Inuit killiit kangilliillu oqaasii Oqaatsit ataqatigiissinnerini assigiissutit assigiinngissutit apeqqutillu ilai. Carl Chr. Olsen Aallaqqaasiut Ilisimaneqareerpoq Aleut-it Inuillu oqaasii ilaqutariittut, taakkunanngalu immikkut isigineqartarput Inuit (eskimuut) oqaasii, immikkoortinneqartartut marluinngorlugit: Inuit killiit oqaasii, tassaasut: Alaskap kujataani Norton Sound-ip eqqaaniit kujammut Alaskap qeqertaasartaa ilannguteriarlugu Manerassuup sineriaani Alaskap kujammut sammernga ilanngullugu, tassa kangimut Prince William Sound ilanngullugu, taakkualu akianni Siberiamiut oqaasii, tassa St. Lawrencep qeqertaa, Siberiallu Beringsstrædemut sammerngani qeqertaasami Inuit (yuit) nunaqarfii sisamat. Taava Inuit kangilliit tassaasut: Alaskap avannaani Inuit najugaqarfii tamaasa, Canadap avannaani orpeqarfiup avannaaniittut Inuit nunaqarfii Labrador ilanngullugu, kiisalu nunarput tamaat. Taakkua Inuit oqaasii marluit takuinnarlugit siaruarsimassutsimikkut annertoorujussuupput tupinnanngitsumillumi sumiorpalunnertigut assigiinngiiaarutinik amerlasoorpassuarnik siumugassaqarfiullutik. Marluittulli isigineqaraluarlutik tupaallannangajattumik allaat oqaatsip nipillu ilusilersornerisigut assigiissuteqartorujussuupput oqaatigineqarsinnaalluni sananeqaatsimik tunngaviatigut assigiissut. Oqaasilerisunit sammineqartarnerminni Inuit oqaasii annertunertigut nipimikkut oqaatsitigullu ataasiakkaatigut takussaasutigut naleqqiussorneqartarput, aammalumi naleqqiussinerunngikkaluartutigut “sumiorpaluutsit” immikkuutaartut nalunaarsorneqartarlutik ilisimasassarsiortunit, ajoqersuisunit assigiinngitsunit qangaanerusorlu eqqarsaatigalugu soqutiginnittunit allanit avataaneersunit, ukiut kingulliit 30-it eqqarsaatigalugit aatsaat oqaatsinik taakkuninnga atuisut namminnerpiaq suliaqarlutik saqqummiussisalernerat erseriartulerpoq, soorlumi ukiormanna taasinnaagipput Jonathan Petersenip “ordbogêrKamik” saqqummiineraniit ukiut 30-nngortorsiornerigaat, tassaammammi Amerikap avannaani inuiaat inuusut namminneq oqaatsiminnik namminersuussillutik saqqummeeqqaarfiat. Ukiulli ingerlaneranni oqaatsitigut suleriaatsit allannguuteqangaatsiarsimaqaat. Uani saqqummiussiniarninni Alaskap kujataamiut kalaallillu oqaatsitta pissusiinut tunngasunik saqqummiukkusutakka tassaassapput oqaatsit imminnut ataqatigiissinnerinut tunngassuteqartut. Immaqa tupigineqarsinnaagaluartoq avaqqusimaniartussaavakka Alaskap avannaamiut Canadamilu Inuktitut oqaatsit, samminerussallugilli Alaskap kujataamiut (tassungalu ilagitillugit Siberiamiut) kalaallillu oqaasii. Tassunga pissutigaara erseqqissumik takussutissatigut immikkoorutit saqqummersinnaasut Alaskap avannaamiutuuni Canadamilu Inuktituuni sumiorpalunnertigut annikitsualutsigut assigiinngiiaarutit tunngaveqarluartumik massakkut assersuutissarsissallugit tunngavissat annikiginarsinnaammata, taakkunani sumiorpalunnermit ataatsimiit allamut nuttarnerit ataatsimoortumik takussutissarsiuminaammata paasissutissat atorsinnaasat tunngavigalugit. Kasus: oqaaseq taanna kalaallisut erseqqissumik nassuiaateqartillugu takusimannginnakku oqaaseq qallunaatooq taanna atuinnarpara naak oqaatsip taassuma isumavimmigut isumagisimagaluaraa: allanngoraat, uanili isumaqartinneqarpoq oqaatsit ataqatigiinnerminni immikkut atorfigisaannut tunngatinnerini allanngoraatitut. Inuit oqaasiini “kasus”-inik taallugit immikkoortinneqartartut marluiupput: Tassa kasusit annerit marluusut: Taasiinnarniut aamma allamoorut. Taasiinnarniut atorneqarnermini ataasersiutaanerminut qasseersiutaanerminullu allanngunngikkaangami oqaaseqatigiinni oqaatsinut allanut allannguutaasumik sunniuteqarneq ajorpoq, oqaluutip kinaassusersiutaanit susoqarnera susaqarneralu tunngavigalugit pissutsini allanngortinngikkaangamiuk. Allamoorulli oqaluutip kinaassusersiuteqarnera (susoqarnera susaqarneralu) malillugit allanngorartuulluni, tassunga ilanngullugu ataasersiutaassuseq qasseersiutaassuserluunniit (qangaanerusorlu ilanngullugu aamma marlorsiutaassuseq). Piitaq nerivoq. Tassani Piitaq taasiinnarsiutaavoq, oqaluut ataasiinnarmik kinaassusersiuteqarmat susaqaranilu. Piitap neqi nerivaa. Tassani Piitap allamoorutaavoq, oqaluutip marlunnik kinaassusersiuteqarnera pillugu, oqaluummi susalimmi susuugami, kisianni neqi taasiinnarniutaalluni oqaluummi susalimmi susaagami. Taakkua pissuseqataannik susaqanngitsumik oqaluutilimmi susoq qasseersiutinngortikkaluarutsigu oqaaseqatigiinni inissisimanini pillugu pissusia allanngornavianngilaq kinaassusersiummi ataasersiutaanerata qasseersiutaaneratalu allanngornerat kisiat malissagamiuk. qimmit pangalipput taamaattumik oqaatsit imminnut pissusianni allanngortitsissutaanngilaq. qimmit ammassat nerivaat tassani qimmit qasseersiutaalluni allamoorutaavoq, kisianni ammassat taasiinnarniutaalluni, oqaluut marlunnik kinaassusersiuteqarmat, imaluunniit oqaluut susoqarlunilu susaqarmat. Inuit oqaasii ataatsimut isigissagutsigik taakku “Kasus”-it annerit marluk tamarmik assigiimmik atorpaat. Kalaallisulli oqalutarnitsinni oqaaseqatigiinni oqaatsinik tulleriissitsisarnerput inuiaqatitsinnit allaanerulaartumik allannguuteqariartorsimavoq, oqaluut arlariinnik kinaassusersiuteqartillugu allamoorut taasiinnarniullu uagutsinni immikkoortillugit nipilerlugit taaneqarneq ajormata, taamaattumik sorleq siulliutillugu oqaatigineqarnersoq oqaatiginiakkap isumaata immikkoortinniarnerani pingaaruteqaleriartorsimavoq (tak. Robert Petersen: 1978). kalaallit qallunaat ikiortarpaat qallunaat kalaallit ikiortarpaat (5) paasisassaassaaq kalaallit qallunaat ikiortaraat, (6) -ili paasisassaassaluni qallunaat kalaallit ikiortaraat. Qanganisarpalunnerusumik oqaatigissagaanni marloqiusamik paasisassaajunnaarlugu qularnanngitsumik oqaatsit tulleriinnilernerat imaattussaassagaluarpoq: (5a) kalaallit ikiortarpaat qallunaat (6a) qallunaat ikiortarpaat kalaallit Oqaaseqatigiinnili oqaatsit tulleriinneri malillugit isumagisap allanngorartinneqarsinnaanera soqutiginartoqarsinnaagaluartoq annertunerusumik taanna tikinnianngilara. Kasus-inik