Die Jensen tjidtjie raeriem måjhtiji, jih dan bijre gåalmadinie kaapitelisnie åadtjoeh govledh, gosse Jense baenie-dåakteren luvnie lea. «Baktuse, daelie nåake tijjh!» «Mannine hijven gåarede. Daelie leam daehtie vååltesistie tjahkesjeminie vuartesjeminie. Daestie barre veelkes dalvesh dan gåhkese guktie vuajnam!» «Jaavoe, voejhkelien dellie,» Karijuse jeehti. Jih dellie gåabpatjahkh gæljoejigan: «Åå, aellieh seadtosne årroeh.» Karijuse jeehti, «manne veele måjhtam ihke ikth hov baenide skubpi.» «JENSE, DATNE TJOERH JIJTJEDH BAENIEH SKUBPEDH!» [4] «Karijuse vuartesjh, die mov tjaebpies gåetiem dunnie skaavhte-baenesne duvhtele. Åå! Åå! Åå! - Die manne vaarrem garvestem!» «Laarve-saehpie, luejhtieh mannem!» Karijuse isveligke bæjjese viellebasse vijleli. «Jih daagkoe lij dihte mov stoerre aallije, dihte aaj gaarvanamme,» Karijuse jeehti. «Månnoeh tjuerien ripmedh. Båetieh Baktuse! Båetieh!» «Gietskiebasse gietskiebasse båata,» Baktuse gæljoeji. «Maam edtjien darjodh? Viehkehth! Diekie båata!» [38] «Viehkehth, viehkehth - baenie-saehpie mannem vaalta!» Baktuse gæljoeji. [3] Karijuse eadtjohke jeehti. «Die edtjem manne beenghkedh, gogkoe daajram bååktjehke dorje. Govlh dellie!» «Gietskiebasse gietskiebasse båata,» Baktuse gæljoeji. «Maam edtjien darjodh? Viehkehth! Diekie båata!» Gusnie edtjien årrodh die? [26] Baktuse våålese njulhtji, jih gåabpatjahkh fueriehkadtjh dam njaelmiem vaarrigan, dan eelle dubpemes baenien duakan jih desnie tjåadtjoejigan vuartasjigan. Doh gøøkte kaarretjh hijven utnigan. Men Jense, dihte guhten dah baenieh ij lij dihte ov geerjene dejtie desnie tjoeredh utnedh. Juktie dagkeres Karijush jih Baktush dah baenide raejkiedægan jih øølegkijægan. Jih dellie bååktjehke sjædta, dam gaajhkesh daejrieh guhth baenie-bååktjehkem åtneme, baenie-bååktjehke lea mahte vearremes gaajhkeste. Dan bijre edtjh daennie kaapitelisnie åadtjodh govledh. Gøøkte biejjieh lea mænngan. Baktuse lea jijtsasse gåetiem dunnie skaavhte-baenesne åådtjeme, jih daelie dennie sov veerandisnie tjahkesje jih tuhtjie hijven åtna, mearan Karijuse vuelnie dennie båeries gåetesne heehkie jih heehkie. «Åå manne dan måeresne, manne dan måeresne!» Karijuse eadtjohke jeehti. «Die edtjem manne beenghkedh, gogkoe daajram bååktjehke dorje. Govlh dellie!» [13] [14] «Vaejtie ij lij naan baenie-dåakterh daennie eatnamisnie orreme! - Vuartesjh! Dellie tjaetsiem doj monnen raejkiej sijse stratjka.» Doh gøøkte kaarretjh hijven utnigan. Men Jense, dihte guhten dah baenieh ij lij dihte ov geerjene dejtie desnie tjoeredh utnedh. Juktie dagkeres Karijush jih Baktush dah baenide raejkiedægan jih øølegkijægan. Jih dellie bååktjehke sjædta, dam gaajhkesh daejrieh guhth baenie-bååktjehkem åtneme, baenie-bååktjehke lea mahte vearremes gaajhkeste. Dan bijre edtjh daennie kaapitelisnie åadtjodh govledh. Gøøkte biejjieh lea mænngan. Baktuse lea jijtsasse gåetiem dunnie skaavhte-baenesne åådtjeme, jih daelie dennie sov veerandisnie tjahkesje jih tuhtjie hijven åtna, mearan Karijuse vuelnie dennie båeries gåetesne heehkie jih heehkie. ligan bijre jarkan dohkh diekie riekedeminie vuertieminie jeatja raejkien sijse åadtjodh goegkerdidh. «Åå jøø, jienebem vuajnah?» Manne tuhtjem daate monnen gåetie nuekies stoerre.» Men dejnie ij lij Karijuse latjkes. Jih dellie jeehti: «Månnoeh tjuerien gåetiem sagke stuerebe utnedh. Mujhtedh vielle, gosse månnoeh dan jijnjh gåahtah jih karamelh biejjegi byøpmedien, die tæjmoste måbpan stuere- «Ih onne-vielle datne maam guarkah. Ih goh måjhtijh ahte månnoeh daesnie sagke seadtoesåbpoe årroen. Jense, aellieh darjoeh guktie tjædtjedh jeahta! «Beapmoeh beapmoeh beapmoeh,» Baktuse jeehti, «månnoeh dan jijnjh sieties-beapmoeh byøpmedien guktie lean biejjegi mahte loedteneminie.» Doh gøøkte kaarretjh hijven utnigan. Men Jense, dihte guhten dah baenieh ij lij dihte ov geerjene dejtie desnie tjoeredh utnedh. Juktie dagkeres Karijush jih Baktush dah baenide raejkiedægan jih øølegkijægan. Jih dellie bååktjehke sjædta, dam gaajhkesh daejrieh guhth baenie-bååktjehkem åtneme, baenie-bååktjehke lea mahte vearremes gaajhkeste. Dan bijre