Ságajođiheaddji čađahii nammačuorvuma, goas báikki alde gávnnahuvvojedje sj:a lassin Aikio Maria Sofia, Fofonoff Pekka, Hirvasvuopio Osmo, Katekeetta Antti, Lumisalmi Erkki, Magga Petra, Magga Ristenrauna, Morottaja Matti, Mäkitalo Minna, Pekkala Pekka, Pietikäinen Anu, Sara Oula, Seurujärvi Väinö, Turunen Aarne, Valkeapää Nils-Henrik ja várrelahttu Vieno Länsman. Ságajođiheaddji čađahii nammačuorvuma, goas báiki alde gávnnahuvvojedje sj:a lassin Aikio Maria Sofia, Fofonoff Pekka, Hirvasvuopio Osmo, Katekeetta Antti, Lumisalmi Erkki, Magga Petra, Magga Ristenrauna, Morottaja Matti, Mäkitalo Minna, Pekkala Pekka, Pietikäinen Anu, Sara Oula, Seurujärvi Väinö, Turunen Aarne, Valkeapää Nils-Henrik ja várrelahttu Vieno Länsman. Maid Tromssa Fylkamánni mearridii njukčamánu 9.b. 2001, ja maid vuođđun leat geassemánu 10.b. 1977 mannosaš láhka nr. 82 mohtorjohtolaga hárrái meahcis ja čážadagain, § 5 goalmmát lađas, ja miessemánu 15.b. 1988 mannosaš njuolggadus nr. 356 mohtorfievrruid geavaheami hárrái meahcis ja cážádagaid jieŋat alde § 4. Dát guoská iešalddis sihke resurssaide eatnan alde ja vuolde ja mariidnaresurssaide. ¶ på nippet measta, dain alde ¶ Dušše dán vuođđu alde lea dárbbašlaš dihtomielalaččat geavahit sáni ovttadássásašvuođaoaivadeaddji, danne go doaba sisttisdoallá virggi mii áimmahuššá guktuid sohkabeliid. ¶ Lea guhká leamaš riidu Lulli-Sáččá boazoorohaga ja Stonglandshalvøya eanadolliid gaskka bohccuid dálveguohtumin alde dán njárggas. ¶ Sámedikki oaidnu sámi guovlluid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid ektui lea leamaš ahte guovllu riggodagat sihke eatnan alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Sámedikki oaidnu sámi guovlluid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid ektui lea leamaš ahte guovllu riggodagat sihke eatnamii alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Muohtaskohter geavahuvvo dál ollu giđđatdálvvi jiekŋa alde oaggumii. Dat lei okta juolgi main alde vuotna- ja siseatnangiliid ássan čuoččui. Go bidjá oktii dan maid NSR:a ovdaolmmoš ja Sámediggeráđi lahtu dás cealkiba, lea váttis áddet dan earáláhkái ahte oaidnu eanetlogu bealis ain lea dat mii leai logi jagi dás ovdal, nammalassii ahte buot sápmelaččat eai galgga beassat ieža mearridit makkár vuođđu alde háliidit searvat Sámedikki válggaide. ¶ Dat ahte sáhttet leat siskáldas vuostálasvuođat ja nággu dološvuoigatvuođat alde lea čuolbma, muhto dát ii berrešii leat hehttehussan dasa ahte váldá vuolggasadjin dan siskáldas proseassa ealáhusas, ja lávke ovtta lávkki viidáseabbot guohtoneatnamiid čielggadeames čielgaseabbon. ¶ Dan sivas go meahccemohtorfievrrut leat lassánan garrasit ja luondu geavahuvvo eambbo asttuáigeulbmiliidda, de luondu loktojuvvo ja geavahuvvo eanet, ja resurssaide alde lea gilvu. Go resurssaid geavaheapmi ráddjejuvvo, bivdoearit regulerejuvvojit, márkanat ráddjejuvvojit ja resurssaide alde lea eambbo gilvu, de hedjonit maid lotnolasdoallovejolašvuođat. Dan sivas go meahccemohtorfievrrut leat lassánan garrasit ja luondu geavahuvvo eambbo asttuáigeulbmiliidda, de luondu loktojuvvo ja geavahuvvo eanet, ja resurssain alde lea gilvu. Go resurssaid geavaheapmi ráddjejuvvo, bivdoearit regulerejuvvojit, márkanat ráddjejuvvojit ja resursa alde lea eambbo gilvu, de hedjonit maid lotnolasdoallovejolašvuođat. Dán joatkimis lea lunddolaš árjjalaččat čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti loahppajurdagiid guovlluid várás máttabealde Finnmárkku vai oažžu ollislaš njuolggadusaid buot čáziid várás mat leat Suoma ja Norgga ráját alde mii sihkkarastá báikkálaš ja sámi oassálastima daid guollečáziid hálddašeamis, mat leat Norgga ja Suoma rájá alde. ¶ Lea guhká leamaš riidu Lulli-Sáččá boazoorohaga ja Stonglandshalvøya eanadolliid gaskka bohccuid dálveguohtumin alde dán njárggas. ¶ Sámedikki oaidnu sámi guovlluid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid ektui lea leamaš ahte guovllu riggodagat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Sámedikki oaidnu sámi guovlluid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid ektui lea leamaš ahte guovllu riggodagat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Go bidjá oktii dan maid NSR:a ovdaolmmoš ja Sámediggeráđi lahtu dás cealkiba, lea váttis áddet dan earáláhkái ahte oaidnu eanetlogu bealis ain lea dat mii leai logi jagi dás ovdal, nammalassii ahte buot sápmelaččat eai galgga beassat ieža mearridit makkár vuođu alde háliidit searvat Sámedikki válggaide. ¶ Sámedikki vuođđo-oaidnu lea dattetge dat, ahte guovllu resurssat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Mii gažaldat lea vel ain eambbo vuđoleabbo go Sámediggeráđđi 3. siiddus cealká ahte "Sámedikki vuođđo-oaidnu lea dattetge dat, ahte guovllu resurssat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii" . Dasto daddjojuvvo, ahte sámi guovlluid resurssat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámiide, ja ahte dát lea Sámedikki vuođđomiellaguoddu «sámi guovlluid» hálddašeapmái. ¶ Sámedikki vuođđo-oaidnuSámedikki vuođđo-oaidnu lea