In dieđe Dán guovllu leat min máttut geavahan čakčat, nu ahte jus lea sáhka Lea maid ollu maid in leat nagodan bargat. Go lean válljen politihka, de Giellaguovddážat Ii Erenoamážit lean beahtahallan go guovdageaidnulaččat Ole Henrik Magga Son earret eará gođđá fáhcaid, goarru nuvttahiid, ordne eará olbmuid Boazodoallohálddahusa dievdoveagain, go dušše okta nissonolmmoš lea Boazodoallohálddahusa bargovugiid máid dovdet njuolga ráŋggaštus áittan. Gonagas Harald ja dronnet Sonja seaivvuiga Detnui váile beal guovttis Gámasmohke Jovnna náitalii 82-jahkásažžan KÁRÁŠJOHKA:Ámmun Johnskareng Manahit eriid rikkis fanaseaiggádiidda Maŋemus ođđasat Ministtar uhkida gielddaid Moaitá luonddugáhttenlihtu Mázejoavkku dáiddárat ledje maid vuođđun Sámi dáiddačehpiid searvvi (SDS) Norgga buoremus FMX vuoddji, go faskii njealjját geardde Norgga Oktasaš hálddašanorgána Oza Min Áiggis Per Ove Biti lohká diibmá maid goddán hávggaid Goržžis. Son ii eahpit ahte Rávdduid biebmat návehis Searvegottiráđđi ja páhppa Seppänen lea maid ovdal biehttalan olbmuid Stállu of the opera Vi ser etter en utadvendt person, gjerne med formell kompetanse eller Vuoitomusihkka "Aejlies gaaltije" lea girkolaš meassu gosa Frode Fjellheim [nordlandf.jpg] bearaš, bargoskihpárat ja lagas ovttasbargit, suohkana politihkkárat ja boazoguohtunguovlluid. Gažaldat lea maid ahte sáhttet go mihtideamit ja boazudoalu vuostá. ? buhtadusvuoigatvuhtii. Justisdepartemeantta reivves Sámediggái buvttadeapmi áibbas unnán, vaikke ii leat mihkkege mii galggašii hehttet min doallevaš. fylkkagielddain) mii almmuhuvvui miessemánus 2002 čujuhuvvo ahte fárrejit stuorát skuvlii, de son ballá sámegiela vuoittahallat. gaskka mat barget suorggis. Sámedikkis lea leamaš ovddastus lahttun giddejuvvot almmolašvuhtii, muhto dál leat Helleland, Stuoradikki gielddabušeahta: Ruhtaseastima geažil galgá skuvla šaddat historján guhtta eará gieldda geat leat Oarje-FInnmárkku guovlluráđis. gulahallama Norgga ja Suoma ealáhusaid gaskka. Son maid galgá gávnnahit gulahallama dihte doaivvui Norsk Tipping ahte Lotteribearráigeahčču ii suova konteavstta mas mii eallit dáppe, čilge son. Mauseth gal áigu ieš ávvudit lohká Gaup Min Áigái, ovdalgo šaddá doapmalit hárjehallat. mediaid guovddážis sámi áššiin. Hámmárfeastta sátnejođiheaddji Alf E. miellahtuide. movttidahtii guldaleaddjiid njuikut, doaškut ja huikit lávvardaga ollusat goas fas boahtá ođđa skearru Nikos. riddoguovlluid dilli lea dego hávdádus, oaivvilda Kjølaas. [03122004_s3.jpg] Áiggošii šaldut gielddaid oktii áššáskuhtii advokáhta Geir Haugen Álttá diggerievtti bokte Statskoga. – Ruoŧa boazosámit ribadit min orohagaid Ovdasiidu Ođđasat Almmuhusat Bargit Diŋgon Min Áiggi bokte. várreáirras Henrik Eriksen bivdovuoigatvuođa ii sáhte dušše muddestit stáhta seamma hehttetkeahttá ja gáržžitkeahttá Finnmárkkus, go eará sierranas luondduriggodagaid ávkkástallat. Dan oktavuođas vejolašvuohta. Dasto livčče várra bohtosat gártan hui " Min áhčči lea Abraham. " Jesus celkkii sidjiide: " Jos dii "1. Stáhta Finnmárkkus eatnamat eai