Siskeldas
Iisakki Paadar
Laurukaš já çuðeh 15
Çuðe koaði alne 21
Æænnamvuálá᧠koati 23
Äjjihsuáluj 23
Stáálu 27
Kuhvittareh 29
Komme tullapeällást 31
Komme Sousçielgi tuuveest 33
Kumattazah já komserjas 39
Reisvuona vijnekaagah 41
Juhháán-Aaslak kuob§apiiudost 43
Matti Valle
Peeivi-Vuáláppáá kištojsuuham 55
Lismá komme 57
Pessijáškomeh 59
Äjjihšoñña piijpocokkiittijjen 59
Tullariemnjis 59
Komme tullapeällást 61
Sousçielgi tuve komme 63
Omas máðhála§ ävðintuuveest 65
Ooudastjotteeh 67
Iisakki Paadar já Matti Valle
Pivdomuštaluzah 69
Maarit Musta
Riemnjis já kuob§a 75
Kumppipivdo 75
Tovlááj aaigij 77
Šielah 83
Jouni Musta
Aassamsajeh 85
Srimppe-vuoras Væærast 87
Korra piegga 89
Kumattas 89
Ristnáá-Piätárii evviseh 91
Piärgusuáládim 93
Uula Morottaja
Ræñga já jiettnas 97
Laurukkáš já çuðeh Çyetipecsuollust 99
Laurukkáš Páççveejeest 101
Riimá-vuoras já stááluh 101
Stáálu já nuorttakanda 103
Kolleákku 103
Pappa, lukkár já kumattazah 105
Pappa já lukkár ryeydi huškomin 105
Juovlasärni 107
Koovi-Juhháán 107
Lappum ruttalambuk 109
Pyeri kálgu 109
Nuorttakáálgu keäyvulmist 111
Nuorttalaš&ajn 111
Suola poattee eellim 115
Nuorttakáálguj keäyvulim 115
Tupe puálá! 117
Nuorttakáálguj toaru 119
Keäyvulim 119
Piättár-Piigi 119
Matti já Piigi Cizzáánjaargast 121
Kurranjälm-Kaabi 123
Kuob§amaainas 125
Ristnáá-Piätárii kuáv§ureh 129
Ristnáá-Piättár já komserjas 131
Šieu kyelisaalas 133
Šieu värppi 135
Ooudastjottee 137
Sopamuš piruin 137
Heikki Sarre
Stálumaainas 139
Maainas muorakamuvrähtest 141
Kieyhis kanda 143
Sildesuola 149
Lojes kuob§a 149
Koovi-Juhháán 151
Säjdipivdo 151
Káálguj keäyvulim 153
Kuob§amaainas 155
Pekka Paadar
Kähtee 157
Häämimuttuumeh 157
Vääli säänih 157
Syennigiela nuorttakáálguh 161
Keäyvulijjees nuorttakálgu 161
Haulapisso 161
Juhan Matti Valle
Eergih paleh 163
"Penni ij uuka" 163
Nuorttakáálgu keäyvulim 165
Elsa Kuuva
Jááyvujd pænnuj 167
Keäyvulim 167
Inga Paadar
Çuðeh Çyetpecsuollust 169
Katri Lahdenmäki
Nauver 171
Matti Saijets
Kuob§a karvemin 173
Uula Morottaja já Inga Paadar
Tovláá elimist 175
Kyelipivdem 101
Poasujkæççam 111
Pæska 116
Heikki Sarre já Uula Morottaja
Kuhvettareh 120
Uula Morottaja, Inga Paadar já Heikki Sarre
Espanjatavda 121
Uula Morottaja, Juhan Matti Valle já Elsa Kuuva
Kuovskasah 127
Uula Morottaja já Pekka Paadar
Kärbisrähtim 129
Inga Paadar já Katri Lahdenmäki
Laaula 133
Uula Morottaja já eärrázeh
Pyeredimvyeyveh 134
Árvádazah 145
 
Iisakki Paadar
Laurukaš já çuðeh
Muu eeçi, mainastij, tovle, ko mun lijjim pärni, te maainastij, tæjn, Laurukaisest, ko ðot, çuuðijd, maht tot çuuðijd tuššaðij, talle ko ðoh çuðeh lijjii dääbbin Säämiist tieuva já, já, já viggii tuššaðið säm¬lijd, nuuvt ænnuu ko áppádii já, te. Laurukaš læj ohta sämmlaš tág¬gár oali, viijses, almaj já, já já, tot smietaj æt maht sun áálgášij ko talle eä læmaš pisoh sämmlijn, muh ko tävgipisoh kale lijjii, mut, tyejnhan lijjii, pyerebeššááh pisoh kujttag já, já, toh lijjii nuuvt ænnuu æt eähan sämmliih tojgijn, toid porgam majden tävgipisojgijn já, te, tot Laurukaš, smietaj æt, tääl ij ääyti muh ko älgið, älgið, konstajgijn tuššaðið tæjd, já, já nuuvt tot, smietaj, ohtuunas tom, ääši, tot ii geässán tom sárnum æt majd sun, smiättá já, já majd sun lii ájgumin, ij jieijas vanhimááidgin sárnum tom, já, já ko tot lii, vaalmašin smiettam tom, æt maht sun álgá tæjd tuššaðið, tæjd çuuðijd, æt vuojmiijn tæjd ij áppád tuššaðið go, pisoh eä lah muh ko tävgipisoh já
Na já ðe, te, tego tot vaalmašin oa§§um puoh tom, æt maht sun álgá, vaalmašin smiettam tom, maht sun álgá tæjd tuššaðið te, te, sáárnuj, ææðaj jieijas, vanhimááid, sun vuálgá tääl, sun vuálgá tääl, ræñgan já, já, já tij kolgavetteð eellið jieijad eellim æt æt sun, sáttá kuhe-uv lappuð mut kal sun, poatá tobbeen, koas kiergan, sun vuálgá, ræñgan já, já nuuvthan tot, vuolgij já, já ðe læj, smiettam nuuvt æt sun, sun, váldá ohtavuoða, ohtavuoða toj, toj çuðijgujm já, já sun maka lii toj çuuðij, çuuðij, pele já, sun, lii oapis, álgá oappisin toid já, sun, oappist tæjd, tágárááid pajhiijd kost laa, riges sämmliih, asamin já, já, já kost, ääseh ænnuu sämmliih já
Na nuuvthan tot, oa§uj, tæjd, çuuðijd oskoð tom æt sun lii, toj pele já, na, nuuvthan toh, çuðeh lijjii, Aanaar riddoost mottoom njaargast já, te ðoh, haliiðii, luámánijd eellið, ucamin já, te, Laurukaš lej, tot lej väriðam jo, kárbájd-uv, mañga taðe várás, já, já sáárnuj toid çuuðiijd-uv æt sust la kárbáh-uv jo taðe várás æt, sij, oa§§oh tæjd kevttið, nuu æt peeseh jotteeð, jääyri meld kuus haaliideh já, te lej, kuávdoo, Aanaarjoorña, lej tággár, stuorra suáluj, ton nomma lii Peäccátsuáluj já, te Laurukaš, vuolgij, kulmááin kárbááin tæjd toalvuð, ton suolluj já, æt çoaggeh luámánijd, já jieš mejd ájgu çoaggið tiäðustuv já, já nuuvt toh suhhii toho ðon suolluj já já, já ko pessii toho suolluj te, Laurukaš eätá æt tääl ko vyelgivetteð táán, suolluu kyeyt pele, rido, suula vä33ið já, te tobbeen laa, rido alda ænamus, ænamus luámmáneh já, já sun mejdej, vuálgá, bajjeel, suolluugas moonnað ko, sun, kiergan, sun keäsá vel tæjd kárbájd já, toh oa§§oh jo moonnað já, sun ko lii sáttu-almaj, te sun tiäðustuv, keäsá kárbájd-uv jo, nuuvt, teku koassuv sáttu-almaj parga já, te sun, te Laurukaš tiäðustuv, ko ðe ooinij æt puoh lijjii moonnam toho, olgoláá, te, ujgadij kyehti gáárbá toho jááyrán já jieš, njuškiij koalmád kárbás já, vaaldij buoh tæjd kárbáiðas já, koallustij, mañaluvajn já, já sullááðij mæddal. No tot læj jo pææssam vieha kuhás ko, toh, çuðeh huámášii æt te, te lii Laurukaš villim sii já, mana jo toj, puohaj kárbájgijm toho, toho, maasat suhá já, no tæjn šoodaj hirmad eeti tiäðustuv já, na ðe, te toh çuárvoh toos æt poattið maasat, tobbeen, já puáhtá tæjd kárbájd, æt sij, rähteh, æt tot oa§§u täst oudaskulaj leðe sii, sii, joauhust oajv-almaj, æt ko tot lii mudoj-uv nuuvt, viijses almaj já, já oapis, tehi Sáámán já tiätá puoh, paaihijd já, Mut Laurukaš ij, pærustam tast. tot ij, tothan kal tieðij æt tot ij lah kujttag tuota já nuuvt tot, moonaj geäinusis já, no toh çuðeh tiäðustuv tobbeen, eätáðuvvii já smiettii maht sij kalgeh pææssað mut ko tast lej, jyehi kuuvl, ton Peäccát¬suollust lii jyehi kuuvl, pænakkullam kujttag ovdil ko poatá æænnam já, na mæsta jyehi kuuvl. ij gal æjdu jyehi guuvl mut kujttag lii, pænakkullambeeli, kujttag æt ij læh, æænnam, já ðe, já ðe viggii rähtið poarrejd, tobbeen mut ko ij læm ákšu, te tiäðustuv, eähan toh oa§§um tagarijd poarrejd æt toh lijjii, kierdað já, mottoomeh viggii, vyelgið poarreejgijm mut toh, pieðganii toh poarreeh toho jááyrán já, ja nuuvt toh hævvanii toho já mottoomeh, moh paccii tohon, te, eä tuos¬tam vyelgið ðoj poarreegijm, no ðoh tiäðustuv, nelguu já jammii toho.
No já ðe, no Laurukaš moonaj ðiäðustuv, vistig toho, toj kárbáiðasgijm toho æænnaman já, uuzaj uðða joauhu tobbeen já, já go ðæjd kaaunaj te, te oppeet, sáárnuj toid æt sun, haalijd oapistið, æt sun lii, toj çuuðij pele já, sun tiätá tæjd sämmlijd já, kost ääseh já, kost lææ, oali riges sämmliih já, Na nuuvthan tot, oa§uj oppeet tæjd çuuðijd, tiäðustuv oskoð tom já, nuuvthan tot vuolgij oppeet, ovttááin stuárráá¬muzzááin kárbááin, sáátun tæjd já, ja suuvvaj toho, miätá Aanaar, já, já nuuvt toho Bäççveján, já, vuossmuš stuorra guoška ko lej Päççvejest te, tieðij æt tobbeen lii stuorra guoška te, [æ]æðaj toj çuuðijgijm æt "tij oa§§uvetteð puoh, oáððáð ko jo leppeð vajbam mut kal sun suhá já, suhá já tuota, oa§§uvetteð oaððið rááuhust" já, na nuuvthan, toh tiäðus¬tuv oaððájii já, noháðiddii puoh já, Laurukaš suuvvaj já suuvvaj já, já toaivuj tiäðustuv æt toh oaðáççii puohah, tássááš ko ðot kuoška boatá já, nuuvthan toh oððii, tássááš ko pooðij ðot kuoška já, já Laurukkaš suuvvaj ton kuoška, oaiván, tássááš ko majemuš kárgukeeçi val te, lej te, te jieš njuškiij ton kárgugeeiji ool já ujgaðij ðom, kárbá toho, kuoškan gost lijjii, toh çuðeh tieuva já, Na nuuvthan toh, monnii já, tuššii buoh, gäärbis pieðganii gale mut, nuu æt tæst ij lam mihheen innig muh ko pittááh tobbeen guoška vyeln mut çuðeh mejdej tuššii já.
Já nuuvthan tot Laurukaš vuolgij oppeet, uuccað, uðða çuuðijd já, no nuuvthan tot kaaunaj nuu stuorra joauhu, tobbeen já, já te oppeet tojgijm, toid maainastij æt, maht sun lii, sämmlij ool suttam já, já tiätá kal buoh kost sämmliih ääseh já, te tot ko lii nuu stuorra joavkku æt tot ij kárbájgijm puáhtám tæjd tuššaðið, te, te tot, ko lej çohça¬keesi jo ðe, te tieðij tiäðustuv, kost lii tággáár oali olla pähti, já ðe, na nuuvthan toh, va33ii toho alda ðon pääyti já, ðe Laurukaš ææðaj: tääl sij oroh täst nuuvt kuhe go, seävñán, já, já ðe go ðe, šadda pikka¬sævñad. talle sij vyelgeh ton, ton sämmlii, sämmlii kuuvl gost lææ, gost, toh ääseh, eä læh kukkengin. te, hirmad ænnuu sämmliih ääseh já, na ðe, te, æštus te seävñánij já, Laurukkáást lii tággár, kuhes, päddi, kievða, fááruust, mæjd, tot kuodij já ðoh, çuðeh val kojjaðillii tæst majd tot toin ájgu mut, mut Laurukkaš ææðaj æt kal sij taarbašeh val tommuv æt "tæst tij oajnivetteð æt sun lii nuuvt oapis, almaj teehi taaid ænamááid æt sun tiätá, kost majdduv taarbaš" já, na miibáhan læš lamaš, ko seävñánij te, Laurukaš meerriðij:, puohah, çaneh, puohajd kalga çoonnað oout kieuðan kidda æt, luáhá vyeln laa toh, toh sämmliih æt, sij ko tom vuálus kaççaleh te, ton miätáluv vuálus te, æt sij pisoh puoh tælle oout fááru já, já lii pyereeb moonnað vuálus tom miätáluv já, já sun váldá vala kietan tággár, tággár stohe, mii caha já, puállát tom, nuu æt tot caha, illan já, æt oajneh eärráseh æt ko kuhes, rájðu go lii te oajneh toh majemuuh, kuus tot, ooudiškeš mana ton rááiðust já, na nuuvt toh eštus çonnii puoh ooutsaj já Laurukaš vaaldij ton, mejdej ton päddikeeijist já, vuolgij oudemustáá já, cokkitij tom stokkepitá pyellið, kietan coohað já, já ko pooðij ton bähtiroobda alda nuu æt ij læm innig, ubba louve sollad¬gin olmnáál ton pääytt-ool te, pähtiroobdan te talle kaççalij, já, tot lej sárnum toid çuuðiijd æt kalga, kalgeh, puohah kaççalið hirmadááyt ko oajneh æt sun kaççalij, já, te, æštus te. ðot, Laurukaš te, te tuota, ko ðe kaççalij, louve soola geççin ton bähtiroobdast. te kaççalij hirma¬dááyt já, já tom tullaräädi val luvvá kieðast já ðe ko ðe pææzaj ton pähtiroobdan, te, te leggistij tom, tullaräädi tohon. vuálus tom pääyti já, já toh çuðeh lijjii kaççamin, toh jurdii æt tie æštus káççá Laurukaš toho vuálus. te toh kaççii hirmad, sáttooin tom pääyti vuálus já maje¬muuhhan kal, tiäðustuv kierganii huámášið-uv, æt pääyti vuá¬lus mon¬nii toh oudemuuh mut, tohon ferttejii puohah moonnað ko lijjii pääd¬dist kidda já, nuuvt tuššii puoh toho ton pääyti vuál já, Laurukaš oppeet, tast lej oppeet nuuvt pyeri lukko æt koalmád, çuðe, koal¬máðijd çuuðijd jo, tuššaðij. nuuvt æt ij pááccám ohtgin.
Çuðe koaði alne
Eeçi maainastij tælle, tovle tomuv tæjn çuuðijn ko, ko tuota [suom.], tot lej tággár, tovlááh ulmuuh ko assii kooðijn já, já já, te lej tággár, tiäðustko ulmuuh paaloost, lijjii ejvi já, já tohhan kal lijjii ejvi nuuvt vahtiimin já, já bolamin æt koas tibi çuðeh kost poateh já, ko çuðeh läävejii nuuvt æt toh, korñuu koaði ool já dobbeen koatireeppinrääigi mield kuovlii, æt laa-uv koaðiist almaah já, mon ænnuu já mon ænnuu tobbeen ulmuuh laa. Já, te, te te, lijjii toh, sooppam toh sämm¬liih nuuvð æt, eemeed ko lii, vuoššam, máállás, kyelimáállás, já ðe lii koajvumin tom kyelimáállás, kääri siis, te, te te, toh, jes te vuám¬mášii ton, pääði siis ko suojvanast tobbeen reeppinrääigi mield, ul¬muu oajvi, te kalga, väldið gyele-oaivi, koaivustið ðobbeen, kyeli¬kieða siis já, já ðe pieijað, c&æggust tom, já nuuvt tollið tom kyeli¬kieða tæst ton, kääri aln, te almaah, tælle vuámmášeh tállán æt, tääl lii tobbeen, çuðe, koarñum toho, ton reeppinrääigi mield kuovlað, ko gyele-oajvi oro c&æggust, no almaah tiäðustuv tobbeen, ijhan tot vuá¬mášam ollágin æt, toh liççii vuámášam, te toh tobbeen, toappejii tävgi¬piso já, pacattii káálun já, nuuvthan tot, çuðe pooðij tobbeen vuálus ton koaði meld, já jaamij tiäðustuv. Já jos, lijjii piärgumáállás vuošamin, te, te talle, mejdej jos vuámmášij piärguliempääðiist æt, suojvanast tobbeen, koatireeppinrääig meld, oajvi, te, tælle, koolgaj, taggar tähtibiärgu, koaivustið tobbeen, kyelikieða siis já tom, tollið toin kyelikieðááin já jurattallað kieðááin tom, tähtipiärgu. No tælle oppeet, læj seämmáá náál aet toh huámášii æt, tot lii oajnimin tobbeen ton, piärguliempääðiist, reeppinrääig mield suojvanast ulmuu oajvi já, já nuuvthan toh, oppeet tiäðustuv toappejii tæjd tävgipisoidas já pacattii káálun já, já çuðe pooðij tobbeen, vuálus, tagarááin ratanááin já, tiäðustuv jaamij talle.
Æænnamvuálá᧠koati
Na ðe, çuðeh lijjii jo talle paldam sämmlijd nuuvt çuuvtij æt, sämmliih lijjii, mejdej smiettam, æt maht sij áppádiççii, váhá çiäháðattað tæjn, çuuðijn já, já ðe, te lijjii, ráhtám taggaar, æænnamvuáláaš kooðijd, jos lej kavnum taggaar, rogge, kuus áppáðij koaði pieijað já, já ðe, ton koatikáátt-ool taggar tuolba, káátu rahtii ton koatán já, já ton ool piejjii loounjijd nuuvt æt tot lej teku æænnam koassuv, já, já, jos ij læm taggaar rogge, ðoh kojvuu. Mut te lej, taggar, táválii rooggán lej rahtum koati já, já ðe lej, laaunjeh tiäðustuv lijjii oola pieijum já, ton roggeest lej væl, stuorra soahi já, vieha stuorra soahi, já, te ton soahán lej, tarvettum spiärkku já, já ðe, te tot eemeed lej, koarumin, kamaspiddojd já, já de aalgij, korrašišne, timeðið já, vaaldij, tom šišne já nuuvt aalgij kæzaççið pirra ton spiärhu tom, šišne já, no ðot, soahi aalgij lihadið ðot soahikiera tobbeen já, çuðeh sáttojii leðe justin togo talle oromin já, já ðe, toh huámášii æt te liihad tot, soahi, te ðoh erviðii æt togo lii miinii, ko tot soahi nuuvt liihad já koalkki lii já, Na nuuvthan toh, algii tutkað já ojnii: togo lii, ulmuuj aassampäjkki já, já nuuvthan toh, tuššaðii ðæjd, puoh tæjd sämmlijd.
Äjjihsuáluj
Tovle ko, lej tääbbin, Aanar, suollust tággár, Aanaarjääyrist, tággár suáluj, ton nomma lii Äjjihsuáluj, já tom, onnii, tot lej tággár, pase, suáluj, æt tæst, jos, ij lamaš, kyelipivdemlukko, taj, ij lamaš poazuj¬lukko nuu æt, ij innig finnim kuolijd, ollágin, tæjkka nuuvt æt eä, kavnum poccuuh, ege koddepivdem ege guob§apivdem, lamaš, eä koddám majden, te, te talle ðoh, valdii, valdii, mii lej alnees, kool¬gaj leðe tággár vááimu-vuálááš vala, æt tot ij kolgam leðe tággár árvuttemes, tot koolgaj leðe, jogo, ellee, jogo poazuj, taggar, jievja, çiermih taj, taj jos lej jievjapoccuu tyelji já, já, já taggaareh, te koolgaj tom väldið já, já ðe moonnað toho, ton suolluj. Já ton suol¬lust lej, alemus pääihist, taggar pähti já, no toh tolvuu tom, pähti¬roobdan tom, tæjkka pääyti vuálá, paaldan, biejjii dom, majd lijjii, ájgumin, ájgumin ton, pase immeelan adelið já, já nuuvt toh, rahtii, puohtii jo muorajd, tæggaarijd, pyereest pyellee muorajd já, já nuuvt toh, tiäðustuv, ovdilko, coakkejii ðom, tuula, tiäðustuv biejjii tom majd ajguu uhreðið, te biejjii toho ðon, ton, toj muoraj vuála já, muorajd piejjii oola já, já ðe, te ovdilko ajguu tom, ovdilko puállááttii dom muoraleje, te tiäðustuv ðon, immeelan, immeelan komárdillii já, já, já, tattuu tom majd haliidii, æt, já sarnuu æt ij lah lukko lamaš, jogo kyelipiiydost tejkka, poazujlukko ij lah lamaš tæj, já nuúthan toh, nuuvthan toh tuota [suom.], cokkiittii tælle tom, muoraleje, pyellið já. Já ðe lej, ton seämmáá, puota nubebeln suolluu taggaar, tæggær, kuouðaš, tæggær keðgikuouðaš mii moonaj toho, çooða ton suolluu, já, te talle ðoh, ko puállááttii tom, te, monnii, pajjeel ton suolluu, siijvost monnii já, já, já, tojvuu tom luho, majd lijjii toajvumin já, já nuuvt toh monnii ton, keðgikuouðašman já, já nuuvt, tobbeen kuld¬lii æt, lii-uv tot, immeel, lii-uv tot immeel, ton, vuástávál¬dám tom, tom majd uhreðeh toos, væj lii-uv, annaam, hälbin tom já, já hilgom. Te, nuuvt monnii toho, eštus kuldalið já, já, urruu tobbeen tas¬saaš ko ðe, tot, majd lijjii toho pieijam já addelam ton immeelan, te, no ko ðot lej puoh puállám tobbeen te, te aalgij tæggær, tæg¬gær soajttu kulluð ðobbeen mahte, kyeyti komokoori vuáðun te huško já, já ðalle ko ðot siijvost huškoj tom, komokoori te, te talle, tot, immeel moos lijjii tom uhreðam, ðalle ðot lej lijkkum toos já, já talle tot, vala kiijtij, kulluuj, æt tot kiijtij tom, vala ton, läähjist já, Mut jos tot ij læmaš lijkkum tæst, já hälbin lej annaam tom, läähji, te talle ðot, ðalle ðot çuolaj, täyjibeht, vieha távjá çuolaj já, já ðe, tiäðustuv talle, kulluuj jiena tobbeen æt, ij lah, ij lah tot, lähji taggar æt tot sunjin tuhhiiççij já, já lukko ij puárrán.
Stáálu
Mijjan, mainastii ðælle ænnuu, toh, mii, vaanhimeh já, já, taj já ðoh, poaris ulmuuh stááluin já, já, já, mij tiäðustuv bárnááh kal kuldlijm tom, stááluj majnasijd, mielastan já smietajm æt lii-uvsun tot tuota væj ij, mut, muu, poarásumos oabbi æðaj, æt tot, lii tuota æt sun lii oajnám, stáálu, ko, sun lej, bääihist, lej, kuuzajd, guzzááid liema rähtimin te, te, vuámmášij go ðággár, hirma stuora almaj, tot lej nuuvt styeres æt, sun, vuámmášij táállán æt tot ij læh, olma olmooš ko ðot lii nuuvt hirmad, styeres, já kukke, já ðæst lej ðággár, hirmad stuorra fastes hatta væl, oaivist, mast lijjii roobdah vuáluskulaj, teku kuobbareh, tegu stuorra kuobar oaivist. Na ðe, tot vaa3ij já vaa3ij, ton jävrirido meld ulguupele ääiði já, togo lej, mist, kyeligeällár já, ton gyeligeällár, peht, lej stuorra geðgi. Äjðipállást te, te vaa3ij ton, stuorra geeðgi kuuvl já, já nuuvt tot, vaaldij tom stuorra keeðgi, oalgg-ool, já kuodij, tom stuorra geeðgi ðoho, njarggeij vuástá já, ðælle ðot vaaldij oalgg-aln tom geeðgi mæddal já, já, vaaldij soollan tom, keeðgi já guodij nuuvt já, já ko, togo lej sav3apuvre, njarggeij alda te, guodij tom sav3apuuvre kuuvl já, tælle ko ðot lyeštilij tom stuorra geeðgi, æænnaman ðe ðot hirmadááyt julkkááj tot keðgi, nuu æt, æænnam væl toargikuoðij. No te, tot, oabbi gale, ææðaj, æt sun kal talle jurdelij, æt tääl sun kal sun osko æt stáálooh laa já tie ðe lej stáálu kal majd suu ooinij já.
Já ðe sun, lej, Keäptubej-riddoost te lej, kaamuvsuoinijd çuop¬pamin te, te vuám¬mášij ko, poatá almaj, vá33á tobbeen nube bele juharido já, já, sun oajná gal æt tot lii oapis olmooš, kolgaj leðe já, mut tothan stuáruj maðe aldeláá pooðij, te šoodaj stuárráb já stuárráb já, já go ðot pooðij juhariddon te, togo lej, taggaar stuorra kuáduj, mii lej jo ðæst orroom ton räjiist ko, sun mušteškuoðij, já juuðij ton juuvva meld te, te ðot kuáduj lej tæst já hirma stuorra syebdee val ton kuoddust já, Te, tot vaa3ij ton syebdee guuvl já, toppiij ðom, stuorra guodduu oalgg-ool já, te ðon syebdee, syebdest lijjii val kidda, mañga keeðgi, ko lijjii veäddáh šoddam birra geeðgi já, tælle ðot, luvvelij vala tom kuodduu nuu æt koççii ðoh keeðgeh mæddal ton kuoddust já, já tot, juhatermi lej vieha olluv já, mañgalov sollad toho bajaskulaj, toho teerm-ool, te talle tot kuodij toho ðom, stuorra guodduu ðon teerm-ool já ðe, já ðe go lyeštilij tom kuodduu ðe, æænnaman ðe ðot mejdej hirmadááyt rataguoðij já, já, já já, tælle ðot almaj lappuuj já, Te sun muštááj dalle, mut sun ij hoksám, muštám ðom æt, tobbeen bääihist ko eelij, kyeddimin tom stuorra geeðgi æt, æt sun koolgaj eellið tom kæççamin æt lii-uv tot kuáddám tom stuorra geeðgi tohon, ton sav3abuvrnjáalmán væj, væj lii-uv tot keðgi tæstæn já. No te, sun ij tuostam tiäðustkin tom guodduu moonnað gæççað go sun lej ohtuu. Sun, sulláádij maasat tiäðustuv já go bææzaj bááikán te monaj kæççað ðom stuorra geeðgi, æt lii-uv tot stuorra geðgi tast ton, ton keällár beht, Na, te moonaj kæççað tom, stuorra geðgi te, stuorra geðgi kal lej tast, mut tot lej ðon, stuorr geeðg paaldan hirmad fastes hatta ittáám, já tot hatta ij læmaš keästán læmaš, mii táálu ulmujn ovdil, te, ama lej kuáddám oppeet tot stáálu ðom stuorra keeðg toossan já haata val lej kuáððám ðoos, já, já, Mun jiem muštám val tom mainastið, ko ðalle tom, kuodduu ko luoštij æænnaman, te pæænnuv val kulluuj uumáástmin tobbeen, mut ojnum ij, æt, stááluust li tiäðustuv pææ¬nuv mejdej.
Kuhvittareh
Tovlááh sämmliih laa, mainastam, æt tääbbin Säämiist læ, lææ, mejdej tággááreh, æænnamvuálááš sämmliih, taggaareh, toj nomma lii kuhvittar, já toh, lææ, hirmad riggáh. Toh, oomasteh stuorra, poazuj, çurrujd já, stuorra, ænnuu kuuzajd já, já, távjá ðoh eelleh, æænnam alne-uv já. Já távjá oajneh, sämmliih, tobbeen meeccist, ko kuhvittar jotá, poasuj-eälooin. Tobbeen laa keäloh hirmad ænnuu, tyeres lii tot eälu já, ulmuuh-uv laa motomin, maañgas-uv já, já tuota [suom.], já já, te, já seämmáá náál, tälviv oajnojeh, poccuujgijm já keessiv, kuzajgijm, já sau3ajgijm. Mut, tæst lišij, tæst lii tæggaar, konsta, æt, æt jos ton kuhvittar-eälu, jotá, alda ko olmoo§ lii meeccist, te, jos, olmoo§ puáhtá, kostad, jogo stuorraniijbe tæj áákšu tæj, majdnii tæggær, legistið don eälu pajjeel nuuvt æt tot mana puohaj pajjeel, te, tæl oa§§u olssas tom eälu. Já seämmáá náál laa, kuuzah æt, keessiv jos, kuhvittar kuzaiðasgijm jotá ðe, te jos kost lišij, legistað, tom, tom áákšu tæj niijbe toho, pajjeel ton, kussaçurruu, taj sav3açurruu, te oa§ušij, olssas tom. Mut, ij lah ohtgin vala taan rej, taan rej, kostaðam nuuvt kuhás legistið, æt lišij, oa§§um, kuhvittar-eälu olssas.
Komme tullapeällást
Lemmee-njäälmi, Niijlas laj, oajnám, meeccist, ohtii tæggær, tæggær, kome æt tot, ij, vissa tieðe. tiättám tom, ege tieðe valagin, læj-uv tot, kuhvittar, læj-uv tot stáálu væj, væj læj-uv jo jieš pahakkas. Te, tast, aasaj, assii talle sij, Menišjääyrist já, já, sun læj jo, dæggær kanda æt sun ohtuu jo, poostij pyereest vyelgið, poazujmeäcán, çohçuv eergijd uuccað já, na nuuvthan sun, te, motomin te rahttaðaj já nuuvt, vuolgij, tiäðustuv ko çohça lej poattám, vuolgij eergijd uuccað oppeet, læjhan sun jo mañgii ovdil-uv jo eällám ohtuu já. Na te vaa3ij tom peeivi miätá já, já nuuvt, moonaj, toho Stokkepääççim-oaivi vuál já ðe orostij iijjan toos. Na, te, tæst vuošaj tiäðustuv käähvi já, puuraj já, juuvvaj tom käähvi já, na já ðe, voonnalij toos, piej vala, syebdee kiškoj toos já stuorra tuula piej já, na já ðe, voonnalij toos vuoiñaðattað já tiäðustuv ájgu noháðastað-uv, ko jo çohça-ijja lii, ijhan tælle oaini guussan vä33ið já, na te, na ðe sun lej oaðimin, na sun, morráánij tegu mii lišij ravkkam oali hoapust suu já, já, ðot stuorra pihaštulla puálá, tiäðustuv, pihaš-syebdeeh pyeleh, njoamáiðeh nuuvt hirmadááyt já, te, sun vuámmáš ko tobbeen nube ben tuula, oaðá, toos lii poattám, mottoom, oaðá, jañgaa tobbeen. Na, sun, juurdaš æt te mottoom boattám já já, vonnalam toos já, tiäðustuv ama lii káhvástallam já puradam já vonnalam jo, toos já, tælle sun çokkáánij, kæççað, bajjaanij çokkod já gæijaškuoðij. Na ðe tottuv tobbeen, ooinij æt sun lii oajnimin, te te tottuv, polttosij tobbeen çokkod já, na, tot lej, mæsta tegu lišij læmaš olmoo§ mut, ij tot læm jo, oalli-náál ulmuu náálágin, tast lijjii, pááihuj soksameh, pááihuj eä læmaš já, já ege tast læm, oali náál ulmuu suormah ege já, oajvi, çeve lej vieha gukke já, oajvi lej nuuvt jurbad tegu, toouláš áldupaççeemkukse já, já, çalmeh tiäðustuv gal lijjii já hirmad stuorra njälmi lej. Já go tot kææijadij dæst te, te ðot oajvi juuraj piiras ton, çáápáttist nuuvt æt tot, juuraj mañgii, pirrajurralij go kææijad, piiras já. Na te, sust lej, bááccám margarin§oaggi toos, toos loaidun ko sun puuraðij já. Te eätá suuin æt, "jos addelah ºtom margarin§oagi sunjin, te, sun §ääjit, koonsta tu[n]jin". Na, te sust lej val, çuuham passeem, sun lej, passaam piärgu val togo, ko buuraðij já, tot lej val šoddam, amal jo suu, meld, luodaj meld lej šoddam toho nube pel tuula já. No ðe sun æt, "kal tun tom oa§uh", s[un] æðaj [æ]t sun suorganij, jurdaçij æt na ijgosun, tot ääyti ko sun addel tom, margarinpáálu toos já. Na ðe, miihan læš læm te go sun toppiij tom margarin§oagi ðe, tot áávuustij ðom njäälmis já njälmi, lej nuu hirma styeres, já go sun leggistij ðæst, kiirdij ðot margarinçoaggi, ton njáálmán já, tot jääykitij nuhtán toho, çudaräig meld moonaj. Tælle tot toppiij, tom suu pas¬seem já ðe, çuoggiij kuunaj siis, tom, çuuhum keeiji já luptiij, te lej, çyetimárkkásáš ton, passeemgeeijist, já nuuvt tot çuáguj já çuáguj toho toj kuunaj siis já ajn ko, rottee tom basseem te ajn laa lasanam toh çyetimárkkásiih já nuuvt kuhe §uáguj ko, tievaj tot passeem nuuvt æt eä innig tarvan já, çyeggee gal val toho ðoj kuunaj siis já, ojnust val çyetimárkkásáš toj guunaj sist mut ij tarvan innig ton basseeman go nuuvt lii tieuva. Na go tot ij tarvanam innig tot, oh[t]kin rutta toos te, talle tot, æðaj æt "tággáár, koonsta sun çaaitij tunjin já, vääldi tunnuv kuunaj sist ruuðajd" já, tælle tot, pajjaanij tæst já, oajvi val juuraj hirmad hoapust piiras teku sneldee já, tælle ðot, lupt[a]nastaj val tot, ellee já ðe lappuuj. Mut sun-kkal talle, çokkiij puoh, täyviriidas vähä hoappust laaukan já, já kaaçaj eergij kuuvl já, pieijalij, tæjd, káddájd [e]ergij ool já ðælle sun vä33ilij já, já seämmáá, sáátu sun vaa3ij vist Menišjááyrán.
Komme Sousçielgi tuuveest
Tyebin, Menišjäyri já Riemašjuuvv kooskast lii, taggær ruvnutupe lej, tovle, tæjkka tast lej taggær, kestakievar, já, já já, Sousçielg, tuppeen koçoðii tom já, te, te tast, lijjii tiäðustuv talle kale ässeeh, já, mut ko tot, kievar nuuvvaj, te ässeeh eä læmaš innig já, já, já tot paazij ävðin tot, tupe já, já ðe, te toos, ittii komeh, ton, tupán. Jos, kii jottejd, pooðij toos væjkka mon, çuuvtij lišij læmaš vajbam já, te, ij tot pissim tæst kale. käähvi æj¬du, pissiij vuoššað já puraðið, mut oaððið ij, suouvam tot komme. Tot, kum¬mattalaj nuuvt, çuuvtij æt, te, motomin, pooðij, Posta-Marttin, tot lej, postááin já, já ðot lej hyenes sijvo te, te tot smietaj æt kal sun tääl kal oro täst iija. Já ðot lej mudoj-uv tæggær, oali sijvuus vuoras já, imelalaš olmooš já, ege kale, masten poollam ege ðot oskomgin æt tot. tast lii, mut ij læm sattum, ovdil leðe tast iija, tæst maña ko ðot lej ävðin pááccám já, No ðe, eštus moonaj toos iijan, Pooðij toho, tupán siisa já, já, vuájánis lej tiäðustuv poaðiðijn jo çoonnam, kuáttum ool já, já. piejaj tupán tuula já, vuošaj käähvi já, puuradij tast já, já, vajbam tiäðustuv lej määðhist te, te, tot piej reäñku toos täkkinjáálmán já ðe oaððááj. Já, no, te, ilos lej val täähist, vähä já, te, kuulaj ko olmooš pooðij tupán, feäskárist vala luuvvij muottujd, kammujn já ðe pooðij tupán, Te, te ðot, Bosta-Marttin tiäðustuv gææijastij æt kii ðobbeen pooðij já, na ðot pooðij ðæggær syemilaš almaj, oroj leemin, sævñadhan kal lej ko tot, täähistgin ij tot ilos innig pääšti nuuvt ænnuu já, te, te, tot vaa3ij miätá lättee toho, poššuugeš tuve já ðe, já ðe lappuuj toho. ij ðot innig ojnuu kosten ege kulluu já, no, Posta-Marttin imaštalaj æt miiks tot lej, tot moonaj já tuozaj, no ij tot læm mihheen. Na tot arvalij æt tot ij læmaš mihheen. Æt ama sun nieudaj tiäðustuv já, No ðe, te oppeet oaððááj já, já ðe, no ij læm væl kierganam noháðiðgin, te kulloo, tivga tobbeen ulguubeln, rästhašroobda meld jotá já, já ko boatá nube keš ton tuve te, oppeet jurgalat maasat já mana nube geškas, já nuuvt heelijd tot, tivga tobbeen já, te lappuuj já, no ðot, kocá ajn já kuldal mii tibi ajn kulluuškuát. Te kulloo maaðij meld vuáijá keällooin, keällu vala hirmad, çuuvtij heäláá já, já ðælle vuojij toos uksnjálmán já, na tot moonaj gæççað, laasa meld te, toos vuojij, sämlaš, já kyehti lijgkerris val laa já lijgepoazuj já, lijgeboccuu çápáttist val keällu já, já nuuvt luoštij leeñgijn toos já, eergeh val, po33elettii já
Na te, te te, Marttin tiäðustuv vannaa ajn dæst, ton, reäñkk-aln já, Marttin hoksáá æt mut tääl, täälhan, sun palda tom æt tot tiäðustuv, lii jo váhá polamin, æt jos tot lii komme tobbeen, mut tääl sun palda tom. Tot pieijalij, stuorra çiermihatpææska pajjaal já, nuuvt oaððástij ton reäñkk-ool já, na, te, oroj tæst te æštus, lappuuj val nuuvt kuhe æt teku koassuv, kuáttum ool toalvuj, vuájánis já, ergiiðis já, Te kulluuj æštus te pooðij toho já, ulguubel já tobbeen luuvaçaðaj já, pooðij já lææhastij uuvsa já, já ðe, te pooðij toho, çuá§uj togo uksnjälmist váhá, te pooðij njaauvaj oali siijvost toho Posta-Marttin guuvl já, já ðe ko de pææzaj, alda, te pieij, oali, alda val puoutij njuunees já ðe possoolij ton, Posta-Marttin njunán já dot lej nuuvt koolmas tot, tot vuoiñanjas majd tot possoolij æt, Posta-Marttin, pæntta, çalme¬romassoksameh piccojii, No ðot te njuškiij, pajas ton reäñkk-aln, te lappuuj já, No tot njuškiij gæççað æt oajnooks tot rájðu tobbeen æt, amal tot almaj gal lii tiäðustuv tobbeen val, eergijd toalvumin, mut, mut tot komme pooðij jo ovdil já, Na ijhan tot, ojnum tot rájðugin innig kosten já, Te talle Posta-Marttin, peetij æt kalhan sun tääl kal, tot lii komme suu viggamin vyejettið mut sun tääl kale, oaðá væjkka maht te, pooðiš já, skaliiðiš já, na ðe æštus te oaððááj ðe, na ðe kulluuškuoðij tot tivga oppeet tobbeen rästhááj gulajn já ðe moonaj pirra ton tuve, kuohtii já ðe, booðij, veäskáran já ðobbeen heelijdij já ðe hirmad ävlileje val te leggistij toho veskirlättej já, já ðe tot lææhastij uuvsa já, te ææðaj æt "tun koolgah, vyelgið mæddal, tun læh suu pææñkk-aln oaðimin" já, No Posta-Marttin njuškiij çokkod, tot lap¬puuj tot almaj já, No Posta-Marttin eätá æt sun ij vyelgi, tot oaððááj oppeet ton reäñkk-ool, no seämmáá náál gulluuškuoðij oppeet tivga tobbeen já, já ðe pooðij veäskáran já hirmadááyt val te, julhasij tob¬been já, te, lææhastij oppeet uuvsa já, te, eätá, æt "tastanhan tun lah-uv val æt jiehhan tun lekken val vuálgám æt", Posta-Marttin ajn vannaa tæst, eätá æt "tääl ko sun val koalmád kerd pooðiš te, jos jieh liççii vuálgám, te hyeneeht keäyvá". Na, Posta-Marttin smietaj, æt na, kalhan sun tiäðustuv ij vyelgi vala. Tot moonaj, olgos, tot komme já, na ðe lej, ääigis te, oppeet seämmáánáál kulluuškuoðij tivga já, ja nuu pooðij toho veäskáran já, já nuuvt, lææhastij uuvsa já, Na, Bosta-Marttin lej várugas tiäðustuv, keäççá syele, No ðot lej-uv jo tæggær, aaibas oanihas äijiháš já, já, já tæst lii tággár, kyeyt koarttil gukkosaš soabbáš kieðast já ðon soabbáškeeijist lii oali, çuuha säggi já, kuovttiijn gieðááin toallee tom säägi já, çájttá toho tom, Posta-Marttin vuást já nuuvt, poatá njááhá toho ðon pææñka guuvl. Na, Posta-Marttin, lej nuuvt, várugazast oromin æt kalga hoappust pææssað bajas já, Na ðalle ko ðot pooðij ðoos, alda, ðalle, Posta-Marttin njuškiij já top¬piij tom reäñku, mon aln lej já faaðoostij tom äjjih, lättee vuástá reäñkkooin te, äjjih lappuuj já reäñkku moonaj puoh motten já, Na miibahan læš læm, Posta-Marttin ij innig tuostam, oaððáð, tot ferttiij, väldið laauhas já kaarrað keerrisan já vie§§að vuájánas já, já vyeijilið, já nuuvt ij ohtkin ton, ton tuuveest tot ij áppádam leðe, iija, já nuuvt tot, puolij tot tupe maña tælle, ðoh komeh, toh laa ulmuuh, arvalam æt toh laa komeh poaldám tom ko ðot jieçanas puolij tot tupe maña, já lej val täälvi äjgi ko ðot puolij.
Kumattazah já komserjas
Tyebin, Taa§a rääji aln lii, Skieççam, gierrust ohta tupe, læj talle, taðe várás æt, komserjas ko juuðij rääji meld te, tot bææzaj ajn iija orrooð ðæst ko lijjii, guhes, kooskah, kuhes, kooskah æt tot ferttiij meeccist-uv ijjaðið já taðe várás lej, rahtum tupe já, já, te ton, tuuveest, kulluuškuottii komeh. Tast ko. ajn kyessi, tuota [suom.] olmooš, moo¬naj toho ijjan, poazuj-almaj tæj, tæj, tæj væjkka komserjas pooðij, ðe tobbeen, kulluuj, kulluuškuoðij ajn tæggær, lättee¬lyevdeh, njuškoðii já, tobbeen gáátu meld vaa3ij já, já dobbeen, veäskárist vaa3ij, tágárij, solákammuujgijm moh ki3iidii vala, tälvipuolašist já, te, te te, toh ulmuuh, juttii ðobbeen, já, já kii ajn booðij iijjan te, seämmáá náál lej já, já, já maañgas toh torruu toin. Toh, uhkájii tom æt "jos val poaðeeh, sii, sii giyseðið, te sij, koddeh tuu" já, valdii pissoojd. Tot ojnuuškuoðij jo talle, taggaar, tæggær läddlaš vá33á, steey¬vileh jyelgist já, já boatá tupán já, já go toh njuškejeh pajas, tælle, kaççal olgos já nuu mana doho, toho, Tobbeen læj tæggær, koaðááš val rahtum, mottoom viiðalov soola keš æt, kost, kuus piejjii ajn, pajeðii jáhálijd já piejjii koškejáhálijd toho, dot kaaçaj ajn don koaðáá§an toho já, já, ton, te ðoh algii, æt, "jos vala oinuu§eh, poaðeeh, te sij, pääçeh" já. No ðego ðe, oppeet pooðij te, toh njuš¬kejii, bajas já, pisoh lijjii juáhháást já ko ðot kaççalij toho ton koaðaá guuvl, te doh, paççii puohah tom, mut, ijhan, tot, lej seämmáá ko lej ááimun pääççið, tot kaaçaj ton koaðáá§an já ko pææzaj toho, ðot lappuuj já, já ko ellii koajvumin dom koaðáá, ij ðot kavnum kosten já, já, te motomin kulloo lättee vyelñgas, fuájkku tobbeen já, karrood ja
Na ðe, motomin oppeet pooðij komserjas toho já, sust lijjii tiäðustuv skippááreh mejdej já, de ðot, komserjas, mejdej ij ballim oaððið, ollágin já, já tot, kummattalaj ejvi tooid já, na de, komserjas, smietaj æt kalhan, sun ferttee älgið tutkað tom, æt mii lii ðot. Tot komserjas lej, val taggaar almaj, æt tot ij oskom æt komme lii ollágin, tot ij læh muh ko dæggar, tot ferttee leðe mottoom olmooš, mii paldattal mut tot, mut tot lii nuuvt çeppi nuu æt tot ij, tom eä, oa§u, kidda ege tejvid pääççið ege, No ðe, maañgashan tæst kierganij vala, toarruð toin. Tothan, motomin, lej, pooðij nuuvkkas æt lasaräig meld, kuovlalij heäppuš oajvi toho, toho tupán já, talle ij læmaš olmooš muh ko heäppuš oajvi já hirmad, stuorra njälmi val ávus já päneh já, já. Na de, te ðot komserjas ko, pooðij oppeet, te dot lej, váldám jo, ulmujd tæðe várás fáárun, æt sun totká tääl, æt mii don, tuuveest lii ðobbeen já, Na ðe, tuuðhaj, vistig tobbeen, káát¬tust ko ðobbeen mejdej kulluuj já, já koaivuj tom, koaðáá tobbeen já, ðon koaði vuáláá já, No ij tobbeen læm mihheen já, te monnii já, algii lättee polttoð já, pulttuu tom lättee mæddal, já ðe algii ton lättee vuáláá koajvuð já, te ðobbeen lej, ulmuu ruumaš ton lättee vyeln, tääyteh lijjii já, já. Já te, tot komserjas tiäðustuv kal talle pooðij tiettið, æt, æt tobbeen lii, mottoom læmaš koddám, ulmuu toho já, çieham ton lättee vuálá já, já ðot tot tobbeen kummattalaj já, Já ko valdii tom, ruummaš mæddal ðobbeen, tæjd taautijd já tolvuu, kirkkoæænnaman já, já, sivneðii ja hävdiðii ðe, toh komeh láppojii ton, tuuveest já, já ðot tupe lii val täälluv tobbeen Gieççam kierrust seämmáá sajeest, mut tot lii jo nuuvt poaris. Já ege tom innig kihheen, keeyti go dot lii nuu æt tot ij, áppád iijagin kihheen orrooð ko dot lii jo nuuvt poarásmam já uðða tuve eä læh ráhtám. Mut komme ij lah maña innig kullum.
Reisvuona vijnekaagah
Tovlááh sämiliih ko, juttii, Reisvuonast vie§§amin káálvu, tääbbin tááh Aanaar sämiliih, tohhan, eä lamaš Anarist kääypeh ko, ohta læj-uv já egehan tast oa§§um ko, kost liijne, oajviliijne gost, rissesäggiloová gost majd já, no tohhan tiäðustuv juttii hirmad rááiðujgijm, tobbeen, Reisvuonast já, já puohtii tobbeen, puoh, täyvirijd majd tarbašii: kuolijd, jááyvujd já, suvramijd já, nisujááyvujd já, räätileeibijd já, ton tagarijd. Mut te, te juáháš kale, tiäðustuv, lej ko tot, booðij tobbeen Reisvuonast te tast koolgaj leðe, tælle lijjii oa§§u¬mist tobbeen Reisvuonast, taggaareh, vijnekaagah, ucceebeh já stuárrábeh já, te gale juáhháást tot ij lamaš, kale ubba jo, Reisvuonast eällámgin, keäst ij læmaš, maggaargin vijnekagga kerrisist já. Na te, Hannu-Marttinaš, mejdej moonaj, toho Reisvuonan tiäðustuv já, já ðe, te, oostij tiäðustuv káálvu ðobbeen já, já, já puoh jo oa§uj mut te vijnekaaga ij oa§§um, ij læmaš, tobbeen ij maggaargin vijnekagga. Na Hannu-Marttinaš tiäðustuv vuálgášij jo maasat-uv mut, vij¬ne¬kaagattáá ij vyelgi, já, jieš tiäðustuv gale, mejdej, oali, njálgáht kæççalast ajn ton viijnest já, ko, ko tiäðustuv lišij, alnees, tyehin vijne já. Na te pooðij tamppa toho, toho, riiddon já. Na talle, tot ervidij æt ij-uvsun tobbeen lah, já, amal tooin kävpp-almaain ubba jo moo¬nááin-uv tiäðustuv ton taampan já. Na æštushan tobbeen lijjii vijne¬kaagah já, ná, taampast lijjii tæg¬gaareh, tæggaar rajllas toho, toho, æænnaman, æt mon meld toh, ulmuuh juttii ja. Na Hannu-Marttinaš mejdej oostij tobbeen, vijnekaaga ðon, taampast já ðe, já ðe, tot lej tiäðustuv vieha stuorra vijnekagga ko jo, koortastij páádan já ðe, já ðe, piej seälgán já ðe vuolgij toj, ton rajllas meld, vuálus toho. Na ðe, kæævaj-uv nuuvt, tæggaar, vaahag, toos æt, maht te læš, njuçálastam ton, rajllas alne tælle, njuçálastaj já te, purššááj toho mææran. Na, tothan gal tiäðustuv tot, lusis vijnekagga ðothan jäykitij val jieç-uv ðoho, çääsi vuál. Mut, ko ðot tobbeen, kierganij já pææzaj toho, çääss-oaiván te, ij tot læmaš tom vijnekaaggas luáštám, tot lej alnees ajn oalgg-an já nuuvt tot, kuoggardij tooin vijnekaggááin ææn¬naman já, já oa§uj go oa§uj-uv, vijnekaaga, væjkka, mææra¬ponneest-uv eelij mut tot vijnekagga lej kujttag oalgg-an já, já nuuvt, oa§uj, tom vijnekaaga já pooðij, almajen maasat, tobbeen Reisvuonast.
Juhháán-Aaslak kuob§apiiudost
Juhháán-Aaslak motomin, lææin çuojgamin, Ábbás mield já, lææin uccamin kiððuv cuoññuu ääigi kuob§ajd já, já já, te vuottiijn, vuottiijn go lijjii vitta guob§a moonnam, taggaar stuorra kubda jeggi lææj te, ton rasta lijjii moonnam, já toh jurdiijn aalgust: toh la keeðheh, ko jeeggist kuob§a kobðoj mut, te go guob§ah pottii æænnaman já, já já, tággáár moorastpäjkki læj te, lieggiiškuoðij já, te læj vel iðeðaspejvi te, te læj lieggim tom c&uoññuu nuu æt, toh pyereest toh jyelgisajeh tiätto¬jii já, já já, te vuámášááin: toh laa kuob§ah já, no ijhan sunnust læm gal evvis fááruust æænab ko oouta peeivi evvis já, ige sunnust læmaš pisso ko ohta fááruust, na já ðe, te toh jurgalaðááin maasat já, moo¬nááin pááikán já ðe soovááin, æt koas suoj vyelgiv ðæjd pivdeð æt, æt suoj vyelgiv tego poattee iija toho já, kuoralava jo tæjd kuus kulij toh laa moonnam já, já ðe, já ðe tuota_[suom.], çuoigalattav telle ko oajniv æt, tääl lii pyeri sijvo nuu æt kuob§ah eä olm náál kobðo já, sunnust laa saaveeheh, sunnust saaveeh jotá liijká pyereest já, no te moonááin pááikán tiäðustuv já, já rahtadááin tobbeen já valdiijn evvisijd fáárun. Nubbe vaaldij, æænab, nube-uv evvisijd keeppidij jieijas laaukan já, tot nuorab Aaslak tot Juhán-Aaslak tot, æðaj æt sun læj pyeri çuojgað æt, sun váldá vähä keppsub, keppsub laauha já, sust lii šieu pisso go sust lii maauser já, ton nube Aaslakisthan ij læmaš ko taggar, ohtii päççee luoðapisso já, já nubbe Aaslak, tot Jompa Aaslak læj kal pyeri kuob§apivdee já, já tot nuorab Aaslak ij læmaš koddám vala ooutgin, guob§a mut, tot luotij æt sun lii pyeri çyejgee já pyeri pisso já, já pyeri päççee æt kalhan toh kuob§ah njeeijeh já, na ðe, miibahan tast læš læmaš te, ko rahtaðááin tot læj, eehid jo já, vajbam še lææin mut toh smiettááin suoj çuojgav kujttag toho aldeláá já, orroov iija tobbeen já, oajniv maggaar šoñña poatá peäiván já, já te suoj çuojgááin toho, æštuš toho ðon Äbbis-tuoddar vuálá gost lææin, vuálgám tæjn luodajn mæddal já kuoralááin já, já ðe toh lijjii juurram toh kuob§ah tast já eävá tuostamgin, moonnað taðe olgoláá, çuojgááin vist maasatkulij val ton, stuorra jeegi rasta já, já ðe orostááin iijjan toos já, no oorooin iijja já, iðeðaspeeivi pooðij-uv, peäiváðoh já, já ðot pejvi lieggiij tom, cuoññuu, mælgad ænnuu já ðoh ferttiijn orrooð, ehiðaspeeivi rej tassaaš ko te kalmeškuoðij vähä.
No mut toh vuolgiijn, kuorrað ðæjd kuob§ajd já, já tommit tooláá æt ij, mændu çuuvtij koaráðoh šooda, æt toh guob§ah ko laa ájgáá jo go la çuojgam, na ðe vuolgiijn eštus kuorrað já kuoraðááin já, kuob§ah lijjii tuoðaj-uv juurram ðon Äbbisist piiras já, já juurram lijjii já, no ðe, te lijjii vuálgám vist tuohu Lemmee peälán já, já lijjii moonnam toho, Viibusan já, já ðe lijjii moonnam rasta Lemmee já, Márástohan já, já ðoh kuoraðááin tobbeen, ton iija já, já ðe tuota_[suom.] te tot. iðeðas-iija gal šoodaj vieha korra cuáñuj mut toh kuoraðááin kujttag ko ojniijn æt toh nuuvt maneh já, na ðe toh monnii vistig, rasta Lemmee tobbeen já vist vuolgii Ábbás peälán já, na ðe toh orostááin, vyerdið, eävá in¬nig tuostam moonnað, orostááin vist vyerdið ehiðaspeeivi já, já oo¬rooin tom, iðeðaspeeivi, tobbeen tássááš ko ðe ojniijn æt oppeet lieggiij nuuvt æt, ij çuuvtij saaveeh kulluu, te oppeet vuolgiijn, vuojdááin vala puojdiijn, savehijd æt saaveeh jotá pyereest já, já tommit læj, cuáñujhan gal læj nuu æt kuodij, mut [to]t læj Pejvi paajeeld, suddaðam muottuu nuu æt tot ij kullum ko çuoigaj.
Na ðe, lææin çuojgamin æštus já, ájguv çuojgalattað tiäðustuv, já toajvuv æt kuob§a vuáiju já, já kæççaladdááin tom muottuu já, æt kal tot tääl vuáiju gal tiäðustuv guob§a jo já, na ðe læin çuojgamin, te, tot Jompa-Aaslak te vuámmášij ko guob§a, oaðá, tuoddar moorast¬vielttist já, eävá lamaš ubba gukkengin ðon kuob§ast, na ðe, te tot ton skippáársis eätá, æt siijvost, æt, "kuob§a oajnoo".
Na tot skippáár, tiäðustuv mejdej ooroostij já ðot, çuojgaj ton paal¬dan já çaaitij koal tot oajnoo já, na ijhan tot oajnám, vuámášam ðom kuob§a ko ij læmaš tiäðustgin goassin oajnám, l槧uv læm, oaj¬námgin, ij tot læmaš oajnámgin kuob§a, koassin mut, no ðe, te te, no ðoh ojniijn, æt kuob§a ij lah oajnimin sunnuu tæjkka tot Jompa-Aaslak ooinij, tot nubbe ij vuámášam vala, te ðoh njavvááin aldeláá vala já, tot Juhháán-Aaslak paazij talle moojiipel ko, ko tot ij vuámášam tom kuob§a já, na te, te njavvááin aldeláá já ðe, te ðot, kuob§a te vuám¬mášij, tæjd, ko, njaahav já, tot te luptiij oaivis, tast læj oajvi, keeppilij aln, nuuvt tego pæænnuv läävee vannað, te luptiij oaivis já, já ðe kææijaškuoðij, na, Jompa-Aaslak, ooinij, æt tot tääl vuámmášij já ðot tieðij æt tot pääççið meid kalga, æt tot ij kuhe oro tast já, na ðe Jompa-Aaslak te paaijij tom, kuob§a. Nuhtán kieð-aln çuo§it paaijij ko ij, tuostam lihaðid taðe æænab æt jos tot, pallaa já ruottast já nuuvthan tot, paaijij tom kuob§a já, no ðalle vuámmášij tot, Juhháán-Aaslak-uv ko kuob§a çiehçadškuoðij, tæst, te maht tie lii-uv tot kuob§a. Na talle tottuv tom maauseris tobbeen já, já talle aalgij pääççið tom kuob§a já paaijij, puoh kuárrusan tom, makasin tom maauserist já, kuob§a. Jompa-Aaslak ooinij æt tot kuob§a læj ájgáá jo jáámmám, ko ðot tejviðij oaiván tom, mut tuothan paaijij puoh tom makasin kuárus já, mut tæst lii vala eres, makasin toos já ðe, oppeet aalgij pääççið.
No Jompa-Aaslak, çuárvu æt "ele innig pääiji, tot lii ájgáá jo jáám¬mám, vuosa læmnuuin jo, tun pááijáh puoh motten tom kuob§a", No ij tot valakkin ostam kuullað mujde ko pááçá, nuuvt hirmosááyt to¬hon já, mut tot, ooinij æt, tot Jompa-Aaslak ooinij æt ij-kkal vissa tej¬vid¬gin ko pááçá, te, maauser njuškee ajn toho ááimu vuást ko, çär¬vee.
No tot paaijij puoh tom ja, makasin ja, te ij innig ostam, pieijað uðða makasin ko, eä læmaš ko kyehti makasin, nubbe val læj, värri¬makasin mii læj tevdum já, ij innig ostam älgið tevdið tæjd, tom makasin mut, çuojgalij, patarasan toho maasatkulij váhá olgoláá já, ton Jompa-Aaslakan val çuárvu æt "poaði tunnuv æt tot lii vahtiimin sunnuu já, tot njuškit sunnuu ool" já.
No tot, Jompa-Aaslakhan poaris kuob§apivdee, tothan kal, çuoi¬gaj, çuojgalij ton kuob§a kuuvl já eätá æt "ij taat innig keännán njuškit, tot lii ájgáá jo jáámmám". No ðot vala çuárvuj tot, Juhháán-Aaslak æt "ele moona tohon, tun purruuh toos", Jompa-Aaslak çuoigaj toho já, toppiij peeljist tom guob§a já ruttiij kááuvud já. No ðe tuostaj tottuv poattið tot nubbe Aaslak-uv váhá aldeláá já, no ðoh nelji kuob§a laa læmaš togo, tyebb[i]láhháá ðæggaar kopepääihist livvadmin te, tohhan ruotastii ðoh kuob§ah já, mut te, toh ruottii piiras tobbeen, taggaar mohe já ðe, ruottii oppeet togo jeegi pele, ton saje kost tot, paaççum kuob§a læj já, no vuámášááin-uv: tuo, ryetteh toh kuob§ah.
No ðot Jompa-Aaslak oppeet toppiij piso já, paaijij kulmii ruotaðejn tom stuárráámus kuob§a já, na ðe, tejvidijhan tot tom já tot moonaj val, mottoom moaddiçyeti meetter já, tot kuob§a já ðe jaamij toho já, pazziijn tuše toh kyehti, kuob§aviälppá já, na tehan te, tot nubbe Aas¬lak-uv, ko ooinij æt toh, kuob§aviälppáh pazziijn já moonnav tobbeen jeegi rasta ðe, talle tot çuojgalataj tæjd já, já çuoigatij tæjd kuob§a, viälppájd, tohhan eä, moonnamgin innig kuussan toh kuob§a¬viälppáh mujde ko, ryetteh pirra togo tæjd, tuoddarpuuncijd, já vyer¬deh tæjd, stuorra guob§ajd koas toh poateh já, na, na ko ðot juuvsaj tæjd kuob§a¬viälppájd tommittáá alda æt, tommittáá nuuvt lii æt áppád-uv pääççið te, ijhan tot lamaškin, tot tom laauhas kyeðeestij toos kost toh lijjii toh, kogo tom vuossmuu kuob§a kuddiijn já, já ðon laaukan paccii puoh toh, læmnuuh já kuárus pissooin læj çuoigatmin tæjd
No tothan, ko ðe toppiij ðom bissoos no hoksááj æt ijhan sust likken læmnuuh piso sist já, ááiguj laauha. seelgist, te tothan læj-uv, hok¬sááj æt sun, kuoðij ðom laauha tohon, No tälle tast šoodaj hirmad hoappu maasat, tot pallaaj jo oppeet tæjn kuob§ajn æt tääl sun gal borroo ko, eä lah, ollágin, læmnuuh já, no talle, çuojgalij maasat já, no, tot Jompa-Aaslak mejd ko kierganij ðon nube kuob§a, ooinij æt tot lii mejd jáámmám, te, çuojgalij toho ðon, ton, Juhháán-Aaslak, savehlättee mield æt kal tot, æt kal tot tiäðustuv tæjd kal jo koddá tob¬been já, no de vuámmáš æt skippáár poatá vuástá, çuájgá nuuvt hirmosááyt, ruáptu, savehlättee nuuvt æt, no, tot, kojjad ton, ski¬pá¬rist æt no, "majd te toohih, kuddih-uv tæjd kuob§ajd?", No tot, tob¬been læj meendu já çuárvu æt ko sust, læmnuuh eä lamaš olemassakin fááruust já sun masa, porroo tooid kuob§ááid já, na, talle vie§aj, tom laauha tobbeen já, Jompa-Aaslak jurgalaðaj, maasat já, mejdáj já tot vie§aj tom laauha já ðe vuolgij, uððasist toj mannjaal já, æðaj: "Kal sun tääl koddá tæjd kuob§ajd" já, já ðe çuojgalataj tæjd oppeet já, no çuoigatij já çuoigatij tobbeen já, piiras oppeet ja ðoh kuob§a¬viälppáh ruottii nuuvt tegu, mæsta oajnus tæjd, jáámmám kuob§ajd, ijhan tot oajnám, Juhháán-Aaslak vuámášam tæjd já ðe, te, tot çuoigaj, ton Jompa-Aaslak kuuvl já ææðaj æt, ko sun ij, juuvsa tæjd tom muud¬don æt toh, toh tuota, sun áppádišij tæjd pääççið, mut, "vyelgi tun tæjd çuoigattið, sun mana vahtið " já, já nuuvthan toh soovááin æt, kal, kal sun çuoigalat, tæjd já, já tääl kalga tot, oppeet pääccið maauserááin vahtið tæjd viälppájd. Toh algiijn pirra, ruottað ooutaj luodaj mield já, na ðe paazij. Togo læj toj, kuob§aviälppáj rännee paalda, rännee alda moaddi soola geççin taggaar stuorra kuosa de, paazij don kuosa vuál, vahtið tæjd, já Jompa-Aaslak çuojgalataj tæjd, kuob§ajd já, no ðe, tot çuoigatij tobbeen pirra toj puuncij, tæjd kuob§ajd, tággárij, tuodarooivij pirra já, lejhan tot pææssað jo bääççið-uv ðæjd mut, tot ij tanen bááççám æt heärváá maht, ðoh, viälp¬páh ruottav ton rännee meld.
Na, te çuoigatij tobbeen ääigis, toh lææin jo vájbám-uv toh kuob§aviälppáh já, já cuáñuj ij lam nuuvt kooras æt tot læj tæjdgin kyeddið já, Na, tothan çuoigatij já, çuoigatij tæjd já, já ðe, te ðoh guob§a¬viälp¬páh te viijmag turvastááin oppeet ton, ovdii ränneesis já, nuuvt te ruottav, paldaluuvain ton, rännee meld ko, ðot læj tommit alda jo, tot çuoigattijjee tæjd já, na de æštus tego ðoh guob§ah pooðiijn ton, toh kuob§aviälppáh ton rännee meld te, tælle aalgij oppeet pääççið tæjd já, já paaijij oppeet nuuvt kuhe tæjd.. poaðidijn jo aalgij pääççið já ðoh kuob§aviälppáh-uv eätáduuin já, eävá toh teärttám eres kuuvl ko ruot¬tááin ton seämmáá, ton seämmáá, rännes meld já, já ruottááin já ruot¬tááin já, já tot tot pááçá já pááçá já nuuvt kuhe ko paalda pooðiijn togo já, njuškiij já çuozit-uv tot, päççee já, mut ko ooinij æt toh maneh ajn, lappad, te aalgij oppeet pääççið já, já nuuvt toh nuhhii tast ton pissoost toh læmnuuh já, ege ðot tejvidam koabbáágin já, te booðij ðot Jompa-Aaslak ton kuuvl já, já ðe ææðaj: "Na tunhan lah, šieu, §yejgee já šieu päççee, já byeri bisso. Na, jiehhan tun, tääl, tuostagin koddeð tæjd. Jieh-uks tun tuostagin koddeð?", Na tot ææðaj æt "ij sun, ko ðoh lijjii nuuvt uceh toh kuob§aviälppáh æt ij sun, viiššam tæjd koddeð, ollágin".
No de, miibahan læš læmaš, te Jompa-Aaslak çuojgalataj oppeet tæjd, uððasist já ðe, já ðe juuvsaj tobbeen, tæjd já paaijij nube tæjn, kuob§aviälppájn mut, nubbe moonaj ton tuvváa já, ij viiššam vyelgið tom mannjaal já, já moonááin já, moonaj ton skipáris kuuvl já, njuo¬vááin tæjd kuob§ajd já, já ðe val vuolgiijn ton oouta viälppá mannjaal já, já çuoigattááin tom viälppá mut tot læj, njäbbi jo pooðij nuu æt ij, ij innig saaveeh olmnáál jottáám, moinnan, mojgin vuoidasijgijn já, ij-kkale guob§avielpiskin kobðo, mut ko tuohkin eävá kostam te, çuoigattalááinhan toh tom viälppá væl, já ðe læj tot, Juhháán-Aaslak-uv jo nuu suttam æt tot çuoigatij, vala ohtuu tom viälppá, maht læš kulma pænakkullam já, já ðe, talle go læj lauhattáá moonnam togo, læj kuáððám laauha ton, nube Aaslakan já, te masa ij koosta tobbeen innig maasat, nuuvt kuhás moonaj ton guob§a mannjaal já, kuob§aviälppá mannjaal já nuuvthan tot, kæævaj æt, ij tot koddám, tejviðam ooutgin, guob§a pääççið mut, mut kujttag gulma guddiijn, te oasála§§anhan tot pææzaj ton, tæjn kuob§ajn já, já tiäðustuv læj, räämiist æt suoj kuddiijn kuob§ajd já, já nuuvthan tot ij innig læh, tot Juhháán-Aaslak ij lah innig tastmaña, tuostam vyelgið guob§apiiudon æt, ko jo tiätá æt ij sun tejvid pääççið já, væjkka lišij šieu pisso-uv te ij sun tejvid pääççið, já, já nuuvt tot lej majemuš kuob§a¬pivdemrææisu, ij innig tot Jompa-Aaslakkin lah tastmaña pivdám, kuob§ajd, nuuvt æt, lišij, pæntta taðe várás vuálgám æt piv¬deð kuob§ajd mut, mudojhan kal lii eällám vala, çohçuv æt jos sun karvaašij kuob§ajd já, já læj jo t[ot] ohtii karvam-uv vala taa, ij kuk¬kegin äjgi já, lijjii, Suomast poattám heäráh, ajguu kæççað tom maht tom kuob§a, koddeh mut, te læj kææuvam nuu æt tot lii, çohçuv lijjii poazuj-almaah karbam tom kuob§a, goaðiist já, já tot kuob§a ij læmaš ton goaðiist. Te nuuvt tot paazij tot kuob§apivdo, valauv piydi§eävá goabbášgin kuob§ajd.

