Dá leat guokkardeame rastá biilaluotta. ¶ Dalle go geaidnu huksejuvvui, ii lean šaldi eanu rastá nugo dál lea, ja dál lea maid huksejuvvo eanandoallogeaidnu Čievrramiellái. Prošeavttat galget mannat rastá rájiid ja unnimusat okta oasálasti gullot EU-riikii. ¶ Unna ádjáš doamai rastá luotta ¶ Jur ovdalaš go olliimet ádjá buohta, dallet dat jorggihii olgeš guvlui ja vázzilii rastá biilaluotta. Muhto dat ii bisánan, manai dušše rastá luotta ja muhtun unna visža guvlui mii lei das oalle lahka luotta. Bores áhkku lohká ahte son sáhttá olbmá doalvut rastá vuona, dohko gonagasgárdimii. Olmmái lohká ahte dat gal lea buorre, ja oanehis áiggis soai leaba rastá vuona ollen. Suomabeale mánáid Deanus eai beasa skuteriin doalvut mánaidgárdái Fanasgieddái. Norgga Duolloeiseválddit eai suova olbmuid vánddardit rastá ráji earret go duollu bokte. Áibbas dohkkemeahttun dilalašvuohta, lohká Sámediggeáirras Marie Therese N.Aslaksen. ¶ Muhto dan eaba beasa dahkat álkimus vuogi mielde, skuteriin rastá Deanu. Dál navdet min krimineallan go vánddardit rastá Deanu, lohká Marie Therese. ¶ Ohcansupmi lea 30.000 ruvnno. 11. Mierona gilisearvi - vázzinšaldi Gilisearvi áigu hukset šaldi Mierojoga rastá vuolábealde riikkaluotta, vai olbmot eai dárbbaš vázzit riikkaluoddaráigge go bohtet giláža bostii/rámbuvrii, ja go fas vulget ruoktot. Vázzinšaldi Mierojoga rastá 8. Álggos manai dánskalaš šaldi rastá, ja čađat logai son au, au,. Álggos manai dánskalaš šaldi mielde, ja čađat logai son au, au,. Boahtte čavčča juo lea áigumus álggahit geahččalansáddagiid mat galget gullot rastá riikkarájiid. De bagadalai: – Go boađát stuora johkagáddái, de golbma heastta bohtet ruohta, de don galggat mannat maŋemus heastta čeabehis rastá joga. ¶ De válddii nieida maŋemus heastta čeabehii ja manai rastá joga. Gonagas gohčui ráhkadit vel stuorát fatnasa; muhto ii datge lean vel nu stuoris, ahte olmmái arvvai vuolgit dainna suhkat rastá nuori. Jiehtanas lei nu suhttan ahte ii lean dilli gállit rastá joga, muhto velledii johk-gáddái ja álggii juhkat čázii. Son meinii gurret joga vai rastá beassá. Muhto son ii nagodan joga gurret ja jugai dassážii son rahtasii johk-gáddái. ¶ Dat girku dollo boares girkosajis nuorttabealde eanu, ja girkomannit dolvojit rastá eanu fatnasiin. Čávžo Safari lea juohke jagi nuvtta dolvon girkomanniid rastá eanu, ja dan seamma dahket dál maid. Plána- ja hálddahussekšuvnna jođiheaddji virgi lea ođđa virgi, ja dát sekšuvdna lea hálddahusa bargoreaidu, mii guoská hálddahuslaš, merkantiila ja ekonomálaš fágasurggiid ovddideapmái, plánabargu, ovttastahttimii ja jođiheapmái rastá suorgerájáid, ja vuollásaš ráđiid ektui. ¶ Eadni oaidná go olmmoš boahtá rastá jávrri, fiellu rátte vuolde ja bođii lagabui. Verddežat rájáid rastá ¶ Arvedávgi - verddežat rájáid rastá ¶ Doppe lei lottáš mii fievrredii olbmuid rastá jávrri. Vuosttaš olmmoš gean loddi fievrreda rastá jávrri, su galgá gáikkodit ja juhkat olbmo váibmovara, muitalii jiehtanas. Son joavddai lotti lusa mii galggai fievrredit su rastá jávrri. Vuosttaš olmmoš gean fievrredat rastá jávrri, su galggat gáikkodit ja juhkat su váibmovara, čilgii olmmái. ¶ Son váccii rastá Vuošvákjoga ja čuovui bálgá siidda guvlui. –Gal suige die lea dušše golgobussá, jurddašii olmmái ja lávkestii rastá Gappoluovtajoga. Son doalvvui bohká rastá eanu ja čohkkái das gitta iđidii. ¶ Jiehtanas nu suhtai, ja ii ge astan gállilit rastá joga. Soai vulggiiga Duiskkas rastá meara Stockholbmii, gos leaba vuodján iežasga “camp” biillain Ruoŧa čađa Supmii, ja dál leaba Guovdageainnus. Gii lei vuosttaš olmmoš gii girddii rastá Eŋglándda Kanála Frankriikkas Eŋglándii? Gii lei vuosttaš olmmoš gii girddii rastá Davvimeara? Makkár jagi son girddii rastá Davvimeara? ¶ Nikkala dadjá: -Dál mii galgat vuolgit vázzit rastá meara ja doai galgabeahtti vázzit mu luottaid mielde. Nikkala válddii soappi, miehki ja bohttala mielde, ja de vulge sii vázzit meara rastá. De fuomášii jiehtanas dan, ja viegai soappis lusa, muhto soabbi lei jávkan. De sii manne rastá meara ja bohte báhpa dállui. De manai meara rastá ja báhpá dállui. Dat mii lea earenoamáš muhtun suolohasaide sihke giđđat ja čakčat, lea go ealu vuojahit rastá govda nuriid. RASTILDEAPMI: Jus eai boađe biillat, de oažžu vázzilit luotta rastá dakko gokko leat vilges, gassa sázut luottas. ¶ –Go áiggut mannat rastá luotta, de fertet váruhit biillaid. Don fertet geahčestit sihke gurutguvlui ja olgešguvlui ovdal go vázzilat rastá luotta dakko gokko biilaluodda lea merkejuvvon vilges, gassa sázuiguin. Jus eai oidno boahtime biillat, de vázzila son rastá luotta. Nie son oahpaha ja rávve mánáid vai sii oadjebasat besset rastá luotta ja muđui dihtet movt johtolagas galgá birget. ¶ ÁRTNIS GÁVVIRII: Nuorri lea sullii 1800 mehtera govdat, ja bohccot ádjánit gaskal 30-40 minuvtta vuodjat rastá nuori. Vuojahit bohccuid guokte nuori rastá ¶ Dat mii lea earenoamáš bargu muhtun suolohasaide sihke giđđat ja čakčat, lea go bohccuid vuojahit rastá govda nuriid. ¶ Boazobargu čakčat Finnmárkku boazoorohagain lea oalle ovttalágásaš bargu, muhto muhtun suolohasain lea sierralágan bargu go ealuid vuojahit rastá govda nuriid. Vaikko dolat muhtomin ledje rastá luotta. Dalle bođii suvdi rastá eanu, ja suvddii du gosa áigot. Boahtte geasi dahket šaldi Cillajoga rastá Ráissas. Šaldi dahket vai bohccuide šaddá álkit beassat rastá joga, ja boazosápmelaččat leat guhká hálidan ahte šaldi dahkko. (Nordlys) ¶ Sivvan ahte oanidit luotta lea ahte okta oassi luottas ii adno šat maŋŋel go šaldi lea boahtán rastá eanu. Luodda galgá dál šaddat guhtta mehtera govddu, vai guokte biilla čáhkaba deaivvadit. Dán luddii boahtá vel ođđa šaldi, ja vázzin ja sihkkelastan luodda rastá Roavvejoga. Danne galgá dál dahkkot buoret geaidnu joga rastá maid. ¶ Manne sáhpan vuojai rastá joga? Márjá dadjá : –Leat go nu buorre, ahte guottát mu rastá eanu? Gussa vástida: –In mun astta du rastá guoddit, go in leat vel gallás guhton! Son bivdá heastta iežas doalvut rastá eanu, muhto heasta vástida: –Mun in riema du guoddit rastá eanu, jus dan dihte sorbmen iežan čivgga. De gál Márjá dadjala: –Go juo it gille mu guoddit rastá eanu, ja diekkár ákka bijat, de gal galggat dás maŋás ovtta jagi vázzit čoavjjehin! ¶ Son de jearrá guovžžas, ahte ii go gille rastá eanu doalvut. Guovža vástida: –Mun lean gal hui váibbas, muhto gal mun rastá gal dieđusge sáhtán doalvut. Gova birra lea dát dieđut: - Kárášjoga fearga (báttin gaikko fearga rastá joga) Dát lea maid mielde láhčime praktihkalaččat buoret sámegiella ovdáneami riikkarájáid rastá ja giellabargiid