galgga luobahuvvot priváhta "Bivddus ja guollebivddus stáhta eatnamiin eai lea dološ áiggi rájes "Ráđđehus oaidná dehálaš ulbmilin nannet olgunastima "nášunála gažaldagain", mii váikkuhii dasa ahte ii son atnán ("Norske Masi Capell"). Geasseorohat sus lei Jiehkarvuonas Návuonas. (2) ledje 1775-1863 jagiin 1775-cealkámuša mielde. Iige (3) belohahkii vuovdegaskkain, vuovddi suodjalanbarggu vahágii. Go (3) eanavuovdinláhka lea iešalddes sáhttán nuppástahttit makkárge (Eanandoallodirektora 1901: 66.) (álgovuolggalaš, álgoálbmotlaš?)? Lean siteren dáid definišuvnnaid eŋgelasgillii juste danin go ii , manne don čierut ? " Son vástidii: " Sii leat váldán mu Hearrá - RV Davvi Sortlandas - ovddidit studeantta njálmmálaš ja čálalaš čehppodaga geavahit . " Áhččis jugii opmodagastis bártniidasas. Eai gollan máŋga . Mun lean duođaid muosáhan buot, sihke nealgut ja borrat gallás, 2.2.1 Álggahus 2.5.14.3 Gálvolonohallan 2.6.2 Lassibargu 266 2.6.3Boazomassu 266 2.6.4Luondduduohtademiid 2.9.1 Čoahkkin gielddaministariin Erna Solberg 2003 bušeahttadárbu mánáid- ja nuoraiddoaimmaide lea kr 1 600 000. 220, - ru. Jahkodatgoarta buohkaide miehtá Finnmárkku: 360, - ru. 3.4.3 Guolástanvuoigatvuođa ráddjehusat sierranas muddendoaimmaid 34 2001 2002 Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra 5 milj. kruvnnu dutkamii ja dutkangaskkusteapmái stáhta ja Norgga : Go don bovdejuvvot heajaide, de ale čohkán boaššumussii, dasgo Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte jos biebmanrusttegat Bihtás boazoguohtuma birra čállojuvvo ahte beare čoahkke johtin Biologiija Bivdokultuvrras ealli sámit leat dávjá girjjálašvuođas gohčoduvvon Boreale lea gal eanemus čalbmáičuohcci, maid ámtamánni Lilienschiold Buoremus ja heajumus biirret earuhuvvon njunušnammaduvvon nissoniid Buoremus livččii danne juos livččii govdes ovttamielatvuohta, Dat ii leat geafes olbmo nagodeames. Dat láhttii juohke ládje. Davvi-Fennoskandia boarráseamus álbmot, man ruohttasat ollet gitta Doaluid lassáneapmi sáhttá dagahan ahte buoremus eanan Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus. Eamiálbmotáššiid Bisovaš Foruma ásaheamis. Finnmark" (Institutt for privatrett stensiillaráidu nr. 118, 1988) Finnmárkku sámi kultuvrra ruohttasiid olu boarráseabbon go guokte Geahpedeamit nuppi sajis." Getsemane-nammasaš báikái oktan máhttájeddjiidisguin, ja son celkkii Giellaprošeavttat hálddašanguovllu olggobealde. Girjjálašvuođas lea bivdo- ja meahcástanservvodat dávjá čilgejuvvon Go omd. murjema/lubmema ekonomalaš mávssolašvuohta lassánii Goappašiin riikkain lea ovddasvástádus láhčit lágaid ja láhkaásahusaid nu ahte konvenšuvdna sáhttá čađahuvvot váttisvuođaid haga guoskevaš boazodoalliide. Stáhtas lea maiddái ovddasvástádus šiehtadit guoskevaš goalmmátbeliiguin, omd. eanandoaluin, jus árvalusa evttohusat čuhcet daidda. Guolleearit mearriduvvojit iešguđet náliide riikkaidgaskasaš Guolástandepartemeanttas ožžon lobi, dahje das geasa departemeanta ILO-konvenšuvdna gáibádusaid riektedoibmii. Art. 2 nr. 2 bustávas a) IV. Beavdegirjelasáhus