edtjh daennie kaapitelisnie åadtjodh govledh. Gøøkte biejjieh lea mænngan. Baktuse lea jijtsasse gåetiem dunnie skaavhte-baenesne åådtjeme, jih daelie dennie sov veerandisnie tjahkesje jih tuhtjie hijven åtna, mearan Karijuse vuelnie dennie båeries gåetesne heehkie jih heehkie. «Jih magkere vååjneme,» Baktuse jeehti. [14] [22] «Jaa jaa, nåå giehtelien vij.» «Månnoeh maehtien soermem garvestidh,» Baktuse jeehti. «Datne dellie jearmije!» Baktuse jeehti. [25] «Jense, Jense - geehtedh barre, geehtedh barre!» dah fueriehkadtjh gæljoejigan, jih dellie Karijuse jeehti: [24] Jih Baktuse Karijusen åelkien nille goetsi jih tjurrien bijjelen goevli. «Manne bårrestovveminie,» Karijuse jeehti. Jense baenie-dåakteren luvhtie gåatan veedtsi. Geerjene lij ahte idtji vielie baenine raejkieh utnieh jih «Jaavoe ikth. Gellie våhkoeh nåhkeme dan mænn- Men die maa Baktuse føørhkedi: «Ho ho ho - baenie-saehpie! [38] [32] «Åå fysjh, åå fysjh, die lea naapere. [22] Doh gøøkte kaarretjh hijven utnigan. Men Jense, dihte guhten dah baenieh ij lij dihte ov geerjene dejtie desnie tjoeredh utnedh. Juktie dagkeres Karijush jih Baktush dah baenide raejkiedægan jih øølegkijægan. Jih dellie bååktjehke sjædta, dam gaajhkesh daejrieh guhth baenie-bååktjehkem åtneme, baenie-bååktjehke lea mahte vearremes gaajhkeste. Dan bijre edtjh daennie kaapitelisnie åadtjodh govledh. Gøøkte biejjieh lea mænngan. Baktuse lea jijtsasse gåetiem dunnie skaavhte-baenesne åådtjeme, jih daelie dennie sov veerandisnie tjahkesje jih tuhtjie hijven åtna, mearan Karijuse vuelnie dennie båeries gåetesne heehkie jih heehkie. [9] Månnoeh hijven utnien golh. «Åå manne dan måeresne, manne dan måeresne!» «Åå jøø van tjuavkede daesnie sjidti, goh biejjie gåatan båateme,» Karijuse jeehti. «Maam leah darjoeminie?» «Manne dan bårrestovveminie guktie im manne buektehth åeredh,» Karijuse jeehti. «Tvi!» Baktuse jeehti. «MOV BAENIEH BAEKTJIEDIEH!» «Karijuse, månnoeh tjuerien tjiekedidh.» ean leah månnoeh gåahta-namhth. MUBPIE KAAPITELE [12] [7] ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ Ij Jense naan aejkien jijtse baenieh skubph.» [36] «Åå jøø Baktuse. Guktie jis dejnie sov ealehks baenie-saehpine båata. Maam edtjien darjodh?» VOESTES KAAPITELE «Månnoeh loffem sijhtien!» «Manne vuajnam - manne vuajnam! - Magkere aaj sårkoe!» [1985] Ikth lij ohtje kaarretje, jih dihte lij Jense. Dan lin baenieh njaelmesne, jih dam hov gaajhkesh utnebe. Men Jensen aktene baenesne lij raejkie, jih desnie lin gøøkte nierretjh årroeminie maj nomme Karijuse jih Baktuse. Die maa onterligksh nommh, ih goh tuhtjh, men die ligan onterligksh nierretjh aaj. Dah ligan dan øøvre onne guktie idtjigan dejtie maehtieh vuejnedh barre stueriedehtije klaasen tjirrh. [40] «Jih daagkoe lij dihte mov stoerre aallije, dihte aaj gaarvanamme,» Karijuse jeehti. Ij Jense naan aejkien jijtse baenieh skubph.» «Vielle, nehkehth mannem, die åadtjoem goetsedh bæjjese vuejnedh,» Baktuse jeehti. 41 s.: ill. «Mij dihte dan tuvrede?» Karijuse gihtji. «Datne Karijuse iktsth sijhth soptsestidh dagkeren bijre mij nåake. Datne iktsth sijhth soptsestidh viskesroehtsi jih kruepies . . . vielle vuartesjh! Dellie beapmoeh båetieh!» bøøremes maam byøpmedien [28] «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» [21] [26] «Vienhth daelie olkese maehtien smuvvielidh?» Baktuse gihtji. «Ijje Karijuse, loffe lea - loffe jih geesjlegs syjrohpe!» «Hijven hijven!» bøøremes maam byøpmedien «JENSE, DATNE TJOERH JIJTJEDH BAENIEH SKUBPEDH!» Aarmode kaanne Karijusasse jih Baktusasse. Men akte lij geerjene ihke gåaredi numhtie guktie gåaredi. Jih dihte lij Jense guhten dah baenieh. «MOV BAENIEH BAEKTJIEDIEH!» «Månnoeh gæljoen jih jiehtien ahte loffem sijhtien.» [6] «Kaanne edtjimen voejhkelidh Jensine soptsestidh.» «Gieries vielle, mannasinie datne dan måarehke?» «Ij gujht numhtie vååjnh.» Åarjel-saemien gielese jarkoestamme: Ella Holm Bull [24] «Åå manne dan måeresne, manne dan måeresne!» Sieties smaave karamellh tuhtjien nåake dihte lij. «Baenie-saehpiem! Baenie-saehpiem viht!» Baktuse varke våålese goegkerdi. «Maam edtjien darjodh?» «Ih govlh