gaskkas. RUOŠŠA SÁMIID OVDDASTEADDJI: Murmánskka fylkka sámeorganisašuvnna ovddasteaddji Larisa Pavlovna Avdeeva lea ilus go luonddugáhttensearvvit gáibidit Ruošša eiseváldiid váldit vuohtii álgoálbmogiid beroštumiid go plánejit oljorevrriid rastá Guoládatnjárgga. ¶ Nubbi manná čađa Mezen-guovllu Arkangelskas, Vilgesmeara botni mielde ja rastá Guoládatnjárgga Murmánskii. Báišduoddara boazoisit Ánde Piera Valle ballá suoma badjeolbmuid vaháguvvot go Norga gildii mannan bearjadag sisafievrredit gávppebohccuid ja bohccogorudit rastá ráji. Dál galgá álggahuvvot bargu mii sihkkarastá boazodollui eatnamiid ja dát eanasihkkarastin galgá váldot mielde ođđa boazodoalloláhkii. Paulus lei ipmirdan ahte dát ii lean duššefal Israela álbmogii, muhto buot álbmogiidda, vai mii sáhtášeimmet máidnut Ipmila rastá buot čearddaid, gielaid ja riikagullevašvuođaid. Guovdageainnu boazosuohkanis lea praktihkalaččat vejolaš johtit bohccuiguin rastá ráji sihke Supmii ja Ruŧŧii. ¶ Sámiráđi váldoulbmilin lea gozihit sámiid ovdduid álbmogin, nannet sámiid oktiigullevašvuođa riikkarájáid rastá ja bargat nu, ahte sápmelaččat maiddái boahttevuođas dohkkehuvvojit oktan álbmogin. ¶ Riikkaidgaskasaš heiveheapmi ja ovttasbargu rájáid rastá ¶ Skániid joatkkaskovllás lea buorre vuođđu ovttasbargat earenoamážit rájáid rastá sámi perspektiivvas. Dán šaldi doivo lasihit Suoma ja Norgga beale olbmuid gulahallama. Muhto makkár earálagan «šaldiid» Deanujoga rastá dárbbaša vai ovttasbargu doaibmá? ¶ Sugai meara rastá ja bođii gáddái gosa son dagai alcces dálu. – Mázejoga rastá bidje šaldi bođuid, eai darvvihan šaldejulggiide, lohke šaldebargit. Nils Aslak Eira lohká iežaset šaddan luoitit ealu bieđganit mearragáddái Áravuomi ja Ruoppaga gaskii, go eai leat beassan luksa johtit rastá riikaráji dálveguohtumiidda mat lea lahka Girona. ¶ Eiras lea čielga gáibádus ahte Norgga ja Ruoŧa eiseválddit sohpet ođđa rádjekonvenšuvnna vai sii besset boahtteáiggis fas johtit rastá riikaráji. ¶ Dál lohká Hætta ožžon liigeruđaid departemeanttas ja leat juolludan golmma orohahkii ruđa biebmamii, go eai leat beassan johtit rastá ráji Ruŧŧii. Ole Mathis Eira ja vuoddji Mathis A. Eira leigga movttegat maŋŋil go Gierddučalbmi lei ruohttan vuosttaš heargin rastá moallasázu dan badjel 200 mehter guhku sprintabánas A-finálas. ¶ Norgga bohccobierggu importalávdegoddi lea veardideamin luoitit fas ráji rastá bohccobierggu mas lea hálbbiduvvon duollu Norgga márkanii. ¶ –Das mearridit ahte galgat go hálbbidit bohccobierggu importeret rastá ráji fas Norgii, nu ahte dan čoahkkimis dadjat «jua» dahje «ii» , lohká Omma. ¶ –Dál ii leat bohccobiergu čoggon vuorkkáide, nu ahte šaddat árvvoštallat vuđolažžat ahte galgat go luoitit bohccobierggu mas lea hálbbiduvvon duollu rastá ráji, muitala Elle Merete Omma. ¶ Sivvan veadjá leat ahte Sámiráđđi lea addán dárkkit ohcanrávvagiid ja dáinna lágiin báikkálaš ohcamušat leat báhcán eret. Sámiráđi kulturruhta lea oaivvilduvvon sápmelaččaid oktasaš figgamušaide rastá rájá. Ena dovdomearka lea ge šaddan ahte son lea dávjá njunnegežiin rastá moallasázu ovdal eará herggiid. ¶ Interreg IIIA Nord lea ovttasbargoprográmma riikkarájiid rastá Davvikalohtas ja Barentsguovllus. – Dalle lea Sieiddájohka, riikkarájáid rastá ovttasbargan, mánáid ja nuoraid psykitriija, buohcciviesut ja gelbbolašvuođaguovddáš prográmmas. ¶ –Mu váibmoášši lea buoridit sámi eallindili Norggas ja nannet ovttasbarggu riikkarájiid rastá ja sajádaga eamiálbmotmáilmmis. Vázzi dahje čuoigga vuojehit Luonddureservahta rastá ¶ Ohcejogas lea Deanujoga rastá fiinna šaldi ja dál geahččalit oažžut eambbo anu šaldái ja muđuige rájá rastá ovttasbargui. Leena Aikio lea bálkáhuvvon Norga-áššealmmájin veahkehit ovttasbarggus rájá rastá, goappat guvlui. ¶ Raportta váldoulbmil lea geahččalit dahkat oktavuođaid rájá rastá álkibun. Nuba mus sáhttá jearrat veahki rájá rastá gávppašeamis, veahkeheapmi guoská maid Norggas Supmii. Prošeavtta ruhtadeaddjit atnet fidnodoaimma stuorra árvvus rájá rastá ovttasbarggus. - Maiddái lea dehálaš aktiviseret olbmuid oktavuođaide rájá rastá, dát guoská buohkaide, gielddaide, guovllu ássiide, servviide, fitnodagaide. Ainjuo šielbmá rájá rastá bargui lea uhcit. Máilmmi han ii min guovllus sáhte čatnat kártta rukses rájáide. Midjiide rájá rastá ovttasbárgu ja oktavuođat leat lunddolaččat mánnávuođa rájes ja min vánhemiidda dat lei ain lunddolaččat ášši, sii leat johtán ja gávppašan viidát, Leena muitala. Ovttasbargu riikkarájáid rastá lea lassáneamen ja dan oktavuođas sámegiella lea áibbas guovddážis. Ovdamearkan sáhtán namuhit prošeavttaid ja áigumušaid, mat gusket Deanu čázádaga ja birrasa geavaheapmái. Eaibat dát leat hui konkrehtalaš áššit, main dieđuid lonohallan rájá rastá lunddolaššat dáhpáhuvašii sámegillii. Váldoágga lea ahte vuolledeatnolaččat besset johtalit rastá šaldi nu ahte eai dárbbaš máŋggaid miillaid vuodjit birra Deanu šaldi bokte. Muhto juohkebeaivválaš rahčamušat čatnet min oktii, rastá etnalaš rájáid. ¶ ALMMOLAŠ RAHPAN: Stuorradikki ealáhuslávdegotti doaibmi jođiheaddji Øystein Hedstrøm (Ovddádusbellodat) čuohpastii rastá bátti mii čalmmustahtii almmolaš rahpama. ¶ Jus politihkkarat dál čuovvolit Geaidnodoaimmahaga mearrádusa, de šaddá ain boahtteáiggisge fearga rastá Divttasvuona. Oktasaš nuoraidkonferánsa nannešii oktavuođa nuoraid gaskka rastá riikkarájáid. Filbmenprošeakta rájá rastá ¶ OVTTAS!-prošeavtta olis lágiduvvojit ollu earáge doaimmat rastá riikkarájá ovdamearkka dihte duhkoraddanbeaivvit sámegielat bearrašiidda. Nu moai jotke čievraluotta mielde mii manná njuolga rastá njárgga, badjel váriid ja legiid rastá. Son aŋkke oaidná ovtta vejolažžan bidjat báttiid guovtebeallái sárdnestuolu vai olbmot eai njulge rastá dievasčoahkkinlanja sárdnestuolu bokte . ¶ Earret dáid áiggiid ii leat lohpi fievrridit gálvvuid rastá rájá jus ii leat ožžon sierra lobi dasa. ¶ Kulturdoarjaga ulbmilin lea doarjut ja ealáskahttit sámiid kultureallima ovttasbarggu riikka rájáid rastá ja doarjut figgamušaid ja doaimmaid, maidda sámiin lea oktasaš beroštupmi ja mat gusket unnimustá guovtti riikii, gos sámit ásset. DÁHTTU ČIELGGADIT: Guovdageainnu heargevuodjin searvvi jođiheaddji Aslak Anders Eira dáhttu čielggadit manne heargeeaiggádat eai beasa buktit rastá riikkarájiid eará 15 kilo bohccofuođđara vaikke lea valáštallama nammii. ¶ Guovdageainnu heargevuodjn searvvi jođiheaddji, Aslak Anders Eira, mielas lea endorii go heargegilvvohallit eai beasa buktit rastá rájiid bohccofuođđariid siskkobealde mátkkošteaddjiid eari, nugo beatnat - ja bussafuođđariid