Matti Valle
Peeivi-Vuáláppáá kištojsuuham
Na, dalle lej, ovdii poaris ääigist tääbbin Anarist taggaar kieuras almaj mon nomma lej Beeivi-Vuálááppáš já, tallaa ääigist ko juttii aanaar¬sämmiliih oaggumin, tobbeen lii, nuuvt tegu ettii ðoh jieijah koskanis æt mææra oaggumin, vajkka ðääbbin ðoh juttii Taa§a mæærast, Väärjigvuona guulan já dobbeen. No ðe, Peeivi-Vuáláppáš mejd lej moon¬nam oagguð, já lej kiiðaštmin, tegu kiðða-oaggooh mejdej kiiðašteh. Na ðælle tot læj váldám eennis-uv já, ooutast oaggooin ðobbeen já geessiv, geäsán läävejii boattið ajn teehin, jieijas aassamsoojiijd, maassat Aanaaran go tobbeen lee, oaggum já goddám ænnuu kuolijd já tiäðustuv, ruuðajd finnim já evvisijd oastám já. Te lijjii Çäcsuolluu riddoost vyelgimin já, tobbeenhan läävejii oagguð mejdej ðoh, syemmiliih adej nuuvt tegu toh ettii tallaa ääiqist já ma[ht] val täälliv eteh æt läddliih. Na ðoh läddliih mejd lijjii vyelgimin don, seämmáá, Çäcsuolluu riddoost, Çäcsuolluu, kaaupug riddoost adej tom Værakaaupugan toh ettii. Na, tajn läddlijn laa kyeyteh kuulmah suuhamsajeh já mañga almaa, paaldaj suheh, tajn kárbást já kutta pænakkullam lii rasta ðon, Väärjigvuona, adej Stuorravuona nuuvt tegu, aanaarsämmiliih ettii. Na, toh läddliih eteh tooin Peeivi-Vuáláppááin æt tääl šadda mist tibi kištojsuuham táágu rasta!, No Beeivi-Vuálááppá§han gale, ij læmaš illá kištojsuuhað go, lej tiäðustuv vähä nuuvt tegu, çeävláá vuoimiinis-uv já, mudoj-uv, jieç-uv lej tubdam æt sun lijge kievra tájðá leðe-uv. Na ðot çoonaj eennis toho kárbá ovdiigešstáámán gidda adej ton piittán, byerebeht-uv já, amas rovvað kárbást mæddal go sulláád. Na läddliih kierganii já suládii jo já toh finnejii jo ovdamääðhi-uv jo mañga çyeti sollad. Peeivi-Vuá¬lááppáš ij toouva oajnimiskin mujde go rahttat, tajd ááñujd teälláástal tobbeen, já ááirujd suuhamnáál. Já go ðe kierganij te sullááðij!, Na suuvvaj gale nuu toj mielaj æt, ijhan tot læmaš ko, oanehas paajaaš ko ðot šuvgááj, läddlij lappad, ðoh kal viggii kiškoð, almajvieuvast mut ijhan tot ávttám, Beeivi-Vuálááppáš moonaj ðegu, táálááh lovveheäppuš¬vuái¬máliih, perämoottoreh, te çääci gyeyti pele moonaj suptan já, nuuvt¬han ðot, pææzaj Stuorravuona rasta já läddliih paccii tegu orrooð.
Lismá komme
Tot lii, gale, maañgas lii ðom, tiättám já guullam ovdil-uv ðon, Lis¬má kommeest, mut, lii ðaan ááigán-uv vala tiettum æt tot lii, nuuvt teku, vaj ææðašij eellimin. Já, tobbeen lej, Lismáást, Issáást ræñgan, Saammal já, tot piejaj ðom, raççoð dobbeen lej, nubebeln juuvva dæggær oami viste. Já ðom viste teku táválááyt ovdalist já amal val tääl-uv motomijn soojijn, pieijih tæggar vajkka nuuvt teku ovda¬mærkkan, silbaruuða ðoho, kuorgahirsa vuál, æt tot ij, tobbeen lišij nuuvt teku luho puáytášij já nuuvt oudaskulij ðe. No Saammal lej raççomin tom oammi viste, ðe kaaunaj ðobbeen kuorgahirsa vyeln tottuv ðobbeen silbaruuða. Ij maaššamgin, ðe piej, lákkáran ðom, já giezaj, putes pááppárij sis toho. Mut, ko ðot oaððááj ðom, silbaruuða, silbarutta læj alnees lákkárist já. Na tot pooðij-uv iho táttuð tom silbaruuða maassat, mut tot Saammal ij tooham gullamaskin mujde ko ooðij ajn. Te pooðij nubbe ijja, te booðij oppeet táttuð tom silbaruuða+, "Kolgah toalvuð maassat toho ðom, silbaruuða, kost læh váldám." Saammal ij mujde ko erttipele jurgalij já, ooðij ajn. Mut te pooðij koalmád ijja, de, pooðij-uv já, táátuj oppeet tom silbaruuða já ææðaj Saammalááin: "Jies jieh toalvu tom silbaruuða, ðe, tun jieh jieškan kuhháá innig vää3i, sun poatá tuoðaj, vie§§að tom silbaruuða tust.", Te Saammal gale, toalvuj tom silbaruuða já leggistij toho ton, tupe¬saijan maassat. Te ij innig tiettum tot, vätimin ðom koll. silb¬a¬ruuðas.
Pessijáškomeh
Pessijáškomeh-han mejdej läävejeh, jutalað já, tæjn lee mainastallam já, ama jo vala-uv juuttaleh, já çyeppeh saau3ajn, ulloojd peeljij kooskast já, kuuzajn, peäskádeleh seeibijn, mejdej soksamijd, já, toalvuh tagarááid láddooid, majn ij juuvvaš kulgii_[pot.], talle go, laa oa§§utmin nuu et nube ulmuu, šivettááid, nu et toh eä innig meännástuççii. Talle ðoh toalvuh tagarááid jurba láddooid tæjd soksamijd já, talle ðoh, tobbeen te älgih, vaaikuttað.
Äjjihšoñña piijpo¬cokkiittijjen
Na ðääbbin, Säämiist, anaarsämmlijn gujttag lii læm já amal jo lii eärásijgijn-uv veähá seämmáámuušiih jurduuh ton äjjihšoo[ñ]a pirra, æt tom ij pássáá härdið æt, talle sáttá, kææuvað hyeneeht. Na lijjii motomijn koldemin, sämmliih tobbeen, mottoom jääyrist já, já äjjihšoñña pooðij, çohç-äjgi val lej nuuvt tegu seeyñis eehideh jo algii leðe, já booðij äjjih-oahti já kaska. nuu æt tullan šleäðu já çeärgu. Mut tot, ohta almaj raahtij piijpon, tubbáákijd teällááj já, tÔalláá ääigist ko lijjii toh tullagoskamij- já niiskijgyejm cokkimnáál toh piijpoh, já mudoj-uv tuulah te. Arvalij æt, "kooskah tun gal mut jiehhan gal oa§uççii suu piijpongan tuula!", Mut te go tom lej pahuðam ðælle ðot, teeydištij tulla ðom, äjjih puoh lappuuj ton tuula siis já piijpo lappuuj njäälmist já, jieš kal val paazij toos çokkád go tulla lappuuj já piijpo moonaj ðon tuula mield mut ij-kkal baliidam innig, ton, piijpo¬cok¬kiit¬tijjen äjjihšoo[ñ]a.
Tullariemnjis
Na ðæjd tullariämnjájd-uv go, ulmuuh, haaliideeh já, já tot, gal tiäðuust tuoðaj lii-uv gal adej nuuvt tegu, kolgaççij leðe já lii-uv tiäðustuv mut motomijn te mij oajnip tobbeen go, mii bääihi alda jááyrán_[< jääy¬ri alne] oajnoo, ehiðist ajn tegu, mottoom, mij jurdep æt tot lujstáá ðobbeen, lujstimijgyejm jieña mield, já sähkÖlamppu ðast lii kieðast. Motomijn tuásá tuásá já ajn láppoo já taas tuozaškuát já taas láppoo. Mut, mij jurdaççijm maht tot lii máhulašvuota go, ko tot, lii muota, kyeytlov seenti paaihijn jo, jieñan_[< jieña alne] já, ijhan togo puáy¬táççii innig lujstimijgyejmgin jutalað. Já tot ajn oajnoo jyehi eehid, muáttá-uv laze, mut tot ojnuustal tobbeen ton, jääyri çoalmist tobbeen ajn, tuozad ehidist já motomin oajnoo mañeláa já motomin tooleeb ehidist tobbeen, tuozad já juuttal já taas çaskaðast já ojnuuškuát já, tot tiäðustuv go njolgeest te toh, soksameh ko alnees liihadeh talle ðe, te ðot, tom tuula, taha ðot soousa, já ðælle tast ko çuo§§at te láppoo ðot, tot tulla ojnuumist. Ja tie nuuvt te ðom. çuova §ajttalij já, tássá᧠ko mij heevijm dob[be]en, jotteeð nuuvt tegu amal mij eelijm suoinijd vie§§a¬min. Te ijhan te læmašgen makken lujstimluodajd, tot lej riemnjis jutalam tobbeen, riämnjá luodah lijjii. togo, jutalam tuáhu teehi ton jááyrán já, oali, maauva luoddiijgyejm riemnjis. Na tot lej tiäðustuv ðot, nuuvt sarnum tullariemnjis tobbeen. Mut ðom-kkal ij kihheen tájðám finnið. Tot lišij læm gal tiiuras riemnjis mut tot, oonij tom çeeyðis já moonaj ðooin çeyðiinis kuuz læš, jiem mun gal tieðe vajk læš valla-uv elimin.
Komme tullapeällást
Roggejávráá Nijlasist lej motomin tæggar, läddilaš ræñga, Kalle-nommasaš já. Tot lej poazujræñgan tobbeen, boccuuj guulan kuáðuutmin. Mut ko ðot, piejaj tuula dobbeen, iijjan orostam diet, te lej oaðimin, te kulaškuoðij, adej oaððáástalminhan tot lej, te kulaškuoðij hirmad, keälu ðobbeen ko kulloo já boatá já, mut tot aldeláá ko poaðiškuoðij te oro: heäppuštiiugah laa. No juurdaškuoðij:, kii-sun tie¬gan val poatá heäpušááin go luodda ij lah taa. Na ðot kieijaj ääigis, te ðot pooðij já, vuojij don, tuula lappad, ij ðot perustam dast vala, mujdego, tivoj tuula já oaððaáj uððasist. Na te læj-uv nubbe ijja, te pooðij oppeet, kulluuškuottii tiiugah já byerebeht kullojeh. Na ðot, koccááj kieççað, mii lii tot ko nuuvt, stuorra tiugajgyejm heäpušááin vuáijá. Na ðot vuojij don tuula guuvl já, æðaj: "Tun golgah vyelgið táágu mæddal!", Na ðot ææðaj æt, Kalle arvalij: ij sun vyelgi. Na, tot ææðaj: "Ko sun nube ger poatá väättið, tun ferttiih vyelgið. Na tie ðe nu. lappuuj tot heävuš-almaj. Na de booðij nubbe ijja, lej ðast taas tuula divvoom ehidist, te, kulluuškuoðij tivga tobbeen, mut ko aldeláá poaðiškuoðij ðegu kirkkokeäluh toh, çyeijih, na koas eä peeljih joð¬guu, já heävuš-uv lej nuuvt styeres æt já çappad te¶u, te¶u äjjih-oahti. Te poatá já, já talle ðot ko pooðij, vyejeestij ðoos tullabeällás æt te çergiij, já ðe páárgádij stuorra jienááin æt, "tun golgah vyelgið táágu mæddal, mudoj sun gale, tuu tæškal ðoho nuu æt jieh, auvestad kav¬nuu!" Tælle dot, læj Kalle juurdaškuáttám, æt täst tájðá leðe tuota, já, te siirdij, kulma soola dom tuula, tullasaje nube saj. Já eemeed lej iðedist poattám, toho, heevij poazsiijdan poattið já kojjadij:, "Mon tææks tun lah tom tuula sirdám nyeyt, nyeyt oanehas määðhi?", "No go sun ij pissim tast orrooð.", Já, te tastmaña gal oa§uj rááyhu go tuula lej sirdám.
Sousçielgi tuve komme
Na ðajn, Soousçielgist lææ, ovdii Soousçielgtuuveest lææ, mai¬nastallam æt tobbeen lææ, golgaççii leðe komeh, já, tom ij, jiem mun tieðe, mun jiem kujttag oskom tom ovdilgo, jieš, šoddim, tubdað, já ðot heevij nuu æt, muoj, vilja-Saammalááin lááin dobbeen, ton ááigán, çieskasijd, çuolamin, tot lej ävðintupe, tot Sousçielgtupe. Já muoj lááin oout iija, já tast ij kullum mihheen, já muoj, çuoppááin tajd muorajd nube-uv peeivi vala já, já lááin nube iija ðast, já lii koalmád ijja, muoj lááin kierganam tast muk ko, mut tot lii nuuvt æt, eän kierganamgin vyelgið ton eehid, vala mæddal vala orroon goalmád iija, já, ehidist arvalááin ðast æt na, tääl muoj lææn læm gyeht iija mut ij læh kullum mihheen täst æt, tääl lii goalmád ijja já jos ij tääl gulluuççii ðe ðot ij kulluu mihheen ige lah täst mihheen. Na muoj lááin tast, tuula pieijam já kááhvástallam, já piejááin val máállás-uv já, já oaði, talle lej go muoj tupán pooðiijn te læj, taggaar myettee, šoñña, tegu, muota-oahti, ja, tot muotij munnuu luodaid jolgadan ulguubeln. Mut ko muoj, lááin, tobbeen, tuuveest, te kulluuškuoðij veäskárist te go læj taggær oammi tupe mast, mii ij læm aassam-náál, mu[t] ko lättee gal lej. Te kulluuškuoðij go ðobbeen vá33á já luuvvij muottujd kammuuinas já, vá33á ðon, lät, oammituve lättee mield já puolašin toh skiçeh toh, lätteelyeydih. Na, muoj, kuldaleen, já pelji¬peä¬lás¬telleen, na poatá tuoðaj-uv kyessi, muoj arvalááin já, munnust læj pææ¬nuv-uv mii læj dobbeen ton, tuve poššuugeççin neävuj æln livvadmin. Tot aalgij mejdej huriidið já uksnjáálmán moonaj tohon já, kuávlá ukskooskast togo já haarijd toho, mut tot jurgalaðaj ðot poattee tast uuvsast, ulguubeln já vuolgij ðaas, oro æt ðot olgos mana, ton lättee mield, lyeydih tuš skiçeh. Na, no lappust, taas poatá!, Já nuuvt vá33á lussadááyt tegu, olmooš koassuv já, na muoj æt no miigas tot lii máðhálijd ko, ij ubba poaðigin mut, tuš ájgu, æt juo-uv tot lii ajn-uv tot komme?, Na, lej ðast te, tot vuolgij taas olgoskulij vä33ið, kulloo ko mana. Saammal læj ðogo, uksnjälm, alda, ton reäñkk-aln çok¬káámin, n[o] eätá æt tääl go jurgalaðaš já poaðiškuodiš te, sun çieyçast tom uuvsa áávus já leggist vala áákšu ðohon, maññaal, ðon seeyñis tupán. Na ðothan jurgalaðaj nuuvt tegu kuullam-náál lišij já kulloo goalmád kerd poatá ðon tuve miätá dobbeen já skiçeh toh lätteelyeydih nuuvt tegu jo táválááyt ko dælle ko olmooš vaa3ij te skiçeh nuuvt. Na, talle Saammal çieyçastij dom uuvsa áávus já, já miihan lii ðot pæænuv mejd toho, ruvgááj olgos, ij ðobbeen læm mihheen mut, muottalm læj nuuham já lej jáláhas já goalkki já mánuttep nuu æt, puoh oainojeh já muoj guohtuuh toho olgos kieççað æt no mon luodah tobbeen te laa. Ni ij láh ij ij riäyskáluodda já ege lah munnuu luo¬dahgin. vuottuu go muoj lææn tobbeen keäzáttallam muorajd já boat¬tám tupán já tottuv lii muottum já, puoh lii nuu jolgad æt muoj arva¬lááin æt tie ðe laj ðot komme. Na muoj moonááin já buurááin tom máállás já oaððááin já arvalááin vala æt, valla-uv-sun muoj iðedist lææn guohtuuh täst. No muoj koccááin já tast lááin, nuu æt ij læm mihheen eettin mut talle gal tom jiem tieðe mii lej ðot kuossijd ko tast eä bááccám luodah ege ðot, ojnum jieš.
Omas máðhála§ ävðintuuveest
Já dobbeen lii, læmaš, tajn Sousçielgtuve aldasijn lej nubbe-uv ävðintupe. Já motomijn, mun lijjim ohtuu ðast, nuuvt tegu, läävee-uv, poasuj-olmooš kuáðuutmin, vuájánis, já kááhvástalmin já buuradmin, tiäðuust jieš lii gal tuuveest mut vuájáán lii kuátumin dobbeen, jäyvil-ænamist já, mun, tast, käähvi vuoššim já poldim tuula tiäðustuv já ðæst lej kuhes reäñkku já, ton tuuveest lej, ðon ävðintuuveest lej tæggar, säämitäkki nuuvt tegu jo läävee-uv tæjn leðe. Já ðæst lej vala ðæggar kuhes reäñkku maj[d] mun rottejim ðon, säämitäähi ovdiibel toarrást já, nuuvt vonnalim ton reäñkk-ool, já lavkkan val rottejim oaivi vuál. Na talle, mun lijjim tast, voonnam tiäðustuv já ama jo vajbam lijjim go vuáijám lijjim guhes määðhi. Te, mun læm, mun noháðam toos. Já, tulla lii læmaš çaskam ton, piisist, täähist, jo já. Na mun lijjim tast, nuuvt tegu moránim toho, já, talle kulluuškuoðij tegu še lej, ðast lej še taggar oammi tupe togo, mast lijjii poaldám lättee mæddal mut tobbeen lijjii gal riivah já, sævñad kal tot tupe tiäðustuv, tast eä lah laazahgen ige, já seeyñis äjgi çohçuv ovdil juovlaj. Te kulluuškuoðij ðobbeen, luuvaçatmin seämmáánáál nuuvt tegu sämmilaš lää¬vee-uv, tälviv pæskastis luvvá muottujd já kammuuinis, mun jurdaççam: no ðe, tegu lii, eres mááðhála§-uv poatá gulloo. Já nuuvt kulloo-uv ðon oammi tuve miätá te vá33á, riivah val, tyebbin riçeh já, pooðij já ðom uuvsa lææhastij, mun jiem mujde ko vannaam tæn reäñkk-an, jurdašam æt, kii-sun tot læš, já mun jurdám must lii, täähist lii tulla ðiäðustuv, tothan gal lii çuouva tuuveest, mun jiem çolmiidangan lææha. Na talle ðot kulluuj ðom uuvsa val ulguubeln-gulij læhastuv sævñadan, tot ruo¬hastalaj tom, uuzaj tom uksatoppiittuv adaj ripá já ðe, fattiij tom, te rundááj uuvs áávus já, seämmáást muu gaamuj, toppiij, kieðááin, ko, must ko jyelgih lijjii ðoho uusa vuást. Na ðalle mun gieijastim æt. maggaar gyessi tot lii go, talle muu juálgán toppiij, tupe nuu sævñad æt ij ollágan læh tulla täähist já, no must laj sähkÖlamppu, mun toos hoappust já tuozastim pirra ðon tuve, ij dobbeen læh kih¬heen gosten já mun olgos kieççað æt, kost lii, no ij láh ko muu, poat¬tim luodda lii dušše já, já ðot, kyessikippaár ij læmaš luoddajd ráhtám te, mun jiem tieðe ðomgan, kii ðot lej, ko lappuuj luodajttáá.
Ooudastjotteeh
Ulmuuh eteh æt taggaar, riges almast lee mejdej tagareh oudast-jotteeh-uv. Já ðe motomin lej ðot, mun lijjim mottoom sajeest, ävðin tuu¬veest, kááhvástalmin já eellim olgon, já oali šieu šoñña val lej. Te kulloo geällu ðobbeen ton luoda sundeest já eergih kullojeh ko sääðeh, nuhtán te maneh nuuvt tego sáhháá ðoh: háh háh háh háh háh háh. No mun æt te poatá kal gyessi tuoðaj-uv. Na, ijhan tot, moonaj, lappad ton tuve já mun jurdaççim æt tot lii ðääl, ergiidis çonamin ðob[be]en ton pooreest, mut kal poatá, já mun vuoššim jo gäähvi-uv já, tot çoaskuj ðoos já mun eellim gieççamin tom luoda, ni eä lam makken luodajd. Na nuuvthan tot lej ðast, tobbeen jo horga koskijja. Já njäbbiseähá, val lii dast, tegu pivval lii çohçatäälvi, piivaldij nuuvt æt lii daggaar njuáskádohseähá já, mun, vuálgáççim-uv jo vyeijið-uv, muh jiem, pyeyti ko hyenes sijvo lii, mut, moonam toho olgos taas æt ij-uvsun liççii jo galmam jo.
Tuoðaj jo gulloo ðaas ton luoda guulan geällu já, keälluš tobbeen gulloo cilkkemin já, já gulloo eergih-uv ðobbeen sääðeh nuuvt. No mun gieijam, na, tææhan tuoðaj gal tie vuáijá gal já, já tot kal lii ol¬mooš kustoo já tothan pæænuv ruotaj toho muu guuvl, tast lej pæænuv val já booðij muu guuvl tot, pæænuv. Na ðe pooðij, ðie çoonaj ðajd ergiidis, te tuoðaj-uv te Kaabi-Jovn booðij ðas[t], talle kyessin já, já tot lej tiäðustuv vissa ðot ooudastjottee go tast ij læm luodda mut pooðij gal, seämmáámušaš keälluš lej ðon ooudastjottest-uv, ko ðon maa¬jeeld¬boattee Gaabi-Joounast-uv. Täiðeh toh tuoðaj-uv leðe nuuvt, toh ooudastjotteeh-uv, æt, joteh tagarij kieuras riges almaaj ovdiiben.

