Äigikyevdilis ”ađa” vuoitij Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištottâllâm Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin ”ađa” (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. Palhâšumelävdikode mield iävtuttâs lâi toimâlâs čuávdusin pehtil já ovdánemtohálâš já tiävdá pyeremustáá kištottâlmân asâttum hästee uulmijd. Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume. Äigikyevdilis ”ađa” vuoitij Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištottâllâm Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin ”ađa” (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. Ijâttis Ijjâ muusikfestivaalâ porgemáánust 2009 Algâaalmugij muusikfestivaalâ Ijâttis Ijjâ uárnejuvvoo puáttee ive porgemáánu 21.-23. peeivij. Festivaalâ lii uárnejum ive 2004 rääjist já ovdebijn iivijn vyesimáánu loopâst. Festivaalâ ohjelmvuávám piso siämmáálágánin. Ohjelmist puátá leđe mieldi sehe säämi já eres algâaalmugij muusik. Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi . Oktavuohta -nettilostâ leehâst ohtâvuođâid Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. Äigikyevdilis Oktavuohta -nettilostâ leehâst ohtâvuođâid Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. Neelji riijkân juáhásâm sämisiärvádâh iälá aktiivlâš nubástus já ovdâskulij moonnâm ääigi, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimhäämi paaldân já vuáđđun. Taam tuođâlâšvuođâst syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. Škovlâkiirjijn sämisiärváduv tááláš tile ij kieđâvuššuu já sämmiláid kullee, škoovlâi-uv alnetoollâm, mielâkoveh puátih távjá topeliaansâš ääigi kuvviimijn já ääigist, kuás syemmilâš já sämiilâš siärvádâh ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. Säämi parlameentah já sämiseervih, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, elleekove já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieskii-uv jieijâs vuov-vijn nubástus rašes aašijd: kielâ uhkevuálásâšvuođâ já kielâ nubástume, aalmug meddâlvarrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vädis tile, vááijuvvuođâ sämikieltáiđusâš áámmátulmuin jna. Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – huksiimáin siämmást ohtsii argâpeeivi väldikudij raajij paijeel. Sämmiliih tuáimih aktiivlávt väldikudij raajij paijeel já uásálisteh aalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon maailm eres algâaalmugijguin. Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi sämipolitiik, ráđádâlmáin aktiivlávt staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâhijguin. Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmást ko tast huksejuvvoo meiddei tiettuu, almos palvâlusâi, haldâšem já lahâasâttâs kielâ. Maid nuorah jurdâččeh jiejâs elimist já sämmilâšvuođâstis? Mii lii sämikielâ sajattâh škoovlâst, mediast, kirhoost, ohtsâškoddeest, paaihijn, ulmui mielâin? Moh láá já maid pargeh sämitigeh? Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah láá torve-jum? Maid tuálá siste tuávádâh ´säämi muusik´? Kiäh láá säämi muusik tahheeh, kovetaaidâreh, kirječälleeh, elleekove rähteeh? Mane sämimááccuh kevttimist sárnoo nuuvt ennuu? Mii lii puigâ sämityeji? Vástádâsâid täid koččâmâššáid puáhtá uuccâđ Oktavuohta-siijđoin, mii kávnoo sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi . Syemmilâš škoovlâid já eres-uv tiäđuhalulijd palvâleijee uđđâ internet-siijđoh lehâstuvvii juovlâmáánu aalgâst. Nettiloostâ pargon lii adeliđ äigikyevdilis tiäđu säämi siärváduvâst já sämiaalmugist onnáá peeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš ohtsâškoddeest. Siijđoi pehti kávnoo meiddei tiätu sämmilij