dattetge dat, ahte guovllu resurssat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Mii gažaldat lea vel ain eambbo vuđoleabbo go Sámediggeráđđi 3. siiddus cealká ahte "Sámedikki vuođđo-oaidnu lea dattetge dat, ahte guovllu resurssat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii" . Dasto daddjojuvvo, ahte sámi guovlluid resurssat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámiide, ja ahte dát lea Sámedikki vuođđomiellaguoddu «sámi guovlluid» hálddašeapmái. ¶ Sámedikki vuođđo-oaidnu lea dattetge dat, ahte guovllu resurssat sihke eatnama alde ja vuolde gullet sámi álbmogii. Dađe bahát, de lea giliid lagaš guovlluid riggodagaid loaktin ja gili olbmuid gilvaleapmi daid alde eará geavaheaddjiiguin lassánan ollu maŋimuš 30 jagi. Dušše dán vuođu alde lea dárbbašlaš dihtomielalaččat geavahit sáni ovttadássásašvuođaoaivadeaddji, danne go doaba sisttisdoallá virggi mii áimmahuššá guktuid sohkabeliid. ¶ Anders Eivind Eira čájehii man dehálaš čiekči son lea go loktii spáppa badjel Sállan-joavkku suodjalusčikčiid Per Oddvar´ii. Anders Eivind Eira čájehii man dehálaš čiekči son lea go loktii spáppa badjel Sállan-joavku suodjalusčikčiid Per Oddvar´ii. –Ii eará oktavuođain goit leat dábálaš ahte ovtta ohcama gieđahallet badjel jahke beali, lasiha Johan Mihkkal ja joatká: –Orru čájeheame ahte eiseválddiid bealis lea ulbmil oalát hehttet ja goaridit boazodoalu. –Ii eará oktavuođain goit leat dábálaš ahte ovtta ohcama gieđahallet badjel jahke beali, lasiha Johan Mihkkal ja joatká: –Orru čájeheame ahte eiseválddiid bealis lea ulbmil oalát hehttet ja goaridit boazodoalu. Dagen áviisa vásiha, galget dál leat badjel 50 nuorra teologa kandidáhta Ruoŧas geat leat biehttaluvvon viháhuvvot báhppan go sii leat nissonbáhppa vuostálastit ja eai áiggo bargat girkooktavuođas nissonbáhpaiguin. Dagen áviisa vásiha, galget dál leat badjel 50 nuorra teologa kandidáhta Ruoŧas geat leat biehttaluvvon viháhuvvot báhppan go sii leat nissonbáhppa vuostálastit ja eai áiggo bargat girkooktavuođas nissonbáhpaiguin. Guorbmebiillat leat bissehuvvon dullui, ja muhtin oassi sáddejuvvon gálvvus lea badjel vahkku orron galbma, duolva rádjosis Ruošša bealde. Guorbmebiillat leat bissehuvvon dullui, ja muhtin oassi sáddejuvvon gálvvus lea badjel vahku orron galbma, duolva rádjosis Ruošša bealde. Go galgá njuiket dat ala, náđusta Kåre ja dat stuora olmmái ravgá su badjel njunálas. Go galgá njuiket dain ala, náđusta Kåre ja dat stuora olmmái ravgá su badjel njárga. –Dát ii sáhte gohčoduvvot drámáhtalažžan, go jus livčče 12 áirása nissonat, livčče badjel 30 % sámediggeáirasiin nissonolbmot, logai Pedersen. –Dát ii sáhte gohčoduvvot drámáhtalažžan, go jus livčče 12 áirása nissonat, livčče badjel 30 % sámediggeáirasiin nissonolbmot, logai Pedersen. Ja nu Suopma leige rávásnuvvan olles olmmožin ja láddan 1917 cealkit iežas luovos Ruošša oktavuođas iehčanas riikan, masa ledje badjel čuohte jagi vehážiid mielde geađgejuolgin leikejuvvon iežaset giela ja kultuvrra guoddi ásahusat (skuvllat, allaoahpahagat, universitehtat, aviissat jno. Ja nu Suopma leige rávásnuvvan olles olmmožin ja láddan 1917 cealkit iežas luovos Ruošša oktavuođas iehčanas riikan, masa ledje badjel čuohte jagi vehážiid mielde geađgejuolgin leikejuvvon iežaset giela ja kultuvrra guoddi ásahusat (skuvllat, allaoahpahagat, universitehtat, aviissat jno. Dál leat boahtán ođđa njuolggadusat sidjiide geat beatnaga dahje bussá hálidit rádji badjel fievrredit. Dál leat boahtán ođđa njuolggadusat sidjiide geat beatnaga dahje bussá hálidit ráji badjel fievrredit. Ollu suohttasat - jus fal leat badjel 10 jagi. Ollu suohttasat - jus fal leat badjel 10 jagi. Skiehččama njoaiddos hámi, man mielde čálbmi sirdášuvvá Lauraváriid badjel Áŋŋela guvlui. Skiehččama njoaiddos hámi, man mielde čálbmi sirdášuvvá Lauravárit badjel Áŋŋela guvlui. Idjabiegga liekkus jiella sihkoda alážiid badjel. Idjabiegga liekkus jiella sihkoda alážit badjel. Soai leaba gorbmon áiddi badjel ja jávkkehan gávpogii. Soai leaba gorbmon áidi badjel ja jávkkehan gávpogii. Rehkenasten ahte lean vealggáiduvvon badjel 500 000 ruvnnuin. Rehkenasten ahte lean vealggáiduvvon badjel 500000 ruvnnuin. Lei sáhka galgá go lohpi vuodjit skuteriin muhtin joga badjel. Lei sáhka galgá go lohpi vuodjit skuteriin muhtin johka badjel. Barggut leat maŋŋonan badjel guokte mánu, ii ge oktage oro diehtime čielga vástádusa mii dasa lea sivvan. Barggut leat maŋŋonan badjel guokte mánu, ii ge oktage oro diehtime čielga vástádusa mii dasa lea sivvan. Barggut leat maŋŋonan badjel guokte mánu, ii ge oktage oro diehtime čielga vástádusa mii dasa lea sivvan. Barggut leat maŋŋonan badjel guokte mánu, ii ge oktage oro diehtime čielga vástádusa mii dasa lea sivvan. Doarjja badjel 200000 ruvnno gehččo dego reanttohis 5 jagi loatna, mas sihkarvuohta lea bánta. Doarjja badjel 200 000 ruvnno gehččo dego reanttohis 5 jagi loatna, mas sihkarvuohta lea bánta. Boahtte jagi, 1999`is, čoahkkanit biilaeaiggádat Nordkáhppii geassemánu 21. beaivvi diibmu guhtta minuvtta badjel oktanuppelogis, eahkes. Boahtte