Heaika váillahii plánas čielgasit áigumušaid.  ¶ Su musihkka lea poehtalaš ja das lea roavis harmoniija.  ¶ Šaddá váttis dilli.  ¶ TEKST:Mii leat máŋgi iežamet gáfejas hupman go leat nu olu olbmot geain lea oanehaš namma min báikkis.  ¶ Čállosiin lea stuora historjjálaš árvu, ja daid osiin maid Áššu beasai lohkat, muitala Alf Wiig earet eará dološ sámi vieruid birra sihke Guovdageainnu ja Kárášjoga guovlluin  ¶ Buot mii guoská dasa man bures muhtun media gieđahallá iešguđetlágan surggiid, boahtá das man muddui medias lea gelbbolašvuohta daid iešguđetlágan surggiin  ¶ Fágasearvvit organiserejit erenoamáš bargojoavkkuid, gos dušše dat geat barget daid erenoamáš bargguin sáhttet leat miellahtut  ¶ Daid gielain atnet olu substantiivvaid, vel dalle nai go ii dárbbašivčče  ¶ Muhto galggat gal leat oalle čálaoahppavaš, ja buorre dárogielas ovdal daid báhpiriin oaččut čielgasa  ¶ Ovttasbargu Ruoššain lea okta daid njealji vugiin movt ovddidit Davvi-Norgga gávppašeami  ¶ Sis lea vel Guovdageainnus čájálmas, Alfred´s Kro´as, maŋŋel go daid namuhuvvon báikkiin leat finadan  ¶ Leat ge hui unnán fágaolbmot daid iešguđetge surggiin mat gullet teáhterbarggu siskkobeallái  ¶ Mii leat nuppástuhttit ja fertet maid oahppat rivgobiktasiid goarrut, boagusta okta daid guđa oasseváldiin, Risten Anne Eira  ¶ Daid márkaniin deaivvai Áššu ollu olbmuid, ja sii bohte vaikko makkár riikkain máilmmis  ¶ Reivves čállá maid gurutbellodat, ahte justisdepartemeanta ii dáidde summal prioriteren 75 buletivirggi, daid 100 ođđa virggiin, Oslo:i iige guovlluide  ¶ Daid 90 ohppiin váldokurssain leat 48 dieđihan iežaset ollesáiggeoahppin  ¶ Guovttes daid nuorain, Christina Hætta ja Marit Inger Kristine Hætta, váillaheaba bártniid geat servet sáddagiidda  ¶ Logut čájehit maid dan ahte leat daid stuorámus báikkiin gos eanemus olbmot orrot, ahte eanet bárat earránit  ¶ – Dá lea ášši máid boađán fas loktet Sámediggái politihkalaš meannudeapmái dainna ulbmilin ahte Sámediggi bidjá deattu eiseválddiid vuostá vai šaddá buoret boranávddiid hálddašeapmi, dadjá Bæhr.   ¶ Buvttadeapmi lassána njeljiin proseantan dan jage, vaikko diibmá juo lei viehka buorre jahki.   ¶ Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Irén Reppenin.  ¶ Departemeanta sáhttá juolludit gitta 100 000 ruvnno ovdabargui ráhkadit plána mo galget bargat dainna áššin Skániin ja Evenáššis ja dat lea Várdobáikki guovddáš gii galggašii čađahit dan barggu, muitala Raimo Valle.  ¶ – Mun boađán evttohit dan sierra áššin Sámediggái dainna ulbmilin ahte sámegiela konventremii juolluduvvo sámefoanddas ruhta go Sámedikki bušeahtas , dadjá Jánoš Trosten .  ¶ Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuoradikkis.  ¶ Sámediggi lea hástalan Sijti Jarnge, Nordlándda fylkkasuohkana ja Aarborte suohkana nammadit bargojoavkku dainna ulbmilin ahte ovddidit Sijti Jarnge nanu sámi ásahussan mii earret eará galgá bargat čuovvovaččat:  ¶ Sámedikki ulbmilin lea ahte buot ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittut galget registrerejuvvot Askeladdenis, ja sierra prošeakta lea ge čađahuvvon dainna ulbmilin.  ¶ Sámediggi lea ovttasbargan Voksenopplæringsinstituhtain ja Oahpahus- ja dutkandepartemeanttain dainna ulbmilin ahte ásahit ovttasbarggu rávisolbmuidoahpahusa ja oahpponeavvoráhkadeami ektui rávisolbmuide.  ¶ Sámediggi vuordá mielas dan ahte bargu boahtá johtui johtilit dainna ulbmilin ahte 2008:s boađášii láhkaproposišuvdna.  ¶ Otná govva lea govvejuvvon Kárášjogas 1924:s olggobealde gávpeolbmá Berg viesu, dan oktavuođas go su nieida Biret náitalii Mathis Klemetsen Nillukkan Alaskas eret, ja go manaiga Alaskai maŋŋel heajaid.  ¶ Lean leamaš boazodolliid ságain, ja lean earret eará maiddái hupman Lars P. Gaupan ja eará Láhtinsiidda boazodolliiguin.  ¶ Dát sáhttá boahtit das go buot gielddan ii leat leamaš doarvái buorre geahčastat ja bearráigeahčču jienastus-logu ektui, dadjá Hivand.  ¶ Konseartan lávlot sii sihke sámegillii ja eŋgelasgillii.  ¶ 51 mánáid-TV prográmman gearggai Šlurfi leat mielde.  ¶ Danin fertii son oažžut veahki sihke arkeologain ja historjádiehttin.  ¶ Danin fertii son oažžut veahki sihke arkeologan ja historjádihttiin.  ¶ Maiddái davviriikkain leat dát girjjit vuvdon issorasat buot kioskan ja bensiidnastašuvnnain.  ¶ Muhto eanaš bihttán ledje min mielas beare hálbbes poeaŋggat main ii lean čikŋodat.  ¶ Lea sáhka sihke lonohallamiin, oktavuođačadni semináran ja sáddet eaktodáhtolaš bargiid olgoriikkaide bargat.  ¶ Rockan gudnejahttet Molotov Cocktail.  ¶ Ulbmil dáinna mátkin Finnmárkkus lei čájehit dohkkejit go dát bealtabiillat Suodjalussii, Postii, ja Geaidnodoaimmahahkii.  ¶ Ávžžuhuvvo maiddái suokkardit báikenammaregistera dainna ulbmilin ahte dáruiduvvon báikenamaid čálligoahtit riekta.  ¶ Muhto Bargiidbellodat biehttala ovttasbargat Keskitalon, Issánin ja Balsan.  ¶ Mun dieđán ahte mus leat vašálaččat danin go čuolan nu čielgasit badjeolbmuid beali, muhto eai dáinna áššin gal nagot mu njeaidit, go mun joatkkán ain bealuštit badjeolbmuid.  ¶ Muhto dan ii háliidan párra, baicca háliidii sálmma sámegillii, muitala Mari Boine Oslos, gii dán vahku olles leavttuin lea hárjehallamin gitaristan Roger Ludvigsenin Oslo duopmogirkus.  ¶ Soai gilvvohallaba Dáibal lunttaiguin Adam Klemet Hættan ja Isak Ole Hættan.  ¶ Sálas háliidivččii čoahkkima Svarstad Hauglandan ja Eiran jođáneamos lági mielde.  ¶ Dáinna áššin leat mii Guovdageainnu boazosámi nissonolbmot bargan unnimus 5 jagi, ja lea leamaš dakkár ášši maid lea leamaš hui váttis ovddidit.  ¶ Guovdageainnu olgešbellodaga sámediggelistaevttohas Aslak Anders Tornensis ii leat ovttaoaivilis Sámediggeáirasiin ja ovddeš Sámedikki presideanttain Ole Henrik Maggain ahte Sámediggi ferte oažžut eanet válddi.  ¶ Dál fertejit buohkat heaitit jallastahttime iežaset persovnnalaš riidduiguin, ja baicca geavahit návccaid ovttasbargat Turin gávnnahit movt oažžut nu buori bálvalusa go lea vejolaš.  ¶ Nu dáidá leat dáinna áššin maiddái, muhto fertet buoremus lági mielde goahcat ja bissehit dáid stuorra huksenplánaid.  ¶ Bissehit buot bávkalemiid girdin njukčamánu 1. beaivvi 2001 rájes.  ¶ Son áigu ieš gilvalit Trostenin riikačoahkkimis.  ¶ Sullii vihttanuppelogis sámi divššohasain ožžot divššus fálaldahkan háleštit sámegielalaš prošeaktabargiin ja professoriin Jens-Ivar Nergårdan, guhte lea Servodatdiehtaga instituhtas, Romssa universitehtas, vai sáhttet friddja muitalit divššu birra ja maid ieža oaivvildit gillámušaideaset birra  ¶ Dán jearahallama ovddeš Kárášjoga sátnejođiheddjiin Hans Rønbeckan dagai Arne Wulff 1976:s.  ¶ Mun lean gulaskuddan iežá dárogielat oahpaheaddjin geat leat leamaš Guovdageainnus, ja sii duođaštit dán.  ¶ Anne Gro Gaup várresátnejođiheaddjin.  ¶ Lassin leat dábálaš barggut girjebuvttadeaddjin ja aviissan.  ¶ Dieđusge dát gáibida eambbo resurssaid go dálá kristtalaš rohkosbottut, muhto iigoson mis rádioguldaleaddjin ge leat vuoigatvuohta gáibidit kvalitehta radio sáddagiin.  ¶ Muhto mus lei nu lihkku ahte earát gádjo mu, ja dál lean fas dáppe, lohká olmmái gonagassii  ¶ Nu sii gádjo heakkaideaset  ¶ Ráisduoddarhasat gádjo bohccuid  ¶ Dán jagi ledje maid moaddečuođi bohcco mannan dan sullui, muhto olbmot fuomáše ja gádjo bohccuid  ¶ Lakcagáhkkuin ja káfiin festejeddje ja ávvudeddje biebmubearráigeahčču bargit ja Kárášjoga sátnejođiheaddji Kjell Sæther, mannan bearjadaga go gádjo guovllukántuvrra  ¶ Suohttasat gádjo munno prošeavtta, ja moai jáhkke ahte dát rahčamušat velá dagahedje sisdoalu buorebun, árvalastá Astrid  ¶ De bohte cygnaeusat, agricolat ja earát sullasaččat ja gádjo suoma giela ja kultuvrra  ¶ Stuora soagit gádjo su  ¶ Rádjalovssat Divttasvuonas gádjo ollu olbmuid heakka go lovsejedje olbmuid Norggas Ruŧŧii nuppi máilmmi-soađi áigge  ¶ Ledjen sullii 25 diimmu giddagasas ovdalgo canadalaš ON soalddáhat gádjo mu  ¶ Eanaš duvvát gal gádjo "heakkaset" ja besse girdit vel oktii báhčinguovllus  ¶ Sii geat ledje barttas lahkosis čáskadišgohte buollima ja gádjo dienna lágiin bartta  ¶ Gádjo heakkaid  ¶ Juvllat vudjo loškeeatnamii, nu ahte lei oalle bargu sihkkelastit  ¶ Son gájui sin eatnat gerddiid, muhto sii nággejedje su vuostái ja barge iežaset miela mielde ja vudjo čiekŋalebbui suddui  ¶ Sii badjánedje almmi guvlui ja vudjo čiekŋalassii, sii heardduhuvve heađis  ¶ Váidaledje go ruovdereaga boalddahagat boatkanadde buolašin. Fuonášedje ruovdejálásiid go liegganedje beaivegoardagis ja vudjo ja jikŋii darvánedje ihkku  ¶ Muhto maŋŋil go iežas ovdalaš válgaguovllus Oslos fárrii Guovdageidnui, lea doaivva beassat Sámediggái láđđásit dadjon unni  ¶ Ja lehkos dat dadjon dakkaviđe: Beaivváš Sámi Teáhter lea duođai lihkostuvvan dáinna bihtáin  ¶ Das lea dadjon dat mii lea dadjon, ja ii dasa šat dárbbaš maidege lasihit  ¶ Ii mihkkege leat dadjon ovdagihtii  ¶ Mark lea fas eanan, maiddái dadjon gietti birra, muhto adnon maiddái stuorát guovlluid birra  ¶ Dávjá lea dadjon ahte soabalašvuohta lea buoremus gaskaoapmi bures birget ovttas  ¶ Lea dadjon Guovdageainnu beassážiid birra ahte lea oalle losses áigi  ¶ Muhto seammás diehtá Sárá ahte su lagamuččaide lea váttis dohkkehit dan ahte su neavttadaddan buktá diekkár hástalusaid, go son árvida ahte daiguin guottuiguin mat min servvodagas leat, de eai leat buot unohis cuiggodeamit ollen su duohkái, muhto dadjon su lagamuččaide ja bisánan sin duohkái  ¶ Dasa lassin leat badjel bealli dievdoolbmuin náitalkeahtes, nu dadjon boaresbártnit  ¶ Eará sániiguin dadjon ahte liberála teologiijas galggai leat “sadji” girkus dovddastuvvon oskku bálddas mii dalle lei eanetlogus girkus  ¶ Ja boazodoalu oainnut eai váldo vuhtii, go álot lea dadjon ahte ealáhus lea bealalaš, dadjá Oskal  ¶ Nu go dadjon barga Per Vidar Álttas oktan su skuvlavieljjain Tommy Alexander Valio ja soai eaba biehttal ahte boahtiba Guovdageidnui  ¶ Lea dadjon ahte go lea bievlan dan radjai ahte Oslo oidno, de johttá jiekŋa  ¶ Muhto seammás diehtá Sárá ahte su lagamuččaide lea váttis dohkkehit dan ahte su neavttadaddan buktá diekkár hástalusaid, go son árvida ahte daiguin guottuiguin mat min servvodagas leat, de eai leat buot unohis cuiggodeamit ollen su duohkái, muhto dadjon su lagamuččaide ja bisánan sin duohkái  ¶ Go leat vánddardeame, de galgá bissu rádjon nu ahte olbmot eai olat dahje eai ge gávnna dan  ¶ Dál lea sidjon juolgi, muhto sávva dan buorránit riikačiekčamii  ¶ Die go lea giitu go mun gádjon su heakka  ¶ Sápmelaččain lea dološ diida ahte heavnni ii galgga goddit, danin go heavdni lea gádjon olbmo heakka  ¶ Lean lihkolaš go gádjon heakka ja agibeaivve giitevaš mu beatnagii, muitala Aslat Einar  ¶ Nieida attii sutnje vel golbma čuođi dálera ja bárdni osttii buot čieža fatnasa, ja dálu-isit doaivvui ge ahte fatnasat lea vudjon eaige boađe goassege ruovttoluotta  ¶ Oaiveministtar dadjá ahte ATSIC lea vudjon symbolalaš áššiide, iige beroš doarvái buktit áigái duohta bohtosiid álgoálbmogiid nammii  ¶ Son muitala háviid birra go son lea heasttain vudjon jeaggái, ja go heastta lea váiban ja livvun  ¶ Golli soaitá leat vudjon dása  ¶ Dá lea Skibotn vuoddji Henning Furnes vudjon iežas Polarisain  ¶ Olju vudjon fatnasis «Panton -300» olggobeale Ovttastuvvon arab emiráhtaid lea nuoskkideamen stuorra osiid guovllu eallimis ja rittus  ¶ Sii ledje oahpes albmát measta buohkat - vuollaboahtal dahje jaloviidnalássa njuni ovddas ja jurdagat vudjon joavdelas hálešteapmái  ¶ Golmma vuosttažis ii sáhte vuordit dárkkes áiccademiid ja njealját joavku leages vudjon iežas njuolggočielggát gohččumuššii  ¶ – ahte Láhpi sámit leat «vudjon garra ja vártnuhis dillái» , muhto čeahpimusat sis gal máhttet hupmat dárogiela  ¶ Mun lean vudjon čiekŋalis rábáhii, gos ii leat mihkkege covcciid  ¶ Muhto dat mii goit orru váttisvuođaid buktimin, lea go maiddái min servvodat lea nu čatnon dihtoráigái  ¶ Joavkku njuolggadusaid mielde eat galgan leat čatnon makkárge politihkkálaš dahje oskkulaš jovkui  ¶ Bargiidbellodat lea menddo sakka čatnon hálddahussii  ¶ Dan rájes go son ieš muitá, de lea leamaš su ealli álo čatnon dáiddagii  ¶ Luossareiveeaiggádat leat ožžon mannan čuohtejagi álggus juo bivdin vuoigatvuođaid, mat lea čatnon eanandollui  ¶ Nubbi vieljažagain lei čatnon duoguštuvvon bohccuid njuovvamii, mainna vieljažagat leigga áššáskuhtton goddán bohccuid biinnuin ja elliidsuodjaluslága vuostá  ¶ Bargu lea čatnon mánnái geas lea erenoamáš dárbbut  ¶ Danne lea NSR mielas dehálaš ahte sámefoanda ii leat čatnon eiseválddiide ja das lea ámmátlaš veahka  ¶ Váttisvuohta lea ahte Kai lea menddo ollu čatnon Intrigue nammii  ¶ Minoritehtajearaldat ii dárbbaš leat čatnon muhtin sierra kultuvrii  ¶ Ráhkaduvvo maid govva sámi almmáiolbmos ahte lea čatnon lundui ja luonddubirgejupmái  ¶ Musikk i Finnmark čuojaheaddjit mat mis leat fárus, leat čatnon eará prográmmii maid  ¶ Doppe lea maid nu ahte albmávuohta lea čatnon bivdoservodahkii ja lundui  ¶ Kurssas lea váldofokus márkanmáhtolašvuhtii, vuovdimii ja márkanastimii mii lea čatnon álggaheapmái  ¶ Skuvlavásáhusat ledje čatnon morrašiidda ja heahpatvuhtii maid olusat vigge čiegadit dan sadjái go muitalit máilbmái maid sii leat vásihan, čilge váldodoaimmaheaddji  ¶ Muđui lei Stenberg čatnon boazodollui  ¶ Sámi Válgalihttu šálloša go Sámediggeráđđi lea geassádan Norgga ráđđehusain ovttasbargat, go eai áiggo šat searvat jahkásaš čoahkkimii mii lea čatnon ON eamiálbmotrivttiid julggaštus bargguide  ¶ NIBR-raportta konklušuvdna lea ahte Boazodoallohálddahusain lea sámegielat gelbbolašvuohta garrasit čatnon dasa makkár guovlluin lea  ¶ Evttohusas čujuhuvvo maid, ahte dalá ovdagattut leat čatnon sagastallamii boahtte áiggi oamastangažaldahkii min fylkkas, ja dat orrot doalvumin maŋosguvlui  ¶ Dát hábmen lea nannosit čatnon lundui ja dat ráhkada earenoamáš oktavuođa gova ja čiŋaid gaskkas  ¶ Munno fitnodagat doibmet interneahta bokte ja eai leat čatnon makkárge báikái  ¶ Ja sin oahpaheapmi lea čatnon Deanu, Porsáŋggu, Kárášjoga ja Guovdageainnu skuvllaide  ¶ Noaidi lea čatnon gitta  ¶ Ráđđehusas leat goit stuorra ambišuvnnat Norgga skuvllaid oahpahusa dáfus ja áigot nannet gielddaid ekonomiija 5,4 miljárddain, mat eai galgga leat čatnon makkárge erenoamáš doaimmaide  ¶ Ministariid ovdasvástádus lea čatnon ráđđehussii ja Stuorradiggái  ¶ Eai leat čatnon makkárge eavttut Statoila birasoahppo ruhtajuolludeapmái  ¶ Balloŋŋat oktan gilkoriin ledje čatnon oktii árppuin ja sáddejuvvon Hollánddas balloŋŋagilvohallama oktavuođas  ¶ SáB mielas eai leat fierbmunvuoigatvuođat čatnon 2000 kilo suoidnái  ¶ Dat bivdu galgá bissut, muhto mu oainnu mielde ii leat riekta ahte fierbmunvuoigatvuohta lea čatnon gittiide, dadjá Tretnes  ¶ SáB mielas eai leat fierbmunvuoigatvuođat čatnon 2000 kilo suoidnái, lohká Terje Tretnes  ¶ SeastinBáŋku 1 Davvi-Norga lea báikkálaš ealáhusbáŋku mii nannosit lea čatnon regiuvnii maid mii bálvalit  ¶ Buohkat dihtet ahte giella lea čatnon dovdduide ja hui dávjá šaddat mii vieris giela bokte gulahallat iežamet sáme oappáiguin ja vieljaiguin nuortan ja máddelat guovlluin  ¶ Buohkat leat man nu láhkai čatnon dasa, ja dat lei dehálaš sámiide  ¶ Gieđat leat čatnon báttiiguin dahje stállestreaŋggain oktii, muhtimiin lea skoađas čalmmiid dahje njálmmi ovddas  ¶ Mu girjjiid sisdoallu earret Kapteinna Ruvsu ja Eallin bihttát lea čatnon Sápmái, lagabui sáhtán nu dadjat ahte lean geavahan ruovttuguovllu Badje-Deanu birrasa dáin eará girjjiin, muitala son  ¶ Go muorain dahje muorrapelletsiiguin ligget dálu buolašin, de it leat nu čatnon el-rávdnje geavaheapmái, go el-rávdnji lea divraseamos  ¶ Leamašan dehálaš čájehit loguid bokte mo oppalohkálaš barggolašvuohta lea čatnon eanadollui davvin, erenomážit dan dihtii go eanadoalohálddášeapmi galgá áiggi mielde sirdojuvvot gielddaide  ¶ Vuosttaš lohpi lea čatnon Čáhcesullo droššeguovddážii, nubbi fas lea váldobáikin Nyvollas dahje Storekorsnessas  ¶ Almmá Sámedikki čiekŋudeami haga metodalaš gažaldagaide čatnon ođđa orohatjuogadanbargui, Sámedikki dievasčoahkkin háliida deattuhit man dehálaš lea ahte boazoeaiggádiid beroštumit biddjojit guovddážii  ¶ Guoddaleapmi duođašta ahte ohccojuvvon doarjja galgá geavahuvvot oastit eanetlogueaiggátvuođa ja vuoigatvuođaid mat leat čatnon fitnodaga doaibmadoarjagiid  ¶ Doarjja vuostaš prrošeaktajahkái ii mávsse dan ahte Sámediggi lea čatnon leahket mielde viidáseappot prošeavttas  ¶ Dávjá lea ođđa abonnemeanta čatnon dekodár oastimii/láigoheapmái  ¶ Paulaharju oaivvilda ahte Bissojogas ja Njávdámis ledje guolit olu vátnon 1920-jagiin juo  ¶ Nuppádis go bohten njuhpiid nala — na lei nuppi jagi ja hopmalat juo, rásit sitnon guvggodan  ¶ Akta munnje dajai go leimmet veaháš aktonasame Korpu gieđđegeažin: su viehtagat eai leat metnon vuoiggalaččat sámiiguin dalle go čalihe sámi eatnamiid allaseaset  ¶ Dalle goas nu sáhtii vuot dieid oskoáššiidge dárkileappot guorahallat, go lávki lei otnon ja stuorámus eallinhálo váidon  ¶ Boazodoallit leat sii geat leat eanemusat čatnon meahcástanguovlluide, go dat han lea sin eallinláibi  ¶ FFR lea nu getnon Kárášjogas, ahte dušše Jon Varsi ja Øyvind Østby leaba báhcán vel olles virgái  ¶ Sivvan dasa lea, ahte dálveguohtumat leat vátnon stuorra boazomeriid dihte ja maiddái eará eatnangeavaheami sivas  ¶ Mis leamaš gal ávdnasat ahte oažžut johtui guovddáža, muhto leamaš teknihkkálaš váttisvuođat, ja eat leat ožžon johtui ovdal dál. Dál mii leat dušše buorremielas go mii maid leat čatnon dán guovddážii, muitala Hjørdis Pedersen  ¶ Lea lágabokte gáibiduvvon juo 1993:s ahte juohke gielda Norggas galgá leat čatnon dákkár AMK-guovddážii  ¶ Dát mearkkaša ahte don fitnet ságaide fágaolbmuid birra jándora sierra telefonnummiris, ja maiddái ahte Deanu dearvvašvuođaguovddáš lea čatnon AMK-guovddážii Kirkonjárgii  ¶ Rádja-Jovsset tuollus lea johtolat Ruššii vátnon guovtte maŋimuš vahkus  ¶ Ja eanet šaddá mearrádus áddemeahttumin go lotti leat báikkálaš searvvit ieža ráfáidahttán danin go hivvodat lea vátnon garrasit maŋimuš áiggiid  ¶ Eará lea maid ahte dán áiggi leat vátnon boazoeaiggádat ja bohccot sulluin  ¶ Dasa lea eambbo čatnon ruhta doarjagat, mat máksojuvvojit boazodoallošiehtadusa bokte  ¶ Dát mearkkaša ahte Deatnu maid lea čatnon tel. 113 jus lea dálkkaslaš heahtedárbu/ámbulansa dárbu, dadjá Kirstin Biti Johansen  ¶ Dát mearkkaša ahte dat lea čatnon telefonnummirii 113  ¶ Deanu doavtterfáktaguovddáš lea čatnon dan nu gohčoduvvon AMK guovddážii  ¶ Dát baldala dannego visot dáhpáhuvvá čihkosis ja báhkkinat leat dávjá čatnon maiddái narkotihkkanávddašemmide ja eará lobáhuššamiidda  ¶ Levgejuvvo dušše daža leavggain almmolaš daža leavgabeivviin mat leat čatnon nášuvdnii/gonagasvistái  ¶ Sii eai lean lotnon golmma davimus gieldda guolástangoartta  ¶ Vuosttaš lohpi lea čatnon Čáhcesullo droššeguovddážii, nubbi fas lea váldobáikin Nyvollas dahje Storekorsnessas  ¶ Leamašan dehálaš čájehit loguid bokte mo oppalohkálaš barggolašvuohta lea čatnon eanadollui davvin, erenomážit dan dihtii go eanadoalohálddášeapmi galgá áiggi mielde sirdojuvvot gielddaide  ¶ Mu dieđuid mielde ii átnon Krustsjov goassege ándagassii  ¶ Go muorain dahje muorrapelletsiiguin ligget dálu buolašin, de it leat nu čatnon el-rávdnje geavaheapmái, go el-rávdnji lea divraseamos  ¶ Dutkit leat čájehan mo jeagil lea juohke bealde vátnon ja mo badjeolbmát leat sirdašuvvan eanet ahte eanet biebmat bohccuid fuođđariiguin ja suinniiguin  ¶ Muhto Ohcejogas leat maiddán vátnon mánát  ¶ Widerøe girdivuoddji Ola Giæver jr. evttoha njulget geainnu Girkonjárggas Romsii. 