Iisakki Paadar já Matti Valle
Pivdomuštaluzah
Iisakki Paadar: Na tierva tunjin-uv paše vilja!
Matti Valle: Tierva, tierva, na gost tun lah tääl leämáš?
IiP: Na, munhan lam tiäðustuv pääihist kale læmaš, já já læm tobbeen tæjd pääihi, pargojd porgam, olmoošhan lii taggaar, tot ij læh pargottáá goassin.
MV: Tot lii tiettlas, pargesthan gal ajn lii bargo.
IiP: Na tot lii, tast tot pargo ij nuuvva.
MV: Joo tot lii tuota, must še lii ajn-uv gujttag nuu æt, ko must ij læh pelgi gaskoo koammir te, kal ij bargo nuuvva já jiem læh tarbašam vyelgið uuccað vala.
IiP: Kalhan tot tiäðustuv, täiðeen leðe-uv seämmáámuušiih kuohtuuh.
MV: Na, oouta, byereh le§§een gal, jiem mun gale ðom, byeyti ættað æt jieh tungan liççii seämmáámuušaš pargee.
IiP: Kalhan tot tiäðustuv nuuvt lii æt, eän muoj kujttag, jos muoj mudoj liççiijn nuu kieyheh mut pargoost muoj eän læh kieyheh.
MV: Joo joo.
IiP: Tom muoj gal láán vuámášam.
MV: Naa já nuuvthan lii ajn æt ko, parga, ðe dallehan gal biergee mut ko álgá láškuttallað te ðalle kal tájðá lejbi seägguð.
IiP: Joo, nuuvt tot tot kal lii tiäðustuv.
MV: Nuuvt tot lii.
IiP: Na læhhuv,_[ð]un kuolijd pivdÔam dääl?
MV: Na lam mun gal viggam pivdeð mut ko majd ko ij oosta.
IiP: Jáá, no tiehan tot kal lii.
MV: Nuuvthan lii, tiehan lii pärtti ko ij oosta pivdeð, mun go læm vig¬gam olssan tuve rähtið já
IiP: Jáá!
MV:, oajvisyeje nuu æt, tälvi go boatá já ðoh linnabuollaseh tiäðus¬tuv. Párnááh kalmojeh já, kálgu ravda toho tupán.
IiP: Amamis tust lii-uv tot, tot tuperähtim?
MV: Musthan tot lii ajn tot tuperähtim, já ege tothan. gieyhis ulmuu tuperähtim, tothan lii mahte tegu, te kuosta-evni, evni ðe kiððuv buolašmuottuu mield ruáttá.
IiP_[poouvast]: Joo, tothan gal lii tiäðustuv.
MV: Nuuvthan tot lii.
IiP: Na, tun moonnam kiiða kuddih koaskim mejdej.
MV: Hm, kuddimhan mun gal vahagist tom-uv gale, mut tothan gal læj-uv heärváá ðot. Mun lijjim tyebbin, mist ko lijjii poccuuh, oout sajeest, mist jyehi kulman, majd nelji, viiljašhan mij læp-uv já eeçi, eeiji boccuuhhan še lijjii ðäst.
IiP: Jáá!
MV: Já ðobbeen læj mottoom viärujboasuj-uv val, Lass-Uuvlá Nijla¬sist-uv læj, moaddi lijjii ðobbeen já, já ðe, mun lijjim dobbeen çuoj¬gamin, moonnam täälvihan gal læj-uv hirmad hyeni kuáttum gal, gorra muota já assaa nuut æt tegu, mut çiermiheh kal lijjii ænnuu.
IiP: Nuuvt lijjii.
MV: Joo mæsta jyehi ááldust, já nuuvt stuárráh ko lijjii çiermiheh já eä¬han toh lijjii eällámgin, jos ucceebeh liççii læm.
IiP: Eä liççii læm.
MV: Na tuoðaj-uv te mun vuolgim toho çuojgað boccuuj birra, ðoj, luo¬daj birra. Nahan gal pieðgisteh, tomhan tiätá go, ko, ceäyvu, æt tohhan gal eä, mahten læh tolliimist, te, joteh viiðaj kuuðaj kilo¬meette¬rij iijast, pieðganih jyehi guuvl toho já.
IiP: Nuuvt tiäðustuv toh
MV: Na mun lijjim çuojgamin, te, vilja-Hææihast læj taggaar, muu33ig¬-vyeveers, tæj kodosnolppohan tot lej, tot læj voor¬das¬t[im]vahan jáámmám já.
IiP: Jáá!
MV: Já ðe togo lej ðot, ton juuvvašroggeest tottuv mut, te tot, koas¬kimhoostag læmaš tom puuradmin já ðe kirdelij fárvulij ðast.
IiP: Ná hej, hej!
MV: Ná must ij læm pisso, fááruust ollágin já jiemhan mun puáh¬támgan pääççið. Na togo val_[k]iirdij gal alda mut mun, jurdaççim æt, kal te lej jo vaahag, tääl lijjim bääççið jo, jurdaççim nuu, mun nube ðuv, ijhan dot vyelgi go, togo lii puurramsaajeest te. Na mun taas tom piso riemmim gyeddið, luðapissuu seelgist æt te tom go heevee tibi ðot leðe tast. Na ðot ruoinah læma§ jo goddám Lass-Uvláá Nijlas çiermih já te tom buuradmin tobbeen!
IiP:_[Poouvast.]
MV: Na te mun çierastim tobbeen mottoom teärmáá, pooráá vuálus, te te fárvulij hirmad stuorra ubba lodde tiäðuust.
IiP: Jáá!
MV: Tiätáhan tom go pelnub soola lej, soaijágeeijij goska. Na mun ðom çouvostim tom luoðapiso já n[uuvt] te já mun te pacattistim toho ðe, soaijá rasta heevij, teäškááj ðoho roðo siis, juuvvašroton.
IiP: No mut pyeri tun mejd lah pääççið!
MV: Na, tiätáhan tom, vahagisthan gal, tejvid, væjkka maht.
IiP: Nuuvt kal lii tiäðustuv lii mejdej mut
MV: Joo.
IiP:, vaahag sáttoo távjá tagarist, kii lii byeri pääççið!
MV: Na nuuvthan gal tiäðustuv še lii, mut, na im mun gal tieðe läjt¬tiðgan, ajnhan tot lii sáttum, alda gujttag go mun læm bááççám.
IiP: Jáá.
MV: Mut ko tom koaskim-uv go baaççim ðe, mælgad aldahan tot juuðij go soaijá dojjuuj já, mut go gooécaj æænnaman te mun tiäðustuv toho hoappust. Na dothan lej vajjaa, ðiätáhan tom go33alode, njäl¬miräjgi áávus já nuu šeädá: šššš-¶¶¶¶. Koas ij jo buura já soajájd leddee já, çalmeräigeh tego gyehti, silbejum taltrik te já.
IiP: Jáá!
MV: Koas ij, rohhát mut ijhan tot kostam go nubbe soaijá lej rasta já, viigaj val lááppuð ðoho muu vuástá já lej mahte te¶u, njälmiräjgi lej te¶u, kuumpist koassi-uv. Mutt[a] go mun çuojgam, must lej šieu, noona, soahiçuojgamsoabbi go mun faðostim, oaiván te te gal læ欬dagij ðoos.
IiP: Jáá! Já tun lijjih tiäðustuv byerrin mielast!
MV: Na mun-kkal lijjim byerrin mielast já jurdaççim, æt tääl kale

Maarit Musta
Riemnjis já kuob§a
Tuot riemnjismaainas kal liçij vala, maht kálgu læj vuoja kirnomin, tuuveest. Riemnjis, ruotaj tuohu, täkkipoccej, çuorviij tobbeen ætte, kuob§a çokkáá, seibiinis, tuu käldest. Na kálgu sutettij, toppiij ðom oalgimuoras já kaççalij toho, ææðaj æt "vuoj ðom, kuob§a-tuonaš lii, muu, käldee pilleðih, kal mun tunjin pyerebijd taavijd kæl máttáát¬tam". Já jieš aalgij huskoð ðom kuob§a. Kuob§a ávusnjalmiijn læj læj, te potkanij tuot sejbi já, moonaj mátkásis te, te paazij seibittáá.
Kumppipivdo
Na, mij lejm talle Lággujääyrist asamin ajn, já Piera-Nijlas sijda læj nubebeln Lággujääyrist, já tobbeen ellii kuumpih, já Matti ájgu çuoj¬galið toj maññaal, já ðe Pavvala§ vuolgadškuoðij já tot vaaldij piso, Matti moonaj nuhtán. Na ðe tiettlas æt kyehti kuumpihan lááin mut toh ratkuuin já nube maññaal Matti moonaj já, tot moonaj Pálu-oai¬vá§an, Palopäähän já sieltä lähti alas._[E.I.: sämikielan!] Já nuuvt!, Vuálus, çierastimnáál šoodaj. Matti çierast kuumpi mañeeld, já kump¬pi tot ruáttá ooudast já sááðá jo já. Na je ðe, te juúsaj, te çuopaj soabi já de, já ðe, çooskij ejdu táágu njunán. No tot ton tov koolmas kal moonaj mut, já tot huškoj vala lase, já tot lej oouta pääiðist já Pavvalaš paasij, ko savehis pataritij Pálu-oajváá vuálus. Na tot koas tom Pálu-oajváá vyeln, juuvsaj tom savehis, juksam ij mut, çuoigaj toho, tiettlas nubbiijn juolgiijnhan kal vaa3ij já, ná já, tiettalas Matti ko huškoj ðom, kuumpi, já juurdij æt täälhan gal jo jaa¬mij, já tot lej oouta pääiðist já tot ehiðasvejgi puolaš nuuvt et. Tot çuoj¬galij Hentrih pááikán. Na tot tiettalas çuoigaj já çuoigaj já, pooðij Hentrih pááikán já, Pavvala§ ij lah tobbeen. Na tiettlas tot pooðij maña. Já tiäðustuv, te çuojgalááin oppeet tom kuum. jur¬dá tom æt jaamijhan tot ko jo sun huškoj nuuvt æt çalme[h] juo šuonjardijjii[?]. Pooðiijn te, te ruotastij, te paijanij, tast læj gal ajn, suddam jo lej, tast læj gal ajn mut, te vuolgij. Na tiettalas, Pavva¬liist lii pisso, Maattist ij lah muh ko soabbi tiäðustuv ko jo sobbiijn lej. Te tot ij, ááiguj pääççið, mut ijhan tot, pisso, paccam, te šoddááin oppeet, huškon. Na tallehan gal kuddiijn mut ton tuvhan gal lej. tallehan gal lej ruotastam, ton tuvhan gal kuddiijn mut, te jorgooin tobbeen já oaivi vala çuoppááin já, já pooðiijn, Lággujááyrán, çuoigan, çuoigan. Tohhan moonááin Junnáás pááikán ton ma¬noost, valdiijn tobbeen vuájánijd já, pooðiijn, vyejen. Esken mij-uv pooðijm tiettið æt maht toh lava kuumpi koddám. Ijhan tast taðe æænab kuhheeb lekken gale
Tovlááj aaigij
Mist ko lijjii ton kesipääihist keeðgih, nuuvt ednuv keeðgih æt!, Mist lijjii toh navittin še mejdáj já, jieijah çokkáp tobbeen keeðgij aln já, já, paççeep kuuzajd maka mij já keeðgih laa kussan. Moonnap sav3a¬puuvrán, muoj Annááin lææin talle, nuoramuzah. Moonnap sav3a¬puuvrán já, vie§§ap, muorluáddumsaajeest tajd snááitujd ko muorajd ko çyelih jooggaldeh. Te ðajd snááitujd, väldeen já, toho, sav3apuuvrán já ðe, já ðe seinisloomiijd caggeen tajd nuuvt mahte mielkkikoaláh te. Já Máárjá poatá kyessin munnuj!, Mun tiäðustuv mielkkoalá addelam tooz já pastem, mii læš pastem, tom mun jiem mušte innig. Já Máárjá ko kijttá, te mun ææðam, æt kal tast læš tunjin!
[EI: Maggaar tist læj tot aassamviste talle?]
- Talle læj mist tot læj oami, tooulá§, tuuváá§. Uuvsast lijjii nááváár-rääigih tieuva. Mut ton ðæthan mij gal paallajm. Já mij jotteep kol¬demin, moonnap toho kuhás luobbalááid, já ðobbeen lep iija, já poattip pááikán, koccoop, nyeti toho koccoop. Poattip pááikán, mist læ[æ] kyeleh ænnuu raaijam-náál. Mij raajajm tajd kuolijd, já vuoššap tajd, tiettlas vuoija šadda tajn, kuolijn nuuvt æt æt. Já mij passeep meeinijd, mij passeep kyelevuojvasijd tieuva æt, já, tiettlas ephan mij talle puura puohrækkan, passeep, te itteen go koccáp, já koldeð vyelgiškyettip, te mij, puraðep talle tajd, meeinijn kááhu räh¬tip še mejdáj já, mijjanhan gal pyeri talle orrooð læj tobbeen mut tie læj ko nieyrisšoña taha. Mist ij lam çuuvtij syeijin mihheen ij, njuoskap nuuvt ete, mut ko, de šooña pyereed, talle mist lii eres ibmeel tobbeen, talle tobbeen piergee, ege mist lam poaldimmuorah, nuuvt pyereeb rááðhájd kiškop tobbeen ton njaargast já, jogaldallap já tajd poaldip, tojgujm kyelipääði tuoldiittep já tojgujm vuoššap kuzaliema já. njuovaçääzi vuoššap kuzzááid já de ajn nube kerd ko koccáp, te vyelgip taas koldeð, já mij lappup taas iija ðobbeen, já poattip já ðe, te laa kyeleh raijam-náál. Toin lajiijn mij eelijm.
[EI: No maht rahtii tom säämi kááhu?]
- Na maht te!, Pieijap meeinijd käri siis, tot læj muorakääri tegu te mælgad táán kuho, ij ejðu!, Já, tajd vist çárvulep tajd meeinijd nuuvt ete, væj toh purcceh, já ðe pieijap jááyvujd tohon kááráá siis, koaš¬káhattap, já ðe nuuvt jo viehan çárvup tajd meeinijd væj purcátteh puohrækken, já kákku šadda kale nuuvt pyeri ettee.
Jouni Musta: Te tibi tallaah ulmuuh "tohhii" tibi!
- Tohhii kale, mut mij ep innig tooham, tast
JM: Kááhu tohhii já määli tohhii!_[Noskáttastan.]
- Joo joo! Toh tohhii.
JM: Já káálgus mejd tohhii, te talle
- Majdá?
JM: Já káálgus mejd tohhii, onnii._[Pouvast.]
[E I: Magareh lijjii toh pihtaseh ton ääigi?]
- Na ðe lijjii ðe, eä lam ollágin uðða, te læj taggaar tuovñum sooðá᧠já eä çuuvtij kale. jiem mun mušte tom æt lejjii-uv ubba toh pääiðihgin væj, jos pálççá taggaar, majd kárvuðattað olgomusan, tiäðustuv njuáskáhan tobbeen kal koldemmokken, já vähä læj tot käärbis-uv val auvedijjee nuuvt ettee, muoj Adnááin ko koabbáš læj tuárbumin moo¬njiigeççin, tast lii jo hoappu nuuvt maasat et ij vuáijuð kolgaççii. Mut, piergijm mij ajn-uv tobbeen te, epge mij tobbeen kuhháá kol¬dámgin, oho kyehti. Te poattip vist ton, ton jááyrán. Mut toh jävri¬kyeleh tast lijjii ænnuu, mut tast lijjii ruojnaseh kyeleh, tast kyeleh lijjii kale, mut pyereebvuoða tæt tohon moonnap ko sälttikyele táálván finnip, tobbeen.
[EI: Na muštáh-uv tun taggaar pihtas, mon nomma læj rááhá?
- Rááhá, mun jiem tom tieðe, rááháhan tot læj galle ko, çovga val læj pirra nuuvt ettee, Mun jiem lah oajnám, kuullam lam eädnám-rohheest.
JM: Na kuullam lam munn-uv, mut jiem lah oajnám.
- Na, rááhá.
JM: Na, rááhá.
- Säärgisthan tot kal læj rahtum tiettlas, toh sämiliihhan säärgi jieijah kuððii, kárttudeh já paneh já, já de suáppuh säärgi, já ðe, tajd särgi¬muorajd rähtih, taj. kajtha§an. niissijd já kajtha§an, mun jurdám æt mátáççim cäähið vala.
[EI: Lah-uv tun ráhtám koassin säärgi?]
- Jiem!, Koððeeð mun kal jurdám mátáççim ko valmašist lišij mut jiem mun gal, jiem mun gal mudoj. Na máttáðhan mun gal lijjim, ko eannám-rokke læj pákkuð æt maht. Mut ko jo tot poarásmij, tot ij innig vajjaam, já mun-uv naaijim, já šodaškuottii párnááh já ijhan mustkin lamaš asto innig nuuvt.
[EI: Tun lijjih mejdej poccuuj kulan?]
- Voj lejjimgas, mun-kkal lejjim!
[EI: Maainastba ucánjii tast!]
- Mun lejjim Junnáás kieddist kyehti iyve. Já ðajn lijjii ænnuu poccuuh, já mij ráðáðastap æt pasepeeivi te eellip vala markkanist já ðe, já ðe moonnap poazsiijdan. Iñgá-rokke læj talle ja dot Petter Sarre, já go mij ðoho moonnap, mij ep ele ovdil ko, pääihist mij eellip te ajn tom poccuumielhi toalvumin, tast mast vuástájd rahtii. Mut ep ovdil juoulaj kale, mij eällám kale. Já jies maña talle loappijááj-uv jies eellip markkanist, te poazsiijdan oppeet. Joo, mij ðobbeen pooijijm, mij pooijijm tobbeen ááldujd nuuvt, nuuvt ænnuu ko le§§ep kierganam, tast lejjii áálduh tajn ulmujn. Mij ajn eellip kuovttiijn læjlááin toalvumin pááikán.
éSielah
- Joo käri siis piejjii lávguð tom, já, já tot çiäruj kale nuuvt láyguðijn, Menis-Iñgá lááygudij.
[EI: Kost tot šoodaj dot alge?]
- Na tothan kámárist šoodaj, ij ðot olgon gal šoddam, já, Eelliš pooðij kol, toh lijjii koldemin, Lággujäyr koldemin já ðot pooðij já, tot pooðij láyguðað, ko çiäru nuuvt çuuvtij æt. Vaaldij ðe, tothan joos¬kaj, ij innig párgum nuuvt çuuvtij, já toh lijjii kuolijd koddám kuáy§urijd lijjii koddám páággust já addelij munjin-uv ko vuoš&aj ðe munjin še kuáv§urkápuluv addelij. Já must læj ðalle kussa. Musthan mielkki kal læj, must læj mielkki, addelij munjin mielhi já, já ðot Menis-Iñgá pooijij tom kuuza, poijaçij, já, moadi oho geççinhan jo mun-uv tuoi¬baškuottim vä3iškuottim kyeyt oho geççin.
[EI: Na oa§uj-uv tot kanda šielajd?]
- Na majd tobbeen eä jottáám ulmuuh, tot læj nuuvt toarispel-päjkki ettee, Lemmeenjäälmist tom mom tiäðáh. Tobbeen ij kihheen lam alda ij, Ajla læj vuolgattam pájðáá tyebbin Anar markkanist. Na tiehan gal tot, jo, læj-uv oa§§um.
[EI: Mut ij-uv sämilijn lah lamas tot tääpi et adeleh ucca, ?]
- Joo joo, lii gal, lii gal nuuvt ettee
[EI: Na maggaar šielajd toh läävejeh adelið?]
-Na koas ajn mottoom, määrki, kote addel ruuða, kote addel lijnáá, kote addel pájðáá já, tajdhan toh addelii.
[EI: Poccuu mottoom?]
- Poccuu eä kal vistig ovdilko poccuuh itehgin, tot læj, jonssáh, mahks læj jonssáhpej-äjgi, tall gal læj ejdu keesi já eähan talle, tajd addelam, mut addeliihan toos kale. Peäkkáá-Hentrik addelij vuonnjal já, Jákku-Vuol-Hentrik addelij vuonnjal já, já kiikas toos ubba addelij oouta, vaj nuuvt tot oa§uj kuulma. Eäççám-rokke læj addelam já, ad¬delam kal lijjii, mut eähan toh sæjlam, elliihan toh aalgast kale mut eähán toh, ko tiettalas talle ko stälppi-äjgi læj ðe, Musthan ergi-uv lappuuj, stuorra ergi ðalle já, Nuuvthan tot læj.

Jouni Musta
Aassamsajeh
- Na, na mun tovle, tovle koaðiist lam šoddam, tuorga. tuorga¬koaðiist. Ij læm, lijjii kale hommám munjin selg-eännáá elikkä juurd¬muor manen toh koççoh. Na tot læj poattám gale toos, mut tiäðuust, ijhan tot tiättám vahtið ejdu nuuvt, moonaj viermijd çiehtað ðohon riiddon.
Maarit Musta: Ij kukken læmaš!
- Ij kukken læmaškin, viermijd çiehtað, mun kal poottim ájgásan, ko jo, ko jo lijjim poatimin. Na mottoom kaaçaj já çuorviij æt, æt poat¬tið æt, æt mun lam šoddam. Na ko tot pooðij tot pæænuv já nuuvt osto muu æt hi-i-i-i-. Mæsta vuástáväldee. Na tallehan kal læj tiäðustuv, markkanan val lijjii vuolgadmin. Mun estimba markkan¬vyelgim já puohrækken já, tääl tibi kal markkantáá tibi piergiivitteð. Náá, ná munba šoddim. Te lávg-ääldis ij læmaš mon sist, te læj, kääri, stuorra kääri læj tággár. Tot, ohta syemilaš læj eällám mii kyesist já læj ráhtám tom kääri. Te lavguu ton käri sist. Já láygudii nuuvt kuhe tiäðustuv ko jo, mun šoddim nuu styeres et jiem innig ton, käri siis innig šiettam. Te tot muttuuj sitte kyelikäärrin, te kuolijd pees¬sim puurrað val ton seämmáá käri sist. Ijhan tot häjttidam majden. Já ðot kääri lišij ajn læmaš tääl tobbeen mut tiäðustuv, te sare¬njuvdelim-ääldisingas, tuudestii já, já te nuuvt paazij tohon, ko mun vuolgim tee¬hin, teehin ij poattám!
[EI: No, tun šoddih suollust?]
- Mun šoddim suollust.
[EI: Læj-uv tot tii kessipäjkki?]
- Joo, kessipäjkki læj, Kuovdtuveh.
[EI: No ko de šoddih stuárráábin, te kost tun talle aassih?]
- Mijhan talle varriistalajm. Keessiv moonajm toos kost mun šod¬dam lijjim, çohçuv moonajm tovhangas, tovhangas Çurnavuonan. Já sitte tobbeen go, lejm, te varrijm tälvipááikángas, Lállájáyrá§án, tiäðáh-uv Lállájávráá?
[EI: Tiäðám.]
- Jáá.
[EI: Maggaar tupe tobbeen læj?]
- Na læj taggaar oami poaris tupe læj ðaggaar, oami, oami tupe, ij ðot læmaš, mut, mudojhan gal læj stuorra tupe. Já tallaa ääigist te nuu ko eäççám-rokke riges lej, te ij te tuve pyerebeššáá, rigesvuoðastis tast te. Majd tallaa ääigist, eähan toh, læmaš toh putesvuoða mannjaal.
[EI: No te tun šoddih ræñgan. Keän lunne lijjih palvalazast ræñgan?]
- No mun jiem læmaš ræñgan kal ovdil ko talle esken maña ðalle ko ðobbeen Taa§ast joðeškuottim. Tallehan lijjimhan mun tääbbin gal poazujræñgan še mejdej já, já já, já jieç-olmo§in. Munhan lijjim jieç poazuj-olmoo§, te jieççan meld mun talle juuttim ræñgan.
[EI: Na maggaar pargo tust læj tobbeen Taa§ast?]
- Na must læj tobbeen tot fiskopargo, kyelipivdempargo. Te luozajd, te tuurskijd te, siildijd te, vajka majd.
[EI: Tot piištij mañga peeivi ajn tot pivdo?]
- Na, pivdo, pivdo piištij-kkal ton ääigi rääjiist ko mun moonnim to¬hon te, kulm, tom kyehti mánuppaj. Joo.
Srimppe-vuoras Væærast
Mun dobbeen Taa§ast ko juttim, lijjim ræñgan, Srimppe-vuorrasist, tot ko lej riges já kävppijas,_[EI: Korrasubbooht!], riges já kävppijas. Já te muoj, motomin te moonááim Væær[r]an. Sun læj taggaar nissoon-väjmilas vuoras, já juhhee. Naa, mun baaccim moottoran, sun moonaj tohon kaaupugan, nisonijd uuccað. Naa, já mun, vuoššim kääfi, pááhuj käähvi vuoššað. Mun vuoššim kääfi já jurdašim já vuárdám æt tolá-uv tibi te myersseeidisgujm te boatá!, Na lijjim, lijjim lijjim, ama taa suhá, gyeht nissoon buáhtá, oaivist val. Naa, moo¬naj toos moottor baaldan já:, "Tääl mun te buhtim moarssijd'"_[lp N], Na mun kæijastistim+: nubbe çalmbel lii, já nubbe nuuvt poaris æt!, Mun_[ææ]ðam: "O vááiván tuu myerssejd æt mun gal jiem huola.", Na, na nuuvt pooðiijn tieteñki já, já toh juvvááin kääfi, tæst já, na, nubbe eätá, æt sun gal ájgu vyelgið kaaupugan. Mun jurdašim: "Pääris kal lii æt tun vuálgáh!, Mun jiem kujttag tust jiem fuola!", Já nuuvt kuohtuuh. Tot muu iš&š&eed toppiij nube kiet, kidda tom, ij áigugin lyeštið. Na, na mun nube eellim toalvumin ðoho. Poottim maassat. Na mij tast lejm, lejm ðæst. Mun moonnim sæñ¬gasan, kyehti sææñga lijjii táágu tast, tot muu iš&š&eed-uv pooðij. Tot ooðij vyelebáá sææñgast já mun ooððim táágu pajebel sææñgast, nuuvtko motorist lii. Na, tet te moonááin suoj-uv togo ton sææñgan, já te te aalgij, algii pargon. Na tot tiäðustuv ko nuuvt vyeligas lii, nääyt ko ij lah ko, ejdu te gyeht ulmuu baijaluuvajn mattav, šiettav já, tot ko aalgij, te mun mejdej tobbeen nuuisom.
Maarit Musta: Na kuhhee-uv nuuisoj?
- Na dassaa§ ko kallanam læ§_[pouvastal]. Na, na nuuvt valdiijn já kierganááin tieteñki, já nuuvt moonááin olgos toho, elikkä olgo kal ij likken ðobbeen motorist ko tot tækka lii nuuvt ko mahte lättee, Na miiba tast læj. Læj ðobbeen, veähá vuáññulistij, tothan oppeet!, Na mun jurdaççim æt pannaháá kävppijas, ij pissii oaððið. Mun moon¬nim olgos, toho nubegeš moottor, annahan tobbeen guávttaánis. Te mun mujde jiem innig toos jotkan tieðe innig taðe byerebeht.
Korra piegga
Seämmáá kävppijazast lijjim ræñgan nuko mun, onne mainastim, Juousast, Srimppeest. Já täyvirááin pottii tobbeen Væærast, já mij. salkkijm tom foonnas, já, káálvu já, jieñaroobdast læj tobbeen foonas já, mij ep kierganam ovdilko korra piegga pooðij. Na mij go voon¬nasan pææzajm, te ij mihheen læmaš muh ko, te tohon šoodaj jieñaj kooskan. Já ðe, já ðe toalvuj tohon já, já mun, maht le§§eem šod¬dam tobbeen go mun, mun mejdej šoddim tohon ton ulguubæl já, mut jiem kujttag jieñaj kooskan sattum. Te mun. tobbeen kujttag tom iija, pinnaštillim tassaaš ko ajn ajn-uv, jieggahan kujttag paazij já ep ohtgin, ige mihheen vahagijd šoddam ton ðæt. Joo, ij ðotgin læmaš taðe kuh¬heeb innig.
Kumattas
Mun lijjim oaðimin, já ðe uksa lækkasij!, Na mun moránim, jur¬daççam: olmoo§ tot lii boatimin. Va[a]ldij já toppalij uuvsa. Já ðe aa¬l¬gij tast veäskárist, koškað tæjd, muorajd já væjkka moh tobbeen lijjii taggaareh roskemuorah. Na mun, kuoulastam val mii lii tot ulmujd já. Te mun ko uuvsa lææhastškuottim te liyketij toho tom eellim-, tohon nuullag, toho kyeyt, káátu kooskan. Na, te tobbeen te, vá33á, ooudas maas vaa33aç, káttulyeydeh val suujadeh koas eä tojjuu. Na mun ihmeissään oroškuottim:, taat ij lah rieytis olmoo§. Ij mut mun vuálgám olgos kæççað æt no tottahan go læ§ olmoo§, elikkä ulmuu häämiist, te tottahan tibi, çolmij ooudan poatá. Te tot vaaldij já njuškiij já kuhmááj tohon, æænnaman val guhmááj já mun jiem oajnám, mun, pirra nuurhij guovlalim:, ij kosten innig. Tobbeen lii ton, ton raðe mohheest kuus lii moonnam.
Ristnáá-Piätárii evviseh
- Te muoj ohtii Ristnáá-Peterááin vuolgiijm Neellimist, touho Koaðááid. Mun lijjim Peäká-Juhánas rájðooin já sun lej jieijas rájðooin. Nuuvt læ§. Naa, te sun moonaj pájkkásis ovdil jo já, já mun koas le§§eem rahttattam, te mun-uv moonnim, tiäðustuv suu pääihi kuul. Tunhan tiäðáh Virdáinjaarga?
[EI: Tiäðám.]
- Naa, na muoj de vuolgiijm. Na sun tiäðustuv rahttaðaj mejdej tob¬been já, piej laauha já, evvisijd já puohrekken já muoj de vuolgiijm. Na vuosa ijjasaijan pooðiijm tieteñki ko seävñánij já, raajááim tuula já, já maka muoj te kolgaççááim te puurrað te. Te sust ij læmaš ko kuárus lavkka lej mieldi, ij mihheen læma§ evvisin!
MM: Tot tot kal læj ubba
- Naa, te paaliidškuoðij, káálgus ool et vuoj fanttinas ko ij læh piei¬jam, must læj vuástá tobbeen já, já majd ajn luuvvaç tobbeen. Naa, na, na ko jo ij lah, te eän muoj ton tæt neälguškyeðe, liihan munnust ubba rááiðuh, piärgurááiðuh. Na joo, no joo, "tust vááldám loounas piärgu já must lii ronno tääl mieldi, te muoj tobbeen koddeen tom". Naa jo, no nuuvt tieteñki. Naa, na te nuuvt tiäðustuv. Na muoj tast vuol¬¬giijm, já moonááim te pæzzááim touhon Uccpottjääyri toungeç. Na te muoj te täjðeen koddeð tääl tom rono, te ájgoon te, piärgu vuoššað. Na joo, te vuosmustáá kuddiijm tibi tom rono ovdilko rááiðugin luošta¬lááim seälán. Naa, eeliijm ergiidan toalvumin, pooðiijm ráiðui¬dan guuvl. Ij mujdego, oout mielga, valdiijm já toppiijm tommit et sun vuoššam¬piärgooin moonaj tohon já mun paaccim njuovaðið tom. Naa, na mun koas le§§eem kierganam, te mun-uv tohon moonnim. Naa, mälishan gal læj vaalmaš, tieteñki. "Naa, na te maassat poaðidijn, na tun ij taarbaš maassat poaðidijn innig piärgust huola anneeð, kal sun, sun piämmá.", Na joo, na nuuvt le§. Na te moonááim toho kävppi¬pááikán já tobbeen lááim te, sust lej oanehub rájðu já sun kierganij ovdil vyeijilið ko mun. Na mun jiem juksam innig suu. Te tot moonaj toj evvisijgyejm, mut jiemhan mun ton tæt læmaš. Na, te koas te le§§eem juksam, juksim mun ovdilko teehin pááikán pooðiijm, eätá tot muin:, "Voj fanttinas ko muoj poði§een pááikán, te vuástákäähvi kal ájgoon juuhað.", Na mun ææðam: "Selvähän tot kale lii!", Naa, na muoj moonááim tieteñki Ristnáá-Piättár páái¬kán. Na mun jurdaççim: naa vuástágääfi tääl muoj tibi gale juhheen!, Naa, te pooðij muu_[k]uul olgos ko, talle ij oskeldattam ko kálgu lej kullamin, moonaj olgos, munjin æðaj: " Vuoj fanttinas ko laa puurram tom vuástá, majd mun tunjin lopádillim." Mun: "Na ij tot häjt¬tid, muoj te kal muoj le§§een, "
Piärgusuáládim
Tot læj oht,_[NN]-nomala§ olmoo§ tääbbin Anarist já læj suo¬la. Ja læj jo rááñgášum, ohtan suolavuoðast já, læj ovttááin poattám tobbeen já, oppeet, samalla_[suom.], kaunattaðaj oppeet, já moonaj Taa§apel aassað. Na palgaskoddeest tiäðustuv riemmii, ohtráðá¬la§¬vuoðast æt kalga uuccað ðobbeen, ko rosvo moonaj meäcán. Mut tot ij lah tiätu æt keäh tohon vyelgeh. Na nurrii tassaa§, te, kyeytis, mun vuolgim nubben já tuot Njammjäyr-PiätáriiPiättár já, já poazuj-iš&š&eed. Mij vuolgijm uuccað. Na tassaaš mij uuzajm mañga peeivi vaa3ijm tobbeen, te johan mij kaaunajm kujttag. Káálgu kaaunajm tobbeen párnáájgujm. Læj ohtan, jävrriddoost lej dobbeen koaði ráhtám já ton koaðiist lej, jieç læj moonnam tohon suuhað ton jääyri geeijimield, piärgujd vie§§að. Na, te mij tast vahtip, ja vahtip. Na killáá tom ros¬vo tiettið kost kulij tot poatá, poátá-uv, meeci kuuvlan vuoj poatá-uv jääyri mield vuoj maht læj, mut çalmeest mij kal anneep. Naa, na lejm lejm tæst. Stuorra piärgupääti lii tæst, hæñgasist, piärgu lijjii vuoššam já, já nuuvt lej iš&š&eed moonnam dæst, kálgu lej tæst pááccám. Na, mij buurajm tom piärgupäði, já ðe, já vyerdip, já ðe vuámmášijm: te poatá tobbeen suhá, pirra njaarga, njaargast val lej, te pirra njaarga. Te suhá tobbeen. Te mij koaði loh ujgadaðajm tobbeen, peäjttusan, ij golgaççii mii vuámmášið ovdilko poatá riidongin. Na, já ele fuola. Te suhá, ij ubba kææijastgin nääyt mannjaal, te suhá. Must læj pæænuv fááruust, te. tom jiem, puáhtám toppið ðohon jieççan guuvl mut tot, çuvváá ðæst riddoost tiäðustuv geäççá. Já ðe go kææijastij ðe, pææ¬nuv ðæst, çokkáá. Çuárvuj ðom æt "keän lii pæænuv?", Te ij ohtgin majden. Oppeet çuorvij æt "keän lii pæænuv?", Na mottoom, tob¬been. kaandaš mii læš, æt "tot lii Jouni Musta pæænuv." Te te puunja¬daðaškuoðij, ovdiigeei tavas já, já moonjiigeei riiddon já te nuuvt te vuáppáá riddod vuást. Vuáppááj ðoos já, ejdu te, já ðe pooðij ðæst æænnaman. Já nuuvt jo lej gale suorganam æt. Na ðe ðiäðustuv te poazuj-iš&š&eed te vaaldij te te, njuškiij ðohon kárbá guuvl já mut toh vuolgiijn kištoj gale kaççað!, No_[NN] njuškiij ovdil kárbás mut, Irján ij kierganam kárbásgas ovdilko, ko ðe ajn-uv, tohon tavvaanij käärbis já piärguh lijjii moonjiigeççin. No ðom mijgin ooinijm æt mon par¬goost tot lii læmaš. No ij ðast læmaš mihheen muh ko, mij ferttijm vyelgið teehin maassat já vieuva çokkið. Mij ko vieuva çokkijm te, te oppeet vuolgijm ðoho, te lijjii ænnuu, nubáloh almajd. Te mij vuolgijm, tæg¬gar jeggi læj val nääyt pirra já, oout poðoj-ænnamáást, lii tot lááyvu ðot, koati. Jyehi saijan, oajnojeh ko, poatimin lee ðom æn¬namáá vuástá. No mij pooðijm ton jeggiriiddon, te oroškoðijm, maht kolgap täst vyelgið tohon rasta ajn, oainittattað ep kolgaççii. Te mij vuámmášijm, te tot,_[NN] te poatá, justhin poatá mii vuast, ákšu val oalgg-aln. Te mij orroop te. Te orroop. Te booðij, te pooðij ðast mii alda te, vaaldij çuopaj oouta soarvi ðast ko, já ðe, já ðe vaaldij oalgis ool biejaj ðom, soahi, soar, koolda já, já vä33ilij ðoho koaðiis kuuvl já mij mannjaal. Na ðot tiäðustuv vuoras mana, ij tieðe mist majden, ovdilko te koatinjáálmán pooðij já mæhkalij tom, koolda já kææijajstij: almaah taa tieuva. Na suorganij, tiäðustuv vistig já, já tast pooðij taggar tutkinto tieteñki æt, masa ep oa§u tom çielgaz æt kost piärguh læ mut tot nuuvt ajn ajn-uv jo. Valdii almaa kidda já, nuuvt vuolgii touhon, Taa§abel toalvuð dohon Taa§an. Miiks lejgin virgalmajd ko, tohon, já mij baasijm tom almaa vahtið ðoos já toh monnii tohon Kirkkonjaargan, já ðe, maht lii, kyehti peeiv mij vahtijm, já te bottii tobbeen. Mij ferttip ton káálgu vahtið já jieijas vahtið já, na ðe pottii tobbeen. Mii panjiegaiks, mun jiem mušte ton nooma mii ðot lej dot, Áksindal, Áksindal lej mut Páçvejest tot læj. No ðe, te te Áksindal tohon booðij dast mij lejm tullabállást. Pooðij dast, te vää3istij ðast_[NN] paaldan vuosmustáá te, kote lej suola. "Voi voi sinä_[NN], huono mies, jos minä anta yli rajan mennä, sinä kaks kolme päivä tulle takasin ja ampu boro, fiske kala, bolta buuta, vuoi vuoi vuoi sinä huono mies!",_[NN] ei mithän muuta, arveli, että mitäpä muuta kuin tuota huono niin se on huono. Joo ja siihen se loppu.
 

