# institution + bokte # medijaid + bokte, TV, faksa # šiehtadusa (text) # event: festivala bokte # vuođulaga bokte # siellu bokte # govaid bokte Sámi ruhtta ii leat dušše dalle go sámi ásahusaid bokte ožžot ruhttadoarjaga. Daid maŋemus áiggiid leat medijaid bokte ja minddár boahtán olu falleheamit sámiid vuostá mat eai guđege ládje doala deaivása. Jus hálidat eambbo diehtit virggi birra, riŋges Sis Finnmárkku studeanttaid ovttastusii Direktora Jan Gunnar Johansen bokte tlf. 78 48 77 91 ¶ * Jus bargoaddi dahje goalmmát olmmoš šiehtadusa bokte addá doaimmashehttejuvvon penšunistii ruhtadoarjaga maŋŋil go lea barggus heaitán, ja mii ii leat penšuvdnaaddi sisaboahtu, galgá doaimmashehttejuvvon oadju seamma olu ruvnnos ruvdnui unniduvvot. ¶ * Muhtin golut maid virgevihki njulgestaga lea dagahan, eai gokčojuvo šat álbmotoajuin (omd. billehuvvan čalbmeláset, biktasat ja skuovat ja fievrredeapmi gaskal barggu dahje oahppobáikki). Muhto golut sáhttet virgevihkedáhkádus lága bokte gokčojuvvot. ¶ Håvard muitala iežas olu meahcis vánddardit, bivdit guliid ja návddašit luonddu lagasvuođa. Geahččalan ge dujiidan bokte addit olbmuide seamma lagasvuođa dovddu lundui go dat maid ieš lean vásihan, čilge Håvard ja muitala iežas váldit bearraša, golbma máná ja ovttasássi, mielde nu dávjá go vejolaš. ¶ Distat 27.05.97 Deanu šaldi: Friddjaáigejoavkku Deanu šaldi, Dikšunruovttuskuvla lašmohallanlatnja: Lašmahallan Dii. 17.30 - Deanu searvi LHL bokte ¶ Gáivuona Sámenuoraid ja Gáivuona NSRa ulbmil dáinna feastiválain lea buktit oidnosii mearrasámi kultuvrra ja festivála bokte čohkket guovllu sámi nuoraid ja movttidahttit sin duostat dohkkehit sin iešdovddu. ¶ Konferánsa hálida maid čujuhit ahte odne leat oallugat juridihkalaččat ovttaoaivilis dasa ahte boazodoalus lea sierra vuoigatvuohtavuođđu, muhto ahte dat ii leat sierra lága bokte daddjon. Gb sámepolitihkalaš konferánsa bivdá stuoradiggeáirasa Johanne Gaup ovddidit dakkár árvalusa farggamusat. Dáhpáhuvvá go dat Sámelága dahje Vuođđolága bokte, ferte maŋŋil veardiduvvot lagabut. ¶ Stuoradiggi lea cealkán Norgga sámepolitihka prinsihpalaš vuođu, Vuođđolága § 110a bokte: “ Lea stáhta eiseválddiid geatnegasvuohta lágidit dilalašvuođaid nu, ahte sámi álbmot sáhttá gáhttet ja ovddidit eallinvuogis, ealahusvugiidis, gielas ja kultuvrras. Oahpahusláhkaevttohusas lea dehálaš ceahkki ovddosguvlui; lága bokte oktasgaslaš vuoigatvuohta oahpahussi sámegielas. Muhto sámi skuvla ferte leat eambbo go dáža skuvla mas leat moadde sámegieldiimmu vahkus. Mánáid birgendoarjja galgá regulerejuvvot beroškeahttá das lea go mearriduvvon almmolaš dahje priváhta šiehtadusas, ja beroškeahttá gáibiduvvojit go sisa gáibideaddji bokte vai eai. Norgga 1930 biibbaljorgaleapmi čilge dán dakko bokte ahte coggá Biehtára 1. reivve kap. 3,21 eará sisdoalu go dan vuođđoteavsttas lea, ja dat lea sátni “lihttu” . Dakka maŋŋil bážii Stuoralule moala, 1 - 1, mii šattai boađusin ja dagahii ahte joavkkut ferteje ráŋggaštusčievččastemiid bokte sirrejuvvot. ¶ EU-doarjja Interreg bokte sáhttá mánnat prošeavttaide mat leat mielderuhtaduvvon almmolaš ruđain Ruoŧas-Suomas. BILDETEKST: FERTET IEŽA GÁDJUT: - Jus galgat sámi árbevirolaš máhtuid boahtteáiggis nagodit ovdánahttet ja fievrredit iežamet maŋisbohttiide, fertet daid ieža girjjiid bokte gádjut, lohká Káre Márjá Eira Buljo. ¶ Olav G. Ballo, Áltá, lea 1995 rájes juo áviissaid bokte ja minddár čuoččuhišgoahtán ahte sámit gáibidit beare stuora ja viiddis vuoigatvuođaid. Go ollejin Šilisávžái, diekko bokte gokko láve leat visti, de oainnán olbmo luoddaguoras čuožžumen ja háikemen. Easka Máze bokte dovden ahte liegganišgođii biila. Lea Stuoradiggi mii stáhtabušeahta bokte mearrida dakkár ortnegiid, ja mii eat leat gullan ahte dát ortnet galgá hettihuvvot dál. “ Mun sáhtán geavahit ovdamearkan Eŋglándda, gos privatiseren lea čađahuvvon maŋemus jagiid, ja dakko bokte lea sestojuvvon ollu ruhta ja olbmot eai dárbbaš šat máksit nu ollu divvagiid. Ráddjejuvvon bivdiid lohku ožžo vuorbádeami bokte geahččalit. ¶ Sámedikki bokte leat sámit ožžon orgána mii ovddasta sámi álbmoga dáhtu ja sámiid beroštumiid. Leansmánni muitala ahte lága bokte lea boazosápmelaččas riekti gáibidit ahte nubbi bidjá ealu gárdái jus leaba masttadan, muhto son ii loga dan bálljo dáhpáhuvvat. –Mun oainnán dárbbu eambbo dieđuid juohkit, ovdamearkkadihte semináraid bokte maid láhkalávdegoddi lágida, juste mastamiid ja rátkkašemiid birra. Dás leat nu olu oasit mat eai leat áibbas čielgasat, ja doaivvun maid boazodolliid iežaset hálidit leat mielde heiveheamin lágaid, loahpaha Henriksen. ¶ Vel leat oidnosis oasit dan birradahki gulli árbevirolaš kultuvrras, sámegielbáikenamain ja daid bokte árbevirolaš diehtun. Sin vásihusaid bokte mis nuorabuin lea vejolaš gullat ovdal eallán sámiid árbbi. Duohtavuođas ii leat son leamaš oskkolaš evangeliija duohtavuhtii, ja sárdnida vearrioahpu radio ja TV bokte Norgga álbmogii. Su siellu lea niegu bokte gávdnan du! Muhto lágaid bokte sáhttá addot bivdolohpi muhtin elliide ja lottiide, deattuha Farstad. ¶ Dákko bokte leat sii eretcealkán 1997 kompromissas. ¶ --- Duommá? Mu oskkus lea ahte Ipmil gii lea Sivdnideaddji ja Áhčči ahte son, dan logi báhkkoma bokte maid lea almmuhan, cuige dan buoremus geainnu midjiide. Govaid bokte besset mánát ja nuorat oaidnit makkár dilli vánhemiin, máttuin ja oba sámi servvodagas lei ovdalašáigge. Barggu sáhtát doaimmahit telefuvnna bokte ruovttus vaikko gos orušivččet, dahje min kántuvrrain Áššus. –Muhtin ferte dáid dieđuid muitalan, ja dakko bokte ii doallan jávohisvuođa geatnegahttima, lohká Turi. Dakko bokte leat buohkat leamaš čoahkis, ja nu leatge beassan ovttas čiekčat, mii lea hui mávssolaš já dárbbašlaš juohke spábbačiekčanjovkui ovdalgo duohtavuohta álgá. ¶ --- Adv? Áššu šálloša dákko bokte ahte dán jagá beassážiid heargevuodjimis lei sullii ja/dahje seamma sániiguin muitaluvvon go Kalstad lea geavahan iežas čállosis. dán geađgejuolggi stáđđáseamos oassi lea min ráhkis gollegiella, man bokte mii buoremusat máhttit muitalit ja loaiddastit ovdan dovdamušaideamet ja jurddagiiddamet. Finnmárkku gurutbellodat lea reivve bokte čilgen eanandoalloministarii movt sii oaivvildit, ahte boahttevaš boazodoallopolitihkka berre fievrriduvvot. Steampillága bokte sáhtášii leansmánni duođaštit biergovuovdima lobálašvuođa. ¶ Jienasteami bokte mearriduvvui ahte gielda galgá addit cealkaga. ¶ Jienasteami bokte čielggai ahte Kárášjoga gielddastivra doarju Finnmárkku hálddašeami, vaikko lei nu unnán eanetlohku mearrádussii go vejolaš. Sáttelihtta -TV bokte olles sápmái ¶ TV bokte njuolggosátta ¶ Medias lea okta konkrehta ášši mii dávjá beaggá, man maŋŋil dávjá bohtet garra gáibádusat media bokte ahte ráŋggáštit láhkarihkku boazodolliid juoga ládje. Dán lean hupman Finnmárkku fylkkamánniin ja suohkanministariin telefuvnna bokte ođđajagimánu 27. beaivvi 1999:s. Áššit čovdojuvvojit digaštallama bokte dassážii lea ovttamielalašvuohta. Dahje earáin sániigun dadjat, dassážii muhtimat vuollánit. Jus don dan barggat, leat mielde doallamin sámi biktasiid árvvus, ja dakko bokte doalaheamen sámi kultuvrra árvvus. Dakko bokte ožžot čiekčanhárjáneami ja besset čájehit, ahte sii dohkkejit 3. divišuvnna jovkui. Joavkkuin lea vejolašvuohta duppaliid čiekčat ja dakko bokte sestet ruđaid. Vai sáhttá go eiseválddiin leat ovddasvástádus, ja dakko bokte maid ovddasvástádus čoavdit váttis dili. NBR doarjuge Sámi vuoigatvuođalávdegotti cealkámuša mii deattuha mávssolažžan ahte “boazodoallu nu árrat go vejolaš searvá suohkana areálaplánemii ja dakko bokte beassá dáhttut plánema mii vástida ealáhusa dárbbuide ovdal go plánat dohkkehuvvojit” . ¶ Oaivilin lei dainna seminárain boktit inspirašuvnna oktasašbargui ja ovddidit sápmelašgirjjálašvuođa buvttadusa ja dan bokte nannet sápmelaš kultuvrra ja servvodaga. Semináras hállojuvvui hui olu váttisvuođain mat šaddet go gártá jorgalit luondduálbmoga gielas omd. dárogillii. Jesusa bokte vuoitá ráfi Ipmiliin. Duvle bekkii medias ahte mobiltelefuvdna-geavaheaddjit geat Telenor´a fierpmádaga bokte riŋgejit, besse nuvttá riŋget olgorikkii. Norggas leat mobiltelefuvdna-geavaheaddjit geain lea «Ring Kontant» diŋgojupmi Telenor´as fuobmán ahte jus sii sáddejit teakstadieđuid eará fierpmádaga ja teakstadiehtoguovddáža bokte go Telenor´a iežas fierpmádaga ja guovddáža, de sii eai gal dárbbaš máksit sáddema ovddas. ¶ Son sihtá Áššu hupmat Telenor´a váldokántuvrrain, jus hálida eambbo dieđuid dan birra, muhto son sáhttá gal muitalit ahte muhtimat leat ožžon rehkega dieđuid ovddas maid leat sádden amas guovddáža bokte. –Mun lean gullan ahte amas guovddážat leat rehkegiid sádden sidjiide geat sin guovddáža bokte leat sádden dieđuid. Sii čilgejit ahte dat lea gollun sihke Telenor´ai ja dan amas guovddážii man bokte diehtu sáddejuvvo. Sii galget lágaid ja geahču bokte hehttet olmmošgávppi, logai Magga. ¶ Stuorra fitnodagat eai jearahala mo sii galget doaibmat, ahte eai vahágahtašivčče báikkálaš luonddu ja dan bokte báikkálaš ealáhusaid ja olbmuid eallima. Telefovnna bokte gal ii leat vejolaš ohcat. ¶ Vánhenjoavku Ardis Ronte Eriksen bokte oaččui 15.000 ruvnno nannendihte mánáide ja nuoraide sámegiela dráma bokte. Kurt Arne Nilsen oaččui 10.000 ruvnno nannendihte sámegielidentitehta mánáid ja nuoraid gaskkas ovttastallama bokte. Samisk foreldregruppe Tom Kappfjell bokte oažžu 100.000 ruvnno ovdaskuvlamánáid giellanannendoaimmaide. Son muitala ahte cealkámušat mat gulaskuddama bokte bohte ovdan, rievdadedje njuolggadusaid ja šadde nu movt dál lea. ¶ Giellaveahkki John Henrik Eira bokte oaččui 140.000 ruvnno sámi-dáru ja dáru-sámi lubmasátnegirjái. Áiti Utsi & Utsi DA Mikkel Magnus Utsi bokte oaččui 70.000 ruvnno čohkket nuohttuntearpmaid ja dajaldagaid. ¶ Sámi media Kenneth Hætta bokte ii ožžon doarjaga sámi kultuvrafierbmádahkii interneahtas, ja Máze IL ii ožžon maidege gaibagahpiriidda ja báiddiide prentet sámegiela. ¶ Dán girjji bokte lea Áillohaš beassan hárjehallat buoridit iežas muittu. Scandinavian TV Organisations against Piracy (STOP) lea okta organisašuvdna mii goziha, ahte olbmot eai lobihis goartageavahemiid bokte beasa geahččat TV-programmaid. Dákko bokte lea Anti ieš divvon boasttuvuođa. ¶ Nuppádassii oba áigge fállojuvvo dakkár diehtu man bokte sáhtášii gávdnat dakkár áddejumi man vehkii sáhtášeimmet hukset dakkár boahtevuođa mii gáhtte luonddu ja dasa gullevaš eallima. Dávjá lea maid nu ahte earálágan ekonomalaš ovddut mearridit dan birasdieđu ivnni, man birra mii beaivválaččat lohkat ja gullat mediaid bokte Stuorámus váttisvuohta orru leamen, ahte oktasas váikkuhusaid birra ii oro oktage duostamin oktage muitalit duohtavuođa. Dieđut birasáššiin bohtet min dihtui dábálaččat mediaid bokte ovdm. dalle go dáhpáhuvvá gos nu biraslihkohisvuohta, mas oljodámpa ábi alde garra biekkas botkana ja oljobohci Sibiriijas luoddana. Daid bokte lea ollu álkit muittašit gos lea leamaš ja mii dáhpáhuvai ain guđege báikkis. Mun áiggun dákko bokte sávvat lihku Margget Jon Biret Ámmona Ánne Birehii su ođđa bargguin. Dákko bokte lea Stuoradiggi meannudan nannet ovttaskasolbmo vuoigatvuođaid go heiveha deaŧaleamos ja buot oppamáilmmáleamos olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid Norgga riektái. (Eurohpalaš olmmošvuoigatvuođasoahpamuša 1950:s ja dat guokte ON-soahpamuša 1966:s) Guovddášbellodatolmmožin lean ilus go Stuoradiggi dákko bokte addá signála ovttaskasolbmuide ja institušuvnnaide riikka rájiid siskkobealde, muhto maiddái deaŧalaš signálaid olgoriikii. Buhtadus lága bokte ¶ Ráđđehus áigu lága bokte geatnegáhttit buhtadusrievtti boraspirevahágiid ovddas sávza- ja boazoealáhusas. Son bođii dan diehtit, ahte Andreasis lei dakkár suorpmas, man bokte lei vejolaš buot oažžut, maid juo dáhtoš; dandihte suoladii son dan suorbmasa ihkku ja nahkehii suorbmasa gihtii. Dan oktavuođaš leage ee. Guovdageainnu Johttisápmelaččaid listu iežas Sámediggeáirasa bokte gáibidan, ahte Sámediggi nammada sierra lávdegotti, mii galgá guorahallat otná boazodoallolága. Jus ovttasge lea beroštupmi veahkehit Stuoranjárgga Sámenuoraid, ja dakko bokte Kosovo-albanariid, sáhttet váldit oktavuođa Stuoranjárgga Sámenuoraiguin. Deanu olbmot leat juo guhkit áiggiid čájehan vuostehágu prostitušuvdnajohtolaga vuostá miellačájehemiid bokte sin gilis. Nu doibmet govat bures jurdaga ektui, ahte maiddái olmmoš lea oassi luonddus, ja dakko bokte luonddu čábbodagas. ¶ Sámi giellaráđi dulkadohkkehanlávdegoddi almmuha dakko bokte ahte dulkkat geain lea dohkálaš dulkaoahppu sámegielas, unnimus 10-čuoggá dásis, sáhttet ohcat dulkaautorisašuvdnalobi. –Buohkat sáhttet ohcat leat miellahttun sámeráđis, ja dakko bokte leat fárus nammadit juhkosii ovddasteddjiid. Dál sáhttet buohkat maiddái Guovdageainnus sirret ruskkaid maid bálkestit, ja dakko bokte leat fárus suodjalit luonddu ja birrasa. ¶ Vuovdin telefuvnna bokte ja ostiid rievttit ¶ –Mii leat hálidan daid rivttiid vai vuovdin telefuvnna bokte dahkko albmaládje, ja danin leage hui deaŧalaš ahte oastit dovdet iežaset rivttiid, lohká NORDMA ovdaolmmoš Espen Fodstad. Dat registar ii leat vel gárvvis, nu ahte dál ferte Telenor:ai dieđihit jus ii hálit telefuvnna bokte gávppašit. ¶ Eanas garra barggu duohken leamaš oažžut daid gávppálaš goasttidedjjiid bokte albmosii, iige maŋimus bargu oro almmustavvamin eisige. Lean media bokte gullan ahte searvegotteráđđi ii hálidan muinna deaivvadit mu guossástallamis Guovdageainnus. Sámediggi guorralii ráđi evttohussii, ja jienasteami bokte čuovvolii ráđi evttohusa. Ruong bealis lei dat eanaš mearriduvvon guoskat su čuldon slipsii, man bokte son čájehii dan áigge modernismasymbola sámi máilmmi ovdáneamis. Ruong livččii várra oaivvildan otná beaivve dilis ahte dat garra čatnosat mat badjanit servvodagas sihke muosáheami ja reflekšuvnna bokte maiddái teorehtalaš diehtagis servvodagas, sáhttet ložžejuvot aitto kritihka bokte parktihkalaš jierpmi ektui, gos olmmoš ieš hukse oasi dain vuoiŋŋalas ja meanulaš eavttuin mat bajásdollet iešvuođa, identitehta ja kultuvrralaš árvvuid, namalassii oaiviliid ja dovdamušaid bokte. Mari sárdnu dan maid oallusat leat dovdan, namalassii daid maid earát eai leat nagodan sániid bokte čilget movt eallin lea leamaš. Mun goit sávan ahte buot Guovdageaidnulaččat geat beroštit faláštallamis, čájehit dan dakko bokte ahte sii buriin mielain veahkehit searvvi juohkeládje. Finnmárkku Risttalaš Álbmotbellodaga jođiheaddji Johan Bakken Sandvik šálloša reivve bokte go Guovdageainnus heaittihe báikkálaš bellodaga. Bakken Sandvik oaivvilda ahte dat guokte báhpa ieža stivriiga luobaheame guvlui, dakko bokte ahte beassaba čájehit iežaska oainnu. Jus ráđđehus Bondevika ja Lilletuna bokte bidjet eret Lyngmo, de ii sáhte lohkat eará go ahte leat Ipmila vuostá bargamen, filleme olbmuid ja fille kristusa searvegotte. Vuosttaš gažaldat maid politihkkárat fertejit dávjjibut jearrat lea:Hálida go álbmot ahte servvodat galgá stivrejuvvot daid iežaset válljejuvvon olbmuid bokte fylkkagielddas, vai galgá go stáda eambbo okto mearrádusaid dahkat ja daid buktit, nu ahte buohkat galget ovttadássásaččat daid čuovvut? OĐĐA OLGGUŠTANVUOHKI:Unohis dieđuid sáddet mobiltelefuvnna bokte lea šaddan ođđa olgguštanvuohki nuoraid gaskkas. Skuvla lea ráđeheapmi bisseheamis olggušteami ja bidjá ovddasvástádusa váhnemiid ala maid. Nuorat ieža eai jáhke gal šaddat addit eret mobiltelefuvnnaid, go dihtet ahte váhnemiid mielas lea oadjebasvuohtan go gávdnet mánáideaset ságaide mobiltelefuvnna bokte. Unohis dieđuid sáddet mobiltelefuvnna bokte lea šaddan ođđa olggustanvuohkin nuoraid gaskkas. –Mobiltelefuvdna lei “bággoskeaŋkka” dán jagá konfirmánttaide, nu ahte measta juohke oahppis lea mobiltelefuvdna, muitala Guovdageainnu nuoraidskuvlla sosiálaoahpaheaddji Johan Mathis Hætta, gii duođašta ožžon váidalusaid ohppiin mobiltelefuvnna bokte olggušteami, muhto ii diehtán ahte jur diekkár balddihahtti unohis dieđuid sáddejit go namuhuvvon nieida lei ožžon. –Kárášjoga gielda lei čállán ja fáksa bokte sádden midjiide dieđuid virggiid birra ja eará dieđuid mat gulle dán oktavuhtii. Oaiviliskkadeapmi man SR Sámi Radio lea čađahan, muitala ahte olles 45 % jienasteddjiin lea hui, dahje oalle heajos luohttámuš Sámedikke politihkkáriidda ja dakko bokte Sámedikke bargui. Dáid ossosiid sáhtáše fállat vuovdelmassii, ja dakko bokte sáhtáše maidda eará organisašuvnnat ja ásahusat oastit ossosiid aviissain. Okta lea ahte viidideame bokte lassána eambbo ruhta aviissaide, ja dakko bokte nanosmahttašii sámi aviissaid ruđalaš vuođu. Gáđan go jienastin bellodaga, ja dakko bokte bellodaga mii ain joatká Bargiidbellodaga politihkain. Ohcci bohccot galget gohččuma bokte lohkkojuvvot, ja muđui galgá son bargat iežas bohccuiguin lágaid ja mearrádusaid mielde. ¶ Nuba jagi 1985 bázii turistabivddu bokte Suoma beallái 6 milj. mk ja jagi 1996 juo badjel 10 milj. mk. Deanujoga mearkkašupmi lea maid álbmogiidgaskasaččat stuoris. Dáppe galget maiddái organisašuvnnat gávnnadit olbmuiguin, ja dákko bokte leat gaskaoapmin gulahallamii dárbbuide ja fáladagaide. Departemeantta áigu duomu bokte bidjat sutno eret virggisteaskka suohkanbáhppan. ¶ Girko, oahpahus ja dutkandepartemeantta lea sádden reivve sihke Berg Lyngmo`ai ja Thorsenii, gos dieđihuvvo ahte soai boahtiba áššáskuhttot, ja duomu bokte biddjot eret virggis suohkanbáhppan iežaska báhpagielddain. Departemeantta namuha earenoamážit muhtin áššiid mat leat dagahan ahte dál duomu bokte biddjoba Berg Lyngmo ja Thorsen eret virggis suohkanbáhppan. Dás deattuhuvui ášši duohtavuohta, ja čilgejuvvo ahte dát viháheapmi sáhttá váikkuhit ahte áššaskuhttot áššis, ja gáibiduvut duomu bokte biddjot eret virggis. –Davvi-Hålogalándda bisma čálii reivve departementti, gos bođi ovdan ahte du hálddašeami ášši vuođul ii sáhtte son eará go ráđđet ahte don áššáskuhttot, ja duomu bokte celkot eret virggis. Dán vuoru son lea geavahan dán válddi iežas buorren ja Min Áiggi bokte dieđihan movt son áigu čállit Guovdageain-čoahkkima beavdegirjji. –Lobihis dagut mat ain dáhpáhuvvojit leat go goddet ealggaid lobihemiid, rihkkot johtolat- ja fuođđolága dakko bokte go bivdit vudjet lobihemiid 4-juovllatsikkeliiguin ja atnet bissuid falahagas, dadjá Somby. Jus lea nu, de háliida boazodoallohoavda ráŋggáštit boazoeaiggádiid, geain almmolaš lohkkon boazolohku lea 25% eambbo, go dat maid boazodoallodieđáhusaid bokte leat muitalan hálddahussii. ¶ TV2 lea juridihkalaččat geatnegahtton sáddenlobiid njuolggadusaid bokte ráhkadit TV progámmaid earenoamážit sámi álbmogii, čállá Allmennkringkastingrådet. -Lea hui šállošahtti go allaskuvla ii ožžon dán fálaldaga johtui dál, go dán fálaldaga bokte nagoda allaskuvla rekrutteret studeanttaid eará oahppofálaldagaide, lohká Henriksen. Persovnnalaš dahje oktagasidentitehta fas huksejuvvo viehka muddui olbmo iežas eallinválljejumiid bokte ja dáid válljejumiid ii leat odne stivremin okta ja buohkaide seammá norbmaortnet, muhto baicce máŋga sierralágán norpma ja áddejumi "buori eallima birra" gilvvohallet gaskaneaset. ¶ Váldoálbmogat meroštallet dávjá sápmelašvuođa stereotiippaid bokte guhkkin sivilisašuvnnas orru boazoguođuheaddjin ja bivdin. Karen Marie Eira Buljo lea vuosttašlahttu fylkkasearvvis, ja galgá dakko bokte gohččojuvvot čoahkkimiidda mat Risttalaš Álbmotbellodaga fylkkasearvvis leat. Sivvan manin turisttat garvet Guovdageainnu mátkistis Norkappii, sáhttá leat ahte luodda Guovdageainnu bokte lea merkejuvvon heitot luoddan turistagárttain. ¶ Litnethoavda Bergset lohká daid váidalemiid gielisin, ja muitala ahte son bargá dan maid lága bokte lea geatnegahtton bargat, go lea litnethoavda. (Nordlys) ¶ Sii ráŋggáštuvvojit dákko bokte ahte eai oaččo ekonomalaš doarjagiid dán jahkái. Govvaráiddu bokte muitala cižaš movt sáhtte luome-suollagat beassat guovžža loktii suoládit luopmániid. Maŋŋel govvaráiddu, muitaluvvo maiddái dušše čállojuvvon oasi bokte seamma dáhpáhus. –Mánát muitalit telefuvnna bokte ahte sii eai gulahala doarvái bures, ja jerret álo go riŋgen eai go sii beasa ruoktot, muitala mánáid eadni Inger Margrethe Muotkajärvi. ¶ Sii geat eaiggáduššet eatnamiid dáppe, sis lea maiddái riekti miellahttuvuhtii bivdosearvái, ja dakko bokte riekti Käbälä guolásteapmái. Liikká čállá bisma ná reivves provásii: “Proavás ferte dieđihit Guovdageainnu seavegotteráđđái ahte Guovdageainnu girku ii sáhte luoikat “Lutherlaš stevdnii” Arne Thorsena ja earáid bokte skábmamánu 13. - 15. beaivvi.” Finnmárkku Bargiidbellodat doarju Bargiidbellodaga Sámedikkejoavkku ávžžuhusa stádabušeahta bokte juolludit ruđaid ja álggahit sámi jorunalistaoahppu. ¶ Luondduealáhusaid bokte sámiin lea lagaš oktavuohta birrasii. Sápmelaš-bláđđi hálida čállingilvvu bokte čielggadit dálkkádatnuppástusaid ja mii lea daid váikkuhus sierra guovlluin Sámis? Prošeavtta bargojoavkku ovddasteaddji Odd Inge Sandberg ii loga daid stuora olggosgoluid jiekŋa- ja muohtahámiid prošeavttas, muhto sávvá ahte suohkan kulturskuvlla bokte váldá prošeavtta badjelassii boahtte jagiid. ¶ Fuorrávuođa bokte han sii vigget suttolaččaid morihahttit kristtalasvuhtii ja dakko bokte sii rátket olbmuid. Gieska dieđihii Ásllat-Máret áhkku Áššu áviissa bokte Guovdageainnu searvegoddái, mii munnje lei stuora jeđđehussan, muhto Máret áhkku gal lea álo áigges leamaš nuorra- ja heajutolbmuid bealušteaddji. Leaš dal mánná fuorrávuođa bokte riegáduvvon dahje leaš dal fáddarat ovttasorrut ja ellet fuorrávuođas. Ii dušše dakko bokte ahte oarjemáilmmi musihkkamálle lea seahkanan luohtái, muhto maiddái juoigan mállet leat rievdan. Dakko bokte eai leat šat riikkarájiid mat cagget ovttasbarggu. –Go muosáhan ahte muitaleami bokte eai jáhkestuva nuoratgeardi makkár eallin mis lei, de lea hui jeđđejeaddjin diehtit ahte “Same Jakki” lea govvidan dološ áiggi. Bessen oahpásmuvvat gillii, mii lei beaivválaš oassin badjeolbmuid, meahccebivdiid ja guolásteaddjiid eallimis, ja gili vuorraset buolvva bokte mun áddegohten iežan eatnigiela árvvu. Kristusa birra, ahte mii dan bokte šaddat vánhurskisin, ja dat lea duođaštuvvon lága ja profehtaid bokte. –Vaikko lean máŋgii jearran, sihke telefuvnna bokte ja ieš fitnan kántuvrras, in leat ožžon čielgasa, lohká Gaup. Duon ovddabealde muitaluvvon historjjá bokte mii hálidit muitalit maiddái sápmelačča lohkkiide, vai mii ipmirdivččiimet ahte min álbmoga boahtteáigi lea das gitta makkár árvvu mii sámit ieža addit iežamet gillii ja iežamet hisrorjái. Wittgenstein navdá Augustin lea duogážin su ovdalaš oainnuide "Tractatus" bokte, ja álggaha dasto eará čilgehusa giela ja jurdaga gaskavuođain. Go Viggo Rossvær Sørvær-girjjis muitala man láhkái dálki ja siivu, biegga, mearra ja mánnu, dego eaŋkilis sárguma bokte muitala mii lea vejolaš ja mii lea veadjetmeahttun servvodagas áigges áigái, de sárggasteapmi lea referánsa man duohken lea agiduvvan, muhto eahpemánnálaš diehtu. Vaikko vel sátnespeallu viidána ja ovdána, de lea das vissis rovda, namalassii luonddu mekánalaš duojáldat, mii sáhttá čatnat olbmo jierpmi, jos dat ii leat hárjánan iežas friddjan dahkat jierpmi jurdagiid bokte. –Lea buorre go duomu bokte čájehit ahte dákkár áššit váldojuvvojit duođalažžan, lohká Hugo Hætta. Danin lea deaŧálaš ahte dál lea celkon dupmu áššis, ja dakko bokte čájehuvvon ahte dákkár vuogit eai leat dohkálaččat. Nuorat besset oahpasnuvvat amas olbmuide geat leat boahtán amas guovlluin, ja dakko bokte oahppá ollu mii viiddis sámis gávdno. Go oahppit besset ollu vásihit, de šaddá maid dárbu ovdanbuktit jurdagiid čálalaččat, lihkademiin, nuohtaiguin ja govaiguin, ja dakko bokte oažžut buori vuođu earret eará lohkat, čállit ja rehkenastit. Kveana-sápmelaččat galget oažžut lága bokte rievtti oahppat eatnigielaset ja kultuvrraset oahpahusas. Sii leat mannan dálvvi moatte háve čállosa bokte gáibidan ahte ovdal go rievdadit hálddahusa Finnmárkkus, berre čielggadit dárbbu loktet hálddahusa gelbbolašvuođa . Ulbmilin lei geahččalit maiddái čálalaš mediaid bokte čohkket álbmoga, ovddemus golmma riikkain Ruoŧas, Suomas ja Norggas. Maiddái sámi servvodat ánssaša valljodaga, iešguđetgelágan áigečállagiid bokte. Klemet J. M. Hætta sáddii fáksa bokte Tromssas reivve mii lei darvvihuvvon girkouksii, Berg Lyngmoai. Ovdal lávejedje mánat fárus suidnemen, ja dakko bokte ohppe goas, gos ja makkár suoinnit leat gámasuoinnit. Soaitá ahte dás lea dárbu čálačehpiide, geat sáhttet čállaga bokte gávnnahit gean giehtačálus reivviin lea, lohká Lyngmo. Son dolle čaza bokte ja bajida reaga. Jearaldat maid oallugat jerret dál, maiddái NBR jođiheaddji Aslak J. Eira, lea ahte vikkai go boazodoallohálddahus dáinna lágiin válljet makkár dutkan galgá almmuhuvvot, ja dakko bokte mii galgá duohtavuohta leat máilbmái seminárain ja guohtumiid geahčademiin, ja muđui govas maid preassa galgá almmuhit. Duvttaovttastusas lea stivrras bokte ovddasvástádus bláđi olggosaddimis ja sisdoalus. Sámidiggi lea ieš mearridan sápmelačča meroštallama bokte ahte sámegiella lea sámiid kulturiešráđđema vuođđogáibádus ja Sápmelaš-bláđđi iežas olggosaddima bokte geahččala ollašuhttit dán gáibádusa návccaides mielde. Sivvan lea streaikkat sihke poasttas ja girdinjođiheddjiiguin. maŋideapmi guoská earenoamážit sidjiide geat giro bokte ožžot máksojuvvot bargguhisvuođa ruđaid. Rabas reive váhnenráđi bargolávdegottis Guovdageainnu suohkanii sátnejođiheaddji bokte ¶ Mihttomearrin lea, servvoštallama, fysikálalaš lahkavuođa ja oadjebas rájiid bokte nannet máná iešdovddu, iešbirgejumi ja nákcema. Jus oaivvildat ahte lea juoga dutnje/didjiide, riŋges: Gáivuona sosialkantuvrra, Jani Albrigtsena bokte tlf. 77 71 83 00 johtileamus lági mielde. Sámegiel oahppoplána L97 S lea “prinsihpaid ja njuolggadusaid” bokte ja eanas fágaid bokte buorebut heivehuvvon min guovlluide go L97, M87, L74 ja ovddeš plánat. Departemeanta namuha Børre Knutsena bismmaviháheapmái Guovdageainnus, Hognestad ášši, dupmostuolu bokte bidjan eret virggis Børre Knutsena, Ludvig Nessa ja Kørner, nissonolbmo bisman namaheapmi ja dál nugohčoduvvon Guovdageainnu-ášši ággan ođđa njuolggadusaide. Dálá lága bokte eat sáhte bargat bohccuiguin nu go ovdalašáiggi, joatká Eira Buljo. Šalddi bokte lei luodda buot jiekŋan, muitala Sven-Roald Nystø. Dákko bokte lea maiddái váikkuhan doalahit ealli sámi kultuvrra. Boazodoallohoavda Jon Meløy čállá maŋemus boazodoallo-ođđasiin ahte Stáhta eanandoallodepartemeantta bokte ja boazodoallu NBR:a bokte leaba šiehttan ahte boazodoallit sáhttet “vuovdit” doaluideaset. –Muhto, nugo mun ipmirdan, de ii sáhte EØS mearrádusaid bokte reguleret boazobiergoimporterema, muitala Meløy. Namalassii sámeguovllus olmmoš sáhttá bohcco bokte ávkkástallat árktalaš guovlluid vánis luondduváriid bohcco bokte almmá mearkkašahtti olggobealde boahtti veahki haga. Dasa gullá omd. boazodoallobuktagiid gieđahallan buktagiid ahtanuššan ja gávpašeapmi ja unnimus boazologu merošdallan boazodoallobearraša bokte nu ahte ealáhusa hárjeheapmi lea gánnehahtti. Maiddái njuovvanbohccuid válljemiin ja dan bokte boazodoalu buktaga stuorrumii ferte giddet ain stuorát fuopmášumi. Gákti muitala dan historjja ahte mu váhnemat gávnnadeigga ja šattaiga oktii náitaleami bokte ja nu mun riegadin. Luondduealáhusaid bokte sámiin lea lagaš oktavuohta birrasii. Sápmelaš-bláđđi hálida čállingilvvu bokte čielggadit dálkkádatnuppástusaid ja mii lea daid váikkuhus sierra guovlluin Sámis? Oahpaheami bokte son ieš maid oahppá eanet. Sámedikke presideanta Sven-Roald Nystø lea čálalaččat gáibidan ahte sosial ja dearvvašvuođa departemeanta čilge dárkilis raportta bokte mii lei ulbmilit go eiseválddit registerejedje gii lea sápmelaš dahje kveana, ja sohkavigiid, earenoamážit psykalaš váttuid. Girjjáš muitala movt váhnemat sáhttet mánáid guldalit ja eambbo árvvus atnit *Doalvvuhan stoahkan Dát girjegihpaš čilge vuogi movt veahkehit mánáid ja nuoraid dovdat iežaset oadjebassan ja gievran, dan bokte ahte váhnemat stohket mánáiguin doaimmalaš, muhto láđis vugiin. 5 ruvnno gilu nala doarjja jus bohccot vuvdojit ovdalgo johtet dálveorohagaide jnv. Loahpas vel namuhii ahte NBR lea boazodoallošiehtadusa bokte dohkkehan dáid lágaid ja njuolggadusaid. Eai olbmot sáhte dohkkehit ahte vuoras olbmot, nuorat, mánát ja nissonolbmot duvdiluvvojit eret iežaset árbevirolaš barggus ealáhusas, dáruiduhttin lágaid ja njuolggadusaid bokte. Ii ealuid ge sáhte árračavčča rátkit árbevirolaš vuogi mielde go eamit ja bearaš lea boazodoallo lága bokte duvdiluvvon eret. Dan bokte sáhttá ráhkadit ollu doaimmaid ja bargosajiid boazodoalu siste. Ráđđeolmmái lea čállosa bokte árvvoštallan suohkana 1999 bušeahtta evttohusa ja váikkuhusaid dan ektui. Mearriduvvon lága bokte ¶ 1997´as mearriduvvui lága bokte ahte Norggas galgá leat dakkár oahppofálaldat lassin dábálaš vuođđo- ja joatkkaskuvlafálaldagaide. Aŋkke gávdno láhkamearrádus vealaheapmái, go dat lea mearriduvvon lága bokte dahje njuolggadusaid bokte mat gusket sihkarvuhtii, ortnegii ja álbmoga dearvvašvuhtii. Son reŋgui muhtun ádjá ja su eamida, ja dan barggu bokte oaččui ruovddi mainna sáhtii goddit rievváriid ja olmmošgoddiid. Iskkademiid bokte duođaštuvvo ahte lea áhpu borrat Johannasurtasa. Boastaruhttu Guovdageidnui rievddai, nu ahte boasta bođii Gárasavvonis Guovdageidnui, ii ge Haparandas Gárasavvona bokte Guovdageidnui, čilge Edel. Su barggut leat šaddan vealtameahttumat buohkaide geat dán fágasuorggi galget oahppat. Universiteahttaoahpaheaddjin son ráhkadii sámegiela oahpaheapmái vuođu maŋŋil soađi oahpaheami bokte ovttas prof. Asbjørn Nesheimmain ja univ. lektor Thor Frettiin. Muhto movt gávdnat vástádusa gii lea sápmelaš, ja dákko bokte vejolašvuođat čiekčat sámi riikkajoavkkus ? –Dát golbma ásahusa leat čadnon oktii NJFF bokte maid, ja buot mearrádusat sáhttet de heivehuvvot NJFF jurdagiid mielde, logai Trosten. –Mii eat leat movttege digaštallan movt dáhpáhuvvá jus ovddeš Guovdageainnu suohkanbáhppa Olav Berg Lyngmo dikki bokte bággehallo guođđit virggistis. Dát guokte evttohusa biddjuiga vuostálaga go válggat álge, ja jienasteami bokte mearriduvvui goabbá lea boahttevaš NSR jođiheaddji. -Addit stáda juolludemiid boazodoalošiehtadusa bokte njuolga boazobargiide geain lea doallu (driftsenhet). Vaikko vel muitala ge ahte guvhllárin ii sáhte šaddat oahppama bokte ja ahte juohke guvhllár oaidná ieš geasa galgá addit guvhllármáhtu go ieš geargá, de ii daga Sárá iežas doaimma goitge eambbo imašlažžan go ahte son dovdá hálu veahkehit olbmuid. Ulbmil dáinna prošeavttain lea ahte buot sámi birrasat miehtá máilmmi besset ođđa mállet teknologiija bokte, nu movt ISDN-linjáid, Interneahta ja TVa bokte oasálastet oktasaš sámi ávvudemiide ja prošeavttaide. Nubbi ášši mii lea beaggágoahtán, lea gosa galgá oarje-finnmárkku politikámmára ođđa visttiid hukset, ja dákko bokte bidjat dán doaimmahusa. Dákko bokte ii leat Hámmárfeasta buoremus báiki. Dakko bokte sáhttet 2 joavkku Finnmárkkus dehe Romssas beassat nubbái boahtte jagi. Prošeavtta bargojoavkku ovddasteaddji Odd Inge Sandberg ii loga daid stuora olggosgoluid jiekŋa- ja muohtahámiid prošeavttas, muhto sávvá ahte suohkan kulturskuvlla bokte váldá prošeavtta badjelassii boahtte jagiid. Fuorrávuođa bokte han sii vigget suttolaččaid morihahttit kristtalasvuhtii ja dakko bokte sii rátket olbmuid. Gieska dieđihii Ásllat-Máret áhkku Áššu áviissa bokte Guovdageainnu searvegoddái, mii munnje lei stuora jeđđehussan, muhto Máret áhkku gal lea álo áigges leamaš nuorra- ja heajutolbmuid bealušteaddji. Leaš dal mánná fuorrávuođa bokte riegáduvvon dahje leaš dal fáddarat ovttasorrut ja ellet fuorrávuođas. Ii dušše dakko bokte ahte oarjemáilmmi musihkkamálle lea seahkanan luohtái, muhto maiddái juoigan mállet leat rievdan. Dakko bokte eai leat šat riikkarájiid mat cagget ovttasbarggu. Vuođđolága § 2 lea bidjon eret doibmamis duopmustuolu bokte ja Gonagas stáhtaráđis stivre girku § 16 mielde, nu ahte loahpas stivrejuvvo Stuoradikki dáhtu mielde. Dakko bokte galget nuorat fuobmat ahte sámi-dáru guovttegielalašvuođa hástalusat gávdnojit miehtá máilmmi. Ja ovtta oasussearvvi lea lága bokte bargoaddi ovddasvástadus. Son muitala fas installašuvnnaid bokte sámi eallimis ja historjjás. Son geavaha erenoamš vugiid dán čájehit, earet eará duhkkáid bokte. Klemet Erland Hætta aŋkke jáhkká gávdnot čovdosa juolludanstivrra bokte Máze giliviesu doibmii. – Virggi bokte lea EU dál formalaččat dohkkehan ahte sin rájá siskkobealde ásset álgoálbmogat. Fuolkevuođa bokte lei Márehis lagas oktavuohta mu etniin. Gulahallat bures telefun bokte ja plánemiin manná bures. Vuosttalasttán dat mii lea dat obbalaš ulbmálaš servodat, ja dakko bokte soaitá leat oktavuohta ipmilii. Muđui sii návdojit servodatovdáneami guohccit, ja dákko bokte ain eanet nannejuvvo negatiiva myhtat sin ektui. Muhto jus lea dáhttu eambbo dieđuide min organisašuvnna birra, dahje lea dárbu lagabui čielggadeami dán cállosa sisdoalu birra, de váldde muinna oktavuođa dán telefuvnna bokte 78 46 66 17. Vars lohká áibbas vuostá ILO-konvenšuvnna nr.169, jus sámit šaddet diggerivttiid bokte gáibidit vuoigatvuođaid. –Stáhta ii leat dán ođđa láhkaevttohusa bokte čuvvon ILO artihkal 14, man vuođul lea geatnegahtton čielggadit, dahje identifiseret, makkar vuoigatvuođat sámiin leat dološ áiggi geavaheami vuođul Finnmárkkus. Muhto jus fertet, de šaddat álggos geahččat fálaldagaid mat eai leat lága bokte geatnegahttojuvvon. Daid bellodagaid, organisašuvnnaid ja listtuid bokte mat leat mielde sámediggeválggain, sáhttá oláhit buoret juogu sohkabeliid ja agi ektui Sámedikkis. Oainnat mánáid galgá stoahkamiid bokte oahpahit, inge mun lean hárjánan dasa. Gielda- ja guovludepartementa evttoha bušeahtas bokte juolludit 1,95 milj ruvnno boahtte jagi. –Mis leat leamaš workshop gos mánát leat stoahkama bokte oahpasnuvvan máidnasiidda ja maiddái hutkan ieža muitalusaid. - Rávven olbmuid sprayet divrespráyan dákko dan guovllu gokko divri gullo, earánoamážit listtuid bokte láhttis, go sáhttá daid vuollái maid čákŋat. Magga dovdat buoremusat politihkkárin gii ságastallamiid bokte ja ustivuođalaččat čoavdá áššiid. Deháleammos eaktu lea ahte Norggabealde gávdno almmolaš ovttasbargoguoibmi Sámi Oahpahusguovddážii man bokte Norggabeale oahppit sáhtašedje ohcat ohppui. Kárá_johka Dii. 18.00 – 20.00 Eahketdoalut 10 A bokte 2 vearssa Beaivvi sárdni várrepresideantta Ragnhild Nystad bokte Ovttadássásašvuohta sámi dearvvašvuođabálvalusas vuoras sámi geavaheddjiide Loabágis čuvgejuvvo prošeavttaid bokte, ja daid bokte čuvgejuvvo maid min giellaoahpahus skuvlaáiggi olggobealde. Dán jagi oaččui Sámediggi stáhtabušeahta bokte 31 miljovnna ruvnnu sámi kulturdoaimmaide. Ii leat vejolaš juohke diŋgga lága bokte reguleret, ja geavahit riektevuogádaga ja politiijáid čuovvolit juohke áidna mearrádusa. Sámedikki bokte bargat olu diehtojuohkimin ja nu ain. Sámeálbmot Bellodat lea bivdán reivve bokte ahte Justisdepartemeantta farggamusat meannudit Duopmostuollolága 76. parágrafa. Veahkaválddalašvuođa bokte ¶ Ruhtauniuvnna digaštallan čájeha ahte lea stuora erohus otná čanastagas EU:ii EØS bokte go de jus livččii miellahttun. Lean giitevaš go lean beassan johttit máilmmes ja miehtá sámi ja dakko bokte ožžon inspisrašuvnna iežan čállin dáidagiid ja duodjái, lohká Thomas. –Buot dáid doaimmaid bokte oažžut mii buori ekonomalaš ortnegiid ovttaskas boazoeaiggádiidda, seammas go dat addá vejolašvuođa veahkehit boazologu heivehit guohtumiid ektui, lohká eanandoalloministtar Lars Sponheim. Čállit ja neavttárat láidestit jo čájálmasa váldopersovnnaid namaid bokte teáhterálbmoga várdádallat internahttaeallima hui alla dásis, Rástte ja Gáissá várddusvuođas. Čálliguovttos meađušteaba teáhtergeahččiid doložiid, internahtaeallima ja boahtteáiggi viidodagaid seasadit alimus várrečohkas. Musihkka ja jávohisvuohta dolvot Gáissá jávrri botniid bodnái viežžat viisodaga. ¶ EU Ministtarráđis lea olu vuoibmi lahttu-riikkaid badjel ja dat lea deháleamos politihkalaš institušuvnnaid gaskkas EU vuogádagas. Vaikko ođđa Davvi Dimenšuvnna doaibmaplána ii čana makkárge riikka direktiivvaid bokte vuhtiiváldit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, de goit lea dát stuorra lávki ovddosguvlui. Ja sámit leat ožžon juolgesaji siskkobeallái EU fámu. ¶ Máŋgga forumain interneahtas, sms dieđuid bokte, ságastallamiid bokte ja jungeltelegráfa bokte ávžžuhuvvojit sápmelaččat čađahit miellačájáhusa Oslos geassemánu 12. beaivve. Finnmárkoláhka lea dalle Stuoradikke Justislávdegotti gulaskuddamis. ¶ Dán oktavuođas fertet mii rámidit sámedikkiid ja Sámi Parlamentaralaš Ráđi. Sii leat buohkat hui áŋgiruššan EU dohkkehit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid. EU mearrádus čájeha ahte dat avkkuha doallat oktavuođaid ja cahkat áššiid. Nu leage maiddái EU alimus orgána dohkkehan ahte EU rájáid siskkobealde ásset álgoálbmogat. Mearrádusa bokte sáhttetge sápmelaččat oažžut njuolgga kanálaid EU kantuvrraide. Doaivumis mearkkaša dat ahte sápmelaččat eai dárbbaš álo šat mannat riikkaid kantuvrraid čađa jus áigot ovddidit iežaset áššiid EU njunnožiidda. ¶ EU mearrádus lea dieđusge stuorra lávki ovddosguovllui. Muhto man ávkin das leš geavatlaččat sápmelaččaide, ferte boahtte áigi čájehit. Min mielas livččii lunddolaš ahte mearrádus čátná buot EU-miellahtu riikkaid direktiivvaid bokte váldit vuhtii álgoálbmogiid vuoigatvuođaid. Dađibahábut dat ii bargga nu. Lihkká lea mearrádusas nana politihkalaš ávžžuhus, erenomáš davvi-riikkaide váldit vuhtit sámi vuoigatvuođaid. ¶ "Don soaittát bidjot eret" . Dán dieđu ožžo 60-70 oahpaheaddji reivve bokte Guovdageainnu suohkanis. Sihke Nuoraidskuvlla rektor ja oahpolihttu ovdaolmmoš mielas lei dát hui unohas. ¶ Nordlund lohká teahter háliidivčče drámaberošdeaddji sámegirječálli teahterii muhton áigái. Girječálli dasto sáhtašii čuovvut bihttá lohkama ja teahtera hárjehallamiid, ja dakko bokte oažžut oahppu mo teahter bihttá beaivválaččat ovdána. –Dán sierra prošeaktii mii ohcat ruđaid, lohká Nordlund. ¶ FINNMÁRKU: Finnmárkku Fylkkagielda bovde ovttasbargui Innovasjon Norge, Sámedikki ha Barentsčállingotti oktasaš profileremii guolástanmeassus, mii lea njukčamánus Murmáskas, Ruoššas. Ulbmil lea oláhit ovttasbarggu Ruošša ja Norgga beale akteuraid gaskii, sihke oktasaš oasálastima bokte meassus ja eará ovttasbargodoaimmaiguin. ¶ –Návccat geavahuvvojit buoridit sámiid oktavuođa riikkarájáid rastá, muhto dán oktavuođas rissejuvvo dát bargu ovdalii go rámiduvvo. Mijá Ájgge bokte leimmet praktihkalaččat čájehišgoahtán ahte sámit leat okta álbmot ja ahte koloniijaráját eai leat min ráját, čállá NSR nuorat preassadieđáhusastis. ¶ SDS dáhtto dál ahte media ja journalisttaoahppuinstitušuvnnat vuoruhit skuvlejumi govvadaidagis ja duodji/dáiddaduodji. SDS vuordá ahte journalisttat dihtet dán fága birra, nu ahte mediai bokte boahteáiggis ožžot fágalaš kritihkka čájáhusain. ¶ Suoma Sámedikkis lea uhcán váldi. Dat sáhttáge leat váldo sivvan manne olbmot uhcán beroštit jienastit. Mannan čávčča válggain jienastedje oktiibuot 55,2 proseantta 5150 vejolaš jieansteaddjis. Jus beroštupmi galgá lassánit, de lea dehálaš ahte Sámediggi oažžu eambbo válddi go dušše álggahit, evttohit ja cealkit áššiid birra. Váikko Suoma sápmelaččat leat vuođđolága bokte sihkkaraston kulturiešmearrideami, de lea ain eahpečielggas mii dat kulturiešmearrideapmi lea. Danin lea dehálaš čielggadit dan doahpaga sisdoalu nu johtilit go vejolaš. ¶ golggotmánu14.b.:Torkel Rasmussen addá 500,- ja hástalabuot sámi journalisttaid ja buot bargiid sámi allaskuvllas. Asta Balto addá 500,- ja hástala Aura Nordberg, Asle Høgmo, Gunn Britt Retter, Randi Karlstrøm ja Terje Lindberg. Bård A.Berg addá 200,- ja hástala Synnøve Konglevoll, Steinar Pedersen ja Helga Perdersen. Yngvar Andreas Aagaard addá 500,-. Marina Olsen addá 200,- ja hástala Karin og Rolf Olsen, Zoya Wylko ja Øyvind Ravna, Mona Solbakk, Jorun Eikjok og Line Nilsen. Kirsti Lervoll addá 200,- ja hástala Freddie Hauge, Elisabeth Johansen, Atle Reiersen, Heidi Grønnbakk ja Monica Wennberg. Geir Tore Holm addá 200,- ja hástala Synnøve Persen, Arnold Johansen, Aage Gaup, Morten Johan Svendsen, "Pikene på broen" Hilde M. Miehti bokte ja Inghild Karlsen. Bernt Lyngstad addá 200,- ja hástala Gunn Andersen, Martin Lyngstad, Håkon Jørgensen, Arnt Furubakken ja Emma Vik. Gunnar Nerdrum addá 200,- ja hástala Bård Gaarder, Rolf Seljelid ja Jan Høifødt. ¶ – Hálidit šaldi Deanu rasta Ohcejoga bokte farggamuat ¶ Stuoradikki justislávdegotti ávžžuhusa vuođul lea Justisdepartemeanta bivdán cealkámuša guovtti juridihkalaš professoras Hans Patter Graveris ja Geir Ulvsteinas ráđđehusa ođđa láhkaárvalusas rivttiid ja hálddašeami birra Finnmárkkus (Finnmárkoláhka), odeldiggeproposišuvdna nr. 53 (2002-2003). Cealkámuš galgá addit kvalifiserejuvvon ja sorjjasmeahttun álbmotrievttálaš árvvoštallama láhkáevttohusas. Juristtaguoktá cealkámuša deháleamos oassi guoská Ilokonvenšuvnna nr 169 dulkomii mii lea álgoálbmot ja čearddaid birra iešheanalaš stáhtain. Dán konvenšuvnnas lea artihkkal 14 nr 1, 1.čuoggás guovddáš mearkkašupmi. Dát čuokkis guoská rivttiide muhtin guovllus gos álgoálbmogat leat ássan (árbevirolaččat hálddašan). Olgoriikadepartemeantta lea jorgalan dárogillii olles artihkkal 14 ná: "1. Guoskevaš álbmoga riekti eaiggáduššat ja hálddašit daid eatnamiid gos sii árbevirolaččat ásset, galgá dohkkehuvvot. Go dilálašvuohta lea nu, de galget čađahuvvot doaimmat váfistit guoskevaš álbmoga rievtti geavahit eatnamiid gos sii eai leat áidna geat ásset, muhto gos sii árbevirolaččat leat buresbirgejumi viežžan ja árbevirolaš doaimmaid čađahan. Dán oktavuođas galget erenoamážit deattuhit nomádalaš álbmogiid dili ja dakkár olbmuid dili geat barget johttieanandoaluin. 2. Eiseválddit galget dárbbašlaš doaimmaid čađahit identifiseren dihte daid eatnamiid gos guoskevaš álbmot árbevirolaččat ássá ja beaktilit váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti. 3. Ulbmillaš ortnegat galget ásahuvvot našuvnnalaš riekteortnegis mearridan dihte riektegáibádusaid čadnon guoskevaš álbmoga eatnamiidda." Artihkal 14, nr 1, 1. čuokkis guoská rivttide dakkár guovllus gos álgoálbmot árbevirolaččat lea ássan (man badjel lea árbevirolaččat ráđđen). Professorguoktá cealkámušas daddjo ahte fertejit eaktudit ahte dákkár guovllus dohkkehit guoskevaš álbmoga eaiggáduššanráđđejumi sihke rievttálaččat ja praktihkalaččat. Guovddáš elemeanttat eaiggáduššan- ja hálddašanrivttiin sihke Norgga ja eará riekteortnegiin lea duohta ráđđejupmi mearriduvvon guovllu badjel, namalassii riekti geavahit ja ávkkástallat daid šattuid maid opmodat buktá ja eastadit earáid geavaheamis guovllu. Eaiggáduššanráđđejupmái gullet dábálaččat, lassin dan duohta ráđđejupmái, maiddái rievttálaš ráđđejupmi. Ja dat lea namalassii riekti láigohit dahje vuovdit opmodaga ja čatnat ráddjejuvvon rivttiid dasa. Eará mearrádusat Ilokonvenšuvnnas, erenoamážit artihkal 7 ja artihkal 13, dorjot dán dulkoma. Gažaldagat leat jus dát hálddašanortnet, maid ráđđehusa láhkaevttohus ovdanbuktá, sáhttá duhtadit álbmotrievtti gáibádusaid. § 22-24:s addá láhkaevttohus rievtti vissis riggodagaid ávkkástallamis Finnmárkku báikeolbmuide, muhto dat ii atte makkárge sierrarivttiid sápmelaččaide álgoálbmogin. Artihkal 14, 2. čuoggás geatnegahttá ráđđehusa maiddái váldit barggu badjelasas identifiseret daid guovlluid gos guoskevaš álbmogis galget leat dat rievttit mat leat mearriduvvon artihkal 14 nr 1, 1. čuoggás, ja váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti. Ráđđehus ii leat áigon mearridit ráddjemiid gaskal daid guovlluid gos sápmelaččain galgá riekti eaiggáduššat ja hálddašit, ja daid guovlluid gos dušše lea sáhka geavahanrievttis. Cealkámuš geassá dainna lágiin dan konklušuvnna ahte hálddašanortnet olles Finnmárkui ferte deavdit daid gáibádusaid, mat leat biddjon artihkal 14, nr 1, 1. čuoggás. Láhkaevttohusa § 4:s lea daddjon ahte sámediggi sáhttá addit njuolggadusaid movt rievdaduvvon eanangeavaheami galgá árvvoštallat. Muhto dát njuolggadusat galget dohkkehuvvot departemeanttas. Bohtosat dás leat ahte soahpameahttunvuohta gaskal sámedikki ja departemeantta sáhttá dagahit ahte ii oktage njuolggadus mearriduvvo. Danin ii leat Sámedikkis láhkaevttohusa mielde loahpalaš bearráigeahčču das makkárat njuolggadusat šaddet. Eai ge njuolggadusat eastat ge daid mearrádusaid mat mearriduvvojit ja mat gusket eatnamiid geavaheapmái. Láhkaevttohusa § 10:s leat njuolggadusat mat gusket mearrádusprosedyrii go lea sáhka rievdaduvvon eanangeavaheami birra. Dáid njuolggadusaid mielde eai oaččo sápmelaččat dakkár bearráigeahču, mii leat dárbbašlaš artihkal 14 nr 1, 1. čuoggás. Láhkaevttohusa § 1 ulbmilmearrádusas leat sámi beroštumit biddjojuvvon seamma dássái eará deasttaiguin, ja danin ii atte sápmelaččaide geatnegahtti rievttálaš suodjalusa. § 3:s lea daddjon ahte láhka galga adnot álbmotrievtti njuolggadusaid ektui. Dát paragráfa aŋkke ii divo daid elemeanttaid dán lágas mat rihkkot Ilokonvenšuvnna. Dat mii aŋkke lea mearrideaddji dáinna, lea ahte láhkaevttohus ii movttit saji sámi eaiggáduššan- ja hálddašanrivttiid dain guovlluin gos sii árbevirolaččat leat ássan. Láhkaevttohusa § 18 dadjá ahte eatnamiid, maid Finnmárkkuopmodat hálddaša, sáhttet bidjat álbmotmeahccin, nu ahte Finnmárkkuopmodagas ii leat riekti buhtadussii. Vaikko sámi geavaheapmi sáhttá joatkit guovllus, mii biddjo álbmotmeahccin, sáhttá dat leat baicca eastagin sámi geavaheapmái. Seamma paragráfas lea daddjon ahte Finnmárkkuopmodat ii sáhte gáibidit buhtadusa dalle ge go bággolonistit eatnamiid eará almmolaš ulbmiliidda. Cealkámušas professorguovttos dadjaba ahte dábálaš buhtadusnjuolggadusat bággolonisteami ektui fertejit adnot go bággolonistit eatnamiid guovllus, gos artihkal 14 nr 1 gusto. Dát lea boađus Vuođđolága § 105:s. Ja § 19:s lea mearriduvvon ahte Finnmárkkuopmodat ii galgga suodjaluvvot dan vuostá, ahte dan riektedilli dahje vuoigatvuođat rievdaduvvojit, ráddjejuvvojit dahje heaittihuvvojit lága bakte. Cealkámuš dadjá ahte dat lea konsešuvdnarihkkun geavahit dákkát rievdadanrievtti, jus dat ii adno čađahit molssaevttolaš dohkkeheami sápmelaččaid vuoigatvuođain, mii duhtada konvenšuvnna. Juristaguoktá čoahkkáigesson konklušuvdna lea ahte stivrenortnet Finnmárkkuopmodahkii ja njuolggadusat mearrádusaid sisdoalus, eai atte sámi álbmogii daid eaiggáduššan- ja hálddašanvuoigatvuođaid, maidda dán álbmogis lea riekti artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá bokte. Cealkámuš maiddái gieđahallá ilokonvenšuvnna artihkal 15, mii guoská riggodagaide mat leat čadnon daidda eatnamiidda, maidda álgoálbmogis leat vuoigatvuođat artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá bakte. Konvenšuvnna artihkal 15:s daddjo čuvvovaččat: "1. Guoskevaš álbmoga vuoigatvuohta luondduriggodagaide sin eatnamiin galgá erenoamážit váfistuvvot. Dákkár vuoigatvuođat gokčet dán álbmoga rievtti oassálastit dáid riggodagaid geavaheamis, stivremis ja suodjaleamis. 2. Áššiin, gos stáhta doalaha eaiggáduššanrievtti minerálaide, eatnanvuol riggodagaide dahje eará riggodagaide, mat gávdnojit guovllus, eai galgga eiseválddit bidjat johtui dahje dohkkehit makkárge iskkadeami dahje riggodagaid geavaheami dán álbmoga guovllus, ovdal go leat ásahan dahje váldán atnui ráđđeaddinortnegiid dáinna álbmogiin, gávnnahan dihte jus ja man muddui sin beroštumit sáhttet vaháguvvat. Go dát lea vejolaš, de galgá guoskevaš álbmot oažžut oasi dákkár geavaheamis ja galgá oažžut maiddái buhtadusa juohke vahága ovddas, maid dákkár geavaheapmi mielddisbuktá." Erenoamážit dain guovlluin, mat artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá vuollái mannet, leat sápmelaččain álgoálbmogin garra vuoigatvuođat riggodagaide. Dás lea spiehkastat, mii guoská ozolaš minerálaide (dakkárat main lea iešdeaddu 5,0 dahje eambbo), ja vuoigatvuohta petroleumriggodagaide, mat Norgga lága mielde gullet stáhtii. Go lea sáhka eará riggodagaid birra de dat gullet eaiggádii oktan daid ráddjemiiguin mat čuvvot earáid konkrehta geavahanvuoigatvuođaid. Vuolggasadji lea dasto ahte sápmelaččain artihkal 15' bokte dain guovlluin mat gullet artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá vuollái lea riekti ávkkástallat buot dain riggodagain mat gullet eaiggádii, daiguin ráddjejuvvomiiguin mat leat namuhuvvon badjelis ja daid dábálaš njuolggadusaguin mat Norgga rievttis leat buohkaidrievtti birra. Láhkaevttohusa § 21:s leat earret eará njuolggadusat buohkaidrievtti hárrái, mat gusket bivdui, smávvafuođđobivdui, sáivačáhceguolásteapmái sihke stákkuin ja giehtavađuin. Professorguovttos oaivvildeaba ahte lea garra eahpádus jus dát njuolggadusat čuvvot konvenšuvnna artihkal 14 ja artihkal15. Láhkaevttohusa § 21:s earret eará áigot addit buot Norgga ássiide rievtti dákkár vuoigatvuođaide Finnmárkkus. Cealkámuš cuiggoda ahte dát vuoigatvuođat eai gula oppalaš buohkaidriektái Norgga rievttis. Danin eai sáhte dáid vuoigatvuođaid guođđit eaiggáduššan- ja hálddašanvuoigatvuođain mat čuvvot artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá. Artihkal 15 nr 1 addá viidáseappot guoskevaš álbmogii rievtti oassálastit riggodagaid ávkkástallamis ja hálddašeamis sin guovllu siskkobealde. Dát mearrádus guoská maiddái guovlluide artihkal 14 nr 1, 2. čuoggás (gos sápmelaččain dušše lea ávkkástallanriekti). Cealkámuš gieđahallá maiddái man mávssolaš Sámedikki dohkkeheapmi lea iešguđetlágan oktavuođain. Das lea árvu "makeskiftesynspunkt" oktavuođas maid sámi vuoigatvuođalávdegotti eanetlohku atná vuođđun, ja das leat goappáš oasit Finnmárkkus biddjojuvvon oktii oktasaš hálddašeami vuollái mas lea namma "Finnmárku eananhálddašeapmi" (proposišuvnnas lea dat namma rievdaduvvon ja lea "Finnmárkku opmodat" ). Dát ortnet eaktuda ahte Sámediggi galgá miehtat dasa ahte sápmelaččat ožžot ráddjejuvvon vuoigatvuođaid sis Finnmárkkus dan ovdii ahte ožžot eambbo fámu olggut Finnmárkkus. Cealkámuš eahpida sáhttá go láhkaaddi addit Sámediggái gelbbolašvuođa das ahte sirdit vuoigatvuođaid mat čuvvot artihkkala 14 ja 15. Cealkámušas lea obbalaš konklušuvdna. Das leat vuođđun sápmelaččaid vuoigatvuođat mat leat artihkkal 14 nr 1,1. čuoggá vuođul ja mii lea ahte eaiggáduššat ja hálddašit daid eatnamiid gos sii orrot. Cealkámušas ii boađe ovdan man stuora guovlluid birra lea sáhka, maid sápmelaččain lea riekti eaiggáduššat ja hálddašit artihkkal 14 nr 1, 1. čuoggá vuođul. Muđui de váldet vuođu artihkkal 15:s mii gáibida ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat riggodagaide dain guovlluin gos sii orrot galget leat seammalágan vuoigatvuođat go dat rievttit mat muhtun eaiggádis obbalaččat leat Norgga rievtti vuođul. Cealkámušas vel deattuhit ođđasis ahte konvenšuvdna eaktuda stáhta identifiseret daid guovlluid gos sápmelaččat orrot, vai sin eaiggáduššan- ja hálddašanvuoigatvuođat oččoše rievtti dohkkeheami. Ráđđehus lea dadjan dakkár kártema dárbbašmeahttumin, jus fal ráhkaduvvo hálddašanortnet olles Finnmárkui mii lea dohkalaš konvenšuvnna ektui. Professorguoktá leaba gal oalle muddui ovttaoaivilis dainna. Danne šaddet guokte vuogi dasa movt sáhttá deavdit konvenšuvnna gáibádusa. Juogo addet sápmelaččaide oamastan- ja eaiggáduššanvuoigatvuođaid daidda guovlluide gos sii árbevirolaččat orrot, dahje ahte ráhkadit olles Finnmárkui hálddašanortnega mii obbalaččat addá sápmelaččaide dakkár sajádaga mii sisttisdoallá ahte konvenšuvnna gáibádus eananvuoigatvuođaide devdojuvvo. Juristaguoktá eaba oaivvil láhkaevttohusa hálddašanortnega deavdit konvešuvnna gáibádusaid. Konvenšuvdna gáibida eambbo go dan ahte dohkkehit álgoálbmogiid rivttiid atnit árbevirolaš guovlluid ja gáhttet kultuvrra luondduvuođu. Finnmárkkuopmodaga mearrádusnjuolggadusat eai leat láhkaevttohusas hábmejuvvon nu ahte sápmelaččaide lea sihkkarastojuvvon geavahanriekti ja kontrolla iežaset guovlluin, nu movt eaiggádiin dahje hálddašeddjiin leat Norgga lága mielde. Jus Finnmárkoláhka galggaš deavdit Ilokonvenšuvnna eananriektegáibádusaid de ferte mearrádusnjuolggadusaid rievdadit dakkárin ahte sápmelaččaide sihkkarastojuvvo dakkár kontrolla mii eaiggádiin dábálaččat galgá. Jus dát ii leačča áigeguovdilin olles fylkii de ferte sierra sámi guovlluid identifiseret. Láhkaevttohusa § 5 mielde ii galgga láhka duohtadit daid priváhta dahje kollektiivvalaš vuoigatvuođaid mat juo leat olbmuin ja mat leat vuođđuduvvon oamastus dahje guhkit áiggi geavaheami ala. Dasa lassin de gáržžiduvvo Finnmárkkuopmodaga gelbbolašvuohta stáhtalaš álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid dihte. Juristaguoktá oaivvildeaba ahte dát mearrádusat dagahit sierralágan ovdáneami. Duopmostuolut identifiserejit sámi guovlluid ja dohkkehit vuoigatvuođaid. Dohkkeheapmi lea daid njuolggadusaid vuođul maid Alimusriekti lea atnán ođđa duomuin jagi 2001:s (Selbuášši ja Čáhputášši). Ná bohcidivččii iešalddis juhkkojuvvon eaiggáduššan- ja hálddašanortnet fylkkas. (Dás boahtá ovdan ahte juristaguoktá oaivvildeaba duopmostuoluin leame guovddáš barggu ráhkadettiin Finnmárkku eanan rivttiid ortnega.) Loahpas cealkámušas fas boahtá ovdan evttohus mii čuožžu láhkaárvalusas ja mii lea álbmoga bivdin ja guolástán jna. rivttiid birra. Daddjo ahte dát evttohus dáidá leat artihkkal 15 vuostá. Jus láhka galggaš deavdit artihkkal 15 de fertejit vel sápmelaččat sihkkarastojuvvot beassat leat mielde almmolaš mearrádusain mat gusket sin vuoigatvuođaide. (Vuolláičálli oaivvilda juristaguoktá leat beare várrogassan dán čuoggás. Mu oaivila mielde ii dárbbaš ii eahpidit ge ahte jus olles Norgga álbmogii addojuvvo riekti bivdit ja guolástit sámi guovlluin de dat rihkku konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkala. Eai lulli olbmot ipmir dán, danne go sii leat hárjánan geahččat olles Finnmárkku sierra koloniijan. Muhto sápmelaččat eai gal sáhte ovdamearkka dihte álgit gáibidit sullásaš vuoigatvuođaid Hardangerduoddaris dahje priváhta várreboanddaid eatnamiin.) Dán guovtti professora konklušuvdna ii gal leat mihkke ge ođđa áššiid. Cealkámuššii mii bođii 1993:s (NÁČ 1993:34) riekteáššedovdijoavkkus mii lei sámi vuoigatvuođalávdegotti vuolde, lei vuolláičálli čállán čielggadeami mii ii čuvvon vuoigatvuođalávdegotti oaivila. Dán čielggadeamis lei konklušuvdnan ahte sápmelaččain lea rievttit vuoigatvuođaide Ilokonvenšuvnna artihkkala 14 nr 1,1. vuođul. Ja dat rievttit leat eaiggáduššat ja hálddašit olles sis Finnmárkku (Guovdageainnu, Kárášjoga ja ovdalaš Buolbmága). Ii ge dat mávsse ahte sis eai leat sullásaš rievttit maid eará osiin Finnmárkkus. Riekteáššedovdijoavkku eanetlohku celkkii dalle ahte artihkkal 14 addá dušše geavahanvuoigatvuođaid sápmelaččaide. Erenoamáš álbmotriektečehpiid árvalusas, mii bođii 1997:s (NÁČ 1997:5) celkkii dát joavku ahte sii leat muinna ovttaoaivilis obamuddui. Dan seammás dajai joavku ahte riekteáššedovdijoavkku eanetlogu cealkámuš dán jearaldaga ektui ii leat obanassiige doallevaš. Mu doavttergrádabarggus 1999:s ákkastallan lagabuidda sápmelaččaid eaiggáduššan- ja hálddašanrievtti vuođu olles siskkit Finnmárkkus. Dan dahken sihke historjjá vuođuin ja artihkkal 14 dulkomiin, ja maid dainna go geahčadin daid šiehtadallamiid mat ledje ovdal Ilokonvenšuvnna nr. 169. Ain lea eahpesihkar movt manná ovddosguvlui maŋŋel go professorat Graver ja Ulvstein leaba buktán ođđa cealkámuša. Ráđđehus lea hui čielgasit dadjan áigut atnit gudnis álbmotrievtti. Dál leažžá vel oaidnit čuvvot go dieid sániid mielde makkár ge doaimmat. Muhto dál gal lea váttis eiseválddiide diktit leahket dan ášši, sii fertejit šiehtadallagoahtit sámedikkiin daid jearaldagaid. ¶ Boazodoallohoavda lea duhtavaš go eiseválddit leat juolludan stáhtabušeahta bokte 15 miljovnna ruvnno Oarje-Finnmárkku boazologu heiveheapmái. ¶ Boazodoallohálddahus ásahii čakčat 2002 prošeaktakantuvrra Guovdageidnui, mii lea doaibman gulahallangaskaoapmin stáhtaeiseválddiid ja boazodolliid gaskkas. Hætta dieđuid mielde lea kantuvrras lagas gulahallama bokte boazodoaluin ovddidan sávaldaga ahte galggaše buoret bonusortnegat sidjiide geat guđđet ealáhusa ja sidjiide geat unnidit ealuideaset. ¶ Solbakk lohká ahte gávdno maid nubbi muitalus Ludvig Filip anašeami birra Sámis, ja dat lea Ánára bealde.–Dás muitaluvvo ahte Ludvig Filip ráhkadii máná muhton Enodaga sáminiidii, ja ahte dát sámenieda dásto náitalii Erik Kollstrømman ja dakko bokte leat fuolkkit Kollstrømmain Deanus. Solbakk ii hálit máŋggeláhkai duođaštit ahte Kollstøm bearaš Deanus duođai lea ránska gonagasa Ludvig Filip máŋisboahtit.–Mis leat dušše muitalusat gonagasa mátki birra masá sáhttit dorvvastit. Muhto jos muitalusaide jáhkit, de dalle han Kollstrøm bearrašis lea ránska gonagasa varra, árvalásttá historikkár Aage Solbakk. ¶ –Lean máŋgii rahčan iežan dohkkehit ja lean garra proseassa bokte ovdánan olmmožin. Geahččalattan ollesáigge rájiid rasttildit ja guoskahallat áššiid mat máŋgasii leat rašit. ¶ –Lean válljen humora bokte almmustahttit hearkkes ja čiegus áššiid. Áššiid maiguin mii eat hálit rahpasit ja almmolaččat deaivvadit. ¶ – Dađibahábut ledjen stivrramearrádusa boastut ádden. Gádden leat doarvái ahte váidda manná sámediggepresideantta bokte alimus hálddahusriektái. Muhto lága mielde ferte ášši gieđahallojuvvot fas ođđasit sámedikki stivrras. Danin maŋŋoneimmet čoahkkin bovdehusain. Dan mun šállošan. ¶ Girkočoahkkin 1997:s válddii vuostá hástalusa sihke oskkuidgaskasaš organisašuvnnas ja ONa riikaidgaskasaš ovdánahttin logijagis (1995-2004), ja bargagođii stuora áššesurggiin mii lea álgoálbmogiid birgenvejolašvuođat, vuoiŋŋalaččat, kultuvrralaččat ja materiálalaččat. Dalle daddjojuvvui ahte álgoálbmogat geain leat váldán riggodagaid eai leat ožžon nohkka mávssu dan ovddas maid sis leat rievidan: "Billistuvvon luondduvuođđu lea vahágin buot eallimii, muhto álgoálbmogiidda lea materiálalaš birgen - luondduvuođu bokte - áibbas bákkolaš vai sin kultuvra ealášii. Go lea nu lagas oktavuohta gaskal luonddu ja oskku, dalle dagaha luonddubillisteapmi maid vuoiŋŋalaš roassodili ja áhkitvuođa." ¶ -Vásáhusaid mielde de oainnan ahte skuvllain ja veahkkeapparatain soitet deattuhit menddo olu feminina árvvuid. Ásahusain nugo mánáidgárddiin, skuvllain ja sosiálabargguin barget maid eanaš nissonolbmot. Jáhkan erenoamážit sámi gánddat dárbbašit praktihkalaš bargguid bokte oahppat skuvlabargguid. Jus sis leat sosiála váttisvuođat, de jáhkan veahkkeapparata dárbbaša eambbo maskulina árvvuid veahkehit dáid gánddaid. ¶ Jos leaš nu ahte heajos kritihka vahágáhtta sámimusihka ,de lea dat issoras rašis dilis, ja dan in jáhke mon. Báicco lea dáža musihkkár ja buvttadeaddji Svein Schultz rašši go čuoččuha mannan bearajadaga Min Áiggis ahte sámi árvvoštallit leat vahágiin sámimusihkii. Mari Boine musihkkár Schultz geavaha iežas fápmoposišuvnna ja viggá dáinnalágiin bissehit njálmmi sámiárvvoštalliin. Dagblad musihka árvvoštalli lei addán viđeža “Ija Hearva” CD:i. Dál lea Schultz behtohallan ja sivahállá sámimusihkka árvvoštallid go sii áivve leat heajos kritihka addán dán CD:i. Mearkkašan veara lea ahte justa dát seamma Schultz ieš lea buvttadan ja hápmen musihka dán CD:s. In doaivvu dat seamma Schultz livčii ná garrasit fallehit árvvoštallid jos buori kritihka livčii ožžon. Muhto rašisvuođas son geavaha oahppes fápmoteknihka. Son earret eara čuoččuha ahte “Ija Hearva” CD:a musihka veadjá beare ollu gáibidit sámiárvvoštalliin. Oahpes fápmoolbmuid lávejit ge dadjat: Don it máhte maidige, danin galggat orrut jaska. Justa dán fápmoteknihka geava Shultz sámiárvvoštallid vuosta ja geažuha ahte sis ii gávdno gelbbolašvuohta. Son maid atná iežas fápmoposišuvnna ja váldá dan fridjavuođa ja bivdá váldodoaimmaheaddjiid sámimedijain dáid journalisttat ovdanbuktet CD álmmohemiid earráláhkai. Dat mearkkaša ahte Schultz viggá degraderet sámimusihkkaárvvoštallid. Schultz lohká ahte Sámi musihkka árvvoštallit jorgalit sealggi dáidda sápmelaččaide geat vigget earralágan musihka buktit ovdan. Oaivvilda go Schulz ahte sámimusihka árvvoštallit álo galget leat solidáralaččat iežaset musihkii mii lea earralágan ja dakko bokte bidjat dan bajimužžan. Jos nu leaš “Musihkka Hearra Schultz” de mon in oainne maŋŋeálágan ávkki árvvoštalallmis. Lea maid nu ahte ii buot áiggii earranláganvugiin lihkostuva. Ii dat ge leat duohta ahte sámimusihka árvvoštallit jorgalit sealggi earraláganvuohkái. Sihke Wimme Saari, Johan Sara JR. ja Mari Boine leat ožžon erenoamáš buori árvvoštallamiid goitot Min Áiggis. Ja gii sáhttá čuoččuhit ahte Sara JR, Wimme ja Mari musihka ii leat earalágan ja erenoamaš. Dađe bahábut ii leat “Ija hearva” CD dán seamma kategorijas. Dagbladet árvvoštalli čállá ahte Ann-Mari lea boahtvaš Mari Boine. Livččii dieđus dearvvaslaš sámimushkii jos Boine oaččošii duođalaš hásttaleaddji ja gilvaleaddji, muhto in leat velá odná dan beaivái fuomášan dakkára sámi máilmmes. Mii muđui dáiddalalš árvvoštallamiid guoská de leat Sámidáidarat iešguđet suorggiin máŋimuš jagiid deattuhan ahte lea dehálaš ahte Sámimedijat árvvoštallet sin dáidaga. Sis han hui dávja leat ovdamunit go dovdet sin kultuvrra, oaivvildit sii. Boahteáiggis savašin mon ahte justa dakkár rášis fápmoolbmot eai galggašii áitagiin nágodit jávohuhttit sámiárvvoštalliid. Jos sámiárvvoštallit vuollánat, de dat loahpaloahpas báicco sáhttá váikkohit sámimusihka ovdáneapmái. ¶ Jus Ráđđehus oaivvilda duođas nannet sámi kultuvrra ruđalaččat, de gal livčče galgan namahit konkrehtalaš doaimmaid. Iige dan livčče lean nu váttis. Dán jagi oaččui Sámediggi stáhtabušeahta bokte 31 miljovnna ruvnnu sámi kulturdoaimmaide. Sávaldat lei 50 miljovnna ruvnnu. Boahtte jagi ovddas lea Sámediggi rehkenastán dárbbašit 70 miljovnna ruvnno kulturbeallái. ¶ –Dál mannagoahtá buoret guvlui Guovdageainnus, illuda sátnejođiheaddji Jan Ole Buljo. Ásaheapmi addá gaskkal 8 ja 12 ođđa bargosaji. Guovllu bargomárkankantuvra jáhkká mátketelefuvdnaoperateuvra ásaheami Guovdageidnui lihkostuvvat, earret eará go Guovdageainnus lea jo UNIREG bokte badjil 100 olbmo geain lea dát gelbbolašvuohta mii dárbbahuvvo telefitnodagas. Danne lea A-etahtas dáhttu doarjut Chess Communication doarjjaohcama oahpahit bargiid. Olles kursen máksá birrasiid 640.000 kruvnna ja galggašii beannot mánus čađahuvvot. Sii leat maid ohcan ásahandoarjaga Stáda ealáhus ja guovllufoanddas. Chess Communication lea fitnodat mii stuorru jođánit. Sis leat sulli 500 ođđa kunddarat juohke beaivvi. Dasa lassin háliida Chess Communication viiddidit iežas doaimma davviguovlluide, nu go Supmii ja Ruoŧŧi. Šaddá Guovdageainnu ossodat mii galgá dieid ođđa oktavuođaid ovddasvástidit, go Guovdageainnu ossodaga ovddemuš bargu lea ođđa kundariid háhkat. ¶ Nie čilge filbmadahkki Anne Lajla Utsi filmmas birra. Son lohká filmma maiddái leat ráhkisvuođa birra. Frank ja Regine Juhls ráhkisvuođa birra dáidagii, alit dálveijaide davvin ja nieguide. Filmma temá lea maid dat go olbmot duvdašuvvojit eret servodagas. Anne Lajla Utsi muitala ahte sutno silbamáidnasis leat duos dás ain boahtán stálut, gáđašvuođa ja bahávuođa bokte. Dego hui akto dronnet lea Regine geahččan gillái iežaset šloahtas. Frank lea leamaš su gonagas. –Deaivvadeami bokte Juhls guoktáin vásihin guokte imašlaš olbmo, geain ain lea duohta ráhkisvuohta dáidagii ja sámi álbmogii, vaikko vel leabage vásihan vuostehágu. Áiggun sutno birra muitalit rámisvuođain ja dohkkehemiin, lohká filbmadahkki Anne Lajla Utsi, gii sávvá filmma boktit jurdagiid. –Sávan ahte filbma sáhttá nu váikkuhit ahte bidjá olbmuid jurddašallat jantelága birra ja movt dat hehtte máŋgasa ollašuhttimis iežas nieguid. Sáhttágoson oahppat maidege Frank ja Regine Juhlsas ja sutno nieguid ollašuhttimis, jearrá filbmadahkki. ¶ Maŋŋel go álggii aktiivvalaččat politihkket, de lea feara makkár bargguid čađahan. Lea leamaš aktiiva AUF:s, Bargiidbellodasa nissonlihkadusas ja Deanu Bargiidbellodagas. Dál lea jođiheaddji Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš ráđis ja miellahttu Bargiidbellodaga eurohpálávdegottis. 1999 rájes lea leamaš Finnmárkku fylkkadiggái várrelahttun ja lahttun. 2001:s lei maid jahkebeali politihkalaš ráđđeaddi dalá gávpe- ja ealáhusministarii Grete Knudsenii. –Lea somá politihkket. Oahpásmuvat ollu olbmuiguin ja oahpat čađat juoidá ođđasa. Helga Pedersenis lea miella dahkat juoidá Finnmárkku ovddas. –Finnmárku lea fylka mas leat stuora vejolašvuođat, maid dál eai oro váldon atnui. Nugo kultuvrra bokte oaččuhit eanet bargosajiid, lohká son ja namuha dán oktavuođas filmma ja duoji. ¶ Áibbas gieskat gullen dákkár iešalddis suohtas máidnumma muhtin olbmos, guhte lei ohcamin skuvlii sámegielat oahpaheaddjin. Dán dáhpáhusa maŋŋá lean guorahallan ášši prinsihpa duoppil dáppil. Lean muhtumin johtán Duiskkas. Gullen doppe dáluisida gean luhtte orron, imaštallamin, gos mun ledjen oahppan duiskka giela nu bures. Dollen ja doalan ain otnege iežan duiskka giela máhtu viehka unnin. Gulahalan gal beaivválaš eallindilálašvuođain buvddas, restoraŋggas, báŋggus, jana. Juoba duiskalaš skuvllas fitnen muitaleamin sámiid eallima birra ja vástádallen oahppiid gažaldagaide. Muhto jus galggašin skuvlii barguioahpahit duiskkagielat oahppiid sin gillii, de gal livččen coggan ieažan boasttu báikái. Sámeskuvllain vurdo dávjá máhttu oahpahit sámegillii. Dalle ferte vihkkehallat, makkár giellamáhttu olbmos lea. ii leat doaivái, jus gulat gean nu duođašteamin dan birra. Iige leat ovtto doarvái jus bábir duođašta giellamáhtu. Danin leage buorre fuobmát, ahte Suomas oahpaheaddji galga hálddašit oahpahusgiela. Ja go skuvlla oahpahusgiellan leat sámegiella, de luonddolaččat oahpaheaddji berre hálddašit nu sámego suomagielage. Dat lea eanet go ahte "máhttá" , man meroštallan lea váttis. Giellamáhtu, dan dáhpáhusas hálddašeami, meroštallá dat guhte lea bargi válljemin. Mu oaidnu lea, ahte go olbmo eatnigiella de son hálddaša giela ja dan beallis sus lea kompeteansa oahpahit sámegillii. Dallege oahpaheaddji gártá duollet dálle ohcat gielalaš veahki iežas barggus. Dieđusge son dárbbaša oahpaheapmái dan lassin eará máhtuid. Vieris gielagiid bokte ferte giellamáhtu guorahallat čiekŋaleabbot. Jus vel geavahan iežan ovdamearkan, in jáhkašii beassat Ruŧŧii ruoŧagielat oahpaheaddjin, vaikko máhtange giela ieažan mielas beanta bures. Várra mii berret doallat gitta das, ahte sámegielat oahpaheadjji duođai hálddaša sámegiela. Dan lassin livčče buorre ahte skuvllas buohkat, geat veaháge máhttet sámegiela, geavahit dan. Ohcejogas Ville Ásllat, skuvlastivrra sátnejođiheaddji ¶ Jus Sámediggi galgá sáhttit váikkuhit ruhtasisaboađu, de gal ferte Ráđđehus meannudit Sámedikki árvalusaid rahpaseabbot go dál. Sámediggi galggašii beassat mearridit maiddái ruhtasisaboađu badjel, iige dušše mo juolludeamit galget geavahuvvot. Dan sáhtašii dahkat šiehtadallamiid bokte Ráđđehusain. ¶ ÁLTÁ: Norlysfestivála (guovssahasfestivála) lea jođihan juo máŋga čuođi billeahta vaikke eai leat vuos álmmuhan maide. Lágideaddjit dieđihit ahte eai goasse ovdal leat ná árrat jođihan nu bures. Lea Solveig Kringlebotn ja Áilu Gaup, Madredeus, Dee Dee Bridgewater ja Odd Børresen jietnadeaivadeamit mat vuvdet buoremusat. –Orro dainna lági ahte fálaldaga govdodat geasuha obmuid. Dán njealjji konsertii maidda leat vuovdán bures lea opera rájes juoigamii, ja fádo ja jazz bokte gitta viissaid lávluma rádjái, lohká festiválahoavda Ulf Jensen. ¶ Inger Anita Smuk lohká dál 18 oahpahalli miehtá Norgga. Su bargu lea gozihit ahte buot manná ortnet láhkái dáinna fálaldagan, mii lea šaddan hui bivnnut boazodoalu nuoraid gaskkas. –Šiehtadusa bokte ii ruhtaduvvo eará 17 oahppi ja bagadalli, muhto aŋkke leat odne 18 oahpahalli. Dasa lea sivvá go Lulli-Trøndelága fylka lea ieš ruhtadan ovtta, vuoi sin fylkkas lea maid boazodoalu oahpahalli. Dat lea hui erenoamáš, lohká Inger Anita Smuk. ¶ Skeaŋkkat fárus. Meahcce-Vulles ledje lávkka dievva skeaŋkkat mielde, maid son jugii gilvvu bokte ja loahpaid bálkulii vel miehtá sále. ¶ Skeaŋkkat fárus. Meahcce-Vulles ledje lávkka dievva skeaŋkkat mielde, maid son jugii gilvvu bokte ja loahpaid bálkulii vel miehtá sále. ¶ Ohcamat orrotleamean duođašteamen eanet aht eanet ON vearjobearráigeahččiid jođiheaddji Hans Blix čuožžuhusaid ovdal soađi. Su konklušuvdna lei ahte Irakas eai gávdnon makkárge šahkkebillistanvearjjut. Jus amerihkalaččat eai jođáneamossat gávnna duođaštusaid iežaset čuožžuhusaide, de gal sii gávnnahallet leat dájuhan máilmmi. Dahje vel buot vearrámus: Gielisteami bokte leat sii viggan oažžut ON-doarjaga fallehit Iraka. ¶ Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala - daččaid ja sápmelaččaid. Levgema bokte šaddáge sámi álbmot ja kultuvrra eambbo oidnodii. Almmolaš leavgabeivviid fertejit buot stáhta visttit levget Norgga leavggain oktanaga sámi leavggain. ¶ Sámediggi lea ovdal gáibidan šiehtadallat Ráđđehusain sámeáššiid birra. Boahtte jagi stáhtabušeahtta evttohus nanne dákkár dárbbu. Šiehtadallamiid bokte sáhtašii Sámediggi buorebut váikkuhit bajimuš bušeahtarámmaid ja makkár ovddasvástádus iešguđetge departemeanttas galgá leat sámi áššiid ektui. Bušeahttabarggu ja ođđa dárbbuid sáhttá viehka álkit heivehit dákkár šiehtadallamiida. ¶ -Sámedikkis han lei čoahkkin Ealáhusministtarin. Dakko bokte leat beassan mielde. Dál go lea gulaskuddan áigi, de han vel besset oaivildeaset ovdanbuktit. Gulaskuddan han lea vai buot bealit besset váikkuhit, lohká Eira. ¶ -Mu vuolggasadji lea dat ahte gokko leat sámi beroštumit doppe beassa maid Sámediggi mielde. Álggus beassa guit Sámediggi Finnmárkkuopmodaga bokte leat mielde mearredeame, lohká Eira. ¶ VUOIŊŊALAŠ ALTERNATIIVA: Dál lea áigi heivehišgoahtit psykiatriija dálkkodeami sápmelaččaide. Danne ferte viežžat veahki noaiddis, gii máhttá vuoiŋŋalasvuođa bokte veahkehit mirkogeavaheddjiid, oaivvildii olles panela Oslos Sámiid Searvvi semináras "Mirkogeavaheapmi ja psyhkalaš gillan sápmelaččaid gaskkas Lulli-Norggas" . Gurut bealde: Oslo gárrenmirko gelbbolašodaguovddáža jođiheaddji xxxx xxxx, Oslo Sámiid searvvi Risten Ravdna Hætta, bearašterapeuta Johan M. Gaup, Dearvvašvuođa departemeantta sáttaolmmoš xxxx xxx ja dutki Gunn Tove Minde. ¶ Noaidi ii dábálaš Datte ge ii leat vel buohcceviesuin dábálaš viežžat buorideddjiid olggobealde iežaset fágafierpmádaga, vaikko alternatiivvalaš dálkkodeapmi lea dohkkehuvvon medisiinnalaš dálkkodeami bálddas. Jus buohcceviessu háliida noaiddi veahkkin, de fertejit viežžat su olggobealde iežaset organisašuvnna ja dan oktavuoŋas lea dutki Gunn Tove Minde mielas dehálaš ahte sápmelaččat ieža besset válljet noiddiid. –Mun lea ovdalaš bargguid bokte vásihan ahte ii lean nu álki gávdnat dohkalaš dálkkodeddjiid. Muhto váttisvuohta gávdnat dohkalaš buorideddjiid ii lean min iežamet fágabirrasis, sámi fágabirrasis. Váttisvuohta lei ahte guovddáš dearvvašvuođaeiseválddit eai luohttán sámi gelbbolašvuhtii; ahte mii diehtit gii lea dohkalaá buorideaddji, ja gii ii leat, lohká Minde. Jos dearvvašvuođadirektorahta dohkkeha geavahit noaiddi psykiatriijas, de oaivvilda Minde ahte sámi fágabiras galgá ieš beassat válljet daid. ¶ Hætta lohká Guovdageainnus hui oallugiid mat barget musihkain. 47 nama leat fuobmán geaidda leat sádden bovdehusa. –Dađi bahábut lea dáhpáhuvvan ahte ollu bovdehusat leat boahtán ruovttoluotta, go boasta ii loga dovdat čujuhusaid, nu ahte dan dihte fertet dákko bokte bovdet buohkaid álggahančoahkkimii geat beroštit musihkas, lohká Heaika Hætta. ¶ TV-ráiddu "Májjá ja Sujujujjá" mánusa lea Inger Margrethe Olsen čállán. –Májjá bokte besset mánát oahpásnuvvat sámi máinnashámiiguin. Lea dehálaš ahte mánát oahpásnuvvet daidda ovdalgo oalát jávket muitalanárbevieruin, čállá son čállosis ráiddu birra. – "Májjá ja Sujujujjá" -ráiddus deaivvadit duohtavuohta ja diidaosku, dálááigi ja ovdalašáigi, fápmu ja fámohisvuohta - buot dát mánáid geahččanguovllus. Bagadallin lea Sverre Porsanger leamaš. Kirsten Máijá Alehttá Sara Anti neaktá váldorolla Májján, ja Sujujujjá ja Sunná lea ges Elle Sárá Oskal Gaup. Prošeaktajođiheaddjin lea Karen Alette Eira leamaš. Ráiddus leat guhtta oasi, ja vuosttaš oassi oidno NRK 1:žis ođđajagimánu 5. beaivvi dii. 17.15. ¶ Eambbo dieđut ja njuolggadusat dán ortnega birra leat: www.frivillig.no dahje váldde oktavuođa FRISAMain telefuvnna bokte 24163542. ¶ Go Norga badjelaš logi jagi áigi rabai priváhta gilvvu fápmomárkanis, de doalahedje elektrihkalaš jođasneahta almmolaš monopolan. Priváhta gilvu galggai doalahit energiijahattiid vuollin. Sihkarastin dihte ahte almmolaš monopola fievrredanneahta bokte ii galgan dinet eanet go dárbbašlaš, de bohte njuolggadusat dasa man ollu neahttaeaiggádat sáhtte váldit geavaheddjiin. NVE oaččui bearráigeahččanválddi. Viessoeaiggádiid Riikkasearvi mielas lea vearrámus go neahttaláiggu lassáneapmi boahtá oktanaga elrávdnjehatti lassánemiin. –Boađus šaddá ahte máŋgasat eai nagot ligget iežaset ruovttuid, čállá searvi raporttas. Sii čállet viidáseappot raporttas ahte vaikko NVE suovváge neahttaeaiggádiid váldit dan mutto ollu, de ii leat neahttaeaiggádis bággu váldit maksimála hatti, erenoamážit dakkár jagis go fertejit diehtit ahte geavaheaddjit ožžot stuora máksinváttisvuođaid. –Ii daga áššin buorebun go eanaš neahttaeaiggádat leat suohkanat mat galggaše čájehit veahá sosiála ovddasvástádusa. Šaddá nu ahte máŋgasat ožžot ekonomalaš váttisvuođaid, dadjá Viessoeaiggádiid Riikkasearvvi Dag Refling raporttastis. ¶ – Bálkkašupmi mearkkaša olu. Go dat boahtá birrasis mii ii gula boazodollui obanassiige, de lea stuora gudni. In sáhte buohtastahttit iežan Selvaagain, na earet go dakko bokte ahte leat unnán ressurssat. Selvaag oainnat ovddidii ja nagodii rievdadit lágaid. Gal mun dihten unnán su birra, muhto son leamaš oba hutkai, rámida Turi Selvaaga. ¶ SIGNALISERET: Unna njealječiegat silbanásttáš olges lumma guoras gitta. Dáčča bivttasfitnodat Moods of Norway áigu ahte maiddái dáččat galget sáhttit signaliseret boaluid ja násttiid bokte leatgo náitalan vai eai. Fitnodat lea viežžan jurdaga Guovdageainnu sápmelaččaid boahkánis. sami detaljat biktasiin2.jpg ¶ Dáinna duogážiin hálida Bargiidbellodaga sámediggejoavku diehtit movt Sámediggeráđđi lea čuovvolan daid ulbmiliid, earret eará bušeahtta vuoruhemiid bokte ja muđui konkrehta doaimmaid bokte? ¶ Álttá sámi searvvi riikkastivrra áirras Eva Josefsen maid ballá SáB hádjet NSR. –Otná dilis lea vuos NSR:s vuođđojuolgi man nalde čuožžu bures. NSR leat dat fásta ja lojála jienasteaddjit. Muhto dál lea NSR rievdadan iežas eambbo politihkkalaš bellodathápmái ja dakko bokte maid dagaha iežas váddásit gilvodillái SáB:ain. NSR:s ii leat šat dat kulturpolitihkkalaš arena, mii earuhivččii NSR SáB:as, lohká Josefsen. ¶ Sámi girkoráđđi deattuha erenoamážit ahte láhka ferte sihkarastit sápmelaččaide eamiálbmogin vuoigatvuođaid, ja dat ferte maid váikkuhit soabalašvuhtii olbmuid gaskii geain lea iešguđetlágan identitehta ja historjá. –Eiseválddit leat maŋemus 20 jagi bargan sápmelaččaid vuoigatvuođaiguin, earret eará sámi vuoigatvuođalávdegotti bokte. Muhto ođđa Finnmárkoláhkaárvalusas lea dat unnán váldon vuhtii. Finnmárkoláhkaárvalus lea beare ollu majoritehta prinsihpaid vuođul ráhkaduvvon, lohká Andersen. Sámi girkoráđđi muittuha ahte álbmotrievttálaččat lea Norga internašunála soahpamušaid ja konvenšuvnnaid bokte geatnegahtton erenoamážit suodjalit sámi kultuvrra riektevuođu. –Norgga sámeriekti váikkuha ii dušše davviriikkalaččat, muhto maiddái internašunálalaččat. Finnmárkku hálddašeapmi maid lea guovddážis go sámeriekti riikkas muđui galgá čielggaduvvot. ¶ Mannan Min Áiggis muitaleimmet Suoma sámedikkeáirasa birra gii lea 24 jagi čohkkán Suoma Sámedikkis. Dán áigodaga logai son áibbas duššás leamaš ja ii háliidan dan dihte šat joatkkit sámedikkepolitihkain. Su oainnu mielde ii leat Sámedikkis eará váldi go mearridit gos ja galli áiggi doallat čoahkkimiid. Dieđusge lea ipmirdeames ahte sámepolihkkárat heađasnuvvet go dovdet ahte sin álbmotválljejuvvon orgána, Sámediggi lea nu báneheapmi ahte eai olát váikkuhit sámiid dili. Dattege ferte muittuhit ahte juohke válljejuvvon olbmos lea ovddasvástádus doaimmahit politihkas, erenoamážit jos beassá dákkár dillái ahte lea fápmu, Suoma Sámedikkis lea iešalddis guhkes hisorjá. Dat doaimmai álgos Sámi Parlameantta namas ja vuođđudeapmi dahkkojuvvui presideantta ásahusa bokte 1973:s. Dan dihte lea miellagiddevaš gullat ahte sámedikki áirras lohká sámedikki buorebut doaibmán ovdal. Máŋggas váillahit dan seamma rabasvuođa maid oaivvildit ahte Sámi Parlameantta áigodagas gávdnui. Dat ii sáhte mearkkašit eará go ahte boahttevaš sámedikkeáirasin leat stuora ovddasvástádus geahčadit iežaset organisašuvnna, ja dat ferte dáhpáhuvvat dáb boahtteváš áigodagas. Lea juoga duohtavuođas boastut jos álbmot dovdá ahte Sámediggi vajáldahttá dábálaš eallima ja olbmuid. Okta sivvan dasa lea fuones diehtojuohkin, muhto goitge lea álbmoga luohttamuš áirasiidda mii váikkuha álbmoga duomu. Mannan sámedikkeválggain Norgga bealde lei juste dat seamma cuiggodeapmi. Álbmot dovddai ahte Sámedigi barggai dušše stuora prinsihppaáššiguin, ja vajalduhte dan beaivválaš eallima. Čoavddus dás ferte dieđusge lea ahte gávdnan dan balánssa. Jua, prinsihpat leat dehálaččat, muhto sámi servodaga ovdaneapmi beaivválaš eallimis lea maid seamma dehálaš. Dan ii sáhte Sámediggi vajáldahttit, vaikko man váttis orušii bargodilli. Go leat válljejuvvon álbmogis, de leat maid geatnegahtton bargat álbmoga ovddas. Heijjá Irene ¶ Kristtalaš Álbmotbellodat lea njuolgut biekkaid siste leamaš maŋŋel čavčča báikkálaš válggaid. Mii leat bargan gáibideaddji guorahallanproseassa maŋŋel heajos válgabohtosiid ja dál galgat mii fargga molslut jođiheddjiid man bokte šaddet bellodahkii ođđa hástalusat. Min stuorámus hástalussan dál lea addit ođđa eallima dan višuvdnii mii mis lea dan hárrái ahte cegget dakkár servodaga mas leat kristtalaš árvvut. Mii áigut leat árvobellodat ja áigut hástalit eará bellodagaid árvojearaldagaiguin. Bušeahtta mainna čájehuvvo, ruvdnokursa ja reantodássi leat dehálaččat, muhto Kristtalaš Álbmotbellodaga mielas lea ovddemustá dás sáhka ahte čájehit ovddasmorraša unnimusaide min gaskkas, geahnohemiide, sidjiide geat eanemusat gillájit ja maid geafimusaide. Dás lea sáhka eanemus guovddáš árvvuid birra, lagamužžii ráhkisvuohta. Norga lea golbma maŋemus jagi válljejuvvon leat buoremus riikan gos orru dán máilmmis. Eanasiin mis lea hui buorre dillli, muhto muhtumat gahččet olggobeallái min buori buresbirgen vuogádaga. Ruovttuheamit, gárrenmirkkogeavaheaddjit geat dárbbašit divššu, geafimusat ja sii geat leat váiban, leat sii geaid ovddas Kristtalaš Álbmotbellodat áigu rahčat. Mii áigut soahtát buot sosiála heađi vuostá. ¶ – Vaikko Davvi Dimenšuvdna ja dan maid EU dál cealká ii čana makkárge riikka direktiivvaid bokte vuhtiiváldit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, de guit lea dát stuora lávki ovddasguvlui. Dás lea nana politihkalaš ávžžuhus, ja dál ávžžuhat mii buot Davvi Dimenšuvnna oassálaččaid vuoruhit dán iežaset doaimmain, lohká Nystø. ¶ Stuoradikki justislávdegotti ávžžuhusa vuođul lea Justisdepartemeanta bivdán cealkámuša guovtti juridihkalaš professoras Hans Patter Graveris ja Geir Ulvsteinas ráđđehusa ođđa láhkaárvalusas rivttiid ja hálddašeami birra Finnmárkkus (Finnmárkoláhka), odeldiggeproposišuvdna nr. 53 (2002-2003). Cealkámuš galgá addit kvalifiserejuvvon ja sorjjasmeahttun álbmotrievttálaš árvvoštallama láhkáevttohusas. Juristtaguoktá cealkámuša deháleamos oassi guoská Ilokonvenšuvnna nr 169 dulkomii mii lea álgoálbmot ja čearddaid birra iešheanalaš stáhtain. Dán konvenšuvnnas lea artihkkal 14 nr 1, 1.čuoggás guovddáš mearkkašupmi. Dát čuokkis guoská rivttiide muhtin guovllus gos álgoálbmogat leat ássan (árbevirolaččat hálddašan). Olgoriikadepartemeantta lea jorgalan dárogillii olles artihkkal 14 ná: "1. Guoskevaš álbmoga riekti eaiggáduššat ja hálddašit daid eatnamiid gos sii árbevirolaččat ásset, galgá dohkkehuvvot. Go dilálašvuohta lea nu, de galget čađahuvvot doaimmat váfistit guoskevaš álbmoga rievtti geavahit eatnamiid gos sii eai leat áidna geat ásset, muhto gos sii árbevirolaččat leat buresbirgejumi viežžan ja árbevirolaš doaimmaid čađahan. Dán oktavuođas galget erenoamážit deattuhit nomádalaš álbmogiid dili ja dakkár olbmuid dili geat barget johttieanandoaluin. 2. Eiseválddit galget dárbbašlaš doaimmaid čađahit identifiseren dihte daid eatnamiid gos guoskevaš álbmot árbevirolaččat ássá ja beaktilit váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti. 3. Ulbmillaš ortnegat galget ásahuvvot našuvnnalaš riekteortnegis mearridan dihte riektegáibádusaid čadnon guoskevaš álbmoga eatnamiidda." Artihkal 14, nr 1, 1. čuokkis guoská rivttide dakkár guovllus gos álgoálbmot árbevirolaččat lea ássan (man badjel lea árbevirolaččat ráđđen). Professorguoktá cealkámušas daddjo ahte fertejit eaktudit ahte dákkár guovllus dohkkehit guoskevaš álbmoga eaiggáduššanráđđejumi sihke rievttálaččat ja praktihkalaččat. Guovddáš elemeanttat eaiggáduššan- ja hálddašanrivttiin sihke Norgga ja eará riekteortnegiin lea duohta ráđđejupmi mearriduvvon guovllu badjel, namalassii riekti geavahit ja ávkkástallat daid šattuid maid opmodat buktá ja eastadit earáid geavaheamis guovllu. Eaiggáduššanráđđejupmái gullet dábálaččat, lassin dan duohta ráđđejupmái, maiddái rievttálaš ráđđejupmi. Ja dat lea namalassii riekti láigohit dahje vuovdit opmodaga ja čatnat ráddjejuvvon rivttiid dasa. Eará mearrádusat Ilokonvenšuvnnas, erenoamážit artihkal 7 ja artihkal 13, dorjot dán dulkoma. Gažaldagat leat jus dát hálddašanortnet, maid ráđđehusa láhkaevttohus ovdanbuktá, sáhttá duhtadit álbmotrievtti gáibádusaid. § 22-24:s addá láhkaevttohus rievtti vissis riggodagaid ávkkástallamis Finnmárkku báikeolbmuide, muhto dat ii atte makkárge sierrarivttiid sápmelaččaide álgoálbmogin. Artihkal 14, 2. čuoggás geatnegahttá ráđđehusa maiddái váldit barggu badjelasas identifiseret daid guovlluid gos guoskevaš álbmogis galget leat dat rievttit mat leat mearriduvvon artihkal 14 nr 1, 1. čuoggás, ja váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti. Ráđđehus ii leat áigon mearridit ráddjemiid gaskal daid guovlluid gos sápmelaččain galgá riekti eaiggáduššat ja hálddašit, ja daid guovlluid gos dušše lea sáhka geavahanrievttis. Cealkámuš geassá dainna lágiin dan konklušuvnna ahte hálddašanortnet olles Finnmárkui ferte deavdit daid gáibádusaid, mat leat biddjon artihkal 14, nr 1, 1. čuoggás. Láhkaevttohusa § 4:s lea daddjon ahte sámediggi sáhttá addit njuolggadusaid movt rievdaduvvon eanangeavaheami galgá árvvoštallat. Muhto dát njuolggadusat galget dohkkehuvvot departemeanttas. Bohtosat dás leat ahte soahpameahttunvuohta gaskal sámedikki ja departemeantta sáhttá dagahit ahte ii oktage njuolggadus mearriduvvo. Danin ii leat Sámedikkis láhkaevttohusa mielde loahpalaš bearráigeahčču das makkárat njuolggadusat šaddet. Eai ge njuolggadusat eastat ge daid mearrádusaid mat mearriduvvojit ja mat gusket eatnamiid geavaheapmái. Láhkaevttohusa § 10:s leat njuolggadusat mat gusket mearrádusprosedyrii go lea sáhka rievdaduvvon eanangeavaheami birra. Dáid njuolggadusaid mielde eai oaččo sápmelaččat dakkár bearráigeahču, mii leat dárbbašlaš artihkal 14 nr 1, 1. čuoggás. Láhkaevttohusa § 1 ulbmilmearrádusas leat sámi beroštumit biddjojuvvon seamma dássái eará deasttaiguin, ja danin ii atte sápmelaččaide geatnegahtti rievttálaš suodjalusa. § 3:s lea daddjon ahte láhka galga adnot álbmotrievtti njuolggadusaid ektui. Dát paragráfa aŋkke ii divo daid elemeanttaid dán lágas mat rihkkot Ilokonvenšuvnna. Dat mii aŋkke lea mearrideaddji dáinna, lea ahte láhkaevttohus ii movttit saji sámi eaiggáduššan- ja hálddašanrivttiid dain guovlluin gos sii árbevirolaččat leat ássan. Láhkaevttohusa § 18 dadjá ahte eatnamiid, maid Finnmárkkuopmodat hálddaša, sáhttet bidjat álbmotmeahccin, nu ahte Finnmárkkuopmodagas ii leat riekti buhtadussii. Vaikko sámi geavaheapmi sáhttá joatkit guovllus, mii biddjo álbmotmeahccin, sáhttá dat leat baicca eastagin sámi geavaheapmái. Seamma paragráfas lea daddjon ahte Finnmárkkuopmodat ii sáhte gáibidit buhtadusa dalle ge go bággolonistit eatnamiid eará almmolaš ulbmiliidda. Cealkámušas professorguovttos dadjaba ahte dábálaš buhtadusnjuolggadusat bággolonisteami ektui fertejit adnot go bággolonistit eatnamiid guovllus, gos artihkal 14 nr 1 gusto. Dát lea boađus Vuođđolága § 105:s. Ja § 19:s lea mearriduvvon ahte Finnmárkkuopmodat ii galgga suodjaluvvot dan vuostá, ahte dan riektedilli dahje vuoigatvuođat rievdaduvvojit, ráddjejuvvojit dahje heaittihuvvojit lága bakte. Cealkámuš dadjá ahte dat lea konsešuvdnarihkkun geavahit dákkát rievdadanrievtti, jus dat ii adno čađahit molssaevttolaš dohkkeheami sápmelaččaid vuoigatvuođain, mii duhtada konvenšuvnna. Juristaguoktá čoahkkáigesson konklušuvdna lea ahte stivrenortnet Finnmárkkuopmodahkii ja njuolggadusat mearrádusaid sisdoalus, eai atte sámi álbmogii daid eaiggáduššan- ja hálddašanvuoigatvuođaid, maidda dán álbmogis lea riekti artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá bokte. Cealkámuš maiddái gieđahallá ilokonvenšuvnna artihkal 15, mii guoská riggodagaide mat leat čadnon daidda eatnamiidda, maidda álgoálbmogis leat vuoigatvuođat artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá bakte. Konvenšuvnna artihkal 15:s daddjo čuvvovaččat: "1. Guoskevaš álbmoga vuoigatvuohta luondduriggodagaide sin eatnamiin galgá erenoamážit váfistuvvot. Dákkár vuoigatvuođat gokčet dán álbmoga rievtti oassálastit dáid riggodagaid geavaheamis, stivremis ja suodjaleamis. 2. Áššiin, gos stáhta doalaha eaiggáduššanrievtti minerálaide, eatnanvuol riggodagaide dahje eará riggodagaide, mat gávdnojit guovllus, eai galgga eiseválddit bidjat johtui dahje dohkkehit makkárge iskkadeami dahje riggodagaid geavaheami dán álbmoga guovllus, ovdal go leat ásahan dahje váldán atnui ráđđeaddinortnegiid dáinna álbmogiin, gávnnahan dihte jus ja man muddui sin beroštumit sáhttet vaháguvvat. Go dát lea vejolaš, de galgá guoskevaš álbmot oažžut oasi dákkár geavaheamis ja galgá oažžut maiddái buhtadusa juohke vahága ovddas, maid dákkár geavaheapmi mielddisbuktá." Erenoamážit dain guovlluin, mat artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá vuollái mannet, leat sápmelaččain álgoálbmogin garra vuoigatvuođat riggodagaide. Dás lea spiehkastat, mii guoská ozolaš minerálaide (dakkárat main lea iešdeaddu 5,0 dahje eambbo), ja vuoigatvuohta petroleumriggodagaide, mat Norgga lága mielde gullet stáhtii. Go lea sáhka eará riggodagaid birra de dat gullet eaiggádii oktan daid ráddjemiiguin mat čuvvot earáid konkrehta geavahanvuoigatvuođaid. Vuolggasadji lea dasto ahte sápmelaččain artihkal 15' bokte dain guovlluin mat gullet artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá vuollái lea riekti ávkkástallat buot dain riggodagain mat gullet eaiggádii, daiguin ráddjejuvvomiiguin mat leat namuhuvvon badjelis ja daid dábálaš njuolggadusaguin mat Norgga rievttis leat buohkaidrievtti birra. Láhkaevttohusa § 21:s leat earret eará njuolggadusat buohkaidrievtti hárrái, mat gusket bivdui, smávvafuođđobivdui, sáivačáhceguolásteapmái sihke stákkuin ja giehtavađuin. Professorguovttos oaivvildeaba ahte lea garra eahpádus jus dát njuolggadusat čuvvot konvenšuvnna artihkal 14 ja artihkal15. Láhkaevttohusa § 21:s earret eará áigot addit buot Norgga ássiide rievtti dákkár vuoigatvuođaide Finnmárkkus. Cealkámuš cuiggoda ahte dát vuoigatvuođat eai gula oppalaš buohkaidriektái Norgga rievttis. Danin eai sáhte dáid vuoigatvuođaid guođđit eaiggáduššan- ja hálddašanvuoigatvuođain mat čuvvot artihkal 14 nr 1, 1. čuoggá. Artihkal 15 nr 1 addá viidáseappot guoskevaš álbmogii rievtti oassálastit riggodagaid ávkkástallamis ja hálddašeamis sin guovllu siskkobealde. Dát mearrádus guoská maiddái guovlluide artihkal 14 nr 1, 2. čuoggás (gos sápmelaččain dušše lea ávkkástallanriekti). Cealkámuš gieđahallá maiddái man mávssolaš Sámedikki dohkkeheapmi lea iešguđetlágan oktavuođain. Das lea árvu "makeskiftesynspunkt" oktavuođas maid sámi vuoigatvuođalávdegotti eanetlohku atná vuođđun, ja das leat goappáš oasit Finnmárkkus biddjojuvvon oktii oktasaš hálddašeami vuollái mas lea namma "Finnmárku eananhálddašeapmi" (proposišuvnnas lea dat namma rievdaduvvon ja lea "Finnmárkku opmodat" ). Dát ortnet eaktuda ahte Sámediggi galgá miehtat dasa ahte sápmelaččat ožžot ráddjejuvvon vuoigatvuođaid sis Finnmárkkus dan ovdii ahte ožžot eambbo fámu olggut Finnmárkkus. Cealkámuš eahpida sáhttá go láhkaaddi addit Sámediggái gelbbolašvuođa das ahte sirdit vuoigatvuođaid mat čuvvot artihkkala 14 ja 15. Cealkámušas lea obbalaš konklušuvdna. Das leat vuođđun sápmelaččaid vuoigatvuođat mat leat artihkkal 14 nr 1,1. čuoggá vuođul ja mii lea ahte eaiggáduššat ja hálddašit daid eatnamiid gos sii orrot. Cealkámušas ii boađe ovdan man stuora guovlluid birra lea sáhka, maid sápmelaččain lea riekti eaiggáduššat ja hálddašit artihkkal 14 nr 1, 1. čuoggá vuođul. Muđui de váldet vuođu artihkkal 15:s mii gáibida ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat riggodagaide dain guovlluin gos sii orrot galget leat seammalágan vuoigatvuođat go dat rievttit mat muhtun eaiggádis obbalaččat leat Norgga rievtti vuođul. Cealkámušas vel deattuhit ođđasis ahte konvenšuvdna eaktuda stáhta identifiseret daid guovlluid gos sápmelaččat orrot, vai sin eaiggáduššan- ja hálddašanvuoigatvuođat oččoše rievtti dohkkeheami. Ráđđehus lea dadjan dakkár kártema dárbbašmeahttumin, jus fal ráhkaduvvo hálddašanortnet olles Finnmárkui mii lea dohkalaš konvenšuvnna ektui. Professorguoktá leaba gal oalle muddui ovttaoaivilis dainna. Danne šaddet guokte vuogi dasa movt sáhttá deavdit konvenšuvnna gáibádusa. Juogo addet sápmelaččaide oamastan- ja eaiggáduššanvuoigatvuođaid daidda guovlluide gos sii árbevirolaččat orrot, dahje ahte ráhkadit olles Finnmárkui hálddašanortnega mii obbalaččat addá sápmelaččaide dakkár sajádaga mii sisttisdoallá ahte konvenšuvnna gáibádus eananvuoigatvuođaide devdojuvvo. Juristaguoktá eaba oaivvil láhkaevttohusa hálddašanortnega deavdit konvešuvnna gáibádusaid. Konvenšuvdna gáibida eambbo go dan ahte dohkkehit álgoálbmogiid rivttiid atnit árbevirolaš guovlluid ja gáhttet kultuvrra luondduvuođu. Finnmárkkuopmodaga mearrádusnjuolggadusat eai leat láhkaevttohusas hábmejuvvon nu ahte sápmelaččaide lea sihkkarastojuvvon geavahanriekti ja kontrolla iežaset guovlluin, nu movt eaiggádiin dahje hálddašeddjiin leat Norgga lága mielde. Jus Finnmárkoláhka galggaš deavdit Ilokonvenšuvnna eananriektegáibádusaid de ferte mearrádusnjuolggadusaid rievdadit dakkárin ahte sápmelaččaide sihkkarastojuvvo dakkár kontrolla mii eaiggádiin dábálaččat galgá. Jus dát ii leačča áigeguovdilin olles fylkii de ferte sierra sámi guovlluid identifiseret. Láhkaevttohusa § 5 mielde ii galgga láhka duohtadit daid priváhta dahje kollektiivvalaš vuoigatvuođaid mat juo leat olbmuin ja mat leat vuođđuduvvon oamastus dahje guhkit áiggi geavaheami ala. Dasa lassin de gáržžiduvvo Finnmárkkuopmodaga gelbbolašvuohta stáhtalaš álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid dihte. Juristaguoktá oaivvildeaba ahte dát mearrádusat dagahit sierralágan ovdáneami. Duopmostuolut identifiserejit sámi guovlluid ja dohkkehit vuoigatvuođaid. Dohkkeheapmi lea daid njuolggadusaid vuođul maid Alimusriekti lea atnán ođđa duomuin jagi 2001:s (Selbuášši ja Čáhputášši). Ná bohcidivččii iešalddis juhkkojuvvon eaiggáduššan- ja hálddašanortnet fylkkas. (Dás boahtá ovdan ahte juristaguoktá oaivvildeaba duopmostuoluin leame guovddáš barggu ráhkadettiin Finnmárkku eanan rivttiid ortnega.) Loahpas cealkámušas fas boahtá ovdan evttohus mii čuožžu láhkaárvalusas ja mii lea álbmoga bivdin ja guolástán jna. rivttiid birra. Daddjo ahte dát evttohus dáidá leat artihkkal 15 vuostá. Jus láhka galggaš deavdit artihkkal 15 de fertejit vel sápmelaččat sihkkarastojuvvot beassat leat mielde almmolaš mearrádusain mat gusket sin vuoigatvuođaide. (Vuolláičálli oaivvilda juristaguoktá leat beare várrogassan dán čuoggás. Mu oaivila mielde ii dárbbaš ii eahpidit ge ahte jus olles Norgga álbmogii addojuvvo riekti bivdit ja guolástit sámi guovlluin de dat rihkku konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkala. Eai lulli olbmot ipmir dán, danne go sii leat hárjánan geahččat olles Finnmárkku sierra koloniijan. Muhto sápmelaččat eai gal sáhte ovdamearkka dihte álgit gáibidit sullásaš vuoigatvuođaid Hardangerduoddaris dahje priváhta várreboanddaid eatnamiin.) Dán guovtti professora konklušuvdna ii gal leat mihkke ge ođđa áššiid. Cealkámuššii mii bođii 1993:s (NÁČ 1993:34) riekteáššedovdijoavkkus mii lei sámi vuoigatvuođalávdegotti vuolde, lei vuolláičálli čállán čielggadeami mii ii čuvvon vuoigatvuođalávdegotti oaivila. Dán čielggadeamis lei konklušuvdnan ahte sápmelaččain lea rievttit vuoigatvuođaide Ilokonvenšuvnna artihkkala 14 nr 1,1. vuođul. Ja dat rievttit leat eaiggáduššat ja hálddašit olles sis Finnmárkku (Guovdageainnu, Kárášjoga ja ovdalaš Buolbmága). Ii ge dat mávsse ahte sis eai leat sullásaš rievttit maid eará osiin Finnmárkkus. Riekteáššedovdijoavkku eanetlohku celkkii dalle ahte artihkkal 14 addá dušše geavahanvuoigatvuođaid sápmelaččaide. Erenoamáš álbmotriektečehpiid árvalusas, mii bođii 1997:s (NÁČ 1997:5) celkkii dát joavku ahte sii leat muinna ovttaoaivilis obamuddui. Dan seammás dajai joavku ahte riekteáššedovdijoavkku eanetlogu cealkámuš dán jearaldaga ektui ii leat obanassiige doallevaš. Mu doavttergrádabarggus 1999:s ákkastallan lagabuidda sápmelaččaid eaiggáduššan- ja hálddašanrievtti vuođu olles siskkit Finnmárkkus. Dan dahken sihke historjjá vuođuin ja artihkkal 14 dulkomiin, ja maid dainna go geahčadin daid šiehtadallamiid mat ledje ovdal Ilokonvenšuvnna nr. 169. Ain lea eahpesihkar movt manná ovddosguvlui maŋŋel go professorat Graver ja Ulvstein leaba buktán ođđa cealkámuša. Ráđđehus lea hui čielgasit dadjan áigut atnit gudnis álbmotrievtti. Dál leažžá vel oaidnit čuvvot go dieid sániid mielde makkár ge doaimmat. Muhto dál gal lea váttis eiseválddiide diktit leahket dan ášši, sii fertejit šiehtadallagoahtit sámedikkiin daid jearaldagaid. ¶ – Muhto leaikkastallama duohken lea maid duohtavuohta. Go skeaŋkut guokte euro, de dat govasta mákkár oktavuohta mis dábálaš dállodoalliin lea leamaš Sámedikkiin. Go ii ávkkut earáláhkai, de mii fertet spivka bokte Sámedikki fuopmášáhttit ahte sis lea geatnegasvuohta bargat buot sámi dállodoalliid ovddas. Ii dušše boazodoalliid ovddas nu go dássážii lea dahkan. ¶ – Mis leat sihke buorit ja fuones vásáhusat. Dađistaga leat olu áššit ovdánan. Earret eará leat mii vuođđolága bokte ožžon kulturiešmearrideami. Muhto dássážii ii leat vuos oktage sáhttán čielgasit muitalit mii dat kulturiešmearrideapmi lea, logai Aikio. Son duvddii ovddasvástádusa eiseváldiid ovttas Sámedikkiin čilget dan. ¶ Evttohusas daddjo, ahte buohkat, geat vudjet skohteriiin dahje njealljejuvllagiin, galget merkejuvvot dihtorboaluin, vai satelihta bokte sáhttet čuovvut juohke lihkastaga. Diekkar dihtorboaluid adnet dál, vai sáhttet čuovvut ovdamearkan guorbmefievrridemiid. ¶ Jearaldat lea: Makkár servvodaga hálidat mii? 1949 attii dovddus eaŋgalas girječálli George Orwel olggos «Nineteen Eighty-Four» nammasas girjji. Das son einnostii issoras boahtte áiggi gos eiseválddit čuovvugohtet mielde juohke ain áidna lihkasteami maid olmmoš dahká. Dál lea vejolaš ollašuhtti Orwela einnosteami. Jus hálidat, de sáhttit bidjat bearráigeahččankameraid juohke nurkái. Maiddái mobiltelefuvnnaid bokte lea álki čuovvut mielde man buorit olbmot mii leat. Dál hálidit birasgáhtten eiseváldit elektrovnnlaš bálgáid maiddái meahccái. ¶ Dát ođasmahtiin buvttašii vuođđoskuvlla oahppida buoret skuvllafálaldaga ja eanet geasuheaddji skuvllabeaivvid, čállá oaivvelávdegoddejođiheaddji Nils Juhan Gaup preassadieđáhisas. Oahppit šaddet dainna ođđa organiseremin bokte bargat eanet earaiguin ovttasrádit, ja dát buohtá sidjiida ávkin maŋŋelis oahpahusas ja máiddai bargidilis. ¶ Earát ohppe dárogiela Katrine Johnsena mánnávuođabáiki lea oaidnit dego juohke mearrasápmelačča paradisa. Olggomužžas lea ruonas vuovdi, dan siskobealde lea fiervá gos rukses ja ruoná geđgiid alde váccášit ruksesjuolggat cagánat, ja siskkimuččas lea dieđusge mearrasápmelačča bassibáiki, vuodna. Birra vuodnamohkkáža leat viesut, eatnašat gurrosat. Ii Deanodat ge leat beassan eret vuodnasápmelaččaid stálus, eretfárremis. Dál ásset dálvviid dušše 25 ássi dáppe, muhto Katrine Johnsen áigge ledje čuođeneare ássi dáppe. Kjetil Willsgård (31) lea okta gii lea guođđán Deanodaga. Muhto go manai máilbmái, de lei sus lávkkas juoga mii eará mearrasámenuorain ii lean go sii girdiledje váhnenbeasis. - Lean dieđusge movtta go báikkis ohppen sámegiela. Maŋitáiggis lean leamaš giitevaš go mu váhnemat hálle sámegiela munnje, lohká Kjetil. Son dovdá ollu sámegielagiid geat dan áigge go son bajásšattai hálle dárogiela mánáideasetguin. - Vázzen Joatkaskuvlla Čáhcesullos. Doppe ledje ollu Deatnolaččat, ja muhtimat geaid dihten máhtte sámegiela dárustedje, muitala Kjetil. Torkel Rasmussen, guhte lea kártii sámegiela dili aviisareportášaid bokte 1998-2000:ii lohká ahte váhnemat hárve hálle sámegiela dan áigge mánáide. - Lea viehka earánomáš ahte justa diet buolva hállá sámegiela. In dieđe eará mearrasámegili gostege, earet go Unjárggas, gos geastege galgá leat leamaš eadnigiella sámegiellan. ¶ Ođđa buhtadusortnet sisdoallá maiddái priváhta ja ideella doaimmaid guđet čađahit lágaid bokte mearriduvvon doaimmaid dearvvašvuođa-, oahpahus- ja sosiála bálvalusaid, ja maiddái priváhta mánáidgárddit ja girkolaš oktasašráđđi. ¶ Lága bokte galggat bisanit! ¶ Bisan lága bokte Holm. Birastehket sin! Dál ii šat ábut, ii leat ávki ge! ¶ 17-jahkásaš Per Jonas Kemi gávdnui jápmán Guovdageainnus 2001:s. Ášši dalle loahpahuvvui go politiiját lohke dán iešsoardimin. Muhto ášši ii liikká nohkan dasa. –Ášši loahpahuvvui go gávnnahuvvui ahte lei iešsoardin. Dan maŋŋel lea ášši mannan ovddas maŋás, go leat ođđa momeanttat ihtán. 4-5 geardde leat politiiját šaddan ođđasit geahččat ášši. Daid háviid eai boahtán eará konklušuvdnii go maid juo ledje gávnnahan. Bearaš bálkáhii priváhta dutki čakčat. Son čálii raportta dutkamis ja sáddii raportta Stáhtaadvokáhttii. Dan vuođul šaddá fas ođđa dutkan. –Lea jierpmálaš geahččat ášši fas. Dutkamat sáhttet buktit juoidá ođđasa áššái. Jus ođđa dieđut bohtet áššái, de fertejit dutkit geahčadit daid ovttas daiguin dieđuiguin mat leat juo áššis. Dál lea ášši sáddejuvvon viidáseappot Oarje-Finnmárkku politiijáguvlui, gos de ieža mearridit movt vuoruhit ášši. Fause ii áiggo muitalit makkár ođđa dieđut leat boahtán priváhta dutki dutkama vuođul. –Eat áiggo aviissaid bokte muitalit maid vihtanat galget čilget dutkamiin, lohká Fause. ¶ Go Sámedikki ruđat Fylkkagieldda bokte juolluduvvoi skuvlii, de ii leango diŋgustit busse ja dollet sámi guovddáš báikái. ¶ Nils Johan čilge Johanii ahte dál beassa guldalit buot spábbačiekčamiid maid Sámi radio čuovvu, go digital rádio sádde čiežas gitta bealguovtti radjai ihkku. Muhto dadja ahte lea ollu dat seamma mii sáddejuvvo. –Ii dat goit joavdalasat boađe čuožžut, lohpida Johan. Son maid muitala ahte guldala olu Sámi Radio sihke iđđes ja gaskkabeaivve, muhto son váillaha spábbačiekčamiid. Ollu giitosánitt gullojedje Sámi Rádio hovdii ja Johan illudii go beassa čuovvut spábbačiekčamiid. Bearjadaga čievččai Guovdageaidnu Fállejoga vuosta ja Johan beasai vuosttaš geardde gullat spábbačiekčamiid digitála rádio bokte ¶ Sámeáššiid stádačálli Anders J.H Eira bealuštii iežas ráđđehusa bušeahtaevttohusa viedeokonferánsa bokte Finnmárkku allaskuvllas. –Sámi doaimmaide juolluduvvo proseantaid mielde eambbo dan maid muđui joulludat eará doaimmaide stáhtabušeahtas. Mu departemeanta, mii lea Gieldda - ja guovlludepartemeanta, juolluda olles10 proseanta eambbo Sámediggái, lohká Eira. ¶ –Lea heittot. Livččii buorre SameNeahta bokte gávdnat dieđuid boahtteáiggis maid. SameNet lea dehálaš sámegiela ektui maid, go leat ollusat geat eai beasa muđui lohkat sámegiela. ¶ –Suddu jus SameNeahtta heaitá. Ii gávdno eará dákkár interneahtta-sadji sámi álbmogii, gos lea chat-ságastallan ja man bokte beassá e-boastta sáddet. Mun lean SámeNeahtas measta juohke beaivvi. Danne dovddan oktavuođaid eará sámiide, ja lean maid oahpásnuvvan muhtiimiiguin SameNeahta bokte. SameNeahtta oanida gaskkaid olbmuid gaskkas. ¶ –Divttasvuona suohkan ii leat lága bokte geatnegahtton váldit ášši suohkanstivrii ođđasit. Nu lohká Nordlándda fylkka juridihkka ossodaga hoavda Tor Sande. Son lohká ahte hálddašanlága mielde sáhttá sátnejođiheaddji váldit ášši fas suohkanstivrii, jus háliida, muhto ahte ii leat geatnegahtton dan dahkat. –Láhka ii guoskka áššiide mat maŋemus jagiid leat juo mearriduvvon suohkanstivrras, muhto sátnejođiheaddjis lea dál vejolašvuohta váldit ášši suohkanstivrii jus háliida. ¶ Ludvig Filip, Louis-Philippe, (1793 -1850). Gonagas Ránskkas 1830- 1848. Manai Englándii eksiilii máŋŋá go bálkestuvvui gonagassan. Son jámii dokku. Ludvig Filip lea beakkán Davvi-kalohohttas go son dagai mátki deikka 1795:s. Son finai earret eará Muonios Suomas, Álttás ja Nordkáhppas. Dán oktavuođas muitaluvvo ahte son ráhkadii máná muhton niidii dáppe sámis. Sárgun govas maid oainnat ahte gonagasas lea stuorra skuolbmenjunni, ja dakko bokte earret eará jáhkká muhton bearaš ahte son lea sin máddu. ¶ –Sámi mánáid gárddemánát Deanus galget duojibokte oahppásmuvvat kultuvrii nu ahte giella ja árbevierut boahteáiggis áin seailo, lohká diehto giisá prošeakta jođiheaddji Ellinor Guttorm Utsi. ¶ Lea buorre gullat ahte Sámedikkis lea viiddis doarjja Sámediggeráđi árvalussii hilgut Finnmárkoláhka evttohusa. Mii goit ge imáštallat manne boazodoalu áirras, Per A. Bæhr ii čájet doarjaga dán dehálaš sámi áššis. Jos boazodoallu livččii leamaš vuoittu bealde dán áššis, de livččii ipmirdeames, muhto mii han diehtit ahte boazodoallu ii gáhttejuvvo man ge láhkái dán láhkaevttohusain. Boazodoalli Randi Skum čálii gieskkat miellagiddevaš ja jierpmálaš kronihka mii gusokkahii juste boazodoalu dili Finnmárkoláhkaevttohusas. Son logai ahte vuosttaš geahčasteamis gal orro leame buorre ahte boazodoallu oažžu ovtta áirasa Finnmárkko-opmodagaid stivrii. Dattege bijai son jearaldaga dasa ahte lea go dát doarvái go galgá dustet daid stuora hástalusaid maiguin ealáhus deaivida, erenoamážit go jurddaša guohtunareálaid suodjaleami birra. Son oaivvilda ahte Ráđđehus orru geahččalan garvit areálsuodjalančuolmmaid dan bokte ahte baicca addá saji boazodollui Finnmárkku-opmodaga stivrras. Go jurddaša ahte stivrras loahpa-loahpas ii leat makkárge duohta váldi, de ii leat boazodoalus makkárge ágga illodallat láhkaevttohusain. Mii ávžžihit baicca boazodoalu veahá viidát jurddašišgoahtit, ovdamearkka dihte movt riikka ja olgoriikka bivdit ja guolásteaddjit bohtet váikkuhit ealáhusa ja dan doaimma, ja seammás guorahallat lea go dát maid mii háliidit. Das ferte muitit ahte Finnmárkku-opmodaga stivralahtu duohta vejolašvuohta mearridit maidege gáržžiduvvo dainna go departementtas lea loahpalaš cealkinváldi áššis jus stivra ii boađe ovttaide. Dasa lassin lea stivralahtuid sadji oalle deardagis danne go sáhttet hilgojuvvot vaikko goas almmá makkárge erenoamáš ákkaid haga. Stivralahtut sáhttet madi ovdamearkka dihte bálkestuvvot politihkalaš soahpameahttunvuođaid geažil. Mii eat leat vel gullan čielgasit manne boazoealáhus oaivvilda láhkaárvalusa buorren, earret go dan ahte ožžot fástá sivrasaji. Heijjá Irene ¶ Presideanta mieđiha ahte lea dahkkon boasttuvuohta go Johanne Gaup attii Sámi Radioi boasttu dieđuid, ja son váldá ovddasvástádusa das mii lea dáhpáhuvvan. Nystø vástida hui oanehaččat Min Áigái ahte son áigu maiddái persuvnnalaččat Hivandii šállošit ášši, go Min Áigi jearrá leago doarvái dušše mediaid bokte šállošit dán. –Lean dadjan ahte áiggun maid persuvnnalaččat šállošit dán. –Mun lean ovdal šállošan ja ain sáhtán šállošit vaikko man ollu, muhto in leat váldán oktavuođa Hivandain, inge dieđe dagan go dan. Ferten vuos presideanttain hupmat, lohká ges politihkalaš ráđđeaddi Johanne Gaup. ¶ Finaimet Arktikum museas, hirbmat stuora vistti , doppe lei historálaš čájálmas álgoolbmuid birra. Nu lei maiddái sápmelaččaid eallinvuogi birra, mo sii elle álggu rájes gitta otnážii, govaid bokte muitavuvvui sin eallima birra. Čájalmasas lei maiddái govvaráidu nenetsaid ja eskimo eallimis, ja imaš lei vásihit mo sii leat birgen dolin. ¶ ISKET LUOSSA ČUOMAID: Dutkkit Ohcejoga dutkanguovddážis leat 1996 rájes iskan čuopmasiid luosain mat goddojit Deanu čáhcedagas. Iskosiid bokte leat sii duođaštan ahte biebmanluosat leat báhtarišgoahtán maiddái Deanu čáhcedahkii. ¶ Jos háliidat finadit olggu ovddas dolastallame, de leat Kárášjogas máŋga vuogas báikki ordnejuvvon dan váste. Čáhpesjoganjálmmi bokte lea ceggejuvvon čáppa goahti, gos sáhtát goađis idjadeastit maid jos háliidat. ¶ Jáhkán mannat guhkes áiggi ovdal go rájehis višuvdna sámiid gaskas fas oidnogoahtá. Sámediggi lea dál doarjjastivrra bokte muitalan midjiide ahte Norgga ja Ruoŧa rádji lea hui dehálaš midjiide sápmelaččaide, deháleabbu go goassege ovdal. Mii oažžut beare fal vajalduhttit jurddašeamis riikarájiid rasta go bargat viidáseappot ovddideame almmolaš sámi servodaga. ¶ 1) raporta mii eahpida bargobirrasa kvalitehta, 2) okta áviisaeaiggádiid bealis NBR:s, stivraovdaolmmoš Inger Marie Gaup Eira, lea gullan ahte áviissas leat ovttasbargováttisvuođat redaktevrra ja earáid gaskka, 3) ovddeš bargi, Ante Bals, oaivvilda áviissas lea heajos bargobiras 4) čálus otná bargis, Issát Sámmol Hættas, gii duođašta ahte disponeanta lea čállosa bokte vikkaheamen bargiid duššindahkat "daid dieđuid mat diibmá bohte ovdan Ášu siskkáldas iskkadeames bargobirrasa birra" . ¶ Jos gieldda njuonnožat leat beare passiiva sámidáidda állaskuvlla áššis, de soaitit massit velá ovtta sámi ásahusa . Dál fertejit sii morihit cealká Máret Sárá Kárášjoga johttisámiid Searvvi listu gielddastivrra áirras. Sárá cealká preassadieđahusasdis ahte ii go dál leat áige loktet dán ášši vuoruhanlistui ja duođaid dasa čájehit beroštumi. Johttisámiid Searvvi listu lea prográmmii bidjan ahte Sámi alit dáiddaoahppu galgá duohtandahkkot johtileamos lági mielde. Dakko bokte hastala Johttisámiid listu earáid čuovvulit dán ášši. ¶ Dál maiddái vásiheaba iežaska mánáid bokte ahte ođđa skuvla orgániseren lihkostuvva bures. Servodat luohkárádjemat leat jávkán ja mánát loaktiba ođđa dilis bures. Ánde ja Gerd Eli oainnu mielde eai doala fágalaš ákkastallamat. –Ii leat duohta ahte mii oahpaimet boazodoalu birra buorebut skuvllas. Eat terminologiija, iige muđui ealáhusa birra. Oahpaimet dušše vuođđoealáhusaid birra, ja eanaš lei dušše "ku" ja "sau" , muitala Ánde. ¶ Mátta-Trøndelaga fylkkasátnejođiheaddji Arnt Frøseth (Gb) ja sámediggepresideanta Sven-Roald Nystø (NSR) modjádeaba govdadit. Ovttasšiehtadus barggu bokte galget mátta sámi áššit vuoruhuvvot buorebut go ovdal. ¶ – Ovttasšiehtadallamiid bokte sáhttit mii buorebut prioriteret máttasámi áššiid sihke politihkálaččat ja hálddahuslaččat, oaivvilda Sven-Roald Nystø. ¶ Bargiidbellodat hálida nannet kvalitehta almmolaš oktasaš skuvllas. Skuvla galgá addit manaide dan buoremus vuolggasaji maid sáhttá dan servodagas gos sii galget bajasšaddat. Dehálaš mihttomearit leat ahte addit dieđuid mat heivejit dan oahpahussii mas sii leat. Buorre skuvla eaktuda fokusa bidjat sisdollui ja resursaide, ja buorre skuvla addá buot mánáide vejolašvuođa oahppamii ja hástálusaid mat heivehuvvon sin dárbbuide. Mii áigut nannet suohkana vejolašvuođaid vai sáhttet nagodit fállat buori skuvlafálaldaga dan bokte ahte lasiha suohkana friddja dietnasiid. Ja mii áigut juolludit 400 milljuvnna liigeruđaid suohkaniidda stádabušeahta bokte jagi 2004 vai lassánivčče diibmologut. ¶ Go doaktáriin dasa lassin lea várra Norgga geavrramus bargosearvi, de sis gal lea hui stuorra vejolašvuohta bálkkáid bokte mearridit man olu doaktáriidda galgá leat sadji. Mađi alit bálkkát, dađi váddáseabbot leat geafes gielddaide bálkáhit eambbo doáktáriid. Dat fas addá vejolašvuođa virgáduvvon doaktáriidda čuožžuhit ahte sii olu barggu dihtii fertejit oažžut lasi balkká. Dien karuseallas gal fertejit buohcciviesut beassat eret. Jus eai, de gal lea váttis beassat eret vuolláibáhcagiin. ¶ – Sii sáhttet iežaset riektavuogádagaid bokte áššáiduhttit oljoservviid, ja dás lea issoras stuorra váikkuhus oljoindustriijai, dadjá Donziger. ¶ Muhto in sáhte gal njiellat dan go son oaivvilda ahte mus váilojit giellavišuvnnat. NSRs lea ollislaš, višuneara giellapolitihkka. Muhto NSR lea maid iežas doaimmaid bokte Sámedikkis čájehan ahte leat nákcen višuvnnaid dáhkat praktihkkálaš politihkkan. Lea ain guhkes geaidnu ovdal go joavdat dan servodahkii gos sámegiella lea váldogiella, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Dán geainnu alde fertet mii nákcet jorggihit jus lea dárbu. Goit ge mii fertet bisánastit veardidandihte leat go rivttes guvlui johttimin. ¶ NSR áigu bargat dan badjelii ahte sihkkarastit rávisolbmuid vuoigatvuođaid sámegieloahpahussii, nu ahte daid buolvvain geat leat massán gielaset lea duohta vejolašvuohta oažžut dan ruovttoluotta. NSR dáhttu alfabetiseret sámi álbmoga, dákko bokte ahte oččodit rávisolbmuid oahpahusprográmma gos buot gelbbolašvuođaguovddážat, dego giellaguovddážat ja oahpahusásahusat, ovttas váikkuhit bajidit giellabarggu. ¶ NSR áigu bargat dan badjelii ahte sámegiella ovdána dieđalaš giellan, dákko bokte ahte nannet sámegielat dutkanbirrasa Guovdageainnus nu ahte dat ovdána sámi univeritehtan. NSR áigu váikkuhit nu ahte preassadoarjja lassána, nu ahte sámegielat beaiveáviisa ilmmašii. ¶ Ruvdnojorhallama bokte doaivu stivra sáhttit čohkket sullii čuohteduhát ruvnnu ruhtakássii. Dalle fertejit unnimusat 500.000 olbmo juohkehaš addit 200 ruvnnu. ¶ Dasto guokte sámi bearraša OOSMO bokte leat váldán oktavuođa "Infonor" organisašuvnnain ja ovttas leat čállán prošeavtta "Sámiid privahta boazodoalu ealáskáhttin" masa "Infonor" ozai ruhtadeami Dánmárkku olgoriiká departameanttas. Prošeavtta mielde guokte Lujávrri sámi bearraša galget ásáhit searvevuođa, oastit bohccuid ja láigohit eana gos boahttevuođas guođuhit daid. Prošeavtta vuosttaš oasi lea juo ollášuvan ja easkke bearrašat ožžo dieđu ahte prošeavttaset lea ožžon ruhtadeami. ¶ "Kjempesjansen" lea oainnat Akerø lávvordat tv-prográmma gilvu gos oassálastit sáhttet vuoitit ruhtalána. Ja ollu lea gehččiid duohken go sii sáhttet jienastit telefuvnna bokte mánnodaga rájes juo. –Eai bat geahččit berre jienastit dan gii lea čeahpimus, dahje dasa geasa sii liikojit buoremus? –Mii han leat čeahpimusat! Go mii coggalit dan Beatles-gávttiid nala, de ii gávdno okta ge eará min lágan Norggas, ráposta Håvard. Mii fertet jáhkkit sutnje, go Álttá joavku The Beatless han leat áidna joavku geat áđestallet The Beatles nu bures go sii dahket. Buohkat rámpojit sin. –Dieđán ahte gávdno okta joavku vel Norggas. Muhto sii eai daga dan lahká ge nu duođas go mii. Sis leat gal parykkat, dat eai leat mis, muhto ii min ulbmil leat ge áđestallat parykkaiguin, muhto máhttit čuojahit dego Beatles, čilge Håvard. ¶ Ovttasbargu ja gulahallan leat hui deaŧalaš doahpagat dán oktavuođas. Lea deaŧalaš gávdnat buriid ovttasbargočovdosiid ovttas lagamuččaiguin. Sámediggi lea dahkan geatnegahtti ovttasbargošiehtadusaid Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin. Mii áigut dál dahkat sullasaš šiehtadusaid Hedmárkku, Lulli- ja Davvi-Trøndelága ja Nordlándda fylkkagielddaiguin. Fylkkagielddain ja Sámedikkis leat oktasaš beroštumit máŋgga servodatsuorggis. Danne ovttasbargu mearkkaša ollu álbmogii. Ii oktiige boađe buorrin dakkár guovlupolitihkka, maid guovddášeiseválddit mearridit. Oktasaš árjja bokte galgat mii leat hutkát, loktet gelbbolašvuođa ja ovddidit ealáhusaid, giela ja kultuvrra, buorrin buot dáid guovlluid ássiide. ¶ Ovttasbargu ja gulahallan leat hui deaŧalaš doahpagat dán oktavuođas. Lea deaŧalaš gávdnat buriid ovttasbargočovdosiid ovttas lagamuččaiguin. Sámediggi lea dahkan geatnegahtti ovttasbargošiehtadusaid Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin. Mii áigut dál dahkat sullasaš šiehtadusaid Hedmárkku, Lulli- ja Davvi-Trøndelága ja Nordlándda fylkkagielddaiguin. Fylkkagielddain ja Sámedikkis leat oktasaš beroštumit máŋgga servodatsuorggis. Danne ovttasbargu mearkkaša ollu álbmogii. Ii oktiige boađe buorrin dakkár guovlupolitihkka, maid guovddášeiseválddit mearridit. Oktasaš árjja bokte galgat mii leat hutkát, loktet gelbbolašvuođa ja ovddidit ealáhusaid, giela ja kultuvrra, buorrin buot dáid guovlluid ássiide. ¶ Dán vahku leat gullan ahte Sámiráđi lahttu Kati Eriksen ii beasa vuolgit ON álgoálbmotforumii New Yorkii, danne go sus lea njuoratmánná. Sámiráđi mearrádus lea hirpmahuhttán máŋgasiid, earrret eará Sámi NissonForum stivrra. Dát hirpmáhuttá min maid. Sámiráđi bealis ákkastallo dainna ahte Sámiráđi ruhtadanorgánat atnet ruđa stajideapmin jos mákso mánnágeahčči fárrui. Seammás diehtit ahte ON álgoálbmogiid forum dán vuoru lea bivdán erenoamážit nuoraid ja nissonolbmuid searvat forumii. Jierpmálaččat jearrá Sámi NissonForum makkár áiggis Sámiráđđi doaibmá. Lea oalle ekstrema ahte sápmelaš nissonolbmos, geas leat politihkalaš ambišuvnnat ja gelbbolašvuohta, ii sáhte leat politihkalaš karieara eará go ovdal ja maŋŋil su šattolaš agi. Dás lea mearkkašan veara, dahje paradoksan ahte Sámiráđđi oažžu ekonomalaš doarjaga máŋgga davviriikka orgánain mat leat mearridan ahte dásseárvo- ja sohkabealleperspektiiva galgá leat ollásit integrerejuvvon buot dásiin davviriikkalaš ovttasbarggus. Dát eahpitkeahttá ferte geatnegahttit maiddái Sámiráđi, mii lea riikkaidgaskasaš sámi orgána. Nubbi paradoksa lea ahte dát ášši ilbmá seammás go Sámi parlamentaralaš ráđđi doallá dásseárvokonferenssa, mii cealkámušainis bokte geatnegahttá ruota, suoma ja norgga sámedikkiiid nannet dásseárvobarggu Sámis. Sámiráđđi lea eahpitkeahttá rihkkumin davviriikkaid dásseárvopolitihka ja máŋgga riikka dásseárvolága. Danne lea heahpat sámiide ahte Sámiráđđi čájeha dakkár vátnanávccalašvuođa davviriikkaid dásseárvopolitihkas, ja ahte sámi orgánain ain čájehuvvo dakkár badjelgeahččanvuohta nuorra nissoniid ektui sin sohkabeali dihte. Mii ávžžuha ovttas Sámi NissonForum stivrrain Sámiráđi njulget mearrádusas ja dakkaviđe láhčit dilálašvuođa nu ahte Kati Eriksen muossána ráhkkanit vuolgit ON álgoálbmotforumii. Jos ii, de gal Sámiráđđái ii leat luohttámuš sámiid ovddasteaddji orgánan. Mii seammás rámidit Kati Eriksena loaiddasteami dán áššis, ja dan ahte son ii vuollán. Heijjá Irene ¶ Dán 15 miljovnna ruvdna lea boahtán stádabušeahta bokte. Dasa lassin lohppidit boazodoalošiehtadusa bokte 450.000 ruvnnu juohke doalu ovddas, nugo leage leamaš. –Boazodoalli gii heaitá oažžu sihke heaitinruđa ja vel ruđa juohke bohcco ovddas maid heaitá, lohkká Triumf. Dát mearkkaša ahte jos heaittihat doalu ja vel vuoddát 366 bohcco, de leat dinen jo miljovnna. Jos 500 bohcco lea heaittidettiin de leat dinen 1,2 miljovnna. Triumf doaivu ollusat geat leat veardádallan heaitit, movttidit dáinna ruđain. Mii doaivut ahte dat geat dan alde ahte leat heaitimin, dohppejit dál vejolašvvuođa, doaivu prošeaktajođiheaddji. ¶ Hans Måsø Luossanjárggas Deanus muitala maid ahte vuomiin leat goikan luopmánat.–Fitnen Njuorggánvuomis Sirpmá bokte oaiddu, ja doppe gal ledje goikan. Muhto jáhkán boaicco duoddaris dán jagi gávdnat luopmánii, árvala Måsø. Maiddái Guovdageainnu bealde leat sihke goikan ja muhton sajii velá gálbmon luopmánat, diehtá muhton luomečoaggi gii ii háliit muitalit iežas nama.–Muhton oassi luopmániin leat juo billašuvvan, jáhkan masá dán jagi ferte báljjesduoddariidda mannat čoaggit luopmánii, lohká luome čoaggi. ¶ – Muhto fertet maiddái muitit maid mii bargat konkrehtalaččat justta dál, earret eará diehtojuohkinprošeavtta bokte sápmelaččaid birra masa 3 jahkái biddjat 4 miljovnna ruvnnu lea okta dain, dadjá Nykvist NRK Sámi Radioi. ¶ Muhto Sámi beakkáneamos artista Mari Boine ii leat dušše ođasmahttán musihka. Son lea maiddái lonuhan musihkkáriid ja dakko bokte maiddái jietnagova. ¶ Dađibahábut billistii heajos jietnadássi Valkeapää várrogas musihka. Dattetge besse olbmot gullat oahpes šuoŋaid ja dákko bokte návddašedje Valkeapää erenoamáš musihka. ¶ Dálá elfápmolinjjáid bokte ii leat vejolaš doarvái elfámu fievrredit Davvi-Norgii. ¶ –Mii maid vuovdit videofilmmaid ja dakko bokte sáhttit joatkit viidásit dáinna prošeavttain. ¶ Dávjá mii čiehkadit ákka duohkai ahte «eat ipmir» vai eat dárbbaš oamastit alcceseamet dan mii čielgasit daddjo midjiide Biibbalis. Mii eat dáhtoše dovddastit iežamet leat suttolažžan (Rom.3,23), ja eatge ahte lea aivvestassii Ipmil ja Jesus geat sáhttiba suttuid ándagassii addit (Luk.5,21-25). Lea aivvefal Jesus ja su ándagassii addin man bokte lea geaidnu agálašvuhtii Ipmiliin (Joh 14,6 ja Apd 4,12). ¶ «Sámediggi addá iežas vuoruhemiid bokte čielga signálaid sámi nuoraide ahte nuoraid gažaldagat ja doaimmat eai leat dehálaččat. Unniduvvon doaibmaruđaid geažil bággehallat mii dál cealkit eret bargiid, juoga mii váikkuha ollu searvvi bargguide. Ahte Sámediggi ii namut mánáid ja nuoraid ii oktege iežas kulturpolitihkalaš doaibmaplánas iige doarjaga eavttuin ja njuolggadusain, čájeha ahte dat mii daddjui válgadigaštallamiin giđđat lei dušše speallu galleriijai» , dadjá searvvi ságadoalli Brita Stina Sjaggo. ¶ Gnr 3, bnr 272 lea sirdojuvvon 20.400 r. ovddas Stáhtas Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra bokte Aslak Gaupii ja Brita Inga Sarai (14.03.2006) ¶ Gnr 13, bnr 27 lea sirdojuvvon 51.860 r. ovddas Stáhtas Finnmárkku eananvuovdinkanturra bokte Tana Turisthotell as:ii (24.03.2006) ¶ Maiddái NBR lea duđavaš go viimmat orrot departementtas áddemin lága bokte suddjet boazodoalloeatnamiid. ¶ Sámiráđi bargolávdegoddi nammadii čoahkkimisttis 8-9. beivviid guovvamánus dutki Solveig Joks Sámiráđi ovddasteaddjin prošeavtta stivrenjovkui. Dán proševtta bokte Sámiráđđi goziha sámiid ovdduid ja nanne sámiid oktiigullevašvuođa riikkarájáid rastá. ¶ Gáddeoaggumii bođii beaiveráfáiduhttin (suoma áigge d. 14-21) Deanu šalddi bokte ja Vuollegeavgŋá ja Badjegeavgŋá guovlluide, goappat beallai joga. ¶ Mo sáhttit suodjalit birrasa?Nuppi máilmmisoađi maŋŋá mii leat oaidnán dan mo teknihkalaš ovdáneapmi lea dahkan vejolažžan ahte olmmoš lea sáhttán fámoleappot ja fámoleappot ávkkástallat luondduin; rievdadit, nuppástuhttit ja juobe báikkuin goariditge dan. Olbmo doaimma luottat oidnojit luonddus sihke báikkálaččat ja oppa máilmmis. Máilmmiviidosaš birasváttisvuođat, dego mearaid nuoskkideapmi, eanavuođu ja čázádagaid suvrun, áibmogearddi rievdan ja ekosystemaid máŋggaláganvuođa geahppáneapmi leat bajidan ovdánan riikkain gáibádusaid ahte olbmo ja luonddu gaskavuođat galget ođđasit guorahallojuvvot. Dán ášši oktavuođas leat máŋggaid fágasurggiid áššedovdit háleštišgoahtán eamiálbmogiid eallinvuogi birra ja sii leat maid dávjá čujuhan ahte luondduriggodagaid jierpmálaš geavaheami ii leat vejolaš earáláhkai dorvvastit go máhccamiin eamiálbmogiid eallinvuohkái.Dálá birasváttisvuođat leatge máŋggasuorggat ekologalaš, ekonomalaš ja sosiálalaš váttisvuođat. Dan mii leat oaidnán maid Finnmárkkus boazodoalu nuppástuhttima oktavuođas. Dal olmmošservodagat birra máilmmi geavahit eanet go goassige ovdal elolaš ja jápma luonddu iežaset áigáiboađu ja buresbirgema dorvvasteapmái. Dákkár ávkkástallama viidodat beaktilvuohta molsašuddá dan mielde makkár resurssat sierra servodagain leat anus. Ieš guđet doaimma váikkuhusat čuhcet báikkálaš ekosystemaide dahje juoba oppa ealánservodahkii (biosfääri). Vaikko dálá olmmoš lea hutkái ja máhttá geavahit ođđa teknologiija ávkin mii orru sutnje addimin vejolašvuođaid rievdadit ekosystema gierdannávccaid, de ekologiija čiekŋalis lágaid son ii liikká sáhte gomihit. Sámeguovlu lea dego laboratorium. Sámiguovllu bohccobierggu buvttadeapmi lea maŋimuš golmmalotjagi siste lassánan máŋggageardásaččat, seamma áigge go ođđaáigásaš beaktilis meahccedoallu mas leat issoras másiinnat mielde leavvá Meahcce-Sámis ođđa ahte ođđa guoskameahttun guovlluide.Goappáge ealáhusas lea jearaldat das ahte buvttadeapmi lea lasihuvvon nu bajás go fal lea luonddus vejolaš váldit. Dasa lassin rájáid badjel boahtti áibmonuoskkideamit leat vahátlaččat juohkeláhkai eatnama iežas biebmoávnnasdollui. Dál leat juo oidnosis mearkkat ahte dainna manuin olmmoš vuojiha iežas seainni njeaiga. Luondduriggodagat vátnot ja duššet áiggi mielde goasnu, dat skievttiduvvojit ja geavahuvvojit eanet go luondu ieš bastá ja geargá buvttadit. Dákkár doallu orru lassáneamin dáđe mielde go olbmuid eallin ovdána, muhto ekosystema liiggálaš geavaheapmi sáhttá vel goas nu duššadit servodaga vuođđoeavttuid báhcit eallit.Luondduriggodagaid sesttolaš geavaheapmi, daid kvalitehta buorideapmi ja juobe daid meari lasiheapmi galggašiige váldojuvvot maid sámipolitihka vuođđoprinsihppan, man ala servodat ráhkada jierpmálaš luonddu geavaheami. Jearaldat lea goittot maŋimušta dálá árvo-ortnegiid ja áddejumiid nuppástuhttimis, mii sihkkarit ii leat mihkkege álkis áššiid. Gitta dássážii olmmoš lea jurddašan ahte sus lea vuoigatvuohta hálddašit, geavahit ja rievdadit luonddu nu ollu go son ihkenassii hálida. Dákkár jurddamáilmmi bohtosat vuhttojit ja oidnojit juohke bealde Sámieatnamis vaikko man valjis.Go oarjemáilmmis leat dahkkojuvvon mearrádusat, de daid vuođđun leat dávjá leamaš garra árvvut iige dalle leat olusge váldojuvvon vuhtii mo eamiálbmogat oidnet luonddu. Ovdamearkka dihte sámiid luonddugaskavuohta lea riegádan das go sii leat leamaš nu lahka luonddu sohkabuolvvas nubbái ja na sii leat beassan njammat das ollu buotlágan váikkuhusaid. Ja go dasa lassin sámiid luonddus fidnen vásihusaid ja dieđu vuođđun lea leamaš kultuvrii čatnojuvvon álvomáilbmi ja ipmárdus, de danin sáhttit dovdat viehka bures dan luonddu, man bokte min máttut elle ja mas sii ožžo áigáiboađuset.Dál sáhttit goittot juo máŋgga áššis jurddašit earáláhkai. Olbmuid eallindilálašvuođat rivdet ja luonduge nuppástuvvá buori dahje heajut guvlui. Ovdal válljejuvvon vuođđojurdagat ja doaibmavuogit, duohtavuohta ja morála eai šat gulahala seammaláhkai go ovdal. 1970-logu álggus duvddus dutkit (Roma klubba) almmuhedje girjji , mii guorahalai geahčemeahttun šattu čuovvumušaid. Girjjis sierra surggiid fágaid áššedovdit čájehedje čielgasit mo buvttadeapmi ekologalaš šattu dilis bohciidahttá eanet ja eanet váralaš ja árvitmeahttun áššiid. Go girji lei almmustuvvan, de dasa olu olbmot boagustedje ja geahččaledje navdit duššin. Goittotge lea nu ahte máŋggat girjjis ovdanbuktojuvvon ennostusain leat ollašuvvan. Dál ekonomalaš šattus boahtti uhkit leat dákkárat ahte daid ii sáhte šat iežas áiccaiguin fuobmát, dego radioaktiivvalaš suonjardeapmi ja áimmunuoskkideamit. Dan lassin áimmunuoskkideamit johtet juohke sadjái badjel riikkaid rájiid ja gusket midjiide buohkaide.Máŋggat daid váikkuhusain bistet jagiid ja bohtet ovdan dušše vehážiid. Dákkár agálaš uhki álgá leat juo buohkaide oktasaš vásihus. Dán dilis olbmot sáhttet guorahallat, mo girjjiin ja muđui fidnejuvvon diehtu heive oktii daiguin árvvuiguin ja eallinvugiin, maid sii leat iežas vánhemiin oahppan goas nu. Árbevirolaš ealáhusain eallisámiide, geat leat juoga eallindilis šaddan smiehttat kultuvrraset vuođđoáššiid, nuppástus ii varra leat oalle stuoris. Juos dan oktavuođas fihttet ahte lea jierpmihis ášši oskut nohkameahttun ekonomalaš šaddui, de min eallindábit, oainnut ja árvvut rivdet, mii lea dieđusge buorre ášši.Leahan dovddus ášši ahte servodaga árvvut váikkuhit olbmuid doaimmaide, maid čuovusin luondu lea birra máilmmi duššaduvvon ja dahkkojuvvon juohkeláhkai geafibun. Muhto leatgo dát árvvut dál doarvái johtilit nuppástuvvamin? Jos leat, de dalle galgá addit árvvu dan persovnnalaš vásihusa mearkkašupmái, mii sámiin lea sin iežaset birrasis. Dása dárbbašuvvoge ođđa morála ja áddejupmi das ahte olmmoš ii sáhte sirret iežas olggobeallái luonddu ja ahte lea vealtameahttun eallit dássedeattus luondduin. Jearaldagas lea dalle válljen guovtte árvomáilmmi gaskkas: garra árvvut dahje dipma árvvut - goalmmát geaidnu ii leat. Dipma árvvuid guottideaddjit guddet fuola birrasis, sii dihtet ahte olmmoš lea luonddu oassi iige luonddu vuollánahtti, sii eahpidit ekonomalaš šattu, ođđa teknologiija jno. Ruoná lihkadusa riegádeapmái leat leamaš sivvan ovdalis namuhuvvon áššit. Otnábeaivve leat ollu juo dákkár olbmot, geat eai leat ollege dipma árvvuid vuostá, muhto liikká hálidit doalahit gaccaid bániid ng. «alla eallindásis» .Ealáhuseallin ja luonddusuodjaleapmi leat leamaš maŋimuš guovttelotjagi áigge dávjá vuostálagaid. 1960-logu álggos servodagas ledje vuostálagaid riggát ja geafit, boaittobealguovlluid ja gávpogiid ássit, olgeš- ja gurotbellodagaid guottiheaddjit.Oainnut birrasa hárrái leat goit ollu nuppástuvvan dánge rájes go sámit čájehedje miela Álaheaieanu dulvadeami vuostá. Olbmot guddet fuola birrasis badjel bellodat- ja eará rájiid. Oainnus lea maid ahte olbmot válljejit gulul ođđa árvvuid, mii lea birrasa suodjaleami dafus dušše buorre ášši.Jouni Kitti ¶ Nuppádassii oba áigge fállojuvvo dakkár diehtu man bokte sáhtášii gávdnat dakkár áddejumi, man vehkii sáhtášeimmet hukset dakkár boahttevuođa mii gáhtte luonddu ja dasa gullevaš eallima. ¶ Plána- ja huksenlága § 27-1.1 mielde almmuhuvvo dákko bokte diehtu regulerenbarggu álggaheami birra opmodagas Gnr. 10 Bnr. 7 ja Gnr. 10 Bnr. 1 Fnr. 4 Vuolit Mollešjoga Duottarstobus, Kárášjoga gielddas. ¶ 2. Jođiheaddji. Lappi universitehta govvadáidda lektor Mirja Hiltunen lea buot dán golmma Dollarieban dáiddadáhpáhusa «eadni» . - Dáidaga bokte mii sáhttit muittašit doložiid ja illudit dán bottu ja addit árvvu dáláš dillái ja niegadit boahttevuođa, son čilge go jearan mii dákkáraš dáhpáhusa mearkkašupmi lea. ¶ –Registreren mediaid bokte ahte nu lea dahkan, vástádusa gal galgá oažžut, muhto mo ja makkár vástádusa in hálit muitalit, lohpaha sámediggepresideanta Aili Keskitalo. ¶ Rabas reive Guovdageainnu suohkanii -sátnejođiheaddji bokte ¶ –Muhto dál leat juo 2006-jagis ja stivrras ii oro dáhttu guođđit virggiid. Dál lea maiddái Finnmárkku Oahpahuslihttu sierranas reivve bokte Oahpahusdirektoráhtii bivdán nammadit ođđa stivrra sámi joatkkaskuvllaide, muitala Åge Somby. ¶ Logaldallanráidu sámeduojis Siida-museas Anáris14.3. Sámi Duodji 1975 – 2005Doaimmaheaddji Jorma Lehtola lea čállán sámi duodjesearvvi, Sámi Duodji ro 30-jagi historihka. Iežas logaldallamis Lehtola muitala idealaš searvvi duogážiin ja doaimma ivdnás muttuin.21.3. Garra duojitSámi oahpahusguovddáža lektor Ilmari Laiti muitala garra dujiid birra, daid materiálaid skáhppomis ja hervemis. Garra duojit, muorra-, dákte-, čoarve- ja metálladuojit leamašan árbevirolaččat olbmáid barggut.28.3. Duoji ođđa hástalusat ja vejolašvuođatMáŋgga suorggi kulturdovdi ja duojár Maria Sofia Aikio muitala sámi duodjeárbbis iežas duodjárhistorjjá bokte ja dasa lassin guorahallá duoji ođđa hástalusaid ja vejolašvuođaid. Aikio gieđahallá iežas logaldallamis earenoamážit sáttadieđuid, «siskkáldas kodaid» , maid gieđaiguin duddjojuvvon diŋggat sisdollet.4.4. Mo mii lohkat duoji – Sámeduoji dulkonOulun universitehta Giellagas-instituhta lektor Seija Risten Somby lea dutkan duoji ja dan mearkkašumiid sámeservodagas. Sámegákti lea navdimis dovdoseamos ja oidnoseamos oassi sámekultuvrras, muhto gáktái ja oppalohkái sámi duodjái gullevaš symbolihkka báhcá dávjá olggobeale olbmui dovdameahttumin.11.4. Sámeduoji árvvutSámi duodjeoahpaheaddji Rauna Triumf lea dutkan duodjeoahpahusa norgalaš skuvlavuogádagas. Son lea dutkamušastis guorahallan ee. dan, sáhttágo sámeduoji árvvuid sirdit skuvlla duodjeoahpahusas. Sámi kultuvrii ja duodjái mihtilmas oahpahusvuohki lea njálmmálaš ja geavatlaš – nuppeláhkai go skuvlaoahpahusas. Dasa lassin duodjeávdnasiid skáhppon lea áddjás proseassa, mii lea čatnagasas jagiáiggiide, ii oahpahusplánaide.Sisabeassan 5 € / logaldallan, olles ráidu 20 € ¶ –Ášši lea duođalaš ja mii fertet suokkardit mo sihkkarastit ahte dieđut mat eai galggaše leat almmolaččat, eai Sámedikki diehtogálduid bokte olle olgomáilbmái, muitala Sara. ¶ Čállán Martin UrheimSágat falleha doaimmahussajis NSR evttohusa ásahit beaivválaš sámegielaviissa. Ságat dokumentašuvdna lea vuođđuduvvon boasttuáddejumiide, ja daid áiggun dás geahččalit čielggadit.Gulahallan SálasiinManne NSRs ii leat leamaš oktavuohta Sálas – aviisaservviin ovdal go buvttii evttohusa? Na, NSR bargá politihkalaš oktavuođain ja lea leamaš fárus sámi aviissaid doaimmaheamen dan áiggi rájes go mis lei Sámi Áigi, ja lea leamaš fárus eaiggáduššamin guktot sámegielaviissaid gitta oanehis áiggi dassái. NSR lea cealkán politihkalaš ulbmila ja evttohan mo galggašii vuoruhit almmolaš ruđaid maid Sámediggi hálddaša. Guktot dagut leat NSR mandáhta siskkobealde ja NSR lea gulahallan áššáigullevaš beliiguin dán oktavuođas.Lea go lasi preassadoarjagis ávki?Ságat čuoččuha ahte sámegielaviissat eai dárbbaš risikoruđaid, muhto baicce eambbo almmolaš ruhtadoarjagiid. NSR mielas aviissat dárbbašit guktot. Mii leat evttohan addit sámegielaviissaide almmolaš risikoruđa vai livččii vejolaš álggahit beaivválaš sámegielaviissa, ja leat evttohan ahte departemeanta lasiha preassadoarjaga, ja vel ahte preassadoarjja heivehuvvo dan láhkái ahte doarju beaivválaš sámegielaviissa.Mii diehtit váttisin fidnet sámegielat doaimmahusbargiid. NSR evttoha ahte mediafoanda, go dat lea ásahuvvon, ovttasbargagoahtá Ášu ja Min Áiggi váldoeaiggádiiguin dainna ulbmiliin ahte resurssaid oktii časkit, ja danne foanddas galgáge leat iežasruhtavejolašvuohta. Ii leat doarvái addit lasi doarjagiid.Duppál preassadoarjja ii leat dárbbašlašSágat čuoččuha vel ahte preassadoarjaga fertešii duppálastit buot golmma aviissaide vai šattašedje beaivválaš aviisan. NSR evttoha lasi ruđaid vuoruhit ovtta beaivválaš sámegielaviisii ovdal geassemánu 1. beaivvi 2009. Politihkas han leage sáhka mo vuoruhit vánis ruđa, ja dá lea mo NSR dál lea válljen vuoruhit politihkalaččat.Jos foanda ja aviissa eaiggádat dál lihkostuvaše, de galggašii nappo almmolašvuohta ruhtadit ovtta sámegielaviissa. Dasa ii dárbbaš duppál preassadoarjága. Guokte-golbma miljovdnasaš jahkásaš lasáhus lea várra doarvái, jos Áššu ja Min Áigi guktot beassaba doalahit preassadoarjaga maŋŋá oktiičaskima. Ja dá leage hui dehálaš ášši; Stáhta berre doarjut dán doaimma dakko bokte ahte lasiha preassadoarjaga dušše sámegielaviisasiidduide (dan oasi mii rievddada). Dán sáhttá dieđusge leat lossat Ságahii dohkkehit.NSR eret, iešheanalis mediafoanda sadjáiSágat čuoččuha ipmašin mo NSR vuos vuovdá iežas ossosiid ja dasto evttoha mediafoandda. Dás ii leat mihkkege ipmašiid NSR bealis. NSR áigi aviisa- ja lágáduseaiggádin lea dál loahpahuvvomin. Don áiggi lei dát bargu servodatovddasvástádus man organisašuvdna válddii badjelasas, go earát eai lean das váldimin ovddasvástádusa.Dál livččii eaiggátvuohta baicce sáhttán hehttet mediafitnodagaid ovdáneami. NSR ii sáhte ovdamearkka dihte evttohit lasi doarjaga sámi aviissaide go sivahallo áigumin geavahit almmolaš ruđa oasusservviide maid ieš lea eaiggáduššamin. Dál gal sáhttá NSR áibbas friddja evttohit dearvvašlaš doaimmaid fitnodagaide, ii ge oktage leat sivahallamin bealálašvuođa.Nubbi ášši lea vel dat ahte jos NSR livččii ain eaiggáduššamin aviissaid oasi, de fertešii várra viiddidanplánaid mielde fállat eambbo risikoruđa. NSRs ii leat dát ruhta, ja dalle han NSR lea heajos oasuseaiggát. Sámi mediafoanda galgá nappo buktit sámi mieloamasteami, dakkár veahkkeneavvuiguin mat buori oasusoamasteaddjis galget leat.Boastut «aktiiva eaiggáduššama» birraSágat čuoččuha ahte NSR evttohusa mielde, de šaddá Sámediggi dárkkistit diehtojođu danne go evttoha «aktiivva eaiggáduššama» . Ságat dovdá mediaservodaga njuolggadusaid, ja nu dahká NSRge. NSR evttoha ahte mediafoanda oažžu fágalaš iešheanalis stivrra/hálddašeaddji, ja ahte mediafoanda ii galgga leat eará go aviissaid unnitlogueaiggát. Ságaha eaiggádat eaige sáhte stivret Ságaha doaimmahusa, eai priváhta eaige almmolaš eaiggádat, iige mediafoanda sáhte váikkuhit beaivválaš sámegielaviissa sisdoalu. Aktiiva eaiggáduššan lea dalle go eaiggát bearráigeahččá ahte ulbmil ásahit beaivválaš sámegielaviissa oláhuvvo dan áiggis mii lea sohppojuvvon, ja daid bušeahtai siskkobealde mat leat.GiellagáhttenNSR ulbmil ja vuoigŋa lea lasihit sámegiela geavaheami ja loktet sámegiela árvvu servodagas. Beaivválaš sámegielaviisa galgá doarjut dán. Sámegiella lea gollegiella, ja dasa galgá áinnas vuoruhit ruđa. ¶ Konferánssas maid guoskkahit guhtta fáttá maid bokte galget nannet nuoraid politihkalaš gelbbolašvuođa. ¶ Vaháguvvan olbmot, geain dán vuođul sáhttá leat gáibádus stáhtii, ávžžuhuvvojit dákko bokte dieđihit: Justiisadepartemeanta, Poastaboksa 8005 Dep., 0030 Oslo, ovdal geassemánu 15. b. 2006. ¶ –Sámi Radio hálddaša liseansaortnega bokte ollu almmolaš ressursaid. Digaštallan almmolaš lanjas, erenoamážit iežamet journalistihka, berret gierdat, dadjá son. ¶ – Mun lean guorahallan lobálašvuođa álggahit ođđasit searvvi. E-poastta bokte lean jearran sihke Kárášjoga Sámiid Searvvi jođiheaddjis Egil Utsis ja NSR:a jođiheaddjis Martin Urheimas lobálašvuođa álggahit ođđasit Sámi nuoraid searvvi Kárášjohkii. Soai leaba dáhkidan lobálašvuođa. ¶ Du lihkkologut : 6, 11, 22 ja 27VuoksáDán vahkku állanattat guovtti ravdda gaskkas. Itge dieđe iešge maid hálidat. Birrasis maid atnet du stuora plánaid giktaleaddjin. Dál sáhtát jiepmálašvuođa guođđelit – juobe oanehašbotta ge vai beasat geahččaladdat. Boahtá ovdan ahte it don eaige earát leat miellasat bargat albmaládje áššiiguin, ja vahkku loahpas báhcá guorosvuođa dovdu. Lihkus ráhkisvuođa dáfus ealáska dilli, ja du guoibmi movttiidahttá du.Du lihkkologut: 3, 13, 22 ja 27JumežatDu siskkáldas máilbmi doalvu du ođđa geainnuide, ja oaččut ávdnasiid maiguin barggat. Dieđut maid dakko bokte oaččut, sáhttet leat oalle dehálaččat dutnje. Dál sáhtát iežat siskkáldasa čoavdaga gávdnat ja dainna lágiin ipmirdit iežat buorebut go daid dieđuid guorahalat. Jus it nagot ieš čilget daid dieđuid, de berret skáhppot girjji nieguid čilgema birra. Muđui beroštat molssaevttolaš surggiin. Dearvvašvuohta lea buorre, galggat eambbo vuoiŋŋastit ja lášmmohallat.Du lihkkologut: 4, 11, 28 ja 31ReabbáDál čájehat givrodaga go duosttat čájehit dovdduidat. Vaikko doaibmandárbu lea unnit go láve dan vahkku, de it dárbbat dainna heađástuvvat. Vaikko muhtomin dárbbašat beivviid go ii mearkkaš nu ollu ahte galgá álo doaimmahit. Vahkku maŋit oassi šaddá eambbo konstruktiivvalaš go ovddit oassi. ¶ Sámit ledje juo 1695:s ordnen luondduriggodagaid geavahusa ja hálddašeami nu, ahte sis ledje siiddat viehka viidát dálá Suoma rájiid siste. Siidavuogádat govččaige gaskaáiggi loahpas Fennoskandia davviosiid, muhto ruoŧŧelaš-suopmelaš servodat leavvagođii goittot vehážiid sámesiiddaid guovlluide. Iešalddis viiddis Sámeeana čoahkkanii dáin sámesiiddain. Dalá Sámeeatnama rájiid Suomas eanamihtideaddji mearridii kártii 1675:s. Gearretbeavdegirjjiid mielde Sámi rádji jođii 1600-logu loahpas ja 1700-logu álggus Eanodagas Gihttela bokte Guossámii. Sámeráji davábeale guovlluid gehčče gullat sámiid eatnamiidda, main sis lei vuoigatvuohta guolástussii, meahccebivdui ja boazodollui. Dán vuoigatvuođa ovddas sii šadde máksit sámevearu, maŋŋeleappos eanavearu. ¶ Eatnasat dain, geaidda juolluduvvo bargonávccahisvuođadoarjja dál, ožžot áigeráddjejuvvon bargonávccahisvuođadoarjaga. Čuovvoleami bokte doarjjaáigodagas lea ulbmil áigeráddjejuvvon bargonávccahisvuođadoarjagiin ahte nu oallugat go vejolaš galget máhccat fas bargui. Lea hui dehálaš, ja soaitá mearrideaddjin, ahte dát olbmot doarjjaáigodagas leat juogalágán aktiiva doaimmas/bargohárjehallamis. Sáhttá leat váttis gávdnat heivehuvvon bargguid olbmuide geain leat vuoliduvvon doaibmanávccat. Erenoamážit guovlluin gos bargomárkan lea gárži, lea váttis gávdnat fitnodagaid mat sáhttet heivehit bargguid ja čuovvolit bargiid geain leat vuoliduvvon bargonávccat. Dan dihte lea barguimáhcahanfitnodagain dehálaš rolla dán oktavuođas. ¶ Gáldu: Norrbottens-Kuriren, Björn Ewenfeldt/TT bokte ¶ Finnmárkkuopmodaga stivra orru gal dál boahtimin erenoamáš bargodillái. Dál lea okta stivrralahtuin álgán čielga Finnmárkkuopmodat stivrraášši mediaid bokte ákkastallat, namalassii ruvkedoaimmaid Finnmárkkus. Son ákkastallá ahte erenoamážit dárbbašit Sis-Finnmárkkus ođđa bargosajiid mat eai gáibit nu alla gelbbolašvuođa bargiin. ¶ Leago son nu ahte dát lea Finnmárkkuopmodaga vuosttildeddjiid strategiija dagahit stivrra ja sin barggu geahnoheapmin. Sis han lea dalle buorre vejolašvuohta mediaid bokte stivret ja váikkuhit dán proseassa. Ja jus funet manná ja ii sin miela mielde, de besset guhkit áiggi badjel fuotnut ja moaitit stivrra, ovdal juo go stivra lea ba gieđahallange ášši. ¶ Stuorámus ruhtasubmi lea álo ožžon Soađegili gielda ja uhcimus meari Ohcejohka, iige ruhta juohkášuva Sámedikki mielas gielddaid duođalaš dárbbuid iige sápmelaččaid lohkumeari mielde. Dán boasttovuođa njulgema dihte Sámediggi evttoha giellalasi addima Sámedikki hálddašeami vuollái, mii mávssášii giellalasis sámeguovllu gielddaide doarjagiid dakkár sámegielat bálvalusaid fállama várás, maidda ii eará stáhtaortnegiid bokte boađe sierra stáhtadoarjja. Dakkár bálvalusat leat ee. kultur-, asttuáigge- ja lihkadanbálvalusat. ¶ Gielddaid laktimis Ohcejoga bokte livččii áidna vejolašvuohta ovttastupmi Anáriin. Geavatlaš dásis dát goittotge ii guhkes gaskkaid dihte leat vejolaš. Maiddái Ohcejoga gieldda kultuvrralaš ja gielalaš sivaid dihte ovttastupmi ii livčče jierpmálaš. Dákkár oktiilaktin fuonidivččii sámegiela sajádaga hálddahusas. Ohcejoga gielddas leat dál juo hástalusat sámegiela gielalaš rivttiid ollašuhttimis. ¶ (Resolušuvnna §§ 1, 2, 7 ja 8 leat fámuhuhtton lága bokte geassemánu 22. b. 1863. §§ 3 - 5 ja 9 - 12 leat fámuhuhtton lága bokte njukčamánu 12. b. 1965 § 6. – Vrd. Lágat geassemánu 23. b. 1888 nr. 1. njukčamánu 12. b. 1965.*) ¶ (Fámuhuhtton lága bokte cuoŋománu 8. b. 1905 nr. 1, jus lea luossa- ja guvžáguolásteami lága vuostá). ¶ Ellen Näkkäläjärvi ja Matti Morottaja nammaduvvuiga Sámedikki evttohassan anáraš- ja nuortalašgielaid gielladutkosiidda guoski oahpahusráđđehusa bargojovkui. Oahpahusráđđehus lea ásaheamen bargojoavkku, man bargun lea válmmaštallat anáraš- ja nuortalašgielaid laktima dutkkusgiellan almmolaš gielladutkosiid dutkkusortnegii. Davvisámegiela bokte leamaš juo guhkit áiggi vejolaš čájehit iežas giellamáhtu čađahemiin almmolaš gielladutkosa. ¶ Stuorámus ruhtasubmi lea álo ožžon Soađegili gielda ja uhcimus meari Ohcejohka, iige ruhta juohkášuva Sámedikki mielas gielddaid duođalaš dárbbuid iige sápmelaččaid lohkumeari mielde. Dán boasttovuođa njulgema dihte Sámediggi evttoha giellalasi addima Sámedikki hálddašeami vuollái, mii mávssášii giellalasis sámeguovllu gielddaide doarjagiid dakkár sámegielat bálvalusaid fállama várás, maidda ii eará stáhtaortnegiid bokte boađe sierra stáhtadoarjja. Dakkár bálvalusat leat ee. kultur-, asttuáigge- ja lihkadanbálvalusat. ¶ –Vuotnalaččat leat massán vuoigatvuođaideaset 1990 maŋŋá, go eiseválddit vuovdigohte guolleeriid bivdiide, go bivdu privatiserejuvvui. Gažaldat lea: Mo leamaš vejolaš ahte eiseválddit sáhttet njuolggadusaid (dárogillii forskrifter) bokte váldit mearravuoigatvuođaid eret finnmárkulaččain. Dábálaččat lea nu ahte ieš láhka manná ovdalii njuolggadusaid, iige nuppegežiid. Dás han gáržžidit njuolggadusat lága, imašta son. ¶ –Gažaldat, ferte geahččat mo lei dalle dilli go dánskagonagas dan mearridii. 1775 logai gonagas lága bokte čielgasit ahte finnmárkulaččain lea vuosttaš vuoigatvuohta. Láhka lei juo mearriduvvon 1702 ja gonagas anii dárbbašlažžan nannet lága. Ášši lei nu 1770-logus ahte ollu bivdit boahtigohte bivdit Finnmárkui. 1778 bođii ođđa mearrádus Københámmanis guollebivdovejolašvuođa birra. Das ožžo amas olbmot čielga gildosa bivdit vuonain, čilge Pedersen. ¶ Leamaš issoras buorre go birasgáhttenorganisašuvnnat leat ožžon coavcci dáinna vugiin bargat nuoskkideami vuostá. Dát lea buktán ollu buriid rievdadusaid luonddu ektui. Mii leat dál oažžumin buhtásit áimmu, ráidnasit čáziid ja unnit mirkoávdnasiid min beaivválaš birrasis. Dál lea ain juo diekko bokte mis ollu buoret dilli go olbmuin lei viđalot ja guđalot loguin, dalle ledje nuoskkideamit mealgat stuorábut go dál. Muhto dálki gal liikká ain rievddada man nu ain guvlui boahtteáiggis. ¶ Máhtte gearggai maid almmustahttit girjji «Suonjelin Saamelaisten perintö» (sámegillii «Suonjel Sámiid árbi» ). Girjjis son hui vuohkkasit ja njuovžilit govve daid vásihusaid maid Suonjel´a siidda sámit leat gártan gillát. Girjjis čielgá, ahte nuortasámit eai leat dušše passiivvalaččat vuogáiduvvan, muhto maiddái aktiivvalaččat. Son muitala maiddái mii lea leamašan nuortasámiid servodaga rolla sosiálalaš oktavuođain. Son gieđahallá maiddái nuortalašgiliid gaskasaš rájáid ekologalaš ja politihkalaš prinsihpaid olis ja dán mo daid birra sohppojuvvui. Buotnassii Máhtte gieđahallá maiddái nuortalašgiliid riegádeapmái váikkuheaddji proseassaid, guovllu árbevieruid seailuma, olbmuid jurdagiid ja dábiid. Máhtte figgamuššan lei ipmirdit ja addit eallinvejolašvuođa smávva nuortasápmelaš álbmogii, čájehit ahte sin eallinvuohki lea árvvolaš ja maiddái heivvolaš ođđa ássanguovlluinge Čeavetjávrris ja Njellimis. Máhte girjji bokte mii sáhttit diehtit juoidá das, maid nuortasámit leat jurddašan iežaset servodaga birra ja mo ja makkár dovddut sis leat leamaš máilmmi nuppástuvvama oktavuođas. ¶ Mii leat media bokte gullan muhtimiid oaivvildeame ahte eiseválddit berreše veardidit earaládje juogadit earrevuođu riddofatnasiid fanasjoavkkuid gaskkas, dainna lágiin ahte váldit unnibuin ja addit stuora fatnasiidda. ¶ Finnmárkku Gb hálida ahte riddofanasjoavku man birra dás lea sáhka, oažžu buoret bálkánávcca, muhto de ii ábut earrevuođđu, ja dan bokte rittu ássanvuođđu, unniduvvot. ¶ Jus ulbmilin lea sihkkarastit iešguđetlágan kulturbirrasiid ovdánanvejolašvuođaid ja ođđa kultuvrralaš ovdanbuktinvugiid, ležžet dál eanetloguálbmot- dahje unnitloguálbmotbirrasat, sáhttet leat korpsat, rock dahje báikkálašopera, dahje jus áigu sihkkarastit ahte kulturvásáhusat leat olamuttus olbmuide, de ferte váldit vuhtii ahte márkan ja dan mekanismmat eai sihkkarastte dán. Dan dihte mii dárbbašit aktiiva kulturpolitihka lága bokte mearriduvvon, ja ruđalaš heiveheami. ¶ Sisafárrema bokte leat Norgii boahtán ođđa unnitloguálbmogat. Mii eat ábut daid seamma badjelduolbmamiid fas bargat. Dárbu kultuvrralaš identitehtii guoská buohkaide. ON:a mánáidkonvenšuvdna deattuha dán: Mánáid oahpu ulbmilin galgá leat ovdánahttit máná váhnemiid árvvusatnima, máná iežas kultuvrralaš identitehta, giela ja árvvuid árvvusatnima. Dát geatnegahttá ja ferte, nu go Ráđđehus deattuha, maiddái boahtit ovdan go kulturressurssat viidáseapput galget juogaduvvot. ¶ – Áššu lea dieđihan midjiide ossosiid gávppis. Mii veardidit ossosiid oastima stivrračoahkkimis guovvamánu 1. beaivvi. Lea eará ášši maid mii de dahkat, lohká Iskkon Máhte Áilu. Áššu stivra ja bargit eaige galgga leat gullan ovdal media bokte Ášu eaiggátvuođa sirdimis. ¶ SAULI NIINISTÖ. Niinistö deattuha nuppástusaid bokte boahtán vejolašvuođaid. Son gilvala Tarjo Halosiin presideantta báikkis nuppi jienasteamis. ¶ Duodješiehtadusas leat dihto gáibádusat maid galggat deavdit ovdalgo sáhtát šiehtadusa bokte oažžut doarjaga, ja dát gáibádusat ráddjejit ámmátduojáriid ja astoáiggeduojáriid. Nu ahte eanaš ortnegat leat olbmuide geat leat ásahan duodjefitnodagaid. ¶ Su áhčči Frank Johan Rundhaug lohká oaidnán dan seamma, go lei dan mohki bokte čuožžumin. ¶ Sámedikki čielggadeamit ja raporttat leat healban ministeriijaid bevddiid ala. Fidnu birra dahkkon badjel golmmalogi čielggadeamis boahtá ovdan Sámekulturguovddáža stuorra mearkkašupmi Anárii ja olles Davvi-Sápmái nu buresbirgema, ealáhusaid ja barggolašvuođa movttiideaddjin go maiddái kultuvrra doarjun. Anára gielda lea nannosit fidnu duohken ja lea lohpidan oassálastit fidnui 1,13 miljovnna euroin. Fidnu buktá Anára gildii gáibiduvvon bargosajiid ja dan bokte vearroboađuid ja maiddái erenomážit nuoraide áigáiboađu. ¶ Min Áigi ii leat ožžon ságaide Nils Ole Holma, muhto eará eaiggáda bokte oažžut dieđu ahte sii eai hálit dadjat áššái maidege go eai leat oaidnán fylkamánni mearrádusa. Maiddái eat ožžon ságaide gámmeeaiggáda advokáhta Trond Biti. ¶ –Deháleamos dán áššis lea ahte NRK nagoda diehtojuohkima bokte addit dieđuid olbmuide ahte sámi mánáid-TV ii sáddejuvvo OG-gilvvuid áigge. ¶ – Mii leat dárkkistan ohcciid referánssaid bokte ja sii leat leamaš bargojearahallamis. Go dan eat leat ovdal dahkan, dat sáhttá leamaš ággan manne leat leamaš bárttit, lohká Guovdageainnu suohkana dearvvašvuođabálvalusa ovttadatjođiheaddji Kirsten Karen Bals. ¶ Buohkat geat leat guorahallan demokráhtalaš ortnega, dihtet ahte maiddái dán ortnegis leat su bonjuvuođat. «Demokráhtalaš unnitlohkováttisvuođa» jurdda lea dáppe Finnmárkkus mielddisbuktán liigeovddasteami stuoradiggeáirasiid dáfus mat bohtet fylkkas (gorrelogu mielde eambbo áirasat) riikka eará guovlluid ektui. Dát lea dan dihte go finnmárkulaččaide muđui livččii stuora váttisvuohta gullot go jurddaša dan relatiiva unnitlogu birra mas mii leat eará guovlluid ektui Norggas gos orrot ollu olbmot. Viidáseappot leat ortnegat main lea lassi mánáidoadju, smávvamánnálasáhus, vearrogeahpádus ja unnit bargoaddidivat álggahuvvon sihkkarastin dihte ássama ja eallineavttuid earret eará Finnmárkkus. Livččii sáhttán čállit «Sierraortnegat ja erenoamášdoaibmabijut» dahje juo «Roavva vealaheapmi» , muhto orru nu ahte finnmárkulaččat (ja earát) ellet bures dákkár «sierravuoigatvuođaiguin» Norggas. Olmmoš gal jáhkášii ahte finnmárkulaččain dán bokte maiddái livččii čiekŋalit ipmárdus dasa ahte sámiin álgoálbmogin leat erenoamáš hástalusat Norgga našunalstáhta rámmaid siskkobealde. ¶ – Mu mielas son bargá daid vuostá. Das lea buorre ovdamearka dalle go Deanujoga maŋimuš guolástussoahpamuša ráhkadedje 1989, dalle Halonen lei olgoriikkaministtar ja dan ministeria vuollái Deanujoga áššige ášši gulai. Láhkačeahpit leat čehpet čiehkan ášši láhkateavstta sisa. Dien soahpamušas dolvo min mánáid árbenvejolašvuođa. Namalassii jus ohcejohkalaččaid maŋisboahttit riegádit Ohcejoga olggobealde, de eai sáhte árbet iežaset vánhemiid guolástusvuoigatvuođaid. Sis ii leat šat buođđunvuoigatvuohta vaikke fárrešedje Ohcejohkii. Dat lea morašlaš ášši, viesttarmáilmmis eai láve ná láhttet olmmošvuoigatvuođaid bokte, árbenvuoigatvuohta lea dábálaččat nanus ja Ohcejoga olbmuin dat lea dákko bokte botkejuvvon, deattuha Erkke-Ánde. Ovdamearkan Ánde váldá iežas mánáidmánáid, geat leat riegádan 1989 jagi maŋŋá ja Ohcejoga olggobealde. ¶ Ii leat guhkes áigi dan rájes go Jánoš Trosten mediaid bokte cahkkehii issoras nákku Finnmárkkus go son logai ahte Snøhvit-riggodagat maiddái gullet sápmelaččaide ja ahte maiddái sápmelaččat galget oažžut ávkki riggodagain. Ledje ollusat geat dušše bárde oaivviset Trostenii ja lohke dán veadjetmeahttun jurddan, dahje juo áibbas jallas árvalussan. Eatnasat celke dalle ovttajienalaččat ahte dát riggodagat gullet olles Norgga álbmogii. ¶ Oljo- ja gássaindustriija ná guhkkin davvin, gos sáhttet vaikke makkár dálkkit, sáhttet buktit issoras váikkuhusaid lundui jus lihkohisvuohta deaivida dahje go dáhpáhuvvá. Oljo- ja gássadoaimmaid bokte ferte gáibiduvvot ahte leat buot lágán vejolaš rusttegat ja gearggusvuohta lea sajis go riggodagat galget vižžojuvvot meara botnis. Dát galget leat unnimus ja čielgaseamos eavttut ovdal go duođas álget oljju ja gássa buvttadit. Lea vuđolaččat áibbas boastut jus min guovllut galget váldit dáid nođiid almmáge maidege ávkki oažžut dan sadjái. Dán birra lea menddo uhcán otnáš rádjai digaštallon. ¶ Østmo deattuha ahte dát ruđat eai leat organisašuvnna ruđat ja danne dat geatnegáhttojuvvojit vearromáksinlága bokte ásahit sierra konto. ¶ Davvi Nissonfierpmádat lea ámmátlaš verddevuohta gos ođđaáigásaš guolástusservodat lea guovddážis. Eanáš oasseváldit leat man nu láhkai čatnašuvvon iešguđetlágan guolástusealáhusaide. Iežaset beroštumi ja áŋgirvuođa bokte háliidit váldit ovdasvástádusa sihke servodat- ja ealáhusovdáneamis Finnmárkkus. ¶ Govas leat Begen Mávnnosa Gáren Ánná, Iŋggá Máhte Gáren Iŋgá, Áillu Niillasa Ánne Rávdná ja vel guovttis geain eat dieđe nama. Jus don dieđát sutno nama, sáddes Min Áigái dáidda čujuhusaide: minaigi@minaigi.no dahje Min Áigi, Suomageaidnu 14, 9730 Kárášjohka. Sáhtát maiddái telefáksa bokte sáddestit: 78 46 97 10. ¶ –Hui «coola» . Jurddaš sii besset oaidnit ja háleštit TV bokte eará oahppiiguin máddin, muitala Kristine Loso veahá hirpmáhuvvan. ¶ Dát lea dušše okta ovdamearka ollu áššiin mat dađistaga bohciidit mediaide, dahje moaitagiid bokte ja vel dikkiinge. Eanaš áššit leat mo sápmelaččat biinnidit elliid, mo sámit billistit luonddu ja go eai láhtte «olbmo» láhkai muđuige. Dávjjit ja dávjjit šaddet sápmelaččat juohkeláhkai čilget mii lea sápmelačča eallin ja vierru. ¶ –Omasvuonas vuvdet guokte buvdda munno báiddiid. Geasi rájes vuovdigohte biktasiid olles áigge Romssas ja dalle fertejetne eanet investeret. Dássážii letne vuovdán gálvvuid astoáiggis interneahta bokte «Huui.no» čujuhusas, muitala son. ¶ Mii diehtit ođđasiid bokte ahte Davvi-Norggas lea buoremus dikšu justa borasdávddaid dáfus ja dát mammografiijafálaldat leat okta dain fálaldagain mat dán dagahit ¶ Dát fálaldat sáhttá buori áiggis fuobmát jus olbmos lea álgigoahtán čižžeborasdávda. Borasdávda lea dakkár jus árat fuobmát dus lea álgigoahtán dávda, de lea maid buorre vejolašvuohta dan dálkkodit ja oalát dearvvasmuvvat. Mis gávdnojit máŋga buori ovdamearkka dasa. Justa dán fálaldaga bokte leat ollusat ožžon dieđu ahte dávda lea leavvagoahtán, muhto go dáinna mammográfiijain leat fuomášan, de leat maid sii árrat beassan dikšui. Dál leat sii dearvašat ja olles doaimmas. ¶ Ii galggaše eisege dilálašvuohta leat ná odne min rikkis servodagas. Dákkár fálaldat galggašii leat nuvttá buohkaide, beroškeahttá gallis leat geat fálaldaga geavahit. Aŋkke diehtit mammografiijafálaldat lea beastán máŋgasa issoras bákčasiin ja buozalmasvuođas eret. Mii diehtit ođđasiid bokte ahte Davvi-Norggas lea buoremus dikšu justa borasdávddaid dáfus ja dát mammografiijafálaldat leat okta dain fálaldagain mat dán dagahit. Máđi árat fuomášupmi, dađi unnit borasdávdagillámušat olbmuide. Danne, oassálastet buohkat, vai eat dárbbaš gillát. ¶ Dál ođđa jagis 2006 sáhttá leat jierpmálaš veahá bisánastit, go soaittát bearehaga doapmame. Ii leat vuogas ohcat dahje ságastallat dehálaš olbmuiguin jus it leat šiehtadan albmaládje siiguin. Lea beare áddjái álggahit juoidá mii ii leat masage ávkin. Lea buoret telefovnna bokte gulahallat álggus, ovdal go álggahat šiehtadallamiid. Galggat maid váruhit dadjamis maidege maid maŋŋil soaittát gáhtat. ¶ Boazodoallu lea ožžon erenoamáš garra moaitagiid stuorra mediaid bokte mannan vahkku rájes. WWO generálačálli Rasmus Hansson čuoččuhii riikaviidosaš TV2:s earret eará ahte álddut Finnmárkkus guddet bealleheakkat misiid maid lea álki návddiide borrat. Maŋemus áiggiid lea ge gilvojuvvon eahpádus boazodolliid vahátčuoččuhusaid hárrái. ¶ Sii, geain lea beroštupmi, sáhttet váldit oktavuođa njuolga PUT:ain klinihkalaš sosionoma Øyfrid Strømeng bokte 'tlf 78469550), dahje fástadoavttir, sosiálkantuvra, dearvvašvuođadivššár dahje psykiatralaš buohccedivššár sáhttet sáddet dohko. ¶ – Nugo dál leat ortnegat eat oaččo bohccobierggu árvoháhkamis ollu. Jurdda lea ahte boazovázzit galget iežaset njuovahaga bokte eanet oažžut bohcco árvoháhkamis ja mearridit bohccobierggu hatti, lohká Ánte Issát Oskal, stivrajođiheaddji Boazoeaiggádiid njuovahagas, mii lea guorahallan ja álggaheame ođđa boazonjuovahaga. ¶ «Jumežat» lea unna bázzi maid son lea ráhkadan leaibevisirbáhkis, maid lea gávdnan Gaska-Ruoŧas iežaset geasseorohagas. Olgguldas hámi lea luondu ieš hábmen, muhto luddejuvvon hálggu siskkoža lea son báhkiid bokte gohpan, ja gobiide bidjan geađggážiid, dego manit cizášbeasis. ¶ Gnr 13, bnr 18 lea sirdojuvvon 10.000 r. ovddas Stádas Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra bokte Deanu Gildii (05.12.2005) ¶ Go ožžon ovdagotti čoahkkimis politiija loguid váidagiin, hirpmahuvven go das ledje dušše muhtin duođalaš rohcošanášši, lohká Hans Isak Olsen ja čujuha ollu media áššiide dan birra go Guovdageainnu dievddut galget oastán nuorra nieiddain sexa. Son muitala ožžon ipmárdussii media bokte ahte leat eanet váidojuvvon seksuálalaš rihkkosat vuolleahkáhaččaid vuostá go mii lea duohtavuohta politiija loguid mielde. ¶ Dál lea Norvang iežas dáhkádusfitnodaga bokte geasi rájes rahčan gielddain dáinna áššiin. ¶ Finnmárkku fylkkagielddas leat politihkkárat geat leat diđolaččat iežaset sámepolitihkalaš ovddasvástádusas. Ovttasbargošiehtadusa bokte Sámedikkiin mii álggahit ollu doaimmaid buoremussan sámi gillii ja kultuvrii. ¶ Pornografiija dihtor bokte ( Anašeapmi sms-govain) 3 ¶ Gaski ballu boahtá das go oahppováillagiid searvi čállosa bokte aiddobáliid lea garrasit moaitán mo Sámediggi áigu geavahit Sámeálbmotfoandda ruđaid. ¶ –Mun hálidan addit sápmelaččaide historjjá eará vuogi mielde ja dakko bokte oažžut stuorát beroštumi min iežamet historjái, muitala Svonni. ¶ Galgat go mii dohkkehit ahte dákkár baskkes smiehttanvuogit ja gáržžes beroštumit, nugo Elgvin das ovddasta, galget oalát stivregoahtit min iežamet luonddu ávkkástallama? Elgvin ja iežas Luonddugáhttenlihttu, ja dál maiddái Finnmárkku fylkkamánni, čájehit dáinna fallehemiin ollislaččat váilevaš máhtolašvuođa oppa min guovllu topografiijai ja meahci viidodagaide. Sii nu čielgasit čájehit iežaset tulkoma bokte ahte ealgabivdu lea astoáigge duhkoraddan, nugo máddin leage šaddagoahtán riggáide. Doppe eai dárbbaš johtit nuppeloht miilla meahci čađa joavdat bivdobáikái. ¶ Per Tor Turi čavgemin loavdaga nalešbátti reahpema bokte ráidalasa alde. ¶ Davviriikkaid boazodoallodutkamiid orgána (NOR) ja Suoma mieldelágideaddjit hálidit dán bokte bovdet buot berošteddjiid konferánsii, mii dollojuvvo Vantaa Sokos Hotellas, Vantaas, Suomas. Ulbmiljoavku leat sihke studeanttat, dutkit, hálddahus, ealáhus ja earát geain lea beroštupmi fáddái. ¶ Nu go dábálaččat NORa konferánssain, de áigut váldofáddái lassin ovdanbuktit bargguid juohkelágán čuolmmain bohccuid ja boazodoalu birra, ja fágaolbmot ja dutkit leat buresboahtin ovdanbuktit dieđu iežaset erenoamášsuorggis, juogo plakáhtaid bokte dahje logaldallamin. ¶ Konferánsii dieđihat elektrovnnalaš registrerenskovi bokte neahttačujuhusas: ¶ Kárášjoga báhpasuohkan Kárášjoga girku dii. 11.00. Allameassu. Sb. Lars Haugan. Rihpat. Eahkedismállásat. Oaffar: Girkosearvái. Girkogáffe girkosearvvi bokte geain lea 55 jagi ávvudeapmi. Sotnabeaiskuvla dii. 11.30, searvegotteviesu čoahkkinlanjas. Karasjok prestegjeld Karasjok kirke kl. 11.00. Høymesse. Spr. Lars Haugan. Skrifte. Nattverd. Offer: Kirkeforeningen. Kirkekaffe v/ kirkeforeningen som har 55 års jubileum. Søndagsskole kl. 11.30 på møterommet i menighetshuset. ¶ –Lihkus gearggaimet koanstarásse spábbačiekčanšilju velggiin dán jagi. Muhto mii eat sáhte seastit ruđaid boahttevaš dárbbuide. Mun in jáhke ahte mii oažžut dan mađe ollu ruđaid ahte seasttášeimmet maidege. Ruhtasisaboahtu speallanautomáhtaid bokte doaibmá dušše 2006 njukčamánu lohppii. Das maŋŋá mun in dieđe mo mii galgat 2006 ja 2007 bušehttii háhkat ruđaid, muitala Jansen. ¶ Bassi Vuoigŋa duddjo oskku olbmo váibmui. Vuoigŋa vikkaha min geahččat aivve Kristusii. Mii gohčoduvvot Ipmila mánnán daid daguid dihte maid Jesus lea dahkan min ovddas. Risttalaš olmmoš ferte aivvestassii ovdošit evaŋgeliuma sániid. Leago duohta ahte lea doarvái čuožžut bassi Ipmila ovddas ja earáid daguid bokte lohkkot dohkálažžan? Eatgo mii ieža galgga dahkat maide daguid vai «dohkkehuvvot» su ovddas guhte lea bassi ja ii gierdda baháid, iige suttu? Biibbalis daddjo: Buot maid mii dárbbašit vai bestojuvvot ja eallit Ipmila mánnán, dan leat mii ožžon sánis Jesusa birra: ¶ Liegganeamen Arktisa čuozahusatLohken Torkel Rasmussensa árvvoštallama girjjis "Liegganeamen Arktisa čuozahusat" .Iešalddis girjji nammage lea dakkár, ahte das lea juo vuosttas stuorra giellaoahpalaš feailla .... Liegganeamen Arktisa čuozahusat?Mii lea liegganeamen? Giela ráhkadusa mielde dieđusge čuozahusat - amma nu! Muhto dieđusge lohkki árvida, ahte eai dat čuozahusat ... mat dál juo ležžetge ... lieggan. Ferte leat dieđusge Arktis mii lea liegganeamen.Na ... livččii dieđusge galgan leat "liegganeaddji Arktisa ..." .Bázán velá imaštallat duon čuozahusat -sáni....Vai áddešin maid dat oaivvilda guovllastan álgonama: "Impacts of Warming Arctic" . Sátnegirjji mielde impact mearkkaša ee. váikkuhus, bártideapmi, nordadeapmi, beaktu (effekt), bahkket, časkit jna.De mun dan vuođul ádden ahte Arktisa liegganeapmi čuohcá man nu láhkai lundui. Ja das dalle boađášii duot "čuozahusat" , mii mearkkaša sullii seamma go "váikkuhusat" .Ná dat várra livččii? Livččii nappo sáhttán válljet girjji nammii vehá oahppasut sáni vaikko gal duon "čuozahusat" –sánige ádde ...Mu mielas dán girjji gielladárkkisteapmi lea jogo vajálduvvan oalat dahje gielladárkkisteaddji leamaš oalle juo fuollameahttun. Dieđusge ovddasvástádus gielladárkkisteamis lea álo jorgalusa diŋgojeaddjis ...Mu mielas Nils Ole Gaup livččii dárbbašan dán girjji jorgaleamis veahkkebargin dakkár geas lea buorre gielladáidu sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.Bázán vehá imaštallat manin ii livččii sáhttán ná viiddis materiála jorgaleamis jo álggu rájis bivdit gean nu dárkkistit giela nu ahte jorgaleaddji livččii dađistaga sádden teavsttaid sutnje. Nubbi bealli dákkár dieđálaš deavsttas lea dat, ahte livččii sávahahtti ahte gii nu dárkkistivččii maiddái terminologia. Ja buorre livččii, juos terminologia válljemis sáhtášii doarjalit áššedovdiide. Dálá dilis sáhttá leat váttis gávdnat veahki, go ii gávdno dakkár "giellačeahppiid bargojoavku, geas sáhtášii bivdit veahki" . Suoma bealde áidna virggálaš veahki lea Kotusa gielladutki. Mo leš Norgga bealde.Sávahahtti livččii maiddái čoaggit ođđa tearpmaid sátnelistungirjji lohppii. Dalle lohkki ii dárbbašivččii árvádallat ođđa sániidmearkkašumi.Doaivvu mielde dán "Liegganeaddji Arktisa váikkuhusat/ čuozahusat" -livččiigo dát sisdoalu dáfus rivttes namma girjái - almmustuvvá divvujuvvon hámis. Sávvamis čállinfeaillaid lassin giddejuvvošii maiddái fuobmášupmi cealkkaráhkadusaide, doppe maid livččii divvun veara. Ja sávvamis boađášii velá sátnelistu girjji lohppii: sáme-dáro-suomagillii. De dalle livččii anolaš girji oahpahussii. Girjji áššit leat duođai áigeguovdilat ja dehálaččat - danin girjji almmustuvvan maiddái sámegillii lea dehálaš.Ja sávvamis girjji jorgaleaddji váldá kritihka positiivvalaččat: ii heaitte jorgalanbargguid muhto vuodju sámegiela čállimii ja giellaráhkadussii vuđoleapput. Iežas feaillaid guorahallama bokte čállindáidu ovdána.Hannu Kangasniemi ¶ Davviriikkaid boazodutkit čoahkkanedje Helssegis Davviriikkaid boazodutkit (NOR) čoahkkanedje ovddit mánu 22. ja 23. beaivve Helssegis. Mielde ledje dovddus boazodutkiid ja kulturdutkiid lassin maiddái sámit geat barget boazoealáhusas ja hálddahusas Davviriikkain.Juos mun geahččalan geassit oktii guovttebeaivásaš seminára bohtosiid de sáhttá dadjat, ahte earret sámiid earáge boazoálbmogat davvimáilmmis leat eallán njuolgga luonddu veagas. Dát ii oaivvil dan, ahte olmmoš livččii eallán ng. čoagginkultuvrrain. Olbmot vigge dán árktalaš guovllus dasa, ahte energiija váldojuvvo luonddus gáržžes ássanguovllu olggobealde boazoealuid bokte. Boazu lea dahkan vejolažžan atnit ávkin davviguovlluid vátna šattuid. Boazu oažžu buot iežas energiijadárbbus luonddus, ja dát lei boazoálbmogiidda dadjat juo áidna vuohki beassat oasálažžan eanaekosystema buvttadusas.Bohcco ja boazodoalli eallima vuođđun lea leamaš dat, mo šattut leat vuogáiduvvan árktalaš birrasii. Davvimáilmmi mihtilmasvuođaide gullá ahte guhkes dálvvi áigge šattut eai sáhte ollege čatnat alcceseaset beaivváža energiija dahjege oktet. Oppa ekosystema šaddá birget dainna energiijain, maid šattut leat háhkan oanehis geasi áigge. Davviguovlluid bohccot ja boazodoallit šaddet maiddái dahkamuššii muohttagiin, mii lea hui guhká eatnamis. Boazodoallu leage dakko bokte áidnalunddot eará ealáhusaid ektui ahte dat sáhttá atnit ávkin ođasmuvvi luondduriggodagaid. Ja aiddo dákko leage boazoealáhusa rašis bealli: árktalaš šaddomáilmmi buvttadus lea rájálaš ja hui rašis vuođu alde. Jos leat liiggás bohccot, de dat sáhttá čuohcit máinnašuvvon šaddobuvttadussii. Boazodoalu historjá ja otnábeaivi Dutkit čuvgejedje maid semináras boazodoalu historjjá. Bohccuid leat álgoálggos doallagoahtán Eurásia davviosiin. Árbevirolaš boazodoalloguovlu lea ollán Skandinávias gitta Nuorta-Sibirijái ja Kamshatka-njárgii. Okta boarráseamos dieđuin boazodoalus boahtá Ottaris, davvinorgalaš čeardaoaivámuččas, gii 892:s muitalii Englándda gonagassii iežas oamastit 600 bohcco, main guhtta adnojuvvojedje hohkahuseallin. Gieskadaš arkeologalaš gávdnosat Davvi-Norggas orrot čájeheamen ahte sámiid boazodoalu álgoáiggit deivet Ottara áiggiide. Kiinnálaš historjáčálliid čállagiin 499:s gávdnojit dieđut boazonomadismmas ja danin lea áibbas jáhkkimis ahte boazodoaluin leat bargan juoga hámis goittot 2000 jagi. Dán áigge leat bohccot eanemus Ruoššas, gos dat leat guovtte geardde eanet go eará sajis. Davviriikkain leat sullii 800 000 bohcco. Davvi-Amerihkás leat dušše golbma-njealljelotduhát bohcco. Biergu lea ainge boazodoalu deháleamos buvtta. Dasa lassin bohccos fidne čorvviid ja náhkiid omd. sámeduoji materiálan, ja davviguovlluid turismmasge boazu lea hui guovddážis. Máilmmis buvttadit jahkásaččat sullii 30 miljon kilo bohccobierggu. Davviriikkain njuvvet jahkásaččat 300 000 bohcco, mii dahká badjel guhtta miljon kilo bohccobierggu. Boazodoaluin barget dán áigge lagabui 30 álbmoga. Boazoealáhus lea dehálaš oassi davviálbmogiid kultuvrras. Bohcco veagas olbmot sáhttet atnit ávkin árktalaš ja subárktalaš guovlluid vátna buvttadannávccaid. Boazodoallu dárbbaša viiddis guovlluid ja buvttada bohcco nammii uhccán. Boazodoalu sadjái lea váttis gávdnat dáidda guovlluide eará ealáhusaid, iige boazodoallu sáhte ealihit stuorra olmmošeatnatvuođa, go váldá vuhtii davviguovlluid luonddudilálašvuođaid. Bohcco dálvebiebmun lea jeagil. Geassit bohccot guhtot jekkiin ja guolbaniin rási ja lastamuoraid ja miestagiid lasttaid. Suoma Sámis bohccot johtalit viehka gáržžet geasse- ja dálveguohtoneatnamiid gaskka. Davvi-Norggas lea dábálaš ahte olbmot johtet bohccuiguin juoba čuđiid kilomehteriid, go johtet siseatnama duoddariin geassái mearragáddái dahje riddoguovlluid sulluide ja fas ruovttoluotta siseatnamii. Ruoŧas fas bohccot leat dálvvi vuovdeguovlluin ja johtet giđđat duoddariid mielde, mat leat lahka Norgga ráji. Ruoššas johtet dábálaččat giđđat davásguvlui taigaguovlluin tundrai dahje tundraguovllu siste, muhto maiddái vuovdeguovlluin tundrai geassit. Johtimat dáhpáhuvvet dábálaččat dološ johtolagaid mielde, maid alde leat árbevirolaš guottehansajit, rahkanguovllut ja dasa lassin gárddit bohccuid čohkkema ja rátkima várás. Boazodoalu vuođđun galggašii leat buorre muddui luondduguohtoneatnamiid ávkinatnin. Heajos jagiid fertejit goittot dán áigge dorvvastit bohccuid biebmamii. Boazodoalu dutkan Semináras čielggai maid, ahte bohcco ja boazodoalu dutket measta buot davviuniversitehtain. Maiddái stáhta hálddahusa bealde dutket muhtun muddui boazodoalu. Jos boazodoalu áigu ovddidit, de galgá mealgat buoridit luondduealáhusaid gánnáhanmuni, márkandovdamuša ja lasihit fitnodatskuvlema. Ekonomalaččat gánnáhahtti ja teknologalaččat vuogas buvttadanvugiid sáhttá hukset boazodollui nu, ahte ekonomiija-, teknologiija- ja biologiijasurggiid dutkit barget eanet ovttas. Dasa lassin boazoealáhusas lea dárbu vuođđodutkamii, man vuođul sáhttá válljet daid surggiid, maid gánnáha vuosttažettiin dutkagoahtit. Seammaláhkai lea dárbu praktihkalaš dutkamiidda, mo boazodoalu ja luondduealáhusaid sáhttá ovddidit. Dálá váttisvuođat Boazodoallu lea dáid áiggiid váttisvuođaid siste árktalaš guovlluin. Sivvan lea vuosttažettiin dat, ahte ovddeš boazodoalloguovlluin ávkkástallet dán áigge earáge berošteaddjijoavkkut, dego eana- ja vuovdedoallu, energiijadoallu, ruvkedoaibma, militeara, turisma ja luonddusuodjalus. Dat leat gáržžidan dárbbašlaš eatnamiid. Boazodoalu stuorámus váttisvuohta lea goittot dat, ahte bohccot leat liiggás ja ná loktet guohtoneatnamiid. Ja go lea sáhka ng. bistevaš ovdáneami máhcaheamis, de fertet dovddastit ahte boazoálbmogiid vierut leat dáid jagiid mealgat nuppástuvvan ja árbevirolaš dáiddut leat várra geahppánan. Dilli sáhttá šaddat ainge vearrábun, go olbmot háhket eanet ja eanet boazodoalu várás divrras skohteriid ja eará mohtorfievrruid.Industriijaluvvan ja áimmu nuoskun leat máilmmiviidosaš áššit ja daid váikkuhusat dovdojit bures guovlluin, main leat rašis ekosystemat. Ja aiddo dákkár guovllus eallá boazu. Boazu šaddá muhtun boazodoalloguovlluin maiddái gilvalit eallinsajis karibuiguin ja goddiluvvan bohccuiguin. ¶ Lassánan buvttadusa vuođđun galggašedje leat dálveguohtoneatnamiid gierdannávccat. Dehálaš livččii buoridit maiddái boazobuktagiid márkanastima, sihke riikka siste ja riikkaidgaskasaččat. Ruoššas, Ruonáeatnamis ja Davvi-Amerihkás bohccot geavahit dušše uhca oasáža guohtoneanan dohkálaš guovlluin. Boazodoalu viiddideapmi leage doppe politihkalaš mearrideaddjiid duohken. Fennoskandias ja Ruoššas bohccot leat maiddái hui dehálaš kulturguoddi boazodoalloálbmogiid gaskkas, ja nu guhká go ráđđehusat dorjot dáid álbmogiid árbevirolaš kultuvrra, de seailu várra boazodoalluge boahtteáiggis.Boazodoallu nuppástusaid sisteÁrbevirolaš vierut leat juo don doložis sirdašuvvan boazoálbmogiid gaskkas buolvvas nubbái. Ná dát álbmogat leat huksen eallimeaset ovddit buolvvaid áigge čoggon diehtovuođu ala. Sii leat dađistaga lasihan dasa dihto beliid. Boazoálbmogat leat vuogáiduvvan davviguovlluid dilálašvuođaide nu, ahte leat oahppan ođđa áššiid ja oamastan alcceseaset eallima bokte háhkkojuvvon árbedieđu. Ovdal boazu lei sidjiide eallineaktu. Dál dilli lea máŋgga sajis mealgat nuppástuvvan. Árbevieru oamasteapmi lea leamaš boazodoalliide hui dehálaš ášši. Gaskavuohta lundui ii leat šat seamma dehálaš go ovdal. Boazoálbmogiid ássan- ja lihkadanvuogit leat dahkan álkibun vuogáiduvvat nuppástuvvan dillái. Energiija liggema ja ássama várás sáhttá dál buktit guovlluin. Dasa lassin ođđa hutkosat leat dahkan vejolažžan dan, ahte boazodoallit sáhttet dál bargat bohccuiguin, vaikko eai dovddašege árbevirolaš boazodoallovugiid. Buot buohkanassii boazodoalus lea vehážiid šaddamin juogalágan fitnodatdoaibma. Boazodoalus, davvimáilmmi boarráseamos ealáhusas, leat vejolašvuođat. Boazoealáhusa ovddidettiin lea goittot buorre muitit Guoládatnjárgga sámi Efim Danilov`a (1928) sániid: «Dolin lávejedje lohkat:Ráhkis eatnama, eatnama ale garut,don ealát eatnamis.Dat biebmá du.Jeagil ealiha bohcco, boazu du.Guobbarat, muorjjit ja rássi leat bohccuid biebmun.Ja maiddái du ja dat dálkkoditge du.Dán don galggat diehtit ja eatnama galgá ráhkistit.Don, isit, seastte eatnama.Dathan du ealiha.» Jouni Kitti ¶ – Sámi filbmafestivála lea hui erenoamáš, iige leat earasajis, lohká báŋkohoavda Mikkel Anders Kemi, gii maiddái čujuhii buriide ohcamušaide. Seastinbáŋkku skeaŋkafoanddas sáhttá ohcat ruđa kultuvrralaš doaimmaide, dutkamii, oahpaheapmái ja mánáid ja nuoraid doaimmaide. Dán jagi jugii Davvi-Norgga Seastinbáŋku skeaŋkafoandda bokte 75 miljovnna ruvnno. ¶ Dan dieđiha Suodjalusa ásahusa Forsvarsbygg diehtojuohkinkonsuleanta Helge Andersen Min Áigái maila bokte mánnodaga. ¶ Son maid oaidná lunddolažžan ahte sámemediat maid geavahišgohtet dáid ođđa tearpmaid ja dakko bokte čalmmostahttojuvvojit dát álbmogii. ¶ Girji lea čállojuvvon eaŋgasgillii ja lea ná oaivvilduvvon álbmogiid gaskasaš atnui. Girji jođiha dieđu dárbbašeaddji sápmelaškultuvrii čilgemin máŋggain sierra čállosiin sápmelaččaide guoskevaš dieđuid ja -vuođu. Maid mii diehtit nuortasámiid dahje Soabbada boares sámisogaid birra? Dán sullasaš diehtogirjjit sámiid birra leat dán rádjái unnán addojuvvon olggos. Nu ahte mu mielas dat lea vuosttas dákkár. Lohkkis lea vejolašvuohta girjji vuođul árvvoštallat ja analyseret ovddeš ja iežamet áiggi sápmelaš máilmmi ja -servodaga ja seammás dán doajahaga. Girjji bokte stuorra máilmmi olbmuin lea vejolašvuohta guovlalit sámiid dálá máilbmái ja -servodahkii. Go girjji fáttáid geahččá, de gártá jearrat leatgo fáttáid válljemiidda váikkuhan sierra čálliid máhttu, gáldut, árat dutkamuš ja eará geavatlaš oainnut? ¶ Maŋŋá go Demant lei mannan Københámmanii, de soai čálašeigga ja dakko bokte maid oahpai Demant sámegiela. Turi čállá reivviin ahte sus lea miella čállit girjji Sámiid birra. ¶ Bálká- ja geasusdieđáhusaid galgá sáddet maŋimustá ođđajagimánu 20. beaivvi CD/DVD-roma, diskeahta, magnehtabátti jna. bokte suohkana dihtorguovddážii. Movt mašiinnalaš dieđáhusat galget buktot ja gosa dat galget sáddejuvvot, geahča Bagadus bargoaddái deavdin- ja sisabuktin mašenlogahahtti bálká- ja geasusdieđáhusain, 9. preanttus. ¶ Guovdageainnu sátnejo điheaddji Klemet Erland Hætta ávžžuhii media bokte dán vahkku várresátnejođiheaddji váldit virgelobi iežas politihkalaš doaimmain, álbmotválljejuvvon olbmo eai sáhte earaládje bidjat eret virggis. ¶ Mii sáhttit sulastahttit dáid dáhpáhusaide mat Guovdageainnus leat bohciidan. Dáid áiggiid lea nuoraide šaddan juohkelágan sexadeaddu. Mii oaidnit mo rekláma bokte fokuserejuvvo justa ahte nuorat galget leat «sexy» , ja dát leat buot mediain, interneahtas ja buot reklámain. Dát dagaha ahte smávit ja smávit mánát dovdet dan deattu jus iežaset birrasis galget dohkkehuvvot. ¶ –Ávvudeapmi lea doaibman hui bures dáppe Romssas. Doalut eai leat leamaš politihkalaččat, muhto baicce čájehan sámi girjás kultuvrra. Buohkat leat somás doaluide sáhttán searvat ja álbmotbeaivvedoaluid bokte amas olbmot ohppet eambbo min birra. Eat mii sáhte gáibidit ahte buohkat galget ávvudit, muhto doaluid bokte sáhttit mii bohciidahttit sáhkkiivuođa, loahpaha Anita Lervoll. ¶ Olsen geassá erenoamážit ovdan muhtun eallilan ja nuorat nissonolbmuid Guovdageainnus go sii sivahallet vuolleahkáhaš nieiddažiid hástaleamin rávis dievdduid álásvuođain. Dát nieiddažat čájehit náhpečoali ja dakko bokte sii giktalit rávis dievdduid rohcošit. ¶ Olsen iige loga jáhkkit suohkana politihkkárat ákkastit bargguhisvuođa sivvan rohcošemiide dihtomielalaččat, ja dakko bokte háhkat eanet bargosajiid suohkanii. ¶ ČALBMI, ČALBMI, NJUNNI: Deanu kulturskuvlla mánát oahpahedje lávlaga bokte sámegiela gonagassii. ¶ Máze Sámiid Searvi: –Aili Keskitalo lea jođihan NSR ja son lea organisašuvnna jođiheaddjin dahkan hui buori barggu ja lea dan bokte čájehan ahte son hálddaša dan deaddaga mii presidentii lea. Guovdageainnu Sámiid Searvi: –Guovdageainnu Sámiid Searvi lea hui ilus go Máze Sámiid Searvi evttoha Aili Keskitalo NSR presideanta evttohassan Sámediggeválggas 2005. Mis lea stuora jáhkku ahte dát evttohas nanne NSR, ja mii hástalit buot báikkálaš servviid čuovvolit Máze Sámiid Searvvi evttohasa. Gáivuona - NSR: –Dat lea dehálaš ahte presideanttas lea attáldat gulahallat jienasteddjiiguin, ja mii oaivvildit ahte dat máhttu lea Aili Keskitalos. Keskitalo rabas ja diplomáhtalaš guottut leat dehálaš ovdamunit váldit mielde presideanta ámmáhii. Romssa Sámiid Searvi: –Aili Keskitalo lea sámegielat ja dárogielat, ja hupmá njuovžilis eŋgelasgiela. Dat lea dehálsš go máilbmi lea boahtimin lagabuidda min, ja Sámedikki presideanta ferte vuosttaš bargobeaivvi rájes juo máhttit gulahallat máŋgga gillii. Aili Keskitalo mearkkaša ođasmahttima. Son lea nuorra ja son lea nisson. Lea ge juste dát mii lea ođas ja buorre, go leamaš fargga 16 jagi almmáiolmmoš presideantan. Sálto Sámesiebrre: –Aili lea jođihan NSR eremoamáš buori láhkái dan áiggis go lea leamaš jođiheaddjin ja son gudnijahttojuvvo organisašuvnnas. Son lea čájehan ahte lea áŋgir, čeahppi ja leat dat olmmošlaš attáldagat mat dárbbašuvvojit presideanta ámmáhis. Maŋŋil njeallje jagi searas dievdo presideanttaid dovdat mii ahte dál lea áigi oažžut árjjalaš nisson presideanta. ¶ FJ oaidná buriid váikkuhusaid sihke sámi mediaid ektui, muhto maiddái skuvlaoahppiide, studeanttaide, sámi ásahusaide ja maiddái dan ođđa Sis-Finnmárkku diggegotti ektui gos lea erenoamáš dehálaš váikkuhit rievttes doahpagiid geavaheapmái riektesihkkarvuođa dihte. –Ráđđehusa doaibmabijut dahket dál ahte journalisttaid bargueavttut dáža journalisttaid ektui šaddet eanet dássálagaid. Mii doaivut dákko bokte ahte láhkateavsttat biddjojit sullásaš neahttabáikái nugo www.lovdata.no, gos gávdnojit eará láhkateavsttat odne, dadjá FJ jođiheaddji Inger Elin Utsi preassadieđáhusastis. ¶ - Lea miellagiddevaš oaidnit movt gárvvut leat rievdan áiggiid čađa. Čájáhusa bokte besset dábálaš olbmot maid oahpásnuvvat dáinna historjjáin, go eai leat gallis geat gillejit lohkat assás historjágirjjiid, oaivvilda Solbakk. ¶ - Lea miellagiddevaš oaidnit movt gárvvut leat rievdan áiggiid čađa. Čájáhusa bokte beassat oahpásnuvvat dáinna historjjáin, danne go eai gallis gille lohkat assás historjágirjjiid, oaivvilda Solbakk. ¶ WWA lea fierpmádatmárkanastinfitnodat mii ásahuvvui diibmá. Fitnodat galgá gaskkustit oasusfoanddaid, loanaid ja dáhkádusaid. Miellahttovuohta fierpmádagas addá vejolašvuođa ávkkástallat finánsabálvalusaid, ja dinenvejolašvuođat leat earret eará das ahte vuovdit foandaosiid ođđa miellahtuide. WWA:s leat 20.000 miellahtu Norggas, Ruoŧas, Danmárkkus ja Islánddas. 80 proseantta miellahtuin leat Norggas. Miellahtuide fállojuvvojit iešguđetlágan fálaldagat, nugo telefuvdna-, el-rávdnje- ja dáhkádusfálaldagat. Sis leat vihtta iešguđetlágan miellahttovuođa main lea iešguđet haddi. Norgga stuorámus ekonomiijabláđđi Dine Penger lea čállán guhkes artihkkala dán fitnodaga birra, ja dat lea hui kritihkkalaš dasa. –Min mielas orru nu ahte eatnasat geat servet miellahttun dása dahket dan dinen dihte ruđa dan bokte ahte earáid oažžu mielde. Ovdamunnepáhkka, mii galgá šaddat searvvi vuovdingálvu, ii oro nu dehálaš, čállá Dine Penger artihkkalis. Dát orru sin mielas čujuheame dan guvlui ahte fitnodat lea lobiheames pyramide mii boahtá billahuvvat goas dál de. ¶ - Otná dilli lea nu ahte buot fámu olggosfievrrideapmi Murmanska fylkkas dagaha eambbo buvttadeami Guoládaga atomfápmorusttegis. Go Reamaguoikka bokte fievrreda fámu de dat dagaha eambbo doaimma Guoládaga atomfápmodoaimmahahkii, jus juo fal eai biddjo eavttut sisafievrrideapmái mat sáhttet hehtte dán, dadjá Luonddugáhttensearvvi generalčálli. ¶ Sámedikki dievaščoahkkin meannuda maŋit vahkus boahtte jagi bušeahta. Bargiidbellodat lohpida vuoruhit kultuvrra, ja earenoamáš surgiid mat gusket mánáide ja nuoraide. –Sámi valáštallan mii buđaldahttá ja addá fálaldagaid mánáide ja nuoraide, lea dehálaš kulturpolitihkkalaš doaibma. Dan mii dáhttut vuoruhit. Kulturdoaimmat buktet loaktinvuođa ja dakko bokte buoret eallinárvvu, čilge Egil Olli. Bargiidbellodat hálida maiddái sirdit resurssaid eret hálddahusas politihkkalaš doaimmaide. Politihkkalaš doaibma galgá dehttuhuvvot ja mii dáhttut sirdit ressursaid hálddahussuorggis, politihkkalaš doaimmaide. Lea dárbu dahkat mealgat rievdademiid boahtte jagi sámedigge bušeahtas, dadjá Bargiidbellodaga sámediggejoavkku jođiheaddji Egil Olli. ¶ Erenoamažit son giittii Sámiráđi prošeaktajođiheaddji Gutnel Biret Sara Buljo/ Gunhild Berit Sara Buljo. Su veahki bokte besset 20 masaia nuora álgit joatkkaskuvlii ođđajagimánus. Dássážii leat ruđat sihkkaraston 14 oahppái. Ruđaid lea Buljo čoaggán priváhta olbmuin Sámis. – Mus lea stuorra jáhkku ahte nagodan háhkat ruđaid vel guđa oahppái nu movt mihttomearri lea, lohká Sara. Juohke skuvlasadji máksá sullii 3.000 norgga ruvnnu jahkásaččat. – Dalle leat maiddái biebmo- ja ássangolut mákson. Joatkkaskuvlaoahppu bistá njeallje jagi. Sámiráđđi sirdá ruđaid skuvlakontui juohke jagi loahpas. – Eaige mis gávdno makkárge hálddahusgolut. Nuorat geat Sámiráđi vehkiin besset álgit joatkkaskuvlii ođđajagi mánus, leat geafimus váhnemiid mánát. – Nu movt Sámis, gávdnojit maiddái masaia guovllus bearrašat main leat stuorra gussačorragat. Sii leat bures birgejeaddjit. ¶ - Fiberoptihkalaš kábeliid bokte bohtet dieđut čuovgga leahtuin. Nu čilge Kárášjoga sátnejođieaddji Kjell Sæther gean mielas lea hui váivi go Finnmárku lea báhcán maŋemuš fylkan Norggas mas ii leat go áibmo-govdafierpmádat. Sivvan dasa lea earret eará ahte govdafierpmádat fitnodagat eai ane gánnihattin hukset govdafierpmádaga boaittobealguovlluide, danne lea dárbu erenoamáš ruhtadeapmái oččodit govdafierpmádaga dáidda guovlluide. - Jus dál galggan geahččat Ođđasiid govdafierpmádagas, de gulan jiena, muhto govat leat measta jaska. Govdafierpmádagain, mii boadášii fiberoptihkalaš kábeliid bokte, beasášin earret eará álkit geahččat olles filmmaid neahtas, čilge Kjell Sæther. Son atná nu dárbbašlažžan Finnmárkui nai oažžut kábeliid bokte govdafierpmádaga, ahte jáhkká Finnmárkku bázahallat 1900-lohkui, jus dát ii meinestuva. - Jođaneamos govdafierpmádat attášii máilmmi stuora vejolašvuođaid Finnmárkku fitnodagaide, ja stuorit fitnodagat eai dáidde birget albma govdafierpmádaga haga. ¶ Finnmárkku fylkkas lea plána hukset golmma jagis 235 miljovnnain fiberoptihkalaš kábeliid bokte govdafierpmádaga olles fylkii. Dása lea Finnmárkku fylka bivdan stádas 120 miljovnna, ja loahppasupmi ruhtadit ruhtadeddjit ja fylkkasuohkan ieža. - Ii dieđe goassege mii stuoradikkis dáhpáhuvvá, muhto lea goit doaivva ahte oažžut ruhtadeami, lohká Sæther. Finnmárkku fylkka áigumuš livččii ahte farggamusat galggašii govdafierpmádatbarggu álggahit. Govdafierpmádaga fiberoptihkalaš váldokábel lea dássažii davimusas Norggas, Romssas. Kárášjoga sátnejođiheaddji diehtá fitnodagaid Finnmárkkus juo gearggusin njulgegoahtit govdafierpmádatkábeliid guovllus. Muhto dassažii go ruhtadeapmi čielgá áigu Sæther joatkit ovddidanbargguin. Earret eará dollestii son gieskat govdafierpmádatkonferanssa Kárášjogas 70 gussiiguin. ¶ Lávdegoddi čállá mearrádusastis ahte Ella Holm Bull lea dadjat juo olles eallenagis bargan ovddidit åarjelsámegiela njámmálaš ja čálalaš giellan. –Son lea dakko bokte leamaš mielde lokteme åajelsámegiela stáhtusa, muhto son lea maid barggus bokte leamaš doarjjan maiddái eará unnit sámegielaide. Son lea čađat áŋgiruššan åarjelsámegiela ovddas, maiddái áiggis go åarjelsámegielas ii lean sadji servodagas dahje adnon árvvusin. Su barggus åarjelsámegiela oahpaheaddjin lea leamaš stuora dadjamuš ja áibbas mearrideaddjin giela seailumis ja ovddideamis. Holm Bull lea maid čállán ollu oahppogirjjiid åarjelsámegielas, mat geavahuvvojit sihke Norggas ja Ruoŧas, ja son lea maid čállán divttaid ja lávlagiid åarjelsámegillii. Holm Bull lea ovttas professor Knut Bergslandain ovddidan åarjelsámegiel čállingiela. –Mu ovdagovvan leaba eadni ja áhkku. Soai leigga hui garrasat ahte galggan oahppat sámegiela, ja soai leigga buorit pedagogat. Soai ávžžuheigga mu šaddat oahpaheaddjin, ja nu šadden maid, muitala Holm Bull. Son ii dieđe vuos masa áigu geavahit 50.000 ruvnno maid oažžu, earret go ahte áigu oastit dihtora. ¶ Anarâkielâ servi oažžu ges bálkkašumi go lea jođihan giellabarggu čielga ulbmiliiguin ja lea lihkostuvvan ealáskahttit giela. Anárgiela searvi vuođđuduvvui 1986:s ovddidan dihte anárašsámegiela giellabeasi bokte, bláđi ja girjjiid almmuheami bokte ja maid almmuheami bokte dieđuid makkár vejolašvuođat leat geavahit giela. Searvi lea maid aktiivvalaš oassálasti iežas guovllu servodagas, muhto lea maid ásahan ovttasbarggu eará sámi organisašuvnnaiguin sihke Suomas ja Norggas. –Bláđđi Anarâ lea ilbman 1986 rájes ja dakka maŋŋel almmuhišgođii searvi kulturhistorjjálaš seaidnekalendara anárašsámegillii. Searvi lea maid lágidan giellakurssaid ja čoahkkimiid gos leat digaštallan ovdáneami. Searvvis leat 200 miellahtu, mii lea alla lohku go váldá vuhtii ahte anárašsápmelaččat leat birrasii 400, čállá lávdegoddi mearrádusastis. Gollegiella bálkkašupmi galgá juohke nuppi jagi geigejuvvot. Giellabálkkašupmi galgá veahkehit ovddidit, ođasmahttit ja seailluhit sámegiela. ¶ Opmodatsirdimat Deanu gielddas Gnr 38, bnr 100 lea sirdon Stádas Fylkkaeanandoallo st. bokte Jan Steinar Olsenii (23.09.2004) ¶ — Mis leat guokte radio gos gullo sámegiella, muitala Aleksandra. — Guoládaga Sáme Radio, joatká son, mas lea ođđasat sámegillii, ja Lujávrri gieldda radio mas eai leat ođassáddagat, muhto eará prográmma sámegillii. — Guoládaga sameradios beassat guldalit ođđasiid sámegillii ja dat lea hui buorre. Lujávrri radios leat dušše ruoššagillii ođđasat, muhto mun jođihan prográmma sámegillii mas oahpahan olbmuide sámegiela, muitala Aleksandra gii lohká dan dahkat sihke oanehis muitalusaid bokte ja maid čállinvuogi čilgemiin. — Mun liikon radios bargat, moddjá Aleksandra. Son lohká alddis leat oahpaheaddjioahpu. Muitala vel alddis leat bártni gii lea doavttir. Su bárdni orostalai áhkus luhtte mánnán. Aleksandra lohká son livččii galgat diktit mánás guhkit orrut áhkus luhtte vai livčči oahppan ollásit sámegiela. Go jearan movt jáhkká sámegiela ceavzit de dadjá alddis leat buori doaivaga dan hárrái. — Jus mii láhttet riekta, jus hálidit ja bidjat návccaid dan seailluheapmái de dalle gal ii noga min giella, dadjá son. ¶ Pjotr ges lea agibeaivvi bargan bohccuiguin. Dál ii šat bargga ieš, muhto su bárdni Aleksej. Su bártnis lea vel šibitdoavttir oahppu ja nu máhttá dieđus bohccuid maid dálkkodit jus dasa leažžá dárbu, muitala áhčči. Pjotr guldala sámeradio álo ja hupmá sihke eamidiin ja iežas neallji mánáin sámegiela. Su mánáidmánáin leat sámegiel namat, ja okta su nieiddain orru Norggas, Deanu šaldi lahka ja son hupmá davvi-sámegiela maid. — Mu mánáidmánát gal maid hupmet sámegiela, muhto eai nu ollu, lohká Pjotr. Son lohká vel máttármáná leat alddis gean namma lea Poavl. Son muittáša nuorravuođas go lávii leat aivve duoddaris eamidiinnis. — Buot mu bártnit leat duoddaris riegádan, muitala Pjotr. Dál lea áigi rievdan ii ge son gártta šat leat nu olu duoddaris, muhto lea ain mielde boazodoalus ja son seailluha maid giellaoasi iežas kultuvrras. Dan dahká humadettiin giela ja guldalettiin sámeradio. Son atná hui mávssolažžan go beassá gullat sámegiela radios. Pjotr cealká vel Min Áiggi bokte dearvuođaid iežas olbmuide Norgga bealde. ¶ Olu eamiálbmogat eai leat goassige dohkkehuvvon iežaset ruovtturiikkain. Álgoálbmogat leat goddon, piinniduvvon ja leat leamaš maiddái šlávat. Magga diđii bures dan ovdal go álggii jođiheaddjin. Vásáhusaidisguin ja árjjalašvuođainis lea Magga lokten riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu ođđa dássái. Iige sus leat leamaš nu álkkes bargu hukset vuogádaga ON siskkobealde mii váldá vuhtii buot dáid hástalusaid. Muhto Eamiálbmogiid Bistevaš Foruma ásaheami bokte sii aŋkke leat dohkkuhuvvon ON:as. ¶ Vaikko Norga ii leat EU miellahttu, de EEO šiehtadusa bokte lea daid ođđa EU láhtu ássiin álkit beassat Norgii bargat. ¶ Hoahppoáššiide sáhttá váldit oktavuođa sunddiin mobiltelefuvnna bokte (tlf. 97185225) dahje duopmárváldelaš (tlf. 48187923). Boahtá maiddái vejolaš váldit oktavuođa Nuorta-Finnmárkku diggegottiin, tlf. 78941160, dii: 1000-1400. ¶ Lávvordaga čakčamánu 11. beaivvi Nanaš bearašprográmma, Radisson-SAS dii 12-17 «Sámi Clubbing vol. IV» Konsearta Amoc bokte SAS-hoteallas kl 21. ¶ Suomas oidnon aviisadieđuid mielde lea Eana- ja meahcccedoalloministeariija ceggen bargojoavkku válmmaštallat rievdadusaid Deanujoga guolástannjuolggadussii. Vuosttažin imaštalan ahte das váilu Anára beale ovddastus ollásit, vaikko Deanu čázádaga luossaveajetšattus stuorra oassi boahtáge Anár gieldda bealde. Nubbin imaštalan maid ahte bargojoavkku bargun lea čilget daid botnjašumiid, mat Suoma ja Norgga gaskka šihttojuvvon Deanujoga guolástannjuolggadusain leat boahtán oidnosii. Duot guokte ášši bidjet vuđolaččat smiehttat dan, gosa duokkár Suomabealde boahtán gáibádusat sáhttet doalvut oppa Deanu luossagažaldaga ja dasa čatnašuvvi johkasápmelaškultuvrra. Mon lea ieš ovttas norgalaččaiguin leamašan mielde ráđđádallamin Deanu guoláštusgažaldagaid birra 1960-logu áigge. Dan dihte lea dárbu čilget Sámi Áiggi bokte Deanu leagi ássiide muhtin duohtavuođaid, mat váikkuhit oppa Deanu luossagažaldagaide. Sámi Áigi 40. nr. borgemánu 17. b. 1984 ¶ Jearaldagaid sáhttá ovddidit juogo tlf. 78487700 dahje e-poastta bokte studieadm@samiskhs.no ¶ Magga dovdat buoremusat politihkkárin gii ságastallamiid bokte ja ustitvuođalaččat čoavdá áššiid. ¶ Evttohusas daddjo ahte buohkat, geat vudjet skohteriiin dahje njealjejuvllagiin, galget merkejuvvot dihtorboaluin, vai satelihta bokte sáhttet čuovvut juohke lihkastaga. Diekkár dihtorboaluid atnet dál vai sáhttet čuovvut ovdamearkan guorbmefievrridemiid. ¶ Jearaldat lea: Makkár servodaga hálidat mii? 1949:s almmuhii dovddus eaŋgalas girječálli George Orwel «Nineteen Eighty-Four» nammasas girjji. Das son einnostii issoras boahtteáiggi gos eiseválddit čuovvugohtet mielde juohke áidna lihkasteami maid olmmoš dahká. Dál lea vejolaš ollašuhtti Orwela einnosteami. Jus hálidat, de sáhttit bidjat bearráigeahččankameraid juohke nurkái. Maiddái mobiltelefuvnnaid bokte lea álki čuovvut mielde man buorit olbmot mii leat. Dál hálidit birasgáhtteneiseválddit elektrovnnlaš bálgáid maiddái meahccái. ¶ Regulerenplána mielde lea boazodoalus guovllustivrra bokte vuostecealkinvuoigatvuohta, ja dalle fertejit bealit šiehtadallamiidda Fylkkamánni lusa. ¶ Muhto plána ja huksenlága mielde sáhttá gielda sierralobi bokte mearridit ahte eai ráhkat regulerenplána. Dalle ii leat guovllustivrrain šat vuostecealkinvuoigatvuohta. ¶ Fylkkadoavttir Eystein Straume háliida dál beassat sáhkalaga Guovdageainnu suohkaniin ja geahččat eai go ovttasbarggu bokte sáhte olahit buoret doavtterdili Guovdageainnus. –Váldoulbmil berre leat oažžut doaktáriid suohkanii geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras, čállá fylkkadoavttir suohkanii. Fylkkadoavttir fállá iežas ja eará mielabarggid gelbbolašvuođa veahkkin buoridit doavtterdili ja háliidit vástádusa suohkanis movt suohkanis oidnet hástalusaid ja ovttasbarggu. ¶ Dan mieđiha jođiheaddji Aslak J. Eira sáhttit dáhpáhuvvat. NBR ja stáhta leat oktii beaškeheamen, go stáhtas lea unnán dáhttu bidjat ruđaid boazodoallošiehtadusa bokte njuovvan-infrastuktuvrra huksemii. Stáhta šiehtadallanjoavku hálida dušše cegget joavkku mii guorahallá njuovvandili. Dainna ii leat NBR jođiheaddji duhtavaš. –Dušše dan eat boađe dohkkehit, go mii gáibidat dál iežamet (boazodoalu) háldui njuovvama, fállama ja vuovdima, dieđiha dál juo Eira. ¶ Dát oahppu heive bures olbmuide geain lea biergofágaoahppu dahje boazodoallooahppu joatkkaskuvllas dahje vuođđoealáhus duogáš dahje earáide geat barget sámi biepmuiguin. Oahppu heive sihke ealáhusolbmuide, oahpaheddjiide ja studeanttaide geat leat lohkame biebmofágaid dahje eará sullasaš oahpuid. Oahppu sáhttá dohkkehuvvot oassin oahpaheaddjeoahpuin ja eará bachelordási oahpuin. –Dát lea joatkkaoahppofálaldat, mii fátmmasta oalle viidát. Heive sihke oahpaheddjiide, ealáhusbargiide ja biebmobuvttadeddjiide, lohká Sámi allaskuvlla prošeaktakonsuleanta Eva Skals. Sámi biebmokultuvraoahpus lea sihke teoriija ja praktihkkalaš bargu. Liikká dat ii leat biebmoráhkadanoahppu. –Dás ii oahpa ovdamearkka dihte movt galgá biđđit, čilge Skals. Dan maid oahpus baicca oažžu lea vuđolaš oahppu ja máhttu sámi biebmokultuvrras. –Teoriija ja praktihkalaš barggu bokte čájehuvvo oktasašvuohta ávdnasiid, riibadeami, biebmoráhkadeami ja borranminstariid gaskkas iešguđet geográfalaš guovlluin. Earret eará dat ahte eará arktalaš guovlluin maid ávkkástallet olles bohcco nugo Sámis dahket. ¶ Mun fertejin duođaid Bargiidbellodaga ja Sosialistalaš Gurutbellodaga bokte fylkkadikkis mannat oažžun dihte dáiddaskuvlla vai eat dárbbašan nákkáhallat báikki alde. Sihke don Terje ja mun dihte bures ahte sámi dáiddárat leat sihtan dáiddaskuvlla álggahit Kárášjohkii ja juoidá maid Bárgiidbellodat veahkehii Sámeálbmot Bellodaga jiena vuostá fylkkadikkis. ¶ Go Sámeálbmot Bellodat hálida geassádit ovttasbargošiehtadusas de dat čájeha dušše mo bellodagas váilu stivrejupmi ja struktuvra olahan dihte iežaset politihkálaš ulbmiliid. Dás gal baicce attán rámi NSR:ii, sámediggepresideantta bokte guhte lea bargan issoras buori barggu álggahit ovttasbargošiehtadusaid sihkarastindihte sámi gilli ja kultuvrii ovdáneami buot surggiin. ¶ Mun doaivvun Bargiidbellodat oažžu stivrejumi Sámedikkis 2005 válgga maŋŋá ja dan bokte buktá eanet ruđa sámi kultuvrii. ¶ Čakčat 1959 ledjen vázzigoahtán Sámi nuoraid kristtalašskuvlla Anár márkanis. Muhtin beaivve ovdal juovllaid bessen juovlalupmui. Bohten čuoigga Anáris Solojávrri bokte Leammejotnjálbmái. Go ledjen basuhan juovlaruohta ja vuosttas juovlabeaivve Lásse Ovllá Niillasa geahčen, jurdilin vuolgit finadit eatni luhtte, guhte dan áigge biigui Neahkel Issáha bearraša Báđárskáiddi nuppebealde. ¶ Gnr 38, bnr 99 lea sirdon Stádas Fylkeslandbruksst bokte Vidar Aslaksenii (21.09.2004) ¶ Gnr 38, bnr 101 lea sirdon Stádas Fylkeslandbruksst bokte Seppo Ensio Sottinenii (22.09.2004) ¶ 15. Arild Svendsen Borsejohka 9,5 08.07 16. Hans Christian Andersen Leavvajoga bokte 9 30.06 ¶ Sámedikki presideantta Sven-Roald Nystø bokte ¶ Ráđđehus lea stáhtaráđis 04.06.04 Gonagaslaš resolušuvnna bokte mearridan "Romssa fylkka riddoguovlluid suodjalanplána" . Suodjalanmearrádusa vuođul galget 33 ođđa suodjalanguovllu ásahuvvot (18 luonddureserváhta, 13 luonddugáhttenguovllu, 1 šaddoráfáidahttinguovlu, 1 luonddumuitoguovlu) ja Ånderdalen álbmotmeahcci galgá viiddiduvvot. Oppalaš areála lea sullii 520 km2, gos sullii 275 km2 lea nannanareála ja sullii 245 km2 lea áhpeareála. Dasa lassin lea mearriduvvon ahte 7 sajáiduvvon suodjalanguovllu njuolggadusat galget rievdaduvvot, earret eará Ånderdalen álbmotmeahci njuolggadusat. ¶ Ollislaš almmuhusteavsttat gávdnojit www.kulturrad.no Jus áiggut eambbo dieđuid, huma Norgga kulturráđiin e-poastta bokte post@kulturrad.dep.no, telefuvdna 22 47 83 30 dahje fáksa 22 33 40 42. ¶ Fridtjof Berglundas lea buođđu Kárášjogas iežas dálu bokte Báktemohkenjárggas. Son lohká dađis bálkon hávggaid máid lea goddán, muhto oaidná dárbbu muitalit máid vuohttá. Luossabivdi duođaid ballá boraguliid lassáneami vaháguhttit luossašattu Deanu čázádagas. –Dás láven goalkin oaidnit go hávggat ogohallet veajehiid gáttevuolde. Gal dat lea lassánan hirbmasit, čuoččuha Fridtjof Berglund, gii ii eahpit ahte hávggat borret maiddái luossaveajehiid. ¶ –Dát mearkkaša ahte dál lea hoteallasadji almmolašvuođa hálddus. Guovdageainnu suohkan Goahtebealji bokte eaiggáduššá dál hoteallasaji, lohká Goahtebealji stivrajođiheaddji Evy-Ann Midttun. Eaktun oastimii lea ahte suohkan sihkku ealáhusloana mii Norlandias lea suohkanii. Dát lea oktiibuot 110.000 ruvnno. Goahtebealji stivra dadjá mearrádusas ahte galgá addot vejolašvuohta buot berošteddjiide ovddidit plánaid hoteallahuksemii. ¶ Vars lohká ILO-konvenšuvnna erenoamážit suodjalan dihte dálu olbmuid rivttiid. –ILO-konvenšuvdna lea erenoamáš áigeguovdil geavahit dálu sápmelaččaid eallinvuogi seailluhan váras, danne go boazosápmelaččat leat sihkarastojuvvon vuodjinlobi boazodoallolága olis. Boazosápmelaččat besset geavahit mohtorfievrruid ealáhusa oktavuođas. Vars lohká dálu olbmuin maid iežaset eallinlági. –Dáluolbmuin lea maid ealáhus čadnon lundui. Dálu olbmot dovdet iežaset vealahuvvon jus eai beasa vuodjit. Šaddá earru boazosápmelaččaid ja dálu olbmuid gaskii. Danne go dálu olbmuid vuoigatvuođat eai leat Norgga lága bokte sihkarastojuvvon, šaddá ILO-konvenšuvdnii čujuhit. ¶ Lindorff AS bokte 4001 Stavanger ¶ Lindorff AS bokte 7485 Troanddin ¶ Kirkens SOS lea čadnon Oslo ja Romssa Gávpotmišuvdnii ja lea maid miellahttun Psyhkalaš dearvvašvuođaráđis. Gávpotmišuvdna ja Psyhkalaš dearvvašvuođaráđđi dat lágidit ge dán jagáš ruhtačoagginakšuvnna golggotmánu 17. beaivvi. Dát organisašuvnnat barget psyhkalaš ja sosiála heađi vuostá ja dat juogadit ruđa maid nagodit čohkket TV-akšuvnnas. Sámi heahtetelefuvdna lea vuoruhuvvon bajemussii Kirkens SOS prošeavttaid gaskkas, ja nu oaidná ge Svalastog buori vejolašvuođa oažžut ruđa telefuvdnii. –Mii leat ohcan ruđa máŋgga sajis, muhto eat leat lihkostuvvan, vaikko máŋgasat leat sávvan buresboahtima telefuvdnii, lohká Svalastog. Kirkens SOS lea juo 30 jagi jođihan dárogielat heahtetelefuvnna, masa diibmá riŋgejedje 150.000 olbmo ja 2.200 olbmo válde interneahta bokte oktavuođa. ¶ –Mii oaidnit dárbbu sámi heahtetelefuvdnii. Ii leat álki eará gielaid bokte mannat go eallin lea váttis. Lea dehálaš beassat eatnigillii muitalit historjjáid maid ovdal ii leat muitalan. Dákkár telefuvnna atná erenoamáš mávssolažžan sápmelaččaide geat leat fárren olggobeallái sámi guovlluid. –Sápmelaččain geat leat fárren eret sámi guovlluin, ii leat doarjjaapparáhtta mii dovdá sin kultuvrra ja giela. Danne lea mávssolaš ahte maiddái sis lea vejolašvuohta deaivat olbmuid geat dovdet sin giela ja kultuvrra, go dárbbašit hupmat lossa áššiid birra. Svalastog muitala ahte álggos dákkár telefuvdna galggašii leat davvisámegillii. –Juoga sajis fertet álgit, lohká son ja geažuha ahte fálaldat sáhttá viiddiduvvot áiggi mielde. ¶ Kirkens SOS dárogielat heahtetelefuvdna lea vuođđuduvvon eaktodáhtolaš barggu nala. Muhto sámi heahtetelefuvdnii sávvet fásta bargi. –Dasa lea sivva go sámi servodat lea dan mutto unni ja čađačuovgi. Dasa lassin jáhkán váttisin dáppe Romssas gávdnat doarvái eaktodáhtolaččaid geat hálddašit sámegiela. Svalastog lohká ahte heahtetelefuvdna galgá doaibmat nu ahte dasa sáhttá riŋget, muhto galgá maid sáhttit interneahta bokte váldit oktavuođa. –Erenoamážit nuoraide lea interneahtta šaddan dehálaš deaivvadanbáikin. Sidjiide lea interneahtta šaddan oadjebas báikin go galget muitalit váttis áššiid birra. Svalastog lohká dárbbašit guhtta-čieža čuođi duhát ruvnno dása jahkásaččat. Jus oažžu ruđa TV-akšuvnna bokte, de lea sihkkaraston ruđa vihtta jagi ovddasguvlui. –Jáhkkit dákkár telefuvnna leat buorre lassifálaldat sámi álbmoga psyhkalaš dearvvašvuođabálvalussii. ¶ Partapuoli jáhkká olahit eanet nuoraid SMS bokte go reivve ja skovi bokte. –Lea sáhka moderniseremis. Nuorat geavahit giehtatelefuvnna ollu. SMS:s ávžžuhit nuoraid sáddet dieđu viidáseappot oahppásiidda ja olbmáide. Doaivut olahit ollu nuoraid, miehtá Norgga bealde Sámi, lohká Partapuoli. Sámediggi sádde skovi dušše Finnmárkku ja Romssa nuoraide, earát šaddet interneahtas ieža viežžat skovi. 