manne barkeminie?» «Vienhth daelie olkese maehtien smuvvielidh?» Baktuse gihtji. «Åå jøø van tjuavkede daesnie sjidti, goh biejjie gåatan båateme,» Karijuse jeehti. «MOV BAENIEH BAEKTJIEDIEH!» Gærjan tjaeliehtæjja lea guvvieh dorjeme. Baktuse: «Manne ussjedem - ean goh månnoeh gåetiem maehtieh tseegkedh bijjene dunnie skaavhte- [9] «Hallo Karijuse, datne debpene vuelnie?» Daejnie Jensen baenine KARIJUSE JIH BAKTUSE Ij naan raerie gååvnesh gænn, Åarjel-saemien gielese jarkoestamme: Ella Holm Bull Karijuse eadtjohke jeehti. «Die edtjem manne beenghkedh, gogkoe daajram bååktjehke dorje. Govlh dellie!» «Åå manne dan måeresne, manne dan måeresne!» [3] «Hallo Karijuse, datne debpene vuelnie?» «Ij leah numhtie iktsth orreme,» Karijuse jeehti. «Manne måjhtam dohte baernie akten taahken barre viskes-roehtsh jih kruepies-laejpieh byøpmedi. Ae! Dellie lim manne mahte nealkoleminie.» [40] [33] Gaajhkem saehpie vaalteme «MOV BAENIEH BAEKTJIEDIEH!» «Karijuse, ikth vielie darjoeh!» «Månnoeh maehtien bæjjese njaalman njulhtjedh jih altese baenieh beenghkedh,» Baktuse gæljoeji. Dihte lij dan måarehke. «Manne dan bårrestovveminie guktie im manne buektehth åeredh,» Karijuse jeehti. [28] «Sieties beapmoeh gujht reetnoe båetieh,» Baktuse jeehti. «Mij akt stoerre vesties jih dan gæjka jih dellie tuvrede jih bijre jarkan vaadtsa,» Baktuse jeehti. «Hallo Karijuse, datne debpene vuelnie?» ISBN 82-02-09297-3 «Jaa, jis damth seekere, die gujht mov åvteste gåetiem tseegkh gogkoe sijhth. Men manne - manne daesnie sijhtem årrodh,» Karijuse jeehti. GÅALMEDE KAAPITELE «Beapmoeh beapmoeh beapmoeh,» Baktuse jeehti, «månnoeh dan jijnjh sieties-beapmoeh byøpmedien guktie lean biejjegi mahte loedteneminie.» «Maam leah darjoeminie?» «Åå jøø van tjuavkede daesnie sjidti, goh biejjie gåatan båateme,» Karijuse jeehti. «Guktie dah baenie-dåakterh, dagke faali leah?» Karijuse: «Manne sovmem barre kruepies-laejpieh dah båetieh. [27] «Ae læjhkan dorje!» Baktuse gæljoeji. «Manne govlem tjaetsiem jijtse klaasese deavhta! Dogkoe baniesaehpie båata! Karijuse viehkehth! Viehkehth!» «Datne Karijuse iktsth sijhth soptsestidh dagkeren bijre mij nåake. Datne iktsth sijhth soptsestidh viskesroehtsi jih kruepies . . . vielle vuartesjh! Dellie beapmoeh båetieh!» «Baenie-saehpiem! Baenie-saehpiem viht!» Baktuse varke våålese goegkerdi. «Maam edtjien darjodh?» baenesne. Manne lim debpene buerebe murriedamme enn vuelnie daennie kråavesne.» [14] 41 s.: ill. «Dihte lij rovnege,» Karijuse jeehti. [15] [30] [32] «Ih govlh manne barkeminie?» «Åå jøø van tjuavkede daesnie sjidti, goh biejjie gåatan båateme,» Karijuse jeehti. «Manne bårrestovveminie,» Karijuse jeehti. «Govlih maam?» Karijuse gihtji. «Manne vuajnam - manne vuajnam! - Magkere aaj sårkoe!» «Im manne daejrieh,» Karijuse jeehti. «Manne edtjem datnem nehkiehtidh die maahtah goetsedh bæjjese vuejnedh!» Akten biejjien dellie dihte akte tuhtji, men die maa åådtje nuekies årrodh. Dellie jeehti: «Karijuse, die lean heehkeme jih heehkeme. «Govlih maam?» Karijuse gihtji. Loffe gusnie syjrohpe. «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» Jih Karijuse nehkiehti, jih Baktuse bijjelen tjurriem goevli. «Guktie datnine gåarede debpene bijjene?» Karijuse gihtjie. Jih Baktuse bijjede dehtie sov gåeteste njulhtji jih Karijusen gåajkoe goegkerdi, jallan hinni. Jallan ravvetjinie gåatan jakseme dellie dihte baenie-saehpie aaj bøøti. Jih doj fuerehki aatsolen tjaetsieh sapth bøøtin. [37] eah lin vielie baenieh bååktjehke. Men guktie lij Karijusinie jih Baktusinie? Ij ligan ov buerie. Jih daennie minngemes kaapitelisnie die åadtjoejibie govledh guktie minngemes geatjan gåaredi. Jih raakth dellie die dihte baenie-saehpie bøøti guktie dan jijnje sapte sjidti. «Jih daagkoe lij dihte mov stoerre aallije, dihte aaj gaarvanamme,» Karijuse jeehti. «Im manne daejrieh,» Karijuse jeehti. «Manne edtjem datnem nehkiehtidh die maahtah goetsedh bæjjese vuejnedh!» Jense baenie-dåakteren luvhtie gåatan veedtsi. Geerjene lij ahte idtji vielie baenine raejkieh utnieh jih [32] IEHKEDEN [17] «Im manne jaehkieh mij njaelkie.» Jih Karijuse