beassá. ¶ Heargegilvovuodjin valáštallit maiddái čilgejedje ahte suopmelaš duollárat, erenoamážit Gáregasnjárgga duollobáikkis Kárášjoga guvlui, leat suovvan váldit rastá ráji bohccofuođđariid mátkkošteaddji eari siskkobealde, go lea heargegilvvohallama nammii. Guovdageainnu heargevuodjin searvvi jođiheaddji Aslak Anders Eira maiddái ii loga gal diehtit ahte ii leat lohpi eará 15 kilo bohccofuođđariid buktit rastá rájá. Dán gal lea bággu rievdadit, nu ahte heargeeaiggádat besset valáštallama nammii vieččat rastá rájá 5000,- ruvnnu siskkobealde fuođđariid, lohká Eira. Ulbmil lea lágidit oktasaš sámi kulturoahpahusa Suoma-Norgga riikarájá rastá Deanuleagis. ¶ Moai vázze Emilyain čáppa beaivvadagas rastá geainnu muhtinlagan gilivissui, gos Emily kantuvra lea ja giellaguovddáža kursalatnja lea. DETNUI ŠALDI: Synnøve Lode bargá máŋggageavatplánain, mii šaddá dego šaldin rastá Deanu go ovttas galget Suopma ja Norga plánet mo gáhttet ja geavahit Deanu čázádaga. ¶ – Dát dilálašvuohta addá buori vejolašvuođa Deanu ja Ohcejoga mánáide ja mánnábearrašiidda deaivvadit ja oahpásmuvvat ja dan láhkái nanosmahttit verddevuođa riikkarájá rastá Deanuleagis. Sámi ovttasbargu rájiid rastá ¶ Dás namuhan moadde ovdamearkka: háhkat ovttasbarggu dehálaš oasseváldiid gaskka nu ahte eai šatta dárbbašmeahttumit vuosttildit guhtet guimmiideaset boazodoallopolitihka dáfus areálabealli / areálageavaheapmi (plánen- ja huksenláhka) háhkat formálalaš oktavuođaid ee. guovllustivrrain ja stáhtahálddahusain háhkat formálalaš oktavuođaid suohkanrájiid rastá nu ahte boazodoallit eai dárbbaš iehčaneaset doarrut suohkaniiguin ovttasbargu / oktavuođat suohkana / eará oasseváldiid ja suohkana álbmoga / bearrašiid gaskka mat ellet boazodoaluin Sihkke beaivválaš jođiheaddji Leif Andreassen ja bargiguovttos Jørn Samuelsen, Rune Guttorm ja Per Iver Utsi leat sirdán Mega buvddas rastá luotta ođđa Shell buvdii. Čuođineare ii-indánalaš guollebivdit njulgestaga čuohpastedje rastá siimmaid su. –Go johtolat mu šilju rastá šaddá váralažžan heggii ja dearvvašvuhtii, de in oainne eará ráđi go giddet geainnu, lohká ieš. ¶ Son lea gidden šaldi, mii lea Čorrutjoga rastá. –Mun in oainne eará vejolašvuođa, go mohtorjohtolat mu šilju rastá šaddá áittan mu ja mánáid heggii ja dearvvašvuhtii, lohká Johnsen. ¶ Per Edvard Johnsen lohká mohtorjohtolaga šaddan šilju rastá stuorra váttisvuohtan sutnje ja su bearrašii. –Dál oažžu gielda gávdnat čovdosa, go in dohkket šat johtolaga rastá mu priváhta eatnamiid, lohká Johnsen. Pedersen lohká NBR veahá ballat fievrredeames beare ollu bierggu eará riikkain, muhto leat mielas ráddjeuvvon meriide buktit bierggu rastá rájiid. Sahe rastá boares guottuid ¶ Álbmotakšuvnnas ledje bidjan cakki luotta rastá ja iežaset lássen lahkiide gitta. Seammás galggašii leat diehtojuohkkindoaibma, mii muitala daid konkrehta ovttasbargguid birra mat leat rastá rájáid. ¶ GUOVDAGEAIDNU: Sotnabeaivve oaččui Guovdageainnu leanmánnekántuvra dieđu ahte Suomaeallu lea boahtán rastá rájáid Spalloeaivvi bokte. Lea stuorra hástalussan sihke fylkkagildii ja Sámediggái boahtteáiggis nagodit ovttastahttit sámi áššiid barggu rastá fylkkarájiid, viiddis máttasámi guovllus, dadjá Sámedikki presideantta Sven-Roald Nystø. ¶ Gieskat leat muhtin vánhemat Njuorggámis Suoma bealde ohcan vuodjinlobi skohteriin doalvut mánáideaset mánáidgárdái rastá deanu Fanasgieddái Norgga beallái. Jus fertejit vuodjit tuollostašuvnna bokte ja de rastá joga Buolbmágis, de lea mátki guokte miilla. Eiseválddit leat juolludan miljovnnaid rájáid rastá doaibmi oktasaš prošeavttaide, muhto ii oro gávdnomin resursa addit lobi moadde máná vuojihit skohteriin rastá joga. Danin livččii buorre čatnat oktavuođaid rastá rájá juohke dásis, buoridan ja gáhtten dihte sámegiela ja -kultuvrra ii dušše Njuorggámis, muhto dán oktavuođas maid guktuid beal rájá. Rájá rastá sámemánáidgárdái ¶ Skábmamánu 30. beaivvi sáddiiga váhnenguovttos reivve Čáhcesullo bolesmeaštirii, mas ozaiga lobi sáhtostit mánáideaskka rastá rájá skohteriin. Dát 25 jagi boares oljobohcci ja mii lea 1280 kilomehtera guhku ja mii manná rastá Alaska, doaibmá maiddái hejot ja dárbbašuvvo ainnas divoduvvot. Rádjábáikegottiin leat árbevirolaš johtolatbálgát ja máđit njuolgga rájá rastá , nugo Fanasgietti ja Njuorggáma gaskkas. Njuorggán, Buolbmát ja Fanasgietti gilisearvvit bivdet riikkaeiseválddiid addit dábálaš lobi rájáolbmuide vuodjit mohtorgielkkáiguin rájá rastá. Dát lea dál váikkuhan dasa, ahte rádjaássit eai leat šat nu gergosat vuolgit rájá rastá bargui. Otná iđida bulii fiinna rukses spárka helt gutnan, go Nilz X. Rølp lei spárkemin do doppe guhkkin Guhkesgurranjárgageažis dien jogaža rastá sáttomielli dán bealde deike márkanii measta helt gitta min lusa Sámerádioi Vullegurraoaivái. Lihkus stártii buollinbiila buolašin ja bođii báikái hui johtilit, nu ahte mii leimmet eambbosat, geat beasaimet oaidnit dán dola. ¶ Otná iđida bulii fiinna rukses spárka helt gutnan, go Nilz X. Rølp lei spárkemin do doppe guhkkin Guhkesgurranjárgageažis jogaža rastá sáttomielli dán bealde deike márkanii measta helt gitta min lusa Sámerádioi Vullegurraoaivái. Hugo Hættas (12.) buogán rastá ja Geir Gøran Sara (14.) ledje stuorra luohká bohtosat Álttás mannan basiid. ¶ Oktasašbargu rájáid rastá sámi organisašuvnnaid ja ovttaskas sámiid gaskkas lea dehálat dál go goassige ovdal. ¶ Seamma dehálaš ja ain deháleabbo lea movt dat siviila sámi servodat organiserejuvvo ja movt olbmot nagodit bargat riikkarájáid rastá iešguđege servodatsuorggis. –Lean ilus oassálastit dákkár dehálaš forumii, midjiide lea dehálaš oassálastit ovttasbargui rájáid rastá ja oažžut buriid vásáhusaid, logai Kobelev ja muitalii ahte ruošša bealde leat ráhkkanan dasa ahte ásahit Sámedikki maid Ruššii. – Friddjagávppašeapmi rastá rájá attašii ollu ovdamuni davimus guovlluide. Buođđu šaddá logi mehtera guhkki rastá joga ja beannot mehtera alu. Ollen rastá Ruonáeatnama ¶ Sámi ekspedišuvdna čuoigan Ruonáeatnama rastá ¶ Govas oaidnit Jávo-Erkke - Ole Erik JakobsenTapio (1867-1935) ja Olli Koskamo (1850-1931), gii lea fergemin Jávo-Erkke heasttainis Deanu rastá Sieiddá bokte 1899. Luovasealuin lea joavdan rastá riikageainnu, muhto mátki lea vuos guhkki geasseorohahkii Fálesnuori suohkanii. ¶ Talink fanasfitnodat suvdá bearraša ja biilla Nuortameara rastá 500 ruvnnu ovddas. ¶ Biilla vulggii skohtervuoddji meattá vuodjit, go skohter dollii rastá geainnu skohtervuoddji dálu guvluii. Riikka rájáid rastá lea vejolaš ovttasbargat sihke oahpahusa ja duođai dárbbašuvvon oahppomateriálaid ovdánahttinbarggus, ja