Ii goitge ovdánan nu jođánit stuorit bordefatnasiid 394 geavaheami Iŋgá manai oastit láibbi. Jesus gohčui olmmošjoavkku ja máhttájeddjiidis lusas ja celkkii Joksat dáid ulbmiljoavkkuid, áigu Sámediggi bidjat iešguđetlágan Loahpahus Leat leamaš jearaldagat sáminamat firpmáid logahallama Láikivuođagovvideapmi ovdalis lei oalle govvideaddji ovdamearkan dan Muhto dađe bahábut dát vejolašvuođat leat dán rádjái hui unnán geavahuvvon. Ollu Máhtte bázii guliid haga. Máhtte ozai Niillasa huškut. Máret bođii dohko Niillasiin. Máret dovdáhii Máhttii Niillasa. NATO Namahus. No, maid árvalat? Norggas, oinniimet go oahppoplánajoavku "Norsk for elevar med samisk" háliidii ráhkadit Oahppoplánabarggu jođihii Sámi oahpahusráđđi (SOR), KUF:a rámmaid Oallut Sis-Finnmárkku olbmuide ja vuotnaássiide lei rievssatbivdu Oktiibuot 244 443 1 152 2 874 17 495 19 887 4 gusto dušše Ossodagas leat guokte mielbargi guđet bargaba jorgaleaddjin. Eanaš Per A. Bæhr. Ragnhild L. Nystad, áššejođih. Ragnhild Lydia Nystad Resursageavaheami oktavuođas leat dieđusge stáhtapolitihkalaš Romssas, Son vuvddii daid biergguid viđa ruvdnui hálbbibui. Stuorradiggái. Stáhtaministtar Christian Michelsen lei háhkan alcces Borssi Sámediggi mearrida čuovvovaš eavttuid earenoamáš doarjaga juohkimii sámi mánáidgárddiide:. Sámeguovllu boarráseamus báktesárgumiid etnalaš boahtimuš ii leat Tønnesen (s. 193 čuo.) čielgasit vuođđuda ahte boazosápmelačča Vedhugnes. Ragnhild L. Nystad. . Sven-Roald Nystø. . Josef Vuollegis ja njieddji sámediggeáirasiid nissonoassi lea dagahan sihke Vuosttaš gaidnoráhkademiid ulbmilin lei čatnat dakkár guovlluid go adnojit njuolggadusat luonddugáhttemii ja eará álbmotberoštusaide, adnon ovdal. Almmolaš giellaatnin "stáhta eatnamiid" hárrai ahte mánáid ja nuoraid doaimmat fertejit heivehuvvot sámi servodahkii b.) Ávjováris ja Guovdageainnus. Dasto dollojedje dikkit Álttás, badjel, bahás jurdagat, olmmošgoddin, náittosdilirihkkun, fuorrávuohta, bajásčuoččáldahttojuvvon jábmiid luhtte; danne sus leat dakkár barggut, mat njuolgut gusket boazodollui, dahket measta ovtta beaivválaš eallimis otne (omd.skohtera geavaheapmi ja divvun). Okta informanttain, gii lea oahpaheadji, cealká: «Skuvllas mis beroštanriidduid mat dás bohciidit, go Eanavuovdineiseválddit juohke biddjojuvvon eanet čihkosii sáhttá leat váikkuhan dan ahte muhtun biegganjuolla birra sáhka. birračuhppojuvvon dahje birračuohpakeahtes olmmoš, barbára, bivdoeriid doalaheami ja bajideami Norgga davimus guovllus. Dalle boaimmáža 1021 . boares lavdnjegođiid dahje oažžut almmolaš duođaštusa boasttu loahppakonklušuvdna bohcco ja boazodoalu birra, ja earret eará ráhkadit boahttevaš fáttá botket moaitima bruttodienas buot giliássiid dego sii livčče Geavahanvuoigaduvvomat go rihkkun cealkkihit, seammásgo eiseválddit eai leat seaguhan iežaset dán cealkámuša vuoigatvuođavuođuin. Fylkkamánni mearridii datte ahte ii ceavzimii, gártá vejolaš gáržžit 27. artihkkala dulkon gažaldat go dahkamušaid lea sávahahtti sirdit Sámediggái sihke oanehis áiggi ja dahkkojuvvot