqorarpai. v4 Gedaljap toqutaanerata aqaguani, tamanna suli tusarneqarsimatinnagu, v5 angutit 80-it Sikemimit, Shilomit Samariamillu tikiupput umeerutivillutik unngiarsimallutik atisatillu alittorsimallugit kilersitersimallutillu. Naatitanit pilliutissanik tipigissaatilliissutissanillu nassarput Naalakkap naalaffiani pilliiniarlutik. v6 Ismaelip Netanjap ernerata Mispamit parsiarpai aqqunni tamaat qiaatigaluni. Naapikkamigit oqarfigai: »Gedaljamut Ahikamip erneranut ilaginiarsinga.« v7 Kisianni illoqarfimmut isertullu Ismaelip angutitaasalu niaquerpaat timaallu imiisiviliamut eqqarlugit. v8 Kisianni angutit taakkua ilaasa qulit Ismaeli oqarfigaat: »Toqoqinatigut! Nerisassanik narsaammi toqqortaqarpugut qajuusiassanik, suaasiassanik, uuliamik tungusunnitsuummillu.« Taava Ismaelip taakku ilaginnaannarpai ilaattullu toqorartinnagit. v9 Imiisiviliaq Ismaelip toqutaminut tamanut eqqaavia tassa imiisiviliarsuaq kunngip Asap Bashamut Israelip kunngianut sorsutsilluni illersorfissatut sanatissimasaa; taanna Ismaelip Netanjap ernerata toqutaminut eqqaavigaa. v10 Taava Ismaelip tiguarpai Mispap inuinit amiakkuusut tamaasa, kunngip panii inuillu Mispami amiakkuusut, tassa kunngimik paarsisut naalagaata Nebuzar'adanip Gedaljamut Ahikamip erneranut naalatsigititai; taakku Ismaelip Netanjap ernerata tigusarai Ammonikkullu nunaannut aallarullugit. v11 Taavali Johananip Kareap ernerata sakkutuullu naalagaanertaasa najortigisaasa tamarmik Ismaelip Netanjap ernerata perlutsitsinera tusaramikku v12 angutitatik tamaasa ilaliullugit sorsuffigiartorpaat tikillugulu puilasuliarsuup Gibeonimiittup sinaani; v13 inuillu Ismaelip tiguagaasa tamarmik Johanani Kareap ernera sakkutuullu naalagaanertaat ilagisai tamaasa takugamikkit nuannaaqaat, v14 inuillu Ismaelip Mispami tigusarisimasai tamarmik Johananimut Kareap erneranut ilaliuteqqipput. v15 Kisianni Ismaeli Netanjap ernera angutitanilu arfineq-pingasut Johananimit aniguipput Ammonikkullu nunaannut qimaallutik. v16 Johananip Kareap ernerata sakkutuullu naalagaanertaasa ilagisaasa tamarmik inuit amiakkui Ismaelip Netanjap ernerata Gedalja Ahikamip ernera toqoreeramiuk Mispami tigusarisimasai ilaliuppaat, tassa angutit sorsuttartullu arnallu meeqqallu kunngikkormiullu, Gibeonimillu utertillugit. v17 Taava aallarput unillutillu Gerut-Kimhamimi Betlehemip eqqaaniittumi, Egyptenimut ingerlaqqinniaramik v18 Kaldæerinit qimaallutik. Siooranerminnut pissutigaat Ismaelip Netanjap ernerata Gedalja Ahikamip ernera Babylonip kunngiata nunamut naalaganngortitaa toqussimammagu. Jeremiap allagai Jer 42 Egyptenimut qimaasut v1 Sakkutuut naalagaanertaat tamarmik Johananilu Kareap ernera Jezanjalu Hoshajap ernera inuillu tamarmik, minnerpaaniit annerpaanut, tikiupput v2 pruffiitimut Jeremiamut oqarlutillu: »Ilungersorluta qinnuigaatsigit amiakkuusugut tamatta Naalakkamut illit Guutinnut qinnuteqqulluta. Soorlu maanna takusinnaagit amerlasimagaluarluta ikittunnguaannanngorpugut. v3 Naalagaq Guutit qinnuiguuk nalunaarfigeqqulluta sumut ingerlassasugut qanorlu iliussasugut.« v4 Pruffiitip Jeremiap akivai: »Ajunngilaq! Qinnutigisarsi akueralugu Naalagaq Guutersi qinnuigissavara, Naalakkallu akissutai tamaasa ilissinnut nalunaarutigissavakka oqaatsimik ataatsimilluunniit minitaqarnanga.« v5 Taava Jeremiamut oqarput: »Naalagaq ilisimannittuussaaq ilumoortoq uppernartorlu, pisuutissalluta Naalakkap Guutivit illit aqqutigalutit oqaaserisassai tamarluinnaasa malillugit iliunngikkaluarutta. v6 Ajunngitsuugaluarpat ajortuugaluarpalluunniit Naalakkap Guutitta ilinnut ornitsitatta oqaasii naalakkumaarpavut iluanaaqqulluta Naalagaq Guuterput naalakkutsigu.« v7 Ullut qulit qaangiummata Naalakkap akissutaa Jeremiamut tutsiuppoq. v8 Taava Jeremiap Johanani Kareap ernera sakkutuullu naalagaanertaat ilagisai tamaasa inuillu tamaasa, minnerpaaniit annerpaanut, katersuutitippai v9 oqarfigalugillu: Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia uannut ornitsitarsi qinnuigeqqullugu ilissi pillusi. v10 Nunami matumani uniinnarussi ineriartortissavassi nungutinnasilu, ikkussorumaarpassi nutsunnasilu sorlasi ilanngullugit, ilissinnut ajunaarutaasumik iliornera peqqissimissutigigakku. v11 Babylonip kunngia maannakkut siooragisarsi siooragissanngilarsi. Siooragissanngilarsi, oqarpoq Naalagaq, najorassi taassumannga aniguisikkumallusi annaakkumallusilu. v12 Nallittussavassi, taassumannga naakkigineqartillusi nunassinnullu utertinneqarlusi. v13 Kisianni Naalagaq Guutersi naalakkumanngikkussiuk oqarlusi: »Nunami matumani nunaqarumanngilagut! v14 Egyptenimulli aallarniarpugut tassani nunassikkumalluta sorsunnermik misigisaqarumanata qarlortaassuulluunniit nipaanik sorsoqqusissummik tusaasaqarumanata kaakkumanataluunniit; tassani najugaqarumavugut,« v15 taava Naalakkap oqaasia tusarsiuk ilissi Judami amiakkuususi! Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Ilumut Egyptenimut aallalersaarussi tassanilu takornartatut najugaqarlusi, v16 taava panap qunugisassi Egyptenimi angussavaasi, kaannersuullu annilaangagisassi Egyptenimut malissavaasi, tassanilu toqussaasi. v17 Angutit Egyptenimut takornartaaniarlutik aallarniartut tamarmik panamit, kaannersuarmit nappaammillu toqoraataasumit toqussapput, amiakkoqassanngillallu aniguisoqarnatillu ajunaarnermit taakkununnga nalliutitassannit. v18 Imami oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Soorlu kamannera uumitsanneralu Jerusalemip inuinut kuisimagikka, taamatut uumitsannera ilissinnut kuineqassaaq Egyptenimut pigussi; angakkuarfigisaanermik tataatsatsitaanermillu atugaqassaasi perloqquneqarlusi mitaatigisaallusilu, najugarlu manna takoqqinngisaannassavarsi. v19 Imaapput Naalakkap ilissinnut Judami amiakkuusunut oqaasii: Egypteniliaqinasi! Ilisimaniarsiuk ullumi inerterassi. v20 Immissinnut tammartippusi. Naalagaq Guutersi uannut qinnuigitipparsi oqarlusi: Naalakkamut Guutitsinnut qinnunniartigut! Naalakkap Guutitta oqaasii eqqoqqissaarlugit nalunaarfigigutsigut taakku malillugit iliorumaarpugut. v21 Sunaaffali ullumi tamakkuninnga ilisimatikkaluarassi Naalakkap Guutissi oqaasii naalakkumanngilasi uakkullu ilissinnut peqqussutai malillugit iliorumanasi. v22 Taava maanna ilisimassavarsi panamit kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumit toqussagassi nunami takornartatut najugariniarlugu aallarfigilersaakkassinni. Jeremiap allagai Jer 43 v1 Jeremiap oqaatsit Naalakkap taakkua Guutiata taakkununnga oqaasereqqusai tamaasa inunnut tamanut oqaatigereermagit v2 Azarjap Hoshajap ernerata Johananillu Kareap ernerata angutillu soqqusaatsut allat tamarmik Jeremia oqarfigaat: »Salloqaatit! Naalakkap Guutitta aallartissimanngilaatit oqaqqullutit Egypteniliassanngitsugut tassani takornartatut najugaqariartorluta; v3 tassaana Barukip Nerijap ernerata uatsinnut ajorsaaraatit Kaldæerit assaannut tunniunneqaqqulluta taakkunanngalu toqutaaqqulluta imaluunniit Babylonimut aallarunneqaqqulluta.« v4 Johananip Kareap ernerata sakkutuullu naalagaanertaasa inuillu tamarmik Naalakkap Judami uninngaannaqqullutik oqaasia naalanngilaat; v5 kisianni Johananip Kareap ernerata sakkutuullu naalagaasa tamarmik ilaliuppaat Judamiut amiakkuusut tamaasa, tassa taakku Judami nunaqarumallutik inuiaqatigiinnit aallarussaaffimminnit Judamut utersimasut – v6 angutit, arnat meeqqallu, kunngip panii allallu kunngimik paarsisut naalagaata Nebuzar'adanip Gedaljap Ahikamip ernerata Shafanip ernutaata najugaani unitsitai tamaasa; taakkua ilagaat pruffiiti Jeremia Barukilu Nerijap ernera. v7 Egyptenimut aallarput Naalagaq naalakkumannginnamikku. Illoqarfimmullu Takpankesimut pipput. Nebukadnesarip Egyptenimik tiguaanera -- assilianngorlugu v8 Naalakkap oqaasia Takpankesimi Jeremiamut pivoq imaalluni: v9 Ujarassuarnik tigusiit Takpankesimilu Faraop illussaarsuata isertariaata killingani ujaqqanik nunniukkap katiterutaanut marriamut assaallugit angutit Judamiut isigitillugit. v10 Oqarfigikkillu: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Babylonip kunngia Nebukadnesari kiffarisara aasissavara; taassuma issiavissaarsua nappassavara ujaqqat assaassama qaavanni, taakkualu qulaagut siaassavaa issiavissaarsuarmi ulia. v11 Egyptenimiut ajorsartissavai: Toqusussat toqutissavai, tigusaaffimmiittussat tigusaaffimmiitissavai, panarneqartussallu panarneqartissavai. v12 Egyptenimilu naalaffiit ikuallatsissavai guutiliaataallu aallarullugit; Egyptenilu kumaassavaa soorlu savanik paarsisup qallersaatini kumaartaraa; taavalu ajugaasutut tassanngaanniit aallarumaarpoq. v13 Bet-Shemeshimi Egyptenimiittumi ujaqqat napasut sequtserumaarpai Egyptenimilu naalaffiit ikuallatsillugit. Jeremiap allagai Jer 44 Qilaap Dronningianik guutisiorfiginnittunut eqqartuussut v1 Naalakkap Judamiut Egyptenimi, Migdolimi, Takpankesimi, Nofimi nunamilu Patrosimi najugaqartut pillugit oqaasia Jeremiamut pivoq imaalluni: v2 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Nammineq takuarsi ajunaarneq Jerusalemimut Judamilu illoqarfinnut tamanut nalliutitara; maanna piuneerunneqarsimapput inuerullutillu. v3 Tamanna pillaatisiaraat ajortumik iliornitik pillugit, narrunarsaraminnga guutit allat namminneq siuaasamillu ilisarisimanngisatik pilliiffiginiarlugit innermik ikitsigamik guutisiorfigalugillu. v4 Kiffakka pruffiitit tamaasa taakkununnga aallartittuartaraluarpakka oqaqqullugit: Maajunnartuliornerit tamakku uumigisakka ileqqoreqinasigit. v5 Kisianni oqaatsikka tamakku tusarumanngilaat naalakkumanagillu taamalu ajussutsiminnit saanniarnatik guutillu allat pilliiffiginiarlugit innermik ikitsiuartarlutik. v6 Taava uumitsannera kamanneralu pikialalerput Judamilu illoqarfiit Jerusalemillu aqquserngini illut ikuallatsillugit illukuinnanngortillugit inuilaanngortillugillu, soorlu ullumimut suli taama ittut. v7 Maannalu, ima oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Guutiat Israelip Guutia: Sooq perlussaq taama sualutsigisoq ilissinnut namminernut nalliutitippisiuk Judamit nungutitaallusi angutit arnallu, meeqqat naalungissallu amiakkuerullugit, v8 narrunarsarlunga assassi piliaasigut Egyptenimilu takornartatut najugaqariartorfigisassinni guutinut allanut pilliiniarlusi innermik ikitsisarlusi? Taamaattumik nungutitaassaasi, taamaattumillu nunarsuup inuiaanit tamanit perloqqusaanermik mitaatigisaanermillu atugaqartitaassaasi. v9 Puiorpisigit siuaasassi iluanngitsuliaat, Judap kunngiisa nuliaasalu iluanngitsuliaat ilissilu nuliassilu Judami Jerusalemillu aqquserngini iluanngitsuliasi? v10 Manna tikillugu peqqissimilersimanngillat siooralernatillu, inatsisikkalu peqqussutikkalu ilissinnut siuaasassinnullu saqqummiussakka maleruarnagit. v11 Tamanna pillugu ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Ilissinnik ajunaartitsinissara pilersaarutigaara, Juda tamaat nungutinniarakku. v12 Judamiut amiakkuusut peersissavakka, taakku Egyptenimut takornartaallutik aallarumallersimasut takornartaallutillu tassani najugaqarumallutik; tamarmik Egyptenimi ajunaarlutik toqussapput. Panamit toqunneqassapput; minnerpaaniit annerpaanut perlerlutik toqussapput. Panamit kaannersuarmillu toqutitaassapput atugassaqartitaassallutillu angakkuarfigisaanermik tataatsatsitaanermillu perloqquneqarlutik mitaatigineqarlutillu. v13 Egyptenimi nunaqartut pillassavakka Jerusalemimik pillaanittut, panamik kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumik. v14 Judamiut amiakkuusut Egyptenimukarsimasut tassani takornartaaniarlutik annattoqassanngillat aniguisoqarnatillu, Judamut najugarileqqikkumallugu angerlarserfigisaminnut utersinnaasortaqassanatik; taamaallaat aniguisumerngit utissapput. v15 Angutit nuliamik guutinut allanut pilliiniarlutik innermik ikitsisarnerannik ilisimasaqartut tamarmik arnarpassuillu tassani qeqartut tamarmik Patrosimilu Egyptenimiittumi najugaqartut tamarmik Jeremia oqarfigaat: v16 »Oqaatsit Naalakkap aqqani uatsinnut oqaaserisatit naalannianngilavut. v17 Naamik, neriorsuutigisavut tamaasa naammassiniarpavut Qilaallu Dronningianut pilliiniarluta innermik ikitsilluta pilliutinillu kueragassamik kueraaffigalugu, soorlu uagut siuaasavullu kunngivullu naalagartavullu taamaaliortarsimasugut Judap illoqarfiini Jerusalemillu aqqusernini. Taamani naammattunik nerisassaqarpugut pilluarluta inuulluta perlussiornermik atugaqarnata. v18 Kisianni Qilaap Dronningianut pilliiniarluta innermik ikitsissaarattali pilliutinillu kueragassamik kueraaffigissaarlugu tamanik ajorsaateqalerpugut aammalu panamik kaannersuarmillu toqussuteqartalerluta. v19 Qilaap Dronningianut pilliiniarluta innermik ikitsigaangatta pilliutinillu kueragassanik kueraaffigalugu, taava uitta sianiginngisaannik iliortarnerpugut iffiortarlutalu pilliutissanik taanna assilillugu sanaanik pilliutinillu kueragassamik kueraaffigalugu?« v20 Taava Jeremiap inuit tamaasa, angutit arnallu allallu akilluni taama oqaluttut tamaasa akivai: v21 »Imaannginnerpa Naalakkap eqqaamasimagai eqqarsaatigalugillu ilissi siuaasassilu kunngissilu naalagartassilu nunaatilissuartassilu Judap illoqarfiini Jerusalemillu aqqusernini pilliiniarlusi innermik ikitsisarnisi? v22 Naalagaq naammagittaannarunnaarsimavoq suliasi ajortut maajunnartuliasilu pillugit; taamaattumik nunarsi illukuinnanngorpoq inuilaanngorluni perloqqusaalerlunilu najugarineerullunilu, ullorlu manna tikillugu taamaalluni. v23 Pilliiniarlusi innermik ikitsisarpusi Naalakkamullu ajortuliorlusi. Naalanngilarsi inatsisaalu ileqqoreqqusaalu nalunaajaataalu malinnagit; taamaattumik perlummit eqqorneqarpusi ullumimut allaat.« v24 Jeremiap inuit tamaasa arnallu tamaasa oqarfigai: »Naalakkap oqaasii tusarsigit, ilissi Judamiut Egyptenimiittusi tamassi: v25 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Ilissi nuliasilu neriorsuivusi neriorsuutisilu eqquutitippasi oqarsimagassi: Neriorsuutivut naammassissavavut Qilaallu Dronningianut pilliiniarluta innermik ikitsiniarluta pilliutinillu kueragassanik kueraaffigalugu. Qaa, taava neriorsuutisi eqquutitiinnarniarsigit naammassillugillu! v26 Kisianni aamma tusarsigit Naalakkap oqaasii, ilissi Judamiut Egyptenimi najugaqartusi tamassi: Atikkut angingaartukkut uppernarsaavunga, oqarpoq Naalagaq: Egyptenimi sumiluunniit atera Judamiut qarninit taaneqartarunnaassaaq ima oqarnikkut: Ilumut uumammat Guuti Naalagaq! v27 Arajutsinaveersaarpakka perlummik pisassaqaqqullugit, pilluaammik pinnatik. Judamiut Egyptenimiittut tamarmik panamit kaannersuarmillu toqutitaassapput amiakkuerullutik. v28 Panamit aniguisut Egyptenimit Judamut utissapput ikittunnguullutik. Judamiullu amiakkuisa Egyptenimukarsimasut tassani takornartaaniarlutik paasissavaat kia oqaasii atuutissasut, uanga namminnerluunniit. v29 Tamannalu, oqarpoq Naalagaq, ilissinnut nalunaaqutissaassaaq najugarisassinni matumani pillassagassi, paaseqqullugu oqaatsikka ilissinnut eqquutissasut perlussiuutissassinnik. v30 Ima oqarpoq Naalagaq: Egyptenip kunngia Farao Hofra akeraanut qinuginnittaanullu tunniutissavara, soorlu Sidkija Judap kunngia akeraanut qinuginnittaanullu Nebukadnesarimut Babylonip kunngianut tunniussimagiga.« Jeremiap allagai Jer 45 Oqaatsit tuppallersaatit allattumut Barukimut v1 Pruffiitip Jeremiap Barukimut, Nerijap erneranut oqaasii, taamani taassuma mappersakkamut allattugai Jeremia oqalutsillugu. Tamanna pivoq ukiut Jojakimip Josijap ernerata naalakkersuiffiisa sisamaanni: v2 Ima oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia illit Baruki pillutit: v3 Oqarputit: Eqqanaq uanga, Naalakkap anniaatikka ilammagit naalliungaarnermik. Anersaaruluttarninnit qasoqaanga qasuerfissaqarnangalu! v4 Ima oqarfigissavat: Ima oqarpoq Naalagaq: Sanasimasakka piuneerukkumaarpakka ikkussukkakkalu nutsullugit. Nunami matumani tamarmi taamaaliortassaanga. v5 Illit ujarpat angisooq. Taamaalioqinak! Uanga inuit tamaasa perlummik aallartitsivigissavakka, oqarpoq Naalagaq, kisiannili illit inuuginnartissavakkit sumiikkaluaruilluunniit. Jeremiap allagai Jer 46 Egyptenip ajunaartitaanissaanik v1 Naalakkap inuiaat pillugit oqaasia pruffiitimut Jeremiamut pivoq. v2 Egyptenimik. Egyptenip kunngiata Nekop sakkutuui kuussuup Eufratip killingani Karkemishimiittut Babylonip kunngiata Nebukadnesarip ajunaartikkai ukiut Judap kunngiata Jojakimip Josijap ernerata naalakkersuiffiisa sisamaanni. v3 Piareeritsi eqqortinnaveeqquserlusi ammalortunik takisuunillu; saassussigitsi! v4 Hestit qamutinut pitussigit, hestinut qaqigitsi, niaqorortinnaveeqquserlusi. Qalugiusasi qillersarsigit, sakiarortinnaveeqquseritsi! v5 Sunilliuna takusaqartunga? Tataatsallutik tunuarterput, sorsuttartui ajorsartitaapput, qimarrapput kingumut qiviassanatilluunniit! Annilaarnersuaq tamani atugaavoq! oqarpoq Naalagaq, v6 Oqilasooq qimaassanngilaq, sorsuttartoq aniguissanngilaq. Avani kuussuup Eufratip sinaani naakkiupput orlullutillu. v7 Kina tassani qaffarpa Nilenip erngatut, imertut kuuttorsuartut? v8 Tassaana Egypteni Nilenitut qaffartoq imertut kuuttorsuartut. Ima isumaliorsimavoq: Qaffassaanga nunalu tamaat qarsullugu illoqarfiillu inuillu nungutillugit. v9 Pangalluseritsi, ilissi hestit! Sukkalisaaritsi, ilissi qamutit! sorsuttartut sorsukkiartussapput, Nubiamiut Putimiullu eqqortinnaveeqqutillit, Ludimiut pisissimik qilusisartut! v10 Tassa Naalakkap Katersaarsuit Guutiata ullua, ulloq akeraanik akiniaaffik. Pana iioraavoq qaarsillarluni aavannilu naammattumik imerluni; tassa Naalagaq Katersaarsuit Guutiat pilliutissanik toqoraammat nunami avaniittumi kuussuup Eufratip killingani. v11 Gileadimut majuarit balsamissarsiorlutit, illit niviarsiaq Egyptenip pania! Qanorluunniit nakorsaatitortigigaluaruit katsorsarneqarsinnaanngilatit. v12 Inuiaat narrunarsagaanerit tusarpaat, kappialanerit nunarsuarmi tamarmi tusarsaavoq. Sorsuttartup sorsuttartoqanni naakkiuffigaa, tamarmik ataatsikkut orlupput. v13 Naalakkap pruffiitimut Jeremiamut siulittuutigigaa Nebukadnesari Babylonip kunngia Egyptenimut sorsukkiartussasoq ajugaaffigalugulu: v14 Egyptenimi tusarliussiuk, Migdolimi nalunaarutigisiuk, Nofimi Takpankesimilu nalunaarutigisiuk! Oqaritsi: »Inissigit piareerlutillu, panap eqqanniittut tamaasa nungutimmagit!« v15 Sooq hestitit angutivissat orlorarpat? Atasinnaajunnaarput Naalakkap qimaatimmatik utertillutik. v16 Amerlasuut naakkiutitippai orlutillugit. Maanna imminnut oqarfigipput: Qaagitsi, uterta nunaqqatitsinnut, nunamut inunngorfitsinnut, panaq nungutitsisoq qimarratigalugu! v17 Farao Egyptenip kunngia ima taasiuk: »Qannguluppalunneq kipissaaq piffissaq nalliuppat.« v18 Ilumut uumagama, oqarpoq kunngi, aqqa tassaasoq Katersaarsuit Naalagaat: Taboritut qaqqat akornanniittutut illuni Karmelitullu immamiittutut illuni tikiutissaaq. v19 Katersorsigit pialuutisi aallarussaanissassinni nassarsinnaasasi, ilissi Egyptenip paniani najugaqartusi. Nofi piuneerunneqassaaq suujunnaarsitaalluni, najugarineqarsinnaajunnaarluni. v20 Egypteni nersuteeraavoq arnaviaq kusanavissoq, kisianni igutsaap kapuutillip avannaanit aggerluni saassutissavaa. v21 Egyptenip sakkutuui attartukkat nersuteeqqatut puallarsakkatut ipput, taakkumi aamma utimut aallassapput; tamarmik qimarrapput; atasinnaanngillat ulloq perlussiorfissartik ullullu pillarneqarfissatik nalliummata. v22 Egyptenip nipaa pulateriaarsuup nipiliorneratut ippoq sakkutoorpassuullutik pitoraammata orpinnillu killuisartutut ulimaasisarlutik saassummanni. v23 Orpippassuit killorpaat, oqarpoq Naalagaq, akunnisiorneq ajornarsimmata. Pillertanit amerlanerungaarput Egyptenip akerai, kisinneqarsinnaanatik. v24 Egyptenip pania pakatsivoq inuiaat avannaamiut assaannut tunniussaagami. v25 Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia oqarpoq: Amoni Nomit pisoq, Farao, Egypteni, guutii kunngiilu, Farao taassuminngalu isumalluarfiginnittut pillassavakka. v26 Tunniutissavakka qinuginnittaannut, Nebukadnesarillu Babylonip kunngiata taassumalu kiffaasa assaannut. Kisianni kingorna itsartut tassani najugaqalerumaarpoq, oqarpoq Naalagaq. v27 Siooraqinak, illit kiffara Jaaku, ersilersitaaqinak, illit Israeli, annaakkumaarakkit utertillutit najukkannit ungasissumit, kinguaassatillu nunamit aallarussaasimaffiannit. Jaaku nunaminut utissaaq eqqissisimallunilu isumakuluuteqarnanilu tassani najugaqassalluni, qimaatinneqassanngilaq. v28 Siooraqinak, illit kiffara Jaaku, oqarpoq Naalagaq, uanga najorakkit! Inuiaat ilinnik aallarussiffikka nungutissavakka, illilli nungutissanngilakkit. Misillersikkumaarpakkit, ingasaassaanngitsumilli, pillanngitsuuinniannginnakkit. Jeremiap allagai Jer 47 Filisterit ajunaartitaanissaannik v1 Naalakkap filisterit pillugit oqaasia pruffiitimut Jeremiamut pivoq Faraop Gaza tiguanngikkallarmagu. v2 Ima oqarpoq Naalagaq: Erngit avannaanit qaffariartulerput kuunngortussat qarsussisut; qarsutissavaat nuna inuilu, illoqarfiit taakkunanilu najugaqartut. Inuit nilliassapput, nunap inui tamarmik kappialassapput v3 akeqqat hestiisa angutivissat kukiffappaluannik, qamutaasa ingerlarpalunnerat assakaasuisalu pisorpalunnerat tusaalerunikkit. Ataatat qitornatik soqutigiunnaassavaat sapiissuseerukkunik, v4 tassami nalliummat maanna ulloq filisterit tamarmik nungutinneqarfissaat, ikiuisullu tamarmik Tyrusimi Sidonimilu amiakkuusut suujunnaarsitaaffissaat. Naalakkammi nungutissavai filisterit, Kaftorip sineriaanit pisut amiakkui. v5 Gazamiut nujaarutivillutik nujaajarput, Ashkaloni nungutinneqarpoq. Ilissi qooqquni amiakkuususi qanoq sivisutigisumik immissinnut kilertitissagassi? v6 »Eqqanaq uagut! Naalakkap panaa qaqugu noqqillassagavit? Puunnut uterniarit tassanilu uninngaannarlutit!« v7 Qanoq ililluni uninngaannarsinnaava Naalakkap aallartimmani Ashkalonimut sinerissallu nunataanut sorsukkiartoqqulluni? Jeremiap allagai Jer 48 Moabip ajunaartitaanissaanik v1 Moabi pillugu. Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia: Eqqanaq Nebo piuneerussaasoq! Kirjatajimi pakatsisimavoq tiguarneqarlunilu Pallittaalisaq pakatsisimavoq aserorterneqarluni. v2 Moabip alutornangaassusia peeruppoq. Heshbonimi pilersaarutipiloqarfigaat: »Qaa, nungutitsigit immikkut inuiaajunnaarsillugit!« Illittaarlu Madmeni suujunnaarsitaassaatit, panamit malersorneqassaatit. v3 Tusarsiuk Horonajimimit nilliarpaluk: Nakuuserneq piuneerunnersuarlu! v4 Moabi sequmisitaalluinnarpoq, qitornai nilliarpalupput. v5 Qianngarmik Luhitip itivittarfiagut majuarput, Horonajimip sivingarngini tusarsaavoq ajunaalersut nillianerat. v6 Qimaaniaritsi! Annanniarniaritsi! Kisianni orpigaq inoqajuitsumiittoq assigilissavarsi. v7 Piliatit erlinnartuutitillu isumalluutigigakkit illittaaq tiguarneqassaatit. Kemoshi aallarunneqassaaq palasini naalagartanilu ilanngullugit. v8 Aseruisup illoqarfiit tamaasa saassutissavai, illoqarfiit arlaannaannilluunniit annatsitaasoqassanngilaq. Nuna qoorulik aserorneqassaaq Narsarsuarlu Qatsissoq suerutitaassalluni, soorlu Naalagaq peqqusisimasoq. v9 Moabimut aqqutaa nalunaaqutseruk! Taannami illukuinnanngortitaassaaq illoqarfii inoqajuitsunngussapput najugarineqarunnaarlutik. v10 Perloqqunarsili Naalakkap suliareqqusaanik naammassinninngitsoq! Perloqqunarsili panaminik toqoraajumanngitsoq! v11 Moabi inuusunnerminili isumakuluuteqarani inuusimagaluarpoq akornusersorneqarnanilu viinnitut kinnikumini uninngaannarluni, immersakkamit immersakkamut allamut kuineqassanani aallarussaanngisaannarlunilu. Taamaattumik susunnissutsi pigiinnarpaa, tikkalu allanngorani. v12 Kisianni ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, viinnimik maqiterisartunik aallartitsiffissakka taassuminnga maqiteriartortillugit, taakkualu imaassavaat immersakkat qummuattaataalu sequtserlugit. v13 Taava Moabi kanngutsisinneqassaaq Kemoshimit, soorlu Israelip kinguaavi kanngutsissutigisimagaat Beteli tatigisaraluartik. v14 Qanoq oqarsinnaavisi: »Pissarsuuvugut sorsuttartuullutalu misilittagartuut«? v15 Aseruisup Moabi illoqarfiilu majuarfigissavai; angutitaallu inuusuttut piukkunnarnerpaat toqutaaffissaminnukaanneqassapput, oqarpoq kunngi, taassuma aqqa tassaasoq Katersaarsuit Naalagaat. v16 Moabip nungutitaaffissaa nalliuteqqajaalerpoq, perlutsitaaffissaa nalliutilivippoq. v17 Nalligisiuk, eqqaamiui tamassi, aqqanillu nalunngitsusi tamassi. Oqaritsi: Tupinnaq, ajaappiaq kunngip tigumiaa, ajaappiaq alutornartoq, napisimammat! v18 Issiavissaarsuannit aqqarit nunaannarmullu panertumut ingillutit, illit Dibonip paniani najugaqartutit; aseruisissat ilinnut majuassammat, Moabi, pallittaalisatillu suujunnaarsillugit. v19 Aqqusinermi qeqarlutit qinerit illit Aro'erimi najugaqartutit, qimaasut aniguisullu aperikkit oqarlutit: Susoqarami? v20 Moabi kanngutsisitaavoq, allaammi sequmisitaalluni. Kappialallutillu nilliagit! Kuup Arnonip eqqaani tusarliussiuk Moabi piuneerunneqartoq, v21 eqqartuussutissaq nalliussimasoq Narsarsuarmut Qatsissumut, Holonimut, Jasamut, Mepa'atimut, v22 Dibonimut, Nebomut, Bet-Diblatajimimut, v23 Kirjatajimimut, Bet-Gamulimut, Bet-Meonimut, v24 Kerijjotimut, Bosramut, tassa Moabip illoqarfiinut tamanut ungasissumiittunut qanittumiittunullu. v25 Moabip nassua kipineqarpoq talialu napineqarluni, oqarpoq Naalagaq. v26 Moabi aalakoortissiuk Naalakkamut makitaniarmat. Meriaaminut orlussaaq, tamannattaarlu pillugu illaatigineqassalluni. v27 Israelimi ilinnut illaruaatissaalerpoq; Israelili tilliniartutut tiguneqarsimanermat eqqartorneri tamaasa ileqimisaartarputit? v28 Illoqarfiit qimassigit qaarsullu quppaani initaarlusi, Moabip inui, tuitut iliorlusi inilioritsi pavani qunnersuup innartaani. v29 Tusaamavavut Moabip makitassusia angingaartoq, anneruniarnerat makitassusiallu usorsisimaarnerallu, uummatimikkullu pingaakujunnerat. v30 Nalunngilara, sorraasertarnerat, oqarpoq Naalagaq, pingaakujunneralli imaqanngilaq, suussuseqanngillallu iliorneri. v31 Tamanna pillugu Moabi kappialaatigaara. Moabi pillugu nilliavunga Kir-Heresillu angutitai pillugit kappialallunga. v32 Jazerip qissatigineqarneranit annerusumik illit qissatigaakkit, Sibma, illit viinnequt. Avalequtinnguavit imaq ikaarsimavaat Jazerimullu anngullutik. Paarnanit viinnissanillu katersugassaatitit aseruisup anaalerlugit aserorterpai. v33 Orpinnik paarngalinnik naatitsivinni Moabip nunaani nuannaartuerullunilu qiimasuttueruppoq. Tunguiaaffiit viinnimik imaarutitippakka, viinnissanik tunguiaasoqarunnaarpoq qiimmattarlutik nilliasunik, qiimmattarlutik nilliasueruppoq. v34 Heshbonimit nillianeq El'alemut annguppoq, Jahasi tikivillugu tusarsaalluni. Nilliapput Soarimit Horonajimimut Eglat-Shelishijamullu; Nimrimip kuui allaat puilasuitsunngorput. v35 Moabimi piiassavakka qattunerni pilliisartut guutiminnullu pilliiniarlutik innermik ikitsisartut, oqarpoq Naalagaq. v36 Tamanna pillugu uummatiga qarlortarnertut kappialavoq Moabi pillugu, uummatiga qarlortarnertut kappialavoq Kir-Heresip angutitai pillugit; pissarsiarigalui maangaannarput. v37 Tamarmik kassitik salisimavaat nujaarullugit umitillu killorsimallugit; tamarmik assammikkut kilertitersimapput puunillu makisequtsersimallutik. v38 Moabimi tamarmik kappialapput illut qaanni niueriartortarfinnilu, Moabi sequmisikkakku immersakkatut atorsinnaanngitsutut, oqarpoq Naalagaq. v39 Kappialapput: Alianaq, Moabi sequmisitaavoq, kanngutsinnermit tunuinnarpoq! Saniliisa tamarmik illaruaatigaat tataatsaatigalugulu. v40 Imami oqarpoq Naalagaq: Akeqqat Moabi qulangiuaarpaat nattoralittut sulutik siaarlugit. v41 Illoqarfii tiguarneqarput pallittaalisaalu qaqqaniittut tigusaallutik. Ullussami tassani Moabikkut sorsuttartortaat arnatut nallisitsisutut ilissapput. v42 Moabikkut nungutitaapput immikkut inuiaajunnaarlutik, Naalakkamut anneruniaramik. v43 Tataannartut itersaliallu napiaaniutillu eqqussavaatsit illit Moabimi nunaqartutit, oqarpoq Naalagaq. v44 Tataannartunit qimaasoq nakkarfissiamut nakkassaaq, itersaliamillu qaqisoq napiaaniummut napitissaaq, ukioq pillarneqarfissaa Moabimut nalliutitissagakku, oqarpoq Naalagaq. v45 Qimaasut Heshbonip alanngortaani uninngavississapput nukillaarnermit, innerli anillassaaq Heshbonimit ikualanerlu Sihonip illuanit. Nungutissavai Moabip ersaa angutillu perpaluttuliortut avaavi. v46 Eqqanaq illit Moabi! Suujunnaartussanngorput Kemoship innuttai, ernitimmi tigusatut aallarunneqassapput panitillu parnaarussaassallutik. v47 Kisianni naggataatigut Moabip atugarisai allanngortikkumaarpakka, oqarpoq Naalagaq. Moabikkut eqqartuunneqarnissaannik oqaatsit tassunga naapput. Jeremiap allagai Jer 49 Amonikkut ajunaartitaanissaannik v1 Ammonikkut pillugit. Ima oqarpoq Naalagaq: Israeli erneqannginnerami kingornussisussaqarnaniluunniit? Soormi Milkomip Gadi pigisarilersimanerpaa innuttaalu illoqarfiini najugaqalerlutik? v2 Ullulli nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, sorsoqqusilluni nillianermik tusarliutititsiffissakka Rabbamut Ammonikkut illoqarfiannut, tassaalissaarlu illukut qattuninngortitaat inoqanngitsoq illoqarfeerartaalu innermik nungutinneqassallutik. Taava Israelip kingornutissavai kingornussaminik tigusisuugaluit, oqarpoq Naalagaq. v3 Kappialagit Heshboni, Aji aserorneqarmat. Nilliagitsi ilissi Rabbap panii, puunik atisigitsi kappialallusilu nersutinut isertitsiviit akornini angalaaritsi, Milkomi aallarussaalermat palasii naalagartaalu ilanngullutik. v4 Qanoq ilillutit usorsitsaatigisinnaavigit qooqqut pigisatit, naammattorsuit qooqquutinniittut, illit panik tunussisimasutit, erlinnartuutinnik isumalluutiginnittutit oqarlutillu: »Kia pallissinnaavaanga?« v5 Annilaarnartoq ilinnut nalliutitissavara sanilinnit, oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Naalagaat. Tamassi tamanut tamaanga aallarunneqassaasi, qimaasunillu katersuisoqassanngilaq. v6 Kingornali Ammonikkut atugarisaat mumisikkumaarpakka, oqarpoq Naalagaq. Edomip ajunaartitaanissaanik v7 Edomi pillugu. Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Temanimi ilisimassuseerunnerami? Silatuut siunnersuisinnaajunnaarneramik, ilisimassusiallu asiusimanerami? v8 Qimaagitsi! Sangugitsi! Atsissumi toqqorfissarsioritsi, ilissi Dedanimiut, Esauimut nalliutitissagakku ajunaarnissaa, pillarneqarnissaa nalliuppoq. v9 Viinnissanik katersuiartortut tikiukkunik kingunikusianik amiakkoqartitsissanngillat; unnuakkut tillinniartut naammagisaminnik aserorterisarput. v10 Uangali Esaui ujarlerfigissavara, isertorfii saqqumiinnartunngortissavakka toqqorfissarsisinnaajunnaarsillugu. Qitornai qatanngutaalu nungutitaassapput, sanilii suujunnaarsitaallutik. v11 Iliarsuttasi uannut isumagitikkit, uanga inuutissavakka, uillarnertassilu isumalluutigissavaannga. v12 Ima oqarpoq Naalagaq: Ermutsip imaanik imertussaanngikkaluartut imermata illit imissannginnerpit? Pinngitsooratit imertussaavutit! v13 Tassami imminut naqqissigalunga uppernarsaavunga, oqarpoq Naalagaq: Bosra tataannarsisitaallunilu mitaatigineqassaaq, piuneerunneqassaaq perloqqusissutissanngorlunilu, illoqarfiilu tamarmik illukuinnanngussapput. v14 Nalunaarut tusarpara Naalakkamit, nalunaariartortitap inuiaat oqarfigiartorpai: Katersoritsi, Edomi saassunniarsiuk, sorsunnissamullu piareerlusi! v15 Inuiannit allanit pissaanikinnerpaanngortissavakkit, inunni narrugisanngortillutit. v16 Amiilaartitsivutit, makitassutsivit nakutippaatit, illit qunnerni najugaqartutit qaqqarsuarnilu aalajangersumik inississimasutit. Qutsissumi iniliorsinnaagaluaruilluunniit nattoralittut iliorlutit, taamaattoq tassannga nakkartissavakkit, oqarpoq Naalagaq. v17 Edomi piuneerunneqassaaq; sanioqquttut tamarmik tataatsaatigissavaat asissorlugulu uinngiarfigisassallugu ikii tamaasa pillugit, v18 soorlu taamani Sodoma Gomorralu illoqarfiillu eqqaanniittut piuneerunneqarmata, oqarpoq Naalagaq. Inunnit najugarineerutissaaq, nunassiffigineqassanngilaq. v19 Løvitut Jordanip orpigaanit eqimasunit ivigartorfimmi naggorissumi takkuttutut maanna tassannga peersissavakka qinerlissallungalu pisariniagassannik savamik angutivissamik pitsaanerpaamik. Kinami uattut ippa? Kia eqqartuussaaqqussagaminga? Kinaassava taanna savanik paarsisoq uannik akerliliisinnaasoq? v20 Taamaattumik tusarsigit Naalakkap Edomi pillugu pilersaarutai, Temanip inui pillugit eqqarsaatai; savat minnersaat allaat uniarlugit aallarunneqassapput, ivigartorfiit tamanna uullutigaat. v21 Nakkarpallannerannit nuna sajussaaq, nilliarpaluk tusarsaassaaq allaat Imaq Ivissuartooq tikillugu. v22 Nattoralittut akeqqat qullarsassapput Bosra qulangiuaarlugu, Edomillu sorsuttartortai arnatut nallisitsisutut ilissapput ullussami tassani. Damaskusip ajunaartitaanissaanik v23 Damaskusi pillugu. Hamati Arpadilu kanngutsipput ajunaarneq pillugu nalunaarfigineqaramik. Ersinermit uulipput immatut aalajuartutut. v24 Damaskusi sapilerami kaajallariarluni qimaavoq; amiilaartorujussuuvoq, annilaarsimalluni anniarlunilu arnatut ernilersutut. v25 Qimagaasimangaarami illoqarfik kusanartorsuaq, nuannaarnerma illoqarfia! v26 Angutitai inuusuttut orlorartitaassapput niueriartortarfinni sorsuttartuilu tamarmik toqunneqassallutik ullussami tassani, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v27 Damaskusip qarmai ikuallatsissavakka, Ben-Hadadip pallittaalisai innerup nungutissavai. Naggueqatigiit inoqajuitsumiittut ajunaartitaanissaannik v28 Kedari pillugu Hasorimilu naalagaaffiit Nebukadnesarip Babylonip kunngiata ajorsartitai pillugit. Ima oqarpoq Naalagaq: Qaa, Kedarimut sorsukkiartoritsi! Kangiamiut angutitaat nungutissigit! v29 Tigussavaat toqqi savaataallu, toqqisa qaleraat atortuilu tamaasa, qatigattuujutaat aallarutissavaat suaarlutillu: Sumiluunniit annilaanganaqaaq! v30 Qimaagitsi! Tuaviinnaq qimaagitsi! Samani atsissumi toqqorfissarsioritsi Hasorip inui, oqarpoq Naalagaq, Nebukadnesarip Babylonip kunngiata pilersaarutipiloqarfigimmasi ajortussamillu eqqarsaateqarfigalusi. v31 Qaa, sorsukkiartoritsi inuiannut eqqissisimallutik isumakuluuteqarnatillu inuusunut, oqarpoq Naalagaq, isaaffeqaratillu parnaarsaateqanngitsunut, avinngarusimallutik najugaqartunut. v32 Qatigattuujutaat tiguarneqassapput, nersutaaterpassui ujajarneqassapput. Kippaarissunik nujallit tamanut siammakaatissavakka, ajunaarnerillu tamaginnit taakkununnga pisissavakka, oqarpoq Naalagaq. v33 Hasori sjakalit uninngaarfigissavaat, soraajuitsumik inuilaajussaaq, inunnit najugarineerutissaaq, nunassiffigineqassanngilaq. Elamip ajunaartitaanissaanik v34 Naalakkap Elami pillugu oqaasia pruffiitimut Jeremiamut pivoq Sidkijap Judap kunngiata kunngiuleqqaarfiani: v35 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Nallussavara Elamip pisissia, nakooqutigilluarnerpaasaa. v36 Elamimut pitorartissavakka anorit sisamat nunarsuup sammiviinit sisamanit, taakkununngalu tamanut siammakaatitinneqartillugit. Inuiaat sumiikkaluartulluunniit Elamikkut qimaatitat tikissimassavaat. v37 Sequmissavara Elami akeraasa qinuginnittaasalu saanni, taakkununngalu nalliutitissavara perlussaq, kamangaarnera, oqarpoq Naalagaq. Panamut malersortissavakka nungutereerserlugit. v38 Issiavissaarsuara Elamimi nappassavara kunngiilu naalagartaalu nungutillugit, oqarpoq Naalagaq. v39 Kisianni naggataatigut Elamip atugarisai allanngortikkumaarpakka, oqarpoq Naalagaq. Jeremiap allagai Jer 50 Babyloni nungutitaassasoq aallarussaasullu utissasut v1 Naalakkap Babylonia Kaldæerit nunaat pillugu oqaasia pruffiitikkut Jeremiakkut pivoq imaalluni: v2 Inuianni nalunaarutigisiuk, tusarliussiuk, katinngat qullartissiuk, tusarliussiuk, anngiuteqinasiuk! Ima oqaritsi: Babyloni tiguarneqarpoq! Beli kanngunarsisitaavoq, Marduki annilaangaarnermit sapilerpoq; guutiliaataat pakatsipput, guutipalaat amiilaartitaallutik. v3 Inuiaammi avannaanit illoqarfik saassuppaat nunalu inoqajuitsunngortillugu. Inunnit najugarineqanngilaq inui nersutillu qimaasimapput. v4 Ullussani piumaartuni taamanissamilu, oqarpoq Naalagaq, Israelimiut angerlassapput, Judamiullu ilagissavaat; ingerlassappullu qianngarmik Naalagarlu Guutertik ujassallugu. v5 Zionimut aqqutaa apeqqutigissavaat kiinnatillu tassunga sammisillugit: Qaagitsi, Naalakkamut ilaliutta angerutsikkut ittuinnartussakkut puiorneqanngisaannartussakkut. v6 Innuttakka tassaasimapput savaatit tammarsimasut, paarsisiminnit tammartinneqarsimasut qaqqani tammartajaarnartuni. Qaqqat qattorngillu qarsuallugit angalaarsimapput qasuersaarfigisartagartik puiorlugu. v7 Naapitsisunit tamanit nerineqartarput, akeraallu oqartarput: Uagut pisuunngilagut, taakkumi Naalakkamut ajortuliorput. Naalagaq tassa ivigartorfiviat, siuaasaasa neriuffigisaat. v8 Babyloniamit qimaagitsi, Kaldæerit nunaannit! Aallaritsi, savaasatut angutivissatut savaatinut siulersuisutut ilioritsi! v9 Nunamit avaniittumit sorsunnissamut pilerisaassavakka inuiappassuit pissarsuit Babyloniamullu ingerlatillugit, saassunnissaanullu inissitsitissapput tassanngaanniillu tiguassallugu. Qarsuisa assigissavaat sorsuttartup ajugaajuartup qarsui; utissanngillat naammatsissimatinnatik. v10 Kaldæa tiguarneqassaaq; taassuminnga tiguaasut tamarmik naammattumik pissarsissapput, oqarpoq Naalagaq. v11 Nuannaariannguaritsi qiimmattarlusilu, ilissi kingornussassarsiannik ujajaaffiginnittusi. Nersuteeqqatut arnavissatut narsamiittutut pissigariannguaritsi hestitullu angutivissatut qarlualallusi. v12 Maannali anaanarsi kanngutsingaassaaq, ilissinnik ernisoq mitaatigineqarpoq. Takuat, inuiaqatigiinni nikanarnersanngussaaq, inoqajuitsoq, nuna panertoq suitsorlu assigalugu. v13 Naalakkap kamannera pissutigalugu nunagineqassanngilaq tamavimmilu inuilaajussalluni; Babylonimik saneqqussisut tamarmik tataatsaatigissavaat ikiilu tamaasa asissorlugit uinngiarfigisassallugit. v14 Pisissaartut tamassi, inissitsiteritsi Babyloni tamanit saassutissallugu. Piseriartarsiuk qarsusi ileqqaarnagit, Naalakkamut ajortuliorsimammat. v15 Tamanit tamaannga saassussileqqussummik suaartarfigisiuk! Tunniutiinnartariaqarpoq, napasuliat nakkaapput, qarmai piuneerunneqarput. Tassaavormi Naalakkap akiniutaa, akiniarsiuk; iliorfigisiuk nammineq iliorsimaneratut! v16 Babylonimit piiarsigit siaruarterisut katersuiffiullu nalaani killuisut! Panamit nungutitsisumit utissapput tamarmik immikkut inuiaqatiminnut, qimaassapput tamarmik immikkut nunaminnut. v17 Israeli siammakaatitaavoq savatut løvinit piniarneqarlutik avissaartortitaasutut. Assyriap kunngiata siulliulluni nerimmagit maannakkut Nebukadnesarip Babylonip kunngiata saanikui kikkarpai. v18 Taamaattumik ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia: Babylonip kunngia nunaalu pillassavakka soorlu Assyriap kunngia pillarsimagiga. v19 Israeli utertissavara ivigartorfianut; Karmelimi Bashanimilu mangiassapput qaarsillassallutillu Efraimip Gileadillu qaqqalittaani. v20 Ullussani piumaartuni taamanissamilu, oqarpoq Naalagaq, Israeli ujarlerfigiumaarpaat iluanngitsuliaanik, sunaaffali peqanngitsoq, taamatullu aamma Juda ajortuliaanik, sunaaffali nassaassaqanngitsoq, tassa amiakkuutitakka isumakkeerfigiumaarakkit. v21 Sorsukkiartorit nunamut Meratajimimut Pekodimilu najugaqartunut! Toqorakkit nungutikkillu panamik, oqarpoq Naalagaq, uanga peqqusinittut iliorit! v22 Sorsuttut pisorpalunnerat nunami tutsiuppoq, ajorsartitaanerujussuaq. v23 Alianaq, kaataq nunarsuarmik tamarmik kaatsisoq napillunilu aserorsimavoq! Alianaq, Babyloni piuneerussimavoq inuiaat akornanni! v24 Uanga qoqassillutit napiaaniuserniariarakkit napiteriikatapputit, Babyloni; maluginngilalluunniit! Tiguneqarputit kiisalu tigusarineqarlutit Naalagaq unammillerfigigakku. v25 Naalakkap sakkussaasivini ammarpaa kamannerminilu sakkussani tigullugit; Naalagarmi, Katersaarsuit Naalagaat naammassisassaqarpoq Kaldæerit nunaanni. v26 Nunaat tamanit pitoraaffigisiuk, pequusiviisa matui ammarsigit! Karritut qilertatut inui qaleriiaarsigit nungutitassanngortillugillu amiakkuerullugit. v27 Ussiutaat nunaanniittut toqorarsigit, atissapput toqorarneqassallutik. Eqqanaq taakku! Nalliuppoq ullussaat, ulloq pillarneqarfissaat. v28 Tusaasigit! Qimaasut aniguisullu Babylonimit maanna Zionimi nalunaajaatigigaat Naalakkap Guutitta akiniaanera, naalaffiata akiniunneqarnera. v29 Pisissaartut Babylonimut sorsuttussat katersuutitissigit, kikkut pisissimik qilusisartut tamaasa! Kaajallallugu ungusiuk aniguisoqarsinnaajunnaarlugu! Akiniarsiuk illoqarfik suliai naapertorlugit; iliorfigissavarsi qanoq iliorneri tamaasa naapertorlugit! Soqqusaalliorsimavormi Naalakkamut, Israelip Illernartuanut. v30 Taamaattumik angutitai inuusuttut orlorartitaassapput niueriartortarfinni sorsuttartuilu toqunneqassallutik ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq. v31 Saassutissavakkit illit sorraatsuusutit, oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Naalagaat, nalliutissammat ullussat, pillarneqarfissat! v32 Taava sorraatsoq orlussaaq makititsisussaqarnanilu. Illoqarfii ikuallatsissavakka, eqqaaniittullu tamaasa innerup nungutissavai. v33 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Israelimiut qunutitaasimapput aammattaarlu Judamiut. Taakkuninnga aallarussisut tamarmik tigummiinnarsimavaat iperagaatikkumanagillu. v34 Utertitsisaat pissarsuuvoq, Katersaarsuit Naalagaat tassa aqqa. Taakku illersorlugit sorsukkumaarpoq nunarsuarmilu eqqissineqartillugu, Babylonillu inui uulilersissallugit. v35 Pana tukkili Kaldæerinut, oqarpoq Naalagaq, Babyloniap inuinut, naalagartaanut ilisimasortaanullu. v36 Pana tukkili palasiinut siunersiutinik akisisartunut, sianiitsunngortillugit! Pana tukkili sorsuttartortaannut, qunulersillugit! v37 Pana tukkili hestiinut qamutaannullu inunnullu tamalaanut tassaniittunut, arnatut ilersillugit! Pana tukkili erlinnartuusiviinut, ujajagaatillugit! v38 Pana tukkili imernut, paqqersillugit! Nunami taanna guutilialissuuvoq, inuisalu usorsitsaatigaat guutipilutik amiilaarnartut. v39 Tamanna pillugu inoqajuitsup uumasui tassani najugaqassapput iliversiuut peqatigalugit. Aammattaaq qatigattuusat tassani najugaqassapput. Najugarineerutivissaaq, tassani inuusuerutissaaq naassaanngitsumik. v40 Pisoqarumaarpoq, soorlu taamani Guutip Sodoma Gomorralu eqqaamiuilu piuneerutitimmagit, oqarpoq Naalagaq, najugarineerutissaaq, inunnit nunassiffigineqassanani. v41 Takusigit inuiaat aggilersut nunamit avaniittumit, inuiaat pissarsuit, kunngersuit nunarsuarmi ungasinnerpaaniit sorsukkiartortut. v42 Pisissilisarput panalisarlutillu, naakkittaatsorsuit. Perpalunnerat immap ittunneratut ippoq, hesterlutik ingerlapput, sorsuttartut saassussiartortut, sorsuffiginiarlutit illit, Babylonip pania. v43 Babylonip kunngiata tamanna tusaramiuk assai nukillaarput, annilaangaaramilu sajulerpoq arnatut nallisitsisutut. v44 Løvitut Jordanip orpigaanit eqimasunit ivigartorfimmi naggorissumi takkuttutut tassanngaannaq peersissavakka qinerlissallungalu pisariniagassannik savamik angutivissamik pitsaanerpaamik. Kinami uattut ippa? Kialu eqqartuussaaqqussagaminga? Kinaassava taanna savanik paarsisoq uannik akerliliisinnaasoq? v45 Taamaattumik tusarsigit Naalakkap Babylonia pillugu pilersaarutai, Kaldæerillu nunaat pillugu eqqarsaatai! Savat minnersaat allaat uniarlugit aallarunneqassapput, ivigartorfiit tamanna uullutigaat. v46 Suaartoqarpat: Babyloni tiguarneqarpoq! nuna sajukkumaarpoq, nillianerlu inuiaqatigiinni tusarsaassaaq. Jeremiap allagai Jer 51 v1 Ima oqarpoq Naalagaq: Anorersuaq aseruisoq aallartissavara Babylonimut Leb-Kamajimilu najugaqartunut. v2 Babyloniamullu aallartissavakka inuit karrit sukuluiarlugit teqqalatitsisartut, taakkua nuna teqqalatissavaat suerullugu. tamanit tamaannga saassukkunikku ullormi perlussiorfiusumi. v3 Pisissaartuni angumersisoqassanngilaq pisissip qilunissaanut, angumersisoqassanngilaq sakiarortinnaveeqqusernissamut. Angutitai inuusuttut asattuuteqinasigit, sakkutuui tamaasa nungutitassanngortissigit! v4 Orlorarsimassapput angutit toqutat Kaldæerit nunaanni, kapineqarlutik toqutat aqqusinerni. v5 Israeli Judalu uillarnertut qimanneqarsimanngillat Guutiminnit, Katersaarsuit Naalagaannit, naak nunaat ulikkaaraluartoq Israelip Illernartuanut ajortulianik. v6 Babylonimit qimaagitsi, inuunersi annaanniarsiuk ajunaartitaaqqunasi nuna pillarneqalerpat! Tassami nalliuppoq Naalakkap akiniaaffissaa; suliai akiniassavai. v7 Babyloni erngusiusimavoq kuultiusoq Naalakkap tigumiaa nunarsuarmi inunnik tamanik aalakoortitsisoq. Inuiaqatigiit tassannga viinnisorput, taamaattumillu silaaruttutut iliorput. v8 Babyloni tassanngaannaq uppippoq sequmilluni, tamanna kappialaatigisiuk. Ikiinut balsamimik aalleritsi, immaqa nakorsarneqarsinnaassapput. v9 Babyloni katsorsarniaraluaratsigu katsorsagassaanngilaq. Qimaannarlugu aallarta tamatta immikkut nunatsinnut! Pineqaataa qilammut anngussimavoq nuissanullu apississimalluni. v10 Iluarnerput Naalakkap saqqummersippaa. Qaa, Naalakkap Guutitta suliaa Zionimi nalunaarutiginiartigu! v11 Qarsut ipissarsigit! Qarsuliviit immersigit! Mederit kunngii Naalakkap pileritsatsissimavai Babylonip aserornissaa pilersaarutigigamiuk. Naalagaq akiniaavoq naalaffini akiniunniaramiuk. v12 Katinngat qullartissiuk Babylonip qarmaasa tungaannut! Paarsisut amerlisissigit, alapernaarsuisussaliigitsi, terlinganeerisussanik inissiigitsi! Naalagarmi pilersaaruteqarpoq, tamannalu naammassisimavaa, Babylonimiut ilanngullugit qunusaarsimavai. v13 Illit kuussuit killingini najugaqartutit, erlinnartuuteqangaartutit, naggatissat nalliuppoq, inuunerpit kipitinneqarfissaa! v14 Katersaarsuit Naalagaat ima uppernarsaavoq imminut naqqissigaluni: Immissavakkit inunnik pillertatut ujameriattutut amerlatigisunik; qiimmattaatinik erinarsorfigissavaatsit. v15 Naalakkap nuna pinngortippaa pissaassutsimigut, silarsuaq tunngavilerlugu ilisimassutsimigut, paasisimasaqassutsimigullu qilak isivitippaa. v16 Nipini anikkaangagu erngit qilammiittut ittulersarput. Nuissat majortittarpai nunarsuup isuinit, innaallatsitsisarpoq siallersitsisarlunilu anorersuarlu anillatsittarlugu peqqumaasivimminit. v17 Inuit tamatuminnga ilisimasaqanngitsut sianiitsuupput. Kuultilerisartut tamarmik guutiliatik kanngutsissutigissavaat, kuisatik salloqittaataammata anersaaqaratillu. v18 Suussuseqanngillat, pillarneqarfissartik nalliuppat piiagaassapput. v19 Jaakup kingornussarsiaa taakkunatut inngilaq, taannaavoq tamanik pinngortitsisuusoq; Israeli tassa naggueqatigiit pigisai, Katersaarsuit Naalagaat tassa aqqa. v20 Illit kaataraakkit, sorsunnermi sakkugisara. Illit atorlutit inuiaat sequmisissimavakka, illit atorlutit naalagaaffiit piuneeruppakka, v21 illit atorlutit hestit hesterfigisaallu sequmisippakka, illit atorlutit qamutit ingerlassisaallu sequmisippakka, v22 illit atorlutit angutit arnallu sequmisippakka, illit atorlutit utoqqaat inuusuttullu sequmisippakka, illit atorlutit nukappiaqqat niviarsiaqqallu sequmisippakka, v23 illit atorlutit paarsisut savaataalu sequmisippakka, illit atorlutit naasorissaasut ussigillu uniartartut sequmisippakka, illit atorlutit naalagaatitat naalagaanerillu sequmisippakka. v24 Maanna isigitillusi akiniassavakka Babyloni Kaldæallu inui tamaasa Zionimut ajortumik iliorneri pillugit, oqarpoq Naalagaq. v25 Saassutissavakkit illit qaqqaq aseruisoq, oqarpoq Naalagaq, illit nunarsuaq tamakkerlugu aseruisutit. Assaga ilinnut isaatissavara innamillu nakkartillutit qaqqanngortillutillu ikumanikoq. v26 Ujaqqanik teqeqqussanik tunngavissanillu aallerfigineqassanngilatit, inoqajuitsuujuartunngussaatit, oqarpoq Naalagaq. v27 Katinngat nunarsuarmi qullartissiuk, sulluartaammik qarlortaritsi inuianni! Illoqarfiup sorsuffiginissaanut inuiaat pisussanngortissigit, Araratip, Minnip Ashkenazillu kunngeqarfii taassumunnga sorsoqqusaarsigit. Sakkutuut naalagaannik taakkununnga akiuuttussanik qinersigitsi, hestit saassussisissigit pillertatut sulunittutut! v28 Inuiaat pisussanngortissigit illoqarfiup sorsuffiginissaanut, tassa Mederit kunngii, naalagaatitat naalagaanerillu tamaasa, tassami naalagaaffik tamaat! v29 Nuna sajussaaq Naalakkap Babyloni pillugu pilersaarutai naammassineqassammata, Babyloni piuneerutitinniarmagu najugarineerullugu. v30 Babylonip pissarsuartai sorsukkunnaarlutik pallittaalisani uninngaannarput. Nukeerukkiartuinnarlutik arnatut ilerput. Illoqarfiup illui ikuallagaapput isaaffiisalu parnaarutaat nallorneqarlutik. v31 Arpaartitat paarlagaatiinnarput, nalunaariartortitat paarlagaatiinnarput Babylonip kunngia nalunaarfigiartorlugu illoqarfia tamakkerluni tiguarneqartoq. v32 Ikaartariai tiguarneqarput, masarsuit ivigarsuallit ikuallapput sorsuttartullu uivertorsuanngorlutik. v33 Imami oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Israelip Guutia: Babylonip paniata assigaa karrertaajaaffik karrertaajaanerup nalaani. Sivitsorianngitsoq katersuiffik taassumunnga nalliutissaaq. v34 Nebukadnesarip Babylonip kunngiata nungullunga nerivaanga puugutarsuartullu imaaruttutut illuartillunga. Uumasorujussuartut ililluni iivaanga neqinnik mamartumik naani immerpai meriaaralungalu. v35 Nakuuserfigineqarnera iluaatsuliorfigineqarneralu Babylonimut akiniutigineqarlit, oqassapput Zionip inui; aaga Kaldæap inuinut akiniutigineqarli, oqassaaq Jerusalemi. v36 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Eqqartuussivimmi illersussavakkit akiniullutillu, kuussua paqqertissavara puilasuilu tissortillugit. v37 Babyloni illukuinnanngussaaq sjakalit uninngaarfissaat, inuilaaq asissorlugu uinngiarfigisaasoq, najugarineqarsinnaassanngitsoq. v38 Tamarmik løvitsiatut uiannisaarput løvillu piaraatut qatimaallutik. v39 Piumatsannermilli kissaammerpata ermutitissavakka, imertissavakka aalakuulersillugit qiivalalersillugillu; taava sinissualissapput itissanatillu, oqarpoq Naalagaq. v40 Toqutaaffissaannukaatissavakka savaaqqatut, savatut angutivissatut savaasatullu angutivissatut. v41 Alianaq, Sheshaki nunarsuarmi tamarmi alutornarnerpaasoq tiguarneqarsimavoq! Alianaq, Babyloni inuiaat akornanni tataannarsisitaasimavoq! v42 Babyloni immamit qarsunneqarpoq, malissuinit matoorneqarpoq. v43 Illoqarfii inoqajuitsunngorput, nunanngorput panertoq suitsorlu, nuna najugarineqarsinnaanngitsoq angalaarfigineqarsinnaanngitsorlu. v44 Beli Babylonimiittoq pillassavara, iisimasai qarnanit aniatissavakka, inuiannit ornigarneqarunnaassaaq. Babylonip qarmarsui aamma nakkaasimassapput! v45 Tassannga anigitsi, innuttakka, tamassi annanniarniaritsi Naalakkap kamangaarneranit! v46 Uummatissigut qussallannaveeritsi, siooqqatigeqinasigillu nunami tutsiuttartussat, ukiut tamaasa assigiinngitsunik tutsiuttoqartassammat. Nunamimi nakuuserneqartuassaaq naalagaasullu naalagaaniuttuassallutik. v47 Ullulli nalliukkumaarput Babylonip guutipiluutaanik pillaaffissakka, nunaallu tamarmi kanngutsisitaassaaq, toqutallu tamarmik nunami nalassapput. v48 Qilak nunalu taakkunaniittullu tamarmik qiimmattassapput Babyloni pillugu, avannaaniit nakuusertut saassuppassuk, oqarpoq Naalagaq. v49 Babyloni tiguarneqassaaq Israelimi toqorarneqartut pissutigalugit, Babylonimi pisuuvoq inuit toqutat nunami tamarmi takussaanerannut. v50 Ilissi panamit aniguisusi, aallaritsi uninnasilu! Naalagaq eqqaasiuk nunami ungasissumi, Jerusalemi puiornaveersaarsiuk. v51 Uagut kanngutsisitaavugut asissorneqaratta kanngusunnermik sinngorullerluta takornartat Naalakkap naalaffianut illernartumut isaammata. v52 Ullulli nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, Babylonip guutipiluutaanik pillaaffissakka, ikilikkallu nunami tamarmi nimaassapput. v53 Babyloni qilammut qullaraluarpalluunniit pallittaalisani qutsissumiittoq tiguneqarsinnaajunnaarsillugu nakuusertut tassunga isaatissavakka, oqarpoq Naalagaq. v54 Tusaajuk nilliarpaluk Babylonimit ajorsartitaaneq angisooq Kaldæerit nunaanni; v55 Naalakkammi Babyloni piuneerutissavaa nipiliornersuarlu tusarsaajunnaarsillugu. Malingi imerpassuartut ittupput, ittunnerat akisuavoq, v56 aseruisormi Babylonimut saassussivoq. Pissarsuartai tiguarneqassapput pisissiilu nallorneqassallutik, Naalagaq tassaammat Guuti akiniussisoq pisassaat naammatsillugu akiniaasoq. v57 Babylonip naalagartai ilisimasortaalu, naalagaatitai, naalagaaneri sorsuttartuilu pissarsuit aalakuulersissavakka sinilersillugit itertussaajunnaarsillugit, oqarpoq kunngi, aqqa tassaasoq Katersaarsuit Naalagaat. v58 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Babylonip qarmarsua atitooq aserorterneqassaaq, isaaffiilu portusuut ikuallanneqassapput. Inuiaqatigiit sulilussinnarsimapput, assoroorlutik suliaat innerup nungutippaa. v59 Tamassa peqqussut pruffiitip Jeremiap Serajamut Nerijap erneranut Maksejap erngutaanut nassartitaa taanna kunngip atorfilittaa Sidkija Judap kunngia ilagalugu Babylonimut aallarmat ukiut Sidkijap naalakkersuiffiisa sisamaanni. v60 Perluk Babylonimut nalliuttussaq tamaat Jeremiap mappersakkami ataatsimi allaaseraa. Oqaatsit taakku tassaapput Babylonip ajunaartitaanissaanik allaaserisat tamarmik. v61 Jeremiap Seraja oqarfigaa: Babylonimut piguit oqaatsinik tamakkuninnga tamanik inuit atuffanniarigit v62 oqarlutillu: »Naalagaq, illit nammineq illoqarfik manna sioorasaarpat oqarlutit piuneerunneqassasoq inunnik nersutaatinilluunniit najugaqartuerullugu, inoqajuitsuujuassasorlu.« v63 Taavalu mappersagaq taanna naallugu atuareerukku ujaqqanik oqimaalutseriarlugu Eufratimut igissavatit. v64 Taava oqassaatit: »Taamaalilluni Babyloni kivissaaq puttallartussaajunnaarluni perluk taassumunnga nalliutitassara pissutigalugu!« Jeremiap oqaasiisa oqaatsit uku naggatigaat: »Assoroorlutillu suliaat...« Jeremiap allagai Jer 52 Sidkija -- Judallu piuneerutitaanera v1 Sidkija 21-nik ukioqarluni kunnginngorpoq ukiullu aqqanillit Jerusalemimi kunngiulluni. Anaanaa Hamitalimik ateqarpoq Jirmejap Libnamiup pania. v2 Sidkija Naalakkap isaani ajortumik iliorpoq Jojakimip iliorneratorluinnaq. v3 Naalakkap kamannera pissutigalugu Jerusalemi Judalu taamatut pipput, kiisalu Naalakkap kiinnami saanit ajattorpai. Sidkijap Babylonip kunngia pikitsitsiffigaa. v4 Taava ukiut Sidkijap naalakkersuiffiisa qulingiluaanni qaammatit qulingata ulluisa qulinganni Nebukadnesari Babylonip kunngia sakkutuuni tamaasa ilagalugit Jerusalemimut saassussivoq ungusaralugulu. Kaajallallugu saassussiffissanik qaqiffiliorput pitoraaffissamik, v5 ungusaasimajuarporlu ukiut kunngip Sidkijap naalakkersuiffiisa aqqarnat tikillugu. v6 Qaammatit sisamaata ulluisa qulingiluaanni kaanneq illoqarfimmi sualulluinnalermat inuillu nerisassaarummata illoqarfiup qarmarsua putuneqarpoq. v7 Illoqarfik Kaldæerinit suli unguneqarsimatillugu Judamiut sorsuttartui tamarmik unnuaanerani illoqarfimmit qimaapput qarmarsuit tapitaleriit akornanni isaaffikkoorlutik kunngip naatsiiviata qulaatungaaniittukkut, Araballu Naqinnerata tungaanut ingerlapput. v8 Kisianni Kaldæerit sakkutuuisa kunngi Sidkija malersorpaat angullugulu Jerikop Narsartaani, sakkutuui tamarmik kunngi qimallugu siammakaatitereersimammata. v9 Taava kunngi Sidkija Babylonip kunngianukaappaat Riblamut Hamatip nunaaniittumut, taassumalu eqqartuunneqaatissippaa. v10 Isigitillugu erneri niaquersippai, Judallu naalagartai tamaasa aamma Riblami niaquersippai. v11 Babylonip kunngiata Sidkija isaartippaa kalunnernillu qilersortillugu Babylonimullu aallarullugu, tassanilu parnaarussaavoq toquffini tikillugu. v12 Qaammatit tallimaasa ulluisa qulinganni, tassa ukiut Nebukadnesarip Babylonip kunngiata naalakkersuiffiisa 19-ianni, Nebuzar'adani Babylonip kunngianik paarsisut naalagaat, Babylonip kunngiata atorfilittaasa ilaat, Jerusalemimut tikiuppoq. v13 Nebuzar'adanip ikuallatsippai Naalakkap naalaffia, kunngip illussaarsua Jerusalemimilu illut tamaasa akimarngit illui tamaasa ilanngullugit; v14 Jerusalemilu kaajallallugu qarmarsuit Kaldæerit sakkutuuisa kunngimik paarsisut naalagaata ilagisaasa aserorterpaat. v15 Inutuaalersullu piitsuunerpaat ilaat illoqarfimmi amiakkuusut tunussillutillu Babylonip kunngianut saassimasut sanasullu amiakkui Nebuzar'adanip Babylonip kunngianik paarsisut naalagaata aallaruppai. v16 Nunami piitsuunerpaat ilaat kisiisa amiakkuutippai viinnequteqarfilerisussat naasorissaasussallu. v17 Naalakkap naalaffiani sukarsuit kanngussaasut qamutaasallu eqqiarfillu Imaq Naalakkap naalaffianiittut Kaldæerit aserorterpaat kanngussattaallu tamaasa Babylonimut aallarullugit. v18 Arsakunut eqqaaviit, nivaatat, saviit, serpartaaviit, puugutaasat naalaffimmilu kiffartuussinermi atortut allat kanngussammik sanaat tamaasa tiguarpaat; v19 aammattaaq imertarfiit, aamaasiviit, serpartaaviit, arsakunut eqqaaviit, qullilerfiit, puugutaasat puugutaasallu pilliutinut atortut kuultiinnaasut sølviinnaasullu kunngimik paarsisut naalagaata tiguarpai. v20 Sukarsuit taakku marluk, eqqiarfik Imaq ussiusallu kanngussaasut aqqaneq-marluk eqqiarfiup toqqavigisai qamutaasallu Salomop Naalakkap naalaffianut sanatitai tamarmik kanngussattaqangaaramik oqimaalutagassaanngillalluunniit. v21 Sukarsuit taakku tamarmik immikkut aleninik 18-inik portussuseqarput kaajallannerilu alenit aqqaneq-marluullutik. Kanngussattaat inussatut sisamatut issussuseqarput sulluliullutik. v22 Sukarsuup nooqutaa kanngussaavoq aleninik tallimanik portussuseqarluni kaajallassimallunilu nuiuussalianik granatæbliliusanillu tamarmik kanngussaasunik; aappaa aamma taamaappoq. v23 Nooqutit tamarmik immikkut 100-nik granatæbliliusartaqarput; ilaat 96-it ataanit takussaapput. v24 Kunngimik paarsisut naalagaata palasiuneq Seraja tullialu Sefanja isaaffinnillu paarsisut pingasut tigusarai. v25 Illoqarfimmit tigusarai kunngikkormioq sorsuttartunik nakkutilliisuusoq angutillu arfineq-marluk kunngimut qaninnerpaallutik siunnersuisuusut ilaat suli illoqarfimmiittut, kiisalu sakkutuussarsiortartoq, aammattaarlu nunaatilissuit 60-it illoqarfimmiittut. v26 Kunngip paarsisuisa naalagaata Nebuzar'adanip taakku ilanngullugit aallaruppai Babylonip kunngianut Riblamiittumukaallugit. v27 Riblami nunami Hamatimiittumi toqutippai. Taamaalillutik Judamiut nunaminnit aallarunneqarput. v28 Inuit Nebukadnesarip tigusatut aallarussai ima amerlassuseqarput: Judamiut 3.023-t ukiut kunngiuffiisa arfineq-aappaanni aallarunneqartut, v29 aamma Jerusalemimiut 832-t ukiut kunngiuffiisa 18-ianni aallarunneqartut; v30 ukiut kunngiuffiisa 23-anni Nebuzar'adanip kunngimik paarsisut naalagaata Judamiut 745-t aallaruppai; aallarussaasut katillutik 4.600-upput. Kunngi Jojakini saammaanneqartoq v31 Jojakinip Judap kunngiata aallarussaanerata kingorna ukiut 37-anni, qaammatit aqqaneq-aappaata ulluisa 25-anni Evil-Merodakip Babylonip kunngiata ukioq tamanna kunnginngortup Jojakini Judap kunngia saammaappaa parnaarussivimmillu anisillugu. v32 Ajunngitsumik pivaa kunnginillu Babylonimi najortigisaminit akimanerusumik inissillugu. v33 Jojakinip parnaarussivimmi atisani atorunnaarpai inuutillunilu kunngi ullut tamaasa nereqatigisarlugu. v34 Ullut tamaasa Babylonip kunngianit inuussutissinneqartarpoq inuutilluni ullut tamaasa pisariaqakkaminik. Upputit Upp 1 v1 Alianaq! Kiserliulersimangaarami illoqarfik qanga inuttoorsuugaluartoq; inuianni nuimanersaagaluartoq uillarnertut maanna ilersimavoq. Nunat akunnerminni dronningiutitaat sulisinneqalerpoq inussiatut. v2 Qiajuartarpoq unnuakkut qulliini ulussamigut kuutsillugit; tuppallersaasussaqanngilaq, angutaatigisimasaminilluunniit naami; ikinngutaasa tamarmik ilumuunngitsuliorfigisimavaat, akerarilersimavaat. v3 Naalliutsitaasimalluni sulisitaasimaqalunilu Juda nunaminit qimagutititaavoq; maanna inuiaat akornanni issiavoq qasuersaarsinnaananilu. Annikilliortitaaruttulernerani malersortaasa tamarmik anguaat. v4 Zionip tungaanut aqqutit aliasupput nalliussiartortoqanngimmat, isaaffii tamarmik inoqanngillat, palasii anersaarulupput, niviarsiartai nanertisimangaarput, namminerlu aliasungaarpoq. v5 Akerai naalagaalersimapput, akerartortaalu ersiuuteqanngillat, annikilliortitaammat Naalakkamit ajortuliarpassuani pillugit; tigusaasutut qitornai ingerlapput akeqqat siornanni. v6 Zionip paniata alutornaatini tamaasa annaasimavai. Naalagartaasa assigaat tuttorsuit ivigartorfissaasuasut; nukillaavillutik ingerlapput malersuisut siornanni. v7 Naalliutsitaanermini inissaasuatitaanerminilu Jerusalemip takorloortarpai qangarsuummalli erlinnartuutigisimasani. Inui akeqqaminnit tigusaammata, ikiorneqanngimmallu akeraasa isigaat ajortumeernera nuannaarutigalugu illakuluutigalugulu piuneerussaanera. v8 Jerusalemi asissorneqarpoq ajortuliorsimagami; nuannarinnitsigigaluisa allaat narrunartilerpaat tamaqanngitsoq takugamikku. Taamaattumik anersaarululluni tunuinnarpoq. v9 Atequtai mingutsersimapput, qanoq naggateqarumaarnini eqqarsaatigisimanngilaa; peqqaannagu nikanarsagaavoq tuppallersaasussaqaranilu. Naalagaq, takuuk nallinnangaarnera akeqqamalu tulluusimaapilunnerat! v10 Akerartortaata assani isatsippaa erlinnartuutai tamaasa tiguniarlugit; Allaammi isiginnaaginnartariaqarpai inuiaat illernartuumminut isaasut, ilaaqqusimanngisaraluatit katisimasortanni. v11 Zionip innuttai tamarmik anersaarulupput, inuussutigisinnaasaminnik ujarlertillutik. Erlinnartuutitik nerisassamik taarsertittarpaat inuuinnarsinnaajumallutik. Qiviannga Naalagaq, takuuk qanoq mitaatigisaatigisunga! v12 Soqutiginngilisiuk, saneqquttusi tamassi? Eqqassinnut qineritsi, anniaateqarnerluni uannut anniaatigititaasup assinganik taamani Naalakkap qunusiarimmanga ullormi kamangaarfimmini. v13 Naalakkap Qutsissumit inneq nakkartippaa saaninnut. Isikkannut naakkiussutissat siaarpai, ajappaangalu uteriartillunga; nalatiinnarpaanga qimagaatillunga, ulloq tamaat napparsimavunga. v14 Ajortuliama nammaataat qilersimavoq, itumaani perlaasimapput, qungatsinniipput, aqullaartippaanga. Naalakkap tunniuppaanga inunnut akiorsinnaanngisannut. v15 Naalakkap uanniikkaluartup suujunnaarsippai pissarsuartakka tamaasa. Nalliuttorsioriartortitsivoq nerisassiissutigalunga angutitakka inuusuttut sequmisillugit; Naalakkap tunguiaaffimmi tukkartorpaa niviarsiaq Judap pania. v16 Tamannalumi qissatigaara qulliikka kuuinnavitsillugit; tuppallersaasinnaagaluaq nakussatsitsisinnaagaluarlu ungasippallaarpoq uannit. Ajorsartitaapput ernikka nukittuallaarmata akeqqakka. v17 Zionip assani isatsippai qinulluni, tuppallersaasussaqarnanili. Naalakkap taassumunnga saassussitippai Jaakup eqqaamiui; Jerusalemi taakkununnga maajunnarsivoq. v18 Iliorfigaanga Naalakkap naapertuilluartumik maleruarsimannginnakkit inatsisini. Tusarsinga inuiaat tamassi, takusiullu qanoq anniartigisunga! Niviarsiartakka nukappiartakkalu tigusaapput aallarunneqarlutillu. v19 Angutaatikka torlorfigigaluarpakka, kisianni killuutigaannga; palasertakka utoqqaanertakkalu illoqarfimmi toqorarsimapput perlerumanatik nerisassarsioraluartillutik. v20 Naalagaq, takuuk qanoq annikilliortigisunga! Ilunni qappiorpoq, uummatikkut anniaatigeqaara ilinnut naalasseriittarama. Silami panaq qitornaajaavoq, illullu iluani toqu naalagaavoq. v21 Anersaarulunnera tusaavaat, tuppallersaasussaqanngilangali; akeqqama tamarmik perlussiortitaanera tusarpaat, nuannaapiluutigaallu illit taama pigamma. Qaa nalliutitiguk ulloq siulittuutigisat, akeqqama uattut pineqarfissaat! v22 Ajussusiat tamaat takujuk, iliorfigikkit soorlu uanga pigimma ajortuliakka tamaasa pillugit. Anersaarulunnikka amerlaqaat uummatigalu napparsimavoq. Upputit Upp 2 v1 Alianaq! Naalakkap kamannermini taartumik Zionip pania ulissimavaa. Israelip naalannassusia qilammit nunamut nalussimavaa, isikkami tummarsimaffiat eqqaanngilaa ullormi kamaffimmini. v2 Naalakkap qajassuunnagit aserorsimavai Jaakup inigisai; uumitsannermini ingutserpaa Judap paniata pallittaalisai piuneerutivillugit. Narrunarsarpai naalagaaffik naalagartaalu; v3 kamangaarnermini nallorpai nassuit Israelimiittut tamaasa. Akeqqat siornanni uteriartiinnarpaa talerpini; Jaakumi ikumavoq innertut ikualasutut tamanik nungutitsisutut. v4 Akeraasutut qiluaa pisissini, talerpia aalajaappoq; akeqqiussimasutut toqorarpai isit nuannarisai. Zionip paniata tupiani uumitsannini innertut kuivaa. v5 Akeraasutut Naalagaq iliorpoq piuneerullugu Israeli; illussaarsui tamaasa aserorterpai pallittaalisallu suujunnaarsillugit. Pilersippaa anersaarulunneq kappialanersuarlu Judap paniani. v6 Illunnguani aserorterpaa illuusaliatut, suujunnaarsippaa naapeqatigiittarfiutini. Naalakkap nalliussiviit sabbatillu puiorneqartippai Zionimi; kamassimangaarnermini kunngit palasillu ajattorpai. v7 Naalakkap pilliiviutini sussariunnaarpaa illernartuutinilu isumakkeerlugu; pallittaalisat qarmaat akeqqat assaannut tunniutiinnarpai. Naalakkap illuani nipiliortorsuupput ullormi nalliussivimmisut. v8 Naalagaq aalajangersimavoq aserorterumallugit Zionip paniata qarmai; ussersaammik siaarsivigai assanilu aserorteriunnaarsinnagu. Kaajallallugu ungalorsua qarmaalu aliatsatsippai, tamarmillu ajuleriartuinnarput. v9 Illoqarfiup matorsui isasimapput, sannerutaat parnaarutit Naalakkap aserortersimavai. Kunngi naalagartallu inuiaat allamiut akornanniipput; ajoqersuussutinik tusarsaasoqanngilaq, pruffiitillu Naalakkamit takorluuisinneqassaarput. v10 Zionip paniata utoqqaanertai nipaallutik nunami issiapput niaqqutik saanngutinik saasimallugit puunik atisisimallutik; Jerusalemip niviarsiartaasa niaqqutik nakassimatippaat. v11 Isikka qullinermit tappikujupput, ilunni qappiorpoq. Inuummarissutigisara nunamut kuineqarpoq innuttama pania aqqunartiterneqarmat; meeqqat naalungissallu nukillaarlutik illoqarfiup niueriartortarfiini nalaannarput. v12 Anaanaminnut aperipput: Karrinik viinnimillu sumit pissaagut? Illoqarfiup niueriartortarfiini nalaannalerput nukillaarsimallutik soorlu ikilikkat orlorarsimasut; anaanaminnit pakkusimaneqartillutik anerningiinnartarput. v13 Sumik qiimmassarsinnaavakkit? Sumut assigitissavakkit illit Jerusalemip pania? Sumut naleqqiullutit tuppallersassavakkit illit niviarsiaq, Zionip pania? Ajortumeernerit immatut angitigimmat kia nakorsassanerpaatit? v14 Pillutit pruffiitertavit takorluukkersaarutaat piunngitsuupput salluliuutaallutillu. Ajortuliatit saqqummiutinnginnamikkit atugarisatit allanngortissinnaanngilaat; ilumummi pillutit takorluukkersaarutaat piunngitsuullutillu pututitsiniutaapput. v15 Saneqqullutik ingerlasut tamarmik pillutit assatik ersaartartarpaat. Jerusalemip pania asissorlutik uinngiarfigaat ileqimisaartorfigalugulu ima oqarlutik: »Tassaagaluarnerpa illoqarfik kusanassutsimigut nallerneqannginnerartagaat, nunarsuarmut tamarmut nuannaarutaasoq?