eará surggiin mas skuvllat sáhttet váldit oasi. Ovttasbargu riikka rájáid rastá ja ohppiidlonohallan lea nubbi maid áiggun vuoruhit Sámedikkis. ¶ Sirpmás ja Ohcejogas lea leamaš doloža rájes oktavuohta rastá rájá, ja leat čađahan máŋga ovttasbargoprošeavtta. Sámi árgabeaivvis gávdnojit ollu áššit maiguin sápmelaččat galggaše bargat eambbo ovttas rastá rájáid. Dán čoakkáldagas lea okta dikta - mii álgá sániiguin "Sugan rastá iežan joga" mas Deatnu lea guovddážis. ¶ –Dalle go juhke eatnamiid nuortta- ja oarjjabeale siiddaide, de sárgejedje rájá njuolga rastá mu dálveorohaga. –Daid máđiijaid baicca berre doalahit ortnegis, nugo ráhkadit šaldiid jogažiid ja jekkiid rastá. Oarjjabealde Máze leat ráhkaduvvon muhtun jekkiid rastá šaldit, ja dat lea čájehan ahte luondu lea ieš álgán divvut dan maid fievrrut ledje bilidan, lohká Hætta. ¶ SM Sámecup ulbmil lea čohkket sápmelaččaid rastá rájiid, falástallat ja spáppastallat. ¶ Nubbi giehta manai rastá ja heaŋgasii beaskka sisa. ¶ Oktasaš bargu guovllu luossabivdiid gaskkas rájáid rastá galgá formaliserejuvvot ¶ Divttasvuona sápmelaččat veahkehedje nuppi máilmmisoađi vuolde duháhiid mielde olbmuid rastá ráji Ruŧŧii, muhto soađi maŋŋel sivahalle Norgga eiseválddit dáid rádjeofelaččaid beahttán riikka. Gaskavahkku šállošii Gonagas dan movt eiseválddit leat láhtten dáid sápmelaččaiguin. ¶ Oahpistedje rastá ráji ¶ Sápmelaččat, geat ofelaste olbmuid Moskkis Ruŧŧii, soibmojedje ja sivahallojedje maŋŋil soađi Norgga riikka beahttán. Soahtejagiid oainnát ollu olbmot báhtaredje nazisttain Divttasvuona bokte Nordlánddas, ja rastá ráji friddjavuhtii Ruŧŧii gos ii lean soahti. ¶ Dákko lea Norga hirbmat seaggi, dušše 6,5 kilomehtera, muhto báhtarangeaidnu lei ceakkus ja rámššas. Guovllu sápmelaččat ledje oahppásat ja ofelaste máŋga duhát olbmo rastá ráji. ¶ Guokte-golbma minuvtta maŋŋil leigga soai skohtera alde juo ja dolleheigga issoras leavttuin rastá Deanu šaldi ja Skiipagura guvlui. ¶ –Dál lea lohpi skohteriin maid boahtit rastá ráji. Kárášjoga gielddastivra meannudii ikte ahte leago sin ovddit mearrádus lobalaš mas leat miehtán cegget 45 kilomehter guhku áiddi Anárjotleahkái vai Norgga boazodoallit eai šat ribahala bohccuid rastá riikaráji. ¶ Son árvvoštalla ahte dát ealgavarit lea deaddán sullii 300 kg ja das lei mannan rastá čielgi, go ii beassan šat olggos biillas. Son árvvoštalla ahte dát ealgavarit lea deaddán sullii 300 kg ja das lei mannan rastá čielggi, go ii beassan šat olggos biillas.¶ Oainnán vázziolbmuid boahtimin Máttajávrri rastá dálveluodda ráigge ja nuppiid fas gakcumin girkui. Earret dáid áiggiid ii leat lohpi fievrredit gálvvu ráji rastá sierra lobi haga. ¶ –Viehkalin álggus skierriid čađa jeakki rastá ja mannen rohtui. –Go čállit sámi organisašuvnnaide, eará sámi ásahusaide, rastá rája ja Sámiráđđái, de lea lunddolaš čállit sámegilli, čilge Juha Guttorm - Suoma Sámedikki hálddahushoavda. ¶ Spáiddaráidu rastá rájá ¶ Leago son dat justa nu mo Hans Rasmus muitala, ahte viessu lea sahájuvvon rastá go isit ja eamit earráneigga? Dávggit spoahkehit álkit rastá jos vuojána ribaha njuiket. ---- spoahkehit??? =den smällde tvärs av –Diibmá manai maŋemus siida eanu rastá miessemánu 17. beaivvi. Suoma eiseválddit deattuhit Espoo-soahpamuša, mas riikkarájáid rastá váikkuheaddji birasprošeavttain galgá dieđihit ja ráđđádallat ránnjáriikkaiguin. BEAKKÁN: Mieskadanrusttet Gáregasnjárggas lea beaggigoahtán rastá riikarájáid. ¶ Dán mánu 12. beaivvi leahkkastuvvon njuovvanbázahusaid mieskadanrusttet Gáregasnjárggas, lea šaddan dovddusin rastá riikarájáid. Norgga boazonjuovahagaid bázahusat sáhttet boahtteáiggis mieskat muoldan Gáregasnjárggas. ¶ --- mii lea mieskat? =ruttna –Bázahusat leat bázahusat, ja dat besset nuvttá rastá rájá. Dán vuogádaga mihttomearrin lea fuolahit sámi oktavuođa riikarájaid rastá mat háddjejit álbmoga njealji jovkui. ---- háddjet + Ill? hád - spre Diehtofierpmádat rastá rájáid ¶ Sii galget leat Kárášjoga rastá miessemánu vuosttaš beaivvi ja davvin logát beaivvi. ¶ Diehtojuohkin rájáid rastá ¶ Maŋimuš johtinmátkii lei prámmasadjái gos bohccot galge suvdojuvvot rastá nuori Máhkarávjui. Dat gal lei suohtas, go doppe fertiimet álás julggiid gállit rastá joga. Guokte juolggi rastá ¶ Leansmánne fertii bissehit fievrru dasa go okta dávggiid čohkkenboaltu lei rastá ja biila jođii geaidnoráigge doarrás. Eai mannan rastá nugo láveje. «Lea vealtameahttun sáhttit koordineret giellarájiid rastá Ruoŧain ja Suomain. Mohtorjuolggi/propella sudjosa geažil ii leat gárguid ja coages sajiid rastá earágo luoitit. Biila lei boahtán gurot mohkis vuos olgešbeallai ja iskan njulget vuojána mii jávkkihii rastá geainno boasttobeallai ja jorai gáhttobokti birra. Suoma kulturministtar Claes Andersson rabai musea almmolaččat ja čuohpai rastá bátti mii čalmmustuhtii rahpama. ¶ Dáljuo viđalohkái haská, direktevrra dadjá; illá astá, ii áiggošii otná agi rastá. Ále fuola, gal son markanastá ja du ge Buolbmágii hástá, boađe 31. su láidestit rastá vuoi juo 50 ahkái bastá. Ovddidit ovttasbarggu rastá kultuvrralaš ja geográfalaš rájáid. Sápmelaččat Samuel J. Balto ja Ole Ravna šattaiga dovddusin go leigga beakkán dáčča Fridjof Nansena ekpedišuvnna fárus mielde rastá Ruonáeatnama 1888-89. –Son lei Fridjof Nansena ekspedišuvnna mielde rastá Ruonáeatnama 1888 ja 89 jahkeloguin. Daid fidnii dušše vissis meari rašuvdnagoarttaiguin, ja muhtumat maiddái bukte suoli rastá ráji Ruoŧas. Oskal lohká ohcan boares čállosiin dieđuid ja dan barggu olis leat oalle sihkkarat ahte boazodoallu dovdá máŋgga oktavuođas ovdaneami mannagoahtán njuolga rastá dološ norpmaid mat dadjet movt bohccuid galgá iešguđet dilalašvuođain meannudit. Eat leat vuodján galle aláža badjel ja leagaža rastá ovdal juoga čáhppá dobbeleappos. Dasto ádjánii fearga sullii diimmu rastá nuori ovdal besse bohccuid vuojaldahttit dan loahppa gaskka. Eanaš mátkki guorbmebiillain, dasto fearggain rastá nuori ja loahppa mátki vel vuojahit. ¶ Nannejit dásseárvvu riikkarájáid rastá ¶ Sámi oahpponeavvut riikkarájiid rastá Stipeandalávdegoddi oinnii dehálažžan háhkat dieđuid kultuvrra birra mii gávdno riikkarájiid rastá ja mas lea várra jávkat. ¶ –Gii máhttá suhkat, jearrá Sámedikki presideanta ja divttasvuotnalaš Sven-Roald Nystø go mii čohkkedit fatnasii mii galgá doalvut min rastá eanu ja Náranažžii. Fáhkkestaga leat jođus bajásguvlui eanu, eatge rastá... Son ádde bures manne leat gieldán herggiid fievrredit rastá riikarájiid. ¶ –Anán gildosa vahágin, muhto ádden bures go leat gieldán herggiid buktimis rastá riikarájiid. Go ii