jagi, 1999`is, čoahkkanit biilaeaiggádat Nordkáhppii geassemánu 21. beaivvi diibmu guhtta minuvtta badjel oktanuppelogis, eahkes. Gieđaiguin galgá dearpat spáppa badjel fierbmi, mii lea gasku šillju. Gieđaiguin galgá dearpat spáppa badjel fierpmi, mii lea gasku šillju. Go lea spáppa dearpalan, ja ii lihkostuva dan oažžut fierpmi badjel, de ferte dat nubbi viehkat ja dearpalit spáppa fierbmi badjel. Go lea spáppa dearpalan, ja ii lihkostuva dan oažžut fierpmi badjel, de ferte dat nubbi viehkat ja dearpalit spáppa fierpmi badjel. Ja de son gaikkiha suonatgeaži ges ja čatnala dan moatte geardde loavdat badjel. Ja de son gaikkiha suonatgeaži ges ja čatnala dan moatte geardde loavdaga badjel. Son muitala viidáseappot ahte dál lea gáibádus veaháš rievdan, go ovdal lei gáibádus 9,5 kg vuosttaš 400 bohccos, ja fas 12 kg bohccuin mat leat badjel 400 ovtta doalus. Son muitala viidáseappot ahte dál lea gáibádus veaháš rievdan, go ovdal lei gáibádus 9,5 kg vuosttaš 400 bohccos, ja fas 12 kg bohccuin mat leat badjel 400 ovtta doalus. Son bijai lišša sealgásis badjel oalgi, vástidii fas nubbi. Son bijai lišša sealgi badjel oalggis, vástidii fas nubbi. Okta 22 jahkásaš olmmái jámii maŋŋel go vujii badjel luotta sotnabeai´ čuovganeapmái Paddeby nammasaš báikkis olggobealde Čáhcesullo. Okta 22 jahkásaš olmmái jámii maŋŋel go vujii badjel luodda sotnabeai´ čuovganeapmái Paddeby nammasaš báikkis olggobealde Čáhcesullo. Hálseolmmái ja čáhcegoaivu ballagođiiga go čáhci boršugođii ovddageaži badjel, danin go oinniiga ahte soai njuoskaba. Hálseolmmái ja čáhcegoaivu ballagođiiga go čáhci boršugođii ovddageahči badjel, danin go oinniiga ahte soai njuoskaba. Olbmot vurde gávpeolbmá ihtit iežas olgogávpái, ja go ledje badjel diimmu vuordán, ii vel gávpeolmmái oidnon. Olbmot vurde gávpeolbmá ihtit iežas olgogávpái, ja go ledje badjel diimmu vuordán, ii vel gávpeolmmái oidnon. Jiehtanas ii beassan vári badjel. Jiehtanas ii beassan várri badjel. Mu mielas lea lunddolaš ahte sámiid ožžot hálddašanvuoigatvuođa iežaset eatnamiid badjel. Mu mielas lea lunddolaš ahte sámiid ožžot hálddašanvuoigatvuođa iežaset eatnamit badjel. Feastiválas lea maid oaggungilvu mas leat stuora vuoittut main lea árvu badjel 100.000,- ruvnno. Feastiválas lea maid oaggungilvu mas leat stuora vuoittut main lea árvu badjel 100.000,- ruvnno. «Tåkeposten» , mii siiddu namma lea, lea šaddan oalle dovddusin, ja lean ožžon e-poastta badjel reivviid maiddái Skiippaguras, muitala son. «Tåkeposten» , mii siiddu namma lea, lea šaddan oalle dovddusin, ja lean ožžon e-poastta badjel reivviid maiddái Skiippaguras, muitala son. --- badjel riektá Duommá? –In heađis ge livččii muđui stađđan orrut Guovdageainnus badjel 40 jagi. –In heađis ge livččii muđui stađđan orrut Guovdageainnus badjel 40 jagi. Su geainnu ala lei muorra gahččan, ja go son galggai dán badjel lávket, de son darvanii dasa gitta. Su geaidnu ala lei muorra gahččan, ja go son galggai dát badjel lávket, de son darvanii dasa gitta. Mun goit luohtán Sámi filosofiijai ollu eanet go Suopmelaš populisttálaš rávvejeaddjiide, daningo sámifilosofiija veagas duháhiid jagiid eallán sámi álbmot lea ceavzán vel heajut áiggiid badjel go maid mii dál eallit. Mun goit luohtán Sámi filosofiijai ollu eanet go Suopmelaš populisttálaš rávvejeaddjiide, daningo sámifilosofiija veagas duháhiid jagiid eallán sámi álbmot lea ceavzán vel heajut áiggiid badjel go maid mii dál eallit. Lea go váivi go leat nu gassat ahte biktasat mat diibmá heiveje bures, eai šat boađe bađa badjel? Lea go váivi go leat nu gassat ahte biktasat mat diibmá heiveje bures, eai šat boađe bađa badjel? Jus massá alddinis oktavuođa, de massá maid stivrejumi iežas badjel, čilge son. Jus massá alddinis oktavuođa, de massá maid stivrejumi iežas badjel, čilge son. Nuba jagi 1985 bázii turistabivddu bokte Suoma beallái 6 milj. mk ja jagi 1996 juo badjel 10 milj. mk. Nuba jagi 1985 bázii turistabivddu bokte Suoma beallái 6 milj. mk ja jagi 1996 juo badjel 10 milj. mk. Miessemánu 1. beaivvi 1997 rájes galggai vuođđopenšuvnna rehkenastin ođđa penšunisttaide geain lea beallelaš ja sisaboahtu guovtte geardde badjel vuođđomeari rievdaduvvot. Goalmmát oasis lea bargosajiid ja bargoeallima eavttuid birra, njealját oasis lea fidnooahpuid, giehtaduoji ja boaittobeali báikkiid ealáhusaid birra, ja viđát oasis oajuid ja dearvvašvuođa birra, guđát oasis oahpuid ja kommunikašuvnnaid birra, čihččet oasis oktavuođaid ja ovttasbarggu rastá riikarájit, gávccát oasis hálddašeami ja loahpas, ovccát ja logát osiin, obbalaš mearrádusat ja loahppamearrádusát. Artihkal 32 mearrida ahte ráđđehusat galget álggahit heivvolaš doaimmaid ee. riikkaidgaskasaš šiehtadusaiguin, vai eamiálbmogiidda lea álkit doallat oktavuođaid rastá riikarájit. ¶ Boazodoallu riikaráji guoras doaibmá bures dalle, jus boazodoallit ásahit viiddis ja lagas ovttasbarggu; báikkálaččat ja rastá rájin. Ovttasbargu sáhttá máŋggaládje dahkkot. Kommišuvnna ságastallamat boazodolliiguin leat muhtin sajiin bidjan álggu dakkár bargguide mat dađistaga bohciidahttet