« v16 Akeqqavit tamarmik aatsarfigaatsit; asissorlutik uinngiarfigaatsit saverorfigalutillu oqarlutik: »Suujunnaarsipparput. Utaqqisarput taanna ulloq kiisami angumeraarput!« v17 Pilersaarutini Naalakkap naammassivaa; eqquutitippaa sioorasaarutini qangarsuarli oqaaserisani. Asattuussinani aserorterivoq, akeqqannut nuannaapiluutigitippaatit, akerartortivillu nassui massitippai. v18 Nipituumik Naalagaq torlulaffiguuk, kappialagit, Zionip pania! Ulluunerani unnuaaneranilu qulliitit kuutsikkit kuunnguatut; qasuersaarnaveersaarniarit, sinitsaaliorniarit! v19 Pigaartut nikiffiini unnuami makillutit kappialagit, uummammiugisatit aniatikkit imertut Naalakkap kiinaata saani! Assatit isatsikkit taassumunnga qinnuigalugu meerartatit inuuteqqullugit, perlilernermit nukillaarsimallutik nalaannalerput aqqusernit paarlannerini tamani. v20 Naalagaq, takullugillu maluginiakkit kikkut taama iliorfigigitit. Anaanat nerissanerpaat inuunermik inerititaat, qitornatik namminneq silarsuarmut pisitatik? Palasit pruffiitillu toqutaassanerpat Naalakkap illernartuutaani? v21 Inuusuttullu utoqqaallu orloqqapput aqqusinerni. Niviarsiartakka nukappiartakkalu toqutaasimapput panamit; ullormi kamaffinni toqorartippatit asattuunnagit. v22 Soorlu nalliussivimmi iliortartutit, taamatut katersuutitippatit uannut annilaarnartut tamaginnit. Ullormi Naalakkap kamaffiani aniguisoqanngilaq annattoqarnanilu; qitornat paaralugit perortitakka akeqqama nungutissimavaat. Upputit Upp 3 v1 Uanga tassaavunga angut misillersitaq perlussiornermik, Naalakkap kamannermini anaalerutaanik. v2 Pisippaanga taartorsuarmut, qaamaneqanngivissumut; v3 tassami ulloq tamaat assani silugusimajuartarpaa uannut. v4 Uiniga ameralu nungujartortippai saanikkalu sequtserlugit. v5 Isumatsannermik erloqinernillu unguneqartippaanga; v6 ineqartippaanga taartuinnarmi qangarsuarli toqusimasut assigitillugit. v7 Parnaaruppaanga aninaveersillunga, kalunnerit oqimaatsut attataliuppai uannut. v8 Nilliagaluaraangama ikioqqullunga anngussinnaajunnaarsittarpaa qinnutiga. v9 Aqqutissakka ujarassuarnik asserpai ingerlavissakkalu sangujoraartunngortillugit. v10 Qamaaraanga nannutut, løvitullu terlinganeerniarlunga; v11 tammartakajaartippaanga, alittorpaanga suujunnaarsillunga nalatiinnarlunga qimagaasutut. v12 Pisissini qiluaa inissillungalu piseriaqattaagassanngorlunga; v13 Qarsuusivimmi erneri piseriuttarpai eqqorlunga tartukkut. v14 Inoqatima tamarmik illaruaatigaannga, uannik ajortitsiniutinik erinarsorput ulloq tamaat. v15 Naasunik seernartunik nerisassippaanga sungarnitsunillu imigassillunga; v16 tamuatippaanga ujaraaqqanik saanngummut manngukkaminga. v17 Eqqissiveerutitippaanga, pilluaat sunaasoq nalulerpara; v18 oqarpunga: Inuujumassuseeruppunga, neriuutaaruppunga Naalakkamut. v19 Erloqissutikka inissaasuaneralu eqqaallugit sungarnitsutut toqunartutullu ipput; v20 taamaattorli eqqaasariaqartarpakka, tarnigalu isumatsassimavoq. v21 Tamannali eqqarsaatigaara, taamaattumillu utaqqiumavunga: v22 Naalakkap ilumoorsusia soraanngilaq isumassuineralu qaangiutinngilaq, v23 ullaat tamaasa nutaavoq saammaannera; unneqqarissutsit angeqaaq. v24 Oqartarpunga: Naalagaq tassa agguagarsiara, utaqqivaralu taamaattumik. v25 Naalagaq ajunngitsuliortarpoq neriuffiginnitsiminut imminillu ujarlersunut. v26 Pilluaataasarpoq Naalakkap annaassinissaa nipangersimalluni utaqqigaanni, v27 angummut iluaqutaaneruvoq inuusuttuunermini nammagaqaruni; v28 kisimiittariaqarpoq nipaallunilu nammagassinneqaraanni Naalakkamit, v29 qarni nunamut tutsisimassavaa, neriuutissaqarsinnaammat! v30 Ulussani manissavaa isatsisiminut, narrunarsagaaninilu qaarsillaatigalugu. v31 Naalagarmi soraajuitsumik ajattuisanngilaq; v32 erloqinartunik atuisitsigaluaraangami nallittuisarpoq ilumoorsutsimigut angingaartukkut; v33 Inuit naalliutsittanngilai qunutittarnagillu uummammit pisumik. v34 Nunami parnaarussat tamarmik qunutinneqaraangata, v35 Qutsinnerussaartup takkuani angummut eqqartuussut equtinneqaraangat, v36 angut pisuunngitsoq pisuutinneqaraangat, tamakku arajutsisimasoraasigit Naalakkamut? v37 Kina oqaatsimigut pilersitsisinnaava Naalakkamit peqquneqartinnani? v38 Ajunaarneq pilluarnerlu nalliuttannginnerpat Qutsinnerussaartup qarnganit? v39 Inuk inuuginnartitaasoq sooq naammagittaalliussava? Sooq angutip ajortuliani pillugit pillagaanini naammagittaalliuutigissavaa? v40 Immitsinnut killisioriarta aqqutivullu paasiniarlugit saallutalu taava Naalakkamut; v41 uummativut assavullu qullartitsigit qilammiittumut Guutimut. v42 Ajortulioratta naalasseriillutalu isumakkeerfigisinnaasimanngilatsigut. v43 Kamanninnik ulissimavutit malersorlutalu, toqorarpatsigut asattuunnata; v44 nuissanillu ulissimagavit qinnutinik ilinnut anngussinnaasoqanngilaq. v45 Sorujuttut igiinnagassatullu inuiannit isigineqartunngortippatsigut, v46 akeqqatta tamarmik aatsarfigaatigut; v47 Aserugaaneq ajunaarnerlu uatsinnut tassaalerput tataannartoq itersaliarlu. v48 Qulliikka isinnit kuuinnarput innuttama pania aqqunartiterneqarmat; v49 qulliikka isinnit kuuttuarput taamaattuassallutillu v50 Naalagaq qilammit ammut isigilertinnagu. v51 Tarnima nalligisarpai takugaangakkit illoqarfimma arnartai. v52 Inuit pissutissaqarnatik uannut akeraasut piniaariuarpaannga timmissatut, v53 nakkartippaannga nakkarfissiamut, ujaqqanillu taanna matoorpaat. v54 Imermut morsukkama oqarpunga: Tassa toqusussanngorpunga! v55 Atikkut torlorfigaakkit Naalagaq nakkarfissiamit itisuumit; v56 tusarparma torlorfigigakkit: »Tusaanngitsuusaaqinagu ajunaalerlunga nillianera!« v57 Qanipparma torlulaffigigakkit, oqarputillu: »Erseqinak!« v58 Naalagaq, eqqartuussivimmi illersussavarma, inuunera aniguisissavat; v59 Naalagaq, nalunngilat iluaatsuliorfigisaanera, naapertuilluartumik pineqartinnga! v60 Takuatit akiniaaleritussusiat uannullu pilersaarutipilui tamaasa. v61 Naalagaq, tusaavatit akerartuutaat pillungalu pilersaarutipilui tamaasa; v62 akerartortima oqalorujuffigannga ulloq tamaat. v63 Tusaagit, sumiikkaluaraangamilluunniit uannik ajortitsiniutinik erinarsortarput! v64 Akilikkit, Naalagaq, qanoq iliorneri pillugit, v65 uummataat manngertitiguk, perloqqussutinnillu eqqukkit! v66 Kamaallugit malersukkit, piiarlugit Naalakkap qilaata ataani! Upputit Upp 4 v1 Alianaq! Kuulti qernertissimavoq innermit, kuulteqqissuugaluaq allanngorsimavoq, ujaqqat erlinnartut eqqaannarneqarsimapput aqqusernit paarlannerini tamani. v2 Zionip ernitsiarsui oqimaalutarneqarlutik kuultimik naleqaraluartut, alianaq, maanna isigineqarput marriaannartut marriortup assaasa piliarisimasaasut. v3 Sjakalit allaat ivianngitik manisarpaat milutsinniarlugit piaqqatik; innuttamali paniat naakkittaatsunngorsimavoq assigalugu qatigattuusaq inoqajuitsumi najugalik. v4 Naalungissat imerunnermit oqaat qilaavinut nippussimapput; meeqqat nerisassaminnik qinnuuloortut sumininnguamilluunniit tunineqanngillat. v5 Inuit nerisarissaartarsimagaluartut nukillaarlutik aqqusinerni nalaannalerput; purpurinik uleqarsimagaluartut maanna attakuni nalapput. v6 Inuttama paniata ajortuliai sualunnerupput ajortulianit Sodomami, imaaliallaannaq piuneerutitaasimasumi kimilluunniit qanoq iliuuseqarfigineqarnani. v7 Zionip naalagaaneri apummit minguinnerusimagaluarput immummillu qaallorinnerullutik, timaat koralinit aappallarinnerusimagaluarput safirinut assingutinnarlutik; v8 maannali paamilluunniit qernernerupput aqqusinermi naapikkaanni ilisarsaajunnaarlutik. Amiat saarnginut nippussimavoq qisuttut panertigaluni. v9 Panamit toqutaasut toqu oqinaarneruaat perlerlutik toqusuninngarnit, ikilerneqarsimallutik maaniinnaq nalatillutik narsaatip inerititaanit ungasillutik. v10 Anaanat maanna qitornatik namminneq assamminnik igallugit nerisassiaraat; innuttama pania aqqunartiterneqarmat. v11 Naalakkap kamannini killeqanngitsumik misigitippaa; uumitsangaarnini kuerarpaa; Zionimi ikippaa inneq tunngaviinik allaat nungutitsisoq. v12 Nunarsuarmi kunngit silarsuarmilu najugallit tamarmik isumaqarsimanngikkaluarput pitoraattoqarumaartoq akeqqanik sorsuttunillu Jerusalemip isaaffiisigut. v13 Taama pisoqarpoq pruffiitit ajortuliormata palasillu pisuullutik, iluartut aavat illoqarfiup qeqqani kuivaat. v14 Aqqusinerni angalaarput tappiitsutut, aammik minngersarsimallutik; attorneqaqqusaanngitsut atisaminnik attorpaat. v15 »Palleqinasiuk, minguttuuvoq!« pillugit suaartartoqarpoq. »Palleqinasiuk, palleqinasiuk, attoqinasiuk!« Qimaagaangata eqqissivissaqarnatillu angalaaraangata oqartoqartarpoq inuianni: »Maani najugaqartuaannassanngillat.« v16 Naalakkap nammineq siammartersimavai takoqqikkumannginnamigit. Palasit ataqqineqanngillat utoqqaat nalligineqarnatik. v17 Ikiuisussanik qineraluarnermik isaajalerpugut, suallannatali; alaatsinaaffitsinnit qinerleraluarpugut inuiannik, tamannali iluaqutaanngilaq. v18 Akeqqatta alloriarnivut alapernaasermatigit niueriartortarfinni angalaarsinnaanngilagut. Toqussarput qallivoq, ullussavut naalerput, naggatissarpummi nalliutereerpoq! v19 Malersortivut sukkalisaarnerupput qilaap nattoraliinit; qaqqani piniarsaaraatigut inoqajuitsumilu qamaaraluta. v20 Naalakkap tanitaa, anersaartornerput uumassutaasoq, nakkarfissiaanni pisarineqarpoq; tassa taanna pillugu oqarpugut: »Taassuma alanngigaani inuussaagut inuiaat akornanni.« v21 Nuannaaginnariannguarit qiimmattarlutillu Edomip pania, illit nunami Usimi najugaqartutit; illit aamma imigassinneqarumaarputit aalakuuleruillu tamataajarlutit. v22 Pillaatisiassat atoreerpat, Zionip pania, Naalakkap aallarussaateqqissanngilaatit. Iluaatsuliatilli pillugit pillassavaatit, Edomip pania, ajortuliatillu saqqummersillugit. Upputit Upp 5 v1 Naalagaq, pineqaaterput eqqaajuk, qiviarlutillu takujuk mitannarsisitaanerput. v2 Nuna kingornussarsiarput takornartat tiguarsimavaat, allamiullu illuvut pigilersimavaat. v3 Iliarsunngorsimavugut ataataarulluta, anaanavullu uillarninngorsimapput. v4 Imeq imigassarput pisiarisariaqarparput qisussavullu akilertariaqarlugit. v5 Malersorneqarpugut ingasavissumik qasoqaagut qasuerserfissaqarnatali. v6 Egyptenimut Assyriamullu assavut isatsikkaluarpavut nerisassaqarumalluta qaarsillaatissatsinnik. v7 Siuaasavut ajortuliortut taakku peerutereerput, pillaatisiassaalli uagut atortariaqarparput. v8 Inussianit naalakkersugaavugut, taakkunanngali aniguisitsisussaqanngilagut. v9 Inuutissarsiortarpugut navianartorsiorluta, inoqajuitsumi panamit qunusaarneqarpugut; v10 amerput kissarsuutitut uunaannaavoq kaannermit kissarulutsitaalluni. v11 Arneriffigineqarput pinngitsaalineqarlutik arnat Zionimi, niviarsiallu Judap illoqarfiini. v12 Naalagartat tiguneqarput nivinngagaallutillu, utoqqaat ataqqineqanngillat. v13 Angutit inuusuttut aserorterivimmi sulisitaapput naalliullutik, nukappiaqqallu qisussanik nammatsitaapput artorsarnermit aqullaarlutik. v14 Utoqqaat isaaffinnit peerussimapput, angutillu inuusuttut kukkilattariarunnaarput. v15 Uummatitsigut nuannaassuseeruppugut, qitissaarluta aliasuinnalerpugut, v16 niaqoruterput niaqqutsinnit nakkarsimavoq. Alianaq ajortulisimagatta! v17 Uummaterput napparsimalerpoq isivullu qaamaneerullutik; v18 qaqqaq Zioni suerutitaagami teriannianut angalaarfiinnanngorpoq. v19 Illilli Naalagaq, naassaanngitsumik kunngiuvutit, issiavissaarsuit atavoq kinguaariikkuutaani. v20 Sooq naassaanngitsumik puiorniarpisigut? Sooq soraajuitsumik ilagiumajunnaarpisigut? v21 Naalagaq, ilinnut saatsitsigut uterfigeqqullutit, ulluvut nutaanngortittakkit siornatigut pisarnittut, v22 ajattorluinnarsimanngikkutsigut kamaassimavallaanngikkutsigullu. Ezekielip allagai Ez 1 Ezekieli pruffiititut qaaqquneqartoq v1 Ukiut 30-anni qaammatit sisamaata ulluisa tallimaanni aallarussaasut akornanniitillunga kuup Kebarip eqqaani qilak ammarpoq, Guutiussutsimillu takusaqarpunga. v2 Qaammatip ulluisa tallimaanni, kunngip Jojakinip aallarussaanerata kingornagut ukiut tallimaanni, v3 Naalakkap oqaasia palasimut Ezekielimut Buzip erneranut pivoq Kaldæerit nunaanni kuup Kebarip eqqaani. Naalakkap assaata tassani tikippaa. v4 Takuara anorersuaq avannga pitorartoq nuiarujussuaq innerlu ikualasoq; nuiaq kaajallalluni akisunneqarpoq, qeqqaniittoqarporlu, tassa innerup qeqqani, kuultitut qaqortutut ittumik uisorilasumik. v5 Innerup qeqqaniipput uumasorsuartut ittut sisamat. Ima isikkoqarput: Soorlu inuit. v6 Tamarmik sisamanik kiinaqarput sisamanillu suloqarlutik. v7 Niui narlusuujupput, isigattaallu nersuteeqqap kukiffaasut ittunik kukiffaqarput kanngussattullu qillersakkatut qillaritsigalutik. v8 Sulummik ataasigut saneqqamikkut sisamatigut inuit assaattut ittunik assaqarput. Uumasorsuit kiinaat suluilu imaapput: v9 Sului imminnut attuumapput, ingerlatillutillu allamut sanguneq ajorput, tamarmillu siumuinnaq ingerlasarput. v10 Kiinaasa inuit kiinaat assigaat, talerpimmikkut taakku sisamat tamarmik løvitut kiinaqarput, saamimmikkut taakku sisamat tamarmik ussittut kiinaqarput, sisamallu tamarmik nattoralittut kiinaqarput. v11 Sului qummut siaarsimapput marluk imminnut attuumallutik, marlullu timaat assersimallugit. v12 Tamarmik siumuinnaq ingerlapput. Sumulluunniit anersaap peqqugaangatik tassunga ingerlasarput ingerlatillutik sanguneq ajorlutik. v13 Uumasorsuit isikkoqarput aamaruutissatut aamaartutut ikualasutut, soorlu tassa nanerussat uumasorsuit akornanni aalasut; inneq akisunneqarpoq, tassanngaanniillu innaallannerit anillattarput. v14 Uumasorsuit uteqattaarput innaallannertut isikkoqarlutik. v15 Uumasorsuit taakku isiginnaarpakka, assakaasoqarporlu nunamiittunik uumasorsuit tamarmik immikkut sanianni sisamani. v16 Assakaasut taakku sisamat krysolititut uisorilasutut isikkoqarput; sisamat tamarmik assigiipput; tamarmillu immikkut assakaasumik allamik iluleqartutut isikkoqarput. v17 Taamaattumik sammivinnut sisamanut ingerlasinnaapput; ingerlagaangamik sanguneq ajorput. v18 Assakaasut avallersaat angillutillu annilaarnangaarput, taakkulu sisamat kaajallallutik isitut ittunik ulikkaarput. v19 Uumasorsuit nunami ingerlagaangata assakaasuttaaq sanianniillutik ingerlasarput, uumasorsuillu nunamit qangattaraangata qangattartarlutik. v20 Anersaap orneqqusaa ornittarpaat; uumasullu qangattaqatigisarpaat, uumasorsuimmi anersaavat assakaasuniippoq. v21 Uumasut ingerlagaangata assakaasuttaaq ingerlasarput unikkaangatalu unittarlutik. Uumasullu nunamit qangattaraangata assakaasuttaaq qangattaqatigisarpaat uumasorsuit anersaavat assakaasuniimmat. v22 Uumasorsuit niaquisa qulaanniippoq qilaanngusaasatut ittoq, aligortut uisorilalluni annilaarnangaarlunilu niaquisa qulaanni siaarsimasoq. v23 Qilaanngusaasap ataani sului siaarsimapput, sanileriit sului imminnut attuumallutik; tamarmillu allanik marlunnik suloqarput taakkuninngalu timitik assersimallugit. v24 Ingerlagaangata isaqqilarpalunnerat tusaasarpara imersuit ittunnerattut, Ajugaqanngitsup nipaatut sakkutoorpassuillu perpalunnerattut; uninngatillutik sulutik nakatittarpaat. v25 Qilaanngusaasap uumasut niaquisa qulaanniittup qulaani qanngorpallattarpoq. Unikkaangamik sulutik nakatittarpaat. v26 Qilaanngusaasap uumasut niaquisa qulaanniittup qulaaniittoqarpoq safiritut ittumik issiavissaarsuartut iluseqartumik, issiavissaarsuartut isikkoqartup qaavaniippoq inuttut isikkoqartoq. v27 Takusaqarpungalu kuultitut qaqortutut uisorilasutut ittumik, innertut nigalimmik kaajaluisimasutut ittumik; aallartippoq siffiaatut iluseqartuniit qummukarluni. Siffiaatullu iluseqartuniit takusaqarpunga ammukartumik innertut isikkoqartumik. Kaajallallugu qinngorneqarpoq, v28 soorlu neriusaaq sialleraangat nuissani saqqummertartoq, taamatut isikkoqarpoq qinngornera avatangiisoq. Taamaappoq Naalakkap naalannassusiata assigisaa, takugakkulu pallorpunga; tusaavaralu oqaluppaluttoqartoq. Ezekielip allagai Ez 2 v1 Oqarfigaanga: »Illit inuk, nikuigit oqaluffigissagakkit!« v2 Oqaluffigilermanga anersaap pulavaanga nikuitillungalu, tusaavaralu uannut oqaluttoq. v3 Oqarfigaanga: »Illit inuk, Israelikkunnut aallartissavakkit, inuiannut pikitsitsisartunut ulloq manna tikillugu uannik assortuisunut. Taakkua siuaasaasalu tunuppaannga, v4 sorraappaluttunillu kiinaqarput manngertunillu uummateqarlutik. Taakkununnga aallartippakkit, imalu oqarfigissavatit: ›Ima oqarpoq Guuti Naalagaq‹, v5 naalassagunik naalassanngikkunilluunniit assigiimmik – massami tassaapput inuiaat naalasseriitsut – paasissavaat akunnerminni pruffiitimik saqqummersoqartoq. v6 Illilli inuk, ersigeqinagit, oqaasiilu annilaarutigeqinagit kapinartulinnit avatangersimaneqassagaluaruit skorpionillu issiavigissagaluarukkit. Oqaasii ersissutigeqinagit kiinaallu annilaarutiginagit, tassaammata inuiaat naalasseriitsut. v7 Uanga oqaasereqqusannik oqaluffigissavatit naalassappata naalassanngippataluunniit assigiimmik, tassaammata naalasseriitsut. v8 Illilli inuk, tusarniaruk qanoq oqarfigigikkit! Illit ikkunatut naalasseriitsuussanngilatit. Aatsarlutit ilinnut tunniussassara iiniaruk.« v9 Takuara assak uannut isaassimasoq mappersakkamik tigumiaqartoq. v10 Saanni immussaajarpaa, mumigiinnillu allanneqarsimavoq imaqarlunilu kappialanermik, anersaarulunnermik naalliunnermillu. Ezekielip allagai Ez 3 v1 Taava oqarfigaanga: »Illit inuk, maani takusat una neriuk! Mappersagaq una iiguk Israelikkullu oqaluffigiartukkit.« v2 Taava aatsarpunga, mappersagarlu iitippaa v3 oqarfigalungalu: »Illit inuk, mappersagaq una ilinnut tunniussara iiguk naannullu immiullugu!« Taava nerivara, qaninnilu tungusunnitsuutitut mamartigaaq. v4 Taava oqarfigaanga: »Illit inuk, Israelikkut uanga oqaaseriumasannik oqaluffigiartukkit! v5 Inuiannut takornartatut paasissaanngitsunillu oqaasilinnut aallartitaanngilatit kisianni Israelikkunnut, v6 inuiappassuarnut takornartatut ilinnut paasissaanngitsunik oqaasilinnut pinnak. Taakkununngami aallartikkaluarukkit taakkua pinngitsoornatik tusaassagaluarpaatsit; v7 Israelikkulli naalakkumassanngilaatsit uanga naalakkumannginnaminnga, Israelikkut tamarmik manngertunik qaaqaramik manngertunillu uummateqarlutik. v8 Illit kiinnat taakkua kiinaattut illillu qaat taakkua qaavisut manngertigilersippakka. v9 Qaat diamantitut manngertigilersippara ammaamit manngernerulersillugu. Ersigeqinagit, kiinaallu annilaarutigeqinagit tassaammata inuiaat naalasseriitsut.« v10 Taava oqarfigaanga: »Illit inuk, tusarnaaqqissaarlutit ilinnut oqaatigisakka tamaasa uummammiuliunniakkit, v11 taavalu nunaqqatitit aallarussaasut, naalassappata naalassanngippataluunniit assigiimmik, oqarfigiartukkit: ›Ima oqarpoq Guuti Naalagaq‹.« v12 Taava anersaap qangattaappaanga, tusaavaralu tununni nunap sajuppalunnersua Naalakkap naalannassusia iniminit qangattarmat. v13 Tusaavaralu uumasut suluisa imminnut attuumasut isaqqilarpalunnerat assakaasullu pisorpalunnerat nunallu sajunnerata pisorpalunnera. v14 Anersaap qangattaallunga aallaruppaanga, uangalu narrujuummisimallunga kamassimallungalu ingerlavunga. Naalakkallu assaata oqimaalluni patissimavaanga. v15 Taava aallarussaasut Tel-Abibimiittut kuup Kebarip eqqaani nunaqalersut tikippakka. Ullut arfineq-marluk taakkua akornanniippunga annilaarsimangaarlunga. v16 Ullulli arfineq-marluk qaangiummata Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v17 »Illit inuk, Israelikkunnut alaatsinaattunngortippakkit; uanga qaninnit oqaasersiguit uannit kalerrisaassavatit. v18 Iluanngitsumut oqaruma: Toqussaatit! illillu iluanngitsoq mianersoqqunngikkukku imaluunniit inuuginnartikkumallugu oqaluffiginngikkukku inuuserisaalu iluanngitsoq pillugu mianersoqqunngikkukku, taava iluanngitsoq taanna toqussaaq pinerluttuliani pillugu, toquneranulli illit pisuutissavakkit. v19 Iluanngitsulli mianersoqqusaraluavit iluanngitsuussutsi iluanngitsumillu inuuserisani soraarutinngikkunigit, taava taanna toqussaaq pinerluttuliornini pillugu, illilli inuunerit annaassimassavat. v20 Iluartorli killormut saalluni iluanngitsuliorpat naakkiutitissavara toqutillugu. Illit mianersoqqunnginnakku pinerluttuliani pillugu toqussaaq, iluartuliorsimanerigalualu eqqaassanngilara; toquneranulli illit pisuutissavakkit. v21 Iluartorli taanna ajortulioqqunagu illit mianersoqqusimagukku taannalu ajortuliunngikkuni, taava inuuginnassaaq mianersoqquneqarnini naalassimagamiuk, illillu inuunerit annaassimassavat.« v22 Kingorna Naalakkap assaata tikippaanga, Naalakkallu oqarfigaanga: »Nikuillutit qooqqumut aallarit, tassani oqaluffigissagakkit.« v23 Taava nikuillunga qooqqumukarpunga, Naalakkallu naalannassusia ikerasaliap Kebarip eqqaani takusara tassaniippoq, pallorpungalu, v24 anersaallu pulavaanga nikuitillungalu. Oqarfigaanga: Angerlarlutit illunnut mattunniarit! v25 Illit inuk, allunaasarsuarnik qilersussavaatsit inuit akornannut anisinnaajunnaarlutit. v26 Oqqallu qilaannut nipinngatissavara oqarneq ajulersillutit unnerluutigisinnaajunnaarsillugit; tassaapput inuiaat naalasseriitsut. v27 Uangali illit oqaluffigilerukkit qarnit ammassavara, oqarfigissavatillu: »Ima oqarpoq Guuti Naalagaq!« Tusaajumasoq tusaali, tusaajumanngitsorli tusaanngikkili. Tassaappummi inuiaat naalasseriitsut. Ezekielip allagai Ez 4 Jerusalemip unguneqarnera tigusarineqarneralu -- assilianngorlugit v1 Illit inuk, qarmasissiamik tigusillutit saannullu ilillugu tassunga illoqarfiup Jerusalemip assinga kigartoruk. v2 Unguniaruk, saassussiffissanik qaqiffiliorniarit, kaajallallugu ippiliugaliorniarit, sakkutoorpassuit saassussisussat piareertikkit, kaajallallugulu qarmanik aserorterutit nappaatitikkit. v3 Taava saviminermik saalimasumik tigusillutit illit illoqarfiullu akunnissinni talutut saviminiusutut itillugu inissinniaruk, kiinnallu illoqarfimmut sammisiguk; unguneqarsimassaaq, illillu ungussavat. Tamanna Jerusalemip saassunneqarnissaanut Israelikkunnut nalunaaqutaassaaq. v4 Taava saamimmut innarlutit Israelip pillarneqarnissaa atoruk. Ulluni innangaffissanni tamani Israelikkut pillagaanissaat taamatut atussavat. v5 Ulluni ukiut ajortuliorfigisaasa amerlaqataanni, tassa 390-ini, Israelikkut ajortulinerat ilinnut nanertorneqaatigitissavara. v6 Ullut taakku qaangiuppata talerpimmut innarlutit Judap pillagaanissaa nanertorneqaatigissavat ulluni 40-ni. Ukiut Judap pillagaaffissai tamaasa ilinni ullunik innangaffippit amerlaqataannik naleqartissavakka. v7 Kiinnat Jerusalemimut ungusaasumut sammisissavat, talillu uinnginnaassaaq, illoqarfillu avoqqaaralugu siulittuissaatit. v8 Allunaasarsuarnik qilersussavakkit illuanut assallassinnaajunnaarsillutit ullut ungusiffiusut qaangiutserlugit. v9 Qajuusiassanik suaasiassanillu, eertanik eertaasanillu, hirsinik qajuusiassanillu nujaasartaqanngitsunik tigusillutit puugutarsuarmut ataatsimoortillugit timiusaliorit. Ulluni innangaffissanni, tassa ulluni 390-ini, taakku nerisarissavatit. v10 Killilikkamik nerisassaatit, ullormut sekelinik 20-nik nalilimmik, tassa ullormut nerisassat. v11 Killilikkamik imertassaatit, hinip aggornerisa arfernata imartoqataanik, tassa ullormut imigassat. v12 Suaasiassanit iffiorneqartutut nerisassavatit, inuillu anaannik qisoqarlutit inuit isigitillugit uuttassavatit. v13 Naalagarlu oqarpoq: »Taama Israelikkut timiusaq mingunnartoq nerisariaqassavaat uannit ajattugaallutik inuiaat aallarussaaffigisassamik akornanni.« v14 Uangali oqarpunga: »Ila Guuti Naalagaq! Mingutsinngisaannarpunga; inuusuttuuninnit ulloq manna tikillugu qillumik nersutilluunniit kiisortut alittugaannik nerinngisaannarpunga neqimillu mingunnartumik oqummissinngisaannarlunga.« v15 Taava oqarfigaanga: »Taavami inuit anaannik pinnak ussigit anaannik tunissavakkit taakku qisugalugit nerisassannik timiusaliortaqqullutit.« v16 Aammalu oqarfigaanga: »Illit inuk, timiusaq isumalluutigisassaajunnaarsissavara Jerusalemimi; annilaarsimallutik killilikkamik timiusartortassapput, tataatsassimallutillu killilikkamittaaq imertarlutik. v17 Timiusartugassaat imigassaallu amigalerumaarput, tamarmillu ajupataalerumaarput asiujumaarlutillu pinerluttuliornitik pillugit.« Ezekielip allagai Ez 5 v1 Illit inuk, panamik kiinnarissumik nujaajarit unngiarlutillu nunguillugit. Taavalu unngiarnerlukut nujaajarnerlukullu oqimaalutarlugit immikkoortitikkit. v2 Aggornerisa pingajui illoqarfiup iluani ikuallassavatit ullut illoqarfimmik ungusiffiusut qaangiuppata; aggornerisa pingajui allat illoqarfiup avataani panamik aggussavatit; kiisalu aggornerisa pingajui anorimut teqqalatissavatit, uangalu pana silugusimallugu malersorumaarpakka. v3 Taava ilamerngi qallersaativit nuuanut nermutissavatit, v4 taakkuali ilamerngi innermut igillugit ikuallassavatit. Tassanngaanniit inneq Israelikkunnut tamanut siaruaatissaaq. v5 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Taannaavoq Jerusalemi! Inuiaat akornanni inissippara nunanit avatangerneqartillugu. v6 Kisianni inassutikka naalanngilai inuiannit iluaannerulerluni, nunanillu avatangiisigisaminit inatsisinnut naalasseriinneruvoq, taakkumi inassutikka sumiginnarpaat inatsisikkalu maleruarnagit. v7 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Inuiannit eqqaamiussinnit nipiliorneruvusi; inatsisikka maleruanngilasi inassutikkalu naalannagit, inuiaalli avatangiisigisassi inassutaat maleruarpasi. v8 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Maanna saassutissavakkit eqqartuullutillu inuiaat allat isigitillugit. v9 Maajunnartuliarpassuatit pillugit siornatigut pillaatiginngisaannakkannik kingornaluunniit pillaatigissanngisannik iliorfigissavakkit. v10 Ataataasut ernitik neriumaarpaat, ernerillu angajoqqaatik nerissavaat. Eqqartuutissavakkit ilinnilu amiakkuusut tamaginnut teqqartillugit. v11 Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq, illernartuutiga guutiliannik narrunartunik maajunnartunillu mingutsikkakku aamma uanga illit meqquiassavakkit nallittornatit asattuunnatillu. v12 Aggornissi pingajui nappaammit toqoraataasumit toqussapput perlissallutilluunniit illoqarfiup iluani; aggornissi pingajui allat panamit toqunneqassapput illit eqqanni; aggornissilu pingajui kingulliit tamaginnut teqqartillugit pana silugusimallugu malersorumaarpakka. v13 Kamannera killeqanngitsumik misigitissavara, uumitsanneralu taakkununnga tutsissavara akiniaallunga. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq; ilungersorlunga oqaluttarpunga uumitsannera killeqanngitsumik taakkununnga misigitikkaangakku. v14 Illit Jerusalemi nakkaanikuinnanngortillutit inuiannut eqqaamiugisannut mitaatigisassanngortissavakkit sanioqquttut tamaasa isigitillugit. v15 Inuiannut eqqaamiugisannut asissugassanngussaatit mitaatigisassanngorlutit, anusinngorsaatissanngorlutit siooqqatissanngorlutillu pillaatinnik sualuttumik akiniarukkit. Uangami Naalagaq taama oqaluppunga! v16 Kaannerup qarsuinik ajortunik aallartitsivigissavassi, aserueqqullutimmi aallartikkutsik aseruiumaarput; kaanneq ilissinni annerulersissavara, timiusarlu isumalluutaajunnaarsissavara. v17 Perlerarnermik nersutinillu kiisortunik aallartitsivigissavassi, ikilisikkummaarpaasilu. Nappaammik toqoraataasumik toqoraanermillu pillassavassi, panaralu ilissinnut nalliutitissavara. Uangami Naalagaq taama oqaluppunga! Ezekielip allagai Ez 6 Qattunerni pilliisarfinni guutipilussiortut pillagaanissaat v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, kiinnat Israelip qaqqaanut sammisinniaruk! Siulittuiffigalugit v3 oqassaatit: Israelip qaqqai, Guutip Naalakkap oqaasia tusarsiuk! Ima oqarpoq Guuti Naalagaq qaqqanut qattunernullu, kuuinut qooqqunullu: Panamik aallartitsivigalusi qattorngit pilliisarfisi piuneerutissavakka. v4 Pilliiviutisi aserorterneqassapput tipigissaatilliiffiutisilu sequtsigaallutik, toqutaasortasilu orlorarsimatissavakka guutipalaajutissi sioraanni. v5 Israelikkut timaat toqungasut guutipalaajutaasa sioraannut igillugit saarngi pilliiviutissi avataannut siaruartissavakka. v6 Nunagisassinni tamani illoqarfiit nungutinneqassapput qattorngillu pilliisarfiit piuneerussaassallutik pilliiviutisilu suerutitaassallutik. Guutipalaajutisi sequtsigaallutik suujunnaassapput, tipigissaatilliiffiutisilu sequmisitaassapput; sanaasilu tamarmik piuneerutitaassapput v7 toqutaasullu akornassinniissapput. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v8 Nunanulli allanut siammartitaappata panamit aniguisunik amiakkoqartissavakka inuiaat nunani taakkunani najugaqartut akornanni, v9 ilassilu aniguisut eqqaassavaannga inuiaat aallarussaaffimmik akornanni allasiortut uannillu tunussisut uummataat guutipalaanillu allasiortut isaat sequmikkakkit. Imminnullu maajugissapput ajortuliarpassuatik maajunnartuliarpassuatillu pillugit. v10 Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Pissutissaqarnanga perlummik tamatuminnga sioorasaarsimanngilakka. v11 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Assatit ersaartakkit, tukkartorillu Israelip ajortuliai maajunnartuliaalu tamaasa eqqanaartuutigalugit, toqorartitaalerpata panamit kaannersuarmillu nappaammillu toqoraataasumit. v12 Ungasinneq nappaammit toqoraataasumit toqussaaq qaninnerlu panamit orlutitaalluni, amiakkuullunilu aniguigaluartoq perlissaaq; uumitsannera taakkununnga killeqanngitsumik misigitissavara. v13 Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq, toqutaasut guutipalaajutimik akornanniilerpata pilliiviit eqqaanni, qattunerni portusuuni tamani qaqqanilu kingittuni tamani, orpiit qorsuusut egillu pilutartuut tamarmik ataanni guutipalaajutiminut tamanut tipigissaatilliiffigisartagaanni. v14 Assaga taakkununnga isatsissavara nuna inoqajuitsunngortillugu inuilaanngortillugulu najugarisaanni tamani, inoqajuitsumiit Riblamut. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 7 Ulloq Naalakkap kamaffissaa qanillivoq v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, ima oqarpoq Naalagaq Israelip nunaanut: Naggatissaq nalliutilerpoq! Naggatissaq nalliutilerpoq nunarsuup sammiviinut sisamanut. v3 Naggatissaq ilinnut nalliutilerpoq. Kamanninnik aallartitsivigissavakkit. Eqqartuutissavakkit inuuserisannut naapertuuttumik, akiniarlutillu maajunnartuliarpassuatit pillugit. v4 Nalliginatit asattuunnatillu iliorfigissavakkit inuuserisat pillugu, maajunnartuliavit kingunerisa eqqussavaatsit. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v5 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ajunaarnerit malittariiginnassapput! Nalliutilerpoq! v6 Naggatissaq nalliutilerpoq, naggatissaq nalliutilerpoq, tamanna ilinnut naggatigitissavaa! Takuat tarrippoq, v7 qilaap niaqorutaa tarrippoq, illit nunami najugaqartutit pillutit. Piffissarititaq nalliutilerpoq, ullussaq qanillivoq; amiilaarnartoqarpoq qaqqani, qiimmattarpalunnermik tusarsaasoqanngilaq. v8 Uumitsannera erniinnaq ilinnut kuerassavara kamanneralu ilinnut killeqanngitsumik misigitillugu. Eqqartuutissavakkit inuuserisat naapertorlugu, pillassavakkit maajunnartuliatit tamaasa pillugit. v9 Nalliginatit asattuunnatillu iliorfigissavakkit inuuserisat pillugu, maajunnartuliavit kingunerisa eqqussavaatsit. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq; uanga tassa perlutsitsisoq! v10 Ullussaq nalliuppoq! Qilaap niaqorutaa tarrippoq, qilaap niaqorutaa nuivoq. Iluaatsuliorneq puttuppoq, makitasaarneq sikkerpoq, v11 nakuuserneq anneruleriartorpoq guutiitsunut iluaatsuliorninngorluni. Taakku peerlit! Nipiliortorpassuit peerlit! Nipiliorunnaarlit! Naalannassusiat peerli! v12 Piffissarititaq tikiuppoq, ullussaq nalliuppoq! Pisiniartoq nuannaassanngilaq nuisitsisorlu aliasussanani, kamannerummi eqqorpai nipiliortorpassuit tamaasa. v13 Nuisitsisup tunisani uterfigeqqissinnaassanngilaa suli inuutillutik. Kamannerummi eqqussavai nipiliortorpassuit. Nipangissanngillat. Kialuunniit inuunini annaatissanngilaa pinerluttuliani pillugit. v14 Sulluartaammik qarlortaraluarpataluunniit suullu tamaasa upalungaarsarlugit, sorsukkiartortoqassanngilaq kamannerma eqqormagit nipiliortorpassuit tamaasa. v15 Silataaniissaaq pana iluaniissallutillu nappaat toqoraataasoq kaannerlu. Narsaammiittoq panamit toqunneqassaaq. Illoqarfimmiittoq kaannersuarmit nappaamillu toqoraataasumit nungutinneqassaaq. v16 Ilaat aniguillutik qaqqanut pissapput tuisut qoorormiutut; taamaattoq tamarmik toqorassapput pinerluttuliatik pillugit. v17 Assaat tamarmik nukillaangassapput seeqqullu tamarmik qitulillutik aalaqqajuttuinnanngorlutik. v18 Puunik atisissapput annilaarnermillu ulinneqarlutik. Kiinnat tamarmik kanngusuttutut isikkoqassapput niaqqullu tamarmik nujaarussimassallutik. v19 Sølviutitik aqqusinermut eqqassavaat, kuultiutaallu minguttunngussapput. Sølviutitik kuultiutitillu annassutigissanngilaat ullormi Naalakkap kamaffissaani. Ajortuliaminnut pissutaasut tamakku qaarsillaatigissanngilaat aqajaqquminulluunniit immiussinnaassanagit pinerluttuliaminnut pisuussutigigamikkit. v20 Pinnersaatit kusanartorsuit usorsitsaarutigisaraluarpaat taakkunanngalu maajunnartunik guutilialiortarlutik. Taamaattumik sølviutaat kuultiutaallu taakkununnga maajunnartunngortissavakka. v21 Tamakku takornartanut pissarsiaritissavakka silarsuarmilu guutiitsunut ujajagassanngortillugit; taakkua nalinginnaatissavaat. v22 Kiinara taakkununnga tunutissavara. Illora akisooq nalinginnaatinneqassaaq, nakuusertut isaaffigalugu nalinginnaatissammassuk, v23 kalunnerit illernartut attussavaat. Nuna ulikkaarpoq aammut pisuunernik illoqarfillu nakuusernermik ulikkaarluni. v24 Inuiaqatigiit ajortut aggersissavakka, taakkua innuttama illui pigilissavaat. Pissarsuit pissaanerat ajugaasimaarutigisaat soraarsissavara, guutisiorfiilu nalinginnaatinneqassapput. v25 Tataatsassapput, eqqissineq ujassavaat, pissanaguli. v26 Ajunaarnerit malittariiginnassapput tusatsiakkallu annilaarnartut tulleriiaaginnassallutik. Pruffiiti takorluuisinniartassaavaat; palasi ajoqersuussutissaarutissaaq utoqqaallu siunnersuutissaarutissallutik. v27 Kunngi aliasussaaq naalagaanerlu annilaarnermik atisissalluni, nunallu inui tataatsannermit nukillaassapput. Inuuserisaat naapertorlugu iliorfigissavakka, eqqartuutissavakka soorlu taakkua inoqatitik eqqartuuttaraat. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 8 Naalaffimmi guutipilussiorneq v1 Ukiut arfernanni qaammatit arfernata ulluisa tallimaanni illunni Judakkut utoqqaanertaat isersimasoritillugit Naalakkap assaata tikippaanga. v2 Takuara angutitut ittoq; siffiaatut isikkoqartumit ammut innerinnaavoq, siffiaanilli qinngornertut ittoqarpoq, kuultitut qaqortutut uisorilasutut ittumik. v3 Assattut isikkoqartoq isatsillugu nutsakkut tiguaanga. Anersaallu nunap qilaallu akornannut qangattaappaanga Guutiussutsimillu takorluuisillunga Jerusalemimukartillunga naalaffimmi silarliit ilorlersaata isaaffianut avannarlermut Pileritsassutsip, guutipiluup pileritsatsitsisup, assingata inaanut. v4 Tassaniippoq Israelikkut Guutiata naalannassusia, isikkualu qooqqumi takusattut ippoq. v5 Ima oqarfigaanga: »Illit inuk, avannamut qiviarit!« Avannamut qiviarpunga, pilliivimmullu isaariaata avannaani isaaffiup initaaniippoq guutiliaq taanna Pileritsatsitsisoq. v6 Imalu oqarfigaanga: »Illit inuk, takuigit qanoq iliortut? Ilumut, Israelikkut tamaani maajunnartuliaat sualungaarmata illernartuutiga qimattariaqarpara. Sulili maajunnarnerusunik takusaqarumaarputit.« v7 Taava silarliup isaariaanut pisippaanga, tassanilu takuara qarmaq putusimasoq. v8 Oqarfigaanga: »Illit inuk, qarmakkut appakaanniarit!« Appakaakkamalu matu takuara. v9 Oqarfigaanga: »Iserlutit tassani takuniakkit qanoq ajortigisumik maajunnartuliortut.« v10 Iserama takuakka paarmortut nersutaatillu tamalaat assingi maajunnartut Israelikkullu guutipalaajutaasa assingi qarmani tamaginni qiperugaasut. v11 Israelikkut utoqqaanertaasa ilaat 70-it Ja'azanja Shafanip ernera ilagalugu taakkua saanniipput, tamarmik immikkut pujoortitsivimmik tigumiaqarlutik; pujoorutaasalu tikkat pujumiilluni qangattarpoq. v12 Oqarfigaanga: »Illit inuk, takuigit Israelikkut utoqqaanertaat tamarmik iniminni taartuni assilialinni qanoq iliortut? Oqarput: Naalakkap isiginngilaatigut, Naalakkap nuna qimassimavaa.« v13 Oqarfigaanga: »Maajunnartuliaannik suli sualunnerusunik takusaqarumaarputit.« v14 Taava Naalakkap naalaffiata isaaffianut avannarlermut pisippaanga, tassanilu arnat issiapput guutipiluk Tammuzi upputigalugu. v15 Oqarfigaanga: »Takuigit, illit inuk? Maajunnartulianilli suli sualunnerusunik takusaqarumaarputit.« v16 Taava Naalakkap naalaffiata silarlianut ilorlermut pisippaanga. Tassaniipput – tassa Naalakkap naalaffiata isaariaata silataani paarliup pilliiviullu akornanni – angutit 25-t missaat Naalakkap naalaffia tunullugu kiinnatillu kangimut sammisillugit. Kangimut sammillutik seqineq guutisiorfigaat. v17 Oqarfigaanga: »Takuigit, illit inuk? Judakkut maajunnartuliaat nunalu tamakkerlugu nakuusernerat uannillu narrutsatsitsiuarnerat naammaginnginneramikkit? Maanna aamma viinnequt uanga qingannut tutsivillugu isaappaat! v18 Taamaattumik kamannera takutissavara nalliginagit asattuunnagillu. Qanorluunniit nipitutigisumik torlorfigigaluarpannga tusassanngilakka.« Ezekielip allagai Ez 9 Jerusalemip pillarneqarnissaa qanillivoq v1 Maanna nipitoqisumik torlulaffigaanga: »Illoqarfiup pillarneqarnissaa qanillivoq! Tamassi immikkut sakkulissaasi toqutsissutissassinnik.« v2 Angutit arfinillit isaaffiup qulliup avannamut sammisup tungaanit aggerput, tamarmik immikkut kaatalisarlutik. Ilaat ataaseq ilupaassianik atisaqarpoq allaffissiamik siffiarmioqarluni; aggerlutillu pilliiviup kanngussaasup killinganut inissipput. v3 Israelip Guutiata naalannassusia kerubiusat qulaanni iniminit qangattarsimavoq naalaffiup alloriusaanut nuulluni. Maanna Naalakkap angut taanna ilupaassianik atisalik allaffissiaminik siffiarmiulik torlulaffigaa; v4 Naalakkap oqarfigaa: »Illoqarfik, Jerusalemi, tamaat ingerlaviguuk, tassanilu maajunnartuliat pillugit anersaarulullutik kappialasut qaavisigut nalunaaqutsikkit.« v5 Tusaavaralu ilaanut oqartoq: »Angut una malillugu illoqarfik ingerlavigalugu naakkinninnasi asattuussinasilu toqoraagitsi! v6 Utoqqaat, inuusuttut, niviarsiat, arnat meeqqallu toqorarlugit nungutissavasi; qaamikkulli nalunaaqutsigaasut qanillissanngilasi. Illernartuutiga aallarnerfigisiuk.« Taava angutit utoqqaat naalaffiup sioraaniittut siulliuppaat. v7 Taava oqarpoq: »Naalaffik mingutsillugu silarliit toqutanik immersigit, aneriarlusilu illoqarfimmi toqoraaniaritsi.« v8 Toqoraatillugit uanga kiserngorukkama pallorlunga torlulavunga: »Ila Guuti Naalagaq, uumitsannerpit Jerusalemimut kuerarneragut Israelikkut amiakkui tamakkerlugit nungutinniarpigit?« v9 Akivoq: »Israelip Judallu pinerluttuliaat sualoqaat. Nuna ulikkaarpoq aammut pisuunernik illoqarfillu iluaatsuliornermik; imami oqarput: ›Naalakkap nuna qimassimavaa, Naalagaq isiginngilaq.‹ v10 Taamaattumik naakkinninnanga asattuussinangalu inuuserisaat naapertorlugu pillassavakka.« v11 Taava angut ilupaassianik atisalik allaffissiaminik siffiarmiulik nalunaarpoq: »Peqqusinerit malillugu iliorpunga.« Ezekielip allagai Ez 10 Naalagaq Jerusalemimit qimaguppoq v1 Takorluuigama takuara qilaanngusaasap kerubit niaquinik qulangiisup qulaani safiritut ittoq; assigaa issiavissaarsuaq taakkua qulaanni ersertoq. v2 Taava angut ilupaassianik atisalik oqarfigaa: »Assakaasut akornannut kerubit ataannut pulagit, assatillu ulikkaarlugit aamanik kerubit akornannit tigusiit illoqarfimmullu siammarterlugit.« Pulasorlu takuara. v3 Angut pulammat kerubit naalaffiup kujataani qeqarput, nuissallu silarleq ilorleq ulikkaarpaa. v4 Naalakkalli naalannassusia kerubinit qangattarluni naalaffiup alloriusaanut nuuppoq, naalaffillu nuissamik immerneqarpoq; Naalakkallu naalannassusiata akisunnerata silarleq immerpaa. v5 Kerubit isaqqilarpalunnerat silarliit silarlersaanni allaat tusarsaavoq, soorlu Guutip Ajugaqanngitsup nipaa. v6 Angut ilupaassianik atisalik peqquaa assakaasut akornannit, kerubit akornannit, innermik aallissasoq angullu taqqamunga pulavoq assakaasullu ilaata killingani unilluni. v7 Taava kerubip assani innermut kerubit akornanni ikumasumut isatsippaa, aamanillu tigusilluni taakku angutip ilupaassianik atisallip assaanut ilivai. Taassuma tiguai anillunilu. v8 Kerubit suluisa ataanni inuup assaatut ilusilik takkuppoq. v9 Takuakka assakaasut sisamat kerubit killinginiittut, assakaasoq ataaseq kerubimi ataatsimi, assakaasullu krysolititut uisorilasutut isikkoqarput. v10 Assakaasut taakku sisamat tamarmik assigiipput, soorlulu tamarmik assakaasumik allamik iluleqartut. v11 Kerubit ingerlagaangata assakaasut sammivinnut sisamanut tamanut ingerlasinnaasarput, ingerlagaangamillu sanguneq ajorput. Niaqqup sammivianut ingerlasaramik sanguneq ajorput. v12 Timaat iluunngarmik, tunui assaallu suluilu assakaasuilu isitut ittunik ulikkaarsimapput; assakaasut sisamat taakku tamarmik taamaapput. v13 Tusarparalu assakaasut Galgalimik taaguuteqartikkaat. v14 Kerubit tamarmik immikkut sisamanik kiinaqarput, siulleq kerubip kiinaanik, aappaa inuup kiinaanik, pingajuat løvip kiinaanik sisamaallu nattorallip kiinaanik. v15 Kerubillu qangattarput. Taakkuupput kuup Kebarip eqqaani takusimasakka. v16 Kerubit ingerlagaangata assakaasuttaaq taakkua sanianni ingerlasarput, kerubillu nunamit qangattarniarlutik sulutik siaaraangatigit assakaasut kerubit saniannit sanguneq ajorput. v17 Kerubit unikkaangata assakaasuttaaq unittarput, qangattaraangatalu assakaasuttaaq qangattaqatigisarpaat, uumassuseqartut anersaavi taakkunaniimmata. v18 Taava Naalakkap naalannassusiata naalaffiup alloriusaa qimallugu kerubit qulangerpai. v19 Isigitillugit takuara uumassuseqartut sulutik siaarlugit nunamit qangattartut, aallarmatalu assakaasut qangattaqataapput. Taava Naalakkap naalaffiata isaaffiata kangilliup paavani unipput, Israelillu Guutiata naalannassusiata qulangerpai. v20 Taakkuupput uumassuseqartut kuup Kebarip eqqaani Israelip Guutiata ataaniittut takusakka, paasivaralu kerubiusut. v21 Tamarmik sisamanik kiinaqarput sisamanillu suloqarlutik, suluisalu ataanni inuup assaatut isikkoqartut ipput; v22 kiinaallu kuup Kebarip eqqaani takusattut ipput. Tamarmik siumuinnaq ingerlapput. Ezekielip allagai Ez 11 v1 Anersaap qangattaallunga Naalakkap naalaffiata isaafianut kangillermut pisippaanga, isaaffiullu paavata silataani ipput angutit 25-t, akornannilu takuakka Ja'azanja Azzurip ernera Pelatjalu Benajap ernera, inuit naalagartaat. v2 Taava oqarfigaanga: »Illit inuk, taakku tassaapput angutit illoqarfimmi matumani iluanngitsumik pilersaarusiortut ajortunillu siunnersuuteqartut. v3 Oqarput: ›Suli illuliornissamut piffissaq nalliutinngilaq. Illoqarfik tassaavoq iga, uagullu uueraatigut.‹ v4 Tamanna pillugu akerlilerlugit siulittuiffigikkit! Siulittuigit, illit inuk! v5 Taava Naalakkap anersaavata tikippaanga, Naalagarlu oqarpoq: Oqassaatit: Ima oqarpoq Naalagaq: Taama oqarpusi, Israelikkuususi, eqqarsaatigisasi ilisimavakka. v6 Illoqarfimmi matumani inuppassuit toqoragaanerannut ilissi pisuuvusi, aqqusernilu toqorakkanik ulikkaarpasi. v7 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Toqorakkasi illoqarfiullu iluanut eqqakkasi tassaapput illoqarfiup uuii, illoqarfillu tassa iga; ilissili tassannga anisissavassi. v8 Pana siooragaarsi; taassuminngali aallartitsivigiumaarpassi, oqarpoq Guuti Naalagaq. v9 Jerusalemimit anisillusi takornartat assaannut tunniutissavassi pillassallusilu. v10 Panamik toqorarneqassaasi; nunap Israelip killeqarfiani eqqartuutissavassi. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v11 Illoqarfik igarissanngilarsi, taassumalu uuerissanngilaasi. Nunap Israelip killeqarfiani eqqartuutissavassi. v12 Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. Inatsisikka inassutikkalu maleruarnagit inuiaat eqqaamiussi inassutaat maleruaannarsimavasi. v13 Taama siulittuitillunga Pelatja Benajap ernera toquvoq. Pallorlunga nipituumik torlulavunga: Ila Guuti Naalagaq, Israelikkut amiakkui nungutilluinnarniarpatit? v14 Taava Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v15 Illit inuk, qatanngutinnut, eqqarlinnut, Israelikkunnummi tamanut, Jerusalemimiut ima oqarput: »Naalagaq nigorsimasiuk! Illoqarfik uagut pigaarput. Nuna pigisarilerparput.« v16 Taamaattumik oqarit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Inuiaat akornannut aallarussaatikkakkit nunanut allanut siammarlugit nunani tikitaanni sivikitsumik illernartitaaleraluarpunga. v17 Taamaattumik oqarit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Inuiannit utertissavassi nunanit siammartitaaffissinnit katersorlusi, nunalu Israeli ilissinnut tunniutissavara. v18 Tassunga tikiullutik guutipiluit maajunnartut maajunnartuliallu tassaniittut tamaasa piiassavaat. v19 Uummammik nutaamik tunissavakka anersaamillu nutaamik ilumioqalersillugit. Uummat ujaraasoq timaannit peerlugu uummammik uiniusumik tunissavakka, v20 inatsisikka maleruaqqullugit inassutikkalu naalaqqullugit. Taava innuttarissavakka, taakkualu Guutigissavaannga. v21 Guutiliaminnilli maajunnartunik guutipilumminnillu narrunartunik uummatimikkut attaviginnittut iliorfigissavakka inuuserisaat naapertorlugu, oqarpoq Guuti Naalagaq. v22 Taava kerubit sulutik siaarpaat, assakaasullu kerubit qangattaqatigaat; Israelillu Guutiata naalannassusiata kerubit qulangerpai. v23 Naalakkap naalannassusia illoqarfimmit qangattarpoq qaqqamilu kangiliani unilluni. v24 Taava anersaap qangattaallunga takorloortitamigut aallarussaasunut Kaldæamiittunut pisippaanga Guutip anersaavatigut, takorluugaralu aanngaavara. v25 Aallarussaasut Naalakkap uannut takutitaanik tamanik nalunaajaaffigaakka. Ezekielip allagai Ez 12 Allarussaaneq tigusaanerlu -- assilianngorlugit v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, inuiaat naalasseriitsut najorpatit, iseqaraluarlutik isigisaqanngitsut siuteqaraluarlutillu tusaasaqanngitsut, tassaagamik inuiaat naalasseriitsut. v3 Illit inuk, pialuit aallarussaanissanni nassarsinnaasatit katersukkit, aallarillu ulluunerani taakkualu isigitillugit. Najukkanniit allamukarlutit aallassaatit isigitillugit. Immaqa taava paasisinnaalissavaat tassaallutik inuiaat naalasseriitsut. v4 Ulluunerani isigitillugillu pialuutitit aallarussaanissanni nassarsinnaasatit annisissavatit. Isigitillugit unnukkut aallassaatit nunaminit aallarussaalersutut. v5 Isigitillugit illup qarmaa putullugu tassuuna anissaatit; v6 inuillu isigitillugit ersukkiutissavatit taarsippallu aallarullugit; kiinnat ulissimassavat nunalu isigissanngilat, Israelikkunnut pisussanik ilimasaarutissanngortissavakkit. v7 Peqquneqarnittut iliorpunga. Ulluunerani nunaminit aallarussaalersutut pialuutikka annippakka. Unnukkut illup qarmaa putuara, taarsimmallu pialuutikka annillugit isigitillugit ersukkiuppakka. v8 Aqaguani ullaakkut Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v9 Illit inuk, Israelikkut inuiaat taakkua naalasseriitsut qanoq iliorninnik aperinnginnerpaatsit? v10 Oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Nammagarisatit tassa Jerusalemimi naalagaaneq Israelikkullu illoqarfimmiittut tamarmik. v11 Ima oqarit: Ilissinnut pisussanik ilimasaarutaavunga. Soorlu uanga maanna iliorsimasunga taakku taamatut iliorfigineqassapput, tigusarineqarlutik nunaminnit aallarussaassagamik. v12 Naalagaanerat pialuutini ersukkiullugit taggarissinerani qarmakkut aniffissaminik putusimasamigut anissaaq, kiinnanilu ulissavaa nuna isigissannginnamiuk. v13 Nigaarniutikka taassumunnga isivikkumaarpakka, taakkununngalu napitissaaq. Babyloniamut, Kaldæerit nunaannut, pisissavara, takusinnaassanngilaali; tassani toqussaaq. v14 Kiffai tamaasa ikiortaalu sakkutuuilu tamaginnut siammassavakka, panamillu silugusimallugit malersussavakka. v15 Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq, inuiaat akornannut siammarutsik tamanut tamaanga nunassillutik. v16 Ikittunnguilli panamit perlernermillu nappaammillu toqoraataasumit aniguisissavakka inuiaat tikisamik akornanni maajunnartuliatik oqaluttuarissammatigit. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. v17 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v18 Illit inuk, annilaangallutit nerissaatit, aamma uulillutit eqqasullutillu imermik imissaatit; v19 nunallu inuinut oqassaatit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq Jerusalemimiut nunalu Israeli pillugit: Eqqasullutik nerissapput, annilaangallutillu imermik imissapput nunaat tassaniittullu tamarmik piuneerussaassammata inuisa nakuusernerat pillugu. v20 Illoqarfiit maanna inoqaraluartut illukuinnanngussapput nunalu inuilaanngorluni. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v21 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v22 Illit inuk, sunaana ussatigisarissi Israelip nunaa pillugu: »Ullut ingerlapput, takorluuinermillu ataatsimilluunniit eqquuttoqanngilaq.« v23 Taamaattumik oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ussat taanna soraarsissavara Israelimi atorneerutitillugu. Tamatumali akerlianik ima oqarfigikkit: »Ullussaq qanillivoq takorluukkallu tamarmik eqquutissapput.« v24 Kingorna Israelimi salluliuutaasunik takorluugaqartoqassanngilaq ilumuunngitsunillu nakutitsisunik siulittuisoqassanani. v25 Uanga tassa Naalagaq. Oqaatigisassakka eqquutissapput piumaataarunneqaratik! Ilissi inuiaat naalasseriitsut inuutillusi siulittuutiga eqquutitissavara, oqarpoq Guuti Naalagaq. v26 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v27 Illit inuk, Israelikkut ima oqarnerat tusaajuk: »Siunissaq ungasissoq pillugu takorluuivoq, qaqugorsuarmut pisussat siulittuutigisarpai.« v28 Taamaattumik oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ungasikkunnaarpoq! Oqaatsikka tamarmik eqquutissapput, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 13 Pruffiitioqqusersut eqqanaartorneqartut v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, Israelikkut pruffiitii, namminneq siulittuisartut, assortorlugit siulittuigit. Piumasaannarminnik siulittuisartut ima oqarfigikkit: Naalakkap oqaasii tusarsigit! v3 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Eqqanaq pruffiitit sianiitsut takorluugaqarsimanngikkaluarlutik piumasaarsorlutik siulittuisut. v4 Israeli, pruffiitertavit sjakalit illukuniittut assigaat. v5 Qarmat aatsangarnginut inissinngilasi Israelikkulluunniit illui ungalunagit Naalakkap ullussaani sorsunnermi illersuutissaannik. v6 Takorluugaat piunngitsuupput salluliuutinillu siulittuipput ima oqarlutik: »Naalagaq oqarpoq«, uffa Naalakkap aallartinngikkaatik; taamaattorli siulittuutitik eqquutissangatippaat. v7 Takorluukkasi tassaannginnerpat piunngitsut? Salluliuutisi siulittuutaannginnerpat? Oqartarpusi: »Naalagaq oqarpoq«, uffa uanga oqalussimanngikkaluartunga. v8 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Piunngitsunik takorluukkersaarlusi salluliuutinik takorluuigassi pillassavassi, oqarpoq Guuti Naalagaq. v9 Assaga pruffiitinut piunngitsunik takorluuisunut salluliuutinillu siulittuisunut isatsillugu pillassavakka. Innuttama siunnersuisuini ilaassanngillat, Israelikkut aqqisa allassimaffiannut ilanngunneqassanatik nunamullu Israelimut pissanatik. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Guuti Naalagaq. v10 Pruffiitioqqusersut innuttakka tammartippaat eqqissineq nalunaajaatigalugu uffa eqqissineqanngitsoq, inuit qarmaapput qarmaagartillu kalkimik manissarlugu. v11 Taamaattumik qarmamik manissaasut oqarfigikkit qarmaq uppikkumaartoq. Sialussualerpat nataqqornalerlunilu anorersualerpallu qarmaq uppikkumaarpoq. v12 Taava qarmaliarsi nakkaalerpat ima aperineqassannginnerpisi: »Naak kalki taanna manissaatersi?« v13 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Anorersuaq pitorartissavara uumitsanninni, sialussuillu suppussissapput kamanninni, nataqqornallu nungutitsillutik torassapput kamanninni. v14 Qarmaq manissagarsi aserorterlugu piuneerutitissavara tunngavia ersersillugu. Illoqarfik tigusaassaaq, ilissilu nungutitaassaasi. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v15 Uumitsannera kuerassavara qarmamut taassuminngalu manissaasumut ima oqarfigineqartillusi: »Qarmaq peeruppoq, manissaasullu peerupput!« v16 Israelikkut pruffiitertaat Jerusalemi pillugu siulittuipput eqqissinissamillu takorluuillutik, uffa eqqissineqanngitsoq, oqarpoq Guuti Naalagaq. v17 Illit inuk, kiinnat inuiaqativit arnartaannut piumasaannarminnik siulittuisartunut saatsinniaruk, akerlilerlugillu siulittuigit v18 oqarlutit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Eqqanaq paffinnut tamanut nimissanik mersortartut nasaasaliortartullu assigiinngitsunik angissusilinnik inoqatitik pisariniarsaralugit. Sooq innuttama ilaat malersorniarpisigit ilaallu inuuginnartillugit immissinnik iluaquserniarlusi? v19 Ilissi innuttannut nalinginnaatippassinga suaasiassat itummap imai nerisassamininnguillu akissarsiariumallugit. Taamaalillusi inuit toqusussaanngikkaluit toquttarpasi inuillu inuuginnartussaanngikkaluit inuuginnartillugit, innuttakka salloqittaraangassigit salluliuutinik tusarnaartillugit. v20 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Nimiliasi inunnik piniutigisasi timmissat napitinniartarnerisut nutsullugit talissinnit piiassavakka, inuilli piniagarisasi timmissatut aniguisissavakka. v21 Nasaasaliasi alittorlugit innuttakka assassinnit annaakkumaarpakka; ilissinnit pisarineqaqqissanngillat. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v22 Peqquserlunnissigut iluartoq naalliutsipparsi naak uanga naalliutsikkumanngikkaluariga, iluanngitsorlu kajumissaarparsi aqqumminit ajortumit saannissaa uannillu inuutinneqarnissaa pitsaaliorlugu, v23 tamanna pillugu piunngitsunik takorluuiunnaarlusilu siulittuiunnaassaasi. Innuttakka assassinnit aniguisissavakka. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 14 Jerusalemimiut pillarneqartut guutipilussiornerat pillugu v1 Israelikkut utoqqaanertaasa ilaat ornillunga saannut ingipput. v2 Taava Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v3 Illit inuk, angutit ukua guutipalaajutitik kisiviisa eqqarsaatigaat ajortuliornerminnilu pissutaasussaq kisiat siunnerfigalugu; taakkununnga siunersiortissanerpunga? v4 Taamaattumik oqaluffigikkit oqarlutit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Israelikkut ilaat kinaluunniit guutipalaajutiminiinnaq eqqarsaateqartoq ajortuliornerminullu pissutaasuinnarmik siunnerfeqartoq pruffiitimullu orniguttoq uanga Naalagaq nammineq akissavara qanorluunniit guutipalaajuteqartigigaluarpat. v5 Israelikkut uummataasigut tiguniarpakka guutipalaajuterpassuarmikkut uannik tunussisimammata. v6 Taamaattumik Israelikkut ima oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Allamut saagitsi! Guutipalaajutisi tunussigit, maajunnartuliarpassuasi tunussigit. v7 Israelikkummi ilaat kinaluunniit takornartallu Israelimi nunasisut ilaat kinaluunniit tunullunga taamaallaat guutipalaajutiminiinnaq eqqarsaateqartoq ajortuliornerminullu pissutaasuinnarmik siunnerfeqartoq pruffiitimullu orniguttoq taassumuuna siunersiorumallunga, taanna uanga Naalagaq nammineq akissavara. v8 Angut taanna assortussavara; nalunaaqutinngortissavara mianersoqqussut ussatinngortillugulu innuttannillu peersillugu. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v9 Pruffiitili taanna nakutinneqarluni nammineq akissuteqassappat taava uanga Naalagaq taanna nakutissimassavara. Assaga qullassavara innuttannit Israelikkunnit peersillugu. v10 Marluullutik tamarmik pisuussutigisamik kinguneri atussavaat, tassa siunersiuisoq pruffiitilu tamarmik assigiimmik pisuupput. v11 Kingorna Israelikkut uannik tunussissanngillat unioqqutitsinerpassuarmikkullu mingutsinneqassanatik. Taava innuttarissavakka, taakkualu Guutigissavaannga, oqarpoq Guuti Naalagaq. v12 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v13 Illit inuk, nunap suulluunniit inuisa ilumuunngitsuliorlutik ajortuliorfigippannga assaga qullassavara pillassallugillu. Nerisassaataat isumalluutigisarigalui isumalluutaajunnaarsissavakka; kaannermik nalliutitsivigalugit inuit nersutaatillu nungutissavakka. v14 Angutit uku pingasut – Noa Danielilu Jobilu – nunami tassani inuugaluarunik, taakku pingasut kisimik iluarsutsimikkut inuunertik annaassinnaassagaluarpaat, oqarpoq Guuti Naalagaq. v15 Nersutinulluunniit kiisortunut nuna angalaarfigitillugu inoqajuitsunngortikkukku inuerullugulu, nersutillu kiisortut ersinarnerat pillugu angalaffigineq ajornarsisillugu, v16 taava angutit taakku pingasut, ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq, ernitik panitilluunniit annaassinnaassanngilaat; namminneq kisimik annaanneqarsinnaassapput nuna inoqajuitsunngorpat. v17 Panaluunniit nunamut taassumunnga nalliutitikkukku oqarlungalu panap nuna taanna ingerlavigissagaa aamma inuit nersutaatillu tassannga piiarukkit, v18 taava angutit taakku pingasut, ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq, ernitik panitilluunniit annaassinnaassanngilaat, namminnerli kisimik annaanneqarsinnaassapput. v19 Nappaalluunniit toqoraataasoq nunamut tassunga nalliutitikkukku kamannermillu toqoraallunga inuit nersutaatillu tassannga piiarukkit, v20 taava Noa Danielilu Jobilu, ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq, ernitik panitilluunniit annaassinnaassanngilaat, namminnerli kisimik iluarsutsimikkut inuunertik annaatissavaat. v21 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Pillaatikka uku sisamat – pana, kaannersuaq, nersutit kiisortut nappaallu toqoraataasoq – Jerusalemimut nalliutitissavakka inuit nersutaatillu piiarlugit. v22 Taamaattoq ilaat aniguissapput, erneri paniilu; ilissinnullu pippata takulerussigillu inuuserisaat suliaallu tuppallersarneqassaasi perluk Jerusalemimut nalliutitara pillugu, taassumunnga nalliutitakka pillugit. v23 Inuuserisaat suliaallu takugussigit tuppallersaatigissavasi. Taava paasissavarsi illoqarfimmut nalliutitakka tamaasa pissutissaqarnanga nalliutitissimanngikkikka, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 15 v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, viinnequt orpinnut tamanut naleqqiulluni sukkut pitsaanerugami, viinnequtip kanaartaa orpippassuarni orpiit akornanni naasoq pitsaanerugami? v3 Qisuk taamaattoq atorfissaqarsinnaanerpa? Assigiinngitsunut naaqqavittut atorsinnaava? v4 Taavalu aamma isui illuttut ikumasimallutik nungussimappata qeqqalu uuliniinnarsimalluni, sumut taava atorfissaqassanerpa? v5 Tassami innarlerneqanngikkallaramiluunniit atorfissaqannginnami, taava innermit ikuallatsitaallunilu uulinersimagami qanoq ililluni atorsinnaassava? v6 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Soorlu orpippassuit orpiinit viinnequtip kanaartaa qisugineqartikkiga, taamatut Jerusalemimiut iliorfigissavakka. v7 Innermit aniguigaluarlutik taamaattoq innermit nungutitaassapput. Pillarukkit paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v8 Unneqqaserlunnerat pillugu nunaat inuerutitissavara, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 16 Jerusalemi arnaavoq allasiortoq v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, Jerusalemi maajunnartuliaanik oqaluttuukkiuk v3 ima oqarlutit: Guutip Naalakkap Jerusalemi ima oqarfigaa: Kana'anikkut nunaannit pisuuvutit; ataatat Amorikkuuvoq anaanallu Hetikkuulluni. v4 Inunngoravit, ullormi inunngorfinni qalatsit kipineqanngilaq, imermilluunniit uffarneqanngilatit, taratsunik tagiartorneqarnak immunneqarnalluunniit. v5 Kialuunniit naakkinngilaatit, kialuunniit tamakkua arlaannik iliorfiginngilaatit nalligalutit. Maajugineqaravit ullormi inunngorfinni narsaammut igitaavutit narrugineqaravit. v6 Uangali saneqqutilerlutit takugakkit aanni pikittutit, ima oqarfigaakkit: »Inuussaatit! v7 Naasutut narsaammiittutut amerlingaartissavakkit.« Alliartorlutillu angisuunngorputit uineriaannanngorlutit; ivianngitit pullaarissunngorput nutsatillu tallillutik, kisianni tamaqanngilatit. v8 Taava saneqqutilerlutit takuakkit piffissaq angummut kajungilerfissat nalliussimasoq. Uanga qallersaatinnik qallerpakkit arnaassutit ulillugu. Uppernarsaaffigaakkit angerfigeqatigalutillu pigilerlutit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v9 Uffarpakkit aagasannerit piiarlugu uuliamillu tanillutit. v10 Allalinnik atisitippakkit, aloquserlutit delfinit amiinik sanaanik, qitikkut tassilerlutit ilupaassiassarissumik niaqqullu saagullugu peqqissaarlugu ikaartitikkamik. v11 Pinnersaatissipakkit paffikkut tajalerlutit qungatsikkullu ujamilerlutit, v12 qingarmiulersippakkit iveruserlutillu alutornaqisumillu niaqoruserlutit. v13 Kuultimik sølvimillu pinnersaaserputit, atisaqarlutit ilupaassiassarissunik, saagoqarlutit peqqissaarullugu ikaartitikkamik, allalinnik atukkersorsimallutit, inuussutigalugit qajuusat aseqqorissut, igutsaap tungusunnitsuutaa uulialu. Assut kusanartunngorputit kunngikkormiutut ataqqinassusiligaallutit. v14 Inuiaat akornanni tusaamasaalerpoq pinnissutsit uanga ilinnut pinnersaatigititakkut nalissaaruttoq pillugu, oqarpoq Guuti Naalagaq. v15 Pinnissutsillu tusaamasaassutsillu anguseriniutigisalerpatit, sanioqquttumut kimulluunniit arneriffigeqqusaarlutit arneriffigitittarlutillu. v16 Atisannit qattunernik pilliisarfiliorputit allagissaartunik allasiorfigalugillu. Iserfigalugu arneriffigitittarputit. v17 Pinnersaatitit uanga kuultiutinnit sølviutinnillu sanaat ilinnut tunniussakka angutaasaliaralugit allasiorfigaatit. v18 Atisatit allagissaartillugit ikaartitigaasut taakkununnga uliliuppatit uulialu tipigissaallu uanga tunniussakka sioraannut inissillugit. v19 Nerisassat ilinnut tunniussakka qajuusat aseqqorissut, uulia tungusunnitsuullu ilinnut nerisassiissutikka taakkununnga sassaalliutigaatit tikkat naamajuminartoreqqullugu. Taamaalivutit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v20 Ernitit panitillu uannut erniarisatit taakkununnga pilliutigaatit nerisarissammatigit. Allasiornerit naammaginnginnerakku? v21 Pisariaqarpa ernikka toqorarlugit pilliutigissallugit? v22 Tamakkorpassuarnik maajunnartuliortillutit allasiortillutillu puiorpat inuusuttuunerit, tamataqarnak aanni pikerusaarnerit. v23 Ajortorpassuarnik suliaqarnerpit kingornagut – eqqanaq illit, eqqanaq, oqarpoq Guuti Naalagaq – v24 qatsinnersaliorputit qattuniliorlutillu niueriartortarfinni tamani. v25 Aqqusernit tamarmik paarlannerini tamani qattuniliorputit. Pinnissutsit narrunarsarpat, saneqquttut tamaasa allaffigalugit sualungaartumik atortipputit. v26 Egyptenimiut sanilitit tissassimaqisut naammattumik allasiorfigaatit narrutsatsillunga. v27 Taava assaga qullarpara pillarlutit pisassaraluatillu ilanngarterlugit. Akeqqannut tunniutiinnarpakkit kannguttaallutit inuunerit filisterit arnartaannut kanngusuutigitillugu. v28 Kingorna Assyriamiut allasiorfigaatit naammatsinneq sapileravit, atortikkaluaravilli taamaattoq aamma naammatsinngilatit. v29 Taava suli ingasaassillutit niuertut nunaanni, Kaldæami, najugaqartut allaat allasiorfigaatit, taamaattorli naammatsinngilatit. v30 Angutigussimaqineravit, oqarpoq Guuti Naalagaq, tamakku tamaasa arnap atortittartup kisimi ileqqorisartagai ileqqoralugit v31 aqquserngit paarlannerini tamani qattunersaliorputit niueriartortarfinnilu tamani qattuniliorlutit. Kisianni arnaq atortittartoq ugguuna assiginngilat: Atortittartup akissarsiaanik akilerneqarnissaat soqutiginnginnakku. v32 Allasiortummi takornartat atortiffigisarpai uiminut taarsiullugit. v33 Arnaq atortittartoq nammineq akilersittaraluarpoq. Illilli nammineq atortiffitit akilertarpatit, tamaginnit aggersittarpatit arneriffigeqqullutit. v34 Illit arnat ileqqorisartagaata akerlianik ileqqoqarputit, tassa anguserisaravit naak pilerigineqanngikkaluarlutit, illillu ilinnik arneriffiginnittut akilertarakkit nammineq akissarsinak; tassa ileqquusup akerlianik iliornerit. v35 Taamaattumik Naalakkap oqaasia tusaruk, illit arnaq atortittartutit! v36 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Arnaassutit uleertarpat aaqarnerpit nalaani anguseriffigisarlugillu asannitsitit guutipalaajutitillu taakkununngalu ernertaatit toquttarlugit. v37 Taamaattumik tiinngavigisatit tamaasa katersussavakka – asasatit tamaasa uumigisatillu tamaasa. Tamaginnit ilinnut katersorlugit arnaassutit uliissavara tamaqanngissutsit taakkununnga takoqqullugu. v38 Allasiortutut toqutsisutullu pineqartillutit eqqartuutissavakkit; eqqussavakkit aammik uumitsannermillu sangiannermillu. v39 Angutaativit assaannut tunniuppakkit. Qatsinniliatit aserortissavaat qattuniliatillu piuneerutissallugit; pinnersaatinnillu arsaarlutit tamataarutivillutit qimassavaatsit. v40 Amerlasuut katersuutitissavaat, taakkualu ujaqqanik milluussavaatsit panaminnillu aggussallutit. v41 Arnarpassuit isigitillugit illutit ikikkassavaat pillarlutillu. Allasiortarnerit soraarsissavara, atortiffitillu kingorna akissarsiassaannik tunissanngilatit. v42 Uumitsannerma eqqussavaatit sangiakkunnaarserlunga noqqillaqqullunga narrunarsagaajunnaaqqullungalu. v43 Inuusuttuunerit puiorakku ajortuliarpassuarnillu kamassaaramma, taava akillutit iliorfigissavakkit inuuserisat naapertorlugu, oqarpoq Guuti Naalagaq. Maajunnartuliarpassuatit kannguttaannernik ilaartortuaannarunnaassavatit. v44 Ussatinik atuisartut tamarmik ussat una illit pillutit atortassavaat: »Soorlu anaanaq ittoq taama paniattaaq ittarpoq.