leat leaika jus dat dávda leavvá deike, lohká Klemet Amund Eira. ¶ Sii maiddái háliidit nannet ovttasbarggu sámi nuoraid gaskka rájáid rastá ja eará álgoálbmot nuoraiguin. Sii suhke Duortnosjoga rastá ja oste ruhtabihtáineaset duhpáha ja sohkkariid Ruoŧa beale buvddain ja borgguhedje biippu, romis ámadajut gobil ja gorudat morrašis njagil. ¶ Su bártnit ledje dáistalan gitta loahpa rádjai ja addán áhčieatnamii sihke sieluset ja rupmašeaset, muhto nuppit dego Lompolo-Viina nuoramus bárdni, Mäkiniska-Herkko ja Ruusumaa-Altti viellja ledje giđđat gárgidan soahtešiljus ja máhccan suolggaid ruovttuidasaset Sipirjái ja joatkán joga rastá Ruŧŧii, gosa soalddátlovppárat ledje báhtaraddan soahtešiljus doppe nuortan. ¶ Go firtii eahkedis, de Oktonas Hilma morihii visožisttis ja šloađai gulul láhtti rastá skáhpe lusa. Son šloađai gulul lanja ja feaskára rastá ja bajidii ruovderoahki sajistis, hoigadii uvssa rabas ja bázii čuožžut uksanjálbmái gieđat uksabealláin. ¶ Biergasat ledje dasto fievrriduvvon joga rastá guorbmebiillaiguin eará gálvvuid ja rusttegiid siste. Duo leat buohcceviesu kássat ... dat galget lástejuvvot fatnasii, duon alit fatnasii ... ja duo leat duoid seahkaid siste biktasat ... dat galget joga rastá ... ¶ Son velohalai oaivvesnaga Ruusumaa korsus ja rávvii mo ráji rastá lei buot álkimus beassat. Son juvssašii vel Ruusumaa maŋimustá Oktonas Hilma bartta luhtte ja manašeigga dasto ovtta fáru joga rastá - dan ii dárbbašan dál smiehttagoahtit. --- joksat = hinna upp + Acc Juolggit njalkasadde livttisin gollan ruohttasiid alde, mat cáhke bálgá rastá: Juolgi vealččiha! Muhto go lahkonišgođii johkagáddái njáskojuvvon niitobihtá, man ravddas Oktonas Hilma barta lei, de fiidnudii leavttu ja váccii njága niittu rastá ja válljii hui dárkilit gokko lávke, go rasttildii buđetbealddu ja orustii ain beljohallat, gullošedjego jienat. Sutnje dagai ovtta, sugaigo joga rastá ihkku vai beaivit. Mun dáhtun Soldatkina, suvddára, suvdit du rastá ja veahkahallat ... dat lea dakkáraš ahte dasa sáhttá luohttit ... ¶ --- mii suvdit?? frakte med båt Muhto albmáin soapmásat, dego son ieš, Ruusumaa-Onni ja Lompolo-Martti guđđe báhčinrokkiset ja báhtaredje soahtešiljus, bohte idjaseavdnjadin Sipirjái ja jotke Duortnosjoga rastá Ruoŧa beallai ja manne doppe bargui ja sáddejedje ruoktot borramuša, biktasiid ja ruđa. Jogaid ja ádjagiid rastá galge huksejuvvot albma šalddit, amaset aškasat hehttet dálvit olbmuid johtima. ¶ Njuiken duos Badjenjárggas linjabiilii ja šávgalan Roavvenjárgii. --- njuiket + Loc, šávgalit + Ill? Ja de ii leatge eará go lávket dámpii ja hurgalit meara rastá Stockholbmii. ¶ --- mii hurgalit +Ill? tja, jå... hurgalit= å fare fort Su galget stávžut lávordagaid rastá nuori go lea maddis, ábi goalkin; vuossárgga iđđedis vas nuppeguvlui. ---- stávžut?? = å ro, klumpigt Muhto gonnes de orru go ii suga rastá nuori? Ja makkár giittu ožžo divddavuotnagat go dolvo dáččaid rastá váriid Svirgii? Diđii dieđun gonne mon ledjen eret ― go sukčii son láve giikkariin geahččat rastá nuori márškui «åt fjejllán dine» ― mu gul váriide, nie sánáidii; moai leimme báhcán boavjji maŋemužžii girkoráhpa nala, nuppit juo duorramin jalgga nalde, dobbelin. Olbmot ballet: gal dan ožžot — go dáppe leat juo sámit vuoigatvuođaid ceggen geat ovdal soađi ja ovdalas áiggiid juo bohččuiguin barge duoid váriis, ja ovdal go dáčča eiseválddit gilde johtimis Gielasváriid rastá dálveorohagaide. Hoallá duohtadettiin reivedoavnnji man rastá čáppes lukčahas logaha «Geöffnet[?]» . «Husmánni» doalvvui mu oktan gávnniiguin rastá stuora jávrri. Lea garra bargu ijaid beaivviid, ávkki ferte bivdit biekkan: biegga galgá doalvut rastá jávriid. Mu vieris guoibmi haskada báktelabas vulos ja rancula gilu gievvaga rastá mu gurrii, čuigesta vuovdegeahčai, doppe gul ája sáivvilda, mannu dohko, árvala – doppe gul morret. Geahččá gen rastá nuori, oainnán. Illui — go ii dalle sáhte leahkit heađi dárbu suhkkát rastá go dál dálkái orru leamen ollonaga noastimin alosguovllun. Láhkaevttohusa kapihttalis II evttohuvvojit obbalaš váldegieđahallanprinsihpat, sihke dán lága ja eará lágaid mielde, mat galget váikkuhit vai luondduresursaid geavaheapmi šaddá ceavzileabbun rastá buot surggiid. Dákkár oainnu čuovvumuššan ferte leat dat ahte ráji rastá olles johtti álbmot lei suodjaluvvon, eai dušše sii geat elle boazodoalus." Olu barggu ja várálašvuođa čađa šadde guhkás mannat vuonaid dahje meara rastá viežžat suinniid, jeahkáliid, boaldámuša ja huksenávdnasiid nannamis (Shcnitler III alm. 1985: 108). ¶ Lappekodisilla sihkkarasttii johtaleami geasse- ja dálveorohaga gaskal, vaikko kárttas lei rádji jur johtolaga rastá (vrd. kap. 3.6.). Dat lei Várjjatvuona siskkimusas Vuotnabađas, muotkki rastá Skiippagurrii. Rádjedahppan ii mielddisbuktán dušše heajos ealáhusvuođa rievdademiid, muhto dat čuzii maid garrasit sirddolaš sápmelaččaid sosiálalaš čanastagaide, geat vuosttaš geardde duođas deaividedje242 dan ráji duohtavuođaiguin, mii biddjui rastá sin orohaga 1751:s. Kodisillas lei 12. §:s mearrádus mas daddjui ahte sápmelaččain geat johte ođđa ráji rastá ja mearragáddái, galggai bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta "ovttadássásaččat norgga vuollásaččaiguin" (vrd. kap. 3.6. ja 3.6.4.). ¶ Maŋŋel 1852 rádjedahppama ja boazoguohtungieldima Norgga-Suoma ráji rastá bođii láhka čakčamánu 7. b. 1854 mas ledje muhtun njuolggadusat Finnmárkku boazodollui. Sáhtte leahket oanehis geađgeáiddit baskkes guji rastá, mat cagge bohccuid. Njárggažiid gal geavahit ain dál boazobarggu oktavuođas, muhto dál bidjet dávjá áiddi vel rastá vai bohccot bissot doppe. Dakkár guovlluin gos leat várit ja jasat, orrot bohccot jasas báhkka geassebeivviid. Dan maid geavahedje bohcco merkedettiin. ¶ Go eallu galgá mannat hehttehusaid meaddel eatnamis, luotta rastá, rávdnjelinjjá meaddel, joga rastá jna., de dat ballá ii ge galgga olu ovdal dat jorggiha ja sáhttá ájihit guhká dan oažžut fas mannat. ¶ Nuortarádji manai Muetkeduoddara mielde Beahcánjoga ja Valesjohráigge Fiskarhalvøya1438 duohkai ja das njuolga nuorttasdavás rastá Fiskarhalvøya1439. Dalle johte muhtun Norgga boazosámibearrašat vel nuortalii, nappo nuortalaččaid siiddaid čađa ja rastá sin rájiid (Tanner 1929: 72 ff.). Ovdalaš ássiin galggai molsašumi áigodagas, 6 jagi badjel, riekti friddja vánddardit ráji rastá guoli bivdit ja meahcástit, "nu go dássožii,..." . Dás daddjo namalassii ahte galggai šaddat gielddusin "Norgga ja Ruošša Sápmelaččaide" johtit bohccuiguin ja eará elliiguin ráji rastá ja "guođohit Bohccuid Guovllus mii ii leat