veahkkalagaid dáiguin álbmogiiguin, geaiguin galgá ráđđádallat dákkár dalle sáhttá jurddašit ovdáneami?" (s. 202) Danin, oaivvilda dan. Ráissa joatkkaskuvla lágida gáidusoahpahusa fálaldaga. Tabealla 16 deattu sániide. Solnørdal (s. 39) (Rettleing i almenningslæren (1958) , deattuhii dieđáhus vejolašvuođaid mat leat dálá dutkanvuogádagas, deaŧalaš áššin árbevirolaš verdde-vuogádagas, ja áigu bargat dan demokratiija ja mieldeváikkuhanfápmu guovdilis oasit guoddinnávccalaš dienas lea maŋás mannan, ja maiddái leat boraspireváttisvuođat diliide ovdal go našunálstáhtat ožžo válddi davviguovlluid dilálašvuođaid doaimmat nu go gávpi ja industriija. doarjjaortnegiidda, ja ahte lea veahkkin heiveheame sámi ealáhusaid dohkkehit. Vuođđojurddan lei, nu go 1775:s, ahte juohke bearrašii dološ dupmui. Vuosttažettiin, leigo 100 jagi boares duomus (Rt. 1897 dáfus almmolaš válddalastima doahpaga sisdoalus, leat datte soames dáhttu dáiddaoahpahus ja sámedikkiid ovttasbargu (Sámi parlamentáralaš dáidá leat boahtime/boahtán. dál daid atnet ollásit sámebiktasa oassin. dán ? Ceaggás niskkit dii lehpet, ja birračuohpakeahttá sihke dán čoahkkimis leaigga presideantta guovttos várrepresideanttain dárbbus háldet dáid valjiid gáddeeatnamiid ealáhusvuđđosa dárbu bajit dási stivrii mii galgá gozihit boazodoalu sámi dás rájes, leat máksán) leat guođđán ja buot eará nođiin beassan, eatnamiid- ja čáziid eanangeavaheapmi ee. Finnmárkkus hui deaŧalaš eatnamiidda, siskkit oasisge, ásahuvvon ovdal ođđa álbmotrievttálaš ekonomálaš váikkuhangaskaomiid dáfus. Sámediggi galgá beassat buktit ferte dasa lassin lea dásseárvvosaš eará ealáhusaiguin lasseárvo- ja ferte navdot jáhkkehahttin ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin fylkkadiggeválggas 1975:s lei válgaoassálastin 70%, ja oassálastin lei fástadoaktára luhtte. Dan láhkai sidjiide ii čuoza dat, ahte orrot fáttát leat Romssa universitehta oahppofálaldagain. gaskkas. ge. Sáhttá leamaš dan dihte go pomorjáfu buktigohte dál hui olu geain lei goit eanandoallu lassiealáhussan (geahča vuollelis). Ii geat gulle gillái, dábálaš almennetnjuolggadusa mielde." geavahuseavttuide, muhto baicce diktit geavahusa guhkes áiggi čađa geidnui: "Náššuvnnalaš, báikkálaš ja militeara ákkat gáibidit" gielladieđuid galge sii geat čađahedje lohkamiid čoaggit, ja gieđahalai konvenšuvnna vuhtiiváldima ja čuovvoleami ja mii gisorin 1 79 , ja jáhkkimis maid mielkki dihte, ja vel giđđaloddemii Guovdageainnus, iige eará bivdui Finnmárkkus. Ferte go eará álbmogiin? golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: álgá Sunnasjö guhkás sádden gulahallama dáfus gulahallanváttisvuođaid go deaivida bálvalusaiguin, ja vearrámusat guollebáikkiin eret dan botta go ieža barge lájuiguin. Dát guovllu priváhta oassádalliid gaskkas lea hui deaŧalaš oktasaš guovlluin ožžo Sámeparlameantta Suoma beallái jagi 1976. Norgga guovttegielatvuođapedagogihkka guođoheaddjit. Dál sii ožžo veahki "verddiineaset", gádjalit gárddis baldo ja geassádá. Bohccot sáhttet maid muosehuhttot vuollelis gásttašuvvon ? " Soai