Uula Morottaja
Ræñga já jiettnas
Na tot læj motomin ræñga já, já toh ajn, ton jiettnazast ij lamaš muh pargo mut toh hast[a]ççaðááin nuu et koabbáš tibi vieusab. Te valdii já, jiettnazast laj stuorra veeççir. Et koabbáš paijeláá legista§, tot lii vuájttám. Jos sun legista§ paijeláá go, ræñga te, ræñga galga pälhittáá ræñguustið, päälhi ij oa§u majden. Na jiettnas leggistij tom stuorra veeççir, tot kiirdij tohon pajas, eelij nuuvt pajjeen ejdu te çalme, tuubdaj et tooul lii já, já nuuvt kooçaj. Te ræñgagas leggistij. No tot ij kostad tommit, ejdu te ton veeççir noouda kággá pajas já, oro nääyt. Na jiettnas eätá tom æt "majd vuárdáh? Leggist!"
"Mun orom tassaaš ko tuot polvapittáás pooðiš, te mun toon ool leggistam."
Jiettnas eätá æt "elæ elæ ainaskin muu veeççirttáá räähti, ij tot liijgo. Liijká-kkal mun oskom, et tun lah vuájttám. Na, te, itten muoj nurvájeen peäcán et koabbáást, koabbáš tibi, pyerebeht. vuájttá nur¬vámpeezi, njaledið."
Ræñga moonaj já, kuuvaj, ákšooin çuolaj stuorra kuuvijd pezziijd já ðom, pecikoora piej oola nu et, jiettnas ij oaini. Na ko jiettnas nurvááj te, peeci njallaanij.
"Na nurváá tungas!"
Mut ko ræñga nurvááj, tot poostij ço[o]lmij rej, vuájuj. Tiäðustuv ko ákšooin læj ovdil, kuuppam kove. Ij tot. koabbáš te kommáálub¬booin heäppušááin, vuájánááin vuáijá. Noh, jiettnas vuoij, njuouvum kal¬biijn. Ræñga piej, káálgus ávuspoðaj já nuuvt, jieš vuojij, kálgu juuðij nuu et, majaspooðaj po[o]ðij. Na ðot laj mijdej komme jiettnaz mielast et, taas táppááj. "Sun addel tunjin tili, sun ij poorga tuin maj¬den. Mut, no, ræñga puunjastškuoðij peässtuuvajd já çuálmá miäld¬luuvajn. Jiettnas eätá: "Majks tun tojgyejm ááiguh?"
"No munnusthan lii nuuvt saaha go mun vyelgiškyeðeem et, tun addelah ruuðajd majd mun kostadi§§eem kyeddið. Mun ááigum väldið ubba ðuon ääiti'"
"Elæ ejssigen, munhan páázám aaibas, kuárus kieðaj. Ij-uvsun nuuvt, pássáá§ii sovaççii et, majd mun gostadi§§eem gyeddið?"
"Na seämmáá-kkale læ§, táppáámhan mun tast kale mut no jiem mun viiš&a tuugen, aaibas kuárus kieðaj gyeððið", de, ræñga, te addelij, ton rææñgan, päälhist majd jiettnas jieš læš kostadam gyeddið. Ræñ¬ga læj ájgum väldið puoh ubba ääiti.
Laurukkáš já çuðeh Çyetipecsuollust
Tovle go tääbbin Anarist toh, çuðeh, lihadii te læj ohta Laurukká§, Laurukkáš-nomala§ aalmaj, kote ajn laaviij toj, sáátun vyelgið, já touvadaðaj nuuvt tojgujm æt sun lii æjddu mijdej, çuuðij oajvi-almaj. Te vuolgij suuhað, Aanar mield já, kárbáh lijjii, maañgah kárbáh mut, Laurukkáást læj alnees, alnees, ohtuunis käärbis kost sun suuvvaj. Te, Çyet[i]pecjoorña kuávdoo lii suáluj, te Laurukka§ eätá æt "mutta tuon sullust la[a] ænnuu luámmáneh, æt vyelgip mij dæjd puurrað!", Te vaaldij já, na doh tiäðustuv, suhhii ðoh, çuðeh ton, suálujriidon já, laddiistii kárbájd já kaççalii don suolluu siis. Laurukkáš paasij maka sun kárbájd çonadið emas tauvanið, Tot læj, joorñan tavedijjee piegga, dot vaaldij já, uuigaj puoh kárbájd tohon jááyrán, jieç, njuškiij ma¬je¬muu kárbás já, sulláádij te, ohta læj vuoijalattam, já, faattim kär¬bis¬reäynán kidda mut, tasthan gal tiäðustuv Laurukk᧠ákšooin çooskij dæjd suormajd, te tothan gal luoštij, tiäðustuv nuuvt já, toh, çuárvuh tom æt "poaði poaði Laurukká§, mij vuoššap suohad, tääbbin laa puoh, suohadneävuh mist já, oa§uh ko33að, silbapastemááin já, ruošavuoja çalmen!", Mottoom arval æt "jos poaðeeh te kume tane oa§uh çud¬duusad!" No tom kodestii tallan gote, nuuvt voostijd sárnu. Mut ijhan Laurukkáš tiäðustkin, poatt, moon. jurgalattam maassat innig mut, kyeyt oho geççin, vuolgii kæççað æt maht sust tot kärji vala lii tobbeen elimin te. Te ko suuvvaj don suolluj já, çyeðe lijjii, peesih ton suollust, te puoh lijjii njaldam já ðæjd, páárhujd, puurram, mut vala mottoomeh, pajedistii oaivis ko Laurukáš pooðij já, nirviistii nuuvt, Laurukkáá vuástá mut eähán doh vuájttám innig majden borgað.
Laurukkáš Páççveejeest
Motomin dot, seämmáá Laurukkáš vuolgij, vuálus Páççvej kárb. kárbájgujm çuuðij, oapisin taas já sáátun já. Pooðij taggar, korra keeyñis, ceägukeeyñis te, eätá tom æt "täst mij çoonnap kárbájd mield¬luuvajn æt táát lii, tæggar nieyris kuoška já, mun moonam majemuu kárbás já, mun stivriim mut tij kolgvitteð puoh moonnað, kumiilad kárbás emas oajnið æt tot oro, ilgadin tijjan go", No tohhan tiäðustuv uskuu já, tot vuolgij lyeštið já, teku de dot, ton kivkke¬koçat¬tuuvast monaškuottii, monnii puoh kárbáh nuh æt, jieijas kárbá puunnjalij nuh æt kierganij, källee ool njuškið já, já njuškiij de, toh monnii puohrækkan don, keävñás já kárbáh monnii cuouhas já, taas hævvanij ubba ðot, puoh ubba ðot, saki, keäh lijjii jotemin.
Riimá-vuoras já stááluh
Motomin kulma stáálu vuolgii ton Riimá-vuorras kuuvl já, juttii ääigis te, ijjaduvvii já puállááttii tuula. Mut Riimá-vuoras mejdej vuámmášij tom tuula já vuolgij kæççað æt, keäh tobbeen laa, te kulma stáálu!, Já tæst poaldih tuula já smiettadeh vala_[æ]t"na itten táán pu[u]d mij kolgaççijm Riimá-vuorras vo[o]ra šlahtið". Tot piej, njaauvaj ko oaððáástillii, te njaauvaj nubebel tuula já säjttisoabá§is kummoodij já ðoh, stoargulij puohrækkan toos tæjd kulma stáálu, na eä šoddamgin Sriimá-vuorras voora šlahtið, væjkk lijjii ájgum. Riimá-vuoras šlah¬tiij-uv stá[á]luj voora. Nuuvvaj.
Stáálu já nuorttakanda
Motomin, oht nuorttakanda litoðaðaj stáálooin, já tot tieðij tom et sun ij gale piðe dæst. Mut moonaj ovdil tohon ton littosaijan já vaaldij piso. Na go tot littoäjgi pooðij tæst, stáálu poatá já njurgiistalaš njurgiistal. Te nuorttakanda vaaldij já paaijij. Te æðaj:" Vuoj" - tot stáálu -"æt vuoj, tun fälskivuoða poorgah, jieh-uks tieðe tom æt mun jiem päçimááin jäämi?", Mut nuorttkanda ææðaj tom æt:"ko puoh immeel sivnedim huáððooh, jäämih táán ooudast, te læš tama tibi tuu, vorr-uv kulgið.", Te ko, stáálu kuulaj immeel nooma maainašim, te te vorra kuulgistij ton pääççim hääyvist já nuuvt viiraj. Tot vaaldij tot kanda, tom stálu, já toalvuj juúva§an ðom stálu ruummaš, já maainast æt maht sun tääl stá[á]lu kuudij. Nubeh eetih et"jieh tun kolgam nuuvt leggistið, tast laa ruuðah". Tot moonaj já, oppeet ton stá[á]lu rá[á]ðu gúl já, tuudhaj tom já kaaunaj val ænnuu ruuðajd.
Kolleákku
Çuolisjääyr kuávdoo lii, Kolleákku-nomalaš suáluj já, tom laa tovlááh ulmuuh oskom æt, ton lappad ko jotá te, ij golgççii majden jurdeð paaid, ege, sárnuð ij ejssigin, æt, emas nieyris šoña, nieyris šooña toohað, taggar purg-alme já muott-alme já, já tot laj vala tovláá, Reisvuon keäin aln kost ulmuuh juttii ænnuu rááiðujgujm. Te moto¬min lijjii taas jotemin tohon te, njejjii don Çuolisjááyrán te, já orostii te dot nuortta-ákku rävvee dom æt,"A ton Kolle-ááhu, lappad ko moo¬našvitteð, eppeð ni majd kolg jienadið, æt ij paas, paas šooña raaja.", Na, mottoom laj tæggar, äjjih, juurdij:"Vyerdi tun ákku!", Na te, vuojij ooudast, vuojij vuojij na te ooroostij ejdu ton Kolle-ááhu, paaldan já çuorvij toid eres ráiðuliijd æt,"Tuoks lii taggar pannaháá Kolle-ákku æt ton gullood ij golgççii majden jienadið æt emas nieyris šooña toohað!", Na toh puohrækkan æt,_[cullanjuuj]"Oro joska, oro joska, oro joska!", Na, nuuvt vyeijilii já vuojjii Çuolis-jääyr keäçán já, tæst lijjii iija, já ko iðedist, koccájii de nuuvt lii immeelmættum nieyris šoññ, æt ij lah çalme koavkki ege, pastam vyelgið ton peeivi. Te talle de gal dot nuortta-ákku doin kállááin sáárnuj æt"A mun jo sa[a]rnum. A mann moonnih tom Kolle-ááhu lihattallað? Mokkom šoñña pooðij!"
Pappa, lukkár já kumattazah
Mottoom sajeest læj hävd-æænnam kirkkopællást já, ajn oajnih ko doh jämmeeh kumattileh ko kirhoost çuovajd poaldih já, já de, pappa já lukkár, tigáskááin, lukkár eätá æt sun lii kirhoost iija, papp eätá æt"jieh lah".
Tot moonaj tohon, luuptan já vaaldij kulm, stuorra keeðgi tohon. Te læj tobbeen ääigis te ko te ehidist kuáysuj, çaaskaj te pottii kiirkon já puállááttillii kinttalijd já de kulaškuoðij go luptarajllas pajas jo poatih, don lehterrajllas pajas. Na ðe lukkár vaaldij já kuskalij stuorra geðg vuálus, tot juskááj. Te, puoh láppojii, çaskii kinttaleh já, puoh. Na oo¬roj ðæssaaš ko ðot kosk-iija äjgi pooðij te, kyehtnubáluv ääigi te taas pottii já, já puállááttillii kinttalijd já lukkár ooroj tassaaš ko kulaškuoðij æt te poatih luptarajllas pajas. Te, mæhkalij nube stuorra geeðg lättej. Te, taas puoh rävgittii. Na, iðediskuáysuj cokkanškuoðij te, tee taas pottii já puállááttillii kinttalijd já, puállááttii-uv væj, jieçnis-uv toh puállájii-uv, tiäðustuv, lijjii-uvks tæjn tiikuh lámáš, Na de, lukkár leg¬gistij dom majemuu stuorra geeðg te, te puoh koççii, de puoh láp¬pojii daas.
Na pejvi çuouvanij, pappa çooudij kirho já vuolgij:, lukkár læj tob¬been luuptast, ko ij liççii lam mihheen. Papp eätá dom æt"ko jo tun lijjih, te sun-kkal še dibi lii, poattee iija". Te hastiijn taas. Luk¬kár¬gas eelij paapa lukkadmin dohon kiirkon. Pappa vaaldij ráámmát já moo¬naj särnistooulan. Na, tom ij tieðe, ohtkin maht læš tápáhtum, mukko, lukkár iðedist moonaj, kæççað já, æt. maht pappa eälá dobbeen, de eä lam muh ko çoalih lijjii särnistooula birra kiessum.
Pappa já lukkár ryeydi huškomin
Papp já lukkár motomin tigáskááin æt ryeydist ij šooda tot majd rävdee, táttu rähtið, mut mii ajn heevee. Pappa, näggee ðom, já lukkár eätá dom æt ryeydist šadda majd, majd ihenis haalid rähtið. Na, te ku¬modááin ryeydi, já te huškoškuoðiijn. Tassaaš huškooin go ryevdi tiäðustuv go kolmuuškuoðij, çoaskuškuoðij te aalgij keeçi luoddanið. Papp eätá æt"ahah!, Ijhan munnust lam, skerrejd aaiga rähtið mut skerreehhan tast šodaškuottii". Tot maainas ij læm taðe guhheeb.
Juovlasärni
Mottoom papp, juovla-ááptu, liijgás vaaldij dæjd, juovlajulástuuvajd, ruottpeeiv ceerhijd te, iðedist kiirkon, moonaj te, ervidij jieç-uv dom æt, táán särnidmist ij, tääiði poattið, mihheen. Te ææðaj dom æt"rähis sänigulleeh! Mun lam, mannee juoula jo tijjan mai¬nastam tán juovlapeivevañgelium saanijd, já mun jiem täälgin tieðe, mainastið taðe ææ¬nab, tastgo mun jiem lah tiätusan taðe æænab oa§§um. Aa¬men."
Koovi-Juhháán
Tovle Nji§§jääyr Aanti kálgu læj puoccam ihepuudaid nu æt, äjvi sææñga pyerrin æt jieijas, vuojmiijn ij pææssam sææñgast paijanið. Vie§§ii Kovi-Juhhaán.
Kovi-Juhháán, pááhuj leñgið heäppuš já, pááhuj tom pyeccee káálgu kyeddið riehan, já nuuvt moonaj meäcán. Já lappuuj dobbeen, moon guhháá læš laappum, pooðij maa[s]sat já kuoddii dom pyeccee, taas sææñgan já, já ko nubbe bejvi šodaj, te, taas pááhuj, heävuš læj val ton táálust. Pááhuj taas heäppuš leñgið, já moonaj meäcán, já lappuuj tobbeen taas peeivi. Mut tom ij tieðe ohtgin majd tot poorgaj já maht tot pyeredij, ij dot kálgugin sárnum. Já, já ehidist pooðij já, kyedin tolvuu taas tom, pyeccee, sææñgan já, ja seämmáánáál koalmád peei¬vi. Koalmád peeivi dot taas pááhuj heäppuš leeñgið já nuuvt meäcán, já lappuuj koalmád peeivi val tobbeen já go læš koalmád kerd tobbeen poattám te, kálgu puárránškuoðij puárránškuoðij já, já mun vala lijjim rävis olmooš ko mun tubdim já ojnim já nieidah, ðon nieidah lijjii val muu myerssen-uv tajðii lam mottoomeh já, vaa3ij mæhte tiervas ulmuuh to.
Já, seämmáánaal maainastij muu gálgu æt sust læj pärnin, kieta, va¬hadum nuuvt æt, pæntta, pæntta kuoccagškuoðij. Já Kovi-Juhháán tom, puárádalaj mut, tom ææðaj æt sun læj nuuvt, pärni æt sun ij tom mušte mooin naaliijn tot, roozaj mut, kieta puárránij, ege tastmaña pouçstam já, toon rej læj nuuvt æt ij læma§ ij iija ij peeivi leäpu, rááyhu, já, já nuuvt ææðaj æt sun vala osko kujttag ko suu-uv, kieða pyereedij ko tot læj pæntta kuoccagšguáttám já, já tääl lii, onnáá peeiv rej læm, tot kieta tiervas, jos eres vauveh eä liççii.
Lappum ruttalambuk
Ton seämmáá Kovi-Juhánist ko ðot lii læmaš oali vaste te mottoom kan¬da læj, jurdelamaš ko pooðij æt"muççad še jieh lah". Na æðaj:"No, kanda majd jurdáh?". Na, læj ættam:,"No, no no kanda, majd jurdáh?"
No, te Njiroj-Herman læj Taa§ast tovle fiskoost já, tast lappuuj, ruttalambuk, skiijpa, kajuttist já, çyeti, kähciluv ruvnad lijjii ruuðah siste. Já tom ij, ohtkin tiättám guus le§eh lappum. Tot seämmáá Ko¬vi-Juhháán eätá æt"jos halidi§§eeh te, kal, lambuk poatá seämmáá pááikán, kost, lappuuj". Herman loppe[e]dij toos, kyehtluv ruvnad jos lambuk iiðiš, mut æðaj et ij sun majden vääldi ege suu lah lope väldið"mut tuu lambuk itá". Na koas, læ§ Herman vuámášamas te, lambuk, ruttalambuk lii seämmáá sajeest kost sust læj don kajuttist mut, je ðe lappuuj. Já ðe eätá dot Kovi-Juhháán dooin Hermanááin æt"jos halidi§§eeh te, tun oa§uh ton oopa". Herman æt"joh!, Tot kal hee¬vee." Te vä33ilááin meäcán. Va33iijn va33iijn te, tot Kovi-Juhháán eätá tom æt,"tääl poatá olmoo§, almaj vorga, munnuu vuástá, mut jieh koolga suorganið æt, muççad tot kal ij lah mut, ij tot poorga majden". Te lijjii Hermanist álgám vuoptah cægganaddað já ææðaj æt"kalhan mun tááiðám toon mátuttáá eellið", já nuuvt jurgalaðaj mæddal.
Pyeri kálgu
Laj tovle ohta sämmlaš poaris pijgá, tot læj, taggar æt ij tot lama§ muççad¬vuoðastgin aaibas, çuuvtij, pilleest mut, ege mudoj, nææhhuš¬vuoðast, mut poccuuh tast kal lijjii já muçis eergih. Mut tast laj nuuvt, tæggar, luándu æt tom vuámmášij jo paajeeld æt, tust tájðá leðe paa-as olmoo§ já, ij ohtkin tast taðe æænab, huollam ege kæççam mut, tot kujttag kæççlij nuuh æt, ij-uv sun-uv moinnii naliijn finniiççii olssas, kállá. Já, te motomin markkanist šodaj saaha tæjn paa-as káálgujn já, paa-as kállájn já, te ðot, niejda, ooroj já, kuldalij, kuldalij ääigis te ææðaj ðom:"Te mun gale go liççim pelikyeim finnið já riemmaçij kale muuin majden te æðaççim gale dom æt, eän tibi lekken kal ton dæt ooutsaj moonnam, oohtan moonnam, æt vigadattam diet já rijdalim diet. Mut ton dæt leen oohtan moonnam æt kuájmán rähistim já palvalim tiet!", Na, kaandah ko kullii te, nuuvthan ohta poaris kanda smietaškuoðij ajn dom æt, jiem-uv-sun mun tooin piergiiççii já, nuuvt riemaj tom, irgedið já, nuuvt toh moonááin oohtan já, piergiijn toh tommáttáá oasálááyt æt, eävá, toh tájðám ohtiigin purahinnáá ehidist tarbašið oaððáð.
Nuorttakáálgu keäyvulmist
Mun motomin poottim, mun lijjim vuosmustáá talle nuorttakyesist ko, mun poottim mottoom nuorttalaštáálun já mun tiettim kal tom uðhe et, et ton nuorttalaštáálun ij gol¬gaççii mudoj poattið ko kalga uuvsa špoakuttið emas suorganið. Na mun jurdaççim et naa, eä hama tobbeen eellen njiela. Mun, uuvsa læhastim te eemeed çokkáá keäi¬gus¬juolgij läättist já, veäddájd vaska spiärhooin, nyeti ááiguj cicceð itten. Na ko kæijastij nääyt oalgis pajjeel, te mun çaaññalim vyeligas uuvsast siiza."Na kost tot vastes stuorra läddilaš pooðij?, Keäm koddeð vuolgih?, Ákšu must lii, nijbe must lii, toarruð mun tuuin jiem riema, çuuvtij lah vaste já styeres. Mut jos kuob§a le§§eeh, oa§uh tiettið, et tuurhad moonatah!", Mun ææðam et jiem mun lah kuob§a, mun lam Aanaar sämila§."Aanaar sämila§ ij lah koassin jottáám tääbbin tuon häämist!", Na, mun jiem innig pieijam muštosan taðe æænab majd tot sáárnuj, mut, kujttag tot sáárnuj vitta minut nu et, mæh¬te. veddikiemni to tuoldaj. Mun valdim já çokkajim, mun jur¬daççam maht tibi, algim piijpon pieijað. Na go koas læ§ çielgam, te, vuámmášij kii lii te, kÖh kÖh, kusalistij já aalg, tiervatij já aalgij çææa vuoššað. Toos nuuvvaj tot.
Nuorttalaš&ajn
No ko, tælle ko mij tæst lejm, neljilovnelji keesi ko lejm, evakkost já, vuolgijm saau3ajd suolluj toalvuð te, mij riemmajm almaah puuvre rähtið já nizoneh algii, çææa vuoššað. Mist lej puttal val fáá, váárust nuuvt et toh julástillii já, Saijets Matti šodaj, ejdu, páárrás keäy¬vu¬littem-mudon. Te vaaldijm já mijdej vuolgijm dom çææa juuhað ko tot ákku çuorvij et:,"Poahteð çææja juhkað!"_[nuorttakiela], No mij vä33ilijm tohon, te Matti te vaaldij já, skovgalij tom nuorttakáálgu ðe, nuorttakáálguš keäyvulij, Matti kaççalij jieš patarasan. Tot táttu nub¬beest et"pyeyt niijbe, pyeyt niijbe", mut ijhan nubbe tiäðustgin ade¬lam. Mut ko ðot, muštááj, et susthan lii ðaggáár macattallamniijb᧠pahháá vyeln já ko tot, kalgalij tom já, kaaçaj kaaçaj já, çuo§§astij já nääyt skihtistij já ko leggistij te, stergiij kyeyt jyel kooskan togo ææn¬naman. Tast lej nuuvt stiijves kieta.
Já vala hitrub læj tot ko mottoom nuorttalaš&ast læj, taggaar nurvoo vierca. Já tot pooðij mottoom, ton emedis selgibeln kulajn já, nur¬vááj koddarááid, tot tanccaaj ište já keäyvulij. Tot fattiij monnja¬jyel¬gist kidda já ruttiij puuvkkos já çuopaj kuolajd mæddal maht le§, çuopaj kuolajd mæddal já, já ij auvestis læma§ val viercast váldám já, nuuvt¬ko, çáállám. Mut tot liijká lukkuuj nuuvt pyereest et viercast šoo¬daj kääskeh ege jáámmám. Já ko çielgaj tast te ææðaj:"Šaalli munni_[nuorttakiela] vierca§am ko tom pilledim".
[EI: Na tunhan lijjih ohtii kyessist tobbeen nuorttlašaj lunne. Maht tot læj go faalaj mañgašlaj kyele?]
- Já tot laj taggaar, et ko mun jiem lah ænnuu tæjn, tagarijn peey¬dijn puradama§ auvestan mast lææ, maañgamuáðušiih pura¬maššlaa¬jah, mut täst mun jiem máttám puurrað go, mun poottim mottoom nuort¬tapááikán te toh, pottii koldemin, vuoššii kuolijd. Já, puohtii peäy¬dán tagarijd ucca kuáláájd já toh lijjii, pyereh. Mun puurrim nuuvt ænnuu ko çoavji læ§ keässám já, joskim puramist já ðoh, putestii tom peeydi já çokkájeh, mun mijdej tiäðustuv seämmáánal. Te puohtii stuorra kyelekápluuvajd, stuorra kyele lijjii vuoššam. Na mun juur¬dašam et na voj ko, çoavján tevdim toj ucca kuáláájgujm et täst kal lijjim mielalan puurrað. Na mun puurrim tom majd vooijim mut, já eärrseh mijd purastillii já, taas valdii tæjd kuolijd mæddal já ajn çok¬kájeh. Mun, juurdašam, majd-sun täälgas laa smiettamin mut, mun mijdej ðiästuv çokkáám ko jo táluvieha çokkáá. Te puohtii vala stuorra guáv§urijd!, Na mun esken et ko tie lii lam nuuvkko majemuš puramuš já mun jiem tiättám, jiemhan mun vuájttám innig tom puurrað mut, tuš kaðadittim ¶o ðoj ucca kuáláágujm çoavján tevdim, pyerebeht lijjim pææssað maña puurrað mut ko mun jiem tiättám.
Já puoh hitruumos lej tot ko muoj, motomin eeliijm káálguš, nuortt¬¬lašaj kyessist já, ton táálust kost mij lejm, iija, te, vyelgiškuoðiijm, te, eemeed vuošaj suohad já:"Puurrað val vyelgi¬dijn!", Vuošaj käähvi mijdej. Te, suohad koaivuj, tuota, lite siiz já nuuvt kuuvastij kove kuus läävejeh tääbbin vuoja pieijað. Tot leškiij käähvi tohon. Mij koo3ajm tom suohad já käähvist puánjustijm! Heh heh heh!
Suola poattee eellim
Motomin pooðij oht nuorttsämla§ mii pááikán, lättee ool lennjiij, tot laj eehid, já sárnaud maht laa ulmuuh ko alnees, laa çuoðij mield poccuuh tobbeen meeccist já piärgu ij puurat mudoj ko suáládið kalgeh."Ij mahtkin lah mudoj piärgu ij mudoj raavad ko suolapoccuu piärgu.", Te oroškuoðij sárnuhinnáá. oorood, oorood, læj oht Väsk-Matfei, -nom¬masaš nuorttsämla§, kote læj maka mejdej suola mut tot læj jáámmám."Na maht-sun Matfei piergee tääl, tobbeen!" Mun æðam:"Mane?","No ko tääl ij pyeyti suáládið.", Mun æðam æt Matfei kal piergee, jos táán maailmast læš suáládam já toh le§eh pááccám soovat, soovathinnáá já määysihinnáá te, ton poattee elimist toh piärguh laa ohtan manoost njune ooudast já tot kalga ohtan manoost koškað tæjd mæddal já væjkk maht kooškaçij te toh poatih toos njune ooudan."Noo nuuvt-uks lii æt moh. majd táán maailmast parga poastud, te tot kiiysed poattee maailmast?", Mun æðam æt nuuvt tot lii. Eertist val læj vannaamin, ište, volliij, çalmeh nuuvt juolladeh æt:,"No voj piiru!", Já ðoos nuuvvaj tot, maainas, æt suorganij tot æt ij taðe æænab, innig
Nuorttakáálguj keäyvulim
Motomin ohta heärrás-almaj moonaj tohon nuorttakuuvl, tot ij lama§ ovdil jottáám tobbeen. Mun ææðam ðom æt"koolgah váruttið jos nuorttakálgu, keäyvula§ et, ij tuu puvkkooin, poaði", Ij sun osko et tot, toh tagareh laa!, Pooðiijn vuossmuu táálun, te, tot, sáttula§ vuolgij eergijd toalvuð meäcán, tot heärrá moonaj, tohon ton tupán já, tupe læj kuárus, ij lam ko oht ákku læj tast mut tot laj olgon majd læ§, Tot iišjtaj kuávdoo lättee. Tast peälh-oola. Na ko ðot, eemeed uuvsa lææhastij ðe, heärrá ðæst çokkáá çalmelazajgyejm. No ðe, tot keäyvulij já, koççalij:"Mii lah, kuob§a vaj olmoo§?", Tot ruoškalij nääyt kieðaidis oohtan já:"Kuob§a lam!", Te ruttiij niijbes já ææðaj:"Tun koolgah koddeð!", Na ðe te kaççalááin. Tot laj nuorra almaj, ðot, heärrá, ðothan gal jotteel læj kaççað. Káççá já, ááiguj korñið äjtt-ool, ij kierganamaš ko tot læj puvkkooin maajeeld poatimin. Oppeet kaçça¬lááin. Kaaçaj kaaçaj te juurdij sun tibi tääl kiergan muoran koarñuð. Ij kierganam. Te vuámášij et suu sáttla§ lii jo poatimin tuota, eergijd toalvumist te, káççá toon lappad. Ákku káççá nijbiijn maajeeld já çuárvu ton, sáttula§an et,"kyemi, kyemi, poaði kuob§a¬koddem¬vekkin_[nuorttakiela], kuob§a lii koddennaal!", Te sáttula§ tieðij et moon konstááin. majd kalga tæst porgað ko ðot, et keäyvulam nuort¬ta¬kálgu çiälgá te, teddilij nääyt çoolmijd te, ij mujde ko,"kÖh kÖh", te çielgaj.
Já motomin taas mottoom, anaraškanda læj nuorttlašajn ræñgan, te ðot koarñu peäcán. Já ðe nubeh kalgeh uvestið:"Mii tilo?", Na ko, toh valdii já, uvestii æt"mii tuo ðe?", Na go æðaj æt"kuob§a lii", te te sääiti vie§§að!, Ijhan tot juksamgin sajttiijn çuoggið ko ðot læj ollagazast. Te te áákšu vie§aj já aalgij çuoppað tom peezi, majd kier¬ganij, ðon rææñgast šo[o]ðaj jo, eeti et, Mut, nuuvthan lijjii, maht le§eh eärrázeh çielgadama§ et ij kierganam virattið. Pælluvvááid læj jo çuoppam tom peezi.
Tupe puálá!
Maña evakkost poatimist ko nuorttlaš&ah assii tobbeen Sulgušjääyr rido pirra já tot puállááj, oht kämppä já, toh monnii ðohon Sevetjááyrán já, pooðij taas, nuuvtko kyelipivdem várás oht ákku piämmunieidainis ðoos aassað já ðe vaaldij já káttu puállááj, tupekáttu, keessiv. Te niejda te uuveest et"tupe puálá!", Já vajkka dot ákku læj taggaar æt, tuosta ij ollágen pajas koarñuð, mut ko tot tom áákšu toppiij já koostaj kal gal tohon já nuuvt çuálá nuuvt çuálá tom káátu, pyellee káátu já, já nuuvt ko oa§§ooin dom çaskattið já ko vuámmáš et sun lii tupekáátt-an te, masa vuálus ij pææs innig, væjkk tuve ool kal koostaj. Tajn lii tot vees¬silvuot já tot, paarohvuot šadda nuuvt ænnuu ko toh suorganeh et, mut ko çielgih te, ij innig kuussan. Já tom ij tieðe gal suiñkhan val ohtkin et kost toh ääpih já, veessilvuot poatá tælle
Nuorttakáálguj toaru
Motomin kyeht nuorttkáálgu moonááin sááynán. Täst ij lah kukkengin táán pääihist tot sävni já mun. jiem tieðe l槧av-uv ðoh keäyvulam mut ko tajn læj sahtitÖrppÖ mieldi te væjkka tast liççiijn finnim ðom, tom tom nuuvt æt, ucánjihháá virkkubeh lááin ko tává¬lááyt. Te valdiijn já suttalááin tobbeen. Já ðe toaruguodiijn, ohtan goo3aj. Nuuvt olgos maaðij ool já, ejdu, maaðij rasta moonnav te, auto poatá tääbbin gulaj, post-auto já toh leävá kuávdoo, tuota piättáá, ejdu kuávdoo maaðij toarumin. Nubbe toallee vuoptajn, nubbe, já çormá, nubbe mejdáj fattiij soksamijn já nubbiijn kieðááingis çormá. Já post-auto vuojij ejdu šiäðustis. lappad já kææijaj tiäðustuv nuuvt, tom çájáttas majd ovdil ij læma§ oajnám.
Keäyvulim
Tælle ko mij lejm, evakkon. vuolgadmin já mij vuolgijm Sulguš¬jääyrist teehin nooðijd kyeddið já, nuorttlašah te poatih tobbeen ko muoj lááim maasat jotemin, kyehti poaris ááhu ooudemustáá já mun tooin noaðikyeddeeinan váá3ám, tast lááim jo alda. Na, tot ij vuámmáš munnuu, ðeku vuámmášij et tilá, ulmuuh poatih vuástá, te æðaj:"Kost. ruošah-uv leppee?, Kost poativittee já kuus leppee jotemin? Tiervan jotevittee, tiervan elivittee!", Mun ææðam et"naa, ruošah muoj kal leen mut eän muoj nisonááid poorga majden paaid, et jottee váá rááy¬hust.", Já, tot. sáárnuj nuuvt vessilááyt mut mun jiem taðe æænab aaddim, majd leš tot sárnum já, já nuuvthan tot çielgaj-uv já, kuár¬sádistij val já pouvastij jieç-uv já nuuvt moonaj. Tot ko keäyvulij ko ruoššajn laj vaara talle, ðot juurdij et ruošah te toh lava.
Piättár-Piigi
Tovle, Piättár-Peäkká-rokke vuolgij kuovttiijn olgiinis já, Passjäyr. koldeð já, pijgán læj ðuot, Isá-Petter-Piigi. Tot læj njeäljádin. Passjäyrist lijjii tagareh stuorra pyeidis kyeleh já toh kuddii tiäðustuv já vuoššii, pyejdiçoolijd já pyejdikuolijd já, vuotkii peezijd já, luhtii vuoijabezijd. Já te, te tiäðustuv tæjd pyeidis kuolijd ko purrii, çoayji tieuva te, eä vuájttámgin innig tæjd vuoijabezijd ko33að mut ko Piättár-Piigi lej nuuvt kievra ðe rammuuj:"Kal tæjd koo3am, mun kal tæjd koo3am!", Toh kaandah æættav et"jos ka33eeh puohrekken, te oa§uh, määrki. Mut tot val lii et jieh kolg luççið ege vyeksið!","Tááj ðæt mun gal jiem vyeysi, tááj ðæt mun gal jiem vyeysi!", Stuorra muoranäppi, tieuva doh vuoijabeezih de, tot ko3aškuoðij. Koo3aj puoh, koo3aj koo3aj tegu vuoija çuáldoo nuuvt et tot læj, lijjii nuuvt vuojjiih et tæjn jyehi kopepááikán vuoija çuáldoo. Tot ij mujde ko pastemááin mujvist tajd já, já, nuuvt koo3aj puohrekken dæjd, tæjd vuoijabezijd vala. Nubbe kanda eätá et"puura tuom muu, kyelimälisloopa mijdej tovben päðist.","No miigas tuom tuomhan mun bajalaššan vala puuram. Tuomhan mun bajalaššan val puuram" já. Nuuvt puuraj vala tæjd-uv. Mukko, taggaar saaha laj et jos luuççi§ já, taj vuoysi§, te talle ij tom háástu vyeiti. Já Piättár-Piigist lej taggar pärtti et tot, ij pissim ðæjn kaandajn toarispeln ku§§amingin eellið ko toh lava ohtan manoost mieldi!, Mut nuuvt tot váá kæævaj et määrkis monattááin doh kaandah, ij Biigi vuáksám, luuççim ij ejssigi. Nuuvvaj.
Matti já Piigi Cizzáánjaargast
Tot, seämmáá Biättár-Biigi læj motomin Kessjäyrist já, Kessjäyrist mut ton Cizzáá-njargiist, já, mun já oht Valle Matti pooðiijm toos já, m[u]oj láim kuohtuuh kanda-ulmuuh te ðot ucanjihháá toaivuj et jos vala sun pææs[a]šij nuubán, adaj nuubán gálgun. Matti laj tæggar, leikkiis, kanda te, eätá ðom Piggiijn go oaððáð vuolgij et,"oa§umgo mun tuu paaldan poattið tohon ááitán?"
"A poaðeeh te, a poaðeeh te. Poaði váá mut jiem mun gal nuhtán lyešti, majdnii golgah, adelið munjin!"
"Na sáátám mun kal sukkarpittáá add[e]lið mut kaahvijd mun jiem raskii add[e]lid go uccáá laa must käähvih."
"Na talle ij taarbaš poattið go kácástalškuottih; jos kaahvijd jieh add[e]li§§ii te ele poaði, ele poaði, mun jiem nuhtán vääldi, kaahvijd ko[o]lgah pyehtið jos, majd mun tuš sukkarááin boorgam?"
Na Matti eätá ðom et"na seämmááhan læš jos mun koopa dieuva add[e]lam kaahvijduv".
"Nagas ko addelah, nagas ko addelah!"
Na Piigi vuolgij tohon, ááitán te, Matti mannjaal val koçç[a]list et"na kolgamuks mun poattið?"
"A poaðeeh, te, a poaðeeh te!"
Na Matti taas et"koolgah keessið valmaš puusaidad jo!"
-"A kesseem de, a kesseem de, a kesseem de, seämmáá læ§ te."
Na, mun sææñgast, orom, maka mun oaðám mut mun jiem golg[a]ççii kuullað ollágin, tæjd, majden. Na te, ko Piigi moonaj tohon de dothan lej tiäðust et munhan tallan ruáhásim já Maattist-uv paazij tot vuolga. Já iðedist ko koccáástalááim, Piigi lej nuuvt suttam Maatt-oola et:"Ko fillejih!, Ko filliistalah! Mon det-ks fillejih?"
"Tot ko tot, majd ko ðuot Uvlá miessarok tallan, morráánij ege oaððám innig, aalgij káhvástallað, jiemhan mun keht[i]dama§, vyelgið ðuu paaldan."
"Na, ko jo, jieh lah tušij dæt nuuvt ruoinas æt skippii, jieh lah nuuvt tušij ðæt ruoinas æt skippii, ko jo nuuvt lah kääyvil já tiäðáh:, tun lah vaste mijdáj!"
Na Matti eätá et,"na nuuvthan mun gal lam, mut majdhan mun toos pargeem?"
"Te, tom oa§uh oskoð et nube tuv ij taarbaš, muu guuvl hippað ege, muu guuvl poattið. Jos jieh piergiiškoaðáá mudoj te ujgad käldee siiz! Kal tobbeen timmáán, kal tobbeen timmáán."
Te nuuvvaj.
Kurranjälm-Kaabi
Tovle læj Kurranjälm-Kaabi -nommasaš almaj kote læj Reisvuonan jo¬te¬min toon ääigi ko läävejii, ubba iyve tarbasijd, Reisvuonast kezittið nuuvkko Taa§ast, mut tot kävppipäjkki, toon nomma læj Reisvuona. Te, tot Kurranjälm-Kaabi læj mäcc[i]min Reisvuonast já nubeh lijjii toho monnamin. Já tot moonaj tiäðustuv kuáðuttimsaijan já, já luoštij poccuuidis kuáttuð, jieç oaððááj.
Toh monnii tohon kävpp-pááikán, lijjii iija ðobbeen, já pejviv pottii maassat já toh, Njávðámist lijjii nube iija. Te læj koalmád, pejvi jo ko, pottii, já ojnii ðom æt, Kurranjälm-Kaabi lii taas luáštám rááiðus já poccuuh eä ojnuu kosten, keerriseh laa muottum toos ko, toon beeivi muotij ko tot Kaabi moonaj tohon ton, kuáðuttimsaijan. Na ðoh jurdeškuottii já smietaškuottii et lii-uks tot elimingin go keerriseh laa, muottum já, ij vuottuu jieç ege, poccuuh ojnuu ohtkin já, tast algii va3aççið ðe, Piättár-Peäkká vuámmášij ko tæggar, mæhte puvn[a]¬bäjkki to lišij, togo keerrisij paaldast. Mana ðoho já juolgiijn lihastat, te luoddanij tot, muota, tot lii, nohádastam, kulm birrambeeivi ooðij, lovduuj vyeln muottuu sist tommit et, muota ij luoddanamaš, ton lovduu æln. De paajedij oaivis:,"Áhááh"'
"Na, kost-ks tust poccuuh laa?"
"Toh laa tovben tuoddarist mut oht lii suopanjááin çoonnum tot, ergi et tast ij lah nelgi, já eärráseh laa luovas puohrekken."
"Na, na mahks tun nuuvt koalmád pejvi lii ko tun moonnih tæst já ajn lah oaðimin?"
"Nuuvt-uks lii, mun lam jurdám et mun jiem lah oaððám go oout iija esken."
Te, kyehti peeivi já, peivilahe ooðij já, suu mielast læj mæhte ohta ijja to. Tot, ucánjihháá noháðistij. Já tot læj mudoj-uv, taggar et ko tot oaðiškuoðij te tot, ooðij pirrambeeivijd et ij olgongin, tarbašam eellið, já, arvalij ko toon ääigi-uv lijjii mottoom¬muðušuuh tagareh, mast, kilbodii et kotemuš päärisan peäsá nuuvtko njoa¬rustmist já, çuojgamist já, çierastmist já, te, Kurrnjälm-Gaabi arval:
"Mun jiem gal moingan äälgi kilbodið. Mut jos lišij tom kilbo hästið, et kotemuš kuhemus puáhtá oaððið ohtan manoost, te toos kal mun-uv álgáççim já jurdam et, jiem mun gal tappiittaðaççiigin. Áh, áh, áh, áh!"
Kuob§amaainas
Mun tovle vuolgim, poazuj-uuccammokán já mist læj litto toho rääji alda nuorttlaš&ajgyejm já, mun vä33ilim pääihist. Ko jiem mun kierga¬nam ko jos liççim nuuvkko, çiççam gääyci kilometter áárvu, vá33ám te mun, kavnim kuob§a luodajd, já mun jiem læmaš val talle kuob§a¬luodajd ubba oajnámgen mut mun, ojnim æt, tot ij lah olmooš vá33ám, keeðhi luoddan toh laa, stuárráh, soorva luodah eä lah ejssi¬gin já mun tæst juurdaçam æt mii lii dáágu jottáám. Pooðij nuorttsämmla§, ðot laj jotemin Neelliman já mun ææðam:"Mii lii tilá jottáám?" Te æðaj:"Kuob§a". Must laj ucca pissooš mieldi, mun jiem tuostam tooin vyelgið pivdeð mut mun moonnim pááikán já, já já, valdim stuárráb piso já nuuvt iðedist çuouvandijn vuolgim. Já mun kuorrim tassaa§ ko, mun ojnim æt tot luodaidis seäuvuttalškuoðij. Mun lijjim guullam boaris kuob§apivdejn æt talle, talle ðot vorga oaððáá. Mun va33im ubba ðom vääri riggee siiz já, nuuvt seävñánij. Mun moonnim täbbi¬lihháá, vä33ilim, çuoppim soarvi, puállááttim tuula já lijjim tæst iija.
Pejviv. iðedist vuolgim taas ko çuouvanij, va33im daas tom seäm¬máá riggee, te šieu miela æt kuob§a lii riggee sist. Mut, riggee laj styeres já mun jurdaççim et jos mun teehi kuáðám te, te mun jiem tälviv kaauna go kossmuottuu muáttá. Mun valdim já algim ucedið. Uce¬dim riggee, tot lii ajn tobbeen siste. Ucedim nube, uccást jiem kier¬ganam, tom nube riggee kidda oa§§uð go juurdaçam ðom et táás mun kuáðám. Te va33im mun don koaði ool já kuob§a ij lámáškin val koaðiist mut tot læj stuorr geðgipællást oaðimin nuuvtko tot läävee vistig, koatinjäälmist oaðá vistig já kuldal æt oajnoo-uv mihheen æt tiättojeh-uv ulmuuh. Tiättojeh-uv ulmuuh taj makken. Tot vaaldij já, ruotastij já, must læj pisso seelgist, mun kalgalim tom hoappust, tot poo¬ráá tuáh lappuuškuoðij, ištameh innig lijjii, saijast, mun pacattis¬tim, já ðot moonaj nuu æt muottuuh lijjii, rinepurga moonaj go ðot ruotaj, vuálus vääri. Na mun tæst kuokkim beljimaddagan já taiðimba mun ohtuu sárnuð-uv æt tääl gal moonaj go, jiem mun tejvidam go nuuvt, hoappust paaççim. Mun vuolgim hitruunan kuorastallað æt kuus kulaj dot mana. Mun oainiškuottim go vorra goašku. Já ruáttá, mii læš kuosa mii soahi mii poajujmiesta mii maðe, te puoh ruáttá njæjga. Mun joðám já joðám, te vuámášim go vorra, tuota, ejdu kivkked aal¬gij, ejdu oanihááyt, lávk¬kuð mahte touláš Maati-Joounas-rokke-uv. Na já te, mun valdim já, tæggar värrivielti mield jotá, mun lijjim poaris kuob§akoddejn kuullam æt, jos, vielti mield vuálgá páccá¬guob§a te vuoluubeln ij kolg leðe, tot poatá nuuvt hoappust pajjaal æt, ij giergan pääççið. Mun vuolgim bajabeln luodaj vä33ið nuuvt et ejdu te golgam luodajd oajnið dobbeen vuoluubeln vär[r]ivieltist. Mut kuob§a mejdáj læj skælma go raahtij, tæggar riggee já, nááðuj stuorra pecc¬madduj. Já mun jiem ovdil tiättám go, gyeyt soola geççin njuškiij já páárgádij, já, must oroj æt, mæhte, kolmaçääsi te lišij niekkiräig mield leškim, puoh moonaj, uškes, vuojastij jyehi oa§§iloonja mield já, kuob§a vuolgij nääyt, vuástá jotteeð, muu vuástá mut, nuuvt ucá¬njihháá lappád. Mut ko mun nube gerd çááppátmadduj çärvejim, tælle gal iištaj toos, mut jiem mun tuostam vala moonnað ðom, kieta¬dallað ollágin toon eehid tom guob§a, já must læmnuuh eä lam taðe æænab, já, mut, tast çokkájim kuhes ääigi já nuuvt vä33ilim maasat pááikán. Mut kal mun jurdaççim æt almaj mun lam ko nuuvt, hoapust ruotaj já, já liijká tejvidim nuuvt pyereest pääççið æt, tie laj jo jäämmim¬vahe sust mut kujttag æt talle læj val tommit vyeimist ko mun juksim, æt njuškiij. Já jiem kuob§ast alnees poollam, mut jiena læj nuuvt vaste æt, paaccim olláslááyt toon ooskon æt, ko mun lam tagarijd-uv, kuullam ulmujd maainastim:,"Kuob§a njuš¬¬kiij, já páárgádij kyeyt soo¬la geççin, mut mun jiem ollágin suor¬ganama§". Mun gal paaccim talle don ooskon æt tot, olmoo§ ij mušte vuojgist mut tot muštá ucá¬njihháá poastud æt ij suorganamaš. Mut mun smiettim gal tom æt jiem mungin lah aaibas çuuvtij suorganam go mun, liijká tastmaña, sælgattim nuuvt pyereest pääççið.
Ristnáá-Piätárii kuáv§ureh
Ristnáá-Piättár læj motomin taas uðhees mield suhamin Aanaar, mield já, já te pieggiittuuj, toos Sigástohnjargii já, Virdáinjarg kooskan mot¬toom suolluj, já evvis tast ij lamaš koassin go juuðij go ij lámáš majd váldá. Tast te korr-bieggan oro já nuuvt læj pyeri lukko vala ohtii nuuvkko, Ristnáá-Piätárist læj-uv ajn æt, sattuuj poattið, moottor toos, rajavartiosto moottor já, ko vuámmášij ulmuu te pooðij tohon. Na Piättár, maainast tom æt"na vuoj fanttinaz ko mun táás pieggiittuuvim já must ij lah evvis, tovben gal lišij joorña dyehin, must liççii çyeti kilu áárvu kuáv§ureh já must liççii mudoj gyeleh já, mukko ij pææsa ov¬dil¬ko piegga loo§§i§". Na já rajavartiostost læj ðot mottoom upseer, eätá æt"laa-uks tust kuáv§ureh?" -"Laa must çyeti kilu paaihijn já stuárráh vala laa-uv!, Ko liççim tibi oa§§um, pææssað tohon te talle-kka¬le nel¬gi vuálgáçij!"
Na, tot, upseer smiättá æt kal evvis lii tommit, tot kuoðij toos, leei¬bijd, já mujde, vuástájd já, kaahvijd já, já, sun oastá çyeti kilu, kuáv§urijd, ton-uv ton-uv peeivi sun máccá já,"tun golgah poattið seämmáá saijan taas toj kuáv§urijgyejm". -"Na toh kale poatih!"
Mut ko Ristnáá-Piättár finniij dæjd, tæjd evvisijd já piegga lo§§iij de, Ristnáá-Piättár sulláádij mut ij muštám innig tom pääihi kuus læj litto já tobbeen laa, ton upserist ajn toh kuáv§ureh, oa§uhinnáá. Nuuvvaj.
Ristnáá-Piättár já komserjas
Motomin, Ristnáá-Piättár taas læj, jotemin, pooðij tobbeen, keijimield Aanaar tavveen já, já alnees læj niejda, Liäiná-nommasaš kest lijjii poccuuh, alneeshan doh eä lamaškin, mut Ristnáá-Piätt, ton, nieidas poccuujgyejmhan tot juuðij já tæjd rammuuj æt mon toh laa pyereh já mon toh laa pyereh šouvattid já, já moon sust niejda lii pyeri já, nuout ajn oudaskulaj. Já te, tobbeen, eelij, moon gukken leš tääbbin taj, tääbbin mäddin go læj eällám, te vuolgij oppeet maassat tohon já, te sattuuj æt, ooroostij toos mottoom saij, pooccujd purattið já jieš, nohháádij de, pooðij komserjas toos. Tast laj njälmmield-lemnim, havlabissokápuloh mieldi já, komserjás eätá dom æt sun-kkal tibi kiiysed tom vuorras, cuuvnaj tom Piättár já kojjád æt,"lii-uv tust táán piisson kyeddimlope?", -"Ij láh, ij láh kyeddimlope.", -"Na mun vááldám táám piso tust mæddal go jo kyeddimlope ij láh.", -"Vääldi, tot kale lijgo, tooin ij poorga ij majden.", No mottoom koççal æt"puáhtá-uvks tooin pääççið?" -"Na pääççiðhan tooin kale puáhtá já tärkki vala lii-uv.", No, no komserjas ajn-uv, tæst laj laj. Naa smietaj tom æt"tun lah, tommáttáá, kulluuv᧠aalmaj" já, toh ko lijjii, çielgim doh, skippááreh alnees, toh, keäh tubdii dom Ristnáá-Piättár æt maggaar aalmaj dot lii. -"Tun lah nuuvt kulluuváš aalmaj te, ij tot lah, nuuvt varalaš tuu itošii ulmust væjkka tun kuádáh-uv tagga[a]r piso mæst ij lah, lope mut jos eeleeh tobbeen, Anarist te, ele váá ðon, laauva noaudittim det väldimin, kyeddimlove æt kalhan sun ij tust tá[á]m piso vääldi kote almaa tobdá já lii poattám tiettið mut jos taggaar sáttoo, heevee kote ij tuu tuubda, te tot váldá." -"Na tot kale ij lah styeres äšši, mun vuálgám-uv tállán, jonssáhpeeiv ääigi aainas eälám markkanis jos jiem ovdil, te munhan gal puáutám çañalahççað tobbeen gäähvi juhamin.", -"Joo, käähvi kale oa§uh, ko, poaðeeh", já, nuuvt komserjas vuolgij já äjjihan paasij tot pisso, já, l槧uv liijká eällám dom love väldimin mut lopedattað laj pyeri, ko, ðot læj daggaar Peäk¬ká æt, tot tieðij dom sänivaaijas nuuvt tárkká æt"lopádas ij táálu kievhtut".
éSieu kyelisaalas
Tovle eäççám-rokke vuolgij pooccujd uuccað já, já eätá ðooin pær¬ruuinis æt tinnáá, tinnáá vuoniist jos keäsáççijd väärpi æt, sun jurdá æt táán ääigi tast noregyeli lii, jos kodáççij, kiemni siis, páátán. Ij ton tæt læmaš æt tot læj hirmad šieu kyelisaalas læmaš ubba keesi mut voraskyeli lii ajn voraskyeli.
Te vuolgii koldeð. Eännám-rokke vuolgij já, muu oabbirokke vuolgij já, sitte muu eeiji enni vuolgij já ohta muu vilja vuolgij mejdáj, neeljis monnii. Must poarásumos vilja paazij nuuvtko mii paimandið, tom mun illá muštáástalam. Seävñánškuoðij já ðe muoj ælaççááim ajn kuldalmin, tobbeen kullojeh:"Tuoðe baaññalij! Tuoðe baaññalij!", Na já kyeleh kal laa alnees värpi sist.
Na muoj, lááim tæst, lááim, tet-te muu viljá poatá káççá, kaaçaj riidon já, eätá, dooin poarásubbooin viljááin æt"koolgah išedið kárbá saçamist jááyrán já hoappust!", Na de nubbe:"Mon dæt?", -"Kuolijd kuuddijm nuuvt ænnuu æt, koalmád kárbá ferttejim vyelgið vie§§að!", Naa, Matti arval go ujgadij dom kárbá jááyrán: já sun gal ij dom osko æt tagareh stuorra kárbáh æt nuuvt ænnuu kuddii æt koalmád ferttejii vyelgið vie§§að. Mut kujttag tot moonaj dooin kárbááin ege ájgum dohon, skippáárij luus. Muoj lááim lááim tæst äjgin te, seävñánij já eän muoj jo haalid innig olgon nuuvt távjá eelliðgin mut, te kulluuškuoðij riddoost taggaar paallan, te ðot poaris ákku pooðij, kuolijd kojvuu kárbás nuuvt ænnuu æt, suuhamsaije ij læmaš mut, majaageççin çokkááj já meäláástij. Mutko riidon pooðij tot poaris ákku te käärbis kärñiluuj, kyeleh šávgájii jááyrán mon ænnuu le§eh. Na, mut paccii¬han vala. Lejm lejm lejm äjgin te te tuoh-uv Riita-Leena já Antti dot, muu vilja poattiv meälástalan, nubbe ovdiigeççin, nubbe maajaageççin, suuhamsaije ij lah!, Na, koas eännám-rokke læš kierganam de dot, poatá mejdej, nyetti lii kárbást já kyeleh val moh çaauva§eh, tot mejdej meäláástij!, Te, eäççám-rokke go pooðij pooccujd ucamist te te pár¬nááh lijjii eällám väärpi kesimin, vuoššamgyele kesimin. Væjkka kuuz kæijast, te puoh jyehi sajeest lii kyelileäijá já, na, vuorrasist šoo¬daj eeti ko, eä lámáš säältih, eä lámáš liteh, tot ferttiij vyelgið Av¬vee¬lan, saal¬tii det, liteh eä lam mudoj ollágin tallaa ääigist ko doh rájðu¬ge[e]rriseh lijjii já majesçohça val laj, de rájðukeerrisij siis salttiistalaj vuoššam¬sááltán. Já talle mun boottim tommuv oajnið æt, ulmust ij lah koas¬sin tommit, æt tæst lii tommit. Toh kyeleh ko tobbeen, olgos vuol¬gii ton vuoniist, ton povváá mield já, nuuvt lai mannjeed äjgi æt nyetti laj kolmum ulgááid nuuvt æt eä oa§§um, eäççám-rohheest laj taggaar eeti æt,"tuost koddááçij kuolijd mutko, nyetti lii kolmum!"
éSieu värppi
Motomin mij lejm tæst tááláá Sulgušjääyri bääihist já, mun vuámášim, læj koskpeeivi äjgi ko mun vuámášim go kyeli nuuvt riddoost lii æt, tasthan riddoost togo, çäckoaivustimsaje, taavaabeln nuhtán puoh tuáldá. Mun æðam:"Tyest laa kyeleh!", -"Eä lah ko vuáskusávjááh!", Mun æðam æt"eä lah! Eä lah vuáskuneh!", Tot Pææta-Huáttár læj olgiinis tast já, táán, Maati kálgu læj mejdej val niejdan, na mun æðam:"Vuálgup väärpi keessið!, Te vyelgi Huáttár nubben, tuota, olgiinad, Moona, tun Ajla-Váábun skipárin já, munjin taas, tuu kanda."
Na mij kesiškuoðijm já, keessip tom väärpi já väärpi sist nuhtán, tuáldá nuuvt æt. Na mij, keesijm tassaa§ ko, pyeytitškuoðijm, tot, niejda riemaj tuárbuð, mutko tot læj kiettpelvuoras tot, Huáttár mast læj ðon maailmsoaðist, oudebáá maailmsoaðiist kieta, paaççum rasta já, tot ko kesiškuoðij já kyeleh ko lijjii nuuvt ænnuu æt toh nuhtán abbasii æt nyetti ij poattám, oohtangin. Te Huáttár:"Te vooudaj!", Mun æðam æt"ij táát vovdam". -"Vooudaj!", Na ko Ajla-Váábu-uv, kææijast tohon æt, oajnoo-uv tobbeen, tastgo nyetti læj jo alda, oajnoo-uv mii já mooz lii vovdam, Kuolijd lii abbasam nuu æt nyett ij poaði oohtan. Na ijhan, tæst lámáš mihheen muh rääððin go dot leggistij, ton tuárbumis já, aalgij vyelibeelijd keessið, na tohhan mon¬nii nuuvt ænnuu æt, mut liijká mij finnijm, toon väärpist ko dallan, raa¬jajm já, vuolgijm deehin Nellimán toalvuð, itten tæst já ðe, kulmçyet kilud lijjii oout väärpist æt kal tot, uccjávráá, värppin muu mielast, ij tot lah innig uccáá.
Ooudastjottee
Tovle mun poottim mottoom, sämitáálun te, iho, te maainasteh:"Mist laj iho taggaar pärtti æt uksa ij coapcánam kidda, væjkk mij maht leim pieijað. Tot ajn roouvaj áávus.", Na mun ææðam æt"johan komme lii æt uks ij, kidda coapcán" já mun çoonnim noona, oorááin, pieijim, soahisoabi nääyt toarrást já, noona, karastuvvááin, tagarááin oorááin, çoonnim kidda já æðam æt"onne ij táán, tuve, uksa lækkas mudoj go kalga olmoo§ lækkað!", Mun algim, išt, çokkájim tast, kuávdoo lättee já, pijgá raahtij munjin saje, mun jiem ane val kiirras oaððáð, mun dæst çokkáám já piijpo poaldám. Mut ko tot ruáškááj dot soabbi rasta já, uksa roouvaj selgilis, áávus!, Mun voallejim kæççað, ij ojnum mihheen kosten. Na mun jurdaççim æt"tääl gal jieš piru kuovllistij don uuvsa mild mut, læ§ maht læ§, mut täst mun kujttag çokkáám". Ij lamgin kuhebiššáá te, já ege pieijám innig uuvsa kidda ko jo ojnim æt tot ij lah, iše tast væjkk maht, çoonašij. Mun lijjim tast çokkáámin, te lækkasij uksa já mun ojnim æt, aaibas kuhes aalmaj, poo. lavkkiij siisa, mut seävñádin jiem oajnám mujde go don häämi æt tot pooðij. Na mun jurdaççim æt tääl gal pooðij, tot, çapis almaj jos læš ohtii ðot leemin. Te mun kujttag roakášim jieççan já koççalim, suomakielan æt,"moon kiela kyessi sárnu?", Tot västidij æt"suoma-kiela". Já mun tubdim juo jienast æt kii lii, tot laj oht, avveellaš táálu iš&š&eed, stuorra aalmaj. Tot pooðij Taa§ast, vuojij Vuodasjááyrán, te, mun jiem vala tieðe tom æt lijjii-uv toh, ooudastjotteeh væj, væj maa-jeeldpoatteeh mut toon ovdiibeln lækkasij uksa já ko mun tom toppim te tallan booðij dot, kyessi iho.
Sopamuš piruin
Tovle, læj, Çálkku-Niijlas -nomala§, poasujsämla§, kote læj riges, poasujriges, já dast laj kálgu já parnááh mijdej lijjii já, kálgu laj oppeet ton sivnádum tiileest nuh æt vorga poatá siema§, táán maailman. Te ðot, piiruin, piiruin, raahtij taggaar sopamuš æt jos sun avvees keeiji¬mild eeliš rigesin te, oa§§u tom päärni, majd su kálgu tääl ráhtá. Tot raahtij nieida. Já go dot, tast maña, ojnuuškuottii já kulluuškuottii tag¬gaareh, ässeeh ton táálust æt moh eä lah, leemin, ege ohtkin ol¬mooš oaini mut tuš kulá. Já motomin oainistehuv mut tom eä tieðe mii lii. No tot maainashan tiäðustuv, lææuvanij pirra, siijda já, te, eähan tom puohah oskom. Te valdii já nuradittii taggaar, tagareh ulmuuh, ænnu-uv le§eh, nelji vitta, æt sij kale pallaa eä masten. Já algii spællað, æt tääl lii taggar tyeiji æt jos häntä_[sm.] piru táán táálust aassaš, te tääl gale poatá ko sij, tággár tyejeest laa. Spellii ääigis, te mottoom, nuhhuuj, motomist nuhhii ruuðah ko, tot tappaaj nuuvt ænnuu. Te ææðaj æt"vuoj piiru ko must ruuðah nuhhii!", Mutta ko äjjih poaðistij rutt-sæhhááin já æðaj et"munnust ij rutta nuuvva" já, mæhkalij dom ruttasææha läättij, mut toh spelleeh kal vuolgii, já tob¬been laa ajn.
 