« v45 Arnisangaaravit taassumatut uiit ernitillu maajugaatit; qatanngutitillu assigingaarakkit taakkunatut uiit ernitillu maajugaatit. Hetikkuusumik anaanaqarpusi Amorikkuusumillu ataataqarlusi. v46 Samaria panini ilagalugit avannanni najugaqartoq angajoraat, Sodomalu panini ilagalugit kujatinni najugaqartoq nukaraat. v47 Taakkua ileqqorisaat maajunnartuliaallu malinngeqqaaraluariarlugit sivitsunngitsoq qanoq iliorninni tamani taakkunannga sualunnerusumik aserorsimavutit. v48 Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq: Nukkat Sodoma taassumalu panii ilittut panittullu iliunngillat. v49 Nukkavimmi Sodomap paniisalu ajortuliaraat imminnut angisuutikkamik, naammattorsuarnik peqaramik eqqasuuteqarnatillu inuullutik, ikiortariallilli piitsullu ikiussanagit. v50 Makitasuunngorlutik maajunnartuliorfigilerpaannga. Tamanna takugakku peerpakka. v51 Samaria ajortuliorpoq ajortuliornerpit affarinngisaannilluunniit; illit taakkunannga maajunnartuliornerungaarputit. Maajunnartuliungaaravit qatanngutitit iluartuusutut isigineqarsinnaalersippatit. v52 Taamaammat narrunarsagaaneq atortariaqassavat qatanngutitit akitsisikkakkit. Illit ajortuliakkut taakkua ajortuliaannit maajunnarnerungaartutigut ilinnit iluarnerutitaapput. Kanngusutsitaagit! Narrunarsagaaneq atortariaqassavat qatanngutitit ilinnit iluarnerusutut isigineqartikkakkit. v53 Sodomap paniisalu atugarisaat Samariallu paniisalu atugarisaat allanngortissavakka. Illillu atugarisat allanngortissavara taakkua akornanni v54 kanngunartuliat nanertuutigeqqullugit kanngusoqqullutillu suliatit tamaasa pillugit, taakkunuuna qatanngutitit tuppallersaatissikkakkit. v55 Nukkavit Sodomap paniisalu atugarisatik siulliit kingumut atugarilissavaat, Samariallu paniisalu atugarisatik siulliit kingumut atugarilissavaat, illillu panivillu atugarisarsi siulleq kingumut atugarilissavarsi. v56 Illiunngila nukkannik Sodomamik quiassuaatiginnittartoq imminik angisuutillutit inuugallaravit v57 ajussutsillu saqqumminngikkallarmat, taamani Aramæerit arnartaasa eqqaamiuisalu tamarmik, filisterit arnartaasa, mitaatigisarallarmatsit tamanilu oqaluuserisarlutit narrunarsaataasumik? v58 Kannguttaannerpit maajunnartuliavillu kinguneri atussavatit, oqarpoq Naalagaq. v59 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Illit iliornittut uangattaaq ilinnut iliussaanga, uppernarsaatigisat sumiginnarlugu angerutigisat unioqqutikkakku. v60 Taamaattorli uanga inuusutsillutit ilinnik angerfiginninnera eqqaallugu soraajuitsumik angerfigissavakkit. v61 Inuuserisat eqqaalerlugu kanngusussaatit angajutit nukkatillu uanga ilinnut panissanngortikkukkit, uffa illit angerusigisannut peqataanngikkaluartut. v62 Angerfigiumaarpakkit. Taava paasissavat uanga tassaasunga Naalagaq. v63 Isumakkeerfigigukkit eqqaamassavatit qanoq iliornitit tamaasa kanngusuutigalugu mitannarsisitaanerit oqaqqissanallu, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 17 Jerusalemip kunngiinik kingullernik assersuut v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, nalorsitsaarutinik assersuutinillu imaattunik Israelikkut oqaluffigikkit v3 oqarlutit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Nattoralissuaq isorartoqisunik takisuunillu sululik, torsusuunik tamalaanik qalipaatilinnik meqqulik Libanonimut tikiuppoq. Cederip kaarfa tinnguppaa v4 naanerata isorlersaa napillugu, niuertut nunaannut aallaruppaa illoqarfimmi niuerfiusumi ikkullugu. v5 Taava nunap naasuisa ilaannik tinngussilluni saanngummut ikkuppaa; imissarissaartumiikkami naajartulerpoq. v6 Naalerami viinnequtinngorpoq kanaartakitsoq nuna atuarlugu naasoq, avalequtinngui nattorallip tungaanut isattortut sorlaalu ataaniittut. Viinnequtinngorpoq avalequteqalerluni avalequtinnguartaartorlunilu. v7 Nattoralissuarli alla tikiuppoq isorartoqisunik sululik torsusoorsuarnik meqqulik. Viinnequtip sorlani taassumunnga sangutippai avalequtinnguani tungaanut siaartillugit naatitsivissiami ikkussaaffimmini imerterneqaqqulluni. v8 Issorissumi ermup kuugaartup killingani ikkunneqarsimavoq avalequtinnguaqaleqqullugu inerititaqaleqqullugulu viinnequtinngoqqullugulu alutornaqisoq. v9 Oqarit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Iluatsissanerpa? Viinnequtip sorlai nutsunneqassannginnerpat inerititaarutitillugu naarlaallu uummaarissut toquninngortillugit? Viinneqummi sorlaanit peerniassagaanni nukersuuttariaqanngilaq sakkutooqartariaqarnaniluunniit. v10 Ikkussaagaluarpoq; kisianni iluatsissanerpa? Anorip kangisiup tikippani erniinnaq toquninngussannginnerpa naatitsivissiami naaffigisamini? v11 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v12 Inuiaat taakku naalasseriitsut oqarfigikkit: Paasinngilisiuk tamanna qanoq isumaqartoq? Babylonip kunngiata Jerusalemimut tikiulluni kunngi naalagartallu tigusarai Babylonimullu nunaminut aallarullugit. v13 Kunngillu eqqarliisa ilaat tiguaa angerfigeqatigalugu uppernarsaasillugulu. Nunami annerit aallaruppai v14 naalagaaffik taanna naqisimaneqaqqullugu makeqqeqqunagulu, angerutsinilu maleruaqqugamiuk atajuaqqullugulu. v15 Babylonilli kunngianut pikitsitsivoq angutitanilu Egyptenimut aallartillugit hesterpassuarnik sakkutoorpassuarnillu tuneqqulluni. Iluatsitsissanerpa? Taamaaliortoq pillarneqanngitsuussanerpa? Angerutsimik unioqqutitsisoq ilaginnaannarneqassanerpa? v16 Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq: Uppernarsaatigisani sumiginnarpaa kunnginngortitsisiminullu angerutigisani unioqqutillugu. Taamaattumik kunngivit najugaani, Babylonimi, toqussaaq. v17 Faraop sorsunnermi sakkutoorpassuarnik katersarpassuarnilluunniit ikiussanngilaa akerai ippiliugaliorpata saassussiffissanillu qaqiffissiulerpata inuppassuit toqutaassutissaannik. v18 Kunngip uppernarsaatigisani sumiginnarlugu angerutigisani unioqqutippaa, aali assammikkut eqillutik uppernarsaaqatigiissimagaluarlutik. Taamaaliorami pillarneqanngitsuussanngilaq. v19 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilumut uumagama pillassavara uannut uppernarsaatigisani sumiginnarmagu uannullu angerutigisani unioqqutimmagu. v20 Napiaaniutikka taassumunnga siaassavakka napitillugulu, Babylonimullu pisissavara tassani eqqartuukkumallugu uannut ilumuunngitsuliornera pillugu. v21 Sakkutuui qinikkat tamarmik panamik toqorarneqassapput, amiakkuusoqarpallu taakku tamaginnut siammartitaassapput. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. Taamami oqaluppunga! v22 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Taava uanga nammineq cederip portusuup kaarfanit avaleqummik tigusissaanga, taassumalu isorlersaanit naarlaannguaq nusullugu peeriarlugu qaqqarsuarmut kingittumut ikkutissavara. v23 Israelip qaqqarsuanut ikkutissavara, avalequteqalissaarlu inerititaqalerlunilu cederinngorluni alutornaqisoq. Tassani timmissat tamalaat iniliussapput meqqutaasanilu alanngisimassallutik, v24 orpippassuillu orpiisa tamarmik paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq, orpimmik portusuumik pukkilisitsisoq pukkitsumillu portusisitsisoq, orpimmik uummaasumik toquninngortitsisoq toquninngoraluartumillu sikkersoqalersitsisoq. Uangami Naalagaq taama oqaluppunga, naammassiumaarparalu. Ezekielip allagai Ez 18 Kialuunniit qanoq iliornermi kinguneri atugassarissavai v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Israelip nunaa pillugu sunaana ussatigisarissi: Siuaasatik seernartunik paarnartorsimammata kinguaavi kigulluttunngorput. v3 Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq: Israelimi tamanna ussatigissaassavarsi. v4 Inuit tamaasa pigaakka, ataataasup inuunera erneratalu inuunera uanga pigaakka. Inuk ajortuliortoq taanna toqussaaq! v5 Angut iluartuuguni iluartumik naapertuilluartumillu iliortarpoq. v6 Qaqqani pilliutinik nerisanngikkuni, Israelip guutipalaajutai guutisiorfiginngikkunigit, tullimi nulianut kanngunartuliunngikkuni, arnaq aaqartillugu innaatinngikkuniuk, v7 inoqamminik iluanaarniarfiginninngikkuni, sallunaveeqqut pisassaqarfimminut utertikkuniuk, arsaarinninnani nerisassaatini kaattunut tunniukkunigit atisaqanngitsorlu atisartaartillugu, v8 iluanaarniutissaminik taarsigassarsisitsisarnani ernialiisarnanilu, assani iluaatsuliornermit alisikkuniuk, saqitsaattunik naapertuilluartumik eqqartuussiguni, v9 inatsisikka malillugit inuuguni inassutikkalu maleruarluarniarunigit – taava taama inuuseqartoq iluartuuvoq; ilumut taanna inuuginnassaaq, oqarpoq Guuti Naalagaq. v10 Iluartorli ernertaarpat, ernertaavalu nakuusertuuguni inorersuullunilu v11 ataatani ileqqorissuusimasoq iliornerisigut ataasiinnakkulluunniit malinnagu, tassa qaqqani pilliutinik nerisaruni, tullimi nulia kanngunartuliorfigiguniuk, v12 ikiortarialinnik piitsunillu iluanaarniarfiginnikkuni arsaarinnillunilu, sallunaveeqqummik utertitsinngitsooruni, guutipalaanik guutisiorfiginnikkuni maajunnartuliorlunilu, v13 iluanaarniutissaminik taarsigassarsisitsisaruni ernialiisarunilu – taava taanna inuuginnassava? Naamik, inuuginnassanngilaq! Toqussaaq maajunnartunik tamakkuninnga tamanik iliorami. Ilumut nammineq toqunini pisuussutigissavaa. v14 Ernertaarisaali taanna nammineq ernertaarpat, ernertaavatalu ataatami ajortuliai takusani siooratsaatigalugit ileqquliutinngikkunigit, v15 qaqqani pilliutinik nerisanngikkuni, Israelip guutipalaajutai guutisiorfiginngikkunigit, tullimi nulia kanngunartuliorfiginngikkuniuk, v16 inoqamminik iluanaarniutiginninngikkuni angerfigeqatiginninnani arsaarinninnanilu, kaattoq nerisassaatiminik tuniguniuk atisaqanngitsorlu atisartaartillugu, v17 assani iluaatsuliornermit alisikkuniuk, iluanaarniutissaminik taarsigassarsisitsisanngikkuni ernialiinngikkunilu, inassutikka malillugit inuuguni inatsisikkalu maleruarluarniarunigit – taava taassuma ataatami ajortuliai toqussutigissanngilai; ilumulli inuuginnassaaq. v18 Ataataali nakuusersimasoq, arsaarisimasoq nunaqqatiminullu ajortumik iliorsimasoq toqussaaq ajortuliani pillugit. v19 Ima aperivusi: »Sooq ernerata ataatami ajortuliaa pillarneqaatigissanngilaa?« Ernerata iluartumik naapertuilluartumillu iliorluni inatsisikka tamaasa maleruaqqissaarniaramigit inuuginnassaaq. v20 Inuk ajortuliortoq kisimi toqussammat ataataasup ajortuliornera ernerata pillarneqaatigissanngilaa, ernerusullu ajortuliornera ataataata pillarneqaatigissanngilaa. Iluartoq iluarnini naapertorlugu pineqassaaq, iluaatsorlu iluaatsuunini naapertorlugu pineqassaaq. v21 Iluaatsorli ajortuliani ileqqorisaraluanilu tamaasa tunullugit uannut saakkuni inatsisikkalu tamaasa maleruarlugit iluartumik naapertuilluartumillu iliorluni, taava ilumut toqunani inuuginnassaaq. v22 Unioqqutitsinerigalui tamarmik eqqaamaneqassanngillat, iluartumik iliuuseqarnermigut inuuginnassaaq. v23 Iluaatsup toqunissaa piumasarissagaluarnerpara? oqarpoq Guuti Naalagaq. Ileqqorisaraluani ajortut tunukkunigit inuuginnassannginnerpa? v24 Iluartorli iluarsutsini tunullugu iluanngitsup maajunnartuliaasa assinginik iluanngitsulioruni, taava inuuginnassanerluni? Suliai iluartut tamarmik eqqaamaneqassanngillat; ilumuunngitsuliani ajortulianilu ileqqorisimasani toqussutigissavai. v25 Ilissi oqarpusi: »Naalakkap periaasia iluanngilaq.« Taava tusaagitsi Israelikkuususi: Uanga periaasera tassaanerpa iluanngitsoq? Imaannginnerpa ilissi periaasersi iluanngitsuusoq? v26 Iluartoq iluarsutsini tunullugu iluanngitsulioruni toqussaaq; iluanngitsuliarisimasani toqussutigissavai. v27 Iluaatsorli iluaatsuussutsimini ileqqorigaluani tunullugit iluartumik naapertuilluartumillu ilioruni imminut inuuginnartissaaq. v28 Unioqqutitsinerit ileqqorigaluani tamaasa takugamigit tunullugillu ilumut toqunani inuuginnassaaq. v29 Israelikkut oqarput: »Naalakkap periaasia iluanngilaq.« Uanga periaasera iluanngitsuunerarpisiuk, Israelikkuususi? Imaannginnerpa ilissi periaasersi iluanngitsuusoq? v30 Taamaattumik tamassi immikkut ileqqorisasi naapertorlugit eqqartuutissavassi, Israelikkuususi, oqarpoq Naalagaq. Allamut saagitsi! Unioqqutitsinisi tamaasa tunussigit pisuutitaassutigeqqunagit. v31 Unioqqutitsinisi iperarlugit uummatissigut anersaassigullu nutaanngorniaritsi! Soormi toqujumavisi, Israelikkuususi? v32 Massami, kialuunniit toqunissaanik piumasaqanngilanga, oqarpoq Guuti Naalagaq. Allamut saagitsi, taava inuuginnassaasi! Ezekielip allagai Ez 19 Kunngikkut upputigineqartut v1 Israelip naalagaaneri upputigikkit v2 oqarillu: Anaanat løviugaluarpoq løveqatimi akornanniittoq! Løvitsiaat akornanni aqupilluni piaqqaminik perorsaavoq. v3 Piaqqami ilaat perorsarpaa løvitsianngortillugu. Piaraata pisassaminik alittuinissani ilikkarpaa, inuttortalerpoq. v4 Inuiaat tamanna tusarpaat, nakkarfissiaannilu pisarineqarpoq. Taava putulimmik ivertitsivigalugu uniarlugu Egyptenimut aallaruppaat. v5 Anaanaata utaqqigaluarsinnarluni paasigamiuk neriuutigigaluani maangaannartoq piaqqami ilaat alla løvitsianngortippaa. v6 Taanna løvit akornanniilerluni løvitsianngorpoq. Pisassaminik alittuinissani ilikkarpaa, inuttortalerpoq. v7 Akeqqami pallittaalisaat sequtserpai illoqarfiilu piuneerullugit, nunallu taassumaniittullu uiannisaarnersua tatamissutigaat. v8 Nunanit eqqaamiuinit inunnik aallartitsipput, taakkua napiaaniutit taassumunnga siaarpaat; nakkarfissiaanni pisarineqarpoq. v9 Putulimmik ivertitsivigalugu illerfiusamut ikillugu Babylonip kunngianut pisippaat pallittaalisamullu parnaarullugu uiannisaarnera tusaaneqartussaajunnaarsillugu Israelip qaqqaani. v10 Anaanat viinnequtitut ikkaluarpoq viinnequteqarfimmiittutut imilimmi ikkunneqarsimasoq. Avalequtinnguaqalerpoq inerititaqalerlunilu imermik kuugaartoqarmat. v11 Avalequteqalerpoq suangasunik kunngip tigumiaatut atorneqarsinnaasunik. Timitaa portusivoq nuissat akornannut, takussaalluni portoqigami avalequtinnguaqaqigamilu. v12 Viinnequlli uumitsaanneqarluni nutsunneqarluni nunamut igitaavoq, anorip kangisiup toquliortippaa inerititai nutsunneqarput, avalequtai suangasut toquninngorput, innerullu nungutippai. v13 Maanna ikkussaavoq inoqajuitsumut, nunamut panertumut imissaaleqinartumut. v14 Inneq timitaanit anillappoq viinnequtip avalequtinngui inerititaalu nungutillugit; qajannaatsumik avaleqqutaaruppoq kunngip tigumiassaanik! Taanna tassaavoq toqusumik upput, upputinngortoq. Ezekielip allagai Ez 20 Siuaasat naalasseriinnerat v1 Ukiut arfineq-aappaanni qaammatit tallimaata ulluisa qulinganni Israelip utoqqaanertaasa ilaat aggerput Naalagaq siunersioriartorlugu, saannullu ingipput. v2 Taava Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v3 Illit inuk, Israelip utoqqaanertaanut oqalugit oqarfigalugillu: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Siunersioriartorpisinga? Ilumut uumagama: Ilissinnut siunersiortikkumanngilanga, oqarpoq Guuti Naalagaq. v4 Eqqartuutissavatit! Illit inuk, eqqartuutissavatit! Siuaasaasa maajunnartuliaannik eqqaasinniakkit v5 oqarfigalugillu: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Taamani Israeli qinerakku assaga qullarlugu Jaakukkut uppernarsaaffigaakka; taakkununnga ilisaritippunga Egyptenimi; assaga qullarlugu ima uppernarsaavunga: Uanga tassa Naalagaq Guutersi. v6 Taamani assaga qullarlugu uppernarsaaffigaakka Egyptenimit anisikkumallugit pisikkumallugillu nunassaattut qinikkannut – nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut, nunat alianaannersaannut. v7 Taava oqarfigaakka: Tamassi guutisi maajunnartut isissi sammisaat igissavasi; mingutsissanngilasi Egyptenip guutipalaavisigut, uanga tassa Naalagaq Guutersi. v8 Uannulli naalasseriillutik naalakkumanngilaannga; guutitik maajunnartut isimik sammisaat iginngilaat Egyptenillu guutipalaajutai pigiinnarlugit. Taava pilersaalerpunga Egyptenimi uumitsannera taakkununnga kuerarumallugu kamanneralu taakkununnga killeqanngitsumik misigitikkumallugu. v9 Taamaattorli pilersaarutigigaluara taamaatippara atera pillugu, narrunarsarneqaqqunagu inuianni innuttama najugaqarfigisaanni, taakkumi isigitillugit ilisaritikkama Egyptenimit anisikkakkit. v10 Taamaattumik Egyptenimit anisillugit inoqajuitsumut pisippakka. v11 Inatsisinnik tunivakka inassutinnillu nalunaarfigalugit. Inuk taakkuninnga maleruaasoq inuuginnassaaq. v12 Sabbatinnittaaq tunivakka nalunaaqutaaqqullugit uanga taakkualu akornatsinni, paaseqqullugu uanga Naalagaq tassaasunga illernartitsisaat. v13 Israelikkulli inoqajuitsumi uannut naalasseriipput; inatsisikka maleruanngilaat inassutikkalu sumiginnarlugit, uffa inuk taakkuninnga maleruaasoq inuuginnartussaasoq; sabbatikkalu nalinginnaatingaarpaat. Taava pilersaalerpunga uumitsannera inoqajuitsumi taakkununnga kuerarlugu nungutikkumallugit. v14 Taamaattorli pilersaarutigigaluara taamaatippara atera pillugu, narrunarsarneqaqqunagu inuiaat Israelikkunnik anisitsininnik isigisut takkuanni. v15 Inoqajuitsumilu assaga qullarlugu uppernarsaagaluarpunga nunamut taakkununnga tunniussarigaluannut, nunamut immummik tungusunnitsuummillu kuuttumut, nunat alianaannersaannut, pisikkumanagit, v16 inassutikka sumiginnarmatigit inatsisikkalu maleruarnagit sabbatikkalu nalinginnaatillugit; uummatimikkummi guutipalaajutitik attavigaat. v17 Nalligigakkilli nungutinngilakka inoqajuitsumilu piuneerunnagit. v18 Taava erneri inoqajuitsumi oqarfigaakka: Siuaasassi inatsisaat maleruaqinasigit, inassutigisaallu naalaqinasigit, guutipalaavisigullu mingutseqinasi. v19 Uanga tassa Naalagaq Guutersi. Inatsisikka naalassigit inassutikkalu maleruaqqissaarlugit. v20 Sabbatikka illernartissigit nalunaaqutinngoqqullugit uanga ilissilu akornatsinni; taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq Guutersi. v21 Ernerili aammattaaq uannut naalasseriipput; inatsisikka naalanngilaat inassutikkalu maleruaqqissaarnagit, uffa inuk tamakkuninnga maleruaasoq inuuginnartussaasoq. Sabbatikka nalinginnaatippaat. Taava pilersaalerpunga uumitsannera taakkununnga kuerarumallugu kamanneralu taakkununnga killeqanngitsumik misigitikkumallugu inoqajuitsumi. v22 Taamaattorli pillanngitsoorpakka, pilersaarutigigaluaralu taamaatippara atera pillugu, narrunarsarneqaqqunagu Israelikkunnik anisitsininnik isigisut takkuanni. v23 Inoqajuitsumilu assaga qullarlugu uppernarsaavunga inuiaat akornannut siammarumallugit tamanullu tamaanga nunassikkumallugit, v24 inassutikka sumiginnarmatigit inatsisikkalu maleruarnagit sabbatikkalu nalinginnaatillugit, siuaasamillu guutipalaavi guutisiorfigiuarmatigit. v25 Taava inatsisinik iluanngitsunik inassutinillu inuunerannik atatitsisussaanngitsunik tunivakka; v26 minguttunngortippakka illissamik ammaasut pilliutigigaangamikkit tunissutigisartagaasigut. Annilaarterujussuarniarpakkami paaseqqullugu uanga tassaasunga Naalagaq. v27 Taamaattumik, illit inuk, Israelikkunnut oqalugit oqarfigalugillu: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Aammaarlutik siuaasassi mitaatigaannga ilumuunngitsuliorfigalunga. v28 Nunamut assaga qullarlugu uppernarsaallunga taakkununnga tunniukkumallugu neriorsuutigisannut apuutitereeratsik qattorngillu portusuut orpiilu pilutartuut takugamikkit tassani pilliutitik toqutassat tunissutillu uannik narrutsatsitsisut pilliutigaat. Tipi naamajuminartoq qaffatsippaat pilliutitillu kueragassat kuerarlugit. v29 Taava oqarfigaakka: »Qattuneq pilliisarfik sunaana ornittarissi?« – Taamaattumik ulloq manna tikillugu qattunermik pilliisarfimmik oqartarput. – v30 Tamanna pillugu Israelikkut oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Sooq siuaasassi ileqquisut mingutsinniarpisi guutipilui maajunnartut allasiorfigalugit? v31 Pilliutissinnimmi sassaassigaangassi ernisilu innikkoortikkaangassigit ilumut guutipalaajuterpassuasi mingutsitaassutigisarpasi ulloq manna tikillugu. Taamaattumik ilissinnut siunersiortikkumanngilanga, Israelikkuususi! Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilissinnut siunersiortissanngilanga! v32 Eqqarsaatigisartagarsi ima oqaraangassi: »Inuiaqatigiittut, inuiattut nunami allamiutut iliorluta qisuusut ujaraasullu guutisiorfigissavavut,« tamanna eqquutissanngilaq. Allamik isumataarneq annaanneqarnerlu v33 Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq: Assammik pissaasumik talermillu qullarsimasumik uumitsarujussuarnikkullu uanga naalakkersussavassi. v34 Inuiannit peersissavassi assammillu pissaasumik talermillu qullarsimasumik uumitsarujussuarnikkullu katersussavassi nunanit siammartitaaffigisassinnit. v35 Taava inuiaat inoqajuitsuannut pisissavassi, tassanilu kiinarsillusi eqqartuutissavassi. v36 Soorlu siuaasasi Egyptenip inoqajuitsuani eqqartuukkikka, taamatut ilissi eqqartuukkumaarpassi, oqarpoq Guuti Naalagaq. v37 Paarsisup ajaappiaata ataatigoortissavassi angerutsillu qilerutaaniilersillusi. v38 Pikitsitsisut uannillu tunussisut ilissinnit peersissavakka; nunagisaminnit takornartaaffimminnit aniguisikkaluarutsilluunniit nunamut Israelimut pissanngillat. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v39 Israelikkuususi, ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Tamassi immikkut guutipalaajutisi pallorfigiartoriannguarsigit; kingornali naalassavassinga, ateralu illernartoq pilliutissinnik guutipalaajutissinnilluunniit mingutsissaassavarsi. v40 Uanga qaqqanni illernartumi Israelip qaqqaasa portunersaani, oqarpoq Guuti Naalagaq, tassani Israelikkut, nunamiittut tamarmik guutisiorfigissavaannga. Tassani saamasuullunga ilassiumaarpakka, tassanilu piumavakka akiliutisi inereqqaatinillu tunissutisi tunissutisilu illernartitat tamaasa. v41 Saamallunga ilassiumaarpassi pilliutitut tikki naamajuminartutut inuiannit aniguisillusi nunanit siammarfigisassinnit katersorussi, ilissilu aqqutigalusi illernassusera inuiannut takutissavara. v42 Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq, nunamut Israelimut, nunamut assaga qullarlugu siuaasassinnut tunniukkumallugu uppernarsaassutigisannut pisikkussi. v43 Tassani inuuserisimasarsi suliarisimasasilu mingutsissutigisasi tamaasa eqqaajumaarpasi immissinnik maajugilerlusi ajortuliasi tamaasa pillugit. v44 Atera pillugu taamaaliorfigigussi paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. Inuuserisarsi ajortoq suliasilu aserornartut najoqqutarinagit iliorfigissavassi, Israelikkuususi, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 21 Nunap Kujasissortaata nungutitaanissaanik siulittuut v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, kiinnat Temanimut saatsiguk! Nuna Kujalleq nungutitaanissaanik siulittuiffigissavat, pruffiititut oqaatsit atussavatit nunamut orpippassualimmut kujataaniittumut. v3 Nunap Kujasissortaata orpippassui oqarfigissavatit: Naalakkap oqaasia tusarsiuk! Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ikikkassavassi, innerullu orpisi uummaasut toquninngortullu tamaasa nungutissavai; inneq ikualasoq qamissanngilaq, kiinnallu tamarmik uusimassapput kujataanit avannaanut allaat. v4 Inuit tamarmik takussavaat uanga Naalagaq tassaasunga innermik ikitsisoq. Qamissanngilaq! Naalakkap panaa Jerusalemimut Israelimullu v5 Oqarpungali: Ila Guuti Naalagaq, pillunga oqassapput: »Kingumut assersuutinik oqalulerpoq!« v6 Taava Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: Illit inuk, v7 kiinnat Jerusalemimut saatsiguk, oqaatsisillu illernartuummut aniatillugit nuna Israeli unnerluutigalugu siulittuiffiguuk! v8 Nuna Israeli oqarfiguuk: Ima oqarpoq Naalagaq: Panara puuanit amujumaarpara nungutissagakkit iluartortatit iluanngitsortatillu. v9 Tamanna pillugu panara puuminit anissaaq inunnik tamanik kujataani avannaanilu najugaqartunik toqoraajartorluni. v10 Taava inuit tamarmik paasissavaat uanga Naalagaq tassaasunga panannik puuanit amusisoq. Kingumut mangunneqassanngilaq. v11 Illit inuk, anersaarulussaatit. Makitsikkut sajussaatit, anniangaarlutillu anersaarulussaatit inuiaqatitit isigitillugit. v12 Aperippatsillu: »Suna anersaaruluutigaajuk?« akissaatit: »Nalunaarut pillugu! Tamanna nalliuppat tamarmik uummatimikkut isumatsassapput, assaat tamarmik nukeerullutik, tamarmik sapiissuseerutissapput seeqqullu tamarmik qitulillutik. Taamaaliffissaq nalliutilereerpoq; nalliutissaarlu, oqarpoq Guuti Naalagaq.« v13 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v14 Illit inuk, siulittuillutit oqarit: Ima oqarpoq Naalagaq: Pana, pana ipissarneqarpoq, silineqarpoq. v15 Ipissagaavoq toqoraatissanngorlugu, silisaavoq innaallattarlunilu. – Nuannaaginnassanerluta? Ernerma tigumiaa naalagaassutaasoq atortussaatinngilat, qisuk sunaluunniit. – v16 Silisisumullu tunniunneqarpoq tigummeqqullugu. Ipissarneqarpoq silineqarlunilu toqoraasup assaanut tunniunneqassalluni. v17 Nilliallutit nimaarit, illit inuk, uanga innuttannut sammisinneqarmat, Israelip naalagaanerinut tamanut. Panamut toqutassanngortitaapput innuttakka peqatigalugit. Taamaammat siffissatit tillukkit! v18 – Misiligaappummi, tamannali suua tigumiaq naalagaassut aamma atortussaatinngikkukku? Taama pisoqassanngilaq, oqarpoq Guuti Naalagaq. – v19 Illit inuk, siulittuillutit assatit ersaartakkit. Pana eqquiuassaaq. Tamassa pana toqoraasoq, panarsuaq toqoraasoq eqqaasigut teqqalasoq. v20 Uummatit uulissapput, amerlasuullu naakkiutissapput pana tamanik toqoraaqqugukku illoqarfiini tamani. Eqqanaq, pana innaallattussiaalluni sanaajusoq, ipissagaasoq toqoraassutissaalluni. v21 Panap kiinaa ipissagaasoq sanguteqattaaruk talerpimmut saamimmullu, savissaa sumulluunniit sammigaluarpat! v22 Uangattaaq assakka ersaartarlugit uumitsannera naammatsissavara. Uangami Naalagaq taama oqaluppunga! Babylonip kunngia saassussisoq -- assilianngorlugu v23 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v24 Illit inuk, aqqusernit marluk Babylonip kunngiata panaata aggerfigisinnaasai titartakkit, tamaasa nunamit ataatsimit aallaaveqartillugit. Kigarlugu aqqusineq nalunaaqutseruk; aqquserngit illoqarfinnukartut aallartiffiat kigarlugu nalunaaqutseruk. v25 Sammivimmut nalunaaqutassanik ivertitsigit aqqusernit taakkua panap aggerfigisinnaasaasa aallaavianni, arlaat Rabbamut Ammonikkut nunaanniittumut tikkuartillugu arlaallu Judamut Jerusalemimullu pallittaalisalimmut. v26 Babylonimmi kunngia aqqusernit taakkua marluk aallaavianni qeqarpoq pisussanik ilimasaariumalluni. Qarsut immeraatit aalaterpai, guutiliat illumiititat siunersiorpai, pilliutigineqartup tingua misissorpaa. v27 Talerpimmini immeraat Jerusalemimik allannilik tigumiarpaa. Qarmanik aserorterutit inissinniarpai, qanini ammassavaa saassusseqqussummik nillialluni, sorsuttut suaarutaat suaarutigissallugu, isaaffinnut aserorterutinik nappaassalluni, pitoraaffissanik ippiliugaliussalluni saassussiffissanik qaqiffilialiussallunilu. v28 Inuianni siulittuut eqquutissanngitsutut isigineqarpoq; neriorsorneqarsimapput qularnaatsumik. Naalakkalli ajortuliaannik eqqaasissavai, tigusarineqassappullu. v29 Taamaammat oqarpoq Guuti Naalagaq: Nammineq ajortuliassinnik eqqaasikkassinga unioqqutitsinisilu saqqummiunneqarmata ajortuliasilu suliassinni tamani ersermata, tamanna pillugu nakuuserfigineqarlusi tigusarineqassaasi. v30 Illit Israelip naalagaanera, illernartuunngitsutit iluaatsuusutillu, naggataarutaasumik pillarneqartussanngorputit. v31 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Nasartaataasat peeruk niaqorutaarlutillu! Pissutsit taamaattuaannassanngillat; nikanartoq ataqqinarsissaaq ataqqinartorlu nikanarsilluni! v32 Piuneerussaaneq, piuneerussaaneq, piuneerussiartorpunga. Taamaattoq tamanna pissanngilaq eqqartuussisuusussanngortitara tikiutsinnagu. Naalakkap panaa Ammonikkunnut v33 Illit inuk, ima siulittuigit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq Ammonikkut taakkualu mitaatiginninnerat pillugit: Oqarit: Pana, pana amusaavoq toqoraaqqullugu, silisaavoq aserorterisussanngorlugu uisorilavoq innaallannertut. v34 Piunngitsunik takorluuisinneqarputit sallusumillu siulittuiffigineqarlutit panap iluaatsut guutiitsullu eqqussagai pukusuisigut ulloq naggataasumik pillarneqarfissaat nalliuppat. v35 Panat puuanut manguguk! Pinngortitaaffinni siulivit nunaanni eqqartuutissavakkit. v36 Uumitsannera ilinnut kuerassavara kamannermalu innera illit tunginnut supoorumaarlugu, inuit naakkittaatsut aserorterinissamut pikkorissut assaannut tunniullutit. v37 Innerup nungutissavaatit, aat kuussaaq nunagisanni. Eqqaaneqassaassaatit! Uangami, Naalagaq, taama oqaluppunga! Ezekielip allagai Ez 22 Jerusalemi, illoqarfik toqoraaffik v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, eqqartuussiniarit, illoqarfik toqoraaffik eqqartuunniaruk! Maajunnartuliaanik tamanik oqaluttuunniaruk. v3 Oqassaatit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Illoqarfimmut aqqusinermini aammik kuisisartumut piffissarititaq nalliuppoq. Guutipalaaliortarami mingutsinneqarpoq. v4 Aammik kuisinikkut pisuutitassanngorputit, guutipalaaliornikkut minguttunngorputit. Pillarneqarfissat qanillisippat ukiussavit killissaat nalliutitillugu! Tamanna pillugu inuiannut mitaatigisassanngortippakkit nunanillu tamanit asissugassanngortillutit. v5 Qanittumit ungasissumillu mitaatigissavaatsit. Minguttuussutsikkut tusaamanerlugaavutit amiilaarnartunillu ulikkaarputit. v6 Ilinnut tikiupput Israelimi naalagaanertat, tamarmik immikkut eqqarleriissortaminnit, ilinnut tikiupput aammik kuisiartorlutik. v7 Ataataasut anaanaasullu ilinni narrunarsagaasarput, takornartat ilinni qunutitaasarput iliarsuillu uillarnerillu ilinni iluanaarniutigineqartarput. v8 Tunissutikka illernartitat suusupagisarpatit sabbatikkalu nalinginnaatittarlugit. v9 Niuffagiat ilinnut tikiupput aammik kuisiartorlutik, inuillu qattunerni pilliillutik nerisarput ilinnilu kanngunartunik iliortarput. v10 Qitornat ataatamik angutaassutaa uleertarpaat, arnallu aaqarnermik nalaani mingoqartuusut pinngitsaalillugit arneriffigineqartarput. v11 Tullimik nulia maajunnartuliorfigisarpaat, ukuatik kannguttaatsumik kanngunartuliorfigalugit. Qatanngutertik arnaq ataatamik pania pinngitsaalillugu arneriffigisarpaat. v12 Akilersinnerluutinik akilersillutik toqutsisarput. Iluanaarniutissannik taarsigassarsisitsisarputit ingasattumik ernialiisarlutit. Nunaqqatitit nakuuserfigalugit peqquserluttuliorfigisarpatit iluanaarniarfigalugit. Uangali isumakkeerparma, oqarpoq Guuti Naalagaq! v13 Assakka ersaartarpakka peqquserluttumik iluanaarutitit aallu illit aqqusininni kuuttoq pillugit. v14 Uummatit atasinnaanerpa assatillu naammattumik nakuullutik ulloq taanna akiniarnialerukkit? Uangami Naalagaq taama oqaluppunga, oqaatigisaralu naammassissavara. v15 Inuiaat takornartat akornannut siammassavakkit nunani tamani nunassillutit, mingussutsinnillu piiaavigissavakkit. v16 Inuiaat takkuanni narrunarsagaavunga ilikkut. Taava paasissavat uanga tassaasunga Naalagaq. Israeli aatsitsivimmi v17 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v18 Illit inuk, Israelikkut aamakutut isigilerpakka. Tamarmik – sølvi, kanngussak, aqerloq manngertoq, savimineq aqerlorlu aqitsoq – aatsitsivimmi aamakunngorput. v19 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Tamassi aamakuinnanngorassi Jerusalemimi katersussavassi. v20 Soorlu sølvi, kanngussak, savimineq aqerlorlu aqitsoq manngertorlu aatsitsivimmut katersorneqartartut innerlu supoorneqartartoq aatsinniarlugit, taamaalillunga kamanninni uumitsanninnilu katersussavassi, aaqqissuuteriarlusi aatsissavassi. v21 Katersorlusi kamannera innertut ittoq ilissinnut supuussavara tassani aaqqullusi. v22 Soorlu sølvi aatsitsivimmi aatsinneqartartoq ilissi illoqarfimmi aatsinneqassaasi. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. Uumitsannera ilissinnut kuerassavara. v23 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v24 Illit inuk, nuna oqarfiguuk: Nunaavutit kamannerup ulluani sorujuiarneqarsimanngitsoq siallerfigineqarsimanngitsorlu. v25 Naalagaanivit løvitut uiannisaartutut alittuiniartutut ittut inuit suujunnaarsittarpaat pisuussutaannillu erlinnartuutaannillu piiaaffigisarlugit amerlasuullu tassani uillarninngortillugit. v26 Palasitit inatsisinnut pinerluttarput tunissutikkalu illernartitat nalinginnaatittarlugit. Illernartunik nalinginnaasunillu immikkoortitsinngillat, mingunnaatsut mingunnartullu assigiinngissusii nalunaarutiginngilaat sabbatikkalu soqutiginagit innuttama akornanni narrunarsagaalersillunga. v27 Naalagartaat amaqqutut alittuiniartutut ipput; aammik kuisiniarumatuujupput inunnillu toqoraajumatuujullutik peqquserlullutik iluanaaruteqarumallutik. v28 Pruffiitertaat kalkimik matuuiniartutut piunngitsunik takorluuisarput, salloqittaataasunik siulittuisarlutik oqartarlutillu: »Ima oqarpoq Guuti Naalagaq«, uffa Naalakkap oqaluffiginngikkaluaraatik. v29 Nunap inui nakuuserlutik piiaasarput; ikiortariallit ajorsartullu iluanaarniarfigisarpaat takornartallu qunutittarlugit inatsisinik eqqartuussummillu tunngaveqarnatik. v30 Taakkunani ujarleraluarpunga qarmagaliorumasumik uangalu takkunni qarmap akeqqanit putuneqarfianut inissilluni nunamik sernissuiumasumik; nassaanngilangali. v31 Taamaattumik uumitsanninnik kueraaffigissavakka kamangaarnermalu inneranik suujunnaarsillugit; inuuserisaat naapertorlugu iliorfigissavakka, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 23 Samaria Jerusalemilu, qatanngutigiit arnat allasiortut v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, arnaqarporooq marlunnik arnap ataatsip paniinik. v3 Taakku Egyptenimi allasiorput; inuusunnerminni allasiorput. Tassani iviangersiorpaat niviarsiaassutsiminni iviangii passullugit. v4 Angajulleq Oholamik ateqarpoq nukaalu Oholibamik ateqarluni. Nuliarilerakkillu ernertaartarlutillu panissaartarput. Ohola tassa Samaria, Oholiba tassa Jerusalemi. v5 Oholali uanga nuliara allasiortarpoq. Asannitsini sakkortoqisumik tiinngavigai, tassaasut Assyriamiut, sorsuttartut v6 purpurinik atisaqartut, naalagaatitat naalagaanerillu, tamarmik angutit inuusuttut pinnersut hestillammaat. v7 Assyriap angutitai akimasut tamaasa allasiorfigai tiinngavigisami guutipalaajutaat tamaasa mingutsitaassutigalugit. v8 Allasiorneq Egyptenimi ileqquliussani soraarutinngilaa – Egyptenimiummi inuusuttuaraanerani innaattarsimavaat, niviarsiaassutaanik iviangersiortarlugu naammattumillu arneriffigisimallugu – v9 tamanna pillugu Ohola Assyriamiunut tiinngavigisaanut tunniuppara. v10 Taakkua arnaassutaa uleerpaat, erneri paniilu tigusaraat arnarlu taanna panamik toqullugu. Arnaqataanit tusaamanerlugaalersippaat. Taamaalillutik eqqartuuppaat. v11 Tamanna nukaata Oholibap takugaluarpaa; taamaattorli suli sualunnerusumik tiingalerluni angajuminit allaat ingasannerusumik allasiorpoq. v12 Taassumattaaq tiinngavigilerpai Assyriamiut, naalagaatitat naalagaanerillu, sorsuttartut naammattunik sakkulisartut hestillammaat, tamarmik angutit inuusuttut pinnersut. v13 Takuaralu Oholibattaaq mingutsittoq; qatanngutigiit taakkua marluk aqqut ataaseq ingerlavigaat. v14 allasiornini ingerlatiinnarpaa; takuai qarmami assilissat qiperukkat Kaldæerit angutit assingi aappaluttumik titartakkat, v15 qiterusersimasut nivingatalimmillu nasartaataasallit, tamarmik sakkutuutut qamutinit sorsuttartutut isikkoqartut assigalugillu Babylonimiut Kaldæami nunaqartut. v16 Takugamigit tiinngavigilerpai Kaldæamullu aallartitsivigalugit qaaqqullugit. v17 Babylonimiullu iserfigaat innaallugulu arneriffigalugu mingutsillugu. Mingutsitaareeramili avaakallaativippai. v18 Isertuarani inuunerluttarmat arnaassutsinilu uleertarmagu taamaatippara soorlu angajua taamaatissimagiga. v19 Sulili sualunnerusumik allasiulerpoq inuusuttuunermini Egyptenimi allasiortarnini eqqaagamiuk, v20 tassa kipitsavigileramiuk tassanimiut arneritoortaannut siutituutut angutaassutilinnut hestitullu anisoortartunut arneriffigitittarnini. v21 Kipitsavigilerpat Egyptenimi inuusuttuunerit kannguttaatsuullutit iviangersiortittarnerit niviarsiaassutsinni iviangitit passutitillugit. v22 Taamaattumik, Oholiba, ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Uisutit taakku avaakallaatatit tamaginnit ilinnut sorsukkiartortissavakka, v23 Babylonimiut, Kaldæerit tamaasa, Pekodi, Shoa Koalu Assyriamiullu, tamarmik angutit inuusuttut pinnersut, naalagaatitat naalagaanerillu, qamutinit sorsuttartut angutillu tusaamasat, tamarmik hestillammaat. v24 Avannga saassutissavaatsit qamuterpassuaqarlutik sakkutoorpassuaqarlutillu takisuunik ammalortunillu eqqortinnaveeqqutilinnik niaqorortinnaveeqqutilinnillu. Tamanit saassutissavaatsit. Taakku ilinnik eqqartuusseqqujumaarpakka, namminnerlu inatsisitik malillugit eqqartuutissavaatsit. v25 Sangiannera ilinnut tutsissavara. Akeqqavit uumitsallutik saassutissavaatsit, qingaarlutillu siutaarumaarpaatsit, ilinnilu amiakkuusut panamik toqorarneqassapput; ernitit panitillu tigusarineqassapput, ilinnilu amiakkuusut innermit nungutinneqassapput. v26 Atisaajassavaatsit pinnersaatinnillu tamanik arsaarlutit. v27 Kanngunartuliatit allasiornerillu Egyptenimiinninnit ileqqorisatit soraarsissavakka. Kingorna guutipiluit guutisiorfigissaassavatit Egyptenilu eqqaassaarlugu. v28 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Uumigisavit maajugisavillu assaannut tunniutissavakkit. v29 Taakkua uumissorlutit pillassavaatsit; pisuussutitillu tamaasa tigullugit atisaarullutit tamataarullutillu qimassavaatsit, arnaassutit kannguttaallutit naammaqisumik atortittakkat uleerlugu. v30 Taama pineqassaatit inuiaat allasiorfigalugit guutipalaavisigut mingutsikkavit. v31 Illit angajuit ileqqorisaa ileqqorigakku illit assannut tunniuppara taassuma ermusaa. v32 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ermuseq angajuit imerfigisaa imerfigissavat – itisooq, nerutusoorlu; imaqqortoqimmat illaatigisassanngussaatit mitaatigisassanngussallutillu. v33 Imerajunneq nallinnassuserlu ilinniilissapput; ermusiuvoq tataatsannartoq aseruisorlu ermuseq angajuit Samariap imerfigisaa. v34 Nungullugu imissavat ermutsip aseqqui qaqqulullugit iviangitillu kilersiterlugit. Uangami taama oqaluppunga, oqarpoq Guuti Naalagaq. v35 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Isumakkeerlunga asiginnaramma kanngunartuliornerpit allasiornerpillu kinguneri atussavatit. v36 Naalakkap oqarfigaanga: Illit inuk, Ohola Oholibalu eqqartuunniakkit maajunnartuliaat pillugit avoqqaaralugit! v37 Allasiorput, assaallu aalissuupput. Guutipalaajutitik allasiorfigaat, allaallu qitornatik uannut pigisassanngorlugit erniarisatik taakkununnga nerliuttarpaat pilliutigalugit; v38 taamaaliorfigisarpaannga allaat. Ullormi taannaasumi illernartuutiga mingutsittarpaat sabbatikkalu nalinginnaatittarlugit. v39 Tassami ernitik guutipalaajutiminnut tunissutissatut toqorarsinnarlugit ullormi taassumanerpiaq uanga illernartuutinnut isertarput nalinginnaatittarlugulu. Tassalu taamaaliortarput uanga illunni. v40 Oholap Oholiballu angutit ungasissumi najugaqartut oqarfigiartortippaat qaaqqullugit. Tikiummata pillugit uffareersimavutit isivillu sinaat qalipallugit pinnersaasereersimallutillu. v41 Issiavutit nallavinni akimasumi nerriviup piareersimasup saniani. Tipigissaat uulialu uanga pissarigaluakka tassunga ilivatit. v42 Isersimasorpassuit eqqasuuteqanngitsut nippassimaarput, anguterpassuillu taakkua saniatigut angutit imerajuttut inoqajuitsumit peqataapput. Qatanngutigiillu tajassaat paffiinut ivertippaat alutornartunillu niaqoruserlugit. v43 Oqarpunga: Allasiorpoq, taanna atortittarnikooqisoq! Maanna allasiorfigeqqilerpaat! v44 Arnanut atortittartunut isertarnermissut Ohola Oholibalu, arnat kannguttaatsut, iserfigaat. v45 Eqqartuussisut naapertuilluartut allasiortunut toqutsisunullu inatsisit tunngavigalugit eqqartuutissavaat, allasiortuummata assaallu aalissuullutik. v46 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Inuppassuit taakkuninnga pillaasussat katersortissavatit, arnallu taakku tunniunneqassapput naalliutsinneqaqqullugit ujajaaffigineqaqqullugillu. v47 Inuit katersuussimasut ujaqqanik milluussavaat panamillu aggorlugit; erneri paniilu toqorassavaat illuilu ikuallatsillugit. v48 Taamaaliorlungami nunami kannguttaanneq soraarsissavara, arnallu tamarmik tamanna mianersoqqussutitut paasissavaat ilissi kanngunartuliornersi issuassanagu. v49 Kannguttaannersi pillugu akiniassavaasi, guutipalaajutissigullu ajortuliasi pisuussutigissavasi. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 24 Illoqarfik toqoraaffik, iga manngertornersimasoq v1 Aallarussaanitta kingornagut ukiut qulingiluaanni qaammatit qulingata ulluisa qulinganni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, ullumi ulloq eqqaamasassanngorlugu allaguk ullormi tamatumanerpiaq Babylonip kunngiata Jerusalemi saassutilermagu. v3 Inuiaat naalasseriitsut assersuutinik oqaluffigikkit oqarlutit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Iga ikkuguk, ikkuguk, imermik immeruk. v4 Uuissai issorakkit, pitsaasut tamalaat, taleq qungasiminerlu, saanernik kimilinnik issoraagit, v5 nersutip neqaasa pitsaanersaat issorakkit. Qisuttorluaruk! Qalarusaartittuaruk saarngit qalalluaqqullugit. v6 Tamanna pillugu oqarpoq Guuti Naalagaq: Eqqanaq illoqarfik toqoraaffik! Iga manngertornersimasoq manngertorniiarneqarsinnaanngitsorlu. Uuii ataasiakkaarlugit nioorakkit immeraassutiginagit. v7 Illoqarfik aammik ulikkaarpoq. Qaarsumi issortaqanngitsumiitiinnarpaat, nunamullu issortalimmut kuinngimmassuk issumik matoorneqanngilaq. v8 Kamannera nununagu qaffartikkumallugu akiniaajumallungalu aak qaarsumut issortaqanngitsumut kuivara matoornagulu. v9 Tamanna pillugu oqarpoq Guuti Naalagaq: Eqqanaq illoqarfik toqoraaffik! Ikumatitassaliorniarpunga angisuumik. v10 Qisussarpassuarnik ilioraaffigalugu inneq ikummarissaruk! Neqi qalalluariarlugu qajuissavat saarngit uulinertinneqartillugit. v11 Iga imaqanngitsoq aamanut inissiguk kissalluarniassammat kanngussallu aamaalerluni, mingua kaanngarniassammat iga manngertorneerullugu. v12 Igap manngertornera piissallugu assoroornaqaaq, taamaakkaluartoq manngertorneerulluinnanngilaq; innermiitinneqartariaqarpoq. v13 Taamaappoq mingutsinnerit kannguttaatsoq. Salinniaraluarpakkit, minguerutinngilatilli. Mingunnerit salinneqarsinnaanngilaq ilinnut uumitsannera unitsitsinnagu. v14 Uanga Naalagaq oqaluppunga – nalliutinngitsuussanngilaq – taamaalissavaralu. Taamaatiinnassanngilanga qajassuussissanngilanga iliorneralu peqqissimissutigissanagu. Inuuserisat suliatillu naapertorlugit eqqartuutissavakkit, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip nulia toqusoq Jerusalemillu tigusaanissaa ilimasaarutigineqartoq v15 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v16 Illit inuk, isivit kajungerisaat toqukkut peerseriataassavara. Upputigissanngilalli, qiassanngilatit qullilissanngilatillu. v17 Tusarsaanngitsumik anersaarulussaatit aliasoqinallu. Nasaasalerit aloquserlutillu! Kiinnat ulissanngilat timiusamillu aliasuummik nerinak. v18 Aqaguani ullaakkut inuiaqatikka oqaluffigaakka. Nuliara unnukkut toquvoq, aqaguanilu ullaakkut peqquneqarnittut iliorpunga. v19 Taava inuit oqarfigaannga: Ilisimatitsigut taamaaliornerit qanoq paasisassaanersoq. v20 Akivakka: Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v21 Israelikkut oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Illernartuutiga nakuussutersi ajugaasimaarutigisarsi, kajungerisarsi uummatissigullu kipilerfigisarsi nalinginnaatissavara. Ernisi panisilu sumiginnakkasi panamit toqorarneqassapput. v22 Uattut iliorumaarpusi: Kiinnasi ulissanngilasi timiusamillu aliasuummik nerissanasi. v23 Nasaasaleritsi aloquserlusilu, upissanasilu qiassanngilasi. Ajortuliornisilu aseruutigissavasi issiaqatigiitsillusi nimaarlusilu. v24 Ezekieli ilissinnut pisussanik ilimasaarutaassaaq; taassuma iliorneratut iliorumaarpusi. Taama pisoqarpat paasissavarsi uanga tassaasunga Guuti Naalagaq. v25 Illillu inuk: uanga Israelikkut arsaarukkit sernissortaannik, nuannarutaannik, takorannerisaannik, kajungerisaannik uummatimikkullu kipilerfigisaannik ernerinillu paniinillu, v26 ullormi tassani qimaatitap ornillutit tamatuminnga oqaluttuutissavaatit. v27 Ullormi qimaatitap tikiuffiani qarnit ammarneqassaaq, oqalulissaatillu oqajuitsuujunnaarlutit, taakkununngalu pisussanik ilimasaarutaalissaatit. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 25 Ammonnikkut ajunaartitaanissaannik v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, kiinnat Ammonikkunnut saatsiguk. Ammonikkut akerlilerlugit siulittuiffigikkit v3 oqarfigalugillu: Guutip Naalakkap oqaasia tusarsiuk! Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Illernartuutima nalinginnaatinneqarnera Israelikkullu nunaata piuneerussaanera Judakkullu aallarussaanerat tulluusimaapiluutigigakku v4 tamanna pillugu Kangiamiunut tunniutissavakkit pigileqqullutit. Tammaarfigissavaatsit najugaqarfigilerlutillu; inerititaatitit nerisarissavaat immuutillu imigarissallugu. v5 Rabba qatigattuunut ivigartorfigitissavara. Ammonip illoqarfii savanut aqupiffigitissavakka. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v6 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Assatit ersaartarlugit tukkartorlutillu ajortumeerneq nuannaarutigerpalullugu asissuingaarlutillu Israelikkut nunaata pineqarnera qamannga pisumik tulluusimaapiluutigigakku v7 assaga ilissinnut silugullugu inuiannut ujajaaffigisassanngortissavakkit; inuiaqatigiiujunnaartissavassi nunarsi piuneerutitillugu suujunnaarsillusilu. Taava paasissavat uanga tassaasunga Naalagaq. Moabip ajunaartitaanissaanik v8 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Moabikkut Se'irilu oqarput: »Takuat, Judakkut inuiattut allatut pineqarput.« v9 Taamaattumik piiassavakka Moabikkut nunaanni qaqqat sivingarni illoqarfiit, illoqarfiit tamarluinnaasa, alutornaatai, Bet-ha-Jeshimoti Ba'al-Meonilu Kirjatamalu. v10 Ammonikkunnut ilagitillugit Kangiamiunut tunniutissavakka taakkununnga pigileqqullugit inuianni eqqaaneqassaartillugit Ammonikkutut. v11 Moabikkut pillassavakka. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Edomip ajunaartitaanissaanik v12 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Edomi Judakkunnik akiniaavoq naakkittaalluni, akiniaanermigullu pisuutitassanngorpoq; v13 tamanna pillugu ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Assaga silutsissavara Edomimut inuit nersutaatillu piiarlugit. Nuna suerutissavara Temanimit Dedani tikillugu, panamillu toqorarneqassapput. v14 Akiniaanera Edomimut naammassissavara innuttama Israelikkut assaasigut, taakkualu kamannera uumitsanneralu naapertorlugit Edomi iliorfigissavaat. Taava paasissavaat tassaasoq uanga akiniaanera, oqarpoq Guuti Naalagaq. Filisterit ajunaartitaanissaannik v15 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Filisterit akiniaajumatuut akiniaapput, asissuingaarlutik perlussiortitsipput naassaanngitsumik akeqqersimallutik; v16 taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Assaga silutsissavara filisterinut, Kretamit naggueqartut taakku piuneerullugit, sinerissap nunataani amiakkuusut nungutillugit. v17 Sualoqisumik taakkununnga akiniaajumaarpunga kamanninni pillarlugit. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq akiniaanera taakkununnga naammassigukku. Ezekielip allagai Ez 26 Tyrusip ajunaartitaanissaanik v1 Ukiut aqqarnanni qaammatip ulluisa siullianni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk! Tyrusi Jerusalemi pillugu tulluusimaapilulluni oqarpoq: »Inuiaat Isaaffiat aserortigaavoq, uanga pisassaraara; illukui qaarsillaatigissavakka.« v3 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Tyrusi, saassutissavakkit. Inuiaqatigiissuit ilinnut saassussisissavakka immap mallersorsuanngorneratut. v4 Tyrusip qarmarsui aserortissavaat napasuliartaalu ingutserlugit. Tyrusi kiligarlugu issortaajarumaarpara qaarsuinnanngorlugu meqquitsoq. v5 Qassutinut panersiivinngussaaq immami. Uangami taama oqaluppunga, oqarpoq Guuti Naalagaq. Inuiaat Tyrusi ujajaaffigissavaat, v6 illoqarfiit naalatsigisai nunavimmiittut panamik toqoraaffigineqassapput. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. v7 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Avannga Babylonip kunngia Nebukadnesari, kunngit kunngiat, Tyrusimik saassussitissavara hestinik qamutinillu hestersunillu sakkutoorpassuarnillu ilaqartillugu. v8 Illoqarfiit naalatsigisatit nunavimmiittut panamik toqoraaffigineqassapput; ilinnut saassussiffissamik qaqiffilialiussaaq ippiliugaliorlunilu eqqortinnaveeqqutit qullarlugit assiaqutsiullugit. v9 Qarmanik aserorterutini qarmarsuannut kaattartissavai napasuliartatillu aserorterutinik aserorterlugit. v10 Hestii amerlangaassagamik pujoralatsitsinerisa matuussavaatsit. Isaaffikkut iserpat hestersut qamutaasalu assakaasui perpalutsitsingaassammata qarmarsuatit sajuppilussapput, soorlu illoqarfik saassunneqartoq iserfigineqaraangat taamaattartoq. v11 Hestimi kukiffaanik aqqusernitit tamaasa tullassavai; sakkutuutit panamik toqorassavai napasorsuatillu ujaraasut nunamut uppikaatillugit. v12 Pisuussuterpassuatit tiguassavai nioqqutissaatinnillu ujajaaffigalutit. Qarmarsuatit piuneerutitissavai illutillu alutornartut aserorterlugit, ujaqqat quassuttuullu qarmallu aserornikui immamut eqqassavai. v13 Ilinni erinarsortut nipiliornerat nipangersissavara, sianaavillu nipaat tusarsaajunnaassaaq. v14 Qaarsuinnanngortissavakkit issortaqanngitsoq, qassutinut panersiiviinnanngussaatit; qarmaqqinneqanngisaannassaatit. Uangami Naalagaq taama oqaluppunga, oqarpoq Guuti Naalagaq. v15 Tyrusimut oqarpoq Guuti Naalagaq: Uppinnerpit perpalunneranit ikiligaasullu nimaarnerannit aqqusininni toqoragaasunit qeqertat ungasissumiittut sajutsinneqarumaarput. v16 Naalagaanerit sineriammiittut issiavissaarsuarminnit aqqassapput. Qallersaataajassapput atisatillu qalipaatigissaartut piiarlugit; annilaarnermik atisalissapput nunamullu ingissallutik. Annilaartinneqartuassapput illillu uulluutigissallutit. v17 Upputigalutit oqarfigissavaatsit: Tupinnaq, nungutitaavutit, immamit peerupputit illoqarfik nersugaagaluartutit! Immami pissaaneqarsimagaluarputit, illit inutillu, nunavimmi najugaqartunik tamanik annilaartitsisarsimagaluartutit. v18 Maanna qeqertat ungasissumiittut annilaassapput ullormi uppiffissanni, immallu qeqertaasa naggatissat tataatsassutigissavaat. v19 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Illoqarfinngortikkukkit piuneerussaq illoqarfinnut inueruttunut assigitillutit, imarsuaq ilinnut qaffartikkukku imersuillu matoorpatsit, v20 taava ajattussavakkit ilivermut aqqarsimasunut, inuiannut itsarnitsanut. Nunap itinersaaniitiinnassavakkit illukuinnanngorsimasutut itsarnitsatut ilivermut aqqartut ilagalugit, inuusut nunaannut inigigaluannut utinngisaannaqqullutit. v21 Annilaarutissanngortissavagit atajunnaarsillutit. Ujarneqaraluaruit qaqugumulluunniit nanineqarsinnaajunnaarsillutit, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 27 Tyrusi kunngialu upputigineqartut v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, Tyrusi upputiguuk! v3 Tyrusi immap killingani inississimasoq qeqertarpassuillu ungasissumiittut inuinik niueqatiginnittoq oqarfigissavat: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Tyrusi, oqarputit: »Naammangaartumik pinnissuseqarpunga.« v4 Killitit immami avasissumiipput, ilinnik sanasut naammangaartumik pinnissusilerpaatsit. v5 Umiarsuup qaava Senirip kakillarnaqutaanik sanavaat. Libanonimit cederinik aallerlutik napparusiorpaatsit. v6 Bashanip orpiinik eginik ipusiorpaatsit. Salliligarsuartatit issusuut sanavaat cypresinik Kittæerit qeqertaannit pisunik nagguaatsut tuugaavinik ikkussugalersorlugit. v7 Ilupaassiassarissoq ikaartitigaq qalipaatigissaartoq Egyptenimit pisoq tingerlaatigaat, tassaavoq katinngatigisat; purpuri tungujuaartoq qeqertamit Elisamit pisoq seqinermut assiaqutigaat. v8 Sidonimit Arvadimillu pisut anguartigaatit; aquttutit, Tyrusi, tassaapput angutit pikkorinnerpaat. v9 Gebalip utoqqaanertai pikkorinnerpaat umiarsualiortoraatit. Umiarsuit immamiittut tamaasa inuttaallu nioqqutissaatinnik tuniniaasoraatit. v10 Persiamiunik Ludimiunillu Putimiunillu sorsuttartoqarputit. Ilinni eqqortinnaveeqqutinik niaqorortinnaveeqqutinillu nivinngaapput; tamakku alutornaatigaatit. v11 Arvadimiut namminerlu sorsuttartortatit qarmarsuanni tamaginni ipput Gammadikkullu napasulianni alapernaarsuisuullutik; eqqortinnaveeqqutitik qarmarsuannut tamaginnut nivinngarpaat, taakkua alutornassutsit naammangaartunngortippaat. v12 Tarshishimiut pisiortortigaatit pigisarpassuaqaravit. Nioqqutitit tunisarpaat sølvimik saviminermillu aqerlumillu manngertumik aqitsumillu akeqartillugit. v13 Javani Tubalilu Meshekilu niuertoraatit, inussiat pigisallu kanngussaasut taartigitittarpaat. v14 Bet-Togarmap nioqqutitit hestinik qimuttussanik hesterfissanillu siutitoorsuarnillu taarsertarpai. v15 Dedanimiut niuertoraatit. Qeqertarpassuit ungasissumiittut pisiortuuttarpaatsit; nagguaatsut tuugaavi ibenholtilu ilinnut akiliutigisarpaat. v16 Aramip pisiortuuttarpaatit nioqqutissaaterpassuaqaravit. Nioqqutitit taarsertarpaat granatinik, annoraassanik aappallarissunik, annoraassanik qalipaatigissaartunik, byssusimik, koralinik rubininillu. v17 Juda Israelilu niuertortaraatit. Nioqqutissaatitit tunisarpaat akilersillugit qajuusiassanik Minnitimit pisunik aamma iffiukkanik, tungusunnitsuummik, uuliamik storax-balsamimillu. v18 Damaskusi pisiortortoraat tamalaanik nioqqutissiaateqaravit pisoorsuugavillu. Nioqqutissiaatitit tunisarpaat akilersillugit viinnimik Helbonimit pisumik savallu meqquinik Saharimit v19 Danimillu pisunik viinnimillu Uzalimit pisunik. Savimineq saffiugassaq kassialu kalmusilu taartisiarisarpatit. v20 Dedani niuertigisarpat hestit issiaataasa ulissaannik. v21 Arabiamiut Kedarillu naalagaanerisa tamarmik nioqqutissanik pisissuttarpaatsit. Savaaqqat, savat angutivissat savaasallu angutivissat pisiarisarpaat. v22 Sabap Ramallu niuertui niuertoraatit. Nioqqutitit tunisarpaat akilersillugit balsamimik pitsaanersiukkamik, ujaqqanik erlinnartunik tamalaanik kuultimillu. v23 Karani, Kanne, Edeni, Sabap niuertui, Assyria Lemadilu tamaasa niuertoraatit. v24 Tuniniaassuttarpaatsit atisanik pinningaartunik, qallersaatinik purpuriusunik, annoraassanik allalinnik, ulissuarnik qalipaatigissaartunik allunaasarsuarnillu illit niuerfiutinni qipisanik. v25 Umiarsuit Tarshishiliartaatit nioqqutissaatinnik angallassisarput. Illit umiarsuaq usilersorsimallutit oqimaatsuullutillu immamiipputit. v26 Anguartivit imaannarsuarmut avammukaappaatsit. Taava anorersuup kangisiup imavissuarmi umiutippaatit. v27 Pisuussutitit, nioqqutissiatit, nioqqutitit umiarsuarmiortatit aquttutillu, sanasut iluarsagassanik suliaqartartut, niuffagiartitatit sorsuttartortatillu tamarmik umiarsuarmiullu tamarmik imarsuup itinersuanut kivipput ullormi piuneerussaaffinni. v28 Aquttuit nilliarpaluannit ivigartorfiit sajupput. v29 Umiarsuit anguartaasa tamarmik umiarsuatik qimappaat, umiarsuarmiut aquttullu tamarmik annallutik nunamut pipput. v30 Nipertik anillugu kappialaatigaatsit niaqqutik issumik saallugit arsanilu assakaallutik. v31 Pillutit nujaajarput nujaarutivillutik puunillu atisillutik. Aliasungaarlutik annikilliungaarlutillu qissatigaatsit. v32 Ernerisa nimaarlutik ima kappialaatigaatsit: »Kina naleqqiunneqarsinnaanerpa Tyrusimut immamit avatangerneqartumut?« v33 Nioqqutissiatit immakkut tikiunneqaraangata inuiaqatigiippassuit qaarsillartittarpatit. Pigisarpassuannik nioqquterpassuannillu nunarsuup kunngii pisuunngortittarpatit. v34 Maannali sequtserneqarputit imarsuarmit immap itinersuani, nioqqutissaatitit inuttatillu ilanngullutik kivipput. v35 Qeqertani ungasissumiittuni nunaqartut tamarmik uullutigaatsit, kunngillu nujaat niaqquini tikkorput kiinaallu uumillerlutik. v36 Inuiaqatigiinni niuerniussisivit asissorlutit uinngiarfigaatsit, annilaarutissanngorlutit qimagussimavutit naassaanngitsumik. Ezekielip allagai Ez 28 v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, Tyrusip naalagaanera oqarfiguuk: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Uummatikkut anneruniarlutit ima oqarputit: »Uanga guutiuvunga! Guutiusup issiavissaarsuani issiavunga immamit avatangerneqarlunga!« Taama oqarputit uffa guutiunak inuinnaallutit, tassa uummatit guutimut uummatinngortikkakku! v3 Danielimit ilisimaneruvutit isertugaq sunaluunniit ilinnut isertorneqarsinnaanngilaq. v4 Ilisimassutsit paasisimasaqassutsillu pisuunnguutigaatit, kuultimik sølvimillu pissarsivutit erlinnartuusivinniittussanik. v5 Ilisimassutsikkut niuffarissutsikkullu pisoorsuanngortipputit, pisuussutivillu anneruniartunngortippaatsit. v6 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: v7 Uummatit guutimut uummatinngortikkakku ilinnut saassussitissavakka takornartat inuiaat naakkittaatsut; taakkualu panatik ilisimassutsinnut alianaatsumut silutsissavaat alutornaatit narrunarsarlugu. v8 Ilivermut nakkaatissavaatsit, sakkortoqisumik toqu atussavat imaannarsuarmi. v9 Ilumut oqarumassanerputit: »Uanga guutiuvunga!« ilinnik toqutsisup kiinaata saani? Ilinnik toqutsisut assaanni guutiunak inuinnaavutit? v10 Kipineqanngitsut toquannik toqussaatit takornartat assaasigut. Uangami taama oqaluppunga, oqarpoq Guuti Naalagaq. v11 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v12 Illit inuk, Tyrusip kunngia upputigalugu ima oqarfiguuk: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Naammalluinnassusermut naqitsisaavutit, ilumioqarlutit ilisimassusermik pinnerluinnassusermillu. v13 Edenimiipputit, Guutip naatsiiviani. Ujaqqat erlinnartut suut tamaasa atisanniitippatit: rubinit, topasit månestenillu, krysolitit, shohamit jaspisillu, safirit, granatit, smaragdillu; eqqumiitsuliaq kuultimit sanaaq kaattarlugu singartitigaq pinnersagarlu ilinnut ivertinneqarpoq ullormi pinngortitaaffinni. v14 Kerubiuvutit tanitaq, sernissuisunngortippakkit; Guutip qaqqaani illernartumi ipputit ujaqqat uisorilasut akornanni angalaarlutit. v15 Inuuseqarputit assuarnaateqanngitsumik ullormit pinngortitaaffinnit, ajortuliamik nassaarfigineqarnerit tikillugu. v16 Niuerniarumatussutsikkut uummatit iluaatsulianik ulikkaarpat ajortuliorlutillu. Guutip qaqqaanit ajattorpakkit, ujaqqanit uisorilasunit, nungutippakkit, illit kerubi sernissuisoq. v17 Pinnissutsivit uummatit anneruniartunngortippaa, ilisimassutsit alutornangaarsutsillu aserorpat. Nunamut igippakkit kunnginut illaruaatissanngortillutit. v18 Ajortuliarpassuarnik niuerniarnikkullu iluaatsukkut illernartuutitit nalinginnaatippatit. Uangali inneq illit tunginnut ikualatippara, nungutippaatillu. Nunami arsaannanngortippakkit ilinnik isiginnittut tamarmik takkuanni. v19 Inuianni ilinnik ilisimannittut tamarmik tataatsassutigaatsit; annilaarutissanngorputit, qimagussimavutit naassaanngitsumik. Sidonip ajunaartitaanissaanik v20 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v21 Illit inuk, kiinnat Sidonimut saatsiguk! Siulittuiffigalugulu unnerluutiguuk v22 oqarlutit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Sidoni, saassutissavakkit, illit pineqarnikkut naalannassusera saqqummersissavara. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq, uanga pillarukkit illernassuseralu saqqummiullugu. v23 Aallartitsivigissavakkit nappaammik toqoraataasumik aqqusinitillu aammik. Toqorarneqassapput panamik tamaginnit ilinnik saassussisumit. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Israelip annaanneqarnissaa allarussaanermit v24 Israelikkut kapineqartarunnaassapput kapinartunit kimillanneqassaarlutillu orpikkanit kapinartulinnit eqqaamiuminnit narruginnittunit. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Guuti Naalagaq. v25 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Israelikkut inuiannit siammarfigisaannit katersorukkit taava illernassusera taakkunani takutissavara inuiaat isigitillugit, nunaminnilu kiffannut Jaakumut tunniussanni nunaqassapput. v26 Eqqasuuteqaratik tassani nunaqassapput illuliorlutik viinnequteqarfiliorlutillu viinnequtinillu ikkussuissallutik eqqasuuteqaratillu tamaaniissallutik. Eqqaamiui taakkuninnga narruginnittut tamaasa pillarukkit, taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq taakkua Guutiat. Ezekielip allagai Ez 29 Egyptenip kunngiata Faraop ajunaartitaanissaanik v1 Ukiut qulinganni qaammatit qulingata ulluisa aqqaneq-aappaanni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, kiinnat Faraomut Egyptenip kunngianut saatsillugu taanna Egyptenilu tamaat ajunaarnissaannik siulittuiffigikkit! v3 Oqalugit oqarlutit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Saassutissavakkit Egyptenip kunngia, Farao, illit kuukkooriarsuaq kuussuarni uninngaartutit ima oqarlutit: »Nileni pigaara, nammineq pinngortippara!« v4 Alleqqukkut qarsorsassavakkit, aalisakkat kuussuaatinniittut tattannut nipitissavakka; kuussuaatinnit amussavakkit aalisakkat kuussuaatinniittut tattannut nipinngatillugit. v5 Inoqajuitsumut igissavakkit aalisakkat kuussuaatinniittut ilanngullugit. Narsarsuarmut ivigalimmut tussaatit ilaginnaannarneqarlutillu. Nerisassanngortissavakkit nunarsuup nersutaanut qilaallu timmiaanut. v6 Taava Egyptenimiut tamarluinnarmik paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Egypteni Israelikkunnut ajaappiaasimagaluarpoq ivissuaannaq. v7 Taamaattumik assamminnik tigugaangatsit napisarputit taakkualu tuii qupisarlugit; iigarfigigaangatsit napisarputit makisaallu sajulersittarlugit. v8 Taamaammat oqarpoq Guuti Naalagaq: Panara ilinnut nalliutitissavara inuit nersutaatillu nungutillugit. v9 Egypteni inoqajuitsunngussaaq illukuinnanngorlunilu. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Oqarpoq: »Nileni pigaara, nammineq pinngortippara!« v10 Tamanna pillugu illit kuussuaatitillu saassutissavassi Egypteni illukuinnanngortillugu inoqajuitsunngortillugulu Migdolimit Syenemut Nubiap killeqarfia tikivillugu. v11 Inuit angalaffigissanngilaat, nersutaatillu aqqutigissanngilaat; nunagineqassanngilaq ukiut 40-t naallugit. v12 Egypteni inoqajuitsunngortissavara nunanut inueruttunut ilagitillugu, illoqarfiilu illoqarfinnut piuneerussaasunut ilanngullutik najugarineqassanngillat ukiut 40-t naallugit. Egyptenimiut siammakaatissavakka inuiaat allat akornannut tamanut tamaanga nunassillugit. v13 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ukiut 40-t qaangiuppata Egyptenimiut katersussavakka inuiannit siammarfigisaannit. v14 Egyptenip atugarisaa allanngortissavara, inuilu utertissavakka nunamut Patrosimut siuaasaasa nunaannut, tassanilu pilersissavaat kunngeqarfeerannguaq v15 naalagaaffinnit allanit minnerusoq, kingornalu anneruniassanngillat inuiannut allanut. Inui ikilisingaassagakkit inuiannut allanut naalagaasinnaajunnaassapput. v16 Kingorna Israelikkut Egypteni isumalluutiginiaqqissanngilaat tassunnarnermikkut ajortuliaminnik eqqaasillunga. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Guuti Naalagaq. v17 Ukiut 27-anni qaammatip siulliup ulluisa siullianni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v18 Illit inuk, Nebukadnesarip Babylonip kunngiata sakkuttuuni Tyrusimut suliarujussuarmik naammassisaqartippai. Tamarmik nujaarutivipput tuiilu tamarmik atisaarullutik. Taamaattoq taanna sakkutuuiluunniit Tyrusimit akissarsinngillat tassani suliartik pillugu. v19 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Egypteni tunniutissavara Nebukadnesarimut Babylonip kunngianut. Pisuussuterpassui taassuma aallarutissavai; ujajaassaaq piiaallunilu, sakkutuuni akissarsisinnaaniassammata. v20 Uanga sulissummannga Egypteni taakkununnga tunniutissavara sulinerannut akissarsiassatut, oqarpoq Guuti Naalagaq. v21 Ullormi tassani nassuk Israelikkunnut naalersissavara. Illillu qarnit ammassavara taakkua akornanni. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 30 v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, siulittuillutit ima oqarit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Kappialallusi oqarumaarpusi: »Alianaq ullussaq taanna!