900 kilomehtara guhkkosaš gaska livččii otnon beliin  ¶ Eiseválddit leat átnon ándagassii ovddeš dáruiduhttin politihka ovddas, ja leat ásahan sierra Sámefoandda  ¶ Son lea gullan ahte gonagas lea átnon ándagassii sápmelaččain go stáhta lea vealahan sin  ¶ Sihke gonagas, kirku ja ráđđehus leat átnon ándagassii daid vealahemiid ovddas maid sápmelaččat vásihedje dáruiduhttináiggis  ¶ Norga, nammalassii gonagas, kirku ja ráđđehus, lea átnon sápmelaččain ándagassii vealaheami ovddas  ¶ Salge muitalii iežas ságas mo boares álgovuovddit birra máilmmi leat vátnon ee. nuppi máilmmesoađi maŋŋá  ¶ Seammás rábmo Norgga gonagasa go áigá juo lea átnon ándagassii daid váhágiid ovddas maid Norgga eiseválddit leat dahkán sin sápmelaččaid vuostá  ¶ Oahpahallansaji vuordináigi otnon  ¶ Jeagil lea vátnon menddo garra guođoheami dihte  ¶ Guolásteaddjit dušše leat vátnon ja orru maiddái nu ahte luosatge leat vátnon  ¶ Sihke Davvi-Romssas ja eará mearrasámeguovlluin leat vátnon vuotnaguolásteaddjit 1990 rájes  ¶ Jackas lei guhkesáigge ja čatnon soahpamuš buvttadeddjiiguin Your Favourite Music:ain ja skearrufitnodagain Bonnier Amigo  ¶ Son lea duhtavaš go Stuorradiggi dál lea átnon ándagassii vearredaguid ovddas  ¶ Sihke Sámediggi ja fotográfa Harry Johansen leat átnon ándagassii dán govvageavaheame, de mii eat jáhke mii doalvut ášši šat dobbelii, dadjá Oddmund Paulsen  ¶ Guollehivvodat ii leat vátnon juoŋastusa geažil, sivvan dasa lea badjemearálaš sáibmabivdin gođu áigge  ¶ Suodjalus ii leat goassege šiehttan maidege boazoeaiggádiiguin, ii ge leat bággolotnon duovdagiid boazoealáhusas  ¶ Dattetge, sámiid sarvvabivdu lea otnon badjel guvttiin vahkuin rakeahttabajásbáhčimiid geažil, ja dat dovdo dieđusge hui bahčán daidda geaidda guoská  ¶ Sara šattai guhká vázzit otnon gávttiin ovdalgo asten sutnje goarrut ođđa gávtti, muitala Aline ja boagusta  ¶ Norgga Girku han lea átnon ándagassii go sámit šadde gillát garra dáruiduhttin politihka  ¶ Dan maŋŋá go Báđárskáiddis leat mehciid njeaidán, lea bohccuid guohtun vátnon ja sámit gártet doppe biebmat bohccuid  ¶ Dál lea menddo ollu deaddu biddjon sex-aššiide, mánnávuohta lea otnon ja vigihis dilli jávkan, joatká son  ¶ Luossasállaša logut maŋimuš jagiid čájehit ahte luossa Deanus lea vátnon jagis jahkái  ¶ Imaštan manne njunnožat fáhkka atnigohtet raportta nu dehálaččan, ahte organiseregohtet bargiide sierra čállosa dan vuostá maid ieža NJUNNOŽAT leat aiddo futnon ja gohčodan heajos raportan: "Diet rapporta ii doala fágalae dási"  ¶ Logis leat golmmas geat oaivvildit gieldda bálvalusaid futnon maŋimuš 3-5 jagi  ¶ Dál lea sutno hálddahusbargoáigi otnon oktiibuot ovtta virggi ovdii  ¶ NBR`a lea deattuhan ahte vihkemat ja deattut galget atnot dušše veahkkeávnnasin, iige galgga dat leat dat mihttu  ¶ Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggadiid vuosttá, ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain  ¶ Sámi árbevierus gávdnojit klasihkkárat, muhto ovdal go juoga šaddá klasihkkárin, de dat ferte fuomášuvvot ja nu atnot árvvus  ¶ Dál lean geargan dáinna ráidduin ja mus leat plánat čállit álfárot earálágan romána mii ii galgga čatnot mangelágan etnisitehtai  ¶ Dál veardidetnet buot beliid dan eanagahppalagas mainna galgá čatnot oktii Meavke- ja Arvenjárggabáhčinšlijjut, lohká suodjalusministar preassadieđiheaddji Marit Skjerven  ¶ Ruđat galget atnot sámi nuoraid- ja mánáidbargguide  ¶ Sámi NissonForum oaivvilda ahte su válljen leat guovtteráđalaš ja homofiilla sámiid ámadadjun ferte atnot árvvus ja rámiduvvot.  ¶ Anna Anita gáibida beassat eallit ja atnot árvvus danin go son lea  ¶ Oahppit galget čatnot Guovdageainnu, Kárášjoga ja Unjárgga skuvllaide, ja skuvllaid oahpaheaddjit galget leat gáiddusoahppiid oahpaheaddjin  ¶ Vaikko mii buot dán diehtit, de mannebat dakkár duššadanmeinnet joatkášuvvá ja buot vurtnot miehtemielalašvuođa birrasa dili buorideami ektui  ¶ Luondduriggodagat vátnot ja duššet áiggi mielde goas nu, dat skievttiduvvojit ja geavahuvvojit eanet go luondu ieš bastá ja geargá buvttadit  ¶ Dat leat buorre jeđđehus ja vuordámuš dál go beaivvit otnot ja beaivváža liegga suonjardeapmi ii šat oidno ja dovdo  ¶ Jorggiheatnot dál  ¶ Luondduriggodagat vátnot ja duššet áiggi mielde goasnu, dat skievttiduvvojit ja geavahuvvojit eanet go luondu ieš bastá ja geargá buvttadit  ¶ Danin lea buorre go Norgga Ráđđehus dál viimmat čuovvola ávžžuhusa, ja sierra foandda bokte átnot ándagassiid vearrodaguideaset ovddas  ¶ Ealut šaddet nu stuorrát ahte guohtumat vátnot ja fas čuožžilit stuora boazojámut  ¶ Klimadutkan profeassor Ivar Isaksen lohká áimmu gaskamearálaš temperatuvrra šaddan guokte gráda lieggaseabbon, mii dahká ahte muohtadálvvit otnot vaikko leage ollu muohta  ¶ Muhto mii duhtat dál dasa, ahte sihke Sámediggi ja Harry Johansen átnot ándagassii dán ášši  ¶ Galggašii navdit ahte dážain ii leat dábálaš olmmošvierru turisttaid ektui, nu ollu go futnot mátkkošteaddji turisttaid dán riikkas  ¶ Fuolaheatnot ahte min luonddu ovdamunit eai biliduvvo nannána jierpmehis eanaháldemis, meara oanehisáiggi jurddašeami vuođul dahje biraspolitihka mielde, mii bilida min buvttadanvejolašvuođaid ovddas  ¶ Vaikko vel leat gávnnahan ahte Gáregasnjárgga skuvllas veahaš vátnot oahppit boahtte viđa jagis, de sáhtášii sámegielat lektor maid oahpahit Ohcejotnjálmmi skuvllas vai sutnje leat doarvái diimmut gokčat lektorvirggi, árvala Alaraudajoki  ¶ Salge mielas álgovuvddiide leat ollu vurkejuvvon dakkár luondduriggodagat, mat vátnot dan maŋŋá go vuovddit njeidojuvvojit vulos  ¶ Atnot sin muittus dál go lávkestit ođđa jahkái  ¶ Dál lean geargan dáinna ráidduin ja mus leat plánat čállit álfárot earálágan romána mii ii galgga čatnot mangelágan etnisitehtai  ¶ Lea oalle heahpat Norgga stáhtii go easkka 60 jagi maŋŋá átnot ándagassii  ¶ Sámegielat kulturbálválusat vátnot  ¶ Miljon australialačča átnot ándagassii  ¶ Boazodoallit lotnot bohcco vodkaboahtaliin  ¶ Duojárat vátnot ja smiehtan: gii riessu liinni ja goarru gávtti go áiggit ain gollet, lohká son  ¶ Automobilruvttuiguin otnot mearihis gaskkat sakka  ¶ Go vel dii ge, geat lehpet bahát, áddebehtet addit buriid attáldagaid mánáidasadet, ii go Áhččádet, guhte lea almmis, ollu eanebut attáše buriid attáldagaid sidjiide geat átnot sus  ¶ Go vel dii ge geat lehpet bahát, áddebehtet addit buriid attáldagaid mánáidasadet, ii go Áhččádet ollu eanebut attáše Bassi Vuoiŋŋa almmis sidjiide geat átnot sus  ¶ Jos dii bissubehtet mu siste ja mu sánit bissot din siste, de átnot maid ihkinassii hálidehpet, ja dii oažžubehtet dan  ¶ Ollugiidda lea dát hui lossa proseassa, ja čilge duogáža dasa go olbmot dál futnot iežaset  ¶ Atnot árvvus sin geat leat earaláganat, ja allot dubme sin geat válljejit eallit earaládje go maid eanetlohku mis dahká  ¶ Atnot sin muittus dál go lávkestit ođđa jahkái  ¶ Ja atnot áiggi sidjiide, de eat dárbbaš nágget siiguin makkár rámbuvrriin galgat fitnat  ¶ Atnot čalmmis gintaliiid  ¶ Atnot maid áiggi lášmmohallamii ja lihkadeapmái vaikko dálvi lea nohkagoahtán  ¶ Atnot dán áiggi dasa ahte servvoštallat iežamet bearrašiin  ¶ Atnot dien buori ovdamuni dasa ahte oažžut olbmuid iežamet beallái  ¶ Atnot ávkin buot olbmuid geat dorjot min  ¶ Atnot čalmmis iežamet ruhtadili go dál orrut leame dakkárat geat bálkut ruđaid dušši áššiide  ¶ Atnot iežamet geasuheami ja čehppodaga dasa ahte humahallat earáid  ¶ Atnot fal iežamet hutkáivuođa  ¶ Atnot veahá dan hutkásvuođas dasa ahte gávdnat dakkár plána mii midjiide lea ávkin ja mii doaibmá  ¶ Atnot čalmmis báŋkokonto danne go doppe ii leat nu ollu juste dál  ¶ Atnot áiggi iežamet lagamusaide  ¶ Ii sámegiela ovddideapmái várrejuvon ruhta galgga atnot dárogiela ovddideapmái  ¶ Almmolaš dohkkehuvvon prinsihppa goitge lea ahte jus muhtin atná unohassan ovdamearkka dihte jus son gohčoduvvo finn, de ii galgga sátni atnot su, dahje su álbmoga birra  ¶ Ii sámegiela ovddideapmái várrejuvon ruhta galgga atnot dárogiela ovddideapmái  ¶ Plastihkka, mii ovdal lea mannan rihpaduvnniide, sáhttá dál atnot ođđasit  ¶ Várggát ovddeš historjá galgá čatnot nannosit dán ođasmahttimii  ¶ SSL lea garrasit deattuhan ahte sámecupa ii galgga čatnot alkoholii  ¶ Muittohis olbmuid ásodat galgá čatnot dearvvasvuođaguovddážii vai šaddá álkibun geavahit buohcciid ossodaga eahket- ja idjabálvalusaid  ¶ Danne berre guovlogáhttema ulbmil, lávdegotti oaivila mielde, čatnot ieš alddis luondduárvvuide  ¶ Dán vuođul lea lávdegoddái váttis guorrasit dasa ahte álbmotmeahcceguovddážat sámi guovlluin galget gullat dahje čatnot sámi museaide  ¶ Eanaš bargu galgá dalle čatnot rolla- ja bargojuogadeapmái  ¶ Sámi statistihka geavatlaš bargu ferte čatnot Sámi Instituhttii ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahat  ¶ Ráđđehus lea addán čielga signálaid das ahte dađistaga stuorát oassi dutkanruđain galgá čatnot kvalitehtaeavttuide  ¶ Ii leat geatnegasvuohta čatnot makkárge guovddážii  ¶ Eanaš bargu galgá dalle čatnot rolla- ja bargojuogadeapmái  ¶ Politihkalaččat galgá searvi čatnot NSR:ii ja áigu bargat sámi kultuvrra, iešdovddu ja oktavuođa sáminuoraid birrasis gaskkas nannet  ¶ Várggát ovddeš historjá galgá čatnot nannosit dán ođasmahttimii  ¶ Ruđat galget atnot fealtanjuovahaga divodeapmái  ¶ Dat leat sii geat oidnet ahte sii leat “vuoimmi nalde” , ja ahte sii mearridit movt láhka galgá atnot siskkildasat, oaivvilda Gaup. Henrik H. Gaup lea konsuleanta Oarje-Finnmárkku boazodoallokantuvrras  ¶ Dákkár lassáneapmi sáhttá čatnot dasa ahte olu nuorat borgalit muhtomin, go leat suohtastallamin. meassuin dahje olbmáid fárus  ¶ Sámi giellaráđđi ii berre ilá nannosit čatnot dušše oahpahussii  ¶ Váldonjuolggadus lea ahte beatnagat galget čatnot dahje leat áiddis cuoŋománu 1. beaivvi rájes gitta golggotmánu 15. beaivái  ¶ Agnar muitala ahte son ii vuohttán Kjelles maidige mii sáhttá dán jávkamii čatnot, go oinnii su maŋimuš  ¶ Dán virggi bargosadji ii galgga čatnot čállingoddái  ¶ Kulturdepartementa lea ráhkadeame vuorkádávviriid birra stuoradiggedieđáhusa, ja konferánsa galgá čatnot dása  ¶ Sámediggi doalaha ahte Deanučázádaga hálddašeapmi galgá čatnot Finnmárkoláhkii, dadjá Sven-Roald Nystø  ¶ Galgá čatnot eatnamiidda  ¶ Deanu sátnejođiheaddji Ingrid Smuk Rolstadas lea áibbas čielga oaidnu das ahte fierbmelohpi Deanučázádagas galgá čatnot eanandoalloeatnamiidda, main láddjejuvvo 2000 kilo suoidni jahkái  ¶ Ii ge Smuk Rolstad mielas leat riekta addit eambbosiidda fierbmelobiid, muhto ii loga šat áddet presideantta, go son liikká dadjá ahte fierbmevuoigatvuođat galget čatnot sidjiide geain lea, dahje geat láigiohit vihtta mihtu gietti  ¶ Doarjagat fertejit čatnot produkšuvdni, nu nanne ealahusa, lohká Eira  ¶ Dat 10 ruvdnosaš doarjja ii galggaše čatnot dasa gos boazu njuvvo, muhto goas  ¶ Politiijááššit dáhpáhuvvet olggobealde valáštallanlágidemiid ja eai sáhte dan dihte čatnot lágideddjiide, lohká Bröske  ¶ Oahpahus sáhttá dás čatnot temáide nugo suoládit, luoikkahit/doalvut ruovttoluotta  ¶ Oahpahus sáhttá dás čatnot gažaldagaide nugo ustitvuohta ja ovttaárvosašvuohta, iešvuohta, gullevašvuohta, dásse-árvu ja duostat okto čuožžut  ¶ Teoriija galgá čatnot geavatlaš bargui  ¶ Seammás galgá árvvoštallan oktiičatnot bagadallamiin, ja ráhkadit vuođu bagadallamii, ja leat mielde váikkuheamen ohppiid ja skuvlla viidásit ovdáneami  ¶ Divššohasvuoigatvuođalága § 1-3 b bustávva mudde geat galget atnot divššohasa oapmahažžan  ¶ Dát teknologiija sáhttá atnot dakko gokko lea fágii ávkin ja gokko sáhttá fágii addit ođđa iešvuođa, ovdamearkka dihte go čállet, go dieđuid lonohallet eará skuvllaiguin ja ásahusaiguin, go diehtoháhkamii geavahit datačoakkáldaga, go heivehit bohtosiid, go čájehit erenoamáš prosessaid ja fenomenaid ja go geavahit mahkášráhkkanusaid  ¶ Dilli luohkkálanjas galgá leat nu ahte lea buorre oahppanbiras, galget leat ollu doaimmat ja atnot iešguđetlágan organiserenvuogit  ¶ - oahppat movt bustávat molsašuddi sturrodagaid sajis sáhttet atnot hábmet ja duođaštit oppalaš oktavuođaid, ovdamearkka dihte lohkomáilmmis  ¶ - vásihit movt cealkagat main bustávat leat molsašuddi sturrodagaid sajis sáhttet atnot hámuhit ja duođaštit oppalaš oktavuođaid  ¶ Dan dihte galgá sámegiella, lassin dárogillii, atnot aktiivvalaččat oahpaheamis  ¶ Dáid dieđuid galggaše dutkit oažžut, vai sáhtáše fievrredit daid systemáhtalaš máhttun ja čatnot daidda vásáhusaide maid boazodutkamušas leat dahkan  ¶ Stáhta ásahusat, mat leat guovllu olggobealde, sáhttet dárbbu mielde čatnot ovttasbargui  ¶ Bargojoavku háliida fuomášahttit ahte juolludaneavttut berrejit eanet čatnot mihttomearrái, dat mearkkaša doaibmi guovttegielalašvuohta  ¶ Ovdamearkka dihte sáhtášedje ekologalaš dutkamat, ja bohcco ja ealu guohtunmálle dutkamat, čatnot gielladiehtaga máhtuide  ¶ Jus guovddáš galgá bargat aktiivvaleappot studeanttaid ektui, čatnot čavggabut fágabirrasiidda ja riikkaidgaskasaččat oainnusin dahkat Romssa universitehta, de berre guovddáža váldodoaimmaid nannet  ¶ NORAD lea bivdán Romssa universitehta evttohit movt galgá hábmet foruma – “Ovddidanguovlluid eamiálbmotáššiid foruma” – mii galgá čatnot NORAD eamiálbmotprográmmii  ¶ Sámediggi oavvilda nu movt Mjøslávdegoddi lea árvalan ahte sámi oahpaheaddjeoahpu ovddideapmi ja organiseren ferte čatnot Sámi Parlamentáralaš Ráđđái  ¶ Sámediggi oavvilda nu movt Mjøslávdegoddi lea árvalan ahte sámi oahpaheaddjeoahpu ovddideapmi ja organiseren ferte čatnot Sámi Parlamentáralaš Ráđđái  ¶ Sámediggi oaivvilda ahte dán orgána ovddideapmi ferte čatnot Sámi Parlamentáralaš Ráđđái, ja dat ferte leat doaibmi ja ráđđeaddi orgánan sámedikkiide  ¶ Danne go lea nu stuorra dárbu sámi dutkamii, lea Sámediggi mielas dutkanossodaga ásaheapmái, man hálddahus galgá čatnot Tromssa universitehtii  ¶ Diekkár lohpi eaktuda ahte duollji galgá atnot dainnalágiin ahte lea dárbbašlaš čuohppat beljiid duoljis  ¶ Dákkár árvvoštallan galgá atnot bagadussan oahppi oahppamii ja ovdáneapmái  ¶ Doarjja galgá vuosttažettiin atnot mánáid ja nuoraid doaimmaide  ¶ Ekologalaččat guoddevaš boazoealáhus Ekologalaččat guoddevaš boazoealáhusain ipmirda kommišuvdna ahte guohtunvalljodagat galget atnot dainnalágiin ahte guohtuneatnamat dáhkiduvvojit guhkit áiggi atnui  ¶ Lappekodisilla sáhttá atnot sámi geavahanrievtti dovddastussan guoskevaš guovlluin  ¶ Daid mihttomeriid vuođul galgá láhka maŋŋil sáhttit atnot muddet lassáneami boazodollui…  ¶ Ramseles 1 000, Granö 1 000 ja Meselefors 1 500. Hälla guohtunguovlu galgá atnot Meselefors sadjái, jus dan guovllu guohtumat eai leat doarvái 1 500 bohccui  ¶ Guovllu, mii lea davábealde Unkervatnet, ii sáhte báljo atnot ovttas eara eatnamiiguin orohagas, dannego lunddolaš oazit sirrejit dán eananoasi eret  ¶ Mohtorfievru, mainna lea lobálaš fievrridit bohccuid nuppi dáin riikkain, galgá maid sáhttit atnot nuppi riikkas go ulbmilin lea fievrridit bohccuid riikkaid gaskka  ¶ dahje boazoorohahkii masa rihkkun čuohcá, ja nubbi oassi galgá atnot eará doaimmaide mat ovddidit rádjerasttildeaddji boazodoalu  ¶ – Go mánáid álo galgá čalmmis doallat, amaset eai šatta biilla vuollai , váidala Gerd ja Biret-áhkku lea ovtta oaivilis.   ¶ Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhtiba ovddidit oktasaš sámepolitihkka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradikke válggain.  ¶ Filmmas maid galgá buot nu smávvát neaktit bargat , illá oažžuba nirvvastitge .  ¶ Dása in gilleba vástidit ge , in goit áviissa bokte , deattuha Andersen   ¶ Dáppe Deanus eai gávdnoba čuoikkat ge , himiha son ja muitala mo dilli lea su ruovttubáikkis Láhpoluobbalis , gos lea albma čuoikabuvttadeapmi jeaggeeatnamiin  ¶ Lea go Sámedikkis sámegiella nu suollemas giellan man eai hálaba gievkkanisge , dat orro jo nu čihkko gitta oađđenlatnjii?  ¶ Muhto Gaup ádde ahte lea stuorra gaska árbevirolaš heargevuodjimis , mas vuoddji lea hárjánan lávžžiin stivret ja spiddet , muhto ođđaáiggis illá oažžuba lihkastit  ¶ Mii leat girjerádjosis vásihan maid go muhtin mátta olmmoš bođii deike ja hirpmástuvai go mis dáppe davvin lea dákkár fálaldat , mii ii gávdnoba stuorra gávpogiin ge , muitala son ilus.  ¶ Emil ii oroba jurdileamenge ahte mahkkeba issoras sáhttá leat go olles vahkku áigu váhnemiid haga orrut nuppe geahčen Norgga  ¶ Gávdnoba sámegiel čuokkisčálus , jearai son dasto  ¶ Dat áiguba áhčiguovttosge hávdádusaide , muitalii Jyrki  ¶ Suopma ja Ruoŧŧa berreba oahppat Norggas ja Norgga Finnmárkolága gieđahallamis , lohká Sámi Par lamentaralaš Ráđi várresátnejođiheaddji Lars-Anders Baer sáhkavuorustis Davviriikkaid ráđi 57. čoahkkimis Reykjavikas  ¶ Sihke Mayer ja Lauvergne govveba nissonolbmuid ládjogahpiriiguin  ¶ Gávcci sámi nuora Guovdageainnu nieiddaguovttos Birgit Dahl ja Linda Ø. Nilsen oasálasttiba video:ain   ¶ Jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji oassálasttiba čoahkkimiin  ¶ Dalle lei ođđa gávpi unna visttážis gasku Guovdageainnu márkana , ja soai álggiba skuovaid vuovdit , gávppis mii nammaduvvui GÁMAn  ¶ Soai rabaiba ge duorastaga Åarjel Faaroe sáddaga Kárášjoga spiidnegolgodávda baluin  ¶ Berit Margrethe Oskal ja June Brita Turi neavttiba áidna sámegielat bihttá   ¶ June Turi searvvai revyjovkui vuosttaš geardde , ja Berit Margrethe Oskala fárus , neavttiba revya áidna sámegielat bihtá , Nord-Sør  ¶ Dan sáhtiba sihke Nordlys áviisa ja eará oahppit duođaštit  ¶ Helge eamidiin mihtádalaba muohttaga Joatkas  ¶ Daidda gilvvuide searvvaba maiddái dat guokte máilmmiolahusdoalli  ¶ Gievkkanis gáfestalaba go boađán guossis fitnat  ¶ Go mii jearrat boahtte jagi dálveguohtuma birra, de sávaba soai ahte beassaba dálvvi guođohit Sis-Tromssas  ¶ Meahcce-Vulle ja Šlurfi čuoiggaba árbevirolaš fiinna vugiin  ¶ Inger Alette Eira ja Inga Karita Eira gal sáhtiba fargga láidestit vel Sámi Grand Prix:a nai  ¶ Jos aboriginála ja vilges olmmoš oaččuba vilges máná, de mánná adopterejuvvo vilges olbmuide ja jos mánás lei čáhppabut liiki, de gártá muhtin ásahussii, eret vánhemiid luhtte  ¶ De sáhtiba goappaš doalut oalát nohkat, loahpaha Elliidsuodjaleddjiid generálačálli Tatjana Kapstø  ¶ Radio ja TV sáhtiba hui jođánit muitalit olu ságaid, ja hui máŋgga geardde ovtta jándoris  ¶ Vaikko it beasa skutera ge dán giđas šat atnit, de lea liikka ođas čakčii, čilgeba loaddavuovdiguovttos, ovdal go fas joatkkiba fállat loattaid  ¶ Berit Anne ja Nils Bueng Gárggoluobbalis giittiba beatnageaskka “Sango” , go ain leaba heakkas  ¶ Steinholt ja Lilletun joatkkiba sámiid loavkidemiin  ¶ Guokte áviisabargi boahtiba farggabáliid Áltái gos áigguba oahppat ođđaáigasaš prentenbarggu Altaposten áviissas  ¶ Nubbi bárdni Mikkel Anders Eriksen ja viđát olmmái joavkkus Mikkel M. Sara váilluba govas  ¶ Anne Gro Gaup várresátnejođiheddjiin.  ¶ Válljet vihtta stivralahttu ja golbma várrelahttu.  ¶ Válljet 5 stivralahttu ja 3 várrelahttu.  ¶ Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkán , ja doavttirbalvalusas dušše beannot proseanta.  ¶ Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseanta jávkán , ja doavttirbalvalusas dušše beannot proseanta.  ¶ Das leat unnimustá guokte vearba: biehttalanvearba ja váldovearba.  ¶ Go diet guokte báiki gullaba seamma válgaguvlui ja goappešagat leaba NSR báikkálaš searvvit, de lea bággu soahpat ráhkadit dušše ovtta listtu.  ¶ Guokte Ipmila bálvaleaddji geat bođiiga Sápmái - ja geaid birra boahtá čállojuvvot álohii - nu guhká go eatnama alde gávdno oktage gii máhttá čállit ja hupmat.  ¶ Dá leat guokte bárra mat aitto leat leamaš vihain.  ¶ Guovdageainnu beassášfeastivála oaččui diibmá moaddečuođi duhát ruvdnu doarjaga Rikskonsertenis, ja Varangerfestivalen oaččui ges miljovdnabeali.  ¶ Dát dagaha ahte son gii oastá ođđa duolbmunsykkela de bidjá dan moadde duhát ruvdnu eambbo go oastá ođđasa.  ¶ Gal das čuohti boazu lea.  ¶ Gal das čuohte boazu lea.  ¶ Dutkit ja eará viisát digáštallat dál, nu go leat nuppelot jahki dáhkan, mii sivván dálkkádat rievdamii lea.  ¶ Go álggii doaimmaheaddjin, de lei son 38 jagi boaris, ja lei doaimmaheaddji moaddenuppelot jahki, gitta 1962 rádjái.  ¶ Ruoŧas ihte 1200-logu loahpas golbma boanddajoavku.  ¶ Prospero lea herttot Milanos Itálias, muhto rivvehallá vieljastis válddi.  ¶ Sámi álbmot, earenoamážit boazodoallu lea hirbmadit cuiggohallan dáža mediain go mahkká billistit luonddu.  ¶ Máŋŋá Siv Jensen garrasit rissehalai medias.  ¶ Jakobsen vuoittáhalai Álttá Gielddarievttis, muhto guoddalii ášši.  ¶ Mannan vahkkus dat čájehalai Sáme Rádios Lars Sponheim vuoimmi boazodolliid vuostá.  ¶ Dan geažil dubmehalai son Deanu ja Várjjat diggerievttis 1985:s njeaidit dan vihtta bartta ja máksit 18000,- ruvnno sáhku.  ¶ Politiijat lea sáhkkohan 60 duhát ruvnnuin duiskalačča, gii mannan vahkku gávnnahalai Gáregasnjárgga duollus suoli fievrrideamen lottimoniid ja -čivggaid Norggas Supmii.  ¶ Boazodoallostivrra nubbejođiheaddji Jarle Jonnasen lohká loguid mearriduvvon, muhto ii dieđe man bures Boazodoallohálddahus gulahalai boazosápmelaččain.  ¶ Boarrasit viellja vuoittahalai sihke gielddarievttis, lágamánnirievttis ja alimus rievtti guoddalanlávdegoddi maiddái hilggui ášši  ¶ Olmmái 50-jagiin dubmehalai 30 beaivái giddagassii Sis-Finnmárkku diggegottis go lea cábmán iežas ovdalaš ovttasássi.  ¶ Álttá gielddarievttis vuoittáhalai stáda, muhto guoddalii ášši.  ¶ Vuoittáhalai NSR:s, manai SAB:i.  ¶ Diibma geasset válddahalai okta duiskalaš Gáregasnjárgga duollus fievrrideame 125 moni ja 17 loddečivgga maid lei Finnmárkkus rievidan.  ¶ Son nákkáhalai doavttergrádas miessemánus Oslos universitehtas.  ¶ Dán vuoru jearahalai okta nieida gažaldagaid golmma bártnis.  ¶ Su áhčči, geasa lea gáibmin, čievččai moaddelogi jagi Guovdageainnu A-joavkkus, Sámi Riikajoavkkus ja hárjehalai ovtta gaskka Romssa joavkkuin.  ¶ Ohcejoga gielddaráđđehusa evttohus dohkkehit ruhtadoalloloahpaheami vuoittáhalai vuosteevttohasas.  ¶ Store Jakobsen vuoittáhalai dálvet gielddarievttis.  ¶ Lei buorre geargat, dajai Boine ja mojohalai gilvvu iežas kollegain das kulissain.  ¶ Skáiddeduottar siida Oarje-Finnmárkkus vuoittáhalai buot čuoggáin Hammerfeastta gielddarievttis go ledje gáibidan 5 miljovnna ruvnnno buhtadusa Fálesnuori gielddas, go leat massán guohtoneatnamiid Riehponávžžis, bártahuksemiid geažil.  ¶ Gevrehalai Sámedikkis.  ¶ Gieskat dubmehalai Várjjat- ja Deanu gielddarievttis 21 beaivái giddagassii.  ¶ Gevrehalai GLR:s.  ¶ Muittuhan beare ahte Sámediggi gieskat rabai ođđa Interneahttabálvalusa, ja ahte Sámediggi miessemánu dievasčoahkkimis gieđahalai Sámedikki gulahallan- ja bálvalanpolitihka.  ¶ Muđui ii háliit son vel kommenteret šaddá go dát ášši seamma duođalaš go Sáččá-ášši lea, gos Ingebrigt Pedersen lihcohalai NSR:s.  ¶ Eira ja Anti bures muitiba Rio Tinto Zink ruvkefitnodaga mii finadii Kárášjogas 1990-logus, muhto mii masá seammás bijahalai eret Kárášjogas sihke Sámedikkis ja gielddas.  ¶ Gieskat dubmehalai porsáŋgulaš 30 jagiin juhkanvuođas vuodján biillain.  ¶ Sámi riikkajoavkku jođiheaddji Svein Ole Sandvik gohčohalai Sámi faláštallan stivrras čielggadančoahkkimii ievttá eahkeda.” ????????????  ¶ Dakka maŋŋá dagai dan seamma Robin Lillebo gii dubmehalai gielddarievttis goddán áhči.  ¶ Váhkarbárdni jaskkodii, áhčiinis son hárve nárrohalai nugo lávii nu dávjá etniinis.  ¶ Ii lean guhkáge, go son juo čohkohalai boares poastabiillas Ándde-Márggeha bálddas.  ¶ Dalle Herodes gohčui suoli viisáid lusas ja jearahalai sis áiggi goas násti lei ihtán.  ¶ Son lei čohkkámin oahpaheddjiid gaskkas, guldalii sin ja jearahalai sis.  ¶ Sámediggi sáhttá maid buktit cealkámušaid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid jahkedieđáhusain ja plánaárvalusaiguin  ¶ Ollu daid bivdovugiiguin guhkimus leaš gevahuvvon...  ¶ Dat sáhttet leat oassin árvvoštallamiiguin.  ¶ Dalle árvideimmet movt min čohkanlottiiguin lea geavvan.  ¶ Stuoradiggi lea ratifiseren ILO-konvenšuvnna álgoálbmogiid birra, mii ea.ea. cealká: “Dáid álbmogiid oahpahusprográmmaid ja -bálvalusaid galgá ovddidit ja ollašuhttit singuin veahkkálagaid."  ¶ Váttisvuođat du lagamusaiguin dagahit du ovdii, it beasa dahkat dan maid ledjet hutkan.  ¶ Synnøve muitá sii ledje nuorra Sámi dáiddárat mat aiddu ledje dáiddaoahpuiguin geargan.  ¶ Ee. oassi válgalávdegotti lahtuin ja várrelahtuin ledje evttohassan válggas ja oassi daiguin jienastuvvoje ođđa Sámediggái.  ¶ 1100 daiguin leat dokumenterejuvvon.  ¶ Lea riekta ja govttolaš addit riddo- ja vuotnabivdiide oasi daid árvvuiguin mat reappás leat.  ¶ Ollu dain lávlagiiguin mat gullojit rádios, lea hui heajos jietnadássi.  ¶ Muhto jus mii iskat ášši dárkileabbot, de gávnnahit ahte EU ii leat ruhtadan go sullii njealjádas oasi dain prošeavttaiguin.  ¶ Dat sáhttá mearkkašit dan ahte eanaš oassi dain guliiguin mat besse Lágesvuonas jápme dahje viidánedje stuorát guvlui.  ¶ Diet ulbmil ii hilggo guđege dain árvaluvvon hálddašanmálliiguin maid vuoigatvuođalávdegoddi lea árvalan.  ¶ Olusat dain juvddálaččaiguin geat ledje boahtán Márjjá lusa ja ledje oaidnán maid Jesus dagai, oskugohte sutnje.  ¶ Duohtavuohta lea dat ahte ollu dain boarráseamos reguleremiiguin leat hirbmat uhccán eavttut konsešuvnna oktavuođas.  ¶ Datte ferte ain geahpedit boazologu moanaid guovddáš guovlluin sihkkarastin dihte guhkesáiggi ovdáneami.  ¶ Moanaid gerddiid finaimet maiddái Fáškku bivdimin  ¶ Eanadagas biegga lea botkken moanaid diimmuide elerávnnji ja muhti guovlluin fas telefunoktavuođaid  ¶ Sámeárbevieruid ruovttoluotta máhcahan jurdda vuolggahuvvui moanaid jagi dás ovdal Sámimuseaid searvvis  ¶ Dasa lassin lea guohtun moanat jagiid badjel hedjonan olu bohccuid dihte  ¶ Olmmái mus ollii ruoktot iežas moanat mátkkiin ruoŧabeal´ Sámis  ¶ Hálddašanplánas leat moanat doaibmabijut guovllu suodjaleami ja gaskkusteami várás  ¶ Sihkkarit dahkat dan vel moanat jagiid, go Haugland dáhttu guorahallama ja guorahallan ádjáná  ¶ Sundquist maid lea leamašan neavttáriin moanat filmmain norggas ja olgoriikas  ¶ Fiinna virge namahuvvon ja fiinna namat olbmot leat moanat mállásiid oktavuođas hupmat višuvnna birra "Sápmi rájiid haga"  ¶ Moanat jagiid lea Gunvor Guttorm jurdašan mo livccii vejolaš čoarvebázahusaid ávkkástallat, ja daiguin juoidá duddjot  ¶ Mannan čavčča juo dieđihii biras-Brende ahte Ráđđehus áigu dán jagi ásahit moanat ođđa álbmotmehciid ja gáhttejuvvon guovlluid  ¶ Min ođđa presidenta goit sihke ovdal válgga ja moanat jearahallamiin maŋŋá válgga ge, lea čuoččuhan ahte sámegiela ovdáneapmi lea okta su váimmu áššiin Sámedikkis  ¶ Almmái lea juo čuoigan moanat kilomehteriid dan beaivve ja joavdan geainnu lusa  ¶ Danne oidnet dárbbu ovddemuš bidjat fápmui boazodoallolága rievdademiid mat leat fieradan moanat jagiid departemeantta skuffain  ¶ Svein Ludvigsen ii miehtan ahte sii leat oalát goarideamin sámeguovllu vuotnaguolásteddjiid, ja čujuhii moanat sierranas njuolggadusaid main leat ovdamunit smávvafatnasiidda sámi guovlluin  ¶ Dáid siiddaid garra riiddut leat moanat jagiid beaggán viidat mediain  ¶ Departemeanta lea moanat geardde juo cuiggodan dan dili ahte dát guokte joatkaskuvlla eai nagot doarvái ohppiid skuvllaide háhkat, ja departemeanttas nana gáibádusat skuvllaide deavdit guoros oahpposajiid  ¶ SNF lea virggálaš bovdehusa sádden moanat almmolaš orgánii, sihke dáža ja sámi, muhto áibbas moattis leat almmuhan iežaset boahtit  ¶ Dákkár vuojanat leat moanat garra digaštallamiid bullehan  ¶ Dan birra leat leamaš garra debáhtat moanat jagiid  ¶ Klemet Erland Hætta, gii ieš lea moanat háviid čuččodan Máze IL moallastákkuid gaskkas, fuomašuhttá ahte Báktehárjjis besset čiekčit viehkat njuolga šilljui  ¶ In dieđe justa man ollu, muhto várra moanat čuohte njealjehaskilomehtera  ¶ Stuorra turistajohtalus buktá maid moanat hástalusaid  ¶ Moanat jagiid áigi rievdadii Stuorradiggi, Sámedikki ávžžuhusa vuođul, giellaeavttuid mat dagahedje álkibun beassat sámi jienastuslohkui  ¶ Dat addá vejolašvuođa loktet moanat osiid sámi kultuvrras  ¶ Sámi teáhterbuvttadeami, sámi filbmabuvttadeami, sámi čáppagirjjálašvuođaovdánahttima, juoigan- ja musihkka olggosaddimiid, dáidda sisaoastinortnega, dáidda- ja girjjálašvuođastipeandda, kulturdoaluid, sámi kulturservviid ruhtadili, sámi valáštallanstipeandda ja valáštallanservviid, buoridit sámi museaid ja kulturguovddážiid ruhtadili, musea čájáhusaid ja moanat eará kulturdoaimmaid ovdánahttima  ¶ Ulbmil lea čujuhit ahte mii leat moanat jagiid viggan ruđalaččat nákcet hukset ođđa vistti dáidda- ja duodjedávviriidda  ¶ Geassádan stivraáirasat lohket dolkan dasa go soames suohkanpolitihkkarat gohcet dákkár bargovugiiguin sin barggu ja buvihit daid buriid proseassaid maid leat ovttas bargan Guovdageainnu ealáhusaiguin moanat jagiid  ¶ Moanat jagiid leat luossabivdit čuoččuhan ahte hávggat spedjet luossaveajehiid nu ahte leat áittan Deanučázádaga luossanállái  ¶ Son lea muđui neavttár Beaivváš Sámi Teáhteris ja lea bagadallan moanat sámi mánáid-TV ráidduid  ¶ Dán jagáš sámecupii serve 550 čiekči ja lassin vel moanat jođiheaddji  ¶ Mun doaivvun ahte dán rulla lávllaga gal besset vel moanat gullat boahtteáiggis  ¶ Mun láven dies goddit bures heaŋggofirpmiin, ja leange moanat jagiid bivdán gos dál in šat beasa bivdit  ¶ Ruoššat oaivvildedje earret eará ahte maŋŋil guovllu moanaid fallehemiin, sáhtii sivalaččaid fas guorrat lean četčenalaččaid  ¶ Seammá láhkai lea moanaid eará luondduriggodagain  ¶ Maŋimuš áiggi lea Máilmmibáŋku geassádan moanaid buođđoprošeavttain mat leat cahkkehan riiddu  ¶ Min Áigi lea moanat háve čállán lotnolasealáhusbargiid birra geat eai oaččo doarjaga danin go náittosguoibmi doaimmaha seammá ealáhusaid  ¶ Givssideaddji cielahii fas moanaid háve min ruoššafuorrán  ¶ Soai galgaba deaivvadit moanat olbmuiguin, ja maid finadit ealo luhtte  ¶ Internašunála bargiidsearvi -ICEM-, mas leat 20 miljovnna miellahtu, lea moanat jagiid steampilastán Rio Tinto daid vearrámusaid searvvis mat rihkkot ruvkebargiid vuoigatvuođaid birra máilmmis  ¶ Moanat buori spábbačiekči leat boahtán Jergolis  ¶ oahpásnuvvat moanat šáŋraide mat leat dán ahkásaččaide heivehuvvon, ja lohkat unnimus ovtta muitalusa dahje cukcasa maid ieža leat válljen  ¶ Vaikko minoritehttapolitihkka iešalddis lea stuorra fuomášumi ožžon, de leat dáruiduhttinpolitihka kultuvrralaš ja sosio-ekonomalaš váikkuhusat fuomášuhttojuvvon oalle unnán, vaikko fáddá lea guorahallojuvvon moanat stuorát bargguin ja dieđalaš artihkkaliin  ¶ Moanat skuvlainternáhtaid huksejedje Finnmárkui maid ulbmil lei sirret ohppiid ruohttasiinniset  ¶ Sámegiela almmolaš láhkavuođđu lei addon moanaid lágain sihke Norggas ja Suomas  ¶ Moanat jagiid maŋŋá álggaheimmet buđaldandiimmuid lágideami ohppiide, ee. giehtaduodjedoaimmaid  ¶ Dás serve oahppit moanat riikaviidosaš miellačájáhusaide, maid báidne sámi dovdomearkkaiguin  ¶ Moanaid sajiin riikkas, erenoamážit njárbesvuovdeguovlluin rittus ja meahccegiliin, lei ovddežis dábálaš atnit goikaduvvon jeaggelavnnji dálloanu boaldámuššii  ¶ Gurutbealde lea: Máhte Ovlla, Siebes, Oskal Johana Margrete, Nilut Issát, Biret Johan Máhtte.  ¶ Sis lea erenoamáš lávlunárbevierut.   ¶ Suohkanis lea rájit Omasvuona suohkanii oarjelulábealde, Ivgu suohkanii orjjábealde, Ráissa suohkanii davábealde, ja Enodaga suohkanii Suomas lulábealde.  ¶ Siskkit Gáivuonas lea ollu eanandoallu, ja dáppe lea bivttasgoarrunfitnodagat, gođđinbádji ja ullogárrenfitnodat.  ¶ Muđui lea ollu eanandoallu Olmmáivákkis, ja dáppe lea maid guollevuostáiváldimat ja guollebiebmanrusttet.  ¶ Skearru almmuheami maŋŋá lea sis leamaš konsearttat sihke Romssas ja Guovdageainnus, dainna lágiin leage repertoára bures vuogáiduvvan.  ¶ Dasa lassin lea rasista organisašuvnnaid logot plakáhtain.  ¶ Ráđđádallamat galge álggos giddejuvvot almmolašvuhtii, muhto dál lea Helleland, Stuoradikki presideanta, Sámedikki presideanta ja Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji mearridan rahpat uvssaid.  ¶ Leavggas lea ollu symbolat.  ¶ Áigut várrogasat geažidit ahte čálalaš sámegiella soaitá leat geanuheabbo servvodagas go njálmmalaš giella, earret eará dan dihte go dasa lea lunddolaš váikkuhusat garra dáruiduhttima geažil.  ¶ Son lea movttet go beassá rápmut ahte máŋga dáin guoktenuppelot kurssain lea ođđa kurssat.  ¶ "Fox Has His Day" lea lohkangirji eŋgelasgilli mas lea árbevirolaš sámi máidnasat.  ¶ Áidna mii muhtumin vuvdo dáin showain lea biktasat ja sisbivttas maid čájehit, eaige albmát dahje nissonat geat daid leat coggan.  ¶ Sámegielat nuorain lea seamma vejolašvuođat vásihit girjjálašvuođa seamma ládje go majoritehta gielat mánáin.  ¶ Dasa lassin lea muitalangiella eallimin ja lea buorit vejolašvuođat seailluhit giela, ja Rauna ii loga sámiid manahan gielaset.  ¶ Bargosajiin lea uđđasat ja gassabávkkeheamit vaikko man ollu heakkaid juo dolvon.  ¶ Lávvardaga lea doarredeapmi ovddit beaivve bohtosiid vuođul, ja sotnabeaivve, gilvvuid maŋimuš beaivve, lea sáttačuoigamat.  ¶ Dan dihte lea soames áŋgiris olbmot čoaggigoahtán ruđa ja plánegoahtán álbmotviesu.  ¶ Albmáid guottut fuorragávppašandoibmii Deanus, sáhttá dulkot vástádussan albmáin ahte sis ain lea suorggit mas sáhttet defineret buriid, ja oažžut duođaštuvvot albmá identitehtas.  ¶ Danin lea álo eanaš Ruŋggu mánát unnán dahje eanet ádden sámegiela.  ¶ Olggobeale dáid sámi guovlluid ožžot baicca eambbo vuoigatvuođaid go maidda sis lea vuoigatvuođat.  ¶ Márkaniin lei guoimmuheamit, njálgosat, imašlaš báhkat ja lihkkoreivvet.  ¶ Muđui lei iešguđetlágan doalut ávvudeami oktavuođas, ja olles beaivvi ledje logaldallamat.  ¶ Rabas servvodagas lea ollu ovdamunit álbmogii.  ¶ Álbmotallaskuvllas lea ovdalaččas buorit vásihusat muhtun kurssain ja dan dihte lea skuvllas buorre doaivva lihkostuvvat dáin kurssaiguin maid.  ¶ Bealistan nannen eahpádusa go Ob dasa lassin dadjá ahte guovllu-Norga ferte dohkkehit divrasat boaldámuša, go sis lea eará ovdamunit nugo buhtes áibmu, ráfi ja oadjebasvuohta.  ¶ Dál álggahit sii kurssaid main lea viiddis válljenvejolašvuođat iešguđetge beroštumiide.  ¶ Girjjis leat maid divttat maid girječálli lea ieš duddjon.  ¶ Skuvlamánát ohppet julevsámegiela, ja gilis lea vel kurssat ollesolbmuid várás.  ¶ Moskkis lea váhnemat, nugo máŋga eará báikkiinge, váldán mánáideaset eret mánáidgárddis dasgo ožžot ruhtadoarjaga stádas.  ¶ Dasto lea doppe váralaš kemikálat ja nuoskkiduvvon áibmu ja čáhci.  ¶ Sullii 13 miljovnna leat njuolgga barggus smávit ruvkedoaimmain miehtá máilmmi, geain máŋgasat lea nisson ja mánná.  ¶ Buohkaide, geat leat dorjon Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa ahte riggodagaid galget ássit ovttas hálddašit, lea dákkár cealkámušat áibbas oaivvilkeahttá.  ¶ Vuossárgga lea vuordimis joavkkut ja sin jođiheaddjit Detnui.  ¶ Joavkkus lea ollu nuorra čiekčit ja maid muhtun boaranat.  ¶ Lea gal váivi dan dadjat, muhto nuorain lea oalle heajos guottut mat gullet skutervuodjimii gárrenoaivvis, lohká 10. luohkkálaš Birgit Dahl.  ¶ Lea gal váivi dan dadjat, muhto nuorain lea oalle heajos guottut mat gullet skutervuodjimii gárrenoaivvis, lohká son Guovdageainnu nuoraid dábiid birra.  ¶ Čuohtejagi guoktelogi buoremus románain lea veahkaválddit fáddán.  ¶ Danin lea álo eanaš Ruŋggu mánát ja nuorat unnán dahje eanet ádden sámegiela.  ¶ Nugo diehtit lea dál vátna guohtumat, ja máŋga boazodoalli fertejit danne guođđit ealáhusa.  ¶ Maŋimus logi jagi lea ođđa dieđut ilbman elfápmohuksemiid vahágiid hárrái.  ¶ Mii baicce bargagoahtit oččodit eanet nissoniid ásaiduvvat guovlluide, ja dalle lea dušše nissonbargosajit dasa guhkes áiggi čovdosat.  ¶ Lea oalle mihá várálaš dáhpáhusat go guovddáš politihkkariid váldet giddagassii váikko eai leai doarvái duođaštusat.  ¶ Sáhttibehtet čálistit, fitnat dahje riŋget midjiide jus leaš dieđut govvii.  ¶ Dohko eai mannan ovdal earát jearatkeahttá sus geasa gulai guovlu, dahje gean sohka lei árbevirolaččat bivdán juste dán jávrris dahje báikkis.  ¶ Ulbmiljoavku lea davviguovllu nuorat 15 jagis 18 jagi rádjái.   ¶ Čeahci lea áhči nuorat viellja.  ¶ Lea leamaš ollu ságat das gii su sadjásažžan galgá biddjot.  ¶ De sis livččii leamaš sihkkaris nissonevttohusat.  ¶ Ovdamearkan das lea áidi mii galgá ceggejuvvot Ávžái Guovdageainnu suohkanis, gos guhkit áigge juo lea leamaš váttisvuođat dáloniid ja boazosámiid gaskkas.  ¶ Mis gal lea dán rádjái leamaš áibbas ráinnas sávzzat dáppe Finnmárkkus.  ¶ Muhto Charlotte ii dieđe vuos dan ge beassá go son ieš obanassiige Sámediggái, vaikko Porsáŋggus lea ge dán rádjái leamaš áirasat dikkis.  ¶ Maŋŋel go 1A luohkká lea váldán oktavuođá Lujávrri mánáiguin, de lea dál boahtán breavat ja tevnnegat 2-luohkálaččain geat maid dáhtoše verddiid Norgga bealde.  ¶ Politihkalaš áigumušaid dihtii historjjá ná ovddidit, lea iešalddes hui oahpes áššit.  ¶ Ođđa oljoprošeavttat ja rusttegat, ja maiddái táŋkafatnasat mat leat oaidnán buoremus beivviid, dagahit ahte lea váralašvuođat ođđa oljonuoskkidemiide árktalaš guovlluin.  ¶ Logi jagi maŋŋá lea dušše logut guovtti guoktelogiguđa ealliin - goaskin ja čeavrris - boahtán fas seamma dássái.  ¶ Oljoealáhusas lea menddo stuorra váikkuhusat.  ¶ Vaikke vel lea mearriduvvon ahte oljofatnasiin galgá leat duppal vuođđu, de lea eanet logut fatnasiin main lea dušše eaŋkal vuođđu, dieđihuvvo rapporttas.  ¶ Diimmu fáddán lea olmmošvuoigatvuođat.  ¶ Olbmot leat duđavaččat, go maiddái min guovllus lea dán áigge beassášmárkanat, lohká Utsi.  ¶ Nu go lávostallamis lea vierut, de lea boaššu bálddas eamida sadji.  ¶ Lávu šiljus lea sus dámaduvvon hearggit áiddis borramin suinniid.  ¶ Guovdageainnus leat NSR listtus guokte dievddu bajimusas   ¶ Blackfire miellahtut leat Clark Benally, lávlun ja gitára, su viellja Klayson rumbbuin ja sudno oabbá Jeneda guhte čuojaha bássa  ¶ Čoakkáldagas leat guollebivdo- ja eanandoallobiergasat ja -reaiddut, mánáidstohkosat, tekstiillat, girjjit, aviissat, poastakoarttat, dušše máinnašan dihte muhtumiid dain.  ¶ Gurutbealde leat: Máhte Ovlla, Siebes, Oskal Johana Margrete, Nilut Issát, Biret Johan Máhtte.  ¶ Sis leat erenoamáš lávlunárbevierru.   ¶ Suohkanis leat rádji Omasvuona suohkanii oarjelulábealde, Ivgu suohkanii orjjábealde, Ráissa suohkanii davábealde, ja Enodaga suohkanii Suomas lulábealde.  ¶ Olggut Gáivuonas leat maid Čieŋalluovtta ja Dážaluovtta gilit, gos leat guolástanindustriija ja guollebiebmanrusttet.  ¶ Siskkit Gáivuonas lea ollu eanandoallu, ja dáppe leat bivttasgoarrunfitnodat, gođđinbádji ja ullogárrenfitnodat.  ¶ Muđui lea ollu eanandoallu Olmmáivákkis, ja dáppe leat maid guollevuostáiváldin ja guollebiebmanrusttet.  ¶ Skearru almmuheami maŋŋá leat sis leamaš konsearta sihke Romssas ja Guovdageainnus, dainna lágiin leage repertoára bures vuogáiduvvan.  ¶ Dasa lassin leat rasista organisašuvnnaid logo plakáhtain.  ¶ Ráđđádallamat galge álggos giddejuvvot almmolašvuhtii, muhto dál leat Helleland, Stuoradikki presideanta, Sámedikki presideanta ja Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji mearridan rahpat uvssaid.  ¶ Leavggas leat ollu symbola.  ¶ Mis eai leat badjemeare girjjálaš, ii fága-, ii čáppagirjjálašvuođas, ii ge media oktavuođain.  ¶ Mis ii leat go váldit daid mielde, go mii han gal maid hálidit nu ollu ohppiid go vejolaš.  ¶ Áigut várrogasat geažidit ahte čálalaš sámegiella soaitá leat geanuheabbo servvodagas go njálmmalaš giella, earret eará dan dihte go dasa leat lunddolaš váikkuhus garra dáruiduhttima geažil.  ¶ Muhto dát ii leat miige Sis-Finnmárkku skuvla.  ¶ Boarrásiidsiiddas leat eareliiggánit Davvi Anár- ja nuortasámegielalaš boaris, nu ahte máŋgasii attii olu lonohallat ságaid sámegillii.  ¶ Oastámušseahkat čoggojedje olu ja veadjaba veláge leat muhtun rádnogođaseahkka oappá doaimmahagas vuordimen viežžis.  ¶ "Fox Has His Day" lea lohkangirji eŋgelasgilli mas leat árbevirolaš sámi máinnas.  ¶ Sámegielat nuorain leat seamma vejolašvuohta vásihit girjjálašvuođa seamma ládje go majoritehta gielat mánáin.  ¶ Dasa lassin lea muitalangiella eallimin ja leat buorit vejolašvuohta seailluhit giela, ja Rauna ii loga sámiid manahan gielaset.  ¶ Bargosajiin leat uđas ja gassabávkkeheapmi vaikko man ollu heakkaid juo dolvon.  ¶ Lávvardaga lea doarredeapmi ovddit beaivve bohtosiid vuođul, ja sotnabeaivve, gilvvuid maŋimuš beaivve, leat sáttačuoigan.  ¶ Sin buorre ovdamearkan lea leamaš Deanu dovddus báhčinčuoigi Signe Trosten ja jáhkkimis lea, ahte boahtteáiggis leat vejolašvuohta oaidnit vuot deatnulaš bahčinčuoigi máilmmi gilvošiljuin.  ¶ Prošeavttas leat nuorra oahppan mii dáhpáhuvvá.  ¶ Dás leat eanas juvlastuollovinttaiguin, vázzinluottaide, kantuvrraide ja almmolaš báikkiide lea ordnejuvvon nu ahte juvlastuoluin dohko beassá, ja geaidnočuovggain leat jienat vai čalmmeheamit daid gullet.  ¶ Dan dihte leat soames áŋgiris olmmoš čoaggigoahtán ruđa ja plánegoahtán álbmotviesu.  ¶ Albmáid guottut fuorragávppašandoibmii Deanus, sáhttá dulkot vástádussan albmáin ahte sis ain leat suorgi mas sáhttet defineret buriid, ja oažžut duođaštuvvot albmá identitehtas.  ¶ Danin leat álo eanaš Ruŋggu mánná unnán dahje eanet ádden sámegiela.  ¶ Olggobeale dáid sámi guovlluid ožžot baicca eambbo vuoigatvuođaid go maidda sis leat vuoigatvuohta.  ¶ Maŋŋil leat ášši rássan guktii.  ¶ Ovdamearkka dihte ii loga son sis vejolažžan ráhkadit animašunfilmmaid, go dat lea sierra suorgi masa sis eai leat rusttet eaige olmmošlaš návccat čađahit.  ¶ Nu guhká go máinnas lea gárvvis, de eai leat hehttehus buvttadit das juoidá, geardduha vel loahpas.  ¶ Muhto dán suorggis leat jápminlihkohisvuohta gitta 90 geardde eanetgo industrialiserjuvvon riikkaid ruvkkiin, ja bálká ii leat ráhpat.  ¶ Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvojit Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis ja oaggungilvvut.  ¶ Dohko biddjojuvvojit sámi gievdni ja gohppa.  ¶ Na, in juste dás fuobmá sin namaid, muhto dieđán ahte gal doppe gávdnojit beakkánat.  ¶ Maiddái boradettiin rámiduvvojit bárefuoš.  ¶ Balan mii soaitit gártat vuos finadit duopmostuoluid ovddas moatte geardde ovdal go oktasaš orohagaide dohkkehuvvojit ođđa juohkin ja rádji, lohká Heandarat.  ¶ Vuos dollojuvvojit bargočoahkkin, maid boađus galggašii šaddat árvalussan mii galgá leat gárvvis guovvamánus boahtte jagi.  ¶ Dien čállosis buktojuvvojit ovdan hui ártegis čuoččuhus, ja eai ge leat dábálaš láibeboranat geat dieid oaiviliid ovdanbuktet, muhto riika davimus guovllu alimus šibitdoaktárat.  ¶ Muhto dasa adnojit ollu nákca, dan mii fertet buohkat muitit.  ¶ Dása adnojit buoret ja ođđa fápmu.  ¶ Gáivuona suohkanis láhppojit oalle ollu sávza geasset go luitet daid geasseguohtumiidda várrái.  ¶ Dál lágiduvvojit heahteveahkkegursa miehtá riikka.  ¶ Dain gávdnojit stuora erohus, nugo man guhká bistet, man olu doalut leat ja man stuora bušeahtta dain lea, čilge Holen.  ¶ Mii gal doaivut ahte dál maid biddjojit ođđa norggaolahus, logai son gii jođihii lágidemiid, guovdageaidnulaš Trond Mikalsen.  ¶ Nu dat goit gullojit muhtun lohkame.  ¶ Brønnøysundregistariin gávdnojit juo dákkár veahkeávnnas, lohká Flatås.  ¶ Dán jagáš ealgabivdui čavgejuvvojit njuolggadus ealgaválaid ohcamii.  ¶ Dat gávdnojit guovttelágan sorttat elefánta, indialaš ja afrihkálaš.  ¶ Dasa gávdnojit sierralágan teknihkka, mat iešguđetge vugiin váikkuhit gova bohtosii.  ¶ Gaskkohagaid gullui ahte easka de go SGP-gilvui sáddejuvvojit hui ollu ođđa lávlla ja 50-60 ođđa luođi, de ožžot lágideaddjit leat duhtavaččat.  ¶ Duogážin dasa lea ahte mun eahpidan lea go buoremus vuohki movt dál geavahuvvojit giellaruhta.  ¶ Vel oktii lágiduvvojit stuora kulturdoallu.  ¶ Dáid beassážiid, nu go juo leage dábálaš, lágiduvvojit máilmmimeasttirgilvvohallan heargegilvovuodjimis Guovdageainnus.  ¶ Festiválas lágiduvvojit konsearta maidda servet sihke dovddus sámi musihkkarat, ja maiddái eará guovllu musihkkarat.  ¶ Cupas lohkkojit mielde muhtin cupčuoigan, guokte iešguđege guovllus ja okta SM čuoigan.  ¶ Oainnat dás vuollelis leat bohccot lahka, ja gullojit biellu.  ¶ Buolašrádji lea biddjon 25 buolašgrádá rádjái ja jus lea buollašit, sirdojuvvojit doallu Báktehárjái.  ¶ Dáppe čovdojuvvojit ášši soabalaš digaštallamiin.  ¶ Dasa gávdnojit sivva.  ¶ Doppe lágiduvvojit njoarostangilvu, heargevuodjingilvu ja eará suohttasat.  ¶ Seainnis oidnojit liidni.  ¶ Eará dilli lea jus addojit báhčinlohpi.  ¶ Ovdagihtii lei almmuhuvvon ahte jus lea badjel 25 buolašgráda, de sirdojuvvojit lágideapmi Gilišiljus Báktehárjái.  ¶ Dat ii gal várra oba dieđe ge ahte máilmmis gávdnojit ránes sáhpán.  ¶ Asias gávdnojit bussá mat liikojit vuodjat.  ¶ Gávdnojit gaskaboddosaš njuolggadus.  ¶ Doppe čájehuvvojit filbma mat leat ráhkaduvvon aiddo ja mat eai čájehuvvo juohke sajis.  ¶ Gávdnojit goansta movt váruhit biilla bisáneamis.  ¶ Muhto dát leat váttisvuođat masa gávdnojit hálbbes čoavddus ja buorit vuogit.  ¶ Gávdnojit millo mat beaivválaččat leat anus, maid leat 60-logus juo bidjan.  ¶ Dán vahkkoloahpa lágiduvvojit heargegilvu ja boazorodeo Soađegili Vuohčus.  ¶ Seamma beaivvi lágiduvvojit maid dánsa.  ¶ Maŋŋel ráidočiekčamiid lágiduvvojit fitnodatráidočiekčan, muhto juste guđe beaivvi, dan eat dieđe vel dál.  ¶ Dat nannešii sámi servvodaga, olbmot eai dárbbaš ballat go dihtet áhte gávdnojit olmmoš geat máhttet sámegiela ja dovdet servvodaga.  ¶ Sámis gávdnojit ollu jurista, muhto lea dárbu ain eanet juristtaide.  ¶ Dán jagi lágiduvvojit maid ráidočiekčan mánáide geat leat 10 jagi ja nuorabut.  ¶ Daid duohken gávdnojit maid dakkár sivva mat laktášit servvodahkii ja kultuvrii.  ¶ Lága mielde ii leat lohpi geasehit čoavjjehiid ná lahka guotteha, muhto doppe gávdnojit spiehkastat vai boazodoallit sáhttet geasehit bohccuideaset.  ¶ Lágas čuožžu ahte lea lobiheapmi geasehit čoavjjehiid ná lahka guotteha, muhto doppe gávdnojit goitge spiehkastat, nu ahte beassá geasehit čoavjjehiid.  ¶ Davvi Ruoššas, Nenetsa eatnamiin, leat oallugat geat ellet meahcceealáhusain ja várra gávdnojit sáhka maid heive lonohallat.  ¶ Roger doaivu maid, ahte gávdnojit eará čeahpes musihkar, geat sáhttet bargat liikka bures Orbinain, go son.  ¶ Nordlándda, Tromssa ja Finnmárkku boazodoallokantuvrrat leat bargame orohatjuohkináššiiguin, ja sávvamis dahkkojit loahpalaš mearrádus oalle fargga.  ¶ Dát lávdegoddi galgá maiddái čađahit prošeavtta gos guorahallojit sámiid vierru ja sin riekteipmárdusat.  ¶ Sii eai gal várra oba dieđe ge ahte máilmmis gávdnojit ránes sáhpán, šuhkii Ánná.  ¶ Soađi maŋŋá riegádan girječálliid ja "nieiddaid" dujiin vuhttojit servodaga erohus.  ¶ Kárášjogas lágiduvvojit dáid beassážiid ollu konsearta.  ¶ Juohke jagi vuojáhallojit ollu boazu jámas biilaluottaid nalde Sis-Finnmárkkus.  ¶ Maiddái gaskal Máze ja Suolovuomi, ja Šuošjávrri ja Gievdneguoikka, vuddjojit ollu boazu jámas, muitala Guovdageainnu leansmánni.  ¶ Boahtte dálvvi lágiduvvojit Norggameasttir báhčinčuoigangilvu njukčamánu 17. - 21. beaivvi Deanus.  ¶ Sotnabeaivvi loahpahuvvojit gilvu sáttatgilvalemiin.  ¶ Gávdnojit fágagiehtačeahppi geaidda sáhttá luohttit.  ¶ Mun sávan ahte dat golbma sámedikki eai goassege vajálduhte ahte gávdnojit sápmi maiddái ruošša bealde.  ¶ Čájáhusas geavahuvvojit olu dárogielsátni, muhto juste dán bihtás ii oro dát váikkuheamen nu olu heaju guvlui.  ¶ Vuolabealde Morgamvuomis oidnojit Petronella čopma dego guokte nisson čičči.  ¶ Dál gal oidnojit johka nu coahkásat, muhto sivvan dasa lea go muohta ii leat vel ollásit álgán suddat.  ¶ Ja dainna vuođuin čađahuvvojit dákkár bearráigeahččan.  ¶ Okta čoavddus lea áidut sisa eatnamiid gokko gávdnojit kulturmuitu.  ¶ Dál gávdnojit kulturmuitu suohkanis, muhto dáid birra eai dieđe gallis.  ¶ Finnmárkku fylkkagielda hálidivččii dien ovddasvástádusa maid guoddit buoremus lági mielde, muhto dasa maid dárbbašuvvojit veahkkeneavvu.  ¶ Dál eretbiddjojit báhppa geat čuvvot Biibbala sáni, ja bismmat ja báhpat geat njuolggát rihkkot girku oahppovuođu besset joatkit - nannoseappot go goassege ovdal.  ¶ - ahte ain odne gávdnojit olmmoš geat doivot ahte sápmelaččat orrot lávuin?  ¶ Olgun sahájuvvojit muorra ja bohtet seainne čađa ráigeráigge sisa...  ¶ Finnmárkkus lágiduvvojit doallu Hámmárfeasttas, Álttás, Báhcavuonas, Mátta-Várjjagis, Čáhcesullos, Guovdageainnus, Láhpis, Kárášjogas, Deanus, Áŋkoluovttas ja Porsáŋggus.  ¶ Vuollin gullojit olbmuid čuorvvas ja jienat.  ¶ Ii leat sihkar ahte gávdnojit nohka buorit duođaštus ahte oktage lea lágaid rihkkon, loahpahii son.  ¶ Máilmmis gávdnojit máŋggalágan gelddolaš speallu mat geasuhit olbmuid, nugo Lotto, Viking-Lotto, Tippen, ja Halloween.  ¶ Dál ovddabeale beassážiid de dárbbašuvvojit solju, ja lea stuorra vejolašvuohta ahte don gávnnat juste dan maid don háliidat.  ¶ Davvi-Amerihkás gávdnojit maid sámi áviisa ja magasiinnat.  ¶ Báiki lea kultuvrralaš magasiidna ja doppe gávdnojit earret eará sámi muitalus ja maiddái feara makkár čilgehusat ja artihkkalat.  ¶ Nuppádassii šaddet sápmelaš vuovdit eanet bohccuid vái cevzet, lohká Eira.  ¶ Oahppit leat movttegat go besset juoidá eará bargat go dušše klássalanjas čohkkát, vaikko lágideddjiin gal šaddet muhtin skuvlabeaivi oalle guhkit.  ¶ Dainna lágiin šaddet boazu hui lojit ja buorit, go rásiid besset guohtut eanas áiggi.  ¶ Jus šaddet beare olu boazu, de šaddá váttis čuovvut daid boares árbevirolaš rájit mat boazodoalus leat.  ¶ Dieđusge šaddet garra roassu go ná guovttelágan kultuvrra beaškkeheaba oktii, dadjá Trygve.  ¶ Jus bártahuvvá, de šaddet mánná ihkku veahkehit su, nu ahte beassá viidáseappot.  ¶ Dávjjit ja dávjjit šaddet eambbo mánná vásihit ahte áhčči ja eadni eaba doala juovlaráfi, muhto allajienat diggi ja doarrun báhcá mánáide juovlamuitun.  ¶ Juohke čavčča galgá bargat dan ala ahte giđđat šaddet láppis.  ¶ Jus juovlamánus luoitá viercca sávzaealu sisa, de šaddet láppis birrasii cuoŋo-/ miessemánu.  ¶ Movt galgat mii dahkat go min náittosdilis šaddet váttisvuohta.  ¶ Šaddet maid riidu gaskkal nationálaguovlluid álggaheami ja álgoálbmogiid árbevirolaš luonddu geavaheami.  ¶ Mun jáhkán ahte lea dárbbašlaš bohccuide okte iežas eallimis oažžut olu máđuid čoavjái, vai šaddet vuostálastinnákca daidda.  ¶ Jus heaittihit internáhta šaddet munno mánná vuolgit Šuošjávrris Guovdageidnui juohke skuvlabeaivvi.  ¶ Muhto maiddái gili olbmuide šaddet olggosgollu, go biillat dieđusge billahuvvet heajos luotta geažil.  ¶ Doppe dahkko dál nu movt Norggas, gos dušše lea lohpi láhtuid mielde vuodjit, ja dohko šaddet maid báiki gos ii oba leat ge lohpi skuteriin vuodjit.  ¶ Čakčafestiválas ledje ollu konsearttat, ja go Dum Dum Boys čuojahii nu bures disdat eahket, de vurde olbmot ahte maiddái vahkkoloahpa nai šaddet buorit konsearta.  ¶ Vuođđoskuvllas šaddet unnit juhkkondiibmu ja dat mielddisbuktá unnit diimmuid guvttiin oahpaheddjiin ovtta klássas.  ¶ Jus buot buorit fámut barget dan ala ahte oažžut oidnosii duohtavuođa, de šaddet duopmostuollu bogostahkan, dahje fertejit dubmet vuoiggalaččat.  ¶ Muđui gal šaddet vuokta hui viessasat ja jápmásat.  ¶ Doalu vuollái gullet maiddái Johan Mathisa čieža oappá ja viellja.  ¶ Plánaoamasteaddji pláne millopárkka mas effeakta lea gaskkal 50 ja 400 MW masa gullet bieggamillu main lea effeakta 1-4,5 MW.  ¶ Sirdimii gullet maid opmodat Deanu gielddas.  ¶ Vuosttaš loguide gullet oktasaš sisaváldima ohcan ja ohcamat mat leat sáddejuvvon njuolga Sámi allaskuvlii.  ¶ EØS-viiddideapmái gullet maid eahpitkeahttá muhtin ráje hástalus, ea. ea. dat mat leat čadnon dasa ahte sáhttá šaddat gilvu bálká- ja bargoeavttuid ektui, go fitnodagat ođđa EU-riikain ožžot oanehit bargguid ja buktet iežaset bargiid deike.  ¶ Dán ságastallamii maid gullet guoddu.  ¶ Suorgái gullet maid báŋkku siskkáldas doaibma, earret eará: HR, IT-doaimmat, sihkarvuohta, gávppašeapmi ja eará doaimmat siskkáldas barggut, ja dat čohkkejuvvojit siskkáldas.  ¶ Son maiddái orru diehtime, ahte Suoma sámedikkis leat guokte joavkku ja nuppi jovkui gullet ee. ovddeš Ođđa Sápmelačča oaivedoaimmaheaddjit Jouni Kitti ja Aslak Niittyvuopio.  ¶ Stuoradiggi, fylkadiggi ja gielddastivrrat gullet dan dáčča vuogádahkii.  ¶ Virgái gullet bargu mat leat nannejuvvon mánáidsuodjalusbálvalusaid lágas.  ¶ DHL joatkkaplánaide gullet doaibma, maid ulbmilin lea muddet doabbariid, mat leat gálduin, ja hutkat ođđa doapparčovdosiid.  ¶ Sámi beassášmárkaniidda gullet heargevuodjin.  ¶ Čeardda čoaggánanbáikkis Marae geavahit ja gullet ollu maori gielaset.  ¶ Bearjadaga čoahkkanit Ohcejohkii sullii 70 olbmo duogášjoavkkus, masa gullet fitnodagat, ásahusat, ovttaskas olbmot, gielddat jna.  ¶ Vuoigatvuođabargui gullet maiddái Nordlándda ja Tromssa meahccekommišuvnna bargu ja árvalus ásahit "fjelloven" nammasaš lága dáidda fylkkaide, ja ođđa minerálláhkaárvalus.  ¶ Dasa gullet maid dutkan ja eará ovddiddanbarggut.  ¶ Sutnje gullet de mánáidprográmma, dokumentáraprográmma, tv-magasiidna ja eará prográmmat maid Kringkaster-ossodat diŋgo Sámi Radios.  ¶ Dasa gullet dál ovddeš Stáhta girjerádjogeahčču, Riikkagirjerádjobálvalus ja Norgga museaovddidanlágádus.  ¶ Iigoson dat leange aiddo dat ahte kristtalašvuođa namas vierrásat ledjege cuvken sámi iežamet vuoiŋŋalašvuođa, ja dagahan sápmelaččaid dan heajos morálakeahtes dillái, gosa odnege gullet dát min juhkki ja veahkaválddálaš.  ¶ Duodji lea sámi identitehta masa gullet symbola, maid ferte diehtit maid mearkkašit.  ¶ Gárgovári lahkosis gávdno vel nubbi kulturmuitu, masa maid gullet ollu muitalus.  ¶ Davvi-Romssa válgabiirii gullet dát suohkan: Gálsa, Romssá Báhcavuotna, Málatvuopmi, Bearddu, Leaŋgaviika, Birgi, Doasku ja Ránaidsullo gielddat.  ¶ Sámi kulturbirrasa áddejupmái gullet maid elemeanta mat leat árbevirolaččat adnojuvvon luondduduovddan.  ¶ Ulbmiljovkui gullet olmmoš, geaidda leat juolludan bargonávccahisvuođapenšuvnna njuolggadusaid mielde, mat ledje fámus ovdal ođđajagimánu 2004.  ¶ Min mielas gullet guolleresursa searvevuhtii.  ¶ Ráđđeolmmái jearai jos poasta ii lean beroštan ođđa dieđuid mat ledjet boahtán áššis, ja namuhii rasfare, ja ahte poastakantuvrii lea sullii 40 kilomehtera, nu ahte šaddá gal menddo guhki fitnat poasta áššiid dahkamin.  ¶ Ráđđeolmmái jearai jos poasta ii lean beroštan ođđa dieđu mii ledje boahtán áššis, ja namuhii rasfare, ja ahte poastakantuvrii lea sullii 40 kilomehtera, nu ahte šaddá gal menddo guhki fitnat poasta áššiid dahkamin.  ¶ Dat ledje dego čáhppes golli, mat šealggáhalai nu ahte lei measta ilgat.  ¶ Ja dáid beivviid lea maid dát mohtorjuolggi/propealla suodjalansystema leamaš čájáhusas «Vene messot» čájálmasas, mii leat stuorra čájálmasat Helssegis gosa jahkásaččat bohtet badjel 100 000 olbmo geahččat ja oastit čáhceávdnasiid.  ¶ Badječállosat leat dávjá hui čalbmáičuohccit, ja sáhttet leat fárus vuođušteamen ovdagáttu, mii leat issorasat.  ¶ Loahpas lágiduvvui «skruvvejeddjiid» crossa, mii leat hui somát gehččiide.  ¶ Ája, mii leat Guovdageainnu beakkán šlagganbáiki, lei dievva juohke beaivvi.  ¶ Ruoŧŧelaš Tord Jonsson luosain, mii leat stuorámus maid eallinagis lea goddán.  ¶ Geassemánus dollui vuosttaš dábálaš jahkečoahkkin Harstadas, mii válljejit stivrra, dohkkehii njuolggadusaid ja doaibmaplána ja nu ain.  ¶ Mun lean ieš váldán oktavuođa guovllu luossabivdoservviiguin njulget dán boasttu áddejumi, mii leat gártan balddusin, erenoamážit fierbmebivdiide.  ¶ Dál ii leat vuos mihkkege nu čielggas ja konkrehta, mii leat geahččaleamen álggahit ja iskame leago beroštupmi, diehtá Nils I. Hætta.  ¶ Vuosttaš lei dat dábálaš dáruiduhttin politihkka Norggas, mii leat mannan birrasii 300 jagi, ahte boazodoallu lea ovddas dáčča servodaga.  ¶ Ja dan sadjái bidjat «Odels-rievtti», mii mákse ahte boarráseamos mánás lea dušše riekti.  ¶ Kisumu ássit muitalit, ahte friijasit golgi šaddu fárredaddá Kisumu ja Homabay gaskkas, mii leat 200 kilomehtera máddelis go Kisumu.  ¶ Fiervá gos guolli buktojuvvo gáddái lahka Kisumu, lea oalát giddejuvvon maŋŋá go hilskut ásaiduvve Winam luovttas guovllus, mii leat Kenya nubbin stuorámus hápman Kilindini riddohápmana maŋis.  ¶ Dás šattai bohtosin, ahte otne mun geavahan vovnnaid ráhkadeamis profiilaid mat lea heivehuvvon aiddo dán atnui.  ¶ Dát guokte organisašuvnna leat áidna sámi nuoraidorganisašuvnnat mat dahká riikaviidosaš sámi nuoraidbargguid.  ¶ Láhkačálli ja presideantta leigga buktán ovdan Sámedikki oaivila áššiin mat ii lean ságastallon áirasiid gaskkas.  ¶ Áirasat šadde goitge loahpas ovttamielalaččat addit presidentii válddi addit cealkámušaid mat galggai johtilit gieđahallot eaige sáhte vuordit ollesčoahkkima rádjai.  ¶ Namuhovvon kronihkas mun cuiggodan go peršuvnnalaš dássái bidjet cuiggodeamiid, mat lea cuiggodeamit teáhtera bargui ja bargovuohkái.  ¶ Danin ohcalit sii dál oktavuođa báikkálaš duojáriiguin, geat ráhkada giehtadujiid mat heivejit bálkkašupmin.  ¶ Deanu kulturskuvla čuovvu eavttuid mat lea biddjon skuvlla doibmii.  ¶ «Boasttu áddejupmi ja diehtemeahttunvuohta báidnán buot ságaid mat leažžá čállon Sámiráđi birra».  ¶ Dán livčče sáhttán bidjat márkaniidda mat juo gávdno, eaige ásahit áibbas ođđa márkaniid, son oaivvilda.  ¶ Olgoriikkas maid sáhttá viežžat gelbbolašvuođa ja gálvvuid mat ii gávdno dáppe, ja buohtastahttit vásáhusaid.  ¶ Mun doarjjun dán čalmmusteami ja ávžžuhan nissoniid ja albmáid searvat doaluide mat fuomášuhttá -ja main lea ulbmil bissehit veahkaválddalašvuođa nissoniid vuostá, cealká Nystad.  ¶ Semináras galgá čalmmustahttojuvvot vásáhusaid ja dáidduid mat lea vižžojuvvon oalle earálágan dilis.  ¶ Min prinsihpalaš oaidnu valáštallama ruhtadeamis lea ahte NIF dat hálddaša buot ruđaid mat galgá daidda iešguđet ge valáštallanlihtuide ja servviide Norggas, čilge kulturdepartemeantta vuolitdirekteuvra Frode Thomassen.  ¶ Min Áigi lea hupman dihtorčehpiin gii dovde dán ášši bures.  ¶ Dál go leat vuoittohallan, de doaivumis beassat ráfis bargat dan maid livččiimet galgan juo álggu rájes, ja hukset albma sihkkarvuođa, vaikko eat lean geatnegáhttun dahkat dan vuosttaš jagi, logai Turi gii ikte vulggiiga isidiin, Johan Turiin ja mánáiguin lupmui.  ¶ Kárášjohkalaš albmáin, gii huškkohalle nu vahágit ahte geavai Hámmárfeastta buohccevissui, manná bures.  ¶ Dološ áigge gal lávejedje lohkat boastala, dadjá Hætta Gaup, gii finade Min Áiggis muitaleame iežas oaiviliid.  ¶ Gii de vuite.  ¶ Ja juohkehažžii gii serve gilvvuide lei vuoitu.  ¶ Mus lea respeakta siviila demonstrašuvnnaide, logai Finnmárkku stábahoavda Knut-Olav Drivenes, gii geahččale jeđđet sápmelaččaid.  ¶ Dan lohkaba Nils Turi ja John Anti geat lea vásihan albma soađi ja dan váikkuhusaid go duiskalaččat 40-jagiin ledje okkuperen Norgga.  ¶ Nealggi eat gal gillán, muhto ean dieđe movt dat šattašii dán áiggi, lohkaba soai geat lea nuppi máilmmesoađi áigge nuorra albmát.  ¶ Dušše sidjiide geat lei bienasta bitnii jeagadan šiehtadalliid, lohká Hætta.  ¶ Fámuid ja searaid maid ainjo doalvu dain olbmuin, geat geahččalii girjjálašvuođa buorrin bargat.  ¶ NSR lea mearridan geat galgá sin ovddastit boahtte Sámedikkis Gaska-Romssa válgabires.  ¶ Min evttohusat leat hárjánan sámepolitihkkárat, geat ovddastii sihke árbevirolaš sámi ealáhusaid ja sámi kulturbarggu.  ¶ Giitu jortamovrii Eijai ja Maritai geat válddii vuostá máná.  ¶ Maŋŋel go leat ožžon bivdinguovllu, de lea ges álgit geahččat gárttaid ja hupmat olbmuiguin geat ovdal lea bivdán das.  ¶ Ovdalaš go gilvvu álggahan mearka báhččui, olbmot dolle minuhta jaskesbottu Ivvar-Ovlla Pieski muitun, guhte jápme geassemánu 29. beaivve.  ¶ Olav Larsen, guhte hui dávjá fitne Teigmo giettis časkimin golfaspáppa.  ¶ Informántan leat nissonolbmot, guđet duddjo iežaset várás dahje olbmuide.  ¶ Šaddoset sii heahpanit ja bilkiduvvot, guđet bivdá mu heakka.  ¶ Gáidoset sii eret heahpanemiin, guđet sávvá munnje lihkuhisvuođa.  ¶ Mii eat gal buohtastahte dán guokte feastivála, ja veardit dan guovtto, goabbá ánssáše stuorát doarjaga, muhto go doarjjaohcamat eaba mana seamma bušeahtaide, de šaddá dákkár erohus, muitala Pedersen.  ¶ Sæther aŋkke ii liiko ahte Tromsii vuoruhuvvo Sámi riikajoavkku čiekčamat.  ¶ Plánaoamasteaddji pláne millopárkka mas effeakta lea gaskkal 50 ja 400 MW masa gullá bieggamillut main lea effeakta 1-4,5 MW.  ¶ Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestiválat, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis ja oaggungilvvut.  ¶ Maiddái boradettiin rámiduvvo bárefuoččat.  ¶ Vuos dollojuvvo bargočoahkkimat, maid boađus galggašii šaddat árvalussan mii galgá leat gárvvis guovvamánus boahtte jagi.  ¶ Dien čállosis buktojuvvo ovdan hui ártegis čuoččuhusat, ja eai ge leat dábálaš láibeboranat geat dieid oaiviliid ovdanbuktet, muhto riika davimus guovllu alimus šibitdoaktárat.  ¶ Muhto dasa adno ollu návccat, dan mii fertet buohkat muitit.  ¶ Gáivuona suohkanis láhppo oalle ollu sávzzat geasset go luitet daid geasseguohtumiidda várrái.  ¶ Dál lágiduvvo heahteveahkkegurssat miehtá riikka.  ¶ Mii fertiimet de Čerii muitalit ahte máilmmis gávdno feara makkár sáhpánat.  ¶ Dain gávdno stuora erohusat, nugo man guhká bistet, man olu doalut leat ja man stuora bušeahtta dain lea, čilge Holen.  ¶ Mii gal doaivut ahte dál maid biddjo ođđa norggaolahusat, logai son gii jođihii lágidemiid, guovdageaidnulaš Trond Mikalsen.  ¶ Nu dat goit gullo muhtumat lohkame.  ¶ Odne gávdno dákkár lobálaš láhttut dušše Finnmárkku ja Davvi Tromssa fylkkain.  ¶ Brønnøysundregistariin gávdno juo dákkár veahkeávdnasat, lohká Flatås.  ¶ Dán jagáš ealgabivdui čavgejuvvo njuolggadusat ealgaválaid ohcamii.  ¶ Dat gávdno guovttelágan sorttat elefánttat, indialaš ja afrihkálaš.  ¶ Dasa gávdno sierralágan teknihkat, mat iešguđetge vugiin váikkuhit gova bohtosii.  ¶ Duogážin dasa lea ahte mun eahpidan lea go buoremus vuohki movt dál geavahuvvo giellaruđat.  ¶ Vel oktii lágiduvvo stuora kulturdoalut.  ¶ Dáid beassážiid, nu go juo leage dábálaš, lágiduvvo máilmmimeasttirgilvvohallamat heargegilvovuodjimis Guovdageainnus.  ¶ Festiválas lágiduvvo konsearttat maidda servet sihke dovddus sámi musihkkarat, ja maiddái eará guovllu musihkkarat.  ¶ Eiseválddit ja ráđđehus jáhkket eambbo dutkiide mat moadde jagi dás ovdal čuoččuhedje ahte Finnmárkkus gávdno dušše soames goaskinbárat.  ¶ Cupas lohkko mielde muhtin cupčuoigamat, guokte iešguđege guovllus ja okta SM čuoigan.  ¶ Oainnat dás vuollelis leat bohccot lahka, ja gullo biellut.  ¶ Buolašrádji lea biddjon 25 buolašgrádá rádjái ja jus lea buollašit, sirdojuvvo doalut Báktehárjái.  ¶ Dáppe čovdojuvvo áššit soabalaš digaštallamiin.  ¶ Dasa gávdno sivat.  ¶ Seainnis oidno liinnit.  ¶ Eará dilli lea jus addo báhčinlobit.  ¶ Ovdagihtii lei almmuhuvvon ahte jus lea badjel 25 buolašgráda, de sirdojuvvo lágideamit Gilišiljus Báktehárjái.  ¶ Dat ii gal várra oba dieđe ge ahte máilmmis gávdno ránes sáhpánat.  ¶ Asias gávdno bussát mat liikojit vuodjat.  ¶ Doppe čájehuvvo filmmat mat leat ráhkaduvvon aiddo ja mat eai čájehuvvo juohke sajis.  ¶ Muhto dát leat váttisvuođat masa gávdno hálbbes čovdosat ja buorit vuogit.  ¶ Dán vahkkoloahpa lágiduvvo heargegilvvut ja boazorodeo Soađegili Vuohčus.  ¶ Seamma beaivvi lágiduvvo maid dánssat.  ¶ Maŋŋel ráidočiekčamiid lágiduvvo fitnodatráidočiekčamat, muhto juste guđe beaivvi, dan eat dieđe vel dál.  ¶ Dat nannešii sámi servvodaga, olbmot eai dárbbaš ballat go dihtet áhte gávdno olbmot geat máhttet sámegiela ja dovdet servvodaga.  ¶ Sámis gávdno ollu juristtat, muhto lea dárbu ain eanet juristtaide.  ¶ Dán jagi lágiduvvo maid ráidočiekčamat mánáide geat leat 10 jagi ja nuorabut.  ¶ Daid duohken gávdno maid dakkár sivat mat laktášit servvodahkii ja kultuvrii.  ¶ Lága mielde ii leat lohpi geasehit čoavjjehiid ná lahka guotteha, muhto doppe gávdno spiehkastagat vai boazodoallit sáhttet geasehit bohccuideaset.  ¶ Lágas čuožžu ahte lea lobiheapmi geasehit čoavjjehiid ná lahka guotteha, muhto doppe gávdno goitge spiehkastagat, nu ahte beassá geasehit čoavjjehiid.  ¶ Davvi Ruoššas, Nenetsa eatnamiin, leat oallugat geat ellet meahcceealáhusain ja várra gávdno ságat maid heive lonohallat.  ¶ Nordlándda, Tromssa ja Finnmárkku boazodoallokantuvrrat leat bargame orohatjuohkináššiiguin, ja sávvamis dahkko loahpalaš mearrádusat oalle fargga.  ¶ Dát lávdegoddi galgá maiddái čađahit prošeavtta gos guorahallo sámiid vierut ja sin riekteipmárdusat.  ¶ Kárášjogas lágiduvvo dáid beassážiid ollu konsearttat.  ¶ Juohke jagi vuojáhallo ollu bohccot jámas biilaluottaid nalde Sis-Finnmárkkus.  ¶ Maiddái gaskal Máze ja Suolovuomi, ja Šuošjávrri ja Gievdneguoikka, vuddjo ollu bohccot jámas, muitala Guovdageainnu leansmánni.  ¶ Mun sávan ahte dat golbma sámedikki eai goassege vajálduhte ahte gávdno sámit maiddái ruošša bealde.  ¶ Čájáhusas geavahuvvo olu dárogielsánit, muhto juste dán bihtás ii oro dát váikkuheamen nu olu heaju guvlui.  ¶ Vuolabealde Morgamvuomis oidno Petronella čomat dego guokte nisson čičči.  ¶ Dál gal oidno jogat nu coahkásat, muhto sivvan dasa lea go muohta ii leat vel ollásit álgán suddat.  ¶ Ja dainna vuođuin čađahuvvo dákkár bearráigeahččamat.  ¶ Okta čoavddus lea áidut sisa eatnamiid gokko gávdno kulturmuittut.  ¶ Dál gávdno kulturmuittut suohkanis, muhto dáid birra eai dieđe gallis.  ¶ Finnmárkku fylkkagielda hálidivččii dien ovddasvástádusa maid guoddit buoremus lági mielde, muhto dasa maid dárbbašuvvo veahkkeneavvut.  ¶ Dál eretbiddjo báhpat geat čuvvot Biibbala sáni, ja bismmat ja báhpat geat njuolggát rihkkot girku oahppovuođu besset joatkit - nannoseappot go goassege ovdal.  ¶ - ahte ain odne gávdno olbmot geat doivot ahte sápmelaččat orrot lávuin?  ¶ Finnmárkkus lágiduvvo doalut Hámmárfeasttas, Álttás, Báhcavuonas, Mátta-Várjjagis, Čáhcesullos, Guovdageainnus, Láhpis, Kárášjogas, Deanus, Áŋkoluovttas ja Porsáŋggus.  ¶ Vuollin gullo olbmuid čuorvasat ja jienat.  ¶ Ii leat sihkar ahte gávdno nohka buorit duođaštusat ahte oktage lea lágaid rihkkon, loahpahii son.  ¶ Máilmmis gávdno máŋggalágan gelddolaš spealut mat geasuhit olbmuid, nugo Lotto, Viking-Lotto, Tippen, ja Halloween.  ¶ Davvi-Amerihkás gávdno maid sámi áviissat ja magasiinnat.  ¶ Nuppádassii šaddá sápmelaččat vuovdit eanet bohccuid vái cevzet, lohká Eira.  ¶ Oahppit leat movttegat go besset juoidá eará bargat go dušše klássalanjas čohkkát, vaikko lágideddjiin gal šaddá muhtin skuvlabeaivvit oalle guhkit.  ¶ Dainna lágiin šaddá bohccot hui lojit ja buorit, go rásiid besset guohtut eanas áiggi.  ¶ Jus šaddá beare olu bohccot, de šaddá váttis čuovvut daid boares árbevirolaš rájit mat boazodoalus leat.  ¶ Dieđusge šaddá garra roasut go ná guovttelágan kultuvrra beaškkeheaba oktii, dadjá Trygve.  ¶ Dávjjit ja dávjjit šaddá eambbo mánát vásihit ahte áhčči ja eadni eaba doala juovlaráfi, muhto allajienat diggi ja doarrun báhcá mánáide juovlamuitun.  ¶ Juohke čavčča galgá bargat dan ala ahte giđđat šaddá lábbát.  ¶ Jus juovlamánus luoitá viercca sávzaealu sisa, de šaddá lábbát birrasiticuoŋo-/ miessemánu.  ¶ Movt galgat mii dahkat go min náittosdilis šaddá váttisvuođat.  ¶ Šaddá maid riiddut gaskkal nationálaguovlluid álggaheami ja álgoálbmogiid árbevirolaš luonddu geavaheami.  ¶ Mun jáhkán ahte lea dárbbašlaš bohccuide okte iežas eallimis oažžut olu máđuid čoavjái, vai šaddá vuostálastinnávccat daidda.  ¶ Jus heaittihit internáhta šaddá munno mánát vuolgit Šuošjávrris Guovdageidnui juohke skuvlabeaivvi.  ¶ De dieđusge šaddá min jierbmás politihkkárat iežaset jierbmás oivviid oktii deaddilit ja ohcat dan gáigái vástádusa.  ¶ Muhto maiddái gili olbmuide šaddá olggosgolut, go biillat dieđusge billahuvvet heajos luotta geažil.  ¶ Go Ipmil lei juohkime julggiid lottiide, de gáhkkor fuobmái ahte sutnje gal šaddá romes juolggit, ja galggai báhtarit.  ¶ Doppe dahkko dál nu movt Norggas, gos dušše lea lohpi láhtuid mielde vuodjit, ja dohko šaddá maid báikkit gos ii oba leat ge lohpi skuteriin vuodjit.  ¶ Čakčafestiválas ledje ollu konsearttat, ja go Dum Dum Boys čuojahii nu bures disdat eahket, de vurde olbmot ahte maiddái vahkkoloahpa nai šaddá buorit konsearttat.  ¶ Vuođđoskuvllas šaddá unnit juhkkondiimmut ja dat mielddisbuktá unnit diimmuid guvttiin oahpaheddjiin ovtta klássas.  ¶ Doalu vuollái gullá maiddái Johan Mathisa oappát ja viellja.  ¶ Sirdimii gullá maid opmodagat Deanu gielddas.  ¶ Vuosttaš loguide gullá oktasaš sisaváldima ohcamat ja ohcamat mat leat sáddejuvvon njuolga Sámi allaskuvlii.  ¶ EØS-viiddideapmái gullá maid eahpitkeahttá muhtin ráje hástalusat, ea. ea. dat mat leat čadnon dasa ahte sáhttá šaddat gilvu bálká- ja bargoeavttuid ektui, go fitnodagat ođđa EU-riikain ožžot oanehit bargguid ja buktet iežaset bargiid deike.  ¶ Dán ságastallamii maid gullá guottut.  ¶ Virgái gullá barggut mat leat nannejuvvon mánáidsuodjalusbálvalusaid lágas.  ¶ DHL joatkkaplánaide gullá doaimmat, maid ulbmilin lea muddet doabbariid, mat leat gálduin, ja hutkat ođđa doapparčovdosiid.  ¶ Sámi beassášmárkaniidda gullá heargevuodjimat.  ¶ Čeardda čoaggánanbáikkis Marae geavahit ja gullá ollu maorit gielaset.  ¶ Bearjadaga čoahkkanit Ohcejohkii sullii 70 olbmo duogášjoavkkus, masa gullá fitnodagat, ásahusat, ovttaskas olbmot, gielddat jna.  ¶ Dasa gullá maid dutkamat ja eará ovddiddanbarggut.  ¶ Sutnje gullá de mánáidprográmmat, dokumentáraprográmmat, tv-magasiinnat ja eará prográmmat maid Kringkaster-ossodat diŋgo Sámi Radios.  ¶ Iigoson dat leange aiddo dat ahte kristtalašvuođa namas vierrásat ledjege cuvken sámi iežamet vuoiŋŋalašvuođa, ja dagahan sápmelaččaid dan heajos morálakeahtes dillái, gosa odnege gullá dát min juhkkit ja veahkaválddálaččat.  ¶ Duodji lea sámi identitehta masa gullá symbolat, maid ferte diehtit maid mearkkašit.  ¶ Gárgovári lahkosis gávdno vel nubbi kulturmuitu, masa maid gullá ollu muitalusat.  ¶ Davvi-Romssa válgabiirii gullá dát suohkanat: Gálsa, Romssá Báhcavuotna, Málatvuopmi, Bearddu, Leaŋgaviika, Birgi, Doasku ja Ránaidsullo gielddat.  ¶ Sámi kulturbirrasa áddejupmái gullá maid elemeanttat mat leat árbevirolaččat adnojuvvon luondduduovddan.  ¶ Ulbmiljovkui gullá olbmot, geaidda leat juolludan bargonávccahisvuođapenšuvnna njuolggadusaid mielde, mat ledje fámus ovdal ođđajagimánu 2004.  ¶ Min mielas gullá guolleresurssat searvevuhtii.   ¶ Dasa lassin ráhkaduvvo muhtun lanjat čoahkkinlatnjan, mii mieldisbuktá ahte hoteallas sáhttet dollojuvvot eanet čoahkkimat ja konferánssat.  ¶ Smávva divttažiiguin govviduvvo eatni dovddut nu čiekŋalit ja rahpasit ahte dat olmmoš ferte geađggis dahkkon geasa dát eai čuoza.  ¶ Dása adno buorit ja ođđa fápmu.  ¶ Jus juo duođas gávdno dáppe Guovdageainnus dakkárat geat earáide bidjet nevrriid, de dat ferte dáhpáhuvvat nu ahte sii bidjet juoidá sin juhkamuššii dahje borramuššii, juoga mii lea dego mirko.  ¶ Odne adno dađistaga eanet resurssat máilmmis ja juohku šaddá eanet ja eanet bonjuguvlui.  ¶ Ferte álo rehkenastit ahte luotta alde gávdno bahádahkkit.  ¶ Eará ášši mii dagaha ahte leat nu stuora erohusat iešguđet suohkana ruhtadilis, lea go muhtun báikkiide juolluduvvo ruhta merkejuvvon doaimmaide ja maiddái addo eará doarjagat.  ¶ Dán vahkkoloahpa lágiduvvo Davvikalohta Gonagasvuodjimat heargegilvvuin Gárggoluobbalis.  ¶ Álgobeivviid ledjege Olmmáivákkis, go dáppe han gávdno sámegielat guolásteaddjit.  ¶ Ja eai buohkain leat dušše silbbas ráhkaduvvon, maiddái gávdno eará ávdnasat maiguin leat čiŋaid ráhkadan.  ¶ Diesa maid biddjo ollu ruđat juohke jagi njulgesdaga dien bargui.  ¶ Namma “Euroland” lea šaddan go álggahedje euro valuta, ja geográfalaččat gohčoduvvo riikkat mat leat čadnon eurováluhtai, “Eurolandan”.  ¶ Álggos áiggun lohkat ahte lea sakka váidalahtti jus/go čállosiin maid muhtin journalista lea čállán, jagi maŋŋel geavahuvvo oasit dás.  ¶ Duođai mii orrut riikkas gos gáđasvuohta lea gievrrat go himut, muhto lihkus gávdno maiddái eará fámut muhtun birrasiin.  ¶ Álo gullo duot ja dát plánat Guovdageainnu márkanguovddážii, ja eará báikkiide suohkanis.  ¶ Easkka dál buvttaduvvo sámegielat fágagirjjit oahpuin ja dieđuiguin, maid stuora álbmogis ii leat goassege beassan girjin návddašit.  ¶ Go nu ollu dieđihuvvo boraspiriide goddon bohccot mat eará sivaid geažil leat jápmán, dagaha dat ahte mis ii leat luohttámuš muhtin siiddaide, lohká Finnmárkku fylkkamánni boraspirekonsuleanta Magne Aasheim.  ¶ Muhto mun jáhkán dán jagá beassášfeastivála doaibman bures, vaikko sihkkarit gávdno oasit maid sáhttá vel buorebut bargat boahtte áiggis, lohká Oskal.  ¶ Boanddat geat ledje doppe eai lean muitalan ahte gávdno mirkorásit doppe.  ¶ Duojis čilgejuvvo girjjálašvuođa vuođđodoahpagat dárkileappot go goassige ovdal.  ¶ Čielgasepmosit dovdo rievdamat eanemus dramáhtalaččat go dat ovdalaš čielga vilges jeageleatnamat lea jávkan.  ¶ Dál lea sámi máilbmi maiddái gártan urbána máilbmin, man siste gáibiduvvo ođđa vuogit ja heivehus vel maiddái giela ja oinnolaš kultuvrra dáfus.  ¶ Dál besse buohkat oaidnit ja dovdat ahte riddoguovlluin maid gávdno ollu sápmelaččat geat beroštit sámi gilvvohallamis.  ¶ Vaikko vel gávdno ge ollu eará “gilvvohallansearvvit” Guovdageainnus ja eará báikkiin, mat leat hui bivnnuhat ja fállet duon ja dán juste dál, de goitge doaivvun mun, ahte okta “albma” faláštallansearvi lea mávssoleamos olbmuide.  ¶ Go báhtareaddjit lassánit, nu go min máilmmioasis, dárbbašit mii vuoiggalaš báhtareaddjipolitihka mas gávdno rievttit ja geatnegasvuođat sihke stádai ja olbmuide, ii ge ođđa ovttabeallalaš fápmoávnnas stáhtaide olbmuid vuostá.  ¶ Akšuvnna oktavuođas lágiduvvo feara makkár doalut báikkálaččat, ja gánnáha gulaskuddat mii juste du báikki girjerádjosis dahje girjegávppis dáhpáhuvvá.  ¶ Daid báikkiid, maid gohčodit stuorámus sámi guovlun, sin čiekčit eai oba oidnoge riikkajovkui beassan, vaikko dáin guovlluin gal gávdno olu buorit čiekčit.  ¶ Leat eanas sárgojuvvon govat, muhto gávdno maiddái govvejuvvon govat.  ¶ Nordtrac, mii sisafievrreda sihke Lynx ja Ski-Doo Norgii, lea gal jođihan ja ožžon registrerejuvvot oktiibuot 224 ođđa skutera, muhto go dat lohku lea juhkkon guovtti merkii, de šaddá bohtosat nu movt dás oainnát.  ¶ Vuohččus šaddá lávlumat, juoigam, feasta, konsearta ja ollu eará fálaldagat.  ¶ Luottas ii leat nugohčoduvvon asfálta, ja nu go giđđat šaddá stuora rokkit luddii.  ¶ Na, diekkárat dat šaddá nissonolbmot go oanehaš leat náittosdilis leamaš, jurddašii son.  ¶ De šaddá unnán olbmot geat gerget oahpuin, ja sii geat gerget, eai váldde barggu skuvllain.  ¶ Sis-Finnmárkku diggegoddái - Indre Finnmark tingrett gullá čuovvovaš gielddat.  ¶ Sis-Finnmárkku diggegoddái - Indre Finnmark tingrett gullá: Guovdageaidnu - Kautokeino, Unjárga - Nesseby, Kárášjohka - Karasjok, Deatnu - Tana, Porsáŋgu - Porsanger.  ¶ Doaibmabidjoguvlui gullá maid Davvi-Romssa suohkanat.  ¶ Suoma sámi guovddášsearvái gullá muhtin miellahttosearvvit, main válljejuvvojit njeallje Sámiráđi Suoma juhkosa lahtu.  ¶ Dáidda gullá iešmearridanvuoigatvuođat, ovdánanvuoigatvuohta, giellavuoigatvuođat ja kulturvuoigatvuođat.  ¶ Nuorta-Finnmárkku siviilasuodjalusguvlui gullá ovddeš siviilasuodjalusbiirret Várggát, Čáhcesuolu ja Mátta-Várjjat.  ¶ Son gii biddjojuvvo bargui galgá sáhttit oassálastit buot siviilasuodjalusa guoskevaš bargguide, dása gullá maid gádjunbarggut.  ¶ Sirdimii gullá maid muhtin opmodagat Čáhcesullo gielddas.  ¶ Danne lea mu mielas dál eahpečielggas geasa gullá eatnamat ja čázit Finnmárkkus.  ¶ Mun lean válljejuvvon Kárášjoga gielddastivrii dáža bellodaga bokte, ja dan mun anán hun lunddolažžan go dien vuogádahkii gullá ge dáža bellodagat.  ¶ Organiseremii gullá maid sámepolitihkalaš forumat mat dasto lágidit listtuid sámedikkeválgii.  ¶ Sus lea juo leamaš oktavuođa Finnmárkku fylkkagielddain, masa gullá olu dearvvašvuođa fálaldagat mat leat Kárášjogas.  ¶ Diesa gullá maid klassihkkárat nu movt Johan Turi ja Nils Nilsson Skum.  ¶ Dál go mii leat váldán vuostá Røkke oalgespežžestemiin, bures boahtin dollestemiin ja addán sutnje buot fápmudusa guolleindustriijas masa gullá vuoigatvuođat nu go guolleearri, de dáidá leat lunddolaš addit iežamet veahkeheaddjái eambbo vuoigatvuođaid.  ¶ Biilaluottat leat gáfadit čohken bivdiid bivnnuhis guovlluide , ja dakkár guovllut mat eai leat nu bivnnuhat, geavahuvvojit unnit.  ¶ Dat guoská buot šibihiidda mat leat badjel 6 mánu.  ¶ Giellásat leat dohkálaš vuohki válgagilvvus, jus addá jienaid.  ¶ Giellásat lea dohkálaš vuohki válgagilvvus, jus addá jienaid.  ¶ Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelaččat.  ¶ Boraspiret leat dehaleabbo go ahte oarjelsámi kultuvra galga seailut. Boraspiret leat dehaleappot go ahte oarjelsámi kultuvra galga seailut.  ¶ Dat lei guhkká doppe, son gal ii háliidan vuolgit.  ¶ Dát guokte viesu leat vissásit áidna huksehusat mat leat vel muitun Davvi-Kalohta márkangávppašemiin.  ¶ Bohccobiergu, rievssahat, vuodja, jáffut ja guolli ledjege deháleamos vuovdingálvvut.  ¶ Sii leat guhká juo čujuhan dan diehttelas duohtavuođa ahte nissonolbmot leat bealli álbmogis ja ahte dat galggašii oidnot sámiid álbmotválljejuvvon orgánain.  ¶ Sisagáibideaddjit leat oadjokantuvra.  ¶ Dat lea ruoššaid rigerenáiggit, ja dasa mii fertet ráhkkanit, lohká.  ¶ Stáhta guollefoanddat leat foanda masa guolásteaddjit čohkkejit ruđa go mákset guolástandivvaga.  ¶ Ecstasy lea várálaččat go das lea dakkár namma mii geasuha nuoraid.  ¶ Ecstasy lea narkotihkat.  ¶ Diet cealkámuš lea juste seammaláganat go dat mii juo láve boahtit dien guovllus.  ¶ Dál go evttohus lea gárvásat, šaddá váttis fas jorgalahttit dan buoret guvlui, beške Näkkäläjärvi.  ¶ Dál go evttohus lea buorit, šaddá váttis fas jorgalahttit dan buoret guvlui, beške Näkkäläjärvi.  ¶ Dál lea ossodat beassan vissui mii lea ođđaáigásaččat, ja bargit ja geavaheaddjit illodit.  ¶ Su várrelahtut leat Sara Marja Magga ja Vera Lysklætt.  ¶ Fylkkalávdegotti áirras lea muđuid dát olbmot.  ¶ Muhto njuolggadusat eai leat vel gárvvis.  ¶ Alkohola ja narkotihkka lea hui váralaš go lea kemikálalaš ovttastus daid stoffain, go váikkuha iešguđet láhkai olbmos olbmui.  ¶ Lágideaddjit lea vuolliruoŧŧelaš Astley Nyhlén ja Sofia Karlen.  ¶ Giliolbmot leat gearggus loktet juohke geađggi, dajai presideanta, gii maid muitalii ahte mátkegolut galget maiddái mannat čađa.  ¶ Sæther velá lasihasttá ja atná dehálažžan ahte bargosajit dál lea sihkkar guhkkit áigái, ja ahte olbmot eai dárbbaš fárret.  ¶ Vuosttaš lanjat lei stohpu.  ¶ Bárut šattai nu stuoris ahte buot eará áššit šadde smávisin.  ¶ Ávvudeamit šattai seammás vuogas loahpaheapmi 400. márkaniidda.  ¶ Hamarii boahtá maiddái Nina, gii lávvardaga leat Finnmárkku meaštárat.  ¶ Maiddái sosiála gilvvut lea dehálaš.  ¶ Dál berrejit olgeš- ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.  ¶ Ealáhusa vuođđudanvejolašvuođaide livčče dat sihkkarit heittot, jus eanandoalu sáhtašii oahppat iežas guovllus.  ¶ Jus sii máhtáše vástidit seamma garrasit ruovttoluotta, de ii oktage duosttaše sin hárdit.  ¶ Leat vaikko man ollu dárbbut gokko livčče galgat vejolaš oažžut fálaldaga sámegillii, lohká son.  ¶ Dál leat Issáhis nu ollu sáhpánat, ahte son háliidivčče vuovdit eanas oasi.  ¶ In mun dieđe gii dáhtole hearggi vuoitit ná maŋŋi giđa, vástida Mikkel Áilu.  ¶ Dainna lágiin galggaše čoavdit váttisvuođaid ja unnidit táhpaid sihke šibitdolliide ja boazodollui.  ¶ Dát galggaše čoavdit váttisvuođaid ahte boraspiret dagahit stuora táhpaid ealáhusaide.  ¶ Oktasašbargu galggaše álgit vuos veháš vuolit dásis ovdal go gánneha faŋuhit bajás guvlui.  ¶ Dan dihte smiehtai son dušše dan, ahte movt son galggaše dohko beassat.  ¶ Eira lohká ahte jus dákkár njuolggadus boađáše boazodoalu ektui, de livččii dat boazodollui loahppa.  ¶ Eira lohká ahte jus dákkár njuolggadus boađášii boazodoalu ektui, de livčče dat boazodollui loahppa.  ¶ Áslat oainnat dagai álgaga guovddášbellodaga almmolas čoahkkimii jagi 1990, ahte sámiid várás berreše ortnet kulturautonomiija.  ¶ Galggaše go eanet dákkár konsearttaid lágidit dáppe?  ¶ Áinnas galggaše lágidit eanet dákkár doaluid dáppe.  ¶ Buorre jus beasaše gullat eanet dákkárlágan doaluid.  ¶ Lea dieđusge, muhto mu mielas livčče eará diŋggaide leamaš eanet atnu.  ¶ Jus eiseválddiin livčče dáhttu bargat maidege áššiin, livčče sii sáhttán gáhttet stuora boazojámu nealggi geažil, lohká Dyrebeskyttelsena jođiheaddji Tatiana Kapstø.  ¶ Muhtimin gullosta dego gii nu bosodivčče njurgganasa.  ¶ Galggaše mis buohkain oassi dán árbbis.  ¶ Muhto buohkat geat leat leamaš Máze doaluin dáidet jurddašan ahte gilli ánssášivčče buoret doalloviesu.  ¶ Dálááigge dáiddár Geir Tore Holm lohká sámi kultuvra dál dárbbašivčče ođđa vara ja siepmana ja evttoha álggahit Sámi akademiija.  ¶ Dát čielggadeapmi mearkkašivčče ge ja nannešii dávviriid boahttevaš ruovttuluotta máhcaheami, oaivvilda Jomppanen.  ¶ Liikká mieđiha ahte girku dárbbašivčče eambbo ruđa, muhto gieldda gáržžes ruhtadili dihte ii leat leamaš dat vejolaš.  ¶ Alf Johansen ii loga balahahttin boazologu fas gorgŋet Nuorta-Finnmárkkus jus attašivččii eambbo doaluid, go nu ollosat leat guođđán ealáhusa ja soames orohagat leat guorraneamen.  ¶ Bihttá lea muhtomin hui somá, muhto leat maid scenat gos ipmirdat ahte dás galggaše leat somá, muhto it boagus goitge.  ¶ Son árvvoštallá ahte fágalaččat dárbbašivčče oahpahit mánáid eará fágainge sámegillii.  ¶ Danin dárbbašivčče gullat ja geavahit eanet sámegiela skuvllas ja mánáidgárddis.  ¶ Dát evttohus gottáše min, ja sáddešii 15 olbmo bargguhisvuhtii.  ¶ Nils Gaup dárbbašivčče 30 miljon ruvnnu, namalassii beali, iežas filmma dahkat duohtan.  ¶ Isak Saba dovddahii čiekŋalis vuostehágu ja suhtu mearrádusaid vuostá ja jearai sámegieláviissas Sagai Muittalægje ahte ii go giettis šattale rássi seammá bures, humaše dál dárogiela vai sámegiela, ja ii go doallánivčče dása go sápmelaččat galget oastit eatnama mii doložis juo lea leamaš sin iežaset.  ¶ Logai iežas áigu sámegiela oahppat go barggus dárbbašivčče dan máhttit.  ¶ Ii son nappo leat dahkan maidege mas ánssášivčče jápminduomu.  ¶ In mun leat gávnnahan su áššálažžan masage mas ánssášivčče jápmima.  ¶ Doloža rájes lei vierrun diktit ealu lávdat jus heajos guohtumat biste guhkit áiggi  ¶ Leat neavvun miellahtuid oktasaš doaibmabijuin  ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea neavvun sámi kulturmuittuid fuolaheapmái ja positiivvalaš geavaheapmái sámi servodatovdáneamis ja servodagas muđui kulturmuitolága ulbmiliid mielde, stáhta eiseválddiid sámepolitihka áigumušaid mielde ja Sámedikki mihttomeriid mielde  ¶ Juvssu bivdin ja ávkkástallan lea guhká leamaš vierrun sámi guovlluin  ¶ Sápmelaččain lea guhká leamaš vierrun bivdit ja ávkkástallat mearranjiččehasaiguin  ¶ Dáin guovlluin lea njuorjobivdu leamaš vierrun guhká  ¶ Dál lea vierrun ahte go eiseváldi bovde čearuid čoahkkimii de bovde ovtta dievddu ja ovtta nissona  ¶ Spábbačikčiin lea vierrun lonohallat báiddiid go gerget čiekčamiin .  ¶ Ii hal dat goit leat čierrun ášši  ¶ Sotnabeaivvi čuovganeapmái, beal golmma áigge, ožžo politiijat Guovdageainnus dieđu ahte Boddu nammasaš olgobáikkis lei doarrun  ¶ Lea dušše lunddolaš ahte vuolledeanus lea vuosteháhku lobálaš nuohttuma vuostá, muhto maŋemuš jagiid ii leamaš nuohttun obanassiige dáppe   ¶ Leago doarrun satanista-birrasis?  ¶ Maiddái lea heaibun hui buorre mánáide, jus álget go leat 5-6-jahkásaččat, de ožžot buoret motorihka  ¶ Dáppe gávnnadit mánát geaiguin lea heaibun attáldagat, geaidda heaibun heive, lohká Boine, gii ieš lei dákkár áŋgiruššan váhnen ja loahpas maid jođiheaddjin válljejuvvon  ¶ Ii mis leat vierrun persuvnnalaš giitosiid dahkat, muhto vuordit baicce dilálašvuođaide, čilge Inger Kathrine Juuso  ¶ Lágideaddjit ledje suohppun fierpmi, ja guossit besse árvidit man máŋga guoli ledje fierpmis  ¶ Deanus lea heaibun hui bivnnut ja Deanu valáštallansearvvi heaibunjoavku lágida duos dás ain heaibungilvvuid  ¶ Lea dušše lunddolaš ahte vuolledeanus lea vuosteháhku lobálaš nuohttuma vuostá, muhto maŋemuš jagiid ii leamaš nuohttun obanassiige dáppe  ¶ Dan botta go lea njoammun Lákkovuonas, lea Borramušbearráigeahčču ferten giddet vuona johtalussii  ¶ Nelmin Nosa sátnejođiheaddji nubbin gurut bealde ja su gussiid vuostáiváldinveahka vuorddašeame gáttis guolleláibbiin ja luopmániiguin, máid lea vierrun guossohit go guossit bohtet  ¶ Dat mii lei dán prográmmas lei nuohttun, gussiide borramuš, juhkamuš, historjálogaldallan, duodje- ja govvačájáhus, luohti ja musihkka  ¶ Maja Erlandsen lea Norgga riikkajoavkkus ja oidnuige ahte son háliidii vuoitit go lea hirbmat gudni časkit Ruošša beal heaibuid go doppe han lea heaibun stuora našunála faláštallan  ¶ Dipma duodji fas lea goarrun, bárgideapmi, čuoldin ja maid ulluid duhppen   ¶ Dat mearkkaša ahte Aslak Henriksen Bongo lea 27 jagi juo bargan suohkanis, ja nu go suohkanis lea vierrun, de gudnejahttojit ná oskkáldas bargit   ¶ Rohkos lea dehálaš Oskun lea doaivun ja rahčan  ¶ Boazosápmelaččain lei vierrun válljet erenomaš hearggi liika geaseheapmái  ¶ Seahkat ledje doalvun láhkai fatnasii  ¶ Skuvlaárbevierru lea mii mearrida ja árbevierro máhttu lea neavvun  ¶ Soaitá orrut leamen fuoikun, muhto min guovllus lea geavvan nu ahte rahčamusat olahit mihttomeriid Sámegiela hálddašanguovllus leat váikkuhan nu ahte mii leat bázahallan  ¶ Maŋŋil barge eanas áiggi dáčča teologat sámegieloahpahusain, nu go sámemiššuvnnas lei vierrun  ¶ Buot lei dalle nu iešalddes čielggas, dieđusge mánáin okta joatkkášii vánhemiid bargguin, nugo lei álo leamaš vierrun guovllus  ¶ Go lei merken bajás beaivvi dáhpáhusaid, de gieđahalai vuđoleappot soames fáttá nugo sus lei vierrun.  ¶ Sierracealkámuš čuoččuha riektegáldovuđđosa leat headjun, ja dát moaitta orru seamma olu čuohcamin NAČ 1984:18 álbmotriektečielggadeami   ¶ Dasto ii leat oaggun stákkuin ja nođđoduorgguin 1992-lága mielde biddjon dáža borgáriidda, muhto buohkaide geat leat fásta ássan riikkas, buo. § 22 vuosttas lađđasa  ¶ Geassemánu 6. b. 1975 várrelágas ii leat lavdnjeloggun sierra máinnašuvvon, muhto dát vuoigatvuohta ferte várra liikká ain adnot leat oassin dábálaš geavahanvuoigatvuođain mat gullet gillái, buo. lága § 2 .  ¶ Dovddus Lund-kommišuvdna lea duođaštan ahte Norgga čiegus doaimmain lea leamaš vierrun rihkkut lágaid ja bargonjuolggadusaid  ¶ Dan vahkkoloahpa leat Márjjabeaivvit, ja Heahtás Suoma bealde Sámis, lea Márjjábeaiávvudeapmi guhká juo leamaš vierrun  ¶ Bearjadaga lei gaikun nuoraidklubbas ja ovtta orrunviesus  ¶ Lávvordaga lei gaikun Juhls « Silvergalleryas, gos muhtin lei stoahkan med et dollačáskadanapparáhtain   ¶ Dál mieđiha guovllubargohoavda ahte soames nuppásteaddjiid hárrái soaitá leat neavvun leamaš heittot dalle go ledje nuppásteamin  ¶ Registreren ahte Justislávdegoddi mas Olgešbellodaga Trond Helleland, lea jođiheaddji lea dáhttun ovdal árvvoštallan almmuheami juo ságastallat Sámedikkiin  ¶ Dán leat dáhttun juo ovdalgo professor guoktá árvvoštallan gearggai, lohká Marthinsen  ¶ Fylkkamánni lei dáhttun čuohppat 11 miljovnna njeallje jagi badjel vai balansii boahtá  ¶ Nordahl Carlsen muitala sii filbmejedje boaresbárdnii go ledje oaggun ja skuhtermátkis   ¶ Vela akkastalai ahte Ruossas lea vierrun juhkat alkohola juohkke coahkkimis   ¶ Mun gállen vulogeaže gietti ja gakcon várebeale dievá duoge Jusse buohta ja čuoččastin Jusse oidnosii ja njurggádin dego ruoššain lei vierrun   ¶ Lea váttis jurddašit ahte suohkan lea dahkan dan, go sihke suohkanis ja Sámedikkis lea vierrun ahte eai doarjjo gilvaleaddji fitnodagaid, diehtá Bongo ja hálida deattuhit ahte ii son gilvaleami dihte goitge mulggo ođđa fitnodaga ásaheddjiide .  ¶ YLE - Sámiradio doaimmaheaddji muitala dál juovllaid áigge go lea vierrun šaddan gáhkket bihpporgáhkuid, de su mielas lei lunddolaš justá dál girjji almmuhit   ¶ Mis galgá maiddái leat nuohttun  ¶ Duogážin manne heastasearvi lea fárus doaluin, lea danin vai šaddet stuorát doalut juovlabeazi čuovggaid cahkkeheami oktavuođas, nugo juo leage vierrun eará sajiin máilmmis  ¶ Dán guovllus lea lahppojeagil mihtilmas guohtumin, go ii leat eará guohtun cuoŋun  ¶ Son lea máŋgii dáhttun meahccemáđiid divvut , muhto dasa ii leat ruhta .  ¶ Norgga Sámiid Riikkasearvi jođiheaddji Klemet Erland Hætta lei maid dáhttun dieđihasttit sárdnestuolus , muitalit makkár vahágiid Ráđđehus lea dahkame   ¶ Ráđđečoahkkin Ráđđečoahkkinis sii áigut ráđđidit áššiid nu go álggahit vahkolaš eamiálbmotmagasiidna, šiehtadit prográmmalonuhusa, lonuhus mielbargiiguin ja gelbbolašvuođa gažaldagaid  ¶ Kárášjogas Ovddádusbellodat lea ge doallan Kárášjogas konferánssas gaskavahku ja duorastaga, gos ovddidedje iežaset sámepolitihka ja maid sii áigut bargat Sámedikkiin jus sii ožžot eanetlogu Stuorradikkis ja Sámedikkis   ¶ Ovddádusbellodat lea ge doallan Kárášjogas konferánssas gaskavahku ja duorastaga, gos ovddidedje iežaset sámepolitihka ja maid sii áigut bargat Sámedikkiin jus sii ožžot eanetlogu Stuorradikkis ja Sámedikkis  ¶ Doaimmahanjođiheaddji politiija Jan Olav Sjølberg logai ikte NRK Sámi Radioi ahte sii áigut gávnnahit mii lea dáhpáhuvvan go fidnejit fatnasa gáddái  ¶ Davvi Girjis leat lagabui 50 tihttela maid sii áigut álmmuhit jagi mielde  ¶ Kárášjoga gielddastivrra SáB áirras, John Nystad, muittuhii ahte gielda lea cealkán 2009 geasi ahte sii áigut čorget eret Bajit Anárjoga álbmotmeahci mii lea Kárášjoga gieldda siskkobealde  ¶ Jus oahpaheddjiin galget leat eavttut addit oahpahusa sámi oahppoplána dahje sámi skuvllaid ulbmila mielde, fertejit sii oažžut skuvlema dasa  ¶ vuosttildit ođasmahttima, muhto sii liikká fertejit čuovvut ovdáneami  ¶ Vuorrásat olbmot sáhttet oaivvildit ahte nuorat eai leat oahppan giela dievaslaččat, dahje ahte sii eai gille sárdnut albmaládje ja dainna sii bilidit giela .   ¶ Vuosttaš beaivve rájes šaddet sii hilgut iežaset duogáža, ja dušše dárogielas ja dáža kultuvrras lea árvu  ¶ Lei čielggas ahte jos dát geahččaleapmi galggai lihkostuvvat, de ferteje sii oažžut olggobealde veahki  ¶ Go leimmet jođihan mánáidgárddi moadde jagi de gálge sámegielat mánát álgit skuvlii, ja dalle mii gáibideimmet ahte sii galge oažžut sámegiela vuosttašgiellan skuvllas, ja ahte oahpahusgiella galggai leat sámegiella juohke fágas  ¶ Ja nu leat sii ožžon goit guhkkut dan skuvla nu johtilit ahte mis lea juo Guovdageainnus juo ovddit jagi rájes 9 jahkásaš álbmotskuvla  ¶ Álggos šadde sii orrut internáhtas čađat, easka goalmmát jagi besse ruoktot ovtta beaivvi vahkkus  ¶ Dušše stuora ruhtajuolludemiid bokte atne sii vejolažžan oažžut ohppiid daidda fágaide  ¶ Juoŋasteapmi lea sis birrajahkásaš doaibma, muhto dán giđa eai sii leat beassan riggut guollemeriiguin maid jávrrit leat sidjiide juolludan  ¶ Nu go dál dahket nieiddat de geavahit sii gieđa mas leat suorbmat hirrut ja veaháš moalkut go cuigot symbolaid  ¶ Eai sii nagodan spáppa oažžut eret das ja spábba jorai olgešravdii gos Nordlysa čiekči bážii spáppa moalaguvlui  ¶ Ja sii fertejit measta doarrut bivde sajii alde  ¶ Go dát lea gárvvis, de sii áigut almmuhit dan áviissain ja Sámedikki diehtojuohkinbláđis  ¶ Dárbbašuvvojit eambbo sámi journaliistat muhto váilo oahpahusfálaldat mii lea heivehuvvon sámi dárbbuide celket sii ja ávžžuhit stuoradiggejoavkkuge sin doarjut  ¶ Muhto sii ledje hui áŋgirat oažžut NSR:a julggiid ala, muittaša eallilan olmmái Juhán Máhtte  ¶ Mii dáhttut guhká muitit sin iluin ja guhká galget sii bissut giittusin min muittus  ¶ Go jo vearjoviesus ge čohkájedje ja čužžo sii geat háliidedje čuovvut bismma Ola Steinholta ipmilbálvalusa  ¶ Nubbi sivva lea ahte sii hálidit mánáideaset oažžut sámegielat mánáidgárdái go Nuorggámis ii leat dákkár fálaldat  ¶ Dalle eai jearran ožžo go sii maid orrut  ¶ Lea ipmirmeahtton manne sii eai láigut  ¶ Vaikko movt de dajašii Pedersen ahte sii dovdet vahágiid bures ja áigut veahkehit, de Eira ii lihkas  ¶ Eanaš vástádusat leat nu ahte dáid áššiid sii áigut dárkileappot geahčadit ja guorahallat iešguđet ge fágadeparemeanttain  ¶ Leat ain ollusat geat eai leat vástidan váldet go skuvlasaji vai eai , dahje háliidit go sii ain čuožžut vuordinlisttus  ¶ Ingebrigt Pedersen lohká Min Áigái ahte jus sii vigget lihccut su eret Ášus , de sii ráhkadit váttisvuođaid iežaset ovdii  ¶ Maŋŋá čakčamánu 11. beaivvi terrorfallehemiid New Yorkas de lea gohccán stuorát ballu olbmuin lihkuhisvuođaide  ¶ Son lei buohccán golbma beaivvi hotealla rahpanávvudeami maŋŋá  ¶ Jus leimmet buohccán ovdamearkka dihtii beallje- dahje čottavulššiin, de manaimet guvhllára lusa gii "bosui" eret dávdda  ¶ Leat go goassige buohccán go leat ožžon jámiheami dahje oasášjámiheami  ¶ Son lea mánnán juo oahppán ruovttus juoigat, sihke eatnis, áhčis, muoŧáin, vieljain ja eará lagas olbmuin.  ¶ Lávdegottis leat 17 miellahtu geat leat oahppán doaktárat, buorádallit geat geavahit eará vugiid go doaktároahpu, nu go akupunktura, servvodat diehttit ja láhkadovdit.  ¶ Šállošahtti go eai šatta oahppán sámi neavttárat nu jođánit, muhto dohkkehan jury mearrádusa.  ¶ Easka ollesolbmoagis lea oahppán sámegiela lohkat.  ¶ Oahppán luossa bivdi, Kjell Sarre diđii bures mot galga dan váibadit.  ¶ Mun válddán mu girjji.  ¶ Ja dies mun fuobmájin ge ođđa ealáhusa, deike min guovlluide gos lea nu stuora bargguhisvuohta.  ¶ Moai luhtiime dutnje, Liná, ja ná munno beahtát!  ¶ Mun vuolggán ja don galggat leat mu fárus.  ¶ Dii golmmas oažžubehtet dasto orrut du lávus.  ¶ Mun ferten čorget mu lanja.  ¶ Mun ferten geavahit mu báikkálaš dieđuid, ja smiehttat makkár báikkis guhtege láve oažžut reivviid.  ¶ Mun vižžen nugo dábálaččat mu boastta boastaboksas.  ¶ Mun ledjen bajemusas, ja fertejin visot mu fámuid atnit duostat čalmmiid rahpat ja geahčestit mii dat lea mii hupmá.  ¶ Muhto mun lean vel dánge jagi oaidnán miesi mu mearkkas.  ¶ Gal suige don maid leat soames boasttuvuođaid dahkan du eallimis?  ¶ It don oaččo, ovdalgo don veajášit goasttidit gollešaldi du dálus mu dálu rádjái, vástidii gonagas.  ¶ Don leat buot muohttaga du eatnama nalde bálkon mu eatnamii.  ¶ Don sáhttát sáddet du skeaŋkka:  ¶ Don leat visot geavahan giddet du šaddadanviesu, Politiijameašttir.  ¶ Don billistat du ášši go bilkidat Rievtti.  ¶ Daid moai gal dárbbašetne munno mátkkis, čilgii heasta.  ¶ Jurdda lea ahte mánát, dii ieža, galgabehtet mearridit mii din siiddus galgá leat.  ¶ Dál dii lehpet ožžon din vistti gos dii doaivumis sihke loaktibehtet ja gos dii sáhttibehtet čađahit doaimmadehpet buori vuogi mielde.  ¶ Dis lea okta kvárta čohkket diŋggaideattet ja guođđit din ásodaga.  ¶ Munno bargu ii šatta profileret munno, muhto muitalit áddehahtti ja luohtehahtti ođđasiid, dadjá son.  ¶ Mu mielas lea mis geatnegasvuohta láhčit saji sámegiel báikenamaide min interneahttasiidduin, lohpida Ismar.  ¶ Mis lea geatnegasvuohta min álbmogii ja danin mun ja SÁB eat vuollán.  ¶ Dát lea hirbmat šállošahtti, go dalle mis livččii leamaš eará vuođđu min árvvoštallamiid dáfus.  ¶ Ja dalle han mis lea min "White House", sadji gos presideanta sihke bargá ja orru.  ¶ Muhto buot vearrámus lea ahte mii bággehallat rihkkut min njuolggadusaid.  ¶ Mii fertet iskat ceavzilvuođa min duoddariin, seamma ládje go mii fertet geahččat mohtorfievrrugeavaheami meahcis.  ¶ Mii fertet árvvoštallat maiddái min gulahallanolbmuid rollaid, ja mun lea gávnnahan buoremussan ahte sii eai oidno eai ge gullo digaštallamis.  ¶ Moai geavahetne goappašagat silbba ávnnasin munno barggus, deattuha Nina.  ¶ Min bargu galgá leat duođalaš ja mii galgat čuovvut čielga etihkalaš njuolggadusaid min bargguin, sihke dalle go vuovdit ja go fállat biergasiid, dadjá Fodstad.  ¶ Maŋŋel go dat dáhpáhuvai, de mii gal eat šat lean nu gievrrat ovddos, ja gahčaimet lagabui min moala, dadjá Ásllat Ánte.  ¶ Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggi danin.  ¶ Go veahá rávásmuvai, de álggi johtit duodjekurssain.   ¶ Geainnu nalde álggi šaddat olmmošvallji  ¶ Buollin álggi goalmmat gearddis ja biđgosii jođanit birra hotealla  ¶ Ragnhild álggi skuvlii Áltái seamma čávčča  ¶ Dalle go son álggi hárjehallat, de eai lean eara go 3-4 spillárat  ¶ Dat álggi go son lei hui nuorra  ¶ Jagi maŋŋel álggi muvra mollanit  ¶ Nordlys álggi dán jagáš ráidočiekčama oalle bures, muhto maŋemuš čiekčamat eai leat mannan nu bures  ¶ Su sárdnunbottas boahtá ruošša almmái vácci vulos gohttenbáikkis  ¶ Muhto Ánnes lea hoahppu, dagasta dearvvuođaid ja jávkkiha suovvan guvttiin soppiin vácci ruoktot  ¶ Dalle bohtet buot oassálastit vácci stadionii gos juoigit rohttejit bures boahtin luđiid  ¶ Vácci fitne geahččamin jeagelšattu Áirváris, mii lea moadde kilomehtera vulobealde Šuoššjávrri Kárášjoga guvlui  ¶ Sii geat ledje bovdejuvvon mátkái besse oaidnit sihke vácci ja girddi man muddui jeagil lea guorban dálveorohagain  ¶ Asehis muohtan ii sáhte vácci ealu čohkket  ¶ Jos minerálaohcci áigu ohcat minerálaid Kárášjoga gielddas, de ferte vácci dan dahkat  ¶ Leamaš vácci iskamiin  ¶ Mii leat leamaš vácci viežžamin mineráčájanasaid, ja vázzinlohpi gal lea buohkain, lohká Boye Flood Geologiske Tjenester A/S fitnodagas  ¶ De livčče somá oaidnit go duolmmada vácci čieža - gávcci miilla ja doppe galga bivdit njeallje - vihtta vahkku, smiehtada Guttorm  ¶ Sii mearridit man ollu mun ferten máksit ruskadivvaga, gos mun oaččun divu jus buohccán, ollu vuollaga ovddas ferten máksit, makkár skuvla mu mánáin galgá leat, man galle proseantta vearu bággejuvvon máksit ja oaččun go skohteriin vuodjit Skoarojávrái jus mat in goastta vácci dohko  ¶ Son čuoččuhii ahte lei viellja gii lei vuodján biilla, ja ahte vieljja lei mannan vácci go biila ii mannan šat albmaláhkái  ¶ Váhnemat eai lean šat oadjebasat go mánát šadde bijadit vácci stuorraluoddaráigge, mas muhtin sajiin lea lohpi vuodjit 80 kilomehtera diimmus  ¶ Mii manaimet vácci šlalomluohkkái ja go bođiimet šlalomluohkkái, de doalai Lars Nils vel ovtta čoahkkima sidjiide geain ledje šlalomsabehat mielde  ¶ Go doppe sielohalle máŧkosteaddjit boađi mana, oroste oasistežžet, orro ovdda gaskka vuoinnasteamen ovdal go vas johttáje, vácci dahje borjjadin  ¶ Sihke vácci ja helikopteriin geahčaduvvui guohtuneatnamiid dilli  ¶ Earret mátkkošteami, sihke vácci ja girddi, lágiduvvojit ságastallamat guohtuneatnamiid dili birra  ¶ Dálvet láveje fievrredit boastta herggiiguin, ja geasset fas vácci dahje fatnasiiguin dakko gokko heivii  ¶ Dalá maŋŋá go válgabohtosat ledje čielgan Kárášjogas, de maiddái Marie Therese Nordsletta Gaup ge čákŋala huikki válgakafeai  ¶ Son baicce sivahaddá Gustad leat givssidan su gussiid, ja lohká su leat huikki ja čearggu viehkan birrat birra gohttensajis  ¶ Na 35 Jensen sukče: dalle sii máŋggain fatnasiin suhket vuoimmi bearrái, huikki ja raja, ja bossu nu suorgana, ruohttá lasaid nala, vavdá, ii beasa luovas, lossa ealli biergobákti geahppiliidisguin spoahkká ― dalle sii háhppehit sáiddiiguin ja 5-čuččodanguhku mađusaš liššaiguin ja ákšuiguin gođđit ovdal go luovas gággása. Dalle hearskkustallet, muhtomat eai duolddat gen, snjávsket njuoskanaga  ¶ Presideanta čáli reivve Norgga olgoriikaministerii, eanadoalloministerii ja gieldaministerii, mas son bivddii árvvoštallat livččii go vejolaš veahkehit boazodoalliid Suoma bealde dan ekonomálaš roasus mii sidjiide lea šaddan dan geažil go Reinprodukter reastaluvai  ¶ Čáli ahte mun lean nu čáppat ja siivui, hámálaš ja jierbmái  ¶ Vai lei go Biret Inga rievdadan oainnu dan rájes go čáli reivve ja go moai gávnnadeimme  ¶ Dan son čáli 1978:s  ¶ Ámmátohcamis čáli son ahte son “ii sáhte čielgasit historjjálaččat árvvoštallat Čállaga ja dovddastusa, ahte mus dán čuoggás ii leat eará prinsihpalaš oaivil go eanas nu gohčoduvvon liberála báhpain  ¶ Min bearráigeahčču gal bisseha ovdagihtii daid fastimus čállimiid, ja maŋŋel oažžu son gii čáli ráŋggáštusa  ¶ Gii čáli reivviid?  ¶ De gal gávpeolmmái suovai áitái bidjat, ja olmmái manai sisa, bálkkui daid seahkaid eará seahkaid duogabeallái, ozai vihtta eará seahka maidda čáli iežas nama  ¶ Das čáli Eira Søderholm ahte álgoálbmot digáštallan lea politihkka, ja dan áigu son guođđit earáide  ¶ Okta sis gii lei soađis, muitalii soahtedáhpáhusaid vieljasis, gii fas čáli girjji dáhpáhusaid birra  ¶ De dán olbmui manai hirpmusin, ii fuollan gottiid iige čorvviid, muhto čáli stuora ruossa bákteseaidnái Áhkubáktái  ¶ Guovdageainnu suohkana friddjasuohkan geahččalanáigodaga loahpageahčen čáli ge Suohkanministtar reivve Guovdageainnu suohkanii, gos son ávžžuhii beliid váldit ávkki daid máŋggaid positiivvalaš vásáhusain friddjasuohkangeahččaleamis  ¶ Sámediggeráđđi gielistii go ILO:i čáli ahte Sámediggi stuorra eanetloguin ollásit hilggui Finnmárkoláhkaevttohusa  ¶ Lei páhppa Anders Fjelner guhte vuosttaš geardde čáli dán myhta  ¶ Čáli oahpaheaddji Hans Nergård 2003  ¶ 1999:s čáli Romssa fylkkasuohkan iežas historjágirjjiide go ceggeje bealle fylkkajuoigi virggi  ¶ Ii leat doarvái dušše addit lohpádusaid, ferte maid leat dáhttu čađahit ulbmiliid maid lea bidjan» , čáli okta dain bellodagain geat dál leat stivrras bellodatprográmmastis  ¶ Nu Balto sáddii ođđa preassadieđáhusa gos čáli ahte son ii leat gieldán ovttage geavaheamis gávtti, muhto lea sáhka ávžžuhusas  ¶ Girjái čáli son geat ledje skuvlla vázzán áigodagas 1941-1949  ¶ Mannan vahkus čáli Min Áigi mo Sámedikki kulturjuolludeamit áitet sámi girjealmmuhemiid  ¶ Ii bat lean romalaš Tacitus mii čáli jagis 98 maŋŋel Kristusa nuppi appendi čállosis dan iežas monografi Germania čállosii, ahte davvin elle meahcce romes geafes fenni álbmot  ¶ 19-jahkásažžan vácci vuotta- ja čázetkurssa  ¶ Gumpe fuobmai lábbá mii lei báhcán ealus ja mii vácci muhtin johkgátti vuollelis su  ¶ Golbma beaivvi geahččalii Helge luoitit ruoiggu friddjavuhtii, muhto dat fas dallánaga vácci náveha lieggasii  ¶ Su eatnigiella lea sámegiella, muhto son vácci suoma skuvllas  ¶ Elin muitala váhnemiiddis soahtan skuvllaeiseválddiiguin oččohit sámegieloahpu dan rájes go Elin vácci vuođđoskuvlla  ¶ Maŋŋel go vácci dáiddaskuvlla, de álggii freelancegovvejeaddjin ja lea čájehallan iežas govaid Ameriikkas ja Eurohpas  ¶ Čáppa giđđabeaivvádagas vácci Kárášjoga miessemánu 17. beaivvi ráidu Kárášjoga márkana čađa  ¶ Nu devde ge mánáidskuvlla oahppit ávvudanráiddu, mii vácci márkana čađa  ¶ Lillehammeris son vácci valáštallanskuvlla, NTG, gos nuoraide fállojuvvojit buot buoremus eavttuid  ¶ Vuođđoskuvlla son vácci Guovdageainnus  ¶ Son vácci Ámtaskuvlla Čáhcesullos 1884-87, muhto ruđahisvuođa geažil son ii joatkán oahpu gazzama, vaikko sus livčče lean návccat dan dahkat  ¶ Veikko vácci Ohcejogas guhtta jagi ja de manai Avvilii nu gohčoduvvon gaskaskuvlii ja doppe Roavvenjárgii gávpeskuvlii, gos son válmmaštuvai moatti jagis merkonoman  ¶ Jogosiiddas vácci son mánáid- ja nuoraidskuvlla  ¶ Eará háviid leamaš fas nu coahki ahte gáli rasttildat  ¶ Nisu gáli čađa iežas nuorra eallimis daid buriid bottuid  ¶ Son hiŋkki nu ahte oppa gorut dorggiidii  ¶ Vieris bearaš bođii jođi dáruinis gillái ja dan rájis gilli johtelet dárustuvai  ¶ Geahča omd. Jođi lea buoret go oru -čoakkáldaga sámi sátnevádjasiid hárrái  ¶ Son oaivvildii ahte lea buoret jođi go oru  ¶ Luohti lea dál váriin jođi boađi vulos operamáilbmái  ¶ 1960-logus jođi Riksteateret ovttasbarggus Svenska Teaterniin sámegiel vávváteáhteriin  ¶ Jens Andreas Friis jođi 1860:s Ofuohtá rájes davás gitta Mátta-Várjjagii  ¶ Nils Issát jođi váhnenguovttuin Per A. Siri ja Inger Anna Vars Siriin 60-jagiin ealuines Stálonjárgga orohahkii, Romssa fylkkas, gos dál bargá bohccuiguin  ¶ Negevis son jođi Betela rádjái, dassážii go bođii Betela ja Aia gaskii, dan báikái gos su goahti lei leamaš ovdal, ja gosa son lei ráhkadan áltára  ¶ Čakčat 1989´s jođi son ja earát geat gulle su siidii, ealuinis earáid árbevirolaš guohtunguvlui  ¶ De manaiga soai dohko, ja beana gáskigođii uksii ráiggi, dassážii go bussá jođi čađa  ¶ Jietna jođi birra ealu  ¶ Reaŋga ja Njulgo-Elle Mággá leaba maŋŋel muitalan ahte dan ija go dát ilgadis dáhpáhus dáhpáhuvai, de gulaiga čierosjiena mii jođi ealu birra  ¶ Johan Máhtte jođi Brønnøysundii, gos son doaimmahii iežas boazodoalu muhtin jagiid  ¶ Muhto dán geasi jođi okta olmmoš Talmma čearus ealuinis daidda eatnamiidda  ¶ Dasgo son lei Kristusa barggu dihtii lahka jámi go son ii seastán heakkas geahččalettiin veahkehit mu dainna mainna ieža ehpet sáhttán veahkehit mu  ¶ Dat almmuhuvvui girjjážin maŋŋel go ieš jámi 1968:s  ¶ Mons Sandnes Nygard jámi njukčamánu 26. b. 1991  ¶ Jarva jámi 1988:s  ¶ Son jámii dakka maŋŋelaš go varddi jámas  ¶ Earret eará galgá doavttir leat guođđán oktonassii buohcci gii varddi maŋŋel colonskopi dálkkodeami  ¶ Dalle bohten girddi deike  ¶ Bohtet girddi muhtin jagiid dego cizázat lieggasut riikkain davás  ¶ Soajáid fášku nu johtilit girddi ahte bissu áibbas jaska áimmus dan botta go máilhi čuohká liđiin guhkes njuniin  ¶ Dan rájes letne doallan oktavuođa ja lean viehka gallii mátkkoštan Helssegis Gámasmohkkái, girddi dahje vuoji, Eira Helander muitala  ¶ Čakčat beassá vel vuolgit girddi meahccái Ohcejoga Máttajávrri gáttis  ¶ Lei ráfi dušše dalle go dáččaburrat sleavčo spáppa, dalle ádjánii dieinna ― muhto die lei hárve: spábba girddi Arne Korpo gieđđái  ¶ Son lei ain čiekŋalit jurddašeame ahte lei go son dat oaidnu diet fasttes diŋga mii girddi láhtodáhke badjel  ¶ Loddi girddi maŋŋestávnni ala  ¶ Biera sáddii de iežas goalmmát olbmá doarrut dainna jiehtanasa bártniin, ja son gii stálleruvddiid čárvvoda dego dáiggii, girddi badjelii  ¶ Dál gonagas girddi vel badjelii, ja go vulos ollii, Gievrras Biera doaškalii goalmmát geardde  ¶ Gii lei vuosttaš olmmoš gii girddi rastá Eŋglándda Kanála Frankriikkas Eŋglándii?  ¶ Makkár jagi son girddi rastá Davvimeara?  ¶ Dalle bohten girddi deike  ¶ Son girddi gonagasnieidda lusa  ¶ Dan rájes go bargoguovddáš sirddi iežaset rámbuvrra márkangillái - de leat sii vuovdán hui ollu boaldinmuoraid  ¶ Nederlánda ja Duiska fuopmášuhtiiba ahte iešráđđenvuoigatvuohta lea dán oktavuođas juolluduvvon buohkaide , ja ii-ge dušše álbmogiidda mat leat olggobeale-válddiid vuollásažžan  ¶ Dan geardde ávži lea measta guorus , dušše Korhos-Yrjš ja Nevalainen ásaiba dal šat dáppe  ¶ Soai geat vuittiiba skuterdreassaid leaba : Per Johan J. Eira , Mázes.  ¶ Guovttes geat maid oaččuiba buohkaid javohuvvat , leigga Duo Cazar.  ¶ Jos aboriginála ja vilges olmmoš oaččuiba vilges máná , de mánná adopterejuvvui vilges olbmuide ja jos mánás lei čahppadut liiki , de gárttai muhtin ásahussii , eret vánhemiid luhtte  ¶ Máŋga siva Sihke Wilhelmsen ja Nilsen jáhkiiba ahte unnánat njuorju dagaha eambbo guoli ja ahte dál lea eambbo biepmu guliide , nugo veajehat ja smávva divrrážat  ¶ Oskal guoktá dájuiba Lloydiin movt dat livččii jus soai searvaba čiekčamiidda boahtte jagi  ¶ Eallima sáttavázzin - lihkadeami beales ja borasdávdda vuostá – ákšuvnnain albmáguovttos Kari Heljasvaara ja Pasi Kemppainen vulggiiba vuossárgga guhkes vázzinmátkái  ¶ Leif Kr. Klæboe ja Ingar N. Kuoljok celkkiiba ahte eaba leat veahášge ovttaoaivilis eanetloguin ja buvttiiga beavdegirjelasáhusa maŋŋel go jienasteapmi lei nohkan  ¶ Oappášguovttos Siren ja Sanne Ravlo Johnsen , vulggiiba Honnesvágis gitta Levdnjii , oaidnin ja guldalan dihte The BlackSheeps  ¶ Filmmas maid galgá buot nu smávvát neaktit bargat , illá oaččuiba nirvvastitge  ¶ Sihke Mayer ja Lauvergne govviiba nissonolbmuid ládjogahpiriiguin  ¶ Berit Anne ja Nils Bueng Gárggoluobbalis giittiiba beatnageaskka “Sango” , go ain leaba heakkas  ¶ Lei distaga dán vahkku ahte politiija Torbjørn Berg ja okta vel politiija oinniiba roahtu Leavnnjas  ¶ VUOITIT:Per Erik Modenia ja Tormod Nilsen vuittiiba johkafátnasa Sirpmáluossa Cup.s.  ¶ Mannan máŋŋebargga gottiiba guolleskippárguovttos Helena Orti ja Håkon Varsi 13,2 kilo luosa Uvllásávvonis Sirbmás  ¶ Jos háliidat eambbo oahpes gilvvohallamiid, de sáhtát njorostallat, čuoigat ja gilvvohallat stafeahtas.  ¶ Dát ii sáhte leat eambbo lobihis bivdu go dáža njuorjobivdu.  ¶ SR nuoraidlávdegoddi lohká doarjut barggu maid sihke Sámediggi ja NSR leat juo álgán bargat dan ala ahte eambbo nuorat ja nissonat servet politihkkii ja organisašuvdnaeallimii.  ¶ Muhto sáhka jorai eambbo váttis ekonomalaš dillái mas dál leat ollu boazoeaiggádat.  ¶ Mossa Sjølie, gii lea doavttir Guovdageainnus, lohká ahte ii leat eambbo dábálaš golgodávda mii lea mátkkis.  ¶ Dat mii dappe lea mátkkis, ii leat eambbo dábálaš golgodávda ja dat ii leat nu beare váralaš.  ¶ Son lohká ahte son galgá buhtadusa oažžut beatnaga ovddas, go dat ii lean eambbo jagi boaris.  ¶ Lea eambbo suohtas go anolaš oahppat sámegiela, čuoččuhit sii buohkat.  ¶ Anárjoga siste dihttojit eambbo stuorát luosat go ovdal.  ¶ Guovdageainnu mánáidskuvllas leat dál váldán bajás ášši mas gáibidit eambbo friddja.  ¶ Álggos dat ortnet ii boađe geavahuvvot eambbo dábálaš bálkávuostáiváldiide ja boarrásiidda geat ožžot boarrásiidruđa.  ¶ Dalle ii dárbbašan máksit eambbo dábálaš telefuvdna hatti.  ¶ Mis šaddet eambbo ja eambbo boarrásat, nu ahte dan barggu gal ferte joatkit.  ¶ Nils I. Hætta, Guovdageaidnulaš gii lágida gilvoviehkama Midnight Sun Marathon Tromssa gávpogis, háliida eambbo vihkkiid searvat gilvvuide go diibmá.  ¶ Ja mii lei eambbo lunddolaš go buohtastahttit eará presideanttaiguin, nugo Bill Clintoniin.  ¶ Mii diehtit ahte go boađát ođđa ja amas báikái, de šaddá olmmoš eambbo dihtomielalaš iežas kultuvrra ektui.  ¶ Kártemat dán rádjái leat čájehan ahte dievdoolmmoš dávjá ožžot ollu eambbo almmolaš ealáhusruđain, go nissonolbmot.  ¶ Fatnasiid birra čállit eambbo boahtte háve.  ¶ Nugo dilli dál lea, de lea bušeahttaovdáneapmi uhccán einnostuvvi Sámediggái, ja sáhttá álkit dagahit ahte Sámedikki mearrádusat šaddet eambbo politihkalaš sávaldagat go duohta servodatovdáneapmi ja konkrehta doaibmabijut, lohká Nystø.  ¶ Kárášjoga Golfasearvi orru lagat sámevuhtii, ja dan dihte eambbo lunddolaš ahte ožžot doarjaga, go Alta IF.  ¶ Earenoamážit háliidivčči eambbo viehkkit olggobealde Norgga boahtit, nugo Suomas, Ruoŧas ja Danmárkkus.  ¶ Go goappaš doalut leat oktanis, de šaddá eambbo geasuheaddjin, lohká Alex.  ¶ Son fuobmái ahte Áilu máhtii sihke juoigat, lávlut ja lávlagiid čállit, ja hásttii fárrui eambbo čeahpes nuoraid álggahit čuojahanjoavkku.  ¶ Maiddái buolliviinna juhke norgalaččat eambbo ovddit jagi.  ¶ Jus šaddet eambbo dovddusin, lea ballu ahte mátkošteaddjit suoládit osiid, dahje olles muittuid, vaikko leat ge ráfáiduhtton.  ¶ Dál lea buoret dutnje luohttit eambbo jierbmái, ja vajálduhttit dovdduid.  ¶ Jus ulbmil eallimis lea riggut, de dalle ferte jearrat mii galgá gillát vai mun dal rikkošin, dahje eambbo riekta, gii.  ¶ Sámi gullevašvuođa eksplisihtta árvvus atnin dan bokte addá álbmotmeahccái sámi nama, ii čuovvuluvvo eambbo praktihkalaš árvvus atnimiin.  ¶ Jus olmmoš áigu bargat revolverjournalistihkain nu movt Min Áigi orru áigume de leat das eambbo heajut bealit go ovdamunit.  ¶ Mii han dárbbašit odne juo sin ja vel ain eambbo guhkit áiggi vuollái, sihke ealáhusain ja ovddasmorášsuorggis.  ¶ Sámegiela eambbo oidnosii buktin almmolašvuođas lea deaŧalaš danne vai olbmot šattaše eambbo dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái, lohká son.  ¶ Váldde fal mielas vuostá bovdehusaid muhtin rikkis olbmuin, go doppe beasat don šaddat eambbo dovddusin.  ¶ Nominašuvdna sáhttá váikkuhit ahte skearru šaddá eambbo dovddusin ja ahte boahtá eambbo gullosii, lohká Valkeapää.  ¶ Sámedikki sajádat bušeahttapolitihkas šaddá dađistaga eambbo guovddážii danne go Sámediggi hálddaša eambbo ahte eambbo stuorát oasi ruhtajuolludemiin sámi doaimmaide.  ¶ Danne go EU ovdáneamis maŋemus 10-jagis ii gokko ge vuhtto ahte sii leat šaddan eambbo demokráhtalažžan ja unnit elitestivrejuvvon.  ¶ Dalle go EU:s lei namma EF ja dalle go dat lei eambbo árbevirolaš ovttasbargu gaskkal riikaid, dalle ledje ollugat geat dorjo Eurohpa oktavuođa - 72 proseantta álbmogis atne EF leame buorre jurddan.  ¶ Maŋŋel dan šattai son eambbo dovddusin.  ¶ Dat livččii eambbo lunddolaš daidda riikkaide, mat dárbbášit biepmu, váldit oktavuođa njuolga Japanain ja dáhttut sin ja eará guollenašuvnnaid juogadit sin hirbmat guolesállašiid, dan sadjái go bossui addit siva danne go máilmmis lea nealgi, dadjá Ann-Carin Torrisen.  ¶ Dát lea buoret ja eambbo dábálaš oastinvuoigatvuohta go maid dat boares láhka attii.  ¶ Son jođiha nággobohcidahtti ávžžuhusdoaimma mii galgá bágget ovdan eambbo vuoiggalaš juolludemiid sohkabeliid, guovlluid ja ealáhusaid gaskkas.  ¶ Doarjaleaddjit leat fargga eambbo bahán go veahkkin.  ¶ Edel Hætta Eriksen lohká ahte Árvokommišuvdna galgá eambbo dovddusin dahkkot.  ¶ Hætta Eriksen háliida maid ahte Árvokommišuvdna šaddá eambbo dovddus olbmuid gaskkas.  ¶ Veahá eambbo duostilis viehkamat ja veahá eambbo skuhttárvuohta ja hárjáneapmi moallanjálmmis livčče johtilit sáhttán ruovttujoavkku doalvut ovddabeallái.  ¶ Joatkkaskuvlii jos livččii eambbo dovddus ahte skuvllas oahpahit maiddái dárogillii.  ¶ Norgga Girku dahká dál eambbo bahá go buori.  ¶ Son muitalii skuvlla historjjá álggus gitta lohppii, ja geavahii eará olbmuid veahkkin eambbo ealasin dahkat historjjá.  ¶ Earet eará Guovdageainnu eanemus eksohtalaš sajis, Juhls Silver Gallerys, dánsunoahpaheaddjis, Beyoncés ja orodettiin Ođđa Zealánddas.  ¶ Eanemus áigeguovdilis orgánat maid ektui áŋgiruššat dainna lágiin leat.  ¶ Rikkis riikkaid ektui leat dávddat leavvan áibbas ođđa ja hirpmástuhtti dássái eanemus geafes riikkain, lohká Peter Piot.  ¶ Ovdalaš álbmotguorahallamat leat čájehan eanemus beaivválaš borgguheddjiid Finnmárkkus buohtastahtton eará fylkkaiguin Norggas.   ¶ Eanemusat 50% sadjásaš virgi eŋgelasgielas áigodahkii 01.08.97 - 12.01.98.  ¶ Dán leat stáhta alimus orgánat dadjan iežaset eanemus geatnegahtti vugiin go 1988:as leat dohkkehan Vuođđolága paragráfa 110 a.  ¶ Mun gal prioriteresivččen sápmelaš studeanttaid dán oahpahusas, namalassii, ahte oaččošedje válmmašvuođaid dutkamii, oahpahussii ja maiddái dieđihanbargguide, journalismii, muhto dieđusge oahppit bohtet gal leat eanemus suopmelaččat, dadjá Lehtola.  ¶ Buot eanemus vuorjjahahtti dás lea dat eahpesihkarvuohta mii lea boahtán girku sárdnái ja siellomorrašii.  ¶ Eanemus jáhkehahtti lea ahte sihke nuoskkideapmi ja lunddolaš rievdan lea sivvan ahte dálkkádat rievdá.  ¶ Duohtavuođas lea gávpi stuorát eará Eurohpa riikkain, ja danin vásihedje mutursykkelgávppit ahte eanemus beakkán sykkelat ledje juo vuvdon miehtá Eurohpa ovdal go gálvu ollii Norgii.  ¶ Telefuvdna ságastallan maid lohká eanemus earenoamážin, lea ovttain vuoras sámiáhkuin.  ¶ De soaitá olmmoš veaháš balus dahje speantta, muhto dieđusge eanemus movttet.  ¶ Unnimusaide soaitá leat eanemus geasuheaddjin go buohkat geat servet ožžot diploma.  ¶ GLR lea lagasradio Norggas mas leat eanemus báikkálaš kantuvrrat, ja sádde viidáseamos guovllus.  ¶ Eanemus veahkkái lea dárbu buohcciviesuin ja boarrásiid siiddain.  ¶ Álttás leat nuppi jagi oahpus vel báhcán dušše 31 guoros saji, ja goalmmát jagi oahpus leat eanemus guoros sajit, go das leat vel 278 guoros saji.  ¶ Lea gal goitge nu ahte goalmmát jagi dábálaš oahpus lea dat suorgi mas leat eanemus guoros sajit.  ¶ Miehtá Finnmárkku lea dat goalmmat jagi oahppu mas leat eanemus guoros sajit.  ¶ 34 jahkásaš Mikkel Gaup lea eanemus dovddus váldorolla dihte Ofelaš-filmmas.  ¶ Riddu Riđđu lea eanemus dovddus musihkalávddi dihte.  ¶ Eanemus mearkkašahtti čuokkis doaibmaplánas lea gos EU garrasit ávžžuha mellahturiikkaid ja ovttasbargoguimmiid váldit vuhtii ja gáhttet álgoálbmogiid árbejuvvon eanan- ja kultuvrralašvuoigatvuođaid, jus makkárge industrialaš doaimmaid galgá čađahit álgoálbmot guovlluin.  ¶ Dás lea sáhka eanemus guovddáš árvvuid birra, lagamužžii ráhkisvuohta.  ¶ Dássážii almmuhuvvon rollanamma, lea maiddái beakkán Ruoŧa neavttár Mikael Persbrandt, gii lea eanemus dovddus Beck tv-ráiddus, ja norgalačča Maria Bonnevie beallelažžan.  ¶ Eanemus miellagiddevaš Davvi-Norggas.  ¶ Riddu Riđđu festivála lea earálágan ja dat eanemus miellagiddevaš festivála olles Davvi-Norggas ja dan dihte mii leat váldán sin mielde ovttasbargoguoibmin, čilge Mogård Larsen.  ¶ Lene váikkuhii dasa ahte Finnmárkkus leat eanemus nuorra eatnit olles Norggas.  ¶ Su eadni lea 18-jahkásaš ja Finnmárkkus leat eanemus nuorra eatnit olles Norggas.  ¶ Dát dáidá leat Finnmárkku eanemus dovddus mearkagálvofitnodat.  ¶ Lulli- ja Nuorta-Asia lea dat máilmmiguovlu gos leat eanemus geafes olbmot, go rehkenastá olbmuid.  ¶ Esther Aikio ja Anne Haugmann gullaba guktot Unjárgga Searvegotteráđđái, ja sudno mielas lei buot eanemus riekta dán prošeavtta doarjut.  ¶ Eai dus šatta dán vahku nu ollu sosiála doaimmat ja danne beasat áibbas ráfis čiekŋudahttit iežat eanemus siskkáldas áššiide.  ¶ Guovdageainnu dikšo- ja fuollaossodagas leat eanemus oahppameahttun olbmot olles Norggas.  ¶ Das galgá dahkidit iešguđet joavkkuid oassálastima, eandalitge boarrásut buolvva olbmuid, geain leat buot eanemus báikkálaš diehtu iešguđet báikkiid ja guovlluid mearkkašumis ja anus.  ¶ Muhto ovdal go álggii akto čuojahit, de dáidá leat eanemus dovddus dan áigodagas go lei mielde metallrock-joavkkus «The 3rd and the Mortal».  ¶ Suoma joavkku Rilka duohken lea guovdageaidnulaš Olav Johan Eira, gii várra lea eanemus dovddus Áigi-joavkku oktavuođas.  ¶ Inger Haldis Halvari lea várra eanemus dovddus girječállin, muhto lohká ahte son maiddái liiko duddjot.  ¶ Vuosttaš maid jurddašan lea ahte sii leat várra diehtán mirkko birra ovdal, go leat geavahan eanemus vilges fosfora dáppe davvin, gos eai leat nu ollu olbmot, lohká Isak Tore Oskal, Meavkki orohaga ovdaolmmoš.  ¶ Son lea vuođđoskuvlla oahpaheaddji ja musihkkár, eanemus dovddus Veijo Länsman rohki lávlagiiguin.  ¶ Eanemus bargguheamit leat Láhpis ja Guovdageainnus.  ¶ Ná sámegiel čovdosat iskkaduvvojit eanemus vejolaš bargooktavuođain ja prográmmain.  ¶ Dán barggus galgá dieđusge dinet, dat lea ortnegis, muhto go fitnodat šaddá nu stuoris ahte registrerejuvvo børsas, de lea rasttildan rájá, go dálle lea geatnegahtton háhpohaddat eanemus vejolaš dietnasa iežas eaiggádiidda.  ¶ Eanemus vejolaš ovttagaslaš giellapolitihkka davviriikkain nannešii sámi giela ollislaččat ja váikkuhivččii giela statusa loktemii.  ¶ Čielggadeami nuppi oasis áiggun álggos čuovvut njuolggadusráiddu dehálaš lađđasiid čohkkejuvvon ja eanemus vejolaš kronologalaš perspektiivvas.  ¶ Dán in oainne jierpmálažžan danin go eanemus ravdamearálaš bealit digaštallamis huksejit oainnuideaset myhtaid ja balddihanpropaganda ala.  ¶ Bård Michalsen, gii lea čállán girjji, muitala ahte Norggas leat eanemus báikkálaš aviissat oppa máilmmis, ja ahte mii leat dat álbmot máilmmis geat lohkat eanemus aviissaid.  ¶ Duhtavaččabut lei Ráđđi P2 kanalain, guđes sin mielas ledje eanemus etnalaš sáddagat, ja maiddái bieđgut iešguđetge prográmmagenriin.  ¶ Nepálas leat badjel 60 etnalaš joavkku, ja doppe hubmojuvvojit unnimusat 69 giela, ja nappo lea ge okta dain eanemus máŋggakultuvrralaš, máŋggagielat ja máŋggaoskkot servodagain máilmmis.  ¶ Seammá sajis čujuhuvvo ahte dan guovllus gos eanemus arkeologalaš dieđut leat, Nuorta-Finnmárkkus, ja earenoamážit Várjjatguovllus Báhčaveai-leagis, lea vejolaš dálá sámi kultuvrras vuohttit joatkevašvuođa gitta sámi ruovdeáiggi álggogeahčái.  ¶ Dalle ii lean dušše dárbbašlaš eanemus vejolaš buvttadeami oažžut, muhto maiddái go gusat dábálaččat gudde maŋŋidálvvi, lei measta dušše geassebuvttadeapmi vejolaš.  ¶ Báhčaveajis maid ledje dálvet eanemus sosiála oktavuođat obanassiige jagis.  ¶ Eanemus sámegielat 0-9 jahkásaččat ledje Álaheajus ja Mátta-Várjjagis gos 17 ja gávcci máná dán ahkejoavkkus ohppe sámegiela vuosttašgiellan.  ¶ Jurddá lei oažžut eanemus ovttalágan njuolggadusaid buot suohkaniin.  ¶ Lea jáhkehahtti ahte ohppiidlogu ovdáneapmi fágain sámegiella nubbingiellan ja sámi giella ja kultuvra stuorru eanemus boahttevaš jagiin.  ¶ Logut maid geavahit kápihttalis, leat goitge dat maid atnit eanemus rievttes lohkun mat leat oažžumis dássážii.  ¶ Vaikko Finnmárku lea eanemus dovddus guolástemiin ja boazodoaluin , de ii leat eahpádus ge eanandoalu áigahašvuođas.  ¶ Forbrukersamvirke, dahje eanemus dovddus, Samvirkelága, áigu dál gilvališgoahtit stuora Ameriikka Cola juhkosiiguin Coca Cola ja Pepsi Cola.  ¶ Eanemus gelddolaš semináraš lei gullat sámi kulturpolitihkalašplána barganjoavkku jurdagiid boahtteáiggi kulturpolitihka bargomodeallaid.  ¶ Gii diehtá, soaitá humadit beassat eanemus beakkán čikčiiguin dego Miniin, Rushfeldtain ja Heggemiin.  ¶ Okta máilmme eanemus beakkán dokumentárain.  ¶ Dál lea datneárpoherven eanemus dábálaš julev- ja lullisápmelaččaid gaskkas.  ¶ Dat lea eanemus realisttalaš ja maid eanemus solidáralaš sámi álbmogiin, ja maid olles Davvi álbmogiin, jus nu dahkat.  ¶ Go juo Ronald lea Sámis eanemus beakkán humorgonagassan, de lohpida doallat suohttasiid.  ¶ Nils Einar Samuelsen gullá dan eanemus konservatiiva suorgái dain máŋgga lestadiánalaš surggiin.  ¶ Nuortalaččat Njávdámis leat leamáš eanemus radikála sámi joavkkut.  ¶ Son aŋkke lea eanemus dovddus sámeservodagas go lei NBR jođiheaddji Álttá stuimmiid áiggiid.  ¶ Matthew Ngau Jau, okta daid eanemus dovddus čuojaheddjiin oaivvilda ahte nu olgoriikkas váldet vuostá dán čuojanasa mearrida liikostišgohtet go otná Sarawak nuorat dasa dahje eai.  ¶ Dat lea maiddái dat váddáseamos ja eanemus eahperealisttalaš lohpádus.  ¶ Eanemus radikála áirasat oaivvildit, ahte bellodat čielgasit galggašii cealkit, makkár juohkášupmi galgá Finnmárkku eanahálddahusas leat.  ¶ Ja vel eanemus optimisttalaš rehkenastimat nai čájehit ahte dušše bealli otná hupmangielain leat nana gielat jagis 2100.  ¶ Sámiid juohkin dan mielde, guhte hámis dáfus muittuha eanemus originála sápmelačča.  ¶ Dutkiid mielas bajimus ovdamearka lei originála, vaikke duohtavuođas eanemus originála sápmelačča hámi ovddastit goalmmát ráiddu olbmot.  ¶ Iežan mielas lea Guoládat ja Murmánska buot eanemus miellagiddevaš guovlu go dáppe álo dáhpáhuvvá juoidá.  ¶ Danne leat mis dat eanemus duhtavaš dáhkáduskundarat Norggas.  ¶ Mii orrut riikka eanemus gelddolaš fylkkas.  ¶ Mii áigut dás čilget manne NSRs lea buoremus ja eanemus ollislaš nuoraidpolitihkka.  ¶ Muhto soaitá eretfárren Máhkarávjolaš leat eanemus dovddus revybargguin, nugo fylkkarevyafestiválain ja BLØGGas.  ¶ Juohke bearjadaga dii 16.15 borgemánu 26. b rájes galgá leat válgadigaštallan, Sámiradio einnosta válgabohtosa juohke áidna válgabiires, ja muitala dan guovllu sierranas kandidáhtaid ja eanemus miellagiddevaš fáttaid birra.  ¶ Hammerfest Energi lea innovatiiva fitnodat, ja lea eanemus dovddus máilmmi vuosttaš ahcinfápmodoaimmahagain fierpmádagas.  ¶ Ásodagain ja ráidoviesuin jávká eanemus liekkas robi ja lovtta bokte.  ¶ Dalle šattai kubána sigára eanemus beakkán «lassibierggas» politihkkáriin, gávpealbmáin ja India badjeseađu nuorain.  ¶ Beaivváš Sámi Teáhtera julggaštuvvon ulbmil lea lágidit johtinplánaideamet dan láhkai, ahte mii joksat nu govda publikuma eanemus effektiiva vuogi mielde.  ¶ Steenstrup lea várra mánáide eanemus dovddus NRK1 «Kykelikokos» -prográmmas.  ¶ Gáivuonas boahtá koarra mii galgá lávlut daid eanemus dovddus lestadiánalaš sálmmaid.  ¶ Koarra lávlu sámegillii eanemus dovddus lestadiánalaš sálmmaid Davvi-Tromssas.  ¶ Áigi lea ge šaddan okta dain eanemus miellagiddevaš sámi joavku.  ¶ Olbmuide olggobeal eanandoalloealáhusa lea son eanemus dovddus gilvvagárdečeahppin ja gilvvagárdedoalu idealistan.  ¶ Eanemus dovddus artista mii boahtá, lea Morten Abel.  ¶ Ronni Le Tekrø lea Norgga eanemus dovddus čuojaheaddji.  ¶ Vaikko Finnmárku lea eanemus dovddus guolástemiin ja boazodoaluin, de ii leat eahpádus ge eanandoalu áigahašvuođas.  ¶ Gulahallanolmmái lei eret gili oasis máid Paine gohčoda eanandoalu ovdáneami eanemus progressiiva guovlun.  ¶ Dál son áigo vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagámušaid luhtte.  ¶ Dál váilo vel dat duođalaš bargu, ja NSR lea gearggus bargat ulbmillaččat Stuorradikke ektui.  ¶ Njeallje bismma áigo bargat homofiliáššiin viidáseappot  ¶ Muhtun olmmái, gii lei manname báikái gosa lávu áigo cegget, bođii ealggaid badjelii juo vuosttaš beaivve ealgabivddus  ¶ Son áigo iskat dudno fatnasa  ¶ Dasto áigo byrokráhta bágget Sofiya Ruoššas ohcat  ¶ Dál áigo Persen ohcat symbolaš buhtadus  ¶ EVTTOHUSAT:Fylkkasátnejođiheaddji kultuvra "resursajoavku" áigo buktit miellagiddevaš ja roahkadis kultuvradoaibma evttohusii fylkkadiggái   ¶ Gáivuona suohkan áigo nannet ruhtadeamiid dakkár biergasiidda, jos olbmot dárbbašit velggiid go galget ruhtadit oastimiid  ¶ Son áigo maid oastit ođđa johkafatnasa, vái beassá sugadit dahje goarkŋot iežas ráhkis Anárjogas  ¶ Musea áigo vuos ordnet čoakkáldaga  ¶ Dáppe son áigo návddašit beaivváža ja luopmobeivviid ođđajagimánu 6. beaivái  ¶ Dat mii váilo lea "sperrenprográmma" , ja čájehuvvo ahte dat máksá 10 000 ruvnno.  ¶ Mus leat ávdnasat juo gárvásat, lohká Viktor Trosten gii áigo geavahit iežasgáhttenvuoigatvuođa jus stáhta áššáskuhttá su.  ¶ Sihkuimet gatnjaliid ovttas, muhto váilo dat stuorát reakšuvnnat, lohká rektor Skoglund Sara  ¶ Leat jorgalan duollet dálle Oadjokantuvrra ovddas, go sis váilo siskkildas jorgaleaddji  ¶ Nuppelot jagi váldo beassášdoalut, skohtercrossa, váilo dáid beassážiid, muhto liikká ledje ollu fálaldagat  ¶ Veahkkehárjeheaddji Aslak Anders Tornensis muitala, ahte sis váilo 7 - 8 čiekči  ¶ Ruovttujoavkkus váilo máŋga deaŧalaš čiekči lávvordaga  ¶ Mis váilo ain 650.000 norgga ruvnnu  ¶ Sámedikkis váilo ollislaš politihkka geat galget valáštallan namas oažžut ruđa, oaivvilda Sámi valáštallanlihttu Norggabeale Jođiheaddji Britt Hjørdis Somby  ¶ Ohcejoga gielddas váilo miljovnna euro  ¶ Dađibahábut lea Ann-Mari Andersen ođđa CD:a “Ija Hearva” ovttageardán mas váilo gelddolašvuohta  ¶ Mearkkašahtti lea ahte dán girkogirjjis váilo dušše Erik Wallbom Kollstrøm namma, jearaldat lea manin son ii leat namuhan Gaisa Beata bárdni dán girjjis, imaštallá Solbakk  ¶ Guokte oahppi váilo go mii finaimet  ¶ Go gielddas váilo sámi mánáidgárdi, de ii leat sihkkar mun fárren Ohcejohkii  ¶ Muhto go Ohcejogas váilo sierra sámi mánáidgárdi, de dattetge ii leat sihkkar ahte Anne Nuorgam fárre Ohcejohkii  ¶ Ohcejoga beaiveruovttu jođiheaddji, Sari Inkinen, duođašta ahte gielddas váilo sierra sámi mánáidgárdi  ¶ Guovdageainnu dáiddár ja dáiddaduojár Peter Rust lohká olbmuin ja erenoamážit politihkkáriin fylkkkas váilo dáhttu kultuvraáššiid ektui  ¶ 2, 4 miljovnna váilo giellabušeahtas  ¶ Várdobáiki oaidná maid ahte váilo stuora sále mas sáhttá lágidit semináraid, Sámi álbmotbeaivvi doaluid, konsearttaid ja teáhteriid  ¶ Eará bustávva mii váilo.  ¶ SDS dáhtto dál ahte media ja journalisttaoahppuinstitušuvnnat vuoruhit skuvlejumi govvadaidagis ja duodji/dáiddaduodji  ¶ Olgeža Bjørn Søderholm lea dušše movttat, go duhát jienasteaddji dan badjelaš 1800 jienasteaddjis dáhtto su joatkit Poršáŋggu sátnejođiheaddjin  ¶ Min bargu lea morihahttit sin, go dan dahkat de maid dáhtto riegáda sis ja dastto maiddái ruđat čuvvot kultuvra doaimmaide, lohká Rust opptimisttálaččat  ¶ Bealušteaddji dáhtto áššáskuhtton olbmuid áibbas friddja ja sivaheapmin aktora čuoččuhusain  ¶ Máŋggas dáhtto náššuvnnalaš bolesa áibbas eret Baskáreatnamis, ja dan sadjái iešstivrejuvvon baskalaš bolesiid, geat dál dušše vázzet gávpogiin ja gozihit johtalusa  ¶ Ap oktan Egil Olliin dáhtto ahte visot mállet galge geahččaluvvot beroškeahttá goluin  ¶ Kristin Nordby, Marie Eriksen ja Lene Eriksen dánso disco-dánssa  ¶ Ja Hasle skuvlla njeallját luohkká mánát čájehedje čájalmasa Gávvilis rieban ja dánso Juhca Jullá danssa  ¶ Dat guoktenuppelogis gohččo dalle čoahkkái buot máhttájeddjiid ja dadje:  ¶ Jus galget hárjehallat báhčit bastilis báhčinneavuiguin, gohččo suodjalus váldit oktavuođa guoskevaš beroštumiiguin ja eiseválddiiguinge, omd. olgunastin- ja boazoeiseválddiiguin  ¶ Mun gal maiddái veaháš imaštin go gullen nie ollu bohccot leat jápmán nealgái, muhto Biebmobearráigeahčču lei ožžon cavgileami ja gohččo mu mannat iskat, muitala Triumf  ¶ Boahtte vahkus gohččo jođiheaddji spábbačiekčan stivračoahkkimii mearredit Guovdageainnu 3. divišuvnna boahtteáiggi  ¶ World-music festivála hilgo sámi musihka  ¶ Dan čuoččuhusa hilgo dakka viđe Guovdageainnu luonddugáhtten searvvi jođiheaddji Heaika Skum  ¶ Go riika hilgo konvenšuvnna vuođu - mii dáhkida dábálaš prinsihpa ovttadássásašvuhtii - de jorrá dat duođai áššin mii adnojuvvo unohassan, lohká Salam Khan Bangladeshas  ¶ Sáččá boazodoalli Per Mathis Skum lea behtton NBRii go hilgo sin miellahttoohcama  ¶ Earet eará son moittii go plánas orro čuovgame ahte sámi ealáhus lea dušše boazodoallu  ¶ Máilmmálaš áššiide mii gal lávet sáhttit buktit oaiviliid ja rávvagiid, muhto dát orro mannamen badjel min ipmárdusráji  ¶ Eiseváldiin han orro ain dakkár oaidnu, ahte sámegiela ii sáhte oktage olmmoš dušše lohkat ja oahppat  ¶ Almmolaš statistihka mielde orro ealáhuslotnolasvuohta hui olu unnon 1800-logus seammás go eanandoallu "áidnafidnun" bođii sadjái  ¶ Mu mielas orro ilá hoahppobargu ahte váldit nuppástuhttinprográmma sámedikke háldui dál  ¶ Dal ovttatmano gal orro die geaidnu maid galgá čuovvut, vai fylkkagielda buorrana álbmoga čálmmiin  ¶ Movt orro báiste masa ii darvan biebmu, Vulle  ¶ Orro nu ahte leat čiehkan dieđuid dán čoahkkima birra, ja eai leat čuvvon dábálaš njuolggadusaid go eai leat vurken dieđuid, lohká girkoverdde Anders A. Gaup Jr. 2. siiddus.  ¶ Mus lea álohii leamaš miella álgit bargat áviissas, danne go dat orro hui miellagiddevaš.  ¶ Orro dego ii livčče oba olgeš juolgi ge.  ¶ Dat orro muhtomin nu ahte ealu sturrodat mearrida man jođanit boazosápmelaš beassá iežas bohccuid viežžat, ja dat buktá dakkár dili ahte stuora ealut mearridit, lasiha son.  ¶ Diet orro heitot čilgehus.  ¶ Biilaindustria ovdáneapmi orro dađistaga manname ovddosguvlui.  ¶ Muhto sámegiel oahpaheapmi orro ain dakkár maid álkis meárrádusain sáhttá jávkadit, lohká Inger-Ann Fossli.  ¶ Orro sis jurdda oažžut sierra ortnega Guovdageainnu girkui ja searvegoddái siskkobealde stádagirku  ¶ Unnimusaid mielas orro 7. luohká mánát rivttes čeahpi  ¶ Muhto eliitačiekčit, Dennis Schiller, Bengt Sæternes, Odd Karl Stangnes ja Arne Sandsø orro badjelgeahččame Baikačivggaid, ja dainna lágiin gevve vuoittáhallot  ¶ Finálas sii deaivvadedje Lákkonjárggain, ja álggos orro sin maid časkimin  ¶ Dán berrešedje eanaš gielddain ge dahkat, ja Kárášjoga bealis lean mediain oainnestan ahte min AP sátnejođiheaddji gal orro gáhtan go diibmá ii dorjon sámi eanahálddašeami gielddastivrras.  ¶ Dál orro leamen dilli nu ahte Ingebrigt Pedersen jáhkkimis ii sáhte geassádit listtus, vaikko lea ge NSR-listtu gilvaleaddjin  ¶ Son mieđiha ahte dát skuvlamátki orro leamaš hejot plánejuvvon skuvlla bealis.  ¶ Dát orro mu mielas leamen áibbas dohkketmeahttun.  ¶ Veahkaválddiin vigge muhtimat EU-čoahkkimii, geaid searvvis orro leamen máŋggas geat geavahedje liibba doarrut politiijáiguin ja bilidit báŋkkuid ja eará kapitalismma dovdamearkkaid, nugo McDonalds-restauraŋŋaid  ¶ Gártnetluohká skuvlamánát Guovdageainnus orro 200 mehtera beare lahka skuvlla, eaige beassan šat skuvlabusse mielde  ¶ Name Your Poisen joavku Murmánskkas čájehii ahte dipma "rock" lea guldalan veara, váikko muhtomii orro dat váddát ja apmasat beljiide  ¶