20-jahkásaš Partapuoli lea ieš mielde sámi jienastuslogus ja beassá dál vuosttaš geardde jienastit sámediggeválggas. Son sávvá ahte maiddái eará nuorat jienastit. –Nu ollusat go vejolaš galggaše geavahit jienastanvuoigatvuođa. Mađi eanet nuorat jienastit, dađi eanet gieđahallá Sámediggi áššiid main mii beroštit. Lea dehálaš čájehit Sámediggái ahte mii leat dás ja ahte beroštit sámi áššiin ja servodagas, jáhkká Partapuoli. NSR-N lea maiddái mearridan čuovvut buot dievasčoahkkimiid ovddasguvlui. –Mii hálidit oaidnit mii dáhpáhuvvá Sámedikkis ja movt sin systema lea. Seammás maiddái hálidit oahpásmuvvat guovddáš sámi politihkkáriiguin. Šaddá hui somá, illuda Partapuoli. ¶ Sihke politihkkálaš bellodagain, sámi organisašuvnnain ja báikkálaš servviin leat dál áirasat Sámedikkis. Sii leat buohkat demokráhtalaš jienasteami bokte válljejuvvon Sámediggai. Iige oktage sáhte eahpidit sin ovddastit sápmelaš jienasteddjiid. Sámedikkis leat maiddái dábálaš Norgga politihkkalaš bellodagat, nammalassii Bargiidbellodat, Olgeš ja Guovddášbellodat. ¶ Grønn lohká ahte Stuorradikkis lea sierra paragráfa mii váruha sátnegeavaheami. – Dán njuolggadusa mielde sáhttá stuorradiggepresideanta gieldit áirasa váldimis eambbo sáni áššis. Dahje Stuorradiggi sáhttá jienasteami bokte bidjat su eret Stuorradikki lanjas nu guhká go ášši gieđahallojuvvo. Muhto dan in leat vel lihkus vásihan dássážii. ¶ VÁIDÁN: Trond Mikalsen ja Eli Synnøve Skum Hanssen leaba veahkkeadvokáhta Kjetil Nilsena bokte váidán mearrádusa loahpahit dutkama áššis mas sudno nieiddaš duššái lihkohisvuođas. ¶ Váhnemat Trond Mikalsen ja Eli Synnøve Skum Hanssen leaba hirpmáhuvvan mearrádusa dihte. Soai imaštallaba movt lea vejolaš loahpahit ášši, go guorbmebiila šleaŋggeha ja muhtun duššá, iige sivva lihkohisvuhtii galgga gávdnot. –Sáhttá go dákkár lihkohisvuohta dáhpáhuvvat nu ahte ii mihkke dahkko maŋit áigái, lohká Skum Hansen NRK Finnmárkui. Dál leaba soai veahkkeadvokáhta Kjetil Nilsen bokte váidán mearrádusa. Nilsen áigu ahte okta jávohis vihtan galgá bággejuvvot hupmat. –Politiijain lea apparáhtta. Sii sáhttet bágget dán olbmo hupmat dainna lágiin ahte gohččut su riektái. Ovcci mánu áigi besse politiijat diehtit ahte dán olbmos leat dieđut áššis, muhto ahte ii áiggo čilget politiijaide ášši. Muhto sii eai leat dahkan maidege oažžun dihte su hupmat, lohká Nilsen Finnmark Dagblad-aviisii. Son čujuha dasa ahte ii dárbbaš čilget politiijaide, muhto ahte diggegažadeamis lea geatnegahtton buktit čilgehusa. ¶ Jearaldagaid sáhtát jearrat Finnmárkku fylkkamánnis áibmopoastta bokte: sbr@fmfi.no dahje tlf. bokte 78 95 03 60. ¶ Julggaštusa dohkkehan ii liikká oaivvil dan, ahte ovttaskas álgoálbmot olbmuide eai guoskkašii seamma olmmošvuoigatvuohtanjuolggadusat go earáge olbmuide. Álgoálbmotnissonat ožžot liikká suodjalusa ON:a nissonkonvenšuvnna bokte, álgoálbmotmánát mánáidkonvenšuvnna bokte ja buohkat siviila ja poltihkalaš konvenšuvnna bokte. Julggaštusa ulbmilin lea, ahte álgoálbmogiid erenomáš kultuvrrat mat leat vuođđuduvvon kollektiiva eanageavaheapmái šaddet javkat jos álgoálbmogiid kollektiiva olmmošvuoigatvuođat eai dohkkehuvvo. Nuppi dehálaš ášši galgá fuopmájuvvot go hállo álgoálbmotjulggáštusas. Julggáštus ii atte álgoálbmogiidda lassevuoigatvuođaid, muhto baicce dáhkida duođalaš dásseárvvu váldoálbmogiid ektui. ¶ Jus leaš nu ahte heajos kritihkka vahágahttá sámi musihka, de lea dat issoras rašis dilis, ja dan in jáhke mun. Baicca lea dáža musihkkár ja buvttadeaddji Svein Schultz rašši go čuoččuha mannan bearjadaga Min Áiggis ahte sámi árvvoštallit leat vahágin sámi musihkkii. Mari Boine musihkkár Schultz geavaha iežas fápmoposišuvnna ja viggá dáinnalágiin bissehit njálmmi sámi árvvoštalliin. Dagblad musihkka árvvoštalli lei addán viđeža “Ija Hearva” CD:ii. Dál lea Schultz beahtahallan ja sivahállá sámi musihkkaárvvoštalliid go sii aivve leat heajos kritihka addán dán CD:ii. Mearkkašan veara lea ahte justa dát seamma Schultz ieš lea buvttadan ja hábmen musihka dán CD:s. In doaivvo dat seamma Schultz livččii ná garrasit fallehit árvvoštalliid jus buori kritihka livčči ožžon. Muhto rašisvuođas son geavaha oahpes fápmoteknihka. Son earret eara čuoččuha ahte “Ija Hearva” CD:a musihka veadjá beare ollu gáibidit sámi árvvoštalliin. Dovddus fápmoolbmot lávejit ge dadjat: Don it máhte maidige, danne galggat orrut jaska. Justa dán fápmoteknihka geavaha Shultz sámi árvvoštalliid vuosta ja geažuha ahte sis ii gávdno gelbbolašvuohta. Son maid atná iežas fápmoposišuvnna. Son váldá dan friddjavuođa ahte bivdá sámi mediaid váldodoaimmaheddjiid ja journalisttat ovdanbuktit CD almmuhemiid eará láhkái. Dat mearkkaša ahte Schultz ii ane sámi musihkkaárvvoštalliid man ge vearan. Schultz lohká ahte Sámi musihkka árvvoštallit jorgalit sealggi dáidda sápmelaččaide geat vigget earálágan musihka buktit ovdan. Oaivvilda go Schulz ahte sámi musihkkaárvvoštallit álo galget leat solidáralaččat iežaset musihkkii mii lea earálágan ja dakko bokte bidjat dan bajimužžii. Jus nu leaš “Musihkka Hearra Schultz” , de mun in oainne man ge lágan ávkki árvvoštallamis. Lea maid nu ahte ii buot áiggiid lihkostuva earáláganvugiin. Ii dat ge leat duohta ahte sámi musihkkaárvvoštallit jorgalit sealggi earálágan vuohkái. Sihke Wimme Saari, Johan Sara jr. ja Mari Boine leat ožžon erenoamáš buori árvvoštallamiid goittot Min Áiggis. Ja gii sáhttá čuoččuhit ahte Sara jr, Wimme ja Mari musihka ii leat earálágan ja erenoamáš? Dađi bahábut ii leat “Ija hearva” CD dán seamma kategoriijas. Dagbladet árvvoštalli čállá ahte Ann-Mari lea boahttevaš Mari Boine. Livččii dieđus dearvvašlaš sámi mushkkii jos Boine oččošii duođalaš hástaleaddji ja gilvaleaddji, muhto in leat velá otná dan beaivái fuomášan dakkára sámi máilmmis. Mii muđui dáiddálaš árvvoštallamii guoská de leat sámi dáiddárat iešguđet surggiin maŋimus jagiid deattuhan iežaset hálidit sámi mediaid sin dáidaga árvvoštallat. Sámi árvvoštalliin han leat hui dávjá ovdamunit go dovdet iežaset kultuvrra, oaivvildit dáiddárat. Boahtteáiggis sávášin mun ahte justa dakkár rášis fápmoolbmot eai galggaše áitagiin nagodit jávohuhttit sámi árvvoštalliid. Jus mii sámi árvvoštallit vuollánit, de dat loahpaloahpas baicca sáhttá čuohcit sámi musihka ovdáneapmái. ¶ Ohcamat orrot duođašteame eanet ahte eanet ON vearjobearráigehččiid jođiheaddji Hans Blix čuožžuhusaid ovdal soađi. Su konklušuvdna lei ahte Irakas eai gávdnon makkárge šahkkebillistanvearjjut. Jus ameriikalaččat eai jođánepmosit gávnna duođaštusaid iežaset čuoččuhusaide, de gal sii gávnnahallet leat dájuhan máilmmi. Dahje vel buot vearrámus: Gielisteami bokte leat sii viggan oažžut ON-doarjaga fallehit Iraka. ¶ Norga ruhtada odne 50-60 norgalaš juniorekspeartta bálvalussii iešguđetlágan ON-organisašuvnnaide. Ođđa olbmot jahkásaččat lávejit leat gaskal 15 ja 25. Ulbmilin lea veahkehit ON:a, hukset riikaidgaskasaš gelbbolašvuođa Norgga birrasiidda dan bokte ahte háhkat ipmárdusa organisašuvnna doaimmain ja leat ressursan boahttevaš rekrutteremii. Olgoriikadepartemeanta (OD) oktan organisašuvnnain bargá rekrutteremiin. Organisašuvdna lea bargoaddi ja hálddaša juniorekspearttaid. ¶ – Dađibahábut ledjen stivrramearrádusa boastut ádden. Gádden leat doarvái ahte váidda manná sámediggepresideantta bokte alimus hálddahusriektái. Muhto lága mielde ferte ášši gieđahallojuvvot fas ođđasit sámedikki stivrras. Danin maŋŋoneimmet čoahkkinbovdehusain. Dan mun šállošan. ¶ Ájakonferánsa 2004 prográmma evttohus DUORASTAGA GUOVVAMÁNU 5. BEAIVVI Dii. 1000 Rahpan, Siiddaisida Eilif O. Larsena bokte Sátnejođiheaddji Bjørn Inge Mo Sámediggepresideanta Sven-Roald Nystø ¶ Čáhput – rahčamis vuoitimii Kl. 1100 Olmmáivággilaččat ofelažžan vuoigatvuođarahčamis Jearahalli Magne Ove Varsi, Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Kl. 1200 Mátki ja oahpisteapmi Čáhpuhii. Dáppe galgá vel leat kulturdáhpáhus. Beaiveborramuš Ájas Kl. 1500 Movt olmmáivággilaččat atnet Čáhpuha vuosttaš amanueansa Bjørn Bjerkeli bokte Kl. 1530 Čáhputášši rievttis alimusrievtti advokahtta Christian Hjort bokte Kl. 1600 Ságastallan Kl. 1630 Gáffe ¶ Go báikkálaš vuoigatvuođa rahčan šaddá ovdamearkan riikaidgaskasaččat Kl. 1645 Čáhput riikaidgaskasaš álgoálbmotvuoigatvuohta perspektiivvas Professora ja ONa álgoálbmotáššiid bistevaš foruma jođiheaddji Ole Henrik Magga bokte Kl. 1715 Finnmárkoláhka álgoálbmot perspektiivvas Professora ja ONa olmmošvuoigatvuođaid lávdegotti lahttu Martin Scheinin bokte Kl. 1745 Ságastallan ja oktiigeassu Kl. 1900 Duodjegávppi vuostáiváldimis kulturdáhpáhus Kl. 2000 Ávvumállásat ¶ Jánoš Trosten čuoččuha lohkkiidčállosis ahte sámi servodat ii leat vel láddan digáštallamii. In váldde nu lossadit go Trosten oaivvilda ahte mun lean fallehan su. Su iežas digáštallanvuohki čájeha ahte son gal gierdá veahá. In ge sáhte váldde duođalažžan go son oaivvilda ahte mun in leat oaivilvuoigaduvvon. Mun lean NSRa jođiheaddji, ovttajienalaččat válljejuvvon NSRa riikkačoahkkimis, ja danin lea áibbas endorii jus mun in galgga sáhttit buktit cealkámušaid áigeguovdilis áššiin. Muhto in sáhte gal njiellat dan go son oaivvilda ahte mus váilot giellavišuvnnat. NSRs lea ollislaš, višuneara giellapolitihkka. Muhto NSR lea maid iežas doaimmaid bokte Sámedikkis čájehan ahte leat nákcen višuvnnaid dahkat praktihkkálaš politihkkan. Lea ain guhkes geaidnu ovdal go joavdat dan servodahkii gos sámegiella lea váldogiella, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Dán geainnu alde fertet mii nákcet jorggihit jus lea dárbu. Goit ge mii fertet bisánastit veardidan dihte leat go rievttes guvlui johttimin. Mun ovddidan radikála giellapolitihka. Seammás leat mus peršuvnnálaš vásáhusat das ahte váldit giela ruovttoluotta, ja dat dagaha ahte mun dáiddán oaidnit giellapolitihka earáláhkái go sii geain giella leamašan lunddolažžan. Dát vásáhusat dagahit ahte mun álo boađán deattuhit oahpahusa ja gulahallama iežan giellapolitihkas. Ja danin oaivvildan ahte mun sáhtán lasihit juoidá sámi gielladigáštallamii. NSR áigu bargat dan badjelii ahte sihkkarastit rávisolbmuid vuoigatvuođaid sámegieloahpahussii, nu ahte daid buolvvain geat leat massán gielaset lea duohta vejolašvuohta oažžut dan ruovttoluotta. NSR dáhttu alfabetiseret sámi álbmoga, dákko bokte ahte oččodit rávisolbmuid oahpahusprográmma gos buot gelbbolašvuođaguovddážat, dego giellaguovddážat ja oahpahusásahusat, ovttas váikkuhit bajidit giellabarggu. NSR áigu maid bargat dan badjelii ahte suohkanat ožžot eanet ressursaid giellabargguide. Suohkanpolitihkkariin lea stuorra ovddasvástádus sihkkarastit ahte dát ruđat duođaid váikkuhit sámegiela nannemii, ja ahte álbmot oažžu buoret bálvalusaid - sámegillii. NSR maid dáhtošii ahte guovttegielatruđaid ortnet viiddiduvvo nu ahte dat siskkilda maid eará ásahusaid ja organisašuvnnaid. NSR sávvá eanet suohkaniidda bures boahtima searvat sámegiela hálddašanguvlui. NSR áigu bargat dan badjelii ahte sihkkarastit sámi mánáid vuoigatvuođa oažžut sámi mánáidgárdesajiid. Dát lea erenoamáš dehálaš daid guovlluin gos sámegiella lea minoritehtagiella. Mánáidgárddiid rolla giellaarenan lea hui mávssolaš. NSR maid áigu bargat dan badjelii ahte sihkkarastit sámegieloahpahusa kvalitehta olles oahpahusvuogádagas, ja dát guoská maid iešguđetge dásiid sirdimis. Dán barggus leat oahpponeavvut dehálaččat. NSR áigu bargat dan badjelii ahte sámegiella ovdána dieđalaš giellan, dákko bokte ahte nannet sámegielat dutkanbirrasa Guovdageainnus nu ahte dat ovdána sámi universitehtan. NSR áigu váikkuhit nu ahte preassadoarjja lassána, nu ahte sámegielat beaiveáviisa ilmmašii. Dát ii leat ollislaš čilgehus NSRa giellapolitihkas, dušše oasáš. NSRs gal eai váillo giellapolitihkalaš višuvnnat eai ge konkrehta evttohusat doaibmabiijuide. NSR dáhttu ollislaš ja guhkesáigásaš politihka mii duste sámi servodaga máŋggabealatvuođa. Dása mii dárbbašit veahki politihkkariin, fágaolbmuin, ja erenoamážit sámi álbmogis! Bures boahttin gielladigáštallamii! Aili Keskitalo, Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji ¶ Nie čilge filbmadahkki Anne Lajla Utsi filmmas birra. Son lohká filmma maiddái leat ráhkisvuođa birra. Frank ja Regine Juhls ráhkisvuođa birra dáidagii, alit dálveijaide davvin ja nieguide. Filmma temá lea maid dat go olbmot duvdašuvvojit eret servodagas. Anne Lajla Utsi muitala ahte sudno silbamáidnasis leat duos dás ain boahtán stálut, gáđašvuođa ja bahávuođa bokte. Dego hui akto dronnet lea Regine geahččan gillái iežaset šloahtas. Frank lea leamaš su gonagas. –Deaivvadeami bokte Juhls guoktáin vásihin guokte imašlaš olbmo, geain ain lea duohta ráhkisvuohta dáidagii ja sámi álbmogii, vaikko vel leabage vásihan vuostehágu. Áiggun sudno birra muitalit rámisvuođain ja dohkkehemiin, lohká filbmadahkki Anne Lajla Utsi, gii sávvá filmma boktit jurdagiid. –Sávan ahte filbma sáhttá nu váikkuhit ahte bidjá olbmuid jurddašallat jantelága birra ja movt dat hehtte máŋgasa ollašuhttimis iežas nieguid. Sáhttágoson oahppat maidege Frank ja Regine Juhlsas ja sudno nieguid ollašuhttimis, jearrá filbmadahkki. ¶ Go guorahallat dange áigodaga, maid min bláđđi lea doaibman, de fuomášit ahte sámit leat eallán máŋgii váttis áiggiid. Skuvlalágaid ja eará lágaid bokte suomaservodat lea duođas geahččalan dahkat min oassin váldoservodagas. Easkka 1970-logu álggogeahčen dilli buorránišgođii min iežamet rahčamušaid geažil. Nuorat buolva oinnii ahte dat vuolláneami dovdu, masa min vánhemat ledje juo hárjánan, lei johtilit jávkadeame sámegiela ja sápmelaš eallinvuogi máŋggain guovlluin Sámi eatnamis. Vierroolbmuid viggamušat doarjut sámiid lea máŋgii dulkojuvvon hovdemin, ja Sápmelaš lea oidnojuvvon dákkár hovdema oktan gaskaoapmin. Danin lea gáibiduvvon ahte Sápmelaš galgá leat "min sámiid iežamet bláđđi" . Bláđi dálá oaivedoaimmaheaddji Áslat Niihtovuohpi muitalage Min Áigái, ahte aiddo dasa leat geažos áigge viggamin. Son lohká, ahte mii sámit galggašeimmet veahážiid veahážiid gávdnat iežamet vuogi čoavdit áššiid, jos gearddi vierrásiid doaimmain lea leamaš menddo dákkár hovdenvuoigŋa. Áslat lohká, ahte mii sámit leat šaddan ollesolmmožin ja leat gárvásat váldit ovddasvástádusa iežamet áššiin, jos soapmásat dan eahpidit. Áslat deattuha Sápmelaš bláđi doaimma leat huksejuvvon dan vuođđojurdaga mielde ahte vuosttasin boahtá sámeolmmoš ja su kultuvra, mii gokčá sámegiela, sápmelaš jurddašanvuogi ja buot mii guoská sámeeallimii. Dan ala lea buorre vuođđudit bláđi doaimmahanpolitihka boahttevuođasge. Mis leat gárvvisvuođat ovdanbuktit sámiid dárbbuid, doaivagiid ja áddejumiid sámegillii ja ná buorebut bálvalit sámeálbmoga go ovdal. Mii berret doaimmaimet bokte addit sámiide jáhku sámeeallimii ja daidda árvvuide, mat leat leamaš ráhkkásat ovddit sámi buolvvaide. Luondu lea álo leamaš midjiide dehálaš, ja galgat dás duohkoge deattuhit dan mearkkašumi. Eallit dakkár áiggis, goas váldoservodagat leat gárvásat árpmuheamet ávkkástallat luondduin. Ávnnaslaš buorredilli lea váldojuvvon buot ovdáneami mihttun. Diehtit bures, man hohppil ja heajos vuođu alde lea ná áigái ožžojuvvon buorredilli. ¶ - Mus ii leat makkárge ipmárdus mearrádussii maid biebmobearráigeahčču Gaska-Finnmárkku guovllukantuvra lea njuolggadusdulkoma bokte meannudan, lohká Gilde NNS doaibmajođiheaddji Svein Inge Jakobsen. Son deattuha ahte sii han leat čađat čuvvon ráinnasvuođa njuolggadusaid, ii dain leat mihkkege biehkumušaid ovdal leamaš. Dássážii lea Gilde njuovahat fievrridan varasbiergguid nu gohčoduvvon duppal páhkkemiin. Fievrridanbiillaid láhttái bidjet sii vuos plastihkka vuođu, dasto leat biergogáhppalagat sierra seahkaide páhkkejuvvon, maid vel bidjet ovtta stuora seahka sisa. ¶ Leat sáddemin gažadanskoviid Davvi Dearvvašvuođa vuollásaš dearvvašvuođa-doaimmahagaide, suohkaniidda, oahppoásahusaide ja dutkanbirrasiidda, mánáid- ja bearašsuodjalusaide riikkaoasis ja priváhta spesialisttaide. Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš čađaha guorahallama geavatlaččat, ovttas Davvi Dearvvašvuođain. Bohtosiid almmuhit sihke Davvi Dearvvašvuođa váldoraportta bokte, ja gelbbolašvuođa raporterema bokte maid Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš hálddaša. Eambbo dieđut kártema birra ja gažadanskovvi leat dás www.helse-nord.no, www.samisk-helseforskning.uit.no ja www.helse-finnmark.no. ¶ Dagbladet bokte lea maiddái ráđđelshttu ja oslolaš Johan Mikkel Sara moaitán iežaset mátkkošteami, go mahka sáddjedje várrepresideantta Raghild Nystad Kárášjogas Osloi rahpat sámeviesu oaivegávpogis. –Go ráđđelahtut álget iežaset moaitit, de ferte leat juoga mii ii leat áibbas buorre. Nu ahte buorráneapmi ferte šaddat, dadjá Olli. ¶ Beaivválaččat vásihit sápmelaččat ahte Norgga láhka lea oalát billisteame sámi kultuvrra ja árbevieruid. Norgga stáhta systemalaččat lágaid bokte hávkada sámevuođa ja eallinlági. Ja gokko láhka doarju sámi ovdáneami, de stáhta ii dáhto ruđa dasa bidjat. Sámevuohta lea endorii mannamin. ¶ Iige leat ávki ákkastallat ja duođastit Norggas sámi eallinlági. Min vuoigatvuođat leat duhátiid siidduid bokte almmolaš čielggademiin duođaštuvvon, muhto stáhta ii das beroš maidige. Sámegiella, kultuvraelemeanttat ja sámevuohta muđuige lea erenoamáš heajos juolggi alde ja stuorra oasit min oktasaš kultuvrras lea lágalaččat regulerejuvvomin hevvui. Ii dán láhkái sáhte joatkit ja mun in dan dohkket, in mange láhkái. ¶ Seammás go festivála nanne riikkaidgaskasaš oktavuođaid, de lea dehálaš bisuhit báikkálaš ja guovllu calmmusteami. Lágideaddjit ánssášit rámi áŋgirvuođa ovddas. Sii leat vásáhusaid bokte buoridin festivála jagis jahkái, sihke dási ja sturrodaga dáfus. ¶ SSL háldida dákko bokte giitit buot čiekčiid, joavkojođiheaddjiid, gehččiid ja lohpas deháleamos, giitit lágideaddji Iešjoht Joavkku erenoamáš fiinna vahkkoloahpain Kárášjogas SM-cupa ´04 oktavuođas. Lihku buohkaide, buot vuoitiide spábbačiekčama namas!! Buresboahtin riikkačiekčamiidda gaskkal Sápmi ja Davvi-Kyprosa suoidnemánu 28.b. Alfheimmas Tromssas. ¶ Maiddái NBR riikkačoahkkin Røroras doarjjui ovttajienalaččat ahte Guovdageainnu ja Kárášjoga boazosuohkanii galgá biddjot boazodoallošiehtadusa bokte ruhta, mainna nanne dán guovtti boazosuohkaniid infrastruktuvrra. Guovdageainnus leat eanaš gárddit ođđasat, muhto dohko maiddái leat ceggejuvvon alla neahttaáiddit guovdajohtolagas oarjjás. –Mii oaidnit stuorra dárbbu áiddiide Kárášjoga boazosuohkanii seamma láhkái go Guovdageainnu boazosuohkaniid leat ceggen, dadjá Anti. Ii ge Piera Jovnna Anti vállje eará vuordit go ahte áideplánat ollášuvvet Kárášjohkii. –Beannot jagi dás ovdal doalai boazodoallohoavda oktan sadjásaš boazodoallohoavddain čoahkkima Kárášjoga Johttisápmelaččaid Servviin. Das lohpiduvvui ahte Kárášjoga infrastruktuvra galgá vuoruhuvvot. Dál lea maid NBR riikkačoahkkin dan gáibidan. Danne vuorddán ahte dál lea min vuorru, lohká Anti. ¶ Dan dadjá Mathis O. Hætta, gii lea okta nuppásteaddjiin gii álggahii boazodoalu maŋŋil nuppástuhttin prográmma. Hætta lea čálalaččat čállán boazodoallohovdii reivve mas ii dohkket fálaldaga. –Ii sáhte dainna lágin ahte álgá vealahit doaluid. Ii gávdno gostege A-doalut ja B-doalut. Dákko bokte leat nuppástuhttin njuolggadusat áibbás čielgasat. Ii goste ge čuoččo njuolgadusain ahte nuppástuhttiid doalut leat eará dásis go dábálaš doalut, lohká Hætta. ¶ Sámedikki giellastivra lea olu oahppan oahppomátkkis Walesas. Giellastivra lea vásihan mo praktihkalaš doaimmaid bokte ovddida giela. Maŋŋel oahppomátkki hálida Sámedikki giellastivra juolludit giellaruđaid duddjomii ja bivdimii, valáštallamii ja lávlumii, stoahkamii ja vánddardeapmái. ¶ Organisašuvnna ulbmil lea oanehaččat daddjon lágidit dilálašvuođaid nu ahte buot mánát ja nuorat Walesas ožžot vejolašvuođa kymrigiela (welsh) bokte ovdánit iešheanalis olmmožin ja šaddat gávnnálaš servodatmiellahttun. Organisašuvdna oažžu stáhtadoarjaga (giellaráđi bokte) ja lágida hui olu doaimmaid nuoraide ja mánáide, earet eará stuora mátkkiid ja leairraid eará riikkain, valáštallandoaimmaid ja kultur- ja gielladoaimmaid. URDD lágida juohke goalmmát jagi stuora kulturfestivála gos leat fálaldagat buot ahkásaččaide. Walesa tv sádde njuolga dán festiválas olles vahkku. ¶ Leat mediain oaidnán ja gullan ahte maiddái Sámis lágiduvvojit iešguđetlágán doaimmat giellaovdánahttima namas, ja dat lea hui illudahtti ja movttiidahtti. Olmmoš oainnat ii oahpa dušše sániid, jus dain ii leat sisdoallu. Jus ovdamearkka dihte duodjesánit galget bisuhuvvot gielas, de fertet mii duddjot, eat ge dušše sátnelisttuid ráhkadit. Sámegiella ii eale ii ge ovdán dušše sátnegirjjiid ja čoahkkimiid bokte, ja ásahusaid ja suohkaniid áššegieđahallamiid bokte – (gos adnojit ođđaáigásaš sánit). Ealli sámegiella dárbbaša sámi kultuvrra ja árbevirolaš giela maid. Mii eat ábut vajálduhttit mii lea guohpat, njallut ja deallut, eat ge máttahit, njáskat, suohpput ja čoallut! Dan dihte oaivvilda Sámedikki giellasivra ahte mii fertešeimmet giellaruđaid bokte maiddái duddjot ja bivdit, valáštallat ja lávlut, stoahkat ja vánddardit, ja nu ain. ¶ Mii fállat: • Miellagiddevaš ja iešráđalaš bargosaji gos leat buori vejolašvuođat fágalaš ja persuvnnalaš ovdánheapmái • Gávpeoahppu siskkáldas ja olggobeal kurssaid bokte • Ráidoprofiila márkanfievrrideamis • Rađđeaddin ja doarjja stašuvnna jođiheamis • Profešunealla doaibmavuohki mii lea heivehuvvon otná márkan- ja gilvodilálašvuhtii ¶ Norgga Sámediggi, Suoma Sámediggi ja Sámi allaskuvla lágidit Davviriikkalaš konferánssa bajásšaddama birra Kárášjogas čakčamánu 28. beaivvis 30. beaivái. Lágideaddjit hálidit dán konferánssa bokte ahte iešguđetlágan bargit geat barget mánáid bajásšaddamiin besset deaivvadit. Sii hálidit addit oasseváldiide fágalaš deavdaga, áiggi lonohallat vásáhusaid ja nannet ja ovdánahttit ovttasbarggu olbmuid gaskkas geat barget mánáidbajásšaddanáššiiguin Sámis. Sii maid hálidit ovddidit ipmárdusa ja beroštumi oktasaš davviriikkalaš sámi hástalusaide. Konferánssa ulbmiljoavku lea buohkat geat barget daid sámi mánáiguin geat leat vuollel skuvlaagi. ¶ Giellastivra háliida dákko bokte muitalit maid leat oaidnán ja oahppan doppe, go eat áiggo dušše iežamet duohken vurkkodit oahpu maid doppe gaccaimet, ja mii maiddái navdit ahte dat sáhttá sámi servodahkii boahtit ávkin. Jus oktage háliida eanet diehtit das maid mii leat oaidnán ja oahppan, de leat sihke lahtut ja hálddahus mielas muitalit. Giellastivra oaivvilda ahte mis Sámis livččii hui olu oahppat das maid Walesas leat ožžon áigái, ja das movt sii geavahit giellaruđaid – mii lea ge min guovllus nai guovddáš ášši dál! ¶ Paulsen lohká beaggima bokte gullan ahte leat goddán dievva luosaid nuohtis. –Ledje olbmot šaldi alde Kárášjogas oaidnán máŋgaloht luosa oktanagas. Dasto suhppejedje nuohti Ballodievvái. Dát luosat livčče galgan beassat gođđinbáikkiide, oaivvilda Paulsen. ¶ Davvi-Hålogalándda bismá Per Oskar Kjølaas lea NRK Sámi Radio bokte šállošan go Gálssá suohkabáhppa ii rohkadala Sámedikki ovddas. Kjølaas maid lohká ahte bassi čála dadjá ahte buot olbmuid ja njunnožiid ovddas galgá rohkadallat. Mii eat duđa dušše bisma šállošemiide. Mii gáibidit dál ahte Norgga Girku ođđasit buktá cealkámuša sámiid ektui ja ahte čorge eret dákkár ovdagáttuid sámiid ektui. ¶ Opinionen deattuha ahte dákkár iskkadeames láve 2-3 proseanta čuoggá eahpesihkarvuohta, mii sáhttá leat liiba NSR:ii. Iskkadeami várás jearahalai Opinion 600 telefovnna bokte mannan vahkus. Olbmot válljejuvvojedje soaittáhagas sámi jienastuslogus ja sii govvidit jienastuslogu viidodaga, dieđiha NRK Sámi Radio. ¶ 39 miljovnna Muhto nugo dábálaččat Deanu gielddastivrras de lei opposišuvdna vuordimin juo caggat mearradusa. Ja nugo dáhpi leage, de lei ovddeš sátnejođiheaddji, olgešbellodaga Kåre Breivik, njunnožis. - 39 miljovnna ođasmahttimii lea issoras ollu ruhta. Manne mii baicca ođđa skuvlla eat hukse. Sámeskuvla han mávssii 24 miljovnna, jearai Breivik, gii njeallje geardde finai sárdnestuolus. Plána ja huksenhoavda Kjell Nilsen ákkastalai ahte ođđa skuvla mávssášii lagabui 100 miljovnna ruvnnu. - Sieiddá skuvllas leat eanet oahppit go Sámeskuvllas. Sámeskuvllas iige leat molssodanlatnja ja lašmohallanhálla, danne ii lean nu divrras. Sieiddá skuvla lea stuorit skuvla, mas lea juo vuojadanhálla ja čuoiganláhttu. Vaikko 39 miljovnna orru ollu, de šaddá Sieiddá skuvllas seamma dássi go dain eara skuvllain, logai Nilsen. Dán čavčča gárvvis Deanu gielda hálida álgit ođasmahttimiin nu jođanit go vejolaš. Skuvla ii leat ollasit ođasmahttójuvvon dan rájes go huksejuvvui 1950-logus. Dán čavčča skuvlla álgimii juo galggašii earret eará luonddufága latnja ja fielločierastan sadji gárvvis. Sátnejođiheaddji Ingrid Smuk Rolstad čujuhii ahte vuostas vuorus huksemii lea jo várrejuvvon ruhta. - Leat vuovdán ásodagaid ja váldán moadde loana jo dasa. Čujuhan maiddái ekonomiijaplánii ja doaibmaplánii gos Sieiddá skuvlla ođasmahttin lea dehálaš ášši, logai Smuk Rolstad. "Ođđa" skuvla 15 jagi geažes 15 jagi geažes galget leat 39 miljovnna ruvnnu leat geavahuvvon ja skuvla ođasmahttojuvvon. Kjell Nilsen lea ovdal muitalan aviisii Finnmarkenii ahte skuvla šaddá " mielahis čáppat" . Earret eará galgá arkitektuvrra bokte boahtit ovdan baikkálaš kultuvra. - Lea dárbbašmeahttun geavahit ná ollu ruđa vai skuvla šaddá "mielahis čáppat" , logai Kåre Breivik ja evttohii maŋidit huksema. Čáppat vai ii, sátnejođiheaddji Ingrid Smuk Rolstad aŋkke beškkii beavdái mearrádusa lojálalaš ovttasbargoguimmiiguin Sosiálisttalaš Gurutbellodagain ja Sámi Álbmotbellodagain, álggahit huksenbargguid. ¶ "Viellja Fránas - gos don leat das?" lea huksejuvvon bassi Frans av Assissi historjjá nala, gii lei munka. Bihtá bagadalli Victoria Kahn lohká ahte bihttá lea čállon nu ahte mii sáhtášeimmet buohkat leat Fránas. –Olbmot galget dovdat iežaset bihtás, dat galgá leat oahpis olbmuide, lohká Kahn. Dan dihte leatge maid heivehan bihtá sámi guovlluide go leat jorgalan dan sámegillii. Victoria Kahn ja lávdehábmejeaddji Britta Marakatt Labba háliideaba maid lávddi bokte deattuhit ahte teaksta meannuda midjiide lagasguoskevaš áššiid, mii gáibida intimitehta gehččiiguin. Dan dihte leage lávdi beallejorbadas, ja geahččit galget čohkkát hui lahka lávddi. Neavttárat leaba Svein Birger Olsen ja Mary Sarre. Soai galgaba maid hupmat gehččiiguin. ¶ Danne go EU fatnasat máŋgga sajis leat badjelmeare bivdán guliid de dál lea dain fatnasiin badjelmeare kapasitehta, badjel 40 %. EU miellahttoriikat leat ohcame ođđa áhpeguovlluid gos eai leat nohkan guolit. Jus Norga searvá miellahttun EU:ii de besset buot miellahttoriikkat bivdit min hearkkes mearraguovlluid. Earrenjuikema bokte lea vejolaš eará riikaide oastit Norgga fatnasiid ja seammás oažžut daid eriid mat gullet daidda fatnasiidda. Jus mii geahččat Eŋglándda dili de bivdet spánskalaččat 1/3 oasi buot brihtalaš guliid. Spánskalaččat leat iežaset oastán sisa eŋgelas bivdin fatnasiidda. ¶ –Artihkkaliid bokte muitalit terapeuttat mo sii dustejit hástalusa vuhtii váldit olbmuid sosiálalaš ja kultuvrralaš vásihusaid. Dehálaš lea maiddái, mo sápmelaš terapeuta ferte muitit iežas rolla profešuvnnalaš dearvvaavuođa- ja sosiálbargin ja vel olmmožin kulturduogážiinis. ¶ Nu go lea dábálaš vuoigatvuođaáššiin, de lea stuora erohus «ruovttu-Karis» ja «eret-Karis» . Norga lea ovddidan ja vuolláičállán olu riikkaidgaskasaš birasšiehtadusaid gos álgoálbmogat namuhuvvojit, nugo Biologalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvnna (1992). Norga lea dasa lassin geatnegahtton čuovvut Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna (1966) ja sihkkarastit materiálalaš eavttuid sámi kultuvrra dáfus, sihke gáhtten dihte ja ovddidan dihte dán kultuvrra. ILO konvenšuvnna nr. 169 bokte álgoálbmogiid ja čearddaid birra (1989), lea Norga maiddái geatnegahttán iežas lágidit álgoálbmogiidda stabiila vuođu sin kulturvuođu ja boahttevaš ovdáneami dáfus. Viidáseappot deattuha ILO konvenšuvdna, seammaládje go Biologalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvdna, álgoálbmogiid vuoigatvuođa oassálastit lunddolaš resurssaid geavaheamis ja hálddašeamis. ¶ Sámi gullevašvuođa eksplisihtta árvvus atnin dan bokte addá álbmotmeahccái sámi nama, ii čuovvoluvvo eambbo praktihkalaš árvvus atnimiin. Sámi ovddasteapmi nu gohčoduvvon álbmotmeahcceráđis mii galgá stivret meahci, lea seamma dásis go dat mii lea addojuvvon Norgga Turistasearvái dahje Boanda- ja smávvadálolaččaid searvái. Guovddáš sámi ásahusat nu go Sámedikki Biras- ja Kulturossodat ja Davvi-Trøndelága Boazosámiid Searvi dollojuvvojit olggobeale ráđi. ¶ Sámedikki gáibádus ahte suddjennjuolggadus ferte maŋiduvvot dassážii go Sámeriektelávdegoddi lea konkluderen vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide Finnmárkku olggobealde, ii leat váldojuvvon vuhtii. Gáibádus ahte sámi ovddasteapmi ferte dárkilit čielggaduvvot, lea hilgojuvvon dainna čujuhemiin ahte temá ii leat oassi dálá váikkuhusčielggadanregimes. Dán ii dattetge sáhte gohčodit fuollameahttunvuohtan. 1997:s juo ávžžuhii dalá Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttohusastis ahte sámi kultuvrra luondduvuođđu berre sihkkarastojuvvot dan bokte ahte ráhkaduvvo deattuhannjuolggadus plána- ja huksenlága ulbmilparagráfii ja váikkuhusčielggadannjuolggadusaide. ¶ Dii. 12.00 Rahpansárdni stivrajođiheaddji Jan Henry Keskitalo bokte ¶ SÁMEDIGGI: Maiddái Bargiidbellodaga sámediggejoavku dieđiha preassadieđáhusatis bokte ahte sii eai dohkket Issána cealkámušaid. –Sámit leat áiggiid čađa vásihan majoritehtaservodaga badjelgeahččalasvuođa sápmelaččaide, ja danne lea hirbmat šállošahtti go Isak Mathis O. Hætta dál falleha olbmuid geain lea eará liikeivdni, lohká Egil Olli preassadieđáhusastis. Bargiidbellodaga mielas lea dehálaš čájehit solidaritehta ja ipmárdusa olbmuide eará kultuvrrain, ja ahte fertet bargat buoremus lági mielde vuoi integreren lihkostuvva buoremusat. –Sámi servodagas berre leat sadji iešguđetlágan liikeivnnát olbmuide ja kulturduogážiidda. go sii leat riggodahkan ja givrodahkan min máŋggatkultuvrralaš servodahkii, cealká Olli. ¶ -Juhls Silver Galleri ii leat kommersiella jurdaga vuođul álggahuvvon, dat lea guokte kreatiiva olbmo eallinbarggu boađus, lohká Sunniva Juhls go jearan movt sii leat gártan nu bivnnuhin turisttaid gaskkas. -Eat álgán márkanastimiin ovdalgo 1990-logus. Dál márkanastit mánga 100 000 ruvnno ovddas jahkásaččat. -Dát lea maiddái márkanastin Guovdageainnus, go ii goassege leat ávki dušše ovtta diŋgga márkanastit, ferte márkanastit ollislašvuođa, lohká Sunniva Juhls. Juhls lohká iežaset márkanastit fitnodagaset eanas guovddáš turista márkanastin ásahusaid bokte Norggas. Muhto Sunniva Juhlsa deattuha hui garrasit ahte lea hui dehálaš Guovdageidnui ja maiddái Finnmárkui márkanastit guovlluset oktan fáladagain searválagaid. -Ii leat ávki dušše Juhlsa hoahkat Lulli-Eurohpai, dohko ferte vuovdalit olles guovllu, lohka Sunniva Juhlsa gii oaivvilda márkanastimiin lea ain ollu ovddidit. ¶ Min Áigi lea viežžan loguid Avinoras mat čájehit man ollu leat mátkkošteaddjit min dehaleamos girdišilljuid bokte 2003:s. Álttá ja Girkonjárgga girdišilljuin lea stuorámus girdijohtolat olles gielddas. Banakas Leavnnjas ges leat ollu charterturisttat mat johtet girdišillju bokte. ¶ Min Áigi lea viežžan loguid Avinoras mat čájehit man ollu leat mátkkošteaddjit min dehaleamos girdišilljuid bokte 2003:s. Álttá ja Girkonjárgga girdišilljuin lea stuorámus girdijohtolat olles gielddas. Banakas Leavnnjas ges leat ollu charterturisttat mat johtet girdišillju bokte. ¶ Mátkkošteaddjit mat leat johtán iešguđet girdišilljuid bokte 2003:s Gáldu: Avinor ¶ Biebmu ja kultuvra leat guokte beali seamma áššis. Dán lea maiddái turismaealáhusas fuobmán. Turisttat ja mátkkošteaddjit háliidit guossut báikkálaš ja guovllu árbevirolaš biepmuid. Earret eará dán vuođul lea RBL - Reiselivsbedriftenes Landsforbund - ásahan "Arktisk Meny" . Biebmu lea oainnat okta dain Davvi-Norgga olu buriin. Stuora biebmovuorká - máilmmi buoremus vuođđoávdnasiiguin - lea Arktisk Meny váldosisdoallu. Nu leat maiddái biebmoárbevierut - ja illu das ahte guossohit ođđa ja eksohtalaš variašuvnnaid. "Arktisk Meny" lea fierpmádat mas leat mielde 31 áŋgiris guossohanfitnodaga Davvi-Norggas, ja 5 dáin leat Finnnmárkkofitnodagat. Oasseváldiid ulbmil lea guossohit árbevirolaš ja ođđa biepmuid, mat ráhkaduvvojit Davvi-Norgga vuođđoávdnasiid ja buktagiid vuođul. Sii háliidit maiddái márkanastit báikkálaš vuođđoávdnasiid, buktagiid ja fitnodagaid. Buotlágán borranbáikkit leat ovddastuvvon, ja leat olu iešguđetlágán biepmut ja menyat. Arktisk Meny-borranbáikki sáhtát galledit Mosjøen rájes lullin, Svalbárdda bokte ja gitta Girkonjárgga rádjái davvin. Leage buorre! Čuovvovaš Finnmárkkofitnodagat leat Arktisk Meny-miellahtut: Corner, Honnesváhki Nordlys Hotell, Áltá Polmakmoen Gjestegård, Deatnu Rica Hotel Alta, Áltá Rica Hotel Karasjok, Kárášjohka Gáldu: Arktisk Meny Steikejuvvon Jiekŋameararávdu timiansovssain 4 olbmui Dán dárbbašat sullii 1 kg Jiekŋameararávddu, 1 - 2 guoli 2 ss nisujáfuid 2 ss margariinna 1 ts sáltti _ ts vilges bihpporiid Timiansovsa: 2 sjalottlávkki 2 dl guoleliema 2 dl vilgesviinna/eappeljuice + 1 ts edega 2 dl lávcca 2 ss varas cáhppojuvvon timiána 2 tomáhta Ná dagat Ráidne ja čuohpa guoli časkáide dahje filetere. Jorgal časkáid nisujáfuin maidda lea seaguhuvvon sálti ja máistagat ja steike báisttiin muttágis báhkkasis. Timiansovsa: Basa ja cába sjalottlávkki. Seagut guoleliema ja vilgesviinna ja duolddat dassážii lea sullii bealli báhcán. Seagut lávcca ja timiána, duolddat 3-4 minuhta ja máistte sálttiin. Garat ja ráidne tomáhtaid ja čuohpa birccuide. Seagut sovsii ja duldet. Guossot steikejuvvon Jiekŋameararávddu timiansovssain, luondduriissain ja aspargesbábuiguin. Guliid eksportalávdegoddi, Romsa Vuojas steikejuvvon kamchatca mas lea jordskokkmeastu ja avocado 4 olbmo ovdabiebmu 1 pláhtta vuodjadáigi dulbejuvvo ja steikejuvvo njuvdimiin 250 g ráidnejuvvon kamchatca, vuodja, vilgeslávki ja sitronsákta. 12 vuodjadáigegierddut hábmejuvvojit lásiin ovdal steikema Reabbá steikejuvvo siivvožit vuojas, vilgeslávkkis ja sitrovnnas Jordskokkmeastu 200 gr. jordskokk, vuonccesliepma, mielki ja lákca 2 stk. avocado 6 ss buorre olivenolju 2 ss cáhppojuvvon koriander 4 ss cáhppojuvvon rásselávki sálttit ja bihpporat Vuošša cáhppojuvvon jordskokk vuonccesliemas. Njuvdojuvvo milkkiin ja lávccain vuogas konsisteansan. Seagut roavvát njuvdojuvvon avocado, olivenoljju, urtasiid ja máistagiid. Selleriija ja persille coulis 1 bunta persilla 1 nađđaselleriija 2 oasi olivenoljju sálttiid ja bihpporiid Mille biebmomilloin vuogas konsisteansan. Saláhtta 200 g assortert salat (rucola, áikalasttat jna.) 1 dl olju 1 sjalottlávki cáhppojuvvo 1 ts viinaedet 1 ts dijonsennep Seagut saláhta ja bija saláhttaálmmi nala. Guliid eksportalávdegoddi, Romsa ¶ – Go dál beasan oassálastit sin miellahttočoahkkimis, de doaivvun sin fuomášit ahte in leat mihkkige várálaš olmmoš nu movt ovdagáttut leat máŋgasiin. In bora geange. Ságastallama bokte mii han sáhttit cuvket ovdagáttuid sápmelaččaid birra, oaivvilda Jánoš Trosten. ¶ Nuppelot jagi dassá almmustuvai Norgga bealde girji «Čáhcegáddái nohká boazobálggis» . Mu mielas lea buorre go sámegielolbmot besset guovllastit gáimmi čállosiid bokte makkár lunddolaš oktavuođain sámegiella lea geavahuvvon dalle go gáibmi lea eallán iežas ruoktobirrasis Roavesávvonis. Dán oktavuođas ferte deattuhit ahte gielaid dego earáge sivdnádusaid heakkas bissun lea čadnojuvvon birrasii. Dalle go gáibmi lea ássan Roavesávvonis, biras lei ollasit sámegielat. Giela jápmima áigái ožžot seammasullásaš sivat, mat sogahuhttet šaddo- ja eallišlájaid. Mun lean čuvvon 1950-logu álggu rájes sámegiela dili ovdáneami Oarje-Anáris ja lean fuobmán mo doppe sámegiella lea gártan addit saji suomagillii. Ovdamearkka dihte 1960-logu álggus Báđár, Suolojávrri ja Stuorrajávrri guovlluin hálle eanaš dáluin olbmot vel sámegiela. Dál dušše sámegiela beaivválaš sámegiela geavaheaddjit gávdnojit Idneváris. Ná sámegiela lunddolaš šaddanbiras lea gáržon ja gefon garrasit Oarje-Anáris. Ieš alddis lea maid nu ahte giela stáhtus badjána ja njiedjá dan mielde, man jábálaččat leat giela geavaheaddjit. Go giella jápmá, jávká dan mielde olles kultuvra. Jovnna Ánde Vest lea čállán maiddái girjjiid maid bokte lohkki oaidná mo sápmegielservvodat doaimmai vel 1950-1960-logu áigge su ruovttuguovllus Roavesávvonis. Dat lei vel áigi go seamma dállodoalus sáhtte eallit golbma sohkabuolvva. Nube dat «Árbbolaččat» girjjiin mii sáhttit guovllastit ja oaidnit mo dalle sámegiella elii ja makkár árvvut olbmuin dan áiggi ledje. Girji lea vuosttaš oassi golmma oasálaš čállinráiddus, mas čálli čuovvu Badje-Deanu olbmuid árgabeaivvi doaimmaid ja astoáigge buđaldeami ja dan mainna lágiin olbmot oidnet ja dovdet áiggi rievdama iežaset eallimis. Jovnna Ánde Vesta vuosttas girji «Čáhcegáddái nohká boazobálggis» lei rehálaš govvejupmi su ja su áhči gaskavuođa birra. Dat girji lea vel dálge okta eanemus lohkkojuvvon sámegillii čállojuvvon girjjiin, maid mun dieđán. Jovnna Ándde «Árbbolaččat» girjjit leat Badje-Deanu servodagas ealli olbmuid eallima govven, mas nuppástusa biekkat bosođišgohtet Suomas 1950-logu álggus álgán servodaga nuppástusa geažil. Girjji sisdoallu lea dakko bokte oalle erenoamáš, ahte das muitaluvvo ja govvejuvvo sápmelaš servodaga olbmuid eallin servodaga siskkobealde eallán sápmelačča doaimmas, mii máŋggas olggobeale olbmos ja muđuige áššis berostuvvan olbmos báhcá dávjá fuomáškeahttá ja na maid muitalkeahttá. Girjjit eai leat goittotge mihkkege universitehtaide oaivvilduvvon fágačállosat, muhto baicce gullet sámegiel čáppagirjjálašvuhtii, mas muitaluvvo sámegielat servodaga olbmuid eallima birra áiggi riđuin. Muhto seammás das muitaluvvo hui miellagiddevaččat mo ođđa áiggi boahtin dovdo olbmuid eallimis, sin gielas, mielas ja láhttemis. Maiddái sierra sohkabuolvvaid earálágan árvomáilbmi vuhtto ja oidno erenoamáš vuohkkasit. Nube sáhttáge dadjat, ahte girjji fáddá «Árbbolaččat» ii leat mihkkege geahppasiid ja joavdelasaid, daningo dat speadjalastá dan makkár árbbi servodat lea guođđimin maŋisbohttiide. Girjjit leat vuohkkasit govvejuvvon sámegielat servodagas ealli olbmuid beaivválaš doaimmain, mii njulgestaga njamasta lohkki čuovvut eallima rávnnji báruid stuhčama. Girjjit addetge buori gova Deanuleagi rikkis máŋggabealálaš sámikultuvrras ja dain sáhttá oaidnit maiddái mat leat dat guovddáš geađgejuolggit, maidda sámegiela ovdáneapmi ja seailun mieigá. Áiggi nuppástuvvama oktavuođas muhtin olbmuid oaivilat iežaset sápmelašvuođas orrot leamen eahpečielgasat mii seammás dieđusge guoská sin sápmelaš identitehtii, leango mun sápmelaš dahje suopmelaš ja gulango mun dán jovkui dahje in. Jovnna Ánde lea maŋimus jagiid áigge čállán maŋga girjji sámegillii ja girjjiidis giela bokte sáhttá oaidnit ahte son lea erenoamáš čeahpes ja njuovžil geavahit sámegiela, mu mielas okta dan áigge čeahpimus sápmelašgirječálliin, gii lebbe servodaga árbbolaččaid eallima lohkki ovdii dego buori filmmas dáhpáhuvvá dávjá. Jovnna Ánddes lea maid dáidu ja máhttu muitalit dáhpáhusaid ja olbmuiddovdamušaid oanehaččat nu ahte dábálaš lohkkáige áššit rahpasit ja áššiid mearkkašupmi ii báze eahpideaddjiidege áddetkeahttá. Jovnna Ándde gielalaš čehppodat ja čállinattáldat gullá mu mielas buoremusaide, mat otnábeaivve sápmelaš čáppagirjjálašvuođas gávdnojit. Čálli áššiid geahččanoainnu viiddida maiddái su nana máŋggakultuvrralaš ja eurohpalaš duogáš, mii čuovvu su ovddit ja dálá ássanbáikkiin. Go ledjen lohkan girjjiid de bođii dakkár dovdu, ahte in sáhte moge searvat dakkár jurdagii ahte Badje-Deanu sápmelaš kultuvra livččii bodnáideddojuvvon, njuvdojuvvon dahje fámohuvvan, daningo girjji olbmuid bokte lea vejolaš oaidnit mo sii geavahit beaivválaš eallima oktavuođas dan válddi, mii sis juohke ovttas lea iežaset buohta geavahusas. Eallima dynámalašvuohta oidno olbmuid eallima dovdduin go sii kommenterijit dáhpáhusaid. Dan ášši gieđahallan gullá mu mielas girjjiid buoremus beliide. Maiddái dat váttisvuođat maid Badje-Deanu olbmot áiggi nuppástuvvama oktavuođas gártet dovdat ja gillát, eai leat seammaláganat go dáppe ovdal eallán olbmuin. Dat fáddá man birra Jovnna Ánde «Árbbolaččat» girjjiin čállá lea nu miellagiddevaš ja áigeguovdil otnábeaivve sámiservodagas, ahte gáttášii earáge sápmelalaš girječálliid dovdat beroštumi dasa. Muhto dakkáražžange Badje-Detnui guoskevažžan dat dálá čáppágirjjálvuođa girjjiin lea maiddái okta buoremus servvodat govvejumiin máid mun dieđán. Girječálli vuosttaš girji lea maiddái geavahuvvon muhtin universitehtaid loahppabargguid oktavuođas guovddáš gáldun. Jáhkán, ahte maid gáimmi girji «Árbbolaččat» ráidu boahtá viiddidit sámegiela lassin dutkamuša vejolašvuođaid maiddái servodatdutkamuša suorgái gullevaš universitehttadutkamuša loahppabargguid rádjái. Mu mielas Árbbolaččat girjji vuosttaš oassi lea historjjálaš maid dan dáfus, ahte dat bures čállojuvvon ealli muitalus ovtta dehálaš áigodagas sámegiela dálá ađaguovllus Badje-Deanus. Danin mun jáhkánge ahte fáddá geasuhivččii sihkkarit maiddái stuorát servodagaid olbmuid jus girji livččii fidnemis lagamus boahtteáiggis maiddái suoma, ruoŧa, dárogillii ja mannebat ii eaŋgalasgilliige. ¶ Máŋgga olbmo buohta hoahput nohket go báhcá ealáhahkii. Ilmari Mattus bokte ášši lei nuppeláhkai. Dál almmái lihkká 6-7 áigge ja čohkohallá dihtora ovddas ja smiehtada giellaáššiid. ¶ OAMASTEAMI MAŊIS: Mikkel Bals, advokáhta Geir Haugen, duogábealde Mikkel Gaino ja Per Mikkelsen Bals ja ovddabealde Stiertná orohaga ovdaolmmoš Per Mikkelsen Buljo gáibidedje gaskavahku Álttá diggerievtti bokte oamastanvuoigatvuoađa Stierdnái. ¶ Stiertná boazodoallit gáibidit oamastit iežaset geasseorohaga. Gaskavahku áššáskuhtii advokáhta Geir Haugen Álttá diggerievtti bokte Statskoga. ¶ Danne geahččalit dál boazodoallit gáibidit láhkastuoluid bokte oamastanvuoigatvuođa iežaset orohahkii. Dat lea vusottaš háve go boazosápmelaččat Finnmárkkus gáibidit dakkár vuoigatvuođa. ¶ –Dál lea áigi ahte eananvuoigatvuođat “stáhtaeatnamiid” badjel čielggaduvvojit duopmostuoluid ovddas, go eiseválddiin ii leat leamaš goasse dahttu dan dahkat, ii vel Finnmárkolága evttohusa bokte ge. Lea čielggas ahte jus Stiertná boazodoallit vuitet, de ii dáidde ollus mihkke ge báhcit máid boahttevaš “Finnmárkku opmodat” beassa hálddašit, árvala Haugen. ¶ Steinar Pedersen ii ádde manne Kárášjoga ja Deanu gielda dál hábmejit ođđa árvalusa mo hálddašit Deanu čázádaga, eaige geavat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa. Pedersen imašta leago danne go Sámi Vuoigatvuođalávdegoddi bijai stággobivdiide lága bokte vuoigatvuođaid árvalusastis. ¶ Guovddáš gažaldat Deanučázádatvuoigatvuođa digaštallamis lea leamaš ahte leago báikki olbmuin vuoigatvuohta oaggut stákkuin, vai sáhttá go stáhta gáržžidit dahje gieldit stággobivddu. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttohii stággobivdiid vuoigatvuođaid lága bokte suddjet. Dál Pedersen imašta sáhttá go dá leat sivvan dasa ahte ođđa árvalusa hápmejit su bellodatustibat. ¶ - Lea go son nu ahte mii bijaimet lága bokte vuoigatvuođaid stággobivdiide mii lea goazahan dán ášši, jearrá son. ¶ Dál lea hoahppu dainna ahte eiseválddit fas ceggejit dan maid Norga lea billistan sámi kultuvrras ja eallinvuogis. Dán lea veadjemeahttun dahkat jus stáhta lágaid bokte ii atte veahkkeneavvuid dasa ahte positiivvalaččat vealahit olbmuid. Jánoš Trosten Deatnogátti Sámiid Searvvis ii ane vahkkoloahpa evttohusa Finnmárkku bargiibellodagas Finnmárkku eatnamiid hálddašeami ektui dakkárin mii livččii veahkkin dien áššis. ¶ –Dáidda leat munnje addán vejolašvuođa oahpásmuvvat iešguđetge dáiddabirrasiin ja máŋggalágan olbmuiguin. Mun lean giitevaš go lean beassan johtit máilmmis ja miehtá sámi ja dakko bokte ožžon inspirašuvnna iežan čállindáidagii ja duodjái, lohká Thomas. ¶ John Egil lohká ahte sápmelaččat eai leat doarvái duostilat ja jálut. –Dážat maid bilkidit iežaset sihke filmmain ja eará oktavuođain, manin bat mii sápmelaččat eat galgga dan duostat? jearrá Johns Egil. Su ja Rolf Morten mielas orui vuogas filmma bokte čájehit iešbilkideami. Ja leatge oalle garra ja muhtomin vel roavvásat bilkkut dán filmmas. ¶ Stuora márkanis Pristina guovddážis doaimmaheaba ovdalaš báhtareaddjit Sait Saiti (40) ja Enver Brajshri (34) goabbat ge gávppi. Goappešagat rámbboba Norgga dan áiggis go oruige doppe ja dan veahki maid oaččuiga go fárriiga ruoktot. - Álggus diniime ollu gávppiin. Buohkat dárbbaše biktasiid, ja máŋgasiin ledje ruđat, muitala Sait. 2000:s ja 2001:s finai son bussiin 10-11 geardde jahkái Tyrkias Makedonia ja Bulgaria bokte oastin dihte gálvvuid. Dál ii jođit šat nu ollu biergasiid, ii ge leat dárbu fitnat eará go guovtti-golmma gávpemátkkis jahkái. Liikká birge son, su eamit ja nieiddaš bures ekonomalaččat. Enver hupmá buori dárogiela ja sus lea vestlándda suopman maŋŋel go lea orron Skudenesas Karmøyas. Son ii goasse ge leat eahpidan ahte áigu ráhkadit alcces birgenlági Kosovos eamidiin, 10 jahkásaš nieiddažiin ja 8 jahkásaš bártnážiin. Sii ožžo 60 000 doarjjan ja dainna besse cegget ođđa viesu ja ásahit duodjeneavvogávppi márkanii. - Ii leat álki birget, muhto jus garrasit bargá dalle gal lea vejolaš dinet bures gávppiin, lohká son. ¶ – Dán bokte Ohcejohka ja ohcejohkalaččat leat munnje viehka oahppásat. Lean johtán juohke gilis ja dovddan oasi gielddadálu bargiin, lohká Viljo Pesonen. ¶ Reaškkas leabbana go Inger Haldis Halvari ja Risten Rávdná Hætta čohkkedeaba goabbatbeallái ”Ruvdnamoarssi giddagasas”. Goappašagat oainnat ovddasteaba friddjavuođa, nubbi dáidaga bokte ja nubbi homobarggu bokte. ¶ Njuolggo TV-digaštallamis čuovvolii Anna Margrete Flåm ja Ii EU:ii Margareth Thatchera. Mun healkkehin stuolustan čohkkádettiin go Flåm anii Thatchera ja skohttalaš guolásteddjiid duođaštussan duohtavuhtii čájehit man vearrái lea leahket EU:s. Makkár alliánsii Ii EU:ii dál lea manname? Mii geat dovdat guolástanealáhusa diehtit bures skohttalaš guolástanealáhusa. Mii diehtit bures ahte skohttalaš guolásteaddjit leat hirbmadit vuosttildan dan go EU dál unnida guolleeriid. Dál leat skohttalaččat mielde badjelmeare oaggumis pelagiska guoli. Ii EU:s leat heađisge perfeakta guolástanhálddahus, muhto sii leat gal ovdánan buori guvlui. Go unnidit ollislašeari de leat lávkeme ovtta lávkki rievttes guvlui. Dan ahte geavahit skohttalaččaid vuosttildeami dán ovdáneami vuostá ii sáhte leat dakkár politihkka mas lea ávki. Munnje ja Riddu EU:ii lea baicca váldoáššin dat ahte mii fertet bargat dan ala ahte EU guolástanpolitihkka joatkahuvvo rievttes guvlui. Midjiide lea mihttomearrin dat ahte Norga šiehtadallamiid bokte EU:iin lea mielde buoridahttime EU guolástanpolitihka. ¶ Mielkebuvttadeamis neahttagávppašeapmái Njeallje jagi dás ovdal jáhki mielkeboanda Gullik Riste gii lea eret Lomenis Valdres ahte dál mearehuddame go osttii 30 filmma maid áiggui viidáseappot vuovdit muohtaskohtervuodjimis. Dál vuovdá máŋggaid duháhiid jahkái iežas neahttagávppi bokte ja lea importevran ja grossistan guovtti ameriikalaš bivttasbuvttádeaddjái. Dál lea son gearggus vuolgit Leavnnja Skohtermeassuide. ¶ Dál son vuovdá duháhiid mielde máŋgosiid Slednecks filmmain gávppašeddjiide miehtá riikka, ja maid iežas neahttagávppi bokte snowtrade.net. -Álltás lea buot stuorámus biras dakkáriidda Norggas. Ja doppe leat jearran mun vuovdit dakkár Slednecks filmmaid mat leat báikkálaččat ráhkaduvvon. Muhto buot dakkár filmmain lea čáffás musihkka duogábealde ja royalites golut dakkár šuokŋadahkkiide gártet nu divrrasin ahte šattašii hirbmat divrrasin buvttadit dakkár filmmaid báikkálaččat ja daid vuovdit viidáseappot, dadjá Riste. ¶ - Dan maid Lávttejohtnjárggas beassat oaidnit lea máŋgasiid gudni. Ovddemustá Roger Ottesena, gii lágidii diimmá festivála. Muhto maid sin geat leat jagi bargan ráhkadan dihte dán álbmotfeastta. Sin maid ferte namuhit. Dán jagáš Gaskaijarockas lea organisašuvdna mas leat dakkár čeahpit geain lea bargovásáhus dakkár bargguin sihke Álttás, Hámmárfeasttas, Čáhcesullos ja Leavnnjas. Olle fylka lea dakko bokte dán jagáš Leavnnja-rock duogábealde, oaivvilda Pettersen. ¶ Burru Buriid ustibiid ráđiid fertet váldit duođalaččat. Du ráhkesvuođaeallin sáhttá oažžut buoret eavttuid dán áigodagas, jo don boađát návddašit dan. Iežat skihpáriid bokte deavvat su. Ruhtadilli lea buorre, ja dus lea buorre sivva lea duđavaš. Vejolaš deaivvadeapmi sáhttá buktit guhkitáigge oktavuođa - juoidá mii sáhttá dagahit oainnihahtti bohtosiid. Lihkkologut: 6. 10, 22 ja 29 ¶ Fierca Mátkkiid bokte bohtet dutnje ollu positiivvalaš vásáhusat dán vahku. Ja dábálaččat lea nu ahte ođđa áššit leat buorrin. Dál soaittát beassat oahpasnuvvat ođđa miellagiddevaš olbmuiguin maid bokte leat vejolašvuođat háhkat ođđa bargguid ja ođđa ustibiid. Du mielas leat váibadahtti dakkár barggut main leat rutiinnat, muhto gasku vahku soaittát oažžut veahá stuorát hástalusaid. Du lihkkologut: 2, 11, 20 og 30 ¶ Sápmelaččat leat álo, nu go eará ge unnitlogu álbmogat fápmoolbmuid duohken ja sin vuostá geavahuvvo fápmu. Dát lea dakkár gisselstatus maid fápmoolbmot hirbmat hárve ipmirdit. Maŋŋel go leat goddán álgoálbmogiid ja váldán sin eatnamiid de dadje vilgesolbmot Davviameriikas ahte dat lei «Ipmila erenoamáš dahku - Ipmila sállehus.» Dál odne lea billisteaddji ameriika materialisme stuorámus áittan juohkediŋgii mii eallá eatnamis, nu movt máŋggas oidnet dan ášši. Dábálaš árbevierrun lea leamaš dat ahte bogostahkan dahkat sin geaid olmmoš badjelgeahččá go ii šat doaimma dat vuohki ahte sin atnit oaidnemeahttumin. Sihke báikkálaš revyat ja iešguđetlágan našunála mediaprográmmat leat vaikko man ollu čájehan unnit eambbo hejot čihkkojuvvon sámiid bilkideami. Go dat orru muhtimiid mielas fasti ja heivemeahttun, erenoamážiid vuorrasit olbmuid mielas, de lea dasa diehttelas ja historjjálaš čilgehus. Muhto lea aŋkke ovdáneapmi dan rájes go dološáigge olbmuid bolde ja suoládedje albmosiid rivttiid sis ja vuojehe sin eret. Jus orut muhtin moaddeloht jagi sápmelaččaid luhtte de dovddat daid buollinháviid mat leat sidjiide šaddan maŋŋel psyhkalaš spižain huškuma maid mii leat vásihan, sihke kollektiivvalaččat ja indivuálalaččat. Dát dieđusge ii guoskka buohkaide juohke sajis, muhto leat mearkkašahtti ollu sápmelaččat geat leat birgehallan assimilerentyranniija čađa ja geat atnet hirbmat unohassan dan ahte dainna besset joatkit komihka ja guoimmuheami bokte. Ja ain joatkit. Maŋŋel go eiseválddit ja eanetlogu álbmot nagode min juohkit guovtte sadjái várresápmelažžan ja mearrasápmelažžan de šattai álkibun assimileret daid maŋibuid. Ja odne leat dat sámi dovdomearkkat mat ovdal ledje čielga sámi majoritehtas šaddan eahpečielggasin ja maiddái jávkan. Johtisápmelaččaid lei hui vuogas doalahit eksohtalažžan ja turistageasuheaddjin danne go dies bođii ruđalaš vuoitu. Dalle jáhkke go sámiid assimilere ja ráhkada sin «albma-dáččan» de jávkada váttisvuođa agibeaivái, muhto dat gal lei boastut. Jus dáččat livčče dohkkehan sámiid leat ovttadássásažžan singuin de ii livčče lean dárbu fas álgit dáid roggat. Muhto go seamma miellaguottut ain ja ain ihtet duolvvaid siste sihke aviisadigaštallamiin ja muđui medias de eat sáhte garvit dan ahte mii fertet duođas dustet davvinorgga vealaheami vai sáhttit obanassiige viidáseappot beassat. Mun dajan dán nu garra sániiguin ahte davvinorgga kultuvra, ealáhus ja servodateallin eai oba birge ge dan dustema haga. Go dustet diekkáriid de dahkat áimmu veahá čielgaseabbun. Fuollameahttunvuohta rievdá hutkáivuohtan ovttatmano go olbmos fas álgá doaibmat iežas gudni. Go lean sátnedoalvu das maid mun anán leat vuoigameahttunvuohtan de lean máŋgii vásihan olbmuid čájeheame vuostehágu. Eai sii dušše váldde ovdan duođalaš digaštallama njálmmálaččat ja čálalaččat. Muhtin olbmuid gilvvagárddiid billistit vel. Dál lea gusto nu ahte lea eambbo dohkkehuvvon diekkár «mávssahan» vuohki sin vuostá geaiguin it leat ovttaoaivilis. Nie dahke fascisttat álggus go álge givssidit dakkár olbmuid geaidda eai liikon ja diekkár miellaguottut leat ain seamma ruškadat odne go dalle. Muhtin vuosttaldeddjiid ákkat leat dušše báikkat, maiddái duohta dilis. Mun lean máŋgii gávdnan báikkaid oalle lahka iežan olgouvssa. Maŋemus dat geavai lávvordat 13.3. čuovganeapmái. Diet lea nuoskivuohta, badjelgeahččan ja dohkkemeahttun. Mun in heađisge sáhte dohkkehit ahte «dá lea juoga maid fertet rehkenastit go juo čálán diekkáriid» . Digaštallamis fertejit leat ovttalágan vearjjut, namalassii sánit eai ge báikkat. Čuvvovaš govva lea mu kommentára digaštallamis ahte lea go dohkkehahtti jođihit hejot čihkkojuvvon sámiid bilkideami ja atnit dan guoimmuheapmin vaikko man guhká olbmot spežžot gieđaid dan dihte. Sii geat dovdet iežaset muhkiid sáhttet iežaset dieđihit politiijaide, go mun in hálit oaidnit sin in ge sin báikkaid šat. Ja go dien lean dadjan de hálidan rámpot romsalaččaid go leat dakkárat mat dohkkehit ja go čájehit rabasvuođa, beroštumi ja buori dáhtu. Eai olbmot duššiid dihte loavtte áigge eará olbmuiguin, ja maid iežainis oktovuođas. Ja go kultuvrralaš girjáivuohta adnojuvvo leat riggodahkan. Lihkus lea ain dat mii dominere ja ovttas fertet mii bargat dan ala ahte ii giige galgá dovdat iežas leat áitojuvvon, ii girjjálaš heaksaboaldima bokte ii ge ruškes terroriserema bokte. ¶ Prográmma 1700- 1705: Prošeaktajođiheaddji Emily Pope Bjørsmo sávvá bures boahtima 1705-1715: Rahpansárdni Romssa sátnejođiheaddji, Herman Kristoffersena bokte 1715- 1730: Sámediggi Johan Mikkel Sara/Sven Roald Nystø bokte 1730-1740: Romssa fylkkasuohkan Romssa fylkka sámekonsuleantta, Raimo Valle bokte 1740-1750: Plána ja ealáhus ossodatjođiheaddji, Jan Einar Reiersena bokte ¶ 1810-1820: Stivrenjoavku 1820-1830: Kultuvra ja falaštallan ossodatjođiheaddji, Kåre Sørensena bokte 1830-1840: Gáivuona giellaguovddáža Lene Antonsena (Ája) bokte ja Evenášši giellaguovddáža Kjersti Myrnes Balto (Várdobáiki) bokte 1840-1900: Cealkámušat skuvllain ¶ 1720-1940: Cealkámušat servviin 1940-2000: Digaštallan ja oktiigeassu Kåre Sørensena bokte ¶ Gonagas nammadii stáhtaráđis bearjadaga boazodoallohoavdda Ellen Inga Olavsdatter Hætta (51), Guovdageainnus, stáhtaráđi Erna Solberg stáhtačállin Gielda- ja guovludepartemeanttas. Son álgá ođđa doibmii bearjadaga golggotmánu 22. beaivvi. Son boahtá Anders J.H. Eira maŋis, gii maŋŋel ohcamuša beasai luohpat árpmu bokte golggotmánu 8. beaivvi. ¶ Dieđit fierpmádaga bokte ¶ Ođas dán jagi Nilut Cupas lea ahte spábbačiekčanjoavkkut fertejit dieđihit iežaset fierpmádaga bokte gilvvuide. 20 dievddojovkui ja 10 nissonjovkui lea várrejuvvon sadji 2004 Nilut Cupas. Nilut Cupa jođiheaddji Brita Triumf lohká ahte sii sáhttet maiddái veahkehit joavkkuid idjademiiguin Guovdageainnus, diehttelas ášši han lea ahte Guovdageainnus ii leat hotealla dáid áiggiid. ¶ Dákko lea unohis dubbalmorála maid stáhta- ja fylkkaeiseválddit jođánit bohtet fuopmát. Go Kárášjohka ja Deatnu leaba miehtan Finnmárkku vuođđohálddašeapmái, de EAI leat politihkárat dán mearrádusas identifiseren Sis-Finnmárkku (oaivvilduvvon Kárášjohka ja Deatnu) sámi guovlun ja leat dan sivas maiddái dadjan ahte dohkkehit vaikke makkár čovdosa. Vaikke guhte ráđđehus boahtá dáidda eana ja čáhcevuoigatvuođa gažaldagaide. Sátnejođiheaddji Sæhteris lea vejolašvuohta njulget dán go váldá SáB pasusa dán áššis ja oažžu nannet dan gielddastivrras. Dalle leage Kárášjohka maiddái identifiseren iežas sámi guovlun. Lea dieđumielde dušše Guovdageaidnu mii lea válljen Sámi vuođđohálddašeami ja dákko bokte čielgasit dadjan ahte sii identifiserejit iežaset sámi guovlun. ¶ Dušše okta nissonolmmoš válljejuvvui Ohcejoga boahttevaš gielddastivrrii. Ohcejoga gielddastivrras leat oktiibuot 15 áirasa. Válggat leat čađahuvvon demokráhtalaččat, ja danin ii sáhte dahkat eará go dohkkehit válgabohtosiid. Dattege ohcejohkalaččat leat iežaset jienasteami bokte čielgasit beahttán nissonolbmuid, iige dat leat buorre demokratiijii. Vaikko dilli lihkus lea buoret Enodagas ja Anáris, de aŋkke ii liikká hirpmástuhte min go nissonat ain rahčet beassamis politihkkalaš doaimmaide. Dásseárvu lea juoga maid ferte fuolahit oppa áiggi, erenoamážot sámi servodagas. Iešguđet sámedikkit leat duođaštuššan dasa. Historjjálaččat lea ollu rievdan maŋimuš 100 jagi. Mii eat dovdda Suoma historjjá seamma bures go Norgga. 1913 ožžo Norgga nissonolbmot jienastusvuoigatvuođa. Dasto álggahuvvui rahčamuš oažžut eanet nissonolbmuid iešguđelágan servodat doaimmaide. Gro Harlem Brundtlandda ráđđehusas 1986 ledje ollu nissonolbmot mielde. Su ráđđehus šattai dego symbolan dasa ahte Norga berošta dásseárvvus. Dál dárbbaša maiddái Sápmi semmalágan symbola. Boahtte Norgga Sámedikki válggat sáhttet leat vuosttaš lávkin dasa. Erenoamážit jus válljejit nissonolbmo presideantan. Makkár mekanismmat buvttadit fuones ovttadássásašvuođa? Dat lea stuorra ja váttis gažaldat. Dattetge sáhttet sihke servodaga ráhkadusat ja kultuvra addit juoidálágan vástádusaid. Sihke bargoeallima, bearaš ja poltihkkalaš ráhkadusat mearridit min válljejumiid. Maiddái Sámis gullat mii dávjá njunuš olbmuid árvvoštallamin makkár barggut heivejit nissonolbmuide ja makkárat almmáiolbmuide. Dat ságastallan lea nu dábálaš, ahte olusat jáhkket nie dat ferte leat. Earret eará Norgga Boazosápmelaččaid Searvvi jođiheaddji oaivvilda ahte eai buot boazodoallobarggut heive nissonolbmuide. Livččii somá dutkat makkár mekanismmat leat doaibman go Ohcejoga jienasteaddjit leat válljen gielddastivrraáirasiid. Ohcejoga gielddstivrraválggain ledje ollu nissonat evttohassan, maiddái hárjánan politihkkarat. ¶ Liet International lea musihkkagilvu mii lágiduvvo dego "Grand Prix" minoritehtagielaide Eurohpás. Diibmá vuittii lullisámi joavku Transjoik gilvvu šuoŋain "Mijjajaa" . Transjoik ovddastii diibmá sámegiela gilvvus ja gilvalii ovcci eará artistta vuostá geat lávlo katalana-, walisa-, ja frisagillii. "Liet International" sáddejuvvui TV bokte njuolga máŋga eurohpálaš riikkas. ¶ Sártnistis Bush deattuhii áigut ollašuhttit áigeplána sirdimis Iráhka stivrejumi riika iežas álbmogii. Nammalassii geassemánu 30. beaivve. Dasto ožžot sii ieža ovddasvástádusa láhčit iežaset boahtteáiggi. Vuosttaš válggat galget dollojuvvot ođđajagimánus. Golggotmánu 2005 galgá ges álbmot beassat jienasteami bokte dohkkehit ođđa vuođđolága. ¶ Skeaŋkkat fárus. Meahcce-Vulles ledje lávkka dievva skeaŋkkat mielde, maid son jugii gilvvu bokte ja loahpaid bálkulii vel miehtá sále. ¶ Sámi dálveriemuin Oslos leat maid eará dáhpáhusat. Inger Haldis Halvaris lea rahpan sotnabeaivvi guovvamánu 1. beaivvi čájáhusas "Fra gudinner til misjonærer" . Son lea gorron dohkkáid ja daid bokte muitala sámi historjjá birra oanehaččat. Čájáhusas leat maid divttat. Su čájáhus bistá olles guovvamánu ja lea Markus Tranes searvegotteviesus Sankthanshaugenis. Sámi álbmotbeaivvi bearjadaga markerejit sihke beaivet ja eahkes. Eahkes lea sámi konsearta gos Torbjørn Vassvik ja Niko Valkeapää joavkkuiguin čuojahit. Sotnabeaivvi lea rabas beaivi Norgga álbmotmuseas, gos leat earret eará lullisámi muitalusat, govvačájáhus ja njorostallan. Dálveriemut loahpahuvvojit sámi ipmilbálvalusain Paulus girkus sotnabeaivvi veaigin. ¶ Nissonolbmo prošeakta «Guovlluid nissonolbmot Romssas» lea muhtin prošeakta mainna buot guovlluid nissonolbmot leat buktán iežaset jurdagiid fylkkaplána ovdánahttinhutkosii. Ja sin čállosat leat biddjon plána iešguđet fáttáid vuollái. Dan leat dahkan danne vai nissonolbmuid dárbbut ja beroštumit fuomašuvvojit. Fylkkaráđđi áiggošii vel ain eambbo regionaliseret dutkanruđaid. Fylkkaplána bokte áigut mii nannet fylkka DjObarggu (FoU) ja maid dutkanbargguid Davvi-Norggas. ¶ Dát evttohus dagahivččii vel deháleabbun jienasteddjiide jienastit dan joavkku mas lea strategija buoridit sohkabealebálanssa. Vaikko listtonjunužat leat eanaš aivve dievddut, de lea jienasteaddjiin liikká vejolašvuohta loahpalaččat mearridit dan bokte ahte válljet listtu mas lea nissonolmmoš bajimusas. ¶ Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahta bokte evttoha Ráđđehus lasihit ruhtajuolludeami sámi áigumušaide ja Sámediggái sullii čieža miljovnna ruvnnuin. Sámediggi oažžu maid juolludemiid Mánáid- ja bearašdepartemeanttas, Dearvvašvuođadepartemeanttas, Kultur- ja girkodepartemeanttas, Eanandoallodepartemeanttas, Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas ja Olgoriikkadepartemeanttas. Oktiibuot evttohit juolludit 234 miljovnna ruvnno Sámediggái 2005:s. ¶ Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahta bokte evttoha Ráđđehus lasihit ruhtajuolludeami sámi áigumušaide ja Sámediggái sullii čieža miljovnna ruvnnuin. Ráđđehus lasiha maid juolludeami Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážii 100.000 ruvnnuin, nu ahte ollislaš juolludeapmi šaddá 3,25 miljovnna ruvnno. Ráđđehus áigu čuovvolit psyhkalaš dearvvašvuođadikšunbarggu sámi álbmogis. Danne ásaha našuvnnalaš gelbbolašvuođabásaid Kárášjohkii ja Levdnjii. Vuoruhuvvon doaimmat leat bearašossodaga huksen ja heahtesajiid ásaheapmi nuoraide. Juolludeapmi evttohuvvo lasihuvvot 13 miljovnna ruvnnos gitta sullii 18 miljovnna ruvdnui 2005:s. ¶ Ráđđehus evttoha 2005:s juolludit 12 miljovnna ruvnno Nuortasámiid musea viidáset prošekteremii ja huksemii. Ráđđehus evttoha maid lasihit juolludeami sámi aviissaide Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta bokte 11,6 miljovnna ruvnno rájes gitta 12,9 miljovnna ruvnno rádjái, lassáneapmi lea 1,3 miljovnna dahje 9,3 proseantta. –Sámegielat aviissain lea deaŧalaš bargu seailluhit ja ovdánahttit sámi čállingiela, oaivvilda Ráđđehus. Nannen dihte ovttasbarggu davviguovlluid boazodoalus, áigu Ráđđehus maid ruhtadit riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui 2005 vuosttaš jahkebealis. Sámi áššiid stáhtačálli Anders J.H. Eira lea hui duhtavaš Ráđđehusa bušeahttaárvalusain. –Dát lea buoremus stáhtabušeahtta goassege sámi doaimmaid dáfus. Sullii 35 miljovnna ruvdno lea hui stuora lassáneapmi. Diibmá lei 17 miljovnna ruvnno lassáneapmi, muitala son buohtastahttima dihte. ¶ –Guovddáš galgá sihkkarastit juohkima ja lonohallama dieđuid, ja ovddidit árktalaš guovlluid boazodoalloálbmogiid fágalaš ovttasbarggu. Bargu galgá leat boazodolliid, eiseválddiid, dutkan- ja eará fágabirrasiid ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid ja ovttasbargoorgánaid ektui, čállá Ráđđehus árvalusas. Guovddáš galgá leat buot máilmmi 24 boazoálbmogiid váste. Gielda- ja guovludepartemeanta evttoha juolludit 750.000 ruvnno guovddážii. Eará departemeanttaid bušeahtaid bokte maid juolluduvvojit ruđat dan guovddážii, mii lea áibbas ođđa ásahus. –Golbma departemeantta ruhtadit guovddáža, mas jahkásaš bušeahtta galgá leat guokte miljovnna, muitala sámi áššiid stáhtačálli Anders J.H. Eira. ¶ Muhto eai buot njealljejuvllat sihkkelat leat registrerejuvvon mohtorsihkkelin. Vuojána vovdnakoarttas oaidná movt sihkkel lea registrerejuvvon. Muhtimat leat registrerejuvvon traktorin. Daidda ii guoskka suodjegahpergohčus. –Go ođđa njuolggadusat mearriduvvojedje, de ii jurddašuvvon dán variántta birra, mieđiha Geaidnodirektoráhta seniorráđđeaddi Harald Gjelsvik. Nu lea dál vejolaš ahte jus guokte olbmo leaba vuodjime goabbat njealljejuvllagiin, de šaddá nubbi atnit suodjegahpira ja nubbi ii dárbbaš. Gjelsvik ii jáhke dán šaddan váttisvuohtan. –De lea jearaldat goabbá orru eanemus jierpmálaš. Jáhkán olbmuid geavahit suodjegahpira vaikko eai leat njuolggadusaid bokte geatnegahtton dan dahkat. Ávžžuhan buohkaid atnit suodjegahpira sihkarvuođa dihte. Gjelvik lohká dál fertet eiseválddiid geahččat man stuora váttisvuohtan dát šaddá ovdalgo dahket maidege. –Jus oallugat vudjet suodjegahpira haga, de fertet geahččat njuolggadusaid ođđasit. ¶ Čálli vuohki čoavdit bihtá doaibmá hui bures dađi mielde go olmmoš hárjána muitalanvuohkái, mii lea veahá eahpedábálaš Beaivváža bihtáin. Dáinna lágiin oahpásnuvvet geahččit buorebut olbmui Veijo Länsmanii, ja su hástalusaide ja váttisvuođaide. Buot dan rájes ahte dohkkehuvvot sámi lávlun, báikkálašbirrasii heiveheami bokte gitta garra juhkankultuvrii muitaluvvo liekkus vugiin, juoga maid eai beare ollusat earát go juste Ámmun Johnskareng livčče sáhttán dahkat. ¶ - Dan botta go lean leamaš dáppe, de lean fuobmán makkár iešironiija ja nana identitehta sápmelaččain lea ollu eará minoritehtaid ektui. Mii fertet buohkat nagodit reaškit iežamet, ja mun han in bilkit bilkideame dihte. Hálidan humora bokte čájehit man ruovttoguvlui mu mielas leat muhtin árbevierut árbevierut dego bággonáittosdilit, lohká Shabana maŋŋil showa. ¶ Guovllu maid Kanada álgoálbmogat kontrollerejit, sáhttá juohkit viđa sádjái. Dat leat guovllut maid álgoálbmogat ieža oamastit. Daid sii leat ožžot duopmustuoluid bokte (Common law). Eará guovllut leat reserváhtat maid stáhta oamasta juridihkkalaččat. Daid guovlluide lea ráhkaduvvon sierra indianerláhka dahje traktahtat. Gávdnojit maid eatnamat maid álgoálbmogat leat ožžon šiehtadallamiid bokte, ja maid sii hálddašit ovttas stáhta eiseválddiiguin. Doppe leat maid iešmearridanguovllut. ¶ Mánnádoarjja, mii lea mearriduvvon, rievdaduvvon, šihttojuvvon dahje indeaksamuddejuvvon jagis 2003, galgá indeaksamuddejuvvot vulos 1.8 proseanttain geassemánu 1. b. 2004. Ođđasitrehkenastima maŋŋá galgá mánnosašmávssut jorbejuvvot lagamus olles 10 ruvdnui. Mánnádoarjaga ovddalgihtiimáksima mearri indeaksamuddejuvvo vulos geassemánu 1. b. 2004 rájes ja lea 1 220 ruvdnui mánnui juohke mánnái. Buot mánnádoarjagat, mat leat mearriduvvon ovddalgihtiimáksomeari sturrosažžan, galget muddejuvvot ođđa mearrái, fuolakeahttá das, goas doarjagat lea mearriduvvon. Mánnádoarjaga galgá muddet fuolakeahttá das, leago dat nannejuvvon almmolaš vai priváhta šiehtadusain, ja geahčakeahttá dasa ahte gáibiduvvoš go Oadjoetáhta sisamáksinguovddáš bokte vai ii. Mánnádoarjaga ii galgga indeaksamuddet, jus ovttaskas šiehtadusas dahje mearrádusas celkojuvvo nu. Indeaksamudden ii váikkut vejolašvuhtii rievdadahttit iežas doarjaga mánáidlága njuolggadusaid mielde. Oadjokantuvra sáhttá muitalit man stuoris muddejuvvon mánnádoarjja šaddá. ¶ Hánnomaras 1 (Gnr 3, bnr 293) lea sirdon Stáhtas suodjalusdep. bokte Statsbyggii (31.03.2004) ¶ Sáččá joatkkaskuvla lea Giebusttus Sáččás Leaŋgáviikka suohkanis. Skuvllas lea buorre, máŋggabealát ja ovdáneaddji skuvlabiras gos don oahppin leat guovddážis. Mis leat sierra ohppiidhybelat ja čáppa kantiidna gos oaččut oastit iđitborramuša, lunšša ja gaskabeivviid. Ođđa ja ođđamállet návetrusttegiid ja sierra oahpahusfievrruid bokte ožžot luonddugeavahusfágaid oahppit aktiivvalaš oahpahusa mii lea hui lahka duohta dili. Astoáiggedoaimmain sáhttit namuhit; sierra lášmmohallanlatnja gos lea gievrudanlatnja ja goarbmunseaidni, ja dihtorlatnja gos lea govdofierpmádatgeaidnu internehttii. 2004/2005 oahppojahkái leat mis čuovvovaš oahppofálaldagat: • Vuođđokursa Luonddugeavaheapmi - "ruoná" ja "alit" variánta • JK1 Eanandoallu ja luondduhálddašeapmi • JK1 Eanandoallu ja luondduhálddašeapmi heastaheivehuvvon* • JK 1 Guolásteapmi ja bivdu (riddoskiipahoavda) • JK2 Máŋggabealát eanandoallu (agronoma) • JK2 Luondduhálddašeapmi (lohkangelbbolašvuohta) • Vuođđokursa Elektrofágat • Vuođđokursa Mekanihkalaš fágat • Vuođđokursa Dearvvašvuođa- ja sosialfágat * Skuvllas lea aktiivvalaš heastabiras ja leat rabas stálljasajit maid láigohit ohppiide geain leat iežaset heasttat. Skuvllas leat 5 heastta. Oahppu addá gelbbolašvuođa ohcat oahpposaji heastafágii. Váldde minguin oktavuođa jus leat jearaldagat dahje jus háliidat diehtogihppagiid. Čális áinnas e-poastta: senja.vgs ¶ Iešmearridanperšpektiivvas livččii dehálaš ahte sápmelaččat ieža besset hábmet ja stivret dán boahtteáigásaš etermediafitnodaga. NSR evttoha ahte Sámi Parlamentáralaš Ráđđi, ovttasráđiid davviriikkaid sámeministariiguin, farggamusat álggaha barggu gos guorahallet sámi tv-kanála vejolašvuođaid, dákko bokte maid ekonomálaš vuođu. ¶ Mii muittuhit konferánssa ”Mearrasápmelaččat ja mearrasámegilit – ležžet go birgenvuoigatvuođat?” Deanu joatkkaskuvllas njukčamánu 4. ja 5.b. 2004 Konferánssa bokte hálidit čálmmustuhttit eavttuid mat leat dárbbašlaččat vai olbmot velá sáhttet ássat mearrasámi giliin. Prográmma ja dieđiheapmi: Tel. 78 92 50 00, Janne Bjørklund Lágideaddjit: Sámi Ealáhus- ja Guorahallanguovddáš - SEG ja Deanu joatkkaskuvla ¶ Dálá fylkkasátnejođiheaddji Helga Pedersen álggus barggai dainna. Muhto go Pedersen manai politihkkálaš doibmii, de Deanu gielda mearridii gilvvu bokte gávdnat ođđa prošeaktajođiheddjiid. KPMG ja Barlindhaug consult leat nana namat prošeaktajođiheamis, muhto Deanu fitnodat Sámi Ealáhusguovddáš (SEG) vuittii gilvvu. ¶ Romaniálbmot leat ieža guhká doivon oažžut kollektiivvalaš buhtadusa daid vearrodaguid ovddas maid sii leat vásihan. Danin lea buorre go Norgga Ráđđehus dál viimmat čuovvola ávžžuhusa, ja sierra foandda bokte átnot ándagassiid vearrodaguideaset ovddas. Romaniálbmot ferte ieš vástidit lea go dát doarvái buorre buhtadus. ¶ Ievttá gielddastivrras ovddidii Børresen ášši ávžžuheami bokte ja bivddii Deanu gielddastivrra geahčadit ruđalaš beliid ja geahčadit iešguđetge molssaeavttuid. ¶ Eanandoallodeapartementta bokte ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi soahpan ásahit eambbo boazonjuovvan vejolašvuođaid. ¶ Romssa fylkkadiggeráđi ágga manne heaittihit oahpuid, lea ohcciidlohku. Oahppit imaštallet go skuvlla logut eai oro seamma go dat logut maid fylkkadiggeráđđi lea geavahan luohkkájávkadanáššis. Danne sin mielas lea luonddolaš jáhkkit ahte Nordlándda fylkka oahppit, Evenášši ja Dieldanuori oahppit, eai leat rehkenaston mielde. Dán mieđiha fylkkaráđđi Paul Dahlø Sámi Radioi. Son lohká ahte go loahpalaš mearrádus dahkko dás, de váldet vuhtii maid dáid ohppiid. Dahlø ii mieđa gal dasa ahte dát lea vuosttaš lávki olles skuvlla heaittiheapmái. Son baicca lohká ahte sámegiela dihte bisuhit skuvlla. –Fylkkaráđđi lea áibbas čielgasit dadjan ahte áigut bisuhit Skánit joatkkaskuvlla, juste dan dihte vai lea buorre fálaldat sámegielas ja sámi kultuvrras, dadjá Dahlø Sámi Radioi. Dál lea ášši ovddiduvvon Sámediggái. NSR ovttasbargojoavku Ann-Mari Thomassen bokte lea evttohan dán Sámediggái áššin. –Skániid joatkkaskuvla lea guovdu guovddáš sámi ássánguovllu ja hui deaŧalaš oassi sámi ássama bisuheames. Sámediggeráđđi ferte bargat áššiin vai Skániid joatkkaskuvllas sihkarastojuvvo ain dohkálaš fálaldat, čállá joavku áššeevttohusas. ¶ — Dat gal ii leat duohta. Dan sii leat beassan dahkat jienasteami bokte nie go eará ássitge Norggas. Váikko sápmelaččat leat unnitlogujoavku, de sis leat leamaš liikká álo seammalágan vuoigatvuođat go eará Norgga ássiin. Ja nugo earáge unnitloguálbmogat, de leat maiddái sápmelaččat unnitlogus. ¶ EØS-VIIDDIDEAPMI – OĐĐA VEJOLAŠVUOĐAT BUOHKAIDE Gielda- ja guovluministtar Erna Solberg bokte EU viiddideapmi logi ođđa miellahttoriikain lea hui stuora dáhpáhus eurohpa historjjás ja dat dagaha ollu positiivvalaš váikkuhusaid. ¶ Norga lea EØS-šiehtadusa bokte leamaš mielde buorebut ráhkkanahttime ođđa miellahttoriikaid EU-miellahttovuhtii. Viiddidanšiehtadus dagaha ahte mii leat mielde eambbo go ovdal ekonomalaččat mielde daid riikaid ovdánahttimis. Moatti jagi geahčen jáhkán stuora erohusaid olbmuid beaivválaš birgemis ollu unnon. Dál odne dagahit dát erohusat muhtin muddui balu Norggas ja eará riikain. ¶ Lulli-Trøndelága fylkkasuohkan lea ožžon 952.000 bijahit govdabáddefierpmi Plassje ja Os suohkaniid skuvllaide. Dat dagaha vejolažžan váldit vuostá hupmama, govaid ja video neahta bokte ja dagaha sámegiel oahpahusa oktasažžan ohppiide Plassjes, Osas ja Brekkenis dan nu gohčoduvvon “virtuála luohkkálanja” bokte. ¶ Prošeavtta bokte galget joatkkaskuvllat Gauldal, Plassje ja Oppdal suohkaniin (Lulli Trøndelága), vuođđoskuvla Os suohkanis (Hedmárkkus) ja Brekken skuvla (Plassje suohkanis) čadnojuvvojit oktii dakko bokte ahte geavahit allakapasitehta fibera, - ja čuoggás čuoggái radiovuođđuduvvon stámmafierpmi (stamnett). ¶ Dássážii lea telefoneren Interneahta bokte leamaš vásedinbuvtta olbmuide geat dárbbašit riŋget guhkes olgoriikkaságastallamiid hálbái. Ovdamearkkat leat fitnodagat dahje sisafárrejeaddjit dakkár riikkain gos lea divrras riŋget. ¶ Finnmark Bredbånd AS Leavnnjas lei vuosttaš gii ásahii nu gohčoduvvon IP-guovllu Finnmárkkus. Lea vejolaš váldit mielde mátkedihtora dahje persovnnalaš dihtorassisteantta (PDA) ja surfet Leavnnja márkanis Torget nammasaš báikkis, juogo olgun Torgas dahje muhtun káfeas das Torga lahka. Surfen manná hirbmat johtilit, gitta 32 geardde jođáneappot go ISDN. IP-guovlu dahká vejolažžan surfet jođaskeahtes govdabáttiin dušše mátkedihtora bokte mas lea jođaskeahtes fierpmádatkoarta. IP-guovlu almmuhuvvui buvttanamain "E-VEI Haik" ja addá sihke ássiide ja mátkkošteddjiide vejolašvuođa čatnasit govdafierpmádahkii almmolaš guovllus nu go Torgas. Fálaldat čájeha ahte Finnmárku ii leat šat maŋŋeleappos ođđa teknologiija dáfus. IP-guovllut leat dássážii leamaš "Østlándda-dáhpáhusat" , muhto, dál sáhtát nappo surfet jođaskeahtes allaleaktofierpmádagas maiddái Finnmárkkus. ¶ Go lea fiberjođahat ruovttus de sáhttá oažžut dan maid gohčodit triple-play; Interneahtta, digital-tv ja IP-vuođđuduvvon telefoniija. Ja buot dieid oažžu oktanagas, dahje seamma jođahaga bokte. Ja das sáhttá maid boađusin dat ahte oažžu dakkár kanálaid mat dušše sáddejuvvojit dán fáláldaga bokte boahtteáiggis, ovdamearkka dihte báikkálaš-tv. ¶ – Virggi bokte lea EU dál formálalaččat dohkkehan ahte sin rájá siskkobealde ásset álgoálbmogat. Dát dieđusge álkidahttá ákkastallat EU lahttuvuođa. Dattege in hálit liiggástallat. Muhto seammás fertet muitit ahte ii leat guhkes áigi go EU:as ii lean makkárge álgoálbmotpolitihkka. Dan cuiggodii «Euorohpa sámi fierpmádat» nammasaš searvi 1999:s. Ođđa virgi duođasta ahte EU guldala maiddái sápmelaččaid. De leš vel oaidnit mo de politihkka ovdána. ¶ Jumežat 21.5-21.6 Šaddet stuora rievdadusat dan oasis du eallimis mii guoská iešheanalisvuhtii ja miellaguottuide. Dál boahtteáiggi ipmárdus ja dihtomielalašvuohta šaddá movttiideaddji ja ođasmahtti fápmun bargooktavuođas. Oahpat eanet, mátkki bokte muhtin amas guvlui, amas riikka oktavuođa bokte, dahje olbmuid oktavuođa bokte, geat addet dutnje ođđa duohtavuođaipmárdusa. Du lihkkologut: 6, 11, 20 ja 23 ¶ Sámeálbmot Bellodat lea bivdán reivve bokte ahte Justisdepartemeanta farggamusat meannuda Duopmostuollolága 76. paragráfa. –Láhkadivvun dieđus lea váttis ášši, muhto aŋkke vuordit vástádusa das máid áigot bargat viidaseappot, lohká Brita Kåven. ¶ Suodjalusa logistihkka organisašuvdna/ Davvi Norgga gálvoguovddáš ohcá dákko bokte fálaldaga doabbariid meannudeamis dálvehárjehallamiid oktavuođas 2004. ¶ –Návccat geavahuvvojit buoridit sámiid oktavuođa riikkarájáid rastá, muhto dán oktavuođas rissejuvvo dát bargu ovdalii go rámiduvvo. Mijá Ájgge bokte leimmet praktihkalaččat čájehišgoahtán ahte sámit leat okta álbmot ja ahte koloniijaráját eai leat min ráját, čállet NSR nuorat preassadieđáhusastis. ¶ Svein Egil Oskal dat humai Elise Valkeapääain álggos. Elise Valkeapää orru Guatemalas gos veahkeha maya-indiánaid geain lea heajos dilli. Su prošeavtta bokte besset indiána nissonat oastit eatnamiid ja hukset dáluid, ja maid gilvit iežaset dálkasiid maid dárbbašit. –Mis lea buohkain bargu, ja mis lea buorre dilli dáppe. Guatemalas lea heittot dilli. Go Elise jearai veahki, de riŋgejin dakkaviđe Heikii ja nu mii mearrideimmet veahkehit maya-indiánaid dainna lágiin ahte addit CD-singela badjebáhcaga sidjiide, čilge Oskal. Dál leage Sančuari olles leahtuin bargame CD-singela válbmemiin. Ođđajageruohta galgá dat almmuhuvvot. Oktanaga go Guovdageainnus dollet 20 jagi ávvukonseartta. ¶ Soahti lea buot vearrámus lágán terror - ja dat joksá buohkaid sin bokte geat gottahallet ja dan balu bokte maid dat duddjo. Ja dat lea buoremusat organiserejuvvon. ¶ Riiddut sámivuođa geažil orrot áibbas jaskkodan, lohká Reidar. – Ii dan dieđe gal dieđusge miehtá suohkana, lasiha Gerd. – Duogáža ruovttoluotta váldin addá aŋkke vuođu boahtteáigái, lohká Reidar. – Ođđa Ájá guovddáš dáidá buorre coakci sámivuođa seailluheamis, Reidar dadjá. Son deattuha fas ahte árbevirolaš ealáhusaid bokte dáidá sámivuohta buoremusat seailut. – Lea váttis dadjat movt boahtteáigi šaddá. Jáhkán ahte fertejit čađat leat soapmasat geat áŋgiruššet sámivuođa ovddas dáppe, jus dat galgá bisuhuvvat nu go dál, oaivvilda ges Gerd. Gerd ja Reidar guovtto mánáid bokte gal lea sámivuođas boahtteáigi, go soai leaba earret eará sámi nuoraid politihkas oasálastán. Norut rapporta mielde leat kultuvrralaš čuožžileapmi erenoamaš positiivalaš leamaš Gáivuonas. Riddu Riđđu festivála ja Sámi giellaguovddáš namuhuvvojit buorren ásahussan. – Gáivuotna lea 30-jagis eksplosiivalaččat rievdan, oaivvilda Reidar Solberg. Norut dutkit čállet ahte Gáivuotna lea rievdan sámipolitihkalaš doaibmabijuiguin máŋggagielat ja máŋggakultuvrralaš servodahkan ja ahte lea servodat mas árgabeaivvikultuvra lea čuožžilan. Viidasit čállá Norut ahte Gáivuonas eai leat vel buot váttisvuođat sámivuođain čovdon, muhto olbmuin orru dattege stuora ovttaoaivilvuohta joatkit oččodit buriid guottuid olbmuide. Gáivuona suohkan meannuda čavčča mielde sámi doaibmabijuid váikkuhusaid suohkanstivrras. Gáivuona sátnejođiheaddji Bjørn Inge Mo ii jáhke dan rievdadit sin dálá sámi politihka. ¶ LO-čálli Trine Lise Sundnes bokte ¶ Vaikko lea ge ovttaoaivilvuohta mihttomeriid ektui de sáhttet leat iešguđetlágan oaivilat das movt daid galgá olahit. 1-7 ulbmilat leat eanas dan birra mii ferte dahkkot geafes riikain. 8 ulbmil ges dadjá juoidá das maid rikkis riikat fertejit dahkat vai galggašii leat vejolaš olahit daid eará ulbmiliid. Muhtin doaibmabijut leat eambbo ruhtaveahkki ja geafes riikaid vealggisihkkun. Doaba "máilmmiviidosaš searvevuohta" čujuha dasa ahte mis lea oktasaš ovddasvástádus. Muhto ain nággejit gávnnahit mii dat lea mii hehtte ovdáneami ja maid ferte dahkat vai geafivuohta jávkkašii. Maid mearkkaša ovdamearkka dihte dat ahte "eambbo ovdánahttit gávpe- ja finansvuogádaga dakkárin mii lea lágaid bokte ráddjejuvvon, ja man boahtteáiggi hámi álkit sáhttá einnostit ja mii ii leat vealaheaddji" , nu movt 8 ulbmil čuodjá? Eai konferánsat ja statistihkat biepma nealgečovjjiid. Duhátjahkeulbmilat lea fas ođđasis fievrredan riikaidgaskasaš geahčesteami geafivuođaváttisvuhtii ja buot ON 191 miellahttoriika leat mielas daidda ulbmiliidda. Dál lea digaštallan dan birra ahte maid mii galgat dahkat vai olahit mihttomeriid. Oktanuplohtjagi geahčen beassat oaidnit movt manai. Maid don jáhkát? ¶ Sápmelaččat leat rahčan Ovttastuvvon našuvnnain (ON) ovttas eará álgoálbmogiiguin 1970-logu rájes. Álgoálbmogat vuođđudedje 1970-logus máilmmeviidosaš álgoálbmotfierpmádaga mii álggii ovddidit áššiid maid ON:ii. Sápmelaččat fátmmastuvvoje fárrui álgoálbmotfierpmádagaide Álgoálbmogiid máilmmeráđi bokte mii ásahuvvui 1975. ON vuogádat meannudii álgoálbmogiin gitta 1970-lohkui dainnalágiin ahte álgoálbmogat ledje dubmejuvvon suddat váldoservodahkii. Álgoálbmotfierpmádat álggii nuppástuhttit dán oaivila ja nagodiige dan dahkat. ¶ Man guhkas mii leat ollen? Mágasat eai jáhkestuva leat vejolaan joksat duhátjahkeulbmiliid ja sii oaivvildit ahte mihttomearit leat beare badjin. Eai ge merotallamat ge leat aivve fal positiivat, ja mágga suorggis leat hui oanehaii ollen. Afrihkás, lullelis Sahara lea buot heajomus dilli, mii dán rádjái lea ájehuvvon. Muhto Asia ja erenoamáit Nuorta-Asiain orru manname bures eanas Duhátjahkeulbmiliiguin. ON dadjá ovdáneapmi ii leat dásset ja ahte dat lea beare njoahci, ja ahte olles máilmmiservodat ferte veahkehit sihke rualaat ja politihkkalaat jus mii galgat olahit mihttomeriideamet. Vaikko lea ge ovttaoaivilvuohta mihttomeriid ektui de sáhttet leat ieguetlágan oaivilat das movt daid galgá olahit. 1-7 ulbmilat leat eanas dan birra mii ferte dahkkot geafes riikain. 8 ulbmil ges dadjá juoidá das maid rikkis riikat fertejit dahkat vai galggaii leat vejola olahit daid eará ulbmiliid. Muhtin doaibmabijut leat eambbo ruhtaveahkki ja geafes riikaid vealggisihkkun. Doaba "máilmmiviidosa searvevuohta" ujuha dasa ahte mis lea oktasa ovddasvástádus. Muhto ain nággejit gávnnahit mii dat lea mii hehtte ovdáneami ja maid ferte dahkat vai geafivuohta jávkkaii. Maid mearkkaa ovdamearkka dihte dat ahte "eambbo ovdánahttit gávpe- ja finansvuogádaga dakkárin mii lea lágaid bokte ráddjejuvvon, ja man boahtteáiggi hámi álkit sáhttá einnostit ja mii ii leat vealaheaddji" , nu movt 8 ulbmil uodjá? Eai konferánsat ja statistihkat biepma nealgeovjjiid. Duhátjahkeulbmilat lea fas oasis fievrredan riikaidgaskasa geahesteami geafivuoaváttisvuhtii ja buot ON 191 miellahttoriika leat mielas daidda ulbmiliidda. Dál lea digatallan dan birra ahte maid mii galgat dahkat vai olahit mihttomeriid. Oktanuplohtjagi geahen beassat oaidnit movt manai. Maid don jáhkát? ¶ ”Almmibálggis” Sámiid Vuorká-Dávvirat, dii. 18.00 Čájáhusa rahpan ja teáhterčájálmas mánáidvaláštallanskuvlla ja kulturskuvlla bokte ¶ Álgoálbmotstrategiijat ON duhátjahkeulbmiliid ektui - Fágaseminára Hilde Frafjord Johnson, Ole Henrik Magga, Caroline Colleen Cunningham ja Jorunn Eikjok bokte Sámedikki dievasčoahkkinlatnja Dii. 09.00 – 14.00 Lág.: Riikkaidgaskasaš Álgoálbmotbeivviid stivrenjoavku ¶ Álgoálbmogiid ustitvuođariekkis Kulturviessu, dii. 17.00 Álgoálbmotguossit lávlot, musihkkejit, dánsot ja juiget Kárášjoga kulturskuvlla ohppiiguin ovttas. Mánáidvaláštallanskuvla Sirkus Kaos bokte čájeha "Máilmmeavvosa loahppa" . Lág.: Riikkaidgaskasaš Álgoálbmotbeivviid stivrenjoavku ja Kárášjoga kulturskuvla/Mánáidvaláštallanskuvla ¶ Kjørven oaivvilda ahte sápmelaččat, riidduset ja historjjáset dihte, leat buorren ovdamearkan olu álgoálbmotjoavkkuide muđui máilmmis. –Sápmelaččat leat Sámedikki bokte, Sámiráđi bokte ja čeahpes ovddasteddjiid bokte nu go ON Álgoálbmotáššiid Bistevaš Foruma jođiheaddji Ole Henrik Magga bokte čalmmustahttán iežaset riikkaidgaskasaččat ja leat leamaš mielde olu dehálaš riikkaidgaskasaš proseassain. Ráđđehus lea Norad bokte álggahan ovttasbarggi Sámiráđiin. –Dát lea dan dihte vai buorebut sáhttit ávkkástallat dainna erenoamáš gelbbolašvuođain ja máhtuin mii sámi birrasiin lea dan ektui ahte nannet álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja organisašuvnnaid ovttasbargoriikkain, lohká stáhtačálli Olav Kjørven. ¶ Olu ráđđehusat vuosttildit Foruma barggu. Earenoamážit lea Afriikka ja Asia ráđđehusaid oaidnu ahte sin riikkain eai gávdno eamiálbmogat. Álbmogiidgaskasaš bargu ovdána hiljit. Duohta ávki Foruma barggus ii dáidde oaidnit ovdal go muhtun jagit leat vássan. Na manne dalle galgá rahčat dáinna? Na danne go ON lea dulbmojuvvon olbmuid ja álbmogiid áidna dorvu. Forum lea ON gaskaoapmi doarjut sin geat leat buot vuolemusas. Mii leat nagodan ásahit alladási orgána ON systemii. Dan berret ovddidit ja geavahit buoremus láhkái. Dát Forum lea ođas olles ON dábálaš vuogi ektui. Mii sáhttit dan bokte boahtit bissovaččat oidnosii gaskariikkalaš bargguin. Fuomášupmi lea juo iešalddis buorre. Min buot bahámus vašálaš lea ahte eamiálbmogat ja sin heađit, dárbbut ja áigumušat vajálduvašedje. Web-sadji: www.un.org/esa/socdev/pfii ¶ Máŋgasat eai jáhkestuva leat vejolažžan joksat duhátjahkeulbmiliid ja sii oaivvildit ahte mihttomearit leat beare badjin. Eai ge meroštallamat ge leat aivve fal positiivat, ja máŋgga suorggis leat hui oanehažžii ollen. Afrihkás, lullelis Sahara lea buot heajomus dilli, mii dán rádjái lea čájehuvvon. Muhto Asia ja erenoamážit Nuorta-Asiain orru manname bures eanas Duhátjahkeulbmiliiguin. ON dadjá ovdáneapmi ii leat dásset ja ahte dat lea beare njoahci, ja ahte olles máilmmiservodat ferte veahkehit sihke ruđalaččat ja politihkkalaččat jus mii galgat olahit mihttomeriideamet. Vaikko lea ge ovttaoaivilvuohta mihttomeriid ektui de sáhttet leat iešguđetlágan oaivilat das movt daid galgá olahit. 1-7 ulbmilat leat eanas dan birra mii ferte dahkkot geafes riikain. 8 ulbmil ges dadjá juoidá das maid rikkis riikat fertejit dahkat vai galggašii leat vejolaš olahit daid eará ulbmiliid. Muhtin doaibmabijut leat eambbo ruhtaveahkki ja geafes riikaid vealggisihkkun. Doaba "máilmmiviidosaš searvevuohta" čujuha dasa ahte mis lea oktasaš ovddasvástádus. Muhto ain nággejit gávnnahit mii dat lea mii hehtte ovdáneami ja maid ferte dahkat vai geafivuohta jávkkašii. Maid mearkkaša ovdamearkka dihte dat ahte "eambbo ovdánahttit gávpe- ja finansvuogádaga dakkárin mii lea lágaid bokte ráddjejuvvon, ja man boahtteáiggi hámi álkit sáhttá einnostit ja mii ii leat vealaheaddji" , nu movt 8 ulbmil čuodjá? Eai konferánsat ja statistihkat biepma nealgečovjjiid. Duhátjahkeulbmilat lea fas ođđasis fievrredan riikaidgaskasaš geahčesteami geafivuođaváttisvuhtii ja buot ON 191 miellahttoriika leat mielas daidda ulbmiliidda. Dál lea digaštallan dan birra ahte maid mii galgat dahkat vai olahit mihttomeriid. Oktanuplohtjagi geahčen beassat oaidnit movt manai. Maid don jáhkát? Máilbmi lea rikkis - jávkadeadnot geafivuođa! Áiggut go eambbo diehtit ON duhátjahkemihtui birra? Geahča www.fn.no/2015! ¶ Gávdnojit máŋga juoigi Sámis – ja jáhkkimis vel eanet suollemas juoigit. Mun gulan maŋit jovkui. Vuosttaš háve go viggagohten juoigat lei duoddaris 15 jagi dássái. Dalle ledjen 19 jagi boaris ja ledjen álgán váldit ruovttoluotta mu áhči-álbmoga árbbi. Dan rájes lean ollu guldalan juoigan-skearruid ja gaskkohagaid maid hárjehallan ollu. (Juoigan lea váttis goansta!) Veahážiid, veahážiid mielde lea njuovčča ja čotta oahpásmuvvan jienaide ja šuoŋaide. Odne mun liikon juoigat – go lean okto biillas dahje meahcis, dahje Deanu alde go mohtoršurra čiehká ”stuora suttu”, ja vel seammás addá jiena masa lea vuogas juoiggastit. Munnje lea buorre juoigat, muhto dan bokte maid oahpásmuvvá buot váttis dovdduiguin mat gullet juoigamii. ¶ Stig Arne Somby áigu reivvis bokte čugget ráiggi buhkkos mii lea vearkamin sámeálbmoga kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš eallimis. Juo, maiddái vuoiŋŋalaš eallimis. Go mun jáhkán Sombys lea riekta go čállá ahte girku duopmu juoigama badjel eastada máŋgasa lahkaneames girku. Mun lean maid rahčan dáinna historjjáin iežan oskueallimis. ¶ Mun hálidan respekteret buot boarrásiid geain lea váttis dovddut juoigama ektui. “Mun ádden manne máŋgasiidda lea váttis dohkkehit juoigama, “ muitalii boares juoigi munnje oktii, ja jurddašii iežas mánnávuođa áiggi birra: “Nu máŋggas juige go ledje juhkaluvvan, ja sii snulle ja juige fasttit earáid birra. Muhto gal dat lea áibbas eará go olmmoš juoigá buriin vuoiŋŋain,” lasihii. Juoigama bokte sáhtát gudnejahttit olbmo, rábmot guollejávrri dahje giitit luoddu láhjiid ovddas. ¶ Muhtin guovllukantuvrrat Norggas ožžot našunála bargguid. Earret eará oažžu Brumunddal-kantuvra našunála ovddasvástádusa IT:s ja arkiivvas. Nu ožžot buot Norgga biebmobearráigeahču kantuvrrat oktasaš boastačujuhusa. Buot boasta manná Brumunddal-kantuvrii, vaikko vel sáddetge reivve Guovdageainnus Olaf Bellikai Guovdageainnu kantuvrras. Brumundalas scannejit reivviid ja sáddejjit daid viidáseappot dihtora bokte rievttes olbmui. Finnmárkku ja Romssa guovlu ii leat ožžon ovttage našunála barggu. –Eanandoalloministtar Lars Sponheim attii signálaid ahte Romsa ja Finnmárku oažžu našunála bargun bohccobierggu, muhto dat ii leat mearriduvvon biebmobearráigeahčus. Lea vuos beare árrat proseassas dadjat maidege dán birra, lohká Bellika. Biebmobearráigeahčču gullá golmma departementii, Dearvvašvuođa-, Guolástus-, ja Eanandoallodepartementii, muhto beaivválaččat lea Eanandoallodepartemeanta mainna gulahallá. ¶ Maridal lohká muđui lága bokte leat sosialbálvalusas geatnegasvuođa veahkehit buot olbmuid geain ii leat ruhta oastit borramuša ja geain muđui lea heajos ekonomiija. –Mii veardidit buot ohcamiid ja geahččat makkár ekonomija dilli lea, ovdal go addit ruhtadoarjaga, muitala Maridal. ¶ Prográmma bokte galget geahččit oahpásnuvvat liekkus ja áŋggirdeaddji olbmuin, ja maiddái fundamentalistalaš oskooainnuin. Nils Einar Samuelsen lea nuoramus čieža sárdneolbmás Ivgus. Son lea dušše 28-jahkásaš, ja lea válljen seamma doaimma go mii su áhčis ja ádjás lei. Prográmmas muitala son iežas oskku birra ja seamma dahket eará nuorra lestadiánerat. ¶ Poastta, fáksa, e-poastta dahje interneahta bokte: Don sáhtát sáddet iežat árvalusa reiven/koartan poastta mielde, fakset, e-poastta bokte sáddet, dahje juo jienastit Min Áiggi neahttasiidduin. Jus dus lea alddát eará evttohus dasa gii lea dán jagáš sápmelaš, de áinnas árval dan. Čilges vel manne oaivvildat ahte justa dat dievdu ja nisu ánssášeaba nammadeami. ¶ Sámi dáiddaguovddážis Kárášjogas rahppo odne bearjadaga 21. beaivve ođđa čájáhus “boazojahki” . Govvideaddji Trym Ivar Bergman Stokmarknesas eret lea govven sámi boazodoalu nealji áigodagas jagis. :Govvačájáhusas beasat oaidnit earret eará boazosápmelaččaid árgabeaivvi Guovdageainnus. Son maid su govvema bokte hálida deattuhit erenoamáš diliid dihtobottožiin boazodilis. Lea boazosápmelaš ja kárášjohkalaš John Henrik Eira guhte rahpá čájáhusa. ¶ Sámedikki dievasčoahkkin mearridii ovttajienalaččat duorastaga mannan vahku (25.11.04) ahte muhtin ođđa suohkanat ja guovllut galget boahtit SUF doaibmaguovllu vuollái ja mearrádus doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. beaivvi 2005 rájes. Viimmat lea olles Divtasvuodna, biddjojuvvon Sámi Ovdánahttin (SUF) doaibmaguovllu vuollái. Ovttajienalaš Sámediggi čuovui Bargiidbellodaga sámediggejoavkku evttohusa mii lei ahte fátmmastit daid guovlluid, dadjá movttegis sámediggeáirras Anders Urheim (Ap) Dát addet vuoigatvuođaid álbmogii ohcat ruđaid ealáhusovdánahttimii, buvttadandoarjaga, álggahanstipeanda jna. Okta dehálaš eaktu das jus galget meannuduvvot ohcamušat lea ahte olmmoš orru doaibmaguovllus. Jus orru olggobealde dan de lea váldonjuolggadus hilgut ohcamuša. Mun beahtahallen go min evttohus, mii lei ahte oažžut mielde Bjerkviikka ja Gilivuona ii mearriduvvon, muhto lean movttet go posišuvdna čuovvolii min máŋgga evttohusas maid mii ovddideimmet. NSR/ Guovddášbellodaga-posišuvnna áidna evttohus lei Iččát, Muosát gielddas. Skánit suohkan ozai ieš, ja beasai leat mielde seammaládje go ollu eará suohkanat ja guovllut. Oktiibuot de lea Sámedikki mearrádus movttidahtti. Boahtte lávki maŋŋel viiddideami ferte dál lea bušeahttalasáhus vai SUF oččosii ain eambbo ruđaid jahkásaš juolludeami bokte Stádabušeahtas. SUF lea hui dehálaš gaskaoapmeapparáhtta sámi álbmogii, ja dasa lassin de lea dat dehálaš go galgá ráhkadit ođđa ealáhusaid ja bargosajiid mat leat heivehuvvon ođđamállet servodahkii. ¶ Sámedikki dievasčoahkkin mearridii ovttajienalaččat duorastaga mannan vahku (25.11.04) ahte muhtin ođđa suohkanat ja guovllut galget boahtit SUF doaibmaguovllu vuollái ja mearrádus doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. beaivvi 2005 rájes. Viimmat lea olles Divtasvuodna, Sismerra ja Ulsváhke Hámberis, Hearjjak Narvikkas ja Løvdal Rivttát suohkanis biddjojuvvon Sámi Ovdánahttin (SUF) doaibmaguovllu vuollái. Ovttajienalaš Sámediggi čuovui Bargiidbellodaga sámediggejoavkku evttohusa mii lei ahte fátmmastit daid guovlluid, dadjá movttegis sámediggeáirras Anders Urheim (Ap) Dát addet vuoigatvuođaid álbmogii ohcat ruđaid ealáhusovdánahttimii, buvttadandoarjaga, álggahanstipeanda jna. Okta dehálaš eaktu das jus galget meannuduvvot ohcamušat lea ahte olmmoš orru doaibmaguovllus. Jus orru olggobealde dan de lea váldonjuolggadus hilgut ohcamuša. Mun beahtahallen go min evttohus, mii lei ahte oažžut mielde Rahka ja Gilevuona ii mearriduvvon, muhto lean movttet go posišuvdna čuovvolii min máŋgga evttohusas maid mii ovddideimmet. NSR/ Guovddášbellodaga-posišuvnna áidna evttohus lei Iččát, Muosát gielddas. Skánit suohkan ozai ieš, ja beasai leat mielde seammaládje go ollu eará suohkanat ja guovllut. Oktiibuot de lea Sámedikki mearrádus movttidahtti. Boahtte lávki maŋŋel viiddideami ferte dál lea bušeahttalasáhus vai SUF oččosii ain eambbo ruđaid jahkásaš juolludeami bokte Stádabušeahtas. SUF lea hui dehálaš gaskaoapmeapparáhtta sámi álbmogii, ja dasa lassin de lea dat dehálaš go galgá ráhkadit ođđa ealáhusaid ja bargosajiid mat leat heivehuvvon ođđamállet servodahkii. ¶ Norgga fápmoapparahtta lea media bokte beassan diehtit makkár dilli lea Várggáhis. Muhto ii leat dáhttu dasa ahte gávdnat čovdosiid. Guolásteami roassu ii leat dakkár mii lea fáhkkestaga boahtán, muhto sidjiide geain lea ovddasvástádus lea buot buoremus dahkaluddat ahte nu lea. Mii finnmárkulaččat leat hui gierdevaččat, muhto lihkus lea das boahtán geahči, juste ovdalaš go olles rittuin manná áibbas boastut. Suhtan hirbmadit go oainnán ja dieđán man ollu miljárddat mat lea adnojuvvon ovdamearkka dihte EU-heiveheapmái, Gardermoenšillju vearu sihkkun, ja Bjørvika opera vissui ja dasa guoski tuneallaide. Muhto Ráđđehussii ja Innovasjon Norgii (ovdalaš SND) lea áibbas veadjemeahttun muhtin moadde miljovnna čoaggit vai beasašii bidjat doibmii ovtta eanemus ođđamállet guolástusrusttega olles Eurohpas (Svartnes olggobealde Várggáha). Sii jorgalit dušše iežaset badjelgeahčči sealggi. Eai biddjo johtui makkárge konkrehta doaimmat goappáge bealis. Innovasjon Norge investere Norgga guovddáš báikkiin, ja dat lea áibbas ulbmiliid vuostá ja smávva-guovllu-jurdaga vuostá. Eai sii nagot oaidnit obbalaš servodatlaš vuoittu jus mat bijaše johtui doaimma Svartnes báikkis. Jurddaš jus Ráđđehus ja Innovasjon Norge duođaid barggaše juoidá de dat livččii dego olles opera Várggáhii ja Finnmárkui, mii beasašeimmet dánset balleahta fatnasis mii lea gáttis guollečuohppanrusttega lahka, guollekássaid ja guollefievrredanrusttegiid gaskas. Jurddašehket mat man čáppa operett mii ovdanbuktojuvvošii doppe mearragáttis. Mun lean maid mearkkašan ahte fylkkagielddas lea áigumuš oastit stuora fatnasiid (trålariid) FFR-ruđaiguin ja álggahit ealáhusdoaimma. Mun dušše muittuhan maid fylkkadikki eanetlohku dajai garra digaštallamiin go lei sáhka FFR vuovdima birra, ahte ii fylkkadiggi galgga doaimmahit ealáhusdoaimmaid. Vaikko ledje eará olbmot geat ledje fylkkadikkis ovddit áigodagas, de leat sii seamma bellodagat mat ledje eanetlohkkun go mearridedje vuovdit dán áigodagas. Ii leat imaš go jienasteaddjit masset luohttámuša politihkkariidda. Gal das ferte leat geahči man álkit galgá diehtit maid politihkkarat ain barget. Dat maid politihkkarat galget dahkat lea láhčit dili ealáhusdoaimmaide. Juste dál lea fylkkagielddas erenoamáš vejolašvuohta, juolludit ruđaid Svartnes rusttegii vai doaibma boađášii johtui. Gáibidehket ahte dat galgá leat vuođđuduvvon báikkálaččat Finnmárkui dan oktii dahje sidjiide geat galget doaimmahit industirusttega. Jus ođđa eaiggádat vuvdet rusttega eret Finnmárkkus, de gáibidehket ruđaid máksit ruovttoluotta. Ráđđehusa ja Stuoradikki čielga ovddasvástádus lea oččodit johtui min riikka, eaige nu ollu geahččat Brüsselii (eat mii leat EU-miellahtut), ja doaimmahit eambbo sisriikalaš politihka. Čoahkkanehket ja geahččalehket gávdnat čovdosiid, allet ge geahča dušše fal váttisvuođaid! ¶ Oslo diggegoddi maid cuiggoda dan go Ole Henrik Kappfjellii evttohuvvui doallu easka Boazodoallostivrra čoahkkimis. Ii ge gávdno sierranas čielggadeapmi mii ákkasta mearrádusa. Dan bokte maid ii leat dahkkon oinnolaš veardideapmi daid áigeguovdilis ohcciid gaskkas. Danne ii leat dikki oainnu mielde vejolaš oaidnit, iige veardidit makkár eavttuid mielde Boazodoallostivra lea dahkan mearrádusa. Boazodoallostivrra nubbejođiheaddji Jarle Jonassen lei vihtan dikkis, gos son easka čilgii ahte Kappfjell lulli sápmelaš gullevašvuohta lei váldoágga manne sutnje addui doallu. –Go su mielas lei dát mearrideaddji ágga de lea čalbmáičuohcci go dat ii leat jur juste namuhuvvon ja deattuhuvvon dehálaš čuokkisin stivrajođiheaddji reivves, mas galggai boahtit ovdan mii mearrádusa ágga lea, dádjá Oslo diggegoddi duomus. ¶ Diggi cealká ahte ii leat vejolaš guorrat doarvái dárkilvuođain mii lei mearrádusa motiiva. Dan bokte lea eahpečielggas ahte máid eanetlohku lea bidjan vuođđun go ášši veardidedje. Ii ge diggi gávnna doarvái osiid mat čájehit mot ohccit leat buohttastahtton. Oslo diggegoddi ii hilggo dan vejolašvuođa ahte Inkeri Eira Fallås livčče ožžon doalu jus ášši livččii meannuduvvon dohkalaččat. –Diggái lea deháleamos ahte hálddašanorgána lea meannudan ášši váilevaččat. Dat leat jáhkkimis dagahan boasttu mearrádusa, dadjá riekti. Oslo diggegoddi dasto dahká duššin Boazodoallostivrra mearrádusa mas adde doalu Ole Henrik Kappfjellii oarje siidii. Seammas dubme riekti máksit Stáhta 80.640 ruvnno Eira Fallåsii. Min Áigi ii fitnen ságaide Inkeri Eira Fallås. ¶ Kárášjohka Dii. 18.00 – 20.00 Eahketdoalut 10 A bokte Kulturviessu Sámi soga lávlla – 2 vearssa Beaivvi sárdni várrepresideantta Ragnhild Nystad bokte Árbevirolaš luohti Dagny Green bokte Kulturskuvla/Sirkus Boddu Prošeavtta čalmmusteapmi 10 A bokte Sámi muitalus Inga Ravna Eira bokte Min njálmmálaš árbi. Harald Gaski almmuha Qvigstad girjji Loahpaheapmi Sámi soga lávlla - 2 vearssa ¶ Mun doivon rievtti mielde ahte lean geargan dáinna áššiin. In láve dábálaččat nu olu beroštit dákkár čálašemiin, muhto go dovddan ahte ášši lea bondjojuvvon ja mu oaivil ii oro ipmirduvvon, de in dáidde doarvái čielgasit máhttán vástidit iežan vuosttaš čállosis. Dán čállosis áiggun áššálaččat gieđahallat ášši, nuppeládje go Min Áiggi musihkkaárvvoštalli dahká, go cielaha, falleha ja njuolgut duolbmu nuppi go heađis viggá seaguhit ášši. Mu moaitámušat leat dušše oaivvilduvvon daidda árvvoštalliide geat leat árvvoštallan Ann-Mari Andersena CD-skearru "Ija hearva" sámi mediain. Mu kritihkka ii leat oaivvilduvvon sámi musihkkajournalisttaide oppalaččat. Ii ge leat mihkkege mu jearahallamis man vuođul dan sáhtášii boastut ipmirdit, eará go deskka vuolitbajilčála Altapostena ovdasiidogovas; "...Svein Schultz oaivvilda ahte sámi aviissat leat áibbas meahcis" . Dán in leat goassege dadjan in ge oaivvildan, - oaivvildan baicca ahte gávdnojit olu čeahpes musihkka- ja kulturjournalisttat Sámis. Min Áiggi musihkkaárvvoštalli dodjá iežas journalistalaš birrasii go viggá botnjat mu sániid dainnalágiin ahte mun mahkáš lean moaitán buot sámi musihkka-árvvoštalliid oppalaččat. Mun in áiggo dego muhtun psykologalaš fápmodáddju bealuštit ahte dát skearru galggašii oažžut buriid bircoárvvoštallamiid ja ahte mu oaivilat leat áidna rievttes oaivilat. Ferten maid dáguhit ahte in vikka čiehkádit daid árvvoštallamiid duohkái mat leat addán stuorát bircobálkestemiid. Mu čállosa ulbmil lea oažžut árvvoštalliid čállit čállosiid iežaset gelbbolašvuođadási mielde. Šaddá dárbbašlaš vástidit skearro-árvvoštallamii go dovdá ahte moaitámušat leat čállojuvvon dakkár dásis mii eahpevuoiggalaččat dagaha buktaga viidáset márkanfievrrideami ovdii. Danne go musihkkasuorgi lea buoremuddui musihkka-árvvoštalliid duohken, de ferte leat vissis áššistis, ja galgá leat bures dolkan, ovdal go čálligoahtá dákkár erenoamáš vástádusa. Kritihkka duođašta ahte journalisttat vissásit eai leat ipmirdan dehálaš osiid sisdoalus mat leat mávssolaččat buktaga ollislašvuođa dáfus. Omd. garvit klisjeaid ja dološmállet vugiid, dássedit geavahit vuostefakkiid, konstrásttaid, fušuvnnaid, ja buot deháleamos; addit artistii rehálaš ja persovnnalaš hámi. Dát leat dakkár bealit mat leat guovddážis ovddideame gelddolašvuođa, miellalágiid, čiekŋalisvuođa ja nanusvuođa musihkkabuvttadeamis, seammás go eastada musihka šaddamis beare dábálažžan. Min Áiggi musihkkaárvvoštalli gávasta skearru váilevaš molsašumiid dihte. Variašuvdna sáhttá leat máŋgga dásis. Variašuvdna ii dárbbaš leat dušše tempo, nuohttašládja ja čuojanasgeavaheapmi. Stuora oassi variašuvnnas lea čiekŋalet dásis, maid dán skearru dáfus áibbas čielgasit eai leat fuomášan. Seamma musihkkaárvvoštalli čállá ahte son vuohttá mu "sounda" dán buvttadeamis. Vaikko dát dáidá positiivvalaččat oaivvilduvvon ii ge leat mihkkege stuora áššiid, de orro baicca dego standardcealkka mii lea vižžon gárvves málas, ja lea dušše lonuhan namaid. Mun dađi bahábut in sáhte rámpot alddán makkárge sierra "sounda" buvttadeaddjin, muhto dát lea buorre ovdamearka das man váilevaš ja eahpedárkil árvvoštallama sisdoallu sáhttá leat. Árvvoštallamis leat nuohtat beare olu deattuhuvvon. Nuohtaid ja lávlagiid mearkkašupmi árbevirolaš ipmárdusas ii galgga badjelmeare deattuhuvvot. Liiko go nuohta vai ii, lea dieđusge subjektiivvalaš árvvoštallan. Nuohtta mii ii leat beare mihtilmas, sáhttá arrangemeanttas addit buoret ja eambbo heivvolaš hámi ollislašvuođas. Oarjemáilmmi tempererejuvvon vuogádaga guoktenuppelohkái nuohta ii sáhte šat hirpmástahtti vugiin kombineret. Dasa leat nuohtat beare olu bonjahallojuvvon áiggiid čađa. Vaikko namuhuvvon árvvoštalli lea subjektiivvalaš iežas kritihkas, de lea su subjektiivvalaš oaivil hábmejuvvon dušše unna oasáža vuođul buvttadeamis. Jus galgá dohkálaš loahppabohtosa geassit, de ferte árvvoštallat nu olu beliid buvttadeamis go sáhttá, ii ge dušše guorahallat omd. makkár tempo lávlagiin lea, lea go lávlagiin leaktu, lea go álki mielde lávlut, lea go váivves vai ilolaš lávlla, ovdanbuktojuvvo go lávlla teorehtalaš/teknihkalaš vugiin (intonašuvdna/rytmadovdu jna.) ja eará beliid mat leat dušše musihka bajáravddas. Nu go Min Áiggi árvvoštalli maiddái dáguha, de ii leat earalágánvuohta iešalddis doarvái lihkostuvvama ektui. Jus duostá guođđit oahpes rámmaid, njuolggadusaid ja dábiid kreatiivvalaš proseassas, de sáhttá dát váikkuhit dasa ahte musihkka šaddá eallaseabbo ii ge nu dábálaš. Proseassas lea maiddái dehálaš leat rabas ovttastahttit elementtaid, historjjá, kultuvrra ja vuostelas gaskaomiid vai šaddá erenoamáš, nanu, rehálaš ja sierranas hápmi. Go musihkalaš govva lea guovddážis, de sáhttá dákkár rabas proseassaiguin buvttadeamis ráhkadit musihka eambbo gelddolažžan. Nu go Min Áiggi árvvoštalli ieš dadjá, de leat árvvoštallit dehálaččat musihkkasuorggis. Dat doibmet ee. "sillin" dan bokte ahte čilgejit guldaleddjiide buktagiid daid oallut buvttademiid gaskkas mat ilbmet juohke beaivvi. Sis lea stuora fápmu dán suorggis ja sáhttet iežaset čállagiid bokte álkit dagahit artisttaid ovdii ja earáid ovdii geat leat oassin buvttadeamis. Jus guldaleaddjit galget oažžut rievttes dieđuid buktaga birra árvvoštallamiid bokte, de lea dehálaš ahte čálli lea nagodan fáhtet almmuheami mihtilmasvuođaid, ulbmila ja sisdoalu, ja dainnalágiin sáhttá govvidit musihka ollislašvuođa, elementtaid ja parameteriid iežas árvvoštallamis. Go kritihkka addo vuoiggalaš ja bures čilgejuvvon vuođuin, de lea dat seamma konstruktiivvalaš ja dehálaš musihkkamárkanii leažžá dál positiiva dahje negatiiva. Dákkár vuođuin ii leat makkárge váttisvuohta dohkkehit negatiiva kritihka. Okta ja seamma buvttadeapmi sáhttá oažžut máŋggalágán kritihkaid. Lea dehálaš ahte árvvoštallamis boahtá ovdan ahte leat journalistta subjektiivvalaš oainnut mat leat vuođđun čállosis. Danne oaivvildan mun ahte lea beare álkis ja heittot veahkkeneavvu geavahit birccu váikkuhan dihte lohkkiid. Lea dovddus ášši ahte bircu sáhttá garrasit dubmet ja váikkuhit, ja dattetge ii boađe ovdan ahte lea subjektiivvalaš oainnuin sáhka. Dieđusge lea váttis buohtastahttit persovnnalaš dovdduid ja oaiviliid ja dadjat ahte juoga lea eambbo riekta go nubbi. Danne šaddá boastut go journalisttat deattuhit iežaset dovdduid bearehaga, ovdal go leat nagodan čiekŋudit buktagii. Dalle berre árvvoštallan dušše leat informatiivvalaš. Ii leat musihkkaárvvoštalli bargu doaibmat "pedagogan" dan bokte ahte addit heajos kritihkaid vai artista bargá buoret barggu nuppe háve. Jálluvuohta ja duostilvuohta leat váilevaš bealit olu dain artisttain mat dán áigge gávdnojit. Historjjálaš ipmárdusa mielde galggašii baicca movttiidahttit artisttaid geain lea sámi duogáš, geain ii leat sámegiella vuosttašgiellan, go dustet ovdanbuktit teavsttaid sámegillii. Mun lean dieđusge áibbas ovttaoaivilis das ahte Mari Boine, Wimme Saari, Johan Sara jr. ja earát leat olahan guhkás, mihá dobbelii Sámi, World Music-suorggis, ja leat leamaš mielde gaskkusteame ja seailluheame sámi kultuvrra. Sii leat maid identitehta dáfus nanu artisttat geain lea sierranas hápmi maid ii sáhte áđestahttit. Dán ipmirda maiddái Dagbladet-árvvoštalli, gii geavaha cealkámuša ahte Ann-Mari Andersen lea boahttevaš Mari Boine, govvidussan dasa ahte su mielas dát lea gelddolaš sámi pop-buvtta. Min Áiggi musihkkaárvvoštalli lohká ahte sámi journalisttat "...sáhttet guldalit sámi musihka earaládje. Dás lea sáhka kultuvrralaš duogáža birra" . Mun lean čuođi proseantta ovttaoaivilis dás dalle go lea sáhka árbevirolaš sámi musihkas, muhto go dás lea sáhka pop-buvttadeamis, de ii leat kultuvrralaš duogážis nu olu mearkkašupmi dien dáfus. De son gal guossala jus nie viggá čilget Akersgata ja Kárášjoga erohusa... Sáhttá go leat váilevaš ipmárdus demokratiija-doahpagis jus mu atnet áittan sámi aviissaid demokráhtalaš vuogádahkii? Diekkár cealkámušat gal baicca muittuhit diktatovrralaš stivrenvugiid. Ii oktage dáidde biehttalit demokratiija mávssolašvuođa, muhto jus galgá sáhttit gohčoduvvot demokráhtalaš vuogádahkan, de lea guovttebealátvuohta eaktu. Dát mielddisbuktá ahte maiddái journalisttat fertejit gierdat kritihka. Ferte leat lohpi dieđihit go vuogádat lea reavžžeheame. Ja go juo buohtastahttit fakta ja fikšuvnna; subjektiivvalaš oaidnu mii ii váldde vuođu duohta dilis, lea lagabus fikšuvnna go fakta... Dáža, Hearrá Musihkkár Svein Schultz ¶ Dii. 12.00 – 15.00 Doalut mánáidgárddiid várás 10 A luohká bokte Servodatviessu Dii. 13.00 – 18.00 Sámi mállásiid, káfe ja gáhkuid vuovdin 10 A bokte Kulturviessu Dii. 13.00 Kárášjoga kulturskuvlla čájáhusa rahpan Galleriija Beaiverattas. Ivdnestoagus čorvviin ja govain. AÁF-mánát 6 jahkásaččat. Kulturskuvla (boares internáhtas) Sierra prográmma Mánáidskuvla Olles beaivvi Jiekŋačuolusčájáhus maid 8. luohkát leat ráhkadan čievrašillju Dii. 13.00 – 15.00 čalmmusteapmi 2 ASA bokte Sámi joatkkaskuvla Dii. 17.00 – 17.45 Ipmilbálvalus Kárášjoga girku Dii. 18.00 – 20.00 Eahketdoalut 10 A bokte Kulturviessu Sámi soga lávlla – 2 vearssa Beaivvi sárdni várrepresideantta Ragnhild Nystad bokte Árbevirolaš luohti Dagny Green bokte Kulturskuvla/Sirkus Boddu Prošeavtta čalmmusteapmi 10 A bokte Sámi muitalus Inga Ravna Eira bokte Loahpaheapmi Sámi soga lávlla - 2 vearssa ¶ Ája konfereansa 2004, mas sámi rievttit leat fáddán, hálida čujuhit olmmáivággilaččaid doarrumii ja vuoitimii Čáhput-áššis. Dát ášši lea čájehan ahte lea vejolaš oažžut sámi rivttiid dohkkehuvvot. –Konfereanssa guovddáš ulbmil lea maid oažžut njuolggo gulahallama Čáhput-ášši luohttámušolbmuid joavkku ja sámi báikegottiid servviid gaskka - searvvit mat guovlluineaset barget seammasullasaš áššiiguin, dadjá Janne Hansen, Ája sámi guovddáža hálddahuslaš jođiheaddji. Čáhput lea guovlu bajimusas Olmmáivákkis, masa olmmáivággilaččat leat Alimusrievtti duomu bokte ožžon eaiggáduššanrievtti. ¶ Doarjja eastadeaddji dearvvašvuođa doaimmaide eambbo lihkadeami bokte ¶ Stádabušeahtas lea biddjon jagi 2004:s 10 milljuvnna ruvnno dasa ahte movttidahttit olbmuid eambbo lihkadit, earenoamážit mánáid ja nuoraid. Sosial- ja dearvvašvuođadirektorahta čuovvola dan doarjjaortnega. Ulbmiljoavkun leat eaktudáhtolaš organisašuvnnat mat barget eastadeaddji dearvvašvuođabargguiguin dan bokte ahte oččodit olbmuid eambbo lihkadit. Báikkálaš searvvit fertejit ohcat iežaset váldoorganisašuvnna bokte. Ohcan galgá čállojuvvot sierra ohcanskovvái. Ohcanáigemearri cuoŋománu 1. beaivvi 2004. Jus áiggut lohkat ollislaš almmuhusteavstta, geahča Norsk lysningsblad nr. 29 mii lea guovvamánnui 4. beaivái 2004 dahje www.shdir.no ”Utlysninger” ja ”Kunngjøringer” vuolde. Ohcanskovi ja njuolggadusaid doarjjaortnegii sáhtát viežžat dan neahttačujuhusas. ¶ Stuorát ahte stuorát oassi oaffaris norgga girkuin manná sin iežaset bargui. Dan čájehit ođđa logut maid mii leat ožžon. 1997 rájes lea dat oaffar mii adnojuvvo iežaset bargguide lassánan 9 proseanttain, muhto earáid veahkeheapmi lea unnon 6 proseanttain go mihtida dábálaš hattiiguin. Girkočoahkkin ávžžuha addit stuorát oasi oaffaris earáide, muhto šállošit go searvegottit eai čuovvol dan ávžžuhusa. Danne bivdá Framtiden i våre hender girku ja searvegottiid ođđasis guorahallat dan mearrádusa mas čuožžu ahte buot oaffar galgá mannat dan bargui mii lea olggobealde searvegotti. Oaffara bokte lea girkus hui buorre vejolašvuohta muitalit olbmuide ahte mii fertet čájehit solidaritehta sidjiige geain ii leat nu ollu go mis. Muhto dat diehtu mii hui dávjá daddjojuvvo oaffariid oktavuođas lea ahte mis lea beare unnán ruhta min iežamet searvegottis ja ahte mii dárbbašit eambbo. Manne girku ii ane muhtin dain miljuvnnain maid ožžot suohkaniin dasa ahte ruhtadit nuoraidbarggu? Maŋemus jagiid leat sihke stáda ja suohkana juolludeamit girkui lassánan mihá eambbo go dábálaš haddegoargŋun. Maŋemus go mun ledjen girkus de dat lei dievva. Dalle lei konfirmántaipmilbálvalus. Máŋggas geat dábálaččat eai leat girkus ledje dalle doppe ja devde juohke saji. Ja maŋŋel dehálaš nuoraidbargu lei márkanjođihuvvon de lei oaffar. Mun adden čuođi ruvnno, muhto darvehin vel dasa fiskes báhpiračča masa čállen ahte dát ruhta ii galgga mannat searvegotti bargui, muhto riikaidgaskasaš solidaritehtii. Dan sáhtát don maid bargat boahtte háve go leat girkus. ¶ Doaktárat geaiguin suohkan lea hupman deattuhit fágabirrasa dehálažžan. –Mis leat golbma-njeallje doaktára dáppe, nu ahte ii mis šatta nu stuora biras. Muhto ođđa teknologiija bokte sáhttá gávdnat máŋggalágan čovdosiid vai fágabiras šaddá stuorát. Doaktárat leat maid rávven suohkana ahte galget geahččalit turnusdoaktáriid oažžut bisánit. –Go addá buori fálaldaga turnusdoaktáriidda ja oažžu sin loaktit áiggi, de lea buorre vejolašvuohta ahte sii bisánit, lohká Hætta, gii lei vuordán ovtta turnusdoaktára boahtit juo dál čakčat suohkanii. Muhto dál čájehuvvo ahte son ii boađe ovdal ođđajagis. Suohkan lea maid bargame oažžut turnusdoaktára suohkanii ovdal dan áiggi. ¶ Lea leamaš sáhka ahte galggašii geatnegahttit doaktáriid geat leat beassan sámi kvotaortnega bokte doavtterohppui bargat sámi guovllus. Dat ii lea Utsi mielas rievttes čoavddus. –Bággen ii leat rievttes geaidnu, lohká Utsi, gii ieš beasai sámi kvotaortnega bokte doavtterohppui. –Jus livččen diehtán man lossa noađđin dat šaddá munnje, de in livčče álgán obanassiige, šuohkeha Utsi, gii dovdá ahte áigot su bealle bágget sámi guvlui. –Muhto ii ovttage sáhte bágget. Ferte baicca láhčit dilálašvuođa nu ahte doaktárat háliidit orrut sámi báikkis, oaivvilda Utsi. Su mielas ii leat riekta čatnat nuorra studeantta sámi guvlui, gii lea beassan sámi kvotaortnega bokte doavtterohppui. –Lea beare árrat 18-jahkásaš doavtterstudentii čatnat iežas muhtin suohkanii. Čieža jagis sáhttá ollu dáhpáhuvvat ja olmmoš ferte ieš beassat mearridit gosa álgá bargui, oaivvilda sámi doavttir Risten Ánne Lise Utsi. ¶ Ráđđehusas lea áibbas čielga oaidnu sámegiela hárrái: Sámegielain ii galgga nie hejot geavvat. Sámegiela galgat seailluhit ja ovdánahttit dakko bokte ahte dan geavahit aktiivvalaččat ja dan galgá sáhttit eambbo geavahit almmolašvuođas. ¶ Dál bargat viidáseappot dainna bargguin ja juolludit 6 milljovnna ruvnno sámi IKT-čovdosiidda. Dás lea divvunprográmmaprošeakta deaŧaleamos ovttaskas prošeakta mii galgá boahtit ávkin buot sámegielat dihtorgeavaheddjjide. Sámi geavaheaddjit leat beare unnán ja danne lea márkan beare unni. Danne ii leat leamaš gánnáhahtti márkanoasálastiide ráhkadit dáid dárbbašlaš sámi IKT-čovdosiid. Danne lea Ráđđehusas deaŧalaš ja riekta leat mielde jávkadeame dán váilevašvuođa márkanis. Ja dan Ráđđehus dahká dakko bokte ahte máksá oasi ráhkadahttingoluin vai maiddái álgoálbmoga giella seailluhuvvošii ja ovdánahttojuvvošii. Dát lea deaŧalaš bargu danne vai sihkkarastit sámiide buriid vejolašvuođaid dasa ahte searvat teknologalaš ja gielalaš ovdáneapmái. ¶ 19. Arild Svendsen Borsejohka 9,5 08.07 20. Hans Christian Andersen Leavvajoga bokte 9 30.06 ¶ Jan Egil Nilsen ii loga áitagiid ožžon, vaikko vel lea áŋgiruššan garrasit olbmuid dán spellui. –Mun jáhkán ja doaivvun ahte olbmot leat ádden ahte mun lean viggan bargat sin ovddas. –Olbmot leat dieđus mediaid bokte gullan ahte leat dušše njunnožat T5PC pyrmidas geat leat dinen ruđaid ja eai dušše veaháš, muhto valljis ruđaid, deattuha Nilsen. Ii Nilsen loga Øko-krim politiijaid ge su dutkan.–Várra danin go in leat leamašan nu badjin dán pyrmidavuogádagas, jáhkká son. ¶ Dál oaččut kontodieđuid SMS bokte ¶ Dál leat Sámedikkis 39 áirasa. Láhkarievdadusain oažžu Sámediggi 43 áirasa. Dat njeallje ođđa áirasa mannet daidda válgabiiriide gos leat eanemus dohkkehuvvon jienat. Rievdadus evttohuvvo čađahuvvot 2005 válggaid rájes. –Rievdadeapmi mielddisbuktá eambbo vuoiggalaš válgaortnega Sámediggái, dan bokte ahte erohusat jienaid dáfus mat leat guđege sámediggeáirasa duogábealde šaddet unnibut go dál leat, lohká stáhtaráđđi Erna Solberg preassadieđáhusastis. – Bellodagain ja organisašuvnnain mat leat válggas lea ovddasvástádus sihkkarastit ahte sohkabealit leat dássedit ovddastuvvon, muhto mii evttohit ahte Sámediggi ieš sáhttá mearridit njuolggadusaid sohkabealdássema birra válgalisttuin. ¶ –Sámedikki dásseárvopolitihkas lea leamaš váldofokus Sámedikki iežas doibmii ja movt dat sáhttá heivehuvvot nissonolbmuide. Dásseárvopolitihkalaš hástalusat leat konkretiserejuvvon iešguđetlágan evttohusaid bokte sierradoaimmaid birra nissonolbmuide, ja erenoamážit vuogádagaid ja ortnegiid birra siskkáldasat Sámedikkis. Dát boahtá ovdan iešguđetlágan evttohusaid bokte heiveheami birra nissonpolitihkkariidda, evttohusaid bokte movt lasihit nissonáirraslogu Sámedikkis ja politihkalaš ulbmiliid bokte ahte stuorát oasit Sámedikki ekonomalaš ortnegiin galget mannat nissoniidda. –Boađus dás lea ahte Sámedikki dásseárvopolitihkka ii leat nagodan darvehit makkár mearkkašupmi sohkabealrelašuvnnain lea politihkalaš fápmojuhkui, ja movt erohusat nissoniid ja dievdduid fámus leat juo struktuvrralaš ortnegiin, sihke siskkáldasat Sámedikkis ja sámi servodagas, čállá Josefsen. Raporta konkludere dainna ahte Sámedikkis lea nissonfokus ja organisašuvdnafokus iežas dásseárvopolitihkkii. Dás lea váikkuhus ahte sohkabealfápmu ii oainnusindahkko ja almmustahtto. Raporta gávnnaha ahte Sámediggeráđđi lea geahččalan rievdadit dán fokusa, muhto ahte dát rievdadeapmi ii leat vuhtton dievasčoahkkindigaštallamis. ¶ – NRK Sámi Radio «Muohttagis-ráiddu» sáhtát geahččat vaikko goas ja gos, beare lea dihtor ja web. Mannan vuossárgga lei Muohttagis ráiddus vuosttaš čájeheapmi. Vuossárgga joatká prográmma, ja lágideaddjiguovttos Per Inge ja Ronald ávžžuheaba mánáid čuovvut mielde sudno fearániid muohttagis dii 17.15 web:s dahje NRK1:žis. Ráiddus leat oktiibuot 9 prográmma. Lágideaddji guovttos ávžžuheaba mánáid sáddet govaid ja tevnnegiid. – Ovdamearkka dihtii sáhtát tevdnet juoidá maid barggat muohttagis, maid leat ráhkadan muohttagis dahje juoidá dálvvi birra. Juohke prográmmas ságastallaba soai muhtun mánáin telefunvnna bokte ja dat mánná fidne juogalágán vuoittu. ¶ Torkel Rasmussen lea juo 2003:s čállán reivve Bostii vuosttaš geardde sámi báikenamaid birra. Son áiggui interneahta bokte dieđihit bostii čujuhusrievdama ja áiggui atnit sámi báikenamaid Guovdageaidnu ja Deatnu. Muhto dat ii lean vejolaš. ¶ Guovdageaidnulaš nissonat leat álggahan ruhtačoagginakšuvnna. Ellen Solheim lea fuomášan dán ja jođiha akšuvnna. Ulbmil lea čoaggit ruđa dorvofondii, mii galgá addit ruđalaš veahki olbmuide geain lea hui heajos dilli. –Olbmot geat leat váttisvuođaid siste dárbbašit veahki, eaige sii álo oaččo veahki sosialkantuvrras nu jođánit go dárbbašivčče, muitala Solheim. Son lohká bargguhisvuođa billistan olu. –Olbmot leat náđđon, dáppe lea hui lossa miellaláhki. Gávppit gokčojuvvojit ja bargguhisvuohta billista. Min foandda bokte galget olbmot geat dárbbašit dan oažžut veahki, čilge Solheim, gii lea vuovdigoahtán loattaid. Jus daid visot vuovdá, de lea foanddas juo 60.000 ruvdno. ¶ Astrid maid lohká álgo álggus juo bidjan millii ahte mánát ieža galget beassat leat mielde hábmemin dán girjji ja CD. –Moai oaččuime Kárášjoga kulturskuvlla mánáid sárgut govaid dán girjái. Ievttá girje- ja CD almmuheami oktavuođas čajehedje ge Kárášjoga kulturskuvlla oahppit lihkastagaid bokte girjji balddonsasmuitalusa. ¶ Rapporta lei steampilaston hui čiegusin. Eiseválddit eai hálidan almmuhit mediaid bokte dan vejolašvuođa ahte geavahit Suodjalusa ressursaid. ¶ – Ruoŧŧa ja Suopma fertejit mearridit iežaset bušeahta, ja in áiggo dasa seaguhit. Norga goit dáhttu juolludit ruđa dán doibmii go oaidnit ahte dan ovttasbarggus lea ávki ja ahte mii dán ovttasbarggu bokte geavahuvvojit unnit ressursaid. Norggas juolluduvvo arvat eanet go Suomas ja Ruoŧas obbalohkái. Dat gal lea áIbbas čielggas. Sámeministar čoahkkimis sáhttá dákkár áššiid ságastallat ja doppe lea Sámedikkiin vejolašvuohta váikkuhit iežaset stáhta, lohká Eira. ¶ Gnr 3, bnr 244 lea vuvdon 20.300 Stáhtas Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra bokte Lars Aslaksen Gainoi (18.05.2004) Vuovdimii gullá maid Gnr 3, bnr 569 ¶ Opmodatsirdimat Kárášjoga gielddas Niitošjogaš 43 (Gnr 21, bnr 244) lea sirdon 12.460 ruvnno ovddas Stáhtas eananvuovdinkantuvrra bokte Svein A Hanssenii (26.04.2004) ¶ Johnsen ja su dutkanguoimmiguovttos profeassor John Florholmen ja oaivedoavttir Rolf Ole Lindsethmo Universitehta buohcciviesus Romssas leat dutkan mo jođanepmosit gávnnahit borasdávdda. Sii leat duktan mo ultrajietna kihkkara buoremus vugiin galgá geavahit čoliin, ja dakko bokte addit sihkkaris diagonosa buohccái, dahje sihkkarit gávnnahit makkár dávda sus lea. Johnsen lea maid jođihan dán dutkanprošeavtta. ¶ Sámegielat ja dárogielat báikenamat, "juo/ii" versus "sihke/ja" ? Vieksabeassi dahje ii, ii oktage galggaše ballat dadjat juoidá dakkár áššiin main ii leat ovttaoaivilis. Áššálaš digaštallama bokte han servodat sáhttá buorránit. Jus de oažžu bastilis moaitagiid, de veadjá sivvan dasa iežas soamehis falleheapmi áššis, heivemeahttun cealkámušaiguin mat eai doala deaivása, leat fasttit, dahje mat ovddidit boasttu dahje dohkkemeahttun oainnuid. Jus nu, de leat ieš dasa sivalaš. Mun áiggun geahččalit vástidit lohkkiidreivii maid čálii leaibbašvuovdilaš Arnold Kronstad ( «Stedsnavn på norsk eller samisk» Tromsø 16.03.), mas son falleha mu ja mu álbmoga danne go leat sámegielat namat maiddái su lahkosiin mat leat sutnje apmasat. Ii leat fal nu ahte in ipmir su, muhto son lea ipmirdan boastut go son doaivu ahte sámegielat báikenamat galget boahtit sajáiduvvan dárogielat báikenamaid sadjái. Nu ii leat, kárttain ja galbbain lea doarvái sadji goappašagaide. Lohkkiidreive lea hui buorre ovdamearka dasa movt dovdo assimilerejuvvot, dahje kultuvrralaččat badjelgehččot. Mihtilmasvuohta das lea ahte dáččat eai dáidde lahkáge assimilerejuvvome sápmelažžan, mii fas lea áibbas nuppeládje sámiid ektui. Mu roahkkadis čuoččuhus lea ahte livčče goitge buoremus buohkaide ja iige unnimusat riikii ja lundui, jus nu goitge livččii gártan. De livččii galbma hierárkalaš gilvoservodaga, mii lea resursabillisteaddji badjelmearálašgeavahemiin, sadjái boahtán oktasaš njunuš prinsihppan egaliittalaš servodat oktiiráđálašvuođain ja báikkálašdemokráhtalašvuođain. Nugo dál lea šaddan, de leat dakkár idealat dađibahábut infiserejuvvon ja biddjon eret. (buohtastahttit ođđaáigahaš bievlavuodjin ja ii-sápmelaš nállevealaheapmi Sis-Finnmárkkus.) Go Kronstada ii láitte persovnnaid, de áiggun mun váldit ovdan muhtun osiid ja muhtun ráje boasttu čuoččuhusaid. Dan lagamusa vuosttažin: Go mun lean riegádan Narvihkas, de lean mun maiddái "viking" muhto maiddái finnmárkulaš, go mu máttut leat doppe eret. Mu sogat gárte dađibahabut dáčča ámmátálbmoga heahpadis nállevealaheami gaskaoapmin. Sis ii lean boazodoallu birgenláhkin, muhto oapmedállu ja guolásteapmi, ja sis lei sámegiella beaivválašgiellan, nugo oallugat earát min rittus ovdal. Sin bisuhedje dárbbukeahttá ja hálikeahttá gefodagas, mii fas daguhii ea.ea. ahte oallugat eai ceavzán njoammudávddain, ja jápme nugo omd. geahpesdávddain. Dat leige ágga manne mun bohten Romssa gávpogii, ja lean leamaš dáppe unnit eanet čađat dan rájes go ledjen 3,5 jagi, nu ahte eaktodáhtolaš sisfárrejeaddjin šaddá mu váttisin gohčodit. Baicca dovddan mun iežan oalle inter-davvinorgalažžan, sápmelašvuođa lassin ja maiddái interdavviriikalažžan ja internášunálan. Shizofrenan in šatta vaikko lean davvinorgalaš, finnmárkulaš, romssa gávpotlaš, sápmelaš, euro-asiahtalaš ja vel eará miellagiddevaš identitehtalaš. Dat baicca ollismahttá mu, dainna lean vásáhusrikkis, oahppoáŋgir ja hutkái. Náppo lea nu vejolaš oaivvildit áššis, oaidnit positiiva beliid máŋggageardánvuođas, ovdalii ovttageardánvuođa mii hárve lea buorre. Go lea "sáhka historjjás" , de jurddašit dávjá dušše čállojuvvon oasi. Dat lea ilá álki. Muhto maiddái čállojuvvon historjá, jus dan geahččá kritihkalaččat, vihttánuššá dat sámiid álgoálbmogin Romssa-guovllus. Mun sávan ahte historjjá dutkit geain leat dát fágan, bargagoađáše dáinna. Muhto mun ipmirdan sin go eai vuorut vástidit juohke háve go antisápmelaš suhttu deaddiluvvo. Mu kártta oktavuođas mas leat sámegiel namat Romssa-guovllus: - "Son (" Børre báhppa») ovdanbuvttii dieđuid (kártta birra) dainnalágiin ahte dat galggaše leat illu sáhkan munnje. Nu ii lean, mun hirpmáhuvven, gárten jurdagiid sisa ja ferten mieđihit ahte veahaš ballájin maiddái. " Duođaštussan dasa ahte buot nállevealaheamis lea vuolgga juste fal balus. Juo, mun lean sin gaskkas geat eai šat dohkket ahte visot mii gullá sápmelašvuhtii galgá leat čihkosis, vaikko sii leat leamaš ovdal eanas olmmošlaš doaimmain dáppe davvin. Dábálaš dilálašvuođain livčče dákkár kártta ávuin vuostáiváldán, vel oktan riggodahkan erenoamáš báikkálaš kultuvrras, muhto nu ii leat. Sii geat ain dáhttot status quo, namalassii ahte visot sápmelašvuohta galgá unniduvvot minimála dássái, boagustuvvot, badjegehččot ja jávkaduvvot jus vejolaš, sidjiide árvidan visot mii doalvvuha nuppeguvlui sihke suhttadeaddjin, hárdimin ja áittan. Muhto leago duođai dasa ágga? Mun lean diehttelasat ožžon sihke rámi ja moaitagiid. Mii gusto mu gálduide de lea dat kárttas (1986) eanas čállojuvvon gáldut ovdalaš čohkkejeddjiin. Muhtun ráje lean ieš nai čohkken, ja muhtun moadde nama lean jorgalan eahpitkeahttá jorgaluvvon namas fas sámegillii. Muhtun dilálašvuođain leat muinna maiddái váldán olbmot oktavuođa, ea. ea. Leaibbášvuovddi guovllus. Mii gusto báikenamma dutkamii, mas maiddái mun lean leamaš easkaálgi dallego namuhuvvon kárta ilmmái, dan birra sáhtán dadjat ahte lea dego sierra stuora dutkanguovlu. Dál rehkenastit báikenamaid kulturmuitun, dannego dain sáhttet mávssolaš dieđut mat muđui eai livčče boahtán dihtosii. Dálá Norgga lágas lea sámegielas ja sámi kultuvrras ovttadássásaš árvu Norgga kultuvrrain ja gielain. Dat ii leat šat mihkkege amas osiid, iige leat goassege leamaš, vaikko dakkár čuoččuhusat leat beassan ráđđádallat ila guhká. Dálá sámepolitihka ođasmahttima birra sáhttá dadjat ollu buriid. Muhto mađi eanet Norgga eiseválddit diktet billistit luonddu ja resurssaid ja nu maiddái ealáhusaid (eanadoalu, boazodoalu, guolásteami jna.) dađi eambbosat dorjot dan ahte dat lea dáčča kultuvra mii lea amas dáppe, ii ge sámi kultuvra mii dán áigái seailluhan luondduriggodagaid. - " Buot jagiid lea Leaibbášvuovdi gullán Romssa sullo girkui " Vuosttaš girku dohko ii boahtán dattege ovdalgo 1252, universa han lei ollu ovdal dan! - " Suopmelaš/ sápmelaš orrut bohte dohko 1800-logu rájes giliide Skotsæte ja Brattfjell ". (Goappašat leat doppe maid mun gohčodan Leaibbášvuovddiguovlun, muhto almmatge lahká guovddáža.) Dás dovddan maiddái eahpesihkarvuođa. Muhto " suopmelaš " lei dábálaš davvinorgalaš/danska namma " sápmelažžii ", mii Ruoŧagielas lea " lapskt ". Doaba " svenskesamer " lea davvinorgalaš doaba, seamma olbmuid ledje Ruoŧas sáhttit gohčodit " norsk-lapper ", mii ii livčče unnit riekta. Deháleamos ferte leat manin sii ieža atne iežaset. Mii gusto sámi orrumii Leaibbášvuovddis, de sáhttá leat nu ahte sii duvdojuvvoje eret sisafárrejeaddji dáččain. Dát lei dábálaš mannu muđui rittus: vai besse eret riidduin ođđa ránnáiguin, gávnnahedje eanas sámit jierpámaleamos dahkkun johtit eará guovlluide, dábálaččat dakkár báikkiide mat eai geasuhan dáččaid dalle. Siskkeliidda vuonaide, dahje sis eatnamiidda. (nugo " márkasamit"). ¶ Dán giđa bargat earenoamážit muhtun čovdosiin, mii sávvamis, addá vejolašvuođa interneahta bokte ohcat statistihka muhtun dihto sámi ássanguovlluin Norgga bealde. Árvvoštallojuvvo maiddái ahte livččiigo boahtteáiggis vejolaš ráhkadahttit sámi statistihka olbmuid birra – ja jus lea, de mainnalágiin. Oppalaš váldohástalus lea gávdnat dássedisvuođa gaskal dan, mii lea sávahahtti ja dan, mii lea sihke vejolaš ja dohkálaš. Árvideamis fertet beare dohkkehit dan, ahte vaikke makkár lahkonanvuogi vállješeimmet, de báhcet aŋkke muhtun guovllut ja olbmot statistihka olggobeallái. Dehálaš eaktun dasa ahte čovdosat dađi mielde galget šaddat nu buorit go vejolaččat, lea ahte sii, geaidda statistihkka guoská, servet digaštallamiidda dan birra makkár čovdosat leat buorit ja makkárat eai leat. ¶ Odd Aasheim, jođiheaddji, bokte Troms luonddugáhttensearvi, Dag Elgvin, jođiheaddji, Finnmárkku luonddugáhttensearvi ja Tore Killingland, generalčálli, Norgga luonddugáhttensearvi ¶ TV-ráiddu "Májjá ja Sujujujjá" mánusa lea Inger Margrethe Olsen čállán. –Májjá bokte besset mánát oahpásnuvvat sámi máinnashámiiguin. Lea dehálaš ahte mánát oahpásnuvvet daidda ovdalgo oalát jávket muitalanárbevieruin, čállá son čállosis ráiddu birra. – "Májjá ja Sujujujjá" -ráiddus deaivvadit duohtavuohta ja diidaosku, dálááigi ja ovdalašáigi, fápmu ja fámohisvuohta - buot dát mánáid geahččanguovllus. Bagadallin lea Sverre Porsanger leamaš. Kirsten Máijá Alehttá Sara Anti neaktá váldorolla Májján, ja Sujujujjá ja Sunná lea ges Elle Sárá Oskal Gaup. Prošeaktajođiheaddjin lea Karen Alette Eira leamaš. Ráiddus leat guhtta oasi, ja vuosttaš oassi oidno NRK 1:žis ođđajagimánu 5. beaivvi dii. 17.15. ¶ Ovttasbargu ja gulahallan leat hui deaŧalaš doahpagat dán oktavuođas. Lea deaŧalaš gávdnat buriid ovttasbargočovdosiid ovttas lagamuččaiguin. Sámediggi lea dahkan geatnegahtti ovttasbargošiehtadusaid Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin. Mii áigut dál dahkat sullasaš šiehtadusaid Hedmárkku, Lulli- ja Davvi-Trøndelága ja Nordlándda fylkkagielddaiguin. Fylkkagielddain ja Sámedikkis leat oktasaš beroštumit máŋgga servodatsuorggis. Danne ovttasbargu mearkkaša ollu álbmogii. Ii oktiige boađe buorrin dakkár guovlupolitihkka, maid guovddášeiseválddit mearridit. Oktasaš árjja bokte galgat mii leat hutkát, loktet gelbbolašvuođa ja ovddidit ealáhusaid, giela ja kultuvrra, buorrin buot dáid guovlluid ássiide. ¶ Vedhugnes maiddái lohká dehálažžan gáhttet dáidaga, mii heaŋga duogabealde sárdnestuolu. –Boalloboahkanat sáhttet sárgut dáidaga jus dakko čoahkkanit ollu olbmot, lohká Josef Vedhugnes. Sámedikki sihkarvuođa birra lei ollu sáhka maŋŋil okkupašuvnna, muhto Vedhugnes ii loga ráhkkanan dustet dákkár akšuvnnaid. –Muhto čoahkkinjođihangoddi áigu ságastit dan brra, muhto Sámediggi galgá ain leat rabas, lohká Vedhugnes. Son aŋkke oaidná ovtta vejolažžan bidjat báttiid guovtebeallái sárdnestuolu vai olbmot eai njulge rastá dievasčoahkkinlanja sárdnestuolu bokte . ¶ —Finnmárkku vearroetáhta lea ođđaáigásaš organisašuvdna ja lea danne láhčan nu ahte cavgileamit čáhppes barggu ja ekonomiija ektui sáhttet dieđihuvvot máŋggaláhkai. Cavgilit sáhtat máiddái reivve bokte dahje min kantuvrraid galledeame oktavuođas. ¶ Reiulf Ramstad lei hui ilus go viimmat almmuhuvvui vuoiti. –Mii leat diehtán dán muhtin áiggi, ja lea váttis leamaš doallat dan čiegusin. Dát ii leat mu stuorámus prošeakta arkiteaktan, muhto deháleamos gal lea. Ja lea stuora gudni tevdnet dakkár vistti álbmogii mas lea iežas alimus dieđalaš doaibma visttis, illuda Ramstad. Maiddái eanadatarkiteakta Bjarne Aasen lea ilus. –Dát lei hui erenoamáš bargu. Sámivuođa lei váttis geahččalit darvehit vistái. 10.000 kvadráhtamehtara sturrosaš lávu lei veadjemeahttun tevdnet, nu ahte sámivuohta boahtá ovdan baicca materiálain ja elemeanttain. –Dát lea prošeakta mii lea čadnon báikái, eanadahkii ja sámi kultuvrii. Letne deattuhan lagasvuođa lundui. Buot lanjain lea lahka olgoareálaide. Letne maid deattuhan ahte visti galgá lahka gili, dakko bokte ahte ean leat bidjan biilabisanansajiid vistti ovddabeallái, čilge Ramstad. ¶ Mii leat dáinna lágiin ožžon ođđa tomtaláigolága mii sihkarastá oadjebasvuođa daidda ollu tomtalágoheaddjiide Norggas. Muhto Bargiidbellodat boahtá čuovvut ovdáneami ja láhká praksisa dárkilit. Ráđđehusas lea ovddasvástádus láhčit dása njuolggadusaid bokte ja eará bargguin ahte intenšuvdna ollašuvvá. Mon jáhkan ahte boađus šaddá ahte tomtaláigoortnet dađistaga loahpahuvvo Norggas. Dát addá lassi oadjebasvuođa ja sihkarvuođa viesso- ja bartaeaiggádiidda miehtá riikka. Dán ođđa lága čáđáheapmi boahtá čájehit man stuorra dárbu lea lassi buoridemiide Bargiidbellodaga evttohusa mielde. Mii čuovvut dárkilit mielde. ¶ Guokte jagi dás ovdal árvallii Sámediggi njeallje dássemándahta mat galget nannet unnán ovddastuvvon sohkabeali oasálastima. Departemeanta lea hilgon Sámedikki mearrádusa, ja árvala baicca ortnega mii ii váldde vuhtii hástalusaid sohkabealebálanssa ektui. – NSR atná dohkkemeahttumin ahte Sámedikki mearrádus dán áššiis ii leat váldon vuhtii departemeantta árvalusas. NSR oaivvilda prnisihpalaččat ahte sámi álbmot Sámedikki bokte galgá hábmet iežas boahtteáiggi, ja nu maid Sámedikki válgaortnega. - NSR lea gulaskuddanreivvestis deattuhan ahte departemeanta ii leat nagodan ákkastallat manne hilgot Sámedikki mearrádusa. Departemeanta ii leat váldán duođas daid hástalusaid mat Sámedikkis leat sohkabealebálanssa ektui, šálloša NRS pressadieđáhusastis. ¶ – Oahpu bokte doaivut mii oažžut eambbo oahppan ofelaččaid min guvlui. Turisttat hálidit vásihit guovllu erenoamášvuođaid, eaige sii boađe deikke nuppástuhttit min árbevieruid. Danin lea dehálaš áimmahuššat guovllu luonddu ja kultuvrra. – Ofelaškurssa sáhttá maid movttiidahttit guovllu turistafitnodagaid buoridit dálás fálaldagaid ja ovddidit ođđa fálaldagaid. Doaivut sin maid bargagoahtit eambbo ovttas. Oahppit galget oahpásmuvvat sihke Suoma ja Norgga beale árbevieruiguin. Čoagganeamit leat álo ođđa sajis. Ná besset oasseváldit oahpásmuvvat iešguđet guovlluin, ja sis lea maid buoret vejolašvuohta ráhkadit fierpmádaga, muitala Åshild Bye. ¶ Dan bottas go Min Áigi humada bárain, de vudjet ollu biillat meattá siivvužit ja gehččet hirbmosit imašlaš sihkkelii. –Eatnašat geat bohtet ovddal dearvvahit ustitlaččat ja muhtimat bisánit maid, muitala Schäfer. –Go bisánetne gávppošit, de ollusat jerret geat moai letne ja maid barge. Bárra lea diibmá plánegoahtán mátkki Davvenjárgii, hárjehallama guhkes mátkái leaba ožžon dakko bokte ahte sihkkelastit bargui. Go vulggiiga Göteborgas, de lei 30 lieggagráda. Sámis ii leat seamma liekkas. –Lea veahá čoaskkis juste dál, muhto lea mihá buoret sihkkelastit go ii leat nu báhkka. Mihá vearrát go čoaska dálki lea arvi. Maŋemus beivviid lea veahá arván, ja dat ii leat nu somá. ¶ Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta čálii mánu dás ovdal teakstadieđus Mikkel Isak Eirai "Prošeakta lea buorre! Mii gávdnat 1 milj. Ja sáhttit veahkehit, jus dárbbašlaš, ságastallamiid bokte Innovasjon Norge:in ja Sámedikkiin" . Dan maŋŋel lea Eira leamaš čoahkkimis sátnejođiheddjiin, gos maid oaččui hui positiiva signálaid. –Vuosttaš maid sátnejođiheaddji logai doppe lei ahte ii go leat buorre go suohkan lea oastán hotealla. ¶ Sámediggeráđi vástádus Johan Mikkel Sara bokte ii buvtte nu ollu luohttámuša ja das leat maid deaŧalaš boasttuvuođat. Son álggaha vástádusa Sámedikki dievasčoahkkimii daiguin sániiguin " Tiljávri ii leat Rávttošvuomi suodjalanguovllu siskkobealde" . Dát lea áibbas gielis. Ráđđehusa láhkaásahusas 20.12.2002 rájes čuožžu ahte dat geavahannummarat mat odne gullet "Tiljavre" báikái, gullet Rávttošvuomi suodjalanguvlui ja lea suodjaluvvon dego luondduguovlu. Ja lea váttis ipmirdit makkár ulbmil sámediggeráđis lea go addet boasttu dieđuid dievasčoahkkimii dákkár dili birra maid lea álki duođaštit. ¶ Rávttošvuomi sámi álgoálbmoga maŋisboahttit, geat eaiggáduššet "Tiljavre" , bidjet stuora jearaldatmearkka das man ollu fágalaš vuođđu Sámedikki vuosttildeamis lea. Ii plána beaškkehan oktii lága bokte ráfáidahttojuvvon kulturmuittuiguin, eaige lean makkárge bartasajit hui lahka dakkár kulturmuittuid (unnimusat 50 mehtera guhkkodat). Muhto Sámedikki oaivila mielde billistivččii dat "kulturbirrasa" jus dálá sámit galggaše beassat hukset ja eallit dakkár guovllus gos sin máttut leat orron don doložis. ¶ Sivil. agr. Jørgen Høgetveit bokte ¶ Boazodoallohálddahus lei juo ovcci jagi ovdal sihtan árbbolaččaid čielggadit geasa doallu galgá. Dálvet 1994:s čállá fas Nuorta-Finnmárkku boazodoalu agronoma árbejuohkkái Máret Sárái reivve. Das sihtá son árbbolaččaid čielggadit geasa doallu galgá. Áigemearri biddjo cuoŋománu vuosttaš beaivái seamma jagis. Muhto eai sii čielggat dan. Easka diibmá - gávcci jagi maŋŋil áigemeari - gáibida Máret Sárá, gii dál lea bearaš- ja nissonkonsuleantan boazodoallohálddahusas, advokáhta Trond Biti bokte alcces sirdit doalu. Boazodoallohoavda Ellen Inga O. Hætta bijai Oarje-Finnmárkku boazodoalu agronoma bargat dainna áššiin. Sadjásaš agronoma biehttalii diimmá geasi sirdit doalu, go čuoččuhii Sárá beare maŋŋit gáibidan alcces dan doalu. ¶ 18. Sámekonferánsa Ávágis dattetge ávžžuha ahte ruoššabeale sámit galget beassat fárrui lahttun konvenšunbargguide. Ja dakko bokte sihkkarastit ahte olles sámiálbmot oččošii vuoigatvuođaid suodjalusa konvenšuvnna vuođul. ¶ Unesco álggahii 1997:s jahkásaš vahkku rávisolbmuid oahppama váste. Dat álggahuvvui Stuorrabritánnias dainna ulbmiliin ahte almmustahttit álbmoga stuora erohusaid gelbbolašvuođa dáfus, mii boahtá ovdan sosiála erohusaid bokte. Adult Learners Week lea šaddan okta dain deháleamos reaidduin movttidahttit olbmuid oahpu váldit. Badjel 40 riika leat dál beroštišgoahtán čalmmustahttit gelbbolašvuođa ja oahppanvejolašvuođaid našuvnnalaš stuoraseassama bokte okte jagis, ja eanebut leat pláneme searvat. Mediat, oasseváldit ja buotlágán berošteaddjit geavahit doaimma aktiivvalaččat. Leat olu ja máŋggabealát gaskaoamit. Norggas lea Rávisolbmuidoahpahussearvi ožžon ovddasvástádusa Oahpahus- ja dutkandepartementtas jođihit rávisolbmuid oahppovejolašvuođaid jahkásaš márkanastinprošeavtta, Rávisolbmuid oahppovahkku. Ulbmil lea movttiidahttit rávisolbmuid oaidnit oahppama ovdáneami ja eallinkvalitehta vejolašvuohtan. Gaskaoapmi lea čájehit buot oahppanvejolašvuođaid ja arenaid mat gávdnojit, ja dáinnalágiin dahkat oahppama vejolažžan ja dábálažžan. ¶ Pedagogalaš ohcangirji (Gyldendal 1974) čilge rávisolbmuidoahpahusdoahpaga ná: Rávisolbmuidoahpahus lea ovtta dáfus buot oahpahusdoaibma vuosttašgearddeoahpahusa lassin mii addá buotlágán vejolašvuođaid ovdánit iešguđetge surggiin daid gáibádusaid mielde mii eallimis lea bearrašii, virgái, servodahkii mielolbmuid ja mielássiid dáfus, dása gullá maiddái dat ahte son galgá beassat olahit rumašlaččat, jierpmálaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat nu guhkás go návccalaččat sáhttá. Nuppi dáfus lea rávisolbmuidoahpahus oassi oahppovuogádagas man ulbmil lea, láhkaregulerejuvvon vuosttašgearddeoahpahusa lassin, láhčit diliid buohkaide nu ahte sáhttet ovdánit olles eallinagi, sihke olmmožin ja servodatoasseváldin, fidnooahpahusa ja/dahje astoáiggeoahpahusa bokte. Gáldu: "Voksnes Læring" , Sturla Bjerkaker bokte, 2001 Rávisolbmuin leat iešguđetlágán rollat árgabeaivvis, sis lea eambbo ovddasvástádus ja iešguđetlágán áššit maid galget doahttalit. Danne dárbbašit rávisolbmot eambbo fleksibilitehta go mánát go galget heivehit oahpahusdili. Agiin čuovvu eallinvásáhus. Rávisolbmot dárbbašit dakkár oahpahusa mii movttiidahttá oahppamii dan bokte ahte čatnat ođđa máhtu ovddeš máhtuide ja aktiivvalaččat geavahit ovddeš eallinvásáhusaid vuođđun. Danne lea vejolaš heivehit pedagogalaš prinsihpaid ohppiid iešvásáhusa dáfus mihá eambbo go mánáide. Gáldu: Vox, Rávisolbmuidoahpahusinstituhtta Eallima oahppa ja vejolašvuođat váldit oahpu rávisolmmožin leat dehálaš prinsihpat Norgga oahpahuspolitihkas. Ulbmil lea láhčit diliid nu ahte álbmoga rávisolbmot sáhttet nannen iežaset gelbbolašvuođa. Ođastuvvon ja ođđa máhttu lea dárbbašlaš jus galget buoridit gilvonávcca ja fleksibilitehta nuppásteaddji bargoeallimis. Ođđa gelbbolašvuohta addá ovttaskas olbmui stuorát válljenfriddjavuođa ja vejolašvuođa ollašuhttit iežas sávaldagaid ja dárbbuid. Gáldu: Oahpahus- ja dutkandep. ¶ Realgelbbolašvuohta lea buot formálalaš, ii-formálalaš ja eahpeformálalaš gelbbolašvuohta mii guđesge lea. Dat mearkkaša ahte realgelbbolašvuohta lea buot máhttu ja máhtolašvuohta maid leat ožžon oahpu, bálkáhuvvon dahje bálkákeahtes barggu bokte, organsisašuvdnahárjáneami bokte, astoáiggedoaimmaid bokte dahje earaládje. Gáldu: Vox, Rávisolbmuidoahpahusinstituhtta www.vox.no Finnmárkku fylkkagielda lea almmuhan gihppaga "Joatkkaoahpahus rávisolbmuide Finnmárkkus" . Dán gihppagis definerejuvvo realgelbbolašvuohta ná: "dat máhttu, návccat ja guottut maid olmmoš lea háhkan bargoeallima, iešguđetlágán oahpahusdoaimmaid ja servodateallima bokte" . Rávisolbmuidoahpahussearvi lea ráhkadan realgelbbolašvuo_a-dokumentta. Deavdde iežat persovnnalaš realgelbbolašvuođa-dokumentta: www.vofo.no. ¶ Juovlavuotna, 9845 Deatnu Ruovttusiidu: www.aftenskolen.no Ulbmil ja doaibma: Aftenskolen Høyres Studieforbunda ulbmil lea jođihit rávisolbmuidoahpahusa oppalaš vuođus, priváhtaolbmuid ektui ja maiddái organisašuvnnaid ja eará ásahusaid ektui. Rávisolbmuidoahpahus sáhttá leat iešguđetge hámis, gos fleksibilitehta ovttaskas olbmo dáfus lea čoavddasátni. Dán vuolgá dan ulbmilis ahte rávisolbmuidoahpahus galgá olahit nu olu olbmuid go lea vejolaš, ovttaskas olbmo eavttuid mielde. Oahpposearvvi doaibma jođihuvvo nappo dainna háliidusain ahte buoridit ovttaskas olbmo máhtu, ja leat mielde lokteme sihke eahpeformálalaš ja formálalaš gelbbolašvuođa, daid surggiid siskkobealde gos áigges áigái lea dárbu. Jurdda lea ahte dát nannešii iešovddideami vuođu bargoeallimis, organisašuvnnain ja muđui servodagas. Dasto áigu Aftenskolen Høyres Studieforbund barggus bokte leat mielde nanneme ipmárdusa rávisolbmuidoahpahusa saji dáfus dálá servodagas. Dát mielddisbuktá earret eará ahte galgá dahkat dan maid sáhttá váikkuhan dihte eiseválddiid politihka, nu ahte eaktodáhtolaš organisašuvnnat ain sáhttet doalahit guovddáš saji rávisolbmuidoahpahusa suorggis. ¶ AOF Finnmárku, Poastaboksa 246, 9615 Hámmárfeasta Ruovttusiidu: www.aof.no Ulbmil ja doaibma: AOF galgá leat álbmotlaš, áigeguovdilis ja luohttevaš oahppanarena mii galgá fállat dan maid luohttámušolbmot, bargit ja bargoaddit dárbbašit sihkkaret boahtteáiggi dáfus máhtolašservodagas. AOF áigu doaimmas bokte ovddidit dásseárvvu sohkabeliid gaskka ja iešguđetge kultuvrraid gaskka ja dásseárvvu vejolašvuođaid dáfus háhkat máhtu, čeahppin dahkat miellahtuid bargoeallimii ja servodahkii, ja dahkat kulturárvvut vejolažžan olahit buohkaide. AOF vuođđoárvvut leat friddjavuohta, dássivuohta ja solidaritehta. AOF galgá leat oassin olbmuid eallimis – danne go olbmot ohppet buot eallindásiin. ¶ Myrbakken 2, 9510 Áltá Ruovttusiidu: www.frp.no Ulbmil ja doaibma: Fremskrittspartiets Studieforbund galgá bargat rávisolbmuidoahpahusain álbmotválljejuvvon olbmuid, luohttámušolbmuid ja daid organisašuvnnaid miellahtuid ektui mat leat čadnojuvvon oahpposearvái. FrS galgá addit buori ja máŋggabealát kursafálaldaga mii vástida miellahttoorganisašuvnnaid vuoruhuvvon strategiijaide ja ulbmiliidda. Rávisolbmuidoahpahusdoaimmaid ovdánahttima, organiserema ja lágideami bokte galgá FrS ráhkanahttit kursaoasseváldiid buorebut birget álbmotválljejuvvon olmmožin ja luohttámušdoaimmain. FrS galgá maiddái leat mielde ovddideami máhtu ja beroštumi politihka dáfus FrP:s ja FrU:s. ¶ Poastboksa 57, 9711 Leavdnja Ruovttusiidu: senterpartiet.no Ulbmil ja doaibma: Senterpartis Studieforbund (Sps) lea riikkaviidosaš lohkanlihttu mii dan ovdánahttima ja organiserema bokte mii lea vuođđuduvvon Guovddášbellodaga ideoainnu las galgá addit juohke ovttaskas oasseváldái máhtu ja ipmárdusa mii buorida vejolašvuođaid dasa ahte aktiivvalaččat searvat servodateallimii ja mii nanne ovddasvástádusdovddu servodatovdáneamis. ¶ 9270 Ájluokta Ruovttusiidu: www.sjosamene.no Ulbmil ja doaibma: Lea hirbmat dehálaš váldit vára jaskes dahje ságahis máhtu. Dát haliida oahpposearvi dahkat dan bokte ahte lágidit kurssaid ja oahpuid dáid vásáhussurggiid siskkobealde, mat leat geavahuvvon rittus ja riddoguovlluin. Ovttasbargá Samenes Folkeforbundain, mii bargá dan ovdii ahte dásset ja njulget erohusaid mearrasápmelaččaid/márkosápmelaččaid ja boazodoallosámiid gaskka. ¶ Myrseth 27, 9513 Áltá Ruovttusiidu: www.folkeopplysning.no Ulbmil ja doaibma: SfF bajimus ulbmil rávisolbmuidoahpahusa dáfus lea veahkehit olbmuid oažžut ovttaárvosaš vejolašvuođa háhkat máhtuid huksen dihte servodatberoštumi, solidaritehta ja oasseváldima demokráhtalaš proseassain ja kultuvrralaš doaimmain. SfF áigu bargat ain nannet iežas miellahtuid dan bokte ahte dahkat oahppo- ja oahpahusfálaldagaid nu buorren go lea vejolaš dan bokte ahte rávvet sisadieđihan- ja gárvvesdieđihanrutiinnaid dáfus, ráhkadit oahppoplánaid ja jođihit pedagogalaš ovdánahttinbarggu. ¶ Dán jagaš ráfibálkkašupmi lea mannan birasberošteaddjái Wangari Maarthaijii. Oktiibuot leat 30 miljovnna muora gilvojuvvon Kenyai. Danin ánssáša Maarthai ráfibálkkašumi, oaivvilda Nobelkomitea. Geafivuohta ja vánhurskkismeahttunvuohta leat dávjá deháleamos sivat manne máilmmis leat ollu riiddut. Professor Wangari Maarthai álggahii 30 jagi dás ovdal «Green Belt Movement» nammasaš biraslihkadusa. Biraslihkadusa bokte lea son ožžon olu olbmuid gilvit muoraid ja nie son lea gádjon olu olbmuid Kenyas nealggis ja heađis. Muhto Wangari Maarthai ii leat dušše gilván muoraid. Son lea maiddái rahčan demokratiija, olmmošvuoigatvuođaid ja ovttadássásašvuođa ovddas, oaivvilda Nobelkomitea. Dan maid son lea olahan Kenyas, oaivvilda Nobelkomitea galggašii leat ovdagovvan olles Afrihkkii. Nobel ráfibálkkašumi bokte son lea dál šaddan dovddusin miehtá máilmmi. Son lea vuosttaš afrihkkalaš nisu gii lea ožžon ráfibálkkašumi, ja lea duođaštan mo báikkálaš ja eaŋkilolbmuid birasgáhtten bargu sáhttá leat ávkin olles álbmogii. Dattetge ii sáhte duhtat dasa. Afrihkkalaš eiseválddiin lea stuorra ovddasvástádus jus guovllut eai galgga saddoluvvat. Jus eana guorbá, de dat ii šat atte borramuša olbmuide. Dat ges bohcidahttá riidduid ja vánhurskkismeahttunvuođaid. Dađibahábut orru son leame vajáldahttán ahte Afrihkkas gávdnojit álgoálbmogat. Go sisabáhkkejeaddjit ávkkástallet sin eatnamiin tinen dihtii álkimus vuogi mielde, beroškeahttá luonddu billisteamis de dat dávjá mielddisbuktá vártnuhis dili daidda olbmuide geat eallinagi lea ássan dain guovlluin. Dađibahábut Wangari Maarthai ii dohkket ahte Kenyas leat álgoálbmogat. Ná son beahttá iežas álbmoga. Dat lea duođalaš ášši. Dan sadjái go biehttalit iežas Kenya álgoálbmogiid, de livččii son baicca galgan geavahit vejolašvuođa muitalit máilbmái makkár dilis riikka álgoálbmogat ellet. Go mii dál diehtit makkár oainnut sus leat de gal ii livčče ánssášan ráfibálkkašumi. Go váldá eret vuoigatvuođaid álgoálbmogiin de son gilvá riiddu, iige ráfi. ¶ Direktoráhta lea maid árvvoštallan geatnegahtton bálvalusa. Sii leat gávnnahan ahte ii leat áigeguovdil mearridit geatnegahtton bálvalusa sidjiide geat makkárge eari bokte leat beassan doavtterohppui, danne go sii eai galgga ráŋggáštuvvot dan dihte. –Jus galgá árvvoštallat ásahit geatnegahtton bálvalusa, de fertejit maid leat buorit bealit. Earret eará sáhttá fállat studeanttaide viđát jagi rájes ahte ožžot stipeandda suohkanis dahje geassebarggu. Dákkár šiehtadus ferte dahkkot báikkálaččat. Direktoráhta čállá maid ahte Dearvvašvuođadepartemeanta ferte ovttas Oahpahusdepartemeanttain árvvoštallat galgágo fas bidjat gáibádusa dan guovtti sámi oahpposadjái Romssas ahte ohcci ferte hupmat sámegiela. Dál lea gáibádus ahte lea sámi ohcci, iige sámegielat ohcci. ¶ Mánnodaga bovdii reivve bokte Egil Utsi SáB ovdaolbmo Brita Kåvena lágidit oktasaš stivračoahkkima SáB ja KSS gaskkas, mas ságastit ahte lea go vejolaš cegget oktasaš listtu sámediggeválgii. –Mu dihte gal ožžot oidnot guktot namat listtus, go mii han gal diehtit ahte SáB lea hui nanus Kárášjogas. Deháleamos lea ovttasbargat sámediggeválggas, go SáB ja NSR olbmot leat dat seamma olbmot geain lea seamma politihkka, lohká Utsi. ¶ Duodjedutkama bokte čalmmustahtán sámi duoji. Gunvor Guttorm ¶ Duddjoma bokte lahkonit dutkama ¶ Guttorm muitala ahte son duddjo ieš beaivválaččat ja duddjoma bokte maid viggá lahkonit dutkama. –Mun geavahan iežan vásáhusaid duojárin go galggan teorehtalaččat čilget duoji, muitala Guttorm. Guttorm illuda dal, ja atná gudnin go oažžu dán allaárvosaš dutkanstipeandda. ¶ Innovasjon Norge galgá ovddidit gánnáhahtti ealáhusovdáneami olles riikkas, ja čoavdit iešguđetge guovlluid ja regiovnnaid ealáhuslaš vejolašvuođaid dan bokte ahte lea veahkkin ovddideame innovašuvnna, internašunaliserema ja profilerema. Innovasjon Norges leat kantuvrrat buot riikka fylkkain, olgokantuvrrat badjel 30 riikkas ja váldokantuvra Oslos. Innovasjon Norge Nordlándda guovllukantuvrii ohcat: ¶ Innovasjon Norge Nordlánda, man kánttorbáiki lea Bådåddjos, lea ožžon hálddašanovddasvástádusa ođđa našuvnnalaš fievrridandoarjjaortnegii mii gusto 2004 rájes, ja man vuosttaš ohcanáigemearri lea 2005 giđa. Ortnet lea dál ásaheami vuolde ja dan oktavuođas dárbbašit mii eambbo mielbargiid geat sáhttet leat mielde ovdánahttit ortnega, doaimmahit ohcan- ja áššegieđahallama, bagadallat, dárkkistit ja raporteret, ja addit dieđuid guoskevaš ohccifitnodagaide ja gozihit interneahttabáikki fievrridandoarjaga birra. Mii ohcat olbmuid geain lea alit oahppu ja geat leat roahkkadat, gergosat bálvalit, analyhtalaččat, struktuvrralaččat ja geain leat buorit ovttasbargannávccat. Buorit čálalaš ja njálmmálaš ovdanbuktinnávccat leat maid dehálaččat. Čálalaš ohcan CV:in ja mildosiiguin merkejuvvo "Fievrridandoarjja Nordlánda" ja sáddejuvvo deike: Innovasjon Norge HR-ossodat Marianne Rasmussen bokte Poastaboksa 448 Sentrum 0104 Oslo E-poasta: marianne.rasmussen ¶ Dáid skuvlaverrát siidduin besset olbmot miehta Norgga ja máilmmi viežžat dieđuid earret eará sámiid historjjás, kultuvrras, ealáhusain ja geografiijas. –Skuvlaoahppit ja oahpaheaddjit leat prošeavttaid bokte ráhkadan dáid siidduid. -Áinnas ožžot maiddái earát ge buktit midjiide dieđuid sámiid birra. –Lea maid nu ahte skuvlaverrát siidduide bohtet olles áigge ođđa dieđut, nu ahte dát siiddut eai goassige gárván ollásit, muitala Somby. ¶ FINNMÁRKKULÁHKA EVTTOHUS Dii. 0900 Ruovttoluottamáhccan vai boahtteáiggi láhkaárvalus Sekveansa jođiheaddji doktorand Laila Susanne Vars Álggahanlogaldallan Dii. 0930 Makkár váikkuhusat lea Finnmárkkuláhka evttohusas Sámi vuoigatvuođalávdegotti viidasit bargui, Kirsti Strøm Bull bokte, professor og mielláhttu Sámi vuoitgatvuođalávdegottis. Dii. 1000 Levgen ja Sámi Soga Lávlla, mánáidkoara Dii. 1015 Lappekodisilla, historjjálaš maŋosgeahčasteapmi Steinar Pedersen bokte, historihkkár ja beaivválašjođiheaddji Sámi ealáhus ja guorahallan guovddážis. Dii. 1045 Historjjálaš ovdáneapmi Nordlánddas /boazosápmálaččat kontra dálonat Johan Petter Røssvold bokte, boanda og mielláhttu Sámi vuoigatvuođalávdegottis Dii. 1105 Gilisearvi – ”Mii hálidit nugo Čáhpuhis lea” Dii. 1115 Čoahkkáigessu ja digáštallan Dii. 1130 Gáffe Dii. 1200 Ođđá Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargu, Else Grete Broderstad bokte Dii. 1220 Páneladebáhtta Dii. 1300 Konferánssa čoaikkáigeassin vuosttašamanuensisa Ánde Somby bokte Dii. 1330 Gaskabiebmu kultuvrralaš čájáhusaiguin ja konferánssa loahpaheapmi ¶ Ođđa sisabuktináigemearit "Ealáhusdolliid jna. vearrodieđáhus" , "Oasusservviid, árvobáberfoanddaid, báŋkkuid jna. vearrodieđáhus" ja "Sisaboahtodieđáhus - Tax Return" dieđáhusaid galgá 2004 rájes sáddet sisa ovdal miessemánu 31. beaivvi jus vearrodieđáhus mildosiiguin sáddejuvvo elektruvnnalaččat www.altinn.no bokte. Jus báhpira bokte buvttát vearrodieđáhusa de lea áigemearri njukčamánu 31. beaivvi. ¶ Plána- ja huksenlága §30 mielde dieđihuvvo dákko bokte ahte Statskog lea bidjan johtui huksenplána Lávkajávrái Davvi bartaguvlui E6 lahka, Skuvvanvári lulábealde. Ulbmil dáinna plánain lea láhčit dili nu ahte sáhttá cegget sullii 15 ođđa bartta dán guvlui. ¶ Plána- ja huksenlága §30 mielde dieđihuvvo dákko bokte ahte Statskog lea bidjan johtui huksenplána Roddinjárgga bartaguvlui Porsáŋgguvuona nuorttabeallái. ¶ Sátnejođiheaddji Vigdis Hjulstad Belbo ii leat sihkar heive go ášši álbmotjienasteapmái. Son oaivvilda ahte lea politihkkáriid ovddasvástádus vuhtii váldit lullisápmelaččaid beroštumiid, dannego lullisápmelaččat leat minoritehta Snåasas. –Mii eat oza beassat guovttegielat suohkanin jus ruhtadeapmi ii leat čielggas. Mu mielas galggašii baicca Ovddádusbellodat oaidnit vejolašvuođaid das ahte doarjut lullisámi kultuvrra. Dat lea juo buktán ollu buori Snåasai, lohká sátnejođiheaddji Trønder-aviisii. Vaikko suohkanstivra vállje hilgut álbmotjienasteami, de sáhttá Ovddádusbellodat oažžut gáibádusas čađa dan bokte ahte čohkket 300 vuolláičállaga Snåasas. ¶ Lohken Min Áiggi ođđasiid geatkkiid goddimis, muhto in gal ádden mii lea dat "kontroversiealla" bivdu .... De bláđestin ođđa siiddu ja doppe lei čállon stuorra buvstávain "Njoahcivuohta dagahii oahpu ovdii " Dánge cealkaga in ádde, in veháge ... maid dat njoahcivuohta dagahii oahpu ovdii ? In gal gillen lohkat deavstta dárkileapput, muhto deavstta siste oidnui duot seamma dajahus. Árvideamis dat, guhte máhttá dárogiela ádde duon cealkaga, muhto suomabeale olbmuide duot dajahus ii leat áddehahtti ... dagahii váttisvuođaid, ájáhallan goaridii oahpu, oahpahus gillái njoazes doaimma dihtii , .... in dieđe mii heivešii dákko muhto sihkkarit gávdno sámegiel čoavddus dasa. Leago Min Áiggi doaimmahagas giellakonsuleanta dahje olmmoš guhte logašii deavsttaid ovdal prentema? Sámegielat bláđit galggašedje leat njunužis gáhttemin giela. Okta buorre vuohki eastit norwegismmaid livččii ahte dis livččii suomabeale olmmoš guhte logašii deavsttaid. Otnábeaivve máilmmis dat ii válddašii nu olu áiggi ahte iigo dan sáhtášii dahkat ... Dieđusge dat vehá máksá, muhto nuppe dáfus váikkoha bláđi "imagoi" ja diekko bokte vuovdinloguide. ¶ Statens Medieforvaltning almmuha dákkobokte vejolašvuođa ohcat konsešuvnna báikkálaš TV:i Finnmárkkus. Áigodat bistá gitta 31.12.2009. ¶ — Mun doaivvun mii ságastallamiid bokte sáhttit lahkanišgoahtit guhtet guimmiideamet, vástida Helleland. ¶ – Dáid dárkkistemiid bokte leat gávnnahan dárbbu divvut Kárášjoga šaldi. Muhto ii dás leat mihkkege dramatihkaid. Vaikko šaldi lea boaris, de ii oktage dárbbaš ballat rasttildit šaldi, lohká Haile Hansen. ¶ Dutkamuš árvvoštalla dálá lahkonanvuogi, mas vuolggasadjin lea dávjá dat ahte eamiálbmotstudeanttat ja sin kultuvrrat adnojuvvojit "váttisvuohtan" , mii čovdojuvvo juogo vuođđudemiin erenoamáš oahppoprográmmaid ja bálvalusaid dahje vuordámušain ahte eamiálbmotstudeanttat sirdašuvvet iežaset kultuvrras akademalaš kultuvrii ja moderna diđolašvuhtii. Su dutkamuš deattuha ahte eamiálbmot-oahput eai čoavdde akademalaš diehttemeahttunvuođa, muhto lea vuohki mainna universitehta ja dan ovddasteaddjit sáhttet geassádit ovddasvástádusas ja nu joatkit diehttemeahttunvuođa árbbi. Kuokkanen dutkamuš evttoha ođđa rámaid dasa movt ráđđejeaddji máilmmegovat galget váldit vuhtii eamiálbmogiid vugiid ipmirdit, dovdat ja dulkot máilmmi. –Dál dilli lea dakkár ahte universitehtamáilbmi ii leat máŋgii oba gullange eamiálbmogiid máilmmeoainnuid dahje filosofiijaid birra, muitala Kuokkanen ja lohká ahte go eamiálbmogiid gullevaš olbmot geahččalit buktit ovdan oaiviliiddiset ja oainnuideaset iežaset máilmmegovaid bokte ja vuođul, de earát eai juogo ádde sin dahje dulkojit sin boastut. Áidna molssaeavttun sis lea "jorgalit" iežaset máilmmegovaid váldovuogadaga vugiide áddet máilmmi, čilge Kuokkanen ¶ – Prošeavtta bokte mánáid dáiddamáhttu loktana. Prošeakta lea maiddái dehálaš sámegiela dafus. Go mii deaivvadit dán láhkái Suoma beale olbmuiguin, de sámegiella lea min oktasaš giella, lohká Anja Somby. ¶ "It galgga nu álkit gierdat dan vearrivuođa mii ii čuoze dutnje alccet" . Dat šattai vuolggasadjin munnje Hivand-áššis dahje dainna aviissain maid Sámediggi almmuhii nissonolbmuid áššiin golggotmánu 2003:s. Mu álgga dás lea ahte leat boastut meannudan sámi bifiila nissonolbmuin ja danne mannen sámi mediaide áššiin ođđajagimánu dán jagi. Dadjen buot sámi politihkkalaš vuogádaga leat loavkkašuhttán sin geain leat mentála dearvvašvuođa váttisvuođat ja sin geat eai leat heterofiillat sámi servodagas - ja mun šállošin iežan politihkkalaš loikkasvuođa dán áššis. Sámi servodagas lea vel ollu bargu dahkat vai boađáše eambbo albmosii eai ge livčče nu issorasat dakkár áššit go psyhkalaš váttisvuođat ja seksuála gullevašvuođat. Mu politihkkalaš vuohki lei ahte in jáhkkán sámi media ja sámi organisašuvnnaid nagodit doarvái garrasit politihkkalaččat bágget sámi eiseválddiid dán loavkkašuhttima njulget. Danne ohcen doarjaga Landsforeningen for Lesbisk og Homofil Frigjøring (LLH) doarjaga. Mus leat singuin leamaš golbma čoahkkima. Vuosttaš čoahkkin lei diehtojuohkinčoahkkin mas ledje mielde LLH ja Mental Helse. Dán čoahkkimis bivden goappeš organisašuvnnaid čállit reivve Sámediggái ja bivdit čilgehusa sin dilis sámi servodagas geat leat homofiillat ja geain leat psyhkalaš váttisvuođat. Dan čoahkkimis daddjojuvvui ahte Mental Helse ja LLH galget čállit oktasaš reivve. Nuppi čoahkkimis lei maid loavkkašuvvon Hivand mielde. Ja dalle lei dušše LLH mielde. LLH hálidii gullat su muitalusa ja nu sihkkarastit ahte lea riekta mannat dobbelii dáinna áššiin. Goalmmát čoahkkimis ledjen mun okto LLH kantuvrras ja dalle mun muitalan obbalaččat movt áššiin manná. Dasa lassin de lea mus leamaš čoahkkin Stuoradikki boradanlanjas Bargiidbellodaga áirasiiguin - guovvamánu 6. beaivvi juste maŋŋel go ledje sámiálbmotbeaivvi čalmmustuhttán ja Løvebakkenis levgen sámi leavggain. Muđui de bođii sámediggepresideanta soaittáhagas Stuoradikki boradanlatnjii dakka maŋŋel go leimmet álggahan čoahkkima. Presideanta bođii diehttalasat mu lusa ja sávái lihku beivviin - ja nu dieđus oinnii áššebáhpiriid ja aviisačállosiid lebbejuvvon beavdái - maid son dalle jurddašii? Go Sámediggeráđđi lei almmuhan iežas čálalaš šállošeami de mun dieđihin LLH:ii telefuvnna bokte dan ja bivddán sin atnit ávkin daid lihkadusaid mat leat, ahte sii galggaše čállit prošeaktaohcamuša mas livččii ulbmilin homofiliija dahkat unnit várálažžan, muhto das galgá leat sámi legitimitehta ja nu mun namuhin Risten Ravdna Hætta ja su organisašuvnna. LLH lea bivdán Finnmárkku fylkkasearvvi ráhkadit dan ohcamuša. Risten Ravdna Hætta riŋge munnje duorastat eahkeda cuoŋománu 15. beaivvi ja mun muitalan sutnje dan maid das ovdalis čállen. Mun ipmirdan Ristena oaivvildit ahte su fierpmádat galgá fuolahit sámi legitimitehta ja ahte son hálida čielggadit sin rolla LLH ektui. Mun evttohan oktasaš čoahkkima danne go orun dovdame gamus muhtin smávva váttisvuođaid, ja jurddašan maid ahte buorit fámut eai berre juhkkojuvvot. Mun ipmirdan de ášši dainna lágiin ahte Risten miehtá čoahkkima doallat. Beaivvi maŋŋel riŋgen mun LLH:ii ja sii hálidit čoahkkima doallat. De sádden mun sms-a Ristenii ahte LLH miehtá doallat čoahkkima. Ja dies lea ášši dál. ¶ Riddu Riđđu searvi lea mearridan ásahit sierra guossohanfitnodaga: Riddu Riđđu Reaŋggat AS, mas lea ovddasvástádus buot biebmo- ja juhkamušguossoheapmái festivála oktavuođas. Ulbmil fitnodagain lea ahte dat galgá dahkat festivála buoret buvttan dan bokte ahte nannet festivála profiilla ja addit buriid biebmokultuvrralaš vásáhusaid olbmuide, ja seammás addit sisaboađuid festiválii. Fitnodat vuoruha báikkálaš biepmu ja biebmoávdnasiid, ja ekologalaš biepmu. Festivála háliida maid álggahit ođđa bargosajiid nuoraide dakko bokte ahte hukset fálaldagaid maiddái olggobealde festivála. Maŋemus jagiid lea Ája sámi guovddážis leamaš guossohanvuoigatvuohta festiválas. Riddu Riđđu fálai Ájai leat 50 proseanta mieleaiggádin ođđa fitnodagas, muhto Ája ii searvan dasa. Riddu Riđđu ja Ája leat dál šiehtadallame ođastit biebmoguossohanšiehtadusa. Ođđa fitnodaga stivrajođiheaddji lea Martin Urheim. ¶ Sis-Tromssa báhčinšilju Meavki lea okta dain guovlluin gos Suodjalusa doaimmat leat nuoskkidan lossametalaiguin boazoguohtun guovllu. Suodjalusa huksendoaimma gelbbolašvuođaguovddáša bajitinšenevra, Rune Søyland, biehttala NRK Sámi Radio bokte daid lossametallaid váralažžan bohccuide. –Guovllus eai leat badjelmeare ollu metallat eaige bohccot oba guođoge dien guovllus Meavkkis, čuoččuha Søyland. Søyland ii loga maid Hálkavári báhčinšilju nuoskkideami váikkuhit mangeláhkai guohtumiidda. ¶ Jus áiggut eambbo dieđuid de sáhtát váldit oktavuođa Lill-Tove Otteseniin. Son lea Fylkkavisttis Várggáhis ja su sáhttá oláhit maila bokte lill.tove.ottesen@ffk.no , telefuvdna 78 96 20 76 dahje mobila 920 83 006. ¶ Jus áiggut eambbo dieđuid de sáhtát váldit oktavuođa Lill-Tove Otteseniin. Son lea Fylkkavisttis Várggáhis ja su sáhttá oláhit maila bokte lill.tove.ottesen@ffk.no , telefuvdna 78 96 20 76 dahje mobila 920 83 006. ¶ Presideantta ođđa sáhka illudahttá bellodatustiba Deanu NSR áirasa Jánoš Trostena, gii lei oalle ovttaoaivilis Hættain ahte Sámediggi ii lea bargan doarvái sámi dáloniid beroštumiid ovddas.Trosten mielas oažžu árbevirolaš sámi meahcásteapmi dákko bokte ánssu ja árvvu Sámedikkis. – Boahtte lávki maŋŋá seminára ferte dasto leat ahte Sámediggi ollašuhttá ja gárvvista Sámedikki meahcástanplána mas vuođđu geavahuvvo ollašuhttit doarjjaortnega árbevirolaš sámi meahcásteapmái, dadjá Jánoš Trosten. ¶ Sámedikki Bargiidbellodaga áirras Steinar Pedersen lea hirpmástuvvan guolástusminsttára Ludvigsena fuones Davvi-Norgga historjjámáhtu dihtii . Nils Martin Kristensen govven. –Mun lea hirpmástuvvan Bargiidbellodaga Sámedikki áirras Steinar Pedersen lea hirpmástuvvan makkár historjjalaš máhttu guolásdusministtáris Svein Ludvigsenis lea, go son čuoččuha ahte sápmelaččain ii leat historjjálaš riekti álbmorievtti vuođu mielde. –Dáppe han leat sápmelaččat orrun duháhiid jagii mielde in ge dieđe gos son lea ožžon dáid dieđuid, imaštallá Pedersen. Beahtahallan Pedersen lohká ahte son duođaid lea beahtahallan Ludvigsena vuosttaš sárdnái Sámediggái. –Son lohpida buhtasdusaid guolásteddjiide, muhto seammas son váldá vuoigatvuođaid eret guolasteddjiin geain leat smávit fatnasat go čieža mehtera. Dáinnalágiin son váldá eallinláibbi mearrasámiin ja dakko bokte maiddái sin kultuvrra, dadjá Pedersen. ¶ Nilsen mieđiha ahte muhtomin lea váttis telefuvnna bokte diehtit makkár dávda buohccis lea, ja man várálaš dat lea. –Muhto min113 heahtetelefuvnna bargiin leat nana guhkes vásáhusat dán dáfus. – Sii leat čeahpit diehtit goas duođaid buohcci dárbbaša ambulánssa dahje doaktára, lohká Nilsen. ¶ TV 2 Nettavisen lea maid almmuhan listtu mas leat fitnodagaid namat maidda leat sáddejuvvon rehkegat. Namat leat vižžon áššáskuhttimis. Fitnodagat mat leat dájuhuvvon leat sihke stuorrát, nugo Hydro Texaco ja Color Line, ja smávvát, nugo báikkálaš lieđđegávppit. Birrasii 25 miljovnna ruvnno galget norgalaččat nagodan dáinna lágiin oažžut. Eanaš rehkegat maid leat sádden leat 1.000 ja 4.000 ruvnno gaskkas. Dát gávcci olbmo ásahedje fitnodagaid main ledje iešguđet namat. Dáid fitnodagaid bokte galget eará fitnodagain gáibidan mávssu bálvalusaid ovddas maid eai leat oastán. Norgga girku Guovdageainnus ja Guovdageainnu searvegotteráđđi leat daid searvvis mat leat dájuhuvvon. Guovdageainnu girkoverdde ja girkolaš oktasašráđi beaivválaš jođiheaddji Anders A. Gaup jr. hirpmáhuvvá go Min Áiggis gullá ahte maiddái sii leat dán listtus. –Diet gal lea oba suorggahahtti, diet lea ođđa sáhka, lohká Gaup, gii ii diehtán ahte sii leat dájuhuvvon. ¶ Disco DJ Ante bokte ja Karaoke Maras - dii. 21.00 Bill: 50,- ¶ Ludvig Holberg muitofoandda stivra ohcá dákko bokte evttohasaid Nils Klim-bálkkašupmái nuorat davviriikkalaš dutkiide erenoamáš dieđalaš bargguide fágasurggiin humaniora, servodatdieđa, jussa ja teologiija. Evttohas ferte leat vuollel 35 jagi nammadanáigemearis mii lea miessemánu 1.b. 2004. ¶ –Gaski gilvá boasttuvuođaid ášši birra. Dát čuoččuhusat eai leat doallevaččat. Son árvádallá, iige sus leat vuođđu masa čujuha. Son ii leat áššálaš ii veaháge, lohká suhttan buohccindieđihuvvon sátnejođiheaddji. Son lohká duohtavuođa áibbas earán. –Duohtavuohta lea baicca ahte Norlandia-konsearna lea rahčan stuora ekonomalaš likviditehtaváttisvuođaiguin ja dárbbašedje dáhkádusruđaid njulgen dihte dan, lohká Hætta. –Munnje orru nu ahte Gaski geavaha iežas posišuvnna dárkkistanlávdegotti jođiheaddjin politihkket. Sus lea fasttes vierru meannudit ášši media bokte ovdalgo ášši lea leamaš dárkkistanlávdegottis. Son ovdalgihtii dubme, ja stivre dahje diktere eará lahtuid go cealká áššis juoidá ovdalgo ášši lea meannuduvvon lávdegottis. Jus mun livččen lahttun dien lávdegottis, de ii livčče mange veara go šaddá nivkkuhit dušše dasa maid jođiheaddji lohká. Mu mielas galggaše dien lávdegottis baicca geahččat movt jođiheaddji doaibmá ja leago son čurbošan. Hætta lohká Gaski cealkámušain sáhttit leat stuora váikkuhusaid Guovdageidnui. –Su čuoččuhus ahte ođđa ijastallansadji lea stuora gilvaleaddjin hotellii sáhttá baldit investoraid ja olbmuid geat hálidivčče hukset hotealla. ¶ Son lea ieš ain báikkálaš boanddaid searvvi stivrras, muhto lohká ahte searvi ii leat doaibman maŋimuš jagiid. Sivvan dasa sáhttá leat go ovdaolmmoš lea fárren Kárášjogas, lohká son. Lea gal nu ahte Kárášjogas dál leat dušše 17 mielkeboandda. Sullii oktagoalmmádas oassi dain leat nuorra olbmot. Dál son garrasit ávžžuha ahte sii ge váldet ovddasvastádusa boahtteáiggi eanandollui Kárášjogas, ja dakko bokte bargagohtet báikkálaš searvvis. ¶ DÁRKKISTEAPMI Njuolggadus ráfáiduhttit muhtun guovlluid Finnmárkkus boazoguohtuma vuostá Mearriduvvon Eanadoallodepartemeanttas 29.01.1985 Boazodoalloláhkavuođu bokte 09.06.1978 ¶ Riekti gávnnahii ollislaš árvvoštallama vuođul ahte ráŋggáštus šaddá jagi giddagasas, mas golbma mánu dahkkojuvvojit evttolažžan dainna eavttuin ahte bearráigehččo guovtti jagi geahččalanáiggis. Riekti lea deattuhan ahte lea dárbbašlaš garrasit reágeret go nuppi čugge niibbiin, erenoamážit dan dihte go bártnis orru dáhpin guoddit niibbi mielde. Liikká dahká riekti golbma mánu duomus evttolažžan, dan dihte go oaivvilda ahte bárdnái galgá addot vejolašvuohta oažžut ortnega eallindillái dan bokte ahte ohcá skuvlii. Bárdni lea guhkit áiggi leamaš barggu ja skuvlasaji haga. Čohkkánduomu lassin duoguštuvvojit bártni niibbit ja bárdni šaddá gokčat goluid go lea cuvken láse. Bárdni maid massá vuodjingoartta guovtti jahkái. Son ii dárbbaš iežas ekonomiija dihte máksit áššegoluid. Duopmár dán áššis lei Finn-Arne Selfors Sis-Finnmárkku diggegottis. ¶ Muittángo mun Bissojohboahtti mánná bohten Kárášjoga stuorra internáhttii. Dovden iežan amasin ja árgin. Čáppa modjás nieida ovddaldii mu muitalit ahte son lea mu fuolki. Otná dán beaivve lea dát deaivvadeapmi munnje muitui cieggan. Mari dán dagu bokte attii munnje oadjebasvuođa ja gullevašvuođa. Munnje lei su modji ja fuolkkástallan oadjudeaddji ja ráfodeaddji. Mari lei olmmoš gii álo lei smáđáhkes ja buorremenolaš. Suinna lei álohii somá deaivvadit. ¶ Buot kultuvrrain hábmejuvvojit sohkabealrollat beaivválaš bargguid bokte. Nu lea maiddái sámi kultuvrras. Mánnabajásgeassima bokte gaskkustuvvojit giella, kultuvrralaš árbevierut, árvvut, norpmat, barggut ja ámmátválljen mánnái. ¶ Sámedikki čoahkkinjođihangotti jođiheaddji, Josef Vedhugnes, lea mearridan gohččut Isak Mathis O. Hætta ságaide go gohčoda asylaohcciid ja sisafárrejeddjiid "čáhpuhin" . Somalalaš bearrašsearvvi jođiheaddji Ahmed Adam Warsam gáibida Finnnmark Dagblad bokte Hætta bivdit ándagassii, muhto dan ii áiggo Dáloniid Listtu áirras Isak Mathis O. Hætta gal dahkat. –Dan in oainne dárbbašlažžan. Čuoččun dan duohken máid lean dadjan ja válddán dan mii boahtá. Galgá leat lohpi oaivvildit maid áigu áššiid birra, lohká Hætta. Isak Mathis O. Hætta čuoččuha seamma aviissas ahte son lea ožžon ollu doarjaga Guovdageainnus. –Olbmuid mielas lea buorre go duosttan dáid áššiid váldit ovdan, lohká son. ¶ Dán guovtti vuosttaš tuvrras lohká Hans Ingvald Hansen leamaš mielde eanaš skuvlaohppiid. Ođđa ruvttu leage heivehuvvon skuvlavázziide, go bearjadaga vuolgá Kárášjogas dakka maŋŋá skuvlla, ja sotnabeaivvi lea ges vuolgin áigi maŋŋeleappot, vai mátkkošteaddjit besset leat ruovttus guhkkit vahkkoloahpa. –Ovdal šadde ollusat vánddardit Áltá bokte go galge Guovdageidnui dahje Kárášjohkii, muhto dál oatnu dat gaska 35 miillain ja hálbu maiddái dan mielde, mojohaddá bussevuoddji Hans Ingvald Hansen. ¶ Juo, mii diehtit ahte dábálaš báŋkoseastimis lea vuollegis reantu ja unnán vuoitu! Váldde oktavuođa minguin BMB birra. (báŋkoseastin børsvuoittuin) BMB bokte oaččut oasi oasusmárkanis mii dál lea loktaneame, seammás go dus lea báŋkku dáhkádus vuođđun. Jus oasusmárkan njiedjá, de leat dáhkiduvvon oažžut ruovttoluotta ruđa maid ieš leat máksán. www.snn.no ¶ Maŋemus jagiid lea sámegiella ja kultuvra fas gártan oidnosii – filmmain, TV:s, skuvllas ja Sámedikki bokte ja maid dainna go mii ávvudit sámiálbmotbeaivvi guovvamánu 6. beaivvi. Munnje lea sámiálbmotbeaivi dakkár beaivi goas lea vejolaš ávvudit girjáivuođa ja ovttadássásašvuođa. Dat beaivi dakkár demokratiija ávvudeami várás mas maid lea sadji unnitálbmogiidda. Dan beaivvi mii galgat atnit dasa ahte čohkket olbmuid, eat ge dasa ahte muvrraid cegget. Dat lea dat beaivi goas sáhtti árvvus atnit sagastallama gaskal olbmui ja álbmotjoavkkuid geain lea gulahallanattaldat, geat sáhttet deaivvadit guhtetguoimmiideasetguin árvvasvuođain ja dohkkehemiin. Dat beaivi geatnegahttá min servodaga addit buohkaide vejolašvuođa bisuhit ja ovdánahttit iežaset kultuvrra, iežaset giela ja iežaset identitehta. ¶ Dagfinn Høybråtena vuosttaš cealkámuš Kristtalaš álbmotbellodaga jođiheaddjin lea juolludit 22 milljuvnna doaimmade mat eastadit aborttaid. Son hirpmáhuvvá go Bargiidbellodaga nissonlihkádus ii leat mielas dása. Dan son ii berre dahkat. Bargiidbellodaga nissonlihkadus berošta das ahte eastadit olbmuid šaddamis áhpeheapmin jus eai leat áigon. Dan mii áigut dahkat diehtojuohkima bokte ja seksuála oahpahusa bokte skuvllas. Buoret lea ovdalgihtii dahkat juoidá go easka maŋŋel. ¶ VUOIŊŊALAŠ ALTERNATIIVA: Dál lea áigi heivehišgoahtit psykiatriija dálkkodeami sápmelaččaide. Danne ferte viežžat veahki noaiddis, gii máhttá vuoiŋŋalasvuođa bokte veahkehit mirkogeavaheddjiid, oaivvildii olles panela Oslos Sámiid Searvvi semináras "Mirkogeavaheapmi ja psyhkalaš gillan sápmelaččaid gaskkas Lulli-Norggas" . Gurut bealde: Oslo gárrenmirko gelbbolašodaguovddáža direktevra Arne Schanche Andresen, Oslo Sámiid searvvi Risten Ravdna Hætta, bearašterapeuta Johan M. Gaup, Dearvvašvuođa departemeantta sáttaolmmoš Pål Winnæss ja dutki Gunn Tove Minde. ¶ Datte ge ii leat vel buohcceviesuin dábálaš viežžat buorideddjiid olggobealde iežaset fágafierpmádaga, vaikko alternatiivvalaš dálkkodeapmi lea dohkkehuvvon medisiinnalaš dálkkodeami bálddas. Jus buohcceviessu háliida noaiddi veahkkin, de fertejit viežžat su olggobealde iežaset organisašuvnna ja dan oktavuoŋas lea dutki Gunn Tove Minde mielas dehálaš ahte sápmelaččat ieža besset válljet noiddiid. –Mun lea ovdalaš bargguid bokte vásihan ahte ii lean nu álki gávdnat dohkalaš dálkkodeddjiid. Muhto váttisvuohta gávdnat dohkalaš buorideddjiid ii lean min iežamet fágabirrasis, sámi fágabirrasis. Váttisvuohta lei ahte guovddáš dearvvašvuođaeiseválddit eai luohttán sámi gelbbolašvuhtii; ahte mii diehtit gii lea dohkalaá buorideaddji, ja gii ii leat, lohká Minde. Jos dearvvašvuođadirektorahta dohkkeha geavahit noaiddi psykiatriijas, de oaivvilda Minde ahte sámi fágabiras galgá ieš beassat válljet daid. ¶ Maŋemus jagiid lea sámegiella ja kultuvra fas gártan oidnosii – filmmain, TV:s, skuvllas ja Sámedikki bokte ja maid dainna go mii ávvudit sámiálbmotbeaivvi guovvamánu 6. beaivvi. Munnje lea sámiálbmotbeaivi dakkár beaivi goas lea vejolaš ávvudit girjáivuođa ja ovttadássásašvuođa. Dat beaivi dakkár demokratiija ávvudeami várás mas maid lea sadji unnitálbmogiidda. Dan beaivvi mii galgat atnit dasa ahte čohkket olbmuid, eat ge dasa ahte muvrraid cegget. Dat lea dat beaivi goas sáhtti árvvus atnit sagastallama gaskal olbmui ja álbmotjoavkkuid geain lea gulahallanattaldat, geat sáhttet deaivvadit guhtetguoimmiideasetguin árvvasvuođain ja dohkkehemiin. Dat beaivi geatnegahttá min servodaga addit buohkaide vejolašvuođa bisuhit ja ovdánahttit iežaset kultuvrra, iežaset giela ja iežaset identitehta. ¶ Earret ođđasiid, de leat Min Áiggi ruovttusiiddus iešguđetlágan liŋkkat. Dáppe oaidná geat barget Min Áiggis, ja oažžu sin telefunnummariid ja e-boastta čujuhusa, jus áigu cavgilit áššiid. Sáhttá aviissa diŋgot interneahta bokte ja cavgilit áššiid maid háliida ahte Min Áigi galgá čállit. Oažžu maid dieđuid almmuhanvejolašvuođaid ja almmuhushattiid birra. Muđui leat veahá dieđut Min Áiggi birra. Váldodoaimmaheaddji Nils Henrik Måsø lea maid hui duhtavaš go lohkkit dál besset buktit oaiviliid Min Áiggi siiddus. –Lea buorre go sáhttit áigeguovdilis gažaldagaid jearrat lohkkiin, gažaldagaid mat leat dehálaččat servodahkii. Vuosttaš gažaldat lohkkiide lea juo siiddus, dál jearrá Min Áigi "Doarjjutgo Isak Mathis O. Hætta oainnu čáhppesvarat olbmuid birra?" . –Ulbmil lea oažžut lagas oktavuođa lohkkiiguin, lohká Måsø, ja konstatere ahte Min Áigi lea juo ožžon vástádusaid gažaldahkii, vaikko siidu lea aitto doaibmagoahtán. ¶ –Mii dárbbašit Álbmotviesu, doalloviesu. Dasa leat buohkat ovttaoaivilis, muhto ii ovdan nu jođánit. Dan dihte geahččalit mii ođđa vugiin olahit beroštumi, muitala álbmotviesu stivra jođiheaddji Ellen Aina Eira bokte preassadieđáhusas. ¶ Vuosttaš jagi juolludeamit Ohcci Ožžon Boazodoallit ja eanandoallit Sážžá VGS, Tromsa 580 000 ,- St.gr./ SND Troms 507 000 ,- Ole Mathis og Berit Marie Eira, Guovdageaidnu 99 000,- Aslak Mathis og Ellen Marit S. Sara, Kárásjohka 138 000,- Inger Anita Smuk, Vuonnabahta 37 000 ,- Inger Anita Smuk m.fl., Vuonnabahta 125 000,- Mette Anti Gaup og Nancy C Porsanger, Sirbmá 145 000,- OKtasašorohat 17/18, Kárášjohka 100 000,- Mikkel Anders A. Gaup, Guovdageaidnu 46 000,- SIVA, Oktasašorohat 30/31, Kautokeino flyttsamelag, Kautokeino kommune 170 000,- Reinkjøttmarked, Marit G. Bongo bokte, Guovdageaidnu 284 000,- Arctic Rein og Vilt AS SUS, John A. Lifjell bokte, Mo i Rana 1 600 000,- Markeds- og kvalitetsutvalget for reinkjøtt 54 000,- Markeds- og kvalitetsutvalget for reinkjøtt 223 000,- Juolluduvvun supmi 1. doaibmajagis: 4 108 000,- Nuppi jagi juolludeamit Ohcci Ožžon Mathis Anders M. Sara, Guovdageaidnu 50 000,- Ellinor Guttorm Utsi, Deatnu 512 000,- Geasseorohat Sállan, Hasvik 92 000,- Mette Anti Gaup og Nancy C Porsanger, Sirbmá 19 000,- Nils Nilsen Gaup, Guovdageaidnu 119 000,- Johan JH Eira og Johan H J Eira, Guovdageaidnu 151 000,- Skáiddeduoddar-siida, Kárášjohka 200 000,- Boazoeaiggádiid Njuovahat Anders Isak Oskal bokte, Guovdageaidnu 224 000,- Annfinn, Signar og Jan Edvard Pavall, Fauske 53 000,- Neiden Rein AS, Vuonnabahta 698 000,- Skinnprodukter Kautokeino AS SUS Asllat M. Gaup bokte 186 000,- Gun Margret Utsi og Torstein Appfjell, Trofors 85 000,- Berit Oskal Eira, Tennevoll, Tromsa 85 000,- Aslak J. Anti bártniiguin, Kárášjohka 32 000,- Boazodoalloskuvla, Guovdageaidnu 110 000,- John Anders Lifjell, Mo i Rana 40 000,- Nils Mikkel M. og Josef Henrik A. Gaup, v/ OKHNF Finnmark 258 000,- Johan Andersen Eira, Guovdageaidnu 80 000,- Anne R. og Ole Thomas Baal, Skibotn 400 000,- Trollheimen kjøtt Gustav Kant bokte, Meldal 152 000,- Bernt Jåma, Snåsa 143 000,- Arktiske viltprodukter SUS Per Nils Sara bokte, Bissojohka 184 000,- Nordlandsforskning earáiguin 620 000,- Ole Thomas og Kristine Sara Gaup, Guovdageaidnu 128 000,- Samuel Petter Anti og Anne-Karin B. Anti, Trones 86 000,- Lars N. Bransfjell, Brekkebygd 138 000,- Oktasašorohat17/18 ja Kárášjoga Johttisápmelaččaid Searvi 234 000,- Sami Allaskuvla, Guovdageaidnu 202 000,- Juolluduvvun supmi 2. doaibmajagis: 5 281 000,- Dán jagáš juolludeamit 28.04.04 rádjái Ohcci Ožžon Berit Anne og Aslak JM Eira, Guovdageaidnu 857 000,- Laila Otervik, Øye 198 000,- Boazoeaiggádiid Njuovahat Anders Isak Oskal bokte, Guovdageaidnu 68 000,- Ottar Anti, Kárášjohka 129 000,- Ottar Anti, Kárášjohka 968 000,- Smuk Nesseby AS, Vuonnabahta 322 000,- Kanstafjord/ Vestre Hinnøy orohat, Lødingen 322 000,- Smuk Nesseby AS, Vuonnabahta 112 000,- Fossbakken rein AS SUS, Tennevoll 72 000,- Alf Mathis Eira og Tor Henrik Eira, Kárášjohka 223 000,- Eva Nordfjell, Røros 300 000,- Alf Mathis Eira og Tor Henrik Eira, Kárášjohka 9 000,- Inger Anita Smuk, Vuonnabahta 15 000,- Arctic Rein og Vilt AS, Mo i Rana 470 000,- Inga Karen Anne Logje Gaup, Guovdageaidnu 408 000,- Østre Namdal orohat earáguin, Limingen 90 000,- Háldi AS Lars Ole Utsi bokte, Birtavárri 983 000,- Nils Heaika Oskal, Sørreisa 76 000,- Andsvatn Reinslakteri SUS, Sørreisa 720 000,- Krampenes sesongslakteri Inger Anita Smuk bokte, Vuonnabahta 748 000,- Nils Mathis M Sara, Máze 47 000,- Geasseorohat Gearretnjarga, Guovdageaidnu 229 000,- Anders S. Buljo, Guovdageaidnu 106 000,- Anders Nils Gaup, Guovdageaidnu 201 000,- NBR, Tromsa 310 000,- Kárášjoga - ja Guovdageainnu johttisápmelaččaid searvvit 56 000,- H. Mydland AS, Tromsa 200 000,- Ragnhild Sparrok Larsen, Hattfjelldal 128 000,- Mikkelgammen AS, Mikkel Nils Sara bokte, Guovdageaidnu 73 000,- John Henrik Eira, Kárášjohka 191 000,- Árvoháhkankonferánsa boazodollui, Áltá 493 000,- Juolluduvvun supmi 2. doaibmajagis: 9 124 000,- Obbalaččat lea dan golmma jagis juhkkon 18 513 000,- ruvnnno ja dan jagi lea vel báhcán 987 000,- ruvnno. Gáldu: Innovasjon Norge ¶ Deaivvadeami lágideaddjt ledje Barentsguovllu nuoraidráđđi, Barentsčállingoddi ja Murmánskka fylkka Nuoraidlávdegoddi. Norggas oassálaste 40 nuora golmma davimus fylkkagielddas. Murmánskkas sii besse čilget iežaset bargguid birra. – Iešguđet doaimmaiguin hástaleimmet nuoraid boahtit min standii. Mii duhppiimet ulluid, ráhkadeimmet čoavddaháŋkkaid ja lágideimmet njoarostangilvvuid, muitala Romssa 4H-bargi Anne Kari Eliassen. Deaivvadeami ulbmil lei earret eará oažžut eambbo rájákeahtes ovttasbarggu nuoraid gaskii. Dál juo ráhkkanit ođđa deaivvademiide boahtte jagi. Dalle galgá deaivvadeamis leat álgoálbmotprofiila. Deaivvadeami bokte sii doivot nuoraid oahpásmuvvat riikkaid iešguđetlágan kultuvrraiguin ja árbevieruiguin. Ovdamearkka dihtii árbevirolaš musihkka, dánsumat, biktasat, eallinvuohki ja humora. – Muhto maiddái ovttaláganvuođaid lea dehálaš deattuhit, muitalit nuorat. ¶ Paulsen ja Lindbach leaba Árran julevsámi guovddáža bokte ožžon gáiddusoahpahusa julevsámegielas. Lindbach lea oahppin Sortlátti joatkkaskuvllas, gos lea akto sámi oahppin. Son ii beasa hupmat giela ovttainge doppe ja nu ovddidit vel eanet giela. - Dovddan iežan hui akto, ja sámegiela gulan dušše sámegieldiimmuin. Lea váttis oahppat giela bures dáinna lágiin. Danne veahá balan hupmamis julevsámegiela olbmuiguin. Muhtimiin leat alla gáibádusat ja cuiggodit jus hupmá boastut, dovddasta Arnhild Lindbach, ja lohká ahte olbmot galggaše baicca rámidit daid geat geahččalit oahppat giela, danne go giella lea áitojuvvon. Maiddái Lindbachas lea dárogiella eatnigiellan, muhto lea oahppan skuvllas álggos davvisámegiela ja maŋemus njeallje jagi ges julevsámegiela vuosttašgiellan. ¶ Prošeaktajođiheaddji Toril Johansena bokte 10.06.04 ¶ Boazodoalus leat unnán nissonat geat leat beaivválaččat boazobarggus. Oktiibuot leat Norggas 550 doalu. 78 daid doaluin gullet nissoniidda, eará sániiguin 14 % . Agis 21-40 leat 160 olbmo, dáin leat fas 142 álbmá ja 18 nissona. Suoidnemános ásahii boazodoalohálddahus virggi mii earenoamážit galgá bargat nissonáššiiguin. Son galgá earet eará čohkket dieđuid nissoniid birra. Ekonomalaš sivat lea okta sivain go nu unnán nissonat leat boazodoalus. Easka 1998:s bođii boazodoallošiehtadusa bokte sierra doarjja nissonolbmuide, nammalassii náittosguoibmedoarjja mii lea 22.500 ruvnnu. ¶ Boazodoaloagronoma Anny Sara dáhttu čoahkkima 16C-orohagain, Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin ja Boazodoalohoavddain Jon Meløyain, go orohat lea heahtedilis sihke ekonomalaččat ja sosiálaččat. Nuorta-Finnmárkku Boazodaollohálddahus duođaštit, ahte buohkat Láhtinsiidda, 16c orohagas, leat ohcan luvvet doalloovttdagaid, máid boazodoallošiehtadusa bokte sáhttet dahkat doaibmabidjoorohagain. ¶ Maŋemus áiggiid lea media bokte boahtán ovdan ipmárdus ahte mánáidgárdemávssut suohkanis leat loktanan. Dát ii leat riekta. Suohkanstivra lea mearridan buoret sosiála profiila ođđa mánáidgárdemávssuid ektui mat doaibmagohtet ođđajagimánu 1. beaivvi 2001. Dát mielddisbuktá ahte studeanttat, akto fuolaheaddjit ja earát geain lea unnán sisaboahtu mákset unnit go mánát leat mánáidgárddis, ja sii geain leat guokte bálkká ja dinejit buorebut mákset dieđusge eanet. Bargiidbellodat oaivvilda ahte dakkár mánáidgárdepolitihkka lea riekta ja addá buot mánáide suohkanis eanet seammalágán vejolašvuođa. Dát sáhttá earret eará mielddisbuktit ahte akto fuolaheaddjit ožžot buoret ekonomalaš vuođu. Vejolašvuohta beassat bargat ja dahje háhkat alccas oahpu lea buoret go dákkár mávssut bohtet. Dán mearridii suohkanstivra: Čuovvut álbmotoaju vuođđosupmi ja mas brutto dienas biddjo vuođđun: Dienas 150 000,- ja unnit mákset 1275,- mánnui. Dienas 150 000,- rájes 295 540,- rádjái mákset 2231,-. Dienas 294 540,- rájes 441 000,- rádjái mákset 2976,-. Dienas 440 000,- ja eanet mákset 3433,-. Vuolideapmi mávssus go leat máŋga máná mánáidgárddis joatká nu go ovdal 50 % vuolidemiin nuppi mánás ja 75 % vuolidemiin goalmmát mánás. Dálá mávssuid mielde mákset buohkat 2140 ruvnno mánnui dine go 80 000,- mánnui vai 400 000,- mánnui. Mu mielas dákkár mávssut addet bonju juogadeami servodatfálaldagain. Guovdageainnu suohkan berrešii oažžut stuorát servodatlaš vuoittu go bohtet mánáidgárdemávssut mat addet vejolašvuođa buohkaide. Seammalágán juogadeapmi mánáidgárdesajiin lea sihke riekta ja dehálaš politihkka, erenoamážit boahtteáiggi bearašpolitihka ovdáneami/plánema ektui. Suohkanis leat ollu akto fuolaheaddjit. Lea dehálaš ahte suohkana bearaš politihkka láhčá vejolašvuođa oažžut nu máŋgasiid go vejolaš bargui/ohppui. Erenoamážit guoská dát nuoraide, sii han leat min boahtteáigi. Brita Carina Hætta ¶ Min čállosis mas lei bajilčála "Bissehit njuovvangáibádusproseanttaid dál" mii lei Min Áiggis skábmamánu 1. beaivvi, lei meattáhus. Dan čállosis váillui olles dajaldat, eat ge mii dan fuomášan ovdal go lei aviissas. Soames olbmot leat boastut ipmirdan ovtta oasi čállosis, ja dan geažil lea dárbu njulget boasttuvuođa. Mii bivdit ahte meattáhus divvojuvvo ja váldo mielde aviisii čuovvovaš divvumiin ja lasáhusain. Divvun: Álggugeahčen nuppi oasi galgá leat ná: Lea unohas ja vuoigatmeahttun go muhtumat ožžot doarjaga ja earát fas eai oaččo. Stáda moalkás ja garra gáibádusat sáhttet maiddái váikkuhit dan guvlui ahte olbmot geat vuvdet proseantta, dego áráhallat čiehkat boazologu vai oláhit doarjagiid. Muhto ferte muitit ahte eanaš olbmot eai dan daga. Nuppi bealis...... Lasiheapmi: Otná boazodoalloláhka lea divodeami vuolde. Dan geažil lea erenoamáš dárbbašlaš ahte GBF cuiggoda ja čujuha njuolga áššiide mat leat vuoigatmeahttumat ja maiguin stáda lea otná lága (1978 Boazodoalloláhka) bokte fievrredan háddjen- ja stivrenvuogi. Daiguin vugiiguin lea stáda garrasit dáruiduhttán, ja lea dál oalát goarideame ja billisteame stuorámus sámi árbevirolaš vuođđoealáhusa. Čujuhan maiddái omd. doalloovttadat (driftsenhet) dajaldahkii, doarjjanjuolggadusaide, njuovvangáibádusaide ja nu ain, mat sirrejit olbmuid bearrašis, ja siidaguimmežagaid. Diet namuhuvvon dajaldagat buktet unohisvuođaid ja sáhttet maiddái maŋážassii buktit riidduid; vieljažagaid ja oappážagaid gaskii ja nu ain. Dat ii leat dohkálaš! Boazodoalloláhka ja njuolggadusat fertejit heivehuvvot sámi eallinvuohkái ja árbevirolaš rivttiide, maiddái mii guoská ovttaskas olbmui. Mii gáibidit iežamet árbevirolaš ovttadássásašvuođa, mii mis lea váldon eret 1978-lágain, mielde ođđa boazodoalloláhkii. Dat ii mearkkaš kommunistalaš ovttadássásašvuođa mas buohkain leat ovtta mađe bohccot ja buohkat leat ovttaláganat. Dat ii leat sámi vierru. Sávvat ahte sii geat leat mielde láhkadivodeamis, gávdnet buriid čovdosiid mat hehttejit vealaheami, dáruiduhttima, háddjema ja ealáhusa illásteami. Karen Marie Eira Buljo, Guovdageainnu boazodoallonissonolbmuid fierpmádaga ovdaolmmoš ¶ SÁPMI: –Stuorra oassi dáin geat oahpahit julevsámegiela mánáide Divttasvuonas leat oktoeatnit, muitalii Árrana julevsámi guovddáža bargi Lars Andreassen Sámi allaskuvlla giellasemináras dán vahku. Andreassen diđii maid eará buriid ođđasiid gaskkustit seminára guldaleddjiide. –Divttasvuonas leat dál sullii 50 sámegielat máná. 20 máná lohket sámegiela vuosttaš giellan skuvllas ja guovllus leat guokte sámi mánáidgárddi. Dákko bokte lea gielladilli buorránan sakka maŋimuš logi jagi, muhto Andreassen váruhii maiddái ahte dát 50 máná eai leat go okta goalmmát dahje njealját oassi guovllu sámi mánáin. ¶ Sápmelaččat: 2000 dain Lujávrri gielddas 938 Sámegielhállit: 4-500 Giellajoavkkut: Ruošša beale Sámis leat njeallje sámegiela; gielddasámegiella, darjjesámegiella, ahkkilsámegiella ja nuortalašgiela njuohttejávresuopman. Árvvoštallan: Ahkkilsámegielas ja njuohtejávresuopmanis ii leat goappásge eanet go okta hálli. Darjjesámegiela eai hála go logimat olbmo geat eatnašat leat boarrásat. Dađibahábut orrot dát gielat jápmimin dáid boares olbmuiguin. Gielddasámegiela hállet fas 4-500 olbmo. Dain árvvu mielde 40 máná ja nuora vuollel 20 jagi. Measta juohke áidna dain orrot Lujávrris ja leat bajásšaddan badjedilis. Olggobeal Lujávrri eai leat mearkkašahtti sámegielat birrasat. Oahpahus sámegielas lea dušše ovtta eará skuvllas; Jovkkojogas/Gremichas, ja dasto lea Guoládaga Sámi Searvi lágidan kurssa Murmanskkas. Lujávri báhcá dakko bokte áidna báikin gos leat ollu sápmelaččat Ruošša bealde, ja dáppe orrot eanaš gielddasámegielhállit. Muhto maiddái Lujávrris leat sámit čielga unnitlogus. Eai dáppege báljo leat almmolaš sámegielat fálaldagat: 1. Sámegiella ii leat almmolaš giella gieldda hálddahusas. Eaige leat sámegielat bargit doppe. 2. Boazodoalus barget 95 sápmelačča. Dattetge eai leat Tundra Sovkhosa hálddahusas sámegiel bargit. 3. Sámegielat radiofálaldat lea 20-60 minuhta vahkus, áviisafálaldat ii leat. 4. Skuvllas oahpahuvvo sámegiella dušše moadde diimmu vahkus 1.-4. luohkás. 5. Oahpahus lea amasgiellan maiddái mánáide geain lea sámegiella eatnigiellan. Sihke oahpponeavvodilli ja dáhttu addit buoret fálaldaga lea hui váilevaš. 6. Olbmuin lea uhcan diehtu guovttegielatvuođas, ja heajos áddejupmi sámegiela dilis. Dattetge lea vejolaš Lujávrri sámiin dáhttu ovddidit giela, juoidá mii lea buorre mearka. Veaháš buoret almmolaš fálaldagat ja eanet diehtojuohkin guovttegielatvuođas livččii váikkuhan olu buoret guvlui. ¶ Finnmárkku fylkamánni Gunnar Kjønnøy lea čájehan beršotumi mii duođašta ahte Finnmárkku eiseváldit váldet duođas boazodoalu dili. Son lea reivve bokte bivdán Eanandoallominstara veardidit ruhtaveahki boazodolliide geat gillájit eanemusat. Min mielas lea dákkár beroštupmi fylkka bealde máilmme dehálaš. Earenoamážit dan dihte go fylkamánni váldá oasi boazodoalli beaivválaš váttisvuođain, dan váttis ekonomálaš dilis. Min mielas lea máilmme positiiva mearkkašahtti go fylkamánni váldá olmmošlaš dili vuhtii. Go fylkamánni lea oaidnán ahte boazodoallit dárbbašit ruhtaveahki, de dat galggašii garra signálan guovddáš eiseváldiide. Earenoamážit čájeha fylkamánni proffavuođa go ii álgge digaštallat mii lea dagahan boazodoalu váttisvuhtii. Vaikko dasa sáhttet leat máŋga siva, nu movt mii oaidnit boazodoallohoavdda ja boazodoalloorganisšuvnna nákkáhallame. Mii dál de leš sivvan boazodoalu váttisvuhtii, de leat goit ealáhusas olbmot geat šaddet gillát. Dan dihte lea sidjjide máilmme mávssolaš go fylkamánni ovddida sin dili departementii. Mii jáhkkit maid ahte fylkamánnis leat buorit váikkuhanvejolašvuođat departemeantta ektui, go sus lea čielga geaidnu guovddášeiseváldiide, juste dan dihte go lea fylkamánni. Mii jáhkkit dat seminára maid fylkamánni lágiidii Deanus mannan vahku, lea boktán dán beroštumi su bealis. Mii jáhkkit dát seminára muđui ge váikkuhii garrasit eará eiseváldiide. Dákkár áŋgiruššan maid fylkamánni dál čájeha, addá dávjá olbmuide dan ipmárdusa ahte lea ávki ovddidit iežaset váttisvuođaid. Mii eat jáhke olbmuid dovdat dan seamma ávkki Sámedikkis, dieđusge dan dihte go Sámediggi ii hálddaš vel boazodoalloáššiid, muhto eanemus dan dihte go Sámedikki bealis ii gullo mihkkege čielgasit váttisvuođaid birra. Olbmot geat leat šaddan ná váttis dillái, go boazodoalloealáhusas lea dál, dárbbašit duođaštuvvot ahte muhtin váldá vuhtii sin dili ja dahká dainna juoidá. Dan dihte lea dákkár doarjja mii fylkkamánni bealis dál čájehuvvo, máilmme mávssolaš. Boazodoalu otná váttisvuohta lea earenoamáš dilli, juste dan dihte go ealáhus gillá sivaid geažil mat leat áiggiid mielde váikkuhan dili, ovdamearkka dihte eatnamiid gáržžideapmi, boazolohku ja lágat. Dáid beliid ferte geahččat ovttas jos galgá máhttit oaidnit movt dilli lea. Ja dan dihte šaddá dilli vel váddáseabbon go iešguđet bealit eai leat ovttaoaivilis mii lea sivvan váttisvuođaide. Heijjá Irene ¶ Brita deattuha ahte dát gilvu ii leat dušše duođalaš, muhto maiddái sosiálalaš dáhpáhus. –Čiekčit lávejit iežas joavkku váldit fárrui Guovdageidnui dan vahkkuloahpa. Dalle leat maiddái hui ollu olbmot olgobáikkiin. Jus joavkkut áigot searvat cup´ii, de sáhttet interneahta bokte dieđihit. Nilut Joavkkus leat ruovttusiiddut, ja čujuhus lea: www.same.net/nilutjoavku.ss. E-mail čujuhus lea: nilutjoavku.ss ¶ ANÁR: Otne lea Sámi Info rahpandilálašvuohta Siidda Sámemuseas, Anáris. Sámi Info lea ođđa sámegiel mediafálaldat. Sámegiel teaksta-TV siidduid sáhttá lohkat Suoma TV1 oaidninguovllus ja Sámi radio interneahta siidduid bokte obba máilmmis. Doppe gávnnat beaivválaččat deháleamos ođđasiid, dáhpáhusaid ja dálkedieđuid golmma gillii. Daidda lassin Sámi Info fállá áigeguovdilis dieđuid Sámedikki, gielddaid, searvegottiid ja sámeservviid áššiin, doaimmain ja dáhpáhusain. Sáhttá maid dearvvuođaid ja lihkkosávaldagaid sáddet Sámi Info bokte. Dilálašvuođa rahpá Merja Fofanoff. ¶ Eallilan áhkku lea guossis nieiddas luhtte Revddás - ruvkegávpogis Lujávrri láhka - go deaivvan su. Dulkka bokte čilge ruoššagillii iežas gielladili, ja eallinmuitalusa. Mánnán ásai Sofia Jovkojogas - Guoládaga davvinuortta rittus. Nieidagoargu lei Danilova. –Jovkojogas leimmet buohkat sámit. In máhttán ruoššagiela - inge komigiela - go álgen skuvlii. Go oahpaheaddji čájehii govvagirjji ja dáhtui muitalit, de muitalin sámegillii. ¶ Pentti Pieski lea albma láhkai moarránan maŋŋá go cuiggodin ahte son Áššu journalistan čállá Suoma Sámedikki válgga birra, ja jearaha iežas gilvaleaddjiid. Mun lean viggan doallat áššálaš profiilla cuiggodeamis, sániiguin Pieski fas roahkaha mu áddemeahttun garrasit čállosis «Paranoijja, Paralogisma, skitsofreniija» . Vástidettiin válljen liikká áššálašvuhtii čuolastit. Ođđa lohkkiide illun sáhtán vuos geardduhit dán ášši váldočuoggáid. Pentti Pieski barggai geasset doaimmaheaddjin Áššu áviissas. Dalle čálii ášši Suoma Sámedikki válgalávdegotti birra. Dego Pieski ledje maiddái muhtin lávdegoddelahtut evttohasat Sámedikki válgii. Dakko bokte Pieski gárttai čállit válgga ja iežas gilvaleaddjiid birra, ja dat jearahii maid ovttas iežas gilvaleaddjiin. Mun čállen fas gieskat kommentára mas cuiggodin su leat sorran polithkkára ja doaimmaheaddji doaimmaid. Pieski ii oro áddemin mu cuiggodeami. Danin oainnán dárbbu buorebut čilget muhtin áššiid. 1. Lea lohpi háhkat alcces borramuša áviissa barggus. 2. Lea buorre ja mávssolaš ahte olmmoš viššá politihkket ja ovddidit servodatáššiid. 3. Journalista sáhttá maid leat politihkkár, muhto dalle lea vel dehálabbon ahte journalista lea bealáheapmi, iige čále ášši birra mas ieš lea bealálaš. Álbmot galgá diehtit ahte áviissa artihkal dahje radio reportáša lea sorjjasmeahttun journalistihkka, iige politihkalaš propaganda. Danin ferte journalista álo garvit ášši mas lea bealálaš, leašgo son politihkkár dahje ii. 4. Lea muhtimin váttis diehtit gos rádjá lea. Sáhtángo ovdamearkka dihte čállit ođđasa oappá bargosajis, dahje reportáša go lean edno fárus giđđajohtimis? Eará áššit leat fas čabočielggas. In sáhte čállit searvvi birra maid mu moarsi jođiha. Iige válgaevttohas galgga jearahit iežas gilvaleaddjiin - goitge jos lea sáhka áššis mii guoská válgii. Danin ii livčče Pieski galgan čállit Suoma Sámediggeválggas maidege. 