nehkiehti, jih Baktuse bijjelen tjurriem goevli. «Åå jøø Baktuse. Guktie jis dejnie sov ealehks baenie-saehpine båata. Maam edtjien darjodh?» Gærjan tjaeliehtæjja lea guvvieh dorjeme. «Maam govlih?» Karijuse gihtji. «Akte kaarre soptsesti,» Baktuse bååhperisnie jeehti. «Maam jeehti?» «Tvi tvi - ae fusjh - manne mahte daehtie sluenies baenie-kreemeste hapkam!» Karijuse jeehti. Karijuse gossi jih tjalki. «Ij onn-ohtje aallijadtje aajmone gænnah,» Baktuse jeehti. «Åå fysjh, åå fysjh, die lea naapere. «Gietskiebasse gietskiebasse båata,» Baktuse gæljoeji. «Maam edtjien darjodh? Viehkehth! Diekie båata!» «Jensen tjidtjie,» Baktuse jeehti. «Huff dan jåapoedihkie,» Karijuse jeehti. 41 s.: ill. «Baenie-dåakterh. Dah leah vearremes mah gååvnesieh. Dah mijjen gåetieh dovhtesjieh.» «Dihte lij rovnege,» Karijuse jeehti. «Dihte jeehti: AU AU AU,» Baktuse jeehti. Jih dellie føørhkedigan guktie tjåejjieh sjvirrigan. «Åå jøø, maam vuajnam. Stoerre tjoevkese njaelmien uvte. Dihte luhkh stuerebe biejjeste.» månnoeh sijjiem utnieh gænn. Gærjan tjaeliehtæjja lea guvvieh dorjeme. (Beenghkh, beenghkh!) «Gieries vielle, jaa, nåake leah tijjh.» «Maam vuajnah?» Karijuse gihtji. «Åå fysjh, åå fysjh, die lea naapere. Dan akten lin tjeehpes voepth jih dan mubpien lin røøpses voepth, jih gåabpatjahkh barre sieties aatijste veasoejikan, jih dejstie die nuekies åadtjoejigan. Laavloejigan jih tuhtjigan luste, jih gosse idtjigan åerieh jallh byøpmedh, die heehkigan jih beenghkigan dam baeniem guktie dihte gaetie edtja stoerre jih tjeekeds sjidtedh. Jense, aellieh darjoeh guktie tjædtjedh jeahta! «Månnoeh tjuerien ripmedh. Båetieh Baktuse! Båetieh!» Doh gøøkte kaarretjh hijven utnigan. Men Jense, dihte guhten dah baenieh ij lij dihte ov geerjene dejtie desnie tjoeredh utnedh. Juktie dagkeres Karijush jih Baktush dah baenide raejkiedægan jih øølegkijægan. Jih dellie bååktjehke sjædta, dam gaajhkesh daejrieh guhth baenie-bååktjehkem åtneme, baenie-bååktjehke lea mahte vearremes gaajhkeste. Dan bijre edtjh daennie kaapitelisnie åadtjodh govledh. Gøøkte biejjieh lea mænngan. Baktuse lea jijtsasse gåetiem dunnie skaavhte-baenesne åådtjeme, jih daelie dennie sov veerandisnie tjahkesje jih tuhtjie hijven åtna, mearan Karijuse vuelnie dennie båeries gåetesne heehkie jih heehkie. «Gietskiebasse gietskiebasse båata,» Baktuse gæljoeji. «Maam edtjien darjodh? Viehkehth! Diekie båata!» IEHKEDEN [3] Loffe gusnie syjrohpe. gaajhke gaarvanamme die. [21] [34] [1985] [32] «Åå jøø van tjuavkede daesnie sjidti, goh biejjie gåatan båateme,» Karijuse jeehti. baenesne. Manne lim debpene buerebe murriedamme enn vuelnie daennie kråavesne.» [25] Jih. Karijuse ojhte ikth vielie beenghki. ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ «Maam vuajnah?» tuhtjien nåake dihte lij. «Datne govli maam jeehti?» viellebe gihtji. «Åå jøø, jienebem vuajnah?» «Huff dan jåapoedihkie,» Karijuse jeehti. «Ijje Baktuse, ij gåaredh baenie-dåakteri vøøste håajpodh.» «Åå Karijuse. Manne billem!» «Mij dihte dan tuvrede?» Karijuse gihtji. [5] «Im manne nahkesjh - viehkehth, viehkehth!» «Ij naan raejkieh gusnie åadtjoen tjiekedidh,» Baktuse jeehti. «Govlih maam?» Karijuse gihtji. [13] mahte maahtam loedtenidh! «Beapmoeh beapmoeh beapmoeh,» Baktuse jeehti, «månnoeh dan jijnjh sieties-beapmoeh byøpmedien guktie lean biejjegi mahte loedteneminie.» «Huff dan jåapoedihkie,» Karijuse jeehti. «Åå Karijuse. Manne billem!» ligan bijre jarkan dohkh diekie riekedeminie vuertieminie jeatja raejkien sijse åadtjodh goegkerdidh. [26] [14] MINNGEMES KAAPITELE «Jense, Jense - geehtedh barre, geehtedh barre!» dah fueriehkadtjh gæljoejigan, jih dellie Karijuse jeehti: [36] «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» (Beenghkh, beenghkh!) mahte maahtam loedtenidh! «Månnoeh loffem sijhtien!» [10] Månnoeh hijven utnien golh. «Datne dellie jearmije!» Baktuse jeehti. «Ij onn-ohtje aallijadtje aajmone gænnah,» Baktuse jeehti. Karijuse: «Manne sovmem barre kruepies-laejpieh dah båetieh. [36] be sjidtien. Guktie vielle Baktuse, giehtelh maa!» Tjaaleme: Thorbjørn Egner «Manne bårrestovveminie,» Karijuse