« v3 Ullussarmi qanippoq, Naalakkap ullussaa qanippoq, ullussaq nuiarluttoq, ullussaq inuiaat naggatissaat! v4 Panap Egypteni saassutissavaa, Nubialu annilaarnermit uullusissaaq toqutat Egyptenimi orlorarpata, pisuussutai aallarunneqarpata tunngaviilu piuneerunneqarpata. v5 Nubiamiut, Putimiut, Lydiamiut, Arabiamiullu tamarmik, Kubimiut inuiaallu iligiilersut ilanngullutik panamit toqorarneqassapput. v6 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Egyptenimut iliusut tamarmik orlorassapput, suujunnaassaaq Egyptenip pissaanera anneruniutaa. Migdolimit Syene tikillugu panamit toqorarneqassapput, oqarpoq Guuti Naalagaq. v7 Egypteni inuerutissaaq nunanut inueruttunut ilagitinneqarluni, illoqarfiilu piuneerutissapput illoqarfinnut piuneeruttunut ilagitinneqarlutik. v8 Egypteni ikikkarukku ilagisai tamaasa sequminneqartillugit, taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. v9 Ullussami tassani nalunaariartortitat umiarsuartigut aallartissavakka Nubia sumik isumakuluuteqanngitsoq annilaartikkiartorlugu. Egyptenip ullussaa uullutigissavaat. Ullussarmi nalliutissaaq! v10 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Nebukadnesarikkut Babylonip kunngiagut Egyptenip nipiliortorpassui nungutissavakka. v11 Taanna sakkutuuilu tamaasa, inuit naakkittaatsut, aggersitaassapput nuna nungutikkiartorlugu. Egyptenimiut panaminnik saassutissavaat nuna toqutanik ulikkaarlugu. v12 Kuussuit paqqertissavakka, nunalu pinerluttuliortunut tunniutissavara. Nuna inuilu suujunnaarsissavakka takornartat assaasigut. Uangami Naalagaq taama oqaluppunga! v13 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Guutipalaat piuneerutissavakka guutipiluit Nofimiittut nungutillugit. Egyptenimi naalagaaneqarunnaassaaq, Egyptenimiullu tataatsatsissavakka. v14 Patrosi piuneerutissavara Soanilu ikikkarlugu, aamma No pillassavara. v15 Sini Egyptenip sernissortaa kamanninnik kueraaffigissavara Nollu nipiliortorpassui nungutillugit. v16 Egypteni ikikkassavara; Sini anniarnermit niuutissaaq. No akeqqanit isaaffigineqassaaq, Nofilu ullororuttornerani saassunneqassaaq. v17 Avenip Pi-Besetillu sorsuttartortaat panamit toqorarneqassapput, illoqarfiillu taakkua arnartaat aallarussaassapput. v18 Takpankesimi ulloq taarsissaaq, tassani nallorukku Egyptenip nammaatserfia. Pissaaneq ajugaasimaarutigisaa peerutissaaq, nuissamit matoorneqassaaq taanna paniilu aallarussaallutik. v19 Egyptenimiut pillassavakka; paasissavaallu uanga tassaasunga Naalagaq. v20 Ukiut aqqarnanni qaammatip siulliup ulluisa arfineq-aappaanni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v21 Illit inuk, Faraop Egyptenip kunngiata talia napivara. Mattuserneqarani nimerneqaranilu katsorsarneqassanngilaq pissatseqqunagu kingumullu panamik tigusisinnaanngortitaalluni. v22 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Farao Egyptenip kunngia saassutissavara talii napilugit – napisimanngitsoq napisimasorlu – panaalu sapangisillugu. v23 Egyptenimiut siammakaatissavakka inuiaat allat akornannut tamanut tamaanga nunassillugit. v24 Nakussatsissavakka Babylonip kunngiata talii, panaralu assaanut ilillugu. Faraop talii napissavakka, ikiligaasut sioraani nalassapput anertikkassallutillu. v25 Nakussatsissavakka Babylonip kunngiata talii; Faraolli talii nukillaartissavakka. Panara uanga tunniukkukku Babylonip kunngiata assaanut taassumalu pana Egyptenimut siluguppagu, taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. v26 Egyptenimiut siammakaatissavakka inuiaat allat akornannut tamanut tamaanga nunassillugit. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 31 Farao, orpik cederi kipineqartoq v1 Ukiut aqqarnanni qaammatit pingajuata ulluisa siullianni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, Farao Egyptenip kunngia nipiliortorpassuilu ima oqarfigikkit: Kimut naleqqiunneqarsinnaanerpit angissutsikkut? v3 Assyriap assigigaluarpaa Libanonimi cederi, kusanartunik avalequteqartoq, orpinnillu orpippassuarniittunit portunerulluni; timitaa portusuuvoq, kaarfalu nuissat akornannut anngussimavoq. v4 Taanna ermup alliartortippaa, itinersuup erngata portusiartortippaa. Taassuma kuussuani kuutsippai ikkussaaffiata eqqaanut tamarmut, kuunnguani kuugaartillugit narsaatip orpiinut allanut tamanut. v5 Taamaattumik narsaatip orpiinit allanit tamanit portunerulerpoq. Amerlaqisunik avalequtinnguartaartorpoq, avalequtai annerit tallipput imerterluarneqarnermit. v6 Qilaap timmiai tamarmik avalequtinnguini iniliorput; avalequtaasalu ataanni nunarsuup nersutai tamarmik piaqqiorput. Alanngigaani inuiaqatigiissuit tamarmik najugaqarput. v7 Allillunilu kusanarsilluarpoq meqqutaasai eqimallutik nivingagamik, sorlaami anngussimapput imermut kuuttumut. v8 Guutip naatsiiviata cederiisa nallersimanngilaat, kakillarnaquteqanngilaq taassumatut avalequteqartumik, platanit taassuma avalequtaasut atsiginngillat. Guutip naatsiiviani orpeqanngilaq kusanassutsimigut taassumunnga nallersuussinnaasumik. v9 Kusanarsarpara meqqutaasaasigut nivingasutigut angisuutigut, Edenip orpiinit tamanit Guutip naatsiivianiittunit sinngagineqalersillugu. v10 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Timitat portusivoq kaarfa nuissat akornannut anngulluni portussutsilu uummatimigut makittatigilerlugu. v11 Taamaattumik inuiaat pissartaannut tunniuppara, taassuma iliorfigissammagu guutiitsuussusia naapertorlugu; igippara. v12 Inuiaat takornartat naakkittaannersaasa orpissuaq kipivaat qaqqamiitiinnarlugulu, meqqutaasaalu nakkaapput qooqqunut tamanut. Avalequtai nallorsimallutik nunap kuuini tamani ipput, nunarsuarmilu inuiaat tamarmik alanngigaa qimappaat sumiginnarlugulu. v13 Orpimmi kipisimasumi qilaap timmiai tamarmik ineqarput, avalequtaasalu akornanni nunarsuup nersutai tamarmik inissipput. v14 Taamaattumik ermup killingani orpeqanngilaq portusuunik kanaartalinnik kaarfi nuissat akorninut anngussimasunik. Orpinnik imermik milluaasunik portussusertik tunngavigalugu imminnut tatigisoqassanngilaq, tamarmimmi toqusussaapput nunap itinersuanut inuit ilivermut aqqarsimasut akornannut pisussaallutik. v15 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ullormi tassani toqusut inaannut aqqarmat itinersuarmut aliasuutigitippara matoorlugulu. Kuussui unitsippakka erngit kuukkunnaarsillugit. Libanoni aliasuutinik atisitippara taanna pillugu, narsaatillu orpii tamarmik parngupput. v16 Uppinnerata perpalunneragut inuiaat uulilersippakka, nakkartikkakku toqusut inaannut ilivermut aqqartunut. Nunap itinersuani Edenip orpiisa tamarmik aammalu Libanonip orpiisa pitsaanersaasa imermik milluaasut tamarmik orpissuup uppinnera tuppalliallaatigaat. v17 Taakkuttaaq ilagalugu toqusut inaannut, panamik toqutaasunut, aqqarput; inuiaallu orpissuup alanngigaani najugaqarsimagaluartut inuiaat akorninut siammartitaapput. v18 Edenip orpiisa arlaannaataluunniit alutornassutsikkut angissutsikkullu nallersinnaanngilaatit. Edenip orpii peqatigalugit nunap itinersuanut nakkartitaassaatit; kipineqanngitsut akornanni innangassaatit panamik toqutaasut ilagalugit. Taama pineqarput Farao nipiliortorpassuilu, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 32 Farao upputigineqartoq v1 Ukiut aqqaneq-aappaanni qaammatit aqqaneq-aappaata ulluisa siullianni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, Farao Egyptenip kunngia upputigalugu ima oqarfiguuk: Inuiaat løvertarsuat, suujunnaartussaavutit! Assigaat kuukkooriarsuaq immamiittoq; sorlummigarputit kuussuanni, imeq isortippat isikkannik kuussuarnilu tukkartorlutit. v3 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Napitinniarlutit qassutikka ilinnut naloriutissavakka inuiappassuit katersuutereerpata, taakkualu uanga qassutinnik amussavaatsit. v4 Nunamiitiinnassavakkit narsarsuarmut ivigalimmut igillutit. Qilaap timmiai tamaasa ilinnut merartissavakka nunarsuullu nersutaanut tamanut qaarsillaatigitillutit. v5 Timit qaqqanut igissavara timinnillu toqungasumik qooqqut immerlugit. v6 Nuna timivit isseranik imertissavara, aannik qaqqani kuuttunik kuuit ilinnik immerneqartillugit. v7 Qaamaneerukkuit qilak assissavara ulloriai taarsitillugit. Seqineq nuissanik taallissavara, qaammallu qaammaqqutaajunnaassaaq. v8 Qilammi qaammaqqutit tamaasa taarsitissavakka illit pillutit nunallu taarsuarmik ulillugu, oqarpoq Guuti Naalagaq. v9 Inuiaqatigiippassuit uummataat ersiortissavakka ajunaarnerit nalliuppat inuiaqatigiinnut nunani ilisimanngisanni. v10 Inuiannut amerlasuunut tataatsassutigitissavakkit, kunngiisalu nujaat tikkorumaarput isigitillugit panariaruma. Ullormi illit toquffissanni tamarmik annilaaqattaartuassapput toqussasoralutik. v11 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Babylonip kunngiata panaata angujumaarpaatit. v12 Nipiliortorpassuatit orlorartissavakka sorsuttartut panaasigut; Inuiaat naakkittaatsut tamarmik Egyptenip angingaassusia piuneerutissavaat, nipiliortorpassuilu tamarmik nungutitaassapput. v13 Nersutaatai tamaasa nungutissavakka ungasissumi kuunnit inuit isigaasa isortitissaagassaannit nersutillu kukiffaasa isortitissaagassaannit. v14 Taava ermi appartikkumaarpakka kuussuillu uuliatut kuutsillugit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v15 Egypteni inoqajuitsunngortikkukku nunalu suerutitikkukku inuerutitivillugu tassanilu najugaqartut tamaasa uanga toqorarukkit, taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. v16 Taanna tassaavoq upput. Inuiaat arnartaasa upput taanna atussavaat Egypteni nipiliortorpassuilu pillugit, oqarpoq Guuti Naalagaq. Egypteni iliilu toqusut inaanni v17 Ukiut aqqaneq-aappaanni qaammatip ulluisa 15-ianni Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v18 Illit inuk, illit inuiaallu panii, upputigisigit nipiliortorpassuit Egyptenillu akimasortai! Nakkartissavakka nunap itinersuanut ilivermut aqqartut akornannut. v19 Farao, allanit alutornarnerunerpit? Samunnarlutit innarit kipineqanngitsut akornannut! v20 Egyptenimiut orlorassapput panamik toqutaasut akornanni. Pana amuneqarpoq silugunneqarlunilu! Egypteni nipiliortorpassuilu samunnartitaassapput. v21 Sorsuttartorsuit Farao iligisaalu tamaasa oqaluffigissavaat toqusut inaannit. Kipineqanngitsut panamik toqutaasut samunnarlutik innarput. v22 Assyria tasamaniippoq sakkutoorpassuani ilagalugit ilerfa avatangersimallugu. Toqusut tamarmik panamik toqutaasut v23 itinersuarmi samani ilineqarsimapput, sakkutoorpassuisalu ilerfa avatangersimavaat. Toqutat tamarmik panamik toqutaasut, inuusut nunaanni tataatsatsitsipput. v24 Elami tasamaniippoq ilerfa nipiliortorpassuinit avatangerneqarsimalluni. Toqutaasut tamarmik, panamik toqutaasut, kipineqanngitsuullutik nunap itinersuanut samunnartut inuusut nunaanni tataatsatsitsipput. Maanna narrunarsagaanertik atortariaqarpaat toqusut inaannut aqqartut ilagalugit. v25 Elami toqutaasut akornanni innanngavissarsivoq, ilerfa nipiliortorpassuarnit avatangerneqarsimalluni. Kipineqanngitsut panamik toqorartitaasut tamarmik inuusut nunaanni tataatsatsitsipput. Maanna narrunarsagaanertik atortariaqarpaat toqusut inaannut aqqartut akornanni. Toqutaasut akornanniilersitaapput. v26 Meshek-Tubali tasamaniippoq, ilerfa nipiliortorpassuarnit avatangerneqarsimalluni. Kipineqanngitsut panamik toqorartitaasut tamarmik inuusut nunaanni tataatsatsitsipput. v27 Kipineqanngitsut toqutaasimasut innangaqatigissannginnerpaat sorsuttartut toqusut inaannut aqqartut sorsunnermi sakkutik nassarlugit? Taakku nalapput panatik akisigalugit eqqortinnaveeqqutitillu saanikuminnut qipiliullugit, sorsuttartummi inuusut nunaanni tataatsatsitsipput. v28 Sequtserneqassaatit kipineqanngitsut akornanni innaqatigissallugillu panamik toqorartitaasut. v29 Edomi tasamaniippoq ilagalugit kunngini naalagartanilu, taakku pissarsuugaluarlutik panamik toqorartitaasut akornanni iliveqartitaasut. Kipineqanngitsut akornanni innangapput toqusut inaannut samunnartut ilagalugit. v30 Tasamaniipput Avannaata naalagaaneri ilagalugit Sidonimiut tataatsatsitsisimagaluarlutik toqutanut samunnartariaqarsimasut. Kanngutsisitaapput pissaanerminni. Kipineqanngitsuullutik panamik toqutaasut akornanniipput, narrunarsagaanertillu atortariaqarpaat toqusut inaannut samunnartut akornanni. v31 Tamakku Faraop takussavai nipiliortorpassuillu imminiittut tuppallersaatigalugit. Farao sakkutoorpassuilu panamik toqutaapput, oqarpoq Guuti Naalagaq. v32 Annilaarutaatippara inuusut nunaanni, maannali Farao nipiliortorpassuilu tamarmik innangapput kipineqanngitsut panamik toqutaasut akornanni, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 33 Israelikkut alaatsinaattuat v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, nunaqqatitit oqaluffigikkit oqarfigalugit: Pana nunat arlaannut nalliutitikkukku, nunap inui ilaminnik alaatsinaattussamik qinigaqassapput, v3 taassumalu pana nunamut nalliutilersoq takuguniuk sulluartaammik qarlortassaaq inuit kalerrisaarlugit. v4 Sulluartaatip nipaa tusaraluarlugu kalerrisaarneqarnini soqutiginagu panamit eqqorneqartoqarpat taassuma toqunini nammineq pisuussutigissavaa. v5 Sulluartaatip nipaa tusaagaluarlugu kalerrisaarneqarnini soqutiginnginnamiuk toqunini nammineq pisuussutigissavaa. Kalerrisaarneqarnini soqutigisimagaluaruniuk inuunini annaassimassagaluarpaa. v6 Alaatsinaattuutitarli pana tikiutilersoq takugaluarlugu sulluartaammik qarlortanngippat taamaalillunilu inuit kalerrinneqangitsoortillugit pannamillu eqqorneqartoqarpat taanna ajortuliani pissutigalugit eqqorneqarsimassaaq; kisianni alaatsinaattuutitaq toqutaasup toquneranut pisuutissavara. v7 Illit inuk, Israelikkunnut alaatsinaattunngortippakkit. Uanga qaninnit oqaasersiguit uannit kalerrisaassavatit. v8 Iluanngitsoq uanga oqarfigigukku: Ilumut toqussaatit! illillu oqaluffiginngikkukku ingerlavimmini mianersoqqullugu, taava iluanngitsoq toqussaaq ajortuliani pillugu, illilli aamma toquneranut pisuutissavakkit. v9 Illilli iluanngitsoq mianersoqqugukku oqarfigalugulu aqqumminit allamut saaqqullugu, taannalu taamaaliunngikkuni, taava ajortuliani pillugu toqussaaq, kisianni illit inuunerit annaassimassavat. Kialluunniit qanoq iliornini pillarneqaatigissavai v10 Illit inuk, Israelikkut oqarfigikkit: Ima oqarpusi: »Unioqqutitsinitta ajortuliattalu nanertorpatigut tamannalu aseruutigigutsigu taava qanoq ililluta inuuginnarsinnaavugut?« v11 Oqarfigikkit: Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq: Piumasarinngilara iluanngitsoq toqussasoq, kisiannili piumasaraara ileqqorisani ajortut tunullugit uannut saassasoq inuuginnaqqulluni. Saagitsi, ileqqorisassinnit ajortunit saagitsi! Sooq toqujumavisi, Israelikkuususi? v12 Illit inuk, inuiaqatitit oqarfigikkit: Iluartup iluarsuserigaluani annassutigissanngilaa ajortulioruni, iluanngitsullu iluanngitsuussuserigaluani naakkiussutigissanngilaa uannut saakkuni. Iluartup iluarsutsimigut inuunini pigiinnarsinnaanngilaa ajortulioruni. v13 Iluartoq uanga oqarfigigukku inuunini pigiinnassagaa taannalu iluarsutsini isumalluutigalugu iluanngitsulioruni, taava suliarisimasai iluartut eqqaamaneqassanngillat, toqussaarli iluanngitsuliani pillugu. v14 Uangali iluanngitsoq oqarfigigukku: Ilumut toqussaatit! taannalu ajortuliani iperarlugit uannut saalluni iluartumik naapertuilluartumillu ilioruni v15 sallunaveerutisiani utertillugu arsaarinnissutinilu taarserlugit, iluanngitsuliornanilu inatsisit inuussutaasut ingerlavigigunigit, taava inuuginnassaaq toqussananilu. v16 Ajortuliarigalui suulluunniit eqqaamaneqassanngillat. Iluartumik naapertuilluartumillu iliorsimagami inuuginnassaaq. v17 Nunaqqatitilli oqarput: »Naalakkap iliornera iluanngilaq« – uffa namminneq periaasertik iluanngitsuusoq. v18 Iluartoq iluarsuserigaluani iperarlugu iluanngitsulioruni toqussaaq. v19 Iluaatsorlu iluanngitsuussutsiminit saalluni iluartumik naapertuilluartumillu ilioruni inuuginnassaaq. v20 Oqarpusi: »Naalakkap iliornera iluanngilaq.« Tamassi immikkut iliuuserisasi naapertorlugit eqqartuutissavassi, Israelikkuususi. Jerusalemi tiguagaavoq v21 Aallarussaanitta kingornagut ukiut aqqaneq-aappaanni qaammatit qulingata ulluisa tallimaanni Jerusalemimit qimaasup tikiulluni ima nalunaarfigaanga: »Illoqarfik tiguagaavoq!« v22 Naalakkap assaata tikippaanga qimaasup tikiffiata ippassaani unnukkut; ullaakkut uannut tikiutsinnagu Naalakkap qanera ammarpaa. Qanera ammarneqarpoq, oqajuitsuujunnaarpungalu. v23 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v24 Illit inuk, nunami Israelimi illukuinnanngortuni najugaqartut oqarput: »Aaperaat ataasiinnaagaluarpoq taamaattoq nuna pigilerpaa. Uagulli amerlaqaagut, uagullu nuna pigilerparput.« v25 Taamaattumik ima oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Neqimik aalimmik nerisaqarpusi, guutipalaajutisilu isumalluutigisarpasi aammillu kuisisarlusi; taamaattorli nuna pigilerumavarsi! v26 Panasi tatigaasi, maajunnartuliortarpusi ilassilu nuliaat kanngunartuliorfigisarlugit; nunalu pigilerumavarsi! v27 Ima oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilumut uumagama illukuinnanngortuniittut panamik toqorarneqassapput, narsaannarmiittut nersutinut nujuartanut nerisassanngortissavakka, pallittaalisani qaqqaniittuni qaarusunnilu qimarnguffissarsiortut nappaat toqoraataasoq toqussutigissavaat. v28 Nuna inoqajuitsunngortillugu inuilaanngortissavara; Israelikkut pissaanerat usorsisimaarutaat piujunnaassaaq, qaqqaallu inuerutissapput angalaffigineqassaarlutik. v29 Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq nuna inoqajuitsunngortillugulu inuilaanngortikkukku inuisa maajunnartuliaat tamaasa pillugit. v30 Illit inuk, inuiaqatitit illut silataanni paavinilu ilinnik oqallisiginnipput imminnut ima oqaluullutik: »Qaallusi tusarsiuk oqaaseq qanoq ittoq Naalakkamit pisoq!« v31 Taavalu illit ornillutit katersuuttarput, innuttakkalu saannut ingittarput. Oqaatsitit tusarnaartarpaat, naalassanagilli. Oqaatsit namminneq asanninniutitik malillugit iliortarput, iluanaarniapilunnerlu pilerigisaraat. v32 Erinarsullaqqissutut nipigissutut asanninnilersaarutaannarnik erinarsortutut isumaqarfigaatsit, oqaatsisillu tusaagaluarlugit naalanngilaatsit. v33 Nalliuppat – nalliukkumaarpormi – taava paasissavaat pruffiitimik akunnerminniittoqarsimasoq. Ezekielip allagai Ez 34 Israelip paarsisui ajortut paarsisorlu ajunngitsoq v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, Israelikkut paarsisaat ajunaarnissaannik siulittuiffigikkit. Siulittuissaatit paarsisullu oqarfigalugit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Eqqanaq Israelikkunnik paarsisuuniaraluartut imminnuinnarli isumagalutik! Paarsisut savat paarisassarinnginnerpaat? v3 Tunnuat nerisarparsi meqquilu atisartaaralugit, pualanersiorlugillu nerisassassinnik toqutsisarpusi – savalli paarinngilasi! v4 Sanngiitsut nakussatsinngilasi napparsimasullu katsorsarnagit, ikiligaasut mattusersunngilasi siammagaasullu katersornagit. Tammartut ujanngilasi, nukittuullu nakuuserfigalugit qunutitaraasi. v5 Savaatikka siammakaapput paarsisussaqannginnamik, nersutinullu nujuartanut nerisassanngorput. Siammarput, v6 qaqqani qattunernilu portusuuni tamani savaatikka angalaarput; nunamut tamarmut siammarput ilaginnaannarneqarlutik ujarneqanngivillutillu. v7 Taamaattumik, ilissi paarsisuususi, Naalakkap oqaasia tusarsiuk: v8 Ilumut uumagama, oqarpoq Guuti Naalagaq, savaatikka ujajagassarsiatut pineqarmata nersutinullu nujuartanut tamanut nerisassanngormata paarsisussaqannginnamik – paarsisuuniaraluartummi savaatikka ujanngimmatigit imminnuinnaq isumagalutik – v9 taamaattumik Naalakkap oqaasia tusarsiuk, ilissi paarsisuususi. v10 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Paarsisut saassutissavakka savaatikka taakkunannga piumallugit, savaatinnillu paarsisuujunnaarsissavakka. Tassaajunnaassapput paarsisut imminnuinnaq isumagisut; savaatikka taakkua qarnannit annaatissavakka taakkununnga nerisassareqqunagit. v11 Imami oqarpoq Guuti Naalagaq: Nammineq savaatikka ujassavakka paaralugillu. v12 Soorlu paarsisup savaatini nakkutigisarai siammarteraangata, taama savaatikka paarissavakka ullormi nuiapiluit taarnersuullu nalliuffianni siammarfigisaannit annaallugit. v13 Inuiannit allanit aniguisillugit nunanillu aallarussaaffiinit katersorlugit nunaannut pisissavakka, paarissavakkalu Israelikkut qaqqaanni kuuinilu najugarisaannilu tamani. v14 Mangiarfissaqqissumi paarissavakka, Israelikkullu qaqqaanni portusuuni ivigartorfissaqassapput. Tassani aqupissapput ivigartorfinni pitsaasuni, mangiarfinnilu naggorissuni mangiassapput Israelikkut qaqqaanni. v15 Savaatikka uanga nammineq paariumavakka aqupitillugillu, oqarpoq Guuti Naalagaq: v16 Savat tammartut ujassavakka siammartullu katersorlugit, ikiligaasut mattuserlugit, sanngiitsut nakussatsillugit pualasuullu nakuusullu paarisariaqarnerisut paaralugit. v17 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Savaatikka, eqqartuussissaanga savat akornanni, savat angutivissat savaasallu angutivissat akornanni. v18 Ivigartorfimmiuna pitsaanermi mangiarneq naammaginnginnassiuk ivigartorfissinni ivikkat sinnerutitasi tullaarisarisi? Imerminguna sorujoqanngitsumik imerneq naammaginnginnassiuk imeq sinnerutitarsi isikkassinnik sorujuinnanngortittarissi? v19 Savaatima tullaarisasi mangiarfigisariaqartarpaat imerlu isikkassinnik sorujuinnanngortitarsi imertariaqartarlugu. v20 Taamaattumik Guutip Naalakkap oqarfigai: Savat pualasuut savallu saluttut akornanni eqqartuussiniarpunga. v21 Savat sanngiitsut sanerarmissarlugit sarmittarlugillu ajattorassigit nassummigarlugillu siammartittarlugit v22 savaatikka ikiussavakka ujajagassatut pineqassaarsillugit, eqqartuussissaangalu savaatit akornanni. v23 Paarsisussaq ataasiinnaq taakkununnga ivertissavara, tassa kiffara Daavi; taassuma paarissavai, isumassortigalugulu paarsisigissavaat. v24 Uanga Naalagaq Guutigissavaannga, kiffaralu Daavi taakkunani naalagaanerussaaq. Uangami Naalagaq taama oqaluppunga! v25 Angerutsimik eqqississutissamik angerfigissavakka nersutillu kiisortut nunamit nungutillugit, inuttakka eqqissillutik narsarsuarmi ivigalimmiissinnaaqqullugit orpippassuarnilu sinissinnaaqqullugit. v26 Taakku qaqqaralu kaajallallugu najugaqartut pilluaqqussavakka. Piffissaq eqqorlugu siallersitsisassaanga, siallersitsisarneralu taakkununnga pilluaataasassaaq. v27 Narsaatip orpii inerititaqartissavakka nunalu naatitaqartillugu, eqqissisimallutillu nunaminni najugaqassapput. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq, nammaatserfii nallorukkit inussiaaffigisaasalu assaannit aniguisikkukkit. v28 Kingorna inuiannit allanit ujajaaffigineqassanngillat nersutinillu nujuartanit nerineqassanatik; eqqissisimallutik nunaminniissapput kimilluunniit peersinneqarnatik. v29 Naatissavakka naasut taakkuninnga tusaamasaalersitsisussat, nunaannilu perlertoqassanngilaq; kingornalu inuit mitaatiginninnerat nanertuutigissanngilaat. v30 Paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq Guutertik. Najorpakka, innuttaraakkalu, Israelikkut, oqarpoq Guuti Naalagaq. v31 Ilissi savaatigaassi, ivigartortitakka. Inuuvusi, uangalu Guutigaassinga, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 35 Edomip ajunaartitaanissaanik v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, kiinnat Se'irip qaqqaanut saatsiguk, ajunaarnissaanik siulittuiffiguuk v3 oqarlutillu: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Saassutissavassi, Se'irip qaqqai; assaga ilinnut silutsissavara inoqajuitsunngortissavakkit inuilaanngortillutillu. v4 Illoqarfitit illukuinnanngortissavakka, illillu inoqajuitsunngussaatit. Taava paasissavat uanga tassaasunga Naalagaq. v5 Israelikkunnut akeqqersimajuartuugavit taakku panamut tunniuppatit naammattumik pillarneqartillugit ajunaarnermit eqqorneqarfianni. v6 Taamaammat oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilumut uumagama: Aanngortissavakkit, aallu malersussavaatit. Ilumut, pisuuvutit aap kuisaaneranut aallu malersussavaatit v7 Se'irip qaqqai inoqajuitsunngortissavakka inuilaanngortillugillu, taakkunanilu angalasut nungutissavakka. v8 Qaqqat toqutanik matuussavakka, qattunerni qooqqunilu kuunnilu ilinniittuni panamik toqorakkat orlorassapput. v9 Soraajuitsumik inoqajuitsuutissavakkit, illoqarfitillu najugarineerutissapput. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v10 Oqarputit: »Inuiaat taakku marluk nunallu taakku marluk kingornussaralugit pigilissavakka, uffa Naalagaq tassaniikkaluartoq.« v11 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilumut uumagama: Kamannerit sangiallutillu taakkuninnga uumissuinerit naapertorlugit akiniassavakkit. Illit eqqartuukkukkit taakkununnga ilisaritinniarpunga. v12 Taava paasissavat uanga tassaasunga Naalagaq. Mitaatiginnissutit Israelikkut qaqqaannut oqaaserisatit imaattut tamaasa tusaavakka. »Inuerupput; uagutsinnut nerisassaannanngorput!« v13 Mitaatigaassinga oqaaserisassigut. Oqaaserpassuit atorlugit assuarlerfigaassinga. Tusaavakka! v14 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Nunama inoqajuitsunngornera illit tulluusimaarutigigakku taamaaliornerit naapertorlugu iliorfigissavakkit. v15 Israelip kingornussarsiaata inoqajuitsunngornera illit tulluusimaarutigigakku taamaaliornerit naapertorlugu iliorfigissavakkit. Inoqajuitsunngussaasi, Se'irip qaqqai, Edomi tamakkerluni! Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 36 Israelip qaqqai kingumut inoqalissasut v1 Illit inuk, Israelip qaqqai siulittuiffigalugit oqassaatit: Israelip qaqqai, Naalakkap oqaasia tusarsiuk! v2 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Akeqqat tulluusimaapiluutigaasi: »Qaqqat atajuartussat pigisarilerpavut!« v3 Taamaattumik siulittuillutit oqassaatit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Tamanit ujajaaffigineqarsimavusi saassunneqarlusilu, inuiaallu allat pigisarilerpaasi; oqallisinngorpusi, inuillu oqaluuseraasi. v4 Taamaattumik Guutip Naalakkap oqaasia tusarsiuk, Israelip qaqqai! Ima oqarpoq Guuti Naalagaq qaqqanut qattunernullu, kuunnut qooqqunullu, illukuinnanngortunut illoqarfinnullu inueruttunut inuiannit eqqaamiussinnit ujajaaffigineqartunut mitaatigineqartunullu. v5 Ilumut, ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Inuiaat eqqaamiusi Edomikkullu tamaasa akerlilersorlugit ilungersungaarlunga oqaluffigissavakka; taakkuami ajortumeertunik nuannaarutiginninnermik ileqqoqartut narruginningaarnermillu takutitaqartartut uanga nunaga tiguarpaat inui ujajaaffigiumallugit aallarukkumallugillu. v6 Tamanna pillugu Israelip nunaa siulittuutigissavat, qaqqat qattorngillu, kuuit qooqqullu oqarfigalugit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilungersungaarninni uumitsanninnilu oqaluppunga inuiaat allat mitaatiginninnerat atortariaqarsimagassiuk. v7 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Assaga qullarlugu uppernarsaavunga inuiaat avatangiisissi namminneq mitaatiginninnertik pillarneqaatigissagaat. v8 Ilissili Israelip qaqqai, avalequtinillusilu inerititaqalissaasi innuttannut Israelikkunnut, taakku nunaminnut uteqqajaalermata. v9 Ornillusimi saaffigissavassi, naggorissarneqarlusilu siaruarteriffigineqassaasi. v10 Israelikkut ilissinni najugaqalersussat amerlisarumaarpakka, illoqarfiilu inoqalissapput illukullu qarmaqqinneqassallutik. v11 Ilissinni inuit nersutaatillu amerlisissavakka; amerlissapput kinguaaqalissallutillu. Siornatigutut inoqalersissavassi, siornatigorniillu pigisaqarnerulissaasi. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. v12 Inuit, innuttakka Israelikkut, ilissinnut pisissavakka. Innuttama kingornussamittut pigisarilissavaatsit, kingornalu qitornaarutitissanngilatit. v13 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Oqaatigineqarsimavutit inuttuumasuusutit inunnik ilinni najugaqartunik qitornaarutitsisartoq; v14 kingornali inuttuumajunnaarlutit inunnik ilinni najugaqartunik qitornaarutititsissaassaatit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v15 Inuiaat allat mitaatiginninnerannik tusagaqartissaassavakkit; kingornalu inuiaat allat asissuutaat nanertuutigissanngilatit inuillu ilinni najugaqartut qitornaarutitissanagit, oqarpoq Guuti Naalagaq. Israeli minguiarneqartoq aaqqissuunneqaqqittorlu v16 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v17 Illit inuk, Israelikkut nunaminni najugaqarallaramik inuuserisamikkut suliamikkullu nunartik mingutsippaat; iliorneri arnap aaqartilluni mingussusiatut ipput uanga takkunni. v18 Taava uumitsanninnik kueraaffigaakka nunaminni aammik kuisisarmata guutipalaajutimikkullu nunartik mingutsillugu. v19 Inuiaat allat akornannut siammartippakka nunanullu allanut aallarussaatillugit; inuuserisaat suliaallu naapertorlugit eqqartuuppakka. v20 Taamaalillutik inuiannut allanut pipput; sumulluunniilli pigaluaraangamik atera illernartoq narrunarsartarpaat ima oqaatigineqartaramik: »Uku Naalakkap innuttarigaluarpai, taamaattorli taassuma nunaanit peersitaapput.« v21 Taava illersorumalerpara atera illernartoq Israelikkut inunni tikitaminni nalinginnaatissimasaat. v22 Taamaattumik Israelikkut oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Qanoq iliuuseqarniarama ilissi pinngilassi, Israelikkuususi, tassaana atera illernartoq ilissi inuiaat tikitassi akornanni nalinginnaatitarsi pillugu iliuuseqarniartunga. v23 Atera angingaartoq ilissi inuiaat taakkua akornanni nalinginnaatitarsi illernartissavara. Taava inuiaat paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq, oqarpoq Guuti Naalagaq, isigitillugit illernassusera ilissinni takutikkakku. v24 Inuiannit aallarussaaffigisassinnit aggersillusi nunanillu tamanit katersorlusi nunassinnut pisissavassi. v25 Taava imermik mingoqanngitsumik serpartaavigissavassi minguitsunngoqqullusi, mingoqassutsissinnik guutipalaajutissinnillu tamanik piiaavigalusi minguersassavassi. v26 Uummammik nutaamik tunissavassi anersaamillu nutaamik ilumioqalersillusi. Uummat ujaraasoq timissinnit peerlugu uummammik uiniusumik tunissavassi. v27 Anersaannik ilumioqalersissavassi inatsisikka maleruaqqullugit inassutikkalu naalalluaqqullugit. v28 Nuna siuaasassinnut tunniussara kingumut nunagilissavarsi; innuttarissavassilu, ilissilu Guutigissavassinga. v29 Mingoqassutsissinnit tamanit annaatissavassi; karrit peqqussavakka naaqqullugit portusuunngorlutik, kingornalu perlerarnermik nalliutitsivigissanngilassi. v30 Orpiit inerititaat narsaatillu naatitaat amerlisissavakka, kingorna inuiaat akornanni narrunarsagaaqqunasi perlerartarnersi pillugu. v31 Taava inuuserisarsi iluaatsoq suliasilu ajortut eqqaallugit ilitsorilerlusi immissinnut maajugilissaasi ajortuliasi maajunnartuliasilu pillugit. v32 Imaanngilaq ilissi pillusi taamaaliorniartunga, oqarpoq Guuti Naalagaq. Tamanna ilisimassavarsi! Kanngusugitsi kiinanngullusilu inuuserisarsi pillugu, Israelikkuususi. v33 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ulloq ajortuliassinnik minguiaavigisassara nalliuppat illoqarfiit inoqalersissavakka, illukullu qarmaqqinneqassapput. v34 Nuna soqanngitsuusimagaluartoq tamaani angalaartut isigitillugit naggorissarneqassaaq inuilaajujunnaarluni. v35 Oqassappullu: »Nuna manna soqanngitsuugaluaq naatsiivittut Edenisut ilerpoq, illoqarfiillu illukuinnanngorsimagaluartut, qimataagaluartut, piuneerutitaasimagaluartullu pallittaalisaliugaallutik najugarineqalerput.« v36 Taava inuiaat avatangiisissi paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq, illoqarfiillu aserortigaagaluit qarmaqqikkikka nunalu naggorissagaajunnaaraluartoq ikkussuiffigalugu. Uanga tassa Naalagaq. Taamami oqaluppunga, naammassissavaralu. v37 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Mannattaaq Israelikkut uannut qinnutigisaat naammassissavara: Inuit savatut katersatut amerlatigilersissavakka, v38 savarpassuartut pilliutigisassatut nalliussivinni Jerusalemimi katersukkatut amerlatigilersillugit. Taamatut illoqarfiit illukuinnaagaluartut katersanik inuppassuaqalissapput. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 37 Toqugaluartut uummartitaasut v1 Naalakkap assaata tikippaanga, anersaamigullu qooqqumut saanikunik ulikkaartumut pisippaanga. v2 Qooroq tamaat ingerlavigitippaa sanioqqutitillugit, amerlaqalutik qooqqumut tamarmut siammarsimapput parngulluinnarsimallutik. v3 Taava aperaanga: »Illit inuk, saanikut makku uummarsinnaanerpat?« akivungalu: »Guuti Naalagaq, illit kisivit tamanna ilisimavat!« v4 Taava oqarfigaanga: »Saanikut makku siulittuiffigikkit oqarfigalugillu: Ilissi saanikut parngussimasusi, tusarsiuk Naalakkap oqaasia! v5 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq saanikunut: Tunissavassi anersaartornermik uumassutaasumik, uummartillusi. v6 Ujaloqalersissavassi uineqalersillusilu ammitsillusilu tunissallusilu anersaartornermik uumassutaasumik, uummartillusilu. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq.« v7 Siulittuilerpunga peqquneqarnittut, siulittuileramalu perpalulerpoq, saarngillu imminnut qanillipput. v8 Taava takuleriallarikka ujaloqalerlutillu uininillutillu ammittut; peqanngillalli anersaartornermik uumassutaasumik. v9 Taava oqarfigaanga: »Anersaartorneq uumassutaasoq siulittuutiguuk. Siulittuissaatit, inuk, anersaartornerlu uumassutaasoq oqarfigalugu: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Qaagit anersaartorneq uumassutaasoq, nunarsuup sammiviinit sisamanit, sulluarfigikkillu taakku toqutat uummartillugit.« v10 Peqquneqarnittut siulittuigama anersaartornera iluannut pivoq uummartillugillu. Nikuipput – tassaalerlutik sakkutoorpassuit. v11 Taava oqarfigaanga: »Illit inuk, saanikut uku tassa Israelikkut tamarmik. Oqartarput: ›Saanivut panerput, neriuutaaruppugut, toqup pigisarilerpaatigut.‹ v12 Taamaattumik siulittuillutit oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilivisi ammarlugit tassannga anisissavassi, innuttakka! Israelikkullu nunaannut pisissavassi. v13 Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq ilivisi ammarlugit tassannga anisikkussi, innuttakka! v14 Uanga anersaannik anersaaqalersillusi uummartissavassi, nunassinnilu najugaqalersissavassi. Taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq. Uanga taama oqarpunga, naammassissavaralu, oqarpoq Naalagaq.« Juda Efraimilu kingumut kattuttut -- assilianngorlugu v15 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v16 Illit inuk, qisummik tigusillutit tassunga ima allagit: Juda iligisaalu, Israelikkut. Taava qisuminermik allamik – tassa Efraimip qisuminertaanik – tigusillutit tassunga allagit: Josefi iligisaalu, Israelikkut tamarmik. v17 Qisuit ataatsimut katissavatit assanni qisumineq ataasinngortillugu. v18 Inuiaqativillu oqarfigippatsit: Oqarfigeriartigut tamanna qanoq isumaqartinnerit, v19 taava oqarfigissavatit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Josefip qisuminertaa – Efraimip iligisaasalu, Israelip naggueqatigiissortaasa, assaanniittoq – tigullugu Judap qisuminertaa taassuma qaavanut ilissavara. Qisumininngortippakka ataaseq uangalu assanni tigumiarilerlugu qisumineq ataaseq. v20 Qisumerngit allaffigisatit assanniissapput inunnut oqaluffigisannut takusinnaanngortillugit. v21 Taava oqaluffigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Israelikkut inuiannit najugarigaluinit aggersissavakka, tamaginnillu katersorlugit nunaannut pisissavakka. v22 Uanga nunanni Israelip qaqqaani inuianngortissavakka ataasiusut, tamarmillu ataatsimik kunngeqassapput. Kingorna inuiaassanngillat marluiusut, avissaaqqinngisaannassappullu kunngeqarfinngorlutik marluusut. v23 Kingorna mingutsissanngillat guutimikkut maajunnartutigut guutipalaajutimikkullu unioqqutitsinerpassuarmikkulluunniit, tunussisarnerigaluannillu ajortuliffiusunit annaallugit minguersassavakka. Innuttarissavakka taakkualu Guutigissavaannga. v24 Kiffara Daavi naalagarissavaat, tassa tamarmik paarsisoq ataaseq paarsisigissavaat. Inassutikka naalassavaat inatsisikkalu maleruaqqissaarlugit. v25 Nunami kiffannut Jaakumut tunniussanni siuaasamik nunagisaanni najugaqassapput, taakkualu qitornaasalu erngutaasalu nuna taanna soraajuitsumik nunagissavaat, kiffaralu Daavi naassaanngitsumik naalagaanerissavaat. v26 Angerutsimik eqqississummik angerfigissavakka, taanna angerusiussaaq ataavartussaq. Amerlisissavakka, illernartuutigalu akornanniitissavara naassaanngitsumik. v27 Ineqarfiga taakkunaniissaaq. Guutigissavaannga, taakkulu innuttarissavakka. v28 Taava inuiaqatigiit paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Israeli illernartissavara illernartuutiga taakkunaniissammat naassaanngitsumik. Ezekielip allagai Ez 38 Naalagaanersuaq Gogi Magogimioq v1 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v2 Illit inuk, kiinnat Gogimut Meshekimilu Tubalimilu naalagaanersuusumut nunami Magogimi nunaqartumut saatsiguk, ajunaarnissaanillu siulittuiffigalugu v3 oqassaatit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Saassutissavakkit, Gogi Meshekimilu Tubalimilu naalagaanersuusutit! v4 Uninngatissavakkit alleqqukkullu qarsorsassallutit, aallarutissavakkillu sakkutoorpassuatit hestitillu hestersortatillu ilagitillugit, tamarmik sakkulersorsimasut, amerlasoorpassuit takisuunik ammalortunillu eqqortinnaveeqquteqartut, tamarmik panalisartut. v5 Taakkununnga ilaapput Persiamiut, Nubiamiut Putimiullu tamarmik eqqortinnaveeqquteqarlutillu niaqorortinnaveeqquteqartut. v6 Ilagaatittaaq Gomeri sakkutoorpassuilu tamaasa Bet-Togarmalu sakkutoorpassuilu nunap avannarlersarpiaanit pisut; inuiaqatigiippassuit ilagaatsit. v7 Sakkulersorlutit piareersarit sakkutoorpassuatit ilinnut katersuussimasut ilagalugit; illit naalagaaffigaatit! v8 Piffissaq sivisooq ingerlareerpat sorsuttussarsiarineqassaatit. Ukiorpassuit qaangiuppata sorsuffigiartussavat nuna panamit aserugaasimalluni makeqqitsitaasoq inuilu katitigaasut inuiaqatigiippassuarnit Israelip qaqqaanit sivisuumik inuerussimagaluartunit. Inuiaqatigiit taakku nunanit allanit aggersitaapput, maannalu eqqissisimallutik tamaani najugaqarput. v9 Silapiluttut nuissatullu majortutut illutit nuna illit sakkutoorpassuit inuiappassuillu ilagisavit tamakkissavarsi. v10 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ullussami tassani eqqaasaqarumaarputit pilersaarutipilummik v11 eqqarsarumaarlutillu: »Saassutissavara nuna illersoriarfissaqanngitsoq sorsuffigiartussallugillu inui isumakuluuteqarnatik eqqissisimallutillu inuusut najugarisaminni qarmarsuaqanngitsuni parnaarsaassualinnillu isaaffeqanngitsuni.« v12 Tikiutissaatit piiaajartorlutit ujajaajartorlutillu saassukkiartorlugit illukuugaluit maanna najugarineqartut, inuiaat aallarussaaffimminnit katersugaasut, pisuunngorsimasut allanillu pigisaqarlutik nunarsuup qalasiani nunaqartut. v13 Sabamiut Dedanimiullu, pisiortortartut niuertullu Tarshishimiut aperaatsit: Ujajaajartorlutit tikiuppit? Sakkutoorpassuit katersorpigit ujajaajumallutit, sølvimik kuultimillu aallarussiumallutit, pisuussutinik pigisanillu allanik tigusaqarumallutit pissarsingaarumallutillu? v14 Tamanna pillugu, illit inuk, siulittuillutit Gogi oqarfiguuk: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Ilumut ullussami tassani innuttakka Israelikkut eqqissisimallutik nunaminniitillugit aallassaatit; v15 illit inuiappassuillu ilagisatit tamassi hesterlusi sakkutoorpassuullusi nunamit avannarlerpaamit illit nunagisannit aggissaasi. v16 Nuissatut majortutut innuttama Israelikkut nunaat sakkutuunik tamakkissavat. Piffissaq nalliuppat taama pisoqassaaq. Nunamut uanga pigisannut ingerlatissavakkit, Gogi, inuiaat ilisimalissammanga isigitillugit illernassusera ilinni saqqummersikkukku. v17 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Illit Gogi tassaavutit kiffakkut Israelip pruffiitiisigut itsaq siulittuisutigut oqaatigisara. Taakku siulittuipput peqqusiffigiumaarikkit Israeli saassuteqqullugu. v18 Taavali ullussami tassani Gogip nuna Israeli saassuppagu, oqarpoq Guuti Naalagaq, uumitsannera qaffarumaarpoq. v19 Ilungersorninni kamangaarninnilu oqarpunga: Ilumut ullussami tassani nunap sajunnersua nunamut Israelimut nalliutissaaq. v20 Isigitillunga uulissapput aalisakkat immamiittut, qilaap timmiai, nersutit nujuartat, paarmortut nunami ingerlasartut inuillu nunarsuarmiittut tamarmik. Qaqqat uppikaassapput innaarsuillu nakkaallutik qarmallu tamarmik isallutik. v21 Panaq aqqaqqujumaarpara taassumunnga qaqqanni tamani, oqarpoq Guuti Naalagaq, tamarmik panatik ilaminnut saatsissavaat. v22 Pillassavara nappaamik toqoraataasumik aammillu, sialussuarnillu kuisiinnartunik nataqqornanillu innermillu ikuallassaammillu torarfigitissavakka taanna sakkutuuilu inuiaqatigiippassuillu ilagisai. v23 Taamatut takutissavakka angingaassusera naalannassuseralu ilisaritillungalu inuiaqatigiippassuit takkuanni. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 39 v1 Illit inuk, Gogi ajunaarnissaanik siulittuiffigissavat oqarlutillu: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Saassutissavakkit, Gogi, Meshekimilu Tubalimilu naalagaanersuusutit. v2 Aqqutigiumasaraluannit sangutillutit nunap avannarlersarpiaaniit unguussavakkit Israelip qaqqaanut pisillutit. v3 Taava pisissit saaminnit sapangisissavara qarsutillu talerpinnit nakkaatillugit. v4 Israelip qaqqaani toqutaassaasi – illit, sakkutoorpassuatit inuiaqatigiillu ilagisatit. Timmissanut tigutsisilinnut nersutinullu nujuartanut nerisassanngortissavakkit. v5 Narsaannarmi toqutaassaatit. Uanga taama oqaluppunga, oqarpoq Guuti Naalagaq. v6 Nunat Magogi ikuallatsissavara, taamatuttaarlu iliorfigissavakka qeqertat ungasissumiittut taama pineqarnissaminnik ilimasuuteqanngitsut. Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq. v7 Atera illernartoq ilisaritikkumaarpara innuttama Israelikkut akornanni, kingornalu nalinginnaatissanngilara. Taava inuiaat paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq Israelikkut Illernartuat. v8 Ilumut ulloq taanna siulittuutigisara pinngitsoorani nalliutissaaq, oqarpoq Guuti Naalagaq. v9 Taava Israelikkut illoqarfiisa inui ikuallaajartussapput, ikuallassavaallu sakkutit, eqqortinnaveeqqutit ammalortut takisuullu, pisissit qarsullu, naaligaatit qalugiusallu. Ukiut arfineq-marluk naallugit tamakku qisugissavaat. v10 Qisussaminnik narsaammit aallertariaqassanngillat orpippassuarnilu killuisariaqaratik sakkut qisugisinnaassagamikkit. Ujajaasigigaluatik ujajaaffigissavaat piiaasigigaluatillu piiaaffigalugit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v11 Ullussami tassani Gogi Israelikkunni ilivissaanik tunissavara Abarimip Qooruani immap kangianiittumi, qoororlu milillugu angalaartunut; tassani Gogi ilissavaat nipiliortorpassui ilanngullugit, ilineqarfialu Hamon-Gogip Qooruanik taassavaat. v12 Qaammatini arfineq-marlunni Israelikkut toqutaasut ilineqarnerat isumagissavaat nuna minguersarniarlugu. v13 Nunap inui tamarmik toqutaasut ilineqarneranni peqataassapput, tamannalu tusaamasaassutigissavaat ullormi uanga naalannarsivissanni, oqarpoq Guuti Naalagaq. v14 Angutinik qinersissapput nunamut tamarmut angalaartuarlutik toqutaasut timaannik amiakkuutitaasunik ujarlersussanik nuna minguersarneqaqqullugu nunap qaaginnaaniittut ilisarlugit; qaammatit arfineq-marluk qaangiuppata ujarlerlutik aallartissapput. v15 Nunami angalaartut saanikuinik takusaraangamik sanianni inussuliortassapput, ilerfiortunut ilineqareerserlugu Hamon-Gogip Qooruani. v16 – Aamma illoqarfiit ilaannik Hamonamik ateqartoqarpoq. – Taamaalillutik nuna minguersassavaat. v17 Illit inuk, timmissat tamaasa nersutillu nujuartat tamaasa oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Tamanit maanga katersuunniaritsi peqataaffigiartorlugu pilliiffik ilissinnut nalliussisara, toqutassanik pilliineq angisooq Israelip qaqqaani, neqitorlusilu aammik imissaasi! v18 Pissarsuit neqaat nerissavarsi, nunarsuup naalagaanerisa aavat imissavarsi, soorlu tassa tamarmik tassaasut savat angutivissat, savaaqqat, savaasat angutivissat, ussigit angutivissat, nersutaatillu Bashanimi puallarsakkat. v19 Pilliutigisassama ilissinnut nerliussassama tunnuat qaarsillaatigissavarsi aavallu imerlugu aalakkoorutigalugu. v20 Uanga nerrivinni hestit hestersullu pissarsuillu sorsuttartullu allat qaarsillaatigissavasi, oqarpoq Guuti Naalagaq. v21 Naalannassusera inuianni saqqummersissavara, eqqartuussullu naammassisassara assagalu taakkununnga tutsitassara inuiaat tamarmik takussavaat. v22 Israelikkut ulloq taanna aallarnerfigalugu soraajuitsumik paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq Guutertik. v23 Inuiaallu paasissavaat Israelikkut ajortuliatik pissutigalugit nunaminnit aallarussaasut peqquserluttuliorfigigaminnga. Tamanna pillugu kiinara taakkununnga isertorpara; akeraasalu assaannut tunniuppakka tamaasa panamik toqorartillugit. v24 Mingussusiat unioqqutitsinerilu naapertorlugit akiniarpakka kiinara taakkununnga isertorlugu. v25 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Maanna Jaakup atugarisaa allanngortissavara. Israelikkut tamaasa nallittussavakka aterma illernartup nalinginnaatinnginnissaa ilungersuutigigakku. v26 Narrunarsagaanertik uannullu peqquserluttuliatik tamaasa eqqaassaarsinnaassavaat eqqissisimallutik nunaminni najugaqalerunik peersinneqassaarlutik. v27 Inuiannit aallarussaasimaffiinit utertikkukkit akeraasalu nunaannit katersorukkit taakkua akornanni illernassusera takutissavara inuiappassuit isigitillugit. v28 Taava paasissavaat uanga tassaasunga Naalagaq Guutertik, inuiaat takornartat akornanni aallarussaatissimagaluarlugit nunaanni kingumut katersorukkit ilaannik ataatsimilluunnit qimataasoqartinnagu. v29 Anersaara Israelikkunnut kuigakku kiinara taakkununnga isertussaassavara, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 40 Naalaffittaassaq v1 Ukiut 14-ianni Jerusalemip tiguagaanerata kingornagut, tassa ukiut aallarussaasimaffitta 25-anni ukiup nutaap qaammataasa siulliata ulluisa qulinganni, ullormi tassanerpiaq Naalakkap assaata tikippaanga tassunnaallungalu. v2 Naalakkap takorluuisitsinermigut qaqqamut kingittorsuarmut Israelimiittumut pisippaanga, tassanilu kujammut takussaasoqarpoq illoqarfimmi illuliatut ittumik. v3 Angut kanngussattut qillaalasoq allunaasaq ilupaassiamit sanaajusoq ussersaallu tigumiarlugit isaafissuup sioraani qeqarpoq. v4 Taassuma oqarfigaanga: »Illit inuk, isitit atorluarlugit tusarnaarluarlutillu ilinnut takutitassakka maluginiakkit. Maangami pisitaavutit uanga tamakku ilinnut takutissagakkit. Takusannik tamanik Israelikkut oqaluttuutikkit!« v5 Naalaffiup inigisaa tamarmi qarmamit avatangerneqarsimavoq. Ussersaat angutip tigumiaa alenisut arfinilittut takitigaaq. – Tassa alenip takissuserisartagaa assaap silissusianik taperlugu. – Qarmaq uuttormagu taanna ussersaatitut ataatsitut silitsigalunilu portutigaaq. v6 Isaaffimmut kangimut sammisumut pivoq, majuartarfitsigullu tassunga qaqilluni. Isaaffiup alloriusaa uuttorpaa: Uttuut ataaseq silissuseraa. v7 Paarsisut inaat uuttuummik ataatsimik silissuseqarpoq uttuummillu ataatsimik qinngortussuseqarluni, paarsisullu inaat akunneqarput aleninik tallimanik. Isaaffiup paarlianut naalaffiup tungaanut alloriusaa uuttuut ataasiuvoq. v8 Isaaffiup paarlia uuttorpaa: v9 Alenit arfineq-pingasuupput, sukaasallu alenit marluupput. Isaaffiup paarlia naalaffiup tungaanut sammivoq. v10 Isaaffik kangilleq pingasunik illugiinnik paarsisunut ineqarpoq. Pingasut tamarmik uuttuuteqatigiipput, aamma sukaasartaat illugiit uuttuuteqatigiipput. v11 Isaaffiup ammarngata silissusia uuttorpaa: Alenit quliupput; isaaffik tamakkerluni aleninik 13-inik silissuseqarpoq. v12 Paarsisut inaasa siornatungaanni illugiinni pallunngaviusaqarpoq alenimik ataatsimik uuttuuteqartunik, paarsisullu inaat aleninik arfinilinnik takissuseqarlutillu silissuseqarput. v13 Isaaffiup paarsisullu inaata ataatsimut silissusiat uuttorpaa qilaavata illuatungaaniit illuatungaanut: Alenit 25-upput; ammarngi akileriipput. v14 – Sukaasat silarliup sukaasaata tungaanut isaaffillu tamaat kaajallallugu aleninik 60-inik uuttuuteqartippai. – v15 Isaaffikkut isertarfiup saqqaaniit isaaffiup ilorliup paarliata saqqaanut alenit 50-iupput. v16 Isaaffissuaq kaajallallugu paarsisut inaat isaaffimmut sammerngani igalaaqarput assiaqutilinnik akorni ammasunik. Taamatuttaaq torsuuat tamarmi ilummut igalaaqarpoq. Isaarissami sukaliat palmiusanik pinnersagaapput. v17 Taava silarliit silarlersaannut pisippaanga. Tamaani ineeraqarpoq. Silarliliaq kaajallallugu nunniugaqarpoq, nunniukkamilu 30-nik ineeraqarpoq. v18 Nunniukkap isaaffiit takissusiat tamaat atuarpaa. Tassa nunniugaq alleq. v19 Isaaffiup silarliup isaaffiullu ilorliup imminnit ungasissusiat uuttortarmagu taanna aleninik 100-nik isorartussuseqarpoq – kangianiit avannamut. v20 Silarliit silarlersaannut isaaffiup avannamut sammisup takissusia silissusialu uuttorpai. v21 Paarsisunut initai, illugiillutik pingasuusut, sukaasartaalu paarlialu isaaffimmi siullermiittut uuttuuteqatigaat aleninik 50-inik takissuseqarlutik 25-nillu silissuseqarlutik. v22 Paarliup igalaavi palmiusartaalu isaaffimmi kangimut sammisumiittutut uuttuuteqarput. Tummeqqatigut arfineq-marlutsigut qaqisariaavoq, paarlialu ilummut sammivoq. v23 Isaaffiup avannarliup silarliup akiani kangilliup akianisut isaaffeqarpoq; silarlermut ilorlermut ungasissusia uuttortarmagu taanna aleninik 100-nik isorartussuseqarpoq. v24 Kujammut ingerlappaanga. Kujammut isaaffeqarpoq, uuttorpaalu sukaasaat paarlialu; siuliini taaneqartutut uuttuuteqarpoq. v25 Tassani igalaaqarpoq, paarlialu aamma siulimisut tamarmi kaajallalluni igalaaqarpoq. Aleninik 50-inik takissuseqarpoq 25-nillu silissuseqarluni. v26 Majuartarfii arfineq-marlunnik tummeraqarput. Paarlia ilummut sammivoq, sukaasaalu illuttut palmiusartaqarpoq. v27 Silarleq ilorleq kujatimigut isaaffeqarpoq. Isaaffimmit tassanngaanniit isaaffimmut kujallermut uuttorpaa, alenit 100-upput. v28 Isaaffikkut kujallikkut silarlermut ilorlermut pisillunga isaaffik taanna uuttortarpaa; siuliini taaneqartutut uuttuuteqarpoq. v29 Paarsisunut initai, sukaasai paarlialu siuliini taaneqartutut uuttuuteqarput, igalaaqarpullu aamma paarlii tamarmik kaajallallutik. Aleninik 50-inik takissuseqarpoq 25-nillu silissuseqarluni. v30 Tamarmi kaajallalluni paarleqarpoq aleninik 25-nik takissuseqartunik tallimanillu silissuseqartunik. v31 Paarlii silarliit silarlersaannut sammipput; sukaasai palmiusartaqarput, majuartarfiilu arfineq-pingasunik tummeraqarput. v32 Ingerlappaanga silarlermut ilorlermut, kangimut, isaaffillu uuttorpaa; siuliini taaneqartutut uuttuuteqarpoq. v33 Paarsisunut initaasa, sukaasartaasa paarliisalu siuliini taaneqartut uuttuuteqatigaat, igalaaqarporlu – aamma paarlii tamarmik kaajallallutik. Aleninik 50-inik takissuseqarpoq 25-nillu silissuseqarluni. v34 Paarlia silarliit silarlersaannut sammivoq; sukaasartai illuttut palmiusartaqarput, majuartarfiilu arfineq-pingasunik tummeraqarput. v35 Isaaffimmut avannarlermut ingerlappaanga, taannalu uuttortarpaa; siuliini taaneqartutut uuttuuteqarpoq. v36 Paarsisunut initaqarpoq, sukaasaqarluni paarleqarlunilu, tamarmilu kaajallalluni igalaaqarpoq. Aleninik 50-inik takissuseqarpoq 25-nillu silissuseqarluni. v37 Paarlia silarliit silarlersaannut sammivoq; sukaasartai illuttut palmiusartaqarput, majuartarfiilu arfineq-pingasunik tummeraqarput. v38 Isaaffiup paarliani isertarfeqarpoq ineerannguamut. Tassani pilliutissat ikikkagassat errortorneqartarput. v39 Isaaffiup paarliani illuatungeriinnik marlunnik nerriviusaqarpoq. Tassa pilliutigisassat ikikkagassat ajortaaruteqqussutillu pisuutitaajunnaaqqussutillu toqunneqartarfissaat. v40 Aamma isaaffiup paarliata silataani illuatungaani marlunnik nerriviusaqarpoq, illuatungaanilu aamma marlunnik, v41 tassa isaaffiup saneraani marlunni sisamanik nerriviusaqarpoq, katillutik arfineq-pingasut toqutassanik toqutsiffiusartut. v42 Nerriviusat pilliutigisassanut ikikkagassanut atortut sisamaasut ujaqqanik sikkigissakkanik sanaajupput, alenip aappaa avillugu takissusillit, alenip aappaa avillugu silissusillit alenemillu ataatsimik portussusillit. Taakkununnga sakkut pilliutigisassanik ikikkagassanik toqutassanillu toqutsissutit iliorarneqartarput. v43 Kaajallalluni ilisiviligaavoq assattut atitutigisunik; neqilu pilliutissaq nerrivinnut ilineqartassaaq. v44 Silarlermi ilorlermi, isaaffiup ilorliup silataani, ineeraqarpoq marlunnik, aappaa isaaffiup avannarliup killingani kujammut sammilluni aappaalu isaaffiup kujalliup killingani avannamut sammilluni. v45 Taava angutip oqarfigaanga: »Ini kujammut sammisoq palasinut naalaffimmi kiffartuuteqartunut naatsorsuussaavoq, v46 inilu avannamut sammisoq naatsorsuussaavoq palasinut pilliivimmi suliassanik isumaginnittunut; taakku tassaapput Sadokip kinguaavi, Levikkuusut, Naalakkamut kiffartuussissallutik palliguteqqusaasut.« v47 Silarleq ilorleq uuttortarpaa. Kipparissuuvoq aleninik 100-nik takissuseqarluni silissuseqarlunilu. Pilliivik naalaffiup sioraatungaaniippoq. v48 Taava naalaffiup paarlianut pisippaanga, paarliullu sukaasai uuttortarpai. Marlutsigut tamatigut alenit tallimaapput. isaariaata ammarnga aleninik 14-inik uuttuuteqarpoq, paarlermullu ammarnga saneraani iikkat illugiit alenit pingasuupput. v49 Paarleq aleninik 20-nik takissuseqarpoq aqqaneq-marlunnillu silissuseqarluni. Tummeqqatigut qulitigut qummukaqqaarluni tikitassaavoq. Sukaasat killingi illugiitsigut sukarsuaqarpoq. Ezekielip allagai Ez 41 v1 Taava illup naalaffittaanut pisippaanga. Sukaasat illuttut uuttortarpai. Aleninik arfinilinnik silissuseqarput. v2 Matup ammarnga aleninik qulinik nerutussuseqarpoq, iikkallu matup illuatungaasigut marlutsigut alenit tallimaapput. Paarlersuaq uuttorpaa: Alenitut 40-tut takitigaaq 20-tullu silitsigaluni. v3 Taava inimut qinngorlermut iserluni ammarngata sukaasai uuttortarpai; alenit marluupput. Isaariaa aleninik arfinilinnik nerutussuseqarpoq isaariaatalu saniani iigai aleninik arfineq-marlunnik atitussuseqarlutik. v4 Inip takissusia uuttorpaa. Aleninit 20-upput, silissuseraalu alenit 20-t; ini taanna illup naalaffittaata tunuaniippoq. Angutip oqarfigaanga: »Tassa Illernarnerpaaq«. v5 Taava naalaffiup qarmaa uuttortarpaa. Aleninik arfinilinnik atitussuseqarpoq. Naalaffik kaajallallugu saneraani ineeqqat aleninik sisamanik silissuseqarput. v6 Saneraani ineeqqat quleriit pingasuupput, naalaffillu kaajallallugu qarmaani aniinganersaqarpoq saneraani ineeqqanut paakkarutit aalangerfinnik, naalaffiup qarmaanut ikkussaannginnamik. v7 Ininut saneraaniittunut qummukartariaa qummut silissiartorpoq; tassami naalaffik kaajallalluni qummukartarfeqarpoq silissiartuaartunik. Ininit allerniit qullernut qeqqatigut aqquteqarpoq. v8 Takuara naalaffik kaajallallugu qattunersaqartoq saneraani ineeqqat tunngaviannik, avammut killinganut alenit arfinillit. v9 Saneraani ineeqqat qarmaat avatimigut aleninik tallimanik silissuseqarpoq, ammaannartortaqarporlu saneraani ineeqqat v10 naalaffiullu ineeraasa akornanni; naalaffik tamaat kaajallallugu ammaannartoqarpoq aleninik 20-nik silissuseqartumik. v11 Saneraani ininiit ammaannartumut matoqarpoq, matu ataaseq avannamut aamma matu ataaseq kujammut. Ammaannartup tungaanut qarmaq aleninik tallimanik silissuseqarpoq naalaffik kaajallallugu. v12 Illorsuaq ammaannartup kimmut killigisaa aleninik 70-inik silissuseqarpoq; qarmaa kaajallalluni aleninik tallimanik atitussuseqarpoq aleninillu 90-inik takissuseqarluni. v13 Taava naalaffik uuttortarpaa. Aleninik 100-nik takissuseqarpoq, ammaannartortarlu illorsuarlu qarmaalu ilanngullugit aleninik 100-nik takissuseqarpoq. v14 Naalaffiup saqqaa illoqannginnersarlu kangimut aleninik 100-nik silissuseqarput. v15 Uuttorpai illorsuup tunuaniittup takissusia, illoqannginnersap killinganut; torsuusai illugiitsigut alenit 100-upput. Illup naalaffittaa inilu qinngorleq paarlerlu silarliup tungaanut qulisaapput. v16 Igalaat akorni ammasunik assiaqusersugaapput, toqqaviatalu qaavagut pingasunik illernaasaqarpoq. Init iigaat tamarmik qisuupput naqqanit igalaanut v17 matullu qulaanut. Qinngorlermi silataanilu, ini qinngorleq silarlerlu kaajallallugit, iigaq agguataagaavoq v18 qiperugartalinnik kerubiusanik palmiusanillu. Palmiusaq ataaseq kerubiusat marluk akornanniittarpoq, kerubiusalli tamarmik marlunnik kiinaqarput, v19 illuatungaani inuup kiinaa ataaseq palmiusamut sammilluni illuatungaanilu løvip kiinaa palmiusamut sammilluni. Naalaffik tamarmi kaajallalluni taama qiperugartalersugaavoq. v20 Naqqanit matut qulaat tikillugit iikkami kerubiusanik palmiusanillu qiperugartaqarpoq. v21 Illup naalaffittaa matserfeqarpoq sisamanik kiggalinnik. Inip illernartup sioraaniittoqarpoq isikkoqartumik v22 pilliivittut qisummit sanaatut alenisut pingasutut portutigisumik alenisut marluttut takitigisumik marluttullu silitsigisumik. Teqeqquilu tunngaviilu saneraalu qisuupput. Uannullu oqarpoq: »Tassa nerriviusaq Naalakkap saaniittoq.« v23 Illup naalaffittaa inilu illernartoq tamarmik immikkut marlunnik quppersartunik matoqarput. v24 Matui tamarmik marlunnik quppersortaqarput qiversartumikkut kaavitinneqarsinnaasunik, matup aappaani marluk aamma matup aappaani marluk. v25 Illup naalaffittaata matuini iikkanisut kerubiusanik palmiusanillu qiperugaqarpoq. Paarliup silammut sammerngani aniinganeqarpoq qisuusumik. v26 Igalaat assiaqutaqarput akorni ammasunik, paarliullu iigai sanerarliit, naalaffiup saneqqamini initai aniinganerilu palmiusanik pinnersagaapput. Ezekielip allagai Ez 42 v1 Taava ingerlappaanga silarliit silarlersaannut avannaatungaaniittumut illorsuarmut ineerartalimmut illoqannginnersap killingani illorsuup avannaaniittup akianut. v2 Illorsuaq avannamigut aleninik 100-nik takissuseqarpoq 50-inillu silissuseqarluni. v3 Inississimavoq killeqarluni silarlermut ilorlermut aleninik 20-nik silissuseqartumut nunniukkap silarliit silarlersaanniittup akiani. Illorsuaq ineerartalik pingasunik illernaasaligaavoq. v4 Ineeqqat sioraanni avannamut ilummut sammerngani aqquteqarpoq aleninik qulinik silissuseqartumik 100-nillu takissuseqartumik ineeqqanullu matoqartumik. v5 Ineeqqat qulliit amitsuupput inini allerni qiterlernilu inissap ilaa illernaasanut atorami. v6 Init quleriit pingasuupput, silarliilli assiginngilaat sukanik toqqaviligaannginnamik; taamaattumik ineeqqat ataanniit isigalugit tunusinnerupput allernut qiterlernullu naleqqiullutik. v7 Ineeqqaniit iikkap nangissutaatut ittumik qarmaqarpoq silarliit silarlersaata tungaanut qarmaq; aleninik 50-inik takissuseqarpoq, v8 ineeqqammi silarliit silarlersaanni aleninik 50-inik takissuseqarput, ineeqqalli naalaffiup akianiittut aleninik 100-nik takissuseqarlutik. v9 Silarliit silarlersaanniit ineeqqat taakku iserfigineqarsinnaapput kangianit ataanniit, v10 qarmap silarlermukartup aallartiffianiit. Kujammut illoqannginnersap ammaannartup illorsuullu sioraani ineeraqarpoq, v11 taakkualu sioraanni aqquteqarpoq. Takissusiisa silissusiisalu anisariaasalu imminnullu naleqqiullutik pissusiisa assigaat ineeqqat avannamut sammisut, matui v12 ineeqqat kujammut sammisut matuisut ittut. Tassunga pereeraanni iserfissaqarpoq kangianit aqqusernup qarmaq ilaarlugu ingerlasup aallartiffianit. v13 Oqarfigaanga: »Ineeqqat taakku avannamut kujammullu illoqannginnersap ammaannartup avataani illugiinniittut ineeraapput illernartut, palasit Naalakkamut palliguteqqusaasut pilliutinik illernartorsuarnik nerisarfissaat. Ineeqqat taakku illernartuummata tunissutit illernartorsuit tassani toqqorneqartassapput, tassa naatitanit pilliutigisassat pilliutillu ajortaaruteqqussutit pilliutillu pisuutitaajunnaaqqussutit. v14 Palasit illernartuummut isereeraangamik tassanngaanniit silarliit silarlersaannut anisassanngillat, kiffartornerminnili atisatik ineeqqani taakkunani peeqqaartassavaat atisat taakku illernartuummata, allanillu atisalersoreeraangamik aatsaat silarliit silarlersaannut inuinnaat najugarisartagaannut anisassapput.