5. Jos Áššu oaivedoaimmaheaddji anášii namuhuvvon ášši čállin veara, de livččii galgan bidjat eará olbmo čállit dan. Pieski imašta fas maid manin mun jáhkán su leat Ođđa Sápmelaš ođđa oaivedoaimmaheaddji. Geasi dat ieš muitalii munnje ahte lei váldán bláđi doaimmaheami badjelasas. Atnen su luohtehahtti gáldun, muhto ean soaitte leat gulahallan. Dan mun šállošan. Goitge giittán Pieskis buori cavgileami ovddas. Dál šaddá miellagiddevaš áššin sámi journalisttaide čuovvut gii šaddá Ođđa Sápmelaš oaivedoaimmaheaddji, mo virgi almmuhuvvo ja mo olmmoš válljejuvvo virgái. Šaddá maid hui miellagiddevaš oaidnit goas Ođđa Sápmelaš sirdojuvvo Mátta-Suomas davás nu go ovddeš doaimmaheaddji máŋggaid jagiid lea lohpidan. Dát lea áššit maid olu sápmelaččat beroštit, ja media bargu lea sidjiide muitalit duohtavuođa das. Torkel Rasmussen, doaimmaheaddji ¶ Kárášjoga girkosearvvi stivrra bealis háliidan giitit buohkaid geat leat dorjon ja addán skeaŋkkaid vuorbádeapmái, ja sin geat leat viššalit vuovdán vurbbiid, iige uhcimus sin guđet leat oastán vurbbiid, ja dan bokte ruhtadan girkosearvvi ja dahkan vejolažžan ahte oastit girkui lohkanbeavddi. Dán oktavuođas háliidan dainna sálbmavearssain sávvat buohkaide buressivdniduvvon juovlabasiid ja buori ođđajagi. "Go don min, Hearrá, bealuštat, de vuoittu doallat áinnasrat. Ja iluin oaidnit nanusin dii girku ovtto bissumin." (sálbmagirjji nr. 121. 4. vearsa) ¶ Oahpaheaddji Piera Jouni Somby jáhkká dán sága čuožžilan márkanis diehtomeahttunvuođa geažil. Son čilge ahte fáláladat lea buohkaide nuoraidskuvlla ahkásaččaide geat eai loavtte skuvllas nu bures iešguđet sivaid geažil. Danin lea Kárášjoga nuoraidskuvla ráhkadan molsaeavttolaš oahppofálaldaga. Siiddas čađahit oahpahusa masa oahppi liiko ja máid ieš lea fárus plánemin. Piera Jouni Somby muitala ahte nuorat ohppet praktihkalaš bargguid bokte teoriija oasi. Oahpahusa ožžot buot fágain, ja čađahit seammá loahppageahččalemiid go eará nuoraskuvllaid oahppit. Buot oahpahus lea huksejuvvon dohkkehuvvon oahppoplána vuođul ja oahpus ožžot seamma loahppaduođaštusa máid muđui. ¶ Galgá go sámiin sierra dálkkodanfálaldat obanassiige, ii loga Eira diehtit. Mo dan gávnnahit, fertešivčče dutkamiid bokte čájehit. Muhto Eira lohká ollislašvuohta hirbmat dehálažžan dálkkodeames. –Buotlágan institušuvnnat ja áinnas bearaš galggašii beassat mielde dálkkodeames. Sápmelažžii lea olles servodat dehálaš. Nugo mun dovddan, de lea bearaš erenoamáš dehálaš juohke oktavuođas, lohká Eira, gii váillaha ahte biddjoše johtui dutkamat sámi gárrenmirkogeavaheames ja makkár fálaldagat dasa heiveše buoremusat. ¶ Maŋemus vahkuid leat leamaš máŋga čállosa Boazodoallohálddahusa birra sihke sámi ja dáčča aviissain. Máŋga čállosa leat leamaš hui stuorrát. Dat maid birra lea čállojuvvon lea: - NIBR evalueren Boazodoallohálddahusas - Stuora boraspirevahágat ja vuollegis buvttadeapmi boazoealáhusas - Birasváttisvuođat ja váilevaš heiveheapmi boazologus guohtunresurssaid ektui - Stivrenorgánaid ovddasvástádus boazologuheiveheapmái Boazodoallohálddahus lea buot dáin áššiin leamaš čállosiid čujuhus. Ollislaš vástádus ja ságaškuššan iešguđet čállosis ii leat ávki ja boahtá geavahit ollu saji aviissain. Muhtin kommentárat muhtin čuoččuhusaide lea goitge dárbbašlaš balánssa ja duohtavuođaárvvu dihte das mii ovdanbukto. Álggos dat mii guoská NIBR-raportii. Boazodoallohálddahus ii "njuvvojuvvo" NIBR-raporttas, nugo bajilčállagat aviissain muitalit. Raporttas daddjo earret eará ahte mis lea alla gelbbolašvuohta, muhto ahte váilu kapasitehta. Dasa lassin čujuhuvvo raporttas ahte mis muhtin guovlluin lea buoridanvejolašvuohta. Čujuhuvvo earret eará ahte mis leat geahnohisvuođat váttes juridihkalaš áššiid meannudeames. Váilevaš juridihkalaš gelbbolašvuođa lea Boazodoallohálddahus ieš čujuhan maŋemus jagiid bušeahttaárvalusas, go leat bivdán bálkáruđa juristii gii lea čadnon boazodoallokantuvrraide Finnmárkkus. Muđui sáhtán dadjat ahte lea boazodoallohálddahus mii lea diŋgon raportta. Mii leat ieža válljen dan almmuhit, danne go dat lea vuđolaš ja addá máŋggabealát válddahusa boazodoallohálddahusa hástalusain. Váttisvuohta lea dušše ahte eai leat beare máŋgasat lohkan olles raportta, seammás go máŋgasat lohket aviissaid. Oaidnu NIBR-raportta birra eanaš olbmuin šattai danin seammalágan go aviissaid sensašuvdnačállosiin lea, mii fas addá dan oainnu ahte boazodoallohálddahusas váilu sihke jáhkehahttivuohta ja gelbbolašvuohta. Min árvvoštallama mielde addá raporta buori vuođu midjiide buoridit min barggu. Eará temá mii lea guovddážis lea Finnmárkku boazoealáhusa váttes dilli, stuora vahágiiguin ja ii doallevaš bivttadeapmi. Boazodoallohálddahus lea hui balus stuora vahágiid dihte mat leat boazoealáhusas. Mii áigut deattuhit ahte vahátgovva lea seagáš, mas boraspiret, lássejuvvon guohtumat ja guorban guohtoeatnamat leat dehálaš čilgenfaktorat. Daidda boazodolliide geaidda dát čuohcá ii leat vahágiid juohkin iešguđet čilgenfaktoraid mielde nu dehálaš. Min ávžžuhus guovddáš eiseválddiide lea leamaš ja lea ahte boazodoallobearrašat geaidda dát guoská galget oažžut ekonomalaš veahki. Lassin dakkaviđedoaimmaide váilevaš buvttadeami dihte, ferte bargu bidjat ekologalaš bajit boazologu vuoruhuvvot. Vai ovttaskas boazodoallobearaš ja ovttaskas boazodoalloorohat galgá sáhttit plánet boahtteáiggi, de lea eaktu ahte láhkabaserejuvvon rámmat gávdnojit, sihke ovttaskas orohahkii, ovttaskas siidii ja ovttaskas dollui. Easkka de lea vejolaš čađahit jáhkehahtti ja nanu hálddašeami boazoguohtunresurssain. Dát mielddisbuktá ahte boazodoallostivra ferte mearridit bajimus boazologu orohagaide, ja ahte orohatstivrrat fertejit mearridit rámmaid ovttaskas dollui. Boazodoallohoavda lea signaliseren vissis gierdameahttunvuođa das ahte ain váilu bissovaš boazologureguleren Finnmárkku boazodoalus. Duogáš lea go lea veadjemeahttun hálddašit vuogádaga geatnegahtton rámmaeavttuid haga ovttaskas orohahkii ja ovttaskas dollui. Dasa lassin lea duođalaš ahte eahperegulerejuvvon boazodoallu dábálaččat čuohcá daoluide main lea gaskageardánis boazolohku ja mat leat lojálat boazodoallošiehtadusa ortnegiid vuostá. Dál maŋŋel, ja nu ahte stivrenorgánaid lahtut eai galgga dovdat iežaset fallehuvvon, de ferte dákkár oktavuođas leat lohpi čujuhit ahte bissovaš regulerenráđđenvuohki ii leat vel boahtán - 22 jagi maŋŋel go ođđa boazodoalloláhka mearriduvvui 1978:s. Dát čájeha sihke váttisvuođa čuolmmain, muhto maiddái vuogádaga mii ii leat dahkan dan maid lei dárbbašlaš dahkat. Vuogádat lea danne "suovvan" baozologu stuorrut nanu boazodoalus birrasii 1980:s boazolohkui guhkkin eret nanu dásis 1989:s, ja das maŋŋil fas gahččat 115 000:ii 2000:s. Boazodoallohoavda deattuha ahte dát ovdáneapmi čájeha ahte boazoealáhusa hálddašeapmi lea leamaš beare heittot. Dás leat máŋgasat geat galggaše váldit ieškritihka, maiddái boazodoallohálddahus. Dákkár oktavuođas lea lunddolaš čujuhit dasa ahte bissovaš boazologureguleremat leat čađahuvvon máŋggain orohagain olggobealde Finnmárkku. Dat čájeha ahte bazolohku reguleremiid bokte sáhttá leat bissovaš ja nanus seamma ládje go eará luonddubaserejuvvon buvttadeapmi. Mii boazodoallohálddahusas leat mielas, ovttas earáiguin, gávdnat barggu bokte dárbbašlaš doaimmaid oažžundihte boraspiremáddodaga unnut, deattu boazoguohtunguovlluide unnut, mearridit rámmaeavttuid boazoealáhussii ja bargat oažžut bissovaš ekonomalaš rámmaeavttuid boazodoallobearrašiidda. ¶ Boazodoalus leat unnán nissonat geat leat beaivválžččat boazobarggus. Oktiibuot leat Norggas 550 doalu. 78 daid doaluin gullet nissoniidda, eará sániiguin 14 % . Agis 21-40 leat 160 olbmo, dáin leat fas 142 álbmá ja 18 nissona. Suoidnemános ásahii boazodoalohálddahus virggi mii earánoamažit galgá bargat nissonáššiiguin. Son galgá earet eará čohkket dieđuid nissoniid birra. Okta sivain go nu unnán nissonat leat boazodoalus lea ekonomalaš sivat. Easka 1998 bođii boazodoalošiehtadusa bokte sierra doarjja nissonolbmuide, nammalassii náittosguoibmedoarjja mii lea 22.500 ruvnnu. ¶ Ollu boazodoallit dovdet iežaset oaguhuvvon stáhtii. Lágaid ja reguleremiid bokte stáhta váldá sis vuoigatvuođaid eret. Muhtin boazodoalli oaivvilda ahte dát lea čiegus rasisma. Ja čiegus rasisma lea ge su mielas buot vearrámus danne go dan vuostá lea váttis soahtat. Evttohuvvon doaimmaid maid bággejit boazodoalo ealáhussii boahtte jagi lea ovdamearka dán rasismii maid stáhta čađaha. Stáda oainnu mielde diehtá dat buoremusat mii boazodollui lea buoremus. ¶ Hirsti jáhkká ahte gávdnojit ain olbmot geat eai dovddas iežaset sápmelašvuođa. –Sii leat dego taterat, oallugat eai dovddas iežaset duogáža, dadjá son Min Áigái. Muhto son deattuha ahte ollu lea rievdan. Son čujuha dasa ahte dálá sápmelaččain leat vuoigatvuođat lágaid bokte ja sierra ollislaš giella. –Dán áigge ii leat heahpat leat sápmelaš. Son čujuha Mari Boine suksessai, ja ahte ain eambbo nuorat ovddidit luođi ja sámi musihka. Hirsti bovttii olbmuid dovdduid go muitalii sámi friddjavuođadoarrumiid váldoáššiid birra. Son čilgii movt Lars Levi Læstadius vuostálasttii alkoholisma ja vártnuhisvuođa 1800-logu Sámis, ja movt riiddut biste Álttá/Guovdageainnu eanu dulvadeami rádjái. Son oaivvilda ahte dát riidu duođasge bullehii sámi lihkadusaid ja ahte riidu maiddái lei vuođđun ollu dálá sámi ásahusaide. ¶ Boazodoalu seailun lei eaktun Stuoradikki mearrádusas, ja dat dáhkiduvvuige doaibmaplánas mii galggai ovttastahttit Suodjalusa ja boazosápmelaččaid beroštumiid. Eanandoallodepartementa (ED) dohkkehii doaibmaplána vaikko olles Sámediggi, visot boazodoallofágalaš árvvoštallamat ja ieža boazobargit vuosttildedje garrasit. ED lea boazodoalu bajimus hálddašeaddji, ja danne leige sin dohkkeheapmi doarvái buorre Stuoradiggái, mii mearridii ovttastahttit guovlluid. Dán geasi lea gávnnahuvvon ahte ledje golbma arkiteavtta ED` Areálahálddahusas geat dohkkehedje doaibmaplána almmá makkárge boazodoallofágalaš čielggademiid haga, sii dolle dohkkeheami čiegusin eaige čállán dan journálai. Dušše dát lea balddihahtti. Lea dálá ministtar guhte guoddá ovddasvástádusa departementta ovddeš boasttuvuođain. Dássážii ii leat eanandoalloministtar Gjønnes viggange čorget áššiid ja geassit dohkkeheami ruovttoluotta doaibmaplánas. Lea baicca nuppeládje, su byrokráhtat leat geassemánus maŋemus mearridan bisuhit dohkkeheami. Suodjalusdepartementa oainnat háliida nu duođas dán ovttastahttima. ED lea boazodoalu bajimus hálddašeaddji, ja galgá dakkobokte bearráigeahččat ahte boazodoalu vejolašvuođat bisuhuvvojit. Muhto dán áššis oaidnit čielgasit ahte ED` oskkáldasvuohta lea nannoseabbo eará departementtaide go daidda doaimmaide maid galggašii čađahit. Dát ášši earrána Álttá-áššis dainnalágiin ahte norgga eiseválddiid mearrádusat leat vuostálaga visot sámi ja boazodoallofágalaš čilgehusaiguin ja guorahallamiiguin. ED` doaibma dán áššis lea dássážii beahttán min eambbo go goassege ovdal. ¶ Áššit leat muhtimin jorgut. Áššus barggai geasset sámepolitihkkár journalistan ja čállá iežas gilvaleaddjiid birra. Dál čakčat čállá Áššu buori kritihkkalaš artihkkala NRK Sámi Radio prográmmadoaimmaheaddjis guhte lei Kárášjoga gielddaválgga listtas. Livččii somá gullat Áššu oaivedoaimmaheaddji čilgehusa dán doaimmahuslaš schizofrenias. Geasset čállá Suoma Sámedikki evttohas Pentti Peski artihkkala Sámedikki válggaid birra. «Sámedikki evttohasat válljejit jienasteaddjiid» čuoččuhii Pieski bajilčállagis. Artihkkalis čálii fas Pieski iežas gilvaleaddjiid birra ja jearahalai ovttas dáin - Nils-Henrik Valkeapää. Mun in váldde beali das ahte lei go dehálaš ášši ja riekta dan oažžut ovdan. Baicce moaittán dan ahte politihkkár čállá politihkalaš áššis mas ieš čielgasit lei bealátlaš. Go lohkki ii dieđe - iige Áššu muital - ahte journalista lea politihkkár, de dat fille olbmuid. Go diehtá ahte journalista maiddái lea politihkkár, de massá journalista ja su artihkkal luohttámuša. Mas dieđán mun - lohkkin - ahte artihkkal lea bealáhis journalistihkka iige politihkkára válgapropagánda? Mun jearan dás sihke politihkkáris Pentti Pieski ja Áššu oaivedoaimmaheaddjis Håkon Isak Vars. Olmmoš guhte diehtá veaháš eanebuš Suoma beale sámepolitihkas diehtá maiddái ahte visot ii boahtán ovdan Pentti Peski artihkkalis. Asllak P. Niittyvuopio lei artihkkala váldogáldun. Dat moittii go Sámedikki evttohasat leat válgalávdegottis ja dien bokte mielde válljejit iežaset jienasteaddjiid. Niittyvuopio lea sámediggeáirras, Sámi kulturlávdegotti jođiheaddji ja Sápmelaš bláđi guottihansearvvi jođiheaddji. Suomebeale sámepolitihkas leat nu go dábálaš politihkas guokte joavkku mat leat vuostálága. Asllak P. Niittyvuopio ja Sápmelaš ovddeš oaivedoaimmaheaddji Jouni Kitti gullaba nuppi jovkui. Pentti Peski lea fas Sápmelaš bláđi ođđa oaivedoaimmaheaddji, ja gullá čielgasit seammá jovkui. Dalle sáhttá ášši baicce leat nu: Dálá sámediggeáirras (Niittyvuopio) moaitá muhtin olbmo (Valkeapää) geainna leamašan gaccalága politihkas. Dainna Niittyvuopio veahkeha iežas maŋisboahtti politihkas (Peski) beassat posišuvdnii. Ášši ii soaitte leat ná groavis. Muhto daningo Peski ii leat bealáheapmi go bargá journalistan, de sáhttá lohkki oažžut dákkár áddejumi áššis. Mo Peski lea jurddašan bargat oaivedoaimmaheaddjin ja doaibmat Sámedikki politihkkárin livččii maid miellagiddevaš gullat. Dađibahábut orru Sápmelaš joatkkiheamen iežas heajos bargovieru namalassii bidjat gumppe guođuhit ealu. Torkel Rasmussen ¶ • Dat lea Kárášjoga nuoraidskuvllas ođđa prošeakta mii álggahuvvui guovvamánu 15. beaivvi. • Siida lea molssaeavttolaš skuvla nuoraidskuvlla ohppiide geat háliidit earálágan nuoraidskuvlla. Oahppit ožžot vejolašvuođa čađahit nuoraidskuvlla earáláhkai go dábálaš nuoraidskuvllas. • Nuoraide fálaldat geat eai loavtte dábálaš nuoraidskuvllas, dahje háliidit oahppat ođđa vugiid mielde, dahje oaivvildit ahte dat addá buoret vejolašvuođa čađahit nuoraidskuvlla. • Oahpahus lágiduvvo nu ahte praktihkalaš bargguid bokte ohppet teoriija. Ohppiiguin ovttas plánejit ja čađahit oahpahusa mii juste oahppái lea heivehuvvon. • Leat gávcci oahpposaji, ovccát ja logat luohká ohppiide ja skuvllas leat golbma oahpaheaddji. Oahppit geat ožžot saji Siiddas ožžot dan ovtta jahkái hávil. • Oahppit galget čuovvut ja čađahit bargguid maid leat plánen, oassálastit mátkkiide, oassálastit bargguide, nugo muohttagiid goaivut, bassat, ráhkadit iđitborramuša, láibut, čorget, gávppašit, ráhkadit bušeahta ja fievrredit rehketdoalu. • Oahppit boradit iđđedis iđitborramuša ovttas. • Ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa mii lea heivehuvvon nammadahkii juohkehažžii L-97 S vuođul ja oažžut oahpahusa masa liikojit ja mainna loktet. ¶ Karaskoklast rámbuvri lea mielde Byggmakker fierpmádagas. Dán rádjái ii leat Kárášjot rámbuvrris leamaš vejolaš geavahit trumf-bonuskoartta vaikko Byggmakkeris lea dakkár šiehtadus trumf:ain ja lea dan bokte geatnegahtton jođihit trumf-bonuskoarta fálaldaga. ¶ –Š lei ivdnás, girjái ja čierggus mediafálaldat mii fáhkka iđistii sámi máilbmái. Dan ektui ahte ledje áibbas nuorra olbmot geat ráhkadedje dan, de lei buorre journalisttalaš dássi ja dat álgoáiggi buvttii lohkiide vuordagiid, árvvoštallá Varsi. Š vuosttaš guhtta nummira doaimmahii Guovdageainnu nuorra Anne Lajla Utsi. –Š:s ledje dan áiggis reportášat eará álgoálbmogiid birra ja maiddái sápmelaččain iešguđetge guovllus. Nuorat lihkostuvve olu reportášamátkkiid bokte ráhkadit buori nuoraidbláđi. Reportášabargguide manná ruhta, go lea bággu johtit. Ii ábut čohkkát Kárášjogas, Porsáŋggus dahje Romssas. ¶ –Mii láviimet viežžat beahcevuovddis juovlabeazi ja de čiŋahit dan oalle čábbát, muital Márgget. –Oppa jagi mii láviimet čoaggit silba ja golle njálggosbáhpáriid ja vuorkut daid juovllaide, vai beassat giessat bihcebáhciid daid sisa ja dasto heaŋgut daid čikŋán beahcái. Juovlanástti muora geahčái mii diŋguimet poastta bokte Anttilas dahje Teod Wuorios doppe máddin. Mis lei maid dakkáraš leavgabáddi mas ledje eará riikkaid leavggat. Dan mii giesaimet muora birra. Maŋimužžan mii dasto bijaimet gintaliid ovssiide, muhto eat mii cáhkkehan daid ovdalgo eahkedis, ovdalaš go stállu bođii. –Girkostallamat gal maid ledje dalle min mánnávuođa áigge, muhto dat ledje muhtin girkostobus danne go girkus eai lean vel dalle maŋgelágan liggenbiergasat. Girku lei nu galmmas ahte doppe ii bivvan earago bolfebeaskkain…muhto gii bat čiŋaidis álggii čiehkat beaskka vuollái, dadjalastá vel Márgget. ¶ Olmmoš diehtá ahte 1990 -lohku lea doarvái buktán: ** go geahččalat čálistit kodasáni mikrouvdnii ** go du bearraša golmma lahtus leat 15 telefonnummira ** go massát oktavuođa ustibiiguin geain ii leat e-poasta ** go gulat buot ođđa spivkkaid e-poastta bokte ** go časkkat nolla ruovttutelefovnnas vai oaččut linjá olggos ** go gulat iđđesođđasiin ahte leat massán barggu ** go leat eanet oanehis áiggi bargit go bistevaš bargit du bargosajis ** go leat lohkan dán listtu ja bohkosan ¶ Liikká ii hálit Kjell Sæther (Bargiidbellodat) kommenteret Jan Ole Buljo jugešvuođa váttisvuođaid mat leat beaggán maŋemus áiggiid. Ii ge son háliit dadjat maide go ránnjásuohkana Bargiidbellodat-politihkkár Brita Carina Hætta lea vuodján garrasit mediaid bokte Jan Ole Buljo vuostá. ¶ Eai leat galle sápmelačča geain lea liikka fámolaš fierpmádat go Olof T. Johansonas. Olgoriikamátkiid ja iežas bargovugiid bokte lea ásahan oktavuođaid olgoriikas mat dáidet šaddat anolažžan sápmelaččaide. Son lea njunnožis bargojoavkkus, «Renskogsaktionen» , mii vuosttilda boazoguohtomiid gáržžideami, ja nanne sápmelaččaid rivttiid. Mielde jovkui lea ožžon earet eará WWF, Greenpeace ja eará stuora luonddugáhttenorganisašuvnnaid. Bargojoavku bargá earet eará oažžut olgoriika fitnodagaid hilgut Ruoŧa muoraid ja muorrabuvttademiid olgoriika márkaniin. ¶ –Boarrasat buolva oahpahii nuorat bulvii sámi eallinvuogi. Dál fertejit mánáidgárddit ja skuvllat fuolahit dan. Ieš in máhtáše oahpahit mánnásan duoji. Ii ge mus leat šibitdállu, ii fanas, eaige bohccot. In murje, in ge bivdde. Málesbierggu ja guoli vieččan Samvirkelágas galmmihuvvon, muitala Synnøve Solbakk (35). Fanasgiettis lea bajásšaddan. –Ledjen uhca nieiddaš go áhččán lei Čávžžus vuosttildeamen Álttá-Guovdageain`eanu dulvadeami. Álttá-ákšuvnnat bokte duháhiid soahtat sámi vuoigatvuođaid ovdii. Moriheimmet álbmogin, gáibidišgođiimet ruovttoluotta dološ rivttiideamet. Nu vuolggahuvvui Sámediggi, doppe gos Synnøve bargá dál. Vaikko son garrasit berošta sámepolitihkas ja oaččui sámegiel oahpahusa, de dovdá son ahte lea láhppán juoidá. Synnøve lea johtán miehtá. Lea maid orron Oslos urbána sápmelažžan. –Lean bajásšaddan sámi birrasis, muhto mii earuha mu seamma ahkásaččain Oslos? Synnøve lea dušše okta sis gii ii eale kultuvrra. Kirste Biret ja Ánne Sofe ballu ii leat dušši ballu. ¶ NRK evttoha heaittihit plánejuvvon beaivválaš davviriikkalaš TV-ođđasiid mat galggašedje álggahuvvot njukčamánu 5. rájes 2001, ja dát evttohus garrasit hehtte sámi journalistihka ovdánahttinbarggu. Vel duođaleabbo lea ahte evttohus lea sámegiela ja sámi kultuvrra ovdánahttinbarggu falleheapmi. Go Sámediggi vuostálastá mearrádusa mii dahkkui 10.11, de dát čájeha ahte sámit ieža ge oidnet mearrádusa giella- ja kultuvrabarggu falleheapmin. TV-direktor Hans-Tore Bjerkaas cealkámuš Aftenpostenis 06.11, ja NRKJ-jođiheaddji Eva Stabell cealkámuš Finnmark Dagblad:is (FD) 09.11, čájehit ahte sihke NRK jođiheaddjit ja bargit dihtet unnán das mo sámit leat rahčan giella- ja kulturvuoigatvuođaid ovddideamis. Bjerkaas ii mieđit dasa ahte NRKas berre leat heajos oamedovdu sámi álbmoga ektui, ja FD čállosa mielde lea Stabell dadjan ahte son "ii mieđit dasa ahte sámegielat olbmuin lea heajut TV-fálaldat go dárogielat olbmuin" . Duohta dieđut čájehit eará dili. NRKas leat golbma riikaviidosaš rádiokanála ja guokte TV-kanála mat beaivválaččat devdet sáddensaji dárogielsáddagiiguin (ja daidda lassin leat vel digitála sáddagat). Gilvaleapmi kommersiála kanálaiguin, nu go TV2, P4 ja earáiguin, lea dahkan ahte ođassáddagiid diibmolohku lea lassánan. Ođasfálaldat dáža álbmogii lea lassánan eanet go maid olbmot ieža leat bivdán. Dát lea gártan divrrasin ja lea mielddisbuktán bušeahttarámmaid rihkkuma, ja stuorimus imaš lea ahte dát váikkuha sámi álbmogii, geain ovdalaččas juo lea váilevaš fálaldat. Sámi Rádios leat rádiosáddagat vihtta-guhtta diimmu juohke beaivvi, mánáid-tv oktii vahkus, mánnosaš TV-magasiidna mii bistá diibmobeali, ja ođasáššit NRKa guovllu- dahje našunála ođassáddagiin oktii buot diimmu jahkái. Sámi Rádio jođiheddjiin ii leat sáddenváldi go galgá mearriduvvot leat go sámi ođđasat dahje dokumentáraprográmmat sáddenveará vai eai. Dákkár jearaldagain lea vuorrohoavddas gii bargá Tromssas, dahje ossodatjođiheaddjis gii bargá Oslos, stuorát mearridanváldi go Sámi Rádio hoavddas. NRK-journalisttaid bajimus luohttámušolmmoš ferte leat ipmirdan ášši boastut go dadjá ahte sámi álbmogis lea ovttadássásaš fálaldat. Son soaitá doaivut ahte buot sámit geavahit NRK seammá ládje go dážat. Go TV-direktor dadjá ahte NRKas ii dárbbaš leat heajos oamedovdu, de son orru oaivvildeame ahte sámit galget leat duhtavaččat unnánaččain. Goappašagat orruba vajalduhttán ahte sámit leat gielalaš unnitlogujoavku Norgga servodagas; ja ahte sámiin lea eamitálbmotstáhtus, mii mielddisbuktá Norgga stáhtii vissis geatnegasvuođaid. Sámit leat rahčan máŋga jagi dáinna áššiin, ja doivo ahte sii viimmat galge oažžut beaivválaš TV-ođđasiid. Dán áššis lea dahkkon geatnegahtti davviriikkalaš šiehtadus. Ruoŧa ja Suoma rádio- ja televišuvdnaásahusat (SVT ja YLE) leat vuostemielalaččat mieđihan oassálastit dán ovttasbargui. Rádio- ja televišuvdnahoavda Einar Førde ánssaša rámi das go son lea dorjon dáid plánaid. Dál leat mii dan heahpatlaš dilis ahte lea Norga mii nihttá geassádit. Vuot čájehuvvo ahte sámiid beroštumit vuoittahallet go Norgga stuoraservodat lea vuovdduštan nu ahte lea dárbu boahkána čavget. Mii fertet muhtun oktageardánis historjjálaš dieđuid muittuhit. Sámi álbmot lea kolonialiserejuvvon ja šaddan stuoraservodaga vuollásažžan. Čuohtejagiid mielde lea sámi kultuvra ja giella vealáhuvvon ja dulbmojuvvon. Ođđaset historjjás leat sámit vuortnuhuvvon go leat bealuštan iežaset giela ja kultuvrra. Álaheaju-ášši rájes leat ollu positiiva áššit dáhpáhuvvan sámi vuoigatvuođaid bealušteamis. Ovdamearkan ásahuvvui Sámediggi 1989s, ja mis lea leamaš digaštallan eana- ja čáhcevuoigatvuođaid hárrái maŋŋil go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi buvttii čielggadusas. Liikká váilu ollu ovdal go mii sáhttit dadjat ahte Norga ollášuhttá daid geatnegasvuođaid mat mearriduvvojit riikkaidgaskasaš šiehtadusaid bokte. Earenoamáš ovddasvástádussan lea buhtadit daid vahágiid maid garra ja bistilis dáruiduhttinpolitihkka lea dahkan sámi kultuvrii. Norgga Stuoradiggi lea lága bokte mieđihan ahte assimilašuvdnajurdda lea nohkan, ja ahte sámi álbmogis lea vuoigatvuohta oažžut sierraortnegiid seailluhan ja ovdánahttin dihte sámegiela ja sámi kultuvrra. Sámi kultuvrra dilli lea liikká váddaset go goassege ovdal. Lohkameahttun dárogielat ja olgoriikka TV-kanálat, Internet ja eará mediijat leat lossa amasmahtti deattan sámevuhtii. Seammás rahčet sámi mediijat, ja ii gávdno vel sámi aviisa mii almmuhuvvo beaivválaččat. Beaivepreassalávdegotti cealkámuš čájeha čielgasit ahte sámi preassadoarjaga prinsihpat meannuduvvojit hejot, ja ahte sámi aviissat fertejit garrasit dáistalit jus galget oažžut preassadoarjjagis vuoiggalaš oasi. Áiggi mielde leat ollu lávdegottit deattuhan máŋggabealát aviisaválljodaga mearkkašumi Norgga demokratiijas. Sámi preassa dárbu ja doaibma sámi demokratiijas ii leat dán rádjái goassege ságáskuššojuvvon makkár ge stáhta preassalávdegottis. Go ceavzilis ja máŋggabealát sámi preassa váilu, de dát mielddisbuktá ahte sámegiella hedjona čállingiellan. Jus eai gávdnoše sámi rádiosáddagat, de livččii giella jávkame dál. Vaikko Sámi Rádio sáddagat leat lassánan maŋimus jagiid, de sáhttá historjá čielgasit čájehit ahte ii leat oktage bistevaš vuoitu sámi kulturrahčamušas. Jus Sámi Rádio oažžu ruđaid viiddidit viesuid ja virgenávccaid ja ođasmahttit rusttegiid, de dat ii dárbbaš mielddisbuktit eanet sámegiela rádios ja TVas. Sámi Rádio lea rašes dilis go gáibiduvvo ahte bušeahtat galget unniduvvot, juste dan dihte go Sámi Rádios ii leat earenoamáš stáhtus sámi rádion ja televišuvdnan, muhto baicce lea okta NRKa ollu ossodagain. Ođassáddagat maid Dagsrevyen, TV2 Nyhetene, NRK guovllukantuvrrat, TVNorge ja eará mediat fállet, gehččet máilmmi Norgga kultuvrralaš čalbmelásiiguin. Seammá ládje dulkošedje sámi TV-ođđasat ge máilmmi dáhpáhusaid sámi perspektiivvas. Ovttas eará sámi mediafálaldagaiguin šaddet sierra TV-ođđasat leat mielde hukseme sámi iesdovddu ja ovdánahttime sámegiela ođđaáigasaš kulturgiellan. Seammás dárbbaša sámi easkkariegádan demokratiija nanu ja kritihkalaš mediaid mat sáhttet bearráigeahččat joavkkuid ja ovttaskas olbmuid geat huksejit alcceseaset fámu sámepolitihkalaš orgánain ja ásahusain. NRK ii berre okto beassat mearridit galgá go beaivválaš sámi TV-ođđasiid álggaheapmi maŋiduvvot vai ii. Sámi álbmogis lea iešmearridanvuoigatvuohta. Dát vuoigatvuohta lea vuođđoduvvon riikkaidgaskasaš álbmotvuoigatvuođašiehtadusaid bokte. Válljejuvvon orgánaid bokte, sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas, lea sámiin dál historjjálaš vejolašvuohta váldit badjelasaset guovddáš servodatásahusaid stivrejumi. Mediasuorggis mielddisbuktá dát ahte sámit berrejit sáhttit eaiggáduššat ja jođihit iežaset mediaid. Danin lea ge vuogas ahte politihkalaš dásis jerrojuvvo galgá go Sámi Rádio sirrejuvvot NRKas. Jus sámit galget hálddašit NRK, Sveriges Television, Sveriges Radio ja Yleisradio sámi ossodagaid, de lea dát davviriikkalaš álbmotválljejuvvon orgánaid oktasaš ášši. Áidna vejolašvuohta sihkkarastit oktasaš davviriikkalaš ođassáddagiid rádios ja TVas lea jus davviriikkaid liseansaruđain mearriduvvo oassi sámi mediai. Dán divaštallama berret čađahit juste dál. Mii leat máŋgga jagi rahčan sámi ođassáddagiid ovddas, ja dát rahčamušat duššindahkkojit dál go NRK jođiheaddjit leat rihkkon bušeahtaid dakkár surggiin mat eai guoskka sámi sámi rádio- ja televišuvdnabargui (valáštallan ja ođassáddagat dárogillii). Lea maiddái nu ahte Sámi Radio álo lea váldán bušeahtaovddas-vástádusa hui duođas. Beroškeahttá makkár oaivilat leat sámi rádio ja televišuvnna boahtteáigge organiserema hárrái, lea dehálaš nuppástuhttit mearrádusa mii bisseha davviriikkalaš TV-ođđasiid plánema. ¶ Norgga girku, sámi girkoráđi bokte, lea reageren garrasit Norgga ráđđehusa vuostá. Sámi girkoráđđi lea digaštallan dili birra mii lea čuožžilan norgga sámepolitihkas maŋŋil go Sámediggi mearridii geassádit sáttagottis mii galggai šiehtadallat teavstta ON-julggaštussii eamiálbmotvuoigatvuođa birra. Min mielas lea buorre go Sámi girkoráđđi ná alla dásis bargá sámi vuoigatvuođaid ovddas. Mii leat juo ovdal dadjan ahte jáhkkit sámedikki olahit viiddis ipmárdusa iežas prisihpalaš daguin, go ii searvva ovttas Norgga eiseváldiiguin Geneva čoahkkimii. Go dat lea prinsihpalaš mearrádus, ii ge mihkkege vuostálastimiid. Ja dan dihte lea ge min mielas mávssolaš ahte eará sámi ráđit main lea deaddu, čájehit ahte Sámis lea ovttamielalašvuohta dasa mii guoská bargat vuoigatvuođaid ovddas. Sámi girkoráđđi ja Girkuidgaskasaš ráđđi lea guhkit áiggi bargan sihkarastit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid miehtá málmmi. Norgga girku lea earret eará Girkuid máilmmeráđi bokte veahkkin oaččuhan albmosii eamiálbmogiid oallut stuora hástalusaid, ja earenoamážit áŋgiruššan sihkarastit dohkkeheami sin árbevirolaš vuoigatvuođaide. Dat lea bargu mii lea máilmme dehálaš riikkaidgaskasaččat ja mii bidjá deattu vuoigatvuođa digaštallamii. Nu lea ge maid máilmme dehálaš ahte Norgga girku sáhttá moaitit iežas ráđđehusa, go ráđđehus viggá rievidit iežas álgoálbmoga vuoigatvuođaid. Sámi girkoráđđi lohká ahte sii háliidit dovddahit ipmárdusa Sámedikke behtohallamii go Norga ii sáhttán oaččuhit mielde teakstaárvalusa mii guoská eamiálbmogiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide, ja ahte Sámediggi danin fertii geassádit norgga sáttagottis. Sámi girkoráđđi maid buktá hui čielga ávžžuhusa norgga ráđđehussii. Sii dáhttot ráđđehusa farggamusat fas ásahit luohttámuša Sámedikki ja ráđđehusa gaskii. Sii maid celket ahte dat lea dárbbašlaš go galgá sihkarastit Norgga luohttámuša eamiálbmotvuoigatvuođaid šiehtadallamiin internašunálalaččat, vuosttažettiin dan bokte ahte veahkkin hábmet Eamiálbmotjuolggaštusa mii sáhtášii eamiálbmogiid dili duođas buoridit. Mii doarjut dan ahte lea ráđđehusa bargu dál ásahit fas oktavuođa Sámedikkiin. Lea buorre go Sámediggi gáibida álggos iešmearridanvuoigatvuođa sámiide, go oaidnit čielgaseappot ja čielgaseappot ahte Norga viggá das beassadallat eret. Heijjá Irene ¶ Son čilge fylkagieldda nuoraidprošeavtta duogáža leat dan ahte nuorain dat leat alddiineaset návccat ja máhttu hábmet iežaset boahtteáiggi. Jergol-semináras galget nuorat ieža doallat sáhkavuoruid ja muitalit makkár hástalusaid sii oidnet dan fágas maid leat lohkame. Ovdamearkka dihte studere Liss-Ellen Ramstad kriminologiija, ja son lea čállime váldobarggu dan birra go muhtun nuorra oahppan politiijá máhccá iežas ruovttubáikái bargat. Movt galgá dát nuorraolmmoš nákcet ránnjárolla, servodatváktarolla, ustitrolla ja bearašrolla ruovttu smávva servodagas. –Go nuorat besset ságastallat iežaset fágaid birra, de besset sii digáštallat ođđa váttisvuođaid mat fas sáhttet šaddat fáddán sin fágalaš bargguin. Dakko bokte sáhttet ođđa jurdagat čuožžilit mat buktet ođđa bargosajiid Finnmárkui, lohká Bakken. ¶ Dán jagáš Ohcejoga gielddaválggain dáhpáhuvai viimmat dat, mii demokratiija dihte galggai dáhpáhuvvat áigá juo: Okto eanetloguin masá 30 jagi gieldda stivren guovddášbellodat manahii eanetlogus. Dál stivrra 15 áirasis leat čiežas guovddášbellodagas (GB), njealjis sámelisttas (SL), golmmas olgešbellodagas (OB) ja okta bargiidbellodagas (BB). Eanetloguinis GB lea geavahan válddi hui eahpedemokráhtalaččat. Oktage sátnejođiheaddji báiki ii leat jullon earáide. Skihpárin lea dohkken OB, man ulbmilat veahádagaid hárrái leat dieđus birra máilmmi. Ohcejoga sámegieldda njunnožat eai leat moge ovddidan vaikkoba Sámiid iešmearridanlága addán vejolašvuođa. Gielddas lea vuhtton njulgestaga sámiid oaguheapmi, hearkivuohta vuojehit sámegielat vatna bargiid eret gielddas, sámegiela máhtus beroškeahtesvuohta virggiid deavddedettiin, sámegiela geavaheapmi cakkadeapmi jna. Váivi dadjat ná, muhto dát lea duohtavuohta. Ferte gal máinnašit, ahte maŋimuš njeallje jagi áiggi vuhttogođii fiidnát árkkalmastin maiddái sámiid hárrái. Ráđđehusa sátnejođiheaddjin lei olmmái, gii bargá maiddái Sámedikkis. Giitosat sutnje das. Na mo ovddasguvlui? Báikeloguid mielde GB:ii ii šat gula doallat buot sátnejođiheaddjiid báikkiid ja unnimusat njunušbáikkiid stivrras ja ráđđehusas. Oktageardánis matematihkka mielde BB doalahivččii stivrra jođiheaddji stuolu ja SL fas ráđđehusa jođiheaddji stuolu. Ja jus hálidivččii olles demokratiija ollašuhttit, báikkit juhkkošedje dáinna vuoruhemiin: GB, SL, GB, OB, GB, SL, OB ...Go demokratiijas válddi juogadettiin máŋggalágan lihttudeamit leat vejolaččat, dat dagaha dan, ahte ovddabealdi máinnašuvvon teoriija ii šatta ollašuvvat. Lea hearvái oaidnit, aingo GB ja OB lihttudeaba joatkit sqmiid duolbmama! GB lea áidna joavku gos buot áirasat leat sámit. Dán rádjái das ii leamaš makkárge veahkki sámepolitihka ovddideamis dan sujas, go das váilu sámepolitihkalaš oaidnu oalát. Čalmmehisvuohta ja čuorbivuohta leat konkánahttán gieldda. Beakkánis rektora oaguheapmi mávssii gildii 2.2 miljovnna márkki! Dan lea dán rádjái dagahan GB ja OB ovttasbargu. Lea hearvái oaidnit, juogo GB livččii giksan searvat SL:in politihkalaš bargui? Dán utopia ollašuvvan rabašii stuorra vejolašvuođaid bargat vaikkoba Eurohpá uniovnna bokte álgoálbmoga, sámiid ja gieldda buorrin. Juogohan Ohcejogas lieđđugoađášii juoidá? Muhto jus sápmelašvuohta lea ainge garrusátni Ohcejogas, geavahehkos SL gievrras návccaidis opposišuvnnas. Allot vajálduhte, ahte áibbas gieskat ain GB ja OB ovddasteaddjit ovttas válljejedje SL oainnu vuostá boarrásiid doaimmaid jođiheaddjin gielahis látteolbmo, vaikko sámegielat ohcci lei juoba buorebut skuvlejuvvon! Aslak Järvensivu ¶ Nu go várra eatnašat leat fuobmán de ferte Guovdageainnu suohkan garrasit unnidit iežas bušeahta boahttevaš jagiid. Dan oktavuođas jearrat mii mánáidgárddiin alddámet: "Leat go mii dahkan alcceseamet vahágiid?" Mii leat juohke jagi leamaš "čeahpimusat luohkás" ja leat unnidan iežamet bušeahta muhtin duháhiin duokkot dákko juohke háve go leat gohččon seastit. Leat nu čeahpit leamaš ahte dál ii leat šat mihkkege maid sáhttá seastit. Dán leat mii dahkan vaikko leat šaddan guođđit ollu das mii guoská pedagogalaš plána vuohkái, plánaide ja prošeavttaide. Mii leat maŋemus jagiid vásihan stuora bušeahttaunnidemiid ja árrat leat boahtán oastinbisseheamit - vaikko eat leat geavahan eanet ruđa go bušeahtas lea. Go oastinbisseheapmi boahtá juohke čavčča - dán jagi čakčamánus - de eat beasa geavahit ruđaid mat leat biddjon mátkkiide, pedagogalaš ávdnasiidda, kurssaide, diŋggaide jna. Ii leat sadjásašbušeahtta ge!!!! Olggobealde olbmot soitet de dadjat ahte de han sáhttá geavahit Sierra sámi doarjaga ja Boazodoalloruđaid - muhto dáid ii galgga geavahit gokčat mánáidgárddiid dábálaš goluid - dat bohtet lassin mánáidgárddiid doibmii. Stuorát njiedjan mánáidgárddi bušeahtas mielddisbuktá heajut fálaldaga min deháleamos geavaheddjiide - namalassii mánáide. Leat go suohkana politihkkárat jurddašan makkár čuozahusaid dát mielddisbuktá bajásšaddi generašuvdnii? Mii lea suohkana plána viidáset? Mii geat bargat mánáidgárddiin eat beasa diehtit bearehaga maidege das mii dáhpáhuvvá suohkanis. Min hoavddat lohket: Mánáidgárddit leat suohkana hálbbimus bargosajit! Suohkanis ii leat makkárge mánáidgárdeplána (nu go livččii geatnegahtton). Ii leat suohkanis vel sierra mánáidgárdekonsuleanta ge gii livččii sáhttán koordineret ollu gaskal suohkana ja mánáidgárddiid. Baicca manná sáhka ahte 15-20 virggi kultur- ja bajásšaddanossodagas galget eret. Mánáidgárdi ii leat lága bokte geatnegahtton nu ahte jus mánáidgárddiide čuohcá dát de dadjá dat iešalddis ahte dat oažžu stuora váikkuhusaid. Ollislaš bargoveahka suohkana mánáidgárddiin lea dál 23 olbmo 100 proseanta virggiin ja 7 olbmo 35-70 proseanta virggiin. Norgga oahpaheddjiidsearvi Guovdageainnus ovdaskuvlaossodat váillaha ovttasbargoplána ossodatjođiheddjiid, fágasearvvi ja bargiid gaskkas mas geahččala gávdnat čovdosiid mat eai mielddisbuvtte eretcealkimiid ja kvalitehta heajosmahttima mánáidgárddi barggus. Midjiide geat bargat mánáidgárddiin lea kvalitehta guovddážis. Stuoradikkedieđáhus mánáidgárddiide deattuha maid kvalitehta pedagogalaš fálaladagas. Mii ain gullat ahte danne go mánáidgárddit eai leat lága bokte geatnegahtton, de lea álkkimus dákko unnidit bušeahta. Seammás lasihuvvojit stáhtalaš doarjagat vai eanebut ožžot mánáidgárdefálaldaga. Ráđđehusas lea ulbmil oažžut ollislaš mánáidgárdegokčama - maid dahká Guovdageainnu suohkan?? Nugo mii ovdaskuvlaoahpaheaddjit oaidnit, de ii vuoitte suohkan beare ollu das ahte unnidit bargiid mánáidgárddiin. Mii leat suorganan go politihkkáriin ja earáin váilu áibbas ipmárdus. Ii go sis leat ipmárdus mánáidgárddi mearkkašumis mánáid ovdánahttimii ja dan bargui maid mii fágaolbmot dahkat mánáidgárddiin? Erenoamážit jurddašit daid mánáid birra geat eai oaččo dan čuovvoleami ja movttiidahttima maid dárbbašit ruovttuin, ja mánáid birra geat soitet gáibidit eanet go dábálaš lea. Min čuoččuhus lea ahte suohkana ekonomiija ii buorrán bearehaga dainna ahte cealkit eret bargiid mánáidgárddiin. Mat sáhttet šaddat duohta čuozahusat jus celket eret mánáidgárdebargiid? Geavaheaddjit (mánát ja váhnemat) masset dan fálaldaga mii sis lea. Šaddá váddáset oažžut mánáidgárdesaji. Váhnemat soitet šaddat heaitit bargguin dahje maŋidit oahpuid maid áigot váldit. Mánát ožžot heajut pedagogalaš fálaldaga. Mánát geain leat erenoamáš dárbbut eai oaččo dan veahki maid dárbbašit. Bearrašat fertejit fárret eret suohkanis oažžun dihte mánáidgárdesajiid. Bargit masset bargguid ja šaddet barggu haga. Dát sáhttá mielddisbuktit eanet sosiálalaš váttisvuođaid mat fas mielddisbuktet lassi goluid suohkanii. Olbmot geain eai leat barggut fertejit fárret vai ožžot barggu. Suohkan massá gelbbolaš bargiid - ii dušše mánáidgárddiin? Eanet eretfárredeapmi suohkanis. Unnit vearrosisaboađut. Eat olat ráđđehusa ulbmila oažžut ollislaš mánáidgárdegokčama. Mii ávžžuhit suohkana politihkkáriid váldit oktavuođa miiguin nu ahte mii sáhttit veahkehit sin čielggadit suohkana duohta mánáidgárdegoluid. Mii jáhkkit ahte mánáidgárddit leat eanet positiivat go maid suohkan signalisere. Norgga oahpaheddjiidsearvi Guovdageaidnu ovdaskuvlaossodat ¶ Searvi «Oahppováile olbmot soađi geažil» lea Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekántuvrra bokte dáhtton čoahkkima stáhtaministtariin. Muhto ii leat vuos čielggas deaivá go Bondevik daid. –Stáhtaministara prográmma ii leat vuos čielggas, iige leat mearriduvvon geaid Bondevik muđui áigu deaivat Kárášjogas, muitala Ninni Kate Rognli - Gieldda ja guovlludepartemeantta vuolitdirektevra. ¶ –Das leat ipmirmeahttun ollu vejolašvuođat, go mii diehtit ahte Bottenvika bokte lea njulgejuvvon internašunála fierpmádat gitta Roavvenjárgii ja Gironii. Jus áiggi mielde beassat dasa mielde, de rahpasa olles máilbmi, lohká Sæther. Su mielas lea dehálaš leat mielde dihtorovdáneamis vai ii bázahala. Sæther lohká Kárášjogas dál gávdnot fágaolbmuid geat máhttet ollu dihtora birra. Muhto dáinna maiddái buorebut bisuha nuoraid gielddas, go nuorain lea stuorra beroštupmi dihtoriiidda ja dakkár bargguide. ¶ Nettverk i nord prostitušuvnna ja veahkaválddálašvuođa vuostá šálloša garrasit go Mánáid- ja bearašdepartementa lea bissehan dutkanprošeavtta Finnmárkku prostitušuvnna váikkuhusaid birra maid Finnmarksforskning lei álggahan. Nettverk i nord prostitušuvnna ja veahkaválddálašvuođa vuostá, fierpmádat mas visot Barentsregiovnna riikkat leat mielde, lea olu jagiid vuosttildan prostitušuvnna davvin, ja mii leat háhkan dieđuid dan váikkuhusain. Mii oaidnit čielga dárbbu oažžut dutkandieđuid prostitušuvnna birra Finnmárkkus, mii dáhpáhuvvá smávva, báikkálaš servodagain iige stuora gávpogiin. Jus háliidit prostitušuvdnakeahtes báikkálaš servodagaid, de dárbbašit maiddái eambbo dieđuid. Bargiidbellodaga nissonsearvvi riikkakonferánsa celkkii aittoládje ahte Norga ferte riikkaidgaskasaččat bargat heaittihit ja heahppášit sex-gávppašeami, ja deattuha ahte lea erenoamáš dehálaš čuovvut váttisvuođa Barentsguovllus. Dán vuođul bivdit stáhtaráđi vástidit čuovvovaš gažaldagaid: 1. Makkár konkrehta fágalaš eavttuid vuođul bissehuvvui dutkanprošeakta? Min ipmárdusa mielde gal dát lea fágalaččat hirbmat buorre prošeakta, muhto ii leat leamaš vejolaš oažžut kommentáraid Kriminologiija instituhtas. 2. Mearkkaša go dát ahte Kriminologiija instituhtta, mii geassádii prošeavttas, lea áidna ovttasbargoguoibmi mas lea gelbbolašvuohta dákkár prošeavttaide MBD mielas? Mii bivdit rabasvuođa dán gažaldagas, muđui orro departementa badjelgeahččame Davvi-Norgga gelbbolašvuođa. Finnmarksforskning sáhtášii rekrutteret olu dutkiid prošektii ja čuovvut sin fealtabarggus. Ásahus ovttasbargá juo gilleprostitušuvnna antropologalaš gelbbolašvuođain Oslo Universitehtas. 3. Mearkkaša go dát ahte MBD ii ane váttisvuođaid dehálažžan? MBD ávžžuha Finnmarksforskninga čuovvolit váttisvuođaid doarjjaohcamiid bokte seksuáliserejuvvon veahkaváldima dutkanprográmmas, maid Norges forskningsråd doaimmaha. Muhto prográmmas leat unnán vejolašvuođat guorahallat váttisvuođaid mat gusket Finnmárkku prostitušuvdnii. 4. Makkár strategiijaiguin áigu MBD:s unnidit prostitušuvnna Finnmárkkus ja dan váikkuhusaid? Galget go ovttaskas suohkanat maidda áššit gullet, ieža geahččalit čoavdit váttisvuođaid, vai leat go ovdamearkka dihte regionála stáhtas doaimmat dáid váttisvuođaid ektui, mat nappo gusket olles Finnmárkui? Dearvuođaiguin Nettverk i nord ovddas Kirsti Aarseth ¶ Son ballá garrasit váttisvuođain mat bohtet čuožžilit bággonjuovvamiid geažil. «Gáibádusat mielddisbuktet ahte ferte njuovvat 40 % buot njiŋŋelasain jus lossodatgáibadusat eai devdojuvvo» , čállá Dahl. Dán jagáš boazodoallošiehtadusas mearridedje ahte geaskkamearálaš deaddu njiŋŋelasain galgá leat badjel 67 kilo. Jos orohagat eai njuova njiŋŋelasaid mat leat vuollel dán deattu, de bidjet eiseváldit lága bokte bággonjuovvama johtui boahtte jági. Dahl čállá ahte 120 doalu guoskkahuvvojit gáibádusain, ja daid vuolde leat sullii 700 olbmo. Suohkanis leat oktiibuot 3.200 ássi. –Nuppastuhttinprográmma ii lean mihkkege dán ektui. Dát lea beali stuorát, cealká Dahl Min Áigái. –Dál sáhttá lohkat ahte Guovdageaidnu álgá sulastahttit geafesriikkaid. Kristian Lindmann, boazodoallohálddahusas, duođašta ahte dát logut sáhttet vearrámus lági mielde doallat deaivása. Muhto man ollu ja gallis fertejit njuovvat ii leat vuos mearriduvvon. ¶ "...mii oaidnit dárbbu lága bokte sihkkarastit eatnamiid jus boahtteáigi midjiide galgá sihkkarastot." ¶ Boazodoallošiehtadusas lea ulbmil ahte lassáneapmi galgá vuvdot, ja gáibádus oažžut doarjaga šiehtadusas lea ahte 9,5 kg juohke giđđa bohcco vuostá galgá vuvdot Kárášjogas, Guovdageainnus ja Buolbmágis, ja 11,5 kg gos šaddu lea badjelis (Várjjagis, Tromssas, Nordlánddas, Davvi-Trøndelagas ja Lulli-Trøndelagas). Buhtaduvvon boraspirevahágiid ja 20 heakka iežas adnui oažžu geassit eret njuovvangáibádusas. Ja jus oažžu buhtaduvvot buot boraspirevahágiid, de eai leat njuovvangáibádusat nu garrasat. Boazodoallostivra, maid Eanandoallodepartemeanta ja Sámediggi leaba nammadan, lea mearridan eallibohcco deattuid 67 kg rávis njinnjelasaide ja 53 kg vuodnjaliidda. Ii dán jagi šiehtadus ge gáibit njuovvat ovttage eambbo go 40 % njinnjelasain, vaikko vel ličče ge eambbo vulobealde daid deaddomeriid, ja eaiggát oažžu ieš válljet makkár njinnjelasaid vuovdá. Dađimielde go bohccot buorránit, galget maid dat liigenjuovvangáibádusat mannat eret. Daidda nu gohčoduvvon «tiltaksorohagaide» Finnmárkkus lea šiehtadusas dál nu ahte eaiggádat galget sáhttit ieža juogadit daid njuovvangáibádusaid gaskaneaset nu movt guđege orohahkii dehege siidii heive. Njuovvangáibádusat leat garrasat daidda orohagaide gos eai leat nu miessáid, ja gos leat geahppa bohccot, muhto dat eai leat ođđa gáibádusat eai ge garraseappot go diibmá, nugo sáhttá ipmirdit go lohká muhtun áviisaid. Áviissat maid vikkahit ahte NBR`a lea mieđihan bággo-ortnegiidda ja bággonjuovvamiidda. Dat gal ii leat duohta. Jus NBR`a ii livčče nu garrasit vuosttildan daid bággo-ortnegiid, de gal balan ahte bággonjuovvamat ledje dán jagi jo boahtit. NBR`a han oaččui šiehtadussii dán jagi, vaikko orui measta vuodjetmeahttun, ahte siiddat ieža galget beassat geahččalit soahpat, iige adnit bákku. Mihttu lea buoridit bohccuid doppe gos leat heittohat, ja buoridit gánniheami daidda geat bohccuiguin galget birget. Vaikko leatge mieđihan lága atnit daid vuostá geat eai mieđit heivehit boazologu dain doaibmaorohagain, de ii mávsse dat dan seamma ahte bággonjuovvamat dakkaviđe biddjojit johtui. Bággonjuovvan ii oba leat ge ságastallon šiehtadallamiid vuolde dainna ipmárdusain ahte eiseválddit galget boahtit siidii ja mearridit maid guhtege galgá vuovdit. Ja dan gal in jáhke eiseváldiid dahkat, nu guhká go gávdnojit eará vejolašvuođat lágas. NBR`a bargá dan ala ahte Stáhta ii galgga nu ollu stivret, ja dan ala ahte siiddat ja orohagat ieža galget heivehit diliseaset siskkobealde, ja maiddái eará siiddaiguin ja orohagaiguin ovttasráđiid čoavdit váttisvuođaid. NBR`a ulbmilpáragráfa nuppi čuoggás čuožžu ná: «Riikkasearvi galgá bargat dan ala ahte boazosápmelaččat bissot ovttas ja ahte boazosápmelaččat galget stivret ealáhusa ovdáneami vai dat dahkko boazosápmelaččaid árbevirolaš rievttiipmárdusa ja vuođđojurdagiid vuođul» . Dán jagáš boazodoallošiehtadus lea okta lávki dan guvlui, erenoamážit daidda siiddaide ja orohagaide gos leat geahppa bohccot, dainna go šiehtadus ávžžuha iežaset juogadit dan noađi dainna lágiin ahte sohpet vuovdimin. Ovddit šiehtadusat leat leamaš dušše «driftsenhetaid» ektui, iige lean vejolaš soahpat juogademiid siskkáldasat, vaikko dat lea leamaš hui dábálaš boazodoalus. Boahtte jagi šiehtadallamiin áigut mii NBR`as geahččalit oažžut dakkár ortnegiid buot siiddaide ja orohagaide. Dat lea hui ollu duhtameahttunvuohta ja moaitá vihkkemiidda ja deaddomeriide, earret eará go «bismmarat» eai leat dárkilat eaige heive eallibohccuid vihkkemii. Dál lohká Boazodoallohálddahus čoavdán dien váttisvuođa go leat háhkan ođđa vihkkenráhkkanusaid maid Justervesen lea dohkkehan. NBR`a lea dohkkehan vihkkemiid dainna jurdagiin ahte deattut muhtun muddui sáhttet muitalit eatnamiid birra. NBR`a lea deattuhan ahte vihkkemat ja deattut galget atnot dušše veahkkeávnnasin, iige galgga dat leat dat mihttu, dainna go deattut iešalddis guhkin eret muitalit buot maid dárbbaša diehtit bohccuid ja eatnamiid birra. Muhto dál ii leat eará dohkkehuvvon vuohki mis, muhto dan ala mii gal bargat. Mii gal buohkat diehtit ahte lossa njinnjelas ii dárbbat máksit dan seamma ahte dat lea buorre njinnjelas, muhto mii diehtit maiddái ahte dat gávdnojit ollu heittot bohccot ja dalle sáhttá deattuid mielde rehkenastit ollu galgá vuovdit vuoi buorránit bohccot, muhto seammás ferte boazodoallu čuovvut dárkilit mielde sihke vihkkenmálliid ja vihkkenráhkanusaid vuoi daidda sáhttá luohtit, ja eat ge ribat earáide eambbo stivrejumi. NBR`a áigu maiddái geahččat eambbo nissonolbmuid dili birra boazodoalus. Mii fertet oažžut nissonolbmuid eambbo mielde sihke ságastallamiin ja bargguin. Dat lea dárbu ipmirdišgoahtit gokko liehpa unohastá. Mii galgat gáhttet ahte njuovvangáibádusat eai čuoza nu garrasit nissonolbmuid ja nuoraid bohccuid ala. Mun lean árvalan NRL`as ahte nissonolbmuid bohccuin ii galgga leat nu garra njuovvangáibádus. Mii guorahallat maid eará árvalusaid nugo dan ahte buoridit vejolašvuođaid váldit friddja eará bargguin vuoi besset eambbo mielde boazobargguide. Ovttas SSR`ain guorahallat maiddá vejolašvuođaid ráhkadit diehto-ja gávpefierpmádaga nissonolbmuide boazodoalus. Earret boraspireášši leat diet moadde ášši maid NBR´a dál oaidná dárbbu deattuhit. Áviissain ja radios gal gullojit eará áššit maid birra áiggon dadjat juoidá. Dakkár bajilčállágiid vuolde go: «Suohkan ja boazodoallu biinniduvvo» ja «Guovdageaidnu álgá šaddat nealgeriikan» manná Guovdageainnu sátnejođiheaddji olggos áviissain boazodoalu vuostá, ja lohká veadjetmeahttumin deavdit njuovvangáibádusaid, ja ahte 120 doalloovttadaga ja 700 olbmo soitet šaddat gillát bággonjuovvamiid geažil. Sus ii leat eará čoavddus boazonákkisvuhtii go diktit beare mannat mo manaš, ja lasihit turisttaid ja ruvkkiid mehciide ja addit eambbo fámu suohkanii. Dat lea dat maid son gohčoda jurddašit ođđasat. NBR`a mielas lea dat ahte várjalit guohtoneatnamiid min maŋisboahttiide buot dárbbašlaččamus, ja skohterturisttat ja ruvkeroggit galget heivehuvvot boazodoalu eavttuid mielde, iige nuppeládje. Dan mii rahčat oažžut suohkaniid ja stuoraservvodaga ipmirdit, ja mii oaidnit dárbbu lága bokte sihkkarastit eatnamiid jus boahtteáigi midjiide galgá sihkkarastot. «Issoras áittan» gohčoda doavttir Mikkel Johan Oskal otná njuovvangáibádusaid ja boazodoallopolitihka, ja lohká doalvut boazoeaiggádiid morrašii. Son ballá ahte dat áitá joavkkuid ja sogaid boahtteáiggi, ja lohká leat veadjetmeahttumin birget go šaddá njuovvat 40 % njinnjelasain. Mu oainnu mielde gal lea eambbo movttidahtti ja dearvvašlaš go mis leat buorit bohccot ja go ii oktage sáhte min ciellat «barbáran» ja ealliid ja eananbillisteaddjin. Ja go muđui guoská moktii ja dearvvašvuhtii, de gal dáidá dat boraspireváttisvuohta dat mii čuohčá buot garrasepmosit boazodoalloeaiggádiidda dál. 1996`s borre meahcceeallit 30 % produkšuvnnas, 1997`s 40 % gaskamearálaččat! Ja iige oro oktage váldimin min vuhtii boraspirepolitihkas. Dat lea dat mii sáhttá čuohcat moktii ja dearvvašvuhtii. Mii muđui guoská dan doaktára analysii, de válddán dan nu duođalažžan ahte áiggun guorahallat bidjat johtui iskamiid oaidnit makkár váikkuhusaid buktá otná boazodoallopolitihkka ja boraspirepolitihkka. Jus mii galgat birget dan olggobeale máilmmi vuostá, ja nagodit čoavdit váttisvuođaid, de fertet beassat dan dahkat iežamet málle mielde ja siskkáldas ságastallamiin gulahallat. ¶ Gielddaválggaid oktavuođas lea boahtán oidnosii ahte nissonat leat garrasit sihkkohallan válggain. Nissonat geat leat bajimus sajiin gáhččet vulos listtus. Lea go son nu ahte olbmot eai luohte nissonolbmuide, ahte min servvodagas eallá ain dat sogabealegovva mii čáhjeha ahte dievdoolmmoš lea buoret go lea sáhka ovddasvástádusas. Dahje sáhttá go sihkkun leat nu soaittáhagas ahte ii leat dan dihte sihkohallan go lea nissonolmmoš, muhto ahte sihkkun lea čadnon dan peršuvdnii, beroškeahttá sogabealis. Goitge orru čielga minsttár mii čájeha ahte nissonolbmot geat leat posišuvnnain njeidojuvvojit. Datte ii leat oktage vástidan gii sihkku nissonolbmuid. Muhto lea čielggas ahte go nu čielga sihkkunbohtosat leat, de fertejit maiddái nissonolbmot sihkkon nissonolbmuid. Mii leat fargga jagi 2000:s. Liikká čuovvut mii oarjemáilmmi servvodat struktuvrra mii sirre nissonolbmo ja dievdoolbmo go álgit posišuvnnaid birra hupmat. Vaikko mii leat ieža huksemin iežamet servvodaga ovdáneami, de eat oro ovdánahttimin ovttadássásašvuođa. Ja dat lea heajos bealit mat oidnogohtet, go eat nagot ovttadássásašvuođa ge hálddašit. Manne galgá sámi servvodat báinnahallat nu garrasit oarjemáilmmi sohkabeal minstarii, go lea ovdamearkkadihte sáhka politihkas. Muđui gullo dávjá ahte ferte váldit nissonolbmo eambbo fárrui, ovdamearkka dihte boazoealáhusas. Ákkastallo ahte leat ođđa hálddašanvuogit mat hoiget nissoolbmo saji eret. Muhto rievtti mielde leat mii ieža gielddaválggain juste dan seamma vealaheami čađaheamin maid oarjemáilmmi servvodatstruktuvra lea min oahpahan. Manne guođđit ruoktot dan árbevirolaš sohkabeali maid muđui álo hoahkat, go válgalihti lahkonišgoahtit. Movt galget nissonolbmot beassat mielde politihkkiigo ná bargat? Muhtun nissonpolitihkkárat leat árvalan čađahit sihkkuma dievdduid vuostá. Dat ii šattašii vuoiggalaš go prisihppavuođu nalde galgá sihkkut listoáirasiid, ii ge veardidit listoáirrasa peršuvnna. Nissonolbmot fertejit šaddat eambbo dihtomielalaččat ja dakko bokte garrasit iežaset vuojehit válgagiččus. Seammas fertejit nissonjienasteaddjit maid čájehit luohttámuša nissonpolitihkkariidda jienasteami bokte. Lea áibbas čielggas ahte dievdoolmmoš ii boađe goassege ovddidit nissoniid politihkkas. Dan fertejit nissonat ieža dahkat. Ja dan dihte galgá rápmi nissoniidda geat dustet iežaset bidjat posišuvnnaide go šaddet garra sohkabeal vealaheami vásihit. Heijjá Irene ¶ –Sieiddis ii leat mihkkege dahkamuš uhkidemiin. Ii leat ávki oaffaruššat sieidái dan jáhkus ahte beassat eret uhkideamis. Ferte gávdnat olbmo gii máhttá čoavdit dan, muitala Káren Elle Gaup. Nubbi vejolašvuohta lea átnut ándagassii dan boasttuvuođa ovddas mainna lea soardán ja suhttadan nuppi. Karen Elle Gaup lea váldofágain bargamin Álbmot árbevirolaš dieđuid nammasaš fágain dahje dárogillii "folklorestikk" , Oslo Universitehtas. Gaup geahčada movt dáčča ja sámi álbmot gieđahallá fenomenaid maid vásihit Silisávččis, Guovdageainnu ja Álttá suohkaniid ráje nálde. Gaup ii leat uhkideami váikkuhusaid dutkan, muhto lea gieđahallan fáttá iežas bargguin. Dakko bokte lea son leamaš oktavuođas olbmuiguin geat áibbas sihkkarit lohket jáhkkit ja vásihan uhkideami, muhto lea váttis dadjat man stuora oassi álbmogis lea dát jáhkku nu garas. Uhkideapmi lea leamaš oassi kultuvrras, dakko bokte go lea adnon birgejupmái. Dat lea oassi sámi jurddašanmáilmmis - mainna lágiin sáhttá vearrodaguid ja unohasaid vuostá vuoitit. –Uhkideapmi dáhpáhuvvá go muhtun olmmoš ihcalas soardahuvvá ja garra suhtuiguin uhkida su gii lea soardán, muitala Gaup. Dákkár fenomenat eai leat juohkebeaivválaččat, eai ge dábálaččat otná eallimis ja nu gártet earenoamážin. –Nu guhká go muhtun fenomena lea eahpečielggas, de ballet olbmot das ja nu čadnojit ollu jáhkut dasa, čilge Gaup. Uhkideapmi, nugo fenomena, ii dárbbat čatnat dušše sámi kultuvrii. Dat gávdno maid eará álbmotkultuvrrain, maiddái dáčča árbeviroalaš álbmotkultuvrras. ¶ BOHKOSAT JA BÁRGASAT: Suohtas vuogi mielde ja leaikkastallama bokte bidjá Daerpies Dierie áššiid perspektiivii. ¶ Finnmárkku Kristtalašálbmotbellodat áigu ovddidit lieggasat máŋggakultuvrralaš servvodaga gos mii buohkat sáhttit loaktit ja leat mielde huksemis ealli báikkálašservvodagaid. Luonddufámut ja luondduvásihusat leat fámolačča dáppe, ja mii geat ássat dáppe diehtit man dehálaš dat leat váldit vára ođasmahtti riggodagain. Mearra, jávrrit, jogat ja duoddarat galget hálddašuvvot dan láhkai ahte min maŋisboahtiide maid báhcá juoidá. Dán jagi lea buorre giđđa ja guokte liegga geassevahku addán máistaga buori eallimis olggostallamiin, dolastaddamiin ja gálašemiin. Luomeáigi bođii árrat dán jagi ja eanaš finnmárkkulaččat leat ožžon oasiset duoddara ođasmahtti gollis. Vuoiŋŋasteapmi, veaháš bávččas lađđasat ja luondduvásihusat galget eallit muittus boahtte čuvges áigodahkii. Čavčča válggat nannejit olbmuid smiehtagoahtit ovddasguvlui. Maid sáhttit mii bargat boahtte njeallje jagi vátna ressurssaiguin? Boahtá go muhttádus ođđa duhátjahkái fállat seamma buori ovdáneami go mis leamaš maŋimuš logi jagi? Ovttasbargu lea geaidnu ovdáneapmái. Finnmárkku KáB boahtá leat mielde gávdnat buriid čovdosiid man láhkai mii galgat hálddašit iežamet ressurssaid nu ahte bohtet buoremusat ávkin olles álbmogii. Buorit skuvllavázzinvejolašvuođat lea okta doahpa. Skuvllat galget ordnejuvvot ja muhtin earát galget huksejuvvot. Nuorat galget skuvlejuvvot ođđa ja boares fidnuide. Mii áigut doalahit guokte buohcciidviesu ja buohcciidsiiddasajiid gielddain. Geainnut galget ráhkaduvvot ja divvojuvvot. Čielggadeapmi «Luondduvuođđu sámi kultuvrii» lea dagahan ollu beroštumi ja digáštallama Finnmárkkus dan maŋimuš guokte jagi. Lea daddjon ja čállon ollu fámu ja stivrejumi juogadeamis, ja vánit konkrehtalaččat man láhkai servvodat galgá nagodit váldit vára ja nannet sámegiela ja kultuvrra. Historjjálaččat lea Finnmárkku sámi guovlu. Valljis luondduriggodagat leat jagiid mielde seaktudan earáid guvlui. Sámekultuvra leamaš duvdojuvvon ja dulbmojuvvon. Ollu jahkodagaid čađa lea čađahuvvon oalle garra dáruiduhttinpolitihkka. Sámegiella lea nohkamin. Min oktasaš hástalus lea gávdnat čovdosiid mat váldet vára sámegielas ja kultuvrras. Stuorradiggi lea ratifiseren ILO-konvenšuvnna nr. 169, ja lea dákko bokte geatnegahttán iežas láhčit dili giela- ja kultuvrra- ja eanavuoigatvuođaide. KáBii lea geavahanvuoigatvuohta eatnamiidda dehálaš, ja mii oaivvildit ahte buohkain - ležžet dal dážat, sápmelaččat, kveanat dahje earát geat ásset guovllus - galget seamma eavttut ja vuoitgatvuođat. Boazodoalliid sierralaš rievttit galget liikká doalahuvvot. «Finnmárku - máŋggakultuvrralaš servvodat mii galgá doaibmat ovttas» lea min oktasaš ovttasvástádus. Finnmárkku KáB hálida «Finnmárkku oktasašoamastussan» ja dat máksá ahte stáhta ain galgá leat formalalaš eanaeaiggádin dálá stáhta eatnama badjil. KáB deattuha garrasit ahte eanahálddašeapmi ja luondduressurssaid hálddašeapmi addá ovttadássásaš gieđahallama buohkain geat ásset Finnmárkkus, ja hálidit ahte Finnmárkku Eanahálddahusa stivra galgá biddjot nu ahte fylkkadiggi vállje vihtta ja Sámediggi fas njeallje áirasa. Dál lea Fylkkadikkeválga dehálaš, maiddái dán áššis. Fylkkajođiheaddji ávžžuha buohkaid geavahit jienastanvuoigatvuođaset! Ovttas sáhttit mii ollašuhttit ja čađahit issoras ollu. Mis lea buorre dilli, ja lea dehálaš váldit vára buot buori siidduid servvodagas. Atte Ipmilii stivrejumi ja gutni riggodahkii ja ovdáneapmái! Buorre válga, ja geavat áinnas KáBa jienastuslihppu válgabeaivve! Johan Bakken Sandvik fylkkajođiheaddji SÁMÁS:Min Áigi ¶ Gosa lea šaddan sámegiella válgagiččus. Mii gullat ahte sámepolitihkkarat politihkkejit sámegiela ja guovttegielalašvuođa birra. Muhto manne ii oidno sámegiella? Duohtavuohta lea nu čáhppes vielgat, go ahte dán rádjái ii leat go Sámeálbmot Listu gii juohke háves čállá dieđuid sámegillii, dieđuid maid earret eará sádde sámegiel aviisii. Dakko bokte čájeha Sámeálbmot Listu ahte lea eambbo nannosit sámepolitihkalaččat go eará bellodagat ja listtut. Na, sáhttá jearrat ii go sisdoallu leat deháleabbot, čuččoš dál vaikko makkár gillii. Muhto ii leat nu álki. Sisdoalu maid fertet duohtandahkat ja gii bat livččii dat gii vuosttažettiin galggašii čađahit dan politihka maid lohppida. Dieđusge son ieš gii lohppida dan. Danne lea nu čielggas ahte dat makkár giela don vuoruhat beaivválaš dilis, muitala ollu eambbo du doaimma birra go maid eará ládje vikkat čuožžuhit. Dá lea čielga ávžžuhus sámepolitihkkáriidda ahte duođas vuoruhit sámegiela, jos lea dat oaivil ahte sámegielas galgá leat sádji otná sámi servvodagas. Allet dušše huma dan birra, muhto čađahehpet maid gieladehpet. Guovttegielalašvuohta lea namuhuvvon válgagiččus. Eat áiggo gieđahallat ovttaskas ášši, muhto lea dárbu čielggadit mii guovttegielalašvuođain oaivvilduvvo. Dávjá boahtá ovdan dan ipmárdus ahte guovttegielalašvuohta doaibmá dainna lágiin ahte dárogielat galgá birget dárogielain ja sámegielat sámegielain. Várra lea ge diet ipmárdus mii dagaha min servvodaga nu čáhppes vielgadin. Guovttegielašvuohta lea go guokte giela galget doaibmat ovttas. Dat mearkkaša dan ahte goappašat bealit ferteba leat rahpasat váldit vuostá goappašiid gielaid. Dárogielat ja sámegielat galgaba gulahallat, go nubbi hupmá dárogiela ja nubbi fas sámegiela. Jos dát vuođđu ii leat čielggas guovttegielalašvuođas, de lea balahahttii ahte dárogiella vuoitá. Dat dan sivas go dárogiella lea nu ollu miehtá servvodagas. Ole Heandarat Magga logai oktii muhtun logaldallamis. "Go norgalaš kulturovdáneames leat sin iežaset universitehtat, lágádusat, radiot ja TV:at, čakčačájáhusat ja vel " Se og Hør " nai, de lea sámi kultuvra ain vuođđuduvvon ealáhusaide. Norgalaš kultuvrra várás leat ásahuvvon ollu kulturinstitušuvnnat. Eat sáhte rehkenastit ahte sámi kultuvra oažžu dán lágan institušuvnnaid seamma viidodagas." Diet sánit galggaše nákcet duođaštit manne lea nu dehálaš vuoruhit sámegiela juohke ovdamearkkas. Dál lea sámi politihkkariid nalde dát ovddasvástádus, earenoamážit válgagiččus. Heijjá Irene ¶ Kárášjoga musihkkasearvi álggahuvvui giđđa 1998, ulbmilin addit gili olbmuide govda ja máŋggalágan musihkkafálaldaga, ovttas eará lágideaddjiiguin ja eará lágideaddjiide lassin. Dán oktavuođas háliida Kárášjoga musihkkasearvi cealkit iežas morraša kulturskuvlla dálá dillái. Kárášjoga lei njunnošis Norggas ásahit kulturskuvlafálaldaga. Dán mii leat máŋgii rámiidan. Mii leat máŋgga oktavuođas rápmon ja čeavllohallan kulturskuvlla oahppiid - sihke mánáid ja ollesolbmuid - bohtosiid ja dáidduid dihte. Kulturskuvla lea dakko bokte sihke vuođđudan ja leamaš njunnošis ovddideamen mánáid ja ollesolbmuid hutkáivuođa ja dáiddalaš máhtuid min gielddas. Mii diehtit ahte mannan giđa addui geahpánan musihkka- ja dánsunfálaldat Kulturskuvllas. Seammás rámiidit Kulturskuvlla dan barggu ovddas mii dahkkui ja hirbmat buori Beahccebihcavuovddi čájálmasas. Dál go ođđa oahppahusjahki lea bures álggahuvvon, váillahit mii dieđu báikegoddái Kulturskuvlla álggaheami ja oahpahusfálaldagaid birra skuvlajagi 1999/2000. Mii ballat eanemusat das mo geavvá dáid musihkka- ja dánsunfálaldagaide maid skuvla attii skuvlajagi 1998/99. Mii dovdat kulturskuvlla dálá bargiid-dili ja dáhttut diehtit maid gielda ja kulturossodat áigu bargat oažžut Kulturskuvlla ođđasit julggiid ala? Lea duohta sivva ballat das ahte ressurssat ohpihii gurrejuvvojit Kulturskuvllas ja fálaldat hedjona. Juo 1995 heaittihuvvui musihkkakonsuleantavirgi. Maŋimuš jagiid lea bidjan olu ressurssaid dánsun-, lihkadan- ja musihkkadáidduide. Hedjonan fálaldat dagaha dán positiivva ovdáneami ovdii. Dát čuohčá garrasit musihkka- ja dánsunmovtta doaimmaide Kárášjogas. Dat fas čuohcá gieldda mánáid ja ollesolbmuid máŋgalágan astoáigefálaldagaide (eai dušše spábbačiekčamat). Kulturskuvlla fálaldat 1992 rájes lea čájehan ahte sihke mánáin ja ollesolbmuin lea dárbu ovddidit iežaset estetalaš ja dáiddalaš beliid mat fas addet olmmošlaš ovdáneami. Kultuvrralaš ja earenoamážit musihkkapolitihkalaš beroštumi geažil gáibida Kárášjoga musihkkasearvi ahte gielda farggamusat mearrida ášši ja fuolaha Kárášjoga Kulturskuvlii fágalaš ja hálddahuslaš ressurssaid, nu ahte mii geavaheaddjin ja ovttasbargoguoibmin farggamusat beassat oaidnit ahte doaimmat leat jođus. Dál leat fargga válggat ja mii háliidit oktanaga sihke hásttuhit ja hástalit bellodagaid ja listaevttoheaddjiid geat beroštit mánáid ja nuoraid bajásšaddandilis, ovddidehket dán ášši ja lehket mielde fas oažžut Kulturskuvlla julggiid ala. Kárášjoga musihkkasearvvi stivra SÁMÁS: Min Áigi ¶ Lea goalmmát geardde go dákkár deaivvádeami lágidit. Dán jagi lea dáhpáhus Hámaris ja álgá dán mánu12. beaivve gitta 15. beaivvi rádjai. Doppe leat sihke seminárat ja čájáhusat, gos juhket dieđuid bargguideaset birra. Álgu dáidda deaivvademiide, lei go muhtun nissonat jáhkke ahte sis lea árvu buot servvodatlaš dásiin. Sin mihttomearri lea loktet oidnosii nissoniid geat doibmet ovdagovvan. –Máŋga iešguđet fágasuorggi dárbbašit nissongelbbolašvuođa. Lea dehálaš ahte leat nissonat iešguđet dásiin servvodagas, lohká Christensen. Sii barget dalle ráhkadit fierpmádaga ovttaskas olbmuid várás ja oahpásnuvvama bokte oažžut movtta bargat viidáseappot. Vásáhusaid lonohallamiid oktavuođas nanne juohkehaš iežas gelbbolašvuođa, go vásáhusat dávjá addet ođđa áddejumii áššiide. ¶ Deanu gieldá bivdá dákko bokte sáddet govvaevttohusaid boahtte jagi Deanukalendarii. Earret čáppa luonddugovaid gielddas, bivdit maiddái sáddet buriid boares govaid Deanu olbmuin ja doaimmain, áinnas čáhppes/vilges govaid. Govat sáddejuvvojit kulturkantuvrii, ja áigemearri sáddet govaid boahtte jagi kalendarii lea golggotmánu 10. beaivi. ¶ Deatnu háliida dákko bokte giitit buohkaid geat veahkehedje lágidit Deanu kulturmuitobeivviid nu bures ja suohttasit. Deanu gielda - Tana kommune Kjell Munkebye kulturjođiheaddji 607 tegn ¶ JSL háliida verddevuođa ruovttoluotta. –Dat lea árbevierru mii lea otná njuolggadusaid bokte váldon eret. Danne hálidit verddevuođa fas doaibmagoahtit. Dat livččii ekonomalaččat maid mávssolaš, goappašat beliide, lohká Eira. Nuorat ja nissonolbmot galget oažžut buoret saji ealáhussii. Dálá eatnamat galget suodjaluvvot, eaige galgga ruvkkedoaimmaid bokte duohtaduvvot. JSL hálida gieldit beanageavaheami rievssatbivddus. Luossabivdu galgásuohkana ássiide, dain čázadagain mat golggidit suohkanis. ¶ Peruána álbmotlávlu Susana Baca lihkostuvvá iežas musihkain Amerihkas ja Eurohpas. Son ovddasta árbevirolaš afroperuánalaš musihka. Aiddo báliid dievai Hollywood Bowl nammasaš konseartasála Calefornias. Dal álmmuha Baca fargga nuppi CD-skearru. David Byrne, Talking Heads joavkku ovdalaš lávlu, dat lea veahkehan su lihkostuvvamis. Son fuomášii Bacas musihka 1998:s ja seamma jagi šiehtadii su musihkkalágádus ilbmadit CD suinna. Warner Bros vuovdá CD miehtá máilmmi. Baca lea ovdalaččas bargan oahpaheaddjin. Son lea studeren afroperuánalaš kultuvrra ja historjjá. Dál beassá son ovdanbuktit dan kultuvrra konsearttaid bokte Franrihkas, Sveitsas, Slovenias, Portugalas, Eaŋlánddas ja USA:S. ¶ Kulturdepartementa almmuha dál vejolašvuođa ohcat konsešuvnna riikkaviidosaš, máinnusruhtaduvvon TV-sáddemii Norggas analogalaš rusttegiid bokte mat leat eatnamis. Konsešuvdna gusto 10 jagi ođđajagimánu 1. b. 2003 rájes. Ohcanbáhpiriid oažžu dárogillii ja eŋgelasgillii go váldá oktavuođa Kulturdepartementtain, fáksanr. 22 24 80 39 dahje e-poastačujuhus postmottak ¶ Dá lea heargeráidu Guovdageainnu suohkanis. Lea muhtun Guovdageain olmmái gii lea mannamin heargeráidduin Mirona bokte (dál Mieronjávri). Eat dieđe olbmá nama, nu ahte jos oktage dovdá su, de dieđihehpet Min Áigái. Gova lea báhpaeamit Margarethe Wiig govven 1958:s. Sámiid Vuorká-Dávvirat, Kárášjogas lea luoikan gova Min Áigái. ¶ Dál sáhttá lohkat Sámi Allaskuvlla bokte Deanus ja Divttasvuonas maid. Dat gohčoduvvo lávdaoahppun. –Deanus ja Divttasvuonas eai várra oba dieđe ge mii studeantaráđđi lea ja ahte dat gávdno, dat gal lea hui heittot, lohká Hætta. Son oaivvilda ahte lea Sámi Allaskuvlla duohken dovddusin dahkat studeantaráđi. ¶ Giđđat lei medias dan birra ahte lea studeanttaid iežaset sivva go eai ceavzze. Buot siva bidje studeanttaid nala. – Dál lea son gii dan logai bivdán ándagassii studeanttain, muhto mu mielas ii leat doarvái ahte dušše siskkáldasat Sámi Allaskuvllas bivdá ándagassii. Mun háliidan ahte media bokte bivdá ándagassii, loahpaha Hætta. ¶ Vuosttaš áiggis soaitá stuorámus ávki Min Áigái dákkár gráfalaš fitnodaga ásaheamis. –Mis lea vejolašvuohta boahtit birrasii gos leat eambbo typográfat. Dat šaddá geahppaseappot fitnodahkii, eandalii luomu oktavuođas ja maiddái fáhkkestaga buohcamiid oktavuođas, lohká Min Áiggi beaivválaš jođiheaddji Svein Nordsletta. Dál lea aviisas váttis gávdnat sadjásaš typográfaid. Min Áigi lea alo lassi buvttademiid bokte ruhtadan oasi typográfa virggiin. –dan ođđa gráfalaš fitnodagas šaddá vejolašvuohta ávkkastallat lassibargguiguin, fállat olggobealde bargguid nu go ráhkadit gihppagiid, lohká Nordsletta. Maiddái Min Áiggi bargiid ovddasteaddji Torkel Rasmussen oaidná nieidafitnodaga ásaheamis buriid vejolašvuođaid aviissa ovdáneapmái. ¶ Troandilaš Alf Andersen háliida leat mielde giđđajohtimis boahtte giđa. Dan dihte háliidivčče son muhtin siidda fárrui boahtte giđa, ja bivdá Min Áiggi bokte veahki ollašuhttit niegu. ¶ Okta álgga maid Kárášjohka soaitá vuosttašin álggahan Norggas, lei Kulturskuvla. Mannan jagi dahkkui Kulturskuvla gielddaid láhkageatnegahtton fálaldahkan, nu ahte kulturskuvla orru leamen bistevažžan. Sisdoalu dáfus lea dál mihttomeriid bidjamin, ja dáid áššiid gaskka mat orrot sajáiduvvomin leat ovddidanvuogit musihkka, dánsun ja govva; gorretloguiguin 3-1-1. Eará doaba mii lea miellagiddevaš, ja eandalit sámi gilážiin, lea kulturskuvla gelbbolašvuođaguovddážin - kulturbálvaleaddjin olles báikkálaš servodahkii iige dušše mánáide ja nuoraide. Veahá rievdaduvvon hámis sáhttá kulturskuvla leat buoremus čoavddus dárbui institušunaliseret sámi kultuvrra. Lagašvuohta dáidára ja vuostáiválddi gaskka, lagašvuohta ámmát ja eaktodatolaš kultureallima gaskka ja dasto bistevaš stáhtalaš ruhtasirdimat leat čielga ovdamunit. Go juohke gielda - lága mielde - lea geatnegahtton doallat kulturskuvlla, de dat orru čájeheamen dasa ahte mis lea vuođđu ovtta sámi kultuvrra čoakkálmasvistái - gii sáhtášii smiehttat ahte gielddas - mas leat váile 3000 olbmo - sáhttet leat guokte doaibmi kulturásahusa bálddalága? Earenoamážit musihkkafágas lea váttis doaimmahit iežas dáidaga ja seammás bargat pedagogalaččat. Dán váttisvuođa sáhttá čoavdit lotnolasortnegiiguin ja luvvoset čádnon prošeaktavirggiiguin. Dán bokte sihkkarastá ahte bargit lotnašuvvet muhtin muddui ja fágabirrasii bohtet čađat ođđa impulssat. Jos ásahit ovttasbarggu joatkkaskuvllaiguin ja eará ásahusaiguin, de galggašii leat vejolaš muhtin jagiid siskkobealde láhčit dili nu ahte kulturskuvlaoahppi beassá sajáiduvvat artistan - sámi kultuvrra vuođđun. ¶ Lea ovttaoaivilvuohta boazoealáhusas ahte heittot bohccuid fertejit njuovvat ja boazologu ferte heivehit eatnamiid ektui. Goitge leat das bealit mat eai leat čielgasat go geahččá dan ahte eiseválddiid bealis leat juo máŋga doaimma jođus olahit dan ulbmila. Nuppástuhttit ealáhusa olbmuid ođđa ja eará birgenlágiide, lei okta vuohki movt geahččaledje unnidit boazodoalu ja geahpidit olmmošlogu ealáhusa siste. Dađibahábut ii meinestuvvan nuppástuhttin, go sii geat serve nuppástuhttimii, sii eai hálidan guođđit ealáhusa. Okta ágga mii namuhuvvo dán oktavuođas lea ge ahte sivvan nuppástuhttima eahpelihkostuvvamii, lei go eai gieldán ealáhusa olbmuid máhccamis ruovttoluotta boazodollui. Danne sáhttá ge jearrat ahte ii go dat ahte olbmot eai guođe ealáhusa, iešalddis muital ahte sii geat leat birgen boazodoaluin, eai leat gergosat mannat ođđa diliide. Das sáhttá viidáseappot jearrat ahte ledje go dat ođđa birgenlágiid mat ledje jurddašuvvon nuppástuhttiide heivvolaččat plánejuvvon sin ektui. Njulgestaga makkár fálaldagat sis ledje? Geahččat viidáseappot mii dál dáhpáhuvvá. Boazodoallošiehtadus geavahuvvo viššalit eiseválddiid ja boazodoalu hálddahusa bealis. Dávjá dadjet ahte boazodoallu ja dan organisašuvdna lea dorjon sin boazopolitihka go leat šiehtadallamiid bokte dohkkehan doaimmaid. Muhto ii seamma dávjá deattuhuvo ahte boazodoallošiehtadus lea šiehtadus, gos guokte beali šiehtadallet ja fertejit gávnnadit muhtun čovdosiin maid goappašagat sáhttiba dohkkehit. Dát ii mávsse dan seamma ahte buot lea dohkkehuvvon ovttamielalaččat. Dát njuovvamat mat dál leat biddjon johtui gáibidit ahte doalut njuvvet gehppes bohccuid mat leat vuolábealde mearriduvvon deattu. Njuolggadusat gáibidit gitta 40 proseantta njiŋŋelasain njuovvat jos dat eai leat bajábealde mearriduvvon deattu. Lea čielggas ahte dát njuovvamat dagahit muhtun doaluid eahpesihkkaris dillái. Dattege ii leat vel mihkkege čovdosiid ráhkaduvvon dáidda doaluide. Dasa lassin ii leat váldon vuhtii ahte doaluin leat máŋggat olbmot geat leat čadnon ealáhus birgemii. Gean ovddasvástádussan galget leat sii geat šaddet dán dillái? Áidná vejolašvuohta mii sidjiide gávdno otná dilis, lea guođđit ealáhusa ja manahit buot árbevirolaš rivttiid, maiddái maŋisbohttiid rivttiid. Dan ovddas mákset eiseválddit 450 000 ruvnnu. Dát govvida nu čielgasit ahte váilu juogalágan sihkarvuohta sidjiide geaidda bággonjuovvan čuohčá garrasit. Datte ge hupmet eiseválddit lága bokte bágget vai olahit njuovvangáibádusaid. Ii galgga leat lágalaččat lobálaš eaiggádit bohccuid mat leat vuollel mearriduvvon deattu. Jáhkkit guovddášstivrejeaddjiid fertet čájehit eará ovddasvástádusa go lágain áitit. Heijjá Irene ¶ Buohkain ferte giella leat, čálálaš ja njálmmálaš hámis. Jus giela láhppá, de láhppá maiddái oasi iežas kultuvrras, identitehtas ja sáhttá vearrámusat šaddat servodatnoađđin. Finnmárkku Guovddášbellodat lea fylkkajođiheaddji bokte lohkkiidčállosiin ávžžuhan Gb Stuorradiggejoavkku ja Gb-stáhtaráđiid ođđa geahčademiid buhtadusohcamiin sámi/kveana sogagiin. Mánát geat leat vázzán dáža skuvlla nuppi máilmmesoađi maŋŋá leat maiddái ožžon dovdat dáruidahttinpolitihka. Mun guhte lean riegádan 1945:s, álgin skuvlii 1951:s, almmáge máhttit sánige dárogiela. Okta biddjui internahtii vaikko ii sáhttán kommuniseret, ii oahpaheaddjiiguin, iige internáhtabargiiguin. Lei go dát rasisma dahje min álbmoga ja kultuvrra veagalváldin? Vearrámus lei ahte oahpaheaddjit hupme sámegiela, muhto sii fertejedje čállit vuollái ahte sii eai galgan minguin hupmat sámegiela. Ain otne dovddan ahte lea lossat go lean massán dehálaš oasi iežan kultuvrras, namalassii giela. Okta kulturárbi masa buohkaide lea gáibádus. Persuvnnalaččat oaivvildan ahte mis maiddái lea vuoigatvuohta oažžut buhtadusa guovddáš eiseválddiin go leat massán dehálepmosa iežamet kultuvrras. Lean ferten váldit máŋga kurssa sámegielas ja dárogielas maŋŋá go heiten skuvllas 1958:s. Iešdovdu lea jávkan, go olmmoš šaddá olgguštuvvot ja go olbmos ii leat rivttes giella, mii máhkaš lea dárogiella. Ii go leat fárgga áigi heaitit unnitállbmogiid duolbmamis ja geas lea ovddasvástádus? Kristine Sara Bongo 4. evttohas Guovdageainnu Gb SÁMAS: Min Áigi ¶ Vuosttas ođđaássit, geat bargagohte eanadoallin, bohte Ávjovárrái dalá maŋŋá 1720. Guovdageainnu gearregis dohkkehuvvui ođđajagemánu 30. ja 31. beivviid 1724 ahte kvenat Michel Hindersson, Mázes eret, ja Erich Matzon bártniidisguin, Muonioniskkis eret, ožžo fárret Ávjovári siidii kruvnno ávdineatnamii Kárášjotgáddái, Crono Øde wid Karasjocki. Ávjovári siiddaisit Per Ivarsson ja siiddalahttu Nils Persson, geat leigga mielde gearregis, mieđaiga dasa, muhto eaktun lei ahte sisafárrejeaddjit eai heađuštan ávjovárrelaččaid meahcásteami ja guolásteami: ...at på intet sätt förfordela Afwiawara Lapparne uti deras fiskewattn och gildermarck eller Jachtfänger... Michel Hindersson, gii lei náitalan Guovdageainnu báhpa Andreas Nicolai Tornensis nieiddain, lei boahtán Mázii 1700-logu álggugeahčen. Son lei ovdal orron Álaheajus gos son lei olles vearroalmmái dahje vearromáksi 1706-1717. Ii son bisson Mázes earago moadde jagi, go son ozai fárret Kárášjohkii jagi 1724. Muhto ii son sajáiduvvan Kárášjohkii ge, go son moadde jagi maŋŋá gávdno ođđaássin Vuovdaguoikkas. Lea váttis mearridit bearraša fárremiid siva. Adolf Steen oaivvilda ahte Michel Hindersson báhtarii Álaheajus ja Mázes Norgga jurisdikšuvnnas dahje láhkaeiseválddiin, ja eambbo oadjebas dillái Kárášjohkii gos Ruoŧa jurisdikšuvdna ráđđii. Mis eai gávdno dakkár dieđut ahte son livččii juoidá dahkan mii dagahii dan ahte son dárbbašii ballat Norgga eiseválddiin. Son han ii bisson nu guhká Kárášjogas ge ovdal go fárrii Vuovdaguikii. Ja dáid báikegottiid dahje giliid han vearuhii ja stivrii Ruoŧŧa gitta 1751 rádjai. Fárremiid sivva fertii lean eará go ballu Norgga eiseválddiin. Morten Lund, gii lei Álaheaju báhppan dáid áiggiid ja lávii orrut Hindersson luhtte go dat orui Mázes, oaččui Hinderssonas dan áddejumi ahte son fárrii Álaheajus danne go: ... de derneden for (su dálu vuolábealde) siddende lapper, og til deels hans egne Landsmænd, eller andre qvæner, vare blevne ham ugunstige. Ja Mázes son fárrii Kárášjohkii sullii seamma sivaid geažil: de Norske tage in alt landet som jamwäl hörer Swerige til. Kvenaid laskan Álaheajus ja maiddái Kárášjogas lei šaddan Michel Hinderssonii giksin ja gilvun. Sii šadde gilvalit seamma riggodagaid alde, mii dagahii riidduid. Eamit, Aile Andersdotter, dovddaha Ávjovári gearregis 1728 ahte sii fertejedje fárret Kárášjogas Vuovdaguikii danne go eará kvenat bahkkegohte, su oaivila mielde, sin eatnamiidda. Maiddái nubbi ođđaássi kvena, Erich Matzon, orru leamen ássan Norgga riddoguovllus ovdal go oaččui lobi ásaiduvvat Kárášjohkii jagis 1724 golmmain bártniin ja guvttiin vivain. Ávjovári gearregis jagis 1728 Erich Matzon geahčen Olckawara vuolde čilgejit bártnit ja vivat ahte sii leat 4 jagi áigi boahtán deike Norggas: ... 4 åhr då dhe først hit Øfwer ankommo tilbakers ifrån Norget med deras afledne fader og swärfader Erich Matzon. Lea eahpečielggas gos Norggas sii bohte, muhto sáhttet leat boahtán Álaheaju guovllus danne go doppe ásai dáid áiggiid jo stuorát kvenajoavku. Lea váttis mearridit gosa Kárášjohkii sii ásaiduvve. Thor Frette lea dutkan hui dárkilit ja vuđolaččat Kárášjoga báikenamaid. Su báikenammadutkosat leat Sámi arkiivva vuorkkás Guovdageainnus. Su dutkamat orrot leamen hui luohtehahttit ja danne lean ge geavahan su báikenammadutkosiid vuođđun árvalettiin ođđaássiid álgoássansajiid Kárášjogas. Gearregis namahuvvo ahte Erich Matzon ásodat lei Olckawara vuolde, mii dieđusge lea Oalgevárri, mii lea joga davábealde. Dalle galggašii gáddit ahte su ásodat dahje dállu lei joga davábealde. Frette dieđuid mielde fertii álgoássan lean joga máttabealde, danne go árbedieđut muitalit ahte davábealde bargagohte eatnamiid easkka ođđa áiggis. Dan ággan lea maiddái dat go davábealde eai gávdno suomagiel báikenamat, baicce leat viehka máŋga suomagiel báikenama Girkobáikkis, joga máttabealde. Áidna suomagiel báikenama bázahus mii lea Oalgevári vuolde, lea Esi-nammajoavku: Esivárluhppu, Esivárjeaggi ja Esivárjogaš. Lea vejolaš ahte Matzon álgoásodat lei Esijeakkis, muhto dát lea nu unna eanasajáš dahje giettáš ahte leš go addán suoinni ba gusaveardde ge. De dállu gal várra ii lean dákko. Kárášjoga árbedieđuid mielde galggai kvenaid álgoássan lean Badjenjárggas. Muhto dat ge lea eahpečielggas. Eanemus jáhkehahtti lea ahte álgoásodagat ledje njárggas gokko dál lea boares girku. Dan orrot báikenamat ge duođašteamen. Jagis 1728 ásse Kárášjogas 4-5 kvenabearraša, geain lei šibitdoallu. Ledje Erich Matzon-váinni golbma bártni: Matz Ersson (Eriksson), Henrich Ersson (Eriksson) ja Erich (Erik) Ersson (Eriksson). Dasa lassin ásse dáppe vieljaid mágat: Jøns Erichsson ja Claes Jønsson. Claes Jønsson luhtte ásai maiddái su viellja Tomas, gii reŋgui su. Dáid áiggiid ásse Kárášjogas buohkanassii sullii 20 kvena. Erik Ersson (Eriksson) fárrii bearrašiinnis dalá maŋŋá Anárjotgáddái. Dan oažžut dihtosii Ruoŧa fálddi Anders Hackzell dieđuid bokte jagis1738. Son ásai dál Anárjogas, i Enarejocki, 2 miilla eret earáin. Son ferte leat ássan Gámehisnjárggas. ¶ Guovdageainnu suohkan ii leat dahkan buori barggu sámedikki oktavuođas. -Mun lean sámediggeráđis mielde, ja mun sáhtán sámedikki bokte váikkuhit hui ollu suohkana ovddas, lohká son. ¶ Ruoŧa bealde sámi teáhter ja Ájtte museum dat lágidedje konseartta. Maj Lis bargá dál Ájtte museumis ja lea bargame luohteprošeavttain. Son čoaggá dieđuid juoigama birra ja lea jearahallan boares sámi juigiid ja lohkama bokte čoaggán sániid ja dieđuid. Eanemus bargu lea su iežas dutkama čađa dáhpáhuvvan. Gironii lei son čohkken 14 juoigi ovcci guovllus Sámis. –In lean gullan juohke ovtta juoigame, muhto ledjen gulaskuddan dáid olbmuid birra ahte máhtte árbevirolaš juoigama. Lei vuosttaš geardde go dát olbmot doibme ovttas. Lean earenoamážit duhtavaš go juoigit ieža háliidedje leat mielde ja go sin mielas lihkostuvaimet. ¶ Norggas leat guokte vahku geahčen gielddaválggat. Dan eai soaitte buohkat leat fuobmán. Vaikko gielddapolitihkkárat mearridit hui olu min beaivválaš árgabeaivvis, de orru leamen áibbas uhccán beroštupmi dán jagi válggas. Mii árvvalit berošmeahttunvuođa sivvan leat ahte bellodagat leat nu menddo seammaláganat. Prinsihppaprográmmain vuhttojit dávjá erohusat, muhto duođalaš dilis - go barget konkrehtalaš áššiiguin gieldda siskkobealde de orru leamen áibbas seammá lešgo politihkkár Guovddášbellodagas, Bargiidbellodagas dahje Sámelisttas. Eat jáhke váldováttisvuohtan leat ahte olbmot eai beroš. Muhto baicce ahte politihkkárat eai nagat loktet áššiid main olbmot atnet dehálažžan. Dahje politihkkárat eai nagat álbmogii čájehit ahte sii ovddidit áššiid mat leat dehálaččat buot olbmuid eallimis. Dát leat váidalahtti daningo báikkálaš demokratiija headjona go olbmot eai searvva aktiivvalaččat stivrenprosessii. Mii vuordit fas ahte politihkkárat čilgegohtet mo sii leat jurddašan láhčit min beaivválaš dili ovddosguvlui. Miellagiddevaš gažaldagat leat doarvái. Mo leat omd. sámeguovllu politihkkárat jurddašan ovddidit sámegiela? Guovttegielatvuođa ulbmilat eai leat dávjá eará go válgaprográmmaid čikŋan. Muhto mo leat jurddašan olahit dáid ulbmiliid leat eanaš guovlluin suova siste. Mii hásttuhit bellodagaid čájehit čielga strategiija giellaovddideamis. Oassi dákkár strategiijas livččii čilget mo Sámi giellaláhka galgá doaibmat. Dálá dilli lea ahte máŋga ásahusa rihkkot dán lága almmá ráŋggástusa haga. Mo leat min politihkkárat jurddašan buoridit dán dili? Vuođđo-oahpahus ja dearvvasvuođafuoláhus leat guokte suorggi main ollogat beroštit. Leat maid dat suorggit mat dávjá gillájit go politihkkárat gártet geahpedit goluid. Nohkan skuvladálut ja váilevaš dikšu lea dábálaš boađus dás. De politihkkárat huiket ahte ii leat ruhta, ja dasto sivahaddá stáhta, ráđđehusa ja Stuorradikki, juoidá mii lea áibbas riekta. Gielddat han eai oaččo doarvái ruđa čađahit buot doaimmaid fuolatlaččat. Muhto jienasteaddjiide ii leat nu miellagiddevaš gielddaválggain gullat dáid sivahallamiid. Politihkkárat galggašedje báicce čilget mo sii áigot addit dievaslaš fálaldaga skuvlamánáide, buohcciide ja boarrásiidda dálá dilis. Buot visot leat vuorohangažaldagat ja konkrehta áššiid bokte galggašedje gielddaválggaid evttohasat čilget midjiide maid sii bidjet ovddimužžii, ja maid eai ane nu dehálažžan. Torkel Rasmussen, doaimmaheaddji ¶ Boazodoallošiehtadusa bokte lea mearriduvvon ahte dán jagi galget njuvvot buot njiŋŋelasat mat leat vuollel 67 kilo. Dan oktavuođas lea Guovdageainnu sátnejođiheaddji bivdán čoahkkima guovddáš eiseválddiiguin go dovdá iežas fámohuvvan go ii đieđe mii dáhpáhuvvá bággonjuovvamiid oktavuođas. Anton Dahl ballá ahte dat boahtá Guovdageainnu suohkanis guoskat 120 doalloovttodagaide ja 700 boazoeaiggádiidda. Christian Lindemann Boazodoallohálddahusas duođašta ahte dát logut sáhttet doallat deaivása. Dán jagi besset boazoeaiggádat eaktodáhtalaččat njuovvat njiŋŋelasaid mat eai deavdde kilomeriid. Njuovvannjuolggadusat gáibidit gitta 40 proseantta rádjai njuovvat njiŋŋelasaid, jos leat deaddomeari vulobealde. Muhto jus dan eai daga, de biddjojit boahtte jagi bággonjuovvamat johtui. Bággonjuovvan bargguid bohtet politiiját gozihit. ¶ –Ulbmil kurssain lea oahpásnuvvat nuoraiguin, ja gullat sin oainnuid, muitala Mikal Mienna gii lei mielde lágideame kurssa. Meahcásteapmi lei rievtti mielde dušše oasáš fitnodatálggahankurssas, maid suohkan lágidii. Guovdageainnu suohkan lea Infonuora bokte dán geasi lágidan iešguđetlágan doaluid nuoraide. Infonuorra lea earet háhkan bargguid nuoraide, maiddái doallan dihtorlanja rabasiin maid nuorat leat beassan geavahit ja doallan dihtorkurssa. Čávčča mielde ges lea Deanus konferánsa gos Sis Finnmárkku nuorat besset deaivvádit. Infonuorra juohká dasa lassin nuoraide dieđuid skuvlafálaldagaid birra. ¶ Go 1897:s bártahuvve golleroggit Yukonis, de oinnii Amerihká ráđđehus ahte sáhtte ávkkastallat sápmelaččaid hearggastallan máhtolašvuođas. Heargi heivii bures doalvut gálvvuid ja biepmu galbmon golleohcciide. Dán jagi dáhtui ge Amerihká ráđđehus nuppes dávvi sápmelaččaid Alaskai, gádjut golleohciid Alsaka mehciin. Bargu lei bures bálkáhuvvon. Nu riegádii gullon "Manitoba" skiipamátki Amerihkái. Skiipa vulggii Álttás, Norgga bealde ja das ledje badjel vihttačuođi hearggi ja birrasii čuođi mátkkošteaddji. Lemmo Máhtte lei sullii 20-jahkásaš go vulggii "Manitoba" skiipa fárrui. Mátkkálaččat vásihedje garra dálkkiid meara nalde. Islándda bokte lei nu neavrres dálki, ahte stoarbma cuvkkii oasiid skiippas. Dušše moadde hearggi jápme ovdal go skiipa ollii New Yorkii. Dán gávpogis besse vuoiŋŋastit moadde beaivvi ovdal go fas jotke mátkki togain. Toga doalvvui mátkkálaččaid gitta Seattle nammasaš gávpogii, USAas. Doppe šadde vuordit logi beaivvi ovdal go besse fas skiipain viidáseappot Alaskai. Go de olleje Alaskai, de lei mátki bistán olles jagi. Jagilohkku lei 1898. ¶ Sámedikki várrepresideanta Ragnhild Nystad lea buktán garra cuiggodeami Suodjalusa vuostá. Son namuha geaidnohuksemiid Meavkke ja Arvenjárgga hárjehallanšiljuid ovttasteamis ja Hálkavári hárjehallanšiljus Porsáŋggus. Nystad muittuha suodjalusministara Bjørn Tore Godal lohpádusa bissehit buot huksendoaimmaid Meavkkes ja Arvenjárggas. Ja Nystadas leat buot vuoigatvuođat moaitit Suodjalusa dáin áššiin. Lea oalle láivves čilgehus mii boahtá ministara kantuvrras Meavkke luoddahuksemii. Čuvvovaččat čilge preassadiehtojuohkki: "Luoddahuksen Meavkkes lea dohkkehuvvon Ráđđehusas Stádaráđis ja lea Akkaseteguovllu infrastruktuvrra nannemis. Dat ii leat oassi Meavkke ja Arvenjárgga báhčinšiljuid ovttasteamis, vaikko dáhpáhuvvá ovttasteami guovllu siskkobealde. Go mii leat váldán vuhtii areálageavaheami ja ekonomiija, de lea leamaš lunddolaš ovttastit Akkaseteguovllu huksema ja Meavkke ja Arvenjárgga báhčinšiljuid ovttasteamis." Vuosttažettiin šiitá ministarakantuvra ahte luoddahuksen lea oassi Meavkke ja Arvenjárgga báhčinšiljuid ovttasteamis ja de fas mieđiha ahte areála ja ekonomiija seastima dihte, lea luoddahuksen dattetge oassi báhčinšiljuid ovttasteamis. Godal ieš ii dáhtton dadjat maidege vel Nystad garra cealkámušaide. Iešalddis lea dat oalle garra ignoreren, go ii váldde vuhtii Sámedikki várrepresideantta ja dakko bokte viggá duššindahkat su sániid. Orru leamen ahte Suodjalus ja suodjalusministtar eai leat vel ipmirdan ahte Sámediggi lea ásahuvvon ráđđeaddiorgánan Norgga eiseváldiide. Min mielas lea máilmme buorre ahte Sámedikki bealis boahtá ovdan dákkár čielga oaidnu ja cealkámuš Suodjalusa bargovuohkái. Veahážiid mielde ja byrokráhtalaš bargovugiin nákcejit sii juohke háve veahážiid mielde viežžat eatnanbihtá. Mii guoská Hálkavári geaidnohuksemii, de min jierpmi mielde lea áibbas lobihis eksproprieren čađahuvvon. Suodjalus lea geatnegahtton gulahallat boazodoaluin ovdal go čađaha makkárge eanaeksproprierema. Otná beaivvi ii gávdno makkárge šiehtadallan boazodoalu ja Suodjalusa gaskkas. Galgá bures dahkkon jos Godal boahtte vahku čoahkkimis sáhttá bealuštit luoddahuksema Hálkaváris. Min mielas lea buorre go Sámediggi čájeha ná čielga oainnu eiseváldiid eksproprieren politihka ektui. Mii dárbbašit čielga Sámedikki dáin áššiin. Heijjá Irene ¶ Ođđa searvvi leat ilbmudan sápmelaš fitnodagat, ja dan leat gohčodan Sámi Fitnodansearvin. Dat galgá leat fitnodagaide fágačoahkkananbáikin. Searvvi bokte áiggošivčče maiddái dieđuid ja vásáhusaid lonohallat. ¶ Suohkan- ja fylkaválgagiččus digáštallet politihkkarat máŋggaid áššiid, sihke báikkálaš ja riikadási politihkkalaš sisdoaluin. Muhto ii goassege ovdal leat boahtán nu garrasit ovdan ahte riikapolitihkka nu garrasit báidná báikkálašpolitihka. Ovdalaččas leat váillahan erohusaid daid iešguđet bellodagaid ja listtuid konkrehtalaš politihkka áššiin. Dál orrot válgálohpádusain maid váilugoahtimin erohusat, go lohpádusat leat šaddagoahtán seamma stuorrat ja eahpejáhkihahttit. Finnmárkkus mii vásihit Sámeálbmot Listtu lohpádusaid mat šaddet máŋggaid čuđiid miljovnnaid máksit go rehkenasta dáid otná olggosgoluid. Gáibádusat leat nuvttá doaktárbálvalusat Finnmárkkus, lassi luomu ja luopmomátkkiid penšunisttaide. Nuppi dáfus sáhttášii lohkat ahte ii sáhte dákkár rievdamiid rehkenastit dieinna lágiin. Áŋkke lea dán válgalohpádusa váttis jáhkkit ahte šaddá goassege duohtan. Guovdageainnu válgagižžu lea fas jorran eambbo dan guvlui ahte gii ii leat bargan doarvái buori barggu. Gurutbellodaga sátnejođiheaddje evttohus ja suohkana gieldda dálá sátnejođiheaddji, Anton Dahl lea duvle garrasit rohkkáhan sámi áššiid stádačálli Johanne Gaup, go oaivvildii ahte stádačálli ii lean láhčan ruđaid boazonjuovahahkii. Das maŋŋel čuovui Bargiid bellodaga Brita Carina Hætta ja cuiggodii ahte sátnejođiheaddji ii leat čađahan iežas ámmaha doarvái bures. Válgagižžu lea ipmirdeamis gilvu, ja gilvvus ferte oasseváldi beassat ovddemužžii. Muhto juohke gilvvus leat maid njuolggadusat ja jos daid ii čuovo, de ii sáhte joatkkit gilvvus. Dan fertejit politihkkarat dál fuobmát. Ii leat ávki dušše čuorvut jitnosepmosit. Politihkkar ferte maid buktit ovdan iežas politihkka nu ahte jienasteaddji oažžu luohttamuša ja ipmirda mii lea lohpádusaid sisdoallu. Aistton gal daid Bargiid bellodaga nuoraid - "Fucking lavmål" . Vaikko vel leat ge sii válljen čájehit movt Ovddadusbellodat olggušta ja badjelgeahččá unnit joavkkuid servvodagas, dakko bokte ahte leat čohkken gihppagii osiid maid Ovddadusbellodat leat dadjan unnit joavkkuid birra, de sin bargovuohki goitge čielgasit muitala jienasteaddjiide mii sin áigumuš lea. Dá lea čielgá ávžžuhus buot sámi politihkkariidda ahte sii jođihit válgagičču dakkár vugiid mielde main jienasteaddjit ožžot ipmárdusa daid iešguđet ge politihkkalaš oainnuin, muhto maiddái ahte sámi jienasteaddjit ožžot luohttámuša sámi politihkkariid válgalohpádusaide. Dis - sámi politihkkáriin - lea vejolašvuohta čájehit ahte politihka sáhttá jođihit dohkkálaš dásis, ehpet ge dárbbat diktit báidnahuvvat nu gohčoduvvon Amerihkálaš válgagiččuide. Heijjá Irene ¶ Suodjalus lea ivttá aviissaide almmuhusa bokte muitalan hárjehallama birra. Vaikko mieđihit ahte eai leat sierra dieđu addán boazodoalliide, de eai mieđit dán makkárge boasttuvuohtan. –Jus bohccot galget guohtut dien guovllus, de ferte boazoeaiggát oažžut lobi Finnmark regimeanttas, lohká regimeantta stabshoavda, oberstløytnanta Asbjørn Volden NRK Sámi Radioi. ¶ Deanu ja Várjjaga opmodatjuohkinrievttis lea opmodathálddašeapmi bissehuvvon Auto Nor AS opmodagas, 9730 Kárášjohka, org.nr. 958 437 943. Váidalanáigemearri lea mánu 18.09.2000 rájes. Máksin opmodathálddašeaddji bokte jus riektecealkámuš ii váidojuvvo. Divideanda: 5.126 % 1. kl. gáibádusain. Jearaldagat čujuhuvvojit opmodathálddašeaddjái. Konkursregisteret 20.09.2000 399 tegn ¶ Min Áigi bovde dál sámi gielddaid, sámi organisasšuvdnnaid oktan báikkálaš servviiguin, fitnodagaid sámi gielddain ja ovttaskas olbmuid searvat Min Áiggi bokte hábmet boahtte sámi aviissamedia doaimmaid. Ođđa ossosa árvu lea 250,- norgga ruvnnu ja čálihan áigi bistá skábmamánu 15. beaivvi rádjái. Min Áigi lea ásaheami rájes doaibman oasusruđá haga, go ásahettiin geavahii ođđa aviisafitnodat measta buot iežasruđa oastit ovddeš Sámi Áiggi aviisafitnodaga bázahusa. Min Áigi lea birgen jagis jahkái ásahuvvon pressadoarjagiin, ja go eai leat leamaš stuorit jahkásaš vuolláibázat. –Mannan jagi sullii 200 000 ruvvnu vuolláibáza fuomášahtii ođđa stivrra ahte fárggamusat galgá ceggejuvvot fas iežaskapitála vai lea mainna dustet vejolaš vuolláibáhcagiid, ja dan seammás dahkat vejolažžan ollášuhttit aviissa guhkit áiggi áigumušaid ahte lasihiut olggosaddimiid, lohká Solbakk. ¶ Guovdageainnu searvegotteráđi jođiheaddji Ellen Marie Turi Gaup lea garrasit reageren dan ođđa sámi allameassoliturgiijai. Son áitá iežas searvegotti ráđi bokte hilgut Sámi girkoráđi barggu. Turi Gaup ovddida čuoččuhusa vaikko ii leat vel gullan dan ođđa liturgiijja. Vuosttažettiin lea váivi gullat ná garra čuoččuhusa go son ii leat vel guldalan liturgiija. Dat buktá jearaldaga dasa man duođalažžan sáhttit váldit searvegotte ráđi moaitámuša, eat ge jurddašit ahte searvegotte ráđđi lea nu konsearvatiiva ahte moaitá liturgiija dušše dan dihte go lea ođđa liturgiija. Min mielas lea dákkár moatinvuohki hui šállošahtti, eandalii dan dihte go Sámi girkoráđđi lea dál buktán evttohusa mii galgá geahččaluvvot ovtta áiggi ovdal go mearridit dan loahpalaš hámi. Turi Gaup váldoákkat leat dat ahte heivehuvvon liturgiija sulastahttá bearehaga luođi. Son maid dadjá ahte liturgiija lea bearehaga rievdaduvvon ja dan dihte ii dohkket dan. Mii ballat ahte lea Guovdageainnu searvegotte ráđi miellahtut ballet duššiid dán oktavuođas. Min čilgehus dasa lea ahte dološ cieggan ovdagáttut leat báidnán sin ipmárdusa. Mii diehtit ahte Guovdgeainnu searvegotteráđis ja muhtun eará searvegottiid olbmot čuoččuhit luođi suddun, vaikko mii eat sáhte dohkkehit luođi eambbo suddun go eará ge lávlunvugiid. Juohkehaš gii manná Guovdageainnu girkui muhtun sotnabeaivvi čuovvut Ipmilbálvalusa, eai dárbbat eai eahpidit ge ahte searvegotte olbmuid lávlunárbevierru boahtá luođis. Norgga girku liturgiija nuohtat jávket áibbas Guovdageainnu searvegotti lávlunvuohkái, mii lea doložis vuolgán luođis. Ii oktage Ipmilbálvalusas čuovo dan musihkalaš nuohta sálmmain ja litturgiijas, muhto leat máŋga nuohta maŋŋeleappos. Dát earenoamáš lávlunvuohki lea cieggan juo sámi guovllu girkuide, goit Guovdageainnu girkus. Ii oktage guovlluolbmuin imaštala dan, dan dihte go sidjiide ii leat dat Norgga girku lávlunvuohki lunddolažžan, muhto sámi lávlunárbevierru. Dan dihte sáhttit lohkat ahte Guovdageainnu searvegotteráđđi ja searvogoddi otná beaivvi juo "juiget" girkus. Mii leat máilmme duhtavaččat go Sámi girkoráđđi lea dál bidjan návccaid dasa ahte heivehit girku liturgiija ja sálmmaid sámegillii ja kultuvrii. Dat ođđa sámi allameassoliturgiija addá dál vejolašvuođa sámi searvegottiide oažžut nuohtaid maid mielde heive sin (sámi) lávlunárbevierru. Sámi girkoráđi bargu ođđa liturgiijain lea oassi kultuvrra ja giela gáhttemis ja ovdánahttimis. Heijjá Irene ¶ Sii huksejit iežaset musihka Altay árbevirolaš jietna- ja šuokŋageavaheami nala. Sin musihkkavuohki lea nannosit čadnon lundui. Lávlagiid váldosisdoallu muitala guhkes historjjášiid dakko bokte ahte áđestallet movt eallit jietnadallet. Nu geavahit Aiaiym joavku máŋgga lágan jietnageavaheami. Go dan ovttastit iešguđet lágan stráŋgačuojanasaiguin, de šaddet viiddis ja hearvás šuoŋat. ¶ Synnøve Brevik ovddastii Norgga Girku Sámi girkoráđi bokte rasisma semináras. Son doarju muhtun muddui Theo Samuela oaivila eiseválddiid vealaheamis, muhto háliida deattuhit ahte dilli ii leat nu ovttageardán ja álki. –Fertet muitit ahte otná dáruiduhttin ja rasisma doaibmá čihkosis ja jaskadit, lohká Brevik. Brevik ii leat duhtavaš Norgga girkočoahkkima lohpádusaid bohtosiin. Son lea baicce eddon ja dovddaha ahte eai sis leat rájehemiid návccat joatkit bargamis sámevuođa loktemis, jos girkoráđđi ii čađat iežas lohpádusaid. Muhto seammas atná son dehálažžan deattuhit ahte ferte veahážiid mielde bargat jos galgá oažžut vealaheami nohkat. ¶ Lulli sámi guovlluin: Sámi kulturguovddáš Árbordi (Sijti Jarnge) Lullisámi guovllu dearvvašvuođalaš dárbbuid kárten 250 000 Davvi-Trøndelága Dutkan Sámi álbmogii gullevaš olbmuid dearvvašvuođa bálvalusaid krihtalaš geahčadeapmi 240 000 Sámediggi lea ávžžuhan dáid lágádusaid (ovddabeal` namuhuvvon) árvvoštallat leago vejolaš searvat prošeavttaide ja bargat ovttas. Julevsámi guovlu: Divttasvuona gielda Sámi álbmoga vástevaš dearvvašvuođa ja sosiála doaibmabijuid ovddideapmi 200 000 Narviikka buohcceviessu, dan Mánáid ja nuoraid ps. poliklinihkka Julevsámi guovllu mánáid ja nuoraid psykiátralaš bálvalusat 210 000 Bodeaju allaskuvla Dearvvašvuođa fálaldagaid ja sámegiela ja sámi kulturáššiid máhtu buorideami kárten 280 000 Romsa: Tromssa fylkkagielda Sámi pasieanttaid iskkadeamit, dearvvašvuođa vuođđobálvalusaid ovttasbargu, lohkangirji rávesolbmuid várás geaidda lea deaividan vuoiŋŋašvihki, kulturáššiid máhtu rávabálvalus ja oahpaheapmi 200 000 Loabága gielda Sámi geavaheaddjiid vástevaš dearvvašvuođalaš ja sosiála doaibmabijuid álggaheapmi 150 000 Gáivuona gielda Sámegiela ja kulturáššiid máhtu buorideapmi 250 000 Tromssa universitehta stipendiáhta Gunn Tove Minde bokte Boarrásat sámiid birgejupmi ja eallindilálašvuođat 30 000 Mánáidgáhttenásahusa Davvi-Norgga ovddádusguovddáš Mánáidgáhtten sámiid ektui 250 000 Finnmárku: Finnmárkku fylkagielda Sámegiela ja kulturáššiid máhtu buorideapmi, dulkabálvalusaid buorideapmi ja sámi mánáid dáiddu kárten, mo sii hálddašit váhnemiidiset gárrenávdnasiid boasttogeavahemiiguin 220 000 Fiinmárkku álláskuvla Sámiid dárbbuide heivehuvvon oahppofálaldagaid ásaheapmi 80 000 Sámi Allaskuvla Sámegiela oahppofálaldagat ja máŋgga kultuvrra áddejumi ja allaskuvllaid ja universitehtaid doaibmabijuid oktiiheivehallamat 250 000 Unjárgga gielda Sámi mánáid čállinbirrasiid kárten ja mánáid kultuvrra vuhtiiváldi bajásšaddan- ja fuollabálvalusaid ásaheapmi 250 000 Anny Haugmann ja Inger A Kristoffersen, Unjárga Metoda ovddideapmi daid bargiid várás guđet galget bargat ja veahkehit autisttaid sámi guovlluin 140 000 Deanu gielda Doaibmabijut mat galggašedje buoridit sámi álbmoga vástevaš dearvvašvuođa ja sosiála bálvalusaid 100 000 Prosáŋggu gielda Mánáidgáhttenásahusa, psykalaš dearvvašvuođa gáhttenásahusa ovttasbargu, sámegiela ja kulturáššiid máhtu buorideapmi 100 000 Guovdageainnu suohkan Sámi dárbbuide heivehuvvon dearvvašvuođa ja sosiála bálvalusaid ásaheapmi 250 000 Kárášjoga gielda Sámi oahpahusa čuovvoleapmi dikšo- ja fuollaásahusain ja sin várás guđet rávvejit sámiid sosiála barggusteaset Sámi NossonForum Sierra fáddanummár bláđđái "Gába" , mii lea sámi nissonolbmuid ja sin dearvvašvuođa birra 100 000 Mental Helse Finnmark Diehtojuohkin- ja rávadoaibmabijut 15 000 ¶ –Vuovdima jávkkaheapmi addá máŋga goikejagi 70-logus. 1985, -86 ja -87 maid ledje goikejagit, Kishore Saint muitala. Son lei mielde go bhil-albmát álggahedje birasgáhttenorganisašuvnna Ubeshwar Vikas Mandal. Goiku ja sáttomeahci leavvamat ledje báldan sin. Gili olbmot háliidedje jorgalahttit hedjoneami. Veahkkálaga Ubeshwar Vikas Mandal bokte lea Badáŋga čađahan máŋga smávva prošaevtta mat oktiibuot leat buoridan dili. –Dáppe leat huksen uhca buđoža. Shanti Lal čájeha mehter allosaš buđoža goikejogas. Joga mielde vulos leat eará buođut. –Dál lea johka guorus. Muhto go monsuna - árveáigi - leamaš, de buođut doalahit čázi ovtta, guokte mánu. Lea doarvái. Mii sáhttit čáhccet gittiid ja oažžut ovtta lasi šattu. Go doalahit čázi guhkit áiggi, de eananvuol čáhcedássi maid loktána ja mis lea fas álo čáhci gáivvuin. Giettit addet ohpihii guokte nisošattu, ja giláža olbmot buvttadit doarvái šattuid ja gortniid gokčat iežaset dárbbuid. ¶ Lassin dasa, ahte áfrihkkálaččat eambbo investerejit iežaset kontineanttas, vásiha duovdda maiddái lassánan kapitálarávnnji máttaasialaš riikkain, erenoamážit Malaysias. «Buot áfrihkkálaš riikkat, gos lea vejolaš oažžut dieđuid, leat maŋimuš logijagi vásihan investerenlassáneami, juoga mii čájeha ahte eambbo fitnodagat leat ásahuvvon eanet riikkain duovdagis» , muitala rápporta. Dan rájes go apartheid (sirrenpolitihkka) loahpahuvvui jagis 1990 leat máttaáfrihkkálaš gávperáiddut, juhkamušbuvttadeaddjit, tv-fitnodagat ja mátkedoaimmahagat investeren riikkain nugo Botswana, Lesoto, Swazieana, Tanzania ja Zambia. Jagiin 1990 gitta 1994 johte jahkásaččat gaskamearálaččat 1,37 miljárdda ruvnnu njuolggainvesteremiid bokte Mátta-Áfrihkkás. Seammá áigodagas lei kapitálarávdnji Mátta-Áfrihkkái dušše 440 miljon ruvnnu jahkái. ¶ •• Sámediggeválgga nominašuvdnaproseassa čájeha, ahte boahtte sámediggeáigodagas sáhttet leat olu unnit nissonat dikkis go dán áigodagas leat. Vuot lea dáhpáhuvvan dat mii mannan áigodagas jo cuiggoduvvui, albmát leat eanaš listtaid njunušsajiin, muhtin listtain sáhttet leat vaikko guokte albmá bajimusas. Ovdamearkan lea dat lista gos Sámedikki presideanta Ole Henrik Magga lea bajimusas, das lea eará almmái nubbin. •• Manne lea dilli nu? Manne mii eat fuola nissoniid iežamet njunnožin? Leatgo mis nu čuorbbes nissonat, ahte eai oppa dohkkege Sámediggái? Vai leago sápmelaš politihkkárkultuvra nu albmáide láhččojuvvon, ahte nissonat eai šat arvva searvat dán (macho) kultuvrii? Dat sáhttá leat stuorra hástalussan sáhkkes sosialantropologaide gávnnahit. •• Duohtavuohta lea, ahte Norgga beale Sámis leat olu čeahpes nissonpolitihkkárat. Soapmásat eai leat beassan bajás listii go «gievrrabut» albmát sin leat duvdán eret. Ovdamearkan dása sáhttá leat Máret Guhttor. Son lei evttohuvvon Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR:a) presideantaevttohassan, muhto ii son duođalaččat beassan mielde gilvvohallamin dán doibmii beassamis go ii dohkkehuvvon iežas ruoktobáikki válgalistii. Duvdiluvvui go son eret dušše danne go ii leat mázelaš, vai gulai go datge áššái, ahte son ii leat almmáiolmmoš? •• Nuppit nissonat sáhttet fas leat dakkár dilis, ahte eai sii njuolgut duostta searvat sámepolitihkkii. Sis sáhttet leat máŋggat beroštumit maid galget váldit vuhtii. Mo galgá olmmoš sáhttit sihke politihkket ja seammás sihke bargo- ja bearrašdili dikšut? Leago dat oppanassiige vejolaš? Iigot leat jo vuohkkaset, ahte albmát, geat jo «álo» dákkár áššiid leat doaimmahan, jotket sámi servodaga stivremis? •• Váttisvuohta, nu mo Min Áigi ádde ášši, lea ahte sámenissoniin eai leat albma nissonovdagovat, geat sidjiide leat dego «bálggesčuovgan» politihkalaš bargguin. Sámediggi lea gal viggan diehtojuohkkimiid ja almmuhusaid bokte ávžžuhit olbmuid jienastit nissoniid Sámediggái, muhto dán sii eai leat dahkan áibbas rivttes vuogi mielde. •• Jus buohtastahttá dainna bargovugiin mainna Ruoŧa Sámediggi ovdal vuosttaš válggaid oččodii olbmuid sámi jienastuslohkui, de ii leat Norgga Sámedikki bargovuohki oppanassiige doarvái buorre. Ruoŧa Sámediggi geavahii sápmelaš beakkalmasaid diehtojuohkinkampánjastis. Máŋgasiidda šattai dalle sakka álkibun searvat sámediggeválgii go dihte, ahte dihto jiekŋaskearrosáŋggár dahje spábbačiekči lea sápmelaš ja áigu jienastit sámediggeválggas. Norgga beale sámenissoniid gaskkas eai dárbbaš gal leat justa diekkár sáŋggárat, muhto liikká leat dakkárat geaid Sámediggi livččii sáhttán geavahit ovdagovvan... ¶ Kárášjoga buollinsuodjalusa 12 gándda ballet garrasit ahte ferte dáhpáhuvvat buollin dahje biilalihkuhisvuohta gos olbmot duššet ovdalgo dilli buorrána. Buohkat ballet garrasit stuorra buollimis, dego Kárášjoga Dearvvasvuođaguovddáža buollin lei diibmá. –Mii mannat dál mediaid bokte muitalit Kárášjoga álbmogii, ahte ii leat nu buorre dustehus nugo olbmut jáhkket. Nu mearrededje dat 12 gándda maŋŋá go dolle čoahkkima gáskaváhku otná dili bira. Sii oaivvildit ahte boahtte buollin sáhttá šaddat kátastrofálaš dáhpáhussan. ¶ Dán áigái báhčalit vuostálas triada-joavkkut gáhtaid alde. Dehálaš lea oažžut kontrolla Macao speallandoaimmaid badjel, mii lea koloniija deháleamos dienasvuođđu. Vearru viehtospealuin dahká 60 proseantta eiseválddiid sisaboađuin. Kasinooamasteaddji Stanley Ho, geas iežas fitnodaga «Sociedad de Tourismo de Macao» bokte lea monopola kasinodoaimmain, lea ovdalis nagadan doallat triadaid eret. Muhto odne leat máŋga speallandoaimmaheaddji nuppiid vuollásaš doaimmaheaddjin. Bolesat muitalit, ahte kasinodoaimmaheaddjit juogadit dietnasa triadaiguin. ¶ Jergul bokte lea ain ceaggámen lobihis boazoáidi. Autovern lea geavahuvvon guhkkidit áiddi vai seastá goluid. Váralaš vuohki, oaivvilda geaidnobálvalus. ¶ –Mis ii leamaš ruhta ovdal go dál álgit guorahallat, man olu áiddit gávdnojit Kárášjogas. Lei jurdda ahte livččiimet dál kártemin ja registreremin áiddiid, muhto ii leamaš ruhta ja maiddái eará áššit leat boahtán ovdii. Dáhpáhuvvá dán láhkái. Jos diehtit, geat leat bidjan áiddiid, de mii dáhttut sin gáikut daid. Jos dát ii dáhpáhuva, de sáhttit boazodoallolaga bokte bidjat gaikuma eaiggáda rehket ala. Muhto dál mii áigut bargagoahtit áiddiid ektui, dadjá boazodoalluhálddáhusa Toralf Balto. Dát ášši galgá biddjot guovllustivrra ovdii geassemánus. ¶ Son dadjá ahte liikká, vaikke lága bokte gielddas eai dárbbaš leat suovvabuokčalan ávdnasat, de galget dat leat ortnegis jos gielddas dat leat. –Eará lea maid ahte gieldda politihkkárat galget diehtit ahte jos dáhpáhuvvá buollin, de sáhttet olbmot buollit sisa go suovvabuokčalan ávdnasat eai leat ortnegis, dadjá Olavsen. Olavsen maid dadjá son oaidná Kárášjoga buollinsuodjalusa jahkedieđáhusas, ahte eai leat go 12 albmá geat leat barggus. –Dát ii leat riekta. Laga bokte galget leat 16 albmá. Ii gosge Norggas leat lohpi leat unnit go 16 buollinsuodjalusalbmá. Kárášjoga gielda lea ieš čállán vuollái ja dohkkehan ahte gielddas galget leat: buollinhoavda, várrebuollinhoavda, buollinmeaštir ja 16 buollinsuodjalusalbmá. Dalle galget dán čuovvut, dadjá Olavsen. Alf Isaksen dadjá son lea mearredan ahte geavaha dušše dan 12 albmá geat čájehit beroštumi hárjehallamiide ja geat ihtet buollimiide. –Mii geavahit daid albmáid geat leat kvalifiserejuvvon, dadjá son. ¶ –Lean ollu oahppan boares ollbmuin. Lea nu ollu viisodat, maid leat muinna juogadan. Dáppe lea giellariggodat ja olmmošlaš árvu nu stuoris. Ii olbmo árvu čuovo virggi dahje ruđa. Vejolašvuođat leat eambo go ráját. Ja olles eallin lea stuorra hástalus, mainna galggašii birget, árvvoštallá Øyfrid hui duođalaččat, muhto dakkár eallinmovttain, mii čuovgá čalmmiin ja boktá moji go son muitala. –Ieš mun mearridan iežan eallimis ja ieš ferten váldit ovddasvástádusa eallimisttán. Buot maid in duostta, dan mun barggange, go váttisvuođaid čađa ovdánan. Vuostehágu bokte mun stuorun! Reaškkas fas leavviha miehtá dálu ja ságat jorret. Menddo idjii háleštat, ja ollu máidnasat bohtet ovdan. In viša dás buot muitalit. Ii buot heivege áviisii bidjat, ja dii maid dáidibehket váibat lohkat guhkes čállosa. Ávžžuhasytán baicce: finat donge galledeamen Øyfrida, jos dáhtut eambo suinna oahpásmuvvat. Son orru Sirpmás poastta lahka ja lea hui váibmil olbmuide. Sus leat ollu liegga sánit. Ja mas dan diehtá, várra oaččot váffelgáhku velá! ¶ •• Sámedikki kultursemináras Kárášjogas mannan vahku ohcalii ráđđehusa sámepolitihkalaš ráđđeaddi Barbro Lill Hætta dievaslaš sámi kulturplána. Plánemat leat jo smávvát álggahuvvon. Sámi Dáiddárráđđi, Sámiráđđi ja davviriikkalaš Sámedikkit leat Davviriikkaid Ministtarráđi ruhtavehkiin bargamin dákkár plánain. •• Sámi kulturplána lea dehálaš, ii dušše danne go ráđđehusa ovddasteaddjit dan sávvet. Sámi álbmogii lea dehálaš iskagoahtit, makkár kulturdoaimmaid mii háliidat vuoruhit. Diehttelasat sáhttá leat goasii jo veadjemeahttun ráhkadit kulturplána, mii duhtada buohkaid, muhto liikká lea dárbbašlaš geassit váldolinjáid iežamet kulturpolitihkkii. •• Sámi Dáiddárráđi jođiheaddji Niillas Aslaksen Somby oaivvilda, ahte lea olu ruhta seastimis, jus geahčada, makkár sámedoaimmaid sáhtášii ovttastit. Sestojuvvon ruhta galggašii dasto boahtit kultuvrii ja kulturbuvttadeaddjái buorrin. Ii galgga leat dárbu ruđaid geavahit ealihit hálddašeaddjiid ja foandaráđđelahtuid, muhto ruhta galggašii baicce eambbo boahtit ávkin ovttaskas kulturorganisašuvdnii ja ovttaskas kulturbargái. •• Min Áigi lea ovttaoaivilis Somby árvvoštallamiin. Kultuvra ii šatta nannoseabbon, vaikko man olu hálddahusvirggiid de lasihivččiimet. Kultuvrra dilli ii buorrán dainna go muhtin nissonat dahje albmát buđaldallet iežaset kántuvrras dahje muhtin čoahkkinlanjas. Kultuvra doaimmahuvvo Sámi báikegottiin, njárggain, vuonain, meahcceguovlluin ja vel gávpogiinge. •• Sámiráđi vuođđoprinsihpaid vuoigŋa galgá čielgaseappot boahtit ovdan Sámi kulturplánas go dat, mii dássái lea boahtán ovdan golmma davviriikkalaš sámepolitihkalaš árgabeaivvis. «Mii leat okta álbmot njealji riikkas ja riikkaráját eai galgga hehttet min oktasašdoaimmaid» , čuodjá nu čábbát Sámiráđi vuođđoprinsihpas. Dát prinsihppa dađi bahábut ii leat dássái leamaš eará go guoros cealkka, mii bures heive Sámiid konfereanssa ávvumállásiid ja sullasaš ávvudilálašvuođaid oktavuođas julggaštuvvot. •• Jus sámi álbmoga kulturprošeavttat galget oažžut buoret eallinvuođu, de lea davviriikkalaš oktasašbargu sihke dehálaš ja dárbbašlaš. Oktasaš sámi kulturfoanda lea okta jurdda. Nubbi lea, ahte sápmelaš politihkkárat ja davviriikkalaš eiseválddit Sámi kulturplána bokte galget geatnegahttojuvvot eambbo bargat dáhkidit sámegiel áviissaid birgenlági. Jus sámegiel áviissat galggašedje birget boahtteáiggis, de lea Davviriikkalaš ruhtadeapmi ja doaimmahusat buot njealji riikkas, gos sápmelaččat orrot, áidna čoavddus. Oaidnit leš, makkár sajádaga sápmelaš mediat ožžot ođđa kulturplánas... ¶ SÁMEDIGGI: Sámi Dáddárráđđi lea sihtan Ingvald Laiti rehketdoallofitnodaga Kárášjogas rehkenastit, mo doarjja sámi kulturfoandda bokte lea nuppástuvvan jagi 1994 rájes gitta jagi 1996 lohppii. Jagis 1994 lei kulturfoanddas vihtta miljon ruvnnu, dat seammá submi lea dál maid. Laiti rehketbihtá čájeha, ahte jus haddegoargŋuma (konsumhaddeindeaksa) galggašii čuovvut, de livččii dán foanddas otne galgan leat 8.594.053 ruvnnu. Konsumhaddeindeaksa lei 1.1.1994: 154,7 ja 31.12.96 dat lei 265,9. –Dát gal lea skandála. Sámedikkit go bohte, besse gárvásit láhččojuvvon beavdái. Sámi kulturorganisašuvnnat ledje jo dalle guhká dorron dan ruđa ovddas, mii lei oaivvilduvvon sámi kulturdoaimmaide. Sámediggi ii leat nagadan čuovvolit dán barggu, cuiggoda Sámi Dáiddárráđi jođiheaddji Niillas A. Somby. ¶ Johanne Gaup (Gb): Áiggon jearrat čuovvovaš gažaldaga eanadoalloministaris: Maŋŋá go Norga ratifiserii (dohkkehii) ILO-konvenšuvnna nr. 169 ásahuvvui Statskog SF, ja stáhtaeatnamat Finnmárkkus luohpaduvvojedje Statskog SF:i. Árvvoštallojuvvuigo oppanassiige, ahte suohpágo luohpadeapmi ILO-konvenšuvnna nr. 169 sisdoaluin, ja dalle erenoamážit 14. artihkkaliin? Stáhtaráđđi Dag Terje Andersen: Buot árvvoštallamat mat dahkkojuvvojedje dien áigge go luohpadeapmi Statskog SF:i dáhpáhuvai, in sáhte mun čilget dál. Muhto mun lean vissis das, ahte dat oamastanvuohki mii mis otne lea - namalassii dat ahte mii buohkat Statskog SF bokte oamastat - ii sáhte rihkkut dán ILO-konvenšuvnna, mii namalassii guoská álgoálbmogiid beroštumiide. Muđui lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ovddidan čielggadeami, mas vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide lea okta guovddáš fáddá. Das mis galgá leat viiddis digáštallan, nu ahte mii oažžut valjis liibbaid máhccat dán áššái sihke Stuorradikkis ja eará digáštallansajiin. Mu mielas ii leat dárbbašlaš dál jo dadjagoahtit dán digáštallama konklušuvnnaid dás, go máŋgasiin galgá leat lohpi dadjat oaiviliiddiset ovdalgo mii dás geassit konklušuvnnaideamet. Johanne Gaup (Gb): Mun registreren vástádusa. Muhto maŋŋá go lean árvvoštallan Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami, dás maiddái riektejoavkku cealkámuša das mii guoská sápmelaččaid mearridanváldái eatnama hálddašeamis, geavahanrievttis, oamastanrievttis, lean gávnnahan ahte Finnmárkku eatnamiid luohpan Statskog SF:i ii soaba dainna, mii daddjo ILO-konvenšuvnnas nr. 169 artihkal 14. Ja mun dáhton oktii vel jearrat stáhtaráđis, ahte oaivvildago son dan maid dál dadjá, ahte Statskog SF ásaheapmi lea ILO-konvenšuvnna 14. artihkkala mielde? Stáhtaráđđi Dag Terje Andersen: Dát lea rievtti mielde viehka erenoamáš, go dás mun bovdejuvvon ovddalgihtii buktit konklušuvnna áššis, mii lea gieđahallojuvvomin áibbas eará departemeanttas, namalassii vuoigatvuođadepartemeanttas, go dát gažaldathan lea mannan njuolgga váibmosii dan digáštallamis, mii lea vuođđun Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmái. Ja jus áirasa ulbmil lea mu oažžut dás dadjat dan, ahte ahte eat mii buohkat geat ássat Norggas oamas dáid eatnamiid Statskog SF bokte, muhto galget luohpaduvvot nuppi orgánii dahje oamastuvvot etnihkalašvuođa vuođu alde, na dalle mun gal in eisege áiggo dan dahkat. ¶ “Mii fertet boahtte háve bargat eambbo bellodagaid bokte fidnet nissoniid njunoš sajiide” Janne Hansen, Sámedikki nissonprošeaktabargi ¶ –Sámediggi doarju dan bajit dási mihttomeriid vuođu, mii guoská ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat nana, guoddi boazodoalloealáhussii. Dát mihttomearit leat otnáš boazodoallopolitihkas guoddi oasit, ja bidjet vuođu Sámedikki mearkkašumiide. Ollilaslaš boazodoallopolitihkka berre vuođđuduvvat dasa, ahte aktiivvalaččat geavahit daid váikkohangaskaomiid mat leat. Otnáš váikkohangaskaomiid sáhttá juohkit guovtti váldooassái, maid boazodoalloeiseválddit sáhttet geavahit, boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus. Sámediggi lea ovttaoaivilis ráđđehusain, ahte boazodoallolága ja movttiidahttindoaimmat boazodoallošiehtadusa bokte nannoseabbot galgá sáhttit geavahit ovttas, vai lea buoret vejolašvuohta juksat boazodoallopolitihka mihttomeriid. ¶ –Fertejit ásahuvvot positiivvalaš oktavuođat gaskkal dážaid ja ruoššaid. Dát lea dehálaš vai ruoššat oppalaččat eai dárbbaš sivahallojuvvot «ruoššajohtolaga» geažil. Mii fertet geahččalit fidnet ruoššaid, geat orrot Finnmárkkus, searvat organisašuvdnabargguide ja eará sosiálalaš doaimmaide. Dán oktavuođas livččii maiddái buorre evttohus ásahit ruošša-norgga bálvalus- ja fierbmádatkántuvrra, jáhká Stærk. –Fylkkagieldda ja nášunala ovttasbarggut ruoššain, earret eará Barentsovttasbarggu oktavuođas, fertejit dahkkot eambbo dovddusin. Mii fertet deattuhit eambbo, makkár vejolašvuođaid ránnjávuohta Ruoššain addá, ja dan láhkái bissehit negatiivvalaš guottuid ruoššaid ektui. Moadde jagi geažis berrešii Bartestnsprográmma bokte systemahtálaččat ovddidit valáštallan-ja kulturovdánahttima báikkálaččat. Seammás galggašii leat diehtojuohkkindoaibma, mii muitala daid konkrehta ovttasbargguid birra mat leat rastá rájáid. ¶ – «Ruoššajohtolat» Finnmárkkus lea ovdánan heajos ja vuolideaddji elementan, ja lea šaddagoahtán noađđin sihke Finnmárkui ja erenoamážit ruoššaide geat leat sisafárrejeaddjit. Lobihis doaimmat leat dehálaš elementtat johtolagas. Jos bolesat ja tuollu bidjet eambbo návccaid lobihisvuhtii, de lea vejolaš ahte lobihisvuohta geahpeduvvo. –Visumnjuolggadusaid ja alkohola buktin njuolggadusaid rievdadeapmi sáhttá geahpedit «ruoššajohtolaga» . Dát gáibida viidáset čielggadusaid, ja soaitá maiddái soahpamušaid Ruoššain. Jáhkán lea vejolaš regulerenmearrádusaid ja bolesnjuolggadusaid bokte geahpedit muhtinráje daid heajos váikkohusaid johtolagas. Dát gáibida maid viidáset juridihkkálaš ja praktihkalaš čielggademiid, Finnmárkku Fylkkaráđđealmmái, Hans Andreas Stærk čállá evttohusas fylkkalávdegoddái. ¶ MÁZE: Máze gilisearvvi stivra doalai čoahkkima 9. beaivve dán mánus giliviesus. Sii gieđahalle dáid áššiid: Máđit Guovdageainnu suohkanis. Dákko bokte mearriduvvoi ahte máđii 2. berre viiddiduvvot Badjeluobbalii. Doppe gávdno boares tráktormáđii geainnus Suodnojávrái. Máđii 1. lea ortnegis. Máđii 4. álggahuvvo Čievramiellis ja tráktormáđii ii mana oarjjabeale, muhto nuorttabeale Valljejávrriid. Evttohusat ođđa máđiide: máđii 4: Bávttasoaivvis Aggjeljávrái, gokko manná boares tráktromáđii. Nubbi evttohas: Máze šaldis boares tráktormáđii mielde Gárgoluobbalii. Gilisearvi lea maid gieđahallan gulaskuddanevttohusa sajádat (regulenings) plána «Kista-Máze naturvernområde» . Gilisearvvi mielas evttohas lea buorre ja sii leat dohkkehan dan. Mearriduvvoi maid, ahte jahkečoahkkin dollojuvvo suoidnemánu 18. beaivve dán jagi. Čoahkkimis ledje Berit Karen Hermansen, Ellen Anne Hætta, Anders A. Gaup jr. Trygve Lund Guttormsen ja Kirsten Anne Bongo Eira. ¶ Ráhkis stuoradiggeáirasat! Mánu geahčen dii galgabehtet mearridit ođđa oahpahuslága. Dat láhka mearrida mo vuođđoskuvla ja joatkaskuvla šaddá boahteáiggis, sihke dážaide, sámiide, kveanaide ja eará kultuvrralaš ja gielalaš unnitloguide Norggas. Maŋimuš moaddelogi jagi leat máŋga lávkki váldon dan guvlui, ahte njulget vearrodaguid mat dáruiduhttináiggis leat dahkkon sámiid vuostá, erenoamážit skuvllas. Stuoradiggi lea cealkán Norgga sámepolitihka prinsihpalaš vuođu, Vuođđolága paragráfa 110a bokte: «Stáhta eiseválddiid geatnegasvuohta lea lágidit dilálašvuođaid nu, ahte sámi álbmot sáhttá gáhttet ja ovddidit eallinvuogis, ealáhusvugiidis, gielas ja kultuvrras» . Stuoradiggi lea ratifiseren ILO-konvenšuvnna álgoálbmogiid birra, mii earret eará cealká: «Dáid álbmogiid oahpahusprográmmaid jabálvalusaid galgá ovddidit ja ollášuhttit singuin veahkkálagaid vai dát prográmmat ja bálvalusat gallehit sin sierranasdárbbuid, ja dáidda galget gullat sin historjá, diehtu, teknologiija, árvosystemat ja maiddái sin sosiála, ekonomálaš ja kultuvrralaš viggamušat. Dasa lassin ráđđehusat galget dovddastit dáid álbmogiid vuoigatvuođa vuođđudit iežaset skuvlenásahusaid ja -bálvalusaid dainna eavttuin ahte dákkár ásahusat devdet unnimus norpmaid maid ovddasvástideaddji eiseválddit leat ráđđálagaid dáiguin álbmogiiguin» . Oahpahuslávdegotti čilgehusas (NOU 1995:18) dát lea vuođđun. Celkojuvvo ahte čuovvulan dihte Vuođđolága ja álbmotrievtti lea dárbbašlaš addit Sámedikki vuoigatvuođa mearridit sámi oahppoplánaid, stivret Sámi Oahpahusráđi ja sámi joatkkaskuvllaid. Muhto dán giđa bođii departemeantta evttohus (Ot.prp. 36): Dás leat váldon eret eanaš mearridanváldi, maid lávdegoddi lei evttohan addit Sámediggái. Sámi joatkaskuvllat galget massit dan veaháš iešstivrenvejolašvuođa mii sis lea, ja skuvllat bággejuvvojit fylkka vuollái. Dáinna lágiin viggá ge stáhta hoigadit eret našunála ovddasvástádusa sámi joatkkaoahpahusas, mii sis lea leamaš dan rájes go «Statens heimeyrkesskole for samer» álggahuvvoi jagis 1952. Seammás lea kapihtalis sámi oahpahusa birra váldon eret buot čujuhusaid Vuođđoláhkii ja álbmotriektái. Nuppi bealis čujuhuvvo ILO-konvenšuvdnii kapihtalis priváhta oahpahusa birra, ja konvenšuvdna geavahuvvo ággan ahte stáhtas livččii geatnegasvuohta doarjut sámi privahtaskuvllaid! Jos oaivvildit ahte privatiseren galgá leat áidna vejolašvuohta oažžut sámi skuvlla, dát ii sáhte leat Vuođđolága olis, mii cealká ahte lea stáhta ovddasvástádus láhčit diliid. Oahpahusláhkaevttohusas lea dehálaš ceahkki ovddosguvlui; lága bokte oktasgaslaš vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas. Muhto sámi skuvla ferte leat eambbo go dáža skuvla, mas leat moadde sámegieldiimmu vahkus. Go Stuorradiggi dál galgá gieđahallat dán, de lea dehálaš ahte buot áirasat dovdet erohusaid oahpahuslávdegotti ja departemeantta evttohusaid gaskkas. Jos dii háliidehpet čuovvolit geatnegasvuođaid maid Norga lea badjelasaš váldán, de fertebehtet mearridit oahpáhuslága mii: -deattuha ahte lea Sámediggi mas lea gelbbolašvuohta mearridit sámi oahppoplánaid -bidjá sámi joatkaskuvllaid Sámedikki vuollái -addá maiddái joatkaskuvllaide vuoigatvuođa oahpahit sámi oahppoplánaid mielde -addá seamma vuoigatvuođa oažžut sámegiel oahppogirjiid go dárogiel oahppogirjiid (girjegillii ja ođđadárogillii). -addá vuoigatvuođa oažžut oahpu ii dušše sámegielas, muhto maiddái sámegillii. Dearvvuođaiguin Svein Lund Sámi joatkkaskuvllaid váldoluohttámušolmmoš ¶ GUOVDAGEAIDNU: Váidinorgána Guovdageainnu suohkanis lea dáid áššiid gieđahallan: váidda doarjjaohcamii juovlagahta rahpamii-Guovdageainnu ealáhussearvvi váidda ii dohkkehuvvon. Váidda ohcan investeren- ja fitnodatovddidandoarjaga, Solheims eiendomsselskap Anders Solheim bokte ii dohkkehuvvon. Muhto Handlereiet AS, Anders Solheim bokte juolluduvvoi 60 % investerendoarjaga goluid vuođul mat leat 137.481 ruvnno. Čoahkkimis ledje mielde Berit Anne S. Triumf, Isak Mathis Hætta ja Nils Henriksen. ¶ ** Organisašuvdna «Framtiden i våre hender» (Boahtte áiggi min gieđaid gaskka) lea álggahan Nor Watch -prošeavtta. Ulbmil lea kártet Norgga ealáhuseallima ásahemiid ja investeremiid Asias, Afrihkás ja Láten-Amerihkas. Dakko bokte áigu fuomášuhttit fitnodagaid láhttemiid biras- ja ovddidangažaldagain. ** Barggus vižžojuvvojit dieđut systematalaččat buot vugiid mielde omd. dieđálaš guorahallamiid dahkat ja viežžat subjektiivva vásáhusaid olbmuin geaidda áššit gusket. ** Nor Watch dahká dovddusin Norgga fitnodagaid doaimmain sihke buriid ja baháid ođasreivviid, sierra ráporttaid ja artihkkaliid bokte. ** Nor Watchas lea lagaš ovttasbarggu eará ii-ráđđehuslaš organisašuvnnaiguin, nu gohčoduvvon NGO:in, ja maiddái eará ásahusaiguin Máddin. Dakko bokte viggá váikkuhit Norgga fitnodagaid nu ahte váldet etihkalaš ovddasvástádusa iežaset doaimmain Máddin vuođđuduvvon respektas olbmuin ja luonddus. (Gáldu: «Framtiden i våre hender» , Boahtte áiggi min gieđaid gaskka) Sierra ášši: Lorentzen ja Aracruz ¶ Historjá bokte leat sámit eallán sihke sierra ja bálddalagaid eará álbmotjoavkkuin. Dát lea duohtavuohta, mii dagaha ahte eanaš sámi guovllut eai ovttabealálaččat sáhte čuoččuhit sierra sámi vuoigatvuođa mearridit buot ja buohkaid. Baicce sáhttet gáibidit, ahte eai ovttabealálaččat sirrejuvvo eret buot vuoigatvuođain mearridit dáin guovlluin. Iešmearridanvuoigatvuohta eaktuda maiddái vuoigatvuođa addit mearridanvuoigatvuođa álbmoga beales. Dát mearkkaša dan, ahte sámit ieža, iige stáhta, galgá mearridit makkár servodatsurggiid sámi álbmot galgá stivret, bearráigeahččat ja hálddašit. Álbmot bidjá eavttuid iešmearridangáibádussii ja mo dát vuoigatvuohta ollašuvvá konkrehtalaččat. ¶ Ávvudoalut Kárášjoga Valáštallanhállas galggai rievtti mielde leat beaivvi suohttaseamos dáhpáhus, muhto dađi bahábut ná ii gártan. Fuolaheaddji, olmmoš gii mikrofovnna bokte jođihii dáhpáhusa, ii orron geažosáigge diehtimin mii galgá dáhpáhuvvat. Son vavddadii vuos 20 minuhta ja dáikkii joavdelasaid ovdalgo mihkkege dáhpáhuvai. Lihkus lei olbmuin liikká juoga eará maid sáhtte dahkat, namalassii váffeliid borrat ja gáfe juhkat. Ávvubeaivi han loahpaloahpas šattai juogalagan ávvuádáhpáhussan. ¶ –Fertet bargat bellodagaid bokte ¶ –Kampanja «Nissonat Sámediggái» lea lihkostuvvan viehka bures, vaikke eanaš listtuin leat almmáiolbmot válljejuvvon vuosttaš sajiide. Sámediggi lea bures lihkostuvvan bargat nissoniid ektui, geat sii leat leamaš áktiivvalaččat searvat mielde listtuide. Kampanja boađus maiddái muitala ahte mii fertet boahtte háve bargat eambbo bellodagaid bokte fidnet nissoniid njunoš sajiide. Gažaldat lea, leago Sámedikki vai bellodagaid ovddasvástádus eambbo nissoniid fidnet Sámediggái. Mii sáhttit dieđusge leat mielde váikkoheamin. Eat sáhte menddo ollu ge bellodagaid bokte bargat. Nissongažaldagat sáhttet maiddái dolkadahttit ja čuohcat negatiivalaččat, diehtá Sámedikki nissonprošeaktajođiheaddji Janne Hansen. ¶ Ođđa geaidnonummir Boares geaidnonummir Geaidnogaska E39 E18, Rg 1, Rg 70, Rg 66, Rg 71 Kristiansand - Stavanger - Bergen - Molde - Klett máttabealde Troanddima E75 (osohahkii oktasaš E 6, Rg 98 Roavvegieddi - Vuonnabahta - Várggát E 6:n) E 105 Rg 886 Bjørkheim - riikkarádjá Storskog bokte E 134 Rg 11 Drammen - Notodden - Haukelifjell - Haugesund E136 Rg 9 Ålesund - Dombås Rg 9 Rg 39 Kristiansand - Haukeligrend Rg 44 Rg 1 Stavanger Rg 70 Rg 1 Kristiansund - Bergsøy máttabealde Kristiansundda Rg 83 Rg 850 Harstad - Refsnes fearga - Flesnes fearga - Langvassbukt Rg 124 Rg 105 Sekkelsten - Strømfoss Rg 509 E 18 Stavanger ¶ Inka-indianat dihte mo galge náliid máŋgema (klonema) bokte buoridit buđeha dási. Sii dovde teknihka mo kártet šlájaid iešvuođa ja fievrridit dan viidáset buđetšaddui. ¶ •• Giđđalodden Guovdageainnus lea fas gildojuvvon. Dan leat Norgga eiseválddit mearridan gieskat. Guovdageainnus atnet buot politihkkárat, geat dássái almmolaččat leat cealkán oaiviliiddiset, gildosa vahágin Guovdageainnu servodahkii. «Stáhta duolbmu sámi árbevieruid» , «Báikkálaš árbevierru lea badjelgehččojuvvon» . Dá leat dušše guokte reakšuvnna. •• Giđđalodden lea doaimmahuvvon Guovdageainnus nu guhká go olbmot muitet dan. Dat sáhttá danne čielgasit gohčoduvvot čielga árbevierrun, liikká lea lohpi jearrat, ahte galgetgo álo árbevierut vuoitit luonddugáhttenberoštumiid badjel? Vai leago baicce nu, ahte luonddugáhttenberoštumit dás lea ádden áibbas boastut ja vikkahit gávpotmáilmme árvvuid bahkkehit uhca álbmogačča ala? •• Guovdageainnu sátnejođiheaddji Anton Leier Dahl julggáštii gieskat Guovdageainnu Lagasrádios, ahte son lea váldimin bissu fárrosis go manná jávregáddái. Ii fal danne go áigu čáhcelottiid bivdit, muhto baicce hávggaid báhčit. Mo dákkár duvdosiid galgá áddet? Maid lea Dahl rievtti mielde dadjamin go muitala, ahte son suohkana jođiheaddjin áigu «hárddestit» eiseválddiid dakko bokte, ahte bissuin jođaša guovlluin gos dán áigái ii leat šat lohpi čáhcelottiid bivdit? •• Diehttelasat lea duohta nu mo Dahl geažida, ahte lága bokte ii leat gildojuvvon hávggaid báhčit. Muhto liikká, iigot livččii dán sáhttán diktit leat dajakeahttá? Vai leago dát áidna vuohki mo Guovdageainnus dán áigái fidne bivnnutvuođa, ahte olmmoš jo álo geažida dan guvlui, ahte «son vejolaččat sáhttá lobihuššat» ? Dan maid Dahl rievtti mielde lea dahkamin, sáhttágo dan duođaid áddet almmáštaddamiin? Leago son dakkár «macho-kultuvrra» (garra almmáiolbmo kultuvrra) ovddideamen mii ii oppanassiige leat dearvvaslaš bás servodagažii? •• Min Áigi lea ovdal dovddahan, ahte áviisa doarju Guovdageainnu giđđaloddema. Dan mii ain dahkat. Min oaivila mielde giđđaloddengielddus lea eambbo vuođđuduvvan Mátta-Norgga mihtuid ala, go iežamet mihtuid ala. Dáppe han giđđa boahtá olu maŋŋelet go máddin. Dasa lassin lea nu unna oasáš mii goddojuvvo dán bivnnut bivddus, ahte dat ii galgga leat nu stuorra áittan iešguđet čáhcelottiid hivvodahkii. •• Vaikke leatge ovttaoaivilis Guovdageainnu álbmogiin, de oaivvildat maid ahte galgá leat várrugas dainna, ahte olbmuid ávžžuhit lobihuššat dahje dadjat áššiid nu mohkásit, ahte dat sáhttet áddejuvvot ávžžuhussan lobihuššamii. Maid Anton Dahl dajašii dasa jos eanaš olbmot su suohkanis dagašedje nu mo son, namalassii manašedje bissuin jávregáddái bivdit hávggaid? Várra ii beroštivčče, muhto makkár gova dát addá olggosguvlui? ¶ Stuorradikki gažadanbottus mannan vahku jearai stuorradiggeáirras Johanne Gaup gažaldaga tuollugoluin mat leat bohccobiepmu oktavuođas. Jus dát njeidojuvvošedje, de livččii dát mielde veahkeheamen boazodoalu roassodilis. Gaup čujuhii dasa, ahte soames boazodoalli fievrridit riikii dakkar nugohčoduvvon «whiskeybrikeahtaid» Skottlánddas, ja imaštii leago finánsaministtara Jens Stoltenberg mielas riekta go boazodoallit dán oktavuođas gártet máksit 30 proseantta tuollu. Stáhtaráđi vástádus lei, ahte juolludeamit boazodoallošiehtadusa bokte leat oaivvilduvvon daidda goluide mat boazodoalliin leat, dás maiddái tuollogoluide. Gaup oaivvildii stáhtaráđđi čájehii unnán máhtolašvuođa go čujuha eanandoallodepartementii ja boazodoallošiehtadussii, go dát ášši guoská tuollogoluide. Boazodoallošiehtadusas eai leat biddjon ruđat biepmu oastimii ja tuollomáksimii. Gaup oaivvilda, ahte stáhta galggašii sáhttit addit dáhkádusaid boazodoalliide danne go dát roassodilli ii sáhttán ovddalgihtii einnostuvvot dan áigge go boazodoallošiehtadus gieđahallojuvvui. ¶ Boazodoallohálddahus bargá dainna, ahte heivehit boazologu luondduvuđđui njuovvama bokte ja ii dakko bokte, ahte luondu ieš regulere elliid logu. Boazodoallohálddahusa analysa lea, ahte dán jagi roassu boahtá das go guohtoneatnamat leat lohkkaduvvon ekstrema dálkkádaga geažil. Dasa lassin lea menddo alla boazolohku jagiin 1985-1994 dahkan luondduvuođu heajubun. Dát leat dahkan, ahte ealáhus mii lea vuođđoduvvan luondduealáha ala lea gillán guohtunroasu ja ealliid jápmima ja misiid manaheami. Ovttaskas boazodoallái dát buktá mielddis váttis doaimmahan- ja ekonomalaš dili. Dát lea Boazodoallohálddahusa mielas unohis dilli. ¶ OSLO: Arne Helander lea Min Áiggi bokte cuiggodan dan go Mátta-Norgga ja Oslo Sámiid Searvi iežas listii lea nomineren dárogielagiid njeallje bajimus sadjái. Dát bealli lea Sámedemokráhtaid Mátta-Norgga válgabiire listtas váldojuvvon vuhtii, guokte njunušolbmo leaba sámegielagat. 1. Arne Helander, drošševuoddji, Oslo. 2. Gunnhild Meli, pedagoga, Oslo 3. Lene Hansen, juristastudeanta, Fjerdingby 4. Daniel Lindseth, IT-bargi, Skedsmokorset 5. Hjørdis Hansen Normann, Algarheim 6. Heikki Laiti, guorbmebiilaoamasteaddji, Oslo ¶ «4.1. Finnmárkku Guovddášbellodat oaivvilda, ahte Finnmárkku Eanahálddahusas galget leat gávcci olbmo. Finnmárkku Eanahálddahusa stivrra galgaba Sámediggi ja Fylkkadiggi ovttas válljet. Sámediggi ja Fylkkadiggi namaheaba oktasaš válgalávdegotti ja Finnmárkku Guovddášbellodat bivdá, ahte guorahallojuvvo, sáhttetgo válggat dollot oktasaččat oktasaš forumas. 4.2. Mii guoská Sámi Eanahálddahussii (SE), de lea fylkkastivra kritihkalaš, muhto ILO-konvenšuvnna ektui ii háliit fylkkastivrra eanetlohku vuosttaldit, ahte álbmot ieš álbmotjienasteami bokte vejolaš gielddain mearrida, áigugo gullat Sámi Eanahálddahussii» . ¶ Bearjadaga rahpaba dáiddár-guovttos Unni Myrseth ja Jonas Wilen govvačájáhusa «Sápmi-Åland» Sámi Dáiddaguovddážis Kárášjogas. Čájáhus muittuha sihkkarit máŋgasiid 1980-jagiin, goas Sápmi ja Ålánd čievččaiga vuostálagaid spáppa sihke dáppe davvin ja Ålánddas. Dán háve lea sáhka govvadáidagis ja movttas, iige spábbačiekčamis. Nuorra dáiddár-guovttos háliideaba govvadáidaga bokte oažžut fas oktavuođa Ålanddain. Oktiibuot leat čájáhusas 20 gova. Unni Myrseth lea Birtaváris eret ja ovddasta Sámieatnama dán čájáhusas. Son lea 36-jahkásaš ja lea máŋga jagi juo beaggán dáiddárin. Myrsethas leat leamaš máŋgga báikkis čájáhusat. Guovtte jagi áigi sus lei sierračájáhus Sámi Dáiddaguovddážis Kárášjogas, iige danne leat amas dán guovllus. Jonas Wilen (23 jagi) lea Hammarlandas Ålánddas eret ja ovddasta iežas ruovttusullo. Sus lei vuosttaš govvačájáhus juo 14-jahkásažžan. Bearjadaga son vuosttaš geardde doallá čájáhusa Sámis ja oppanassiige Norggas. Dáiddár-guovttos sávvaba buohkaide buresboahtima almmolaš rahpamii Sámi Dáiddaguovddážii bearjadaga eahket. ¶ Schengenkonvenšuvdna buktá mielddis álkit prosedyraid skealmmaid ruoktotsáddengáibádusaid oktavuođas. Dákkár gáibádusat galget ovddiduvvot njuolgga justisdepartemeanttas nubbái, almmá manakeahtta diplomáhtakanálaid bokte nu mo dál. Dát lea mielde sihke seastimin áiggi ja proseassaekonomalaččat gánnáhahtti. ¶ Evttohus oažžu eanetlogu Stuorradikki johtaluslávdegottis danne, go Guovddášbellodat (Gb), Kristtalaš Álbmotbellodat (KÁb) ja Olgešbellodat (Ob) šiehtadallamiid bokte leat soahpan lasihit juolludemiid váldogeainnuide, riikkageainnuide, fylkkageainnuide ja uđassihkkarastimii. ¶ Kárášjoga gielda lea váidon go oanehis áiggis lea olles 8 geardde rihkkun Sámelága giellanjuolggadusaid. Sámeradio válddii ovdan dán ášši, ja Kárášjoga ráđđealmmái vástidii gieldda bargin, ahte guo buohkat eai máhte čállit sámegiela, de gielda ain máŋgii rihkku lága. Sutnje ii dieđus gula earágo bargodili ovddas vástidit. Miellagiddavaččabut lea baicce gullat makkár giellapolitihka gielda ovddida. Dása dalle báhcá gažaldat gieldda stivrejeaddji politihkkárii, ahte leagoson dákkár giellapolitihkka nu gohčoduvvon sámi oaivegávpoga njunuš áigu čađahit, gieldda váldogiellalágaid rihkut, ja várra han eará lágaid ge? Lea gal veahá heittot, ahte sámi váldogielda sápmelaččaid beales galgá váidot ovdalgo dilli buorrána. Dás ii ábut dušše bidjat bargi, nugo ráđđealmmái lea, čilget mo dilli lea, muhto deháleamos lea man duođas gielda váldá guovttegielalašvuođa ja gieldda ráhkadan plánaid dán hárrái. Plánaid lea gieldda bajimus orgána, gielddastivra, dohkkehan. Dalle ii oro heivvolaš, ii bargiidbellodagasge, dohkkehit ahte váidagiid bokte galget dat čađahuvvot. Ii oro min ovddasvástideaddji bellodat datte gielddastivrra áššiid nu duođas váldimin. Maid son de sátnejođiheaddji vuoruhivčče giellaruđain maid oažžu, go ii ainjuo almmuhit ahte galggašii min sámegielddas oidnot sámegiella. Brita E. Kåven Sámeálbmot Listta ovdaolmmoš ¶ Norgga Sámiid Riikasearvái lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus NOU 97:4, dakkár dokumeanta mii ferte adnot daid lohpádusaid ektui maid stáhta lea dahkan Norgga sápmelaččaide. Dákkár lohpádus maid mearkkaša sáhttit ovddidit oainnuid, main min mielas leat árvvoštalakeahtes stuorra mearkkašupmi Norgga sápmelaččaide ja máilmmi eará eamiálbmogiidda. Norgga sápmelaččaide leat sámi vierut ja riekteáddejupmi guovddáš áššin, mo áddet sápmelaččaid saji norgga riektevuogádaga stáhtas muđui. Dát lea duohtavuohta maid ii oktage sáhte badjelgeahččat politihkalaš árgabeaivvis. Justisministtar ii váldán vuhtii Sámediggeráđi ohcama guhkidit gulaskuddanáiggi. Vaikko Ráddehus leage namahan joavkku, man ulbmil lea čielggadit justa sámi vieruid. Sámi vuoigatvuođalávdegotti loahppameannudeapmi oažžu hui unohis loahpa olggosguvlui, ja hirpmástuhttá riikkaidgaskasaččat ahte sámi vierut ja riekteáddejupmi leat guđđon dákkár dokumeanttas. Dát fas doarjjošii daid riikkaid gos olmmošvuoigatvuođat eai leat dohkkehuvvon, go sáhttet čujuhit maid Norgga stáhta lea dahkan iežas eamiálbmogiin, namalassii sápmelaččain. Norgga Sámiid Riikasearvvis, Norgga stuorámus sámi organisašuvdnan, lea erenoamáš ovddasvástádus sápmelaččaide. Dákkár ovddasvástádus mearkkaša maid ahte sáhttá láhčit boahttevaš hálddanšanortnega namuhuvvon sámi vieruid ja riekteáddejumi mielde. Dán oaivvilda Norgga Sámiid Riikasearvi dahkat, justa Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa "Sámi kultuvrra luondduvuđđosa" hárrái. Norgga Sámiid Riikasearvi áigu 1999 geasi Riikačoahkkimis meannudit Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa riikačoahkkináššin. Riikačoahkkin meannuda árvalusa sámi vieruid ja riekteáddejumi vuođul. Justisdepartementii fuomášuhtto ahte NSR sádde oaivilis NOU 97:4 hárrái, ovdal áigemeari njukčamánu 1.b. 1999, mas organisašuvdna ovdanbuktá prinsihppaoasi Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa ektui. Bienalaš oassi, sámi vieruid ja riekteáddejumi vuođul, sáddejuvvo departementii maŋŋil NSR 1999 geasi Riikačoahkkima. Norgga Sámiid Riikasearvi čujuha guovvamánu 17. b. 1981 logičuoggášiehtadussii ráđđehusain, mas stáhta, ráđđehusa bokte ja sápmelaččat, min organisašuvnna bokte, soabaimet lotnolasat ovttasbargat sámeálbmoga vuoigatvuođaid hárrái Norgga nášuvnnas. Dása gullá maid vuoigatvuohta ovddidit oainnu NOU 97:4 hárrái, sámi vieruid ja riekteáddejumi vuođul. Norgga Sámiid Riikasearvvi ovddas Jánoš Trosten jođiheaddji ¶ – Lea čielggas ahte stuoraservodaga árvvut leat vuoitiime máŋggaládje maid min guovlluin, ja nissongávppašeapmi lea okta dáin. Sámi servodat ja maid muđui davvi guovllut leat rašit ja dákkár gávpi gos garra fámut dán stivrejit, dahket ahte dárbbašuvvo psyhkologalaš dásis bargat dáinna áššiin. Dát lea min buohkaid ovddasvástádus. Lea dohkketmeahttun ahte muhtimat dadjet ahte eai beroš mii sin viesuin dáhpáhuvvá, mis ii leat nu heahti Norggas ahte dárbbašit doarjut dákkár gávppiid. Dieđusge galget eiseválddit maid lágaid ja geahču bokte hehttet olmmošgávppašeami, oaivvilda Sámedikki ovddeš presideantta. ¶ Lujávrelaš Jakov Juškov geargá dán giđa universitehtas Biehtáris. Doppe son lea váldán alit oahppu alit hálddašansuorggis. Dán lassin lea son lohkan ránskagiela ja dál son lea ožžon saji Ránskkas váldit geavatlaš oahpu gielas. Ránska stáhta lea dáhkidan sutnje sihke ássansaji ja borramuša. Jakovis lea goitge veadjemeahttun beassat Ránskii gessemánu 22. beaivve girdis, go sus váilot mátkeruđat. Mátki Biehtáris Ránskii máksá 400 dollara ovdán ruoktut ja son ohcala Min Áiggi bokte olbmuid dahje ásahusaid geat sáhtásivčče su veahkehit. ¶ Samefolket lea okta dain sámi interneahtta siidduin mas leat eanemus lohkit. Juohke vahkku finadit gaskamearalaččat 15.000 olbmo dán siiddus. Dál viiddiduvvo dát siidu, ja čohkke deháleamos lulli sámi ásahusaid diehtojuohkima ovtta siidui. Samefolket lea ásahan ovttasbarggu guovtti lulli sámi guovddažiiguin, Gaaltije ja Saemien Sijte, ja dát ovttasbargu lea ožžon 2,1 milijuvnna ruvnnu interregas. Siiddu vuođđu galgá ain leat Samefolket dála hápmi, ja Gaaltije ja Saemien Sijte galget dakko bokte juohkit iežaset dieđuid. Samefolket čállá ahte dát buorida sin interneahtta fálaldaga, ja dagaha ahte sii sáhttet dávjjibut ođasmáhttit siidduid. ¶ SVL čoahkkimis bođii ovdan ahte Ruoŧa- ja Suoma Sámis váilu spábbačiekčanberoštupmi. Ruoŧas lea beroštupmi nohkagoahtán, ja Suomas ges ii leat obanassinge leamaš dakkáraš beroštupmi. SVL váruha earenoamažit ahte Ruoŧa beal sámi čiekčamat nohket. Dan dihte hálida SVL buoridit dili. Okta jurdda lea Johkamohkii spábbačiekčamiidda (Pingstcupen) addit SVL namuhusa. Dat mearkkaša ahte dát čiekčamat, mat lágiduvvojit juohke hellodagaid, šaddet Ruoŧa Sámi meašttirčiekčamat. Ruoŧas leat máŋggalágan gilvvohallamat main leat SVL namuhusat, earet eará ráigespábba meašttirgilvvut ja viehkangilvvut, ja mat čohkkejit ollu olbmuid. Dál sávvá SVL ahte Ruoŧa beal spábbačiekčanberoštupmi lassána, go Johkamohki spábbačiekčamiid bokte sáhttá šaddat sámi meašttirin. ¶ Earáide geain ii lean nu liihku ahte vuoitit stuora vuoittuid lei, goitge hui fiinna beaivi Čárajávrri nalde. Birrasis ledje lávut dadjat juo juohke njárggas. Dát lei dán giđa maŋemus vahkkoloahppa, goas lei lohpi vuodjit skuteriin, iige eisege lean nu jalla dan návddašit. Lavvordaga gilvvuid áiggi lei gal veahaš čoaskkis, muhto fiinna beaivvadat. Bearjadaga lei ihána dálki, juoga mii soittii hehtten máŋgasiid vuolgit Čárajávrái, muhto iđđesija mielde firtii. Lágideaddjit, Isak Th. Triumf, bokte muitalit ahte sii leat duhtavaččat lágidemiin. Sii dinejedje ruđa, dálki lei buorre ja dasa lassin ledje hirbmat movttegis vuoitit. Politiijáid bealis muitaluvvo ges ahte lea leamaš ráfálaš Čárajávrris. Ii leat goit mihkkege dieđihuvvon siidjiide. ¶ Jesus logai Biehtárii:… «Go don oktii jorgalat iežat, de nanne vieljaidat!» (Luk 22,31-32). Mii, girku bearráigeahččit, dárbbašat vuosttažettiin dahkat jorgalusa. Hálidivččen áinnas nannet vieljaidan ja movttiidahttit sin dahkat maid sii dihtet lea riekta. Muhto váilu sihkarit ollu mu jorgalusas. Mu kristtalašvuođa oahpaheaddji, Henrik Müller, jorgaluvvon bisma, čállá: «Gos lea Ipmilin ráfi, doppe lea eallin, illu ja albmi. Muhto doppe gos suttuin lea ráfi, doppe lea jápmin, biru ja helvet. «Doaro suttuin - ráfi Ipmiliin!» Dát lea kristtalaččaid dajaldat. Jesusa bokte vuoitá son ráfi Ipmiliin. Ráŋggáštus bisui su alde vai mis lea ráfi. Jesusiin doarru son suttu vuostá. Jesusa fápmu lea nanus geanohemiin, vai galget doarrut buori soađi ja loahpas vuoitit.» Ná čielgasit ja eaŋkalit galggašivččiimet miige dan oaidnit ja dadjat. Dalle sáhtášeimmet veahkehit buotlágan suttolaččaid šiehtadit ráfi Ipmiliin ja álggahit soađi Satana vuostá. Nugo juohke fáttar dovddasta máná ovddas gástajuolggi luhtte: «Mun biehttalan Beargalaga ja buot su daguid ja buot su luonddu! Mun oskkun!» - Dán oskku doarrumii leat mii buohkat gástašuvvon. Mo sáhttá leat vejolaš luvvet oskku kristtalačča eallimis, riiddu haga biruin, máilmmiin ja su iežas oaččiin? Lea go fuolahus? Ii go leat baicce beahttit olbmo vuoittu bálkkašumis? Iežan divrras vásihusain dieđán ahte gávdno dušše okta geaidnu eret dan váimmohis guovttádastimis: Jáhkkit Ipmila Sátnái. Son guhte lea buorre, diehtá buoremusat! Mii eat leat gohččojuvvon dahkat geđgiid láibin, dievddu nissonin dahje nissona dievdun. «Olmmoš eallá juohke sánis mii boahtá Ipmila njálmmis» . Mat.4,4. Muhto biru hálida min noaidut. Dušše Ipmila čielga ja ovttageardánis sátni sáhttá addit midjiide vuoittu geahččalusa goike meahcis. Jus gárvit Sáni, de leat mannan gáđuhussii. Dan diehtá Satan. Dan livččiimet maiddái mii bismmat galgan diehtit. Divtte Ipmila iežas min jorgalahttit, ja addit midjiide nu stuorra ráhkesvuođa olbmuide ahte duostat sidjiide duohtavuođa dadjat. Jerusalem, 1 fástu sotnabeaivvi guovvamánu 21.b. 1999 Børre Knudsen Sámas: Min Áigi ¶ Máŋgalogis ledje čoagganan Gamla nammasaš báikái. Sámi kultursiidda jođiheaddji Kjell Varsi láidestii kulturprográmma. Sámedikki áirras Johan Mikkel Sara rabai álggahii ávvudeami sátnevuoruin. –Lea buorre beassat čoahkkanit dákkár deaivvadeapmái, go dieđán ahte dušše moaddelotjagi áigi cielahalaimet jallas sápmelažžan jos gávttiin vánddardeimmet gávpogis, logai Sara. Son válddii ovdan guovddáš dáhpáhusaid sámi servvodaga ovdáneamis, ja dan bokte čilgii sámiid dálá dili. Álttá ášši mii buvtti vuoigatvuođalávdegotti. Sámedikki vuođđudeami ja ILO-konvenšuvnna dohkkeheami. Gonagasa ja Norgga Girku ándagassii bivdima. Seammás váidalii son rasisttalaš beliid, mat ain ellet riikastivrras. Sara mielas lei Sámi álbmotbeaivi buorre vejolašvuohtan buot njealji riikka samiide dovdat oktavuođa ja gullevašvuođa oktan álbmogin, vaikko vel sámit eai gáibitge sierra stáhta. Dán son deattuhii vuđđolaččat go guoskkahii álbmoga ieštivrenpolitihka. ¶ Prošeaktajođiheaddji Ole Isak Mienna lohká ahte lea somá ráhkadit interneahtta ođđasiid. –Dat addá buriid vejolašvuođaid, ja olaha miehtá máilmmi, oaivvilda Mienna. Ulbmil siidduin lea vuosttažettiin márkanastit sámeradio fálaldagaid. Siiddu bokte čájehit makkár ođđasat ja prográmmafálaldagat sis leat. Iige Mienna bala ahte radio ja TV ođđasat áiggi mielde šaddet badjelmearálaččat, go interneahtas sáhttá daid oažžut. –In jáhke. Iežan bealis anán interneahta hui buorrin jus ieš in leat astan guldalit radio. ¶ Ruoŧa Sámedikki dievasčoahkkin ii nammadan lahtuid Sámi parlamentáralaš Ráđđái. Ráđđi livččii galgan vuođđuduvvot boahtte vahku. Ráđi ulbmil livččii vuođđudit orgána mas Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkit ovttas barget áššiiguin. Ruoŧa Sámedikki mielas lei deháleabbo ordnet iežas parlameanta dili, ovdal go searvat buot golmma riikka parlamenttii. Ii oktage lean vuordán ahte Ruoŧa Sámediggi sáhttá ná garrasit spiehkastit ovttasbarggus. Nu leage Norgga Sámedikki presideanta dovddahan ahte Ruoŧa Sámedikki mearrádus lea loavkašuhttán. Ruoŧa Sámediggi lea earenoamáš dilis, go dikkis lea čuožžilan blohkkaráđđehus. Muhto man duođalaš ákkat lea dikkis geavahit dan buot golbma Sámedikki ovttasbarggu bissehit. Vaikko Sámi Parlamentáralaš Ráđi bargu joatkkašuvvá ovttasbarggu bokte dikkiid jođiheddjiid gaskkas, de lea goitge stuora lávki maŋos go Ruoŧa Sámediggi ii nammat áirasiid ráđđái. Vaikko Ruoŧa Sámedikkis leat siskkáldas váttisvuođat, de goitge livčče sii galgan nagodit guođđit iežaset váttisvuođaid, go galget mearridit áššiid mat gusket olles Sápmái, buot golmma Sámediggái. Muhtunládje leat sii beahttán ovttasbarggu go seaguhit siskkáldas riidduid, ággan maŋidit olles Sámi Parlamentáralaš Ráđi vuođđudeami. Vuosttažettiin leat dás čielga váikkuhusat. Geavatlaččat maŋŋona ráđi ásaheapmi ja ruđat manahuvvojit. Dát mearkkaša ahte šaddet geavahit ollu eambbo áiggi ja návccaid ođđasit bargagoahtit ráđi vuođđudemiin. Dasa lassin buktá dat gova olggosguvlui, ahte Sámedikkit eai leat ovttas go lea sáhka Sámi Parlamentáralaš Ráđis. Dát lea rievtti mielde boastut, go Ruoŧa Sámediggi ákkastallá ahte sii dorjot Ráđi vuođđudeami, muhto sin siskkáldas dili dihte eai sáhte vel searvat ráđđái. Dan dihte ii livčče ge Ruoŧa Sámedikkis riekta geavahit Sámi Parlamentáralaš Ráđi vuođđudeami seaktin jođihit iežas siskkáldas váttisvuođaid álbmosii. Jearaldat lea maid ahte movt dat sáhttá veahkkin čoavdit Ruoŧa Sámedikki siskkáldas váttisvuođaid, juste dan dihte go dat leat siskkáldas váttisvuođat. Balahatti lea ahte Ruoŧa Sámediggi ii leat áibbas vuđolaččat suokkardallan iežas mearrádusa váikkuhusaid. Ja jos leš diehtán váikkuhusaid, de ii leat vuoiggalaš sin bealis jođihit dakkár bargovuogi mii váikkuha boasttuguvlui eará Sámedikkiid ektui-go ieža ieai loga dan iežaset ulbmilin. Heijjá Irene ¶ Mediaid bokte leat beassan diehtit ahte Olgešbellodaga Kåre Breivik lea prostitušunpolitihka ovddidian Olgešbellodaga riikačoahkkimis. Gielddastivrras lea Olgešbellodat jienastan vuostá seksuálbálvalusaid oastima kriminaliseret. Mii dál geavvá, orro čájeheamen ahte Deanu Olgešbellodat lea vuollánan dán vuosttaldeami, mii Deanu gielddastivrra eanetlogu oaidnu lea leamaš. Jus leš riekta, de sáhttá Deanu gielda dušše ovttain jienain dán áššis hállat, ja dieđusge leat ollu gievrrat go galgá oainnus ovddidit. Danne lea gažaldat: Nuppástuhttágo Deanu Olgešbellodat dál oainnus ja doarju eanetlohkooainnu ahte seksuálbálvalusaid oastin galgá kriminaliserejuvvot? Eará gažaldat lea ahte sáhttágo vuordit ahte Breivik dál ieš doarju aktiivalaš oainnu gieldda beales, iige moaitte sátnejođiheaddji go dahká maidege? Dađe bahát lea dat maid Olgešbellodaga láhttenvuohki dán áššis. Deatnu, 28.04.99 Ingrid Smuk Rolstad Sámás: Min Áigi Deanu AP sátnejođiheaddjievttohas ¶ Muhto Ruošša heajos ja molsašuddi ekonomija orru liikká bisseheamen dáid stuorra plánaid. Prošeakta, mii plánaid mielde galgá fievrridit 20 milliardda kubihkkamehtera gássa jagis, sisdoallá 3.700 kilomehter guhkkosaš gássabohci Ulan Bator bokte gássaguovllus Sibiras kiinnálaš Jaskesábi Lianyunggang hápmangávpogii. Kovykta-guovlu gassaguovlu Sibiras lea okta daid buoaremus gassaguovlluin Sibiras, lohká Juri Nogotkov IPS:i, guhte lea sátneolmmái ruošša boaldámuš- ja energijadepartemeanttas. Son lohká ahte guovllus lea gássa eatma vuolde mii lea rehkenaston 1.500 milljardda kubihkkamehtera rádjai. Moskva ja Beijinga soabadeigga gássabohcis skábmamánus 1997:s. Oktasaš cealkámušas maid Jeltsin ja Zemin dalle čáliiga vuollái Beijinggas vuoruheigga goappašagat ovttasbarggu luonddugássas ja energijas. Go kiinná stahtaminister Zhu Rongji galledii Ruošša guovvamánus dán jagi, vuolláičáliiga dán guokte riikka duohtandahkan guorahallama dán prošeavttas. Álgoprošeavttas lei maiddái plána fievrridit gássa maiddái Japanii ja Mátta-Koreai, muhto dát plánat orrot biddjon eret gaskaboddosaččat. ¶ Gieldadálusge lea sámegiellageavaheapmi lassánan, maŋŋá go Sámi giellaláhka doaibmagođii 1992:as. –Dađistaga leat hárjanan hállat sámegiela almmolaš báikkis, muitala Henriksen. Son maid oaivvilda áššebáhpáriid jorgaleamis leat ávkin. Hárjánit lohkamiin, gávdnet sániid maid dárbbašit ášši ovddideamis ja hállet eanet ahte eanet sámegiela čoahkkimiin. Sátnejođiheaddji Jarle Andreassen lea fas lohkan sámegiela c-giellan, ja olu eará bargit leat kurssaid bokte lokten sámegiela máhtuset. Liikká leat gielddas muhtin váttisvuođat beassat viidáset. Diibmá eai dollon sámegiel kurssat. Dasa ii leat leamaš ruhta. ¶ Ohcejoga skuvla lea goitge jagiid čađa máŋgii moiton. Ollogat oaivildit ahte skuvla ii ovddit sámegiela doarvái bures. Muhtimat leat maiddái sivahaddan Marjatta Krogerus ahte son mahkáš háliidivččii heaittihit sámegielat oahpahusa. Ieš son šiitá alddes leat dákkár áigumušaid, ja lohká iežas viggat ovddidit sámegielat fálaldaga. –Nu olusat beare moitet buot maid mii geahččalat skuvlla beales dahkat. Sii galget baicce čoagganit, čállit evttohusaid mo sii háliidit dili, ja dien bokte váldit ovddasvástádusa ovdáneames. ¶ Sámi Allaskuvllla rektora ráđit eai ole mo čoavdit heittogis diehtojuohkkima. Muitala dávjá sin diehtomeahttomat dan beaivái go skuvla álgá šattaš go doarvái oahppit. –Lea dáhpáhuvvan oahppiid, geat eai leat oba ohcange, leat álgán gurssaide váhku maŋŋil go gurssa leat álggahan. Mis ii leat go váldit daid mielde, go mii han gal maid hálidit nu ollu ohppiid go vejolaš. Lea maiddái nu ahte sii ožžot ruđa iešguđetge ruhtagálduin, nugo departemeanttas ja skuvlladirektevrras, dan mielde go oahppit beroštit gursii álgit. Mieđiha dieđuid addán ohcciide go gurssain ii šatta mihkkege ja mii gal ii leamaš buoremus. –Šállošan dan, muhto min diehtojuohkkinbušeahttamet lea nu gárži ja lea váttis ovdamearkka dihte mediaid bokte dan almmuhit. ¶ Danne šattai son válljet dáčča árbevirolaš máidnasiid dáčča vávváteáhtera bokte. –Otná sámi mánáid-TV dilis eai leat doarvái návccat álgit buvttadit TV-bihtáid vuođu rájes nu oanehis áiggis, lohká Holmestrand. Vaikko vel leage návccahisvuohta, de goitge váruha Holmetrand ahte mánáid-TV:s livččii čielga ovddasvástádus gozihit ahte sámi árbevirolaš máidnasat gullojit. –Oainnán dehálažžan otná servodagas fievrredit árbevorolaš máidnasiid ođđa mállet gulahallanvugiid mielde. Árbevirolaš muitalanvuohki unnu beaivvis beaivái, ja loahpas amásmuvvet min mánát dáidda muitalusaide maid bokte sii doalahivčče iešdovddu, deattuha Holmestrand. Dás čujuha son ovdamearkan movt "Ofelaš" filbma movttidahtii sámiid. Son muittuha TV-media sáji servodagas ja lohká mánáid-TV leat vuođđun gillii ja kultuvrii. Dakko bokte jearrá son leat go Sámi mánáid-TV ja eará guovddáš gaskaoamit doarvái vuoruhan árbevirolaš máidnasiid iežaset bargguin. Dalle son seammás hástala maiddái teáhteriid, girječálliid, dáiddariid, skuvllaid ja váhnemiid searvat gáhttet máidnasiid nu ahte dat eai vajálduvvo. –Galle máná dovdet "Čakkalagga" dahje "Gieddegeašáhku" máidnasa? jearrá Holmestrand. Son hástala olbmuid geat barget máidnasiiguin, váldit oktavuođa NRK Sámi Radioin jos sis leat muitalusat maid sáhttá heivehit nu ahte šaddet vejolašvuođat buvttadit mánáid-TV daid vuođul. ¶ Muhto oktavuohtadoaibmabijut leat fas dušše oassi EUa region- ja strukturpolitihkas. EU addá oalle ollu ruđa njuolga EUas regiovnnaide, muhto seammas sii gildet miellahttostáhtaid doarjut ealáhusaid, go dat sáhttá váikkuhit gilvohallamii. EEO (EØS)-šiehtadusa bokte dát njuolggadusat maiddái gusket Norgii, danin Norgga stáhta ii beassan doarjut Rena kartong mii gieskat reastaluvai. EU háliida stivret Brusselis makkár doarjja galgá addot, ja EUa mearridanváldi lea stuorát go EUa ruhtadeapmi. Davvebađaeana ja Viesttarbađaeana leanain lea sierra kantuvra Brusselis. Kanturhoavda, Peter Jörgensen lea cealkán EU-prosjeavttaid birra: "EU:s del i många av de här projekten är marginell, men är det så att du inte har fått godkännande av dem här nere så blir de inte genomförda ändå." (Norrbottens-Kuriren 12/5 1998). ¶ Raul muitala nuoraid dávjá hállat vuolgit eará riikkii. Ustibat dovdet earáid, geat fas sáhttet sin veahkehit rasttildit rájáid. Stuorámus sávaldat lea vuolgit Venezuelai dahje USA:ii. Váhnemiid sosioeknomolaš árvu dat mearrida galgágo niehku šaddat duohtan. Rikkis váhnemat gal diktet mánáidasat mannat olgoriikii oahppostipeanddain. Nuorat geain eai leat jábálaš váhnemat, fertejit ustibiid ustibiid bokte beassat eará riikkaide. Jus ii datge mana, fertejit lobiheamit geahččalit rasttildit rájáid. ¶ Justisdepartementta lávdegoddi lea guorahallamin dárbbu ásahit sierra duopmostuolu Sis-Finnmárkui. Dát duopmostuollu galgá earenoamážit bargat sámi guoski áššiiguin. Miessemánu vuosttaš beaivvi rádjái galgá lávdegoddi ovddidit árvalusa ja leat boahtán ovdan dieđut mat muitalit ahte leat buorit vejolašvuođat dasa ahte lávdegoddi evttoha sámi duopmostuolu. Jos ná dáhpáhuvvá, de dalle lea máŋgalot jagi gáibádus ollašuvvamin. Ja mii ii livčče eambbo vuoiggalaš sámi servvodahkii go ahte sápmelaččat oažžugohtet riektedoaimmaid iežaset gillii ja birrasis mii dovdá dilálašvuođaid? Finnmárkku sunddiin ii leat dat seamma jurdda. Sii oidnet máŋga hehttehusa mat sin mielas cagget sámi duopmostuolu ásaheami. Sii eai oainne ávkki dán ásaheamis, go dikkiid goitege sin oainnu mielde eai sáhte jođihit sámegillii. Sin oainnu mielde oainnat váilu sámi servvodagas dát gelbbolašvuohta jođihit dikkiid. Stuorámus ággan orru leamen ahte eai leat doarvái sámegielat advokahtat. Dán čilge sámi jurista Roger Kalstad hui lunddolaččat Finnmárkku Dagbláđis, ahte sámi advokahtat eai váillo gal, muhto sii eai hálit fárret riddobáikkiide bargagoahtit Finnmárkku diggeáššiiguin. Dan dihte ásaiduvvojit sii eará bargguide Sis-Finnmárkui. Jos galggašii juohke ođđa ásahusa ásaheami árvvoštallat dan ektui man viiddis otná fágagelbbolašvuohta lea juohke guoski ásahussii, de ii várra livčče oktage almmolaš ásahus Sámis. Mii leat "agálaš" ovdáneamis juohke dáfus servvodagas, ja dan dihte ii leat ávki lávkut maŋosguvlui. Dieđusge lea mis gelbbolašvuohta doaimmahit sámi duopmostuolu. Ja mis leat buorit vejolašvuođat ovdánahttit iežamet gelbbolašvuođa dan ektui. Ja buot deháleamos lea ahte mis han lea okta daid guovddášeamos gelbbolašvuođain, nammalassii máhttu ja ipmárdus iežamet gielas ja kultuvrras. Dan dihte lea ge hearvái gullat olbmo gii lea vásihan duopmostuolu váilevaš ipmárdusa sámi riekteášši jođiheamis, deattuheamen ahte politiijádutkan galggašii lunddolaččat čađahuvvot sámegillii. Son deattuha dan vuđolaš dárbbu ahte ášši álggu rájes jođihuvvo sámegillii, ja dakko bokte geahččala garvit dulkomiid. Muhto jus son dat áidna sámi áirras justisdepartementta guđánuppelogi lávdegotti áirasiin, nagoda buktit sierra sámi duopmostuolu, de áinnas illudit dan vuoittu nalde. Heijjá Irene ¶ –Rabas beaivi lea okta min vugiin juohkit dieđuid skuvlla birra ja dán bokte oččodit eanet ohcciid skuvlii. Rabas beavvi bokte leat maid vejolaš buoridit oktavuođaid ja ovttasbarggu eará ásahusaiguin, lohká skuvlla rektor Synnøve Solbakken-Härkönen. Son muitala viidáseappot ahte joatkkaskuvla lea bovden earenoamážit Kárášjoga ja ránnjágielddaid 10. luohkalaččaid ja iešguđetlágan ásahusaid ja organisašuvnnaid ovddasteaddjiid galledit skuvlla oaidnit movt oahpahus čađahuvvo ja maid skuvla jurddaša boahtteáiggi birra. ¶ Gieskat leat muhtin vánhemat Njuorggámis Suoma bealde ohcan vuodjinlobi skohteriin doalvut mánáideaset mánáidgárdái rastá deanu Fanasgieddái Norgga beallái. Vuodjinlohpi lea ohccon dan áigái go jiekŋa guoddá jagis. Sivvan manne vánhemat ohcet dán lobi, lea ahte sii hálidivččejit seastit vuodjima mánáidgárdái. Dás lea sáhka ollu miillaid birra jagis. Jus fertejit vuodjit tuollostašuvnna bokte ja de rastá joga Buolbmágis, de lea mátki guokte miilla. Jus besset skohteriin mánáideaset doalvut, de ii leat sáhka go 1.5 kilomehteris. Lassin vel dat ahte jagis sáhttá oktiibuot skohteriin rasttildit deanu, mánu dahje guokte guhkit go biillain. Go ii šat leat vejolaš geavahit skohtera, de dalle gal fertejit Deanušalddi bokte vuodjit, mii gártá 8 miilla. Nubbi sivva lea ahte sii hálidit mánáideaset oažžut sámegielat mánáidgárdái go Nuorggámis ii leat dákkár fálaldat. Sii hálidit ahte mánáide galgá šaddat nana sámegiella lassin suomagillii. Dákkár mánáidgárdi gos leat golbma giela, šaddá nana máŋggakultuvrralaš givrodahkan rádjaguvlui ja nannešii ja bisuhivččii buorebut dán birrasa mii juo ovdalis lea rádjaguovllus. Čáhcesullo Bolesguovlu lea dán ohcama ollásit biehttalan, ja dadjet ahte buot mohtorfievrojohtolat galgá leat tuollostašuvnnaid bokte, ja čujuhit Tuolloláhkii. Gosa de leat šaddan dat čáppa sánit mat daddjojit feastasárdnumiin, go lea sáhka rádjaguovlluid ovttasbarggus? Deanu gielddas leat álggahan Interreg prošeavtta, man namma lea «Skuvllaid ovttasbargu rádjaguovllus» . Dán ovttasbarggus lea váldoulbmil mo geavahit buoremusat skuvlla- ja mánáidgárddiid resurssaid goappašiid bealde rájá. Go álbmot čájeha hutkáivuođa gávdnat álkkes ja buori vuogi mo rádjaguovllus birget, ja geavahit oktasaš resurssaid, de leat byrokráhtalaš mearrádusat dáid daguid hehttemin. Mii diehtit maiddái ahte vánhemat dán rádjaguovllus leat rahčamin ásahit ođđa máŋggakultuvrralaš skuvlla, vai mánát sihke Norgga ja Suoma bealde ohppet sáme-, suoma- ja dárogiela. Makkár byrokráhtalaš hehttehusaid ja mohkoldagaiguin son sii besset deaivvadit? Eiseválddit leat juolludan miljovnnaid rájáid rastá doaibmi oktasaš prošeavttaide, muhto ii oro gávdnomin resursa addit lobi moadde máná vuojihit skohteriin rastá joga. Gosa lea šaddan dákkár doaimmain praktihkalaš ja jierpmálaš smiehtanvuohki? Mii doaivut dán áššis jođáneamosit gávdnot muhtin, guhte ádde rádjaássiid juohkebeaivválaš dili ja geas maiddái lea váldi dáhkat spiehkastaga stirdon njuoggadusaide, nu ahte sámiid iežaset ovttasbarggut eai hehttejuvvo eanet go dárbu. ¶ –Midjiide lea dieđusge álkit bargagoahtit ášši guorahallamiin, go Deanu gieldda sátnejođiheaddji Sundelin lea reivve bokte váldán oktavuođa departementtain, lohká sámi stádačálli Johanne Gaup. Ikte álge vuosttaš čoahkkimat mas Gielda- ja guovludepartementta, ovttas bargodepartementtain ja sámi ossodagain galget árvvoštallat ášši ollislaččat. Gaup ii hálit vel maidege dadjat áššái, ovdalgo árvvoštallan lea loahpahuvvon. Vuosttaš mearrádusat eai vurdojuvvo ovdal go boahtte vahkku mielde. ¶ Mii buohkat eat liiko go oaččuimet bensiinhaddelasáhusa go fráktadoarjjaortnet loahpahuvvui 1.1.99 rájes. Iešguđet čállosiid bokte mediain lea ráđđehus ožžon garra moaitámušaid, ja ollu garra sánit leat geavahuvvon cielahit ráđđehusa. Muhtimat leat soaitimis riekta, muhto liikká oaivvildan lea dehálaš oažžut buoret balánssa čielggademiide. Ráđđehus lea evttohusastis haddedoarjjaortnega boaldámušaid heaittiheamis, vel evttohan ahte boares ortnega sadjái galggai biddjot ođđa iešruhtadeaddji fráktadássedanortnet. Ruhtadanlávdegotti eanetlohku mas leat Bb, O ja Ob mearridedje 17.12.98 sáddet evttohusa ruovttoluotta ráđđehussii. Sivva nugo boahtá ovdan lávdegotti čielggadeamis lea ná: -Bb, O ja Ob eahpidit fráktadoarjjaortnega dássedit hattiid maidege, go buohtastahtto dilálašvuođaid doarjaga haga -Lassin čujuhit sii ahte sierranasvuođat gilvaleamis leat seamma ollu go fráktagolut dagahit sierranas hattiid. Eat go mii vuohte vuostemiela geavahit ortnegiid mat maiddái sáhttet sihkarastit boaittobeal-Norgiige hálbbit boaldámuša? Bealistan nannen eahpádusa go Ob dasa lassin dadjá ahte guovllu-Norga ferte dohkkehit divrasat boaldámuša, go sis leat eará ovdamunit nugo buhtes áibmu, ráfi ja oadjebasvuohta. Dasa lassin leat olbmot ieža válljen ásaiduvvat guhkás eret bensiinbuvttadeaddjin, daddjo. Sáhttetgo boaittabeal-Norgga ássit dovdat oadjebasvuođa dasa ahte Stuorradikki eanetlohku Bb,O ja Ob háliidit frákta-/haddedoarjaga? Moaitámuš berre soaitimis jorgaluvvot Stuorradikki eantelohkui iige dušše fal ráđđehussii? Ráđđehus aŋkke buvtti evttohusa Stuorradikki eanetlohkui ahte fráktadoarjja jotko ja dákkobokte dássedit boaldámušhattiid gaskkal guovddášguovlluid ja boaittobealguovlluid. Doaivumis Stuorradikki eanetlohku sihkarastá ráđđehussii eanetlogu go fráktadássedanortnet vuos galgá meannuduvvot Stuorradikkis ođđajagimánu 21.b. Elisabeth D. Guldbrandsen Finnmárkku Guovddášbellodaga jođiheaddji ¶ Himankas vuostáiváldin lei váimmolaš ja árvidit sáhtii, ahte joavku mieđuštuvvui borramuša bokte searvegoddái. Riitta-Liisa Palovaara, Himanka searvegoddeoabbá ja su boadnjá girkohearrá Olavi Palovaara bovdestii velá gussiid ruktosis. Oassi bázii orrut ruovttuide ja oassi fas leairaguovddážii, mii lea mearragáttis. Mearra borššodii ja bárut vuhtto viessan mátkkálaččaid nahkkárii. Geainnu alde lei guoddá- ja suohkkofabrihkka, gos bohte fasttain soames plasttetseahka dievva gálvvut fárrui. ¶ Raunis lea maid čilgehus dasa go dálá nuorat eai čále čáppagirjjálašvuođa: –Eai sámegielat nuorain leat seamma vejolašvuođat vásihit girjjálašvuođa seammaládje go majoritehta gielat mánáin. Buot klasihkkáriid mat bovttaše girjjálašvuođa beroštumii, lohket mánát ja nuorat skuvllain majoritehta gielain. Go ii beasa lohkat eatnigillii, de ii šatta seamma vásihus. Diekko bokte ii loga Rauni Magga beassan sámi girjjálašgiela ahtanuššat. Dan dihte ávžžuhivččii son jorgalahttit máilmmi girjelkasihkkáriid sámegillii. Dalle beasaše mánát daid lohkat sámegillii skuvllas, go skuvla lea várra dat stuorámus movttidahtti girjjálašvuhtii. ¶ Deanu gilvvuid geahččiide šaddá gelddolažžan oaidnit mo Thomas Alsgaard birge bissu valahis, máilmmi buoremus báhčinčuoigiid vuostái. Alsgaard lea almmuhuvvon gilvvuide, searvvis bokte Akershusa báhčinčuoigiid ovttastusas. –Son lea ieš dieđihan oassálastima Deanu gilvvuide 120% sihkkarin, ja luohttit dasa, dieđiha gilvvuid lágidanlávdegotti ovdaolmmoš Arnhild Evjen Anti. ¶ Min Áigi čálii ovdalaš beassážiid ahte Guovdageainnus váilu viessu, mii dohkke heajaide ja eará stuora doaluide, ja man seammás ii leat mearihis divrras láigohit. Dál leat guovdageaidnulaččat čoaggán váile 70.000 ruvnno álbmotvissui. Dákkáraš viesu hukset máksá unnimusat 2,5 mijovnna, árvala áŋgirdeaddji Josef Per Buljo. Dán ruđa eai sáhte heađisge dušše ieža háhkat. Dan ferte doarjagiid ja loanaid bokte ohcat. Muhto ieža dárbbašit vuođđoruđa čoaggit, birrasiid 300.000 ruvnno. –Viessu ii šatta goit unnit go 600 njealjadasmehtera, lohká Jovsset Biera viesu sturrodaga birra. Dat galgá dohkket stuorát doaluide, ja gokčat dárbbuid mat guhká leat givssidan guovdageaidnulaččaid. Sii sávvet dál viimmat oažžut vuogas doalloviesu, masa čáhket guossit ja seammás lea vuogas geavahit. ¶ Lei áigi geahčadišgoahtit man dilis sámi dávvirvuorkkát leat. Dan rájes go leat ásahuvvon, de eai leat stuorrát ovdánan. Eandalii váilu ovdáneapmi dáid máŋemus jagiid. Go bálddastahttá eará sámi museain Ruoŧas ja Suomas, de lea stuora erohus. Sáhttá namuhit Siidda Sámi musea Ánaris, mii lea ođđa tekologiija bokte huksejuvvon. Dan dihte ii sáhte goitge bálddastahttit Norggabeal sámi dávvirvuorkkáid Anára Siiddain. Siida lea sierra prošeakta masa leat juolluduvvon earenoamáš ruhta ollašuhttit prošeavtta. Dattege ii dárbbat dat mearkkašit dan ahte eará sámi dávvirvuorkkat eai galgga ovdánit. Lea buorre doarjja maid sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø addá sámi dávvirvuorkkáide Sámi Museakonferánssas. Son maid atná mearkkašahttin dan go sámi dárvvivuorrkkat leat nu unnán ovdánan maŋemus logi jagi. Dán ovdáneami son váillaha danne go oaidná sámi dávvirvuorkkáid dehálažžan várjalit ja gáhttet sámi kulturvrra ja servvodatovdáneami. Kultuvra ja servvodatovdáneapmi soaitiba ge guokte beali mat leaba vajálduvvon sámi dávvirvuorkkáid oktavuođas. Balahahtti lea ahte dávvirvuorkkat leat doaibman eanas olggobeal olbmuide, nu go turisttaide. Dan dihte lea dárbu dál bidjat johtui doaimmaid mat veahkehit nannet ja ovddidit sámi kultuvrra. Dávvirvuorkkáin lea maid ovddasvástádus muitalit dieđuid, ovddidit dutkkamiid ja duođaštusaid servodagas. Mii jáhkkit ahte Sámediggi galgá nagodit váikkuhit guovddášeiseválddiid nu ahte sámi dávvirvuorká doaimmat ovdánišgohtet. Diehtelasat lea Sámi museakonferánsa eanemus guovddáš báiki gos dákkár doaimmat biddjojit johtui. Nu lei ge maid áigi ahte árvvoštallagoahtit dan dili mas dávvirvuorkkát leat. Dasa guoská maid guorahallat makkár sadji ja doaibma ja makkár vejolašvuođat dávvirvuorkkáiin leat sámi servvodat ovdáneamis. Soaitá leat ahte dávvirvuorkkáin lea menddo unnán sadji sámi servvodagas go geahččá man dehálaš doaibmá das livččii servodagas. Eai vuorkádávvirat galgga dušše dološ ávdnasiid čájehallat čájáhusain. Dávvirvuorkkát leat dehálaš bealit dutkamis. Dávvirvuorkkát leat riggodagat sámi dutkkamiin. Jáhkkit ahte go biddjo johtui eambbo áktiiva dávvirvuorká doaimmat, de sáhttet sámi dávvirvuorkkát buorebut deavdit daid beliid sámi servodagas mat otnážii soitet leat vajálduvvon, dahje báhcán. Heijjá Irene ¶ Sámi NissonForum dat lea ovttas Kárášjoga mánáidskuvlla 1A luohkáin ja Káršjoga kulturskuvllain álggahan verddevuođaprošeavtta maid gohčodit "Arvedávgi-verddežat rájáid rastá" . Prošeavttas leat mielde Lujávrri ja Kárášjoga skuvlamánát, ja maiddái oahpaheaddjit ja váhnemat. Dál vuos álggos mánát leat oahpásmuvvama dihte sáddedaddan tevnnegiid, breavažiid ja skeaŋkkažiid gaskaneaset. Áigumuššan livččii ahte mánát dahket čájáhusaid ja ráhkadit čájálmasaid man bokte guktui bealde oahpašedje eanet kultuvrras ja eallinvuogis nuppi beal riikkarájáid. Áiggi mielde livččii áigumuš galledaddat guhtet guoibmáset nannet verddevuođaoktavuođaid ja doallat oktasaš čájálmasaid sihke Norgga ja Ruošša bealde. ¶ –Lean vihtta jagi bargan duodjegávppis ja oaidnán movt sámi gáktečiŋat johtet, lohká Iŋgá. Áigi lea rievdan nu ahte olbmot eai šat astta čuoldit ruovttuin. Dán rádjái leat sámi duodjegávppit diŋgon fabrihkkačuldojuvvon vuoddagiid máttafitnodagain, muhto dain ii leat leamaš dohkálaš kvalitehta. Leat beare slincasat ja danne eai doaimma seamma bures go giehtačuldojuvvon vuoddagat. –Moai geahččaletne nu lahka giehtačuoldaga ráhkadit go vejolaš. Karl Fredrik lea dál hárjehallamin mášiinnain ovdalaš áiggi Guovdageain holberavdda čuoldit. Soai leaba johtán dávvirvuorkkáin ja ohcan girjjiin dološ minsttariid. Dakko bokte leaba soai fárus árbevieru maid doalaheamen. Karl Fredrik lea ovdalaččas teknihkar ja su gelbbolašvuohta lea ávkkálaš dán barggus. ¶ Sámi lesbbaid ja homofiillaid fierpmádat galgá buktit albmosii ahte sis lea maid sadji servvodagas mas sis lea vuoigatvuohta beassat ráfalaččat vánddardit. Fierpmádat galgá hukset oktavuođa mas nuorat galget duostat hupmat ja dovdat ahte eai leat akto. Fierpmádat lea máŋga jagi doaibman mas berošteaddjit leat nuvtta bargan. Dál lea fierpmádat ruhtaduvvon prošeaktan ja fálaldagat maid šaddet viidábut ja eambbo almmolaččat. Dakko bokte sávvá Risten Rávná Heatta ahte fierpmádat olaha veahkehit buot lesbbaid ja homofiillaid Sámis. ¶ "Dađi mielde go radio bokte lea gullon, de ii lean mihkkege bohtosiid, muhto goarádussan ealáhussii." ¶ Dat man dihte mun searvvan Min Áigái leat dat váttisvuođat mat boazoealáhusas leat dál ja leat leamaš juo guhkit áiggi. Boazodoallohoavda áittii boazodoalu bággonjuovvamiin 15.03.99 TV-ođđasiin. 16.03.99 fas lei Sámeradios seamma ášši birra. Dál ledje čoahkkanan eiseválddit Áltái geahčadit duođalaččat dan váttis ášši ja geahččalit gávdnat čovdosa, čállá kronihkkačálli. Dađi mielde go radio bokte lea gullon, de ii lean mihkkege bohtosiid, muhto goarádussan ealáhussii. Guhkit áiggi juo leamaš dat sáhka ahte geahpidit bohccuid. Geahpideapmi lea čađahuvvon maid. Leat maiddái ostton boazoeaiggádat eret boazodoalus ja ain galget geahpeduvvot bohccot bággonjuovvama bokte. Mii diehtit ahte leat guohtunvahágat. Mii diehtit movt dat vaháguvvá bihtaid mielde ja dan láhkái gáržu boazoguohtuneana eambbo aht´ eambbo. Mun in leat ovttaoaivilis dasa ahte boazodoallu lea áidna sivalaš dasa ahte meahcit leat guorban, nu go boazodoallohoavda čuoččuha. Boazoguohtuneatnamat leat gáržon eará ealáhusaid geažil. Go livčče guohtunvahágiid geahčadan ja mihtidan, de šattašivčče ollu orohagat go buot guohtunvahágiid váldá mielde. Ii dušše dulvadeami, bartta huksemiid ja militeara stoahkanšiljuid. Ferte váldit fárrui buot ovdamearkkaid, maiddái báikkiid mat ledje smávvagilážat 40 jagi dás ovdal. Dál leat dat gilážat šaddan "gávpogin" . Dát lea maid okta smávva oassi das mii lea sivva dan dillái gos mii dál leat. Dal lea áigi láddan bargagoahtit boazodoalu ođas guvlui, dan sadjái go goaridit. Dál heive hui bures go boazodoallolága leat divodeame, oččodit fas soames dieŧalaš diŋggaid ođđa láhkii mat lea láhppon láhkadivodeami geažil. Mun válddán ovdan ovdamearkka 1800 vuođđologu lágas. Dan lágas ledje juste dákkár áššiide čoavddus. Ja lei dieđusge jurddašuvvon dasa go dákkár áiggit bohtet. Muhto dađibahábut massui dát vejolašvuohta lága divodeami bokte. 1800 vuođđologu lágas čuožžu árvvumiel dán láhkái. Boazoealáhus galgá čáhkkehit saji eará ealáhusaide jos lea dárbu (dát lei dieđusge hirbmat balddus). Ja dan seamma lágas čuožžu maiddái ahte "boazoealáhus galgá oažžut máksot vaháguvvon guohtuneatnama guohtuneatnamiin" . Soaitá nu leat leamaš jurddašuvvon daid dološ lágaiguin, ahte dat boazodoallorádji galggai, juste dan dihte ahte máksit vaháguvvon guohtuneatnamiid guohtuneatnamiiguin. Ahte dat rádji galggai sihkarvuohtan jos dat davveguovlu dievvá eará ealáhusaguin, ja láhka de attii boazodollui vejolašvuođa čáhkket saji eará ealáhusaide, jos gáržu dan boazodistrivtta ráji siskkobealde. Ja dál de lea boahtán dat áigi man dihte dáláš viisát ledje boazodoalloláhki bidjan vejolašvuođa, ahte vaháguvvon guohtuneatnamiid máksit guohtuneatnamiiguin. ¶ Sámi Dálveriemuid doarjja Tibet-álbmogii dovdui bures feastivála rahpama rájes juo. Oslo Universitehta aulas doalai Tibet eksiila Parlameanta presideanta professor Samdhong Rinpoche oaivesártni. 1950:s válddii Kina veahkaválddi Tibeta iežas stivrra vuollái. Dán rájes lea Tibeta kultuvra ja giella dulbmojuvvon. Rinpoche giittii go sámi álbmot berošta Tibeta dilis ja deattuhii dan earenoamáš álbmotčearddalaš iešdovddu maid vuhtii sámiin leat. Son logai lagašvuođa min álbmogii go dovddai ahte mii gulahallat goabbatge álbmoga dilálašvuođaid birra ja dakko bokte doarjut goabbat guoibmamet. Sámedikki áirras Johan Mikkel Sara válddii vuostá Tibeta presideantta. Sara lea vásihan Tibeta ja nu lea vuđđolaš ipmárdus makkár dilis sin álbmot lea. – Eat goassege vajáldahte makkár ilgadis dilis dát olbmot ellet. Olmmošgoddimat ja illásteamit leat beaivválaš dáhpáhusat. Kina eiseváldit steriliserejit olbmuid bákkus. Dan dihte lea Sámediggi cealkamušas bivdán Kina geassadit eret Tibetas. Mii maid váikkuhit earenoamážit Norgga eiseváldiid doarjut Tibeta friddjavuođa áŋgiruššama, dajai Sara. ¶ Ii go Finnmárkku fylkkasuohkan dovdda ovddasvástádusa dasa ahte Finnmárkku ássiide addo dohkkálaš johtolat ja mátkoštanvejolašvuođat? Mediaid bokte leat váidálusat ovddiduvvon daid heitot johtolaid ja mátkoštanvejolašvuođaid birra ja jáhku lea ahte Finnmárkku fylkkasuohkan livččii galgan addit olbmuide dohkkálaš johtolat ja ruvttofálaldagaid iežas servvi FFR bokte. Dán jearaldaga olis áiggun eronoamážit váldit ovdan daid stuora váttidsvuođaid mat leat leamašan Gárgu ja Fielvuona suvdimiid gaska. Váttisvuođat birra doppe almmustuvvojit dávjá. Galgat go mii fylkkapolitihkkárát dušše russolas gieđaiguin čohkkát ja dokkehit dán ja daid eará váttisvuođaid maid FFR ii oro nagodeame čoavdit? Dure Iŋggá Dure SLa fylkkedikkeáirras. ¶ Dasa lassin lea Kárášjohka áidna veahkkedivššároahppobáiki mii lea sámi birrasis ja gos leat sámegielat oahpaheaddjit ja dan vuođul lea ohppiide váttis dohkkehit skuvlla mearrádusa. Mannan čavčča álge dearvvašvuođa ja sosialfága vuođđokurssaoahppit Sámi joatkkaskuvlii, Kárášjohkii. Sin mihttomearri lei vázzit golmmajagi veahkkedivššároahpu. Dál leat máŋgasa sis geat eai dieđe sihkkarit olahit go iežaset mihttomeari maŋŋel go skuvla lea mearridan heaittihit veahkkedivššároahpu. Dál šaddet vihtta sámi veahkkedivššároahppi fárret dáčča skuvllaide joatkkit iežaset oahpu. Sidjiide maid eai leat sihkkaraston oahpposajit, go šaddet dábálaš skuvlasaji ohcama bokte gilvalit oahpposajiid alde. Dát baldala maŋgasa go eai mat oaččoše oahpposaji ja nu šattaše loahpahit oahpuset. –Dovdat ahte skuvla lea dájuhan min go álggos fállá midjiide máŋgajagi oahpu ja go de álgit dasa, de heaittihastá oahpu ovdal go leat geargan, dadjet oahppit. Min Áigi lea humadan guhttasiiguin. Sii leat Brita Anita Saua, Monica Kaumar, Marita Johnsen, Marit Bueng, Brita Inga Sara ja Anne Lise Saua. ¶ Vuossáreahket vuot dáhpáhuvai johtolatlihkohisvuohta masa ealga lei sivalažžan. Biila lei jođus Kárášjogas Álttá guvlui go lihkohisvuohta dáhpáhuvai 15 kilomehtera oarjjabealde čoahkkebáikki. Ealga lei rasttildeamin geainnu muhtin fáhkka geaidnomohki duohkin. Vuoddjis ii lean eará go bálkestit biilla vai ealga ii deaivvaše biilla justa njunnái, ja vuoddji dán bokte suddjii iežas amas ealga ii boađe ovdaglása ráigge sisa. Dat manai bures dán háve maiddái go ii olmmoš roasmmohuvvan. ¶ –Oda luohkás orruge fas pedagogihkka leamen hui vuogas. «Learning by doing» , čilge Piera guhte ieš bargá oahpaheaddjin joatkkaskuvllas. –Sámegiella dahkko lunddolaš oassin stoahkamis. Ovdamearkka dihte lohket sámegillii go njuikot bátti. –Eará stohkosa bokte ohppet ivnniid, ja sii lávlot sámegillii. Sámegiela oahpaheaddji fas hállá dušše sámegiela sámegiel diimmuin. –Sis leat maiddái ollu oktavuohta sámegiel luohkáiguin. Sii vulget ovttas mátkkiide, ja ohppet giela ovttastaladettiin. ¶ Ođđa bargosajit leat váldovuoruhansuorggit bissehan dihte olmmošlogu unnáneami, ja addit bajásšaddi čearddaide vejolašvuođaid ássat gielddas. Dáid gaskkas leat čuovvaš doaimmat guovddážis: - Turisma - Gielddalaš viessosearvi - Guolle- ja eandoallobuktagiid gárvvisteapmi - Ođđa vuovdinfiepmádat giehtaduodje- ja teknoindustriijái - Oktasaš arena ealáhusstrategiijade ja eanet boađusgáibideaddji ealáhus- ja doaibmabidjobarggut - Ođđa vejolašvuođat lotnolasealáhusaide - Gelbbolašvuođadásselokten ealáhusaid siskkobealde ja erenoamážit ođđa IT-strategiijaid siskkobealde - Sierra kulturhistorjagirji Davvi-Tromsii - AJA stáhtalaš gelbbolašvuođaguovddážin Gáivuonas - Eanet riskaruhta ealáhusálggahemiide Johtolatealáhusa ja turismma dáfus, de fertejit otná rusttegat ođasmahttot dási, fuolahusa ja fálaldaga dáfus, maid márkan ohcala. Guvlui ferte maiddái ásahuvvot rusttet mii doallá alla internašunalaš dási. Otná ealáhusaid siskkobealde nugo eanadoalus, guolásteamis ja giehtaduojis ferte ođđa vugiid mielde smiehtagoahtit ođasmahttima ja vuovdima dáfus. Otná ealáhusoasseváldit huksema, goaivuma ja industrijas berrejit iežaset fágaguovlluid čohkket vai nagodit deaividit boahtteáigásaš kapitála-, máhtolašvuođa- ja gilvogáibádusaid. Mii fertet hástalusaid váldit vuostá IT- ja dihtor surggiid siskkobealde, dainna vugiin ahte skáhpput máhtolašvuođa mii lea dárbbašlaš ráhkadit birrasa ja bargosajiid. Gielddalaš ealáhusresurssat fertejit eambbo smiehtagoahtit oppalaččat ja leat eambbo geavaheaddji berošteaddjit. Erenoamáš dehálaš lea ahte riskakapitála boahtá beavdái vuoruhanáigodagas Gáivuonas. gielda berre vuovdit buot gieldda viesuid ja ealáhusvisttiid luvven dihte ekonomiija ja ruđaid ođđa doaimmaide, ja seammás váldit eret nu olu go vejolaš doaimmaid mat dál nođđejit ealáhusfoandda. Vuođus juohke buori ja gálgolaš servodagas lea dehálaš ahte olbmuin lea identitehta ja iežaset kulturhistorja. Danne oaivvilda Gáivuona Bargiidbellodat ahte ovttas daid dáža kulturguovddážiin, kveana kulturguovddážiin Ráissás ja sámi kulturguovddážin Gáivuonas sáhttit mii ovttasbarggu bokte ráhkadit maŋggakultuvrralaš servodaga Davvi-Tromsii mainna mii buohkat sáhttit čevllohallat. ¶ Go ehtalaččat geahččá prostitušuvnna, de lea dat áibbas dohkketmeahttun ja ii heive daidda árvvuide man ala min servvodat lea huksejuvvon. Nie cealká ovttamielalaš Deanu gielddastivra. Deanus leat maid leamaš máŋggat stuorát miellačájáhusat mat čájehit čielga vuostálastima prostitušuvnna vuostá. Dattege leavvá prostitušuvdna. Dál diehtit ahte priváhta dálut čađahit prostitušuvnna. Sivas go idjadallanbáikkiid barttain dáhpáhuvvá prostitušuvna nu rabas, de leat muhtumat geat eai hálit ahte galget oainnahallat go vulget oastit nissoniid, ja nu leat ásahuvvon priváhta viesuide nissongávppošeapmi vai oastit eai dárbbat oainnehallat álbmogii. Deanu álbmogii lea priváhta visttiid prostitušuvnda leamaš dovddus áššiin guhkit áiggi. Dál lohket searvvit čađahišgoahtit ákšuvnnaid dáid dáluid vuostá. Man guhká galgá Deatnu akto rahčat prostitušuvnna vuostá? Vuostálasttimat álge eaktodahtolaččat servviid bokte ja gieldda njunnožat leat čájehan ovddasvástádusa ja cealkán prostitušuvnna vuostá. Dál berreše sii oažžut eanet veahki bajit dásis nu ahte nagodit bissehit nissongášvppošeami. Lea suorggahahtti go njuolggadusat leat nu basttoheamit ahte lobihis nissongávppošeapmi, nakotihka ja viidnevuovdin sáhttá dáhpáhuvvat. Min Áigi diehtá ahte nissongávppšeapmi dáhpáhuvvá Kárášjogas máid. Man čielga duođáštusaid dárbbašit Kárášjoga gielda ovdal go moriha? Eandalii livčče gieldda politihkkariid symbolalaš vuostálastin dehálaš jos áigut bissehit prostitušuvnna ovdáneami ovdal go dat leavvana miehtá. Kárášjoga servvodat maid lea huksejuvvon áibbas eará árvvuid ala go mii nissongávppošeapmi lea. Dan dihte ferte čájehit ahte eat dohkket dan. Bearrašat billašuvvet, nuorat ožžot boasttu gáttuid ja kriminalitehta lassána. Vuostálastin ferte oažžut buoret saji ja deattu. Deanu ja Ohcejoga ássit leat buori barggu dahkan. Muhto njunnožiid vuostálastin, mearkkaša ollu dán oktavuođas ja lea dehálaš symbola prostitušuvnna vuostálastimii. Maiddái sin váikkuhemiide bajit dásiide leat dehálaččat dán oktavuođas. Lea čielggas ahte njuolggadusat ja lágat mat stivrejit prostitušuvnna, berrejit nannejuvvot go čájehuvvo ahte álbmoga vuostálastin ii leat doarvái akto bissehit prostitušuvnna leavvamin. Heijjá Irene ¶ Unjárgalaš Arne Store lei mannan doaibmajagi Barents Pressa ságajođiheaddjin. -Dás deháleamos ulbmil lea luohttámuša oažžun kollegaide, eandalit Ruošša beale, ahte sáhttá luohttit dasa maid gullá kollegain, deattuha Arne Store. Barents Pressa váldoulmilin son máinnaša oktavuođaid oažžuma, ahte diehtojuohkin galgá doaibmat nu, ahte dat ii hehtte journalisttaid barggu. -Barents Press lea dákko bokte mielastan lihkostuvvan bures, lea álki dušše ringestit kollegaide ja jearralit áššiid, lohká Store. Son lei duđavaš seminárain ja ovdaságain ja deattuhii, ahte lágideaddjit ledje bures guođđán friijaáiggi ođđa oktavuođaid skáhppomii. Arne Store bargá dál freelancerin TV-buvttadusas ja lea leamašan álggu rájes mielde Barents Pressas. ¶ Gárjila kultuvra lea áittavulošin. Gárjila guovllus hállet golmma earálágan gárjilgiela. Gárjla álbmogis logátoassi hállá gárjilgielaid. -Gárjilgiela lea váigat oažžut nubbin virggálaš giellan, jus ii leat vuosttažettiin oktasaš gárjila giella, dán dihte livččii dehálaš doarjut suomagielat mediaid, dasgo dat veahkehivččii gárjila giela ja kultuvrra ovddideamis, muitala Robert Manner, Karjala Sanomat -áviissa oaivedoaimmaheaddji. Suomagielat mediaid doarjun ii leat Mannera mielas Gárjila dásseváldái ruđalaččat veadjemeahttun, muhto doarjun lea eamboge hálus gitta. Álbmotlaš áviissaid seailluheami dihtii Gárjilis leat vuođđudan Karjalan lehtimies-nammasaš organisašuvnna, mas leat 26 lahttu. Dát ášši guoskkaha Gárjila hálddahusa, namalassii jus dat hálida ahte Gárjil bissu Gárjilin, iige muhtašuva aivve Ruošša guovlun, de lea dehálaš doarjut álbmotlaš media, kultuvrra ja gielaid seailluheaddjin. Barents Press attii almmolaš cealkámuša, mas dat guoddá fuola Gárjila suomagielat mediaid dilis ja dan bokte gárjilgiela ja gárjillaš kultuvrra seailumis. ¶ Drámapedagoga Stockholmalaš Birgitte Hilding boahtá Finnmárkui oahpahit ja movttidahttit min geavahit muitalusriggodagamet eambbo dihtomielalaččat. Son lea doallan máŋga kurssa Norggas ja Ruoŧas leat mearkkašan su barggu. Kursa lea vuosttažettiin jurddašuvvon olbmuide geat barggu bokte barget mánáiguin , nu go ovdaskuvla oahpaheaddjit ja studeanttat, eará mánáidgárdde bargit, mánáidskuvlla oahpaheddjiide ja kulturskuvlla barggiide. Sin bokte geahččalit olahit nu ollu mánáid go vejolaš. Guovdageainnus lea kursa dán mánu 26.-27. beaivvi, Kárášjogas 28.-29. beaivvi ja boahtte mánu lea kursa Leavnnjas 01.-02. beaivvi. Prošeavtta ovddasvástida Aslaug Juliussen ovttas Kárášjoga kulturossodaga Hege Fjellheim Sarriin. ¶ –Dávjá celkojuvvo ráđđehusa bealis ahte sii dohkkehit ILO konvenšuvnna nr. 169. Muhto seammás go šaddá sáhka bilidemiid birra, de ges lohket ahte dat eai váikkut boazodollui bearehaga, lohká láhkadovdi, gii moaitá stivrenorgánain leat unnán ipmárdus ja gelbbolašvuohta boazodoalu hárrái. Strøm Bull lea gal maŋemus áiggiid ferten máŋgii vásihit vuoittáhallama, muhto ii leat vel vuollánan ahte boazodoallu sáhttá politihkalaččat ja duopmustuoluid bokte vuoitigoahtit. ¶ Leansmánbálvá Tor Arild Strømeng Kárášjoga leansmánnekantuvrras duođašta smávva kriminalitehta lassánan maŋemus áiggiid. –Mis leat leamaš máŋga viessogaikunášši ja uksa- ja lásabilideamit, lohká son. Eatnasat dáin leat válddahallon, dalle go leat gaikumin viesu. Strømeng čilge ahte dákkár bahádagut lávejit muhtumin lassánit, ja eará háviid fas jaskoda. Su mielas lea váttis árvvoštallat mas dat boahtá. Dán rádjái eaba leat vel buvdavisti eaiggádat váidán bilideami bolesiidda, muhto árvvoštallaba váidit sin geat oainnahallet bilidemiin, jus dilli ii buorran. Anette Guldbjørnsen áigu nuoraidráđi bokte ovddidit ášši ja sávvá ahte dát ii galgga dárbbašit bolešáššin šaddat. ¶ Finnmárkku Guovddášnuorat leat áibbas vuostá dan organiserejuvvon fuorragávppašeami mii dál lea Finnmárkkus. Fuorragávppašeapmi lea dávdamearka min báikegottiin Finnmárkkus, dat leavvá olles leavttuin jus eai čađahuvvo doarvái garra vuostedoaimmat dan ektui. Finnmárkku Guovddášnuorat leat ilus go Ráđđehus dál lea dán váttisvuođain áigumin bargat juoga, muhto dáhttu vel muittuhit ahte soahti ii leat liikká nohkan. Stuorradikkis gáibiduvvo eanetlohku láhkanuppástussii! F-SUL dáhttu dákko bokte ávžžuhit bellodagaid mat eai vel leat prográmmii bidjan ahte seksuálalaš bálvalusaid oastin galgá kriminaliseret, iežaset guovddáš politihkariiguin áššis gulahallat, justa čuvgen dihte mo dát váttisvuohta min báikegottiin Finnmárkkus leavvá, ja vel mo dát čuohcá boahtteáigái min mánáide ja min boahttevuhtii. Magne Ballovara Finnmárkku Guovddášnuoraid jođiheaddji Sámás: Min Áigi ¶ –Maŋemuš ovdamearka mii boahtá ovdan mannan Min Áiggis Jouni Eira bealis, duođašta ahte láddelaččat hálidit leat sápmelažžan, lohká Välkeapää. Son árvala ahte láddelaččat oaidnet vejolašvuođa siskaldasat bissehit ja jávohuhttit sámevuođa áŋgiruššama. Son čilge ahte Jouni Eira ja su máttut leat álo leamaš láttit ja sis ii leat makkárge fuolkevuohta Norgga Eira sohkii. Stuoraservodat lea báidnán láddelaččaid jurddagiid, nu ahte sii leat doaivugoahtán ahte sápmelaččat ožžot buotlágan buriid dakko bokte ahte rivvejit buot meahcástan- ja bivdinvuoigatvuođaid láddelaččain. Stuorámus oassi dáin badjel duháha olbmuin, geat leat ohcan beassat jienastanlohkui, muhto eai leat beassan, leat ohcan dan vuođul ahte sin máttut leat máksán vearu dain guovlluin gos sámit leat ássan. Sin leat gohčodan duottar-, guolásteaddji- ja vuovdeláhppelažžan ja oaivvilduvvojit sii geat mákse láhppevearu ja geat merkejuvvoje duottar-, guolásteaddji- ja vuovdeláhppelažžan stáhta eiseválddiid logahallamiidda. Logahallamat ledje 1695-1875 áiggi eanagirjjit, 1898 vearroguoddinlogahallamat ja jagiid 1860-1923 heaggagirjjit . Geat mákse vearu merkejuvvoje duottar-, guolásteaddji- ja vuovdeláhppelažžan, beroškeahttá ledje go etnalaččat sápmelaččat. –Mis leat sámegillii váttisvuođat gávdnat sániid mat čilgejit "läpplainen" ja das erehusa "samelainen" sánis, lohká Välkeapää. Leat gávdnan ahte láppelaš dárkkuha "läpplainen" . ¶ Sámi giellaráđđi lea geavahan mannan jagi gártet movt stáhtaásahusat váldet vuhtii Sámelága giellanjuolggadusaid. Ráđi gárten čájeha ahte giellanjuolggadusat eai olus váldo vuhtii. Dát lea ge juste dakkár govva almmolaš ásahusaid sámegiela dilis, maid mii leat máŋgii vásihan. Ii leat guhkes áigi go muhtun bargomárkankantuvrra bargi válljii almmolaččat muitalit bargodilis birra. Son almmuhii ahte ii lean ožžon virgelobi bálkkain oahppat sámegiela. Su nannoseamos ágga lei ahte su bargosadji gullá sámegiela doaibmaguvlui, ja dan dihte sáhttá Sámelága giellanjuolggadusaid bokte oažžut lobi váldit dán oahpu go bargomárkankantuvrras ii lean oktage sámegielat hálli. Son jođihii ášši gitta siviilaáittadeaddjái, muhto vuoittáhalai. Siviilaáittardeaddji oaivvildii ahte lea doarvái go bargomárkankantuvrra okta bargi hálddaša sámegiela. Siviilaáittardeaddji ii lohkan iežas sáhttit váldit vuhtii, ahte dát namuhuvvon bargi lei mearriduvvon bargat dušše sierranaš prošeavttain. Dan dihte ii lean dán ásahusas beaivválaš sámegielat fálaldat sidjiide geat geavahit kantuvrra fáladaga. Dál go Sámi giellaráđđi lea dán dili duođastan gártema bokte, de berreše sámi politihkkarat váldit ášši digaštallamii ja geahččalit váikkuhit dillái. Sámegiella lea beare guhká doaibman passiivagiellan. Čoahkkimat ja áššemeannudeamit jođihuvvojit dárogillii ja dokumenttat jorgaluvvojit sámegillii, juste duhtadan dihte gielalaš ovttadássásašgáibádusa. Go giella beassá dákkár dilis lisistit, de lea čielggas ahte giella ii ovdan. Stáhta ásahusat leat beare guhká beassan dušše dainna minimumrájiin Sámelága giellanjuolggadusain. Nu guhká go ásahusas lea okta bargi juoga sajis gii hálddaša sámegiela, de árvvoštallet sii deavdan giellanjuolggadusa gáibádusaid. Dát sámegielat bargi ii soaitte leat oidnosisge, doppe gos sámegielagiin lea vuoigatvuohta gálgat earániid sámegillii. Dávjá geavahuvvo ágga ahte sámegielat hállit eai gáibit sámegiel bálvalusa go bohtet stáhtaásahusaide. Muhto giellanjuolggadusat han dadjet nu čielgasit, ahte ásahusat galget fállat dohkálaš sámegielat fálaldaga, iige dalle galgga leat jearahallama duohken juohke háve go boahtit stáhtaásahussii. Dál fertejit sámi politihkkarat duođas váldit sámegiela dili ja gáibidit áibbas eará doaibmabijuid ovddidit giela Sámelága giellanjuolggadusaid ektui. Heijjá Irene ¶ Sámiid historjjálaš ja juridihkalaš vuoigatvuođaid vuođul ja Norgga ILO konvenšuvnna nr. 169 dohkkeheami vuođul, oaidná Rukses Válgalihttu sámiid oamastanvuoigatvuođa čielggasin. Sámiid oamastanvuoigatvuođa haga ii ollašuva ILO konvenšuvdna nr. 169 nr. 14, maid Norgga stáhta ollásit lea dohkkehan. Dušše sámiid vuoigatvuođaid bokte sáhttit sihkarastit riikkalaš iešmearrideami iežamet luonddu resurssaide ja dákko bokte váldit eret kapitalafámuid stivrema. –-dušše sámevuoigatvuođaid bokte sihkarasto naššuvnnalaš iešmearridanvuoigatvuohta, cealká RV riikkastivrra sámiid áirras preassadieđáhusastis. ¶ Tatjana (dál 29-jahkásaš) fárrii Osloi 20- jahkásažžan, ja šattai modeallan. Dál bargá luohtobargin (freelance) Norgga oaivegávpogis. Son ráhkada eanaš máidnosiid TV:as iešguđetlágan gálvvuid ovddas (jus muittát Tine Biola, son gii jorrá stuolus) ja vuovdala vel govaid bokte bláđiiguin jna. Muhto buot eanemusat hálida filbmaneaktárin šaddat. Dán rádjai leat sus leamaš moadde unnit rolla "Hamsun:as" ja Nils Gaup filmmas "Tatsjunga:s" . Dasa lassin lea leamaš mielde muhtin TVráidduin. Dál geahččala beassat mielde guovtti filbmii, main lea ollu "action" , muhto maid birra ii dađi eambbo muital. ¶ Oidnen duorastaga (22.4.) iđit diibmu 8.20, ahte okta skuvllanieiddaš vuddjui. Lihkus ii roasmmahuvvan nieiddaš, go rasttildii sihkkeliiguin geainnu «Gilišillju» bokte Kárášjoga guovddážis. Nieiddažis lei sihkkeljealbma oaivvis. Son beasai julggiid ala ovttatmanus. Ovddit beaivve ledjen háleštan ovttain etniin, gii balai mo mánáiguin manná go mátkkoštit skuvlii. Oainnán ahte lea hirbmat biilajohtolat maŋŋil gávcci iđđedis, ja fas maŋŋilgaskabeaivve. Jearaldat lea ahte, leatgo skuvllamánát doarvái suddjejuvvon biilajohtolagas Kárášjoga márkanis? In dieđe geasa gulaš diet ášši, muhto ávžžuhan sin lagabui guorahallat ja geahčadit mo sáhttá buoridit skuvllamánáid ja eará mánáid dilálašvuođa go leat mátkkošteamen trafihkas. Marie Kemi ¶ Čáhcelottiid giđđalodden lea leamaš riidoáššin máŋggaid jagiid. Vaikko departemeanta celkkii giđđaloddema lobiheapmin, de elii árbevierru goitge. Juohke giđa loddeje guovdageainássit, nu movt ledje dahkan máŋggaid buolvvaid čađa. Loddejeaddjit besse ráfis loddet gitta dassá go mediijaid bokte bođii albmosii ahte sámit dahket hirbmat "vearredagu" go giđđat goddet čáhcelottiid. Eiseválddiid bealis biddjoje johtui garra akšuvnnat. Vaikko politiijáin ii lean olus eambbo ruhta doallat ortnega lága ektui, de biddjoje garra bearráigeahčut johtui juohke giđa. Lassi politiijabálvvát, dávjá helikopteriiguin fáktegohte giđđaloddejeddjiid. Ii ge lean árbmu jos gávnnahalai loddemin. Duopmu lei garas. Go šadde láhkarihkkun, de masse buot rivttiid. Jos gávnnahalle lobiheamit loddemin, de masse sihke vánddardanávdnasiid ja loddenávdnasiid. Máŋgasiidda čuhce dát akšuvnnat ipmirmeahttumin. Vaikko ii oktage dovddastan lága rihkkun, de lei goitge čielga ipmárdus álbmogis ahte muhtumat loddeje "čiegusvuođas" . Giđđalodden lea várra čielgaseamos ovdamearka vuoigatvuođaiguin. Giđđalodden lei garrasit čadnon árbevieruide. Máŋgasiidda lei bahča, go ná rivveje vuoigatvuođaid - vuoigatvuođaid mat álbmogii ledje lunddolaččat. Dan dihte lei stuora illun go Guovdageainnu loddejeaddjit besse searvat geahččalanloddenprošektii moadde jagi áigi. Seammás lei vuolláneapmi seamma stuoris, go geahččalanloddenprošeavtta maŋŋil fas váldui loddenvuoigatvuohta ruovttoluotta. Dál lea ođđa historja fas čállon giđđaloddemis. Politihkalaš váikkuheamit leat addán ođđa vejolašvuođa giđđaloddemis. Dát gáibidii stuora duostilvuođa departemeantta bealis, go ii oktage vuordán loddenlobi oažžut ráfálaččat. Buohkat dihte ahte lea garra vuosteháhku dahkat giđđaloddema lobálažžan ja dat gáibida duostilvuođa. Dalle sáhttá seammás jearrat ahte manne juo departemeanta ii addán bistevaš loddenlobi. Jos departemeanta oaivvilda ipmirdit Guovdageainnu ássiid árbevirolaš vuoigatvuođaid, de ii livčče dárbu čađahit geahččaladdanortnegiid, fas ođđasit. Departemeanta galggašii dan meare čájehit beroštumi, ahte duođas attášii loddenlobi, ii ge dušše belohahkii, nu movt dál lea. Heijjá Irene ¶ Golmma jahkásaš bargu Ohcejoga ja Deanu gielddaid gaskkas, oaččui lihkolaš loahpa duorastaga. Dalle besse Deanu biras- ja ealáhushoavda Svein Ottar Helander, Ohcejoga gieldda Arja Alaraudanjoki ja Meahcceráđđehusa Marja Männistö botkestit alit láđđi mearkan Jiekŋamearmáđi ollislaš leahkkumis. Dál besset báikeolbmot turisttaid lassin, geavahit ođđa ráiggi rájás, muhto sii fertejit muitit, ahte Suomas máđiid geavaheami ovddas ferte máksit. Máksu addá vuoigatvuođa geavahit máđiid oktavuhtii ráhkaduvvon fáladagaid, ja skohterastiiguin čoggojuvvon ruhta manna máđiid dikšumii. Suomas lea maid mearreduvvon geavahit suodjegahpira vuojedettiin. Norggas suopmelaččat eai dárbbaš máksit máđiid geavaheamis, muhto vuojašeapmi máđiid olggobealde lea maid sidjiide mávssolaš. Rádjaáidái ráhkaduvvon verráhis manná merkejuvvon máđii Buolbmát tuollu bokte Deanu ala, gos lea maid dihkkáduvvon moadde kilomehtera vulosguvlui. Dasto beassá Deatnoráigge hurgalit gitta Guhkesnjárgii, gos máđi gorgŋe eatnama mielde Gálbbatnjárgii ja Gávesluktii, gos turisttat besset máistit sáltečázi. ¶ Min Áiggi poastakássii goaikkehii vuossárgga reivve mii ii boađe aiddo lagaš sámeguovllus. Ovcci jahkásaš Anna Lønning Giertsen lea skuvllas oahppan sámiid birra ja hálida ná sámeaviisa bokte gávdnat sápmelaš čállinustibiid. "Min skuvllas lea leamašan prošeakta sámiid birra .Mii leat oahppan sámegiela, sámebiktasiid, gápmagiid ja ássánvuogi birra. Hálidivččen sápmelaš čállinustiba oažžut Finmárkkus" , čállá Anna. Su čujuhus lea Ulriksdal 31, 5009 Bergen ja sutnje sáhttá maid čuojahit nummiris 55 29 54 23. ¶ Maiddái Alf Johansen, Nuorta-Finnmárkku guovllustivrras, ballá movt boazoeaiggádiiguin galgá mannat. –Máid galggan mun muitalit boazoeaiggádiidda dál go soitet beali fertet njuovvat, jearái son Kåre Gjønnesas. –Gažaldat lea baicca mii dáhpáhuvva jus dál eat daga maidege, vástidii Gjønnes ja čujuhii guorban eatnamiidda. Son iige máhte dál vuos vástidit galle bohcco galget eret. Su dehaleamos mihttumearri lea oažžut bohccuid losibun, ja dakko bokte sávvá maid gánnaheami buorránit. ¶ Suopmelaš antropologat leat dutkan suopmelaččaid rása ja dan bokte maid sápmelaččaid 1800-logu loahpas gitta 1930-lohkui. 