ođđa ovttasbargovugiid rastá riikarádji. Art. 6 Jus čađahuvvojit doaimmat mat vahágahttet daid guovlluid mat leat várrejuvvon rádjerasttildeaddji boazodollui, galget ráđđehusat dáhkidit ahte guohtuneatnamiid darbu gokčojuvvo ja dan ahte lea vejolašvuohta bargat boazodoaluin rastá riikarájit, dán konvenšuvnna ulbmila vuođul. Art. 3 Čearuid ja boazoorohagaid ovttasbargu rastá rájiin lea eanas háviid eaktun dasa ahte sáhttet guođohit eatnamiid dakkár vugiin mii guhkit áigái addá bistevaš vuođu boazodollui, ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat. Dát ii leat leamaš ávkin boazodollui, iige leat ovddidan ovttasbarggu rastá riikkarájit. Dán kapihttala sierra njuolggadusaid ulbmil lea geahpidit boazodoalli johttima bohccuidisguin riikarádji rastá ja buoridit vejolašvuođa bargat bohccuiguin nuppi riikkas. Jus rádjerasttildeaddji boazodoalu galgá govttolaččat sáhttit doaimmahit goappaš bealde riikkarájit, de ferte dáid veahkkeneavvuid beassat fievrridit ráji rastá álkis vugiin. Maiddái neavvuid maid dárbbašit boazodoalus sáhttet fievrridit rádji rastá mávssekeahttá vearu, duollu ja divvadiid. Jus ovttasbargu rastá rádji galgá doaibmat, de galget dát eiseválddit geat mearkagirjái čálihit mearkkaid, dárkkistit ahte ođđa mearka ii leat ovdalaččas juo anus dán guovllus. Oarjin: Vuolgá Inner Tysfjorden rájis ja manná Slábávuodnai (Sørfjorden), rastá vuotna ja das bajás Baddjejávrái. Lulil: Gráddasjohka rájis dan báikái gokko dát manná rastá riikageainnu 77, dás manná orohatráji mielde dán geaidnoráigge riikarádjái. Álgá das gokko Ruovadajohka ja Grønnfjellåga leat oktan johkan ja manná maŋemus namuhuvvon joga mielde dasságo dat manná rastá Gállajávri (Kaldvatnet) geainnu, das manná jávrri mielde Guobšajoga oivošii. Dáid guovlluid boazodoallit leat buktán ovdan ahte maiddái dáin guovlluin lea dárbu guođohit rastá riikarájit. Nu leage kommišuvdna iskkadan juohke rádjeguovllu gos boazodoallu sáhtášii guođohit rastá riikarájit. Mii ovdandoallat vuođđodieđuid mearkkašumi dasa movt riikkain lea vejolašvuohta oažžut áigái dakkár konvenšuvnna mii ovddida ovttasbarggu rastá riikarádji, ja ovddida rádjerasttildeaddji boazodoalu ovttasbarggu. Seammás sáhttet riikkat nannet luohttámuša ođđa konvenšuvdnii ja nu hukset buori ovttasbarggu rastá riikarájit. ¶ Kommišuvdna evttoha ahte ođđa konvenšuvnnas addo vejolašvuohta čearuide ja boazoorohagaide gaskaneaset šiehtadit oktasaččat guođohit guohtuneatnamiid rastá riikarádji. Sámelasáhusa váldosisdoallu lea ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta doaimmahit ealáhusa rastá riikkarájit, ja maiddái sierra sámi riektesystema. Rádjerasttildeaddji boazodoallu, mii johtá rastá riikarájiin gaskal Suoma ja Norgga, joatká rievdatkeahttá. Kodisilla dáhkidii sápmelaččaide ain ovddasguvlui vuoigatvuođa johtit rájit rastá ealuin. Konvenšuvdna 1949 Go ledje vel golbma jagi báhcán jagi 1919 konvenšuvnnas, de šiehtadallagohte ođđasit boazojohtaleami rastá riikarájit. Goappaš riikkaid mielas lei erenoamáš deaŧalaš addit johttisápmelaččaide stáhtaboargárvuođa nuppi riikkas, ja mearridit njuolggadusaid boazodoalujohttimii rastá riikarájiid. Paragráfa čuodjá ná: “Go sápmelaččat dárbbašit guktuid riikkaid eatnama, de sidjiide galgá leat suvvojuvvon boares vieru mielde (vieruiduvvan vuoigatvuohta), čavččaid ja giđaid, johtit ealuideasetguin ráji rastá nuppi riikii, ja dás ovddasguvlui nu movt ovdalge seammaláhkái go riikka iežas vuollásaččat, earret dakkár sajiin mat dás maŋŋelis muitaluvvojit, sii ožžot geavahit eatnama ja gáttiid elliideaset ja iežaset ealáhussii, sii galget dalle ustitlaččat vuostáiváldojuvvot, suodjaluvvot ja veahkehuvvot, nu maiddái soahteáiggis, mii ii galgga maŋgeláhkái váikkuhit erohusa Sápmelaš doaimmaide; ja buot unnimusat galget vieris sápmelaččat šaddat rievideami, bággema ja veahkaválddi oaffarin soahteáiggis, muhto sii galget baicca álohii adnojuvvot dego iežaset vuollásažžan dan bealde gos sii ležžet dego vieris olmmožin ássame.” Goalmmát oasis lea bargosajiid ja bargoeallima eavttuid birra, njealját oasis lea fidnooahpuid, giehtaduoji ja boaittobeali báikkiid ealáhusaid birra, ja viđát oasis oajuid ja dearvvašvuođa birra, guđát oasis oahpuid ja kommunikašuvnnaid birra, čihččet oasis oktavuođaid ja ovttasbargu rastá riikarájit, gávccát oasis hálddašeami ja loahpas, ovccát ja logát osiin, obbalaš mearrádusat ja loahppamearrádusát. Artihkal 32 mearrida ahte ráđđehusat galget álggahit heivvolaš doaimmaid ee. riikkaidgaskasaš šiehtadusaiguin, vai eamiálbmogiidda lea álkit doallat oktavuođaid rastá riikarájit. ¶ Boazodoallu riikaráji guoras doaibmá bures dalle, jus boazodoallit ásahit viiddis ja lagas ovttasbarggu; báikkálaččat ja rastá rájiid. Kommišuvnna ságastallamat boazodolliiguin leat muhtin sajiin bidjan álggu dakkár bargguide mat dađistaga bohciidahttet ođđa ovttasbargovugiid rastá riikaráji. Konvenšuvdnaevttohusa mearrádusat sáhttet doarjut dánlágan bargguid, ja dat evttohuvvon orgánat sáhttet mearrádusaid dahkamiin doaibmevaš vugiin leat doarjjan ovttasbargguide. ¶ Art. 