Heikkâ-säplig epitáválâš peivi ¶ Tiettih-uv , ete jis kejâstâh tuu porthái vuálá , sáátáh kávnđ kávnâđ maidnii , maid rävisulmuuh iä uáini ? Nomâlâssân tobbeen lii jo moonnâm keesi rääjist mottoom säplig . Ton nommâ lii Heikkâ , já veikkâ tot lii-uv siemin , tun kale tom uáináh , jis oroh váhá ääigi siijvost . Heikkâ ij lah ärgi , muttâ tot ij tuše lijkkuu korrâ tuuškân ige oinuu , jis larmââh larmâdâh . Tobbeen porthái vyelni Heiâst Heeihâst lii mučis viste , kost lii vistig siemin ohtâ viäskárâš . , Tast láá olmâ tupekáálvuh-uv tobbeen : engâ sengâ , pevi pevdi , kyehti stoovl stoovli ( jis kyessi puátá ) já skappi , kost tast láá pihtseh já eres tävireh . Heikkâ lii tärkki tast , moh pihtâseh tast láá pajalstis paijaalstis , tast láá ain ollâ fijnâ kappeer já uvjis čuovjis liivi . Tot ij kale tarbâsičij čalmelaasâid , mutâ mun jurm jurdám ete tot ana taid tuše heervâ tie tiet . Já kalehán toh láá pertiseh perttiseh , mučis čuovjâdeh , tego liivi-uv . Te tast lii vala uccâ väimsuáb väzzimsuábáš , maid tot ij meiddeikin tarbâš taarbâš , mutâ ko tot lii ton mielâst nuuvt fijn fiijnes . Ohtâ Heeihâ peivi moonnâm čoovčâ ovdil juovlâi , ko muotâ lâi jo enâmist , lâi tuođâi jiäráskittee . Heikkâ kale vistes vistees , ko tot läävee čurgiđ-uv tom jyehi oho , mutâ vuossâmus tove tot ton peeivi huámásij peevis peevdis vyelni maidnii , maid tot ij lamaš kuássin ovdil huámásâm : Ton uccâ peevi peevdi lâi seeinist räigi ! Stuorrâ olmâ räigi , mast oinui čuovâ já mast poođij imu áimu tohon viistán ! Heikkâ ij lamaš kale ärgi . Tot lâi iällám ráánjá pennuučievâst-uv talle , ko stuorrâ , harieijee harijdeijee peenuv lâitobbeen lâi . Mutá tääl Heikkâ váhá poolâi : Maht tot ij lamaš ovdil uáinám tággáár rääigi ton jieijâs visteest . Mast tot lâi toos ubâ puáttám já mii tobbeen tyehin lâi ? Nuuvt ko ain , ko Heikkâ vuálgá olgos , te tääl-uv tot vaaldij väimsuábis väzzimsuábis mieldi já kaperis já čalmelaasâid uáiván já uigâi uuigâi ruokkâsávt uáivis rigist rääigist olgos . Na , Heikkâ , maid tun uáináh ? Uccâ skapistis Heeihâst lijjii ennuv kirjeh-uv . Tast lâi ennuv asto luuhâđ kirjijd , ko eres pargoh iä lamaš . Tobbeen skaapist lijjii eres kiirjij meiddei luándu- já elleekirjeh . Ko oolmoš lohá kiirjijd , sun uáppá maailmist ovdâmerkkân tom , ete kirahvist lii uáli jo kuhes čeve . Tast tom . Mutâ oskottetteeht ton kirjeest lohá meiddei , ete kirahvih ääsih Afriist Afrikist , teikkâ iä aainâskin tääbbin Suomâst . Já ko Heikkâ lâi luuhâm siämmáá kirje ko tun , tot tiátá eidu siämmáá tiđu tiäđu . Ete kirahvih iä kale Suomâst aasâ . Mutâ täälba Heikkâ oinij nuuvt stuorrâ kirahvi , ete vuossâmu vuossâmuu tove ton väimsuábist väzzimsuábist lâi tuoâlâš tuođâlâš tárbu , nuuvt ennuv tot koolgâi sujâttiđ jieš . Heikkâ rääigist olgos , njuolgij liivis já stellij čalmelaasâid pyerebeht . Te kirahvi njeejâi Heeihâ táásán , já eeđâi : “ Lah-uv tun tot kuárroo , kote koolgâi puáttiđ tivvoođ muu puuvsâid ? ” Ovdil ko Heikkâ kiergânij västidiđ maiden , tot kuulâi jotelávt sárnoo jienâ paajaabeln : “ Jis tun lah kuárroo , tun koolgah tivvoođ visti vistig muu päiđi pääiđi . Keejâ veikkâ : Taat lii aaibâs ráigá ráigánâm jo . ” Alleen Heeihâ paajaabeln muorâst čokkái uccâ apina apinaš , kote čujottij rääigi päiđistis . Piištij vala toe tove , ovdil ko Heikkâ kierânij kiergânij , teikkâ maatij ettâđ maiden . Heikkâ lâi kale čepis kuárroo ; tot lâi kolgâm kuárruđ já tivvoođ jyeh jyehi pihtâs , tot oonij . Mutâ Heikkâ lâi viehâ ucce , jis tun piejâččih kieđâd tuohu nyevt , te tot uccâ kappeeruáiválâš sälig säplig toos aaibs aaibâs älkeht . Já jo tot uccâ apina-uv apinaš-uv lâi kale nuuvt styeres Heeihâ mielâst , masa tego ráánjá penuv peenuv . “ Krhm , ” eeđâi Heikkâ , ko muide säpligeh iä mti määti ettâđ talle ko kirahvi teikkâ apina koijâd tom tivvoođ pihtâsidis pihtâsijdis . Kirahvi : “ Lah-uv tun tot kuárroo , kiäm mii lep tiilám tivvoođ mii pihtâsijd ? Mii lep vuárám vuárdám kuárroo jo , ( kirahvi keejâi tiijmes ) masa kulmâ mánuppaje . ” “ Nuuvt ! ” , kullui kostnii muorâst . “ Mii lep vuárám vuárdám tuu jo aainâs-uv pel viiđâ rääjist ! ” Tot lâi apina . “ Krhm , ” eeđâi Heikkâ . “ Te . . Iberdâm . Tist láá puuvsâh ? ” “ Já päii päiđi še ! ” , huuih huuihij apina . “ Aaibâs nuuvt , päii päiđi še , ” eeđâi Heikkâ já tivoi čalmelaasâi stellilmâs . Heikkâ tuubâi tuubdâi , ete vuordijn suu vástáâs vástádâs . Heikkâ kale mielâstâs išedij iärrásijd , jis tuše maatij . “ Na mušteleea mušteleeba , ete magareh piergâseh tist láá . Lii-uv tist kuárrummaašin ? ” , koijâdij Heikkâ . “ Must lii kuáivu ! ” , huuih huuihij apina . “ Mun lam kavnâm tom jieš ! ” . “ Hmm ” , västiij västidij Heikkâ . “ Mun jiem taarbâ taarbâš kuáivu , ko mun tarbâšiččim kuárrummaašin , teikkâ ” . “ Must lii uđđâ tuolmâmpyerá ! ” , movtskij movtáskij apina , já kaačâi viežžâđ uđđâ pyerá pyerás . Tot vuojij toin ruáptukulij maassâd : “ Mun jiem määti vala vyeijiđ tain ko návt ” . Heikkâ eeđâi : “ Mun tarbâsiččim kuárrummaašin , teikkâ teikkâááimi , láá-uv tist tagareh ? ” . Kirahvi eeđâi : “ Ele peerust apinast . Tot lii kale virkkuu já jotteel , mutâ ij ain ibbeer ibbeerd , mast lii saahâ . Vaiâlittee Vaidâlittee mist iä lah kuárrummašin kuárrummašineh , mutâ mannoop oppuu kuuvl . Tot lii rävdee já máttá kal muštâliđ , mast tun uážuččih iše . Uccâ vilij väzzilij ( apina pyeráin , tiđust-uv tiäđust-uv ) ( já vuossâmužžân ) oppuu kuuvl . Oppuu lâi eidu talle peivinahârijn , já koccái , ko juávkku siisâ . “ Tuot säplig poođij muu pääiđi já mist ij lah , maid tot taarbâs já lah-uv tun vala uáinám muu uđđâ pyerá , keejâ , ko mun vuájm vuájám ! ” , eeđâi apina jotelávt já siämmást jo vuojij viste pirrâ . Oppuu ij lamaš hiđes uáivistis , pic iberij iberdij tállân , maid säplig tarbâšij . Tot pivtij apinast ton pyerá já tom káávvud . Iärráseh imâstillii paaldâst , ko oppuu poorgâi maidnii uáli jo jotelávt . Oroi , ete tast liččii lamaš nelji kieđâ , ko sun caimij caaimij já puunjâi , puuvâi já . Loopâst tot sihostij káálus já čokánij stooln stoovlin . Apina pyerá lâi sii oovdâst rieggeeh pajaskulij jâ monnjârieggee saajeest lâi miinii omâs piergâsijd . Ko Heikkâ lâi váhá ääigi ääigikeejâi , tot hoksái , ete tothân li lâi kuárrummaašin ! Oppuu lâi ráhtám apina tuolmâmpyerást kuárrummaašin ! Tom koolgâi tállân iskâđ : kirahvi njuolâi puvsâidis Heeikân , já ko oppuu lâi pieijâm mašinân , čokánij maašin oovdân já kirahvi já apinjuurâtškuođijn apina pyerá tuolmâmijd . Kuárrummaašin lâi uáli jo pyeri ! Heikkâ-säplig krui kuárui jotelávt sehe kirahvi puuvsâid ete apina pääiđi já kuohtuuh láin uáli jo luholiih pihtâsijd pihtâsijdis maassâd čavosin . Apina halidij halijdij vala vyeijiđ pyeráinis já oppuu mačattij tom jotelávt maassâd pyerán . Apina vyeškuođij vyeješkuođij oppeet pyeráin ruáptukulij já kirahvi kočoi Heeihâ páikkásis juuhâđ kaakao vala . Oppeet juuđij uccâ ( apina pyeráin , tiáđust-uv ) ( já vuossâmužžân ) kirahvi pääihi kuávlun já Heikkâ finnij kaakao . Ellein lâi vala hitruus eehid , ko apina čaaitij já kirahvi já Heikkâ savâstâláin pihtâsijn já Heikkâ muštâlij elleekirjijnis . Piäiváš lâi jo ruopsâd , ko Heikkâ-säplig maaâi maasâi pikkásis páikkásis . Tot ij vajam vajaam innig muide ko moonnâđ seegân seeŋgân . keččin kullui skorijdem ton visteest já siävŋus piäivááčuovâ čuovvij Heeihâ muáđuid suámálávt .