1900-logu álggus J. E. Rosberg, Suoma vuosttaš eatnandieđaprofessor mihtidii sámiid jođedettiin Sámis. Son dagai antropologalaš (antropologiija lea dieđa mii dutká olbmuid) dutkamušaid ja mihtidemiid. ¶ -Suopmelaš dutkit eai iskan gávnnahit dan, ahte suopmelaččat ja sápmelaččat eai leat seamma rása álbmogat, muhto dan sii atne juo iešalddes čielggasin, ahte eai gula seamma rássii, muitala Pekka Isaksson. Eurohpas ledje golmmalágan teoriijat sápmelaččaid nális. Vuosttaš lei Turánalaš teoriija. Turánat ledje gielladiehtagis ja maiddái rássadutkamušas dat joavku, geain ledje eará go indo-eurohpalaš dahje indo-germánalaš ruohttasat. Dáidda turánaide gulle suopmelaš-ugralaš álbmogat, turkiijalaččat, baskit, muhtumin maiddái bretannalaččat ja sáhttá dáidda lohkat vel suopmelaš-šlávalaš álbmogiid. Sápmelaččaid lohke turánalaš álbmogin, geaid gievrrat álbmogat ledje duvdán davás. Nuppi teoriija ráhkadii duiskalaš Rudolp Virchow. Dán teoriija mielde sápmelaččat ledje patologalaččat guorránan álbmot. Dát teoriija lei garrasit politihkalaš, dasgo dan ruohttasat ledje duiskka ja fránskka soađis 1870-logus. Dalle fránskalaččat čilgejedje, ahte duiskalaččat leat suopmelaččaid fuolkkit ja dan bokte sis lea fuolkevuohta maiddái moŋgolaide. Dát jurdda gulai soahtepropagándii, dasgo muđuid eai duiskalaččaid varradagut ja barbáralašvuođat lean čilgemis. ¶ Juste ovdalaš Sámiid Ædnamsærvi riikačoahkkima dieđihii searvvi čálli, ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusat galget duššin dahkkot. Máŋgga guovllus bohte garra vuosteoaivilat Sámiid Ædnamsærvi čálli gáibádussii. Muhtunráje maid einnostii ahte searvvi riikačoahkkin ii čuovvol čálli oainnu. Dál lea Sámiid Ædnamsærvi riikačoahkkin cealkán ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusat berrejit gessojuvvot ruovttoluotta. Olahago Sámiid Ædnamsær´vi maidege duođalaččaid dáinna cealkámušain ja jos ii daga dan, de movt galgat mii ipmirdit maid Sámiid Ædnamsær´vi duođaid oaivvilda iežas cealkámušain? Čielggas lea ahte Sámiid Ædnamsær´vi oaivvilda ahte vuoigatvuođaevttohusat goaridit sámi servvodaga. Balahahtti lea ahte Sámiid Ædnamsær´vi billista iežas ovdii dákkár cealkámušain. Vuosttažettiin ii nagot searvi vuđolaččat ákkastallat iežas cealkámuša. Searvvi buoremus vearju lea dán rádjái leamaš, ahte sámi iešhálddašeapmi háddje sámiid ja billista máŋggakultuvrrat servvodaga, go vuoigatvuođat dagahit sámiid nu earenoamáš dássái earáid ektui. Lea go Sámiid Ædnamsær´vi áibbas vajáldahttán makkár dásis sápmelaččat leat leamaš riikaálbmoga ektui? Guoktelogi jagi lea dassáigo vuođđudedje Sámiid Ædnamsærvi. Dán guovttilogi jagis lea ollu ovdánan sámi servvodagas. Earret eará lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ovdanbuktán barggus, ja evttohusat leat gulaskuddamis. Dál orro Sámiid Ædnamsær´vi bargamin ruovttoluotta dán guoktelot jagi maid lea doaibman. Vaikko álbmogis leat garra oaivilat dasa ahte goappá galggašii čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti guovtti evttohusain, Finnmárkku eanahálddašeami vai Sámi eanahálddašeami, de goitge lea dán rádjái leamaš stuorra ipmárdus dasa ahte sámiin galget leat muhtun rádjái vuoigatvuođat iežaset guovlluin. Sámiid Ædnamsær´vi hilgu oaláhii dán oktasaš ipmárdusa. Danne báhcá searvi áibbas olggobeallái Sámi vuoigatvuođa digaštallamis. Dákkár geassádeapmi čájeha ahte Sámiid Ædnamsær´vi ii hálit šat čájehit ovddasvástádusa sámepolitihkas ja sámi servvodaga ektui. Sámi vuoigatvuođa evttohusat leat boahtán, ii ge daid sáhte gáibidit duššin dahkat. Jos sámi álbmot galgá oažžut álbmorivttiid, seamma dásis go riikaálbmot, de ferte sámiid rivttiid guorahallat. Dákko bokte massá Sámiid Ædnamsær´vi luohttámuša go iežas cealkámušain hilgu álbmotrivttiid. Heijjá Irene ¶ SÁPMI: NRK Sámi Radio prográmmaráidu "Eallinoaidnu" galgá sáddejuvvot oktii mánus. Prográmmajođiheaddji Marie Kemi hálešta olbmuiguin fáttaid birra, mat gusket oskui ja vuoiŋŋalaš eallimii. Plánejuvvon fáttát leat makkáraš lea diakonbargu, mii lea go rohkadallá amasgielain, mo leat beassan eret garrenmirkkuin Ipmila sáni ja rohkosiid bokte, mo lea go Ipmil muittuha rohkadallat, ja sáhttágo Ipmila sáni bokte dearvvasmahttit siskkáldas háviid. Boahtte prográmma sáddejuvvo geassemánu 13. beaivvi ja čávččabeallái leat vuordimis eanet prográmmat. ¶ Ohcejoga gielda lea dihkkádan geainnus gieldda skuvllapolitihkas, iige dán sáhte nuppástuhttit. Sámegiella adno vel dálge noađđin gieldda oahpahusas, vaikke Suoma guovddášeiseválddit leat dán jagi álggus mearredán olles ruhtadeami sámegiel oahpahusa bálkkáide. Dát láhkamearrádus orro leamen goitge vel dálge, fieradeamen gieldda hálddašeaddjiid beavdelođáid vuolimuš ildus. Návccat biddjojuvvojit iskat duođaštit sámegiela leamen ruhtaborrin, mii galgá heaittihuvvot. Vaikke Suoma guovddášeiseválddit leat measta jo njulgestaga bággemin Ohcejoga gieldda sámegielalaš ja sámegiela oahpahusa ruhtadeami, de goitge vel dálge atná Ohcejoga gielddaráđđehusa easkaválljejuvvon ovdaolmmoš Veikko Guttorm sámegiela leat gildii noađđin. Toivo West mielas, lea gielda ollásit badjelgeahččan ođđa ruhtadanortnega. –Ođđa ruhtadanláhka lea boahtán, de dát lea áibbas jorgut. Dál galggašii ráhkadišgoahtit sámegiel oahpahusplánaid, go dát livčče dál nuvttá gildii. –Fertešeimmet árvvoštallat mo sámegieloahpahusa lasihit, ja dán bokte buoridit gieldda ruhtadili, cealká West. ¶ Dábálaččat lea juohke govva mii aviisii biddjo, merkejun govvejeaddji dahje oamasteaddji namain. Dat lea maid lága bokte mearriduvvon ahte govvejeaddjis lea riekti oažžut iežas govaid merkejuvvot namain go dat almmuhuvvot aviissas (Vuoigŋaduodjelága ja govvenlága mielde). Jus govva ii leat merkejun namain, de ipmirduvvo dat dábálaččat nu ahte son gii lea čállán ášši man oktavuođas govva adno, lea govven gova. Go aviissat luoikkahit dahje ostet gova, nuppi aviissas dahje eara govvejeddjiin, de lea dábálaš merket geasa govva gullá, namalassii govvejeaddji dahje oamasteaddji namain. Min Áiggi aviisa nummar 40:is, mii ilbmudii miessemánu 26. beaivvi dán jagi, leat njeallje gova ovdasiiddus. Golbma gova leat merkejuvvon govvejeaddji namain, muhto okta ii leat merkejun. Govva, mii ii leat merkejun namain, lea govvejun Bákteváris mannan lávvardaga, go Guovdageainnu A-joavku čievččai Honnesvági vuostá. Min Áiggi ovdasiiddus lea álki oažžut dan ipmardusa ahte govva gullá Min Áigái ja ahte lea Min Áiggi govvejeaddji govven dán, muhto dat ii leat gal nu. Govva lea mu dahje Áššu, go dan lea mun, gii barggan Áššus, govven. Min Áiggi namuhuvvon ovdasiidu addá lohkkái dan ipmárdusa ahte sis lea govvejeaddji leamaš namuhuvvon spábbačiekčamiin. Duohtavuohta lea, ja dan ii oainne gal ovdasiiddus, ahte govva lea luoikkahuvvon nuppi aviissas, mas gal lei govvejeaddji čiekčamiin. Go Min Áiggis logat spábbačiekčamiid birra, 12. siiddus, doppe gal lea govva merkejun sihke govvejeaddji ja Áššu namain, nu movt lea dábálaš go earáid govaid geavaha. Mun in livčče dan gal várra nu stuora áššin atnán, muhto dat mii mu mielas dás lea veahá imaš, lea ahte ovdasiiddus dušše lea mu govva mii ii leat merkejun namain. Eará govat gal leat merkejun namain. Doaivumis, ja sávvamis, lea Min Áigi hoahpuid siste vajálduhttan merket ovtta dan njealji ovdasiidogovain namain, ii ge leat mieleavttis merkekeahttá gova deaddilan aviissa ovdasiidui, dan dihte go gova lea govven gilvaleaddji aviissa bargii. Min Áigi lea jođán cuiggodit earáid boasttudaguid, ja de gal ferte leat lohpi vuordit ahte sii ieža eai bargga boastut. Anders Bals Journalistta Áššus ¶ Ii juohke beaivvi leat Kárášjogas konseartafálaldat, gosa besset maiddái buot nuoramusat. Nu šattaige fiinna deaivvadeapmin 60-logu feasttas birasviesus, go sihke vuorrasat geardi, nuorat ja mánát ledje oktanaga dánsumin. Earenoamáš dáinná konseartalágidemiin lei go dat lei biddjon báikái, gos ii vuvdo alkohola. Liiká lei Rica Hotealla fárus lágideamis, go sii mákse joavkku idjadeami. Lassin leai lágideapmi Kárášjoga Musihkkajoavkku, Kárášjoga Swingklubba, Bieskenjárgga Spábbačiekčansearvvi, MUVÁ Sámi joatkkaskuvlla bokte ja Nuoraidklubba Árrana ovttasbargu. Badjelaš čuođi olbmo ledje boahtán konsertii, nu ahte lágideapmi birgii ruđalaččat maid. Kárášjoga Musihkkasearvvi lahttu Ragnhild Vassvik Kalstad lohká boahtteáiggis maid stuorábuš lágidemiid oktavuođas servviin buriid vejolašvuođaid ovttasbargat. ¶ Anára badjedási nuorat maid eai lean gal váivvis go šadde goalmmádin. –Mii bártideimmet boasttuvuođaiguin mat eai livčče galgan. Vaikko ledje álkis gažaldagat, de eat vástidan riekta. Ii lean álki go hoahpus galgá vástidit, lohke Anára nuorat. Anára nuoraid mielas ledje gažaldagat máŋgga dásis, muhtumat hui álkki ja earát fas hui váddásat. Lágideaddji guovttus leigga duhtavaččat gilvvu čađahemiin. Ellinor Guttorm Utsi jođihii gilvvu ja Roald Sanvik lei fas duopmárin. –Vuhttui ahte oahppit doamus vástidedje, muhto nu lea álo loahppagilvvuin, lohká Ellinor. Son maid logai fuopmán rehket bihtat ledje váddásat nuoraide. Duopmár maid logai čađaheami dohkálažžan ja ii lean ožžon daid stuorámus váidagiid. Goappašagaid mielas lea Dieđát go? gilvu buorre moktan nuoraid fuomášuhttit man dehálaš lea go sámegiella lea čielggas ja oažžut beroštumii sámi fáttáide. –Leat sámi fáttát mat orrot váddáseamos nuoraide vástidit, lohkaba lágideaddji guovttos geat eaba bala dákkár gilvvu bilidit movtta oahppat sámegiela ja sámi fáttáid birra vaikko nuorat rahčet daiggguin osiiguin. –Jáhkke dát gilvu addá ipmárdusa nuoraide man dehálaš lea dovdat dáid áššiid ja dakko bokte movttidahttá nuoraid eambbo beroštit sámegielas, kultuvrras, historjjás ja minddár sámi servvodat áššiin. ¶ Lise Eira (13), Majjen Eira (14) ja Sárá Eira (14) bokte eanemus beroštumi geahččiid gaskkas dán vuoru. Hirbmat reaškkas šattai Kárášjoga servvodatviesus go nieiddat čájehedje filmma TV-dálkedieđiheamis. –Min mielas lávejit TV-dálkedieđiheaddjit nu ártegit láhttet ja nu fuobmaimet ahte sáhttá šaddat somas filbma jos sin áđđestallá. Lise áđđestallá NRK TV-dálkedieđiheaddji Vidar Teisena ja filmmas gohčoda iežas Idar Meisenin. TV2:ža Siri Kalvig fas oažžu hámi Majjena bokte. Stuora čovjjiin ja albma bures heivehuvvon suopmaniin dahká su hámi suohtasin. Loahpas lea vel dálkedieđiheaddji Sáráhkká, gii iežas lohká dálkenoaidin. Sárá gii neaktá Sáráhká dadjá filmmas fertet dálkki dieđihit go su oappát, uksáhkká ja juksáhkká eaba máhte dan. –Neavttarat leat čeahpit ráhkadit filmma suohtasin ja danne lea filbma lihkostuvvan bures. Suohtas ja buorre fantasiija, lohke veardideaddjit ja sáddejedje filmma viidáseappot fylkadeaivvadeapmái. ¶ Norgga oahppaheaddjiid searvvi Kárášjohka háliida čájehit vuostehágu seksuálalaš bálvalusaid vuovdimiidda. Deanu olbmot leat juo guhkit áiggiid čájehan vuostehágu prostitušuvnna johtolaga vuostá miellačájehemiid bokte sin gilis. Mii doarjut sin - ja háliidit vuosttildit prostitušuvnna dáhpáhuvvamis Kárášjogas. Lea dehálaš hástalit oktasaš biehttalemiide min gilis daid váivviid vuostá maid prostitušuvnna mielddisbuktá. Norgga oahpaheaddjiid searvi dovdá geatnegahtton searvat gáhttet nissonolbmo positiivvalaš saji Kárášjogas. Prostitušuvnna-johtolat botnjá ja fuonida Ruošša álbmoga ja nissonolbmo árvvu servodagas. Prostitušuvnna-johtolagas, mii lea viggamin sajáiduvvat Kárášjogas, váikkuha heajut guvlui min bajásšaddi bulvii. Jahkečoahkkin Norgga oahpaheaddji searvi Kárášjogas buktá čuovvovaš cealkámuša: ** Mii leat fárus hukseme iežamet mánáid- ja nuoraid guottuid, dan dihte háliidit mii maid searvat prostitušuvnna vuostálastimiidda. ** Mii eat háliit ahte nissonolbmo gorut galgá šaddat gávppašangálvun Kárášjogas. Jahkečoahkkin NO Kárášjohka 05.05.99 ¶ De leaba guokte guovddáš sámi gieldda doallan beassášmárkaniid. Doalut čohkkeje ollu olbmuid, eandalii turisttaid. Goappašiid báikkiin sturrot ja buorránit doalut jagis jahkái. Ođđa doalut geahččaluvvojit ja nu viidot fálaldagat olbmuide. "Beassášmárkanat leat munnje dehálaččat" , logai Áillohaš duháha guldaleddjiide beassášlávvordaga, ja vel eambbo rádioguldaleddjiide. Son čilgii daid vuosttaš beassášmárkaniid oktavuođas iežas deaivvadeami eará juigiguin buvttadan konseartta mii báddejuvvui, ja maid Áillohaš bivddii beassášmárkanlágideddjiid ohcat. Áillohačča ávžžuhusa sisdoallu ii leat dušše diet okta dáhpáhus masa son čujuhii. Go geahččat movt beassášmárkanat leat álggahuvvon ja mii sin doaibmá lei, de lea álo leamaš mihttomearrin čohkket sámi juigiid. Maiddái otná beaivvi leat beassášmárkanat buoremus vejolaš gávnnadanbáikkit sámi lávluide ja juigiide. Muhto lea guhkit áigi go Kárášjoga ja Guovdageainnu beassášmárkanat leat nagodan čohkket guovddáš sámi artisttaid beassášmárkaniidda. Máŋemus jagiid leat beassášmárkanat čohkken dušše ovtta dahje moadde guovddáš sámi artistta goappage báikái. Diekko bokte sáhttá lohkat ahte beassášmárkanat leat unnon, go eai doaimma šat deaivvadeapmin sidjiide. Seammás leat beassášmárkanat sturron, go dáid moadde guđege artistta čájeheami čađahit lágideaddjit čeahpes vugiid mielde. Dat mii hábme artistta, sihke jietna ja lávdi, leat alla kvalitehta ja bures jurddahuvvon ja heivehuvvon dáhpáhussii. Konsearttat maid čohkkejit eambbo olbmuid, go beroštupmi lea viidon. Soaitá leat áigi vel viidábut jurddahit. Ferte muitit ahte dalle go beassášmárkanat álge, de doibme deaivvadeamit čohkket sámiid ja loktet sámi luođi. Dat lea viidánan das ahte ovddidit sámi lávlunárbevieru maid. Livččii go dál áigi ahte viiddidit beassášmárkan deaivvademiid álgoálbmotdeaivvadeapmin? Ahte duostat veahá stuoribun jurddašišgoahtit beassášmárkaniid. Dat fas gáibida ahte mii smiehttat earálágan deaivvademiid, go mat dál leat. Muhto vuosttaš ávžžuhus goit livččii ahte beassášmárkanat čohkkegoađáše fas sámi artisttaid ja doaibmagoađáše deaivvadeapmin sidjiide. Gullat dávjá ahte sámi artisttat leat máŋgga sajiin máilmmis lávlon ja juoigan. Eai go sáhtáše deaivvadit beassášmárkaniin? Jurddaš makkár dáhpáhus dat livččii! Heijjá Irene ¶ Dál lea sámi, várra seavdnjadeamos historjjá bealli, boahtán čuovgga ovdii. Filbma muitala Mons Somby ja Aslak Hætta oaiveskálžžuid máhcaheamis, maŋŋel go eiseválddit sudno steavllidit. Dáhpáhusat 1852-vuostálastimiid birra Guovdageainnus, eai leat ovdalaččas čilgejuvvon ná vuoiggalaččat sámiid ektui. Sámi servodat lea rahpagoahtán sevdnjes historjjás, ja ieš muitališgoahtán dan. Viimmat bessá sámiid nuorat buolva oahppat mii lea geavvan sin máttuiguin, ja oažžut ipmárdusa manne sin kulturduogáš lea nu bieđganan. Sis ii leat leamaš dát vejolašvuohta ja dát oktavuohtá "humadit" váhnemiiguin, ádjáiguin dahje áhkuiguin. Sin vuoiŋŋalaš oktavuohta lea áibbas botkejuvvon ja min beaivválaš ovddasvástádus lea nanosmahttit árvvuid mat deavddaše min nuoraid buriin iešluohttámušain. Juo, muitaletnot historjjámet! Sáhttá várra ovtta gieđas lohkat galle ádjá bláđedit Áillohačča girjji "Beaivi Áhčážan" ja čájehit áddjubiiddaset movt dáččat leat illastan sápmelaččaid. Buori lihkus gávdno juobe soames ge! Dan fuomášat go geahččat Simma dokumentára. Dađi bahábut, nu máŋggas eai leat ožžon dan vejolašvuođa oahppat iežaset historjjálaš duogáža. Dieđusge leat gullan dievva beljiid movt sámi álbmot lea duolmmahallon, muhto lea nu dehálaš daid iešguđetge dáhpáhusaide oahpasnuvvat, mat lea váikkuhan sámi servodaga. Dáid dáhpáhusaid bokte mii duostat dovddastišgoahtit movt min dilli lea. Go ollu lea iežamet iesdovddu duohken ahte duostat dan. Gullat otnábeaivvi ain sámi nuoraid heahpanaddamin, go gullet riikkamediijain eará sámi nuoraid dárusteamen "heittogis" dárogiela. Dan dihte ávžžuhuvvojitge sámi oahpaheddjit maid. Dál lea Sámi oahppoplána vuođul buorre vejolašvuohta bidjat iežamet sisdoalu dasa maid oahpahit mánáideamet. Manne dalle ii govket dán beali iežamet historjjás, man birra min máttut eai leat duostan hupmat, muhto baluiguin doallan njálmmi ja maiddái šiggon hupmamis go lea leamaš sáhka vuostálastimiid birra. Ipmárdusa bokte hukset oainnumet eallimii, ja "nuorra" servodat dárbbaša dan go galgá nagodit iežas vuoigatvuođaid gáibidit. Imáštallat makkár árvvut otná servodagas leat ja makkár beroštupmi vuoigatvuođa digaštallamis lea. Fertešeimmet álggos muitališgoahtit historjjámet ovdal go dan imaštallat. Heijjá Irene ¶ Dán e-poastta sáddii Audun Lona Sámediggái čakčamánu 30. beaivvi 1998. Dasto bálkáhii Sámediggi Skogerbø ráhkadit Sámi mediaplána jearakeahttá Sámi dutkanásahusain. E-poasta lea Sven-Roald Nystø namain sáddejuvvon direktevrra Per Edvard Klemetsen e-poastačujuhussii. Hei UNESCO-konferánssas mas oassálasten moadde vahku dassái, oassálasttii maid 1. amanuensa Eli Skogerbø Oslo Universitehta Media ja Kommunikašuvnna Instituhtas. Son lea ee. barggastan preassadoarjjaortnegiin (dakko bokte maiddái sámi). Dán oainnán muhtin artihkkalis maid son lea čállán. Dan mielde maid son hálai, de orro leamen nu ahte son lea olmmoš gean dii sáhttibehtet geavahit iežadet barggus. In mun dieđe astágo son, muhto dan sáhttibehtet jearrat sus. Mun lean viežžan su CV:a, dat orro leamen muttágis viiddis. Dasa lassin son lea bealátkeahttá. In šaddan nu olu háleštit suinna, danne in dieđe man olu dovdá sámi áššiid, muhto ii dat han leat rievtti mielde eaktun. Bijan mielddusin CV:a mas leat buot relevánta dieđut… Audun Sámás: Min Áigi ¶ Finnmárkku Guovddašbellodat oaivvilda ahte girdihattit leat beare divrasat Finnmárkkus, ja ahte lea lossat go ferte Tromssa bokte mannat go galgá eará sajiide Finnmárkkus. Sii ávžžuhit johtolatministtara, Odd Einar Dørum, váldit bajás ášši ja gávdnat buoret čovdosa. ¶ Su duogáš lea dahkan ahte vánddarda hui máŋggalágan birrasiin. Eamidis bokte vánddarda ollu brasilalaš ja eará olgoriikka birrasiin. Ieš ges láve ohcalit sámi birrasiid. Son lea Oslo sámiid searvvis miellahttun, ja láve maid leat mielde sámi feasttain ja konsearttain, mat dollojuvvojit Oslos. –Muhto in leat mihkkege "super- sápmelaččaid" , deattuha jođánit. Son čuovvu mielde aviissain, berošta iežas sámi duogažis ja lea mielde sámi jienastanlogus. Ii goitge jienastan mannan sámediggeválggain, ja šálloša maid go ii máhte sámegiela hupmat. –Ipmirdan gal ollu lullisámegiela, muhto in máhte dan hupmat. ¶ "Mánáid bokte ásahuvvo verddevuohta ja toleránsa eallinahkái." ¶ SNF mielas dása ferte dahkkot juoga: - Kárášjoga gieldda kulturkantuvra ferte ođasmahttit vugiid man mielde pláne ja lágida dákkár mátkkiid, ja dás ferte sierra fierpmádatjoavku guovddážis, vrd. vuollelis čuoggá. - Mátkkiid ferte lágidit nu ahte nu viidát go vejolaš fállo sadji, ii dan dihte daddjo ahte gielda lágida dáid mátkkiid nuvttá álbmogii. - Doaluid Kárášjogas ferte lágidit dan láhkai ahte báikegotti álbmot ja Ruošša beale guossit buorebut oahpásnuvvet, omd. go ordnejuvvo priváhta orrun iige lágit gussiid hoteallaide ja guosseviesuide. Dása ge dárbbaša fierpmádatjoavku. - Ruošša beale servodat- ja kultureallima birra ferte leat eanet diehtojuohkin ja čalmmustahttin, ja dán ferte omd. skuvllaid ja mánáidgárddiid bokte dahkat. Deháleamos dáidá ásahit gaskavuođaid gaskal mánáid ja bearrašiid, áinnas dien guovtti gieldda Kárášjogas ja Lujávrris. Lea mearkkašanveara ahte ii leat ii oktage ovttasbargoprošeakta ásahuvvon gos mánát leat guovddážis, dan áiggis go diet guokte gieldda leat dikšon virggálaš verddevuođa. ¶ SNF oaivvilda ahte mánát fertejit leat vuođđun, go galgá ásahit guhkit áigge verddevuođaoktavuođaid. Mánát leat boahtte áigi. Mánáid bokte ásahuvvo verddevuohta ja toleránsa eallinahkái. Go bearrašiin leat verddet ja skihpárat nuppi riikkas, de vuođđudit maid áddejumi ja máhtolašvuođa nuppe riikka álbmoga eallivuogis ja kultuvrras. Kárášjoga gielda ferte dál bidjat návccaid oččodit áigái oktavuođaid gaskkal mánáid ja bearrašiid, go dalle bearrašat lunddolaččat oahpásnuvvet goabbatnai árgabeaidillái ja kultuvrii, ja nu ásahuvvojit verddevuođat nu go lei iešguđet guovllu sámiid gaskka ovdal. Ovdamearkan dákkár prošektii lea "Arvedávgi-verddežat rájáid rastá" maid Sámi NissonForum mannan čavčča álggahii 1A luohkáin Kárášjogas, 1-luohkálaččaiguin Lujávrris ja Kárášjoga kulturskuvllain. ¶ Finnmárkku Bargiidbellodaga áirrasgotti cealkamuš Sámi Vuoigatvuođalávdegotti árvalusa birra mannan basiid, čájeha ahte Bargiidbellodat duššin dahká Sámi vuoigavuođaid. Áirrasgoddi ii váldde vuhtii dan vuđolaš barggu máid Sámi Vuoigatvuođa lávdegoddi lea bargan. Bellodat ii beroš ILO-konvenšuvnnas nr 169, álbmotrievttii joavkku árvalusas, Láhkadovdiid searvvi stivrra cealkámušas ja minddár riikkaidgaskasaš álgoálbmot barggus ja ovdaneamis. Vuođđun cealkámuššii orro leamen dat ballu ahte sápmelaččat ge ožžot duohta váikkuhanválddi fylkka dásis. Dálá dilli han lea nu ahte ii ovttasge leat duohta váikkuhanváldi Finnmárkkus, muhto cealkámusaš oaidná ahte dušše dážaide galgá addot duohta váikkuhanváldi Sámi vuoigatvuođaid guorahallama bokte. Ollugat leat čuoččuhan ahte ii leat riekta demokratia ektui, ahte Sámediggi oažžu seammá válddi go fylkkadiggi Finnmárkku Eananhálddašeamis. Jus dán bidjá vuođđun, de galggašivčče dát seammá olbmot gáibidit ahte Finnmárkkus eai galggašivčče eambbo stuoradiggeáirasat go olmmošlohku addá. Go buohtastahttá Osluin de Oslus leat melgat eanet jienasteaddjit ovtta stuoradikkeáirasa duogábealde. Sámeálbmot Listu lea vuot behtohallan, muhto bargá ain dan badjelii ahte Sámi álbmoga vuoigatvuođat doahttaluvvojit boahttevaš stivrenásahusain. Finnmárkku Bargiidbellodaga áirrasgotti cealkámuš ii buvtte maidege ovdaneami ja buoret ovttasbarggu olmmoščearddáid gaskii, go sápmelaččat gal galggašedje leat seammaárvosaččat servodaga hábmemis. Sámi eana- ja čáhcevuoigatvuođaid ii sáhte meannudit seamma dásis, go ahte gii galgá gos beassat lubmet, nugo FBB orro dás dahkan. Dás lea sáhka olles álbmoga vuoigatvuođain ja dan seailluheames. Lea maid dárbbašlaš muittuhit dan ahte dat lea Norgga ráđđehus ja Norgga Stuoradiggi mii dahká loahpalaš mearradusa dán ge áššis, ja de ferte jearrat ahte galle sápmelačča leat doppe mearrideame loahpalaččat. Demokratia nama bokte ferte vel jearrat ahte man ollu leat sápmelaččat beassan leat mielde ja besset leat mielde mearrideame iežaset guoski áššiin ja ovddes ja dála lágaid ja njuolggadusaid hábmemis. Dure Iŋggá Dure SL fylkkadiggeáirras ¶ Bellodaga jođiheaddji Hagbart Grønmo lohká váttisin dadjat movt gielddaválgga jienasteddjiid ektui dát váikkuha, go hilgo ná guovddáš bellodatolbmo go Paltto. Barggiidbellodagas leat dál ovcci áirasa gielddastivrras. Sis lea sihke sátnejođiheaddji ja várrasátnejođiheaddji, maid ožžo go adde ovdagotti áirrassaji Risttalaš Álbmotbellodahkii. Boahtte gielddaválgga mihttomearri lea buhtes eanetlogu oažžut, logiin áirasiin. –Jáhkán nominašuvnna nannet bellodaga dakko bokte ahte nuorat bohtet mielde. Muhto seammas dát gáibida eanet bellodagas. Šaddá eanet bargu bellodahkii go fertet oahpahit iežamet ođđa gielddastivrra áirasiid, lohká Grønmo. ¶ Sámi girjjiin lea alla dássi gielalaččat ja sisdoalu ektui. Geahppasit sisdoalu girjjit eai gávdno sámgillii, nu gohčoduvvon "populær" girjjálašvuohta. Dieđusge lea álbmogis okta oassi gii váillaha dakkár girjjalašvuođa sámegillii go hálidivčče lohkat álkis girjjiid. Annika guorahallama bokte bohtet golbma guovddáš váttisvuođa ovdan. Vuosttaš lea ahte girjjiin leat ollu amas ja váttis sánit, suopmaniid lea váttis ipmirdit ja girjji juotná, nuppiin sániiguin girjji dáhpáhus ii leat álo nu geasuheaddji. ¶ Rica Hotealla máksá joavkku idjadeami. Lassin leat lágideaddjit: Kárášjoga Swingklubba, Bieskenjárgga Spábbačiekčansearvi, MUVÁ Sámi joatkkaskuvlla bokte ja Nuoraidklubba Árran. Konsearta lea fálaldat vel sidjiide geat eai beasa sisa olgobáikkiide gos vuvdet vuollaga. Danne lea konsearta birasviesus ja buohkat boarrasat go 13 jagi besset sisa. Lágideaddjit hástalit buohkaid gárvodit 60 ja 70-loguid biktasiiguin. ¶ Iešjávri jápmá jos dálá hálddášanvuohki ii rievdaduvvu johtilit.Ii oktage váldde badjelasas ovddasvástideaddji gárvvuid jos miige eahpešklihkostuvva. Buohkkát čiehkkádallet iešgúđet guimmiides duohkái. Almmolaš ásahusat gehččet iešguđet surgiid, gulasguddamii ii gheavahuvvo áigi Demokrahtálaš vuohki ii heive deihke, unnitlohku báhca julgiide Dát guovllut eai heive dán vuohkkái. Min vuoigatvuođat oaffrastojuvvojit demokrajtiijá álttár alde, cealkká son.¨đ 1. Viđa jagis galgá vuosttáiváldin leat sihkaraston meahceealáhusas berošgeahtá. 2. Iešjávrri dikšuma bokte galget maid uhcumustá 6 biras jávrri ávkkástallot ealáhusain. 3,Viđajagis galget dálá ja ođđa ealáhusprošeavttat leat sihkaraston buorre sisboađu ja eanet olbmot galget ožžon barggu meahcceealáhusain. 4.IOUL galgá čađahit guokte meahcceealáhusa prošeaktabargosaji Finmárkkus. 5.Verddevuohta dáloniid ja boazodoalu gaskas galgá nannejuvvot ja ovddiduvvit oassin doalahit dološkultuvrra ja ealáhusárbevieruid. 6.Stuorrudit searvvi viidodaga sihke geográfalaččat ja temat. 7.Ráhkaduvvo seammalagan doarjjaortnet ja ovttalagan njuolggDUSAID DUILKKON OLLES GUVLUI. 8.Iešjávri 3 jagis dovddastuvvo riikkas guovlun dutkat arktálaš luonddu ja kultuvrra. 9. Boares árbevirolaš áššedovdu guovllus galgá duođaštuvvot. ¶ Dađi mielde go radio bokte lea gullon, de eai lean makkárge bohtosat Álaheaju čoahkkimis. Eiseválddiid mearrádusat šaddet ealáhussii eambbo goaradussan go veahkkin. ¶ Viimmát orru prostitušuvdna ášši ollemin sin duohkái geat sáhttet váikkuhit váttisvuođa. Sihke Gurut- ja Olgešbellodat lea johtán guhkás áššiin iežaset riikačoahkkimiin. Lea dovddus ášši movt Deatnu lea šaddan gillát go prostitušuvdna lea sajáiduvvon. Máŋggaid jagiid lea prostitušuvdna beassan doaibmat rájáid haga, ja politiijáiguin ii leat leamaš vejolaš caggat dan. Goitge ii leat leamaš álki oažžut ipmárdusa das mán stuora váttisvuohta dát lea. Justisministtar lea ovdal čájehan oalle láivves vuogi. Byrokráhtalaš moivviid geažil ii leat su bealis áššis dahkkon mihkkege. Dan dihte lea buorre go báikkálaš politihkkarat olahit áššiideasetguin guovddáš eiseválddiide. Doaivumis dál álggahuvvojit dakkár doaimmat, mat nagodit bissehit prostitušuvnna. Dattege ferte deattuhit dan stuora dárbbu jođánit álggahit doaimmaid. Deanu ássit leat doarvái gillán diliin ja departementa ferte dál jođánit čájehit ovddasvástádusa. Ii dárbbat álgit guorahallat ja árvvoštallat dili ja vuordit eambbo raporttaid. Mii diehtit ahte dálá návccaid ja lágaid mielde, ii leat eiseválddiin doarvái fápmu caggat prostitušuvnna. Departementa ferte buoridit sin bargodili ja addit sidjiide dan vejolašvuođa mainna sáhttet čađahit bargguideaset. Muhto váikko ášši lea joavdan guovddážii ja soaitá juoga dáhpáhuvvagoahtit, de eat goitge sáhte vajáldahttit báikkálaččat váikkuhit prostitušuvnna vuostálastima. Dávjá gullat sámegielddaid, movt dat sáhttet veahkkalagaid bargat ja ovdánahttit áššiid. Dál lea áigi láddan dasa ahte Finnmárkku eará gielddat čájehit iežaset oainnu dán áššis. Go prostitušuvdna guoská oalle stuora oassái min servodagas, ja dan dihte leage gielddaid ovddasvástádus buktit ovdan movt sii oidnet dán. Servodaga nannoseamos vuostálastin lea buktit ovdan daid rievttes dieđuid ja guottuid prostitušuvnna birra. Dán rádjái orru leamen menddo unnán doarjja dása eará gielddain Finnmárkkus. Prostitušuvdna lea juoga maid gielddat áinnas sáhtáše loktet politihkalaš dássái, ja buktit cealkámuša. Dákko bokte sáhttá váikkuhit álbmoga oainnu ja guottuid prostitušuvdna áššis, maid álbmot dárbbaša, dál go máiddái guovddáš dásis leat ipmirdišgoahtán prostitušuvnna váikkuhusaid. Heijja Irene ¶ Muhtin lohkki lea cavgilan Min Áigái go lei oaidnán dán lihkohisvuođa gaskavahku, gos dát beana vuddjui jámas. Son hálida dákko bokte muittuhit johtaleaddjiid leat várrugasat dál giđđat. –Eai leat dušše njealjejuolggagat mat sáhttet báifáhkka iđistit geainnu ala, dál lea áigi goas ollu sihkelastit ja eará mátkkosteaddjit dávjá leat geainnuid alde, loahpaha Min Áiggi lohkki, guhte ii hálit nammasis áviisii. ¶ Sámi Instituhtta lea ožžon golbma nenetsalaš láhkačeahpi guossái Guovdageidnui. Victoria Bobrova, Ivan Ledkov ja Jury Tjuljubaev galget badjel beassážiidda guorahallat sámi rivttiid ja diliid. Dát lea okta oassi Davviriikaid ministarráđi prošeavttas, "Nord Praktik" , mas ulbmil lea lonohallat gelbbolašvuođa riikkaid gaskka. Láhkačeahpit leat eret Guovdageainnu olmmáivuođasuohkanis, NarjanMar, mii lea guovddáš báiki Nenetsa guovllus. Sii oaivvildit ahte Nenetsas lea ollu máid sáhttá buohtastáhttit Sámiin, muhto maiddái ollu mii lea earálágan. Dakko bokte sávvet oahppat olu máid dasto váldet mielde fas Nenetsai. ¶ Eai leansmánnekantuvrras, eaige gieldda teknalaš ossodagas diehtán, ahte girku ja Sámi álbmotallaskuvlla bokte lea galba mii luoitá olbmuid rasttidit luotta. ¶ Ainolaččaid muitalus muittuha sámiid gillámušaid. Dát Japána álgoálbmot lea massán gielaset ja vuoigatvuođaideaset eatnamiidda. Árbevirolaš lávlagiid ja dánsumiid leat doalahan. Oahppama bokte sámi servodaga birra, sávvet sii máhcahit gielaset ja kultuvrraset. ¶ Seamma go ollu eará álgoálbmogat máilmmes, de leat ollu ainolaččat geat eai hálit dovddastit iežaset identitehta. –Ollusat heahpanaddet iežaset identitehtas ja eai duostta rahčat iežaset álbmoga ovddas. Riikka assimilerenpolitihkka lea nagudan hávkadit ollu ainolaččaid. 1898:s válde eseváldit lága bokte áinu álbmoga eatnamiid Hokkaido sullos davvi Japánas. Ainolaččat leat árbevirolaččat geavahan ja hálddašan dáid eatnamiid máŋga čuohte jagi. Ii oktage dieđe sihkkarit galle ainolačča leat Japánas, muhto jáhkkimis leat birrasii 60-70 000. ¶ Sámi Álbmotbeaivvi leat dán rádjái ávvudan iešguđetge ládje báikkis báikái. Goitge lea stuorámus dovdomearkan leamašan ávvudanvuoiŋŋa váilevašvuohta. Jos ii dieđaše ahte lea Sámi Álbmotbeaivi, de sáhtášii ávvudanlágidemiid máŋgga sajiin doaivut áibbas dábálaš "básaran" . Vuosttažettiin leat olbmot bargguin Sámi Álbmotbeaivvi, juste dego guđege dábálaš bargobeaivvi. Muhtun gielddain lea vejolaš ohcat friddja daid diimmuid go lea almmolaš ávvudeapmi, vaikko dáin seamma gielddain ledje goitge dilálašvuođat mat sirreje sápmelaččaid dáin vejolašvuođain. Diimmážis muitit dáhpáhusaid main gieldda bargit eai ožžon friddja, vaikko gieldda hálddahus lei almmuhan iežas bargiide vejolašvuođa oažžut friddja ávvudit álbmotbeaivvi. Nubbe bealli Sámi Álbmotbeaivvi ávvudeamis, mii soaitá čájehit ahte váilu dat duogáš vuoigŋa bidjat árvvu beaivái, lea go ii vuođđuduvvo earenoamáš sisdoallu ávvudeapmái. Sámi Álbmotbeaivvi mii ceggestit moadde lávu, levget sámi leavggain, doallat sártni ja rohttestit moadde luođi. Iešalddis buorre go dan dahkat, muhto gos lea dat vuoigŋa mii lea čohkken sámiid ja addán fámu gáibidit iežamet vuoigatvuođaid. Dat han galggašii dovdot ja addit iešdovddu sámiide dán dehálaš beaivvi. Muhtun báikkiin lea sámi leavggain levgen boktán digaštallamiid maid bokte sámiid searvvit leat beassan deattuhit iežaset vuoigatvuođaid, earret eará Álttás. Muhto sámi guovddáš báikkiin eai leat ávvudeamit makkár ge earenoamáš deattuheami buktán, mii mearkkašahttá sámiid saji otná servodagas. Máŋgga sajiin leat maid ávvudančađaheami ovddasvástádus biddjon skuvllaide. Lea oahpaheddjiid ja ohppiid duohken maid sii hutket dán beaivái mii šaddá sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmin. Ferte rápmut sin go máŋgga sájiin leat sii duođaid dahkan buori barggu. Muhto lea go vuoiggalaš bidjat skuvlaluohkáide ovddasvástádusa lágidit ávvudeami buot gieldda ássiide, nu movt maid lea dáhpáhuvvan. Dán jagi galgá Sámi Álbmotbeavi čohkket sámiid guđát geardde, ávvudan dihte iežamet oktasaš gullevašvuođa. Sávvamis galggaše sámit čoahkkanit dán beaivvi ja dovdat oktavuođa. Čájehehpet ovddasvástádusa ja devdet ávvudeami rievttes sisdoaluin, vai eat vajáldahte manne mii sámit čoahkkanit dán beaivvi. Heijjá Irene ¶ Kárášjoga báikkálaš searvi lea doaibman 20 jagi. Searvi lea maid bargan ollu diehtojuohkimiin váibmo- ja geahpesdávddaid birra. Searvi maid lágida deaivvademiid ja hárjehallamiid, muitala Kristine Nedrejord. Dán jagi lea riikaorganisašuvnnas earenoamáš doaibma jođus. Sii leat sádden sáttasoappi. 350 gielddain leat sátnejođiheaddjit váldán vuostá sáttasoappi, ja dákko bokte geatnegahttán iežaset bargat veajuidahttinbargguin. Veajuidahttinbarggu váldoulbmil lea veahkehit olbmuid fas julggiid nala, maŋŋel buozalmasvuođa ja oahpahit olbmuid birget vaikko lea garra váibmo- ja geahpessivva. Kárášjoga sátnejođiheaddji Kjell Sæther maid váldá vuostá dán hástalusa. Son lea LHL busse luhtte guoktenuppelogi áiggi. Viđa vahku sisa maŋŋel go lea váldán vuostá sáttasoappi, de galgá gielda doallat čoahkkima gos háleštit veajuidahttima birra. ¶ NSRas oaivvildit mii vuoiggalašvuođa doahpagiin dáhtu riekta dahkat ja dáhtu ahte riekta galgá vuoitit. Dát ferte gustot buot veahkadatjoavkkuide. Jus muhtun álbmogii ii mieđihuvvo dásseárvvu eará veahkadagaid ektui, de lea dat vuoigatmeahttun, ja son dahje sii geat ná dahket ja dorjot vuoigatmeahttunvuođa leat etihkalaš árvvoštallama vuođul lobiheamit. Nuppi beales lea vuoiggalašvuohta etihkalaš árvvoštallama vuođul lágalašvuohta. Dán galgat mii buohkat rahčat čuovvut. Váikkuheapmi (-politihkalaš) lea olmmošárvu, ja go álbmot ii mieđihuvvo váikkuheamen iežas boahtteáiggi ja iežas (luonddu-) riggodagaid, de sáhttá sin čielgasit meroštallat vuoigatmeahttunvuođa oaffarin. NSR oaivvilda ahte buot álbmotjoavkkut galget beassat mearredit boahtteáiggiset badjel, ja beasset oažžut iežaset oamastuvvon oasi riggodagain. Dál mearrida stáhta guovddáš eiseválddiid bokte sámi guovlluid riggodagaid badjel, ja sámi váikkuheapmi lea hui láivi "juohkinvuoiggalašvuođa" ektui, namalassii njuolgga politihkalaš váikkuhemiin. Min álbmoga "juohkinvuoiggalašvuohta" lea ráddjejuvvon Sámedikki ráđđeáddi rollii, ja ráđđeaddi čoavddus lea bidjat nuppi beallái vuoigatvuođa mearredit nuppi beali ovddas. Dákkárat leat dološ áiggiid jurddašanvugiid bázahusat, jurddašanvugiid mat ledje ahte dohkkehit dan "gievrramusa" , namalassii eanetlogu, duohta politihkalaš fámu. ¶ Eanaš govaid lea dáiddár viežžan sámi historjjás ja ovdahistorjjás. Son lea viežžan boarraseamos govvahámiin mat leat báktesárgumat ja meavrresgári hámit. Mathisen hálida ieš vádjolit dán govva- ja symbolamáilbmái dakko bokte ahte ieš ráhkada seammalágan motiivvaid, ii fal sárggo geađgái gal, ii ge báinne sisttái, muhto fuollá muoras hámiid maiguin deaddila gova báhpira ala. Dáiddar bálddastahttá dán bargovuogi seamma proseassain go muhtun teavstta čállit ođđasit eará gillii, ja nu geahččala ge Mathisen ođđasit muitalit dološ sámi govvahámiid ja čájáhushámiid. Seammás go čájáhusas oaidná gráfalaš govaid maid min áigásaš dáiddár lea ráhkadan, de beassat geahčastit maŋos dološ árbevirrui. Čájáhus bistá Várjjat Sámi Museas gitta cuoŋománu 15. beaivái. ¶ Dánska/norgga gonagas Christian IV sáddii čállosa bokte gohččuma «jávkadit buot šámanaid ja noiddiid» davvin. Dát 1609 gohččun álggahii garra čorgemiid, man oaiveulbmil lei čorget eret buot «dákkár biruid» , sivas go albma olbmot eai sáhttán ja duostan ásaiduvvat vuotnaguovlluide noiddiid geažil. ¶ Sámegirječálliid Čaŋa gillii -turneas Anáris lei sáhkan earret eará sámi čáppagirjjálašvuođa jorgaleapmi váldoálbmogiid gielaide. Stuorra váttisvuohtan lei áviissaid mielde dat, ahte Suoma bealde eai oro gávdnomin jorgaleaddjit. Dat lea goit buot unnimus váttisvuohta. Jorgaleaddjit gal gávdnojit maid Suomas, gohan beare gávdnošedje jorgalusaide goasttideaddjit. Lean jorgalan golbma romána ja ovtta noveallačoakkáldaga. Inge leat áidna jorgaleaddji. Eanaš garra barggu duohken leamaš oažžut daid gávppálaš goasttideaddjiid bokte albmosii, iige maŋimuš bargu oro almmustuvvamin eisige. Dieđán ahte sámi girjjálašvuođas leat dahkkon earátge jorgalusat almmá bohtosiid girjejávppiid ja girjerájuid hilduin. Ovddit jagiid ánuhin veahkkeruđa ja jearahin goasttideaddji maid sámi girjjálašvuođa antologiija doaimmaheapmái ja jorgaleapmái suomagillii. In lihkostuvvan bohciidahttit mearrádusaid dahkki olbmuid beroštumi dien áššái. Vuosttaš váttisvuohtan lea dat, ahte ain eanet gávppálot goasttideaddjit eai leat beroštuvvan uhca unnitlogu girjjálašvuođas, jos dat čállo unnitlogu iige eanetlogu goasttideaddjiid girjemárkaniid eavttuiguin. Márkanathan gáibidit Sámi eksotihka, sápmelaš stereotiippaid ja seaŋgagovvadusaid, millosabbot rivgu ja eakti albma álgoálbmotbadjeolbmo gaskkas. Ja dat lihkostuvvet buorebut suopmelaš čállit, dego ovdamearkka dihte eatnanhearrámet dáppe Lappi-leanas. Stuorra veahkkin goasttideapmái livččii maid dat, jos čálli livččii riikkabeaiolmmoš, formulavuoddji dahje muđui beakkán dahje oahpis tv:a bokte. Váttisvuohta lea dieđusge maid dat, ahte sámi uhca giellaguovllus ii boađe iige várra sáhte vuorditge juohke jagi nu buriid teavsttaid, ahte dat movttáskahtášii friijaáigásaš jorgaleaddji bargui, man bohtosa ollen lohkkiid gieđaide lea eanet go eahpesihkar. Vaikko gávppálaš goasttideaddjiide girji-nammasaš dávvira girjjálaš dássi ii leatge nu dehálaš, lea dat liikká dehálaš jorgealeaddjái, gii dahká barggus girjjálaš ákkaid vuođul. Doarvái buori girjii jorgalivččii vaikko iežas illun beroškeahttá dan eanet márkaniin. Eino Kuokkanen Ohcejohka ¶ Diimmá moivvit ja gorudiid geaseheapmi ii leat baldán Produktera, ja dál sii leat luohpan ovttasbarggus mii sis lei diibmá Valtjall:ain. Sivat dasa leat leamašan máŋggat ja danin sii leat válljen ođđa ovttasbargofitnodaga Granit Iki Company Murmánskkas. –Fitnodagas leat ovddežis márfefabrihkat ja barget maid guliiguin. Fitnodat galgá ordnet báhpáriid ja ruhta jorrá maid sin bokte Lujávrái. ¶ MENESTUS: Sámi buoremus jienat bokte olu muittuid Máistte dás! -konsearttas. Gurut bealde: Nils Henrik Buljo, Ann Jorid Henriksen ja Kai Somby. ¶ Mázelaččat leat suorganan. Duorastaga ija skuvihii ruošša busse, ja dan mielde sullii 25 ruošša. Fáhkkestaga rievddai mázelaččaid smáđahkaivuohta. Dákkáraš gussiid sii eai gal fuola. –In leat gal ruoššaid vuostá, lohká Anne Marie Eira, guovdilis mázelaš. –Logan dušše ahte lean fuorragávppašeami vuostá. Ánne Márjá deattuha ahte son ii čielgasit dieđe lei go fuorragávppašeapmi Masi Camping:as mannan vahkkoloahpa, muhto guluid mielde ledje guossit dohkketmeahttumat. Min Áigi lea Guovdageainnu leansmánnekantuvrra ja vihtana bokte boahtán diehtit ahte várra ledje fuorrát geat fitne Mázes. ¶ – Vuodjinlohpi lea addon lubmemii ja guollebivdui. Váidima bokte mii geahččat, leago lobálaš addit dákkár bievlavuodjenlobi. Jus livčiimet váidán buot vuodjenlobiid, de livččii šaddan oalle stuorra dárbbašmeahttun báberlátna ja bargu. Eat hálit ášahit dárbbašmeahttun byrokratiija váidagiid geažil. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku registrere sámediggeráđi dovddastusa iežas váilevaš politihkálaš bohtosiid Sámedikkis dan áigodagas go NSR leamaš njunnožis Sámedikkis. Sámediggeráđđi bidjá sivvan go Ráđđehusas ii leat sierra sámedepartemeanta, ja dan geažil eai leat olahan politihkálaš bohtosiid sámepolitihkas. Sámedikki njunnožiid iežaset sivva dat lea go leat dakkár váilevaš bohtosat. Sámedikkis leat njuolgga oktavuođat iešguđetge departemeanttain, ja dakko bokte livččii lean buorre vejolašvuohta váikkuhit oažžut politihkálaš bohtosiid. Bargiidbellodaga sámediggejoavku ii jáhke ahte livččii lean álkit čoavdit sámi guoskevaš áššiid buorebut jus livččii lean sierra sámedepartemeanta. Dat mielddisbuvttášii dušše eanet byrokratiija ráđđehusorgánain. Sámedikki njunnožiid stivren 15 jagi áigodaga čađa lea sivvan váilevaš politihkálaš bohtosiidda. Egil Olli BB sámediggejoavkku jođiheaddji ¶ Go álggahuvve 2000-fáttát (ovddeš gaskafága, seamma go 30 oahppočuoggá) de leimmet ovcci studeantta, muhto ii dilli buorránan váikko mii dál leimmet eanet studeanttat. Mis ledje golbma vahku logaldallamat, oktiibuot 65 diimmu. 65 diimmus galggaimet oahppat seamma olu go dábálaččat galgá sullii 125 diimmus. Guovtti fáttás (20 oahppočuoggá) lei min logaldalli Oulu Universitehtas ja lei dadjat juo veadjemeahttun sus fidnet veahki logadettiin, lei váttis gulahallat e-poastta bokte čálalaš bargguid čálidettiin. Dušše okta mis cevzzii fáttá, Julev- ja lullisámegiella buohtastahtti perspektiivvas. Giellahistorjjá eksámena bohtosat ledje maid heajut, ovcci studeanttas ledje viđas geat eai ceavzán. Girjjálašvuođa ruovttueksámena eai nágodan buot studeanttat ge gárvet. Dát árvosánit muitalit juoga lea boastut sámegiela fálaldagain. Dakkár bohtosat eai gal justa hástal eará studeanttaid boahtit Romsii lohkat sámegiela. Romssa Universitehta sámi strategiijaplánas lea okta ulbmil: ”Sámi studeanttaid oččodit Romssa universitehtii”. Muhto dan gal eai nagot dáinna vugiin. Romssa Universitehta massá studeanttaid go leat ná heajos fálaldagat studeanttaide geat duođai hálidit lohkat sámegiela. Sámegielastudeanttat geat hálidit ovddidit sámegiela boahtteáiggis vásihit ahte Romssa universitehta heajos fálaldat goddá movtta lohkat sámegiela, ja dát sáhttá dagahit ahte sii baicce lohkagohtet eará fágaid. ¶ –Romssa sámiid searvi (RSS) sihtá Romssa suohkana bovdet almmolaš ávvudeapmái Ráđđeviesus masa servet sihke politihkkárat ja suohkanhálddahusa bargit. Ávvudeamis galget leat sártnit, kultuvrralaš doalut ja borramuš Ráđđeviesu kantiinnas. Mii sihtat Romssa suohkana politihkkáriid ja hálddahusbargiid dákko bokte deaivvadit sápmelaččaiguin ja ávvudit ovttas singuin. Romssa sámiid searvi (RSS) sihtá lágidit álbmotbeaivvi doaluid ovttas suohkaniin ja eará sámeservviiguin. ¶ Pettersen maid oaivvildii veterinearaid dutkkalmasaid bokte duođaštuvvon ahte vieljašguovttos maid leaba rihkkon elliidsuodjalanlága. ¶ DORJO: Doarjjakonseartta bokte dorjo ovcci báikkálaš artistta akšuvnna, earret eará dát ođđa joavkku mas ii leat vuos namma, muhto mas lávlot Liv AS Pedersen, Ann-Mari Andersen ja Berit Margrethe Oskal. ¶ –Ja juste dan lea norga buorrindohkkehan álbmotrievtti bokte gos geatnegáhttojit mieđihit vuoigatvuođaid sápmelaččaide. Dán ii oro mu bellodatustit Ballo berošteamin áddet, lohká Siri. ¶ Sámediggepresideantta Sven-Roald Nystø ja Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Helga Pedersena bokte ¶ – Eai leat máŋga norgalačča geat leat nu lihkostuvvan sihke sisriikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat go son. Sus lea maid guhkes karriere. Mari Boine lea dovddus sihke kultuvrralaččat ja kulturpolitihkalaččat. Son lea dehálaš kulturpolitihkalaš aktevra ja lea iežas musihka ja kultuvrra bokte leamaš mielde viiddideame dan maid olbmot atnet norgalažžan ja fuomášahttime ahte našuvdna ii leat oktalaš. ¶ Mii maid fertet juridihkalaččat lagabui guorahallat ášši ja geahččat makkár vejolašvuođat leat lága bokte sáhttit ráŋggáštit illásteddjiid, lohká Gamlemshaug. ¶ Sámi Instituhtta 'SI) lea davviriikkalaš ásahus laktojuvvon Sámi allaskuvlii ja man ulbmil lea dutkama bokte nannet ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima buotsámi perspektiivvas. Instituhtta lea Guovdageainnus, Norggas. ¶ –Muhto dát sátnelistu šaddá stuorra ovdamunnin midjiide. Buktá oadjebasvuođa sihke munnje ja olbmui. Muhtumin lea tulkoma bokte olbmuid čilgehus rievdan. Máŋgii govvejuvvo dilli buorebut sámegillii ja munnje lea leamaš ávkkálaš sámegiela máhttit, loahpaha son. ¶ Soahpamuš guoská álgo- ja čeardaálbmogiid vejolašvuhtii nu viidát go vejolaš váikkuhit iežaset eallimii ja boahtteáigái. Dákko bokte ráđđehusat galget lágidit vugiid ja ruđaid. Dearvvasvuođafuolahus ja skuvlen galgá plánejuvvot ja ollašuhttojuvvot álgo- ja čeardaálbmogiid kultuvrra, eallinvuogi mielde. Ráđđehusat galget sihkkarastit ahte álgo- ja čeardaálbmogat leat ollásit ádden ovttasráđiid plánejuvvon ovddidandoaibmabijuid, mat váikkuhit sin eallinvuohkái, sosiálalaš ja ekonomalaš vuogádahkii, dietnasiidda ja bargodilálašvuođaide ja -vejolašvuođaide. ¶ –Munno fitnodagat doibmet interneahta bokte ja eai leat čatnon makkárge báikái. Mun lean leamaš barggus dán maŋimuš jagi ja Jannes leamaš mánáiddikšunluopmu. Eles lea nu vallon go Janne lea čuvvodan golfašiljus, ja vaikko ii leat boarrasitgo bealgoalmmát jagi, de časká juo golfaspáppaža 50 mehtera, rápmosta son. ¶ Mii leat álo doalahan ságastallama buoremus vuohkin čoavdit váttis áššiid ja váttis gažaldagaid. Mii háliidit ahte Sámediggi galgá beassat čohkkedit šiehtadallanbeavdái ráđđehusain, vaikko gii stivre doppe. Finnmárkolága meannudeamis beasaimet vuosttaš geardde konsulteret. Stuoradiggi álggahii áibbas ođđa bargovuogi ja áibbas ođđa prinsihpa konstitušuvnnas. Stuoradiggi, Sámediggi ja Finnmárkku fylkkasuohkana konsultašuvnnaid bokte oaččuimet Finnmárkolága mearrádusa Stuoradikkis. Ságastallamat ledje eambbo dego šiehtadallamat, eai ge dušše konsultašuvnnat. Máŋga stuoradiggepolitihkkára čájehedje buori dáhtu ja adde midjiide doaivaga ahte Norgga politihkalaš vuogádat lea luohtehahtti (muhto eai buohkat gal). Dasto ráđđehus čálii vuollái konsultašuvnnašiehtadusa Sámedikkiin, ja dat guoská eanas servodatsurggiide. ¶ Norgga Sámiid Riikkasearvi háliida ahte Sámediggi jođiha iešheanalis konsultašuvnnaid ja šiehtadallamiid dáčča eiseváldiiguin. Mii háliidit min iežamet premissain šiehtadallat, beroškeahttá das makkár ráđđehus šaddá stuoradiggeválggaid maŋŋá. NSR sihtá ahte sámiid iežaset álbmotválljejuvvon orgána beassá dahkat buori mearrádusaid sámi servodaga ovddas, áibbas friddja ja beroškeahtta ráđđehuslanjaid bellodatustibiin. Mii sihtat gutnálaš Sámedikki. Mii oaivvildit ahte šiehtadallamiid bokte lea buoremus ásahit buori oktavuođaid eará servodathábmejeaddjiiguin. ¶ Mellomveien 9 (Gnr 9, bnr 139) lea sirdon 12.665 r. ovddas Stádas Finnmárkku eanavuovdin bokte Per Fridtjof Østbyii (19.01.2005) ¶ Ii ge Hansen hálit media bokte šat dađi eambbo álgit čilget mot sii oidnet John Anders Anti ášši. –Dan leat čilgen sihke Antii ja Čorgaš orohahkii, lohká Arne Hansen. Muhto son deattuha njuolggadusa leat nu čielggasin ahte jus lea okta boazu bajabealde logu, de ii leat riekti doarjagiidda. ¶ Erkke Ánde oaidná Ohcejoga vejolašvuohtan maiddái turismmas ávkkástallama. - Dáppehan johtet olu olbmot, ovdamearkka dihte Gáregasnjárgga bokte johtet badjel 2 miljon olbmo jahkásaččat, dat lea stuorra mearri, dies fertešeimmet váldit ávkki, Ánde ávžžuha. Son oaidná Deanujoga maid stuorra resursan. - Muhto ferte muitit, ahte Deanujohka lea báikkálaččaid opmodat, turisma ja earátge dasa laktáseaddji fitnodatdoaimmat galget leat báikkálaččaid hálddus, Ánde deattuha. ¶ Erkke Ánde álggii juo jagi 1956 bellodatlahttun Guovddášbellodahkii (dalá Maalaisliitto) ja lea bisson seamma bellodagas farga 50 jagi. - Ohcejogas gielddapolitihkas leat máŋggalágan váikkuheaddjit. Leat giliid gaskasaš geassimat ja dasto sogat váikkuhit, ja máiddái oskuge. Áigi lea goittotge rievdan olu, das go mun álgen. Dál olbmot oidnet áššiid viidábut ja dien bokte lea vejolaš ovddidit gieldda. Muhto go vuolgá áššiid doalvut viidáseappot gieldda olggobeallái, de lea buorre leat nana bellodat duohken. Jus dat váilu, de gal áššiid ovddideapmi máddin lea dego livčče oarbbes mánát gártan garra dálkki sisa, Ánde láhttesta. ◊ ¶ John Anders Anti lea maid sádden čálalaš váidaga diibmá čakčamánus, muhto dan ii loga Nuorta-Finnmárkku boazodoallohálddahusa goasse ge vástidan. Juovlamánus ohcalii fas reivve bokte vástádusa dan váidagii, muhto ii dan ge leat hálddahus vástidan. Daid váidagiin lea ge ákkastan dainna ahte hálddahus lea lohpidan sutnje doarjaga ja maiddái dan ahte lea veadjemeahttun diehtit man ollu bohccot leat orohagas giđđat. –Dasalassin lea Nuorta-Finnmárkku boazodoallohálddahus rihkkon hálddašanlága go eai vástit mu váidagiidda ge. Leat dušše čállán ášši leat loahpahuvvon, muhto eai leat mu ákkáide vástidan, lohká John Anders Anti. ¶ Katalogas čájehuvvojit dat dáidda ja kultuvrabuvttadeamit mat Romssa skuvllaide fállojuvvojit 2005-06 skuvlajagi. Gaskkustanfálaldaga Kultur i Troms bokte áigu fylkkasuohkan gaskkustit buvttademiid main lea alla dáiddalaš kvalitehta, muitala Eirin Gjelsås kulturossodagas. ¶ Interneahtta doaibma nu ahte dieđut bohtet satelihta mielde, ja dieđuid sáddet fas telefonlinjjá dahje mobiilaneahta bokte. Dat mearkkaša ahte diehtojohtu satelihta bokte sisa, lea jođan, 512 K ja 768 K gaskkas, muhto olggos ii leat nu jođan. ¶ – Dát fálaldat lea gal dieđusge divrasit go eará govdafierpmádat fálaldagat, muhto dat orru buorre fálaldat vuotnaguovlluide ja boaittobeale báikkiide, gos ii oaččo ADSL fierpmádagage, oaivvilda Min Áiggi dihtorčeahppi Per Christian Biti. Telenor dieđiha máksit gitta 50 ruvnno jándorii sáddet GPRS bokte dieđuid, muhto lohká vuolgit telefovnnas man ollu dieđuid sáhttá sáddet man jođanit. Birrasit 2000 norgga ruvnno máksá ásahit parabola fierpmádaga. Lassin leat mánnosaš golut. ¶ –Diet kopieren gal lea oahpes ášši munnje, sihke iežan skuvlavázzimis, iežan mánáid bokte ja maid mu eatni bokte, gii lea oahpaheaddji. Oahpponeavvodilli lea váttis, ja dađi bajit dásiide mánát jovdet, dađi heajut dilli. Dákkáraš dilli ii leat buorre fálaldat sámemánáide ja -nuoraide. Lea hui váidalahtti, lohká Aili. ¶ –Ii Sámediggi sáhte okto guoddit ovddasvástádusa. Lea maid ruhta juolludeddjiid duohken. Kulturdepartemeanta ja Oahpahusdepartemeanta fertejit maid bušeahtaid bokte čájehit beroštumi. Sámediggi ferte maid gielladoaimmaid nannema vuoruhit bušeahtas. Oppalaš gielladillái gullá maid oahpahusdilli. Mun sávan ahte dilli buorrána, loahpaha Keskitalo. ¶ –Beroštat go sámi kultuvrras? Vai hálidatgo báicca oaidnit man láhkai sápmelaččat dáidaga, musihka ja kultuvrralaš ovdanbuktima bokte čájehit siskkimus dovdamušaid? Dalle lea juste «Sápmelaš oavil» rievttes TV-prográmma dutnje, oaivvilda prográmmajođiheaddji Dan Robert Larsen preassadieđáhusastis. ¶ Diimmá čavčča lohpidii oljo- ja energiijaministtar Einar Steensnæs hálddašit goluid nu movt álggos plánejuvvon. Dan son dagai maŋŋá go lei háleštan Statoila njunnožiiguin. Muhto lohpádusat eai lean mange veara. Min mielas lea oalle skandála go Statoilas lea nu unnán bearráigeahčču goluid badjel. Fertet muittuhit ahte Statoilas leat geatnegasvuođat maiddái álbmoga ektui. Ain lea nu, ahte álbmot eaiggáda stáhta oamasteami bokte 82 proseantta Statoila ossosiin. ¶ Maŋemus jagi lea leamaš konstruktiivvalaš bargu gávdnat čovdosiid, bargojoavkku dahje soabadallanjoavkku bokte maid fylkkamánni jođiha. Dán barggus leat stáhta Boazodoallohálddahusa bokte, Orohat 20 ja Hámmarfeastta suohkan leamaš guovddáš oasseváldit. Stáhta Eanandoallodepartementta bokte áigu leat mielde ruhtadeame áiddi ja suohkan fas galgá máksit oastistis ee. áiddi máŧasdoallama goluin. Ovttasdoaibma konstruktiivvalaš čovdosa ektui lea leamaš mihttun ja plána lea álggahit barggu čavčča mielde dán jagi. ¶ Giellagurssas ohppet gursalaččat giela sihke bargguid ja doaimmaid bokte ¶ Ánde lei viššalis čálli ja su peanna bokte riegádedje lohkameahttun čállosat mat leat riggodahttán sámi girjjálašvuođa. Ánde doaimmahii ee. diktačoakkáldaga «Jurdagat ja sánit» , mii almmustuvai 1975. Diktačoakkáldaga vuolggaheaddji lei Sámi girjelávdegoddi, mii lágidii stuorát girjjálašvuođa seminára Sirpmás čakčat 1972. Semináras čállojedje ollu divttat mat galge sisttisdoallat ČSV-bustávaid, danne go ollu sámegiel sánit álget dáiguin bustávaiguin. Dat galge šaddat sámeálbmoga oktasaš čohkkenmearkan dahje dovddaldahkan. Ánde ieš čálii buoremus ČSV-divttaid. ¶ «Easkka maŋŋá go Greenpeace áŋggirdišgođii boazodolliid beales, de beaggigođii ášši. Moatti vahkus leat sii nagodan miellačájáhusaid bokte bágget Suoma eiseválddiid roggat ášši eret lođáid siste. ¶ Mii leat oalle sihkkarat ahte Norgga eiseválddit eai livčče váldán duođas sámi vuoigatvuođaid jus akšunisttat eai livčče bajidan jiena. Easkka go sámi nuorat vellededje olggobeallái Stuorradikki nealgudit, de ášši beaggigođii miehtá Sámi, Norgga ja maiddái riikkaidgaskasaččat. Seamma sáhttá dadjat maiddái Anár ášši birra. Easkka maŋŋá go Greenpeace áŋggirdišgođii boazodolliid beales, de beaggigođii ášši. Moatti vahkus leat sii nagodan miellačájáhusaid bokte bágget Suoma eiseválddiid roggat ášši eret lođáid siste. Greenpeace lea nagodan maiddái sámi njunušolbmuiguin ságastallagoahtit ášši, ja maiddái váldit beali. Dat čájeja ahte ii ábut álo nu gohčoduvvon diplomáhtalaš vugiiguin bargat jus sámi áššit galget ovdánit. ¶ Deanu gielda profiilajoavkku bokte Deanu ealáhussearvi ¶ Loga eambbo www.aetat.no, dahje ságastala Aetat serviceguovddážiin tlf. 800 33 166 (dii. 8.00-15.30 suoidnemánu) dahje e-poastta bokte aetat.apost@aetat.no ¶ Eivind mánnávuođa ruoktu lea Luossnjárga ja son lei bivdimin Runegoatnil bokte go gottii goadjina. ¶ GUOLLENÁHKKI: Skiippagurrafestiválas sáhttá dán lávvordaga oahppat ráhkadit guollenáhki, go Hommát-fitnodat Niillas A. Somby bokte ja duojár Vigdis Siri dollet guollenáhkkekurssa. ¶ Jahkemuitalus galggai 1990-logu beallemuttus dahkkojuvvon válmmaštallanbarggu mielde doaibmat vuođđun sámiid kulturiešráđđema ovddideames. Jahkemuitalus galggai doaibmat gaskaoapmin, man bokte Riikkabeaivvit ožžot áigeguovdilis dieđu sámiid sajádagas ja sámiid vuoigatvuođaid ovddideami diliin iešguđet jagis. Sámedikki muitalus vuođđuduvvá sámediggeláhkii ja vuođđolágas sámiide dorvvastuvvon iešráđđemii. ¶ Finnmárkku fylkka 114 miljovnna guovlluruđain, maid ráđđehus lea bidjan guovllu ovddideapmái Finnmárkkus, juolluduvvui 56 miljovdna Innovasjon Norgii, suohkaniid ođasmahttimii. Sis-Finnmárkku mátkeealáhusa bokte lea Innovasjon Norge áigumuš bidjat Guovdageainnu suohkanii 21 miljovnna ruvnno. ¶ Advokáhtta Geir Haugen oaivvilda ahte Finnmárkoláhka, mii muđui lea hui buorre, sisttisdoallá ovtta heajos čuoggá, namalassii ”Finnmárkkukommišuvdna” (FD 24.8.). Dán kommišuvnnas lea olles ovddasvástádus ahte buot ášsebealit čuvgejuvvojit. Dat mii buktá váttisvuođaid lea go juridihkalaš áššegolut eai máksojuvvo áššebeliide, son čuoččuha. Diet lea dohkketmeahttun. Diesa ferte Sámediggi dan ođđa gulahallanortnega bokte gávdnat čovdosa. ¶ Vássán sámediggeáigodagas ledje hui unnán nuorra áirasat. NSR lea váldán ovddasvástádusa ja áigu rievdadit dan. NSR lea nomineren nuoraid eanas válgabiiriid listtuid bajimus sajiide, ja oaidná dárbbu nuoraid válljet Sámediggái. Nuorra áirasiid bokte gullo sámenuoraid jietna Sámiid iežaset álbmotválljejuvvon orgánas, nu go juo galgá ge. ¶ Nuppedáfus Norgga Bargiidbellodat ii leat organiseren makkárge nuoraidbargguid, muhto NSRs lea sierra nuoraidlávdegoddi mii čađat bargá nuoraidáššiiguin. Nuoraidlávdegotti bokte diehtá NSR olles áiggi mii dáhpáhuvvá nuoraid gaskkas. ¶ Ii buot sámenuorain leat vejolašvuohta oahppat sámegiela, vaikko dat lea lága bokte nannejuvvon. Okta NSR deháleamos bargguin lea bearráigeahččat ahte buohkat ožžot dan oahpahusa mii sidjiide galgá, vai sámegiella seailu. ¶ Ruonas sáttomeahci foruma ođasreivve mielde deattuhii Lustosa ahte ráđđehusdekrehta ferte hehttet Aracruz Celulose riekteguoddalemiid bokte vuosttaldit indiánaid vuoigatvuođaid. ¶ Muhto Aracruz Celoluse lea ieš ožžon eananvuoigatvuođaid dekrehta bokte dalá justisministeris 1998, gii dárkkistii indiánadirektoráhta FUNAI konklušuvnna. Aracruz ii dárbbašan justisministera dárkkástusa geažil addit ruovttoluotta eambbo 2500 hektára eatnama, ja beasai geavahit dan 11.009 hektár sturrosaš eatnama maid indiánat dál gáibidit ruovttoluotta. ¶ Eambbo dieđuid biilagollosiid birra oaččut go humat pob. Inger Anita Øvregårdain tlf.78 43 29 50 dahje e-poastta bokte inger.anita.øvregård@politiet.no dahje pob. Svein-Tore Nilseniin tlf.78 43 29 55 dahje e-poastta bokte svein.tore.nilsen@politiet.no ¶ Sirbmálaččain Norgga bealde ja ohcejohkalaččain Suoma bealde lea doloža rájes leamaš oktavuohta rájá badjel. Maŋemus 25 jagi leat prošeavttaid bokte maid ovttasbargan rájá badjel. ¶ – Das lea ulbmil nannet giela ja oktavuođa rájáid badjel mat doloža rájes leat leamaš, lohká Balto ja muitala ahte oahppit dáid prošeavttaid bokte bággehallet sámegiela hupmat vai gulahallet. ¶ Thailándii Burma bokte Matta-Kiinnás ja Laosis easka 1800-logu áigge. Álbmogat leat juo don doloža rájes hárjánan johtit duoddariin beroškeahttá riikkarájáin. ¶ Finnmárkolága duogáš lea earret eará sámiid vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide, našunála ja rikkaidgaskasaš rievtti olis. Dáčča eiseváldit šadde bákkus geahčadit sámiid vuoigatvuođaid. Sámedikki konsultašuvnnaid (šiehtadallamiid) bokte Stuoradikkiin, de lihkostuvai oažžut lága mii buori muddui sihkkarastá olles Finnmárkku álbmoga vuogatvuođaid iežaset guovlluide, sierranasat vuhtiiválddidettiin sámi vuoigatvuođaid. NSR sihtá eamiálbmotrievtti olis ”Finnmárkolága” mearrasámiide (ja earáide). Min Finnmárkoláhkabargu lea čájehan ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođat buoremusat sihkkarastejit daid ressurssaid mat leat báikkalaččat, ja mii leatge dihtomielelaččat fuolahan ahte láhka ii galgga sirret čearddalašvuođas. ¶ – Mii fertet oažžut lobi adresáhtas dan dahkat. Jos oažžut lobi de mii sáddet e-poastta bokte girjefálaldagaid, nugo mii dál juo dahkat soapmásiidda. Muhtun bibliotehkat, earret eará Deichmanske bibliotek, leat bivdán min sáddet dieđuid sidjiide e-poastta bokte. ¶ – Muhto go juo leat boahtán moaitámušat, de leat mii Iđut-lágádusas mearridan dábálaš poastta bokte daid eará bibliotehkaide sáddet dieđuid, lohká Persen. ¶ Norgga Sámiid Riikkasearvi sihke álggaha ja jođiha olu kulturdoaimmaid min báikkálaš servviid bokte miehtá Sámi. Guovdageainnus álggahii Sámiiid Searvi musihkkafestivála ja čađaha jahkásaččat sámi nissonmárkaniid. Sámi oahppolihtu bokte čadahit Guovdageainnu, Máze ja Álttá Sámiid Searvvit duodjekurssaid mat sihke doalahit árbevirolas máhtu ja ovdánahttet ođđa máhtu. Dain báikkiin gos gákti lei jávkan leat NSR báikkálaš searvvit ođđasit hábmen ja gorron gávtti. ¶ Sámedikkis lea NSR bargan sámi kultuvrra ovddas viidát. Sámedikkis leat mii šiehtadallan dáiddasoahpamuša ja duodjesoahpamuša maid dáiddárat ja duojárat leat leamaš mielde hábmemin. Sámedikki bokte leat mii ásahan girjjálašvuođastipeanddaid nuorra sámi čálliide ja mii leat rahčan oččodit sámi dáiddaoahpu. ¶ Min otná servvodat lea maŋemuš jagiid pedofiila áššiid bidjan bajimužžii. Lea dieđus dábálaš olbmuid Internehtta geavaheapmi ja čuovvovaš vejolašvuođat viežžat nuoskkes govaid dihtormášinna bokte mii lea lokten ášši media čuovgga ovdii. ¶ Mii leat máŋgga oktavuođas dadjan ahte láhkaevttohus berre maŋiduvvot, dahje ahte Finnmárkku álbmot galgá beassat álbmotjienasteami bokte mearridit háliiditgo sii Finnmárkolága vai eai. ¶ Muhtin áiggi dás ovdal, Fylkkadikki gieđahallamis, doarjjui Riddobelodat - vuolláičálli bokte - Ovddádusbellodaga evttohusa ahte: Fylkkadiggi gáibida álbmotjienasteami Finnmárkkus Finnmárkolága birra". Dieđusge evttohus hilgojuvvui dan sivas go dušše namahuvvon guokte bellodaga leat dorjon evttohusa. Justislávdegoddi almmuha láhkaevttohusa vuossárgga miessemánu 9. beaivvi ja Stuorradiggi mearrida ášši guokte vahku dan maŋŋá. ¶ SÁMI RADIO: Sámi Radio Leif Åge Hætta kommenterii DAB sáddaga bokte njuolga duoddara spábbačiekčan deaivvadeami. ¶ YLE Sámi radio lea jienas gávcci diimmu juohke árgabeaivve. Dan lassin mii sáddet davviriikalaš TV-ođđasiid TV-1:s Davvi Suomas ja boahtte čavčča rájes digi-tv bokte miehtá Suoma. YLE Sámi radio lea aiddo ođastan interneahtasiidduid, main sáhttá ee. lohkat, guldalit ja geahččat ođđasiid. ¶ INTERREG III A Nord lea rádjaguovlluid ovttasbargoprográmma, man bokte sáhttá oažžut doarjaga rádjerasttideaddji doaimmaide. Jus du fitnodagas, organisašuvnnas dahje eará servodagas lea miella bargat prošeavttain ovttas Ruoŧa, Norgga dahje Ruošša beale oassálastiiguin, de oaččut dieđuid Lapplands förbundas ruhtadeami ja eará áššiid birra prošeavttaid oktavuođas. Geahča maiddái www.interregnord.com ¶ • maid dutkama bokte sáhttet dál čájehit bohccobierggu kvalitehtas ¶ tlf. 78 48 77 23 dahje e-poasta bokte seija.logje@samiskhs.no . Leat ráddjejuvvon sajit logaldallanlanjas. Mii hálidit diehtit geat áigot borrat gaskabeivviid, ja dan dihte hálidivččiimet ahte dieđihehpet. ¶ Katja lea riegádan ja bajásšaddan Roavvenjárggas. Son muitala ahte ii ožžon vejolašvuođa oahppat nuortalašgiela. –Mun lean ieš vásihan mo lea go olmmoš ii máhte iežas čeardda giela. Dat lea mu váimmu bávččagahttán isssorasat, ja dieđán ahte maiddái eará nuortalaš nuorraolbmot dan vásihit beaivválaččat. -Danin dovddan mun váimmustan ahte mus lea geatnegasvuohta filmmaid bokte čájehit ja fuomášahttit nuortalaš sámiid historjjá ja otná dili, lohká Katja. ¶ Sámi giella- ja kultuvra šaddá eambbo ahte eambbo oidnosii. Dat lea ealli kultuvra mii boahtá ovdan filmmaid, lávlagiid, musihka, TV, konferánsaid ja čoahkkimiid bokte ja skuvllas, teáhteris ja festiválain. Dán jagi lea sámediggeválga ja dat dieđusge dagaha min beassat oaidnit ja gullat eambbo sámi servodagas. Ollu finnmárkulaččain leat sámi ruohttasat ja sii sáhttet leat sámi jienastuslogus. Dat lea dieđusge juohkahačča iežas duohken hálida go čálihit iežas jienastuslohkui dahje ii. Mun ávžžuhan sin geaidda dat lea vejolaš, dahkat dat jus juo eai leačča dahkan dan. Go čálihat iežat jienastuslohkui de sáhtát leat fárus mearrideamis geat Sámedikkis galget leat ja makkár áššiid doppe galgá váldit ovdan. Leahkit sápmelaš sáhttá mearkkašit nu ollu; ii dasa gávdno sierra vuohki movt dan galgá leat. Ja lea deaŧalaš ahte sii geat válljejuvvojit Sámediggái ovddastit sámi girjáivuođa. Sápmelaččat leat juohke agis ja sis leat iešguđetlágan ámmáhat ja ollu iešguđetlágan čujuhusat. Mun sávan dan Sámedikki mii čakčii válljejuvvo speadjalastit dan. Mun lean mielaeavttus válljen ahte in namut maidege vássanáiggi dáruiduhttinpolitihka, givssideami ja bilkideami. Dál galgat čalmmustuhttit dán beaivvi ja sápmelaččaid ja min boahtteáiggi dáppe Finnmárkkus. Mii orrut riikka eanemus gelddolaš fylkkas - okta dain ákkain dasa lea go mis lea álgoálbmot mas lea sin iežas giella ja iežas kultuvra. Dainna galgat mii leat movttegat. Dalle mii sávvat guđetguimmidasamet lihku guovvamánu 6. beaivái ja boahtteáigái riikka stuorámus sámefylkkii. Helga Pedersen - Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Finnmárku – gos niegut ollašuvvet ¶ – Mun lean ilus dainna go mii dál leat ráhkadan ovttasbargoplána bieggafápmui. Ovdaprošeakta čájeha lea go ruđalaččat gánnáhahtti čađahit prošeavtta, muhto ovttasbarggu bokte Varanger Kraftain sávan ahte mii guovtti golmma jagi geahčen sáhttit buvttadit ođasmahtti energiija Guoládatnjárggas, lohká prošeaktadirektevra Kiselev. ¶ – Dieđiheami bokte čađahit ¶ – Jáhkán ahte ságastallama, digaštallama ja dieđiheami bokte lea vejolaš oažžut dohkkehusa sámekonvenšuvdnii. Olbmuin váilu ipmárdus ja diehtu, lohká Aikio, gii jáhkká ollu barggu ja diehtojuohkima vuordimis Samekonvenšuvnnain. ¶ Eanangirjjiid vuođul bohten diehtit, ahte boarraseamos sogat geat mákse Anáris sámivearu ledje Morottaja, Musta, Aikio, Sarre, Valle, Paltto, Kuuva, Báđár ja Saijets. 1800-logu loahpabealde Anárii fárrejedje Ohcejoga bealde Kitti, Lansman ja Jomppanen nammasaš sogat. Aivve 1800-logu loahpas Anárii fárrejedje vuosttas johttisámit Eanodaga bealde ja 1930-logu álgogeahčen Anárii bohte lasi boazosámit Eanodagas. Máŋggat dain boazosámiin geat fárrejedje Eanodaga ja Ohcejoga bealde Anárii ožžo alcces eatnama juogo gávppi bokte dahje lotnumiin kruvnnameahccedálu privatdállun. Na máŋggat Ánde Hánnobárdni Gihtte maŋisbohttiin besse eananoamasteaddjin Lismmás, Aŋgelis, Gáregasnjárggas, Fáškus, Leammis, Stuorrajávrres, Čeavetjávrris ja Báhkkinjogas lahka Norgga rájá. ¶ Sohkahistorjjáid dego buot earáidge boares dieđuid čohkken, lea dehálaš daningo unna moaluid čohkkema bokte sáhtát oaidnit stuorát ollisvuođaid. Hárvvet gávdnojit gárvves diehtobáhkat, main sáhtášii gávdnat juste dan dieđu maid hálida. Dego buot dutkanbargu, gáibida sohkadutkan guhkes dávggi, muhto maiddái iežas áiggi. Ollisvuohta čoahkkana máŋgga unna stuhkas; guhkesáigásaš ohcamis sáhttá máŋgii geassit guoros fárppi, muhto nuppádassii gávdnosat buktet buori miela. Dutkis gáibiduvvo krihtalašvuohta, muhto maiddai ollu dakkár čehppodat ahte máhttá ovttasit árkiivvadieđuid stuorát ollisvuođaide. Vihtanat berrejit leat luohtehahttit dahje muđui ferte dovddastit dan gáddun go vihtanat eai leange doarvái. Čuovvovaš lávki lea čohkket dieđuid Ánde Hánnobárdni Gihte maŋisboahtiid birra 1900-logus. Dal mii diehtit goitot, ahte Ánddes leat badjel 1000 maŋisboahti, geat leat bieđganan birra máilmmi Australia ja Kanada ráje. ¶ Ossodatjođiheaddji bargu lea čadnon fágalaš barggu jođiheapmái, ja mielbargiid fágalaš barggu čuovvoleapmái ja kvalitehtasihkkarastimii ja bálvalusaid viidásit ovdánahttimii. Ovttasbargu PPT:ain, spesialistadearvvašvuođabálvalusain ja veahkkeneavvoguovddážiin lea dárbbašlaš. Lassin lea vuolggahuvvon prošeavttaid čuovvoleapmi ja leat veahkkin johtuibidjat DO-prošeavttaid dehálaš oassin barggus, ja maiddái movttiidahttit čálalaččat ovdanbuktit bargguid artihkkaliid bokte jnv. Ovttasbargu universitehtaiguin ja allaskuvllaiguin lea ossin barggus. ¶ –Iežan identitehta gal čilgen ieš. Go lean sihke sápmelaš ja dáža, de oaččon dáiddalaččat iežan duogáža bokte erenoamáš várdobáikki. Lea miellagiddevaš oaidnit mo kultuvrrat boŋkkehit oktii, dadjá son ja skunjiha. ¶ Lávvardaga suoidnemánu 2. beaivvi Dii. 11.00 Ippágirkuvázzin, Torhopvann Vázzin Historjá logaldallan Aage Solbakk bokte siiddiid ja álbmotoskku birra Basson luossa vuovdemassii Lágideaddji: Gobi ja čuollovuona gilisearvi Gulahallanolbmot: Randi Lille 78927260 Marit Jørgensen 41506541 ¶ Sotnabeaivvi suoidnemánu 10. beaivvi Dii. 12.00-1800 Sirpmá luossabivdinfestivála Bivdin fatnasis Bivdingilvu gáttis mánáide Lágideaddji: Sirma IL Wenche H. Balto bokte ¶ Lávvardaga suoidnemánu 2. beaivvi Dii. 11.00 Ippágirkuvázzin, Torhopvann Vázzin Historjá logaldallan Aage Solbakk bokte siiddiid ja álbmotoskku birra Basson luossa vuovdemassii Lágideaddji: Gobi ja čuollovuona gilisearvi Gulahallanolbmot: Randi Lille 78927260 Marit Jørgensen 41506541 ¶ Sotnabeaivvi suoidnemánu 10. beaivvi Dii. 12.00-1800 Sirpmá luossabivdinfestivála Bivdin fatnasis Bivdingilvu gáttis mánáide Lágideaddji: Sirma IL Wenche H. Balto bokte ¶ Bearjadaga suoidnemánu 8. beaivvi lea guollebivdingilvu Deanu Šalddis stuorra oaggunstákku bokte . Ollesolbmuid luohkás sáhttá bivdit sihke fatnasis ja gáttis, ja lea maid vejolaš dolgevuokkain šlivgut. Oaggungilvvus lea maid mánáid ja nuoraidluohkká. Doppe maid beasat geahččat dolgevuoggačájáhusa ja muhtima gii čatná dolgevuokkaid. ¶ Jovnna muitala ahte 1970-logu álggus luosas mákse 70-80 márkki kilos ja bensenkanister mávssii 28 márkki. Dál gávppit mákset luosas várra 5 euro kilos ja bensenkanister máksá badjel 20 euro. Muhto dákko bokte turista lea leamaš stuorra ávkin guolásteddjiide. Sii ostet mielas luosa njuolgga bivdiin ja buoret haddái. ¶ –Sii leat nu čeahpit. Ja mii ávžžuhit mánáid sáddet govaid ja videoid maid ieža leat govven. Daid sáhttet sii sáddet poastta bokte dahje manaidtv@nrk.no e-poastta čujuhussii, ávžžuheaba soai. ¶ Dán áigodaga diđolašvuohta boahtteáigge birra sáhtášii šaddat ođasmahtti ja movttideaddji vuoibmin du bargoeallimis. Sáhtát vuordit oainnuid viiddideami - juogo mátkkid bokte amas eatnamiidda dahje eksohtalaš riikkaid oktavuođain. Ovdáneapmi bargoráidalasas gáibida dus návcca jurddašit ođđa vugiin ja geavahit ođđaáigásaš metodaid - sihke teknologalaš ja revolušuvnnalaš. ¶ Logoevttohusaid sáhttet olbmot sáddet reivve bokte dahje gova e-poasttain. ¶ Haugen lohká ahte sii rá đđádallamiid bokte doivot nagodit čoavdit ášši Statsbyggain áigemeari rádjái. Haugen lohká maid Sámi Radioi ahte orohat bargá buot maid sáhttá vai čoavddášedje ášši, ja sii eai leat biehttalan Stáhta buhtadusfálaldaga. ¶ Nordnorsk fartøyvernsenter/båtmuseum ja Indre Sør-Troms museum vuođđudus lea riikkaoasseásahus mii galgá fuolahit min maritiima kulturárbbi dan bokte ahte seailluhit stuora čoakkáldaga nordlánddafatnasiid ja guolástan- ja bivdorusttegiid, ja máŧas doallat ja dokumenteret gáhttenveara fievrruid. Vuođđudusas lea maiddái guovllumuseaovddasvástádus Rivttáid ja Siellatgieldda dáfus. Vuođđudusas leat dál 19 bargi ja bargobáiki lea Rivttáid suohkanis. Suohkan lea aktiivvalaš riddokultursuohkan gos lea buorre ja viiddis skuvla- ja mánáidgárdefálaldat. Lagamus váldogirdišiljut leat Harstad/Narviika girdihápmanat. Lea 80 km Harstadii ja 50 km Narviikii. ¶ Marianne Balto Henriksen čohkká stuorra čállinbeavddi duohken kantuvrrastis Deanu Šaldis ja dáhttu mu vuorddestit. Badjelis lea sámi ivnnat ullobáidi. Buhtes sámi karriere-nisu, dan ferten čállit, smiehtan dan botta go son geahčasta maŋimuš geardde vel dihtorii ja šiehtada Sámi Radioin telefovnna bokte njuolggodigaštallamii searvat. ¶ – Juo, hui ollusat leat riŋgen ja čállán teakstadieđuid, sihke bearaš, olbmát ja journalisttat. Hui ollusat leat čuvvon munno čuoiggadettiin munno ruovttusiiddu bokte ja dat lea hui somá, lohká Arvid Dahl. Son muitala ahte maŋemus 3-4 beaivvi ekspedišuvnnas ledje buot losimusat. De lei ceakkus ja jiehkis ledje olu rágut, ja mátki ovdánii dušše miillain beaivái, vaikko čuoiggaiga 14 diimmu. ¶ Sámedikki várrepresideanttas Ragnhild Nystadas leat vuordámušat ahte dán lágan ovttastahttinorgána bokte sáhttit loktet ovddasvástádusa sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid kvalitehtasihkkarastimis ovttaskas olbmo dásis bajimuš dássái. ¶ – Olbmuin lea dárbu dádjadit amas guovlluin, dan sii sáhttet dahkat nugo dieđuid bokte mat sis leat ovdalaččas, čilge Gaup. Son lohká Sámis leamaš gorssa árbevirolaččat čiehká báikin, oahcin, suodjin, bassi báikin, oaffarbáikin, hávdebáikin ja bivdobáikin. ¶ Ráđđehusa virgeolbmot ja antropologat jáhkket eamičearddaid oaidnán biekkas, mearas ja lottiin ahte tsunami lei jođus. - Sii hakset biekka. Sii máhttet mihtidit meara čikŋodaga áirruid stuhčamiin. Sis lea guđát dáidu mii mis earáin ii leat, dadjá Ashish Roy Associated Pressii. Roy lea báikkálaš luonddugáhttejeaddji ja láhkadovdi gii lea dikkiid bokte bargan suodjalit eamičearddaid vierrásiid alabahkkemiid vuostá. ¶ Dii. 19:30-20:30 / Olgoteáhter ”SPOR I SNØ” Báiki: Iešguđet báikkiin gávpogis. Vuolgga parkerensajis Europris bokte (Domus visti). Vázzašeapmi gávpoga áidna boaittobealgáhtas asfaltatánkii hammanis, deaivvadit mii erenoamáš ja jurddabokti čállosiid mat muitalit ovddes áiggiin ja dáláš historjjá guovllus. ¶ Dii. 19:30-23:00 ”ET LIV = ELÄMÄ = EALLIN” Báiki: Malmklang, Blackboxen Teahppá lea seivon Girkonjárgii. Buresboahtin eahkedii gos teahppá historjá ja ođđa historjá leabana galledeaddjiid muitalusaid ja báikkálaš ássiid bokte sin eallima ja duogážis. Bottus guossohuvvo iešguđet herskot ja juhkosat. Maŋŋá bottu, afghana-davvi elektronihka-mix DJ Emi Maeda bokte. Lágideaddjit leat Åsa Sonjasdatter, Asif Mufeed ja Pikene på Broen. Olav Beddari lea son guhte muitalusaid muitala. ¶ Dii. 16:00-17:00 ”SPOR I SNØ” Báiki: Iešguđet báikkiin gávpogis. Vuolgga parkerensajis Europris bokte (Domus visti). Vázzašeapmi gávpoga áidna boaittobealgáhtas asfaltatánkii hammanis, deaivvadit mii erenoamáš ja jurddabokti čállosiid mat muitalit ovddes áiggiin ja dáláš historjjá guovllus. ¶ Govas oaidnit Jávo-Erkke - Ole Erik JakobsenTapio (1867-1935) ja Olli Koskamo (1850-1931), gii lea fergemin Jávo-Erkke heasttainis Deanu rastá Sieiddá bokte 1899. Gova luoikan Norsk Folkemuseum. Jávo-Erke lei Suohpanjárggas Buolbmát gielddas eret. Son váccii Ámtaskuvlla Čáhcesullos 1884-87, muhto ruđahisvuođa geažil son ii joatkán oahpu gazzama, vaikko sus livčče lean návccat dan dahkat. Nuorran son lei mielde mearrabivddus. Jagiid 1894-96 son barggai veahkkeoahpaheaddjin. Dan maŋŋá son doaimmahišgođii gávppi Suohpanjárggas, ja 1900-logu álggus maiddái poastta (poastarahppi). Jávo-Erke barggai viššalit Buolbmát gieldda politihkas. Son válljejuvvui 1890-logu álggus gielddastivrra áirrasin manin son lei masá 40 jagi. Sullii 10 jagi son lei sadjásaš ságadoalli ovdal go válljejuvvui gieldda ságadoallin 1917, ja lei danin masá 10 jagi. Son njunuštii maiddái Sámelisttu mii searvvai Stuorradiggeválgii 1921. Jávo-Erke lei golmmagielat (sámi, dáru ja suoma) ja hui čeahppi sámegielas, man čehppodaga professor Konrad Nielsen ja dutki Qvigstad geavaheigga viššalit dutkanbargguineaska. Jávo-Erkkes ledje maid buorit sárdnidanattáldagat, ja lei ollu jagiid girko- ja čoakkálmasdulka. Son šattai maid duollet dálle dulkot Koskamo sártniid. Olli Koskamo (1850-1931) lei riegádan Gihttelis Davvi-Suomas ja fárrii 1875 Ánnejohkii. 1880:s son fárrii Detnui ja bargagođii feargaalmmájin Sieiddás. Maŋŋá son fárrii Máskejohkii gos orui dassážii go jámii 1931. Koskamo lei čeahpes, muhto riidodahkkis sárdnideaddji danne go doalai garra sártniid. Son čohkkii stuorra olmmošjoavkkuid go sárdnidii ovttas Áppá Hánssain (Hans Hellander, 1838-1914) Sieiddás eret, ja Badjegiette-Ovlláin (Ole Olsen Badjegieddi, 1852-1925) Bovccás Deanus eret. Koskamo, Áppá-Hánsa ja Badjegiette-Ovllá ledje Deanu-guovllu leastadianismma njunnožat. Sin geažil leavai leastadialaš osku viidát miehtá Nuorta-Finnmárkku. Koskamo organiserii maiddái sierra nissonservviid mat galge doarjut sárdnideaddjiid sárdnidanmátkkiid ekonomalaččat. Servviid nissonat orro Čáhcesullos, Gállojogas, Bovccás Deanus ja Ánnejogas. Sin bargu lei doallat oskkolaččaid čoahkis ja bearráigeahččat ahte vierrosárdnideaddjit eai ožžon doarjaga. Lei dovddus ahte Ollis lei nissonolmmoš mátkeguoibmin go lei sárdnidanmátkkiin Ohcejogas ja Kárášjogas. Nugo muhtun sárdnealmmái muitalii (munnje) dá 30-jagi áigi: «Nisu han lei Olle seaŋgaliggejeaddji dan botta go Olle eamit duolvái Máskejogas.» ¶ Álgoálbmotjahki galggašii čuvget álgoálbmotdimenšuvnnaid guovllus positiivvalaš vugiin. Eambbo máhttu ja dieđut ráhkadit dávjá buoret ovttasbargovuođu. Jurdda lea sihkkut muhtuniid dain riidovuođuin mat guovllus leat, dan bokte ahte juohkit dieđuid. Sáhttet leat dieđut iešguđetge dárbbuid, beroštumiid ja árbevieruid birra, kultuvrralaš ovdanbuktinvugiid máŋggabealátvuođa birra ja erenoamáš gielalaš ja ealáhusvuolggalaš hámiid birra. Dán jagi doaimmat galget ráhkadit doarvái buori vuođu soahpat šiehtadusa riikkaid gaskka. Sávvamis loahpahuvvo jahki šiehtadusain ministtardásis. Áibbas čielgasit dan bokte ahte dán čavčča ministtarkonferánssas Harstadas vuolláičállojuvvo boahtteáiggevuđot beavdegirji. ¶ –Sáhttá ráhkadit gihppagiid, filmmaid, oahpponeavvuid jnv. ja geavahit daid mánáidgárddiin, skuvllain, suohkanbargiid kurssain jnv. Dieđuid bokte buorrána ipmárdus, gulahallan buorrána ja guottut rivdet buoret guvlui, oaivvilda Romssa sámiid searvvi jahkečoahkkin. ¶ –Mearrasámit lea dat joavku mii lea buot eanemusat gillán. Mis leat rievidan giela ja ealáhusa. Ja ohppihii čuožžut guorosgieđaid. Mun lean fitnan New Zealanddas, ja doppe leat ádden ahte fertejit ealihit maiddái álgoálbmoga ja sidjiide láhčit ealáhusa. Vuordán ledjen Finnmárkolága bokte mearrasámiid dili buorránit, muhto lean behtohallan, lohká Mathisen. ¶ Dasa lassin eai dárbbaš olbmot buohccin dieđihuvvot ja dakko bokte maid sestet fitnodagaid ja obbalohkái olles servodaga, lohká Balto. ¶ – Mii diđiimet ahte leimmet váttis guovlluin bargame ja háliideimmet oažžut proseassa daid gaskkas geasa dát guoská. Mii leat šaddan gávdnat čovdosiid ja lea leamaš hui hástaleaddji bargat dáinna lágain, lohká son. Finnmárkolága bokte addá Stuoradiggi Danmárkku-sturrosaš guovllu finnmárkulaččaide. ¶ –Doppe eai leat bastán addit nana sámegiela ja kultuvrra iešdovddu ja dien bokte beroštumi daidda. Váilevuođat leat eandalit badjedásis ja logahagas. Ja dán bokte leat guhkkin dan ideála dilis, ahte buot sámenuorain, geat bohtet universitehtii lohkat feara maid, livččii beroštupmi lohkat sámegiela siidofágan, lohká Kari Torikka. ¶ –Telefuvnna bokte gulahalan iežan bearrašiin. Dien láhkai gal lea álki. Maid mun sávan priváhta eallimis? Oažžut muhtin vahku friija giđđat, vai beasan meahcis fitnat ealu luhtte vuoiŋŋasteamen. Friija oažžun gal šaddá váddáseamos, eahpida ieš. ¶ WINHEC mihttun lea earret eará fuolahit álgoálbmogiid oktasaš mihtuid alitoahpu bokte, deattuhit iešmearrideami iežaset alitoahpu dárkkisteami bokte ja hukset oktavuođaid mat váldet vuhtii álgoálbmogiid kultuvrra ja eará servodatosiid. Konferánssas Hamiltonas New Zealandas leat leamaš 80 oasseváldi. Oasseváldit bohtet dáin guovlluin: Sámis, Aboriginála álbmogis Australias, Hawaii eamiálbmot, maorit, eamiálbmogat Alaskas, Kanadas ja USA:as. Dan dieđiha Sámi allaskuvlla prorektor Kristine Nystad, gii lea konferánssa oasseváldi oktan Jan Henry Keskitaloin, WINHEC akkrediteren lávdegotti miellahttu. ¶ Ballen buoššumis, ja dakko bokte in šat oainne mii lea riekta ja boastut mánáid ektui, dovddasta Somby Sandvik. ¶ Lohken miellagiddevaččat du čállosa "Sámioskku ja kristtalašvuođa" birra. Jus áddejin riekta, de don anát kristtalašvuođa sivalažžan fuones iešdovdduide min álbmoga siste ja kánske maiddái sivalažžan váttisvuođaide. Leat dieđusge riektagis, ahte buot earálágan oskkut geavahuvvojit obba máilmmis máilmmálašválddi gaskaoapmin. Dat guoská buot oskkoldagaide (religiuvnnaide). Muhto daid (kolonistáhtat) olbmothan leat iežage massán dološ oskkoset ja árbevieruideaset kristtalašvuođa dihtii. Dan geažil in jáhke ahte jearaldagas lea dušše máilmmálašváldi ja unnit álbmogiid soardin oskku bokte. Mun gáttán ahte lea eambboge jearaldat ovttaskas olbmuid hálus ohcaladdat ja gávdnat dárkkuhusa iežas eallimii. Nugo iešge čálát, de ii oktage gieldde min gopmárdallamis geađggi dahje earáge ipmiliid. Dat orru leamen nu ahte olbmuin lea dárbu oskut juoga nu masa. Sáhtášii maid dadjat ahte kristtalašvuohta gullá min eallinvuohkái go dat leamašan juo nu guhkes áiggi min servodagas. Ii ge dat hehtte mangeláhkái min hárjeheamis iežamet árbevirolaš vieruideamet, muhto mii leat juo hilgon nu ollu máiddái dábálaš árbevirolaš árgaeallin vieruideamet. Áibbas menddo ollu, muhto nu lea sihkkarit maiddái (kolonisttalaš) stáhtaid olbmot hilgon sin árbevieruideaset. Ii kristtalašvuohta leat dán áiggi sámeservodaga stuorámus váttisvuohta ja problema. Dat lea jugešvuohta ja buot dat maid dat mielddisbuktá. Doarrumiid, bearrašiid háddjema, veahkaválddálaš daguid nissoniid ja mánáid vuostá, olmmošgoddimiid ja dan dihtii šaddat leaskkat ja oarbásat. Olmmošgoddimat eai juo oba dovdojuvvonge sámi servodagas, muhto dán áiggi dat orru gullame mealgadii juohkebeaivválaš áššin. Dat buot boahtá das go mii leat iežamet luoitán luovos kristtalašvuođa morála čadnosiin. Friddjavuohta lea sihkkarit buorre, jus mii máhttit dan rievttuid válttardit. Muhto iežamet dagut čájehit ahte eat máhte. Lehkos dál man mielas iešguhtege leaš Leastadius-oamehasas, muhto son besttii sámi álbmoga duššamis alkoholai 1800-vuođđologus. Kánske sámi servodat dárbbašivččii ođđa Lars Levi moridahttima iešduššan bálgá alde eret. In dárkkut ahte galggašii sárdnealbmá bokte boahtit morálalaš čuožžileapmi, muhto juoidá dat servodat dárbbašivččii. Doppe lea bargosuorgi olbmuide geain leat návccat ja hállu bargat servodaga buorrin. Maiddái servodat dárbbašivččii ovdagáttuid vuostá seammalágan moriheami. Buorre (dahje rievttuid daddjojuvvon fuones) ovdamearka lea "Guovdageainnu Issan" , ja su oaivilat báhtareddjiid ja gámis olbmui vuostá. Buot báhamus lea go son measta jienastuvvui "jagi sápmelažžan" . Ii go dat leat suorggahahtti? Sealgi galmmista go jurddaše ge min álbmoga rasisttalaš rávnnjiid. Naba ovdagáttut homofiilaid vuostá? (Omd Ohcejoga dáhpáhus diibmá). Ahaa, čurve Niillas dál. Bohte han dat girku báhadagut ge oidnosii! Dat lea dieđusge áhkidis dáhpáhus báhpa ja girkoráđi dáfus, muhto doppege livččii ollu bargu gierdavašvuođa (toleranse) ja iešguđetge lágan olbmuid áddejupmái. Gosa vajálduvvai Biibbala ávžžuhus ráhkisvuhtii? (Lagamusa ráhkisvuođabáhkkon ferte leat stuorát go boares testameantta duopmu dan lágan olbmuid badjel). ¶ Su áhkkut Silja Somby, gii lei ordnen Deanu gieldda bokte dulkka, suorganii go gulai áhku okto báhcán buohccevissui. ¶ Nuoraid Kulturdeaivvadeapmi (UKM) lea olles Norgga mánáid ja nuoraid kulturdoaibma. Smávva ja stuora festiválaid bokte - kulturdeaivvademiin - lea nuoraid erenoamáš vejolašvuohta čájehit dan maid sii barget, ja maiddái deaivvadit seammaláganiiguin. Buohkat leat bures boahtin, ležžet dal dakkárat geat samplejit beats & loops:aid, dánsejit hallinga, ráhkadit stuora muorrabácciid mohtorsáhain, čuojahit klasihkkalaš piano dahje ráhkadit 3-D-animašuvnnaid PC:s. Dan rájes go musihkka- ja kulturskuvllat ásahuvvojedje, lea dáid mánáid- ja nuoraidlohku lassánan geat leat deaŧalaš oassin Norgga dáidaga ovdanbuktimis. Sin bargguin lea buorre kvalitehta, ja eambbo ahte eambbogat válljejit oahpu váldit kreatiivvalaš fágain. UKM lea áidna ollesriikka ii-gávpe arena mii lea ráhkaduvvon čájehan dihte nuoraid iežaset ovdanbuktimiid, ja dan galggašii ráhkadit danin maid nuorat ánssášit: dakkárin mas lea kvalitehta ja ovdánanvejolašvuođat. Ja áibbas lunddolaš lea ahte dat dáhpáhuvvá báikkálaččat ja našuvnnalaččat, muhto maid riikkarájiid badjel. UKM lea deaŧalaš ovdanbuktinarena ja dat dagaha ahte mii maid dárbbašit doaibmat fierpmádagain ovttas eará organisašuvnnaiguin, sihke almmolaš ja eaktodáhtolaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš. Sisdoallu ja vuogit leat ovdánan dađi mielde go nuoraid kultuvrrat álo leat rievdame. Bohtet eambbo ahte eambbo gáibádusat das ahte galgá leat profešunealla. Mánát ja nuorat vásihit mediamáilmmi váikkuhusaid mihá eambbo go ovddit buolvvat , ja dat váikkuha maid UKM:ii. Dan seammás dadjet min oasseváldit čielgasit: "Allet UKM:ain gal moive!!!" Norgga kulturráđi rapporttas nr. 19, 1990 dadjet muhtin ØF-dutkit ahte 1985 rájes lea UKM ovdánan šaddat okta dain deaŧaleamos suohkanlaš kulturbargguin mat leat mánáide ja nuoraide. UKM lea máŋggaládje earálágan go eará kulturfálaldagat mat leat mánáide ja nuoraide, nugo kulturskuvla, girjerájus, kino, rockebádji jna., main buohkain lea bistevaš kultuvrralaš infrastruktuvra, main leat visttit, bargit ja iežaset hálddahus. UKM:iin ožžo ollu kulturkantuvrrat dakkár barggu mii sis ii lean ovdal leamaš ja mii šattai oalle stuora ođđa bargun kultur-byråkráhtaide, namalassii go sierra lágidemiid čađahedje prošeaktavugiin. Sullii 24 000 nuora oassálaste 2004:s lávddiid alde UKM:s olles riikkas. Sii oassálaste videoiguin, interneahtain, biebmokultuvrrain, dáidagiin, govvadáidagiin, journalistihkain, lávdeteknihkain, lávlagiin, musihkain, dánsumiin, teáhteriin, girjjálašvuođain, govvadáidagiin. Ja diet lohku stuorru jus mii lohkat vel fárrui sin geat barge plánemiin ja lágidemiid čađahemiin. Barggut leat ollu: jietna, čuovga, diehtojuohkin/PR, bileahttavuovdin jna. Muhtimat sis ledje ovdanbuktimiid láidesteaddjit. Muhtun guovlluin leat eambbo oassálastit go eará báikkiin. Dat soaitá leat danne go UKM:s lea nannosit sadji ja stuorát árvu dain sajiin. Stuorát gávpogiin ja dakkár guovlluin gos orrot ollu olbmot, leat ain ollu hástalusat ovdalgo šaddet oainnusin ja eambbo bivnnuhin. Dat sáhttá leat danne go doppe leat ollu eará fálaldagat. Mii jáhkket suohkana vuoruhemiid maid váikkuhit dasa. Dássážii eai leat UKM:s dette leamaš nu ollu gávpehommegat ja dat lea givrodahkan juste dán deaŧalaš nuoraidbarggus. Seammás oaidnit ahte UKM lea hui deaŧalaš arena sidjiide geat hálidit dáidagiin bargat, ja ollugat otná nuorra musihkkáriin álge jura juste dainna ahte oassálaste UKM:s. UKM lea álo jođus. Nuoraidbargu ii galgga stirdut sovtta sadjái, muhto lea gal vejolaš joatkit dainna mii doaibmá bures. Organisašuvnnas fertejit leat ruđat ovdáneapmái, dakkár servodagas mii johtá jođáneappot ahte jođáneappot. UKM lea buorre kulturpolitihkalaš doaibma, seammás go lea badjelgehččojuvvon eastadeaddji ja dearvvašvuođa doaibman buori bajásšaddanpolitihkas. Dát ii leat leamaš oinnolaš fáddán kulturfágalaš birrasiin, muhto vásáhusat omd. Orkdal suohkanis leat ahte UKM sáhttá beroštahttit dakkár nuoraid geat leat gahččame eret earáid searvvis, hui buriin vugiin. Ja dat dagaha nuoraid dovdat ahte sidjiide lea atnu, ja sii čájehit ahte sii máhttet juoidá, nagodit bargguid ja dovdet oktiigullevašvuođa. Davvi-Gudbrandsdalenis lea suohkanat ožžon hui buori suohkangaskasaš ovttasbarggu ja leat bargagoahtán dainna potensiálain mii gávdno, ovdánahttin dihte aktiivvalaš nuoraidpolitihka birrajagidásis, ovttas sihke almmolašvuođain ja ealáhuseallimiin. Eiseválddiid vuoruheami bokte ee. Kultuvrralaš skuvlalávkka dáfus lassána dárbu ovdánahttit báikkálaš čájehallanvejolašvuođaid. Nanu vuoruheapmi interneahta dáfus mii boahtá sihke nuoraide, báikkálaš, regiovnnalaš ja našuvnnalaš dássái buorrin, lea mielddisbuktán ođđa bargodoaimmaid. Kvalitehtagáibádus buot lađđasiin lassána ja oinnolašvuođa gáibádusa lea váttis duhtadit ja almmolaš doarjagat leat stirdon. Sihke suohkaniid ja fylkkasuohkaniid doarjagat leat leamaš rievddakeahttá olu jagiid dál. Vaikko eanas politihkkárat buot dásiin dáidet leat ovttaoaivilis das ahte UKM bargá deaŧalaš barggu ja lea mávssolaš nuoraide, de ii vuhtto dát sin politihkas. Dál go leat dán giđa ovdanbuktimiid vuorrašeame, mat dáhpáhuvvet eanas suohkaniin/guovlluin, de ávžžuhit mii báikkálaš politihkkáriid galledit dáid lágidemiid. Mii lohpidit ahte šaddá hirbmat somás vásáhus! ¶ Ovddeš oasuseaiggádiid, geain lea amas čujuhus, áigut mii ohcat sierra dieđáhusaid bokte Norsk Lysningsblad bláđis ja báikkálaš aviissain. Daid oasuseaiggádiid geat eai šat leat Alta Kraftlága kundarat bivdit mii dan dieđihit midjiide farggamusat ja maŋemustá ovdal 31.12.2007. ¶ Dát Veahčajávrri gávdnosat leat vuosttaš duođaštusat, mat čujuhit nuorttabeale kulturbire leavvamis Sápmái áibbas ásaiduvvama álgoáiggiin ja dan bokte buktet miellagiddevaš h ypotesaid. ¶ – Dál norgalaččat dollet Komsa-kultuvrra áramus muttuid (perioda I 9250-8250 oKr) boahtán Fosna-kultuvrras ja dan bokte lea davvi-duiskalaš Ahrensburg-kultuvrra maŋisboahtti. Veahčajávrri olbmuid ihtin dán guvlui goasnu dán perioda loahpas boktá jearaldaga Komsa II perioda (8250-6400/5900 oKr) álgovuođus. Nuorttabeale vaikkuhusain eai árabut leamašan dieđut. ¶ Finnmárkkus fertet boahtit ovttaoaivilii movt mii hálidit girdijohtolaga organiserejuvvot siskkáldasat ja olggos fylkkas. Odne eat sáhte mátkkoštit fylkka siste, buot mátkkošteapmi manná Romssa bokte. Jus galggan Čáhcesullui dahje Hámmárfestii, de ferten Romssa bokte mannat. Girdináigi lea 4 diimmus 16 diibmui ja golut 500-1000% divraseappot go Oslo mátki. Ipmirdehkos gii ipmirda. Nu movt girdimátkki golut leat odne, de lea veadjetmeahttun dábálaš olbmui atnit dán fálaldaga. Girdifitnodagat ja eiseválddit dieđihit dasto midjiide ahte mii mátkkoštit beare unnán siskkáldasat fylkkas. Dieđusge dahkat mii dan, go leat veadjetmeahttun kommunikašuvdnalinjját ja divrras girdihattit. ¶ Ipmil lea oskkáldas, nu muitaluvvo Ipmila birra Biibbalis. Dan lohkat erenoamážit Sálmmaid girjjis. Mii gullat sihke rohkadallama ja čuorvuma birra dan oskkáldas Hearrái, ja máidnuma go olbmot oskku bokte leat muosáhan Ipmila oskkáldasvuođa. Ođđa testamenttas čilgejuvvo eambbo dat maid oskkus muosáha. Bávlos čállá Timoteusii ahte vaikko mii leatge oskkáldasmeahttumat, de lea Ipmil almmatge oskkáldas, dasgo son ii sáhte biehttalit iežas. ¶ –Mu mielas lea čielggas ahte dát ruhtajuolludeapmi Statoilas ii leat dušše addon šiegavuođa dihtii. Makkár mávssu gáibidit sii Sámi Allaskuvllas maŋit áigge? Sáhttet leat dáhttumin eará doaimmaid bokte mávssu. Jearaldat dalle lea, maid dáhttot máksun, jearrá Solbakk. ¶ Prošeakta galgá bistit golbma jagi ja máksá sullii golbma miljovnna Ruoŧa ruvnno. Jienaid ja govaid bokte galgá juohkebeaivválaš giella duođaštuvvot. Sáhttet leat muitalusat, lávlagat, luođit ja árgabeaivválaš dáhpáhusat. ¶ Riddu Riđđu lea dáidaga, digaštallama ja stuorra mediaberoštumi bokte ožžon oidnosii sin, geat ledje čiehkádan sápmelaččat dahje sin, geat eai oba diehtánge, ahte ledje sápmelaččat. Ja dieđusge sin, geat eai diehtán sáhttego iežaset gohčodit sápmelažžan. Dál váccašit dát sápmelaččat luhkain Rittu Riđus. ¶ –Na dalle gal livččejit eanet studeantat go goassege ovdal. Muhto dáid loguid gaskkas leat olbmot, geat leat oktasaš sisaváldin bokte bidjan eará allaskuvllaid dahje univearsitehtaid oahpuid vuosttaš sávaldahkan ja Sámi allaskuvlla oahpu easka jos dohko eai beasa sisa. Dáid gaskkas leat maid oahppit, geat kombinerejit máŋga oahpu min luhtte. ¶ Gieskat lea beaggán median ahte leat unnán ohcamat leamaš Sámi Allaskuvlii. Nils Runar Hætta lohká, ahte oktasaš sisaváldima bokte leat ohcan unnán ohccit. ¶ –Oktasaš sisaváldin ii váldde sisa eará go vuođđooahpuide dego Oahpaheaddjioahppu. Diimmá čavčča álggii journalistaoahppu, ja dat lei hui bivnnut. Sivvan dasa go dán jagi ii leat seamma stuorra sisaváldin oktasaš sisaváldima bokte lea dat, ahte mis eai álgge ođđa fálaldagat, mat lávejit hui bivnnuhat, čilge Hætta. ¶ Vaikko oktasaš sisaváldima bokte eai leat ohcan ollusat, de aŋkke leat máŋggas ohcan báikkálaš sisaváldima bokte. ¶ Lea hálbi ja álki girdit Finnairain Avvilis Helsset bokte Tallinnii. Buoremus lea diŋgot bileahtaid Tallinn bokte. Dalle šaddá bileahttahaddi 20-25% hálbbibun go jos Suomabealde oastá. Muhto hála eŋgelasgiela, álege hála suomagiela, go dohko čuojahat. Jos suomastat, de dáhttot du váldit oktavuođa suoma kantuvrrain. ¶ Sámi oahpahusguovddáš ( SOG ) viiddida allaskuvlaoktasašbarggu oahpahusastis. Borgemánus álgi davvisámegiela ja sámi árbedieđugurssa áigge sáhtat oassálastit Oulu universitehta, Giellagas –instituhta sámikultuvrra vuođđofágaoahpuide, mat álget maiddái Anáris. Oahpahus ordnejuvvo máŋggalágan hámiin: oassi ordnejuvvo videooktavuođa bokte Oulu ja Anára gaska, oassi lea fas lagašoahpahussan Anáris logaldallamin,semináran ja bádjin. ¶ Gyrodactylus-sohkii gullet logit šlájat, main salaris lea okta. Šlájaid lea váttis earuhit nubbi nuppis, dušše áššedovdit bastet dadjat, man šlájas lea jearaldat. Luossaluhtehasat riegádahttet hávil ovtta ollásit ahtanuššan luhtehasoktagasa, mii dasto sáhttá lassánit hui johtilit; norgalaš dutkit leat áican ahte ovtta luhtehasa bokte sáhttet čoggot 6 miljovnna luhtehasa 40 jándoris. Luhtehas leavvá guolis guollái. G. salaris birge buoremusat galbma čázis, ja luhtehasa deaiváge dábálepmosit giđđat ja čakčat. ¶ Sirbmálaččain Norgga bealde ja ohcejohkalaččain Suoma bealde leat doloža rájes leamaš oktavuohta rájá badjel. Maŋemus 25 jagi leat prošeavttaid bokte maid ovttasbargan ráji badjel. ¶ Fargga šattai lohpi bivdit reabbáid, muhto ollu mearrasápmelaččat eai beassan searvat dán riggodahkii ge. Sii han eai lean bivdán doarvái dorski ja dalle eai beassan reabbá ge bivdit. Stuorraservodat lea buot vugiid ođđa njuolggadusaid bokte beassan hehttet mearrasápmelaččat atnimis ávkki iežaset árbevirolaš guovlluid. Ja dát lea duođaid measta dat deháleamos ja ođasmahtti riggodat mii gávdno olles Sámis, namalassii mearrabivdu. ¶ –Dalle geainnohisáigge olbmot johtaledje mohtorfatnasiiguin deatnoráigge. Oažžu dadjat, ahte dan bokte jođii buot gálvu ja boasta geasseáigge fatnasiiguin. Fatnasat ledje muhtimat nuppelot mehter guhkkosaččat ja daid fievrrideapmi dárbbášii máŋgii lovssára. Badjegeavŋŋis lea dan meare stuoris ja boršái ahte ii dan vuodján guhte beare. Áhččán Juhan lei boastafatnasis fásta lovssár, muhto mun maid šadden olluge lovsset geavŋŋá vulos dahje bajás. ¶ Suopmelaš bábirfitnodat Storaenso lei miessemánu 19. beaivve ordnen Hamburggas Duiskkas ságastallama, mas gieđahallojuvvojedje Anár vuovdesámi boazo-ja vuovdedoalu ruossalasvuođat, mat leat eandalii mannan dálvvi dieđihangaskaomiid bokte boahtán sakkage oidnosii. Dilálašvuođas dolle ovdaságaid ee. Greenpeace birassearvvi bealis Oliver Salge, meahccedutkanlágadusa dutkin Mikko Hyppönen, Jouni Kitti ja Lappi guovllu eatnanhearra Hannele Pokka. ¶ Sámediggi ja Sámi Dáiddaráđđi leat gieskat vuolláičállán vuosttaš dáiddašiehtadusa. Šiehtadus sihkkarastá buorebut láhkái dáidaga ovdáneami Sámis. Dáiddašiehtadusa bokte dihtet dáiddárat man ollu ruhta sis lea, eaige dárbbaš juogadit dáiddaruđaid earáiguin. Sámediggi lea suibon ovtta lávkki rievttes guvlui dáidda- ja kulturpolitihkas. ¶ Departemeanta lea Oarje-Finnmárkku boazologu unnideami oktavuođas ásaheame dán guovddáža Guovdageidnui. Guovddáža jurdda lea virgái bidjat oahppan boazodolliid, ja sin árbevirolaš gelbbolašvuođa bokte nannet ja gievrudahttit ressursahálddašeami lagas guovlluin. ¶ Dán vahku manná áigi hui johtilit. Ja dus leat ollu áššit healban, maiguin it leat šaddan bargat. Dat áššit soitet juoga ládje guoskat olgoriikii. Buot buoremus lea jus ieš leat fárus čoavdime áššiid. Ii telefuvnna bokte leat seamma álki čoavdit áššiid. Jus oaččut dakkár dieđuid maid bokte beasat leat veahá ovdalis earáid, de vurke fal daid hui bures. ¶ –Konverteren áiggi fertejit oahpaheaddjit iežaset oahpaheddjiid lihtu tariffašiehtadusa bokte lihtodit stáhtain, dadjá son. ¶ Jus sámi servodat galgá ovdánit, de lea skuvllain dehálaš rolla. Oahpaheami bokte galget sámi oahppit oažžut oadjebas čatnašumi sámi servodahkii, ja ovdánahttit positiivvalaš kultuvrralaš identitehta. Dađibahábut oahpaheaddjit sáhttet bággejuvvot oahpahit dárogillii go sámi oahpponeavvut váilot. Dát lea suorggahahtti dilli maid eat sáhte dohkkehit. ¶ – Sámedikkis lea dál konsultašuvdna šiehtadus ráđđehusain, mii galggašii dán áššái sáhttit ávkin. Ovttatmanus go ođđa Sámediggi vuođđuduvvo váldit oktavuođa Sámedikkiin, čilge Geir Haugen, Meavkki orohaga advokáhtta. Norgga vuođđolága mielde galgá dat gii ekspropriere, gáibida eatnama rivttiid, ollásit buhtadasa máksit, ja dat galgá rievtti bokte mearriduvvot. ¶ Meavkki orohat áigu maiddái oččodit áššiset ođđasit Stuoradiggái. Nu gohčoduvvon priváhta evttohusa, dahje dokumenta 8 evttohusa, bokte geahččala Meavkki orohat oažžut muhtun áirasa ovddidit ášši Stuoradiggái. ¶ –Dán barggu bokte duođaštit mii eiseválddiide juohke san-bearraša vuoigatvuođa ja gullevašvuođa guvlui. Eiseválddit leat biehttalan máhcahit eatnama midjiide, vaikko mis lea historjjálaš vuoigatvuođat. Turista ealáhusa oktavuođas leat muhtumat mis ožžon bivdinkoartta. Earát mis leat fas álgán dábálaš sávzaboandan. Mii fertet rahčat doalahit iežamet iešdovddu ja oažžut ruđalaš vuoigatvuođaid árbeeatnamii. ¶ Fylkajuoigi Inga Juusu bokte ¶ NRK musihkkajournalistta – Arne Berg bokte ¶ Stuoradiggedieđáhusa (44-2004/2005) ja stuoradiggemeannudeami bokte leat eiseválddit mieđihan ahte mis lei riekta ja ahte stáhta ovdal lea meaddán go lea hilgon min ohcamiid. Lea danin jahkkemeahttun ahte ášši dál lea darvánan dan dihte go ii leat doarvái ruhta bálkáhit olbmuid gieđahallat ohcamiid. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku gáibida buot Finnmárkku guovlluid gáhttenevttohusaid maŋiduvvot dassážii go lea boahtán johtui Finnmárkku fylkka luondduriggodagaid vuoigatvuođa dili ja hálddašeami láhka (Finnmárkoláhka). Mii oaidnit Stáda Fylkkamánni birasgáhttenossodaga bokte bargá gaccaid bániid vai oččošii ráfáiduhttit eanemus lági mielde guovlluid, ovdal go Stuoradiggi meannuda ođđa lága, dadjá joavkojođiheaddji Egil Olli. Birasgáhttenossodaga evttohusas leat oktiibuot 23 lastavuovdeguovllu Finnmárkkus maid dáidet áigut ráfáiduhttit. Dasalassin de lea boahtán evttohus ásahit ođđa álbmotmeahci Várjnjárgii. —Boahttevaš Finnmárkolágas fertejit bággolonistanlága njuolggadusat obbalaččat gustot. Earret eará de galgá eananeaiggádii dahje geavaheaddjái addit buhtadusa go gáhttendoaimmaiguin čatnet guovllu. —Álbmotválljejuvvon olbmot fertejit leat fárus mearrideamis makkár guovlluid galgá gáhttet ja ráfáiduhttit, ja maid movt dan galgá dahkat, loahpaha Egil Olii Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus. Gulahallanolmmoš: Egil Olli mobiila 900 26 880 e-poast eolli ¶ Maiddái ođđaáigásaš girjjálašvuođa sáhttá lohkat girjjis. Girjjis leat oasit muhtin guovddáš sámi čálliin, nugo Ellen Marie Vars, Rauni Magga Lukkari, Kirsti Paltto ja Jovnna-Ánde Vest. –Sávaldat lea ahte oasit boktet beroštumi lohkat eanet dáin čálliin ja ahte dakko bokte čuožžilivččii sávaldat jorgalit sámegielaid gaskkas maid, iige dušše dárogillii, ruoŧagillii ja eŋgelasgillii, lohkaba doaimmaheaddjit. Dainna lágiin háliidit doaimmaheaddjit ja lágádus leat mielde ásaheame govddit sámi girjjálaš almmolašvuođa go dat mii dušše gidde beroštumi iežas suopmanii. Lágádus DAT o.s. lea deaddilan girjji. ¶ Lindorff AS bokte 8607 Mo i Rana ¶ – Loggaid bokte oainnán ahte mánát leat nugo murren, lávuid ceggen, duodjeávdnasiid háhkan ja dikšon, ealuid vuojehan ja vel eanet, lohká Badjemánáid beaiveruovttu jođiheaddji Anne Jannok Eira. Son oaidná Giellaprošeavtta mearihis dehálažžan, jus sámegiela galgá seailluhit. ¶ – Eanemusat leat áhčit atnán mánáideaset mielde boazobargguin, ja dat han lea maiddái pedagogalaččat buorre. Muđui besset mánát prošeavtta bokte maiddái máŋgga buolvva oahpas mannat, dávjá áhkuid ja ádjáid luhtte, lohká Jannok Eira. ¶ Boazodoallu boahtá sihkkarit dan dillái ahte fertejit geahčastit eará vugiid mo dietnasiid bokte galget gokčat dáid ráiggiid mat šaddet go vuot masset eanabihttá. Sii fertejit suokkardišgoahtit gávdnojit go suorggit ja vejolašvuođat maid otná boazodoallovugiin sáhttet ávkkástallat ja ealáhusa ovddidit. ¶ –Jus guovtte ávnnat bátneduokŋas ovdamearkka dihtii jakŋá garrasit, de sáhttá stuorra duokŋas botket báni nu ahte sálvu šaddá, man bokte bakterat besset bátneruohttasii, ja bátni váivvidišgoahtá ovdalgo guohcaga, čilge son. ¶ Stora Enso Davvi-Suoma muorraskáhpponguovllu hoavda Jouko Mattanen mielas Greenpeace bođii boasttu báikái demonstreret. Su mielas fitnodagas ii leat oassi riidui, mas oasálažžan leat Suoma stáhta Meahcceráđđehusa bokte ja muhtun boazodoallit ja Greenpeace. Fitnodat áigu joatkit muora oastima Davvi-Suomas ja riidoguovllusge. ¶ Veaikeamalgama, mii geavahuvvui bátneduokŋasin, luoitá gitta 3000 mikrográmma eallisilbbalievlla go dan ligge. Ođđa Seelándda Massey Universitehta dutkanraporttas duođaštit dan. Jus bátnedoavttirveahkki lea ráhkadan sullii logi bátneduogŋasa beaivválaččat, de lea eallisilbba liggema bokte vuoigŋan rupmašii 30.000 mikrográmma eallisilbba beaivvis. ¶ –Kanal 24, P4 ja TV2 fertejit dál vuoruhit sámegielat sáddagiid. Sii han leat geatnegahtton dasa lága bokte ja sii leat maiddái lohpidan sámegielat sáddagiid konsešuvdna ohcamiiddiset bokte, lohká Sámi journalistasearvvi jođiheaddji Liv Inger Somby. ¶ –Guovdageainnu Olgeš muittuha dán oktavuođas ahte Erna Solberg bokte juolluduvvui ruhta ođđa hotealla oasseruhtadeapmái. Guovdageainnu Olgeš eaktuda ahte Innovasjon Norge, riikkadásis ja guovllulaččat juolluda dárbbašlaš ruđa duohtan dahkat ođđa hotealla. Guovdageaidnu lea dehálaš mátkkoštanguovlu Norggas, čuožžu báikkálaš bellodaga preassadieđáhusas. ¶ Eallisilba lea vuođđoávnnas mii čoaggana rupmašii dađistaga, jus dan borrá borramuša bokte dahje vuoiŋŋadettiin. Dát vuođđoávnnas geavahuvvo čatnat veaikki dahje silba oktan muhtin eará ávdnasiiguin amalgamain, mii geavahuvvo bátneduokŋasin. ¶ Sámediggi mearrida mot sámi leavgga galgá geavahit. Sámediggi lea mearridan ahte sámi leavgga sáhttá geavahit almmolaš norgalaš leavgabeivviin, ja eará almmolaš norgalaš oktavuođain, bassebeivviin ja Norgga álbmoga eará ávvudoaluin, ja maid go iešguđet siva geažil lea erenoamáš dehálaš dahje sávahahtti ahte dan geavaha. Áinnas sáhttá Norgga vuođđolága ávvudettiin levget sihke dáčča ja sámi leavggain. Dákko bokte ávvudit ja gudnejahttit sihke dáččaid, sámiid ja eará olbmuid guđet dál ásset Norggas. ¶ Vaikko vel olbmot dábálaččat jurddašit ahte luohtemáilbmi lea guhkkin eret operamáilmmis, de dattege guktuin leat seammalágan arie oasit dahje musihkkalaš oasit mat eai sániid bokte muital maidige. ¶ -Sihke luođis ja operas leat miellalágit mat deattuhit garra musihkkalaš dovdduid, ja dat mii lea erenoamáš luđiin lea ahte dan bokte sáhttá muitalit vaikko maid. Mun maid jáhkán ahte livččii vuogas atnit dološ sámi oskku juoiganoperas, oaivvilda Fjellheim. ¶ Roahppáneapmi áitá ekologalaš vuogádagaid maid duohken máilmmi eallit leat. Diet bođii ovdan muhtin stuora ON-rapporttas moadde vahku ovdal Bb riikkačoahkkima. Rapporta čájeha máilmmi ráddjejumit dihte lea veadjemeahttun olles máilbmái atnit juohkediŋgga nu ollu go dan maid mii norgalaččat dahkat. Go Bb ođđa prográmma duohkkeha Norgga buresbirgenovdáneami galgat joatkahuvvat, de dat dagaha ahte stuora ceahkki mii lea gaskal máilmmi geafi ja riggá ain galgá bistit. Leago dat ođđa solidaritehta? Dat soaitá baicca mearkkašit dan ahte Bb prográmma bokte duođašta norgalaččaid galgat gullat unna vuoruhuvvon unnitlogožii. ¶ – Dán láhkai sámi árbevirolaš bivdovuoigatvuođalaččat ožžot rivttes riektesaji čázádahkii. Sámediggepresideantta evttohus addit sámi árbevirolaš luossabivdiide formálalaš bivdovuoigatvuođaid čázádahkii doarjut mii ollásit. Jus min árbevirolaš luossabivdovuoigatvuođat oččošedje saji finnmárkoláhkii, de eai dárbbaš sámi bivdovuoigatvuođalaččat diggomiid bokte oažžut dohkke-huvvot árbevirolaš vuoigatvuođaid, lohká Ingrid Nordal. ¶ Kárášjoga gielda lea sádden ohcama Sámediggái ja Finnmárkku fylkkagildii etnomusihkkaguovddáža ovdaprošeavtta álggaheapmái. Sihke fylkkagielda ja Sámediggi leaba ovdalis šiehtadusa bokte vuoruhan etnomusihkkaguovddáža ásaheami. ¶ Nugo mii diehtit de lea dážabealde leamaš televišuvnna bokte jienasteapmi viđaloht áirasa gaskka gávnnahit gii galgá leat dán čuohtejagi norgalaš. Dáid gaskkas leat fas válljejuvvon logi dovddus norgalačča geaid birra vel lea ráhkaduvvon sierra tv-ráidu «Store Norske» , ja de dan maŋŋá boahtá fas ođđa jienasteapmi. ¶ Vuosttas ovdamearka mii sáhttá Mari govvet, lea su duostilvuohta. Mari ii leat ballan iežas dovdduid čájehit, ii leat ballan su dáiddalašvuođa sisdoaluid bokte muitalit maid son áigu ja maid son oaivvilda. ¶ Nubbi lea su erenoamáš čehppodat, sihke musihkkalaččat ja dan maid son iežas teavsttaid bokte cealká ja muitala guldaleddjiide. Su erenoamáš musihkka lea juoga gaskkal sámi árbevirolaš luođi ja eará álbmotmusihka, rocka ja jazza. Dáinna vuođuin lea son ráhkadan juoidá mii dušše lea Mari musihkka ja dáinna lea son olahan miehtá máilmme. ¶ –Eanet olmmošlaš ja ruđalaš návccaiguin sáhtášeimmet buvttadit eanet sápmelaš ja eará berošteaddji gehččiide sámi oaidninsajis. Mu hástalus lea hálahit min ruhtadeddjiid juolludit eanet ruđaid vai sáhtášeimmet kritihkalaš ja bealatkeahtes journalistihka bokte buvttadit eanet. Min ulbmil lea ovdanahttit sámegiela ja kultuvrra, seammaláhkai go NRK ja SVT ovdánahttet iežaset giela ja kultuvrra, dadjá Per-Johannes Marainen. ¶ –Dát čađahuvvo «digitála luohkkálanjaid» ásahemiin, dievaslaš jietna-govva-studioin, maid bokte sáhttá čađahit gáiddusoahpahusa buot min joatkkaskuvllain, lohká Gunhild Pedersen oahpahusossodagas. ¶ Musihkainis ii vikka Sara Jr. mangeláhkai čiegadit iežas duogáža, baicca nanne son musihka bokte iešdovddu ja seammas lokte luohteárvvu alit musihkalaš dássái. ¶ Sara Jr. lea meašttir govahallat luođi bokte luonddu ja iešguđetge elliid ja báikkiid. Dáinna árbevieruin lea son bajásšaddan ja geavaha dan dihtomielalaččat iežas musihkas. ¶ Su musihkka maid doalvvuha olbmo diehtemeahttungomuvuhtii, ja miellagovahallama bokte vuolggášii vaikko vel gitta New Yorkii. ¶ – Studerema ja ustibiid bokte lean oahpásmuvvan sámi giehtadujiide. Ja sámi duojit han leat dábálaš goarrumii verdidettiin oalle erenoamážat ja dál jurdilin geahččalit sistedujiid, in leat náhkkedujiid obanassiige vel duddjon, Inka muitala. ¶ Magga lohká Juho Niillas sáhtii leaikka bokte duođalaš áššiid ovddidit ja dát lei boares sámi árbevierru, dáinna málliin son máhtii dološ sámi kommunikšuvnna geavahit. ¶ – Ealáhus doaibmabijut leat dan dihte vai olbmot galget oažžut juoidá mainna eallit. Dákko bokte oaivvildan mun ja lávdegoddi ahte erenoamážit galggašii geahččalit ásahit obshinaid, smávva boazodoaluid bearrašiidda. Nu ásahit sihke ealáhusa ja bargosajiid ja oččodit ruoktot dehálaš oasi sámi kultuvrras, namalassii boazodoalu, lohká Arnesen. ¶ Barentsinstituhtta lea ođđa dutkaninstituhtta mii lea álggahuvvome Girkonjárgii. Instituhtta galgá ovttasbarggus guovllulaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš ásahusaiguin doaimmahit rádjeguovllulaš gažaldagaid dutkama Barentsguovllus. Instituhtta lea ásahuvvome ja álggahuvvo formálalaččat guovvamánu 1. beaivvi 2006. Barentsinstituhta ulbmilin lea dutkan ja gaskkusteapmi mas rádjeguovllulaš čuolmmat leat vuolggasadjin. Dutkan galgá leat ulbmillaš ja diehtagiidrasttideaddji, ja Barentsinstituhtta galgá ovttasbarggu bokte alit oahppo- ja dutkanásahusaiguin leat dutkamiid lágideaddjin Barentsguovllu birra ja Barenstguovllu ovddas. ¶ –Go ruhtadilli buorrána, de sáhttit miige bálkáhit eanet bargiid. Kulturdepartemeanta lea Sámedikki bokte juolludan tihppenruđaid erenoamážit ovdidit sámi valáštallamiid. Ja dát gal lea movttiidahtti, lohká Mihkkal Piera. ¶ –Boazodolliid iežaset máhtu lea dehálaš fievrredit hálddahussii, dajai Ellen Inga O. Hætta maŋŋil go su hoavda, gielddaministar Erna Solberg, lei rahpan guovddáža videosáddema bokte njuolga Oslos. ¶ Lean nubbinkandidáhttan ÁIDNA sámi bellodagas, nammalassii Sámeálbmot Bellodagas, sihke Stuorradiggái ja Sámediggái. Mun in leat jurddašan oastit jienaid válgagiellásiin dahje oastimiin. Mus oainnat dađibahábut eai leat 10 miljovnna maid sáhtán lohpidit didjiide. Hálidan rehálašvuođain válljejuvvot álbmotválljejuvvon orgánaide, ja hálidan maid bargat nu bures go beare sáhtan din ovddas geat jienastehket. Hálidan diiguin gulahallat sihke ovdal ja maŋŋá válggaid, vai din jienat gullošedje mu bokte álbmotválljejuvvon orgánaide. Go dat han leage politihkkára doaibma. ¶ Gollegiela lohkat lea dehálaš ja sámi kultuvrra ja eallindábiid dokumenteret fágagirjjálašvuođa bokte lea maid dehálaš. Nu maid dutkama ovdanbuktin. Lea hirbmat dehálaš ahte mii veahkehit ovdan fágagirječálliid geain lea sámi servodahkii gullevašvuohta ja máhttet gaskkustit dieđuid sámi dilálašvuođain, vuos ja ovddimus min iežamet dihte. Čálli giehta ollá guhkás – ja dat giehta berre leat min iežamet hálddus. ¶ Dál lea fas nu ahte muhtun gielddabargi lea badjelasas váldán ahte son dat lea snihkken olgohivssega, vai gieldda teknihkalaš njunnožat diekko bokte iežaset gádjot. Makkár dási dát čájeha gieldda njunnožiin dájuhit muhtun bargi, jearrá Nils Anders ja imaštallá. ¶ TEKNOLOGIIJA HÁLDDUSNorggabealde sápmelaččat orrot bieđggus. Muhto muhtun gávpogiin, nugo mat Oslos leat eambbo sápmelaččat ovtta báikkis go eará smávva báikkiin Mátta-Norggas. Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) áigu vuoruhit teknologiija ovdáneami boahtte sámediggáigodagas. SMS sámegillii Sámi sátnevuorká (www.risten.no) lea stuora ja dehálaš ášši mii vuoruhuvvui vássan sámediggeáigodagas. Dihtora čállinprográmmaide vuoruhuvvui ráhkadišgoahtit divvunprográmmaid. NSR lea válgaprográmmii čállán gulahallangaskaomiid birra, omd. mobiltelefuvnna birra ja mot dan galgá heivehit vai sáhttá čállit sámegillii. Munno mielas lea dat hui dehálaš giela ovdáneapmái. Nuorain ja ollesolbmuin galgá leat vejolašvuohta teakstadieđuid sáddet sámegillii, ja de ferte heivehit teknologiija. Beaivválaš sámi TV-ođđasat TV lea váikkuheaddji media ja sáhttá geavahuvvot nannet sámegiela sihke ođđasiid bokte ja sámi filmmaid bokte. Moai letne hui duhtavaččat go Sámi mánáid-TV čájehuvvo guktii vahkus, distagaid ja duorastagaid ja nuppes vahkkoloahpaid. Dat lea erenoamáš dehálaš eandalit mánáide ja váhnemiida geat orrot olggobealde guovddáš sámi guovlluid ja rahčet oalle okto giellagáhttemiin. Sámi mánáid-TV galggašii leat beaivválaččat, ja dan berrešii leat vejolaš dahkat duohtan. NRK lea dehálaš ovttasbargoguoibmi dán oktavuođas. Govdabáttis leat vejolašvuođat Áigo maid namuhit ahte lea vejolaš geahččat Sámi mánáid-TV ja geahččat prográmmaosiid interneahtas jos lea govdabáddi. Galggašii nuoraidprográmmaid maid oččodit, ja dutkat mot media sáhttá váikkuhit nuoraide, ja mot hábmejuvvo daid sámi nuoraid identitehta geat orrot Mátta-Norggas. Dađibahábut ii leat buot sámi guovlluin govdabáddi. Guovllupolitihkalaččat lea hui dehálaš govdabátti oččodit. Politihkkárat davvin fertejit maid ovttas bargat vai šaddá buorre teknologalaš infrastruktuvra. Sámedikki luoikkahanortnet Norgga Sámiid Riikkasearvvi válgaprográmma olis mii áigut sihkkarastit sámi filmmaid ja TV-prográmmaid, ja dahkat daid olámuttus girjerádjosiidda ja sámi guovddážiidda. Oktii boahtteáiggis galggašii maid leat vejolaš neahttabáikkis gávdnat sámegielat mánáid- ja nuoraidprográmmaid. Dál lea mánáidgárddiin ja skuvllain vejolašvuohta luoikkahit VHS báttiid ja tv-báddemiid Sámedikkis. Eanas mánát, ja nu maid sámi mánát, leat hárjánan buori tv-govaide ja jitnii. Danne berre eambbo rahčat ja digitaliseret ja dubbet mánáid- ja nuoraidfilmmaid sámegillii. Juohkehaš galgá beassat geavahit ja ávkki atnit dain. Ođđa teknologiijas sáhttá leat stuorra mearkkašupmi eamiálbmotkultuvrii, ja sámi kultuvrii. Moai áigo sámediggeáirrasin Mátta-Norggas bargat vai lea vejolaš ásahit virtuealla arenaid sámi kulturovdáneapmái ja deaivvadeapmái. Ja maid bargat ahte ásahuvvojit sámi deaivvadanbáikkit, ja dat leat dehálaš áššit sápmelaččaide máddin. Jienas NSR sámediggeválggain! ¶ Gelddolaš ovdánahttinvejolašvuođat leat sámi resursaskuvlan. Riikka rájáid rastá lea vejolaš ovttasbargat sihke oahpahusa ja duođai dárbbašuvvon oahppomateriálaid ovdánahttinbarggus, ja eará surggiin mas skuvllat sáhttet váldit oasi. Lulli-Romssas váilot sámi oahpaheaddjit, ja skuvllaid barggu bokte sáhttit mii oažžut eambbo oahppan oahpaheddjiid geat leat dán guovllus eret. Barggus lea ávki ja oaidnit ge ahte vuođđoskuvllas bohtet eambbo ahte eambbo oahppit geain lea sámegieloahpahus. ¶ OLLU OĐĐA FUOLKKIT: Náitaleami bokte Jovnna oaččui olu ođđa fulkkiid. Govas lea Jovnna eamidis Eira ja su mánáid gaskkas. ¶ Moadde jagi dás ovdal Jovnna servvoštallagođii Eira-nammasaš nissonolbmuin, guhte lea bajáššaddan Joensuu-gávpogis ja ássan 25 jagi Helssegis. Nisu lea báhcán leaskan badjelaš 30 jagi dassái ja sus leat 16 máná ja 37 áhkkuba. Náitaleami bokte Jovnna oaččui oalle máŋga ođđa fuolkki. ¶ NSR ii olát odne dieđuiguin mediaid bokte eatnaša sámi álbmogis. Ollugat eai leat beassan oahppat lohkat eatnigielaset, muhto dárogiela gal leat oahpahuvvon lohkat. Dan geažil ferte ásahit dárogielat sámeáviissa vai sáhttá rivttes dieđuid buktit eanet olbmuide, lohká Maj-Lisbeth Myrhaug, guhte lei lávdegotti jođiheaddjin. Dárbu lea stuorámus guovlluin gos giella ii lea nu nanus, nu šaddá dakkár áviisa leat deaŧalaš diehtogáldun sihke dáža eiseválddiide ja álbmogii muđui. ¶ Dál go sámieatnama juohkán isitriikkat leat čájehan midjiide, ahte sis ii leat šat mihkkege midjiide addinláhkái, muhto báicce nuppegežiin, lea rivttes áigi huksegoahtit dán dálu, man geađgejuolgin lea árbevirolaš sápmelaš fuolkevuohta ja dat árvvut, maid veagas min álbmot lea ceavzán áiggiid čađa otnábeaivve rádjai. Dán geađgejuolggi stáđđaseamos oassi lea min ráhkis gollegiella, man bokte mii buoremusat máhttit muitalit ja loaiddastit ovdan dovdamušaideametguin ja jurdagiiddámetguin. Mii eat galgga goassege fuotnut iežamet sámegiela, daningo dat lea midjiide mávssolaččamus oassi kultuvrrasteamet. Min álbmoga kultuvrra sáhttá sámegielain bagadallat buoremusat. Aŋkke munnje sámegiella lea divrasut go suoma ,dáro-, dahje ruoššagiella, isit riikkaideamet váldogielat. ¶ Eat mii ožžon vástádusa ovttage politihkkáris gii lea eanetlogus gielddastivrras. Danin mii bidjat lohkkiidčállosa aviisii nuppes ja gáibidit vástádus sátnejođiheaddjis iežamet gažaldagaide gielddastivrračoahkkimis dahje aviissa bokte ovdal čoahkkima. ¶ Deatnogátti Sámiid Searvi gohčču dákko bokte searvvi miellahtuid jahkečoahkkimii bearjadaga guovvamánu 11. b. dii 1600 Sirpmá gilivisttis. Dábálaš jahkečoahkkináššit. ¶ Ánne Rávdná Gaup ii loga vel beatnagiid gáikkodan herggiid. Dasa jáhkká sivvan dan go dat leat nu lojit ahte dustet várjalit iežaset. Muhto ogohallan gal lohká nu ahte lea šaddan vahágin ja giksin. –Beatnagat leat oaguhan herggiid miilaviissaid gitta duoddarii. Mii leat viežžan heargečorraga gitta Gárdin duohken go beatnagat leat oaguhan, dadjá son. Dál hálida Ánne Rávdna Gaup ávžžuhit media bokte beana eaiggádiid veaddit beatnagiid. –Dat lea áidna vejolašvuohta maid sáhtán dahkat. Sáván ahte váldet dan vuhtii, ávžžuha boazodoalli Ánne Rávdná Gaup. ¶ Delegašuvdna mii lea bargan logi jagi dáhttu maiddái sámiid sajádaga suodjaluvvot vuođđolága bokte nugo Norggas ja Suomas leat dahkan. ¶ Nystø hirpmástuvva go gullá ahte Ballo áigu diktit Finnmárkku álbmoga álbmotjienasteami bokte mearridit ahte galgá go Norga čuovvut álbmotrievtti, ja dáid geatnegasvuođaid maid Norgga stáhta ieš ovdal lea dohkkehan. ¶ Finnmárkolága ektui hálida Ballo ahte olbmot Finnmárkkus galggašedje beassat álbmotjienasteami bokte buktit rávvagiid stuorradiggái. ¶ Dál orrot áigume mearridit bálvaluspenšuvnna mii lea lága bokte mearriduvvon. Dalle fertejit eanas fitnodagat eambbo go ovdal beroštišgoahtit penšuvnnain oktan daid hástálusaiguin. Go leat báikkálaš ealáhuseallinbáŋku, de mii hálidivččiimet nana báikkálaš ealáhusaid. Mii leat iežamet lagas fitnodagaid duohken, ja danne rahčat ráhkadit oppalaš ja buriid čovdosiid. SeastinBáŋku 1 Davvi-Norgga báŋkkus lea stuorabáŋku givrodat, eat ge mii liikká masse oktavuođa geavaheddjiide go leat báikkálaš báŋku. Sáhtátgo oba jurddašitge buoret vuođu alccet go galggat dustet penšunhástalusaid iežat fitnodagas? ¶ Jury vuođustus lea ahte dán prošeavtta bokte lea Sámi allaskuvla bargan rájáidrasttideaddji kvalitehtabarggu, ja lea ovdanboahtán ovddideaddji ja oahpalaš ásahussan mas lea earenoamáš gáibideaddji kulturdoaibma. Oktiibuot ledje 13 ásahusain boahtán 22 evttohusa, 11 ohcama universitehtain ja seamma olu allaskuvllain. ¶ Iežan dovdamušain Finnmárkoláhkii, ja dan barggu bokte maid Bargiidbellodaga sámediggejoavku ja Sámediggi lea dahkan oččodit nu buori lága go vejolaš eanaš finnmárkolaččaide, de jáhkan mun ahte namahuvvan áššit nannejit finnmárkolaččaid vuoigatvuođaid. ¶ Don it ábut dál oidnot nu ollu almmolašvuođas. Muhtin čieguslágan šiehtadusat sáhttet dagahit du dinet oalle bures juste dál. Ja lea hui deaŧálaš ahte it vuige earáide mainna áššiin don leat bargame juste dál. Olbmot du birrasis hupmet duohkot deike ja muhtin geahččala du oažžut muitalit duoid dáid. Gulahallan reivviid bokte lea hui deaŧalaš dán vahku. Ale vajálduhte dan. ¶ –Dát rievttit leat muhtun muddui vuođustuvvon lágaide. Dahje čuvvot dološ áiggi geavaheami ja boares vieruid, ja mat leat duomuid bokte dohkkehuvvon, daddjo paragráfas. ¶ Dán vuođul sáhttá Gonagas láhkaásahusa bokte addit sierra guolástanhálddašan njuolggadusaid. Láhkaásahus galgá soabaduvvot Suomain ja láhčit vejolašvuođaid báikkálaš hálddašeapmái. Šiehtadusat Suomain galget dahkkot ráđđálagaid Sámedikkiin, guoskevaš gielddaiguin ja singuin geain leat sierranas bivdovuoigatvuođat Deanu- ja Njávdánčázádagain. ¶ –Ođđa Finnmárkoláhkaárvalusa vuođul galgá gonagas láhkaásahusa bokte sáhttit addit čielga hálddašan- ja bivdonjuolggadusaid. Mearkkašumiin justislávdegoddi deattuha, ahte báikkálaš hálddašeapmi galgá vuđđuduvvot dáláš vuoigatvuođaid vuođul. Muhto justislávdegoddi ii leat čilgen mat dat dáláš vuoigatvuođat leat. Oaivvilda go son justislávdegoddi, ahte vuoigatvuođat leat dušše sis geat láddjejit 2000 kilo suinniid jahkásaččat, ja ahte stággobivdiid vuoigatvuohta ii vel ge galgga formaliserejuvvot, imaštallá Steinar Pedersen. ¶ Dat 30 minuktasaš radio-dokumentara čiekŋudahttá jietnagovaid bokte mo eamiálbmogat Indonesias ellet maŋŋá dulvebáru mii časki goddifámuin Asia rittuide juovlamánu 26.beaivve diibmá. ¶ Nord Troms Kraftlag AS bovde dákko bokte almmolaš čoahkkimii báikkálaš energiijačielggadeami almmustuhttima oktavuođas. Guovdageainnu suohkanis dollojuvvo čoahkkin bearjadaga ođđajagemánu 28. b. diibmu 12:00. Čielggadeami almmustahttin lágiduvvo teknihkalaš ossodaga čoahkkinlanjas Guovdageainnu suohkanviesus. Báikkálaš energiijačielggadeami ráhkadeapmi lea njuolggadusgáibádus maid Oljo- ja energiijadepartementa lea mearridan, ja mii gustogođii 1.1.2003. Báikkálaš energiijačielggadeami ulbmil lea láhčit diliid energiijačovdosiidda mat sestet birrasa ja mat addet servodatekonomalaš bohtosiid oanehis ja guhkes áiggis suohkana guovlluid siskkobealde. Nord Troms Kraftlag AS guovllukonsešunearan lea ožžon ovddasvástádusa čađahit čielggadeami. Čielggadeapmi lea almmolaš rabas dokumenta ja galgá ođastuvvot jahkásaččat. čielggadeapmi lea biddjon min interneahttasiidui www.ntkl.no Báikkálaš energiijačielggadeamit-liŋkka vuollái. Bivdit báikkálaš aktevrraid geain sáhttá leat beroštupmi čielggadeapmái, dieđihit iežaset čoahkkimii ovdal bearjadaga ođđajagemánu 28. b. dii. 09:00, deike: Lars Eirik Høgbakk Tlf.: 77 77 04 16 / 907 37728 E-boasta: larseirik ¶ Narvik Superstars-prošeakta manná áiggi badjel ja dahká bistevaš čoakkáldaga, mii galgá ealasin dollojuvvot daid historjjáid bokte mat ráhkaduvvojit boahtteáiggi ássiid birra. Prošeavtta feminina kvalitehtat leat kontrástan dovddus muitalusaide maskulina rallarkultuvrra birra man dihte Narviika lea ovdalaččas dovddus. Juohke jagi galgá lágiduvvot seremoniija mas ođđa násttit biddjojuvvojit sadjái. Ii leat vuos čielggas goas prošeakta biddjo johtui. –Mii vuordit muhtin čielggademiid, ovdalgo sáhttit johtui bidjat prošeavtta. Dan dihte lea váttis dadjat goas registreregoahtit riegádemiid ja goas bidjat vuosttaš násttiid asfáltii, lohká Eeg. Narviika ii leat vuosttaš báiki máilmmis mii lea kopieren Walk of Fame-jurdaga. –4-5 eará báikkiin máilmmis leat dahkan seammaládje go Hollywoodas, muhto mii leat vuosttažat geat baicca fokuseret mánáide, dan sadjái go beakkán olbmuide, lohká Eeg. Son jáhkká prošeavtta boktit internašunála fuomášumi. –Sávan ja jáhkán dan, maiddái dan dihte go mis lea dáiddár gii lea dovddus olgoriikkas. Dán birra lea juo leamaš ášši amerihkálaš dáiddamagasiinnas. Jáhkán maid dán boktit internašunála fuomášumi dan dihte go mii deattuhit olmmošlaš beali, eatge beakkán olbmuid. Mii lohkat ahte buohkat sáhttet leat násttit. ¶ Sávvá boktit fuomáumi Narvik Superstars-proeakta manná áiggi badjel ja dahká bisteva oakkáldaga, mii galgá ealasin dollojuvvot daid historjjáid bokte mat ráhkaduvvojit boahtteáiggi ássiid birra. Proeavtta feminina kvalitehtat leat kontrástan dovddus muitalusaide maskulina rallarkultuvrra birra man dihte Narviika lea ovdalaas dovddus. Juohke jagi galgá lágiduvvot seremoniija mas oa násttit biddjojuvvojit sadjái. Ii leat vuos ielggas goas proeakta biddjo johtui. –Mii vuordit muhtin ielggademiid, ovdalgo sáhttit johtui bidjat proeavtta. Dan dihte lea váttis dadjat goas registreregoahtit riegádemiid ja goas bidjat vuostta násttiid asfáltii, lohká Eeg. Narviika ii leat vuostta báiki máilmmis mii lea kopieren Walk of Fame-jurdaga. –4-5 eará báikkiin máilmmis leat dahkan seammaládje go Hollywoodas, muhto mii leat vuosttaat geat baicca fokuseret mánáide, dan sadjái go beakkán olbmuide, lohká Eeg. Son jáhkká proeavtta boktit internaunála fuomáumi. –Sávan ja jáhkán dan, maiddái dan dihte go mis lea dáiddár gii lea dovddus olgoriikkas. Dán birra lea juo leama ái amerihkála dáiddamagasiinnas. Jáhkán maid dán boktit internaunála fuomáumi dan dihte go mii deattuhit olmmola beali, eatge beakkán olbmuid. Mii lohkat ahte buohkat sáhttet leat násttit. ¶ Sápmelaččat riikkaidgaskasaččat servviid bokte dorjot anárlaš boazodoalliid figgamušaid bissehit vuovdečuollamiid Anáris. ¶ –Lihkkus lei muhtun almmái fuobmán makkár dilis mun ledjen. Son čuovui mu, ja justa ovdalaš go áigon njuiket goržái de son dohppii ja šluvgilii mu garrasit ja logai ahte in galgga sivahallat iežan ja dakko bokte diktit sin bilidit mu eallima, muitala Torhild. ¶ Plána- ja huksenlága § 30 vuođul dieđihuvvo dákko bokte ahte lea biddjon johtui bargu priváhta huksemiid hárrái opmodagas mas lea gnr 21 ja bnr 289 Márkannjárggas Kárášjoga gielddas. ¶ Davvi-suopmelaččat leat giitán su e-mail ja teakstadieđuid bokte go Suoma riikkajoavku olahii nu guhkás ja go son lei nu čehpet ovddastan olles Davvi-Suoma. ¶ Sierra sámi giellaláhka ja Sámi Giellaráđđi galget ásahuvvot ovddidit sámi eallindili ja nannet sámegiela geavaheami Norggas. Giellalága bokte galgá sámegiella ja dárogiella šaddat ovttaárvosažžan virggálaš giellan Sis-Finnmárkku ja Gáivuona gielddain. Giellaráđi bargun galgá leat giellalágas mearriduvvon doaimmaid ja fuolaid goziheapmi. ¶ Áiggi mielde go mánát jálusmuvvet, de dustet várra eará sajjiin maid hállat sámegiela. Livččii somá jus mánát giktašuvvet sámástit, ahte sii lohket sámegiela «coola» giellan ja su guhte duostá sámástit oalle almmájin, lohká Inger Marie Pulk. Neaktima ja juoigama bokte ohppet sii lunddolaččat sámegiela ja oahpásmuvvet iežaset kultuvrrain. Giella lea dehálaš oassi sámi kultuvrras go dainna han gulahaddá iežas sogain ja oahpásmuvvá sámi kultuvrrain. ¶ – Sii geat mis háliidit veahki fertejit čállit nama listui mii Ivar Utsis lea. Go dan oažžut, de sáddet reivve juohke oktii, čilge son. Muhto ii dárbbaš dán searvvi bokte mannat, sáhttá njuolga váldit oktavuođa justisčállingottiin dahje mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtain, jus áigu buhtadusa ohcat. Eaktu oažžut buhtadusa lea ahte lea illástuvvon juogo psyhkalaččat, fysalaččat dahje seksuálalaččat. ¶ –Olbmot vuohttigohtet dan giela ja kultuvrra bokte go dilli buorrána. Dát váikkuha ollu sámi ohppui ođđa vuoigatvuođaid dihtii. Iežan logaldallamis Helssegis namuhin skuvlla ovttasbarggu Ohcejoga ja Sirpmá gaskka, nannen dihtii mánáid sámegiela ja identitehta. Dát lea buorre ovttasbargo ovdamearka, vaikko ledje ollu hehttehusat dan čađahit, nugo iešguđet bargoaddit, sierra oahppoplánat, iešguđet áiggi luopmu ja golbma giela. Hirbmat buorre ja rápmonveara. Sáhtán maid namuhastit máttasámeovttasbarggu Deardná ja Arbortte gaskka maid, muitala son. ¶ Álásvuohta ja seksualitehta mii lea juohkebeaivválaš fuoráid eallimis, ii čihkkojuvvo bihtás. Lávllodettiin ja juoiggadettiin čájehit anašeami ja dakko bokte dat lokte dáiddalaš dási bihtás. ¶ Muhto dán neavttašit lea váttis juohke neavttárii, ja dakko bokte oidno ahte lea stuorra ovdáneapmi dán dáfus. ¶ Sámi čáppagirjjálašvuohta lea heađis. Mii áigut dákko bokte čuorvut didjiide heađis ja áigut dás vuolábealde čilget dan lagabut. ¶ Sámi dáiddárat eai báljo oidno stuoraservodagaid dáiddáriid bálddas. Dušše go leat hui erenoamážat, fuomášuvvojit sii. Mari Boine, Áillohaš ja Wimme Saari leat dakkár hárve ovdamearkkat. Sámi dáiddárat galget bargat buot meriid ja rájiid badjel ovdalgo stuorát álbmogat beroštišgohtet sis. Muhtun lávdedáiddáriid gal leat stuora mediat fuomášan, muhto dat vuolgá dávjá soaittáhat oahpásnuvvama ja dakkár báikkálaš doaluid geažil go omd. Sámi Musihkkafestivála Guovdageainnus. Muhto dáiddáriid válljen dakkár doaluide lea dávjá soaittáhaga dáhpáhus iige leat mihkkege dáhkádusaid dáiddalaš dási dáfus. Girječálliide lea vel váddáseabbu oidnot. Olluhat vuollánit. Danin gáibiduvvo sakka eanet go soaittáhagaid bokte oahpásnuvvan. Stuora servodagaid girjjálaš biras galggašii bargat ovttas Sámi Dáiddárráđiin Kárášjogas, sámi dáiddaservviid oktasaš hálddahusain vai sámi girječállit čájehuvvošedje viidábut. Dáiddárráđis lea ollu diehtu sámi dáiddáriid birra ja sáhttá ovddidit daid dáidaga. Čáppagirjjálaš girječálliide mearkkašivččii dat njulgestaga ahte sii bovdejuvvošedje iešguđet doaluide gos girjjit ja girječállit oidnojit. Ja go stuoraservodaga girjjálaš birrasis dávjá lea njuolga geaidnu stuora mediaide, galggašedje sii maid jurddašit sámi girječálliid birra. Manne ii lean oktage sámi girječálli mielde NRK:a prográmmaráiddus "Bokbadet" ( "Girjelávgun" )? Na daningo sámi girječállit eai sáhte rápmot dakkár vuovdinloguid go čállit geat čállet dárogillii dahje eará davviriikalaš gielaide. ¶ – Oskkuáššiid birra eai huma, dat ii leat dábálaš fáddá servodagas, vaikko dat váikkuha máŋggaládje servodahkii. Dát fálaldat, mas geahčada fáttá alit oahpu persperktiivvas, addá vejolašvuođa jurddašit áššiid birra rahpasit go searvegottis lea vejolaš dahkat, gos buohkain lea oalle seamma oaidnu. Dán oahpus leat jáhkkimis máŋggalágan olbmot, máŋggalágan oainnuiguin, ja digaštallamiid bokte oažžu de čiekŋaleappot ipmárdusa ja ođđa máhtu. ¶ Dál lea áigi bargat juoidá, it ge don galgga ballat geahččaleamis. Soaitá leat sáhka muhtin buori vejolašvuođa birra mii dutnje boahtá man bokte beasat šiehttat hui buori karriere šiehtadusa. Dasa lassin de olbmot hirbmadit liikojit dutnje juste dál. Ja earát atnet árvvus buot maid don barggat. Muhto loahpas dán áigodagas soitet čuožžilit váttisvuođat maiguin don it sáhte maidege dahkat, ja mat sáhttet gártat lossadin. Geassát iežat veahá eret earáin ja guorahala dili ovdalgo fas álggát maidege doaimmahit. Muhtin mearrádusaid duohken ferte leat ollu árvvoštallan ovdalgo maidege mearridat. ¶ Mannan čavčča dievai 60 jagi das go Sámi guovlluide bođii soahti ja olbmot gárte vuolgit soađi dihte bahtui. Dan ovdalge leat addojuvvon olggos evakkoáiggi birra girjjit dego Jorma Etto "Evakkotaival" 1975 (sámegillii Evakkobálggis) ja Veli Arrela doaimmahan girji "Tuhkasta nousi Lappi 1983 (gunas badjánii Sápmi). Maiddái Veli Pekka Lehtola ja Niilo Áikio leaba čállán girjjiid, mainna soai muitaleaba Anár ja Ohcejoga sámiid evakkobálga birra Gaska-Supmii. Dál olggosaddojuvvon girjji buorre bealli lea evakkobálgá vázzán olbmuid muitalusat, maid dievasmahttet vel áššegirjedieđut manne olbmot gárte guođđit sidjiide ráhkis ruoktoguovlluid. Girjji teavstta lea álki čuovvut ja dat njulgestaga njámasta lohkki fárrosis. Girjji disposišuvdna ja sisdoallu ánssašit rámi. Okta girjji buoremus osiin lea dan álgu: dan vuosttas kapihttalis muitaluvvo mo ja manin Sápmi gárttai stuorra riikkaid váldepolitihka gaskaoapmin. Nugo diehtit dagai Suopma Ruoššain čakčat 1944 gaskaboddosaš ráfisoahpamuša, masa gulai maid duiskalaš soalddáhiid eretvuojeheapmi Suoma bealde. Aiddo dan geažil bohte stuorra nuppástusat olbmuid eallimii. Áššiid ovdanbuktin lea logalaš ja njuovžil ja dan geažil lohkki buorebut ádde manne Sámi guovllu olbmot gárte vuolgit evakkoi olggobeallái iežaset guovllu, Ruŧŧii ja Gaska-Supmii. Girjjis leat maid ođđa dieđut; das muitaluvvo hui dárkilit, manne soahti čakčat 1944 buollái, mo olbmuid evakkovuolgin ordnejuvvui. Oaivedeaddu girjjis lea olbmuid heađi ja eahpesihkarvuođa govven dalle go sii ožžo dieđu, man oanehis áiggis sii galge guođđit ássanguovlluset ja vuolggidettiin ii ožžon váldit mielde olus maidige. Moatti beaivvis olbmot fievrriduvvojedje Ruoŧabeallái ja Gaska-Supmii. Buotnassii badjel 100.000 olbmo gárte guođđit Lappiguovllu. Eanodaga ja Lismma ja Guhtura sámit evakoerejuvvojedje Ruoŧabeallái ja Anár, Ohcejoga ja Soađegili sámit Gaska-Supmii. Mun ieš ledjen duiskalašsoađi áigge Ylivieska nammasaš gilis Gaska-Suomas. Girjjis lea obba evakkoáigi govvejuvvon muttuid mielde; dat mo olbmot gárte oalle jođanit ráhkkanit vuolgit báhtui aivve ođđa ja dovdameahttun guovlluide, boahtima amas guvlui, doppe vuostáiváldima, iešguđet bearraša sájáiduvvama ja dasto áiggi golaheami ja vuordima goas buot dat visot gillámušat nohket. Dakkár áššiid ovdanbuktimis čállit leat lihkostuvvan bures, daningo girji lea ieš alddis systemáhtalaš govvejupmi obba duon váile jagi guhkkosaš áigodaga birra, goas olbmot gárte leat eará sajis go ruovttuguovllus. Girjjis sáhttá lohkki maid fuobmát, maid obba duot áigi mearkkašii nuorra ja vuoras olbmuide. Vuoras olbmuide dat lei garra geahččalus, muhto nuorabuidda dat lei buorebutge garra hástalus. Máŋggat sámi lunttat ja nieiddat ohppe ruoŧa- ja suomagiela. Evakkoáigi čájehii, ahte eallin lea maiddái sin guovllu olggobealde, muhto aivve earálágan go sámi eallin. Ovdan boahtán váttisvuođaid sivvan sáhttá navdit earálágan ovdagáttuid ja diehtemeahttunvuođa. Girji sisttisdoallá maiddái ollu muitalusaid sierralágan olbmuid deaivvademiid ja olmmošvurbbiid birra, evakkomátkái guoskevaš baluid ja vuordámušaid birra. Máŋggat vuorasolbmot eai šat máhccán ruovttoluodda. Juohkehaččas, gii gárttai leat evakkos, leat muittut iežasláganat áidnalunddosaččat. Nube oažžuge dadjat, ahte evakkobálgá vázzán eallinvásáhusat ovdanbuktojuvvojit hui miellagiddevaš hámis. «Davviguovlluid báhtareaddjit» girji sisttisdoallá oalle ollu máŋggadását ja máŋggalágan ávdnasiid. Girji čuvge evakkoáiggi sierrabeliid dego skuvlavázzima ja girkolaš manuid. Obbanaslinnja leage na bures lihkostuvvan. Sámi evakkobálgás lea ollu buotlágan ivnnit ja olmmošvuorbbit, mat livčče várra báhcán čihkosii, muhto mat dan girjjis buktojuvvojit ovdan hui ealli vugiin. Girji rahpá teavsttainnis boarttaid dákkár máilmmiide, maidda evakkoáiggi maŋŋá riegádan olbmuin ii leat mángelágan iežas heakkalaš šaldi. Danin girjji olggosaddin lea mu mielas kulturhistorjjálaččat hui árvvolaš dahkku. Oalle hárvet lea ovdanbukton dat, man hoahpus eiseválddit bággejedje Lappiguovllu olbmuid guođđit guovllu. Das fuolakeahttá lea váttis jáhkkit ahte iigo soahti livčče buollán. Ruoššat oainnat dedde geažosáigge suopmelaččaid ala ja gáibidedje ahte jus suopmelaččat eai sáhte vuojehit duiskalaččaid eret, de ruošša boahtá sin beallái ieš dan dahkat. Earálágan molseavttut eai lean. Go ovddeš doaimmaheaddjin lohken girjji, movttiidin sakka. Eandalit olbmuid eallima dilálašvuođaid govvideamis čállit máhttet čájehit mo olbmuid jurddamáilbmi nuppástuvvá ođđa guovlluin. Dat oidno bures rásseruohtasdásis olbmuid vuorrováikkuhusproseassáid govvemis. Dat oassi gulláge girjji áđamus osiide. Muitalusaid stiillain ja duohtavuođain lea dan oktavuođas dehálaš sadji. Girji heive bures giehtagirjin, daningo Lappiguovllu evakkoeren lea muitaluvvon čehpet ja njuovžilit. Lohkanilu lasiha čálliid ráfálaš stiila. " Davviguovlluid báhtareaddjit " girjji lea jođán lohkalit, muhto dat gierdá nuppige lohkama. Geasuheaddji lea girjjis dat, ahte čállit eai geahččal hábmet dán lossa áigodaga dušše bearašmuitalusaid bokte, muhto duogážis oidno maid máilmmipolitihkkálaččat eahpesihkkaris dilli ja geasge ii leat sihkkaris diehtu goas duiskalaččaid vuojeheapmi eret Lappiguovllus nohká ja goas sii besset máhccat ruovttuguovlluide. Áhkitvuohta amas guovllus vieris olbmuid luhtte lea stuoris.Vieris guovlluide sirdojuvvon boares ja nuorra olbmot áibbašit juohke beaivve ruovttuguovlluide. Mu mielas lea erenoamáš buorre ášši ahte dakkár girjjit almmuhuvvojit. Dakkár ávdnasiid bokte váldoálbmogis lea vejolaš oažžut gova, mii vuođđuduvvá duohtavuhtii. Čállit leat mu mielas lihkostuvvan bures buktit ovdán áššáigullevaš temaid. Girjji olgguldas hápmi áddá doaibmi foruma girjji sisdollui. Vaikko " Davviguovlluid báhtareaddjit" lea viđát dan temai gullevaš girji dáppe Suoma bealde, lean dan mielas ahte dat ii leat vel maŋimuš girji, mii dan temas lea olggosaddojuvvon. Girji lea govvejuvvon oaiveáššis dakkár olbmuid govain, geat ieža leat vásihan evakkoáiggi. Girji lea maid gudničájáhus roahkkadis ja viššalis sohkabulvii, gii garra vásáhusaid maŋŋáge imaš johtilit nagodii ođđasit hukset Lappiguovllu. ¶ Sunniva Juhls lea aitto leamaš mátkkoštanealáhusmeassus Oslos. Son lohká doppe stuora beroštumi vásihan Guovdageidnui turistabáikin. –Jugiimet doppe hotealla birra dieđuid guovddáš aktevrraide ja stuora mátkeoperatevrraide ja buohkaid mielas lei dat mearihis buorre ja sii liikojedje hirbmadit dasa. Mii eat ábut jáhkkit ahte mii leat iehčanassii ja ahte earát eai doarjjo min, lohká Juhls áŋgirit. Son lea dál bargame kvalitehtasihkkarastit hoteallabuktaga, mas leat mielde earret eará vásáhusat maid báikkálaš fitnodagat fállet hoteallagussiide. –Dan birra máhtán ollu ja dieđán ahte mis lea márkan. Šaddá erenoamáš hotealla erenoamáš gilis. Šaddá hui buorre buvtta, mii boahtá juste rivttes áigái, dál go Finnmárku lea nu ovdáneame turistaguovlun. Gullik Hansen lea dál čállime ohcama Innovašuvdna Norgii, mii galggašii sáddejuvvot guovtti vahku sisa. Jus doppe eai oaččo doarjaga, de lohká Hansen iežas geassádit prošeavttas. –Lean 800.000 ruvnno bidjan prošektii iežan ruđas ja gávcci mánu iežan áiggis. Jus almmolašvuohta Innovašuvdna Norgga bokte ii doarjjo prošeavtta, de in bija šat návccaid dása. Jus nu šaddá, de lea vuosttaš háve go šattan geassádit prošeavttas, lohká Hansen. ¶ Vuossárgga 31. beaivve lea nuoraide filbmafálaldat Avvilis. Dalle čájehit Maori beakkálmas filmma "Whale rider" . –Dát filbma lea šaddan Aotearoa dahje New Zealand Maori eamiálbmogiid klásihkkárin. Dát filbma mearkkaša seamma ollu sidjiide go Nils Gaup filbma Ofelaš sámiide, oavvilda Valkonen. Son maid lohká ahte dát filbma heive hui bures nuoraide go interneahta bokte sáhttá viežžat bargobihtáid Maori álbmoga birra. ¶ Luonddu bearašmánáidgárdi stivrajođiheaddji bokte Line Nilsen Poastaboksa 82 9730 Kárášjohka ¶ Agderforskning molssaeaktu ii leat lahkage otná duohtavuođa. Boazodoallošiehtadusa bokte leat geahččalan nannen eahpeformála oahpahusa. Nissonolbmot besse váldit virgelobi barggus vai besset čađahit dan oahpahusa mii ovdal lei juohkebeaivválaš dilis. Dien ortnega veadjá sáhttit buoridit ja formaliseret. Ja dat livččii ge maid sáhttá bargat go juo eai gávdno molssaeavttut. ¶ – Dalle lei fámus nu gohčoduvvon ovttagielatvuođa-jurdda, lihkus dál lea jurddašanvuohki diekko bokte nuppástuvvan, Johánas láhttesta. ¶ Dán girjerádjosis galget leat buot čállosat mat leat almmuhuvvon sámegillii, ja maiddái mii lea čállon sápmelaččaid birra. Girjerádjosa bokte sáhtát maid oažžut luoikkahankoartta maid sáhtát geavahit buot Norgga girjerádjosiin. ¶ Vare šattašii jahki 2006 miellagiddevaš ja ovdánahtti buohkaide. Min Áiggi bealis sávvat mii dákko bokte juohkehažžii rivttes buori ođđajagi. ¶ Duorastaga juovlamánu 22. b. meannuduvvo 2006 suohkanbušeahtta. Leat stuora vuordámušat dál go oaidnit ahte suohkanat ođđa ráđđehusa bokte galget oažžut eambbo ruđa. Eaktuduvvo ahte ruđat bohtet skuvllaide ja ohppui ávkin. Čájehuvvo ahte dán suorggis ferte eambbo bargat. Dat bohtosat mat leat boahtán ovdan maŋemus áiggiid (mat ovddiduvvojedje namuhuvvon semináras, muhto maiddái dat mat bohtet ovdan iešguđetlágán statistihkain) leat balddihahtti eai ge ollenge dohkálaččat. Buot dát čájeha ahte dál fertejit várrejuvvot ruđat skuvlii, ja álggahuvvot doaibmabijut mat sihkkarastet skuvlafálaldaga kvalitehta suohkana vuođđoskuvllain. Skuvlapolitihkka ferte vuoruhuvvot. ¶ Sámediggi oaivvilda ahte bealit berrejit movttiidahttit dásseárvvu buorideami boazodoalus ekonomalaš rámmaeavttuid nannema bokte nissonolbmuide ja maiddái ¶ Beakkánin sámi musihkkárin dattetge šattai Vuolab «Sáve» joavkku bokte gos son lei musihkkár ja musihkkadahkki, ja gos su oabbá Ellen lávllui. ¶ Rabasvuohta rahpá vejolašvuođaid áššálaš ja ealli digaštallamiidda. Ja dan mii leat máŋgii váillahan Finnmárkolága oktavuođas, ja sámi vašálaččaide lea leamaš álkit gilvit ovdagáttuid. Lea dehálaš ahte iešguđetlágan oainnut besset boahtit almmolašvuhtii jus olbmot galget dovdat oadjebasvuođa. Diehtojuohkima bokte ja oaivelonohallama bokte mis lea maid buoret vejolašvuohta ráhkadit lágaid mat ovdánahttet servvodaga. ¶ Máhcan vel Lestadius rohkkái. Nu go mii dán áigge juo diehtit, ahte son gánske ii lean mihkke ge stuora sápmelaččaid ustit, (omd. hávderievideamit, muhto son ge elii su áigodagas), muhto dat ii eastat, ahte ii go son sártniidis bokte ja helvetdola áitagiin ožžon áigái dan, ahte olbmot álge guorahallat eallinvuogiset ja muhtte vieruideaset. Dieđusge girku ja lestadianisma guddet ovddasvástádusa Sámi boares kultuvrra duššadeamis, muhto eat mii ovdán goittot gosage sivahallamiin mannan áiggi. Áidna maid mii sáhtášeimmet dahkat lea, ahte mii gáibidivččiimet juoga nu lágán buhtadusa girkus. Movt dat praktihkkalaččat ollašuvvašii, in gal dieđe. Ja movt vuoiŋŋalaš árvvuid ruđain mihtida? ¶ Jus vel lága vuosttildeddjiid miela mielde manná, de ii mearkkaš ahte buot bissu nu mo ovdal. Dán proseassa eat sáhte jorgalahttit! Mii eat sáhte politihkkalaš mearrádusaid bokte hilgut vuoigatvuođaid mat leat. Sámi álbmogis ja Finnmárkku ássiin geain leat vuoigatvuođat sáhttet doalvut proseassa viidásit dikki bokte. Lea stuorat vejolašvuohta ahte diggeproseassat dagahit ahte Finnmárku juhkko bihtáid mielde, go dat ahte identifiserenproseassat dagahit dan. ¶ Ålaug Haga bokte ¶ Barnetsčállingotti bokte lea Norga olahan ollu oktavuođaolbmui dábálaš olbmuid gaskkas Ruoššas maŋŋel go rádji lea leamaš gitta 70 jagi. Álbmogis-álbmogii ovttasbargu mas lea luohttevašvuohta olbmuid gaskkas lea mielde ráhkadeamis vuođu lagat ovttasbargui Norgga ja Ruošša gaskkas. Barentsčállingottis berre leat eambbo guovddáš sadji davviguovlluovttasbarggus ja maid riggodagat nannet álbmogis-álbmogii doaimma ja ealáhusovttasbarggu gaskkal Norgga ja Ruošša. Ovttasbargu Arktalaš ráđi bokte ja daid riikkaiguin geain leat seamma beroštumit go mis Davvi-Atlantalaš guovllus maid berre nannejuvvot. ¶ Norga ferte maid eambbo bargat dainna ahte billistit atombázáhusaid Ruoššas, sihke dárkilis ovdabarggu bokte ja maid eambbo joatkevaš barggu čuovvuleami doaimmain. Guoládahkii berrejit hukset atombázáhusvuorkká vai sihkkarasttašeimmet buori vurkema mii lea dohkalaš birrasa vuhtinváldima ektui, ja mii maid váruha ahte bázáhusat eai boađe terroristtaid gieđaid sisa. ¶ Málema bokte beasan vuoiŋŋastit.» ¶ VUOSTTAŠ ČÁJÁHUS: Govvadáiddár Rauni lea hui ilus go beasai čájehit iežas govaid maid earáide. Dás son čilge gussiide iežas kreativitehta proseassa birra ja deattuha man deaŧalaš olbmui lea beassat buktit ovdan iežas dovdduid málema bokte, ja dan bokte maid vuoiŋŋastit ja dikšut iežas. ¶ –Govaid málen lea munnje iežan dikšun, joatká Rauni. Dat lea meditašuvdna ja terapiija. Málema bokte beasan vuoiŋŋastit. Sáhttet mannat máŋggat diimmut, nu ahte inba muittege iežan niskebákčasiid. Dovddan iežan friddjan máledettiin. Dát dovdu lea nu deaŧalaš. Málen doalvu mu mánnávuođa friddjavuhtii. Sámemánáid eallinhan lei ovdal erenoamáš friddja dán áigge mánáid eallima ektui. ¶ Dat vuoigŋa báita čielgasit su gelddolaš ja erenoamáš govain. Muhtin govain sáhttá oaidnit juoidá mii sáhtášii leat diet dahje dát, muhto geahčči čalbmi dat beassá ieš hutkat maid govva čájeha. Juohkehašhan seaguha iežas vásáhusaid dasa maid čálbmi oaidná ja rahkada dan bokte iežas mearkkašumi govvii. ¶ Rauni lohká son geavaha inspirašuvdnan maid iežas sámeduogáža ja fitná dávjá čájáhusain geahččamin makkár dáidaga earát ráhkadit. Dan bokte fuobmá ollu buriid ideaid, maid fas heiveha iežas govaide. ¶ Čájeha dovdduid málema bokte ¶ Dan beaivve go ođđa ráđđehus almmuhii iežaset ođđa doaibmaáigumušaid Soria-Moria cealkámuša bokte lei stuorra illu maiddái Sámis. Doppe celkojuvvui čielgasit ahte galgá ásahuvvot árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide sámi guovlluide ođđa ráđđehusa njealljejagi doaibmaáigodagas. ¶ – Min bearaš lea das imašlaš bearaš, ahte mus lea viellja guhte lei maid seammás vilbealli, mojohalla Veikko. – Dat lei oainnát nu ahte áhčči lei náitalan ovttain badjedeatnogatlaččain, Ándaras-Iŋggáin, ja sutnuide riegádii bárdni, Armas. Ja son bázii sutno áidna bárdnin. Armas lei áibbas mánná, go eadnis Iŋgá jámii. Ja áhčči náitalii ođđasit Iŋggá oappáin, Ánniin, guhte lea mu eadni. Ja nu Armas lei munnje viellja áhči bokte ja eatni bokte fas vilbealli. ¶ Dákko bokte almmuhuvvojit rievdadusat gieldda divvagiin maid gielddastivra lea mearredan 15.12.2005, áššis 55/05. ¶ –Buohkat dihtet ahte giella lea čatnon dovdduide ja hui dávjá šaddat mii vieris giela bokte gulahallat iežamet sáme oappáiguin ja vieljaiguin nuortan ja máddelat guovlluin. Danin iešguđetge áššit áddejuvvojit iešguđetgeláhkái, lohká Solbakk. ¶ Nuppi oasis deattuheaba čálliguovttos Sámeárbevierut - doložis dálážii. Solbakk muitala ahte gielladoahpagiid bokte bohtet sámeárbevierut albmosii. ¶ –Earret eará vuhtto dat sámi vuođđu ealáhusain nugo boazodoalus, luossabivddus ja duddjomis. Doahpagat leat hui dárkilat go čilgejit sisdoalu ja dakko bokte bohtet árbevierut albmosii. ¶ Dákko bokte almmuhuvvojit rievdadusat gieldda divvagiin maid gielddastivra lea mearredan 15.12.2005, áššis 55/05. ¶ Buhtadus billistemiid dahje vahágiid ovddas hárjehallama oktavuođas addo daid njuolggadusaid mielde mat leat Rekvisišuvdnalágas, juogo govttolaš soahpamušaid bokte dahje nammaduvvon árvvoštallanlávdegotti takserema bokte. ¶ Sápmelaččat eai dárbbaš suodjalusa Vuođđolága bokte iige leat dárbu ásahit Sámedikki. Dakkar cealkámuša buktá Deanu ovdagoddi Sámi Vuoigatvuođa Lávdegotti vuosttas oassečilgehussii. Ovdagoddi doarju dalle ollásit Samenes Landsforbunda dán dehálaš áššis. – Sierra sámi olmmošlohku sáhttá maid bilidit olbmuid gaskavuođa, oaivvilda ovdagoddi. ¶ 2002 čavčča álggahuvvui Suoma-Norgga rádjeprošeakta, mas ulbmil lea leamaš oažžut eanet ovttasbarggu rádjaguovlluid gaskkas dan bokte ahte oččodit eret dárbbašmeahttun hehttehusaid rádjerasttildeaddji gávppašeamis ja ovttasbarggus. Golmma Davvi-Suoma suohkana ja ovcci Davvi-Romssa suohkana gaskii ásahuvvui bargojoavku, mii ráhkadii raportta ”Rájehis davvi”. ¶ Baicca leat duvdán ruhtaváttisvuođaid guovddáš eiseválddiide. Muhto mii galgat muitit ahte Sámediggi lea vuođđolága bokte geatnegahtton váldit ovddasvástádusa buot dasa mii gullá sámi kultuvrii, muittuha Persen. ¶ Nuorra sámepolitihkkár šattai dovddusin leavgaášši bokte miehtá Norgga. Ain dál mearkkaša dan go juohkelágan olbmot váldet suinna oktavuođa. Son lohká šaddan dego sámi áššiid gulahallanolmmožin, gii galgá čujuhit riŋgejeddjiid viidáset rivttes olbmui. Go leavgaášši lei buot báhkkaseamos, de debuterii politihkalaš digaštallamis maid. NRK sáddagis ”Ukeslutt” beakkán politihkkáriin Rune Gerhardseniin. ¶ Leavgaášši bokte markerii nuorra politihkkár iežas, ja son sávvá ahte dat váikkuha positiivvalaččat válgii. ¶ Geassečájáhus Kárášjoga kulturskuvlla sárgun- ja njuohtanohppiid bokte DNB-guovddážis. ¶ Suopmelaš bábirfitnodat Storaenso lei miessemánu 19. beaivve ordnen Hamburggas Duiskkas ságastallama, mas gieđahallojuvvojedje Anára vuovdesámi boazo- ja vuovdedoalu ruossalasvuođat, mat leat eandalit mannan dálvve dieđihangaskaomiid bokte boahtán sakkage oidnosii. Dilálašvuođas dolle ovdaságaid ee. Greenpeace birassearvvi beales Oliver Salge, meaccedutkanlágádusa dutkit Mikko Hyppönen, Jouni Kitti ja Lappi guovllu eatnanhearrá Hannele Pokka. ¶ Boazodoallu lea ieš aktiivvalaččat leamaš mielde St. Dieđ. nr. 28 (1991-92) proseassa bokte huksemin Sámediggái formálalaš ja lágalaš rolla boazodoalu ektui. Namalassii ahte Sámediggi galgá beassat a) nammadit lahtuid boazodoallostivrii ja guovllustivrraide, b) juohke jagi gieđahallat boazodoallošiehtadusa ja c) juohke jagi gieđahallat dieđáhusa bozodoalu birra. Dán mun dieđán áibbas vissásit danin go ieš ledjen dalle ovdalolmmoš NBRas ja seammás áirras Sámedikkis. ¶ Boazodoallu lea ieš aktiivvalaččat leamaš mielde St. Dieđ. nr. 28 (1991-92) proseassa bokte huksemin Sámediggái formálalaš ja lágalaš rolla boazodoalu ektui. Namalassii ahte Sámediggi galgá beassat a) nammadit lahtuid boazodoallostivrii ja guovllustivrraide, b) juohke jagi gieđahallat boazodoallošiehtadusa ja c) juohke jagi gieđahallat dieđáhusa boazodoalu birra. Dán mun dieđán áibbas vissásit danin go ieš ledjen dalle ovdaolmmoš NBRas ja seammás áirras Sámedikkis. ¶ Ruvkefitnodaga doaibmageologa Jørgen Stenvold muitala sii diibmá iske geofysáhlaš mihtidemiid bokte ájárođu Mánnevári ja Badjevuohppevári gaskka. Báiki lea 3 kilomehtera nuorttabeal Kárášjoga márkanguovddáža, 600 mehtera bajábeal geainnu. Báktešladja dan váris lea magmahtalaš dahje vulkánalaš, mas lea doaivva gávdnat eanemus nihkela. Soitet maid gávdnat veahá veaikki ja golli. ¶ Ohcejoga bokte vuodjit ¶ Inga Ragnhild Holst bokte ¶ – Sheila Watt-Cloutier muitala álkis ipmirdahtti vugiin jieŋa suddame sin julggiid vuolde guđet doppe ellet. Son čállá dán fáttá birra jierpmálaš vugiin ja doalaha iežas ášši. Danne máilbmi guldala su, dadjá Jurymiellahttu Torbjørn Morvik Min Áigái. - Iežas barggu bokte čájeha maid oktavuođa gaskkal birasbillisteami ja olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma. ¶ – Mii leat maid mielas filmma bissehit dakko bokte ahte filbmenvuoigatvuođat šiehtadusrihkkumis gahččet ruovttoluotta Filbmagoahtái. ¶ Ovdal lea Duodjeinstituhta jođiheaddji Inga Hermansen Hætta gohčodan duodjeregistara skandálan go nu moattis leat gullan dan birra. Sámediggi dieđihii dán geasi dušše pressadieđáhusa bokte ahte duojárat geat ohcet beassat duodjeregistarii ovdal borgemánu 15. beaivve sáhttet olahit doarjagiid mat ásahuvvojit duodjeeláhusšiehtadusa vuođul Sámedikki ja duodjeroganisašuvnnaid gaskkas. Hætta balai olu duojáriid massit eallinláibbis go eai oba dieđege ahte šaddet leat duodjeregistaris ovdalgo doarjagiid sáhttet ohcat. ¶ NSR lea nannen sámi nuoraid vejolašvuođa alit ohppui barggu bokte ásahit oahppostipendda allaskuvla- ja universitehtadássái. Máŋggabealálaš sámi oahpahusfálaldat lea hui dehálaš. NSR lea ožžon čađa ahte sámi dutkanprográmma galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot. NSR áigu ain bargat dainna ahte nannet sámegielat dutkan- ja gelbbolašvuođabirrasiid, seammás go dutkan sámevuhtii guoski fáttáin dárogillii ja eará gielaide nannejuvvo. Buot sámi guovlluid allaskuvllain ja universitehtain galgá leat fálaldat kulturáddejumis ja sámi kulturoahpus. NRS:a mihttomearri lea oččodit dáid fáttáid buot profešuvdna- ja vuođđooahpuide geatnegahtton fáddán. ¶ Dál leat ohcan juo beannot vahku nuppi albmá Buolbmatjávrri bárttis, mii dáhpáhuvai juovlamánu 27.-28. beivviid gaskasaš ija. Nubbi almmái ja skohter loktejuvvui suttis Gálddašjoga bokte mannan vahku vuossárgga. Ohcejoga boles, badjekonstábel Mauno Ahvonen lohká botni govvema joatkašuvvat systemáhtalaččat sutti birra ja oppa áigge viidudit ohcanguovllu. - Soaitá Gálddašjoga rávdnji ja albmá biktasiid dagahan, ahte almmái lea rievdan guhkkeliidda suttis. Ohcan lea váttis bargu, dan lassin dál lea unnán čuovga ja dálkkit molsašuddet. Dálge lea borga, logai Ahvonen ikte. Bolesat eai leat vel mearridan man guhká jotket ohcamiiguin. - Mis ii leat vel dárkilit mearrádus ja joatkit ohcamiiguin dassáigo eará mearriduvvo. ¶ Gnr 3, bnr 585 lea vuvdon 60.000 r. ovddas Stádas Suodjalusdepartemeantta bokte Guovdageainnu Rukses ruossa veahkkevehkii (14.12.2004) ¶ Keksitalo lohká jagi 2004 gáibidan ollu alddis. –Lea maid ollu maid in leat nagodan bargat. Go lean válljen politihka, de eai leat nu ollu návccat bidjat eará doaimmaide. In leat ovdamearkka dihte astan nu ollu fulkkiid galledit. Muhto seammás lean politihkkema bokte oahpásnuvvan eará olbmuiguin ja ožžon ođđa vejolašvuođaid, dadjá Keskitalo. Son muitala ahte erenoamážit jurddašii ollu dán birra go su áhkku buozai ja jámii čakčat. –Go áhkku buozai, de ledjen Sámedikki dievasčoahkkimis. In ollen Hámmárfestii ovdalgo jámii. Dalle smihtten olu vuoruheami birra, muitala Keskitalo. Jahki 2005 galgá buktit sutnje stuora hástalusaid. Goit jus galgá jáhkkit su horoskohpa. –Lohken muhtin vahkkobláđi horoskohpas ahte dán jagi galggan alla várrái goarbmut, muhto loahpageahčen jagi čohkkán váre nalde ja návddašan dan maid oainnán, muitala Keskitalo reaškkidettiin. –Olmmoš ferte válljet dulkot buot positiivvalaččat, vai oažžu bargomovtta, lasihastá son. ¶ – Mii liikot go ná reágerejit. Nu šaddat mii erenoamáš ovttasbargoguoibmin. Mii leat gergosat nannet ovttasbarggu organisašuvnnaiguin, eandalii bargguid bokte mat mánáid fievrridit sotnabeaiskuvllas viidáseappot nu ahte sis bissu beroštupmi maiddái go šaddet nuplotjahkásažžan, dadjá Erling Ekroll, sotnabeaiskuvlla váldočálli. ¶ Eanetloguráđđehusas lea vuđolaš eaktun ahte ovttasbargu politihkalaš eiseválddiid ja bargoeallima beliid gaskkas galgá bisuhuvvot. Davviriikkalaš ovttasbargolinjá lea leamaš Norgga politihka vuođđun ovdal 2. máilmmesoađi rájes. Go sakka heajosmahttá ovtta bargoeallima beliin nu movt Bondevik dagai, de bohciida ballu ja eahpesihkarvuohta. Bissomeahttunvuohta ja streaikkat sáhttet čuovvut dákkár vugiid. Dát lea dál eastaduvvon dan bokte ahte olgešbellodagaid mearrádus lea máhcahuvvon. Ođđa bargobiraslága duogážin leat LO gáibádusat láhkii mii sihkkarastá bargiid rivttiid ođđaáigásaš bargoeallimis. Ođđa stuoradiggeeanetloguin áigu ráđđehus bargat viidáseappot oažžut ođđaáigásaš bargoeallinlága mii gáhtte bargiid ja sin rivttiid ain eanet gáibideaddji bargoeallimis. Rukses-ruoná ráđđehus buktá bohtosiid! ¶ –Dát borramušfestivála ii galgga leat dušše báikkálaš boradandeaivvadeapmi. Min mihttomearri lea olahit guhkkelebbui ja dakko bokte čalmmustahttit bohccobierggu našuvnnalaš perspektiivvas, lohká Sápmi AS:a festiválaovddasteaddji Jan Helge Soleng. ¶ – Dát borramušfestivála ii galgga leat dušše báikkálaš boradandeaivvadeapmi. Min mihttomearri lea olahit guhkkelebbui ja dakko bokte čalmmustahttit bohccobierggu našuvnnalaš perspektiivvas, lohká Sápmi AS:a festiválaovddasteaddji Jan Helge Soleng. ¶ –Mun in leat láhppon, dadjá lunta movttegit go Min Áigi fitná su luhtte. Son lea baicca aitto ollen ruoktot Guovdageidnui eatnis ja áhčis mielde. Sii bohte mánnodaga Hua Hin nammasaš báikkis Thailánddas, gos ledje dalle go tsunami deaivvai Nuortalulli-Asia. Hua Hin lea oaivegávpoga Bangkok lahka, iige roassu dovdon dohko. –Ožžon dieđu gos muhtin čálii "Please vástit! Leago buot ortnegis?" . Riŋgejin jearrat mii lea dáhpáhuvven ja gullen su bokte de roasu birra. Mii eat mearkkašan Hua Hinas maidege, muitala Mari-Ann Oskal Karlsen. Liikká sutnje persovnnalaččat váikkuhii roassu nu ahte ii duostan mánás luoitit čalmmis. –Lei hui váivi ja mis lei hui moraš, in duostan luoitit máná čalmmis ja son fertii leat lahka čađat. Mari-Ann joavku lei Phuketas gitta juovlamánu 23. beaivvi rádjái ovdalgo manne Hua Hinii. Phuket deaivvahalai bárrui ja ollusat jápme doppe. –Dalle go diŋguimet billeahtaid háliidin mun álggos Hua Hinii ja maŋŋel Phuketii. Dál lean ilus go nu ii šaddan. ¶ Lávdegottis geat leat válljen gilvaleddjiid leat Astrid Nøklebye Heiberg, Cathrine Sandnes, Erling Sandmo, Guri Hjeltnes, Nils Arne Eggen ja Harald Norvik. Erling Sandmo dadjá ná manne Mari Boine lea válljejuvvon gilvaleddjiid searvái: –Jurdda lei juohkit gilvaleaddjisajiid nu máŋgga suorgái go vejolaš, nu ahte Mari Boine lea vuosttažettiin musihkkárin beassan gilvaleaddjin. Eai leat máŋga norgalačča geat leat nu lihkostuvvan sihke sisriikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat go son. Sus lea maid guhkes karriere. Mari Boine lea dovddus sihke kultuvrralaččat ja kulturpolitihkalaččat. Son lea dehálaš kulturpolitihkalaš aktevra ja lea iežas musihka ja kultuvrra bokte leamaš mielde viiddideame dan maid olbmot atnet norgalažžan ja fuomášahttime ahte našuvdna ii leat oktalaš, čilge Sandmo Min Áigái. Lávdegoddi čállá maid Mari Boine birra ahte son lea dáiddárin bidjan sihke sámi áššiid áššelistui ja leamaš mielde ovddideame sámi árbevirolaš musihka. ¶ Dal go dáppe Suoma bealde lea leamašan juo moanaid jagiid garra nággu das gii lea sápmelaš, de lea gal dárbu gáibidit, ahte sápmelačča meroštallan aŋkorastojuvvošii nu fargga go vejolaš ruovttoluotta sámegielalaš ruohttasiidda. Mu mielas lei boastut ahte sámdiggelága valmmaštallamis sehkkejuvvojedje sápmelačča merostallamii eanavuoigatvuođat. Dan dihte maid sápmelačča meroštallan lea eahpelihkostuvvan. Čuovvovaččas čilgen veaháš iežan vásáhusaid vuođul maid sámegiella munnje lea mearkkašan ja mearkkaša ainge. Ellen jagiin 1946-1950 Deatnogeažis Áŋŋel smavva sámegilážis, gos olbmot gaskaneaset dušše sámástedje. Áŋŋel sápmelaččain munge ohppen dovdat ahkidis ja ilolaš áššiid sámegiela bokte. Sámegielain lei mus vejolaš lunddoleamos ja buoremus vuogi mielde buktit ovdan iežan jurdagiid maid stoagadettiin John Boine mánáin Dáža bealde. Ja go gárten Anár markanii álbmotskuvlii de doppe hálle beaivválaččat beare suomagiela ja oahpahus skuvllas dáhpáhuvai ollásit suomagillii. Das čuovui dat ahte máŋggaid sámegielvánhemiid mánát eai duostan sámástit. Skuvlaáigi lei midjiide sámemánáide maid baluid áigi. Dal leat sápmelažžan figgamin maid dákkár olbmot geat ovdal bilkidedje sámegiela ja sápmelašvuođa. Dasa addá vejolašvuođa dálá sápmelačča meroštallan. Vai sámegiella ja sápmelašvuohta Suomas ovdánivččii rievttes guvlui, berre sápmelačča meroštallama čatnat ruovttoluotta dasa mii lei ovdal: sápmelaš lea dat gii ieš dahje su vánhemiin dahje máddariin goabbá nu lea hállan eatnigiellan sámegiela. Mu iežan váhnemat ledje riegádan 1800-logu loahpas, áhčči Buolbmágis 1872 ja eadni Menešjávrris 1898. Áhči beale váhnemat ledje riegádán 1830-logus Porsanggus ja eatni beale máddarat 1860-logus Lismmás. Eatnerohkis ožžon dieđuid mielde mu máttarvánhemat goappage bealde leat leamašan giela mielde sieiva sápmelaččat. Lean eallán árramánnávuođa (1943-44) Roggejávrri meahccedálus 15 kilomehtera máttásguvlui Anár márkanis ja soađi maŋŋá Áŋŋelis 1950 rádjái. Máŋgga meahccegiláža sámemánnái sámegiela bokte lunddolaččat hápmášuvvan máilmmigovva šattai dasto geahččalusa vuollái go bohten láddelaš máilbmái. Giella jus mii lea maid sápmelaš mánáide dovdduid giella. Dan bokte son sáhttá lunddoleamos vuogi mielde ovdanbuktit iežas jurdagiiddes. Mun oainnán ahte min sámegiela duogážis, man mii leat lunddolaš vuogi mielde ožžon iežamet váhnemiin, oidno sámimáilmmigovva guhkes ja rikkis árbbiinnes. Dat speadjalastá maid hálliid dieđu birrasisttis ja vassánáiggis. Na oažžuge dadjat ahte midjiide sámegielalaččaide lea čoahkkanan mearkkašahtti diehtomearri min iežamet historjjás, eananvuođus, dálkkádagas, šattuin ja ealliin ja juoba olmmošrupmaša ollisvuođa dovdamušge lea iežamet sámegielat árbedieđus ja min árbevirolaš kultuvrras. Nu guhká go sámegiella lea lunddolaš gulahallangaskaoapmi, sáhttit dan mearkkašahtti diehtokapitála sirdit buolvvas nubbái. Mu mielas sámegiella galgá ovddastit jotkkolašvuođa midjiide sámiide. Sámegiella maid seailluha eallima joatkašuvvamii mearkkašahtti ekologalaš dássedeattu daningo dat muitala ahte mis lea maid máhttu guoddit ovddasvástádusa iežamet birrasis. Stuorát servvodagas dáhpáhuvvi nuppástusat mat soađi maŋŋá leat dáppe Suomabeale sáme-eatnamis dáhpáhuvvan, leat váikkuhan máŋggaláhkái sápmelaččaid ja eará olbmuid gaskavuođaide ja olbmuid árvomáilbmái sihke oba sámiservodaga sosiala gođđosii. Dan dajan danin ahte mii eat galgga vajálduhttit maid sámegiella duođaid midjiide mearkkaša. Sámegiella ii galgga leat midjiide dušše operatiivvalaš giella, muhto ollu eambbo. Sámegiella ja sámi ealáhusat galget beassat leat lunddolaš vuorrováikkuhusas, mas lea ávki goabbat guvlui. Lean 1800-logu loahpageahčen riegádan váhnemiin ožžon sámegiela, man bokte eadnerohkki lea munnje čilgen ja muitalan makkár sámesohka lea ovddit buolvvaid áigge leamašan, mo sámit leat eallán ja háhkan alcceseaset ealáhusa. Munnje sámegielas ellet sámikultuvra, historjá ja dálá áigi. Sámegiela haga ii leat sámi kultuvra. Go min giella seailu, de seailu maid min iežamet árvvu dovdamuš ja álbmotlaš iežas gudnejahttin. Sámidiggi berre leat ovdavuojánin berošteamen iežamet gielas ja addit dasa doaivagiid ceavzit ja ovdánit. Sámediggi galgá oaguheaddjiide čájehit, ahte dat hálida duođas ovddidit sámiid gielalaš rivttiid. ¶ Ovddasvástideaddji ohcci dán goahtái lea John Erland Balto, muhto son ii loga hálidit mediaid bokte addit čilgehusa. Dat galgá dahkkot ovdal dán mánu 14. beaivvi gildii. –Sáhtán goit dadjat ahte gielda lea leamaš čakcamánus geahččamin báikkis, nu ahte sii dihte bures ahte doppe lei huksen álgán, dadjá Balto. ¶ Maŋimustá ođđajagimánu 20. beaivve galgá bálká- ja geassindieđáhusaid sáddet CD/DVD-lanjaid, diskeahta, magnehtabátti jna. bokte suohkana dihtorguovddážii. Movt mašiinnalaš dieđut galget buktot ja gosa dat galget sáddejuvvot, geahča Bagadus bargoaddái deavdin- ja sisabuktin mašenlogahahtti bálká- ja geassindieđáhusain, 8. prentos. Sii guđet eai sáhte sáddet mašiinnalaš dieđuid, galget sáddet bálká- ja geassindieđáhusaid oktan mielddusčállosiin iežas suohkana vearrogáibideaddjái. Vearrogáibideaddji sáhttá maiddái buktit lasi dieđuid. Vuođustuvvon maŋidanohcan ferte sáddejuvvot ovdal ođđajagimánu 20. beaivvi Vearrodirektoráhtii mášiinnalaš dieđuid hárrái, muđui vearrogáibideaddjái. ¶ –Ovddeš organiserema bokte lei Sámi Oahpahusráđis njuolgga geaidnu fágadepartementtii. Go Sámediggi válddii badjelasas, da Sámi Oahpahusráđđi šattai politihkkalaš orgánan. In ge leat sihkar ahte dat lea beare buorre. ¶ Ikte ovdal go Min Áigi deaddiluvvui, eai lean vel ohccit gávdnan nuppi heavvanan albmá. Lihkuhisvuođabáikki bokte lea jávri lagabuid 20 m čieŋal. Suddi lea sullii 40 mehtera guhku ja sullii 15 mehtera govddu. ¶ Ohcamat joatkašuvve ikte ja ohccit ožžo veahkkin beatnaga, mii bastá haksit liikka. Dan lassin buokčiin lea anus čázevuole kamerarusttet. Avvila bolesstašuvnna Mäkela lohká ohcamiid joatkašuvvat ja sávvet gávdnat maiddái nuppi albmá. Suddái vuodjima siva Mäkelä ii máhte vel dadjat. - Albmáguovttos gal galggaiga dovdat jávrri oalle bures, de dákkár dáhpáhusain sáhttá eahpidit alkoholas leat oassi bártái, lohká Mäkelä. Lihkuhisvuođabáikki bokte lea jávri lagabuid 20 m čieŋal. Suddi lea sullii 40 mehtera guhku ja sullii 15 mehtera govddu. Gálddašjoga rávndji doalvu čázi fávlelii sutti buohta. Maŋimuš čuohte jahkái Buolbmatjávrái lea dán dáhpáhusa ovdal heavvanan okta olmmoš. Norgga beale almmái gopmánii fatnasiin jávrri davágeahčen ja heavvanii. ¶ Oktiibuot galget dáin jiekŋagolfa-gilvvuin leat ovcci ráiggi ja 36 oassálasti. Skoglund Paltto lohká ahte golffa galget speallagoahtit Kárášjoga šaldi bokte vulosguvlui Niitonjárgii. Dasto jorgalit ja spellet bajásguvlui Badjenjárgga rádjái. –Jos dárbbašit vuojána golfaráiggiid gaskka, de fállat mii hearggi Caddy sadjái. Dat han lea hui eksohtalaš vuoján, árvalastá Skoglund Paltto. ¶ Guovdageainnu suohkanstivra lea hui duhtavaš go Stuoradikki Ealáhuslávdegoddi evttoha juolludit 75 miljovnna ruvnno bargosajiid ásaheapmái Finnmárkkus. Suohkanstivra registrere áirras Einar Steensnæs deattuha juolludeami galgat boahtit buorrin olles Finnmárkui, maiddái siskkit guovlluide. –Medias lea boahtán ovdan ahte fylkkasátnejođiheaddji Helga Pedersen (Bb) oaivvilda juolludeami galgat mannat dušše riddoguovlluide. Guovdageainnu suohkanstivra áigu garrasit čujuhit Guovdageainnu leat nuppástuhttinsuohkanin alla bargguhisvuođain máŋggaid jagiid čađa. Danne gáibidit mii fylkkagieldda čuovvolit Ealáhuslávdegotti intenšuvnna mii lea ahte juolludeapmi guoská olles Finnmárkui, maiddái Sis-Finnmárkui, cealká suohkanstivra. Suohkanstivra lohká ruhtajuolludeami sáhttit addit máŋga ođđa bargosaji, earret eará dainna lágiin ahte Innovasjon Norge sáhtášii searvat hoteallavuoruheapmái dahje investeremiid bokte infrastruktuvrras, nugo govdebáddehuksema bokte dahje Náranašluotta bokte. Suohkanstivra maid jáhkká sihke Guovdageainnu ja Finnmárkku atnit stuora ávkki positiivvalaš márkanfievrrideamis, ja dan oktavuođas lohká suohkanstivra ahte jus nanne Sámi Musihkkafestivála ekonomalaččat, de dat sáhttá boahtit buorrin ealáhuseallimii. ¶ Jurdda lágidit dán doarjjakonseartta bođii muhtun Sámi Radio-journalisttas dán vahkus. Son evttohii teakstadieđu bokte Kárášjoga musihkkáriid siidda čohkket sámi artisttaid Kárášjogas. –Dát lei hirbmat buorre evttohus, ja stivra čoahkkanii dalánaga ja doppe mearrideimmet lágidit doarjjakonseartta, muitala musihkkáriid siidda jođiheaddji Per Kjetil Somby. ¶ Lei surgat oažžut dan váivves sága ahte Biera ii leat šat min gaskkas. Min jurdagat mannet vuosttažettiin Biera eamidii Anabibii, mánáide ja lagamus bearrašii. Sii leat massán iežaset ráhkis isida, áhči ja vielja. Mii Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus leat massán buori ustiba ja bargoskihpára. Biera lei čeahpes politihkkár, ja son fuolahii áŋgirit ja oskkáldasat daid bargodoaimmaid maid oaččui. Biera lei buorre ovddasteaddji sámepolitihka dáfus, ja son áŋggirdii erenoamážit áššiid dáfus mat guske su válgabiirii Davit Nordlándii. Biera lei duođai áŋgir bargat ovddidit sámi kultuvrra ja giela, ja erenoamážit dan guovllus maid son ovddastii. Biera mielas lei hui mávssolaš ahte mánát ja nuorat oahpásnuvvet sámi kultuvrrain, árbevieruin ja ahte ožžot oahpahusa sámi gielas. Danne lei son dehálaš bargi ja oasseváldi "Bjerkviika sámi kulturbeivviid" oktavuođas. Nu go Biera oabbá Åse dajai munnje - Son lei mielde kulturbeivviid plánema rájes čađaheami rádjái. Mii leat oallugat geat boahtit váillahit su áŋgirvuođa ja bargonávccaid. Mii sámediggejoavkkus leat beassan oahpásnuvvat Bierain dan guhkes sámepolitihkalaš barggu bokte olu jagiid čađa. Sus lei guhkes politihkalaš hárjáneapmi ja buorit bargonávccat, ja son lei álo gearggus váldit badjelasas bargodoaimmaid joavkku ovddas. Dán son dagai álo dárkilis ja oskkáldas vugiin. Son doarjjui álo nannosit joavkku mearrádusaid. Bieras leat leamaš máŋga luohttámušdoaimma joavkkus, son lea leamaš sihke nubbinjođiheaddji ja čálli. Vuosttaš geardde go mun deiven Biera, lei Vassdalena giliviesus, ja lei 1993 Sámediggeválggaid válgagičču oktavuođas. Dáid válggaid oktavuođas son searvvai sámediggeáirrasin, ja dát ámmát sus lei dassážii go jámii. Persovnnalaččat mun oahpásnuvven bures Bierain, munnos lei buorre ja lagas ovttasbargu buot daid jagiid go beasaime bargat ovttas. Go mun dahje earát joavkkus ledje dán guovllus, de bovdejuvvuimet álo Biera ja su eamida lusa orrut. Mii beasaimet maid vásihit ahte son lei čeahpes goahkka. Ja mii dovddaimet álo ahte leimmet bures boahtin sudno lusa. Sámediggejoavkku bealis, Sámepolitihkalaš ráđi bealis ja Norgga Bargiidbellodaga bealis háliidan giitit Biera ustitvuođa ovddas, ja dan politihkalaš barggu ovddas maid son lea bargan servodahkii buorrin. Mii gulahit ráfi Per Solli muittu badjel. Egil Olli, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku jođiheaddji ¶ Sámedikki áirasiin lea dál 51% nissonat, ja dat lea guhkes lávki ovddosguvlui ovddit válggaid ektui. SNF sávvá lihku! Dat lea vuoiggalaš, dat lea demokráhtalaš ja dat lea stuorra olaheapmi dásseárvvu joksamis. Muhto dásseárvvu bargu ii leat ollašuvvan 51% nissonovddastemiin. Dál easkka álgá bargu, dan bokte jus dikki áirasat gáibidit eambbo fokusa dásseárvui ja sohkabealguoskevaš diliide sámi servodagas, omd. doaibmabijuid ja eambbo máhtu bokte - ja doalahit fokusa dása miehtá sámediggeáigodaga. ¶ Ulbmil seminárain lea cuiget veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá TV-akšuvnna oktavuođas Norggas boahtte sotnabeaivve. Dán akšuvnna bokte čoggojuvvojit ruđat doaimmaide mat eastadit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá Asias, Láhten-Amerihkás, Nuorta-Eurohpás ja Nuortamátta-Eurohpás. Sisačoaggima lágida FOKUS organisašuvdna Norggas, mii ovddasta buot nissonservviid riikkas. ¶ -Ii ábut media bokte dispalávdegotti bágget addit vuodjinlobi, váruha Anti dál. ¶ –Dat lea vahát unohisvuođamáksu, iige leat jurddašuvvan ahte galgá gokčat duohta ruđalaš vahágiid. Buhtadusa bokte lea Stuorradiggi dál šállošan daid vahágiid maid oahppováilagat leat gillán soađi ja dáruiduhttima geažil. Dat lea iešalddes positiivvalaš dáhpáhus, vástida sámi stáhtačálli Ellen Inga O. Hætta. ¶ – Mu oaivil mielde eai muitte min suohkana politihkkárat Máze eará go dalle go válgaprográmmaid ráhkadit. Go duođai boahtá ruhtagažaldat, de ii addo Mázii olus mihkkege. Máze lea Guovdageainnu suohkana oarbbes mánná. Máze bokte oažžu suohkan olu ruđaid suohkanii, muhto eai galle evrre boađe ávkin Máze gillái, nu oaivvilda Máze Gili Searvvi ovdaolmmái Mikkel Eira. ¶ LUOĐIS LEA OLLU SISDOALLU: Dan botta go Biret Risten Sara oahpahii luđiid dážaskuvllaohppiide muitalii Biret-Piera Márgget/ Margit Varsi mo son oahpai juoigat áhčistis. Son ii oahppan dušše juoigat, muhto luđiid bokte oahpai son maid olbmuid, báikkiid ja dáhpáhusaid birra. ¶ Juoigiid Searvi lea juo guhká plánen dahkat luođi, ja dan bokte maid sámi kultuvrra, dovddusin skuvladoaimmaid bokte. Kampen sámeskuvlla oahpaheaddjit Máret Rihttá Hætta ja Berit Johnskareng leigga hui ilus, go oaččuiga fálaldaga Juoigiid Searvvis. Sámi oahppoplánáid mielde galgetge oahppit dovdat maid luođi. ¶ 1. mildosis biddjo ovdan raporta bargojoavkkus Buhtadusgáibádusat servodaga iešguđet joavkkuin. Ráđđehus vuođđudii dán bargojoavkku 19.05.2003. Ráđđehus mearridii bargojoavkku mandáhta suoidnemánu 3. beaivve seamma jagi. Bargojoavkku jođihangoddi biddjui justiisadepartementii ja das lei hui bienalaš mandáhtta 7 čuoggáin. Dán oktavuođas lea miellagiddevaš geardduhit muhtin čuoggáid: 1. Bargojoavku galgá čielggadit vuolggasaji stáda máksimii ovddešáiggi dáhpáhusaid dihte, mii lea dábálaš buhtadusvuoigatvuohta, dán vuolde maiddái eavttuid mat gusket buhtadusvuoigatvuhtii. Ja čuokkis 5. Bargojoavku galgá digaštallat vejolaš ovdánanlinjjáid go guoská dákkár buhtadusáššiid čoavdimii, dán vuolde oktavuođa obbalaš almmolaš addosiidda mat galget sihkkarastit doarjaga eallimii jv., nu go oadjoortnegat, sosiálveahkki jna. Bargojoavku galgá nu guhkás go vejolaš čielggadit váikkuhusaid iešguđetlágán válljemiin, ekonomalaš, hálddahuslaš ja buhtadusrievttálaš. Galgá erenoamážit veardiduvvot galget go áššit čovdojuvvot oktasaš ortnega bokte vai oktagaslaš ortnegiin juohke jovkui. Evttohusat buhtadusaid juolludemiide váldojit ovdan dábálaš bušeahttaproseassas. Ja 6. čuokkis: Bargojoavku galgá ovddidit evttohusaid čovdosiidda, mat vuhtii váldet eiseválddiid dárbbu ollislaš lahkoneapmái ođđa buhtadusgáibádusaide indiviida joavkkuin servodagas geat čuoččuhit iežaset gillán badjelduolbmamiid, vealaheami ja sullasaččaid, ja buhtadusgáibádusaid gieđahallamii. ¶ Eará empiirralaš materiála lea militeara sešuvdna. Dás orru nu ahte Davvi-Sálttu sámit eai leat soahtedohkkálaččat. Soaitá leat nu ahte doaktárat sešuvnnas válljejedje muhtin joavkkuid mat eai dohkken militearabálvalussii. Sáhtte maiddái leat subjektiivvalaš sivat, dahje persovnnalaš guottut dasa ahte sámit eai sáhttán soalddáhin Norgga militearai. Kvalitatiiva empiriija mii mus lea, čájeha ahte soames hárve sápmelaš guovllus čađahii suodjalusgeatnegasvuođa jagiin 1960-1980. Siskkáldasat sámi birrasis dan áigge lei rápmin go ii dárbbašan militearbálvalussii. Sin lohku geat čađahedje militearabálvalusa lea, ii nu hirpmástuhtti, ovttasullii sin loguin geat cevze skuvlavázzima muhtinmuddosaš bohtosiiguin. Eai nu gallis válljen viidásit skuvllaid vázzit. Sámi ássiin, mat 1960-logus ledje birrasiid 900, sáhttá namuhit ahte dušše soapmasat vázze dalá áiggi realskuvlla ja gymnasa, vel unnit oassi válddii universitehta oahpu. Ii sáhte gal garvit dalá áiggi trendaid oahppoohcci nuorain, lei obbalaš rurála hápmi bargguid válljemiin, muhto liikkáge leat guovllu sámiin heajos bohtosat báikkálaš diliid ektui. Sáhttá maid dadjat ahte eatnasat sámiin atne alla oahppan sámiid dan áiggi behtolažžan. Dan dihte go nu oinnolaččat behtte sámiid oktavuođaid go manne máilbmái. Muhtin njunuš sámi ovttaskasolbmot maid várrejedje muhtin dilálášvuođain oahpu gazzamis. Oahppu adnui negatiivvalaš hástalussan kultuvrralaš ja oskkolaš konteavsttas. Vuollánemiin sáhtte muhtimat lohkat ahte ohpu bokte hilgu báikkálaš sámi kultuvrra. ¶ Plána- ja huksenlága § 9-4 ja § 27-1.1 mielde dieđihuvvo dákko bokte priváhta regulerenplánabarggu álggaheami birra, báikái: ¶ Sápmelaččat, geat ofelaste olbmuid Moskkis Ruŧŧii, soibmojedje ja sivahallojedje maŋŋil soađi Norgga riikka beahttán. Soahtejagiid oainnát ollu olbmot báhtaredje nazisttain Divttasvuona bokte Nordlánddas, ja rastá ráji friddjavuhtii Ruŧŧii gos ii lean soahti. ¶ Kárášjohkalaš dievdu bođii vuoji Ájonjárgga bokte cuoŋománus. Guovllus ii leat lohpi vuodjit eará 80 km/d. Politiijat mihtidedje dievddu leahttomihttáriin Police Pilot, mainna mihtida gaskamearalaš leahtu guovtti báikki gaskkas. Dan háve guokte kilomehter gaska, mii lea ovtta šalddi ja mohki gaskkas. ¶ –Maŋŋá go alkohola guđđen de ožžon mun ođđa fámuid ja dat movttidahtii mu joatkit čállima, ja mu máilbmegovva viidánii. Ii das galle, mun dovden iežan ollu nannoseabbun go alkohola lei njeaidán iešdovddu ja dákko bokte hehtten mu dáiddalaš ovdáneami, dovddasta Jovnna-Ánde. ¶ Finnmárku fylka oažžu vihtta áirasa Stuorradiggái, Karl Eirik Schjøtt Pedersen ja Eva Nielsen guovttos Bargiidbellodagas ja Olav Gunnar Ballo Sosiálisttalaš Gurutbellodagas. Ovddádusbellodat oažžu vuosttaš geardde áirasa Finnmárkkus, namalassii Jan-Henrik Fredriksen. Dássenmandáhta bokte beassá maid Vera Lysklætt Gurutbellodagas Stuorradiggái. ¶ Guovdageainnu suohkan ii oaččo ruhtadoarjaga Finnmárkku fylkkagielddas hukset fiberkabel oktavuo đa Supmii. Suohkan lei oččodeame govdafierpmádaga Suoma bokte juo dán jagi, muhto Finnmárkku fylkkagielda ii ruhtat prošeavtta. Dán muitala NRK Sámi Radio. ¶ Oassin dán prošeavttas lea čielggadit jurddabohcideami bokte man viidát dán sáhttá defineret. Dan sivas leatge politihkkarat, fágaolbmot sihke dáidagis, kultuvrras, dutkamis ja oahpahusas bovdejuvvon mielde árvvoštallat man buorre ja duođalaš višuvdna lea. Dasa lassin galget maiddái sii buktit konkrehtalaš evttohusaid boahttevaš guovddáža hábmemii. ¶ NARKOTIHKKA: Team Action bargá narkotihka vuostá musikála ja konseartta bokte maid čájehit nuoraide miehtá Norgga. ¶ Cand. polit Stine Larsena, Finnmárkku fylkkagieldda fylkkaplánejeaddji bokte ¶ – Lea šaddan stuora áššin dáppe go mun lávllun nuortalašsámegillii, dat oainnat ii leat ealli giella dáppe, lohká Sanila. Son lohká ráji davvisámegiela ja nuortalašsámegiela gaskkas stuorisin, iige loga nu ollusiid su guovllus diehtit SGP birra. Sanila lea sámeorganisašuvnnaid bokte oahpásnuvvan eará guovllu olbmuiguin ja lea maid oahppan davvisámegiela. ¶ –Dat stuorámus boazodoallit leat sii geat dan ođđa šiehtadusa bokte šaddet leat vuoittubealde, muhto nuorat ja dat stuorra eanetlohku doaluin šaddet massit dietnasa. Ođđa boazodoallošiehtadus válda dietnasa smávit doaluin ja addo stuorát doaluide mii lea eahpesosialálaš ja dohkkemeahttun, ovddit bellodagas. ¶ SGS lea maid e-maila bokte dál váldán oktavuođa buot davviriikkaid váldogirječálliid servviiguin gos čilgejit iežaset dili birra. Searvi áigu maiddái váldit oktavuođa Ruonáeatnama, ja Fearsulluid girječálliid servviiguin. ¶ Gnr 7, bnr 108 lea sirdon 15.738 r. ovddas Stádas Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra bokte Hilda Elise Olsenii (02.02.2005) ¶ Sápmelaččat leat okta álbmot, álgoálbmot. Stáhtain lea geatnegasvuohta doahttalit daid vuoigatvuođaid mat sápmelaččain leat dán statusa bokte. Eaige sápmelaččat leat goassige hilgon dahje addán eret makkárge vuoigatvuođaid. Eai eatnamiidda, čáziide eaige eará luondduriggodagaide. Ja jus sápmelaččat goassige galggaše hilgut vuoigatvuođaideaset, de eaktuduvvo ahte dát dáhpáhuvvá šiehtadallamiid bokte, gos sápmelaččat Sámedikki bokte leat guovddáš oasseváldit. Ráđđehus ii leat beroštan das maidige, muhto baicca lea iešdáhtuin ja okto mearridan geahččat badjel buot sámi beroštumiid. ¶ –Doalut ja doaimmat galget sihke illudahttit ja movttiidahttit. Mii bargat veahkkálagaid, fuolahit nuppiid ja ovttas illudit. Stuorábut veahkehit unnibuid ja unnibut oahpásmuvvet stuorábuiguin. Oktasaš doaimmaid bokte háliidit addit vásáhusaid maid mii jáhkkit darvánit ohppiide somás muitun dego suotnjarat skábman, lohket sii skuvlla bealis. ¶ –Suotnjarat skábman buktet čuovgga sin máilbmái. Go stuorát ja smávit oahppit skuvllas ovttasbarget, de oahpásmuvvet nubbi nuppiin ja ustitvuohta ealáska ja dan bokte fátmmasta maid buohkaid geat ovdal lea báhcán olggobeallái. Nu besset buohkat dovdat oadjebasvuođa skuvllas, čilge skuvla beaivvi sisdoalu. ¶ Poastta, fáksa, e-poastta dahje interneahta bokte: Don sáhtát sáddet iežat árvalusa reiven/koartan poastta mielde, fakset, e-poastta bokte sáddet, dahje juo jienastit Min Áiggi neahttasiidduin. Jus dus lea alddát eará evttohus dasa gii lea dán jagáš sápmelaš, de áinnas árval dan. Čilges vel manne oaivvildat ahte justa dat dievdu ja nisu ánssášeaba nammadeami. ¶ SáB nominašunlávdegoddi deattuha Sámeálbmot Bellodaga listtu bokte áigut čájehit ahte bellodat bargá buohkaid ovddas fylkkas. ¶ NAV dáidá sáhttit dagahit máŋgga olbmui vejolažžan garvit dan lossavuođa ja heahpada maid sii vásihit go fertejit váldit vuostá sosialveahki, ja go sáddejuvvojit kantuvrras kantuvrii almmolaš veahkkeapparáhtas. Guruhii lea váldoáššin dat ahte dát ortnet lea ávkin dakko bokte ahte olbmot eai dárbbaš dovdat iežaset klieántan ja dát maid vuosttalda passivitehta, - dasa lassin de šaddá álkibun ovttaskas olbmui diehtit maid sus lea riekti oažžut almmolaš veahkkin. ¶ Bargiidbellodaga áigumuš válgaprográmmas lea veardidit ásahit stuorát válgabiirid sámediggeválggain. Dakko bokte šáhtášii leat álkit válljet nissonolbmuid. Dát eaktuda ahte politihkalaš bellodagat ja joavkkut bidjet guovddážin sohkabealeperspektiivva dalle go válgalisttut gárvvistuvvojit. Dakkár válgabiiriin main leat ollu ovddasteaddjiit leat buoret vejolašvuođat nannet nissonovddasteami álbmotválljen orgánain. ¶ Lea demokráhtalaš váilevašvuohta go nissonat leat nu unnán ovddasteaddjin sámedikkiin ja dat dilli lea dohkkemeattun. Mii ávžžuhit nissoniid aktiivvalaččat oassálastit nissonorganisašuvnnain ja politihkkálaš bellodagain, ja dakko bokte leat mielde muhttimin válgalága. ¶ Romanialaš dutki professor Dan Laufer lea dál Guovdageainnus dutkame sámi kultuvrra ja álbmoga. Son áigu TV-dokumentára, govvačájáhusa ja govvagirjji bokte dovddusin dahkat sámi kultuvrra Romanias. ¶ Lea veadjemeahttun oažžut dakkár ortnega, ahte buot bellodagain lea seamma ollu ruhta márkanastit iežaset poltihka. Danin fertet dohkkehit ahte lea erohus bellodagaid ruhtaseahkain. Muhto jus eat hálit ahte ruđas galgá leat fápmu ja nuppi bellodagas eambbo fápmu go nuppis, de gal lea dárbu gávdnat dássen mekanismmaid. Dan sáhttá dahkat almmolaš ruhtajuolludeami bokte nu movt Norggas lea juo dál. ¶ Jus liikká manná boastut, de sáhttá politiija bokte oažžut heahtepássa. ¶ –Sáhtát maiddái sáddestit SMS-dieđu bokte jus eai leat rievdadusat dieđáhussii, dáhje telefuvnna bokte jus áiggut dušše mátkegoluid rievdadit, muitala son. Buot dieđuid maid dárbbašat jus elektruvnalaččat sáddet čužžot vearrodieđáhusbáhpiris. ¶ Somby lohká Sámis ovddežis leat nana dáidda ja kulturbirrasa, muhtodattege fertedán álggus kártet siskkáldasat, ja dakko bokte oaidnit dáid birrasiid dárbbuid. –Mun jáhkán maid ahte dáid dáidda ja kulturbirrasiin leat iešguđetgelágan dárbbut ja oaivilat mo dakkár guovddáš boahtteáiggis galggašii doaibmat, lohká Somby. ¶ Eará álgoálbmogiid bokte ovddidit kultuvrra ¶ Dát guovddáš lea maid oaivvilduvvon máilmmi álgoálbmogiidda. Danne oavvilda Somby ahte bovdešii eará álgoálbmogiid guovddážii ja maiddái sin kultuvrra vásáhusas bokte ovdánahttit dáiddalaš gelbbolašvuođa iešguđetge dáiddasuorggis. ¶ –Mii dárbbašit álbmotviesu Guovdageainnus. Vázzima bokte mii doaivut boktit beroštumi áššái, muitala Álbmotviesu stivralahttu Berit Karen Paulsen. ¶ Viktor Trosten lohká oalle čielggasin ahte sis leat vuoigatvuođat, ja dat leat nannejuvvon almmolaš guorahallama bokte ja maid vuoigatvuođa čehpiid bokte. Eanemus duođaštusaid liikká ii loga gávdnot čállon báhpiriidda, muhto luonddus gos leat áiggiid čađa vánddardan ja maid ávkkástallan dan maid doppe sáhttá háhkat. ¶ Uvssaid bokte lea maid dábálaččat stuorra liekkas suođđan. Dán suođđama garvet sii dainna vugiin ahte bidjet duppal olgouvssaid. ¶ Lea maid dehálaš eastadit čađa bieggama ja lieggasa suođđama. Ráiggiid fuomášat álkimusat cahkkehuvvon kintaliin. Jus dolla libarda, de lea dakko bokte ráiggáš. Álkimusat notkkat dan notkasotkkain dahje norvviin, mat hehttejit áimmu sisa- ja olggos beassama. Seamma sáhtát dahkat glásaiguin. ¶ Janoš Trosten, beakkán sámepolitihkkár, ja maiddái Finnmárkku fylkkadikki lahttu, galgá SMS-dieđuid bokte nihttán sirbmálačča Ronny Andre Lukkari. Janoš Trosten lohká Min Áigái ahte lea priváhtaášši, iige son šat kommentere dan. Ronny Andre Lukkari lohká NRK Sámi radioi ahte su mielas ii leat heivvolaš ahte njunuš politihkkárat buktet dákkár áitagiid. ¶ – Dat čuohcá Sámedikki autoritehtii ja luohttámuššii go bearráigeahččanlávdegotti jođiheaddji mediaid bokte ovddida čuoččuhusaid ahte Sámedikkis ii leat kontrolla ja ekonomistivrejupmi, logai Pedersen. Seammás čuoččuhii ahte Gaski ii leat goassige ovddidan eaŋkiláššiid dahje dáhtton eambbo ressursaid bearráigeahččanlávdegoddái. – Go vel maŋŋágo lávdegotti jođiheaddji lea buktán čuoččuhusaid mediain, de ii ovddit bearráigeahččanlávdegotti jođiheaddji ášši dievasčoahkkimii. Ii datge buorit ášši go bearráigeahččanlávdegotti čuoččuhusat eai čuovvoluvvo mangelágan duođaštusaiguin. Bearráigeahččanlávdegoddi lea baicca dohkkehan buot rehketdoaluid, logai Pedersen. ¶ Girkus gullui dárogiella lassin sihke davvi-, lulli- ja julevsámegiella. Bisma Gunnar Stålsett ja Guovdageainnu báhppa Ole Bekkelund jođiheigga ipmilbálvalusa, mas Gunnar Stålsett čujuhii mo Norgga girku easka maŋimuš jagiid lea bivdán ándagassii sápmelaččain dan stuorra soardima mii lea dáhpáhuvvan sápmelaččaid vuostá maŋimuš čuohtejagis. Girku lea kristtalaš oskku bokte badjelgeahččan sámiid iežaset boares spiritiualisma. Jesusa birra dajai Stålsett ná: - Olbmobárdni lei nuorra sápmelaš seammaláhkái go son lei juvddálaš, dáža dahje palestinnálaš. ¶ Dáiddárat leat dán šiehtadusa bokte vuosttas fidnojoavku mas lea šiehtadallanvuoigatvuohta iežaset eiseválddiiguin, mii iešalddis láhčá vuođu sullásaš šiehtadusaide boahtteáiggis. ¶ Sámi servodat lea maŋimus logijagiid rievdan sakka, sihke ealáhusstruktuvrra ja ássanmálle dáfus muhto maiddái šaddan eanet diehto- ja diehtojuohkinservodahkan. Dán ovdáneami čájeha dáidda máŋggalágan ovdanbuktima bokte ja čájeha dan kulturárbbi, maid sápmelaččat dál hálddašit. Dakkár perspektiivvas lea dáidda deaŧalaš oassi sámi kulturárbbis ja dat čájeha seammás dan mearkkašumi servodatovddideamis. ¶ Vásáhusat čájehit ahte sámi kultuvra ja ealáhusat ovdánit buoremusat geatnegahtti ovttasbarggu bokte gaskal sámi eiseválddiid ja sierranas oassálastiid. Oktasaš ovddasvástádus veahkeha oadjudit sámi álbmoga árgabeaivvi ja boahtteáiggi. ¶ Golbma NRK sámiradio nisson TV-fuolaheaddji leat ožžon poastta bokte sisbuvssaid muhtin dievdoolbmos lulde. Dál váidiba TV-fuolaheaddji guokta Wenche Marie Heatta ja Jaana Niittyvuopio dievddu polisii. ¶ Ovddit vahku oaččui NRK Sámiradio TV-fuolaheaddji Jaana Niittyvuopio sisbuvssaid boastta bokte muhtin dievddus lulde. Seamma dievdu lea ovdal sádden sisbuvssaid ja čállosiid sami nisson TV-fuolaheddjiide. ¶ Sámi Spábbačiekčanlihttu (SSL) áigu dákko bokte sávvat váimmolaš bures boahtima Sámi meašttirvuođagilvvuide spábbačiekčamis (SM) 2005 Porsáŋgui. ¶ Olles Sámi miellahttojoavkkut stivrejit ja leat mielde SSL:s. SSL galgá doaimmastis jurddašit olles Sámi. Dat galgá leat mielde njeaidimis rájiid gaskal daid riikkaid gos sápmelaččat orrot. Mii sávvat šattolaš ovttasbarggu spábbačiekčama girjás vuoiŋŋa bokte buohkaiguin , sihke sápmelaččaiguin ja singuin geat eai leat sápmelaččat! ¶ – Valáštallama bokte oažžut maid vejolašvuođa oainnusin dahkat sámivuođa, lohká son. ¶ KARASJOK TRANSPORT SERVICE AS, Jeagilvármáđii, 9735 KÁRÁŠJOHKA, org. nr. 958 789 971. Vejolaš gáibádusaid/moaitámušaid ferte dieđihit fitnodahkii heaittihanstivrra jođiheaddji bokte Magne Ingolf Maurstad, Jeagilvármáđii 36, 9730 KÁRÁŠJOHKA guovtti - 2 - mánu sisa rehkenastojuvvon 14.12.2005 rájes. ¶ Dattege ii mieđit Turi ahte stivrajođiheaddji Hætta lea vuoruhan iežas fitnodaga Goahtebealjis, ja dákko bokte ožžon ovdamuniid. ¶ Ja nu lea ja leamašan Ipmil álo su ságainis, - son buktá čielga ságaid olbmuide, leaš dal dat eŋgeliid bokte, profehtaid bokte dahje Biibala čađa. ¶ Lihkuhisvuohta dáhpáhuvai Ikkaldasas Porsáŋggus lávvordat eahkeda ovcci-áigge. Fred Persen lei muohttaga čorgen muohtarussunmašiinnain. Juste go son lea geargan ja áigu jáddadit mutuvrra, boahtá Christer viega ja coggala gieđa bosonii. Fred geahččala bissehit bártni, muhto lea beare maŋŋit. Olgeš giehta gaikása eret giehtalađđasa bokte ja bálkestuvvo máŋgalot mehtara eret. Maŋŋil Fred gávdná bártnis gieđa fáhca siste. ¶ ÁRBEMÁHTTU:– Aoteaoras lea estehtalaš bealli adnon hui árvvus skuvllas. Dan bokte huksejit hui buori oktavuođa earáide ja dahká ahte lea hui somá oassálastit dákkár oahpahuskonferánssas go eai leat dušše dutkanseminárat, muhto maiddái hui ollu kultuvrralaš ovdanbuktin ja lonohallan, lohká Nystad Aotearos. ¶ Boahtte vahkus čoahkkana fas Sámediggi dievasčoahkkimii Kárášjogas. Sámedikke unnit lohku, namalassii Bargiidbellodat, lea mediaid bokte cealkán muhtin áššiid mainna sii áigot erenoamážit bargat. Sámedikke dievasčoahkkimis galgá boahttejagáš bušeahtta leat váldoáššin ja eanemus gažaldagat divvojuvvojit justa Sámedikki ruhtavuoruhemiide ja ruhtageavaheapmái. ¶ Eurohpalaš Nuoraidparlameanta (EYP) lea sihke politihkalaš neutrála ja eaktudáhtolaš organisašuvdna mii addá Eurohpá nuoraide vejolašvuođa oassálastima bokte oažžut stuorát beroštumi gieđahallat eurohpalaš gažaldagaid. ¶ Niitosjogaš 18 A (Gnr 21, bnr 276) lea sirdojuvvon 11.896 kr ovddas Stáhtas Finnmark Jordsalg bokte Britt Inger Eriksen Baltoi (15.08.2005) ¶ –Leamašan dehálaš čájehit loguid bokte mo oppalohkálaš barggolašvuohta lea čatnon eanadollui davvin, erenomážit dan dihtii go eanadoalohálddášeapmi galgá áiggi mielde sirdojuvvot gielddaide. Rapporta čalmmustahttá eanadoalu dehálašvuođa servodagas, ja dáid vuođđodieđuid bokte šaddá ávkin sihke politihkáriidda, byråkráhtaide ja ráđđeaddiide go áigut maidige mearredit eanadoalu hárrái, lohká Ole Kristian Stornes čállosis. ¶ Son muittuha, ahte Norgga boazodoallit leat lága bokte geatnegahttojuvvon ráhkadit guovlluplána. ¶ Arkatalaš Ráđđi lea buot arktalaš rikkaid ovttasbargoorgána. Ráđis lea maiddái sierra álgoálbmotossodat. Sámi Ráđđi oassálastá dál Arkatalaš Ráđis. –Sápmelaččaid ovddasteapmi lea dál ektodahtolaš organisašuvnna dásis. Sámi Parlamentaralaš Ráđi bokte oažžu sámi oassálastima almmolaš dássái. Plána mielde galgá Sámi Ráđđi ain leat mielde dán barggus. –Sámi Ráđđi lea bistevaš oasseváldi Arkatalaš Ráđis, Nils Thomas Utsi čilge. –Sihke Ruonáeatnama ruovttustivra ja Inuihtaid váldoorganisašuvdna ICC lea Arkatalaš Ráđis mielde, son fuomášuhttá. ¶ Dološ sámi árbevirerru lea nannoseabbo go Norgga odelsláhka. Dát lea gieskat duođaštuvvon diggis. Boarrásat viellja gáibidii odelslága bokte ruovttoluoddá váhnemiid báikki nuorat vieljas. Muhto vuoittahalai daningo váhnemat ledje čuvvon sámi árbevieruid. ¶ Gieskat lei diggeášši rievttis, gos čájehuvvui ahte dološ sámi árbevirerru lea nannoseabbo go odelsláhka. Aššis gáibidii ovtta Kárášjoga bearrašis boarrásat vieljja odelslága bokte ruovttoluoddá váhnemiid báikki nuorat vieljjas, maid sutno eadni lei vuovdán nuorat viljjii. ¶ Diehtu buollima birra bođi Hámmarfeastta110 guovddášnummira bokte ja dieđihuvvui Kárášjoga buollinsuodjalussii diibmu 03.01. Dán muitala Sture Vold guhte ovddasvástida 110 vuogádaga Hámmarfeasttas. Kárášjoga buollinhoavda Alf Isaksen muitala iežaset ožžon dieđu sulli 10 minuvtta ovdal go ledje doppe časkadeamen dola diibmu 03.04. Kárášjoga leansmánnebálvá Arvid Næss gii lei barggus dien ija, fas dadjá ahte buollinsuodjalus ii lean doppe ovdalgo 03.25. ¶ SÁPMI: Ámerihkkálaš Evelyn Hurwich lea 1996 rájes čoaggán dieđuid jearahallamii bokte Boanni olbmuin joga dálá luossabivdimis. Dán vuođul son lea ráhkadan ráportta mas gieđahallo luossabivdu ja mo earálágan báikkálaš lágat ja soahpamušat guoskkahallet olbmuid rahčamušaid iečasit guovlluin. Bargojoavkku, masa gullet Steinar Pedersen, Nina Afanasjeva ja Larissa Avdejeva, lea otne lohkamin ráportta ja ráhkadeamin mearkkašumii dasa. Ráportta galgá ovdal olgosaddima jorgaluvvot Ruošša gillii. ¶ Avvil orohaga mielas ášši ii leat earágo ráđđádallangažaldat. –Ruoššat galget ovddidit máksogáibádusa ja dalle beassat mii geahččat sáhttitgo máksit gáibiduvvon hatti. Mii addit sidjiide iežaimet fálaldaga ja de lea vuođđu ráđđádallamiidda. –Balgosiid ovttastus Roavvenjárgas ferte dál guorahallagoahtit virgegeainnuid bokte mo midjiide šattašii ávkin dát Brošhina evttohus, doaivu Avvila orohaga boazoisit Viljo Huru . ¶ Suoma sámiid guovddášsearvi (SSG) oassálastá Eurohpá geafivuođa ja olgguštuvvama vuostálasti fierpmádaga bargui. Bargu lea organiserejuvvon European Anti Poverty Network (EAPN) nammasaš searvvi vuollái. –Dát rahpá midjiide ođđa ruhtagálduid, maid bokte sáhttit bargat rasismma vuostá, árvala SSG:a ságadoalli. ¶ SSG:a ságadoalli, Márjá Sofe Aikio oaidná stuorra vejolašvuođaid EAPN lahttovuođas. –Searvvi bokte mis lea njuolgga ráigi Eurohpá parlamentii ja Eurohpá Uniovdnii. Dat rahpá midjiide ođđa ruhtadanvejolašvuođaid, ja dat fas addá midjiide vejolašvuođa bargagoahtit geahpedit rasmismma, árvvoštallá Aikio. Suomas dát barggut gullet Bargofápmoministeriija ja Sosialaministeriija vuollái. ¶ Suoma sámiid guovddášsearvi lea easkka searvamin rasisma ja geafivuođa vuostálastinbargui. Boahtte gaskavahku (guovvamánu 4. beaivve) gieđahallá SSG:a stivra čoahkkimistis Anáris makkár konkrehta áššiid searvi áigu árvalit EAPN ovdii. –Dán olis sáhttet álggahuvvot olu dehálaš doaimmat. Fertet geahččat makkár kampánjaid galgat čađahit. Oahpahusa ja skuvlejumi bokte sáhttit olbmuide addit vejolašvuođa áddet erohusaid. Sáhttit maid ovdamearkka dihtii doaimmaheaddjiid skuvlet, vai sii buorebut áddejit sámeáššiid ja sámi servodaga ja ahte ii leat dárbu dušše dušši sensašuvnnaid almmuhit, cuiggoda Aikio. Konkrehta áššit mat su mielas leat dehálaččat leat váikkuhit diehtojuohkimii ja ordnet skuvlenbeivviid. –Jus sápmelaččat dušše ieža galget dieđihit sámeáššiin, de eai beroš suopmelaš doaimmaheaddjit dain dieđihit. Seammás lea dehálaš addit lasseskuvlejumi oahpaheaddjiide, sosialabargiide ja eará virgeolbmuide, oaivvilda Márjá Sofe Aikio. ¶ Vuossáriđit čađahii fitnodat jođiheaddji Arne Hansen Byggmakker Karasjoklastas siskkáldas vuorbádeami bargiid gaskkas guhte galggai beassat vuolgit nuvttá mátkái. Vuorbádeapmi lea nu ahte álggos gessojit vuos sii geat eai beasa vuolgit, ja lohppii de báhcá vel vuoiti. Erenoamáš lihkolaš dán vuoro, lei Runar Andresen. Riikkaviidosaš Byggmakker lea Fotballforbundet váldosponsora ja lea diekko bokte ožžon vissis meari billeahtaid maid fas besset vuorbádit báikkálaš Bykkmakker fitnodagaide, ja BM Karasjoklast lei okta daid gaskkas mii beasai sáddet ovtta bargi. Runar Andresen vuolgá Kárášjogas geassemánu 7.b. vahku mátkái. Son beassá dalle geahččat Norgga čiekčamiid Marokko vuostá. Loahpas namuhastit velá ahte nuppe geardde go leat dákkár siskkáldas vuorbádeamit de ii leat Runar mielde, son ferte vuordit dassái go buohkat earát leat vuoitán. ¶ –Girjjážis leat sánit ja oanehis cealkagat maid sáhttá geavahit go váccaša fiervvás, muitaluvvo Davvi Girjji preassadieđáhusas. Girjedahkkiguovttos rávveba ahte buoremus vuohki hállat sámegiela lea dadjat sániid ja cealkagiid. Soai doaivuba ahte girjjáš šattašii ávkin daidda geat leat sámegiela sániid oahppamin, ja dalle lea dákkár girjjáš vuogas go lea juoga mas sáhttá guovllastit. Girji evttoha maid doaimmaid dego fuomášit dáhpáhusaid ja gávnnahasaid bokte oahppat sániid, guldalit loddejienaid ja oahppat loddenamaid, ohcat besiid ja dovdat maniid, oahppat dolastallat ja oaggut. Dás oahppá duhkoraddat skálžžuiguin nu mo váhnemat ja ádját ja áhkut dahke. Luonddubálgá bokte oahppit geardduhit sániid vai cegget muitui. ¶ Ođđa sáddenrusttegat Borsejogas ja Váljogas leat dušše okta oassi Telenor miljonhuksemiin Deanuleagis. Ja dat doibmet bures go lea lahka ja ii mihkkege leat ovddas. Borgemánus bidjá fas rusttegiid Borjjasnjárgii guokte miilla vuolobeal Kárášjoga márkana. Dasa lassin lea Telenor Mobil gárvvisteamen šiehtadusa Tele Finlandain. Dán šiehtadusa bokte beassá bidjat Norgga rusttegiid golmma báikkis Suomabealde. Tele Finland oččošii fas bidjat iežas rusttegiid golmma báikkis Norgga bealde. Dán ášši Norgga Poasta- ja Tele-bearráigeahčču ja sin Suoma virgeguoimmit gieđahallet farggabáli. Nuvvosis, Ohcejogas ja Sirpmá buohta Njálleváris leat báikkit gosa Telenor áiggušii beassat. ¶ Árvvoštallan mii leat dahkkon USA:a máksimiin ON:i 1998, čájeha ahte USA:s sáhttá leat nu olu vealgi ON:i ahte massášii jienastanvuoigatvuođa váldočoahkkimis 1999 ođđajagimánu 1. beaivvi. USA sáhttá birget jos lága bokte mearrida máksit dahje máksá lassin gaskka 211 ja 244 miljon dollára ovdal jahkemolsuma 1998/99. Dát boahtá ovdán 57 -siidosaš raporttas maid Rehkedoallodárkkisteaddji váldodoaimmahat lea ilmmuhan mannan vahku. Doaimmahat lea USA kongreassa váktabeana. ¶ –Mii sávvat olu lihku USA:a politihkkáriidda, lohká fas ON:a vuolitváldočálli Joseph Connor mannan gaskavahku. Connor lea ieš USA:s eret ja jođiha ON:a hálddahusossodaga. Sivas go USA ii mávsse vealggi politihkalaš sivaid geažil, de lea vuos dárbu lága bokte dahkat máksinhilguma lobálažžan. –Maŋŋá go kongreassa lea dohkkehan dán, de fertejit sii fuolahit ahte šeahkka joavdá ON:a čállingoddái ovdal jagi loahpa, lohká Connor. ¶ –Albmát leat váhnemat, isidat, bártnit ja vieljat. Sis lea buohkain juogalágan modeallaávki iežaset lágamusaide - erenoamáš mánáide ja nuoraide, čállet sii ráđđealbmái. Albmát geat ostet sexualbálvalusaid, rasttildit rájáid ja norpmaid mat galggašedje leat nuoraide njulgehussan. Albmát dán bokte dahket dábálažžan oastit ja vuovdit sexualbálvalusaid. Sii maiddái ráhkadit negatiiva nissonoainnu, oaivvildit sii. ¶ –Áigut čuovvut válggaid iešguđet báikkiin, ja duođaštit ahte dáhpáhuvvet vuoiggalaččat. Go válggat leat nohkan, de lágidit mii jienastanbohtosiid oaivedoaimmahussii ja dan bokte fuolahit válgabohtosa sihkkarvuođa, čilgii Nedrejord Min Áigái maŋŋebárgga. Norggas manne njealjis Armeniai. Sii barget Eurohpa sihkkarvuođa ja ovttasbarggu organisašuvnna (OSSE) ovddas. Nedrejord lea beassan mielde dán lágan bargguide maŋŋágo logai válgadárkojeaddji kurssa Bergen universitehtas. ¶ Min Áiggi bealviđat jagi oaivedoaimmaheaddji lea heaitán. Iige leat vuos mearriduvvon earágo gaskaboddosaš čoavddus áviissa stivremis. Jođiheaddjivirgi ii leat vuos oppa almmuhuvvonge. Seammás begget olu unohis ságat sámi áviissaid ja erenoamážit Min Áiggi ekonomalaš dilis. Dát sáhttet dieđusge čáhppudit gova Min Áiggi dálá ja boahtte áiggi dilis. Kronihkas háliidan oanehaččat čilget mo mii jođihit áviissa ovddosguvlui. Áiggun govvet dálá ekonomalaš dilis ja buktit muhtin jurdagiid áviissa profiilla birra. Dan Robert Larsen heittii bargamis Min Áiggis cuoŋománu 3. beaivvi. Gaskaboddosaččat lea beaivválaš jođiheaddji Svein Nordsletta váldán ovddasvástádusa áviissa jođiheames. Mun lean doaimmahushoavdan su vuollásaš ja doaimmaha beaivválaš áviisabarggu. Dákkár stivrenmálle lea áviissabargiid sávaldaga mielde. Dát málle lea gaskaboddosaš čoavddus. Áviissa oamasteaddjiid duohken lea válljet ođđa stivrenmálle ja gávdnat áviisii ođđa váldodoaimmaheaddji. Min Áiggi ekonomiijas lea gullon olu. Háliidan veahá lagabui čilget ášši. Min Áiggis lei 1997:s badjebáza: Mii diniimet 116000 ruvnnu eambbo go geavaheimmet. Ovddit jagiid leamaš vuollebáza, ja mii leat diibmá ruhtavuoittuin fas huksegoahtán iežamet kapitála. Jahkasáš ruhtajorru lea Min Áiggis 4,5 miljovnna. 