sajattuvâst já tooimâst maailm algâaalmugij siärváduvâst já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin tegu OA:st. Nettilostâ tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest – jo tääl ton pehti kávnojeh ennuu tiäđuh já liiŋkah maaŋgâi sämisiärváduvâi sijđoid. Staatâčällee Valle: juáhhást vuoigâdvuotâ oppâđ sämikielâ Staatâčällee Raimo Valle čielgij Taažâ haldâttâs sämipoolitlâš linjáámijd já ILO-sopâmuš vaikuttâsâid sämimáttááttâsân Helsigist uárnejum seminaarist 13.11. Sämikielâ já tárukielâ lává täsiviärdásiih kielah Taažâst. Vuoigâdvuotâ sämikielâ oppâmân škoovlâst kulá máttááttâslaavâ mield jyehi sämiuáppei aassâmsaajeest peerusthánnáá. Sämikielâ haldâšemkuávlust jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee máttááttâsân kullee vuogâdvuođah láá vijđásuboh ko eres kuávluin. - Taažâ haldâttâs nuávdit aktiivlâš sämipolitiik, mon vuáđđun láá eennâm vuáđulaavâ ´sämicekki´ (§ 110 a), ive 1987 asâttum sämilaahâ já aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169. Vale mield sämmilijd kyeskee škovlimpolitiik lii heiviittum västidiđ ILO-sopâmuš vátámâšâid. ILO-sopâmuš mield kalga máttááttâsohjelmijd já škovlimmáhđulâšvuođâid vuáváđ já olášuttiđ ohtsâšpargoost algâalmugáin. – Uđđâ máttááttâslaavâ vuáimán puáttim ohtâvuođâst ive 1999 lasanij sämitige vaikuttemväldi já ovdâsvástádâs eres lasseen sämiuáppeid kyeskee máttááttâsvuáváámij vaalmâštmist sirdâšui sämitiigán. Sämitigge ráđádâl máttááttâsvuáváámijn máttááttâsministeriöin (Kunnskapsdepartement), mii tuhhit taid. - Máttááttâsvuávámpargoi lasseen sämitige pargoid kulá sämikielâlâš oppâmateriaal tuárjumvuáháduv haldâšem já ovdedem, muštâlij Valle. Keevâtlâšvuođâst tot uáivild oppimateriaalvaarij haldâšem já jyehim, materiaalpargo čuávvum já pedagooglâš stivrim. - Sämikielâ já säämi máttááttâsašij ovdedem haldâšempolitiikast meerhâš uđđâ kiäinui lekkâm. Eennâm haldâttâs lii adelâm majemuu kyevti ive ääigi vittâ tiäđáttâs stuorrâtiigán. Tain kulmâ kieđâvušeh tuše škovlâ- já máttááttâsaašijd. Kyehti tiäđáttâs kieđâvušeh eromâšávt sämikielâd já Taažâ sämipolitiik, muštâlij Valle. Povdim arkkitehtkištodem puátusij almostittemtilálâšvuotân Tiervâpuáttim Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkištodem puátusij almostittemtilálâšvuotân, mii tuálloo Sämimuseo Siijdâ auditoriost, Anarist tuorâstuv 4.12.2008 tme 15. Sämitigge áigu aanaar- já nuorttâsämikielâ kielâjurgâleijeid Sämitigge haalijd vuáđudiđ ive 2008 pargoos algâttâm aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjurgeleijei viirgijd. Sämitigge iävtut asâttâs nubástus, mii addel máhđulâšvuođâ virgij vuáđđudmân. Staatâčällee Valle: juáhhást vuoigâdvuotâ oppâđ sämikielâ Staatâčällee Raimo Valle čielgij Taažâ haldâttâs sämipoolitlâš linjáámijd já ILO-sopâmuš vaikuttâsâid sämimáttááttâsân Helsigist uárnejum seminaarist 13.11. Suomân tarbâšuvvoo sämikielâ iäláskittemohjelm Suomâ sämmilijn jo stuárráámus uási áásá sämikuávlu ulguubeln, párnáin joba 70 %. Nuuvtpa kielân kullee vuoigâdvuođâi olášume meiddei uáivikaavpugkuávlust lii tehálâš. Ucceeblohováldálii 13.11. almostittum čielgiittâs mield palvâlusah olášuveh kuittâg hyeneht. Suomâ sämmilijn jo stuárráámus uási áásá sämikuávlu ulguubeln, párnáin joba 70 %. Nuuvtpa kielân kullee vuoigâdvuođâi olášume meiddei uáivikaavpugkuávlust lii tehálâš. Ucceeblohováldálii 13.11. almostittum čielgiittâs mield palvâlusah olášuveh kuittâg hyeneht. Sämikielâlâš párnáin ličij laavâ mield vuoigâdvuotâ sämikielâlâš peivikiäčun ubâ eennâm kuávlust. Kuittâg ovdâmerkkân Helsigist ij lah sämikielâlâš peivikiäčču. Kuávlust ässee sämmilâšvanhimeh