6 Jus čađahuvvojit doaimmat mat vahágahttet daid guovlluid mat leat várrejuvvon rádjerasttildeaddji boazodollui, galget ráđđehusat dáhkidit ahte guohtuneatnamiid darbu gokčojuvvo ja dan ahte lea vejolašvuohta bargat boazodoaluin rastá riikarájiid, dán konvenšuvnna ulbmila vuođul. Kap 3 Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra njuolggadusat Art. 10 Čearu miellahttu dahje boazoorohaga doalloovttadat, geat dán konvenšuvnna vuođul barget bohccuiguin rastá riikaráji, sis lea vuoigatvuohta: 1. rasttildit riikaráji bohccuideasetguin ja orrut nuppi riikkas, 2. nuppi riikkas, guovlluin mat boazodollui leat várrejuvvon art. 8 ja 9 vuođul, ja čuovudettiin daid njuolggadusaid mat gustojit riika iežas boazodolliide áššiin mat gusket a. váldit boaldámuša ja muoraid boazodoalu anu váste, b. cegget rusttegiid dahje viesu maid dárbbaša boazodoalus, ja c. bivdui ja guolásteapmái. 3. boazodoalu anu váste fievrridit nuppi riikii a. beatnagiid, heasttaid dahje eará elliid, b. dárbbašlaš biergasiid, doallobiergasiid, boazofuođđariid, reaidduid, ja ávdnasiid maiguin cegge ja divoda rusttegiid ja dakkáriid, c. vearjjuid ja báhčinneavvuid bivdui čuokkis 2c mielde, d. Radiojietnasádden- ja -vuostáiváldinreaidduid daid geavahanmearrádusaid vuođul mat gustojit nuppi riikkas, e. Mohtorfievrruid ja meahccevuodjin-mohtorfievrruid daid geavahanmearrádusaid vuođul mat gustojit nuppi riikkas, ja f. eará biergasiid go daid mat namuhuvvojit čuoggáin 3 a–e vuolde. Art 11 Sutnje gii dán konvenšuvnna vuođul bargá boazodoaluin rastá riikaráji, gustojit čuovvovaččat: 1. geažotbealjat dahje dovdatmeahttun boazu galgá fuolahuvvot mearrádusaid vuođul mat gustojit dan riikkas gos boazu lea, ¶ Son, guhte bargá boazodoaluin rastá riikarájiid, sáhttá njuovvat bohccuid unnit meari mielde nuppi riikkas dainna ulbmiliin ahte vuovdit nuppi riikkas, go bargodilis leat ákkat mat dahket dan heivvolažžan. Art. 3 Čearuid ja boazoorohagaid ovttasbargu rastá rájiid lea eanas háviid eaktun dasa ahte sáhttet guođohit eatnamiid dakkár vugiin mii guhkit áigái addá bistevaš vuođu boazodollui, ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat. Dát ii leat leamaš ávkin boazodollui, iige leat ovddidan ovttasbarggu rastá riikkaráji. Nu movt servodat muđuige, de maiddái boazodoallu ovdána. Jus rádjerasttildeaddji boazodoalu galgá govttolaččat sáhttit doaimmahit goappaš bealde riikkaráji, de ferte dáid veahkkeneavvuid beassat fievrridit ráji rastá álkis vugiin. Maiddái neavvuid maid dárbbašit boazodoalus sáhttet fievrridit ráji rastá mávssekeahttá vearu, duollu ja divvadiid. Jus ovttasbargu rastá ráji galgá doaibmat, de galget dát eiseválddit geat mearkagirjái čálihit mearkkaid, dárkkistit ahte ođđa mearka ii leat ovdalaččas juo anus dán guovllus. Oarjin: Vuolgá Inner Tysfjorden rájis ja manná Slábávuodnai (Sørfjorden), rastá vuona ja das bajás Baddjejávrái. Lulil: Gráddasjoga rájis dan báikái gokko dát manná rastá riikageaidnu 77, dás manná orohatráji mielde dán geaidnoráigge riikarádjái. Lulil: Álgá das gokko Ruovadajohka ja Grønnfjellåga leat oktan johkan ja manná maŋemus namuhuvvon joga mielde dasságo dat manná rastá Gállajávrri (Kaldvatnet) geainnu, das manná jávrri mielde Guobšajoga oivošii. Ii ožžon lobi johtit rastá rájá bohccuiguin, ja "ruošša" Báhčaveajsápmelaččat ožžo norgga duovdagiin dušše ráddjejuvvon vuoigatvuođ luossabivdui geasset. Sii geat ásset olgoriikkas sáhttet dušše eanemus 5 kg sáivaguoli váldit rastá rájá olgoriikii. Ovttasbargu riikarájiid rastá ¶ Álbmotgaskasaš oktavuohta ja ovttasbargu riikka- ja kultuvrarájáid rastá lea laskan. Eallineavttuid deaŧalaš gažaldagaid vástádusaid ferte ohcat máilmmiviidosaš ovttasbargguin máilmmi kultuvrralaš erohusaid rastá. Álbmotgaskasaš oktavuohta ja ovttasbargu riikka- ja kultuvrarájáid rastá lea laskan. Eallineavttuid deaŧalaš gažaldagaid vástádusaid ferte ohcat máilmmiviidosaš ovttasbargguin máilmmi kultuvrralaš erohusaid rastá. Álbmotgaskasaš oktavuohta ja ovttasbargu riikka- ja kultuvrarájáid rastá lea laskan. Eallineavttuid deaŧalaš gažaldagaid vástádusaid ferte ohcat máilmmiviidosaš ovttasbargguin máilmmi kultuvrralaš erohusaid rastá. Ovttasbargu riikarájiid rastá ¶ Láddelaččat geat bohte ráji rastá 1700- ja 1800-logus, bukte iežaset huksenvieruid ja giela. Ovttasbargu riikarájiid rastá ¶ De joatká jávrri rastá (allodat 827) ja Nuommerjiehki rastá Sullojávrái. 