2,7 miljon ruvnnu das lea stáhtadoarjja. Dasto dinet badjelaš miljovnna almmuhusain, ja diŋgojeaddjit buktet fitnodahkii beallemiljovnna. Daid dietnasiid lassin dinet moadde čuohte duhát iešguđetlágan eará prošeavttain, jorgaleamis ja gráfalaš bargguin maid bargat earáid ovddas. Vaikko ekonomiija ii leat buorre, de eat leat koŋkaneamenge. Mis lea doarvái ruhta doalahit dálá doaimma ja dási. Áviisa galgá ilbmat guktii vahkus. Mis galget leat guovllukantuvrrat Deanus ja Guovdageainnus. Fitnodat čuovvuge njuolggadusaid mat bargoeallimis leat bargoáiggi, buhtadusaid ja mávssuid ektui. Áviissa áigumuš lea šaddat beaiveáviisan ja gokčá olles Sámi. Áviissas galggašedje kantuvrrat máŋgga báikkis, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša bealdege. Dálá dilis sáhttit dušše duollet dálle ieža fitnat eará guovlluin. Eatge suitte almmustuhttit áviissa dávjjibut, eatge lasihit siidologu. Dát dušše čilgehussan. Dehálet ášši lea maid sáhttit fállat iežamet lohkkiide ovddosguvlui. Mii leat siskkáldasas hállan mii berre leat áviissa bajimus mihttomearrin. Jáhkkit iežamet leat deaiván oalle bures go lohkat: Min Áigi galgá kritihkalaš journalistihka bokte nannet ja ovddidit sámi servodaga. Dalle lea čielggas ahte mis lea áibbas eará vuolggasadji go eará álbmogiid mediain. Mii veahá rievdadit sihke áviissa hámi ja sisdoalu. Muhto stuorra rievdadusat eai boađe velá. Galgat ain buktit báikkálaš ođđasiid daid guovlluin gos orrot olu sápmelaččat. Váldoguovllus galgá almmuhit buotlágan uhcit ja stuorát ođđasiid ja áigeguovdilis áššiid, ja valástallamiidge. Nubbi áŋggiruššansuorgi lea sámi áššit beroškeahttá gos dáhpáhuvvet. Mii áigut čuovvut sámedikkiid bargguid ja mo stáhta eiseválddit gieđahallet sámi áššiid. Lea maid dehálaš čuovvut mo meannuda sámiid guovlluin gos sápmelaččat leat unnitlogus. Ovddosguvlui áigut vel almmuhit máilbmeođđasiid. Dát galget ovddimusat leat eará álgoálbmogiid birra. Áviissas mii bargat dihtomielalaččat buoridit áviissa nu ahte šattašii buoret sihke báikkálaš áviisan, buoret miehtá Sámi áviisan ja buoret áviisan riikkaidgaskasaš álgoálbmotáššiin. Buoridanbarggus dárbbašit lohkkiin veahki. Dáhttut lohkkiid vel viššaleappot rávvet sihke áviissa sisdoalus ja hámis. Galggašeiddet cavgilit vejolaš áššiin ja doaimmain maid galggašeimmet čuovvut. Váldit dieđusge maiddái vuostá buotlágan lohkkiidčállosiid, kronihkaid, govaid ja muitalusaid feara makkárge fáttáin mat heivejit sámi áviissas. ¶ Son, guhte ii hálit namas áviisii, lea bivdán ándagassi Min Áiggis. –Ii lean jurdda sorbmet geange, siidu lei oaivvilduvvon leaikan, son cealká e-reivve bokte Min Áigái. –Mu olmmái celkkii ahte ii liikon sápmelaččaide, ja dan sivas mii jurddašeimmet SU bilkidit, iige sápmelaččaid. Namuhanveara lea ahte siidu ii beare bilkit sápmelaččaid, muhto vel stáhtaministara ja homofiillaid. De lea oaidnit man ollu dákkáraš siiddut gávdnojit interneahtas, árvideames "Anti Same Klubben" ii leat dat áidna. ¶ –Mari lea boktán ovddeš jurdagiid ja jáhkuid. Son lea sárdnun dan maid ollusat leat dovdan, nammalassii daid maid earát eai leat nagodan sániid bokte čilget mo eallin lea leamaš. Mari lea nuohtaidisguin ja jietnageavahemiin morihahttán politihkkáriid ja maid guoskkahan olbmuid čiekŋaleamos dovdduid, čilge lávdegoddi. Lávvordaga skábmamánu 21. beaivvi lea "Skábman Jietna" konsearta Kárášjoga girkus. Dohko boahtá Mari Boine váldit vuostá bálkkašumi. mággodit = leat duhtameahttun ja gáibidit ollu lattodit = go lea hirbmat váibbas ¶ Guovddášbellodaga nissonolbmuid jođiheaddji Johanne Gaup lohká iežaset háliidit rievdadit válgalága ja dakko bokte oččodit eanet nissonolbmuid suohkanstivrraide ja fylkkadikkiide. –Mii evttohit ahte jos šaddet menddo olu almmáiolbmot muhtin orgánas, de maŋimuš almmáiolmmoš sihkkojuvvo ja nissonolmmoš guhte lea várrelahttun seammá listtus oažžu su saji. Eará lávdegoddiin nu go dearvvasvuođa, skuvla- ja kulturlávdegottiin leat fas nissonolbmot dávjá eanetlogus, nu ahte dohko ferte coggat eambbo albmáid, Gaup čilge. Son lohká váddasebbon nissonolbmuide várret sajiid sámediggeválggain. Sivvan dasa lea go leat dušše golbma sámediggeáirasa juohke válgabiirres. Gaup ii ane beare almmáiolbmuid sivvan go leat nu uhccán nissonolbmot Sámedikkis. –Eaige nissonolbmot sáhte beare moaitit dievdduid go nissonolbmot eai beasa Sámediggái. Sii fertejit maiddái váldit ovddasvástádusa, searvat bellodagaide, mannat nominašunčoahkkimiidda, jienastit válggain eaige sihkkut eará nissonolbmuid listtuin, Gaup rávve. ¶ ÁLTÁ: Oasit Álttá gielddas leat šaddan oassin sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus, ja sámi ealáhusráđđi lea juolludišgoahtán ealáhusdoarjaga Álttá fitnodagaide maid. Knut Inge Nyvold lea ožžon 60.000 ruvnnu oastit fatnasa m/k «Geir Ivar» . Nyvold fiskarlag Torleif Monsena bokte lea fas ožžon 44.000 ruvnnu iešguđetlágan háhkamiidda. ¶ Govadas lea suoma-ja sámegielat multiaediaduodji sámi govvadáidaga bira. Cd-rom muitala ovcci guovddáš sápmelaš dáiddaga birra Suomas, Ruoŧas, Norggas ja Ruoššas ja ovtta njeneca dáiddára birra Ob-joga gáttis Jamalnjárggas. Sii leat iežaset ruovtturiikkain dahjege buot Davviriikkain beakkán ja dovddastuvvon dáiddárat, máŋgasat maiddái eará surggiiguin go govvadáidagis. Vaikko govvadáidda leage guovddážis dán duojis, de das muitaluvvo dáiddáriid eallingerddiid, sámi kultuvrra ja mytologija ovdanbuktimiin ja dáidaga dulkoma bokte maiddái sámi servodaga rievdamis soađi maŋŋá. Vaikko dán duojis ovdanbuktojuvvojitge sápmelaš dáiddárat, de sámi dáidda ii ipmirduvvo oktan ollisvuohtan, muhto juohke dáiddár oidnojuvvo individan, sihke olmmošin ja dáiddárin. Dáiddáriid dáiddalaš ulbmilat leat iešguđetláganat, dušše oktasaš vásihusat davviguovlluid álgoálbmotčearddaid lahttun čatnet sin oktii. Davviguovlluid jienaid vuođul ráhkaduvvon cd-roma jietnamáilbmi, sámi luođit ja leuddit dievasmahttet gova sámi dáidagis. Dán duojis leat mielde sihke mánáidgirjjiid čállin ja biruid málejeaddjin dovddusin šaddan Merja Aletta Ranttila ja máŋgga dáiddasuorggis dáidduidis čájehan Áillohaš, Nils Aslak Valkeapää Suoma Sámis. Humoristtalaš ja servodatgažaldagaid kommenterejeaddji govain dovddus Britt Marakatt-Labba ja easkka rávisin dáiddárin álgán sámi duodjeárbbi ođasmahtti Maj Lis Skaltje leaba eret Ruoŧa Sámis. Norgga sápmelaččain lea mielde dieđusge vuos ovttalágan áhččeháppma Iver Jåks, gii lea šaddan beakkánin erenoamážit čullosiidisguin. Kárášjohkalaš Aage Gaup, gean govaid sáhttá oaidnit e.e. almmolaš visttiin Davvi-Norggas lea maid mielde. Nana nissonolbmot Davvi-Norgga rittus Ingunn Utsi ja Synnøve Persen, geaid dáidagii mearra lea sakka váikkuhan, leaba maid eret Norgga Sámis. Ruošša álgoálbmogiid dilli lea sakka earálágan go Davviriikkaid sámiid. Lujávrri sápmelaš Ivan Galkin lea iešoahppan duovdagiid govvideaddji. Jamalnjárgga duoddariin riegádan njenecadáiddár Igor Hudi bargá dán áigge oahpaheaddjin Salehardes. ¶ SÁPMI: Sámi Valáštallan Lihttu lea dál vuođđudan nuoraidlávdegotti. Sin bargu galgá leat geahčadit makkár dárbbuid ja doaimmaid nuorat dáhttot sámi valáštallamis. Ulbmilin dákkár lávdegottiin lea geassit eanet nuoraid mielde sihke organisašuvdnii ja dákko bokte maid ieš valáštallamii. Sii galget maid doaibmat veahkkin stivrii. ¶ Finnmárkku vearroeiseválddit duođaštit ahte fitnodagat eai soaitte beassat geassit eret gávppašanvearu (momssa) meassoláiggus jos leat dan máksán Hammerfest Eldre og Uføres Forbundii. Håvard Geving, guhte lea Finnmárkku fylkavearrokantuvrra divatossodaga ossodathoavda, ii kommentere dán dihto ášši. Muhto čilge ná mo ášši dábálaččat lea: –Jos fitnodat diehtá ahte eará fitnodat ii leat registrerejuvvon divatregistaris Brønnøysundas, de ii beasa geassit ruđa maid lea máksán dán fitnodahkii gávppašanvearrun. –Seammáláhkai lea jos fitnodat lea čájehan groava fuollameahttunvuođa áššái, muitala Geving. Hammerfest Eldre og Uføres Forbund ii leat registrerejuvvon Brønnøysundas. Geving lohká maid ahte sáhttá leat lobiheapme geavahit eará fitnodaga organisašunnummira. –Goitge ii sáhte leat lohpi gáibidit gávppašanvearu go ii leat registrerejuvvon. –Jos fitnodat lea geatnegahtton registreret iežas iige daga dan ja dan bokte beassá máksimis divada stáhtii, de dáidá leat rihkkon lága, čilge Geving. –Leago fitnodat dahje organisašuvdna álo geatnegáhtton registreret iežas? –Aa. Mis leat dasa njuolggadusat. Eaktodahtolaš organisašuvdna ii dárbbaš registreret iežas ovdal go ruhtajorru lea badjel 140000 ruvnnu jagis. ¶ Plána bokte livččii dát galgan senáhtas ságastallojuvvot easkka boahtte vahkus. Muhto dattetge geavai nu ahte senáhta juo bođii mannan gaskavahku ovtta oaivilii maŋŋá njealje diimmu ságastallamiid: sii čuovvulit Deputerkámmára mearrádusa. Láhka ii doaimma maŋosguvlui. Dát mearkkaša ahte dikkit mat eai čađahuvvon jagi 1987:s go amnestiláhka evttohuvvui, eai šat gieđahallo. ¶ Girječálli Jávrri Juhán Niillas lohká galgat girjji bokte addit juoidá ruovttoluotta sidjiide geat válde báhtareaddjiid vuostá soađiáigge. ¶ Ruksesruossa bargá dávjá dainna, ahte eastadit dávddaid, ii dušše hehttet daid leavvamis. Danne lea váttis veahkkeorganisašuvdnii bargat dálá dilálašvuođain. Dulvvi geažil lea maid váttis diehtit man láhkai dávda lea viidánan. Dr. Saade Abdallah ovddasvástida ordnet vuostedoaimmaid febara vuostá, ja son lea eahpevissis man vuostá sii leat soahtamin. –Mis eat dieđe čielgasit makkár dásis epidemiija lea, dasa lassin eat dieđe áibbas vissásit mii dat goddá olbmuid. Diehtit gal áibbas vissásit, ahte lea Rift Valley-febar, muhto leago dat visot? Leat áicojuvvon ártegis fenomenat ja sáhttáge leat nu ahte doppe lea juoga nu eará. Eambbosat go dárbbašuvvojit sáhttet vaháguvvot, váruha son. Dávda bohciidii vuosttaš geardde diimmá juovlamánu, ja lea duođaštuvvon ahte lea sáhka bahágat febaris. –Eatnašat leat njoammuduvvon go leat ealliiguin bargan, muitala Abdallah. –Febar njoammu moskitoid bokte ja sáhttá njoammut šibihis olbmui, čilge son. Njoamu dovdomearkkat (symptomat) leat oaivebávččas, vuoksin, lučadávda ja vardimat. ¶ Márjja-Niillas lea oaidnán ahte jus váldá bohcco maid goaskin lea goddán, de goaskin girdá dušše eará ravdi ja goddá doppeges eará. Dan dihte son váldá dušše oaivvi ja oasi gokko goaskin lea čuggon ja borran. Goaskin beassá borrat dan mii vel báhcá. –Goaskimat goddet eanas misiid, muhto muhtomin váldá rávis bohccoge. Eambbo oahppan goaskin luoitá vara ovttatmanos oaivve lahka. De gal ii mana nu guhkes áigi ovdalgo boazu jápmá. «Umáhttu» goaskin čuolasta čielgái ja ráigá čoavjji vai čoalit gurggiidit olggos. Boazu de sáhttá eallit oba guhká. –Okte bohten goaskima badjelii go lei borrame stuora miesi. Goaskin girdilii go lahkonin ja miessi lei ain eallime go bohten lusa. Čoamohasaid bokte lei stuora ráigi maid goaskin lei borran, geahppat oidnoje. Fertejin čugget niskái. ¶ Seastindárbu lea boahtán joavdelas virggiin ja čurbošemiin. –Leat earuhan bargiid ja dan bokte gártan máksit máŋgga olbmui bálkká ovtta olbmo barggus, dasto leat joavdelas virgealbmát, ovdamearkka dihte skuvlladoaimmahoavda ii dárbbašuvvošii, das lea boahtán máŋgga čuođiduháha lassegolut. –Ja de lea bálkáhuvvon dállodoallo- ja hálddahusčálli, mii maid ii bárgga iežas bálkká ovdii, dasge badjel guoktečuohteduháha dáhpa, dieguin de lea boahtán seastindárbu, čilge Sámmol. –Dasto lea vel bálkáhan ovtta konsultta organiseret skuvlladoaimma, muhto gieldda virgealbmát eai dohkkehange evttohusa man son dagai, dasgo dat lei seammalágan go maid sámelista lei nuvttá dahkan, diesge bođii badjel viđalotduháha dušši gollu, muitala Sámmol. ¶ TEKNIHKAGUOVDDÁŠ: Diibmu lea 12.00 ja Per Christian sádde áviissa ISDN-linnjá bokte prentemii Hámmárfestii. ¶ Ingebrigt Pedersen ii oainne eará čovdosa go lásihit sámi áviissaid preassadoarjaga. Dainna áššiin son áigu Sámi Lágádusaid ja Áviissaid Almmustahttinsearvvi (SÁLAS) bokte bargat. –Ferten dadjat ahte lean hui ođas dán doaimmas. Lean jagi čohkkán Áššu stivrras. Lea váttis čilget buot áviisadoaimma daningo mus eai leat doarvái dieđut. Áiggun ovddosguvlui oahppat eambbo. ¶ Deanu gielddas lea oktasaš ulbmil ahte fápmudit, viiddidit ja buktit oidnosii sámi sisdoalu daid iešguđetge mánáidgárddiide. Earret eará nugo lasihit máhtolašvuođa ja gelbbolašvuohta bargiin ja váhnemiin. Muhto sámáidahttin mánáidgárddiin maid buktá ekonomálaš ovdamuniid sierra juolludemiid bokte ahte jođihit sámi mánáidgárddiid, ja maiddái guovttegielatruđat gielddas alddes. Dát boahtá ovdan rapportas Deanu gielddas mii čájeha sámi doaimmaid mánáidgárddiin Deanu gielddas. ¶ Earret eará biddjojit dál stuorra resurššat oahpahit sihke bargiid ja váhnemiid máŋggakultuvrrálaš áddejumis. Dáppe biddjojit fáttát áššiide mat ovddidit kulturáddejumi, áddejumi máŋggagielalašvuođas ja máhtolašvuohta sámegielas, historjá ja kultur- ja gelbbolašvuođaovddideapmi kurssaid bokte, seminárat, galledeamit eará mánáigárddiin jnv. Biddjojit maid resurššat ahte čalmmustit sámi kultuvra. Dán dahket dan bokte ahte ostojuvvojit ja ráhkaduvvojit sámi ávdnasat, dukkorasat, spealut, girjjit, ja jnv. Mánáidgárddit maid gesset sisa báikkálaš resuršaolbmuid. ¶ Sápmelašdutki Velo-Pekka Lehtola nákkáhalai mannan giđa filosofiija doavttiriin Oulu universitehtas. Son ássá dál Oulus, muhto lea Anáris eret. Su eatni lei gáregasnjárgalaš. Veli-Pekka ruoktoduogáš lea dutkanbarggus ollu veahkehan. Áhčistis son lea oahppan beroštit lappilaš kultuvrras, historjjás ja girjjálašvuođas ja eatnis bokte lea ožžon vejolašvuođaid oahppat sápmelašvuhtii ja sápmelaš jurddašanvuohkái. ¶ Ohcejoga gieldda burssas vuolgán ruđaiguin máksojuvvo logahaga spesiálasuorggi fysihka oahppiide bálká 50 - 100 mk diimmus, nu ahte dinejit čavčča rádjai 5 000 mk. Dalle vulget Nuortariikii ovttas fysihka oahpaheaddjiin. Fárrui vuolgá várra dálge, dego álo ovdalge dáid reaissuide dulkan muhtin gielaid oahpaheaddji logahagas. Eanašhan doppe dáidet leat logahaga oahpaheaddjiid ja eará buresbirgejeaddjiid mánát oahppin, de eat mii dárbbaš gáđaštit. Muhto go dan spesiálasuorggi fysihka diimmuid válljejit oahppit dainna vai besset dinet ja oahpaheaddji lea ordnen sidjiide bálkká vai ieš beassá dinet, de iibat dánge jurdaga sáhtašii doalvut ovddos: Ohcejoga gielda mávssášii buot mánáide, geat vázzigohtet Vuovdaguoikka skuvlla, bálkká 50 - 100 mk diimmus. De ii nogašii datge skuvla ja jáhkán, ahte goittot Ohcejot beale oahpaheaddjit mielaset válddášedje mánáideaset bokte vuostái dánge ruđa, go dat beare sidjiide fállojuvvošii. Nammamearka Gielddas lea ruhta ¶ Áššu áviissa stivrrajođiheaddji, Odd Mathis Hætta orro mearridan cealkámušaidis bokte duollet dálle hárddestit nu ollusiid go jo gearggašii. Dán vuoro son lea sápmelaš kristtalaččaid ges suhttadan. ¶ -Lea váidalahtti ja ártet olgumáilbmii ahte Sámediggi, mii galggašii leat ovdamearka, eai nagot buoridit dábiid sámegiela geavaheames ieš hálddahusas, dadjá Nils Jernsletten, sámegiela professor Tromsa Universitetas. -Dás lea mu mielas dehálaš buktit ovdan erenoamaš ovtta ášši. Dan maid mii leat oaidnán dán rádjai, lea ahte sámigielddat geat ožžot guovttegielavuođarudaid, leat nágodan buoridit sámegiela geavaheame. Sis lea otne geatnegasvuohta (plikt) ráhkadit plánaid ahte nannet sámegiela geavaheame iežaset hálddahusain. Sii leat dakko bokte nagodan nannet sámegiela, ja gávdnojit maid áššemeannudeadjit geat otne geavahit giela aktiivalaččat, dadjá Jernsletten. Dan sivas orru maid Jernsletten mielas erenoamáš ártet ahte Sámediggi, guhte galggašii leat ovddimušas nannet sámegiela, ii nagot dan dahkat iežas hálddahusas. -Ahte Sámediggi lea passiiva sámegillii ii atte buori signalaid, dadjá professor Jernsletten. Son maid lea diimma rádjai čohkkán čieža jagi sámigiellarađi stivrrajodiheadjin. Jernsletten govve guokte álkkes čovdosa Sámediggái: -Sii han fertejit álgit prioriteret sámegiela, go dás han lea maid stuorra prinsihppalas mearkkasupmi. Jađe fertejit maid geahččat iežaset virgáibidjanpolitihka. ¶ Ášši lea vuolgán das go Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea dáhtton guorahallat makkár ovttasbargovejolašvuođat leat dán guovtti sámegielat áviissaid gaskkas. Okta áviisaeaiggádin, Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR), lea árvvoštallan ášši. Sin mielas lea buorre ahte ovttasbargu dán guovtti sámegielat áviissaid gaskkas guorahallo ja makkár ekonomálaš bijut fertejit dasa ahte áviissaide galgá sihkarastit boahttevaš rámmaeavttuid ja ovdánahttinvejolašvuođaid. Min Áigi lea álggahan barggu. Ášši lea stivra meannudan dáinna bohtosiin ahte ferte ovttastahttit dán guokte áviissa. Ruđalaš áššiid beali álgoiskkadeamit čájehit ahte ovttastahttin attášii buoremus bohtosiid dasa mii sámegielat áviissii livččii deháleamos, namalassii ođasdoaimmahussii. Dán oktavuođas leage Sámi Journalisttaid Searvi ohcalan iskkademiid mat čilgejit makkár váikkuhusat journalisttaide šattáše jus ovttastáhttá dán guokte sámegielat áviissa. Roavva geahčadeamit dán guovtti áviissa dálá preassadoarjagat (1998) ja dálá sisboahtopotnesiála, čájehit čielgasit ahte ovttastahttin addá buoremus bohtosa dušše fal ođasbuvttadusa dáfus. Álgovuorus álggašii dát áviissa ilbmat njelljii vahkus ja ovcci journalistta barggahivčče. Ovdamunnin lohkkiide šattášedje vuosttažettiin varas ođđasat ja eará áigeguovdilis áššit njelljii vahkus iešguđet beaivve. Nubbin livčče ahte eai dárbbašivčče lohkkit lohkat guktii seamma áššiid guovtti áviissas, nugo ođđasáššiid, reportašaid, lohkkiid čállosiid ja tv- ja radioprográmmaid. Journalisttaide attášii okta "stuorra" ja ekonomálaš gievrras áviissa duohta válljenvejolašvuođaid go galgá mearridit gos hálida bargat, radios vai áviissas. Dálá dilis lea dát dávjá áibbas čielggas. Radio fállá bálkká ja bargodilálašvuođaid mat čuvvot buot tariffašiehtadusaid ja eará bargobirasnjuolggadusaid mat bargoservodagas ležžet. Dálá ekonomálaš dilis eai leat áviissat dan vuos nagodan, eaige nagot ovdal ekonomálaš rámmat nannosit loktejuvvojit sámegielat áviissaide. Geat leat sámegielat áviissaid stuorámus gilvaleaddjit? Ollusat lohket sihkarit Sámi Radio, muhto nu ii leat. SR ii gilval áviissain sisboađu dáfus ja mas áviissat leat oalát sorjevaččat. Sámegielat áviissaid stuorámus gilvaleaddjit leat dáža áviissat. Dáža áviissat dinejit maid almmuhusaid bokte sámi guovlluin. Manin nuges? Dáža áviissain lea buoret ekonomiija, ja dan sivas nagodit sii čállit áššiin mat beroštahttet sámegielat lohkkiidge. Dan beaivvi go mii oažžut sámegielat áviissa mas leat návccat čuovvolit stuorámus áššiid sámiid guovlluin, de šaddagoahtá maiddái earáide miellagiddevaš áviisii cavgilit. Dálá dilis ii leatge goappáge áviissas - Áššus ja Min Áiggis - álo olmmošlaš, eaige ruđalaš návccat čuovvolit buot áššiid ja dan sivas ii loktan sámegielat áviissaid árvu servodagas. Dán oaidnit beaivválaččat go sámi politihkkárat ja earát menddo dávjá geavahit dáža áviissaid ovddidit iežaset áššiid. Nugo dás oaidnit, de lea dušše olmmošlaš ja ruđalaš návccat mat sáhttet buoridit sámegielat áviissa árvvu servodagas. Dan beaivvi go oažžut nana sámegielat áviissa, de lea mis stuorát vejolašvuohta maiddái gilvalit buot márkaniin mat áviissa doibmii gusket ja áviisa atno árvvus sihke lohkkiid ja almmuheaddjiid bealis. Mii dalle lea mii hehtte ráhkadeamis nana sámegielat áviissa? Leago nu ahte mii fertet taktihkálaš mearrádusaid dahkat ovdal go sáhttit ovdánit? Gii lea gii vuoitá dahje táhpe jus rahkadit gievrras sámegielat áviissa? Mii diehtit ahte min sámemáilmmis leat máŋga eará oasi maid galgat vuhtiiváldit beroškeahttá mo váldoáššiin manaš. Dása bohtet báikkálaš-, olmmošlaš-, politihkálaš-, ja soitet vel riikkaidgaskasaš beroštumit mat loahpalaččat leat mearrideaddjin mo ášši ovddidit. Sámediggi lea dál álggaheamen guhká vurdon medieplánabargguin. Dál lea áigi buohkain searvat dán digáštallamii sámi mediadoaimmaid hárrái. Mii eat galgga vuollánit rahčamis oažžut gievrras sámegielat beaiveáviissa. Dan ánssaša dálá sámi álbmot, dan ánssaša čálalaš sámegiella. Jus eará unnit beroštumit nagodit dán barggu bissehit, dalle eat gal ánssáš earágo diekkáriid mat juo dál leat.. ¶ ROMSA: Gáisa sámi gelbbolašvuođa fitnodat ja fierpmádat Jorun Eikjok bokte ii oaččo Interreg-doarjaga ovdaprošektii. Gáisa lei ohcan 30.000 ruvnnu ovddidit ovttasbarggu Ruoŧa beali Sámi Duoji fitnodagain ja SámiRáđi Suoma beali juhkosiin. Prošeavtta ulbmil livččii oahpahit olbmuid álggahit uhca fitnodagaččiid ja oahpahit Ruošša beali kursajođiheaddjiid. Finnmárku fylkkagielda lea hilgon ohcamuša daningo dušše priváhta fitnodagat sáhttet oažžut doarjaga ovdaprošeavttaide. –Konsuleantafitnodagat ja almmolaš organisašuvnnat eai sáhte fidnet dákkár doarjaga, fylkkagielda áššegieđahalli ákkastallá. ¶ Ledjen viehka hirpmástuvvan go lohken sámi áviissaid reportášaid buori gelbbolaš Biret Máret Kalio birra guhte Deanu gieldda kulturjođiheaddji-virgáibidjamis gárttai oaidnit earáid čeassamin su meaddil. Mun maid hirpmástuvven garrasit go áddejin ahte son ii lean oba listta golbma njunnoša gaskkas. Mun in áiggo maidege boastut dadjat Munkebya birra, muhto ándagassii; oahpaheaddji, rektor? Dákkár virggis? Go lea dákkár gelbbolaš olmmoš go Kallio gielddas, geas leat earret eará gađaštanveara giellamáhtut njealjekultuvrra servodagas mii mis lea dál min guovlluin? Lea čielggas ahte dás lea juoidá mii ii leat áibbas riekta, sáhttášiigo leat nu ahte ahte Deanu hálddahus spárká ja ballá oažžumis nana ja gelbbolaš sámenissona Kallio iežas bargovihkii? Juogo dát, dahje de oaidná duođaid, - maid galggašin dadjat; sámegopmit beaivečuovggas…? Ii soaitán leat vuordán rigera dán áššis, - go Biret Máret Kallio dagai áidna riekta, namalassii bijai kritihkalaš čuovgga virgáibidjanáššái go váidalii ášši fylkkamánnii. Lei maid riekta media bokte čuvgehit olbmuid dan birra mii sáhttá dáhpáhuvvat gielddas gos čielgasit váilot buot attáldagat objektiivvalaččat árvvoštallat ovdamearkka dihte bargoohcciid. Namuhuvvon hálddahus lea bilidan iežaset namaid go leat earáid vuoruhan Kallio ovdabeallái - ášši lea njulgestaga heahpat Deanu gildii. Báhcá ain jaskadit rohkadaddat ahte Finnmárkku fylkkamánne addá muhtin oahppodiimmuid mat gusket «virgáibidjama» doahpagii Deanu guovddášhálddahussii, soaitá sis dalle leat buoret gelbbolašvuohta čájehit vuoiggalašvuođa dánlágan proseassain. Buođggáin ođđajagemánu 27. beaivvi 1998 Randi Losoa Sámás Min Áigi ¶ Dál leat bohccoráppit meahccebagadeaddjiid luhtte. HenriK I. Eira galgá geahččat ráppid ja duođáštit ahte gumpe lea goddán. –Ledjen báikkis ja vuhtten guokte gumppe. Oainnán ahte lea veahá earáládje goddán go ovdamearkadihte goaskin ja geatki. Lea sehpoha bokte borran ráiggi ja dávttiid lea gáskán moallun. Goaskin ii livčče nágodan mollet ja geatki livčče váldan oaivvi ovttatmanos. Ráppiin lea ain oaivi, čilge Eira. ¶ FINNMÁRKU: Finnmárkku Oahpaheaddjilihttu oaivvilda ahte go stáhta dál lea dohkkehan kveanaid našunála unnitlogu álbmogin, de ferte maid norgga servodat bidjat eanet resurssaid ja beroštumi kveana áššiide. Finnmárkku Oahpaheaddjilihttu oaivvilda ahte stáhta ferte álggahit doaimmaid nannen dihte kveanaid giela ja kultuvrra. Oahpaheaddjit oaivvildit ahte kveanat lága bokte galget oažžut vejolašvuođa oahppat iežaset giela ja iežaset gillii. Sii maid oaivvildit ahte galgá leat pedagogalaš fálaldat buot kveanaide mánáidgárddis gitta joatkaskuvlii. –Erenoamaš hoahppu lea sierra joatkaskuvlla fágaplána, čállá Finnmárkku Oahpaheaddjilihttu. Sii gáibidit vel doarvái resurssaid oahppoávdnasiidda, erenoamážit oahppogirjjiide. Ja ferte vel ráhkadit plánaid ja bidjat doarvái resurssaid oahpahusintstitušuvnnaide mat juo dál leat doaimmas. ¶ Ole K. Sara loahpadettiin deattuhii, ahte son ii sáhtte dadjat movt boazodoallu hálddašuvvošii iešguđet guovllus, go dan šattašedje dat ođđa orohatstivrrat mearridit guđege orohatguovllus. Láhkadovdi Kirsti Strøm Bull lei boahtán Guovdageidnui, čilget makkár vejolašvuođat dálá boazodoallolágas leat unnidit ealuid ja gáržžidit boazodoallo lága bokte. Srøm Bull álggahii ságastallama ahte boazodoallu eiseválddit oidnet lagamus boahtteáiggis dárbbašlaččan unnidit boazologu Finnmárkkus. Son áiggui ságastallamis geahččalit čilget makkár vejolašvuođat lágain lea unnidit boazologu. Boazodoallolága bokte lea boazoeaiggát geatnegahtton čuovvut njuolggadusaid ja lágaid. Boazodoallu - dahje guovllustivra sáhttá gáibidit bággonjuovvama, jus mahká muhtin ii čuovu lága dahje njuolggadusaid. Lágain sáhttá maid unnidit boazologu dahje muhttimii addit doalloovttadaga. ¶ Go gulaskudde áššis, de gulle ahte lei dušše formalitehta dohkkehit ohcamiid. Juohke vahku vástidii direktoráhtta: «Vástádus boahtá boahtte vahkus» . Norgga ambasáda Ođđa Selánddas fas dáhkidii ahte bearaš sáhtii mannat Norgii Ruoŧa bokte ja álggus orrut turistavisumain. Ambasáda oainnu mielde lei čielggas ahte bearaš galggai oažžut bargan- ja ássanlobi. Muhto direktoráhtta golahii sihke geasi ja čavčča ovdalgo vuollánii vástidit. «Biehtalus. Davvi Searvegoddi ii leat doarvái stuoris vuostáiváldit miššoneara.» Ná vástidii Direktoráhtta golggotmánus. ¶ Oktiibuot ledje juolluduvvon 141.000 ruvnnu Villa Viessu ovdaprošektii. Sámediggi lei Sámi ealáhusráđi bokte juolludan 70.000 ruvnnu. Oamasvuona gielda ja Romssa fylkkagielda lei goappatge juolludan 35.500 ruvnnu. Oamasvuona gielda lea jearran Sámedikkis beasságo geavahit iežas 70.000 ruvnnu eará doaimmaide guovllustis. –Mun lean vástidan ahte ferte ohcat ođđasit, Sámi ealáhusráđi kanturhoavda Per Bær muitala. ¶ Dál sii leat gielddas almmuheamen álbmotčoahkkima boahtte mánu álggus. –Lea čielggas ahte dáppe leat olu gažaldagat masa dárbbašat vástádusa. Álbmotčoahkkima bokte mii dáhttut eiseválddiid beassat gullat maid gieldda ássit ieža oaivvildit, go dás orru čielggas ahte vuot ain oktii váldá stáhta ja badjelgeahččá boaittobeal báikkiid. Dákkár signálaid leat mii ovdal ožžon, dadjá son. ¶ SIRBMÁ: Fylkkamánni birasgáhttenossodat lea gidden Sirpmá bokte guovllu mohtorjohtolahkii. Váttis boazoguohtun lea dasa sivvan. Guovlu lea bajit Viidis rájes E6 mielde Baišjávrái, ja Boatoaivvi rádjai, ja dasto fas Ulfarvári ja Miennajávriide, Deavkehanjoga buohta gitta Sirpmáláhtu rádjai ja láhttoráigge vulos gitta E6 rádjai Sirpmás. Muhto liikká ii guoskat dát gidden Sirpmáláhttu 2A. ¶ Ruhtačoaggin dáhpáhuvvo dan lákke ahte muhtun hástá du máksit dihto ruhtasummi Ákšuvnna báŋkokontoi. Hástin dáhpáhuvvá Min Áiggi bokte ja soaita maid son gii hástá du riŋget dutnje. Go don attát iežat oasi, de galggat don gis hástit 5 ođđa olbmo dahkat dan seamma. Muitte fal dieđihit Min Áigai, ahte don leat čuovvolan hástáleami ja maiddái namaid dan vihttaii gean don gis leat hástán. Leage fal dárkil das geaid don hástát nu ahte ruhtačoaggin ii boatkan. Min Áigi almmuha dađistaga sin geat ain leat čuovvulan hástáleami ja geat ain leat hásttojuvvon. Ákšuvnna báŋkokonto: 7593.05.11110 Ákšuvnnačujuhus: Ákšuvdna sámenisson riikajoavku/ Aksjon samisk kvinnelandslag. att. Nils Johan Heatta 9730 KÁRÁŠJOHKA/KARASJOK ¶ Jus don dainna máhtolašvuođain maid alccet leat háhkan historjáčállima bokte galggašit buktit rávvagiid Nuorttanástte doaimmaheaddjái, makkár rávvagat dát livčče? –Vuosttažettiin, jáhkán leat dehálaš dan maid Ann Solveig Nystad dovddaha dehálažžan Nuorttanástti beales, namalassii kristtalaš sámegiella. Soapmásat hállet ruoktoeatnamiid lávlagiin ja ruoktoeatnamiid gielas, namalassii ahte eambbo oskkolaš giella lea anus. Jus buohtástahttá eará sámegiel publikašuvnnaiguin, de lehpet dii (Min Áigi), Áššu ja Ságat - na, dat gal ii oba almmustuvage sámegillii - publikašuvnnat mat leat eambbo beaivvalašáviissa hámis. Dis leat oanehis reportášat áššiin mat justa leat dáhpáhuvvan. Nuorttanáste, mii almmustuvvo juohke nuppi vahku, sáhtášii fas eambbo deattuhit muitalit áššiin mat leat áigeguovdilat guhkit áigge badjel. –Bláđis lea hállu joatkit kristtalaš sárdnuma - ja bláđi ulbmila mielde várra maid galggašii joatkit sárdumiin - dan oktavuođas leat oppalaš árvogažaldagat maid sáhtášii digaštallat. Historjjálaš gažaldagat sámi servodagas leat maid miellagiddevaččat, ja daid sáhtášii digaštallat kristtalaš ságaid oktavuođas. Dalle sáhttá geahččat makkár oktavuođat leat das mii lea ovdal dáhpáhuvvan dasa mii odne dáhpáhuvvá. –Olu leat fáttát maid sáhtášii gieđahallat dákkár bláđis. Dat eaktuda, nu mo dán oainnán, ahte bláđis dalle fertejit leat unnimusat gávcci dahje 12 siiddu, jus das galgá leat seamma formáhta go dál, árvala Trygve Lund Guttormsen. ¶ Ledjen oadjebas dilis studeantan Sámi Allaskuvllas Guovdageainnus go Brita Kåven muinna cuoŋománu loahpas 1993 válddii oktavuođa. Son, Josef Rieser ja moadde eará ledje geahččaleamen ásahit ođđa sámegiel áviissa Kárášjohkii Sámi Áiggi koŋkkáneami maŋŋá. Eavttut lihkostuvvamii eai gal orron leamen buot buoremusat: Áviissas ii lean oktage oamasteaddji, oaivedoaimmaheaddjis ii lean journalisttalaš bargoduogáš ja mun ledjen áidna gean dassái ledje fáhtten geas lei journalisttalaš vásáhus! Liikká válljejin guođđit iežan journalistabarggu NRK-Sámi Radios, gos dalle ledjen bargan bealguđat jagi. Álgoáigi lei oalle vásáhus (happening). Mii, geat doaimmaheimmet journalisttalaš bargguid, eat orron leamen nu vissásat maid mii duođai áigguimet dáinna áviissain. Ja dalle dieđusge eatge diehtán mo galggašeimmet ollašuhttit mihttomeriideamet. Doaimmahusa deháleamos ráđđeaddit ledje áviissa teknalaš bargit (Gudrun Balto ja Per Chr. Biti), dákkár bargguid soai leigga doaimmahan Sámi Áiggis. Seammás lei dehálaš geahččalit oahppat cuiggodemiin mat dađistaga bohte lohkkiin, ja dakkáriid fertiimet gierdat hui olu álgu guokte jagi. Olbmuin ledje mealgat eambbo oaivilat das mo áviissa galggašii doaimmahit go dan maid ledjen goassige navdán. Juohke guovllu olbmot háliidedje eambbo báikkálaš áššiid iežaset guovlluin ja báikegottiin, soapmásat sávve eambbo valáštallamiin, nuppit fas eambbo politihkas. Midjiide čielgagođii dađistaga ahte jus visot sávaldagaid galggašii ollašuhttit, de gáibidivččii dasa issoras stuorra bargoveahka. - Muhto, mo danges galggašii nákcet go illá vuos lei ruhta roggat ságaid áviissa lagašguovllusge? Juovlamánus 1993 válljejuvvui áviissa oaivedoaimmaheaddji, Brita Kåven Kárášjoga várresátnejođiheaddjin. Dakkaviđe lei čielggas, ahte dát livččii sáhttán dagahit stuorra váttisvuođaid doaimmahussii. Mo sáhttá Norgga nubbin stuorámus sámegieldda várresátnejođiheaddji leat stuorámus sámegiel áviissa oaivedoaimmaheaddjin? Geas bat dákkár áviisii oppa sáhtášii ge šat leat luohttámuš? Soabalašvuođas gávnnaimet dohkálaš čovdosa: Mun namahuvvojin oaivedoaimmaheaddjin. Ođđajagimánu vuosttaš beaivve 1994 álgen virggálaččat dán bargui. Áviissa mihttomearit orro leamen dalle jo viehka čielgasat. Mii háliideimmet ásahit gánnáhahtti miehtá-Sámi áviissa, mas leat kantuvrrat sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Strategiija orui maid leamen čielggas; Min Áigi ferte guovtti dásis bargat. Seammásgo áviissa journalisttalaš dássi loktejuvvo, ja dakko bokte nagada hásttuhit eambbo lohkkiid, de ferte oktanaga bargat politihkalaččat vai gávdnošii ruhta miehtá-Sámi áviisii. Čielggai jođánit, ahte dát ii lean miige álkkes bargguid. Min Áiggi journalisttalaš dássi lea gulul loktanan. Sámi servodaga iešguđetge doaimmat ja beroštumit gehččojuvvojit kritihkalaš čalmmiiguin. Dát ii leat liikká buktán eanet lohkkiid dahje diŋgojeaddjiid. Sápmelaš politihkkáriin ii gal leat leamaš ráhpa beroštupmi doarjugoahtit áviissa. Mediagažaldagat leat Sámedikkis ja sápmelaš servviin ja bellodagain vuoruhuvvon buot vuolemussii. Politihkkárat eai oro berošteamen dan duohtavuođas ahte čállojuvvon dieđihangaskaomiin lea stuorra váikkuhus giela geavaheapmái ja ovdáneapmái. Ovdamearkka dihtii lea dutkamiid bokte duođaštuvvon, ahte sámegiella dađis nohká Ruoŧa bealde. Sámegiella geavahuvvo unnit go ovdal. Ii oktage Ruoŧa beale sámepolitihkkár leat dássái gullon sániinge namuheamen ahte okta vejolaš čovdosiin dán váttisvuhtii livččii leamaš juolludit ruđa sámegiel áviisii vai dat sáhtášii ásahit kantuvrra Ruoŧa beallái. Min Áigi ceavzá, muhto ahtanuššaneavttut eai leat gal dat buoremusat. Servodat lea menddo olu luohttimin dasa ahte áviissas geažosáigge leat bargit mat dearvvasvuođaset ja astoáiggiset gillejit geavahit dasa vai álbmot duhtada sáhkagoikkus. Hástalus ovddosguvlui berre leat, ahte sápmelaš politihkkárat váldet mediagažaldaga duođasin. Dárbu lea jođáneamos lági mielde ráhkadit dievaslaš davviriikkalaš sámi mediaplána, mas máinnašuvvo makkár sámegiel mediat galget leat boahtteáiggis ja makkár mihttomearit dáin galget leat. Easkka dalle sáhttá jurddašišgoahtit ollašuhttigoahtit dološ sámi jurdaga, namalassii ásahit gánnáhahtti miehtá-Sámi áviissa. ¶ Sámi radio lea sápmelaččaid deháleamos dieđihangaskaoapmi. Dan bokte lea vejolaš beaivválaččat čuovvut sámi servodaga dáhpáhusaid ja ođđasiid buot golmma Davviriikka sámeguovlluin. Radio lea hui dehálaš maiddái kultureallima oktavuođain, sihke giela ja dáidaga ovdáneami ektui. Radio bokte beassat dovdat ođđa sámi musihka ja doallat badjin dámegielat hállanbirrasa doppege gos sámegiella muđui lea oalát jávkamin dahje dat gullo unnán. Soađegili guovllusámi radio deháleamos mearkkašupmi leage dát: nannet sámegiela geavaheami ja seailuma guovllus, gos sápmelaččat leat unnán ja giela sádji hui heittot. Soađegili sámiid searvi evttoha sámi radioi, ahte - dat ráhkadivččii eambbo ođđasiid ja áigeguovdilis sáddagiid Soađegili guovllus nu, ahte olbmot álggašedje eambbo guldalit sámi radio kánala ja ahte maiddái eará guovlluid sámit boađášedje diehtit eambbo Suoma máttimus sámeguovllu áššiin; - dat buoridivččii sámi radio sáddagiid gulloma Soađegili girkosiidda guovllus. Muhtimin doppe ii sámi radio gullo ollenge, dábálaččaat dat gullo hui heittogit. Stereo-jiena ii sáhte geavahit go dat šurrá ja bilida oppa sáddaga guldaleami. Sámi radio mearkkašupmi dákkár ravdaguovlluin livččii hui dehálaš daningo dat lea áidna beaivválaš sámi media. Soađegili sámiid searvi ¶ –Mii fertet čohkket buot návccaid ovtta sadjái ja čoavdit váttisvuođaid ovttaráđalaččat, dadjá Vuolab. Son ii loga sáhttit vuordit ahte dušše nuoraidklubba bargit galget bissehit nuoraid narkotihka geavaheami. Muhto son dadjá áibbas čielgasit dáid bargiid dárbbašit veahki fágaolbmuin oahppat movt dustet narkotihka váttisvuođaid, iige dát fágalaš veahkeheapmi doaimma daid orgánaid bokte gokko galggašii. Dalle earret eará Mánáid ja Nuoraid Psykiátralaš bálvalusa bokte. –Muhto gieldda politihkkáratge fertejit váldit dan ovddasvástádusa mii guoská sidjiide. Gielddaplána gieđahallá čielgasit mánáid ja nuoraid bajásšaddama ja dakko bokte fertejit politihkkárat fárus váikkuhit buoret birrasii iežaset nuoraide, loahpaha Vuolab. ¶ Suomas leat sádden heahteveahkki maid Murmánskii, Rádjajovsset tuollu bokte ja doppe leat áššit doaibman dego galget. –Suoma Rukses Ruossas lea okta suopmelaš bargi veahki oktavuođas Murmánskkas. Su bargun lea doppe ordnet buot ovddalgihtii, mii lea doibman bures. –Ruoššat leat oalle dárkilat geahččat báhpáriid, muhto go dat leat ortnegis, de eai leat váttisvuođat. Bajimuš friijarádjá lea dál 10-duhát ecu, mii lea sullii 60-duhát Suoma márkki. –Jos guormmis leat eanet gálvvut, de dieđusge ferte fievrredeaddji maid máksit dan ovddas, ja muhtin gálvvuin gáibiduvvojit riikkaidgaskasaš duođaštusat (Phytosanitary Certificate), deattuha Aarno Rousu Rádjajovsset tuollus. ¶ Guovdageainnu suohkana kulturossodagas galget dál árvvoštallat festivála bohtosiid ja dakko bokte buoridit festivála ja daid fálaldagaid boahtte jahkái. Okta máid sii árvvoštallet lea maŋidit doaluid čakčamánnui ja ruški-áigái. Nu lohká Guovdageainnu kulturhoavda Reidar Erke ja namuha rievssatbivdináiggi. Dallehan livčče oallu olgobeale guossit Guovdageainnus, geaid sáhtáši geasuhit festiváladoaluide, lohká Erke. Maiddái orru márkanfievrrideami oasi berremin buoriduvvot, go nu unnán olggobeale guossit fitne čakčafestiválas. -Lea vejolaš ahte sámi dáiddárat ja duojárat sáhtáše bovdejuvvot boahtte jagi čakčafestiválii Guovdageainnus, jearraleimmet Guovdageainnu kulturhoavddas. Dása vástida Erke ahte sii dieđusge šaddet dan nai oasi árvvoštallan. Dán jagi eai duostan nu viiddis doaluid plánet, og lei geahččaleapmi. Soaitá leat vejolažžan ahte searvvit ja fitnodagat lágidit čakčafestivála boahtte áiggis, seammaládje go beassášdoaluid, loahpaha Reidar Erke. ¶ Jahkečoahkkimis Ohcejogas leige sáhka ođđalágan doaibmavugiid gávdnamis, guođđit divrras turneáid ráhkadeami veaháš áigái ja doaibmagoahtit eambbo báikkálaččat Suoma beale sámeguovllus ja Ohcejoga rádjagielddain. Ulbmilin lea lasihit ovttasbarggu báikkálaš skuvllaiguin ja gielddaid kulturdoaimmaiguin, earret eará teáhterkurssaid doallamiin. Jahkečoahkkin anii deháleamosin áiddo dál go lea ožžon ođđa searaid, sámenuoraid, fárrui teáhterdoibmii. Eai dušše neaktimii, muhto maiddái oahppat eará teáhterbargui, nugo lávdečiŋaheami, čuovga- ja musihkkabargui, bivttasgoarrumii ja nu ain. Sámenuoraide lea dehálaš čájehit teáhtera mearkkašumi sámi kultuvrras. Teáhter govvida ealli kultuvrra ja álbmoga dovdduid ja diliid, dálá áiggis. Teáhteris sáhttá maid ovttastahttit eará dáidaga hámiid, nugo luođi. Teáhtera bokte sáhttá buktit ovdan historjjá ja váivvesge áššiid. Dan dihte sámeteáhteris lea ollu vejolašvuođat boahtteáiggisge, cealká Rávgoš-teáhter pressadieđáhusastis. ¶ SÁPMI: Sámiráđđi, Anár Sámi Musea ja Sámi girječálliid searvi lágidit sámi girjjálašvuođa eahkeda vuossárgga skábmamánu 30. beaivve Siiddas Anáris. Čájáhus čilge ja govvida sámi girjjálašvuođa vuosttas 1600 logus almmustuvvan divttaid rájes. Vuosttas girjjáš sámi girjjálašvuođa ráiddus, Čáŋa gillii, lea maid gárvvis, ja juhkkojuvvo eahkedis. Čájáhusa ja girjjáža bokte šaddá álki oahpásmuvvat sámi boares ja ođđa áigásaš girjjálašvuhtii, ja olbmot fuomášit mat sámegiel girjjiid gávdnojit iešguđet riikkain. ¶ Ellinor Guttorm Utsi mielas lea čielggas ahte ferte stuorrát loktet boazodoalu ekonomálaš dili vai buohkat beasašedje bissut boazodoalus. Váldosisaboahtu galgá boahtit biergobuvttadeamis. Sutnje lea maid dehálaš ahte nissonolbmuide ja nuoraide heivehuvvojit eanet doaimmat maid bokte lea vejolaš searvat aktiivvalaš boazodollui. –Dás fertet bargat vuhtiiváldit buot beliid. Fertet maid geahččat mo min nuorat galget oažžut oahpu ealáhussii ávkin, dadjá son. ¶ Dán čoakkáldahkii, man lean navdán «Vaikke jiehkki jávkkodivččii» , válljejin divttaid measta juohke Einar Bragi diktagirjjiis, eatnasiid goittoge «Rein i mai» čoakkáldagas, mii lea su nu gohčoduvvon guovddášdiktačoakkáldat. Jorgalemiid lean dahkan dáro-, ruoŧa ja suomagiel jorgalusaid bokte dan sivas go in máhte islánddagiela. Muhto lean leamaš Islánddas jorgalusaiganguin Einar Bragi ságain ja letne dajaldagas dajaldahkii mannan čađa buot maid lean jorgalan. Ferten gale dadjat ahte lean Einar Bragi ja iežan beales hui gába dáinna čoakkáldagain. ¶ Kanáda ráđđehus ii šiehtadišgoahtán áibbas iešdáhtus álgoálbmogiiguin. Stáhta fertii vuos vuoittahallat eanaáššis Kanáda alimusrievttis. Alimusriekti gávnnahii 1973 ahte muhtin indiána čearddas, Nisga´a, lei oamastanvuoigatvuohta iežaset guovlluide. Duomus daddjo ahte dákkár vuoigatvuohta lea dušše dan dihte go indiánat leat doložis ássan guovlluideaset. Duopmár Judson čilgii duomuset ná: –Go ođđa ássit bohte Eurohpás ledje juo indiánat dáppe. Sii ásse ordnejuvvon servodagain seammáláhkai go sin máttut leat ássan čuđiid jagiid. Dát han lea indiánalaš oamastanvuoigatvuohta. –Eat mii čoavdde maidege go gohčodišgoahtit dán vuoigatvuođa peršovnnalaš vuoigatvuohtan dahje geavahanvuoigatvuohtan. –Indiánat čuoččuhit dán áššáskuhttima bokte alddiset lea vuoigatvuohta joatkit eallit máttuideaset eatnamis, iige dat vuoigatvuohta lea goassege lobálaččat váldojuvvon sis eret, Judson oaivvildii. ¶ Juovlamánu 1997 ovddidii Kanáda Alimusriekti muhtin eará eanaášši ođđa gieđahallamii. Dán háve lei ášši British Colombias. Dán duomus maid duođaštuvvo ahte indiánaid oamastanvuoigatvuođat bohtet das go duođaid leat ássan guovlluineaset. Dasto daddjo ahte vuoigatvuođat leat vuođđuduvvon indiánaid iežaset riekteáddejumis. Duomus leat máŋga miellagiddevaš cealkámuša sámi eanagáibádusaid ektui. Čuokkis 111: «Álgoálbmogiid oamastanvuoigatvuođat leat eanavuoigatvuođat. Danin leat dákkár vuoigatvuođat eanet go vuoigatvuohta doaimmahit dihto doaimmaid mat iešalddis sáhttet leat álgoálbmotvuoigatvuođat.» «Oamastanvuoigatvuođat addet baicce vuoigatvuođa geavahit eatnamiid olu eará doaimmaide go dušše árvevirolaš doaimmaide» . Čuokkis 121: «Guerin (eará duomu) bokte lea alimusriekti duođaštan ahte álgoábmogiid oamastanvuoigatvuođat maiddái sisttisdollet minerálvuoigatvuođaid.» Doppe gos álgoálbmogat hálddašit eanamiid, doppe lea sis maiddái vuoigatvuohta ávkkastaddat guovlluideaset minerálresurssaid. «…juoidá mii čielgasit ii leat árbevirolaš geavaheapmi,» Kanáda alimusriekti čilge. Dattetge dohkkeha dákkár doaimmaid. ¶ –Mii áigut buohkat bissut dáppe, logai fas Alimusrievtti justitiarius, rievtti alimus hoavda, Lamer cealkkidettiin duomu. Su ávžžuhus álgoálbmotjoavkkuide ja stáhtii lea soabadit eanaáššiin. –Ii dárbbaš mannat duopmostuoluide. Bealit sáhttet geavahit dálá duomuid ja Vuođđolága šiehtadallamiid vuođđun. Vuođđolágas dohkkehuvvojit álgoálbmogiid dálá oamastanvuoigatvuođat ja šiehtaduvvon vuoigatvuođat. –Stáhta ferte fas bealistis duohtandahkat álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid oamastanvuoigatvuođaid. Dušše dakko bokte sáhttet álgoálbmotservodagat dohkkehit iežaset leahkima stáhta válddi vuolde, lohká Lamer. ¶ Čoahkkima rabadettiin Kjell Moen dovddahii stáhta oainnu. Stáhta dáhttu nammadit dušše stáhta áirasiid šiehtadallanlávdegoddái. Guovllu luossabivdosearvvit ožžot leat ráđđeaddin dahje referánsajoavkun, daningo šaddá dušše moivi jos menddo máŋga guovllubivdi leat mielde šiehtadallanlávdegottis. Son muitalii ahte fylkkamánni ovddasta Deanučázádaga luossabivdooainnuid šiehtadallamiin. Dát mearkkaša ahte guovllu luossabivdosearvvit galget fylkkamánne bokte ovddidit áššiid šiehtadallanlávdegoddái. ¶ Son lea boahtán Ohcejohkii čatnat oktavuođa Sámiráđiin daningo dat lea Sámi orgána mii bargá riikkaidgaskasaš dásis. Sámis son oččoda ásahuvvot doarjjalávdegotti mii vuolgá su fárrui Mexicoi ja doaibmá su dáhkádussan. Lávdegottis galggašedje sámi journalisttat, advokáhtat, dakkárat geat rahčet vuoigatvuođaideamet ovddas ja geat dovdet árbevieruid. –Dovddan ráđđehusa psykologiija. Eai bija mu vajot giddagassii, muhto váldá moadde mánu smiehttanbottu jos doarjjalávdegoddi lea mu fárus. Dát livččii doarvái áigi váldit oktavuođa iežan olbmuiguin, doallat álbmotčoahkkimiid ja media bokte váikkuhit álbmotoainnu. –Háliidivččen dál oktavuođa singuin geat sáhtášedje leat dákkár lávdegotti lahttun, hásttuha Temilotzin. ¶ Ulbmilin lea gieđahallat veaháš báikki nama mas lean ožžon sullii doarvái. Giitos eatnat! Go davvi-guovllu olmmoš fárre máttás, de beassat mii gullat dávjá ahte vuot lea ožžon olggobealle Ušllu ovtta sisafárrejeaddji. Vuosttas bustávva O čuodja sin njálmmis dego eakti vikiŋgas: U! S fiŋggoha govda Š:an. Bures gal diehtit ahte sápmelaš ii olus hála báikenamaid bokte olggobeales iige siskkabeales. Smiehtan veara lea geat dalle ásset Oslos go nu olus ásset Olggobeal-Ušllus. Leago nu ahte davvi-guovllu olmmoš ii hábme gávpoga guovddážá dego márkanšillju? Oaivvildan dakkár giláža smávva váldobáikki mii lea bađaviiddo. Oslos gal ii miige leat bađaviiddo. Oslo ii duođai leat dakkáraš guorba doaresbeale Láhpoluoppal gos livčče moadde dálu mat livčče oaidnimis oktanaga dievá alde. Mii áddet ahte stuorra gávpoga guovddaža, ađđama, gávdnan lea váttis. Jáhkán ahte olbmuide lea boahtán dakkár govva ahte Olggobeal-Ušlu lea mealgat stuorát go Oslo. Vuoi leago nu ahte boaittobealde olmmoš dovdá agálaččat iežas ássamin man nu váldoeallima olggobealde. Sihkkarit almmisge dovdet ahte sii leat almmifeaskáris. Lea nu ahte Ušllu Olggobealde ii virggáláš girjjálašvuođas olus dovdojuvvo. Dán gaskkas jo sáhtán goavkalit iežan oainnu: Lea boastut hállat Ušllu olggobeales go mii viggat hállat sámegiela veaháge ortnetláhkai. Boastut livčče maid hállat Oslo-fávllabeales. Buorre luterálaš vuohki livčče dadjat Oslo lahka. Muhto dathan dieđusge ii heive! Gokko dalle lea rádjá Oslos ja dan olggobeales? Dat lea árvvoštallan gažaldat. Muhtuma mielas son lea álo veaháš boaittobealde ja nubbi fas álo dovdá leamen gomuvuođa-guovddážis. Eatni mielkki bokte leat jo njamman alla-ja vuollegaš gova alddámet. Jus lea bággu hállat olggobeales, de otná beaivve njuolggadusaid mielde livčče buot buoremus hállat Sámi olggobeales, jus lea áibbas bággu hállat ollgobeales. Go lea olggobealde, de manin jo ii dan mii goittotge lea midjiide deháleamos: Min Sápmi. Sápmi lea min báiki ja eará sajiin mii leat olggobealde ja álo dovdat ahte leat olggobealde. Peter Snalck Rástegáissa olggobealde ¶ Vejolašvuohta beassat internehttii lea bohciidahttán balu oskkolaččaid ja militearaid gaskkas Sudanas. –Dat mii ovddiduvvo fierpmi bokte lea morálalaččat heivetmeahttun ja váralaš dorvvolašvuhtii, geažiduvvo. ¶ Sudan čatnašuvai internehttii Sudanet bokte jagis 1995, fierbmi lea oktasašdoaibma stáhtaoamastuvvon Khartoum TV Channel ja guovtti priváhta telefitnodaga gaskkas. Easkka gieskat fállojuvvogohte Sudanet bálvalusat earáide go departemeanttaide, fitnodagaide ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide. –Muslima álbmot galggašii doahttalit oskkus ja iige diktit dákkár dieđuid leavvat bearrašiiddáseaset, váruha imama Mohamed Salih Hasan. Son atná interneahttabálvalusa «nuoskkideaddjin» ja oaivvilda dan bilidit nuoraid dakko bokte go dieđut oarjemáilmmi norpmaid, politihkalaš guottuid ja kultuvrra mielde bombejuvvojit sin badjelii. –Dál ráhkkanahttet máŋga imama riikkaidgaskasaš kampánjja interneahta vuostá Sudanas, ulbmil lea gáhttet nuoraid, čuvge Hasan. ¶ Sámi árbevirolaš boazodoalus leat nu ollu dehálaš vierut mat leat oassin min kulturárbbis maid ferte gáhttet. Dáid vieruid ii sáhte makkárge lága bokte suodjalit ja gáhttet, muhto ferte daidda boazodoalliide geat háliidit máhccat árbevirolaš boazodollui, addit ekonomalaš doarjaga vai dan sáhttá dahkat. Unna lávkkáš maŋos áiggis, sáhttá leat dán oktavuođas stuora lávki ovddos. Sámiráđi sámi kulturpolitihkalaš plána čilge boazodoalu sámi kultuvrra vuođđun, man ii nágge iioktage. Seamma čielggas lea buohkaide ahte ealáhusa rievdama geažil, leat máŋga beali dán kulturárbbis masson ja massojit ain buolvvaid gaskkas. Dan dihte leage balahahtti ahte árbevierut eai leat šat árvvus ja dalle šaddá váttis jurddahit boazoealáhusa dološ vuogi mielde. Ođđa bargovuogit ja eiseválddiid ealáhuspolitihkka, lea nagodan ollu báidnit boazoealáhusa. Soaitá leat ollen nu guhkás ahte ii nagot šat jorggihit. Jeara mat` nuorra boazobargiin movt sin mielas orošii máhccat árbevirolaš ealáhussii, de vástidit iežaset jođihit juo árbevirolaš ealáhusa. Dáidá leat vuosttaš hástalus defineret árbevirolaš boazodoalu. Jos sámi kulturpolitihkalaš plána lihkostuvvá, de leat buorit vejolašvuođat smávva boazodolliide birget ekonomalaččat ja ollet seammá dássái go dálá doalut main leat stuora ealut. Sáhttá dušše juonalaččat ávkkástallat ruhtadoarjjavejolašvuođain, de jođánit rikkošii smávva eložiin. Iihan leat váttis árvidit ahte sii geain leat stuora ealut, eai dáidde jur dakkaviđe guođđit mekanalaš veahki. Mii leat dievva beljiid gullan man badjelmeare boazu lea eatnamiid ektui, ja dasa lassin goaridit eará luondduávkkástallamat ja mohtorfievrrut guohtuneatnamiid. Dalle han livččii sámi kulturpolitihkalaš plánas boazodoalu oassi jiepmalaš jurdda, go dat čoavddášii daid stuorámus váttisvuođaid, nu go alla boazologu, attášii ealáhussii saji olles bearrašii ja buoret ruđalaš birgejumi. Balddihahtti lea gullat ahte ferte čuoigagoahtit ja vázzigoahtit. Muhto leago oktage eiseváldi vel árvalan dohkálaš čovdosa dálá boazoealáhusváttisvuođaide? Kulturplána aŋkke evttoha buori vejolašvuođa, mii attášii árbevirolaš boazodoalu. Áidna eaktu lea duostagoahtit guođđit dálá ábas dili. Arvatgo čuoigalit? Heijjá Irene ¶ Go kursa nohká miessemánu 13. beaivve, de leat vuordimis earálágan bohccos ráhkaduvvon borramušat márkaniidda mat otne leat oažžumis gárvásin gávppis. –Gaccat, váimmut ja vuoivasat leat dál ruittus ja mii iskadat man lágan suovvamearit heivejit addit rievttes smáhka. Dál leat gahččat-gahčča ođđa márffit bohcco váimmus ja vuoivasis. –Mii fertet iskkadeami bokte gávdnat dušše "rivttes" njaddaga ja soavvameari. Muđui leat márffit juo gárvá, dieđiha Pentti Juotasniemi. ¶ Girjji čállit leat fas terapeutat geat barget Sámis. Sii muitalit mo sin terapeutalaš árgabeaivi dálá Sámis lea, muitaluvvo Davvi Girjji preassadieđáhusas. Artihkkaliid bokte čállit muitalit mo sii dustejit hástalusa vuhtiiváldit olbmuid sosiálalaš ja kultuvrralaš vásihusaid diagnosterenbarggus ja dálkkodeamis. Guovddáš fáddán girjjis lea maiddái mo sápmelaš terapeuta ferte muitalit iežas rolla profešuvnnalaš dearvvašvuođa- ja sosiálbargin ja olmmožin kulturduogážiinnis. –Integreret kulturaddinperspektiivva fágalaš sosiálalaš barggus ii leat juoga mii guoská dušše Sámi servodahkii. –Norga lea dál máŋggakultuvrralaš servodat. Dát girji lea danin ávkkálaš ii dušše sámi servodahkii, muhto lea vel čuvgehussan buohkaide dasa mo báidnojuvvojit dán kultuvrralaš ja historjjálaš oktavuođas mas sii bajásšaddet. ¶ Báhpat sártnohit álbmoga gáibidit Jesusa goddot. Son dupmejuvvo jápmimii russiinávlejumi bokte Pontius Pilatusas. Áššaskuhtton: Stuimádaga noastán Romerriikka vuostá! ¶ Skiippat mat mannet hui čiekŋalit eai šat sáhte johtit kanála čađa, ja fertejit dan sadjái guhkidit mátki birra Mátta-Ámerihka máttageaži. Oanehis áiggis leat kanáleiseválddit guktii ferten geahpedit gielasčikŋodaga. Skiippat mat mannet čiekŋaleabbui go 38 juolggi eai šat sáhte geavahit kanála. Vai skiipa galggašii nagadit rasttildit dán gaskaámerihkalaš eatnama, de ferte skiippa šlusaid bokte loktet 26 mehtera bajábeale áhpedási ja dasto dat luitojuvvo vulosguvlui dassáigo lea boahtán nuppi beallái. Muhto dán doaimma čađaheapmái dárbbašuvvo 205 miljon lihttera čáhci 80 kilomehter guhkosaš gaskkas. Buhtesčáhci boahtá guokte stuorra dahkkojávrriin, Gatun ja Madden-jávri. Muhto guktuid jávrriin lea mealgat unnit čáhci go dábálaš dáid muttuid jagis - El Nino dálkefenomena geažil. ¶ Boazosápmelaččat leat álgán akšuneregoahtit boazodoalu eiseválddiid stivrenvuogi vuostá. Vuostalastima vuođđun lea go dovdet ahte eiseválddit eai váldde vuhtii dábálaš boazodoalli, go mearridit boazodoalu. Sii čilgejit boazodoallohálddašeami billisteapmin. Eanadoallodepartementa fas lohká buot vejolaš doaimmaid čađahan, mat galggašedje buoridit boazodoalu. Sii leat geahččalan rávvet, neavvut ja álggahit ekonomalaš doaimmaid, muhto eai oainne das ávkki. Sii eai loga iežaset ulbmila heaittihit boazodoalu. Muhto jos boazoealáhus ii ieš váldde ovddasvástádusa, de ferte stáda stivret ealáhusa ovdáneami. Dalle galggašii doaivut ahte stádas lea gelbbolašvuohta ovdánahttit ealáhusa dohkálaš vugiin, go juo sii geat leat agibeaivvi jođihan ealáhusa eai bastte dan stivret. Čielga ovdamearka stáda gelbbolašvuhtii lea nuppástuhttin. Dan boađus duođašta ahte stáda stivren ii lihkostuva, go sii ieža mieđihit ahte sin doaibmabijut eai vuolit boazologu. Akšunisttat ieža vástidit njuovžilis gielain: Nuppáštuhttinprošeakta ii leat vuolidan eará go ealáhusa olmmošlogu. Iešalddis galggašii dat leat lunddolaš, muhto juohke ealáhusa ferte árvvoštallat iežas ektui, ja boazoealáhus ii birge mottiin olbmuin. Nammačoaggima bokte áigot boazodoallit ovddidit oainnuset, ahte eai leat duhtavaččat dálá boazodoallohálddašemiin. Leago son doaivva ahte eiseválddit váldet vuhtii čoggojuvvon namaid, go guovllustivrrat ja NBR ii olat sin. Boazodoallostivra fas lohká ahte boazodoallit beare hohpot ovddidit čuoččuhusaid boazodoallohálddahusa vuostá. Boazodoallit fertejit ipmirdit ahte sii háliidit veahkehit boazoealáhusa, eaige heaittihit dan. Manne son dalle lea Stuoradiggi mearridan láhkavuođu mii addá stádii vejolašvuođa mearridit bajimus boazologu? Eanadoallodepartemeanta ii loga badjelgeahččat ealáhusa jienaid, muhto ii loga váldit bealljái eará oainnuid boazologu birra, go iežaset ipmárdusa mii lea fágalaččat duođaštuvvon. Lea áigi ahte boazoealáhus geavahišgoahtá bargovugiid mii bágge eiseválddiid guldalit sin geat dovdet iežaset rivttiid massán. Nammačoaggin lea buorre álgu, ja jearaldat lea dušše makkár eará gullahallamis livččii doarvái fápmu váikkuhit eiseválddiid čeavlli? Heijjá Irene ¶ Dađistaga galggašedje dutkanbarggustan boahtit reportášat ja ođasartihkkalat. Vuordimis šattan eará šaŋŋeriid dahje čállinvugiidge geavahit. Muhtimin soaitá gánnehit govvedit dihto guovllu gielladili erenoamáš olbmo portreahta bokte. Duollet dálle gárttan sihkkarit maiddái čállit kommentáraid, petitartihkkaliid ja kronihkaid. Loahpaloahpas galggašii čálusráidu ilbmat dokumentárgirjin. Dás mun doaivvun iežan nagodit čájehit mo giela ealáskahttinbargu lea lihkostuvvan muhtin sámeguovlluin, ja mo fas eará guovlluin eai nagat buoridit dili. Áigumuššan lea maid oažžut ovdan sivaid manin manná bures ja manin manná fuonet. Dán láhkai sáhttá čálusráidu ja dokumentára leat ávkin sámegiela oddideapmái ja seailluheapmái. Lean jurddašan fitnat eanaš sámeguovlluin. Earret eará áiggun guorahallat nuortalaččaid ja anáraččaid gielladili, ja geahčadit mo julev- ja máttasápmelaččat rahčet giellagádjumiin. Davvi Sámis galggašin suokkardit dili sihke Norgga, Suoma ja Ruoŧa bealde. Lean plánemin fitnat sihke mearrágáttis, rittus ja siseatnamis, ja maiddái gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin. In eisege geargga fitnat juohke smávva gilážis, muhto doaivumis nagadan buriid ovdamearkkaid bokte addit oppalaš gova sámi gielladilis. ¶ Ii galgga badjelgeahččat Læstadiusa mearkkašumi gielalaččat ja kultuvrralaččat. Čoakkalmasbáikkit láhče sáme- ja kveanagiela geavaheami, garraseamos dáruiduhttima áiggis. Dakko bokte lea Læstadius veahkehan doalahit sáme- ja kveanagiela ja kultuvrra. Čoakkalmasain šattai sierra jođihanvuohki, váikkukeahtta norgga ja ruoŧa eiseváldiin. Dat oahpahii olbmuid searvat dan politihkalaš eallimii ja leastadianisma dagai ávkki searvegottiráđiin, skuvlastivrrain, suohkanstivrrain jnv. Leastadianisma lea leamaš ovdamearkan davviriikkalašvuhtii dan 150 jagi go čanai nanu oktavuođaid riikarájiid badjel. Otná dán beaivvi čohkkejit čoakkalmasat duháhiid mielde olbmuid, sihke Ruoŧas, Suomas ja Norggas. Sii geat vánddardedje eret dáin riikkain, válde mielde leastadianismma USA:i, gos leastadianisma lea ain nanus. Sáhttá gohčodit leastadianismma davviriikkalažžan ja riikkaidgaskasažžan. ¶ Heargevuodjimiidda gáisavistti bokte ¶ Gáivuona suohkanstivra mearridii ovddit vahku ahte ii galgga juolloduvvot ruhta Ivggu, Omasvuona ja Gáivuona suohkaniid ovttastahttinguorahallamii. Suohkanstivra lea juo vuostálastán dán evttohusa, ja danin ii gánnátge geavahit ruđa dákkár guorahallamii. Ákkat dán ovttastahttima vuostá, leat earret eará ahte dušše Gáivuotna lea sámi giellalága hálddašanguovllus. Gáivuona Sosialisttalaš Gurutbellodaga áirras Kari Sjøveianis jearai vel: –Mii geavvá sámi giellalágain jos dáid suohkaniid ovttastahtášii?. Evttohusa dáid suohkaniid ovttastahttit lea ilbman, go suohkaniin leat nu stuorra golut ahte illá šat nagadit daid máksit. Ovttastahttimis0 bokte sáhtášii suohkanat seastit ruđaid effektiviserema dihte. ¶ Gáivuona suohkanstivra mearridii ovddit vahku ahte ii galgga juolloduvvot ruhta oktiičaskinguorahallamii Ivggu, Omasvuona ja Gáivuona suohkaniid gaskkas. Suohkanstivra lea juo mannan dán evttohusa vuostá ja danin ii gánnátge geavahit ruđaid dákkár guorahallamii. Ákkat dán oktiičaskima vuostá lea earret eará ahte dušše Gáivuotna lea sámi giellalága hálddašanguovllus. Gáivuona Sosialisttalaš Gurutbellodaga áirrás Kari Sjøveianis lei maid jearaldat: –Mii dáhpáhuvvá sámi giellalágain jos časkkášii dáid suohkaniid oktii?. Evttohusa časkit dáid suohkaniid oktii lea ilbman, danin go suohkaniin leat nu stuorra golut ahte illá šat nagadit máksit daid. Oktiičaskima bokte sáhtášii suohkanat seastit ruđaid effektiviserema dihte. ¶ –Tåkeposten lea šaddan dovddusin. Mus leat oktavuođat miehtá máilmmi "tåkeposten" bokte. Mun čalašan olbmuiguin e-maila bokte birra máilmmi. Olbmot addet munnje ideaid, ja kommenterejit dovddus áššiid. Muittuhan ahte "tåkeposten" lea dušše suohtastallama várás, lohká Arntsen. –It go leat jurddašan váikkuhusaid go bilkidat nu fasttet sápmelaččaid internehtas? –In, go dát ii leat eará go suohtastallama dihte. Mun lean maiddái ožžon guokte e-poastta Skiippaguras, sihke nissonolbmos ja almmáiolbmos geaid mielas "tåkeposten" čállá dušše suohttasiid. Mun vástidin sudnuide ahte jurdda ii leat bilkidit Skiippagura, čilge John Arntsen Min Áigái. ¶ Maid deatnolaččat lohket go Huruma ovddadusbellodaga gielddastivrraáirras internehta bokte lea almmuhan álás sáme- ja ruoššanissoniid Skiippaguras. ¶ Costa Ricas lea mánáidbbargu lága bokte gildojuvvon guovvamánu rájes. ¶ Girji «Šáike Šuvon 2» lea oahppogirji mii gieskat lea ilbman. Dál besset sámemánát oahpes fáttáid ja áššiid bokte oahppat sihke čállit, lohkat ja rehkenastit. ¶ SÁPMI:Davvi Girji OS lea gárvvisteamen fágaidgaskasaš oahpponeavvoráiddu, ohppiidgirjiid ja oahpaheaddjigirjiid, mat leat jurddašuvvon vuođđoskuvlla dássái nuppi, goalmmát ja njealját luohkkái. Smávvaskuvladásis leat fágaid oasit dávjá laktojuvvon fáttáide mat leat hui viidát ja gusket máŋgga fágii, ja nu leat dás ge. Danne eai leat dán dásis sierra girjjit buot fágaide. 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánat, O-97, leat leamaš vuođđun girjjiide. Šáike Šuvon 2, ohppiidgirji ja rávagirji oahpaheaddjái, lea dál gárvvis. Girječálli Heidi Guttorm muitala ahte Šáike Šuvon lea huksejuvvon ja organiserejuvvon fáttáid mielde. Fáddábargu addá oahpaheaddjái buriid vejolašvuođaid oahpahusa lágidit nu ahte oahppit besset eavttuideaset vuođul oahppat, ja lea dainna lágiin mielde ráhkadeamen dehálaš vuođu fágalaš ja sosiálalaš birjejupmái. Go oahppit besset ollu vásihit, de šaddá maid dárbu ovdanbuktit jurdagiid, čálalaččat, lihkademiin, nuohtaiguin ja govaiguin, ja dakko bokte ožžot buori vuođu earret eará lohkat, čállit ja rehkenastit. ¶ Jus fálaldat dattege álggahuvvo čakčii, lea vuosttaš geardde sámegielat mánát ožžot eatnigielaoahpahusa Romssa skuvllain. Dađi bahábut ii leat dát ođđa ášši sámi vánhemat Romssas dál leat vuolggahan. Romssa suohkan lea čađat dorjon ášši njálmmálaččat, muhto eanet ii leat dáhpáhuvvon suohkana bealis. Sámi vánhemat álge birrasiid 20 jagi dassái bargat áššiin, iige leat vel odnážii čovdojuvvon. Nu muitala sámi vánhensearvvi bargolávdegotti áirras Erling Ravna. -Ii leat ávki dušše čáppa sániid bokte doarjut ášši, go eai bargga maidege vánhemiid gáibádusaid ollášuhttimis, váidala Erling Ravna. Sámi vánhemat vurdet ja sávvat ahte čáppa sánit šaddet duohtan nu ahte sámegieloahpahus álggahuvvošii Báhpajávrri skuvllas boahtte skuvlajahkái. ¶ Kanáda ráđđehus ii šiehtadišgoahtán áibbas iešdáhtus álgoálbmogiiguin. Stáhta fertii vuos vuoittahallat eanaáššis Kanáda alimusrievttis. Alimusriekti gávnnahii 1973 ahte muhtin indiána čearddas, Nisga´a, lei oamastanvuoigatvuohta iežaset guovlluide. Duomus daddjo ahte dákkár vuoigatvuohta lea dušše dan dihte go indiánat leat doložis ássan guovlluideaset. Duopmár Judson čilgii duomuset ná: –Go ođđa ássit bohte Eurohpás ledje juo indiánat dáppe. Sii ásse ordnejuvvon servodagain seammáláhkai go sin máttut leat ássan čuđiid jagiid. Dát han lea indiánalaš oamastanvuoigatvuohta. –Eat mii čoavdde maidege go gohčodišgoahtit dán vuoigatvuođa peršovnnalaš vuoigatvuohtan dahje geavahanvuoigatvuohtan. –Indiánat čuoččuhit dán áššáskuhttima bokte alddiset lea vuoigatvuohta joatkit eallit máttuideaset eatnamis, iige dat vuoigatvuohta lea goassege lobálaččat váldojuvvon sis eret, Judson oaivvildii. ¶ Juovlamánu 1997 ovddidii Kanáda Alimusriekti muhtin eará eanaášši ođđa gieđahallamii. Dán háve lei ášši British Colombias. Dán duomus maid duođaštuvvo ahte indiánaid oamastanvuoigatvuođat bohtet das go duođaid leat ássan guovlluineaset. Dasto daddjo ahte vuoigatvuođat leat vuođđuduvvon indiánaid iežaset riekteáddejumis. Duomus leat máŋga miellagiddevaš cealkámuša sámi eanagáibádusaid ektui. Čuokkis 111: «Álgoálbmogiid oamastanvuoigatvuođat leat eanavuoigatvuođat. Danin leat dákkár vuoigatvuođat eanet go vuoigatvuohta doaimmahit dihto doaimmaid mat iešalddis sáhttet leat álgoálbmotvuoigatvuođat.» «Oamastanvuoigatvuođat addet baicce vuoigatvuođa geavahit eatnamiid olu eará doaimmaide go dušše árvevirolaš doaimmaide» . Čuokkis 121: «Guerin (eará duomu) bokte lea alimusriekti duođaštan ahte álgoábmogiid oamastanvuoigatvuođat maiddái sisttisdollet minerálvuoigatvuođaid.» Doppe gos álgoálbmogat hálddašit eanamiid, doppe lea sis maiddái vuoigatvuohta ávkkastaddat guovlluideaset minerálresurssaid. «…juoidá mii čielgasit ii leat árbevirolaš geavaheapmi,» Kanáda alimusriekti čilge. Dattetge dohkkeha dákkár doaimmaid. ¶ –Mii áigut buohkat bissut dáppe, logai fas Alimusrievtti justitiarius, rievtti alimus hoavda, Lamer cealkkidettiin duomu. Su ávžžuhus álgoálbmotjoavkkuide ja stáhtii lea soabadit eanaáššiin. –Ii dárbbaš mannat duopmostuoluide. Bealit sáhttet geavahit dálá duomuid ja Vuođđolága šiehtadallamiid vuođđun. Vuođđolágas dohkkehuvvojit álgoálbmogiid dálá oamastanvuoigatvuođat ja šiehtaduvvon vuoigatvuođat. –Stáhta ferte fas bealistis duohtandahkat álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid oamastanvuoigatvuođaid. Dušše dakko bokte sáhttet álgoálbmotservodagat dohkkehit iežaset leahkima stáhta válddi vuolde, lohká Lamer. ¶ –Álbmogis lea heajut vejolašvuođat stivret Finnmárkku eananhálddahusa stivrra go dálá eananvuovdinstivrra, Joki čuoččuhii čoahkkimis Kárášjogas vahkkoloahpas. Joki oaivvilda dálá ortnega doaibmat bures. Ráđđehus doaibmá sihke láhkaaddi eiseváldin ja oamasteaddjin. «Álbmot» ráđđehusa bokte vállje stivrra. «Álbmot» sáhttá maiddái mannat ráđđehussii, ja oažžut departemeanta muhttit stivrra mearrádusaid. –Boahtteáiggis válljejit Sámediggi ja Fylkkadiggi stivrra áirasiid. Stivra lea fas friddja ásahus. Ii oktage sáhte muhttit stivrra mearrádusaid. Iige sáhte stivret áirasiid earáláhkai go válljemiid bokte juohke njealját jagi, Joki lohká. –Lea ártet go okta deháleamos orgána čađahit Norgga sámepolitihka biddjojuvvo friddja ásahussii maid Stuorradiggi ii sáhte stivret, lohká fas «Statsskoga» várrebálvalusa hoavda Sverre Pavel. ¶ Nu mo čálus lea hábmejuvvon sáhttá orrut dego vuolláičálli lea cealkámušaid duogábealde mat bohtet ovdan čállosis. Áidna mas bukten cealkámušaid FD:i lei das maid áicen searvegoddeválgga jienaid rehkenastimis, ahte máŋga listakumuleremat ledje hirpmástuhtti ovttaláganat. Du gažaldahkii ahte ledjego organiserejuvvon joavkkut duogábealde, eai lean mus oaivilat. Siđan danne ahte FD šiitá cealkámušaid mat mu njálbmái leat biddjon. Go lean Kárášjoga Luther Leastadialaš searvegotti jođiheaddji ja okta evttoheaddjiin searvegotteválgga Lista 2 duogábealde, háliidan deattuhit čuovvovačča ja ahte FD čielgasit váldán dán fárrui áviisii farggamusat: 1. Kárášjoga Luther Leastadialaš searvegoddi ii leat ceggen listta searvegotteválgii, iige leat buktán cealkámušaid válgga čađaheapmái dahje bohtosii. Luther Leastadialaš searvegoddi dáhttu baicce stivrra loahpahit buot vejolaš boares nákkuid searvegottis ja lea sierra mearrádusas čujuhuvvon searvegodderáđđái sihtan oažžut buori ovttasbarggu ođđa searvegodderáđiin. 2. Go Lista 2 ráhkaduvvui, ii lean vel oktage lista searvegotteválgii. Lista 2 evttoheaddjit sáddejedje oktanaga listaevttohusain reivve searvegotteráđđái ovttastit dán listta vejolaš eará listtaiguin, vai sáhtášeimmet oažžut dušše ovtta listta searvegotteválgii. Lista 2 luohttámušolmmoš ii ožžon searvegodderáđis čálalaš vástádusa dása . 3. Lista 2 evttoheaddjit luohttámušolbmo bokte eai leat váidalan searvegoddeválgga. Mu dieđu mielde leat guokte Lista 2 listaevttohasa iežaska dáhtu mielde váidalan Bismagodderáđđái, mas leat áššáskuhttimat masa Lista 2 ii lean cealkán iežas oaivila. Maid ovttaskas olbmot dahket eai sáhte Lista 2 evttoheaddjit ovddasvástidit. 4. Áviisačállosis sáhttá oažžut áddejumi, ahte «Kárášjogas lea garra girkonággu» nu mo bajilčálus lea čállon. In dovdda eará guovttemielatvuođa go Kárášjoga boares čoakkalmasviesu vuovdima. Das lea ásahuvvon sierra ákšunjoavku mii háliida «gádjut» čoakkalmasviesu vuovdimis. Go dát ii mannan, de bargá ákšunjoavku beassat oastit ruovttoluotta viesu leastadialaš searvegoddái. Vuovdi lea miehtan vuovdit čoakkalmasviesu searvegoddái. Dát leat dilálašvuođat mat dál vuos eai guđege láhkai guoskka Norgga Girkui. Bivddán, ahte FD ii váikkut ásahit ođđa nákkuid Kárášjogas, dakko bokte ahte čálášii stuorrá áššis mii ii leat duohta. Danne siđan ahte dat mii bajábealde lea celkojuvvon váldojuvvo ovdan ođđa čállosis, dalle positiivvalaččat. Váimmolaš dearvvuođat Nils Anders Rasmus ¶ Rohkosvisti šillju lea maid historjjálaš báiki, danin go dat lea leamaš Ohcejoga gieldda boarraseamos kirku, Dálvádasa (huksejuvvon 1600-1700 gaskka) kirku, hávdeeana. Ándde Jon Piera eadnerohki muitalusa mielde hávdeeana geasuhii 1920-logus dutkiid, geat dutkamuša geažil goivo bajás sápmelaččaid rupmašiid, mat ledje gessojuvvon bohccoduljiid sisa. –Miehta dan čoru leat hávddit, dat ája, man bokte geaidnu boahtá rohkosvistti šilljui gohčoduvvo jámežiid ádjagin. Šiljus lea dološ árransajit boahtán oidnosii ja gávdnojuvvon boares geađgeákšut leat sáddejuvvon Nationalmuseai Helssegii. –Njálmmálaš dieđu mielde, dán hávdeeatnamii leat maid hávdáduvvon guokte leansmánne bálddalaga. Anárjoga siste 14-15 kilomehtera Gáregasnjárggas bajás, Doarrogas -nammasaš báikkis, leansmánneguovttos leigga rajá alde riidalan ja goddán goabbat guoimmiska. Dat lei virggálaš hávdeeana ja danin hávdáduvviga deike. ¶ Jurdda lea filbmet konseartta ja lágidit konseartta govaiguin oktan jienain buot sámi báikkiide. Dát jurdda dat beroštahtii Duhátjahkemolsun-Norga 2000 OS stivrra ruhtadit Sápmi-2000 prošeavtta, go ođđaáigasaš tekonogiija bokte áigut ovttastahttit buot sápmelaččaid duhátjahkemolsun ruohttabeaivvi. –Eará suohkanat besset dieđusge lágidit konsearttaid jos hálidit, ja nu guhkás go lea vejolaš, de mii geahččalit daid maid doaimmahit eará báikkiide, seammaládje go váldokonseartta Guovdageainnus, lohká Runar Green. Seammás lea Sápmi-2000 mearridan ráhkadit Sámi Filbmafeastivála, Guovdageainnus, duhátjahke prošeaktan. Green ii loga vel diehtit man divrras prošeakta šattaš, muhto lohká dán erenoamáš vejolašvuohtan dahkat nanu filbmafeastivála boahtte beassážiid rájes juo. Dál hástala fierpmádat eará sámi prošeavttaid johtui, nugo CD-buvttademiid, festiválaid, čájáhusaid ja álgoálbmotovttasbargguid Interneahta bokte. ¶ Dnr 19, anr 34 lea vuvdon kr 10.000 ovddas Mari Kathrine Olsenis, Anna Elisabet Olsenis ja Tone-Berit Olsenis Anna Elisabet Olsenii (18.08.1998) Dnr 40, anr 88 lea vuvdon kr 8.000 ovddas Norske Shell As:s Johnny Stenersenii (19.08.1998) Dnr 7, anr 111 lea vuvdon kr 10 ovddas Nils Oskar Anthis Per Alfred Anthii (20.08.1998) Dnr 14, anr 76 lea sirdon Herly Irma Dahlis ja Jens Einar Dahlis Konstance Kofoedii ja Tonn Peder Kofoedii (21.08.1998) Dnr 32, anr 43 lea sirdon dáin: Karl Gustav Myrli, Ragnhild Kristin Andersen, Anna Sofie Arnesen, Ingrid Olaug Hansen, Jan Egil Arnesen, Kristine Gaski, Per Andreas Arnesen, Elen Marit Gabrielsen ja Berit Hansen Dáidda: Karl Gustav Myrli, Arnhild Beate Andersen, Mette Elin Andersen, Hjørdis Irene Kaspersen, Trude Mari Arnesen, Tone Merethe Arnesen, Tor Johnny Arnesen, Trond Arnesen, Ingrid Olaug Hansen, Jan Egil Arnesen, Kristine Gaski, Berit Hansen, Randi Solveig Andreassen, Ingrid Susan Korneliussen, Arnulf Georg Gabrielsen ja Erik Stein Gabrielsen (31.08.1998) Sirdin siskkilda vel Dnr 32, anr 67 Sirdin siskkilda vel Dnr 32, anr 68 Sirdin siskkilda vel Dnr 32, anr 122 Sirdin siskkilda vel Dnr 32, anr 125 Dnr 37, anr 76 lea sirdon Stáhtas Bargodepartementta bokte Stáhta Geaidnodoaimmahahkii Finnmárku (01.09.1998) Luossageaidnu 3 (Dnr 12, anr 179) lea sirdon Statskog Sf:s Jan Tormod Jacobsenii (04.09.1998) Seidaveien 4 (Dnr 36, anr 83) lea vuvdon kr 950.000 ovddas Ivar Andreas Iversenis Rita Tidemand-Johannessenii ja Geir Hole Tvarii (09.09.1998) Dnr 18, anr 1, lnr 35 lea sirdon Stáhta Eanadoallobáŋkkus Anders Ergai (11.09.1998) Sirdin siskkilda vel Dnr 18, anr 11 Sirdin siskkilda vel Dnr 18, anr 19 Sirdin siskkilda vel Dnr 18, anr 27 Sirdin siskkilda vel Dnr 18, anr 143 Sirdin siskkilda vel Dnr 18, anr 151 Sirdin siskkilda vel Dnr 18, anr 193 Dnr 37, anr 187 lea vuvdon kr 605.000 ovddas Yngve Jernslettenis Ted Erling Johansenii ja Line Stensvikii (14.09.1998) Dnr 20, anr 115 lea vuvdon kr 5.000 ovddas Kristine Falkevikas, Borghild Bergas ja Jan Trygve Bergas Kristine Falkevikii (14.09.1998) ¶ Dnr 12, anr 67 lea sirdon Ole Erik Majas Karen Bigga Majai (19.08.1998) Dnr 1, anr 12 lea sirdon Stáhtas Bargodepartementta bokte Stáhta Geaidnodoaimmahahkii Finnmárku (01.09.1998) Sirdin siskkilda vel Dnr 1, anr 19 Sirdin siskkilda vel Dnr 5, anr 83 Dnr 10, anr 22 lea vuvdon kr 14.700 ovddas Aage Ingolf Nilsenis Unjárgga Gildii (04.09.1998) Gáldu: Stáhta kártadoaimmahat Finnmárku 9800 Čáhcesuolu ¶ OĐĐA TEKNOLOGIIJA: Guovdageaidnu čohkke ođđa teknologiija bokte buot sámiid duhátjahkemolsunávvudeapmái Báktehárjái, lohkaba Sápmi-2000 jođiheaddji Runar Green (olgešbealde) ja Mediabaji jođiheadji Mikael Mienna (gurutbealde). ¶ Son imašta mo sátnejođiheaddji Kjell Sæther sáhttá ná gulul váldit evttohusa mii dál lea boahtán Girko-, oahpahus ja dutkandepartemeanttas (GOD). –Sæther berrešii dan mađe bures dovdat politihka ahte ii duđa vástádusain maid oažžu muhtin GOD byråkratas. Lea menddo láivi dušše gulaskuddat telefuvnna bokte Osloi ja luohttit vástádussi mii boahtá. Son berre váldit dán gulaskuddanreivve duođalažžabun ja albmaláhkai gieđahallat ášši. Dás ferte geahččát makkár váikkuhusat sáhttet boahtit evttohusa geažil, dadjá Brita Kåven. ¶ Soađegili sámiid searvi cealká Sámedikki giellalága ođasmahttinbargojoavkku bivdán áššis čuovvovaččat: Sámegiela sadji lea Soađegili guovllus hui heittot. Sámegiella ii šat geavahuvvo beaivválaččat árgabeaivvi giellan. Olbmot leat gártan molsut gielaset mannan logijagiid áigge nu, ahte sámegiella ii leat šat nuorat sohkabuolvvaid eatnigiella. Sámegiella leamaš vel vuosttažin ohppojuvvon giella stuorámus oasis ovdal 1940-logu riegádan olbmuin. Dan ahkásaš olbmot leat dál áhkut ja ádját. Nuorat olbmuinge lea goittotge ain nana sápmelaš identiteahtta, man skuvllas addojuvvon sámegiela oahpahus čielgasit doarju. Muhtumat leat maiddái lohkamiid bokte váldán ruovttoluotta sámegiela máhtu, muhto dasa eai leat vejolašvuođat buohkain. Sámegiella lea oahpahuvvon Vuohču skuvllas 1970-logu álggu rájes vieris giellan. Oahpahusa dássi lea maŋimuš jagiid áigge loktanan ja oahpahus muđuige ovdánan oahpaheaidili, buoret dási oahppamateriálaid ja sámegiela saji buorráneami geažil. Oahpahusa oažžu dál stuorámus oassi skuvlla oahppiin. Giela oahpahus lea maŋimuš jagiin álgán maiddái girkosiidda skuvllain. Sámi giellaláhka ii leat jur váikkuhan sámegielat bálvalusaid geavaheapmái/gáibideapmái iige ordnemii Soađegili guovllus. Eanemusat láhka leamaš oaidnimis almmolaš gulahusain, aviissaid almmuhemiin ja geaidno-ja virgedáluid nammagalbbain. Sámi giellalágas ja sámegiela statusa loktaneamis leamaš goittotge dakkár siidomearkkašupmi, ahte beroštupmi sámegillii lea lassánan. Dakkár ságat, ahte sámegielas ii livččii ávki iige atnu boahttevuođa servodagas, eai leat jur gullomis. Sámegiela máhttu áddejuvvo dál ánsun ja vánhemat háliidivčče, ahte sin mánát oahpašedje giela ja hárjánivčče dan geavahit. Dasa sin iežadet návccast eai goittotge šat leat doarvái. Boarrasut sohkabuolvvat eai leat ožžon oahpahusa sámegillii eaige sámegielas, danin dálá skuvlamánáid vánhemat/áhkut/ádját eai máhte oppa veahkehit mánáid sámegiela ruoktobargguin/leavssuin. Searvvi mielas Soađegili guovllus livčče ollu dárbbut ordnet dakkár bálvalusaid, mat doarjjošedje sámegiela ja -kultuvrra. Guovllu sámiin livččii stuorra beroštupmi iežaset máddáriid giela ja kultuvrra seailluheapmái ja ovddideapmái, muhto dán barggus dárbbašuvvojit servodaga resurssat ja doaimmat. Guovlluin, gos sámegiella lea measta jávkan, dárbbašuvvojit earenoamáš doarjjadoaimmat servodaga bealis. Sámi giellalága galggašiige rievdadit dan guvlui, ahte stáhta gielddaid eiseválddiide ásahuvvošedje eambbo geatnegasvuođat ordnet sámegielat vuođđobálvalusaid. Searvi lea evttohan Soađegili gildii earret eará sámegielat boarrásiid dikšuma, mánáid beaiverieggáid ja giellalávguma ordnema. Livččii dehálaš maiddái, ahte gielddaid, stáhta ja eará almmolaš ásahusaid bargiide ordnejuvvošii eambbo skuvlejupmi, man bokte sii áddešedje buorebut sámi kultuvrra ja sápmelaččaid. Sápmelaččaid ektui leat ain ollu ovdagáttut ja diehtemeahttunvuohta, mii váikkuha eiseválddiid mearrádusaide. Omd. báikkálaš sosiáleiseválddiid mearrádusat sáhttet váikkuhit ollu ja guhká dábálaš olbmo eallimii. Danin lea dáhálaš, ahte sis eai leat boastto dieđut mearrádusaid duogábealde. Searvvi mielas livččii sávahahtti, ahte - gielddaide ja stáhtii ásahuvvošedje čielgasut geatnegasvuođat sámegielat vuođđobálvalusaid ordnemii: - virgeolbmuin gáibiduvvošii sámegiela máhttu nu, ahte aŋkke muhtin virgeolbmuin juohke gieldda hálddahusas livččii sámegiela máhttu ja - stáhta ja gielddaid eiseválddit geatnegahttojuvvošedje skáhppot dieđuid sámi kultuvrra birra nu, ahte máŋggakultuvrralašvuohta livččii áddejuvvon duohtavuohta iige dušše turismma vuovdingálvu. Soađegili Sámiid Searvi Vuohčču ¶ Bargojoavku lea šiehttan buot rusttegiid gávppošit Ruoššas. Sivvan dasa lea go dakko bokte ožžot eambbo ruđaid ovddas, iige dárbbat bártidit duolluiguin. Ruđaid galget sirdit báŋkkuid čađa ja álggos galget sirdit dušše unnit supmiid vai besset oaidnit movt dat lihkostuvvá. Lujávrri eiseválddit leat lohpidan sáddet buot divadiid dain gálvvuin máid gávppošit. Ruošša dilli lea nu ahte ii sáhte oastit maidege jos it mávsse ruđain gávppošansajis. Bargojoavku maid ovddasvástida dokumenteret ahte dat rusttegat maid ostet Ruoššas, bissot Lujávrri buohcceviesus. ¶ –Mii fertet vuosttažettiin čielggadit daid doaimmaid mat leat lága bokte mearriduvvon, ja mat eai leat, lohká olgešbellodaga gielddastivraáirras Kåre Breivik. –Mii fertet fállat seamma bálvalusaid, muhto dan sáhttá čađahit jierpmálaččat. Dat mearkkaša ahte sáhttá leat vejolaš heaittihit virggiid. Ii berre goittot ge ásahit ođđa doaimmaid. ¶ •• Norgga Sámediggi lea ohpit vajálduhttán nissonolbmuid go áirasat galget namahuvvot dikki vuollásaš ráđiide. Dán vuoro lea sáhka Sámi giellaráđis, mas čieža áirasa gaskkas dušše leat guokte nissonolbmo. Opposišuvdna cuiggoda dán dohkketmeahttomin, ja muittuha ahte lea lágaid vuostá namahit almmolaš ráđiid mas nissonovddasteapmi ii leat váldojuvvon vuhtii. •• Eai leat dušše lágalaš bealit mat dán áššis dorjot nissonolbmuid gáibádusa beassat ráđđái. Morálalaš bealli lea unnimusat seamma dehálaš. Nissonat leat bealli servodagas, sámi servodagasge. Dát duohtavuohta galggašii maid speadjalastojuvvot almmolaš ráđiin ja lávdegottiin, muđui ii šatta sápmelaččaid politihkken oppanassiige luohtehahttin. •• Sápmelaš politihkkárat, dávjá almmáiolbmot, ákkastallet dávjá das ahte sápmelaččat galggašivčče ovddastuvvot duoppil dáppil. Ágga lea ahte sápmelačča jietna galgá gullot. Maŋimuš go dákkár gáibádus ovddiduvvui leigo ráđđehusa sámepolitihkalaš stáhtačálli gieskat árvalii, ahte su mielas ii livčče boastut jus Finnmárkku boahtte fylkkamánni livččii lean sápmelaš. •• Sápmelaččaide sáhttá šaddat váttis čilget manne álbmot galggašii ovddastuvvot duon ja dán ráđis dahje lávdegottis, jus vuos dovddusin dahkkojuvvo ahte sápmelaččat ieža eai beroš dábálaš demokráhtalaš speallannjuolggadusain, eaige beroš duođas váldit dan ahte iežas ráđiin ja lávdegottiin maid lea dehálaš smiehttat ovddasteami. Sápmelaččaid vuostálastit sáhttet ákkastallat seammaláhkai go dál orro ákkastallojuvvomin Sámedikki vuollásaš ráđiid namaheami oktavuođas: Manne bat mii galgat beroštit sápmelaččain, sishan lea justa dat seamma vejolašvuohta go mis beassat vaikko man ráđđái dahje lávdegoddái? •• Mii diehtit ahte duohtavuohta lea earálágan. Sápmelaččain lea giella, kultuvra ja servodateallin mii Norgga Vuođđolága bokte lea suddjejuvvon. Sápmelaččaid kultuvra lea áitojuvvon, ja danne dárbbašit nu mo Alimusrievtti justitiarius Carsten Smith dan nu vuohkkasit čilge «geavahit positiivva diskriminerema» vai sámi álbmot oažžu seamma vuoigatvuođaid go Norgga álbmot muđui. •• Nissoniid oktavuođas iige leat sáhka eará prinsihpas go «positiivva diskrimineremis» . Dán áigáš sámepolitihkas nissoniin lea dakkár dilli, ahte sii eai vel dušše ieža nagat «gardnjilastit» posišuvnnaide. Liikká lea servodaga, dan ráđiid ja dan lávdegottiid ovddasvástádus váldit nissoniid fárrui ráđđádallanbeavdái. Jus dat ii dahkkojuvvo, de sáhttit manahit dehálaš perspektiivvaid servodatdigaštallamis, namalassii nissonperspektiivva. ¶ –Homeopáhta bargun lea kártet olbmo dearvvašvuođa sihke fysalaš, psykalaš ja dovdduid ektui. Dán bokte gávdná buorebut dálkasa mii heive juste sutnje. Eará sániiguin dálkkoduvvo olles olmmoš, iige dušše dihto buozalmasvuohta, Balto čilge. Homeopáhtalaš dálkasiid sáhttá ráhkadit šattuin, minerálain ja ealliin. Dálkasat leat garrasit njárbuduvvon šlivgonproseassa čađa. Álgoávdnasis ii leat šat báhcán oktage molekyla. –Imaš lea ahte mađe eanet njárbudahttá ávdnasa dađe garrasit ja čiekŋaleappot doaibmá. Muhtin ávdnasat leat 100 000 geardde njárbudahtton. –Mu mielas lea miellagiddevaš áicat ahte dálkasat doibmet, ja man guhká ja čiekŋaleappot sáhttet doaibmat. Muhtimin doaibmá dálkkodanproseassa mánuid ja jagiid, Balto muitala. ¶ Joga govdodagas galgá leat guollái ja johtolahkii nu ja nu ollu rabas. Joga govdodat mihtiduvvo gáttis gáddái. Gáddi lea čázi ja goikása rádja iige suige gaskacázis fávllis. –Dákko bokte gállet gáddeoaggut nuppebeallái joga ja ceaggájit guovdu nuori diimmuid mielde. Sii ieža dihtet dan leat lobihis hommán, muhto go ii oktage leat beroštan dás de dat joatkašuvvá ja joavku stuorru geasis geassái, gariha Biehtár Ánde. ¶ Dán gease áigge sáhttá GSM-telefon gullot miehtá Deanu leagi. Suoma Sonera (ovddeš Tele) ja Norgga Telenor leat ráđđádallamin Deanu leagi GSM-fierpmádaga buorideamis. Ráđđádallamiid okta jurdda lea maid dahkat vejolažžan válljet goappá riikka operáhtora bokte riŋge, das fuolatkeahttá goappá bealde stivli lea. –Áigetávvalat ja stivlliid báikkit eai leat vel mearreduvvon, muitala Sonera dieđihanhoavda Aimo Honkavuori. ¶ Gambaga lea leamaš noaideáhkuid oadjebas báiki badjelaš čuohte jagi. Sis lea oktasaččat dát ahte gránnját leat gohčodišgoahtán sin noaideáhkkun. Gambaga nissonolbmot leat sivahallon ahte sis leat biru návccat. Jos jápmin ja eará lihkohisvuođat deaividit gilážis, de šaddá álki sivahaddat noaideáhku váldosiválažžan. –Vaikko mii sáhttit gieldit olbmuid sivahallat olbmuid birubálvaleaddjin, de dat ii livčče ávkkuhan olus maidege. –Dušše čuvgehusa ja oahpahusa bokte sáhttá ásahit áddejumi olbmuid gaskka das ahte noaideáhkut eai leat rohttudávdda ja jápmima sivalažžan, lohká Ama Benyiwa-Doe. Son lea Sosiála- ja dearvvašvuođaministtar Ghanas. ¶ DEATNU: Deanu gielda lea mohtorsuodjalanlága bokte mearredan dál ahte ii galgga leat lohpi geavahit mohtorfeavrru Máskejoga alde, Daukulpen rájes giitta Máskejotluobbal njálbmái geassemánu 20. beaivve maŋŋá juohke jagi. Dat iige leat lohpi geavahit mohtorfievrruid Geassejoga alde. ¶ 34 Norgga Báŋku (DNB) ja Lorentzen bearaš omasta oktiibuot 28 proseantta Aracruz Celulose S.A. fitnodagas. Norgga gonagasa máhka - Erling Lorentzen - lea fitnodaga stivrajođiheaddji. 34 Norgga dáhkádusfitnodat Storebrand lea iežas birasfoandda bokte investeren ovtta miljon US-dollára Aracruzas. 34 Aracruza doaimmat leat Brasila mátta-nuortta guovllus, oassestáhtas Espirito Santo. 34 Aracruz lea okta máilmmi stuorámus celulose-buvttadeaddji, ja «oamasta» 200.000 hektára sturrosaš guovllu mas leat gilván eukalyptus-šattuid. Indiánat gáibidit ruovttoluotta 13.579 hektára dáid eatnamiin. ¶ Gávppi vuovdin Áltái dáhpáhuvai fitnodaga bálvalusaid buorideami dihtii. –Dál mii oažžut buoret geađgejuolggi man alde čuččodit. Fálaldagat oastiide buorránit, oassemearri lassána, mii de mearkkaša johtilat divodeami jos mii nu billašuvva. –Seammás leat mii dál goalostuvvon dihtor bokte njuolgga riikiibukti Erling Sandii, gii dáhkida osiid báhkkejuvvot seammásgo mii deaddilat boaluid Kárášjogas. –Dihtoris beassat maid buorebut čuovvut mat mis leat vuorkkás Kárášjogas ja Oslos. Dán jáhkán dál leat dan geađgejuolggi mii dárbbašuvvo doalahit duhtavaš oastiid, árvvoštallá Rune Olsen vuorddedettiin muohttaga . ¶ Inger Seierstad bođii Oslos Guovdageidnui 1953:s bargat oahpaheaddjin. Dalle son lei dušše 20 jahkásaš, ja lei oaivvildan orrut beare jahkebeali. Muhto dan bottas son rievdadii mielas, ja lea dál orrun Guovdageainnus 45 jagi. Son bođii árbevirolaš ja dološmállet sámi servodahkii, gos skuvllas ledje stuora váillit, earet eará váilo sámi oahppogirjjit. Dan dihte ráhkadišgođii ieš oahppogirjiid. 1960-jagiid rájes lea son leamaš mielde ráhkadeamis 29 girjji - čállimiin dahje sárgumiiguin. Guovdageainnus eai leat gallis geat maŋemuš 45 jagi leat vázzán skuvlla, geain ii leat leamaš juogalágan oktavuohta suinna, girjjiid bokte dahje skuvllas. Muhto gonagasa gollebálkkašupmi ii addo dušše dan barggu ovddas máid lea bargan Guovdageainnus, muhto oba Sámi servodaga ovddas. ¶ Storbakk mojohallá ja reaškkaša njálgát go muitala iežas áhku, eatni eatni, leat sápmelažžan. Viidáseappot muitala son ahte lei telefun´fierpmádat mii evttohii geavahit sápmelaš nama almmuhusas. Su mielas ii orron dat boastut ja lohkáge iežas vurdnon dan rájes ahte ii áiggo goit beahttit "sámi einnosteaddji" nama. Seamma skealbmát mojohallá son go muitala iežas fuobmán ahte bealli Norgga álbmogis fertejit leat sápmelaččat. Dávjá hupmá son olbmuiguin geat leat guođđán iežaset sápmelašvuođa ja geat geahččalit sus viežžat rávvagiid. –Dávjá leat sii eahpelihkolaččat ja dovddahit iežaset ohcalit sámi iešdovddu, muitala Storbakk. Dalle geahččala sámi einnosteaddji gávdnat sis guđesge dan olmmošlaš iešvuođa ja dakko bokte movttidahttit juohkehačča buoret jurdagiidda. Storbakk lohká muosáhit sápmelačča hui gitta olmmožin, dainna lágiin go ii luohte jur dakkaviđe vaikko geasa. Dan dihte lohká son ferte geavahit tarot-koarttaid gaskaoapmin, vai oažžu oktavuođa dainna olbmuin gean lea einnosteamin. ¶ Annbjørg Storbakk ii vikkat sámi einnostanvuogi nu earenoamážin eará einnostanvugiid ektui. Seammás mieđiha son ahte "sápmi" nammá vuovdá hui bures dán áigge. –Máŋga riŋgejeaddji muitalit iežaset riŋgen munnje juste fal dan geažil go sii váldet sápmelaš einnosteddji duođaleabbon go eará telefun´fierpmi einnosteddjiid, lohká son. Son lohká iežas jurddašit luonddu birra ja geavaha almmi ja meara veahkkin. Son ii loga sáhttit lagabui čilget einnosteami dáhpáheami, eambbo go ahte dat dušše boahtá ja dáhpáhuvvá. Dasa lassin lohká son iežas agibeaivvi "oaidnán" maid earát muitaledje. Muhto son deattuha ahte son lea dušše gaskaoapmi man čađa fámut vánddardit. Storbakk muitala iežas vuolláneami bokte gávdnat fámuid maid lea oahppan geavahit. Maŋŋel go massii isiida, de barggai dáluin moadde jagi dassá go buohccái. Máŋga jagi jorai doaktáriid luhtte, ovdal go manai guvhllára lusa. –Ledjen muhtun guvhllára luhtte gii oinnii sámeáhkoša mus ja dajai ahte ledjen ovdal geavahan rumbbo. Son jearai mus goas áiggun áhkoža váldit veahkkin ja dearpagoahtit fas rumbbu, lohká son. Ja Annbjørg Storbakk lea duođas dearpagoahtán rumbbo go muitala iežas oahpahallagoahtán noaidevuođa ja galgá dan oktavuođas deaivvadit earáiguin geat leat seamma oahpus. ¶ Álgoálbmogiid ovddasteaddjit miehtá máilmmi čoahkkanit ságastallamii «Vuoiŋŋalašvuohta ja vuoigatvuođat» Kárášjogas guovvamánu 18. gitta 22. beaivve. Ságastallama lágida Norgga Girku - Sámi Girkoráđi ja Girkuidgaskasaš ráđi bokte ovttasráđiid Máilmmi Girkoráđiin. Deaivvadeapmi 45 álgoálbmotovddasteaddji gaskkas lea lágida girku ON:a álgoálbmot logijagi (1995-2004) oktavuođas, ja stuorámus oasi goluin máksá Norgga Olgoritdepartemeanta. Moaddegoalmmat oasseválddi bohtet sápmelaš servodagain Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Čoahkkinbáiki lea Sámi Álbmotallaskuvla Kárášjogas. ¶ Dál sátku stobu bokte lea ain jiekŋanaga. Maiddái Deanus golget beanta olu jieŋat, danne Piera lea mearridan vuordit vuossárgii golgadišgoahtit. Golgadanlohpi gal álggii juo maŋŋebár´ ija. ¶ Diibmá Piera fertii gáttis čuovvut dán sierralágan máinnaskultuvrra mii árbevirolaččat čuovvu golgadeami. Diibmá son lei skáidnen gieđa ja leige vuosttaš háve ahte ii lean mielde golgadeamis, dan rájes go dan oahpai. Bealggi bokte lei giehta gaikánan. Muhto dán jagi golgadeapmái lea bealgi savvon ja beanta buorre juo šaddan, goittot iežas mielas. –Dál dat gal lea buorre. Ii bealgi soja nu hirbmat bures, ja giehta viggá muhtumin galbmot. Muhto gal dat golgadit ferte gierdat, son čilge. Sus lea gurut gieđas liegga hánská, nuppi gihtii gal ii dárbbaš maidege. ¶ Čieža siviila ja nuppelohkái bolesa leat gottohallan máŋga bombafallehemiin ja báhčindáhpáhusain dán njealji provinssas maŋimuš áigge. Veahkaválddálašvuohta navdojuvvo dahkkojuvvon ođđa separatistaorganisašuvnna «Serbatu» beales. Stáhtaministtar Chuan Leekpais ráđđehus lea lohpidan garrasit ráŋggáštit sirrejeaddjiid Yala, Pattani, Narathiwat ja Satun provinssain. Muhtin ministtarat fas bealisteaset oaivvildit rohkkáheamit leat báikkálaš politihkkáriid beales lágiduvvon, ja dáinna sii geahččalit oažžut olbmuid jorgalit sealggi ráđđehussii ja dakko bokte vuoitit hálbbes čuoggáid boahttevaš válggain. Politihkalaš árvvoštallit leat ovttaoaivilis, ahte veahkaválddi lassáneapmi sáhttá leat oassi siskáldas soabatmeahttunvuođas thaieatnama bábirboltuid ja politihkalaš bellodagaid gaskkas. Dasa lassin oaivvildit sii, ahte veahkaváldi boahtá das go muslimat leat Bankoka ráđđehusa navdán iežaset vašálažžan. Vašálašvuhtii lea vuođđun bággoassimileren ja muslima dominerejuvvon provinssaid badjelgeahččan. ¶ Karasjok Opplevelser (KOAS) čuožžila jápminseaŋggas. Kárášjoga ealáhushoavda, Magne Svineng, sáhttá iežas fitnodaga bokte stivregoahtit KOAS:a. Kárášjoga gielda fas geavahišgoahtá 300.000 ruvnnu jahkái KOAS:s. ¶ Dát dieđut eai boktán áirasiid ságastallanmiella. Dušše Sámeálbmot listta Brita Kåvenis ledje gažaldagat daid heajos bohtosiidda. Son háliidii diehtit makkár strategiija gieldda beales lea oččodit ulbmiljoavku ohcat doarjaga. Doaibmi ealáhushoavda Veslemøy Skoglund logai ealáhusossodagas heajos kapasitehta geažil leat bággun vuoruhit áššiid. –Áigut čuovvolit nissonolbmuid fitnodagaid. Eatge leat válljen ovddimusat vuoruhit álggaheaddjiid, Skoglund čilgii. –Miessemánu rájes doaibmagoahtá fas Nuoraid bálvaluskantuvra Dan bokte geahččalit olahit nuoraid. Vejolaččat lágidit álggahanskuvlla sidjiide. ¶ Vuohčus eai ordnejuvvo árbevirolaš heargegilvvut dán giđa. Soađegili sámiid searvi mearridii jahkečoahkkimis gaskvahko luohpahit gilvvuid ordnemis orf-virusa dihtii. Dávda ii leat vuhtton Soađegili guovllus, muhto searvi háliida suodjalit iežas guovllu váidoealáhusa. Virus lea gávnnahallon Salla bálgosis Lappi leana nuortaoasis. Njoarostangilvvut ordnejuvvojit goittotge beassašlávvardaga nugo ovdal lei almmuhuvvon. Searvi ohcá EO-ruđaid sámi giellabeassedoaimma álggaheami várás Vuohčus. Giellabeasi bokte lea vejolaš nannet sámegiela dáidduid ja geavaheami, mii lea juo measta jávkan Soađegilis. Giellabeassi lea vuollel skuvlaahkásaččaide oaivvilduvvon oahpahus, mii doaibmá nugo beaiveriekkis dahje beaivedikšun. Giellabeassedoaimmat leat álggahuvvon juo mannan čavčča Anáris, gos anáraš- ja nuortalašgielat giellabeasit doibmet Anára girkosiiddas ja Čeavetjávrris. Sámeradioi evttohuvvo, ahte dat ráhkadivččii eambbo ođđasiid ja áigeguovdilis sáddagiid Soađegili guovllus. Sámi radio lea sámiid deháleamos dieđihangaskaoapmi ja dan mearkkašupmi lea erenoamáš stuoris sámi rávdaguovlluin nugo Soađegilis, gos sámit leat unnán ja giela sadji hui heittot. Radioi evttohuvvo maiddái, ahte dat buoridivččii sáddagiid gulloma Soađegili girkkosiidda guovllus. Searvvi váldodoaimmat dán jagi leat doarjut ja nannet sámegiela ja sápmelaš árbevieruid iežas guovllus. Giellagurssat ordnejuvvojit ovttas Sámi oahpahusguovddážiin ja Norgga beali Sámi giellaguovddážiin. Suoidnemánus ordnejuvvojit searvvi 25-jagi ávvudoalut, maidda bovdejuvvojit sámit ja sámi searvvit miehtá sámi. Searvi joatká maiddái dološ goahtesajiid merken- ja divvunbargguid ja oahpaha gámasuinniid dahkamii borgemánus. Mánáide ordnejuvvojit sámegiela doarju stoahkan-ja musihkkadoaimmat. Jahkečoahkkin válljii searvvi ságadoallin ain Ulla Aikio-Puoskari, várreságadoallin Päivi Magga, čállin ja ruhtadoallin Eero Magga ja stivrralahttun Milkka Törmänen, Mika Keskitalo, Antti Peltovuoma, Jaana Sieppi ja Arto Virtainen. Várrelahttun válljejuvvojedje Eeva Magga, Vaikko Sleppi, Armi Palonoja ja Jouko Sieppi. Searvvi lahttomearri lea lassánan jagi 1997 áigge ovddeš jagi 94:s gitta 130 rádjái. Soađegili Sámiid Searvi ságadoalli Ulla Aikio-Puoskari ¶ FINNMÁRKU:Finnmárkku Bargiidbellodat ávžžuha ahte nuorra boazodoalli iežas doalloovttadaga haga válljejuvvo lávdegoddái mii galgá evttohit rievdadusaid Boazodoalloláhkii. –Dakko bokte sáhttá ovddidit dán joavkku beroštumi, Finnmárkku Bargiidbellodat cealká stivramearrádusas. –Eanemus olbmot galget ealihit iežaset boazodoalus. Dát lea min oaidnu boazodoalus nu mo maiddái eará ealáhusain main luondovuođđu ráddje doaimmaid. –Boazodoalu ovdáneapmi galgá addit oadjebas ekonomalaš ja sosiála dili sidjiide geain lea boazodoallu ealáhussan. Boazodoallu galgá seailluhuvvot dehálaš vuođđun sámi kultuvrras, Finnmárkku Bargiidbellodat cealká. –Boazodoallolága ođasmahttin galgá earenoamážit sihkkarastit nuoraide oadjebas boahtteáiggi ealáhusas. ¶ Dutkit ieža - golbma dánskalačča - hirpmástuvve sakka go gávdne njuvččáid jieŋa siste. Vaikko lea moadde duhát jagi boarrás de orrot njuvččát leamen áibbas varrasat goitge ovdalgo lea jávkadan dolggiid ja uvjjaid. Lottit leat sáddejuvvon oktan jiekŋačoalttuin Københápmanii ja Zoologalaš Museii. Doppe lea geavahan Karbon 14 vuogi árvvoštallat ági. –Njuvččát leat jikŋon birrasiid 2000 jagi dassái, lei vástádus. –Leat miellagiddevaš dutkanvejolašvuođat dákkár boares ealligávdnosis, muitala Morten Meldgaard Dansk Polarcenter -ásahusas. Dutkit sáhttet gávdnat seillohuvvon árbenávdnasiid, ja dan bokte sáhttá čuovvolit ealli ovdáneami jahkeduháhiid čađa. Dasa lassin gávdnosat addet dieđu ealli leavvamis ja johtinvieruin doložis. Ruonáeatnama Radio ¶ Ranger-ruvkkis leat leamaš doaimmat juo 17 jagi. Dat leat sakka vaháguhttán luonddu go radioaktiivvalaš čáhci lea golgan ruvkki rádjosiin. Guovlu gullá árbevirolaččat álgoálbmotjovkui mirrar. Ovttas luonddusuodjaleaddjiiguin leat mirrar-álbmot álggahan kampanjja ERA plánejuvvon doaimmaid vuostá. Joavku ii leat nagadan dikki bokte bissehit luonddubillisteami. Danin leat gidden geainnuid Jabiluka -guvlui, gos ruvkedoaimmat leat plánejuvvon. Njukčámánu rájes leat aktivisttat miehtá Australia johtán dohko. 250 olbmo leat biddjon giddagassii demonstrašuvnnaid dihte. ¶ Knut Bergsland leai okta guovddážeamus suoma-ugralaš gielaid dutkiin Norggas ja Davviriikain. Su dutkiguoimmit ja virgevieljat ledje dovddus giellaolbmot nu go Erkki Itkonen, Björn Collinder ja Konrad Nielsen, gean virggi son «árbii» go Nielsen boarásnuvai. Hui earenoamáš šattolaš dutkanáigodat, earenomážit historjjálaš gielladiehtagis, lea vássán go dál Bergsland nai ii leat šat. Knut Bergsland čálii earenomáš doavttirgrádabarggu lullisámi birra gos son geavahii strukturalistalaš vuogi olleslaččat. Dasto son álggii dutkat suoma-ugralaš ja sámi giellahistorjjá lullisámi gielladieđuid ja boares čállosiid vuođul mii leai stuora ođasteapmi dán dutkamii. Su barggut leat šaddan vealtameahttumat buohkaide geat dán fágasuorggi galget oahppat. Universiteahttaoahpaheaddjin son ráhkadii sámegiela oahpaheapmái vuođu maŋŋil soađi oahpaheami bokte ovttas prof. Asbjørn Nesheimmain ja univ. lektor Thor Frettiin. Buot sámegiela oahpaheapmi dál Norggas lea vuolgán dien golmma olbmo oahpaheamis. Ollu oahpaheaddjit leat oahppan čállit sámegiela jura sis ja nu beassan bargagoahtit gielain skuvllas. Sámegiella sáhtii nie boahtit buot skuvladásiide ja alit dutkamat sáhtte álggahuvvot Romssas ja Guovdageainnus. Prof. Israel Ruongain son hutkai 1948:s oktasaš davvisámi čállinvuogi Norgga ja Ruoŧa skuvllaide, mii gohčoduvvui ge Bergsland/Ruong-čállinvuohkin ja adnojuvvui 1979 rádjai. Ovttas dr. Gustav Hasselbrinkain son ráhkadii 1957:s čállinvuogi lullisámi várás ja 1976:s son ráhkadii fas áibbas ođđa čállinvuogi ovttas oahpaheaddji Ella Holm Bullain. Dat adno dál skuvllain sihke Norggas ja Ruoŧas. Sihke lullisámi ja davvisámi várás lea son čállán oahpagirjjiid ( «Lærebok i samisk» 1961 davvisámi várás ja «Sydsamisk grammatikk» 1982). 1993 son almmuhii ovttas Lajla Mattsson Maggain lullisámi-dáru sátnegirjji mas leai mielde buot sátnehivvodat mii dán rádjai lea čoggon lullisámis. Soai leigga geargamin dáru-lullisámi sátnegirjjiin go Bergsland buohccái. Duođai oažžu dadjat ahte Knut Bergsland leai sámegiela oahpaheami «áhčči» Norggas go sámegiella fas bođii skuvlii. Go lullisámit dárbbašedje diggestobuin duođaštit iežaset guohtuneatnamiid geavaheami ovdalaš áiggiid, de leai stuora diehtováili. Lullisámi historjá ii lean oba čállojuvvon ge. Knut Bergsland hoigadii eret eará bargguid ja álggii áŋgirit ja vuđolaččat čilget lullisámiid historjjá. Ja son lea čállán sihke dárkilis čilgehusaid báikkálaš eanangeavaheami ja historjjá birra ja stuorit čilgehusat olles lullisámi guovllu birra. Su barggut leat adnon divdna sihke diggeáššiin (omd. vearroduottaráššis Ruoŧas) ja čilgehusbargguin nu go Sámi Vuoigatvuohtalávdegottis. Su dárkilis ja vuđolaš dieđut sihke lullisámi báikenamaid birra, máhttu sámi ja dáru giellahistorjjás ja dieđut dábálaš historjjás muđui dahke ahte son vissásit leai njunuš áššedovdin lullisámi historjjá čállimis. Su rehálašvuođa dovdu dagai ahte son ii sáhttán čohkkát ja geahččat ahte unnitálbmoga vuoigatvuođat badjelgehččojuvvojit dan dihte go sis eai leat leamaš návccat ja ruhta doaimmahit dutkamiid. Seammás son leai earenoamáš dárkil ákkastallamiin ja deattuhii álo ahte visot dieđut galget boahtit beavddi ala ovdal go sáhttá cealkit duomu. Son barggai maid olu lullisámi ja eará sámi báikenamaiguin ja oaččuhii daid gárttaide viehka olu barggustis báikenammakonsuleantan. Knut Bergslandda fágasuorgi leai álggus latingiella. Muhto sus ledje vuođolaš dieđut maiddái dakkár gielain go armenalaš giella, oskalaš-umbralaš giella, babylonalaš giella, hettitalaš giella ja olu eará gielain – ja dasto velá inuitta- ja aleuhta-gielain maiguin son barggai viehka mađe ja ráhkadii oahppogirjjiid nai. Aleuhtalaš giela oahpaheapmái son lea leamaš sulli liikká guovddážis go sámegiela oahpaheamis. Knut Bergslandda barggut mearkkašedje ollu sámi ja suoma-ugralaš gielladiehtaga ovdáneapmái. Su viiddis dieđut dagahedje ahte sus ledje oahppásat olu fágasurggiin. Son leai lahttu dieđaservviin sihke Norggas ja olgoriikkain. Dasa lassin son leai gudnelahttu Linguistiv Society of America -searvvis ja Suoma-ugralaš searvvis Suomas. Son leai maid Helssega Universiteahta gudnedoavttir. Knut Bergsland leai okta dán čuohtejagi stuorimus gielladutkiin Norggas. Liikká deaŧálaš ja eanet oinnolaš leai su bargu giellaoahpahemiin ja (lulli)sámiid vuoigatvuohtarahčamiiguin. Dán dihtii son boahtá muitojuvvot giitavašvuođain ja ráhkisvuođain sihke Rørosas, Guovdageainnus ja Atkas (Aluhta-sulluin). Sámediggi gudnejahtii su 1993:s Gonagasa galledeami áiggi. Su árvvasvuohta ja ovddasmoraš olii guhkás ja nu son skeŋkii ge iežas girjiid, man muhtumat leat hui divrasat, Sámi Allaskuvlii ja Romssa Universitehtii ovdalaš ga jámii. Midjiide, su studenttaide, bargoguimmiide ja ustibiidda, leai son dego botnihis ája mas oaččuimet dieđuid ja movtta sihke oahpahanlanjas, feaskaris maŋŋil oahpaheami ja ruovttus sudno Hennyin luhtte. Velá goike dieđuide oaččui son heakka iežas liekkus movttainis. Mii leat báhcán fágalaččat oalle oarbbisin go son lea guođđán min. Ja ii unnimustá leai son liekkus olmmoš ja ustit. Láitasvuohta ja guorosvuohta deavdá váimmuideamet go son ii leat šat. Min jurdagat mannet su bearrašii ja mii leat eatnagat geat moraštit ovttas singuin. Ole Henrik Magga ¶ Stuorradiggi mearridii skábmamánu 14. b. ´97 stuorra eanetloguin, ahte sámi oahppoplána galgá leat buot sámi gielddain fámus. Mediaid bokte diehtit ahte buot vánhemat eai leat dan dohkkehan, mahkáš Deanus, gos máŋgasat leat mánáidasaset gáibidan nášunala oahppoplána. Čavčča rájes lea Olmmáivákki skuvlage čuvvon sámi oahppoplána, nugo sámi gielddaid eará vuođđoskuvllat. Gáivuonas eai leat leamaš nu olu vuostálastit, ja plána álggaheapmi lea mannan hui bures. Dál lea departementa sádden Sámi oahppoplána rievdadanevttohusa skuvllaide gulaskuddamii, ja dan oktavuođas lei Olmmáivákki skuvla bovden vánhemiid ráđđádallančoahkkimii. Ii lean olu rievdaduvvon, muhto orrot leamen juste dakkár áššit mat leat givssidan vuostálastiid. Rievdadusaid mielde plána guoská dál buohkaide geat ásset sámi gielddain, iige dušše sámi oahppiide nugo ovdal lei. Vánhenčoahkkin dohkkehii departementta rievdadusaid ovttajienalaččat. Muhto čoahkkimis bođii maid ovdan ahte buohkat eai leat sámi oahppoplánii mielas. Okta vánhemiin, Evald Løkvoll, ii lohkan iežas iige máŋgasa su mielde dohkkehit sámi oahppoplána oppanassiige. Son evttohii ahte galggašii beassat válljet sámi dahje dáru oahppoplána. Dán čoahkkimis ii ságastallon galgetgo vánhemat dohkkehit sámi oahppoplána, nu ahte dan evttohusas ii sáhttán beroštit. Skuvlajođiheaddji Aksel Sollie goit humai veaháš plána birra iige lohkan leat ávkin vuostálastigoahtit dan. Stuorradiggi lea mearridan dán plána galgat leat čuožžovažžan buot sámi gielddain. - Muhto sáhttá dieđus evttohit maid plánas sáhtášii rievdadit. Dan sadjái go vuosttalit plána, galggašeimmet geahččat makkár vejolašvuođat das leat, logai Sollie. Vánhemiid eanetlohku anii goit plána buorrin, nu ahte ii oro stuorát stuibmi dan geažil. ¶ Sharon (Venne) hálai das mo girku lea ávkkástallan álgoálbmogiid miehtá máilmmi, mii leage su stuorámus ággan manne ii háliit doalahit oktavuođa girkuin. Dovddatgo girku leat ávkkástallan ja illástan du ruoktoguovllus? –Girku lea ipmillaš (guddommelig) ásahus, seammás olmmošlaš maiddái. Dat speadjalastá olbmo historjjá. Dat speadjalastá olbmo suttolašvuođa, ja das lea stuorra oassi olbmo daguin iežas siste. Mii váldit iežamet olbmuid fárrui girkui. Min suttolašvuođa luottaid sáhttá guorrat girkoeallimis, muhto dat ii leat visot. Girku lea eambbo go dušše historjjálaš ásahus. Dat lea ipmillaš ásahusge. Afrihkás ovdamearkka dihtii lea hirbmat váttis earuhit kolonialismma illástemiid ja miššonearaid doaimmaid, geaid bokte kristtalašvuohta bođii. Miššonearat leat Afrihkás gohčoduvvon «kolonialismma bálkákeahtes bálvaleaddjit» . Liikká, maŋimuš jagiid girkus lea leamaš njunuš sadji máddeleamos Afrihkás, dekolonialiseremis ja friijavuođagiččus ovddeš kolonialiserejuvvon riikkain. Girkus leat vuolggahuvvon nana jienat mat čielgasit hállet friijavuođa ja olmmošárvvu beales. Mu máilmmeoasis lea girku leamaš servodaga guovddážis, go dat lea beroštan olmmošvuoigatvuođain. Muhto jáhkán ahte girku lea máŋggalágan guovllus nubbái. Danne lea su oaidnu (Sharon Venne) girkui earálágan go mii mus lea. Mun gal oaivvildan ahte girku galgá leat njunužis mávssaheamis (retrebution), eatnamiid máhcaheamis, eatnamiid maid leat doaguštan. Girku lea ráđđehusaiguin váldán oktavuođa ja sihtan sin máhcahit suoláduvvon eatnamiid. Vaikko girku leage leamaš guovddážis eatnamiid máhcaheamis, de leat liikká girkus leamaš olu doaimmat mat eai álo leat leamaš nu gudnálaččat. Girku lea leamaš mielde badjelgeahččamin olmmošvuoigatvuođaid, diehtá Rupert Hambira. Son dovddasta liikká iežas kristtalažžan. ¶ •• «Fierpmádat davvin prostitušuvnna ja válddálašvuođa vuostá» lihkostuvai bures vahkuloahpa konfereanssas. Lagabui čuohte nissonolbmo ja logi náre almmáiolbmo ledje dádjadan Detnui. Váldoulbmil lea dahkat Deanu guovlun fuorraoastiid haga ja dasto galgá kriminaliseret albmáid geat ostet fuoráid. •• Konfereanssa oassálastit orroge váttisvuođa guovddážis - Skiippagura Campingas. Aiddo nuppi beal Eurohppageainnu lea fas gohttensadji gos moaddelot ruošša rivgu orrot juohke vahkuloahpa ja geaid «guossis» dievva sámi ja dáža albmát fitnet. Lávvardaga eahkeda fitne maiddái konfereanssa oassálastit nuppi beal geainnu. Politiijat geat muđui leat jávkosis, jovde johtilit báikái bissehit demonstrašuvnna. •• Dattetge eai lean nu falit ahte nagadedje bissehit gohttenbáikki hoavdda Frank Sandberga guhte fallehii Nordlys journalistta Ragnhild Gustad. Vaikko moaddelot oassálasti leat oaidnán falleheami ja Sandberga bálkumin geđggiid journalistta maŋis, de lohká Sandberg iežas áibbas sivaheapmin. Ášši lea váidojuvvon politiijaide, ja čájeha sihke makkár son lea guhte doaimmaha beakkan gohttenbáikki, ja man báneheamit politiijat leat. •• Nissonolbmot geat leat lágidan konfereanssa, ánssašit rámi buori barggu ovddas ja lihku ain viidáset. Sii leatge bidjan alla mihttomeriid joatkkabargui. Sii dáhttot Eurohparáđi ja Barentsaguovllu ráđđehusaid nannet barggu prostitušuvnna vuostá. Sii dáhttot doaibmaplána eastadit prostitušuvnna ja ahte politiijabargu nannejuvvo. Sii sihtet maiddái eiseválddiid dahkat fuorraoastiid láhkarihkkun. •• Buot dát leat doaimmat maid mii doarjut. Politiijat soitet háliidit bissehit fuorragávppašeami, eai dáidde liikot iežaset rollii Sandberga ja fuorraoastiid bálván. Muhto go leat nu báneheamit go duohtaságas leat, de sáhttá okta vejolaš sivva leat ahte sis ii leat fámodus iige láhkavuođđu olus eambbo dahkat. Danin dárbbašit ovddimusat buoret lágaid. •• Áššis lea maid eará bealli go dušše ahte lágaid bokte bissehit fuorraoastiid. Albmát leat fuorraoastit daningo lea dohkálaš oastit nissonolbmuid sin morálaáddejumiid mielde. Dien oainnu lea váttis vuoitit. Muhto prostitušuvdnasoahti ii leat vuitojuvvon ovdal go albmát rievdadišgohtet oainnu. •• Konfereanssa oasseváldit čujuhitge dasa ahte prostitušuvdna ii soabat min servodaga vuođđoárvvuiguin. Dat lea áibbas duohta. Daid árvvuid fertege mánná oahppat álggu rájes, ja dás lea albmáin erenoamáš ovddasvástádus. Fuorraoastiid kriminaliseren lea fas servodaga čielga diehtu áššis. Torkel Rasmussen ¶ Lávvardatčuovganeami vuojašii muhtin norgalaš nuorraalmmái juhkanvuođas biillain Ohcejogas. Bolesat ožžo dieđu ja vulge doarredit albmá, almmái ii bissánan, muhto baicce buoridii leavttu. Almmái vujii báhtui bolesis150 km leavttuin, maiddái gili čađage. Bolesat gárte doarredit su Beazeha badjel Gápmása bokte badjel l50 kilomehtera ovdalgo fidnejedje su bisánit lahka Gáregasnjárgga. Gaskkas son vujii ovtta bohcco jámás. Bolesiid álkomehter goarkŋui 2,5 promillii albmá bosádemiin. Dieđiha Ohcejot boles, Markku Kontsas. ¶ Kulturhoavda Hilda Vuolab lea beahtahallan, ja oaivvilda Beaivváš Sámi Teáhter loavkašuhttá Kárášjoga. Son orro viidáset oaivvildeamen, ahte teáhter hálddaša iežas stáhtadoarjaga heittogit jus mii eat doala čájálmasaid Kárášjogas dalle goas sutnje heive. Vuos smávva njulgehus: maŋimuš go teáhter doalai čájálmasa Kárášjogas beassážiid ii lean jagis 1994, nu mo kulturhoavda lohká, muhto jagis 1995 - goas teáhter čájehii «Vaikko čuođi stálu» guhkesbearjadaga, lahkkedievva sáles. Mii guoská duohta dieđuide Jeagge-Jussá čájálmassii ja plánejuvvon turneai, de sáhttá leat vuođđu muittuhit kulturhoavdda Vuolaba, ahte dain «moaluin» mas son hállá leat vihtta čájálmasa Kárášjogas. Ii leat oktage eará báiki, earret Guovdageaidnu, mii lea ožžon nie máŋga čájálmasa Jeagge-Jussá čájálmasmátkis. Gohčodit dán «moaluid» lea viehka garra čuoččuhus. Dađibahábut ii leat nu ahte mii bidjat čájálmasmátkteplánaideamet báikkálaš kulturkántuvrraid sávaldagaid mielde. Dat livččii lean organisatoralaš iešsoardin, ja čábbát daddjon heajos geavaheapmi jo ovdalis smávva stáhtadoarjagis. Jus dat leš dehálaš čuokkis Vuolabii ja Kárášjohkii, ahte teáhter galgá boahtit justa beassážiid, de ávžžuhan kulturhoavdda bargat aktiivvalaččat dasa ahte Kárášjohka skáhppo alcces dakkár beassášdoaluid mat lasihit publikumpotensiála aktuealla áigodagas ja dakko bokte dahká miellagiddevažžan teáhterii árvvoštallat vejolašvuođa ođđasit. Kulturhoavda Vuolab lea, nu mo min ráhkis publikuma muđuid, váimmolaš bures boahtin min vihtta čájálamasaide Kárášjogas áigodagas njukčamánu 16. gitta 19. beaivái. Váimmolaš dearvvuođat Alex Scherpf teáhterhoavda, Beaivváš Sámi Teáhter ¶ •• Gáivuona suohkan lea heađástuvvan go Olmmáivákki poastakántuvra galgá heaittihuvvot. –Heaittiheapmi čuohcá 850 ássái nana servodagas, váruha sátnejođiheaddji Åge Berton Pedersen. Son ii leat dađibahábut áidna sátnejođiheaddji boaittobeale guovlluin gii poastaheaittihemiiguin rahčá. Norggas lea maŋimuš jagiid leamaš čielga «poastamassakre» . •• Poasta lea okta eallinnearvvain ođđaáigásaš servodagain. Poastta bokte olmmoš fitne ruđa, rehkegiid, reivviid, páhkaid ja feara makkár dehálaš dieđuid. Ja olmmoš diehttelasat sáhttá sáddet ruđa, rehkegiid, reivviid, páhkaid ja feara makkár dehálaš dieđuid. Poasta lea njuolgut dat gaskaoapmi maid dábálaš olbmot dárbbašit dasa, ahte doallat oktavuođa nuppiiguin, eiseválddiiguin ja olgomáilmmiin. Maiddái fitnodateallimii lea poastakántuvra dehálaš. •• «Poastamassakre» boaittobeale guovlluin lea rievtti mielde mearihis stuorra paradoksa. Posten Norge ođđasitorganiserejuvvui sierra beallestáhtalaš fitnodahkan moatti jagi dassái. Fitnodat oaččui ovddasvástádusa iežas ekonomiijas ja organiseremis. Fitnodat julggaštii dakkaviđe, ahte effektivitehta ja dienas galgá leat fitnodaga váibmisis. •• Juo, dan dieđusge sáhttá mieđihit; Poasta lea šaddan olu eanet effektiivva go ovdal, muhto dađibahábut ii seammáláhkai go fitnodaga jođiheaddjit ledje jurddašan. Poasta lea dan sadjái go leat álbmoga vuollegas bálvaleaddjin šaddan álbmoga guorideaddjin. Poastabálvalusat šaddet dađistaga divraset, seammásgo poastabálvalusaid dássi njiedjá. Poasta lea šaddan effektiivva, muhto dušše dan láhkai ahte dat johtileappot «bažista» ruđaid geavaheaddjiin. •• Min Áigi mieđiha Åge Berton Pedersen árvvoštallamii, ahte «poastamassakre» lea okta stuorámus guovllupolitihkalaš meattáhus maid stuorradiggi goassige lea dahkan. Stuorradiggi lea dán áššis dušše smiehttan loguid, iige man láhkai logut čuhcet smávva báikegoddái dahje ovttaskas olbmui. Dás lea oanehisáigge ekonomalaš vuoitu leamaš guovddážis, iige dat guhkit áigge váikkuhus mii dákkár politihkalaš mearrádusa olis čuovvu. •• Poasta lea eahpitkeahttá dakkár bálvalus mas lea njuolgga váikkuhus eretfárremii dahje ássamii. Ii leat dušše dat, ahte olbmot masset dehálaš bálvalusa, muhto poastakántuvrra mielde jávká maiddái olles gilli. Poastakántuvrra galba lea dábálaččat guovdu gili, ja dat čalmmustahttá juohkelágan mátkkošteaddjiide, ahte dáppe ásset olbmot. Losses váimmuin fertejit olmmáivággelaččat fargga váldit earrodearvvuođaid iežaset poastakántuvrrain, jus dal eiseválddit eai leat nu jierbmái, ahte sii dán áššis jorggehit... ¶ •• Áššu stivrrajođiheaddji, Odd Mathis Hætta lea ohpit politihkalaš cealkámušaidis bokte nisttihan buvssaidasas. Dán vuoro son ii leat oaguhan gielahis riddo- ja vuotnaguovllu sápmelaččaid, muhto baicce áidna sámegiel kristtalaš bláđi, Nuorttanástte. Hætta oaivvilda ahte bláđi juollo heaittihit vai dán láhkai báhcá eambbo ruhta jođihit eará sámegiel áviissaid. •• Dát lea áibbas gudnehis jurdda. Nuorttanáste lea fargga 100 jagi bálvalan sámi álbmoga. Bláđđi lei guhká áidna bláđđi mii jeavddalaččat almmustahtii sámegiel čállosiid, sihke biibbaldeavsttaid, mátkemuitalusaid máilmmis ja eará áigeguovdilis ságaid sámi álbmoga árgabeaivválaš dilis. Midjiide, dán áigáš sápmelaččaide lea várra veadjemeahttun áddet duođai man stuorra mearkkašupmi bláđis lea leamaš sámegiela- ja kultuvrra seailluheapmái. •• Bláđis dieđusge ii eisege leat šat dat mearkkašupmi mii das lei ovdal. Báldii leat boahtán olu eará fálaldagat, mat iešguđet láhkai geasuhit álbmoga go dan maid boares Nuorttanáste nákce. Seammás lea Nuorttanáste maid rievdan, jávkan leat mátkečállosat máilmmis, unnán dihttojit áigeguovdilis ságat sápmelaččaid árgabeaivválaš dilis. Kristtalaš sátni, biibbalčállosat leat várra áidna vel mat muittuhit dološ Nuorttanástte. •• Liikká ii oro leamen riekta «goddit» Nuorttanástte. Bláđđi lea vuoimmehuvvon, nu mo jo sáhttá 100 jahkásaččas vuordit, muhto «aktiivva jápminveahki» ii oro Min Áiggi mielas dán dillái buoremus čoavddus. Dán doaimmahusas navdit ahte «boarán» sáhttá virkkosmuvvat, jus dasa vuos addojit rivttes dálkasat. Dálkkas oanehis boddii leat ođđa eaiggádat, lasihuvvon ruhtadoarjja ja ođđasitjurddašeapmi bláđi doaimmahusa beales. •• Nuorttanástte dálá eaiggát, Friijagirku dieđihii jo diibmá, ahte dat ii dáhto šat joatkit oamasteaddjidilis. Bláđi oamasteapmi gártá girkui menddo divrrasin. Dán čakčageasi rájes leage eahpevissis gii dahje geat bláđi galggašedje oamastit. Min Áigi navdá, ahte sápmelaš kristtalaččaid gaskkas galggašii leat dan muttus beroštupmi bláđi dillái, ahte oamasteaddjit livčče sin gaskkas. •• Nuorttanáste oažžu dán áigái 250.000 ruvnnu jahkái stáhtadoarjjan. Dovddahuvvon dárbu lea 800.000 ruvnnu jahkái. Dáinna ruhtasubmiin navdá doaimmaheaddji, Ann Solveig Nystad, ahte son oktan bargiidisguin galggašii sáhttit doaimmahit bláđi mii doallá dohkálaš dási. Dán muttus ruhta unnimusat gáibiduvvoge ahte Nuorttanástte deavddašii dakkár sisdoaluin, ahte eanaš kristtalaččat fas sáhttet illodišgoahtit iežaset bláđi geažil. ¶ Muhto dál lea seammás maid Deanu gielda čatnan iežas dan nugohčuduvvon AMK-guovddážii Kirkonjárgii mii doaibmá olles Nuorta-Finnmárkui. Dát lea telefonnummir 113 gosa dušše galgá čuojahit go leat stuorát lihkohisvuođat nugo ovdamearka dihte biilalihkohisvuođat, dahje eará heakka heahti. –Lea lágabokte gáibiduvvon juo 1993:s ahte juohke gielda Norggas galgá leat čatnon dákkár AMK-guovddážii. Mis leamaš gal ávdnasat ahte oažžut johtui guovddáža, muhto leamaš teknihkkálaš váttisvuođat, ja eat leat ožžon johtui ovdal dál. Dál mii leat dušše buorremielas go mii maid leat čatnon dán guovddážii, muitala Hjørdis Pedersen. Lea Kirkonjárgga AMK-guovddážii gosa don boađát go čuojahat 113. Sin bargu lea koordineret buot doaimmaid juohke stuorát lihkohisvuođas. Dát mearkkaša maid ahte sis lea oktavuohta buohkain nugo doaktáriin, leansmánnen ja buollisuodjalusan jus mihkkege dáhpáhuvvá Deanus, dahje eará sajiin. ¶ •• Norgga ráđđehusbellodat, Kristtalaš Álbmotbellodat evttoha kriminaliseret fuorraoastiid dahje nugohčoduvvon fuorrakunddariid. Deanu ráđđealmmái, Eilif Basso guorrasa dán evttohussii. Su mielas Deanu gielda galgá addit čielga duvdosiid ráđđehussii das, ahte fuorraoastin galgá lágaid bokte leat gildojuvvon. •• Fuorragávppašeapmi lea stuorra váttisvuohta servodahkii, erenoamážit smávva gilážiidda. Mediain lea eanaš fokuserejuvvon gávpehommáide mat čađahuvvojit Skiippaguras, Deanušalddis ja muđui Deanu gielddas, liikká lea dát guhkkin eret váttisvuohta mii dušše guoská Detnui. Stuorra oassi Finnmárkkus ja Davvi-Suomas gillá juogaláhkai dákkár ártegis gávpedoaimmaid geažil. •• Min Áiggi mielas lea buorre go Deanu gielda ráđđealbmá áššeárvalusa bokte ná čielgasit hilgu fuorragávppašeami. Ráđđealbmás Eilif Bassos leat njeallje čuoggá mat čilgejit vuostehagu. 1. Gielddastivra vuosttilda garrasit prostitušuvnna mii orro dáhpáhuvvamin min gielddas dahje vuolgá dás. 2. Gielddastivra bivdá bajásšaddan- ja fuolahuskomitea oktan hálddahusain čuovvolit ášši ja ráhkadit doaibmaplánaevttohusa mo hehttet ja cakkadit prostitušuvdnadoaimmaid gielddas. 3. Gielddastivra gohču bolesiid nannet guorahallama gávnnahit leatgo dát doaimmat ráŋggáštuslága § 206 vuostá. 4. Gielddastivra áigu evttohit, ahte seksuala bálvalusaid oastin galgá leat lobiheapmin. •• Fágalaččat ii oro leamen miige stuorra váttisvuođaid duođaštit man unohis fuorragávppašeapmi lea servodahkii. Deanu psykiatriija- ja kriisajoavku čuorvu ge váruhusa. Joavku lea vuohttán prostitušuvdnaváttisvuođa fámuid. Bearašlahtut geat leat gillán dannego albmát leat oastán seksula bálvalusaid, leat jo váldán singuin oktavuođa. –Lea duohta, ahte mii dál jo oaidnit, ahte gierdevašvuođa ráját negatiivva ovdáneapmái min báikkálaš servvodagas dađistaga viiddiduvvojit, váruha joavku. •• Fuorragávppašeamis leatge máŋga unohis beali. Okta lea dat olmmošlaš vuolideapmi mii lea dohkkehit, ahte nubbi (dábálaččat almmáiolmmoš) oastá nissonolbmos vuoigatvuođa suinna láhttet «justa nu mo áigu» . Nubbi lea fas dat nissonoaidnu mii leavvá go álbmoga gaskkas dohkkehuvvo, ahte nissonolmmoš ii leat earágo «gávpegálvu» . Goalmmát ášši lea dat negatiivva váikkuhusat mat bohtet gávpedoaimmaid olis. Hedjonan ekonomiija, bieđganan náittos- ja ovttasássidilit ja sullasaš sosiala váttisvuođat. Min Áigi diehtá, ahte dán váttisvuhtii eai gávdno oktageardánis ja álkkes čovdosat, muhto lea goit digaštallanveara leago vuohkkaseamos lágaid bokte dahkat fuorraoastiid skealbman. Nuppi dáfus ferte muittus atnit, ahte ovdamearkka dihtii godina gieldin ii leat ii eisege nagadan jávkadit godena... ¶ Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta (GOD) lea Stáhta Oahpahuskántuvrraid bokte gielddain sihtan rápportaid, ahte mo gelbbolašvuohtalokten lea čađahuvvon jagis 1996, ja makkár plánat leat dán jahkái. Rápportat čájehit, ahte gielddat čuvvot daid vuoruhemiid maid departemeantta máinnaša plánastis gelbbolašvuohtaloktemii jagiide 1996 gitta 2000. Dát boahtá ovdan GOD ođasreivves nr.5/97. ¶ Njukčamánus dán jagi mearredii boazodoallostivra, ahte ovdal ođđajagi galgá juohke doalloovttadahkii mearreduvvot bajimus boazolohku, ovdalgo boazolohku fas lassána garra boazojámuid maŋŋel. Boazodoallostivra gohčču guovllustivrra bidjat doalloovttadagaid bajimus boazologu. Ovdalgo guovllustivra dan dahká, galget boazodoalloagronomat čohkket buot orohagaid oainnuid dasa ovdal dan meannudeami. Orohagaide ja siiddaide mat geavahit oktasašguohtoneatnamiid Sis-Finnmárkkus ferte dat dahkkot ovdal ođđajagi. Seammás bivdet Ráđđehusadvokáhtaid kantuvrras guorahallát makkár vejolašvuođat boazodoallolágas leat lágaid bokte geavahit bággodoaimmaid. ¶ Doallánjoga čázádagas (21 000 km2) stuorámus oassi lea Ruošša bealde. Bajimuš oalgejogaid gierragat leat Suoma bealde. Dát leat Lohttu-, Suomu-, Anteri-, Jauru- ja Njuohttejohka. Doallánjohka golgá Njuohttejávrri bokte Jiekŋamerrii, Guoládatvutnii, lahka Murmánskka. Doallánjogas leat guokte fápmorusttega. Vuolle-Doallán lea ráhkaduvvon 1932-36 ja Badje-Doallán fas 1962-65, dát fápmorusttet loktii Njuohttejávrri čázeoaivvi 30 mehtera, buođui dan stuorra álddisin, man viidodat lea 700 km2. –Dát lei loahpalaš jápminčaskkastat viiddis Doallánjoga luossanállái, láhttesta Jaakko Erkinaro. Vuolle-Doallána fápmorusttega oktavuhtii ráhkaduvvon guollegeaidnu doaibmá dálge vel bures, muhto Badje-Doallána guollegeaidnu ii goassige doaibman nugo ledje plánen. Dat giddejuvvui 1970. –Ruoššat máhtte ráhkadit guollegeainnu, mii doaibmá, muhto Badje-Doallána guollegeainnu ráhkadedje suopmelaččat, dovddasta Erkinaro. ¶ «Sápmelaš kulturforum áigu hukset dihtorbása mii dieđiha sápmelaš kulturbargiid birra Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Mis galget maid leat dieđut eará kulturbargiid birra eará álgoálbmogiin Barentsduovdagis, ja dakko bokte leat fárus ásaheamen buoret eavttuid kultuvrralaš lonohallamiidda ja ovttasbargui. Dát dihtorbása galgá seammás dieđihit áigeguovdilis čájáhusaid, konsearttaid, čájálmasaid, girje- ja skearrualmmustahttimiid birra. Dán vuogi mielde sáhttit fátmastit kultuvrralaš doaimmaid, leat veahkkin lágidit doaluid ja addit lágideaddjiide dieđu das mii dáhpáhuvvá sápmelaš kultureallimis» , julggašta Kjell Manfred Varsi ja Sápmelaš kulturforum. ¶ Gumpposat, márffit ja varragáhkut leat dovddus buktagat bohccovaras. Bohccovarra lea dutkojuvvon juo 70-logu rájes ja ollu varradieđut leat ráddjon. Goitge vejolaš vara geavaheapmi lea báhcán suoivvanii ja dál leat RKTL:a dutkit Gápmasis álggahan dutkama mo ávkin atnit vara erenomašvuođa ja oažžut das buoret buvttadusa. Dál leat EU-mearrádusat dahkan álkibun čohkket bohccovara. –Ovdal lea varra leamaš bázahus mii máŋgii lea golgaduvvon njuolgga eatnamii. Dál leat njuovahagat mearreduvvon geavahit čuggenbohcci, mii njamista vara njuolgga bohcci bokte táŋkii. Dás lea alki sirdit vara, gieđaid guoskkakeahttá dohko gos varrii lea atnu, muitala boazodutki Mauri Nieminen RKTL:s. ¶ «Bargu árvvus» leat sii navdán kampánjja man ulbmil lea buoridit bargiid rivttiid. Oaivegávpogis Managuas lea guovlu lahka girdihápmana, mii lea alla áiddiiguin sirrejuvvon. «Zona franca» - friijasona - lea čállojuvvon stuorra galbbaide. Doppe leat nu gohčoduvvon maquilat - čohkkenbáddefabrihkat mas 15.000 nissona barget ruskabálkká ovddas almmá rivttiid haga. Bargoaddit leat riikkaidgaskasaš fitnodagat, máŋggas Nuortás eret, mat soahpamušaid bokte leat beassan speahkastit buotlágan vearuin ja divvvagiin eiseválddiid beales. Muhto dál leat «Maria Elena Cuadra» nissonat lihkostuvvan dahkat juoidá buoridit bargiid heajos dili. –Dát lea boađusin vihtta jagi barggus. Gižžu lea leamaš guhki ja váttis, mas maquilaid nissonat leat rahčan nu bures go sáhttet, rámida Sandra Ramos nissoniid. ¶ Go ii ožžon ášši dievasčoahkkimii, Mathisen sáddii reivve sámediggeráđđái, mas dáhttu sin bargat eastadit almmolaš fálaldagaid heaittiheamis. «Bargiidbellodaga sámediggejoavku ii sáhte dohkkehit ahte sámi guovlluid álbmot oažžu heajut almmolaš fálaldaga go álbmot muđui.» «Media bokte mii leat ožžon dieđu ahte Unjárgga livnnetkantuvra árvvoštallo heaittihuvvot. Mii dáhttut sámediggeráđis doarjaga nu ahte Unjárgga livnnetkantuvra bisuhuvvo gielddas.» Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen dáhkida sámediggeráđi vajot bargagoahtit áššiin. –Sadjásaš presideanta Ragnhild Nystad doallá čoahkkima Unjárgga gielddain juo boahtte vahkus. Ná son buorebut dovdá ášši go dan buktá viidáseabbot. ¶ Ávvudeadnot Soffá-Per Jovnna Jovnna Begán Eva Jovnna min uhca Jovnna áhči gáimmi Juoiggasteadnot vuoibmi Boinni bojá geasa sávvat lihku beivviin ja hávskes ilolaš boahtteáiggi "Hollywoodas" vuolgán lea Ráitti bokte Márebádjái ja dás golggidii Kárášjohkii Gaskkamus bárdnin riegádii oappáid vieljaid gaskkamussan dorvvolašdilis šattai fal ustitlaš ja leaikái lea Skábmamánu 30. beaivve 50 jagi vássimis mii muittašat gollan áiggiid Áhčis láhkai, gii dolin návet duohkin juoiggadii Loagge-Ánne Eva de songe gávnnai čábbáid juoigan hurran veara Smiehtasteadnot posteniid nieidda, Sámmol Ámmona Agnesa, geainna guokte šođbes stuorra bártni duddjodii Dál bártnit nieiddaid jiellahat ain giehtagáva fállaleaba gal mannjesásaid oaidnán leat Oarjin golbma jagi oahpu gaccai oahpaheaddjin Sápmái šattai oarjenissona guoimmuhii govdahelmmiid lovttodii Ain lieggaváimmuin muittaša muhto mii báhcán lea, lea báhcán gal Finnemišuvnna bálvaleaddjin sámi vieruid oahpaha málesta ja meahcástallá sárdneolmmái ii gal leat go gárusánit ollu leat Gal Lásse skuvla ovdánii go báikki olbmuid geasuhii 50-jagi juo deavdimin de Kárášjot nieiddat dopmet dál ovdal go amas guvlui ribahat Dál máinnaša nuortanieiddaid máilmmi čábbámussan liegga fátmmi fálada eamitávdnasa geahčada Ustibat ¶ Sámediggi lea dál mearridan ulbmiliid maid guvlui bargat ja makkár vuođu nala hukset sámepolitihka. Njealji jagi Sámediggeplána lea dohkkehuvvon. Sámediggeráđđi čilge dán plána álggahusas čuvvovaččat. "Sámediggi lea ásaheami rájes bargan vuođđudangažaldagaiguin, man olis leat geahččalan dikki hábmet dárbbuid ja sávaldagaid vuođul. Dát lea dáhpáhuvvan dalle go dikki doaibma ja barggut leat lassánan ja goas maiddái ekonomálaš rámmmaeavttut ja bargiid lohku leat lassánan sakka." "Go leat lávkemin Sámedikki goalmmát áigodahkii ja sirdimin ođđa duhátjahkái, de heive árvvoštallat dikki saji erenoamážit sámi servvodagas ja oppalaččat servodagain dan birra. Vuolggasajiin višuvnnas ja mihttomearis divvojuvvo gažaldagat makkár politihkalaš linjá Sámediggi berre válljet ovddasguvlui, ja makkár guovddáš áššesuorggiid berre vuoruhit vai mearriduvvon mihtomearit olahuvvojit." Iešstivrejupmi ja iešmearrideapmi lea guovddáš áigumuš sámepolitihkas. Dievasčoahkkimis dovdui ahte buohkat hálidit iešmearrideami, go dat lea lunddolaš ovtta álbmogii. Dakko bokte sáhtii vuohttit ahte lei ovttamielalašvuohta sámediggeráđi sámediggeplána evttohussii. Muhto liikká čuožžiledje garra nákkut juste dasa mii guoská iešmearrideami dulkomii. Dás lei sáhka defineremis, dahje sátneválljemis. Sáhttá lohkat ahte lei sáhka das guđe ládje dulkot ovtta árvalusa. Dán vahkku dievasčoahkkkimis ii čájehan sámedikki ráđđi ja dan eanetlohku, eaige vuostebellodagat miela soabadit ja gávnnadit muhtun čovdosiin. Goappašat bealit doalaheigga čavga das maid goabbage oaivvildeigga, vaikko ieža maid geažihedje máŋgii ahte sii leat buohkat seamma oavilis, nammalassii ahte sámiid galget ieža beassat mearridišgoahtit. Lea lunddolaš ahte vuostebellodagat fertejit čájehit ja buktit ovdan iežas áigumušaid. Muhto go ná ovttaoaivilis, nugo iešmearrideami áššis leat goappašat bealit, de lea imaš go ii leat vejolaš geahččalit gávnnadit oktasaš čovdosiin. Diehttelas lea juohke politihkaris dárbu čájehit iežas politihka iešguđet ge áššis. Muhto lea go dat deháleabbo go dat ahte soabadit gaskamuttos, go ovttamielalašvuohta juo gávdno. Sámedikki plána digáštallan šattai eambbo politihkalaš gilvun, go plána sisdoalu gieđahallan. Heijjá Irene ¶ Ráđđehusa bušeahtaevttohus nanne Sámedikkebušeahta 12 miljon ruvnnuin. Ráđđehus evttoha maiddái ahte Sámediggái addo friddjasat bušeahtadilálašvuohta dakko bokte ahte olles juolludeapmi addo ovtta poastta bokte. Bušeahttasoahpamuš gaskkal ráđđehusa ja Olges- ja Ovdánahttinbellodaga ii guoskka Sámedikke bušehtii. Njealjji riikka eamiálbmogin ja minoritehtan, lea sápmelaččain dárbu ja vuoigatvuohta sierrá árvodássái, riikkaidgaskasaš ja nášuvnnalaš vuoigatvuođa ektui. Norggas lea erenoamáš ovddasvástádus ovddidit sámi giela, kultuvrra ja eallindili. Vuođđolága § 110 a geatnegahttá stáhta eiseváldiid láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi veahkadat galgá sáhttit nannet ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis. Oppalaš sámepolitihka ovddideamis, lea fágadepartementtaidgaskasaš buorre bálddalastimis mearrideaddji mearkkašupmi. Ráđđehusa sámepolitihka vuoruheapmi oidno e.e. stáhtačállilávdegotti álggaheapmi maid gielda- ja guovlludepartemeantta sámepolitihkkálaš áššiid stáhtačálli jođiha, lea guovddážis dán bálddalastimis. Lávdegotti váldobargun lea sámepolitihkkii bidjan buoremus oppalaččamuš rámma. Gieldda-ja guovludepartemeanttas lea bajit bálddalastinovddasvástádus sámi áššiide. Fágadepartemeanttat ovddasvástidit čuovvolit sámi áššiid iežaset surggiiin. Dát gusto daid ortnegiiddage, maid Sámediggi hálddaša. Ráđđehus deattuha sakka bušeahta oktavuođas, sámi áššiid bálddalastima. Danne leat ásahuvvon ođđa vuogádagat meannudit sámi áššiid. Bušeahttaprosedyraid nuppástuhttimiid bajit mihttomearrin lea láhčit dili nu ahe ovddiduvvo buohtalasti oppalaš sámepolitihkka, ja nannejuvvo guovddášhálddaeamis sámi áššiid bargu. Politihkalaš dásis lea álggahan jahkásaš jeavddalaš čoahkkimiiguin gaskal Gielda-ja guovludepartemeantta ja Sámedikki, main Sámedikki boahtte jagáš bušeahta ulbmilat ja vuoruheamit ságaškuššojit. Sámedikki boahtte jagáš bušeahta ulbmilat ja vuoruheamit ságaškuššojit. Sámedikki bušeahttaevttohus ságaškuššo seammaláhkái eará guoskevaš departemeanttain, ovdal ráđđehusa vuosttas jahkásaš bušeahttakonferánssa. Ráđđehusa sámepolitihkka ja juolludeamit sámi áigumušaide, máinnašuvvojit oanehaččat Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahttaproposišuvnnas, ja bienalaččabut dán sierra publikašuvnnas. Johanne Gaup stáhtačálli ¶ SÁPMI: Sámi kulturráđđi hilggui Martin Urheim ja Per Inge Finnesen ohcama čađahit julevsámi juoigama ovdaprošeavtta. Kulturráđđi čilge hilguma ná: «Musihkkaráhkadeami doarjumat leat ráddjejuvvon loahpalaš buvttadeapmái skearrofitnodaga dahje musihkalágádusa bokte mii lea organiseren buvttadeami.» «Sáhttá maid leat vejolaš addit ruđa organiserejuvvon materiálčoaggimiidda.» Sámi kulturráđđi fuomášahttá biehttalanreivves. ¶ Iranalaš Haeri lea oahpaheaddji Boston universitehtas, muhto son lea jeavddalaččat galledan ruovtturiikkas maŋimuš logi jagi. Son dovddasta, ahte ráđđehus sáhttá iežas rámidit addán nissoniidda vuoigatvuođaid, muhto dát eai livčče addon jus nissonat ieža eai livčče rahčan. Erenoamážit gaskaklássanissonat leat dahkan stuorra barggu. Iežas gallestallamiin Irakas lea son vuohttán nuppástusa das mo nissonat gárvodit. Sii leat dán áigái hámálaččabut ja ivdnásabbut. –Go vuos vuostehágu bokte leat dohkkehišgoahtán bivttasčoakkáldagaid, leat nissonat šaddagoahtán hutkábut. Sii dovddahit individualitehta masá hirpmástuhtti vuogi mielde, sii biehttalit dohkkeheamis gáržžidemiid, lasiha son. Liidni čalmmiid ovddas lea geatnegahtton buotlágan nissonbiktasiidda Iranas, ja mo sii dan geavahit čalmmustuhttá geat sii leat. Nisson parlamentarihkkárat leat hirbmasit gokčojuvvon liinniin čáhppes chadorain, mii manná julggiid rájes gitta oaivái. Nisson stáhtabargit ja studeanttat geavahit čáhppes uniforpma, liinni, káhpa ja buvssaid. ¶ •• Ruoŧa Sámedikki siskkáldas riiddut joatkašuvvet, ja sihke Sámediggi, dan áirasat ja Ruoŧa beale sámi álbmot lea vuot ain gártan buohkaide boagustahkan. Dán vuoro ii lean maŋŋebárgga álgán dievasčoahkkin bistán eambbo go guokte diimmu ovdalgo opposišuvnbeali 15 áirasa čuskejedje olggos čoahkkinlanjas. Čoahkkinastit báhce vel eanetlogubeali 16 áirasa. •• Midjiide, geat eat leat leamaš dien čoahkkimis dahje geat eat leat nu oahppásat Ruoŧa beale sámi servodahkii, lea váttis áddet riidduid. Mii dušše vuohttit dan mii muitaluvvo dáid čoahkkimiin ja geahččalat dan vuođul alccemet ráhkadit juogalágan gova das mii duođai dáhpáhuvvá Ruoŧa beale sámiid alimus álbmotválljen orgánas. Liikká lea midjiide, dan golbma eará riikka sámiide, maid unohas gullat ahte min oappát ja vieljat Ruoŧa bealde eai nákce soabalaččat bargat demokráhtalaččat válljejuvvon ásahusas. •• Sámedikki friddjaáirras, Nils Valkeapää geažidii gal ievttá NRK Sámi Radio «Buorre iđit Sápmi» -sáddagis, ahte Ruoŧa Sámediggi lea boastut organiserejuvvon. Su mielas Sámediggi lea válljen organiserejuvvot Ruoŧa málle mielde, dan sadjái go geahččalit gávnnahit eambbo sámi organiserenvuogi. Valkeapää mielas Ruoŧa Sámediggi lea njuolgut kopiija Ruoŧa hálddašanvuogis. Dat sáhttá Min Áiggi mielas leat rivttes árvvoštallan. •• Jus oktageardánit geahččá mo davviriikkalaš Sámedikkit leat organiserejuvvon, de sáhttá dadjat ahte Norgga ja Ruoŧa Sámedikkit leat válljen čuovvut árbevirolaš davviriikkalaš organiserenmálle. Áirasat válljejuvvojit bellodagaid bokte diggái. Suoma Sámediggi lea fas bealistis válljen čuovvut eambbo sápmelaš organiserema. Juohke áirras lea persovnnalaččat válljejuvvon Sámediggái, ja son ii ovddas earágo iežas doppe. •• Soaitá leat nu, ahte Ruoŧa Sámediggái heivešii buorebut sullalágan organiseren go dat mii lea Suoma bealde. Ruoŧa sápmelaččat orrot bieđgguid. Ollugat orrot diehttelasat stuorát čoahkkebáikkiin dahje gávpogiin, muhto stuorra oassi orru fas smávva giliin mat leat guhkkin eret lagamus čoahkkebáikkis. Dáid giliin lea dávjá boazodoalus ja eará luondduealáhusain guovddáš sadji. •• Dálá vuogádagas lea ovttaskas sámediggeáirras Ruoŧas čielgasit geatnegahtton iežas bellodaga bealis. Muhto máŋga dáid bellodagain ii leat vel nu čielga profiila, ja danne várra bellodaga siskkobealdege eai vuos dieđe mat sin servodatlaš mihttomearit ja áigomušat leat. Oppalaš jurddašeapmi sámeáššiin váilu, sierranas giliberoštumit dahje ealáhusberoštumit šaddet dávjá deháleappot. Áirasat soitet olu friddjaset sáhttit bargat, jus eai šat leat bellodatčanastagat... ¶ Deanus lea nugo Amerihkás. Dáppe maid gáibidit buhtadusa feara makkár dáhpáhusaid ovddas. Okta almmái njaláhastii olggobeal ráđđeviesu, ja nu son skáidnii sihke gieđa ja oalggi. Dál son advokáhta bokte gáibida buhtadusa sátnejođiheaddjis. ¶ In dieđe leigo albmás «turbo» leakto ođđajagi ávvudeapmái jođidettiin olggos ráđđeviesus juovlamánu 29. beaivve diibmá. Almmái liikká guitot njaláhastii dalán maŋŋá go lei olgun tráhpá vulos beassan. Son billidii sihke oalggi ja gieđa go gahčai, ja leamaš das rájes buohccin dieđihuvvon. Iežas ádvokáhta bokte son lea reivvestis sátnejođiheaddjái dál gáibidan, ahte gielda máksá buot ekonomálaš táhpaid mii sus leamaš njaláhastima oktavuođas. ¶ Sierra láidestat-kapihttal oahpasmáhttá lohkki dárkilit lottiid fágasániide, ovdamearkka dihte lottiid gorutlahtuid ja fárdda namahusaide. Mii oahppat maid loddečearddaid dahje «-bearrašiid» juohkima. Juohke loddešlája bokte lea unna máinnas lotti eallima birra. Dávjá lea čálli dovdduid bokte govven lotti deháleamos dovdomearkkaid, láhttenvugiid, jienaid, eallinbirrasa ja bessema. Čállit leat ožžon deháleamos dieđu mielde ja seammás čállán fágagirjji nu ahte sulástahttá čáppagirjjálašvuođa giela. Dát dahká suohttasin lohkat lottiid birra ja skuvlamánáide gártá somás vuohki oahpasmuvvat lotti miellagiddevaš eallimii. ¶ KÁRÁŠJOHKA: Bajásšaddan- ja kulturváldolávdegoddi lea addán Autosenterii Albrigt Rasmussen bokte gielddalaš lobi vuovdit videográmmaid. Lohpi bistá gitta jagi 2002 radjái. ¶ ÁLTÁ: Oasit Álttá gielddas leat šaddan oassin sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus, ja sámi ealáhusráđđi lea juolludišgoahtán ealáhusdoarjaga Álttá fitnodagaide maid. Knut Inge Nyvold lea ožžon 60.000 ruvnnu oastit fatnasa m/k «Geir Ivar» . Nyvold fiskarlag Torleif Monsena bokte lea fas ožžon 44.000 ruvnnu iešguđetlágan háhkamiidda. ¶ Gaski geaidnu Sámediggái ja erenoamážit Bargiidbellodaga jovkui lea viehka moalkái. Mannan válggain lei Gaski Mátta-Norgga NSR:a listtas njealját evttohassan. Gaski šattai viehka beakkán válgagiččus go media bokte fállehii iežas listta nuppi evttohasa - Laila Wilks. Lista oaččui dattetge eanemus jienain Mátta-Norggas ja beasaige sáddet guokte áirasa Sámediggái. Jørn Are Gaski šattai fas listta nubbin várrelahttun. ¶ Min Áigi lei kronihkačállosistis čakčamánu 18. beaivve čállán maiddái Sápmelaš Š-bláđi birra. Mun in áiggo váldit dađe eanet beali čállosa dássái, muhto hálidan njulget muhtin amas jurdagiid ja buktit maiddái muhtin prinsihpalaš beliid bláđi ulbmiliid ja áigumušaid birra. Sápmelaš-bláđđi jearahalai dá muhtin jahki dássái 250 Suoma sápmelaččas oaiviliid sápmelaš-bláđi birra. Jearahallojuvvon lohkkit orro atnimin dehálažžan movttáskahttit olbmuid lohkat. Oaiveáššin ii orron leamen dat almmuhuvvogo bláđđi Ohcejogas, Anáris dahje man nu eará sajis. Mu mielas Sápmelaš dainna vánes ressurssain lea bures deavdán ja deavdá dálge kultur-bláđi mihttomeriid. Bláđis leat čállosat kultuvrra sierra surggiin, lohkosat sihke mánáide, rávvásiidda ja vuorrasiidda. Mun lean leamaš Sápmelaš-bláđi duvttaovttastusas mielde dan vuođđudeami rájes ja dál doaimman čállin ja doaimmaheaddjin. Stivra lea maid mu nammadan oaivedoaimmaheaddjin. Stivra lea leamašan dán áigodagas oaidnu ahte bláđi galget beassat ráhkadit buot sápmelaččat geat fal veahášge háliidit. Sápmelaččas leage dál veahkkebargit miehtá sámi guovllu ja vel olggobealde sámi guovllu ášši sápmelaččat veahkehit bláđi doaimmmaheamis. Sápmelaččas leat čállit máŋggaláganat ja máŋggaáhkásaččat. Sápmelažžii čállit speadjalastet dánu iešalddes obba Suoma beale sámi álbmoga. Sápmelaš-bláđđi suovvá čállit juohke ovtta iežaset stiillain ja suopmaniin, mii riggodahttáge mu mielas oba sámi diehtojuohkin servodaga. Ieš alddes sáhttá dadjat, ahte hui stuorra sámi olmmošjoavku ráhkada Sápmelačča. Duvttaovttastusas lea stivrras bokte ovddasvástádus bláđi olggosaddimis ja sisdoalus. Dán ovddasvástádusa juogáda maid oaivedoaimmaheaddji. Buot stivrra lahtut ásset sierra guovlluin Sámis. Oaivedoaimmaheaddji ii goit vástit okto bláđi sisdoalus. Lea čielga ášši ahte soames berre koordineret bláđi čállosiid ja dán dahká oaivedoaimmaheaddji. Dálá teknologiija ja diehtosirdináigge lea okta ja seamma, gos oaivedoaimmaheaddji ássá ja dahká iežas barggu jos sus leažžá buorit oktavuođat sápmelaš veahkkebargiide ja álbmogii. Sápmelaš lea geahččalan doalahit iežas áigečálan iige gilvalit beaiveáviissaiguin. Aslak Niihtovuohppi lea duođaid Suoma Sámediggi kulturlávdegotti sátnejođiheaddji. Muhto eastalažžan son ii leat leamaš mielde mearridideamen galgágo Sápmelaš -bláđđi oažžut doarjaga vai ii Sámediggi kulturmearreruđain. Muhto dan sádjai kulturlávdegoddi lea dahkan evttohusaid ahte sámi dieđiheapmi viiddiduvvošii ja čiekŋuduvvošii. Sápmelaš-bláđi besset dál buot Suoma sápmelaččat návddašit nuvttá. Sámidiggi lea ieš mearridan Sápmelačča meroštallama bokte ahte sámegiella lea sámiid kulturiešráđđema vuođđogáibádus ja Sápmelaš-bláđđi iežas olggosaddima bokte geahččala ollašuhttit dán gáibádusa návccaidis mielde. Sámidikki kulturlávdegoddi lea dán rádjai dáhkidan Sápmelačča olggosaddima smávva ruhtajuolludemiin. Ná mii leat sáhttán min vašuheaddji láttániidda čájehit ahte mii duođas hálidat ovddidit sámegielat sámiservodaga. Mu mielas lea buorre ášši dat ahte Sámidiggi lea dáhkidan ahte Suoma bealde almmustuvvá sámegielat bláđđi, dat lea duođaštus láttániidda, ahte mii ieš alddes atnit sámegiela árvvus. Sápmelaš-bláđi lohkkiid jearahallama oktavuođas lea báhcán dovdu ahte eatnasat Suoma sápmelaččain háliidit sámegiela eallit ja maiddái lohkat Sápmelaš-bláđi Muhtin sátni vel etihka birra. Roavvenjárggas dollui čakčamánu 16.-18. beaivve ng. media seminára, gos okta indiána muitalii smávva servodaga bargguid birra, ahte go servodagas leat áššedovdit ja bargit unnán, de dákkár olbmot geainna lea diehtu ja máhttu gártet bargat áššiid ollášuhttima várás buotlágan bargguid. Unna servodaga olmmoš gii berošta iežas servodagas ferte ná bargat duođainge buotlágan bargguid; leat journalistan, leat politihkkárin ja birgenlági dihte maiddái áššemeannudeaddjin. Muhto bláđi oaivedoaimmaheaddjin lean čielgasit sirren daid doaimmaid. Mu áigge lea leamaš juohke ovttas vejolaš buktit oainnuideaset Sápmelažžii. Sápmelaš-bláđđi ii leat dan várás ahte dat galgá duolbmat dákkár olbmuid geainna eai leat seamma oaivilat go muhtin njunusolbmuin, muhto dan várás ahte sámegiella oidno ja eallá sámiservodagas ja juohke sápmelačča ruovttus. Mu mielas lea buorre go dán ášši birra ságastallojuvvo. Rabas demokráhtalaš servodat gábida dán. Doaivvu mielde mii oahppat iešguđet bealde bargat ovttas ja váldit kritihka vuostá. Jouni Kitti ¶ -Mađi váddásat dilli olbmuin lea Ruoššas, dađi dehálabbot lea mis doallat ja nannet oktavuođaid iežamet oappáiguin ja vieljaiguin nuortan, oaivvilda Sámi NissonForum jođiheaddji Lene Antonsen. –Fertet oččodit eanebuid mielde min bealde, vaikko skuvlaluohkáid, giliservviid, eará servviid ja fitnodagaid ge, ja sin bokte čatnat verddevuođaoktavuođaid, lohká Antonsen. ¶ Sámi NissonForum lea geassit ásahuvvon giliid, báikegottiid ja regiuvnna ovdánahttinbarggu foruman mii bargá nissonolbmuid eavttuide mielde. –Sámi NissonForum lea aktiivvalat nissonolbmuid várás geat barget konkrehtalaččat ja prošeavttaid bokte vuođđuduvvon báikkálaš dárbbuid ala, muitala Lene Antonsen. –Earret eará mii almmuhat nissonbláđi Gába ja lágidat ovenkurssaid (selvhevdelseskurs) erenoamážit heivehuvvon sámenissoniidda, oidnosin dahkat sámenissoniid resurssaid ja hárjehan dihte sin leat roastilabbon ja duostilabbon ovdamearkkadihte politihkas. ¶ –Oda luohkás orruge pedagogihkka leamen hui vuogas. «Learning by doing» , čilge Piera guhte ieš bargá oahpaheaddjin joatkkaskuvllas. –Sámegiella dahkko lunddolaš oassin stoahkamis. Ovdamearkka dihte lohket sámegillii go njuikot bátti. –Eará stohkosiid bokte ohppet ivnniid, ja sii lávlot sámegillii. Sámegiela oahpaheaddji fas hállá dušše sámegiela sámegiel diimmuin. –Sis leat maiddái ollu oktavuohta sámegiel luohkáiguin. Sii vulget ovttas mátkkiide, ja ohppet giela ovttastaladettiin. ¶ ÁLTTÁ: Álttá Sámiid Searvi ii ádde manin sámegielat sálbmagirjjit eai leat vel ihtán girkuide ja girkoviesuide Álttás. Álttá Sámiid Searvi ii ádde makkáraš sivat dasa leat, go suohkan ii juollut ruđa dasa. Searvi evttoha, ahte fertešii álgit čoaggit sálbmagirjjiide ruđa ipmilbálvalusaid oktavuođas. Seammás galggašii náitalemiid, hávdádemiid, gásttašemiid ja eará girkolaš meanuid bokte almmuhit, ahte daidda lea sámegielat fálaldat, almmuha Álttá Sámiid Searvi, Álttá girkoráđđái. ¶ –Mun jáhkán ahte buot politihkalaš joavkkuin lea dat oppalaš jurdda ahte galgá ovddidit politihka mii lea buorren olles álbmogii. Ja leat dábálaš olbmot geat válggaid bokte mearridit geat galget sisa, ja dan mii fertet dohkkehit. Dát lea demokratiija, lohká Hætta. ¶ Min Áigi dutkagođii lea go duođai vejolašvuohta joavdat Kárášjohkii ja Detnui bussiin. Vejolašvuohta lea gal bearjadaga beassat sihke Káršjohkii ja Detnui, muhto de fertejit oahppit dollet iđđes árrat, ovdal go skuvla oba álgá ge. Oahppit ožžot jávkama, ja eanet jávkan šaddá ge jus ruovttoluotta Guovdageidnui galget bussiin. Sotnabeaivvi ii beasa bussiin Kárášjogas Guovdageidnui obanassiige, ferte vuordit mánnodat iđidii. Vel nubbi váttisvuohta lea Deanu nuoraide. Sii šaddet ijastallat Kárášjogas. Nuoraide šaddá maid hui divrras johtit bussiin birra Finnmárkku, ovdal viimmat jovdet skuvlii. Fylkkagieldda čoavddus Álttá bokte johtit ruoktot Kárášjohkii ja Detnui, dagaha oahppiide stuorra jávkama. ¶ BIVDE VEAHKI: Min Áiggi bokte mánu áigi bivddii Ken Neptun ja su lagamuččat veahki sámi fulkkiin gádjut Ken. Sus lea varraborasdávda ja dušše moadde mánu vel eallit jus ii oaččo ođđa čielgeađđama. ¶ Filip Mikkelsen ii ipmir moaitagiid, ja lohká Árrána leat leamaš mielde veahkeheame mearrasámiid ja bihttimsámiid kultuvrra oainnusmáhttima. –Mii leat dutkamiid ja čájahusaid bokte leamaš mielde oainnusin dahkat sámi girjjásvuođa, čuoččuha Mikkelsen. –Ja mii leat gergosat digáštallat mearra- ja bihttimsámiid sajádaga min guovllus. ¶ Stuora govvagođđinčájáhus "TID" Kari Vevle bokte ¶ Aitto ládje giittiiga Deanu ja Deatnogátte sámiid servviid jođiheaddjit Johan Jernsletten ja Johan Trygve Solbakk aviissaid bokte jienasteddjiid go NSR fas oaččui mandáhta válgabiire 2:žis. Soai eaba duhtan dušše dainna, muhto bijaiga iežaskka hui bajás go analyseriiga maid dát mearkkašii. Dan dihte go Bargiidbellodat massii ovtta mandáhta biires, de čuoččuheigga julggalaččat ahte dát čájeha ahte jienasteaddjit Deanus "...eai leat leamaš duhtavaččat dainna bargguin maid Bargiidbellodaga áirasat Sámedikkis leat dahkan Sámedikkis." Dološ deatnulažžan de dát čuoččuhus oažžu mu reflekteret veaháš. Álggos áiggun dadjat ahte lea áibbas ortnegis ahte dievddut báikkálaš miehttebieggadilis geavahit stuora sániid ja bustávaid. Politihkalaš analysan de ii boađe liikká dát čuoččuhus čuožžut historjá duopmun 2001 Sámediggeválgii. Lea erenoamážit dan dihte go Bargiidbellodagas riikkadásis lei ovdáneapmi ja maiddái lasihii áirraslogu. Dát dáhpáhuvai dasa lassin oktanagas stuoradiggeválggain go bellodat dađi bahábut manai issorasat maŋos. Bargiidbellodaga ovdáneamis sámediggeválggas leaba várra dušše Jernsletten ja Solbakk geat nagodeaba geassit dan konklušuvnna ahte sámediggejienasteaddjit lea čájehan eahpeluohttámuša bellodaga sámepolitihkkii - leaš dal Sámedikkis dahje guovddáš guovllus. Eanaš eará guorahallit livčče várra juste nuppe ládje gávnnahit. Ii unnimusat dan dihte go Bargiidbellodat dán válggas maiddái oaččui ovddasteami guovtti biires gos ovdal ii leat leamaš. Jus sámediggejienasteaddjit livčče háliidan čájehit eahpeluohttámuša bellodaga sámepolitihkkii dán guovllus, de livččii leamaš hui buorre vejolašvuohta dan dahkat, sámi áššiid stáhtačálliin Steinar Pederseniin Bargiidbellodaga vuosttaškandidáhttan válgabiire 2:žis. Dan eai dahkan. Bargiidbellodat doalahii saji, dušše muhtin jienain manai maŋos, ja livččii doalahan nuppi mandáhta biires jus livččii ožžon guokte jiena vel. Jerslettena ja Solbakka jolga vuolggasajis, de livččii galgan jáhkkit ahte NSR:s lea leamaš buorre válga, ja ahte sámediggejienasteaddjit leat dorjon dán bellodaga dahje kulturorganisašuvnna? Fas lea guhkkin eret duohtavuođas. Mandáhtamassin lea oainnat dat stuorámus maid oktage joavku lea vásihan dássážii muhtin sámediggeválggas. Ollislaččat massii NSR golbma mandáhta, ja sin joavku unnui 17 áirasis 14 áirasii. Duođas dát orru čájeheame oalle garra eahpeluohttámuša bellodaga/kulturorganisašuvnna dahkamii sámepolitihkalaš arenas Sámedikkis. Dat guokte báikkálašsearvvi jođieahddjit leaba sihkkarit čeahpes fágaolbmot iežaskka surggiin. Dát suorggit orrot oalle guhkkin eret fágasuorggis politihkalaš analysa, ja maiddái guhkkin eret suorggis politihkalaš observašuvdna. Jørn A. Gaski Sámediggeáirras Bb, Lulli-Norgga biire ¶ Guovdageainnus finadedje stáhtaráđit. Suohkan lei bovden sin gulahallan dihte movt čoavdit suohkana váttes dilálašvuođaid, ja erenoamážit dat mii guoská ealáhusovdáneapmái. Mun ferten dovddastit ahte atnen unohassan go várresátnejođiheaddji geavahii unohas sániid sárdnestuolus. Lea dárbu olmmošvuođa čájehit go dat lea dábálaš ja divrras politihkalaš bargovearju. Prográmma dán tuvrras lei biddjon dan vuođul ahte ságastallat suohkana politihkkáriiguin. Mis lei buorre gulahallančoahkkin. Stáhtaráđit finadedje maiddáige fitnodagaid guossástallamin ja dakko bokte besse oahpásnuvvat ja oažžut govvideami dan olis. Sátnejođiheaddji čilgii suohkana hástalusaid ja várresátnejođiheaddji geavahii su áiggistis bealkit gussiid maid mii ieža leimmet bovden deike. Várresátnejođiheaddji sivahalai dieđusge boazodoalu, nugo juo álohii lávege dahkat. Bargiidbellodat lea addán sutnje luohttevašvuođa go váljii su várresátnejođiheaddjin ja mii vuordit ahte son láhtte duođalaččat go ovddida iežas virggálaččat. Visot ealáhusat suohkanis leat dárbbašlaččat ja dehálaččat, iige leat obanassiige riekta ahte eiseváldiide geahččalit bostit unohas gova suohkaniid ealáhusaid birra. Dá leat muhtin áššit mat ságastallo: Allaskuvlii biddjo dál prošeaktajoavku, čilgii Sylvia Brustad. Dát ášši johtá goit rivttes guvlui. Guovdageainnu Bargiidbellodat lea ollu searaid geavahan Bellodaga kanálaid bokte oažžut dán ášši ovdánit, danin leat mii odne duhtavaččat. Siseatnan guolásteapmái lea ruhta várrejuvvon ja njuovahat galgá juolgge ala beassat. Doaibmaplánii lea várrejuvvon ruhta gos mii galgat ovttas eiseváldiiguin bidjat strategiija joatkit boahtteáigge ealáhusdoaimmaiguin. Dál lea vejolaš fievrridit dálveturismma muohtaskohteriin go birasgáhttenministtar lea rievdadan ja buoridan daid njuolggadusaid jnv. Lei dehálaš digaštallat guovllu áššiid birra eiseváldiiguin. Viidáset barggut fertejit dieđusge jotkojuvvot ja jáhkán ahte sátnejođiheaddji gii lea ollesáigge politihkkár goziha áššiid. Dasa lassin lágidii Guovdageainnu Bargiidbellodat olgodeaivvadeami dan dihte vai dábálaš márkanolbmot ožžot vejolašvuođa ságastallat eiseváldiiguin. Jáhkán ahte oalluhat liikojedje dakkár doaluide go olluhat ledje goit boahtán torgii vaikko lei oalle arvi. Guovdageainnu bargiidbellodat válddii máŋga dehálaš ášši ovdan bellodatguimmiiguin. Mun árvvoštalan obbalaččat ahte mis lei ávkkálaš deaivvadeapmi. Lea vuođđu joatkit ovttasbargguid. Danin go suohkan dárbbaša buori oktavuođa eiseváldiiguin suohkana álboga dihte. Politihkalaš ovttasbargu ja soabadeapmi lea dat bastileamos vearju oažžut áššiid ovdánit. Brita Carina Hætta Bellodatjođiheaddji ¶ Prinseassa beasai maid cealkit dearvvuođaid skuvlamánáide Liernes lullisámegillii govvatelefuvnna bokte skuvllas ovdalgo bovdehalle ávvumállásiidda internáhtii ja servodatvissui. ¶ Karlstrøm rámpo buori ovttasbarggu bivdiiguin, maid lohká hui dehálažžan sidjiide. Fargga bovdejit buot bivdojođiheddjiid evaluerenčoahkkimii vai besset boahtte jagá ealgabivddu plánegoahtit. Sii barget ealgabivdduin birra jagi. –Ealgabivdu lea somá, dat lea positiiva doaibma ja das dáhpáhuvvá ollu. Dán jagi leat olbmot sáhttán interneahta bokte čuovvut mielde geat goddet ealggaid. Juste dán siiddus leat beali eambbo olbmot fitnan go muđui Statskoga siidduin. –Dát lea lihkostuvvan nu bures ahte dál leat eará fylkkat maid áigon bidjat nehttii bohtosiid ealgabivddus, muitala Søren Karlstrøm, gii lea eanaš lea movttet ja duhtavaš dán jagá bivdduin. ¶ Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø bokte ¶ Norgga Sámiid Riikkasearvi oaivvilda ahte Sámediggi ferte rievdadit fokusa iežas politihkahápmemis boahtte válgaáigodagas. Sámediggi galgá buorebut gulahallat álbmogin, dan bokte ahte bidjat stuorát deattu áššiide mat gusket ovttaskas olbmuide, báikkálaš servodagaide, ásahusaide ja gielddaide. Prinsihppálaččat mearkkaša dát ahte mii fertet bidjat stuorát deattu dan politihkkálaš mandáhtii maid sámediggi oažžu sámi álbmogis friija válggaid bokte, ii ge nu stuorra deattu bidjat dan lágalaš mandáhtii maid stuorradiggi ja ráđđehus lea addán Sámediggái sámelága bokte. ¶ NSR áigu dál deattuhit eará beali Sámedikki doaimmas. Sámediggi válljejuvvu friija válggaid bokte sámi álbmoga gaskkas. Dat áirasat geat válljejuvvujit ožžut politihkkálaš mandáhta álbmogis ovddidit sin áššiid, dahkat mearrádusaid Sámedikkis, ja čađahit doaimmaid daid gaskaomiiguin mat Sámedikkis leat. ¶ Mo? Dáinna duogáain dáhttu dál NSR ahte Sámediggi galgá buorebut gulahallat álbmogiin, dan bokte ahte bidjat stuorát deattu áššiide mat gusket ovttaskas olbmuiide, báikkálaš servodagaide, ásahusaide ja gielddaide. Diehtojuohkkin lea dán oktavuođas hui dehálaš. Danin ferte Sámedikki diehtojuohkkinbargu ja servodatgulahallan buoriduvvut. ¶ Maŋŋel go Bargiidbellodaga riikkačoahkkin aittobáliid garvvii namuhit ILO-konvenšuvnna nr. 169, eamiálbmotkonvenšuvnna, ovttastuvvama, norgga lágas, bellodaga sámepolitihkalaš julggaštusas, de leat boahtán muhtin reakšuvnna maid áššálašvuođa dihte ii sáhte diktit vástitkeahttá. Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) jođiheaddji lea earret eará čuoččuhan ahte mun galggan lohkan ahte ILO-konvenšuvdna ii berreše ovttastuvvot norgga lágain. Das ii leat unnán dahkamuš duohtavuođain. Dan barggus mii dál dahkko Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa čuovvolemiin lea ulbmil earret eará lagat čilgemat álbmotvuoigatvuođalaš geatnegasvuođain mat stáhtas leat sápmelaččaid ektui eamiálbmogin Norggas, dás ILO-konvenšuvnna nr. 169 mielde. Čujuhan dan oktavuođas St. dieđ. nr. 21 1999 - 2000, Olmmošárvu guovddážis - doaibmaplána olmmošvuoigatvuođain, mas lea mearriduvvon ahte vuođđu Norgga eamiálbmotbargui lea ILO-konvenšuvdna nr. 169 (s. 121). Dan oktavuođas čujuhan maiddái Stuoradikki meannudeapmái dán dieđáhusas, mas árvalusas S. nr. 23 - 2000-2001, lea daddjon ahte dorjot barggu nannet internašunála njuolggadusaid eamiálbmogiidda. Viidáset daddjo: "Lávdegotti vuođđu dás lea ahte norgga dilálašvuođaid ektui bohtet dát gažaldagat digaštallot lagabui go Ráđđehus meannuda Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa." (s. 5) Olmmošvuoigatvuođalága bokte, mii mearriduvvui 1999:s, ovttastuvve golbma olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna beavdegirjjiiguin norgga lágain. Olmmošvuoigatvuođalágabarggu oktavuođas veardiduvvui njuolggo ovttastupmi ILO-konvešuvnnas nr. 169. Vuođustus dasa ahte ii čađahit dákkár njuolggo ovttastumi lei earret eará ahte konvešuvdna gullá erenoamáškonvenšuvnnaide ja gahččá olggobeallái jus dušše áigu ovttastahttit dábálaš konvenšuvnnaid. Dasa lassin vuođustuvvui ahte sámeláhka máŋgga guovllus manná guhkelii go maid konvenšuvdna gáibida ja ahte sámi giella, kultuvra ja servodateallin maiddái gáhttejuvvo Vuođđolága § 110a bokte. Danne árvaluvvui ahte dárbu ovttastahttimii ii leat nu stuoris. Ii leat ovdalaččas leamaš dábalaš dahkat olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna teavstta mas Norga lea oassin, norgga láhkan. Ovdal dohkkeheami lea gávnnahuvvon ahte norgga láhka ollašuhttá konvenšuvnna gáibádusaid, dahje lea dahkan dárbbašlaš láhkarievdademiid dahje várren vejolašvuođa áigeguovdilis konvenšuvdnamearrádusa vuostá. Leat máŋga konvenšuvnna mat eai leat ovttastuvvon lágaiguin, muhto mat goitge leat mávssolaččat dan politihkkii mii jođihuvvo ja joavkkuid ja ovttaskas olbmuid riektesuodjalussii. ILO-konvenšuvdna nr 169 lea dan dihte deháleamos internašunála vuoigatvuođalaš vuođđu dan politihkkii mii jođihuvvo sápmelaččaid ektui Norggas - politihkka mas leat politihkalaččat hui ovttaoaivilis. Čujuhan maid dan oktavuođas dasa maid Jagland ráđđehusa lea dadjan dan birra St. dieđ. nr. 41, 1996-97, Norgga sámepolitihka birra. Danne ii leat makkárge dramatihkka čadnon dán gažaldaga meannudeapmái Bargiidbellodaga riikkačoahkkimis. NSR-jođiheaddji čuoččuha maid ahte mun lean gávnnahan ahte buot sámi árbevirruirelaterejuvvon áššit vuoittahallet, jus áššit leat earáláganat go gustojeaddji norgga riekti. Dát lea dohppejuvvon áimmus. Vaikko ILO-konvenšuvdna ii leat ovttastuvvon norgga lágain, de lea Norga čadnon konvenšuvnna mearrádusaide. Dan bokte go šaddá oassin olmmošvuoigatvuođa konvenšuvnnas, de lea Norga álbmotvuoigatvuođalaččat geatnegahtton sihkarastit ahte konvenšuvnna gáibádusat olmmošvuoigatvuođaid goziheamis ollašuvvojit norgga rievttis. Olmmošvuoigatvuođalága §1 konstituere dehálaš prinsihpa - dat dadjá ahte lága ulbmil lea nannet olmmošvuoigatvuođaid saji norgga rievttis. Dát sisttisdoallá maid olmmošvuoigatvuođaid mat leat mearriduvvon konvenšuvnnaid bokte mat eai leat njuolgut ovttastuvvon norgga rivttiin. Lea oalle ártet ahte NSR, dahje oktage eará, sáhttá čuoččuhit ahte mu cealkámušat vahágahttet sámiid ášši ja eará eamiálbmogiid rahčamiid oažžut duohta dásseárvvu álbmogiid gaskka, ii soaba olmmošvuoigatvuođajulggaštusain ja ahte Ráđđehus lea bidjan sámpmelaččaid álbmotvuoigatvuođalaš dili maŋos vugiin mii ii leat riektestáhtii Norgii gutnálaš. Dakkár čuoččuhusain ii leat dieđusge vuođđu duohtavuođas. Ii Bargiidbellodaga iige ráđđehusa sámepolitihkka ja eamiálbmotpolitihkka leat rievdan. Sámepolitihkalaš julggaštus, maid riikkačoahkkin lea mearridan, lea dat stuorámus politihkalaš dokumeanta dainna ulbmiliin ahte ovddidit ovdáneami sámi servodagas mii lea mearriduvvon riikkačoahkkimis ovttage ráđđehusbellodaga bokte Norggas. ILO-konvenšuvdna nr 169 boahtá dahkat, sorjjasmeahttumit leago ovttastuvvon norgga lágain vai ii, guovddáš vuođu norgga ráđđehusa sáme- ja eamiálbmotpolitihkkii. Norga boahtá maid ain oaččuhit eará stáhtaid dohkkehit ILO-konvenšuvdna nr 169. ¶ Sámeráđi jođiheaddji Ánne Njuorgam nagudii dan dahkat maid earát eai leat vel nagudan ovdal dahkat, son njulgestaga oažžui veahki alimus eiseválddiin Moskvas ráhpat giddejuvvon ruoššarájá Lotta bokte gieskat. ¶ Son árvvoštallá ahte Min Áigi Cup čuoigamat lágiduvvojit Skániin ja Finnmárkkus. Min Áigi Cup finálat, sihke geasse- ja dálvefinálat, biddjojit dasto SVL-N measttirgilvvuide. Min Áiggi beaivválaš jođiheaddji Svein Nordsletta lohká Min Áiggi lohkkiid maid oažžut juoidá ruovttoluotta. –Ovttasbarggu bokte lágida SVL-N gilvvuin govaid ja bohtosiid aviisii, mat dasto bohtet ávkin buot Min Áiggi lohkkiide, lohká Svein Nordsletta. ¶ Dálá presideanta Sven-Roald Nystø mielas maid ii leat dát miela mielde. –Dat lea hui váidalahtti, lohká Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø, gii áigu jearrat dán ášši birra guovddášeiseválddiin. Norwach - mii kárte norgalaš fitnodagaid investeremiid - dieđu mielde lea Rio Tinto dahkan ahte birra máilmmi leat fágasearvvit, eamiálbmotjoavkkut, girkobirrasat, báikegottit ja aktivisttat ceggen globálalaš fierpmádaga mii vuosttalda rihkkumiid. Norgga iešguđet Ráđđehusat leat liikká dadjan áiggiid čađa: Ii leat vejolaš dahkat maide. Etihkalaš gáibádusaid ii sáhte dáhttut investeremiidda. Dat lea daddjon Brundtland-ráđđehusa áiggis Jagland ja Bondeviika bokte gitta Stoltenberg-ráđđehusa rádjai. ¶ Njoammu vara ja siepmana bokte ¶ Hiv sáhttá njoammut go anáša gummi haga. Maiddái sáhttá oažžut hiv jus oažžu vara mii lea njommojuvvon dahje jus juogada dálkkasnáluid earáiguin. Hiv sáhttá maid njoammut hiv-positiiva eatnis ohkái dahje mánnái áhpehisvuođas dahje riegádahttimis. Hiv njoammu álkibut jus ovdalaččas lea eará seksuálalaččat njommojuvvon dávda. Hiv-positiiva olbmos gávdná hiv juohke rumašgolgosis. Muhto dušše vara, siepmana ja vuolledábiid golgosa bokte sáhttá oažžut hiv. Hiv sáhttá maid njoamuhit mánnái njamaheami bokte. Áidna vuohki garvit seksuálalaš njoammuma lea geavahit gummi/kondoma. Ii galgga ge geavahit seamma dálkkasnálu go earát. Jus liikká dan dahká, de ferte bassat nálu bures kloriinnain ovdal geavaheami. ¶ Hiv ii njoamo dábálaš sosiálalaš ovttastallamiin. Olles liikki bokte iige njoamo, ferte leat rabas hávvi. Áimmu ja čáži bokte ii sáhte njoammut, iige borramuša ja juhkamuša bokte. Ii vel gávnniid, sihkaldagaid, lihtiid ja borranneavvuid bokte ge sáhte njoammut. Ii leat ge vejolaš ahte hiv njoammu jus geavaha seamma hivssega ja lávggoda seamma čázis. Varraaddima bokte iige njoamo hiv. Buot varra Norggas iskojuvvo ovdalgo eará olmmoš oažžu dan. Orrut ovttas dakkáriin geas lea hiv ii leat váralaš. Sáddet vara iskamii lea áidna vuohki gávnnahit leago olmmoš hiv-positiiva vai ii. Go hiv boahtá varrii, de dahká rumaš antiávdnasiid maid sáhttá hiv-iskkadeamis gávdnat sullii golbma mánu maŋŋel go dat lea njommon. Hiv-iskkus lea nuvttá ja dan sáhttá váldit doaktára luhtte. Gáldu: Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču ¶ Seamma beaivvi go Min Áigi čálii (guovvamánu 16. beaivvi) man heajos dilli ovcci-jahkásaččain Kárášjoga mánáidskuvllas lea leamaš luohkkájođiheaddji haga, de lihkadišgohte maiddái skuvlla hálddahusas. Váhnenčoahkkin čálii garra reivve skuvlahálddahussii. Min Áiggi bokte áite doallat mánáideaset eret skuvllas jus ášši ii njuolgga. ¶ Vaikko dupmostuolut leat cealkán ahte sámiin leat vuoigatvuođat geavahit ja maiddái oamastit eatnamiid dáppe ja doppe, de ballá Nystø jus duopmostuolut šaddet dábálaš geaidnun defineret sámi rivttiid. –Jus Norgga politihkalaš eiseválddit dál diktet duopmostuoluid bokte mearridit movt galgá dan hálddašit, ja ahte sii šaddát ovddasvážžin sámi vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide, de lea dat oba heahpat, váruha son. ¶ –Ávžžuhat go don sámiid lága bokte vuojehit vuoigatvuođa-áššiid dás ovddasguvlui? –Mun áiggun vástidit ná: Dat šaddá eahpikeahtta erenoamáš miellegiddevaš oaidnit maiddái eará áššiide eará sájiin dáppe dávvin jus muhtun vállje loktet Čáhppot-sullásaš ášši rievtti ovdii. Dat livčče hui somá oaidnit movt duopmostuoluin gieđahállet diekkar dilálašvuođaid, lohká Nystø. ¶ Festivála plánaid mielde galgá čállot musikálalaš čájáhus John Savio birra. Musihkkár Svend Henriksen galgá dan dahkat. Son lea jurddašan čájáhusa gohčodit "Jaskatvuohta jieŋa vuolde" muhtun mátkki birra Finnmárkkus Oslo bokte Parisii. Beaivváš Sámi Teáhter lea jurddašuvvon leat fárus dán produkšuvnnas. ¶ Dasa lassin juolluduvvui 600 000 ru. ásahit ođđa giellafágalaš virggi Sámedikki hálddahussii. Áššejođiheaddji Geir Tommy Pedersen (NSR) lohká leat stuorra dárbbu dása. –Virggi bokte sáhttá Sámediggi movttiidahttit gielddaid bargat eambbo ovttas. Dán láhkai ožžot sámit olu eambbo ávkki guovttegielalaš ruđain. Ii leat álo dárbu ahte gielddat čađahit seamma prošeavttaid, čilge Geir Tommy Pedersen. Dása gal eai mieđa opposišuvnna bellodagat. Sin mielas lea dárbbašmeahttun ásahit giellafágalaš virggi. –Dáid ruđaid livččii baicce galgan juohkit gielddaide, lohká Willy Ørnebakk (Bb). ¶ Dakkár ságaide galggašii sierra sadji SámeNeahtas, man sáhtášii gohčodit "viss-vass" konferánsan, lohká girječálli Stig Gælok. Son liiko digaštallat servodatáššiid. Danin son maid háliidii SámeNeahtas digaštallat. Gælokas ii leat go sullii mánu leamaš SámeNeahtta čujuhus, ja dakko bokte vejolašvuohta digaštallat SámeNeahtta siidduin. Muhto dál juo lea heaitán geavaheames SámeNeahta digaštallanbáikin. –Mun in leat guhká leamaš SámeNeahtta-geavaheaddji. Jurddašin SámeNeahtas sáhttá váldit servodatáššiidovdan, duođalaččat ja áššálaččat. Mun geahččalin digaštallat "duohtavuođakommišuvnna" dárbbu ja rasismma birra min servodagas. Muhto čájehuvvui ahte ii lean vejolaš, go nu ollu joavdelas čállosat billistit áššálaš digaštallama, lohká Gælok. ¶ Veaigebeaivváš báitá njuorjjonáhkát lávu vuostá. Goahteriggi maršá bálddas. Birra ceaggájit cakkit, suonjirat, miehkarat, holggat ja belkkot. Ovdal go fuobmát daid rukses muoraid ja daid alit geđggiid, de livččet jáhkkán ahte goahtesadji livččii galgan museačájáhussan mas livččii beassan oaidnit movt sámit elle moaddeduhát jagi áigi. Ja go vel dárkileappot iskkat, de fuobmát ahte njuorjonáhkki lea gusto rákkas mii lea cirgguhuvvon sprayamálain. Goahtesadji lea "Váigasat" teáhterbihtá lávdi ja doalvu min Trondenes báikái gosa Olav Tryggvasson bođii oktan báhpaiguin ja soalddáhiiguin 999:s. Aslaug Juliussen skuviha olggos viesus ja čilgegoahtá vuđolaččat iežas konstruktšuvnnaid. Ieš lea movttet go lea scenografiija barggu bokte oahppan daid iešguđetge sámegiel namahusaid. Ii ge leat ge imaš go goahtesadji lea nu albma, go dáiddár lea ávnnastan ja ceggen dujiid árbevirolaš málle mielde. Dát ávnnasvierru geasuha Aslauga. –Sámi konstrukšuvnnat leat nu earenoamážat ja seammás nu logalaččat, čilge son. Dán fuomášumi ovddas lea son ožžon nanu rámi. Tromssa kulturjournalista Erling Stenstrup, gii maid lea arkiteakta, dajai maŋŋel go lei oaidnán "Váigasat" lávddi ahte "sámi arkiteaktuvra boahtá su agibeaivvi hirpmáhuhttit" . Dákkár rápmi lea dieđusge vuoitun dáiddárii ja Aslaug berre leat duhtavaš iežas bargguin. ¶ Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta almmuha ahte Statskraft SF pláne hukset bieggafápmorusttegiid Davvisiidda, Bearralvági, Davvinjárgga ja Čáhcesullo gielddaide. Birrasiid 10.000 dekára sturrosaš guovlu Gilivuonas Davvisiiddas galgá lagabui plánejuvvot. Plána lea hukset 30 bieggamillo mat leat 2 MW. Neahttasearvan Gilivuona dálá fápmojođđasii plánejuvvo ođđa sullii 4 km guhku 66 kV fápmojođđasa bokte. Dieđáhus Bearralvágis sisttisdoallá bieggapárkka mas leat 35 2 MW bieggamillo, ja birrasiid 10.000 dekára sturrosaš guovlu Lauvikdalváris galgá lagabui plánejuvvot. Neahttasearvan bieggapárkkas Kobbkrokena dálá fápmojođđasii plánejuvvo ođđa sullii 11 km guhku 66 kV fápmojođđasa bokte. Dieđáhus Davvisiiddas sisttisdoallá bieggapárkka mas leat 25 2 MW sturrosaš bieggomillo, birrasiid 6.000 dekára sturrosaš guovlu Máhkarávjjus galgá lagabui plánejuvvot. Neahttasearvan bieggapárkkas Storbukta dálá fápmojođđasii plánejuvvo ođđa sullii 7 km guhku 66 kV fápmojođđasa bokte. Dieđáhus Skallhalsenis Čáhcesullos sisttisdoallá guokte vejolaš čovdosa. Okta bieggapárka mas leat 20 2 MW bieggamillo 6.000 dekára sturrosaš guovllus, ja bieggapárka mas leat 50 2 MW bieggamillo 20.000 dekára sturrosaš guovllus galget lagabui plánejuvvot. Bieggapárka mas leat 20 bieggamillo gáibida ođđa 1 km guhku 66 kV fápmojođđasa bieggapárkkas Skallhalsena dálá fápmojođđasii. Bieggapárka mas leat 50 bieggamillo gáibida 20 km guhku 132 kV fápmojođđasa bieggapárkkas Čáhcesullui. Čuovvovaš báikkiin lágiduvvo rabas álbmotčoahkkin: -Gaskavahkku geassemánu 20. beaivvi dii. 16.00 Gilivuona álbmotviesus -Duorastaga geassemánu 21. beaivvi dii. 17.00 Honnesvági gielddastivrrasálas NVE muitala dieđáhusa formálalaš gieđahallama birra, ja Statkraft SF muitala prošeavtta birra. Dieđáhusaid ulbmil lea áiggebále muitalit prošeavttaid birra. Gulaskuddama bokte háliidit vuosttažettiin oažžut oaiviliid das makkár váikkuhusčielggademiid berre čađahit. Dieđáhus lea biddjon almmolaš dárkkisteapmái guoskevaš gielddaide. Lagat dieđuid oažžu go váldá oktavuođa: NVE Tormod Eggan bokte, tlf. 22 95 95 95. Cealkámušaid bivdit sáddet Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtii, poastaboksa 5091 Majorstua, 0301 Oslo ovdal 01.10.2001. 2412 tegn ¶ "Eahpeluohttámus Sáččá ja Biras Sámiid Searvvis" stivralahtu Randi Skum ja várrelahtu Mildri Pedersen bokte ¶ Ášši mii dál lea Sáččá ja Biras Sámiid Searvvis, ja mii lea medias hui olu beaggán, vulggii das go 4 stivralahtu; jođiheaddji Ingebrigt Pedersen, nubbinjođiheaddji Eva Andersen, miellahttu Ronald Kvernmo ja miellahttu Ståle Skogen lea searvan Havlandet-listui, mii lea Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) gilvaleaddji sámediggelistu. SBSS eará stivralahtut ja várrelahtut eai ožžon makkárge dieđu dan 4 stivralahtu sirdimis Havlandet-listui, vaikko golmmas sis ledje stivračoahkkimis mii dollojuvvui nu easka go cuoŋománu 1. b. dán jagi. Sin vugiid min ektui ja daid eará stivralahtuid ektui ii sáhte čilget earaládje go eahpelojálan. Buot dát 4 stivralahtu eai leat dušše leamaš mielde NSR/Gaska-Romssa nominašuvdnaproseassas, muhto leat maiddái leamaš guovddážis dain eará politihkalaš proseassain mat NSR:s leat leamaš. Ingebrigt Pedersen lea NSR báikkálaš searvvi jođiheaddji Sáččás, muhto lea vel dasa lassin várrelahttu NSR biireválgastivrras Gaska-Romssas ja miellahttu NSR riikastivrras. Ingebrigt Pedersen lea iežas guovddáš ámmáhiid bokte NSR:s čielgasit beassan váikkuhit NSR politihkkahábmema. Jus leaččai mihkkege mainna ii lean duhtavaš, de livččii iežas posišuvnna bokte sáhttán álggahit rievdadusaid. Searvvi ođđa dilálašvuođa geažil gáibidedje olu miellahtut doallat miellahttočoahkkima cuoŋománu 18. beaivvi. Dán oktavuođas háliidetne deattuhit ahte ledje boahtán erenoamáš olu miellahtut čoahkkimii daid ovddit jahkečoahkkimiid ja miellahttočoahkkimiid ektui, 19 miellahtu. Dát čalmmustahttá olbmuid beroštumi áššis. Čoahkkimis čuožžilii eahpeluohttámuš ovdalis namuhuvvon stivralahtuide. Stivračoahkkimis cuoŋománu 23. beaivvi dán jagi oaččuime evttohusa reivve bokte dán 4 stivralahtus. Reivves leat ee. permitteren- ja lihccunnihttimat. Dáid vuođđun lea cuoŋománu 18. beaivvi miellahttočoahkkin, mii Ingebrigt Pedersena mielde lea lobihis gohččumiid vuođul lágiduvvon. SBSS mearrádusaid mielde ii leat mearriduvvon geas lea riekti gohččut miellahttočoahkkimii. Danne ii sáhte vel Ingebrigt Pedersen ge čuoččuhit ahte moai letne bargan juoidáid mat rihkkot searvvi gustovaš njuolggadusaid. Dasa lassin háliidetne muittuhit ahte miellahttočoahkkin dohkkehii čoahkkingohččuma. Muđui háliidetne maiddái deattuhit ahte ovdal go cuoŋománu 23. beaivvi čoahkkimis mearriduvvui mihkkege, de sohpe bealit bissehit stivračoahkkima. Ean moai eai ge dat earát guođđán čoahkkima vuostecealkámušaiguin, nu go lea čuoččuhuvvon. Ingebrigt Pedersen dadjá maiddái ahte moai letne "fillen miellahtuid bargat lobihis doaimmaid" . Dán sáhttá dulkot dainnalágiin ahte son ii jáhke SBSS miellahtuid iežaset máhttit jierpmálaččat árvvoštallat áššiid. Son lea maiddái čielgasit dieđihan medias ahte dán ášši duogážin lea "váilevaš máhttu" . Dáinnalágiin duođašta Ingebrigt Pedersen ahte son ii ane miellahtuid árvvus, ja dat lea munno mielas dohkketmeahttun. Sáhtte buohkaide duođaštit ahte buot miellahtut geat ledje cuoŋománu 18. beaivvi-čoahkkimis, leat jierpmálaš olbmot geaid ii sáhte summál "fillet" . Dan 4 stivramiellahtu evttohusas sivahallojuvve maiddái verrošan dokumenttaiguin, danne go moai gohčuime miellahttočoahkkimii ja danne go moai SBSS bealis čáliime reivve Ingebrigt Pedersenii miellahttočoahkkima eahpeluohttámuša oktavuođas. Lea hui duođalaš ášši sivahallat nuppi verrošan dokumenttaiguin, ja dat gáibida nanu duođaštusaid jus ii háliit riekteáššin šaddat. Dán áššis letne oba sihkkarat ahte munno čoahkkingohččun ja munno reive ii sáhte gohčoduvvot dokumentaverrošeapmin, nu go Ingebrigt Pedersen čuoččuha. Dan oktavuođas háliidetne okte vel deattuhit ahte dán jagi cuoŋománu 18. beaivvi miellahttočoahkkin dollojuvvui miellahtuid gáibádusaid geažil. Gáibádus vulggii das go háliidedje čielggadit makkár váikkuhusat gártet searvái go 4 stivramiellahtu leat sirdán gilvaleaddji listui. Dasa lassin lei Biireválgastivrra jođiheaddji čállán reivve mas ávžžuhii SBSS nammadit ođđa miellahtu ja várreláhtu biireválgastivrii, danne go sihke Eva Andersen (miellahttu) ja Ingebrigt Pedersen (várrelahttu) leigga sirdán Havlandet-listui. Moai deattuhetne ahte Biireválgastivrra jođiheaddji lea čállán reivve Sáččá ja Biras Sámiid Searvái Randi A. Skum ja Mildri Pedersen bokte, geat leaba stivra- ja várrelahtut SBSS:s. Ingebrigt Pedersen ferte doahttalit dan ahte NSR lea politihkalaš ovttadat mas lea sierra listu sámediggeválggaide. Go sirdá Havlandet-listui, de lea sihke son ja dat 3 eará stivralahtu válljen politihkalaš saji boahttevaš sámediggeválggaide. Lunddolaš váikkuhus dás lea ahte sii geassádit iežaset luohttámušdoaimmain NSR:s nu go Biireválgastivrra jođiheaddji lea ge ávžžuhan sihke Ingebrigt Pedersena ja Eva Andersena dahkat. Lea áibbas čielggas ahte dát 4 stivralahtu eai sáhte doaimmahit válgaráhkkanemiid NSR ovddas seammás go galget gilvalit NSR:in dain seamma válggain. Dán perspektiivvas šaddet Ingebrigt Pedersena sivahallamat ahte moai letne kuppen searvvi, oalle banálat. Eará miellahtut ávžžuhedje munno, geat vel letne báhcán stivralahttun ja várrelahttun, váldit ovddasvástádusa searvvis, nu go letne ge dahkan. Dieđusge ean sáhttán vuordit ahte Havlandet-listtu stivraovddasteaddjit galge maidege konkrehtalaččaid čađahit áššis. Go leimme dohkálaččat, stivralahttun ja várrelahttun, mearridit áššiid SBSS mearrádusaid mielde, de ii lean mihkkege mii hehttii munno gohččumis miellahttočoahkkimii cuoŋománu 18. beaivái. Dat dilli mas dál letne, ii leat dušše banála, muhto maiddái áibbas joavdelas go vásihit ahte Havlandet-listtu ovddasteaddjit nihttet lihccut munno NSR miellahttun NSR iežas báikkálaš searvvis. Ii ge šatta buoret go smiehttat ahte Randi Skum lea NSR vuosttaševttohas Gaska-Romssas. Lihccun SBSS mearrádusaid mielde eaktuda ahte miellahtut leat rihkkon sámi searvvi dahje NSR ulbmilparagráfa. Dán áššis gal roahkka oažžut digaštallat guhtemuš mis sáhttá leat rihkkon NSR ulbmilparagráfa. Dat maid goit sihkkarit dihte, lea ahte ii oktage politihkalaš bellodat dahje ovttadat dohkkehivčče gilvaleaddji listtu stivret iežas, nu go Ingebrigt Pedersen orru doaivume ieža sáhttit dahkat. Go munno áššegieđahallan ii rihko makkárge čuoggáid SBSS mearrádusain, de sáhtte dáhkidit miellahtuide ahte moai jotke doarrut bisuhit searvvi NSR báikkálaš searvin, ja doalahit min oktasaš ulbmilparagráfa. ¶ Boahttet fal oassálastit historjjálaš mátkái: - stoahkama bokte ovttas 1.-3. luohkáin skuvlašiljus - geahččat miellagiddevaš čájáhusa čoahkkinlanjas maid 4. luohkát lágidit - vásit golbma čearggus dilálašvuođa vássán skuvlaáiggis ovttas 5. luohkáiguin - loga gihppaga maid 7. luohkát leat ráhkadan - borramuš ja juhkamuš dárjujuvvon oktasašskuvlavisttis 6. luohkáin - vuolgge fárrui skuvlii ja internáhtii eallinvásihan oahpaheaddjiid fárui, Hánssa ja Edvarda - dološ videofilbma čájehuvvo ođđaseamos visttis - oaidnit biktasiid iešguđet áigodagain. Bargit leat burgán biktasiid iešguđet áiggiin maid leat coggan badjelaset. Daga donge dan seammá! ¶ Sámi Áigečállaga stivra dagai ovddit mánus mearrádusa ahte duođalaččat galgá dál guorahallat vejolašvuođaid ásahit sierra sámi prentehusa. Aviissa stivra anii dehálažžan ahte dás duohko lea dárbu ahte aviisa ieš lea stivremin aviissa teknihkalaš ráhkadeami. Buoremusat dan dahká go aviisa oamasta biergasiid ja ieš nammada fágabargiid dása. Sihke Sámi Áiggis ja Jår`galead`djis lei Karasjok Produkterii fállojuvvon ovttas čoavdit váttisvuođaid mat dán rádjai leat leamaš sámi doaimmaid prentemin. Fálaldahkii ii boahtán Karasjok Produkteris eará vástádus go ahte stivra mearridii ahte fitnodat galgá háhkat biergasiid vai kundarat leat duhtavaččat. Muđui ii leat Jår´galead´djiin ii ge Sámi Áiggiin váldán oktavuođa gullan dihte maid dat oaivvildit. Aviissa bealis dulkojuvvui Karasjok Produkter mearrádus ahte oktasaš barggus ii galgga leat sáhka ja ii ge dárbbaš váldit vuhtii maid deháleamos oasti oaivvilda. Fágabargit "produkteris" geat vuosttamužžan leat aviissain bargan celke maid eret virggiid mannan vahku loahpas. Sii dadjet leat duhtameahttumat prentehusa hovdemin go teknihkalaš gaskaomiid eai leat ordnen man bokte aviisabargan šattašii buoret. Dán vahkus lea dalle ođđa sámi prentehus vuođđuduvvon mas Sámi Áigi, Jår´galead´dji ja prentehusa bargit leat oamasteaddjiin. Sámi Áigi, 15. beaivi miessemánus, 1981 ¶ Fálaldat dihtora bokte ¶ "Sámij åhpadusguovdásj" Johkamohkis ruoŧabealde fállá dihtora ja SameNet bokte sámegiela ja doaimmahat oahpahusa. Oahpahus lea nuvttá, dál váilot oahppit suoma ja norggabealde. ¶ –Dihtora bokte oahppat heive buohkaide, ja erenoamážit daidda geat muđui eai sáhte vázzit dábálaš skuvlla. Oahppis ferte leat vejolašvuohta beassat geavahit dihtora beaivválaččat, nu lohká pedagogalaš jođiheaddji Sámij åhpadusguovddážis Per Stefan Labba. ¶ FágatFágat maid olbmot besset dihtor bokte lohkat leat sámegiella ja sámi doaimmahat suorgi. Sámegielas beassá golbma iešguđetlágan suopmaniid oahppat, davvi, julev, ja mátta(lulli) sámegiela. Sámi doaimmahat oahpus beassá eanet oahppat boazodoalus, duojis ja turismmas. –Oahpahus dáhpáhuvvá SameNet bokte. Lea jurdda boahtteáiggis interneahta bokte maiddái addit oahpahusa, dalle olaha eambbosiid, muitala Labba. ¶ Kulturdepartementta stáhtačálli Roger Ingebrigtsen duođašta ahte lea váttis ruđa fidnet departementtas. -In sáhte hilgut evttohusa, muhto eahpidan ahte mii ruhtadit ođđa sierra foandda. Departementa áigu baicca geahpidit lávdegodde- ja foandalogu. -Mii háliidat ruhtadit buvttadeami ovdal hálddahusa. Dál mii leat mearridan čohkket dan golbma foandda gos lea vejolaš ohcat filbmadoarjaga, ovtta fondii. Ii leat min áigumuš ásahit ođđa foandda, lohká Ingebrigtsen. Ågot Valle, kulturkommišuvnna nubbinjođiheaddji, oaivvilda ahte Sámediggi ferte garraseappot deattuhit áigumuša nannet sámi filbmabuvttadeami, jus departementa galgá juolludit ruđa fondii. Ingebrigtsen deattuha ahte lea goitge dehálaš nannet sámi filbmabuvttadeami ja lohká ahte Davvi-Norgga filbmaguovddáža bokte leat buorit vejolašvuođat hálddašit maid sámi filbmabuvttadeami. Filbmaguovddážis lea dál ovddasvástádus ruhtadit ovtta sámi oanehisfilmma juohke jagi. Ingebrigtsen oaivvilda ahte lea váivi jus sámi ja dáru filbmabuvttadeapmi eai birge seamma foanddas. Son imaštallá lea go sierra sámi filbmafoanda buoret čoavddus. ¶ Riddu Riđđu doallit jáhkket gal ahte leat biljeahtat buohkaide, muhto eai duosta sihkarit dadjat. Festivála guosse lohku lea 30 proseantain loktana jahkásaččat, muitala Guttorm. Jus buorre dálki lea de dieđusge bohtet eanet olbmot, lasiha Guttorm. Biljeahtaid sáhttá diŋgot e-boasta bokte dahje telefuvnnain, de ferte viežžat daid ovdal bearjadaga diibmu 20.00. Muđui vuvdojuvvojit biljeahtat festiválabáikkis, čilge Guttorm. ¶ 2002:s lea 10 jagi dassá go stáhtaid jođiheaddjit, áššedovdit ja aktivisttat birra máilmmi gávnnadedje ON biras- ja ovdánahttinkonferánssas Rio de Janeiros. Doppe geatnegahttojuvvui máilmmiservodat rahčat čoavdit máilmmiviidosaš biras- ja ovdánahttinváttisvuođaid. Ee. lea riikaviidosaš báikkálaš Agenda 21 doaibma 1992 Rio-konferánssa boađus. ON áigu fas čohkket buohkaid Johannesburgii Lulli-Áfrihkii 2002:s guorahallat mii lea dáhpáhuvvan ovddit konferánssa rájes ja mo ain galgá bargat. Sámediggi doaivu beassat oassálastit ovttas riikka eiseválddiiguin ja eará eamiálbmogiiguin. Johannesburg-konferánsa, dahje Rio + 10, nu go dat maid gohčoduvvo, galgá fuomášuhttit ovdánemiid mat leat leamaš 1992 rájes, ja identifiseret heađuštusaid mat leat dagahan váttisvuođaid joksat áigumušaid mat sohppojuvvojedje Rios 1992:s. ON váldočoahkkima árvalusa mielde lea Johannesburg-konferánssa dehálaš áigumuš soahpat dihto áiggis čađahit doaibmabijuid eastadit dákkár heađuštusaid. Iešguđetge sajiin máilmmis dollojuvvojit ráhkkanančoahkkimat ja konferánssat cuoŋo-/miessemánu rájes boahtte jagi. Ráhkkaneamit loahpahuvvojit riikkaidgaskasaš ovdačoahkkima bokte ráđđehusaid dásis Indonesias miessemánus 2002:s. Johannesburg 2002, dahje Rio + 10 konferánsa lágiduvvo vuordimis golggotmánus 2002:s. Lea dehálaš ahte buot servodatjoavkkut beroštit konferánssas ja váikkuhit geat oassálastet konferánssas. Sámi organisašuvnnat ja institušuvnnat mat beroštit, sáhttet váldit oktavuođa Sámedikkiin, mii fas doalvu sága rievttes eiseváldái. Ráhkkanettiin konferánsii dáhtušii ee. Birasgáhttendepartementa diehtit makkár riikkaidgaskasaš eamiálbmotprošeavttaid sámiid organisašuvnnat ja institušuvnnat plánejit čađahit. Dákkár dieđu sáhttá lágidit Sámedikki bokte. Jos beasat internehttii, de sáhtat lohkat eanet konferánssa ráhkkaneami birra čuovvovaš čujuhusain: www.agenda21.no ja www.johannesburgsummit.org ¶ Dat lei John Henrik Eira cealkámuš dasa go čoahkkinjođihanlávdegoddi lei gieđahallan Willy Ørnebakk árvalusa. Ørnebakk lei árvalan ahte Sámediggi juohká dušše dárogiel áššebáhpiriid daidda dárogielagiidda geat dan sávvet. Dákko bokte sáhtášii seastit go eai juogaše sámegiela áššebáhpiriid áirasiidda geat eai hálddaš sámegiela, go dat báhpirat mannet njuolga rihppalihttái. ¶ Boazodoallohoavda dieđiha reivve bokte Kárášjoga boazodoallokantuvrii ahte boazodoalu roassojoavku lea ain doaimmas mii nammaduvvui diimmá dálvvi. Dat galgá veardidit ja árvalit doaimmaid maiguin eastadit vahágiid ja masttalmasaid. Roassojoavku galgá maid veardidit galgá go viiddidit guohtonáiggiid, muhto dispensašuvnnat meannuduvvojit dábálaš vuogi mielde. Anny Sara muitala ahte Guovllustivra dat meannuda galgá go addit lobi ovdamearkka dihte johtit siiddaid geasseorohagaide ovdal áiggi. ¶ "Telefonkatalogen.no" lea Telenor Media as interneahttabálvalus gos beasat ohcat telefonnummariid interneahta bokte. Siiddus leat máŋga ohcanvejolašvuođa ja okta dáin vejolašvuođain lea ahte sáhtát gielddaid bokte ohcat. Muhto dađi bahábut, jos deaivvat čállit gielddanama sámegillii, de oaččut dieđu ruovttoluotta ahte dat ii gávdno. Dat ii dohkket sámegiel báikenamaid, vaikko dan almmolaš katalogas gal geavahuvvojit Gáivuotna, Guovdageaidnu, Kárášjohka, Unjárga, Deatnu ja Porsáŋgu sámegillii. Muhto jos dárogillii čálát dan seamma gielddanama, de gal oaččut vástádusa. ¶ AFASI searvi geas lea mielláhttun earret eará časkkastat-buohccit, ii leat hirbmahuvvon go gullá makkár dilli nuorra albmás lea. –Na in leat. Dat ii leat hárve ahte lea heajos diehtojuohkin. Holmestrandas leat ollu vuoigatvuođat sihke veahki oažžut ja beassat hárjehallat doaibmat fas, lohká Marit Aasen AFASI searvvis. AFASI searvvis leat klubbat miehtá Norgga. Lagamus klubba Holmestrandii lea Álttás. –Lávet hásttuhit sin mielláhttun AFASI:ai. Mii veahkehit buori muddui. Klubbas beassa deaivat eará olbmuid seamma dilis, ja dan bokte oahppat olu dávddas go lonohallet vásáhusaid. AFASI maid lágida kurssaid gos gulašii buot vuoigatvuođaid mat sus leat. AFASI maid álu diehtá ja dieđiha viidáset jus leat láhkarievdamat, čilge son. -Muhto vuosttažettiin berre son váldit oktavuođa Pedagogalaš Psykologalaš Bálvalusain Kárášjogas. Doppe dihtet makkár vuoigatvuođat sus leat ja veahkehit su oažžut daid, ávžžuha Aasen. ¶ –Áigut geahččalit oažžut guhkit sáddenáiggi ávvusáddagii, lea menddo oanehaš 15 minuvtta, nu go muđuid láve, muitala Máret Sofe. Álggos sirddašedje Sámi mánáid TV sáddenáiggid hui ollu, muhto dál sáddejuvvo Sámi mánáid TV oktii vahkkui, ja vel lea geardduhansátta. Máret Sofe loahpas muitala ahte jus mánáin lea miella neaktit Sámi mánáid TV:s, de sáhttet áinnas fitnan váhnemiin NRK Sámi Radios ja sii doppe báddejit mánáid, ja gehččet heivejit go kamera ovddabeallái. Dan láhkai maiddái šaddá álkit Sáme Radioi, go eai dárbbaš ohcat ieža neavttáriid. Muđui sii lávejit geahččalemiid bokte gávdnat neavttáriid. ¶ Jagi lea muitaluvvon man ollu bargu šaddá ráhkadit sámi TV-ođđasiid, ja mii leat ipmirdan ahte ii sáhte leat nu álki oažžut áššiid doaibmat nu movt livččii sávvan. Ja mii leat aviissa bokte čuvvon kurssaid ja lohkan reportášaid vuosttaš beaivvis sámi TV-ođđasiiguin. ¶ Dán vahkkoloahpa šaddá maid vejolaš čuovvut mielde olles Nilut Cupa interneahtas. Nilut Cupa web-ovddasvástideaddji Runar Green muitala ahte sii leat ceggeme web-kamera Báktehárjái. Dán ládje sáhttet buohkat dihtora bokte čuovvut mielde mii dáhpáhuvvá hállas. ¶ Departementa ii vuorut sámegiel almmolaš dieđuid, sivas go sámi álbmot ii ohcal dieđuid iežas eatnigillii. Nu čájehit Gieldda- ja guovlludepartementta dieđut, maŋŋel go leat gulahallan iešguđetge departementtaiguin. Dán rádjái leat áibbas unnán almmolaš diehtogihppagat jorgaluvvon sámegillii, ja iskkadeapmi čájeha ahte sámegiella ii vuoruhuvvo departementta diehtojuohkimis. Dat maid departementta bealis de celket, lea ahte sámi álbmot ii dárbbaš sámegiela ja birge dan haga bures. Sámi álbmot lea guovttegielat, ja nu birge go almmolaš dieđut leat dušše dárogillii. Dát lea beare álkis vástádus departementta bealis, ja min mielas lea Sámedikkis čielga ovddasvástádus geahččat bearrái ahte departementta dásis vuoruhuvvo diehtojuohkin sámegillii. Eat goassege leat oaidnán ná čielga dárbbu ovdánahttit čállin- ja lohkangiela, go maid dál oaidnit sámi servodagas. Mii vásihit ahte servodaga ovdáneamis bázahallá čállin- ja lohkangiella oalát. Áidna mii čuovvu ovdáneami lea dat njálmmálaš giella. Ii gostege šat čállo sámegillii, eará go skuvllas. Gielddain lea dárogiella doaibmagiellan, seamma lea Sámedikkis maid. Eanas jorgaluvvo sámegillii. Medias lea njálmmálaš giella domineren Sámi Radio bokte máŋgalot jagi. Áidna lohkamuš sámegillii leat Ášuš ja Min Áiggis. Dađi bahábut lea Áššu maid álgán vuoruhit dárogiela, ovdalii sámegiela. Interneahtas ii čállo sámegillii heittot dihtorčovdosiid geažil. Ja juste dan dihte lea ge dehálaš ahte departementta dásis maid vuoruhuvvo diehtojuohkin čálalaččat sámegillii. Lassin dasa ahte almmolaš ásahusain ja medias lea čielga ovddasvástádus gáhttet ja ovdánahttit sámegiela, de lea maiddái min ovttaskas sápmalaččaid ovddasvástádus gáibidit iežamet rivttiid giellanjuolggadusaid dáfus, mat leat nannejuvvon Sámelágas. Eat leat vel dađi bahábut ollen guhkkelebbui, go ahte fertet gáibidit oažžut almmolaš dieđuid sámegillii. Dat ii boađe iešalddis. Maŋemuš almmolaš giellaiskkadeapmi čájeha ahte Sis-Finnmárkkus dat lea sámegiella nannoseamos. Muhto eat dárbbaš mannat guhkkelii go Sis-Finnmárkku gielddaide, ovdal go gávdnat dan vuosttaš Sámelága rihkkuma. Ii Kárášjogas, iige Guovdageainnus ge leat áibbas lunddolaš oažžut reivviid vástiduvvot sámegillii. Vaikko son gii čállá reivve, čállá sámegillii ja dáhttu vástiduvvot sámegillii, de goitge dáhpáhuvvá ahte reive boahtá ruovttoluotta dárogillii. Mii diehtit ahte leat máŋga ovdamearkka gos olbmot leat šaddan váidit gielddaid fylkkamánnái. Ja min mielas lea buorre go olbmot beroštit ákkastallat ahte sis lea vuoigatvuohta lága bokte oažžut dieđuid sámegillii. Heijjá Irene ¶ Maid sáhtát don dahkat ovddidit ceavzilis ovdáneami?• Don sáhtát beroštit ja oahppat eanet dakkár áššiid birra mat váikkuhit ceavzilis ovdáneapmái. • Don sáhtát láhttejumát bokte heađuštit áimmu ja čázi nuoskkideami. • Don sáhtát gávppašeamát bokte hilgut gálvvuid mat nuoskkidit luonddu • Don sáhtát unnit gávppašit/oastit • Don sáhtát vurkkodit ávdnasiiddát vai guhkit bistet • Don sáhtát oastit ja geavahit atnon ávdnasiid ja sáhtát lonuhaddat ávdnasiid earáiguin • Don sáhtát unnit johtalit motorfievrruiguin go dat nuoskkidit • Don sáhtát oahppat ja vuhtiiváldit árbevirolaš birgejumiid • Don sáhtát gilvit buđehiid ja šattuid dan sadjái go daid oastit • Don sáhtát árvvus atnit vuođđoealáhusaid ja suodjalit daid luondduvuođustusa • Don sáhtát cuiggodit earáid nuoskkideami • Don sáhtát sámi giela hállat dahje dan oahppat jus it máhte • Don sáhtát kulturmuittuid suodjalit • Don sáhtát leat movtta vai earát leat movttegat • Don sáhtát boares olbmuid árvvus atnit • Don sáhtát doarjut eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ¶ Lea buoret čađahit sámi rivttiid duopmostuoluid bokte go politihkalaš geainnuid mielde. Dát lea dramáhtalaš konklušuvdna maŋŋel Lappecodisilla seminára Guovdageainnus. ¶ 25-jahkásaš nieida čuoččuha ahte veagalváldin dáhpáhuvai Oslos sullii jagi áigi. Dat dáhpáhuvai muhtun hotellas Oslos, gosa sámit ja eará álgoálbmogat ledje čoagganan Sámi dálveriemuid oktavuođas. Veagalváldin váidojuvvui dakka maŋŋel Oslo politiijakámmárii. –Dát veagalváldinášši loahpahuvvui oalle jođánit maŋŋel go váidin bođii sisa. Das maŋŋel loktejuvvui ášši fas bajás stádaadvokáhta bokte ja ođđa guorahallan álggahuvvui. Dan rájes lea ášši leamaš moalkái ja lea ollu johtán doarjjaadvokáhta, stádaadvokáhta ja Oslo politiijá jurtistta gaskkas, muitala ášši ovddasvástideaddji jurista Nicolai Bjønness. ¶ -NBR siskkobealde gal lea sadji buot boazosámiide ja buot lágan oainnuide. Dan dihte galggašii baicca eanemus lági mielde boazodoallit searvat fárrui, go mii gal gierdat digaštallat ođđa oainnuid, oaivvilda Aslak J. Eira. Jođiheaddji váldá dan jaskadit go Hætta oaivvilda ahte NBR doaibmá eahpe demokráhtalaččat, go NBR-olbmot leat posišuvnnaide válggaide bokte jienastuvvon. ¶ Ekologálaš dássedeaddu lea eahpitkeahttá eaktun boazodoalu boahtteáigái. Danin ferte álohii vuhtii váldit, ja bidjat ekologálaš dássedeattu vuođđun ja rámman, go hábme boazodoalloguovlluid hálddašeami. Earret eará ferte boazolohku dávistit guohtonresurssaide, ja eará beliid ja doaimmaid main lea váikkuhus guohtonresurssaide ferte heivehit ekologálaš dássededdui. Dát sisttisdoallá borespirenállái, astoáigedoaimmat, johtolat ja luonddu fysálaš lihkahallamiidda. Dán lágan bealit váikkuhit garrasit ekologálaš dássededdui boazodoalloguovlluin. NSR áigu Sámedikki bokte váikkuhit ekologálaš vuođu sihkarastima ja vuhtiiváldima. ¶ Dasa lassin ahte ekologálaš dássedeaddu vuhtii váldo, de ferte maid boazodoalliide sihkarastit dohkálaš ealáhusdietnasa. Guhkitáiggi mihttomearrin ferte leat ahte boazodoalliin galgá leat dakkár dienasdássi ahte eai galgga dárbbašit háhkat lassidietnasa olggobealde boazodoalu, birgen dihte. Bargosajit boazodoalus fertejit dohkkehuvvot uhccimusat seamma dehálažžan go dábálaš bargosajit almmolaš ja priváhta sektuvrrain. Dát guoská erenoamážit dakká áššiide areálabahkkemat geahččaluvvojit dahkkot lobálažžan dainna ákkain ahte lihkahallan buktá ođđa bargosajiid. Ferte muitit ja váldit vuhtii ahte lihkahallan čuohcá boazodoalu barggolašvuhtii, mii juo lea guovllus. Oanehat áiggi badjel lea dárbu buoridit árvoháhkama boazodoalus, nu ahte eanet nálášuhttit buktagiid boazodoalus. Dássážii lea leamašan váttis bargat lotnolasealáhusaiguin, danin go boazodoalus lea aivve leamaš biergobuvttadus. Deattuhan vel ahte árvohahkamis livččii vel dat ávki ahte dat buvttášii barggu boazodoalu nissoniidda. Juksandihte dán mihttomeari, de áigu NSR Sámedikki bokte bargat dan ala ahte váikkuhangaskaomiid geavaheapmi hábmejuvvo nu ahte dat váikkuha buvttadusa nanosmahttima, ja nu maiddái ekonomiija sihkarastima ealáhusas. NSR áigu maid eanet áŋgiruššat árvoháhkamiin ja lotnolasealáhusaiguin mas boazodoallit biddjojuvvojit guovddážii, nu ahte boazodoallobearrašat ožžot govttolaš dietnasa. ¶ Willy Bendiksen lohpida beannot diimmu erenoamáš heavy-trøkka Kárášjogas valáštallanhállas. –Šaddá hui somá boahtit Kárášjohkii dáinna joavkkuin, ja mun dáhkidan ahte šaddá albma heavyeahket. Joavku čuojaha dološ heavy-rock. Sin bokte beassat fas gullat lávlagiid Whitesnake, Thin Lizzy, Deep Purple, TNT ja eará dovddus klassihkalaš rock-joavkkuin mat leat leamaš mielde hábmeme olles rock-máilmmi 70-logu rájes. ¶ Stuora morrašiin ja bákčasiin leat mii vuostáiváldán dieđu Nils Aslak Áillohaš Valkeapää beare jođánis eretvádjoleami birra. Sámi kultureallima stuorámus ofelaš, šaldehuksejeaddji ja arkiteakta lea nu loahpahan iežas máŋggabealat barggu. Vearditmeahttun ja lossa massin mii, earret dan deavdemeahttumis váillaheami, maiddái deavdá min dainna mii du, ráhkis Áillohaš, nu garrasit lei báidnán; giitevašvuođain. Du sánit ja nuohtat leat agibeaivái deavdán min váimmuid ja orustan dohko. Du govat bohtet álo bissut min muittus ja addit midjiide leađgganasaid dan govda albmeravddas mii lei du govdatoaidnilvuođa ja čielga geahčastaga dovdomearka. Mii leat agálaččat dutnje giitevaččat dan ovddas. Dego stivrejumiin mearridit doallat giitinkonseartta Guovdageainnus guhkesbearjadaga maŋemus beassážiid. 