« v15 Naalaffik silarliillu uuttortareeramigit isaaffikkut kangimut sammisukkut aneqatigalunga illernartuutip illutaasa inigisaat tamaat kaajallallugu uuttortarpaa. v16 Kangiatungaa uuttortagaa aleninik 500-nik takissuseqarpoq. Kaajallariarluni v17 avannaatungaa uuttorpaa, aleninik 500-nik takissuseqarpoq. Kaajallariarluni v18 kujataatungaa uuttorpaa, aleninik 500-nik takissuseqarpoq. v19 Kaajallariarluni kitaatunga uuttorpaa, aleninik 500-nik takissuseqarpoq. v20 Tassa sammivitsigut sisamatigut tamatigut uuttortarpaa. Kaajallalluni qarmaqarpoq tukimut saneqqamigullu aleninik 500-nik uuttuuteqartumik. Taanna illernartitamut illernartitaanngitsumullu avissaarutaassaaq. Ezekielip allagai Ez 43 Naalagaq naalaffimmut utertoq v1 Angutip isaaffimmut kangimut sammisumut pisippaanga. v2 Takuallu, Israelikkut Guutiata naalannassusia kangianit aggerpoq soorlu imersuit ittuttut, nunarsuarlu naalannassusianit qaammarpoq. v3 Naalakkap tikiunneranik takorluukkama taassuma illoqarfik piuneerukkiartorlugu tikiunneranik takorluugara assigaa, takorluukkamalu aamma kuup Kebarip sinaani takorluukkakka assigaat, pallorpungalu. v4 Naalakkap naalannassusia isaaffikkut kangimut sammisukkut naalaffimmut iserpoq. v5 Anersaap qangattaallunga silarlermut ilorlermut pisippaanga, takuallu, Naalakkap naalannassusiata naalaffik ulikkaarpaa. v6 Angut saninni qeqartillugu tusaavara naalaffimmit uannut oqaluttoqartoq. v7 Oqarfigaanga: Illit inuk, tamassa issiavissaarsuarma inissaa isikkamalu inississimaffissaat, tassani ineqassaanga naassaanngitsumik Israelikkut akornanni. Kingorna Israelikkut taakkualuunniit kunngiisa atera illernartoq mingutsissanngilaat allasiornermikkut kunngimilluunniit toqusut timaasigut. v8 Alloriusartik uanga alloriusama killinganut matserfitillu uanga matserfimma sanerpiaannut qarmaq kisiat akunnequtsiullugu inississimassavaat. Atera illernartoq mingutsippaat maajunnartuliamikkut, kamannikkut uannit nungutittariaqalersillugit. v9 Maanna allasiornertik taamaatissavaat kunngimillu timaat toqungasut uannit peersillugit. Taava naassaanngitsumik akornanni ineqassaanga. v10 Illit inuk, Israelikkunnut oqaluttuariuk naalaffik, ajortuliatik pillugit kanngusulersillugit. v11 Ileqqorigaluatillu tamaasa kanngusuutigippatigit taava oqaluttuarissavatit naalaffiup ilusaa uuttuutaalu anisariai isertariaalu, aaqqissuunneqarneri tamaasa. Taamatuttaaq ileqqoreqqusallu inatsisillu tassunga tunngasut tamaasa. Allattukkit isigitillugit, inatsisit ileqqoreqqusallu tassunga tunngasut tamaasa maleruaqqissaaqqullugit. v12 Mannaavoq naalaffik pillugu inatsit: Qaqqap qaarpiaani inigisaa tamaginni illernangaassaaq. Taamaappoq naalaffik pillugu inatsit. Pilliivik ikikkaavik v13 Pilliivik aleni atorlugu uuttortagaavoq. – Alenip ataatsip takissuseraa alenip takissuserisartagaa assaap silissusianik taperlugu. – Kuuffiliartaa alenimik ataatsimik itissuseqarlunilu silissuseqarpoq, kuuffiliallu assiaqutaa assaap isanneratut silitsigaaq. Taanna tassaavoq pilliiviup tunngavia: v14 Kuuffimmit nunamiittumiit illernaasamut allermut alenimik ataatsimik silissuseqartumut alenit marluupput. Illernaasamit minnermiit annermut alenimik ataatsimik silissusilimmut alenit sisamaapput. v15 Qisuttuivik aleninik sisamanik portussuseqarpoq. Qisuttuivittaani sisamanik qummut sammisunik nassuusaqarpoq. v16 Qisuttuivik kipparissuuvoq, sinai sisamat aleninik aqqaneq-marlunnik takissuseqartut silissuseqartullu, v17 salliartarlu sisamatigut 14 aleniuvoq takissusii silissusiilu assigiillutik, kaajallallunilu sineqarpoq alenip affaanik silissusilimmik, kuuffiliartaa avataatigoortoq alenimik ataatsimik silissuseqarpoq. Majuartarfii kangimut sammipput. v18 Oqarfigaanga: Illit inuk, ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Pilliivik suliarineqalerpat pilliutissanik ikikkagassanik pilliivigineqartussanngorluni aammillu serpartarneqartussanngorluni ileqqoreqqusat imaassapput: v19 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Palasit Levikkuusut Sadokimit naggueqartut uannullu kiffartortussatut palliguteqqusaasut nersuteeqqamik angutivissamik tunissavatit pilliutitut ajortaaruteqqussutitut, v20 aavatalu ilaanik pilliiviup nassuusai sisamat illernaasallu teqeqqui sisamat kuuffiliallu assiaqutaa kaajallallugu tanissavatit, taamalu pilliivik ajortaajarlugu minguersassavat pillarneqaatissanik piiaaffigalugu. v21 Taava ussik angutiviaq pilliutissaq ajortaaruteqqussut naalaffiup sinnikunik ikikkaaviani ikikkassavat illernartuutip silataani. v22 Aqaguani savaasaq angutiviaq innarluuteqanngitsoq sassaatissavat pilliutissatut ajortaaruteqqussutitut, pilliivillu ajortaajarlugu minguersassavat ussimmik pilleereernermi minguersarneqarneratut. v23 Ajortaajarlugu minguersarneqarnera naammassereerukku nersuteeraq angutiviaq innarluuteqanngitsoq savalu angutiviaq innarluuteqanngitsoq sassaatissavatit. v24 Pilliutigissavatit Naalakkap kiinaata saani, palasillu taakku taratsunik nakkalatseriffigalugit ikikkagassatut Naalakkamut pilliutigissavaat. v25 Ullut arfineq-marluk naallugit savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutissaq pilliutigisassavat, aamma nersuteeraq angutiviaq savalu angutiviaq innarluuteqanngitsut pilliutigineqartassapput. v26 Ulluni arfineq-marlunni pilliivik pillarneqaatissanik piiaaffigineqassaaq, minguiarneqarluni atortussanngortitaallunilu. v27 Ullut arfineq-pingajuanni tamatumalu kingornagut ullut tamaasa palasit pilliutisi ikikkagassat pilliutisilu nereqatigiissutissat pilliutigisassavaat, taava uannit nuannarineqassaasi, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 44 Isaaffik kangilleq parnaarsimasoq v1 Taava illernartuutip isaaffianut silarlermut kangillermut utertippaanga, taannalu parnaarsimavoq. v2 Naalakkallu oqarfigaanga: Isaaffik manna parnaarsimassaaq mapperneqassananilu. Tassuuna isertoqassanngilaq Naalagaq Israelikkut Guutiat tassuuna isermat; taamaattumik matusimassaaq. v3 Kisianni naalagaaneq naalagaanerugami tassani issialluni nerisinnaatitaavoq Naalakkap kiinaata saani, isaaffiullu paarliata matuagut isertassaaq tassuunattaarlu anisassalluni. Takornartat kipineqanngitsut illernartuummut iseqqusaanngillat v4 Taava isaaffikkut avannarlikkut naalaffiup saanut pisippaanga, takuaralu Naalakkap naalannassusiata Naalakkap naalaffia isaaffigigaa, pallorpungalu. v5 Naalakkallu oqarfigaanga: Illit inuk, isitit siutitillu atorluarlugit ileqqoreqqusat inatsisillu Naalakkap naalaffianut tunngasut pillugit ilinnut oqaasissakka tamaasa maluginiaqqissaarniakkit. Maluginiakkittaaq naalaffimmut isertarfiit illernartuutillu anisariai tamaasa. v6 Israelikkut naalasseriitsut oqarfigikkit: Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Maajunnartuliasi tamaasa taamaatinniarsigit, Israelikkuususi! v7 Takornartat kipineqanngitsunik uummatillit kipineqanngitsumillu uinillit illernartuutinnut isertittarpasi. Taamaalillusi nerisassanik tunnunillu aammillu sassaassivigiitigalunga naalaffiutiga nalinginnaatittarparsi, angeruseralu unioqqutittarparsi maajunnartuliarpassuassigut. v8 Uannummi pilliutit illernartut pillugit isumagisassat nammineerlusi suliarineq ajorpasi, illernartuutinnili suliassat taakkununnga suliaritittarpasi. v9 Taamaattumik ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Takornartat uummatimikkut uinimmikkullu kipineqanngitsut Israelikkut akornanniittut ilaannik ataatsimilluunniit illernartuutinnut isertoqassanngilaq. Palaseqatigiit v10 Levikkut Israelikkoqatitik assigalugit tunullunga guutipalaajutitik malillugit ajortuliatik pillarneqaatigissavaat. v11 Illernartuutinni isaaffinni paarsisuullutik naalaffimmi kiffartuussissapput; inuit kiffartuutissavaat ikiussallugillu, pilliutigisassallu ikikkagassat toqutassallu toquttassavaat. v12 Levikkut kiffartuussimavaat guutipalaanut pilliisut, taamaalillutillu Israelikkunnut naakkiussutaasimapput. Taamaattumik uppernarsaaffigaakka, oqarpoq Guuti Naalagaq; ajortuliatik pillarneqaatigissavaat. v13 Uannut palligutissanngillat palasitut kiffartuutissallunga, uannut pilliutinut illernartitannut illernartorsuarnut palligutissanngillat; maajunnartuliatik narrunarsissutigissavaat. v14 Paarsisuutippakka naalaffimmi isumagisassat suliassallu suulluunniit isumageqqullugit. v15 Palasit Levikkuusut Sadokip kinguaavi Israelikkut tunussigaluarmata ilumoorlutik illernartuutinni isumagisassanik isumaginnikkamik taakku uannut palliguttassapput kiffartuuttarlungalu tunnoq aallu uannut aggiuttassallugit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v16 Illernartuutinnut isertassapput nerriviutinnut palliguttarlutik kiffartuukkiartorlunga isumageqqusannillu isumaginnikkiartorlutik. v17 Silarliup ilorliup isaaffiagut iseraangamik ilupaassianik atisaqartassapput; meqqulualimmik atisaqartassanngillat silarliup ilorliup isaaffiini naalaffimmilu kiffartuussigaangamik. v18 Ilupaassiamik nasartaataasaqarlutillu qarlilersimassapput, kiagulersitsisinnaasumillu atisaqassanngillat. v19 Inuillu silarliliami silarlermiittut annivigissagaangamikkit kiffartornerminni atisatik peeqqaartassavaat; ineeqqanullu illernartunut ilillugit allanik atisisassapput inuit atisaminnik illernartunngorteqqunagit. v20 Nujaarutivillutik nujaajartassanngillat, nutsatillu tallisiinnartassanngilaat, killorlugilli naalisaannartassavaat. v21 Palasi kinaluunniit silarlermut ilorlermut isissagaangami viinnisortassanngilaq. v22 Uillarnermik avitamilluunniit nuliartaartassanngillat, nuliartaartassappulli niviarsiamik Israelikkut ilaannik. Taamaattorli palasip uillarneranik nuliartaarsinnaapput. v23 Innuttakka ajoqersussavaat illernartut illernartuunngitsullu immikkoortissinnaanissaannik, aammalu ilisimatissavaat mingunnaatsut mingunnartullu assigiinngissusiannik. v24 Eqqartuussinerni eqqartuussisuusassapput inatsisikka malillugit eqqartuussisassallutik. Inatsisikka nalliussinernilu ileqqoreqqusakka tamaasa maleruassavaat sabbatikkalu illernartillugit. v25 Toqusup timaa pallissanngilaat minguttunnguutigissannginnamikku; ataatamik anaanamilluunniit, ernermik panimmilluunniit qatanngummilluunniit angutip qatanngummilluunniit arnap ueqanngitsup timaat toqungasut kisiisa mingutsissutigisinnaavaat. v26 Minguersarluni minguitsuuleruni ullut arfineq-marluk utaqqigallassaaq. v27 Kingumut illernartuummi silarlermut ilorlermut iseruni illernartuummi kiffartuussiartorluni pilliut ajortaaruteqqussutissaq sassaatissavaa, oqarpoq Guuti Naalagaq. v28 Palasit kingornussamik pigisaqassanngillat uanga kingornussarigaminnga, Israelikkunnilu pigisaqartissanngilasi uanga pigisassarimmannga. v29 Naatitat pilliutigisassat pilliutillu ajortaaruteqqussutit pisuutitaajunnaqqussutillu nerisarissavaat, Israelikkunnilu Naalakkamut pigititaasut tamaasa pisassarissavaat. v30 Inereqqaatit tamarmik Naalakkamullu akiliutit tamarmik, tassa akiliutissi tamarmik pitsaanersaat palasit pisassarissavaat, aamma naqittakkassi siullersaat palasinut tunniuttassavasi pilluaqqussut ilissinniiginnarteqqullugu. v31 Kisianni timmissat imaluunniit nersutit imminni toqusut alittugaasulluunniit palasinit nerineqassanngillat. Ezekielip allagai Ez 45 Nunap agguaanneqarnissaa v1 Nuna kingornussassatut immeraatigigussiuk nunap ilaa illernartitaq alenisut 25.000-itut isorartutigisoq alenisullu 20.000-itut silitsigisoq tunissutitut Naalakkamut pigitissavarsi. v2 – Ilaa kipparissoq sanerai tamatigut alenit 500-usut kaajallallugu ivigaqarfimmik aleninik 50-inik avatangerneqartoq illernartuutissamut immikkoortinneqassaaq. – v3 Nunap ilaanit tassannga immikkoortoq alenisut 25.000-itut isorartutigisoq alenisullu 10.000-itut silitsigisoq palasinut immikkoortissavarsi. Illernartuut tassaniissaaq. Illernartorsuuvoq. v4 Tassa nunap illernartortaa. Palasit illernartuummi kiffartuuteqartut Naalagaq kiffartuutissallugu sassartartut pigisassarissavaat, tassanilu inissaqassaaq illussaannut nersutaataasalu ivigartorfissaannut. v5 Nunap illernartortaata ilaa alenisut 25.000-itut isorartutigisoq alenisullu 10.000-itut silitsigisoq Levikkut naalaffimmi kiffartuussisut pigisarissavaat, nuna illoqarfeqartoq najugaqarfissaminnik. v6 Nunap ilaa alenisut 5.000-itut silitsigisoq alenisullu 25.000-itut isorartutigisoq illernartuummut tunniussap attuumasaa illoqarfiup pigisassaatut tunniutissavarsi; nunap ilaa taanna Israelikkut tamarmik pigissavaat. v7 Naalagaaneq tunissutip illernartuummut pigitinneqartup illoqarfiullu inigisaata avataanni illuttut nunap ilaanik pisassaqassaaq tunissutip Naalakkamut pigitinneqartup illoqarfiullu inigisaata kitaatungaanni kangiatungaannilu, nunallu ilaata taassuma naggueqatigiit pisassaat ataaseq isorartoqatigissavaa, nunap killeqarfianit killermit kangillermut. v8 Tamanna naalagaanerup Israelikkunni nunaatigissavaa, taassumami innuttakka Israelikkut atornerlukkunnaassammagit, nunali Israelikkunnut tunniutissallugu naggueqatigiikkuutaanut tamanut. Uuttuutit oqimaalutaaviillu eqqortut v9 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Sualuppallaaleqaasi, Israelip naalagaaneri! Nakuuserunnaarniaritsi qunutitsiunnaarlusilu, iluartumik naapertuilluartumillu iliorniaritsi innuttakka illuinit peersissaarlugit, oqarpoq Guuti Naalagaq. v10 Atortarsigit oqimaalutaaviit eqqortut, efa eqqortoq batilu eqqortoq. v11 Efa batilu assigiittussaapput, bati imartussuseqarluni homerip aggornerisa qulingannik, taamatullu aamma efa homerip aggornerisa qulingannik. Homeri najoqqutaralugu imartussusiat aalajangigassaavoq. v12 Sekelip gerat 20-t naligissavai. Sekelit tallimaasussaagunik eqqorluarlugu tallimaassapput, quliusussaagunillu eqqorluarlugu quliussallutik. Sekelit 50-it minimik ataatsimik naleqartissavasi. Naalaffimmut akileraarutit v13 Akiliutissarsi unaassaaq: Qajuusiassanit homerinit tamanit efap aggornerisa arfernat, suaasiassanillu homerinit tamanit efap aggornerisa arfernat. v14 Uulia tunissutigisassaq pillugu aalajangersagaq – uulia batimik uuttorneqassaaq –: Korinit tamanit batip aggornerisa qulingat, batit qulit korimik ataatsimik naleqarmata. v15 Israelikkut savaataannit 200-nit tamanit savaaraq ataaseq savaatinit pilliutigineqartassaaq toqutassatut nereqatigiissutissatullu ajortuliassi isumakkeerneqaatissaannik, oqarpoq Guuti Naalagaq. v16 Nunap inuisa tamarmik akileraarut taanna Israelimi naalagaanermut tunniuttussaavaat. v17 Naalagaanerulli pilliutigisussaavai ikikkagassat, naatitanik pilliutit kueragassallu nalliussiartorfinni qaammanniffinni sabbatinilu tassa Israelikkut nalliussiviini tamani. Isumagisassavai pilliutit ajortaaruteqqussutit, naatitanit pilliutigisassat, pilliutit ikikkagassat pilliutillu nereqatigiissutissat – tassa Israelikkut ajortiminnik isumakkeerfigineqaqqullugit. Pillinermik inatsisit v18 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Qaammatip siulliup ulluisa siullianni nersuteeraq angutiviaq innarluuteqanngitsoq illernartuummut minguersaatigissavat ajortaajarlugu. v19 Palasip pilliutip ajortaaruteqqussutip aavata ilaa naalaffiup matserfiinut pilliiviullu illernaasartaata teqeqquinut sisamanut silarliullu ilorliup isaaffiata matserfiinut tarnutissavaa. v20 Taamatuttaaq iliussaatit qaammatip ulluisa arfineq-aappaanni piaarinaatsoorlutik misiginngitsoorlutilluunniit ajortuliortut pillugit. Taamaalillusi naalaffik minguersassavarsi. v21 Qaammatip siulliup ulluisa 14-ianni poorski nalliussisassavarsi, nalliussiartorfik; ullut arfineq-marluk seernarsaateqanngitsumik timiusartortassaasi. v22 Naalagaanerup ullormi tassani imminut pilluni inuillu nunaqqatini tamaasa pillugit ussik angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutigisassavaa. v23 Ulluni nalliussivinni arfineq-marlunni ussigit angutivissat arfineq-marluk savallu angutivissat arfineq-marluk innarluuteqanngitsut ikikkagassatut Naalakkamut pilliutigisassavai. Taamatuttaaq ulluni taakkunani tamani savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutigisassavaa. v24 Ussimmut ataatsimut taamatullu aamma savaasamut angutivissamut ataatsimut ilannguttassavai naatitanit pilliutigisassaq efamik naleqartoq uulialu hinimik ataatsimik naleqartoq efamut ilannguttarlugu. v25 Qaammatit arfineq-aappaata ulluisa 15-ianni, tassa nalliussiartorfimmi, ulluni arfineq-marlunni pilliutigisassavai taakkuusut, tassa pilliutit ajortaaruteqqussutit, pilliutit ikikkagassat, naatitanit pilliutit uulialu. Ezekielip allagai Ez 46 v1 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Silarliup ilorliup isaaffia kangilleq ulluinnarni arfinilinni matusimasassaaq, sabbatimili taamatuttaarlu qaammanniffimmi ammatinneqartassaaq. v2 Taava naalagaaneq silataanit isaaffiup paarliagut iserluni isaaffissuup matserfiata killinganut qeqqittassaaq, pilliutissanilu ikikkagassaq nereqatigiissutissarlu palasinit pilliutigineqartillugu isaaffiup alloriusaani palloreeraangami anisassaaq, isaaffillu unnunnissaata tungaanut ammasassaaq. v3 Aamma nunap inuisa sabbatini qaammanniffinnilu isaaffiup taassuma isaariaani Naalagaq pallorfigissavaat. v4 Naalagaanerup sabbatimi Naalakkamut pilliutigisassai ikikkagassat tassa savaaqqat innarluuteqanngitsut arfinillit savalu angutiviaq innarluuteqanngitsoq, v5 aamma naatitanit pilliutissat efamik naleqartut savamut angutivissamut ilanngutassat, naatitanillu pilliutissat nunap naalagaata nammineq amerlassusiligassai savaaqqanut ilanngutassat. Efallu tamaasa immikkut uuliamik hinimik ataatsimik nalilimmik ilaqartittassavai. v6 Qaammanniffimmi pilliutigisassat tassa nersuteeraq angutiviaq innarluuteqanngitsoq savaaqqallu arfinillit savalu angutiviaq ataaseq, tamarmik innarluuteqanngitsut. v7 Nersuteeqqamut angutivissamut ilanngullugit pilliutigisassavai naatitanit pilliutissat efamik ataatsimik naleqartut, aamma savamut angutivissamut ilanngullugit efamik ataatsimik naleqartut ilaqartillugillu pissaqarnini naapertorlugu tunniussinnaasaminik tamanik, savaaqqanut ilanngullugit, uuliamillu hinimik ataatsimik nalilimmik efat tamaasa ilaqartittarlugit. v8 Naalagaaneq isaaffiup paarliagut isertassaaq tassuunalu anisarluni. v9 Nunap inui nalliussivinni Naalakkap kiinaata saanut sassariartorlutik isaaffikkut avannarlikkut iseraangamik palloriartorlutik isaaffikkut kujallikkut anisassapput; utertoqassanngilaq isaaffimmikkut aniartortunik, akiatigut anisassapput. v10 Naalagaaneq ilaagaangami taakku iseqatigisassavai aneqatigisassallugillu. v11 Nalliussiartorfinni nalliussivinnilu allani pilliigaangamik ussigit angutivissat tamaasa immikkut naatitanit pilliutigisassanit efamik ataatsimik ilaqartittassavaat. Taamatuttaaq savat angutivissat tamaasa immikkut efamik ataatsimik ilaqartittassavaat, savaaqqalli namminneq amerlassusilikkaminnik ilaqartittarlugit. Kiisalu efat tamaasa immikkut uuliamik hinimik ataatsimik naleqartumik ilaqartittassavaat. v12 Naalagaaneq kajumissutsiminit pilliummik ikikkagassamik nereqatigiissutissamilluunniit Naalakkamut pilliiumagaangat isaaffimmik kangillermik ammaattassavaat pilliutini ikikkagassaq nereqatigiissutissarluunniit sabbatimi pisarnermisut pilliutigisinnaaqqullugu; anereeraangallu isaaffik parnaartassavaat. v13 Ullut tamaasa savaaraq ataatsimik ukiulik innarluuteqanngitsoq pilliutitut ikikkagassatut Naalakkamut pilliutigisassavat; ullaat tamaasa taamaaliortassaatit. v14 Ilanngullugu ullaat tamaasa naatitanit pilliutissanit efap aggornerisa arfernat pilliutigisassavat. Kiisalu uulia hinip aggornerisa pingajuat qajuusanut aseqqorissunut naqittaassutissaq. Naatitanit pilliutigisassat Naalakkamut sassaanneqartarnerannik aaqqissuussineq atajuartussaavoq. v15 Savaaraq naatitanillu pilliutigisassat uulialu ullaat tamaasa sassaanneqartassapput pilliutitut ikikkagassatut ullaat tamaasa pilliutigisassatut. Kingornussisussaaneq v16 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Naalagaanerup nuna kingornussami ilaa ernermi ilaannut tunissutigippagu nunap ilaa taanna taassuma kinguaavisa kingornussatut pigiuassavaat. v17 Kisianni naalagaanerup kingornussami ilaa kiffami ilaannut tunissutigippagu taassuma ukioq utertitsivissaq tikillugu pigissavaa, taavalu nunap naalagaanut utertinneqassaaq. Ernerisa kisimik kingornussassaq taama ittoq pigiuagassarissavaat. v18 Naalagaanerup innuttani nunaataannik kingornussaannik arsaarnagit nammineq nunaatigisaminit ernini kingornussassaqartissavai, innuttama ilaat kinaluunniit nunaamminit peersitaassanngimmat. Pilliutinut igaffiit v19 Taava isertarfikkut isaaffiup sanianiittukkut isertillunga palasit ineeraannut illernartunut avannaatungaaniittunut pisippaanga, takuaralu ineeqqat taakkua kitaatungaanni immikkoortumik ineqartoq. v20 Oqarfigaangalu: Tassani palasit uuttarpaat pilliutit pisuutitaajunnaaqqussutit ajortaaruteqqussutillu, tassanilu naatitanik pilliutit iffiortarpaat, silarliit silarlersaannut annittariaqaqqunagit tamatumuunalu inuit illernarsisinneqaqqunagit. v21 Taava silarliit silarlersaannut anisillunga silarliup teqeqquinut sisamanut ingerlatippaanga, teqeqqunilu tamani ungalusaqarpoq, v22 tassa silarliup teqeqquini sisamani mikisunik ungalusaqarpoq alenisut 40-tut isorartutigisunik alenisullu 30-tut silitsigisunik; ungaluliat sisamat taakku angeqatigiipput. v23 Tamarmik qarmanit avatangerneqarput kaajallallugillu qarmat sinerlugit igaffiit sananeqarsimallutik. v24 Taava angutip ima oqarfigaanga: Igaffinni makkunani naalaffimmi kiffartuuteqartut inuit pilliutaat toqutat igasarpaat. Ezekielip allagai Ez 47 Naalaffiup puilasua v1 Naalaffiup matuanut utertippaanga, takuaralu imeq pikialasoq naalaffiup alloriusaata ataanit kangimut sammisumit, tassa naalaffiup saava kangimut sammimmat; imerlu kuuppoq kujammut naalaffik sinerlugu pilliiviup kujataatigut. v2 Isaaffikkut avannarlikkut anisillunga isaaffimmut kangillermut ingerlatippaanga, takuaralu imeq isaaffiup saneraanit kujammut sammisumit pikialasoq. v3 Angut kangimut sammisukkut anigami ussersaammik nassataqarpoq, alenillu tuusintit ussersareeramigit singernikka tikillugit naloraartillunga ingerlatippaanga. v4 Kingumullu alenit tuusintit ussersareeramigit seeqqukka tikillugit naloraartillunga ingerlatippaanga. Taavalu kingumut alenit tuusintit ussersareeramigit imeq siffissannut killittoq ingerlavigitippaa. v5 Kingumut alenit tuusintit ussersareermagit imeq ima qaffatsigisimavoq naqqatigut pisulluni ikaagassaajunnaarluni; tassami itingaarami nalulluni aatsaat ikaartariaqarpoq; imeq kuunngorsimavoq naloraaginnarluni ikaarfissaajunnaarluni. v6 Taava angutip oqarfigaanga: »Illit inuk, takuiuk?« kuullu sinaanut utertippaanga. v7 Uteramalu takuara kuup sinaani illuttut amerlasuunik orpeqartoq. v8 Oqarfigaangalu: »Imeq manna kangimut Arabap Naqinneranut kuuppoq, immamullu tarajuusumut annguttussaavoq peqqinnartunngorluni. v9 Kuuk sumulluunniit anngukkuni uumasorpassuarnut uumaffissanngussaaq, aalisagarpassuaqalissaarlu. Imermi tamanna tassunga annguppat imeq peqqinnartunngussaaq, kuullu tikitai sunut tamanut uumaffiulissapput. v10 Aalisartut kuup sinaani qeqarumaarput En-Gedimiit En-Eglaimi tikillugu; qassutinut panersiiffissaqassaaq. Aalisakkat assigiinngitsut tassaniittut Imarsuup aalisagaasut amerlatigissapput. v11 Marulluilli itersallu imillit tassaniittut peqqinnartunngussanngillat; taratsunik pissarsiviusartunngussapput. v12 Kuup sinaani illuttut tamalaanik paarnalinnik orpeqassaaq, pilutaallu toquninngussanngillat inerititaallu nungussanatik. Qaammatit tamaasa inerititaqassapput, kuup ernga illernartuummit pimmat. Inerititaat nerisassaassapput pilutaallu katsorsaataassallutik.« Nunap agguaanneqarnissaa v13 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Nuna Israelip naggueqatigiissortaanut aqqaneq-marlunnut agguassagussiuk killeqarfissai imaassapput: Josefip kingornussassat marluk pissavai. v14 Nuna pigilissavarsi tamassi immikkut assigiimmik pisassaqartitaallusi; assakkami qullarlugit uppernarsaavunga siuaasassinnut tunniukkumallugu, maannalu kingornussassatut pisassarissavarsi. v15 Tassa nunap killeqarfissai: Nunap avannamut killeqarfissaa imaassaaq: Imarsuarmit Hetlonip, Lebo-Hamatip, Sedadip, v16 Berotap Sibrajimip Damaskusip Hamatillu eqqaanniittut tungaannut, Hasar-Enanimut Havranip killeqarfianiittumut. v17 Killeqarfik immamit Hasar-Enanimut atassaaq nunat Damaskusimut Hamatimullu atasut avannarleralugit. Tassa nunap avannamut killeqarfissaa. v18 Kangimut killeqarfissaa imaassaaq: Havranip Damaskusillu akornanni aamma Gileadip Israelillu akornanni Jordani killeqarfiussaaq immamut kangianiittumut, tassa Tamari tikillugu. Tassa nunap kangimut killeqarfissaa. v19 Kujammut killeqarfissaa imaassaaq: Tamarimit Meribat-Kadeship imartaanut kuunnguaq ilaarlugu Imarsuaq tikillugu. Tassa nunap kujammut killeqarfissaa. v20 Kimmut killeqarfissaa imaassaaq: Imarsuaq killeqarfiussaaq Lebo-Hamati nallerlugu. Tassa nunap kimmut killeqarfissaa. v21 Nuna tamanna kingornussassatut agguassavarsi Israelip naggueqatigiissortaanut. v22 Pigisassatut agguaakkussiuk ilissinnut takornartanullu ilissinni najugaqartunut nunassinnilu qitornaqalersimasunut taakku naatsorsuutissavasi nunap inuisut Israelikkut akornanni, pigisassaminnillu pissapput ilissinni Israelip naggueqatigiissortaasa akornanni. v23 Naggueqatigiinni takornartatut najugaqarfigisaanni kingornussarsisissavasi, oqarpoq Guuti Naalagaq. Ezekielip allagai Ez 48 v1 Tassa naggueqatigiit aqqi: Avannarlerpaalluni Hetlonip, Lebo-Hamatip, Hasar-Enanip tungaanut, Damaskusip eqqaa avannarleralugu Hamatip kangianiit kimmut: Danip pia ataaseq. v2 Danip piata saniani kangianiit kimmut: Asherip pia ataaseq. v3 Asherip piata saniani kangianiit kimmut: Naftalip pia ataaseq. v4 Naftalip piata saniani kangianiit kimmut: Manassep pia ataaseq. v5 Manassep piata saniani kangianiit kimmut: Efraimip pia ataaseq. v6 Efraimip piata saniani kangianiit kimmut: Rubenip pia ataaseq. v7 Rubenip piata saniani kangianiit kimmut: Judap pia ataaseq. v8 Judap piata saniani kangianiit kimmut: Naalakkamut tunniussassat aleninik 25.000-inik silissuseqartoq takissuseqartorlu kangianiit kitaanut immikkoortitat ilaattut, illernartuullu qeqqanissaaq. v9 Nunap ilaa Naalakkamut pigititassarsi aleninik 25.000-inik isorartussuseqarluni aleninik 20.000-inik atitussuseqassaaq. v10 Nunap ilaa illernartitaasoq ukua pigissavaat: Palasit pigissavaat avannamut aleninik 25.000-inik isorartussuseqartoq, kimmut 10.000-inik atitussuseqartoq, kangimut 10.000-inik atitussuseqartoq, kujammut 25.000-inik isorartussuseqartoq, Naalakkallu illernartua qeqqaniissaaq. v11 Taanna pigissavaat palasit illernartitaasut Sadokikkuusut uannut kiffartortut tammanngitsullu taamani Levikkut Israelikkut peqatigalugit tammarmata. v12 Tassaassaaq taakkua pigisassaat nunap tunniunneqartup ilaanit pisoq; illernarnerpaartaavoq. Levikkut piannut killeqassaaq. v13 Levikkut pigisassaata palasit pigisassaat angeqatigissavaa aleninik 25.000-inik isorartussuseqartoq aleninillu 10.000-inik atitussuseqarluni, tamakkerluni aleninik 25.000-inik isorartussuseqassaaq aleninillu 20.000-inik atitussuseqarluni. v14 Nunap ilaa taanna Naalakkamut pigititaammat ilaannaaluunniit allanut tunissanngilaat taarsiutissanaguluunniit, Naalakkamut illernartitaavoq. v15 Nunap ilaa sinneruttoq, tassa aleninik 5.000-inik atitussuseqartoq 25.000-inillu isorartussuseqarluni, illernartuussanngilaq. Illoqarfiup pigissavaa illuliorfissaq ivigaqarfiusussarlu. Illoqarfik taassuma qeqqaniissaaq, v16 imalu uuttuuteqassaaq: Avannamut alenit 4.500-t, kujammut alenit 4.500-t, kangimut alenit 4.500-t, kimmut alenit 4.500-t. v17 Illoqarfiup ivigaqarfissaa uuttuuteqassaaq avannamut aleninik 250-inik, kujammut aleninik 250-inik, kangimut aleninik 250-inik kimmullu aleninik 250-inik. v18 Sinnerata killingi illernartitaasumut tunniunneqartumut attuumapput kangimut alenit 10.000-it kimmullu alenit 10.000-it. Naatitat tassani pissarsiarineqartut illoqarfimmi sulisuusut nerisarissavaat. v19 Illoqarfimmi sulisuusut tassaassapput Israelip naggueqatigiissortaanit tamanit pisut. v20 Nunap ilaa tunniunneqartoq kipparissuussaaq tukimut sanimullu aleninik 25.000-inik uuttuuteqassalluni. Nunap ilaa illernartoq tunniutissavarsi illoqarfiup pigisaanut ilanngullugu. v21 Sinnera naalagaanerup pigissavaa, tassa nunap ilaata illernartitaasup illoqarfiullu pigisaata saneraani illugiinni, kangiani alenit 25.000-it atuarlugit kangimut killinganut, kitaanilu alenit 25.000-it atuarlugit kimmut killinganut; nunat agguagarsiat killinganniittoq naalagaanerup pigissavaa. Agguagarsiaq illernartoq naalaffiup inigisaa qeqqaniissaaq. v22 Levikkut pigisassaat illoqarfiullu pigisassaa naalagaanerup pigisaata qeqqaniissapput Judap Benjaminillu pigisaasa akornanni. Taanna naalagaanerup pigissavaa. v23 Naggueqatigiit sinneri kangianiit kimmut: Benjaminip pigisaa ataaseq. v24 Benjaminip pigisaata saniani kangianiit kimmut: Simmiuup pigisaa ataaseq. v25 Simmiuup pigisaata saniani kangianniit kimmut: Issakarip pigisaa ataaseq. v26 Issakarip pigisaata saniani kangianiit kimmut: Zebulonip pigisaa ataaseq. v27 Zebulonip pigisaata saniani kangianiit kimmut: Gadip pigisaa ataaseq. v28 Gadip pigisaata saniani, kujammut killingani, killeqarfeqarpoq Tamarimit Meribat-Kadeship imartaanut kuunnguaq atuarlugu Imarsuaq tikillugu. v29 Tassa nuna Israelip naggueqatigiissortaanut kingornussassatut agguagassarsi, tassalu naggueqatigiit kingornussassaat, oqarpoq Guuti Naalagaq. Jerusalemip isaaffii aqqaneq-marluk v30 Illoqarfiup anisariai ukuupput: Avannaatungaa aleninik 4.500-nik takissuseqarpoq. v31 Illoqarfiup isaaffii Israelip naggueqatigiissortaasa aqqinik taaguuteqarput. Avannaatungaani isaaffiit pingasuupput: Rubenip isaaffia: ataaseq; Judap isaaffia: ataaseq; Levip isaaffia: ataaseq. v32 Kangiatungaani, aleninik 4.500-nik takissuseqartumi, pingasunik isaaffeqarpoq: Josefip isaaffia: ataaseq; Benjaminip isaaffia: ataaseq; Danip isaaffia: ataaseq. v33 Kujataatungaani aleninik 4.500-nik takissuseqartumi pingasunik isaaffeqarpoq: Simmiuup isaaffia ataaseq; Issakarip isaaffia: ataaseq: Zebulonip isaaffia: ataaseq. v34 Kitaatungaani aleninik 4.500-nik takissuseqartumi pingasunik isaaffeqarpoq: Gadip isaaffia: ataaseq; Asherip isaaffia: ataaseq; Naftalip isaaffia: ataaseq. v35 Illoqarfiup kaajallannera alenit 18.000-iupput. Illoqarfiullu aqqa ulloq taanna aallarnerfigalugu imaassaaq: »Naalagaq maaniippoq«. Danielimik allakkat Dan 1 Danieli ikinngutaalu pingasut Babylonip kunngiani Nebukadnesarimi kiffartortunngortut v1 Ukiut Jojakimip Judap kunngiata naalakkersuiffiisa pingajuanni Babylonip kunngia Nebukadnesari Jerusalemiliarpoq ungullugulu. v2 Naalakkap Jojakimi Judap kunngia taamatullu aamma immersakkat Guutip illuaniittut ilaat Nebukadnesarimut tunniuppai, taassumalu nunamut Sinearimukaappai guutimi illuanut. Immersakkat guutimi erlinnartuusiviani inissippai. v3 Kunngip kunngikkormiuni qullersaatitani Ashpenazi peqquaa immikkoortitsissasoq Israelikkut ilaannik kunnginik akimanernillu siuaasaqartunik, v4 angutinik inuusuttunik innarluuteqanngitsunik inugissunillu, ilisimassutsinik sunilluunniit paasisimasaqartunik, ilisimasaqartunik silassorissunillu kunngillu illussaarsuani kiffartornissamut piginnaassuseqartunik. Taakku Kaldæerit allattaasiannik oqaasiinillu ilinniartissavai. v5 Kunngip inuusuttut taakku ullut tamaasa kunngip nerisarisartagaanik nerisaqartittassavai viinnimillu kunngip imigarisartagaanik imigaqartittassallugit. Ukiuni pingasuni ilinniartinneqareerunik kunngimut kiffartortunngussapput. v6 Taakkua ilagaat Judakkuusut Danieli, Hananja, Mishaeli Azarjalu. v7 Kunngikkormiuni qullersaasup allanik atserpai – Danieli Beltshassarimik, Hananja Shadrakimik, Mishaeli Meshakimik Azarjalu Abed-Negomik. v8 Danieli aalajangerpoq kunngip nerisartagaanik viinnimilluunniit kunngip imertagaanik minguttunnguutigisinnaasaminik neriumanani imerumananilu; tamanna pillugu kunngikkormiuni qullersaasoq qinnuigaa kissaatigisani tamanna akuereqqullugu. v9 Guutip Danieli taassumunnga saammaannartillugulu nuannarineqartippaa. v10 Taassumali Danieli oqarfigaa: »Naalagara kunngi ilissinnik nerisaqartitsillunilu imigassaqartitsisoq isumaqalersinnaalluarpoq angutinit inuusuttunit ilutigisassinnit sorunganerususi, taamaappat inuunera kunngimi navianartorsiortilissavarsi.« v11 Danielip kunngikkormiuni qullersaata imminut, Hananjamut, Mishaelimut Azarjamullu nakkutilliisuutitaa oqarfigaa: v12 »Naalagaq, kiffatit misileriassagitit! Ulluni qulini naatitaannarnik nerisaqassaagut imiinnarmillu imigaqarluta. v13 Taavalu isikkorput angutit inuusuttut kunngip nerisassarititaanik nerisut isikkuannut naleqqiuteriarlugu paasisat naapertorlugu qanorluunniit iliorfigisinnaavatsigut.« v14 Taassuma qinnutigisaannik akuerai ullunilu qulini taama misilillugit. v15 Ullut qulit qaangiummata angutinit inuusuttunit ilaminnit kunngip nerisassarititaanik nerisaqartunit tamanit inuummarinnerullutillu peqqippasinnerupput. v16 Taava nakkutilliisuutitap naatitanik nerisaqartippai kunngip nerisassarititaanut imigassarititaanullu taarsiullugit. v17 Angutit inuusuttut taakku sisamat Guutip silaqassuseqalersippai allagaatinillu tamanik paasisimasaqalersillugit ilisimasaqalersillugillu. Danielilu aamma takorluukkanik sinnattukkanillu tamanik nassuiaasinnaassuseqarpoq. v18 Ulloq kunngip angutinik inuusuttunik imminut sassartitsivissatut aalajangigaa nalliummat kunngikkormiuni qullersaasup Nebukadnesarimut sassartippai. v19 Kunngip taakku oqaloqatigimmagit paasinarsivoq Danielimut, Hananjamut, Mishaelimut Azarjamullu nallersuussinnaasoqanngitsoq; taamaattumillu taakku kunngimi kiffartortunngorput. v20 Sukkulluunniit kunngip ilisimassuseq paasisimasaqassuserlu tunngavigalugit akisariaqartunik aperigaangamigit malugisarpaa taakku angakkuarniartartunit angakkuarnittartunillu naalagaaffimmiittunit tamanit quleriaammik ilisimasaqarnerusut. v21 Danielilu tassaniippoq ukiut Kyrosip naalakkersuiffiisa siulliat tikillugu. Danielimik allakkat Dan 2 Nebukadnesarip inuusaliamik sinnattugaa Danielip nassuiaraa v1 Nebukadnesari ukiut naalakkersuiffimmi aappaanni sinnattorami eqqissiveeruppoq sinissaarullunilu. v2 Taava kunngip angakkuarniartartut, angakkuarnittartut, angakkuartartut ulloriarsiortullu qaaqqutippai sinnattukkami suuneranik oqaluttuuteqqulluni. Taakku aggeramik kunngimut sassarput. v3 Kunngip oqarfigai: »Sinnattorpunga, qanorlu isumaqartoq paasinnginnakku eqqissiveeruppunga.« v4 Ulloriarsiortut kunngi akivaat Aramæerisut: »Kunngi inuummersorli! Sinnattukkat oqaluttuariniaruk, naalagaq, taava nassuiassavarput.« v5 Kunngip ulloriarsiortut akivai: »Aalajangiuppara sinnattukkama isumaanik nassuiaaffigiinnarnanga aamma sumik sinnattorsimaninnik oqaluttuutissagissinga. Taamaaliorsinnaanngikkussi suujunnaarsitaassaasi, illusilu nungutitaalluinnassapput. v6 Oqaluttuussinnaagussingali sumik sinnattorsimasunga sinnattugaralu qanoq isumaqartoq taava akilerneqarluassaasi ataqqinarsisitaassallusilu. Maanna oqaluttuunniarsinga sumik sinnattorsimasunga sinnattoralu qanoq isumaqartoq!« v7 Taakkua oqaqqipput: »Sinnattukkat kiffannut oqaluttuariniaruk, kunngi, taava nassuiassavarput.« v8 Kunngili akivoq: »Maanna qularutigiunnaarpara sivitsorsaaginnalersusi paasigassiuk aalajangiussara allanngortinnianngikkiga. v9 Oqaluttuussinnaanngikkussinga sumik sinnattorsimasunga inatsit ilissinnut atuuttussaq ataasiinnaavoq! Isumaqatigiissutigisimavarsili salloqittarlunga pututinniassallunga piffissat allat nalliutserlugit. Oqaluttuunniarsinga sumik sinnattorsimasunga, taava paasissavara sinnattukkama isumaanik nassuiaassinnaagissinga!« v10 Taava ulloriarsiortut kunngi akivaat: »Nunarsuarmi tamarmi ataasiinnarmilluunniit inoqanngilaq kunngip ilisimajumasaanik ilisimatitsisinnaasumik, kunngillu kialuunniit qanorluunniit pissaaneqartigigaluartup angakkuarniartartut, angakkuarnittartut ulloriarsiortulluunniit taama ittumik piumaffiginngisaannarsimavai. v11 Kunngip piumasaa sukanneqaaq. Kunngip piumasaanik naammassinnissinnaasoqanngilaq guutiunngitsunik, guutillu inuit akornanni najugaqanngillat.« v12 Akissut tamanna kunngip uumitsaatigeqaa peqqusillunilu Babylonip ilisimasortai tamarmik toqunneqassasut. v13 Ilisimasut toqutaanissaannik peqqussut saqqummiunneqarmat Danieli ikinngutaalu aamma toqunneqaratarsinnaanngorput. v14 Danielilli Arjoki sakkutuut kunngimik paarsisut naalagaat Babylonip ilisimasortaanik toqoraasussanngortitaq oqaatsinik silatuunik isumaliutigeqqissaakkanik oqaaseqarluni saaffigaa v15 aperalugu: »Sooq kunngi taama sukannertigisumik peqqussuteqarpa?« Arjokip Danieli tamatuminnga nassuiaappaa. v16 Taava Danielip kunngi iserfigalugu qinnuigaa aalajangersimasumik piffissaqarteqqulluni sinnattugaanik oqaluttuullugulu nassuiaanissaminut. v17 Danielip angerlarami ikinngutini Hananja, Mishaeli Azarjalu tamatuminnga oqaluttuuppai, v18 peqquaalu qilaap Guutia qinnuigeqqullugu naakkinnilluni isertugaq saqqummiuteqqullugu nammineq ikinngutinilu Babylonip ilisimasortaanut ilanngullutik toqutaaqqunatik. v19 Taava isertugaq Danielimut saqqummersitaavoq unnuami takorluukkatut, Danielillu qilaap Guutia unnersiutigaa. v20 Oqarpoq: Guutip aqqa naassaanngilluinnartumik unnersiutigineqarli, taassuma ilisimassuseq pissaanerlu pigimmagit. v21 Taassuma piffissat piffissarititallu kingoraartaatsippai. Kunnginik soraarsitsisarpoq ivertitsisarlunilu. Ilisimassuseqalersitsisarpoq ilisimasunik siuneqalersitsisarlunilu silassorissunik. v22 Siunersisassaanngitsut isertugaasullu saqqummersittarpai, suut taartumiittut nalunngilai, taassumani qaamaneq najugaqarpoq. v23 Illit siuaasama Guutiat qutsavigalutillu erinalimmik unnersiutigaakkit ilisimassusermik pissaanermillu tunigamma; maanna qinnutigisatsinnik nalujunnaarsipparma kunngimut akissutissamik nalujunnaarsippatsigut. v24 Taava Danielip Arjoki kunngip Babylonip ilisimasortaanik toqoraasussanngortitaa ornippaa oqarfigalugulu: »Babylonimi ilisimatuut toqoqinagit! Kunngimulli sassartinnga, taava sinnattugaanik nassuiaaffigissavara.« v25 Arjokip Danieli kunngimut sassartikkasuarpaa kunngilu oqarfigalugu: »Judamit aallarussaasut ilaannik nassaarpunga kunngimut sinnattugaanik nassuiaassiumasumik.« v26 Taava kunngip Danieli Beltshassarimik atserneqartoq oqarfigaa: »Sinnattugara oqaluttuarisinnaallugulu nassuiarsinnaaviuk?« v27 Danielip kunngi akivaa: »Isertugaq kunngip paasiumasaa ilisimasut angakkuarnittartullu angakkuarniartartullu qilammillu misissuisartut kunngimut oqaluttuarisinnaanngilaat. v28 Guuteqarporli qilammiittumik isertukkanik saqqummersitsisartumik, taassumalu kunngi Nebukadnesari ullussani kingullissani piumaartussanik nalunaarfigisimavaa. Tassa taamaapput sinnattutit takorluukkatillu innanngavinni nalatillutit eqqarsaatigisatit. v29 Kunngi, innanngavinni nalatillutit eqqarsaatigisimavat siunissami qanoq pisoqarumaartoq. Taassumalu isertukkanik saqqummersitsisartup piumaartussanik nalunaarfigaatit. v30 Isertugaq taanna uannut saqqummersinneqarmat imaanngilaq inoqatinnit ilisimassuseqarnerusunga, kisiannili saqqummersinneqarpoq sinnattugaq ilinnut kunngimut nassuiarneqarniassammat uummativit eqqarsaatai ilinnut nalujunnaaqqullugit. v31 Kunngi, illit takorloorsimavat inuusaliarujussuaq saanniittoq sakkortoqisumik qaamaneqartoq annilaarnangaartumillu isikkoqartoq. v32 Inuusaliap niaqua kuultimit pitsaanerpaamit sanaajuvoq, sakiaa taliilu sølvimit sanaajupput, naava siffiaalu kanngussammit, v33 niui saviminermit, isigaalu ilaatigut saviminermit ilaatigullu marrarmit sanaajullutik. v34 Isiginnaartillutit ujarak kaanngarpoq inuit assaannit pineqarnani, inuusaliallu isigai saviminiullutillu marraasut eqqorpai sequmisillugillu. v35 Savimineq marrarlu kanngussallu sølvilu kuultilu ataatsikkut sequmisitaapput karrit qalipakuisut aasami karrertaajaaffinnit teqqartutut ilerlutik, anorillu teqqarpai nanisassaajunnaarsillugit; ujaralli inuusaliamik eqquisoq qaqqarsuanngorpoq nunarsuaq tamakkerlugu. v36 Tassa sinnattugaq, maannalu kunngimut nassuiassavarput. v37 Kunngi, kunngit kunngigisaat, qilaap Guutiata ilinnut kunngiussuseq pissaanerlu nakuussuserlu ataqqinassuserlu tunniuppai. v38 Illillu assannut tunniuppai sumiluunniit ittut inuit nunarsuullu nersutai qilaallu timmiai taakkununnga tamanut naalaganngortillutit; illit tassaavutit niaqoq kuultiusoq. v39 Illilli kingunikkut naalagaaffik alla pinngussaaq illit naalagaaffinnit nikanarnerusoq; taava aamma naalagaaffiit pingajussaat kanngussaasoq pinngussaaq, naalagaaffiullu taassuma nunarsuaq tamakkissavaa. v40 Kingorna naalagaaffiit sisamassaat pinngorumaarpoq saviminertut sunik tamanik sequmisitsisartutut ittoq. Soorlu savimineq sequmisitsisartoq taama naalagaaffiup taassuma naalagaaffiit taakku siulliit tamaasa sequmisikkumaarpai. v41 Takorluukkanni takuatit isikkat inuaallu ilaatigut marriortup marriaanit ilaatigullu saviminermit sanaajusut. Tamanna ima isumaqarpoq: Naalagaaffik taanna ataasiujunnaarluni aggorneqarumaarpoq. Taamaattorli ilaatigut saviminertut qajannaatsuussaaq; takuammi savimineq marrarlu akugiissitaasut. v42 Isigaasa inuaasa ilaatigut saviminiunerat ilaatigullu marraanerat isumaqarpoq naalagaaffik taanna ilaatigut qajannaatsuussasoq ilaatigullu qajannartuussalluni. v43 Savimineq marrarmik akusaasoq takugakku tamanna ima isumaqarpoq: Aappariinnikkut akuleriissapput, ataqatigiinngillalli soorlu savimineq marrarlu ataqatigiississallugit ajornartoq. v44 Kunngit taakkua inuutillugit qilaap Guutiata naalagaaffik qaqugumulluunniit atasussaq pilersikkumaarpaa, kingornalu inuiaat allat kunngiussutsimik pilersitsisinnaassanngillat. Guutip naalagaaffiata kunngeqarfiit allat tamaasa aserortissavai suujunnaarsillugillu, namminerli soraajuitsumik atassaaq. v45 Takorluukkannimi takuat ujarak inuit assaannit pineqarnani qaqqamit kaanngartoq savimineq, kanngussak, marraq, sølvi kuultilu sequmisillugit. Guutip annerussaartup kunngi nalunaarfigaa siunissami piumaartussanik. Sinnattugaq ilumoorpoq nassuiarneqarneralu uppernartuulluni.« v46 Taava Nebukadnesari nunamut pallorpoq Danieli nersorniarlugu, peqqusivorlu Danieli pilliutinik tipigissaatinillu sassaassiffigissagaat. v47 Kunngip Danieli oqarfigaa: »Ilumut Guutigisarsi guutit Guutigaat kunngillu Naalagaraat, isertukkanillu saqqummersitsisinnaassuseqarpoq, illit isertugaq tamanna saqqummersissinnaasimagakku.« v48 Taava kunngip Danieli akitsisippaa tunissuterpassuarnillu akisuunik tunillugu nunallu immikkoortuanut Babylonimut tamarmut naalaganngortillugu Babylonillu ilisimasortaanut tamanut qullersanngortillugu. v49 Danielillu qinnuigimmani kunngip Shadraki, Meshaki Abed-Negolu nunap immikkoortuanut Babylonimut naalakkersuisunngortippai. Danielili nammineq kunngikkormiuniiginnarpoq. Danielimik allakkat Dan 3 Danielip ikinngutai pingasut aatsitsivimmut aamaannaasumut igitaasut v1 Kunngi Nebukadnesari inuusaliamik kuultiusumik sanatitsivoq alenitut 60-itut portutigisumik alenitullu arfinilittut silitsigisumik, Durallu qooruani nunap immikkoortuani Babylonimi nappartippaa. v2 Taava kunngi Nebukadnesari nalunaariartortitsivoq satrappit, naalagaanerit, naalagaatitat, siunnersuisut, akileraartitsisartut, eqqartuussisut, politiit qullersaat nunallu immikkoortuini atorfillit tamarmik katersuutissasut inuusaliap kunngip Nebukadnesarip nappagaata illernartitaanerani najuukkiartorlutik. v3 Taava satrappit, naalagaanerit, naalagaatitat, siunnersuisut, akileraartitsisartut, eqqartuussisut, politiit qullersaat nunallu immikkoortuini atorfillit tamarmik katersuupput inuusaliap kunngip Nebukadnesarip nappagaata illernartitaanissaanut, inuusaliallu sioraani inissititerput. v4 Taava nalunaariartortitaq nipituumik suaarpoq: »Inuiaqatigiit, naggueqatigiit immikkullu oqaaseqartusi ilissi, manna tusarsiuk: v5 Sulluartaatit, qarlortaatit, sianaat, kukkilattarissat, kukkilattariaasat, qarlortaatit puujusat nipilersuutillu tamalaat nipaat tusaalerussiuk inuusaliaq kuultiusoq kunngip Nebukadnesarip nappagaa pallorfigissavarsi. v6 Pallorfiginninngitsoq erniinnaq aatsitsivimmut aamaannaasumut iginneqassaaq.« v7 Taamaattumik inuit tamarmik sulluartaatit, qarlortaatit, sianaat, kukkilattarissat, kukkilattariaasat nipilersuutillu tamalaat nipaat tusariaramikku inuiaqatigiit, naggueqatigiit immikkullu oqaasillit tamarmik inuusaliaq kunngip Nebukadnesarip nappartitaa pallorfigaat. v8 Taava angutit Kaldæerit ilaasa sassarlutik juutit unnerluutigaat. v9 Taakkua kunngi Nebukadnesari oqarfigaat: »Kunngi inuuli naassaanngitsumik! v10 Kunngi, illit peqqusivutit kikkulluunniit tamarmik sulluartaatit, qarlortaatit, sianaat, kukkilattarissat, kukkilattariaasat, qarlortaatit puujusat nipilersuutillu tamalaat nipaat tusaalerunikku inuusaliaq kuultiusoq pallorfigissagaat, v11 kinaluunniillu taamaaliunngitsoq aatsitsivimmut aamaannaasumut iginneqassasoq. v12 Maaniittoqarporli juutinik nunap immikkoortuanut Babylonimut naalagaatitannik Shadrakimik Meshakimillu Abed-Negomillu atilinnik; angutit taakkua illit peqqussutigisat soqutiginngilaat, kunngi; guutigisat guutisiorfiginngilaat inuusaliarlu kuultiusoq nappartitat pallorfiginngilaat.« v13 Taava Nebukadnesarip kamaqaluni uumitsaqalunilu Shadraki, Meshaki Abed-Negolu sassarteqquai; angutillu taakku kunngimut sassartitaapput. v14 Nebukadnesarip aperai: »Shadraki, Meshaki Abed-Negolu, ilumut guutiga guutisiorfigiumanngilisiuk inuusaliarlu kuultiusoq nappagara pallorfigiumanagu? v15 Sulluartaatit, qarlortaatit, sianaat, kukkilattarissat, kukkilattariaasat, qarlortaatit puujusat nipilersuutillu tamalaat nipaat tusaalerlugu inuusaliaq sanatitara pallorfigiumagussiuk taava assuarissanngilassi. Taamaaliunngikkussili erniinnaq aatsitsivimmut aamaannaasumut iginneqassaasi. Guuteqarnerpami uanga assannit aniguisitsisinnaasumik?« v16 Shadrakip Meshakillu Abed-Negollu kunngi akivaat: »Nebukadnesari, akisariaqanngilatsigilluunniit! v17 Taama pisoqassagaluarpat uagut Guutitta upperfigisatta annaassinnaavaatigut. Annaassinnaavaatigut aatsitsivimmit aamaannaasumit illit assannit, kunngi. v18 Kisianni ilisimassavat, kunngi, taama pisoqanngikkaluarpalluunniit taamaattoq illit guutigisat guutisiorfigiumanngikkipput inuusaliarlu kuultiusoq nappakkat pallorfigiumanagu!« v19 Taava Nebukadnesarip Shadraki, Meshaki Abed-Negolu kamaatingaalerpai, uumitsannermillu kiinaa iloqissiorpoq. Naalakkiivoq aatsitsivik kissatsittarnerata arfineq-marloriaataanik kissatsissagaat; v20 sakkutuumi ilaat nukittuut peqquai Shadraki, Meshaki Abed-Negolu qilersorlugit aatsitsivimmut aamaannaasumut igissagaat. v21 Taava angutit taakku qallersaataat qarlii, nasaat atisaallu allat atuinnartillugit qilersorpaat aatsitsivimmullu aamaannaasumut igillugit. v22 Aatsitsivik kunngip peqqussutaa malillugu kissatsinneqangaarsimammat angutit Shadrakimik, Meshakimik Abed-Negomillu aatsitsivimmut igitsisut innerup ikualaneranit toqunneqarput. v23 Angutilli taakku pingasut, Shadraki, Meshaki Abed-Negolu, qilersorsimallutik aatsitsivimmut aamaannaasumut iginneqarput. v24 Tassanngaannaq kunngi Nebukadnesari annilaajummerluni nikutserpoq ministerinilu aperalugit: »Ilaa angutit qilersorsimatillugit innermut igitavut pingasuupput?« Taakkua kunngi akivaat: »Tassami ilumut taamaappoq, kunngi.« v25 Taava oqarpoq: »Takugikkaaku angutit sisamaasut qileruteqaratik innarlerneqaratillu aatsitsivimmiittut; sisamaallu Guutip ernerisut isikkoqarpoq.« v26 Nebukadnesari aatsitsiviup aamaannaasup matuanut sassarluni suaarpoq: »Shadraki, Meshaki Abed-Negolu Guutip Qutsinnerussaartup kiffai, anigitsi maannarlusilu!« Taava Shadraki Meshakilu Abed-Negolu aatsitsivimmit anipput. v27 Satrappillu naalagaanerillu naalagaatitallu kunngillu ministerii katersuupput, takuaallu innerup angutit taakkua timaat qanoq iliallassimanngikkai, nujaat qilussimanagit qallersaataallu innarlersimanagit; qilussunninngillallu. v28 Nebukadnesari oqarpoq; »Unnersiutigineqarli Shadrakip Meshakillu Abed-Negollu Guutiat, taassuma inngilini aallartimmagu kiffani annaallugit tunaarimmanni kunngillu peqqussutaa unioqqutillugu; imminnut akigiumanerupput guutiginngisamik guutisiorfiginissaanit pallorfiginnissaanillu. v29 Matumuuna peqqusivunga kinaluunniit inuiaqatigiinni, naggueqatigiinni immikkullu oqaasilinni Shadrakip, Meshakip Abed-Negollu Guutiannut mitalliutaasunik oqaluttoq sequmisinneqassasoq illualu aserorterneqassasoq, allamik guuteqanngimmat taassumatut annaassisinnaasumik.« v30 Kunngillu Shadraki Meshakilu Abed-Negolu nunap immikkoortuani Babylonimi atorfinnik angisuunik atorfinitsippai. Nebukadnesarip orpimmik sinnattua Danielip nassuiaraa v31 Kunngi Nebukadnesari inuiaqatigiinnut, naggueqatigiinnut immikkullu oqaasilinnut nunarsuarmi najugaqartunut tamanut nalunaarpoq: Eqqissigitsi! v32 Nalunaaqutit tupinnartuliallu Guutip Qutsinnerussaartup uannut misigititai tusarliunniarpakka: v33 Ila nalunaaqutiliai angingaaramik, tupinnartuliai tupinnangaaramik! Kunngeqarfia naalagaaffiuvoq soraajuitsoq, naalagaassusia atassaaq kinguaariikkuutaani. Danielimik allakkat Dan 4 v1 Uanga Nebukadnesari taamani eqqissisimallunga illunniippunga inuulluataarlungalu illussaarsuanniippunga. v2 Taava sinnattorlunga takorluugaqarpunga tamannalu tataatsaatigaara; innanngatillunga sinnattukkama eqqarsaatikkullu takorluukkama annilaarteqaannga. v3 Tamanna pillugu peqqusivunga Babylonip ilisimasortai tamaasa uannut sassarteqqullugit sinnattukkannik nassuiaaffigeqqullunga. v4 Angakkuarniartartut, angakkuarnittartut, ulloriarsiortut qilammillu misissuisartut iserput, sinnattukkannilli oqaluttuukkaluaratsik nassuiaaffigineq saperpaannga. v5 Kingulliulluni Danieli uanga guutiga atsiullugu Beltshassarimik atserneqartoq guutit illernartut anersaavannik ilumioqartoq uannut sassarpoq, sinnattukkannillu oqaluttuuppara: v6 »Beltshassari, angakkuarniartartut pikkorinnersaat! Ilisimavara guutit illernartut anersaavannik ilumioqartutit isertukkanillu sunilluunniit nassuiaassallutit sapigaqanngitsutit. Sinnattortillunga takorluugara tusariarlugu nassuiaruk! v7 Innanngavinni nalatillunga imaattumik takusaqarpunga: Takuleriallariga orpik nunarsuup qeqqani napasoq, portusoorsuusorlu. v8 Alliartorluni orperujussuanngorpoq. Kaarfa qilammut apissippoq, takuneqarsinnaallunilu nunarsuup isuanut. v9 Pilutai takoranneqaat, inerititaalu amerlangaaramik tamanut nerisassaqartitsipput. Ataani alanngiffissarsipput nunarsuup nersutai, avalequtaani ineqarput qilaap timmiai, uumassusillillu tamarmik nerisassaqarfigaat. v10 Innanngavinni nalatillunga eqqarsaatikkut takorluukkanni manna takuara: Pigaartoq, illernartoq, qilammit aqqarpoq v11 nipituumillu suaarpoq oqarluni: Orpik kipillugu uppitissiuk, avalequtaalu killorsigit, pilutai piiarsigit inerititaalu siammarlugit! Qimaalit nersutit alanngiffigisaminnit orpiup ataaniittumit, timmissallu avalequtaanit. v12 Sorlaa kippakoq nunami ataannarli qilersimalluni kalunnernik saviminiusunik kanngussaasunillu narsaatip ivigaasa akornanni. Angut taanna masatserneqassaaq qilaap isugutaanik nersutillu nujuartat peqatigalugit nunap naatitaanik ilangiissalluni. v13 Inuttut uummataa allanngussaaq nersutip uummataanik tunineqassalluni, taamalu ikkili piffissarititani arfineq-marlunni. v14 Tamanna aalajangiuppaat pigaartut, eqqartuussut taanna aalajangerneqarpoq illernartunit, inuusunut paaseqqullugu Qutsinnerussaartup kunngeqarfik nunarsuarmiittoq naalagaaffigigaa piumasaminullu tunniussinnaagaa, inuillu nikanarnersaat allaat naalagaaffimmut kunnginngortissinnaallugu. v15 Tamassa uanga Nebukadnesari sinnattortillunga takorluugara, illillu Beltshassari tamatuminnga nassuiaaffiginnga. Kunngeqarfinnimi ilisimasut arlaannaataluunniit nassuiaanneq saperpaanga, illilli sapinngilat guutit illernartut anersaavannik ilumioqaravit.« v16 Taava Danieli Beltshassarimik atserneqartoq annilaajallannermit sivikitsumik qeqaannarpoq, eqqarsaataasalu tataatsatsingaarpaat. Kunngili oqarpoq: »Beltshassari, sinnattugara nassuiaatissaalu annilaarutiginiaqinagit.« Beltshassarili akivoq: »Kunngi, qanortoq sinnattukkanni akerartortitit pineqarlit nassuiaatissaanilu qinngarsortitit pineqarlutik! v17 Orpissuaq takorluukkat alliartorluni angisoorsuanngortoq kaarfa qilammut apississimalluni nunarsuarmi tamarmi ersitsoq v18 pinnersunik pilutaqartoq amerlaqisunillu inerititaqartoq tamarmik nerisaqarfigisaat, taassuma ataani nunarsuup nersutai ineqartut avalequtaanilu qilaap timmiai ineqartut – tassa illit nammineq, kunngi! v19 Angingaaravit pissaanerit alliartuinnarluni qilammut apissippoq naalagaassutsillu nunarsuup isuanut annguppoq. v20 Kunngi, illit takuat pigaartoq illernartoq qilammit aqqartoq oqarlunilu: Orpik kipillugu uppitissiuk aserorterlugulu; sorlaali kippakoq nunami ataannarli qilersimalluni kalunnernik saviminiusunik kanngussaasunillu narsaatip ivigaasa akornanni. Masatserneqassaaq qilaap isugutaanik, nersutitullu nujuartatut atugaqassaaq piffissarititat arfineq-marluk qaangiutserlugit. v21 Kunngi, Qutsinnerussaartup pilersaarutaa taanna uanga naalakkannut kunngimut nalliuttussaq ima isumaqarpoq: v22 Inoqatinnit peersitaallutit ajattugaassaatit nersutit nujuartat akornanni najugaqalerlutit. Ussittut ivigartussaatit qilaallu isugutarnanit masatserneqarlutit, piffissarititanilu arfineq-marlunni taama atugaqassaatit ilinnut misigitserlugu Qutsinnerussaartup kunngeqarfik nunarsuarmiittoq naalagaaffigigaa piumasaminillu kimulluunniit tunniussinnaagaa. v23 Orpiup sorlaa kippakoq atateqqullugu peqqusimmat tamanna isumaqarpoq naalagaaffiit kingumut pigilissagit, paasilerukku qilaap pissaaneq pigigaa. v24 Taamaattumik siunnersuutiga iluarigiuk, kunngi: Ajortuliornitit soraarunniakkit, iluartuugillu unioqqutitsinitillu soraarullugit ikiortarialinnullu naakkinnittuullutit; taava eqqissisimallutit sivisuumik inuusinnaassaatit.« v25 Tamakkuninnga tamanik kunngi Nebukadnesari eqqorneqarpoq. v26 Qaammatit aqqaneq-marluk qaangiummata kunngi Babylonimi illussaarsuarmi qaavani saqisaartilluni v27 oqarpoq: »Ilumut tassa Babyloni angingaaqisoq uanga pissaanikkut artorsajuitsukkut kunngimut najugassiara uanga ataqqinaatissannik!« v28 Kunngilli oqaatsini suli naanngikkai nipi qilammit tutsiuppoq: »Kunngi Nebukadnesari, ilisimatinneqarputit kunngeqarfinnik arsaarneqassasutit. v29 Inoqatinnit peersitaallutit ajattugaassaatit nersutit nujuartat akornanni najugaqalerlutit. Ussittut ivigartussaatit, piffissarititanilu arfineq-marlunni taama atugaqassaatit, ilinnut misigitserlugu Qutsinnerussaartup kunngeqarfik nunarsuarmiittoq naalagaaffigigaa piumasaminillu kimulluunniit tunniussinnaallugu.« v30 Erniinnarlu oqaatsit taakku Nebukadnesarimut eqquutitinneqarput. Inoqatiminit peersitaalluni ajattugaavoq ussittullu ivigartulerluni, qilaallu isugutaanit masatserneqarpoq nujai nattorallip meqquisut takitigilersillugit kukiilu timmissap tigutsisaatut ilersillugit. v31 Piffissarititat taaneqartut qaangiummata uanga Nebukadnesari qilammut aarlorama silaqassusera kingumut pigilerpara. Qutsinnerussaartorlu – taanna ittuinnartuusoq – nersorlugulu erinalimmillu unnersiutigalugu naalannartippara: Naalagaassusia naalagaassusiuvoq soraajuitsoq, kunngeqarfia atassaaq kinguaariikkuutaani. v32 Nunarsuup inui tamarmik suunngillat. Qilaap perpassui nunallu inui piumasaminik iliorfigai. Kialuunniit akornusersorsinnaanngilaa, imalu oqarsinnaasoqanngilaq: »Susutinuna?« v33 Taamaalisorlu silaqassusera pigileqqippara; aammattaaq naalannassusera alutornassuseralu pigileqqippakka kunngeqarfimma ataqqinaatissaanik. Ministerikka naalagartakkalu kingumut uannut sassarput, kingumullu kunnginngortitaavunga pissaanermillu suli annerusumik tunineqarlunga. v34 Maannakkullu uanga Nebukadnesari qilaap kunngia erinalimmik unnersiutigalugu akitsisillugulu ataqqinartippara. Taassuma qanoq iliorneri tamarmik eqqortuupput; aqqutigisai iluarput, anneruniartullu makitanaveersarneq sapinngilai. Danielimik allakkat Dan 5 Iikkami allakkat v1 Kunngi Belshassari naalagartaminik tuusintinik qassimiuaartitsivoq viinnisoqatigalugillu. v2 Viinnimillu malugisimaalerami immersakkat kuultiusut sølviusullu ataatami Nebukadnesarip naalaffimmit Jerusalemimiittumit aallarussai aaqquai, kunngip naalagartaasalu kunngillu nuliaasa panerfaasalu imerfigissammatigit. v3 Taava immersakkat kuultiusut sølviusullu naalaffimmit Guutip illuanit Jerusalemimiittumit aallarussat aavaat, kunngilu naalagartaalu kunngillu nuliai panerfaalu taakkunannga imerput. v4 Viinnisoreeramik guutiliatik kuultimik, sølvimik, kanngussammik, saviminermik, qisummik ujaqqamillu sanaajusut erinalimmik unnersiutigaat. v5 Tassanngaannaq takkupput inuup assaata inuai kunngip illussaarsuata qarmaanut kalkigaasumut qulliup akianiittumut allattut, kunngillu assak allattoq takuaa. v6 Kiinaa asinngarpoq eqqarsaataasalu annilaartippaat, niui sajulerput, seeqquilu imminnut kasuussaapput. v7 Kunngi nipituumik suaarpoq angakkuarnittartut, ulloriarsiortut qilammillu misissuisartut iserteqqullugit. Kunngillu Babylonip ilisimasortai oqarfigai: »Kinaluunniit allannernik ukuninnga atuarsinnaasoq isumaannillu uannut nassuiaasinnaasoq atisanik purpurinik atisitinneqassaaq; qungatsimigut kuultiusunik ujamilerneqassaaq, naalagaaffimmilu pissaanerpaanut pingajuulissaaq.« v8 Taava kunngip ilisimasortai tamarmik iserput, kisianni allannerit atuarsinnaanngilaat kunngilu nassuiaassinnaanagu. v9 Kunngi Belshassari annilaangaarnermit kiinaa asinngarpoq; naalagartaalu aamma nalornisuungaalerput. v10 Dronningip kunngip naalagartaasalu oqaasii tusaramigit inimut qassimiuaarfimmut iserpoq oqarlunilu: »Kunngi inuugili naassaanngitsumik! Eqqarsaativit annilaartinngikkilitsit taattut allanngortillugu. v11 Kunngeqarfinni anguteqarpoq guutit illernartut anersaavannik ilumioqartumik. Ataatavit nalaani malunnarsivoq taanna isumatungaartuusoq paasisimasaqartuusorlu allaallu guutit ilisimassusiata assinganik ilisimassuseqarluni. Taamaattumik ataatavit kunngip Nebukadnesarip angakkuarniartartunut angakkuarnittartunullu, ulloriarsiortunut qilammillu misissuisartunut qullersanngortippaa. v12 Danielimi taanna kunngip Beltshassarimik atsigaa anersaamik naleqanngitsumik pigisaqarpoq, silassorissuulluni paasisimasaqartuullunilu sinnattukkat isumasiorsinnaallugit, nalunartut nassuiarsinnaallugit apeqqutillu nalunartut akisinnaallugit. Danieli qaaqquneqarli nassuiaaqqullugu.« v13 Taava Danieli kunngimut sassartitaavoq, kunngillu Danieli aperaa: »Danieliuit Judakkut tigusaasut ataatama kunngip Judakkut nunaannit aallarussaasa ilaat? v14 Tusarpunga guutit anersaavannik ilumioqartutit, paasisimasaqartuusutit silassorissuseqarlutillu naleqanngitsumillu ilisimassuseqarlutit. v15 Ilisimasut angakkuarnittartullu uannut sassartitaagaluarput allannerit uku atuaqqullugit uannullu nassuiaqqullugit, kisianni nassuiaaffigisinnaanngilaannga. v16 Tusarparali illit sinnattukkanik nassuiaasinnaasutit apeqqutillu nalunartut akisinnaallugit. Allannernik atuffassinnaagumma nassuiaassinnaallungalu atisanik purpurinik atisitinneqassaatit; qungatsikkut kuultiusunik ujamilerneqassaatit, naalagaaffimmilu pissaanerpaanut pingajuulissaatit.« v17 Danielip kunngi akivaa: »Tunissutiginiakkatit tigummiinnarniakkit imaluunniit allamut tunniutiinnarlugit, uanga allannerit atuarlugillu ilinnut nassuiassavakka, kunngi. v18 Guutip Qutsinnerussaartup ataatat Nebukadnesari kunngiussutsimik, pissaanermik, naalannassusermik ataqqinassusermillu tunivaa. v19 Pissaanerlu taassumunnga tunniussaa inuiaqatigiit, naggueqatigiit immikkullu oqaasillit tamarmik ersigalugu uullutigaat. Piumasani toqutittarpai piumasanilu inuuginnartittarlugit; piumasani akitsisittarpai piumasanilu nikanarsartarlugit. v20 Uummatimigulli makitasuunngorami tarnimigullu sorraatsunngorluni anneruniartunngorlunilu issiavissaarsuarminit ajattugaalluni ataqqinassusiiagaavoq. v21 Inoqatiminit peersitaalluni ajattugaavoq, silaqassusiatalu nersutip silaqassusia assigilerpaa. Siutituut nujuartat najorlugit ussittut ivigartortariaqarpoq qilaallu isugutaanit masatserneqarluni, misigilerserlugu Qutsinnerussaartup kunngeqarfik nunarsuarmiittoq naalagaaffigigaa piumasaminillu kimulluunniit tunniussinnaallugu. v22 Illilli Belshassari Nebukadnesarip ernera, uummatit makitanaveersanngilat uffa tamakku tamaasa nalunngikkaluarlugit, v23 Qilaallu Naalagaanut anneruniarputit taassuma illuaniittut immersakkat aasikkakkit illit naalagartavillu nuliavillu panerfavillu viinnisorfigissagassigit; guutiliaatitillu kuultiusut, sølviusut, kanngussaasut, saviminiusut, qisuusut ujaraasullu isigisaqaratik tusaasaqaratillu paasisaqanngitsut erinalimmik unnersiutigaatit. Guutili illit inuuninnut naalagaasoq ingerlavigisannillu tamanik aalajangiisoq ataqqinngilat. v24 Tamanna pillugu assak taanna taassumannga saqqummersitaavoq allannerillu taakku taassumannga allanneqartitaallutik. v25 Allannerit imaapput: v26 mené mené teqél ufarsín. Oqaatsillu taakkua nassuiaatissaat imaappoq: Mené: Guutip illit naalagaaffiit atasussaajunnaarsippaa ullussai kisillugit. v27 Teqél: Oqimaalutarneqaravit oqippallaarputit. v28 Perés: Naalagaaffiit avinneqarluni Mederinut Perserinullu tunniunneqarpoq.« v29 Taava Danieli kunngip Belshassarip peqqusineragut atisanik purpurinik atisitinneqarpoq; qungatsimigut kuultiusunik ujamilerneqarpoq, naalagaaffimmilu pissaanerpaanut pingajuusussatut naalagaanissaa suaartaatigineqarpoq. v30 Unnuamili taassumani Belshassari Kaldæerit kunngiat toqutaavoq, (6,1) Dareiosillu Mederiusup 62-inik ukioqarluni kunngeqarfik pigilerpaa. Danielimik allakkat Dan 6 Danieli itersaliamut løvit inaannut iginneqartoq v2 Dareiosi aalajangiivoq satrappit 120-usut naalagaaffiup immikkoortuinut naalaganngussasut. v3 Taakkununnga qullersaatippai naalagaanertat pingasut Danieli pingatsiullugu, satrappit naatsorsuutitik taakkununnga saqqummiuttassammatigit kunngi annaasaqaqqunagu. v4 Danielip anersaamik naleqanngitsumik ilumioqarluni pikkorissutsimigut naalagaanertaqatini satrappillu akimorsimavai, taamaattumillu kunngip isumaliutigilerpaa naalagaaffimmut tamarmut naalagaaninngortissalugu. v5 Taava naalagaanertat satrappillu Danieli kunngeqarfimmut pissusiinik unnerluutissarsiorfigilerpaat; kukkunerinilli unnerluutiginnissutaasinnaasunik nassaarfigineq saperpaat, tatigisassaalluartuummat nakkutilliinngissusermik kukkunernilluunniit nassaarfigisassaanani. v6 Taava angutit taakku oqarput: »Danielip upperisarsiornera eqqaanngikkutsigu pasillerneqaatigisinnaasaanik allamik nassaarfigisinnaanngilarput.« v7 Naalagaanertat satrappillu kunngimukarasuarput oqarfigalugulu: v8 »Kunngi Dareiosi inuugili naassaanngitsumik! Kunngeqarfimmi naalagaanertat naalagaanerillu, satrappillu ministerillu naalagaatitallu isumaqatigiissimapput kunngi peqqusissasoq kinaluunniit ullut 30-t ingerlaneranni kimut guutiusumut inuinnaasumulluunniit illiunngitsumut qinusoq itersaliamut løvit inaannut iginneqassasoq. v9 Taamaattumik, kunngi, peqqussummik nalunaaruteqarit, allaganngorlugu suliarineqarli Mederit Perserillu inatsisaat atorunnaartussaanngitsoq tunngavigalugu allanngortitassaanngitsumik.« v10 Taava kunngip Dareiosip peqqussut taanna allaganngorlugu suliarineqartippaa. v11 Danielip allakkiaq taanna suliarineqartoq tusaramiuk angerlarpoq. Inimi qullermi igalaaqarpoq Jerusalemip tungaanut sammisunik, ullormullu pingasoriarluni seeqqummerluni Guutini qinnuigalugulu unnersiutigisarpaa siornatigut ileqqoriuakkamisut. v12 Maanna angutit taakkua iserasuarlutik Danieli Guutiminut ilungersorluni qinusoq siumorpaat. v13 Taava kunngi ornillugu peqqussutaa eqqaasitsissutigalugu aperaat: »Illit peqqussutigisimannginnerpiuk kinaluunniit ullut 30-t ingerlaneranni kimut guutiusumut inuusumulluunniit illiunngitsumut qinusoq itersaliamut løvit inaannut iginneqassasoq?« Kunngip akivai: »Aap, peqqussut taanna atuuttussaavoq Mederit Perserillu inatsisaat atorunnaarsitaasussaanngitsoq naapertorlugu.« v14 Taava kunngi oqarfigaat: »Kunngi, Danieli Judakkut aallarussaasut ilaat illit soqutiginatit peqqussullu allaganngorlugu nalunaarutigisat soqutiginagu ullormut pingasoriarluni qinusarpoq.« v15 Kunngip tamanna tusaramiuk assut nikalluutigaa Danielillu annaannissaa sulissutigilerlugu; seqernullu tarrinnissaa tikillugu ikiorniarlugu tamaviaarluni periusissarsioraluarpoq. v16 Angutilli taakku aammaarlutik kunngimukarasuarput oqarfigalugulu: »Kunngi, ilisimassavat Mederit Perserillu inatsisaat malillugu peqqussut sunaluunniit inatsisillu suulluunniit kunngip atortuulersitai atorunnaarsitaasussaanngimmata.« v17 Taava kunngi peqqusivoq Danieli aaneqassasoq itersaliamullu løvit inaannut iginneqassalluni. Kunngilli Danieli oqarfigaa: »Qanortoq Guutivit guutisiorfigiuakkavit annaakkilisit!« v18 Ujarassuarmillu aggiussillutik taanna itersaliap paavanut ilivaat, kunngillu nammineq naqitsimminik naalagartallu naqitsisaannik naqissuserpaa Danielip pineqarnera allanngortinneqartussaajunnaarsillugu. v19 Taava kunngi illussaarsuarminukarpoq unnuarlu tamaat iisinnginniarluni. Panerfamminik isertitaqanngilaq, sinissaarupporlu. v20 Ullaannguaq qaammalermat makilluni itersaliamut løvit inaannukarasuarpoq. v21 Pallileramiullu ernumalluni Danieli suaarpaa ima oqarfigalugu: »Danieli, Guutip uumasup kiffaa! Guutivit guutisiorfigiuakkavit løvinit annaassinnaasimanerpaatit?« v22 Danielip kunngi akivaa: »Kunngi inuugili naassaanngitsumik! v23 Guutima inngilini aallartillugu løvit qarni matuai. Ajoqusinngilaannga pinngitsuutitaagama Guutima saani, ilinnuttaarlumi peqquserluuteqanngilanga, kunngi!« v24 Kunngi nuannaajallattorujussuuvoq, peqqusivorlu Danieli itersaliamit qaqiteqqullugu. Qaqinneqarami ajoquserneqarneranik malunnartoqanngilaq, tassami Guutini tatigisimagamiuk. v25 Taava kunngi peqqusivoq angutit taakku Danielimik unnerluutiginnittut aggiuteqqullugit itersaliamullu løvit inaannut igeqqullugit nuliaat qitornaallu ilanngullugit. Sulilu itersaliap naqqanut tunngitsut løvit paggappaat saaniilu tamaasa qaqqulaarlugit. v26 Taama pisoqarnerata kingorna kunngi Dareiosi inuiaqatigiinnut, naggueqatigiinnut immikkullu oqaasilinnut tamanut nunarsuarmi tamarmi najugaqartunut imaattunik allagaqarpoq: »Eqqissigitsi! v27 Matumuuna peqqusivunga kunngeqarfinni tamarmi, naalagaassutsima angumasaani tamani Danielip Guutia mianerineqassasoq uullutigineqarlunilu. Taanna Guutiuvoq uumasoq, naassaanngitsumillu ittuinnassaaq. Kunngeqarfia soraarfeqassanngilaq, naalagaassusialu atajuassaaq. v28 Taanna annaassisuuvoq aniguisitsisuullunilu, nalunaaqutiliorlunilu tupinnartuliortarpoq qilammi nunamilu. Taannaavoq Danielimik løvit pissaanerannit aniguisitsisoq!« v29 Danieli pilluarluni inuuvoq Dareiosi Perseriusorlu Kyrosi kunngiutillugit. Danielimik allakkat Dan 7 Nersutinik sisamanik takorluugaq v1 Ukiut kunngip Belshassarip Babylonimi naalakkersuiffiisa siullianni Danieli innanngavimmini nalatilluni sinnattorluni unnuami takorluugaqarpoq. Kingorna sinnattukkani allappaa, sinnattulersaarutaalu ima aallartippoq: v2 Danieli oqarpoq: Unnuami takorluuillunga takuleriallarikka qilaap anoraasa sisamat imarsuaq mallertileraat, v3 nersutillu angisoorsuit sisamat tamarmik assigiinngeqisut imaanit qaqisut. v4 Siulleq løvitut isikkoqarpoq nattoralittullu suloqarluni. Isiginnaarinni sului peerneqarput, nunamit kivinneqarpoq inuttut nikuitinneqarluni isikkaminik marlunnik nunamut tutilluni inuttullu uummateqartitaalerpoq. v5 Tulleritillugu takuara nersut alla nannutut isikkoqartoq. Taanna nikorfaartinneqarpoq najungasut pingasut kimmiarlugit, imalu oqarfigineqarpoq: »Qaallutit neqitorujussuaqiit!« v6 Taava aamma takulerpara nersut alla milakulaatut isikkoqartoq. Qatiggamigut sisamanik suloqarpoq, sisamanillu niaqoqarpoq; pissaanermillu tunineqarpoq. v7 Aamma unnuami takorluuillunga takulerpara nersutit sisamassaat. Ersinaqaaq, amiilaarnaqaluni nakooqalunilu. Kigussui saviminiupput, neriuarporlu qaqqulaarluni sinnerutitanilu isikkaminik tullaaralugit. Nersuteqatiminit siuliminit tamanit allaavoq qulinillu nassoqarluni. v8 Nassui qimerlooqqissaarakkit takuara nassuk alla mikisoq nassuisa akornannit naalersoq, nassuillu siulliit ilaat pingasut peerneqarput taanna inissaqaqqullugu. Takuallu nassuk taanna inuttut iseqarpoq, qaneqarporlu oqaatsinik sorraatsunik aniatitsisumik. v9 Imaattumillu takusaqarpunga: Issiavissaarsuit inissititerneqarput, innalu ittuinnartoq arlaannut ingippoq. Atisai aputitut qaqortigaat; nujaalu savap meqquisut minguitsigipput. Issiavissaarsua inneruvoq ikualasoq, assakaasui innerinnaapput naaralaartut. v10 Kuuk innerinnaasoq kuuppoq saanit aallartilluni. Tuusintit, ilumut tuusintilippassuit, kiffartuuppaat, tituusintit, ilumut tituusintilippassuit saani qeqarput. Eqqartuussineq aallartippoq, mappersakkallu mapperneqarput. v11 Isiginnaartillunga takuara nersutit sisamaat toqunneqartoq nassua sorraatsunik oqaaseqarmat, timaalu toqungasoq suujunnaarsitaavoq ikikkagassanngortinneqarluni. v12 Nersuteqatai aamma naalagaassutsiminnik arsaarneqarput, uumaannarallaqqusaappulli piffissarititami killiligaasumi. v13 Kingumut takusaqarpunga unnuami takorluuinikkut: Takuara qilaap nuiaasigut tikiuttoq inuup erneratut isikkoqartoq. Taassuma ittuinnartoq ornippaa taassumunngalu sassartitaalluni. v14 Naalagaassusermik naalannaammillu kunngiussusermillu tunineqarpoq; inuiaqatigiit, naggueqatigiit immikkullu oqaasillit tamarmik kiffartorfigaat. Naalagaassusia naalagaassusiuvoq soraajuitsuusussaq, kunngeqarfialu suujunnaassanngilaq. v15 Tamakku tamaasa pillugit uanga Danieli eqqissisimajunnaarpunga, eqqarsaatikkullu takorluukkama annilaartippaanga. v16 Tassani qeqartut ilaat ornillugu qinnuigaara erseqqissumik tamakkuninnga nassuiaateqqullunga. Akillungalu nassuiaappaanga: v17 Nersutit angisoorsuit sisamat taakku tassa kunngit sisamat nunamit saqqummerumaartut. v18 Kingornali Qutsinnerussaartup illernartortaasa kunngiussuseq pigilissavaat naassaanngitsumik naassaanngilluinnartumillu pigiuassallugu. v19 Taava qinnuigaara erseqqissumik nassuiaateqqullunga nersutit sisamaat pillugu, tassa taanna ilaminit tamanit allaasoq, ersinaqisoq saviminiusunik kigutilik, kanngussaasunik kukilik, neriuartoq qaqqulaarluni sinnerutitanilu isikkaminik tullaaralugit. v20 Qinnuigaara nassuiaateqqullunga niaquata nassuinik qulinik, nassummik taassuminnga naalersumik, taannalu inissaqartinniarlugu ilaannik pingasunik katattunik, nassummik iseqartumik qaneqartumillu oqaatsinik sorraatsunik aniatitsisumik ilaminillu annerusutut ittunik. v21 Qimerloortillugu nassuup taassuma illernartut sorsuffigisimavai ajugaaffigalugillu, v22 ittuinnartoq tikiutserlugu eqqartuussineqarserlugulu Qutsinnerussaartup illernartui ajugaatillugit kunngeqarfillu illernartitanut pigititaalerserlugu. v23 Ima oqarfigaanga: Nersutit sisamaat tassa kunngeqarfiit sisamassaat nunarsuarmi pinngorumaartoq kunngeqarfinnit allanit tamanit allaasussaq; taassuma nunarsuaq tamaat suujunnaarsissavaa tullaaralugu sequmisillugu. v24 Nassuit qulit tassa kunngit qulit kunngeqarfimmit tassannga pilerumaartut. Taakkualu kingornatigut allamik kunnginngortoqarumaarpoq siuliminit allaasussamik. Taassuma kunngit pingasut ajugaaffigiumaarpai, v25 Qutsinnerussaartoq assortorlugu oqalukkumaarpoq Qutsinnerussaartullu illernartui qunusiarissallugit. Noqqaassutigiumaarpaa nalliussiviit illernartut inatsisillu allanngortinnissaat, taassumalu assaanut tunniunneqassapput piffissarititami ataatsimi piffissarititanilu marlunni piffissarititallu affaani. v26 Taava eqqartuussineqassaaq, kunngilu taanna naalagaassusianik arsaarneqassaaq, naalagaaffialu piuneerunneqassaaq suujunnaarsitaallunilu. v27 Kunngiussuserli naalagaassuserlu pissaaneqassuserlu kunngeqarfiit qilaap ataaniittut tamarmik Qutsinnerussaartup innuttaanut illernartunut tunniunneqassapput. Taakkua kunngeqarfiat soraarfeqassanngilaq, pissaanillillu tamarmik taakku kiffartorfigalugillu naalassavaat. v28 Sinnatulersaarut tassunga naavoq. Eqqarsaatinnit annilaartinneqangaarama, uanga Danieli taattora allanngorpoq. Oqaatsilli taakku uummammiuliuppakka. Danielimik allakkat Dan 8 Savamik angutivissamik savaasamillu angutivissamik takorluugaq v1 Ukiut kunngip Belshassarip naalakkersuiffiisa pingajuanni takorluugaq uannut Danielimut saqqummersitaavoq siornagut uannut saqqummersitaasup kingornagut. v2 Takorluuinikkut takuara – takugakku pallittaalisami Susamiittumi nunap immikkoortuani Elamimiippunga – takorluuinikkut takuara kuup Ulajip sinaaniittunga. v3 Uikkama takuleriallariga sava angutiviaq kuup sinaaniittoq. Marlunnik angisuunik nassoqarpoq, aappaa aapparminit anneq; taannalu anneq kingulliulluni naasimavoq. v4 Takuara sava angutiviaq taanna kimmut avannamullu kujammullu nassummeeriartartoq. Nersutip suulluunniit akiorsinnaanngilaa, taassumalu pissaaneranit annaanneqarsinnaasoqanngilaq; pissaaneqangaaleramilu piumasaminik iliorsinnaalerpoq. v5 Taanna qimerloortillugu takuara savaasaq angutiviaq kitaanit nuna tamaat qarsullugu pangalittoq, kisianni attussanagu. Savaasarlu angutiviaq taanna qaamigut angeqisumik nassoqarpoq. v6 Taassuma sava angutiviaq marlunnik nassulik kuup sinaaniittoq takusara tamaviaavilluni pangaliffigaa. v7 Isigaaralu tikikkamiuk kamaqaluni saassukkaa aportarlugulu nassui tamaasa nallorlugit, savalu angutiviaq akiuunnissamut nukissaqanngilaq. Savaasap angutivissap nunamut uppitillugu tullaaraa, savalu angutiviaq savaasap pissaaneranit aniguisitsisissaqanngilaq. v8 Savaasaq angutiviaq pissarsuanngorpoq. Nukittoorsuanngoruttorneranili nassussua napivoq, tassungalu taarsiullutik allat sisamat angisuut nunarsuup sammiviinut sisamanut sammisut naalerput. v9 Taakkua ilaannit nassuk alla mikisunnguugaluartoq naalerpoq alliartortuarlunilu kujammut kangimullu nunallu alianaatsup tungaanut. v10 Alliartorpoq angisoorsuanngorluni qilaap perpassui tikivillugit, taakkua ilaat ullorissallu ilaat nunamut nakkartippai tullaaralugillu. v11 Allaat perpassuit naalagaanertaannut nallersuunnialerpoq ullut tamaasa taassumunnga pilliutigineqartussaagaluartunik arsaarlugu illernartuutaalu aalajaatsumik tunngaviligaasoq narrunarsagaatillugu. v12 Sakkutuui peqquserlunnikkut inissitsiterneqarput ullut tamaasa pilliisarnermik akornusersuissallutik; ilumoorneq nunamut uppitippaa qanorlu iliuuseqarnermini iluatsitsisarpoq. v13 Taava tusaavara illernartut ilaat oqaluttoq; illernartut ilaata allap oqaluttoq aperaa: »Qanoq sivisutigisumik atuukkumaarpat takorloorneqartut tamakku ullullu tamaasa pilliisarnerup atorunnaarsitaanera pinerlunnerlu aseruutaasoq illernartuutillu nunallu alianaatsup tullaarisassanngortitaanera?