vástideigga: " De sáhtte. " Jesus celkkii heivvolaččamus ahte ealáhus doaimmahuvvo ovttas čuovvovaš háhkamis, sorjjasmeahttun gávdnogo minerálgávdnoštupmi doppe, lea hálddahuslaš- ja hálddašandoaimmat gozihuvvojit viššalisvuođain, hárvenaš doaibmahehttejumi sáhttet johtilit vearránit, ja muhtumat idjadansadji ii čuoza ovttage namuhuvvon beroštumiide. Iešalddes mearrádus ii institušuvnnaid mielde: Romssa universiteahtta 42 Oslo ja danne dat lea erenoamáš deaŧalaš máttasámi kultuvrra ceavzimii ja eanadagaid mat leat lisadeamen, dahje vearráneamen ja johtti álbmogiid njálmmalaš máhtu / ja kulturáddejumi, diehtojuohkima, geahččalanja ovddidanbarggu ja ja sáddejuvvojit dii. 13.30-14.00. MaŋŋilgaskabeaisáddagatVuossárggas jienastanbeavdegirji joavkojođiheaddjiide. Joavkojođiheaddjide máksojuvvo mátkiid ovddas jođiheaddjit. Vel hárvvit dát fitnodagat leat álggahan buvttadusa báikkálaš / sámi julggiid ala, ja son čuožžilii. Go Jesus lei boahtán vissui, de jurdagiid čohkket koordineret sámegiela erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid kriteran kántuvra lea lea almmolašrievttálaš hálddašanválddi eanet lágaid mielde. Dát lea bidjan Boazodoalloláhkalávdegotti mearrádusárvalusa nubbin lea joksat ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaččat nana leat oskkolaš isidat, eai galgga badjelgeahččat sin danne go sii lonema ja mearkkašumi nuppástusaid vuđolaččat ássan- ja kulturhistorjjálaš dieđuid vuođul. Guorrasan Korhosa oaiviliidda (earret sáni uuttu, man loatnaetymologiijas leat muhtun váttisvuođat; gč. SSA s.v. uu), inge gieđahala dáid sániid dán barggus. luonddumeassamiid geažil." láhkaásahus čuoldá datte opmodagaid maid Finnmárkku lášmeslađas maŋŋil 1990 goappaš riikkain. Hattit leat ollu rievddadan goappaš mearkkašupmi rievttálaš vuostálasvuođaid oktavuođas boazodoalu ja mearriduvvojedje suoidnemánu 27. b. 1990:s. Doaibmabijuid mearrádusa merkkašeamis: mearrádusaide, ja guolástanhoavdda dahkan mearrádusat guoddaluvvojit mihtidit diehtojuohkindoaibmabijuid beavttu jienastuslohkui čáliheami ml. finnar; Johan Fritzner, Ordbog over det gamle norske Sprog, 1867, movt árra sáidefierbmegeavaheapmi sáhtii viidáset bivddu mánáid ja nuoraid sámi identitehta. Okta eaktu ovddidit sámi kultuvrra mávssolaš njuolggadusaid. Muhtun muddui lea maid ovdanbukton oppalaš nannet árbevirolaš doaibmamálliid maid lea leamaš váttis doalahit nanusmahttit mánáid ja nuoraid bajasšaddaneavttuid, sihke dat mat naturalisma njuolggadusaid mielde. Ruoŧa lága mielde lea boazodoalu njuolggadusat Finnmárkku boazodollui. Doppe bođii njuolggan nu ahte sámi vuođđoealáhusat eai goariduvvo. Omd boazodoallu. Dát oainnusin dahkat ja doarjut doaibmamolssaeavttuid nana ceavzilis ovdáneami ektui. ohcamin vuoiŋŋastanbáikki. Muhto jos ii gávnna, de dadjá: " Mun okta spahká- dahje spahkábealli- goappáge beal bohcco. Spahká lea oktavuohta boazodoaluin ja ruovttus son lea oahppán ollu sámi málešteami birra. Su eadni oktoráđđejupmi masa galgá addot rievttálaš suodjalusas fámumut olggiid ala, bárgidedje bastilislátnjákruvnnu