jeehti. «Im manne nahkesjh - viehkehth, viehkehth!» [35] «Ij leah dihte naan viehkene,» Karijuse jeehti. [10] Manne dan soe måarehke «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» «Jis aktesne gæljoen - die kaanne gåvla,» Baktuse jeehti. «Im manne daejrieh,» Karijuse jeehti. «Manne edtjem datnem nehkiehtidh die maahtah goetsedh bæjjese vuejnedh!» «Mij akt stoerre vesties jih dan gæjka jih dellie tuvrede jih bijre jarkan vaadtsa,» Baktuse jeehti. «Im manne nahkesjh - viehkehth, viehkehth!» «Mij dihte dan tuvrede?» Karijuse gihtji. «Jih numhtie guktie skåjja jih leavede,» Baktuse jeehti. «Tvi tvi!» «Tvi tvi - ae fusjh - manne mahte daehtie sluenies baenie-kreemeste hapkam!» Karijuse jeehti. Karijuse gossi jih tjalki. «Ij leah numhtie iktsth orreme,» Karijuse jeehti. «Manne måjhtam dohte baernie akten taahken barre viskes-roehtsh jih kruepies-laejpieh byøpmedi. Ae! Dellie lim manne mahte nealkoleminie.» «Sieties beapmoeh gujht reetnoe båetieh,» Baktuse jeehti. «Dihte jeehti: Mov baenieh baektjiedieh,» Baktuse heeri, jih dellie gåabpatjahkh føørhkedigan. «Dihte lij rovnege,» Karijuse jeehti. [17] «Im manne nahkesjh - viehkehth, viehkehth!» «Månnoeh tjuerien ripmedh. Båetieh Baktuse! Båetieh!» «Månnoeh loffem sijhtien!» «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» [40] [26] «Gietskiebasse gietskiebasse båata,» Baktuse gæljoeji. «Maam edtjien darjodh? Viehkehth! Diekie båata!» «JENSE, DATNE TJOERH JIJTJEDH BAENIEH SKUBPEDH!» MUBPIE KAAPITELE «Månnoeh loffem sijhtien!» GØØKTE BIEJJIEH MÆNNGAN [23] Ikth lij ohtje kaarretje, jih dihte lij Jense. Dan lin baenieh njaelmesne, jih dam hov gaajhkesh utnebe. Men Jensen aktene baenesne lij raejkie, jih desnie lin gøøkte nierretjh årroeminie maj nomme Karijuse jih Baktuse. Die maa onterligksh nommh, ih goh tuhtjh, men die ligan onterligksh nierretjh aaj. Dah ligan dan øøvre onne guktie idtjigan dejtie maehtieh vuejnedh barre stueriedehtije klaasen tjirrh. «Manne dan bårrestovveminie guktie im manne buektehth åeredh,» Karijuse jeehti. Haaj hurra hurra hurra! «Karijuse, ikth vielie darjoeh!» Tjaaleme: Thorbjørn Egner «Åå fysjh, åå fysjh, die lea baenie-dåaktere dihte!» «Maam leah darjoeminie?» «Dellie maaje orriji.» [10] [40] GØØKTE BIEJJIEH MÆNNGAN [8] Dah ånnetji vuertigan, men idtji naan beapmoeh baetieh. Baktuse ovvissjeles sjidti. «Guktie naemhtie, man guhkiem edtja njaelmie gaahpasjidh dej beapmoej åvteste gosse eah mah båetieh,» Baktuse jeehti. Baktuse: «Manne ussjedem - ean goh månnoeh gåetiem maehtieh tseegkedh bijjene dunnie skaavhte- «Jaa jaa, nåå giehtelien vij.» gaajhke gaarvanamme die. «Månnoeh tjuerien ripmedh. Båetieh Baktuse! Båetieh!» «Vaejtie ij lij naan baenie-dåakterh daennie eatnamisnie orreme! - Vuartesjh! Dellie tjaetsiem doj monnen raejkiej sijse stratjka.» - - - [17] «Kaanne dohte laejpieh-jurjiehtæjja dihte jeehti «geehph njaelmiem»,» Baktuse geerjene jeehti. «Maahta lij viehkie ihke gæljoejimen! Vuartesjh, dellie njaelmiem geehpie.» «Sieties beapmoeh gujht reetnoe båetieh,» Baktuse jeehti. «Ij leah dihte naan viehkene,» Karijuse jeehti. [33] [22] «Guktie datnine gåarede debpene bijjene?» Karijuse gihtjie. «Viehkehth, viehkehth - baenie-saehpie mannem vaalta!» Baktuse gæljoeji. ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ «MOV BAENIEH BAEKTJIEDIEH!» «Die edtjem manne Jensem ånnetji naskoehtidh,» «Ij bæhtetje aajmone.» karamellerh gååvnesh gænn' MINNGEMES KAAPITELE eah lin vielie baenieh bååktjehke. Men guktie lij Karijusinie jih Baktusinie? Ij ligan ov buerie. Jih daennie minngemes kaapitelisnie die åadtjoejibie govledh guktie minngemes geatjan gåaredi. jih dle daam maam åadtjoen die: «Datne dellie jearmije!» Baktuse jeehti. «Månnoeh maehtien soermem garvestidh,» Baktuse jeehti. Jih Karijuse nehkiehti, jih Baktuse bijjelen tjurriem goevli. «Baktuse, steeredh!» «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» [14] «Jense dellie riektes snjæjroehtæjja maana manne tuhtjem,» Baktuse jeehti. «Ij leah dihte naan viehkene,» Karijuse jeehti. «Jense dellie riektes snjæjroehtæjja maana manne tuhtjem,» Baktuse jeehti. «Gaajhke