« v14 Akivaanga: »Unnuit ullaallu 2.300-t! Taava illernartuut kingumut pissusissamisut ilerumaarpoq.« v15 Uangalu Danieli takorluukkamik isigisaqartillunga isumaalu paasiniartillugu takuleriallariga angutitut isikkoqartoq saanni qeqartoq, v16 inuullu nipaa Ulaji qulaallugu suaartoq tusaavara: »Gabrieli, takorluugaanik nassuiaanniaruk!« v17 Taava qeqarfiga tikippaa, tikimmangalu ersingaalerama pallorpunga. Taava oqarfigaanga: »Sianigeqqissaarniaruk, inuk, takorluugaq ullussanut kingullissanut tunngammat.« v18 Oqaluffigineqartillunga itisuumik sinippunga kiinara nunamut tutsillugu. Taassumali attorlunga tassani nikuitippaanga v19 oqarlunilu: »Guutip kamaassiffiata naggatissaata nalaani pisussanik nalunaajaaffigissavakkit, takorluukkamimi naggatissaq pineqarmat. v20 Sava angutiviaq marlunnik nassulik takusat tassa Mederit Perserillu kunngii, v21 savaasarlu angutiviaq meqqulissuaq tassa Grækerit kunngiat, nassussuarlu isaasa akornanniittoq tassa kunngiat siulleq. v22 Nassussuaq taanna napimmat sisamallu allat taarserlugu pinngormata tamanna isumaqarpoq naalagaaffimmit taassumannga kunngeqarffiit sisamat pinngorumaartut, kisianni siullertut pissaaneqartiginatik. v23 Naalagaanerat naappat pinerluttuliaallu naammatsippata saqqummerumaarpoq kunngi talornartoq peqqusersusaallaqqissoq. v24 Taassuma pissaanera allisitaassaaq – issumali pissaaneratut innani. Asseqanngitsumik piuneerutitsissaaq tamatigullu iluatsitsissalluni. Nungutitsissaaq inunnik pissaasunik Guutillu innuttaanik illernartunik. v25 Silatuujugami peqquserluttuliorniarnermini iluatsitsissaaq, imminut angisuutikkami eqqasuutiginagu amerlaqisunik ajunaartitsissaaq. Naalagaanerit naalagaanerannut assortuissaaq, taavali sequmisitaassaaq, inuulli assaasigut pinnani! v26 Unnunnik ullaanillu takorluukkat ilumoorput. Takorluugarli allamut oqaatigissanngilat ukiorpassuit qaangiuppata aatsaat pisussat pineqarmata.« v27 Uanga Danieli nukillaarlunga ullut qassiit napparsimavunga; makippungali kunngimullu kiffaasutut suliassakka kingumut suliaralugit. Takorluugarali tupigusuutigeqaara, sulilu isumaa paasisinnaanagu. Danielimik allakkat Dan 9 Danielip Jerusalemi pillugu qinnutaa v1 Ukiut Dareiosip Ahasverusip ernerata Mederinik naggueqartup Kaldæerit naalagaaffiannut kunnginngortitaasup v2 naalakkersuiffiisa siullianni uanga Danieli mappersagaq atuartillugu Naalakkap pruffiitimut Jeremiamut oqaasii naapertorlugit ukiut Jerusalemip piuneerussimaffissaasa amerlassusissaat, tassa ukiut 70-it, unikaallaffigaara. v3 Taava Guuti Naalagaq saaffigaara qinujumallunga kimigiiserfigalugulu iisinnginniarlunga puunillu atisillunga arsanillu saallunga. v4 Naalakkamut Guutinnut qinuvunga, anngiiarlungalu oqarpunga: »Ila Naalagaq, Guutiusutit pissaasoq annilaarnangaartoq, angerutsinnik ilumoorsutsinnillu aalajangiussisutit ilinnik asannittunut peqqussutinnillu maleruaasunut! v5 Ajortuliorpugut, iluaatsuliorpugut guutiitsuullutalu; naalasseriippugut peqqussutinnit inassutinnillu nigorsimalluta. v6 Kiffatillu pruffiitit illit atinni kunngitsinnut, naalagartatsinnut, siuaasatsinnut nunallu inuinut tamanut oqaluttut tusaajumanngilavut. v7 Naalagaq, iluarneq illit pigaat, kanngusunneq ullumi pigaarput, uagut Judap angutitai, Jerusalemimiuusugut Israelikkuusugullu tamatta qanittumi ungasissumiluunniit najugaqaraluarutta nunani uatsinnik siammartitsiffigisanni ilinnut ilumuunngitsuliornerput pillugu. v8 Naalagaq, ilumut uagut kunngivullu naalagartavullu siuaasavullu kanngunartumik iliorsimavugut ilinnut ajortuliorsimagatta. v9 Naalagarli Guuterput naakkinnippoq isumakkeerfiginnittarlunilu; taannaavoq naalasseriiffigisarput. v10 Naalagaq Guuterput naalanngilarput inatsisaalu kiffarisamigut, pruffiititigut, uatsinnut tunniussai maleruarnagit. v11 Israelikkummi tamarmik inatsisitit unioqqutillugit tunuppaatsit oqaatsillu naalannagu. Taava perloqqussut uppernarsaassutigisat kiffavit Mosesip inatsisaani allassimasoq uatsinnut kuisaavoq, ajortuliorfigigatsigumi. v12 Perluit uatsinnut eqqartuussisorisatsinnullu sioorasaarutigisani piviusunngortippaa, ajunaarnersuarlu uatsinnut nalliutitillugu. Sumiluunniillu qilaap ataani pillaatip Jerusalemimut nalliutitap assinganik pisoqanngisaannarpoq. v13 Mosesip inatsisaani allassimasoq eqqorlugu ajunaarneq taanna tamarmi uatsinnut nalliuppoq. Taamaattorli Naalagaq Guuterput saammarsarsimanngilarput, ajortuliavullu soraarussimanngilavut sallusuissullu ilinnit pisoq paasisaqarfiginiarsimanagu. v14 Taamaattumik Naalakkap perlutsitsinissaq aalajangiuppaa ajunaarnerlu uatsinnut nalliutitillugu. Naalagarmi Guuterput qanoq iliornermini naapertuilluartuujuarpoq; uagulli naalakkumasimanngilarput. v15 Naalagaq Guuterput assat pissarsuusoq atorlugu innuttannik Egyptenimit anisitsisutit tusaamasaassuseqalerlutillu suli ulloq manna tikillugu atajuartumik, ajortuliortuuvugut iluaatsuullutalu. v16 Naammassisatit naapertuilluartuusut takuteriikkatit tunngavigalugit qinnuigaatsigit illoqarfik Jerusalemi qaqqallu illernartoq kamaakkunnaaqqullugit uumitsaassimajunnaaqqullugillu. Massami ajortuliavut pillugit siuaasattalu pinerluttuliaat pillugit Jerusalemi innuttatillu inuiannit eqqatsinni nunaqartunit tamanit mitaatigineqalerput. v17 Maannali, Guuterput, kiffavit qinnutaa kissaatigisaalu tusakkit! Kiinnavit illernartuutit piuneerussaasoq qaammarsarliuk illit nammineq ataqqinaatissannik, Naalagaq! v18 Guutiga, siutitit manikkit tusaaniarlutit! Isitit uisikkit, piuneerutitsinerlu uatsinnut illoqarfinnullu atinnik taaneqartumut nalliussimasoq takuniaruk. Suliavut iluartut tunngaviginngilavut noqqaavigigatsigit, nallittuingaarnerilli tunngavigaarput. v19 Naalagaq, tusaagit! Naalagaq, isumakkeerfiginnigit! Naalagaq, naalaarit nangaanallu qanoq iliuuseqarit! Taamaaliorit illit nammineq pillutit, Guutiga! Tassami illoqarfik pigisat innuttatillu illit atikkut ilinnut pigititaapput.« v20 Suli taama oqalutsillunga ajortuliakkalu inuiaqatimalu Israelikkut ajortuliaat anngiiaatigalugit qinutillunga, sulilu Naalagaq Guutima illernartup qaqqaa illernartoq asattuuteqqullugu qinnutsillugu – v21 tassa suli qinutillunga angutip Gabrielip takorluuinikkut siornagut takusama pilertortumik timmilluni pallippaanga unnukkut pilliutit pilliutigineqartarfiata nalaani. v22 Ornillunga oqaluffigaanga oqarluni: »Danieli, maanna tikiuppunga paasisimasaqassutsimik paasinninnermillu tuniartorlutit. v23 Qinuliinnartutit oqaaseq anillappoq, tikiuppungalu ilinnut ingerlateqqinniarlugu, tassaagavit angut nuannarineqangaartoq. Oqaaseq isumaliutigilluarniaruk takorluugaq paasiumallugu. v24 Sabbatip-akunneri 70-it aalajangigaapput inuiaqatinnut illoqarfimmullu illernartumut unioqqutitsinerit killilersorneqartinnagit, ajortuliornerit soraarsitaatinnagit, pinerluttuliornerlu isumakkeerneqartinnagu, naapertuilluarneq soraajuitsussaq nalliutitinneqartinnagu, pruffiitillu takorluukkersaarutaat eqquutitinneqartinnagit illernangaartorlu taninneqartinnagu. v25 Manna nalujunnaassavat paasillugulu: Jerusalemip iluarsarneqarluni kingumut qarmarneqarnissaata peqqussutigineqarneraniit naalagaanerullu tanitap tikiuffissaata tungaanut sabbatip-akunneri arfineq-marluusussaapput. Sabbatip-akunnerisa 62-it ingerlaneranni Jerusalemi iluarsarneqarluni qarmaqqinneqassaaq niueriartortarfeqarluni aqqusineqarlunilu. Ullulli taakku artornartunik atugaqarfiussapput! v26 Sabbatip-akunneri 62-it taakku qaangiuppata tanitaasoq eqqartuunneqaqqaarnani peersitaassaaq. Illoqarfik illernartuutaalu piuneerussaajumaarput naalagaanertap tikiukkumaartup sakkutoorpassuinit. Naalagaq taanna suppussaasutut naggateqassaaq. Aalajangerneqarpoq piuneerutitsineq atassasoq sorsunnerup soraarnissaata tungaanut. v27 Taava taassuma sabbatip-akunnera naallugu amerlasuut isumaqatigiissuteqarfiginiassavai, sabbatip-akunneratalu qeqqani pilliutinik toqutassanik naatitanillu pilliutinik pilliisarneq atorunnaarsissavaa. Aseruisoq maajunnartup sului atorlugit tikiutissaaq ataannassallunilu piuneerutitsineq taanna aalajangeriigaq nungutitsinermut namminermut pitoraatsillugu.« Danielimik allakkat Dan 10 Naalagaaffissuit imminnut sorsuunnissaannik Israelillu annaanneqarnissaanik takorluugaq v1 Ukiut Perserit kunngiata Kyrosip naalakkersuiffiisa pingajuanni oqaaseq Danielimut Beltshassarimik atserneqartumut saqqummersitaavoq. Oqaaseq ilumoortuuvoq; assut paasiuminaappoq, Danielilli takorluuinikkut paasivaa. v2 Taamani uanga Danieli aliasuppunga sabbatip-akunneri pingasut naallugit. v3 Illinnartunik nerissaarpunga, neqimik tamussissaarlunga viinnimillu najorsissaarlunga; tarnummillu tanissaarpunga sabbatip-akunneri pingasut taakku qaangiutserlugit. v4 Qaammatip siulliup ulluisa 24-anni kuussuup Tigrisip sinaaniippunga. v5 Takorluuinikkullu takuleriallariga angut ilupaassianik atisalik kuultimik akuitsumik Ufazimeersumit sanaamik qiterusersimasoq. v6 Timaa soorlu tassa krysoliti, kiinaa innaallannertut qaammarippoq, isaalu nanerussatut ikualasutut ipput, taliilu isigaalu soorlu tassa kanngussak qillarissoq, oqalunneralu soorlu tassa inuppassuit oqaluppaluttut. v7 Takorluugaq tamanna uanga Danieli kisima takuara; angutit ilagisama takunngilaat, annilaangangaalerlutik qimarrakkamik isertorlutillu. v8 Kisinngoruppunga, takorluugarlu taanna pingaaqisoq takulerakku nukillaavippunga, taattorlerlungalu nukeerulluinnarpunga. v9 Taava oqaluttoq tusaalerpara itisuumik sinitsillunga kiinara nunamut tutsillugu. v10 Taava assaap attorpaanga, aalaterlungalu itersarlunga seeqqummersippaanga ajapertillunga. v11 Taava oqarfigaanga: »Danieli, angut nuannarineqangaartuusutit, oqaatsit ilinnut oqaaserisassakka paasilluarniarigit, nikuinniarillu maanna ilinnut aallartitaagama.« Taamalu oqaluffigimmanga uulillunga nikuippunga. v12 Oqarpoq: »Erseqinak, Danieli, taamani illit aalajangiutiinnarakkuli paasisimasaqarumallutit Guutivillu saani maniguukkumallutit oqaatsitit tusarneqareerput, tikiuppungalu taamani oqaatsitit pissutigalugit. v13 Perserit naalagaaffiata naalagaanerata ullut 21-t akiorpaanga. Taava Mikaelip naalagaanerit nuimanerit ilaata ikioriartorpaanga tassani Perserit kunngiini qimataagama. v14 Maannalu tikiuppunga ullussani kingullissani inuiaqatigiinnut nalliukkumaartunik ilisimatikkiartorlutit. Takorluukkami tassanissaaq ullut piumaartussat pineqarput.« v15 Taama oqaluffigimmanga kiinara nunamut tutsippara oqariarneq sapilerlunga. v16 Taavalu inuttut isikkoqartup qarlukka attorpai. Qaneralu ammarpara oqalussinnaanngorlungalu, saannilu qeqartoq oqarfigaara: »Naalagaq, takorluuininni noqartitsivunga nukeerutivillungalu. v17 Qanorlu ilillunga uanga, illit kiffat, ilinnut, naalagarisannut, oqalussinnaavunga nukeerutivissimaguma anersaartorneralu uumassutaasoq peerussimappat?« v18 Inuttut isikkoqartup kingumut attorlunga nakussatsippaanga; v19 oqarporlu: »Erseqinak, angut nuannarineqangaartuusutit! Eqqissigit! Nukittorit! Nukittorit!« Oqaluffigimmanga misigaanga pissatsillunga, oqarpungalu: »Naalagaq, maanna oqalussinnaavutit pissatseqqikkamma.« v20 Taava oqarpoq: Ilisimaviuk suna pillugu ornikkikkit? Maanna Persiap naalagaanera akioriartulerpara, tamannalu naammassereerukku taava Grækerit nunaata naalagaanera aggerumaarpoq. v21 Ilisimatissavakkilli Ilumoortup Mappersagaani allassimasunik – akiornissaannut allamik ikiortissaqanngilanga, Mikaeli naalagaanertarsi eqqarsaatigissanngikkaanni. Danielimik allakkat Dan 11 v1 Ukiut Dareiosip Mederiusup naalakkersuiffiisa siullianni sanianiippunga ikiorniarlugu illersorniarlugulu – v2 maanna ilumoortumik tusarlissavakkit: Suli kunngit pingasut Persiami saqqummerumaarput, sisamassaallu saqqummeruni ilaminit tamanit annerusumik pisuussutinik pigisaqalerumaarpoq. Pisuussutimigullu pissatsikkuni kikkut tamaasa Grækerit naalagaaffiannut sorsukkiartortissavai. v3 Taavali kunngi pissarsuusoq saqqummerumaarpoq; taanna pissaaneqangaarluni naalagaajumaarpoq piumasaminillu iliortarluni. v4 Saqqummersimatsiaannartorli naalagaaffia aserorumaarpoq nunarsuup sammivii sisamat najoqqutaralugit aggorneqarluni, kinguaavinilli pigineqassanani, naalagaassuserlu taassuma naalagaassusiatut issanani. Naalagaaffia nutsunneqassaaq sorlai ilanngullugit allanillu pigineqalissalluni. v5 Naalagaaffiup kujalliup kunngia pissarsuanngorumaarpoq, naalagaanertaasali ilaat suli pissaanerulerumaarpoq naalagaaffimmik siulimi pianit annerusumik pigisaqalerluni. v6 Ukiulli arlalialuit qaangiuppata iligiilerumaarput, Kujalliullu kunngiata pania Avannarliup kunngianut nulissiutitinneqarumaarpoq angerfigeqatigiinnermi aalajangersakkat naapertorlugit. Arnarli taanna naammattumik nukissaqanngilaq, angutillu sakkutoorpassui akiuuttuaannarsinnaanngillat. Arnaq taanna najortaalu erneralu uialu toqutaassapput. v7 Tamatuma nalaani arnap taassuma sorlaanit naaneqalerumaarpoq angummut taarsiullugu. Taassuma Avannarliup kunngiata sakkutoorpassui saassutissavai pallittaalisaalu pitoraaffigalugu innuttai ajugaaffigalugit. v8 Guutii guutiliaallu immersakkallu erlinnartut kuultiusut sølviusullu tiguakkani Egyptenimukaakkumaarpai. Kingorna ukiut qassiit Avannarliup kunngia saassutinngikkallassavaa. v9 Taava Avannarliup kunngia Kujalliup kunngiata naalagaaffianut sorsukkiartorumaarpoq nunaminulli utiinnartariaqassalluni. v10 Ernerali sorsukkiartussalluni piareersarumaarpoq sakkutoorpassuarnik katersuilluni; kuussuartut suppussisutut illuni pitoraakkumaarpoq, aammaarlunilu kujalliup kunngiata pallittaalisaa saassutissavaa. v11 Kujalliulli kunngiata kamattorsuanngorluni Avannarliup kunngia sorsuffigiartussavaa. Taassuma sakkutoorpassuit katersussavai, taakkuli Kujalliup kunngiata assaanut tunniunneqassapput. v12 Sakkutuut taakku suujunnaarsitaappata ajugaasoq sorraappallaalerumaarpoq, 10.000-ilippassuit toqoraraluarlugit pissaanini attassinnaassanngilaa. v13 Avannarliup kunngia kingumut sakkutoorpassuarnik siullermernit amerlanerusunik katersuiumaarpoq. Ukiullu qassiit qaangiuppata Kujalliup kunngia sorsuffigiartussavaa sakkutoorpassuaqarluni atortussarpassuarnillu nassataqarluni. v14 Taamaalisukkut amerlasuut Kujalliup kunngianut pikitsitsissapput, inuiaqatinnilu nakuusertut aammattaaq pikitsitsissapput takorluugaq eqquuteqqullugu, toqutaassallutilli. v15 Taava Avannarliup kunngia tikiukkumaarpoq, qarmarsuarnillu qallorfissianik sanatitsilluni pallittaalisat ilaat tiguassavaa; Kujalliup naalagaaffia pissaaneerutitaassaaq, sakkutuuilu pitsaanersiukkat allaat atasinnaassanngillat. v16 Taakkununnga saassussisoq iluarisaminik iliorsinnaassaaq atasinnaasoqassanngimmat. Nunat alianaannersaanni uninngajumaarpoq, ajunaarnersuarlu nassataralugu. v17 Kujallermut naalaganngornissaq siunertaralugu Avannarliup kunngiata Kujalliup kunngia isumaqatigiissuteqarfiginiarumaarpaa. Nuliami ilaannik panini taassumunnga nuliartaaritikkumaarpaa Kujalliup ajoqutissaanik, iluatsitsissanngilarli. v18 Taava qeqertat ungasissumiittut saassutissavai ilarpassuilu tiguarlugit. Sakkutuulli naalagaanertaasa ilaata mitallernera kipitissavaa imminut mitalleqqittussaajunnaarsillugu. v19 Taava kunngi nammineq nunami pallittaalisaanut uterumaarpoq, iluatsitsissanngilarli; ajugaaffigineqassaaq toqutaassallunilu. v20 Avannarliup kunngia taanna kingoraarlugu alla kunnginngorumaarpoq, taassumalu akileraarutinik katersuisussaq aallartissavaa naalagaaffiup alutornarnersaa angalaarfigitillugu. Kingunitsiaagulli kunngi taanna toqutaassaaq Guutimit kamaanneqarnikkut sorsunnikkullu pinnani. v21 Taanna kingoraarlugu inupiluk kunngiusussaanngikkaluartoq saqqummerumaarpoq, eqqissisitsiniartuusaarlunili imminut kunnginngortissaaq. v22 Sakkutuut siornani piiagaalluinnassapput; sequtserneqassapput naalagaanerlu angerutsimik paarsisoq aamma toqutaajumaarpoq. v23 Iligilikkani unneqqaserluffigissavai, innuttakitsunnguugaluarlunilu pissaasorujussuanngorluni ajugaassaaq. v24 Eqqissisitsiniartuusaarluni nunap immikkoortuata naggorinnersai ornissavai siuaasamilu taakkualuunniit siuaasaasa naammassisinnaanngisaannik naammassisaqassalluni. Ujajakkat tiguakkallu innuttaminut agguaatissavai. Pallittaalisat saassunnissaat pilersaarusiussavaa, taamaaliussaarli piffissarititami sivikitsuinnarmi. v25 Avannarliup kunngiata pissaanermigut sapiissutsimigullu Kujalliup kunngia unammillerfigalugu sakkutoorpassuit siulersorlugit saassutissavaa. Kujalliup kunngia amerlasoorsuarnik sapiitsunik sakkutooqarluni sorsukkiartussaaq. Sapersisinneqassaarli, nerriviani nereqataasaraluartut peqqusersiorfigissammassuk. v26 Pissaaneerutitissavaat, sakkutuuilu suppussaasutut peerutissapput, inuppassuillu sorsuffimmi toqutaassapput. v27 Kunngit taakku marluk pilersaarutipiloqarlutik nerrivimmi issiaqatigiissapput imminnullu salloqittarsaarissallutik. Iluatsitsissanngillat, naggatissaq aatsaat nalliukkumaarmat piffissaq aalajangeriigaq eqqorlugu. v28 Avannarliup kunngia tiguagarpassuarnik nassataqarluni nunaminut utertussaagami angeruseq illernartoq ajoquserniarlugu pilersaarusiussaaq pilersaarutinilu naammassereeruniuk nunaminut uterumaarpoq. v29 Piffissakkut aalajangereersimasukkut Avannarliup kunngia kingumut Kujallermut sorsukkiartorumaarpoq, tamatumuunali iluatsitsissanani. v30 Kittæerit umiarsuaataasa sorsuffigiartussavaat, taavalu qunulerluni uterumaarpoq. Angeruseq illernartoq uumitsaakkumaarpaa iliuuseqarumaarlunilu. Utertinnani Guutip angerusianik illernartumik tunussisimasut maluginiarumaarpai. v31 Sakkutuuisa ilaat inissitsiterumaarput illernartuut, pallittaalisaq aalajaatsoq, nalinginnaatissallugu. Ullut tamaasa pilliutaasartut atorunnaarsissavai Maajunnartorlu Aseruisoq tassani inississallugu. v32 Angerutsimut iluaatsuliortut qujanarniarfigalugit tunussisinniassavai, inuilli Guutiminnik ilisarsisut aalajaallutik qanoq iliornermikkut ilumoornertik uppernarsassavaat. v33 Inuit paasisimasartoortaasa inuiaqatimik ilarpassui paasisaqalersikkumaarpaat, naak innermik panamillu artorsartitaagallassagaluarlutik tigusarineqassallutillu ujajaaffigineqassallutillu. v34 Annikilliornerminni annikitsuinnaagaluartumik ikiorneqarumaarput, qassiilli ilumoortuusaarlutik taakkununnga ilaliukkumaarput. v35 Paasisimasaqartortaat taakku naalliutsitaajumaarput misilinneqassallutik, minguiarneqarlutik eqqiarneqarlutillu naggatissap nalliuffissaata tungaanut. Piffissamili aalajangeriikkami naggatissaq nalliukkumaarpoq. v36 Kunngi piumasaminik iliorumaarpoq; makitalluni anneruniarlunilu guutinut tamanut imminut angisuutikkumaarpoq. Guutillu Guutigisaannut allaat eqqumiilluinnartumik oqalukkumaarpoq. Iluatsitsiumaarpoq kamanneq qaangiutserlugu; aalajangeriigarmi naammassineqarumaarpoq. v37 Siuaasami guutigisaat soqutigissanngilai, aammattaarlu arnat guutinnarisaannik guutigineqartunilluunniit allanik soqutigisaqassanngilaq, guutinillu tamanit imminut annerutissaaq. v38 Taakkununnga taarsiullugu pallittaalisat guutiat ataqqiumaarpaa. Guuti taanna siuaasami nalusaat kuultimik sølvimillu ujaqqanillu erlinnartunik erlinnartuutinillu allanik ataqqinaaserumaarpaa. v39 Takornartat Guutiinik guutisiorfiginnittut pallittaalisamini inissikkumaarpai illersuisussaatillugit, imminillu nersorinnittut ataqqinaatissiiniartullu amerlasuunut naalaganngortikkumaarpai nunaatinik akissarsiaqartillugit. v40 Naggatissalli nalliuffissaagut Kujalliup kunngia Avannarliullu kunngia aporaakkumaarput. Avannarliup kunngia qamutit, hestit umiarsuarpassuillu atorlugit taassumunnga pitoraakkumaarpoq, nunallu iserfigisassavai kuuttut suppussisutut. v41 Nunat alianaannersaannut pitoraakkumaarpoq, 10.000-ilippassuillu toqorarumaarput. v42 Edomili Moabilu Ammonikkullu akimanertaat taassuma assaanit aniguiumaarput. Assani nunanut siluguppagu Egyptenip inuinik aniguisoqassanngilaq. v43 Pisuussutit toqqorneqarsimasut kuulti sølvilu Egyptenillu pisuussutai pigilissavai; Libyamiut Nubiamiullu maleruuttariaqassapput. v44 Kisianni kangianit avannaanillu tusakkani annilaarutigilissavai, uumitsallunilu aallassaaq inuppassuit toqorarlugit nungutillugit. v45 Tupissaarsuanilu immap qaqqallu alianaatsup, qaqqap illernartup, akornanni nappartissavai. Naggatissaali nalliutissaaq, ikiortissaqassanngilarlu. Danielimik allakkat Dan 12 v1 Taamaalisukkut saqqummerumaarpoq Mikaeli, naalagaanersuaq, illit nunaqqatinnik illersuisoq. Ullullu annikilliornartut nalliukkumaarput inuiaqaleqqaarneranit ullut makku tikillugit nalisineqanngitsut. Ullulli taakku nalliuppata nunaqqatitit annaanneqassapput, inuit mappersakkami allassimasut tamarmik. v2 Iterumaarput iliverminni sinittut ilarpassui, ilaat inuunermut naassaanngitsumut, ilaalli kanngusunnermut maajugisaanermullu naassaanngitsumut. v3 Paasisimasartuulli qaammarikkumaarput qilaap qaarujunnerata qaammarissusiatut. Amerlasuunillu unnersuussisut iluarnermut ullorissatut qaamassapput naassaanngilluinnartumik. v4 Illit Danieli, oqaatsit tamakku allanut isertuullugit mappersagaq naqissuseruk naggatissap nalliunnissaata tungaanut. Inuppassuit nalornillutik tamanut tamaanga angalaarumaarput, paasisimasaqarnerli annertusiartussaaq. v5 Uanga Danieli takorluuillunga takuleriallarikka angutit allat marluk kuussuup sinaani akileriillutik qeqartut. v6 Taakkua arlaata angut ilupaassianik atisalik kuussuup erngata qulaani silaannarmiittoq ima aperaa: »Tupinnangaartut tamakku qaqugu nalliutissappat?« v7 Taava tusarpara angut ilupaassianik atisalik kuussuup erngata qulaani silaannarmiittoq assani illuttut qilammut qullarsimatillugit ittuinnartoq naqqissigalugu ima uppernarsaasoq: »Piffissarititaq ataaseq piffissarititallu marluk piffissarititallu affaa. Guutip innuttaasa illernartitaasut annikilliortitaanerat soraarpat tamakku tamarmik naammatsissapput.« v8 Tamanna tusaraluarlugu paasinnginnakku aperivunga: »Naalagaq, tamakku sumik kinguneqassappat?« v9 Angut akivoq: »Aallarit Danieli, oqaatsit tamakku isertuussatut naqissuserneqarmata naggatissaq nalliutserlugu. v10 Amerlasuut minguiarneqarlutik, eqqiarneqarlutillu misilinneqassapput. Iluaatsulli iluaatsuussusertik attattuarumaarpaat paasisaqaratillu; paasisimasartuulli paasinnissapput. v11 Ullormit ullut tamaasa pilliutaasartut atorunnaarsitaaffiannit Maajunnartullu Aseruisup nappartitaaneranit ullut 1.290-it qaangiutissapput. v12 Pilluarpoq aalajaalluni ullunik 1.335-nik angumersisoq. v13 Illilli, Danieli, peerussimassaatit naggatissaq nalliutserlugu. Nallarlutit qasuersaarniarit. Makikkumaarputit ullut naggatissaanni pissarsiassat pissarsiarissallugu!« Hoseap allagai Hos 1 v1 Naalakkap oqaasii Hoseamut Be'erip erneranut pisut Uzzija, Jotami, Akazi aamma Hizkija Judami kunngiutillugit, Jeroboamilu Joaship ernera Israelimi kunngiutillugu. Hoseap aappaqalernera Naalakkap Israelillu imminnut pissuserisaannut assersuutaasoq v2 Maani Naalakkap Hoseakkut oqalunnera aallartippoq. Naalagaq Hoseamut oqarpoq: Arnamik allasiortumik aappaqalerit, uersakkanillu qitornartaarfiguuk; nunammi matuma inui allasiorput Naalagaq qimallugu. v3 Taava Hoseap Gomeri Diblajimip pania aappartaaraa, taannalu naartulerpoq ernertaallugulu. v4 Naalakkap Hosea oqarfigaa: Ernertaat Jizre'elimik atsissavat, ungasinngitsukkut Jehukkut pillarumaarakkit Jizre'elimi toqoraanerit pillugit, Israelimilu kunngeqarfik atorunnaarsikkumaarpara. v5 Ullussami tassani Israelip pisissia nallorumaarpara Jizre'elip narsartaani. v6 Gomeri kingumut naartulerpoq panissaarlunilu. Taava Naalakkap Hosea oqarfigaa: Atsissavat Saammaanneqanngitsumik, tassa Israelikkut saammaakkumajunnaarakkit isumakkeerfigiumajunnaarlugillu. v7 Kisianni Judakkut saammaakkumavakka, annaakkumavakkalu Naalakkakkut Guutiatigut. Annaakkumanngilakkali pisissi, pana, sorsunneq, hestilluunniitt hestersullu atorlugit. v8 Saammaanneqanngitsoq miluersereeramiuk Gomeri kingumut naartulerpoq ernertaarlunilu. v9 Naalagaq oqarpoq: Atsissavat Innuttarinngisamik, tassa innuttarinnginnassi, uangalu ilagiumannginnassi. Hoseap allagai Hos 2 v1 Kisianni Israelikkut amerlatigilerumaarput sissap sioraasut, naliligassaanatik kisissaanatillu. Najukkamilu maanna taaneqarfimminni: »Innuttarinngilassi« oqarfigineqarumaarput: »Tassaavusi Guutip uumasup qitornai.« v2 Judakkut Israelikkullu kattutissapput; ataasiinnarmik naalagaqalissapput nunamilu naalaganngorlutik, Jizre'elip ullussaa angissammat. v3 Qatanngutisi angutit oqarfigisigit: »Innuttaraassi« qatanngutisilu arnat: »Saammaanneqarpusi«. v4 Unnerluutigisiuk anaanarsi, unnerluutigisiuk, uanga nuliarinnginnakku taassumalu uiginngimmanga. Peerligit allasiortumut nalunaaqutsiussaq kiinnaminit, arnapalaatullu nalunaaqutsiussaq iviangimi akornannit. v5 Taamaaliunngippat atisaajassavara ilersillugu erniugami tamaqannginneratut. Inoqajuitsunngortissavara nunanngortillugu paqqersitaq qilatsillugulu. v6 Qitornai nalligissanngilakka uersagaammata. v7 Anaanaat allasiortuuvoq, kannguttaatsuuvoq taakkuninnga ernisoq, oqaramimi: »Uisukka najuinnassavakka, taakkua tunisarmannga nerisassannik imigassannillu savallu meqquinik ilupaassiassanillu uuliamillu viinnimillu.« v8 Taamaattumik aqqutissat assiaqutsissavara orpikkanik kapinartulinnik; sioraani ungaluliussaanga aqqutissaanik nalulersillugu. v9 Uisuni malikkaluarunigit angussanngilai, ujaraluarunigillu nanineq sapissavai. Taava oqarumaarpoq: »Uinnut siullermut uterumavunga, taamanikkut pilluarnerugama maannakkornit.« v10 Naluaa uanga tunisarinni karrinik viinnimillu uuliamillu. Uanga naammattumik tunivara sølvimik kuultimillu; tunissutikkali taakku atorpai Ba'alimut. v11 Taamaattumik utertikkumaarpakka karrit tunniussaraluakka piffissanngorpat, viinniutigalu piffissaq nalliuppat. Arsaassavara savat meqquinik ilupaassiassanillu tunniussaraluannik, arnaassutaata assiaqutissaraluinik. v12 Arnaassutaa uliissavara uisui isigitillugit. Kialuunniit uanga assannit aniguisissinnaanngilaa. v13 Kipitissavakka nuannaarutai tamaasa, nalliussisarnerit qaammanniffissiornerillu sabbatillu – nalliussivigisai tamaasa. v14 Aserussavakka viinnequtaatai figenequtaataalu ima oqaatigisai: »Tassa uisuma uannut akiliutaat.« Orpigaannanngortissavakka nersutinut nujuartanut nerisassanngortillugit. v15 Pillassavara Ba'alit ataqqiniarlugit nalliussisarmat, taakkununnga pilliiniarluni innermik ikitsisarmat. Qingarmiumik ujaminnillu pinnersarsimalluni uisuni ilagisarpai; uangali isumakkeerpaanga, oqarpoq Naalagaq. v16 Taamaattumik kimigiiserfigalugu inoqajuitsumukartissavara, asannittumillu oqaluffigissavara. v17 Tassani utertikkumaarpakka viinnequteqarfiit; Akorillu Qoorua tassaalissaaq neriugisamut isaaffissaq. Taava nuliassattut angerfigissavaanga inuusukkallarnermisut, Egyptenimit majuarnerminisut. v18 Ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq, taassavarma: Uiga, taassaassavarma: Ba'aliutiga. v19 Ba'alit aqqi qarnanit peersissavakka, aterminnik taaneqassaassapput. v20 Ullussami tassani Israelimut angerfigeqatigitikkumaarpakka nersutit nujuartat, qilaap timmiai nunamilu paarmortut. Pisissit panallu sakkullu sorsuutit allat nallussavakka nunaanni, eqqissinartumillu najugaqartissavakka. v21 Uanga nuliassattut angerfigissavakkit naassaanngitsumik; angerfigissavakkit iluarnermi naapertuilluarnermilu, ajunngissutsimi naakkinnissusermilu v22 Nuliassattut angerfigissavakkit ilumoorlunga, Naalagarlu tassaassaaq nalunngilluakkat. v23 Ullussami tassani akiumaarpunga, oqarpoq Naalagaq; akiumaarpara qilak, taassumalu nuna akiumaarpaa. v24 Nunap akissavai karrit viinnillu uulialu, taakkualu akissavaat Jizre'eli. v25 Naatsiiassatut siaruarterumaarpara uanga nunanni. Saammaakkumaarpara Saammaanneqanngitsoq, Innuttarinngisannullu oqarumaarpunga: »Innuttaraakkit,« oqarumaarporlu: »Guutigaakkit.« Hoseap allagai Hos 3 v1 Naalakkap oqarfigaanga: »Arnaq angutip allap arnaatigisaa allasiortorlu orniguk, asajullu. Taamatut Naalakkap Israelikkut asavai, naak taakku guutinut allanut saattaraluartut seqquluttunillu tiggussimasunik mamarisaqartut.« v2 Taava arnaq taanna pisiaraara sekelinik sølviusunik 15-inik suaasiassanillu homerip aappaa qiteqqullugu akilerlugu. v3 Oqarfigaaralu: »Sivisuumik uanniissaatit allasiornak angutinullu atortissanak, uangattaarlu innaakkumanngilakkit.« v4 Israelikkummi sivisuumik inuujumaarput kunngeqaratik, naalagartaqarnatik, pilliutissaqarnatik, ujaqqanik napasuuteqarnatik, efodeqarnatik illumiititamillu guutiliaateqarnatik. v5 Kingorna Israelikkut saakkumaarput Naalagarlu Guutertik Daavilu kunngertik ujarlugit. Kiisalu uulillutik Naalagaq tunissutaalu ajunngitsut ornissavaat. Hoseap allagai Hos 4 Naalakkap unnerluussinera inunnik taakkualu siulersuisuinik v1 Naalakkap oqaasia tusarsiuk, Israelikkuususi! Naalakkap nunap inui unnerluutigai; nunamimi sallusuissuseqanngilaq ilumoorsuseqarnanilu, Guutimik ilisimasaqartoqanngilaq. v2 Ingasatsikkiartorput perloqqusineq, salluneq, inuarneq, tillinneq allasiornerlu; aammut pisuunerit imaaginnavipput. v3 Taamaattumik nuna aliasuppoq, taroriartorpullu tassani najugaqartut, tassa nunarsuup nersutai qilaallu timmiai. Immami aalisakkat allaat toqorarput. v4 Unnerluussisoqassanngilaq, saqitsaassisoqassanngilaq! Uanga illit unnerluutigaakkit, palasi: v5 Naakkiukkumaarputit ulluutillugu, pruffiitilu ilagalutit naakkiukkumaarpoq unnuami. Anaanat toqussavara, v6 innuttakka suujunnaarput ilisimasaqannginnamik. Ilisimasaqarnissaq asiginnarakku, asiginnarpakkit palaseriumanatit. Guutivit ajoqersuussutai isumakkeerakkit uanga ernitit isumakkiissavakka. v7 Amerliartornertik ilutigalugu ajortuliaattaaq amerliartorput; ataqqinaatissaraluat mitannarsisitaanermik taarsissavara. v8 Innuttama ajortuliorneri inuussutigigamikkit unioqqutitsinissaat kissaatigingaarpaat! v9 Kisianni palasi inuinnartut pineqassaaq; pillassavara inuuserisaa pillugu, akiniassavara suliai naapertorlugit. v10 Nerissapput qaarsillassanatilli; taakku allasiussapput tamannali amerliartuutigissanngilaat, Naalagaq tunukkamikku allasiorneq viinnisornerlu ileqquliussimallugit. v11 Viinni innuttama silaarussutigaat. v12 Qisuutitik siunersiorpaat ajaappissaminnit nalunaarfigitinniarlutik. Anersaap allasiortitsisup tammartimmatik Guuti qimappaat allasiornikkut. v13 Pilliisarput qaqqat qaavini, pilliiniarlutik innermik ikitsisarput qattunerni orpiit egit poplillu terebintillu ataanni, alanngortaanngooq najoruminaqimmata. Taamaattumik panisi angutinut atortittarput ukuasiluunniit allasiortarlutik. v14 Pillarniakkakkali tassaanngillat panisi naak atortittaraluartut, ukuasiluunniit naak allasiortartut; angutimmi namminneq asiartarput arnat atortittartut ilagalugit, pilliisarlutillu illernartuutini atortittartut ilagalugit. Inuiaat paasisaqanngitsut orlusussaapput. v15 Naak illit Israeli allasioraluartutit Juda pisuutitassaalissanngilaq. Gilgalimukaqinasi, Bet-Avenimut majuaqinasi, uppernarsaaqinasilu: »Ilumut uumammat Naalagaq«. v16 Israelip assigaa nersussuaq arnaviaq saqitseriitsoq. Taava Naalakkap ilaginnaannarsinnaanerpai savaaqqatut isillugit mangiartillugit ivigaqarfimmi periarfittuumi! v17 Efraimip guutiliat attaviginiarpai; isumaminik pili! v18 Imerujoortarnerat ajorsivoq, ingasattumik allasiorput, Narrunarsagaaneq nuannarineruaat ajugaasimaaruteqarnissamit. v19 Anorip nermutissavai sulumminut, pilliivitillu kanngusuutigissavaat. Hoseap allagai Hos 5 v1 Manna tusarsiuk, ilissi palasit, naalaaritsi, Israelikkuususi. Tusaaniaritsi kunngikkormiuususi! Naapertuilluartumik eqqartuussinissaq ilissi akisussaaffigigaluarparsi. Kisianni Mispamut napiaaniutaalerpusi, nigaarniutaalerpusi Taborimut siaarsimasut; v2 Shittimimi itisuumik nakkarfissiorpusi. Uangali tamaasa pillassavakka. v3 Efraimi uanga arajutsisimanngilara, Israeli uannut isertugaanngilaq. Allasiortuuvutit, Efraimi, Israeli mingutsissimavoq. v4 Suliaasa Guutimut utersinnaajunnaarsippaat, anersaaq allasiortitsisoq ilumiugigamikku, Naalagarlu naluaat. v5 Makitassusertik Israelikkut unnerluussisigaat, Israeli Efraimilu naakkiukkumaarput ajortuliatik pillugit; aammattaaq Juda naakkiukkumaarpoq taakku peqatigalugit. v6 Savaatitik nersutaatitillu nassarlugit Naalagaq ujariartorpaat; naninngilaalli qimassimammatik. v7 Naalagaq ilumuunngitsuliorfigisimavaat, qitornartaarput allamiunik. Qaammanniffiup taakku neriumaarpai nunaataat ilanngullugit. v8 Qarlortaritsi sulluartaammik Gibeami qarlortaammillu Ramami, sorsoqqusissummik nilliagit Bet-Aveni, mianersorit, Benjamini! v9 Efraimi suujunnaarsinneqassaaq ullormi pillarneqarfissami, pinngitsoornatik piumaartussat nalunaarutigaakka Israelip naggueqatigiissortaasa akornanni. v10 Judap naalagartaasa assigilerpaat narsaatit killilersuutaannik nuutsisut. Uumitsannera kuerarumaarpara taakkununnga imertut isillugu. v11 Efraimi qunusiaavoq, naapertuilluarneq sequmisitaavoq, aalajangerami sallu maleruarumallugu. v12 Uangali Efraimimut ippunga kræftitut Judakkunnullu aseruunnertut. v13 Efraimip nappaatini paasilermagu Judallu ikini takulermagit Efraimip Assyria ikiortiserinialerpaa kunngialu Jarebi aallartitsivigalugu. Kisianni taassuma katsorsarsinnaanngilaasi ikisilu mamisarsinnaanagit. v14 Uanga løvitut ippunga Efraimimut, Judakkunnullu løvitsiatut. Uanga pisannik alittuivunga aallarussillungalu, annaassisussaqanngilarlu. v15 Ineqarfinnut utissaanga tassaniissallungalu peqqissimilerserlugit kiinnannillu ujarlilerserlugit. Annikilliulerunik saaffigiumaarpaannga. Hoseap allagai Hos 6 Inuiaat peqqissiminerat Naalakkallu akissutaa v1 Naalakkamut uterniarta; alittuisimavoq, ajorunnaarsikkumaarpaatigulli, persuttaasimavoq, katsorsarumaarpaatigulli. v2 Ullut marluk qaangiuppata uummartissavaatigut, ullut pingajuanni makitissavaatigut, Guutillu kiinaata saani inuussaagut. v3 Naalagarlu ilisimalerniartigu taassuminnga ilisimannilernissaq noqqaassutiginiartigu. Saqqummernissaa qularnaatsigaaq seqernup ullaakkut aappilliuttarneratut. Tikissavaatigut sialuttut, upernaap sialuatut nunamik imerterisutut. v4 Efraimi, qanoq iliorfigissavakkit? Juda, qanoq iliorfigissavakkit? Ilumoorsusissi assigaa ullaap pujua, kanerneq nungujaartartoq. v5 Taamaattumik perlutsitsivunga pruffiititigut toqutsillungalu qanerma oqaasiisigut. Eqqartuussutiga saqqummerpoq qaamanertut. v6 Piumasaraara ilumoorsuseq, pilliutit toqutassat pinnagit. Piumasaraara Guutimik ilisimasaqalernissaq, pilliutit ikikkagassat pinnagit! Israelip makitasuup ilumuunngitsullu pillaatisiaa v7 Angeruseq unioqqutippaat Adamimi tassani uannut ilumuunngitsuliorput. v8 Gileadi tassaavoq pinerluttut illoqarfiat tuminik aagasattunik ulikkaartoq. v9 Palaserpaat piiaasutut qamasarput, inuartarput Sikemimut aqqutaani; kanngunartulioqaat. v10 Tataannartumik takusaqarpunga Israelikkunni; tassani Efraimi allasiorpoq, Israeli mingutsippoq. v11 – Illittaaq Juda, katersukkat pisassatit aalajangerneqarput. Innuttama atugarisaat mumisikkaangakkit, Hoseap allagai Hos 7 v1 Israeli katsorsarniaraangakku, uleerneqartarput Efraimip ajortuliaa Samariallu ajussusia; taakkumi ilumuunngitsuliortarput. Tillinniat nakuuserlutik isertarput, piiaasut ujajaasarput aqqusinerni. v2 Eqqarsaatiginngilaat ajussusertik tamaat eqqaamagiga. Maanna ajortuliaminnit unguneqarsimapput, suliaat isiginngitsuunngilakka. v3 Ajussutsiminni kunngi qujanarniarfigaat, peqqusersiornerminni naalagartat iluareqqusaarfigaat. v4 Tamarmik allasiortuupput. Assigaat iffiorfik kissaqisoq iffiortup qisuttoqqittariaqanngisaa naqittakkap naqittarneqarneraniit pullannissaata tungaanut. v5 Kunngitta inuuiani naalagartat napparsimalersippaat viinnip aalakoornartuanik. Mitaatilliisunut assatik isatsippaat. v6 Terlinganeeriniartillutik uummataasa assigaat iffiorfik kissaqisoq. Unnuaq tamaat kamannerat sinippoq, qaalerneranili ikummarissivoq innertut naaralaartutut. v7 Tamarmik kissaqaat iffiorfittut. Naalakkatik nungutippaat, kunngii tamarmik toqunneqarput; arlaannaataluunniit torlorfiginngilaanga. v8 Efraimi akuliuppoq inuiannut allanut, assigaa timiusaq muminneqarsimanngitsoq. v9 Takornartat nukeerutitimmanni sianiginngilaa, nutsani qiinissimagaluartut maluginngilaa. v10 Makitassutsini Israelip unnerluussisigaa, saakkumanngillat Naalakkamut Guutiminnut, tamakkuninnga pisoqaraluartillugu ujanngilaat. v11 Efraimimmi assigaa tui pututikkuminartoq, isumaatsoq. Egypteni ikiortisereriarlugu aamma Assyriamukarnialerput. v12 Kisianni taamaalioreerniariarpata qassutinnik nalussivigiumaarpakka ulillugit, nunamut nusukkumaarpakka qilaap timmiaasut; katersuutilersut tusaagukkit pisarissavakka. v13 Eqqanaq taakku uannit nigortut! Toqup tikilligit tunummannga! Aniguisinniaraluaritsik sallutigaannga. v14 Innanngavimminni nimaaraangamik uanga uummatimikkut torlorfigisarinngilaannga. Karrinik viinnimillu tuneqqusaarlutik imminnut kilertitertarput, uangalu naalasseriiffigaannga. v15 Talitik uanga nakussatsikkaluarikka pilersaarutipiloqarfigaannga. v16 Uannut saannianngillat; pisissit qasoorsimasut assigilerpaat. Naalagartaat panamik toqorarneqassapput, perloqqussutitik pillarneqaatigalugit. Taamaalillutik mitannarsissapput Egyptenimi. Hoseap allagai Hos 8 Sorsunneq aallarussaanerlu pillaatigititaasut guutipilussiornerannut v1 Sulluartaat supiuk! Akeqqassi nattoralittut Naalakkap illua saassutilerpaat, Israelikkut angerusera unioqqutimmassuk inatsisinnut naalasseriillutik. v2 Ima torlorfigigaluarpaannga: »Guuterput! Israelikkuusugut ilisimavatsigit.« v3 Kisianni ajunngitsuliornissaq sumiginnaramikku akeqqanit malersorneqassapput. v4 Kunngissaminnik qinersisarput uannit pinngitsunik, naalagartassaminnik toqqaasarput uanga akuersaarsinnaanngisannik. Sølviutitik kuultiutitillu guutiliaraat suujunnaarsitaajumaarpulli. v5 Nersuteeraasaliat igiguk, Samaria! Kamannerma naaralaarfigai. Qanoq sivisutigisumik minguttuussusertik attatiinnassavaat, v6 uffa Israelikkuugaluartut? Samariap nersuteeraasaliaataa sanasup sanaaraa! Guutiunngilaq, sequnnikuinnanngorumaarpoq! v7 Anorissamik siaruarterigamik katersuiffimmi anorersuarmik katersuissapput. Kanaartaat karrertaqannginnamik qajuusanik pissarsiviussanngillat. Pissarsigaluarpataluunniit taakku takornartat nerissavaat nungullugit. v8 Israeli nungulluni nerineqarpoq, tassaapput immersakkat atorfissaqanngitsut inuiaat akornanni. v9 Assyrialiarput siutituutut nujuartatut kisermaasutut angalaavartutut; Efraimi asaneqaqqusaarluni tunissuteqartarpoq. v10 Inuiannili tamanna pigileraluarpassulluunniit ataatsimut katersorumaarpakka; erniinnarlu nimaarutigilerumaarpaat kunngimit naalagartanillu nanertugaanertik. v11 Efraimip pilliiviliarpassuaraluisa ajortuliornissamut aqqutissiuinnarpaat. v12 Amerlasuunik inatsisiliuukkaluaratsik taakku soqutiginngilaat. v13 Asaneqaqqusaarlutik pilliisarput, neqi nerisarpaat; pilliutaalli Naalakkap ilassinngilai. Pisuuneri eqqaamavai pillarlugillu ajortuliorneri pillugit; Egyptenimut utissapput! v14 Israeli pinngortitsisini isumakkeerpaa. Illussaarsuarnik illuliorpoq, Judallu illoqarfippassuit pallittaalisaliorpai. Taamaattumik illoqarfii aallartitsivigissavakka innermik pallittaalisaannik nungutitsisussamik. Hoseap allagai Hos 9 v1 Israeli, nuannaaqinak, nalliuttorsioqinak inuiaat issuaannarlugit! Allasiorlutit Guutinnit nigorsimavutit. Karrertaajaaffinni tamani nuannarisaqaat atortittartup akissarsiaanik pissarsineq. v2 Karrertaajaaffiilli tunguiaaffiillu pissarsivigissanngilaat, viinnilu iluatsinngitsuussaaq. v3 Naalakkap nunaaniiginnassanngillat Efraimi Egyptenimut utissaaq, Assyriamilu mingunnartunik nerisariaqassapput. v4 Taava viinnimik kueragassamik Naalakkamut pilliisinnaajunnaassapput, pilliutigisaat toqutassat Naalakkap iluarissanngilai. Tassaassaaq timiusaq aliasuttut nerisassaat, taassuminnga nerisoq kinaluunniit minguttunngussaaq. Timiusaatertik imminiitiinnassavaat. Naalakkap illuanut pissanngilaq. v5 Taava qanoq iliussavisi nalliussivimmi, ullormi Naalakkamut nalliussivimmi? v6 Nungutitsisunit aniguigaluarpataluunniit taakku Egyptenip ungoorlugit katersussavai, Memfisillu iliumaarpai. Erlinnartuutaat sølviusut naasupiluit qasillernartullit matussavaat, naasupiluit kapinartullit toqqisa iluini naassapput. v7 Nalliupput ullut pillaaffissat, nalliupput ullut akiniaaffissat, tamakkulu Israelip atupiloortariaqassavai! »Pruffiiti sianilluanngitsuuvoq, silaaruppoq angut anersaamit sunnerneqartoq!« Naaggali, pisuusut tassaapput ajortuliarpassuatit akeqqersimangaarnerillu. v8 Pruffiiti Efraimip pigaartoraa Guutiga kiffartuutissallugu. Aqqutissaanili tamani napiaaniutit siaarsimapput, Guutiatalu illuani akeqqersimaneqarpoq. v9 Itisilerpaat itersaliaq nakkarfissiaq Gibeap ulluinisut. Guutilli eqqaamavaa pisuunerat, pillarumaarpai ajortuliaat pillugit. Inuiaat tunussiuartartut uffa Naalakkap asagaatik v10 Israeli nanigaluarpara viinnissatut ittoq inoqajuitsumi, siuaasasi takuakka figenitut naajaartutut katersuiffimmi siullermi. Kisianni Ba'al-Peorimut pillutillu Kanngunartumut pigisassanngortipput uisummissut maajunnartigilerlutik. v11 Efraimi ippoq timmissatut, naalannassusia tingilluni qimagutissaaq. Ernisoqassaassaaq, naartusoqassaarluni ilumittoqassaarlunilu. v12 Qitornanillu perorsagaqaraluarpataluunniit qitornaarutitissavakka. Eqqanaq, qimakkutsik qanoq iliussappat! v13 Efraimip palmisut narsami ikkutatut takorluukkama maanna nammineq qitornani toqutsisumut pisittariaqarpai. v14 Tunikkit, Naalagaq, – sumik tunissavigit? Tuniniarigit illissanik meeqqanut pinngorfiusinnaanngitsunik iviannginillu immuerussimasunik! v15 Ajussusiat tamarmi saqqummerpoq Gilgalimi, tassani uumissulerpakka. Ajortuliaat pillugit illunnit anisissavakka, asajunnaarakkit. Naalagartaat tamarmik naalasseriitsuupput. v16 Efraimi perlussiortitaavoq, sorlai isseerupput, inerititaqarunnaarpoq. Taakkunani qitornartaartoqassagaluarpalluunniit asasaat taakku toqutikkumaarpakka. v17 Guutima ajattussavai naalanngimmanni. Inissaasuallutik angalaassapput inuiaat akornanni. Hoseap allagai Hos 10 v1 Israeli viinnequtaasimagaluarpoq naalluarsimasoq inerititaqartoq. Inerititamilli amerliartornerat ilutigalugu pilliiviliaat amerliartorput. Nunaatimik naggorissiartuaarnerat ilutigalugu ujaqqanik napasunik suli kusanarnerusunik sanasalerput. v2 Uummatimikkut peqqusersiornertik pillarneqaatigissavaat, pilliiviutaat Guutip aserorumaarpai ujaqqallu nappartitaat piuneerullugit. v3 Oqarpummi: »Kunngeqanngilagut, Naalagarlu mianerinngilarput! Kunngeqaraluaruttaluunniimmi tamanna sumut iluaqutigissavarput?« v4 Isumaqatigiissuteqartarput, sallullutik uppernarsaasarput angerfigeqatigiillutillu; iluarsuserlu naasarpoq naasutut toqunartulittut narsaatip qiporaasiornerini. v5 Samariamiut ersigaat nersuteeraasaliaq Bet-Avenimiittoq. Inuisa guutipiluillu palasiisa aliasuutigaat, alutornassusia nimaarutigaat, imminnit aallarunneqarmat! v6 Aamma taanna Assyriamut aallarunneqarumaarpoq kunngimut Jarebimut tunissutissatut. Efraimi kanngusuttariaqassaaq, Israelip pilersaarusiani kanngunarsissutigiinnassavaa. v7 Samariap kunngia piiagaassaaq qaputtut immamiittutut. v8 Israelip ajortuliai, ajussutsip qattorngi pilliisarfiusut, piuneerunneqassapput, pilliiviutaallu naasut kapinartullit matussavaat. Qaqqanut oqarumaarput: »Matoortigut!« qattunernullu: »Nakkarfigitigut!« v9 Ajortuliorsimavutit, Israeli, Gibeap ulluiniilli, ajortuliornersilu soraarutinngilarsi. Sorsunnerulli tikissavai Gibeami nakuusersullu saassutissallugit, v10 pillalerumagakkit; inuiaat katersuukkumaarput sorsullugit, pillalerukkit marloriaammik ajortuliaat pillugit. v11 Efraimi tassaasimagaluarpoq nersuteeraq arnaviaq nujuillisagaq karrertaajaanermik nuannarisaqartoq. Saneqquppara takullugulu qungasia kusanartoq. Efraimi pituppara, Juda assallatserissaaq, Jaaku nalimmatserissaaq. v12 Iluartuullusi siaruarterissaasi, ilumoorsuseqarlusi katersuissaasi, nunamik nutaamik assallatserissaasi. Piffissanngorpoq Naalakkap ujarnissaanut, aggeqqullugu naapertuilluarnermillu ilissinnut siallersitseqqullugu. v13 Ilissi iluaatsuullusi assallatserisimavusi pinerluttulianillu katersuillusi sallunerullu inerititai nerillugit. Isumalluutigisimavatit inuuserisat sorsuttartortatillu amerlaqisut. v14 Sorsuppalunnerli sakkortusivoq innuttavit akornanni, pallittaalisatillu tamarmik piuneerussaassapput, soorlu taamani Salmanip Bet-Arbeli nungutimmagu ullormi sorsuffiusumi, arnat meerannguillu allaat sequmisitaammata. v15 Ilississaaq taama iliorfigineqassaasi, Beteli, ajussusersi sualoqisoq pissutigalugu. Qaalerpat Israelip kunngia toqutaareersimassaaq. Hoseap allagai Hos 11 v1 Israeli inuusukkallarmat asalerpara, ernera Egyptenimit qaaqquara. v2 Qaaqqusinera ilungersuukkiartortillugu qimagukkiartuinnalersarput. Ba'alinut pilliipput, guutilianut pilliiniarlutik innermik ikitsisarput. v3 Tassaana uanga Efraimi pisunnermut sungiusariga kissumiartarlugillu, naluaalli katsorsarniaritsik. v4 Uannut atatippakka inunnut qilerummi, asanninnerup supissaataani; assigaara meeqqamik kivitsisoq ulussamut, peqippunga nerisassillugu. v5 Egyptenimut utissaaq, Assyria kunngigissavaa uannut saakkumannginnamik. v6 Peqqusersiorneri pillugit pana toqoraajumaarpoq illoqarfiini, palasii siunersiutinik akisisartut suujunnaarsillugit nerillugillu. v7 Innuttama tunussinertik taamaatikkumanngilaat. Qutsinnerussaartoq torlorfigigaluarpaat, taassumali nikuitissanngilai. v8 Qanoq ilillunga tunniutiinnassavakkit, Efraimi? Qanoq ilillunga imminiiginnassavakkit, Israeli? Qanoq ilillunga Admatut atugassaqartiinnassavakkit? Qanoq ilillunga Sebojimisut iliorfigiinnassavakkit? Uummatiga assallappoq, naakkinninneq pikialavoq ilunni. v9 Kamangaarnera atornianngilara, Efraimi nunguteqqissanngilara. Uangami Guutiuvunga, inuunngilanga illernartuuvunga akornassinni. Siooranartumik nalliutitsissanngilanga. v10 Naalagaq malikkumaarpaat, løvitut uiannisaarpoq. Uiannisaaraangat erneri uulillutik aggertarput kitaanit. v11 Uulillutik Egyptenimit aggissapput timmissatut, Assyriamillu tuisut. Namminneq illuini najugaqartissavakka, oqarpoq Naalagaq. Hoseap allagai Hos 12 v1 Iluaannga Efraimip sallunernik Israelikkullu peqqusersiornermik. Juda Guutimut pissutsimini piumasaannarminik iliorpoq, tassa illernartumut unneqqarissumut pissutsimini. v2 Efraimip anori ikinngutigaa anori kangisik anguniarsaralugu ulloq tamaat; siammarterivoq sallumik aserorterinermillu. Assyria angerfigeqatigeriarlugu Egypteni uuliamik pajuppaa. v3 Naalakkap Juda unnerluutigaa. Jaaku pillarumavaa inuuserisaa pillugu, akiniarpaa qanoq iliornerinut naapertuuttumik. v4 Ilumiuutillunili Jaakup qatanngunni salloqittarpaa, inersimalerami Guutimut akiuuppoq. v5 Inngilimut akiuuppoq ajugaallunilu, qianngarmi Guuti qinnuigaa saammaateqqulluni. Guutip Jaaku saqqummerfigaa Betelimi, tassanilu uatsinnut oqaluppoq. v6 Jahve, Katersaarsuit Guutiat, Jahve tassa aqqa. v7 Guutivit ikiuineragut nunannut utersinnaanngussaatit. Ilumoorsuseq naapertuilluarnerlu aalajangiutikkit, Guutilu tamatigut neriuffiguuk. v8 Oqimaaluttat peqquserluutit Kana'anip atorpai nanertuineq nuannarigamiuk. v9 Efraimi oqarpoq: »Ila pisuungaarama! Pigissaartunngorsimavunga, pisuunngorneralu pilersitsinngilaq pillarneqaatissamik ajortulinermillu.« v10 Egyptenimiikkallaravilli uanga tassaajuarsimavunga Naalagaq Guutit. Kingumut tuperni ineqartikkumaarpakkit soorlu nalliussiviit nalaanni. v11 Pruffiitit oqaluffigissavakka amerlasuunillu takorluugaqartillugit, taakkulu aqqutigalugit assersuutinik oqalussaanga. v12 Gileadi tassaammat ajorsuseq inui piunngitsunngussapput. Gilgalimi ussinnik angutivissanik pilliisarput, pilliiviutaalli tassaalerumaarput ujaqqat qaleriissat narsaatip assallatserneqartup qiporaasiornerisa killinganniittut. v13 Jaaku nunamut Aramimut qimaavoq, Israeli inussiatut sulivoq arnaq pillugu, arnaq nuliartaariniarlugu nersutaatinik paarsivoq. v14 Pruffiiti aqqutigalugu Naalakkap majuartippaa Israeli Egyptenimit, pruffiitimit paarineqarpoq. v15 Efraimi narrutsatsitsingaarpoq. Naalakkap eqqorneqartippaa aammut pisuuneranik akiniarlugulu mitaatilliinera pillugu. Hoseap allagai Hos 13 v1 Efraimip oqaluttarneri annilaarutaasarput, taanna Israelimi nuimasuuvoq; Ba'alinilli guutisiorfiginninnermigut pisuutitassanngorami toqusariaqarsimavoq. v2 Ajortuliornertik taamaatikkumanngilaat; guutilianik kuisanik sanapput, sølviutiminnik napasuliortarput silatussusertik atorlugu. Tamakkuli tassaapput sanaaginnaat! Ima oqaatigineqartarput: »Inunnik pilliisarput, nersuteeraasaliat kunittarpaat!« v3 Taamaattumik ilissapput ullaap pujuatut, kanernertut nungujaartartutut, karrit qalipakuisut karrertaajaaffimmit teqqartutut, putsutut ammartartukkut aniasutut. v4 Uanga tassaajuarsimavunga Naalagaq Guutit Egyptenimiikkallaravilli; Guutimik uangaanngitsumik ilisimasaqanngilatit, uangaanngitsumik annaassisissaqanngilatit. v5 Ilisarilerpakkit inoqajuitsumi, puikkarnerup nunaani. v6 Ivigartorput qaarsillarlutik, qaarsillaramillu makitasuunngorput; taamaattumik puiorpaannga. v7 Taava løvitut ilerpunga taakkununnga, assigaara milakulaaq aqqusernup killingani qamasoq. v8 Nannutut piaqqaminik arsaarneqartutut saassukkumaarpakka. Sakiaat alittorumaarpakka, løvitut arnavissatut iliorlunga neriumaarpakka; nersutit nujuartat mikkakkumaarpaat toqullugit. v9 Israeli, aseruinerup tikippatit kia taava ikiorsinnaassavaatit? v10 Sumiippa kunngit ilinnik annaassisussaagaluartoq illoqarfinni tamani? Sumiippat naalagartatit? Oqarsimavutimmi: »Kunngissannik naalagartassannillu tuniniannga!« v11 Kamanninni kunngissannik tunivakkit uumitsanninnilu peersittarlugu. v12 Efraimip pisuutitaassutaa naqissusigaavoq, ajortuliaa tammatsaaliugaavoq. v13 Nallisitsilerpoq meeraavorli sianiitsoq; erniarineqarfissani nalliukkaluarmat illissap ammarnganut anngutinngilaq. v14 Aniguisissanerpakka toqusut inaannit, toqumit aniguisillugit? Toqu, nappaatit toqoraataasoq naak? Toqusut inaat, nappaatit naak? Nalligusunneq uanga isinnut isertugaavoq. v15 Qatanngutimi akornanni inerititaqartuuvoq, maannakkulli kangisiup tikilerpaa, anorersuaq Naalakkamit pisoq pitorartussanngorpoq inoqajuitsumit. Pikialasui tissorumaarput kuuilu imaarullutik. Naalakkap erlinnartuusiviit piiaaffigiumaarpai erlinnartuutinik tamanik. Hoseap allagai Hos 14 v1 Samaria pisuutitassanngorpoq Guutertik assortoramikku. Panamik toqorarneqassapput, meeraarartaat sequmisinneqassapput, naartusortaasalu naavi siinneqassapput. Israeli allamik isumataartoq annaanneqartorlu v2 Saanniarit, Israeli, Naalakkamut Guutinnut, ajortuliatimmi naakkiussutigisimavatit. v3 Oqaatsinik nassataqarlusi Naalakkamut uterniaritsi oqarfigalugulu: »Ajortulianik tamanik isumakkiisartutit tunissutiginiakkavut ilassikkit; qarlutta inerititaannik tunissagatsigit. v4 Assyriap annaassinnaanngilaatigut, hestini qimussissanngilagut, oqarumajunnaassaagut: »Guuterput«, assatsinnik sanaat pillugit. Illit iliarsuit nallittortarpatit.« v5 Innuttakka tunussisimasut katsorsassavakka nuannaarlungalu asassallugit uummatinnit pisumik. Kamaakkunnaassavakka. v6 Kanernertut issaanga Israelimut, liljatut sikkilerumaartutut, sorlanittussatullu Libanonip orpiisut. v7 Avalequtai siaassapput, olivenequtitut takorannersissaaq; tipigissaaq Libanonip orpiisut. v8 Alanngortaani najugaqartut kingumut karrinik naatitsissapput. Sikkissapput viinnequtitut, tusaamasaassallutik viinnisut Libanonimit pisutut. v9 Efraimip guutiliat sammisariaaruppai. Qinnutai tusassavakka, saammaassillunga qiviassavara. Kakillarnaqutitut qorsuusutut ippunga, uanga inerititaqartissavakkit. v10 Kina ima ilisimasaqartigaa tamanna paasisinnaassallugu, imalu silassoritsigaluni tamanna ilisarissallugu? Naalakkap aqqutigeqqusai innarluipput, iluartut taakkunuuna ingerlasarput; ajortuliortulli naakkiutissapput. Joelip allagai Joel 1 v1 Naalakkap oqaasii Joelimut Petuelip erneranut pisut. Kappialaat pillertat perlutsitsinerannik v2 Manna tusarsiuk utoqqaanertaasusi ilissi, naalaaritsi nunap inui tamassi! Taama ittumik pisoqarsimanerpa inuutillusi siuaasassiluunniit ulluini? v3 Tamanna oqaluttuarissavarsi ernissinnut, taakkua oqaluttuarissavaat ernerminnut, taakkualu ernerisa kinguaariissoqatigiinnut tulliusunut: v4 Pillertap nungunngisaa piaraata nerivaa, piaqqap nungunngisaa qullugissap nerivaa, qullugissap nungunngisaa kikkaasup nerivaa. v5 Qaatunniaritsi qiallusilu, aalakoortusi! Viinnimik imertartusi kappialassaasi, imigassaraluarsi viinnissat isserat maangaannartoq qillugalugu. v6 Inuiaammi uanga nunannut saassussiartorput, pissarsuit kisissaanngitsut; kigutaat løvip kigutaasut ipput løvisullu arnavissatut alleroqarput. v7 Viinnequtaatikka aserorpaat figenequtaatikkalu nallorlugit. Ameraarulluinnarpaat avalequtaat qaqortunngortillugit. v8 Kappialagitsi niviarsiatut puunik atisilluni uineqqaatissaraluaminik upputiginnittutut. v9 Naatitanit kueragassanillu pilliutissat Naalakkap naalaffianit tammarsimapput; aliasupput palasit, Naalakkap kiffai. v10 Narsaatit aserugaapput, nunaat aliasuppoq, karrit asiupput, tunguliassaqanngitsoorpoq, uulia annikilliartorpoq. v11 Naasorissaasut pakatsipput, viinnequtilerisullu kappialapput qajuusiassat suaasiassallu pillugit; narsaammimi katersugassaagaluit maangaannarput. v12 Viinnequtit parnupput, figenequtit asiujartorput, orpiit granatæblillit, palmit iipilequtillu – narsaatip orpii tamarmik toquninngorput. Nuannaarneq inuit akornanni kanngutsisitaavoq. Peqqissiminissamut kajumissaarut v13 Puunik atisigitsi kappialallusilu, ilissi palasit! Nimaaritsi ilissi pilliivimmi kiffartuuteqartusi. Ilissi uanga Guutinnik kiffartuussisusi, iseritsi, unnuigitsi puunik atisillusi. Naatitanimmi pilliutissaagaluit pilliutillu kueragassaagaluit Guutissi illuanut aanneqassaarput. v14 Nalunaarutigisiuk iisinnginniarfissaq illernartoq, suaarutigisiuk ullup aliasuffiup nalliussinissaa! Utoqqaanerit nunallu inui tamaasa katersortissigit Naalakkap Guutissi illuanut, torlorfigisiullu Naalagaq! v15 Alianaq ullussaq taanna! Naalakkap ullussaa qanillivoq, nalliukkumaarpoq nungutitsineq Ajugaqanngitsumit pisoq nassataralugu. v16 Nerisassaraluavut piiagaannginnerpat isigitilluta, tipaatsuttuerullunilu qiimasuttuerutinnginnerpa Guutitta illuani? v17 Peqqumaatit parnaarsimasumiillutik asiupput, peqqumaasiviit aserorput iserteriviillu isaterneqarlutik karrit inerinnerliormata. v18 Nersutaatit nimaarpalunnerat sualoqaaq! Ussigit uniffeqarnatik angalaarput mangiarfissaarukkamik, savarpaat allaat ajupataarput. v19 Naalagaq, illit torlorfigaakkit innerup nungutimmagit narsarsuup ivigartorfittai, naaralaarnerup ikuallatsimmagit narsaatip orpii. v20 Nersutit nujuartat allaat ilinnut nilliapput, kuuit paqqermata narsarsuullu ivigartorfittai innerup nungutimmagit. Joelip allagai Joel 2 Naalakkap ullussaa v1 Qarlortaritsi sulluartaammik Zionimi, sorsoqqusissummik nilliagitsi qaqqanni illernartumi! Nunap inui tamarmik uullusissapput nalliutilermat Naalakkap ullussaa! v2 Ullussaq taggarissoq qanillivoq, ullussaq qulisimasoq taartunillu nuissersimasoq. Sorsukkiartortorpassuit pissaanilissuit qaalernertut siaruarput qaqqani. Siornatigut taamaattoqanngisaannarpoq kingornalu taamaattoqassanani kinguaariissoqartillugu. v3 Sorsukkiartortut sioraanniippoq inneq nungutitsisoq, kingoraanniipporlu innerup naaralaarnera. Sioraanniippoq nuna naatsiivittut Edenisut ittoq, kingoraanniippoq inoqajuitsoq suitsoq; aniguisoqassanngilaq! v4 Sorsukkiartortut takullugit soorlu tassa hestit qimuttut, hestitut qimusserfigineqartartutut pangalipput. v5 Pavani qaqqat kaarfini pissigarpalukkaangata perpalunnerat qamutit ikkulunnerattut ittarpoq; ilami soorlu nutaraaluttut ikualanerit ivikkanik panertunik nungutitsisut, soorlu sakkutoorpassuit sorsukkiartortut. v6 Inuiaqatigiit uulluserput taakku pillugit, kiinaat tamarmik sinngorullerput. v7 Sakkutoorpassuit taakku pissarsuartut arpapput, sorsuttartutut qarmat pitoraaffigaat; tamarmik siumuinnavik ingerlapput aqqutigisartik nigussanagu. v8 Imminnut sakattaatinngillat, sammivimminnit sangussanatik; naaligaatit eqqaminni torartuaraluartut pitoraatiinnarput unitsitassaanatik. v9 Tassami illoqarfik saassuppaat, qarmarsuarmut pitoraallutik. Igalaatigut isaapput tillinniatut. v10 Naalakkap siornani sajuppoq nuna, qilallu aalavoq; taarsipput seqineq qaammallu, ullorissallu qaamassuseerupput. v11 Naalakkap nipini anippaa sakkutoorpassuani siulersorlugit; sakkutuuisami amerlaqisut nakooqisullu peqqussutai naammassivaat. Angeqaaq Naalakkap ullua siooranaqalunilu! Kina ataniarsinnaanerpa? Peqqissiminissamut kajumissaarut v12 Maannakkulluunniilli oqarpoq Naalagaq: Uannut saanniaritsi uummatissigut iluunngarlusi, iisinnginniarlusi, qiallusi kappialallusilu! v13 Atisasi pinnagit uummatisi alittorsigit, saanniaritsi Naalakkamut Guutissinnut! Taanna saammaasuuvoq nallittuisuullunilu, kamajaatsuuvoq ilumoorsusermillu peqangaarluni; pilersaarutini allanngortissinnaavaa perlussaagaluaq nalliutinngitsoortillugu. v14 Immaqa allamik isumaqalerumaarpoq peqqissimiumaarlunilu, pilluaqqussutini uninngatiinnarlugu, naatitanit pilliutissamik pilliutissamillu kueragassamik aatsisinnaaqqullusi Naalakkamut Guutissinnut. v15 Qarlortaritsi sulluartaammik Zionimi! nalunaarutigisiuk iisinnginniarfissaq illernartoq, suaarutigisiuk ullup aliasuffiup nalliussinissaa! v16 Katersortissigit inuiaat Israelikkut, katersorsimasut illernartissigit; utoqqaat aggersissigit meeqqallu naalungissallu katersortissigit Uissap qimattariaqassavaa ineeqqani nuliassallu katernaatut siniffissani. v17 Naalaffimmi paarliup pilliiviullu akornanni qiassapput palasit Naalakkap kiffai imalu oqassallutik: »Naalagaq, innuttatit asattuunniakkit! Pigisatit mitannarsissutinngorteqinagit, inuiaqatigiinnit asissorneqartillugit. Sooq inuiaat oqassappat: Sumiikkami Guutiat?« Qinnut Naalakkamit tusarneqartoq v18 Naalakkap nuna pigisani ilungersuutigilerpaa, innuttani asattuuppai. v19 Naalakkap innuttani oqarfigai: Pajussavassi karrinik viinnimillu uuliamillu, taakkuninnga qaarsillaqqullusi. Inuiaqatigiinnilu mitannarsiseqqissanngilassi. v20 Akeraq avannga pisoq ilissinnit peersissavara ajattorlugu nunamut panertumut naasuitsumut, sallersaalu immamut kangianiittumut tunorlersaalu immamut kitaaniittumut; tippaalluni narlanngunarsissaaq. Naalagaq tupinnangaartumik iliuuseqarpoq! v21 Nunaat, siooraqinak! Qiimasullutit tipaatsugit Naalagaq tupinnangaartumik iliuuseqarmat. v22 Siooraqinasi nersutit nujuartat, narsarsuup ivigartorfittai qorsooqqissilermata, orpiit inerititaqalerumaarmata, figenequtip viinnequtillu naammattunik katersugassaqartissammasi. v23 Ilissi Zionip erneri, Naalagaq Guutersi tipaatsuutigisiuk qiimasuutigalugulu, taassuma tunissammasi sialummik iluarsuseqartitsisumik, ukiap sialuanik upernaallu sialuanik aallartitsivigissammasi siornatigutut. v24 Karrertaajaaffiit karrinik immerneqassapput, tunguiaaffiillu utsersussapput viinnimik uuliamillu. v25 Taarsiivigissavassi ukiuni taakkunani pillertat nerisaannik, qullugissap, kikkaasup, pillertallu piaqqat nerisaannik, tassa sakkutoorpassuakka ilissinnut aallartissimasama, nerisaannik. v26 Naammattumik nerissaasi qaarsillarlusilu, Naalakkallu Guutissi aqqa unnersiutigissavarsi tupinnangaartuliorfigimmasi; innuttakkalu pakatsisitaanngisaannassapput. v27 Taava paasissavarsi uanga Israeli najoriga. Uanga tassaavunga Naalagaq Guutersi, allanik Guuteqanngilaq. Innuttakka pakatsisitaanngisaannassapput. Joelip allagai Joel 3 Anersaaq kuineqartoq v1 Tamatuma kingorna ima pisoqarumaarpoq: Anersaara kuiumaarpara inunnut tamanut. Ernisi panisilu siulittuissapput, utoqqartasi sinnattorumaarput inuusuttortasilu takorluugaqarumaarlutik. v2 Anersaara kuiumaarpara allaat inussiaatissinnut angutinut inussiaatissinnullu arnanut ullussani taakkunani. v3 Nalunaaqutinik saqqummersitsiumaarpunga qilammi nunamilu – aammik innermillu putsunillu napasunik. v4 Seqineq allanngussaaq taarnerinnaalerluni, qaammallu aanngorluni, Naalakkap ullussaa angeqisoq siooranangaaqisorlu nalliutinngikkallartillugu. v5 Kinaluunniillu Naalakkap aqqanik torlorfiginnittoq annaanneqassaaq. Qaqqami Zionimi Jerusalemimilu annaffissaqassaaq – Naalakkap oqaasia naapertorlugu – aniguisunut Naalakkap qaaqqusaanut. Joelip allagai Joel 4 Eqqartuussut inuiaqatigiinnut Israelillu annaanneqarnissaa v1 Ullussani taakkunani tamatumalu nalaani Judap Jerusalemillu atugarisaannik allanngortitsiffissanni v2 katersorumaarpakka inuiaqatigiit tamaasa Joshafatip Qooruanut pisillugit. Tassani killisiorumaarpakka Israelikkut innuttarisakka pigisakkalu inuiaat akornannut siammartitaat pillugit. Nuna pigisara agguarpaat v3 innuttakkalu immeraatigalugit. Nukappiaraq tunivaat arnamik atortittartumik pissarsiniarlutik, niviarsiararlu akigalugu viinnimik pissarsiniarlutik. v4 Aammattaaq: Ilissi sussagassi, Tyrusi Sidonilu filisterillu nunaata immikkoortortai tamassi? Akiniarniarpisinga suliakka pillugit, imaluunniit iliuuseqarfiginiarpisinga? Pilertoqisumik eqqorneqartikkumaarpassi suliassinnit, v5 sølviutikka kuultiutikkalu tigugassigit erlinnartuutikkalu naalaffissinnut aallarukkassigit, v6 Judakkullu Jerusalemimiullu Grækerinut tunigassigit nunaannit ungasissumut aallarussaatillugit. v7 Nunamit taakkuninnga tunisiffissinnit aallartikkumaarpakka, ilissilu suliassinnit eqqorneqartikkumaarpassi. v8 Ernisi panisilu Judakkunnut akigissavakka. Taakkua Sabamiunut inuiannut ungasissumiittunut akigissavaat. Naalagarmi taama oqaluppoq. v9 Inuianni manna torlulaatigisiuk: »Sorsunnissaq illernartoq suaarutigisiuk, pissarsuit itersarsigit, sorsuttartut tamarmik saassussilit! v10 Assallatserutisi saffiorsigit pananngorlugit saviutisilu viinnequtilerissutit qalugiusanngortillugit! Parsangasoq allaat oqassaaq: Pissarsuuvunga! v11 Qaanasuaritsi inuiaqatigiit tamaginni ittusi, tamaginnit katersoritsi pissarsuartasi Naalakkap toqorassammagit!