taaneqartartut allat tassa kasus-inik minnernik taaneqartartut, kalaallisut kingulleqqiutinik taasakkavut, kalaallit oqaatsitsinni taakku arfinilinngorlugit immikkoortinneqartarput: assilerut (-tut,-sut), aqqutilerut (-kkut, tigut), sumiiffilerut (-mi,-ni), piffilerut (-mut, -nut), aallarfilerut (-mit, -nit) kiisalu atorlulerut. Taakkua kasus-inik minnernik taaneqartartut kasus-inik annernik taaneqartartunit assigiinngisitaarnerusumik atorneqartarput Inuit oqaasiisa kangilliit killiillu akornanni, tassaniinnaanngitsorli aamma Inuit kangilliit (pingaartumik kalaallit) oqaasiini arlalitsigut paarlagaallugit, imaluunniit imminnut nuiuuttumik atorneqartarlutik. Taakkunanngali piaaralunga tulleriissinnerini siullinngortippakka assilerut aqqutilerullu tassaasorigakkit kingulleqqiutini atorneqarnermikkut allanngoraateqannginnerusut, allanngorartinneqarnerminni tunngaviginerusarlugit sumiorpalunnermi attavigisaminni nipitigut allanngoraat, taavalu ataasersiutaanertik qasseersiutaanertilluunniit. Kingulleqqiutilli atorneqartarnerini allanngoraatit qanoq ittuunerat misissulaariartigu: Sumiiffilerut: Kalaallisut oqaatsitsinni sumiiffilerut ilisarnaateqartinneqartarpoq: mi-mik (qasseersiummi ni-mik). Tamatuma Inuit oqaasiini kangillerni taamatut atugaanera qularnanngilaq, taassuma nalunaartarmagu sumiiffik (nunami, immami silami: inissisimaffik sorleq pineqarnersoq, piffissarluunniit sorleq pineqarnersoq). Inuilli oqaasiini killerni taassuma atorneqarnera allaaneruvoq, tassa atorneqartarami sumiiffilerutitut aammalu aallarfilerutitut. Taamaattumik oqaaseqatigiinni inissisimanera piinnarani aammali oqaatiginiakkap qanoq isumaqarluni oqaatiginiarnerani ajornaqutinik siumugassaqarnarpoq. kalaallisut: Sisimiuni sulivoq yupiktut: Kuskoqfagmi caliuq isumamikkut assigiilluinnarput. Taamaattorli yupiktut uagut sumiiffilerutaannarmik ilisarnaateqartitarput marloqiusamik ilisarnaateqartillugu atorneqartarpoq. Kalaallisut: Piitaq Kaalimit angineruvoq Yupiktut: Peter John-imi angeneruuq tassani uagut kalaallisut aallarfilerut atoripput yupikmi sumiiffilerut atortarpaat. Taamattaaq naleqqiussinermi assilerut atorneqartarneraniit allaanerusumik atortarpaat: yupiktut: Sugtatauq elpetun (he is as tall as you) Kalaallisut isumaqartillugu: Ilittut angitigaaq (portussutsimigut). Aallarfilerut uagut mit-imik ilisarnaateqartikkipput yupikmi uagut atortulerummik taasagarput atortarpaat: yupik: Kuigpagmek tekitelruunga- Yukon-imit aggerpunga Kalaallisut oqaatsitsinni kingulleqqiutit yupikmilu kingulleqqiutit atorneri naleqqiutissagutsigit imatut takussutissiorsinnaavagut: kalaallisut: yupiktut: assilerut assilerut aqqutilerut aqqutilerut sumiiffilerut sumiiffilerut amma atortulerut atortulerut atortulerut aamma aallarfilerut piffilerut piffilerut aallarfilerut aallarfilerut Taakkua naleqqiunnerisigut takusinnaavarput kalaallisut oqaatsitsinni kingulleqqiutit arfinillit atorivut (tassalu Inuit oqaasii kangilliit tamaasa ataatsimut isigalugit) yupikmi (Inuit oqaasii killiit