čielgiittâs mield aneh sämikielâ já kulttuur sirdâšume párnáid tehálâžžân já tuáivuh peivitipšo sämikielân. - Tarbâšuvvojeh jotelis ráđádâlmeh uásipelij kooskâ tilálâšvuođâ tivomân, tiäddut ucceeblohováldálâš. Ucceeblohováldálii čielgiittâs puáhtá uáinusân vááijuvvuođâid meiddei škoovlâi sämikielâ máttááttâsâst. Ko aalmug puáráásm, kalga smiettâđ meid eenikielâs peeleest sämmilâš puárásij tilálâšvuođâ. Uáivikaavpugkuávlu sämmiliih tuáivuh jieijâs saje, mii adeličij máhđulâšvuođâ kulttuur alnetoolâmân meiddei kaavpugist. Sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm. Suomâst sarnum kuulmâ sämikielâst puoh láá viehâ uceh, mut eromâšávt aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ vaattâv cevzimân huápulâš já kuháskyeddee toorjâtooimâid. - Vyerdim ij taam tilálâšvuođâst lah čuávdus, pááhud ucceeblohováldálâš. Suomân tarbâšuuččij huápust sämikielâ iäláskittemohjelm, tegu sämitigge lii iävtuttâm. Ucceeblohováldálii mield sämikielân lohtâseijee tooimah iä tááláá tiileest ole kuhás iäge keellijd kielâi puátteevuođâ turviimân. - Suomâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs algâaalmug kielâ siäilumist puáttee suhâpuolváid, ucceeblohováldálâš tiäddut. Ucceeblohováldálii rähtittem tutkâmuš rahtij Anne Länsman uásild sämikielâlâš sahhiittâlmij vuáđuld. Tutkâmuš almostittui já sämikielâ já sämimáttááttâs tilálâšvuođâst savâstâllui ucceeblohováldálii, sämitige já pärniäššiváldálii ornim seminaarist Helsigist 13.11. Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar kirkkosiidjân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâšem já kulttuur kuávdáš. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii orniđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs sehe hoittáđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes já tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdánem. Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já pivnohis maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámpäikki. Sämikulttuurkuávdáá ruttâdmân lii finnejum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju vaarijd. Sämitigge - Sämmilijd ovdâsteijee jiešhaldâšemorgaan Sämitigge lii ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij jiešhaldâšemorgaan. Ton tehálumos pargo lii vuáváđ já olášutteđ Suomâ vuáđulaavâst sämmiláid algâaalmugin turvâstum kulttuur-jiešhaldâšem. Sämitige ovdedeijen iivijn 1973 - 1995 tooimâi Säämi Parlament, mii lâi vuáđudum tast adelum asâttâssáin. Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan. Tot lii jiečânâs almosvuoigâdvuođâlâš vuoigâdvuođâpersovn, mii jiešhaaldâšlâš häämis peeleest ij lah staatâ virgeomâhâš ijge uássin staatâhaldâšem. Sämitigge tuáimá vuoigâdvuođâministeriö haldâšemsyergist. Sämitigge oovdâst sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin já hoittáá sämikielâ, kulttuur já sii sajattuv kyeskee áášijd algâaalmugin. Sämitigge puáhtá toohâđ virgeomâháid alguid já iävtuttâsâid já adeliđ ciälkkámušâid. Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij koskâvuođâst valjâiguin, moh olášuttojeh jyehi niäljád ive. Majemustáá vaaljah toimâttuvvojii čohčuv ive 2007. Ovdâsteijee häämis keežild Sämitigge čáittá Suomâ sämmilij virgálâš uáinu sii kyeskee aašijn. Sämitige čuákkim, váldutoimâlâš saavâjođetteijee já stivrâ láá sämitige tehálumoseh toimâorgaaneh. Sämitigge aasât lävdikuudijd valmâštâllâđ aašijd. Sämitige toimâ ruttâduvvoo staatâ varijguin. Sämitige čuákkim oovdâst Sämitige alemus meridemvääldi. Tot čokkân 4-5 keerdi ivveest. Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn. Staatârääđi meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin enâmustáá jienâid finnim olmožid, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân. Sämitigge aasât koskâvuođâstis kyevti ihán häävild stiivrâ, moos kuleh jesânin tige saavâjođetteijee, kyehti värisaavâjođetteijee já nelji eres jeessân. Stivrâ tuáimá sämitige čuákkim vuálásâžžân já ton vuosâsajasâš pargon lii västitiđ poolitlâš tooimâst já haaldâšmist sehe anneeđ huolâ tige čuákkim valmâštâlmist. Sämitigge väljee koskâvuođâstis váldutoimâlâš saavâjođetteijee ubâ vaaljâpajan. Saavâjođetteijee pargon lii jođettiđ tige poolitlâš tooimâ já ovdâstiđ Suomâ sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin. Toimâpaje 2008-2011 sämitige ornijdemčuákkim valjij Anarist 9.2.2008 saavâjođetteijen Juvá Leemit ađai Klemetti Näkkäläjärvi: Sämitige čuákkim aasât vaaljâpaajees ááigán nelji lävdikode, säämi kielârääđi sehe vaaljâlävdikode, mon toimâpaje lii uánihub, ko eres lävdikuudijn. Lävdikodeh tuáimih stiivrâ vuálásâžžân, valmâšteleh toimâsuárgásis kullee aašijd já taheh miärádâsâid suárgásis kullee vaarij jyehimist já kevttimist. Lävdikudij saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh kalgeh leđe sämitige eidusâš jesâneh. Sii lasseen jyehi lävdikoodán kuleh vittâ eres jeessân sehe juáhážân persovnkuáhtásâš värijeessân. Lävdikodeh kalgeh ovdâstiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš Suomâ sämmilij kielâlâš já kuávlulâš juávhuid sehe šiev äššitubdâmuš toimâsyergistis. Lävdikudij pargoin lii meridum sämitige pargo-oornigist. Lävdikodeh hoittájeh jieijâs toimâsuárgán kullee tieđettem Sämitige čäällimkodde šadda kuulmâ toimâttuvâst: 1. Almos toimâttâh hoittáá ekonomia-, pargojuávkku- já eres almoshaaldâšmân kullee aašijd. 2. Sämikielâ toimâttâh olášut säämi kielâlaavâ (laahâ 1086/2003, asâttâs 108/2004) miäldásijd pargoid. Tot ana huolâ laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed virgeomâhijd já lájádâsâid sämikieltáiđusâš tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin sehe čuávu säämi kielâlaavâst asâttum mittomerij olášume já taha táárbumield alguid sämikielâ kevttim oovedmân. 3. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl já olášut lävdikode kieđâvuššâm aašijd. Tot västid sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, valmâštâlmist já jyehimist, säminuorâi taaidâtábáhtus orniimijn, almostit sämimáttááttâs lovottuvâid já tuálá ohtâvuođâ sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid já škovláid sehe máttááttâs haaldâšmân. Toimâttâh valmâštâl já olášut meiddei säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimij aašijd já uáslist säämi máttááttâshaldâšem tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon. Toimâpääihih Sämitige čäällimkode váldutoimâpäikki lii Anarist. Sämitiggeest láá uálgitoimâpääihih meiddei Iänuduv, Ucjuv já Suáđigil kirkkosiijdâin. Parlamentaarlâš rääđi Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš ohtsâšpargo-orgaan. Ruošâ sämiorganisaatioh láá pisovâš uásálisteeh (Permanent Participants) SPR:st, ko sämmilijn Ruošâst váilu jieijâs aalmug valjim orgaan. Ruošâ sämmilijn láá kyehti pisovâš ovdâsteijee Säämi parlamentaarlâš rääđist. Sii väljee Sämirääđi neelji ihán häävild. SPR vuáđudui njuhčâmáánu 2. peeivi ive 2000. Ruotâ Sämitigge seervâi rááđán cuáŋuimáánust 2002. Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh jođetteh rääđi 16 manuppaje poojijn. Čäällimkodden tuáimá tot sämitigge, kiäst lii jođettemovdâsvástádâs kuás-uv. Saavâjođettemvuotâ SPR algâmääđhist Ruotâ já Suomâ sämitigeh piettâlii maŋgii saavâjođettemvuođâst ruttâdem váilum keežild. Saavâjođettemvuođâ toovâi máhđulâžžân iäskán ekonoomlâš iše Taažâ sämitiggeest, mii sirdij Ruotâ já Suomâ sämitiggijd ihásâš torjus SPR tooimâ várás. Suomâ sämitige vuosmuš saavâjođettempaje SPR:st lâi 25.2.2005 - 6.3.2007. Sämitige vaaljah Sämmiláid algâaalmugin lii vuáđulaavâst turvâstum jieijâs kielâ já kulttuur lyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. Ive 1996 rääjist jiešhaldâšem vuáváá já olášut Sämitigge (L 974/1995, muttum 1279/2002 ). Sämitigge lii sämmilij jieijâs aalmugváldálâš ovdâsteijeejuávkku, mon pargon lii hoittáđ sämikielâ já kulttuur sehe sämmilij sajattuu kyeskee aašijd algâaalmugin. Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh jyehi niäljád ive. Puátteeh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh ive 2011. Vaaljâlävdikodde olášut vaaljâid sämitiggeest adelum laavâ (974/95 muttum 1279/02) 4. lovo já vuoigâdvuođâministeriö vaaljâlattiimist adelem asâttâs miäldásávt. Jienâstemvuoigâdvuođâliih láá sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân. Jienâstemvuoigâdvuođâliih sämmiliih láá meiddei vaaljâtoháliih já pyehtiđ riemmâđ vaaljâin iävtukkâssâ Sämmiliih Suomâst Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug. Jiečânâs enâmijn ässee aalmugeh nabdojeh algâaalmugin, ko sij láá šáddááš aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái riijkârajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš kuávlust, moos eennâm kulá. Algâaalmug, kote kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin, lii vuoigâdvuođâlâš sajattuvâstis peerusthánnáá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, ekonoomlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis. Sämmilij sajattâh kirjejui Suomâ vuáđulaahân ive 1995. Sämmilijn algâaalmugin lii vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris sehe toos kullee ärbivuáválâš iäláttâsâidis. Sämikielâ kevttimist virgeomâháin lii asâttum jiejâs laahâ. Sämmilijn lii lamaš ive 1996 rääjist päikkikuávlustis kielâs já kulttuuris kyeskee vuáđulaavâ miäldásâš jiešhaldâšem. Sämmilij jiešhaaldâšmân kullee pargoid hoittáá sämmilij vaaljâiguin väljejum parlament, Sämitigge. Lasseen nuorttâsämmilij sijdâčuákkim oovdâst nuorttâlâšlaavâ mield nuorttâsämmilijd nuorttâlâškuávlust, mii lii uási sämikuávlu. Sämikuávlu lii miäruštâllum laavâst. Toos kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah sehe Suáđigil kieldâst Säämi palgâs kuávlu. Suomâst sämmiliih láá suullân 9000. Sist paijeel 60 prosenttid äässih juo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámušâid. Árvuštâlloo, et puohnâssân sämmiliih láá jieškote-uv enâmijn ohtsis paijeel 75 000. Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst. Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaavâst já ton válduvuáđustâsân lii sämikielâ. Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâžžân toin iävttoin, et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn tâi ááhust já äijihist tâi madârvanhimijn lii oppâm sämikielâ vuosmuu kiellân Taažâ sämmilij ovdâsteijeeorgaan, sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1987 (laahâ 1987:56) já tot algâttij tooimâs ive 1989. Sämitige kuávdášhaldâšem tuáimá Kárášjuuvâst skammâmáánust 2000 vihkum uđđâ parlamenttáálust: Ruotâ sämmilij ovdâsteijeeorgaan, sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1992 (laahâ 1992:1433) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst. Sämitige kuávdášhaldâšem tuáimá Kiärun kaavpug kuávdážist: Sämmiliih lahâaasâtmist Suomâ vuáđulaahâ (731/1999) Suomâ vuáđulahâasâttâs uđâsmittui ive 1999 čokkiimáin tolebijd, nelji sierânâs vuáđulaavâ ohtân laahân. Uđđâ vuáđulaahâ šoodâi vuáimán 