« v12 Inuiaat aallassapput Joshafatip Qooruanukarlutik, inuiaat eqqaamiusi tamaasa tassani eqqartuunniarakkit. v13 Killuutit tiguniarsigit katersugassat inerimmata; viinnissanik tunguiaajartoritsi tunguiaaffik ulikkaarmat, tunguusiviit utsersulerput. Ajussuseq angeqaaq! v14 Tusaasigit nilliasorpassuit Qooqqumi Aalajangiiffissami! Qanillivormi Naalakkap ullussaa Qooqqumi Aalajangiiffissami. v15 Seqineq qaammallu taarsissapput ullorissallu qaamassuseerullutik. v16 Naalagaq løvitut uiannisaarumaarpoq Zionimit, nipini anissavaa Jerusalemimit qilak nunalu sajutsillugit. Kisianni Naalagaq innuttaasa qimarnguffigissavaat, Israelikkut taanna sernissortigissavaat. v17 Taava paasissavarsi uanga Naalagaq Guutersi qaqqanni illernartumi Zionimi ineqartunga. Taava Jerusalemi illernartuutinngussaaq, takornartallu tassunga iseqqinngisaannassapput. v18 Ullussami tassani qaqqat viinnip tunguanik kuserumaarput, qattorngillu immummik kuussapput, Judallu kuui tamarmik imermik kuugaassapput. Naalakkap illuanit pikialalerumaarpoq puilasoq Shittimip qooruanut imerterutaalluni. v19 Egyptenili inuilaanngussaaq, Edomilu inoqajuitsunngussaaq suitsoq, tassa Judakkut nakuuserfigigamikkit taakkualu nunaanni pinngitsut aavannik kueraallutik. v20 Juda naassaanngitsumik inoqassaaq, Jerusalemilu kinguaariikkuutaani. v21 Toqutaasut akiniukkumaarpakka iliornerat pillaateqanngitsoortinnagu. Naalagaq Zionimi ineqassaaq. Amosip allagai Am 1 v1 Amosip savaatillit Tekoameersut ilaata oqaaserisai, Israeli pillugu takorluugai, Uzzija Judami kunngiutillugu Jeroboamilu Joaship ernera Israelimi kunngiutillugu. Tamanna pivoq nunap sajunnersua ukiunik marlunnik sioqqullugu. v2 Oqarpoq: Naalagaq løvitut uiannisaarpoq Zionimit, nipini anippaa Jerusalemimit, paarsisut ivigartorfigititaat aliasutsillugit, Karmelillu kaarfani orpiit toquninngortillugit. Naalakkap pillaataa inuiaqatigiinnut Judamullu Israelimullu v3 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Damaskusip pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Qamutaasanik karrertaajaatinik saviminiusunik Gileadi karrertaajaaffigaat. v4 Taamaattumik Hazaelip illua aallartitsivigissavara innermik Ben-Hadadip pallittaalisaliaanik nungutitsisussamik. v5 Qartorartissavara Damaskusip isaafiata sannerussua piuneerullugulu Bik'at-Avenimi issiavissaarsuarmi issiasoq Bet-Edenimilu kunngip tigumiaanik tigumiartoq; Aramæerit Kirimut aallarunneqassapput, oqarpoq Naalagaq. v6 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Gazap pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Innuttai tamaasa aallaruppaat Edomimut tunniullugit. v7 Taamaattumik Gazap qarmarsui aallartitsivigissavakka innermik illoqarfiup pallittaalisaanik nungutitsisussamik. v8 Piuneerutissavakka Ashdodimi issiavissaarsuarmi issiasoq Ashkalonimilu kunngip tigumiaanik tigumiartoq. Assaga Ekronimut silugutissavara, filisterillu amiakkui toqutaassapput, oqarpoq Guuti Naalagaq. v9 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Tyrusip pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Aallarussaasut tamaasa Edomimut tunniuppaat qatanngutigiittullu angerfigeqatigiinnertik eqqaanagu. v10 Taamaattumik Tyrusip qarmarsui aallartitsivigissavakka innermik illoqarfiup pallittaalisaanik nungutitsisussamik. v11 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Edomip pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Qatanngunni nallittornagu panat sakkugalugit malersorpaa. Kamannini aalajangiusimajuarpaa uumissuiuarami. v12 Taamaattumik Temani aallartitsivigissavara innermik Bosrap pallittaalisaanik nungutitsisussamik. v13 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Ammonikkut pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Nunartik allisikkumallugu sorsutsillutik naartusut naavi siittarsimavaat Gileadimi. v14 Taamaattumik Rabbap qarmarsui ikuallatsissavakka illoqarfiup pallittaalisaanik nungutitsisussamik, ullormi akiuuffissami saassusseqqussummik nilliasoqartillugu, anorersuartillugu silarluup ulluani. v15 Kunngiat naalagartanilu aallarussaassapput, oqarpoq Naalagaq. Amosip allagai Am 2 v1 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Moabip pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Edomip kunngiata saarngi ikuallassimavaat qequinnanngortillugit. v2 Taamaattumik Moabi aallartitsivigissavara innermik Kerijjotip pallittaalisaanik nungutitsisussamik. Moabikkut toqorassapput akiuunnerup pisorpalussua saassusseqqussummik nillianeq qarlortarpalunnerlu nipaatillugit. v3 Naalagaasoq nunamit nungutissavara naalagartaalu tamaasa toqussallugit taassumunnga ilanngullugit, oqarpoq Naalagaq. v4 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Judap pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Naalakkap inatsisai asiginnarpaat ileqqoreqqusaalu maleruarnagit; tammartitaappummi guutiminnit salluliuutaasunit siuaasamik guutisiorfigisaannit. v5 Taamaattumik Juda aallartitsivigissavara innermik Jerusalemip pallittaalisaanik nungutitsisussamik. v6 Ima oqarpoq Naalagaq: Aalajangersimasara isumakkeernianngilara Israelip pinerluttuliorneri pingasut, ilami sisamat, pillugit. Pinngitsuusoq akigaat akissarsissutigiumallugu piitsorlu aloqutit akiata nalinganik. v7 Sanngiitsut niaqui pujualani sequtsertarpaat ikiortariallillu aqqusinermit ajattorlugit. Erneriit arnaq atortittartoq marluuttarpaat taamaalillutillu atera illernartoq mingutsillugu. v8 Atisat akiitsulinnit sallunaveeqqutitut tigusat nallarfigisarpaat pilliiviit tamarmik sanianni. Pinerluuteqartut akiliisitat akiliutaannik viinnisortarput Guutimik illuani. v9 Tassaana uanga nungutikkikka siornanniittut Amorikkut cederitut portutigisut orpittullu egitut suikkaatigisut; inerittuinit sorlaannut nungutippakka. v10 Tassaana uanga ilissinnik Egyptenimit majuartitsisoq ukiunilu 40-ni inoqajuitsumi angalatitsisoq Amorikkut nunaannik tiguaasinnaanngortillusi. v11 Ernissi ilaat pruffiitinngortippakka inuusuttortassilu ilaat nasiræerinngortillugit. Taamaannginnerpa, Israelikkuususi? oqarpoq Naalagaq. v12 Kisianni nasiræerit viinnisortaqquasi pruffiitillu siulittueqqunagit. v13 Nuna tummaarisarsi sajutsissavara qamutinut karrinik ulikkaarlutik uppeqqajaasunut assigitillugu. v14 Oqilanerpaasup qimarnguissani angussanngilaa, nakuusup nukini atussanngilai; sorsuttartup allaat inuunini annaassinnaassanngilaa. v15 Pisissaartartoq atasinnaassanngilaq, allaammi oqilasooq hestersorlu aniguisinnaassanngillat; v16 allaat sorsuttartoq sapiinnerpaaq ullussami tassani qimaasariaqassaaq sakkoqarnani, oqarpoq Naalagaq. Amosip allagai Am 3 Pruffiitip nalunaajaatigisariaqarpaa Naalakkap pillaanissaa v1 Israelikkuususi! Tusarsiuk Naalakkap oqaasia avoqqaaralusi, avoqqaaralugit kinguaariissoqatigiit tamaasa Egyptenimit majuartitakka: v2 Nunarsuarmi inuiaat tamarmik akornanni ilissi kisissi qinigaraassi; taamaattumik pillarumavassi ajortuliasi tamaasa pillugit. v3 Inuit marluk ingerlaqatigiittarnerpat isumaqatigiissutigeqqaarnagu? v4 Løveq orpippassuarniittoq uiannisaartarnerpa pisaqarsimanngikkaangami? Løvitsiaq pulaqqavimminiittoq qatimaattarnerpa pisaqarsimanngikkaangami? v5 Timmiaq nunamut nakkartarnerpa eqqorneqarsimanngikkaangami? Pullat miligartarnerpa pulasoqarsimatinnagu? v6 Illoqarfimmi sulluartaammik qarlortartoqartarnerpa inuit annilaarutiginngisaannik? Illoqarfimmi ajunaartoqartarnerpa Naalakkap taamaalersitarinngisaanik? v7 Guutimi Naalagaq qanoq iliortarinngilaq pilersaarutini kiffaminut pruffiitinut saqqummerseqqaartinnagit. v8 Løveq uiannisaaraangat kinaluunniit ersilertannginnerpa? Guuti Naalagaq oqalukkaangat kinami taava siulittuissannginnerpa? Samariap pisuunera pillarneqarneralu v9 Illussaarsuarnut Ashdodimiittunut illussaarsuarnullu Egyptenimiittunut suaaritsi: »Katersoritsi qaqqani Samariamik avatangiisuni takusigillu illoqarfimmi amiilaarnartut qunutitsinerillu!« v10 Naluaat qanoq ilillutik eqqortumik iliussallutik, oqarpoq Naalagaq, illussaarsuini ingasalluinnarput nakuusernerit aserorterinerillu. v11 Taamaattumik oqarpoq Guuti Naalagaq: Akeqqat nuna ungussavaat; pallittaalisat aserortissavaa illussaarsuatillu ujajaaffigalugit. v12 Ima oqarpoq Naalagaq: Soorlu savanik paarsisup løvip qarnanit savap niui siutaataluunniit ilaminiinnaa annaattarai, taamatut annaanneqassapput Israelikkut, taakku Samariami siniffimmi issiasut isikkat nalaanni nalaasaarfimmilu niaqqup nalaani! v13 Tusarnaaritsi, Jaakukkullu aarlerisaarsigit, oqarpoq Guuti Naalagaq Katersaarsuit Guutiat: v14 Ullussami tassani Israeli pillarukku unioqqutitsineri pillugit eqqorneqartissavakka Betelimi pilliiviit nassuusartaallu killorlugit nunamut nakkaatillugit. v15 Illut ukiorsiorfiit aasarsiorfiillu sequmissavakka, illullu nagguaatsup tuugaavinik pinnersaasersukkat illukuinnanngortissavakka illorsuillu aserorterlugit, oqarpoq Naalagaq. Amosip allagai Am 4 Akimasut arnartaannut eqqartuussut v1 Tusarsiuk manna, ilissi Bashanip nersussuartai arnavissat Samariap qaqqaaniittusi, ilissi sanngiitsunik qunusiarinnittusi, piitsunik naalliutsitsisartusi uissinnullu oqartartusi: »Viinnimik aggiussigitsi imerujoorniassagatta!« v2 Guuti Naalagaq uppernarsaavoq illernassutsi naqqissigalugu: »Ullut ilissinnut nalliukkumaarput taava nusunneqarumaarpusi nissinnik ilasilu kingulliit oqummersanik; v3 tamarluinnassi annissorneqarumaarpusi qarmarsuup quppaasigut, aallarunneqarumaarpusilu Hermonip tungaanut,« oqarpoq Naalagaq. Naalakkap kamannera inunnut manngertissimasunut v4 Betelimukaritsi ajortulioriartorlusi, Gilgalimukaritsi suli annerusumik ajortulioriartorlusi! Pilliutissasi toqutassat aggiussigit ullaakkut pissarsiassilu qulingi ullut pingajuanni. v5 Timiusat seernarsaatillit pilliutigisigit qujaniutitut, kajumissutsimillu pilliutisi nipituumik torlulaatigisigit! Taamaaliornermi nuannarisareqigassiuk, Israelikkuususi, oqarpoq Guuti Naalagaq. v6 Tassaana uanga illoqarfissinni tamani kigutit susassaarutitikkikka tamaginnilu timiusartugassaarutitillusi. Taamaattoq uannut saakkumanngilasi, oqarpoq Naalagaq. v7 Tassaana uanga siallersitsiviginngitsoorissi qaammatit pingasut katersuiffiup siornatigut. Kingorna illoqarfimmut ataatsimut siallersitsivunga, allamulli siallersitsinanga. Narsaat ataaseq siallerfigineqarpoq, siallerfigineqanngitsorli parngukkiartuinnarpoq. v8 Illoqarfiit marluk pingasulluunniit inui uppeqqajaallutik illoqarfimmut allamukarput imigassarsiorlutik, imeruersarnatilli. Taamaattoq uannut saakkumanngilasi, oqarpoq Naalagaq. v9 Uanga pillarpassi karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik; naatsiivisi viinnequteqarfiutisilu nungutippakka. Figenequtisi olivenequtisilu pillertat nunguppaat. Taamaattoq uannut saakkumanngilasi, oqarpoq Naalagaq. v10 Uanga nappaammik toqoraataasumik aallartitsivigaassi Egyptenimut iliornittut. Inuusuttortasi panamik toqorarpakka hestiutisilu akeqqassinnit tiguagaatillugit. Tammaarfissi tippaannerannik naamasaqartippassi. Taamaattoq uannut saakkumanngilasi, oqarpoq Naalagaq. v11 Nungutippassi, soorlu Guutip Sodoma Gomorralu nungutikkai, assigaarsilu qisuk ikuallalereerluni innermit amusaq. Taamaattoq uannut saakkumanngilasi, oqarpoq Naalagaq. v12 Taamaattumik ilinnut taamatut iliorniarpunga, Israeli; taamaaliorfiginiarakkimmi, Israeli, piareersimaniassaatit Guutinnut sassartitaanissannut. v13 Takuat, qaqqanik ilusilersuisoq anorimillu pinngortitsisoq, inummullu oqaluttuarsinnaasoq qanoq eqqarsarneranik, qaalernermik taarninngortitsisartoq, nunarsuullu qattorngi qarsullugit ingerlasartoq, taassuma aqqa tassa Jahve, Katersaarsuit Guutiat. Amosip allagai Am 5 Israeli upputigineqartoq v1 Tusarsiuk oqaaseq manna, ilissi pillusi upputigiumasara, Israelikkuususi: v2 Niviarsiaq Israeli orlutitaavoq makeqqittussaajunnaarluni. Nunaamminut igitaavoq; makititsisussaqanngilaq. v3 Ima oqarpoq Guuti Naalagaq: Illoqarfiup inui 1.000-iullutik sorsukkiartortut 100-innarnik amiakkoqassapput; 100-ullutillu sorsukkiartortut quliinnarnik amiakkoqarumaarput Israelikkunni. v4 Ima oqarpoq Naalagaq Israelikkunnut: Uanga ujarsinga, taava inuussaasi! v5 Beteli ujaqinasiuk, Gilgalimukaqinasi, Be'ershebamut ateqinasi; Gilgali aallarussaassaaq, Beteli suujunnaartussaassaaq. v6 Naalagaq ujarsiuk, taava inuussaasi. Taamaaliunngikkussi innertut tikiuteqinaaq ilissinnut Josefikkuusunut; inneq taanna nungutitseqinaaq, Betelimilu qamititsisussaqanngilaq. v7 Ilissi iluarneq allanngortipparsi naasutut sungarnitsutut ilersillugu, naapertuiluarnerlu nunamut igillugu. v8 Qiluttuusanik Siattunillu pinngortitsisup, taarnersuarmik allanngortitsisup ullaanngortillugu, ullorlu unnuanngortillugu taartoq, immap ernganik qaaqqusisup nunallu qaavanut kuillugu, taassuma aqqa tassa Jahve v9 Taassuma aseruineq qinngortippaa nukittuumut, aseruineq nalliuppoq pallittaalisamut. Innuttaaqatigiinnermi iluanngitsuliorneq pillugu eqqartuussut v10 Uumissortarpaat isaaffimmi eqqartuussutissamik aalajangiisoq asissortarlugulu eqqortumik nalunaajaasoq. v11 Sanngiitsoq tullaatarisarassiuk karriutaanillu akileraarutinik piumaffigisarlugu ujaqqanik sikkigissakkanik illuliussaasi inigilinngisaannassallugilli, viinnequteqarfiliussaasi alutornartunik, viinnili ilissi nammineq imissanngilarsi. v12 Nalunngilarami unioqqutitsinisi qanoq amerlatigisut qanorlu ingasatsigisumik ajortuliortartusi. Pisuutitaasussaanngitsut qinugisarpasi akilersinnerluutinillu tunisittarlusi; piitsullu isaaffimmi ikiorumasanngilasi. v13 Taamaattumik ulluni taama pisoqarfiusuni silatooq nipangersimasarpoq, ullummi tamakku ajortuupput. v14 Ajortoq pinnagu ajunngitsoq ujarsiuk inooqqullusi. Taava Naalakkap Katersaarsuit Guutiata najussavaasi, soorlu taama oqartusi. v15 Ajortoq uumigisiuk ajunngitsorlu nuannaralugu, naapertuilluarnerlu atortuulersissiuk isaaffimmi! Immaqa taava Naalakkap Katersaarsuit Guutiata Josefikkut amiakkui saamasaarfigiumaarpai. v16 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq, Katersaarsuit Guutiat, Naalagaq: Niueriartortarfinni tamani upittoqarumaarpoq, aqqusinerni tamani nilliassapput: Eqqanaq, eqqanaq! Qaaqqujumaarpaat naasorissaasut upeqqullugit, upputinillu ilisimasaqartut kappialaqqullugit. v17 Viinnequteqarfinni tamani kappialassapput akunnissigut ingerlajumaarama, oqarpoq Naalagaq. Pillarneqarnissaq piunngitsumik guutisiorneq pillugu v18 Eqqanaq Naalakkap ullussaanut qilanaartut! Naalakkap ullussaa ilissinni sumut iluaqutaassammat? Taggariinnaassaaq qaamasoqarani. v19 Assigissavaa løvimit qimaalluni nannumik siumuisoq, angerlaramilu qarmamut ajappartortilluni pulateriaarsummit toqunartulimmit kiineqartoq. v20 Ilumut Naalakkap ullussaa taggariinnaassaaq qaamanersannguaqarani. v21 Nalliussisarnisi uumigaakka avaanngugeqalugillu, ullut nalliussiffisi nuannarinngilakka. v22 Pilliutissinnik ikikkagassanik naatitanillu pilliutissinnik pilliiffigigaluarussinga ilassiumassanngilakka, nersutaatinik puallarsakkanik nereqatigiissutissatut pilliiffigigaluarussinga qiviumissanngilakka. v23 Tussiarnersi soraarukkussiuk uannut qujanaannassaaq, kukkilattariarsornersi tusarumanngilara! v24 Iluarsuserli pikialatissiuk puilasutut, naapertuilluarnerlu kuunnguatut imaarutissanngitsutut. v25 Ukiuni 40-ni inoqajuitsumiitillusi pilliutinik toqutassanik naatitanillu pilliutinik uannut pilliisarsimanerpisi, Israelikkuususi? v26 Ingerlaaruttarnerpasi assilissat nammineq sanaasi, kunngersi Sakkutip Kevanilu ulloriaq guutisiorfissi? v27 Taava aallarukkumaarpassi Damaskusip ungataanut, oqarpoq Naalagaq. Aqqa tassa Katersaarsuit Guutiat. Amosip allagai Am 6 Akimanernut eqqasuuteqanngitsunut eqqartuussut v1 Eqqanaq Zionimi eqqasuuteqarnatik inuusut Samariallu qaqqaaniittut tatiginnittuusut, inuiaqatigiit akimanertaasa pingaarnersaat, Israelikkuusut saaffigisartagaat. v2 Illoqarfimmut Kalnemukarniaritsi takuniaallusi, ingerlaqqillusilu Hamat-Rabbamut, tassanngaanniillu filisterit illoqarfiannut Gatimut. Ilissi naalagaaffinnit taakkunannga pitsaaneruisi? Nunagisarsi taakku nunagisaannit annerua? v3 Ulloq perlussiorfissaq ilissinnit ungasissuutinniarsaraarsi nakuusernerlu pingaarnerpaanngortillugu. v4 Nalaasaarujuuinnartarput siniffinni nagguaatsup tuugaavinik pinnersaasersukkani nalaasaarfimminnilu, nerisarpullu savaaqqanik illinnarnersiukkanik nersuteeqqanillu puallarsakkanik. v5 Appisimaartarput kukkilattarissanik ingiorteqarlutik nipilersorujoorniartarlutillu Daavi assiginiarlugu. v6 Viinnisortarput qummuattanit uuliamillu pitsaanersiukkamik tanittarlutik; kisiannili Josefip suujunnaarnissaa isumakuluutigisanngilaat. v7 Taamaattumik aallarussaasuni salliutitaassapput, tarfiinnaraluartut inuulluataaginnarsinnaajunnaassapput. v8 Guuti Naalagaq imminut naqqissigaluni uppernarsaavoq, oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Guutiat: »Jaakup pingaarniutigisaa uumigaara, illussaarsui sussaatinngilakka, illoqarfillu taassumaniittullu tamaasa akeraannut tunniutissavakka.« v9 Illoqatigiinnimi qulilluunniit sinnerukkaluarunik taakkuttaaq toqussapput. v10 Taava eqqarliusoq pinngitsaalineqassaaq toqusut timaat annissoqqullugit, illumilu ilorlerpaamiittumut oqassaaq: »Suli toqusut timaanik annissassaqarpa?« Aperisaalu akissaaq: »Naamik.« Oqaatsinilu nangissavai: »Oqaloqinak!« Naalakkap aqqa taanaveersaarneqartariaqarpoq. v11 Naalagarmi peqqusiumaarpoq illu angisooq seqummakunngorteqqullugu mikisorlu sequmilluinnaqqullugu. v12 Hestit qaqqami qummut pangalittarnerpat? Imarsuaq assallatserneqartarnerpa ussigit uniartigalugit? Ilissili naapertuilluarneq allanngortittarparsi toqunartunngortillugu, iluarnerullu inerititaa sungarnitsunngortillugu. v13 Lodebari tipaatsuutigisarparsi; oqartarpusi: »Karnajimi tiguarsimannginnerparput nammineq pissaanitsigut?« v14 Maanna akeqqasi ilissinnut saassussisissavakka, Israelikkuususi, oqarpoq Naalagaq Katersaarsuit Guutiat, taakkunanngalu tunuartitaassaasi Lebo-Hamatimit Arabap kuunnguanut. Amosip allagai Am 7 Israelimik takorluukkat pingasut v1 Guutip Naalakkap ima takorluuisippaanga: Naalakkap pillertarpassuit pilersippai ivigaqarfik killuiffigineqareerluni kingunikusianik naaqqilermat, tassa kunngi katersuereermat. v2 Pillertat nunami naasut tamaasa nunguleraallu oqarpunga: »Naalagaq Guuti, isumakkiigit! Taamaaliorfiginngikkunni qanoq Jaaku atasinnaassava taama mikitigigami?« v3 Taava Naalagaq peqqissimilerpoq. »Taama pisoqassanngilaq,« oqarpoq Naalagaq. v4 Guutip Naalakkap ima takorluuisippaanga: Guutip Naalakkap eqqartuussiniarluni inneq qaaqquaa; innerullu itinersuaq nerivaa. Narsaatilli suerutilermagu v5 oqarpunga: »Guuti Naalagaq, taamaaliorunnaarit! Qanoq ililluni Jaaku atasinnaassava taama mikitigigami?« v6 Taava Naalagaq peqqissimilerpoq. »Aamma taamatut pisoqassanngilaq,« oqarpoq Guuti Naalagaq. v7 Naalakkap ima takorluuisippaanga: Qarmap qaavani angut qeqarpoq aqerlorsuaq makittarissaat tigumiarlugu. v8 Naalakkap aperaanga: »Amosi, suna takuiuk?« Akivunga: »Aqerloq makittarissaat.« Taava Naalagaq oqarpoq: »Maanna aqerloq makittarissaat innuttannut Israelikkunnut ningippara asattuukkumajunnaarakkit.« v9 Qattorngit Iisaap pilliisarfii piuneerunneqassapput, Israelillu illernartuutai illukuinnanngussapput; Jeroboamikkut panamik saassutissavakka. Amosip palasillu Amasjap oqqannerat v10 Amasja Betelimi palasi Jeroboamimut Israelip kunngianut aallartitsivoq oqaqqusilluni: »Amosi illinnut perlulioqatigiinnianik pilersitsivoq Israelimi. Oqaaserpassui nunap naammagiinnarsinnaajunnaarpai. v11 Tassami Amosi oqarpoq: Kunngi Jeroboami panamik toqunneqarumaarpoq, Israelilu nunaminit aallarunneqarumaarpoq.« v12 Amasja Amosimut oqarpoq: »Siulittuisartoq, Judamut uterasuarniarit, tassani siulittuisarsinnaavutit inuutissarsiutigalugu. v13 Betelimi siulittuisinnaajunnaarputit, kunngip illernartuutigimmagu naalagaaffiullu naalaffigimmagu.« v14 Amosilli Amasja akivaa: »Pruffiitiunngilanga pruffiitimulluunniit ajoqersugaananga; savaatiliuvunga figenequtinillu naatitsisarlunga. v15 Kisianni Naalakkap savaatinnit qimagutitippaanga oqarfigalungalu: ›Innuttakka Israelikkut siulittuiffigiartukkit!‹ v16 Maannalu Naalakkap oqaasia tusaruk! Oqarputit: ›Israelimut ajoqutissanik siulittuiunnaarniarit, pruffiitillu oqaasii Iisaakkunnut assuarliutitut atoqinagit.‹ v17 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: »Nuliat illoqarfimmi arnanngussaaq atortittartoq, ernitit panitillu panamik toqunneqassapput, nunaatit allunaasaq uuttortaat atorlugu agguaanneqassaaq illillu nammineq nunami minguttumi toqussaatit, Israelilu nunaminit aallarunneqassaaq.« Amosip allagai Am 8 Eqqartuussutit takorluukkat sisamassaat v1 Guutip Naalakkap ima takorluuisippaanga: Tamaaniippoq koori paarnanik imalik. v2 Naalakkap aperaanga: »Amosi, suna takuiuk?« Akivunga: »Koori paarnanik imalik,« Naalakkallu oqarfigaanga: »Innuttama Israelikkut naggatissaat nalliuppoq, asattuukkumajunnaarakkit.« v3 Ullussami tassani kappialassapput kunngip illussaarsuani arnat erinarsortartut, oqarpoq Guuti Naalagaq. Tamani ipput toqusut timaat qaleriiaaginnakkat. Nipimik tusarsaasoqassanngilaq! Piitsunik iluanaarniuteqartunut eqqartuussut v4 Tusarsiuk manna, piitsunik nanertuisut nunallu ikiortarialiinik suujunnaarsitsisut. v5 Ima oqartarpusi: »Ila qaquguuna qaammanniffik qaangiutissasoq karrinik tuniniaaniassagatta. Qaquguuna sabbati qaangiutissasoq qajuusiassanik tuniniaaqqilerniassagatta, karrinut uuttuut efa imakinaariarlugu sekeli akissaasa oqimaalutarneqarnerini atortoq annaarlugu, nakutitsillutalu uuttuutit eqqunngitsut atorlugit; v6 Pisiarissavavut sanngiitsut aningaasanik akilerlugit piitsullu aloqutinik illugiinnik akilerlugit; ajornikut tuniniassavavut.« v7 Naalagaq uppernarsaavoq naqqissigalugu Jaakup usorsisimaarutaa: »Suliaat suulluunniit puiunngisaannassavakka!« v8 Tamakku pillugit nuna sajussannginnerpa, tassanilu najugaqartut tamarmik aliasulerlutik? Nuna tamarmi suanngarumaarpoq Nilenitut; qaffattarlunilu appartarumaarpoq Egyptenip kuussuatut. v9 Ullussami tassani, oqarpoq Guuti Naalagaq, seqineerutitissavara ulloqeqqaanerani, taamalu nuna taarsisillugu ullororuttornerani. v10 Ullut nalliussisarfisi aliasuffinngortissavakka erinarsuutisilu upputinngortillugit. Tamassi puunik makisequtsissavassi nujaajarlusilu nujaarutivillusi. Aliasutsingaassagassi assigilissavasi angajoqqaat qitornatuaminnik toqusumik aliasuutiginnittut; ulloq taanna annikilliorfinngussaaq. v11 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Guuti Naalagaq, taava kaannersuaq nunamut nalliutitikkumaarpara – imaanngitsoq timiusamik nererusunneq, imaanngitsoq imermik imerusunneq, tassaasorli Naalakkap oqaasia tusarusullugu noqqaaneq. v12 Eqqissiveqarnatik angalaassapput immamit immamut, avannaanillu kangianut tamanut tamaanga angalaassapput Naalakkap oqaasia ujarlugu, nanissanaguli. v13 Ullussami tassani niviarsiat pinnersut angutillu inuusuttut qilalernermit nukeerutissapput, v14 tassa taakku uppernarsaasartut Samariap pillagassaassutaa naqqissigalugu, oqartullu: »Ilumut uumammat guutit, Dani!« aamma: »Ilumut uumammat guuti sernissortigisat, Be'ersheba!« Taakku orlorassapput makeqqissanatillu. Amosip allagai Am 9 Pillaat pinngitsoorneqarsinnaanngilaq v1 Takorloorpara Naalagaq pilliiviup qaavani qeqartoq; oqarpoq: Naalaffiup sukarsuisa nooqutaat anaalikkit alloriusai sajutsillugit. Aserorterlugit nakkaatikkit naalaffimmi tamaasa nanerlugit. Amiakkuusut panamik toqorassavakka. Arlaannaalluunniit qimaasinnaanngilaq, arlaannaannilluunniit aniguisoqassanngilaq. v2 Toqusut inaannut appakaakkaluarpata tassannga assamma aassavaat; qilammut pigaluarpata tassannga nakkakaatissavakka. v3 Karmelilluunniit kaarfani isertoraluarpata tassani ujarumaarpakka aqqartillugillu; immap naqqani uannit isertoraluarpata taava pulateriaarsuk peqqujumaarpara keeqqullugit. v4 Akeqqamilluunniit siornanniillutik aallarussaagaluarpata pana peqqujumaarpara tassani toqoraqqullugit. Isikka taakkununnga saatsikkumaarpakka ajunaarutissaannik, iluaqutissarinngisaannik. v5 Naalakkap Katersaarsuit Guutiata, nunarsuarmik attuisup sajulersillugu tassanilu najugaqartut tamaasa aliasutsillugit, nunarsuarlu tamaat Nilenitut qaffartillugu, Egyptenillu kuussuatut appartillugu, v6 taassuma qilammi imminut inissaarsualiuuttup nunarsuarmilu qilaanngusaasaminik tunngaviliisup itinersuup imaanik qaaqqusisup nunallu qaanut kueraasup, taassuma aqqa tassa Jahve. v7 Israelikkuususi, ilissi uannut Nubiamiutut inginnerpisi? oqarpoq Naalagaq. Israelikkut Egyptenimit majuartinnginnerpakka, taamatuttaaq filisterit Kaftorimit, Aramæerillu Kirimit. v8 Guutip Naalakkap isigaa naalagaaffik ajortuliorfiusoq; nunap qaavanit piiassavara. Taamaattorli Jaakukkut nungutilluinnarumanngilakka, oqarpoq Naalagaq. v9 Takuammi, naalakkiiumaarpunga Israelikkut inuiaat tamarmik akornanni aalaterneqassasut nakkalatserutip aalaterneqartarneratut, ujaralli ataaserluunniit nakkassanngilaq. v10 Innuttanni ajortuliortut tamarmik panamik toqunneqassapput, taakku oqartartut: »Perlussaq uagutsinnut anngunnavianngilaq, uagut eqqornavianngilaatigut.« Israeli makeqqitsitaasoq v11 Ullussami tassani Daavip illunngua uppissimasoq nappaqqissavara. Iigaasa aseqqui milissussavakka, isatersimasoq nappaqqissavara iluarsarlugulu itsarsuarmisut ilersillugu, v12 pigilersinnaaqqullugu Edomi tamaat inuiaallu aterma taaneqarfigisai tamaasa, oqarpoq Naalagaq, ilumullu oqaatsini naammassiumaarpaa. v13 Ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava assallatserisoq karrinik katersuisoq malisungaannarlugu assallatserissaaq, tunguiaasoqassaaq siaruarterisoq malisungaannarlugu; qaqqat kusersoqarumaarput viinnip tunguanik, qattorngit tamarmik isugutammik kuugaarumaarput. v14 Innuttama Israelikkut atugarisaat allanngortissavara. Illoqarfiit maanna piuneerunnikut qarmaqqikkumaarpaat najugarilerlugillu. Viinnequtinik ikkussuissapput viinniliartillu namminneq imerumaarlugu. Naatsiiviliorumaarput inerititaallu namminneq neriumaarlugit. v15 Innuttakka naasutut ikkussorumaarpakka namminneq nunagisaanni, nunamillu uanga taakkununnga tunniussannit nutsunneqaqqissanngillat, oqarpoq Naalagaq Guutit. Obadiap allagai Obad 1 Eqqartuussut Edomimut Israelillu annaanneqarnissaa v1 Obadiap takorluugai. Ima oqarpoq Guuti Naalagaq Edomi pillugu. Naalakkap oqaasia uatsinnut tutsiummat nalunaariartortitaq inuiannut aallartitaavoq: Qaa, Edomimut sorsukkiartorta! v2 Inuiaat akornanni nikanarnerpaanngortissavakkit, nikagisaallutit ammut isigineqassaatit. v3 Makitassutsinnit nakutinneqarputit, illit innat qunnerini najugaqartutit, illit qutsissumi inigisaqartutit uummatikkullu oqarlutit: »Kia nunamut nakkakaatissinnaagaminga?« v4 Nattoralittut qullarsarsinnaagaluaruilluunniit, ullorissalluunniit akornanni iniliorsinnaagaluaruit, taamaattoq tassannga nakkartikkumaarpakkit, oqarpoq Naalagaq. v5 Suujunnaartussaavutit! Tillinniat nakuusertulluunniit unnuakkut illunut iseraangamik atorfissaqartitatik kisiisa tigusarpaat; viinnissanik nuniattut ilinnukarunik taamaattoq kingunikusianik amiakkoqartitsissapput. v6 Maannali Esaui nassaarniarfigineqassaaq, toqqorterivii ujarlerfigineqassapput. v7 Maannakkut iligisaraluassi tamarmik malersorumaarpaatsit nunap killinga tikivillugu. Ikinngutigigaluavit pututikkumaarpaatsit naalatsigilerlutit, nereqatigisartagarigaluavit naakkiuffississavaatsit. v8 Ullussamimi tassani, oqarpoq Naalagaq, Edomimi ilisimasut nungutissavakka silaqassuserlu Esauip qaqqalittaani. Silaqassuseq peerutivissaaq. v9 Pissarsuartatit, Temani, annilaangaarumaarput Esauip qaqqalittaaniittut tamarmik toqorarneqarlutik. v10 Qatanngutinnut Jaakumut toqoraanerit nakuusernerillu pillugit kanngusunnermik ulinneqassaatit soraajuitsumillu nungutinneqarlutit. v11 Nigorsimallutit qeqarputit ulloq taanna takornartat pisuussutai aallarummatigit allamiullu isaaffiisigut isaammata Jerusalemilu immeraatigalugu, taamani illit nammineq taakkua ilaattut ipputit. v12 Qatanngutit tulluusimaapilullutit isigeqinagu ullormi ajunaarfiani. Judakkut nuannaapiluutigeqinagit ullormi aserorneqarfianni. Mitaatilliissutinik oqaloqinak ullormi annikilliorfimmi. v13 Innuttama isaaffiisigut iserniaqinak ullormi ajunaarfianni. Nallinnassuserluunniit isiginnaaqinagu tulluusimaapilullutit ullormi ajunaarfianni. Pisuussutaanut assat isatseqinagu ullormi ajunaarfiani. v14 Aqquserngit imminnut paarlaffiini qeqarniaqinak qimaasortaat nungutinniarlugit, aniguileraluartut tunniuteqinasigit ullormi annikilliorfimmi! v15 Naalakkap ullussaa qanillivoq, inuiannut tamanut piumaarpoq. Iliornivit assinganik pineqassaatit, illit nammineq iliorninnit eqqorneqassaatit. v16 Soorlumi ilissi innuttakka imertusi qaqqanni illernartumi taamatut inuiaat tamarmik imertuassapput. Imissapput ingasaassillutik, inuusimanngitsutut ilerlutik. v17 Qaqqamili Zionimi annaffissaqarumaarpoq, qaqqarlu taanna illernartuutaassaaq, Jaakukkullu pigisarisimasartik pigileqqissavaat. v18 Jaakukkut ilissapput innertut, Josefikkullu ikualanertut, Esauikkullu kanaartatut karriiarnerlukutut; taakkua ikuallassavaat, innerullu nungussavai; Esauikkunnillu aniguisoqassanngilaq. Naalagaq taama oqaluppoq. v19 Nunap Kujasissortaata Esauip qaqqalittaa tiguassavaa, Nunallu Qattunilittaata filisterit nunaat tiguassavaa. Pigilissavaat Efraimip nunaa Samariallu nunaa, Benjaminillu Gileadi tiguassavaa. v20 Israelikkut sakkutuuisa aallarussaasortaasa Kana'anikkut tiguassavaat Sarepta tikillugu. Jerusalemimiut aallarussaasortaasa Sefaradimiittut Nunap Kujasissortaata illoqarfii tiguassavaat. v21 Ajugaasut qaqqamut Zionimut majuassapput Esauip qaqqalittaani najugaqartut eqqartuutissallugit. Kunngiussuseq Naalakkap pigissavaa. Jonamik allakkat Jon 1 Jona qimaasoq v1 Naalakkap oqaasia Jonamut Amittajip erneranut pivoq imaalluni: v2 »Illoqarfissuarmut Ninevemut aallarit, suaarlutillu ilisimatikkit ajussusiat uanga arajutsisimanngikkiga.« v3 Kisianni Jona Naalakkamit qimaalluni Tarshishimukarnialerpoq. Siullermik Jafomukarpoq, tassanilu umiarsuaq Tarshishiliartussaq naammattooramiuk angalanissani akileriarlugu Tarshishimut ilaaffiginiarlugu ikivoq Naalakkamit qimaaniarluni. v4 Naalakkalli anorersuaq immamut pitorartippaa, persorisorsuanngormallu umiarsuaq umiiaqqajaalerpoq. v5 Umiartortut siooralerput tamarmillu immikkut guutiminnut qinullutik ikioqqullutik; umiarsuullu usii tamaasa imaanut eqqarpaat puttalanerulersinniarlugu. Jona umiarsuup initaani allerpaamiilluni tassani itisuumik sinilersimavoq. v6 Umiarsuup naalagaata aterfigaa imalu oqarfigalugu: »Sooq siniinnarpit? Makillutit illit Guutinnut torlulagit! Immaqa Guutivit eqqaassavaatigut aniguisissallutalu.« v7 Umiarsuup inuttai oqaloqatigiilerput oqarlutik: »Qaa, immeraatta paasiniarlugu kina pisuulluni perluup tamatuma nalaakkaatigut.« Immeraammatalu immeraatip Jona eqqormagu v8 oqarfigaat: »Ilisimatitsigut perlummit matumannga nalaanneqarnitsinnut kina pisuunersoq. Illit maani suit, sumillu pisuuit? Sumi nunaqarpit, inuiaqatitillu kikkuuppat?« v9 Jona akivoq: »Hebræeriuvunga, Naalagarlu, qilaap Guutia, immamik nunamillu panertumik pinngortitsisoq mianeraara.« v10 Taava umiarsuarmiut sioorangaalerput oqarfigalugulu: »Qanoq-una iliortutit?« Nalunngilaat Naalakkamit qimaaniartoq tamatuminnga ilisimatissimammatik. v11 »Qanoq iliorfigissavatsigit qatsoqqullugu?« aperaat. Imarmi aalanerujartuinnarpoq. v12 Akivai: »Immamut naloriukkussinga qatsorumaarpoq, nalunngilarami uanga pisuullunga anorersuup tamatuma nalaakkaasi.« v13 Umiarsuarmiut ipullutik nunap tungaanut ingerlaniaraluarput, mallileraluttuinnarmalli ajornaqaaq. v14 Taava Naalakkamut torlorput oqarlutik: »Ila Naalagaq, angutip uuma toqusussaaneratigut ajunaarteqinatigut! Toquneranut uagut pisuuteqinatigut! Illimmiuna, Naalagaq, nammineq taamaalisitsisutit.« v15 Taama oqariarlutik Jona immamut naloriuppaat, taavalu erniinnaq qatsorpoq. v16 Umiarsuarmiullu Naalagaq mianeringaaleramikku toqutanik pilliiffigaat taassumunngalu neriorsuuteqarlutik. Jonamik allakkat Jon 2 Jonap qinnutaa v1 Naalakkap aalisagarsuaq peqqusiffigaa Jona eeqqullugu, Jonalu aalisakkap iluaniippoq ullut pingasut unnuallu pingasut. v2 Taava aalisakkap iluanit Naalakkamut Guutiminut qinuvoq: v3 Annikilliorninni Naalakkamut torlulagama akivaanga, toqusut inaata itineranit ikioqqullunga torlorfigaakkit, tusarparmalu. v4 Itinersuarmut naloriupparma imarsuup qeqqanut, sarfarnerisalu iluaannga, qaartarnerit mallillu pilersitavit tamarmik qarsuavaannga. v5 Isumaliuleraluarpunga: Isivit saannit ajattugaavunga; naalaffiit illernartoq takoqqinnaviissanerpara? v6 Imarsuarmi ipileraluarpunga, itinersuup iluaanga; qeqqussat niaqora nimersimavaat. v7 Qaqqat sorlaannut pisimavunga, nunap isaaffiisa mattuppaannga parnaarullunga soraajuitsussamik. Illilli Naalagaq Guutiga ilivermit qaqitipparma. v8 Toqulerama Naalagaq eqqaavara, qinnutigalu ilinnut apuuppoq illit naalaffinnut illernartumut. v9 Guutinut piunngitsunut attaveqarniartut illit ilumoorfigiunnaarpaatsit; v10 uangali pilliiffigissavakkit qujaniummik tussiarlunga, ilinnullu neriorsuutigisakka naammassissavakka. Annassut Naalakkamit pivoq! v11 Taava Naalakkap peqqusiffigimmani imarmiorsuup Jona nunamut oriarpaa. Jonamik allakkat Jon 3 Nineve allamik isumataartoq annaanneqartorlu v1 Naalakkap oqaasia aappassaanik Jonamut pivoq imaalluni: v2 »Illoqarfissuarmut Ninevemut aallarit oqaasereqqusakka torlulaatigiartorlugit.« v3 Taava Jona Ninevemukarpoq Naalakkap peqqussutaa naalallugu. Nineve Guutimiit isigalugu illoqarferujussuuvoq pisuinnarluni ulluni pingasuni ingerlavigisariaq. v4 Jonap illoqarfimmi ullormi ataatsimi ingerlavigisariaq ingerlavigereeramiuk suaarpoq: »Ullut 40-t qaangiuppata Nineve piuneerunneqassaaq!« v5 Ninevemiut Guutip oqaasia upperigamikku iisinnginniarfissaq torlulaatigaat, inersimasut meeqqallu puunik atisipput. v6 Ninevep kunngia qanoq pisoqarneranik nalunaarfigineqarami issiavissaarsuarminit nikuilluni qallersaataajarpoq, puunik atisilluni pujoralannut ingippoq. v7 Taava Ninevemi manna suaarutigitippaa: »Kunngip naalagartallu peqqussutaat: Inuit nersutilluunniit, ussigit savallu, nerissanngillat, ivigartussanngillat imissanatillu. v8 Inuit nersutillu puunik atisissapput, ilungersorlutillu Guuti torlorfigissavaat. Tamarmik immikkut ileqquminnit ajortunit saanniassapput nakuuserunnaassallutillu. v9 Immaqa taava Guutip aalajangigarigaluani allanngortissavaa kamangaarnini taamaatillugu nungutitaaqqunata.« v10 Guutillu takugamigit qanoq ileqqorisaminnit ajortunit saanniartut aalajangigarigaluani allanngortippaa perluk sioorasaarutigigaluani nalliutinngitsoortillugu. Jonamik allakkat Jon 4 Jona kamattoq v1 Tamannali Jonap narrutsaatigaa kamaatigalugulu. v2 Naalakkamut qinuvoq: »Ila Naalagaq, nunanniitillungali taama oqareeraluarpunga! Tamannaana pissutigalugu Tarshishimut qimaaniaraluartunga, nalunnginnakku Guutiusutit saammaasoq naakkittartorlu, kamajaatsoq ilumoorsusermillu peqangaartoq, perlussamillu sioorasaarinerit allanngortittarit. v3 Taamaattumik maanna toqutiinnarniannga, Naalagaq, toqunissara inuuginnarnissannit pitsaanerutippara.« v4 Naalagaq oqarpoq: »Kamakkavit eqqortumik iliorsoraat?« v5 Taava Jona Ninevemit anilluni illoqarfiup kangiani inissippoq. Tassani orpikkanik tupiusaliorpoq ataanullu alanngilluni takuniarlugu illoqarfik qanoq pineqassanersoq. v6 Taava Guutip Naalakkap olivenequt peqquaa Jonap qulaani naaleqqullugu niaqua alanngiffissaqaqqullugu nikallungajunnaaqqullugulu; Jonallu olivenequt taanna tulluusimaarutigeqaa. v7 Aqaguanili qaalernerani Guutip qullugiaq peqquaa olivenequt mangiarlugu toquninngorteqqullugu. v8 Seqineq nuimmat Guutip kangisik uunaannavissoq pitorartippaa, seqernullu Jona niaquagut uuppaa ilisimajunnaangajatsillugu; Jonallu toqunissani kissaatigilerpaa oqarlunilu: »Toqunissara inuuginnarnissannit pitsaanerutippara.« v9 Guutili Jonamut oqarpoq: »Olivenequt kamaakkakku eqqortumik iliorsoraat?« Jona akivoq: »Aap, pissutissaqarpunga kamattorujussuussallunga.« v10 Naalagarli oqarpoq: »Olivenequt naakkigaat, uffa naatinniarnera ilinnut pisarissersuutaasimanngikkaluartoq, unnualli ataatsip ingerlanerinnaani naasimasoq unnuallu ataatsip ingerlanerinnaani toquninngorsimalluni. v11 Uanga taava Nineve naakkigissannginnerpara illoqarfissuaq 120.000-it sinnerlugit inoqartoq talerpimmik saamimmillu paatsiveqartitsinngitsunik, amerlasoorsuarnillu nersutaateqarfiusoq?« Mikap allagai Mika 1 v1 Naalakkap Samaria Jerusalemilu pillugit oqaasia Mikap Moreshetimiup takorluugaa Jotami Akazilu Hizkijalu Judami kunngiutillugit. Samariamut Jerusalemimullu eqqartuussut v2 Tusaagitsi, inuiaqatigiit tamassi! Tusarnaaritsi, nuna taassumaniittullu tamassi! Guuti Naalagaq ilissinnik unnerluussissaaq naalaffimminit illernartumit. v3 Naalagaq qilammi najukkaminit anivoq, aqqarpoq nunallu qattorngisigut ingerlalluni. v4 Qaqqat tummarfigisai aapput, qooroqalersillugu, soorlu kutsuk innermi aattartoq, soorlu imeq qorlortoq qaqqap sivingarnatigut. v5 Taama ittumik pisoqarpoq Jaakup unioqqutitsineri pillugit, Israelikkut ajortuliaat pillugit. Jaakup unioqqutitsinera sunaava? Samaria! Qattorngit Judap pilliisarfii suuppat? Jerusalemi! v6 Taamaattumik Samaria tassaalersikkumaarpara narsaammi illukoq, viinnissanik ikkussuiffik. Qarmakui qooqqumut sisoortikkumaarpakka qaarsoq tunngavigisaa ersiinnalersillugu. v7 Guutiliartai tamarmik sequtserneqassapput, atortittartunut tunissutit tamarmik ikikkarneqassapput; guutiliaataallu tamaasa aserortissavakka. Tamakku katersugaammata atortittartut akissarsiaannit, kingumut atortittartunut akissarsiarititaajumaarput. v8 Taamaattumik kappialajumaarpunga nimaarumaarlungalu, kamillaangallunga tamaqarnangalu ingerlajumaarpunga. Kappialassaanga sjakalitut nimaarlungalu qatigattuusatut, v9 Samariammi ikii mamitsuitsuupput, Judamut siammaapput. Anngupput Jerusalemimut, innuttama isaaffiannut. v10 Gatimiut oqaluttuuteqinasigit! Qiaqinasi! Bet-le-Afrap inui, pujoralanni niuugitsi. v11 Shafirip inui, qimaagitsi tamaqarnasi narrunarsagaallusilu. Sa'ananip inuisa illoqarfitsik qimassanngilaat. Bet-ha-Eselip kappialanerata tummisassaarutitippai. v12 Marotip inui qanoq ilillutik pilluarnissamik ilimasussinnaappat, ajunaarnersuaq Naalakkap nalliutitimmagu Jerusalemip isaaffianut? v13 Lakiship inuisa hestit qamutinut pituppaat, – tassa Zionip paniata ajortuliaasa siullersaat, ilissinnimi ipput Israelip unioqqutitsineri – v14 taamaattumik Moreshet-Gati avissutinik tunivarsi. Akzibimi illut Israelikkut kunngiinut kuunnguatut paqqersimasutut ipput. v15 Mareshap inui, kingornussisussaq kingumut ilissinnukaatissavara, Israelip naalannassusia Adullamimut pissaaq. v16 Nujaarutivillutit nujaajarit qitornatit asasatit pillugit aliasungaarninni. Nattoraliusap niaquatut meqqoqanngitsutut nujaatsigilerit, qitornatit aallarussaammata ilinnit peersitaallutik. Mikap allagai Mika 2 Eqqanaartuutit qunutitsisunut v1 Eqqanaq ajortuunissamik pilersaarusiortut, innanngavimminni ajortuliassanik isumalioqqutiginnittut. Qaagaangat pilersaarutitik naammassisaraat, taamaaliornissaq sapinnginnamikku. v2 Narsaatit pileritsaakkaangamikkit tiguinnaaraat, illut pileritsaakkaangamikkit arsaarinnissutigiinnaaraat. Qunusiarisarpaat angut inoqutai ilanngullugit, angut pigisai ilanngullugit. v3 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Maanna uanga pilersaalerpunga perlutsinniarlugit eqqarleriit uku ajortut qungasersi anillassinnaajunnaarsillugu, makitaniaannarsinnaajunnaassaasilu. Ullummi taakku perlussiornassaqaat! v4 Ullussami tassani mitalliummik erinarsuutigineqassaasi. Aliasungaarnermit kappialajumaarpusi ima oqarlusi: »Suujunnaarsitaavugut, inuiaqatima nunaataat allanut tunniuppaa. Alianaq, narsaatitsinnik arsaarpaatigut tunussisunut agguaallugit.« v5 Taava Naalakkami katersorsimasut arlaannaannilluunniit ussersaammik oqimaalutartalimmik nalussisussaqanngilatit. v6 »Siulittuissanngilasi!« taama siulittuipput, »taamaattut siulittuutigineqarneq ajorput; nikanarsagaanerit taamaattut uatsinnut anngunnavianngillat. v7 Jaakukkunni taama oqartoqassanerluni? Naalagaq naammagittaatsuunerami? Taama iliortarami?« Naamik, uanga oqaatsikka ajunngitsuupput peqqusersuitsumik inuuseqartunut. v8 Innuttakka qangali iliuuseqalereerput uannut akeraasutut. Sumik ajortussamik isumanngitsut qallersaataartarpasi, eqqissisimasumik inuuseqartut tigusarisarpasi. v9 Innuttama arnartaat anisittarpasi illuinit nuannarisaannit, qitornaallu uanga naalannassutsinnik arsaartarpasi ataavartussamik. v10 Nikuigitsi aallarlusilu! Najugaq manna najuinnarsinnaajunnaarparsi. Minguttuugami aserorneqassaaq, sakkortuumik aseruineqassaaq. v11 Qanortoq takkuttoqarli salloqittaasumik salloqittaagajuttumik anersaalimmik: »Viinni immiarlu ilinnut siulittuissutigissavakka!« Taava inuiaat uku siulittuissagaluarput! Israelip annaanneqarnissaa v12 Katersorumaarpakkit Jaaku, katersorniarpakka Israelikkut amiakkui. Ataatsimut kattutitikkumaarpakka savatut ungalusamut isersimatitatut, savaatitut ivigartorfimmiittutut, inuppassuit nipiliortut. v13 Aqqutissiuisup siulersorpai, appakaallutik isaaffikkut aniajumaarput. Kunngiat siornanni ingerlavoq, Naalakkap siulersorpai. Mikap allagai Mika 3 Eqqartuussut inuiaat siulersortaannut v1 Oqarpungali: »Tusaagitsi, ilissi Jaakup siulersuisortai, ilissi Israelikkut naalagartaat! Ilissi tassaannginnerpisi eqqartuussinermik ilisimasaqartuusussat? v2 Kisianni ajunngitsoq uumigaarsi ajortorlu nuannaralugu. Inuit amiiartarpasi saarngilu neqaajartarlugit.« v3 Innuttama neqaat nerisarpaat, amiiartarlugit, saarngi nallortarlugit neqiliugassatullu igamut ikisarlugit uullisat uutsivimmut issorarneqartarnerattut. v4 Taava Naalagaq nilliaffigissavaat, akissanngilaali. Kiinnani taakkununnga isertussavaa suliaat ajormata. v5 Naalakkap pruffiitit innuttannik tammartitsisut ima oqaatigai: Eqqissinissamik torlulasarput tamuaassinneqaraangamik, taakkuninngali tamuaassiinngitsup sorsunnermik illernartumik saassunneqarnissaa suaarutigaat. v6 Taamaattumik ilissinnut nalliutissapput unnuaq takorluuissaarfissarsi taarnerlu siulittuissaarfissarsi. Seqineq tarrissaaq pruffiitinut, ulloq taartuinnanngussaaq taakkununnga. v7 Takorluuisartut kanngutsissapput siulittuisartullu mitannarsissallutik. Tamarmik kiinnatik assissavaat Guutip akissuteqarfiginngimmatik. v8 Uangali peqangaarpunga pissaanermik Naalakkap anersaavanik iluarnermillu piginnaanermillu Jaaku nalujunnaarsissallugu unioqqutitsineranik, Israelilu ajortuliaanik. v9 Tusaagitsi, Jaakukkunni siulersuisuususi, ilissi Israelikkunni naalagartaasusi, iluarnermik uumiginnittusi, peqqusersuissusermik mumitsisusi, v10 ilissi sanasusi Zionimik aak atorlugu Jerusalemimillu iluaatsuliorneq atorlugu. v11 Naalagaammi eqqartuussisarput akilersillutik; palasii ilinniartitsisarput akissarsiumallutik, pruffiitiilu siulittuisarput aningaasarsiutigalugu; Naalagaq isumalluutigisarpaat oqarlutik: »Naalagaq akornatsinniimmat perlussiortitaanavianngilagut!« v12 Ilissili pillusi Zioni assallatserneqassaaq narsaatitut, Jerusalemilu illukuinnanngussaaq; qaqqarlu naalaffiup inaa orpigaannarnik naaffigineqarumaarpoq. Mikap allagai Mika 4 Jerusalemip naalannarsiumaarnissaa v1 Ullussani kingullerni qaqqaq Naalakkap naalaffiata inaa aalajaalluni qaqqanit allanit portunerulerumaarpoq qattorngit tamaasa portussutsimigut akimussallugit. Tassunga inuiaat ornigutissapput, v2 inuiappassuillu tassunga ingerlaassapput oqassallutillu: »Qaa, majuarta Naalakkap qaqqaanut, Jaakup Guutiata illuanut; aqqutigeqqusaminik ajoqersussavaatigut ingerlavigeqqusamigut ingerlasinnaaleqqulluta. Tassami Zionimit piumaarpoq Guutip ajoqersuussutiginiagaa, Jerusalemimillu Naalakkap oqaasereqqusaa.« v3 Naalagaq eqqartuussiumaarpoq inuiappassuit akornanni; inuiaqatigiit pissaasut ungasissumiittut akornanni eqqartuussissaaq. Panatik saffiussavaat assallatserummut savissaliaralugit, qalugiusatillu saviliaralugit viinnequtilerissutit. Inuiaat panamik imminnut silugutissaassapput sorsunnissamullu sungiusarunnaassallutik. v4 Tamarmik eqqissillutik inuussapput viinnequtaatimik figenequtaatimillu ataanni kimilluunniit peersinneqarnatik. Katersaarsuit Naalagaat nammineq oqaluppoq. v5 Inuiaat allat tamarmik inuupput namminneq guutimik aqqanni; uagulli inuujumavugut Naalakkami Guutitta aqqani naassaanngilluinnartumik. v6 Ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq, katersussavakka tusiattut siammartitaagaluartullu katersorlugit, tassa taakku pillarsimasaraluakka. v7 Tusiattut amiakkuutissavakka aniguisitaasussat, ungasissumullu siammagaagaluit inuianngortillugit pissaasut. Taakku Naalakkap kunngiuffigissavai qaqqami Zionimi maannamiit naassaanngitsumik. v8 Illit Migdal-Ederi, Ofeli, Zionip pania, ilinnut tikiutissaaq taanna siornatigut naalagaassusiusoq, Jerusalemip paniata kunngiussusia. v9 Maannali! Sooq taama nilliatigaat? Kunngeqannginneravit? Siunnersortigisartakkat peerukkami? Nallisitsivutit arnatut ernilersutut. v10 Niuugit nimaarlutillu ernisuttutut, illit Zionip pania, maanna Jerusalemimit anissagavit nunaannarmi illoqanngitsumi najugaqassallutit. Babylonimut aallarunneqassaatit, tassanili annaanneqassaatit; tassani Naalakkap aniguisissavaatit akeqqavit assaannit. v11 Maannali! Inuiappassuit katersuuffigaatsit. Oqarput: »Zioni narrunarsagaavoq, nuannaarluta isiginnaarparput.« v12 Taakkuali naluaat Naalakkap eqqarsaatai pilersaarutaalu paasinagit. Katersorniarpai karrisut karrertaajaaffimmiittutut. v13 Karrertaajaallutit aallartinniarit, Zionip pania! Nassulissavakkit saviminiusunik kukissualerlutillu kanngussaasunik inuiaqatigiippassuit sequmisissinnaaqqullugit. Taakkunannga tiguakkat pigisassanngortissavatit Naalakkamut, pisuussutaat nunarsuup tamarmi Naalagaanut. v14 Maannali! Aliasullutit imminut kilersiterputit, illit arnaq piiaasoq. Ungusaavugut, Israelip naalagaa ajaappissamik ulussamigut anaaneqarpoq! Mikap allagai Mika 5 Naalagaq Eqqissisitsisoq Betlehemimeersoq v1 Illit Betlehemi, Efrata, Judap eqqarleriissortaanni mikisuuvutit. Ilinnit piumaarpoq Israelimi naalaganngortussaq; aallaaveqarpoq qangarsuarmit, itsarsuarmit. v2 Isumakkeersimassavaali arnaq ernisuttoq ernereerserlugu, qatanngutaasalu sinneri Israelikkunnut uterumaarput. v3 Taava sassarumaarpoq paarissallugillu Naalakkap pissaanera pigalugu, Naalakkap Guutimi aqqata angingaassusiani. Innuttai isumannaatsumik najugaqassapput, pissaanerami nunarsuup isuinut anngutissammat. v4 Taanna eqqissinermut naalagaassaaq. Assyriamiut nunatsinnut iserpata pallittaalisatsinnullu isaappata tutipiloortarlutik, taava savanik paarsisut arfineq-marluk, ilami inunnut naalagaanerit arfineq-pingasut, taakkununnga akiuukkiartortikkumaarpavut. v5 Taakkua Assyria illersorumaarpaat panaminnik Nimrodillu nunaa savimminnik. Annaatissavaatigut Assyriamiunit killeqarfivut ilummut qaangerlugit tutipiloortarlutik isaappata nunatsinnut. v6 Jaakup amiakkuisa inuiaqatigiippassuit akornanniittut assigiumaarpaat kanerneq Naalakkamit pisoq sialullu naasunut nakkartoq. Angutit isumalluutigissanngilaat inuillu neriuffigissanagit. v7 Kisianni Jaakup amiakkuisa inuiaat akornanniittut, inuiaqatigiippassuit akornanniittut, assigissavaat løveq orpippassuit nersutaasa akornanniittoq, løvitsiaq savarpaat akornanniittoq taakkuninnga saassussisoq alittuillunilu aniguisoqartitsinani. v8 Assat siluguk akeqqannut, akerartortitit tamarmik nungutitaassammata. Naalasseriitsunut eqqartuussut v9 Ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq, hestitit suujunnaarsissavakka, qamutitillu nungutikkumaarpakka. v10 Nunanni illoqarfiit tamaasa aserortissavakka pallittaalisatillu tamaasa piuneerullugit. v11 Ilisiinniartartut suujunnaarsikkumaarpakka, angakkuartartuerutissaatillu. v12 Guutiliaatitit ujaqqallu nappakkatit aserortissavakka. Assavit suliai pallorfigisarunnaassavatit. v13 Nutsullugit piiassavakka napasut Asheramut pigititatit illoqarfitillu aserorterlugit. v14 Kamanninni uumitsanninnilu akiniassavakka inuiaat uannut naalasseriissimasut! Mikap allagai Mika 6 Naalakkap piumasaraa iluartuliornissaq, pilliutit pinnagit v1 Tusarsiuk Naalagaq qanoq oqartoq: »Makillutit eqqartuussissutigeqqusat qaqqanut saqqummiunniaruk, qattorngit nipit tusaalissuk!« v2 Ilissi qaqqat ilissilu nunap itsarsuarli tunngavii, Naalakkap unnerluutiginnissutaa tusaasiuk! Naalakkap innuttani eqqartuussassaatinniarpai, Israeli naqqissorniarpaa: v3 Sumik iliuuseqarfigisimanerpassi, ilissi innuttakka? Sumik pisarissersorsimanerpakkit? Akisinga! v4 Uangami Egyptenimit majuartippakkit inussiaataaffinnit aniguisillutit, Mosesi Aronilu Mirjamilu aallartippakka siulersuisussatit. v5 Innuttakka, eqqaamaniarsiuk Balaki Moabip kunngia qanoq pilersaaruteqartoq qanorlu Bileamip Beorip ernerata akigaa; eqqaamaniarsiuk qanoq pisoqartoq Shittimimit Gilgalimut ingerlatillusi, paasiniassagassigit Naalakkap suliai iluartut. v6 »Qanoq ilillunga Naalakkamut sassaassaanga Guutilu qutsissumiittoq sikiffigalugu? Sassaassiffigissavara pilliutinik ikikkagassanik, nersuteeqqanik ataatsimik ukiulinnik? v7 Naalakkap nuannarisassai tassaanerpat savat angutivissat tuusintilippassuit, uulialuunniit kuuttoq kuutsigut tituusintilitsigut? Pilliutigissanerpara angajulliliara toqullugu unioqqutitsinikka pillugit, kinguaara ajortulikka pillugit« v8 Illit inuk, ilisimatinneqareerputit suna ajunngitsuusoq, Naalakkap suut ilinnit piumasarigai: Iluartumik iliussasutit, ilumoortumik asannissasutit, misissuilluarlutillu Guutit inooqatigissagit. Eqqartuussut inooqatigiinnermi iluanngitsuliornermut v9 Naalakkap illoqarfik qaaqquaa. – Ilisimassuseq tassa aternik mianerinninneq. – Tusaagitsi, naggueqatigiit illoqarfimmilu katersorsimasut! v10 Puigussanerpakka erlinnartuutit iluaatsut, iluaatsut illuminniititaat, peqquserlullutik katersugaat karrinullu uuttuutipalaaviit ajoqutillit? v11 Minguitsuusinnaassanerpunga uuttuutit iluanngitsut atorussigit oqimaaluttanillu peqquserluutinik pooqattarmioqarussi? v12 Illoqarfiup pisoortai nakuusersorsuupput, inui sallusarput salloqittaagajuttumillu oqaluttarlutik. v13 Taamaattumik ajunaartinnialerpakkit suujunnaarsissallutillu ajortuliatit pillugit. v14 Nerissaatit qaarsillassanalli, akiuukkaangavit nikanarsartarpaatit; amiakkoqaraluaruilluunniit taakku annaassinnaassanngilatit, annaassaqaruillu pannamut tunniutissavakka. v15 Siaruarterissaatit katersuissanalli, oliveninik issingiaajumaarputit uuliaalli tarnutigissanagu. Viinnissanik tunguiaajumaarputit viinnilialli imissanagu. v16 Malippasimi kunngip Omrip ileqqupilui kunngillu Akabip eqqarliisa ajortuliaat tamaasa; taakkua ileqqoreqqusaat malippasi! Taamaattumik suujunnaarsissavakkit, illoqarfiup inui asissorlugit uinngiarfigineqartillugit. Tamassi immikkut atussavarsi innuttama kanngunarsagaanissaat! Mikap allagai Mika 7 v1 Eqqanaq uanga! Misigisimavunga soorlu inerititat katersorneqaraangata, kingunikusiorluni viinnissanik katersuereernermi; viinnissaqanngilaq nerisarisinnaasannik, figenit ineriaartut mamarisakka peerupput. v2 Tassa nuna inuerussimavoq upperluartunik peqqusersuitsunillu inoqarunnaarluni. Tamarmik toqutsiniarlutik qamapput, imminnut aserorniarlutik. v3 Assaat ajortuliornissamut piumapput. Naalagaatitaq tuneqqusaarpoq, eqqartuussisoq akilerneqarumasarpoq, pisuup pilerigisani sunaluunniit piumasarisarpaa, suulluunniit mumisittarpaat. v4 Iluarnersaat kakillarnaqutitut ipput, peqqusersuitsut orpikkatut kapinartulittut ipput. Ulloq, pigaartortavit nalunaarutigisaat, ulloq pillarneqarfissaq, nalliuppoq; paatsiveerunnerup nalunaarutigisaata eqqorpaatit. v5 Ikinngutigisasi upperissanngilasi ilaqutarisasilu tatiginagit. Arnamut pakkuttakkannut qarngit parnaaruseruk. v6 Ernerusup ataatani ammut isigisarpaa, paniusup anaanani akerlilersortarpaa, ukuaasup sakini arnaq akerartortarpaa, angutip inoqutini akerarilissavai. Jerusalemip ajortiminik nassuerutaa annaanneqarnissaminillu qinnutaa v7 Uanga Naalagaq alaatsinaassavara, Guuti annatsitsisiga neriuffigissavara, Guutima qinnutiga tusarumaarpaa! v8 Nuannaapiluutigeqinanga, akeraasutit, orlusimagaluarlungami makeqqissaanga, taarsioraluarlunga Naalagaq qaammaqqutigissavara. v9 Naalakkamut ajortuliorpunga kamanneralu atortariaqarpara eqqartuussivimmi taassumannga illersorneqareerserlunga naapertuilluartumillu pineqareerserlunga. Qaamasumut pisissavaanga naapertuilluarnera takusinnaaniassagakku. v10 Akerartortima tamanna takuguniuk kanngutsissaaq, mitaatigisimagaluarpaangami oqarluni: »Sumiikkami Naalagaq Guutit?« Ajugaasimaarlunga akeqqama atugassaa isiginnaarumaarpara aqquserngup perujuisut tullaarineqalerpat. v11 Nalliutilerpoq ulloq Jerusalemip qarmarsuisa qarmarneqaqqiffissaat, ulloq killeqarfivit allisinneqarfissaat, v12 ulloq ilinnukarfissaat Assyriap Egyptenillu illoqarfiinit, massami, Egyptenimiit Eufratimut, immamiit immamut qaqqamiillu qaqqamut. v13 Nunarsuarli inuilaanngorumaarpoq tassani najugaqartut iliornerisa kingunerisaannik. v14 Ungoorissutinnik illersorniakkit innuttatit, savaatit pigisatit, orpippassuarniittut kisimiittuullutik, nunami paarnanik naatitsivimmi. Bashanip Gileadillu ivigaqarfiini mangiassapput, soorlu itsaq taamaaliorsimasut. v15 Tupinnartuliorfigitigut, soorlu taamaaliorsimasutit taamani Egyptenimit majuaravit. v16 Inuiaat tamanna takugunikku kanngutsissapput qanorluunniit pissaatigigaluarunik. Qanitik assamminnik assissavaat, siutaallu tusaasaarutissapput. v17 Pujoralak aluttussavaat pulateriaarsuttut, uumasutut nunami paarmortutut. Isertorfigisaminnit aniallutik uulillutik sassassapput Naalakkamut Guutitsinnut; sioorangaarlutik ersigissavaatsit. v18 Guuti kina ilittut innerpa pisuusunik isumakkeerfiginnittarluni asattuussisarlunilu pigisavit amiakkuisa ajortaannik? Illit kamattuaannanngitsutit, ajunngitsumilli takutitaqarnissamik nuannarisaqartutit. v19 Kingumut nallittussavaatigut unioqqutitsinivullu tamaasa tullaaralugit. Ajortuliavut tamaasa immap itineranut igissavatit! v20 Jaaku ilumoorfigaat Aaperaallu unneqqariffigalugu, soorlu siuaasavut itsaq taama uppernarsaaffigigitit. Nahumip allagai Nah 1 v1 Pruffiitikkut oqaatigeqqusaq Nineve pillugu. Nahumip Elkoshimiup takorluugaanik mappersagaq. Naalagaq akeqqanut akiniaasoq v2 Naalagaq Guutiuvoq ilungersortoq akiniaasorlu, Naalagaq akiniaasuuvoq uumitsannermillu ilumioqangaartuulluni. Naalagaq akiniaasuuvoq akeqqaminut, akerartortini kamaappai. v3 Naalagaq kamajaatsuuvoq, pissaanerali angeqaaq, ajortuliarlu sunaluunniit pillaateqartinngitsoorneq ajorpaa. Anorersuarmi silapilummilu ingerlaartarpoq, nuissat tassa pujoralak isigaasa pilersitaat. v4 Sioorasaarilluni imaq tissortippaa kuuillu tamaasa paqqertillugit. Bashani Karmelilu toquliorput, Libanonimilu naasut toquliorput. v5 Qaqqat Naalagaq uullutigaat, qattorngillu uppeqqajaapput. Taanna takugamikku nuna, silarsuaq inuilu tamarmik suaarput: v6 »Uumitsannera kia attassinnaanerpaa, kamangaarnera kia akiorsinnaavaa?« Uumitsannera naarallattarpoq innertut, qaarsut sequmisitaapput saavani. v7 Naalagaq ajunngitsuuvoq, ullormi annikilliorfimmi sernissuisoq; imminut qimarnguffissarsiortut isumassortarpai v8 kuuk supigaangat. Akerartortini suujunnaarsittarpai akeqqanilu taarnersuarmut ajattortarlugit. v9 Naalagaq pillugu suminguna pilersaaruteqartusi? Taassuma tikiuppaa suujunnaarsitsineq naalliunneq pileqqeqqunagu. v10 Imminnut nuiuussimapput orpiganngorlutik kapinartullit, aalakoortutut ilissapput sunnertissimanerminni, innermit nungutitaassapput karriiarnikutut pannarissutut. v11 Qimagukkumaarpoq ilinnit Naalakkamut ajortumik pilersitsiniartumit pilersaarutipiloqartumillu. v12 Ima oqarpoq Naalagaq: Qanorluunniit amerlatigalutillu pissaatigigaluarunik akeqqasi suujunnaassapput peerutissallutillu. Naalliutsissimagaluarpakkit; kingornali taamaaliussanngilanga. v13 Naamik, nammaataliussaa ilinnit piissavara kalunnerillu qilerutitit kittoraallugit. v14 Illit pillutit Naalagaq peqqusivoq: Aqqit eqqaaneqassaassaaq; guutivit illuanit piiarumaarpakka guutiliat qiperukkat kuisallu. Ilivissat piareersassavara perloqqusaagavit! Nahumip allagai Nah 2 v1 Tusaakkit oqariartuuteqartup qaqqatigut ingerlasup pisuppalua, eqqissinermik tusarliivoq! Nalliussivissatit nalliussikkit, Juda, neriorsuutigisatillu naammassiniakkit! Kingorna ajortupiluup issuma saassutissanngilaatit suujunnaarsitaalluinnarami. Ninevep piuneerussaanissaa v2 Aseruisup saassutilerpaatit. Pallittaalisami alapernaarsuisuliigit, aqquserngit alaatsinaakkit, qiteruserit, nukitit tamaasa eqitikkit! v3 Naalakkammi nappaqqissavaa Jaakup usorsisimaarutaa, Israelip usorsisimaarutaa. Ujajaasut ujajaapput, viinnequteqarfiit aserorterpaat. v4 Aattut aappaluttuupput pissarsuartaasa eqqortinnaveeqqutaat, sorsuttartuilu purpurinik atisaqarput. Qamutaasa sorsuutit saviminertaasa assigaat inneq siumut ingerlatillutik, hestiilu nikussaarput. v5 Aqqusinertigut qamutit sukkalisaarput, niueriartortarfiit ingerlavigaat sukkaqalutik; nanerussat assigaat, innaallagissatut isikkoqarlutik tamanut tamaanga saattarput. v6 Pissarsuartani saassussisussat sassaqquai, tuaviungaaramik ilaat naakkiutingajapput; qarmarsuit pitoraaffigaat eqqortinnaveeqqutitik assiullugit. v7 Mapperneqarput isaaffiit kuussuarmut sammisut, kunngillu illussaarsua sajuppoq. v8 Arnaq inna nittarsaatigineqarpoq atisaajagaalluni aallarunneqarlunilu. Inussiaatai arnat tuisut nipeqarlutik anersaarulupput sakissatik tilluaatigalugit. v9 Ninevep assigaa tasiliaq ernga kuulluni nungukkiartortoq. »Unigitsi, unigitsi!« – utertinneqarsinnaanngilarli. v10 Sølvimik ujajaagitsi, kuultimik ujajaagitsi! Pisuussuteqarpoq nungutassaanngitsunik; erlinnartuutit tamalaat ingasalluinnarput! v11 Piuneerussaapput, inuerutitaapput, suerutitaapput! Uummataat annilaangasut seeqquilu qitorujuttuinnaallutik tamarmik qitiiarsimallutik kiinaallu kissarulullutik. v12 Sumiittoq-una løvit inaat, løvitsiaat nerisassanik pissarsiffigisaat, løvip angutivissap arnavissallu piaqqallu angalaarfiat qimaatinneqassanatik? v13 Løveq pisaqartaraluarpoq piaqqami nerisassaannik toqutsisaraluarlunilu arnaviartami pissaannik, qaarusuk inigisani immertarlugu pisaminik, najukkanilu ulikkaartarlugu ujajakkaminik. v14 Saassutillassavakkit, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, Inigisanni pujoortitsillunga qimaatissavakkit; piaqqatit løvitsiaat panap nungutissavai. Nunami pisarisassaarutitissavakkit, arnaviartavit qatimaannerat tusarsaajunnaarluinnassaaq. Nahumip allagai Nah 3 Nineve eqqanaartuutigisaasoq v1 Eqqanaq aap illoqarfia, peqquserluttuartoq, ujajakkanik ulikkaartoq, tiguakkanik amigaateqanngisaannartoq! v2 Tusaariassagissi iperaattat seqqortarnerat, assakaasut ikkulunnerat, hestit pangalluppalunnerat qamutillu pisorpalunnerat! v3 Hestersut pangalitsitsisut, panat ikualasut qalugiusallu innaallattartut, toqoragarpassuit toqusorpassuit, toqungasorpassuit timaat, naakkiuffiupput toqungasut timaat! v4 Taama pisoqarneranut pissutaavoq arnap atortittartup taassuma kanngunartuliornera. Arnaq taanna pinneqisoq angakkuarninnermik paasisimasaqartuugami inuiaqatigiit pututittarpai atortittarnermigut, inuiaat nakutittarlugit angakkuarninnermigut. v5 Saassutillassavakkit, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Atequtitit qullarlugit kiinnannut assiutissavakka arnaassutit inuiaqatigiinnut takutillugu kanngugisallu kunngeqarfinnut ersersillugu. v6 Mingulinnik milluussavakkit, nikanarsassavakkit tamarmik takusassaannik. v7 Qimarratigissavaatsit ilinnik takunnittut tamarmik oqarlutik: »Nineve piuneerussaavoq, kia nalligissavaa? Tuppallersaasissanik sumit pissarsissutissavakkit?« Erinarsuut Ninevemut mitaatiginnissut v8 No-Amonimit atugaqassanerputit ajunnginnerusumik, kuuit killinganniittumit imermit avatangerneqarluni, kuussuarmik assiaqutaqartumit imeq qarmarsuaralugu? v9 Pissaanersuani pivaa Nubiamit Egyptenimillu; Puti Libyalu ikiortigai. v10 Taamaakkaluartorli aallarussaavoq tiguagaasariaqarluni. Aqqusernit paarlannerini tamani meeraarartai ipput sequmissimallutik. Akimasortai immeraatigineqarput naalagartaalu tamarmik kalunnernik qilersorneqarlutik. v11 Illittaaq aalakuulissaatit, illittaaq pisinnaajunnaassaatit; illittaaq ujarlertariaqarputit sernissuisussannik akeqqannut. v12 Pallittaalisatit tamarmik figenequtitut ipput, sorsuttartut assigaat figenit ineriaarsimasut avalequtit aalaterneqarpata nakkaasussat neriumasup qarnanut. v13 Sorsuttartortatit arnatut ilerput akeqqavit saavanni, qiviinnarsimapput nunannut isaaffiit, sannerutaat innerup nunguppai. v14 Iluneqarnissassinnut piareersarlusi imermik qalooqqaagitsi, pallittaalisasi qajannaallisarsigit; marulluk marrarlu tukkartorlugit manngertisarsigit, qarmasissianut ilusilersuut tigusiuk! v15 Innerulli nungutissavaatit, panap toqussavaatit, nerissavaatit pillertat qullugiaasa pisarnerattut. Qullugissatut amerlasoorsuugaluarussi, pillertatut amerlatigigaluarussi, v16 niuffagiartortaqaraluarussi ullorissanit qilammiittunit amerlanerusunik – qullugiaq puuminit aniguni tingissaaq! v17 Sakkutoortavit naalagaat annerit pillertatut ikkaluarput, sakkutoortavit naalagaat minnerit ikkaluarput pillertarpassuartut qarmanut merartartutut pueqqornerani; seqinerli nuigaangat tingisarput sumukarnerat ilisimaneqarani; sumiippammi? v18 Paarsisuutitatit sinipput, Assyriap kunngia, naalagartatit sinilersimapput. Innuttatit qaqqanut siammakaasimapput; kialluunniit katersorsinnaanngilai. v19 Ajorsarsimanerit atoruminarnerulersinnaanngilaq, ikitit katsorsagassaanngillat. Ilinnik tusartut tamarmik assatik ersaartassavaat; kinami ajorsutsinnik eqqorneqarsimannginnerpa qasseeriaqaluni? Habakkukip allagai Hab 1 v1 Oqaatigeqqusaq pruffiitip Habakkukip takorluugaa. Nakuusernerit kappialaatigineqartut v2 Naalagaq, qanoq sivisutigisumik kappialassanerpunga ilinnit tusarneqarnanga? Qanoq sivisutigisumik nilliassutigissanerpakka nakuusernerit ilinnit annaanneqarnanga? v3 Sooq iluaatsuliorfigineqarnermik misigisaqartippinga perlutsitaaneralu isiginnaaginnarlugu? Qunutitsineq nakuusernerlu isima saanniipput, unnerluussut tutsiuppoq, pillagassaatitsineqalerpoq. v4 Taamaattumik inatsisit kimeerupput, naapertuilluarneq atuutinngisaannarpoq. Iluanngitsut iluartut unngukkaangatigit eqqartuussissutissaq muminneqartarpoq. Kaldæerit saassussinissaat v5 Inuiaqatigiinni takusassarsioritsi, taava tupigusunnermit oqaasissaarutissaasi, ullussinni suliaq suliariumaarakku oqaluttuarineqarpat upperissanngisarsi. v6 Maanna sorsukkiartortissavakka Kaldæerit – inuiaat sukannersut periataartartut, nunarsuarmut tamarmut aallartartut allat najugaqarfigisaat tiguarniarlugit. v7 Naakkittaapput siooranarlutillu, inatsisaat eqqartuussisarnerallu atuutsitaapput. v8 Hestii milakulaanit oqilanerupput unnuap amaruinit qiilanerullutik. Hestersut pangalitsitsipput, tikiupput timmillutik ungasissumit nattoralittut piniarsaarisaqartutut. v9 Tamarmik nakuuserniarlutik aggerput; kiinnat tamarmik siumut sammipput, sorsunnermi tigusaat sioqqatut amerlatigilerput. v10 Kunngit mitaatigaat naalagaanerillu illaatigalugit. Pallittaalisat tamaasa quiassuaatigiinnarpaat, issumik qarmaliorlutik tiguarpaat, v11 taava aallartarput anoritut sukkatigalutik. Namminneq pissaanertik guutiliuppaat! Akeqqat kappialaatigineqartut v12 Naalagaq, ittuinnarsimannginnerpit itsarujussuarmiilli? Guutiga illernartoq, toqusussanngorteqinatigut! Illit ikku eqqartuussisussanngortinnerpigit, Naalagaq? Pillaasussatut piginnaaneqartinnginnerpigit, illit qaarsora? v13 Illit iseqartutit ajussutsimik isigisaqassallutit minguippallaartunik, ajunaarnermik ilaginnaaginnarneq sapersutit, qanoq ilillutit ilumuunngitsuliortut isiginnaaginnarsinnaavigit, nipangiinnarlutit ilumuunngitsut iluartunik nungutitsigaangata? v14 Inuit itippatit aalisakkatut immamiittutut, uumasorujunnguatut naalagaqanngitsutut. v15 Tamaasa qarsorsarlugit amuartarpaat qaluminnik qaloorartarlugit qassutiminnillu katersortarlugit nuannaarutigalugillu qiimmattaatigalugillu. v16 Taamaattumik qaluminnut pilliisarput qassutiminnullu pilliiniarlutik innermik ikitsisarlutik; taakkumi atorlugit pissaqarluartarput pikkunartunik nerisassaqalerlutik. v17 Taamaattumik panatik amujuaannarpaat inuillu toquttarlugit asattuussaqarnatik. Habakkukip allagai Hab 2 Naalakkap akissutaa v1 Alapernaarsuissaanga, alapernaarsuiffimmut qaqissaanga qinerlungalu takuniarlugu Guutip qanoq oqarfigissaneraanga, maalaarutigisara qanoq akiumaarneraa. v2 Naalakkap akivaanga: »Takorluukkat erseqqissumik allaguk allaffissianut, ajornanngitsumik atuarneqarsinnaaniassammat. v3 Takorluugaq piffissarititami aatsaat eqquutissaaq, naggatissamik nalunaajaavoq eqquutinngitsuussananilu. Nalliutiaanngikkaluarpat utaqqiinnarina, eqquutinngitsoorani piviusunngorumaarmat.« v4 Angisuuniartoq peqqusersuissusermik pigisaqanngilaq, iluartorli uppernermi inuussaaq. Qunutitsisup piuneerussaanissaa v5 Qunutitsisup, ilumuunngitsuliortup, pingaakujuttuusup anguniakkani angussanngilaa! Qanini aatsartikkaluarpaa toqusut inaattut toqu assigalugu qaarsillajuitsuugami. Inuiaat tamaasa imminut naalatsigitikkaluarpai inuiaqatigiillu tamaasa pisassamisut katersorlugit. v6 Kisianni tamarmik appikkumaarpaat erinarsuut taassumunnga mitalliut oqaasertaqartoq asissuissutinik nalorsitsaarutinillu. Ima oqarumaarput: »Eqqanaq allat pigisaannik katersuisoq – qanoq sivisutigisumik? – sallunaveerutinillu imminut pisuunngortittoq.