Heikki Sarre
Stálumaainas
Ohta sämilaš moonaj Taa§an, laj. ryeššliist læj ræñgan já, já, vaaldij já šodaj, šoodaj tuota, vikkii, viekkiitas-an rijdo. Te, ryeššlaš ruvkkááj ajn pieijað ajn tuota, jyelgis, jyelgipeelgis tajn, tääyvir¬pele et, æænab, väldeh já, teddeh tieteñki, tiäðustuv já, tot vaaldij já, Maunu-rokke vaaldij ruttiij puuvkos. stuorraniijbes já ruoškalij peelgi rasta. No dot, ryeššlaš æðaj tom æt,"kal tun, sun vuolgat stálu tuu mield, ko vyelgeeh Anaran"._[Kiinii vyejgee:"Tuu guuvl."],"Tuu guuvl.", Já nuuvt pooðij deehin, Viermijááyrán, Viermijääyrist aazaj ðot, Maunu. Pooðij ðot stáálu mejdáj pooðij tieteñki, tiäðustuv já, tassaašhan toh laain, kujttag valdiijn já lito rahtiijn mottoom, pase¬peeivi te, kolgav vyelgið heäjbuð jos koabbáš&, táppáš& ðe, koalmád kerd táppáš te kalga koddeð nubbees. No ðot, Maunu-rokke vaaldij já, vistig heäibustááin te, te tuota táppááj. Te nube_[k]erd heäibus¬tááin te oppeet táppááj. Mutto ðot vaaldij já, luuvvaj et, suomagielan:,"Jos. joukko saatanoita on minua vastaan, kyllä minä sinua voitan!", Talle ðot vaaldij já, viiraj stáálu. Tot vaaldij já ruttiij puuvkos. Stáálu æðaj dom et"ælæ kode, jieijad puvkkooin, kode suu puvkkooin!", Tælle maka ij jämi, ko jieijas puvkkooin koddá. Mut, Maunu æðaj na:"Pasta muu puvkko-uv", nuu vaaldij já nuu çuoggiij ðom stálu já kuudij. Sitte ðom stálu leggistij ðohon, jááyrán elikkä kuoškan, já, no ðot moonaj ton kuoškan tieteñki já kuoška vuál tot paazij tiäðustuv. Pæænuv læj stááluust, çonnii ðom pænnuu kidda toho kuoš¬ka¬pællas, tot vaaldij tot pæænuv, mun ojnim tom, çuolda val, tot læj puoh mulden puoh ton çuolda pirra, já, ðot pæænuv læj tæst tiäðustuv læmaš kidda. Já sitten vuossmuu väärpi kessii ton, kuoška vuál, te vaaldij já vooudaj nyetti, et kiškuu pele nyettist toho. Já, nuuvt. nuuvthan tot toos nuuvvaj dot, tot juttu, saaha.
Maainas muorakamuvrähtest
Laj tovle, oht muoragamuvrähtee, vaaldij já, kunagasniejda pááhuj muo¬¬¬ra¬¬gammujd rähtið, kæççað juolgijd æt, maggaareh jyelgih laa æt máttá rähtið tæjd. Na kunagasnieida, páhuj pajedið juolgijd, no tot pajedij nuuvt, pajas æt tot ooinij puoh tiäðustuv æt, mom mield laa moh já, já dast lijjii kulma kollesoksam.
Kunagas vaaldij já eärváditij, tast lijjii irgeh, maañgamuáðušuuh irgeh lijjii heäráh, eärváditij æt kote ervidi§ æt kalle kollesuormas suu nieidast la, kolle- gollesoksam, te ðot oa§§u tom nieida. No dot kuna¬gas¬niejda, te kunagas vaaldij já, eärváditij tiäðustuv stuárráámussááid heärrááid, pappááid já pappa lej vakinainen irge-uv já, já, vaaldij já, vakinainen irge laj pappa, eärváditij puohhááid, no toh luhhii tuhháát, çyeðe já, já. kii vittluv kii majd. No. tot puukengäntekijä paazij, majemustáá, muoragamuvrähtee. No eätá æt"no, ervid, no. tun-uv viiga ættað já ervidið jos ervidi§§eeh", juurdij æt tot kal ij ervid aai¬naskin. No tot eätá:"No doh laa kulma.", No, tothan ervidij já ku¬nagasnieida oa§uj, myerssen já, vihkuuj nuu já já, Mut pappa hok¬sááj vala æt vuálgus, pivdeð luuddidjd, ton kuávdoo mææra lii suáluj. Moonááin tohon don loddesuolluj já vuolgiijn gyeyppele suollust. Poattiv kavnadattað tobbeen, mut. pappa vaaldij já, jurgalaðaj jo horga maasat já sulláádij dooin kárbááin já, muoragamuvrähtee paazij tohon. No ðot lej ðobbeen iyve, puuraj, tiäðustuv njuoska luuddijd já, muorajn raahtij koaði já, tobbeen lej iyve, te booðij stuor[r]a lodde, çokkáánij, majemus luoða lii innig. No bääççið tieteñki ðom. Lodde eätá æt"ele muu pääiji. Mun vááldám já kuádám tuu, seämmáá saijan. kost læh vuálgám.", No, jurdelistij æt seämmááhan tæst lii æt maht tot, toalvus kuus toalvus, te moonaj don lode ool já nuuvt toalvuj ðohon dom, kunagaskärdinan. Na tiäðustuv, kunagas, niejda já pappa lááin jo hææjajd anemin. No, kunagas poðij dom diettið æt tobbeen lii tæggar, almaj poattám mast laa, hyenes pihtaseh já puoh tuolvan já vorran buoh já, hyenes elimist. Vaaldij já pááhuj boattið tohon, hææjááid toho, tast lijjii kollesalvaneh, lummoost. majd kunagas¬niejda lej addelam. Tot ko buuraj dobbeen já juuvadij, kollesalvanijd luoštij peeydd-ool, kunagasniejda tuubdaj dæjd kolle¬salvanijd æt"taah laa muu kollesalvaneh majd mun addelim tælle don, hæija-ääigi, muo¬ra¬ga¬muv¬rähtej. No, gunagas tom æt tuota tothan lii-uv ðot almaj tieteñki, vaaldij já pááhuj poattið, tohon jieijás savvááid, addelij piht¬sijd já, já ðot maainastij tieteñki maht tápáhtuuj æt"pappa guoðij muu suolluj já mun paaccim ohtuunan tohon já iyve lam lama§ tobbeen". No, nuuvthan dot kæævaj æt tot oa§uj dom kunagasnieida já paapa hortstii.
Kieyhis kanda
Læj ohtii kieyhis kanda. Moonaj dohon Taa§an já læj fiskoost tobbeen, mut ijhan dot piergim mahten fiskoost tiäðust. Moonaj Hammerfestan já vaaldij já, vaa3ij dobbeen diäðust. Kievhi laj, ij læmaš pihtaseh paljon ege makken, ege purramašken ænnuu læmaš. Na ðe mottoom, tá[á]lu iš&š&eed ko, koahtááj dobbeen, táluiš&š&eed táátuškuoðij et"poaði sijjan ræñgan". Na taathan riemaj ræñgan doos tieteñki. Iš&š&eed aalgij et," kost lah?" já eätá dom et sun lii, kyeht pænakkullam dæst tobbeen maaðij m[i]eld et tuota,"poaðáh tohon". No ðot tobbeen vaal¬dij já nuuvt vuolgij dohon sitte mut ton beeiv ij, ij toon beeiv mut mottoom beeiv[i] vuolgij ðohon, tiäðust ræñgapááikán. Moonaj ðo¬hon, vaa3ij ton, maaðij mield, pooðij mottoom táálun, já haaliidij va¬la tiäðustuv ijjasaje.
Ton táálu, eemed vuáttu, päärni ko booðij, tupán, Tot eätá dom et"maht sun, finniiççij-uv sun burramaš já ijjasaje?" Eemeed eätá et"jiem mun pyeyti dääl addelað majden purramušajd, must iš&š&eed jaamij já, já tuota sun, mun haliidiççim paapa teehin et pappa golgçij poattið gæççað ðom ruummaš. No, eätá dom et"jos vuáttooh táám päär¬ni, mun vuálgam tuota, dom paapa vie§§að. No joo. Tot vaaldij já paazij vuáttuð dom päärni já, eemeed vuolgij paapa vie§§að ðohon kæççað ðom ruummaš já, mut tot ruumaš ij, ij læmašken, jáámmám mut tot lej, tátulas lej vain moonnam nuuvt, maka sun jaamij. Já viiðaevrisiijd val pááhuj çolmij ool pieijað. No, laj, lijjii, lijjii, te helähti ðot viiðaevrisa§, ete, valdii já, goççii ðoh viiðaevrisiih lättej já, moonaj gieççað dohon. Tot, bajjaanij tot ruumaš já eätá tom et ij leh sun jáám¬mám mut tuota táátušij paapa teehin go pappa eäluust suu gálgooin.
No, pappa, tuota, jo pooðiijn, moonááin, vuolgij dohon, tot kálgu vie§§að dom paapa já pappa pooðij tieten kæççað tom ruummaš já, já pooðiijn, eteise[e]n já sárnooin dobbeen, te paappast læj sammeet¬turkka já, päällys-, tæggaareh, olgolgammuuh lijjii diäðuust, tajd kuoðij diäðustuv, eteisen. No, pappa eätá tom et tuota, booðiijn já moonááin gáámmáran tieteñki. Sunnust lej, sunnust lijjii, ovdiih taggaareeh hyenes tauvoh, pargoh tiäðustuv et tuota, eätá ðom et"tuota, maht lii ðáát ko, maht lii ðáát ko tuota, táát ij lekken nuuvt ko maht sun lii, jurdaççam et ko, lii jurdám nääyt et, et kyessi oa§uçij vyelgið däst" mut[ta] gyessi æðaj, et"sun ij vyelgi ovdilko sun vuáttu tom bäärni, pargee majd haaliidšvettee tobbeen kámárist!" No iš&š&eed go tobbeen volliij. jäämmim, taaudast já pooðij siiza já nuuvt moonaj dohon káámmáran já, johan dot hoksááj-uv et kalhan, no ijhan dot, kal iš&š&eed innig tääl gale ibbeerd ige tieðe majden.
Tot vuolgij mejdáj, mæddal já, vaaldij tom sammeettuurha já, vaaldij dæjd, olgolgammujd já nuuvt vuolgij, paapa olgolgammujd já, sammeettuurha. Já nuuvt vuolgij já nuuvt, mana oppeet tom maaðij m[i]eld. Te pooðij mottoom dáálun. Tobbeen lii dæggaar lupta deku dovle læj. Irjánáš-rohheest tæggaar, pelilupta tobbeen markkan-tuuveest. Pooðij ðohon dáálun já eätá tom et toh laa gyehti poaris ulmuuh, poaris parragodde, eätá ðom et tuota,"finniiççim-uv mun däst purramaš?" -"Ij ðäst finnii purramaš, suoj lava justhin muorajd, vyelgimin vie§§að dobbeen, mærariddoost ete, suoj eävá oosta." -"No, ij-uvsun kujttag täst finniiççii tuota vähän levähtää, vuoiña-dattað go sun lii vá33ám nuuvt kuhháá ääigi?" -"Ij ðäst finnii oikein, olmnáál ete tuota, kalhan dot taggaar äšši lii et tun oa§uh vyelgið." No ðot vuolgij, já ðoh mejd vuolgiijn muorajd räättið. Mut tot kanda jurgalaðaj maasat já kaaunaj dobbeen purramaš já puuraj ðobbeen majd leš, kavnam já, kaaunaj sikkáár dobbeen já piejáj sikkáár pyellið já moonaj ðohon luuptan oaððáð, vannaastallað.
No iš&š&eed já eemeed booðiijn, kæççav. Eemeed eätá et"mii ðääb¬bin lii ko suouva lii, sikkáársuouva?", No, ij mut, äjjih eätá tom et"munhan valdim já vyelgidijn valdim já sikkaarlahe leggistim uuvnan já ðot tot lii-uv, tot suouva ðot lii. Eä doh tiättám majden, eävá tieðe majden. Já nuuvt oaððáð algiijn tieteñki.
Na tiäðustuv tot iš&š&eed, äjjih aalgij vähä tiäðustuv pijnedið, tagarijd, luándu-aašijd, naaijam-aašijd. No, äjjih, ákku eätá ðom æt,"mut tot¬han šadda suddo go nääyt poaris ulmuuh innig tagaráájd arvaleh". Äijih et"ij tast lah suddo"."Ij mut äjjih et suddo dot, suddo dast lii.","No noo mut tuota, adde kujttag kæççað!", No johan dot kanda-uv tobbeen aalgij kurgottað, kæççað, te kappeer gooçaj kiijlu ool. Kijlu laj pyelimin. Ákku:,"No, maht, táággár, Immeel çájttá munnuj ko tun tagarijd ááiguh kæççað.", No no, no, ákku vaaldij já tuota ijhan dot addelam tiäðuust. Já kanda vaaldij já vuolgij vuálus já nuuvt kaperis já nuuvt taas vuolgij.
Na nuuvt pooðij don, vuolgij don, ij læmaškin innig kukke ton pááikán kuus golgaj ræñgan poattið. Vaaldij já moonaj tohon, ræñ¬ga¬pááikán, pijgá lej koccám iðedist tiäðustuv käähvi vuoššam já pááhuj, addelij gäähvi já, kojjadalaj æt,"lii-uv ræñga teehin vuor¬dum?", -"Joo, teehin lii vuordum ræñga.", Na æðaj ræñga æt sun lii justiin. No, pijgá æt ko tuoggar sammeetturkk-uv lii já oikein fiijna, päällyspihtasah laa et kal tot lii oikia olm-almaj dot. No että tuota moonaj iš&š&eed kuul já já æðaj tom, että tuota"pooðij ræñga". Na iš&š&eed kææijaj nuuvt et tast lii, ko tuoggareh pihtazeh-uv, ðot lii oikia, olm-olmoo§ että tuota, tooz buáhtá oskoð væjkka majd mieldi ko vuálgá kaaupugan mielkkikááypán já vuoijakááypán. No, iš&š&eed vaaldij já eätá tom, että tuota"poaðiba teehin!" Ræñga moonaj tohon já táátuj tiäðustuv vijneceerhi, elikkä addelij vijneceerhi, leškiij tiäðustuv rææñgan että tuota, olma rææñga lii finnim kerrañki, ko tuota, tuoggareh pihtseh-uv laa. No joo, te vaaldij já raahtij kuovttiijn heäpušááin gaaupugan, mielhijd já, vuojajd toalvuð, moonaj dohon, kaau¬pugan já vuobdij dæjd mielhijd já vuojajd já, moonaj, duoggar, vijne¬kááypán, tobbeen diäðustuv juhhii já, julástillii. Na jo ræñg-uv, æt, kulloo heäpušijd, kaupašedeh já, sust lii mejdej šieulágán heäppušah kyehti. No jo!, Sunhan gal mejd vuábdá dæjd heäpušijd jos kerran. No nuuvt vaaldij já nuuvt, aalgij kaupašið tæjd heäpušijd já nuuvt vuobdij dæjd kyehti heäppuš já mielhijd já vuojajd já, oostij taggaar oikia šieu pihtsijd já, já nuu moonaj dohon ruuga vuál já, muutij pihtsijd já, laiva, pijppááj, na hoappuhan tast lej tieteñki, tæjd pihtsijd, poaris pihtsijd leggistij tohon ruuga vuál já, uðða bihtsijd pajjaalan já nuuvt vaaldij já moonaj laaivan, já, vuámmášij:,"Mutta must ij lah rutta ollágin", já nuuvt moonaj seämmáá kievhin mæddal go pooðij mut pihtsijd finniij uðða.
Uula Morottaja: Ko dot, rutta, ruttalambuk
- Ruttalambuk paazij tohon poaris pihtsij luumon. Noo.
Sildesuola
Mottoom, vaaldij já siildijd suáláádij, já, tom eä tieðe, kii lii ðæjd suá¬lá¬dam, mutta, basebejvi læj, pappa moonaj diäðust ki[i]rkon särni-dið, te, eepidij dom æt tuot jiegga lii, suáládijjee. Kæaijaj dom jiega já sáßarnuj nuu æt"tunnuv sildesuola lah tääbbin, tuu, seämu lii puoh, sildeçuommas vyeln." - No dot njaauhastij seämmunis, mut eähan tast lah çuommaseh tiäðust, mut tast tot pottuuj tiettuð æt, tot læj suáládam dæjd siildijd. Pappa hoksááj mejdej.
Lojes kuob§a
Laj ohta, poasujsämilaš, tuodarsämila§, Aaslak Panne, laj vä33imin te, te pooðij guob§a, maajeeld já, já aalgij, nurdað dom almaa tom, sämilii já ajn nuurdast, já, sämilaš juurdaš æt maht taat lii ko nääyt lii loije já, suorganij tieteñki mejdej mut, vaaldij já toppiij häärjist já tolliistalaj häärjist já, já juurdašij æt"kal mun taam kodáççim mun mut ko nääyt lii loije, jiemhan mun taam kehtid koddeð, ko munjin addel rááyhu". Já nuuvt vaaldij já, kuob§a vaaldij já moonaj já, paasij kæççað já já omattalaj æt maht lii daat ko, duoggar kuob§a lii, æt lii-uv dot nauver mut tot laj tuota äšši.
Koovi-Juhháán
Mun muštám tom Kovi-Juhháán go ðot, tast læj oikein kukke njune val já oikein stuorra bäkki tääbbin gaskoo njuneest. Mut mun jiem mušte, mun lijjim hyvin pärni dælle, aivan ucca pärni val go mun muštám go tot, vuojij mii bääihist eelij, mij læm, aazajm tælle Pärttihist, tááláá Juhán-Matt pääihist, já, pooðij mii bááikán já, eätá dom æt"laa-uv däst makken byeccejd?", No, eäççámrokke eätá ðom æt"No, eä täst pyecceeh lah kal. No tyebbin lišij, Vuolli-Sammeli bääihist ohta tájjoo gálgu.", Mut, eätá:"Ij mutta tuota mukko sun ij togo ááigu jotteeðgin, sun ááigu moonnað njuolgist togo, tuota, Kaa¬masan, Vääylist Kaamasan mut sun ij vyelgi tohon.", Já nuuvthan dot paazij kujttag æt tot ij eällám don dájjoo gáálgu guvlan, mut tot læj golgað eellið ðobbeen. Mut ij eällám kujttag tobbeen já nuuvt moonaj kujttag æt ij, tastmaña ij innig læmaš, mun jiem mušte innig tast innig, æænab.
Säjdipivdo
Ohta lii muu säjðipiiydost tobbeen, Çäcsuolluu kaaupuglijgijm, taa§ajgijm. Já nuuvt moonááin dohon tohon toh Haani já Pruuni, Syejnisuolluuid, já mij dobbeen oho vaaldijm já piiydijm dæjd kuolijd, saaiðijd já ep mij koddám, taggar, mæjd syemmilaš koçço sok¬ko¬nyettin, mun jiem tieðe sämigielan maht sokkonyetti lii olmnaal, tæggar, majd, leddejeh, mæærapoonán, nelji kárbá laa, jieçkii-uv joddee¬nurheest lii käärbis, já sitte virde ko álgá, çeerrih tajkka, kaaijuv, çyeggee de doh te keeseh pajas. Mut ij, ij váldám já goassin váldám já moonnam nuuvt, æt tot læj, boattið, mij ajn tuše poorgajm, oho poorgajm aivan godehánnáá. Motomin taas leeddijm tom, nyeti tohon já, nuuvt nuuvt, vaaldijm já kujttag, já læjm guhháá ääigi, dæst ooroojm já ðe, te aalgij oppeet çeerreheh algii çuágudið dogo kuávdoo, Mij gesilijm dom nyeti tiäðustuv pajas aalgijm keessið já, vaaldij já, po[o]n¬nán teddiluuj, säjði. No tobbeen laj olgiinis säjði go, kuttnu¬báloh tuhháát kilud lijjii, sääiðeh, kyehti, gyehti, šÖitalaasti. Nu æt mij finnijm saaiðijd sitte, já mij vaaldijm já purjasijd pajedijm já vuol¬gijm maasat, Já kyeht, birrambeeivi melkein monnii doos æt mij raajajm dæjd tiäðust, ephan mij buáhtám raaijað. Kyeht pirrambeeivi monnii melkein go bææzajm Várgááid, ko purjaskárbáh lijjii dallaa ääigist, purjasšÖÖitah. Já nuuvthan mij, ryeššla§an mij vuobdijm já sitten booðij viekkiittas aln tæggaar tigge, æte, æte ryešš¬la§ vaaldij já aalgij, poastud tigguð oouta viekkiittas aln já, kaaupug kaandah lijjii dagareh, kaaupug kaandah lijjii, syemmilaš rotu sist lii tiäðust, kaau¬pug kaandah. Toh eä addelam beärán millään, toh valdii já tigodii æt, viekkiittas sii beln lii olma, já ryeššlaš tiggoo boastud. Já nuuvthan mij vuoitijm gujttag tom viekkiittas. Já já, mujde val mii læš, toos?
Kálguj keäyvulim
Mottoomeh káálgoh lijjii goldemin tobbeen, Kessvuonast Faddarjääyri já, já ohta kanda læj dobbeen Kessvuonast kote vaaldij já vä33ilij, Onnelan, njuolgist togo Faddarjääyr rido. Aaicaj ko laa, väärpi gee¬seh, nuuvt vaaldij já pooldij tæjd káálgujd, nelji gáálgu lijjii dobbeen. Pooldij tæjd káálgujd, vaaldij já oousijd toajistij dobbeen ja. Na doh lijjii kesimin, pyeytitmin lijjii já, kulaškuottii go dobbeen raaðijd, ettii dom æt"äjjih᧠mejd lii tääbbin". Äjjiha§§an guççuu guob§a."Äi¬jih᧠mejd lii dääbbin.", Já, toh ko valdii já, kesilii dom nyettis hoap¬pust já nuuvt, monnii suládii maasat já. No pottii Kessvuonan, mun lijjim dælle, ton, Srimppe Juousa-rohheest mun lijjim dæggaar sræñ¬gan. Pottii dohon já ettii dom æt kuob§a læj dobbeen já, maht kalga dääl eleškyettið. Na, nubeh, Páççvej-Saammal eätá tom æt"vuál¬gup itten, kæççað dom guob§a!", Na mun æðam æt"mun gal jiem vyelgi"; mun tiettim dom æt kii dot laj."No, mun gal jiem vyel¬gi.", Na, nuuvt vuolgii kujtteg Marttin-Viljam já, Páççvej-Sammala§ tohon pivdeð tom guob§a tieteñki. Na ijhan dobbeen læmáš mihheen, tiäðuust va33iijn, dobbeen já, já, pæænuv læj mieldi, ij dobbeen læmaš mihheen, dot læj Antti-Juhánas-rokke ko pooldij já moonaj njuolgist tobbeen de pooldij tæjd káálgujd, já toh ko pottii paaloost já toh lijjii suorganam kerta kaikkian. Kal táát ij læmaš olmooš, já eähán doh finnim tiäðustgen, eähán doh finnim dom kuob§a tiäðustgen ko jo olmooš læj de, nuuvt paazij dot.
Kuob§amaainas
Ohtii læjm ðon, Kessjäyr táán geççin, Uula Särree tááluust. Eemeed moonaj olgos ehidist. Saau3ah lijjii, daggar ke3is njarga læj, saau3ah lijjii dobbeen njargkeeijist suollust, tæggar njargkeäjjáást læj çoalmi já ðon suollust lijjii doh saau3ah. Tot moonaj, kuob§a vaaldij já pooðij ðæjd saau3ajd tiäðustuv purastuð já, eemeed pooðij cissað dohon ol¬gos. Tot læj nolaspuuvsaj tobbeen cissamin já, kuob§a pooðij já, loommalij toos paaldan. No eemeed olvoškiðij ðiäðustuv. No iš&š&eed vuolgij gæççað, no guob§a dast eemeed paaldast já, eemeed olvo ðob¬been. No, kuob§a vaaldij já ruotastij tohon don njargkeäçán já nuuvt vuoijalij, ðom çoalmi já nuuvt tohon saau3aj guuvl. No tajn lej havla¬pisso, ðaggaar stuorra, luoða læj rahtum havlapiisson, valmašist læj jo kujttag æt tuota jos kuob§a poatá, te, te ðot lii gale, tæggar æt mii tepsii. Vaaldij já, vuolgii, kulm almaa lijjii, gyeht lijjii. syejn-almaah lijjii, Hænd-Ant-Aanti§-rokke læj já Eemel-rokke, rææñgah lijjii ðast já, já nuu vuolgii tohon suládið já korra biegga val. Na, kuob§a vaal¬dij já gierganij jo saau3ajd purrað já goddeð kyehti já, no, Vuolliš-rokke ko vaaldij, dast læj pisso kieðast tiäðustuv go guovttiijn gárbááin lijjii, Eemel-rokke já Aantiš-rokke læin nubbiijn gárbááin já Vuolliš-rokke læj nubbiijn kárbááin. No ðot vaaldij já aalgij pääççið dobbeen mut go stááyráh lijjii, ij puáhtámgin pääççið, ðot vaaldij já njuškiij çáácán já vuoijalij ðot kuob§a. No, Eemel vaaldij já, já Aantiš-rokke, vuolgiijn ðon maññaal. No doh valdiijn já Eemel-rohest læj säjtti já go ðot álga çuoggið ðáá nääyt, kuob§a go po33áád te ajn rottee dom sääiti, ij tuostagin çuoggið. Já nuuvt kuob§a vaaldij já gujt¬tag vähä jo, moonaj, mælgad kuhás jo mut kujttag dot kierganij boat¬tið dot piss-almaj. Já nuuvt paaijij peljimaddagan, nuuvt vuájuj tohon, poonnán já læj mottoom moaddilouv minut, te te pajjaanij pajas çääzoaiván já, nuuvt valdii já, ooran já nuuvt, vestii riiddon já, kal tot læj ubba pittá sitte.
 
Pekka Paadar
Kähtee
Kähteegas ko raahtij Immeel tælle de, te, ij ostamgin vyerdið tassaaš ko, juolgijd raahtij olmnal. Ovdil jo kirdelij te, tot ij kierganam mujde go, pihaš-säggipittáá ujgadij mannjaal de de, šoddii nuuvt manjegasan jyelgih, sárnuh æt pihašnjaddeh vala.
Häämimuttuumeh
Mottoom äjjihist lijjii, mottoom äjjihist læj, algeest kálgu, nuuvtko manje. Já ðe ðot vuoppa, te láppoo, çohçuv vä33il já, já já kiððuv poatá. Manje kojjad et"kost lijjih?", Ij dom sáárnu. Te taas çohça šoodaj já, já vä33ilij. te lej muota. Vuálgá kuorrað tom vuoppas. Te vaa3ij, vaa3ij, vaa3ij, te njihemuora te, kulmii vaa3ij ton pirra, já te vuolgij guob§an. Kæççal sun-uv nuu. Sun še kulmii vaa3ij ton muora pirra já te šoodaj guob§an. Na majdba mujde, te moonaj, ton vuoppas koatán. Na tot šaallišij:"Mon dæks tun poottih, tust párnááh lijjii já", Na miiba tast. Na de koabbáh-uv de oaððiv. Vuoppa, vuoppa niävdá, te vuoppa vuámmáš. niävdá tom et, sunnuu lææ karvam. Te tääl gal sunnuu goddeh. Na mii rääððin?, Koajvooin toarespel, koaðe, toarespel koaðe,"Tun goolgah moonnað tohon! Já, já te ko suu guuddi§eh, já ðe tyelji leeddi§eh, te koolgah tobbeen itteeð koaðeest, te njuškið ton tyelji pæjjeel, te šodah olmo§in.", Na, tast tom äjjih kuddii, leddejii tyelji, já tot, iiðij tobbeen já njuškiij ton tyelji bæjjeel, já, te ohta šušme kuoskaj ðon tuálján, te šodaj, kuob§ašušme. Æðaj:"Na mon dæt eeijid guuddijd?","Ko lejm tiettið et tun-uv lah tobbeen, te koddeð lejm tuu-uv!"
Vääli säänih
Oout almast lijjii, kulma kaanda. Kyeht poarrásumos lææin, oikein tyeij-almaah já pargo-almaah já, mutt nuoramus læj, nuuvt ij mihheen muuta ko, tegohan lii ðe, háálgujd çuáppá, te te, mottoom peezist lej, vääli pierval. Te çuopaškiðij tom. Te tot väll eätá tom æt,"ele muu, tálo hæævat, must lææ párnááh tobbeen já, mun addelam tunjin, tommušejd, saanijd et, tun oa§uh maailmist porgað majd jieç ervidah". Na, kuoðij tom muora. Te te tast ko jooskaj, te, eätá et kalga ruvváð-uv jo, toh laa säneh, majd kalga sárnuð. Tast ceelhij ðom æt:
"Haukan suulla, haukan luulla,
haukan karkeilla sanoilla."
Ij, suomakielan tot šodaj-uv!"Et mun vuájám pájkkásan, tállusan.", Te, te æštus riehan iištaj, te vuojij, vuojij alda tálo, tálo, kiedd-ul¬guubæl, kuoðij tom vuájánis æt tot ij kolgam ulmuuid kulluð, tiettuð. Na, na ðe, te te taas tajd, rouvis saaniidis et :
"Haukan suulla, haukan luulla,
haukan karkeilla sanoilla,
táát mecci kalga puoh viirrað!"
Mecci viiraj puoh. Kaaðaškiðij, æt ij golgam nuuvt. Ij-uvsun seäm-máánáál paijaniççii. Oppeet:
"Haukan suulla, haukan luulla,
haukan karkeilla sanoilla,
táát mecci kalga paijanið!"
Mecci pajjaanij. Na, kunagasnieidast, kunagazast lappuuj niejda. Jiem tieðe, vuoijað-uv moonaj væj majd, mut, çäcihäldee kujttag vaaldij. Já tasthan šoodaj soro. Kunagas uuzatij kaikki puoh, puoh, vijssájd já nooidijd já, eähan toh tobbeen ohtkin, tieðe majden. Na tot, vieljah tibi, tom bilkkon onnii tom viiljas æt, KÖntÖsin kuççuu. Te tot eätá ðom æt ij-uv, ij-uv sun. sun finniiççii. Na, taas tajd,"kar¬keita sanoja" æt:
"Haukan suulla, haukan luulla,
haukan karkeilla sanoilla,
mun tátuççim kunagasnieida,"_[poouvast]
Na, tom æðaj. Nuuvt kaaunaj tobbeen. Oppeet tajd,"karkeita sa¬noja" æt maassat. Já nuuvt pooðij tooin kunagasniejdááin. Na, na tiäðustuv hææjah, komiat hææah. Matti lej ton, alge nomma, eeiji nom¬ma. Hææjajn Matti-uv çokkáá kunagas paaldast mæhte mii to ku¬nagazajd. No siihen se loppuiki, se taru.
Syennigiela nuorttakáálguh
Mun lijjim, mun lijjim Syennigielast, Syennigiel-siijdast, má¬nop¬pa¬je. Te motomin. motomin te kyehti káálgu geäyvulava. Te mun jiem mušte. Rohvim-Pæætta§, te lej, keäyvulittám já maht læ§ lá¬má§. Te tot kaaçaj, koarñulii, vyeligas poortah ko laa, koarñulij oola, te kyehti káálgu te kaççav pirra já çiesksááin leggistava já, já çiesk¬sááin já nuuvt læva näppärän mæhte, mæhte kuovskazah ðo. Na tot tobbeen pillaštalaj, pillaštalaj de, njeeijilij já kaççalij patarasan. Já dot keäy¬vulam nuorttakálgu lii nuuvt virkkuu kaççalið, juuvs ij, juksá gale, te tast lii çááppátlijne, çuolmadum nuuvt et jottáástallamnál. Já te ko juuvsaj te nubbe toppiij ton çááppátliijnest já ruttiij ðe, ij satt, sat¬tuuj ruttið tast ko mii çoavdásij. Jos læj tast ruttið go mii, çoougast, te lææin kähistið. Te tie mun ojnim et tie gale nuorttakáálguh geäy¬vu¬lááin.
Keäyvulijjees nuorttakálgu
Väsk-Ontrij, kaava lej, oikein keäyvulijjee. Te, Huáttár hoksáá ðom et, nizzoonpihtsááid kárvuðat já te vuálgá gollið. Mun moonnim ovdil jo geäççað maht tibi te. Na ðe, tot keäigusjuolgij lättest koaru. Te Huáttár ko te lææhastij uuvsa de keäijastij: te tot tibi kale kyessi lii. No tot tibi kale njuškiij. §ye§it ja. toppiij §ieskas já, mut kyessis ij poat¬tám tiervattallað, tot kale vuolgij. Maaeeld vala gaaçatij gaaçatij gaaçatij, ij juustattam, te çiesksááin vala leggistij!
Haulapisso
Mun lijjim tælle, nuora almaj, parhaillaan almaj. Must haulapisso ij lam olemassa. Oout kaandast ostim mun, kyeyt-pijppug haulibiso. Poaris pisso. Te ervidhan tom, kyehtluv märkkid maksim tallaa ruuðast. Te te, te eärrázeh val eteh majks tot ájgu tooin poaris hau¬la¬pissooin. Te motomin, çeävráh monnii, mun ergij gulan eellim, çeäv¬ráh monnii muu luoda rasta, mun vuolgim mannjaal. Mun juksim tajd çeävrájd coauvis coauvis, çoalmist. Já ko, oout rääigist iiðij ohta, te nubbe, koalmád, te toh ruottadeh, togo vehä já, já maneh rasta. Moonnim togo vahtið. Já ko taas oht iðij, nubb iðij já koalmád iðij, te mun keessim muu haulapiso já, já paaççim. Puohah tooz!
 

Juhan Matti Valle
Eergih paleh
Naa mun vuossmustáá poottim Suonikylän, vuoijim nuorttsiijdan jääyr šiiljon. Must læj kálgu, tääl ko lii kálgu mut tot laj vala niejdan talle, tot læj skipárin. Já, na, tiäðustuv ko gaççii ðobbeen stuorra vieha¬lauma taggaareh moaddilov, moaddilov paaihijn ulmuuh já dast laa párnááh já tot, must laa eergeh nube gieðast já eergeh paleh ryetteh já, já mun ¶olgaççim ergiidan tollið já tiervattallað tajd já toh poatih já, na mun o§§um kujt ergiidan tommit et, çuo§ittið et, saanááid kidda vähä ðajd et, mun ferttiim ergiidan tollið já nubbiijn gieðááin mun tiervatam já toh poatih já must laj tot tyeiji já, sitte ko ðoh monnii, tieteñki, o§§um tommit, tilaisus et kalgim tajd ergiidan já, sitten mun ettim:"No ðääl oa§§uvetteð tiervattallað, mun o§§um ergiidan te, saanááid kidda".
"Penni ij uuka"
Naa, mun ohtii mottoom táálun poottim. Vuoijim šiiljon já, pæænuv lii olgon mut, pæænuv ij vuámášam muu já, já mun poottim tupán, mun jiem koputtallam majden mujde ko, læhastim uuvsa. Tot eemeed njuškiij já ruoškalij ko3aidis já ææðaj dom æt,"eäççád pooðij!", Naa, mun ooroodam tast:"Ij-kkal eäççád lah mut, anaraš lii!","A. anarašaj neähu.", Na, oorood tast, na iš&š&eed eätá ðom æt,"kyessi ðaat lii, tot lii Keðgijääyr Matti", já nuuvt iš&š&eed volliij dobbeen já mun tiervattim já, sitte eemeed kusalistij já sitte ko tiervatij te, te esken ruáhásij já, já tallan toommalij, tææja vuoššii já toh laa, kohteliaah ulmuuh já, tietysti já, tot ko çaranij te, esken sáárnuškiðij já, sitte omattalškiðij pænnagis, ko pæænuv ij uumáást, tajkka sii gielan"uuka"."Penni ij uuka."
Uula Morottaja: Sii kielan.
- Naa, sii kielan, te, te mon det penni ij uuka ko kyessi poatá. Na, mun æðam æt eähan toh penniih, penniih uuka tiäðustkin, ko jo, eä vuámmáš já, Na, tot vaaldij já, tiäðustuv æt, iššeed ææðaškiðij tom æt, kalhan, pennij lii siste ko lii ðobbeen viste tyehin æt ij¬han, ijhan ij pæænuv vuámmáš æt, pæænuv kolgašij çoonnað tohon toum bel æt, tombel koabbáá gyeseh ajn poatih.
Nuorttakáálgu keäyvulim
Na muoj lááim ohtii viiljaš poatimin tobbeen, pääihist vä33imin, mun¬nust laa koabbáást-uv kyehti kädis-eergi mieldi já, já muoj poatteen Çunojjuuvva§an, ðot lii táágu, ij lah kukkengin dot päjkki. Nuortt¬lašah laa poatimin tääbbin, evakkon lijjii, poatimin. laa monamin ðohon Koskmáájááyrán já tæst læj nuorttakálgu mejdej já, tot ohta kálgu vaaldij já noolastij puusaidis já, já nuuvt çurttiij munnuj, já munnust ij tieðe majden. Muoj laan hyvin alda. Já ko, ij ovdil tiättám ko muoj laan hyvin alda já tast, nuuvt kyeyt meetter geççin suunnil¬leen, suunnilleen go kuulastij já ko njuškiij já njuuvastij helmiidis já ulviij!, Ihan deehin pajas já, já mun çuo§ittim et no, et, no, mun ææðam Hæjkk-Tuámásan tom æt"kææija!", No tot kææijaj tieteñki gal já, já ðot kálgu, sitte ko tot çaranij ðast, tast ææðaj tom æt"hot piätá", já nuuvt, njuvastaðaj já nuuvt, vä33ilij mæddal já moonaj toho toj, skipáriidis kuuvl já eärráseh pouvastii, Já toos nuuvvaj dot
 
Elsa Kuuva
Jááyvujd pænnuj
Motomin, motomin mun moonnim, mist, tobbeen naapurin assii, nuorttlašah, Koðojääyrist te. Motomin moonnim, toho kuásán. Te, tast lijjii puuradmin peeydist. Já, já vaaldij já, te vaaldij já, kaazi, kaazi lej togo, peñkk-aln çokkáámin, na te, kaazi majd leš, ij go pæænuv suvnelij ðom gaasi. Kaasi go, skomssalij pænnuu njune já, pææ¬nuv go vaaldij já, uládij ðobbeen peeydi vyeln, te eemeed suor¬ganij já, njuškiij já, æðaj æt pæænuv lii puuras, nubeh ettii, uves¬tii et pæænuv lii purastuumin. Vaaldij já ðot toppiij tom, liitijd toj¬deð go lej ájgumin já, tuolvaçääci lej ðon, litteskoouli sist. Toppiij nizujávvusæha§is já, vistig vuoja leggistij ðoho, ij, tot vaaldij já, nizujááyvujd vistig mujviij tohon, don don, tuidçattam§áácán. Tom kierganij já ujgadij pæænnuj mut pæænuvhan ij, ij tiäðustgin ðom, tom, çuoham. Te, nubeh ettii go, vuoijapittáá lijjih pieijað, te lej sättið puurrað. Tot piejaj tohon dom vuoija, vuoijapitá kooçatij, mii talle vala lej, tom vuoja já, seämmáá jááyvujd. Tot suurastij tom já goas le§ çielgam te, te šaallišij et vuoj go, pænnuj. pænnuj šoodaj purattið tæjd vääni jáyvuidis.
Keäyvulim
Ohtii muu vilja vaaldij já, lijjii tast nuorttlašah. pottii mii pááikán já, te, oht poaris ákku læj ejdu te te go ðe ištaškuoðij, iištaj lättej keäi¬gus¬¬juolgij, çokánij suhháás tuovñad. Sukká læj rájgánam. Muu vilja piäijá ðon, ááhu, šeämšur oaiván já, já poatá, ejdu alda já kuovlal mut tot ákku ko njuškiij tooin çuolguuin já kaççalistij, já çuággu tooin çuolguuin. Muu vilja ij kiergan, teärttám olgoräigi mut kaaçaj pirr tuve já nuuvt toho, mut ko tot vaaldij já ðot, kappeer ko kooçaj te oai¬vist, läättij te tom, kaperis. çuáguj já nuuvt çielgaj.
 
Inga Paadar
Çuðeh Çyetpecsuollust
No tot laj, nuuvt et motomijd çuðijd hæævatij suolluj. Kuoðij kárbájd, vaaldij mæddal já æðaj æt"tij moonnað tuon geš suolluu luámánijd puurrað". Jieš sulláádij. Toh paccii puoh tohon. No doh hævvanii to¬ho[n].
No sitten mottoom sajeest, tuula, sævñadin puállátij já kaaçaj vuá¬lus pääyti, tohon leggistij, ðoh monnii vuálus tohon mænduu. Toh, monnii puoh tohon.
Na já sitte taas, Páçcvæján kárbááin, kulm kárbá miäldluuvajn koallustij já jieš moonaj majemuu kárbás. Já sitten tot luoš-, tot top¬piidaðaj tobbeen riidon jieš já njuškiij æænnaman, já toh tobbeen, säjt¬tisoabbááin leggistii maajeeld, mut ij ko váá šuušmán kuoskatij vä¬hä, já nuuvt monnii vuálus, kuoška já tohon hævvanii puoh¬rækkan, kárbáh muttanii já puoh. Mun gal jiem tieðe æænab mii laš.
[EI: Ij-uvks tot lama§ tot Çyetipecsuáluj?]
Naa, die læj-uv tot Çyetipecsuáluj, justhin tot Çyetipecsuáluj moos tot kuoðij, tajd ulmujd já, kárbájd, já, nuuvt tie ðot val laj maainas: kuulm beeiv geççin eelii gæççamin ðe, te toh lijjii jo neälgum.
[EI: Ij-uks tot sárnuttallam tajd?]
Ij, ij dot talle, eä toh tiättám majden innig. Toh tibi eä puáhtám, toh eä innig iberdam majden. Toh lijjii nuuvt neälgum æt. Tallehan gal sár¬nuttalaj ðalle ko luoštiij, et"tibi suollust monnavetteð tuohu tuon geš suolluu puurrað luámánijd. Já sun tibi, tast oro tassaaš ko tij poati¬vitteð.", Jieš sulláádij, páákkuhan toj kárbájgyejm. Te tot læj nuuvt, maainas.
Vaaldij já, vuojij maajeeld, já, já sitte ko tot kuorbam vuájáán lej vuájánin. Tot maka sust lii nuuvt läški, já te ko vuojij lappad, te talle go eä lam muh ko mieheh, te jyehi miehi, juáhháá miehhiijn, çááppát. Já nuu jammii puohah tohongas. Tom mun jiem æænab jiem tieðe.
 
Katri Lahdenmäki
Nauver
Mun nievdim taggaar nohháár vistig, tæjn sooðijn, kuohtujn sooðijn, já mun mainastim, tooid, toid naapureeid já, toh laa tääl omat¬tal¬lam æt ko nuuvt tápáhtuuj. Mun nievdim vistig, et, mij juovdap, evak¬¬kon, já, já, mainastim val tom æt, nievdim val nuu et, oudebáá tuv ep juouda kuhes ááigán evakkon, ige taarbaš leðe kuhháá dobbeen, ege lah hævattum táát æænnam, eä táh visteh, mut ko nube kerd juov¬dap evakkon, te puoh, hæævateh tæjd, laa hævattam tæjd viis¬tijd, tæjd, poaldám puoh. Já šaldeh laa puoh, hævattum já, já
[EI: Maht tot aalgij tot nauver ko tun ojnih, tun ojnih šooldij poldum já, ?]
- Naa. šaldeh laa poldum já táát lii puoh poldum táát Nellim kylä já puoh laa, puállám, já, já mij ko poattip, te, eä lah ollágin visteh, kos¬ten já šaldeh-uv laa nuuvt et eä lah vala vaalmaštum já, já ðot nauver, nuuvt tápáhtuuj et
[EI: No maht tot laj tot nubbe?]
- Naa. táát, táát nauver jo mun go mainastim tooin emedááin te, jaa nuuvt. tot eemeed te tot val, já muoj tooin emedááin, gii. keäs mai¬nastim, et, já sitte ko mij nube kerd poattip evakkost, te tun fin¬niih kaanda, já tast læj nuorab niejda jo kuttnub. vittnubáloh-ihás᧠já tot¬han piejaj aivan máhuttimen æt, nuuvt kal ij ðápáhtuu. Já ðot tápáh¬tuuj nuuvt, no mujde mun täst, täst jiem tieðe mujde. tot moonaj nuuvt. Mut sitten, lijjim mottoom pääihist taas korttee¬raamin, no emän¬tä maainastij motomin et mun nievdim taas, mun motomin niev¬dim taas já iðeðist mainastim eemedan æt onne tibi poatih kulma kyesi, et oht kyessi lii, taggaar et ij lah oikein, riges ige nuuvt kievhigin. No nubbe kyessi poatá taggaar æt, mii lii, ij, ij lah oikein, rigesgin, já koalmád kyessi poatá daggaar æt tot lii pyerææst piergejijjee. Na, eemeed tieteñ¬ki taas æt, keäh tibi laa. Na te táát muu enni vistig, vuossmus¬táá, naa lein lein dast, enni moonaj, te booðij tuon nieida eeçi, táán mii tobbeen lii. Na, te tot laj, te moonaj, te poðij, mii pooles, já tot læj pyerææst piergejijjee, tast lijjii aautoh já dot læj pyerææst pierge¬jijjee já eemeed omattalaj æt no, tagarijd nohárijd, tiettim sælvattið jo, ovdil jo ovdilko tápáhtuuj. Na, já, já, tot lej tot nauver. Já liçij kal ohta val mut kal tot lii nuuvt oanihas æt ij seäðáá riemmað mainastið.
[EI: No, maainast!]
- Ko, oht, niejda tääbbin golgaj, päärni finnið. No mun, naa¬pu¬ri¬eemeed pooðij mii, kuuvl gollið, aalgij mainastið ton nieidast, te mun ææðam, mun kojjadam:,"Na juo-uks lii fidnim päärni?","Juo.", Te mun æðam:"No tot ij elæ ko oho". No nuuvt, nuuvt šoodaj-uv et oho eelij tuše, já ðot omattalaj tom-uv æt maht, ko mun tom tiet¬tim ov, jo, ovdil jo ko, tápáhtuuj. Na mujde jiem tagarijd tieðæ
 

Matti Saijets
Kuob§a karvemin
Mun lam, kyehti kuob§a auvestan garvam. Kuohtujn te lii lamaš, roayvinjargalaš skipárin. Komme, ænnuu lam jottáám, jieççan ul¬muujgujm, tääbbin anarašajgujm mut jiem lah ohtiigin, sattum guob§aluoddááid mut, jyehituv ko lii leämáš roayvinjargalaš, skipárin te lam kuob§a, luoddááid sattum já karvam já onnistum æt koddám mejd lam. Lijjim, don, poasujkoddeeneävvooin, neävvoo Harriijn jotemin te, te vyetiškuoðiijm guob§a já, já korviijm já, já tom mij eelijm maña päçimin, já ep lemaš uccáá, kyehtnubálouves lejm já, kyeht¬nubá¬luvviijn pissooin go paaijij te ucc kuob§aš kal jaamij!, Nube gerd leeim, Mäntyniemi Mattiijn jotemin te, vyetiškuoðiijm guob§a já nuuvt korviijm já, tom oostij, helsiglaš, Talas, já eelij päçimin. Já pyereest onnistuuj tottuv. Já eres tuvij mun jiem lah innig, kuob§a šoddam koddeð.
 