30 jagi bargu Guovdageainnu beassášfestivála ja sámi kultureallima ovddas galggai markerejuvvot ja ávvuduvvot, - ja dieđusge du erenoamáš ja vuollegis vugiin: dan bokte ahte DON giitet iežat guldaleddjiid ja álbmoga. Ahte dát deaivvadeapmi maiddái galggai šaddat earrodearvvuohta, dahká konsearttamuittu vel lossabun ja seammás illudahttin. Dovdo dego jeđđehussan diehtit ahte don besset váldit nu lagas, lieggaváimmot ja dovduičuohcci earrodearvvuođaid dainna festiválain man ealjárvuođain leat huksen bajás ja guldaleddjiiguin geaid ieš leat háhkan. Guoros saji ja jávohisvuođa maid guođát eat sáhte earágo muittuiguin deavdit. Lossa muittuiguin álggos, muhto maiddái dehálaš muittuiguin áiggi mielde, - mat soitet dahkat min gelbbolažžan hálddašit dan árbbi mii dus báhcá. Du juolgesajit gávdnojit juohke sajis ja áiggi mielde galgat mii várrogasat geahčastit dan guvlui gosa dat čujuhit. Muhto ii ovdalgo mii oanehaš vel leat geahččan vulos morrašis, muittašeamis ja giitevašvuođas. Giitu, Áillohaš. Ráfi lehkos du muittuin. Guovdageainnu musihkkafestivála (alex) ¶ GUOVDAGEAIDNU:Viimmat lea čielgan movt šaddá govdafierpmádagain Guovdageidnui, go ElTeleNord lea dál ožžon buot lobiid mat leat dárbbašlaččat ovdal go álgá hukset buoret dihtorlinjjaid suohkanii. ElTeleNord direktevra Svein Erik Mikkelsen Álttás muitala Min Áigái ahte rusttegat bohtet ovdal miessemánu, ja sii sáhttet fállat govdafierpmádaga Guovdageainnu fitnodagaide geasi rájes. –Duogáš manne lea váldán nu guhkes áiggi ovdal huksema, lea ahte lobiid gieđahallan ádjánii mihá guhkit go leimmet vuordán, lohká Mikkelsen. Dihtorjohtolat govdafierpmádaga bokte manná čuohtegerddiid johtileappot go dábálaš ISDN-linjjaid bokte. ¶ Davvi Nuorra gáibidii guđat jahkečoahkkimis ahte ferte šaddat álkit oažžut oahpahusa julev- ja lullisámegielas olles skuvlavázzináigodagas. –Dál lea váttis oažžut oahpahusa julev- ja lullisámegielas vaikko oahpahuslága mielde lea sámi mánáin ovttaskas vuoigatvuohta dása. Ferte šaddat diehttelassan buot skuvllaide Norggas makkár vuoigatvuođat buot sámi mánáin leat sámegieloahpahussii, maiddái julev- ja lullisámegillii, iige dušše davvisámegillii. Lea maiddái dehálaš ahte julev- ja lullisámit ieža maid bohtet diehtit vuoigatvuođaideaset birra, čállá Davvi Nuorra preassadiedáhusas. Davvi Nuorra gáibida ahte eiseválddit buoridit rámmaeavttuid vai vuoigatvuohta mii lága bokte lea mearriduvvon šaddá duohta vuoigatvuohtan. ¶ 31 jahkásaš bárdneolmmoš háliida orostallat sámi bearraša luhtte meahcis geasset. Son diehtá olu álgoálbmogiid birra, ja danne ii beroš ge ofelašmátkkiin. Olmmái sáhttá veahkehallat bargguin, muhto háliidivčče luoikkahit/láigohit sierra visoža. Jus háliidat veahkehit, de riŋges Askøy sosialkantuvrii Eli Hellesø bokte - tlf: 56 15 80 00. ¶ –Virus falleheamit ja dihtorsnuoggan interneahta bokte lea šaddan golmmaduppal eanet 1999 rájes, muitala IT-ekspearta Peter Tippet. ¶ Dutkan čájeha ahte ollu nuorat rahčet servodaga homofiliija oainnuid dihte - dávjá sis šaddá heajut eallindássi. Stuoradikkedieđáhus homofiillaid ja lesbaid eallindili birra deattuha ahte skuvllas lea dehálaš rolla barggus unnidit dáid váttisvuođaid. Ferte leat mihttu ahte buot nuorat Finnmárkkus galget sáhttit bajásšaddat nu ahte eai dárbbaš ballat servodaga oainnuin sin seksuálalaš persovnnalašvuođa birra, ja ahte buot nuorat skuvlla bokte ožžot áššálaš dieđuid vuođđun dearvvašlaš oainnuide. Finnmárkku Oahpaheaddjelihttu ávžžuha buohkaid doarjut barggu olahan dihte dán mihtu. Finnmárkku Oahpaheaddjelihttu ¶ Duorastaga čakčamánu 20. beaivvi Čájáhusaid rahpan Arctic Gallery 16.00- 20.00 Per Heimly ja Prokopij Yavtyssyj Festivála almmolaš rahpan Lillescenen 17.30 Girjjálašvuođaeahket Lillescenen 18.30 Almmuheapmi Barentsantologiija sámi jorgalusas. Elvira Galkina, Veikko Holmberg, Rauni Magga Lukkari, Marry A. Somby, Anna-Stina Svakko Konsearta: Roger Pontare joavkkuin Driv 21.00 Bearjadaga čakčamánu 21. beaivvi Eamiálbmotčájáhusat Heimly/Yavtyssyj Arctic Gallery 12.00-20.00 Temá: Nenetsarat Akademisk Kvarter 12.00 Govvačájáhus ja čájehit Øyvind Ravna ja Zoia Vylkas ođđa girjji Čuovgagovvačájálmas: Universitehta 12.30 ja13.45 Dokumentárafilbma "Reisen tilbake" , "Mørke skyer over Nestsjang" 14.45 Govvenkursa Per Heimly bokte, Polarmiljøsenteret 16.00- 18.00 Nenetsalaš bearašteáhter Tvibit 18.00 Jamsession, Poesi Mack-geallir 21.00 Lávvordaga čakčamánu 22. beaivvi Eamiálbmotčájáhusat Heimly/Yavtyssyj Arctic Gallery 12.00-20.00 Nánasj mánáidfestivála: Suoivvanteáhter, stoahkan Tvibit 12.00 Nenetsalaš bearašteáhter Tvibit 13.30 Govvenkursa nuoraide Per Heimly bokte Tvibit 15.00-18.00 Sotnabeaivvi čakčamánu 23. beaivvi Eamiálbmotčájáhusat Heimly/Yavtyssyj Arctic Gallery 12.00-20.00 Mátki Moskaluktii 12.00 Tromssas biillaiguin/bussiin Moskaluktii ¶ Bearjadaga geavai Somby Min Áiggi bokte čilget manne Bajásšaddan- ja kulturváldolávdegoddi mas ieš čohkká, ii suovvan skuvlamánáid vuolgit meahcceskuvlii. Seamma beaivvi nuppástuhtii oaiviliiddis ja logai áigut váldit oktavuođa sihke váhnemiiguin ja oahpaheddjiiguin čoavdin dihte ášši. ¶ Sámi girkoráđđi lea dán áigái šaddan dat duostileamos sámi ásahus. Dáid maŋemuš jagiid lea girkoráđđi čájehan eambbo beroštumi cealkit sihke sámi kulturáššiid birra ja maiddái sámi politihkalaš áššiid birra. Vuoigatvuođa áššis lea Sámi girkoráđđi bidjan sámi rivttiid máilmmi álgoálbmogiid ja minoritehtaálbmogiid perspektiivii. Sii leat maid váikkuhan dasa ahte Norgga Girku lea bivdán ándagassii sámi álbmogis go girku lea duolbman sámi kultuvrra. Dál lea Sámi girkoráđđi praktihkalaččat čađaheame Norgga Girku ándagassii bivdima. Jođiheaddji Ole Mathis Heatta lea cealkán čielgasit ahte luohti ii galgga šat gehččot neavrri ávnnasin. Nu rahpá son vejolašvuođa juoigagoahtit girkus, go dohkkeha luođi girkus. Dát lea buktán garra debáhta sámi servodagas. Stuora oassi servodagas ii doarjjo girkoráđi jođiheaddji, iešguđetge ákkaiguin. Midjiide ii leat váttis ipmirdit dán vuostemiela. Dat ahte dohkkehit luođi buot dásiin, maiddái girku dásis, gáibida duostilvuođa. Dát lea duostilvuohta mii stuora oasis sámi servodagas ii leat, juste dan dihte go sámi kultuvra lea áiggiid mielde rieviduvvon ja dulbmojuvvon. Ii leat veahage imaš ahte álbmot mii lea šaddan guhkit áiggi vuolde luoitit iežas giela ja kultuvrra, lea massán iešdovddu. Riikagielat leat boahtán sámegiela sadjái ja risttalašvuohta lea boahtán dan vuoiŋŋalaš ja dáiddalaš oasi sadjái. Árbevirolaš ealáhusat lea jávkan ja manahan dan árbevirolaš sisdoalu ja árvvu. Go okta álbmot massá ná olu iežas eallimis ja identitehtas, de ii leat imaš ge ahte sámi álbmogis lea heittot iešdovdu. Min mielas lea goitge váivi juohke háve vásihit ahte sápmelaččat hilgot iežaset kultuvrra. Juste nu movt dál maid dáhpáhuvvá go hilgot luođi. Ja dat dáhpáhuvvá dan bokte ahte luohti biddjo vuostálagaid risttalašvuođain - ja de leat mii seammá guhkkin. Lea dárbu deattuhit dán oktavuođas ahte ii leat debáhtta dan nalde man muddui luohti lea suddu vai ii. Jus mii galgat šaddat nanu álbmot mii luohttá gábidit iežas vuoigatvuođaid, de fertet mii álgit luohttit alcceseamet ja heaitit hilgumis iežamet kultuvrra. Dan dihte lea Sámi girkoráđi bargu sámi kultuvrrain ja politihkain máilmmi dehálaš. Mii dárbbašit sámi ovddasteddjiid geat veahkehit oažžut eret dan duolbmama mii lea njeaidán sámi álbmoga, ja baicca oahpaha min dohkkehit iežamet duogáža. Heijjá Irene ¶ Lea leamaš guhkes geaidnu Nu go mii buohkat diehtit, de lea váttis jorgalahttit našuvnnalaš guolástanpolitihka. Iešguđet ge ráđđehusat, leš dal guovddášráđđehus vuoi bargiidbellodatráđđehus, leat álo leamaš dán vuostá, ja čuoččuhan ahte buot guolit leat našuvnnalaš riggodat, maiddái doppe daid buot siskkemuš vuonain. NSR nagudii iežas barggu bokte Arktalaš Ráđis oažžut doarjaga prošektii mii galgá boahtastahttit vuonaid báikkálaš hálddašeami earret eará Alaskas, Canadas ja Norggas. Dát mearreduvvui ministtarčoahkkinis gos buot riikkat Arktalaš Ráđis ledje mielde. Maŋŋá dán mearrádusa, oaččui maiddái Sámediggi dohkkehuvvot iežas geahččalanprošeavttaid. ¶ Iskkadeapmi válgga oktavuođas Finnmárkku jienasteddjiid gaskkas "eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođa-áššis" čájeha ahte dát ii leat dehálaš ášši eanetlohkui Finnmárkku ássiin. Sáhttá go sivvan dasa leat politihkkáriid loikkasvuohta áššis? Mu mielas lea čielggas ahte eanas bellodagat dahket maid sáhttet garvin dihte dán debáhta. Mun lean ovddeš lohkkiidreivviin ávžžuhan politihkalaš bellodagaid searvat debáhttii - almmá makkárge bohtosiid haga. Jus jienasteaddjit eai beasa diehtit makkár oaivilat dain iešguđetge bellodagain leat, ja makkár čovdosat gávdnojit, de ii leat vejolaš hásttuhit olbmuid. Dát LEA dehálaš ášši Finnmárkui ja mun sávan ahte eanebut fuomášit dan. Mii háliidit dakkár Finnmárkku gos buot gielddat mearridit iežaset riggodagaid badjel - almmá hehttetkeahttá eará finnmárkulaččaid čoaggimis murjjiid ja bivdimis guoli. Dat mearkkaša ahte mis lea juohke ovttas dadjamuš dehálaš resursajearaldagain. Dalle ii dárbbaš beroštit leažžá go dáčča, kveana vai sápmelaš, mii leat buohkat ovttadássásaččat. Gurutbellodahkii lea báikkálaš demokratiija dehálaš, dat sihkkarastojuvvo buoremusat báikkálaš stivrema bokte gielddastivrras. Gurutbellodat lea vuos akto dáinna oaiviliin. Deanu Gurutbellodat Katarina E Lerkendal čálli ¶ Olgeš ja Bargiidbellodat lea lágidan guokte válgaduealla Finnmárkkus iežaskka vuosttaškandidáhtaid gaskkas, Raymond Robertsen ja Karl Eirik Schjøtt-Pedersen. Okta temá lei ahte leago Finnmárkui buoremus Olgeš vai Bargiidbellodat ráđđehus. In eahpit ge ahte goappešat bellodagat rahčet oažžut buori boahtosa Finnmárkui. Liikká in leat sihkar ahte doarjjun go goappáge. Olgeš sihkkarit áigu buori go vearut ja divadat galget vuoliduvvot. Muhto heahpanan veahá go gulan ahte min buorre eallin galgá šaddat vel buoret earret eará dainna lágiin ahte veahkkeruđat galget geahpiduvvot. Viidáset in jáhke ahte báikkálašdemokratiija nannejuvvo Olgeš bellodaga evttohusa bokte ahte heaittihit fylkkagieldda, vaikko dat várra dárbbaša nuppástusa. Ja mu oaivil mielde ii váldde Olgeš vuhtii sámiid historjá Finnmárkkus iežaset evttohusas eatnamiid ja čáziid hálddašeami birra fylkkas. Bargiidbellodat lea stivren ollu ja guhká, soaitá beare ollu ja beare guhká. Vásihan ahte bellodagas ii leat doarvái ipmárdus min dillái, čujuhan stáhtaministara deaivvadeapmái álbmotstuimmiin Čáhcesullos guovvamánus. Ja go Schjøtt-Pedersen rámpo buot maid BB lea dahkan, de imaštalan veaháš. Lea eanetlohku Stuoradikkis mii mearrida stuora áššiid, omd. bušeahta, ja BB:s ii leat ráinnas eanetlohku. Ja leago son vajálduhttán ahte lei Bondevik-ráđđehus mii álggahii dan ahte bidjat ođđa stáhtabargguid Oslo olggobeallái, go dušše BB:ii attii gutni dás? O ja BB eai áiggo hupmat guovddáža birra ráđđehusmolssaeaktun. Lea áddehahtti válgagižžotaktihkka. Liikká gullá dieđusge guovddáš maid dán govvii, ii unnimusat dan dihte go muhtin áššiin lea nu ahte O ja BB čužžot ovttas, dan botta go guovddáš lea molssaeaktun. Dát guoská erenoamážit birasáššiide ja guovllupolitihkkii. Olgeš diktá márkana oažžut beare ollu fámu, ja dat ii leat buorre midjiide Finnmárkkus. BB:ii lea nu dehálaš stivret ahte dat muhtomin vajálduhttá guldalit maid mii dadjat geat orrot boaittobealbáikkiin. Dieđusge lea sihke O:žis ja BB:s ollu mii lea buorre sin politihkas, muhto gávdno goalmmát molssaeaktu. Eai lean gallis geat válde guovddášmolssaeavttu duođas ovdal ovddit válggaid, muhto Bondevik-ráđđehus doaimmai bures bealgoalmmat jagi. Bellodagat guovddážis máhttet ovttasbargat. Dat leat bidjan ovdan oktasaš mearkkašumiid ráđđehusa guhkesáiggebušehttii, mas deattuhit eanet birrasa ja guovllupolitihka. Dat čužžot ovttas molssaevttolaš evttohusas ráđđehusa nuppástuhttinplánas Suodjalussii, ja deattuha militeara sajádaga davvin eanet go maid ráđđehus dahká. Nu ahte go jerrojuvvo makkár ráđđehus lea buoremus Finnmárkui, de soaitá vástádus goalmmát molssaeavttus: guovddáš. (De oažžut maiddái dan stádaministara maid eatnašat háliidit.) Otto Strand KrF´ 2. kandidáhta ¶ Máret Sárá diehtá ollusat boazodoalu nissonolbmuin leat beassan Kirsten Berit Gaupa giitit ovdal juovllaid rásiiguin ja galledemiin, ja dan bokte čájehan stuorra giitevašvuođa go áŋgirit muitalii servodahkii buohkaid ovddas boraspireváttisvuođaid birra. –Su barggu ja čehppodaga livččiimet háliidan oaidnit ain guhkit áiggi, muhto nu dieđus ii mannan. Obba boazodoallu lea massán searas ja roastilis boazodoalli, šuohkeha boazodoalu bearaš- ja nissonkonsuleanta Máret Sárá. ¶ NSR riikkastivrra lahttu Solbjørg Ravna buktá Sámi Radio bokte garra kritihka searvvi siskkáldas bargovugiide. ¶ Mu bivde doallat tála heajaid oktavuođas, muhto go in lean ráhkkanan dasa, de in arvan sáni váldit - go mun in leat dábálaččat ge nu hubmái! Háliidan dáinna lágiin dadjat moadde sáni náittosbárrii, iežan isida vilbeallái Ánde Niillasii ja iežan siessalii Gretii. Vuos álggos lihkkusávaldagat, ja maiddái lihkkusávaldagat Rávná Ánnii ja Ráikku-Niillasii ođđa manjiin. Ja Ellen Ingá-mannjái ja Mihkkal-vilbeallái fas dainna vuosttaš vivaindál lea dudnos ge "nuorta-vivva" . Go mun álggos gulastin ahte Grete ja Ánde Niillas leaba "gávnnadan" , de šattai munnje hui buorre dovdu, go mu siessal lei gávdnan nie searas, nuorta bártni, ja vel kránnjáorohat-olbmo. Muitalin iežan gándii dan sága ja son modjii ja jearralii "mii bat Ánde Niillas de šaddá munnje?" Na, an `ál vuos náitaleaba, vástidin dalle. Ja nu leaba soai dál dahkan - 6.4.2001. Mun lean guorahallan maid mun áiggun deattuhit sártnistan. Doaivvun ahte go ná vuohon lea gártan ahte ráhkisvuođa-njuolla girddii nuortaduoddara badjel gitta oarjjabeal ravdda duohkái, de heive dadjat muhtin sáni kultuvraerohusaid birra. Nu go Grete oabbá heajain hui suohttasit dajai, iežas vuosttaš deaivvadeamis nuortabártniiguin: " vuoi hearrán daid olbmuid" - ja dalle lei sáhka sin roahkkatvuođa birra. Die leage okta hui guovddáš erohus nuorttabeale ja oarjjabeale olbmuin. Seammás go nuorttuhat dadjet iežaset manjiid ja vivaid ahte leat "jávohis, čeavlás olbmot" - de oarjánat fas imaštit ahte "lei-go-son-diet-gárremaččain" , sin mearihis roahkkatvuođa birra. Hoammá-sátni lea ge hui guovddážis - dien sáni bokte beasat hui álkit fuomášit makkár olbmuid lusa leat boahtán. Iešalddis sátni ii leat mihkkege cielossániid, dat lea movt dan geavaha. Jus sáni geavahit negatiivalaččat ja boastut, de dieđusge nuorra, amas mannjái ii leat nu suohtas ja vuogas gullat. Sáhttá nu geavvat ahte ii šat háliit searvat daid oktasaš doaimmaide, ja oktovuođa eambbo ohcala. Go it leat oadjebas, de dieđusge leat jávoheapmi, mii fas dulkojuvvo ahte leat čeavlái. Dat mii eanemusat váikkuha movt du dilli šaddá, lea čadnon dasa makkár status ja árvu dan bártnis lea bearraša siskkobealde. Vuorraset olbmot lávejit nevvodit ahte galgá rohkadallat buori beallelačča alccesis. Liikka dehálaš leat sii "earát" geat čuvvot mielde, boazodoallo-servodagas lea dávja nu ahte olles bearaš, olles sohka, olles orohat lea mielde váikkuheamen du juohkebeaivválaš eallima. Kultuvraerohusat sáhttet leat oalle stuorra hástalusat. Áiggi mielde boađát dohkkehit muhtin osiid ja váldit daid dego iežat vierrun, nuppiid beliid fas gávnnahat bálkestanvearan. Ja nu válljet guđemuš eallindábiid áiggut fivrredit viidáseappot ja oahpahit iežat mánáide. Dainnalágiin lea ge riggodahkan servodahkii ahte guovtti gieldda olbmot muhtomin ges gávnnadit. Muhto, doppe gos náittosdillii lea huksejuvvon duohta ráhkisvuođa ala, doppe ii leat mihkkege áittan. Mun sávan ja doaivvun ahte Grete boahtá hui buriid olbmuid lusa. Grete ja Ándde Niillasa heajat ledje hui fiinna heajat. Kruvdnamoarsi lei dego sámieatnan dohkká, nu čáppat ja fiinnis. Ihkku lonuhasttii nuortabiktasiidda, ja de gal soames čalbmi čuovui su. Son lei dego niehku! Loahpas sávan Ándde Niillasii bures boahtima min sohkii. Lihkku náittosdiliin ja báikedoaluin. Dearvuođat Márehis oktan su bearrašin ¶ Maŋisboahttit leat máŋga jagi juo sohkagirjjiin bargan, ja okta oassi sohkadeaivvadeamis lea ge dán dárkkistit. Lea jurdda ahte dát girji galgá prentejuvvot, ja guovttis lágideddjin, Inger-marie Oskal ja Kristine Nystad, dadjaba ahte jus dása ii boađe ruhtadoarjja, de soai ieža ruhtadeaba girjji vuovdima várás. Soai illudeaba oaidnit galle olbmo bohtet deaivvadeapmái. Diehtojuohkin deaivvadeami birra ii leat eará láhkái go mediaid bokte mannan olggos, ja soai cealkiba ahte šaddá rabas dállu go čoahkkanit Guovdageainnu kulturvissui bearjadaga dán mánu 10. beaivvi diibmu viđas. Eanaš oassi sohkadeaivvadeamis galgá ge lágiduvvot kulturviesus, muhto lávvardaga maŋŋelgaskabeaivvi vulget Oskal nammasaš báikái, gos sin máttut vulge. ¶ Mannan Sámedikki dievasčoahkkimis čájehuvvui hui vuohkkasit makkár Sámediggi mis boahtteáiggis lea. Nissonat guđđe dievasčoahkkinlanja go Sámediggi galggai gieđahallat dásseárvoplána. Latnjii báhce eanaš dušše dievddut. Ja nu várra šaddá ge boahtte Sámediggi. Eanaš listtuin leat dievddut nominerejuvvon bajimužžii. Mii áigut rámidit Sámedikki nissoniid go dahke dákkár jaskes miellačájeheami. Dat govvidii hui bures makkár ovdáneapmi dásseárvvus lea sámi politihkas ja Sámedikkis. Das leai dušše okta váttisvuohta. Miellačájeheapmi bođii beare maŋŋit. Das lea unnán ávki dál go buot listtut leat juo dohkkehuvvon. Mii lei dasto nissoniid ulbmil dáinna miellačájehemiin? Mii fertet mieđihit ahte nissoniid miellačájeheapmi gal bovttii beroštumi Sámedikki dásseárvopolitihkas. Jos nissonat eai nominerejuvvo boahttevaš válggaide, de gártet dušše dievddut mearridit Sámedikki politihka. Lea go dat maid mii háliidit? Lea ovdal ságastallojuvvon sihkarastit nissoniidda saji Sámediggái ja listtuide dakko bokte ahte mearridit nissoneari. Ovtta ulbmila goitge olahivččii dainna, namalassii ahte livčče nissonat Sámedikkis. Muhto jearaldat šadda goitge ahte lea go dát dat rievttes vuohki oažžut nissoniid Sámediggái? Ii bat galgga álbmot ieš beassat jienastit gean háliida? Vástádus dása ferte šaddat ahte nissonat fertejit šaddat duostileappot ja háhkat alccaset posišuvnnaid. Ja de sáhttit vaikko man ollu digaštallat ahte lei go sin miellačájeheapmi mánnálaš dahkku, vai ii. Heijjá Irene ¶ Láhtinsiidda ságadoalli Lars P. Gaup lea garrasit moaitán čálalaččat SNO (Stáda Luonddubearráigeahču) bivdi Herman Sotkajärvvi, gii ii leat áigá biddjon bistevaš virgái. Láhtinsiidda moaitta su bargovugiide lea guhkki ja viiddis. Garra kritihkka Sotkajärvvi vuostá lea badjel golbma mášinčállon siiddu guhku, čuokkis čuoggá maŋŋái: "Dál leat gollan fargga 4 mánu dan rájes go addui návddiid goddinlohpi, muhto mii boazoeaiggádat geaidda dát guoská eat leat ožžon makkárge formálalaš dieđuid movt kártenbargguin manná, ja ii ge leat mihkkege gullon das movt menestuvvá bivdit daid návddiid maidda lea addon goddinlohpi." "Finnmárkku fylkkamánni fuođđuhálddašeami bealis lei lohpiduvvon Eirik Karlsen bokte ahte Herman Sotkajärvi galgá čálalaččat čilget doaimmastis ja movt bivdu guovllus galgá dahkkot. Muhto dađi bahábut eat leat dássožii gullan maide. Go gearddi ii leat gullon čálalaččat mihkkege Sotkajärvvis, ja go ii leat goasse minguin Láhtinsiiddas váldán oktavuođa, de fertet mii váldit oktavuođa Sotkajärvvi bargoaddiin ja dáhttut dáid beliid váldit bajás bargiin." ¶ Min Áiggis lea leamaš oktavuohta 16 orohagain Oarje-Finnmárkkus. Sii muitalit Boazodoallohálddahusa leat máŋgga lágán loguid buktán ovdan. Vearrámus loguid bokte boahtá ovdan ahte dálá bajimuslogu áiggoše eiseválddit garrasit unnidit. Dán 16 orohagas lea dálá bajimus lohku 58 000 bohcco. Loguid máid Min Áigi lea ožžon čájehit ahte eanemusat áiggoše unnidit dan logu 22 000 bohccuin. ¶ Fylkka álbmot lea oalát seahkánan ja jierásnuvvan fylkka ambulánsabálvalusa dáfus. Ovtta beaivvi lohká fylkkasátnejođiheaddji ahte visot lea nu movt galgá, ja nuppi beaivvi boahtá Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču ja lohká ahte dál lea heakkavárra. Vaikko leat ge gulahallan gaskaneaset. Dat ii leat dohkálaš. Stáhta dearvvašvuođabearráigeahču reivves, mii dasa lassin lei hui bastilit čállojuvvon, geatnegahttá Dearvvašvuođabearráigeahčču fylkkagieldda divvut áššiid farggamusat. Min árvvoštallamiid mielde ii leat fylkkagielda váldán Dearvvašvuođabearráigeahču gohččuma doarvái duođas. Ja dat lea moaitinveara. Dát billista álbmoga oadjebasvuođa, ja dan berreba sihke fylkkasátnejođiheaddji ja ráđđeolmmái fuomášit. Dás ii boađe luohttevašvuohta. Muhto dál ferte dearvvašvuođa- ja sosiallávdegoddi dárkilit guorahallat Dearvvašvuođabearráigeahču gohččumiid, ja ráhkadit bargoplána daidda doaimmaide mat galget čađahuvvot. Jus buot gáibádusaid galgá ollašuhttit, de lea dárbu eambbo juolludemiide ambulánsabálvalusa dáfus. Dán berre stáhta gokčat, nu ahte sáhttet váldit badjelasas buori ja dohkálaš ambulánsabálvalusa 2002:s. Čáhcesuolu 30.01.01 Finnmárkku SV Kirsti Saxi bokte jođiheaddji ¶ –Lea divrras ráhkadit dien mađe stuorra golfgietti. Dán rádjái gal leat olbmot beassan nuvttá speallat. Jurdda lea ruhtadit golfgietti jos ealáhusat ostet rekláma juohke ráigái gos ožžot iežaset logo, lohká Teigmo. –Maiddái časkinbáikkis "tee" galgá leat rekláma ja interneahta bokte boahtit mii buktit ovdan dieđuid golfas, lohká son. ¶ Lean ovdal jearran masa NSR geavaha kulturdoarjaga maid alccas juolluda iežas eanetloguposišuvnna bokte Sámedikkis. Dán jagi lei dát doarjja 800 000 ruvnno, dábálaččat láve gaskal 1 dahje 1,5 miljovnna. Lean ožžon vástádusa Eva Josefsenas ja Birger Nymos - goappešagat NSR sámediggeáirasat, ja Ellen Marja Varsas, gii lea NSR čállingotti jođiheaddji. Válljen vástidit buohkaide dás. Doarjja maid Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) juolluda alcces geavahuvvo jođihit NSR politihkalaš bellodahkan. Doarjja geavahuvvo eanaš doalahit čállingotti Guovdageainnus doaimmas, bálkáhit bargiid go barget politihkalaš barggu ja doallat jahkečoahkkimiid. NSR guovddáš ii gaskkus kultuvrra nu go ieža čuoččuhit, dušše politihka doaimmahit. Dat mearkkaša ahte ahte ii mihkkege dan jahkásaš kulturdoarjagis maid NSR addá alcces iežas eanetloguposišuvnna bokte Sámedikkis mana láhčit dili sámi kulturgaskkusteapmái. Dán gohčodan dájuheapmin ja lea boasttujuohku eará politihkalaš joavkkuid ektui Sámedikkis. Dasa lassin oažžu NSR bellodatdoarjaga (joavkoruđaid) seammaládje go eará politihkalaš joavkkut Sámedikkis. NSR oažžu eanemus (sullii 600 000 ruvnno maŋemus jagi), danne go NSR:s leat eanemus mandáhtat (19). Dain vástádusain maid lean ožžon lea čuoččuhuvvon ahte jus NSR massá kulturdoarjaga, de boahtá dát čuohcat sámi kulturgaskkusteapmái maid NSR jođiha. Nu go ovdal lea čujuhuvvon, de ii NSR guovddil gaskkus kultuvrra, muhto jođiha sámi- ja bellodatpolitihka. Kulturdoarjja geavahuvvo ollasit dán ulbmilii. Dat geat gaskkustit kultuvrra, nugo ovdamearkka dihte konsearttaid ja čájáhusaid, leat NSR báikkálaš searvvit, ja dat ožžot doarjaga Sámi Kulturráđis, stáhtalaš, regiunálalaš, fylkkagielddalaš ja gielddalaš orgánain. Dát guoská maid mánáidgárddiide. Dasa lassin lea NSR:s oahppoorganisašuvdna SOL (sámi oahppolávdegoddi) mii veahkeha láhčit dili ja addá ekonomalaš doarjaga báikkálaš servviide ovdamearkka dihte giellakurssaide, datnegoarrumii ja duodjái. SOL viežžá iežas doarjaga njuolga stáhtas departemeantta bokte (KUF) ja dat ii guoskka ge dan jahkásaš kulturdoarjagii maid NSR juolluda alcces. Nu ii leat ge NSR sorjavaš dan nu gohčoduvvon jahkásaš kulturdoarjagis maid NSR oažžu guovddil - nugo muhtin sámediggeáirasat leat čuoččuhan. Dat geahččaleamit mat leat dahkkon čilget ja vuoiggalažžan dahkat NSR kulturdoarjaga ii sáhte gohčoduvvot earán go giellásin, danne go kulturdoarjja ii leat geavahuvvn masage earái go politihkalaš doaimmaide. Danne berre kulturdoarjja maid NSR oažžu guovddil nohkat ja baicca addojuvvot dakkáriidda geat duođai geavahit ruđaid sámi kulturgaskkusteapmái. Jørn Are Gaski 1. kandidáhta Bargiidbellodagas Sámediggeválggas, válgabire 13-Lulli-Norga ¶ Stuora miellagiddevašvuođain gullat mii ahte Davviriikkaid láhkadovdit čuoččuhit doarvái juridihkkalaš vuođu rievtti bokte oažžut oamastan ja geavahan rivttiid sámi árbevirolaš ássanguovlluide. Guokte buori ovdamearkka dasa leaba Selbu-ášši ja Čáhppot-ášši mas sámit vuite riektegažaldagas. Dattege háliidit mii geahččat dan barggu maid riekti dahká dubmema bokte dego sierra proseassan dan politihkkalaš proseassa bálddas vuoigatvuođa áššis. Dán guovtti proseassas leat goabbátge doaimma, muhto ferte goitge geahččat ahte dát guokte doaimma doaibmaba veahkkalagaid. Mii leat dieđusge vásihan ahte vuoigatvuođa ášši nu go Finnmárkku eatnamiida ja čáziide lea olles guoktelogi jagi ádjánan politihkkalaš proseassas. Seammas duođašta Selbu-ášši ja Čáhppot-ášši ahte riektesystema lea ollu jođáneabbu mearridit ahte sámiin lea riekti oamastit eatnamiid jus sáhttet duođaštit árbevieru ja áiggiid čađa geavaheami. Eahpitkeahttá ádjána dat politihkkalaš proseassa nu guhká dan dihte go stáda geahččala vuorddihit ná stuora ja dehálaš mearrádusa. Nu movt Ole Heandarat Magga gohčoda dán dakkár dáhpin stáda bealis ahte jos vuoittahallet eanavuoigatvuođaáššiin sámiide rievttis, de dalán bidjet ášši politihkalaš dássái, ja nuppe ládje. Muhto mis lea goitge dárbu dan politihkkalaš digáštallamii. Das galgá álbmoga jienta gullot, digáštallan mii hábme min guottuid. Mii jáhkkit alimusrievtti duomuid mat addet sámiide rivttiid eatnamiida leat veahkkin dan politihkkalaš digáštallamii. Diehttelasat lea dat veahkkin váikkuheame go Norgga stáda galgá mearridit movt sámit galget beassat hálddašit iežaset árbevirolas ássánguovlluid. Livččii imaš jos Norgga ráđđehus ii galggaše addit Finnmárkku sámiid háldui, go oaidnit maid alimusriekti lea mearridan Selbu-áššis ja Čáhppot-áššis. Dát guokte ovdmearkka dahket min mielas hui čielgasin Finnmárkku eanahálddašan gažaldaga. Ii leat eahpádus ahte Finnmárku lea erenoamáš dilis dán oktavuođas, go dat lea čielga ássanguovlu sámiide. Heijjá Irene ¶ –Go mii joavdat ruovttoluotta Lujávrái, de áigut hástalit mánáid tevdnet govaid maid sii sáddejit Sirmpá ja Ohcejoga mánáide, muitala ruošša sámi teáhterjoavkku jođiheaddji Nadejda Bolšakova. Dasa gal liikojit mánát Sirpmás ja Ohcejogas. –Šaddá somá oaidnit mo sámemánát Ruoššas tevdnejit. Mun gal maid háliidan sárgut sidjiide. Govaid bokte han oaidná hui bures mo mii jurddašat ja eallit, lohká Jon Vegard Balto (13). Sus gal lea juo skihpár gii lea šaddan bajás Ruoššas. ¶ Teáhterbihtáža bokte besse Deanuleagi mánát binnáš vásihit ruošša sámiid máidnasiid. Váldobihttá lei sápmelaš bearraša birra. Sis lei buorre dilli measta juohke láhkai. Áidna mii váillui, lei beaivváš maid boares áhkku lei suoládan. Muhto maŋŋá go nuorra bárdni gávnnai beaivváža, de gal šattai buot buorre. Teáhterjoavkkus lei maid dánsunčájálmas. Maŋŋá beasai maid álbmot, sihke mánát ja ollesolbmot, searvat dánsumiidda. ¶ SGS háliida ahte dat ruhtadoarjjaortnet mii dál lea girječálliide galgá earáhuvvat. Ruoŧa ja Suoma sámi girječálliin eai leat sierralágan stipeandaortnegat, nu ahte sii sáhttet EØS šiehtadusa bokte ohcat dáiddárstipeanddaid. Dat mielddisbuktá stuorra gilvaleami dan moatti stipeandda alde Norggas. SGS hálida ahte farggamusat galggašii ásahuvvot stipeanddat sámi dáiddáriidda maiddái Suomas ja Ruoŧas. ¶ Kurssa leat Sámi Ealáhus- ja Guorahallanguovddáš ja Duodjeinstituhtta lágidan. Duodjeinstituhta jođiheaddji Inga Hermansen Hætta lohká ahte dál ferte ásahuvvot ealáhusšiehtadus jos duodji galgá bissut boahtteáiggis ja doaibmat gávpegálvun. Su mielas ferte ráhkaduvvot vuođđu duojáriidda geat háliidit duddjot gávppašeami váste. –Mii bargat duodjefága siskkobealde loktet fágalaš čehppodaga mii galgá leat vuođđun smávit duodjefitnodagaide. Dál ferte politihkalaš dásis addot vejolašvuohta dáidda duojáriidda jođihit duoji ealáhussan. Hermansen Hætta lea áibbas sihkar ahte jos Sámis galget olbmot eallit, de ferte čájehit makkár vejolašvuođat gávdnojit hukset ealáhusaid. Ovdamearkka dihte jos ruhtadeaddji eiseválddit rabaše vejolašvuođa ealáhusšiehtadusa bokte addit ealáhusdoarjagiid dáidda geat duddjojit gávpegálvvuid. Ealáhusšiehtadus livččii maid sihkkarastime kvalitehta ja hatti. Kurssas leat leamaš mielde čuovvovaš duojárat: Oahpaheaddji Karen Vasara, Hilli Sarre, Anne Berit Peltopera, Pia Jannok, Ellinor Guttorm Utsi ja Britt Eli Smuk. ¶ Čujuhan gieldda reivii ohcciidlisttu ja min kantuvrra almmuhuvvon virggiid mearrádusa birra. Reive bođii priváhta 4.8.01. Nu go diehtit, de lea min bálvalusas dárbu 4 ođđa erenoamášpedagogalaš virgái, 1 sosionomavirgái (sadjásaš) ja ahte okta olmmoš fágavirggiin válddášii jođiheaddjeovddasvástádusa. Čujuhan P.P.B evttohuvvon almmuhantekstii b. 29.6 (geahča mildosa) ja kantuvrra mearriduvvon virgeláhkavuđđui. Lea váidalahtti go gieldda hovdengoddi organisašuvdnahoavdda bokte ii doahttal fágainstánssa almmuhusevttohusa, ja baicca almmuha áibbas eará ja ráddjejuvvon čállosa almmá gulaskuddama haga guoskevaš organisašuvnnaiguin. ¶ Lea hirbmat šállošahtti go buot olbmot fágavirggiin leat cealkán eret virggi dahje váldán virgelobi. Eretcealkimiid váldosivva lea gieldda heittot bargiidpolitihkka bálká- ja bargodiliid dáfus. Jagiid čađa eai leat min gáibádusat organisašuvnnaid bokte goassege váldojuvvon vuhtii. Buori fága- ja bargobirrasa ádjána jahkeviissaid hukset. Min mielas geat bargat dáppe lea váidalahtti geavaheddjiid ja min iežamet bealis ahte min huksejuvvon doaimmat dál báhcet "ávdimin" . ¶ --Mon illudin hirbmasit go viimmat lei olmmoš gii duosttai almmolaččat muitalit mearrasámiid dili birra dainnalágiin go Pedersen lea dahkan, muitala NSR:a áirras Eva Josefsen. Dál besset olbmot jurddahit maid Pedersen lea lohkan, eaige jáhkkit ahte visot lea nu buorre sámi servodagain, lohká Josefsen. Son oaivvilda sámediggi berre vuoruhit mearrasámi guovlluid vai kultuvra ja iešdovdu nannejuvvo. -NSR:a áirras, Gro Merete Siri, maid doarju Pedersena. Son oaivvilda ahte giela bokte lea vejolaš guottuid buoridit. -Sámediggi berre jorgalit buot sámi suopmaniidda, lohká Siri. ¶ Fránskalaš Alan Borvo lea áibbas liikostan sámi speallui "Bircui" dahje juo "Sáhkkui" . Son dáhtu Min Áiggi bokte olbmuid oahpahit sutnje eambbo. ¶ Neavttár ja kommunista Nils Utsi lohká dán áigge lea erenoamáš dárbu čájehit ja almmostahttit divttaid ođđa vuogi mielde. –Mii eallit garra áiggis, soađit ja gillámušast leat dievva máilmmi. Divttaid ja poesiija bokte sáhttit mii addit olbmuide jeđđehusa ja fámu. Olbmot galget beassat vuoiŋŋastit TV soahteođđasiin, ja mii sáhttit dáinna čájálmasain maiddái movttiidahttit olbmuid, lea dego dálkkas olbmuide, lohká Utsi. ¶ Ii leat buorre sámi demokratiijii go min sámediggeáirasat eai speadjalastte álbmoga eanetlogu demokráhtalaččat. In áiggo dán váttisvuođa nu dárkilit čielggadit, danne go earát leat juo čállán siidoviissaid dan birra almmá makkárge konkrehta evttohusaid haga. Sámediggi lea erenoamáš demokráhtalaš orgána, mas badjel 10 % válljejeddjiin leat nominerejuvvon soames bellodahkii. Dáin olbmuin vállejuvvojit 4-5 % min ovddasteaddjin ja nuppe dan mađe fas leat duogábealde várreovddasteaddjin. Mu mielas sáhttá billistit demokratiija jus nuoraide ja nissoniidda viggá várret saji lágaid ja njuolggadusaid bokte - dat mis gal leat juo doarvái. Mus lea baicca evttohus movt nuorat ja nissonat sáhttet oažžut buoret vejolašvuođa válljejuvvot diggái. Evttohus sisttisdoallá ahte mii ráddjet nominašuvdnalávdegotti mandáhta, dainnalágiin ahte sii dušše mearridit geat galget sin listui ja čállet namaid alfabehtalaččat. Dasto besset válljejeaddjit merket 3 nama geat sin mielas heivejit sin ovddastit. Sihkkarastin dihte ahte buoremusat válljejuvvojit, de siđašin válljejeddjiid maiddái addit lassijiena gilvaleaddji listui. Dáinna olahivččiimet čuovvovaččat: Buoremus politihkkárat válljejuvvoše, beroškeahttá sohkabealis, agis, bellodatgirjjis dahje guhkes ja oskkaldas bálvaleamis. Listodeavdda-doaba jávkkašii ja aktiivvalaš sámepolitihkkárat lassánivčče dálá 90 olbmos 900 olbmui. Mii viiddidit iešmearrideami-doahpaga go addit válljejeddjiide eambbo fámu ja válddi. Mun oaivvildan ahte dainnalágiin šattašii mihá stuorit beroštupmi Sámediggái. Heajumus bealli dáinna lea ahte politihkkárat eai leat sihkkaraston ođđasisválljema, ja ahte válljejeaddjit ožžot eambbo válddi. Muđui gal in oainne eará várálaš váikkuhusaid. Arne Helander Oslo ¶ Luondduhálddašan Direktoráhta oaidná dárbun eambbo diehtit dávgebivddu birra, ja dan dihtii leat dáhtton gulaskuddama bokte oainnuid áššái. ¶ De berret dán lohkat. Danne go eallit dakkár servodagas ahte fertet dohkkehit ahte eai buohkat hálit bargat seamma ollu juohke muttus eallimis, de ferte sáhttit vuordit rievddadanmuni bargoeallimis mii vuolgá das makkár eallindilli olbmos lea. Norggas lea dál alit valljivuođadássi ovdalaš buolvvaid ektui. Muhto áigi gal lea gáržon, erenoamážit smávvamánnabearrašiidda. Smávva mánát gáibidit áigi ja ovdamorraša - ja dan berrejit oažžut! Danne lea buorre ahte dál lea evttohuvvon ahte mánnabearrašat geain leat mánát geat leat vuollel 10 jagi berrejit oažžut guhtta vahku luomu. Reaidoruhta lea addán smávvamánnabearrašiidda válljenfriddjavuođa. Sidjiide geat háliidit leat ruovttus dan botta go mánát leat unnit lea dát doaibma leamaš hui divrras. Muhto lea maid hui dehálaš váldit mielde stuorát mánáid maid. Maiddái mánát mánáidskuvllas dárbbašit áiggi iežaset váhnemiiguin. Dat váhnemat geat leat válljen leat bálkábarggus leat dainna lágiin ožžon dán evttohusa bokte veahki. Valljivuođaođastus mánáide buorrin ferte čađahuvvot nu ahte máŋgasat besset das ávkkástallat, eaige dušše moattis. Ođastus mii addá smávvamánnabearrašiidda eanet áiggi ovttas addá dehálaš signálaid das mii lea dehálaš vuoruhit. Katarina E Lerkendal Nisson-ja Bearašsearvi, Deatnu ¶ –Eat dieđe maidege vel. Eat leat gullan maidege. Leat dušše media bokte oaidnán ja gullan ahte olgoriikkalaš ruvkefitnodat roggagoahtá Porsáŋggu-váriin. Leat gullan eanaš oassi roggamis galgá min orohaga siskkobealde, lohkaba 14 a ovdaolmmoš Samuel John N. Anti ja nubbinovdaolmmoš Anne Kirsten Eira. ¶ Norgga Oahpaheddjiidsearvi, Kárášjohka lea iežas miellahtuid ja media bokte boahtán diehtit bálká- ja bargodilálašvuođaid PP-bálvalusas Kárášjogas. Norgga Oahpaheddjiidsearvi, Kárášjohka doarju ollásit daid bargiid geat leat cuiggodan bálká- ja bargodilálašvuođaid PP-bálvalusas. Kárášjoga gielda lea geatnegahtton Vuođđoskuvlalága § 9 mielde doalahit Pedagogalaš-psykologalaš bálvalusa. Bálvalus galgá áimmahuššat áššedovdi veardádallama mánáid ja nuoraid dárbbuin erenoamášpedagogalaš veahkkái, ja bidjat johtui doaimmaid. Barggut gáibidit ja eaktudit buori gelbbolašvuođa ja guhkes hárjáneami. Máŋga gelbbolašvuođaguovddáža leat mearriduvvon heaittihuvvot, ja Stuoradikkedieđáhus nr. 23 geatnegahttá dan dihte gielddaid nannet PP-bálvalusa vai áimmahuššet bagadallama ja ráđđeaddima maid ovdalaš gelbbolašvuođaguovddážat dahke. De orru leamen mearkkašanveara ahte Kárášjoga gielda ii beroš doalahit dálá bargiid dainna hárjánemiin ja gelbbolašvuođain mii gávdno. Bálkádilálašvuođat dál dagahit ahte olbmot geain lea alla oahppu ja oahpahallangelbbolašvuohta ožžot alit bálkká go barget vuođđoskuvllas. Mii diehtit ahte PP-jođiheaddji oažžu dušše ovtta ceahki eanet bálkká go dat bargit geain jođiheaddjis lea ovddasvástádus. Leago dát buorre bálká- ja bargiidpolitihkka? Mii diehtit maiddái ahte PP-bálvalusas ain leat guokte virggi main eai leat bargit. Sáhttá go dát leahket bálkádilálašvuođaid dihte? Makkár doaimmat galget biddjot johtui oažžun dihte olbmuid dáidda virggiide? Norgga Oahpaheddjiidsearvi, Kárášjohka áigu doaibman min miellahtuide bivdit ahte erenoamáš bálkášiehtadallamat álggahuvvot farggamusat. Lea vejolaš doallat erenoamáš bálkášiehtadallamiid doalahan ja oaččuhan dihte fágaolbmuid. Mii áigut ávžžuhit gieldda ovddasvástideaddji jođiheddjiid váldit oktavuođa bargiiguin ja álggahit bálkášiehtadallamiid. Lea gieldda geatnegasvuohta bidjat johtui doaimmaid doalahan ja oaččuhan dihte fágaolbmuid. Dehálaš lea maid ahte váhnemat ja oahpaheaddjit sáhttet luohttit ahte min mánáid ja ohppiid dárbbut vuoruhuvvet ja sihkarastojuvvojit gieldda ovddasvástideaddji jođiheddjiin. Kárášjohka, 12.06.01 Báikkálaš searvvi stivra Norgga Oahpaheddjiidsearvi, Kárášjohka ¶ Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) - bellodat dahje kulturorganisašuvdna - lea álggahan válgagičču. Okta váldoášši lea NSR-jođiheaddji oaivil mielde (Ságat 16.06.01) ahte olbmot fertejit dovdat ahte Sámediggi lea dás sin ovddas, ja ahte ferte sáhttit veahkehit ovttaskas sápmelačča árgabeaivvis. Leat buorit mihttomearit main buohkat sáhttet leat ovttaoaivilis. Jearaldat lea dušše: Gii lea hehtten NSR čađahit dán ovdal? Bellodagas, vai leago kulturorganisašuvdna, lei ráinnas eanetlohku 1989 rájes 1997 rádjai. Dušše NSR áirasat ledje Sámediggeráđis, ja opposišuvdna dollojuvvui oamedovddoheames fápmopolitihka bokte olggobealde juohke váikkuhanvejolašvuođa. Maŋemus válgaáigodgas lea NSR:s leamaš 4 áirasa 5 áirasis Sámediggeráđis. NSR:s lea leamaš 12 jagi buorebut buktit oidnosii Sámedikki, ja dakkár vugiin mii dahká ahte eanebut oidnet ahte Sámediggi dahká juoidá sin ovddas. Manne ii leat dahkan dan? Ferte leat váttis sivahallat earáid. Marie Therese Nordsletta Aslaksen 2. kandidáhta Bargiidbellodaga Sámediggelistu válgabire 2 ¶ Ii leat amas ahte sápmelaččat šaddet guođđit iežaset vuoigatvuođaid go leat dáččaid searvvis. Iige leat amas ahte sámeláhka duvdojuvvo jus dáčča eiseválddiid mielas lea dat ovddas. Otne leat sápmelaš fáŋggat viehka veadjetmeahttun dilis, go šaddet guovtti lága gaskii. Okta láhka suovvá fáŋgabearráigeahččiid bágget sápmelaččaid dárustit, dasgo ođđa ráŋggáštusláhka geatnegahttá fáŋggaid hállat giela man bargit áddejit. Seammás dadjá Sámeláhka ahte sámegiella ja dárogiella galgaba leat ovttadássásaččat. Sápmelaččat geat čohkkájit giddagasain Romssas ja Finnmárkkus galget beassat geavahit eatnigiela. Makkár giela sámi fáŋggat galget hállat lea maid šaddan oaivebávččasin Justis- ja poliitjádepartemeantii. Justisdepartemeanta ii dieđe iešge goappá lága galgá čuovvut, sámelága vai ođđa ráŋggáštuslága. Jus diktet sápmelaččaid háleštit lagamuččaiguin telefuvnnas dahje go leat guossis, de sáhttá leat várra ahte fáŋggat leat plánemin juoidá, báhtarit dahje juo narkotihka fievrridit suollemasat. Jus eai divtte, de rihkkot ges sámi giellalága. Lea njulgestaga heahpat jus departemeanta duođaid oaivvilda ahte sámegiella áitá sihkarvuođa Norgga giddagasain. Dát ođđa ráŋgáštusláhka mii ii suova sápmelaččaid hállat eará giela go bargit, njuolgut dahket sápmelaččaid vuoigatvuođaid ovdii, mat juo lea rašes dilis. Jus lea nu ahte sámegiel geavaheapmi áitá sihkarvuođa de berrejit eiseválddit ieža dan váttisvuođa čoavdit, eaige lágaid bokte rašidahttit sámegiela velá. Dan mađe ovddasvástádusa gal fertejit váldit Norgga giddagasain ahte virgáibidjet sápmelaš fáŋgabearráigeahččiid dahje jo bidjat bargiid lohkagoahtit sámegiela. Čohkkát giddagasas sihkkarit čuohcá garrasit psyhkalaččat. Dalle berrešii gal juoba beassat geavahit eatnigielas veahá jeđđehussan. Ámmuna Ánne Biret ¶ Vuosttaš konsertii eai lean boahtán nu ollu olbmot, muhto Kari lohká ahte son lei hirpmástuvvan go dien mađe olus ledje boahtán. -Mun jáhkán ja sávan ahte boahtte heave bohtet eanet olbmuid. Ávžžuhan olbmuid boahtit. Leat ollu taleanttat geat servet konsearttaide, lohká son. 17. beaivvi skábmamánus lágiduvvo muitokonsearta, logi jagi maŋŋá lihkohisvuođa. –Dál ellet min gánddat viidáset musihka bokte ja dasa letnet hui giitevaččat, loahpaha Kari Høgden. ¶ Mátkki ulbmil lea dovddusin dahkat sámi oahpponeavvuid ja dainna lágiin buoridit sámi sisdoalu oahpahusas. Ulbmil lea maiddái čájehit oahpaheddjiide ahte oahpponeavvut eai leat dušše girjjit. Ollu oahpaheaddjit dain báikkiin gos leat leamaš áigo juo diŋgot oahpponeavvuid. –Máŋgasat áigo das juo min bokte oastit oahpponeavvuid, muhto oahpahusossodat ii vuovdde oahpponeavvuid. Oahpaheaddjit fertejit diŋgot girjjiid njuolga girjegávppiin. Máŋga oahpaheaddji čálle das juo diŋgonlisttu, maŋŋel go ledje geavahan buori áiggi geahčadit oahpponeavvuid. Čájáhusat leat oaivvilduvvon oahpaheddjiide, muhto leat maiddái rabas earáide. ¶ Maŋŋel ávvučájálmasa vulge Prinseassa ja earát Sijte Jarngei ja son finai maid sámi girjebusses gos oaččui sihke girjeluoikkahangoartta ja guokte sámi muitalusgirjji skeaŋkan. Sijte Jarnges beasai Prinseassa čuovvut bálgá maid skuvlla oahppit geavahit meahci čađa darfegoahtái gos Ingrid Jåma guossohii gáfe sihke goikebiergguin ja goikenjuokčamiin. Maŋŋel manne skuvlašilljui ja doppe lei liekkus deaivvadeapmi sihke dáláš ja ovdalaš ohppiiguin ja lei maid čájáhallan čáppa čájáhusaiguin skuvllas. Prinseassa beasai maid cealkit dearvvuođaid skuvlamánáide Liernes lullisámegillii govvatelefuvnna bokte skuvllas ovdalgo bovdehalle ávvumállásiidda internáhtii ja servodatvissui. ¶ –Dán dieđáhusa bokte sii eai atte midjiide vejolašvuođa mearridit iežamet boahtteáiggi, ja dat ii leat dohkálaš, lohká son Min Áigái. ¶ Sámedikkiráđđi NSR, Guovddašbellodat, Sámit Lulli-Norggás ja Sámiálbmot Bellodat mearridedje ahte guokte ollesáigge politihkálaš ráđđeaddi galget virgáduvvot ja dasa lassin bealle virgi ráđđái. Háddi lea 1.1 miljovnna. –Loguid bokte lea posišuvnna politihkkáriidda biddjon eanet ruhta boahtte áigodahkii, muhto ii leat sáhka dušše ruhtajuolludemiid birra, lohká Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø. ¶ Go ráđđádallanvuorut ovdal Sámedikki konstituerema mannet loahpa gulvui, de orru nu ahte Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) bisuha fámu, doarjagiin Guovddášbellodagas (Gb), Sámi Válgalihtus (SVL) ja ovtta báikkálaš listtus lullisámi guovllus. Dáin bellodagain leat oktii juste nu ollu mandáhtat go maid dárbbašit vai ožžot eanetlogu Sámedikkis (20), ja galget deaivvadit oktasaš ráđđádallamiidda distaga golggotmánu 9. beaivvi. Ráđđádallamiid botta čájehuvvui ahte maiddái gávdno eará eanetlogumolssaeaktu, mas leat liikká ollu mandáhtat: Bargiidbellodat (Bb), Gb, SVL, Olgeš ja Johtiisápmelaččaid listu Guovdageainnus. SVL dovddahii Bb:ii ahte háliida vuođolaš rievdama Sámedikki politihkas, ja dan dihte háliidii min "váldoovttasbargoguoibmin" ovdalii NSR - muhto seammás áigo vuoruhit beassat mielde eanetlogujuhkosii. Gb šattai dainna lágiin guovddášposišuvdnii. Dás ledje gusto iešguđetlágan oaivilat man guvlui galggai ovttasbargat, muhto dál orru nu ahte dat bealli mii háliidii mannat NSR lusa lea vuoitán. Buot bellodagat maiguin Bb lea ráđđádallan leat deattuhan ahte Sámediggi ferte oažžut lagat ovttasbarggu gielddaiguin ja fylkkaiguin sámi ássanguovlluin - ja maiddái guovddáš eiseválddiiguin. Mihtuu Sámedikki doaimmain lea dieđusge oažžut konkrehta bohtosiid sámi álbmogii. Juohke politihkkár olggobealde Sámedikki diehtá ahte olaha eanemus go ásaha buori ovttasbargoklima politihkalaš ovttasbargoguimmiid ektui. NSR deaivideapmepolitihkka - gos eará politihkalaš aktevrrat (maiddái Norgga ráđđehus) šaddet gierdat giellageavaheami maid seammalágána gávdná dušše Ovddádusbellodagas ja AKP:s - ii leat geaidnu maid galgá mannat. Sámediggi galgá boahttevaš jagiid jáhkkimis ovttasbargat lahka ráđđehusain gos Olgeš bellodagas lea hui guovddáš posišuvdna. Vuosttaš geardde lea Olgeš bellodagas válljejuvvon áirras Sámediggái, hárjánan politihkkár geas lea vuoibmi Finnmárkku Olgešbellodagas - ja gii maiddái lea evttohuvvon fásta sadjái Olgeša guovddášstivrras. Min ektui bođii Olgeš ráđđádallamiidda Johttisápmelaččaid listtu bokte, mii háliidii ásahit joavkku Sámediggái dán guoktásiin jađe vel dainna namuhuvvon báikkálaš listtuin lullisámiguovllus. Erenoamážit go guoská dan boahttevaš hálddašeapmái Finnmárkkus lea goabbatoaivilvuohta gaskal Bb ja Olgeša, muhto mii oaidnit liikká čielga mearkkaid ahte Olgeš lea váldigoahtán sámepolitihka duođas. Bb sámepolitihkkárat atnet dán dehálažžan sámepolitihkalaš barggu ovdáneapmái muđui. Movt váldá NSR vuostá Olgeš bellodaga Sámedikkis? Vástádus: Navdálas ja olgguštan doaladumiin. Dat gii eahpida mu sániid sáhttet ieža gávdnat artihkkala "Sámediggi Norgga álbmogii" NSR interneahttasiidduin, gos earret eará sáhttit lohkat ná: "Máŋgasat leat jearran manne Olgeš bidjá listtu sámediggeválgii. Maŋŋel go lea lohkan Olgeša válgaprográmma Sámediggái, de lea vástádus čielggas. Bellodat áigu minimaliseret Sámedikki mearkkašumi, ja váldit sápmelaččain eret sin oktasaš demokráhtalaš jietnaguoddi." Sámedikki válgagiččus ožžo eatnašat dan oainnu ahte Gb anii NSR váldogilvaleaddjin, ja háliidii vuođolaš rievdama Sámedikki politihkas. Máŋgasat imaštallet dan dihte go Gb orru válljeme NSR. Ráđđádallanvuoruid bokte čielggai ahte Bb, SVL ja Gb lei oalle seammalágan politihkka buot dehálaš guovlluin. Ii lean ge soahpameahttunvuohta movt juogadit posišuvnnaid ja doaimmaid. Leago Gb hilgon historjálaš vejolašvuođa viidáset ovdánahttit Sámedikki dan guvlui ahte stuora eanetlohku sápmelaččain (geat dál leat olggobealde) dieđihit iežaset sámi jienastuslohkui - ja dat geat juo leat das gillejit mannat jienastit (buohtastahte dainna erenoamáš heajos válgaoassálastimiin)? Sámi álbmot ánssáša juoidá buoret go Sámedikki mii lea šaddame institušuvdnan erenoamáš berošteddjiide, eará sániiguin juo "bestojuvvon" NSR-doarjaleddjiide. Bård A. Berg Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš ráđi jođiheaddji ¶ NEAHTAS: Marit Sara Bongo lea fuobmán sisttiid ja láđđiid vuovdit interneahta bokte ja leat boahtán diŋgojumit gitta Amerihkás. ¶ Maritex vuovdá eanaš duodjediŋggaid maid dárbbaša go galgá goarrut gávtti, gahpira, gápmagiid ja riessat liinnii. Su bokte sáhttá maid diŋgot gárvves čiŋaid nugo gávttiid, liinniid ja gápmagiid. Son leage vuohttán ahte dasa lea erenoamáš stuora beroštupmi. –Ollusat leat jearahan gárvves gávttiid. Daid bivddán earáid goarrut, go dat eai leat mus gárvásat rambuvrris. Maritex vuovdá maid boazodoallodiŋggaid, skuovaid, niibbiid ja beanavuodjindiŋggaid. Interneahtas sáhttá oaidnit ovdamearkka dihte makkár hearvabáttit sus leat. ¶ Kirsten A. G. Buljo čállosa Áššus bearjadaga skábmamánu 16. b. lea dárbbašlaš vástidit. Doaivumis ášši čilgejuvvošii dan bokte, danne go das leat eahpitkeahttá ollu boasttu ipmárdusat. Kirsten A. G. Buljo čállá ahte son ferte mánnásis čilget go dat jearrá ahte lea oassi Guovdageainnu searvegottis geat háliidit doallat sierra ipmilbálvalusaid, ahte eai soabat šat ovttas doallat ipmilbálvalusaid girkus. Dat lea áibbas boasttu čilgehus eatnis mánnái, ja dat lea hui deaŧalaš maid váhnen oahpaha ja čilge mánáidasas, amas šaddat maŋŋil heahpanit. Mun lean okta sis gii manan rohkosviesu ipmilbálvalusaide ja dovddan ášši duogáža. Ii leat nu ahte mii háliidit sierra ipmilbálvalusaid doallat. Iige leat eisege nu ahte mii eat soabat eará risttalaččaiguin. Mii geat leat Ipmila stuora árpmu bokte boahtán jorgalussii ja eallit suttuid ándagassii addojumi siste oskku bokte Jesus Kristusa ana, dovdat ahte mii ráhkistit oappáid ja vieljaid. Go Ipmil lea min nu ráhkistan, de leat mii maiddái geatnegasat ráhkaistit guhtet guimmiideamet. 1. Joh. 4,11. Mii geat dál girkostallat rohkosviesus, leat dat seamma olbmot geat ovdal manaimet girkui, dat lea riekta nugo Kirsten A. G. Buljo čállá. Ja mis lei buorre báhppa. Maid mun dainna oaivvildan? Dat lea ahte son doallá Ipmila sánis gitta, dan vuođu alde son sárdnida ja oahpaha sihke Ipmila bassi lága, olbmuide gohccahussan ja jorgalussan, ja nu maiddái eavangeliuma olbmuide bestojupmin. Muhto dal lea son bálkestuvvon olggos. Dál leat eará báhpat váldán su sárdnestuolu mii lei sutnje oskkilduvvon Ipmilis. Muhto - maid oahpahit sii? Mii ballat ahte vearrioahppu lea jo boahtán Norgga girku sisa. ipmila sátni gohčču ahte galgá sárdniduvvot jorgalus ja suttuid ándagassii addojupmi. Muhto ii dál gullo šat suttu birra báljo mihkkege, fal ahte buohkat mii boahtit albmái, beroškeahttá movt eallit. Go dakkár meanut, mat čielgasit čužžot biibbalis ahte dat lea suddu ja fastivuohta Ipmila ovddas, eai oba namuhuvvo ge sártni siste. Baicca vel buorrindohkkehuvvojit báhpain ja bismmáin, omd. homofiila ovttasealllin, ja biddjojuvvojit báhppan dan sadjái go oskkolaš báhpat geat biddjojit eret virggis. Dalle ferte olmmoš álgit guorahallat makkár dillái girku lea boahtán. Muhto allos oktage boastut ipmirdit mu go čálán homofiila ovttaseallima birra ahte mus in bija seamma olmmošárvvu sidjiide go eará olbmuide. Mu sávaldat ja rohkadus sin ektui lea ahte boađáše jorgalussii ja oskui. Ja dat dáhpáhuvvá Ipmila sáni gulu bokte ahte Jesus Kristus, dat buorre báimman, gávnnašii sin suttu seavdnjatvuođa siste ja bijašii sin su čuovgatvuođa sisa nu go son dahká buot suttolaččaiguin geat diktet iežaset jorgaluvvot. Váre sii boađáše girkui! Muhto de ferten jearrat: Mii lea girku? Dieđát go don, Kirsten A. G. Buljo, don gii nu rámidat girku. Don čálát e.e. ahte dii gal diđiidet ahte "do lea min girku" . Ja dohko dii manaidet dalle go dii leiddet mánát. "Diehko mii buohkat mannat gullat min Ipmila birra" , čálát don, ja vel lasihat ahte dalle ii lean ná mo dál. Dat lea duohta, dalle ii lean nu go dál. Ja dat lea maid duohta ahte dohko berre olmmoš mannat gullat Ipmila sáni go dat sárdniduvvo čielgasit ja buhtasit. Ii girkovisti leat iešalddis leat earágo visti mii lea huksejuvvon olbmuid gieđaiguin. Vaikko das vel leage doardna ja lea maid vihahuvvon Ipmila viessun, de lea goitge jearaldat mii doppe dáhpáhuvvá. Girku lea doppe gosa Ipmila searvegoddi čoaggana sáni ja sakrameanttaid birra. Ja dál orru gal nu čájehuvvome ahte min gilis leat, eai fal dušše guokte, muhto máŋga searvogotti. Muhto ii hal dat daga maide jos fal Ipmila sárdni sárdniduvvo nu mo lea čállojuvvon , ii váiliduvvo iige lasihuvvo, almma dalle besset eanebut gullat. Muhto Ipmila sátni gal lea duođalaš, ja mii oskut ahte oba biibbal lea Ipmila sátni, eatge nu go muhtumat dán áiggi báhpat ja bismmat ahte biibbal ii leat Ipmila sátni, muhto ahte doppe gávdno gal Ipmila sátni. Biibbal neavvu eret vuolgit dakkáriid searvvis. Loga Alm. girjji 18,4 ja 2. Kor. 6,17. Ja dál, ráhkis osku oabbá, galggat čilget mánáidasat manne diet olbmot girkostallet rohkosviesus, itge dárbbaš gal heahpanit dan dihte. Don gal leat sávvan ahte dát ášši ja dilálašvuohta vajálduvvo. Jus dan doaivvut ahte Olav Berg Lyngmo lea áššálaš dán dillái, de lea dat boastut. Ii son gal leat sivalaš, muhto dat leat mii geat čoagganit rohkosvissui. Mii leat bivdán su ain joatkit báhppan leat midjiide. Don jearat iigo jur sáhtáše rievdadit dan "unohas" dili, ja bijat luohttámuša ođđa searvegotti ráđđái. In mun gal jáhke ahte searvegotti ráđđi sáhttá maidege dahkat dáinna diliin. Mii berret muitit ahte dal goit vel lea religiuvdna friddjavuohta Norggas. Loahpas vel namuhan mánáid. Eat eisege leat vajálduhttán sin. Aitto jur dat lea ge nu moraštahtti jus min maŋisboahttit galget šaddat vearriohppui oahpahuvvot ja nu čáddjidit ja loahpas mannat agálaš láhppojupmái. Ii dat olgguldas oadjebas girkodilli gal daga ovttage ávdugassan jus ođđasisriegádeapmi ii dáhpáhuva. Ja danne galggašeimmet mii gohccit ja rohkadallat sihke iežaideamet ja mánáideamet ovddas ja buot olbmuid ovddas. Rohkadallat ahte Ipmel Áhčči ain livččii árbmugas iige sirddáše vel ginttaljuolggi eret min gaskkas. Dearvvuođaiguin Anne Hætta Øverli ¶ –Dat deháleamos lea ahte juohke organisašuvnnas ieža čorgejit miellaguottuid. Lea váttis oažžut nuoraid politihkket. Nuorra nieiddat dihtet maid sii áigut ja dáhttot. Si gáibidit iežaset rivttiid doahttaluvvot. Jos sin mielas searvi lea "bázahallon" dásseárvvu dáfus, de dávjá guđđet organisašuvnna. Ii leat doarvái bábir-mearrádusain dadjat ahte lea dásseárvu, jus nieiddain dattetge eai leat seamma vejolašvuođat go gánddain, ja jos lassin vel sin vealahit seksuálalaččat. Nieiddat dáhttot albmáid daguideaset bokte duođaid čájehit dásseárvvu. Albmát eai galgga dohkkehit ahte nuppit albmát vealahit nieiddaid. Dalle han sii ieža ge leat sivalaččat, oaivvilda Sámi Nisson Foruma ja Gába doaimmaheaddji Gudrun Eriksen Lindi. ¶ Dihtora besset oahppat geavahit Huascaran-plána bokte mii ovddida interneahtta-geavaheami Peru almmolaš nuoraidskuvllain. Indiánat, geat eai máhte báljo earágo iežaset eatnigiela, válljejuvvojedje prošektii. Peru, mas leat 25 miljovnna olbmo, lea statistihka vuolemusas Latin-Amerihkás dihtorgeavaheamis. 287 000 oahppi ja 680 skuvlla galget leat mielde prošeavttas mii nohká jagi geahčen. Juohke skuvla oažžu gaskal golbma ja guhtta dihtora, TV ja interneahttaoktavuođa. Sii ožžot maiddái oahpu dihtorgeavaheamis vai besset geavahit interneahta oahpu gazzamis. TV:s galget maid sáddejuvvot badjel 400 oahpahusprográmma. ¶ Peru presideanttas ledje mihá stuorát plánat álggurájes. Riikkas leat 48 000 almmolaš skuvlla, muhto dát prošeakta ii guoskka earágo 20 prosentii. Unna stáhtabušeahtaš ja unnit olgoriikkalaš doarjja go vurdojuvvon dagahedje ahte prošeakta ii šaddan nu stuorrán go plánejuvvon. Huascaran-plána bokte sávvet Peruas ahte besset eret analfabetismas ja geafivuođas. UNESCO dieđuid mielde leat perualaš skuvllat heajumusaid searvvis Lulli-Amerihkás. Dat leat gaskal 30 ja 50 jagi maŋŋelis eará riikkaid skuvllaid. Dasa lassin leat Peruas maiddái heajumus oahpaheaddjebálkkát. ¶ Ovdalaš ossodatjođiheaddji ja fylkašaddomeašttir Gunnar Vannes vádjolemiin lea Finnmárku ja riikkaoassi massán ovtta iežas eanemus mearkkašahtti fágaolbmuin eanandoalu siskkobealde. Gunnar Vannes lei čadnon eanadoalloinstitušuvnnaide dan rájes go bođii Davvi-Norgii 1960:s bajitoahpaheaddjin gilvvagárdedollui Kleiva eanandoalloskuvlii. 1965:s dollii vel davvelebbui ja álggahii iežas karriera Finnmárkku eanandoallosearvvis Čáhcesullos fylkašaddomeašttirin. Son šattai maŋŋil ossodathoavdan Fylkaeanandoallokantuvrras Finnmárkkus ja loahpahii iežas karriera ráđđeaddin Finnmárkku Fylkamánnái, eanandoalloossodagas. Gunnar doaimmai maid guhká šaddobearráigeahččin Finnmárkku ovddas. Iežas fágalaš čehppodaga ja olmmošlaš iešvuođaid bokte lea Gunnar árvvusin adnon sihke hálddašeami siskkobealde ja min ovttasbargoguimmiin suohkaniin, eanandoalloorganisašuvnnain ja servodagas muđui iežas barggu ovddas. Gunnar lea iežas barggu bokte eanandoallohálddahusas dorjon eanandoalloealáhusa ovdáneami fylkkas maŋŋelsoađi smávva eanandoalu rájes gitta otná ođđaáigásaš eanandoalu rádjái. Vaikko leage bargan máŋgga sajis ja leat máŋga posišuvnna leamaš, de muitet eatnašat su Finnmárkku šaddomeasttirin. Son lea ollu dahkan dan birrasa huksemii mii mis lea buđet- ja šaddobuvttadeamis Finnmárkkus ja riikkaoasis muđui. Olbmuide olggobeal eanandoalloealáhusa lea son eanemus dovddus gilvvagárdečeahppin ja gilvvagárdedoalu idealistan. Sihke báikkálaš gilvvagárdesearvi ja Finnmárkku gilvvagárdesearvi huksejuvvui su fágačehppodaga ja áŋgiruššama birra. Su fágalaš dieđuid gaskkusteami bokte báikkálaš medias háddjejuvvui su máhttu juohke gilvvagárdeberošteaddjái fylkkas. Geahččalanguovlu Skogholmsjordet Čáhcesullos sáhttá leat muitomearkan Gunnara fágalaš áŋgiruššama ovddas, muhto su fágalaš máhttu ja rávven eallá maiddái viidáset dain ollu čáppa gilvvagárddiin Finnmárkkus. Eanandoallohálddahusas boahtá du máhttu dolvot viidáset, ja dieđán áibbas sihkkarit ahte sihke "Stáda viesus" ja suohkaniin bohtet du dieđuid atnit muittus ja geavahit guhká, guhká. Mii geat leat bargan duinna fárrolaga váillahit buori bargoskihpára. Bargoskihpára buriiguin fágalaš ja sosiálalaš iešvuođaiguin. Du vuoiggalašvuohta, du jaskes luondu ja veaháš vuollegašvuohta lea árvvusin adnon ja addán dutnje ollu olbmáid eanandoalloealáhusa siskkobealde ja fylkkas muđui. Maŋŋil dan čiekŋalis morraša ja váillaheami boahtit mii vuosttažettiin muitit dan maŋemus eahkeda duinna, go ožžot Det kongelige selskap for Norges vel-medálja maid duođai ánssášit guhkes ja oskkáldas bálvalusa ovddas. 31 jagi bálvalus eanandoalus fylkka ja riikkaoasi ovddas gudnejahttojuvvo. Finnmárkku fylkamánnis ja du ovdalaš bargoskihpáriin mannet jurdagat ja oassádallan vuosttažettiin du eamidii Evy Karinii ja muđui du bearrašii. Vuoiŋŋas ráfis ráhkis bargoskihpár. Øystein Ballari Eanandoallodirektevra ¶ Norgga Bargiidbellodaga Jørn Are Gaski lea dál máŋgga oktavuođain čájehan stuorra beroštumi das mo NSR buoremusat sáhtašii organiseret doaimmas. Álggus ferten gal dieđusge rámidit min politihkkálašvuostálastiid go atnet min nu dehálažžan ahte áŋgirit gillejit digášallat min siskkáldas organiserema. Muhto imaštalan gal maid go soames Bargiidbellodaga olbmot eai oro dohkkeheamen ahte NSR ieš mearrida mo organisere siskkáldas doaimmas. Mu mielas lea doaibman bures dat organiseren vuohki mii dássážii leamašan, ja inge oainne makkárge ákkaid manin mii galggašeimmet rievdadit dan. Kultuvra ja politihkka leat seamma dehálaš oasit min barggus, ja dat gullet čávgadit oktii. Kultuvrálaš ja politihkkálaš doaimmat dahket ollislašvuođa NSR. Lean gal maid mearkkašan ahte jorret ollu boasttu dieđut dán ságastallamis. Vuosttažettiin NSR ii oaččo makkárge kulturdoarjaga Sámedikkis. Jus Jørn Are Gaski lei lohkat iežas báhpiriid veahá dárkileabbut de lei fuomášit dán. Sii geat ožžot doarjaga kulturorganisašuvdnan leat omd. Sámi Dáiddačehpiid Searvi, Sámi Teáhter Searvi, ja Juoigiid Searvi. NSR oažžu doarjaga sámi váldoorganisašuvdnan, nugo maiddái earret eará Sámi Álbmotlihttu oažžu. Dát lea áibbas eará go kulturdoarjja, ja ii ge guoska dasa ge ahte mii cegget listtuid sámedikkeválgii. Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearkan lea ahte dat aktiivválaččat barget olles sámi servodateallima viidodaga ektui. Váldoorganisašuvnnat leat lahtuide vuođđuduvvon, ja iežaset báikkálašservviid bokte váikkuhit sámi servodat eallima aktiivválaččat. Ortnet lea váldoáššis seammalágan dál go ovdal Sámedikki ásaheami. Dasa lassin oažžu maid min politihkkálaš joavku Sámedikkis doarjaga. Dakkár doarjaga oažžu maiddái Norgga Bargiidbellodat. Ortnega bokte sáhttet Sámedikki joavkkut organiseret bargguset earret eará nu ahte besset oastit čállinveahki. Vaikke vel NSR ii oaččo ge kulturdoarjaga, de ii gávdno eahpádus dasa ahte NSR doaimmaha ollu kulturbargguid ja atná sámi kultuvrra árvvus. Mii lágidat iešguđetgelágan kurssaid, mii lágidat festiválaid, ja mii lágidat konsearttaid ja čájálamasaid. Máŋgga guovlluin lea ge aiddo justa NSRa miellahttut ja báikkálaš searvvit geat oainnusmáhttet sámivuođa ja doalahit dan badjin. Gal maiddái Jørn Are Gaski ge ferte oaidnit dán dehálažžan, ja ahte dat ferte bisuhuvvut! ¶ Lea bures dahkkon go Finnmárkku árvolávdegoddi lea fuomášan ahte min riikkas lea cealkinfriddjavuohta. Muhto dađi bahábut eai oro sii vel ipmirdan maid cealkinfriddjavuohta mearkkaša. Cealkinfriddjavuohta ii mearkkaš ahte muhtun lávdegoddi galgá mearridit makkáraš cealkámušaid olbmot ja politihkkárat girdet gullat. Cealkinfriddjavuohta han lea gáhttejuvvon lága bokte juste dan dihte ahte iešguđetlágan oainnut galget boahtit ovdan vai ođđa ideat ja jurdagat servodaga birra riegádit. Dákkár cealkinfriddjavuođa dárbbaša min servodat jos servodat galgá ovdánit. Dan dihte lea suohtas oaidnit ahte Finnmárkku politihkkárat leat fuobmán ahte sámi vuoigatvuođa-digaštallan šaddá deháleamos áššin dán jagi Stuoradiggeválga-giččus. Stuoradiggi galgá jáhkkimis gieđahallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa boahtte áigodagas. Juste dán oktavuođas lea ge miellagiddevaš gullat ahte sii ballet politihkkáriid geavahit sámi áššiid balddahallan dihte jienasteddjiid. Ii bat diekkár balu ovddideapmi leat ge okta vuohki movt geahččalit čilget ahte sápmelaččat berrejit doallat njálmmi gitta, eaige nu garrasit digaštallat makkár vuoigatvuođaid gáibidit. "....mis ii leat dárbu unohis debáhtaide gos eat dohkket guđet guimmideamet oainnuid" , lohká lávdegotti jođiheaddji. Vaikko vel árvolávdegotti álbmotčoahkkima ulbmil lei ge fuomášuhttit Stuoradiggeáirasiid ahte eai galggaše geavahit čearddalašvuođa juogo baldin dihte dahje oažžut lassi jienaid, de orru lávdegotti bargu doaibmame áibbas eará guvlui. Na movt sáhttit mii dan oaivvildit? Na juste dan dihte go čoahkkimis šattai áibbas eará boađus. Stuoradikkeáirras Randi Karlstrøm čilge dan hui álkit. Risttalaš Álbmotbellodaga politihkkár ballá ahte dán jagi válgagižžu sáhttá šaddat dakkár gos olbmot baldalit sámi áššiiguin, eaige muital duohtavuođa. Ja manne oaččui stuoradiggepolitihkkár dákkár jurdaga? Na juste dan dihte go son lea leamaš fárus geahččaleame mearridit makkár sániid min servodat gierdá gullat ja makkár sániid sii eai gierdda gullat. Dađi bahábut ii leat dat dat seamma go cealkinfriddjavuohta. Cealkinfriddjavuohta gusto maiddái midjiide sápmealaččaide vai beassat jitnosit ákkastallat iežamet vuoigatvuođaid ovddas. Ja vaikko muhtun stuoradikkepolitihkkárat eai gierdda buot áiggiid gullat makkár jurdagat ja oainnut sápmalaččain leat, de ii mearkkaš dat dan seamma go ahte sápmelaččat leat jođiheame "unohis debáhta gos eat dohkket guđet guimmideamet oainnuid" . Dan dihte sávvat mii ahte sámiid vuoigatvuođaid gáibideaddjit eai láivut iežaset ákkastallamiid, vaikko vel árvolavdegoddi árvala ge dan. Heijjá Irene ¶ Sámi dáiddarráđi jođiheaddji Niillas A. Somby atná unohassan go SDS stivra ja Trygve Lund Guttormsen dál leat mannan mediaide áššiin, nu guhká go sii dáinna rievdadanproseassain leat bargamin. –Mii leat čállán reivve buot dáiddaservviide gos šállošat SDS láhttenvuogi, ja leat registreren SDS badjelgeahččanvuođa eará servviid ektui, lohká Somby. Sámi dáiddarráđđi lea bálkáhan kultuvra meannudeaddji Tarja Porsangera buktit evttohusa man láhkai boahtevaš dáiddaráđđi galgá organiserejuvvot. –Mun in boađe nu go SLF, mediaid bokte divaštallat siskkáldas áššiid rabas mikrofuvnnain, lohká Somby. –Boahtte mánu gaskkamuddui ožžot buot dáiddasearvvit Tarja Porsangera evttohusa ja stivrra mearkkašumiid, dalle besset searvvit guorahallat dan. –Ođđajagimánu 15. beaivvi lea stuorát čoahkkin Kárášjogas gos buot dáiddasearvvi mieldelahtut leat bovdehallan ja doppe de besset divaštallat ja buktit oainnuid áššis, muitala Somby. ¶ Kárášjoga girkosearvvis lei "lávvordatdeaivvadeapmi" 17.11.01 loaddavuovdimiin ja gáfe, gáhkuid ja buvrru vuovdimiin. Mii áigut dákko bokte giitit buohkaid geat adde midjiide vuoittuid vuorbádeapmái, ja buohkaid geat fitne min luhtte dan beaivvi ja veahkehedje earaládje. Sisaboahtu manná Afghanistanii veahkkin. Mii giitit searvevuođa ovddas jagis mii fargga lea nohkan ja sávvat guđet guoibmáme buori ja ráfálaš ođđa jagi. ¶ Dat vuhttui juo liggedettiin, ovdal čiekčama. Čurvvodeamit čikčiid gaskas dego "Vulos olggiiguin, lunttat!" ja "Dál mis galgá leat soma!" muitalii joavkku iešdovddu. Ahte Sámi riikkačiekčit áibbašedje ja vurde vuoitit lei álki vuohttit, iige unnimusat dainna go oalle ollu mediaolbmot ledje gávdnan geainnu Odensa čáppa guvlui. Maŋŋilgo našunallávlagat ledje čuojahan ja lávlun, lei fáhkka čiekčan jođus. Ja jus mii galgat buohtastahttit Sámi Brasilain, de ii boahtan Sambaspabba gal seammás. Ovdalii dánsema de baicce dulbmo nubbi nuppi julggiid, vuoitonearvvaiguin. Muhto čielgadiehtu bođii go Sápmi Ole Johan Henriksen bokte beaškalii moala vuosttaš vejolašvuođas. Dušše gávcci minuhta ledje gollan vuosttaš vuorus, ja dál vurde olbmot ahte dát beaivi galggai juoga erenoamaš šaddat. Dat duođai šattai nu. Vuosttaš vuoru maŋŋel lei sápmi vuoittu beal 2-0 Ruonáeatnama vuostá. Nuppi moala coggalii Jan Egil Brekke. ¶ Ovdal go dát diehtu bođii Persenis, de lei Min Áigi váldán oktavuođa dikšo- ja ovdamorašjođiheddjiin Kristine Grønmoin gii ii hálidan vástidit makkárge gažaldagaid njálmmálaččat. Dan áiggui son dahkat preassadieđu bokte mii galggai sáddejuvvot moatti beaivvi geahčen. Jos Min Áigi galggai oažžut jearahallama suinna, de dáhtui Grønmo gažaldagaid ovdalgihtii, ja lohpidii riŋget ruovttoluotta Min Áigái. Nu dagai, muhto dalle lei mearridan ahte ii dattege atte jearahallama. ¶ –Dan dihte go Norgga eiseválddit čielgasit lága bokte leat mearridan ahte “várrehusat galget čállojuvvot dárogillii” . Dan vuođul livččiimet rihkkon lága jus sámegillii livččiimet čállán várrehusaid. Dainna lágiin dulkot mii lága, čuoččuha Kvam. ¶ - Sámedikki presideantta Sven-Roald Nystø bokte ¶ Sámit eamiálbmogin leat unnitlogus Norggas. Vaikko vel sámepolitihkka lea ge ollu ovdánan maŋemuš 15 jagis, de lea ain nu ahte dáža majoritehta (Ráđđehusa ja Stuorradikki bokte) mearrida speallannjuolggadusaid sámi áššiid bargui, bearráigeahččá sápmelaččaid resursavejolašvuođaid bargat sámepolitihkain, ja dakko bokte mearrida mat leat áigeguovdilis sámi áššit. Gitta 1998 rádjai lei nu ahte Ráđđehus ieš mearridii guđiid áššiid háliidii vástidit, dain maid Sámediggi loktii jahkedieđáhusastis. Dalle buoriduvvui ortnet nu ahte Sámediggi dál oažžu vástádusa eanaš dain áššiin mat loktejuvvojit jahkedieđáhusas. Eanaš vástádusat leat nu ahte dáid áššiid sii áigut dárkileappot geahčadit ja guorahallat iešguđet ge fágadeparemeanttain. Danin mis leat dál stuorra vuordámušat stuorradikkedieđáhussii dáža sámepolitihka birra, mii lea dieđihuvvun boahtit čakčat. Nuppe dáfus lea maid sápmelaččaid vejolašvuohta loktet politihkalaš áššiid dan duohken maid Sámediggi nákce bargat, dainna válddiin ja daiguin resurssaiguin mat sis leat. Dákko lea mis buohkain hástalus. ¶ Gaskavahku 25. beaivvi Cuoŋománus lei 7. sm idjadanmátkkis Bartas (6 miilla Kárášjogas eret Deanu guvllui). Go bođiimet dohko de mii lážiimet oaddin sajiid. Muhtumat ođđe láhtis ja earát fas seaŋggain. Dii. 19.00 ledje mállásat. Maŋŋá go mii gearggaimet boradeamen de mii manaimet olggos. Olgun hurggihii áigi hui johtilit, sisa bodiimet easkka sullii dii. 24.00 áigge. Moattes gohce olles ija, ja bokte vel daid earáid, sullii dii. 06.00. Duorastaga mii finaimet skohtertuvrras Ullutjávrres. Lei heajos siivu, ja mii darváneimmet dávjá! Ullutjávrres mii oakkuimet. Doppe ledje hui ollu guolit. Mii gottiimet hui ollu guliid. Dii. 18.10 vuoddjáimet Kárášjohkii. Dáid beivviid lei hui čáppa dálki... Eatnašiid mielas lei hui suohtas mátki. ¶ Máttasámi guovllus leat mis guokte sámeskuvlla, okta lea Hattfjelldalas ja ávvuda dán jagi 50 jagi, ja nubbi ges lea Snoasás ja lea álggahuvvun 1968:s. Dán guovtti skuvllas lea goabbatlágan stivrenmálle. Nubbi lea stáda bokte stivrejuvvun, ja nubbi lea gieldda hálddus. Go sámeskuvla Snoasás álggahuvvui dohkkehedje sápmelaččat ahte dat galggai leat gieldda hálddus. Departemeanta ákkastalai ahte dát lei buoremus danin go gielddat leat lágamus ja lunddolaš hálddašanorgána vuođđoskuvlla ektui. ¶ Sámegiel sáddagat ja minddár sáddagat sámiide eai leat ruđalaččat gánnáhahtti. Ja dan dihte celket ge Norgga stuorámus konsešuvdnasáddehagat, nu go TV 2:š ja P4:š ahte eai áiggo viiddidit iežaset fálaldaga sámiide. Sii eai čiegat iežaset oainnuid dan birra ahte sápmelaččat leat nu unna joavkkuš Norggas ahte ii gánnát sidjiide ráhkadit fálaldagaid. Mii gal leat dieđusge guhká juo diehtán dan ahte sámegiel barggut leat kulturbarggut. Maiddái sámi media siskkobealde lea sámegiel mediafálaldat ain kulturbargu. Ja dan dihte ii sáhte vuordit ahte mediaásahusat galget diinet dainna. Dan dihte lea ge nu dehálaš ahte biddjojit eavttut mat sihkarastet mediafálaldaga sámi álbmogii. Dávjá gullat mii ahte jos sámi mediat álggáše dárogillii maid buvttadit, de dineše eambbo iežaset doaimmain go olaha stuorát servodatjoavkku. Muhto sámi máilbmi ii leat nu álki. Vuosttažettiin mii fertet muittuhit ahte mediafálaldat sámiide ii leat ásahuvvon dan dihte ahte mediaásahusat galget dinet dainna. Mediafálaldagat sámiide leat ásahuvvon dan váste ahte galgá sihkarastit buori demokráhtalaš servodatovdáneami sápmelaččaide. Dan dihte ii sáhte dán fálaldaga gáržžidit dainna ákkain ahte dat ii leat ruđalaččat gánnáhahtti. Lea áibbas čielggas ahte riikkamediain maid lea dát ovddasvástádus sápmelaččaid ektui. Min mielas lea buorre go departemeanta konsešuvdnanjuolggadusaid bokte gáibida stuora mediaásahusaid váldit vuhtii sámi sátnefriddjavuođa. Seammás lea áibbas endorii ahte departemeanta ii nagot oažžut dáid stuora mediaásahusaid jeagadit. Dat soaitá mearkkašit dan ahte ráđđehus ferte vel čielgasit konsešuvdnaeavttuid bidjat. Lea maid áibbas čielggas ahte jos eai boađe čielga gáibádusat eiseválddiid bealis dáidda stuorát riikkamediaide lágidit fálaldagaid sámi álbmogii, de dat ii dáhpáhuva. Dan dihte lea nu dehálaš ahte Sámediggi nagoda kulturdepartemeantta váikkuhit čielga gáibádusaiguin. Mediafálaldat sámi álbmogii lea ain ja bissu maid boahtteáiggis eiseválddiid áŋgirvuođa duohken. Jos galgá gávdnot dohkálaš mediafálaldat sámi álbmogii, de ferte Ráđđehus ja Stuoradiggi láhčit vejolašvuođa dasa. Heiijjá Irene ¶ Mánnodaga gullui NRK guovlluođđasiin ahte máŋggas sis geat ledje plánen álgit bargui Arctic Ambulanse-fitnodahkii, leat ožžon garra ávžžuhusaid telefovnna bokte ahte eai berre váldit barggu Johan Turis. Dát mearkkaša ahte lea leamaš organiserejuvvon boikotta Turi vuostá. Guovlluođđasiin muitaleigga guokte vuoddji ahte ringejeaddjit leat lohkan earret eará ahte sii ožžot psyhkalaš váttisvuođaid jus álget Turi fitnodahkii, ja ahte leat nu heajos dálkkit dáppe davvin ahte ii gánnát fárret deike min guvlui. ¶ –Gieldda- ja guovlludepartemeantta vuolitdirektevra Máret Guhttor gummi vuolppuin, ja dakko bokte čájehit ahte gummi lea vuogas geavahit. Govaid váldit fotostudios. ¶ Dál gávdnojit 4 bearašsuodjaluskantuvrra Finnmárkkus; Hammerfeasttas, Álttás, Kárášjogas ja Girkonjárggas. Golbma vuosttaš namuhuvvon leat fylkkagielddalaš, maŋemus lea girkolaš, muhto oažžu olles doaibmadoarjaga Finnmárkku fylkkagielddas. Bearašsuodjaluskantuvrrat leat dehálaš oassi buresbirgenfálaldagas. Máŋga finnmárkulačča leat juoga ládje geavahan fálaldagaid maid bearašsuodjaluskantuvrrat fállet. Bearašsuodjaluskantuvrrain lea sihke eastadeapmi ja dikšu. Bearašsuodjalus jođiha maid náittosdililága ja mánnálága mielde soabaheami váhnemiidda geain leat mánát vuollel 16 jagi earráneami ja ovttaseallinearu oktavuođas. Bearašsuodjalus lea dál vuollegislassa-fálaldat. Lea nuvttá, vuolggahusinstánsa ii dárbbašuvvo, ja dál ii gávdno vuordinlistu. Bearašsuodjalus lea dávjá okto das ahte sáhttit fállat eastadeaddji barggu bearašrelaterejuvvon váttisvuođain. Fálaldat sáhttá dál addit profešunealla ja doaresfágalaš fálaldaga alla dásis. Fállojuvvo ollislaš veahkki bearrašiidda árrat. Dát sáhttá leat mielde hehtteme ahte váttisvuođat šaddet nu váddásat ahte dárbbašit guhkes ja resursagáibideaddji divššu psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusas. Erenoamážit sáhttet mánát šaddat gillát go rávisolbmot eai oaččo veahki doaibmat bárran ja/dahje váhnemin. Bearašsuodjalusa bálvalus lea lága bokte geatnegahtton, muhto bálvalusa dimenšuneren ii leat lága bokte regulerejuvvon. Bálvalus mai dat njeallje kantuvrra addet veardidii Mánáid- ja bearašdepartemeanta 1997:s doarvái dimenšunerejuvvon Finnmárkui. Dan rájes lea áššelohku jámma gorgŋon 730 rájes (1997) 800 rádjai (2000) (buot kantuvrrain). Liikká lea Finnmárkku fylkkagielda dál fuobmán veardidit molssaevttolaš organiserema ja dimenšunerema bearašsuodjalusas jus dette sáhttet olahit ekonomalaš vuoittu. Heaittihit ovtta virggi juohke kantuvrra lea evttohuvvon, dahje juo heaittihit ovtta bearašsuodjaluskantuvrra. Jus dát mearriduvvo, de lea dat billisteapmi Finnmárkku bearašsuodjalusas. Unnideamis leat stuora čuozahagat bálvalusa jovssahahttivuhtii, kapasitehtii ja doaivumis kvalitehtii, ja bearrašat šaddet vuordit guhká ja sáhttet maid hilgojuvvot. Erenoamáš eahpideaddji šaddá dakkár unnideapmi dáid áiggiid go bargojuvvo rievdadanevttohusain mánnálágas mánáid orrunbáikki birra go váhnemat eai oro ovttas. Evttohus lea ahte láhčit dili stuorát vejolašvuhtii ahte mánás sáhttá leat orrunsadji guovtti sajis. Dasa lassin boahtá dál rievdadus mánnádoarjaga rehkenastima birra. Sihke evttohuvvon rievdadus guovtti orrunsaji birra ja boahttevaš rievdan doarjjarehkenastima birra leat dakkárat ahte vuordit ahte dat boktá eanet riiddu dain bearrašiin maidda dát guoská. Rievdadeamit bohtet dahkat stuora dárbbu bearašsuodjalusa veahkkái, ráđiide, bagadallamii ja šiehtadallanveahkkái. Heajosmahtton bearašsuodjalus boahtá čuohcat dáidda bearrašiidda, ja mii diehtit ahte leat mánát geaidda šaddá divrrasin go váhnemat eai nagot soabadit gos mánná galgá orrut, ovttastallanortnegiin ja mánnádoarjagiin. Heajosmahtton bearašsuodjalus boahtá maid čuohcat bálvalusa fágalaš dássái. Jus kantuvrrain ii leat ruhta diktit iežaset bargiid fágalaččat ovdánit, de ii boađe bearašsuodjalus leat geasuheaddji bargosadji dárbbašlaš profešuvnnaide, ja doaresfágalašvuohta hedjona. Bálvalus sáhttá oažžut váttisvuođaid oažžut ja doalahit fágaolbmuid geain lea alla gelbbolašvuohta, mii lea eaktu doalahit bálvalusa kvalitehta fágalaš buori ja dohkálaš dási siskkobealde. Orru leamen politihkalaččat veadjetmeahttun heaittihit olles joatkkaskuvlla, muhto orru eanet dohkkehuvvon heaittihit olles bearašsuodjaluskantuvrra. Oktasaš fágabiras sosiálasuorggis, Norgga Psykologaidsearvi Finnmárkkus ja FO Finnmárku várrejit politihkkáriid garrasit dakkár jurddašeami vuostá. Eai gávdno heaittihanvejolašvuođat bearašsuodjalusas, ja bálvalus ii sáhte sentraliserejuvvot eanet go lea dál (njealji sajis). Nugo Fylkkaráđđeolmmái čállá iežas ekonomiijaplánaevttohusas, ja nu go statistihkka čájeha, de lea áššelohku ja dárbu bearašsuodjaluskantuvrraide issorasat stuorrume, ja oasit bálvalusas leat lága bokte geatnegahtton. Lea hui balddihahtti ja áibbas dohkkemeahttun ahte olbmot geain lea dárbu bearašbagadeapmái šaddet gillát. Per-Erik Davidsen Jođiheaddji Norgga Psykologaidsearvvis Finnmárkkus Bernhard Hienerwadel Jođiheaddji oktasašorganisašuvnnas mánnásuodjaluspedagogaide, sosionomaide ja suodjalusdivššáriidda Finnmárkkus (FO) ¶ Dáinna ášiin leat mii Guovdageainnu boazosámi nissonolbmot bargan unnimus 5 jagi, ja lea leamaš dakkár ášši maid lea leamaš hui váttis ovddidit. Boazosámiid árbevirolaš oahpaheapmi lea leamaš nu badjelgeahčahas oahppu ahte dan birra eai leat olbmot (politihkkárat) viššan gullat ge. Dan dihtii leat mii boazosámi nissonolbmot ferten álggahit "Boazosámi nissonolbmuid fierpmádagaid" ja dakko bokte oččodit nissonkonsuleanta virggi, mii lea maid ásahuvvon ja dan virggis lea dál Máret Sárá, Kárášjogas. Dál leat 10 báikkálaš nissonolbmuid fierpmádaga Norggas. Fierpmádaga bokte ozaimet doarjaga nissondoaimmaide boazodoalus, ja stáđabušeahta bokte lea 1999 rájes juolluduvvon sierra doarjja (1 milj. jahkái) boazodoallo nissonolbmuid doaimmaide. Dan geažil leat dál 25 bearraša beassan prošeavttaid bokte álggahit árbevirolaš oahpaheami boazodoalus ja dan oktavuođas lea maid jurddašuvvon čohkket sániid ja dieđuid golmma jagi sisa. Das maŋŋil lea oaivvilduvvon ráhkadit oahpponeavvuid mat gullet boazoealáhusa árbevirolaš oahpaheapmái, ja main galget buohkat beassat mielde geat leat searvan árbevirolaš oahpahanprošeavttaide. Boazosámi nissonolbmuid semináras Álttás, cuoŋománu 20.-22. beivviid 2001 hubmui Boazodoalu oahpahus guovddáža birra ja maiddái dan sisdoalu birra. Okta čuokkis sisdoalus lei ahte oahpahusguovddáš galgá ráhkadit duođaštusa juohke bargui mii lea boazoealáhusas, maiddái dujiide ja biebmoráhkadeapmái. Dat bargu jotkojuvvo ja dán čavčča bargagoahtá Guovdageainnu boazosámi nissonolbmuid fierpmádat duođaštusaiguin mat gullet boazosámiid iešguđetlágan bargguide. Omd. go máhttá goarrut gálssohiid almmá veahki haga, de galgá oažžut sierra duođaštusa, iige dušše ovtta duodjeduođaštusa buot dujiide. Álggos galgá dá leat geahččalanortnet maid maŋŋil sáhttá divodit ja hábmet buorebut. Lea oalle máŋga jagi áigi go lean árbevirolaš bargguid birra geahččalan ráhkadit oahpponeavvuid, (oaidnin dihtii lea go dat vejolaš) maid Sámi Oahpahusráđđi lea olggosaddán, namalassii: Goađástallan girji, Gámagoarrun girji ja duodjeplakáhtta. Maiddái eará boazosápmelaččat leat čállán oahppogirjjiid ja oahpponeavvuid. Dakko bokte čájehuvvo ahte boazosápmelaččat sáhttet ieža ráhkadit oahpponeavvuid iežaset árbeviolaš bargguid birra ja bargguid oktavuođas, mat fas bohtet ávkin maiddái earáide. Boazosápmelaččain leat olu čeahpes vuorrasit obmot geain lea sihke oahppu ja máhttu buot dasa mii gullá ealáhussii. Dán sámiid árbevirolaš máhtu galggaše dálá mánát ja nuorat beassat oažžut ávkin, ovdal dat oalát jávká. Árbevirolaš máhttu ja dieđut leat sámiin okta dain mávssolaččamus dávvirin maid galggašeimmet beassat oažžut ávkin nu jođánit go vejolaš. Dan geažil go lea leamaš nu váttis dán ášši ovddidit, de leat ferten válljet sisdoaluin álggos álggahit (vai olbmot fuomášit ahte dá lea maid gusto juoga), ja maŋŋil oččodišgoahtit oahppoguovddáža boazodollui, gosa buot dakkár áššiid čohkke ja man bokte lea vejolaš árbevirolaš oahpu jođihit ja ovddidit. Lea leamaš hui lossat hukset árvvu sámi árbevirolaš bargguide. Lean beaivválaččat bargan sámi bargguid ja vázzán sámi biktasiiguin, sámi biepmuid ráhkadan, giđđat johtán herggiiguin ealu fárus jna. Vaikko muhtun jagiid dás ovdal gullen duollet dálle unohas sániid olbmuin, de in leat ollenge vuollánan, muhto baicca fuomášan ahte dat lea nu mávssolaš ja dárbbašlaš ahte dan galggaše buot boazosápmelaččat geat háliidit beassat bargat ja oahppat. Dakkár máhttu ja oahppu boađášii fas ávkin olles sámi servodahkii. Mii boazosámi nissonolbmot áigut ieža hábmet dán oahppoguovddáža, mainna ná guhká leat bargan ja rahčan, ja ovddidit ášši álggos fierpmádaga čađa. Eatge mii dohkket ahte politihkalaš bellodagat ja earát dan galget dahket, go sii eai dovdda min dilálašvuođa ja dárbbuid nu bures go mii ieža. Muhto go plánat ja áigumušat leat gárvásat, de sávvat ahte buot bellodagat ja earát dorjot dan ja barget áššiin viidáseappot nu ahte Boazodoalu oahppoguovddáš beassá álggahuvvot nu jođáhit go vejolaš. Boazodoalu hábmenbargui (plánemii) lea doarjja ohcan sáddejuvvon ja mii sávvat ahte ohcan dohkkehuvvo. Dearvvuođat Karen Marie Eira Buljo Fierpmádaga bargojoavkku jođiheaddji ¶ Guovdageainnu olgešbellodaga sámediggelistaevttohas Aslak Anders Tornensis ii leat ovttaoaivilis Sámediggeáirasiin ja ovddeš Sámedikki presideanttain Ole Henrik Maggain ahte Sámediggi ferte oažžut eanet válddi. Son lohká NRK Sámi Radioi ahte Sámediggái ii berre addot eanet váldi go sii eai nagot doaimmahit dálá bargguid ge. –Sámediggi galggašii baicca eanet nannet daid bargguid mat dál leat, ja dakko bokte eanet bargat sámi beroštumiiguin. Jus Sámediggái dál buktá eanet válddi, de jáhkán barggu sámi beroštumiiguin maŋŋonit ain eanet, lohká Tornensis. ¶ Soai leaba Mari Boiniin duhtavaččat dán jagáš Gaskaijarock sámi profiillain. –Mu mielas lei ollu sámi ivdni Gaskaijarockas ja Gaskaijabeaivváš festivála orru ovdánan dakko bokte ahte addet saji sámi musihkkii, lohká Mari, ja deattuha ahte ná berre leat juohke jagi. Hagelund lohká sámi artisttaid ja musihka olles leavttuin erobreme musihkkasuorggi, ii ge loga iežas eahpidit ge ahte Gaskaijarock geasuhivččii eambbo olbmuid jos sámi artisttain livččii čielga sadji dán festivála lávddis. –Ferten rámidit Gaskaijarock go duste Áigi-joavkku diŋgot. Dat lea ođđa joavku mii ii leat čađahan nu máŋga konseartta ovdal, muhto beasai čájehit ahte sii máhttet. ¶ Vaikko muitit bures 1997 Sámediggeválggaid, go muhtun válljejuvvon ovddasteaddjit ođđa Sámedikki konstituerema oktavuođas fertejedje oažžut dispensašuvnna čohkkedit iežaset álbmotválljejuvvon sajiide, de orrut vajálduhttán makkár válgaskandálan dat measta šattai. Dál orro leame ođđa skandála jođus, namalassii čáliheapmi sámi jienstuslohkui. Máŋgga sajis muitaluvvo ahte olbmot jávket sámi jienastuslogus vaikko eai leat ieža dieđihan das olggos. Oslos leat muhtumat sihkkojuvvon jienastuslogus maŋŋel go leat fárren nuppegeahčái gávpoga. Riikkadásis muitaluvvo ahte birrasiid 400 olbmo leat sihkkojuvvon jienastuslogus. Mun lean Lulli-Norgga NSR listtu listoluohttámušolmmoš, ja lean odne ožžon dieđu ahte golmmas min listoevttohasain eai čuoččo jienastuslogus, vaikko sii leat deavdán ja sádden dan mearriduvvon dieđihanskovi. Lea go dá válgapolitihkalaš skandála, go máŋgačuođi olbmo leat manaheame iežaset demokráhtalaš vuoigatvuođa jienastit Sámediggeválggain? Maŋemus áigemearri dieđihit iežas jienastuslohkui lea cuoŋománu 30. beaivvi. Nu movt dál lea dilli, de leat dát áigemearri áibbas dohkkemeahttun. Norgga eiseválddit fertejit sirdit áigemeari goas giddejit jienastuslogu, ja dieđihit dáhpáhusa birra mediaid bokte nu ahte buohkat geat doivot iežaset čuožžut jienastuslogus, besset iskat dan ja dieđihit ođđasit jienastuslohkui jus leažžá dárbbašlaš. Sámi jienastuslohku ferte sirdojuvvot Sámediggái, ja dárbbašlaš ekonomalaš doarjagat fertejit juolluduvvot Sámediggái vai sáhttá albmaládje hálddašit jienastuslogu. Birger Nymo NSR Sámediggeáirras ¶ Ievttá rádjái eai lean velá politiiját, siviálasuodjalus ja eaktodáhttolaš ohccit gávdnan sirbmálačča Svein Holm (37), guhte bálahuvvo leat heavvanan detnui, máŋŋá go su skohter gávdnui muhton roavkkus Sirpmá bokte mannan bearjadaga. ¶ Muosáin organiserejuvvo čielga boikotta Johan Turi vuostá. Vuoddjit geat leat álgime Arctic Ambulansii, ávžžuhuvvojit telefovnna bokte hilgut bargofálaldaga. –Mafiavuogit, oaivvilda Mikkel Sara. 5. siiddus HOVEDOPPSLAG 2 M/BILDE: ¶ Sæther muitala ahte dát priváhta bovdehus lea juhkkon e-poastta bokte gielddda bargiide. Dasa lassin ii leat Sæther obanassiige gullan dán doalu birra, ja danin ii háliit nu ollu dadjat dasa. Son šálloša gal, go eai leat lágideaddjit muitán ahte dat lea seamma beaivvi alde go Molltov Cocktail muitokonsearta. Morálalaš ovddasvástádusa fertejit dasto ieža lágideaddjit váldit, lohká Sæther –Dan maid dieđán lea ahte gielddas lea almmolaš juovlabeavdi buot gielddabargiide juovlamánus, ja dat lea Rica hoteallas Kárášjogas, dadjala Sæther. Vuolggát go don dán priváhta juovlabeavdái Suoločielgái Supmii skábmamánu 17. beaivve, mii lea seamma beaivvi go Molotov Coctail muitokonsearta? –In, vástida Sæther vájot, –lean baicca jurddašan vuolgit muitokonsertii dien lávvardat eahkeda. ¶ 2001-2002 skuvlajagi rájes galgá beassat universitehtaid ja allaskuvllaid oahpuide ja eksámeniidda realgelbbolašvuođa bokte (máhttu maid lea háhkan bargohárjáneami, bálkkákeahtes bargguid, organisašuvdnabargguid, liigeoahpahusa dahje sullasaš doaimmaid vuođul). Ortnet guoská ohcciide geat leat 25 jagi dahje boarraseappot ja geain ii leat dábálaš lohkangelbbolašvuohta. Universitehtat ja allaskuvllat árvvoštallet ieža makkár gelbbolašvuohta lea dárbbašlaš go galgá beassat sisa. Sii mearridit maiddái makkár árvvoštallanvuogit leat dohkálaččat. Áigemearit: Ohccit geat háliidit iežaset realgelbbolašvuođa árvvoštallojuvvot 2001 čavčča sisaváldimii, fertejit ohcat ovdal njukčamánu 1. beaivvi 2001. Áigemearri guoská buot oahpuide mat gullet oktasaš sisaváldimii (OS). Universitehtat ja allaskuvllat sáhttet mearridit eará áigemeriid joatkkaoahpahussii, desentraliserejuvvon oahpuide ja oasseáiggeoahpuide. Oahpahusásahusat addet lagat dieđuid dáid áigemeriid birra. Eambbo dieđut Universitehtat ja allaskuvllat addet lagat dieđuid ohcanvugiid ja dárbbašlaš duođaštusaid birra. Vuođđooahpuide universitehtain ja allaskuvllain mat leat mielde OS:s galgá geavahuvvot oktasaš ohcanskovvi. Ohcanskovi ja Søkerhandboka 2001 oaččut go válddát oktavuođa oahpahusásahusain. Dat gávdnojit maiddái dáppe: www.so.uio.no. Universitehtat ja allaskuvllat mat leat mielde OS:s, leat listejuvvon Norsk Lysningsbladas nr. 38, 14.02.2001. Eambbo dieđut gávdnojit maiddái: www.kuf.dep.no 1647 tegn ¶ Sihke Ságat, Áššu ja Min Áigi leat behtohallan go departemeanta dál gáržžida sámi aviissaid ulbmiliid ilbmat juohke beaivvi. -Sámi álbmogis ii leat doarvái buorre fálaldat, nu guhká go eai leat beaivválaš sámi aviissat. Mii aviissat rahčat ekonomiijain. Doaivut ahte diet ii šatta loahpalaš mearrádus. Lea surgat jus preassadoarjja ii lassán, lohká Ášu váldodoaimmaheaddji Mikkel A. Gaup. Min Áiggi váldodoaimmaheaddji Ann-Irene Buljo lohká ovdánahttinvejolašvuođaid dál gáržut. –Sálasa bokte leat čielgasit dadjan ahte ulbmil buot golmma sámi aviissas lea beaivválaš aviisan šaddat. –Lean maid garrasit behtohallan go Sámediggi ii leat nagodan váikkuhit departemeantta. Dál fertet sihke politihkalaččat ja berošteaddjiorganisašuvnnaid, nugo Sálasa ja giellalávdegotti, bokte nagodit váikkuhit. Wulff lohká fuopmášahttin go Mediadieđáhusas eai leat čujuhan gostege Sámedikki cealkámušaide. -Sálas cealkámušat namuhuvvojit. Sámediggi ii leat doarvái bargan, go sin cealkámušat eai leat váldon vuhtii, lohká Wulff. ¶ Kiiná áigu lága bokte nannet dan erenoamáš ovttamáná-politihka mii lea doaibman 1980-logu rájes. ¶ "Jeg ror over min elv min fars elv min bestefars elv ror vekselvis til den norske siden den finske siden Jeg ror over min elv til min mors side min fars side undrer hvor hører grenseløse barn til" Dát dikta maid Rauni Magga Lukkari lea čállán lea heivehuvvon Reidar Hirsti bajásšaddamii Deanuleagis. Reidar beroštii čađat "rájáhis mánáid" dilis davvi-guovlluin. Girji "Suonjelfolket ved vegs ende" lea duođaštus su áŋgiruššamis iežas álbmoga ovddas. Dás muitala sin birra geat eanemusat leat šaddan gillát našunála rájiid dihte, skoaltasápmelaččaid eallima ja eallinvuorbbi birra. Beassášlávvordaga ollii Reidar ieš lohppii. Munnje lei Reidar dego viellja. Son lei mu bargoskihpár, oahpaheaddji ja ii unnimusat lagas skihpár. Iežas máŋggakultuvrralaš duogážiin lei Reidar dakkár gii huksii šaldi iešguđet álbmogiid gaskkas Davvikalohtas. Vaikko ledje máŋga vusto eallimis, de nagodii mobiliseret jálluvuođa ja rehálaš áŋgiruššama daidda áššiide maid ovddas áŋgiruššai. Vearrámus dáruiduhttináigodagas nagodii ovttas eará áŋgirdeddjiiguin álggahit sierra sámi searvvi Osloi. Reidar ii dusten riidduid gaskal stuoraservodaga ja sápmelaččaid čorpmain, ii lean su vuohki nu dahkat. Su vuđolaš artihkkaliid, girjjiid, radio ja tv-prográmmaid bokte oaččui stuora oassi dáčča álbmogis dađi mielde stuorát ipmárdusa sápmelaččaid áššái. Loaittul ja áššálaččat lei Reidar njunnožis bargame sámi kultuvrra ovddas. Olggosgulvui lea Reidar leamaš gelbbolaš ambassadevra midjiide sápmelaččaide. Reidar vuostáiváldui nugo máŋga eará sápmelačča dávjá ovdagáttuiguin. Dáinna dagai juoidá, oainnat go son ipmirdii jođánit ahte nu guhká go diehtemeahttunvuohta beassá ráđđet, de besset maid árvvohisrásit šaddat. Dás berre namuhit ahte Reidar buohtastahtii sámi áššiid áŋgiruššama symfoniijaorkeastariin, gos dárbbašuvvojedje juohkelágan instrumeanttat ja musihkkárat. Sutnje ledje rumbbut ja paukat sámeaktivisttat. Dakkár oktavuođas livččii Reidar ges klarineahtta. Rehálaš váldodoaimmaheaddjin Arbeiderbladetis ii sáhttán guhkit áigge vuollái dohkkehit bellodatspiža. Vaikko fertii guođđit doaimmaheaddjevirggi de lei dan veara, čuoččuhii Hirsti maŋitáiggis. Šaddat dakkár mearrádusa oaffarin lei iešalddis hui garas Hirsti. Eahpitkeahttá lea Hirsti dán oktavuođas ožžon iežas saji Norgga preassahistorjás. Vaikko ná garra áiggiid manai čađa, de lei ain njuolggut go vulggii Youngstorgetis. Su seailun-nákca sihkkarit vulggii suopmelaš sisus ja sámi muosis. Oainnat ii lean suhttan Hirsti gii jotkkii iežas doaimma medias. Reidar Hirsti loahpahii iežas fidnoaktiivvalaš karriera NRK:s. Go Reidar Hirsti lei kanturhoavda NRK guovllukantuvrrain de lei dehálaš veahkkin Sámi Radio viidáset ovdáneapmái. Dalle diđii sámeradio eadni Kathrine Johnsen árvvusin atnit Reidara várrogas, muhto seammás nu ulbmillaš soađi sámeradio boahtteáiggi ovddas. Su prográmmadoaimmas NRK:s leat munnos máŋga oktasaš vásáhusat. Prográmmaráiddus "Veger til vår tid" - norgga ođđasit historjá gohčodii son sámi prográmma "Vårløsning i Sameland" . Iešalddis lei dát prográmma historjá Reidara buolvva birra. Máŋgga ládje lei ruovttoluotta das gos lei vuolgán go moai moadde jagi áigi ráhkadeimme dokumentáraprográmma "Det tapte Suonjel" . Viimmat beasai Reidar ovttas guvttiin skoaltasápmelašoaivámuččain vásihit Suonjela ruošša bealde. Dat riika gos lei niegadan beassat fitnat. Go dat "rájáhis mánát" šadde dálkki dihte orrut duoddaris, de lávus ráhkaduvvo muitalusat. Dan botta go dolla liggii min, de oaččui Reidar vuđolaš oahpu skoaltasápmelaččaid historjjá birra. Dáppe beasai muitalit somás historjjáid iežas ruovttubáikki birra ja maiddái iežas reportášamátkkiin miehtá máilmmi. Reidara referánssat ledje lestádianer sárdneolbmáid rájes Karl Marx rádjai. Go dálvet fitnen maŋemus háve su guossis, de lei čállime iešbiografiija. Dát girji livččii sáhttán šaddat su garramus dokumentašuvdna temás "sápmelaš stuoraservodagas" . Juste ovdal go earránattaime logai jaskadit "mus lea várra coahkki bomba iežan siste (borasdávda), muhto mus han lea leamaš gelddolaš ja rikkis eallin." Sii geat ledje su lagamusat leat massán buori eallinguoimmi, áhči, ádjá, vuohpa ja vielja. Mis geain lei Reidar bargoskihpárin NRK:s muitit su čeahpes inspiráhtorin ja hutkás prográmmaráhkadeaddjin. Johs. Kalvemo NRK-Sámi Radio ¶ Min Áigi háliida doarjut nuoraid geat gillejit ja dustet gilvvohallat. Danne lea Min Áigi máksán dán diehtojuohkinaviissa buvttadeami. Sisbandy-nuorat leat ieža háhkan almmuhusaid ja dakko bokte čoaggán ruđaid iežaset doibmii. Min Áigi sávvá lihku Kárášjoga sisbandy- ja giehtaspábbajoavkkuide. ¶ Ruoktut jođedettiin girkus sotnabeaivvi lei nu imaštahtti rukses albmi Tromssa badjel. Vaikko skábmaáigi lei jo álgán de lei dego beaivváš dattege ain háliidii deavdit oppa gomuvuođa juoga dieđuin. Easkka ikte go gullen ahte min buohkaid Áillohaš lei ráfálaččat nohkkan seŋgii ja lávken nuppe beallái eallima, de áddejin ahte Beaivi ieš dat lei boahtán iežas reaŋgga viežžat. Nils-Aslak Valkeapää lei ruoktot johtimin Japanis gos lei leamaš mielde árbevirolaš japanalaš rieggediktačállimis ovttas Suoma ja Japana diktačálliiguin, ja lei bisánastán moatti beaivái Helssegii arkiivvaid dutkat. Son lei hui movtta mátkkiin ja iluin fas vuorddašeamen máhccat iežas Lásságámmii Ivgubađas, dan muitalii munnje telefuvnnas dušše moadde diimmu ovdal go manai velledit dan vuoiŋŋasteapmái mas ii šat goassige gullán dán máilbmái. Áilu šattai dušše 58 jagi boaris, jámii dasto seammaahkásažžan go su ustit Paulus Utsi ge dagai. Áilu ávvudii dán jagi ahte son lei beassan Sámi reŋgot vihttalot jagi, go gávcci-jahkásažžan lei sus jo vuosttaš almmolaš dahku sápmelaččaid oainnusindahkamis, datge Helssegis boazovahkus maid Suoma eiseválddit lágidedje 1951:s. Guhkesbearjadaga dán jagi beassášdoaluin Guovdageainnus ordnii Áilu ávvukonseartta mas giittii sápmelaččaid ja eallima daid doaimmaid ovddas mat sutnje ledje oidnojuvvon. Dakkár lei Áillohaš; ii son stuoridan iežas vaikko lei ge máilmmi namma, son dagai dušše dan maid eallin mearridii su dahkat, son čuojai go dat čuojahii su – son anii iežas eallima reaŋgan, ja dasto sápmelaččaid reaŋgan. Ii goit goassige leat oktage reaŋga nu ohcaluvvon go mo mii sámit odne váillahat Áillohačča. Min vuoiŋŋalaš jođiheaddji lea ieš johttán, sirdán nuppi beallái, máhccan Beaivi, Áhčážan ja Eanni, Eannážan lusa. Midjiide son goittot ge lea guođđán iežas eatnat bargguid duođaštussan myhtaid muitalusaid ja poesiija duohtavuođa birra. Áilu dattege ii lean dušše min sápmelaččaid Áilu, son beroštii buot álgo-álbmogiin, ja su dovde miehtá máilmmi. Lean mun ge ožžon dan stuorra gutni ja vuogasvuođa Áillohačča mielde jođášit oalle viidát dán máilmmes, ja lei nu somá álo vásihit mo juohke sajis válde Áillu vuostá dego ustiba gean leat guhká dovdan, vaikko vel máŋgii lei ge vuosttaš geardde go su oidne. Vásihit Áillu lávddi alde lei álo allaboddu, son čanai gehččiid ja guldaleddjiid alcces dakkár fámuin ahte ii oktage eahpidan su sániid ja nuohtaid ja su geahčastaga vuoimmi – son lei myhtamáilmmi árvvuid gaskkusteaddji dálá áiggi dilihis olbmuide. Dávjá dajai ge iežas buorebut áddet ja vuohkkaseabbo heivet doložii go dálážii, muhto duohtavuohta lea ahte su dehálemos doaibman oppa máilbmái, muhto álgo-álbmogiidda vuosttažettin, lei oahpahit min oaidnit ovddeža ja boahtteáiggi oktiigullevašvuođa, oaidnit mo min boahtteáiggi buoremusat hukset go mii dovdat gos mii boahtit, mas mii leat vuolgán – ja muitit, dego Áilu ieš, čájehit vuollegašvuođa ja doahttalit eallima gohččuma. Odne lea morašbeaivi Sámis, Sápmi lottážan jaskkodan. Go bárbmolottit fas máhccet davás boahtte giđđageasi, de sii ohcalit iežaset miel-vizardeaddji vel eanet go mii olbmot dan dahkat, ja goassige šaddat áddet man sakka Áilu lei čadnon lundui ja dan ealliide. Su ođđa viessu Ivgubađas, Lásságámmi, galggai ge šaddat lottiid ja Áillu dállosadjin. Son lei ordnemin viesu siskkoža ruoktun buot iežas ustibiidda; Beaivi Áhčážan, Eanni Eannážan, Áddjá, Áhkku ja Eaidanas Ealli. Dat galggai šaddat su boarásman-báikin. Su seaŋgageažis lei jo Eaidanas Ealli skulptuvra ceggejuvvon vai goappašagain lea ustit gean buorástahttit iđđedis ja geasa rávkat buorre ija go nohkkat manai. Dál Eaidanas Ealli lea okto báhcán, ja Lásságámmi ruoktun čába muittuide. Áillohaš ii leat šat, muhto dáidagis bokte son álo bissu min luhtte, álgo-álbmogiid ruovttuin, sápmelaččaid váimmuin – Ruoktu váimmus. Ráfi lehkos du muittuin! Ja ráhkesvuohta! Tromssas 27.11. 2001, Harald Gaski Dát sánit gullojit otne Norgga beal Sámi Radios. ¶ Boazodoallu ja NBR leat dadjan iežaset oaiviliid vuoigatvuođadigaštallamis ja dorjot Sámi vuoigatvuođaidlávdegotti evttohusa (Finnmark Grunnforvaltning-4/4). Boazodoallu ii leat goassege gáibidan erenoamáš EAIGGÁTVUOĐA, muhto mearkkašahttii lea ahte olles sámi álbmot adno Norgga álgoálbmogin. Dat máksá ahte measta buot Finnmárkku álbmot beassá mielde eamiálbmoga suodjalussii, sihke gávpotsápmelaččat, mearrasápmelaččat, siseatnansápmelaččat ja boazosápmelaččat. Danin boazodoallu hilgu oalát vuostevuođaid-vuogi mii háddje olbmuid ja daguha riidduid Finnmárkui, ja nu boazodoallu maid hilgu NSRa gáibádusa ahte mearrabotni oljo- ja gássariggodagat gullet sápmelaččaide, dahje eará dakkár gáibádusaid. Dát lea dakkár oaivil masa eanas Finnmárkku olbmot guorrasit, ja eanas politihkalaš bellodagat orrot leamen ovttaoaivilis dasa ahte boazoealáhus galgá doalahit daid erenoamáš rivttiid mat das leat lága mielde. Digaštallansáhkan ain dás duohko livččii: mot daid rivttiid galggašii nannet? Selbu-ášši, mas lullisámi boazodoallit vuite ášši priváhta eananoamasteddjiid vuostá, čájeha ahte boazodoalus leat dál juo erenoamáš vuoigatvuođat guođohit stáhtaálmennega eatnamis ja maiddái priváhta guovlluin. Dát lea vuoitun nammadahkii boazodollui guođohanrievtti dáfus. Muhto e.e. NSR lea čuoččohan ahte dat lea vuoitun vuoigatvuođaid digaštallamii, ja dasa gal boazodoallu ii mieđa obage. Sámi Vuoigatvuođaidlávdegotti eanetlohku lea maid evttohan ahte boazodollui (loga: iige Finnmárkui) galgá sierralaš riektevuođđu ja suodjalus buhtadanrievtti dáfus. Earát leat maid ovddidan seammalágán gáibádusaid. Dalle go NSR vuođđuduvvui, bođii vuođđudancealkámušas ovdan eaiggátvuođagáibádus, ollislaš sámi geavahanriekti buot gullevaš guovlluin ja buhtadusgáibádus dađi mielde go guovllut gáržžiduvvojit. Boazodoalus gal imaštallet diekkár gáibádusa mii ii leat biddjon ealáhusa dihte. Dákko áiggun čujuhit dan čállosii mii Ságat aviissas lei, ja mas NSRa listokandidáhtta Janoš Trosten bivddii Sámedikki bargat eanet luonddugeavahemiin ja mohtorfievrovuodjimiin. «Máttuid» gámmet leat árbevirolaš vuoigatvuođat, čuoččuhii J.Trosten. Son gáibidii lága bokte suodjaluvvot iežaset rievtti geavahit gámmiid ja friddja mohtorfievrovuodjima mehciin ja čuoččuhii dálá njuolggadusaid bogostahtti vuohkin muddedit olbmuid (dálu sápmelaččaid?) beassamis meahci riggodagaide. (Dál leat meahciburiid viežžama njuolggadusat ovttaláhkái buot olbmuide, maiddái boazodollui, ja vel boazodoallu ge ii báljo oaččo lobi cegget guođohanvisožiid - vaikko dat eai galgga adnot friddjaáiggedoaimmaide, baicca ealáhussii.) Trostena cealkka lea bilkun ja badjelgeahččanvuohtan dan duohta dárbbu vuostá mii boazodoalus lea suodjalit guohtuneatnamiid. Dalle logaimet maid muhtun eará aviisas čállosa ahte boazodoallu lei ceggen ášši bartahuksema vuostá Riehpevuonávžžis ( «mearrasápmelaččaid» ), ja ledje vuoittahallan. NSR ja earát fertejit ipmirdit ahte go boazodoallu lea gávnnahan fertet cegget ášši lustameahcástanlága gieddeeatnannamahusa vuostá, ja dakkár vuođu alde, de leat ollen dan rádjái go eat sáhte šat mieđihit eanet. Boazodoallu lei gal vuordán eanet áddejumi NSRas, ahte ealáhus ii šat gierdda massit eanet eatnamiid, leaš dal dat «siseatnama sápmelaččaid» gámmiide dahje «mearrasámi barttaide» . Ii leat namahus «barta» dahje «gámme» mii daguha váttisvuođaid, muhto dat maid doppe barget. (Diehttelasat lea boazoealáhusas eará oaivil meahcceealáhusaid ja mearrasámi guolásteami dárbbuide). NSR orru čuoččuheame ahte álbmoga riekti lea árbevirolaš riekti danin go máttuid lohket eallán dološ meahcástemiin. Mun čuoččuhan ahte olles dán riika álbmogis lea dakkár duogáš, daningo sin máttut elle lotnolasealáhusaiguin ja dainna maid luondduriikas ožžo. Duohtadilli lea nu ahte boazodoallu gal lea doalahan dan dološ ealáhusvuogi ja virolašvuođa, ja eallá dainna maid luondduriika addá. Sámi álbmot muđui eallá gávpotlágan eallima, sis lea «diibmo ovccis njealji rádjái bargu, ja meahcci vuoiŋŋastanbáikin ja lassiealáhussan» . Danin ferteše sii maid dál buorrindohkkehit ahte boazodoalu eanandárbbu ja geavahanrievtti ferte suodjalit, earáid geavahanáigumušat eai galgga dan hehttet. Álbmoga geavahanriekti vuođđuduvvo čuoččuhusaide ahte sin máttut leat geavahan eatnamiid. Boazodoalu rievttit ges vuođđuduvvojit dan riektái mii lea «bisson ja doalahuvvon geavaheapmi doloža rájes» . Eanas Finnmárkku ássit hálidit ahte fylkka eatnamat hálddašuvvojit obbalaččat ja ahte buot álbmogis leat ovttalágan rievttit. Doaivvun goitge ahte eanas bellodagat dohkkehit daid lágaid ja láhkaráhkadeami man mielde boazodoalus leat muhtun erenoamáš rievttit ja vuoigatvuođat. Loahpalaččat áiggun vel siteret Norgga Sámiráđi mearrádusa 1970-jagiin: «...jos galgá bisuhit boazoealáhusa maiddái boahtteáiggis, de berre ásahit ealáhussii RÁFÁIDAHTTON guohtoneatnamiid mat suodjalit ealáhusa vejolašvuođaid.» Dát ferte leat áigeguovdil maiddái EU/EFTA njuolggadusaid dáfus mat muddejit olgoriikalaččaid geavahanrivttiid, dat iige leat gitta ILO-šiehtadusa njuolggadusain eamiálbmogiid rivttiid dáfus - čuj. ahte buot Finnmárkku álbmot sáhttá daddjot sápmelažžan ja eamiálbmogin. Boazodoallu ii leat goassege gáibidan eaiggátvuođa, vaikko muhtun muddui leat ge doallan iežaset eaiggádin, erenoamážit eatnamiidda. Dán leat Norgga eiseválddit mihá muddui dohkkehan. Eatnamiid gáržžideami ja duohtadeami buhtadus mákso namalassii eatnama eaiggádii, ja guohtoneatnamiid gáržžideami ja duohtadeami buhtadus mákso sammaládje guoskevaš boazoorohahkii. Boazodoallolistu áigu bargat dan badjelii ahte dát vuohki bisuhuvvošii ja áigu bargat dan vuostá ahte ealáhusa hálddašeapmi biddjo Sámediggái. Dearvuođaiguin Anders Somby jr. Kárášjoga Boazodoallolisttu 1.kandidáhtta (Sámegillii jorgalan:Áššu) ¶ –Šattai ollu juhkan go ii lean mihkkege bargguid. Dán lohká báhcavuotnalaš Gjert Jørgensen. "Prošeakta bargomokta" bokte lea sus dál juohke beaivvi bargu masa manná ja dat lea buoridan su dili sakka. ¶ Gávcci rock-joavkku bohtet Kárášjohkii, earret eará Wild Willy´s Gang mii lea joavku mas čuojahit dološ heavy-rock. Sin bokte beassat fas gullat lávlagiid Whitesnake, Thin Lizzy, Deep Purple, TNT ja eará dovddus klassihkalaš rock-joavkkuin mat leat leamaš mielde hábmeme olles rock-máilmmi 70-logu rájes. ¶ SLF ii dáhto sápmelaččaide sierra vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. SLF ii dáhto sápmelaččaid namahuvvot vuođđolágas ii ge SLF dáhto sierra sámi párlameantta. Ja searvi bealušta Álaheaju/Guovdageainnu eanu buođđudan bargguid, vaikko celket ahte sii jurdagiid bokte leat vuostá buot eanagáržžidemiid. Dán lea SLFa nubbi jahkečoahkkin mearridan. Ja searvvi ovdaolmmoš Oscar Varsi vuigii sii dáhtošedje ovttas bargat NSRain dákkár gažaldagaiguin mat eai guoskat servviid vuođđojurdagiid. ¶ Luodda Náranažžii ii leat juste dat buoremus gal, dan dovdá bahta. Dat ođđa luodda leage Náranašbargiid stuorámus sávaldat. Ja sii háliidit luotta Guhkesluovttas Náranažžii, iige Gievdneguoikkas. Guhkesluovtta bokte lea oainnat lagabui miilla oaneheappot geaidnu stuoraluddii. Go joavdat, de leat ieža visot sáttun. Sámediggi ja NSR leat prinsihpalaččat vuostá Náranašroggamiid. –Mii mieđiheimmet dalle ahte roggan galgá álggahuvvot bargosajiid dihte, muhto fitnodagat eai doallan oktavuođa Sámedikkiin nugo ledje lohpidan ja nu ii leat Sámedikkis kontrolla mii dáhpáhuvvá, dadjá ovddeš Sámediggepresideanta Ole Henrik Magga. –Lea ovddemus prinsihppabealli mii lea leamaš váttis. Dál sáhttá juohkehaš oažžut lobi roggat ja Sámedikkis ii leat váikkuhanvejolašvuohta. Dat muitala movt dilli lea; lea eahpesihkkaris dilli, joatká son. Muhtin bargi doidá čáziin dan sihkkarit 10 mehtara alu geađgeseainni vai dat čáppa ruoná ivdni boahtá buoret oidnosii. –Dás lea doarvái geađgi máŋgga čuođi jagi doibmii, rápmu Fuxit-bargi Aslak Hætta. ¶ Sámediggepresideanta ii sáhte lohpidit ahte NSR ja Sámediggi áigot doarjut luoddahuksema Náranažžii. –Ii leat riekta dál dadjat ahte doarjut go mii vai eat, mii eat leat vuos dan dásis. Eat leat geahččan vuos daid iešguđetbeliid áššis, earret go hálddahus dásis. –Muhto mii ipmirdit hui bures ahte áigot dákko luotta danne go otnáš geaidnu ii leat buorre, lasiha Nystø. Luotta Guhkesluovtta bokte leat cakkadan Sámediggi, kulturmuittuid dihte mat leat doppe, fylka, fylkamánni ja Norsk Vassdrags- og Elektrisitetsvesen. Diimmu bisttii min Náranaštuvra. Na juo. Presideanta lea duhtavaš mátkkiin. Son lea oahppan ja dovdan ahte Náranažžii dárbbašuvvo ođđa luodda. –Ožžon gova mii lea dárbbašlaš ja tuvra lei miellagiddevaš. Ožžon maid dieđuid maid in leat ovdal diehtán, dadjala vel presideanta Nystø Min Áigái ovdalgo mii dollet goabbatguvlui, Min Áiggi journalista Guovdageidnui ja presideanta ja su fárru fas Mázii álbmotčoahkkimii. ¶ Rahpan bearjadaga 16.11, dii. 18.00 Antropologa Mette Jørstad ja Sámiid Vuorká-Dávviriid hoavdda Berit Åse Johnsen bokte ¶ Sotnabeaivvi 18.11, dii. 12.00 Rahpan musea kulturmuitobálgá kulturhistorihkkára Hartvig Birkely bokte ¶ Dát garra cealkámušat bokte garra reakšuvnnaid Bargiidbellodaga áirasiid gaskkas. –Mun háliidan dušše jearrat movt Jánoš sáhttá čuožžut dás ja gohčodit eará Sámedikkeáirasiid gielisin? Lea go dat dohkálaš bargovuohki Sámedikkis, jearai Magnhild Mathisen. Maŋŋel go Egil Olli lei leamaš sárdnestuolus čilgeme ahte Sámedikki Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš bargojoavku jođiha sierra sámepolitihka beroškeahttá Bargiidbellodaga ráđđehusa politihkalaš cealkámušain, de bottus buollái báhkka digaštallan Olli ja Jánoža gaskkas. Vaikko vel eaba šaddan ovttaoaivilii, de Jánoš ii lean šat nu garas iežas čuoččuhusain. ¶ Maŋemus Min Áiggis čáliimet olbmuid birra geat áigo dieđihit eret Sámedikki jienastuslogus. Sii leat guovdageaidnulaččat, ja oaivvildit ahte Sámediggi lea raseren Guovdageainnu oalát maŋŋel go lea ásahuvvon. Dát leat min mielas hui ártegis čuoččuhusat. Lea riekta ja dárbbašlaš ahte olbmot digaštallet ja cuiggodit maiddái Sámedikki. Dainna lágiin boahtá rievdadus. Muhto go olbmot vigget iešolggušteami bokte oažžut stivrenfámu iežas servodagas, de eat ipmir šat. Muittán dalle oalle máŋga jagi dassái. Dalle go guokte politihkkára Guovdageainnus čáliiga reivve Sámediggái gos áittiiga dieđihit olles Guovdageainnu eret jienastuslogus jus Sámediggi ii bija muhtin Sámedikki institušuvnna Guovdageidnui. Reive ii mielddisbuktán eará go ahte Guovdageainnu politihkkárat šadde hui unnán seriøsat earáid čalmmiiguin. Poeaŋga dás lea ahte ii mihkke rievdda jus ii leat mielde váikkuheame politihka. Ii leat dohkálaš dadjat ahte Sámediggi ii leat buorre, ja de dušše dieđihit iežaset eret. Dát gal ii atte Guovdageidnui dahje eará báikkiide ođđa bargosajiid dahje earálágan ovdáneami. Lea ipmirdahtti ahte olbmot eai leat duhtavaččat Sámedikki bargguin. Gii lea? Muhto dieđihit eret jienastuslogus ii leat rievttes vuohki, go dát mielddisbuktá ahte olbmo ii leat váldi obanassiige. Vaikko man mánnálaš dát akšuvdna orru, lea dat goitge garra signála Sámediggái ahte álbmot gáibida mihá eanet Sámedikkis go dan maid leat dán rádjai oaidnán. Dát lea ášši maid Sámediggi berre vuđolaččat gieđahallat, ja konkrehta bargat. Ja dát ferte oalle jođánit dáhpáhuvvat, go muđui sáhttá dálonakšuvdna Guovdageainnus oažžut eanehiid mielde go maid sámediggepresideanta liiko. Dat mii lea hui buorre dán oktavuođas, lea ahte sámediggepresideanta viimmat lea dovddastan ahte sii leat dahkan beare heajos barggu dan ektui ahte dábálaš sápmelaš oaidná ávkki Sámedikkis. Mii vuordit ahte Nystø lohpádusat šaddet duohtan oalle fargga. Mortena Máreha Nils Martin ¶ –Oppalaččat lea dát duopmu dohkkehan boazodoalu sierraláganvuođainisguin, lohká Strøm Bull. –Danin dáidá dat ášši dehálaš sámiide eará guovllus maiddái. Dát duopmu lea ođastan rivttiid mat gusket bistevaš eana eaiggádeapmái. Dakko bokte sáhttáge dat ášši leat mávssolaš čáhput-áššái Olmmáivákkis mii maid lea eanavuoigatvuođas sáhka, mii maiddái galgá Alimusriektái fargga, čilge Strøm Bull. ¶ Nuortariikkalaš ja ungaralaš báhtareaddjit geat bohte Ruoššas, árvideames Sibiras. Sii bohte Suoma bokte Kárášjohkii 1918 geasi. Ovddabealde velohallaba Grossman ja Grüwald. Báhtareaddjit orro Luhkar Jovnna/John Isaksen ávdin dálus, go ieža ledje geassesajis. Duogábealde oidno girku , doaktárgárdin ja Lindi návet. Govvejeaddji lea Halvdan Klouman ja gova lea Kárášjoga Historjásearvi luoikan Min Áigái. ¶ GUOVDAGEAIDNU: Boazodoallohálddahus lea gohččon buot ealuid logahit Oarje-Finnmárkkus dán jagi. Dat lea oassin boazologuheivahan proseassii mii lea jođus. Boazodoallohálddahus oaidná dehalažžan čađahit lohkamiid vuoi lea buoret vuođđu veardidit boazologu guohtumiid ektui ja muđui eará doaimmaid maiguin olaha boazodoalopolitihkalaš mihttuid. Dál eai leat hálddahusas sihkkáris boazologut. Guovllustivra lea maŋidan boazologu mearrideami, maid dagai maiddái Boazodoallostivra mii lea bajimus stivrenorgána boazodoalus. Boazodoallostivrra jođiheaddji, Mona Røkke, lea dieđihan NRK Sáme Radio bokte ahte boazodoallit berrejit ráhkkanit dasa ahte boazolohku galgá ain unniduvvot Oarje-Finnmárkkus. ¶ Nu čállá Alikhani Freidonn Sámediggái. Son jođiha Irána Kurdalaččaid Demokráhtalaš Bellodaga Norgga lávdegotti ja sávvá reivve bokte Sámediggái lihku ođđa Sámi TV-sáddagiiguin. ¶ USA doavttergrádastudeanta Leigh Moore áigu mihtidit sápmelaččaid dávttiid ja buohtastahttit daid eará álbmogiid dávttiiguin, muitala NRK Sámi Radio. Son áigu dáinna lágiin geahččalit duođaštit ahte buolaš váikkuha olbmuid dávttiid guhkkodahkii. Leigh Moore doaivu oažžut dološ sámi dávttiid bokte duođaštusa ahte dávttiid guhkkodat lea eambbo dan duohken ahte man lágan guovlluin olbmot orrot, man galmmas doppe lea ja man láhkai sii barget. Moore lohká ahte sutnje lea dehálaš ahte sámi álbmot maid dohkkeha ja ipmirda maid ja manin son áiggošii dutkat sámi dávttiid. Moore dáhkida Sámi Radioi ahte ii áiggo sámi genaid analyseret, muhto dušše dávttiid iskat. ¶ Boazodoallu lea báhkka ášši. Dan leat dál beassan vásihit Sámedikki dievasčoahkkima oktavuođas. Guovttelágán oainnut dagahit ahte ovttasbargu boatkana. Lea Johttisápmelaččaid áirras Per A. Bær gii geassáda Sámediggeráđi ovttasbarggus. Dan son dahká go ovttasbargi ráđđelahttu Guovdageainnu Dáloniid listtu Isak Mathis O. Hætta lokte digaštallama čuovgga ovdii. Son dáhttu dál sámi politihkkáriid hupmágoahtit movt oažžut boazodoalu fas julggiid nala. Váttisvuohta lea dušše dat ahte Hætta čuoččuhusat leat oalle roavva čuoččuhusat boazodoalu birra. Son árvala ahte bealli ealáhusa olbmuin ferte guođđit ealáhusa ja boazolohku maid ferte unniduvvot beliin. Su ulbmil lea oažžut buoret ekonomiija birgejumii ealáhussii ja maid juolludit eatnamiid eará ealahusaide, go dušše boazodollui. Dat mii dán oktavuođas lea miellagiddevaš, lea juste dat ahte Hætta lea vuosttaš Sámedikke politihkkár gii duostá garrasit digaštallat boazoealáhusa birra. Dán rádjái orru leamaš nu ahte buot mii lea celkon sámedikki bealis lea hui jorbasit celkon ja/dahje lea leamaš čielga doarjja boazodollui. Dan dihte lea ge mearkkašanveara ahte Hætta dál vállje dakkár digaštallanvuogi. Garra sániid ja garra oaiviliid. Muhto ášši šaddá vel eambbo mearkkašahttin go Bær guođđá ovttasbarggu Sámedikkeráđiin. Muhtunládje signalisere Bær ahte son ii hálit digaštallat boazodoalu Sámedikkis. Muhto dieđusge lea váldosivva Bær geassádeapmái dat ahte ii sáhte dohkkehit Hætta oaiviliid. Min oaidnu dán áššis lea goitge ahte Hætta ja Bær dárbbašeaba earáid fárrui dán digaštallamis. Mii doarjut Hætta dakko bokte ahte son duostá loktet boazodoalu dili čuovgga ovdii. Muhto mii doarjut maid Bær go son vuosttalasta Hætta dramáhtalaš oaiviliid. Dattege sávašeimmet mii ahte dát digaštallan sáhtášii šaddat áššálažžan. Boazodoallohálddahus lea bargame bajimus boazologuin ja mii diehtit ahte lea ságas ollu unnidit boazologu. Dakko bokte maid sáhttit ipmiridit ahte muhtun ráje olbmuin fertejit guođđit ealáhusa. Juste dan dihte lea ge hirbmat deŧálaš ahte mii oažžut áššálaš digaštallama dan birra ahte movt dát nuppástuhttin galgá dáhpáhuvvat. Heijjá Irene ¶ –Min gánddat ellet musihka bokte ¶ Sirbmálaš Svein Holm guhte balahuvvo leat heavvanan detnui Sirpmá bokte mannan vahkos ii leat velá gávdnon. Holm skohter gávdnui mannnan bearjadaga jiekŋon muhton rovkui, ja Leansmánni kántuvrras Deanus ballet ahte álmmái lea heavvanan. Sotnabeaivvi rájes leat čáhcevuoles kamerat, beatnagat, politiiját, sivilásuodjaleaddjit ja earát ohcan Holma gávnnakeahttá. Deanu leansmánni bálvá Johnny Kristensen muitala ahte eai leat mearridan velá loahpahit ohcama, dat mearriduvvo beaivves beaivái. ¶ Muosáin organiserejuvvo čielga boikotta Johan Turi vuostá. Vuoddjit geat leat álgime Arctic Ambulansii, ávžžuhuvvojit telefovnna bokte hilgut bargofálaldaga. –Mafiavuogit, oaivvilda Mikkel Sara. 5. siiddus HOVEDOPPSLAG 2 M/BILDE: ¶ Albmát: boares skihpa Roope, áhčči-Matti Laaksonen ja Ruusumaa-Altti válde rupmaša ja gisse dan láhtteránu sisa ja gudde eret. Mun vihken maŋis. In dieđe mii doppe dáhpáhuvai - buot lei nu giktaleaddji ja moivvas; jierásman olbmot šuddidedje ovtta njálbmái ja huike gilvvu. Ammal dalle vásihin eretbeassama. In oaivvil dál eretbeassama dakko bokte go das hállet dalle go eai oaivvil maidige erenoamážiid, inge dan láhkai ahte livččen juo dalle ádden ieš. Bessen aiddo dan čalbmeravkalanbottas eret Sipirjá-Liissás, ja dál go dáhpáhusas leat juo ollu jagit, de mun dušše hárve jurdilan ahte Liissá-riboš lei mu eadni. Seamma beaivve go son jámii ja su rumaš veašiduvvui Keskitaipale bartii ja olbmot hálle ilmmiid álmmiid ja hui uhccán ieš dan áššis, de huksejin vuođu man bokte maŋŋelis sáhtten čielgaseappot áddet mii lei dáhpáhuvvan ja basten rohttet iežan bođuid daid láhkiid siste, mat leat čatnamin eatni ja máná. Sipirjá-Liissás lean loahpalaččat virron, iige dat ahte muhtumat muitet ainge su mu eadnin oaivvil šat maidige: in dovdda makkárge nana dovdduid su ja su rupmaša guovdu, ja dat ahte son ovttaláhkai ainge smiehtaha mu boahtá áibbas eará sivain. ¶ Soalddáhat oahpistedje sin ieš kaseardnaguovllu ravdii ceggejuvvon baráhkaid lusa. Golmma baráhkkii bidje ássat oktiibuot guhttalogiovcci olbmo: golbma almmáiolbmo, golbmalogigávcci nissona ja guoktelogigávcci máná, geat ledje buohkat vuollel guovttelotjahkásaččat. Njealját baráhkas lei gievkkan ja boradansadji. Go juohkehažžii lei čájehuvvon dat baráhkka, gos galggai dás duohko ássat, ja ásaiduhttima njunušin doaibman oanehis siviilaalmmái lei dulkka bokte čilgen, mo soalddátguovllus galggai láhttet, de sin dolvo baráhkkaráiddu maŋimuš baráhkkii boradit. Lossa mátkki alde viesihan nissonat šloahtaledje gulul giehtalagaid, sin čalmmit čužžo váiban ámadajus: nu amas ja ártet dát buot orui sin mielas. Baráhkat, main dušše ovtta ledje geargan sihkastit fiskes málain, orro leamen buhttásat. Ja daid beđot, mat ledje nu justa buohtalagaid dasttán vuovderavddas, ledje nu apmasat oaidnit. Baráhkaid lásain ledje dievva gárpmat ja lássaruvttot ledje uhcit, muhto juohke sajis sáhtii čielgasit vuohttit ahte sii eai lean dál dahkamušas čabu dábálaš áššiin - dát lei bihttá stuorra Ruoŧas, mii lei rikkis ja ustitlaš riika. Muhto uhcimus mánát biehttaledje borramis njárbes lastarievdnesuohkada, maid guokte alitgávttat nuorra nissona goaivvuiga sidjiide, eaige ádden suohkadii čihkkojuvvon árkkálmastinvuođa. ¶ Dalán go biila lei jávkan, de suvddár manai njunušgoddevistti guhkes seakkamuđot offiseara ságaide ja háleštii suinna dulkka bokte moadde diimmu. Dalle offiseara lei juo váiban hállamis ja mieđihii suvddárii lobi guođđit kaseardnaguovllu, vai beassá fitnat buohcceviesus. Mátkki várás suvddár galggai oažžut luoikkasin Ruoŧa militeara sihkkeliid. ¶ Reive lei ádjánan mátkkiid alde gávcci jándora, johtán máŋgga gieđa bokte Mäkiniska guvlui ja viimmat ollenge su lusa, muhto menddo maŋŋit ahte luomu hárrái livččii šat sáhttán dahkat maidige. ¶ Gávpogiin ja stuorra báikegottiin ášši lea nuppeláhkai - olbmot eai dovddat seammaláhkai dego dáppe. Sipirjás beasai fuomášit ahte dat geat soađis máhcce stuorra njálmmiin, ledje aiddo dat geaid ovdal ledje badjelgeahččan geahnoheapmen. Sii ledje sođiin dudden iežaset návccahisvuođa eará eallimis, ja juohke medállja, mii lei sin ratti čiŋaheamen, lei sin mielas dego juoga ánsu, dego juogalágan iežas oaffaruššama bokte ožžojuvvon dovddastus. Leigo soahti dahkan sis olbmuid? Sin bearrašat giinnahalle ruovttuineaset váni čađa - muhto sii: sii duolmmadedje gutnálaš bálgáid mielde, vierrásiid gohččunválddi vuolde. ¶ - Gieldda bokte sáhttá váikkuhit min oktasaš áššiide. ¶ - Dien muttos áššiid gánneha čoavdit gielddaráđđehusa bokte, rávvii Eetu. - Ii eará go evttohus gielddaráđđehussii ahte Geaidnolágádusa Girkosiidda doaibmabáikái galgá goalmmát fásta biilavuoddji. Ja dien poastakássaášši fas sáhttá doalvut gielddaráđđehusa bokte njuolgga Poastaráđđehussii, eaigoson dat áššit njuolgagoađe. ¶ Gutnel lei measta beaivválaččat ovddeš káffestobu luhtte. Son čuovui bargguid ovdáneami, erenoamáš dárkilit Heandaraga. Bargit šadde doapmat, vai ođđa bearašfitnodaga sáhtii rahpat farggamusat. Oalle garra deattu vuolde lei Ensio, gii fertii leat guovtte sajis barggus. De lei vuos dat divohat, gos lei ollu bargu. Olbmot divuhedje boares biillaid, lohppii vuddjojuvvon mohtorgielkkáid, divohahkii bukte dađistaga feara maid. Hánno-Hánsa gáibidii ollu, muhto lei seammás hui buorre máksit. Ja de lei vel dát bearašfitnodat, man ovdii Ensio lei gárvvis bidjat buot searaidis. Kafea oamastanossodaga bokte son áiggui loahpalaččat rohttet iežas dan ávnnaslaš vádjitvuođas, mas su vánhemat leigga dadjat juo álo eallán. Son ii áigon sudno láhkai báhcit vuordit árbmobihtáid, muhto áiggui ieš bargat iežas eallima ovdii. ¶ Ávdin lovttaid ledje gili olbmot álbmogassii čorgen ja ordnen oruhahttin. Hivsset ja basadanvejolašvuohta lei gal vuollegearddis, muhto álkis Nilláin eai galgan dákko bokte čuožžilit makkárge váttisvuođat. Ja leihan sávdni, gos náittospárra sáhtii sávdnut vaikko juohke beaivve ja bassat máná lihpariid nu dávjá go háliideigga. Dálvebeaivi čuovui nuppi ja juovllat lahkonedje. Issáha mášohisvuohta vuhttui juo máŋgasis. Stuorra oktasaš juovlamállásat galge Ándde geahčen návddašuvvot. Issát lei oskkildan ávvumállásiid lágideami Birggeha bargun. Birgget lei álggos beasadan diekkár ovddasvástádusa váldimis, muhto lei loahpas miehtan, go oinnii man ollu ášši mearkkašii Issáhii. Ánde geahččalii leat veahkkin guoibmásis. Dál asttai, go lei virggálaččat buohcuvuođaealáhagas. Son lei fitnan Roavvenjárggasge dutkkaheamen iežas ja čielggai ahte sus lei váibmovihkige eará váttuid lassin. Dan maŋŋá ealáhatášši lei hui johtilit čilgejuvvon. ¶ Sámesearvi lei láigohan Tunturin Helmi čoahkkima ja eahketdoaluid boddii. Searvvi nissondoaibmagoddi lei šaddan doapmat, vai buot livččii gárvvis stuorra dáhpáhusa várás. Ristenge gulai dasa. Dát lei vuosttas geardi, go son lei juoga oktasaš fitnus mielde. Dát lei buresboahtán lassi su sosiálalaš eallimii. Dál son sáhtii háleštit earásge go dušše mánáid bajásgeassimis ja bargoáššiid birra. Son deaivvai ođđa olbmuid, sámástii singuin ja lei duhtavaš ahte beasai leat mielde searvvi doaimmas. Son ii lean goittot politihkalaččat mihkkige áŋgiriid. Ii lean ovdamearkka dihte gárron álgit searvvi stivrii várrelahttun, ii mahká ádden diekkár áššiid. Son duđai dan olgguldas oadjebasvuhtii, maid searvi sáhtii fállat olbmui, muhto ii geahččalan dan bokte vuđoleappot váikkuhit oktasaš áššiid dikšumii. ¶ Musihkkaoasi rabai vuoras badjenisu luđiin ja muitalii dasto dan historjjá. Dat lei su áhči luohti. Almmái lei nuorabun leamaš beakkán boazorikkis, bivnnut ja viidát dovddus ja lei juo nuorran ožžon alccesis luođi. Muhto dasto buot lei jorggihan fuonit guvlui. Ii mihkkige lean šat sutnje lihkostuvvan: boazojámut, eahperehálaš reaŋggat, buohcuvuohta - buot aivve nugo ii livčče galgan. Vehážiid son lei massán visot, bohccuid ja ustibiid, buot maid lei oamastan. Ovddeš stuorra boazorikkis lei jápmán nu geafin ahte ii lean guođđán nieidasis árbin go luođi. Muhto das ledje juo áiggit. Nisu lei lihkostuvvan náittosdili bokte fas gazzasan badjedillái, máttuidis eallinvuohkái ja sáhtii dál buresbirgejeaddji badjenisun muittašit luođi bokte áhččerohkis. Dat lei muitalus duohtaeallimis, gelddolaš ja árvitmeahttun, ja danin geasuhii guldaleaddjiid. Nisu rohttii vel nuppige luođi, dasge lei su iežas duogášhistorjá, muhto dan son ii čilgegoahtán guldaleaddjiide. Okta nubbi finadii ovdanbuktimin árbevirolaš musihkkačehppodaga, muhto ii oktage ožžon guldaleaddjiide dakkár lagaš oktavuođa go diet eallilan nisu. ¶ - Oainnat dán mu barggu bokte oaččon eallit dievaslaš eallima, ii leat nugo máŋgasis dánge báikkis. ¶ - Dahje sáhtašit bargagoahtit dieiguin sámeáššiiguin. Sámi Parlameantta evttokassan álggat ja nu geahččalat váikkutit min oktasaš áššiidda. Ja leahan diet sámesearvige, dan bokte maid sáhttá váikkutit. ¶ Son bijai dola ja cahkkehii lámppá. Čohkkái mealgat beavdeguoras ja smiehttagođii. Smiehtai Issáha ja Máhte-Máhte ja olbmuid, geaid lei goas nu dovdan. Issáha ávdin visti vuorjjai miela. Sutnje šattai čállinmiella ja son háliidii muitalit Issáhis ja Máhte-Máhtes - oppa soga birra. Buot maid lei oaidnán ja gullan, buot maid lei iežas eallinvásáhusaid bokte boahtán diehtit. ¶ Nappo visti lei divvojuvvon ja beaivegirjjit rájus. Eallin lei dákko bokte ortnegis. Issáha jápmima dagahan vuoiŋŋalaš guorusvuohta vikkai goittot muhtumin váivvidit. Čálašeapmi lei juo guhká leamaš sutnje vuohki vajáldahttit beaivválaš fuolaid. Ja muđuige buorre áiggegollu - dalle go bargu ovdánii. Muhtumin goittot ain roahkkasii ja nohkkui jurdagiin. Ovdal lávii álo dákkár dilis mannat rándahii. Barggadii gulul, sahái ja luottui, ja dán lei ieš fuobmán buot sihkkareamos vuohkin gávdnat fas ođđa čállinmovtta. Muhto elerávnnji váldima maŋŋá sus ii mannan šat olus boaldinmuorra. Elebáhtterat šohko lieggasa dađe mielde go ieš háliidii, iige káffegohpa dihtege dárbbašan šat dola bidjat. Juogalágan heaggaráigi olggosguvlui Máhtebáikki gáržžes eallinbirrasis sutnje lei leamaš sámesearvi. Su ledje válljen moadde jagi áigi stivrii várrelahttun, aisttan ovddastit vuorrasut olbmuid oaiviliid. Issáha buohccáma maŋŋá son ii lean goittot šat gillen leat mielde searvvi deaivvademiin. Muhto go jahki molsašuvai ja beaivvit guhkkugohte, de lei fas váillahišgoahtán sámesearvvi. ¶ Mus lea vehá guoros miella, go ferten luohpat juoga dakkáris, masa ledjen nu čatnan iežan. Heargenjár-Lásse lei juo šaddan oassin mus. Su girjás eallima bokte ledjen beassan iešge eallit, ja su roastilis dagut ja buotlágan hutkáivuohta ja ceavzilvuohta geasuhedje mu. Sus ledje buot dat bealit, mat váilot mus alddán. Danin várra ledjen nu gitta sus. Oidnojuvvon goittot lei ahte mu stuorra jurdda ii galgan goassige ollašuvvat. Dás duohko ferten hárjánit eallit Lásse-ádjá haga ja ohcat sadjái juoidá eará." ¶ - Dát lea Káhtarin dutnje bahča ášši gullat. Ádden ollásit du. Ledjet nu luohttán munnje. Ja du stuorra jáhku bokte ledjen iešge jáhkkigoahtan. Muhto ferten dagatit dutnje stuorra beahttašumi. Dan girjjis ii šatta goassige mihkkige. In máhte, dat lea menddo váttis munnje. ¶ Ollu jagit ledje vássán dien geasis. Máhtebáikki boarrásat ledje jámadan, gilli olgguldasat oalát nuppástuvvan ja Heandarat lei viimmat vuoras almmájin šaddagoahtán viidábutge dovddusin girječállin. Go doaimmaheaddji lei muhtun radioprográmmas jearran sus ahte mii lei leamaš su deháleamos inspirašuvdnagáldu, de son lei vástidan ahte mánnávuođagiláš. Eai maŋŋá háhkkojuvvon girjjálaš gárvvisvuođat, ii máilmmi johtilis nuppástuvvan, ii mihkkige lean addán sutnje nu ollu go diet áiggit dalle doppe daid olbmuid gaskkas , das lei gávdnon oppa eallin, visot, buot lei das dasttán čoahkis ahte ii lean go rabas čalmmiiguin geahččat ja bidjat millii, ahte die lei dat vuođđu, buot eará lei leamaš dušše ávkkálaš lassi. Ja jos diein olbmuin galggai bajidit soapmása earáid ovddabeallai, de dakkár sáhtii lean Dulka-Mártte Heaika-rohkki, gii lei čálalaš buđaldusaidis bokte oahpistan suge girjjálašvuođa máilbmái. ¶ Dál lea fargga min boares buolvva vuorru čáhkket saji ođđa boahttiide. Ieš lean dasa bures ráhkkanan. Ii leat eará go vuolgit ja guođđit nuorabuidda. Lean beassan lahka čuovvut dán báikki eallima ja lean dáid čállosiid bokte geahččalan vurket dan juoba alccesan illun. Sávašin dieđusge váimmustan ahte earátge boađásedje boahtteáiggis diehtit mo mii eliimet ja maid jurddašeimmet. ¶ - Diekko bokte gal leamaš álki. Vaikko vánhemin šaddama lihku gal livččen iešge mielas muosátan. ¶ Dálueamit lei vuot máná vuordimin. Dat livččii juo su njealját mánná, mii ii lean nu dábálaš dán áigge. Eallinvuogi rievdan oidnui hui čielgasit bearraša siste. Ovddit buolvvaid áigge stuorra mánnálohku lei dáhkidan vuođđodorvvolašvuođa vánhemiidda, go eaba ieža šat veadján - lei stuorra riggodat, nugo lávejedje dalle jurddašit. Dál boarrásiid ja eará heađálaččaid dárbbuid galggai gáhttet servodat. Nissonat eai duhtan leat šat dušše árbevirolaš eatnit ja vurde eallimis earáge. Biret-Káre lei goittot dákko bokte viehka boaresáigásaš. Son lei bajásšaddan Máhtebáikkis, mii váikkuhii ollu su jurddašanvuohkái. Stuorra máilmmi eallináddejumit bohte gillái dábálaččat hui maŋŋit ja olbmot ledje muđuige viehka dolmmit ođđa oainnuide. ¶ Nissonguoktái lei ainge váttis njiellat dan árbeášši. Hemmo-rohki visttit ledje mannan Issáha bokte Heikii. Soai leigga dákko bokte dušše olbmot olbmo dovdduiguin eabage veadján dasa maidige ahte fáhtehalaiga ain váivves jurdagiidda. Soai dovddaiga iežaska govssáhallan. Áinnas Birgget lei bargan ollu Hemmo-rohki buorrin ahte livččii háliidan das juogalágan bálkkašumi. Muhto buot lei mannan Heikii. Buorre ássanvisti ja giettit das stobu birra. ¶ Heaika ráhkkanišgođii Girkosiidii. Hemmos ii gánnehan šat ii vieru dihtege jearrat, maid dát dárbbašii buvddas, dasgo nu lei mannan maŋás boaran dán moatte maŋimuš jagi áigge. Hemmoi vássán mánotbajit ledje leamaš garra áiggit. Son lei viimmatge ádden ahte eallin álggii leat su buohta meattá. Son lei goittot dakko bokte lihkkoš ahte beasai vásihit boaresvuođa beivviidis oahpes olbmuid gaskkas iežas ruovttus, dasgo gili olbmot ledje lohpidan fuolahit soga boarrásepmosis gitta loahpa rádjai. ¶ - Veahketan gal lea Birggetge. Mus eai leat alddán mánát, ášši lea diekko bokte ortnegis. Lean juo guhká jurddašan ahte don leat dat rivttes olmmoš dálostallagoahtet dás mu maŋŋá. ¶ Lemet gulai, mo nissonguovttos hálešteigga stobus Heaikka birra. Dulka-Márte lei bártnis bokte cieggadan iežas olbmuid mielaide ollu nannoseappot go buot daiguin ávkkálaš daguiguin, maid lei bargan guovllu olbmuid buorrin. Boares girkodulkka jorraleami birra hálle valjis guovllus. Nissonguovttos gulluiga gaskkohagaid reaškimin, go muittašeigga ášši. Guossi vulggii ja stohpu jaskkodii. ¶ Heaikka-Máret Hánsa lei hotealla vuođđudeami rájes juhkan iežas váivvážin. Ovdal son ealašii boaresbárdnin smávva visožis, bivddii gesiid guoli, reŋgostalai olbmuid, lei buktimin ođđa geainnuid báikegoddái. Dietnasat eai lean stuorrát, muhto daiguin birgii gal, go elii čorga. Ja Heaikka-Máret Hánsa lei dárki juohke áššis ja dohkkii dákko bokte buorrin ovdamearkan geasa beare. Nuorabun su eai gallii oaidnán oaivvesnaga, son ii váillahan jugástaga dahje dakkár lei nu hárve fálus sulágan olbmui. Muhto dál son lei dan dilis go lei. Vátna seastámušat ledje juhkkojuvvon, árbeeatnamat mannan beallenuvttá vierrásiidda, eallinjáhkku massojuvvon. ¶ Heandarat lei lohkan dálvvi áigge juo máŋga girjji. Tuulikki Rotkonen, su maŋimuš oahpaheaddji álbmotskuvllas, divššui fásta barggu lassin smávva girječoakkáldaga muhtun skuvlalanjas. Nisu lei ilus, go oinnii mo su ovddeš oahppi lei gávdnan girjjiid bokte áibbas ođđa máilmmi. Heandarat dohkkii buorrin ovdamearkan geasa beare, son rávkkai buorrebeaivvi go bođii sisa ja nivkalii ustitlaččat uksanjálmmis go vulggii. Nisu imaštalai mo Heandarat lei nuppástuvvan, go muittii man dolbmi dát lei dalle skuvlaáigge girjjiide. ¶ Son čohkkái mielleravddas ja geahčai luossasuhkkiid. Guoikkas oidnojedje moadde fatnasa ja guoikka vuolde okta. Son dovdái dan Mártte-Hánssa fanasin ja árvidii ahte fidnešii fargga guossi, dasgo Hánsa lei viššal guovlladit su luhtte. Son vázzilii sisa guossi vuorddašit. Olgoráhppa skoažihii, uksa leahkkasii ja Mártte-Hánsa iđii uksanjálbmái. Son orui vehá eahpideamen leigo buresboahtán ja lei dákko bokte earálágan go earát, geat lávejedje vázzit njuolgga beavdegeahčai. ¶ Juovllat manne dán háve Máhtebáikkis dego fuomáškeahttá meattá. Birgget ii lean moktige ráhkkanan stuorra basiide. Ánde geahčastii máŋgii sutnje, dasgo lei juo nu hárjánan dasa ahte maŋimustá ruohttabeaivve eamit giesastii firkala badjelii ja láibugođii, ahte ii lean fihtten oppa jurdilitge ahte áššit sáhtte dákko bokte nuppástuvvat. ¶ Hemmo lei fas máŋgga vahkkui čájehan beroštumi olgomáilbmái. Dát lei Heaikka mielas buorre mearka, vaikko ii jáhkkánge šat boarana áhtat. Danin lei áibbas dušši suokkardišgoahtit Hemmo eallinvejolašvuođaid, muhto dál sáhtii baicce beaivegirjji čállosiid bokte máhccat áigái, goas eanu lei vel olles veajuid alde. ¶ Máhte-Máhtte lei juo hárjánan jurdagii ahte Viljo lei loahpalaččat guođđán dálu. Boares eallinvuohki šattai da đistaga čáhkket saji ođđa oainnuide iige mihkkige lean šat iešalddes čielggas. Ándde-gácci eahpelihkostuvvan návetfidnu lei buorre ovdamearka das ahte olmmoš ii sáhttán šat ovddalgihtii rehkenastit mange ala. Máhtte lei álo leamaš njulges olmmoš, gii hálddašii bures eallima, jos buot dáhpáhuvai ovddalgihtii jurddašuvvon vuogi mielde. Nu guhká go su eallima ledje dihkkádeamen gárvvisin ohppojuvvon bargovuogit ja áhčiin árbejuvvon eallinoainnut, de buot manai bures ja buoret albmá go son lei váttis gávdnat. Muhto dalán go dát gárvvisin jurddašuvvon govva bieđganišgođii, de seammás dan birra gođđojuvvon eallinge moallanišgođii. Sus váillui ollásit dat miela njuovžilvuohta, mii gávdnui ovdamearkka dihte Heaikkas, gii lei uhccivuođa rájes šaddan ain vuogáiduvvat ođđa eallindilálašvuođaide ja lei máŋgii hui váttisge vásáhusaid bokte oahppan jurddašanvuohkái, mii sáhtii leat oalle anolaš aiddo dákkár áiggiid, goas eallin nuppástuvai johtilit. ¶ Son lei giitevaš, go eamit lei skeŋken sutnje moadde máná, geaid bokte lei fas beassan eallimis álgui. Kirste lei Niku-Petteri duššama maŋŋá riegádahttán nieidamáná, Kalevis ledje mánát ja ustitlaš eamit, ja danin vierrobáikkis orostallan ii šaddan menddo lossadin. ¶ Káhtarin rohttehii sálmma ja nissoniid šearus jienat devde girkoeatnama. Sii lávlo nugo ledje oahppan boarráseappuin dákkár dilálašvuođain. Ahkidis jietna sugadii, badjánii ja váiddui ja gesii dego veagal gággadeamos váimmuidge mielde. Heaika oinnii, mo Máhte-Máhte njálbmige lihkadii, ja fihttii ahte sii eai lean hávdádeamen dušše Hemmo-edno, muhto olles ái godaga. Nuorain álge leat eará áiggeájit go hávdái vitkamat. Boađášii áigi, goas dákkár ahkidis sáhtašansálmmat ja eará boares vierut vajálduvvet. Muhto eallin joatkašuvašii dan maŋŋáge, makkár hámis, dan ožžo leat duođašteamen dat geat ledje dalle eallimin. Dovdameahttun boahtteáiggi ovddas olmmoš lea máŋgii eahpesihkkar, iige Heaikage lean dákko bokte earálágan go earát. Go duhátjahki molsašuvvá, de munge lean juo boares olmmoš, son jurddašii. Jurdagat gárgidedje edno hávdái luoitimis guhkás boahtteáigái, mii ii lean nu dábálaš sutnje, gii lei hárjánan ohcat doarjalusa iežas eallimii vássán beivviin. ¶ Jaskes joavku ráhkkanišgođii Máhtebáikái, gos ledje káfet ja vuodjaláibbit vuordimin. Sii ledje mieđuštan hávddi vuoiŋŋadussii soga boarrásepmosa, gii lei leamaš smávva bargguidis bokte bajásdoallamin eallima guovllus. Muhto dál ii sáhttán šat Hemmo-rohki láhkai dušše du htat dasa, mii lei, muhto galggai geahččat ovddosguvlui. ¶ Ii lean Máhtebáikkis gallii leamaš dakkár olmmošeatnatvuohta go lei dan beaivve, go Hemmo hávdáduvvui. Son ii lean stuorra daguid bokte šaddan dovddusin, muhto sus lei oppa sohka duohken ja deaivvai vel jápmit vuohkkasit geassit, goas hávdádusas lei álo áibbas iežaslágan dovdu. Hávdádusmeanut ii lean dušše loahppačuokkis olbmo eatnanlaš vádjolussii, muhto seammás hui mávssolaš sosiálalaš dáhpáhus daidda, geat ledje báhcán su maŋŋái. Ja ná lei dálge. Máhtebáikái ledje čoahkkanan ollu dakkáratge, geaidda Hemmo lei bisson vierisin, go lei álo leamaš luonddustis oktoorut ja fulkkiid ja oahppásiid gaskkasge viehka jávoheapme. ¶ Son lei juo bures ruov ttuiduvvan Girkosiidii. Luonddustis rabas olmmožin sutnje ii lean váttis gávdnat háleštanskihpáriid, main soapmásiin ledje šaddan verddet ja ustibat. Barggus bokte son lei gártan oahpásmuvvat báikkálaš eallinvuohkái. Olbmot riŋgejedje dahje fitne ieža rávvagiid dihte gielddadálus. Ođđaáigásaš bábereallin muosehuhtii máŋgasa mielaráfi. Olbmuide sáddejedje vearrobáhpáriid, maid eai gallisge máhttán ieža deavdit. Ja jos áiggui hukset, de ledje mohkkás ohcanskovitges giksin. Oahppameahttun olbmot šadde dávjjit ja dávjjit dorvvastit vierroveahkkái. ¶ Gávpotguossit bođiiga dalle, go galggaiga. Issát lei duhtavaš. Soai leigga johtilit ruovttuiduvvan Hemmo-rohki vissui eabage lean gullostan ahte das ii sáhttán orrut. Diđiigahan soai eatniska muitalusaid bokte makkár lei Máhtebáiki. Soai leigga juo Turkus vuolggedettiin soahpan ahte eaba luoillistišgoađe ávnnaslaš vádjitvuođa, amas áhčči váivašuvvat. Nuba go šattai basadanmiella, de viegadeigga Ándde-gácci sávnnis, mii lei ollásit sudno anus. Ja go láittastuvvagođiiga leat áhčiineas kka, de finadeigga ain Máhte-Máhte geahčen Viljoin hálešteamen. ¶ - Mus fas livččii šaddan stuorát máilmmis jurista, áddebeahttigo? Gal dat lea nu váivi go eallin manai diekko bokte duššás. Muhto Kristiina gal dáidá leat juo fásta barggus. ¶ Ánde eamidaš ráhkkaneigga stuorra dáhpáhussii. Ensio lei náitaleamen. Soai rehkenasttiiga vel oktii ahte konvaluhttii šattai sihkkarit dat ruhtamearri, maid leigga jurddašan headjaskeaŋkan nuorrapárrii. Ruhtasubmi lei mealgat stuorát go maid olbmot dábálaččat adde headjaskeaŋkan, mas maiddái oinnii mii lei sudno sosiálalaš duogáš. Ensio lei sudno eallima sisdoallu, su bokte soai áigguiga eallit ođđasit iežaska gaskanšatta eallima. Bárdni lei stuoris ja hárdui, stuorát go riggábuid bártnit dábálaččat, sus galggai álgit Koivuperä-soga sosiálalaš ahtanuššan. Dat ahte Ensio lei álgalan jábála š Uhca-Lemeha nieiddain lei buorre mearka. Ja dál eallin orui muđuige moddjámin Koivuperä-Ándii, go Hánno-Hánsa lei ceggegoahtán Girkosiidii divohaga, masa lei juo ovddalgihtii bivdalan Ensio reaŋgan. ¶ Elle váccašii galjes gákti badjelis headjagussiid siste iige orron atnimin maninge ahte lei máná vuordimin. Nu ledje áiggit moattelot jagis nuppástuvvan ahte ii lean šat ášši iige mihkkige ahte nissonolbmot bohte áhpeheapmen báhpa ovdii. Heaika čuovui Elle ja muittii, mo ieš lei luovosmánnán gártan gullat goappašge bahča sáni ja giittii Ipmila ahte áiggit ledje juoba dákko bokte ovddežis buorránan. ¶ Heaika jugai káffegohpa, doškestii vuolggedettiin Heaikka-Máret Hánssa oalgái, giittii koahkaguoktá ja vázzilii olggos. De sáhtiige juo fas dollet Máhtebáikái. Dál son lei fitnan ieš báikki alde ja ášši lei dákko bokte ortnegis. Son ii lean goassige leamaš geaidnobargguin mielde, muhto go geahčai viiddis bargoeatnama, de buot orui leamen nu čađa oahpis. Bargit goaivu gieđas ja geaidnomeaštárat hearrá gárvvut badjelis, mášenjurra ja fasttit boltojuvvon eana. Áidna ođđa ášši maid oahpai dán mátkki áigge lei ahte Máret-Ánne lei koahkkan geaidnobargiide. Son lei gal gullan Máret-Ánne earus ja čállán das guhkes čállosa, muhto muđui Máhtebáikkis eai lean olus hállan eahpelihkostuvvan náittosdilis. ¶ Gielda lei juo guhká oastalan Issáhis ruovttoluotta boares báikki. Sii ledje sáddedaddan reivviid, čábbát hálahan su sihke telefovnna bokte ja muođus muhtui ja geahččalan čilget manin gielda dárbbašii viessosaji, muhto nággáris govvačeahppi ii lean dájuhangálvu. Maŋážassii ledje áddegoahtán ahte Issát ii luobašii opmodagastis goittot dan haddái, maid gielda lei gárvvis das máksit. Nuba ledje váldán oktavuođa jábálaš fitnodagaiguin, maid dihte oasttašan viessosajiid eatnogáttis. Ii lean riekta ahte diekkár báiki orui ávdimin, go dan sáhtii dán áigge muhttit ruhtan. Ja mii dan buoret sajis go Heargenjár-Lásse-rohki dološ ássangieddi. Dasttán Girkosiiddas, vuohkkasut báikki lei duođaid váttis gávdnat. Gielddahearrát ledje sihkkarat ahte govvačeahppi ii sáhtášii biehttalit, jos muhtun ruhtarikkis boađášii su lusa. ¶ Birgget dutkkai suoli nieiddas ja vuh tii, man dolkan dát lei. Ráhkisvuhtii behtton nissonolbmo dovdduid sáhtii áddet dušše nubbi nisu, gii lei ieš šaddan muosáhit seammá. Eahpelihkostuvvan ráhkisvuhtii sáhtii agi mielde hárjánit, dego boarrásut sudnos lei gártan dahkat. Dan sáhtii maiddái duššin dahkat ja geahččalit fas buoret lihkuin ođđa ráhkisvuhtii, dego nuorat sudnos livččii áibbas bures sáhttán. Muhto ii goabbáge sudnos lean dakkár nisu. Soai leigga guktot dákko bokte hui boaresáigásaš olbmot, geat jáhkiiga mánálaččat áidna ja agálaš ráhkisvuhtii. ¶ Muhtun beaivve beallji fáhtii vahágis sámegielat dálkedieđáhusa radios. Dat bođii suomaradios. Muhto Nillá lei gulastan ahte dážaradioge sáddii ain muhtumin sámegielat sáddaga, muhto ii máhttán muitalit ahte aiddo guđe beaivve ja galli áigge. Heaika lei ferten dasges váldigoahtit čielgasa. Son guldalii gierdavaččat amas dárogiela gitta dassái, go gullostii viimmat oahpes jietna. Son merkii bajás diibmoáiggi. Sámegielat sáddagiid bokte sutnje rahpasii áibbas ođđa máilbmi. Ii sámeservodat nu jámas leange go son lei gáddán. Son lei juo jáhkkán ahte buot lei bisánan sámesearvvi nohkamii. Muhto maid vel, viiddis Sámeeatnamishan dáhpáhuvai ollu. Olbmot dolle čoahkkimiid, lágidedje kulturdeaivvademiid ja gáibidedje duon ja dán. Heaika fuomášii ahte sonhan lei gusto eallán ollásit seahka siste ja gáđai, go ii lean ovdal dádjadan radio hommát. ¶ De lei dietge vurkejuvvon báhpára ala ja áššit ledje diekko bokte ortnegis. Son barddii nummirastojuvvon gihppagiid lohkkabumbái ja vulggii olggos. Gussa gullui moddii barggáde amen Ándde návehis. Otnege áiggui leat beaivvadat, buoret nu go obbadálki dákkár beaivve. Son váccii mielleravdii fierbmeholggaid lusa, geahčai áigebotta goatnila guvlui ja váccii fas stobu lusa. ¶ Ingá, mu vuosttaš «moarssaš» mus lummas snuokkai oara, čoaggilii liđiid, vuodjalieđi, duoráldatrási — diđii namaid eatnás bokte — giessai dieinna oarain gihppun ja dagai ruvdeha: duo Mávdnu. Ii jávoheapmi muitalan galgen go das maŋŋelot maidige oažžut. — Ingá diehtá son galgá skovlái álgit. Mon nai. Goasse, dan gal ean riekta dieđe. Boahtte čavčča, várra. ¶ Skovlagirjjiis sámi Fennoskándia ii dovdo ii nama gen mielde; Skándinávia lea dušše dáččaide attahas — ja luovaheaddji dáidá mollan meattáhusa bokte sámi — danin ii jietnaduvvo. Ja sámegiella lea máltahas. ¶ Ánddar orru diehtimin manne. Dáčča lea badjelasas váldán leastádiusa oahpa bokte selehit; sámi askkin ii leat šat. ¶ Dasa Ivvár nievká duohtan. - «Butnjok allaseasek gutni mahkás sámegiela bokte — girjehildduid gaskkan» . Ivvár gullui snjeažžamin. – «Go bereval ieš ii dihtto leahkit sápmi» ! ¶ Moadde beaivvi maŋŋel go hivvi lei dávgon oalleláhkái ja njávkkadallan mu bissu, ja čuzzuha mon mat lean vuoigatmeahtton dan bissui, mon lean gul dan guoktádan baháláhkái, lean doahpánasvuođa bokte bissu gihtii ožžon, lean bissu nummara geahččalan rievdadit. Ikke gul áittar bissu dohkkálaččat, mon lean dohkkehis bojá. ¶ [xviii] Roosevelt lei USA presidenta soađi aiggi. D-beaivi lea go álliertta soahteveahka Normándie gáttiid bokte Euroopá nannehii manne ja duiskka soahteleaji vuojehisgohte. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 ( biddjojuvvui fápmui ođđajagimánu 1. b. 1993). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78, rievdaduvvon lága bokte geassemánu 20. b. 2003 nr. 45 (fámus suoidnemánu 1. b. 2003 geassemánu 20. b. 2003 nr. 712 res. mielde). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juolamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. Rievdaduvvon lága bokte suoidnemánu 17. b. 1998 nr. 61 (biddjojuvvui fápmui borgemánu 1. b.1999 skábmamánu 27. b. 1998 nr. 1096 res. mielde). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78, rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 13. b. 2002 nr. 81 (biddjojuvvui fápmui ođđajagimánu 1. b. 2003juovlamánu 13. b. 2002 nr. 1394 res. mielde). ¶ Ovddeš 3. kapihttal, rievdaduvvon 4:ii lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 (ovddeš 3-1 §). ¶ Luonddugirjáivuohtalága ulbmilmearrádus buktá ovdan oktiigullevašvuođa olbmuid ja luonddu gaskkas dan bokte go čujuha ceavzilis geavaheapmái (evtt. § 1). Nuppi bealis dárbbašit olbmot luondduvuđđosa doalahan dihte olbmuid birgejumi. Nuppi bealis lea olbmuid váikkuheapmi fas mearkkašan biologalaš girjáivuođa ovdáneapmái (loga kap. 5 ja 7). Ođđa láhkaevttohus speadjalastá goappaš dáid beliid. Eamiálbmotoinnoldagas leage aiddo fal olbmo ja luonddu gaskaneas relášuvdna guovddážis. ¶ -beroštus ja mieldeváikkuheapmi guoskevaččaid bokte lea áibbas váldo go gáhttenguovlu galgá hálddašuvvot, omd jus guovllus orrot olbmot dahje go das lea priváhta eaiggátvuohta. ¶ Gažaldagat maiguin vihkedalla áigeguovdilis sámi geavahanvuogi mearkkašumi ođđasit ekologalaš prinsihpaid ektui šládjahálddašeamis, berrejit mearriduvvot luonddugirjáivuođalága vuođul, mas eiseváldit ja sámi orgánat barget lávgadeappot ovttas mearrádusa dahkamiin. Áššemeannudannjuolggadus evtt. §:s 14 mielddisbuktá dán dáfus ahte ášši ovdanbuktojuvvo Sámediggái ovdalgo mearrádus dahkkojuvvo. Sámediggi berre erenoamážit cealkit makkár mearkkašupmi sámi geavahanvuogis lea sámi kultuvragieđahallamii. Gulaskuddamat mannet dábálaš bargovuogi mielde sámi orgánaide ja organisašuvnnaide, nu movt juo leage dábálaš hálddašanrievttálaš njuolggadusaid mielde. Go sihke olmmošvuoigatvuođat ja biogirjáivuođakonvenšuvdna deattuhit ráđđádallamiid gažaldagain mat guoskkahit eamiálbmogiid, de sáhttáge leat vuogas lága bokte nannet dakkár njuolggadusa, mii manná viidábut go dábálaš gulaskuddan ovttas eará gulaskuddanásahusaiguin. ¶ Váidalusa sáhttá doaimmahit gozihanlávdegoddái njuolga dahje dearvvašvuođabargi bokte doppe, gos divššohas orru. Dat gii váldá vuostá váidalusa, galgá jođáneamos lági mielde doaimmahit váidalusa gozihanlávdegoddái. ¶ Lága guovvamánu 10. b. 1967 hálddašanáššiid meannudanvuogi birra (hálddašanlága) jorgalus lea ođasmahttojuvvon oktan rievdadusaiguin mat leat lága bokte mearriduvvon borgemánu 1.b. 2003 nr. 86. ¶ Váldonjuolggadusas, man mielde čohkkejuvvon journála galgá leat juohke divššohassii, sáhttá spiehkastit jus doaimma ovttadagat sihke fágalaččat ja lágideami bokte čielgasit leat dego sierranas oassebálvalusat. ¶ Go geavaha dušše elektrovnnalaš journálaid, almmá "bábir-backup" haga, de stuorru raššivuohta ja gáibida buriid dagaldumiid jna. vai eastada massima ja dábuhuhttima. Doaimmat, main geavahuvvojit dušše elektrovnnalaš journálat, fertejit ráhkadit dagaldumiid ja njuolggadusaid dan várás. Departemeanta áigu árvvoštallat addit dárkilet njuolggadusaid dahje láhkaásahusa bokte mearridit gáibádusaid, mo dáid beliid berre dahje galgá áimmahuššat. ¶ Lávdegoddi almmuha dákkobokte njeallje čielggadusa Finnmárkku eatnamiid- ja čáziid geavaheami birra ja riekteoainnuid birra mat geavaheapmái leat čadnon. Njeallje sierra nammaduvvon áššedovdi leat čállán čielggadusaid, Steinar Pedersen, Hans Prestbakmo, Einar Richter Hanssen ja Einar Niemi. ¶ (3) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus, earenoamážit čađahan dihte historjáfágalaš čielggadeami riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus 1. máilmmisoađi rájes dássožii. Lávdegoddi bivddii dasto reivves Justisdepartementii cuoŋománu 13. b. 1987 nammadit historjádutki Davvinjárgga Dávvervuorkkás Honnesvágis, cand.philol. Einar Richter Hanssen, ođđa historjjálaš áššedovdin, ja departementa mieđihii dasa geassemánus seammá jagi. Richter Hanssena bargu rievdaduvvui veahá 1989:s, ja lea leamaš: ¶ Sápmelaččaid vearrogálvvu bággováldin, sámivearru, lei earenoamáš deaŧalaš. Dát vuollásteapmi39 gal ii dáidán vearromáksiid miela mielde. Soahtama ja badjelgeahččama bokte válde dáčča stuora eanandoallit ja hápmaneaiggádat40 fásta vearuid (Brøgger 1931:38). Einar Niemi dadjá dán birra vel čielgaseappot. Son oaivvilda ságáčállosiid vuođul sáhttit dološ dáčča gávpe- ja vearrodoaimma rievideapmin gohčodit (Brøgger 1983:65). ¶ Lea dábálaččat oaivvilduvvon ahte sápmelaččaid "vearru" šattai regálan, dahje sierra vuoigatvuohtan gonagassii, Harald Hårfagre áiggi, ja lei čadnon aktovuoigatvuhtii44 sámi náhkkegálvvuid oastit. "Vearrogálvvuid" alla árvvu dihte lea jáhkehahtti ahte sámivearu mávssolašvuohta olahii guovddáš dáčča stáhtafámu ekonomalaš vuđđui ávkin. Andreas Holmsena vuođul sáhtii mávssolažžan leahkit Norgga riikkii šattai go sámivearru gonagasvuoigatvuohtan juo Harald Hårfagrii vikiŋgáiggis, dahje easkka 1000-logu mielde, dainna go "... Norga lei eanandoalu dáfus nu geafes riika ahte sámi náhkkegálvu sáhtii deaŧalaš ekonomalaš mávssolašvuohtan leahkit gonagasfápmui, nu guhká go eanas oassi- dahje stuora oassi - manai Atlanterábigáddái ovdal go Bottenvikai dahje nuorta-karelaid bokte Vilgesmeara gáttis ruošša náhkkegálvomárkanii Novgoradai." (Holmsen 1977:64-65). ¶ Dát hanseáhtat, geat orro Bergenis, boahtegohte Davvi-Norggagávppašeapmái 1200-logu loahpageahčen. Sii oste goikeguoli hui buori haddái. Dan bokte šattai buorre europeálaš goikeguollemárkkan, ja Finnmárkku guollebivdu lassánii oktan Lofuohta guollebivdduin (Brøgger 1931:41). ¶ Dánska-norgga doaibma siseatnamis čájehuvvui ovddemustá vearrogáibideamis mii lei bieđgguid ja hui soaitimis 1500-loahpageahčen (Smith 1938: 101). Duopmováldi ee. sáhkuid gáibideami bokte geahččaluvvui, muhto ii nu garrasit. Lea nappo geahččaluvvon duppálduopmoválddi. ¶ Sii geat fas šadde váttisvuođaide, ledje sápmelaččat geat ledje geavahan eatnamiid guovttebealde ođđa ráji. Seammaládje go 1751 vel viidát rádjebijadettiin, fertejedje maid Mátta-Várjjaga sápmelaččat válljet stáhtaborgárvuođa. Oallugat Báhčaveaji sápmelaččain šadde Ruošša vuollái, muhto vissis mearrái ožžo lassišiehtadusaid bokte sihkkarastit iežaset árbevirolaš ealáhusberoštumiid guovllus mii šattai norgga eanamin. Muhtumat dáin vuoigatvuođain biste measta 100 jagi, dassožii go iešguđet juonalaš vugiid bokte loahpahuvvoje 1920-jagiin (Andresen 1983). ¶ -Vuosttaš oasis leat birastahtti stáhtain čuoččuhusat99 mat sisttisdollet gáibádusaid ja eavttuid vuoigatvuođaide iešguđet sámijoavkkuin vearu gáibidit, vaikko sápmelaččat eai adnon albma vuollásažžan dan guoski stáhtii, dan áiggi stáhtariektejurddašeami100 mielde. -Nubbi oassi, mas vuosttažettiin ásahedje hálddahusa, ja girkolaš- ja máilmmálaš duopmoválddi sápmelaččaid badjel, -earenoamážit girkolaš ekspanšuvnna bokte, girkuid ja klosteriid huksemiid bokte ja mišuvdnadoaimmaid bokte. - Goalmmát oassi, goas dat vuoigatvuođat ja váldi mii nášunalstáhtaid bealis dađistaga lei čađahuvvon, sápmelaččaid vearu mávssihit ja eará duopmoválddit, ohccojuvvojit "sirdojuvvot" dahje "konverterejuvvot" alimusriektiŋ01 eananguovlluid badjel." (Hansen 1985: IX. Go guoská rádjebidjamiidda čujuhuvvo Aarsethii 1989: 43 ff). ¶ Lappekodisilla 28. § bokte ožžo duođaštuvvot gávpevuoigatvuođaideaset dánska aktogávperivttiiŋ05. Dat čađahuvvui mearrádusa bokte gos Ohcejoga ássit geat ledje rieviduvvon ruoŧa vuollásažžan ( "privative Svenske Undersaatter" ) rádjebidjamiin, gávppašeami oktavuođas buot dáfus galge norgga vuollásaččaiguin ovttadássásažžan adnot. Dat guoskkai sihke sin iežaset ráhkaduvvon gálvvuide, ja gálvvuide máid aktogávperiekti lei dohko fievrridan. Dat galggai gustot sihke dalle, ja boahttevaš aktogávperiektemearrádusaide, ja dasto vel eará gávpeásahusaide mat boađášedje dohko. Áidna várašupmi ovttadássásašvuođas lei ahte ruoŧa vuollásaččain ii galgan seammá riekti vealggás váldiŧ06 go dánska-norgalaččain. ¶ Lappekodisilla 28. § ii lean makkárge oađđi mearrádus. 1791:s muitaluvvo omd. go Ohcejoga ássit rádješiehtadusa bokte ožžo buot gálvvu máid dárbbašedje norgga gávpebáikkiin, muhto eai fal vealggás, dušše duksaruđain (Sund 1791. Åbo Tidning No. 3). Sullii 1790 rájes lea maiddái nubbi girječálli mii gávnnaha ahte § 28 sisttisdoallá earenoamáš ovdamuniid Ohcejohsápmelaččaide, gávppašeami oktavuođas Norggain (Hülphers, 1921: 192). ¶ Lappekodisilla dulkoma mearraguolásteami birra lea pastor Fellman čállán 1851:s. Son orui 11 jagi Ohcejogas, 1820 rájes 1831 rádjái, ja oaččui dan bokte eaŋkildieđuid báhpasuohkana dili birra. ( "P.m. i anledning av ifrågasatt gränsespärrning mot Norge" . Fellman IV 1906:246 f.). Buohkat geat háliidedje, sáhtte dalle hehttekeahttá mannat vuonaide, earenoamážit Várjjagii, guliid bivdit go dan dárbbašedje. Eai obage biddjon makkárge hehttehusat sidjiide. Son čuoččuhii115 áibbas eavttuidhaga 1751:s ahte čielgasit sihkkarastojedje ruoŧa sámiid, ja dasto Ohcejoh- ja Anarsápmelaččaid, boares guollebivdinvuoigatvuođat Jiekŋameara gáttis (Fellman III 1906: 252). Sus lei dette boastut go maid oaivvildii dán vuoigatvuođa nohkan 1826:s. ¶ Dálá Finnmárku vuođđuduvvui áigodagas 1600-álggogeahčen 1826 rádjái. Fylkka rájit biddjojedje Knæredráfi bokte 1613:s, Ruoŧa rádješiehtadusa bokte 1751:s ja Ruošša rádjesoahpamuša bokte 1826:s. Stáhtapolitihkalaš diliin čađahuvvojedje nappo hui stuora rievdadusat. Ássiide guoski dilit rivde unnimusat seammá ollu. ¶ Rádjamat Finnmárkui orrot nohkan 1780-jagiin, muhto earenoamášnjuolggadusat Finnmárkku rádjanguovlun geavahit nohke easkka kriminallága bokte borgemánu 20.b. 1842. Doppe ledje ge 28. kapihttalis, 12. §:s, ollásit čállojuvvon dat eatnat njuolggadusat Finnmárkku birra bahádahkkiid rádjanguovlun (vrd. Wessel Berg 1847, ohcansátni: Finmarken). ¶ Dáččat mákse gal nugohčoduvvon rievtti, mii lei sullii bealli olles vearus. Muhtun guovlluin goit lei dábálaččat vearu vuolidit go rievtti. Máksámušat eai goitge lean rievttalaččat juhkkojuvvon, vaikko 1700-logu maŋit oasis šattai juohkin eambbo riekta muhtun ođđa doaimmaid bokte (Richter Hanssen 1990: 103). ¶ Dovddus lei dilli maid Davvi-Romssas ovdal 1700-logu gaskkamuttos, gos kvena sirddolaččaŧ41 besse sámi geavahan- ja resursaguovlluide náitalemiid bokte, ja go doalahedje juo sámi kultuvrras iežaset (Bjørklund 1983b: 161-69). Lea ágga jearrat lei go Pausa fuomášemiide seammá sullasaš dilálašvuohta. Lea goit duohta ahte dáččat dákkár náitalemiid bokte besse geavahit Finnmárkku bivnnuhis vuotnaguovlluid, gosa dáččain muđui lei váttis beassat. ¶ Ámtamánni evttohii dan dihte ruhtadoarjagiid bokte movttiidahttit sin ásaiduvvat, muhto ii Áltái gal. Beahcevuovdi doppe ii gierdan eambbo olbmuid su oainnu mielde. Gonagaslaš resolušuvdna157 doarjjui dan čakčamánu 26.b. 1796:s. Ámtamánni oaččui dasto fápmudusa158 addit njuolggo ruhtadoarjagiid dan 14 bearrašii geaid birra lei hupmu. Dasalassin galge maid eará amas dahje olgoriikka bearrašat geat Álttá olggobeallái háliidedje ásaiduvvat, oažžut ruhtadoarjagiid, ja geat livčče luohtehahtti boahttevaš viššalis ja ávkkálaš ássit. Sii galge viessohuksendoarjaga oažžut, ja doarjagiid fanas- ja guollebivdoneavvuid háhkamii. Juohke bearaš sáhtii dan atnui oažžut 20-24 riikkadálera (Wessel Berg III 1843: 814). ¶ Henry Minde lea oaivvildan oktan ággan ámtamánni Kjeldsena ja Álttá kvenaid riidui 1740-logu loahpageahčen, ahte Kjeldsen ii ovttamanu dohkkehan kvenaid sajáiduvvama. Ámtamánni oaivvildii ahte galggaše árbevieru ja riektedoaimma bokte sáhttit muhtun muddui várjalit ássanguovlluid ja gittiid (Minde 1982: 99). ¶ Muhto Kjeldsena dieđuid mielde ii lean hálddahuslaš161 ja juridihkalaš doaibma vuhtii váldojuvvon Álttás. Sisafárrejeaddji ( "overløbne" ) ruoŧa kvenat ledje juo iešráđálaččat sajáiduvvan ovdal go son šattai ámtamánnin, ja dan bokte báikkálaš ássiid ( "Indföede" ) duvdán eret (Minde 1982: 110). Báikkálaš ássit ledje dán oktavuođas sihke sápmelaččat ja dáččat. ¶ Oaidnit doppe ovdamearkkaid go sápmelaččat, maŋŋel go kvenat ledje sajáiduvvan, rievtti bokte vigge nannet iežaset boares sajiid sisafárrejeddjiid ektui. Ii dát leat dattege dievas govva, go dieđuid mielde mat gávdnojit, vuhtto ahte siiddat ledje maid ieža addán kvenaide lobi geavahit riggodagaid iežaset guovllus. ¶ Eaba dáinna friddjavuođareivviin ge lean soai oadjebasat vuoigatvuođaideaska dáfus 1737:s, ja dáhtuiga báikkálaš dikki ođastit iežas ovddeš addin resursageavahanlobi. Oppalaččat oaidná ahte lei dábálaš siiddain sisafárrejeddjiide resursageavahanlobi addit iežaset guovllus. Diehtit máŋga ovdamearkka dasa ahte sisafárrejeaddjit ožžo lobi dihto siiddaid eatnamiidda bisánit, dahje sii ožžo rivttiid sámi nieiddaiguin náitaleami bokte (Tegengren 1977: 53). ¶ Áibbas eará ášši lea go Deatnogátti vuosttaš kvenaid maŋisboahttit dađistaga seahkánedje sámi servvodahkii, man bokte Deanuleagi kvenat šadde sápmelažžan (Niemi 1981: 23). ¶ Vuosttaš luohtehahtti dieđuid boazodoalu birra oažžut håløygalaš oaivámušain Ottara muosáhusaid bokte máid lea čállán Englándda gonagas Alfredii, jur ovdalaš jagi 900. Su muitaleami dán fáttá birra lea goitge váttis dulkot: "Son lei olmmái geas lei valjit dakkár opmodat go dis (Håløygain) nai, namalassii eallit. Sus ledje ain dalle go oahppalattai gonagasa, guhtta čuođi lojes ealli máid ii lean vuovdán. Elliid gohčodit boazun. Guđas dáin ledje vuođgŋinbohccot. Sápmelaččain leat dat hui divrasat, go sii geavahit daid vuođgŋinboazun goddebivddus" . (NOU 18: 1984, s. 653). (Sitáhta lea ođđasit jorgaluvvon.) ¶ Eanas dan ovcci olbmás geat barge Porsáŋggu boazodoaluin, lei riegádan siseatnamis. Einar Richter Hanssen gal oaivvilda sin leamaš mearrasámi sogas, dahje čadnon mearrasámi birrasii earaládje, man bokte besse boazodoaluin bargat Porsáŋggus. Ii sáhte dieđusge dadjat ahte sii eai lean bohtán Porsáŋgui ealuin. Muhto sii sáhttet maid liikká bures bargan alcceset ealuid, dahje árben daid doppe. Buot Porsáŋggu vearromáksit ledje goitge čállojuvvon Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku vearromáksi mearrasápmelažžan ( "Søefinner" ) (Richter Hanssen 1986: 92). ¶ Eai várra lean vearrodili ovdamunit ággan, eambbo jus báhpira nalde197 dušše fárrejedje Guovdageidnui, čálitkeahttá iežaset dohko. Henry Minde lea dan oktavuođas čujuhan ahte mearrasápmelaččat dáinna vugiin soite fuomášan beassat vearromáksimis, johttisámidili bokte ruoŧa-norgga friddjaavádagas(Minde 1982: 93). ¶ Boazodoallojohtimiid gielddus nuppi riikkas nubbái 1852:s, botkii oalát dan ovdalaš lotnolasvuođa, ja ferte árpmitkeahttá botken bearaščanastagaid. Sihkkarastit buot dákkár oktavuođaid boatkanit, mearriduvvui čakčamánu 7.b. 1854 lága bokte garrasit ráŋggáštit norgga vuollásaččaid geat "ruošša-suoma vuollásaččaid" bohccuid dolvo Norgga beallái. ¶ Ámtamánni ii geahččan litna čalmmiiguin mearrasápmelaččaid eallingeidnui. Son čuoččuhii dáid sápmelaččaid billistan eatnama iežaset golgodiliin, oaivvehis vugiin njáskan soahkevuvddiid ja dán bokte váldán eanas guolbaniid (Collett 1757: 86/87). ¶ Daidda Finnmárkku guovlluide main sáhtii navdit gávdnat vissis eanandoallobirrasa kvena dahje dáčča eanandoallokultuvrra vuođuin, lei eananjuohkinmearrádus eahpitkeahttá lávki eanandoalloárbevieru nannema guvlui. Muđui Finnmárkkus, ee. riddo - ja vuotnaguovlluin gos mearrasámi jahkodatjorru265 lei eallime, sáhtii leahkit nuppeládje (vrd. kap. 6.2). Dutkit leat maid čuoččuhan ahte eananjuohkinmearrádusa bokte ožžo eiseválddit veahkkeneavvu jávkadit mearrasámi áigodatjohtolagaid.266 Dákkár geahččamiin ii lean eananjuohkinmearrádus makkárge mieđiheapmi ii ge vuoigatvuođaid almmolažžan dahkan267, muhto baicca njuolggadussan mearrideaddji oaiviliin268 (Paine 1958a: 174). ¶ Mearrádusa bokte galggai juohke bearaš oažžut doarvái eatnama birgejupmái, dahje njealji gussii dahje gávcci sávzii dálvesuoinni oažžumii. Nu guhkás go vejolaš, galge olbmuide juohkit daid báikkiid gosa juo ledje ásaiduvvan. Eahpitheahttá lei dát mearkan dasa ahte almmolažžan dahkat dan dili mii juo lei. ¶ Mearrasápmelaččaid dološ heiveheapmi šibitjohttimiiguin lei bárrahis eallime jahkečuođi molsumis. Dát govviduvvui ee. ámtaagronoma Unjárgga válddahallamis. Eaiggáduvvon eatnamat ledje biđgejuvvon máŋgga bihttái duohko deike - dávjá ledje guhkkin eret eaiggáda ássanbáikkis. Dát mielddisbuvttii dan "ipmaša" ( "Besynderlighed" ) ahte bearaš dássedit johtalii moatte geardde jagis, iežaset eatnamiid gaskal, ja nappo ledje máŋga ássanbáikki. Ámtaagronoma oaivvildii ahte dát dieđusge lei heittot máŋgga dáfus, ja anii ahte das fertii beassat boahttevaš mihtidemiid bokte (čuovusin Eanandoallodirektora 1901: 78). ¶ Várra dagahii ruoššagávpi maid dása go olbmot eai lean nu viššalat ja áŋgirat gilvit mearriduvvon, fásta eananbihtáid. Pomoraid buktin jáfuin juolui vel šibihiidda nai fuođaroassi dálvet, "veahá oston, veahá ja eanas guolásteami bokte dábuhuvvon - go lonuhedje ruoššain jáfuid guliiguin máid geasset bivde" (FAB. 1896-1900: 20). Robert Paine atná ruoššagávppi mávssolažžan mearrasápmelaččaid eanandoallobuvttadeapmái, go jáfodábuheapmi mearridii man olu mielkki, vuosttá, vuoja ja bierggu buvttadedje (Paine 1958a: 177). ¶ Sii galge gal ain beassat bivdit olggumus sulluin, muhto dál bođii vuonaid várjalansávaldat vel čielgaseappot ovdan, ja dan bokte maid sávaldat várjalit gávpesearvvi, gilvvus dávvimátkkošteddjiiguin. Sáhttá maid mearkkašit ahte 1702 mearrádus ii lean doahttaluvvon, ja dan dihte lei čavgendárbu. ¶ Čuohtejagi gaskkarájes oaidnit ahte Finnmárkku siseatnansuohkaniid sápmelaččat maid oasálaste dálve- ja giđđagávpeguollebivdui. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte 1866-70 viđajagiáigodagas vulge sullii 30-40 Kárášjohkalačča meara nala oasálastit šákšadorskebivdui (SATØ. 5-årsb. FA. 1866-70 Pk. 557). Dát guollebivdu šattai dasto eahpitkeahttá hui deaŧalaš ekonomilassin dáidda Sis-Finnmárkku guovlluide. Doppe rahče ain 1852 rádjedahppama váikkuhusaiguin. Dasalassin ledje šaddan garra gáržžideamit vuovdedoalus ođđa vuovdelága bokte 1863:s. ¶ 1830 guolástuslága bokte lei norgga vuollásaččaide biddjojuvvon almmolaš vuođđu ovttadássásaš guolleriggodagaid gilvui. Suoma sápmelaččain geat bohte lappekodisilla § 12 vuollái, lei ain vuoigatvuohta bivdit guoli seammá eavttuiguin go sis. Rádjesoahpamuš ja 1751 lappekodisilla lei ain anus ja gustojeaddjin vaikko Suopma lei luohpan oassin Ruoŧas ja šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára vuollái 1809:s. Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođat gal gáržžiduvvojedje hui olu 1830- ja 1840-jagiin; ja dát lei ovdáneapmi mii suopma-ruošša bealis buvttii álggu 1852 rádjedahppamii (vrd. kap. 5.10, ja Palmstierna 1932). ¶ Dalle gilde boazojohtimiid ráji badjel, álggos ruošša/suoma beales ja maŋŋel ruoŧa/norgga beales. Gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 29.b. 1852 mearriduvvui ahte Suoma vuollásaččain dan rájes ii šat galgan leahket lohpi mannat Norgga beallái ealuideasetguin, dahje "...Norgga Rittuide movt ge meahcástit dahje bivdit" . Dán doarjjui maid gaskaboddosaš mearrádus375 boazoguohtuma birra, cuoŋománu 9.b. 1853, gos 5. §:s lei čállojuvvon ahte vierroriikkaid vuollásaččat, geat iešheanalis dahje oasseguollebivdin dáččaiguin searválaga bivde Finnmárkku mearas "Lobi haga" , galge stuora sáhkuid oažžut. Dát nannejuvvui vel eambbo čakčamánu 7.b. 1854 lágas Finnmárkku boazoguohtumiid geavaheami birra ( "Lov angaaende Benyttelse af Reenbete i Finmarken" ). Nappo lei dakkár imaš ja ártegis dilli ahte vuosttaš "boazodoalloláhka" máid Stuoradiggi dohkkehii, seammás sisttisdoalai gildosa Finnmárkku mearas bivdit. ¶ Čakčamánu 13.b. 1830 Finnmárkku guolástuslágas nannejuvvojedje ruoššaid guollebivdovuoigatvuođat guovllus gaskal Bierggi ja Čorgaša. Jáhkkimis ledje fas gávpepolitihkalaš ákkat dáčča buoremielalašvuhtii. Čielgasit eaktudedje dán bokte oažžut buori guovtteguvlui gávppašeami Ruoššain (vrd. Solhaug I 1975: 280). ¶ Dása lei duogážin ahte riddoguollebivdiin dávjá lei mearriduvvon gávpeolbmáin oktavuohta, gii sihke buvttii gálvvu ja válddii vuostá guoli. Dan dihte lei ge gávpeolbmáin beroštupmi "iežaset" guollebivdiide lonet loahppasupmi mii váillui ruhtadit eambbo ođđaáigásaš fatnasa. Dan bokte sii ieža ožžo eambbo guliid gáddái, ja lasihedje iežaset dietnasa. ¶ Daid čilgehusaid bokte máid ožžo, ilbme vel eambbo dieđut dan gáddenuohttebivddu birra máid Muorralvuona olbmot ieža ledje doaimmahan ovdal. Okta gii lei searvan bivdui, čuoččuhii ahte sin nuohtit ledje oalle unnit leamaš. Olbmot ledje fuomášan ahte gáddenuohttun lei vahágin. Dan dihte eai bivdán olus dáinnalágiin. Muhto sii geat olggobealde boahtegohte stuora, buriid nuhtiiguin, "...eai gal beroštan seastit Guoli, muhto bálko ja gesse nu guhká go fal ledje Guolit" . Báikkálaš olbmot gohčodedje dán speajárbivdun, mii juohke jagi gurrii vuona. Geahččalanortnet logi jagi ráfáiduhttimiin ávkkuhii unnán. Dát han gustui dušše unnit vuotnaoasážii, ja dušše moadde mánu jagis. ¶ Finnmárkku johkaluossabivdu ferte leat hui áigahaš. Čálalaš gálduid bokte sáhttit čuovvut dan 1500-logu loahpas ja 1600-logu álggu rájes. Guovddáš čázádagat ledje Deatnu ja Álttáeatnu, muhto Njávdánjohka ja Porsáŋggujogat ledje maid deaŧalaččamusaid searvvis. ¶ Vaikko eai gávdno ge seammalágan dieđut mearaluossabivddu birra, de gávdnojit goitge gáldut mat muitalit leamaš muhtun ráje mearaluossabivddu muhtun Finnmárkkuvuonain 1700-logus. Muhtun guovlluin, ee. Várjjatvuona davábealde, ledje álggos sápmelaččat geat mearas bivde luosa, ja dáččat álge easkka maŋŋel (Kolsrud 1961: 52). Dan áigge gáldut dálá Mátta-Várjjagis, addet seammá gova. Doppe lea áibbas čielggas ahte nuortalaččat433 bivde luosaid mearas 1740 birrasiid juo. Dán diehtit Peter Schnitlera vuđolaš iskamiid bokte ovdalaš 1751 rádješiehtadusa Ruoŧain. ¶ Boarráseamos dieđuid luossagolgadeami birra gávdnat guolástusbearráigeahčči čállosiin jahkečuođi molsuma birrasiid. Daid bokte orru bivdu vuolgán Drammenvuonas. 1906:s álge golgadit Troanddinvuonas maid. Bivde nu bures 1907 ja 1908 jagiid ahte bivdu ovdánii garrasit eará Trøndelága guovlluin, ja "Nuorta-Finnmárkkus" . Dan jagi galget riikkas leamaš 200 fanassearvvi mat bivde dáinna lágiin. (F.insp.. 1907-08: 17). ¶ Guolástusbearráigeahčči dovddahii ahte son balai hui olu dan ođđa bivddu váikkuhusain. Son anii ođđa bivdoneavvu várálažžan "sihke boarrásit vuoigatvuođaguddiide ja luosa goargŋumii gođđobáikkiide čázádagain, ja dan bokte luossabivddu boahtteáigái." (F.insp.1907-1908: 17). ¶ Deanuvuonas gildojuvvui luossanuohttun ja golgadeapmi juo 1901:s mearriduvvon báikkis Deanunjálmmi olggobealde. Sivlanuohtti438 - gáddenuohtti mainna seaktesivlla439 bivde - gal goitge lei lobálaš (Kgl.res. cuoŋománu 18.b. 1900). Mearagolgadeami lassáneami dihte mearriduvvui gielddusavádat440 gonagaslaš resolušuvnna bokte juovlamanu 2.b. 1909, "Sieidevuonas Kvitnes441 nammasaš njárgii" (F.insp. 1909: 22). Nappo lei olles viiddis Deanuvuonas luossagolgadangielddus. ¶ Muhtun vuotnaguovlluin bivde luosaid sihke giđđat ja čakčat. Gonagaslaš resolušuvnna bokte juovlamánu 2.b. 1909 viiddiduvvui omd. Várjjatvuona mearaluossaáigodat almmolaččat maiddái golggotmánnui ja skábmamánnui (F.insp. 1909-10: 21). Luossabivdu lei nappo šaddan deaŧalažžan oallut vuotna- ja riddoguovlluin Finnmárkkus ovdal vuosttaš máilmmisoađi juo, ja šattai hui mávssolažžan soahtegaskaáiggi443, maŋŋel go pomorgávppašeapmi nogai. ¶ Iešguđetlágan duvdimiiguin guovddáš politihkalaš birrasis oaččui Foyn lága bokte suoidnemánu 15.b. 1839 "Giehtaduodjedoaimma" ( "Haandværksdriften" ) birra, 82. § olis, juoidá máid almmolaččat gohčodedje pateantan468 iežas bivdomállii. Duohtavuođas lei dat 10-jahkái aktoriekti 1873 rájes (s. 216 ff). Dán áigodagas lei dušše okta searvi mii nagodii vuosttaldit su. Dat álggahuvvui Ruovdevutnii (Jarfjord) Mátta-Várjjagis, vaikko máŋgga juridihkalaš vugiin geahččaledje bissehit dan ođđa ásahusa (s. 239 ff). Foyn fápmodilli lei nu ahte son vel ieš ge sáhtii juohkit doaibmalobiid469. 1880:s attii son 4 doaibmalobi. Sii geat ožžo doaibmalobiid, álggahedje doaimmaideaset Márregohpái Sállanis, Irevutnii (Tufjord) Máhkarávjjus, ja guovttes vel Várggáide. Nuppis dáin lei fanasvuoššahat470 (s. 247). Doaibmalobiid adde dušše servviide mat geatnegahtte iežaset bivdit fálláid eará sajes go Várjjatvuonas, máid Foyn anii iežas guovlun (s. 260). ¶ Go Walkendorf áigá 1500-logus namuha ahte "...Ruoššat mákse divrasit" moršša čalániid ovddas (Walkendorf alm. 1901: 13), de lea dan oktavuođas miellagiddevaš ahte sámegielsátni - morša - lea ruoššagiela bokte darvanan máŋgga oarjeeurohpálaš gillii (Barthelmess 1987: 310). 1500-logus lei ovdamearkka dihte moršša eŋgelas namahus "(sea)morce" . ¶ 1700-jagiid loahpageahčen dađistaga šaddagođii ruoššagávppašeapmi lobálažžan. Gonagaslaš resolušuvnna bokte miessemánu 5. b. 1783 mearriduvvui ee. ahte Finnmárkui galggai šaddat "albma ja bistevaš gávppašeapmi" Arkangelskruoššaiguin. Buot gortni ja jáfuid máid Finnmárku dárbbašii, galggai oastit muhtun ráje rubeliiguin ja muhtun ráje lonuhit dakkár gálvvuin mii Ruoššas lei jođán, nu go sohkkariin, sieráhiin ja earenoamážit nuorta- ja oarjeindia gálvvuiguin. Eará deaŧalaš gálvvut máid earenoamážit namuhit, leat ruoivát498 ja borjasat. Maiddái daid galggai doarvái oastit Finnmárkku dárbbuid gokčamii. Go davimus ámta lei ožžon gálvvu, galggai dan mii lei liiggás, sáddet Danmárkui. Go buot Finnmárkku gálvvu sáhtii dábuhit nuortan, ii šat dárbbašan Danmárkkus sáddet gortni ja jáfuid dohko (Pontopiddan 1790: 107). ¶ Resolušuvnna bokte skábmamánu 15. beaivvi 1809 nogai ruoššagávppašeami áigodatmearri, ja gávperiekti viiddui maiddái Sáččá (Senja) ja Romssa guollebivdiide. Dát čađahuvvui hehttet eŋgelas riddodahppama502 váikkuhusaid soađi áigge, ja viiddideapmi dáiddii galgan bistit dušše nu guhká go soahti bisttii (O. No 2, 1862-63: 22). Oallugat fárrejedje Finnmárkui Nordlánddas ja Romssas dan dihte go Finnmárku dábuhii jáfuid Ruoššas 1807-13 soahtejagiid ruoššagávppašeami bokte (Solhaug 1975 I: 257). ¶ Fápmudus mii attii lobi ruoššaiguin njuolga gávppašit olles áigodaga, várra gessojuvvui ruovttoluotta go riddodahppan nogai. Čakčamánu 13. beaivvi 1830 Finnmárkku gávppašeami lága 39. § bokte ( "Lov om Handelen i Finmarken" ), gal guhkui ruoššaid gávppašanriekti guvttiin vahkuin, nu ahte dalle besse gávppašit suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái, muhto mearriduvvui ahte álbmot galggai dušše njuoskaguliin lonuhit gálvvu (O. No. 2, 1862-63). Gávppašanláhkii lei maid čállojuvvon ahte buohkain geat Finnmárkui bohte guollebivdui 15.7.-15.8. (makketidsfiske), galggai leahket vuoigatvuohta njuolga lonohallat gálvvu ruoššaiguin (Brox 1952-54: 526). ¶ Lága bokte borgemánu 9. b. 1839 oaččui maid Romssa, Sáččá ja Viesterállasa álbmot, lobi njuolga ruoššaiguin lonohallat gálvvu divrudeaddji ja maŋidahtti gaskaolbmáid haga. Dát gávpedoaibma gal galggai leahket dušše mearriduvvon hámmaniin (Brox 1952-54: 527). ¶ Oba sihkkarit ásse dušše sápmelaččat Finnmárkkus 12-1300-logu rádjái. Sii elle johtalemiin. Dárogiela-islándda giela áiggi olbmuin ja nuorta álbmogiin gal lei oktavuohta sápmelaččaiguin, gávppašeami bokte ja vearrogáibidan- ja rievidanmátkkiid bokte. Vikiŋgaáiggis gal gávdnojit mearkkat main vuohttá veahá dáčča ásaidumi muhtun báikkiin Oarje-Finnmárkku rittuin. ¶ Vuosttaš máilmmisoađi birrasiid lei "Finnmárku Ámta" máŋgga ládje rievdadeami áigodagas riggodagaid geavaheami dáfus. Fálesbivddu bokte ledje áigá juo oahpasnuvvan mearariggodagaid industriijalaš geavaheapmái. Mátta-Várjjagis lei ruovdemálbmaroggan531 aitto álggahuvvon. Dát industridoaibma oalát rievdadii ássiiddilálašvuođaid doppe, ja Finnmárku lei ollislaččat vásihan dan 1800-logu maŋit oasis. Kárttat mat čájehit "álbmogiid čearddalšvuođa" ja ráhkaduvvojedje olmmošlohkama vuođul 1910:s, čájehit hui čielgasit dan doaimma máid guolleriggodagaid ođđa geavaheapmi lei vuođustan 1800-logus. ¶ Finnmárkku ođđasishuksen lei oba garra bargu. Eatnasat fárrejedje iežaset ovdalaš ássanbáikkiide. Muhto olu smávit báikkit eai huksejuvvon šat ođđasit. Servvodatovdáneapmi buoret eallinlágiin rievdadii dilálašvuođaid 50-, 60- ja 70-jagiin. Ráhkadedje biilaluottaid, nu go siskkit riikkageainnu Deanuleagis ja Duoddara badjel, dahje divodedje, nu go olggut riikkageainnu. Eanas geaidnojohtolat lei dál biillain. Girdihámmaniid bokte olahedje jođánit eará guovlluide. Unnit johte mearafievrruiguin. Boazosápmelaččat lonuhedje gođiid barttaiguin ja viesuiguin. Muohtaskohter, biila ja mohtorsihkkel bohte hearggi sadjái. ¶ Geassemánu 9. b. 1978 boazodoalloláhka gustogođii suoidnemánu 1. b. 1979. Dát láhka lea eambbo fápmudusaláhka584 go dat ovddit ja dása leat eaktun olu njuolggadusat buot áššiide. Dán lága bokte bohte maid válljejuvvon/nammaduvvon stivrenásahusat585 iešguđet dásis. ¶ Oallugit dadjet ahte dušše buoret áidedoallu sáhttá čoavdit dáid váttisvuođaid. 1984-1989 áigodagas lei vejolaš oažžut doarjaga 50% áidegoluide Eanandoallošiehtadusa ja Boazodoallšiehtadusa bokte eastadit soahpameahttunvuođaid. Goluid nuppi beali galge bealálaččat juogadit. Lei lossa ortnet mii ii báljo geavahuvvon. ¶ Sihke 1933 boazodoallolágas ja 1978 boazodoallolágas leat mearrádusat boazoeaiggádiid guollebivddu birra. 1978 lágas (geahča kap. 2.2) celkojuvvo ee. ahte doaimmahettiin lobálaš boazodoalu boazodoalloguovllus lea boazoeaiggádis vuoigatvuohta bivdit guoli stáhtaallmennegiin ja stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin dan orohagas gos sus lea boazodoallu, seammá eavttuiguin go dan suohkana, čoahkkebáikki dahje gili olbmuin gos allmennet dahje stáhtaeanan lea. Stáhta matrikulerejuvvon vuvddiin ja duottarbáikkiin boazodoalloguovlluid siskkobealde galget boazodoallit beassat bivdit nu go doloža rájes leat dahkan. Guollebivddu ovddas mii lea láhkamearrádusaid mielde, ii galgga máksit láiggu ii ge koartadivvaga. Boazodoallit šaddet dan bokte earenoamáš dillái fásta ássiid ektui geat guliid bivdet ealáhusa váste jávrriin ja čázádagain (geahča maid kap. 3.4.8). ¶ Lea dáhpáhuvvan ahte olggobealolbmot leat ožžon láigolihtu čázádagaide, ja dávjá lea dat suhttadahttán báikki olbmuid. Muhtumat oaivvildit ahte láigolihttu máŋgga dáfus lea báikki olbmuin váldán báikki resurssaid eret, vrd. dan mii muitaluvvui Unjárgga birra dás ovdalaš. Ovdal ledje báikki olbmot, johgátteássit, geat geavahedje riggodagaid. Láigolihtu bokte geavahit dávjá olggobealolbmot daid. ¶ 1977 eananvuovdinlága rievdademiid bokte lea vejolašvuohta addit giliide vuosttašrievtti770 luopmániidda mearriduvvon guovlluin gilis. Dát lea hui unnán čađahuvvon. Vuosttažettiin leat muhtun gilisearvvi siskkit riikkageaidnoguoras gaskal Kárášjoga ja Guovdageainnu ožžon dákkar rievtti (gč. maid kap. 3.29.) ¶ 1 Báikki olbmot elle eará luonddudilálašvuođain go olbmot lullelis. 1 Báikki olbmuin lea danin leamaš eará riekteoaidnu go dat mii lei lullelis, ja ii dat leat ovttatmanu sáhttán heivehuvvot dahje ii leat geahččaluvvon ge heivehuvvot dáčča lágaide mat álggos ráhkaduvvojedje riikka lulit osiide. 1 Báikki olbmot leat iehčaneaset ráđđen riggodagaid ja ássan sierra sajes, dassožii go johtaleapmi ja buoret birgejupmi rabai eatnamiid álbmogii. Danin sii eai atnán dárbbašlažžan bargat sihkkarastit iežaset ovddeš geavaheami vuoigatvuohtan. 1 Giellaerohusat leat dagahan guhkes gaskka stivrejeddjiid ja stivrejuvvomiid gaskal. 1 Eiseválddit eai leat doarvái bures dovdan báikki servodagaid riekteoainnuid ja čálekeahtes lágaid ja njuolggadusaid. 1 Dávjá leat sii geat báikki olbmuid ovddas leat hupman, leamaš eiseválddit. Eai sii leat álo sáhttán dahje háliidan muitalit báikki olbmuid iežaset oainnu. 1 Báikki olbmuid meahccegeavaheapmi lea leamaš árbevirolaš geavaheami vuođul, ii ge eatnama eaiggáduššanrievtti774 vuođul. 1 Maŋimus jagiid leat eatnasat riddo- ja čoahkkebáikki ássiin geat ovdamuniid leat ožžon dilálašvuođain, biehttalan addimis vuoigatvuođaid sidjiide geat ealáhusas geavahit meahcceriggodagaid, maidda sii (ealáhusbargit) alddiineaset oaivvildit vuoigatvuođa. 1 Riddo- ja vuotnaguovlluid sámi álbmot ii leat beroštumiidisguin olahan gosage servviid bokte (ee. bivdo- ja guolástusservviid) mat leat ovddidan eanandoalu- ja meahcástanberoštumiid. 1 Meahcástansuorggis775 ii leat leamaš makkárge nevvohat776 riggodagaid ealáhusgeavaheddjiid beroštumiid vuhtii váldimis. 1 Meahcástansuorggi nevvohat lea vuosttažettiin heivehuvvon álbmoga beroštumiide (bivdo- ja guolástansuorgái777). ¶ Luossa. 1900-jagiin juo lei luossa hui deaŧalaš vuotnaássiide. Go pomorgávppašeapmi nogai, šattai luossa vel mávssolaččat. Gáidánuohtti lei deaŧaleamos bivdoneavvu. Nuohtti lei divrras oastit, muhto muhtumat ráhkadedje ieža nuhtiid. Ovdal sáhtii láigohit stáhta eatnamis nuohttebáikki, lensmánni bokte. Dál sáhttá Eananvuovdinkantuvrra bokte oažžut luossabáikki mearriduvvon njuolggadusaid mielde. Oallugat geain leat lotnolasealáhusat, eai oaččo luossalobi jus lága galgá bustávalaččat dulkot. Sii lohket danin dárbbašlažžan ahte iešguđet lotnolasealáhusaid olbmot beassagohtet luosaid bivdit. ¶ Luossagolgadeami bokte bivdu olggobealde Finnmárkku lassánii 8 000 kg:s 1976:s 218 000 kg:i 1981:s, muhto bivdu eará bivdoneavvuiguin, ja jogain, gal unnui. Muitaleaddjigáldut muitalit ahte luossa máid golgademiin bivde lei smávit go luossa máid godde vuonain ja jogain. Lei oainnat ovddemustá diddi790 máid golgademiin godde. ¶ Militeardoaimmat leat maid dagahan soahpameahttunvuođaid. Sihke Várjjatvuonbađas, Porsáŋggus ja Álttás leat nággen guđet báikkit galget šaddat militeara doaibmaguovlun. Dakkár báikkit gos olu hárjehallet, eai šat báljo heive sávzaguohtuneanamin. Gustojeaddji láhkamearrádusaid bokte ii sáhte omd. sávzaeaiggát gáibidit buhtadusa vahágiid ovddas máid militeara doaimmat dagahit dakkár stáhta eatnamiin mat leat lahka báhčin- ja hárjehallanbáikki, vaikko sávzaeaiggádat leat sávzzaid guođohan olu jagiid doppe, go doivo alddiineaset luonddolaš rievtti dasa. Dát lea váikkuhussan das go eanandoalu meahcceguohtunriekti ii leat lágas nannejuvvon. Dat lea juste nuppeládje nannejuvvon, nappo ahte eananeaiggát, dán dáfus stáhta, sáhttá mearridit guođoheami. Muhto ulbmil guođohanmearridemiin lei álggus vuovdesuodjaleapmi. (Geassemánu 22. b. 1863 meahcceláhka, 1. kap., dálá skábmamánu 29. b. 1968 láhka earenoamáš ráđđenrivttiid birra earáid eaiggáduššan eatnamiin, earenoamážit 11-16. §§.) Earret Álttá-ášši, eai báljo leat leamaš stuorit riiddut gaskal eanandoalu/báikki olbmuid ja dulvademiid Finnmárkkus. ¶ Čakčabivdu (mii álgá čakčamánu 10. b.) lea juste ragatáigge. Dát bivdu lea eanas čakčaorohagain, ja dat dagaha váttisvuođaid ja soahpameahttunvuođaid. Boazodollui lea earenoamážit bivdu beatnagiiguin heittot. Dalle leat maid muhtumat johtime ja danin šaddá vel váddásit dilli. Boazodoallolága 29. § bokte sáhttá Eanandoallodepartementa viiddidit beanaveaddima sihke áiggi ja báikkiid dáfus dakkár guovlluin gos lea dárbbašlaš boazodoalu geažil. Boazodoallu lea háliidan rievdadit čakčabivdoáiggi dain guovlluin mat leat earenoamáš deaŧalaččat čakčaguohtumin ja johttimii. Bivdiin lea unnán ipmárdus dákkár doaimmaide. ¶ Muhtun čázadagain lea álbmot ja boazodoallu riidalan luossabivddu nalde. Eanemus dovddus lea Riehpponjohka gos leat leamaš soahpameahttunvuođat gaskal Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvvi, mii hálddaša guollerivttiid, ja boazodoalu. Dan orohaga boazodoallit leat boazodoallolága mearrádusaid bokte ožžon guollegoarttaid nuvttá. Guolástansearvi ges čuoččuha ahte boazodoallit eai doahttal bivdoneavvuid, ráfáiduhttináiggi ja ráfáiduhttinguovllu (luossagorkŋohaga847) gustojeaddji mearrádusaid. ¶ Boazodoallokapihttalis leat soahpameahttunvuođat čázadagaid láigolihtuid bokte namuhuvvon (kap. 7.6). Leat leamaš máŋggat sullasaš soahpameahttunvuođat báikki olbmuiguin. Oallugat Fálesnuori suohkanis leat atnán unohassan go vuosttažettiin lea hammerfeastalaččain láigolihttu Riehpponjohkii ja mearridit dan badjel. Sáhttá dadjat nu ahte riehpponvuotnalaččat ja riehpponávžilaččat geain dološ áigge lei johka ealáhusriggodahkan, leat massan dán riggodaga mearridanvejolašvuođa. Nuppe dáfus dihtet Fálesnuori olbmot ahte Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvi lea bargan garrasit lasihit luosaid johkii. ¶ Guovlluid ráfáiduhttin luonddusuodjalanlága bokte lea dagahan unnán soahpameahttunvuođaid, danin maid go vuođđoealáhusaid dábálaččat sáhttá doaimmahit ráfáidahtton guovlluin, earret gilvima ja vuovdedoalu doaimmaid. Mohtorvuodjima gáržžideamit suodjaluvvon guovlluin849 unnidit álbmoga geavaheami. Nuppe dáfus sáhttá mohtorvuodjingielddus suodjaluvvon guovlluin maiddái gáržžidit boazodoalu mohtorjohtolaga. Dát lea muhtomin dagahan riidduid gaskal boazodoalu ja luonddusuodjaleami. ¶ 1842:s juo bođii vuosttaš hávdaráfáiduhttinláhka, ja monne- ja uvjabáikkiid ráfáiduhttin. 1860 lága olis ráfáidahttojuvvui hávda birrajagi Romssa bismaguovlluš033, muhto 1899 bivdolága bokte nogai dat ráfáiduhttin. Dan rájes sáhtte čuovvut dábálaš ráfáiduhttináiggi mearrádusaid, muhto ledje gal ain mearrádusat ahte muhtun sulluid (monne- ja uvjabáikkiid) sáhtii ráfáiduhttit. ¶ Deanubivddu 1888-lága ja 1905 luossalága bokte ii leat Deanu ja Álttá luossabivdu buohkaide lobálaš. 1964 luossalága bokte gustogohte gáržžideamit maiddái Njávdámii. Álgo álggus bivde ge gilisearvvit ja johgátteolbmot Finnmárkku jogaid (Tønnesen 1979: 241). ¶ Álttájoga bivddu dietnasat leat oamasteami bokte gullan johgátteássiide geain lea gusa biebman náre gilvojuvvon gieddi (120 suoidneguorpmi1082). Sii vuođđudedje oasussearvvi1083, Alta Laksefiskeri-Interessentskap (Álttá luossabivdiid searvi (dás jorgaluvvon namma)), čálii sátnejođiheaddji Heitmann 1952:s. Alta Laksefiskeri-Interresentskap:s lea láigolihttu Álttájohkii. 1856 rájes maŋimus soađi rádjái láigohii Roxborough hertug Álttájoga. Soađi áigge ja maŋŋel soađi (muitaluvvon 1952:s) lea johka eanas gili olbmuide láigohuvvon. Westminstera hertug láigohii 1949:s ja 1950:s moadde avádaga. Dalle lei johka juhkkojuvvon 5 avádahkan (Flf 1952: 298). ¶ Finnmárkkus lea vuovdesuodjaleapmi hui guovddážis ja lea mannan ovdalii go báikkálaš olbmuid vuovdečuohppanriekti. Miessemánu 27. b. 1775 gonagaslaš resolušuvnna olis lea omd. boahtán mearrádus man bokte ožžo ássit dain giliin gos lei soahkevuovdi (dahje buot lastavuovdi) rievtti váldit dan máid dárbbašedje, ámtamánni addin lobiin. Dán resolušuvnna olis lea fylkkamánni suoidnemánu 9. b. 1936 ráhkadan njuolggadusaid stáhta vuovddi geavaheapmái. Ii leat riekti vuovdit dan čujuhuvvon sárggá muoraid ja riekti lei muđui muddejuvvon boaldámuša dábuheapmái (Innst. 1956 del 2 (innst. om lov og forskrifter om Statens umatrikulerte grunn): 22 (stáhta čálekeahtes eatnamiid láhka- ja njuolgadusevttohusat). ¶ Geainnut leat buoriduvvon máŋgga ládje. Šaldegovdodat ja akseldeaddu gáržžida geaidnojohtolaga. 1913 gonagaslaš resolušuvnna bokte galggai akseldeaddu leahkit 2 tonna. "Eanas deaŧalaš geainnut" ráhkaduvvojedje 1961:s gierdat 10 tonna akseldeattu (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 26-1961: 178. Gč. maid Bjørnland 1989: 164). 1961:s lei dušše 19 km bistevaš geaidnogovččaš263 Finnmárkkus. 1972:s lei 137 km (+ 575 km oljočievra) ja 1983:s lei 1 998 km (ibid s. 210. Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1972: 124. Statistisk Årbok 1984: 234). ¶ Vuosttaldeaddji riekteoainnut bohtet ovdan das máid Odd Erling Smuk celkkii 1987:s: "Sámi guovlluid areálgeavaheamis ferte boazodoalu vuhtii váldit ovdalii buot eará. Boazodoalus lea eahpitkeahttá iežas geavaheami bokte nannoseamos vuoigatvuohta guovlluide" (Finnmark Dagblad 25.5.1987. NBR:a ovdaolbmo rahpansártnis NBRa 40. jahkečoahkkimis) ¶ Geopolitihkalaš sajádat, stáhtafámuid rádjeguovllus, sáhttá maid leamaš nuortalaččaide buorren. Ovdal Kalmarsoađi (1611-13) gilvaledje ja riidaledje stáhtat sakka, earenoamážit Ruošša ja Ruoŧŧa, ja 1500-logu loahpas maiddái Dánmárku-Norga ja Ruoŧŧa. Vearrobearramis sáhtte buot gullevaš stáhtaid fálddit meannudit garrasit. Kalmarsoađi bokte šadde riddosápmelaččat Divttasvuonaš428 gitta Várjjagii Dánska-Norgga vuollásažžan. Siseatnamis gal ain lei oktasašguovlluid ráđđenvuohki1429. Buot bealálaččat dihte gal ahte oktii goitge šaddá guovlu biđgejuvvot mearriduvvon riikkarájiiguin. Stáhtapolitihkalaš, taktihkalaš árttaiguin meannudedje stáhtat várrogasat rádjeguovlluin, amaset neaktit heittohin sápmelaččaid mielas, earenoamážit nuortalaččaid mielas ja amaset ránnástáhtaid háhtteŧ430. 1600- ja muhtun ráje 1700-logus lea olu mii čájeha ahte nuortalaččat atne dán dilálašvuođa alcceseaset ávkin. ¶ Goalmmát heajosáigi álggahuvvui 1. máilmmesođiin ja lei alimusas Dorpat-ráfi áigge. Čieža Beahcánsápmelačča gohččojuvvojedje soahtái, golmmas eai máhccan šat ruoktot; siiddas ledje 76 olbmo. Maŋŋel soađi boatkanedje olu ovdalaš čanastagat, earenoamážit Ruššii. Beahcánsápmelaččat šadde Suoma stáhtaborgárat. Iešguđet doaimmaid bokte ja "Petsamobolaget" (Beahcánsearvvi) bokte veahkehedje sápmelaččaid. Geahččaledje fas álggahit boazodoalu. Muhto ođđa riikkarádji lei ludden áibbas dárbbašlaš geasseorohaga Fiskarhalvøyaš447. Eai gávdnon molssaeavttut gokčat vahága. Siida lei oalát bieđganeame Tannera áigge. 2. máilmmesođiin nogai árbmu. Beahcán šattai maid soahtešilljun, seammaládje go Suonjilsápmelaččaid guovlu. Sii šadde maid báhtarit guovtte geardde, nu go sin lulliránnát. ¶ Daid áiggiid lahtuduvvui ge karela Bogdanoff siidii norraza dohkkehan náittusdili bokte Báhčaveaisiidda nieiddain. Dáhpáhuvai maid ahte norraz mearridii "muddejuvvon geavaheami" dainna lágiin ahte sisafárrejeaddji ii ožžon ollislaš vuoigatvuođaid ja dasto oaččui heajut guollebákkiid jna., dakkaraččaid main siida ii beroštan (Tanner 1929: 341). ¶ Cuoŋománu guđđe dálveorohaga ja johttájedje giđđaorohagaide, Skoltebyeŋ484 bokte Geavgŋá vuolábealde Njávdánjohgáttis. Dohko rádje dálvegálvvu ja ohce geassebiergasiid. Maŋŋel go oanehaš ledje orron Skoltebyeniš485, juohkásedje bearrašat guollebáikkiide Gievjovuonaš486, omd. Nirvagohppái1487, Strømsnesii1488, Čoalgámii1489 ja Ruossavutnii1490. Nissonolbmot, mánát ja boaresolbmot báhce dohko luosaid bivdit ja dievdoolbmot manne áhpebivdui man guovddážin lei Geavju. Minstár lea nappo áibbas seaammalágan go Báhčaveaji sápmelaččaid minstár. Lilienskiold dajai Geavjju guolleguovddáža birra 1690-jagiin juo: ¶ Báikenamat Gievjovuonas, omd. Brashavŋ503 ja Braselv1504, duođaštit ahte Čáhcesullo gávpeolbmát leat Njávdánsiiddas leamaš dalle. Čáhcesullos lea Bras-goargu oahpis eanas 1600-logus; lei measta dynastiija, mii vuođđuduvvui Čáhcesullui 1620-jagiin juo (Niemi 1983: 215-216, Beronka 1933: 27). Dađimielde go bergenlaččat šadde oahppáseappot Várjjagii, de beroštišgohte eambbo nuortalaččaiguin gávppašit (vrd. Nilsen 1966: 42). 1691 oktroija bokte juhkkojuvvui Čáhcesuolu ja Várggat formálalaččat. 1700-logu mielde, go Várggát manai garrasit maŋos, šattai goappeš siiddaid Norgga gávpi Čáhcesullo vuollái (Niemi 1983: 215-216, 278-280). ¶ Bergen massii iežas gávpeaktorievtti Finnmárkkuin 1715:s (álggii 1681:s), nu go diehtit. Aktoriekti álggahuvvui fas maŋŋel áigodaga go lei measta friddja gávppašeapmi (1715-28), muhto dál addojuvvui dat Københámmana gávpeolbmáide. Iešguđet hálddašanfámuid bokte doalahii Københámman aktorievtti loahpalaš friddjaaddimii 1789:s. Bergenlaččat vigge fas beassat guovddážii ruoššagávpái ohcámiiguin oažžut finnmárkkugávppašeami ruovttoluotta, omd. 1736:s. Dat čájeha ahte ruoššagávpi ain lei bivnnut (Nilsen 1966: 178). ¶ Oanehaččat muitaluvvon ákkastii riekti dainna ahte Njávdán lei 1775 eananvuovdinresolušuvnna 6. § mielde okta Finnmárkku "stuora Jogain" , ja dáid jogain galge buot gili ássiŧ528 beassat bivdit. Go giliássit juo ledje searválaga bivdán, de galggai ain leahkit nu resolušuvnna mielde. Ii galgan váldot vuhtii gos gilis olmmoš ásai, dahje lei go sisafárrejeaddji dahje gili álgoássi. Deaŧalažžan lei dat ahte go fal lei gili ássi, de lei sus bivdovuoigatvuohta seammaládje go buot earáin gilis. Rievttis čujuheigga goappeš bealit ámttaduođaštusaide maid bokte oaččui bivdit. Ekdahla ja dan guđa njávdánsápmelačča (várra buot ruovttudoallooaivámušaid) ámttaduođaštusat ledje čállojuvvon 1845:s (gulahuvvoŋ529 Čáhcesullo áššáskuhttiŋ530- ja vearrodikkis suoidnemánus 1845), luossabivdonákku geažil. Ámttaduođaštusain deattuhuvvo ahte duođaštusguddiin lei riekti "ránnáiguin ovttas" bivdit luosaid "Kobberforsholmenis" 1531 Skoaltabáikki bajábeale goržži rádjái. Ekdahl orru leamaš muhtunlágan arkitekta nuortalaččaid ámttaduođaštusháhkamis, go ovttasráđiid nuortalaččaiguin geahččalii sihkkarastit alcceseaset mearriduvvon bivdoguovllu (vrd. Nuorta-Finnmárkku sunddiguovllu 1829-46 pántagirjji, folio 116, STATØ). Ámttaduođaštusat galge lasihit riektesuodjalusa. Muhto kvenat eai lean dohkkehan dan dihto johkabáikki. Rievttis nappo eai beroštan ámttaduođaštusain. ¶ Báikki eisseválddit eai beroštan nu olu go ámttaeiseválddit das ahte lobálaš boazolohku dollojuvvui. Sii dorjo ain juohke ládje fástaássiid boazodoalu. Go 1909 Boazoguohtunlávdegotti boazolága árválus gárvánii, vuosttaldedje sihke Ruovdavuona ja Njávdána báikki álbmot gili-, guollebivdo- ja eanandoalloservviid ja gielddastivrra bokte árvalusa heaittihit Mátta-Várjjaga geasseguohtuneanamin ja dan ahte árvalus garrasit deattuhii johttisámiboazodoalu. Lea áibbas čielggas ahte lávdegoddi balai das go atne Mátta-Várjjaga fástaássiid boazodoalu mannolaga áibbas rájiid haga. Lávdegoddi balai earenoamážit go dađistaga eambbo sarváid "lobihaga" dikte veaiddalassan "feara gos Mátta-Várjjagis" . Sii oaivvildedje ahte geassejagis eai oba galgga ge sarvát leahkit suohkanis (Innstilling 1909: 38). ¶ Lága geassemánu 19. b. 1970 almmolašvuođa birra hálddašeamis (almmolašvuođalága) jorgalus lea ođasmahttojuvvon oktan rievdadusaiguin mat leat lága bokte mearriduvvon geassemánu 20. b. 2003 nr. 45 ¶ Kapihtal I. Lága ulbmil ja boazodoalu vuođđoeavttut § 11 Ulbmil ja doaibmaviidodat Dán lága ulbmilin lea lágidit dilálašvuođaid nu ahte boazoguohtumat šaddet leat ekologalaš guoddi geavahusas, buorrin boazodoalloálbmogii ja servodahkii muđui. Ealáhusa ovdáneapmi ja doaimmaheapmi berre addit oadjebas ekonomalaš ja sosiála dilálašvuođaid sidjiide guđiin lea boazodoallu fidnun, seammás go sin vuoigatvuođat sihkkarastojuvvojit. Boazodoallu galgá gáhttejuvvot sámi kultuvrra deaŧalaš vuođđun, Vuođđolága § 110a ja álbmotrievtti mearrádusaid mielde álgoálbmogiid ja unnitálbmogiid birra. Dáid ulbmiliid olis galgá láhka: 1. mearridit boazodolliid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid viidodaga, 2. heivehit boazodoalu ja eará ealáhusaid ja servodatberoštumiid gaskavuođaid, 3. dan muddui go dárbbašlaš heivehit boazodolliid siskkáldas gaskavuođaid, 4. ásahit ávkkálaš organiseren- ja hálddahusvuođu. Dát láhka lea fámus dainna gáržžádusain mii boahtá ovdan lágas geassemánu 9. b. 1972 nr. 31 Norgga ja Ruoŧa soahpamuša vuođul boazoguohtumiid birra guovvamánu 9. b. 1972. Boazodollui suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal gustojit mearrádusat lágas boazodoalu birra suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal.2 1 Rievdaduvvon lágaid bokte juovlamánu 21. b. 1984 nr. 101, guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Geahča lága juovlamánu 21. b. 1984 nr. 101 ¶ § 21 Boazoguovllut, orohagat, guođohanguovllut Gonagas2 juohká boazoguovlun daid osiid Finnmárkku, Tromssa, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain gos boazodoallu oažžu doaimmahuvvot dakkár erenoamáš vuoigatvuođaiguin ja geatnegasvuođaiguin mat leat mearriduvvon dán lága 3. ja 4. §:in ja III. kapihttalis. Ásahettiin boazoguovlluid galgá vuhtii váldot leat go johttisámit doložis doaimmahan boazodoalu doppe. Dat meahcceguovllut (vrd. 11. §) mat gullet boazoguovlluide, leat lobálaš boazoguohtuneanamin daid sierra vuoigatvuođaiguin ja geatnegasvuođaiguin mat leat namuhuvvon vuosttaš cealkagis, jus fal eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain. Boazodoallostivra galgá juohkit boazoguovlluid orohahkan ja mearridit bohccuide agi ja sohkabeali mielde deaddomeriid ja/dahje alimus boazologu mii áiggis áigái oažžu leat guđege orohagas. Boazodoallostivra sáhttá maiddái orohagaide mearridit guođohanáiggi, dahje mearridit guovllustivrra dahkat dan. Viidáseappot sáhttá boazodoallostivra juohkit orohagaid guođohanguovlun dihto siiddaide dahje doaluide3, dahje mearridit guovllustivrra4 dahkat dan. Galgá deattuhuvvot ahte boazoguovlluid, orohagaid ja guođohanguovlluid rájit šaddet boazodollui lunddolažžan ja ávkkálažžan. Galgá maiddái vuhtii váldit árbevirolaš guođohanvieruid nu guhkás go lea vejolaš bealuštahtti ja ávkkálaš oppalaš čovdosa mielde. Viidáseappot sáhttá boazodoallostivra juohkit oktasaš giđđa-, čakča- ja dálveguohtumiid Finnmárkkus orohahkan, gos geavaheapmi lea leamaš árbevirolaš vuogi mielde. Dáid ođđa orohagaide sáhttá maiddái mearridit guođohanáiggiid, bohccuid deaddomeriid ja/dahje alimus boazologu. Boazodoallostivrra dohkkehemiin sáhttá guovllustivra mearridit galle doalu guđege orohagas ožžot leat ja maiddái mearridit alimus boazologu guđege dollui dan ektui movt orohaga deaddomearit ja/dahje boazolohku ja guođohanáiggit leat mearriduvvon dán paragráfa nuppi ja goalmmát osiid mielde. § 8 b goalmmát ja njealját oasit gustojit seammaládje. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr.7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res.mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 3 Gč. § 4. 4 Gč. § 7. ¶ § 31 Makkár eavttuiguin boazodoallu oažžu doaimmahuvvot boazoguovlluin Duššefal Norggas ássi olbmuin geat leat sámi sogas, lea vuoigatvuohta atnit mearkka dahje jođihit doalu boazoguovllus mii lea 2. § mielde mearriduvvon. Sus geas lága fápmuiboahtimis suoidnemánu 1. beaivvi 1979 ii lean alddis boazodoallu váldoealáhussan boazoguovllus lága miessemánu 12. beaivvi 1933 boazodoalu birra 1. § mielde, vrd. 11. §, ii leat vuoigatvuohta atnit mearkka ii ge doalu, vrd. 4. § ja 17. §, muđui go juoppá váhnemis dahje ovttage váhnenváhnemis lea leamaš boazodoallu váldoealáhussan. Guhte váldo oami iežas mánnán (adoptiivamánnán) olbmui geas lea boazodoallovuoigatvuohta sámi boazoguovllus vuosttaš oasi mielde, oažžu seamma vuoigatvuođa go iežasriegádahtton mánáin lea, vaikko son ii livčče ge sámi sogas. Olbmos guhte lea náitosis dakkár olbmuin guhte doaimmaha boazodoalu vuosttaš oasi mielde, muhto ieš ii deavdde daid eavttuid, lea vuoigatvuohta ovttas náittosguimmiin doaimmahit boazodoalu. Jus náittosguoibmi geas lea vuoigatvuohta jápmá, lea leaskkas vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu viidáseappot. Jus náittosdilli eará árttaiguin loahpahuvvo, massá son boazodoallovuoigatvuođa. Guovllustivra sáhttá almmotge ohcama mielde addit sutnje lobi joatkit boazodoaluin, jus leat erenoamáš ákkat dasa. Dás galgá vuhtii váldit man guhká náittosdilli lea bistán, ja leat go sudnos mánát ovttas geaidda sus lea váhnenovddasvástádus. Jus lea eahpádus eavttuid hárrái doaimmahit boazodoalu vuosttaš oasi mielde, de Gonagas2 mearrida gažaldaga. Jus leat erenoamáš ákkat, de sáhttá Gonagas2 addit Norggas ássi olbmui guhte ii deavdde eavttuid vuosttaš oasi mielde, lobi doaimmahit boazodoalu boazoguovllus. Viidáseappot sáhttá Gonagas2 addit lobi doaimmahit boazodoalu dutkamiid ja geahččalemiid várás almmolaš jođiheami ja geahču vuolde. Dakkár lobit sáhttet addojuvvot dihto áigái ja dihto eavttuid vuođul. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b.1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res.mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. ¶ § 41 Boazodoalu álggaheapmi. Doallu Go áigu álgit iešheanalis boazodoallin boazoguovllus, gáibiduvvo vuos guovllustivrra2 addin lohpi doalu sisačáliheami bokte. Dát mearrádus ii almmotge gusto jus doallu juogikeahttá jorrá náittosguoibmái dahje olbmui guhte lea doalli dahje su náittosguoimmi fuolki njuolga bajás- dahje vulosmanni linnjás dahje vuosttaš siidolinnjás gitta vieljaid ja oappáid mánáid rádjái, jus fal dat olmmoš deavdá 3. § eavttuid. Doalu doalli galgá leat válddálašvuođa agis. Guovllustivra sáhttá almmotge erenoamáš dilálašvuođain addit lobi ohccái guhte ii leat válddálašvuođa agis. Doallun adnojuvvo eallu man okta ovddasvástideaddji jođiheaddji eaiggáduššá ja doallá, dahje náittosguimmežagat ovttas eaiggáduššaba ja doallaba, jus goappešagain leat iežaska mearka bohccot3 ealus. Diekkár oktasaš doallu galgá sisačálihuvvot dán lága 19. § mielde, ja mearkkaša ahte náittosguimmežagat leaba solidáralaččat ovddasvástideaddjin doalu olles ealu ovddas. Jus goappeš náittosguimmežagain lea doallu go náitaleaba, de sáhttet dat doalahuvvot. Ovddasvástádus lea almmotge solidáralaččat, seammaládje go oktasaš doalu ovddas. Doalut bisuhuvvojit jus náittosdilli loahpahuvvo. Dollui sáhttet maiddái gullat jođiheaddji (náittosguimmežagaid) fulkkiid bohccot njuolga bajásdahje vulosmanni linnjás ja vuosttaš siidolinnjás gitta vieljaid ja oappáid mánáid rádjái, jos fuolki fal deavdá 3. § eavttuid ja alddis ii leat doallu. Bohccot mat gullet máŋgga olbmui dahje máŋgga bearrašii geat doaimmahit boazodoalu searválaga, sáhttet adnojuvvot oktan doallun jus guovllustivra2 dohkkeha. Ii oktage ovttaskas olmmoš sáhte eaiggáduššat bohccuid eambbo go ovtta doalus. Jus guovllustivra2 geavaha vejolašvuođas 2. § njealját oasi mielde mearridit alimus boazologu orohagaid doaluide, de sáhttá seammás gáibiduvvot ahte unnimusat 51 % ealu boazologus galgá gullat doalu ovddasvástideaddji jođiheaddjái, 75 % go náittosguimmežagat ovttas doaimmaheaba boazodoalu, vrd. nuppi oasi dás ovdalis. Diekkár mearrádusa ferte boazodoallostivra dohkkehit ovdal go šaddá loahpalaččat gustovaš. Boazoeaiggát ii sáhte johtit nuppi orohahkii guovllustivrra2 lobi haga. Jus áigu johtit orohahkii mii lea nuppi boazoguovllus, de lea dan boazoguovllu stivra gos ođđa orohat lea, mii mearrida. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b.1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215) – vrd. §§ 17, 18. 2 Vrd. § 7. 3 Vrd. §§ 16 –18. ¶ § 51 Makkár eavttuiguin boazodoallu oažžu doaimmahuvvot olggobealde boazoguovllu Olggobealde daid boazoguovlluid mat ásahuvvojit 2. § vuođul, ii oaččo boazodoallu2 doaimmahuvvot Gonagasa3 erenoamáš lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son, guhte sáhttá duođaštit ahte eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su doallu boahtá guoskat, leat addán sutnje lobi čállosa bokte, mii čájeha ahte son oažžu geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid dollui. Lohpi ii berre addojuvvot goddeguovlluide. Ferte maiddái leat várrogas addimis lobiid guovlluide mat leat dainna lágiin lahka boazoguovlluid ahte riiddut sáhttet čuožžilit. Lohpi sáhttá addot vissis áigái, ii ge leat guđege ládje gustovaš maŋŋel go guođohanvuoigatvuohta lea eret gahččan. Dollui sáhttet biddjot dárkilet eavttut. Oktasaš eaiggáduvvon eanan olggobealde boazoguovllu sáhttá geavahuvvot boazodollui eanetlogu mearrádusa mielde, lága vuođul geassemánu 18. b. 1965 nr. 6 oktasaš eaiggáduššama birra. Jus eaiggádat ja geavaheaddjit guđet hálddašit eanas oasi dakkár duottarguovllus mii lea heivvolaš boazodollui, háliidit guovllu geavahuvvot dasa, muhto eai beasa go muhtun eananeaiggádat eai dáhto leat mielde, de sáhttet njukčamánu 18. b. 1955 lága nr. 24 39. - 43. §§:id mearrádusat oktasaš doaimmaid birra (eananláhka) geavahuvvot seammaládje. Gonagasa3 dohkkehemiin sáhttá oktasašmeahci stivra gitta 10 jahkái hávális addit lobi doaimmahit boazodoalu gili oktasašmeahcis olggobealde boazoguovllu, jus boazodoallu ii šattaš mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan sidjiide geain lea geavahanvuoigatvuohta. Mearrádus dakkár lobi birra galgá ovdandivvojuvvot álbmoga ovdii 3 mánnui maŋŋel go mearrádus lea gulahuvvon dábálaš vuogi mielde, earret eará galgá mearrádus almmuhuvvon unnimusat ovtta áviissas mii lea dábálaččat dovddus guovllus. Jus ovttasge boahtá váidda oktasašmeahci stivrii ovdal go áigemearri lea dievvan, guhte čuoččuha ahte boazodoallu šaddá mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan su opmodahkii dahje doibmii, mearriduvvo gažaldat eananjuohkindikki árvvošteami bokte oktašasmeahci stivrra gáibádusa mielde, jus stivra doalaha mearrádusas. Boazodoalu birra stáhta oktasašmehciin olggobealde boazoguovllu adnojuvvojit 17. § mearrádusat lágas geassemánu 6. b. 1975 nr. 31 ee. vuoigatvuođaid ja eananopmodahkii gulli vuoigatvuođaid geavaheami birra stáhta oktasašmehciin (várreláhka). 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. §§ 25, 36 3 Eanandoallodepartementa, res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 4 Geahča lága miessemánu 12. b. 1995 nr. 23. ¶ § 61 Boazodoallostivra Nammaduvvo boazodoallostivra mas leat 7 lahtu ja persovnnalaš sadjásašlahtut, geain Gonagas2 nammada 4 lahtu (ja sadjásašlahtuid) ja Sámediggi 3 lahtu (ja sadjásašlahtuid). Boazodoallostivra lea guovddáš boazodoallohálddahusa, boazodutkamiid ja bagadanbálvalusa fágalaš ráđđeaddin. Gonagasa2 addin dárkilet mearrádusaid mielde sáhttá boazodoallostivra oažžut badjelasás maiddái eará hálddahusdoaimmaid ja oažžut válddi mearridit vissis áššiid. Boazodoallostivrra doaibmaviidodat sáhttá gáržžiduvvot fátmmastit duššefal boazodoalu mii doaimmahuvvo boazoguovlluin mat ásahuvvojit 2. § vuođul. Go boazodoallostivrii nammada lahtuid, de galgá deattuhit govttolaš ovddasteami iešguđet guovlluin, govda fágalaš duogáža ja servodatdieđu, ja nu ovtta meare olbmuid goappá nai sohkabealis go vejolaš. Stivrra lahtuid gaskkas galget leat beaivválaš bargi boazodoallit boazoguovlluin ja boazoealáhusa organisašuvnnain galgá leat evttohanvuoigatvuohta. Gonagas mearrida dárkileappot boazodoallostivrra doaimmaid, válddi ja bargoortnega. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b.1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. ¶ § 71 Guovllustivra Juohke boazoguovllus mii ásahuvvo 2. § vuođul, galgá leat guovllustivra mas leat 5 dahje 7 lahtu ja persovnnalaš sadjásašlahtut. Fylkkadiggi nammada 3, vejolaččat 4 lahtu (ja sadjásašlahtuid) ja Sámediggi 2, vejolaččat 3 lahtu (ja sadjásašlahtuid). Guovllustivra nammaduvvo 4' jahkái ain hávális vuhtii válddidettiin seamma eavttuid go 6. § nuppi oasis. Gonagas2 addá dárkilet mearrádusaid guovllustivrra bargguid ja mearridanválddi birra lassin dasa mii njulgestaga čuovvu lágas. Gonagas2 sáhttá ásahit láhkaásahusaid guovllustivrra bargoortnega birra. Gonagas2 sáhttá addit lassi láhkaásahusaid guovllustivrra válljema birra, earret eará dalle jus boazoguovlu ii ollásit leat ovtta fylkka rájiid siskkobealde ja stivralahtuid doaibmaáiggi birra vuosttaš válljemis. Jus erenoamáš árttaid geažil ii leat muhtun boazoguovllus dárbu guovllustivrii, de sáhttá Gonagas2 čoavdit geatnegasvuođas nammadit guovllustivrra. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 13 ¶ § 81 Orohatstivra ja ovdaolmmoš Juohke orohagas mii ásahuvvo 2. § vuođul, galgá leat orohatstivra man orohaga beaivválaš bargi boazodoallit válljejit iežaset gaskkas Gonagasa2 addin láhkaásahusaid mielde. Oktanaga orohatstivrra válljemiin, galgá maiddái mearriduvvot gii galgá leat ovdaolmmožin ja sadjásaš ovdaolmmožin. Orohatstivra iežas ovdaolbmo bokte ovddasta orohaga beroštumiid ja sáhttá earret eará dahkat soahpamuša, áššáskuhttit ja áššáskuhttojuvvot orohaga boazoeaiggádiid namas oktasaš áššiin. Orohatstivrra geatnegasvuođaide gullá atnit logu orohaga boazoeaiggádiin ja bohccuin3. Stivra galgá4 bearráigeahččat ahte orohaga boazodoallu doaimmahuvvo gustovaš lágaid ja láhkaásahusaid mielde, ja stivra sáhttá mearridit ja dárbbu mielde čađahit bohccuid čohkkemiid, merkemiid, rátkimiid ja lohkamiid jus boazoeaiggádat ieža gaskaneaset eai boađe ovtta oaivilii ja doaimmat dáid bargguid. Juohke orohahkii galgá ásahuvvot orohatkássa. Buot orohaga boazoeaiggádat leat geatnegasat máksit divada orohatkássii. Boazodoallostivra mearrida mávssu sturrodaga ja orohatstivra livdne divada guđege boazoeaiggádii. Divat lea bággopántideami vuođđun5. Orohatkássa ruhta galgá máksit orohatstivrra ja orohatovdaolbmo dábálaš hálddahusgoluid, mátkegoluid ja sullasaš goluid ja sáhttá maiddái geavahuvvot orohaga eará oktasaš goluid máksimii. Gonagas2 sáhttá, go leat erenoamáš árttat, čoavdit orohaga geatnegasvuođas válljet orohatstivrra ja ásahit orohatkássa. Gonagas sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid orohatstivrra doaimmaid ja bargovugiid birra. 1 Rievdaduvvon lága bokte geassemánu 26. b. 1992 nr. 86 ja lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 3 Vrd. § 33. 4 Vrd. § 36 5 Vrd. bággol. kap. 7 ¶ § 8 a1 Orohatplána Oassin boazodoalu álggaheami, doaimmaheami ja boazologu bearráigeahččamis galgá orohatstivra ráhkadit orohatplána. Plánas galgá: 1 dieđihit bohccuid deaddostruktuvrra sohkabeali ja agi mielde ja/dahje orohaga oppalaš boazologu juogu dohkkehuvvon doaluid nammii. Dán mielde galgá plána sisttisdoallat orohaga oppalaš guohtumiid geavahanstrategiija. 2 čilget orohaga johtinvieruid. 3 muitalit makkár dárbbašlaš fievrrut leat, maiddái galle meahccefievrru leat ja vejolaš áigeráddjejuvvon helikoptera dahje eará áibmofievrru geavaheami. Plánas galget maiddái meahccebievlavuojániid máđijat boahtit ovdan. 4 muitalit buot bistevaš áiddiid ja rusttegiid ja dan muddui go vejolaš maiddái gaskaboddosaš áiddiid ja rusttegiid. 5 čilget vejolaš guođohanguovlojuohkima, vrd. 2. § nuppi oasi. Areálageavaheapmi galgá kártii merkejuvvot. Orohatplána galgá ovddiduvvot guoskevaš suohkaniid, fylkkagielddaid ja fylkkamánniid cealkámuššii ovdal go stivra ovddida plána orohaga jahkečoahkkima gieđahallamii ja mearrideapmái. Sáhttá biddjot cealkináigemearri, muhto ii oanehit go 30 beaivvi. Guovllustivra galgá mearriduvvon orohatplána dohkkehit ovdal go dat gustogoahtá. Jus orohat ii ráhkat ja mearrit orohatplána, de galgá guovllustivra iežas fápmudusain ráhkadit ja mearridit plána guoskevaš orohahkii, maŋŋel go guoskevaš suohkanat, fylkkagielddat ja fylkkamánnit leat cealkámušaideaset ovddidan. Dákkár orohatplána galgá boazodoallostivra dohkkehit ovdal go lea gustovaš. Gustovaš orohatplána sáddejuvvo guoskevaš suohkaniidda, fylkkagielddaide ja fylkkamánniide diehtun. 1 Lasihuvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). ¶ § 8 b1 Orohatplána váikkuhus ja plána rihkkun Buot orohaga doalut leat geatnegasat čuovvut gustovaš orohatplána. Orohatplána mearkkašahtti rihkkun sáhttá mielddisbuktit bággodoaimmaid 34. § nuppi oasi mielde. Jus orohahkii leat buktojuvvon bohccot maid deaddomearit gáidet mearriduvvon deaddomeriin ja/dahje eambbo bohccot go dollui lea addojuvvon dohkkehuvvon orohatplána mielde, gč. 2. § nuppi ja goalmmát osiid, de sáhttá orohatstivra maiddái bidjat doalu nala resursadivadiid. Boazodoallostivra mearrida divatmeriid láhkaásahusaid bokte. Guovllustivra galgá dohkkehan mearrádusa divada birra ovdal go dat lea gustovaš. Orohatstivrra gáibádusa mielde sáhttá maiddái guovllustivra vuosttaš ásahussan mearridit resursadivada, jus duođaštuvvo ahte eará orohaga doallu lea guohtumii buktán bohccuid maid deaddomearit gáidet mearriduvvon deaddomeriin ja/dahje buktán eambbo bohccuid go lea lohpi, vahágin orohahkii mii ovddida gáibádusa, ja jus doalu ruovttuorohat ii leat maidege dahkan njulget dili. Gustovaš resursadivatmearrádus lea bággopántideami vuođđun. Dat sáhttá dollejuvvot almmolaš doarjjaásahusa doarjagiin sorjjákeahttá «máksolága» ( «dekningsloven» ) mearrádusain, § 2-4. Máksojuvvon resursadivat manná orohaga boazodoallofondii, vrd. 32. §. Jus orohagas ii leat boazodoallofoanda, de manná divat guovllufondii. Guovllustivra sáhttá mearridit ahte divat galgá mannat guovllufondii dahje ránnáorohaga fondii, jus dasa leat erenoamáš ákkat. 1 Lasihuvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). ¶ § 101 Orrun, johtaleapmi ja johtolagat Vuoigatvuohta orrut bohccuiguin ja johtalit, vuoigatvuohta johtimii ja johtolagaide sisttisdoallá: 1. lobi atnit bohccuid meahcis dohkálaš geahču vuolde ja lobi geavahit eatnama dárbbašlaš barttaid ja lavdnjegođiid ceggemii olbmuid várás ja áittiid, buvrriid, njalaid, luviid ja suonjiriid ceggemii biergasiid ja borramuša várás. 2. lobi oažžut mávssu ovddas čájehuvvot orrunvistesaji jus boazodoalli ii eará ládje oaččo orrunvistti máid dárbbaša doaimmahit doalus albma ládje. Jus áššái gulli bealit eai soabat dan nalde, leat go eavttut devdojuvvon oažžut vistesaji čájehuvvot, dahje gos vistesadji galgá leat, vistesaji sturrodaga dahje ráddjema nalde, eavttuid nalde dahje mávssu nalde, de mearriduvvo gažaldat eananjuohkindikki2 árvvošteami bokte. 3. lobi geavahit dárbbašlaš fievrruid gustovaš orohatplána mielde, vrd. § 8a vuosttaš oasi. Galgá unnimus lági mielde bievlan vuodjit meahccefievrruiguin, ja galgá dan muddui go vejolaš vuodjit dihto máđijaid mielde mat leat plána kártii merkejuvvon. Mohtorjohtolat dahje girdin guovllus mii lea ráfáidahtton lága olis geassemánu 19. b. 1970 nr. 63 luonddugáhttema birra (luonddugáhttenláhka) galgá dáhpáhuvvat mearriduvvon láhkaásahusaid mielde gáhttema birra. Diekkár johtaleami birra ráfáidahtton guovllus sáhttá guoskevaš hálddašaneiseváldi mearridit dárkilet njuolggadusaid ovttasráđiid orohatstivrrain ja guovllustivrrain. 4. lobi friddja ja hehttekeahttá vuojehit ja sirdit bohccuid dain osiin boazoguovllus gos boazu lobálaččat oažžu leat ja lobi johtit bohccuiguin árbevirolaš johtolagaid mielde. Johtolahkan adnojuvvojit maiddái bissovaš sisa- ja olggoslástensájit boazofievrredeami várás. Boazodoalu johtolagat eai galgga3 giddejuvvot, muhto Gonagas4 sáhttá addit lobi nuppástuhttit johtolaga ja rahpat ođđa johtingeainnuid go govttolaš beroštumiid geažil nu berre dahkkot. Vahát mii šaddá nuppás-tuhttima geažil dahje ođđa johtingeainnu rahpama geažil, galgá buhttejuvvot árvvošteami2 olis man eananjuohkindiggi jođiha, jus muđui ii soabaduvvo. Gonagas sáhttá mearridit ahte maiddái gažaldat movt dat ođđa johtingeaidnu galgá leat, galgá biddjojuvvot árvvošteami háldui.2 Eanan mii lea váldojuvvon atnui dahje čájehuvvon, ja visttit ja rusttegat mat leat dán paragráfa 1. dahje 2. čuoggá vuođul ceggejuvvon, eai sáhte Gonagasa4 dohkkeheami haga ja eananeaiggáda lobi haga geavahuvvot eará ulbmiliidda go boazodollui eai ge daguhuvvot earáide go boazodolliide ja mat devdet 1. ja 2. čuoggá eavttuid. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. 1996 rájes res.mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Geahča lága geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 3 Vrd. § 36 4 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. ¶ tegiid mat eai dollojuvvo ortnegis njuolggadusaid mielde dahje mat eai leat šat anus. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 4 Geahča lága geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 ¶ § 131 Boaldámušat ja muorat Vuoigatvuohta boaldámušaide ja muoraide mielddisbuktá vuoigatvuođa váldit iežas atnui lobálaš boazodoalu doaimmahettiin lastamuoraid, miestagiid, gaskasiid, sieđggaid, soahkerissiid, sorvviid, goike bieggagahčahasaid, gahččan ovssiid ja rissiid, jalgŋáid ja gudduid, bessiid ja bárkku, sihke almmolaš ja priváhta eatnama nalde, go dat galget geavahuvvot: a. boaldámuššan b. lavdnjegođiide, gámmiide dahje áittiide, njalaide, buvrriide, suonjiriidda ja luviide biergasiid ja borramušaid várás, c. goahtemuorran, bargoneavvun ja ávnnasin smávit atnubiergasiidda d. gárddiide (jorriide (girtnuide), gárddiide), e. ostemii ja bárkemii. Varas lastamuorat ja varas rissit eai galgga2 váldojuvvot jus dakko dahje dakko lahkosiin gávdnojit eará muorat mat heivejit seamma atnui. Vuovdeeaiggát sáhttá gáibidit mávssu varas lastamuoraid ovddas mat váldojit eaiggáda vuovddis, muhto muđui ii sáhte gáibiduvvot máksu muoraid ovddas mat lobálaččat váldojit dán paragráfa vuođul. Eananeaiggádii galgá2 dakkaviđe dieđihuvvot go dakkár muorat váldojit maid ovddas son sáhttá mávssu gáibidit. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta mávssu nalde, de sáhttá gáibidit ahte mávssu sturrodat mearriduvvo eananjuohkindikki árvvošteami3 bokte. Nu guhkás go čájehuvvo leat dárbbašlažžan vuovddi seailluheami, ođasmahttima dahje ođđasit šaddama dihte dahje dan dihte go guovllus lea muorravátni, de sáhttá Gonagas4 láhkaásahusaid bokte gáržžidit dahje áibbas gieldit2 muoraid váldimis dárkileappot mearriduvvon guovlluin, ja dan olis mearridit ee. ahte varas muorat sáhttet váldot duššefal čájeheami mielde. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Geahča lága geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 4 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. ¶ § 151 Eatnama geavaheapmi boazoguovllus Eananeaiggát dahje son geas lea geavahanvuoigatvuohta, ii galgga2 geavahit eatnamis man ge ládje mii lea mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan boazodollui mii doaimmahuvvo dán lága mielde. Ovddit cealkka ii datte hehtte eatnama dábálaš geavaheami eanandollui, vuovdedollui dahje meahci eará geavaheami eanandoalloulbmiliidda. Ovdal go dakkár doaimmat mat sáhttet šaddat mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan boazodollui, álggahuvvojit, de galgá dan birra dieđihuvvot guoskevaš orohatstivrii3 . Diehtu galgá addot maŋemusta golbma vahkku ovdal go lea jurdda álggahit. Jus diehtu ii leat addon, dahje bealit eai soaba dan nalde čuohcá go vuosttaš oasi mearrádus doibmii, de sáhttá guovllustivra gieldit álggaheami dassožii go soahpamuš lea dahkkon dahje eananjuohkindiggi lea gieđahallan ášši. Gažaldat, šaddá go doaibma vuostálaga dán paragráfa vuosttaš oasi mearrádusain, sáhttá ovdalgihtii čilgejuvvot eananjuohkindikki árvvošteami4 bokte. Árvvošteapmi sáhttá maiddái mearridit movt ja makkár eavttuiguin doaibma sáhttá čađahuvvot. Árvvošteami dollojuvvot sáhttá gáibidit juogo son guhte áigu doaimma álggahit dahje orohatstivra3 orohatovdaolbmo bokte. Jus orohatstivra ii leat orohahkii ásahuvvon, de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat, gáibidit árvvošteami dollojuvvot. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidne mánu 1. b. rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Geahča § 8 4 Geahča lága geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 ¶ Kapihtal IV. Bohccuid merken, mearkkaid sisačáliheapmi ja eará § 161 Merkengeatnegasvuohta Buot bohccot galget merkejuvvot dán kapihttala mearrádusaid mielde ja lassi láhkaásahusaid mielde. Miessi galgá merkejuvvot eaiggáda sisačállojuvvon merkii ovdal golggotmánu 31. beaivvi dan jagi go lea riegádan. Guovllustivra3 sáhttá erenoamáš dilis miehtat guhkidit dán áigemeari, muhto ii man ge dáfus maŋŋelii go nuppe jagi miessemánu 31. beaivái. Olggobealde boazoguovllu sáhttá departementa4 dahje son geasa departementa lea addán válddi, addit dakkár lobi. Galgá fuolahuvvot ahte dakkár maŋiduvvon merken dáhpáhuvvá dohkkehuvvon vugiid mielde ja heivvolaš dálkin. Boazoeaiggáda oamastanvuoigatvuohta bohccuide mat eai leat merkejuvvon mearrádusaid mielde ja nu ii sáhte eaiggátvuođa mearridit, dahje mat eai leat áigemeari sisa merkejuvvon, massojuvvo ja bohccot šaddet dakkaviđe oktasaš oapmin. Dakkár bohccot galget vuvdojuvvot boazodoallostivrra addin dárkilet mearrádusaid mielde, ja boahtu mannat guoskevaš orohaga fondii. Jus ii leat ásahuvvon orohatfoanda, dahje bohccuid gullevašvuohta eahpiduvvo, de sáhttá guovllustivra mearridit ahte árvu galgá mannat guovllufondii5. Olggobealde boazoguovlluid galgá boahtu geavahuvvot boazodoalloealáhusa doaimmaide boazodoallostivrra addin dárkilet mearrádusaid mielde. Olggobealde boazoguovlluid sáhttá departementa erenoamáš dilálašvuođain čoavdit boazoeaiggáda bohccuid merkema geatnegasvuođas, jus dat gávnnahuvvo heivvolažžan dohkálaš boazodoalu jođiheapmái ja eará guoskevaš beroštumiid ektui. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res.mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Geahča § 7 4 Eanandoallodepartementa 5 Vrd. § 32 ¶ § 171 Mearkka sisačáliheapmi Juohke iešheanalis boazodoalli sáhttá gáibidit sisačálihuvvot ovtta mearkka. Náittosguimmežagat geat ovttas doaimmaheaba boazodoalu, sáhttiba gáibidit sisačálihuvvot goabbat mearkka ja ovtta mearkka guđe nai mánnái. Eanet olbmot guđet doaimmahit boazodoalu ovttas boazoguovllus, sáhttet geavahit oktasaš mearkka, jus guovllustivra2 dohkkeha ahte sin bohccot rehkenastojuvvojit oktan doallun (vrd. 4. § nuppi oasi). Ossodatgottit, oasussearvvit2, rabas oasussearvvit3 dahje sullasaš ovttastumit sáhttet gáibidit sisačálihuvvot duššefal ovtta mearkka. Eaktun oažžut sisačálihuvvot, atnit ja geavahit boazomearkka lea ahte ohcci bohccot gullet dohkkehuvvon dollui mii lea čálihuvvon iežas nammii, dahje eará olbmo nammii namuhuvvon 4. § nuppi oasis dahje 3. § goalmmát oasis. Mearka ii sáhte4 váldot atnui boazomerkemii ovdal go lea sisačállojuvvon. Jus čájehuvvo ahte sisačállojuvvon mearka lea dakkár ahte sáhttá seahkánit dahje boastut geavahuvvot, de sáhttá sisačállineiseváldi gáibidit mearkka rievdaduvvot dahje sihkkojuvvot5. 1 Rievdaduvvon lágaid bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res.mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215) ja geassemánu 13. b. 1997 nr. 44 (gustovaš ođđajagemanu 1. b. rájes 1999, res. mielde suoidnemánu 17. b. 1998, nr. 615) 2 Geahča § 7 3 Gč. lága geassemánu 13. b. 1997 nr. 44 4 Gč. lága geassemánu 13. b. 1997 nr. 44 5 Vrd. § 36 6 Geahča § 18 – Gč. lága njukčamánu 1. b. 1983 nr. 8 § 16. ¶ § 181 Lassimearrádusat mearkkaid birra Gonagas2 sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid mearkkaid birra, mearkkaid sisačáliheami ja sihkkuma3 birra ja movt vuoigatvuohta merkii sáhttá jorrat nuppi olbmui go doalli jápmá. Gonagas2 sáhttá maiddái mearridit dárkilet njuolggadusaid merkema ja rievdadeami birra go boazu jorrá ođđa eaiggádii. Njuolggadusain sáhttet addot mearrádusat movt galgá meannuduvvot geažotbealmisiin mii lea ihtán earáid go miesi eaiggáda ellui. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b. rájes 1996 res.mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 3 Geahča § 17 ¶ Kapihtal V. Dábálaš mearrádusat boazodoalu birra § 191 Boazodoallodieđáhus.2 Son guhte áigu geavahit boazodoallovuoigatvuođas dán lága mielde, galgá3 dieđihit guovllustivrii4 boazodoalloagronoma bokte ovdal go álggaha doaimma. Jus áigu álggahit boazodoalu olggobealde boazoguovlluid mat leat ásahuvvon 2. § vuođul, de galgá dieđihit departementii5. Maŋŋil galgá nu guhká go boazodoallu bistá, juohke jagi dieđihit orohatstivrii ovdaolbmo6 bokte dan orohagas gos boazo24 ¶ doallu doaimmahuvvo. Boazodoalu birra olggobealde boazoguovllu galgá dieđihuvvot departementii7. Gonagas5 addá dárkilet njuolggadusaid dasa makkár dieđuid dieđáhus galgá sisttisdoallat, dieđihanáigemeari birra jna. Gonagas5 sáhttá, jus gávnnaha dárbbašlažžan, gohččut boazodolliid logahit bohccuid dakkár vuogi mielde man Gonagas mearrida. Gonagasa5 dárkilet mearridan njuolggadusaid mielde galgá orohatstivra ovdaolbmo bokte6 addit dieđáhusa guovllustivrii4 boazodoalu birra mii orohagas lea, earret eará boazologu birra, geat áiggis áigái doaimmahit boazodoalu orohagas ja iešguđet doalu sturrodaga8 birra. Guovllustivra4 galgá seammaládje addit dieđáhusa departementii boazoguovllu boazodoalu birra. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. b.rájes 1996 res.mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 33 3 Vrd. § 36 4 Geahča § 7 5 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 6 Geahča § 8 7 Eanandoallodepartementa 8 Geahča § 4 ¶ § 201 Boazoeaiggáda doallogeatnegasvuohta Doalu doalli ja doalu eará boazoeaiggádat leat geatnegasat2 fuolahit ahte boazodoallu doaimmahuvvo fágalaš dohkálaš vuogi mielde gustovaš lágaid ja láhkaásahusaid mielde. Bohccot galget álo leat dohkálaš bearráigeahču vuolde, ja dollojuvvot guohtumiin lobálaččat, 2. §, gustovaš orohatplána mielde § 8a ja 11. § olis. Doalu doallis galgá boazodoallu leat fidnun ja váldodoaibman. Náittosguimmežagaide geat doallaba doalu ovttas 4. § nuppi oasi mielde, guoská dát unnimusat nuppi náittosguoibmái. Jus doalu doalli álgá eará bargui dahje eará váldodoibmii, dahje doaimmaha boazodoalu eará boazoorohagas dahje olgoriikkas, sáhttá son fuolahit doallogeatnegasvuođas gitta 2 jahkái bálkáhemiin boazodoallomáhtolaš olbmo jođihit iežas boazodoalu. Diekkár fápmudusa galgá dieđihit orohatstivrii ja guovllustivrii3 . Guovllustivra3 sáhttá hilgut fápmudusa jus olmmoš geasa fápmudus lea addon, čielgasit ii deavdde fágalaš gáibádusaid jođihit doaimma dohkálaš vuogi mielde. Guovtti jagi sisa galgá doalli juogo ieš doaimmahišgoahtit doalu dahje lágidit doalu olbmui guhte deavdá eavttuid 4. § vuosttaš oasis, dahje heaittihit doalu. Guovllustivra3 sáhttá erenoamáš dilálašvuođain mieđihit guhkidit fápmudusáiggi badjel guovtti jahkái, maŋŋel orohatstivrra cealkámuša. Jus guovllustivra gávnnaha ahte doalu doalli dahje oktage doalu eará boazoeaiggádiin suostá doallogeatnegasvuođas, ii doahttal orohahkii mearriduvvon deaddomeriid bohccuid sohkabeali ja agi mielde ja/dahje dollui alimus boazologu mearrádusa, dahje earaládje lágida dahje meannuda nu ahte lea mearkkašahtti vahágin ealáhussii dahje eará vuoigatvuođalaččaide, de sáhttá dat maŋŋel orohatstivrra cealkámuša mearridit unnidit, heittihit dahje eará olbmui daguhit doalu, vrd. 34. §. 1 Rievdaduvvon lágaid bokte geassemánu 26. b. 1992 nr. 86 ja guovvamánu 23. b. 1996 nr.7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Geahča § 7 ¶ § 211 Masttadeamit Boazoeaiggát guhte iđiha vierrobohcco iežas ellui, galgá2 jođáneamos lági mielde dieđihit bohcco eaiggádii dahje dan orohaga ovdaolbmui3 gosa navdá bohcco gullat. Son galgá vejolašvuođaid mielde áittardit vierrobohcco dassážii go eaiggát dan sáhttá ieš áimmahuššagoahtit. Boazoeaiggát guhte oažžu dihtosii ahte sus leat bohccot earáid siiddain, galgá2 jođáneamos lági mielde fuolahit ahte bohccot áimmahuššojuvvojit. Sus lea dasa lassin geatnegasvuohta máksit iežas oasi goluin máid masttadeapmi lea mielddisbuktán. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta goluid máksima hárrái, de mearrida loahpalaččat dan boazoguovllu stivra4 gos masttadeapmi lea dáhpáhuvvan, goluid sturrodaga ja man ollu dain guhtege galggaš máksit. Boazodoallostivra sáhttá mearridit čujuheaddji máksomeriid. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1.beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Geahča § 8 4 Geahča § 7 26 ¶ § 221 Masttadan bohccuid rátkin Boazoeaiggáda gáibádusa mielde dahje iežas fápmudusa mielde sáhttá orohatstivra2, dahje guovllustivra3, gáibidit masttadan bohccuid rátkojuvvot. Go leat erenoamáš árttat sáhttiba maiddái boazodoalloagronoma ja boazodoallohoavda gáibidit masttadan bohccuid rátkojuvvvot. Rátkaga ii sáhte gáibidit doaimmahuvvot guottet- ja ragatáiggi muđui go erenoamáš garra ákkat dasa gávdnojit ja go rátkit sáhttá almmá mearkkašahtti hehttehusaid haga. Juohke boazoeaiggát geas leat bohccot ealus, lea geatnegas4 veahkehit nu ahte gáibiduvvon rátkka sáhttá doaimmahuvvot. Jus boazoeaiggát vuosttalda rátkima dahje suostá veahkeheamis nu ahte rátkin ii ollašuva, de sáhttá orohatstivra ovdaolbmo2 bokte dahje guovllustivra3 doaimmahahttit čohkkema ja rátkima boazoeaiggáda rehkega nala. Dakkár golut leat bággopántideami vuođđun5 . 1 Rievdaduvvon lágaid bokte geassemánu 26. b. 1992 nr. 86 ja guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1.beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Geahča § 8 3 Geahča § 7 4 Vrd. § 36 5 Vrd. bággol. kap.7 ¶ § 231 Dieđáhus čohkkema birra. Bearráigeahčču. Juohke boazoeaiggát gean eallu galgá čohkkejuvvot merkema, njuovadeami dahje rátkima várás, galgá2 áiggi munil dan dieđihit orohaga ovdaolbmui3. Orohatovdaolmmoš galgá fas dieđihit ránnáorohagaid ovdaolbmuide ja boazodoalloagronomii. Orohaga ovdaolbmos3 ja eará orohatstivralahtuin3, boazodoallohálddahusa virgeolbmuin, politiijain ja boazoeaiggádiid ovddasteddjiin lea vuoigatvuohta dárkkistit mearkkaid4 . Gonagas5 sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid lassin dán paragráfa mearrádusaide, earret eará das movt dát mearrádusat galget heivehuvvot boazodollui olggobealde boazoguovlluid. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Geahča § 8 4 Geahča kap. IV. 5 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 27 ¶ § 241 Lobihemet guohttu bohccuid eretdoalvun. Boazoeaiggát galgá2 dakkaviđe fuolahit ahte bohccot mat leat olggobealde guohtuneatnama gos lobálaččat sáhttet guohtut dan áiggi mas lea sáhka, sirdojuvvojit eret ja dolvojuvvojit guohtuneatnamii gos lobálaččat sáhttet leat. Jus boazoeaiggát suostá geatnegasvuođas dán paragráfa vuosttaš oasi mearrádusaid mielde bohccuid dáfus mat guhtot lobihemet siskkobealde boazoguovllu mii lea ásahuvvon 2. § vuođul, de sáhttá orohatstivra3, guovllustivra4 ahje boazodoallohálddahusa virgeolmmoš guđes lea dasa váldi, gohččut2 eaiggáda vissis áigemeari sisa johtit lobálaš guohtuneatnamii. Jus boazoeaiggát ii doahttal mearrádusa, de lea son guhte gohččuma addá geatnegas fuolahit ahte johtin doaimmahuvvo boazoeaiggáda rehkega nala. Jus boazoeaiggát suostá geatnegasvuođas dán paragráfa vuosttaš oasi mearrádusaid mielde bohccuid dáfus mat guhtot lobihemet olggobealde boazoguovllu mii lea ásahuvvon 2. § vuođul, de lea sihke boazodoallohálddahusa virgeolmmoš, fylkkamánni ja politiija geatnegas bidjat gohččuma nu go namuhuvvon lea ovddit oasis ja maiddái fuolahit ahte gohččun ollašuhttojuvvo, jus oktage gean vuostá lea rihkkojuvvon, nu gáibida, dahje jus almmolaš fuolaid geažil nu berre dahkkot. Jus lobihemet guohttu bohccot gullet boazoguvlui, de lea guovllustivra4 ja orohatstivra3 geatnegas seammaládje go dás namuhuvvon virgeolbmot. Jus bohccot mat lobihemet guhtot, leat mastan lobálaččat guohttu bohccuide, de galgá rátkka doaimmahuvvot ovdal go bohccot vuojehuvvojit eret. Dan eiseválddi gohččuma mielde mii lea namuhuvvon goalmmát oasis, leat buohkat geain leat bohccot guoskevaš guovllus, geatnegasat veahkehit nu ahte eretvuojeheapmi sáhttá čađahuvvot. Jus dárbbaša duođaštusa geasa lobihemet guohttu bohccot gullet dahje oažžut goasttiduvvot vuojeheami goluid, de sáhttá eiseváldi namuhuvvon goalmmát oasis, goddit dahje váldit gitta heivvolaš meari bohccuid ja maiddái vuovdit daid. Jus lobihemet guohttu bohccot eai sáhte eret vuojehuvvot ja jus bohccuid eaiggát ii njulge ášši ovdal áigemeari man guovllustivra4 dahje virgeolmmoš namuhuvvon dán paragráfa goalmmát oasis, lea bidjan, de sáhttá guovllustivra, boazodoallohálddahusa virgeolmmoš ja olggobealde boazoguovllu maiddái fylkkamánni, mearridit gottihit bohccuid dahje vuovdit daid eaiggáda rehkega nala. Golut mat gártet dán paragráfa mearrádusaid ollašuhttima geažil, leat bággopántideami vuođđun. 1 Rievdaduvvon lágaid bokte geassemánu 26. b. 1992 nr. 86 ja guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36 3 Geahča § 8 4 Geahča § 7 5 Vrd. bággol. kap.7 ¶ Kapihtal VI. Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Buhtten § 251 Objektiivvalaš ja oktasaš ovddasvástádus Earret dán lága sierra mearrádusaid ja ložžemiid vuođul lea boazoeaiggádis ovddasvástádus vahága ovddas máid boazu dagaha, geahčakeahttá siva. Vahága ovddas máid boazu dagaha orohaga2 siskkobealde, lea buot orohaga boazodolliin ovddasvástádus ovttas buohkaid ovddas ja buohkain ovtta ovddas. Jus olggobealde orohaga2 leat vahága dagahan bohccot mat navdojuvvojit gullat eaiggádiidda mat doaimmahit boazodoalu orohagain das lahka, de lea daid orohagaid boazodolliin seammaládje searválagaid ovddasvástádus sin guovdu geat leat vahága gillán. Gonagas3 sáhttá ráddjet man guhkás olggobeallái orohaga dakkár ovddasvástádus galgá leat fámus. Vahága ovddas máid dakkár olbmuid bohccot dagahit geat 5. § vuođul doaimmahit boazodoalu olggobealde boazoguovllu2, geahča várrelága4 17. §, leat sii guđet doaimmahit boazodoalu dan guovllus gosa vahágahtti bohccot navdojuvvojit gullat, ovddasvástideaddjin okta buohkaid ovddas ja buohkat ovtta ovddas. Buhtadusgáibádus vahága ovddas nuppi oasi vuođul sáhttá sáddejuvvot dan orohaga stivrii ovdaolbmo5 bokte dahje njuolga daid bohccuid eaiggádii, mat leat dagahan vahága. Buhtadusgáibádusa mii boahtá orohahkii2 orohatstivrra6 bokte, galgá orohaga jahkečoahkkin livdnet boazoeaiggádiidda guđege boazologu ektui, muhto fal nu ahte boazoeaiggát guhte duođašta ahte su bohccot eai leat leamaš mielde vahága dahkamis, ii leat geatnegas máksit maidege vahágis. Livdnejuvvon buhtadusmáksu lea bággopántideami vuođđun7. Jus duođaštuvvo ahte leat eará orohaga bohccot dagahan vahága dahje leat leamaš mielde vahága dagaheamis, de sáhttá dán paragráfa mearrádusaid mielde gáibiduvvot dan orohagas máksu ruovttoluotta (regressa). 1 Rievdaduvvon lágaid bokte geassemánu 26. b. 1992 nr. 86 ja guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 26 3 Geahča § 2 4 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain 5 Láhka geassemánu 6. b. 1975 nr. 31 6 Geahča § 8 7 Vrd. bággol. kap. 7 ¶ § 261 Ovddasvástádusaid ložžen mat čuvvot 25. § 25. § mearrádusat buhttenovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai galgga gustot vahágiidda mat šattažet lobálaš johtima geažil, bisáneami dahje guođoheami geažil johtolagaid nalde dahje guohtuneatnamiin duoddariin dahje mehciin mat leat namuhuvvon 11. §:s jus ii leačča šaddan mearkkašahtti stuorit vahát go mii adnojuvvo dábálažžan gánnáhahtti ja dohkálaš doalus, dego omd. jus guođohanlohpi jna. lea adnojuvvon dainnalágiin ahte boazodoallu lea muhtun eananeaiggáda dahje vuoigatvuođalaš geavaheaddji oapmeláidumiidda dahje vuovdái sierranassii čuohcan. 25. § mearrádusat ovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai galgga gustot vahágiidda ge máid boazu lobálaš orodettiin dagaš láddjejuvvon šaddui, nu go suinniide mat leat soahttun (láguhin), stáhkkán (stávrán) dahje ázis (hášes) jus šaddu ii leat áidojuvvon áiddiin mii doallá bohcco, dahje earaládje dohkálaččat suodjaluvvon. Orohagas man birra sárdnojuvvo 2. §:s, sáhttá sihke orohatstivra2 ja guhtege boazoeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami3 bokte čilgejuvvot galgá go son beassat hukset áiddi mii lea veahkkin sutnje ollašuhttit doallogeatnegasvuođa dahje mii gáhtte su buhttenovddasvástádusain, jus earaládje ii sáhte sohppojuvvot dakkár gažaldaga hárrái. Eananjuohkindiggi galgá dalle maiddái mearridit gokko áidi galgá ceggejuvvot ja movt dat galgá huksejuvvot. Eananjuohkindiggi sáhttá maiddái bidjat dan eananeaiggáda nala geasa ášši guoská, govttolaš oasi huksengoluin ja áiddi divondangoluin maŋit áiggiid, dan ektui movt son bealistis gártá atnit ávkki áiddis. Seammaládje sáhttá eananeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami3 čilget berre go oassi diekkár áiddi huksengoluin mii lea namuhuvvon 11. §:s ja dán paragráfa nuppi oasis, biddjojuvvot boazoeaiggádiid nala. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr.7 (gustovaš suoidnemánu 1.beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr.215). 2 Geahča § 8. 3 Geahča § 27 ja lága geassemánu 1. b. 1917 nr.1 ¶ § 271 Buhtadusárvvošteapmi Jus ii leat ovttamielalašvuohta man boazoeaiggát dahje orohatstivra2 ovdaolbmo bokte lea čálalaččat duođaštan, mearriduvvo buhtadusgáibádus vahága ovddas máid bohccot leat dagahan, eananjuohkindikki árvvošteami, dahje gielda- dahje gávpotrievtti árvvošteami bokte. Gáibádus doallat riekteárvvošteami galgá ovdandivvojuvvot jođáneamos lági mielde. Dákkár gáibádusas galget addojuvvot nu dárkilis dieđut go vejolaš áiggi birra ja saji birra goas ja gos vahát lea dahkkojuvvon, vahága šlájá birra ja viidodaga ja buhtadusgáibádusa sturrodaga birra. Jus lea vejolaš, de berrejit maiddái addojuvvot dakkár dieđut main sáhttá leat ávki go galgá čilget geasa gullet bohccot mat vahága leat dagahan. Vejolaš vihtanat ja eará duođaštusat berrejit maiddái dieđihuvvot. Dikki ovdaolmmoš galgá farggamusat mannat geahčadit vahága go árvvošteami gáibádus lea ovdandivvojuvvon. Geahčadeamis galget leat guoskevaš suohkana ja boazodoallohálddahusa ovddasteaddjit mielde, dikki ovdaolbmui fágalaš árvvoštallanveahkkin. Jus vejolaš de galgá maiddái guoskevaš orohaga ovdaolmmoš leat mielde, ja maiddái sii guđet leat árvvošteami gáibidan. Jus lea čielggas ahte ii leat dáhpáhuvvan vahát bohccuid geažil de sáhttá dikki ovdaolmmoš iežas válddiin hilgut ášši. Riekteárvvošteapmi galgá doaimmahuvvot nu fargga go vejolaš. Jus vahága leat dahkan bohccot mat navdojuvvojit gullat dihto orohahkii , de galgá orohatstivra2 ovdaolbmo bokte álo gohččojuvvot árvvošteapmái. Riekteárvvošteami jođiheaddji sáhttá juohke dásis áššemeannudeamis geahččalit soabahit joksan várás soabatlaš čovdosa. Riekteárvvošteamis galgá guorahallot leat go bohccot dagahan vahága ja lea go vahát dakkár ahte sáhttá buhtadusa gáibidit ja jus nu, de mearridit vahága árvvu ja mearridit buhtadusmávssu. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). - vrd. lága geassemánu 1. b. 1917 nr. 1. 2 Geahča § 8. 3 Geahča § 2 ¶ Kapihtal VII. Iešguđet mearrádusat § 281 Johtaleapmi guovlluin gos bohccot leat guohtume Juohkehaš guhte johtala guovlluin gos bohccot leat guohtume, lea geatnegas2 geavahit iežas fuolalašvuođain ja várrogasvuođain nu ahte dárbbašmeahttumit ii ráfehuhte ii ge gavdnje bohccuid guođudettiin, jođidettiin jna. Erenoamáš fuolalaš galgá leat bohccuid rágatáiggi, guottetáiggi, mearkun-, rátkkašan- ja njuovadanáiggi. Guovllustivra sáhttá guoskevaš orohatstivrra ávžžuhusa mielde bidjat eavttuid dahje dihto áigái áibbas gieldit stuorát lágidemiid, valáštallamiid, bivdobeanageahččalemiid dahje sullasaš doaimmaid mat sáhttet leat erenoamáš vahágain boazodollui. Mearrádus galgá gustot dihto mearriduvvon guovllus, ii ge sáhte dahkkot ovdal go eananeaiggát ja suohkan leat oainnuideaset cealkán. Jus mearrádus gusto dihto lágideapmái, galgá maiddái lágideaddji beassat oainnus cealkit. Dakkár oktavuođain sáhttá guovllustivra addit iežas válddi dán oasi mielde boazodoalloagronomii. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23.. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1.beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Vrd. § 36. ¶ § 291 Beatnagat Boazoguovlluin mat leat ásahuvvon 2. § vuođul, leat fámus čuovvovaš mearrádusat beatnagiid hárrái lassin daidda njuolggadusaide mat láhkamearrádusaid vuođul muđui leat fámus2: Beatnaga eaiggádis ja hálddašeaddjis lea erenoamáš ovddasvástádus3 das ahte beana dain guovlluin gos bohccot lobálaččat leat, ii beasa ruohttat luovos muđui go duođaštuvvo ahte dat lea dohkálaš geahču vuolde. Beatnaga eaiggát dahje hálddašeaddji galgá fuolahit ahte beana, vaikko vel lea ge geahču vuolde dahje báttis, ii dárbbašmeahttumit ráfehuhte ii ge gavdnje bohccuid, geahča 28. §. Bohccuid eaiggát sáhttá gáibidit ahte beana mii ráfehuhttá bohccuid, galgá veddojuvvot visttis dan botta go son lea johtimin orrunsajiid dahje eanandoalu geassesajiid meaddel. Cuoŋománu 1. beaivvi rájes gitta borgemánu 20. beaivvi rádjái galgá3 beatnaga eaiggát dahje hálddašeaddji veaddit beatnaga báttis dahje dohkálaččat veaddit visttis dahje áiddi siste dakkár báikkiin gos bohccot lobálaččat leat. Gonagas4 sáhttá mearridit ahte beatnagat galget veddojuvvot báttis dahje dohkálaččat leat visttis dahje áiddiid siste vissis guovlluin, maiddái olggobealde namuhuvvon mearreáiggi, jus dat boazodoalu guovdu lea erenoamáš dárbbašlaš. Dán oasi mearrádusat eai guoskka beatnagiidda mat leat anus boazodoalus eai ge oahpahuvvon oapmebeatnagiidda mat leat anus oapmeguođoheamis. Politiija sáhttá erenoamáš dilálašvuođain čoavdit eaiggáda dahje hálddašeaddji geatnegasvuođas veaddit beatnaga báttis dahje visttis dahje áiddi siste, maŋŋil go guoskevaš orohatstivra lea beassan buktit iežas oaivila. Beatnaga mii akto ruohttá olbmo haga luovosin guovlluin go namuhuvvon dán paragráfa nuppi oasis, sáhttá váldit gitta boazoeaiggát, boazovázzi, boazobearráigeahčči ja politiija dahje olmmoš guhte daid ovddas doaibmá. Beatnaga mii ruohttá luovosin guovlluin gos lea veaddingeatnegasvuohta goalmmát oasi vuođul, sáhttá gii ihkinassii gitta váldit. Beatnaga mii gávnnahallá bohccuid oaguheame dahje dastan lahkosiin dan olis go lea oaguhan dahje vahágahttán bohccuid, dakkár guovllus gos boazu lobálaččat oažžu leat, sáhttá gii ihkinassii gitta váldit dahje goddit. Boazoeaiggát, boazovázzi dahje boazobearráigeahčči sáhttá mánu sisa gáibidit dakkár beatnaga goddojuvvot, go namuhuvvon lea. Boazoeaiggát, boazovázzi dahje boazobearráigeahčči sáhttá maiddái gáibidit dakkár beatnaga goddojuvvot, mas lea dáhpin bohccuid oaguhit, jus beana ii veddojuvvo báttis dahje visttis dahje áiddi siste, dan áiggi go bohccot lobálaččat leat duovdagiin. Gáibádusas lea erenoamážit bággočađaheami bággenvuođđu bággočađahanválddi olis bággočađahanlága 13. kapihttala njuolggadusaid vuođul. Gittaváldojuvvon beana galgá dikšojuvvot dohkálaš ládje. Dat galgá jođáneamos lági mielde addojuvvot politiija háldui, mii galgá meannudit gustovaš njuolggadusaid mielde gittaváldojuvvon omiid birra. Beatnaga eaiggát dahje hálddašeaddji máksá goluid mat leat gártan ja buhtadusa barggu ovddas. Beatnaga eaiggát ja hálddašeaddji leaba geatnegasat ovttas, nubbi nuppi ovddas, máksit buhtadusa vahága ovddas máid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet, go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid, go bohccot lobálaččat leat orrume dahje jođidettiin, geahčakeahttá siva. Olggobealde nuppi paragráfas namuhuvvon boazoguovlluid galgá suoidnemánu 9. b. 1926 láhka nr. 4 ovddasvástádusa birra beatnaga dahkan oapmevahága ovddas adnojuvvot maiddái boazovahágiid hárrái, nu guhkás go láhka heive. 1 Rievdaduvvon lágaid bokte geassemánu 26. b. 1992 nr. 86 ja guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Geahča ráŋggáštuslága § 354 nuppi oasi, lágaid suoidnemánu 29. b. 1926 nr. 4. ja miessemánu 29. b. 1981 nr. 38 kap. XI. 3 Vrd. § 36 4 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. ¶ § 301 Jeagilbordin (jeagildoahpun). Boazofárbma j.ea. Gonagas2 sáhttá láhkaásahusaid bokte heivehit jeagilbordima boazoorohagain ja dárkileappot ráddjejuvvon guovllus áibbas gieldit jeagilbordima, jus nu adnojuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil. Gonagas sáhttá láhkaásahusaid bokte gieldit ahte earát go sii geat devdet 3. § eavttuid atnigohtet boazoorohagaid guohtunresurssaid man ge lágan boazoprodukšuvdnii. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain 3 Geahča § 2 ¶ § 311 Bággolotnun2 Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luvvejuvvot eatnama ja vuoigatvuođaid, dás maiddái vuoigatvuođaid mat čuvvot III. kapihttala, ja maiddái vuoigatvuođa buhtadusaide vahágiid ovddas máid bohccot leat dagahan, go nu gávnnahuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil siskkobealde 2. §:s namuhuvvon boazoguovllu, ja go ferte rehkenastojuvvot ahte dákkár dahku eahpitkeahttá gártá eambbo ávkin go vahágin. Jus ášši guoská vuoigatvuođaid luvvemii mat čuvvot III. kapihttala, de sáhttá áššáskuhtti beassat buhtadeamis áššáškuhtton beali áššegoluid jus áššáskuhtton bealli šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga, ja son riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga. Muđui gustojit áššegollonjuolggadusat lágas geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 árvvošteami ja bággolotnunáššiid birra. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1.beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr.215). 2 Vrd. lága golggotmánu 23. b. 1959 nr. 3 § 30. ¶ § 321 Boazodoallofoanda Sierranassii juohke boazoguovllu nammii mii ásahuvvo 2. § vuođul, galgá leat boazodoallofoanda mii lea guovllu várás oktasaččat dahje oktasaččat máŋgga orohaga várás dahje dušše fal ovtta orohaga várás. Gonagasa2 addin dárkilet mearrádusaid mielde galget ruđat mat gullet boazodoallofoanddaide ásahuvvon miessemánu 12. beaivvi 1933 lága olis boazodoalu birra ja ruđat mat gullet eará foanddaide mat leat ásahuvvon boazodoalu ovdánahttima várás, sirdojuvvot dán fondii. Dán fondii manná maiddái boahtu geažotbeljiid ja dovdameahttun bohccuid vuovdimis 16. § goalmmát oasi mielde. Dasto vel mannet fondii resursadivadat badjelmeari bohccuid ovddas, máid orohatstivra lea bidjan § 8b goalmmát oasi mielde. Boazodoallofoandda ruđat galget geavahuvvot boazoguovlluid3 boazoealáhusa ovdánahttimii. Gonagas addá dárkilet njuolggadusaid foandda birra, dan olis maiddái ruđaid hálddašeami ja geavaheami birra, ja makkár ulbmiliidda foandda ruđat galget geavahuvvot. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). 2 Eanandoallodepartementa res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372, fápmudusmearrádusain. 3 Geahča § 2. ¶ § 341 Bággodoaimmat Juohke boazoeaiggát ja doalu doalli lea geatnegas čuovvut mearrádusaid máid orohaga orgánat, guovllustivra, boazodoallostivra dahje eará alit válddit mearridit, go mearrádus lea dán lága vuođul dahje dán lága olis láhkaásahusaid mielde. Guovllustivra dahje boazodoallostivra sáhttá bággodoaimmaid álggaheami mearridit go lobálaččat dahkkon mearrádus rihkkojuvvo mearkkašahtti ládje. Bággodoaibmamearrádus sáhttá leat ahte bohccuiguin dahje ealuin čađahuvvojit dárbbašlaš doaimmat eaiggáda rehkega nala. Bággodoaimmat sáhttet maiddái leat unnidit, heaittihit dahje eará olbmui daguhit doalu. Sáhttit mearrádusa lágalašvuođa geahččalit dikki ovddas lea dan duohken ahte váidinvejolašvuohta lea geavahuvvon. Áššečuoččaldahttin galgá ovddiduvvon maŋemusta mánu sisa maŋŋel go váidaga vástádus lea guoskevaš olbmui sáddejuvvon. Boazodoalloorgána mearrádus bággodoaimmaid birra lea bággočađaheami vuođđun, ja sáhttá ollašuhttot bággočađaheami lága mearrádusaid mielde. Goluid doaimmaide dán paragráfa mielde galgá boazoeaiggát máksit ja dat leat bággopántideami vuođđun. 1 Lasihuvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). ¶ § 351 Oktavuohta hálddašanláhkii Láhka guovvamánu 10. b. 1967 hálddašanáššiid gieđahallama birra (hálddašanláhka) gusto Gonagasa, departementta, fylkkadikki, boazodoallostivrra, guovllustivrra, boazodoallohoavdda ja boazodoalloagronoma áššegieđahallamii dán lága olis. Áššiide máid orohatstivra gieđahallá gustojit hálddašanlága mearrádusat dan muddui go dat lea láhkaásahusaid bokte mearriduvvon. 1 Lasihuvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215). ¶ § 361 Ráŋggáštusovddasvástádus Jus guhtege rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid, gohččosiid, gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul, de ráŋggáštuvvo son sáhkuin2 jus rihkkun ii deaivvahala garraset ráŋgunmearrádusaide3. Geahččaleapmi ráŋggáštuvvo seammaládje go ollašuhttojuvvon meattáhus. Maiddái láhkarihkkun várrameahttunvuođa geažil ja bahádaguide searvan ráŋggáštuvvo. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215 - § 34 rievdaduvvon §:n 36). 2 Vrd. ráŋg.lága § 27. 3 Vrd. ráŋg.lága § 396 37 ¶ § 371 Fápmuiboahtin Dát láhka boahtá fápmui dan rájes go Gonagas mearrida2. Seammás heaittihuvvo "Lakkâ boazôælatusâ birra âd'dujuvvum mai mano 12. bæive 1933" ja "Lakkâ âd'dujuvvum mai mano 31. bæive 1935 lâsatusâ birrâ mai mano 12. bæive 1933 âd'dujuvvum lakkii boazôælatusâ birrâ" . Mearrádusat mat leat addojuvvon ovddeš lága vuođul, galget ain leat fámus jus eai leat dán lága mearrádusaiguin vuostálaga. 1 Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 23. b. 1996 nr. 7 (gustovaš suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1996 res. mielde guovvamánu 23. b. 1996 nr. 215 - § 35 rievdaduvvon §:n 37). 2 Suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1979 res. mielde geassemánu 22. b. 1979 nr. 3372. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Sámediggi sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet mearrádusaid sámi leavgga geavaheami birra. ¶ Lasihuvvon lága bokte cuoŋománu 11. b. 2003 nr. 22. ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28 .b. 1997 nr. 18. ¶ Rievdaduvvon lága bokte geassemánu 1. b. 2001 nr.29 (biddjojuvvui fápmui geassemánu 1. b. 2001. geassemánu 1. b. 2001 nr. 625 res. mielde) ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr. 18. ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr. 18. ¶ Rievdaduvvon lágaid bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr. 18 , geassemánu 1. b. 2001 nr.29 (biddjojuvvui fápmui geassemánu 1. b. 2001 geassemánu 1. b. 2001. nr. 625 res mielde) ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr.18. ¶ Lasihuvvon lága bokte geassemánu 15. b. 2001 nr. 69. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 ( biddjojuvvui fápmui ođđajagimánu 1. b. 1993). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78, rievdaduvvon lága bokte geassemánu 20. b. 2003 nr. 45 (fámus suoidnemánu 1. b. 2003 geassemánu 20. b. 2003 nr. 712 res. mielde). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juolamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. Rievdaduvvon lága bokte suoidnemánu 17. b. 1998 nr. 61 (biddjojuvvui fápmui borgemánu 1. b.1999 skábmamánu 27. b. 1998 nr. 1096 res. mielde). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78, rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 13. b. 2002 nr. 81 (biddjojuvvui fápmui ođđajagimánu 1. b. 2003juovlamánu 13. b. 2002 nr. 1394 res. mielde). ¶ Ovddeš 3. kapihttal, rievdaduvvon 4:ii lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 (ovddeš 3-1 §). ¶ Rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 (ovddeš 3-2 §). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Sámediggi sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet mearrádusaid sámi leavgga geavaheami birra. ¶ Lasihuvvon lága bokte cuoŋománu 11. b. 2003 nr. 22. ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28 .b. 1997 nr. 18. ¶ Rievdaduvvon lága bokte geassemánu 1. b. 2001 nr.29 (biddjojuvvui fápmui geassemánu 1. b. 2001. geassemánu 1. b. 2001 nr. 625 res. mielde) ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr. 18. ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr. 18. ¶ Rievdaduvvon lágaid bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr. 18 , geassemánu 1. b. 2001 nr.29 (biddjojuvvui fápmui geassemánu 1. b. 2001 geassemánu 1. b. 2001. nr. 625 res mielde) ¶ Rievdaduvvon lága bokte guovvamánu 28. b. 1997 nr.18. ¶ Lasihuvvon lága bokte geassemánu 15. b. 2001 nr. 69. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 ( biddjojuvvui fápmui ođđajagimánu 1. b. 1993). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78, rievdaduvvon lága bokte geassemánu 20. b. 2003 nr. 45 (fámus suoidnemánu 1. b. 2003 geassemánu 20. b. 2003 nr. 712 res. mielde). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juolamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. Rievdaduvvon lága bokte suoidnemánu 17. b. 1998 nr. 61 (biddjojuvvui fápmui borgemánu 1. b.1999 skábmamánu 27. b. 1998 nr. 1096 res. mielde). ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Lasihuvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78, rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 13. b. 2002 nr. 81 (biddjojuvvui fápmui ođđajagimánu 1. b. 2003juovlamánu 13. b. 2002 nr. 1394 res. mielde). ¶ Ovddeš 3. kapihttal, rievdaduvvon 4:ii lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78. ¶ Rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 (ovddeš 3-1 §). ¶ Rievdaduvvon lága bokte juovlamánu 21. b. 1990 nr. 78 (ovddeš 3-2§). ¶ divššohasvuoigatvuođalága § 5-1, b) beassanvejolašvuohta journálii ja olggosoažžut journála, gč dearvvašvuođabargiidlága § 25 ja § 45 oktan divššohasvuoigatvuođalágain § 5- 3, c) dieđihangeatnegasvuođat ja bajásčuvgengeatnegasvuođat, gč dearvvašvuođabargiidlága kapihttal 6 ja 7, d) journála divodeapmi, gč. dearvvašvuođabargiidlága § 39 nuppi lađđasa, e) divodeapmi ja sihkkun, gč. dearvvašvuođabargiidlága § 42, § 43 ja § 44 ja f) sihkkarastit buiga olbmuid journálageahččama vuostá, gč dearvvašvuođabargiidlága kapihttal 5, dan vuolde dohkálaš rádjan, gč dearvvašvuođabargiidlága § 21. § 5. (Journála ásaheapmi ja lágideapmi) Juohke divššohasa nammii galgá ráhkaduvvot journála. Váldonjuolggadussan galgá geavahuvvot čohkkejuvvon journála juohke ovtta divššohassii vaikko vel dearvvašvuođaveahki addet máŋgasat doaimma siskkabealde. Váldonjuolggadusas, man mielde čohkkejuvvon journála galgá leat juohke divššohassii, sáhttá spiehkastit jus doaimma ovttadagat sihke fágalaččat ja lágideami bokte čielgasit leat dego sierranas oassebálvalusat. Dalle go ii leat lunddolaš geavahit čohkkejuvvon journála, sáhttá journála juogaduvvot váldojournálan ja lassijournálan. Váldojournálas galgá ovdanboahtit ahte gávdno maiddái lassijournála ja dat, makkár duođaštusaid dat sisdoallá. Jus journála belohahkii čállojuvvo elektrovnnalaččat ja belohahkii bábirjournálan, galgá čielgasit ovdanboahtit makkár duođaštusat čállojuvvojit elektrovnnalaš journálii ja makkár duođaštusat čállojuvvojit bábirjournálii. § 6. (Journálaovddasvástideaddji) Dearvvašvuođaásahusain galgá čujuhuvvot okta olmmoš, geas galgá leat bajimuš ovddasvástádus juohke journála ovddas, ja dan vuolde dahkat mearrádusa makkár dieđut galget čuožžut divššohasjournálas, gč dearvvašvuođabargiidlága § 39 nuppi lađđasa. Dearvvašvuođaásahusain lea journálaovddasvástideaddji, gii goziha ahte journála ásahuvvo. Journálas galgá ovdanboahtit gii lea journálaovddasvástideaddji. Journálaovddasvástideaddji ii sáhte mearridit ahte dieđut eai galgga čuožžut journálas jus dieđut leat mávssolaččat duođaštussan soahpameahttunvuhtii gaskal dearvvašvuođabargiid fágalaš gažaldagain, mat gusket dearvvašvuođaveahkkái mii addojuvvo divššohassii. § 7. (Journálačállima gáibádus) ¶ dearvvašvuođabargiidlága 46. § nuppi lađđasa olis mearridit láhkaásahusa oktan dárkilet mearrádusaiguin mo geavahit elektrovnnalaš journála, ja das maiddái bidjat gáibádusaid oahpahussii ja doaibmabijuide, mat galget sihkkarastit ahte buiga olbmot eai oaččo dieđuid journála birra eaige beasa daid lusa. Ii leat vel mearriduvvon láhkaásahus dáid mearrádusaid olis. Diehtojuohkinsihkarvuođanjuolggadusat heaggadieđuidláhkaásahusa 2. kapihtal gusto dearvvašvuođadieđuid gieđahallamii, dassážii go vejolaččat eará mearriduvvo erenoamážit láhkaásahusas dearvvašvuođaregisttarlága olis. Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta addá muhtun rávvagiid johtočállagis IS1/2000 Grunnleggende standard for elektronisk pasientjournal. Johtočála máinnaša bagadeaddji standárdda elektrovnnalaš divššohasjournálaid várás, maid Kompetansesenteret for IT i helsevesenet AS (KITH) gárvvistii ja almmuhii geasset 2001. Standárdda namma lea "Elektronisk pasientjournal standard, Arkitektur, arkivering og tilgangsstyring" ja lea almmuhuvvon KITHa interneahttasiiddus: http://www.kith.no. Standárddas árvaluvvo dahje čilgejuvvo, mo elektrovnnalaš divššohasjournálavuogádagaid sáhttá cegget, ja mo dearvvašvuođabargiidlága, spesialistadearvvašvuođabálvaluslága ja dearvvašvuođaregisttarlága gáibádusaid ja gáibádusaid daid lágaid olis sáhttá áimmahuššat. Elektrovnnalaš divššohasjournála ja elektrovnnalaš journálavuogádaga oktavuođas sáhttá sirret teknihkalaš standárddaid ja sisdoallostandárddaid. Teknihkalaš standárddat leat ovdamearkka dihtii IKT-vuogádagaid (IKT=informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija) ovttasdoaibmaneaktu našuvnnalaš dearvvašvuođafierpmádagas. Standárdiserenbargu dahkkojuvvo sihke riikkaidgaskasaččat ja našuvnnalaččat, ja IKT ovdána johtilit. Kodačoakkáldagat ja klassifikašuvnnat leat sisdoallostandárddaid ovdamearkkat. Klassifikašuvnnat leat muhtun muddui viehka viiddes standárddat, mat rivdet áiggi mielde, ja leage deaŧalaš ahte gustojeaddji veršuvnnat leat dábuhahttit seammás go ferte áimmahuššat buot ovddeš kodačoakkáldat- ja klassifikašuvdnaveršuvnnaid, mat leat geavahuvvon journálain. Riikkaidgaskasaš dihtosivaid klassifikašuvnnaid (ICD) rievdan ii galgga ovdamearkka dihtii sáhttit dagahit ahte registrerejuvvon dihtosivvakodaid mearkkašupmi rievdaduvvo elektrovnnalaš journálain. Go geavaha dušše elektrovnnalaš journálaid, almmá "bábir-backup" haga, de stuorru raššivuohta ja gáibida buriid dagaldumiid jna. vai eastada massima ja dábuhuhttima. Doaimmat, main geavahuvvojit dušše elektrovnnalaš journálat, fertejit ráhkadit dagaldumiid ja njuolggadusaid dan várás. Departemeanta áigu árvvoštallat addit dárkilet njuolggadusaid dahje láhkaásahusa bokte mearridit gáibádusaid, mo dáid beliid berre dahje galgá áimmahuššat. Elektrovnnalaš journálavuogádagaid geavahettiin sáhttá muhtumin šaddat dárbu ráhkadit sihkarvuođamáŋgosa elektrovnnalaš journálas. Journálas sáhttet leat dahkkon divvumat ja sihkkumat maŋŋá go sihkarvuođamáŋggus ráhkaduvvui. Ferte ásahit dagaldumiid, mat sihkkarastet ahte dakkár diliin dahkkojuvvojit divvumat/sihkkumat ođđasit ásahuvvon journálas vai dat dollojuvvo áiggis massojuvvon journála ektui. Geahča 17. § mearkkašumiid muhtun vejolaš gaskadili váttisvuođaid čovdosiidda elektrovnnalaš divššohasvuogádagaid oktavuođas dán láhkaásahusa ektui. ¶ Stivrralahtuid ja sadjásašlahtuid válggat galge dollojuvvot gorreválgan nugo namahuvvo gielddalága § 37, juos uhcimustá okta orgána lahtuin dan gáibida Juos gorreválggain lea dárbbašlaš deavdit gáib dusa, man mielde lahtuid ja sadjásašlahtuid gaskka galget leat sihke nissonat ja dievddut, de galgá bear uhccán ovddastuvvon sohkabeali evttohasaid lokte badjeliidda dan listtas, mii lea ožžon uhcimus jienai daid listtaid gaskkas mat galget ovddastuvvot. Juo leat ovtta meare jienat, de mearriduvvo vuorbádeam bokte guđe listtas loktejuvvo badjeliidda. Juos gorreválggain Sámedikkis lea dárbbašla deavdit gáibádusa, ahte okta stivrralahtuin ja su sadj sašlahttu galgaba leat boazodoalu ovddastead djit, d galgá boazodoalu ovddasteddjiid loktet badjeliidd dan listtas, mii lea ožžon uhcimus jienaid daid listtai gaskkas, mat galget ovddastuvvot ja main leat dakká evttohasat. Juos ii leat oktage dakkár lista, de mann maŋimuš stivrrasadji boazodoalu ovddasteddjiide, ge leat dan listtas mii lea ožžon eanemus jienaid daid lis taid gaskkas, main leat dakkár evtto hasat. Juos le ovtta meare jienat, de mearriduvvo vuorbádeami bokt gu đe lista lea ožžon eanemus dahje uhcimus jienaid. ¶ Ášši mearriduvvo dábálaš eanetloguin. Juos mearri duvvo meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmi gu golmma ja dušše golmma stivrralahtu doarjagiin ja olles uhcitlohku vuođđudallá oainnus sámi kultuvrra, ra boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaimmaheami ja vu servodateallima destii mii lea árvvoštallojuvvon Sáme Vu dikki válddahusaid vuođul, de sáhttá uhcitlohku ovtta ih oli stivrračoahkkima áigge gáibidit ášši Sáme dikki gieđahallamii. Nuppi lađđasa goalmmát ja njealját ol čuokkis gusto seamma láhkai. gu Nubbi ja goalmmát lađas gustojit seamma láhkai ča virgehasaid ja earrásiid fápmudeapmái dahkat mearrá du dusa meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheamis. ga Vuosttas lađđasis njealját lađđasii gustojit seamma ja láhkai áššiide meahcceeatnamiid dahje vuoigatvuođaid va meahcceeatnamiin luobaheami ja láigoheami birra. Dán paragráfa mearrádusat eai gusto kapihttalis 3 namahuvvon áššiide. Mearrádusaid gittaopmodaga luobaheamis, mat at dahkkojuvvon uhcit go njealji stivrralahtu doar giin, ferte Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi hkkehit. Vuosttas čuokkis ii gusto daid opmoda id luobaheapmái mat leat čuldojuvvon almmolaš ohkogávppi bokte ja mat leat biddjojuvvon huksen ovlun plánain plána- ja huksenlága mielde, dahje ldojuvvon duktasajiide maidda lea huksejuvvon. ¶ Gittaopmodaga, man Finnmárkkuopmoda oama sta ja daid ráddjejuvvon vuoigatvuođaid, ma Finnmárkku opmodagas leat earáid oamastan gitt opmo dagas, ii sáhte bidjat dáhkádussan vealggi dah eará geatnegasvuođaid ovddas eaige dat sáhte lea velgoheaddjiduoguštanáhtun. Dát ii dattege gust dak kár opmodagaide ja ráddjejuvvon vuoigatvuođaid opmoda gain, mat leat čuldojuvvon almmolaš juohk gávppi bokte ja mat leat biddjojuvvon huksenguovlu plánain plána- ja huksenlága mielde, dahje čuldojuvvo duktasajiide maidda lea huksejuvvon. Finnmárkkuopmodaga ii sáhte reastaluhttit dah álggahit das vealgešiehtadallamiid. ¶ § 28 Guolásteapmi Deanu ja Njávdáma čázádagas gu Deanu ja Njávdáma čázádagas leat báikkálaš de veahka dagas sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái ja lága, dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vierui ov duvvama vuođul. Gonagas sáhttá láhkaásahusa bokte addit dár vi ki let njuolggadusaid guolásteami hálddaheami ja hu doaimmaheami birra. Láhkaásahus galgá lágidit do vejola švuođaid guollevalljodagaid báikkálaš vuoi gat vuođaide vuođđu duvvan hálddaheapmái soahpa ke mušaid mielde mat leat Suomain guolásteami birra he Deanu ja Njávdáma čázádagas. ga Láhkaásahusaid ráhkadeapmi ja šiehtadallamat vu Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázáda- ¶ Guovllu čielggadanbarggu birra galgá dieđihit ja jolaš vuoigatvuođalaččaid galgá ávžžuhit almmuhit žaset. Dieđihuvvo Norsk Lysingsblad bokte ja aviis s man dábálaččat lohket báikkis ja báikkálaččat eará bmillaš vugiin. Boazodoalloorganisašuvnnaide ja áigeguovdilis o vllu eará geavaheaddjiberoštusaid ovddasteddjiide Sámediggái, Finnmárkku fylkkadiggái, Finnmárkku modahkii ja guoskevaš gielddaide dieđihuvvo sierra. ¶ § 42 vuosttas lađas nubbi čuokkis čuodjá: Ruvkkiide Finnmárkkuopmodaga eatnamiin sáht Gonagas láhkaásahusa bokte mearridit alit divada. ¶ Mearriduvvon gonagaslaš resolušuvnna bokte juovlamánu 10. b. 2004 geassemánu 12. b. 1987-mannosaš lága § 2-11 nr. 56 vuođul Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámelága vuođul). ¶ Veaháš oktavuohta sámegillii lea Britt Ernas dál maid. Son lávlu sámi sálbmalávlunjoavkkus ja oažžu dakko bokte čađat ođđa vásáhusaid sámegielain dannego sálbmalávlunjoavku lávlu sámegiel sálmmaid ja lávlagiid. ¶ – Lean earáid bokte gullan ahte sámegieloahpahus lea váivin muhtin oahpaheaddjiide, muhto in leat ieš deaividan dákkár guottuiguin. Jáhkán ahte ieš ferte leat veaháš geabbil ja dáhttut ovttasbargat. Ovdamearkka dihte vieččan álo oahppiid eret diimmuin, in sáhte vuordit ahte eará oahpaheaddjit álo muitet goas sámegieloahpahus lea. ¶ Mu guovtti jagi barggus Kárášjoga nuoraidskuvlla oahpaheaddjin 1960-logu álggus, de mun, seammaláhkai go earátge mu bargoskihpáriin, oalle farga fuomášin váikkuhusaid das ahte sámegielat oahppit rahče oažžut ollislaš ávkki skuvlla oahpahusas. Dát oahpahus lei eanaš leamaš dárogillii juo dán rájes go mánát, čieža jahkásažžan, ledje boahtán skuvlii vuosttaš háve. Vaikko 1949 rájes lei fálaldat geavahit eanet sámegiela smávvaskuvllas, de lei váttis čađahit oahpahusa mii ávkkuhii. Váttisvuohtan lei earret eará ahte váilo sámegielat oahpaheaddjit ja oahppogirječállit. Dán váilevašvuođa vigge buoridit nuvttá sámegielakurssa fállama bokte ja bálkálasáhusaiguin sidjiide geat máhtte geavahit giela veahkkin oahpahusas, muhto ii dás ovdánan mihkkege. Dasa lassin lei nu ahte eai váhnemat eaige báikkálaš politihkkárat liikon jurdagii geavahit eanet sámegiela oahpahusas. Muhto, jos ledje oahpaheaddjit geat máhtte sámegiela, de geavaheimmet sin smávvaskuvllas. Dieđusge lassánii ohppiid dárogiela gelbbolašvuohta jagiid mielde, dađi mielde man ollu juohkehaš servvoštalai dárogielat mielohppiiguin dahje/ja ollesolbmuiguin, muhto ollusiidda lei ain mealgat mii váillui ovdalgo máhtte dárogiela doarvái bures go gerge ovccát luohkás. ¶ 1966´ geasi lágidii Álbmotskuvllaráđđi kurssa Leavnnjas giellaseaguhusguovlluid oahpahusa birra, ja doppe mun ožžon liibba čielggadit áppes-girjjiid. Maŋŋá lágidedje eanet diekkár geassečoahkkimiid, ee. Sieiddás (Deanus). Álgooahpahusa eatnigiela geavaheami vuođđun leat guorahallamat mat duođaštit ahte ollislaš giella- ja doabaovdáneapmi dušše ovdána eatnigiela bokte, namalassii giela bokte mii addá mánnái oadjebasvuođa ja masa mánás leat dovddut. Mánnávuođashan dákkár ovdáneami vuođđu láhččojuvvo. Eatnigiela čiekŋudeapmi maŋŋá, ja ođđa gielaid oahppan, goazahuvvo mealgadii go dát vuođđu lea váilevas dahje ii oppa leatge. Mu bargu áppesiin ja mu guovttegiela skuvlla "propagánda" , lei áibbas konkrehtalaččat oaivvilduvvon doarjut sámegielat máná dárbbu sáhttit ávkin atnit oahpahusa seamma vuođu alde go dárogielat mánát ledje sáhttán dahkat. Seailluhit iežas giela ja iežas kultuvrra, ja dáidda láhčit lunddolaš saji skuvlii, oidnen mun (ja oainnán) deaŧalažžan máná iežas dihtii. Hálddašeaddji giela ja hálddašeaddji kultuvrra stuorra váikkuhus, sáhttá álkidit doalvvuhit máná jáhkkit ahte su iežas duogáš ii leat mange veara jos galgá eallimis lihkostuvvat. Muhto ii oktage sáhte ollensadjái vuolgit jos ii dovdda vuolggasaji, beroškeahttá eallima dásiin. Iežas duogáža diehtit, ii leat makkárge bahán go galgá máilbmái vuolgit. Jos mánáid bágge dán vajálduhttit go leat guđa dahje čieža jagi boarrásat, de sin ala bidjet noađi mii sáhttá šaddat lossat guoddit. ¶ Dákko bokte Sámi Ráđđi ávžžuha váldostivrra, jos jo leaš vejolaš, gávdnat vuogi man láhkai ásahit gymnása sámiid várás. Ávžžuhusa prinisihpalaš duogáš lea dáhttu doalahit dan, maid lea vejolaš seailluhit ja mii lea mávssolaš dološ sámi kultuvrras, erenoamážit giela. Ii dan seailluhit nugo dávvirvuorkká bierggasin, muhto dan bisuhit dakkárin vai Sámeeatnama nuorain lea vuođđu sáhttit gávnnadit ođđaáiggi oarje-eurohpalaš kultuvrrain dahjege sivilisašuvnnain nu mo dat albmana iešguđetlágan hámis. Dušše dan láhkai sáhttá dáhpáhuvvat vuoiggalašvuohta ja govttolašvuohta ovttaskas olbmo ektui ja olles álbmoga ektui. Dušše dán láhkai sáhttá ovttaskas olmmoš ja servodat juksat friddjavuođa sáhttit iežas mihtilmasvuođa vuođul nannet ja hábmet kultuvrras dainna lágiin ahte dat lea sihke sámi-našuvnnalaš ja áigái heivvolaš. ¶ 5. Eará doaimmat, mat fertejit dahkkojuvvot, nugo háhkat luohkkálanjaid, internáhttasajiid ja oahpaheaddjidáluid gymnása várás, fertejit čovdojuvvot almmolaš doarjagiid bokte sierra loatnan maŋŋá go vuos gymnása čájehuvvo leat dárbbašlažžan ja eanebut ohcalit dákkár fálaldaga. – Nu guhkás go vejolaš, de ferte ovttasbargojuvvot nuoraidskuvllain juogadit erenoamášlanjaid ja diibmooahpaheddjiid, vai seastit nu ollu go vejolaš oahpahusvistti ja oahpaheaddjidáluid goluid dáfus. Gymnása várás ii ceggejuvvo ođđa dállu ovdalgo dárbbut leat čielggaduvvon. ¶ Radio ja eará mediaid dieđuid vuođul leat ádden ahte Girko- ja oahpahusdepartemeanta árvvoštallá ásahit sámi gymnása Áltái. Jos dát diehtu doalaš deaivása, de mii háliidit cealkit ahte mii eat eisege searvva dien oidnui. Iežamet sámi skuvlaáššiid máhtolašvuođa vuođul, man leat ožžon erenoamášoahpu bokte ja go leat ollu jagiid bargan dánlágan áššiiguin, mii čielgasit rávvet ahte plánejuvvon gymnása sámegielain ii ásahuvvo Áltái. Jos sámi nuoraid gymnása váldoulbmil galggaš juksojuvvot, de mii oaivvildit ahte dat ásahuvvo sámi birrasii gos leat sápmelaččat eanetlogus ja geat váikkuhit servodateallimii. Mii eahpidit ahte Álttá gymnása sámegiel suorgái ohcet sámi nuorat, ja mii navdit ahte šaddá váttisin oažžut oahpaheddjiid sámi oahpahusfáttáide Áltái. ¶ Komitea eanetlohku, buohkat earret Ovddádusbellodaga ja Sosialisttalaš gurotbellodaga lahtut, čujuhit Ráđđehusa § 28 evttohussii, mas daddjo ahte láhkaevttohusa mearrádusat Finnmárkkuopmodaga eatnamiid ođasmuvvi valljodagaid hárrái eai guoskka Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid guolástusa erenoamáš vuoigatvuođa diliide. Gažaldagat dáid čázádagaid guolástanvuoigatvuođaid ja guolásteami muddema birra leat kompleaksat. Ráđđehus oaivvildii, ahte dáid čázádagaid boahtteáiggi hálddašeami dárbbaša gieđahallat vuđolaččat, iige danin hálidan ovddidit dárkilut láhkamuddenevttohusa dán vuoro. Eanetlohku oaivvilda, ahte lea mávssolaš finnmárkkulágas nannet ovttaskas bajimuš dási njuolggadusaid Deanu ja Njávdáma čázádagaid hárrái. Eanetlohku čujuha maid dasa, ahte sihke Sámediggi ja Fylkkadiggi sávvet ahte dáid čázádagaid hárrái addojit sierra láhkanjuolggadusat. Eanetlohku lea liikká ovttaoaivilis Ráđđehusain dan hárrái, ahte ii leat vuogálaš muddet guovtti namuhuvvon čázádaga guolástusa dárkilit finnmárkkulágas. Eanetlohku oaivvilda baicce ahte sáhttá váldit dasa bajimuš dási njuolggadusaid, seammás go Gonagassii addo láhkavuođđu nannet dárkilut njuolggadusaid láhkaásahusain. Eanetlohku čujuha dasa, ahte Álaheaju čázádaga guolástanvuoigatvuohta lea mearriduvvon Álaheaju diggerievtti duomuin miessemánu 16. b. 2002. Duomu mielde guolástanvuoigatvuođalaš lea Alta Laksefiskeri Interessentskap. Eanetlohku čujuha dasa, ahte leat viidát leamaš ovtta oaivilis das, ahte ii galgga guoskat vuoigatvuođaide, mat laktásit dán golmma čázádaga guolásteapmái. Eanetlohku ii danin oainne dárbbašlažžan evttohit dárkilut láhkanjuolggadusaid Álaheaju čázádaga guolástanvuoigatvuođa hárrái. Eanetlohku oaivvilda dattetge, ahte bajimuš dási njuolggadusat Deanu čázádaga guolástanvuoigatvuođa hárrái berrejit nannejuvvot finnmárkkulágas. Eanetlogu oainnu mielde galgá Deanu čázádaga hálddašeapmi vuođđuduvvat báikkálaš vuoigatvuođaide. Evttohuvvon njuolggadusat vuođđuduvvet vuoigatvuođaide, mat leat, eaige rievdat daid. Dárkilut muddema berre dahkat láhkaásahusaiguin. Muđui galgá hálddašeami ollašuhttit luossa- ja sáivaguollelága rámmaid siskkobealde. Eanetlohku diehtá, ahte Njávdáma čázádaga guolástanvuoigatvuohta lea buori muddui čielggaduvvon riektegeavada bokte, ja čujuha dan oktavuođas sihke Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmái NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođđu s. 372 ja das ovddosguvlui, Njávdáneanu guolástanovttastusa cuoŋománu 25. b. 2005 beaiváduvvon reivii komiteai ja Hålogalándda hoavvarievtti dupmui skábmamánu 10. b. 1998, maidda eanetlohku lea eará oktavuođas oahpásmuvvan. Go Njávdáma guolástusa galgá hálddašit ovttasbarggus Suomain, eanetlohku oaivvilda liikká vuogálažžan váldit Njávdáma mielde láhkaevttohussii bálddalagaid Deanuin. Eksisterejeaddji vuoigatvuođaid ferte liikká gudnejahttit viidásut barggus. Eanetlohku evttoha dan vuođul lasihit ođđa 4. kapihttala, mas leat njuolggadusat Deanu ja Njávdáma čázádagaid guolástusa hárrái. Eanetlohku maid evttoha nannet čielgasit, ahte 3. kapihttala njuolggadusat Finnmárkkuopmodaga eatnamiid ođasmuvvi valljodagaid hárrái eai gusto dalle go Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid erenoamáš riektedilit mielddisbuktet eará. (* § 21 *) Eanetlogus leat čuovvovaš evttohusat ođđa mearrádusaid hárrái: ”Finnmárkkulága § 21 nubbi lađas galgá leat: Dán kapihttala njuolggadusat eai gusto juos eará čuovvu sierra riektediliin.” Fuopmášahttin ođđa § 21 nuppi lađđasa hárrái: Mearrádus gokčá Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid erenoamáš riektediliin, ja mielddisbuktá ahte 3. kapihttala erenoamáš njuolggadusat Finnmárkku eatnamiid ođasmuvvi valljodagaid hálddašeami hárrái eai gusto jus eará čuovvu dakkár riektediliin. Mearrádus gokčá maid eará erenoamáš riektediliid, maiddái dakkáriid, mat kártejuvvojit identifiserenproseassas 5. kapihttala vuođul. (* § 28 *) Eanetlohku ovddida viidáseappot čuovvovaš evttohusa: ”Finnmárkkulága 4. kapihtal galgá leat: Kapittel 4. Deatnu ja Njávdán § 28. Guolásteapmi Deanu ja Njávdáma čázádagas Deanu ja Njávdáma čázádagas leat báikkálaš veahkadagas sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái lága, dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vieruiduvvama vuođul. Gonagas sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet njuolggadusaid guolásteami hálddaheami ja doaimmaheami birra. Láhkaásahus galgá lágidit vejolašvuođaid guollevalljodagaid báikkálaš vuoigatvuođaide vuođđuduvvan hálddaheapmái soahpamušaid mielde mat leat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázádagas. Láhkaásahusaid ráhkadeapmi ja šiehtadallamat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázádagas galget dáhpáhuvvat ovttasráđiid Sámedikkiin, guoskevaš gielddaiguin ja singuin geain leat sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái dáid čážádagain.” Fuopmášahttin 4. kapihttala ja § 28 hárrái: § 28 nanne čielgasit, ahte Deanu ja Njávdáma čázádagain leat erenoamáš guolástanvuoigatvuođat. Oassi vuoigatvuođain lea nannejuvvon lágain, oassi čuovvu dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vieruiduvvama vuođul, mii lea muhtin muddui nannejuvvon duomuin. Go ovddidišgoahtit hálddašanvuogádaga, mii vuođđuduvvá báikkálaš vuoigatvuođaide, mávssolaš bargu lea ođasmahttit geassemánu 23. b. 1888 láhkamearrádusaid Finnmárkku Amtta Deanu čázádaga guolástanvuoigatvuođa birra. Seammá guoská Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami árvalusaide NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođus. Vuoigatvuođadiliid dárkilut muddema ferte lasihit finnmárkkuláhkii maŋŋá. Dárkilet njuolggadusaid guolásteami hálddašeami ja doaimmaheami birra mearrida Gonagas láhkaásahusain. Aiddostahttit ahte láhkaásahus galgá láhčit dili báikkálaš hálddašeapmái, mii vuođđuduvvá eksisterejeaddji vuoigatvuođaide. Dáinna čovdosiin váldet vuhtii sihke sávaldaga nannet hálddašeami váldoprinsihpaid lágain, ja dárbbu hábmet dárkilet njuolggadusaid vuđoleappot. Sihke Deanu ja Njávdáma čázádagat hálddašuvvojit ovttas Suomain. Oppalaš ja buorre hálddašeapmi eaktuda, ahte dasa leat buorit oktasaš njuolggadusat. Láhkaásahusat galget danin vástidit bilaterála soahpamušaid Suomain Deanu ja Njávdáma guolásteami hárrái. Sihkkarastin dihte ahte Sámediggi, gielddat maidda ášši guoská, ja vuoigatvuođalaččat besset váikkuhit hálddašannjuolggadusaid hábmemii, árvaluvvo nannet lágain, ahte singuin galgá ráđđádallat láhkaásahusaid ráhkadeames ja go šiehtadallat Suomain. Komitea Sosialistalaš gurotbellodaga lahttu oaivvilda dehálažžan čielggadit mo golbma stuorra eanu, Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid, galgá hálddašit boahtteáiggis. Sosialistalaš gurotbellodat sávvá čázádagaid báikkálaš hálddašeami, muhto hálida maid dán oktavuođas sáddet ášši gulaskuddamii, nu ahte sihkkarastit ahte buot oasálaččat besset ovdanbuktit oainnuset ášši oktavuođas. Dát lahttu ovddida čuovvovaš evttohusa: ”Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa árvalit Stuorradiggái, makkár Finnmárkku golmma stuorra čázádaga báikkálaš, vuoigatvuođaide vuođđuduvvi hálddašeapmi galgá leat.” ¶ Komitea eanetlohku, buohkat earret Ovddádusbellodaga ja Sosialisttalaš gurotbellodaga lahtut, čujuhit Ráđđehusa § 28 evttohussii, mas daddjo ahte láhkaevttohusa mearrádusat Finnmárkkuopmodaga eatnamiid ođasmuvvi valljodagaid hárrái eai guoskka Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid guolástusa erenoamáš vuoigatvuođa diliide. Gažaldagat dáid čázádagaid guolástanvuoigatvuođaid ja guolásteami muddema birra leat kompleaksat. Ráđđehus oaivvildii, ahte dáid čázádagaid boahtteáiggi hálddašeami dárbbaša gieđahallat vuđolaččat, iige danin hálidan ovddidit dárkilut láhkamuddenevttohusa dán vuoro. Eanetlohku oaivvilda, ahte lea mávssolaš finnmárkkulágas nannet ovttaskas bajimuš dási njuolggadusaid Deanu ja Njávdáma čázádagaid hárrái. Eanetlohku čujuha maid dasa, ahte sihke Sámediggi ja Fylkkadiggi sávvet ahte dáid čázádagaid hárrái addojit sierra láhkanjuolggadusat. Eanetlohku lea liikká ovttaoaivilis Ráđđehusain dan hárrái, ahte ii leat vuogálaš muddet guovtti namuhuvvon čázádaga guolástusa dárkilit finnmárkkulágas. Eanetlohku oaivvilda baicce ahte sáhttá váldit dasa bajimuš dási njuolggadusaid, seammás go Gonagassii addo láhkavuođđu nannet dárkilut njuolggadusaid láhkaásahusain. Eanetlohku čujuha dasa, ahte Álaheaju čázádaga guolástanvuoigatvuohta lea mearriduvvon Álaheaju diggerievtti duomuin miessemánu 16. b. 2002. Duomu mielde guolástanvuoigatvuođalaš lea Alta Laksefiskeri Interessentskap. Eanetlohku čujuha dasa, ahte leat viidát leamaš ovtta oaivilis das, ahte ii galgga guoskat vuoigatvuođaide, mat laktásit dán golmma čázádaga guolásteapmái. Eanetlohku ii danin oainne dárbbašlažžan evttohit dárkilut láhkanjuolggadusaid Álaheaju čázádaga guolástanvuoigatvuođa hárrái. Eanetlohku oaivvilda dattetge, ahte bajimuš dási njuolggadusat Deanu čázádaga guolástanvuoigatvuođa hárrái berrejit nannejuvvot finnmárkkulágas. Eanetlogu oainnu mielde galgá Deanu čázádaga hálddašeapmi vuođđuduvvat báikkálaš vuoigatvuođaide. Evttohuvvon njuolggadusat vuođđuduvvet vuoigatvuođaide, mat leat, eaige rievdat daid. Dárkilut muddema berre dahkat láhkaásahusaiguin. Muđui galgá hálddašeami ollašuhttit luossa- ja sáivaguollelága rámmaid siskkobealde. Eanetlohku diehtá, ahte Njávdáma čázádaga guolástanvuoigatvuohta lea buori muddui čielggaduvvon riektegeavada bokte, ja čujuha dan oktavuođas sihke Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmái NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođđu s. 372 ja das ovddosguvlui, Njávdáneanu guolástanovttastusa cuoŋománu 25. b. 2005 beaiváduvvon reivii komiteai ja Hålogalándda hoavvarievtti dupmui skábmamánu 10. b. 1998, maidda eanetlohku lea eará oktavuođas oahpásmuvvan. Go Njávdáma guolástusa galgá hálddašit ovttasbarggus Suomain, eanetlohku oaivvilda liikká vuogálažžan váldit Njávdáma mielde láhkaevttohussii bálddalagaid Deanuin. Eksisterejeaddji vuoigatvuođaid ferte liikká gudnejahttit viidásut barggus. Eanetlohku evttoha dan vuođul lasihit ođđa 4. kapihttala, mas leat njuolggadusat Deanu ja Njávdáma čázádagaid guolástusa hárrái. Eanetlohku maid evttoha nannet čielgasit, ahte 3. kapihttala njuolggadusat Finnmárkkuopmodaga eatnamiid ođasmuvvi valljodagaid hárrái eai gusto dalle go Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid erenoamáš riektedilit mielddisbuktet eará. (* § 21 *) Eanetlogus leat čuovvovaš evttohusat ođđa mearrádusaid hárrái: ”Finnmárkkulága § 21 nubbi lađas galgá leat: Dán kapihttala njuolggadusat eai gusto juos eará čuovvu sierra riektediliin.” Fuopmášahttin ođđa § 21 nuppi lađđasa hárrái: Mearrádus gokčá Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid erenoamáš riektediliin, ja mielddisbuktá ahte 3. kapihttala erenoamáš njuolggadusat Finnmárkku eatnamiid ođasmuvvi valljodagaid hálddašeami hárrái eai gusto jus eará čuovvu dakkár riektediliin. Mearrádus gokčá maid eará erenoamáš riektediliid, maiddái dakkáriid, mat kártejuvvojit identifiserenproseassas 5. kapihttala vuođul. (* § 28 *) Eanetlohku ovddida viidáseappot čuovvovaš evttohusa: ”Finnmárkkulága 4. kapihtal galgá leat: Kapittel 4. Deatnu ja Njávdán § 28. Guolásteapmi Deanu ja Njávdáma čázádagas Deanu ja Njávdáma čázádagas leat báikkálaš veahkadagas sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái lága, dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vieruiduvvama vuođul. Gonagas sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet njuolggadusaid guolásteami hálddaheami ja doaimmaheami birra. Láhkaásahus galgá lágidit vejolašvuođaid guollevalljodagaid báikkálaš vuoigatvuođaide vuođđuduvvan hálddaheapmái soahpamušaid mielde mat leat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázádagas. Láhkaásahusaid ráhkadeapmi ja šiehtadallamat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázádagas galget dáhpáhuvvat ovttasráđiid Sámedikkiin, guoskevaš gielddaiguin ja singuin geain leat sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái dáid čážádagain.” Fuopmášahttin 4. kapihttala ja § 28 hárrái: § 28 nanne čielgasit, ahte Deanu ja Njávdáma čázádagain leat erenoamáš guolástanvuoigatvuođat. Oassi vuoigatvuođain lea nannejuvvon lágain, oassi čuovvu dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vieruiduvvama vuođul, mii lea muhtin muddui nannejuvvon duomuin. Go ovddidišgoahtit hálddašanvuogádaga, mii vuođđuduvvá báikkálaš vuoigatvuođaide, mávssolaš bargu lea ođasmahttit geassemánu 23. b. 1888 láhkamearrádusaid Finnmárkku Amtta Deanu čázádaga guolástanvuoigatvuođa birra. Seammá guoská Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami árvalusaide NAČ 1997:4 Sámi kultuvrra luondduvuođus. Vuoigatvuođadiliid dárkilut muddema ferte lasihit finnmárkkuláhkii maŋŋá. Dárkilet njuolggadusaid guolásteami hálddašeami ja doaimmaheami birra mearrida Gonagas láhkaásahusain. Aiddostahttit ahte láhkaásahus galgá láhčit dili báikkálaš hálddašeapmái, mii vuođđuduvvá eksisterejeaddji vuoigatvuođaide. Dáinna čovdosiin váldet vuhtii sihke sávaldaga nannet hálddašeami váldoprinsihpaid lágain, ja dárbbu hábmet dárkilet njuolggadusaid vuđoleappot. Sihke Deanu ja Njávdáma čázádagat hálddašuvvojit ovttas Suomain. Oppalaš ja buorre hálddašeapmi eaktuda, ahte dasa leat buorit oktasaš njuolggadusat. Láhkaásahusat galget danin vástidit bilaterála soahpamušaid Suomain Deanu ja Njávdáma guolásteami hárrái. Sihkkarastin dihte ahte Sámediggi, gielddat maidda ášši guoská, ja vuoigatvuođalaččat besset váikkuhit hálddašannjuolggadusaid hábmemii, árvaluvvo nannet lágain, ahte singuin galgá ráđđádallat láhkaásahusaid ráhkadeames ja go šiehtadallat Suomain. Komitea Sosialistalaš gurotbellodaga lahttu oaivvilda dehálažžan čielggadit mo golbma stuorra eanu, Álaheaju, Deanu ja Njávdáma čázádagaid, galgá hálddašit boahtteáiggis. Sosialistalaš gurotbellodat sávvá čázádagaid báikkálaš hálddašeami, muhto hálida maid dán oktavuođas sáddet ášši gulaskuddamii, nu ahte sihkkarastit ahte buot oasálaččat besset ovdanbuktit oainnuset ášši oktavuođas. Dát lahttu ovddida čuovvovaš evttohusa: ”Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa árvalit Stuorradiggái, makkár Finnmárkku golmma stuorra čázádaga báikkálaš, vuoigatvuođaide vuođđuduvvi hálddašeapmi galgá leat.” ¶ Čoahkkinjođiheaddji: Stivrajođiheaddji Egil Olli. Stivralahtut čoahkkimis: Tormod Bartholdsen, Per A. Bæhr, Berit Ranveig Nilssen, Inga Manndal, ja bargiidáirras Gaute Henriksen. Heaibamat ja várrelahtut: Erling Fløtten lei dieđihan ahte ii boađe. Su sajis bođii Inger Anne Dokken. Statskog bealis: Guovlluhoavda Søren Karlstrøm, eanavuovdinhoavda Sverre Pavel ja juridihkalaš konsuleanta Didrik Johannessen. Dábálaš stivraáššit gieđahallamii Ášši 8-2006. Gohččuma ja áššelisttu dohkkeheapmi Ovttajienalaččat dohkkehuvvon. Ášši 9-2006. Stivračoahkkima 7. - 8.2.2006 beavdegirjji dohkkeheapmi Ovttajienalaččat dohkkehuvvon. Ášši 10-2006. Otná čoahkkima beavdegirječálli Beavdegirječállin válljejuvvui Didrik Johannessen. Ovttajienalaččat dohkkehuvvon. Ášši 11-2006. Gaskaboddosaš čállingoddedoaibma. Ášši maŋiduvvon Čáhcesulločoahkkimis. Stivrajođiheaddji jearaldat Statskogii. Stivrajođiheaddji čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra mearrida geavahit Statskog hálddahuslaš návccaid ja gelbbolašvuođa. Ovttasráđiid Statskogain mearriduvvo makkár doaimmaid ja čielggademiid jna. stivra dáhttu čađahuvvot. Stivrajođiheaddji oažžu dieđuid dađistaga ja mearrida lea go dárbu olles stivrii juohkit eanet dieđuid go maid álgoálggus leat soahpan. Stivrajođiheaddji mearrida ieš mainnalágiin sutnje lágiduvvojit dieđut, beaivválaččat, e-poastta bokte, telefončoahkkimiid bokte dárbbu mielde jna. Ášši 12-2006. Huksensadjeláigoláhka – áššečielggadeapmi ja mearrádusárvalus lea sáddejuvvon. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: 1. Finnmárkkuopmodat doarju evttohuvvon huksensadjeláigolága ođđa § 34, 2. lađđasa 2. Finnmárkkuopmodat doarju huksensadjeláigolága ođđa § 32, 1. lađđasa Ášši 13-2006. Ekonomiija/rehketdoallorutiinnat gaskaboddosaš áiggis, máksinrutiinnat, fápmudusat. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra mearrida addit Søren Karlstrømii fápmudusa dohkkehit ja máksit buot sisaboahtán rehkegiid stivrra doaimma ja mearrádusaid olis. Mátkerehkegiid hárrái adno stáhta mátkeregulatiiva. Go masson bargodienas gáibiduvvo, de galgá bargoaddi dan duođaštit ja duođaštus čuovvut mátkerehkega. Ášši 14-2006. Bušeahtta 2. jahkebealli 2006. Álggahit proseassa mii loahpalaččat gieđahallo buori áiggis ovdal 01.07.06 Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra bivdá hálddahusa ráhkadit bušeahttamálleevttohusa FO doaimmaid vuođul. Evttohus ovddiduvvo dohkkeheapmái stivračoahkkimis. Dán vuođul biddjo ekonomiija bušehttii dainna ulbmiliin ahte nuppi jahkebeali bušeahtta dohkkehuvvo buori áiggis ovdal badjelasás váldima. Rehketdoallorutiinat evttohuvvojit ja ovddiduvvojit, dás maiddái rehketdoallofievrredeapmi, faktureren, bálkámáksimat, rehketdoalloraporteren jna. Ášši 15-2006. Ásahit arkiveren- ja poastajournálabálvalusa ja vej. ođđa poastačujuhusa. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra bivdá hálddahusa ásahit Finnmárkkuopmodahkii sierra poastajournála vai poastta hárrái sihkkarastojuvvo čorgatvuohta. Buot boahtán ja sáddejuvvon poasta galgá registrerejuvvot. Stivra dáhttu ahte journála lea almmolaš, earret áššiid mat berrejit (gávpedoaimma geažil) ja galget (almmolašvuođalága olis) leat siskkáldasat. Ferte ásahuvvot sierra fysalaš arkiiva ja ráhkaduvvot arkiivačoavdda mii lea heivehuvvon Finnmárkkuopmodaga dárbui. Jođánis ja njuovžilis poastagieđahallama sihkkarastima dihte ásahuvvo poastaboksačujuhus Čáhcesullui. Ášši 16-2006. Bargiiddilálašvuođat badjelasás váldima oktavuođas. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Čujuhuvvo stivrra ságastallamiidda. Dáid vuođul ja stivrra ovdalaš mearrádusa vuođul ráhkkanišgoahtá Finnmárkkuopmodat badjelasás váldit bargiid Statskog hálddahusas finnmárkkulága ulbmilparagráfa ja § 49 vuođul. Stivra bivdá ahte evttohus dan hárrái gárvvistuvvo boahtte stivračoahkkimii. Ášši 17-2006. Doaimma IT oassi. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Čujuhuvvo stivrra ságastallamiidda. Stivra dáhttu viidáseappot gulahallat Statskogain IT-bálvalusa vejolaš oastima birra sis. Stivra oaivvilda Statskogas leat nanu gelbbolašvuođa dán hárrái, dan vuođul go dál lágida buresdoaibmi bálvalusa, ja go dovdá Finnmárkkuopmodaga dárbbu dán erenoamaš fágasuorggis. Stivra bivdá Statskoga IT-bálvalusa ráhkadit konkrehta fálaldaga, man stivra sáhttá árvvoštallat. Ášši 18-2006. Finnmárkkuopmodaga Gráfalaš profiila_ ferte leat gárvvis ovdal 1.7.06? Almmuhit gilvvu finnmárkulaččaid gaskka? Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Čujuhuvvo stivrra ságastallamiidda. Stivra dáhttu ahte farggamusat álggahuvvo proseassa ráhkadit Finnmárkkuopmodahkii gráfalaš profiilla. Ságastallamiid vuođul bovdejuvvo Finnmárkku mátkkoštanealáhus muitalit iežas bálkášuvvon profiilabarggu birra. Ášši 19-2006. iNatur – bivdo- ja guolástankoarttaid vuovdinásahus Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Čujuhuvvo stivrra ságastallamiidda. Gaskaboddosaš mearrádusain daddjo earret eará ahte bivdo- ja guolástankoarttaid vuovdin čađahuvvo 2006:s nugo dábálaččat, namalassii ahte koartavuovdin čađahuvvo iNatur olis loahpageahčái jagi. Ii leat nu hoahppu mearridit guhkida go Finnmárkkuopmodat vuovdinsoahpamuša iNatur ásahusain. Stivra eaktuda ahte ášši lea čielggaduvvon buori áiggis ovdal boahtte bivdoáigodaga ja váldá oktavuođa go dasto lea áigi ságastallagoahtit áššis. Ášši 20-2006. Oktavuohta SLG:in (Stáhta luonddugeahčuin) / SNO (Statens Naturoppsyn). Čujuhuvvo SLG reivii. Stáhta luonddugeahču jearaldaga vuođul vejolaš bálvalusoastima birra ja visttiid láigoheami birra ovddidii stivrajođiheaddji vástádusreiveárvalusa. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra dohkkeha evttohuvvon vástádusreivve Stáhta luonddugehččui. Stivra áigu maŋŋel, doaimma organiserema oktavuođas, mearridit makkár meahccebálvalusa Finnmárkkuopmodat ásaha. Dalle lea lunddolaš árvvoštallat galgá go oastit bálvalusaid Stáhta luonddugeahčus, ja makkár bálvalusaid. Kontorlanjaid hárrái Stáhta meahccebálvalussii gal lea ášši veahá earaládje. Stivra áigu dál juo dieđihit ahte otná dieđuid mielde orru Finnmárkkuopmodat ollásii ieš dárbbašeame dáid lanjaid, muhto FO áigu veahkehit gávdnat gaskaboddosaš čovdosiid, jus lea dárbbalaš, vai Stáhta luonddugeahčču ii šatta áigeheahtái. Ášši 21-06. Diehtojuohkindoaimma ásaheapmi – gč, ášši 13-2006 5. čuoggá. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra bivdá hálddahusa ásahit sierra neahttasiiddu Finnmárkkuopmodahkii, nu movt stivračoahkkimis ságastallui. Dán bokte háliida stivra ieš hálddašit diehtojuohkima Finnmárkkuopmodaga birra. Stivra bivdá maiddái Statskog bargagoahtit ruovttoluotta oažžut domenanama Finnmarkseiendommen.no. Ášši 22-06. Politihkkahábmen – strategiijaovdánahttin – proseassa Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra bivdá alggahit proseassa ja ahte boahtte stivračoahkkimis čilgejuvvo dán sisdoallu. Stivra navdá ahte lea dárbu bálkáhit konsuleantafitnodaga proseassa čađahanbargguide. Ášši 23-06. Rámmat – láhkaseminára Girkonjárggas 28.ja 29.3. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra bivdá hálddahusa ovttasráđiid stivrajođiheddjiin ráhkadit semináraprográmma. Ášši 24-06. Bedriftskompetanse/ Jaruma fálaldat, ášši maŋiduvvon Čáhesulllo-čoahkkimis. Egil Olli celkkii iežas bealálažžan ja guđii stivračoahkkima dán áššis. Nubbinjođiheaddji Berit Ranveig Nilssen jođihii čoahkkima dán ášši gieđahaladettiin. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra dáhttu almmuhit fálaldatgilvvu konsuleantaveahki hárrái. Ášši 25-06. Proseassa čađahit stivrra mearrádusa áššis 13 – 06 váldohálddahus. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Stivra bivdá hálddahusa ovddidit notáhta mas guorahallo vejolaš doaibmajuohku dan golmma báikki gaskka gos Finnmárkkuopmodagas šaddet leat kantuvrrat. Vuođđun adno stivrra mearrádus báikkiid hárrái ja premissat dan olis. Ášši 26-06. Beaivválaš jođiheaddji rekrutteren, ášši maŋiduvvon Čáhcesulločoahkkimis. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Hálddahus bivdojuvvo álggahit virgáibidjanproseassa. Bargui bálkáhuvvo konsuleanta. Ášši 27-06. Dieđut stivrajođiheaddjis: Stivrajođiheaddji ja nubbinjođiheaddji muitaleigga čoahkkimiin gos leaba leamaš. Dat leat ee. čoahkkin Láhpi gielddain, Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvvi jahkečoahkkin, Várjjat sávzaeaiggátsearvvi čoahkkin ja Unjárgga ealgabivdoseavvi jahkečoahkkin. Bovdejumi kártanbeivviide diktit vuos orrut, go jođiheaddji ii sáhte dohko mannat. Ášši 28-06. Muđui. · Loatnasoahpamuš Finnmárkkuopmodaga ja stáhta gaskka, Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bokte, gitta 5 mill. kr. álggahanloatna Finnmárkkuopmodahkii. Čuovvovaš evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat: Loatnadokumenta lea čállojuvvon ja dohkkehuvvo go buot stivralahtut leat vuolláičállán. Jođiheaddji fápmuduvvo luvvet konto. · Ealgabivdu Anárjoga luonddumeahcis. Stivra bivdá hálddahusa ohcat Fylkkamánnis lobi guhkidit bivddu 3 jagi. · Jearaldat Tormod Bartholdsenis arkiivva digitaliserema birra. Sverre Pavel muitalii plánejuvvon arkiivaprošeavtta birra. · Dulkonrusttega oastin. Čoahkkimiin lea ollu dulkon. Stivra mearrida oastit dulkonrusttega vai dan ii dárbbaš luoikkahit juohke stivračoahkkimii. Hálddahus guorahallá fálaldagaid. Refereanta: Didrik Johannessen Jorgalan: ImO ¶ Lága ulbmil lea lágidit diliid nu, ahte eatnamat ja luondduvalljodagat Finnmárkku fylkkas hálddahuvvojit dássedis ja ekologalaččat suvdinnávccalaš vuogi mielde fylkka ássiide buorrin ja earenoamážit sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja ser vodateallimii vuođusin. Láhka gusto gittaopmodagaide ja čázádagaide oktan luondduvalljodagaiguin Finnmárkku fylkkas. Gáddesárgás gusto láhka nu guhkás merrii go ovttaskas oamastanvuoigatvuohta ollá. Láhka gusto daid ráddjehusaiguin mat čuvvot ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čeard-daid birra iehčanas stáhtain. Láhka galgá adnojuvvot álbmotrievtti njuolggadusaid mielde álgoálbmogiid ja veahádagaid birra ja daid mearrádusaid mielde mat leat šiehtaduvvon vieris stáhtaiguin guolásteami birra rádjačázádagain. Sámediggi sáhttá addit válddahusaid dasa, mo meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami váikkuhus sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja ser vodateallimii galgá ár vvoštallojuvvot. Válddahusaid galgá departemeanta dohkkehit. Departemeanta iská leatgo válddahusat vuost tas čuoggá ráma siskkobealde, ja leatgo hábmejuvvon heivvolaš vuogi mielde. Áššiin meahcceeatnamiid nuppástuvvan geava he ami birra galget stáhtalaš, fylkkagielddalaš ja gielddalaš eiseválddit árvvoštallat, mo nuppástupmi váikkuha sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja ser vodateallimii. Sámedikki válddahusat galget adnojuvvot sámi beroštusaid ár vvoštallama vuođusin vuosttas čuoggá mielde. Sámit leat oktasaččat ja oktagaslaččat bistilis eana-ja čáhceguovlluid geavahemiin rábidan vuoigatvuođaid eatnamiidda Finnmárkkus. Láhka ii guoskkat oktasaš dahje oktagaslaš vuoi gat-vuođaid, maid sámit ja earrásat leat rábidan oama stusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami bokte. Dát gusto maiddái daid vuoigatvuođaide, mat boazodolliin leat dákkár vuđđosa alde dahje boazodoallo lága mielde. Nannen dihtii vuoigatvuođaid mahtodaga ja sis doa lu, mat sámiin ja earrásiin leat oamastusa da hje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul dahje eará vuđđosa alde, ásahuvvo komišuvdna mii galgá čielggadit vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide, ja sierraduopmostuollu mii galgá mearridit soahpameahttunvuođaid dakkár vuoigatvuođaid alde, vrd. kapihtal 5. Finnmárkkuopmodat (Finnmarkseiendommen) lea Finnmárkkus sierra riektesubjeakta, mii galgá hálddahit eatnamiid ja luondduvalljodagaid jna, maid dat oamasta lága ulbmila mielde ja dán lága njuolggadusaid mielde. Finnmárkkuopmodaga jođiha stivra, mas leat guhtta olbmo. Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi válljeba ieža goabbáge golbma lahtu oktan persovnnalaš sadjásašlahtuiguin. Lahtut ja sadjásašlahtut galget ássat Finnmárkkus. Sámedikki válljen lahtuid gaskkas gal-gaba uhcimustá okta stivrralahttu ja su sadjásašlahttu leat boazo doalu ovddasteaddjit. Sihke lahttun ja sadjásašlahttun galgaba guktot orgánat válljet sihke nissoniid ja dievdduid. Orgána galgá válljet lahtuid ja sadjá sašlahtuid ovtta ollái. Stivrralahttun dahje sadjásašlahttun ii sáhte válljet Finnmárkku opmodaga virgehasaid, Finnmárkku opmodaga rehketdoallo dárk kistead dji ja gozihanlávdegotti lahtuid ja sadjásašlahtuid. Stivrralahtut ja sadjásašlahtut nammaduvvojit njealji jahkái háválassii. Ii oktage sáhte leat stivrralahttun eambbo go logi jagi oktilassii. Stivrralahtuid ja sadjásašlahtuid sáhttá bidjat eret dat orgána, mii lea nammadan guoskevačča. Orgána galgá dalle ođđasis válljet lahtuid ja sadjásašlahtuid ovtta ollái. Stivrralahtuin ja sadjásašlahtuin lea vuoigatvuohta luohpat ovdal go bálvalusáigi lea nohkan, juos lea earenoamáš árta. Stivrii ja orgánii, mii lea nammadan guoskevačča, galgá addojuvvot govttolaš ovddalgihtedieđáhus. Njealját lađđasa nubbi čuokkis gusto seamma láhkai. Stivra vállje ieš lahtuidis gaskkas jođiheaddji ja várrejođiheaddji. Juos ii oktage oaččo eanetlogu, de mearrida Finnmárkku fylkkadiggi leaskalohkojagiin ja Sámediggi bárralohkojagiin guhtemuččat guđa lahtus galgaba leat jođiheaddji ja várrejođiheaddji. Stivrralahtuid ja sadjásašlahtuid válggat galget dollojuvvot gorreválgan nugo namahuvvo gielddalágas § 37, juos uhcimustá okta orgána lahtuin dan gáibida. Juos gorreválggain lea dárbbašlaš deavdit gáibádusa, man mielde lahtuid ja sadjásašlahtuid gaskkas galget leat sihke nissonat ja dievddut, de galgá beare uhccán ovddastuvvon sohkabeali evttohasaid loktet badjeliidda dan listtas, mii lea ožžon uhcimus jienaid daid listtaid gaskkas mat galget ovddastuvvot. Juos leat ovtta meare jienat, de mearriduvvo vuorbádeami bokte guđe listtas loktejuvvo badjeliidda. Juos gorreválggain Sámedikkis lea dárbbašlaš deavdit gáibádusa, ahte okta stivrralahtuin ja su sadjásašlahttu galgaba leat boazodoalu ovddastead djit, de galgá boazodoalu ovddasteddjiid loktet badjeliidda dan listtas, mii lea ožžon uhcimus jienaid daid listtaid gaskkas, mat galget ovddastuvvot ja main leat dakkár evttohasat. Juos ii leat oktage dakkár lista, de manná maŋimuš stivrrasadji boazodoalu ovddasteddjiide, geat leat dan listtas mii lea ožžon eanemus jienaid daid listtaid gaskkas, main leat dakkár evtto hasat. Juos leat ovtta meare jienat, de mearriduvvo vuorbádeami bokte, gu đe lista lea ožžon eanemus dahje uhcimus jienaid. Finnmárkkuopmodaga hálddaheapmi gullá stivrii. Stivra galgá fuolahit doibmii bealuštahtti organiserema. Stivra galgá dárbbašlaš olis mearridit plánaid, budjeahta, válddahusaid ja bagadusaid doibmii. Stivra čađaha guorahallamiid, maid atná dárbbašlažžan vai sáhttá doaimmahit dahkamušaidis. Stivra čađaha guorahallamiid, juos okta stivrralahttu gáibida dan. Stivrrajođiheaddji galgá fuolahit, ahte áigeguovdilis áššit gieđahallojuvvojit stivrras ja ahte stivra gohččojuvvo čoahkkimiidda ulbmillaš vuogi mielde ja govttolaš áigemeriin. Okta stivrralahttu sáhttá gáibidit stivrra gieđahallat dihtoáššiid. Stivra galgá gieđahallat áššiid čoahkkimis, juos jođiheaddji ii gávnnat ahte ášši sáhttá ovdandivvut stivrii čálalaččat dahje gieđahallat eará sihkkaris vuogi mielde. Okta stivrralahttu sáhttá gáibidit čoahkkingieđahallama. Stivra sáhttá dahkat mearrádusaid, go uhcimustá vihtta lahtu leat das. Mearrádusat dahkkojuvvojit dábálaš eanetloguin, juos eará ii čuovo §:s 10. Go leat ovtta meare jienat, de mearrida stivrrajođiheaddji jietna. Stivra addá jahkásaččat muitalusa gozihanlávdegoddái Finnmárkkuopmodaga doaimmas. Muitalusas galgá namalassii čilget meahcceeatnamiid geavaheami nuppástumiid ja ár vvoštallat maid nuppástumit mearkkašit sámi kultuvrra luondduvuđđosii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Stivra mearrida ieš iežas mávssu. Mávssu máksá Finnmárkkuopmodat. Áššiin meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra galgá Finnmárkkuopmodat ár vvoštallat, mo nuppástupmi váikkuha sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámedikki válddahusaid § 4 mielde galgá atnit vuođđun sámi beroštusaid ár vvoštallamis vuosttas čuoggá mielde. Mearrádusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra gáibidit álo uhcimu stá njealji stivrralahtu doarjaga, juos olles uhcit lohku vuođđudallá oainnus sámi kultuvrra, boazodoalu, meahc ásteami, ealáhusdoaimmaheami ja ser vodateallima destii mii lea ár vvoštallojuvvon Sámedikki válddahusaid vuođul. Juos eanetlogus eai leat eambbo go njealjis, de sáhttá uhcitlohku stivrračoahkkima áigge ovtta oli gáibidit ášši Sámedikki gieđahallamii. Juos Sámediggi ii dohk ket eanetlogu mearrádusa, dahje ii gieđahala ášši govttolaš áiggi sisa, de sáhttá stivrra eanet lohku ovtta oli gáibidit Finnmárkkuopmodaga váldit ášši ovdan Gonagasain, gii mearrida dohkkehuvvogo mearrádus. Mearrádusa dohkkeheapmi dahká stivrramearrádusa mađđása. Juos evttohusa meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra, mii juogo gusto dušše Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gildii dahje gusto dušše reasta Finnmárkui, dorjot golbma ja dušše golbma stivrralahtu, de sáhttet golbma stivrralahtu ovtta oli gáibidit ášši gieđahallat oktii vel. Dán gieđahallamii ii sear vit Finnmárkku fylkkadikki válljen maŋimuš stivrralahttu, juos ášši gusto Kárášjoga, Guov dageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gieldda meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái. Juos ášši gusto reasta Finnmárkku meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái, de ii sear vit Sámedikki válljen maŋimuš stivrralahttu gii ii ovddas boazodoalu. Ášši mearriduvvo dábálaš eanetloguin. Juos mearriduvvo meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmi golmma ja dušše golmma stivrralahtu doarjagiin ja olles uhcitlohku vuođđudallá oainnus sámi kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaimmaheami ja ser vodateallima destii mii lea ár vvoštallojuvvon Sámedikki válddahusaid vuođul, de sáhttá uhcitlohku ovtta oli stivrračoahkkima áigge gáibidit ášši Sáme dikki gieđahallamii. Nuppi lađđasa goalmmát ja njealját čuokkis gusto seamma láhkai. Nubbi ja goalmmát lađas gustojit seamma láhkai virgehasaid ja earrásiid fápmudeapmái dahkat mearrádusa meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheamis. Vuosttas lađđasis njealját lađđasii gustojit seamma láhkai áššiide meahcceeatnamiid dahje vuoigatvuođaid meahcceeatnamiin luobaheami ja láigoheami birra. Dán paragráfa mearrádusat eai gusto kapihttalis 3 namahuvvon áššiide. Mearrádusaid gittaopmodaga luobaheamis, mat leat dahkkojuvvon uhcit go njealji stivrralahtu doarjagiin, ferte Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi dohkkehit. Vuosttas čuokkis ii gusto daid opmodagaid luobaheapmái mat leat čuldojuvvon almmolaš juohkogávppi bokte ja mat leat biddjojuvvon huksenguovlun plánain plána- ja huksenlága mielde, dahje čuldojuvvon duktasajiide maidda lea huksejuvvon. Finnmárkkuopmodaga virgehasat válljejit gaskkasteaset ovddasteaddji, gii sear vá Finnmárkkuopmodaga stivrii go dat gieđahallá virgehasaid bargodillái dahje riektedillái guoski áššiid. Virgehasaid ovddasteaddjis lea sárdnun- ja evttohanvuoigatvuohta, muhto ii jienastanvuoigatvuohta. Virgehasaid ovddasteaddjis ii leat vuoigatvuohta leat mielde gieđahallamin daid áššiid, mat gustojit bargoaddi ráhkkaneapmái šiehtadallat bargiiguin, bargogiččuide, riektesoahpameahttunvuođaide bargiidorganisašuvnnaiguin dahje tariffašiehtadusaid eretcealkimii guoskevaš áššiin. Stivra ovddasta Finnmárkkuopmodaga olggosguvlui ja vuolláičállá fi rpmá beales. Stivra sáhttá addit ovtta dahje máŋgga stivrralahttui dahje eará nammejaolbmuide vuoigatvuođa vuolláičállit Finnmárkkuopmodaga fi rpmá beales. Vuoigatvuođa vuolláičállit firpmá beales sáhttá goas ihkinassii rávkat ruoktot. Juos oktage, gii ovddasta Finnmárkkuopmodaga olggosguvlui dán mearrádusa mielde, lea mannan guhkkelii go su váldi juoksu, de háldogeavaheapmi ii čana Finnmárkkuopmodaga, go Finnmárkkuopmodat duođašta ahte mieldešiehtadalli áddii dahje livččii galgan áddet, ahte lea mannan guhkkelii go váldi juoksu ja ahte livččii riidán rehálašvuođa dahkat háldogeavaheami gustojeaddjin. Finnmárkkuopmodat doallá rehketdoalu rehketdoallolága njuolggadusaid mielde. Rehketdoalu galgá stáhta autoriseren rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit. Rehketdoallodárkkisteaddji galgá juohke rehketdoallojagi addit dárkkástusmuitalusa Finnmárkkuopmodaga stivrii. Finnmárkkuopmodat galgá logahuvvot fi tnodatlogaheapmái. Gittaopmodaga, man Finnmárkkuopmodat oama sta ja daid ráddjejuvvon vuoigatvuođaid, mat Finnmárkku opmodagas leat earáid oamastan gittaopmo dagas, ii sáhte bidjat dáhkádussan vealggi dahje eará geatnegasvuođaid ovddas eaige dat sáhte leat velgoheaddjiduoguštanáhtun. Dát ii dattege gusto dak kár opmodagaide ja ráddjejuvvon vuoigatvuođaide opmoda gain, mat leat čuldojuvvon almmolaš juohkogávppi bokte ja mat leat biddjojuvvon huksenguovlun plánain plána- ja huksenlága mielde, dahje čuldojuvvon duktasajiide maidda lea huksejuvvon. Finnmárkkuopmodaga ii sáhte reastaluhttit dahje álggahit das vealgešiehtadallamiid. Juos Finnmárkkuopmodagas lea báŋkoduksan, reaidaruhtan dahje sullasaš aktivan, main lea gesso-juvvon vejolaš vealggi ovddas, eambbo go dat mii dárbbašuvvo várrin váfistit doaimma, de sáhttá stivra mearridit ahte badjebáza ollásit dahje oassálassii mákso juvvo Finnmárkku fylkkagildii, Sámediggái, fylkka gielddaide dahje dakkár oktasašávkki ulbmiliidda, mat bohtet fylkka ássiide buorrin. Stivrra doaimma geahččá bearrái gozihanlávdegoddi, mas leat golbma lahtu. Finnmárkku fylkkadiggi, Sámediggi ja Gonagas nammadit guhtege ovtta lahtu oktan persovnnalaš sadjásašlahtuin. Lahttun ja sadjásašlahttun galgá iešguhtege orgána nammadit dievddu ja nissona. Stáhta nammadan lahttu ja sadjásašlahttu galgaba deavdit gáibádusaid, maid duop mostuolloláhka bidjá alimusrievttiduopmáriidda. Lahtut ja sadjásašlahtut nammaduvvojit gitta njealji jagi rádjai háválassii. Ii oktage sáhte leat lahttun eambbo go logi jagi oktilassii. Lahttu, gean stáhta lea nammadan, lea lávdegotti jođiheaddji. Gozihanlávdegoddi galgá: Juos leat sierramielalašvuođat, de eanetlohku mearrida. Mearrádusaide nugo namahuvvo nuppi lađ-đasis bustávas e ja f gáibiduvvo ovtta miela lašvuohta. Gozihanlávdegoddi galgá fidnet buot dábuhahtti dieđuid Finnmárkkuopmodagas, maid dárbbaša dahkamušaidis čađaheapmái dán paragráfa mielde. Gozihanlávdegoddi addá jahkásaččat raportta Finnmárkku fylkkadiggái, Sámediggái ja departementii. Raporttas galgá gozihanlávdegoddi čilget gozihandoaimmas, árvvoštallat stivrra jahkemuitalusa ja dilálaš-vuođaid maid dat siskkilda, ja ár vvoštallat mo dát láhka doaibmá ja leago sávahahtti dan nuppástuhttit. Gozihanlávdegotti goluid máksá Finnmárkkuopmodat. Mávssu lahtuide ja sadjásašlahtuide máksá dat orgána, mii lea nammadan guoskevačča. Stivrra lahttu, fi rpmávuolláičálli, rehketdoallodárkkisteaddji, hovdejeaddji virgehas geasa lea addo juvvon váldi dahkat mearrádusaid Finnmárkkuopmodaga beales ráddjejuvvon áššeduovdagiid siskkobealde, dahje gozihanlávdegotti lahttu, gii fasttes jearggahisvuođain čađaha dahkamušaidis Finnmárkku opmodaga ovddas, ráŋggáštuvvo sáhkuiguin dahje čavgejeaddji dilálašvuođain giddagasain gitta jagi rádjai. Stivrra lahttu, gii eaktodáhtus dahje sahtedohko lea dagahan Finnmárkkuopmodahkii manahusa luohttámušdoaimma čađahettiin, leat geatnegas buhttet manahusa. Gozihanlávdegoddi mearrida, gáibiduvvogo buhtadas. Finnmárkkuopmodahkii gusto hálddašanlága kapih tal II bealátkeahtesvuođa birra, § 11 oaivadangeat negasvuođa birra, § 11 a áššemeannudanáiggi ja gaskaboddasaš vástádusa birra ja §§ 13 rájes 13 f rádjai jávohisvuođageaskku birra seamma láhkai. Finnmárkkuopmodat galgá ovddalgihtii dieđihit guo vllu vuoigatvuođalaččaide ja addit vejolašvuođa ceal kit hálddašanlága § 16 njuolggadusaid mielde ovdal go Finnmárkkuopmodat dahká dakkár mearrádusaid, main sáhttet leat rievttálaš dahje duođalaš čuovvumušat sidjiide. Finnmárkkuopmodaga áššegirjjit leat almmolaččat almmolašvuođalága njuolggadusaid mielde. Go oaidningáibádusat biehttaluvvojit, de sáhttá gažaldaga, leago lohpi beaitit áššegirjji almmolašvuođas, váidalit Finnmárkku fylkkamánnái. Eatnamat, maid Finnmárkkuopmodat oamasta, sáhttet biddjojuvvot álbmotmeahccin luonddugáhttenlága mielde. Geavahannjuolggadusaid hábmemis galgá deattuhit, ahte árbevirolaš geavaheami sáhttá joatkit. Finnmárkkuopmodat ja geavahanvuoigatvuo-đalaččat geat guoskkahuvvojit, sáhttet gáibidit buhtadasa ekonomalaš manahusas luonddugáhttenlága § 20 b njuolggadusaid mielde. Finnmárkkuopmodat ii leat suddjejuvvon dan vuo stá, ahte dan riektedilli dahje vuoigatvuođat nuppástuhttojuvvojit, gáržžiduvvojit dahje fámuhuhttojuvvojit lága bokte. Finnmárkkuopmodat galgá hálddahit ođasmuvvi valljodagaid iežas eatnamiin lága ulbmila mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot fuođđolágas, luossa- ja sáivaguollelágas ja eará láhkamearrádusain. Luonddu máŋggadáfotvuođa ja buvttadanmuni galgá seailluhit. Dán kapihttala njuolggadusat eai gusto juos eará čuovvu sierra riektediliin. Dán kapihttala njuolggadusaid mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot eará láhkamearrádusain, lea sis geat ásset gielddas Finnmárkku fylkkas, Finnmárkkuopmodaga eatnamiin vuoigatvuohta: Boazodolliin lea boazodoalu doaimmahettiin gielddas seamma vuoigatvuohta go gielddas ássi olbmuin. Dán kapihttala njuolggadusaid mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot eará láhkamearrádusain, lea sis geat ásset gielddas Finnmárkku fylkkas, Finnmárkkuopmodaga eatnamiin gielddas vuoigatvuohta: a) bivdit fuođđuid, b) bivdit smávvafuđožiid, c) oaggut čázádagain stákkuin ja duorgguin, d) lubmet ja e) ávnnastit ruovttuduodjái. Eanadoalloopmodahkii gullá guohtunvuoigatvuohta nu olu šibihiidda go sáhttá dálvvi badjel biebmat opmodagas. Ovttaskasolbmuide dahje olmmošjoavkkuide, geat gullet báikegoddái ja geaid eallinvuođus ollásit dahje oassálassii čatnasa ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallamii gili lahka, sáhttá gielda gitta 10 jagi rádjai háválassii addit sierranas vuoigatvuođa ávkkástallat ođasmuvvi valljodagain, nugo namahuvvo §§ 22 ja 23 dárkileappot albmaduvvon guovlluin gielddas. Guovllu ja dárkilet eavttuid mearrideames galgá atnit vuođđun báikegoddái gulli olbmuid árbevirolaš geavaheami. Guovlu galgá ovddimustá gártat oktilis guovlun gili lahka. Finnmárkkuopmodat sáhttá addit oppalaš mearrádusaid, mo gielddat galget gieđahallat ja ár vvoštallat áššiid dán paragráfa mielde. Finnmárkkuopmodat lea váidalusorgánan gieldda dahkan mearrádusaid hárrái. Gieldda ja Finnmárkkuopmodaga áššegieđahallamii gusto hálddašanláhka. Dát paragráfa ii gusto fuođđo- ja smávvafuđo šbivdui, stággo- ja duorgobivdui čázádagain ja sáivačázis gođđi luossaguliid bivdimii gittaneav vuiguin. Dán kapihttala njuolggadusaid mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot eará láhkamearrádusain, beassá juohkehaš Finnmárkkuopmodaga eatnamiin bivdit smávvafuđđožiid ja oaggut čázádagain stákkuin ja duorgguin ja lubmet iežas ruovttudollui. Finnmárkkuopmodat sáhttá addit earrásiidda go gieldda dahje fylkka ássiide lasi beassama ávkkástallat ođasmuvvi valljodagain nugo namahuvvo §§ 22 ja 23. Finnmárkkuopmodat sáhttá gitta 10 jagi rádjai háválassii juohkit báikkálaš ser vviide ja dakkár ovttastusaide, maid ulbmilin lea ovddidit oktasaččat bivddu ja guolásteami, sierranas vuoigatvuođa hálddahit bivddu ja guolásteami dárkileappot albmaduvvon guovlluin Finnmárkkuopmodaga eatnamiin. Finnmárkkuopmodat sáhttá mearridit dárkilet mearrádusaid ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallamii nugo namahuvvo §§ 22 bustáva a rájes f rádjai ja § 23 bustáva a rájes e rádjai. Finnmárkkuopmodat sáhttá mearridit ahte ávkkástallamii gáibiduvvo lohpi. Lobi-ide sáhttá bidjat eavttuid. Bivdui ja guolásteapmái dárbbašuvvo álo lohpi. Son gii oažžu lobi, galgá vuostáiváldit goartta dahje sullasačča, mii čájeha ahte sus lea lohpi. Departemeantta miellasuvvamiin sáhttá Finnmárkkuopmodat mearridit spiehkastagaid dán lađđasa mearrádusain. Bivdo- ja guolástanlobis sáhttá Finnmárkkuopmodat gáibidit divada. Finnmárkkus ássi olbmuid divat ii galgga leat alit go guovtte dan mađe go gielddas ássi olbmuid divat. Divada ii sáhte gáibidit sierranas vuoigatvuođaid juohkimis § 24 mielde. Sáivačázis gođđi luossaguliid sáhttá bivdit dušše gittaneavvuiguin mearas maŋŋil go Finnmárkkuopmodat lea čujuhan bivdosaji. Finnmárkkuopmodat sáhttá dárkileappot albmaduvvon guovlluide mearridit gáržžádusaid beassat ávkkás tallat ođasmuvvi valljodagain nugo nama huvvo vuosttas lađđasis, juos deasta valljodagas gáibida dan. Gielddaid, fuođđo- ja guolástaneiseválddiid jna. ja guoskevaš geavaheddjiid ser vviid, galgá gullat ovddalgihtii. Ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallama gáržžide miin nugo namahuvvo vuosttas lađđasis galgá adnojuvvot govttolaš deasta iešguđege geavaheaddjijoavkku geavaheamis valljodaga. Finnmárkkuopmodaga mearrádusaid gáržžá du-said birra nugo namahuvvo viđát ja guđát lađđasis sáhttá váidalit departementii hálddašanlága kapihttala VI mielde. Departemeantta mearrádusa ii sáhte váidalit. Deanu ja Njávdáma čázádagas leat báikkálaš veahka dagas sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái lága, dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vieruiduvvama vuođul. Gonagas sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárki let njuolggadusaid guolásteami hálddaheami ja doaimmaheami birra. Láhkaásahus galgá lágidit vejola švuođaid guollevalljodagaid báikkálaš vuoigat vuođaide vuođđu duvvan hálddaheapmái soahpamušaid mielde mat leat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázádagas. Láhkaásahusaid ráhkadeapmi ja šiehtadallamat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázáda-gas galget dáhpáhuvvat ovttasráđiid Sáme dikkiin, guoskevaš gielddaiguin ja singuin geain leat sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái dáid čážádagain. Ásahuvvo komišuvdna (Finnmárkkukomišuvdna), mii gustojeaddji riikkagottálaš rievtti vuođul galgá čielggadit daid eatnamiid geavahan- ja eaiggá t vuoi-gatvuođaid, maid Finnmárkkuopmodat váldá badje lasas § 49 mielde. Gonagas nammada Finnmárkkukomišuvnna lahtuid. Finnmárkkukomišuvnnas galget leat jođiheaddji ja njeallje eará lahtu. Jođiheaddji galgá deavdit daid gáibádusaid, maid duopmostuolloláhka bidjá alimusrievttiduopmáriidda. Guovttis daid eará lahtuin galget deavdit daid gáibádusaid, mat leat biddjojuvvon diggerievttiduopmáriidda. Uhcimustá guokte lahtu gal-get ássat Finnmárkku fylkkas dahje eará láhkai leat čavgadit čatnašuvvan Finnmárkku fylkii. Finnmárkkuopmodat mearrida čielggadanbarggu guovllu ja mearrida gieđahallama ortnega. Mearrideames galgá ee. deattuhit deastta guovllu lunddolaš ja ulbmillaš ráddjemis oli ja rievttálaš ja historjjálaš ovttastusaid dáfus ja dárbbu čielggadit riektediliid. Finnmárkkukomišuvdna sáhttá gáržžidit dahje viid didit guovllu maŋŋil go čielggadeapmi lea álggahuvvon, juos dat lea dárbbašlaš duddjon dihtii lunddolaš ja ulbmillaš ráddjema. Finnmárkkukomišuvdna sáhttá guođđit čielgga-keahttá daid vuoigatvuođaid, mat čalbmosit eai heive komišuvnna čielggadeapmái. Mearrideames galgá deat tuhit ee. vuoigatvuođa šlája ja dan makkár vuđđosa ala dat vuođđuduvvá. Guovllu čielggadanbarggu birra galgá dieđihit ja vejolaš vuoigatvuođalaččaid galgá ávžžuhit almmuhit iežaset. Dieđihuvvo Norsk L ysingsblad bokte ja aviissas man dábálaččat lohket báikkis ja báikkálaččat eará ulbmillaš vugiin. Boazodoalloorganisašuvnnaide ja áigeguovdilis guo vllu eará geavaheaddjiberoštusaid ovddasteddjiide ja Sámediggái, Finnmárkku fylkkadiggái, Finnmárkkuopmodahkii ja guoskevaš gielddaide dieđihuvvo sierra. Finnmárkkukomišuvnnas lea alddis ovddasvástádus das, ahte ášši čuvgehuvvo doar vái. Komišuvdna sáhttá dainna vugiin man gávnnaha ulbmillažžan, viežžat čilgehusaid, áššegirjjiid ja eará materiála ja guorahallat ja čielggadit jna. duođalaš ja rievttálaš diliid main sáhttá lea mearkkašupmi komišuvnna konklušuvnnaide. Áššeoasálaččain lea vuoigatvuohta čilget duo-đalaš diliid ja bidjat ovdan duođaštusaid main lea meark kašupmi komišuvnna konklušuvnnaide. Ášše-oasálaččat sáhttet gáibidit álggahit doaibmabijuid vuost tas lađđasa mielde. Finnmárkkukomišuvdna sáhttá biehttalit gáibádusa, juos dat gávnnahuvvo vuođu haga, dahje ahte dat mielddisbuktá govttolašmeahttun maŋŋonemiid dahje goluid juos dasa mieđiha. Finnmárkkuopmodat sáhttá áimmahuššan dihtii áššeoasálaččaid beroštusaid, nammadit iešguđetlágan beroštusjoavkkuide ovddasteddjiid, geat besset čuov-vut komišuvnna barggu. Stáhta máksá goluid. Maŋŋil go komišuvdna lea čielggadan muhtun guovllu, galgá dat addit raportta, mii sisdoallá čuv gehusaid das: Raporttas galgá boahtit ovdan, leatgo konklušuvnnat ovttamielalaččat. Juos nu eai leat, de galgá boahtit ovdan guhtemuš lea sierramielas, ja guđe čuoggáide sierramielalašvuohta gusto. Sihke eanetlogu ja uhcitlogu konklušuvnnaid galgá vuođđudallat. Maŋŋil go raporta lea addojuvvon, de galgá dan dalán almmuhit dan vuogi mielde, mii lea válddahuvvon §:s 31. Go almmuhuvvo § 31 vuosttas lađđasa mielde, de lea doar vái ahte almmuheapmi sisdoallá konklušuvnnaid oanehis oktiigeasu ja čuvgehusa, gos berošteaddjit sáhttet oahpásmit olles raportii. Almmuheames galgá maiddái čuvgehit áigemearis doalvut soahpameahttunvuođaid meahcceduopmostullui. Finnmárkkuopmodat galgá vuođohis áji haga buktit oaivila komišuvnna konklušuvnnaide. Mearrádusaide mat dohkkehit komišuvnna konklušuvnnaid ahte earrásiin leat vuoigatvuođat, gusto § 10 guđát lađas seamma láhkai. Dan muddui go Finnmárkkuopmodat lea ovtta mielas komišuvnnain das ahte earrásiin leat vuoigat-vuođat, lea Finnmárkkuopmodat geatnegas čálalaččat cealkit dan, ja almmá vuođohis áji haga fuolahit ahte vuoigat vuohta diggelogahuvvo dahje juos dilálašvuohta lea nu doalvut ášši eanajuohkoriektái § 45 mielde. Áššeoasálaččat geat eai leat ovttamielas komišuvnna konklušuvnnaiguin, dahje geat dárbbašit veahki oažžut konklušuvnnaid čállojuvvot čatnavaš šiehtadussii, sáhttet bivdit Finnmárkkukomišuvnna soabahallat. Komišuvnna geatnegasvuohta soabahallat jávká, go áigemearri doalvut soahpameahttunvuođa eanajuohkoriektái § 45 mielde lea nohkan. Ásahuvvo sierraduopmostuollu (Finnmárkku meahcceduopmostuollu), mii galgá gieđahallat soahpameahttunvuođaid vuoigatvuođaid alde, mat čuožžilit maŋŋil go Finnmárkkukomišuvdna lea čielggadan muhtun guovllu. Gonagas nammada meahcceduopmostuolu lahtuid. Meahcceduopmostuolus galgá leat jođi head dji, várrejođiheaddji, golbma bissovaš lahtu ja guokte sadjásašlahtu. Jođiheaddji, várrejođiheaddji ja okta daid eará lahtuin galget deavdit daid gáibádusaid, maid duopmostuolloláhka bidjá alimusrievttiduopmáriidda. Seamma gusto ovtta sadjásašlahttui, gii lea dán golbmasa sadjásašlahttu. Áššiid mat gullet meahcceduopmostuolu vuollái, ii sáhte doalvut dábálaš duopmostuoluide dahje eana juohko riektái, juos meahcceduopmostuollu lea hilgon ášši § 40 mielde, dahje juos áššečuoččáldahttináigemearri § 38 mielde lea nohkan, iige meahcceduopmostuollu galgga váldit ášši gieđahallamii § 38 nuppi lađđasa mielde. Juos oktage bissovaš lahttu lea eret, de gohččo-juvvo dat sadjásašlahttu boahtit gii galgá bálvalit bissovaš lahtu sajis gii lea eret. Juos jođiheaddji lea eret, de bálvala várrejođiheaddji jođiheaddjin. Juos oktage meahcceduopmostuolu lahttu šaddá leat eret maŋŋil go ášši gieđahallan lea álgán, de sáhttá gieđahallama joatkit almmá gohčokeahttá sadjásašlahtu nu guhká go njeallje lahtu leat gieđahallamin ášši. Juos leat ovttamađe jienat, de jođiheaddji jietna mearrida. Soahpameahttunvuođaid sáhttá doalvut meahcceduopmostullui čálalaš stevnnegiin maŋimustá jagi ja guhtta mánu maŋŋil go Finnmárkkukomišuvnna ra-porta addojuvvui. Stevnnet galgá leat vuolláičállojuvvon ja sisdoallat: a) áššeoasálačča olles nama ja čujuhusa b) daid gáibádusaid albmadeami maid áššeoasálaš čuoččáldahttá, ja diliid maid ala dat caggojuvvojit c) dan čuoččuhusa man áššeoasálaš buktá d) dan vuosttuha gean vuostá gáibádus buktojuvvo Vaikko áigemearri vuosttas lađđasa mielde lea nohkan, de galgá meahcceduopmostuollu liikká gie-đa hallat áššiid mat bohtet sisa ovdal go buot áššit ovtta guovllus leat loahpahuvvon, juos dat gávnnaha ahte ášši dohkke dakkár gieđahallamii ja dan sáhttá gieđahallat almmá mearkkašahtti maŋŋoneami haga duopmostuolu áššečađaheapmái. Dán lađđasa mielde dahkkojuvvon mearrádusaid ii sáhte fallehit guoddalusain dahje váidalusain. Áššiid mat eai gávnnahuvvo dohkket meahcceduopmostuolu gieđahallamii, sáhttá duopmostuollu riektecealkámušain hilgut ollásit dahje osohahkii. Mearrideames galgá ee. adnojuvvot deasta gáibádusa šlájas ja makkár vuđđosii dat vuođđuduvvá. Ovdal go ášši hilgojuvvo, de galgá áššeču oččál dahttái addojuvvot vejolašvuohta cealkit. Ášši sáhttá hilgut almmá gohčokeahttá áššeoasálaččaid riektečoahkkimii. Dán paragráfa mielde dahkkojuvvon hilguma ii sáhte fallehit guoddalusain dahje váidalusain. Meahcceduopmostuollu sáhttá: Mearridemiin vuosttas lađđasa mielde galgá ee. deattuhit deastta soahpameahttunvuođa guovlluid lunddolaš ja ulbmillaš gáržžideames oli, rievttálaš ja historjjálaš čatnosiid dáfus ja dárbbu čielggadit riektediliid. Ovdal go mearrádusat vuosttas lađđasa mielde dahkkojuvvojit, galgá áššeoasásalaččaide addit vejolašvuođa cealkit, juos dát ii gávnnahuvvo dárbbašmeahttumin dahje dát mielddisbuvttášii govtto lašmeahttun maŋŋo-neami dahje golu. Dán lađđasa mielde dahkkojuvvon mearrádusaid ii sáhte fallehit guoddalusain dahje váidalusain. Áššeoasálaččain lea geatnegasvuohta čilget duođalaš diliid ja duođaštusaid, main lea mearkkašupmi mearrádussii. Meahcceduopmostuollu galgá ieš viežžat Finnmárkkukomišuvnna raportta ja dan atnit vuođđun go gieđahallá ášši. Áššeoasálaččat sáhttet lassin buktit ovdan duođaštussan dokumenttaid, mat leat boahtán dahje buktojuvvon ovdan Finnmárkkukomišuvdnii dahje maid Finnmárkkuopmodat lea čállán. Meahcceduopmostuollu ii sáhte váldit vuostá vihtančilgehusaid Finnmárkkukomišuvnna lahtuin dahje olbmuin, geat leat bargan komišuvnna ovddas ášši oktavuođas. Riektečoahkkimiid áššeoasálaččaid ja vihtaniid gažadeapmái olggobealde váldošiehtadallama sáhttet doallat meahcceduopmostuolu guokte lahtu, geain nuppis fertejit leat dat gealbbut, mat gáibiduvvojit alimusrievttiduopmáriin. Meahcceduopmostuollu sáhttá gáibidit, ahte guoskevaš diggeriekti čađaha gažademiid. Meahcceduopmostuolu mearrádusain sáhttá váidalit Alimusriektái. Soahpameahttunvuođalága § 357 ii gusto. Mearrádusain mat soahpameahttunvuođalága mearrádusaid mielde lea guoddalusaid áhtun, sáhttá seamma láhkai guoddalit Alimusrievtti guoddaluslávdegoddái go guoddalusat eai leat áiddastuvvon dán lága mielde. Stáhta máksá meahcceduopmostuolu doaimma goluid. Stáhta máksá maiddái áššeoasálaččaid dárbbašlaš goluid daid áššiin vuoigatvuođaid gáibádusaid birra, maid Finnmárkkuopmodat lea vuostálastán. Go mearrida gažaldagas, leatgo golut leamaš dárbbašlaččat, de galgá meahcceduopmostuollu ee. atnit čalmmis ahte áššeoasálaččat geain leat ovttalágan beroštusat mat eai leat vuostálaga, sehtet geavahit ovtta juridihkalaš ja teknihkalaš veahki. Duopmostuollu galgá nu árrat go vejolaš ieš váldit ovdan gažaldaga doppe gos dat lea áigeguovdil. Go sierranas árttat dahket dan sávahahttin, de sáhttá meahcceduopmostuollu geatnegahttit áššeo asálačča ollásit dahje oassálassii ieš máksit goluidis áššis. Muđui gusto soahpmeahttunvuođalága § 177 seamma láhkai. Áššiid gieđahallama ovddas meahcceduopmostuolus ii máksojuvvo divat. Meahcceduopmostuolu mearrádusaid váidalemiide dahje guoddalemiide gusto láhka juovlamánu 17. 1982 nr. 86 riektedivada birra § 8. Sámegiela geavaheami hárrái gusto sámelága kapihtal 3. Sámelága § 3-4 vuosttas lađas gusto maiddái Finnmárkkukomišuvdnii. Meahcceduopmostuolu riektefámolaš duomuid ja julggaštusaid ja šiehtadusaid, mat leat addojuvvon dahje dahkkojuvvon Finnmárkkukomišuvnna konklušuvnnaid mielde, sáhttá doalvut eanajuohkoriektái eanajuohkolága § 88 mielde. Eanajuohkoriekti čađaha rádjemearkuma eatnamis, koordináhtamearrideami ja rájiid gártema duomu, julggaštusa dahje šiehtadusa mielde. Njuolggadusat eanajuogu birra gustojit seamma láhkai nu guhkás go heivejit. Eanajuohkoriekti vuođđuduvvo almmá eanajuohkomieldeduopmáriid haga. Eanajuohkolága § 88 viđát lađas ja § 89 nubbi lađas eai gusto. Go váidaluvvo, de gusto § 72. Riektedivat ii máksojuvvo § 74 vuosttas lađđasa mielde. Eaige áššeoasálaččat galgga máksit rádjemerkema, koordináhtamearrideami ja rájiid gártema goluid. Diggelogaheapmái gusto eanajuohkolága § 24 nu guhkás go heive. Vuoigatvuođaid hárrái, maid meahcceduopmostuolu lágafámolaš duopmu dahje Finnmárkkukomišuvnna konklušuvnnaid mielde dahkkojuvvon julggaštus dahje šiehtadus lea mearridan, eai eastat dakkár vuoigatvuođaid vuođđudan- dahje luobahan vejolašvuođaid almmolašrievttálaš gáržžá dusat digge logaheames vuoigatvuođa. Divat dahje dokumenta divat ii máksojuvvo diggelogaheami ovddas. Duopmostuollolága kapihtal 6 bealátkeahtesvuođa birra ja almmolašvuođaláhka gustojit nu guhkás go heive Finnmárkkukomišuvnna doibmii. Go oaidningáibádusat biehttaluvvojit, de sáhttá gažaldaga, lea-go lohpi beaitit áššegirjji almmolašvuođas, váidalit Finnmárkku fylkkamánnái. Hálddašanláhka ii gusto Finnmárkkukomišuvnna doibmii. Duopmostuolloláhka ja soahpameaht tunvuo đa-láhka gustojit nu guhkás go heivejit meahcceduopmostuolu doibmii, juos eará ii leat mearriduvvon dán lágas. Gonagas sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid Finnmárkkukomišuvnna ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu birra, dán vuolde maiddái organiseremis ja ekonomalaš dilálašvuođain jna. Láhka gusto dan áiggi rájes, go Gonagas mearrida. Gonagas sáhttá bidjat fápmui iešguđege mearrádusa iešguđege áigái. Kapihttala 2 fápmuiboahtimis váldá Finnmárkkuopmodat badjelasas daid gittaopmodagaid Finnmárkkus, maidda Statskog SFas lea giddodatvuođđu dahje maid dat oamasta almmá giddodatvuođu haga. Seamma láhkai gustojit gittaopmodagaid ráddjejuvvon vuoigat-vuođat. Ođđasislogaheapmi vuođđogirjái dáhpáhuvvá namma muhttimiin. Sirdin dáhpáhuvvá verolaš jotkkolaš vuođain iige dagat vearrogeatnegasvuođa Statskog SFii vearrolága § 5-2 mielde. Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas persovnnalaš ovddasvástádusa Statskog SFas bántagiddehusain ja eará giddehusain ruhtageatnegasvuođain daid opmodagain dahje vuoigatvuođain, maid Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas. Finnmárkkuopmodat váldá maiddái badjelasas ovddasvástádusa šiehtadusain geavahanvuoigatvuođaid, láigovuoigatvuođaid j.s. birra daid opmodagaide ja vuoigatvuođaide, maid váldá badjelasas. Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas konsešuvnnaid ja doaibmalobiid jna, mat Statskog SFas leat daid opmodagaid ja vuoigatvuođaid oktavuođas, mat váldojuvvojit badjelassii. Šiehtadusa mielde Statskog SFain lea Finnmárkkuopmodagas vuoigatvuohta váldit badjelasas šiehta du-said, maid Statskog SF lea dahkan doaimma hárrái Finnmárkkus. Gii kapihttala 2 fápmuiboahtimis lea Statskog SFa virgehas ja geas lea bargobáiki Finnmárkku fylkkas, earret virgehasaid geat leat Statskog SFa meahccebálvalusas, adnojuvvo Finnmárkkuopmodaga virgehassan fápmuiboahtináiggi rájes seamma bálká- ja bargoeavttuiguin go sus ledje Statskog SFas, juos virgehas ii leačča dieđihan ahte son ii hálit dan. Fápmuiboahtináiggi rájes eai leat Statskog SFa virgehasat, geain lea bargobáiki Finnmárkkus, šat Statskog SFa virgehasat, juos dat ii leačča vásedin šiehtaduvvon. Departemeanta gohčču Finnmárkkuopmodaga vuosttas stivrračoahkkimii. Stivra galgá fuolahit, ahte Finnmárkkuopmodat logahuvvo fi tnodatlogaheapmái ovdal go guhtta mánu leat vássán fápmuiboahtima rájes. Gii kapihttala 2 fápmuiboahtimis lea Statskog SFa virgehas ja geas lea bargobáiki Finnmárkku fylkkas ja gii lea Statskog SFa meahccebálvalusas, adnojuvvo fápmuiboahtináiggi rájes Stáhta luonddugeahču virgehassan. Muđui gusto njealját lađas seamma láhkai. Gonagas sáhttá mearridit, ahte Finnmárkku doaimma eará oamit go gittaopmodagat galget sirdojuvvot Statskog SFas Finnmárkkuopmodahkii ja Stáhta luonddugehččui. Gonagas sáhttá maiddái mearridit, ahte šiehtadusaid, nugo namahuvvo goalmmát lađđasis, galgá Stáhta luonddugeahčču váldit badjelasas. Muđui sáhttá Gonagas addit dárkilet muhttádusnjuolggadusaid. Dán áiggi rájes go Gonagas mearrida, dahkkojuvvojit čuovvovaš nuppástusat eará láhkamearrádusaide: Kapihttalis 2 čuodjá ođđa § 7 a: Sierranjuolggadusat šerpema birra Finnmárkkus Šerpemis Finnmárkku fylkkas galgá ohcci maŋi-mustá vahku ovdal go šerpen álgá, čálalaččat dieđihit Sámediggái, eanaoamasteaddjái ja boazo doalu guoskevaš guovllustivrii. Juos ohcci áigu meassat eatnamiid, de galgá albmadit meassanbáikki. Kapihttalis 3 čuodjá ođđa § 22 a: Sierranjuolggadusat ozu birra Finnmárkkus Ohcamušaid ozu birra Finnmárkku fylkkas sáhttá biehttalit, juos oktasaš deasttat mannet vuo stá ohcamuššii mieđiheami. Ár vvoštallamis galgá mearkkašahtti mahttái deattuhit deastta sámi kultuvrras, boazodoalus, meah cásteames, ealáhusdoaimmaheames ja servodateal limis. Juos ohcamuššii mihttojuvvo, de sáhttá bidjat eavttuid mat áimmahuššet deasttaid nugo namahuvvon. Ohcamuša gieđahallamis galgá báktemeašttir addit eanaoamasteaddjái, Sámediggái, fylkkamánnái, fylkkagildii, gildii ja boazodoalu guoskevaš guovllustivrii ja orohatstivrii vejolašvuođa addit cealkámuša. Juos Sámediggi dahje Finnmárkkuopmodat eanaoa masteaddjin vuosttalda ohcamu ššii miehtama, de departemeanta mearrida ohcamuša. Juos departemeanta miehtá ohcamuššii dáh páhusain nugo namahuvvo goalmmát lađđasis, de lea váidalusas Gonagassii Sámedikkis dahje Finnmárkkuopmodagas eanaoamasteaddjin maŋideaddji váikkuhus. Kapihttalis 4 čuodjá ođđa § 39 b: Sierranjuolggadusat mihtádusa birra Finnmárkkus Ohcamušaide mihtádusa birra Finnmárkku fylkkas gustojit mearrádusat §:s 22 a seamma láhkai. Dáhpáhusain nugo namahuvvo §:s 22 a goalmmát lađđasis mearrida departemeanta, galgágo doallat mihtádusgávppi ovdal vai maŋŋil go departemeanta lea gieđahallan ohcamuša. § 42 vuosttas lađas nubbi čuokkis čuodjá: Ruvkkiide Finnmárkkuopmodaga eatnamiin sáhttá Gonagas láhkaásahusa bokte mearridit alit divada. 3. Láhkii geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoalu birra dahkkojuvvojit čuovvovaš nuppástusat: § 13 goalmmát lađas ođđa njealját čuokkis čuodjá: Finnmárkkuopmodat ii sáhte gáibidit mávssu dán oasi mearrádusaid mielde. § 14 vuosttas lađas vuosttas čuokkis čuodjá: Bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta addá lobi lobálaš boazodoaluin barggadettiin boazoguovllus bivdit ja guolá stit stáhta oktasašmehciin, dakkár stáhtaeatnamiin mat eai leat erenoamážit mihtiduvvon ja Finnmárkku opmodaga eatnamiin dan orohaga siskkobealde gos boazodoaluin bargojuvvo, seamma eavttuiguin go dan gieldda, gili dahje báikegotti fásta ássit, gos oktasašmeahcci, stáhtaeana dahje guoskevaš oassi Finnmárkkuopmodaga eatnamiin lea. 4. Lágas miessemánu 29. 1981 nr. 38 fuođđuid birra fámuhuhttojuvvo § 44 nubbi lađas. 5. Láhkii miessemánu 15. 1992 nr. 47 luossaguliid ja sáivaguliid jna birra dahkkojuvvojit čuovvovaš nuppástusat: § 19 goalmmát lađas čuodjá: Stáhta dahje Finnmárkkuopmodaga gittaopmodaga vuovdimis Finnmárkkus sáhttá guolástanvuoigatvuohta doalahallojuvvot buorrin álbmogii. § 22 njealját ja viđát lađas fámuhuhttojuvvojit. 6. Lágas geassemánu 21. 1996 nr. 38 stáhtalaš luonddugeahču birra § 2 ođđa njealját lađas čuodjá: Finnmárkkuopmodaga eatnamiin galgá geahčču gozihit lasi dađi mielde, maid departemeanta ja Finnmárkku opmodat šiehttaba. Finnmárkkuláhka lea Lovdatas: ¶ Oahppoplánaid duohtandahkan lea aktiivvalaš ja proseassa ulbmiliid guvlui. Ovdánahttinbargguid bokte ja báikkálaš diliid vuođul galgá skuvla álelassii ođastit iežas doaimmaid oahpahusa prinsihpaid ja ulbmiliid ektui. Gielddat galget arvvosmahttit ja movttiidahttit govda ovdánahttinbargui. Skuvlla ovdánahttinbargui galget movttiidahttojuvvot ja searvat sihke bargit ja oahppit. Ovdánahttinprošeavttaid ferte dahkat buohkaigun ovttas geain lea ovddasvástádus skuvllas báikkálaččat. ¶ - ovdánahttit árvvus atnima ja gierdilvuođa gálgga eará olbmuide temáid bokte nugo hárdin/givssideapmi, eará olbmo birra baháid hupmat, nállevealaheapmi, váibmoláđisvuohta ja duostat doarjut earáid ¶ - dáiddalaš ovdanbuktimiid ovdamearkkaide ođđaáigásaš látenamerihkálaš ja lulliafrihkálaš risttalašvuođas, musihka, govaid ja teavsttaid bokte ¶ - eallinoaidnuhumanismma ruohttasiidda antihkas, renessánssas, čuvgehusáiggis, ovdamearkka dihte Aristoteles, Marcus Aurelius, Voltaire govvidemiid bokte ¶ Oahpahusas galget oahppit bargat guovddáš váldoiešvuođaiguin ja jurddagovaiguin dan bokte go deattuhit ¶ Oahpahusas galget oahppit dovdat guovddáš váldoiešvuođaid ja iešguđetlágan jurddagovaid dan bokte go deattuhit ¶ Smávvaskuvladásis galgá lonohallat stoahkama ja eará ovddideaddji doaimmaid gaskka. Oahpahus galgá addit sisdoalu stoahkamii, ja stoahkan galgá fas addit sisdoalu oahpahussii. Lea deaŧalaš ahte oahpahus boktá mánáid sáhkkivuođa ja diehtoáŋgirvuođa. Oahppit galget stoahkama, rollaneavttašeami ja temálágiduvvon oahpahusa bokte ovdánahttit njálmmálaš gielaset ja sátneriggodagaset. Čálalaš doaimmat álggahuvvojit go ávkkuhišgoahtá. ¶ Gaskadásis galgá skuvla lágidit bargobihtáid ja bargovugiid mat gádjalit ja ovddidit ohppiid hálu ja návccaid bargat dan ala ahte olahit ulbmiliid áiggi vuollái - okto dahje earáiguin ovttas. Oahppit galget oažžut ovddasvástádusa plánet guhkit barganbajiid, muhto maiddái friddjabottuid ja áiggi doaimmaide maid ieža mearridit, jaskes lohkamiidda ja eará bargui mas oahpaheaddji bagadallá ja veahkeha, muhto ii njuolga mearrit ohppiid doaimmaid. Oahpahallan geavatlaš bargguid ja vásáhusaid bokte lea deaŧalaš buot dásiin skuvllas. Lea deaŧalaš geavahit báikkálaš birrasa veahkkin giellaoahpahusas. Ságastallamiid ja di-gaštallamiid bokte galget oahppit beassat čoavdit váttisvuođaid ja juogadit máhtu ja vásáhusaid earáiguin. ¶ - muitalit ja ovdanbuktit teavsttaid maid ieža leat ráhkadan, leat mielde čájálmasain, ráhkadit vuorrodajaldagaid ja oassálastit ieža dahje diktit vávváid leat rollagovusin. Oahppat stoahkama, juoigama, lávluma, dánsuma, rollaneavttašeami ja dramatiserema bokte ¶ - bargat teavsttaiguin mat gieđahallet vuostelasvuođaid main oahppit dovdet iežaset. Diđoštit ustitvuođa ja iešmeahttunvuođa, vuoiggalašvuođa ja vuoigatmeahttunvuođa, riidaleami ja soabadeami ságastallama, improvisašuvnna ja rollaneavttašeami bokte ¶ Oahppi galgá beassat oahppat geavahit iešguđetlágan šáŋraid iežas čállimis ja beassat hárjánit čállit iešguđetlágan teavsttaid dárbbu mielde. Oahppit galget ovdánahttit lunddolaš ja persovnnalaš giehtačállaga. Iežaset čállima bokte galget beassat ovdanbuktit jurdagiid, oaiviliid ja vásáhusaid, ja vásihit gullat oaiviliid dasa maid gaskkustit. Oahppit galget dovdat čálalaš mediavalljivuođa ja ovdánahttit gálggaset atnit teakstameannudeami ja elektrovnnalaš mediaid. ¶ - vásihit sámegiela mediaid, govaid ja tevnnegiid bokte mat movttiidahttet ohppiid oaidnit iežaset oassin teavsttain maidda oahpásnuvvet ¶ - hárjehallat iežaset njálmmálaš gálggaid máŋggalágan stohkosiid bokte ja eará ohppiiguin ovttasdoaibmama bokte ja oažžut hárjáneami dramatiserema ja muitaleami bokte ¶ - vásihit giela iešguđetlágan drámádoaibmavugiid bokte ¶ - oahpásnuvvat gillii luđiid, lávlagiid, sálmmaid, riimmaid, hoahkamiid ja divttaid bokte ¶ - atnit giela njálmmálaččat, okto dahje ovttas earáiguin, ságastallamiid ja rollaneavttašemiid bokte ¶ - bargat álkes sániiguin ja doahpagiiguin báikkálaččat heivehuvvon teavsttaid bokte mat leat ohppiid lagasbirrasa beaivválaš eallima birra ¶ - veahá oahpásnuvvat sámi eallinvugiide, ovdamearkka dihte temáid bokte nugo earret eará bearaš ja skihpárat ¶ - oahpásnuvvat sámegillii ja sámegiela atnimii iešguđetlágan šáŋrain ja áigodagain, njálmmálaš ja čálalaš teavsttaid bokte ¶ - iežaset teakstabargguid bokte fuobmát giela njuolggadusaid ja iešguđetlágan doaimmaid mat sániin sáhttet leat ¶ - geahččaladdat gielain go guldalit, hupmet, lohket ja ieža ráhkadit teavsttaid mat dahkkojuvvojit eallin ovdamearkka dihte čájáhusaid dahje čájálmasaid dramatiserema bokte ¶ Oahppit galget ovddidit iežaset máhtu ja gálggaid njálmmálaččat ja čálalaččat máŋggabealat ja aktiivvalaš giellaatnima bokte. Sii galget vásihit ahte dađistaga buorebut hálddašit giela iešguđet gielladiliin. Sii galget oahpásnuvvat sámegiela viidodahkii máŋggalágan teavsttaid bokte ja oahppat eará sámi suopmaniid birra. ¶ Oahppit galget friddja ja stivrejuvvon doaimmaid bokte oahppagoahtit iešguđetlágan ávdnasiid birra ja daid muhtin iešvuođaid birra ja duodjeávdnasiid birra. Sis galget leat dieđut doabbariid ođđasitávkkuheami birra ja galget ovdánahttit buriid guottuid dasa movt gieđa-hallat bázahusaid nu ahte ii nuoskkit luonddu. ¶ Oahppit galget friddja ja stivrejuvvon doaimmaid bokte dovdat muhtin beaivválašeallima fysalaš fenomenaid ja ovdánahttit doahpagiid dáid ektui. Sii galget dovdat iešguđetlágan dálkkádagaid ja sii galget diehtit beaivvážá, mánu ja násttiid birra. ¶ - árbevirolaš ealáhusaid bargguid bokte dárkut šattuid ja elliid eallingierddu, ja gilvit ja dikšut šattuid ¶ Oahppit galget geahččalemiid bokte oahppagoahtit magnetismma ja elektrisitehta birra, oahppat čuovgga ja jiena iešvuođaid birra, ja diehtit maid dát ovdal leat mearkkašan ja ain mearkkašit beaivválaš eallimis. ¶ - geahččalemiid bokte oahppat movt olbmot dádjadit go geavahit dovdagiid ¶ - gieddebargguid bokte dovddiidit válljejuvvon geađge- ja eananšlájaid ja ovdamearkkaid mat čájehit šaddodaga, eananasi ja báktešlájaid oktavuođa ¶ - oahpásnuvvat vuođđoávdnasiid periodalaš vuogádahkii ja metállaid- ja eahpemetállaid roavvajuhkosii dábálaš vuođđoávdnasiid bokte ¶ Smávvaskuvladásis lea imaštallan ja vásiheapmi guovddážis go oahpahallet stoahkama bokte, go mánát galget iešguđetlágan dujiid bokte oahppat geavahit dovdagiid. Iešguđetlágan doaimmaid bokte galget sii oažžut hástalusaid go barget luondduávdnasiiguin, tekstiillaiguin ja nu ain. Oahppit galget oahppat atnit heivvolaš reaidduid ja bargovugiid. ¶ • ahte oahppit ovdánahttet čehppodaga, dárkunnávccaid, hutkáivuođa ja estehtalaš dáiddu geavatlaš bargguid bokte ¶ • ahte oahppit ovdánahttet identitehta ja kultuvraipmárdusa iešguđet duodjeárbevieruidoahppama bokte ¶ • ahte oahppit ovdánahttet oaidningulahallannávccaid geavatlaš bargguid bokte main fuomášit ođđa vugiid, čovdosiid ja govastatgeavaheami ¶ • ahte oahppit geavatlaš bargguid ja árvvoštallama bokte šaddet dihtomielalaččat dasa movt ekologiija, birasgáhtten ja estehtalaš biras leat deatalaččat min eallimis ¶ - bargat hámiiguin ja govastagaiguin mat leat ovdamearkka dihte muitalusain ja myto-logiijas ja barggu bokte oahpásnuvvat álkes scenográfiijii ¶ - bargguset bokte háhkat alcceseaset čehppodaga čuoldimis, gođđimis ja mášingoarrumis ¶ Oahppit galget iežaset dujiid bokte oahpásnuvvat sámi kultuvraárbevieruid dovdomearkkaide. Sii galget háhkat ipmárdusa dasa movt árbevirolaš duodji lea ovdánan, ja movt atnuduodji lea šaddan dáiddaduodjin. Oahppit galget ovdánahttit dihtomielalašvuođa dasa man deatalaš lea doalahit duodjetearpmaid, ja sii galget dovddiidit eará kultuvrraid duodjevieruid. Oahppit galget máhttit dárkilit árvvoštallat hámi, ivnni ja hearvva doaimma ektui ja iežaset áigumuša ektui. Sii galget hukset máhtu nu ahte dihtet makkár vejolašvuođat ja gáržžideamit leat iešguđet ávdnasiin, reaidduin ja teknihkain, ja sii galget máhttit vuođustit ávdnasiid ja vugiid válljema. ¶ Oahppit galget dagalduhttit vuođđolihkastagaideaset ja virkkosmahttit buot dovdagiid beaivválaš doaimmaid bokte sihke olgun ja siste. Sii galget hárjehallat njuovžilit lihkadit nu ahte rumašlaš čehppodat šaddá buorrin stoahkamii, oahppamii ja eará mánáiguin servvoštallamii. ¶ Oahppit galget iešguđetlágan rumašlaš doaimmaid bokte háhkat máhtu, seatnat ja šaddat oadjebassan iežaset ja earáid rupmaša dáfus. ¶ Oahppit galget ovddidit buori iešhámášeami stoahkama bokte ja hukset alcceseaset buriid oahppaneavttuid. Oahppit galget ovddidit stoahkančehppodaga vai sáhttet searvat stoahkamii ja ovddidit mánáid stoahkankultuvrra. ¶ - stoahkat ja earáládje stálet vai dakko bokte ohppet dohkkehit iežaset ja earáid ¶ - hárjehallat servvoštallat earáiguin bargobihtáid bokte mat gáibidit rumašlaš guoskama ja eará doaimmaid bokte mat gáibidit ovttasbarggu ¶ bokte main lea dovdan guovddážis ¶ - stoahkama ja eará rumašlaš doaimmaid bokte oahppat rupmaša huksehusa birra, nugo dákterikki, suonaid ja dehkiid, váimmu, geahppáid, liikki birra ¶ - iešguđetlágan stoahkamiid ja rumašlaš doaimmaid bokte oahppat ain eambbo rupmaša birra, nugo dákterikki, suonaid, dehkiid, váimmu, geahppáid ja liikki birra ¶ - iežaset muosáhusaid bokte oahppat luonddu oktavuođaid birra ja atnit váras luonddu ja birrasa báikkálaš ja sámi árbevieruid dieđuid vuođul ¶ - ovddidit hutkáivuođa stohkosiid, dánssaid ja álkes drámadoaimmaid bokte ¶ - doaimmaid bokte vásihit ja dovddiidit báikkálaš árbevieruid mat gullet lundui ¶ - buotbeallásaš rumašlaš doaimmaid bokte oažžut buori muosáhusaid mat lasihit ohppiid oamedieđu rupmaša birra ja nannejit iešhámášumi ¶ - rumašlaš doaimmaid bokte háhkat alcceseaset máhtu rumašlaš buorrevuođaid hárjehallamis, namalassii sávrodaga, givrodaga ja lášmatvuođa ¶ - geavahit giela olggobealde luohkkálanja sihke báikkálaččat, regionálalaččat ja riikkaid gaskasaččat, ovdamearkka dihte reivviid, telefovnnaid, fáksaid, Internett ja video- ja jietnabáddemiid bokte ¶ ovttasbargoprošeavttaid bokte main earret eará gaskkustit sihke eanetlogu- ja ¶ - geavahit giela olggobealde luohkkálanja sihke báikkálaččat, regionálalaččat ja riikkaid gaskasaččat, ovdamearkka dihte reivviid, telefovnnaid, fáksaid, Internett ja video- ja jietnabáddemiid bokte ¶ ovttasbargoprošeavttaid bokte main earret eará gaskkustit sihke eanetlogu- ja ¶ - geavahit giela olggobealde luohkkálanja sihke báikkálaččat, regionálalaččat ja riikkaid gaskasaččat, ovdamearkka dihte reivviid, telefovnnaid, fáksaid, Internett ja video- ja jietnabáddemiid bokte ¶ ovttasbargoprošeavttaid bokte main earret eará gaskkustit sihke eanetlogu- ja ¶ Dárbu máhttit gulahallat eŋgelasgillii stuorru dađistaga sihke priváhta eallimis, oahpahusas ja bargodilis. Buriin eŋgelas gelbbolašvuođain sáhttet oahppit buorebut oahpásnuvvat media- ja diehtojuohkinservodahkii ja álkibut oažžut dieđuid mat leat ávkkálaččat sidjiide eallimis. Mánát ja nuorat deaivvadit hui árrat amasgielaiguin mediaid bokte ja dain lea garra váikkuhus sin giellageavaheapmái, erenoamážit sámi mánáide geain ii leat gievrras sámegielat mediamáilbmi mii sáhttá váikkuhit. Oahppit fertejit oahppat dustet gielalaš ja kultuvrralaš hástalusaid buoremus lági mielde. Giellamáhttu dahká ahte oahppit buorebut sáhttet atnit dieđuid sorjjakeahttá, kritihkalaččat ja konstruktiivalaččat. Dál lassánit gáibádusat hálddašit gielaid bures. ¶ Geavatlaš-teorehtalaš lahkonanvugiin galgá eŋgelasgiella leat fágan buohkaide miehtá vuođđoskuvlla. Oahppit galget beassat fuomášit ja guorahallat giela, sii galget atnigoahtit giela ovttatmanos ja iežaset giellageavaheami bokte dađistaga systematiseret iežaset fuomášumiid ja geahččaladdat giellamáhtu. Lea deaŧalaš ahte oahppit maid barget teavsttaiguin mat eai leat ráhkaduvvon vásedin giellaoahpahussii, ovdamearkka dihte autenttalaš teavsttaiguin. Ollu iešguđetlágan teavsttat, mat sáhttet movttiidahttit, boktit diehtoáŋgirvuođa ja leat ovdagovvan go ieža hupmet eŋgelasgiela, oahpásnuhttet ohppiid ealli gillii. Go vállje teavsttaid, de lea erenoamáš dárbbašlaš vuhtii váldit ahte oahppit leat sámi servodagas gos sámi árvvut ja doahpagat leat guovddážis. Oahpahus gártá mihá lagabui go teaksta muitala juoidá lagasbirrasis. Gulahallan luohkkálanjas galgá eanas leat eŋgelasgillii. ¶ • loktet sámegiela ja sámi kultuvrra árvvu eŋgelasgiella fága bokte ¶ - vásihit eŋgelasgiela iešguđetlágan mediaid bokte go atnet teakstaválljosa nugo riimmaid, hoahkamiid, divttaid ja lávlagiid, ovdamearkka dihte “London Bridge is falling down” , stohkosiid ja lávlunstohkosiid, ovdamearkka dihte “Oranges and Lemons” , muitalusaid, fábeliid ja máidnasiid, ovdamearkka dihte “Goldilocks” , “Cinderella” ¶ - veahkehit guhtet guoimmiset ráhkadit teavsttaid ja juogadit teavsttaid earáiguin ovdanbuktima ja čájálmasaid bokte ja hárjehallat álkes dadjanvugiiguin rámidit earáid bargguid ¶ - oahpásnuvvat eaŋkilis sániide ja doahpagiidda báikkálaččat heivehuvvon teavsttaid bokte mat leat ohppiid árgabeaivvi ja sámi lagasbirrasa birra ¶ - geahččaladdat giela, guldalit, hupmat, lohkat, čállit, ráhkadit ieš teavstta, eallindahkat dáid čájáhusa ja ovdanbuktima/dramatiserema bokte ja oahppat muhtin sátnevádjasiid, lávlagiid, divttaid, riimmaid ja hoahkamiid ¶ - viiddidit iežaset sátneriggodaga teavsttaid bokte mat leat ráhkaduvvon báikkis dahje mat vulget lagasbirrasis ¶ Okta deaŧalaš ulbmil fágain lea veahkehit hábmet ja ovddidit ohppiid iešhámášeami ja vuođđudit oadjebas čatnašumi iežaset gillii, servodahkii ja kultuvrii, vai máhttet eará servodagaid ja kultuvrraid olbmuiguin deaivvadit. Sámi oahppit gártet juo árrat eallimis unnit eanet deaivvadit ja oahpásnuvvat dáru servodagain ja olbmuiguin geain lea eará kultuvraduogáš. Eanas sámi oahppit šaddet bajás máŋggakultuvrrat servodagas. Servodatfága barggu bokte lea jurdda ahte oahppit galget šaddadit gullevašvuođa, doahttalusa ja gierdilvuođa iežaset kultuvrii, muhto maiddái doahttalusa ja gierdilvuođa eará kultuvrraide. ¶ Oahppit galget girjjálašvuođa ja lagas guovllu cukcasiid, máidnasiid ja muitalusaid bokte oahppat movt sámiid eallindilit leat rievdan áiggiid mielde. Sii galget dovdat lagas diliid, Sámi, dobbelet guovlluid ja historjjálaš deaŧalaš dáhpáhusaid ja dovddus olbmuid. Ovdalaš áiggiiguin bargamiin galget oahppit ovddidit iežaset identitehta, čalbmat čielgasit dan mii lea lahka ja báikkálaš ja oažžut lohkanhálu. ¶ - oahppat ruovttubáikki historjjá birra muitalusaid ja máidnasiid, kultuvramuittuid ja eará historjjálaš muitomearkkaid ja bázahusaid bokte ¶ - oahppat álgoálbmogiid birra dakko bokte ahte besset gullat ovdamearkka dihte indiánaid, inuihtaid ja aborigiinnaid birra ¶ - oahppat geográfalaš váldohámiid nugo váriid, vuonaid, ávžžiid, rittuid ja jávrriid, ovdamearkka dihte govain, kárttain ja mátkkoštemiid bokte ¶ Olmmoš lea doloža rájes juo áŋgirit dutkan ja guorahallan máilmmi. Dan lea dahkan vai lea sáhttán vuogáidahttit ja sirret vákšumiid, vásáhusaid ja diŋggaid maid lea oaidnán. Dainna lágiin lea olmmoš gávdnan čilgehusaid ja lunddolaš oktavuođaid eallima imašlašvuođaide. Olbmuid dutkan, guorahallan ja diehtindárbu leat matematihka ovdáneami vuođđun. Matematihkalaš doaimmaid bokte ovdána máhttu ja gálga ja nu maiddái ovdánit matematihkalaš reaiddut. ¶ Vuođđoskuvlla matematihkkabargu galgá addit beroštumi ja ipmárdusa vai buot oahppit ožžot ávkki das ja dan atnet buorrin sihke dán fágas, eará fágain ja muđui eallimis. Oahppit galget dovddiidit ja luohttit iežaset vejolašvuođaide. Oahppoplána deattuha ahte skuvlla matematihkas lea lagas oktavuohta matematihkkii mii lea beaivválaš eallimis skuvlla olggobealde. Beaivválaš eallima vásáhusaid vuođul, stoahkama ja geahččaladdama bokte ovdánit doahpagat ja fágagiella. ¶ Lea dárbbašlaš ahte leat positiivvalaš guottut matematihkkii go áigu fága oahppat. Lea deaŧalaš ahte lea oadjebasvuohta matematihka gillii ja govastagaide ja buorre doabaipmárdus go áigu matematihka viidáseappot oahppat. Geavatlaš čovdosiid, ovdamearkkaid ja bargovugiid válljema bokte galget buot oahppit oažžut vejolašvuođa ovdánahttit positiivalaš guottuid fágii. ¶ Smávvaskuvladásis leat ohppiid iežaset vásáhusat erenoamáš deaŧalaččat. Dán dásis lea stoahkan guovddážis, ja stoahkama ja speallama bokte sáhttet oahppit ieža leat mielde ráhkadeame njuolggadusaid, daid oahppat čuovvut ja oaidnit makkár váikkuhusaid sin válljemat mielddisbuktet. Dákkár bargovuohki addá buriid vejolašvuođaid bargat fágarájiid rastá. ¶ Nuoraidskuvladásis deattuhuvvojit fága formálalaš ja abstrákta bealit ja servodaga matematihkkageavaheapmi. Geavatlaš dilálašvuođat ja ohppiid vásáhusat leat ain oahpahusa guovddážis. Ohppiid ferte dasa lassin hástalit čađahit bargguid main šaddet atnit ja heivehit oktii dieđuid matematihka iešguđet ge osiin. Dán bokte sáhttet oahppit oažžut buoret ja viidát matematihkkaipmárdusa ja oainnu matematihkkageavaheamis. ¶ • movttiidahttit ohppiid atnit iežaset fantasiija, resurssaid ja dieđuid fuobmát iešguđetlágan vugiid čovdosiid gávdnat, iskama ja guorahallama bokte ja neavvuid ja reaidduid dihtomielalaš válljema bokte ¶ – atnit lohkogovaid, atnit sániid loguid sajis ja loguid gaskavuođaid sajis ja stoahkama, ságastallama, neavttašeami ja ritmmalaš doaimmaid bokte hárjehallat loguid lohkat bajásguvlui ja vulosguvlui ¶ – stoahkama ja iešguđetlágan doaimmaid bokte geahččaladdat ja ráhkadit iešguđetlágan hámiid, govvosiid ja minstariid ¶ – stoahkama ja geavatlaš doaimmaid bokte vásihit ja ságastallat iešguđetlágan sturrodagaid, guhkkodagaid, areálaid ja lanjaid birra ¶ – ordnet ja lohkat stoahkama, speallama ja geavatlaš doaimmaid bokte ¶ – geahččaladdat loguiguin ja govastagaiguin, guorahallat rehkenastimiid ja rehkenastit kalkulatorain ja ovdamearkka dihte dihtorprográmmaid bokte ¶ – ovttasbarggu bokte árvvoštallat iešguđet vejolašvuođaid ja čovdosiid, stoahkama, speallama ja geavatlaš doaimmaid bokte ¶ – čohkket, čállit ja govvidit dataid, ovdamearkka dihte lohkosázuid, tabeallaid ja stoalpodiagrámmaid bokte ¶ – gávnnahit areálaid areálaovttadagaid lohkamiid bokte ja oahpásnuvvat eará geavatlaš vugiide mearridit areálaid, ovdamearkka dihte juohkit osiide ¶ – hárjánit vuogádahttit ja ovdanbuktit dataid tabeallaid, álkes diagrámmaid ja erenoamážit stoalpodiagrámmaid bokte ¶ – bargat muhtin seahkalas ovttadagaiguin ja sturrodagaiguin, ovdamearkka dihte leahtuin ja hattiin, ja govvidit dan gráfalaččat ja rehkenastincealkagiid bokte ¶ – oaidnit movt soaitin ja eahpesihkarvuohta váikkuhit dáhpáhusaid dahkaluddama bokte ¶ Oahppit galget dovdat geometralaš govvosiid váldoiešvuođaid. Sii galget máhttit ráhkadit govvosiid, dahkat govvádusaid ja ráhkadit minstariid ja oahppat atnit sárgumiid ja kártta. Oahppit galget oahppat buohtastahttit, árvvoštallat ja meroštallat geometralaš sturrodagaid. Sii galget beassat smiehttat ja čilget vugiid ja válljemiid. Oahppit galget vásihit geometriija estehtalaš beliid geavatlaš ovdamearkkaid bokte arkitektuvrras, dáidagis ja duojis ja dan oaidnit kultuvrralaš ja historjjálaš oktavuođas. ¶ – hárjehallat dulkot, čilget, árvvoštallat ja gieđahallat diliid ja geavatlaš čuolmmaid sihke sániid bokte ja jorgalemiin hápmun, ovttamađodahkan ja vealan ¶ – gávdnat vugiid maid bokte sáhttá čoavdit vuosttašpoteansaovttamađodagaid ja vealaid main lea okta amas ¶ • ovddidit ohppiid sámegiela fágalaš gelbbolašvuođa ovtta dahje eanet temái/suorgái čiekŋudeami bokte maid skuvla fállá dán golmma luohkkádásis ¶ Gaskadásis galgá stoahkan- ja suokkardanvuohki jotkojuvvot. Seammás berre oahpahusas vuhtii váldit ahte dan agi oahppit eambbo dáhttot duohtadieđuid. Oahppit galget čálalaš bargguid bokte beassat ovdanbuktit iežaset jurdagiid ja oaiviliid. ¶ - oahpásnuvvat suohkanplánaide ja daid bokte váikkuhit ruovttubáikki bajásšaddanbirrasa hábmema ¶ - deaivat bargguid ja diliid maid bokte besset oahpásnuvvat earáid oainnuide ja guottuide ¶ čuojahemiin, juoigamiin, lávlumiin ja eará vokála doaimmaid bokte ¶ Oahppit galget ovddidit gálgga sirret deaŧalaš musihkkaelementtaid ja oahpásnuvvat iešgu-đetlágan musihkalaš váikkuhangaskaomiide. Musihka, musihkkariid ja dánsuid deaivvademiin galget oahpásnuvvat eará áiggiid ja kultuvrraid musihkkii ja ovddidit gálgga guldalit dovdduin ja konsentrašuvnnain. Sii galget diđoštit iežaset ja earáid vásáhusaid ja oaiviliid iešguđetlágan musihkalaš ovdanbuktimiid birra ja aktiivvalaš ovdanbuktinhámiid bokte čájehit musihkkamáhtu. ¶ -aktiivvalaččat beassat oassálastit prošeavttain ja čájálmasain main musihkkaguldaleapmi lea mávssolaš oassi ja main oahppit besset čájehit mo ipmirdit ja vásihit iešguđetlágan historjjálaš musihka iešguđetlágan ovdanbuktinvugiiguin, ovdamearkka dihte dánsuma ja drámá bokte ¶ -oahpásnuvvat afroamerihkálaš musihkkavieruid guovdilis beliide, ja mo dát leat seahkánan sámi ja dáru musihkkakultuvrraide, nu ahte čájálmasaid ja ságastallamiid bokte sáhttet čájehit ahte leat vásihan ja ipmirdan ¶ -hárjehallat iešguđet šáŋraid ravkkaslaš, harmonalaš ja nuohtalaš minstariid, motiivvaid ja jorggáldagaid bokte komponeret ja lágidit, ja komponeret luođi vai besset hárjehallat earuhit ja atnit elementtaid nugo geardduheami ja rievddadeami, temá guhkideami ja oanideami, luođi ovda- ja maŋŋedearppastagaid ja glissando-mannolaga ¶ -guorahallat mo komponisttat čálalaččat vurkejit komposišuvnnaideaset, ja makkár nota-šuvdnavuogit leat iešguđet šáŋrain, nugo álbmotmusihkas, luođis, dáiddamusihkas, jazzas ja rockas, nu ahte sáhttet čájehit máhtu dán barggus dakko bokte go čállet iežaset musihkka-dajaldagaid ja komposišuvnnaid ¶ -beassat guldalit ja guorahallat arvat luđiid ja luohtedajahusaid, hárjehallat earuhit dajahusaid iešguđet motiivvaid mielde, ovdamearkka dihte lyralaš, epalaš, humoristtalaš, ja mo geavahit sisdoalloosiid, ovdamearkka dihte geardduheami ja vuostálasvuođaid bokte ¶ Ruovttudoallooahppu addá buriid vejolašvuođaid vuhtii váldit ja viidaseappot fievrredit deaŧalaš osiid sámi árbevirolaš máhtus. Fága sáhttá veahkehit ohppiid nannet sin iežaset sámi identitehta. Bargama ja hárjehallama bokte ožžot oahppit čehppodaga doaimmahit beaivválaš bargguid, ja seammás sii ohppet ovttasbargat ja čájehit ovddasmorraša earáide. ¶ Eanas ruovttudoallooahpu doaimmain galget leat geavatlaš barggut ja hommát. Plána lea juhkkojuvvon guđa ulbmiloassái, muhto iešguđet ulbmilosiid váldočuoggáin lea oktavuohta dainna lágiin ahte lunddolaččat sáhttet oahpahuvvot seamma oahppobottus. Lea deaŧalaš vuhtii váldit ulbmiliid ja váldočuoggáid oktiigullevašvuođaid jahkeplánemis ja báikkálaš oahppoplánabargguin nu ahte lihkostuvvá lágidit geavatlaš oahpahusa. Fágaidrasttideaddji barggu bokte sáhttá ruovttudoallooahppu ovdánahttit oahppama eará fágain maid. Jus geavaha sihke dárogiel ja sámegiel biebmoráhkadanbagadusaid, de maiddái nanne guovttegielalašvuođa. ¶ eierne og landbruksminister Lars Sponheim ikke har fungert godt nok og at det er uheldig at Sponheim har truet med tvangstiltak om en ikke kommer ned på et akseptabelt reintall innen 1. april. Keskitalo liker ikke at det tar så lang tid med å få den nye reindriftsloven fremmet for Stortinget. Hun synes forslaget som ligger på bordet nå til ny reindriftslov er bra og at det er viktig å få den vedtatt så raskt som mulig. Keskitalo sier at hun er bekymret for reindriften som er under press fra storsamfunnet. Hun nevner Reinøya i Troms og byreinproblematikken i Hammerfest som to triste eksempler. – Det er mange som prøver å fremstille rein som et fremmedelement. De samme hevder at reindriften er en bremsekloss for samfunnsutvikling. Dette er en beklagelig holdning blant folk og det gjør sitt til at mange unge stiller spørsmål om de skal gå inn i næringen. Aili Keskitalo sier at hun som sametingspresident vil finne sin egen stil. Hun sier videre at hun er glad for at hun vil få mange dyktige medarbeidere. – Det er mange som mener at jeg burde ha hatt mer erfaring, men jeg er jo ikke alene om dette, sier hun. Oaivečálus Maŋemus jagi lea leamaš hui olu sáhka boazologu heiveheami birra Oarje-Finnmárkkus. Olahit go 64.300 ovdal cuoŋománu 1. b. – dat lea leamaš guovddáš jearaldat. Mearrideaddjin dán oktavuođas lea leamaš ahte nagoda go márkan váldit vuostá nu olu bierggu go dieđusge šaddá, ja lea go leamaš dáhttu ja vejolašvuohta njuovvat. Dál go njuovvanáigi lea nohkagoahtán, de čájehit logut ahte dát leat stuorámus njuovvamat mat leat leamaš olles riikkas logi jahkái. Olu vuolgá das go Oarje-Finnmárkkus leat njuovvamat garrasit lassánan. Ii leat gal njuvvojuvvon nu olu ahte olahit mihtu mii lea 64.300 ovdal cuoŋománu 1. b., muhto lea buorre vuođđu joatkit proseassain. Ministara cealkámušat čoahkkimis Guovdageainnus guovvamánu 23. b. duođaštit ahte Boazodoallostivrra mearrádus lea ain fámus, muhto ahte Stuoradiggi dohkkeha boazologu vuollel gávccilogi duháha cuoŋománu 1. b. vai garvit bággodoaimmaid. Márkan lea čájehan ahte nagoda váldit vuostá lasi bohccobierggu nu ahte dálá hattit eai váikkuhuvvo namuhanveara. Dat mii dán oktavuođas lea deaŧalaš lea ahte mii doalahit offensiiva márkanastinstrategiija čuovvovaš áiggis, mii nappo maiddái čájehuvvo daid juolludemiid bokte mat leat dahkkojuvvon 2005/06 boazodoallošiehtadusas. Guovvamánu 16. b. sohpe Stáhta ja NBR ođđa boazodoallošiehtadusa 2005/06 áigodahkii. Álgoálggus lei bohccuide čuovvovaš šiehtadusáigodagas. Boazodoallohálddahus oaivvilda ahte galggašii unnidit njuolggodoarjagiid ja baicca vuoruhit ruđaid daidda stuora hástalusaide mat gusket boazodoalu rámmaeavttuide. Eanandoallo- ja biebmoministtar lea geažuhan ahte galgá ovddiduvvot proposišuvdna Stuoradiggái ođđa Boazodoallolága birra ovdal 2005 juovllaid. Guovddáš jurdda lea ahte láhka galgá buorebut heivehuvvot boazodoalu árbevirolaš struktuvrraide, ja ahte siida-doaba galgá leat nannoseabbo. Danne lea deaŧalaš ahte boazodoalu rámmaeavttuid bargu vuoruhuvvo boahttevaš áiggis. Proseassa gáibida liige resurssaid, muhto ferte maiddái čalmmustahttojuvvot šiehtadusa olis. Čielga rájit ja oktasašguohtumiid juohkin, čielggadeapmi vuoigatvuođaášši dáfus ja areálagahtten leat áššit main sihke ealáhus ja hálddahus beroštit. Ruoŧa eiseválddit leat cealkán eret boazoguohtunkonvenšuvnna miessemánu 1. b. 2005 rájes. Makkár váikkuhusat dás čuvvot boazodollui lea veaháš eahpečielggas. Go leat cealkán eret konvenšuvnna, de ii leat šiehtadallanáššin ge šat. Dialoga lea dál ministtardásis dán guovtti riikka gaskkas. Loahpas háliidan sávvat buot lohkkiide buriid beassážiid. Hans Roar Christiansen ¶ gáibádusain ja fálaldagain stuora erohus. Ođđa šiehtadusa oppalaš rámma šattai 92,5 mill, mii lea 2,5 mill unnit go dálá šiehtadusas. Jus boazodoallu galgá legitimeret iežas areálageavaheami, de ferte čájehuvvot ahte lea ealli ealáhus. Danne lea buorre go šiehtadusas dál lea vel čielgaset buvttadanprofiila go ovdal, dan bokte ahte bohccobierggu vuovdima unnimusgáibádus lea lasihuvvon 50.000,ruvdnui ovdal go beassá mielde doarjjaortnegiidda. Njuolggodoarjjajuolludeami sturrodat lea doalahuvvon seamma dásis go dálá šiehtadusas, vaikko Ovdánahttinfoandda ekonomalaš dilli lea nu ahte eai gávdno friddja ruđat. Váikkuhus dás lea earret eará ahte eai juolluduvvo doarjagat guođohanbarttaide ja ealihan- ¶ – Mun lean politihkken 20 jagi ja lean hárjánan oaidnit boazoealáhusa ollisvuohtan, in ge jurddašit dušše iežan siidda ja iežan orohaga. Ollu jagiid leat beassan gullat ahte alla boazolohku dat lea váttisvuohtan. Dán vásihan njuolggo oaguheapmin mediaid bokte ja mun oaivvildan ahte boazolohku iešalddis ii leat váttisvuohtan. Mu ipmárdusa mielde leat dat golbma «ođđa» sáni oktasašorohat, driftsenhet (doallu) ja alimus boazolohku mat dahket duohta váttisvuođaid. Návehis gal lea doallu, muhto mis lea ealáhus. Mii hupmat johtimiid, johtingeainnuid ja siidaplánemiid birra. Dat leat «diet golbma sáni» mat leat billistan min árbevirolaš boazodoalu bargovugiid, logai Eira Buljo. – Son logai viidáseappot ahte «ođđa» vuogádat sakka vealaha boazodolliid, erenoamážit das movt eiseválddit meannudit. Loahpas čoahkkima dajai Sponheim ahte son dovddai iežas oalle bahkadasas – boazodoalu ja Stuoradikki gaskkas. – Mun bivddán din veahkehit boazologu heivehemiin vai mun beasan njuolggočilggiid doalvut Stuoradiggái boazologu man dat dohkkeha, logai son. ¶ Arvasli, ja beaivválaš jođiheaddjin fas Svein Arne Bjørkås. Eaiggádat miehtá Davvi-Trøndelága Boazoeaiggádat gullet Fosen orohaga rájes lullin gitta Østre ja Vestre Namdal orohagaide davvin. UlbLagas ovttasbargu njuovahagain Midt-Norsk Mobilslakt. milin lei ásahit Gurut bealis leat stivrajođiheaddji Alf Robert Arvasli, ja eaiggátvuogádaga beaivválaš jođiheaddji leder Svein Arne Bjørkås. Arvasli lea mas buohkat guovddáš olmmoš Midt-Norsk Mobilslakt njuovahagas. oamastit ovtta Tett samarbeid med Midt-Norsk Mobilslakt. Fra venstre meari, muhto eai styreleder Alf Robert Arvasli, og daglig leder Svein Arne buohkat datte Bjørkås. Arvasli er sentral i Midt-Norsk Mobilslakt. háliidan ovtta Govven/Foto: Terje Solberg. meari máksit iežaskapitála. laš gálvvuid grossisttaide, de navdá Čoavddusin šattai ahte sii oamastit son ahte lea vejolaš oažžut buoret 1 ja 12 ossosa gaskka guhtenai. Buot coavzzi báikkálaš márkaniin. Earret oasusoamasteaddjit leat boazoeaiggáeará diehtá son ahte biebmogávppit dat. Ii ovttage bearrašis dahje orohadál leat mielas váldigoahtán báikkágas leat čielga oamastuseanetlohku. laččat buvttaduvvon gálvvuid iežaset – Sávaldahkan lei biđget oamastushilduide. Gálvojohtu vurdojuvvo leat beroštumiid eanemus lági mielde, vai 12–14 milljovnna kruvnno jahkábuohkat dovdet iežaset leat mielde saččat. Fitnodagas leat 7–8 bargi, ja dan árvoháhkamis mii dáhpáhuvvá doaivumis goasii birrajagi doaibma. Lierne Viltforedling fitnodagas, lohká Sii leat gal almmotge ráhkkanan dasa Jåma. nai ahte sáhttá leat váttis fidnet ávnViiddis searvama ulbmil lea maid nasgálvvu cuoŋománus borgemánu vuhtii váldon das go buot orohagain rádjái, dassážii go čakčanjuovvamat lea unnimusat okta stivralahttu. Das fas álget. Bohccobiergu šaddá váldošaddá gal stuora stivra, muhto seamgálvun, muhto Lierne Viltforedling más lea dat deaŧalaš oažžun dihte lea hárjánan maiddái eará buktagiid buori oktavuođa buot oamasteddjiihálddašit, nugo sarvvá- ja ruksesgotti guin vai dan bokte lea álkit háhkat bierggu, rievssahiid ja vuoncceslotfitnodahkii bierggu birra jagi, čilge tiid. Áigumuššan lea fállat sihke varas Jåma. ja galmmihuvvon bierggu. Árvvoštallamat čájehit ahte vejolaš Eanet buktagat biergohivvodat lea 10.000 bohccos. Lierne Viltforedling lea buresdoaibmi Njuovvan doaimmahuvvo ovttasbargfitnodat. Viidáset doaibma ii rievdda gus Midt-Norsk Mobilslakt njuovanu sakka ovdalaš doaimma ektui, hagain. Dat njuovvá bohccuid muhto Jåma sávvá ahte sii áiggi mielmeahccenjuovahagain orohagain. de sáhttet fállat eanet iešguđetlágán buktagiid. Earret vuovdima beaivvá41 ¶ Dáruiduhttinpolitihkka álggahuvvui kultursuorggi bokte ja dáhpáhuvai nu ahte "skuvla lei soahtešilljun ja oahpaheaddjit ledje ovdasoalddáhin" . [Einar Niemi: Kulturmøte, etnisitet og statlig intervensjon på Nordkalotten. Girjjis: Andersson (red.): Den nordiska mosaiken, Uppsala 1997 s. 268] Fáddá mii šattai guovddážin lei giella. Dat šattai mihttun ahte eahpelihkostuvai go dáruiduhttinpolitihkka vai menestuvai go. Dát váikkuhii máŋgga servodatsuorgái 1900-logus, muhto dás mun guorahalan skuvla- ja giellapolitihka. 1800-logus juohke našonálstáhta anii skuvlla deaŧalažžan stáhtastivrejumis. ¶ 2. máilmmisoađi maŋŋá fuobmágohte dutkit sosiáldarwinisttalaš osiid ja nálálaš mearkkaid mat ledje ovddeš politihka - ja dutkama duogážin. Váttisvuođat mat bohciidedje sámi guovlluid skuvllain, dál eai ráddjejuvvon dušše gielalaš áššiide maid sáhtii čoavdit pedagogalaš juonaiguin. Váttisvuođa fertii geahččat sihke skuvlaviesu siskkáldas ja olgguldas sosiálalaš proseassaid ektui. Stuorra bargu dán oktavuođas lei Anton Hoëma doavtterdutkkus, almmuhuvvon 1976:s. Son čájehii dárkilit mo stáhtaváldi ain 1960-logus skuvladoaimma bokte viidát ja čiekŋalit stivrii sámi servodaga. ¶ Skuvladirektevrraid gaskkas lea Thomassen beakkáneamos dáruiduhttinbarggu geažil sihke áiggistis - ja dál, ee. go oassi su čálašemiin ámmátolmmožin lea almmustuhttojuvvon. [Hoëm og Tjeldvoll: Etnopolitikk som skolepolitikk. Universitetsforlaget 1980] Dás mii fuomášat ahte su vuođustus ii lean dušše našuvnnalaš ja sihkkarvuođapolitihkalaš, muhto maiddái čálgopolitihkalaš. Dáruiduhttin lei, Thomassen áiccalmasttii čielggadeamis departementii 1907:s "seamma ollu čálgoášši stuorámus oassái Davvi-Norgga sámi ja kveana álbmogii. Dáruiduhttima bokte lea ovdáneapmi ja ahtanuššan maiddái sidjiide" .[Bájuhuvvon dán girjji mielde: Eriksen og Niemi: Den finske fare. Universitetsforlaget 1991, s. 114] ¶ Fásta ruhtadoarjagiid ja prošeaktruđaid bokte leat Sámediggi ja fylkkasuohkanat positiivvalaččat fárus hábmemin oktonas sápmelačča árgabeaivvi. Várdobáiki bargá ge báikkálaš sámi ovdánahttimiin Sámedikki ja fylkkasuohkaniid mihttomeriid mielde, ja Sámedikki ja fylkkasuohkaniid ovttasbargošiehtadusaid mielde. ¶ Várdobáiki s ámi guovddáža oamastit dát suohkanat (geassemánus 2004): Bálat, Dielddanuorri, Evenášši, Narviikka, Rivttát, Siellat ja Skániid suohkan. Suohkanat leat sihke Nordlándda ja Romssa fylkkain. Stivra lea bargamin oažžut dáid suohkaniid oasusoamasteaddjin: Loabat, Harstad ja Suorttaid suohkanat. Mihttomearri lea háhkat olu oasusoamasteddjiid. Oasusoastima bokte čájehit suohkanat, sámesearvvit ja fitnodagat ahte dorjot Várdobáikki ja čájehit solidaritehta Várdobáikki doaimmaiguin. Lea dehálaš juohkit dieđuid Várdobáikki birra ja eará sámi doaimmaid birra čoahkkimiin mas leat guovlluráđit, sátnejođiheaddjit, ovdagottit, ja vel preassa bokte juohkit dieđuid. ¶ Guovddážis lea šiehtadus Nordlándda bargoeallinguovddážiin ja galgá láhčit buori bargiidiliid buot bargiide (IA-šiehtadus). Šiehtadusa bokte ožžot sihke guovddáš ja bargit lasi geatnegasvuođaid ja lasi vuoigatvuođaid. ¶ Sámi giellaguovddáš lea Várdobáikki vuođđu, ja dat oassi mii álggos ásahuvvui. Giellabargu lea guovddážis buot Várdobáikki doaimmain. Giellaguovddáš bargá maid identitehtahábmejeaddji bargguid man bokte sámi kultuvra ja giella dohkkehuvvo, ja man bokte nuorat beroštišgohtet sámegielas. Sámi giellaguovddáš áigu ráhkadit deaivvadanbáikkiid mas sámegiella oidno ja gullo, ja mas sámegielagat ja sii guđet leat oahppamin sámegiela besset ovdánahttit giellamáhtuset. Mihttomearri lea ahte sámegielagat duste sámástišgoahtit almmolaš oktavuođain eambbo ja eambbo. ¶ Skuvllat, suohkanat ja earát leat jearran ii go Várdobáiki juoge dieđuid sámi dilálašvuođaid birra. Jerrojuvvo maid sáhttit go leat mielde doaluin mas sámi kultuvra galgá čalmmustuvvot. Várdobáiki ii leat sáhttán oassálastit, muhto oaidná gal gaskkustanovddasvástádusa. Lea áigumuš ráhkadit ”kulturkoaffára” mas leat diŋggat maid sáhttá čájehit gaskkustandoaimmas. Kulturkoaffára ferte hukset dakko bokte ahte oastá sámi atnodiŋggaid, duoji, girjeovdamearkkaid ja musihka ja eará. Ja čohkket dieđuid mat heivejit dákkár gaskkusteapmái sihke dálá ja dološ áiggi birra. Ja de ferte ráhkadit rutiinnaid maid čuovvu go lea geavaheamin kulturkoaffára. ¶ Várdobáiki lea álggaheamin diehtojuohkinprošeavtta man ulbmil lea hástalit buori sámegieloahpahussii ja hástalit skuvllaid oahpahit sámi fáttáid birra. Prošeakta galgá hástalit ja dan bokte galgá juohkit dieđuid sihke skuvlla omasteddjiide, skuvlajođiheddjiide, oahpaheddjiide, váhnemiidda ja ohppiide. Lea hui unnán diehtu sámiid birra, sámegiela birra ja oahpahusvuoigatvuođaid birra. Lea maid dárbu doarjut, veahkehit ja ávžžuhit sierranas skuvllaid váldit vuhtii sámegielaohpahusa ja oahpahišgoahtit sámi fáttáid skuvllas. ¶ Guovddáš galgá ovdánahttit ja čađat ohcat prošeaktaruđaid doammaide mat gullet guovddáža ulbmilparagráfa vuollái. Prošeavttat leat dehálaččat ja daid bokte sáhttá sihke ásahit ođđa doaimmaid ja ovdánahttit guovddáža vuođđodoaimmaid. ¶ Gállogieddi s ámi olgomuse lea organiserejuvvon stiftelse. Gállogieddi oažžu Sámedikki museabušeahta bokte ruhtadeami, Nordlándda fylkkasuohkana ja Evenášši suohkana bokte. Evenášši suohkan oamasta musea eatnamiid ja doabmá Gállogietti čállin. Gállogiettis ja Loabatáiddi giliviesus lágiduvvojit Márkomeannu ja Mánáidmeannu. Várdobáiki lea vuosehallan/čájehallan Gállogietti go leamaš dárbu dasa. Ovttasbargu formáliserejuvvo. ¶ Dutkamušastan leat informántan Gáregasnjárgga ja Kárášjoga guovllu olbmot, guđet duddjojit, nappo duodjárat, geaid beaivválaš bargui duodji laktása. Eanaš informánttat leat goittotge Gáregasnjárgga guovllus. Lean jearahallan nissonolbmuid, geat ovddastit sierra sohkabuolvvaid. Suoma bealde duodjeorganisašuvnnaid ovddasteaddjin dutkamušas leat fárus guokte almmáiolbmo ja okta nissonolmmoš. Nissonolbmot duddjojit bearraša várás dahje olbmuide gárvvuid, maid leat árbevirolaččat atnán ng. nissonolbmuid duodjin. – Dujiid leat sirregoahtán maiddái ávdnasiid mielde. Váldogielain leat jorgalan garra- ja dipmaduodji –doahpagiid. - Duodjáriid bokte bohtet fárrui maiddái bearrašat ja sogat, geain lea dehálaš rolla duodjeárbevieru sirdáseamis. Antropologalaš dutkamušain leamaš árbevierrun govvidit sámiid árbevirolaš eallima ja kulturbuktagiid dahege artefávttaid kulturnuppástusa guoski dutkamušain. Dáid dutkamušain lea vuohttimis jurdda, ahte kultuvra duššá, jus árbevirolaš eallinvuogis váldet atnui modearna teknologiija. ¶ Duoji kultuvrralaš mearkkašumit leat šiitemeahttumat. Alasuutari mielde Hoggart '1958) čállá, ahte kulturbuktagat ja maiddái eallinvuohki speadjalastet servodaga ja árgabeaivvi eallima. Kulturdutkamušas lea guovddážin servodateallima mearkkašumiid sirdáseapmi. Mearkkašumiin čujuhit dihto objeavttaide dahje doaimmaide, maid bokte joavkkut ovdanbuktet ja ollašuhttet eallinvuogiset. Kulturdutkamuša sáhttá atnit maiddái metodan, mainna dutkat duohtavuođa, olbmo máilmmi. Dat boahtá ovdan olbmuide mearkkašumiid bokte. Duohtavuođa ráhkadit mearkašupmedulkomat ja dulkonnjuolggadusat, mainna olmmoš váldá čielgasa máilmmis. 'Alasuutari 1994: 34 - 36). Duodji lea árbevirolaččat beaivválaš bargu, árgabeaivvi iđa, mii dahká dan lahkoneami ja fáhtema váttisin. Dákkár árgabeaivvi ihtagiid fáhtemii dárbbašuvvo erenomáš jurddaguoddu, man Clifford '1988: 121) namuha surrealisttalaš gáidamin. Eallima dábálaš jođu ferte geahččat amas geahččanguovllus, dego duoid beliid dahje olggobealde. ¶ Sámeservodat lea rievdan báikkuid semi-industriijalaš servodahkan 'Keskitalo 1976: 20). Vuođđoealáhusain čalbmáičuohcci nuppástusat vuhttojit omd. boazodoalus, mas leat váldán atnui modearna teknologiija 1960-logus. Teknologalaš dego maiddái ekonomalaš ja skuvllaid bokte boahtán innovašuvnnat eai leat kultuvrralaččat ja sosiálalaččat neutrálat 'Darnell - Hoëm 1996: 2). Kultuvrraid nuppástusproseassat leat juo dan dihte šiitemeahttumat, ahte nuppástusain leat aktiivvalaš ageanttat dahege olbmot ja institušuvnnat, mat figget jođálmahttit dahje goahcat nuppástusaid 'Knuuttila 1994: 27). ¶ Martti Sarmela Kirjoituksia kulttuuriantropologiasta '1984) ja Paikalliskulttuurin rakenne muutos '1988) leat dehálaš kulturantropologalaš gáldut, mat veahkehit lahkonit dutkanfáttá teorehtalaš konteavsttas. Sus lea suopmelaš antropologain spiehkaseaddji oaidnu luonddu- ja eamiálbmogiin. Sarmela oainnut leat hui radikálat eurosentralaš dutkiid siste ja son lea čállán olu ethnoscience-dutkamušas. Lean rahčan olu vai gávnnašin dakkár oainnuid, mat vuostažettiin heivejit dákkár eamidutkamuššii. Linda Tuhiwai Smith '2002: 35) girjjistis Decolonizing Methodologies čujuha eamidutkamuša girjjálašvuođa váttisvuođaide, go oarjemáilmmi girjjálašvuođa representašuvnna bokte mii, eamiálbmogat, eat vuohte iežamet teavsttain, maid lohkat. Su girjjis eai leat dutkanmetodat bargoneavvun, muhto baicce dat addá ođđa geahččanguovllu eamiálbmogiid dutkamušaid geažil. ¶ Boarrásamos informántta guoktá leaba riegádan mannan čuohtejagi álggus ja dán dutkamuša loahpahettiinan juo jápmán. Nuppi eallin speadjalastá badjesámiid ja nuppi dálonsámiid kulturnuppástusa čuohtejagi áigge. Nubbi buolva lea eanaš vásihan eváhku ja guolmmát buolva skuvlla assimilerenpolitihka ja das jorggiheami. Golbma informántta leat čuvvon duoji ovdáneami duodjeoahpaheaddjin ja maiddái duodjesearvvi lahttun. Informánttaid eallingearddit molsašuddet ja sin bokte boahtá maiddái kulturhistorjjálaš diehtu, go sii muittašit mánná- ja nuorravuođaset. Livččii lean lunddolaš juohkit goalmmát buolvva eváhku maŋŋá riegádan bulvii, muhto das livčče lean menddo stuorra variašuvnnat. Dán joavkkus lea okta 1952 riegádan informánta, guhte lea ravdadáhpáhus. Muhto eallingearddis ja eallinvuogis dihte lean bidjan su etniid sohkabulvii. Dutkamuša etnográfalaš materiála livččii gáibidan vel dárkilot juogu, ovdamearkan 1970-logus riegádan informánttaid skuvlaortnega dihte, muhto lean ráddjen dan golmma áhkeluohká juogu mielde. Maŋimuš logijagiid sámeservodagas dáhpáhuvvan modernisašuvdnaproseassa čájeha johtilot nuppástusaid. Dan dihte árvalan, ahte juohke logijagis lea iežas historjjálaš mearkkašupmi, mii dán dutkamušas lea čielgasit vuohttimis 1940-logu rájes. Lean juohkán informánttaid ahkeluohkáid mielde nu, ahte N1a-b '2) ovddastit boarrásamos buolvva 'riegádan 1906-1908), N2a-k '11) čuovvovas buolvva '1928-1952) ja N3a-f '6) nuoramus buolvva '1958-1973). ¶ Guorahalan teorehtalaš vuolggasadjin intrakultuvrralaš geahččanguovllu, masa laktásit etnodieđá ja etnoekologiija. Etnoekologiija, man jurdda lea kulturekologalaš birasvuogádagas, ja giellaekologiija addet buori bargoneavvuid dán duodjedutkamuššii. Dasa lassin čielggadan árbevirolaš diehtu 'traditional knowledge) ja kultuvra -doahpagiid. Vuolggasaji válljema ákkastalan dainna, go kulturekologalaš geahččanguovlu ja etnodieđa leat veahkehan áddet, ahte luonddukultuvrrain olbmo doaimmat vuođđuduvvet áiggiid čađa gárggiidan dihtui birrasis ja luonddus. Dáid bokte sáhttá hábmet eallinbirrasa váikkuhusa kultuvrii ja dan, mo olmmoš vuogáiduvvá kultuvrralaččat. Sámiid eallinvuohki, dološ siidaortnet sihke vuoiŋŋalaš ja materiálalaš árbevierru speadjalastet vuogáiduvvama luondduealáhusaide. Lea fuopmášahtti, ahte sápmelaš birasáddejupmi ii leat oktilaš, go luonddudilit ja guovlluid historjá leat iešguđetláganat 'Saamelaiskulttuuritoimikunnan mietintö 1987: 85). ¶ Etnodieđa lea suorgásan kognitiiva antropologiijas, mentála kulturáddejumis. Kognitiivvalaš antropologiija mielde kultuvra ii leat dušše láhttema boađus dahje eallinvuohki, man sáhttá áicat, muhto baicce olbmo láhttema stivrejeaddji koda, muhtinlágan mentála málle, olbmo diđolašvuođa ráhkadeaddji ideaid ollisvuohta. Etnodieđalaš dutkamušain leat figgan gávdnat gielalaš materiála bokte olbmo kognitiivvalaš kárttaid, jurddašanvugiid ja mihtilmas máilmmigovaid. 'Söderholm 1994: 123.) Go etnodiehtagis lei álggus deaddu intrakultuvrralaš gielalaš doabakategoriijain, de danin das leat iešguđetlágan namahusat: semánttalaš taksonomiija, etnosemantihkka, formála analysa, kongitiivvalaš antropologiija 'Sarmela 1984: 65). ¶ Iešguđege kultuvrra dutkkadettiin dan sáhttá hábmet siskkobealde 'emic) dahje olggobealde 'etic). Etnodiehtaga sáhttá atnit vuosttažettiin emic-lahkonanvuohkin. 'Sturtevant 1972: 129.) Go dutki klassifisere kultuvrra dan lahtu doahpagiiguin, dat namuhuvvo emic-analysavuohkin. Emic-strategiija vuolgá das, ahte giella ja láhtten čatnaseaba oktii ja dat ráhkadeaba ovttas jurddaráhkadusa, man bokte olmmoš hábme iežas duohtavuođa. Dat manná nu guhkás, ahte atná dušše kultuvrra lahtuid ráhkadan duohtavuođaid klassifiseremiid, omd. láhttenklassifiseremiid áidna riektadin. 'Suojanen 1984: 22.) Emic ja etic -doahpagiid lea Pike hábmen girjjistis Language in Relation to a Unified Theory of the Structure of Human Behavior. Emic-lahkonanvuohki figgá gávdnat ja govvidit dihto giela dahje kultuvrra ráhkadusa nu, ahte lahkona dan siskkobealde. Dát analysat dahje govvádusat eai veardiduvvo mange eará almmolaš klassifiseremii, mii lea hutkojuvvon ovddalgihtii duon kultuvrra dutkamis. 'Pike 1967: 38.) ¶ Etnoekologiija lea sáhttán buktit ovdan emic-oainnu bokte omd. áicon birrasa ja váikkuheaddji birrasa gaskasaš čuolmmaid dahje ekosystema intrakultuvrralašvuođas vuolgán ovttabealatvuođa birrasa ávkkástallamis, dasa vuogáiduvvamis. Dutkamušain čuoččuhit, mo ekosystema lea čadnon kultuvrii. Kognitiivvalaš kulturkategoriijaidhan atnet juoba buot stabiilamus ja homogenaleamos dahkkin servošiid ja birrasa vuorrováikkuhusas. Maiddái etnoekologiijas vuorrováikkuhussystema deháleamos komponeantan atnet kommunikašuvdnaortnegiid, intrakultuvrralaš jurddašankategoriijaid ja daid bohtosiid 'oskkoldat, folklore). Dát vuogádat deattuha kultuvrra siskkáldas ekologalaš oktavuođaid ja kulturorganismma siskkáldas válljemiid. 'Sarmela 1984: 86.) ¶ Giela bokte lea vejolaš gávnnahit olbmo ja birrasa gaskavuođaid. Gielalaš birrasis diehtu sirdása sohkabuolvvas nubbái. Gielain olmmoš hábme ja vásiha iežas máilmmi. Sara ovdanbuktin giellaekologalaš oaidnu leage dál áigeguovdil: giela ráhkadusa nuppástus čuovvu birrasa nuppástuvvama ja váikkuha dasa makkár diehtu ja máilmmigovva sirdása sohkabuolvvas nubbái. 'Sara 1977: 72 - 73.) ¶ Vuoiŋŋalaš, biologalaš, gielalaš ja kultuvrralaš birrasiid máŋggabealatvuohta lea dál ožžon ođđa geahččanguovllu, go globalisašuvdna adno dan áitan. Lingvisttalaš ja kultuvrralaš máŋggabealatvuohta ja biomáŋggabealatvuohta korrelerejit nuppit nuppiideasetguin. Guovlluin gos biologalaš diversitehta lea allat, leat maiddái gielalaš ja kultuvrralaš diversitehtat allagat ja nuppe gežiid. Biologalaš birrasa nuppástusat čuhcet vuosttasin kultuvrraide, mat ávkkástallet luondduin. Go šattut ja eallit jávket, de dat dalle duššet maiddái gielas ja olbmo mielas, kognišuvnnas. Giela bokte ii šat sirdás diehtu, mii lea dahkan dihto kultuvrra erenomážin. 'Skutnabb-Kangas 2000: 65 - 67, 83.) ¶ Jus giela bokte lea vejolaš čilget olbmo máilmmigova, de dalle dan basttášii dulkot ovttas dutkančuozáhagain dušše eatnigielat, jovkui gulli dutki. Lea maiddái ehtalaš gažaldat, manin sámit galget dutkojuvvot olggobealde ja gean buorrin etnográfalaš govvádusat adnojuvvojit. Sámedutkamušas etnihkalaš kriteraid gáibádusa lassin dutkanmetodaid válljen ja problematiseren galget leat relevánttat sámeservodaga hárrái 'Helander '1992: 53). Smávva servošiin olbmot reagerejit johtilit. Jus leat menddo olu dutkamušat jođus, de čuovvumuššan lea, ahte olbmot olgguštišgohtet maiddái sámedutkiid. Sámit leat bivnnuhis dutkančuozáhagat, mainna Keskitalo '1976: 18, 20) oaivvilda, ahte ethnoscience lea kumulatiivvalaš. Sámiid eallinvuohki geasuha dutkiid ja leage várra, ahte duoddara don beal gilážiid, "eksohtalaš sulluid" , olbmuin šaddet ámmátinformánttat. ¶ Dieđut leat iešguđetláganat ja leat gitta iežamet sosiála vuorrováikkuhusain. Bartha mielde Russell '1948: 9) meroštallá juogaduvvon dieđu iešvuođaid. Son čuoččuha, ahte dat maid olmmoš diehtá, lea gitta olbmo iežas individuála vásáhusain: "He knows what he has seen and heard, what he has read what he has been told, and also what, from these data, he has been able to infer." Dán meroštallamis lea mearkkašahtti, ahte diehtu vuođđuduvvá olbmo iežas árvvoštallamii. Bartha mielde Lakoff '1987) čállá, ahte min diehtu gárggiida dan bokte, maid mii leat oahppan earáin. Ná olmmoš oažžu dieđu vásáhusa bokte, goittotge eanaš dieđus ii šatta dušše ovtta olbmo opmodat individuála mielas. Danin eanaš juohkehačča dieđus lea konventionála, mii lea šaddan dieđu árbevieruid 'traditions of knowledge) siste, maidda mii buohkat oassálastit. Olbmo persovnnalaš dáiddut ja dat diehtu mii sus lea, vuođđuduvvet aktivitehtaide, maidda son lea sosialiserejuvvon. Dat sáhttet vuođđuduvvat maiddái eaktodáhtolaš hárjehallamiidda dahje ovdaáddejupmái, mii lea olbmo vásáhusa bokte šaddan das, mo su fysalaš gorut doaibmá máilmmis. Dieđu álgogáldu lea vásáhusain, muhto das šaddá anolaš sosiála oktavuođain. 'Barth 2002: 2.) ¶ Abele mielde GNWT '1993) meroštallá čuovvovaččat traditional knowledge: "knowledge and values which have been acquired through experience, observation, from the land or from spritual teachings, and handed down from one generation to another" 'Abele 1997: iii). Árbevirolaš dieđu olbmot ohppet áiccademiid ja gieđas čájeheami vásáhusaid bokte 'Johnson 1992: 7). Dieđu juohkin ja sirdin, oahpaheapmi dáhpáhuvvá njálmmálaš árbevieru, dábálaččat máidnasiid bokte symbolalaš oahppamiin iešguđege sohkabulvii. Oahpaheapmi čájeha čuovvovaš sohkabuolvvaide dieđu bálgá, mii muitala sin árbbis. 'Battiste - Henderson 2000: 9; Johnson 1992: 7.) ¶ Dehálamos oassi árbevirolaš dieđus sirdása njálmmálaččat, giela bokte boahtte sohkabuolvvaide. Eaktun lea, ahte gielas galget leat aiddolaš celkosat 'expressions) ja dárkkes tearpmat dakkár dehálaš doahpagiidda, maiguin ávkkástallat luonddu vejolašvuođaiguin, vai ceavzit eallimis. Sámegiela terminologiija leage erenomáš govvideaddji luondduihtagiid dáfus. Sámegiela bokte lea seilon dehálamos, árbejuvvon diehtu duovdagiin, dálkkiin, dálkkádagain ja elliid eallimis. 'Jernsletten 1997: 86 - 87, 90.) Maiddái Helander deattuha giela sajádaga: ¶ Lea almmolaččat dohkkehuvvon jurdda, ahte diehtu buoremusat bukto ovdan giela bokte. Das čuovvu, ahte giela diehtu ferte sisttisdoallat dan hálliid kultuvrra dieđu. Giela sáhttáge atnit mohkkás sosiála institušuvdnan, masa laktásit sosiála aktivitehtat. 'Crick 1982: 288 - 289.) Diehtosystemii gullamis lea sosiála duohtavuođas, bearrašis ja sogas dehálaš sadji, go daid ordnen aktivitehtaid bokte šaddá oktavuohta dihto eatnamii ja guovlluide 'Helander 1996: 2). Árbevirolaš servošiin diehtu sirdása earret eará njálmmálaččat, muhto njálmmálaš árbevierru ii oro leamen leat fámolaš vuohki seailluhit omd. boares bivdintearpmaid 'Sammallahti 1982: 103). Árbevirolaš dieđu sirdáseamis ii leatge jearaldagas dieđu seailun dan iežas várás, juohke sohkabuolva duddjo iežas dieđu. Knowledge šaddamis erenomážit eamiálbmogiid siste Abele '1997: iii) fuopmášahttá, ahte buot olmmošservodagain lea árbevirolaš diehtu dahje dieđu árbevierru. Eamiálbmogiin lea maiddái dakkár diehtu ja vásahusat, mat eai vuođđuduva árbevirolaš eallinvuohkái, vuoiŋŋalašvuhtii, filosofiijai, sosiála gaskavuođaide ja kultuvrralaš árvvuide 'Stevenson 1996: 280). ¶ Jávohis diehtu lea šaddan áigeguovdilin, go bargguin leat atnigoahtán teknihkalaš veahkkeneavvuid. Teknihkalaš ovdáneapmi áitá dan, mii lea báhcán dološ duodjeárbevierus, man mearkan adnojuvvo jávohis diehtu 'ja máhttu). Dat lea persovnnalaš kompetensa, man lea váttis meroštallat. Jávohis dieđu sajis livččiige buoret geavahit tearpma jávohis kompetensa, mii álkit áddejuvvo dovdun, jurddaguoddun ja árvun, mat čatnasit doibmii. Jávohis dieđus sáhttá maiddái earuhit Rolfa 'gč. s. 30) málle mielde golbma dieđu áddejumi. Vuosttas áddejupmi čatná jávohis dieđu ilbmaneapmái, nubbi sisdollui ja goalmmát doibmii. Ilbmaneami áddejupmi vuolgá das, ahte jávohis diehtu lea dakkár, mii mearrediđolaččat sirdása meaštára, čeahpes duodjára oahpahusa dahje iežas vásáhusa bokte dahje ovdagovaid ja praktihka kombinašuvnna bokte. Filosofiija árbevieruin jávohis dieđu meroštallan vuolgá das, ahte dieđu sisdoallu lea jávoheapmi. Dihto diehtu lea dakkár, ahte dan ii sáhte verbaliseret. Maiddái jávohis diehtu lea diehtu, mii doaibmá jávohaga. Dieđus lea jávohis doaibma, masa mii luohttit vai sáhttit bargat maid nu eará. Dat lea muhtinlágan jávohis vuođđu, maid mii geavahit dego bargobiergasa iežamet doaimmain. 'Rolf 1990: 6 - 7.) ¶ Validitehta kriteraide váikkuhit maiddái ráddjehusat, mat bohciidit daid gaskaomiid iešvuođain, maid bokte diehtu lea govviduvvon. Dat váikkuhit jurdagiidda, maid sáhttá sirdit representašuvdnavugiid bokte. Dát vuogit sáhttet leat lihkostuvvan, ráddjejuvvon dahje veadjemeahttumat daidda jurdagiidda duon dihto gaskaoamis. Dasto sáhttit analyseret dieđu nuppástuvvi korpusa jotkkolašvuođa 'trajectory) nu, ahte identifiseret vejolašvuođaid ja ráddjehusaid, maid validitehta ja ollašuhttima kriterat addet dieđu buvttadeapmái ja sirdimii konkrehta árbevieruin. Analysas dieđu árbevieruin galgá leat maiddái koherensa 'coherence) dahege systemáhtalašvuohta, mii lea skáhppojuvvon dieđu iešguđetlágan árbevieruin. Dat lea gitta das, mo diehtobihtát leat ordnejuvvon korpusis, mo dát áššit leat ordnejuvvon sosiála organisašuvnnas ja man dárkilit ja fámolaččat sáddagat leat govviduvvon gaskaoamis ja mo dat leat adnon representašuvnnain. 'Barth 2002: 3.) ¶ Dábálaččat mii oaidnit duojis dušše buktaga, gárvves duoji, muhto duodjái artefáktan laktásit maiddái mearkkašumit. Symbola adno artefáktan, “diŋgan” , mii oažžu kultuvrralaš proseassain ja gaskavuođain mearkkašumi. Artefákta symbolalaš elemeantan lea oassi kultuvrralaš proseassas. 'LeCron Foster 1994: 366.) Dat lea maiddái okta oassi duodjeproseassas. Symbolat ožžot mearkkašumiid olbmuid gaskasaš vuorrováikkuhusas, daid bokte olbmot gulahallet. Go artefávttaid vásihit olbmot, de dat ožžot emotionálalaš árvvuid. Ná dain šaddet symbolat, maidda laktásit dovdamušat. 'Gč. s. 39.) ¶ Duojár galgá hálddašit oba duodjeproseassa álggu rájes, fabrihbargi fas hálddaša dušše iežas oasi barggu johtimis. Jones lea suokkardan hábmema mearkkašumi. Son árvala, ahte duojár ii leamaš árbevirolaččat hábmengovaid sárgu, muhto baicce buktagiid dahkki. Álbmotduodji lea gárggiidan duoji evolušuvnna 'craft evolution) bokte iešguđege duodjára kreatiivvalaš iskkademiid boađusin iige sárgumiin. 'Jones 1980: 16.) Álbmotduoji sárgosat leat šaddan luonddudállodoalu eallinvuogi áigge. Olbmo lundui leamaš álo mihtilmas čábbodaga dárbu ja dan ovddideapmi, ja nu son lea čiŋahan atnodujiid. 'Anttila 1983b: 40.) Dálá ámmátduodjáriiddage iskkadallan ja duoji ovddideapmi leat dehálaččat, juohke duodji galgá leat ain vehá buoret ja čábbásot: “ođđa gáktihan galgá vehá čábbásut go boares gákti ja seammahan lea gahpirisge” 'N2b). Sámeduojis atnet maiddái doahpaga álbmotdáidda: ¶ Dissanayke '1988: 4 - 7, 35) kritisere girjjisttis What Is Art For? oarjemáilmmi dáiddafilosofiija árbevieru geahččat eamiservodagaid eallima estehtalaš aspeavttaid iežas oainnuid mielde. Son navdá, ahte eanaš eamiservodagain ii leat sierra doaba dáidagii dego oarjemáilmmis 'vrd. Kupiainen 1993). Dáidaga sáhttá dieđusge oaidnit kultuvrralaš iđan, man olggosbuktinvuogit molsašuddet kultuvrraid mielde. Lea maiddái vuorddehahtti, ahte dihtolágan ovttaskas dáidda dahje jurddaguoddu dáidagii eai leat buot servodagain. Dissanayke evttoha, ahte kultuvrralaš ihtaga sáhttá guorahallat maiddái biologalaččat. Lahkonanvuohki lea etologalaš, láhttema evolušuvnnas ja gárggiideamis. Dan bokte livččii vejolaš identifiseret almmolaš dáiddaláhttema 'a general behavior of art), dego mat mii lea mihtilmas bargobiergasiid ráhkadeapmái, symbolaid geavaheapmái, gillii ja kultuvrra ovdáneapmái. Dáidaga láhttemiin son oaivvilda, maid olbmot barget ja dovdet 'vrd. Valkeapää '1984: 52). Kultuvra manifesterejuvvo dáidaga bokte ja das ollašuvvet maiddái árvvut, mat leat šaddan dan birrasis, gos dáidda lea gárggiidan. ¶ Kultuvrra dahje dieđu sirdin boahtte sohkabuolvvaide dáhpáhuvvá giela ja áicalastimiid veagas. Mánná dahje nuorra skáhppo dieđu nu, ahte "one must partake in work together with someone older who posesses the knowledge and experience" . Oahpaheaddji/meašttir ii atte ovddalgihtii teorehtalaš rávvagiid, muhto mánná oahppá áiccademiin, vásihemiin, iskkademiin, dáidduid oahppamiin, guldalemiin, máidnasiid guldalemiin, gažaldagaid jearahallamiin, kommeanttaid laktimiin iežas vásáhusaide ja systematiseremiin dan gielalaš celkosiin, tearmain ja ámmátgielas. 'Jernsletten 1997: 89.) Dasa lassin dáidduid oahppamis, dego duojis leat dehálaččat gieđat ja oba gorut. Maiddái smáhkka, hádja ja buorit dovddut leat oassin oahppamis. 'Dunfjeld Aagård 1996: 55.) Eamiservošiin árbevirolaš diehtu ja máhttu sirdašuvvet juste geavatlaš hárjehusaid bokte ja njálmmálaččat. ¶ Sápmelaš identitehta ja etnisitehta leat bivnnuhis dutkančuozáhagat. Dain leat čállán ee. Vigdis Stordahl '1993, 1994a, 1994b) ja Erkki Pääkkönen '1995). Vuokko Hirvonen '1999) guorahallá nissoniid identitehta girjjálašvuođa bokte. Pro gradu –dutkamušain Maarit Magga '2002) ja Maiju Saijets '2000) leaba guorahallan badjenissoniid identitehta, main boahtá ovdan duoji dehálaš sajádat. Dasa lassin Kati Uusi-Rauva '1996) lea dutkan gávpotsámiid etnisitehta ja sámeárbevieruid bajásdoallama. In áiggo vuojulduvvat čilget doahpagiid etnisitehta ja identitehta vuđolaččat, muhto baicce lahkonan daid duoji ja gárvodeami bokte 'gč. ee. Barth 1969; Nygren 1995). Lea fuopmášahtti, ahte kultuvrra siskkáldas dutkamušas etnisitehta ii leat relevánta, muhto dán dutkamušas das šaddá dehálaš gažaldat ovttastusaid ja skuvllaid bokte. Praktihkalaš dutkančuolbman dat lea dan veardde problemáhtalaš, ahte ii čaga dán barggu ollái. ¶ Biktasiid dahje gárvodeami bokte iešguđetlágan čearddat, ámmátjoavkkut dahje sohkabealle- ja ahkeluohkát buktet ovdan iežaset mearkkaid. Gárvodemiin olbmot čájehit omd. siviilaseađu. Biktasat dego maiddái eará kultursárgosat nuppástuvvet oba áigge. 'Heikkinen — Kupiainen 1994: 257 - 258.) ¶ Gáregasnjárgga guovllus informánttaid joavkkus leat bearrašat, geat ásset boazo- dahje luonddudáluin. Boazodáluin eai njulgestaga duddjo dinema dihte, muhto okta informánttain, luonddudállodoalliin, duddjo olbmuide birgenlági oassin. Mátkemuitogávpi lea nohkan nu, ahte dađe várás eai šat duddjo. Iežamet dállu lei vuosttas boazodállu '1970) guovllus ja lean guorahallan maiddái dan bokte boazodálloduogáža. Ávdnasiid dikšun, vurken dahje duddjon eai leat váldon vuhtii boazo- dahje luonddudáluid devdnemis. Boazodáluid ássan- ja olgovisttiid várás lei stáhta fitnodatsearvi, Kemijoki Oy vuođđudan dállofabrihka, gos álggus galggai visttiid oastit. Boazodáluid standárda arkitektuvra lei sárgojuvvon suopmelaš beavddi guoras. Ovdal lávejedje duddjot gievkkanis uvdnaguoras, muhto ođđa dáluin dat ii lean vejolaš, "galggai gávdnat lanja, mii lei doares bealde" dego okta informánttain dadjá 'N2c). Lea fuopmášahtti, ahte ovddit dálutge ledje suopmelaš standárdadálut, maid soađi maŋŋá ledje huksen stáhta vehkiin. Min áhku gázzi dállu lea okta dain standárdadáluin. Daid huksen juo lei álggahan nuppástusproseassa suopmelaš eallinvuogi guvlui, masa váikkuhedje maiddái eváhkkovásáhusat 'Lehtola 1994: 200). Boares sámedálus olbmot dálostalle seammá sajis: ¶ 1990-logu loahpas geaidnoguoras eai leat šat lávut, dušše okta kioska, ja turismaduodji lea sirdásan stuorát čoahkkebáikkiide, gos vuvdet máddin ráhkaduvvon fabrihmátkemuittuid. Das lea šaddan 1990-logus ethnokitch, mas leat dušše ekonomalaš ulbmilat 'gč. Kupiainen 2000: 12). Sámit ieža duddjojit uhcán erenomážit mátkemuitodujiid, muhto árbevirolaš dujiid fállet maiddái mátkemuitun, man oastit leat goittotge marginála joavku. Anáris sámit leat iskan ráhkadit fabrihsámeduoji, muhto dan heaittihedje, go turista hálida oastit "hálbbes ruskkaid" . Dán dutkamušas in áiggo guorahallat sámi ethnokitch dahje genuine lapp handicraft vuolggasajiid, go dan duddjon lea leavvan miehtá Suoma ja dan bokte maiddái miehtá máilmmi. Anán dan sierra dutkanfáddán. ¶ Ovdamearkan Ohcejoja gielddas Gáregasnjárggas, girkosiiddas ja Njuorggámis Lappi leana Kotiteollisuusyhdistys ordnii njeallje mánotbaji bisti náhkke-, čuoldin- ja gáktegoarrun kurssaid 1973-1978 juohke jagi '8 kurssa) ja 1980-1981 guktii 'SOGA). Oahpaheaddjin ledje sápmelaš čeahpes duodjárat. Kurssaid ulbmilin lei máhcahit árbevirolaš sámeduoji duddjoma ruovttoluotta sámiide ja sámeduoji kvalitehta seailluheapmi allagin dáid duodjáriid bokte 'Pohjolan Sanomat 5.12.1974 s. 6). Kurssaide oassálaste nissonolbmot ja maiddái mánát ledje fárus dan áiggi sámiid vieruid mielde. Balto '1997: 134 – 135) čállá, ahte Kárášjogas 1980-logus bivttasárbevieruid jávkama vára dihte olbmot lágidedje ealjárit duodjekurssaid, maidda válde maiddái mánáid fárrui. Dainna hálidedje, ahte mánát oidnet oba duddjonproseassa ja besset leat olles olbmuid fárus bargguin. ¶ Duodjesearvvi doaibman lei lágidit duodjekurssaid ja gohcit duoji. Duodjekurssaid lágideami bokte šattai jurdda duodjeskuvlla vuođđudeamis. Dego 1950-logu álggus Samii Litto doaibmama čuovvumuššan lei Samii kristalaš nuoraiskuvla, de Sápmelaš Duodjárat lei viššalit fárus sámi fidnoskuvlla, SAKK 'Saamelaisalueen ammatillinen koulutuskeskus) vuođđudandoaimmas 1970-logus. Dán rádjai sámenuorat ledje mannan Johkamohki duodjeskuvlii joatkkaoahpuide, gosa válde sisa dušše sámiid. ¶ 1982 Sámiráđi bokte Sápmelaš Duodjárat -searvi válddii atnui davviriikkalaš sámeduodjemearkka, man geavahanvuoigatvuohta mieđihuvvo searvvi lahtuide. 1990-logus searvi álggii vuos gávppašit duodjeávdnasiid, láiggiid, láhtterádnogođđosiid jna. dego Suoma duodjegávppiinge. Go stáhta geahpedišgođii veahki, de searvi šattai vuođđudit gávppi, gos vuovdigohte iešguđetlágan dujiid dego árbevirolaš dujiid, girjjiid ja luohteskearruid - duodjebáji leat fállan olbmuide álggu rájes. Sápmelaš Duodjárat oaččui ođđa nama: Sámi duodji ry. 'Inf. Laiti.) ¶ Suomas sámeduodji oahpahuvvo gaskadásilágádusas Sámi oahpahusguovddážis. Skuvlen gullá riikkaviidosaš käsi- ja taideteollisuusalan perustutkinto -oahpuide. Oahpuid ulbmilin lea saamenkäsityön artesaani -ámmátdutkkus, mii addá gelbbolašvuođa doaibmat "tuotantoryhmän jäsenenä tai omassa yrityksessä" . Vuođđooahpuide gullet oktasaš duodjekurssat, maid maŋŋá galgá válljet čiekŋudansuorggi, mas duoji geahččanguovlun leat ovdamearkan ekonomiija, hábmen dahje kultuvra. Oahpahusgiellan lea oahppoplánas mearriduvvon sámegiella. 'Saamen käsityön artesaani 1998: 1 - 2, 7.) Dasa lassin lea vejolaš čađahit saamen käsityökisälli -ámmátdutkosa iskosiin, mainna sáhttá čájehit ámmátdáiddu, mii lea skáhppojuvvon skuvlema ja/dahje bargovásáhusa bokte 'Saamenkäsityökisällin ammattitutkinto 1996: 6). Mu anus leamaš dušše suomagielat plánat. Stevenson kritisere oahppoplánaid, go dat speadjalastet suopmelaš árvvuid eaige vuođulduva moge sámekultuvrii. Maiddái skuvllas geargan namuhuvvo artesánan iige duodjárin, man son navdá muitalit oahppoplánaid garra ekonomalaš deattus. 'Stevenson 2001: 15 – 16.) ¶ Gilážiid vuođul ráhkaduvvon duodjefierpmádagat eai leamaš dán dutkanguovllus mearkkašahtti, muhto baicce fuolkevuođa vuođul. Rávesolbmuidskuvlla 'kansalaisopisto) ja fidnoskuvlla duodjekurssat ja ámmát- ja barggolašvuođakurssat 1970-logu rájes leat buktán báldii nuppi sosiála vuogi ovttasduddjomii. Rávesolbmuidskuvla lea heaittihuvvon ja kurssaid ordnejit sahtedohko, vaikko 1990-logu maŋimuš jagiid áigge leat vuot ealáskan. Mearkkašahtti lea, ahte Sámi oahpahusguovddáža ordnen kurssaid oahpahusgiellan lea dál sámegiella. Institušuvnnaid bokte olbmot leat hárjánan duddjot ovttas olggobeal ruovttu ja dál leat gáibidišgoahtán duodjebájiid, gos sáhtášii duddjot dávjjibut. ¶ Nissoniid bargguid, duddjoma ja gárvvoheami leat guorahallan maiddái válddi, dásseárvvu ja vuolušteami geažil. Ovdamearkan Lukkari '1999: 143) dulko nissoniid geavahit válddi biktasiid ja daid duddjoma bokte iežaset árvvu bajásdoallamii. Válddi geavaheapmi ii oro leamen mihtilmas dán dutkanservošis, muhto dihto bargui oahppama sáhttá oaidnit buorebutge sohkabeal rolla oahppamin. Dasa čujuha maiddái Hirvonen. Árbevirolaš servodagas nissoniid ja almmáiolbmuid rollat ledje komplementárat, dievasmahttit. Dainna dárkkuhit, ahte sohkabealit meroštallojuvvojit čielgasit goappatláganin ja erohusat dievasmahttet nuppit nuppiid. Komplementára gaskavuođain doaimmat juhkkojuvvojit sohkabeliid gaskka. "Komplementáravuohta, vaikko vel dat vuođđudage dikotomiijaide, ii vealttakeahttá mávsse seamma go hierarkiija." 'Hirvonen 1999: 144.) ¶ Dutkamuša dagadettiinan vel Suoma bealde skuvlla mearkkašupmi duodjeárbevieruid oahppamis ja sirdimis lea marginála. Skuvllas duoji oahpaheami sáhttá atnit kultuvrralaš hástalussan. Mo sirdit skuvlabirrasis árbevirolaš dieđu, mii lea oassái čálekeahttái ja jávoheapmi? Dákkár diehtu jávká, jus ii sirdás sohkabuovvas nubbái. Árbevirolaš dieđu vurken čállon hápmái ja duodjeoahppogirjjiid várra lea, ahte dain šaddá norbma. Sámeservodagas giella ja maiddái duodjemáhttu leat dakkárat, mat sirdásit sohkabuolvvas nubbái kultuvrralaš árbevieru proseassain. Mo skuvlabirrasis čoavdit dán čuolmma? Kupiainena '2000: 6) dutkamušas boahtá ovdan, ahte su dutkan lulli eamiservosiš olbmot ohppet dán áigge eanet aht’eanet árbevirolaš árvvuid ja dieđu girjjálašvuođa bokte eaige enkulturašuvnna dahje sosialisašuvnna bokte. ¶ Dálá áigge duoji dahje duodjeávdnasiid sáhttá diŋgot maiddái interneahta bokte 'gč. Pulk 2001: 24; Sami handicraft. www.itv.se/boreale/duodjie.htm). Suoma beal duodjegávppis lea dujiin duodjemearka, mas lea oaidnimis duodjára namma. Duodjáriin leat maiddái sin iežaset duojit, maid máhttet ja dohkkehit dahje mii gullá sin ealáhussii. ¶ Lea vuohttimis, ahte konfirmašuvnnas kultuvrralaš mearkkašupmi lea lassánan ovddeš áiggiid ja eará dilálašvuođaid ektui. Das nuorat leat maiddái aktiivvalaš doaibmin ja gártet oahpásmuvvat duddjomii ja duodjefierpmádahkii, man dalle sáhttá atnit duodjái ja dan bokte kultuvrii rohtašuvvamin. Servodaga ságastallamis miehtá Sámi konfirmašuvnna mearkkašupmi sámenuoraid identitehta nannemis lea dehálaš ja etnihkalaš biktasis, namalassii gávttehassan gárvodeamis lea das dehálaš sajádat. Árbevirolaš bivttas, sámegakti čájeha oktasaš dahje juogaduvvon bivttasvugiid, mii identifisere sámenuoraid, geain lea oktasaš duogáš ja árbevierru. ¶ Nuoramus informánttat deattuhit soga duoji sárgosiid oahppama ja giela mearkkašumi. Go olbmuide lea mihtilmas gullat man nu sosiála duohtavuhtii, de fuolkevuohta duddjo sosiála identitehta. Sin ruovttugiellan lea sámegiella ja guovttis dáin ledje vuosttas sápmelaš duodjeoahppit 1980-logus, geat gáibidišgohte sámegiela duodjeoahpahusa gaskaoapmin. Dalle duodjeoahpuin bohciidii etnihkalaš mearkkašupmi. Giela bokte sirdása duodjeárbevierru, mainna duddjojit kulturidentitehta. Vaikko duojis iehčanas ámmáhin leat árbevierut dološ servodagas, de duodjedáidduid atnetge dehálažžan sámekultuvrra oassin. Váldoservodagasge, gos giehtaduodji lea ámmát, vuhttojit rievdan árvvut. Akademalaš skuvlen lea dálá áigge eambo árvvus adnon, go giehtaduodjeskuvlen 'Ilkka 5.5.2002 s. 2). Sámeinstitušuvnnat maiddái dorjot ekonomalaččat ovttaskas olbmuid duoji oahppama omd. beaskagoarruma dahje rátnogođđima 'Kaleva 17.3.2001 s. 18; Lapin Kansa 4.4.2002 s. 8). Okta nuorra nisu lea ožžon jahkebeallai veahkkeruđa iežas soga duoji oahppamii. ¶ Dán pro gradu -dutkamuša čáledettiinan gávdnen árbevirolaš máidnasa, mii muitala sápmelaš čeahpes duodjáris, Beaivenieiddas. Lean guorahallan su maŋisboahttiid, golmma sohkabuolvva nissoniid duoji mearkkašumi ja sirdáseami sohkabuolvvas nubbái Gáregasnjárgga ja Kárášjoga guovllus. Dáid sohkabuolvvaid bokte leahkkasa oba 1900-logu duoji sajádat dutkanservošis. Jus livččen válljen dutkanguovlun dušše Gáregasnjárgga, de duoji duohtavuohta livččii lean nuppelágan. Norgga bealde ássá stuorát sámeálbmot ja danin Kárášjoga duodjeaktivitehta doarju Suoma beal duoji. Gieddebarggu loahpas álgen vuohttit eanet aht' eanet institušuvnnaid dahkan erohusaid Norgga ja Suoma beal sámiid duoji gaskkas. Dutkanmetodan lean atnán kvalitatiiva metoda, mas materiála lea čoagganan gieddebarggus. Lean lahkonan dutkanfáttá emic-vugiin nu, ahte maiddái informánttat oassálastet dutkamuša sisdoallo-ja analysaráhkadussii. ¶ Etnodiehtaga jurdda lea, ahte giella ja kultuvrra ráhkadit doahpagiid, symbolaid ja árvvuid kognitiivvalaš ortnegiid, mat sirdásit kultuvrra enkultureren- ja sosialiserenproseassain sohkabuolvvas nubbái. Gielalaš birrasis diehtu sirdása sohkabuolvvas nubbái ja dainna olmmoš hábme ja vásiha iežas máilmmi. Dákkár giellaekologalaš oaidnu leage dál áigeguovdil eamiálbmogiid siste, go giela ráhkadusa nuppástus čuovvu birrasa nuppástuvvama ja váikkuha dasa makkár diehtu ja máilmmigovva sirdása sohkabuolvvas nubbái. Etnodiehtaga sáhttá atnit metodan, mas kultuvrralaš diehtu čoaggana máŋgga ovttaskas olbmo kompetenssas. Kultuvrra sáhttá atnit dalle elemeantan, man buot lahtut juogadit dahje dat lea ovttaskas olbmuid kompetenssaid teorehtalaš deaivvadančuokkis. Etnoekologalaš geahččanguovlu guorahallá olbmo su birrasis, dan jurdda lea gárggiidan kulturekologiijas. Luonddubiras hábme kultuvrra fysalaš ja sosiála vejolašvuođaid. Etnoekologiija bokte sáhttá čielggadit, manin seammalágan kulturbirrasis leat iešguđetlágan kultuvrrat, mat ávkkástallet ja vuogáiduvvet iešguđetláhkai. Etnoekologiija veahkeha dán dutkamušas áddet dan, mo duodjekultuvra vuogáiduvvá birrasii. ¶ Kapihtalis 4. leat mu pro gradu –dutkamuša guovddáš doahpagat, muhto lean lahkonan daid juo dán dutkamuša geahččanguovllus. Das lean meroštallan sámeduoji ja guorahallan duoji teorehtalaš geahččanguovllus. Dasa lassin lean čilgen enkulturašuvdna- ja identitehta-doahpagiid duodjeárbevieru geažil. Kultuvrra artefávttain duodji addá ráhkadusa iđalaš máibmái ja daid bokte olbmot gulahallat sosiála vuorrováikkuhusain. Duoji artefávttaide laktásit mearkkašumit ja nie dain šaddet kultuvrralaš proseassain symbolat. Olbmuid gaskasaš vuorrováikkuhusas dát symbolat ožžot mearkkašumiid. Sámeduodji speadjalastá sápmelaš eallinvuogi ja árbevieru, muhto maiddái vuogáiduvvama davviguovllu luonddubirrasii ja ealáhusaide. Vuogáidumi luondu lea ruossalas: dat mii nuppi ovddida, sáhtte fas goaridit nuppi. Árbevirolaš sámeduodji lea álbmotduodji, mii lea gárggiidan duoji evolušuvnna bokte iešguđege duodjára kreatiivvalaš iskkademiid boađusin. Suopmelaš duodjedutkit leat hábmen duodjeproseassa, mas dat čatnasa kultuvrra árvvuide, árbevirrui ja hábmengillii. Duojis váldo vuhtii biras sihke ekonomalaš ja sosiokultuvrralaš bealit. Dát heive bures sámeduoji teorehtalaš guorahallamii. ¶ Duodji kultuvrra árbin –kapihtalis lean guorahallan duodjemáhtu - giellamáhtu, kulturidentitehta ja gárvodeami kommunikašuvdnan. Duojis ja sámegielas lea guovddáš árvu dán dutkaservošis. Dat boahtá ovdan eatnat ságastallamiin, muhto maiddái artefávttaid ja olbmuid dikotomalaš gaskavuođas. Artefávttain šaddet persovnnalaččat olbmuid gaskavuođafierpmádagas. Duojis artefáktan lea dehálaš mearkkašupmi enkultureren- ja sosialiserenproseassain ja identitehta duddjomis. Duoji bokte oahppat sámekultuvrra sihke árbevirolaš dieđu ja máhtu, mii lea maiddái čálekeahtes ja lunddolaččat gorudii vurkejuvvon diehtu, jávohis diehtu. Dálá sámeservodagas mánáid bajásgeassin ja bearrašiid eallindilli leat nuppástuvvan boarrásot sohkabuolvvaid ektui. Hárve mánná enkulturerejuvvo duodjái árbevirolaččat ruovttus, muhto baicce skuvllain lea dehálaš rolla. Dáčča ja Suoma beal vuođđoskuvllain duodjeoahpahusa ordnen čuovvu sámeálbmoga sajádaga stáhtaid politihkas. Dáčča bealde duodji lea adnon pedagogalaš ja politihkalaš gaskaoapmin, mii veahkeha modearna sámekultuvrra gárggiideami ja meroštallama. Suoma bealde dutkanáigge duodji kultuvrra sirdima gaskaoapmin lea marginála. ¶ Boarrásot buolvvat leat šaddan bajás árbevirolaš duodjebirrasis, nappo sii leat enkulturearašuvvan duodjekultuvrii. Dálá áigge duddjon ii leat šat okta vuosttas kultuvrra vuostáiváldindáhpáhusain, muhto baicce vásihuvvo servodaga lahttun, goas oahppat duoji nuppit nuppiin oahppanproseassain. Nieiddaid sohkabuolvva ásodatáigi lea álggahan kultuvrralaš nuppástusproseassa, mii lea vuohttimis duodjemáhtu geahpáneapmin gori mielde. Goittotge mánnávuođa duodjeproseassaide oassálastin lea dievasmahttán duodjeskuvlla oahpahusa. Mánnávuođa vásáhus čuohcá guhkás ja muittus lea erenomáš mearkkašupmi kultuvrii bajásšaddamis. Vásáhusa bokte mánná skáhppo njuolggadusaid ja skemáid, vai sáhttá konstrueret dain diehtojoavkku. Oahppan oažžu áigái oktasaš representašuvnnaid internalisašuvnna dahjege enkulturašuvnna. Dutkamušas lei čalbmáicuohcci, ahte duodjáriid joavkkus váilot 1940-logus riegádan nissonat, earret okta. Sin mánnávuođas duodji leamaš goittoge oassi beaivválaš bargguin. ¶ Duodjeskuvlema čuolbman lea sámi árvvuid ja árbevirolaš máhtu sirdin, maidda lea mihtilmas sohkabuolvvas nubbái sirdáseapmi enkultureren- ja sosialiserenproseassain. Sámeduodji lea gárggiidan duoji evolušuvnna bokte duodjáriid iskkadallamiid bokte ja rievdádusat eai leat čalbmáičuohcci. Danin dan dovdát ain sámeduodjin. Gielas lea dehálaš sajádat kultuvrra sirdáseamis. Jus duoji oahpahusgiellan lea váldogiella, de duoji oahppan doarju váldoálbmoga máŋggakultuvrrat áddejumi, muhto duvdá sámiid eret duodjevábmosis, gielas. ¶ Oahpaheaddjit Muosáin ledje ávddalaš, konservatiiva ja stáđis vuorrasut buolvva áirasat. Dát ledje olbmot geat ledje eallima skuvlla vázzán, ja geat sihke oahpu, eallinvásáhusa ja oahpaheaddjibarggu bokte ledje mearridan mo áššit galge leat. Dasa lassin ledje maiddái radikála bargoskihpárat, nuorat olbmot geat háliidedje rievdadusa ja berošteaddji doaimma. Olbmot geat beroštit, leat dakkárat maid juohke servodat dárbbaša. Mii eat lean gal makkárge ahkidis joavkkuid. ¶ Lea lunddoláš čujuhit Riddu Riđđu festiválii. Festivála lea deataláš oassi barggus dahkat sámi kultuvra dovddusin, ja dahká ahte Gáivuotna biekkiha ja lea mielde nanneme Gáivuona guovddáš mearrasámi suohkanin dán guovllus. Festiválas leat priváhta lágideaddjit. Muhto suohkan sáhttá eaŋkilmearrádusaid bokte doarjut praktihkálaččat ja ekonomalaččat. Festivála oažžu 20.000 ru. jahkái fástta doarjjan guovttegielatvuođaruđain márkanastimii ja profileremii guovtte gillii (F.sak 39/97) ¶ 1863 eananvuovdinláhka guoskkai dušše Finnmárkui. Finnmárku lea erenoamáš eananvuoigatvuođaid dáfus, ja dasa lea guhkes ovdahistorjá. Gitta 1775 rádjái ii lean vejolaš oamastit eatnama Finnmárkkus. Eanangeavahanvuoigatvuođat čuvvo árbevirolaš riekteáddejumi. Muhto Álaheajus gártagohte dilit moivásat go olmmošlohku lassánii nu johtilit ahte olbmot eai nagadan šat árbevirolaš vuoigatvuođaáddejumi bokte čilget geas lei vuoigatvuohta geavahit guđe eatnama. Dađis go Álaheajus viidánii eanandoallu, šattai eanet dat eanet dárbu nannet oamastanvuoigatvuođaid. Danin evttohii ámttamánni ahte eiseváldit das duohko galge juohkit eatnamiid olbmuide dárbbu mielde, ja ahte sii ožžo báhpára duođđaštussan eanangeavahanvuoigatvuhtii. 1775 njuolggadusat gohčoduvvojit dárogillii "jordutvisningsresolusjonen av 1775" , ja oassi das lea ain fámus. 1775 njuolggadusaid mielde ožžo olbmot erenoamážit Oarje-Finnmárkkus báhpára duođaštussan eanangeavahanvuoigatvuhtii. Muhto eatnážat eai beroštan háhkat báhpára. Doppe gos háhke báhpára, nu go mat Álaheajus, bođii áiggi mielde ovdan ahte njuolggadusat eai lean doarvái buori. Oamastanriekti lei gárži. Jos olbmot háliidedje doalahit oamastanrievtti, fertejedje golmma jagi siste njáskat gieddin, ja ássat das. Jos guđđe saji ávdin, de manahedje eatnama. Dasa lassin lei mihtideapmi hui váilevaš go ráját eai čilgejuvvon albma láhkái. Danin eai nagadan eiseváldit čuovvut mielde gii geavahii man eatnama, ja danin eai nagadan ge čoavdit daid riidduid mat čuozziledje olbmuid gaskkas eatnamiid alde. 1863 láhka galggai čoavdit váttisvuođaid. Dán lágas ásahuvvui eananoamastanvuoigatvuohta nu go mii otne dan dovdat Finnmárkui ge. Dán ge vuoru bođii láhkaevttohus Álaheajus. Lága mielde lei vejolaš oažžut albma eanangirjji mii dáhkidii oamastanvuoigatvuođa gávpe- ja árbeoktavuođain ge. Eanangirji addá olbmui vejolašvuođa sihke vuovdit eatnama, pántan bidjat, ja eana sáhtta árbejuhkui ge mannat. Lágas eai lean mearrádusat mat guoskkašedje čearddalašvuođa diliide. Muhto jagiin gaskal 1863 ja 1867 árvvoštalai ráđđehus dili máŋgga oktavuođas. Stáhtaráđđi Stang cakkai daid geat háliidedje čavget politihka láddelaččaid vuostá. Eananvuovdinpolitihkas lei 1866 rájes sáhka galggai go stivrregoahtit gii oažžu eatnama láigohit (forpáktet) stáhtas. Eananvuovdinlága mielde ii livččii lean vejolaš dan dahkat, go das daddjui ahte dat gii ákšuvnnas čuorvu alcces eatnama, oažžu oastit dan. Rievdadusat mat dáid ságastallamiid maŋŋá bohte láhkii 1869s, eai lean doarvái buori eiseváldiid mielas, ja 1876s bohte njuolggadusat man mielde galggai leat vejolaš ráddjet oamastanvuoigatvuođa dihto guovlluin. Dan maid das vigge, lei ahte olbmot galge ohcat lobi jos áigo vuovdit eatnama. Eiseváldit háliidedje dan láhkái eastadit ahte sámit ja láddelaččat besset eatnamii oastit. Eiseváldit nuppi dáfus ain gádde ahte sis lei lága mielde lohpi vuosttas vuovdimis prioriteret dážaid sámiid ja láddelaččaid ovddabeallái. Stuorradiggi eahpidišgođii lei go nu, muhto ii diehtán vuos buoret ráđi go orustahttit eananvuovdima vissis rádjáguovlluin 1879 rájes. Aŋkke ožžo muhtin dážat oastit eatnama Kárášjoga gielddas, gos eananvuovdin rievtti mielde lei orustahtton. 