21,3 GITTA ¶ Mii ohcat oahpaheaddji gii sáhttá ja dáhttu bargat ovttas nuppiiguin, geas lea buorre miella ja liikojit ovttas bargat dohkkeha nuppástusaid ja háliida leat mielde ovddideamen skuvlamet geatnegahttá iežas bargat skuvlla dohkkehuvvon doaibmaplánaid mielde sáhttá bargat fágarájiid rastá ja/dahje oahpahit máŋga fága Virgáibidjan lea daid eavttuid mielde mat bohtet ovdan gustojeaddji lágain, njuolggadusain ja tariffasoahpamušain. Ovttasbargu riikarájiid rastá ¶ sáhttá bargat fágarájiid rastá ja/dahje oahpahit máŋga fága ¶ De joatká jávrri rastá (al. 827) ja Nuommerjiehki rastá Sullojávrái, Badjánančaza badjel, Badjánanvákki sisbeali ja Biertavárrái Stuorajunnái. ¶ 3. Ovddidit sámi ovttasbarggu riikkarájáid rastá ja nannet sámiid oktasaš jiena riikkaidgaskasaččat. Lávdegoddi oaivvilda ahte dán dieđáhusas livččii galgan leat sierra kapihtal mii váldá ovdan giellaovttasbarggu riikkarájáid rastá gos iešguđetlágan ovttasbargodoaimmat čuvgejuvvojit ja vuoruhuvvojit. Sápmelaččaid vásáhusat ovddešáiggid rájákeahtes bargguin ja otná ovttasbargovuogit rastá rájáid leat riggodagat, maiguin ain sáhttá ávkašuvvat. ¶ Vánhemat geaid mánáin lea sámegiela oahpahus vuođđoskuvllain Skániin, leat formaliseren ovttasbarggu rastá olles gieldaráji eará gielddaide. Dat guoská sisriikkalaš buvttadeapmái, riikka iežas boazodolliid dienasdássái, bohccobierggu márkanosiide, njuovahatstruktuvrii, bargosajiide guovllus gos leat uhccán ealáhusat, ja sápmelaččaid ovttasbargovejolašvuođaide rastá riikkarájiid. Eamiálbmogat ásset rastá provinsa/ rájiid. Gávdnat vejolašvuođaid ovttas bargat rájiid rastá sámi servodagas ja oččodit eavttuid vejolašvuođaid duohtan dahkamii. ¶ Nuortalaččaid čalmmusteapmi duhátjahkemolsuma oktavuođas čalmmustahtášii maiddái ovttasbargu ja oktavuohta riikarájiid rastá Barentsguovllus ja sámiid sierra álbmogin davviguovlluin. ¶ Dattetge áigu Sámediggi garrasit čujuhit dárbbu dakkár hálddašeapmái mii sihkkarastá ja gáhtte šibitdoalu ja boazodoalu vuođu. Nuortalaččaid čalmmusteapmi duhátjahkemolsuma oktavuođas čalmmustahtášii maiddái ovttasbargu ja oktavuohta riikarájiid rastá Barentsguovllus ja sámiid sierra álbmogin davviguovlluin. ¶ Háhkat eavttuid viidáset ovddidit sámi ovttasbarggu riikkarájiid rastá ¶ 11.4 Doarjja rájárastá sámi organisašuvnnaide ¶ Oktiiortnet ja ovddidit oktasaš doaibmabijuid sámi álbmoga guovdu ovttaskas fylkkagielddaiguin rastá fylkkagielddalaš rájiid ¶ Ráđđi čujuhii maid dárbui dávgadis konvenšuvdnii man áigumuššan lea addit vejolašvuođa gávdnat báikkálaš čovdosiid rastá riikkaráji. Sámediggi oaidná ahte ovttasbargu riikkarájiid rastá sihke Supmii ja Ruššii buvttášii stuorra vejolašvuođaid Finnmárkku eanadollui. Sámi parlamentáralaš ráđi duogážin lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas ja sámiide álbmogin. Interreg II-prográmmat, rájáid rastá ovttasbarggu hárrái loahpahuvvojedje 1999:s. Interreg II 1995-1999 rámmaid siste leat leamaš guokte sámi oasseprográmma. Dasto lea Sámi ealáhusráđis leamaš ovddasvástádus stáhtalaš ruđaid hálddašeamis mat leat addon Interreg II-prográmmaid bokte, ovttasbargu riikarájiid rastá mii loahpahuvvui 1999:s. ¶ Sámediggi oaidná ahte ovttasbargu riikkarájiid rastá sihke Supmii ja Ruššii buvttášii stuorra vejolašvuođaid Finnmárkku eanadollui. Berrešii ásahit našuvnnalaš luossajogaid ja vuonaid, muhto dáid guovlluid viidodaga ferte árvvoštallat hirbmat dárkilit.Lea hirbmat positiivvalaš go láhka bokte eavttuhuvvojit doaibmabijut mat sáhttet buktit čovdosiid ságastallamiidda Suomain oktasaš náliid hálddašeami ektui Deanu- ja Njávdánjogain, ja čovdosa maiddái gyrodactylus salarisa eastadandoaimmaide. Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s: Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamit bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegoddi bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Vádjolusluossalávdegoddi lea bargu bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid main bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega mat bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, «International Samon Heritage Rivers and Fjords» . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamit bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegottiin bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid main bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega mat bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, «International Samon Heritage Rivers and Fjords» . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamit bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. Sámediggi lea mearrádus bokte áššis 40/96 Sámi dáiddamusea - čielggadus, ja áššis 20/98 Jahkeduhátmolsuma čalmmusteapmi Norggas - sámi jahkeduhátsadji, erenoamážit prioriteren Sámiid Vuorká-Dávviriid dáiddaossodagain ja Nuortalaš sámi musearusttega Njávdámis. julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte «Oktasaš sámi giellaovttasbargošiehtadusa Sámi giellalávdegotti ásaheami bokte» , ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi giellalávdegotti bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Nu geavašii go sámi vuoigatvuođat mat dološvieruid bokte leat fitnašuvvon, atnojit árvvus sihke čielggadan- ja mearridanmuttus. ¶ Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Nissonolbmuide eai leat dušše bargosajit deatalaččat go galggašedje ássat sámi guovlluide. ¶ Norgga sámediggi lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkiid presideantačoahkkima bokte vuolggahan áigumuša lágidit oktasaš seminára golmma sámediggái dásseárvogažaldagaid birra, ja ásahit fierpmádaga dán golmma riikka nissonsámediggeáirasiid gaskka. ¶ - leat mielde oažžumin áigái fierpmádaga