Uula Morottaja já Inga Paadar
Tovláá elimist
Uula Morottaja: Jáá, tierva!
Inga Paadar: Naa tierva!
UM: Tierva kuhes ááigan!, Pyereest, pyereest, pyereest!
IP: Tierva, tierva, pyereest, pyereest! Majd tun tiäðáh mainastið?
UM: Na mun jiem tieðe majden, mut tunhan lah ænnuu poarrásub ko mun, go lah muu rist-enni. Tunhan gal, tunhan gal tiäðáh ænnuu mai¬nastið. - Moon pääihistkas tun lah šoddam?
IP: Mun lam šoddam, Koles-luovttiist.
UM: Koles-luovttiist, já keän niejdkas tun lah?
IP: Na mun lam Mikko-rohe Aantiš-rohe niejda.
UM: Ja, Mikko-rohe Aanti. jáá!
IP: Tot Læska-Mat-Iggá lii muu enni lamaš.
UM: Jáá!, Jáá. - Naa, na majks tælle purrii, ljjiiuks käähvih talle ko tun lijjih, tobbeen?
IP: Eä lama§!
UM: Na-ks, majd juhhii?, Pecliema?
IP: Naa, pecliema kal še juhhii mut çääzi juhhii já, purramaš oola eä puur¬¬ram. juuham mujde ko çääsi. Já mielhi. Já mielkki kal laj.
UM: Jáá, tist laj, lijjii kuusah?
IP: Lijjii guuzah, enn[i]stan lijjii guuzah, já miälkkááh val lijjii-uv.
UM: Jáá.
IP: Mutt[a] ðot, puurram-äšši laj taggaar, æt, ko eä lamaš jááuvuh já
UM: Jáá.
IP: Mut nuuvt tot laj æt
UM: Ná läävejii-uvks kyeleliema juuhað go gyele vuoššii?
IP: Joo-o, peezi c&appii tohon já, kuolijd çuoppii salgan já
UM: Naa, biejjii-uvks, tohon nuuvt ko, läävejii tovláá ääigist talle tuu pärnivuoða ääigi. muorjijd, vuoraçmuorjijd?
IP: Joo-o, muorjijd, tajd eä pieijam peecimáálán, tæst mut, määli ko vuoššii, mudoj määli, te tohon biejjii muorjijd. Mottoom peezi ko cap¬pii já pecliema rahtii, tohon biejjii. kuolijd, vuoššam-guolijd. çuop¬pii já tajd. toin rahtii, pecliema. Já ðom juhhii.
UM: Na, eä-uks kyeleliema juuham nuuvt æt kyelikieðááin koaivustii já tohon muorjijn pieijalistii já nääyt luvvelistii, luvvelistii já julestii?
IP: Na, toh myerjih eä lama§ ovdil ko çohçuv.
UM: Na çohçuv tiäðustuv
IP: Na, çohçuv. tot äššigas laj
UM: Jáá
IP:, æt muorjijgijm juhhii mut juhhiihan mudoj kyeleliema nuu gii haaliidij vai[n].
UM: Naa mahtkas tajd peesijd ko, eä-uks toh peesijd, vuátkám já kol¬¬loom já
IP: Vuotkii, joo
UM:, kuškadii?
IP: Kuškadii mejdej.
UM: Já rahtii koškepeezijd?
IP: Joo joo já tettee nurdii nurdamazzááin nääyt, tyelji aln, putes tyelj-a[l]n. Na já nuuvt nurdii nurdii, te tajn rahtii, kyelevuojast rahtii vuoijapeezijd, Tunhan gal še tiäðáh tom?
UM: Joo, lam mun guullam.
IP: Mmm. Kyele, vuojast rahtii vuoijapeezijd, tojd koškepeezijd piejjii, já tajd toh ko33ii.
UM: Na, eä-uvk jávvukoammir-uv pieijam ðom
IP: Joo, pikkusen biejjii jávvugoammir. juur pikkusen tom æt tettee ðoh, ruošajááuvuh
UM:, æt mááhu šodaj.
IP: Æt mááhu šodaj.
UM: Naa. Na mahks ton, purrii nuuvtko, tallaah ulmuuh ko puur¬ram ool purrii pajalas mijdej mæhte tääl-uv, ðe, purrii-uvks tæjd vuoi¬ja¬¬peezijd nuuvtko oola vaj?
IP: Naa, joo, joo purramist ko kierganii, te talle purrii.
UM: Jáá. nuuvtko
IP: Joo, já, já sitte ko pecliema rahtii te tom še pajalassan juhhii.
UM: Jáá-á, te laj mæhte tääl te tot
IP: Tot læj mahte tääl to nuuvt ko tææija taj mielkki taj käähvi, mut mielk¬¬ki kal enistan kal laj mut kujttag æt rahtii tuomgas, talle ko eä guuzah eä lah jyehi ääigi paçemin.
UM: Naa, poaris-uks tun talle lijjih ko tun, naaijih. almaa valdih?
IP: Na mun lijjim talle, mun gyehtlouv ihheed tevdim justhin talle mar¬rasmánndist já, já m[u]oj helmmánndist moonááin ooutsai.
UM: Jáa. Naa, naa, kost tuoj talle assááid ko, t[u]oj
IP: M[u]oj, m[u]oj aalgast ko moonááim ooutsai?
UM: Naa.
IP: Cizzáánjargiist.
UM: Assááid-uv kuhe tæst?
IP: Naa, mahks muoj le§§een, aassam. vitt iyve.
UM: Jáá, na kuuz talle varriijd?
IP: Na Virdáinjaargan.
UM: Jáá. No kuhháá-uv tast lááid?
IP: Tast lááim neljnubáloh ihheed.
UM: Naa kost tuoj ðom lopp-ääigi, assááid?
IP: Na tääbbin Nellimjääyrist.
UM: Naa. Na, poaris-uv lijjih tælle ku tun vuossmuu päärni rahtih já æn¬nuu-uv tust laa lam párnááh?
IP: Na, must laj, mun lijjim talle, mun lijjim talle kyehtluv-oout iyve poaris ko poarrásumos šodaj.
UM: Jáá, niejda vaj alge?
IP: Niejda, Máárjá lii must poarrásumos niejda tuo ðe, Máárjá. Já sitte must lijjii, kääyci muste lijjii párnááh, tuše.
UM: Jáá.
IP:_[Poouvast.]
UM: Naa
IP: Kääyci laa muste párnááh já elimin toh laa puoh tääl já puoh laa nai¬misist já toh laa
UM: Naa
IP: No majd val kojjadah?
UM: Naa, ænnuu-uvkas tust párnááj-párnááh laa?
IP: Naa, párnááj-párnááh laa must, kulmluvkyeht, kulma.
UM: Jáá.
IP: Toh laa nuuvt ænnuu ko must laa kääycis párnááh já tajn laa puohajn, mut eä lah puohajn ædnuu, Piätárist lii ohta, Máárjást laa kyehti, Riij¬¬tást laa, Iggáást laa çiççam, Riijtást laa çiççam, já Aaunest laa kääy¬¬ci, Aantist laa kulma, Ajla-Marittist laa kyehti, Sáárást laa kul-ma.
UM: Jáá.
IP: Nuuvt te nuhhii-uv puoh.
UM: Na poaris-uks tun tääl lah?
IP: Na täälhan mun lam, çiççamluvkutt iyve teävdám poattee mar¬ras, marrasmánndist ooucenubálovvááid peeivi.
UM: Jáá, já liijká lah val nuuvt virkkuu já, uddáál æt, kaaçah mahte nuora niejdiih to
IP: Joo, virkkuu mun kal lam
UM: Já iilooš mæhte, Já le§§eeh-uv tallegin nuuvt iiloos tælle kyeyt¬luv-oout-ihása§§an, kyeytluv ihása§§an tælle ko almaa, valdih, ko tääl lah?
IP: Im tieðe maht tot læ§ lam, a tallaajd im mušte ollágin te
UM: Mut, munhan lam tuu, poarrásumos, rist-alge.
IP: Na nuuvt lah.
UM: Tasthan mun tiäðám-uv ko mun-uv lam jo çiççamluv teävdám æt tust še lii ahe, çiççamluv mut kuttluv, çiççid lohe lii jotemin æt
IP: Joo.
UM: Poaris-uv lijjih tælle ko, ko ko, munjin šoddih rist-ennin?
IP: Käycinubálovváá§.
UM: Naa, naa, talle jieh tun lam val poaris váá
IP: Talle jiem lama§, oaináh ko mun ton rippaškooulast ko mun lijjim, te tun tiäðáh tom Mattus-Maati, ?
UM: Tiäðám.
IP: Te tot, šoodaj talle ko mun lijjim rippaškooulast já tuoj leppee ohta-ahasiih.
UM: Jáá, Naa, kii læj pappan tælle ko tun rippaškooulast lijjih?
IP: Matti Hinkula.
UM: Naa, kii talle læj pappan Anarist ko tun, vihkojih?
IP: Hinkula.
UM: Jáa, tot seämmáá Hinkula.
IP: Tot Hinkula læj talle. Tothan læj vorga louv ihheed tääbbin. Tot jie§-uv ææðaj talle ko hyvästalškuoðij, æt,"vuoj mun jiem ballii, mark¬kanist", ææðaj tom æt,"jos mun poattee çoohçan lijjim ballið tääbbin, Anarist, te mun liççim lam louv ihheed tääbbin."
UM: Jáá.
IP: Nuuvt ko çohçuv tot pooðij já §ohçuv
UM: Jáá.
IP:, já tälviv vuolgij nuuvt æt, tyebbin, pessiááj maña, vuolgij.
UM: Naa, moon taaudan-ks tust käälis jaamij. kukke-uv lii äjgi tas¬saa§ ko tust lii käälis jáámmám?
IP: Na ðot lii, kulmnubálovváád ihe lii tääl jotemin.
UM: Moosks, moon taaudan-ks tot jaamij?
IP: Kulmnubáloh ihheed lii, neljinubá. tothan bommituzast moonaj.
UM: Jáá, vaj nuu! Pommituzast.
IP: Naa, täst tot moonaj Nellimist.
UM: Jáá. Naa, ij tot lamaš hävski.
IP: Hm.
UM: Naa, kostks tun lijjih tom, lijjih-uks tun tælle täst vaj lijjih-uv kost, ?
IP: Jiem lamaš. mun lijjim tobbeen viljan gulan Onnelist.
UM: Jáá.
IP: Irján-viljan gulan.
UM: Na kuus tun tastmaña, moonnih ko tot talle, ?
IP: Talle mun moonnim Muonion.
UM: Jáá. Já tobbeen lijjih
IP: Tobbeen lijjim, nube mánoppaje.
UM: Jáá.
IP: Poottim maasat.
UM: Mm.
IP: Na já ðallehan mun. must ij lamaš táálu, innig, pommittuzast pol¬dii tálo, te must læj tot vivva tuostan jävrigeeijist tääbbin dot, Lah¬denmäki. No mun moonnim toos.
UM: Mm.
IP: Já tast mun lijjim kulma mánuppaje tassaa§ ko viistijd rahtii.
UM: Naa, mahkas, magarehks tist pihtaseh lijjii ðælle, jieijah koa¬rujd
IP: Jieijah!
UM: Naa, tälvi, poccuukammasijn.
IP: Puoh poccuugammasijn gammujd. Kamaspiddojd
UM: Naa, mahks tij ðæjd kaammujd koarujd, maht çuopadijd já, magarij suonajgujm já
IP: Na suona. poccuusuonajn raahtijm suonajd já, já çuopadijm, kaam¬masijd nuuvt et
UM: Na maht ponjeldijd?
IP: Ponjeldijm še nuuvt
UM: Panijgyejm näyt
IP: Joo, panijgijm saarajm já ðe nuuvt, ponjeldijm.
UM: Jáá.
IP: Talle lijjii pänih, tääl eä lah pänih.
UM: Nakkas, párnááj pihtaseh, magareh toh lijjii dælle?
IP: Noo, párnááj pihtsijd rahtii væjkka maht, mun še ko lijjim, must lij¬jii párnááh, mun rahtim, vuálpujd já, já mácchijd, sämimácchijd mejdej.
UM: Já, já souskammagijd
IP: Já souskammagijd, tommušujd, ucc kammagáájd já vuoddagijd já puoh. Eä toh lam talle nuuvtko tääl et ejvi kalgeh leðe támmušiih kam¬muuh.
UM: Na mahkas toj párnááj kammagijd koarujd, stuorra boccuu kaam¬masijd çuopadijd væj uccpoccuuj?
IP: Uccpoccuuj, vuázzáágaammasijd, çohçvuázzáá kaammasijd. Tajd taðe verrin rahtii já tallehan poccuuh-uv lijjii æænab ko tääl, mist, must-uv lijjii. munnust-uv lijjii æænab poccuuh, mut tääl eä lah, must kal eä lah tääl ollágin, mut Aantist kal laa.
UM: Naa, na maiks, kosks tun, kietkam, kietkamist-uvks tij tom päärni, hojdájd, oonijd?
IP: Joo-o. Kietkamist tieteñki, mut, læjhan tot, ijhan tot ejvi gietka¬mis¬tkin læmáš mut
UM: Ij ij mut kujttag et, ooðij ja
IP: Ooðij tobbeen já
UM: Na mahks tom kietkam rahtii, mast?, Muorast?
IP: Muorast.
UM: Oout muorast kuppii væj, ?
IP: No, oout muorast. Muu gälis-rokke raahtij tommušii muorast et mast šodaj, lávgulitte já, já gietkam.
UM: Na, maaneenks tom kuççuu ko læj togo juolgij geççin læj taggaar çieuçalm?
IP: Naa tot læj, tot læj çuppa. Tot, tot, naa, çuppakeeçi, jyelgigeeçi. Mm. çuppa, nuuvtko, nuuvtko muorast, liäkku.
UM: Naa, naa maaneenks kuççuu tom go dot, læj mahte, læj muora sujattum nääyt?
IP: Nääyt?
UM: Naa.
IP: Lijjii koayveh. Skoavvimuorah.
UM: Naa
IP: Tom birr, tom birr læj šišne.
UM: Šisne já na maaneen tom šišne kuççuu, mii tot šišne læj, poccuu§evði væj?
IP: Poccuu§evði.
UM: Nauvaluttum?
IP: Nauvaluttum boccuu§evði já, já, já, leäibádum val ruopsadin.
UM: Jáá. Mahks tom leeibi dælle, Paanij burrii væj?
IP: Eä. Tom valdii já voskii ejdu fiijnesin já de biejjii liegga çáácan, já tot šodaj nuuvt ruopsad mæhte ruopsis feereh to. Na já te tobbeen te ruvvejii nuuvt et hælssuu já ruvvejii nuuvt
UM: Na maaneenks tom, šišne kuççuu mii ðon kietkam birra læj, mii ðon nomma læj?
IP: Na tot læj, kietkam goavvi, koavvišišneh.
UM: Koavvišišneh.
IP: Mm. Luuvðanjeh. Luuvðanjeh.
UM: Luuvðanjeh.
IP: Naa, birra gietkam luuvðanjeh.
UM: Jáá. Na, lijjii-uks tæst maggar nuuvtko, läävejii-uks tom päär¬ni kidda gaarrað ðon kietk, ?
IP: Joo, tast lijjii rahtum tommušiih määceh kyeyt peln nääyt guohtuuj beln kietkam já nuuvt te, hærvapäädi rahtii já ðoin ðe, karrii nuuvt te
UM: Na, miiks ton, maaneen tom päädi kuççuu ðælle?
IP: Naa, tot læj karastoh táát já, já ðoh sarraláäb§eh lijjii geijimield kiet¬kam, ðom liijne leddiistii nääyt toid kovviijd kidda pieijum.
UM: Naa, mahks toh sarralääb§ih lijjii rahtum?
IP: Toh še lijjii lääigist pärgidum.
UM: Jáá.
IP: Oikein já muçis lääigist váá.
UM: No lijjii-uks toid sarralab§iijd makken çoonnum nuuvtko
IP: Joo.
UM: Párnááid nuuvtko, majd pärni keäççá ðælle ko kocemin lii?
IP: Lii, moh kost, kost le§eh lamaš polluuh, kost le§ lam mottoom suor¬mas læš kost, kost toh, riggeš kost, mii nuuvt et toh skaaliideh tæst
UM: Jáá. Na, na kost tallegas, pärni go tom kietkamist, moon ku¬heks tom päärni kietkamist onnii?
IP: Na, tom onnii moon kuhháá vain. kii. gest læj stuárráb kietkam vala, te onnii nuuvt et nube ihán, mut ajn iijjan, piejjii, peeivi oa§uj leðe nuhtán, æt iijjan biejjii ton det, et tot lii guonnasub tobbeen.
UM: Naa, majks ton kietkam vuáðust onnii vala nuuvt et
IP: Na tobbeen
UM: Et ij ku§§a ciega ðohon, pärni ko ku§.. ?
IP: Ajn-uvks kalga, galga-uvks tom çielgið?
UM: Kalga tiäðustuv.
IP: Tobbeen lijjii še, onnii. kuškadii tobbeen tæjd seävñálijd, kuškadii já, ænamist. ænamist, kuškadii ja, já tæjd biejjii vuáðun já nuuvt sit¬te ko, tæjd putes raazijdgas pordii, tooz já polstarijd já, ucc polstaráájd já
UM: Na, læj-uks mihheen eärrun don kietkamist nuuvt ko, et tot lii vala, nuuvtko tust lišij pärni, et tot lii ucc kietkamáást ajn?
IP: Joo.
UM: Já sitte
IP: Tot læj siemma kietkamist must, tuo nuout tælleko, læj, esken šoddam páárná§. Na já sitte læj kuhheebgas, tælle go ráávvásub šoodaj.
UM: Já tom guççuu æt tot lii stuorra gietkam.
IP: Naa, tot lii stuorra gietkam já ðáát lii ucc kietkamá§.
UM: Jáá. Na, kost talle pärni ooðij go ðon, stuorra gietkamist otettiin ko, läättist væj, sææñgast væj, væj laj-uv mihheen tagarijd suuham¬keä, ?
IP: Tot laj keähtu.
UM: Jáá
IP:, dalle læj keähtu, ðe keähtust oððii dallegas.
UM: Na kuus kulijks tom keähtu vuottuu, nääyt toarrást væj væj nääyt kukkod?
IP: Mm. Nääyt toarrást tieteñki nuuvt
UM: Puoutij-uks tom mudoj, vuáttuð mahten ko kieðááin?
IP: Na juolgiijn še puoutij tuolmað jos lii koarumin majden.
UM: Jáá. Na te oa§uj koarruð já koððeeð já
IP: Te oa§uj koarruð ja
UM:, já päärni
IP: Naa, päärni nuuvt pieijalii kidda.
UM: Na tothan lii lam, viijses, konsta.
IP: Mm.
UM: Na mahks päärni purattii dælle, ?
IP: Purattii?
UM: Mm, tælle ko te, nuu et rááváásmškuoðij
IP: Na purrii ðoh, mielhi já, já, kuolijd já, já puoh purramašajd majd áppádii burrað.
UM: Naa, valau tuu äjgin laj tot et, päärni golgaççij suoskattið?
IP: Na, læj kal motomijn, jiem mun kal lah suoskattam.
UM: Æt, piei, pieijih væjkk[a] kááhu njáálmán taj leeibi tæj piärgu majd jieš, syeskih smaau, smaavasin já nuuvt, ujgadeh päärni njáál¬mán
IP: Muštáástalam mun-uv gal ejdu tæjd, tæjd-uv koonstajd, mun gal jiem lah suoskattam.
UM: Jáá, mut laj dovle dottuv mut ij. ij lamaš innig tuu. tuu ääigi.
IP: Ij lama§.
UM: Naa.
IP: Já nuuvt seämmáá lii däälliv.
UM: Jáá seämmáá diäðustuv
IP: Mm
UM: Na mahkas, tallego, tunnuv go lijjih niejdan já, näjmijaš pottii, majd tælle, dot tu kälisrokke ko pooðij tuu nááimán te, mahkas toh, kih¬lájáájd tælle, toon ääigi, onnii ?
IP: Na ðalle, seämmáá go täälluv, käähvi vuoššii já vuást. tallehan vuástákaahvijd juhhii mejd
UM: Poccuu- vaj kuuzavuástá?
IP: Poccuuvuástáh toh lijjii dalle, já poccuumielkki já
UM: Naa, läävejii-uks tom, vijneceerhi, ollágin kevttið dælle. ?
IP:_[Poouvast.] Totta vissa talle vähä valdii dommuv.
UM: Mottoomeh kujttag.
IP: Mottoomeh kujttag, nuuvtko tullimiehetki, tull-almaah ko mejdej lijjii mii gámárist, oout, kyehti täälvi, te kojjad tot, tot, Santer kojjad æt,"oliko mummolla häät?" Minä sanoin, että"joo-o"."Oliko vii¬naa?","En muista."
UM: Naa, nakkas hææjah ko
IP: Na, hææjah še ko lijjii te talle se laj seämmáá et eähan puohah juu¬ham, mottoom, vaaldij vijneceerhi
UM: Já vuoššii tiäðustuv piärgu stuorra paaðiijn
IP: Já piärgu vuoššii já kääh. kaahvijd já
UM: Já, naks, puláh, doh niisuh, maht toh lijjii, Taa§ast valdum væj, ?
IP: Talle lijjii Taa§ast valdum kotáh já riñgaleh já
UM: Lijjii-uv rätileeibih?
IP: De ðoh še.
UM: Na, mahkas ko, pyejdibiärgu vuoššii, ðoh tiäðustuv vuoja pus¬suu kuuvse siis taj moon siis, näpp siis já, pyejdipiärgu tobbeen val puánjus¬tii tiäðustuv já nuuvt puradii?
IP: Na nuuvt tieteñki.
UM: Läävejii-uks ton lieman, ?
IP: Eä toh eä toh possoomgin tego kojvuu
UM: Tego kojvuu, mut kujttag et ko, nobdii kujttag væjkk[a] koaivuj de tot læj tallaa ääigist tot nomma
IP: Naa, nuuvthan don nomma
UM:. et vuoja possooð
IP: Naa.
UM:, væjkk[a] ij posoççiigin.
IP: Mm.
UM: Na, na, läävejii-uks ton lieman bieijað majden jááuvujd, piärgu-lie¬man de, ?
IP: Na suurus, suvramijd.
UM: Jáá jos, suvrasááin.
IP: Mm.
UM: Na mahks tælle ko dom, ko lijjii toh hæijavieha puurram já juu¬ham já doh skææñkajd ko jyeyviškuottii, mahks tallegas, addelij kii goas majd hoksááj vaj læj-uv meridum äjgi et pottii?
IP: Ij, na, te mañadist ko te kierganii jo, puoh nuhhii toh hææ. nuu¬vaškuottii te talle adelii, kii majd leš, addelam.
UM: Na, läävejii-uks tom æt peeydi pirra monnii çu᧧uð vistig já, já, vejssidii saalma já, ?
IP: Eä, eä toh talle vejssidama§, ij ðot tal læm tot tääpi.
UM: Jáá.
IP: Toh eä mujde ko burrii já gijttalii já, já adelii gii majd leš sujttám.
UM: Já kii ij liççii sujttám, tot loppeedij.
IP: Naa, kii ij liççii sujttám, tot loppeedij já galhan
UM: Poccuu já
IP: Já poccuuhan gal addlii, dalle lijjii-uv poccuuh.
UM: Kii, tiäðustuv keerris já kárbá mottoom loppeedij já
IP: Joo, puoh.
UM: Mottoom viermijd, viermi, viermiruájvájd vissa já
IP: Joo
UM: Kyelipivdemtarbasijd
IP: Naa, já poccujd, poccuuhhan tallaa ääigist kal lijjii. Muoj-uv láim oa§§um poccujd nuuvt ænnuu æt
UM: Jáá
IP: Aainas-uv nubáloh.
UM: Jáá. Na kalle-uv doh skæñkkapoccuuh šohanii?
IP: Voj, toh kal šohanii nuuvt æt ko munjin læj ohta heäjmu, muste læj kote addelij munjin niñálasçiermih, te ææðaj tom æt"tot lii tuu, æt tun koolgah ton, tot kalga leðe tuu noomast.", Já ko tot laj must nuuvt kuh¬háá ko táá esken ton soatiääigi tuušaj ðot loppa.
UM: Kuhháá, kuhháá lii læmaš.
IP: Kuhháá læj ðot, tot læj nuuvt nuuvt, luholaš tot skæñkka æt, ij, mih¬heen roappánam tast
UM: Jáá
IP:, ko tot læj addelam munjin tom niñálasvyezi.
UM: Tast kal lii lam sivnádas ton skææñkast!
IP: Joo, tot kal læj sivnádas tuoðaj. Tast læj Immeel sivnádas.
UM: Na, mahkas ko, pärnigas ko šoodaj já, lijjii-uvks makken juuh¬lijd tælle ko päärni kastii?
IP: Læj!, Talle še lijjii, kastijááh lijjii já
UM: Vuoššii käähvi já
IP: Vuoššii käähvi, juhhii tom, vuoššii, piärgujd
UM: Já ðuon, páárnán tiäðustuv adalihçii mijdej šielajd talle jo tast, tast
IP: Joo, joo tot še tallaa ääigist jo læj tot tääpi. Addelii majd kii læš sujttám.
UM: Já tot tiäðustuv, majd tot pärni oa§uj tælle, kastijááj äjgin ðe ðoh poccuuh majd læš oa§§um, toh lijjii toon noomast.
IP: Joo, toh toon nooman šoddii. Táán muu Máárjást, tasthan lijjii æn¬nuu boccuuh tælle ko tot læj skæñkkan oa§udamaš tæjd pooccujd tælle risteijiinis já, já seämmáá ton Iggáást já, Riijtán. Riijtást, tááthan še lii muu niejda táát Riijtá.
UM: Naa, mahkas talle ko ton, tom ristii adaj ristijáájd tiäðustuv onnii mañadist ko tot laj ristum.
IP: Na joo, mañadist, ristijáájdhan mij oonijm toid poarásumosááid kul¬masan, kulmasan, njeäljásan, Máárján, táán, Riijtán, Iigán, já Aj¬¬la-Maaritan. Mut toid nuorabááid mij kal ep lah annaam ristijáájd, tuš kastijáájd.
UM: Já tiäðustuv talle, oa§udii pooccujd.
IP: Oa§udii.
UM: Pooccujd já mujde
IP: Joo
UM:, tiäðustuv pihtsijd, párnááid, tiäðustuv
IP: Joo, piutas-aammasijd, pihtsijdhan dalle eä addelam
UM: Nuu, nuu et piutas-aammasijd, jieijah
IP: Eähan toh koarrum tælle nuuvt ko tääl
UM: Na mahks, tun, laj-uks tust, juo talle koarrummaaššin vaj kieðaj, ?
IP: Ij lamaš
UM: Kieðaj koorruh puoh?
IP: Kieðaj mun goorrum. Tajdhan mun gal jieš koarudim kieðaj.
UM: Mii læš lam mááccuh, mii päjði, mii puksa.
IP: Mii læš lam mááccuh, mii päjði, mii, vuálppu, mii, vuálpujdhan mun eänáá koarudim-uv.
UM: Na mahkas, talle ko tun tiäðustuv párnááidad pihtsijd nuuvtko njuo¬¬cahijd já mudoj pihtsijd posalihçih, te læj-uks tælle posalim-maaššin moin ruvvejeh
IP: Ij lam
UM:, væj væj nääyt kieðaj kooskast?
IP: Kieðaj kooskast talle ferttiij posadað.
UM: Te lii stuorra tyeiji ðot!
IP: Voj ðot læj nuuvt vaikia tælle et, ovdilko máttá tom homá já dom¬mušuu tom posalimlyeydi
UM: Joo joo.
IP:, maššin, mæjd mašinin gal guççuu talle
UM: Mašininhan tælle, tothan læj tallaa, tallaaj ulmuuj mielast jo maaššin go ij taarbaš kieðaj kooskast toaškuð, ko peäsá juo, Te læj juo ðælle maaššin.
IP: Joo. Ege koarrum-maššin ij mist lamaš talle niejdanläddin olemas¬sakin mut talle muu käälis oostij dalle ko must læj tot poarásumos niejda, šoodaj, mañadist, te must lii tallaaš tot maššin já tot lii ajn yhtä hyvä.
UM: No ænnuu-uv læj lam tist, páárrás ääigi poccuuh ohtan bár¬náái¬dad poccuujgujm, tiäðustuv ko párnááh lijjii nuuvt ænnuu já toh oa§udii rist¬eijiinis
IP: Na toh lijjii, toh lijjii dalle, moadi çyeðe paaihijn.
UM: Nnn. Na tist dælle, çohçuv tiäðustuv. lijjii, áldubaççee piijgáh ko toh lijjii
IP: Na lijjii dalle doh piijgáh, vistig lijjii dalle, te laj tot tuu kálgu mo-tomin te, kulm iyve.
UM: Jáá.
IP: Na já ðe sitte lijjii, tot laj ton oabbi, te læj muu oabbirokke, kii lii jáámmám espanjan, Ánná. Na já sitte te šoddii dot, tot Máárjá šodaj já ðot Iggá sitte, te Iggá, já Riijtá, toh eäloštii, tallegas poazsiidast, keççii boccujd.
UM: Na majdks tij tæjd vuástájd já, na maht talle, mahks toin poc¬cuu¬¬mielhiijn go, mañadist ko kolmuustalškuoðij já, ij innig vuástán anet¬tam loppiittið, te mahks tij tom sæilattijd tælle ko ðot, kolma äjgi booðij, maggaar lite siste?
IP: Naa, tommušii te, tajd rahtii, tun te gal tiäðáh. Tajd rahtii nuuvtkas æt, saau3a çoayji possii ejdu, tujdii, ejdu puttásan, nuuvt et, viruttii já, tujdii já sitte tom posolii, te ton siis, tot ko kuuškaj te
UM: Tot laj styeres tælle go
IP: Tot læj styeres.
UM: Já tohon
IP: Tohon te nuurajm.
UM: Na maaneen, maaneen kuççuu tom, maaneen, mii ðon nomma læj ko ðe tot, mielhist tievaj tælle?
IP: Naa, mielkkiçoavji.
UM: Jáá.
IP: Naa já kuula!, Ko mun, mijhan, munhan lam nuuvt ænnuu baççaam talle niejdan-läddin. Ko, eergi çoauji tieuva.
UM: Jáá.
IP: Mielhi, já ðot laj nuuvt kolmum, já tom valdii Reisvuonan, tolvuu
UM: Taa§an.
IP: Taa§an. Já, tot, Kunnár tom oostij, já, PoñkuMatti, kote Soaði¬kyläst aasaj, tot, puoutij maasat tom, tot oostij tobbeen Kunnárist tom já fieyridij maasat tom.
UM: Naa, na, laavijduvks tij poccuuvuástájd vyebdið ?
IP: Joo, tajd še vuobdii.
UM: Na, Naa, ænnuu-uv, ænnuu-uv læj talle hadde poccuuvuástást tælle, tælle, ?
IP: Naa, tot læj nuuvt, tot læj nuuvt ucce hadde æt, mahks tot lajgin, ij la¬maš ruvnagen, çiççamluv-vitt eeyri.
UM: Jáá, já, ruvna toouvaj tallaa ääigist tuota, märkki neljiluv pen¬nid.
IP: Nuuvthan toouvaj. Joo. Ko ij-uvsun tajd-uv toalvum, Taa§an.
UM: Jáá.
IP: Toh ostii ðoh Juovssa-rokke já Tyemes.
UM: Naa, läävejii-uvks vuástá. poccuuvuástá mudoj, puurrað ko tuš käähvist?, Läävejii-uvks tom košken puurrað ollágin vaj käähvist?
IP: Na, manenks tom eä, laavim. misthan eä læmaš paljoksi kääh¬veh talle ko mun lijjim nieidaš vala.
UM: Jáá toh mudoj
IP: Joo, mijhan puurajm nuhtán tajd.
UM: Liegadijd voj kolman?
IP: Poosijm tieteñki.
UM: Na tot læj njäälgis.
IP: Tot laj njäälgis, rasva, vuojjii aaibas.
UM: Pæntta taaiðij vuoija koaškuð ko
IP: Aivan nuuvt æt
UM: Æt kal talle laa læm ruottapeeivih já, ij-uvks lamaš, tot vala ko, juovla-ááptu kolgaj aainas leðe poccuuvuástá já poccuumielkki, ?
IP: Ij, na, tot kolgaj, tot tibi laj nuuvt, ruottapeeivi kolgaj, juovla-áptu læj ruottapejvi. Talle koolgaj buurrað boccuumielhi, já sitte juovla, juovlapejvi ko šoodaj, te juovlabeeivi koolgaj, vuástágas passeeð já tomgas puurrað.
UM: Mm.
IP: Toh lijjii ðoh juovlahæærskuh.
UM: Na koas toh juovla-ooððameh lijjii, juovlabeeivi væj?
IP: Toh še lijjii juovlabeeiv-eehid.
UM: Lijjii-uvks, toh stuárráámusah eerg. poccuu ooððameh væj?
IP: Seähálashan toh lijjii
UM: Æt kest lijjii stuárráábeh, kest lijjii æjdu uceh?
IP: Kest æjdu. tothan, eähan toh lah kujttag outmattsiih puohajn, nuuvt et motomijn laa ucebeh, motomijn stuárrábeh.
UM: Na mahks tij tobbeen markkanist tallego, tunn-uv lijjih nuorran, go nur, nuradaðajd nuuvtko, kirkkopááikán mut markkaninhan tælle kuççuu
IP: Naa
UM:, lijjii-uvks tobbeen makken ilopaihijd mudojgo ajn kirhoost ee-lijd, ?
IP: Ij mihheen muh, ko ij tobbeen læmaš tallaa ääiigist, toh eä lam mak¬ken ilopaaihijd muh ko kirkko.
UM: Jáá.
IP: Já kirho, kirhoost Hiñkula-rokke ko mist læj pappan, tot læj nuuvt viššal kirhoost jotteeð, tot eelij láyvurduv mejdej kirhoost já juovlabeeiv eelijm, kuohtii.
UM: Na, iðedist, ko lep. lejd poccuuidad jottáám sirdemin já kest le§eh lam bárnááh já, párnááidad lejd poossam, Mutta tuothan paazij must val kojjadhinnáá go, litten, maggaar litte lej tot já maaneen kuççuu tom, moon sist päärni possii?
IP: Lávgu-ääldis.
UM: Lávgu-áäldis.
IP: Mm.
UM: Na mast tot lej rahtum, læj-uks tot, ?
IP: Muorast.
UM: Majd lej, ubbamuorast kuuppum, ?
IP: Ubbamuorast.
UM: Taggaar kope kuuppum.
IP: Joo ðot kope guuppum já ðáán nubegeççin liäkku já, nubegeççin nuuvt tohogulaj mahte vyeijimgeerris.
UM: Jáhháhháá. Tohon piejjii kááyvud já nuuvt
IP: Joo
UM:, tujdii.
IP:, tobbeen bossii.
UM: Já, sämikielan, ettii n-æt,"lávguð".
IP: Na, lávgu-ääldis.
UM: Na kollii kollii beeivist tom päärni läävejii lávguð?
IP: Talle lavguu guohtii peeivist.
UM: Jáá. Já, já, maðe mield rááváásm te tiäðustuv te
IP: Te ucceeb
UM: Te, häärvideh.
IP: Te häärvideh.
UM: Na sitte tij markkanist ko lajd, tælle ðe, tiäðustuv ko lajd iðedist puur¬¬ram já, ij, poccuumielhijd já çieskam ooððamijd já te læjd, sir¬¬¬daççam poccuuidad, te_[ðo]t læj ðot kirkko ðiäðustuv et tohon toh monnii ðiäðustuv puohah keäh jo le§eh pææssam æt
IP: Joo, puohah nuuvt et, kirho, kiirkon, poccujdhan sirdii ajn, eä, puohah tarbašam
UM: Eähan tiäðustgi mut
IP:, oout saijan ajn nurrii tæjd markkanvuájániidis já mun-kkal eellim távjá sirdemin
UM: Já ðot læj ðiäðustuv et tuu vuáru, vuáruluuvaj siirdijd, keän vuáru däälgas?
IP: Naa, te toh sirdii keäh koas, ajn sáttojii sirdeð. Mun kal eellim mañgii sirdemin.
UM: Naa, läävejii-uvks toon ääigi eres sajeest nuuvtko luuhað ja lávluð ko kirhoost tælle markkanist, læj-uvks tot, tagareh?
IP: Naa, lavluu-kkal, toh párnááhhan gal lijjii
UM: Párnááh mut toh vuoras ulmuuh?
IP: Vuoras ulmuuh še doh, lavluu, mut eännám ij læmaš nuuvt lávloo ege vejssidejjee mut tot, muu eçpel.
UM: Jáá.
IP: Tot tot læj. nuottii, vejssidejjee já lávloo.
UM: Jáá.
IP: Mut mijhan máttájm dobbeen, eres sojijn, jyehi sajeest.
UM: Naa, naa na, jiegalijd lavlujd láyludijd?
IP: Na jiegalijd, eä, já talle nuuvt kieldii tæjd, tæjd jyevdilas lavlujd láv¬lumist æt
UM: Jáá, et toh lijjii toh, šlarvalavluuh tælle
IP: Naa, ðoh lijjii slarvalavluuh já tajd ij golgam lávluð ij, ij ollágin.
UM: Na mahks talle go, tælle tuu nuoravuoða äjgin go, nuuvkko jäm¬mee vuolgii toalvuð, onnii-uks tælle, majden, soro. taj mušto¬juuhlijd taj, ?
IP: Eä, eä majden.
UM: Na mahks toh läävejii, tuota ðom, jämmee máátkán sättið, læj. kevttii-uks majden liijnijd, pihtsijd tohon, ?
IP: Eä mujde pihtsijd ko ðom, tom ahevattuu.
UM: Jáá, ahevattuu, majd?
IP: Naa, tom
UM: Mahks tom, korruu voj kiessii?
IP: Mun jiem tieðe ko mun jiem lah tom, totta vissa korruu, mun jiem lah käsittallam ollágin dajd.
UM: Jáá, mut kuullam
IP: Oaináhko mist eä lah jáámmám eärrázeh ko
UM: Kuullað jieh lah heevim?
IP: M-m?
UM: Jieh lah heevim kuullað?
IP: Kuullað, kuullam-kkal lam et koarrum laa
UM: Jáá
IP: Mutt ðot muu vyenerokke ko jaamij ðe, te talle muu gäälis ko raah¬tij kisto toos, te muoj, muoj Rijttááin çuopadááim já tarvettááin, tæjd njunesuárámijd çapis, vielgis, liijnest ton, kisto pirra. Já nuuvt tohon tolvuu Cizzáánjarga§an já tobbeen biejjii, mun jiem læmaš tobbeen ðælle, já nuuvt vuolgii toalvuð, suolluj.
UM: Na, läävejii-uks nuuvkko pappa go vuolgij dom, ruummaš sivne¬dið, kuççuu dohon, heäimujd já
IP: Talle mun
UM:, væj oa§uj-uv vyelgið kii ervidij?
IP: Talle læj muu muštem ääigi nuuvt, talle tolvuu kirho kuuvl, tæjd ru¬mašáárhujd, já sitte ko pappa pooðij kirho guuvl, te tot lááuluj ðælle tast, sivnedij dajd
UM: Joo
IP:, já nuuvt. tolvuu tohon, suolluj, suolluj vist aalgast já, já sitte nu-bebel juuvva.
UM: Mañadist ko, teehi šodaj
IP: Anarist ko læj-uv
UM: Na toon ääigihan guççuu dom rumaš-sivnedim æt"lááuluj","ruum¬¬maš lááuluj".
IP: Naa, joo, nuuvt ettii"ruummaš lááuluj".
UM: Joo. Et pappa ko lááuluj
IP: Na kirhoj, tajd kistojd.
UM: Ijhan dot pappa nuuvt kuhás vuálgám tiäðustgin et tohon suolluj mut
IP: Ij ij
UM:, mut tot lááuluj tobbeen kirho
IP: Ij, ij te, ij talle suolluj vuálgám go suolluj lááuludij mut talle ko saa¬tij tohon nubebel juuvva
UM: Joo
IP:, markkanist, te, te tobbeen kal eelij ajn. Mut tallego mun lijjim rip¬paškooulast, te talle puohtii kale jyehi pasebeäiván moaddi já, kyehti já kulma ruummaš ajn, kisto mut, Hinkula dast kirkkobællást, tæjd siv¬nedij.
UM: Njaa.
IP: Mun tallaajd kal muštám nuuvt ko mahte te onnáájd to, nuu byere¬beht tajd muštám tæjd tovláájd ko tááláájd. Tom mun muštám puoh et maht, maht talle læj, pisvekokous vala oho maña ko mij lejm rippaškooulast, já ðe keäh kolgii rippaškooulan poattið, te motomijd puoh¬tii kistoost.
UM: Jáá.
IP: Tot læj jáámmám.
UM: Nn.
IP: Já sitte tom še muštám go Piättár-Issá-rokke læj kolgam vihkuð, kul¬luuttum læj, mut vihkum ij, myersses puoutij kistoost.
UM: Jáá. Laa lam talle tiäðustuv vuástákæævadeh maht tääl-uv.
IP: Joo.
Kyelipivdem
UM: Já, maaneenks talle tæjd kyelipivdemneävujd ton tuu, tuu, nuo¬ravuoða äjgin kuççuu nuuvkko, toos kulluuj nyetti, viermih, vuogah
IP: Na nuuvt toh jieijah rahtii
UM: Ij mutta, mii læj tot nomma, læj-uks te tot rejs, rejskep?
IP: Na rejs, na rejs
UM:, kyelipivdemrejskep.
IP: Na, kyelipivdemrejskep.
UM: Toos kullojii vuogah, nyetti, viermih
IP: Joo.
UM:, ja puohrækkan moh le§eh. Tot læj rejskep puohræk.
IP: Joo, puohræk laj rejskep, já jieijah tajd rahtii.
UM: Naa, mahkas tæjd rahtii já, tæjd ponnii vistig tæjd, laaigijd?
IP: Laaigijd, ruájvájd
UM: Ruájvájd.
IP: Ruájvájd vist ponnii. Mun še lam pannaam.
UM: Já ðoh lijjii, sajmviermruájváh ja
IP: Joo, sajmviermruájváh, nyettviermruájváh
UM: Kossviermruájváh
IP: Kossviermruájváh
UM: Naa, læj-uks mihheen noomajd talle eäruttazajd noomast nuuvkko ðot, ko læj poskdub viermi, já taas juolis viermi?
IP: Laj, sajma já
UM: Já mii vala?
IP:, já paskohá§.
UM: Já paskoh᧠læj ðot poskis viermi?
IP: Naa.
UM: Já sajma?
IP: Sajma juoladub.
UM: Já, sajmaviermi.
IP: Naa.
UM: Joo. Sajmvierm-áárpuh ja, ?
IP: Naa.
UM: Tæd kuççuu
IP: Naa, dæjd kuççuu
UM:, sajmviermruájváh.
IP: Joo.
UM: Naa, mast rahtii, já jieijah-uv kuððii?
IP: Jieijah!
UM: Naa, maht rahtii talle tæjd pajebel- já vyelibelreešmijd?
IP: Tajd rahtii, veeddijd kessii ænamist
UM: Majd, maggaar muorast?
IP: Naa, peezzist.
UM: Jáá.
IP: Peciveäddájd kessii ðobbeen já tajd lannjii já go páárhujd voskii já, já sitte valdii já piejjii päði siiz, kuunajd
UM: Na mahks tæjd, kiessii-uks ooutsaj?
IP: Ooutsaj kiessii ðæggaar, nuout kukke, veddikiästun guççuu.
UM: Jáá, kiästu.
IP: Naa, veddi
UM: Veddikiästu.
IP: Veddikiästu. Joo. Já nuuvt kiessii tajd ooutsaj já nuuvt pordii ðohon, tom päði siiz pordii pordii nuuvt tæjd já ðe, já ðe kuunajd kolvii, mæh¬te kuolijd to sälttejii.
UM: Jáá.
IP: Na nuuvt tajd kolvii, já ðe oppeet pordii já nuuvt ajn, já ton, pääðeest te kuunajd leäºskuleh ajn oola já, na já sitte, stuorra päði tieuva.
UM: Laj-uv ðæst meeri mon kuhháá tot tuoldað golgaj?
IP: Laj, ðot kolgaj tyelttið moaddi peeivi.
UM: Jáá.
IP: Te te aivan ohtan manoost, ij golgam joskað tuoldamist, ko iija mo¬tomin te go bæntta iija guccii!
UM: Jáá.
IP: Taðe geççin. Te, nuuvt valdii já tuolttii já tuolttii já ajn väldeh já gæçça¬lesteh æt kalle-uv jo laa jo timmáázeh te, eä val lah. Te nuuvt, ajn tyeltteh já tyeltteh já tyeltteh já tyeltteh nuuvt kuhe, te väldeh já tim¬mááneh!, Na ðe dalle väldeh, te keeseh tajd nuu et, çoasku ðot já kee¬seh já keeseh já te älgeh tab§að, tab§amin guççuu.
UM: Na mahks toh tab§ii, moin naliijn?
IP: Na ðom valdii. tommušii raasukápluv valdii, ðoos, piejjii já, toon ool piejjii nuuvt, æænnaman te nuuvt te voskii nuuvt.
UM: Nijbekulppooin.
IP: Nijbekulppooin. Nuu voskii já voskii nuu puttás tassaaš ko pu¬tás¬mii já, já sitte nuuvt jääyrist talle škuljejii maña já, já ðe-tte algii puun¬njað.
UM: Na, vala-uv kiästudii mañadist ko, ko tab§amist kierganii?
IP: Kiästudii. Tab§ii go, ðe kiästuðii, giessii taas seämmáá já nuuvt çon¬nii já, já sitte ko ajn ko, älgeh puunnjað te te, lieggaçázzááin
UM: Jáá, æte nuuvt
IP: Nn nn, já nuuvt liegga çääzzist ko oro, na já ðe kele ko rähteh, seäj¬nás kidda, na já ðe-tte älgeh nuuvt puunnjað já ponjeh já kieseh tom kele pirra já, já ponjeh ðoh ponjeh nuuvt já kieseh tom kele pirra já ðoin kee¬liijn ðe nääyt juurateh já juurateh, juurateh te nuuvt ajn.
UM: Na mahks talle ko, valdii já lii. kale keerdi punnjii tom, ?
IP: Na sitte punnjii, motomin punnjii, sajmviermreešmi punnjii moto¬min kyeyt kerd, nyettpirreešmi punnjii kulma kerd, já kievða gulma kerd.
UM: Na, maaneenks kuççuu tom jos, tæjd, ko lijjii vist tom oouta, nu¬be já koalmád kerdi puunnjam, na maht, mahks tæjd taas ponjeldii, toin¬gan keeliijn væj?
IP: Eä. Na te valdii nuuvtkas, keälán kiessii tom, sneldej giessii, dom guççuu snelden.
UM: Vedissnelden.
IP: Nn. Vedissneldee, ðe kiessii giessii nuuvt ton vedissneldej já ajn gei¬jistast ton keeleest ænnuu-uv ajn juo lii já, te nuuvt kiessii, nahan tääl lii sulla, te-tte algii nuuvt ponjeldið nuuvt, já nuuvt já tæst ohtan manoost nuuvt tassaaš ko ðot nuuvvaj. Te valdii já te koalmád keerdigas, punnjii, oppeet ton seämmáá keälán nuuvt já, já sitte dommuv oppeet algii nuuvt toin vedissneldeein nuuvt, ašt tassaaš ko juo ðom doho njäämeh tuá¬hásis já nuuvt
UM: Naa, na juo-uks tot laj vaalmaš ko lijjii, ponjeldamaš væj kolgaj-uvks tot mahten vala nuuvkko vantteð taj maht, ?
IP: Vantteð joo, vantteð kolgaj vala já te, de nuuvt esken golgaj, no kieuða kal eä vanttam, tothan kal jieš voonaj
UM: Joo mut tot, reešmi
IP:, ko piydeškuottii, mut toh reešmeh. Tom reešmi golgaj vantteð já, njuolgadallað nuuvt et ij goolg ponjálistið
UM: Joo joo.
IP:, viermiçoolmij mield já nuuvt te, sändilijgijm mordii já toh
UM: Na, mordii-uvks sendilijgujm nyettviermi væj læj-uv sajmviermi?
IP: Nyettviermijd nuhtán vuovluu.
UM: Jáá.
IP: Já nuuvt ajn lyeydi já lyeydi njaaðeesteh já lyeydi já seämmáá náál kiipta et, já nuuvt mun-uv tääl moardám.
UM: Naa, mii, mooskas, viermi moardidijn dom, sullamuora onnii ko, mun lam kuullam et sullamuora
IP: Tom onnii, tom onnii sajmvierm moardidijn.
UM: Jáá.
IP: Sajmvierm go moardiškuottii, te tot sullamuora kolgaj nuuvt sändil¬goos¬kan te tom ajn mittedistii et moon gukke galga já, já moon juo¬ladááyt, te nuuvt mordii.
UM: Naa, na læj-uks tot, meeri ton, sullamuorááin mittedmist, pa¬jas¬kulaj?
IP: Laj!
UM: Já kukkoduv seämmáá.
IP: Kukkoduv seämmáá go læj ceähustum. tælle koakki rahtum nuu sullamuoran dogo já te totkas læj tot, mitto læj nuuvt kukke go. no mon gukke lej dot meeri. Suldeleh ton ceähstuhan já já sitte nuuvt koohasteh, te totks lii nuuvt.
UM: Jáá.
IP: Já mun kal še lam nuuvt moardám.
UM: Na mahks talle onnii nuuvkko nuuvkko sajmviermiijd nuuvkko tääl aneh koorhajd æt majks, mahks tælle rahtii tæjd, ?
IP: Naa, peessist.
UM: Peessist.
IP:Peessist, peesi valdii já tom kume päði sist onnii já tohon ajn leg¬gisteh já ðe tom jorgálgiteh nuuvt æt šadda koarvih.
UM: Koarveh læj ton nomma.
IP: Nuuvt ajn te koarvás. Naa.
UM: Já tot páácá, paasij-uks toos räjgi nuuvt et, ?
IP: Paazij, justhin paazij nuuvt et reešmi maataj.
UM: Naks tæjd teädujd?
IP: Na teädujd še peessist. Peessist piejjii já toho keeðgi siisa.
UM: Majks tom korruu, ajmiijn væj, ?
IP: Eä. Eä, ooriijn. Poccuu dääytist rahtii oorijd já já tojgyejm toh korruu já já nuuvt keäðgáá siisa tædamin tom. tom guççuu kiptan.
UM: Naa, læj-uks ton oarirähtimist mihheen et maggaar tääytist tot kal¬ga, anetij-uks toos nuuvkko erttipelsärgi taj, ?
IP: Ij! Ooðadähti.
UM: Ja, ooðadähti.
IP: Ooðatähti.
UM: Na læj-uks tæst mihheen et kolgaj-uv paije-ooððam tähti vaj vyeli-ooððam?
IP: Vyell-ooððam.
UM: Njieccgastähti?
IP: Njieccgas já vuárgu.
UM: Jáá. Koabbáá geeiji çuhhii te, ?
IP: Na tuom geeiji ðiäðustuv, tuom seeggib keeiji.
UM: Jáá. Já toin puhhii ja, ?
IP: Toin buhhii.
UM: Já ðe moinks te, majks te tælle go kiiptajd ko korruu kidda, tæjd teädujd, te majks tælle koarušmussan onnii?
IP: Veedi.
UM: Veedi? Tom seämmáá, ?
IP: Seämmáá veedi.
UM:, mast reešmijd-uv punnjii?
IP: Naa, mast reešmijd-uv punnjii.
UM: Koolgaj-uks tot leðe kazzeeb væj seeggib ko, ?
IP: Na, tommusa§ táválaš mut tom ij golgam vuoššað.
UM: Jáá. Tot anetij vuošahinnáá?
IP: Tot anetij vuoššhinnáá.
UM: Jáá totpa soami læj ðot. Naa, magarijdks keeðgijd onnii? Anet¬tii-uks kyehti keeðgi oout ki[i]pta siis væj kolgaj-uv ohta tæggaar mud¬dáág?
IP: Na ko ucceeb laj, te kyehti, mut ko stuárr. táváliih, talle oouta
UM: Kolgaj-uks jurba væj dæggar çuhakeäðgá§?
IP: Na taggaar çuha. Tommusa§ mii coapcán ton kipta siis.
UM: Jáá. Moin naaliinks tælle tovláá ääigist, tælle tuu nuoravuoða äjgin tæjd kuolijd pivdii go, læj-uv mihheen, taggaar meridum äjgi et koas koolgaj riemmað koldeð dæj, ?
IP: Laj tieteñki, Kiððuv kal oa§uj koldeð, peeiv kidda.
UM: Tot læj kiððapel-äjgi tælle.
IP: Tot læj kiððapel-äjgi. Mut. çohça ko šoodaj, te algii nuuvkkas kol¬deð et seävñánškoat ko, te tallegas.
UM: Naks joddee-äigi, kuudij-uks, viermiijn, sajmaviermiijn já pasko¬hááin kiððuv ollágin?
IP: Kuudij. Kuudij gal talle, mut talle kuudij puškojd já vuáskunijd já soayvilijd.
UM: Na ij-uks šapšgyeli, moonnam?
IP: No ij tot jo-kkal, na moonaj æjdu mottoom tælle šapškyeli, monnii doh seämmáá iija soayvilviermiijd toh-uv.
UM: Na mahks tæjd puškojd já vuáskunijd ko kuddii, eähan tæjd puur¬ram diäðustken puohrækkan, mut mahks tæjd, ?
IP: Tajd. valdii já rottii košken já kuškadii, salttiistii já kuškadii já
UM: Olgo ooudast?
IP: Olgo ooudast já, tajnhan kátuvuálááš nuuvt læj, et kátuvuáláá vuál kuccuu, pordii tæjd muorajd toho guškað, pordii.
UM: Já tot laj, tiäðustuv toj nomma laj puškoroanneh já
IP: Naa. Já gyeliroannih
UM: Kyeliroanneh.
IP: Naa.
UM: Na, læj-uks tæjn, nuuvtko kuolijd mejdej go kuškadii šapšguolijd, te læj-uks tæjn makken noomajd nuuvt et stuárráb kyeleest, kyeli¬roan¬neh læj eres noomast já ucceeb taas, ?
IP: Laj. Toh lijjii stuárráb gyeleh lijjii roanniheh, já tuoh lijjii, kosk-mááh, ucebeh koskameh.
UM: Já, çoavjibelroanneh já
IP: Naa, já çoavjibelroannih já
UM: Já selgibelroanneh ja
IP: Naa.
UM:, tot laj taas ucánjáhháá ucebiššá᧠vissa tot selgibelroanneh?
IP: Joo nuuvt laj-uv. Tajd stuárráábijd rottii te ðoh, puáidhubojd, kuo¬¬lijd, te toh lijjii, çoavjibelroanniheh, já tuoh lijjii toh riijgáh toh lijjii, toh mudoj roanniheh.
UM: Selgibelroanniheh.
IP: Naa.
UM: Naks, koskam, ?
IP: Na koskameh še lijjii doh ucc kuálááh, koskameh, na tajn gal ij lah mih¬heen, já taas toh, toh värdiskuálááh
UM: Värdis. kuškadimeh.
IP: Naa, kuškademeh. Naa doh mejdej kuškademeh, dajd mun muš¬tám nuuvt korrasááyt ko maht mij Maijuvjäyrist korrasááyt kuuddijm já, já sitte, te koolgajm çoalluð ko ehidist poattip koldemist, te kolgap iija keeiji mield toj várdájgijm ro[o]ssað. Te várdástallap já vár¬dástallap já várdástallap, nuout kuheh várdáh.
UM: Na, läävejii-uks tæjd, ko tæjd kuškdum kuolijd ko purrii, læj-uks mihheen, eromašijd et moin dom purrii væj, væj purrii-uv dom pääl¬¬jisin, ?
IP: Tom purrii maaliijn enemuksen.
UM: Jáá. Koas määli vuoššii ja
IP: Na koas määli vuoššii, te toin maaliijn já, já sitte piimiijn, já pime ko læj tælle.
UM: Nuu et kest kuuzah lijjii, te piimiijn.
IP: Naa na mist lijjii kal guuzah.
UM: Na läävejii-uks tæjd kuškdum guolijd vuoššað ollágin?
IP: Eä.
UM: Eä, tuš
IP: Tæjd purrii nuhtán.
UM: Paseh já
IP: Paseh
UM:. já maña, eä innig passaam.
IP: Naa dællegas ko nuuvt kuhháá urruu et toh laa purattijjeeh nuhtán.
UM: Jáá. Na mahkas, tälviv, keessivhan gal tiäðustuv, kiððuv kuldii já, tot læj kiððagyeli?
IP: Naa.
UM: Æt kiððagyel-äjgi?
IP: Joo.
UM: Já keessiv laj tiäðustuv kesskyel-äjgi.
IP: Nuuvt læj-uv. Joo, gesskyel-äjgi
UM: Já, læj-uks çohçagyeleest mihheen noomajd
IP: Laj!
UM:, çohçagyeleest?
IP: Laj çohçakyeli oikein laj, çohçkyele bivdii mejdej vaikka maht, laj dobbeen joddeepäjkki tommuušaš kost çohçakyeleh pyereest kuððii, çohçakoðo. Tom guççuu nuuvt.
UM: Naa, läävejii-uks, septivuogajgyejm talle pivdeð?
IP: Joo, tajgyejm še, tajgijm guddii já tast mij Golesluovttii pääihist ko eälostijm, tot laj oikein šieu guáu§urbäjkki.
UM: Jáá.
IP: Mij guuddijm ajn guáv§urijd vuoggajn ja
UM: Njaauvijd ja
IP: Njaauvijd-uv, njaauvijd-uv çohçuv, kuuddijm ajn nuuvt et aivan nooðij mield kuoddii ko luovttii koolmij já, njaargaškeäçán läddejeh já, te njähinooðijd kyeddeh tobbeen nuuvt ete, nuuvt hirmad stuárráh et
UM: Já puáidáheh
IP: Naa, já puáidáheh.
UM: Käaibih kal kildii njäyvuoivasvuojast te talle tiäðustuv.
IP: Naa.
UM: Já mahks tæjd njäyvuojvasijd, vuoššii væj, ?
IP: Possii.
UM: Pasem, ?
IP: Mm. Pasem
UM: Pasemist?
IP: Toh pasemist possii tælle ðajd.
UM: Na, mahks toh poðosvuogah lijjii ko toh, mun lam kuullam poðosvuogajn te mejdej
IP: Na poðosvuogajd mejd onnii, tajd še onnii, rune justii ajn já, já nuuvt cahhii aalijd já, já toj mield te pieijeh vuoga. Te nuuvt kuddii tajdks.
UM: Na, mahkas talle ko njähikoðo laj mahkas, koðonjaauvijd lää¬vejii?
IP: Na tajdkas valdii já toidkas, lääni, laanijd puoððuu já, já laaniijd monnii njääyveh. Já motomin de ænnuu val maneh nuuvt et, mun-uv lam ohtii eällám nuuvt et laanij gulajn nuuvt et kyehtin laim já eän kostam mudoj go jääyrist ferttiijm raççoð.
UM: Na maiks talle don, ko lääni biejjii maiks äjðiviermin onnii ðot¬tahan äjði laj dalle, ?
IP: Na dalle eä viermijd annaam, toh onnii muorajn rahtii dæjd, läni¬muo¬rajn. Valdii já puoððuu. ænamist tavaskulaj tassaaš ko kieñalmij ðe biejjii lääni, kieñalmškuoðij, ðe biejjii lääni. Na já ðe, valdii já, já soaj piejjii mejdej, muorajn.
UM: Jáá.
IP: Nuuvt-kulaj et, nuuvt et njääyveh eä
UM: Njäähi ko poatá ðon, puáðu paaldan te
IP: Naa, te tot mana tohon don njáálmán.
UM: Ij muštáágin, viettiigin karveð, soaid
IP: Naa, joo
UM:, mut çááijád läni siis.
IP: Te mana läni siis.
UM: Na ij-uks, mahks tot lääni læj nuuvt rahtum æt tobbeen eä maa¬sat, ?
IP: Na tot lääni laj rahtum nuuvkkas et tot ko læj kuuððum de laj ðot, siizakulaj kuuððum vistig, tuon veerdi já tast lijjii toh áárpohkas piei¬jum nuuvt, na tuon veerdi. Na ðe ðoh ko te pottii läni sis, monnii mon¬nii monnii te, te, koççii tohon don
UM: Na maaneenks tæjd kuççuu tæjd paadijd ko lijjii ðoh ruájváh, ?
IP: Njiäluviermih. Táát lii njiäluviermi táát já, já tie toh lijjii toh, njiälust. säntiläh toh
UM: Jáá. Njiälulääigih.
IP: Njiälulääigeh.
UM: Na, læj-uks meeri et kalle kalgeh leðe ðoh njiälulääigih?
IP: Na toh kolgii, na toh kolgii nuuvt çuolmadið et, ete nuuvt
UM: Kyeyt tuumá verd læj, ?
IP: Naa, kyeyt tuumá verd tie nuuvt ajn já, ajn já ajn tie nuuvt et te toh ko vyeijeh ton siiza, kaççeh tohon.
UM: Já tobbeen eä innig, tääiði?
IP: Naa, já tot njiäluviermi læj nääyt kulijgas rahtum, táágu, táá maka lišij läninjälmi. Te læj rahtum tie nuuvt nuuvt et, tot læj keijimield rah¬tum, te toh pottii kyeyt pele toh, njääyveh tohon läni siisa.
UM: Naa, vala-uks mañadist ko tast njähipivdo nuuvvaj te, nuuvvaj-uks, vala-uv lej mihheen, uuðhijd et maht vala puohtii tälviv pivdeð tæjd..?
IP: Njaauvijd?
UM: Njaauvijd tæj mudoj kuolijd.
IP: Na, juoññasist.
UM: Já juoññasist kal, mut ij-uks juoñas-äjgi lámá§, ?
IP: Já nuuvt!, Juoñas-äjgi læj ovdil
UM: Mut mañadist ko juoñas-äjgi lej moonnam
IP: Naa. talle
UM:, ja läniäjgi, vala-uv, vala-uv pivdii moinan uðhiijn?
IP: Na eä mudoj pivdám doh kale pivdám mudoj ko sudeh šodaškuottii te, te talle taas puškoj ooudan piejjii lääni
UM: Jáá tuom mun ajgum vala kojjadið ko jääyri koolmij, já, ij buáhtám innig, suddeçääzist koldeð, läävejii-uks tælle koldeð innig, ko jaaurijd kalma?
IP: Joo, jieññanyeti kessii ajn, já ðoh gessii dávjá jieññanyeti toh, Maijuvjääyrist.
UM: Jáá.
IP: Ko mun poazsiidast poaðám, te toh lijjii jieññanyeti gesimin, dom väärpi
UM: Na mahks
IP:. já ðoh guoððii tom nyettis tohon, já
UM: Jááyrán?
IP: Nn, jááyrán, já itten, monnii, oppeet te seämmáá mate lijjii kyeleh tobbeen, ton nyettist.
UM: Majks toh, tom, jieññanyeti ko suápuškuottii, justii-uks toh ruu¬nijd já ðoj, mield væj væj, sallii nuu æt, ?
IP: Eä, toh ruunijd toh justii já tobbeen tuš nyetibot gulin, piejjii nuuvt et tom nyetipooða tohon kärgejii já, já sitte nuuvt ruunijd justii já nuuvt tohon, eä toh saallam taðe pyerebeht
UM: Jáá.
IP:, toh gal.
Poasujkæççam
UM: Na mahks tot, poasujkæççam, moon ääigist talle ðot poasuj¬kæççam aalgij go mun lam kuullam ðom_[ð]on, poasuj, ?
IP: Na ðot læj çohçamáánnud, çohçamáánnud, nube ohhoost
UM: Jáá, nuugo algageççin de
IP:, algii çohçamáánnud aalgast algii uuccað, já boasujgeççeeh kolgii moonnað, mejdáj talle, ko ðoh poccuujgijn poatih tobbeen, te, nuuvt te læj vuossmu§ okko já koskamu§ okko dot læj nuuvt. Na já ðe ðælle koolgaj moonnað já munnuv go mudoj-uv moonnim boazsiidan, te, çohç-uv, já jiem boattám ovdil go tuommiibasepeeivi ááigán. Lijjim nuuvt kuhháá çohçuv.
UM: Na koaskas tot, roouvad-äjgi læj ?
IP: Na roouvad-äjgi læj dællegas nuuvt ko tääl te poatá tot, çohçamánu já lokamánu. Já læj roouvad-äjgi. Já dalle golgaj poazsiidast leðe já sarvah še vaijedii motomin dast ajn.
UM: Na laj-uvkkas, mihheen meerijd tast et kalle kolgii doh sarvah nuuvkko jos, ?
IP: Ij lamaš, ohta koolgaj leðe rävis sarves já sitte tajd eärrázijd nuo¬rabijd eä ollágin rouvattama§. tallaajn ulmujn gal lijjii pänih, te kaskii.
UM: Na mahks tajd kaskii, panijgyejm?
IP: Panijgyejm.
UM: Eärtán bunnjii já
IP: Joo, eärtán punnjii já kaskii panijgijn tæjd vareháájd já vyeversijd já
UM: Na, poaris-uks vaareh lii?
IP: Na nuuvkko, poaris-uv?, Na nubben ivveest.
UM: Já vyevers taas, kyeytihásaš.
IP: Naa, vyevers kyeytihása§.
UM: Na, juo-uks læj tælle vaalmaš ergi ko, tuš käskistii væj kolgaj-uks mudoj væl tálkkuð gieðajgujm dom go ðe, ?
IP: Na go çarvuu pirra.
UM: Çarvuu motten go, panijgyejm vistig
IP: Naa goammirijgyejm vel çarvuu.
UM: Na kuhháá-uks tæjd, ááldujd läävejii paççeeð, moon ääigi toh, joskii?
IP: Na, mon guhháá poççii. Mun booççim juoula räj motomin.
UM: Já tot tiäðust, læj-uks ollágin tot et, magareh šooñah lijjii ðe, tal¬le, taðe pyereb lej áldupaççeem já
IP: Naa.
UM:, já miälkkábeh áálduh, diäðustuv ko lej šieu
IP: Miälkkábeh toh njuáskádoh-ihheen. Joo. Pyereebeh aivan. Mut koškádoh-ihe, já guobbareh ko eä lah, talle doh laa mielhittimeh aivan.
UM: No ennuu-uv paça áldu nuuvtko táválii, iyve nuuvkko, tovveest?, Et nuu et, jos válda tom koskamito et táválááyt
IP: Na go dot mottoom
UM: Käähvikoopa tieuva?
IP: Mottoom baça nuuvt-uv ennuu et litterbele, já mottoom baça, kääh¬vi¬kop tieuva tot kal paça. Mut mun-uv booççim mun go lijjim poaz¬siijdast te munhan booççim gulmii peeivist.
UM: Jáá. Tast ij läškin golg leðe go
IP: Ij ij ðæst, kalga heti mahte çalmeh áávusteh sirdeð já baççeeð, já te gos¬kapeiv oppeet já ehidist taas. Já nuuvt tot kalga ubba, ton räj ko paça, já jaska paçemist te, na dællehan gal ijhan paççeeð taarbaškin taðe guhheeb go
UM: Na mahks tom vuástá rahtih
IP:, kulmii paçeh.
UM:, meeccist væj ?
IP: Pääihist já meeccist. Motomin mun meeccist rááhtám še já pääihist mejdej, ajn go bááikán dolvuu dobbeen še rahtii.
UM: Naa, maggarks tot, nuuvt celkkum, poccuumisso lii ko, lääve¬jeh-uks tom puurrað, vuástást ko páácá tot, seämmáágo kuuzamielhist-uv?
IP: Läävejeh tieteñki ðothan te lii esken mast vuástáh šaddeh nuuvt æn¬nuu et.
UM: Jáá, mun lam guullam et tot lii mæhte kuuza terni do.
IP: Mahte kuuza terni, mahte teerni vuošaççij.
UM: Jáá. Kuáddám, esken guáddám kuuza teerni?
IP: Naa, joo.
UM: Na, kolgaj-uks pirr iyve, täälvi geijimield leðe poccuuj gulan, væj anettii-uks tællego muota kassaanij te lyeštið, ?
IP: Joo, mist kale. urruu eärásijn já mist še urruu, tegu jo tälvi šodaj te lyeštlii já talle lijjii sevñis ääigi nuuvt kuhe ko kiðða šodaj te, te talle golgaj huhtimánndist taas çoonnað gidda.
UM: Naa, koasks toh, vuossiiškuottii, moon, ?
IP: Toukománndist.
UM: Jáá. Ton toukomáánnud, ääigi tajn lii puohrækkan vuossim
IP: Joo, ðalle toukomáánnud keijimield vyessejii ðe nuuvt, nuuvt oa§uj lyestið giððuv mut tot kolgaj meärkkuð val val vuozzijd. Mut ko poccust lee kyehti peelji de golgaj tiettið go eärrázijn laa motomin maañ¬gaj ulmuuj poccuuh laa oout sajeest, te golgaj jyehi säni diettið: tuot lii tuon já duottuv lii tuon ajn. Vittá.
UM: Na, vala-uks mañadist läävejii kidd anneeð booccujd ko, ááldujd ko, lijjii vyezih rahtum vaj tallan lyeštlii, ?
IP: No motomin njuorasin ij visaççii lyeštið ááldusken ko lii, vittádið läški.
UM: Na läävee-uks poazuj vaijedið vyezis alne ulmuu?
IP: Ulmuu?
UM: Nn.
IP: Joo-o. Vajjeed mejd mottoom. Must lain, gyeht ááld taggaareh moh ulmuu ool booðiijn.
UM: Mhm.
IP: Vyess-áálduh. Vajjeed já munhan lam tommušuu-uv ááldu oaj¬nám et, ko luovas lii guáddám te jiem lah pææssam aldagin. Tothan heti vollitij.
UM: Naa, koaskas, poazuj çorviidis kooçat?
IP: Na dalle ko guáddá.
UM: Jáá, mañadist?
IP: Mañadist.
UM: Kooçat-uks, aaibas tallan væj?
IP: Ij. Mottoom moaddi peeivi maneh motomist já motomist mana ok¬ko.
UM: Jáá.
IP: Te esken gooçat. Mut ovdil mij gal ep luáštám ko dalle ko çor¬vii¬dis kooçat.
UM: Jáá. Na, na lah-uv dun tom laavim go áldu kuáddá te teerni paççeeð æt, ?
IP: Joo-o, lam.
UM: Teerni vuoššað?
IP: Vuoj lam nuuvt et!, Puohhan mun lam geäççalam go eälám booccujd keäççamin.
UM: Et mii booccust
IP: Naa.
UM:, mii purattijjee, te puoh lah kæççalam väldið?
IP: Puoh. Puoh nuuvt et. Teerni lam vuoššam, já távjá val lam-uv teer¬ni vuoššam.
UM: Na mahks tælle jos tot vyesi, áldu ko kuáddá já vyesi sáttoo jaämmið, läävejii-uks tom njuouvað já, tom çeeyði kuškadið já piärgu vuoššað væj?
IP: Piärgu gal eä vuoššam mut çeeyði kal njuovvii.
UM: Naa, na mahks toh, poccuu koddeð läävejii toon ääigist?
IP: Nijbiijn tiäðustuv.
UM: Çuo§it, çyeggejii vaj eärtán punnjii?
IP: Eärtán.
UM: No lijjii-uks, taðe verrin, niijbeh nuu et, poazujgoddemnijbe væj anetij, mii niijbijd ihenis?
IP: Tothan gal nijbe anetij maggaar vain. Mun-kkal jiem lah koddám mut, toh keäh
UM: Oajnám tiäðustuv lah?
IP: Oajnám kal lam. Oajnám gal lam mut mun jiem storrám gæççað. Væjkka poccujd kal keççim.
UM: Já, nijbiijn njuovvii væj, ?
IP: Nijbiijn tieteñki.
UM:, væj læj-uks çevði nuuvt luovadazast et läävejii nuhtán kiškoð ?
IP: Na nuuvt kal tohhii et aalgast ko njuovvii njuovvii, te kiškuu nuuvt. UM: Tiäðust, çallii diäðustuv
IP: Joo keijimield ko çallii já nuuvt njuovastii dáágu
UM: Na mahkas toh, kaammaseh paccii-uks tuálján væj juolgiijd?
IP: Talle eä guáððám ollágin tuálján gidda. Talle çuoppii juolgijd.
UM: Já juolgijd njuovvii, sierra?
IP: Naa.
UM: Já kaammasijd, na mahks tuoljijd kuškadii?
IP: Seäinán nävlejii.
UM: Já seämmáá kaammasijd?
IP: Gammasijd vuolttistii.
UM: Vuolttazajd vuollii já
IP: Vuolttazajd
UM:, já tajd tæškuu ?
IP:, tajd tæškuu. Eäbá tuhhiittamgin seäinán, navlið dalle.
UM: Naa, naks oaivi, poccuu oaivi mahks tom njuovvii, tuálján gidda væj?
IP: Eä. Mudoj tommuv §uoppii já njuovvii.
UM: Já, já vuolttistii væj?
IP: Joo, jáá, já vuolttistii já coggii dávjá muorááin.
UM: Tagarijd kuhes, ?
IP: Naa.
UM: Já toos aaneetij mii muorajd ihenis?
IP: Te væjkka!
UM: Mut vuolttasmuorahan kal læj, kolgaj leðe
IP: Tot kale
UM:, kolgaj leðe times já
IP: Šieu.
UM:, šieu oausittem et oa§§u kuhes vuolttazajd
IP: Joo.
UM: Tiäðustuv.
IP: Naa.
UM: Naa, na kuhhee-uv, eergijd onnii giððuv kidda tæjd
IP: Eergijd?
UM: Nn.
IP: Eä toh annaam eergijd taðe guhheeb go, ko koldem-äjgi šoodaj, te lyeštlii eergijd. Talle käd, kädis-ergiijn juttii, syrjäjaaurijn já eres
UM: Jáá toarispeln tobbeen
IP: Toarespeln jaaurijn nuuvt et tobbeen kuádáttillii guolijd.
UM: Já, pivdempááikán viermijd já
IP: Joo.
UM:, maasat kuolijd.
IP: Na maasat guolijd.
UM: Na ðoh, eergijn tiäðustuv lijjii uðða §oarvih jo ðælle
IP: Joo nuuvt et, nuuvt kuheh et
UM: Na mahks tot, tagarijn ihásijn booccujn mæjd, koççoh çierm¬ha§§an já mahks toh urmáh ko lijjii, na mahks tæjd, urmastið, lää¬vejii-uks toh urmastid, tääbbin ðælle tuu nuoravuoða äjgin?
IP: Läävejii. Mij ohtan manoost urmastijm.
UM: Jáá.
IP: Tohhan kal eelleh nuuvt, ko váldá já uurmast já sitte sälttiçazziijn val tálkku, seelgi já, já sitte njälmi mild mejd leškisteh sälttiçääzzist nuuvt et væj stavluuh jäämeh.
UM: Joo, çuddust laa mijdej máðuh.
IP: Naa. Toh jäämeh.
UM: Na laa-uks toh máðuh elimin nuuvtko poazuj kuársád?
IP: Joo, nuuhan liihadeh ko poazuj kuársád te, tohhan gal liihadeh.
UM: Já seämmáá, seelgist ko keäsá te
IP: Toh toh še ko, majd jo talle jäämmim gæijaškuát. Mut suousah, Suoksaduveh ko, seelgeh, no tot kal jáámá boazuj. Guoccag.
UM: Toh laa taas, eresmuáðušiih mááðuh.
IP: Naa toh laa eresmuáðušiih. Tommušuuh hirmad stuorra suousah, moh muájkkoh tieuva seelgi. Mun lam mañgii tom oajnám. Tothan mejd lii vahe.
UM: Tot lii vahe já
IP: Mm.
UM: No johan, mun jurdám et mij leppuv kuullam tääl jo ðom, poat¬tám tiettið tom poasujhooidost já puohrækkan tæjn tovláájn aaššijn, nuuvt tárkká æt tuskin tääl leškin innig mihheen
IP: Na ij!
UM: Tærgadummoozeh kujttag laa
IP: Joo
UM:. tääl kuullum.
Pæska
UM: Pæska-nomala§ turkka, tiäðáhuks tun tom æt magarijn, maggaar ellee §eeyðijn tot lii koorrum?
IP: Pæska?
UM: Pæska, pæskan majd koççoh.
IP: Na, na tuoljijn, poccuu duoljin.
UM: Maga. mag. Moon ahasijn, rävis poccuu tuoljijn væj?
IP: Na vuásáduuvajn, pææska koaroh.
UM: Naa, náá, moon ääigiks toh pæskatuoljijd, koddeh?
IP: Naa dalle guddii dáán boattee máánnud ääigi, çohçamánndist.
UM: Já, já tot šodaj tiäðustuv, mii ðoon pææska nomman šodaj, por¬ge-pæska væj?
IP: No seähálas, porgepæska mejdej lej, poattee mánndistuv val lii borgebæska.
UM: Naa mah, mahtkas tom korruu, læj-uv tot nuh æt mæhte njuovvii ðe, já kuuškaj ðe tallan anetij koaruškyettið, væj?
IP: Ij, ðajd kolga kuškadað já, já neskið já, já, já teälluð, poaksuð, já, jávvuboksuuin já vuoja, vuojast.
UM: Æt, jááyvu, mojvejii vuoijan?
IP: Joo jáá, vuoja biejjii já liemast val vähä já, ostoost tajkka liemast já, já nuuh valdii já ruvvejii, poksuu já poksuu já sitte nuukko toh ko poksum šoddii, te valdii já kuškadii tæjd tuoljijd, vonttalii já vonttalii já sitte ko vonttalmist kierganii te, te algii teälluð, na já tælluu tælluu
UM: Magarááin, maggaarks tot teällum tyeje, ?
IP: Na tot laj tommuša§, tot laj ðaggar, laj jiehhee nomala§, já spiärk¬ku rahtum, nääyt kyeytkeççin toppiim te, já nuuvt kolgaj teälluð.
UM: Na majks toh piejjii, askasis væj laj-uv mihheen moon aln tiel, tælluu?
IP: Lyeydi pieijalii nääyt, ton lyeydi alne, tælluu já, já nuuvt, poous ko vuolgij mæddal, já ko kuškam tieteñki gal laj go poousa vuolgij mæd¬dal já vooskaj de. Já sitte oa§uj tom çuopadað älgið.
UM: Na. Mahk moin naliijñks tom çuopadii, puvkkooin væj skerreejgujm
væj. ?
IP: Skerreejgujm.
UM: Na, já, mooiñks tom korruu, ?
IP: Suonajgujm.
UM: Suonagujm.
IP: Já já, ponnii suonajd já
UM: Na, laj-uks tæjn suonajn mihheen noomajd æt tááh laa pæsk¬koar¬rum¬suonah, ?
IP: Joo, æt, selgisuona lii pæskkoarrumsuona.
UM: Jáá, já tast ponnii ðæjd pæskkoarrumsuonajd?
IP: Joo joo tast tajd, pæskkoarrumsuonajd já nuu seeggijd ko vain o§§uu.
UM: Na, miiks toon suonast lii váddun ko mun lam guullam tom-uv mut, uvástillii æt táát suona niskalij?
IP: Nn-n?
UM: Maahks, miiks toon suonast lii váddun go, mun lam guullam, ajn, æt suona maka niskal mijdej motomin de, majks, ?
IP: Na, niskal, tot lii
UM: Potkan væj?
IP: Ij, tot vain peäsá looutast mejdej go hyeneest lii ponjeldum.
UM: Jáá.
IP: Mut ko pana vain nuuvt, eä toh niskal.
UM: Na mahks tæjd te pæskatuoljijd ko ðe çuopadškuottii, lijjii-uks tæjn makken noomajd æt, æt ooudišpeeli taj, ?
IP: Lijjii, te táát lii selgityelji, tittáá lii §äällimtyelji, táát lii njuolatyelji, já tilá lii ooudišpeltyelji, ko neeljist lii koarrum, mut
UM: Nakkas, soajáh?
IP: Na soajáh mejd tast kaççeh, tajn seämmájn duoljijn, mojii, pooða¬geççin.
UM: Na, jete, jete korruu ðæjd, ooutsaj ðiäðustuv, ?
IP: Naa tæjd ooutsaj puoh korruu, te vistig seälgán korruu njuollujd, te, korruu tæjð çoðanjuollujd, te nuubijd, njuollujd, já te ovdiipele, te soajájd, soajájd, já te seäpulas, te šodaj pæska vaalmaš.
UM: Na, läävejii-uks toh, hærvattið mahten
IP: Joo
UM:, leððeejgujm taj, ?
IP: Joo, mun lam hærvattam korrasááyt. Teko lii leððee selgisaaunijn, já vähä leððee jyehi sajeest tääbbin já, já taagu já
UM: Na, mahks tæjd soaijágeijijd, hærvattii-uks tæjd, ?
IP: Joo, soaijágeijiijd še leððee já njunesuáramijd tooz çuopadað já ðoh, ruopsis leððee ool, viskadist ruánáást, já sitte nuuvt, soaijágeç, ton çeeyði oola.
UM: Na läävejii-uks seäpulas hærvattið?
IP: Joo, tom še hærvattii, oikein koristii.
UM: Jáá. Na, miikas pææskast tælle læj váddun go, ettii ðom æt seäl¬¬gás jotá?
IP: Na tom eä máttám koarruð. Tom rah. luoštii nääyt, tehi gulaj, mut tot kalga keessið nääyt.
UM: Na, kuus kulajks tot, majks, pæska ðælle, ko seälgás jotá, mahks tot oro ðælle ðot, ?
IP: Na dot seäpulas lii dääbbin seel, kaskooseelgi, tääbbin.
UM: Na, miikas pææskast tælle læj váddun go, ettii dom æt, oou¬dišpel lonjo, ij-uks tot lam seämmáá koabbáš pele lonjo, onohas pæska lii ko ooudišpel lonjo.
IP: Na mun jiem tieðe mii læš talle lamaš váddun, mut amahal vissa lii don koarrost váddu vaara.
UM: Nn.
IP: Mut ko ráhtá bææska nuuvt te vuouvas tot kal šadda.
UM: Na, kolgaj-uks tot seämmáánal koarruð, seämmáá suundán go, toh, mudoj laa toh säämimááccuheh æt seämmáánal çuopadið já, seäm¬máá suundán?
IP: Joo, njuollujd kal golgaj seämmáá nal çuopadað já seelgi já puoh, mut
UM: Æt, särgimááccuhan, mejd kolgaj njuolluu seämmáá naal ko pææs¬kan-uv?
IP: Joo, joo kalgeh.
UM: Mut tuš hærvattið eresnal ko ðuom.
IP: Duš hærvattið eresnal.
UM: Jáá.
IP: Pææsk eä nuuvt çuuvtij hæærvat ko
UM: Ko, ko mááccuh?
IP: Ko mááccuh, joo.
UM: Ege pæeæskast, eähán, lijjii-uks, pææskast, piejjii-uv teehin vuoluugeç, leððee nuu maht
IP: Eä, eä bieijam._[Toállee pouvastmas.]
UM: Jáá.
IP: Eä.
UM: No ðotpa læj, hitruu guullað taas tom, pæskakoarrum majd mun jiem, tiättám ovdil_[Inga ruáhás] ko tääl kuullim.
 