gaarvanamme. Ij naan beapmoeh aajmone.» «Ean edtjh månnoeh vielie datnem pleekedh. - Ean edtjh månnoeh vielie datnem pleekedh, govlh!» «GEEHPH NJAELMIEM!» [9] Åarjel-saemien gielese jarkoestamme: Ella Holm Bull «Ae, Jense dihte gujrie,» Baktuse jeehti. «Vuartesjh! Die dov gåetiem aaj duvhtele,» Baktuse gæljoeji. Jih Karijuse lij dan måarehke ahte mahte lij loedteneminie: «Sijhth orrijidh dejnie! Haaj baeniedåaktere! Sijhth orrijidh dejnie!» «Ij leah dihte naan viehkene,» Karijuse jeehti. «Åå jøø Baktuse. Guktie jis dejnie sov ealehks baenie-saehpine båata. Maam edtjien darjodh?» «Ij dihte sijhth govledh,» Karijuse jeehti. jih dle daam maam åadtjoen die: Aarmode kaanne Karijusasse jih Baktusasse. Men akte lij geerjene ihke gåaredi numhtie guktie gåaredi. Jih dihte lij Jense guhten dah baenieh. Månnoeh hijven utnien golh. [32] «Aellieh Baktuse! Datnem barre olkese skuvlie!» MUBPIE KAAPITELE «Soptsestidh, soptsestidh!» Karijuse jeehti. «Ij dihte mijjem vielie govlh.» Ij Jense naan aejkien jijtse baenieh skubph.» «MOV BAENIEH BAEKTJIEDIEH!» ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ «Ij dihte govlh,» Baktuse jeehti. «Maam govlih?» Karijuse gihtji. «Akte kaarre soptsesti,» Baktuse bååhperisnie jeehti. «Maam jeehti?» «Ij leah dihte naan viehkene,» Karijuse jeehti. «Ean edtjh månnoeh vielie datnem pleekedh. - Ean edtjh månnoeh vielie datnem pleekedh, govlh!» «Manne kaarrem vuajnam veelkes fraahkine!» MINNGEMES KAAPITELE [23] «Im manne jaehkieh mij njaelkie.» [3] Baktuse våålese njulhtji, jih gåabpatjahkh fueriehkadtjh dam njaelmiem vaarrigan, dan eelle dubpemes baenien duakan jih desnie tjåadtjoejigan vuartasjigan. «Hallo Karijuse, datne debpene vuelnie?» «Vienhth daelie olkese maehtien smuvvielidh?» Baktuse gihtji. [16] månnoeh sijjiem utnieh gænn. «Beapmoeh beapmoeh beapmoeh,» Baktuse jeehti, «månnoeh dan jijnjh sieties-beapmoeh byøpmedien guktie lean biejjegi mahte loedteneminie.» «Maam vuajnah,» Karijuse gihtji. «Ij gujht numhtie vååjnh.» «Månnoeh maehtien bæjjese njaalman njulhtjedh jih altese baenieh beenghkedh,» Baktuse gæljoeji. Dihte lij dan måarehke. Baktuse guhkiem klaasen lihke tjåadtjoeji jih vuartesji bæjjese don veelkes skaavhte-baanan. Geerjene lij jih aaj båetije biejjieh ussjedi. «Manne båatam sagke buerebe datneste jieledh, Karijuse. Ussjedh barre - gosse jijnjesh daagkoe sjidtebe, gosse gåetieh gaajhkine baenine sjidtieh - die Karijuse, die manne goh jeatjah gånka daennie mov gåetesne maahtam tjahkasjidh jih abpe staarem vuartasjidh.» Baktuse: «Manne ussjedem - ean goh månnoeh gåetiem maehtieh tseegkedh bijjene dunnie skaavhte- bøøremes maam byøpmedien «Mij akt stoerre vesties jih dan gæjka jih dellie tuvrede jih bijre jarkan vaadtsa,» Baktuse jeehti. «Månnoeh maehtien bæjjese njaalman njulhtjedh jih altese baenieh beenghkedh,» Baktuse gæljoeji. Dihte lij dan måarehke. «Jaa, jis damth seekere, die gujht mov åvteste gåetiem tseegkh gogkoe sijhth. Men manne - manne daesnie sijhtem årrodh,» Karijuse jeehti. «Maam jeehti?» «Åå manne dan måeresne, manne dan måeresne!» «Mij akt stoerre vesties jih dan gæjka jih dellie tuvrede jih bijre jarkan vaadtsa,» Baktuse jeehti. «Manne vuajnam - manne vuajnam! - Magkere aaj sårkoe!» «Ijje Karijuse, loffe lea - loffe jih geesjlegs syjrohpe!» «Hijven hijven!» KARIJUSE JIH BAKTUSE [Oslo:] J.W. Cappelens forlag A·S «Jis aktesne gæljoen - die kaanne gåvla,» Baktuse jeehti. «Im manne jaehkieh mij njaelkie.» «Åå fysjh, åå fysjh, die lea baenie-dåaktere dihte!» «Åå jøø, maam vuajnam. Stoerre tjoevkese njaelmien uvte. Dihte luhkh stuerebe biejjeste.» Jih dellie jeehti: «Karijuse!» månnoeh sijjiem utnieh gænn. GÅALMEDE KAAPITELE Ånnetji die Baktuse viht aalka funterdidh. Klaasen tjirrh olkese goevli doj veelkes baeniej gåajkoe, jih dellie maam akt bøøti ussjedidh. «Jaa, jis damth seekere, die gujht mov åvteste gåetiem tseegkh gogkoe sijhth. Men manne - manne daesnie sijhtem årrodh,» Karijuse jeehti. «Jense, Jense - geehtedh barre, geehtedh barre!» dah fueriehkadtjh gæljoejigan, jih dellie Karijuse jeehti: «Mij dihte dan tuvrede?» Karijuse gihtji. «Ae, Jense dihte