« v7 Takkuteriataassapput akiitsorfigisatit, itissapput ilinnik uullusertitsisussat; taakkua tigusarissavaatsit. v8 Illit inuiaqitigiippassuit piiaaffigigakkit inuiaat amiakkuisa illit piiaaffigissavaatsit, akiniaallutik nunami toqutsinerit nakuusernerillu pillugit, illoqarfimmi tassanilu najugallit akornanni. v9 Eqqanaq eqqunngitsuliorluni iluanaarutissarsiortoq nammineq inoqutimilu pisassaminnik, qutsissumi initaartoq imminut annaanniarluni ajunaarnissamit. v10 Pilersaarutitit inoqutinnut kanngutsissutaapput. Inuiaqatigiissorpassuit nungutikkakkit toqutassanngortipputit. v11 Ujarammi qarmamit nilliavoq paakkarullu akilluni illup qisuttaanit! v12 Eqqanaq illoqarfiliortoq aammik kueraanikkut iluaatsuliornikkullu illorpassuaqarfimmik tunngaviliisoq. v13 Inuiaat sulilussinnarput innerup nungutitassaanik, ilungersulussinnarpullu. Tamanna Katersaarsuit Naalagaannit pisimannginnerpa? v14 Naalakkalli naalannassusianik ilisimasaqarnerup nuna immissavaa soorlu ermit matoqqagaat immap naqqa. v15 Eqqanaq aalakoornartumik imigassiortoq ikinngutini imertinniarlugu, aalakoortinniarlugu tamaqanngitsoq isiginnaarumallugu. v16 Kanngunartoq qaarsillaatigissavat ataqqinaatissaq pinnagu! Illittaaq imerniarit kipineqanngissutsit takutillugu! Ermuseq Naalakkap talerpianiittoq kaajallaalluni ilinnut anngutissaaq ataqqinarsimagaluartutit narrunarsarneqassaatit. v17 Akiniarneqassaatit Libanonimut nakuusernerit pillugu; eqqorneqassaatit uumasunik naalliutsitsigavit, nunami toqutsinerit nakuusernerillu pillugit, illoqarfimmi tassanilu najugallit akornanni. v18 Guutiliaq sumut iluaqutaassagami? Sanasumuna qiperugaa. Inuusaliaq sallunerinnarmik ajoqersuisoq sumut iluaqutaassagami sanasup ilusilikkani ima tatigitigigaluarpagilluunniit guutipiluliulerluni oqajuitsumik? v19 Eqqanaq qisuinnaasumut oqartoq: Iterniarit! ujaqqamullu oqajuitsumut: Makinniarit! Taama ittoq ajoqersuussuteqarsinnaanerpa? Kuultimik sølvimillu qalligaagaluarpoq anersaamilli ilumiugisaqarnani. v20 Naalagarli naalaffimmini illernartumi ippoq. Nunarsuaq tamarmi nipangerli taassuma saani! Habakkukip allagai Hab 3 Naalakkap saqqummernissaa eqqartuussissalluni annaassissallunilu v1 Pruffiitip Habakkukip qinnutaa. Al-shigjonot. v2 Naalagaq, tusaamasaassutsit tusarpara, Naalagaq, naammassisat takuara. Taamaalioqqinniarit ukiut qaangiutinnginneranni, nalunaarutigiuk ukiut qaangiutinnginneranni! Kamaassigaluartillutit nallittuinissaq puioqinagu. v3 Guuti aggerpoq Temanimit, Illernartoq aggerpoq Paranip qaqqaanit. Sela Naalannassusiata qilak tamakkerpaa, unnersiutigineqarnerata nuna ulikkaarpaa. v4 Akisunnera qaamanertut ippoq, qinngornerit assaaniit pipput; tassani pissaanera isertugaavoq. v5 Nappaat toqoraataasoq ingerlavoq sioraani, qanimanartoqalernerup tumai atuarpai. v6 Allorarnerisa nuna sajutsippaat, sumut qiviarfiini inuiaat uulilersarput. Qulloorput qaqqat itsarsuarli pinngortut, nungujartorput qattorngit atajuartuusut; itsarsuarmiilli tamaana aqquteqarpoq. v7 Alittugaapput Midjanimi toqqit qaleraat, uppikaapput Kushanip toqqi. v8 Kuussuit kamaannerpigit, Naalagaq, kamannerpit kuuit pinerpai, Naalagaq, uumitsannerpit imaq pinerpaa, qimusseravit atorlugit hestiutitit qamutitillu sorsuutit ajugaatitsimmata? v9 Pisissit saqqummiuppat noqartaa qarsunik qaarsillartillugu. Sela Kooqalersitsillutit nuna qullorpat. v10 Qaqqat uulluserput takuleramitsit, nuissat sialussuarmik kuisipput, itinersuup nipini anippaa. Seqernup qinngornissaraluani puiorpaa, v11 qaammallu inimini uninngaannarpoq. Taavali qimaapput qarsuit qaamassusiannit qalugiusavillu innaallattarnerata qaamaneranit. v12 Uumitsassimallutit nuna ingerlavigaat inuiaat tullaaralugit kamanninni. v13 Aallarputit innuttatit annaakkiartorlugit, tanitat annaakkiartorlugu. Sequmisippat iluaatsup illuata qaava, illup tunngavia qarmagaq aserorterpat qaarsoq nuisillugu. Sela v14 Qarsunnik putuatit akeqqavit naalagaasa niaqui taakku pitoraammata qimaatinniarlunga. Nuannaarput ikiortarialinnik isertortukkut nungutitsiniartutut. v15 Hestinnik immakkut qimusseravit imarsuit ittupput. v16 Tamanna tusarakku qamuuna sajulerpunga, qanngulunneranit allerulaarpunga. Saanikka aasutut ilerput, patajallungalu pisuttalerpunga. Utaqqivara ulloq annikilliorfissap inuiannik uatsinnik saassussiniartunik eqquinissaa. v17 Figenequt sikkinngitsoorpoq, viinnequt inerititaqanngilaq, oliveninik katersuineq iluatsitsinngilaq, narsaat inerittoqanngilaq. Savat ungaluliamiikkunnaarput, ungalusami nersutaateqanngilaq. v18 Naalagaq qiimmattaatigissavara, Guuti annatsitsisiga tipaatsuutigalugu. v19 Guuti Naalagaq pissassaatigaara, isikkakka oqilasuunngortippai kulavaap isigaasut qattunernilu angalaartillunga. Appittartumut. Kukkilattariarsugassiaq. Sefaniap allagai Sef 1 v1 Naalakkap oqaasia Sefaniamut Kuship erneranut, Gedaljap ernutaanut, Amarjap Hizkijap ernerata ernutaqqiutaanut pisoq Josija Amonip ernera Judami kunngiutillugu. Judamut Jerusalemimullu eqqartuussut v2 Nunap qaavanit tamaasa piiassavakka, oqarpoq Naalagaq. v3 Piiassavakka inuit nersutaatillu, piiassavakka qilaap timmiai aalisakkallu immamiittut – iluaatsunik orlutitsisut tamaasa. Inuit nunap qaavanit piiassavakka, oqarpoq Naalagaq. v4 Assaga silugukkumaarpara Judamut Jerusalemimiunullu tamanut. Tassannga piiarumaarpakka Ba'ali amiakkuerullugu, guutipiluillu palasiisa aqqi palasit ilanngullugit, v5 illullu qaavini qilaap perpassuinik pallorfiginnittut, Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaasartut, aammattaarli kunngertik naqqissigalugu uppernarsaasartut, v6 Naalakkamik tunussisut Naalakkamik ujarlinngitsut siunersiornagulu. Naalakkap ullussaa v7 Nipangersimaniaritsi Guutip Naalakkap saani, Naalakkap ullussaa qanillimmat! Pilliutit toqutassat Naalakkap piareersareerpai, neriartoqqusanilu illernarsareerpai. v8 Ullormi Naalakkap pilliiffissaani pillarumaarpakka naalagartat kunngillu erneri takornartatullu atisallit tamaasa. v9 Ullussami tassani pillarumaarpakka alloriusamik qulaassiinnartut tamaasa, Naalakkamik illua immermassuk nakuusernermik peqquserluttuliornermillu. v10 Ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq tusarsaajumaarpoq kappialaneq Aalisagaarniat Isaaffiannit, nimaarneq illoqarfiup nutaartaanit, qattunernillu ajunaalersut nillianerat. v11 Makteship inui nimaarumaarput nungutitaajumaarmata niuertut iluanaarniarumatuut aningaasanillu kisitsisartut tamarmik. v12 Taamaalippat Jerusalemi ujarlerfigiumaarpara nanerusserlunga, pillarumallugit angutit aalakoornerminnik naammaginniinnartut, uummatimikkullu oqartut: »Naalagaq ajunngitsumik ajortumilluunniit iliuuseqarnavianngilaq.« v13 Taakkua pisuussutaat tiguagassanngussapput illuilu piuneerussassanngorlutik. Illuliorumaarput inigissanagilli, viinnequtinik ikkussuiumaarput viinnialli imissanagu. v14 Qanillivoq Naalakkap ullussarsua; qanilliartulertoqaaq! Tusaasiuk pissarsuup saassusseqqussummik nillianera Naalakkap ulluani narrujuummisimaffimmi! v15 Ulloq taanna tassaassaaq kamannerup ullussaa, ulloq naalliuffissaq, annikilliorfissaq, ulloq piuneerussaaffissaq, aserugaaffissaq, ulloq taggarissuusussaq, ulloq qulisimasoq taartunillu nuialik, v16 ulloq tutsiuffissaat sulluartarpalunnerup suaartarnerullu pitoraaffigeqqullugit illoqarfiit pallittaalisallit napasuliarsuillu qarmarsuit teqeqquiniittut. v17 Inuit annikilliortikkumaarpakka tappiitsutut angalaartillugit Naalakkamut ajortulioramik. Aavat iginneqassaaq minguttut itillugu, timaallu sukujuttut itillugit iginneqassapput v18 Sølviutitik kuultiutitillu annaanneqaatigisinnaanngilaat ullormi Naalakkap kamaffissaani. Ilungersornerata innerani nunarsuaq tamarmi nungukkumaarpoq. Nassatarissavaa suujunnaarsitsineq annilaarnerlu nunarsuup inuinut tamanut. Sefaniap allagai Sef 2 v1 Maniguunniaritsi, maniguunniaritsi, inuiaqatigiit kannguttaatsusi v2 teqqalatinneqanngikkallartillusi karrit qalipakuisut, Naalakkap kamangaarneranit eqqorneqanngikkallartillusi, ulloq Naalakkap kamaaffissaa ilissinnut nalliutinngikkallartillugu. v3 Naalagaq ujarsiuk nunami maniguuttusi tamassi, peqqussutaanik maleruaasusi. Iluarsuseq noqqaassutigisiuk, maniguunneq noqqaassutigisiuk. Immaqa taava qimarnguissarsiumaarpusi ullormi Naalakkap kamaffissaani. Inuiaqatigiit eqqartuunneqarnissaat v4 Gaza inuerukkumaarpoq Ashkalonilu inuilaanngorluni, ullororuttornerani Ashdodi qimaatitaassaaq Ekronilu nusunneqassalluni mannguni ilanngullugu. v5 Eqqanaq ilissi kreterit sinerissap nunataani najugaqartusi! Naalagaq pillusi ima oqarpoq: »Inoqartussaajunnaarsillutit piuneerukkumaarpakkit, Kana'ani, filisterit nunaat!« v6 Sinerissap nunataa ivigartorfinngussaaq savanik paarsisut pissaat, ungalusanngorlunilu savaatit inissaat. v7 Sineriak Judakkut amiakkuisa pigilissavaat, tassani savaatitik mangiartissavaat. Unnulernerani qasuersaarfigisassavaat Ashkalonip illui; Guutiatami isumassorumaarpai atugarisaat allanngortillugu. v8 Tusaavakka Moabip mitalliutaa Ammonikkullu mitalliinerat; innuttakka mitappaat nunalu makitasaarfigalugu. v9 Taamaammat, ilumut uumagama, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat Israelip Guutia, Moabi ilissaaq Sodomatut Ammonikkullu Gomorratut, tassaalerlutik naasupiluit naaffissaat, tarajorsiorfissaq, soraajuitsumik inuilaaq! Innuttama sinnerisa ujajaaffigissavaat, innuttama amiakkuisa pigilissavaat. v10 Taama pineqassapput makitassusertik pillugu, Katersaarsuit Naalagaata innuttai asissoramikkit anneruniarfigalugillu. v11 Siooranarluni Naalakkap saqqummerfigissavai, guutit nunarsuarmiittut tamaasa taroriartortikkumaaramigit. Inuiaallu qeqertaannit ungasissumiittunit Naalagaq pallorfigiartussavaat, tamarmik namminneq nunaminnit. v12 Ilississaaq Nubiamiuususi – uanga panannit toqutaapput! v13 Naalakkap assani avannamut isatsissavaa Assyria piuneerullugu. Nineve inuilaanngortissavaa puilasuitsutut panertigilersillugu. v14 Tassani uninngaassapput nersutaatit nersutillu nujuartat tamarmik. Tulugatsiaaqqat qarluutituullu sinittassapput sukarsuisa qaavini; qarlorpaluttassaaq uppik igalaami, tulugarlu alloriusami. Illumi iikkiussat cederit piiarneqassapput. v15 Taanna tassaasimagaluarpoq illoqarfik qiimmattarfiusoq, isumannaalluni inissisimasoq uummammigullu oqartoq: »Uanga kisima, allamillu naami!« Maannali inuerutitaalluinnarpoq nersutinut nujuartanut uninngaviulluni! Sanioqquttut tamarmik asissuillutik uinngiartarput assamminnillu qunusaarisarlutik mitallerlutik. Sefaniap allagai Sef 3 Jerusalemip eqqartuunneqarnissaa v1 Eqqanaq illoqarfik naalasseriitsoq, aammik mingussimasoq qunutitsiumatooq! v2 Naalanngilaq, silattunngilaq. Naalagaq tatiginngilaa Guutinilu saaffiginagu. v3 Naalagartai løviupput uiannisaartut, eqqartuussisortai unnuap amarorai saanernik kikkartartut qaanissaata tungaanut. v4 Pingaakujuttorsuupput pruffiitertai, angutit ilumuunngitsut; palasii illernartunik nalinginnaatitsipput inatsisit unioqqutillugit. v5 Naalagarli naapertuilluartumik iliorpoq illoqarfimmi, iluanngitsuliornanilu. Eqqartuussisarpoq ullaat tamaasa, seqernup nuilernerani takkutinngitsoortanngilaq. Iluaatsulli kanngusujuipput! v6 Inuiaqatigiit nungutippakka, napasuliarsuit qarmarsuit teqeqquiniittut aserorterneqarput, aqquserngi inueruppakka angalaartuerullugit; illoqarfii aserorlutik inuerupput, najorneerupput. v7 Oqarpunga: »Mianerigaluarummatoq silattorlutillu.« Taamaaliorsimagaluarpatalumi illui piuneerutissanngikkaluarpakka, uffa aserugaanissaat aalajangereeraluarlugu. Taamaattoq iliornitik aseruutaasut attatiinnarpaat. v8 Utaqqisinga, oqarpoq Naalagaq, ilisimannittutut sassarumaarama ullussami tassani. Pisinnaatitaavunga inuiaqatigiit katersussallugit kunngeqarfiillu ataatsimuulersissallugit uumitsannera kamangaarneralu taakkununnga kuerarumallugit, ilungersornerma innerata nunarsuaq tamaat nungutissammagu. Israelip amiakkuisa annaanneqarnissaat v9 Kingorna inuiaqatigiit allanngortissavakka minguitsunik qarloqalersillugit; taava tamakkerlutik Naalakkap aqqa torlorfigissavaat isumaqatigiillutillu kiffartuutissallugu. v10 Nubiap kuussuisa ungataannit innuttama siammartitaasut uannik pallorfiginnittut pilliutinik aatsivigiumaarpaannga. v11 Ullussami tassani kanngusuttariaqassanngilatit tunullunga uannut ajortuliatit tamaasa pillugit; taamaalisukkummi ilinnit peersikkumaarpakka illit angingaassutsinnik tipaatsuutiginnittut. Anneruniarunnaassaatit uanga qaqqanni illernartumi. v12 Ilinnullu pigitiinnassavakka amiakkui inuiaqatigiit ikiortariallit sanngiitsut; Israelimi amiakkuutitaasut Naalakkap aqqa tatigissavaat. v13 Iluaatsuliussanngillat sallussanatillu, oqaatsinik peqquserluutaasunik qanermiugisaqassanngillat. Mangiassapput tammaarsimassallutillu, ungoorlugit peersinneqassanngillat. v14 Qiimmattarlutit suaartarit, Zionip pania, tipaatsullutit torlulagit, Israeli, Uummatikkut iluunngarlutit tipaatsungaarit, Jerusalemip pania! v15 Ilinnimmi eqqartuussiniaraluartut Naalakkap peersippai akeqqatillu ajattorlugit. Israelip kunngiata, Naalakkap, najorpaatit, kingorna perlussamik ilimasussanngilatit. v16 Ullussami tassani Jerusalemi oqarfigineqarumaarpoq: »Siooraqinak, Zioni, assatit nakkangatinnaviikkit! v17 Naalakkap Guutivit najorpaatit, pissarsuaq annaassiumaartoq. Qiimmattarluni tipaatsuutigaatit kingumullu asanninnini takutillugu. Qiimasulluni nuannaarutigaatit v18 soorlu ullormi nalliussivimmi.« Kanngusulersitsisut peersissavakka ilinnit. v19 Qunutitsisitit tamaasa nungutissavakka ullussami tassani. Tusiattulli annaakkumaarpakka tammarsimagaluartullu katersorlugit; nunarsuarmi tamarmi erinalimmik unnersiutigineqartissavakka, tusaamasaalersillugillu atugarisaat allanngortikkukku. v20 Ullussami tassani angerlartissavassi, ullussamilu tassani katersussavassi. Inuiaat nunarsuarmiittut tamarmik akornanni tusaamasaalersissavassi unnersiutigineqartillusilu atugarisarsi allanngortikkukku isigitillusi, oqarpoq Naalagaq. Haggajip allagai Hagg 1 Kajumissaarut naalaffik sanaqqinneqaqqullugu v1 Ukiut kunngip Dareiosip naalakkersuiffiisa aappaanni qaammatit arfernata ulluisa siullianni Naalakkap oqaasia pruffiitikkut Haggajikkut pivoq Zerubbabelimut Shealtielip erneranut Judamut naalagaatitamut palasiunermullu Josvamut Josadakip erneranut. v2 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Innuttakka ima oqarput: Naalakkap illussaanik nappaaffissaq suli nalliutinngilaq. v3 Naalakkap oqaasia pruffiitikkut Haggajikkut pivoq imaalluni: v4 Ilissinnut nalliussimanerpa piffissaq ilissi nammineq illussinni najugaqarfissarsi illu manna illukuinnanngorpat? v5 Taamaattumik oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Maluginiarsiuk qanoq ittunik atugaqartusi: v6 Amerlasuunik siaruarterisaraluarlusi annikitsuinnarnik katersuisarpusi. Nerisarpusi qaarsillassanasili, imertarpusi aalakuussanasili, atisalersortarpusi uunnassanasili; sulisitap akissarsiani aningaasivinnut alinnikunut ilisarpaa. v7 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Maluginiarsiuk qanoq ittunik atugaqartusi! v8 Qaqqanukaritsi qisunnik aallerlusi illussarlu sanasiuk; tamanna nuannaarutigiumaarpara naalannassuseralu saqqummiukkumaarlugu, oqarpoq Naalagaq. v9 Pissarsilluarnissamik neriuuteqartaraluarpusi annikitsuinnarmilli pissarsillusi, iserterivissinnullu eqqussoraangassigit supoorlugit piiartarpakka. Sooq taamaappa? oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Tassa illuga illukuinnaammat, uffa ilissi nammineq illussasi ulapputigigisi. v10 Taamaattumik qilak ilissinnut isuguttartitsiumanngilaq, nunalu inerititassaraluaminik naatitsinngilaq. v11 Suaarutigaara panernissaq nunamut qaqqanullu, karrinut, viinnimut, uuliamullu, nunamit naasartunut tamanut, inunnut, nersutaatinut assassilu suliarisaannut tamanut. v12 Zerubbabelip Shealtielip ernerata palasiunerullu Josvap Josadakip ernerata inuillu amiakkuisa tamarmik Naalakkap Guutimik nipaa pruffiitillu Haggajip oqaasii naalappaat Naalakkap Haggaji imminnut aallartitarimmagu, inuillu Naalagaq mianerilerpaat. v13 Haggajili Naalakkap innuttaminut aallartitaa oqarpoq: »Najorpassi, oqarpoq Naalagaq.« v14 Naalakkallu kajumissaarmatik Judami naalagaatitap Zerubbabelip Shealtielip ernerata palasiunerullu Josvap Josadakip ernerata inuillu amiakkuisa tamarmik Guutimik Katersaarsuit Naalagaata illussaa sanalerpaat v15 qaammatit arfernata ulluisa 24-anni. Haggajip allagai Hagg 2 Naalaffittaassap alutornarsisitaanissaa Ukiut Perserit kunngiata Dareiosip kunngiuffiisa aappaanni v1 qaammatit arfineq-aappaata ulluisa 21-anni Naalakkap oqaasia pruffiitikkut Haggajikkut pivoq imaalluni: v2 Judami naalagaatitamut Zerubbabelimut Shealtielip erneranut palasiunermullu Josvamut Josadakip erneranut inuillu amiakkuinut tamanut oqarit: v3 Amiakkuususi arlassi illu manna takusimanerlugu taamani alutornassutsi pigigallarmagu? Qanoq ippa maannakkut isigisarsi? Ilaa suunngitsutut ippoq? v4 Taamaattoq tatitusaarit, Zerubbabeli! oqarpoq Naalagaq, Tatitusaarit palasiuneq, Josva Josadakip ernera! Tatitusaaritsi nunap inui tamassi! oqarpoq Naalagaq. Aallartinniaritsi, uangami najorpassi, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v5 Tassaavoq ilissinnut angerutigisara Egyptenimit aallarassi, anersaaralu ilissinniittuassaaq. Siooraqinasi! v6 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Ungasinngitsunnguakkut sajutsikkumaarpakka qilak nunalu, imaq nunalu panertoq. v7 Inuiaat tamaasa sajutsikkumaarpakka, erlinnartuutitillu maanga aggiukkumaarpaat; illulu manna alutornarsisikkumaarpara, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v8 Sølvi uanga pisassaraara, kuulti uanga pisassaraara, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v9 Naalaffik manna naalaffitoqqamit suli alutornarnerulissaaq, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Najukkami matumani eqqissisitsiumaarpunga, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Pilluaqqussut nutaaq v10 Ukiut Dareiosip naalakkersuiffiisa aappaanni qaammatit qulingiluaata ulluisa 24-anni Naalakkap oqaasia pruffiitimut Haggajimut pivoq imaalluni: v11 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Palasit matuminnga ajoqersuusseqqukkit: v12 Neqi illernartitaq uligussap isuanut ikillugu nassaraanni uligussallu isuanik timiusaq igaarluunniit viinniluunniit uulialuunniit nerisassarluunniit alla attoraanni – taava attugai taakku illernartunngussappat? Palasit akipput: Naagga. v13 Haggaji aperivoq: Toqusup timaa attorlugu minguttunngorsimasup nerisassat tamakkua ilaat attorpagu attugaa minguttunngussava? Palasit akipput: Aap. v14 Taava Haggaji oqarpoq: Taamattaaq uannut ipput inuiaat uku, inuiaqatigiit uku ilumut taamaapput uanga isinni, oqarpoq Naalagaq. Taama ipput assaasa suliaat tassanilu pilliutiginiagaat tamarmik: Minguttuupput! v15 Maluginiarsiulli ulloq manna aallarnerfigalugu qanoq ikkumaarnersoq. Qanoq ittunik atugaqarpisi Naalakkap naalaffiani ujaqqat siulliit qaleriiaarneqanngikkallarmata? v16 Karrit eqimattat efanik 20-nik uuttuuteqartussaagaluit ornillugit takusaraanni sunaaffa efat quliinnaasaraat, batinillu 50-inik qalusiniarluni viinnimik tunguiaaffik takusaraanni sunaaffa batit 20-innaasaraat. v17 Taamani suliniarnissinni tamarmi pillarpassi karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik nataqqornanillu, ilissili uannut saakkumanngilasi, oqarpoq Naalagaq. v18 Maluginiarsiulli ulloq manna aallarnerfigalugu qanoq pisoqassasoq qaammatit qulingiluaata ulluisa 24-annit, ullormit Naalakkap naalaffissaata tunngavilerneqarfianit; maluginiarsiuk: v19 Karrit siaruartigassat iserterivimmiiginnarpat? Viinnequtit figenequtit, orpiit granatæblillit olivenequtillu suli inerititaqanngillat? Ulloq manna aallarnerfigalugu pilluaqqusissaanga! Zerubbabeli akitsisitaasoq v20 Qaammatip ulluisa 24-anni Naalakkap oqaasia aappassaanik Haggajimut pivoq imaalluni: v21 Judami naalagaatitamut Zerubbabelimut oqarit: Qilak nunalu sajutsissavakka. v22 Kunngit issiavissaarsui uppitissavakka inuiaat naalagaaffii pissaasut suujunnaartissavakka. Qamutit kinngutissavakka innuttaat ilanngullugit. Hestit orlorassapput, qimussersutik ilanngullugit, hestersullu panamik imminnut toqoraatissapput. v23 Ullussami tassani, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, illit kiffara Zerubbabeli Shealtielip ernera tigussavakkit, oqarpoq Naalagaq, assammiunngortissavakkit naqitsit, illit qinigarigakkit, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Zakariap allagai Zak 1 Saanniaqqusineq v1 Ukiut Dareiosip naalakkersuiffiisa aappaanni qaammatit arfineq-pingajuanni Naalakkap oqaasia pruffiitimut Zakariamut Berekjap erneranut Iddop ernutaanut pivoq imaalluni: v2 Naalakkap siuaasasi kamaatingaaraluarpai. v3 Inuiaat oqarfigikkit: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Uannut saanniaritsi! oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, taava uanga ilissinnut saakkumaarpunga, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v4 Siuaasasi assiginiaqinasigit. Pruffiitit siulliit taakkununnga oqalukkaluarput oqarlutik: »Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Saanniaritsi inuuserisassinnit ajortumit suliassinnillu ajortunit!« Naalanngillalli tusarumanangalu, oqarpoq Naalagaq. v5 Naak siuaasasi taakku? Pruffiitit inuujuarsimanerpat? v6 Oqaatsikkali ileqqoreqqusakkalu kiffannut pruffiitinut erseqqissakkakka siuaasassinnut anngupput, taakkulu Guutimut saallutik oqarput: »Taama ittumik inuuseqaratta taamalu ittunik iliuuseqaratta Naalakkap pilersaarutini naapertorlugu iliorfigaatigut.« Hestersunik qunnersuarmiittunik takorluugaq v7 Qaammatit aqqarnata, tassa qaammatip shebatip, ulluisa 24-anni ukiut Dareiosip naalakkersuiffiisa aappaanni Naalakkap oqaasia pruffiitimut Zakariamut Berekjap erneranut Iddop ernutaanut pivoq. Taanna oqarpoq: v8 Unnuaq manna takorluuivunga angut hestimi aappaluttumi hestersoq qunnersuarmi myrtit akornanni unittoq; kingornaniippullu hestit aappaluttut aappaluttullu kajuartut qaqortullu. v9 Aperivunga: »Tamakku qanoq isumaqartittariaqarpat, naalagaq?« Inngilip uannut oqaluttup akivaanga: »Takutissavakkit qanoq isumaqartut.« v10 Taava angut taanna myrtit akornanni unittoq oqarpoq: »Tassa taakku Naalakkap aallartitai nunarsuaq angalaffigeqqullugu.« v11 Taakkua Naalakkap inngilia taanna myrtit akornanni qeqartoq oqarfigaat: »Nunarsuaq angalaffigigatsigu tamani eqqissisimapput uninngallutillu.« v12 Taava Naalakkap inngilia oqarpoq: »Katersaarsuit Naalagaat, qaquguuna Jerusalemi Judallu illoqarfii ukiuni 70-ini kamaassimasatit nallittulerumaaritit?« v13 Naalakkap inngili taanna uannik oqaloqatiginnittoq oqaatsinik tuppallernartunik akivaa. v14 Inngilillu taassuma oqarfigaanga: Torlulagit: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Jerusalemi Zionilu ilungersuutigingaarpakka, v15 inuiaallu allat eqqasuuteqanngitsut kamaatingaarpakka, immannguaq kamassimagaluartunga ajunaarnissaq piaarnerusumik pitinniarmassuk. v16 Taamaattumik oqarpoq Naalagaq: Jerusalemi uterfigalugu nallittussavara! Illuga tassani sananeqarumaarpoq, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, allunaasarlu ussersaat Jerusalemimut siaarneqarumaarpoq. v17 Aammalu torlulagit: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Illoqarfiit pigisakka kingumut ajunngitsuuterpassuaqalissapput; Naalakkallu Zioni kingumut tuppallersassavaa kingumullu Jerusalemi qinissallugu. Zakariap allagai Zak 2 Nassunnik sisamanik saffiortunillu sisamanik takorluugaq v1 Isikka aarlortikkakkit takulerpakka nassuit sisamat. v2 Inngili taanna uannik oqalogatiginnittoq aperaara: »Tamakku qanoq isumaqartittariaqarpat?« Ima akivaanga: »Tassa nassuit sisamat Judamik Israelimillu Jerusalemimillu tamanut tamaanga siammartitsisut.« v3 Kingorna Naalakkap uannut takutippai saffiortut sisamat. v4 Aperivunga: »Suniartunuku?« Akivaanga: »Nassuit taakku tassa Judakkunnik siammartitsisut niaqquminnik makititsisinnaajunnaarsillugit; maannali tikiupput ulimaatitillu silillugit inuiaat nassui killussallugit, Judamut makitimmatigit inui siammarumallugit.« Angummik ussersaatilimmik takorluugaq v5 Isikka aarlortikkakkit takulerpara angut allunaasamik ussersaammik tigumiartoq. v6 Aperivunga: »Sumunnalerpit?« Akivaanga: »Jerusalemi ussersariartorpara takujumallugu qanoq silitsigisoq qanorlu isorartutigisoq.« v7 Inngili taanna uannik oqaloqatiginnittoq sassarmat inngili alla parsiarlugu sassarpoq v8 oqarfigalugulu: »Arpallutit angut inuusuttoq innga oqariartorfiguuk: Jerusalemi ammaannassaaq qarmaqarani inuit nersutaatillu tassaniittut amerlangaassammata, v9 uangali nammineq, oqarpoq Naalagaq, kaajallallugu taassumunnga qarmarsuujumaarpunga innerinnaasoq naalannassuseralu takutissallugu iluani.« v10 Qaagitsi, qaagitsi! Nunamit avannaaniittumit qimaagitsi, oqarpoq Naalagaq, qilaammi anoraanut sisamanut siammartikkaluarpassi, oqarpoq Naalagaq. v11 Qaagit! Zioni, annanniarniarit illit Babylonip paniani najugaqartutit. v12 Imami oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat – alutornassusermut aallartippaanga – inuiannut ilissinnik ujajaaffiginnittunut: »Ilissinnik attuisut isima tappiutaat attorpaat. v13 Assaga silutsikkumaarpara inuiannut taakkununnga maanna inussiaatigisannut tiguagassanngorlugit.« Paasissavarsilu Katersaarsuit Naalagaata aallartitarigaanga. v14 Qiimmattarlutit tipaatsugit, Zionip pania; maanna aggerpunga ilinni ineqassallunga, oqarpoq Naalagaq. v15 Ullussami tassani inuiappassuit Naalakkamut ilanngutissapput uannut innuttaalerlutik, ilinnilu ineqarumaarpunga. Taava paasiumaarpat Katersaarsuit Naalagaata ilinnut aallartitarigaanga. v16 Naalakkap Juda pigisarilerumaarpaa nunami illernartumi pigisassamisut, Jerusalemilu kingumut pigilissavaa. v17 Inuit tamarmik nipangerlit Naalakkap saani, ineqarfimminit illernartumit aggermat! Zakariap allagai Zak 3 Takorluugaq Josvap atisitinneqarneranik palasiuninngorluni v1 Naalakkap takorluuisillunga Josva palasiuneq uannut takutippaa. Taanna Naalakkap inngiliata saani qeqarpoq, Saatanilu talerpiata tungaani qeqarpoq Josva unnerluutiginiarlugu. v2 Naalagaq Saatanimut oqarpoq: »Naalakkap avoqqaarissavaatit, Saatani, Naalakkap Jerusalemimik pigisassamisut qinersisup avoqqaarissavaatit. Angutip uuma assigaa qisuk ikuallaleraluarluni innermit amusaq.« v3 Josva ipertuunik atisaqarluni inngilip saani qeqarpoq. v4 Taava inngili saaminiittunut oqarpoq: »Uuma atisai ipertuut peersigit.« Josvamullu oqarpoq: »Ajortuliannik piiaaffigaakkit assuutinillu atisitillutit.« v5 Taava oqarpoq: »Minguitsumik nasartaataasalersiuk.« Taava minguitsumik nasartaataasalerpaat allanillu atisalersorlugu Naalakkap inngilia najuisillugu. v6 Naalakkap inngiliata Josva oqaaqqissaarpaa oqarluni: v7 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Uanga aqqutigeqqusakkut ingerlaguit inassutikkalu maleruarlugit, taava uanga illunni pisortaassaatit silarliutikkalu paarissallugit, ukualu uani qeqartut akornanniissinnaatissavakkit. v8 Tusaagit, Josva palasiuneq: Illit qatanngutitillu saanni issiasut pisussanik ilimasaarutaavusi kiffara Semaki aggersissagiga. v9 Ujaqqamummi Josvap saavanut inissitannut – ujaqqamut ataasiusumut arfineq-marlunnik iseqartumut – allagassat uanga nammineq kigartussavakka, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Nunap matuma ajortuliai ullormi ataasiinnarmi piiarumaarpakka. v10 Ullussami tassani, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, qaaqqoqatigiikkumaarpusi viinnequtaatissi figenequtaatissilu ataannut. Zakariap allagai Zak 4 Takorluugaq qullilerfimmik olivenequtinillu marlunnik v1 Inngilip taassuma uannik oqaloqatiginnittup kingumut itersarpaanga soorlu sinittoq itersarneqartartoq, v2 oqarfigaangalu: »Sumik takusaqarpit?« Akivara: »Takorluuillunga takulerpara qullilerfik tamarmi kuultiusoq qaamigut uulialerfilik. Arfineq-marlunnik qullertaqarpoq, tamarmillu qaaminni arfineq-marlunnik ipeqqerfeqarput. v3 Qullilerfiup sanianiipput olivenequtit marluk, uulialerfiup talerpiata tungaani ataaseq saamiatalu tungaani ataaseq.« v4 Taava inngili taanna uannik oqaloqatiginnittoq aperaara: »Tamakku qanoq isumaqarpat, naalagaq?« v5 Inngilip taassuma uannik oqaloqatiginnittup ima aperaanga: »Qanoq isumaqartut nalugakku?« Akivunga: »Aap, naluara, naalagaq.« v6 Taava oqarpoq: Imaappoq Naalakkap Zerubbabelimut oqaasia: Inuit pissaaneratigut pinnani inuillu nakuussusiatigut pinnani uanga anersaakkut pissaaq, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat! v7 Suugavit qaqqarsuaq uumaa? Narsanngorit Zerubbabelip saani! Ujarak inaarutissaq taassuma aassavaa taakku qiimmattaatigalugit nilliarpaluttoqartillugu. v8 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v9 Zerubbabelip illu manna tunngavileramiuk taassuma aamma inerlugu sanassavaa. Paasissavallu Katersaarsuit Naalagaata ilissinnut aallartikkaanga. v10 Aallarnikkanik suunngitsutut ittunik nikaginnikkaluartut nuannaarumaarput takugunikku ujarak aqerlunik allannilik Zerubbabelip assaaniittoq. »Qulliit arfineq-marluusut taakku tassa Naalakkap isai nunarsuarmik tamarmik qimerluuisut.« v11 Taava aperaara: »Olivenequtit taakku marluk qullilerfiup talerpiata saamiatalu tungaanniittut qanoq isumaqarpat?« v12 Aappassaanillu aperaara: »Olivenequtip avalequtai taakku marluk sullullit kuultiusut tassannga uuliamik kuutsitsisut qanoq isumaqarpat?« v13 Ima aperaanga: »Qanoq isumaqartut nalugakku?« Akivungalu: »Aap, naluara, naalagaq.« v14 Taava akivoq: »Tassa angutit uuliamik tanitat taakku marluk nunarsuup tamarmi Naalagaata saavani qeqartut.« Zakariap allagai Zak 5 Takorluugaq mappersakkamik timmioraartumik v1 Isikka aarlorteqqikkakkit takulerpara mappersagaq timmioraartoq. v2 Inngilip aperaanga: »Sumik takusaqarpit?« Akivara: »Mappersagaq timmioraartoq takuara, alenisut 20-tut takitigisoq alenisullu 20-tut silitsigisoq.« v3 Taava oqarfigaanga: »Tassa perloqqussut nunamut tamarmut aallartoq; maannamiit tillittut tamarmik taassumuuna piiarneqassapput, maannamiillu sallullutik nalunaajaasut tamarmik taassumuuna piiarneqassapput. v4 Perloqqussut aallartippara, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Nalliutissaaq tillittup illuanut ateralu taallugu sallulluni uppernarsaasup illuanut. Illuisa iluini uninngassaaq, aserortissavaalu illut qisuttaat ujarattaallu.« Takorluugaq arnamik karrinut uuttuutip iluaniittumik v5 Inngili taanna uannik oqaloqatiginnittoq sassarpoq oqarfigalungalu: »Aarloriassasutit suna nuisoq takuniarlugu.« v6 Aperivunga: »Sunaana?«. Akivaanga: »Nuisoq tassa karrinut uuttuut,« nangipporlu: »Tassaniipput nunap inuisa tamarmik ajortuliaat.« v7 Takuallu, matua aqerloq ammarneqarpoq, uuttuutillu iluaniippoq arnaq. v8 Inngili oqarpoq: »Tassa ajussuseq.« Inngilillu arnaq taanna uuttuutip iluanut kingumut igippaa matualu aqerloq uuttuutip ammarnganut ikkullugu. v9 Isikka aarlortikkakkit takulerpakka arnat marluk – ungasorsuup suluisut ittunik suloqartut – anorimit ingerlanneqarlutik nuisut. Taakkua uuttuut taanna nunap qilaallu akornannut qangattaappaat. v10 Inngili taanna uannik oqaloqatiginnittoq aperaara: »Uuttuununa sumut aallarutileraat?« v11 Inngilip akivaanga: »Arnaq taanna illuliuukkiartorpaat nunami Sinearimi, illussaalu piareerpat inissaanut pisissavaat.« Zakariap allagai Zak 6 Qamutinik sisamanik takorluugaq v1 Aamma taava takorluuillunga takulerpakka qamutit sisamat qaqqat marluk akornannit nuisut; qaqqat kanngussaapput. v2 Hestit qamutit siulliit qimuttui aappaluttuupput tulliatalu qimuttui qernertuullutik. v3 Qamutit pingajuisa qimuttui qaqortuupput, sisamaasalu qimuttui milattuujullutik; hestit nukittuujupput. v4 Taava inngili taanna uannik oqaloqatiginnittoq aperaara: »Naalagaq, tamanna qanoq isumaqarpa?« v5 Inngilip akivaanga: »Taakku tassa qilaap anorai sisamat nunarsuup tamarmi Naalagaata saanut sassareeramik nunarsuup sammiviinut sisamanut aallalersut. v6 Qernertunik qimuttullit Avannaata Nunaanut aallassapput, qaqortunik qimuttullit kimmut milattuunillu qimuttullit Kujataata Nunaanut.« v7 Hestit nukittuut tikiukkamik nunap angalaffiginissaanut pilerisorujussuupput. Inngili oqarpoq: »Aallaritsi nuna angalaffigiartorlugu.« Taava taamaaliorput. v8 Inngilip suaarpaanga oqarfigalungalu: »Ukua Avannaata nunaanut avaniittumut aallartut anersaara tassunga pisissavaat.« v9 Naalakkap oqaasia uannut pivoq imaalluni: v10 Aallarussaasimasut Heldajip Tobijallu Jedajallu tunissutaat tigussavatit. Ullumi Josijap Sefanjap ernerata illua, taakkua Babylonimit tikiussimasut najugaat, iserfigissavat, v11 tassanilu sølvimik kuultimillu tunineqassaatit. Niaqorusiussaatit taannalu Josvap Josadakip ernerata palasiunerup niaquanut atitillugu v12 oqarfigalugulu: Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Tikiukkumaarpoq angut Semakimik ateqartitaq; taanna inimini naalerumaarpoq. Naalakkap naalaffissaa sanajumaarpaa. v13 Ilumut taassuma Naalakkap naalaffissaa sanajumaarpaa! Ataqqinassuseq pigilerumaarpaa naalakkersuissallunilu issiavissaarsuarmini, palasiusoq issiavissaarsuarmini issiajumaarpoq, taakkulu isumaqatigiilluinnarumaarput. v14 Niaqorulli Helemimut Tobijamullu Jedajamullu Henimullu Sefanjap erneranut eqqaaniutaalluni Naalakkap naalaffianiittuassaaq. v15 Ungasissumiittut aggerumaarput Naalakkap naalaffissaanik sanaqataajartorlutik. Paasissavarsilu Katersaarsuit Naalagaata ilissinnut aallartitarigaanga. Taama pisoqassaaq Naalagaq Guutersi naalakkussiuk. Zakariap allagai Zak 7 Naalakkap piumasaraa naakkittarneq, iisinnginniarneq pinnagu v1 Ukiut kunngip Dareiosip naalakkersuiffiisa sisamaanni qaammatit qulingiluaata, tassa kislevip, ulluisa sisamaanni Naalakkap oqaasia Zakariamut pivoq. v2 Betel-Sareseri Regem-Melekilu angutitaallu aallartitsisimapput Naalagaq saammarsarniarlugu. v3 Katersaarsuit Naalagaata naalaffiani palasit pruffiitillu aperisimavaat: »Qaammatit tallimaanni qiasassanerpunga pinaveersaagaqarlungalu soorlu ukiorpassuarni taamaaliortarsimasunga?« v4 Taava Katersaarsuit Naalagaata oqaasia uannut pivoq imaalluni: v5 Nunap inuinut tamanut palasinullu oqarit: Ukiuni taakkunani 70-ini qaammatit tallimaanni arfineq-aappaannilu iisinnginniartaraangassi kappialallusilu uanga pillunga iisinnginniartarnerpisi? v6 Nerigaangassi imeraangassilu ilissi nammineq pillusi taamaaliortannginnerpisi? v7 Tamannaavormi Naalakkap pruffiititigut siullertigut nalunaarutigeqqusartagaa, taamani Jerusalemi illoqarfeerartaalu inoqarlutik eqqissisimaarnarallarmata Nunap Kujasissortaalu Nunap Qattunilittaalu aamma inoqarallarmata? v8 Naalakkap oqaasia Zakariamut pivoq imaalluni: v9 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Ilumoortumik eqqartuussigitsi, ajunngitsuliorfigeqatigiigitsi naakkittarfigeqatigiillusilu! v10 Uillarnerit iliarsuillu takornartallu piitsullu qunusiareqinasigit, immissinnullu pilersaarutipiloqarnaveeritsi! v11 Ikkuli naalakkumanngillat; uteriillutik tunussipput, siutitillu tutsarluttunngortippaat v12 uummatitillu diamantitut manngertigilersillugit; inatsisit oqaatsillu Katersaarsuit Naalagaata anersaamigut pruffiitit siulliit aqqutigalugit tusarliussai tusarumanngilaat. Taava kamannersuaq nalliussimavoq Katersaarsuit Naalagaannit. v13 »Soorlu uanga torlorfigigatsik tusarumanngikkaannga, taamatut uanga uannut torloraangata tusarumassanngilakka,« oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v14 »Teqqartillugit siammartissavakka inuiaqatigiinnut ilisimanngisaannut tamanut, nunalu qimataat suerutissaaq angalaffigineqassaarlunilu.« Nuna manna alianaakkaluaqisoq inuilaanngortissimavaat. Zakariap allagai Zak 8 Naalagaq Jerusalemimut uterumaartoq v1 Katersaarsuit Naalagaata oqaasia imaappoq: v2 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Zioni ilungersuutigingaarpara, taannalu pillugu kamangaarpunga. v3 Ima oqarpoq Naalagaq: Zionimut utissaanga Jerusalemimi ineqalerlunga. Taava Jerusalemi taaneqassaaq illoqarfimmik unneqqarissumik, Katersaarsuillu Naalagaata qaqqaa taaneqassaaq qaqqamik illernartumik. v4 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Jerusalemip niueriartortarfiini kingumut issiasassapput angutit arnallu utoqqaat, utoqqaangaaramik tamarmik ajaappiartut. v5 Illoqarfiullu niueriartortarfii ulikkaassapput nukappiaqqanik niviarsiaqqanillu niueriartortarfinni qitittunik. v6 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Innuttama ukua amiakkuisa ulluni taakkunani tamanna ajornartuutimmassuk uangattaaq ajornartuutissanerpara? oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v7 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Innuttakka annaakkumaarpakka Kangiata nunaanit Kitaatalu nunaanit, v8 angerlaatikkumaarpakkalu Jerusalemimi najugaqaqqullugit. Uanga innuttariumaarpakka, taakkualu Guutigissavaannga ilumoorneq naapertuilluarnerlu tunngavigalugit. v9 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Tatitusaaritsi, ilissi ulluni makkunani tusartusi pruffiitit oqaasiinik taamani Katersaarsuit Naalagaata illussaa tunngavilerneqarmat, naalaffik sananeqassammat. v10 Ullut taakkua siornatigut inuit nersutaatillu sulilussinnartarput; anisartullu isertartullu akeqqanit eqqissiveerutitaasarput, inuillu tamaasa uumissoqatigiilersittarpakka. v11 Maannali qangatut iliorfigiunnaassavakka inuiaat uku amiakkui, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v12 Karrit naalluassapput, viinnequtillu inerititaqassapput; nuna naatitaqassaaq qilallu isugutatsitsissalluni. Tamakku tamaasa pigitikkumaarpakka inuiaat ukua amiakkuinut. v13 Soorlu ilissi, Judakkut Israelikkullu, perloqqussutaagaluartusi inuiaat akornanni, pilluaqqussutinngussaasi uanga aniguisikkussi. Siooranasi tatitusaaritsi! v14 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Taamani siuaasassi kamassaarmannga perlutsitaanissaat pilersaarutigaara, oqarpoq Naalagaq, tamannalu peqqissimissutiginngilara. v15 Maannali akerlianik pilersaarutigaara Jerusalemi Judakkullu ajunngitsumik iliorfigissallugit. Siooraqinasi! v16 Imaattunik iliussaasi: Immissinnut ilumoortumik oqaluffigisaritsi! Ilumoortumik eqqartuussigitsi isaaffimmi, eqqartuussisaritsilu eqqissinermik pilersitsisumik. v17 Uummatissinni immissinnut pilersaarutipiloqarnaveeritsi, sallusumillu uppernarsaanermik iluarisaqarnaveeritsi, ileqqummi tamakku uanga uumigaakka, oqarpoq Naalagaq. Iisinnginniarnissaagaluaq nalliuttorsiorninngortitaasoq v18 Katersaarsuit Naalagaata oqaasia uannut pivoq imaalluni: v19 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Qaammatit sisamaanni tallimaannilu arfineq-aappaannilu qulingannilu iisinnginniarfiugaluit Judakkunnut nuannaarfissanngussapput tipaatsuffissanngussallutillu, nalliuttorsiorfinngussallutik nuannersut. Ilumoorneq eqqissinerlu nuannarisigit! v20 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Kingumut aggersoqarumaarpoq inuiaqatigiinnik, illoqarfissuit inuinik. v21 Illoqarfiit arlaata inuisa allap inui ornikkumaarpaat oqarlutik: Qaa, Naalagaq saammarsariartortigu Katersaarsuillu Naalagaat ujarniarlugu uangattaaq ilaassaanga. v22 Taava inuiappassuit inuiaqatigiillu pissaasut aggerumaarput Katersaarsuit Naalagaat ujarniarlugu Jerusalemimi, Naalagarlu saammarsariartorlugu. v23 Ima oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat: Taamaalisukkut inuiaat assigiinngitsut tamarmik angutitaasa ilaasa quliullutik angut Judakkuusoq ataaseq atisaata nuuagut tigullugu oqarumaarput: Ingerlaqatigissavassi tusaratsigu Guutip najoraasi. Zakariap allagai Zak 9 Daavip naalagaaffia pilersinneqaqqissasoq v1 Pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Naalakkap oqaasia nunami Hadrakimiippoq najugaa Damaskusimiippoq; Naalakkap pigaa En-Arami taamattaaq Israelip naggueqatigiissortai tamaasa; v2 aamma Hamati Hadrakimut killeqarfeqartoq, Tyrusilu Sidonilu ilisimassuseqartut angisuumik. v3 Tyrusi pallittaalisaliorpoq; katersivoq sølvimik pujoralattut, kuultimillu aqqusernup sanikuisut! v4 Maannali Naalakkap Tyrusi pigilissavaa. Qarmaa kaajaluisaq immamut nakkaatissavaa illoqarfillu ikuallatsillugu. v5 Ashkalonip tamanna takussavaa siooratsassallunilu, Gaza uulilerumaarpoq sajulerumaarlunilu, Ekronilu neriuutigigaluaminik pakatsisitaassaaq. Gazap kunngia suujunnaarsitaassaaq, Ashkalonillu issiavissaarsuani issiasuerutissaaq; v6 akusaq Asdodip issiavissaarsuani issiassaaq. Filisterit makitanaveersassavakka, v7 aak qarnannit peerlugu neqi maajunnartoq qarnannit piiarlugu. Aamma taakku Guutitta pigissavai, eqqarleriissunngussappullu Judami, Ekronilu Jebusikkutut ilissaaq. v8 Illuma eqqaani tammaarfeqassaanga sernissorniarlugit saassussiartorniartut tunuarniartullu; qunutitsisut saassuteqqinngisaannassavaat. Maanna nammineq takusimavara! v9 Qiimmattarit, Zionip pania, tipaatsullutit torlulagit, Jerusalemip pania! Takuat, kunngivit ornippaatit iluarluni ajugaallunilu, qanilaarluni siutituup qaani qimusserluni, siutituup arnavissap piaraata qaani. v10 Suujunnaarsissavakka qamutit Efraimimi hestillu Jerusalemimi; pisissit sorsuutit atorunnaassapput. Inuiaat eqqissivissioqatigiumaarpai; naalagaajumaarpoq immamit immamut, kuussuarmiillu nunarsuup isuinut! v11 Aak angerutsima pia pissutigalugu tigusarineqartortasi aniguisissavakka imiisiviliamit immerneqanngitsumit. v12 Pallittaalisamut uterniaritsi, tigusarineqartusi, neriuutissaqartusi! Ullumi ima nalunaajaasoqarpoq: »Marloriaammik taarsiivigissavakkit« v13 Juda qiluara pisissitut, Efraimi ivertippara qarsutut. Zioni, ernitit naloriukkumaarpakka naaligaatitut erninnut, Javani, sorsuttartumut pananngortippakkit. v14 Naalagaq saqqummerumaarpoq innuttami qulaasigut, qarsuni aallartissavai innaallagissatut; sulluartaassuarmik Guuti Naalagaq qarlortarumaarpoq nigersuakkut ingerlalluni. v15 Katersaarsuit Naalagaata sernissorpai; illusariaat nerivaat tullaaralugulu, imerput nipiliorlutillu viinnisorsimasutut; ulikkaarput aammik puugutaasatut pilliutinut atortutut, pilliiviup teqeqquisut. v16 Ullussami tassani Naalakkap Guutiata annaatissavai; Tassaapput savaatai, innuttai; tassaappummi ujaqqat uisorilasut nunaani. v17 Ila ajunngissusia, ila kusanassusia: Angutit inuusuttut karrit nakussassaatigissavaat, viinnillu niviarsiat ineriartortissavai. Zakariap allagai Zak 10 v1 Naalagaq sialummik qinnuigisiuk upernarnerani. Naalagaq silarluup nuiaanik pilersitsisarpoq sialussuartitsisarlunilu narsaatillu karrinik naatitaqartittarlugit inuit pissaannik. v2 Guutilialli illumiititat ajortunik oqaaseqartarput, siulittuiniartartullu nakutitsiniutaannarnik takorluuisarput. Sinnattukkatik uppernanngitsut oqaluttuarisarpaat asuliinnaasunillu tuppallersaasarlutik. Taamaammat inuit angalaartariaqarput savatut naalliuttarlutillu paarsisussaqannginnamik. v3 Kamannera innertut naaralaarpoq paarsisunut, savaasallu angutivissat pillassavakka. Katersaarsuit Naalagaata isumagiumaarpai Judakkut savaatini, sorsunnermi hesterilissavai alutornangaartut. v4 Taassumannga pisarput ujaqqat teqeqqussaasut toqqillu paagutaat, taassumannga pisarput pisissit sorsuutissat, taassumannga pisarput naalagaasut kikkuugaluilluunniit. v5 Ilissapput pissarsuartut sorsunnermi akeqqaminnik tullaarinnittutut aqqusernup sukujuisut. Akiuupput Naalakkap najormatik; qimussersulli pakatsipput. v6 Judakkut pissatsissavakka Josefikkullu annaallugit, nallittuillunga utertissavakka inigigaluannut; ajattunngisaannakkattut issapput, uanga tassaagama Naalagaq Guutiat taakkua qinnutaannik tusartoq. v7 Efraimi pissarsuartut issaaq, uummataat tipaatsussapput viinnimillusooq. Erneri tipaatsussapput takunnikkunik, uummataat Naalagaq qiimasuutigissavaat. v8 Uinngiarfigalugit katersussavakka aniguisikkumaarakkit; siornatigutullu amerlatigilissapput. v9 Siaruarterutsik inuiaat akornanni ungasissumi eqqaamassavaannga; ernitik inooqatigissavaat, utissappullu. v10 Egyptenimit angerlartissavakka Assyriamillu katersorlugit, Gileadimut Libanonimullu pisissavakka, naammattumillu inissaqassanngillat. v11 Imarsuaq navianartoq aqqutigissavaa malissuilu patillugit. Nileni tamarmi paqqissaaq. Assyria pingaakujuttoq maniguutitinneqassaaq, Egyptenilu kunngeqarunnaassaaq. v12 Naalakkakkut pissatsissavakka, taassumalu aqqani inuussapput, oqarpoq Naalagaq. Zakariap allagai Zak 11 v1 Matutit mappikkit, Libanoni, cederiutitit innermit nungutitaaqqullugit. v2 Kappialagit, kakillarnaqut, cederi uppimmat, orpiit takoranneraluaqisut suujunnaarsitaammata. Kappialagitsi, Bashanip orpii egit, orpippassuit eqimasunik orpillit killorneqarmata. v3 Tusaasiuk savanik paarsisut kappialanerat savaatitik kusanaqisut suujunnaarsitaammata. Tusaasiuk løvit uiannisaarnerat Jordanip orpigai eqimasut suujunnaarsitaammata. Paarsisoq ajunngitsoq paarsisorlu ajortoq v4 Ima oqarpoq Naalagaq Guutiga: Savaatit toqutassat paarikkit! v5 Taakkuninngami pisisut toquttarpaat pisuunertik misiginagu, nuisitsisaallu ima eqqarsartarput: »Guuti qujanarsili pisuunngorama!« Paarsisaasalu qajassuutinngilaat. v6 Nunammi inui qajassuukkunnaassavakka, oqarpoq Naalagaq. Namminneq ilaannut kunngiannulu tunniutissavakka. Nuna piuneerutissavaat. Taakkunannga kimilluunniit annaassaqassanngilanga. v7 Savaatit toqutassat paarilerpakka savaarniat kiffartuullugit. Ajaappissanillu marlunnik tigusivunga. Aappaa atserpara: Kusanassuseq, aappaalu: Qilerut; savaatillu paaraakka. v8 Paarsisullu taakku pingasut peersippakka qaammammi ataatsimi. Taava paarisakka qatsuppakka, taakkualu aamma uanga kusakkeerpaannga. v9 Taava oqarpunga: »Paariumajunnaarpassi! Toqusussat toqulit, tammartussat tammarlit, amiakkuusullu ilamik neqaannik neriniarlit.« v10 Taava ajaappiaq Kusanassusermik atsigara napivara inuiaqatigiinnut angerutigisara atorunnaarsikkumallugu. v11 Atorunnaarsinneqarpoq ullormi tassani, savaarniallu uannik alapernaarsuisut nalujunnaarpaat Naalakkap tamanna piumasarigaa. v12 Oqarfigaakka: »Iluarigussiuk akissarsiassannik tunisinga, piumanngikkussili taava sussa!« Taava akissarsiassara uuttorpaat, sølvi sekelinik 30-nik naleqartoq. v13 Naalakkap oqarfigaanga: »Kuioraasumut naluguk uannut naliliussaat erlinnartoq.« Sekelillu 30-t taakku tiguakka Naalakkallu illuani kuioraasumut naloriullugit. v14 Ajaappissap aappaa Qilerummik atsigara napivara Judap Israelillu qatanngutigiittut angerfigeqatigiinnerat atorunnaarsikkumallugu. v15 Naalakkap oqarfigaanga: Paarsisutut iluaqutaanngitsutut pisatsersorit. v16 Nunami maani paarsisumik saqqummersitsiumaarpunga. Taassuma tammartut isumagissanngilai tammartajaartullu ujassanagit. Aqqunarsimasut katsorsassanngilai uumasullu ajoquteqanngitsut pissarsissutissanagit nerisassaannik. Puallarsakkalli neqaat nerissavaa kukiffaalu qupisarlugit. v17 Eqqanaq paarsisuutitaq iluaqutaanngitsoq, savaatinik qimatsisoq! Panap eqqorliuk taliatigut isaatigullu talerperlikkut! Talia nukeerulli, isaa talerperleq tappingerli! Zakariap allagai Zak 12 Jerusalemi naalannarsiumaartoq v1 Pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Naalakkap oqaasia Israeli pillugu. Ima oqarpoq Naalagaq qilammik isivititsisoq nunamillu tunngaviliisoq inuullu iluani anersaaqartitsisoq: v2 Jerusalemi ermusinngortissavara aalakoornartumik imalik inuiannut eqqaamiugisaanut tamanut. Judakkuttaaq eqqorneqarumaarput Jerusalemi unguneqarpat. v3 Ullussami tassani Jerusalemi ujaranngortikkumaarpara oqimaatsorsuaq inuiannut tamanut; taassuminnga kivitsiniartut tamarmik kilertassapput aanaalerlutik. Nunarsuullu inui tamarmik katersuukkumaarput Jerusalemi saassunniarlugu. v4 Ullussami tassani, oqarpoq Naalagaq, hestit tamaasa ersitsatsissavakka hestersuilu silanngajaalersillugit. Judakkut qiviarumaarpakka akeraasali hestii tappiillisillugit. v5 Taava Judakkut eqqarleriissortaat isumaliorumaarput: »Jerusalemip inuisa Guutertik Katersaarsuit Naalagaat pissatsissutigaat.« v6 Ullussami tassani eqqarleriit Judakkut puugutaasarsuartut ikumatitsivittut qisuit akornanniittutut nanerussatullu ikualasutut karrit qilertat akornanniittutut ilersissavakka. Nungutitsiumaarput talerpiata tungaanut saamiatalu tungaanut inuiaat eqqaminniittut tamakkerlugit. Jerusalemili iniminiiginnassaaq, tassa Jerusalemimi. v7 Naalakkap Judap toqqi siulliutillugit annaakkumaarpai Daavikkut Jerusalemimiullu Judakkunnit annerusumik naalannassuseqalissanngillat. v8 Ullussami tassani Naalakkap Jerusalemimiut sernigissavai, naakkiukkaluartullu ullussami tassani Daavitut issapput, Daavikullu issapput Guutitut, Naalakkap inngiliatut siulersortimissut. v9 Ullussami tassani inuiaqatigiit Jerusalemimik saassussisut tamaasa nungutikkumaarpakka. v10 Daavikkunnulli kinguaavinut Jerusalemimiunullu anersaaq saammaannartitsisoq qinulersitsisorlu kuiumaarpara; uangalu, kapisartik, qiviassavaannga. Upputigissavaannga soorlu ernituaq upputigineqartartoq, kappialaatigalungalu soorlu angajulliliaq kappialaatigineqartartoq. v11 Ullussami tassani Jerusalemimi kappialaneq Hadad-Rimmonip Megiddop Qooruani kappialaatigineqarneratut angitigissaaq. v12 Nunami kappialaneqassaaq, eqqarleriissortat tamarmik immikkut: Eqqarleriit Daavip kinguaavi immikkut, arnartaallu immikkut; eqqarleriit Natanip kinguaavi immikkut, arnartaallu immikkut; v13 eqqarleriit Levip kinguaavi immikkut, arnartaallu immikkut; eqqarleriit Shim'ip kinguaavi immikkut, arnartaallu immikkut; v14 eqqarleriit allat tamarmik, eqqarleriit tamarmik immikkut, arnartaallu tamarmik immikkut. Zakariap allagai Zak 13 v1 Ullussami tassani pikialalissaaq puilasoq Daavikkunnut Jerusalemimiunullu ajortaaruteqqussutissaq minguiaatissarlu. v2 Ullussami tassani, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, guutipiluit aqqi nunamit piiassavakka taaneqartussaajunnaarsillugit. Aamma pruffiitit anersaarlu mingunnartoq nunamit peersikkumaarpakka. v3 Siunissami siulittuisoqassagaluarpat ataataata anaanaatalu, nammineq angajoqqaavisa, oqarfigissavaat: »Toqusussanngorputit, Naalakkap aqqa atornerlullugu sallusumik oqalukkavit!« Ataataata anaanaatalu, nammineq angajoqqaavisa, toqukkummarpaat siulittuissimammat. v4 Ullussami tassani pruffiitit siulittuigaangamik takorluukkatik kanngusuutigisassavaat, qallersaammillu meqqulimmik atisaqassanngillat inuillu salloqittassanagit. v5 Oqassappulli: »Pruffiitiunngilanga. Naasorissaasuuvunga, inuusunninnit nunalerisuusimavunga.« v6 Aperigaannilu: »Suunuku ikit sakissanniittut?« taava ima akissaaq: »Tamakku pipput angutaatima illuanni.« v7 Iterit, panaq! saassullugu paarsisiga, angut uannut qanittoq, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Paarsisoq persuttaruk savat paarisai siammartillugit; assaga silutsikkumaarpara minnernut. v8 Nunami tamarmi, oqarpoq Naalagaq, pingajorarterutaat marluk suujunnaarsitaassapput ajunaarlutillu, pingajorarterutaallu amiakkuussallutik. v9 Pingajorarterutaallu taakku ataatsit innermik aatsissavakka, akuiarlugit soorlu sølvi akuiarneqartartoq, misilillugillu soorlu kuulti misilinneqartartoq. Taakkua atera torlorfigiumaarpaat, uangalu akissavakka. Oqarumaarpunga: »Taakku innuttaraakka,« taakkulu akissapput: »Naalagaq Guutigaara.« Zakariap allagai Zak 14 v1 Takuat, ulloq nalliukkumaarpoq, Naalakkap ullua, ilinnit piiakkat agguaanneqarfissaat. v2 Taava inuiaqatigiit tamaasa katersorumaarpakka Jerusalemi saassuteqqullugu. Illoqarfik tiguarneqassaaq illullu ujajaaffigineqarlutik, arnallu pinngitsaalillugit arneriffigineqassapput. Illoqarfiup inuisa affaat nunaminnit aallarussaassapput, amiakkuili illoqarfimmit nungutinneqassanngillat. v3 Taavali Naalakkap inuiaqatigiit taakku sorsuffigiartussavai, soorlu qanga ullormi sorsuffiusumi saassussigaangami. v4 Ullussami tassani Naalagaq tummarsimassaaq Uuliap Qaqqaani Jerusalemip kangianiittumi. Uuliap Qaqqaa qitermigut qupiumaarpoq kangianit kitaanut, qoororujussuarmik pilersitsilluni. Qaqqap affaa avannamut illuarumaarpoq affaalu kujammut illuarluni. v5 Taava qooqqumut uanga pilersitannut Asalimut killeqartumut qimaajumaarpusi soorlu taamani Uzzija Judami kunngiutillugu nuna sajummat qimaasimasusi. Taava Naalagaq Guutiga aggerumaarpoq illernartut tamaasa ilagalugit. v6 Ullussami tassani kiarujussuassanngilaq ississananilu. v7 Tassaajumaarpoq ulloq takisooq – Naalakkap ilisimavaa – ulluunani unnuaananilu, unnuuneralu allaat qaamasarumaarpoq. v8 Ullussami tassani imeq inuussutaasoq kuukkumaarpoq Jerusalemimit. Affaa kuukkumaarpoq immamut kangianiittumut affaalu immamut kitaaniittumut aasakkut ukiukkullu. v9 Naalagaq kunngiujumaarpoq nunarsuarmut tamarmut. Ullussami tassani Naalagaq ataasiussaaq aqqalu ataasiussalluni. v10 Nuna tamarmi Arabap Naqinneratut toqqitsigilerumaarpoq Gebamiit Rimmonimut Nunap Kujasissortaaniittumut. Jerusalemili qutsissumiissaaq itsarli inigisamini Benjaminip Isaaffianiit isaaffiup siulliup, Isaaffiup Teqeqqorliup, inaanut, Hanan'elillu Napasuliaaniit kunngit tunguiaaffiutaannut. v11 Inuit illoqarfimmi najugaqassapput; nungutitassanngortitaaqqissanngilaq, Jerusalemimiulli eqqissillutik tassani najugaqassapput. v12 Perlussamik imaattumik Naalakkap inuiaqatigiit Jerusalemimut sorsukkiartortut eqqorumaarpai: Suli nikorfatillutik uinngat mikiarumaarpoq; isaat mikiarumaarput isilerfiini, oqaallu qarnini. v13 Ullussami tassani Naalakkap inuiaat taakku aallartitsivigiumaarpai annilaarnersuarmik. Nunaqqatigiit imminnut saassukkumaarput imminnullu sorsuullutik. v14 Judap allaat Jerusalemi sorsuffigissavaa. Inuiaat pisuussuterpassui tamarmik eqqaamiuinit katersorneqassapput, kuulti sølvilu atisallu amerlasoorsuit. v15 Perluup inuit atugaata assinga nalliukkumaarpoq hestinut, siutitoorsuarnut, qatigattuunut, siutituunut nersutaatinullu tammaarfianni ittunut tamanut. v16 Inuiaqatigiit Jerusalemimik saassussisut amiakkui tamarmik ukiut tamaasa tassunga kunngi, Katersaarsuit Naalagaat, pallorfigiartussavaat tupiusaliorfillu nalliussillugu. v17 Nunarsuarmi eqqarleriissortakkuutaat ilaannik Jerusalemimut kunngimut, Katersaarsuit Naalagaannut, palloriartunngitsoortoqarpat taakku sialummik angiluttussapput. v18 Eqqarleriit Egyptenimiut tassunga guutisioriartunngikkunik perlummit siuliini taaneqartumit Naalakkap inuiannut tupiusaliorfimmik nalliussiartunngitsunut nalliutitaanit eqqorneqarumaarput. v19 Tassa Egyptenimiut inuiaallu allat tupiusaliorfiup nalliussineqarfiani guutisioriartunngitsut pillaatisiassaat. v20 Ullussami tassani hestit avilortuini ima allassimasoqarumaarpoq: »Naalakkamut pigitillugu illernartitaq«; igallu Naalakkap naalaffianiittut puugutaasatut pilliutinut atortutut pilliiviup saavaniittutut issapput. v21 Igat Jerusalemimiittut Judamiittullu tamarluinnarmik Katersaarsuit Naalagaannut pigititaallutik illernartitaassapput, pilliiartorlutillu tikiuttut tamarmik qalaavigissavaat. Ullussami tassani Kana'anikkuusunik Katersaarsuit Naalagaata naalaffianiittoqartarunnaassaaq. Malakip allagai Mal 1 v1 Pruffiitikkut oqaatigeqqusaq. Naalakkap Malakikkut Israelimut oqaasia. Naalakkap Edomi uumigaa Israelilu asallugu v2 Asavassi, oqarpoq Naalagaq. Ilissili aperivusi: »Qanoq takutippiuk asagitsigut?« Esaui Jaakulu qatanngutigiipput, oqarpoq Naalagaq, taamaattorli Jaaku asavara v3 Esauili uumigalugu. Qaqqalittaa inuilaanngortippara nunalu kingornussassaat inoqajuitsup sjakaliinut pigitillugu. v4 Edomi oqarpat: Sequmisitaagaluarpugut, illukulli illuliareqqissavavut, taava Katersaarsuit Naalagaat oqassaaq: Taakku illuliuinnarlit! Uangali ingitserisuujumaarpunga! Taaneqassapput guutiitsuussutsip nunaanik inuiannik Naalakkap kamaattuinnagassaanik. v5 Tamanna nammineq isissinnik takujumaarparsi, oqarumaarpusilu: Naalagaq angeqaaq! Israelip killeqarfiisa avataanni allaat. Palasinut eqqartuussut v6 Ernerusup ataatani ataqqisaraluarpaa inussiallu naalakkani, uangali ataataasunga ataqqinaatiga sumiippa? Uangalu naalagaasunga mianerineqarnera sumiippa? Uanga Katersaarsuit Naalagaat taama oqarpunga ilissinnut palasinut atinnik nikaginnittunut. Aperivusi: »Qanoq ililluta atit nikagisimanerparput?« v7 Tassa nerisassat mingunnartut pilliiviutinnut aattarassigit! Aperivusi: »Qanoq ililluta mingutsissimanerpatsigit?« Tassa oqartarassi: »Naalakkap nerrivia nikagineqaannarsinnaavoq!« v8 Nersutaatit tappiitsut pilliutigisarassigit tamanna ajortuunnginnerpa? Nersutaatit tusiattut nappaateqartullu uannut sassaattarassigit tamanna ajortuunnginnerpa? Naalagaatitassinnut aakkaluariassagisi! Isumaqarpit iluaralutit ilassilluassagaatit? oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v9 Guutili saammarsarsiuk saamasaarfigisinnaaqqulluta! Taamaalioraluarussiluunniit iluarissanerpaasi? oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v10 Kiatoq arlassi naalaffiup isaaffii matuinnaqiligit asuliinnaq ikumatitseqqunasi uanga pilliiviutinni. Nuannarisarinngilassi, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, pilliutisilu piumanngilakka. v11 Kangianiit kitaanut atera inuianni angeqaaq. Tamaginni pilliiniarlutik innermik ikitsisarput atinnilu pilliutissat minguitsut aanneqartarlutik atera inunni angeqimmat, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v12 Ilissili atera nalinginnaatittarparsi oqartarassi: »Naalakkap nerrivia minguttuuvoq, nerisassaataalu suusupagisassaannaapput.« v13 Oqartarpusi: »Ila pisariussusia!« Pilliutillu suusupagaasi, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Nersutaatit tillitat tusiattullu nappaateqartullu pilliutigisassatut sassaattarpasi. Isumaqarpisi iluaralugit assassinnit tigussagikka, oqarpoq Naalagaq. v14 Perloqqusaali peqquserluttoq savaatiminit angutiviaq Naalakkamut tunniukkumallugu neriorsuisimagaluarluni tassunga taarsiullugu innarluuteqartumik pilliisoq. Uangami kunngersuuvunga, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, ateralu mianerineqarpoq inuianni. Malakip allagai Mal 2 v1 Maanna ima peqqusiffigineqarpusi, ilissi palasiususi: v2 Naalanniaritsi, ateralu ilungersorlusi ataqqinartinniarsiuk, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat; taamaaliunngikkussi perloqqussummik aallartitsivigalusi pilluaqqusaanersi perloqqusaaninngortikkumaarpara; ilumut perloqqunarsisikkumaarpara ilungersuutiginnginnassiuk. v3 Taamaattumik kinguaassasi sioorasaarpakka; kiinnassinnut eqqassavakka nersutaatit nalliussinerni pilliutigisassi perlukui, taakkulu ilagitillugit aallarutissavaasi. v4 Taava paasiumaarparsi uanga tamakkuninnga peqqusiffigigissi Levimut angerutigisara ataqqullugu, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v5 Taassumunnga angerutigisara tassaavoq inuussummik eqqissinermillu tunissagiga, taassumalu mianerissagaanga ateralu uullutigissallugu. v6 Levip qanga ajoqersuussut ilumoortoq qanermiorigaluarpaa, peqquserlunnermillu qarluiniittoqanngikkaluarpoq. Eqqissilluni iluartuullunilu inooqatigigaluarpaanga, inuillu amerlasuut ajortuliutsaaligaluarlugit. v7 Palasimmi qarluisa sianigissavaat ilisimasaqarnissaq qarngisalu ajoqersuussutit. Katersaarsuimmi Naalagaata palasi aallartitaraa. v8 Ilissili palasit aqqutissamit nigorpusi ajoqersuussinissigullu amerlasuut orlutillugit Levikkunnut angeruseq unioqqutillugu, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v9 Taamaattumik uanga narrugisassanngortippassi inunnullu tamanut nikagisassanngortillusi aqqutigeqqusakka atuaqqissaannginnassigit ilitsersuinissinnilu nakerisarsiortarlusi. Allamiumik aappanittoqartarnera avittarnerlu assuarineqartut v10 Guuti ataaseq ataataginnginnerparput tamatta? Guutip ataatsip taannaasup pinngortitarinnginnerpaatigut? Sooq taava inoqatitsinnut ilumuunngitsuliortarpugut Guutip siuaasatsinnut angerutaa kipitillugu? v11 Juda ilumuunngitsuliorpoq, Israeli Jerusalemilu maajunnartuliorput. Judammi narrunarsarpaa illernartuut Naalakkap nuannarisaa nuliarlunilu guutip allanertap panianik. v12 Naalakkap piiarumaarpaa taamaaliortoq, Jaakup toqqini pigaartoq akisartorlu Katersaarsuillu Naalagaannut pilliisartoq. v13 Aamma imaaliortarpusi: Naalakkap pilliiviutaa matoortarparsi qullinik qianermillu anersaarulunnermillu, Naalagaq pilliutissinnut qiviarumajunnaarsillugu saammaasumillu tunissutissinnik ilassinnikkumajunnaarsillugu. v14 Aperivusi: »Sooq?« Tassa Naalagaq ilisimannittuummat illit nuliavillu inuusuttuuninniilli nuliarisavit akunnissinni, tassa taanna nuliaasutut ilinnut atavissuugaluartoq ilumuunngitsuliorfigigakku. v15 Kinaluunniit inuugallartilluni taamaaliornavianngilaq. Sunaana piniaraa? Guuti qinnuigaa kinguaassaqarteqqulluni. Mianersussaasili inuutillusi, inuusuttuunerminiilli nuliarisaminut ilumuunngitsuliortoqassanngilaq. v16 Kialuunniit nuliani nuannariunnaarlugu avikkuniuk, oqarpoq Naalagaq Israelip Guutia, taamaaliornermigut atisani iluaatsuliornermik matoorpai, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Mianersussaasi inuutillusi ilumuunngitsuliussanasilu. Naalagaq eqqartuussiartussaaq v17 Oqaatsisi Naalakkamut qasunaqaat. Aperivusi: »Qanoq ililluta qasutittaratsigu?« Taamaaliortarpusi oqaraangassi: »Kinaluunniit ajortumik iliortoq Naalakkap isaani ajunngitsuuvoq, taamaattut iluarisarai,« imatulluunniit: »Guuti taanna eqqartuussisussaq sumiikkami?« Malakip allagai Mal 3 v1 Takuat, inngiliga aallartippara, aqqutissara uanga siunikkut iluarsassavaa. Naalagaq ujagarsi, tassanngaannaq naalaffimminut tikiukkumaarpoq, inngili angerfigeqatigiissitsisussaq erinigisarsi aggerumaarpoq. oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v2 Kia ulloq tikiuffissaa attassinnaavaa? Kina atasinnaava taanna saqqummerpat? Assigiumaarpaami inneq aatsitsivimmiittoq qarsorsiisullu qaqorsaataa. v3 Ingikkumaarpoq aatsitsissalluni sølvimillu akuiaassalluni. Levikkut eqqiarumaarpai kuultitut sølvitullu akuiarlugit eqqortumik Naalakkamut pilliutinik aatsissinnaaqqullugit. v4 Taava Judap Jerusalemillu pilliutaat Naalakkamut nuannarinartuussapput itsarsuugallarneratut. v5 Maanna eqqartuukkiartulerpassi. Piaartumik sassarumaarpunga ilisimannittutut unnerluutigissallugit angakkuartartut allasiortullu sallullutillu uppernarsaasartut, sulisitat akissarsiassaannik tunniussinngitsoortartut, ilassinnikkumanngitsut takornartanik, uillarnernik iliarsunnillu. Uangali mianerinngilaannga, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Oqaaqqissaarut akileraartarnermi peqqusersuitsuunissamik v6 Uanga Naalagaq allanngorsimanngilanga ilissili suli Jaakup erneraasi! v7 Siuaasassi ulluiniilli peqqussutigisannit nigortarsimavusi; maleruartanngilasi. Uannut saanniarniaritsi, taava uanga ilissinnut saassaanga, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Aperivusi: »Qanoq ililluta saanniassagatta?« v8 Inuup Guuti salloqittarsinnaanerpaa ilissi salloqittarassinga? Aperivusi: »Sutigut salloqittaratsigit?« Pissarsiat qulinginik akiliutinillu. v9 Perloqqusaassaasi peqquserluttuliorfigigussinga; tamanna inuiannut tamanut tunngavoq. v10 Pissarsiat qulingi ilanngarnagit aattarniarsigit peqqumaasivimmut, uanga illunni nerisassamaateqaqqullugu. Taamaalillusi misilinniarsinga qilaap igalaavi ammassanerikka ilissinnut pilluaatissanillu killeqanngitsunik kueraaffigalusi, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v11 Ersilersissavakka nerrersuut nunap inerititaanik pisassassinnik aserortereqqunagit, viinnequtillu narsaammi inerititaqanngitsooqqunagit, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. v12 Taava inuiaat tamarmik pilluarnerassavaasi taama alianaatsigisumik nunaqarassi, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Naalakkap ullua eqqartuussiffissaq annaassiffissarlu v13 Oqaatsit uannut atukkasi sukanneqaat, oqarpoq Naalagaq. Aperivusi: »Illit pillutit qanoq oqaratta?« v14 Oqarpusi: »Iluaqutaanngilaq Guuti kiffartuukkaluaraanni. Sussarsissutigisimavarput peqqussutai naammassigaluaratsigit aliasuutinillu atisalersoraluaratta Katersaarsuit Naalagaata kiinaata saani? v15 Soqqusaatsut usorisariaqarpavut iluaatsutut iliortaraluarlutik pilluarlutik inuummata. Taakkua Guuti misilinniartarpaat iluatsitsisarlutillu.« v16 Naalakkamik mianerinnittut taamani oqaloqatigiipput, Naalagarlu naalaaqqissaarpoq. Mappersagarlu allanneqarpoq Naalakkamik mianerinnittut aqqanillu ataqqinnittut taassumannga eqqaamaneqaqqullugit. v17 Ullormi qanoq iliuuseqarfissanni, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, taakku uanga pigissavakka. Qajassuutissavakka, soorlu ataatap ernini kiffartortini qajassuuttaraa. v18 Taava kingumut immikkoortissinnaanngussavarsi iluartoq iluanngitsumit, tassa Guutimik kiffartuussisoq kiffartuussisuunngitsumit. v19 Maanna nalliutilerpoq ulloq uutsitsivittut ikumasutut ittoq. Soqqusaatsut iluaatsutullu iliortut tamarmik karriiarnikutut ilissapput; ullussallu piumaartussap ikikkassavai, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat, sorlannik avalequtinillu amiakkuerullugit. v20 Ilissinnulli atinnik mianerinnittunut qinngorumaarpoq seqineq iluassuseqarfissaq, suluisa ataanni katsorsaaneqassaaq. Aniumaarpusi pisseqattaarumaarlusilu nersuteeqqatut puallarsikkatut; v21 ullormi uanga qanoq iliuuseqarfissanni iluaatsut tullaarissavasi, taakkualu assigilissavaat pujoralaat alussinniittut, oqarpoq Katersaarsuit Naalagaat. Pruffiiti Elia saqqummerumaarpoq v22 Eqqaaniarsigit kiffama Mosesip inatsisai, Horebimi taassumunnga tunniussakka, ileqqoreqqusat malittarisassiallu Israelimut tamarmut atortussat. v23 Pruffiiti Elia ilissinnut aallartikkumaarpara Naalakkap ullussaa pingaartoq siooranaqisorlu nalliutinngikkallartillugu. v24 Taassuma saatsikkumaarpai angajoqqaat uummataat ernerinut ernerillu uummataat angajoqqaavinut, taamaanngippat tikiukkumaarama nunamik perloqqusiartorlunga.