ja eará doaibmabijuid eamiálbmotnissoniidda ON:a eamiálbmotlogijagi olis, ja nannet áŋgiruššama eamiálbmotnissoniid guovdu Barentsovttasbarggu ja Arktalaš Ráđi bokte ¶ Skuvlla bokte sáhttá ovdánahttit ođasmahttinkultuvrra, ee. ohppiidfitnodagaiguin. ¶ Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Norgga sámediggi lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkiid presideantačoahkkima bokte vuolggahan áigumuša lágidit oktasaš seminára golmma sámediggái dásseárvogažaldagaid birra, ja ásahit fierpmádaga dán golmma riikka nissonsámediggeáirasiid gaskka. ¶ - leat mielde oažžumin áigái fierpmádaga ja eará doaibmabijuid eamiálbmotnissoniidda ON:a eamiálbmotlogijagi olis, ja nannet áŋgiruššama eamiálbmotnissoniid guovdu Barentsovttasbarggu ja Arktalaš Ráđi bokte ¶ 13.09.01 beaivádudon almmuhus ja áššelistu, presideantta bokte ¶ Bargat dain ala ahte vuođđoskuvla sáhttá leat gaskaoapmin sámi giela, kultuvrra ja servodateallima suodjaleamis, ovddideamis ja gaskkusteamis. ¶ Bargat dat ala ahte sámi oahppiid individuálalaš vuoigatvuohta sámegiela oahpahussii duohtan dahkkojuvvo. ¶ Bargat dain ala ahte Sámediggi oažžu eanet váikkuhanfámu sámi skuvlla sisdoalu mearrideapmái, sihke vuođđo- ja joatkkaskuvladásis. ¶ Bargat dat ala vai sámi oahppit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu ožžot ollesárvosaš sámi skuvlafálaldaga. ¶ Bargat dain ala ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas viiddiduvvo. ¶ Bargat dat ala ahte Sámediggi oažžu stuorát váikkuhanfámu sámi dutkamii ja alit oahpahussii. ¶ Sámi áviissat leat ollu jagiid garrasit bargan dain ala ahte oažžut dakkár doaibmajuolludusa mainna sáhtášedje ollašuhttit dan saji mii dain lea giellahálddašeaddjin ja ođasgaskkusteaddjin sámi servodagas. Sámediggi galgá bargat dat ala ahte ásahuvvojit sámi museasiiddat nanosmahttit sámi museadoaimma ja dahkat dan ollislažžan. Sámediggi lea dikki ásaheami rájes 1989 bargan aktiivvalaččat dain ala ahte guolásteaddjiin riddo- ja vuotnaguovlluin bissot guolástanvuoigatvuođat, eai ge dat noga guovllus. Sámediggi áigu erenoamážit bargat dat ala ahte gávdnojit áigodatlaš publikašuvnnat mánáide, nuoraide ja nissonolbmuide. Birasgáhttendepartemeanta ja Riikaantikvára bargaba dain ala ahte eanet geavahit návccaid kulturmuittuid gáhttemii. Bargat dain ala ahte vuođđoskuvla sáhttá leat gaskaoapmin sámi giela, kultuvrra ja servodateallima suodjaleamis, ovddideamis ja gaskkusteamis. ¶ Bargat dat ala ahte sámi oahppiid individuálalaš vuoigatvuohta sámegiela oahpahussii duohtan dahkkojuvvo. ¶ Bargat dat ala ahte Sámediggi oažžu eanet váikkuhanfámu sámi skuvlla sisdoalu mearrideapmái, sihke vuođđo- ja joatkkaskuvladásis. ¶ Bargat dain ala vai sámi oahppit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu ožžot ollesárvosaš sámi skuvlafálaldaga. ¶ Bargat dat ala ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas viiddiduvvo. ¶ Bargat dain ala ahte Sámediggi oažžu stuorát váikkuhanfámu sámi dutkamii ja alit oahpahussii. ¶ Sámi áviissat leat ollu jagiid garrasit bargan dain ala ahte oažžut dakkár doaibmajuolludusa mainna sáhtášedje ollašuhttit dan saji mii dain lea giellahálddašeaddjin ja ođasgaskkusteaddjin sámi servodagas. Sámediggi galgá bargat dat ala ahte ásahuvvojit sámi museasiiddat nanosmahttit sámi museadoaimma ja dahkat dan ollislažžan. Sámediggi lea dikki ásaheami rájes 1989 bargan aktiivvalaččat dain ala ahte guolásteaddjiin riddo- ja vuotnaguovlluin bissot guolástanvuoigatvuođat, eai ge dat noga guovllus. Sámediggi ferte bargat dat ala ahte fylkkagielddat ja gielddat/suohkanat organiserejit iežaset vuostáváldinruovttuid (beredskapshjem) ja sadjásašruovttuid dainna lágiin ahte sámi mánáide (sihke sámegielagat ja dárogielagat) lea vejolašvuohta boahtit ruovttuide gos ožžot dan kultuvrralaš ja gielalaš doarjaga maid dárbbahit eallima earenoamáš váttis áigodagas. ¶ Bargiidbellodaga samediggejoavku bivdá ráđi bargat dain ala ahte Oahpahusláhka rievdaduvvo ná: ¶ Sámediggi ferte bargat dat ala ahte juolluduvvojit mealgat eanet doarjagat giellabargguide hálddašanguovllu olggobealde. ¶ mearkkašit, ahte oasit Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa riikkain leat ásahuvvon eatnamat ala mat gullet sámi álbmogii, ja gos ovdal go riikkat ásahuvvojedje ásse sápmelaččat, ja ahte sápmelaččat danne leat eamiálbmot Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas, ¶ Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dain ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ráđđi galgá dasto bargat dat ala ahte ovddidit eará geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskka. mearkkašit, ahte oasit Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa riikkain leat ásahuvvon eatnamin ala mat gullet sámi álbmogii, ja gos ovdal go riikkat ásahuvvojedje ásse sápmelaččat, ja ahte sápmelaččat danne leat eamiálbmot Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas, ja oasálaččat ¶ Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dain ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ráđđi galgá dasto