šat sin Oktasaš Guovlu" (Norges traktater 1661-1966, bd. I: 10). Boazojohtingielddus rájiid rastá dáiddii guoskan vuosttažettiin Norgga viiddis boazosámijohtimiidda ii ge nuortalaččaid unnit ealuid johtimiidda. Vuojahedje ealu rastá vuona ovtta saje gokko "ii várra lean govddit go okta Bissobážagaskka" , ja lei eahpitkeahttá seakka nuori birra sáhka, jur Norskbukŧ520 ja Nord-Leirvåg1521 siste, Stømsneš522. Lei gul maiddái dáhpáhuvvan ahte fástaássit ledje vuojehan boazosápmelaččaid ealu Suoma ráji rastá (Reinbeitekommisjonen av 1909. Innst.: 39) ¶ Vástádusain eai mana erohusat dušše doarrás rastá daid stuora oskkuid, muhto gávdnojit maid ovttaskas oskkuin. Sámi skuvllas ferte leat dakkár vuođđu ahte sáhttá geahččat maŋosguvlui, hehttet sosiálalaš erohusaid ja hukset šaldiid rastá sámi servodaga iešguđetlágan joavkkuid. • ovdánahttit dihtomielalaš guottu sámegillii ja gielladikšumii ja návccaid ovttasbargui ja gierdilvuhtii Sámi giellarájiid rastá ¶ Šaddagoahtá dađistaga deaŧaleabbo oahppat gielaid. Álbmotgaskasaš oktavuohta ja ovttasbargu riikka- ja kultuvrarájáid rastá lea laskan. Eallineavttuid deaŧalaš gažaldagaid vástádusaid ferte ohcat máilmmiviidosaš ovttasbargguin máilmmi kultuvrralaš erohusaid rastá. Álbmotgaskasaš oktavuohta ja ovttasbargu riikka- ja kultuvrarájáid rastá lea laskan. Eallineavttuid deaŧalaš gažaldagaid vástádusaid ferte ohcat máilmmiviidosaš ovttasbargguin máilmmi kultuvrralaš erohusaid rastá. Álbmotgaskasaš oktavuohta ja ovttasbargu riikka- ja kultuvrarájáid rastá lea laskan. Eallineavttuid deaŧalaš gažaldagaid vástádusaid ferte ohcat máilmmiviidosaš ovttasbargguin máilmmi kultuvrralaš erohusaid rastá. - gávnnahit movt ođđaáigásaš teknologiija lea máilmmi unnidan, ja movt gulahallamat ja ovttasbargu riikkaid rájiid rastá ja kontineanttaid gaskkas lea šaddan dađistaga dárbbašlažžabun ¶ Dutkanguovllu válljema kriteran anán dan, go olbmuin leamaš lunddolaš oktavuođat áiggiid mielde rájá rastá ja eanaš doppe ásset seamma sámesogat. Váhnemat oaivvildedje ahte lei beare váralaš mánáid suvdit unna fatnasaččaiguin vaikko makkár dálkin Makkarávjonuori rastá ja streikejedje dassážii go ožžo albma fatnasa. Doppe lea fanas, vai olbmot besset rastá ¶ Mii skuvllas vurddiimet jierrásit ahte Deanu rastá beasai miessemánu čiežanuppelogát beaivve nu ahte olles gilli sáhtii ávvudit dán beaivvi ovttas. ¶ Dálá áiggi gal diekkár rádji ii goaža deaivvadit etnihkkalaš rájiid rastá danne go márku dál gilvaladdá simme dásin go suohkana doavdagat muđui. ¶ Dán maŋŋá sápmelaččain ii lean šat vuoigatvuohta johtit dán rájá rastá iežaset ealuiguin dahje eará doaimmaid geažil dego mearrabivddu dihte. Dat mearkkašivččii oktasaš sámi máhtto-, kultuvra- ja árvovuoddu Elgå rájes lulde Girkonjárgga rádjái davás, ja eandalit oktasašvuođa mii maiddái manná riikkarájiid rastá Ruŧŧii, Supmii ja Ruššii.» Muitalii midjiide makkár fápmu Ipmilis lea, ahte go son lei oktii vázzimin rastá ja bođii čázi ala, dakko lei suddi, dalle son čurvii: "Ipmiláhčci gájo mu!" ja nu beasai vácci čázi mielde gáddái. Mun jáhkán ahte ovttasdoaibma ja ovttasbargu riikkarájiid rastá lea deaŧaleabbo go goassege ovdal, ja boahtá oppalaččat nannet Davviriikkaid boazodoalu. Suopma lea rabiesriikka Ođđa mearrádusas daddjo earret eará ahte beatnagiin, maid áigot riikkarájiid rastá fievrridit, galgá leat iežaset «pássa» , mas muitaluvvo makkár boahkuid beana lea ožžon, makkár dearvvašvuohta lea, ja nu ain. Mii oruimet badjegeahčen gili, ii lean guhkit go ahte sáhtten vázzit skuvlii, muhto ovtta áiggi giđđat ja čakčat fertejin orrut internáhtas, go dan áigge ii lean šaldi rastá eanu. ¶ Sus lei oktavuohta eará ásahusaiguin, maiddái rastá rájiid, vai seamma tearpmat boađáše atnui miehtá suopmanguovllu. Mii doalaimet kurssaid dulkkaide, seammas ledje dulkkat ávkin min tearbmabarggus. ¶ Son báhtarii buot dainna mii sus lei ja manai Eufrateanu rastá ja jođii Gileada váriid guvlui. ¶ Seammá ija son čuožžilii ja válddii áhkásguovtto ja su šlávvanissonguovtto ja oktanuppelohkái bártnis ja manai gállagis Jabboka rastá. Son sáhtašii sin nuppi beallái joga ja doalvvui joga rastá buot mii sus lei. Ja jos du olgeš giehta vearránahttá du, de čuohpa dan rastá ja bálkes eret! Jesus manai fatnasii ja vulggii rastá jávrri iežas gávpogii. Dasa lassin lea min ja din gaskkas čiekŋalis njiellu, amas oktage dáppe beassat rastá din lusa, vaikko hálidivččii ge, ii ge oktage din bealde beasa deike min lusa. Go Jesus lei sárdnon dán, de son manai máhttájeddjiidisguin Kedronjogaža rastá gilvvagárdái mii lei das. Sii manne rastá sullo gitta Pafosa rádjái, ja doppe deive juvddálaš noidošeaddji ja vearreprofehta gean namma lei Barjesus. Son orui eananhearrá Sergius Paulusa luhtte. Eananhearrá lei jierpmálaš olmmái, ja son siđai Barnabasa ja Sávlosa lusas ja hálidii gullat Ipmila sáni. Muhto Elymas, dát mearkkaša diehtti, vuostálasttii sudno ja vikkahii eananhearrá eret oskkus. Dievva Bassi Vuoiŋŋas Sávlos, gii maiddái gohčoduvvo Bávlosin, geahčastii bastilit sutnje ja celkkii: «Don beargalaga bárdni! Don leat buot vanhurskkisvuođa vašálaš, dievva juohkelágán gávvilvuođas ja bahávuođas, it go goassege áiggo heaitit botnjamis Hearrá njulges geainnuid? Dál Hearrá lokte gieđas du vuostái, ja don šattat čalmmeheapmin it ge oainne beaivváža muhtun áigái.» Dallánaga mierká ja seavdnjat gahčai noidošeaddji ala, ja son váccii ja geahččalii gieđa guluin gávdnat muhtuma gii láidešii su. Go eananhearrá oinnii dán mii dáhpáhuvai, de oskugodii ja ovddošii sakka Ipmila oahpu. ¶ De borjjasteimmet rastá meara Kilikia ja Pamfylia olggobeale ja bođiimet Myrai Lykias. Giellakantuvrra ovddasvástádus lea gozihit giellafágalaš bargguid rastá etáhttarájiid. Giellakantuvrra ovddasvástádus lea gozihit giellafágalaš bargguid rastá etáhttarájiid. Ahte mii leat veahkkát rastá ossodatrájiid Sáhttá omd. buktit sámiid árvvuid čielgasit oidnosii, dahje ovttasdoaibmat ođđa vugiid mielde bálvalussurggiid rájáid rastá ja lagaš olbmuiguin/persovnnalaš fierpmádagaiguin. Dán suorggis sáhtášii leat buorre lonuhit vásáhusaid hálddašanrájáid rastá ja gulahallat Sámedikkiin sámi geavaheaddjiid diliid hárrái. Dákkár oainnu čuovvumuššan ferte leat dat ahte ráji rastá olles johtti álbmot lei suodjaluvvon, eai dušše sii geat elle boazodoalus." Olu barggu ja várálašvuođ čađ šadde guhkás mannat vuonaid dahje meara rastá viežžat suinniid, jeahkáliid, boaldámuša ja huksenávdnasiid nannamis (Shcnitler III alm. 1985: 108). Lappekodisilla sihkkarasttii johtaleami geasse- ja dálveorohaga gaskal, vaikko kárttas lei rádji jur johtolaga