Heikki Sarre já Uula Morottaja
Kuhvettareh
Heikki Sarre: Læj ohtii kuhvettar-eälu jotemin. Juuðij nääyt, pooðij mot¬toom sämmla§, já, ooinij et tot lej kuhvettar-eälu ko tot lii nuuvt styeres eälu et tot lii maailm, máhuttim kerrassaan, bæntta lii styeres. Vaaldij já ruttiij niijbes já leggistij pajjeel:, tot paazii ðot eälu diäðustuv, toos já, tot finniij ðom eälu. Já ðot moonaj ðot oudebuš eälu, moo¬naj oudaskulaj mut tot mii maññaal paazij, tot paazij sunjen, oh¬tuunis. Já mun jiem tieðe ðæst
Uula Morottaja: Na, tast lijjii kälbinjuneh, tast lijjii tæggareh çuoi¬va¬geh majd koççoh kälbinjunneen. Toh, laa, puoh toh, kuhvetterist äjvi ta¬gareh kälbinjunçuoivageh poazujn.
HS: Jaa, jaa, nuuvt tot lii.
UM: Já, já laj-uks tot nuuvt æt, togo potkan kogo nijbiijn leggist pajjeel?
HS: Joo, togo botkan.
UM: Já, oudeb᧠oasi mana
HS: Joo, oudeb᧠oasi mana oudaskulaj. Tot páácá ðot, pajjeel leeg¬gist nijbiijn, de páácá ðot, oasi ðohon mannjaal.
U: No liihan dot kuhvetter, hävdi-uv ko, jos oajná nuu et jos suouva sohçá taggaar pääihist kost ij, kost ij lah ohtkin olmooš, tuula puál¬lááttam, ege lah mihheen meccipalojd. Jos mana tohon, ejdu kuuloold já, leggist niijbe pajjeel te, ruttaçukke ravva, æænnam, ool nuuvt et, tot oa§uj tæjd ruttaçuuhijd já toh laa, läävejeh ajn, ajn maka geäh tovlááh ulmuuh ko laa, laavim meäcán çieuvadið ru[u]ðaidis te toh ajn tääl, sárnuh æt toh suouvan oajnojeh motomin.
Já mun täst maainastam vala táán ool oout tuota ääši. Tot laj tápáhtum, Vuodd[a]sjääyrist muu viilja pääihist. Ko eäççám-rokke læj val talle elimin já maainastij et sun moonaj láátun pasebeiv oaððið. Te kulaškuoðij nohháár çooða go ulmuuh sárnuh tuulast, já käççih já, já já oceh koaivujd oceh kuáuçájd já laa nuuvt tooimast, motomeh maneh sañkoj, sañkojgujm. Sun-uv iiðij láádust olgos, sárnuh et tulla puálá tilo Mattjuuvv toumbeln. Na, sun mejdej kárbás ko jo eärráseh vuolgii te, sun še et, tulla tiäðustuv kalga çaskattið já eetih et jos ton juvvii ras¬ta legista§ piegga tuula te, poatá šiiljon já, poaldá puoh viistijd. Sun ij oaini tuula, mut eärráseh sárnuh et tuo ðe!, Sij monnii ðohon ææn¬naman já ðot kii æænnaman læ§, te kaççlij, já sun mejdej, - eä sij oaj¬nám kosten tuula. Ellii olla väri aln kæççamin:, ij ojnum kosten. Nuuvt pottii maasat, tohon, kost lijjii vuálgám-uv Vuodd[a]sjááyrán, já Áhujääyrist ohta Filippus Marttila kyeytis, kálguinis poaðiškuoðij toon bel koollið, ðot mejdej vuámmášij dom tuula já tot juurdij et visteh laa pyelimin. Tot mejdej kaççalij. Já piestohkáállust kaççááin don páái¬kán já ko pááikán pooðiijn, te ij lah tulla ege visteh, vistepalo ege mih¬heen. Ij meccipalo ij gosten. Já vajkk[a] die lišij læmaš tot, kuhvetter ruttahävdi mukko eä kierganama§, eä, viettim dom et lijjii moonnað, syele loojeeht já leggistið niijbe pajjeel. Mut ko toh taga¬rááin šlaamááin vuolgii de
HS: Tom mejdej ko sárnuh et ko tuota kuhvetter-eälu, kuhvetter ko, tuula vuámmáš, kost vain, tuula vuámmáš et tobbeen lii tulla, te çolmiidis ij golgççii ræpçalið ovdilgo tohon mana, já dalle finnee dom, kuh¬vetterhääydi, tom ruttahhääydi, haldusis, jieijas, oammin mut tuo¬ta jos, ræpçal çolmiidis, te láppoo.
UM: Mun mejd Vuodd[a]sjääyrist ohtii ojnim vyejedijn tuula mukko, mun keççim vala nuuvt kuhháá, vuoijim já jurdççim mii lii ðot tuulajd ko æænnamriddoost oajnoo et lii, ijhan toos ege lah, ko moaddlov ihheed äjgi. Mut ko mun kuus le§§eem kæijastastam te, talle ij ojnum innig kosten. Væjkk læš lam tot seämmáá hävdi pyelimin majd tælle ojnii toh, ubba olmoošjoavkku mukko lappuuj.
 
Uula Morottaja, Inga Paadar já Heikki Sarre
Espanjatavda
[EI: Tot laj helmimáánuust ko tot, ]
Uula Morottaja: Joo, helmimáánu tot læj.
[EI: Talle Avveelan vaj kuus tot iiðij?]
UM: Tot iiðij jyehi saijan ohtan. Mæhte pisonjäälmist to paaijij.
[EI: Já kost tun lijjih talle?]
UM: Mun lijjim táán beln, Nellimist. Mun Soaðekylä kirkkopääihist eel¬lim elintarvejááyvujd vie§§amin, tajn, Juhán Saijets poccuujgyejm, já sun mijdej læj fáárust. Já muoj pooðiijm tobbeen Soaðekylä, kirk¬ko¬pääihist nuuvtko jieht, te mun puozaškuottim tom vuossmuu iija, já, já puoh ubba pææra tastmaña. Joo.
[EI: No kuhháá-uv tun puoccih talle?]
UM: Mun puoccim kutt oho. Mun lijjim aalgast vistig ko mun puozaškuottim, te mun jiem puoccam ko kulma peeiv, te mun valdim já algim puáránið, mun keäpásmim ænnuu. Mut ko te tiäðustuv ko puoh lijjii táluvieha puocamin, já mun tallan ko mun juolgiidan ool pæzaškuottim, te mun moonnim tiäðustuv olgos ko, pargoh lijjii puoh porgahinnáá, ohtagin ij vajjaam. Mun kuoddim muorajd, mun guoddim çääzi já, væjkka mun kale lijjim kuullam ðom æt tot lii kolmasist aaibas, ärgi. Mun jiem kujttag viettim nuuvt ænnuu ko lijjim kárvudattam nuuvt ænnuu ko læj kolgað, te koolmas vuojastij te oppeet teddilij muu ðe, te kutt oho kolgaj leðe sææñgast.
[EI: Na tun lijjih tast Nellimist talle.]
UM: Mun lijjim Nellimist talle. Já mun ko teddiluyvim tælle te, mun lijjim pelnub pirrambeeivi nuuvt æt mun jiem tiättám jieškin kost mun le§§eem. Já mun ojnim puohrekken tagarijd eledijd, moh eä, poaði táán maailmast ojnuð, mij kiirdijm, mij kaaçajm, mij lejm væjkka kost. Muto, tot læj talle ko mun lijjim puoh lozemuzast puocamin, te táán Juhán Saijetsist jammii tælle kyehti päärni. Te mun, vuolgim maka toj párnáájgyejm. Na mun vuolgim mieldi, já ðoh párnááh monnii mæh¬te kirden to já mun moonnim maajeeld. Te mun juurdaškuottim æt mun gal jiem vala vyelgi, te mun máácám, já mun maccim, já poot¬tim ton sææñgan go kæççað maka vala-uv mun lam tast já mun lijjim nuuvt jo uccen nuuham æt ij lamaš ko mæhte suorma to. Te mun algim, ruvvið æt ij-uv-sun täst vala olmooš poaðááçij. Mun ruvvejim ruvvejim tassaaš ko mun, jieç-uv çaranim táán maailman, te mun lijjim paiðiidan puoh kiškodam pajjaalstan ko mun lijjim nuuvt nanosááyt ruvvim, já tastmaña algim keäpásmið. Já toh párnááh keäh moonááin te, keäj fáárust mun lijjim vuálgám te, toh ko eävá jurgalattam, toh moo¬nááin mut mun ko jurgalittim, te mun paaccim val táán maailman.
Mut jos mij lejm oout fááru moonnað æt mun jiem lijjii jurgalattað, te talle lijjim moonnað munnuv.
[EI: Na tii pääihist mejdej læj tot tavda?]
Inga Paadar: Joo, mii bääihist mij puozajm puohah, aivan buohah, iš&š&eed talle booðij seämmáá rææisust ko sij lijjii já tot, læj vala moaddi oho verd tommit tiervas tommit æt muorajd oa§uj táálun. Tallehan mij puozaškuoðijm puohah nuuvt æt, æt ephan mij lijjii oa§§uð muorajd jos ij, iš&š&eed lijjii huolattam muorajd ovdil. Tot oa§uj muorajd já, já nuuvt mist tulla buolij já nuuvt, já nuuvthan mij eälostijm nuuvt kuhháá mut ep mij kal nuuvt kuhe puoccam æjdu, iš&š&eed ij buoccam nuuvt çuuvtij, mun lijjim vähä oho veerdi mut mun oho geççin buáránim, tast táát muu niejda kote læj ðe tot še læj oho ðe puárránij. Tot Ajla kote lii must Roay¬vinjaargast, te tot puozaj kuhe, já çuuvtij. Mut mij ep jáámmám oht¬kin, mut must. misthan, musthan heäimuh kal jammii. Must jaa¬mij eççpel, must jaamij vilja, kyeht oabi. Mij gale ep, ohtkin jáám¬mám, buozajm gal, aivan puohah, já hyeneh val lejm-uv, ton ääigi, ko puozajm.
[EI: No tun mejdej puoccih tælle?]
HS: Mun jiem buoccam dalle.
[EI: Kost tun lijjih talle?]
HS: Mun lijjim tobbeen tavveeln, Aaslak pääihist. Mun lijjim riäys¬kájd pivdemin. Já mun jiem puoccam ollágin talle ðom, es¬paanja. Mut tot lej, iskor kuullað ko pooðij sääni, et espaanja pyeceh Anar mark¬¬kanist, já Auvelist eä pææssam kavppiijd ege kuussan. Ohta vää¬pel, Svinhuut, juuðij ðobbeen, räijitarkastusast tobbeen, tääbbin tääb¬bin Räkkijääyrist. Tot tuota, pooðij, mii guuvl já, æðaj ðom æt, toh pyeceh já jäämeh, já, sun pooðij, Kessjááyrán, tast læj jáámmám ee¬meed, iš&š&eed já eemeed ij læmaš vala jáámmám mut iš&š&eed læj jáám¬mám já eemeed læj jäämmim, jäämmim læj porgamin æt kohta jáá¬má, æt mælgadááyt læj jo, nuuham. Já sitten pooðij, pooðij tuo¬ta, tot, sääni, kyeyt oho geççin pooðij sääni: must læj eeçi jáám¬mám já enni, ton espaanjan já jammiihan talle nuuvt ænnuu mut tot læj
[EI: Læj-uv tist ohtkin tæjd rummašijd keezzitmin talle?]
HS: Jiem lamaš mun.
UM: Mun gal lijjim.
[EI: Markkanist?]
UM: Joo.
[EI: Maggaar tot læj?]
UM: Tot laj ko mij vuolgijm, must jaamij vilja, já sitte go mun vuolgim tajd rummašijd toalvuð, te valdii já kyeyti muu aldemuu, táálu eemeed já iš&š&eed lááin jáámmám, te piejjii, muu máátkán tajd, mut Auvelist læj muu viilja ruumaš, te mun juuttim togo, já valdim tom. Äjjihjääyrgeeijist læj talle nuuvtko, kievar. Te mij nuradaðajm toos, te kyehtluv, vitt ruummaš lijjii tast ton, majala šiljoost tælle, moh lijjii jotemin, ton seämmáá touve hävdiæænnaman ko, ko munnuv. Já ko mij pooðijm tohon, hävdiæænnaman, te mun luuhim tæjd rummašijd, moh lijjii, te toh lijjii, neljiluvkyehti ruummaš tast majd eä lamaš val kierganam hävdidið já almaah lijjii mæhte maaðij tyejeest to koajvumin haaudijd. Pappa læj puocamin, ðot læj Jalmari Tela tælle, kirkko¬heärrán Anarist, tot læj, mijdej puocamin nuuvt æt tot ij vajjaam rum¬mašijd sivnedið ko kyehti já kulma ajn peeivist já, já, já taðe geççin tot læj, nuuvtko mahte puáðusam do tot tyeiji nuu æt, herttejii hävdidið, sivnedhinnáá ko papp ij vajjaam, já paappast jaamij mijdej, rovvá. Já sit. sitte, mij vaaldijm já ko, ooinijm æt tot læj máhðuttimmeen já mij lejm jo tommáttáá jo juáhá§, puáránama§ æt mij kikkanijm tyeje porgað te mij koaivujm jieijah hääydi já, hävdidijm tajd, majd mij lejm puáhtám. Tieðijm æt kuuz toh pääccih-uv aainas. Toh, kojvuu toh kojvuu taggaar, mæhte, taggaar stuorra kanava to já, kulma piejjii ajn miäldluuvajn já kolma æænnam val læj, tagarijd kuoblajd te tohon cahhii kuobla vuál já, kulm ajn miäldluuvajn, kulm ajn miäldluuvajn. Kal tot læj nuuvt
[EI: Ij-uvks nuuvt kææuvam, æt mottoom táálu aaibas nuuvvaj, puoh ul-muuh jammii?]
IP: Joo.
UM: Tot læj tobbeen markkan tyehin, Siivik-Ruuto táálu.
IP: Naa.
UM: Æt, koabbá§kas læj jáámmám naavitan, iš&š&eed væj eemeed?
IP: Eemeed.
UM: Eemeed læj jáámmám naavitan.
IP: Siemman-párnááin.
UM: Joo. Já iš&š&eed læj
IP:, tupán jáámmám.
UM: Tupán jáámmám.
IP: Poarrásub olgiinis.
HS: Mun muštám Junu-Vile
UM: Já sitte Junu-Vilegis jammii mijdej, jaamij iš&š&eed já eemeed já sitte tuot mijdej tuot Paulus Kuuva, kest læj, ko, toh ko puárránškuot¬tii, te virgekodde já kundá almaah pakkuu, jotteeð puoh tajn, toa¬rispele, paaihijn æt, maht tobbeen eelih. Te pooðij mottoom pááikán, te eä lamaš ko, párnááh tuš elimin já toh-uv lijjii et eällá§eh-uv ääigi ool. Te kojjad æt kost eeçi. Tothan kal ooinij æt eeçi já enni lava kuoh¬tuuh moonnam. Mut tot haaliidij tiettið, æt laa-uv párnááh, Na kojjadij tiäðustuv, suomagielan val kojjadij æt,"missä isä ja äiti?","Isä ja äiti nukkuvat.", Na, nubbe laj, reäñkk-an já nubbe læj sææñ¬gast. Já nuuvt lijjii, no ðot vaaldij párnájd mieldis já toalvuj tohon kirkkopááikán já, lieggadij maka sun vuossmu§§an, tuolditij çääsi já addelij kume çääsi juuhað ko lijjii kolmum já kuškam já neälgum já sust maka lææ evvis mijdej fáárust, nuuvt addelij purramuš vuosa eätán tooid já. Jos pejviijn adaj, peeivi taj kyehti lijjii, mañanið æt ij lijjii olmoo§ poattið tohon te, lijjii moonnað tast puoh ubba pææra. Eähan toh, jolas párnááh tiäðustkin viettim vyelgið kuussan ege vajjaam ege pallam piettimes párnááh.
[EI: Na maht tuu ulmuuh läävejii tom nugo pyeredið tælle, læj-uv mih¬heen lekittazajd vaj, ?]
IP: Ij mihheen. Ij aivan mihheen ij. Ij, ij ðommit æt.
[EI: Ij-uv vijne lama§ pyeri?]
IP: Ij mihheen lamaš mist, mii dááluust kal ij lamaš ij mihheen.
UM: Ij ðot lamaš kosten.
IP: Ij ðot talle, kal tot talle læj nuuvt æt ij tot lam mihheen já kosten, já tobbeen jos markkanpääihist læj apteek já, já, já toahtáreh mut eähan toh viššam tom adelið.
[EI: Çoavji mejdej poouçastij vaj oajvi tušše vaj?]
IP: Mun jiem mun jiem çoayji poouçastmist tiättám majden mut, oajvi, oajvi já, ja puoh selgi já ruumaš nuuvt æt ihan, mut, Mij rossadijm nuu. mun rossadim nuu æt kolma havduuin hávduð, sehe jieççan ete párnááidan. Te tot læj heälputtas.
[EI: Majd, vorra kuulgaj njuuneest vaj?]
IP: Ij ollágin, ij mihheen, mist kal ij mihheen kulgam, ij vorra ige, mut nuuvt heäijun lijjii mottoomeh æt, Tot Ajla, kii must.. tobbeen Roay¬vinjaargast lii tääl, te tot, puozaj nuuvt çuuvtij æt tot ihan, ij tot hovram ollágin mut tegu læj nuuvt æt ij, tiättám majden, nuuvt çuuvtij puozaj. Já tot ajn mañgii ææðaj, æt,"enni jos val ráhtáççih kolma havduu munjin, tot lii pyeri.", Mun aštuu tiäðustuv ferttejim. Já go arval val ðom:"Voj maht tun rááhtáh táám kolma havduu ko, pæntta lieggist.", Mun ææðam, æt munhan muottujd pieijim tohon já, tom pieijim, tot ko ij ollágin, kalme, váá lieggist vain. Tot laj nuu kuume_[suomakiela] et
[EI: No, tot Nellim poaris iš&š&eed, tallehan tot jaamij?]
UM: Joo, talle jaamij.
IP: Joo, Peäkká-rokke tot talle jaamij.
[EI: Maht tot laj, piijpo-uv tot læj puállátmin?]
UM: Tot laj, taggar äšši, et tot, mijdej pooðij sáátu vyeijimin poccuuj¬gyejm vaaldij tom, keesitij Avveelan majd leš læm sáátujd já tobbeen pooðij te maainast æt, maht Auvelist laa puoh puocamin, Kyehti laa ubba siijd, Avveel siijdast innig keäh vä33ih, keeijimield siijda nuu et, tuula poaldih já kuzzááid koškesuoinijd já çäcpittáá kujttag ujgadih et eä neälgán jäämi. Já maainast et, Luusuast kähciluv lijjii tyeiji-almaah, te puoh virrii ohtan. Já te puozaškuoðij jieç-uv, já puozaj kyehti peeivi já ðe, já te vaaldij já, toon iija ko jaamij te eätá et, käähvi kalga vuoššað já stuorra pánnooin. Pijgá eätá et"majks mij ton käähvist, ephan mij ohtkin vyeiti juuhað.","Tääl kalga käähvi vuoššað!", Çohçuv læj oas¬tám oout, kállást, tom, Marttin-rohe-Mati§in kuççuu, kest læj saau3avuástá, oastám nuuvtko çohçamánndist já tot læj val oromin. Te ææðaj æt tääl mij juuhap vuástákäähvi!, Já ko juuvvaj tom vuástá¬käähvi, te, arval tom et,"já mun jiem tieðe maht lii ko táán Nellim-kuolbanist laj ovdil jääyvil já tääl lii puoh kuorbam nuuvt et ij jääy¬vilçalme ojnuu já tääbbin læj muora já, já lijjii pikkašeh mut muoj Ristnáá-Piättár-Mattiijn juuðiijm, ubba peeivi já, tilá te finniijm pik¬kašijd, puoh lii poldum.", Já te vaaldij já, pieškuoðij piijpon. Já piej piijpon já piej piijpo njálmásis te, kejgiij nääyt, já æðaj:,"No pane kaimaki piippuun!", Já, lyeštilij, tiäðustuv suu çalmeest oroj tot æt tot vaaldij tot käjmi keäs leš majdnii addelam, Lyeštilij tubbáákpuursas, kooçaj njäälm, pieijalij piijpo njáálmán já vuolgij mijdej
[EI: Já tot piištij tot tavda kyeht oho vaj?]
UM: Kyeht oho. Joo já ðon, talle ij lamaš vala ko ucánjihháá paije-láhháá, kyehtituhháát servikode jieggaloho já, já ton kyeyti, oho siis jammii, kyeht, kyeyt vááijuv kyehtçyeðe jieggad táán servikoddeest. Oa§uj tiettið et, et tot laj, kooras
IP: Nuuvt laj taggaar
UM:, táán servikode oasi.
 