tamaasa ataatsimut isigalugit) tallimaannaat atoraat, taamaattorli uagut kingulleqqiutitsinnik atuiffissaminni kingulleqqiutit ilaat marloqiusanngorlugit atortaraat. Oqaaseqatigiinni oqaatsit inissitsitertarnerat eqqarsaatigalugu taanna yupikmi ajornartorsiutitut isigisariaqarunanngilaq, naak immaqa uagutsinniit oqaatiginninniarnermi ajornartorsiutaassangatitatut isiginiarsinnaagaluaripput. Uagulli kalaallisut kingulleqqiutinik atuinerput qivialaariartigu: Ullumikkut oqaluttarnitsinnut aallaaviusinnaasutut tunngavissarsiussagutta tunngavilersuivigisinnaavagut Kleinschmidt (Grammatik: 1851) Chr. Rasmussen (Grønlandsk Sproglære 1888), Schultz-Lorentzen: Det vestgrønlandske Sprog i grammatik opstilling, 1962, (taassanngalu aallaaveqartoq: kalatdlit oĸausînik oĸausilerissutit). Kleinschmidtip (1851) nalunaarsuinermini kingulleqqiutit atorneqartarnerinut assigiinngitsunik assersuusiaqarpoq, tupinnanngitsumillu nalunaarsuilluarsimanera ilaatigut pissutigalugu oqaasilerisunit arlalinnit Kleinschmidt aallaavigineqartarpoq. Kasus-inik taasavut annerit minnerillu aamma immikkoortissimavai, kingulleqqiutillu atorneri assigiinngitsunik nalunaarsorsimallugit. Taamattaaq Chr. Rasmussenip kingulleqqiutit atorneri assigiinngitsut nalunaarsorsimavai tamarmillu atorneqartarnerinut malittarisanik nalunaarsuisimapput. Immikkut aamma soqutiginaateqartutut oqaatigisinnaavarput Schultz-Lorentzen, taassuma oqaasilerissusiai kingorna kalaallisut oqaasilerinermi annertuumik tunngavigineqartarmata. Oqaasilerisut taakkua suliaat taamatut ullumikkut naleqqiussinitsinnut tunngavigissalugit soqutiginartut ilaat tassa Kleinschmidt eqqaassanngikkaanni tamarmik kalaallit oqaasii nalunaarsormatigik taamanikkut kalaallit oqaasiinik taaneqartartut, tassa Kitaata qeqqamiut aammalu (Chr. Rasmussen eqqarsaatigalugu) Kitaata avannarpasinnerusormiut oqaasii. Kujataamiut tunumiut avanersuarmiullu oqaasii taamanikkut annerusumik ilanngunneqanngillat annertunerusumik misissuiffigineqaqqalaarnertik ilaatigut pissutigalugu, tassaniipporlu ullumikkut uagutsinnut soqutiginaatillit ilaat. Eqqaamasariaqarportaaq ukiut amerlanngitsut tikillugit (oqaatigisinnaavarput allaattaasitaap atulernera tikillugu) sumiorpaluutsit Kitaata qeqqamiut oqaluttarnerata avataaniittut kalaallisut ilinniartitsinermi tunngavigissalugit killilerujussuarmik atorneqartarmata, taamalu sumiorpaluutsinik taakkunanngaaniit oqaaseqavissut ilinniagaqaleriartornerminni Kitaata qeqqamiunut nuukkiartuinnartarsimammata. Kingulleqqiutit atorneqarnerini allannguuteqanngitsutut oqaatigisinnaavagut kingulleqqiutit: assilerut, aqqutilerullu. Kingulleqqiutilli sinneri misissorutsigik oqaasilerissutitoqqat malittarisaliussaannik malinninniarluarsimanerluta aammalu sumiorpaluutsit kingornagut ilisarineqarneruleriartortut paasissutissiissutaat, ullumikkullu Kitaata qeqqamiut taakkununnga tunngatillugit malittarisaat naleqqiussinnaanngussavagut. Kalaallisuumiit assersuutit assigiinngitsut tigusiffigilaariartigik: Atortulerut: (13) kaattamik kaappa (14) neqimik nerivoq (15) ajassaammik nerivoq (16) uumasunik (17) qaratsaminik aanaartoorpoq (18) ingammik kikkariai qiitsatigisarpakka (19) nalunaarfissaq kingulleq kingusinnerpaamik 1. august (20) nipit arlariinnik naqinnertallit (21) Sarsutileramikkulu qaqqap taassuma tungaanut tikkuarluni qunnerusarsuarmi qilanngoortut ujaqqat inuttut ilusillit Paaviap taavai uparuarseriitsunik, tikkuartoqaraanganngooq uparuartuineq silarlummik kingunipiloqartarmat Qulaani assersuutaasut tunngavigalugit „atortulerummik“ taasarput takusinnaavarput arlalinnik isumaqartillugu atorneqartartoq 1. atortulerutivittut (atortorisap, sakkup suunera nalunaarlugu (13), (15), 2. suulluunniit ilangiinnarlugu pineqartarnerani (16), (17), (20) (21) 3. oqaaseeqqatut (18), (19) 4. eqqartugaq pineqartoq aalajangersimasoq nalunaarlugu (14) Immikkut atortulerutip atorneqarsinnaanera aamma oqaaseqatigiit oqaatsillu avatangiisai malillugit taaneqarsinnaaput: (22) Kunuk imminik taavoq (23) tikinneranik tusanngilara Assersuutit kingulliit taakku marluk piffilerutip assersuusiorfiginissaanut utaqqisilaarallarpagut. Piffilerut: (24) umiarsuaq Nuummut tikippoq (25) angut nuliaminut oqarpoq (26) Disko avannamut ingerlavoq (27) seqinermut ikitsivoq (28) 20 kruunimut saarullissivoq (29) Oqaatsinut Allattaatsimullu udvalgi (30) Nunat Tamalaat Arfanniarnermut ataatsimiititaliaat. Assersuutini taakkunani piffilerutip atorneqartarnera Kitaata qeqqamiutut isigalugu annertunerusumik ippinnartoqanngilaq, assersuulli (27) piffilerutip sammivimmik (tamatigut piffimmiunngitsoq) atorneqartarneranik takutitsivoq, aammalu (28) isumaqartinneqartussaassaaq 20 kruunip nalinganut. Sumiiffilerutip uiguutit aalajangersimasut atornerini immikkut aggorneqartarnera Kleinschmidtip nalunaarsimavaa, halvtransitiv-inik taaneqartartut (susaqaraluarlutik susaat ersinngitsoq) atornerini arlalitsigut piffilerut atortulerummik taaserneqartarmat, tamannalu malittarisamik sanioqqutsinertut taallugu, malittarisaq tassaammat susaqaraluarlutik susaat ersinngitsuni atortulerut atortussaasoq: (Kleinschimdts Breife an Theodor Bourquin qupp. 84), soorlu: nunaminut asannippoq nunaminik asannippoq Piffissamittaaq nalunaarsisutut aamma atorneqartarnera, soorlu: nunarput manna maannamut pigaat nanisisuusut Sumiorpaluutsini allaanerulaartumik atorneqartarnera kingusinnerusukkut tikissinnaavarput. Taamatut piffilerutip (31) atortulerutillu (32) atorneqartarnerat arlalitsigut nalorninartortaqarpoq, massakkut oqartaaseq malillugu. imminut naallerpoq ippinnanngilluinnartutut atorneqartalermat, aammalu (23) inuusunnerusut oqaatsinik atuineranni tamatigut tusassallugu ilimanarpallaanngikkaluarluni gangaanerusoq oqaasilioriaatsimi takornartaanngimmat: aataanik oqalupput ilinnik tusarpunga assersuutip kingulliup nalunaannguatsiarpaa taamatut atortulerutip aallarfilerutillu atorneqarneranni immikkoortitsinermi tunngaviusut ilaat, taannami isumaqanngimmat ilinninngaaniit tusarpunga isumaqarlunili ilinnut tunngasunik