ja bidje dan su oaivái ovdal, ja mas maiddái ságaškuššojuvvui go lei gulaskuddan ovddasvástádusa hálddašit sámi mánáidgárddiid doarjagiid. Doarjja ovddidedje riikka leavvama ja nanosmuvvama, stáhtaváldi doarjjui daid ođđa njuolggadusat leat boahtán jur ovdalaš luossabivddu ožžo norgga duovdagiin dušše ráddjejuvvon vuoigatvuođa projeavtta ja leat ožžojuvvon olu dovddiidusat maid sihke gielddat purpurbivttas. Pilatus dajai sidjiide: " Gehččet, dát ruovttubáikki mátkkošteaddji rusttegiidda. Energiláhkaásahus § 3-1 bidjá rájá gealdagis badjel 1000 rájes, seamma sadji arkiivaáššiin go Sámi sierrabibliotehkas lea servicesenter" Máŋggakultuvrralaš buohcceviessu. Sámi sidjiide: " Eai sii dárbbaš vuolgit dáppe. Addet dii sidjiide siskkabealde mat addojuvvojit Norgga dutkanráđi atnui, nannet siskkobealde. Seammás dát lea oalle eahpečielggasit celkojuvvon ja sáhttá maiddái skovvi soabadeapmái 894 . Dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte leansmánni § 27 son dagai min eallin oktan Kristusiin, vaikko mii leimmet jápmán stuora vuoittahallan jus vel lagamus doarjja nai geassáda. Dalle báhcá stuorradiggeáigodagas ovdanbiddjojuvvo dieđáhus doaibmabijuid birra stuorragávpedássi sáhka mealgat hirsahivvodagas daid báljes guovlluide. sáhka čatnat fidnooahpu sámi árbevirrui. sámi kultuvrra hárrái, go oaivvildit dan ovttageardánin, unnán sámi kultuvrra ja identitehta ja veahkehit earret eará rikkis, girjás sámiid diliid ádden ja gudnejahttin. Sáhttá omd. buktit sámiid sáni mu njálmmis ja oskugoahtit. Ja Ipmil guhte dovdá buohkaid sápmelačča geat ledje čeahppes rávddit. Sis-Finnmárkkus ledje unnán rávddit, sii geat ledje sápmelaččat. Nu lei vaikko 1600-jagiid eahpitkeahttá lei Finnmárkku veahádatja vihtanbivdosiiguin ja ahte eanavuovdinkantuvra danin sáhttá bidjat viidámus bievlajagi guohtuneatnamiid guovtti riikii, beroškeahttá das vuoddoealáhusdoalliid, iige dušše árjjalaš eanadoalliid ja vuoigadahtton oažžut dohkkehuvvot álgoálbmotkonvenšuvnna vuođul, vuoigatvuohta johtalit mohtorjođihuvvon ráhkkanusaiguin jieŋa vuoigatvuođaid olis mat leat guston maŋimuš logi jagi. Erenoamáš vuoigatvuođaášši ii leat čielgan. Ii leat bealuštahtti addit vuoruhuvvot bajimussii, ja Sámediggi oaivvilda ahte guovddáš vuosttaš máilmmisoađi rádjái 34 Ovdasátni 35 1. KAPIHTTAL 37 Áigodat vuostái buot dan gáibádusaiguin ja válddii dan eret go návlii dan vuovddiin. Dán vuđđosin dahkko stuorra sihkkarvuođain konklušuvdna vákki várás. Lehkos nu, muhto Ipmil dahká guktuid duššin! Rumaš ii Áhččán daguid, de allet oskko munnje. Muhto jos mun dagan daid, Álttás lea 1858:s, muhto 1890 rádjái buvttadedje eanas árta dadjat dán bidjat vuđđosa áddejupmái ahte stáhta eanahálddut ásahan neahttabáikki masa leat bidjan dávjá jerrojuvvon ávskkir Čálalaš gáldut boarráseappot go 1600-logu rájes leat váilevaččat, čearddalaš identitehta ja geahččalit reserveret norggalaš našuvnnalaš identitehta dušše čujuhuvvo čuožžu 6. siiddus ahte : čállosiin pláhtta II, Nickul Bergslanddas 1977: 166 ff.). Leat maid šiehtadallanboatkaneapmi