Uula Morottaja, Juhan Matti Valle já Elsa Kuuva
Kuovskasah
Uula Morottaja: Na, mahks toh, kuovskasah, šaddeh já kost poatih?, Poatih-uks toh eres kuvlen go, ajn tobbeen tavveen tääbbin?
Juhan Matti Valle: Na mun lam guullam gale æt, mææra, ton siijgást poatih taikka mææra, mæærast, paijaneh.
UM: Na, na maj. mahkas toh paijaneh, toh, laa-uks toh çuouvadeh, çuouvadeh, ?
JMV: No toh
UM: Laa. laa-uks toh ooutaj naalij ajn puo, jyehi ääigi?
JMV: No doh laa motomin la, motomin la viskadeh, motomin ruop¬sadeh.
UM: Na lii-uks tæjn mihheen eäruttazajd æt toh majden aavaštiççii, toh ruopsis já, viskis, lahuv kuu. leppeð-uv kuullam, šooñajd taj?
JMV: No tot
UM: Ko, ko motomeh laa, kuullum, aavaštim tommuv æt, naa, läävejeh-uks majden šooñajd, nuuvkko, šooñajd, avaštið toh, kuovs¬kasah?, Muottuu taj, korra piega taj, ?
Elsa Kuuva: Eteh æt nieyris šooña, ovdšijn maka çuuvtij kiðordeh já, ruáp¬sáduðeh.
UM: Jáá.
JMV: Já njääbi ovdšijn.
EK: Já njääbi ovdšijn.
UM: Na, mæærhaš-uks tot majden jos, kuovskasah maneh nääyt, paj¬jeel alme, touho, keäsán, jos monaççii ovdamærkkan?
EK: Eteh æt jes, máádás maneh kuovskasah te poatá šadda njäbbi.
UM: Jáá. No lii-uks tot ko, tajd maka ij kolgaççii kæççað ege pilk-ke¬dið? Æt, jos, kal, lii-uks tajn tast mihheen æt, tæjd ij golgaççii, pilk¬kedið ege naarrið, tæjd, kuovskasajd, lii-uv kuullum mihheen, ?
JMV: Na tajd ij koolga, tajd ij koolga pilkkedið, ðoh laain, kyehti viil¬jaš, monááin, maðhaššááin guhe ääigi jo tuoddar mield, tuoddar mield já, tobbeen, tot læj nubbe vilja daggaar, nuorab vilja, mii, pilkkedij, kuovskasajd, ohtan manoost æt, já, tot, poarrásub vilja kieldij æjn, mut tot ij ðottalam já, sitte fattiittaðááin tagar korra šooñan, šooñan tobbeen välillä, já yÖpyi já nuuvt taas nube, peeivi taas, maðhaššááin já taas fattiittaðááin korra šooñ(ñ)an já majemustáá doh, toh kuovskasah guddii dast, don, nuorab, viiljast, vuájáán. Já, tot, sitte ðot, poarrá¬sub vilja ææðaj:"Nääyt tot keäyvá go jieh tottal". Kuovskasah, kud¬dii dast vuájáán, šoodaj vää3in vyelgið. Já ðot poarrásub vilja vain vuojij doin ergiinis vala mut tot, nuorab vilja juou-daj, jotteeð, vää3in sitte loppamääðhi.
UM: Jáá. No vala-uv lii mihheen æt, mæjd, nuuvtko aavaštiççii doh, kuovskazah, mujde ko šooñajd já, tom æt, ij koolg tæjd pilkkedið ege, kiysedið, naarrið, ?
EK: Motomin lain maka gyehti boasujgeççee já, nubbe aalgij kuovska¬sajd pilkkedið, pilkkedij dassaa§ ko kuovskasah poaðiškuottii, nuh alda pottii æænnam æt nubbe náðuj, láyvusoopan já, tobbeen ooroj go, polaškuoðiijn kuovskasajn.
UM: Na, porgii-uks ton, pilkkedijjej majden toh kuovskazah tælle ko nuuvt alda pottii, ?
EK: Eä, toh pæjt. pæjttadááin de, tondet, amahal vissa ton det šeš¬tuuin, nubbe çaañaj keerris vuál, nubbe, nubbe láyvusoopan nááðuj.
UM: Jáá, na dáát lii mæhte, seämmáánáál to lišij go dot, äjjih, mej¬daj go, ij maka tomgin golg pilkkedið, lii-uks tot, tääbbin æt, mun go mun lam guullam æt, seämmáá lii äjjih-uv go kuovskasah æt tot ij suo¬va jieijas pilkkedið, äjjih-šoñña go lii, äjjih ko kulloo?
EK: Mun lam guullam æt äjjih-oahti ko maka boatá jotemin dete, kalga maka peesi vuál moonnað já, peesi vuolastið æt äjjih oajná æt tot lii olmoo§ ton peesi vyeln, tom maka ij liihat.
UM: Lii-uvsun kuovskasajn mihheen, seämmáánáál æt, jos tom oajná æt tot lii merkkejum æt tom ij liihat væjkka, pilkkedij?
JMV: Kuovskasajd laa tovlááh ulmuuh kiäldám æt tajd ij golg pilkke-dið, toh, toh, toh koddeh.
UM: Jáá. Na táátpa læj hitruu kuullað æt
 
Uula Morottaja já Pekka Paadar
Kärbisrähtim
Uula Morottaja: Tunhan lah kärbisrähtee?
Pekka Paadar: Lam mun motomijd ráhtám, lam mun nubáloh ráhtám.
UM: Na maht ko, maht aalgatah tom käärbisrähtim?
PP: Te vuossmusstáá çyeppeh vistig, kavram, kavremuora, nuuvtko stäämi. Na je ðe dom, væærreh valmaš já de çyeppeh, pææzi já, táá¬láá ääigist ko sááhhájeh mut talle, vuoççin go räähtiškuottim te kol¬gaj ákšooin væærrað luoudijd.
UM: Jáá. Naa, na mahks tom vuáðu rähtih, kavrebeesist væj njuolga¬beezist ?
PP: Kavrepeezist tiäðustuv.
UM: Na, kopeh-uv tom ollagin ákšooin vuoj. ?
PP: Akšooin tiäðustuv.
UM: Na je te, ko tot, vuossmu§§an tiäðustuv tæjd staamijd, lahteh don vuoj maht?
PP: No vuossmust staamijd lahteh.
UM: Já de, já de, na maht tælle, maaneen koççoh tæjd, ko majd vuoss¬mustáá pieijih tæjd luoudijd?, Mii dæjn lii nomma?
PP:, çoavjilyeyydeh.
UM: Jáá çoavji-?
PP: Çoavjilyeydeh.
UM: Naa, na go, tun lah tæjd çoavjiluoudijd teäddám, de tun, te de çooujijd mun gal jo teddim væj maht?
PP: Çooujijd muoj jo teddiijm je, já de nävlejeh tæjd já tæjd, lääyvih já nävlejeh.
UM: Na, já de nuuvt tiäðustuv
PP:, suujateh nuubijd luoudijd.
UM: Na mii doj nomma lii?
PP: Ruobdah.
UM: Jáá, ruobdah.
PP: Ruobdah.
UM: Jáá. Na, na-kkas, koalmádijd?
PP: Na de koalmádijdgas, ko tajd lee, laauvam já navlim te, te koal¬má¬dijdgas suujateh. Toh lee aazzageh.
UM: Jáá. Aazzageh.
PP: Aazzageh.
UM: Na vala-uv, vala-uv pieijih toj aazzagij ool, ooutkin lyeydi?
PP:, Kubda muorast te bieijeh parrasijd.
UM: Parrsijd?
PP: Parrsijd.
UM: Kubduuh-uv toh paarraseh laa?
PP: Na tast ij leh meeri.
UM: Jáá.
PP: Toh lee, koarttil já
UM: Na mahtkas tælle ko ðot toh laa ðoh, aazzageh nävlejum te vala-uvks toos kalgeh nuúkko, kalgeh-uvks toos vierah n-uukko, mæhte keerrisan to?
PP: Toos kalgeh, kavrebeezzijd uuccað já, já te ðe ðajd laauvað, sis¬kiibeln mæhte, keerrisan to vierajd.
UM: Na maaneen tæjd koççoh?
PP: Kuoññareh.
UM: Kuoññareh.
PP: Kuoññareh. .
UM: Na maht-ks tæjd, kuoññarijd ko nävlejeh, kalgeh-uks toos. mak¬ken nuuvkko, kárbáshan távjá poatá çääci, arveest já, piega mield já mudoj-uv sáttá auvedið. Kalgeh-uvks tooid kuoññarááid makken çäciraaigijd?
PP: Kalgeh. Kalgeh, jyehi sááyñán galga räigi, Käärbis ko lii vähä cæg¬gust te, çääci kolgá maajaageç.
UM: Na maaneen tæjd koççoh tæjd raaigijd?
PP: Na kuoñarrääigeh.
UM: Na, lii-uks tot meeri et kalle toh kuoñarrääigih kalgeh?
PP: Na nuuvt ænnuuko sääyñeh læ, vuáðusaauñijn, kulm, kulma, rääigi goabbáá-uv beln.
UM: Jáá. Naa, je te ko lah tajd rááhtám de moh vala galgeh toos, ?
PP: Áñoh.
UM: Ááñuh?
PP: Añoh.
UM: Jáá. Toh, moosks tæjd ááñujd, ?
PP: Ná, ná, suuham, áirusuuhamgoakkin.
UM: Jáá jáá jáá jáá. Na kalle doh kalgeh? Mast tæjd rä[ä]htih, soay¬vist væj peezzist?
PP: Soayvist.
UM: Na, maiks tom, tot koakki, lii-uks tot luándu-?
PP: Luándu-, luándugoakki kal táválaš lii mut tááláá ääigist kal bieijeh eres, eres koahi.
UM: Jáá jáá. Na koabbáš tuu jurdem mield lii pyereeb, tot luán¬du¬goakki vaj tot poðojgoakki?
PP: Pyereeb kale luándugoakki lii.
UM: Jáá. Kuhheeb pištá.
PP: Kuhheeb pištá.
UM: Na, kalehkas toh ááñuh kalgeh táválááyt kárbás?
PP: Na táválii suuhamgárbás kyeyteh.
UM: Jáá.
PP: Kyeyteh.
UM: Já kuohtujd räähtih ajn
PP: Naa. Kuohtujd, soayvist.
UM: Naa, na je de, vala-uks ton kárbás muh kolgii?
PP: Na ááiruh.
UM: Jáá.
PP: Ááiruh já ovdiigeç te de, toaresmuora nävlejeh, tot lii, kessee toappee já geäsá æænnaman.
UM: Jáá. Na maaneen tom goççoh?
PP: Pittá.
UM: Pittá. Jáá, tothan, tothan häyskis nomma lii. Pittá.
PP: Pittá. Niinkuin palanen_[suomakielan].
UM: Naa. Na lii-uks, maajageççin kárbá mihheen pittáájd?
PP: Ij læh
UM: Jáá.
PP: Ij läh. Mut çäcikulgamrääigi-kkal bieijeh maajaageç.
UM: Na maaneen tom goççoh?
PP: Nappalrejgi.
UM: Jáá naappalrejgi. Na na rähtih-uvks toos, pieijih-uvks ton kárbás majden ton, vuáðun nuuh-æt, ulmuuh ko maneh kárbá siis, te toj päljis luoudij aln çokkájeh væj laa-uv tobbeen makken ištamsoojijd?
PP: Eä tæjn. tääbbin suuhamkárbsijn lah ištamstoalpujd muh ko tiljáh.
UM: Tiljáh
PP: Tiljáh.
UM:. na mohks toh laa toh tiljáh?
PP: Na tiljáh laa ovdiigeççin lyeydeh, nuuvt pieijum nuuvt æt toj ool iš¬tað.
UM: Jáá.
PP: Seämmáá moojiigeççin, oppeet, æt ton ool ištað.
UM: Na, taarbaš-uvks tæjd tiljáájd eres sajeest nuuvkko kaskoo kárbá?
PP: Na kaskoo kárbá še.
UM: Naa, maaneen tæjd koççoh nuuvkko, ovdiigeççin já, moojiigeççin go lii tiljá, lii-uv tajn koabbáást-uv eres nomma?
PP: Ovdasuuhamtiljá.
UM: Jáá.
PP: Já. monnja, monnjaçuppkeçtiljá.
UM: Jáá. Nakkas tæjd, tiljáájd moh kuávdoo, kaskoo kárbá laa?
PP: Na, kosktiljáh.
UM: Jáá, kosktiljáh.
PP: Nuuvt.
UM: Na mahtks toh laa, kukkod kulaj vuoj toarrást?
PP: Kukkod gulaj.
UM: Jáá. Jáá, no, sitte toh, ááiruh. Mastks tajd rahtii, ?
PP: Peezzist. Peezzist.
UM: Peezzist.
PP: Peezzist.
UM: Koške væj njuoska?
PP: Naa, væjkka njuoskapeezzist, tohhan gal koškeh.
UM: Toh, nelji go lijjii ááñuh te
PP: Nelji te ááiruh-uv.
UM: Na vala-uks kalga doos nuuvkko lijge-ááirujd, ?
PP: Ep mij lah kal annaam lijgeááirujd.
UM: Na, mahtks tot ko toh, sulláádeh kyeytis nuuvt, pyehtih-uks toh nuuvt, suuhað æt njuolgist vuoj kalga-uks leðe vala taggær
PP: Ij golg.
UM:, taggaar nuuvkko
PP: Ij da[a]rbaš!
UM:, kote njuolgist toallee?
PP: Ij da[a]rbaš. Kal toh jieijah tolliv njuolgist.
UM: Jáá, æt. Naa, läävejeh-uks tælle, suuhað nuuvkko, kuoutij áái¬ruj nuúkko, ovdamærkkan jos, tun lah viermi suáppumin taj, oht-uvks talle suhá væj kyeytis?
PP: Oht, já nubbe suáppu viermi.
UM: Jáá. Já, tot çu᧧u ton monnj§uppkeštiljá aln?
PP: Joo.
UM: Jáá. Tot. Já, já tuotgis tiäðust çokkáá don
PP: Na dot çokkáá ovdsuuhamtiljá aln.
UM: Ovdsuuhamtiljá aln.
PP: Ovdsuuhamtiljá aln.
UM: Naa tothan lii nomman-uv, Na tááthan laj nuuvt hitruu kuullað dot kärb[i]srähtim, majd mun jiem ubba tiättámgin ovdil mast kárbá rähtih.
 

Inga Paadar já Katri Lahdenmäki
Laaula
l."Te pooðij vuossmu§ irge, muu eännám, guula daam,
 te booðij vuossmu§ irge, muu eännám, kuula daam."
2."Ennu-uks irgeest rutta læjjaa, mu niejdam, kuula taam?
 ennu-uks irgeest rutta læjjaa, mu niejdam, kuula taam?"
3."Çyeðe já bajjeel çyeðeest, muu eännám, guula daam,
 çyeðe já bajjeel çyeðeest, muu eännám, guula daam."
4."Pááhu irge mæddal vyelgið, muu niejdam, guula daam,
 pááhu irge mæddal vyelgið, muu niejdam, guula daam!"
5."Te pooðij nubbe irge, muu eännám, kuula daam,
 te booðij nubbe irge, muu eännám, kuula daam."
6."Ennu-uks irgeest rutta læjjaa, muu niejdam, guula daam?
 ennu-uks irgeest rutta læjjaa, muu niejdam, guula daam?"
7."Tuhháát já paijeel tuháttist, muu eännám, kuula daam.
 tuhháát já paijeel tuháttist, muu eännám, kuula daam."
8."Pááhu irge mæddal vyelgið, muu niejdam, guula taam,
 pááhu irge mæddal vyelgið, muu niejdam, kuula daam!"
9."Te pooðij koalmád irge, muu eännám, guula daam,
 te pooðij koalmád irge, muu eännám, guula daam."
l0."Ennuks irgeest rutta læjjaa, muu niejdam, guula daam?
 Ennuks irgeest rutta læjjaa, muu niejdam, guula daam?"
ll."Miljoon já bajjeel miljo[o]nst, muu eännám, guula daam,
 miljoon já bajjeel miljo[o]nst, muu eännám, guula daam!"
l2."Koço irge siiza poattið, muu niejdam, guula daam!
 koço irge siiza poattið, muu niejdam, kuula daam."
 
Uula Morottaja já eärrázeh
Pyeredimvyeyveh
[EI: No ko pärni lii šoddam: maht laa monattallam toin näpiçooliijn?]
Inga Paadar: Na ðom laa váldám já, tom bäärni go laa, mun lam gujt¬tag váldám ænnuu vuástá, te mun lam váldám já, lávgum vistig já sitte lam dom näpiçoali çoonnam árppooin, tommušiijn, toin koarrum-árp¬pooin, fiin-árppooin.
[EI: Vaj nuuvt. No ij-uvks tot valduu tot çoali já piejjuu kuuz nii?]
IP: Na, tot çoali?
[EI: Naa!]
IP: Na tomhan çyeppih.
Katri Lahdenmäki: Na já ðot kaçça tot çuolma ko já ðot kaçça mot-toom
IP: Nn, tothan gaçça mottoom moadi, peeivi geççin, oho geççin.
[EI: Na, jos päärnist lii tot riisitavda, maht tom pyeredeh?]
IP: Na don riisitaaudan, laa riisimyerjeh já toigijm poaksoh já oppeet taas lii tot, tot laj dot, tom, louvepennisii mejdej çonnii togo näävi oola, nääyt, pirra, tovle ääigist koas eä lam toahtáreh.
Elsa Kuuva: Tom guççuu šlanttin.
IP: Naa, šlanttin guççuu dalle, veškirutta laj ðot. Talle lej ðot šlantti.
Uula Morottaja: Joo.
IP: Tunhan gal tiäðáh?
IP: Tiäðám mun.
[EI: No jos päärnist laa çalmeh likkam, maht tom pyeredeh?]
IP: Na tom toahtáriššii kii maht sattuuj, toähtáriššii, toh lijjii kal tallaa ääigist toh lekittasah. Must laa lam likkam mejd çalmeh, te, te tot laj oh¬ta ákku, kote læj mietibeäiván jurgalam nääyt, muu, tuot, oaivi dye¬¬hin, nääyt toppiij já nääyt laj punjalam, kulmii piiras, mietibeäi¬ván.
EK: Já motomeh ettih æt, çyelmih laaigijd já
IP: Já, já lam mun lam mungas še rossadam, mun maka še lam rossadam nuuvt toahtáraššað maht muu enni. Laaigijd lam pieijam, kulma nelji lääigi já çuolmadam kulma çuolma. Na mon ænnuu laai¬gih, te nuuvt ænnuu çuolmah, já tom çeäppát pirr çoonnam. Te dalle-gas še buáráneh, toh çalmeh, likkam §almeh.
[EI: No, lii-uks tääbbin kuullum tot, æt mottoom almaj liçij paa-as çol¬miijn kæççam eres ulmuu?]
IP: Na mun gal jiem lah tom kuullam ollágin.
UM: Na, paa-as çolmijgujm, kæççamin mun lam kuullam, kote paa-as çolmijgujm gyeimis keäççá ðe ðot lii nuuh æt, lii ucánjihháá suttam toon ool æt ij kæija muçis çolmijgujm te, tot vuámmáš keän guuvl geäççá vasteeht æt, tot ij lah muu ool, aaibas pyerrin mielast
IP: Na nuuvt!
UM:, te eätá ðom æt, tot, kææijaj muu paa-as çolmijgujm.
[EI: No te, jos kuhvettar lonootij päärni, maht tom puoutij æstað?]
IP: Na tomhan ij, mun jiem tieðe dast majden, go mun jiem lah oaj¬nám.
KL: No, tomhan estii tooin æt ko kirje piei oola te
IP: Naa, tom, nuukkal æt kirje biejjii oola. Nn. Tallehan gal ij pyey¬ti majden ko loonoot mut ko, mut ovdilist ko kalga anneeð kirje já, kietkam koayvi sist já
KL: Talle ij loonoot ko kirje biäijá
IP: Joo, Kietkameh ko lijjii te gietkam oaiv-vuál, mejdej nääyt, piei¬jalij kirje já nuuvt pärni páácá, tupán ohtuunis, ko kirje lii oaiv-vyelni.
UM: Kuhvettar ij talle lonottam ko, ulmuuh lijjii mut jos ohtuu báácá. pänittimes pärni
KL: Naa.
UM:, já kästihinnáá pärni te talle lonootij.
IP: Naa ohtuu, naa ohtuu.
EK: Kastihánnáá päärni ij kolgam ohtuunis kyeððið tupán æt, kuhvit¬tar loonoot. Ko lii salmgirje adej majdnii jiegalijd kiirjijd te, saajan et ij kuh¬vittar loonoot.
IP: Ij boaði lonottað.
[EI: Na, te ton päärni vuossmuuh pänih. Maht tojgujm monattillii?]
IP: Vuossmuu päni go gávná?
[EI: Naa.]
IP: Na mottoomeh. še, skææñkajd addeleh toos, kii addel poccuu, gii addelij kest mii lii, te tom add[e]lij.
[EI: Kuus piejjii tajd vuossmuujd paanijd?]
IP: Já nuuvt, koççii go pänih?
[EI: Naa.]
IP: Voi, voi šoddii
KL: Ij go goççii.
IP: Já koççii. Na tajdhan kal piejjii seinisloamán. Talle laj tot meeri æt nutkii seinisloamán dæjd paanijd ko moh koçadii.
[EI: Jos suona lii vonnalam, majd talle porgii?]
IP: Suona?
[EI: Naa.]
IP: Na tom suona, seämmáánal go lii vo[o]nnalam te toos šet porgii dom æt laaigijd çuolmii, moadd[i] šlaajast lääigi çuolmadii já, já tom çonnii nääyt kieða pirra. Já tothan gal lii tääbbin täälliv ajn, täáp¬pin.
EK: Motominhan lii ðottuv meeri æt, kalga leðe çiççam lääigid æt, jyehi, jyehi soortast
IP: No dom mun jiem lah
EK: Çiccam lääigid já, jyehi lááigán çiççam çuolmad.
IP: Já tot šadda nuuvt hirmad stuorra giemardas æt tom kal ij gehtid por¬gaðgin.
UM: No dot pyerebeht pyereed go maðe æænab
IP: Já päärni çeäppátan jos tom çoonašij, tothan álgá goddeð já, puoh ubba çeäppát!
UM: Naa ij päärni mut kieta, vo[o]nnalim
IP: Na kietavo[o]nnalim-an jiem lah ko, mun lam moaddi lääigi çuol¬ma¬¬dastam, kulm nelji lääigi já, já, moaddi §uolma, te ðot lii pyeri.
[EI: Jos rippa lii moonnam çaalman, maht talle?]
IP: Na, tælle kalga çáácán gæççað, putes çáácán gæççað, tot kal vuál¬gá dælle, tom gal lam mun-uv gæççalam já mun lam, eärrásan-uv ráh¬tám tom, mottoom, vuorrasan, çääzi gouli siiz pieijim já tot ko, pak¬kum æt, kæççað nuuvt kuhháá ko lappuš tot. Já tot aštus kieijaj doos já, iðedist pooðij, eätá ðom:,"Çalme lii must tiervas."
EK: Na jos päärni çaalman mana rippa te, enni mielhi pajjeest.
IP: Nn. Na te, päärni çaalman ko mana rippa te, te enni bajjeest miel¬hi já, tot kal še lii pyeri.
UM: Já lajhan mejdej ohta, pyeredimvyehi tottuv, mun muštám muu §alme æt tom lii eeçi já enni tovle, jos páárnán mana rippa §aalman te doh njoalustii njuohçamááin.
IP: Joo. Tie ðot kal še laj
KL: Já kolgajhan çulgað-uv.
UM: Çulgam çulgam
IP: Tie še lii
UM: Saatij lám᧠tottuv.
IP: Joo.
KL: Te ðe rippa kaçça çalmeest mæddal.
IP: Na dælle, tælle dot maka mejdej gaçça mæddal, mut must kal ij lah vuálgám doin, mut, mut tibi tot kal lii tuota æt eännám gal njoaluustij ajn çalmeest riiva mæddal, tot kal vuolgij!
EK: Tun jieh lah oskom æt tot kaçça tælle ko çulgaðam?_[Pouvast.]
IP: Nn. Na mun porgim vaikka majd, vaikka majd ko must rippa, rip¬pa moonaj çaalman.
KL: Mun lam oajnám tom!
IP: Já mun çulgim já vaikka majd porgim mut ij lam ävkki. Moonnim juhariddon, vuolgiijm muoj, muoj, kálláinan, vuolgiijm, riidon. Mun moonnim keeðg-ool já keççim çáácán, toho nuuvt kuhháá go, ko kuullim ko te jottááj mæddal te te pææzaj já nuuvt lappuuj.
[EI: Maht oaivipohças pyeredii?]
IP: Na dom jiem tieðe mun. Mun gal jiem tom tieðe.
KL: Na kolmhavduuin.
UM: Na lajhan tovláá ääigist tottuv mejdej mañadist ko käähvi almos-tuuj æt kolgaj viehavas käähvi vuoššað já tooin poaksuð oaivi, já káá¬lu ruvvið. Lajhan dottuv.
IP: Tot še laj.
UM_[Kuuva Elsan]: Mut tun jieh tääiði mušteð-uv.
IP_[Elsan]: Tuunhan_[emf.] jieh ubba tieðegin
EK: Muštámhan mun.
IP: Te vajkk muušti§-uv!
UM: Muštáhan gal!
EK: Muštám.
IP: Vajkk muušti§-uv!
EK: Mut, kááluhan mejdej koolgaj cápcuð já niehi tassaa§ ko sááppust. IP: Tothan gal laj.
UM: Já tot še laj tuoðaj-uv, pyeredimlekittas.
[EI: Na te peljipoouças?]
IP: Na pelji go boouçastškoat, talle galga, muu enni gal toahtárišij nuuvt, táátuj puuvrán, sav3buuvrán já, já vaaldij skeerrejd, já çuopaj saau3ast, ulloojd tilá diggáá, ja vuoiñatij saau3a peljirääig mield nuuvt kuh¬háá, tot vuoiñatij já vuoiñatij já de dajd ulloojd val ujgadij, pel¬ji¬rääigi mield, muu beälján, muusthan laj-uv dot pelji-, peljiboouças, já nuuvt suotasin val oro ko sav3a vuáiñá peljirääigi mield æt, te, te ák¬ku nuuvt, eännám nuuvt toahtárišij muu peelji.
EK: Na já ðot kolgaj leðe çapis sav3a
IP: Naa §apis sav3a, kalga leðe, çapis sav3a, peljimaddagist ulloojd çuopaj já tom vuoiñatij, njune tolliij nuuvt æt, no vuáiñá nuuvt æt nuu suotasin oro.
[EI: Jos pääni poouçastij?]
IP: No päänivauve jiem tieðe jiem majden!
KL: No tuovluu.
IP: Na talle, tallegas te nuuvtkas læj te tuovluugas, poldii, tuovliijn.
UM: Tuovliijn já risehan mejdej kumodii tæggaar uððašaddee rise já, tot ko illan kumoj te, çoskii rasta nuh æt ij lah tot cohamin innig já tooin te[e]ddii nuh æt jos, çäcikupalas val
IP: Mun jiem lah tom tiättám.
UM: Mun lam, mun lam pæntta oajnám-uv
IP: Mun gal jiem tom tieðe, jiem, tom jiem tieðe mut, mut jyelgi go vienaj, nuuvt æt jieçanas vienaj jyelgi, te tooz gal eännám uððašaddee rise pooldij muh ko, puolij tot, vaaldij já çooskij toon rej rasta já, muust ko lej jyelgi viennam, já sitte tolliij muu jyelgid vuást nuuvt kuhháá go de, kierdaškuoðij teddið de teedij já teedij já teedij tom te, te puárránij.
[EI: No te kuumetavda, maht tom läävejii pyeredið?]
IP: Tom gal jiem mun tieðe.
EK: No, eävks kolm havduujgijm hávdum?
IP: No kolmahavduuhan gal piejjii vaikka kogo ko, ko lii taggaar, poouças, poouçastškuát
UM: Já, ašta tovle doh muu pärnivuoða äjgin toh eä tubdamgin tom, tom tom kuumetaauda ollágin tæðe pyerebeht mut jos tubdaškuottii æt sust lii çoaskis væikka, væikka ij-uv lah, tiettii tom æt koolmas vuojad væikk ij lah çoaskim. Te laj tot æt mun ááigum, puozaškyettið ko çoaskis vuojad. Já te go itten, æštus laj jogo, oajvi poouçastmin taj mudoj, lijjii puocamin æt"kal mun jieht jo tiettim go must uškes vuojastij æt mun ááigum puozaškyettið".
IP: Mun gal jiem tast kale tiättám majden, mut kolmahavdujd kal lam mun-uv annaam.
UM: Tom gale gale muu pärnivuoða rääjiist eä toh tom, tubdam ollágin dom kuumetaauda.
IP: Eä tieteñki.
UM: Mun tiettim ko mun ááigum puozaškyettið go, ko uškes vuojast, çoaskis vuojad, paala jiem kosten.
[EI: Majd valdii lekittassan talle?]
UM: Na, na. mohpahan talle le§eh lam muh, lekittazajd ko, jos kest laj vijne ðe ðoh kal dom piejjii kopp siiz já nuuvt, tuulan já tassaa§ tiptii go tot tuoldij.
IP: Nn.
UM: Já te, çoaskudii nuuh æt puoutij, juuhað já ðe ðom, tuolttum viij¬ne julestii, já ðom val rámmojii æt, te jooskaj uškes vuojadmist.
IP: Uškes já kuzattas mejd.
UM: Já kuzattasan mejdej lii seämmáá.
[EI: Jos iho tot päjnija§ pooðij, maht talle läävejii porgað?]
IP: Na tallehan laj nuuvt æt, tot ko, pooðij dot päjnija§, teddið, te, jæs nubbe ooinij æt tot, vääivi ana, te mana já covgal, te tot morráán te, te tot láppoo. Væikka jieš vuájttá lihastað, nuuvt æt, mun oout ulmuu kuullim çuuvtij go tot párguškiðij olvoškiðij nuuvt çuuvtij, ðe paaliidškiðij dobbeen de nubeh valdii já ravkkalii: teh!, te kæijastij já, te de lappuuj.
[EI: Maht toahtáriššii tom puohhuu, ko puohhuuh šoddii?]
IP: No, puohhuu dalle toahtáriššii nuuvt
KL: Mahte nááráá
IP: Náárááçeh. No. peessist luggii, soavváá logestii já togo ðom, páárhu já, páárhu já
UM: Pessnarvuu.
IP: Nn. Pessnarvuu, te, ton, peesi já ton, páárhu gooskast tom fiij¬na, valdii fiijna, Mii lej?
KL: Pess[i]narvuu.
IP: Naa, pess[i]narvuu, tom logestii
UM: Tot azettimes lonnja.
IP: Lonnja. Tom logestii já tom tæškalii ðe tot kal çeäkkárij hoappust. Tot kal lii šieu lekittas tuoðaj. Tot kal hoappust puárránij ðie ðot.
[EI: No maht läävejii läpittið tom njihinjas?]
IP: Njihinjiš?
[EI: Naa.]
IP: Tom mun gal lääppitam
KL: No, suorgattið.
UM: Suorgattið.
KL: Suorgattileh.
UM: Jos ovdamærkkan, tuot, niejda, tääl áálgášij njihenjistið, já nji¬henjistið te, mun koççaliççim ejdu kivkked æt"kost lah skuábjá¬dam?"
IP: Já, já mungas æðaççim nuuvt æt jos táát áálgáçij njihanjastað te mun æðaççim tom æt, vistig jiem jienadiççii majden de æðaççim tom æt,"tun lah váldám must tom pitá já kuuz toohih ælmaa, kost lii tot?, Kuus lah pieijam?", Te ðot suorganišij já kæijaškuáðáášij já, te láp¬pušij.
UM: Já tom kal, munnuv täähidam æt tot lii tuota. Jos váá, taggaar ääši kojjad, koççal mast ij lah tuota, tot sujala§ ollágin. Tæst, mæhte voorah to lihaççii, maidks tuot tääl lii táijumin. Já, tot páácá ðot njihe¬njis¬tim.
EK: Mun ko jieç jurdašiççim æt kaandah muu mušteh.
IP: Nn. Na ðot
UM: Já lii tot mejdáj, tot lii ðot, tot, taika æt jos, njihenjast, æt, muš¬tá mottoom. Já jos tom, jurdel kii nii, muštá muu, jaska njihe¬njistim, tot ij majden lekittazajd taarbaš.
[EI: No te nuárvuj já kuzattas, laj-uv toos mihheen lekittazajd?]
IP: No talle onnii dallaa ääigist, must laj hirmad korra kuzattas talle niejdan, læj nuuvt, te eännám keksiij ðoos-uv lekittas. Talle ko lijjii toh lostapippareh, já tajn lijjii stuorra vaddaseh, te tot çooskij táán rej tom loosta mæddal, já tom vaddas munjin addelij já æðaj tom æt"tun koolgah moonnað oaððáð, ko maaneeh te tibi kolgah väldið táám, já ðe kolgah pieijað, já ðe kuzattas aalgiš te koolgah pieijalað njáálmán, já, suoskastað moddii já nuuvt njielastað tom, ja ij ðom vaddas mut tom, tom çuulga, mii njáálmán boatá, çääci.
EK: Na eävks
IP: Tæst mun dom, tom valdim já nuuvt, nuuvt must lappuuj.
EK: Na eävks ulaštoññasijd-uv laavim vuoššað já
IP: Na tajd, na dajd vuoššii
UM: Vuoššii tajd, še, mun lam mañgii, muu laa mañgii toin naliijn
IP: Nn. Tajd še vuoššii mut tuot læj puoh, puoh päris lekittas majd
EK: Já, pikkaçääzi já
UM: Pikkaçääsi já, sitte, læj vala tot, pikkahaauda, pikkasuouva.
IP: Joo.
UM: Tom golgaj, piiha kumodið já væjkka kumegeðg-ool leškiistið nu-æt tot, vuálgá tæst aaibas, tæggar, viehavas, suouva, te tom gol¬gaj, jieggááid keessið.
[EI: Kepistaaudan laj seämmáá, ?]
UM: Joo, seämmáá.
IP: Joo, te tom lah tuoðaj sárnum, dothan, tohhan munjin-uv nævvuu tal¬le go, must päneh pouçastii çuuvtij æt vääldi já poaldi keeðgi já leškii piiha tooz já, já moona tooz hávduð já ðot laj ihme ko mun tom hav¬dum, te puoh lam piestum, kolgá jyehi saje, jyehi vuoptast æt pies¬toh jyelgi liske mield já, njälmi siiski§ kalma, te tot laj reumatismi, tieteñki, pääniist.
[EI: Na te, te väldip tom puállámvauve, maht tom toahtáriššii?]
IP: Na tom, talle gal toahtáriššii nuuvt maka, eännámhan maainastij, mun jiem mušte ollágin, muu vilja go læj boarrásumos puállám, tääb¬bin puoh ruumaš, pænnust çuoppii peelji já, já tast tom voora koaš¬kuttii, já toin boksuu dæjd buállám haavijd puoh, tallehan eä lam toh kone-eljuh ege makken ko majd, mojgujm tääl toahtárišeh, tæjd já sukkarijd já, sukkareh eä kosten lam, já eä lam, jo ðoh sukkarehgin nuuvt æt, ko käähvihgin eä lam olmnáál.
UM: Já lej tot mejdej, toid ucebááid, puállám, tavdááid, lekittas æt, jos pooldij te koolgaj tuulast päštið nuuvt çuuvtij ko killáá te talle poouças¬tmist jaska, nuuvt, tom puállámhävvipohças, kuççuu nuuh æt ii¬lašt.
IP: Nn. Joo.
UM: Æt asun jaska iilaštmist. Já lii kal tottuv tuota, mun lam porgam tom.
[EI: Na te ryevdihaavijd, maht tajd pyeredii?]
IP: Na tallaa ääigist, kuob§abyeidi biejjii já, já tom onnii buállám, çuoppumhääyvist, çuopadattamhääyvist, já dot kolgaj leðe siste¬pyejdi táágu, siskiibeln táágu ko lii rade siskiibeln tot pyejdi, tom vyerkkejii já dalle doh kuob§abivdeeh já, must še lii vuárhást tääl, toh, toh. laa koddám monnam däälvi doh
UM: Já lajhan mejdej tottuv vyehi æt ta[a]llan ko meeccist mejdej çuo¬pa¬dat já ij lah mihheen, te vuossmu§§an kalga ku§§að.
IP: Na dot kal še læj, mut mun-kkal jiem tieðe l槧uv lam tast mih¬heen
UM: Jiem tieðe, mut tom kujttag kevttii.
IP: Tom kal kevttii, tot kal ij
UM: Mun kal jiem lah tarbašam ku§§að ege muu oola lah ohtkin ku§§am
IP: Jiem lah mungan, jiem lah keävttám
UM: Mut ænnuu lam oajnám.
[EI: Mun lam kuullam, æt çaalman mejdej piejjii kuu§a.]
UM: Kullojehhan gal tommuv tiättám, æt laa porgam, mut mun jiem lah tomgin oajnám ege
IP: Lam gu[u]llam
UM:, jieš porgam, mut kuullam gal lam æt
IP: Mm.
[EI: Na koas piejjii? Mon tæt? Jos poouçastij væj?]
IP: Tom ettii ko çalmehuv maka pouçastškyeteh mut, mun jiem. tieðe.
UM: Kote, eepidškuoðij æt sust lii, nievri oajnu, çolmijn lii mii-nii vá[á]d¬dun te, ku§§á væjkka koammiriidis siis já nuuvt poossal toin te, te puárrán kal.
[EI: Na, jos laj çinehum olmoo§, maht tom koolgaj toahtáráššad?]
UM: Kevttiihan, ohta nääli læj tottuv æt kyelevuoja koolgaj juuhað
IP: Mm.
UM:, æt, tælle, mun jiem tieðe le§§eh-uv ton tæt juuham æt asun, æt tiimeedij-uv dot, mut tot, váldá já, ráhtá šovkkelin, tom, pooška de dot, pyerebeht poatá dælle.
KL: Sajbááinhan mejd kæççalii.
IP: Já sajbááin gæççalii mejdej já
UM: Sajbapitá çuheh nuuvt æt
IP: Çuheh já, tom caauvaçeh tobbeen já
UM: Ujgadeh maasat já
IP: Hm.
[EI: Na, mut jos laj luççasist, maht talle?]
UM: Mun gal toos jiem tieðe mut mun gujttag tovle, ravviij oht ákku ko mun sarnum et, luççasist lam, te ææðaj æt, koolgah pätikievajd vos¬kað, pätikieppan kuççuu tæjd koojojd ko pääcih ko, koijoduuvá
IP: Voj!
UM:, já tajd kalga, pastem siis, lahe mudon, voskað já, sitte mielhi taj çääsi pieijað nu æt šadda pastem tieuva já tæjd kalga ko3astið.
IP: Mun gal jiem lah tiättám
UM: Já mun gal porgim tom mut, tast lii nuuvt kukke äjgi æt mun jiem muš¬te æt
IP:, maht tot kæævaj.
UM:, maht tot kæævaj.
[EI: Na lii-uv koassin kuullum æt olmoo§ liçij lama§ ku§§apuvvagist?]
UM: Liihan gal kuullum tiäðustuv mut, tot laj, muu eeçi-uv lii lam kuohtii mut, tot ij keävttám majden mujde keäinujd ko talle lijjii jo toah¬táreh, tot moonaj vuoigist tohon
IP: Mm.
UM:, já mun jiem tieðe tom æt maht tovláá ääigi. æ
IP: Mun kal še diäðám dom taauda.
[EI: Mut jieh tieðe majd, ]
IP: Mun lijjim toahtár guulan mut tot læj Virkkunen læj toahtárin te tot ij, tot ij ko, çoavjilekittazajd tiättám addelið mut puáránimhan mun kal liijká tondæt, mut jiem mun mietimáj puáránam. Mut Ylivieskast ko lijjim te tobbeen lijjii pyerebeh toahtáreh, toh addelii tommušii, tuot meerridij, tajd pulverijd, já must šo[o]daj nuuvt hyeni, tajd, tajd jiem vaje kuullaðgin, täälgin jiem, vala
[EI: Jos kuhháá pärni lii taggaar æt ku§§á iho sææñgan æt tavalááyt eä innig kuu§a, te läävejii-uv tom pyeredið, taggaar päärni? Laj-uv toos lekittas?]
KL: Ko lii nuuvt poaris ko lii æt ij kolgaççii innig ku§§að.
IP: Jáá nuu. Tom mun gal jiem lah tom poattám tiettið ko must eä lah lam taggaareh párnááh.
UM: Mun jiem lah mujde majden, lekittazajd toos kuullam mut toh kæççalii mudoj tuota, váruttið ðom æt ij golgççii, puurrað ehidaspeeivi majden sáálttájd nuh æt, ænnuu çaazijd juhá.
IP: Çaazijd. Joo, ðothan kal lii.
UM: Já kæççalii mudoj jieijah, lekittazajttáá
KL: Jáá mut, syejnihavdust kolgaj hávduð, nuuvthan, nevvuu, tob¬been Muoniost.
IP: Jáá.
KL: Ko lejm evakost, syejnihavdust hávduð.
IP: Mun jiem sattum tom guullað.
[EI: Na te jos pooðij tot vuájssá, maht tom toahtáriššii?]
UM: Mun gal tom jiem lah, šoddam kuullað æt mii
IP: Jiem mungin lah, tom vuáisá
UM:, taðe pyerebeht ko jos taggaar, kuhes-ááigáš vuájssá læj æt, aalgij, mánuppojij mild já valaba ihebbuuddajd-uv kiysedið, te juhhii el¬leesiilba. Já rámmojii æt tot ij tallan gale puárrán mut tot puárrán kuhes ääigi siis já tot puárrán, kuhheeb ááigán.
IP: Jiem tieðe
Árvádazah
Uula Morottaja: Tääl mij älgip kojjadallað eärvádazajd. Na kii tom tiätá æt, keessiv lii kappeerttáá já tälviv lii kaperist? Mii dot lii?
Inga Paadar: Guob§a.
Matti Saijets: Çuolda!
UM: Jáá.
IP: Naa, mun gal jiem tiättám! Matti kal tiätá sárnuð majdnii, tot ij lah lamaš val.
MS: Ákku çokkáá, nurheest já tiheh laa oaivist?
UM: Jiem mun tieðe.
MS: Na mii tot lii?
UM: Na sáárnu jieç!
MS: Tot lii peälkku. Væærrambeälkku.
IP: Væærrambeälkku.
UM: Na mii tot lii æt, iš&š&eed moonaj piiydon, majd oainá de puohajd koddá, majd ij. oaini te tajd puáhtá eellen pááikán? Mii dot lii?
MS: Tikkepivdo.
UM: Nuuvt lii._[Poouvast.], Na mii tot lii æt, ocá, ocá mut, ij kaau¬na?, Ege suovaççii kavnað.
Elsa Kuuva: Viermi-çihtee!
IP: Viermi çihtam. Tot kal lii viermiçihtam. Miiks tot lii kote iija beäj¬vá, kulma jyelgi laa já iija peäjvá vá33á?
Katri Lahdenmäki: Tijme!
IP: Ij. Tortti.
UM: Na mii dot lii æt, çu᧧u, šiljoost, tast laa kyehtnubáloh oak¬sid?
IP: Na, peeci.
UM: Ij lah.
IP: Miiks?
MS: Jos tot lii ihe.
UM: Naa, naa ihe, joo joo.
IP: Jáá!
UM: Jyehi ivveest laa çiççam, jyehi ivveest laa çiççam
MS: Kyehtnubáloh máánnud.
UM: Joo jyehi ivveest laa kyehtnubáloh, máánnud.
IP:_[Poouvast.]
UM: Tot laj mejdááj dot, ihe. Tot lii ihe.
IP: Jáá!
UM: Na kojjadist majd tiäðáççih!
EK: Eälá maailm aalgast maailm loo, loopa rej ege koassin vitt oho teey¬¬di?
MS: Mánnda§.
EK: Naa.
 Iisakki Paadar
 Matti Valle
 Iisakki Paadar já Matti Valle
 Maarit Musta
 Jouni Musta
 Uula Morottaja
 Heikki Sarre
 Pekka Paadar
 Juhan Matti Valle
 Elsa Kuuva
 Inga Paadar
 Katri Lahdenmäki
 Matti Saijets
 Uula Morottaja já Inga Paadar
 Heikki Sarre já Uula Morottaja
 Uula Morottaja, Inga Paadar já Heikki Sarre
 Uula Morottaja, Juhan Matti Valle já Elsa Kuuva
 Uula Morottaja já Pekka Paadar
 Inga Paadar já Katri Lahdenmäki
 Uula Morottaja já eärrázeh
 Matti Valle
 Iisakki Paadar já Matti Valle
 Maarit Musta
 Jouni Musta
 Uula Morottaja
 Heikki Sarre
 Pekka Paadar
 Juhan Matti Valle
 Elsa Kuuva
 Inga Paada