tusarpunga. Taamaattumik assersuutit: Kunuk imminik taavoq aamma: imminut naallerpoq pissuseqatigiissutut oqaatigineqarsinnaagaluarlutik kingulleqqiutit ukiut 100-t kingulliit atuunnerini allannguuteqariartorsimanerinik takussutissiipput. Aallarfilerut: qaqqamit aterput sialummit aserorpoq mikinermit tammarpoq Canada nunatsinnit qanippoq ullaamit unnummut (42) init takujumanermit ornippakkit (43) nanoq tuttumit angineruvoq (44) unikkuit aallarnermit pitsaanerussaaq Uani assersuutit ilaat Kleinschmidtip nammineq assersuusiaanit tigusaapput, taamaattorli ullumikkut oqariaatsinut naleqqussagaallutik. Assersuutitigut takuneq ajornanngilaq aallarfilerutip atorneqartarnera assigiinngingaatsiartunik siunertaqarluni imaqarlunilu atortartoq: nalunaartarpai aallaavik sunaanersoq (piffissaq, sumiiffik) isorartussuseq 2.piffissaq sumiiffillu eqqarsaatigalugit aammattaaq nalunaartarpaa naleqqiussineq, taannaluuna massakkut kalaallisut oqaatsivut aammalu Inuit oqaasii killiit eqqarsaatigalugit soqutiginaateqartoq. (45) I N-imit angineruvoq paasisariaqassaaq I N-ilu nikingassuteqarsimasut, nikingassutaannili paasisariaqassalluni N-i angisimasoq, I-lu tassannga anginermiit nikingassutaasumik assigiinngissutaasumik anginerulluni. Taamaattumik naleqqiussinermi illuatungeriissut assingiinngissutaat pigineqareersumit assigiinngissutaasimassalluni. Soorlu: nanoq tuttumit angineruppat taava tuttu angisimavoq tuttullu angineranit nikingassut qanoq annertutiginersoq taaneqarani nikingassuteqarnera taaneqarpoq. Taamaassimassappat erseqqissartariaqalissavarput oqarutta: (46) nunarput Afrikamit issinneruvoq paasisariaqassanersoq Afrika issittoq. Soorlu Jacob Mey-ip (Mey 1970-siunngortoq 1976) oqaatigisaatut ississuseq uuttuutaanngilaq, naatsorsuutigineqarlunili naleqqiussat taakku tamarmik ississimassasut, oqaaseqatigiit taamatut inissinneratigut takuneq ajornarpoq suna uuttuutigineqarnersoq. Taamatuttaaq yupikmi isuma taanna atortutut oqaatigineqarsinnaavoq: (47) Peter John-mi angeneruuq John angisimassaaq. Naatsorsuutigineqartarpoq naleqqiussilluni illuatungeriissitsinermi atortorineqartartut: aallarfilerut aamma -neq (taggisaasat tallimaat) taavalu uiguut -uvoq. Oqarutta: Piitaq angivoq angisooq Piitaq angineruvoq angineq Piitaq anginersaavoq anginersaq/paaq „angisooq“ „anginersaq“-lu immikkoortikkuminarput taakkua nikingassusiat takuneq ajornanngimmat. Nalorninarnerulerporli angineq qanorpiaq isumaqartillugu atortarneripput. “Aaggatima illua angineq“ isumaqarsimassaaq aapparminit nikingalluni angisimasoq, tassa tamarmik angisimapput -neq-lu atorlugu oqaatigisarput unaannginnerluni taakku marluk nikingasut angissusertik tunngavigalugu -neq atornagu oqaaseqatigiit taama ittut pinngortissagutsigik massakkut ullutsinni oqaaluttusseq malillugu nikingasuussaagut, naak taamatut oqarneq immaqa Kleinschmidtip nalaani isornarsimanngikkaluartoq. Nuuk Sisimiunit angivoq Kleinschmidtip nalaani oqaluttaaseq malillugu isumaqartinnarsinnaavoq Sisimiut Nuuk-mit minnerusoq. Ogaasegatigiit