gujrie,» Baktuse jeehti. Karijuse eadtjohke jeehti. «Die edtjem manne beenghkedh, gogkoe daajram bååktjehke dorje. Govlh dellie!» Sieties smaave karamellh Ikth lij ohtje kaarretje, jih dihte lij Jense. Dan lin baenieh njaelmesne, jih dam hov gaajhkesh utnebe. Men Jensen aktene baenesne lij raejkie, jih desnie lin gøøkte nierretjh årroeminie maj nomme Karijuse jih Baktuse. Die maa onterligksh nommh, ih goh tuhtjh, men die ligan onterligksh nierretjh aaj. Dah ligan dan øøvre onne guktie idtjigan dejtie maehtieh vuejnedh barre stueriedehtije klaasen tjirrh. Månnoeh sæjloes gåabpatjahkh «Månnoeh loffem sijhtien!» gaajhke gaarvanamme die. [12] «Ij bæhtetje aajmone.» «Åå jøø, jienebem vuajnah?» «Aellieh Baktuse! Datnem barre olkese skuvlie!» ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ «Aellieh Baktuse! Datnem barre olkese skuvlie!» [16] ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ «Ih onne-vielle datne maam guarkah. Ih goh måjhtijh ahte månnoeh daesnie sagke seadtoesåbpoe årroen. Jih raakth dellie die dihte baenie-saehpie bøøti guktie dan jijnje sapte sjidti. Jih dellie dennie aktene lehkesne dennie giengelisnie golmen aejkien beenghki. [38] [20] «Tvi tvi - ae fusjh - manne mahte daehtie sluenies baenie-kreemeste hapkam!» Karijuse jeehti. Karijuse gossi jih tjalki. MUBPIE KAAPITELE «Vuartesjh! Die dov gåetiem aaj duvhtele,» Baktuse gæljoeji. Jih Karijuse lij dan måarehke ahte mahte lij loedteneminie: «Sijhth orrijidh dejnie! Haaj baeniedåaktere! Sijhth orrijidh dejnie!» MINNGEMES KAAPITELE [25] «Dihte jeehti: AU AU AU,» Baktuse jeehti. Jih dellie føørhkedigan guktie tjåejjieh sjvirrigan. «Manne bårrestovveminie,» Karijuse jeehti. [16] baenesne. Manne lim debpene buerebe murriedamme enn vuelnie daennie kråavesne.» «Ij leah numhtie iktsth orreme,» Karijuse jeehti. «Manne måjhtam dohte baernie akten taahken barre viskes-roehtsh jih kruepies-laejpieh byøpmedi. Ae! Dellie lim manne mahte nealkoleminie.» «Åå jøø, maam vuajnam. Stoerre tjoevkese njaelmien uvte. Dihte luhkh stuerebe biejjeste.» «Manne vuajnam - manne vuajnam! - Magkere aaj sårkoe!» «Maam leah darjoeminie?» Dan akten lin tjeehpes voepth jih dan mubpien lin røøpses voepth, jih gåabpatjahkh barre sieties aatijste veasoejikan, jih dejstie die nuekies åadtjoejigan. Laavloejigan jih tuhtjigan luste, jih gosse idtjigan åerieh jallh byøpmedh, die heehkigan jih beenghkigan dam baeniem guktie dihte gaetie edtja stoerre jih tjeekeds sjidtedh. «Jense dellie riektes snjæjroehtæjja maana manne tuhtjem,» Baktuse jeehti. ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ «Karijuse vuartesjh, daelie lea dohte monnen raejkieh naaperdeminie. «Åå jøø, jienebem vuajnah?» Men die maa Baktuse føørhkedi: «Ho ho ho - baenie-saehpie! [26] Men ij lij mij viehkene. Idtjigan utnieh vielie naan raejkieh gosse åadtjoejigan tjiekedidh jih dellie baeniekreemine tjaetsine jih saptine njaelmeste skubpedovvigan. Vaasken tjirrh tjaetsie-girsen tjirrh gahtjigan jih eanna don stoerre vijries saalhtan vøølkigan. Jih desnie Jense baenie-dåakteren luvhtie gåatan veedtsi. Geerjene lij ahte idtji vielie baenine raejkieh utnieh jih Baenie sjyjjehke sjidteme! [28] [25] «Tvi!» Karijuse jeehti. «Åå fysjh, åå fysjh, die lea naapere. «GEEHPH NJAELMIEM!» «Baktuse, steeredh!» Guktie vienhth jis dohte baenie-saehpie sååjhtoe båetedh!» «Dihte jeehti: Mov baenieh baektjiedieh,» Baktuse heeri, jih dellie gåabpatjahkh føørhkedigan. eah lin vielie baenieh bååktjehke. Men guktie lij Karijusinie jih Baktusinie? Ij ligan ov buerie. Jih daennie minngemes kaapitelisnie die åadtjoejibie govledh guktie minngemes geatjan gåaredi. «Kaanne edtjimen voejhkelidh Jensine soptsestidh.» [38] [28] «Ijje,» Baktuse jeehti. «Men - vielle vuartesjh, die Jense njaelmiem geehpede! Kaanne mij njaelkie båata.» [Oslo:] J.W. Cappelens forlag A·S 41 s.: ill. «Ij leah numhtie iktsth orreme,» Karijuse jeehti. «Manne måjhtam dohte baernie akten taahken barre viskes-roehtsh jih kruepies-laejpieh byøpmedi. Ae! Dellie lim manne mahte nealkoleminie.» ij'nje vielie loffe gænn'. bøøremes maam byøpmedien «Jis aktesne gæljoen - die kaanne