1.3.2000. Sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâin asâttui vuosmuu keerdi ive 1995 vuáimán šoddâm haldâttâshäämi nubástussáin. Uđđâ vuáđulaavâst siämmáá västideijee njuolgâdus lii vuáđuvuoigâdvuođâid kyeskee 2 lovo 17 § 3 momentist: "Sämmilijn algâaalmugin sehe mustilijn já eres juávhuin lii vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämmilij vuoigâdvuođâst kevttiđ sämikielâ virgeomâháin asâttuvvoo lavváin." Sämmiláid kullee kulttuurjiešhaaldâšmist asâttui vuosmuu keerdi ive 1996 aalgâst vuáimán šoddâm haldâttâshäämi 51a §:ijn. Uđđâ vuáđulaavâ siämmáá västideijee njuolgâdus kulá haldâšem já jiešhaldâšem kyeskee 11 lohon, mon 121 § 4 moomeent mield: "Sämmilijn lii sämikuávlust kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem tađe mield ko laavâst asâttuvvoo." Kulttuurjiešhaldâšem olášutmân asâttui ive 1995 meiddei sämmilij jiešhaldâšemorgaanâst, sämitiggeest, jieijâs lavváin. Nuuvtpa sämitigge olášut toos vuáđulaavâst asâttum pargo Sämikielân lohtâseijee aašijn Sämitiggeest västid säämi kielârääđi. Säämi kielârääđi koskâvuođâst väljee sämitigge ovdâsteijes meid säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikoodán. Lasseen sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh, mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid. Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ihásávt staatâ budjetist (válduluokka 29, máttááttâsministeriö) sämikielâlâš kulttuur já sämiseervij tooimâ tuárjumân čujottum meriruuđâ. Säämi kulttuurmeriruttâ ive 2008 lii 205.000 eurod. Meriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâi vuáđuld torjuuh sämitaiduu já -kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd. Meriruuđâ jyehimvuáđustâsah láá meridum sämitige pargo-oornigist. Ton mieldi toorjâ mieđettuvvoo kulttuurtorjun (tegu proojektorjun, pargo- já mätkitorjun), sämiseervij toimâ- já almostittemtorjun. Lasseen lävdikodde puáhtá mieđettiđ ucumušâttáá meiddei sierânâs kulttuurpalhâšume. Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs. Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin. Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs. Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá, mut uáppeemeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt, viermimáttááttâssân. Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs. Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš/ väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn, mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš. Viimeksi päivitetty ( 30.09.2008 ) Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo Oppâmateriaalpargo taha iävtuid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlâš máttááttâsâsân jieškote-uv škovlâtaasijn. Sämikielâlâš oppâmateriaalij valmâštem algâttui sämikielâlâš algâmáttááttâs jotonpieijâm ohtâvuođâst 1970 –lovo pelimuddoost. Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, mast poorgâi ive 1976 rääjist sierânâs sämiškovlim vuávájeijee. Tááláá ääigist oppâmateriaalpargo kulá Sämitige pargoid, mii finnee ihásávt staatâtorjuu oppâmateriaal rähtim várás. Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluákan já tobbeen máttááttâshaldâttâs toimâmanoid. Sämitigge taha ihásávt máttááttâshaldâttâsáin oppâmateriaalpargo kyeskee puáđussopâmuš já raportist toos materiaalpargo puátusijn. Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpargo kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipâid. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid oppâmateriaalpargo vuáváámist, tooimâi piäiválâš olášutmist, jyehimist, tieđeetmist, vaarij kevttimân kullee haaldâšmist já materiaalpaargon kullee tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost. Oppâmateriaal ráhtoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. Sämitigge tuárju meid ovtâskâs oppâmateriaal rähtim. Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlâš oppâmateriaalprojektij várás. Eidusâš uuccâmäigi ij lah, mut torjuuh occojeh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, et puáttee ive pyevtittemvuávám lii pargo vyelni. Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválâš pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid. Merhâšitteemus oppâmateriaalpargo pargee juávkku lii sämikielâlâš máttáátteijeeh. Sämiaalmug sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs oovdedmân lii Sämitigge uáinám, et sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusah fállojeh sämmilij jieijâs eenikielân, vuávájuvvojeh sämmilij jieijâs vuolgâsoojijn, sämmilâš kulttuurtuávááš, ärbivuáválijd áárvuid sehe eellimvyevi já jurdâččemvuovijd vuotânväldimáin sehe palvâlusah uárnejuvvojeh sämmilij kulttuurjiešhaldâšem vuáđuld. Ovdâskodde tuhhiittij ive 2002 vuosmuu keerdi staatâ budjetân sierânâs staatâtorjuu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás. Sierânâsmeriruttâ lii tehálâš uási sämmilij vuáđulavâlâš jiešhaldâšem sämikuávlust, mon pehti sämmiliih pyehtih merhâšitteht vaikuttiđ sijjân čujottum palvâlusâi pyevtitmân. Budjet mield meriruuđâ uážžu kevttiđ staatâtorjuu mäksimân Sämitige pehti sämikuávlu kieldáid sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân já puohâin sämikielâin. Meriruttâ lii ive 2004 lamaš 600.000 eurod. Staatâtoorjâvirgeomâhâžžân tuáimá Laapi läänihaldâttâs. Staatâtorjuu kevttim vuáđuduvá Sämitige já sämikuávlu kieldâi koskâsâš sopâmušân. Staatâtorjuin tuárjojeh sämikuávlu kieldah el. sämikielâlâš peivitipšo/kielâpiervâltooimâ, säämi sosiaal- já peerâpargo, päikkipalvâlemtooimâ sehe sämikielâlâš tiervâsvuođâpalvâlusâi orniimist. Viimeksi päivitetty ( 27.04.2008 ) Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) lii uási väldikodálâš mättimkuávdášviärmáduv. Väldikodálávt mättimkuávdáštooimâ kyeskee laahâ (1230/2001) já asâttâs (1411/2001) lává puáttám vuáimán ive 2002 aalgâst. Poske lii Laapi ollâopâttuv, Sämitige, Kolpene palvâlemkuávdáá kieldâ¬ovtâstume já Oulu kuávlu áámmátollâškoovlâ ornim sopâmušvuáđusâš organisaatio, mon stivree já joođeet ráđádâllâmkodde. Poske lii ohtâ ohtâlâš toimâlâš oleslâšvuotâ, mii šadda kuulmâ kuávlulâš toimâohtâduvâst: Laapi já Pohjois-Pohjanmaa toimâohtâduvâst sehe Sämiohtâduvâst. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá pargon lii ovdediđ: - ubâ sosiaalsyergi viärmádâhlâš, maaŋgâáámmátlâš já maaŋgâtoimâlâš palvâlemhaamijd, pargovuovijd, konsultaatioid sehe toid kullee iskâdâllâmtooimâ, - sosiaalsyergi piäiválâš pargo, škovlimvuáháduvâi ohsâšpargo sehe vuáđu-, jotkâ- já tievâs¬mittemškovliittâs, - uđđâ teknologia vijđes kiävtunväldim sosiaalsyergist, - eennâmkodálâš sosiaallâš vaikuttâsâi miäruštâllâm já pyereestvaijeemstrategilâš pargo sehe - sämikielâlâš sosiaalsyergi palvâlusâi ovdedem. Sämitigge uárnee ihásávt ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaidâtábáhtus. Taaidâtábáhtus uárnejuvvoo vuáruiivij jieškote-uv kieldâst já toos puávdejuvvojeh puoh sämikielâ tâi sämikielâlâš máttááttâs párnááh já nuorah. Uásálistem škoovlâi ulguubeln lee še máhđulâš. Tábáhtus lii luptim uáinusân maaŋgâid uđđâ mätteid já uásálistem toos lii lamaš ovttuu valjaa. Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân, mii lii kuávlukieldâi tábáhtusâi viärdásâš kavalkaad. Sämitábáhtusâi šlaajah láá kuittâg ovttuu ucánjáhháá spiekâstâm väldikodálijn šlaajâin. Uárnejeijei mielâst lii lamaš tehálâš tuárjuđ tom puđâldemtooimâ, mii lii säminuoráid tijpâlâš já mii enâmustáá puđâlduvvoo. Tanen juoigâm já lávlum láá lamaš šlaijâidis peeleest täävjib ko iäráseh. Muusikkuvviimeh láá lamaš meiddei pivnoheh já toi rähtim uccâ, tuáriskuávlu škoovlâin lii pieijâm joton virkkuus puđâldemtooimâ. Säminuorâi taaidâtábáhtus uáivilin ij lah lamaš čoonnâđ nuorâid tuše ärbivyevi aaitârtmân, pic meiddei eres-uv taaidâšlaajah láá lamaš mieldi. Alnetoollâm já pargojuávhu jieijâs siijđoh Siisâčäällim lii uáivildum Sämitige pargojuávkun. Čääli jieijâd siisâ vuoluupiäláin luámáttuvváin. Sämikielâlâš oppâmateriaalij Sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaalâid ovdâmáttááttâs, vuáđumáttááttâs, luvâttuvâi, áámmátlâš já rävisolmoošškovliittâs tárboid. Sämitigge lii ráhtám kuhheeb äigipaje vuávám, mii ihásávt tärhistuvvoo já mon mieldi materiaalah pyevtittuvvojeh. Lasetiäđuid oppâmateriaalâin, pyevtittemvuáváámijn já ruttâdmist addel Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh Anarist. Aanaarsämikielâlâš oppâmateriaalah Nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaalah Tavesämikielâlâš oppâmateriaalah Máttáátteijei materiaalah Web-materiaalah Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar kirkkosiidjân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâšem já kulttuur kuávdáš. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii orniđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs sehe hoittáđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes já tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdánem. Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já pivnohis maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámpäikki. Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. Vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. Kišto lii áávus puohháid Suomâ, Euroop Union já ton haahâmlahâasâttâs pirrâdâhân kullee enâmij aalmugjesânáid, jieškuás-uv vyeimist orroo sopâmušâi já laavâi miäldásávt. Aainâs-uv oovtâst iävtuttâs tohâmân uásálistám pargojuávhu jesânist kalga leđe vuoigâdvuotâ porgâđ arkkiteht ámáttist jieijâs enâmist. Säämi párnáikulttuurkuávdáš juátká tooimâs Laapi párnáikulttuurviärmáduv já väldikodálâš Taikalamppu-viärmáduv jesânin. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ruttâdeh Máttááttâsministeriö, Sämitigge sehe sämikuávlu kieldâin Iänudâh, Aanaar já Suáđigil. Säämi párnáikulttuurkuávdáštoimâ ovdeduvvoo čuásáttâhjuávhui juksâmvuođâ já ohtsâšpargo orniimist eres algâaalmugijguin já eennâmkode párnáiguin já nuorâiguin. Párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii lasettiđ párnái já nuorâi tubdâmuš jieijâs kulttuur kuáttá, nanodiđ já tuárjuđ párnáá sämikielâ ovdánem, stivriđ párnáid já nuorâid jieškote-uv taaidâfeeriimij áárvustanemân já ovdediđ ohtsâšpargo páihálij já kuávlulij tuáimeiguin. Toimâ čujottuvvoo peivikiäččoid já škovláid, čuásáttâhjuávkkun vuálá 18 –ihásiih párnááh já nuorah. Párnáikulttuurkuávdáš uárnee sämikuávlu škovláid kulttuurkuursâid, maid máttáátteijein lii máhđulâšvuotâ valjiđ máttááttâs caggen. Säämi párnáikulttuurkuávdáš kiävttá kuursâi stivrejeijen elilâmulmuid, ärbivyevi mätteid, sämitaaidârijd já äššitobdeid. Laapi párnáikulttuurviärmádâhân kuleh Ruávinjargâ, Ranua, Kiemâ, Tuárnus, Aanaar já Sämitigge. Kuávdášlâš ulme Laapist lii huksiđ vijđes párnáikulttuurpalvâlusâi viärmáduv mii juksá jyehi lappilâš párnáá. Taaidâsyergikuáhtásiih ovdedempargoh láá ráiđukove já mediašoddâdem sehe säämi párnáikulttuur ovdedem.