rastá (vrd. kap. 3.6.). Dat lei Várjjatvuona siskkimusas Vuotnabađas, muotkki rastá Skiippagurrii. Rádjedahppan ii mielddisbuktán dušše heajos ealáhusvuođa rievdademiid, muhto dat čuzii maid garrasit sirddolaš sápmelaččaid sosiálalaš čanastagaide, geat vuosttaš geardde duođas deaividedje dan ráji duohtavuođaiguin, mii biddjui rastá sin orohaga 1751:s. Kodisillas lei 12. §:s mearrádus mas daddjui ahte sápmelaččain geat johte ođđa ráji rastá ja mearragáddái, galggai bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta "ovttadássásaččat norgga vuollásaččaiguin" (vrd. kap. 3.6. ja 3.6.4.). ¶ Maŋŋel 1852 rádjedahppama ja boazoguohtungieldima Norgga-Suoma ráji rastá bođii láhka čakčamánu 7. b. 1854 mas ledje muhtun njuolggadusat Finnmárkku boazodollui. === Duommá lahka boahtá rastá? Sáhtte leahket oanehis geađgeáiddit baskkes guji rastá, mat cagge bohccuid. Njárggažiid gal geavahit ain dál boazobarggu oktavuođas, muhto dál bidjet dávjá áiddi vel rastá vai bohccot bissot doppe. Go eallu galgá mannat hehttehusaid meaddel eatnamis, luotta rastá, rávdnjelinjjá meaddel, joga rastá jna., de dat ballá ii ge galgga olu ovdal dat jorggiha ja sáhttá ájihit guhká dan oažžut fas mannat. ¶ Nuortarádji manai Muetkeduoddara mielde Beahcánjoga ja Valesjohráigge Fiskarhalvøya duohkai ja das njuolga nuorttasdavás rastá Fiskarhalvøya. Dalle johte muhtun Norgga boazosámibearrašat vel nuortalii, nappo nuortalaččaid siiddaid čađa ja rastá sin rájiid (Tanner 1929: 72 ff.). Boazosápmelaččain lea leamaš 6- 1 000 eallu. Ovdalaš ássiin galggai molsašumi áigodagas, 6 jagi badjel, riekti friddja vánddardit ráji rastá guoli bivdit ja meahcástit, "nu go dássožii,..." . Dás daddjo namalassii ahte galggai šaddat gielddusin "Norgga ja Ruošša Sápmelaččaide" johtit bohccuiguin ja eará elliiguin ráji rastá ja "guođohit Bohccuid Guovllus mii ii leat šat sin Oktasaš Guovlu" (Norges traktater 1661-1966, bd. I: 10). Boazojohtingielddus rájiid rastá dáiddii guoskan vuosttažettiin Norgga viiddis boazosámijohtimiidda ii ge nuortalaččaid unnit ealuid johtimiidda. Vuojahedje ealu rastá vuona ovtta saje gokko "ii várra lean govddit go okta Bissobážagaskka" , ja lei eahpitkeahttá seakka nuori birra sáhka, jur Norskbukt ja Nord-Leirvåg siste, Stømsnes. Lei gul maiddái dáhpáhuvvan ahte fástaássit ledje vuojehan boazosápmelaččaid ealu Suoma ráji rastá (Reinbeitekommisjonen av 1909. Innst.: 39) ¶ Danin lea lunddolaš ovttasbargat rastá riikaráji, maiddái go ruoŧa bealde leat smávva skuvlaservo dagat. Sámediggi lea ilus go ráđđehus lea váldán oktavuođa Ruoŧa guovddáš eiseváldiiguin nannen dihte oahpahusa rastá ráji lullisámi guovlluin. Dáid guovlluid boazodoallit leat buktán ovdan ahte maiddái dáin guovlluin lea dárbu guođohit rastá riikarájiid. Nu leage kommišuvdna iskkadan juohke rádjeguovllu gos boazodoallu sáhtášii guođohit rastá riikarájiid. Mii ovdandoallat vuođđodieđuid mearkkašumi dasa movt riikkain lea vejolašvuohta oažžut áigái dakkár konvenšuvnna mii ovddida ovttasbarggu rastá riikarájiid, ja ovddida rádjerasttildeaddji boazodoalu ovttasbarggu. Seammás sáhttet riikkat nannet luohttámuša ođđa konvenšuvdnii ja nu hukset buori ovttasbarggu rastá riikarájiid. ¶ Kommišuvdna evttoha ahte ođđa konvenšuvnnas addo vejolašvuohta čearuide ja boazoorohagaide gaskaneaset šiehtadit oktasaččat guođohit guohtuneatnamiid rastá riikaráji. Sámelasáhusa váldosisdoallu lea ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta doaimmahit ealáhusa rastá riikkarájiid, ja maiddái sierra sámi riektesystema. Rádjerasttildeaddji boazodoallu, mii johtá rastá riikarájiid gaskal Suoma ja Norgga, joatká rievdatkeahttá. Danmárku-Norga loahpahuvvo ja Norga šaddá uniovdnan Ruoŧain. Ođđa uniovdna ii čuoze lappekodisillii ja rádjerasttildeaddji boazodollui. Norgga ja Ruošša rádji juohká daid maŋemus sámi oktasašguovlluid, Nuortalašsámit Guoládatnjárggas biddjojit olggobeallái Lappekodisilla láhkavuođu. Suoma ja Ruošša rádji mearriduvvo. Boađusin lea ahte boazoealáhus earáhuvvá sakka, erenoamážit davágeaži guovlluin. ¶ Kodisilla dáhkidii sápmelaččaide ain ovddasguvlui vuoigatvuođa johtit rájiid rastá ealuin. Konvenšuvdna 1949 Go ledje vel golbma jagi báhcán jagi 1919 konvenšuvnnas, de šiehtadallagohte ođđasit boazojohtaleami rastá riikarájiid. Goappaš riikkaid mielas lei erenoamáš deaŧalaš addit johttisápmelaččaide stáhtaboargárvuođa nuppi riikkas, ja mearridit njuolggadusaid boazodoalujohttimii rastá riikarájiid. Paragráfa čuodjá ná: “Go sápmelaččat dárbbašit guktuid riikkaid eatnama, de sidjiide galgá leat suvvojuvvon boares vieru mielde (vieruiduvvan vuoigatvuohta), čavččaid ja giđaid, johtit ealuideasetguin ráji rastá nuppi riikii, ja dás ovddasguvlui nu movt ovdalge seammaláhkái go riikka iežas vuollásaččat, earret dakkár sajiin mat dás maŋŋelis muitaluvvojit, sii ožžot geavahit eatnama ja gáttiid elliideaset ja iežaset ealáhussii, sii galget dalle ustitlaččat vuostáiváldojuvvot, suodjaluvvot ja veahkehuvvot, nu maiddái soahteáiggis, mii ii galgga maŋgeláhkái váikkuhit erohusa Sápmelaš doaimmaide; ja buot unnimusat galget vieris sápmelaččat šaddat rievideami, bággema ja veahkaválddi oaffarin soahteáiggis, muhto sii galget baicca álohii adnojuvvot dego iežaset vuollásažžan dan bealde gos sii ležžet dego vieris olmmožin ássame.” Kommišuvdna válddáha oanehaččat maid lappekodisilla mearkkaša ja vuođđun bidjá dan maid álbmotrievttálaš áššedovdiid celke iežaset čielggadeamis NOU 1997:5. Álbmotrievttálaš áššedovdit ovdandolle ahte sápmelaččain lei oamastan- ja geavahanvuoigat- ¶ laid mánáidasaset go daid dábálaš skuvllaid, belohahkii vuoigatvuohta oahpahit mánáid oskkoldagas ja morálas váhnemiid oaivila mielde. Jagi 1966 rájes lea bargojuvvon unnitloguid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid nannemiin, dađi mielde go ovdánii áddejupmi ahte lea dárbu gáhttet sin. Norggas lea 1980-loguid rájes bargojuvvon sámiid vuoigatvuođaid čielggademiiguin mat gusket luondduvalljodagaide sámi árbevirolaš ássanguovlluin. Maiddái Ruoŧas lea bargojuvvon sullasaš čielggademiiguin. Earret eará lea sihke Norggas ja Ruoŧas mearriduvvon dán áigodagas ásahit sámi álbmotválljen orgána, Sámedikki. Jagis 1988 váldui vuođđoláhkii sierra mearrádus sámiid birra álbmogin. ILO konvenšuvdna (nr 169) eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešbirgejeaddji stáhtain (ILO-konvenšuvdna). Konvenšuvdna eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešbirgejeaddji stáhtain dohkkehuvvui Norggas jagis 1990, muhto dakkár dohkkeheapmi ii leat velá dahkkon Ruoŧas. Ruoŧas dahkan čielggadeapmi, man