oqaluuteqanngitsut tikikkutsigik -nersaq/nerpaaq atorlugit allanut naleqqiussineq atorsinnaavarput -neq kisiat atorlugu: Nattoralik tassa timmissat nunatsinniittut annersaat, aamma pissuseqatigiit angissutsimikkut assigiinngikkaluit pissutsimikkulli assigiit arlaat angineq piniarutsigu taasarparput oanginerato, soorlu tiiportitta anginerat, tassa tiiportitta pissuseqataa kisianni angineq. Taamaattumik naleqqiussinermi tunngavigineqartartut tassa: aallarfilerut, uiguut -neq taavalu oqaluut -uvoq atortorissagutsigik oqaluttarnitsinni paatsuunganartumik naammattoorsineq ajoraluarluta pasinarpoq naleqqiussatta nikinganerat qanoq annertutiginersoq oqaatigineq ajoripput aammalu apeqqutigisariaqassavarput taakkua tamarmik naleqqiussinermi atussallutik imminnut pinngitsoorsinnaanersut pinngitsoorsinnaannginnersulluunniit. Apeqqulli allaanerusoq naleqqutissaaq apeqqutigissallugu: ilumut uagut kalaallisut (isumaqarnarporlu Inuit kangilliit oqaasii tamarmik) aallarfilerut atortariaqarneripput naleqqiussinermik imalinnik oqaaseqatigiiliussatilluta, isumaqarnarpoq Inuit oqaasiinut tamanut tunngatissallugu nangaanartoq, siullermik pissutigalugu Inuit oqaasiini killerni aallarfilerut atornagu sumiiffilerut atorneqartarmat taamatut naleqqiussinermi, aammalu aappassaanik pissutigalugu malunnarmat kalaallisut oqalunnitsinni aallarfilerut kisiat pinnagu aamma atortulerut, piffilerullu taamatut atorneqartartutut sumiorpaluutsini atorneqartartut malunnarmat aallarfilerummut taarsiutitut piinnarnagit aammali naleqqiussinermi -neq-mik uvoq-millu atortoqartarneq tamatigut taamaattuunngimmat ilimanarsinnaallunili aammalu sumiorpaluutsit ilaanni -tigi- -neq-mut taarsiullugit atorneqartarsinnaammata (tamannali erseqqinnerusumik takussutissarsisariaqarumaarpoq). Takussutissaqartereerparput Inuit oqaasiisa kangilliit killiillu immikkoorutaasa ilagigaat -imit-ip -mek -imik (killerni) taarserneqartarnera, taassuma pissuseqatingajaanik aallarfilerut atortulerullu “paarlaanneqartarput”, aammalu aallarfilerut piffilerullu taamatuttaaq “paarlaanneqartarlutik”. “Disko Nuummiik ullumi avannamut aallarpoq” “tupannermik tingingajavippunga” “nuannaarnermut qissasiinnarpoq” “nunaminik asannittoq” “nunaminut asannittoq” taakku kingulliit marluk assigiissumik isumaqartillugit atorneqartarput allaat sumiorpaluutsimi ataatsimi. Inuit oqaasiisa killiit kangilliillu kingulleqqiutinik atuinerminni assigiinngissutaasa erseqqarinnerusut saniatigut assigiissumik atuineq annertuutut oqaatigineqarsinnaavoq. Assersuutit taamatut assigiissutsimut takussutissaasinnaasut ilaat imatut takussutissiorneqarsinnaapput: Unnuaqu unnuaqumi ayaciqua — aqagu ullaakkut aallarniarpunga qamiqiqsuutmek iinrullrung'erma qamiqiqua cali — niaqorissaammik iisigaluarlunga suli niaqorluppunga mikelnguut levaaliurtut aataaseng magilrani — angummik uffarnerani (dampbad = maqik-) meeqqat motorileripput tungulriamek qimugtengqertua — qerner(tu)mik qimmeqarpunga malrugnek tunguleriignek qimugtengqertuq — qerner(tu)nik