bargat dain ala ahte ovddidit eará geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskka. Sámediggi háliida deattuhit ahte ollu oktavuođain lea maiddái virggálaččat daddjon ahte sápmelaččat leat okta dain álbmogiin geaid eatnamiidda ala Norgga stáhta lea vuođđuduvvon. Dattetge livččii dábálaš dohkkehuvvon rievttálaš jurddašeami vuostá jos dakkár vuoigatvuođaáššiin geahččalivččii bágget olbmot ala čovdosiid mat rihkkot nuppi beali čielga vuoigatvuođaid, danne go nubbi bealli — mii vearrivuođain lea ožžon dáid vuoigatvuođaid — sáhtášii álggahit riiddu danne go ii sáhte dohkkehit ahte dát vuoigatvuođat leat fas ásahuvvon. Sámediggi háliida deattuhit ahte ollu oktavuođain lea maiddái virggálaččat daddjon ahte sápmelaččat leat okta dain álbmogiin geaid eatnamat ala Norgga stáhta lea vuođđuduvvon. Dattetge livččii dábálaš dohkkehuvvon rievttálaš jurddašeami vuostá jos dakkár vuoigatvuođaáššiin geahččalivččii bágget olbmuin ala čovdosiid mat rihkkot nuppi beali čielga vuoigatvuođaid, danne go nubbi bealli — mii vearrivuođain lea ožžon dáid vuoigatvuođaid — sáhtášii álggahit riiddu danne go ii sáhte dohkkehit ahte dát vuoigatvuođat leat fas ásahuvvon. Bargojuvvo ulbmillaččat dain ala ahte oažžut láhkamearrádusaid bivdovuoigatvuođaid ja bivddu hálddašeami birra Deanus Sámedikki ja Stuorradikki justislávdegotti gaskasaš ráđđádallamiid bokte ¶ Ođđa láhkamearrádusat galget vuođđuduvvot Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohus ala ¶ Mii bargat dain ala ahte oažžut 2005 juolludeami (našuvnnalaš ovddidanuđaid) lassánit unnimustá 1 milj. ruvnnuin juohke oasseprográmmii. ¶ Sámit leat Norggas dohkkehuvvon eamiálbmot ja Norga lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamat ala – sápmelaččaid ja norgalaččaid. Sámediggeráđđi bargá maiddái dain ala ahte áiggi mielde galgá ásahuvvot sierra davviriikkalaš sámi dutkanráđđi mii sáhtášii geavahit eanet ruđa sámi dutkamii. ¶ Danne áigu Sámediggeráđđi bargat dain ala ahte biddjojuvvojit eanet resurssat sámi alit ohppui vai rekrutteren sámi dutkamii sihkkarastojuvvo dál goas šaddá stuorát ja stuorát gilvu dutkanruđaid alde. ¶ Bargat dat ala ahte bisuhit ja nannet sámi riddo- ja vuotnaguovlluid guolleriggodagaid. ¶ Bargat dan ala ahte sámiin riddo- ja vuotnaguovlluin ii goariduvvo sámi giela, kultuvrra ja identitehta vejolašvuohta ávkkástallat mearraresurssaiguin, nu ahte mearraguovllut vuosttažettiin várrejuvvojit báikkálaš berošteddjiide oktan heivvolaš hálddašanvuoigatvuođain. ¶ Bargat dan ala ahte biebmandoaibmalobit juhkkojuvvojit nuvttá sámi riddo- ja vuotnaguovlluin gáhtten ja nannen dihte sámi giela, kultuvrra ja identitehta. ¶ Bargat dan ala ahte báikkálaš berošteaddjit – vuosttažettiin ovttaid mielde dahje oktasaččat – galget leat eanetlohkoeaiggádin geat lágaid vuođul besset hálddašit biebmandoaibmalobiid ja doaimma mii jođiha doaibmalobiid. ¶ Bargat dan ala ahte dat biebmandoaimmat – maid nuvttá doaibmalobiiguin leat vuođđudan – nannejit lagasservodaga ja báikkálaš sámi kultuvrra ja identitehta vuođu. ¶ Lávdegoddi bivdá Sámediggeráđi bargat dan ala ahte Sámediggi boahtteáiggi perspektiivvas atná vuođđun dan ulbmila ahte ovdánahttit boahttevaš kulturovttasbarggu rájáid badjel, mas okta ulbmiliin berre leat ovdánahttit oktasaš sámi kulturplána. ¶ Sámediggái lea muđui dehálaš ahte bargojuvvo garrasit dat ala ahte sámi faláštallamis, kultuvrras ja organisašuvnnain lea vejolašvuohta atnit ávkki huksehusain ja rusttegiin sihke ovdal ja maŋŋel doaluid. Sámedikki oaivila mielde fertejit ge eiseválddit dallánaga bargagoahtit dan ala ahte luossabivddu historjálaš vuoigatvuođat addojuvvojit ruovttoluotta sámi álbmogii. ¶ Sámediggi áigu dán plánaáigodagas bargat dan ala ahte oažžut áigái aktiivvalaš nállehálddašeami, ja ahte eanet goddojuvvojit dat návddit mat dagahit vahágiid, ja dasto sihkkarastojuvvojit buorit buhtadusortnegat vahágiidda maid boraspitet dagahit» . ¶ Sámediggi lea gearggus váldit badjelasas stuorát ovddasvástádusa, ja bargat dan ala ahte boazodoallu oažžu daid rámmaeavttuid maid ealáhus dárbbaša iežas saji nannemis ja ovddideamis sámi servodagas» . Nuppiin sániiguin Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte sámi vuoigatvuođat huksejuvvon dološvierut ala hilgojuvvojit, go dat maid mávssášii ahte sámekultuvrii ii biddjo árvu. Sámediggi áigu dán plánaáigodagas bargat dan ala ahte oažžut áigái aktiivvalaš nállehálddašeami, ja ahte eanet goddojuvvojit dat návddit mat dagahit vahágiid, ja dasto sihkkarastojuvvojit buorit buhtadusortnegat vahágiidda maid boraspitet dagahit» . ¶ Sámediggi lea gearggus váldit badjelasas stuorát ovddasvástádusa, ja bargat dan ala ahte boazodoallu oažžu daid rámmaeavttuid maid ealáhus dárbbaša iežas saji nannemis ja ovddideamis sámi servodagas» . ¶ Doaibmáplanas váilu diliidválddahus mii dajašii juoga sámenissoniid dilis ja mat ala vuođđudivčče mihttomeriid ja vaikkuhangaskaomiid/doaimmaid plánas. Sámediggi ferte dan dihte bargat buot maid nákce dat ala ahte juolluduvvojit plánenruđat 2002:s ja ahte plánen/prošekteren boahtá johtui.