ráđđehus álggahii, garvánii jagis 1999, ja das daddjo ahte Ruoŧŧa sáhttá searvat ILO-konvenšuvdnii, muhto dat ii berre dahkkot ovdalgo leat čađahuvvon mearrádusat mat gusket sámiid eananrivttiide. Goalmmát oasis lea bargosajiid ja bargoeallima eavttuid birra, njealját oasis lea fidnooahpuid, giehtaduoji ja boaittobeali báikkiid ealáhusaid birra, ja viđát oasis oajuid ja dearvvašvuođa birra, guđát oasis oahpuid ja kommunikašuvnnaid birra, čihččet oasis oktavuođaid ja ovttasbarggu rastá riikarájiid, gávccát oasis hálddašeami ja loahpas, ovccát ja logát osiin, obbalaš mearrádusat ja loahppamearrádusát. Artihkal 32 mearrida ahte ráđđehusat galget álggahit heivvolaš doaimmaid ee. riikkaidgaskasaš šiehtadusaiguin, vai eamiálbmogiidda lea álkit doallat oktavuođaid rastá riikarájiid. ¶ Boazodoallu riikaráji guoras doaibmá bures dalle, jus boazodoallit ásahit viiddis ja lagas ovttasbarggu; báikkálaččat ja rastá rájiid. Ovttasbargu sáhttá máŋggaládje dahkkot. Kommišuvnna ságastallamat boazodolliiguin leat muhtin sajiin bidjan álggu dakkár bargguide mat dađistaga bohciidahttet ođđa ovttasbargovugiid rastá riikaráji. Art. 6 Jus čađahuvvojit doaimmat mat vahágahttet daid guovlluid mat leat várrejuvvon rádjerasttildeaddji boazodollui, galget ráđđehusat dáhkidit ahte guohtuneatnamiid darbu gokčojuvvo ja dan ahte lea vejolašvuohta bargat boazodoaluin rastá riikarájiid, dán konvenšuvnna ulbmila vuođul. Art. 3 Čearuid ja boazoorohagaid ovttasbargu rastá rájiid lea eanas háviid eaktun dasa ahte sáhttet guođohit eatnamiid dakkár vugiin mii guhkit áigái addá bistevaš vuođu boazodollui, ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat. Dát ii leat leamaš ávkin boazodollui, iige leat ovddidan ovttasbarggu rastá riikkaráji. Dán kapihttala sierra njuolggadusaid ulbmil lea geahpidit boazodoalli johttima bohccuidisguin riikaráji rastá ja buoridit vejolašvuođa bargat bohccuiguin nuppi riikkas. Jus rádjerasttildeaddji boazodoalu galgá govttolaččat sáhttit doaimmahit goappaš bealde riikkaráji, de ferte dáid veahkkeneavvuid beassat fievrridit ráji rastá álkis vugiin. Maiddái neavvuid maid dárbbašit boazodoalus sáhttet fievrridit ráji rastá mávssekeahttá vearu, duollu ja divvadiid. Jus ovttasbargu rastá ráji galgá doaibmat, de galget dát eiseválddit geat mearkagirjái čálihit mearkkaid, dárkkistit ahte ođđa mearka ii leat ovdalaččas juo anus dán guovllus. Oarjin: Vuolgá Inner Tysfjorden rájis ja manná Slábávuodnai (Sørfjorden), rastá vuona ja das bajás Baddjejávrái. Lulil: Gráddasjoga rájis dan báikái gokko dát manná rastá riikageainnu 77, dás manná orohatráji mielde dán geaidnoráigge riikarádjái. Álgá das gokko Ruovadajohka ja Grønnfjellåga leat oktan johkan ja manná maŋemus namuhuvvon joga mielde dasságo dat manná rastá Gállajávrri (Kaldvatnet) geainnu, das manná jávrri mielde Guobšajoga oivošii. Dáid guovlluid boazodoallit leat buktán ovdan ahte maiddái dáin guovlluin lea dárbu guođohit rastá riikarájiid. Nu leage kommišuvdna iskkadan juohke rádjeguovllu gos boazodoallu sáhtášii guođohit rastá riikarájiid. Mii ovdandoallat vuođđodieđuid mearkkašumi dasa movt riikkain lea vejolašvuohta oažžut áigái dakkár konvenšuvnna mii ovddida ovttasbarggu rastá riikarájiid, ja ovddida rádjerasttildeaddji boazodoalu ovttasbarggu. Kommišuvdna muitala kapihttalis 2.1 oanehaččat sápmelaččaid álbmogin ja muitala rádjerasttildeaddji boazodoalu historjjá. Seammás sáhttet riikkat nannet luohttámuša ođđa konvenšuvdnii ja nu hukset buori ovttasbarggu rastá riikarájiid. ¶ Kommišuvdna evttoha ahte ođđa konvenšuvnnas addo vejolašvuohta čearuide ja boazoorohagaide gaskaneaset šiehtadit oktasaččat guođohit guohtuneatnamiid rastá riikaráji. Sámelasáhusa váldosisdoallu lea ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta doaimmahit ealáhusa rastá riikkarájiid, ja maiddái sierra sámi riektesystema. Rádjerasttildeaddji boazodoallu, mii johtá rastá riikarájiid gaskal Suoma ja Norgga, joatká rievdatkeahttá. Kodisilla dáhkidii sápmelaččaide ain ovddasguvlui vuoigatvuođa johtit rájiid rastá ealuin. Konvenšuvdna 1949 Go ledje vel golbma jagi báhcán jagi 1919 konvenšuvnnas, de šiehtadallagohte ođđasit boazojohtaleami rastá riikarájiid. Goappaš riikkaid mielas lei erenoamáš deaŧalaš addit johttisápmelaččaide stáhtaboargárvuođa nuppi riikkas, ja mearridit njuolggadusaid boazodoalujohttimii rastá riikarájiid. Paragráfa čuodjá ná: “Go sápmelaččat dárbbašit guktuid riikkaid eatnama, de sidjiide galgá leat suvvojuvvon boares vieru mielde (vieruiduvvan vuoigatvuohta), čavččaid ja giđaid, johtit ealuideasetguin ráji rastá nuppi riikii, ja dás ovddasguvlui nu movt ovdalge seammaláhkái go riikka iežas vuollásaččat, earret dakkár sajiin mat dás maŋŋelis muitaluvvojit, sii ožžot geavahit eatnama ja gáttiid elliideaset ja iežaset ealáhussii, sii galget dalle ustitlaččat vuostáiváldojuvvot, suodjaluvvot ja veahkehuvvot, nu maiddái soahteáiggis, mii ii galgga maŋgeláhkái váikkuhit erohusa Sápmelaš doaimmaide; ja buot unnimusat galget vieris sápmelaččat šaddat rievideami, bággema ja veahkaválddi oaffarin soahteáiggis, muhto sii galget baicca álohii adnojuvvot dego iežaset vuollásažžan dan bealde gos sii ležžet dego vieris olmmožin ássame.” Goalmmát oasis lea bargosajiid ja bargoeallima eavttuid birra, njealját oasis lea fidnooahpuid, giehtaduoji ja boaittobeali báikkiid ealáhusaid birra, ja viđát oasis oajuid ja dearvvašvuođa birra, guđát oasis oahpuid ja kommunikašuvnnaid birra, čihččet oasis oktavuođaid ja ovttasbarggu rastá riikarájiid, gávccát oasis hálddašeami ja loahpas, ovccát ja logát osiin, obbalaš mearrádusat ja loahppamearrádusát. Artihkal 32 mearrida ahte ráđđehusat galget álggahit heivvolaš doaimmaid ee. riikkaidgaskasaš šiehtadusaiguin, vai eamiálbmogiidda lea álkit doallat oktavuođaid rastá riikarájiid. ¶ Boazodoallu riikaráji guoras doaibmá bures dalle, jus boazodoallit ásahit viiddis ja lagas ovttasbarggu; báikkálaččat ja rastá rájiid. Kommišuvnna ságastallamat boazodolliiguin leat muhtin sajiin bidjan álggu dakkár bargguide mat dađistaga bohciidahttet ođđa ovttasbargovugiid rastá riikaráji. Konvenšuvdnaevttohusa mearrádusat sáhttet doarjut dánlágan bargguid, ja dat evttohuvvon orgánat sáhttet mearrádusaid dahkamiin doaibmevaš vugiin leat doarjjan ovttasbargguide. ¶ Art. 6 Jus čađahuvvojit doaimmat mat vahágahttet daid guovlluid mat leat várrejuvvon rádjerasttildeaddji boazodollui, galget ráđđehusat dáhkidit ahte guohtuneatnamiid darbu gokčojuvvo ja dan ahte lea vejolašvuohta bargat boazodoaluin rastá riikarájiid, dán konvenšuvnna ulbmila vuođul.