marlunnik qimmeqarpoq uksumainanrani — ukiup ingerlanerani elitnauraa panini mingqernermek — panini mersornermik ilinniartippaa ilavkugmek nanilngurmek qillrutaa — allunaasamik naatsumik qilerpaa ena issurirpagninarquq nulirqa kenian issurimek — nulia puisimik igammat illu puisisunnippoq nerpagmek piliugtuq — illumik angisuumik sananiarpoq kegluneq yuilqurmiutauguq ungungssiq qimugtetun tangellra ayuqsarpiarluni — amaroq uumasoq inuilaarmiuuvoq isikkua qimmimut assingulluni. Neriuppunga assersuutinit taakkunannga takuneqarsinnaassasoq kingulleqqiutit amerlanersaat uagut atuisarnitsitut atorneqartartut. Naleqqiussinermili kingulleqqiutillu ilaanni tamanut atuuttumik malittarisamik tunngavilersuiniassagaanni naatsorsuutigisariaqarpoq, massakkut oqaatsitigut pissutsit tunngavigalugit erseqqissaatigisariaqarlugu: Inuit oqaasiini killerni: aallarfilerut - sumiiffilerutitut - atortulerutitut atorneqartarmat Inuit oqaasiini kangillerni (uani pinerullugit kalaallisut): aallarfilerut - atortulerummut - piffilerummut “paarlaanneqartarmat”. Taamaalilluni Inuit oqaasiinut tamanut atuuttumik naleqqiussinermi malittarisaliussagaanni tunngavigisassat siornatigut tunngaviusunit allaanerusarsariaqassapput, nalilersortariaqassallunilu “aallaafilerutip” taamatut atornerata pissusivia suussanersoq, tassunga ilanngullugu nipitigut nikerarneq allangoriartornerlu naliliinissami ilagitittariaqassallutik. Ilanngullugu oqaatigerusunnarpoq kingulleqqiutit atorneqarneranni Chr. Rasmussenip malittarisamik uniuilluni atuinermik taasaa kingulleqqiutit tulleriillugit atorneqartarnerat taamanernit kitaata qeqqaniinnanngitsoq aammali nunatsini sumiorpaluutsini amerlanerni annertuumik pissusissamisoortutut atuinertut atulersimasorinarmat: ullumimiit imaaliinnarluguli tamanut atorsinnaanera misissuiffigeqqissallugu pisariaqassalluni, soorlu oqariaatsit ilaat taamatut kingulleqqiutinik tulleriiaarivigissallugit akunnassammaata: aqagumumut. Eqiternera: Allaatigisami uani naleqqiunneqarput Alaskap kujataamiut Inuit oqaasiisa killiit kingulleqqiutitigut pissuseqatigiinneri assigiinngitsut, aammali kingulleqqiutitigut assigiinngitsumik atuineri, ersersinneqarluni atortulerutip pissutsimi ilaatigut Inuit kangilliit (kalaallit) oqaasiinit allaasumik atorneqartarneri. Pingaartumik naleqqiussilluni illuatungeriissitsinermi kingulleqqiutip Inuit oqaasiisa kangilliit aallarfilerummik atuinerat tunngavigalugu aammalu -neq -imik aamma -uvoq -mik tapertalerlugu malittarisaligaanerata nangaanartoqarnera, tassani nipitigut malittarisat tunngavilerneqarneri tamakkiisuunngitsumik nassuillisagaammata, kiisalu aallarfilerut kisiat taamatut naleqqiussinermi tunngavigineqassappat paasisimanerusariaqasaagatsigu Inuit oqaasiisa kangilliit “aallarfilerutitut ittumik” atuinerata qanorpiaq pissuseqarnera. Uparuarneqarportaaq ukiut 100-t matuma siornagut oqaatsitsinni ippigineqarsinnaasimagaluit malittarisatigut massakkut annertuumik ippinnarunnaariartormata sulili akunnattuunganartoqarlutik. Tuai.