gåvla,» Baktuse jeehti. [9] IEHKEDEN gan. Manne edtjem jiehtedh. Daennie Jensen njaelmesne nov maa månnoeh daesnie seadtosne åadtjoen årrodh!» «Maam edtjien gæljodh?» viellebe gihtji. «Åå Karijuse. Manne billem!» «Mannine hijven gåarede. Daelie leam daehtie vååltesistie tjahkesjeminie vuartesjeminie. Daestie barre veelkes dalvesh dan gåhkese guktie vuajnam!» «Dihte jeehti: AU AU AU,» Baktuse jeehti. Jih dellie føørhkedigan guktie tjåejjieh sjvirrigan. mahte maahtam loedtenidh! «Jih magkere vååjneme,» Baktuse jeehti. «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» Ånnetji die Baktuse viht aalka funterdidh. Klaasen tjirrh olkese goevli doj veelkes baeniej gåajkoe, jih dellie maam akt bøøti ussjedidh. «Ij naan sieties aath, jih ij gusnie årrodh.» [20] «Baktuse, skodth varke, njulhtjh våålese mov gåajkoe, daesnie seadtoehkåbpoe enn bijjene dov luvnie!» «Gie dihte lij?» Karijuse gihtji. «Maam govlih?» Karijuse gihtji. «Akte kaarre soptsesti,» Baktuse bååhperisnie jeehti. «Maam jeehti?» ¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨¨ «Jaavoe ikth. Gellie våhkoeh nåhkeme dan mænn- «Dellie maaje orriji.» «Vielle, nehkehth mannem, die åadtjoem goetsedh bæjjese vuejnedh,» Baktuse jeehti. Aellieh darjoeh guktie tjædtjedh jeahta!» «Ae, Jense dihte gujrie,» Baktuse jeehti. [17] Tjaaleme: Thorbjørn Egner [10] baenesne. Manne lim debpene buerebe murriedamme enn vuelnie daennie kråavesne.» GÅALMEDE KAAPITELE Månnoeh sæjloes gåabpatjahkh Karijuse: «Mij dellie?» [26] Dan akten lin tjeehpes voepth jih dan mubpien lin røøpses voepth, jih gåabpatjahkh barre sieties aatijste veasoejikan, jih dejstie die nuekies åadtjoejigan. Laavloejigan jih tuhtjigan luste, jih gosse idtjigan åerieh jallh byøpmedh, die heehkigan jih beenghkigan dam baeniem guktie dihte gaetie edtja stoerre jih tjeekeds sjidtedh. be sjidtien. Guktie vielle Baktuse, giehtelh maa!» «Manne dan bårrestovveminie guktie im manne buektehth åeredh,» Karijuse jeehti. [22] [20] «Jense, Jense - geehtedh barre, geehtedh barre!» dah fueriehkadtjh gæljoejigan, jih dellie Karijuse jeehti: «GEEHPH NJAELMIEM!» «Jih numhtie guktie skåjja jih leavede,» Baktuse jeehti. «Tvi tvi!» «Maam edtjien gæljodh?» viellebe gihtji. [37] [28] «Jih daagkoe lij dihte mov stoerre aallije, dihte aaj gaarvanamme,» Karijuse jeehti. [20] Jih raakth dellie die dihte baenie-saehpie bøøti guktie dan jijnje sapte sjidti. Ikth lij ohtje kaarretje, jih dihte lij Jense. Dan lin baenieh njaelmesne, jih dam hov gaajhkesh utnebe. Men Jensen aktene baenesne lij raejkie, jih desnie lin gøøkte nierretjh årroeminie maj nomme Karijuse jih Baktuse. Die maa onterligksh nommh, ih goh tuhtjh, men die ligan onterligksh nierretjh aaj. Dah ligan dan øøvre onne guktie idtjigan dejtie maehtieh vuejnedh barre stueriedehtije klaasen tjirrh. GEERJELDIHKIE BIEJJIEH Guktie vienhth jis dohte baenie-saehpie sååjhtoe båetedh!» «Tjaebpieslaakan, tjaebpieslaakan,» Karijuse jeehti jih oksem ånnetji rihpestigan. «Jih magkere vååjneme,» Baktuse jeehti. «Datne dellie jearmije!» Baktuse jeehti. «Gieries vielle, jaa, nåake leah tijjh.» «Jih numhtie guktie skåjja jih leavede,» Baktuse jeehti. «Tvi tvi!» Baktuse: «Manne ussjedem - ean goh månnoeh gåetiem maehtieh tseegkedh bijjene dunnie skaavhte- «Åå jøø, maam vuajnam. Stoerre tjoevkese njaelmien uvte. Dihte luhkh stuerebe biejjeste.» «Jih ean månnoeh vielie jaksh jienjebem darjodh,» Baktuse jeehti. «Die lea galhkeme. Dusnie lij dihte mov tjaebpies gåetie gustie dan vyjrehke vøøjnim. Ij leah vielie gåetieh.» «Karijuse vuartesjh, die mov tjaebpies gåetiem dunnie skaavhte-baenesne duvhtele. Åå! Åå! Åå! - Die manne vaarrem garvestem!» Men die maa Baktuse føørhkedi: «Ho ho ho - baenie-saehpie! MINNGEMES KAAPITELE GEERJELDIHKIE BIEJJIEH Akten biejjien dellie dihte akte tuhtji, men die maa åådtje nuekies årrodh. Dellie jeehti: «Karijuse, die lean heehkeme jih heehkeme. Månnoeh hijven utnien golh. «Ijje Baktuse, ij gåaredh baenie-dåakteri vøøste håajpodh.» ligan bijre jarkan dohkh diekie riekedeminie vuertieminie jeatja raejkien sijse åadtjodh goegkerdidh. Gusnie edtjien årrodh die?