1888s bođii ođđa stáhtaborgárláhka. Das daddjui vuosttažin ahte eatnama sáhtii dušše Norgga stáhtalahttu oamastit. Dasa lassin mearridii láhka ahte dušše sii guđet máhtte dárogiela besse Norgga stáhtalahttun. Dát dieđus mielddisbuvttii ahte suopmiláččat olgguštuvvo. Nuppi dáfus sáhtte ruoŧŧilaččat beassat Norgga stáhtalahttun go giellagáibádus ii lean sidjiide oaivvilduvvon. Go eiseváldit sáhtte geavahit dán lága eananvuovdima oktavuođain, besse olbmot 1895 rájes fas oastit eatnamiid daid guovlluin gos eananvuovdin gildui 1875s. Eai 1869 mearrádusat ge galgan leat fámus 1895 rájes. Vaikko eiseváldit vigge gieldit sámiid ja láddelaččaid oastit eatnamiid, de gávnnahii liikká eanandoallodepartementa ahte menddo olu sámit ja láddelaččat ožžo eanangirjjiid. Dasa lassin lei Stuorradiggái boahtán árvalus ložžet stáhtaboargárlága gáibádusaid. Danin badjánii jurdda ođđa eanandoallolága ráhkadit. Báikkálaš eiseváldit ledje evttohan sihke 1775 njuolggadusaid ja 1863 eananvuovdinlága. Duogážin árvalusaide ledje báikkálaš váttisvuođat go eananvuoigatvuođat šadde nu moivásat ahte sii eai šat nagadan daid čorget. 1902 lágain lei áibbas nuppi láhkái. Guovddášeiseváldit árvaledje lága vai sidjiide livčče vejolaš váikkuhit Finnmárkku čearddalašvuođadiliide. Dan oaidná lága ráhkkananbarggus, gos čearddalašvuođa dilit čilgejuvvojedje hui dárkilit. Vel čielgaseabbo oaidná dan lága ja láhkii gulli njuolggadusain. Čielgaseamos lea eananvuovdinnjuolggadusaid giellagáibádus. Das mearriduvvui ahte eatnama sáhtii dušše daidda vuovdit geain lei dárogiella ruovttugiellan dahje beaivválaš giellan. Muhto njuolggadusain ledje eará ge mearrádusat. Eananvuovdima galggai eananvuovdinkommišuvdna čađahit. Dát lei ođđa ásahus mii ii lean leamaš ovdál. Juohke gielddas galggai leat sierra kommišuvdna. Ovdaolmmožin biddjui eananvuovdinkommišuneara, dahje hoavda. Dát lei ođđa virgi. Dasa lassin galggai guovllu leansmánni leat kommišuvnnas fárus, ja dasto vel okta lahttu gielddas eret. Ámttamánni nammadii dán gielddalahtu, goittot 1920-jagiide. Dan rájes nammadii gielda ieš gieldda lahtu. Juohke gielddas lei nappo sierra eananvuovdinkommišuvdna. Eananvuovdinhoavda lei mielde uot kommišuvnnain. Eanetlohku lávdegottis mii evttohii eananvuovdinlága, lei árvalan ahte gielda ieš nammada iežas lahtu, muhto dasa ii guorrasan eanandoallodepartementa ii ge Stuorradiggi. Sii háliidedje ahte ámttamánni galggai dan ge beassat mearridit. Čavga bearráigeahčču boahtá maiddá ovdan go geahčada mo eananoastinohcamiid meannudedje. Son gii ohcat áiggui, fertii ruovttu guovllu leansmánnis oažžut duođaštusa lei go Norgga stáhtalahttu, man čerdii gulai, gos lei riegádan, ja máhtii go dárogiela. De sáhtii easkka sáddet ohcama dan gieldda leansmánnái gos háliidii eatnama oastit. Ohcama galggai sáddet ovdál 1. b. guovvamánus. Leansmánni ja gieldda kommišuvdnalahttu gieđahalaiga dasto ohcamiid ovdál go sáddiiga daid eananvuovdinhovdii. Son mearridii gis galggai go olles kommišuvdna leat fárus mihtideamen eatnama, vai sáhtiiga go leansmánni guovttos gielddalahtuin dan dahkat. Jos eananvuovdinhoavda oaivvildii ahte son ii dárbbašan leat mielde, de fertii liikká ámttamánnis hcat lobi addit ohcamiid duon guoktá háldui. Áššemeannudeapmi gárttai dien láhkái áddjás hommá, ja 1920-jagiin lei dábálaš ahte kommišuvdna ádjánii guokte gitta njeallje jagi ovdál go eatnama sáhtte mihtidit ja ohcci eanangirjji oažžut. 1926s bohte vel báhpárat Stuorradikki eanandoallolávdegotti ovdii gos čuoččuhuvvui ahte muhtin sámeguovlluin, nu go mat Lágesvuonas, sáhtii sápmelašriehpu vuordit gitta jealljenuppelot jagi ovdál go áššit čilge.ean vissis ahte ohcci oaččui eanangirjji. Kommišuvdna hilggui ui dávjá ohcamiid. Mii leat dávjá gullan go eananvuovdinlágas lea sáhka, ahte sámit eai ožžon oastit eatnamiid eananvuovdinlága giellagáibádusa geažil. Dat čuoččuhus ii leat áibbas duohta. Lea duohta ahte máŋggas eai ožžon oastit eatnama, muhto mii dalle dáhpáhuvai, lei ahte sii besse čállit stáhtain láigošiehtadusa mearriduvvon áigái ja gieddeláigui. Ovdál 1920 orru guovtti goalmmátoasis ohcamiin nu geavvan, ja 1920-jagiin beliin ohcamiin. Nubbi ášši lea vel dat ahte giellagáibádusa lassin ledje moadde eará mearrádusa maidda eananvuovdinkommišuvdna dávjá čujuhii go hilggui ohcamiid. Eananvuovdinnjuolggadusain, mat čuvvo eananvuovdinlága, daddjui ahte: Eatnama oaččui vuovdit Norgga stáhtalahtuide dain eavttuin ahte sii: ¶ Dasa lassin daddjui njuolggadusain ahte geassesajiid ii ožžon vuovdit, dušše láigohit, ja dat gárttai erenoamážit čuohcat sámiide. Okta ášši lea mii lágas ja njuolggadusain mearriduvvui, nubbi lea man muddui eanandoallokommišuvnnat čuvvo mearrádusaid. Mii giellagáibádussii guoská, orru ášši čielggas. Kommišuvnnat leat čujuhan dasa dušše vuosttas moadde jagi. Unjárgga kommišuvdna veadjá leat geavahan giellagáibádusa go Stuorravuona boares márkanšilju mihtiduvvui 1903s. Ohcciid gaskkas ledje moadde sápmelačča, ja sii eai ožžon eanangirjji, besse dušše láigohit gittiid leansmánnes, gii beasai oastit. Ášši ii leat áibbas čielggas, go kommišuvdna čujuha sihke stáhtalahtovuođagáibádussii ja giellagáibádussii. Muhto go ohcciid gaskkas ledje sihke láddelaččat ja sápmelaččat, ja ii okta ge sis ožžon eanangirjji, orru leamen nu ahte láddelaččaid ohcamat hilgojuvvojedje danin go sii eai lean Norgga olbmot. Dalle fertii lean giella ágga sámiid vuostá. Muđuid gal gávdnojit dievva ovdamearkkat 1905 rájes gos sámit ožžo eanangirjji vaikko ieža mieđihedje ahte sii eai máhttán dahje geavahan dárogiela. Eanandoalloministar vikkai čavget giellagáibádusa 1913s, muhto das ii boahtán mihkkege go masá buohkat geat jienádedje áššis, áviissat, báhpat, Finnmárkku Stuorradikkeáirasat, gielddastivrrat ja ságadoallit, vuosttildedje čavgema. Máŋggas árvaledje baicce sihkkut oppa giellagáibádusa. Veahá sierramielalašvuohta lei das ahte galggai go leat álkkit sámiide go láddelaččaide oastit eatnama. Muhtimat oaivvildedje nammalassii ahte gal láddelaččaid ohcamiid juolui hilgut, go sii han ledje sisafárrejeaddjit. Muhto sámiid, geat ále leat orron Finnmárkkus, ii lean govttolaš soardit eananvuovdimis, daddjui. Erenoamáš beroštahtti lea eananvuovdinhoavdda cealkámuš áššái. Son oainnát muitalii ahte son ii lean nu sakka beroštan giellagáibádusas, ja eai lean ovddit ge eananvuovdinhoavddat beroštan das. Ii son gáddán dat ovddiidivččii eanandoalu, ii ge dáruiduhttima. Das baicce čuožžilivččii unohas agitašuvdna Norgga ja dážaid vuostá, logai. Nubbi mearrádus eananvuovdinnjuolggadusain guoskkai daidda geat eai lean Norgga stáhtalahtut. Dás lea maiddá ášši hui čielggas. Supmii gulli olbmot eai galgan oažžut eanangirjji, sii fertejedje láigohit stáhtas. Ovtta gaskka lei eananvuovdinhoavda nu garas ahte eai galgan láigohit ge beassat, muhto dat fertii lean boasttu láhkaipmárdus, go das gal fas ložžii. Sámit ledje dábálaččat Norgii gulli, nu ahte sidjiide ii guoskan dát mearrádus. Mii dalle bázii čearddalašvuođa guoski mearrádsain, jos sámiid beali smiehttá? Vuosttamužžan ahte vaikko báikkálaš eiseváldit eai čuvvon lága nu go lei jurddašuvvon, de goittot lea láhka duođaštus mo guovddášeiseváldit háliidedje politihka. Čearddalašvuođa dilit davvin ledje 1860-jagiin gártan oaivebávččasin sidjiide. Eiseváldit vigge doalahit Norgga stáhta suverenitehta davvin moanaid doaimmaid bokte. Eananvuovdinpolitihkka lei okta máŋga gaskaoami gaskkas. Nubbi ášši mii lea fuomášan veara, lea ahte vaikko giellagáibádus ii váldon atnui, de fertejedje sámit vástidit gažaldagaide iežaset giellageavaheami birra. Dakko bokte bohte sii diehtit ahte eananvuovdinpolitihkas ge vikkai stáhta fievrridit dáruiduhttinpolitihka. Dat dieđus nannii oppa dáruiduhttinpolitihka. Vel 1950-jagiin fertejedje olbmot vástidit ohcanskovi giellagažaldagaide, ja dat lei olbmuid mielas hui unohas, muitaluvvo. Goalmmát ášši lea ahte máŋggas fertejedje liikká duhtat láigoeatnamiin vaikko eananvuovdinkommišuvnnat eai oro hilgon sámiid eananohcamiid giellagáibádusa geažil. Eananvuovdinkommišuvnnat han galge fuolahit ahte eanandoallu nannejuvvošii. Sámiid lei dárbu čuvget dahje bágget buoridit eanandoaluset. ¶ Álgo 1850-jagiid rájes lei vejolaš lohkat ruhtavehkiin sáme- ja suomagiela Tromssa Semináras. Oahppi oaččui ng. fridjasaji semináras. Dasa besse maiddá sámit ja láddelaččat. Muhto 1859 rájes ii lean sidjiide šat nu álki oažžut fridjasaji. Oahppit fertejedje das duohko eksamena bokte čájehit ahte sii dohkkejedje seminárii álgit. Dát čuozai sámiide ja láddelaččaide go sis lei dábálaččat fuonet ja unnit vuođđooahppu go dážain. Dasa lassin rievddai fridjasadjeortnet dan láhkái ahte dat geat buoremusat birgejedje álggahaneksamenis ožžo vuosttamužžan fridjasaji. Go eai lean nu galle fridjasaji, de gokso sámit ja láddelaččat fuonet vuođđooahpuset geažil. Dan rájes eai lean go moattis sámiid gaskkas geat ožžo fridjasaji. ¶ Dáža eiseváldit čuvvo dárkilit Suoma sisriikkadiliid. Doppe lei sierra vákšárdoaibma (etterretning), ja maiddá dáža beali láddelaččaid dolle geahču vuolde. Dat bođii muhtin muddui oidnosii 1935s ja 1936s maŋŋá go muhtin journalista, Jens Rathke, lei čuoččuhan ahte Ivggu láddelaččat ledje áittan riikka sihkkarvuhtii. Láddelaččat ja sin lestadiálaš ovddasteaddjit manne áviissaid bokte garrasit ieid oainnuid vuostá ja sii ožžo maiddá Ivggu gielddastivrra doarjaga. Eiseváldit guorahalle diliid, ja erenoamážit soahtehearrát guorahalle áššiid dárkilit. Ášši ii boahtán albmosii go ráđđehus čiegai ahte lei dutkamin diliid. Sii balle ahte das šattašedje olgoriikkapolitihkkálaš váttisvuođat. ¶ Eananvuovdinlágat ledje maid váldon atnui "vieris nášuvnnaid" vuostá. Muhto eananvuovdima bokte eai nagadan albma láhkái caggat suoma sisafárrejeaddjiid oažžumis eatnama. Koloniserenviggamušat ge lihkostuvve funet. Buorebut manai go vissis virggiide bidje dušše dážaid. Sihke politeaddji-, poasta-, meahcceválde- ja tuollo-virggiin gáibiduvvui ahte lei dáža. Go Mátta-Várjjat ruvkesearvi oaččui konsešuvnna 1905s, gáibidii stáhtta ahte dušše dážat ja ruoŧŧilaččat galge oažžut barggu. 1908s ledje dušše golbma láddelačča barggus ruvkesearvvis. Guovlludoavttir A B Wessel váidalii ge ahte guovllu olbmuide lei váttis oažžut barggu ruvkesearvvis. Konsešuvnna čearddalašvuođanjuolggadusat ledje jáhku mielde dasa sivvan. ¶ Eará doaimmat ge gárte sámiide váikkuhit. Geaidnohuksemiin ledje eiseváldit atnán fuola das ahte látteguovlluin eai galgan leat geainnut suomabeallái. Sámeguovlluid ge háliidedje geainnuid bokte čatnat dáža guovlluide. Nu bohte geainnut Kárášjoga ja Leavnnja gaskkas, ja Guovdageainnu ja Álaheaju gaskkas. Riikkageaidnu Deanuleahkeráiggi Kárášjohkii ja viidásit Guovdageidnui bođii easkka 1960- ja 1970-jagiin. Ovdál boaldima ledje eiseváldiin čielga oaivilat das ahte diekkár guovlluid eai galgan čatnat oktii geainnuid bokte. ¶ Sáhtta maid leat ávkkálaš earuhit akkulturašuvnna ja assimilašuvnna. Akkulturašuvdna lea kollektiiva proseassa man bokte amas kulturelementtat váldojuvvojit atnui; leš dal ođđa teknihkka, ođda vierut ja jurdagat mat dohkkehuvvojit. Dasa gullá maiddái go árbevirolaš kulturelementtat jávket. Akkulturašuvdnaproseassaid bokte kultuvra rievdá, muhto dat ii jávkka. ¶ Lars Ivar Hansen deattuha dan vejolašvuođa maid deaŧálaš sosiála dáhppáhusat nugo mánnarista addet dutkái diđoštit maiddái olbmo čearddalaš gullevašvuođa. Máná gásttašeapmi lea sohkii deaŧálaš dáhppáhus. Ristvánhemiin leamaš ja lea ain deaŧálaš sadji sápmelaččaid fuolkevuođas, ja ristvánhemiid bokte beassá diehtit veahá vánhemiid sosiála birrasis. Go vánhenguovttos bođiiga girkui máná gásttašit, de lei sohka ge doppe, sii ledje čiŋahan gávttiin, ja buohkat gulle sin sámásteamen. Báhppii fertii leat áibbas čielggas ahte dá leat sápmelaččat. Eanáš Ivvárstáđiid báhppagieldda kveanat ledje Ruoŧas boahtán mánnán badjeolbmuid fárus ja bajásgessojuvvon biepmománnán dážaid dahje sápmelaččaid luhtte. Sii ledje juogo sáme- dahje dárogielhállit ja jávke nappo dážaid ja sápmelaččaid sisa (Hansen ja Meyer 1991, Hansen 1994). ¶ Jos áigumuš lea geavahit gielladieđuid mearkan čearddalaš gullevašvuhtii, de leat moadde čuolmma maid ferte gálgat. Lea omd. váttis giela bokte árvvoštallat `seahkalas'-kategoriaid etnisitehta jos álbmotlohkamis daddjo olbmo birra ahte son hállá/ádde moadde giela. Davvesiiddas leat 70 dakkár olbmo. Muđui leat buot golbma álbmotlohkamis olbmot geat hálle eará giela go maid čearddalašvuohta mielddisbuvttášii. Várianttat leat valjis, muhto oktiibuot sin lohku ii leat nu stuoris. Dán sáhttá dulkot nu ahte (a) sii ledje giela molson ja máhtte duođai dušše ovtta giela, dahje (b) ahte sii máhtte nuppi giela eatnigiela lassin. ¶ Friis 1861' kárttain leat vihtta kveana dállodoalu eanet go 1855' álbmotlohkamis. Nuppe dáfus leat Friis kárttain čieža dáža dállodoalu unnit go 1855' álbmotlohkamis. Mun lean geavahan seammá kretsajuogu Friis kárttaid ja álbmotlohkama analyseredettiin, ja dalle boahtá ovdan ahte vaikko Friis ja su veahkit dáidet leat atnán ávkki 1855' álbmotlohkamis go čogge gielladieđuid, de eai leat njuolgu kopieren. Vaikko dállodoaluid lohku lea 225 guktuin gálduin, de eai leat seammá olu dállodoalut ovtta ge kretssas dan guovtti gálduin. Dasa lassin lohke álbmotlohkamis badjeolbuid sierra, ja kárttain ii oainne goal lea badjeolbmo dállo ja goal ii. Go in dán vuoro buohtastahte gálduid báikegotti dásis, in joavdda dađe dobbelii go ahte Friis giellakriteria bokte ledje vihtta dáža dállodoalu unnit ja vihtta kveana dállodoalu eanet go maid álbmotlohkan dieđiha. ¶ Mii eat sáhte eaktudit ahte sii geat čađahedje álbmotlohkamiid álo dovde lohkannjuolggadusaid, ja jos dovde, ahte čuvvo daid. Mun lean konkrehta guorahallama bokte geahččalan árvvoštallat giella- ja čearddalašvuohtadieđuid 1865:s, 1875:s ja 1900:s golmma báhppagielddas, Davvesiiddas, Deanus ja Unjárggas. ¶ Das lea boahtán ovdan ahte álbmotlohkanlisttut leat iešguđetlágánat dán golmma gielddas. Erenoamážit guoská dat 1865' Deanu ja Unjárgga lohkamiidda. Deanus leat deavdán dušše isidiid namaid skoviide, muđui beassat diehtit ahte sus lei áhkká nuo ja nuo boaris, galle máná, muhto eará olbmuin geat ledje dállodoalus gal dieđihuvvui namma. Unjárggas eai čuvvon njuolggadusaid čearddalašvuođa registreremis. Mun čájehin konkrehta ovdamearkkaid bokte mo 1865' álbmotlohkan čađahuvvui iešguđet gielddas. Dáid ovdamearkkaid bokte oaččošii dan gova ahte goittot Unjárgga lohkamis leamaš genealogálaš nálli oalle deaŧálaš kriteria, Davvesiiddas ja Deanus orru ahte sosiála čearddalaš stáhtus veadjá váikkuhan registreremii. Muhto mus leat nu moadde ovdamearkka ahte dát báhca dušše árvalussan mu beales. ¶ Oaivečálus De lean fas máhccan Boazodoallohálddahussii. Mu mielas lea somá fas boahtit ruovttoluotta, vaikko lei sihke gelddolaš ja hástaleaddji bargat ráđđehusas, ja maiddái ohppen olu. Mus lea leamaš hui lihkku iežan mielas go bessen leat mielde ráđđehusapparáhtas juste dakkár áigodagas go gieđahallojuvvojedje ná deaŧalaš áššit sámi servodaga ektui. Jurddašan erenoamážit 3 ášši birra; Finnmárkkolága birra, stáhta geatnegasvuođaid birra ráđđádallat Sámedikkiin sámiide guoskevaš áššiin. Viidáseappot leat mearriduvvon ahte areálabáhkkemiid olis, nu go bieggamillohuksemiid oktavuođas boazoguohtunguovlluide, galget čađahuvvot temáhtalaš riidoárvvoštallamat. Dát áššit leat vuođđun Norgga boazodoalu suodjaleamis. Stáhtahálddašeami hástalus lea atnigoahtit ráđđádallanšiehtadusa vejolašvuohtan ođđodit Norgga álgoálbmoga mielde áššiide mat gusket sidjiide, ii ge baicca ortnegin mii dagaha hálddašeami váddáseabbon. Dát jahki attii maid munnje vejolašvuođa geahčadit boazodoallohálddašeami olggobealde, ja dat han lea dearvvašlaš. Dalle lea álkit fuomášit buorrevuođaid ja váilevašvuođaid, ja seammás oaidná maiddái buoridanmuniid. Boazodoallohálddahusas leat stuora hástalusat vuordimis lagamus jagiid. Rámmanjuolggadusaid bargu galgá jotkojuvvot. Mii áigut bargat boazoguohtunguovlluid, guohtunavádagaid ja dálvesiiddaid rájiiguin. Dasto áigut bargat guohtunáiggiiguin ja alimus boazologuin. Nuppeládje sáhttá dadjat ahte mii válljet dan bargovuogi maid ealáhus olu jagiid juo lea deattuhan jierpmálaš bargovuohkin. von boazologu. Boazodoallostivra lea mearridan ahte galgá čađahuvvot viiddis proseassaevalueren boazodoallostivrra alimus boazologu mearrideami dáfus Oarje-Finnmárkkus. Dán evaluerema boađus galgá šaddat mállen dasa movt dákkár proseassat galget čađahuvvot boahtteáiggis. Mii lea registreren ahte boraspirelohku lea lassánan Norggas. Boraspiredieđáhusa barggu bokte mearriduvvojedje ođđa mihtut boraspiriid dáfus. Dasa lassin lea álggahuvvon bearráigeahččanprográmma boraspiriid dáfus. Sáhttá jearrat ahte oažžut go doarvái dieđuid boraspirenáliid sturrodaga birra bearráigeahččanprográmma bokte, ja lea go dát buorre vuođđu mearridit báhčineriid. Lea juohkeládje ártet jus boazoeaiggádiin omd. Davvi-Trøndelágas lea stuorát dienas boraspirebuhtadusaid olis go bohccobierggu vuovdima olis. Dát mearkkaša duohtavuođas ahte buvttadeapmi manná boraspiriide. Mun oaivvildan ahte ferte čalmmustahttit vahágiid. Lea ee. deaŧalaš buohtastahttit boraspirelogu Norggas sullasaš loguiguin Ruoŧas. Eat ábut vajálduhttit ahte boraspiret rasttildit riikkarájiid. Loahpas háliidan sávvat buot boazoeaiggádiidda Norggas buriid juovllaid ja buori ođđajagi ja giitit ovttasbarggu ovddas dan jagis mii dál nohká. Sávan maiddái buot min stivrenjoavkkuid miellahtuide, Eanandoallo- ja biebmodepartementta bargiide, NBR luohttámušolbmuide ja Boazodoalloođđasiid lohkkiide buriid juovllaid ja ilolaš ođđajagi. Ellen Inga O. Hætta ¶ Golbma vejolašvuođa Tre alternativer Hjermann muiValget sto ifølge Hjertala ahte ledje golbma mann mellom tre alternativer: Det første var å vejolašvuođa: Vuosttaš lei geahččalit hehttet hukseprøve å hindre at utbyggingen gjennomføres miid politihkkalaš váikkuheami ja riektevuogádaga ved å bekjempe det med bokte. Nubbi lei dohkkepolitisk påvirkning og i hit huksemiid ja riekterettssystemet. Det andre vuogádaga bokte gáibidit å akseptere inngrepet buhtadusa vahágiid ja og kreve erstatning for skaden, tap og ulemper i hehttehusaid ovddas. Goalmmát lei dohkkerettssystemet. Det tredje hit huksemiid ja dahkat å akseptere inngrepet Deike lea Skallhalsen bieggamillorusttet Čáhcesullo gielddas buhtadussoahpamuša. og inngå en avtale om kompensasjon. – Norgga riekti gáibida Finnmárkkus plánejuvvon huksejuvvot. ahte sáhttá duođaštit vahá Planlagt lokalisering av Skallhalsen vindmøllepark i Vadsø kom– Norsk rett krever at en kan dokumentere tap giid ovdal go oažžu buhta mune i Finnmark. Kárta /Kart: Statkraft dusa. Boazodollui lea váttis for å få erstatning. Det duođaštit vahágiid dan oktavuođas go sin guohtuneater vanskelig for reindriften å kunne dokumentere tap i forbindelse med at det etableres en vindmøllepark i deres namiidda huksejuvvo bieggamillorusttet. Jus livččiimet vuojihan ášši diggevuogádaga bokte, vaikko gitta Alimusbeiteland. Hvis vi hadde tatt saken gjennom rettsystemet – eventuelt helt til Høyesterett, ville det gått mer enn riektái, de livččii ádjánan badjel vihtta jagi ovdal go ášši loahpalaččat čielgá, muitala Hjermann. fem år før en endelig rettsavgjørelse, sier Hjermann. Knut Mollestad lea Statkraft bealde leamaš GállotjozKnut Mollestad i Statkraft har vært ansvarlig for plan13 ¶ Dán čállosis lean buktán ovdan sohkabeale erohusaid sámegiela buolvvaidgaskasaš sirdáseamis. Mun lean ohcan dáid erohusaid čálalalaš gálduin ja dakko bokte geavahan earáid iskkademiid. ¶ 1.3.3.1 Heahttá vuolledássi Heahttá vuolledásis leat 34 oahppi. Dáin ohppiin ii leat ovttasge sámegiella oahpahusgiellan. Viđa oahppis lea sámegiella vuosttašgiellan. Vuolledásis lea okta sámegielat oahpaheaddji. 0.2. luohkás leat golbma oahppi ja 3.-4. luohkás leat guokte oahppi. Sierraoahpaheaddji lea suomagielat. 1.4 Dutkanjoavku 1.4.1 Luohkkáoahpaheaddjit Jearahallon oahpaheddjit leat gaskamearálaččat bargan 12 jagi oahpaheaddjin. Mun jearahin njeallje oahpaheaddji. Golmmas sis leat luohkkáoahpaheaddjit ja okta sámegiela oahpaheaddji. Dušše okta dáin oahpaheddjiin lei čađahan oahpaheaddjioahpu Sámi Allaskuvllas, Guovdageainnus. Dušše okta dáin oahpaheddjiin lei ožžon muhtun logaldallamiid lohkan- ja čállinváttisvuođaid birra. Buohkat leat vásihan ohppiid geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Dáid luohká oahpaheddjiin lei 0.-3. luohká oahppit. Sámegiel oahpaheaddjis ledje 0.-6. luohká oahppit. Leat oalle smávva sámegielat luohkát. Jearahallon oahpaheddjiin eai lean go 5-6 oahppi. Sámegiel oahpaheaddjis ledje fas 5 oahppi geain lea sámegiella vuosttašgiellan ja 18 geain lea sámegiella vierisgiellan. 1.4.2 Sierraoahpaheaddjit Sierraoahpaheaddjit maid jearahin ledje viđas. Golmmas lei earenoamášpedagogálaš gelbbolašvuohta, okta sis ii máhttán sámegiela, dušše ruoŧagiela. Mun válljejin jearahit ruoŧagielat sierraoahpaheaddji go son oahpahii sihke sámegielat ja suomagielat ohppiid. Okta sis lei fas jahkebeale ovdal mannan ealáhahkii, muhto mun válljejin su jearahit go son lea nu guhkká bargan sámegielat mánáiguin. Guovtti oahpaheaddjis ii lean earenoamášpedagogálaš gelbbolašvuohta, nuppis ii lean oppa oahpaheaddji oahppu vel ge. Ohcejoga gielddas sierraoahpaheaddjit leat guokte Gáregasnjárggas ja guokte Ohcejogas. Goappáge báikkis lea nubbi sámegielat mánáid várás. 2. Suoma skuvla 2.1 Suoma skuvlla mearrádusat Oahpahusplánaid vuđđosat leat álbmotlaš rápma, man vuođul báikkálaš oahpahusplána dahkko. Jagi 2000is almmustahttojuvvui maŋimuš oahpahusplána. Gieldda báikkálaš oahpahusplána ráhkaduvvo guđege oahpahusgiela várás. Báikkálaš oahppoplánas leat gielddalaš, báikkálaš ja skuvllalaš oasit mielde. Ohcejoga gielddas addojuvvo oahpahus sámegillii ja suomagillii. Ohcejogas de ráhkaduvvojedje guokte oahpahusplána. Suomas lea maid nu ahte oahpahusa sáhttá addit ovtta Suomas hállojuvvon golmma sámegillii: Anárašgillii, nuortalašgillii ja davvisámegillii. Avvila gielddas lea de oahpahusplána sihke davvisámegillii, anárašgillii ja nuortalašgillii. Eanodaga gielddas lea davvisámegillii oahpahusplána. Lea vuos dušše Ohcejoga gielddas sámegillii ráhkaduvvon oahpahusplána vuođđoskuvlii. Ohcejogas lea 0.-6. luohkkái oahpahusplána válmmas. Sámegillii ii leat vel jorgaluvvon go 0.2. luohkkái. Suomabealde lea ovdaskuvla (0. luohkká) eaktodáhtolaš. Suomabealde lágabokte sáhttá oahppi ođđasit vázzit muhtin luohká. Oahpaheaddji ii mearrit, dušše ráđđádallá. Lea váhnen gii mearrida dan. Dát ii oro nu dábálaš jearahallan skuvllain. Jos sii sirdet vuolit luohkkái, de dat čađahuvvo ovdaskuvllas dahje 1. luohkás. Oahpaheddjiid mielas ii leat buorre, jos 2. luohká oahppit ja boarrasit oahppit šattaše ođđaset vázzit, oahppi iešdovddu ektui. ¶ Sámegiel oahpaheddjiin suomabealde leat nu unnán oahppit ahte sis lea vejolašvuohta čuovvut juohke oahppi dárkilit. Mun jáhkán maid ahte go oahppoplánas dárkkuhuvvo ahte 2. luohká loahpageahčen galget oahppit máhttit lohkat, de dat stivre dan guvlui ahte oahpaheaddji bargá dan guvlui. Lei munnje maid hui imaš oaidnit man unnán sámegielat oahppit suomabealde leat. Muhtin guovllus, nugo Eanodagas, eai lean galle sámegiel eatnigielagat. Dán skuvllas ii leat oahpahus sámegillii, dušše sámegielat oahppit ožžot sámegiela oahpahusa. Báiki lei suomaiduvvamin, nu mo sámegiel oahpaheaddji dajai. Jearahallon oahpaheaddjit eai lean ožžon oahpu lohkan- ja čállinváttisvuođaid birra, dušše okta. Maŋŋá bessen gullat ahte Anára skuvllas lea sierra oahpaheaddji geas lea earenoamášpedagogalaš gelbbolašvuohta. Jus livččen dan diehtán ovdal, de livččen dieđusge Anára skuvlla válljen dutkanskuvlan. Bessen maid maŋŋá gullat ahte Gárasavvona skuvllas lea leamaš Jan Henry Keskitalo čájeheame norggabeal sámegielat lohkančehppodaga iskanmateriála. Eai leat nu galle sámegielat sierraoahpaheaddji geain lea earenoamáš pedagogalaš gelbbolašvuohta. Leat dušše Avvila skuvllas ja Anára skuvllas sámegielat sierraoahpaheaddjit. Deháleamos boađus mu guorahallamis lei fuomášit ahte suomabealde oahppanváttisvuođat dalán gieđahallojuvvojit. Earenoamášpedagogalaš fálaldat lea suomabealde earalágan go norggabealde. Juohke skuvllas lea sierraoahpaheaddji. Sierraoahpahus lea suomabealde juhkkojuvvon máŋgga oassái: oasseáigge sierraoahpahus, sirdojuvvon sierraoahpahus, heivehuvvonoahpahus ja hárjehanoahpahus. Ohppiide geain lea sirdojuvvon sierraoahpahus ferte ráhkaduvvot POOGP. Mun vásihin ahte luohkkáoahpaheaddjit dávjá heivehedje oahpahusa ohppiid dási mielde(heivehuvvon oahpahus). Erohus Norgga ja Suoma vuogádagas lea vuosttažettiin ahte suomabeal leat juhkkojuvvon diimmut juohke skuvlii doarjjaoahpahussii maid luohkkáoahpaheaddji doallá. Dát dagaha ahte oahppit geat leat leamaš buozas ovtta vahku sihkkarasttojit lága bokte ahte ožžot oahpu das maid earát leat čađahan. Oasseáigge sierraoahpahus lea dan láhkai buorre ahte oahppit ožžot veahki dalán go oahpaheaddji fuomáša oahppi rahčamin. Ii dárbbaš mannat áigi diagnostiseret ja ohcat gielddas sierraoahpahussii sierra diimmuid. Suomabealde ii dárbbašan sirdojuvvon sierraoahpahussii ohcat gielddas sierra diimmuid, go dan gal hoavda juohke skuvllas mearridii. Norggabeal PIRLS guorahallamis daddjui ahte go oahpaheaddji fuomáša oahppi lohkanrahčama, de 51 % oahpaheddjiin vurdet dahkamis maidege. Dát ii mu mielas doala deaivása jearahallon oahpaheaddjiid. Suoma sámeskuvllaid oahpaheaddjit gal dalán go fuomášedje lohkan- ja čállinváttisvuođaid fálle ohppiide veahki. Suoma skuvlla ortnet, lágabokte, lea mielde váikkuheame ahte lea vejolaš veahkehit ohppiid geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Suomabealde maiddái barge ohppiiguin geain ledje hállanváttisvuođat, nu go jietnadagat eai lean riekta. Oahppit besse dalán hárjehallagoahtit jietnadagaiguin. Muhtin pedagoga Åbo Universitehtas, Michael Uljens, lea čilgen manne suomabeal oahppit barget nu bures PISA-bohtosis. Namuhan veara lea dat čuoggá gos dadjá ahte suomabealde leat unnán heajut ja unnán buoremusat. Son dadjá ahte suomabeal oahppit leat čehppodagas dássálaga. Son oaivvilda ahte suomas vuhtiiváldet ohppiid, geaid ovdáneapmi, ahtanuššamat ja oahppama eavttut leat heajut, ja earenoamáš čeahpes oahppit eai oaččo nu ollu beroštumi. Nu mun maid lean vuohttán mu guorahallamis. ¶ Fuomáš: Eat ane guoros gaskka desimalrihku bokte (10,50 kr) iige biibbalčujuhusain (Joh 3,16) ¶ Ii galgga juohkit stávvalráji bokte nu ahte báhcá dušše okta vokála, omd. dáin sániin: ¶ Diftoŋgga bokte sáhttá sáni juohkit, muhto diftoŋgga iežas ii galgga juohkit: bea-re-ha-ga, eah-kes-veai-gi, bea-raš oa-sus, ie-žas, ea-re-buran, ea-rá ¶ badjálagaid, badjálaga, badjál(a) badjálaga (oarjin) badjálagaid (nuortan) vehá, váhá, veahá veahá ovdagihtii, ovdalgihtii, ovdalgihtii (oarjin) ovddalgihtii ovddalgihtii (nuortan) mo, movt, mot Mo (nuortan) movt (oarjin) dassážii, dassožii dassážii bakte, bokte bokte ¶ in dieđe mii lea sivvan dasa go vuiten in dieđe manne vuiten mus lea buorre sivva fárret mus lea buorre ágga fárret "kánske" , "gánske" , "jáhkehahtti" soaitá, veadjá, dáidá čađahit seminára doallat seminára ožžon ášši čađ ožžon ášši dohkkehuvvot (mearriduvvot) bargen hoavdda čađ bargen hoavdda bokte gullat radio bokte, radio čađa gullat radios sus lei beaivi ikte (jus nu lei, de goit lea jápmán!) sus lei riegádanbeaivi ikte. Áddjá devddii jagi ikte (go jagi deavdá, de ii leat Áddjá devddii 70-jagi ikte. go 12 mánu boaris!) ¶ It don dovdda bálgát. Ii olmmoš dovdda bálgás. Loga sámegielat girjjiid! Loga sámegiel girjjiid! (ii girji goit huma! - sámegielat adnojuvvo olbmo (Sámegiel adnojuvvo čálalaš áđaid birra) njálmmálaš dáiddu birra) In leat vuolgán borran, juhkan dihte In leat vuolgán borrat, juhkat. Dađi álbmát, dađi buoret. Mađi álbmát, dađi buoret. Háliidan radio badjel sáddet dearvuođaid Háliidan radio bokte cealkit dearvuođaid Áibbašan du maŋŋái Áibbašan du lusa, áibbašan dutnje In nagodan váldit sisa daid earáid In nagodan duohpat daid earáid Movt dat heaŋgá čoahkis? Movt dat ges lea? ¶ Assosierema bokte bohciidit ođđa tearpmat, omd. neavttár (skuespiller), mii boahtá vearbbas neaktit Neaktit lea dárogillii se ut som (K. Nielsen). ¶ Tearbmabarggus lea dábálaš suorggidemiid bokte ráhkadit ođđa sániid. Sámegielas leat olu suorggidahttinvejolašvuođat. Ovdamearkan lea jođas (strømledning), mii lea suorgásan vearbbas johtit ja riššu (dusj), mii vuolgá vearbbas riššat. ¶ Muhtomin lea vejolaš ja dárbbašlaš jorgalit tearpmaid iežas gillii, omd. sátnejođiheaddji (ordfører). Ferte guorahallat lea go heivvolaš jorgaleapmi, go sáni jorgala nuppi gielas. Nuppevuoru sáhttá suorggideami bokte šaddat buoret sátni go jorgaleami bokte, omd. fuolaheapmi (ii ge ovddasmoraš = omsorg). ¶ Staten har således forpliktet seg til å legge Stáhta lea dakko bokte njuohkásan dasa ahte forholdene til rette slik at samene har dilit láhččojuvvojit nu ahte sámit ieža veajašedje tilstrekkelige muligheter til selv å styrke sin nannet kultuvrraset, gielaset ja kultur, sitt språk og sitt samfunnsliv og således birgeneavttuideaset ja ná ieža beasašedje forme utviklingen av det samiske samfunnet. hápmet sámi servodaga ahtanuššama buoret beallái. Samiske saker i alle departementer vil bli Bušeahttakonferanssain berrejit buot underlagt en samlet behandling under departementtaid sámi áššit mannat Regjeringens budsjettkonferanser, og man tar čohkiiduvvon meannudeami čađa. Ráđđehus sikte på å gi en samlet omtale av Regjeringens fikkašii áigáioažžut čohkiiduvvon smiehttamuša samepolitikk og bevilgninger til saerskilte sámepolitihkastis ja juolludemiinis mat leat samiske formål... njulgejuvvon diehto ulbmiliidda... ¶ Guovddáš ulbmilin lea maiddái, ahte omd. dutkabohtosiid galgá maŋŋá jorahit “produktan” sihke guovllu ássiide ja olggobeal olbmuide. Dákkár produktan sáhttet leat omd. dieđalaš čállosat, čájáhusat, digitálalaš oahppo- ja eará materiálat, diehtogihppagat, kulturbálgát jna. Jáhkkit ahte dutkan-ja dáiddalaš doaimmaid ovttasbargu oažžu áigái synenergiija, mii fas ovddidivččii ođđa bargosajiid vuođđudemiid ja dien bokte guovllu nuorat sáhtášedje máhccat fas ruovttuguovlluide, go leat gazzan oahpu. ¶ Oahppit ledje kollektiivvalaččat mielde Fidnoskuvlaohppiid ja oahpahalliid beroštupmesearvvis (Yrkesskoleelevenes og Lærlingenes Interesseorganisasjon – YLI) ja mis lei dasa lassin sierra YLI-joavku skuvllas. Gáibideimmet ee. sámi oahppogirjjiid Finnmárkku guovlolávdegotti bokte ja YLI' riikačoahkkimis 1975:s. ¶ Sámediggi lea dearvvašvuođaruđaid bokte addán vejolašvuođa jođihit dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid fierpmádagaid mat barget oččodandihte sámi pasientii/geavaheaddjái/olbmui ovttadássasaš dearvvašvuođabálvalusaid. ¶ Guhkesáiggi mihttomearri lea ahte sámi pasieanta/geavaheaddji/olmmoš nanosmuvašii ja oččošii buoret ja ovttadássasaš dearvvašvuođafálaldaga, dakko bokte ahte fágabiras sin birra čohkke ja systematisere máhtolašvuođa sámi kultuvrra ja dearvvašvuođa birra.. ¶ Hástalus lea movtiidahttit bargid beroštit oassálastit fierpmádatčoahkkimiin. Movttiidit sáhttá dakko bokte ahte fierpmádaga lahtut buohkat oassálastet plánemis ja fáttá válljemis. ¶ Ovdánahttit ruovttusiiddu man bokte sáhttá ovttasbargat, vaikko rumašlaččat leat iešguhtet sajiin ja gaskkat leat guhkit. ¶ Prošeavtta bistevaš bohtosat leat fágalaš čeahppodat ja olmmošlaš nanusvuohta dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid barggus sámi geavaheddjiid/pasieanttaid ektui Davvi Nordlánddas ja Lulli-Romssas. Gelbbolašvuođaloktema bokte buorrána oktonas sámi pasieantta/geavaheaddji/olbmo dearvvašvuođafálaldat. ¶ Ja dakko bokte Mii gieldá garrasit ... buot min ráhkis olbmuid oastimis dahje ásaheamis vaikko gosa, dahje váldimis atnui maidege dan eatnamis mii bajábealde lea várrájuvvon almmá min earenoamáš lohpádusa dahje lobi haga dáid atnuide mat leat ovddimusat addojuvvon. Gonagaslaš julggaštusa jagis 1763 ¶ Stáhta boazodoalloskuvla álggahuvvui 1968:s Borkenesas Giehtavuonas Lulli-Romssas. Nama bokte orru dát skuvla leamaš sierra skuvlan, muhto duohtavuođas lei okta suorgi Stáhta gilvvagárdeskuvllas. (Álggos lei almmolaš namma Statens hagebruksskole, maŋŋel Statens gartnerskole). ¶ Ovda- ja vuođđooahpahusa ulbmilin lea dáhkidit buot oahppiide, ássanbáikkis ja sosiálalaš duogážis beroskeahttá, seammaveardásaš vejolašvuođaid buorreslájat ja alladásat sihke sáme- ja suomagielat oahpahussii. Oahpahusas galgá váldot vuhtii oahppi oktagatlášvuohta ja ovdánandássi sihke soddjilis oahpahusortnegiid ja máŋggabealat oahpahanvugiid bokte skuvla galgá dorvvastit oahppiide vejolašvuođa oažžut iežaset vejolašvuođaid čuovvu oahpahusa. Joavkosturrodagaid galgá iskat ordnet dakkárin, ahte dat dahket vejolažžan dorvvolaš ja buorre oahpahusa, persovnnalaš vuorrováikkohusa ja oahpahusa sierranahttima. ¶ Skuvllaid doaibman lea almmolaš ja rabas. Skuvllat doibmet ovttasbarggus birrasa oktasašgottiin ja dieđihit aktiivvalaččat iežaset doaimmain olggosguvlui. Skuvllat ovddiduvvojit árvvoštallama bokte ovttas oahppiid vánhemiiguin. Buohkat skuvlla bargit guddet vásttu bajásgeassimis. ¶ Mii bovdet dakko bokte du sámediggeválgaevttokassan válgajearahallamii. ¶ Oahpaheaddjis galget leat duođaštusat oahppi árvvoštallama hárrái, oahppi oahppama dahje váilevaš oahppama hárrái, go mearrida oahppái árvosáni muhtin fágas dahje go lea sáhka árvosánehis árvvoštallamis. Ii oahpaheaddji summál mearridastte oahppi gelbui árvosáni, sus galget leat fágalaš ákkat manne bidjá duokkár dahje dákkár árvosáni, son galgá duođaštusaid bokte nagadit bealuštit mearriduvvon árvvoštallama/árvosáni. ¶ O97S s. 84 čállá ná árvvoštallama birra: “...dat (árvvoštallan) galgá addit dieđuid eará oahpahusásahusaide ja bargoeallimii dan gealbbus man oahppit leat juksan go oahpahus lea čađahuvvon...ohppiid árvvoštallama váldoulbmil lea ovddidit oahppama ja ovdáneami. Árvvoštallama ja bagadallama bokte ožžot oahppit, váhnemat ja oahpaheaddjit dieđuid oahppi ovdáneamis, bargoproseassain ja bohtosiin...“ ¶ Ná čuožžu O97S Prinsihpaid ja njuolggádusaid oasis s. 86 árvvoštallanvugiid birra: "Iešguđege árvvoštallanvugiid bokte galgá oahppi oahppama ja skuvlla oahpahusa veardidit oahppoplána ulbmiliid, sisdoalu ja prinsihpaid ektui. Seammás galgá árvvoštallan oktiičadnot bagadallamiin, ja ráhkadit vuođu bagadallamii, ja leat mielde váikkuheamen ohppiid ja skuvlla viidásit ovdáneami" . ¶ a) árvvoštallan árvosániid haga (árvosánehis árvvoštallan) lea oahpaheaddji čálalaš dahje njálmmálaš mearkkašumit oahppi doaibmamis. Daid bokte oahpaheaddji beaivválaččat bagada oahppi su olmmošlaš ja fágalaš ovdáneapmái geažos 10 skuvlajagi. Dákkár prosaárvvoštallamis galgá vuhtiiváldit oahppi ieš-iežas oahppanábiid, muhto maid O97S ulbmiliid. Dan birra dadjá L. Helle s. 62 girjjistis: “Vurdering uten karakter innebærer en kombinasjon av det målrelaterte og det individrelaterte..” ja s. 63: “..Når vi vurderer uten karakter, skriver vi en utfyllende kommentar som skal fungere læringsrettet” . ¶ Sihke čálalaš ja njálmmálaš fága oahpaheamis berre muittus atnit Bloom - oahppodásiid, vai skuvla oččodivččii oahppi alit oahppodásiide go dušše oahpahit su bajilmáhttit. Bloom govve oahpa ráidalassan, ja lohká min fertet buot ráidalasbániid mielde vázzit. Dat máksá ahte eat lávke bajit ráidalasbátnái jus vuolibusas eat leat leamaš. Mađi badjelii goargŋut oahpporáidalasas, dađi váddát šaddá oahppa. Lars Helle lohká girjjistis ahte oahppoplána bokte leat oahpa iešguđetge dásit vuhtiiváldon. Omd. čájeha son s. 222 maid oahppoplána čállá áddema birra, O97S s. 31 Bargi olmmoš-oasis “Oahpahusa ferte dárkilit heivehit ja galgá vuhtiiváldit konkrehta doaimmaid gaskasašvuođaid, duohta dieđuid ja doahpagiid ipmárdusa” . ¶ Prošeaktabargui livččii 10 muddosaš Tromstun skuvlla (6. mielddus) prošeaktaoahppanvuohki hui ávkkálaš, sivas go jus oahppit daid muttuid čuvošedje, de dat muttut ieža oahpahit oahppái mo barggu čađahit. Dán bokte oahppit ohppet plánet oahppama, ohppet čađahit ja ovdanbuktit oahpa, veardidit iežaset oahppama ja bohtosa, sii ohppet ovttasbargat ja ovddasvástádusa atnit iežaset oahpas ja áktet nuppiid. Dáinna oahppanvugiin ohppet sii nuppiiguin ovttasbargat seammás go šaddet iešheanalit ge bargat. ¶ Prošeaktabarggu árvvoštaladettiin leat olu bealit maid galggašii vuhtiiváldit, sivas go dán oahppanvuogi bokte oahppi galggašii olu eanet oahppat go dušše fága sisdoalu. Das lea dehálaš muitit sosiálalaš ja metodalaš čehppodaga. Lea lunddolaš maiddá daid beliid árvvoštallat, muhto ii daid dárbbaš ja berre ovtta ja seamma prošeaktabarggus deattuhit; ¶ Go skuvlamánát ja mun leimmet deaivvadan vuosttaš skuvladiimmu ja guđiimet skuvlalanja, de okta daid stuorimus gánddain bođii mu lusa ja jearai mus njuolgga sámegillii: "Mo dat orru?" . Illá ledjen gullan giela dan rádjái, dušše čállaga bokte oaidnán, ii gánda ge lean várra beassan lohkat iežas eatnigiela, de mii ságahuvaimet hui jođánit duon vuosttaš háve go geahččaleimmet ságaiduvvat. Maŋŋil bessen giellamáhtu buoridit, ja rábmojuvvui velá hui sápmin. Dat gal lei somá gullat, muhto nuppe guvlui lei veadjemeahttun rábmot sápmelačča leat čeahppi dárostit. Livččen várra soardán olbmuid dakkár dadjamušain, dáiddášedje velá atnit dan hejošeapmin. Norggas han ásaimet, amma lei duođaid dadjat heivemeahttun jos eai buohkat máhttán dárogiela hállat! ¶ Jahkečoahkkin lea oassesearvvi bájimus mearrideaddji. Jahkečoahkkin galgá dollojuvvot juohke jagi, manjemusta miessemánus. Jahkečoahkkimii galgá gohččojuvvot reivva bokte oasseeaigádeddjiide. Gohččun mas lea álgoáššelistu galgá dieđihuvvot unnimus 4 (njealle) vahku ovdal jahkečoahkkima. Jus lea evttohus maid sihtá meannuduvvot jahkečoahkkimis, de dat galgá sáddejuvvot stivrii unnimus 3 (golbma) vahku ovdal čoahkkima.Oasseeaiggádeaddji bessá dábálaš ja erenoamaš jahkečoahkkimii boahtit fámudagaiguin gitta 6 (guđain) jienain, lassin jienaide maid oažžu iežas osiid bakte. Oasseeaiggádeaddjit geat dábálaš vai erenoamaš jahkečoahkkimis galget leat nuppi oasseeaiggádeaddji ovddas, vertejit čájehit čállosa mii vuoset geas ja man beaivvi lea ožžon áirrastanvuoigatvuođa. Áirrastanvuoigatvuohta addo ovtta jahkečoahkkimii hávil.Jahkečoahkkin ii beasa mearridit iežá áššiid go daid mat biddjoje áššelistui, jus juo gáittiinat geat čoahkkáne eai mieđit dasa.Beavdegirji galgá čállojuvvot, maid vuolláičállet jahkečoahkkima čálli ja 2 (guokte) áirasa válljejuvvon dalle go čoahkkin álggii.Jus galgá jienastit osiid ovddas, de dat galget leat oston, dahje fievriduvvon sutnje, unnimus 4 (njealle) vahku ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkima áššit mearriduvvojit dábálaš eanetlogu mielde. Jus guokte beali jienat leat ovtta logus, de mearrádus čuovvu čoahkkin-jođiheaddji jienasteami. Jienastanvuoigatvuohta mii čuovvu osiid mat gullet oasseeaiggádeaddjái guhte lea nuorat go 15 jahkásaš, hálde su lágalaš bearráigeahčči. ¶ Juohke fágabargi galgá DOB-skovi bokte ráporteret plánejuvvon ja sohppon DOB-barggu (-id), dan/daid ovdáneami ja bohtosiid juohke lohkanbaji loahpas go bargu/barggut lohpahuvvo/-jit. Dása lassin galgá DOB-ressurssa geavaheapmi dokumenterejuvvot, dábálaččat čálálaččat, dahje eará gaskaomiin/vugiin mat leat sohppon. Fágabargi ráporteren, bohtosat ja dokumenteren lea vuođđun go ođđa DOB-ressursa galgá juolluduvvot. ¶ Sámeguovllu rádjá manai 1600-1700 jahkečuođi molsašumis Eanodaga rájes Gihttela bokte gitta Guossáma rádjái. Eatnamat Sámi rájá davábealde gehččojuvvojedje sápmelaččaid nággekeahtes guovlun (Komiteanmietintö 1973:46 s. 9). Dan maŋŋá lea Sámeguovllu rádjá sirdášuvvan davás. ¶ “Reversal” lea go geahččala jorgalit gielladili hedjoneami. Sáhka lea guovtti hedjonanslájas. Nubbi lea giellageavaheami geahpideapmi almmolašvuođas dihto giellapolitihka dihte, ja nubbi lea viggamuš gádjut áitojuvvon giela. Vuosttaš mearkkašupmi ii leat áigeguovdil Sámis, muhto nubbi mearkkašupmi gokčá viggamušaid gádjut giela dáinna lágiin ahte dihtomielalaččat lasiha vehádatgiela geavaheami almmolašvuođas (mánáidgárddiin, medias jna), ja dakko bokte nannet giela sirdáseami ruovttus buolvvas bulvii. Dán Poulson gohčoda giellamolsuma jorgalahttimin . Aotearoa mánáidgárdelihkadus Kohanga-reo man ulbmil lea gádjut maorigiela, lea ovdamearka giellamolsuma jorgalahttimis. ¶ Ovttadassásaš doarjja mearkkaša ahte buot riikka gielat leat adnojuvvon árvvus gaskaoapmin. Buot gielat leat suodjaluvvon lága bokte ja eiseválddiin lea čielga politihkka juohke giela seailluheami várás. ¶ Marjut Aikio lea bajábealde namahuvvon dutkamušaid lassin dutkan mángga oasi Suoma sápmelaččaid gielladilis – sihke giellaseailluheami, molsuma ja ealáskahttima. 1975:s čađahii Aikio (1990) sosiolingvisttalaš gieddebarggu golmma sámi gilážis, Áŋŋelis, Lismmás ja Njunnásis. Aikio dutkkai ássiid formála ja eahpeformála giellageavaheami iešguđege domenas ja maiddái buolvvaid gaskkas. Sihke Áŋŋelis ja Njunnásis hálle olbmot sámegiela mánáide ja mánát maid sámástedje gaskaneaset. Lismmás fas boarráset buolvvat sámástedje, muhto eai hállan sámegiela mánáide. Measta guoktelot jagi maŋŋá Aikio lea fas dutkan Lismmá dili ja duođašta giellaealáskahttima. Dál buot mánát sámástit, ja son čilge maid mo dát ealáskahttin lea dáhpáhuvvan; nissonolbmuid dihtomielalaš giellaválljema bokte (Aikio 1994: 66). ¶ Elina Helander (1984) lea dutkan Badje-Sohppara golmmagielat sápmelaččaid giellaválljema ja gieđahallá dutkamušastis maiddái sápmelaččaid giellaseailluheami ja giellamolsuma. Son čájeha mo domena ja nuppi olbmo giellamáhttu mearridit giella-válljema ja dakko bokte makkár giela olbmot hállet gaskaneaset dihto oktavuođain. ¶ Leat vejolaš meattáhusat davvisámegielagiid logahallamis 1905 smiehttamušas. Muhtin áššit dahket vejolažžan ahte logut eai leat doallevaččat, ja eanaš boasttogáldut njeidet sámegiel hálliid duohta logu. Logut mat bohtet ovdan čuovvosis 5.11 dáidet leatge unnimusat davvisámegielagiid logut. Dasa lassin lea vejolaš ahte davvisápme-laččat ja anáraččat gulahalle sámegillii, dego otnege dahket, ja dakko bokte ledje ovttas oktan giellaservodahkan. Dasa in váldde vuhtii davvisápmelaččaid demo-grafiijanuppástusaid árvvoštallamis. ¶ 1998 rájes lei Deanus leamaš giellaguovddáš Giellagáddi . Jagi 2002 rájes lei Giellagáddi ásahuvvon bistevaš giellaguovddážin Sámi ealáhus- ja guorahallan-guovddáža olis. Giellaguovddáža ulbmil lei nannet ja seailluhit sámegiela ja kultuvrra beaivválaš eallimis ja almmolaš oktavuođain. Giella galggai oahpahuvvot sihke čállinkurssaid bokte ja giellalávguma bokte. Giellaguovddáš fálai sámegiela bálvalusaid mánaide, nuoraide ja rávisolbmuide ja lei deaivvadanbáiki gos beasai sámástit.” (Nystø 2002.) ¶ Sámegielagiid ahkejuohku jagi 2000 čájeha ahte ledje eanet sámegielagat áhku/ádjá buolvvas go smávvamánná váhnenbuolvvas. 22 proseantta sámegielagiin ledje dattetge smávvamánáidagis nu ahte muhtimat sáhtte ieža oahpahit sámegiela mánái-dasaset. Skuvla- ja mánáidgárdelogut čájehitge ahte buolvvaidgaskasaš sirdáseapmi dáhpáhuvai muhtin muddui ja maiddái ahte lei beroštupmi ealáskahttit sámegiela mánáidgárddi ja skuvlla bokte vitaliseren, ja ovddimusat revival mearkkašumis. ¶ Sámi mánáin lei vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas, muhto ii lean vuoigat-vuohta oažžut oahpahusa sámegillii. Oahpahus galggai dattetge addot sámegillii jos logi máná váhnemat dan livčče gáibidan sámi guovllu olggobealde, ja ráđđehus sáhtii mearridit ahte dihto guovlu lei sámi guovlu ja dakko bokte nannet mánáid ovttaskas vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegillii. (Oahpahusláhka § 6-2.) Dan mielde sáhtášii mánáid vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii leat gievrrat sámi árbevirolaš ássanguovllus go Mátta-Norgga dutkanovttadagas. ¶ Skuvla- ja mánáidgárdeloguid vuođul sáhttá govvidit gos sámegiella ealáskahttui skuvllaid ja mánáidgárddiid bokte 2000-logu álggus. ¶ Iskkadeami leat čađahan sámegillii ja dárogillii. Telefonjearahallan čađahuvvui máttasámegillii, julevusámegillii, davvisámegillii ja dárogillii. Jearaldagaid álgogiella lei dárogiella. čálalaš jearahallanskovit ledje dušše davvisámegillii ja dárogillii, danin go hui unnán julevu- ja máttasámi ásahusat leat leamaš mielde dás. Álgogiellan lei davvisámegiella. Dieđuid skuvllaid birra leat telefovnna bokte ožžon dárogillii ja davvisámegillii. ¶ Sáhttit kártet sámegielagiid oasi guovllus, de fertiimet definerejuvvon geográfalaš guovllus deivvolaččat válljet olbmuid. Iskkadeapmi galggai kártet sámegielagiid ja eará gielagiid guottuid sámegiela ektui. Mii leat jearahallan guktuid joavkkuid. Go sámegielagiid oassi lea mearkkašahtti uhccit go eará gielagiid oassi, de mearrideimmet kvoteret. Dat mearkkaša dan ahte mii jearahalaimet dadjat seammá olu sámegielagiid go eará gielagiid, vaikko vel summal gessojuvvon olbmuid bokte livččii leamaš sámegielagiid oassi dušše 1/5. ¶ Sámegielaga definišuvdna lei dat ahte olbmot muhtun muddui áddejit dábálaš ságastallama. 5751 olbmo ožžo buohkat gažaldaga áddejit go sámegiela dán definišuvnna mielde. Dain vástidedje 4797 olbmo ahte eai ádde sámegiela. Daid gaskkas fas válljiimet 1001 olbmo geat galge vástidit guottuid birra sámegiela ektui. Dat válljejuvvojedje deivvolaš prinsihpa vuođul vai iskanjoavku mii ii máhte sámegiela ovddasta visot daid geat eai máhte sámegiela guovllus. Go jearahalaimet buot sámegielagiid ja sullii 1/4 oasi dain geat eai máhte sámegiela, de leat dakko bokte váfistan guktuid joavkkuid ovddasteaddjivuođa, ja seammás váfistan ahte sámegielagiid kárten lea dahkkon ovddasteaddji joavkku vuođul, buohkanassii 5751 olbmo guovllus. Juohke gielda ovddasta dainna loguin mii daidda lea rivttes oassi olles guovllu ektui. ¶ Mihttun dasa man bures giela hállá lea buohtastahttit eará gielaiguin. 5. ja 6. gažaldagain dáhtuimet buohtastahttit sámegiela dan giela ektui man máhttá buorebut sámegiela lassin. 5. gažaldaga bokte gávnnaheimmet ahte 83% sámegielagiin lea dárogiella man máhtte buoremusat sámegiela lassin. Lea veháš imaštahtti dattege ahte 9% dadjet máhttit eŋgelasgiela buoremusat lassin sámegillii. Dat dilli lea vuosttažettiin nuoraid gaskkas (19%). Dasto dadjet 3% suomagiela ja 2% ruoŧagiela. Dušše 1% dadjet dušše máhttit sámegiela. ¶ sáhtášii várra čilget dakko bokte ahte sis ii oppanassiige leat leamaš oktavuohta dakkár ásahusaiguin. ¶ Veahá badjel okta goalmmát oassi leat vástidan ahte oččošii vástádusa sámegillii jos telefovnna bokte válddášii oktavuođa. Vuollel bealli ásahusain lohket ahte ii oččošii vástádusa sámegillii jos válddášii telefovnna bokte oktavuođa. Lea álkkit oažžut vástádusa vástádusa sámegillii ásahusaid lanjain, go telefovnna bokte ja almmolaš čoahkkimiin. ¶ Cuoŋománu álggus sáddiimet jearahallanskoviid poastta bokte oktiibuot 440 almmolaš ásahussii. Skoviid lassin lei unna čilgehus iskkadeami birra ja vástidankonfaluhtta. Cuoŋománu loahpas sáddiimet muittuhusa ásahusaide, mat eai lean dan rádjái vástidan, oktiibuot 255 ásahussii. Loahpalaš vástidanproseanta šattai 67, nu go tabealla vuollelis čájeha. ¶ Ásahusaid čujuhusaid gávnnaimet telefonkátalogas, telefonhálešteami bokte ja čujuhuslisttuin. Mielddusin lea listu buot ásahusain, mat leat leamaš iskkadeamis mielde. Sámelága giellanjuolggadusat eai leat áibba čielgas, nu ahte lea vejolaš ahte muhtun ásahusat liikká eai gula Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái ja dan dihtii eai livčče galgan leat guorahallamis mielde. Geahča maiddái vuollelis. ¶ Erohus hálddašanguovllu ja eará guovlluid gaskka ii leat liikká nu imaš, danin go dát njuolggadus guoská dušše báikkálaš orgánaide, ja min iskkadeamis eanáš báikkálaš orgánat leat hálddašanguovllu siskkobealde. Lea várra eambbo fuopmášuhttii ahte dušše veahá badjel bealli ásahusain, mat leat hálddašanguovllus, lohket ahte oččošii telefovnna bokte vástádusa sámegillii. Nu ollu go 22 % dain lohket ahte ii oččošii vástádusa sámegillii. ¶ Lea stuorra erohus sámi ja eará ásahusaid gaskka. 80% sámi ásahusain leat vástidan ahte telefovnna bokte oččošii sámegillii vástádusa. Ii oktage sámi ásahus loga ahte ii oččošii vástádusa sámegillii. ¶ Statistihkadieđuid lassin mii leat jearahallan oahppolágádusaid telefona bokte ja muhtin skuvllaide leat sádden jearaldagaid maiddái telefáksa bokte geassemánus 2000. Mii leat statistihkkaiguin geahččan gos oahpahuvvo sámegiella 1. giellan ja jearran daid skuvllain, ahte man viidát skuvllas oahpahuvvojit eará fágat sámegillii. Buot skuvllain ii lean vejolaš fidnet dieđuid. ¶ Leat guorahallan organisašuvnnaid ja fitnodagaid seamma vugiin go guorahalaimet almmolaš ásahusaid. Geavaheimmet jearahallanskovi, man sáddiimet poastta bokte 78 sámi organisašuvdnii ja fitnodahkii cuoŋománu álggus. Mielde lei breava mas čilgiimet iskkadeami ja vástidankonfaluhtta. Cuoŋománu álggus sáddiimet muittuhusa daidda, geat eai lean vástidan (53 čujuhussii). ¶ Sámegielat váhnemat ožžot veahki servodagas oahpahit iežaset mánáide sámegiela. Jos eadni dahje áhčči lea áidna olmmoš gii hállá sámegiela mánnái, de šaddá lossat oahpahit giela. Skuvllain ja mánáidgárddiin lea dehálaš doaibma láhčit sámegielat mánáide dili nu ahte ohppet sámegiela álkkit, earret eará dan bokte ahte oahppit ožžot stuorát oasi oahpahusas sámegillii go dál. Maiddái joatkkaskuvlladásis, buot sámi guovlluin, galggašedje oahppit oažžut buoret vejolašvuođa ovddidit iežaset giellamáhtu go ožžot otná beaivvi. ¶ Almmolaš ásahusat fertejit loktet iežaset sámegiela gelbbolašvuođa nu ahte buorebut sáhttet geavahit sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat. Sáhttet loktet gelbbolašvuođa, dakko bokte ahte bargit ožžot virgelobi oahppat sámegiela bálkkáin dahje nu ahte fállojuvvo sámegielat oahpahus bargoáiggis. Bargit, geat áddejit, muhto geat eai máhte hállat sámegiela, sáhttet dás dagahit stuorra potentiála. Bargit geat máhttet hállat sámegiela galggašedje beassat oahppat čállit sámegiela. ¶ Iskkadeami bokte leat gávnnahan ahte lea viehka stuorra erohus gaskal davvi-, julevu- ja máttasámegiela dilis. Lea dárbbašlaš bidjat iešguđet lágan doaibmabidjui johtui mat nannejit sámegielaid. Orru leamin ahte máttasámegiella lea erenoamáš váttis dilis, erenoamážit go stuorra oassi sis leat oahppan sámegiela ollesolmmožin. Sámedikki oahpahusossosdaga loguid vuođul oaidnit ahte ii ovttage vuođđoskuvla oahppis lean máttasámegiella vuosttašgiellan skuvlajagi 1999/ 2000. Lea danin erenoamáš dehálaš bidjat johtui doaibmabidjuid mat nannejit máttasámi oahppiid vejolašvuođa oahppat sámegiela. Máttasámegiella lea uhcimus giella dáid golmma váldogielaid gaskka, jos geahččá dan ektui ollusat hálddašit giela. ¶ Nugo oalle máŋgga eará gilisge, de leat Kárášjogasge leamaš sogat geat árbevirolaččat leat leamaš vuostálagaid. Mánát iešguđetge sogas internáhtas deaivvadedje ja ovttasbargodilálašvuođaid bokte várra lahkanedje guhtet guimmiideaset. ¶ vuoigatvuođačuolmmaid lea juo ovddit lávdegoddi čoavdán. Jurddašan vuođđolágaparagráfa, Sámedikki ásaheami, Giellalága ja Finnmárkkulága evttohusa, mat visot leat vuolgán ovddit Sámivuoigatvuođalávdegotti barggu olis. – Sáhttit go vuordit ahte maiddái din barggu olis bohtet láhkarievdadanevttohusat, mat gusket dan viđa eará «sámi» fylkii maiguin ođđa Sámivuoigatvuođalávdegotti dál bargá? – Finnmárkkuláhka lea láhka mii regulere vuoigatvuođaid stáhta eatnamiin Finnmárkkus ja Finnmárku lea erenoamáš dilis eananoamasteami dáfus go stáhta oamasta 96 proseantta eatnamiin. Dan ii daga eará fylkkain. Dan dihte ii dáidde boahtit sullasaš láhka eará fylkkaide. Sáhttet baicca boahtit eará láhkarievdamat mat addet vejolašvuođa searvat eatnamiid ja čáziid hálddašeapmái ja dan bokte oažžut eanet válddi, dadjá Solbakken. Plánáid mielde galgá Sámivuoigatvuođalávdegoddi geargat bargguinis 2005.s. Mii vuohttit alm- ¶ ➙ movt niibbiin jođánit ja bákčasiid haga goddá bohcco, go čugge niskki bokte njuolga vuoiŋŋamaččaide. Go riekta čugge, de boazu dakkaviđe jámálga. Ahte dat lea duođai jámálgan, dovdá das go boazu ii ravkal go čalbmái guoskkaha. Die lea «dološ» gazirdanniibbi vuolgga – dat lea ráhkaduvvon vuollel 80 jagi áigi, ja bođii dábálaš atnui mihá maŋŋel. Buoremus duođáštus dasa ahte gazirdanniibi lea leamaš sihke heivvolaš ja buorre soaitá leat dat ahte ealáhus ieš dan garrasit bealušta, ja geavaha vel historjjálaš ákkaid nai. Dáidá almmotge leat vuogas ahte historjjálaš bealit leat čielgasat. De leaš vel oaidnit ceavzá go gazirdanniibi Brüssela gáibádusaid vuostá. ¶ midjiide vejolašvuođa «bosihit» veaháš, ja mii beassat baicca plánet strategalaš geavaheami dutkanruđaid dáfus, ja mii fertet guorahallat maid boazodoallo váillaha ja makkár dárbbut gávdnojit. Vaikko mun dán oaivečállosis lean deattuhan árbevirolaš máhtu, de ii leat nu ahte mun in beroš eará áššiin. Mun jurddašan erenoamážit bohccobierggu márkandilálašvuođa birra. Lea eaktu garrasit vuoruhit márkanbargguid jus boazodoalus galgá bissut dássedis doaibma, ja nappo lea ge dát dehálaš oassi sámi kultuvrra seailluheamis. Váivvida oaidnit ahte leat leamaš nu stuora bohccobiergovuorkkát, ja ahte váttis márkandilálašvuođat bistet, mii maiddái lea dagahan ahte leat njuvvojuvvon unnit bohccot go lea dábálaš čakčat. Mun jáhkán ahte maiddái dán suorggis ferte ohcalit ođđa geainnuid ja ođđa márkaniid. Lea dehálaš ahte boazodoallu oahpašii vuovdit buktagiiddis rievttes haddái. Lea dehálaš háhkat máhtu boazodoalloealáhussii ja addit dasa dakkár posišuvnna mii sáhttá mearridit movt márkan galgá ovdánit. Mun jáhkán ahte boazodoalloálbmot ferte ovttasbargat rájiid rastá. Ođđa márkaniid heiveheami ja eksportta bokte sáhtášii bohccobierggu vuovdit erenoamáš buvttan. Loahpas háliidan sávvat buriid juovllaid ja ilolaš ođđajagi boazoeaiggádiidda ja earáide geat lohket Boazodoalloođđasiid. Ellen Inga O. ¶ Bohtosiid galggašii addit boazobargiide dakkár hámis mii lea ipmirdahtti, ja ođđa diehtu fertešii váldot atnui praktihkalaš boazodoalus. Dát sáhttá dušše dáhpáhuvvat organiserejuvvon bagadallanbálvalusa bokte mas boazosámit leat aktiivvalaččat mielde. Dan oktavuođas lea dehálaš ahte skuvllat addet boazosáminuoraide dakkár oahpahusa boazodoallogažaldagain ahte dát ovdáneapmi ovddiduvvo. ¶ 1958:s álggahii Kárášjoga gielda suorgejuhkkojuvvon nuoraidskuvlla. Buorredáhtolaš vuollegašvuođain addui Skuvladoaimmahaga geahččaladdanráđi ja Girko- ja oahpahusdepartemeantta bokte lohpi álggahit sierra boazodoallosuorggi 7. – 9. skuvlajagiide, mii dál vuos lea áidna boazodoallosuorgi riikkas. ¶ Landslaget for tamrein (Boazoriikkasearvi) lea Ingvald Brudeli bokte dahkan buori barggu bajásčuvgehussuorggis go leat almmuhan girjji Norsk tamreindrift ja áigečállaga Fjell-Nytt . Earret Reindriftsbladet (Boazodoallobláđđi) nammasaš áigečállaga man Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi almmuha, de addet namuhuvvon čállagat mávssolaš oahpponeavvuid oahpahussii. Svenska Renforskningena (Ruoŧa boazodutkan) čállosat leat leamaš buorit veahkkeneavvut oahpaheddjiide. Guohtunoaivadeaddji Lyftingsmo lea čállán oanehis ja álkis guohtunoahppogirjjáža boazodoallosuorgái, ja šibitdoavttir Skjenneberg lea measta geargan giehtačállosiin Rein og reindrift nammasaš oahppogirjjiin (sullii 200 siiddu ja govat). Dát barggut mearkkašit ollu go galget čoavdit oahppogirjevátnivuođa váttisvuođaid. ¶ Ferte deattuhit ahte boazodoallofága ii leat áibbas sierra skuvllas ja suoláda áiggi dábálaš fágain. Dehálaš liigeoasit dán fidnomerkejuvvon fágas bohtet buorrin eará fágaide. Adnojit ollu bargogirjjit dán fágas, ja oahppit ožžot dávjá bargobihtáid maid galget čoavdit. Sii fertejit atnit fágagirjjálašvuođa. Dát boahtá ávkin dárogielfágii. Lassioahppu ii šatta unnit go duos dás ain lohkat ja čállit daid áššiid birra main oahppit beroštit ja main lea oktavuohta sin ruovttuide. Vuđolaš oahpahus bohcco, boazodávddaid ja luhtehiid birra, lasiha máhtuid biologiijas ja fysiologiijas. Biebmooahppu ja njuovvanoahppu boahtá buorrin ruovttudoalloohppui. Geografiija fága oažžu lasáhusaid johttisámeoahpus buot luohkkádásiin ja meahccekurssain. Kurssat maid gokčet osiid lášmmohallanfágas. Fágat rehkenastin, historjá, servodatoahppu ja sárgun ožžot maid gokčojuvvot osiid daid ollu fáttáid ja doaimmaid bokte mat leat boazodoallofágas. Sáhttá roahkka lohkat ahte dát fidnomerkejuvvvon fága dahká ohppiid buotbeallásažžan mas vuolggasadji lea sin ruoktokultuvra. ¶ Ulbmil Mánáidgárdi jođihuvvo mánáidgárdelága § 1 mieldeMánáidgárdi lea sámi mánáidgárdi. Mánáidgárddiid rámmaplána 6. kapihttala mielda lea sámi mánáidgárdi definerejuvvon ná : Sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi mas mánáin lea sámi duogáš – leat sámit. Mánáidgárddi ulbmil lea nannet mánáid sámi identitehta dakko bokte ahte ovddidit sámegiela geavaheami ja gaskkustit sámi kultuvrra. Mánáidgárddi jođihit sámi pedogagalaš bargit. Mánáidgárdi galgá: ¶ Moai jođiime Oslo bokte togain Stockholmii. Doppe bisáneimme guokte beaivvi ja mátkkošteimme viidáseappot Nárviikii. Das bussiin Romsii. Romssas riddoruvttuin Čáhcesullui. Olles mátki bisttii guhtta beaivvi, ja dan návddašeimme álggus lohppii. Lávvardat eahketbeaivve, borgemánu 5. beaivve, moai lávkiime busses eret Skiippaguras ja manaime Deatnogáddái. Doppe ledje guokte luossabivdi geat muitaleigga ahte poastafanas lei Sirbmái mannan juo ovddit beaivve. Goas nubbi vulggii, eaba gal diehtán. Munno opmodat dalle lei guokte moaibme logeža. Maid ipmašiid galggaime dahkat? Moai guhká čohkkáime das, leimme váiban ja nelgon, ja guktot gávnnaheimme buoremussan orrut jienajávohaga. Viimmat bođii fanas bajás manadettiin. Dat vujii munno beale. Bill huikkádii fáhkka: "Lehpetgo Buolbmágii mannamin?" "Leat" , vástidedje. "Bessego moai mielde, mákse 20 ruvnnu jos beašeimme internáhta rádjái?" Na, dathan gal lei ortnegis ja moai fatnasii. ... ¶ Internáhttaskuvlla dábit ledje seammaláganat sihke smávibuidda (1., 2. ja 3. luohkkálaččaide) ja stuoribuidda (4., 5., 6. ja 7. luohkkálaččaide). Čiežaáigge iđđedis biiggát bokte ohppiid. (Ánnás ledje guokte biiggá juohke jagi, ja dáid jagiid go moai leimme Sirpmás, de ledje sii unjárgalaččat.) Skábman eatnašat háliidedje guhká oađđit, muhto eai bállen. Mis ledje álo muhtumat geat árrat lihkke ja sii bokte buohkaid. Dálvet ádjánedje guhkit gárvodit go muđui jagis. Buohkat galge gápmagiid suidnet, ja ruovttus ledje bagadan mo dan dahkat. Eai buohkat lean nu dasa hárjánan, ja unnimusaid fertejedje stuorábut veahkehit. Diibmu gávcci ledje iđđedaččat borranláhkai. Unna boradanlanjaš lei áibbas dievva go buohkat ledje boahtán. Gievkkanbeavdde birra lei Ánnái ja oahpaheddjiide sadji. Uksa dán guovtti lanja gaskkas lei rabas, nu ahte mii diđiimet mii dáhpáhuvai. Hárve lei dárbu jienádit. Borramuš lei buorre, ja ohppit borre čábbát. Ovdal boradeami mii buohkat čuoččat lávlluimet boradanlávlaga. Biiggát ledje álo gárvásit vuolážiidda bidjan láibevajahasa suvlliin. Maŋŋá borranbottu lei mis sullii 10 minuvtta dassáigo skuvla álggii. ¶ Nappo iešmearrideapmi lea álbmogiid iežaset hálddašanvuogádagat maid bokte sis lea vejolašvuohta mearridit iežaset ulbmiliid ja dulkot iežaset eallinvuogi. Eará álbmogat eai galgga seahkanit dáiddá mearrádusaide dan vuođul man ieža navdet buoremussan (vrd. vilges albmá noađđi) dahje našuvdnahuksema geažil. ¶ Nuppiin sániin álbmogat fertejit leat friddja domineremis. Muhto álgoálbmogat, geain leat máŋggalagan gaskavuođat eará álbmogiidda, eai maid sáhte mearridit okto áššiin mat vejolaččat gusket earáide. Dalle ferte gávdnot soabadallan ja ráđđádallanvuogit maid bokte oassebealit sáhttet dásseárvosaččat gávdnat buoremus čovdosa buohkaide. ¶ Girko- ja oahpahusdepartemeantta Stuorradiggedieđáhus nr. 21 (1962-63) Kultuvrralaš ja ekonomalaš doaimmaid birra mat leat sámegielat olbmuide erenoamáš guoskevaččat. Girko- ja oahpahusdepartemeantta ovddihus skábmamánu 23. beaivve 1962 ja gonagaslaš resolušuvnna bokte dohkkehuvvon seamma beaivve. (Helge Sivertsen ovddidan.) ¶ Go de oahppoplánariidu bohciidii, de rahpasii ođđa máilbmi. Háleštin Sámediggepresideanttain [Go dát čálus čállojuvvui, lei divtasvuodnalaš Sven Roald Nystø sámediggepresideanta. (Doaim.)], ja su bokte fidnejin oktavuođa Johan Albert Kalstadain, guhte diđii olu Divtasvuona/Hábmera sámesogaid birra. Válden suinna oktavuođa ja son logai ahte galgen áinnas riŋget ruovttoluotta maŋŋá go ledjen gávdnán eatnibeale máttaráhku nama. Bođii dalle ovdan ahte munnos lei seammá máttaráhkku. Dalle muitájin eatni boares duiskka-skuovaid. Ledje gápmagat maid Kalstad-roavvá lei eadnái gorron dalle go son lei unni. Muhto go viggen iežan ádjás jearrat dán birra, de ii háliidan vástidit, jearai báicce makkár dálki lei. Dalle áddejin ahte dát lea duođaid hearkkes ášši. ¶ Mearkkašahtti profešunaliseren dáhpáhuvvá barggus maid guovddáš bealit dahket vai sii besset váikkuhit servodatságastallama beaiveortnega. Oassi das dáhpáhuvvá beliid ruhtadan PR-doaimmahagaid dahje “diehtojuohkinbagadalliid” bokte mat vuvdet konsuleantabálvalusaid fitnodagaide, departemeanttaide, politihkalaš bellodagaide ja beroštumi-organisašuvnnaide. Váikkuhus šáhkkemediaid bokte lea oassi dákkár doaimmas. Dávjjit ahte dávjjit vásihit doaimmahusat ahte sidjiide fáluha botnjašuvvan dieđuid ja máksojuvvon máinnuskampanjaid mat galggašedje leat geavaheaddjiide ávkin, muhto leat lágiduvvon doaimmahagaid bealis, nu ahte PR-doaibma orru leamen iešheanalaš, objektiiva journalistihkkan. Dákkár doaibma nanne gáibádusa doaimmahusaid gáldokritihkkii ja gáibádusa rabasvuhtii das makkár gálduid doaimmahus geavaha. Vrd. Leage Várrogas-plakáhta 3.1 čuoggá: ¶ Dákko bokte cealkit ahte min mielas bákkolaš joatkkaskuvla ii leat vuogas johttisámi mánáide go sii vázzet 7 jagi álbmotskuvlla ja ožžot lassin 8. jagi gos sii eai oahpa ollu eanet, ja de ii leat go moadde jagi ovdalgo galget soahtevehkii, ja danne eai šatta gal namuhan veara ávkin váhnemiidda boazodoalus. Henrik A. Bongo (vuolláičála) Aslak Mikkelsen Sara (vuolláičála) Aslak A. Mjenna (vuolláičála) ¶ Vuosteháhku geatnegahtton joatkkaskuvlla vuostá bođii maiddái ovdan dan bokte ahte oahppit ledje ollu eret skuvllas dahje eai oba ge boahtán skuvlii. Dát čálus gávdnui Guovdageainnu suohkana skuvlaarkiivvas (Sámi arkiivvas). Mii bájuhit dás dan, muhto leat mánáid ja váhnemiid namaid sihkkon eret, ja báicce čállán čilgehusa ruođuid siste. ¶ Hobbesa mielas siviila servodat – stáhta - divui luonddudili fuones beliid. Dušše stáhta bokte sáhtte olbmot heaittihit vilda luonddudili ja hukset siviila servodaga. Olmmošnávddit sáhtte beastit iežaset eará olmmošnávddiin dušše dáinna ahte adde oasi iežaset persovnnalaš suverenitehtas stáhtii. ¶ Moatte háve lean leamaš Johkamohkis duodjekurssas. Doppe sii ledje hui čeahpit. Dan botta go bargen museas lávejin ieš doallat duodjekurssaid. Go ledjen juo oahpahan logemat jagi, bođii jurdda geahččalit ieš bargat dujiin olles áiggi. Ja de heiten museas. De vuvden boares dálu mii mus lei doppe Horpmás ja huksejin deike viesu oktan bargolanjain. Jurddašin ahte jus in birge dáinna, de gal mun boares snihkkárin gávnnan muhtin barggu. 1985 rájes lean bargan duojárin. Lei buorre veahkki go bessen Sámi dáiddačehpiid searvvi miellahttun. De bessen searvat čájáhusaide. Go namma dakko bokte šattai veahá dovddusin, de šattai álkit munnje vuovdit dujiid. Lean birgen sullii seamma bures go dalle go mus lei fásta bargu. ¶ Vuosttaš guhtta jagi lei mis báikkálaš oahpaheaddji. Go muittašan skuvlaáiggi ja oahpaheaddjámet, de oainnán hui čielgasit ahte son lei diđolaččat válljen sámevuođa ektui, ja son ávkkástalai dan oahpahusas. Oahpahusas son anii máŋggid báikkálaš cukcasiid maid bokte bovttii min sáhkkiivuođa, oadjebasat oahpásnuvaimet gillái ja dovdagođiimet gullevašvuođa dasa. Gobmecukcasiid ja uldamuitalusaid bokte oahpaimet oasi gili historjjás. Oahpaheaddji diđii muitalit geat ledje uldda oaidnán, ja de čujuhii daidda mielluohkkálaččaide geat ledje dán olbmo fuolkkit, ja de diđii vel muitalit aiddo gokko ulda lei oidnon. Son diđii maid govt galgá láhttet jus deaivvada ulddain, vai eat dárbbahan ballat, jus nu geavalii, ahte su oaidnit. ¶ Oahpaheaddji bokte oaččuimet giela mii čanastii gait smávva árgabeai "árvocukcasiid" oktii, ja mii sisttisdoalai identitehta huksenvejolašvuođa! Dárogiella ja norgalaš cukcasat eai livčče sáhttán seammálágan fátmmasteaddji vugiin guoddit mu sámevuođa iđuid. ¶ Mátkki maŋŋá Manuel mearridii ohcalit viidásut riikkaidgaskasaš doarjaga. NIB jođiheaddjin Manuel oassálasttii Kanáda delegašuvnnas máŋggaide riikkaidgaskasaš čoahkkimiidda. 1974 NIB oaččui vuosttaš álgoálbmotorganisašuvdnan NGO-stáhtusa ON:s. NGO lea ii-ráđđehuslaš organisašuvnna, ja dakko bokte friddja organisašuvdna. ¶ 1980-logu rájes Álgoálbmogiid máilmmeráđi váikkuhus geahppánišgođii ja álgoálbmogat bargagohte eanet ahte eanet ON:a guvlui. Álgoálbmogiid máilmmeráđis lei hui dehálaš doaibma oahpahit álgoálbmogiid bargat ovttas. Máilmmeráđi bokte álgoálbmogat maid ohppe ja hárjánedje doaibmat ON:s mii lei dasto stuorra ávkin boahttevuođas. ¶ Mun lean álo beroštan organisašuvdnabarggus, vaikko mus leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Organisašuvnnain main mun lean leamaš mielde, leat politihkalaš báikkálašsearvi, sámi organisašuvnnat ja Sámiráđđi. Mun lean doaibman luohttámušolmmožin sihke jođiheaddjin ja stivralahttun. Buori ovttasbarggu geažil lea doaibma oalle bures lihkostuvvan. Mus leat leamaš čielga oaivilat, muhto váttisvuohta lea oaiviliid báhpárii čállit. Giella lea maiddái leamaš hehttehussan. Organisašuvdnabargu lea munnje mearkkašan hirbmat ollu. Dán barggu bokte lean mun deaivvadan earáiguin geat leat seamma dilis ja lean eatnat buriid ustibiid fidnen. Dát lea mu nanosmuhttán, erenoamážit dál go lean okto báhcán. ¶ Johan Johannessen ozai giđđat 1997 advokáhta Edmund Asbøll bokte buhtadusa masson skuvllaoahpu ovddas. Dá lea Šállobuhtaduslávdegotti vástádus, 18.03.1999. Mii leat bájuhan olles reivve ja leat deattuhan buoiddes čállosiin osiid, mat čájehit mo dáruiduhttinpolitihkka geavahuvvo buhtadusa biehttaleami bealuštit. Go velá eai leat su namage máhttán čállit riekta, ja dán leat ollusat earátge vásihan, de muitala dát várra man vuđolaš oktagaslaš meannudeami juohke ohcan oaččui. Reive han gal ieš čielggada guottuid. ¶ Ovdal go Álbmotoajus oažžu dohkálaš penšuvnna, de berre jahkedienas leat 250.000 – 350.000 kruvnno, deattuha Ballari. Dat ii leat nu gallásis. Álkis rehkenastin lea ahte penšuvdna šaddá sullii bealli dan dietnasis mii rehkenastojuvvo penšuvdnaaddi dienasin. Penšuvdnaaddi dienas lea maiddái buohcanruđaid vuođđun. Dat maid dahká ahte lea dehálaš plánet doaimma ja investeremiid ja dan bokte háhkat alccesis eanemus lági mielde penšuvdnačuoggáid. ¶ Dál lea nuorra govvadáiddár lohkame eŋgelasgiela Romssa Universitehtas. – Mu stuorámus niehku lei joatkit áhči boazodoalu, muhto mu dáfus lei dušše skuvlavázzimis sáhka, muitala Máret Ánne. Lea álo leamaš hutkái Mannan dálvve luobai su áhčči boazodoalus. Dat lea Máret Ánne mielas váivi, vaikko son bures ipmirda ahte áhčči válljii heaitit. – Olles boazodoallu lea váttis dilis ja mun doahttalan áhči válljejumi. Mii geat eat leat čađat ealu maŋis, eat dieđe man garra dilli doppe sáhttá leat, lohká Máret Ánne. Bearraša boazodoallu lei Fálá orohagas, ja geasseorohat Fálás, gos Hammerfeastta gávpoga ja gávpotbohccuid gaskavuođat leat oahpes áššit. – Mu govain sáhttá vuohttit boazosámiid ja gávpotássiid gaskavuođaid. Ieš gal lean nu vuovdnái sámivuođain ahte ii man ge lágán badjelgeahččan ja vealáheapmi čuoza munnje. Bajásšattadettiin lean leamaš hui čadnon boazodollui. Dat lea leamaš mu identitehta, báddi mii dál fáhkka lea botkejuvvon go áhčči heittii. Dat lea munnje váttis dohkkehit, go lean álo leamaš nu vuovdnái dainna go mii leat boazosámit, lohká Máret Ánne. Maŋŋel nuoraidskuvlla fárrii Máret Ánne Guovdageainnus Áltái vázzit joatkkaskuvlla. Álttás son maid málegođii ge. Muitala ahte málen lei okta vuohki ovdanbuktit iežas, go lei eret iežas ruovttubirrasis. Hutkái son gal lea álo leamaš. Mánnán liikui goarrut ja lea ollu govaid sárgon. Guovddáš dáhpáhusat Govvadáidda lea vuohki man bokte Máret Ánne ovdanbuktá iežas dovdduid. Muitala ahte su eadni vuohttá su govain buot su guovddáš eallindáhpáhusaid. Son livččii liikka bures sáhttán eará dáiddalašvuhtii gártan, ovda32 ¶ Golggotmánu 1. beaivvi ásahit EUriikkat ođđa elliidnjuolggadusa, mii guoská earret eará beatnagiid fievrrideapmái miellahttoriikkaid gaskka ja eará riikkain EU-riikkaide. Suopma lea rabiesriikka Ođđa mearrádusas daddjo earret eará ahte beatnagiin, maid áigot riikkarájiid rastá fievrridit, galgá leat iežaset «pássa» , mas muitaluvvo makkár boahkuid beana lea ožžon, makkár dearvvašvuohta lea, ja nu ain. Pássas galgá leat identifiserennummar, mii lea seamma go beatnaga iežas sierra identifiserennummar. Go Suopma lea nugohčoduvvon rabiesriikka, de galget beatnagat mat bohtet Norggas, gos ii leat rabies, leat boahkuhuvvon rabiesdávdda vuostá ovdal go buktojuvvojit Supmii. Boazodollui mearkkaša dát ahte eai sáhte boazodoallobeatnagiid váldit boazobargui Supmii, omd. rátkimiidda, jus dat eai leat boahkuhuvvon. Ii ge leat vejolaš vuojistit Suoma bokte Romsii boahkutkeahtes beatnagiin. Boahkuheapmi lea sihke áddjás ja divrras hommá. ¶ kutkeahtes beatnagiin ávdin duollostášuvnna bokte ja dasto bissehit Norgga duollárat go fas lea máhccame Norgii, goddojuvvo go beana dalle? – Ii goddojuvvo gal, muhto dat ii luitojuvvo Norgii šat, vástida Pettersen. NBR` jođiheaddji Iskkon Máhte Áslat lohká ahte go ođđa EU-ortnet lea ráhkaduvvon dan váste vai eastada dávddaid njoammumis, de dáidá buoremus ahte boazodoallu dohkkeha dan, ii ge oza čuldojuvvot mearradusas. Seammás oaidná son ahte njuolggadus dagaha váttisvuođaid boazoeaiggádiidda dassážii go leat boahkuhan beatnagiiddeset. ¶ vuoigatvuođačuolmmaid lea juo ovddit lávdegoddi čoavdán. Jurddašan vuođđolágaparagráfa, Sámedikki ásaheami, Giellalága ja Finnmárkkulága evttohusa, mat visot leat vuolgán ovddit Sámivuoigatvuođalávdegotti barggu olis. – Sáhttit go vuordit ahte maiddái din barggu olis bohtet láhkarievdadanevttohusat, mat gusket dan viđa eará «sámi» fylkii maiguin ođđa Sámivuoigatvuođalávdegotti dál bargá? – Finnmárkkuláhka lea láhka mii regulere vuoigatvuođaid stáhta eatnamiin Finnmárkkus ja Finnmárku lea erenoamáš dilis eananoamasteami dáfus go stáhta oamasta 96 proseantta eatnamiin. Dan ii daga eará fylkkain. Dan dihte ii dáidde boahtit sullasaš láhka eará fylkkaide. Sáhttet baicca boahtit eará láhkarievdamat mat addet vejolašvuođa searvat eatnamiid ja čáziid hálddašeapmái ja dan bokte oažžut eanet válddi, dadjá Solbakken. Plánáid mielde galgá Sámivuoigatvuođalávdegoddi geargat bargguinis 2005.s. Mii vuohttit alm- ¶ ➙ movt niibbiin jođánit ja bákčasiid haga goddá bohcco, go čugge niskki bokte njuolga vuoiŋŋamaččaide. Go riekta čugge, de boazu dakkaviđe jámálga. Ahte dat lea duođai jámálgan, dovdá das go boazu ii ravkal go čalbmái guoskkaha. Die lea «dološ» gazirdanniibbi vuolgga – dat lea ráhkaduvvon vuollel 80 jagi áigi, ja bođii dábálaš atnui mihá maŋŋel. Buoremus duođáštus dasa ahte gazirdanniibi lea leamaš sihke heivvolaš ja buorre soaitá leat dat ahte ealáhus ieš dan garrasit bealušta, ja geavaha vel historjjálaš ákkaid nai. Dáidá almmotge leat vuogas ahte historjjálaš bealit leat čielgasat. De leaš vel oaidnit ceavzá go gazirdanniibi Brüssela gáibádusaid vuostá. ¶ Australiija ainge geahččala doarjut jurdaga ahte Australiija lei soađi bokte oččoduvvon. Australiija rievttit leat mearridan ahte jurdda ráfálaš ásaidahttimis lea guovddáš jurdda Australiija láhkavuogádagas. ¶ Bráhkkagávpot, mii lei nu jaskat ja ránis iđitbottas, amas giella mii mu beljiide lei dovdameahttun giellan, dát mus bokte dovddu ahte ledjen guhkkin eret ruovttus, ledjen Norgga rádjeriikkas. Mus gorut čagalduvai go ledjen nu jierásmuvvan. Go diibmu lahkanišgođii ovcci, de čuojahin skuvladirektevrakantuvrii - doppe vástidii skuvladirektevra ieš ja son sávai munnje buresboahtima sunnfjorddialeavttain (fas dakkár vuorddekeahtes vuostálasvuohta). Son áiggui sáddet iežas bártni mu viežžat, son muitalii. Nie bohten mun nugo máŋga earáge easkaálgi Lyder Aarseth-guoktá eamidiin ruoktot geat dalle oruiga barttasteaskka Anderselv-nammasaš báikkis. Buot dáin muitinveara beivviin maid mun vásihin ja ain muittán, lei dát beaivi okta dain maid muittán buoremusat. Mu vuostáiválde váimmolaččat ja ustitlaččat Aarseth-ruovttus - dego livččen lean dánaguossi. (Dađistaga gullen ahte máŋgasis lei seammá dovdu). Soai eamidiin measta olles beaivvi muitaleigga munnje dábálaš dili Finnmárkkus ja dieđusge vuođđoskuvlla heajos dili, internáhttavuogádaga ja máŋggagielalaš dilálašvuođa. Mun fertejin maiddái muitalit iežan duogáža - iežan ruovttugili - ja manin mun ohcen barggu Finnmárkkus. Maŋimus gažaldaga lei váttis vástidit ja mun in muitte makkáraš vástádusa mun hutkájin, go mun in lean velá gávnnahan makkár barggu mun háliidin oahppat - in ainjuo háliidan šaddat oahpaheaddjin. Aarseth muitalii munnje ahte galgen oahpahit Álddanjárgga skuvllas Unjárgga gielddas ja mii lei guovtteluohkat giliskuvla, ahte skuvlavisti lei bráhkka mas lei okta klássalatnja ja oađđinlatnja ja gievkkan oahpaheaddjái. Eanaš skuvlamánát ledje sámi/dáru guovttegielalaččat, muhto "eai buohkat lean nu stargasat dárogielas" , son lasihii. Muđui eai lean eará rávvehusat álgoálgái earret ahte mus lei deaŧalaš bargu ja ahte galgen dahkat mu buoremusa. ¶ Journalistihka ja servodatfága bokte studeanttat: ¶ Lohkanbadjebarggu bokte studeanttat ¶ Hárjehallama bokte studeanttat: ¶ Sámi journalistagiela fága bokte studeanttat ¶ Mediadiehtu oahpahuvvo sihke sierra fágan 1., 2. ja 3. lohkanbajis ja integrerejuvvon oassin journalistafágas. Mediadieđu bokte studeanttat oahpásmuvvet áššiide mat váikkuhit journalistihkkii fágan, servodatásahussan ja vuovdingálvun. Earenoamážit deattuhuvvo sámi ja álgoálbmotmediaid dilli ja rolla servodagas. ¶ krititihkalaš jurddašeami bokte máhttit árvvoštallat Sámi ja álgoálbmot mediaid rolla ja birrasa stuorat historjjálaš, ekonomalaš ja politihkalaš oktavuođas ¶ mediamateriála teoretalaš ja analytalaš lahkoneami bokte áddet máŋggakultuvrra-laš servodaga media sisdoalu logihka ja oktavuođa gaskal media sisdoalu, rollaid ja ulbmiliid ¶ Jo 1600-logus leat álgoálbmogat geavahan sáni fámu vuostálastit kolonialismma. Riikkaidgaskasaš servodaga huksema mielde maid álgoálbmogat leat oassálastigoahtán forumaide dego Ovttastuvvan Nášuvnnaide. Álgoálbmogat leat vehážiid mielde huksen nana fierpmádaga mii nagoda váikkuhit máilmmi politihkkii ja dan bokte stáhtat leat šaddan heahpanit iežaset álgoálbmotpolitihka dihte. ¶ Stuorradiggi lea mearredan ahte Tv-sáddagat eanafierpmádaga bokte galget leat digitálan. Dát mearkkaša eanet válljenmuni ja ođđa kánalat eanas olbmuide. Sii, geat ovdal leat oaidnán aivve NRK:a ja TV2:ža, oidnet digitála eanafierpmádaga bokte eanet kanálaid. Eanet bearatgottit sáhttet searvat teknihkkálaš ovdáneapmái. Digitála TV-sáddagiid bokte jietna- ja govva kvalitehtta buorrána. ¶ Buot TV-sáddagat parabola bokte leat dál jo digitálan. Eanet dieđuid oaččut go válddát oktavuođa radio- ja TV-vuovdiin, Viasat:in dahje Canal Digital:in. ¶ JEG HAR ANTENNE HVAbokte JEG GJØRE? Oainnán Tv:a anteanna BØR - Lea vissis ahte juoidá ferte dahkat. Čuovvovaččat gávnnat dárkkistanlistta mii sáhttá leat veahkkin go galggat mearredit maid áiggut dahkat. ¶ - lea árbevirolaš vuohki mo TV-signálat leat sáddejuvvon anteanna bokte. Jietna ja govva fievrriduvvo radiorávnnji mielde sáddenrusttegis vuostáiváldái. Analoga eanafierpmádat heaittihuvvo dađistaga 2009 rádjai. - lea ođđa vuohki sáddet TV-signálaid. Jietna ja govva hábmejuvvo datasignálan ovdal go sáddejuvvo. Dát signálat sáhttet anteanna, satelihta, kabela, govdafierpmádaga jna. bokte fievrriduvvot. Digitála-TV sirdin sáhttá máŋgga dáfus buohtastahttit videobáttiid (VHS) rievdadeamis DVD:in. ¶ Dárogillii gohčoduvvo máinnas ”eventyr”, eŋgelasgillii fairy tale , ja lea muitalus mii ii adno duohtan, muhto mii dattege deaivilit govve olmmošlaš iešvuođaid. Máinnas lea dábálemosit gean nu birra gii lihkostuvvamiid ja eahpelihkostuvvamiid bokte loahpas beassá buorre dillái. Das leat dávjá eahpe-realisttalaš dáhpáhusat, ii ge máinnas leat čadnon dasa ahte áššiid galgá sáhttit lunddolaččat čilget, dat baicce geavaha badjelmearálaš vásáhusaid ávkin. Máinnas ii leat čadnon báikái, hárve gal áigái ge, baicce daddjo ahte lei muhtun báikkis guhkkin eret, beaivváža nuorttabeal ja mánu oarjjabeal — dahje dego Beaivvi bártni-myhtas čuožžu: ”Dobbelis davimus nástti / Oarjjabeal beaivvi ja mánu”. Máidnasat lávejit leat ealliid, stáluid, gopmiid jna. birra, muhto maiddá gonagasaid, gonagasnieidda ja geafes, funet birgejeaddji olbmuid birra, geat vuollegisvuođaset ja hutkáivuođaset geažil loahpas besset riggodahkii ja ellet lihkolažžan reasta eallinbeivviideaset. Máinnas measta álo álgá ná: ”Oktii lei...”. ¶ Dán boares jurdaga ollislašvuođa birra geahččala Nils-Aslak Valkeapää doalahit dáidagisttis; son lea sihke diktačálli, govvadáiddár, musihkkadahkki ja buot dáid surggiid neavttár ovtta hávis, ii ge navdde ovttage dáid dáidasurggiin iežas váldovuohkin. Dán árbevieru váldá duođas daid girjiin ge maid son hábme. Girji lea dán áiggi duodji, dat galgá leat čáppa ja vuogas dollet gihtii dan lassin go sisdoallu ge galgá leat buorre. Iežas girjjiin son buktá ovdan sisdoalu iešguđet dásiid sániid bokte ja mo dat leat siidduide biddjojuvvon, muhto son doalaha maiddái oktavuođa ovddit girjjiide go máhccá temaide mat gávdnojit doppe ja čiekŋudahttá daid šlája, hámi ja sisdoalu dáfus. ¶ Esseija áhččin daddjo leat fránskalaš filosofa Montaigne, gii 1580 almmuhii guovtteoasat girjji man gohčodii Les Essais, guorahallamušat filosofálaš áššiin ja olmmošlaš gaskavuođain. Su esseijat giehtadallet gierdavašvuođa ja skepsisa. Montaigne lei vuosttažettiin skeptihkalaš olbmo jurddašannávcca vejolašvuođa hárrái áddet dan maid ii oainne, gula ja dovdda konkrehtalaččat. Dat mainna olmmoš veadjá oahpásmuvvat lea iežainis. Dan dihtii Montaigne čállá ge iežas birra hui ollu, ja dakko bokte váivválaš ja ohcci olbmo birra. Montaigne lávii ge dadjat iežas čállinstiila ja vuogi birra ahte "Mun in oahpat, mun muitalan." Davviriikkain gis daddjo leat Ludvig Holberg introduseren esseija, ja somávuođa dihtii sahttá máinnašit ahte 1800-jagiid logi eanemus lohkkon girjjid gaskkas ledje Holberggas čieža, ja dušše okta dain lei čáppagirjjálaš. ¶ Dárogiela bokte leat sánit boahtán norggabeale sámegillii ge, muhto suoma- ja ruoŧabealde eai leat nu dábálaččat. Vuogas sátni koseriijii synonyman livččii sátneduodji. Árbevirolaš hommáid ektui govvejuvvo koseren buoremusat sátneduddjomiin. Koserejeaddji duddjo teavstta dahje sártnáža sániiguin. Barggu boađus dasto lea sátneduodji. Go duodje-sáni sisdoalu viiddida, de gudnejahttá sihke árbevieru ja ođasmahttima. Sátneduojár dasto sáhttá leat sihke girječálli ja muitaleaddji ja su doaibma lea sátneduddjon. ¶ Dát boares vurrolaslávlla lea nu ođđaáigásaš sisdoalu dáfus ahte sáhtášii gáddit ahte dat lea oassi teahterbihtás mas lea sátnedoarrun sápmelaš ja stuorraservodaga ovddasteaddji gaskkas, gos stuorraservodaga olmmoš bealušta iežaset ruđalaš ávkkástallama Sámis. Soai eaba gávnna oktasaš vuođu, eaba ge soabat nákkusteaskka – muhto dat geas loahpaloahpas lea váldi, lea sisabahkkejeaddji. Noaidi oainnat loahpaha lávlaga mieđihettiin "Leage don fal isit / Suola, du lea váldi" , ja Suola hui oanehaččat loahpaha: "De don nogat duššin, Noaidebargi." Politihkalaš ja hálddatlaš fápmu lei nohkan, muhto noaiddi sánit ellet ain sápmelaččaid gaskkas ja leat álo dovddahan sánálaš vuostálastima suollagii. Noaidi biehttala dohkkeheames ahte sápmelaččat galget šaddat stuorraservodaga lágánin, ja dán son dovddaha linjáid gaskkas go ávžžuha sápmelaš guldaleaddjiid ain vuostálastit assimilašuvnna. Dása son geavaha juoiganpoesia vejolašvuođa ráhkadit govvádusgiela ja ávkkástallat giela assosiašuvnnariggodagain. Dán dáfus ellet noaiddi sánit ain otná beaivvi, soitet vel dan dáfus ge ahte sápmelaččat leat fas oččodišgoahtán mearridanválddi iežaset guovlluid riggodagaid badjel. Dán láhkái čájehuvvo maiddái dáidaga agálaš ođđaáigásašvuohta – velá dološ dáidagis ge sáhttá sisdoalu dáfus leat dadjamuš otná olbmuide ja ođđa dulkomuša bokte leat áigeguovdil dál ge. ¶ Sámegiella lea dálá dilis unnitlogugiella, maiddái deanuservvodagas, ja lea danin deattu vuolde earret eará media bokte – dárogiel sánit ja dajaldagat bohtet dán lahkái mánáid gillii. Sámegielat arenat eai leat valljis. Máŋga oahppi leat maid dál aB-dásis, ja lea stuorra hástalus fidnet sin AB-muddui. ¶ Dás sáhttá namuhit maid ahte 3 mánáidgárdebargi oassálaste álgoohppui, muhto sii ožžo permišuvnna erenoamaš doarjaga bokte maid Sámediggi juolludii sámi mánáidgárddiide. Dát golbmasa eai leat mielde tabealla loguin. Eará golut mat sis ledje oahpu oktavuođas (ee. vuodjingolut kursabáikái) gal gokčojuvvojedje guovttegielatdoarjagabušeahttas. ¶ Guovttegielalašruđaiguin lea Gáivuotna ásahan guokte doarjjaortnega, mat leat guovtti oasis: "báikkálaš searvvit ja ovttastumit" ja "eará doarjagat" . Dáid doarjjaortnegiid bokte sáhttá ohcat doarjaga čuovvovaččat: (I) lassigolut mat bohtet das go báikkálaš doibma dahje lágideapmi galgá leat maid sámegillii, ja (II) doaimmat mat ovddidit sámegiela geavaheami suohkanis ja ipmárdusa dasa. ¶ Dieđiheamit: Nugo juo leat máinnašan de almmuhat dárogillii dáru ávviissain ja sámegillii sámi áviissain. Mii guoská diehtojuohkiimii johtočállosiid ja seaidnealmmuhusaid bokte de eat leat vel lihkostuvvan oažžut automatihka dasa ahte dat livččejit guovttegillii. Menddo dávjá sáddejuvvojit almmolaš dieđiheamit dušše dárogillii. Mii fas boahtá Gáivuona neahttasiidui de lea dilli juo eará. Sámi giellaguovddáš bargá garrasit vai min neahttasiiddut livččejit guovttegillii. ¶ Nugo oaidnibehtet dás maid doaimmaid mii leat čađahan jagis 2005, ja maiddái ovddit jagiin, leat min doaimmat oalle máŋggaláganat. Eai gait čađahuvvon doaimmat leat ovttačalmmadit sámegielat doaimmat, dasgo mii oaivvildit ahte buorre sámivuođa ovdaneapmi ii leat gitta dušše buorre giellaovdáneamis. Mii geahččalit leahtit pragmáhtalaččat dasa mii guoská sámegiela ealáskahttimii suohkanisteamet. Dan vuođul leatge dorjon maiddái doaimmaid /prošeavttaid mat min mielas sáhttet lasihit ipmárdusa báikkálaš sámi kultuvrii, ja dan bokte maid sámegiela gevaheami suohkanis. Buorit guottut sámivuhtii, ja máhttu min sámi gullevaš-vuođas leat deaŧalaččat go galgá lasihit ipmárdusa dasa manin suohkaneamet lea oassin Sámelága giellanjuolggadusaid. ¶ Go ledjen jagi oahpahan Olmmáivákkis, de illudin viimmat beassat lohkat eambbo sámegiela. Vuhtten barggus juohke beaivvi ahte galggašin eambbo máhttit. Ohcen lohkanstipeandda Gáivuona suohkanis ja sin bokte maiddái oahpahusdirektevrras, muhto in ožžon buollán evrrege. Oahpahusdirektevrra áššemeannudeaddji logai vel munnje iežas diehtit ahte mun han šattan aŋkke juo lohkat, vaikko stipeandda haga, ja danin ii juolludan munnje maidege. ¶ – Lea buoret jearrat go muitalit, oaivvildii Helfrid, Willy eammi, ja golbma vahku maŋŋil oaččuimet vástádusa. Dán logaimet dien lahkái ahte álggus doaivvuhuvaimet. Ii oktage skuvla Ráissas fála sámegieloahpahusa dál, čálii skuvlahoavdda pedagogalaš konsuleanta, ja de bájuhii vuođđoskuvlalaga § 7, ovdal go čálii hui čielgasit ahte Ráissa suohkan ii lean makkárge mearrádusa bokte šaddan sámi guovlun, ja danin ii lean suohkanis geatnegasvuohta fállat oahpahusa sámegiella eatnigiellan-fágas. Vástidii maid, ahte skuvla sáhtii oahpahusa fállat sámegiella vierisgiellan-fágas, jus skuvllas lei gelbbolaš skuvllot. ¶ Viktor ja Rolf Erling fertiiga ovdavázzin, eanet dahje unnit eahpedáhtolaš ovdavázzin váhnemiid sávaldagaid mielde. Juohke mánná Norggas lea geatnegahtton skuvlla vázzit ja fágaid oahppat mat adnojuvvojit dehálažžan ja dárbbašlažžan servvodaga bissumii. Mii gáibideimmet dasa lassin ahte min mánát galge sámegiela oahppat ja dan bokte leahkit mielde bisuheamen sámi servvodatoasi. Mii maid oaivvildeimmet ahte sidjiide livččii ávkin ja illun giela oahppat, go mii geat eat máhttán, dovddaimet váilevuohtan ahte eat lean goassege dan oahppan. Ráissa vuođđoskuvla ii lean minguin ovttaoaivvilis. Bidje oahpahusa johtui easkka maŋŋil go mii váhnemat leimmet dan gáibidan – stáhta lei geatnegahttán sin vuođđoskuvlalága ja skuvladirektevrra bokte ja skuvlastivra lei mearridan ahte nu galgá leat. Oahpahus čađahuvvui belohahkii. Soaitá gait eanemus skuvllotváilli geažil, ja dasto maid danin go skuvlahálddahus ii beroštan doarvái. Dasa lassin lea sámegiella hui rašši báikkálaš birrasis, maid mánáid gaskkas geat dávjá dollet oktavuođa sámegielat ustiibiiguin ja fulkkiiguin. Eai gula sámegiela beaivválaččat, ja danin sáhttet dan oaidnit unnán ávkkálaš giellan. ¶ Álgovuođu kategoriijas 1) leat maid muhtun sárgosat, maid berre fuomášit. Sáhttá ákkastallat, ahte dat ii leat eakti álgovuođu kategoriija ja buot sánit gullet iešalddes kategoriijaide 2) – 4). Kategoriija 1) earrána buot earáin dakko, ahte dat muitala sáni historjjá dihto áigemuttu rádjai vássán áiggis, muhto ii dan, mo dat lea šaddan dan giellagenehtalaš linjái masa dat gullá. Ovdamearkka dihte sámegiela sátni guolli lohkkojuvvo kategoriijai 1), dasgo dat lea árbejuvvon jo urálalaš vuođđogielas ja das leat vástagat juoba sámegiela gáiddus fuolkegielain 'omd. suomagiela kala, uŋgárgiela hal, njenecgiela xalya ‘guolli’; gč. SSA s.v. kala). Dát lea goitge dušše čilgehus sáni guolli historjjás dihto áigemuttu maŋŋá 'nappo das ovddos, goas urálalaš vuođđogiella hállojuvvui), muhto ii leat dieđus, gos sátni lea boahtán urálalaš vuođđogillii. Dat sáhttá dieđusge leat árbejuvvon vel árat gielladásiin, main ii leat goitge dálá dutkamuša bokte vejolaš oažžut luohtehahtti dieđu. Muhto juohke dáhpáhusas orru leamen nu, ahte muhtun áigedásis sátni ferte leat šaddan kategoriijaid 2) – 4) láhkai, dasgo dat ii sáhte leat šaddan duššis. ¶ jietnadatnuppástusat eai dáhpáhuva gielas sahtedohko muhto baicce systemáhtalaččat. Jietnadathistorjá guorahallá makkár systemáhtalaš jietnadatgaskavuođat fuolkegielaid sániin leat, ja makkár nuppástusáid bokte erohusat sániid dálá jietnadathámis leat šaddan. Jietnadathistorjjá dutkanvuogádahkan lea nu gohčoduvvon komparatiiva metoda, man vuođđun lea fuolkegielaid gaskasaš sullalasvuođaid ja erohusaid systemáhtalaš, formála suokkardallan 'buorre oppalaš čilgehus metodas lea omd. Fox 1995). Jietnadathistorjjálaš dieđu vuođul sáhttá oaidnit ovdamearkan dan, ahte njenecgiela ŋin ja uŋgárgiela íj leat álgoálggus seamma sátni go sámegiela juoksa, vaikko dát sánit eai dálá hámisteaset muittut nuppiideaset šat ollege. ¶ velárafrikatiivva /x/ buhtten vuođđosuomagiela boares germánalaš loanain. Dábálaččat substituhtan lea leamaš /k/, omd. su. kana ‘vuonccis’ < germ. *xanan- 'SSA s.v.) 'vrd. omd. duiskkagiela Hahn ‘vuoncávarris’). Dát loanat leat várra boahtán vuođđosuomagillii jo ovdal go dasa lea jietnadatnuppástusaid bokte riegádan fonema /h/. Go gielas ii lean /h/, de vuođđosuomagiela hállit atne gielaset fonema /k/ vieris jietnadaga /x/ lagamus vásttan. ¶ Germánalaš loatnaetymologiija heajos beallin lea maiddái dat, ahte dat ii čilge moge sámegielaid sániid. Sámegiela sátnebearaš lea mearkkašumi dáfus hui lahka suomagiela sáni. Dasa lassin sánit leat jietnadathámisetge beales nu sullalasat, ahte dat bágge guorahallat sáhtášiigo gažaldagas leat loatna goappá nu guvlui, go ovttastahttin sámisuoma vuođđogiela bokte lea jietnadatoahpalaččat veadjemeahttun. ¶ giktit ja kiihtää ovttastahttin oktasaš sámi-suoma vuođđogiela álgohámi bokte ii leat vejolaš, báhcá lonen áidna vejolašvuohtan. ¶ Vuođđosámegiela čoahkki *sŋ dahká sápmelaš ja suopmelaš gielaid sániid ovttastahttima sámi-suoma vuođđogiela bokte váttisin, dasgo vsá. *sŋ ~ vsu. *sk ii leat njuolggaduslaš jietnadatgaskavuohta. Konsonántačohkiin álgovuolggalaš *ŋ lea suomagielas rievdan *v:n 'mii lea sáhttán dasto rievdat diftoŋgga maŋŋelađasin), omd. su. jauhaa ‘ferdnet, millet jna.’ < *javša- < *jaŋša-, jousi ‘dávgi’ < *jovsi < *joŋsi, aivot ‘vuoigŋašat’ < *ajŋV, ahven ‘vuoskku’ < *ašŋVn 'etymologiijain gč. SSA s.v.). Nasála rievdamis klusiilan vuođđosuomagielas fas ii leat dieđus oktage ovdamearka. Sámegiela sáni guoskat vuorddehahtti vástta suomagielas livččii nappo **kosvea dahje **kasvea, muhto ii fal ¶ jietnadatgaskavuohta nuorttit suopmaniid ja gielaid sániide ii leat áibbas njuolggaduslaš. Gažaldagas ferte datte leat seamma sátnebearaš, dasgo sániid hápmi ja mearkkašumit leat nu lahkalagaid, ja dasgo oarjesuopmaniin dihtto maiddái hárvenaččat hápmi purnu, mii ovddasta sáni álgovuolggalaš hámi. Eahpenjuolggaduslaš -m- lea várra šaddan sporádalaš assimilašuvnna n > m bokte lábialavokála u ovddabealde. Sánis lea maiddái variánta ¶ pulmu 'hárv. maiddái suorggádus pulmikko), man duogáš lea eahpečielggas. Báikkuid sánis purnu ~ purmu lea maiddái dihtolágan loddebivdorusttega 'su. “teerenkaha” ) mearkkašupmi. Dát mearkkašupmi lea várra riegádan metaforalaččat hámi sullalasvuođa bokte 'gč. Vuorela 1979 s.v. kaha, mas lea govva ja govvádus dákkár rusttegis). ¶ SSA oainnu sápmelaš sániid vejolaš suopmelaš álgovuođus ii datte sáhte dohkkehit. Sudjan leat sániid vokálagaskavuođat. Suopmelaš gielaid vokála u '~ uu) ii livčče buhttejuvvon sámegielas vokálain '*)uo; dákkár jietnadatsubstitušuvdnii ii leat fonehtalaš iige etymologalaš sudja. Sániid ovttastahttin sámi-suoma vuođđogiela bokte ii leat dađi buorebut vejolaš, dasgo su. u ~ sá. uo ii leat njuolggaduslaš jietnadatgaskavuohta. Ovttastahttin perbmelaš sániidege ii leat njuolggaduslaš dađi buorebut sáme go suomagielage perspektiivvas, nugo SSA fuopmášahttáge. Perbmelaš sániin sihke vuosttas stávvala vokála ja sátneálggu b leat eahpenjuolggaduslaččat. Danin daid gullan suoma- ja sámegiela sániid oktavuhtii lea eahpesihkkar. ¶ Suomagiela sátni rouko lea anus mearkkašumis ‘roavgu’ dušše davvisuopmaniin. Dáid dieđuid lassin dihtto maiddái deminutiivasuorggádus roukonen, mii lea anus MáttaNuortabađaeatnamis, Davvi-Satakuntas ja Gaska-Suoma suopmanguovllus. Dán variánttas lea dábálaččat pejoratiiva mearkkašupmi: dat geavahuvvo lagamusat ‘muottá, fuones, nohkan roavggu’ mearkkašumis. Dán álgovuolggalaš geavahusa viiddideami bokte leat šaddan maiddái dakkár goallossánit go kenkäroukoset ja kinnasroukoset ‘boares, nohkan gápmagat / gistát’. Dasa lassin gáržžes guovllus Ilmajoki birrasiin dovdojuvvo sátni ¶ suorri) > ’suorpmaid gaska’. ’Suori’ mearkkašupmái fas beassá ’suorggi, oavssi’ bokte ‘ruohttasa’ mearkkašumis, mii dihtto obugralaš gielain. ‘Suorggi’ ja ‘ruohttasa’ oktavuođas vrd. omd. indoeurohpálaš vuođđogiela *wrǩd- > láhteng. radix, ireg. frēamh, duiskkag. ¶ bokte ¶ problemáhtalaš jietnadatoahpalaš sujaid dihte. Sáni álgohápmin fertešii rekonstrueret sásu. *viči 'gč. omd. Mikko Korhonen 1981: 159), muhto vaikko suomagielas leage dáhpáhuvvan nuppástus *č > *t, lea eahpevuorddehahtti ahte suopmelaš gielain ii leat dán sánis dáhpáhuvvan das maŋŋá gárggiideapme *ti > *si. Maiddái nuppástusa *č > *t bokte šaddan ovdavuođđosuomagiela *t lea oassálastán dán nuppástussii, vrd. su. kynsi : kynte’gazza’ < sugr. *künči 'Sammallahti 1988: 544). Danin sáni viti vuorddehahtti nominatiivahápmi livččii **visi, juos gažaldagas livččii árbesátni. ¶ Nuppe dáfus dakkár loanat, main lea viiddis ja oktilis leavvan, sáhttet leat oalle boarrásge. Dáid sániid lonenguovllus lea hui váttis dadjat olus maidege; distribušuvdna ii atte čielga vástádusa gažaldahkii. Gova lea sáhttán dieđusge muhtun muddui moivet maiddái sániid leavvanguovlluid sekundára gáržun dahje viidun. Liikká ii leat menddo duođalágan, ahte goitge aiddo leavvama viidun livččii leamaš earenomáš dábálaš. Sápmelaš loatnasánit leat dávjá báhcán hui báikkálaš albmanussan, iige dain oppalaččat oro leamaš stuorra ekspansiiva fápmu ovdal dakkár loanaid go omd. su. tunturi ‘duottar’ leavvama girjegiela bokte 1900-logus 'Mikko Korhonen 1981: 39–40). Dát leage áddehahtti, dasgo sápmelaš loatnasánit leat boahtán substráhtan geassádeaddji gielas, eaige superstráhtan man nu arvvus adnojuvvon čeardda gielas, nugo ovdamearkan suomagiela germánalaš loanat. ¶ Dáid viehka neutrála substráhtasániid lassin sápmelaš loatnagearddádahkii gullet muhtun oalle ekspressiivvalaš sánit. Maiddái Eino Koponen lea gidden dása fuopmášumi sápmelaš loatnasániide guoski dutkamušastis '1996: 94–95). Ekspressiivasánit dieđusge maiddái lonejuvvojit dávjá gielas nubbái. Dákkár ivdni lea datte muhtun dakkárge sápmelaš loanain, maid sápmelaš loatnaoriginála lea oalle neutrála sátni, mas ii leat ekspressiivasániide typihkalaš eahpestabiilavuohta ja semantihkalaš variašuvdna. Sápmelaš loatnasániin lea leamaš muhtunlágan tendeansa gárggiidit affektiiva guvlui. Nuba omd. loatnasánti sivakka lea oassái anus áibbas neutrála ‘sabeha’ máksi sátnin, muhto máŋgga guovllus dat geavahuvvo pejoratiivasátnin ’sabehis’ 'Terho Itkonen 1957: 18); seammaláhkai maiddái rouko mearkkaša Davvi-Suomas dušše ‘roavggu’, muhto sáni deminutiivasuorggádus roukonen geavahuvvo máddeleappos pejoratiivalaččat ‘muottá jna.’ mearkkašumis 'gč. 5.13.). Buorre ovdamearka ekspressiivavuođa riegádeamis lea maiddái Olavi Korhosa '1979: 181–183) analyseren sápmelaš loatna kurmu ‘lávžá; gurbmá’, mii geavahuvvo pejoratiivatearbman gusain 'Mátta-Nuortabađaeatnamis) ja olbmuin 'báikkuid Máttaoarje-Suomas). Maiddái Koposa dutkamuš sápmelaš loatnasániin '1996) doallá sisttis buriid ovdamearkkaid dákkár sániin. Sudja ekspressiviserentendensii ii leat áibbas čielggas, muhto dat veadjá juogaláhkai speadjalastit gielaolgguldas sosiála duođalašvuođa. Eanadoalloekspanšuvnna áigge suopmelaš álbmogis leamaš dávjá badjelgeahčči doaladupmi guovllu ovddeš sápmelaš ássiide 'dán speadjalastá čielgasit suopmelaš álbmotárbediehtu), ja dát doaladupmi lea várra olahuvvon maiddái sámegillii ja dan bokte sámevulgosaš sániide. Nuppe dáfus omd. sániid roukonen ja sivakka buohta lea gažaldat aiddo sápmelaš materiála kultuvrra albmanusain, maidda leat várra laktásan seammalágan dovdamušat. ¶ Skuvla ovdanbuktá iežas pedagogihka ná: "Maria Montessori vásihii bargguidis bokte ahte go mánát šadde doaimmalažžan positiivva vuogi mielde, de sáhtte oahppat olu mii ovddalgihtii orui veadjemeahttumin. Skuvlla vuođđun leat su pedagogalaš prinsihpat ja vuogit, main lea hui čielga progrešuvdna. Nuppeláhkái go almmolaš skuvllat, mat váldet vuođu lagas birrasis ja de mannet stuorát linjjáide, de mii álgit guhkit linjjáiguin ja «stuorrá muitalusaiguin» vai oaidnit oktavuođaid ja ollislašvuođaid, ovdalgo álgit detálljaid geahččat. Geavahit unnit oahppogirjjiid go earát, go mii geavahit montessorioahpponeavvuid mat movttiidahttet aktiivvalaš jurddašeapmái, ja mat konkretiserejit abstrákta doahpagiid ja tearpmaid. Oahpponeavvuin ja bargobihtáin lea čoavdda, ja oahppit sáhttet de ieža geahččat leat go bargan riekta. Gárvásit ráhkaduvvon oahpponeavvuid lassin, dit bare ráhkadit oahppaheaddjit ieža stuorra oasi oahpponeavvuin mat geavahuvvojit. Lea unnán oahpahus maid oahppaheaddji stivre. Oahpaheaddji lea bagadalli ja láhčá dili nu ahte mánná geasuhuvvo ođđa fáttáide, ja nu ahte son berošta ođđa áššiid oahppat. Go oahpponeavvu lea presenterejuvvon dahje go ođđa ášši birra lea hállon, de mánná ieš vállje bargobihtáid daid gaskkas mat leat biddjon su ovdii, ja iežas plána ektui. Sii plánejit iežaset barggu okto dahje earáiguin ovttas, sii hápmejit čuolmmaid ja plánejit ovdanbuktima. Oahppi galgá beassat ráfis bargat guhkit áiggi, galgá beassat čiekŋudit bargui ja válbmet barggu ovdalgo bisána vuoiŋŋastit. Danin lea dilli láhččon ovttaskas bottuide bargoáiggis, ja lea oktasaš olgoáigi mii bistá olles tiimmu gasku beaivvi. Midjiide lea dehálaš leat olu olgun ja geavahit lagasbirrasa vejolašvuođaid. Luohkkálanjat leat fágáid mielde hábmejuvvon, nu ahte oahppit álo dihtet juste gokko gávdnet oahpponeavvuid ja čáppagirjjálašvuođa. Dáin leat ivdnekodat dihto systema ja progrešuvnna mielde. Oahppit barget seahkalas joavkkuin, 1.–3. ceahki, 4.–7. ceahki ja nuoraiddássi 8.–10. ceahki." ¶ Lenina ja Wilsona jurdagiid váldoerohus lei iešmearridanvuoigatvuođa duohtandahkamis. Sosialisttaid oainnu mielde iešmearrideapmi sáhttá duohtandahkkot dušše revolušuvnna bokte mii friddjadahká bargoseađa. ¶ vejolašvuohta sáddet goas ihkkenassii ja gosa ihkkenassii ođđa digitála fierpmádaga ja interneahta bokte ¶ Preassaetihkka ii galgga suodjalit dan mii leat moaitinveara, muhto preassaetihkalaš norpmat galget veahkehit doaimmahusa nu ahte ii dagat ovttaskas olbmuide dárbbašmeahttun gillámušaid. Etihkalaš riidduid ságastallamiid bokte ovddidit doaimmahusat – oaivedoaimmaheaddjit ja journalisttat – ovddasvástideaddji ja dihtomielalaš guottuid dasa maid sáhttá almmuhit ja maid ii sáhte almmuhit. ¶ Lávdegotti barggu bokte leat ásahuvvon norpmat das mii lea buorre preassavierru ja mii ii leat. Jos čállingoddi atná čabočielggasin ahte ii leat sáhka buori preassavieru rihkkumis, de čállingoddi ávžžuha ahte ášši meannuduvvo almmá viežžamis vástádusaid. Váidaleaddji oažžu vejolašvuođa cealkit oaivila dasa ovdal lávdegotti čoahkkima. ¶ Aviissas bokte galgá doaimmaheaddji ovddidit áššálaš ja friddja diehto- ja opiniovdnagaskkusteami . Doaimmaheaddji galgá rahčat journalistihka ovdii mii lohkki fuobmášahttá mii lea reportáša ja dieđuid ja fáktaid gaskkusteapmi, ja mii lea aviissa iežas oaivil ja árvvoštallan. ¶ Njunušbealit servodagas leat mearkkašahtti vuogi mielde profešunaliseren iežaset vai sii besset váikkuhit servodatságastallama beaiveortnega. Oassi das dáhpáhuvvá njunušbeliid ruhtadan PR-doaimmahagaid dahje “diehtojuohkinbagadalliid” bokte mat vuvdet konsuleantabálvalusaid fitnodagaide, departemeanttaide, politihkalaš bellodagaide ja beroštumi-organisašuvnnaide. Váikkuhus šáhkkemediaid bokte lea oassi dákkár doaimmas. Dávjjit ahte dávjjit vásihit doaimmahusat ahte sidjiide fáluha botnjašuvvan dieđuid ja máksojuvvon máinnuskampanjaid mat galggašedje leat geavaheaddjiide ávkin, muhto leat lágiduvvon doaimmahagaid bealis, nu ahte PR-doaibma orru leamen iešheanalaš, objektiiva journalistihkkan. Dákkár doaibma nanne gáibádusa doaimmahusaid gáldokritihkkii ja gáibádusa rabasvuhtii das makkár gálduid doaimmahus geavaha. Vrd. Leage Várrogas-plakáhta 3.1 čuoggá: ¶ Go ollašuhttá iežas fitnolaš geatnegasvuođaid, journalista ii geavat lobihis ja gutnehis lágiid ahte oažžut dieđuid. Journalista dohkkeha ja gutnejahttá fysálaš ja juridihkalaš persovnnaid vuoigatvuođa ahte ii ovdanbuktit dieđuid ja ii vástidit gažaldagaide mat jerrojuvvojit sis – dáinna spiehkastagain, go sii leat geatnegahtton lága bokte ovdanbuktit dieđuid. ¶ Oktogávperiekti mii Bergena gávpejasain lei ovdavuoigatvuođaid bokte maid sii ledje ožžon dánskalaš ráđđehusas, geahpedii garrasit dáža álbmoga Finnmárkkus. 1845:s ledje álbmotlohkama oktavuođas measta beali eanet sápmelaččat ja kveanat go dážat Finnmárkkus. Eatnašiid beaivválašgiella lei sámegiella ja suomagiella. Sámemánáin ledje danin stuorra váttisvuođat áddet oahpahusa mii lei dárogillii. ¶ 1825:s mátkkoštii Nils Vibe Stockfleth iežas suohkaniin Várggáin, Čáhcesullos, Unjárggas, Davvesiiddas ja vuollásaš suohkaniin Deanus ja Gilevuonas. Son doalai ipmilbálvalusaid ja gallestalai ruovttuid oahpásmuvvan dihtii mánáid lohkangelbbolašvuhtii. Farga fuomášii ahte máŋga ollesolbmo heajos oahpahusa ja girku váilevaš bálvalusaid geažil eai lean konfirmerejuvvon. Son gávnnahii ahte vaikko sápmelaččat ledje kristtalaččat namas, de geavatlaččat sii ledje bealle báhkinat diidaoskkuset geažil. Son johtilit áddii ahte jos son galggai lihkostuvvat dáiguin olbmuiguin, de fertii oahppat sihke sin giela ja sin eallinvuogi. Stuorra áŋgirvuođain son lohkagođii giela, ja golmmajageáigodagas 1836´ rájes son almmuhii Áppesa ja lohkangirjji, Luthera Uhca Katekismusa, biibalhistorjjá oktan oaneduvvon viđain Movssesgirjjiin ja dasa lassin muhtun sálbma- ja rohkosgirjji. Ja de velá almmuhii sámegiela grammatihka dárogielagiidda, gaskaboddosaš ođđa testameantta osiid jorgaleami ja dasto velá moadde unnit barggu. 1825 áigodaga rájes Stockfleth váikkuhii dasa ahte sihke girku ja stáhta beroštišgohte eanet sámiin ja sin gielladilálašvuođas. Cuoŋománu 8. beaivve 1846:s sáddii Stockfleth evttohusa gonagassii ahte báhppastudeanttat berrejedje oahppat sáme- ja suomagiela. Evttohusa dohkkehii Ráđđehus guovvamánu 12. beaivve 1848, ja mearriduvvui gonagaslaš resolušuvnna bokte guovvamánu 24. beaivve seamma jagi. Stockfleth ieš oahpahii dáid gielaid Christiania universitehtas dassážii go J. A. Friis badjelasas válddii 1851:s. Muhto Stockflethas ledje vuostálastit. Okta lei suohkanbáhppa Zetlitz. Son lei leamaš suohkanbáhppan Čuđegietti (Kistrand) báhppasuohkanis 1836 rájes, ja dán báhppasuohkanii gulle measta buot Oarje-Finnmárkku johttisápmelaččat. Su mielas lei lunddolaš ovdáneapmi ahte buot sámit galge suddat dáža álbmogii, ja dán rievdama ii galgan heađuštit. ¶ Oskuguoimmit, mis lea nappo roahkkatvuohta Jesusa vara bokte loaiddastit buot basimussii. Son lea rahpan midjiide ođđa, ealli geainnu mii manná ovdaloavdaga čađa, mii lea su rumaš. Hebr 10: 35–36 ¶ Buorit oapmahaččat. Din lea deaividan moraš, go dii lehpet massán lagaš olbmo. Mii leat dál čoahkkanan mieđuštit su hávdái. Mii smiehtadat su ja su eallima. Mii muitit buot dan buori ja dorvvolačča, maid mii sus ja su bokte leat ožžon. Giitevašvuohta ja gudnejahttin deavdá min váimmu. Mii leat Ipmila muođuid ovddas. Son sárdnu midjiide sánistis. Mii lahkonat su rohkosiiguin. Mii guođđit eretfárren oamehasa ja din, morašteaddji oapmahaččat, su oskálii. Mii rohkadallat Ipmilis veahki morrašii ja dorvvastat bajásčuožžilan Jesusii ¶ Kristusii, guhte lea vuoitán jápmima. Jápmin gullá olbmo eallimii. Ođđa eallima riegádeapme ja jápmin johtet báldalagaid dán máilmmis. Oppa luondduriika lea nohkavaš. Juohkeokta mis galgá oktii vuolgit eret dáppe. Jápmin lea loahpalaš ja dovdameahttun, ja danin mii dovdat balu, go mii jurddašat dan. Jápmin rivve eret min lahka eallán olbmo. Mii eat beasa šat gullat su jiena, ságastit suinna, eatge oaidnit su čalmmiid čuovgga. Mii eat sáhte šat čájehit sutnje ráhkisvuođa ja fuollaatnima. Jápmin lea botken buot lagamusge čatnasiid. Jápmima ovddas mii áddet, ahte mii galggašeimmet leat gárvát vuolgit. Ipmila sátni ávžžuha min bidjat dorvomet ja doivomet Jesusii Kristusii. Son lea soabahan min suttuid jápmimiinnis. Ipmil lea boktán su jápmimis ja gárvvistan midjiide su bokte nohkameahttun eallima. Jesus cealká: ”Mun lea bajásčuožžileapme ja eallin. Guhte osku munnje, oažžu eallit, vaikko jápmáge.” DAHJE ¶ L Rohkadallot. 1. Buotveagalaš Ipmil, almmálaš Áhčči. Don diktet áidna Bártnát gillát ruossajápmima min ovddas. Son hávdáduvvui, ja ná don basuhit minge hávddi vuoiŋŋadansadjin. Mii rohkadallat: Gárvvis Bassi Vuoiŋŋainat min váimmu su orrunsadjin, nu ahte son bisošii mis ja mii sus. Divtte min givssi ja váivvi maŋŋá beassat ráfái ja bajásčuožžilit maŋimuš beaivve agálaš ráfái. Bártnát Jesusa Kristusa, min Hearrámet bokte. 2. Ráhkis almmálaš Áhčči. Mii addit NN du háldui. Mii luoitit su rupmaša hávddi vuoiŋŋadussii vuordit bajásčuožžileame ja ođđa sivdnideame iđida. Beastámet jámii ja hávdáduvvui, ja ná don basuhit minge hávddi vuoiŋŋadansadjin. Don boktet su jápmimis, duššadit jápmima ja rahpet almmi oskkolaččaide. Jesus Kristus, Beastámet. Du guvlui mii bajidat čalmmiideamet. Árpmit min ja atte midjiide ealli doaivvu. Doalvvo min bajásčuožžileapmái ja agálaš eallimii. 3. Almmálaš Áhčči, veahket min muitit, ahte Bárdnát vuoiŋŋada hávddis. Divtte minge jápmima deaividettiin vuoiŋŋadit dorvvolaččat ja vuordit ođđa eallima. Váldde mis eret balu ja oahpat min luohttit dasa, ahte Jesusa dihtii mii beassat jápmima ja hávddi bokte almmálaš riikasat. Gula min Bártnát Jesusa Kristusa, min Hearrámet dihtii. S Ámen. ¶ In goassege vajáldahte du gohččumiid, dasgo daid bokte don bisuhat mu heakkas. ¶ Muhtin áiggi geažes muitaluvvui Jovssehii ahte su áhčči lei buozus. Son vulggii áhčis lusa ja válddii mielde goappašat bártniidis, Manasse ja Efraima. Go Jáhkobii dieđihuvvui ahte su bárdni Jovsset lea boahtán, de son nanosmahtii iežas ja čohkkedii seaŋggas. Jáhkot celkkii Jovssehii: “ Buotveagalaš Ipmil almmustuvai munnje Luses, Kanaaneatnamis ja buressivdnidii mu, ja sártnui munnje: `Mun dagan du šattolažžan ja du maŋisbohttiid logu stuorisin, nu ahte dus šaddet eatnat álbmogat, ja mun attán du maŋisbohttiide dán eatnama agálaš opmodahkan.` Dat bártniguovttos guđet leaba riegádan dutnje Egypta eatnamis juo ovdal go mun bohten deike, leaba mu bártnit. Lehkoska Manasse ja Efraim munnje dego Ruben ja Simeon! Muhto dat mánát geat riegádit dutnje sudno maŋŋil, lehkoset du. Sii galget gohčoduvvot vieljaideaset nama mielde dan eatnamis man sii árbejit. Máhcadettiinan Paddan Aramis de mus jámii Rakel Kanaaneatnamii. Das lei ain viehka gaska Efratii, ja nu mun hávdádin su dohko dan bálgá gurrii, mii manná Efratii.” Efrata lea seammá go Betlehem. Go dal Israel oinnii Jovsseha bártniid, de son jearai: “Geat dát leaba?” Jovsset vástidii: “Soai leaba mu bártnit geaid Ipmil lea addán munnje dáppe.” Dalle Jáhkot celkkii: “Buvtte sudno mu lusa, vai mun beasan buressivdnidit sudno!” Israela čalmmit ledje agi mielde hedjonan, iige son šat oaidnán bures. De Jovsset doalvvui sudno su lusa, ja son cummistii ja salastii sudno. Israel sártnui Jovssehii: “In livčče jáhkkán ahte oainnášin vel du muođuid, ja dál Ipmil lea suovvan mu oaidnit maiddái du mánáid!” Ja Jovsset válddii sudno eret su fátmmis ja gopmirdii gitta eatnamii. Dasto Jovsset válddii sudno goappašagaid gihtii, olgeš gieđain son bijai Efraima Israela gurutbeallái, ja gurut gieđain bijai Manasse Israela olgešbeallái ja ná doalvvui sudno áhčis ovdii. Muhto Israel geigii olgeš gieđas ja bijai dan Efraima oaivvi ala, vaikko dat lei nuorat, ja gurut gieđas son bijai Manasse ala, son bijai nappo gieđaidis ruossut. Muhto Manasse lei vuosttašriegádeaddji. De son buressivdnidii Jovsseha ja celkkii: [6]”Ipmil buressivdnidehkos dán bártnášguovtto, Ipmil, gean muođuid ovddas áhččán Abraham ja Issát vádjoleigga,/Ipmil, guhte lea leamaš mu báimman/ riegádeamis gitta otná beaivvi rádjái, eŋgel, guhte lea lonistan mu buot bahás./ Sudno bokte galgá eallit mu namma/ja áhčiidan Abrahama ja Issáha namma./Lehkoset sudno maŋisboahttit eatnagat eatnama alde!” Jovsseha mielas ii lean riekta ahte su áhčči bijai olgeš gieđas Efraima oaivvi ala. Son dohppii áhčis gihtii, vai beassá sirdit dan Efraima oaivvi alde Manasse oaivvi ala. Jovsset dajai áhččásis: “Ale nie, áhččán, dát lea vuosttašriegádeaddji. Bija olgeš gieđa su oaivvi ala.” Muhto áhččis biehttalii ja dajai: “Gal mun dieđán, bártnážan, gal mun dieđán. Sus maiddái šaddá álbmot, ja songe šaddá stuorisin, muhto su nuorat viellja almmatge šaddá vel stuoribun ja su maŋisbohttiin šaddá álbmogiid eatnatvuohta.” Nu son buressivdnidii sudno dan beaivvi ja celkkii:[6]”Buressivdnidettiin israellaččat dadjet dudno nama ja celket: `Dahkos Ipmil du Efraima ja Manasse láhkásažžan.“ Nu son bijai Efraima Manasse ovdalii. Dasto Israel dajai Jovssehii: “Mun jámán, muhto Ipmil lea dinguin ja doalvu din fas ruovttoluotta áhčiideattet eatnamii. Lassin dasa maid du vieljat ožžot, mun attán dutnje dan várrečielggi, man mun lean mihkiinan ja dávggiinan váldán amorlaččain.” ¶ Jesus loaiddastii dál fatnasii, ja su máhttájeaddjit čuvvo su. De šattai garra riđđu jávrái, nu ahte fanas measta jávkkai báruid sisa. Muhto Jesus ieš lei oađđimin. Dalle sii bokte su ja dadje: «Hearrá, beastte min! Mii heavvanit!» Son cealká sidjiide: «Manne dii ballabehtet? Dii uhcán oskkolaččat!» De son čuožžilii ja šikkui biekka ja jávrri, ja šattai vuodjagoalki. Olbmot ovddošedje ja jerre: «Gii son lea go sihke biegga ja jávri jeagadit su.» ¶ Muhto sutnje gii vearránahttá ovtta dáin uhcahaččain geat oskot munnje, livččii buoret jos millogeađgi heaŋggastuvvošii su čeabeha birra, ja son vuodjuduvvošii meara čikŋodahkii. Vuoi dán máilmmi ja dan vearránusaid! Vearránusat gal fertejit boahtit, muhto vuoi dan olbmo gean bokte vearránusat bohtet! Jos du giehta dahje juolgi vearránahttá du, de čuohpa dan ja bálkes eret! Dutnje lea buoret mannat rámbin dahje lámisin eallimii, go bálkestuvvot agálaš dollii guvttiin gieđain dahje julggiin. Ja jos du čalbmi vearránahttá du, de gaikkit dan olggos ja bálkes eret! Dutnje lea buoret mannat eallimii čalbmebeallin go bálkestuvvot helveha dollii guvttiin čalmmiin. Váruhehket badjelgeahččamis ovttage dáin uhcahaččain! Dasgo mun cealkkán didjiide: Sin eŋgelat almmis oidnet álo mu almmálaš áhči muođuid. Olbmobárdni lea boahtán beastit dan gii lea láhppon. ¶ Go farisealaččat ledje ain čoahkis, de Jesus jearai sis: «Maid dii árvalehpet Messiasa birra? Gean bárdni son lea?» Sii vástidedje: «Dávveda.» Son celkkii sidjiide: «Mo de Dávvet sáhttá Vuoiŋŋa bokte gohčodit su hearrán ja cealkit: Hearrá celkkii mu hearrái: Čohkán mu olgeš gieđa beallái dassážii go mun bijan du vašálaččaid du julggiid vuollái. Jos dál Dávvet gohčoda Messiasa hearrán, mo son de sáhttá leat Dávveda bárdni?» Muhto ii oktage sáhttán vástidit sutnje sáni ge. Ja dan beaivvi rájes ii oktage duostan šat jearrat sus maidege. ¶ Vuoi din, čálaoahppavaččat ja farisealaččát! Dii guoktilaččat! Dii dahppabehtet olbmuide almmiriikka. Ieža ehpet mana sisa ehpet ge suova mannat sisa sin geat áinnas dáhtošedje. Vuoi din, čálaoahppavaččat ja farisealaččat! Dii guoktilaččat! Dii háhpohallabehtet leaskkaid dáluid ja lohkabehtet guhkes rohkosiid; dan dihtii oažžubehtet garraset duomu. Vuoi din, čálaoahppavaččat ja farisealaččat! Dii guoktilaččat! Dii johtibehtet eatnamiid ja čáziid mielde, vai vuoittášeiddet ovtta áidna olbmo juvddálaš oskui. Ja go dat menestuvvá, de dahkabehtet su helveha oapmin, guovtti geardái bahábun go dii ieža. Vuoi din, čalmmehis oahpisteaddjit! Dii dadjabehtet: Jos guhtege vuordnu tempela bokte, de ii dat leat mihkkege; muhto jos guhtege vuordnu tempela golliid bokte, de vuortnus čatná. Dii čalmmehis jallat! Goabbá lea stuorit, golli vai tempel mii basuha golli? Dii dadjabehtet: Jos guhtege vuordnu áltára nammii, de ii dat leat mihkkege; muhto jos guhtege vuordnu oaffarskeaŋkka bokte mii lea áltára alde, de vuortnus čatná. Dii čalmmeheamit! Goabbá lea stuorit, oaffarskeaŋka vai áltár mii basuha skeaŋkka? Dat gii vuordnu áltára nammii, vuordnu sihke dan ja buot daid bokte mat leat áltára alde. Dat gii vuordnu tempela nammii, vuordnu sihke dan ja su bokte gii orru das. Ja dat gii vuordnu almmi nammii, vuordnu Ipmila truvnnu ja su bokte gii čohkká dan alde. Vuoi din, čálaoahppavaččat ja farisealaččat! Dii guoktilaččat! Dii addibehtet logádasa minttain, dillain ja gárveniin, muhto ehpet beroš das mas lea eanet deaddu lágas: vuoigatvuođas, váibmoláđisvuođas ja oskkáldasvuođas. Dáid berrešeiddet dahkat, vajáldahtekeahttá eará báhkkomiid. Dii čalmmehis oahpisteaddjit! Dii sillebehtet eret čuoikka, muhto njielastehpet kamela! Vuoi din, čálaoahppavaččat ja farisealaččat! Dii guoktilaččat! Dii buhtistehpet geara ja gári olggul, muhto siskkil lea dievva rievádus ja mearihisvuohta. Čalmmehis farisealaš! Buhtis vuos geara siskkil, de dat buhtásmuvvá olggul ge! Vuoi din, čálaoahppavaččat ja farisealaččat! Dii guoktilaččat! Dii lehpet dego vielgadin kálkejuvvon hávddit, olggul dat gal orrot čábbát, muhto siskkil leat dievva jámešdávttit ja juohkelágán buhtismeahttunvuohta. Seammá láhkái dii gis orrubehtet vanhurskásat olbmuid čalmmiin, muhto siskkáldasas lea dievva guoktilašvuohta ja lágahisvuohta. Vuoi din, čálaoahppavaččat ja farisealaččat! Dii guoktilaččat! Dii huksebehtet hávdemuittuid profehtaide ja čiŋahehpet bassi olbmuid hávdemearkkaid ja dadjabehtet: Jos mii livččiimet eallán máddariiddámet áiggi, de eat livčče searvan goddit profehtaid. Dáinna dii duođaštehpet ieža ahte dii lehpet sin mánát guđet godde profehtaid. Jotket dasto dan maid din máddarat álggahedje, dassá go mihttu dievvá. Dii gearbmašat ja gearpmaščivggat! Mo dii sáhttibehtet vealtat dubmejuvvomis helvehii? Danne mun vuolggahan din lusa profehtaid, viisáid ja čálaoahppavaččaid. Muhtumiid dii goddibehtet ja russiinávlebehtet, earáid dii spihččebehtet din synagogain ja doarridehpet gávpogis gávpogii. Nu boahtá din badjelii buot vigihis varra mii lea golggahuvvon eatnama alde, vanhurskkis Abela vara rájes gitta Sakarja, Barakja bártni, vara rádjái, gean dii gottiidet tempela ja áltára gaskii. Duođaid, mun cealkkán didjiide: Dát buolva gártá vástidit buot dáid ovddas! ¶ Sii geat ledje váldán Jesusa gitta, dolvo su dál bajimušbáhpa Kaifasa lusa, gosa čálaoahppavaččat ja vuorrasat ledje čoahkkanan. Biehtár oavnnjildii Jesusa gitta bajimušbáhpa gárdimii; doppe son manai šilljui ja čohkánii fávttaid gaskii geahččat mo loahpas geavvá. Bajitbáhpat ja oppa Ráđđi oččodedje vearri duođaštusa Jesusa vuostái, vai beasašedje dubmet su jápmimii. Muhto eai sii gávdnan maidege, vaikko máŋga vihtana bukte vearri duođaštusaid. Loahpas bohte guovttis geat dajaiga: «Dát olmmoš lea cealkán: Mun máhtán gaikkodit Hearrá tempela ja hukset dan fas golmma beaivvis.» Dalle bajimušbáhppa čuožžilii ja jearai sus: «Ii go dus leat mihkkege dadjamušaid sudno áššáskuhttimiidda?» Muhto Jesus orui jávohaga. Bajimušbáhppa dajai: «Ealli Ipmila bokte mun vuortnuhan du cealkit midjiide: Leat go don Messias, Ipmila Bárdni?» Jesus vástidii: «Ieš han don dadjet dan. Muhto mun cealkkán didjiide: Dás duohko dii beassabehtet oaidnit Olbmobártni čohkkámin Fámu olgeš gieđa bealde ja boahtimin almmi balvvaid alde.» Dalle bajimušbáhppa gaikkihii biktasis guovdat ja dajai: «Son lea bilkidan Ipmila! Maid mii dál vihtaniiguin? Dii lehpet gullan bilkádusa. Maid dii oaivvildehpet?» Sii vástidedje sutnje: «Son lea sivalaš jápmit.» De sii čolge su muođuid njeaiga ja čorbme su. Earát spežžo su muođuide ja dadje: «Messias, einnos dal midjiide! Gii čorpmai du?» ¶ Seammá beaivvi eahketbeallái Jesus celkkii sidjiide: «Vulgot don beallái jávrri.» Sii guđđe olmmošjoavkku, ja válde su fárrui dainna fatnasiin mas son lei juo čohkkámin. Eará fatnasat ge serve. De bođii garra jorribiegga, ja bárut šávgo fatnasii nu ahte dat goasii devdui. Muhto Jesus lei oađđimin guottá alde fatnasa maŋágeahčen. Sii bokte su ja dadje sutnje: «Oahpaheaddji, it go beroš go mii leat heavvaneamen?» De son čuožžilii, šikkui biekka ja celkkii jávrái: «Jávohuva! Oro jaska!» Ja biegga ložžii ja šattai vuodjagoalki. Jesus celkkii sidjiide: «Manne dii nu ballabehtet? Ii go dis leat velá osku?» Muhto sii ledje sakka suorganan ja dadje guhtet guimmiidasaset: «Gii son lea? Sihke biegga ja jávri jeagadit su.» ¶ Muhtun beaivvi son manai fatnasii máhttájeddjiidisguin ja dajai sidjiide: «Vulgot don beallái jávrri.» Sii vulge, ja borjjastettiin son nohkai. Muhto jorribiegga bosui jávrri mielde, fanas devdogođii, ja sii šadde stuora heahtái. Dalle sii bokte su ja čurvejedje: «Oahpaheaddji, oahpaheaddji, mii heavvanit!» Son čuožžilii ja šikkui biekka ja alla báruid, nu ahte dat lotkkodedje ja šattai fas goalki. Son jearai sis: «Gos lea din osku?» Muhto dievva balus ja ovddošeamis sii dadje guhtet guimmiidasaset: «Gii son lea? Son šiggu sihke biekka ja čázi, ja dat jeagadit su.» ¶ Son celkkii máhttájeddjiidasas: «Lea vealtameahttun ahte vearránusat bohtet, muhto vuoi dan olbmo gean bokte dat bohtet! Dan olbmui livččii buoret ahte millogeađgi heaŋggastuvvošii su čeabeha birra ja son bálkestuvvošii merrii, go ahte oktage dain uhcahaččain jorrala su geažil. Váruhehket! Jos du oskuguoibmi sudduda, de neavvo su, ja jos son gáhtá, de atte sutnje ándagassii. Vaikko son suddudivččii du vuostái čieža geardde seammá beaivvi ja boađášii čieža geardde du lusa ja dajašii: Mun gáđan, de atte sutnje ándagassii.» ¶ Álggus lei Sátni. Sátni lei Ipmila luhtte, ja Sátni lei Ipmil. Sátni lei álggus Ipmila luhtte. Buot lea dahkkojuvvon Sáni bokte; almmá Sáni haga ii leat mihkkege dahkkojuvvon das mii lea. Sáni siste lei eallin, ja eallin lei olbmuid čuovggas. Čuovggas báitá seavdnjadasas, muhto seavdnjadas ii vuostáiváldán dan. De lei olmmái gean Ipmil lei vuolggahan. Johanas lei su namma. Son bođii duođašteaddjin, čuovgasa duođašteaddjin, vai buohkat su bokte oskugoađášedje. Ii son lean ieš čuovggas, muhto son lei čuovgasa duođašteaddji. Duohta čuovggas mii čuvge juohke olbmo, lei boahtimin máilbmái. Son lei máilmmis, ja máilbmi lea dahkkojuvvon su bokte, muhto máilbmi ii dovdan su. Son bođii iežas olbmuid lusa, muhto su iežas olbmot eai vuostáiváldán su. Muhto buohkaide geat vuostáiválde su, attii son vuoigatvuođa šaddat Ipmila mánnán – buohkaide geat oskot su nammii. Eai sii leat riegádan oaččis ja varas, eai rupmaša dáhtus eai ge olbmá dáhtus, muhto Ipmilis. Ja Sátni šattai olmmožin ja ássagođii min luhtte, ja mii oinniimet su hearvásvuođa, dan hearvásvuođa man áidnoriegádan Bárdni lea ožžon Áhčistis, dievva árpmus ja duohtavuođas. Johanas duođašta su birra ja čuorvu: «Son lea dat gean birra mun celken: Son guhte boahtá mu maŋŋil, lea stuorit go mun, dasgo son lea leamaš ovdal mu.» Su dievasvuođas mii buohkat leat ožžon, árpmu árpmu badjelii. Dasgo láhka addojuvvui Movssesa bokte, árbmu ja duohtavuohta bođii Jesus Kristusa bokte. Ii oktage leat goassege oaidnán Ipmila, muhto áidnoriegádeaddji, guhte lea Ipmil, ja guhte lea Áhčis váimmu lahka, son lea čájehan midjiide gii son lea. ¶ Sii ádjet din olggos synagogain. Áigi boahtá go juohkehaš gii goddá din, jáhkká ahte son dan bokte bálvala Ipmila. ¶ Mun in rohkadala dušše sin ovddas, muhto maiddái daid ovddas geat sin sáni bokte oskot munnje, vai sii buohkat livčče okta. Nugo don, Áhčči, leat mu siste ja mun du siste, nu divtte sin šaddat oktan munno siste, vai máilbmi oskkošii ahte don leat vuolggahan mu. Mun lean addán sidjiide dan hearvásvuođa man don leat addán munnje, vai sii livčče okta nugo moai letne okta, mun sin siste ja don mu siste, vai sii livčče ollásit okta. De máilbmi ádde ahte don leat vuolggahan mu ja leat ráhkistan sin nugo don leat ráhkistan mu ge. Áhččán, mun dáhtun ahte sii, geaid don leat addán munnje, livčče mu luhtte doppe gos mun lean, vai sii oainnášedje mu hearvásvuođa, man don leat addán munnje, dasgo don leat ráhkistan mu ovdal go máilbmi vuođđuduvvui. Vanhurskkis Áhčči, máilbmi ii leat dovdan du, muhto mun lean dovdan du, ja sii leat dovddiidan ahte don leat vuolggahan mu. Mun lean almmuhan sidjiide du nama ja dagan dan fas, vai sis bisošii seammá ráhkisvuohta maid don leat čájehan munnje, ja mun ieš bisošin sin siste. ¶ Duomás, okta dan guoktenuppelohkásis, son gii gohčoduvvui Jumežin, ii lean singuin go Jesus bođii. Sii muitaledje sutnje: «Mii leat oaidnán Hearrá.» Muhto son dajai: «Jos in ieš oainne návleráiggiid su gieđain in ge beasa bidjat suorpma daidda ja guoskkahit su erttega gieđain, de in oskko.» Gávcci beaivvi maŋŋil máhttájeaddjit ledje fas čoahkkanan, ja Duomás lei singuin. Uvssat ledje giddejuvvon, muhto Jesus bođii ja čuoččui fáhkkestaga sin gaskkas ja celkkii: «Ráfi lehkos dinguin.» De son cealká Duopmásii: «Geige suorpmat, ja geahča mu gieđaid, ja geige gieđat ja iskka mu erttega. Ale leage eahpeoskkolaš, muhto oskkolaš!» Duomás dajai: «Hearrán ja Ipmilan!» Jesus cealká sutnje: «Don oskkut danne go leat oaidnán mu. Ávdugasat sii geat eai oainne ja dattege oskot.» Jesus dagai maiddái ollu eará mearkkaid máhttájeddjiid oaidnut, maid birra ii leat čállojuvvon dán girjái. Muhto dát leat čállojuvvon, vai dii oskubehtet ahte Jesus lea Messias, Ipmila Bárdni, ja vai dis oskku bokte lea eallin su namas. ¶ Buorre Teofilos, vuosttaš girjjistan mun čállen buot dan birra maid Jesus dagai ja oahpahii álggu rájes gitta dan beaivvi rádjái go son váldojuvvui bajás albmái, maŋŋil go son lei addán gohččumiiddis Bassi Vuoiŋŋa bokte apoastaliidda geaid son lei válljen. Son čájehii iežas sidjiide gillámušas ja jápmimis maŋŋil ja attii sidjiide máŋga čielga duođaštusa das ahte lei eallimin; njealljelot beaivvi sii oidne su, ja son sártnui Ipmila riikka birra. Go son lei boradeamen singuin, de gohčui sin: «Allet vuolgge Jerusalemis, muhto vurdet dan maid Áhčči lea lohpidan ja man birra mun lean sárdnon. Dasgo Johanas gásttašii čáziin, muhto dii gásttašuvvobehtet Bassi Vuoiŋŋain moatti beaivvi geažes.» ¶ Dán áiggi Biehtár čuožžilii ja sárdnugođii oskuguimmiid gaskkas geat ledje čoahkis; sullii čuođiguoktelogi olbmo: «Oskuguoimmit, dat čállaga sánit fertejedje ollašuvvat, maid Bassi Vuoigŋa sártnui Dávveda bokte Judasa birra, guhte oahpistii sin geat válde Jesusa gitta. Son lohkkojuvvui min searvái ja lei ožžon seammá bálvalusa go mii. Son osttii alccesis bealddu dainna bálkkáin man son oaččui vearredagus ovddas, muhto son gahčai oaivválassii ja luoddanii nu ahte buot su siskilušat golge olggos. Dat šattai dihtosii buot Jerusalema ássiide, ja iežaset gillii sii gohčodit bealddu Hakeldaman, mii mearkkaša Varrabealdu. Dasgo lea čállojuvvon Sálmmaid girjái: Šaddos su dállu ávdimin, allos oktage das ásso, ja: Ožžos muhtun eará su doaimma. Danne okta dain olbmáin geat leat leamaš minguin miehtá dan áiggi go Hearrá Jesus vádjolii min gaskkas, dan rájes go Johanas gásttašii su gitta dan beaivvi rádjái go son váldojuvvui eret min luhtte, okta dáin olbmáin ferte duođaštit minguin ovttas ahte son lea bajásčuožžilan.» Dalle sii divvo guokte olbmá ovdan, Jovsset Barsabbasa gean maiddái gohčodedje Justusin, ja Mattiasa. Ja sii rohkadalle: «Hearrá, don guhte dovddat buohkaid váimmuid, čájet midjiide goappá dán guoktásis don leat válljen dan bálvalussii ja apoasttaldoibmii man Judas guđii go manai dan sadjái gosa gulai.» Sii vuorbádedje dan guoktása gaskkas, ja vuorbi gahčai Mattiasa ala. Dás duohko son lasihuvvui dan oktanuppelot apoastala searvái. ¶ De Biehtár loaiddastii ovdan dainna oktanuppelohkásiin ja sárdnugođii alla jienain: Juvddálaš olbmát ja buot Jerusalema ássit! Diktet mu almmuhit didjiide dan mii dás dáhpáhuvvá. Guldalehket mu sániid! Eai dát olbmát leat gárihuvvan nugo dii gáddibehtet. Dál han lea easkka beaivvi goalmmát diibmu. Muhto dás dáhpáhuvvá dat man birra profehta Joel sárdnidii: Ipmil cealká: Maŋimuš beivviid dáhpáhuvvá ahte mun golggahan Vuoigŋan buot olbmuid badjelii. Din bártnit ja nieiddat profehtastallet, din nuorra olbmát oidnet oainnáhusaid, ja din vuorrasat niegadit nieguid. Velá bálvaleddjiidan ja bálvaleaddjinissoniiddán badjelii ge golggahan Vuoigŋan daid beivviid, ja sii profehtastallet. Mun čájehan váigasiid badjin almmis ja mearkkaid vuollin eatnama alde: vara, dola ja soici suovaid. Beaivváš sevnnjoda ja mánnu šaddá varran, ovdal go Hearrá beaivi boahtá, stuora ja hearvás beaivi. Ja juohkehaš gii čuorvu Hearrá nama bestojuvvo. Israellaččat, gullet dáid sániid: Nasaretlaš Jesus lei olmmái gean Ipmil válljii didjiide ja duođaštii dan fámolaš daguiguin, oavdduiguin ja mearkkaiguin, maid Ipmil dagai din gaskkas Jesusa bokte nugo dii ieža diehtibehtet. Dát Jesus addojuvvui din háldui Ipmila áigumuša mielde ja nugo son diđii ovddalgihtii, ja dii divttiidet olbmáid geat eai dovdda Ipmila lága, russiinávlet ja goddit su. Muhto Ipmil bajásčuoččáldahtii su ja čovddii su jápmima bákčasiin, dasgo ii han jápmin sáhttán doallat su gitta. Dasgo Dávvet cealká su birra: Mun anán álelassii Hearrá čalmmiidan ovddas, dasgo son lea mu olgeš gieđa bealde, aman jorralit. Danne mu váibmu illuda, ja mu njuovčča ávvuda, ja velá mu jámolaš rumaš ge vuoiŋŋasta doaivvus. Dasgo don it guođe mu sielu jábmiid riikii it ge divtte bassi bálvaleaddját muosáhit guohcageami. Don leat oahpahan mu dovdat eallima geainnu, ja don deavddát mu iluin muođuidat ovddas. Vieljat, diktet mu sárdnut roahkkadit didjiide min máddara Dávveda birra. Son jámii ja hávdáduvvui, ja su hávdi lea min luhtte velá otná beaivvi ge. Muhto son lei profehta ja diđii ahte Ipmil lei vurdnon bidjat Dávveda truvdnui muhtuma su maŋisbohttiin. Danne son einnostii Messiasa bajásčuožžileami go sártnui: Son ii báze jábmiid riikii, ii ge su rumaš muosát guohcageami. Dán Jesusa Ipmil bajásčuoččáldahtii, ja mii leat buohkat dan duođašteaddjit. Son bajiduvvui Ipmila olgeš gieđa beallái ja vuostáiválddii Bassi Vuoiŋŋa nugo Áhčči lei lohpidan ja golggahii dan. Dán dii dál oaidnibehtet ja gullabehtet. Dasgo Dávvet ii mannan bajás albmái, muhto son cealká: Hearrá celkkii mu hearrái: Čohkán mu olgeš gieđa beallái dassážii go bijan du vašálaččaid du julggiid vuložin. Dan dihtii, dihtos oppa Israela álbmot dán vissásit: Dán Jesusa gean dii russiinávliidet, lea Ipmil dahkan sihke Hearrán ja Messiasin. Go sii gulle dán, de dat čuggii sin váibmui, ja sii jerre Biehtáris ja eará apoastaliin: «Vieljat, maid mii galgat dahkat?» Biehtár vástidii sidjiide: «Jorgalehket, ja diktet buohkat iežadet gásttašuvvot Jesus Kristusa nammii, juohkehaš dis, vai oažžubehtet suttuid ándagassii addojumi ja Bassi Vuoiŋŋa attáldahkan. Dasgo lohpádus gullá didjiide ja din mánáide ja buohkaide geat leat guhkkin eret, nu olusiidda go Hearrá Ipmileamet rávká.» Ollu eará sániiguin ge son duođaštii sidjiide, ja rávvii sin: «Diktet iežadet bestojuvvot dán gážžáris sohkagottis.» Sii geat vuostáiválde su sáni, gásttašuvvojedje, ja dan beaivvi lasihuvvojedje oskkolaččaid jovkui sullii golbma duhát olbmo. Sii bisso oskkáldasat apoastaliid oahpahusas ja searvevuođas, láibedoadjaleamis ja rohkadusas. Šattai ballu olbmuid gaskii, dasgo apoastalat dahke ollu oavdudaguid ja mearkkaid. Buot oskkolaččat bisso čoahkis ja sii atne buot oktasaččat. Sii vuvde dáluideaset ja dávviriiddiset ja juogadedje ruđaid buohkaide juohkehačča dárbbu mielde. Juohke beaivvi sin joavku čoahkkanii tempelii, ja ruovttuineaset sii doadjaledje láibbi ja boradedje ávuin ja duođalaš váimmuiguin. Sii máidno Ipmila, ja oppa álbmot anii sin árvvus. Beaivválaččat Hearrá lasihii oskkolaččaid jovkui sin geat bestojuvvojedje. ¶ Go Biehtár oinnii dan, de sárdnugođii olbmuide: Israellaččat, manne dii ovddošehpet dán? Manne geahččabehtet munnuide dego moai iežame fámuin dahje ipmilbalolašvuođain livččiime ožžon dán olbmá vázzit? Ean fal, Abrahama ja Issáha ja Jáhkoba Ipmil, min máddariid Ipmil, lea hearvásin dahkan bálvaleaddjis Jesusa. Su dii attiidet eiseváldái ja biehttaleiddet Pilatusa ovddas, go son lei mearridan luoitit su luovus. Dii biehttaleiddet su guhte lei bassi ja vanhurskkis, ja siđaidet olmmošgoddi luovus. Muhto eallima oaivámučča dii gottiidet, su gean Ipmil bajásčuoččáldahtii jábmiid luhtte; moai letne dán duođašteaddjit. Osku Jesusii ja su nammii lea addán fámu dán olbmái gean dii oaidnibehtet ja dovdabehtet. Dat osku man mii oažžut dán nama bokte, lea dahkan su áibbas dearvvašin din buohkaid oaidnut. Álbmotguoimmit, mun dieđán ahte dii dagaidet dan diehtemeahttunvuođas, nugo din oaivámuččat ge. Muhto nu lea Ipmil ollašuhttán dan maid son lei sárdnidahttán ovddalgihtii buot profehtaidis bokte, ahte su Messias galggai gillát. Gáhtet dan dihtii ja jorgalehket, vai din suttut sihkkojuvvošedje eret. De áigi boahtá go Hearrá áhpásmahttá din, ja vuolggaha dan Jesusa gii lei dat Messias gean son lei válljen. Son ferte orrut almmis gitta dassá go dat áigi boahtá go buot ráhkaduvvo ođđasis maid Ipmil lea sárdnidan doložis bassi profehtaidis njálmmi bokte. Movsses han celkkii: Hearrá Ipmileattet čuoččáldahttá didjiide mu lágán profehta álbmotguimmiideattet gaskkas. Guldalehket buot maid son cealká didjiide. Muhto juohkehaš guhte ii guldal dán profehta, jávkaduvvo eret álbmogis ja duššaduvvo. Maiddái buot eará profehtat guđet leat sárdnidan, gitta Sámmola rájes, leat einnostan dáid beivviid dáhpáhusaid. Dii lehpet profehtaid mánát ja lehpet árben dan lihtu man Ipmil ásahii din máddariiguin go celkkii Abrahamii: Du náli bokte buressivdniduvvojit buot eatnama sohkagottit. Ovddimustá din várás Ipmil čuoččáldahtii ja vuolggahii bálvaleaddjis, vai son buressivdnidivččii din go jorgalahttá juohkehačča dis eret din bahávuođas. ¶ Sii guđet bieđganadde doarrádallojumi áiggiid mat álge Stefanusiin, jovde gitta Fenikia, Kyprosa ja Antiokia rádjái, muhto sii sárdnidedje sáni dušše juvddálaččaide. Sin gaskkas ledje kyrenelaččat ja kyproslaččat geat bohte Antiokiai gos sárdnidedje evangeliuma Hearrá Jesusa birra maiddái greikalaččaide ge. Ja Hearrá giehta lei singuin, nu ahte olusat geat oskugohte, jorgaledje Hearrái. Dat mii lei dáhpáhuvvan, bekkii maiddái Jerusalema searvegoddái, ja sii vuolggahedje Barnabasa Antiokiai. Go son bođii dohko ja oinnii maid Ipmila árbmu lei duddjon, de illosii ja rávvii buohkaid bissut Hearrá luhtte duođalaš váimmuin. Dasgo son lei buorre olmmái, dievva Bassi Vuoiŋŋas ja oskkus. Ja stuora olmmošjoavku vuitojuvvui Hearrái. De Barnabas manai Tarsosii ohcat Sávlosa, ja go gávnnai, de válddii su mielde Antiokiai. Soai leigga ovttas dainna searvegottiin olles jagi ja oahpaheigga ollu olbmuid. Antiokias gohčoduvvojedje máhttájeaddjit vuosttaš geardde kristtalažžan. Dan áiggi bohte muhtun profehtat Jerusalemis vuolás Antiokiai. Okta sis, gean namma lei Agabos, čuožžilii ja einnostii Vuoiŋŋa bokte ahte stuora nealgeheahti galggai boahtit miehtá máilmmi. Nu dáhpáhuvai ge keaisár Klaudiusa áiggi. Máhttájeaddjit mearridedje vuolggahit veahki oskuguimmiide geat ásse Judeas, iešguhtege nu ollu go suittii. Sii dahke dán ja vuolggahedje attáldagaid searvegotti vuorrasiidda Barnabasa ja Sávlosa mielde. ¶ Bávlos borjjastii guimmiidisguin Pafosis, ja sii bohte Pergii Pamfylias. Doppe Johanas earránii sis ja máhcai Jerusalemii. Earát vulge Perges ja ollejedje Antiokiai Pisidias. Sábbáhin sii manne synagogii ja čohkánedje. Maŋŋil go láhka ja profehtat ledje lohkkojuvvon, de synagoga ovddasčuožžut vuolggahedje dán sáni sidjiide: «Vieljat, jos dis leažžá neavvunsárdni olbmuide, de sárdnot!» Bávlos čuožžilii, loktestii gieđas ja sárdnugođii: Israellaččat ja dii earát geat ballabehtet Ipmilis, guldalehket mu! Dán álbmoga Ipmil, Israela Ipmil, válljii min máddariid ja dagai álbmoga stuorisin go sii ledje ássamin vierisin Egyptas, ja son doalvvui sin doppe eret gievrras gieđainis. Sullii njealljelot jagi son anii sis fuola meahcis. Ja go son lei duššadan čieža álbmoga Kanaanis, de attii sin eatnama israellaččaide iežaset árbeeanan. Dát bisttii sullii njeallječuođivihttalot jagi. Dasto son attii sidjiide duopmáriid gitta profehta Sámmola rádjái. De sii sihte gonagasa, ja Ipmil attii sidjiide Sávlosa, Kiša bártni, guhte lei Benjamina čearddas, ja son lei gonagassan njealljelot jagi. Dalle Ipmil bijai su eret truvnnus ja čuoččáldahtii Dávveda gonagassan sidjiide. Su birra Ipmil duođaštii: Mun lean gávdnan olbmá mu miela mielde, Dávveda, Isaja bártni, son ollašuhttá buot mu dáhtu. Dán olbmá nális Ipmil attii lohpádusas mielde Israelii beasti, Jesusa. Ovdal go son bođii, de Johanas lei sárdnidan jorgalusa gástta oppa Israela álbmogii. Go Johanas lei loahpaheamen daguidis, de son celkkii: «Mun in leat dat geanin dii gáddibehtet mu. Muhto mu maŋŋil boahtá muhtun gean gápmagiid ge mun in leat dohkálaš nuollat.» Álbmotguoimmit, dii Abrahama nálli, ja dii earát geat ballabehtet Ipmilis! Aiddo midjiide dát bestojumi sátni lea vuolggahuvvon. Dasgo Jerusalema ássit ja sin oaivámuččat eai árvidan gii son lei eai ge ádden profehtaid sániid mat lohkkojuvvojit juohke sábbáha, muhto sii ollašuhtte daid go dubmejedje su. Vaikko sii eai gávdnan siva dubmet su jábmimii, de dattege dáhtto Pilatusa goddit su. Ja go sii ledje ollašuhttán buot mii lea čállojuvvon su birra, de válde su vuolás ruossas ja bidje su hávdái. Muhto Ipmil bajásčuoččáldahtii su jábmiid luhtte, ja son almmustahtii iežas máŋga beaivvi sidjiide geat ledje čuvvon su Galileas bajás Jerusalemii. Sii leat dál su duođašteaddjin olbmuide. Ja mii buktit didjiide buori sága, ahte dan lohpádusa maid Ipmil attii min máddariidda, lea son ollašuhttán midjiide, sin mánáide, go son bajásčuoččáldahtii Jesusa, nugo lea čállojuvvon nuppi sálmmas: Don leat mu bárdni, mun lean odne riegádahttán du. Ja go Ipmil lea bajásčuoččáldahttán Jesusa jábmiid luhtte, de Jesus ii goassege šat máhca guohcageapmái. Dán birra lea Ipmil cealkán ná: Mun attán didjiide daid bassi ja nana lohpádusaid maid adden Dávvedii. Ja eará sálmmas son cealká: Don it divtte bassi bálvaleaddját oaidnit guohcageami. Dávvet bálvalii Ipmila olles eallinagis ollašuhttin dihtii Ipmila áigumušaid. De son jámii ja hávdáduvvui máddariiddis lusa ja guohcagii. Muhto son gean Ipmil bajásčuoččáldahtii, ii guohcagan. Ja dihtet dál, álbmotguoimmit, ahte su bokte sárdniduvvo didjiide suttuid ándagassii addojupmi. Su bokte juohkehaš guhte osku dahkkojuvvo vanhurskkisin buot dain suttuin main Movssesa láhka ii sáhttán dahkat vanhurskkisin. Váruhehket dál, amas dat maid profehtat leat cealkán, dáhpáhuvvat didjiide: Gehččet, dii badjelgeahččit, ovddošehket ja šaddet duššin. Dasgo dakkár dagu mun dagan din beivviid, dagu man dii ehpet oskkoše jos muhtun muitalivččii dan. Go Bávlos ja Barnabas manaiga olggos, de olbmot ávžžuhedje sudno sárdnut dán birra čuovvovaš sábbáha ge. Ja go synagoga olbmot earránadde, de sihke juvddálaččat ja báhkinat geat ledje jorgalan juvddálaččaid oskui čuvvo sudno. Bávlos ja Barnabas sártnuiga sidjiide ja roahkasmahtiiga sin doallat gitta Ipmila árpmus. Maŋit sábbáha measta olles gávpot bođii sudno lusa gullat Ipmila sáni. Go juvddálaččat oidne olmmošjoavkku, de gáđaštišgohte ja vuostálastigohte bilkusániiguin dan maid Bávlos sárdnidii. Bávlos ja Barnabas sártnuiga dalle roahkkadit: «Lei dárbbašlaš sárdnidit Ipmila sáni vuos didjiide. Muhto go juo dii hilgubehtet dan, ehpet ge ane iežadet dohkálažžan agálaš eallimii, de moai vulge dál báhkiniid lusa. Dasgo ná lea Hearrá gohččon: Mun lean dahkan du čuovggasin báhkiniidda, vai don šattašit bestojupmin gitta eatnama ravddaid rádjái.» Go báhkinat gulle dán, de sii illudedje ja rámidedje Hearrá sáni, ja buohkat geat ledje mearriduvvon agálaš eallimii, oskugohte. Hearrá sátni viidánii miehtá dan guovllu. Muhto juvddálaččat háhttejedje allanálat ipmilbalolaš nissoniid ja gávpoga ovddimuš olbmáid ge ja doarrádallagohte Bávlosa ja Barnabasa ja ádje sudno eret guovllusteaset. Dalle soai savdnjileigga muoldda eret julggiineaskka duođaštussan sin vuostái ja vulggiiga Ikonionii. Muhto máhttájeaddjit devdojuvvojedje iluin ja Bassi Vuoiŋŋain. ¶ Muhtun olbmát bohte Judeas ja oahpahišgohte oskuguimmiid: «Jos dii ehpet birračuhppojuvvo Movssesa lága mielde, de ehpet sáhte bestojuvvot.» Bávlos ja Barnabas šattaiga garra riidui ja nággui singuin. Dalle mearriduvvui ahte Bávlos ja Barnabas ja muhtun earát galge mannat bajás Jerusalemii apoastaliid ja vuorrasiid lusa dáinna gažaldagain. Searvegoddi vuolggahii sin, ja sii johte Fenikia ja Samaria čađa gos muitaledje báhkiniid jorgalusa birra, ja dat lei stuora illun buot oskuguimmiide. Go sii bohte Jerusalemii, de searvegoddi, apoastalat ja vuorrasat vuostáiválde sin, ja sii muitaledje buot maid Ipmil lei dahkan sin bokte. Muhto muhtun oskkolaččat guđet gulle farisealaččaid bellodahkii čuožžiledje, ja dadje: «Báhkinat fertejit birračuhppojuvvot ja gohččojuvvot doallat Movssesa lága.» Apoastalat ja vuorrasat čoahkkanedje guorahallat dán ášši. Guhkes nákkáhallama maŋŋil Biehtár čuožžilii ja sártnui sidjiide: «Vialjat, dii diehtibehtet ahte Ipmil áigá juo válljii mu din gaskkas, vai báhkinat beasašedje gullat evangeliuma sáni mu njálmmis ja oskugoahtit. Ja Ipmil guhte dovdá buohkaid váimmuid, duođaštii dan addimiin sidjiide Bassi Vuoiŋŋa nugo midjiide ge. Son čájehii ahte ii leat erohus min ja sin gaskkas, muhto buhtistii sin váimmuid go sii osko. Manne dii dalle geahččalehpet Ipmila ja bidjabehtet máhttájeddjiid niskki ala geassá man eai min máddarat eat ge mii leat veadján guoddit? Mii han oskut ahte mii bestojuvvot Hearrá Jesusa árpmu bokte seammá láhkái go sii ge.» De olles joavku jávohuvai ja guldalii Barnabasa ja Bávlosa muitaleamen buot mearkkaid ja oavdudaguid birra maid Ipmil lei dahkan báhkiniid gaskkas sudno bokte. Go soai jávohuvaiga, de Jáhkot sárdnugođii: «Vieljat, guldalehket mu! Simmon lea muitalan mo Ipmil áigá juo válljii alccesis álbmoga báhkiniid gaskkas, vai sii gudnejahtášedje su nama. Dát soahpá profehtaid sániiguin, nugo lea čállojuvvon: Das maŋŋil mun máhcan ja huksen fas Dávveda gahččan goađi. Mun huksen fas dan mii lea gaikkoduvvon ja ceggen dan ođđasis, vai buot eará olbmot ge ozašedje Hearrá, buot báhkinat geaid badjelii mu namma lea celkojuvvon. Nu cealká Hearrá, gii lea dahkan dán dovddusin agálašvuođa rájes. Dan dihtii oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii, muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa dihtii, ja fuorrávuođas, buvihuvvon elliid bierggus ja varas. Dasgo Movssesis leat dološ rájes leamaš sárdnideaddjit buot gávpogiin, ja sii lohket su sániid synagogain juohke sábbáha.» ¶ Dan botta go Bávlos lei vuordimin sudno Atenas, de son moaráskii sakka go oinnii ahte gávpot lei dievva eahpeipmilgovain. Synagogas son sártnodii juvddálaččaiguin ja ipmilbalolaččaiguin, ja šiljus sártnodii juohke beaivvi singuin geaid deaivvai. Muhtun epikuralaš ja stoalaš filosofat nákkáhallagohte suinna, ja muhtumat dadje: «Maid duođaid viggá dat hállás olmmái muitalit?» Earát árvaledje: «Son dáidá leat amas ipmiliid sárdnideaddji.» Dasgo Bávlos sárdnidii evangeliuma Jesusa ja bajásčuožžileami birra. Sii válde dasto Bávlosa mielddiset ja dolvo su Areiopagosii ja dadje: «Oažžut go mii diehtit makkár lea dat ođđa oahppu maid don buvttát? Dasgo mii gullat imašlaš ságaid; danne dáhtošeimmet diehtit mat dat duođaid leat.» Sihke atenalaččat ja olgoriikalaččat geat orrot doppe, golahit buot áiggi muitalit ja gullat ođđasiid. Bávlos čuožžilii gasku Areiopagosa ja sárdnugođii: Atenalaččat! Mun oainnán juohke láhkái ahte dii gudnejahttibehtet áŋgirit ipmiliiddádet. Go mun ledjen váccašeamen gávpogis geahččamin din bassi báikkiid, de fuomášin maiddái áltára masa lei čállojuvvon: «Dovdameahttun Ipmilii.» Dan man dii bálvalehpet dovddakeahttá, dan mun sárdnidan didjiide. Ipmil, guhte sivdnidii máilmmi ja buot mii das lea, lea almmi ja eatnama Hearrá. Son ii ása tempeliin maid olbmuid gieđat leat huksen. Ii ge dárbbaš maidege mainna olbmuid gieđat sáhttet bálvalit su. Son han dat lea guhte addá buohkaide heakka ja vuoiŋŋanasa ja buot. Ovtta olbmos son lea dahkan buot álbmogiid ja diktá sin ássat miehtá eatnama; son lea bidjan sidjiide ásahuvvon áiggiid ja lea mearridan sin ássanguovlluid rájiid. Dán son lea dahkan, vai sii ozašedje Ipmila, jos de dovddašedje ja gávnnašedje su, vaikko son ii leat guhkkin eret ovttasge mis. Dasgo su siste mii eallit, lihkadit ja leat, nugo muhtumat din diktačálliin ge leat dadjan: «Mii leat maiddái su sogas.» Danne go mii nappo leat Ipmila sohka, de eat berre jurddašit ahte ipmilvuohta lea golle- dahje silba- dahje geađgegova láhkásaš, man olbmuid dáidu dahje jurdda lea hábmen. Ipmil lea gierdan ovddit áiggiid diehtemeahttunvuođa, muhto dál son gohčču juohke guovllu olbmuid dahkat jorgalusa. Dasgo son lea mearridan beaivvi goas son dubme máilmmi vanhurskkisvuođain dan olbmá bokte gean son lea válljen dasa. Dán son lea čájehan buohkaide go bajásčuoččáldahtii su jábmiid luhtte. Go sii gulle Bávlosa sárdnumin jábmiid bajásčuožžileami birra, de muhtumat bilkidedje su, muhto earát fas dadje: «Mii hálidivččiimet áinnas gullat du sárdnumin dán birra nuppe háve ge.» De Bávlos guđii sin, muhto muhtumat serve sutnje ja oskugohte. Sin searvvis lei Areiopagosdikki lahttu Dionysios ja muhtun nisu gean namma lei Damaris, ja muhtun earát. ¶ Efesosii bođii dál juvddálaš gean namma lei Apollos. Son lei Aleksandrias eret, čeahppi sárdnut ja dovddai čállagiid vuđolaččat. Apollos lei ožžon oahpahusa Hearrá Geidnui, ja buolli áŋgirvuođain son sártnui ja oahpahii dárkilit Jesusa birra, vaikko son dovddai dušše Johanasa gástta. Son sárdnugođii roahkkadit synagogas. Go Priskilla ja Akvila gulaiga su, de válddiiga su lusaska ja čilgiiga sutnje Ipmila Geainnu dárkileabbot. Apollos hálidii vuolgit Akaiai, ja oskuguoimmit movttiidahtte su ja čálle máhttájeddjiide ja ávžžuhedje sin vuostáiváldit su. Son bođii dohko ja šattai stuora veahkkin sidjiide geat Ipmila árpmu bokte ledje oskugoahtán, dasgo son gomihii juvddálaččaid ákkaid ja duođaštii buohkaid gullut čállagiin ahte Jesus lea Messias. ¶ Ipmil dagai erenoamáš oavdudaguid Bávlosa gieđaid bokte. Nu dáhpáhuvai ahte olbmot válde liinniid ja biktasiid maid son lei atnán, ja bidje buhcciid ala. De buozalvasat luite sin, ja bahá vuoiŋŋat vulge sis olggos. Maiddái muhtun golgu juvddálaš vuoiŋŋaidvuortnuheaddjit geahččaledje namuhit Hearrá Jesusa nama sin badjel geain ledje bahá vuoiŋŋat. Sii dadje: «Mun vuortnuhan din dan Jesusa bokte gean Bávlos sárdnida!» Nu dahke maiddái juvddálaš bajimušbáhpa Skeuasa čieža bártni. Muhto bahá vuoigŋa vástidii sidjiide: «Jesusa mun gal dovddan, ja mun dieđán gii Bávlos lea, muhto geat bat dii lehpet?» Olmmái geas lei bahá vuoigŋa, fallehii sin, biđii sis buohkain ja illástii sin nu ahte sii fertejedje báhtarit viesus olggos álásin ja hávváduvvon. Dát šattai dovddusin buot efesoslaččaide, sihke juvddálaččaide ja greikalaččaide, buohkat ballagohte, ja Hearrá Jesusa namma máidnojuvvui. Olusat sis geat ledje oskugoahtán bohte ja dovddastedje albmosit daguideaset. Viehka olusat sis geat ledje noidošan, bukte girjjiideaset ja bolde daid buohkaid oaidnut. Muhtumat rehkenaste girjjiid ruhtaárvvu ja gávnnahedje ahte dat ledje vihttalotduhát silbaruđa veara. Dán láhkái ovdánii Hearrá sátni ja oaččui stuora fámu. Daid dáhpáhusaid maŋŋil Bávlos mearridii vuolgit Makedonia ja Akaia čađa Jerusalemii. Son dajai: «Go doppe lean fitnan, de ferten mannat Romai ge.» Son vuolggahii guoktása vehkiinis, Timoteusa ja Erastosa, Makedoniai, muhto ieš son orui Asia eanangottis velá muhtun áiggi. ¶ Golbma beaivvi maŋŋil Bávlos gohčui čoahkkái juvddálaččaid oaivámuččaid. Go sii ledje čoahkis, de celkkii sidjiide: «Vieljat, mun in leat dahkan vearrut min álbmoga dahje máddariid vieruid vuostái, ja dattege boađán fáŋgan Jerusalemis gos addojuvvojin romalaččaid háldui. Sii gažadedje mu ja dáhtto luoitit mu, danne go in lean dahkan maidege mas ánssášin jápminduomu. Muhto juvddálaččat vuostálaste dán, ja de mun bággejuvvojin guoddalit ášši keaisára ovdii, muhto dát ii mearkkaš ahte mun sivahallen iežan álbmoga. Dán dihtii lean sihtan din boahtit deike, vai beasan deaivat din ja sárdnut didjiide. Dasgo mun lean čadnon dáidda láhkkiide Israela doaivaga dihtii.» Sii vástidedje: «Mii eat leat ožžon makkárge reivve Judeas du birra. Eai geatge min álbmotguimmiin leat boahtán dieđihit dahje cealkit maidege baháid du birra. Muhto mii hálidit áinnas gullat maid don oaivvildat, dasgo mii diehtit ahte olbmot vuostálastet dán searvvi juohke báikkis.» Go sii ledje šiehtadan beaivvi Bávlosiin, de eanebut bohte dohko gos son orui. Iđedis eahkedii son duođaštii ja čilgii Ipmila riikka birra, ja čujuhettiin Movssesa láhkii ja profehtaide son geahččalii vuoitit sin Jesusii. Muhtumat sis oskugohte su sániid dihtii, muhto earát eai oskon. Eai sii soahpan gaskaneaset ja danne earránadde, ja Bávlos celkkii dán ovtta sáni sidjiide: «Dat lei duohta maid Bassi Vuoigŋa sártnui profehta Jesaja bokte din máddariidda: Mana dán álbmoga lusa ja cealkke: Guladettiineattet dii gullabehtet, ehpet ge ádde, oainnedettiineattet dii oaidnibehtet, ehpet ge fuobmá. Dasgo dán álbmoga váibmu lea buoššuduvvon. Illá sii gullet beljiiguin, čalmmiideaset sii leat čárven, amaset sin čalmmit oaidnit, sin bealjit gullat, sin váibmu áddet, nu ahte eai jorgalivčče vai mun beasašin buoridit sin. Dihtet dán ahte dát Ipmila bestojupmi lea vuolggahuvvon báhkiniidda, ja sii gullet!» Go son lei cealkán dán, de juvddálaččat vulge eret nákkáhaladettiin garrasit. Guokte olles jagi Bávlos orui dan visttis man lei láigohan, ja son vuostáiválddii buohkaid geat bohte su lusa. Son sárdnidii Ipmila riikka ja oahpahii roahkkatvuođain Hearrá Jesus Kristusa birra ii ge oktage hehtten su das. ¶ Dearvvuođat Bávlosis, Jesus Kristusa bálvaleaddjis, gii lea rávkojuvvon apoasttalin ja válljejuvvon sárdnidit Ipmila evangeliuma man Ipmil ovddalgihtii lea lohpidan profehtaidis bokte bassi čállagiin. Dát evangelium muitala su Bártni birra, guhte riegádii olmmožin Dávveda sogas, muhto bassivuođa Vuoiŋŋa mielde son duođaštuvvui Ipmila fámolaš Bárdnin go son bajásčuožžilii jábmiid luhtte: Son lea Jesus Kristus, min Hearrá. Sus mun lean ožžon árpmu ja apoasttaldoaimma, vai mun su nama gudnin láidešin olbmuid buot álbmogiin oskku gulolašvuhtii. Sin searvvis lehpet dii ge, geat lehpet rávkojuvvon Jesus Kristusa searvevuhtii. Mun cealkkán dearvvuođaid didjiide romalaččaide, buohkaide geaid Ipmil ráhkista, geaid son lea rávkan bassi olmmožin. Árbmu lehkos dinguin ja ráfi Ipmilis, Áhčisteamet, ja Hearrás Jesus Kristusis! ¶ Ovddimustá mun giittán Ipmilan Jesus Kristusa bokte din buohkaid ovddas, dasgo din oskku beakkuhuvvo miehtá máilmmi. Ipmil, gean mun vuoiŋŋastan bálvalan sárdnidettiinan evangeliuma su Bártni birra, lea mu duođašteaddji ahte mun álo muittán din rohkosiinnán. Mun rohkadalan ahte viimmat beasašin boahtit din lusa, jos Ipmil dáhttu. Dasgo mun áibbašan oaidnit din, vai beasašin addit didjiide Vuoiŋŋa attáldagas, ja nu nannet din. Dát mearkkaša ahte mii searválagaid oažžut arvvosmahttojumi oktasaš oskkus, mii lea sihke din ja mu. Oskuguoimmit, mun dáhtošin din diehtit ahte mun lean dávjá jurddašan boahtit din lusa, muhto lean hehttejuvvon gitta dássážii. Mun hálidivččen oažžut šattuid maiddái din gaskkas, nugo eará báhkiniid gaskkas ge. Dasgo mun lean velggolaš sihke greikalaččaide ja barbáraide, oahppan ja oahppameahttun olbmuide. Dan dihtii sávašin beassat sárdnidit evangeliuma maiddái didjiide geat orrubehtet Romas. ¶ Sii geat leat suddudan dovddakeahttá lága, mannet maiddái gáđohussii beroškeahttá lágas. Ja sii geat dovdet lága ja suddudit, dubmejuvvojit lága mielde. Dasgo Ipmil ii ane vanhurskkisin sin guđet dušše gullet lága, muhto atná baicca vanhurskkisin sin guđet dahket lága mielde. Go báhkinat geain ii leat láhka, luonddusteaset dahket lága mielde, de sii leat iešalcceseaset láhka, vaikko sis ii leat láhka. Dákko bokte sii čájehit ahte lága gáibádus lea čállojuvvon sin váimmuide. Maiddái sin oamedovdu duođašta dán, go sin jurdagat jogo váidalit dahje bealuštit sin. Dát šaddá čielggasin dan beaivvi go Ipmil dubme olbmuid čihkkojuvvon suollemasvuođaid, dan evangeliuma mielde man mun lean ožžon Jesus Kristusis. ¶ Ráfi Ipmiliin ja bestojupmi Kristusa bokte ¶ Maid dát mearkkaša? Suddu lea boahtán máilbmái ovtta olbmo bokte, ja suttu bokte maiddái jápmin. Ja nie jápmin lea njommon buot olbmuide, danne go buohkat suddudedje. Suddu lei nappo máilmmis juo ovdal go láhka bođii, muhto suttut eai logahallojuvvo doppe gos ii leat mihkkege lágaid. Almmatge jápmin ráđđii Áttáma rájes Movssesa rádjái sin ge geat eai lean rihkkon Ipmila báhkkoma nugo Áttán. Ja Áttán vástida su gii galggai boahtit. Muhto rihkkuma goittotge ii sáhte buohtastahttit árpmuin. Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma dihtii, muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo, Jesus Kristusa árpmu dihtii. Dán attáldaga ii sáhte buohtastahttit dainna mii boahtá ovtta olbmo suttus. Dasgo ovtta olbmo rihkkumuš buvttii dubmehusa, muhto árbmu buvttii friddjavuođa duomu buohkaide guđet ledje jorralan. Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo dihtii, de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga, besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo, Jesus Kristusa, dihtii. Nugo nappo ovtta olbmo rihkkun šattai dubmehussan buot olbmuide, lea ovtta olbmo vanhurskkis dahku šaddan friddjavuođa duopmun ja eallimin buohkaide. Nugo ovtta olbmo jeaguhisvuohta dagai buohkaid suttolažžan, nu dahká ovtta olbmo gulolašvuohta buohkaid vanhurskkisin. Láhka bođii máilbmái vai rihkkun šattašii dađe stuoribun. Muhto gos suddu lea šaddan stuorisin, doppe árbmu lea šaddan vel stuoribun. Ja nugo suddu lea ráđđen ja buktán jápmima, nu árbmu ráđđe ja buktá vanhurskkisvuođa ja addá agálaš eallima Hearrámet Jesus Kristusa bokte. ¶ De ii leat šat mihkkege dubmehusaid sidjiide geat leat Kristus Jesusis. Dasgo Vuoiŋŋa láhka mii addá eallima Kristus Jesusis, lea čoavdán mu suttu ja jápmima lágas. Ipmil dagai dan mii lei veadjemeahttun láhkii, danne go dat lei fámuheapmi oačči dihtii. Soabahan dihtii suttu son vuolggahii Bártnis suttolaš olbmo hámis ja dubmii suttu mii lea oaččis, vai lága gáibádus ollašuvašii min siste, guđet eat vádjol oačči mielde, muhto Vuoiŋŋa mielde. Sis guđet ellet oačči mielde, lea oačči miellaláhki. Muhto sis guđet ellet Vuoiŋŋa mielde, lea Vuoiŋŋa miellaláhki. Oačči hállu doalvu jápmimii, muhto Vuoiŋŋa hállu doalvu eallimii ja ráfái. Oačči hállu lea vašálašvuohta Ipmila vuostái, dasgo min oažži ii leat Ipmila lága vuolibuš, ii oppa sáhte ge leat. Sii guđet ellet oačči mielde, eai sáhte leat Ipmila miela mielde. Muhto dii ehpet eale oačči mielde, muhto Vuoiŋŋa mielde jos duššefal Vuoigŋa ássá din siste. Dat geas ii leat Kristusa Vuoigŋa, ii gula sutnje. Muhto jos Kristus lea din siste, de rumaš lea gal jápmán suttu dihtii, muhto Vuoigŋa addá eallima danne go dii lehpet dahkkojuvvon vanhurskkisin. Jos dat Vuoigŋa mii boahtá sus guhte bajásčuoččáldahtii Jesusa jábmiid luhtte, ássá din siste, de son guhte bajásčuoččáldahtii Kristusa jábmiid luhtte, maiddái dahká eallin din jámolaš rupmaša Vuoiŋŋainis gii ássá din siste. Oskuguoimmit, mis ii leat nappo vealgi oažžái, nu ahte dárbbašit eallit dan mielde. Dasgo jos dii eallibehtet oačči mielde, de jápmibehtet. Muhto jos dii Vuoiŋŋa bokte jámihehpet rupmaša daguid, de eallibehtet. Buohkat geaid Ipmila Vuoigŋa jođiha, leat Ipmila mánát. Dii ehpet leat ožžon šlávvavuođa vuoiŋŋa vai dii fas ballagoađášeiddet, muhto dii lehpet ožžon Vuoiŋŋa gii addá mánáid vuoigatvuođa nu ahte mii beassat čuorvut: «Abba! Áhčážeamet!» Vuoigŋa ieš duođašta oktan min vuoiŋŋain ahte mii leat Ipmila mánát. Jos mii leat mánát, de mii leat árbbolaččat ge, Ipmila árbbolaččat ja árbbolaččat oktan Kristusiin, jos mii duššefal gillát suinna, vai mii maiddái dahkkojuvvošeimmet hearvásin suinna. ¶ Muhto muhtun oavssit leat dál doddjojuvvon eret, ja don gii ledjet villa oljooaksi, leat laktojuvvon albma ovssiid gaskii ja leat ožžon oasi oljomuora ruohttasa máihllis. Muhto ale goarggastala álgoovssiid bálddas! Jos dagat dan, de muitte ahte it don guotte ruohttasa, muhto ruohtas guoddá du! Don veaját dadjat: «Duot oavssit doddjojuvvojedje eret vai mun laktojuvvošin daid sadjái.» Dát lea duohta, muhto sii doddjojuvvojedje eret danne go eai oskon, ja don bisut go oskkut! Ale čeavlástala, muhto várut! Jos Ipmil ii seastán lunddolaš ovssiid, de ii seastte du ge. Geahča mo Ipmil lea sihke buorre ja garas, garas sidjiide geat leat jorralan, muhto buorre dutnje, jos don bisut su buorrevuođas. Muđuid don ge čuhppojuvvot eret. Muhto maiddái duot earát ge laktojuvvojit murrii, jos sii eai biso eahpeoskkusteaset. Ipmilis lea fápmu laktit sin fas dasa. Jos don čuhppojuvvojit eret villa oljomuoras masa don luonddu mielde gullet, ja luonddu vuostái laktojuvvojit buori oljomurrii, eai go dađe vissáseabbot lunddolaš oavssit fas laktojuvvoše iežaset oljomurrii? Oskuguoimmit, mun dáhtošin din dovdat dán čiegusvuođa, amadet atnit iežadet viissisin: Oassi Israelas lea buoššuduvvon, dassážii go báhkiniid lohku dievvá, ja dat čohkkejuvvojit. De olles Israel bestojuvvo, nugo lea čállojuvvon: Beasti boahtá Sionis, son jávkada buot ipmilmeahttunvuođa Jáhkobis, ja dát lea mu lihttu singuin go mun válddán eret sin suttuid. Evangeliuma dáfus sii leat Ipmila vašálaččat, din dihtii. Muhto válljejumi dáfus Ipmil ráhkista sin, máddariid dihtii. Dasgo Ipmil ii gáđa árpmuattáldagaidis ja rávkojumis. Dii leiddet oktii eahpegulolaččat Ipmilii, muhto dál duoid earáid eahpegulolašvuođa dihtii lea Ipmil árpmihan din. Seammá láhkái sii leat dál eahpegulolaččat, muhto danne go dii lehpet ožžon váibmoláđisvuođa, de sii ge ožžot váibmoláđisvuođa. Dasgo Ipmil bijai buohkaid eahpegulolašvuođa vuollái, vai beassá čájehit váibmoláđisvuođa buohkaide. Man čieŋal lea Ipmila riggodat, viisodat ja diehtu! Man suokkardallameahttumat leat su duomut, ja man árvitmeahttumat su geainnut! Gii dovdá Hearrá jurdagiid, gii sáhttá leat su ráđđeaddi? Gii lea addán sutnje maidege, man son ferte buhtadit? Sus ja su bokte ja sutnje lea buot mii lea. Sutnje lehkos gudni agálašvuhtii! Amen. ¶ Oskuguimmiidan, mun lean áibbas vissis das ahte dii lehpet dievva buorrevuođas ja dan dieđus mii lea dárbbašlaš, nu ahte dii sáhttibehtet cuiget guhtet guimmiideattet. Dattege lean čállán didjiide viehka roahkkadit muittuhan dihtii muhtun áššiid. Mun lean dahkan dan danne go Ipmil árpmustis lea gohččon mu vuolgit báhkiniid lusa Kristus Jesusa báhppan. Ja mu bassi bálvalus lea sárdnidit Ipmila evangeliuma, vai báhkinat šaddet dohkálaš oaffarin maid Bassi Vuoigŋa lea basuhan. Kristus Jesusis mun sáhtán gal rábmot iežan go bálvalan Ipmila. Muhto mun in arvva sárdnut eará birra go dan maid Kristus lea doaimmahan mu bokte vai báhkinat dolvojuvvošedje gulolašvuhtii, sániiguin ja daguiguin, mearkkaiguin ja oavdudaguiguin ja Vuoiŋŋa fámuin. Nu mun lean sárdnidan Kristusa evangeliuma buot báikkiin Jerusalema rájes gitta Illyria rádjái. Mu áigumuš lea álo leamaš sárdnidit evangeliuma doppe gos Kristusa namma ii leat dovddus, aman hukset dan vuođu ala man earát leat bidjan, nugo lea čállojuvvon: Sii geat eai leat ožžon dieđu su birra, oidnet, ja sii geat eai leat gullan, áddejit. ¶ Dasto, mii guoská eahpeipmiliidda oaffaruššojuvvon birgui, de das mis gal lea buohkain diehtu. Dakkár diehtu dahká čeavlájin, muhto ráhkisvuohta nanosmahttá. Jos oktage navddeš alddis leat dieđu, dalle son ii leat ožžon rivttes dieđu. Muhto Ipmil dovdá su gii ráhkista Ipmila. Go lea gažaldat borramis dakkár bierggu mii lea leamaš oaffaruššojuvvon eahpeipmiliidda, de mii gal diehtit ahte máilmmis ii leat eahpeipmil ii ge leat eará Ipmil go okta. Vaikko mahkáš livčče ge ipmilat almmis ja eatnama alde, ja maiddái eatnat ipmilat ja hearrát, de mis lea almmatge dušše okta Ipmil, Áhčči. Sus boahtá buot, ja su lusa mii leat mannamin. Mis lea dušše okta Hearrá, Jesus Kristus. Su bokte lea buot sivdniduvvon, ja mii eallit su bokte. Muhto dát diehtu ii leat buohkain. Muhtumat borret dán bierggu eahpeipmiloaffarin, danne go sii dán rádjái leat hárjánan bálvalit eahpeipmiliid ja dat duolvvida sin rašis oamedovddu. Muhto borramuš ii daga min dohkálažžan Ipmila ovddas. Mii eat manat maidege jos eat bora, eat ge vuoitte maidege jos borrat. Muhto váruhehket amas din friddjavuohta šaddat jorralussan rašis olbmuide! Jos dál oktage oinneš du geas lea dát diehtu, borramin eahpeipmiltempelis, ii go dalle su rašis oamedovdu ávžojuvvo borrat oaffarbierggu? Nu du dieđu dihtii rašis olmmoš manná gáđohussii, dat oskuguoibmi gean ovddas Kristus jámii. Go dii dán láhkái suddudehpet oskuguimmiideattet vuostái ja hávváduhttibehtet sin rašis oamedovddu, de suddudehpet Kristusa vuostái ge. Dan dihtii, jos borramuš vearránahttá mu oskuguoimmi, de in goassege bora bierggu aman vearránahttit oskuguoibmán. ¶ Mun gal lean leamaš dego jalla! Muhto dii han lehpet bággen mu dasa, dii guđet livččiidet galgan addit munnje rámi, dasgo in mun leat álggage heajut go dat mahkáš alla apoastalat, vaikko in leat ge mihkkege. Mearkkaid mat duođaštit ahte mun lean apoasttal, lean dahkan stuora gierdavašvuođain din gaskkas: mearkadaguid, oavdudaguid ja fámolaš daguid. Man láhkái dii leiddet heajubut go eará searvegottit, earet go dan ahte in leat leamaš dis noađđin? Addet munnje ándagassii dan vearrivuođa! Goalmmádassii mun lean dál ráhkkaneamen vuolgit din lusa. Mun in áiggo leat didjiide noađđin, dasgo mun in bivdde dan mii dis lea, muhto din iežadet! Ii han mánáid geatnegasvuohta leat čohkket opmodagaid vánhemiidda, muhto vánhemiid geatnegasvuohta lea čohkket mánáide. Mun áiggun áinnas oaffaruššat din ovddas buot mii mus lea, velá iežan ge. Ráhkkistehpet go dii mu unnibut, danne go mun ráhkistan din nu ollu? Muhtumat dis dadjet ahte soaitá leat nu ahte mun in váivvidan din, muhto mun lean mahkáš šluohkis ja lean vuoitán din behttosiin. Lean go mun ávkkástallan dinguin ovttage olbmo bokte gean mun lean vuolggahan din lusa? Mun ávžžuhin Titusa vuolgit ja vuolggahin nuppi oskuvielja su mielde. Lea go Titus ávkkástallan dinguin? Ean go moai leat bargan seammá vuoiŋŋas, ean go vácce seammá luottaid? Dii várra lehpet dál juo guhká jurddašan ahte mii leat bealušteamen iežamet din vuostái. Eat, mii sárdnut Ipmila muođuid ovddas, Kristusa bálvaleaddjin. Ja buot dáhpáhuvvá, ráhkkásiiddán, vai dii nanosmahttojuvvošeiddet. Dasgo mun balan ahte go boađán, de in gávnna din dakkárin go hálidivččen, ja ahte dii gávdnabehtet mu dakkárin go ehpet dáhtoše. Mun balan ahte gávnnan bealkkuid, gáđašvuođa, suhtu, iešbeaivválašvuođa, sealggebeale sárdnuma, bealljesavkkástallama, čeavláivuođa ja moivvi. Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din dihtii go mun fas boađán din lusa, ja vare mun beasašin morašteamis sin dihtii geat leat suddudan ovdal, eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset. ¶ Jierpmehis galatialaččat! Gii lea fillen din? Russiinávlejuvvon Jesus Kristus han lea čielgasit govviduvvon din čalmmiid ovdii! Vástidehket munnje dán jearaldaga: Oaččuidet go Vuoiŋŋa danne go dagaidet daid daguid maid láhka gáibida, vai danne go oskkuidet dasa maid gulaidet? Mo dii sáhttibehtet leat nu jierpmeheamit? Dii álggaheiddet Vuoiŋŋas; áigubehtet go dál ollašuhttit oaččis? Lehpet go vásihan buot dán duššás, jos dat duođaid lei duššás? Addá go Ipmil didjiide Vuoiŋŋa ja dahká oavdudaguid din gaskkas, danne go dii dahkabehtet dan maid láhka gáibida, vai danne go oskubehtet dan evangeliumii maid lehpet gullan? Gehččet Abrahama: Son jáhkii Ipmila, ja danne Ipmil anii su vanhurskkisin. Aiddo dán mun dáhtun din diehtit ahte sii geat oskot, leat Abrahama mánát. Čála einnostii ahte Ipmil áiggui dahkat báhkiniid vanhurskkisin go sii oskot, ja dat almmuhii dán evangeliuma ovddalgihtii Abrahamii: Du siste buressivdniduvvojit buot álbmogat. Danne buressivdniduvvojit buot oskkolaččat oktan Abrahamain guhte oskkui. Muhto sii geat luhttet láhkadaguide, leat garuhusa vuolde. Dasgo lea čállojuvvon: Garuhuvvon lehkos juohkehaš guhte ii jeagat buot dan mii lea čállojuvvon láhkagirjái, ii ge daga dan mielde. Lea čielggas ahte Ipmil ii daga vanhurskkisin ovttage dušše danne go dat čuovvu lága. Dasgo lea čállojuvvon: Vanhurskkis oažžu eallit go osku. Muhto láhka han ii duddjo maidege oskku várás, muhto cealká: Dat guhte doallá lága báhkkomiid, oažžu das eallima. Kristus osttii min friddjan lága garuhusas go ieš garuhuvvui min dihtii. Dasgo lea čállojuvvon: Garuhuvvon lehkos juohkehaš guhte heaŋggastuvvo murrii. Dát dáhpáhuvai vai álbmogat Jesus Kristusa bokte oččošedje Abrahamii lohpiduvvon buressivdnádusa, ja vai mii oččošeimmet lohpiduvvon Vuoiŋŋa go oskut. ¶ Dan dihtii mun, Bávlos, gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid dihtii, sojaldahtán čippiidan. Dii han lehpet gullan Ipmila árpmu doaimma birra, mii addojuvvui munnje din várás. Dát čiegusvuohta dieđihuvvui munnje almmustusas, nugo lean juo čállán oanehaččat. Ja go dii lohkabehtet dan, de árvidehpet man bures mun dovddan Kristusa čiegusvuođa. Dat ii almmustuvvan ovddit buolvvaid olbmuide, muhto dál lea Vuoigŋa almmustahttán dán čiegusvuođa su bassi apoastaliidda ja profehtaide ahte maiddái báhkinat ge Jesus Kristusa dihtii leat ožžon oasi árbbis evangeliuma bokte; sii leat seammá rupmaša lahtut ja leat dan lohpádusa oasálaččat. Ja dán evangeliuma bálvaleaddjin mun šadden go Ipmil stuora fámustis attii munnje árpmus attáldahkan. Mun, guhte lean heajumus Ipmila bassi olbmuid gaskkas, lean ožžon árpmu sárdnidit báhkiniidda evangeliuma Kristusa árvitmeahttun riggodaga birra ja almmuhit buohkaide Ipmila čihkkojuvvon áigumuša, dan čiegusvuođa mii agálašvuođa rájes lea leamaš Ipmilis, gii sivdnidii buot. Nu almmustuvvá dál Ipmila eatnatgeardásaš viisodat girku bokte almmiid oaivámuččaide ja fámuide. Dát lea Ipmila agálaš áigumuša mielde, man son ollašuhtii Kristus Jesusis, Hearrásteamet. Su siste ja oskkodettiin sutnje mii sáhttit boahtit Ipmila ovdii roahkkatvuođain ja luohttevašvuođain. Dan dihtii mun ánun din amadet hearddohuvvat, vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din dihtii. Dat han lea didjiide gudnin! ¶ De mun, guhte lean fáŋgan Hearrá dihtii, rávven din eallit dohkálaččat din rávkojumi mielde. Lehket álo ustitlaččat, vuollegaččat ja guhkesmielalaččat vai gierdabehtet guhtet guimmiideattet ráhkisvuođas. Vigget várjalit Vuoiŋŋa oktavuođa dainna ráfiin mii čatná din oktii: okta rumaš ja okta Vuoigŋa, nugo lea dat okta doaivu ge masa dii lehpet rávkojuvvon. Okta lea Hearrá, okta osku, okta gásta, okta Ipmil ja buohkaid Áhčči, guhte ráđđe buohkaid, doaibmá buohkaid bokte ja lea buohkaid siste. Muhto juohkehaš mis lea ožžon dan árpmu man Kristus lea mihtidan. Dan dihtii celkojuvvo: Son manai bajás allagassii ja doalvvui fánggaid mielddis sálašin, son attii olbmuide attáldagaid. Go celkojuvvo ahte son manai bajás, ii go dat mearkkaš ahte son vuos njiejai gitta eatnama vuolimus čiekŋalasa rádjái? Ja son gii njiejai, lea dat seammá guhte manai guhkás bajás buot almmiid bajábeallái vai son deavddášii buot. Son ásahii muhtumiid apoasttalin, muhtumiid profehtan, muhtumiid evangelistan, muhtumiid báimmanin ja oahpaheaddjin, vai sii ráhkkanahtášedje bassi olbmuid bálvalussii, ja nu huksešedje Kristusa rupmaša, dassážii go mii buohkat ollet oskku searvevuhtii ja Ipmila Bártni dovdamuššii, ja mii rávásmuvvat ja juksat Kristusa dievasvuođa. De mii eat leat šat mánát geaid buotlágán oahppobiekkat suhpodit ja rievddahit duohko deike, ja geat jorralit go fillejeaddji ja gávvilis olbmot juonastit minguin. Muhto ráhkisvuođas mii galgat čuovvut duohtavuođa ja juohke dáfus stuorrut nu ahte mii ovttastahttojuvvot Kristusiin guhte lea oaivi. Son bidjá oktii olles rupmaša ja doallá dan čoahkis buot suonaiguin, nu ahte juohke lađas bargá dan maid juo galgá ge, ja nu rumaš stuorru ja huksejuvvo ráhkisvuođas. ¶ Giitet iluin Áhči gii lea dahkan din dohkálažžan oažžut oasi bassi olbmuid árbbis mii lea čuovgasa riikkas. Dasgo son lea gádjon min seavdnjadasa válddis ja sirdán min ráhkis Bártnis riikii, son gii lea min lonástus, suttuid ándagassii addojupmi. Son lea oaidnemeahttun Ipmila govva, vuosttašriegádeaddji, ovdal buot sivdnádusa. Dasgo su siste sivdniduvvui buot, buot mii lea almmis ja eatnama alde, oinnolaš ja oaidnemeahttun, truvnnut ja hearrávuođat, oaivámuččat ja fámut – buot lea sivdniduvvon su bokte ja su várás. Son lea ovdal buot, ja buot bissu su siste. Son lea rupmaša oaivi, ja su rumaš lea girku. Son lea álgu, vuosttašriegádeaddji jábmiid gaskkas, vai son juohke dáfus livččii vuosttamuš. Dasgo su siste Ipmil dáhtui orrut oppa dievasvuođainis, ja su bokte soabahit buot sivdnádusa iežainis, buot mii lea eatnama alde ja almmis, go son varainis ruossa alde dagai ráfi. Oktii dii ge leiddet vierrásat Ipmilii ja leiddet su vašálaččat go eliidet bahás daguideattet mielde. Muhto dál son lea soabahan din iežainis, go Kristus gillái jápmima eatnanlaš rupmašisttis vai son sáhtášii doalvut din iežas muođuid ovdii bassin, vigiheapmin ja láitemeahttumin. Dii galgabehtet fal bissut oskkus, nana vuođu alde, gáiddakeahttá dan doaivagis man oaččuidet go gulaidet evangeliuma. Dát evangelium lea sárdniduvvon buot sivdnádusaide almmi vuolde, ja mun, Bávlos, lean šaddan dan bálvaleaddjin. ¶ Oskuguoimmit, dii geaid Hearrá ráhkista, mii leat geatnegasat álelassii giitit Ipmila din ovddas, dasgo Ipmil válljii din vuosttaš šaddun sin gaskkas geat bestojuvvojit go Vuoigŋa basuha din ja dii oskubehtet duohtavuhtii. Dása son rávkkai din dan evangeliuma bokte man mii sárdnidit, vai dii oččošeiddet Hearrámet Jesus Kristusa hearvásvuođa. Bissot dan dihtii nanusin, oskuguoimmit, ja vurkejehket dan maid lehpet ožžon ja oahppan mis, go mii sárdnideimmet dahje čáliimet didjiide. Hearrámet Jesus Kristus ieš ja Ipmil, Áhččámet, gii lea ráhkistan min ja árpmustis addán midjiide agálaš jeđđehusa ja buori doaivvu, jeđđejehkos din váimmuid ja nannejehkos din nu ahte álo sárdnubehtet ja dahkabehtet dan mii lea buorre! ¶ Ipmil lea sárdnon midjiide Bártnis bokte ¶ Ipmil lea máŋgii ja máŋgga láhkái dolin sárdnon min máddariidda profehtaidis bokte, muhto dáid maŋimuš beivviid son lea sárdnon midjiide Bártnis bokte, gean lea bidjan buot árbejeaddjin ja gean bokte lea maiddái sivdnidan máilmmi. Son lea Ipmila hearvásvuođa čuovgadas, su luonddu duohta govva, ja fámolaš sániinis son bisuha buot. Go son ieš lei buhtistan min suttuin, de čohkánii Allatvuođa olgeš gieđa beallái allagasas. ¶ Nu guhká go mis ain lea lohpádus beassat Ipmila vuoiŋŋadussii, de váruhehkot amas oktage dis báhcit mátkkis! Dasgo buorre sáhka lea sárdniduvvon midjiide nugo sidjiide. Sii eai goittotge atnán makkárge ávkki dan sánis maid gulle, dasgo eai vuostáiváldán dan oskkus. Muhto mii guđet oskut, beassat lohpiduvvon vuoiŋŋadussii, nugo son lea cealkán: Ja mun vurdnon moaristan: Sii eai goassege beasa mu vuoiŋŋadussii. Nu son celkkii, vaikko su dagut leat leamaš gárvásat máilmmi vuođđudeami rájes. Čihččet beaivvi birra han lea celkojuvvon ná: Čihččet beaivvi Ipmil vuoiŋŋastii buot das maid son lei dahkan. Muhto celkojuvvo maiddái: Sii eai goassege beasa mu vuoiŋŋadussii. Lea goittot vissis ahte muhtumat besset dohko. Sii geaidda buorre sáhka sárdnojuvvui vuosttažin, eai beassan dohko eahpegulolašvuođaset dihtii. Dan dihtii Ipmil mearrida ođđa beaivvi, mii lea «otná beaivi», ja son cealká ollu maŋŋelis Dávveda bokte nugo lea namuhuvvon ovdalis: Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena, de allet buoššut váimmuideattet. Jos Josva livččii dolvon sin dan vuoiŋŋadussii, de Ipmil ii livčče maŋŋelis namuhan eará beaivvi. Ipmila álbmogis lea nappo ain vuordagis sábbátvuoiŋŋadus. Dat guhte lea beassan su vuoiŋŋadussii, oažžu vuoiŋŋastit buot daguinis nugo Ipmil ge vuoiŋŋastii. Viggot mii ge beassat dan vuoiŋŋadussii, amas oktage jorralit seammá eahpegulolašvuođa dihtii. Ipmila sátni lea ealli ja fámolaš ja bastileabbo go guovtteávjjot miehkki. Dat čuohpasta nu čiekŋalii ahte ludde sielu ja vuoiŋŋa, lađđasiid ja ađđamiid ja dubme váimmu jurdagiid ja árvalusaid. Ipmilis ii sáhte čiehkat ovttage sivdnádusa. Buot lea álás ja rabas su čalmmiid ovddas geasa mii fertet dahkat logu. ¶ Buot dát šaddá ain čielgaseabbon go čuožžila Melkisedeka láhkásaš ođđa lágán báhppa, guhte ii leat šaddan báhppan olmmošlaš lága árbenjuolggadusaid mielde, muhto nohkameahttun eallima fámus. Su birra lea duođaštuvvon: Don leat báhppa agálašvuhtii, Melkisedeka báhppavuođa mielde. Nu heaittihuvvo ovddit mearrádus, dasgo dat lei heittot ja ávkkeheapmi, ii han láhka leat ollašuhttán maidege. Dan sadjái mii leat ožžon buorebu, doaivaga mii addá midjiide vejolašvuođa lahkanit Ipmilii. Dát dáhpáhuvai Ipmila váli mielde. Levi sohkagotti olbmát šadde báhppan váli haga, muhto Jesusa báhppavuohta nannejuvvui váliin, dáiguin sániiguin: Hearrá lea vurdnon ii ge gáđa dan: Don leat báhppa agálašvuhtii. Dás mii oaidnit man ollu buorebun lea šaddan dat lihttu man Jesus dáhkida. Eará báhpaid mearri lea dađistaga lassánan go jápmin lea hehtten sin joatkimis báhppan. Muhto Jesus bissu agálašvuhtii, dasgo su báhppavuohta lea nohkameahttun. Danne son sáhttá ollásit beastit sin guđet su bokte bohtet Ipmila lusa, go son eallá agálašvuhtii ja rohkadallá sin ovddas. Dákkár bajimušbáhpa mii dárbbašeimmet gii lea bassi, vigiheapmi, duolvatkeahttá, earuhuvvon suttolaččain ja aliduvvon almmiid badjel. Son ii dárbbaš eará bajimušbáhpaid láhkái beaivválaččat oaffaruššat vuos iežas suttuid ovddas ja dasto álbmoga suttuid ovddas. Dasgo son lea juo gearddi oaffaruššan, go oaffarušai iežas. Láhka ásaha bajimušbáhppan olbmuid guđet leat heajut, muhto váli sátni mii bođii lága maŋŋil, ásaha bajimušbáhppan Bártni guhte agálaš áigái lea dahkkojuvvon ollisin. ¶ Muhto go Kristus bođii dálá buriid bajimušbáhppan, de manai stuorit ja dievasleabbo goađi čađa, mii ii leat dahkkojuvvon gieđaiguin, ii ge gula sivdniduvvon máilbmái. Son manai dušše oktii sisa buot basimussii, ii bohkáid ja burrogálbbiid varain, muhto iežas varain, ja nu son lea buktán midjiide agálaš lonástusa. Jos juo bohkáid ja vuovssáid varra ja guigguid gunat mat riškkuhuvvojit buhtismeahttumiid ala, buhtistit olbmuid olgguldasat, de dađe buorebut buhtista ge Kristusa varra! Agálaš vuoiŋŋas bokte son lea oaffaruššan iežas láitemeahttun oaffarin Ipmilii ja buhtista min oamedovddu jápma daguin eret vai mii sáhtášeimmet bálvalit ealli Ipmila. Dan dihtii Kristus lea boahtán ođđa lihtu gaskaolmmájin vai sii guđet leat rávkojuvvon, oččošedje lohpiduvvon agálaš árbbi, go son jápmimiinnis lonistii dain rihkkumiin mat ledje dahkkojuvvon vuosttaš lihtu áiggi. Dasgo gos testamenta lea, galgá álo sáhttit duođaštit duohtan testamentta dahkki jápmima. Testamenta han boahtá fápmui easkka go dan dahkki jápmá; nu guhká go dan dahkki eallá, dat ii leat fámus. Danne ii vuosttaš lihtu ge sáhttán ásahit vara haga. Go Movsses lei lohkan oppa álbmogii buot lága báhkkomiid, de válddii burrogálbbiid ja bohkáid vara ja čázi, skárllatrukses ulluid ja issopa ja riškkuhii daid lága girjji ja oppa álbmoga ala ja celkkii: «Dát lea dan lihtu varra man Ipmil lea dahkan dinguin.» Seammá láhkái son riškkuhii varain lihttogoađi ja buot gaskaomiid mat adnojuvvojit ipmilbálvalusas. Lága mielde goasii buot buhtistuvvo varain, dasgo ándagassii addojupmi ii leat, jos ii golggahuvvo varra. Almmálaš diŋggaid govat fertejit nappo buhtistuvvot dáinna lágiin, muhto almmálaš diŋggat ieža fertejit buhtistuvvot ain buoret oaffariiguin. Dasgo Kristus ii mannan bassi báikái mii lea dahkkojuvvon gieđaiguin. Dat lea dušše duohta bassi báikki govva. Son baicca manai albmái vai loaiddastivččii Ipmila muođuid ovdii min ovddas. Ii son mannan albmái oaffaruššat iežas eatnat gerddiid, nugo bajimušbáhppa dahká juohke jagi go doalvu buot basimussii vara mii ii leat iežas varra. Muđuid han Kristus livččii galgan gillát jápmima máŋgga geardde máilmmi vuođđudeami rájes. Muhto dál son lea boahtán máilbmái dušše oktii, áiggiid loahpas, sihkkut eret suttu oaffariinnis. Juohke olbmo oassi lea oktii jápmit ja dasto dubmejuvvot. Seammá láhkái Kristus lea oktii oaffaruššojuvvon vai válddášii eret eatnagiid suttuid, ja son almmustuvvá nuppi geardde, ja dalle ii šat suttu dihtii, muhto beastit sin guđet leat vuordimin su. ¶ Oskuguoimmit, mis lea nappo roahkkatvuohta Jesusa vara bokte loaiddastit buot basimussii. Son lea rahpan midjiide ođđa, ealli geainnu mii manná ovdaloavdaga čađa, mii lea su rumaš. Go mis lea dakkár stuora báhppa gean háldui lea oskkilduvvon Ipmila viessu, de loaiddastehkot buot basimussii duođalaš váimmuin ja oskku vissisvuođas, nu ahte min váibmu lea riškkuhuvvon buhtisin bahás oamedovddus ja rumaš bassojuvvon buhtes čáziin. Dollot nannosit gitta doaivagis man mii dovddastit, dasgo dat guhte lea addán midjiide lohpádusa, lea oskkáldas. Vuhtiiváldot guhtet guimmiideamet ja ávžžuhehkot guhtet guimmiideamet ráhkisvuhtii ja buriide daguide. Allot hilggo searvegoddámet čoagganemiid, nugo muhtumiin lea vierru, muhto arvvosmahttot guhtet guimmiideamet, dađe eanebut go oaidnibehtet beaivvi lahkaneamen. Jos mii suddudit mieleavttus vel dalle ge go leat oahppan dovdat duohtavuođa, de ii leat šat mihkkege oaffariid mii soabahivččii min suttuid. Dalle vuordá hirbmatlaš duopmu ja buolli áŋgirvuohta mii duššada daid, guđet čužžot Ipmila vuostái. Son guhte hilgu Movssesa lága, dubmejuvvo jápmimii árkkálmastinvuođa haga guovtti dahje golmma duođašteaddji sáni mielde. Man ollu garraset ráŋggáštusa ánssáša ge din mielas son guhte duolbmá Ipmila Bártni julggiidis vuollái ja eahpegudnejahttá lihtu vara, mainna son ieš lea dahkkojuvvon bassin, ja heahppašuhttá árpmu Vuoiŋŋa! Mii han dovdat su guhte lea cealkán: «Munnje gullá mávssaheapmi, ja mun áiggun mávssahit», ja maiddái: «Hearrá dubme álbmogis.» Suorggatlaš lea gahččat ealli Ipmila gieđaide. Muitet mo lei ovdal, dalle go dii leiddet aiddo beassan čuovgasii. Dalle dii gierddaidet ollu garra gillámušaid. Muhtumiin hiddjidedje ja áŧestedje din earáid oaidnut, ja muhtumiin dii leiddet oasálaččat guimmiideattet garra oasis. Dii gilláidet daiguin guđet ledje giddagasas, dii dohkkeheiddet iluin ahte din opmodat rivvejuvvui, dasgo diđiidet ahte oamastehpet buoret opmodaga mii bistá. Allet nappo bálkes eret roahkkatvuođadet, dasgo dat oažžu stuora bálkká. Dii dárbbašehpet stuora gierdavašvuođa, vai sáhtášeiddet ollašuhttit Ipmila dáhtu ja oažžut dan mii lea lohpiduvvon didjiide. Dasgo: Oanehis áigi vel, dušše oanehis áigi, de boahtá son guhte galgá boahtit, ii ge son ádján. Mu vanhurskkis bálvaleaddji oažžu eallit go osku, muhto jos luohpá, de mu siellu ii dohkket su. Mii eat gula sidjiide guđet geassádit ja mannet gáđohussii, muhto sidjiide guđet oskot ja bestet sieluset. ¶ Muitet oaivámuččaideattet guđet leat sárdnidan didjiide Ipmila sáni. Atnet muittus mo sii elle ja jápme, ja váldet sin oskku ovdagovvan. Jesus Kristus lea seammá ikte, odne ja agálašvuhtii. Allet divtte buot lágán vieris oahpuid doalvut iežadet čádjádussii. Min váimmut galget nanosmuvvat árpmus, eai biepmuin, mas eai geatge leat ožžon ávkki. Mis lea alddámet áltár, ja dan oaffaris eai oaččo borrat sii guđet bálvalit lihttogoađis. Dii han diehtibehtet ahte go bajimušbáhppa doalvu elliid vara buot basimussii suttuid soabaheami dihtii, de dáid elliid gorudat boldojuvvojit šilju olggobealde. Danne maiddái Jesus gillái ja jámii gávpotpoartta olggobealde, vai basuhivččii iežas álbmoga varainis. Vulgot nappo su lusa šilju olggobeallái ja guddot alddiineamet su heahppašuhttima. Ii han mis leat dáppe bissovaš gávpot, muhto mii vuordit ja áibbašit dan gávpogii mii boahtá. Lehkot dan dihte su bokte álelassii oaffaruššamin Ipmilii giittusoaffara, daid baksamiid šattu, mat dovddastit su nama. Allet ge vajáldahte dahkamis buori ja addimis oamisteattet, dasgo dakkár oaffarat leat dohkálaččat Hearrái. Lehket oaivámuččaidasadet gulolaččat, doahttalehket sin. Sii gozihit din sieluid, dasgo oktii sii šaddet dahkat logu dis buohkain. Diktet sin dahkat bargguset iluin, ii šuohkki, dasgo dat livččii didjiide vahágin. Rohkadallet min ovddas. Mii leat vissásat das, ahte min oamedovdu lea buhtis – mii han dáhttut álo vádjolit riekta. Erenoamážit danne bivddán dis ovddasrohkosa vai dađe farggabut beasašin ruovttoluotta din lusa. ¶ Ráfi Ipmil, guhte agálaš lihtu oaffarvara bokte lea bajásčuoččáldahttán jápmimis dan stuora sávzageahčči, Hearrámet Jesusa, addos didjiide buriid attáldagaid, nu ahte sáhttibehtet ollašuhttit su dáhtu. Dahkos son ieš mis dan mii lea su miela mielde, son ja Jesus Kristus. Su lea gudni álo ja agálašvuhtii. Amen. Oskuguoimmit, bivddán din gierdat dáid rávasániid, lean han čállán áibbas oanehaččat. Sáhtán vel muitalit didjiide ahte din oskuviellja Timoteus lea luitojuvvon luovus. Jos son boahtá áiggil, de válddán su mielde go boađán din lusa. Dearvvuođat buot din oaivámuččaide, dearvvuođat buot bassi olbmuide. Dearvvuođaid sáddejit didjiide dat vieljat, guđet leat Italias eret. Árbmu lehkos dinguin buohkaiguin! ¶ Lehket nappo gierdavaččat, oskuguoimmit, dassážii go Hearrá boahtá! Eanadoalli vuordá gierdavaččat eatnama divrras šattu dassážii go eana lea ožžon čakčaarvvi ja giđđaarvvi. Lehket maiddái dii ge gierdavaččat ja nannejehket váimmuideattet, dasgo Hearrá boahtin lea lahka. Oskuguoimmit, allet váidal guhtet guimmiideattet, amadet dubmejuvvot. Duopmár čuožžu uvssa ovddas. Oskuguimmiidan, gillámuša ja gierdavašvuođa dáfus atnet ovdamearkan profehtaid geat sárdnidedje Hearrá nammii. Mii máidnut ávdugassan sin geat leat gierdavaččat. Dii lehpet gullan Joba gierdavašvuođa birra ja lehpet oaidnán mo Hearrá divttii geavvat sutnje loahpas. Dasgo Hearrá lea rikkis árbmugasvuođas ja árkkálmastinvuođas. Muhto ovddimustá, oskuguimmiidan, allet vuortno, allet almmi bokte, allet ge eatnama bokte dahje mange eará bokte. Go mieđihehpet, de dadjet dušše: Juo! – go biehttalehpet, de dadjet dušše: Ii! amas duopmu deaividit din! ¶ Dan dihtii bidjet boahkána alimiiddádasadet, gohcet, lehkoset din jurdagat gárvásat! Bidjet doivvodet nannosit dan árbmui mii addojuvvo didjiide go Jesus Kristus almmustuvvá. Lehket jegolaš mánát, allet ge šat divtte anistumiideattet báidnit din nugo ovdal, go eliidet diehtemeahttunvuođas. Nugo son lea bassi guhte rávkkai din, nu šaddos bassin oppa din eallin ge. Dasgo lea čállojuvvon: Lehket basit, dasgo mun lean bassi. Jos dii rohkosiinnádet gohčodehpet áhččin su guhte dubme juohkehačča su daguid mielde geahčakeahttá olbmo hámi, de ellet ipmilbalolažžan dan áiggi go ain lehpet dáppe vierisin. Dii diehtibehtet ahte lehpet lonistuvvon duššálaš eallimisttádet man lehpet ožžon máddariin, ehpet nohkavaš hattiin, silbbaiguin dahje golliiguin, muhto Kristusa divrras varain, dego máinnehis ja vigihis lábbá varain. Son lei válljejuvvon dása ovdal go máilbmi vuođđuduvvui, muhto din dihtii son lea almmustuvvan easkka dál áiggiid loahpas. Su bokte dii lehpet oskugoahtán Ipmilii guhte bajásčuoččáldahtii su jábmiid luhtte ja attii sutnje hearvásvuođa, nu ahte dii oskkusteattet bidjabehtet doaivaga Ipmilii. Go dii jeagadettiin duohtavuođa lehpet buhtistan sieludet eallit duohta vieljalaš ráhkisvuođas, de ráhkistehket guhtet guimmiideattet duođalaččat ja buhtes váimmus! Dii han lehpet riegádan ođđasis, ehpet nohkavaš, muhto nohkameahttun gilvagis, Ipmila sánis, mii eallá ja bissu agálaččat. Dasgo olmmoš lea dego suoidni, ja buot su hearvásvuohta dego rássi. Suoidni goldná, ja rássi gahččá, muhto Hearrá sátni bissu agálašvuhtii. Dát sátni lea sárdniduvvon didjiide evangeliumis. ¶ Guovdageainnu suohkan fállá váldit badjelasas Ándarguolban mánáidgárddi eaiggáduššama dan bokte ahte oastá ossosiid haddái mas máksá 5 000,- kr juohke ossosis. Oktiibuot 170 000,- kr rádjái ja ruhta váldo ovddasvástádussuorggis 4390 14724, vejolaččat dahkko dárbbašlaš bušeahttamuddeheapmi siskkobealde váldokapihtal 4 bušeahttarámmaid. ¶ Guovdageainnu suohkan váldá badjelasas Ándarguolban mánáidgárddi eaiggáduššama dan bokte ahte badjelasas váldá ossosiid haddái mas máksá 5 000,- kr juohke ossosis. Oktiibuot 170 000,- kr rádjái ja ruhta váldo ovddasvástádussuorggis 4390 14724, vejolaččat dahkko dárbbašlaš bušeahttamuddeheapmi siskkobealde váldokapihtal 4 bušeahttarámmaid. ¶ Lávdegottis leat leamaš guokte čoahkkima. Dáid čoahkkimiid vuođul lea lávdegotti čálli ráhkadan plánaevttohusa. Lávdegoddi lea maŋŋil dohkkehan evttohusa "Guovdageainnu suohkana PP-bálvalusa plána" dan bokte ahte lea ságastallon juohke miellahttuin lávdegottis. ¶ Eanandoalloplána ulbmil lea álggahit ságastallama Guovdageainnu suohkana eanandoalu birra. Mii !eat ovddidan čielga ovdánahttin- ja nannensuorge-evttohusaid. Ságastallama bokte sávvat oažžut buoret evttohusaid. Plána deataleamos ulbmil lea ahte galgá adnot vuoddun go ságastallá eanandoallo politihka. ¶ Lea dárbbašlaš albmaláhkai deattuhit ahte sámi eanandoallu lea okta oassi man bokte sáhttá seailluhit ja ovdánahttit sámi álbmoga kultuvrra. Norgga eiseválddit leaf dovddastan Norgga sámi earniálbmogin, go leat dohkkehan ILO-konvenèuvnna eariálbmogiid birra. ¶ Eanandoalu nuppåstusa oktavuodas álggahuvvui maiddái spesialiserejuvvon doallovuohki. Investeremat dahkkojedje jurdagiin ahte galggai !eat duššefal mielkki vuovdit, Iežce dal olbmuin gusat dehe gáiccat. Birrasiid beatli dálá návehiin odastuwojedje áigodagas 1973 - 1982 dan bokte ahte investerejedje hui o!!u. Sávzadoalut odastuvvojedje duššefal 2,5 %. ¶ Mii hálidit mánáide addit luonddumáhtu ja miehtemielalašvuođa lundui, ja oahpahit ahte olmmoš sáhttá leat olgun juohkelágan dálkkiin, leaš dál borgá vai arvi. Ahte baicca sáhttá leat hui somá meahcis arvin. Dainna mii leat ollu olgun mátkkošteame sihke vácci, bussiin, biillain, sihkkeliin ja skohteriin, mátkemohkiid mii čatnat njuolga fáttáide, ovdamearkka dihte “fiervá” , dalle mannat Áltái bussiin geahčadit máid čábbáid doppe gávdná. Eará mátkkošteamit leat čadnon kultuvrii ja jahkeáiggiide, nu movt herggiin vuodjit, miessemearkumis mielde ja rudneoaggumis. Soames háve lea doarvái finadit olggobeal lagamus viesuid mat leat mánáidgárdde lahkosiin, mis lea lahka meahcci gos sáhttit ollu bargat ja muosáhusaid bokte geavahit oainnu, gulu, haksit ja máistit, ja duohtademiin dovdat diŋggaid luonddus. Eatnamis sáhttá jaska veallat ja guldalit movt luonddus gullojit skoahpamat, haksit arvehája, ja dovdat niera vuostá arvečalmmi. ¶ Guovdageainnu suohkana ássiin lea buot jagiid leamaš lagas oktavuohta boazodoalu bokte Álttá, Hámmarfeastta, Ákŋoluovtta, Fálesnuori ja Láhppi suohkaniiguin. Dát leat eanetlohku Vest-Finnmark Regionråd suohkaniin. Ovttasbargu ealáhusovdáneami ektui lea leamaš buorre, ja áigut namuhitprošeavtta “Produksjonsbasert nyskaping” , ovttasbargoprošeakta gaskal Álttá ja Guovdageainnu suohkaniid. Prošeavtta ferte gal lohkat lihkostuvvan. Dáid dihte ferte jáhkkit ahte Guovdageainnu suohkanii orro eanemus ávkkálaš ovttasbargat Vest-Finnmark Regionråd guvlui, vaikko Stáda ja Finnmárkku fylkkagielda ovdal leat defineren Guovdageainnu oassin Sis-Finnmárkku Guovllus. ¶ Bargguhisvuohta lei stuoris, gaskamearálaččat 13 % miehtá jagi (:13,5 %). Suoidnemánus lei bargguhisvuohta alimusas, muhto de ledjege unnánat bargguin doaibmabijuid bokte (dušše 17, ja njukčamánus ledje 67). ¶ Dearvvašvuođastášuvdna atná elektrovnnalaš journálaid. Váksiinnaid dieđihit EDB-sysvak bokte Det Internasjonale vaksinasjonsregistarii. ¶ Investerenbušeahtas lei vurkejuvvon oktiibuot sullii 4,7 mill. ruvnno guovttii rufeprošektii jagiid 2004/2005. Prošeavttat ledje divodit rufebohci Hánnoluohká bokte ja vulos skuvlii (sullii 1,4 mill ruvnno), ja hukset ruferusttega Badjegeahčen (sullii 3,3 mill ruvnno) ¶ skuvla geahččala láhčit dorvvolašvuođa ja oažžut ohppiid loaktit áiggi dan bokte go ásaha positiiva ohppiiddoaimmaid ja fágaidgaskasaš ovttasbarggu. ¶ Bargguhisvuohta lei stuoris, gaskamearálaččat 13 % miehtá jagi (:13,5 %). Suoidnemánus lei bargguhisvuohta alimusas, muhto de ledjege unnánat bargguin doaibmabijuid bokte (dušše 17, ja njukčamánus ledje 67). ¶ Dearvvašvuođastášuvdna atná elektrovnnalaš journálaid. Váksiinnaid dieđihit EDB-sysvak bokte Det Internasjonale vaksinasjonsregistarii. ¶ Ráđđehus lea mearridan váldit atnui Álggahanloana ovdalaš ortnegiid oastinloatna Viessobáŋkku bokte ja álggahanloatna suohkaniid bokte sadjái. Suohkanat váldet loana Viessobáŋkkus maid viidásetlonejit eaŋkilolbmuide, fitnodagaide, vuođđudusaide ja sullásaččaide viessoulbmila váste. Oastit viesuid, divodit, alimusloatna go ceggejit viesuid ja ođđasit – ruhtadeapmi. ¶ Guovdageainnu suohkana lonejeaddjit leat jagi 2001:s ožžon kr. 4.898.000,- oastinloana Viessobáŋkku bokte ja kr. 836.000,- viidáselonema ásahanloana. Seamma logut 2002:s leat kr. 4.194.000,- ja kr.900.000,-. Logut čájehit ahte Álggahanloana dárbu lea oalle stuoris suohkanis ja ollu viessooastit leat jearran lea go Guovdageainnu suohkanis dát ortnet. ¶ Earret Finnmárkku fylkkagieldda, Sámedikki biras- ja kulturossodaga, Telenor, Nord-Troms kraftlag ja Stáhtavuovddi leat eará bealálaččat vástidan gulaskuddanevttohusa. Ii ovttage bealálaččas leat vuosteákkat dahje stuora mearkkašumit plánii. Finnmárkku fylkkagielddain ja Stáhtavuvddiin leat gulahallan telefuvnna bokte. Ii goappás ge lean mearkkašupmi plánaevttohussii. Sámedikki biras- ja kulturossodagain leat maid gulahallan telefuvnna bokte 12.02 dán jagi. Sii dieđihedje ahte sis boahtá cealkámuš. Cealkámuš ii leat vel boahtán dán rádjái ge. ¶ Seamma čoahkkimis mearridii stivrenjoavku sihtat prošeaktajođiheaddji ja ealáhuskantuvrra šiehtadallagoahtit konsuleantafitnodagain Noodt & Reiding A/S, Álttás, leat barggu olgguldas konsuleantan. Prošeaktašiehtadus gaskal konsuleantafitnodaga Noodt & Reinding A/S beaivválaš jođiheaddji Kurt Johnsen ja Guovdageainnu suohkana ráđđeolbmá Odd Keskitalo bokte vuolláičállojuvvui 19.09.02, ja dan maŋŋel álggahuvvui bargu dastanaga. Konsuleantafitnodaga prošeaktajođiheaddji lea leamaš Arild Røkenes, eará bargit leat leamaš Kurt Johnsen, Hallgeir Skøyen Varsi ja Mathis H.K.Sara. Plánaproseassa leat čilgen plána sierra mildosis. ¶ Dáhto bargiid árvvoštallat juohke čuoččuhusa dan guovtti dimenšuvnna ektui, ahte man ovttaoaivilis son lea čuoččuhusain, ja man dehálaš dat lea. Ane tállaid 1 gitta 4 radjái mas 1 lea ”áibbas ovttaoaivilis” dahje ”hui dehálaš” ja 4 lea ”áibbas vuosttáoaivilis” dahje ”áibbas eahpedehálaš”. Lea ávkkálaš oaidnit dan guokte dimenšuvnna vuosttálaga. Jus oažžu 4-1 kombinašuvnna (áibbas vuosttáoaivilis – hui dehálaš) de berre vuoruhit dán suorggi. Oažžu go baicca 4-4 kombinašuvnna (áibbas vuosttáoaivilis – áibbas eahpedehálaš) de sáhttá dáinna várra vuordit? Movt dál de leš, lea ávkkálaš dáhttut bargiid árvvoštallat man dehálaččat dát iešguhtet čuoččuhusat ja suorggit leat sidjiide. Dát lea ávkkálaš vuođđu kválitehtaovdáneami vuođđobarggus: Makkár áššiin bargit beroštit? Ale vajalduhte oažžut eanet kválitatiiva sisdoalu dan bokte go váldá ovdan daid čuoggáid mat lea erenoamažat mielbargiságastallamiin dahje bargiidčoahkkimiin. Dáppe oažžut mii konkrehta jurdagiid dan birra ahte máid mii galgat bargat. Muitte fal lohkat juohke čuoččuhusa ja sihko dahje lasit čađat áiggi. Dát lea dušše veahkkin álggahit juoidá. Máŋga dain čuoččuhusain eai leat anihahtti/miellagiddevaččat du mánáidgárdái. Ollu lihkku! ¶ Guovdageainnu suohkan lea ohcan Luftfartsverket:is oažžut dohkkeheami beassat jođihit ja atnit seaivunsaji eahpealmmolaš geavaheapmái. Suohkan oaččui lobi dan dahkat Luftfartsverket čállán reivve bokte 1.2.1999. Muhto eaktun lei ahte suohkan maŋemusat 15.3.1999 galggai ohcat nu daddjon teknisk/operativ godkjenning (teknihkalaš/atnin dohkkehusa), ja galggai ráhkaduvvot girdišilju váste muddehusplána, ja dan plánas galge maiddái leat mielde šlápmarádje-meroštallamat. ¶ Danin go miessemánu 17.beaivi lea Norgga našunálbeaivi, de ferte atnit almmolaš ovddasvástádussan heivehit dán beaivvi ávvudeami. Kulturkantuvrras lea daid maŋemus áiggiid leamaš ovddasvástádussan ahte šaddet lágideamit. Vai miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi oažžu eanet almmolaš statusa, berre ávvudeami váldoovddasvástádus biddjot suohkanlaš váldokomiteái. Dán oktavuođas ferte árvvoštallat galgá go suohkan politihkalaččat ovdagotti bokte váldit váldoovddasvástádusa das ahte čađahuvvo miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi. ¶ Beaivvi lágideami berrejit searvvit, dahje skuvla omd. 10.luohkká oktan váhnemiiguin sáhttit čađahit, go leat ohcama bokte geatnegahttojuvvon dan dahkat. Suohkan berre ain bidjat ruđa lágideami čađaheapmái ja luoikat lanjaid nuvttá. ¶ Alkohola lea lobálaš gálvu, muhto lea stuora ovttaoaivilvuohta dasa ahte alkohola geavaheami galgá ráddjet. Dat lea dainna go alkoholgeavaheapmi addá stuora goluid dan bokte go dagaha duođalaš vahátváikkuhusat servodahkii ja oktatlaš olbmuide. Dat ahte ráddje alkohola olahahttivuođa, adnojuvvo leat deaŧaleamos váikkuhanvuohkin alkoholjuhkama gáržžideamis, ja nu maiddái geahppánit vahágat. Alkohollága ulbmil lea ráddjet servodaga ja oktatlaš olbmuid vahágiid maid alkoholgeavaheapmi sáhttá mielddisbuktit. Ráddjejumi dahká dan go ráddje vuovdinbáikkiid ja gávpebáikkiid logu dárjudanlobi ohcama ja juolludeami bokte, ja maiddái go ráddje vuovdinsaji ja gávpesaji rabasáiggiid. ¶ Askeladden kafe kiosk og gaveartikler Bjørn Arvid Hætta bokte ohcá dárjudanlobi vuovdit vuollaga (2,50-4,75 %), viina (7-22 %) ja buolliviinni (22-60%), ja borramušdárjudan-lobi kafeái man láigoha Alfred Larsenis. Son lea kafeá láigohan miessemánu 1. beaivvi 1999 rájes ja láigošiehtadus bistá gitta miessemánu 1. beaivái 2001. Bjørn Arvid Hætta Askeladden-fitnodat lea ovttaolbmofitnodat. ¶ Gárggoluobbala camping ANS Berit Anne Bueng bokte ohcá oažžut dárjudanlobi vuovdit vuollaga (2,50-4,75 %) ja viina (7-22 %) áigodahkii 31.03.00 – 31.03.2004. ¶ Gárggoluobbala camping ANS Berit Anne Bueng bokte oažžu dárjudanlobi vuovdit vuollaga (2,50-4,75 %) ja viina (7-22) áigodahkii 31.03.00 – 31.03.2004, Berit Anne Bueng lea ovddasvástideaddji ja su sadjásaš lea Marit Berit Bueng, ja dainna eavttuin ahte ovdal suoidnemánu 1. b. 2000 ovddasteaddji ja su sadjásaš ceavziiba máhtolašvuođa-geahččaleami mii mearriduvvui Alkohollágas miessemánnu 16. b. 1997, ja ahte ohccis leat heivvolaš biebmoguossohan- ja dárjuhanlanjat dohkkehuvvon Lágas borramušdoaimma birra, ja ahte ovddasteaddji ja su sadjásaš deavdiba lágaid rihkutkeahtesvuođa gáibádusaid maŋemusat suoidnemánu 1. beaivvi 2000. Dárjudan-lohpi addojuvvo guossohan-áigemeriin mearriduvvon suohkanlaš njuolggadusain alkoholalaš juhkamušaid vuovdit ja dárjudit Guovdageainnu suohkanis. ¶ Suolovuomi duottarstohpu Aslaug Klingan bokte ohcá oažžut dárjudit vuollaga (2,50-4,75 %) ja viina (7-22 %) áigodagas 31.03.00 – 31.03.2004. ¶ ráđđeaddi bokte ¶ ráđđeaddi bokte ¶ 3. vahku: - geahčadit skuvlakataloga ja ohcanšemá: ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Tor láikkohallá 10:át jagi, iige bargga nu garrasit. Son lohká alddis leat lága bokte vuoigatvuođa/rievtti beassat joatkkaskuvlii. Leago dat duohta? Beasságo Tor dan oahpposuorgái masa hálida? ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Ráđđeaddi bokte ¶ Kautokeino Elektro ohcan beaiváduvvon 11.03.03, Thoralf Johnskareng bokte gii ohcá 30% investerendoarjaga gollorámma vuođul mii ohcamis lea kr. 116.423,50 álggahit elektrihkalaš monterenfitnodaga Guovdageainnus. Fitnodat lea registrerejuvvon Brønnøysundregisttariin 10.02.03 namain Kautokeino Elektro. ¶ Mii áinnas hálidit bidjat vásihusa guovddážii, veahkehit máná fuobmát rievdadusaid mat dáhpáhuvvet luonddus dađi mielde go jagi áigodat rievdá, mánáin ovttas geahččat movt čuovga rievddada dálvvis geasi guvlui. Lasttat mat ruškodit ovdal go mannet biekka mielde, horbmá mii rievdá čáppá sevdnjesrukses ivnnis ja šaddá ulloduhkkun. Veahkehandihte máná fuobmát dáid rievdadusaid, deattuhit mii ahte leat ollu olgun luonddus. Mii áigut maid eambbo go ovdal geahččalit váldit mátkiid eret mánáidgárddis maiddai skábman. Dán láhkái čájehit ahte eat dárbbaš vuordit dassá go beaivváš ligge ovdal og vuolgit, muhto ahte sáhttá leat seammá gelddolaš maiddai jagi seavdnjadeamos áiggi. Das lea maiddai dehálaš ahte mii rávisolbmot veahkehit mánáid fuobmát dáid áššiid, dan bokte ahte humadit mánáiguin dan birra máid oaidnit, ovdamearkka dihte ivnnit almmis juovlamánu, movt muorain šealgá go leat 26 buolašgráda ođđajagimánu jna. ¶ Dát suorgi gieđahalla máná identitehta ja kultuvrralaš gullevašvuođa ovdáneami, dan bokte go ovttastallá olbmuiguin ja lagasbirrásiin. Kulturgaskkusteamis lea norbmaid ja árvvuid oahppan guovddážis. ¶ iežas vásihusaid bokte beassá lagabirrásiin oahpánuvvat: movt iešguhtet doaimmat ja bargosajit gullet oktii ja ahte dain lea mearkkašupmi árgabeaivvis ¶ vásiha ahte buot olbmot, sihke smávvát ja stuorrát, leat mielde searvevuođas ja doaibmama bokte besset leat fársu searvevuođas ¶ ovdánahttá gulahallan gálgga ja girjás olggosbuktima giela, gova, sániid, lávluma ja musihka, rytmihka, dánsuma ja dráma bokte ¶ ovdánahttá gierisvuođa, guldalangálgga, ja áicangálgga dan bokte go deaivvada kultuvrra ja dáidaga máŋggabealálašvuođain ¶ Fágasuorggi bokte galgá mánáidgárdi mielddisbuktit ahte mánná ¶ Suorgi sisttisdoallá vuđolaš vásáhusaid, gálggaid, máhtu ja guottuid máid mánná oamasta alcces oainnu, gulu, dovdduid ja lihkadeami bokte – go goruda geavaha. Ovdaskuvlamánáide lea fysalaš doaibman ja lihkadeapmi čadnon motoralaš gálggaid, goruthálddašeami, lihkastagaid koordinerema ja mobilitehta ovdáneapmái. Oainnu koordineren ja gieđaid lihkadeapmoi leat vuođđun dasa ahte ovdánahttit guovddáš gálggaid olles eallimis. Dađistaga go gorut šaddá, ferte mánná beassat hárjehallat hálddašit gieđaid ja julggiid, bálanssa ja lihkastagaid ovttastahttima. Stoahkama bokte beassá geahččaladdat goruda gálggaid, hárjehallat ja geahččaladdat iežas gálggaid. ¶ ovdánahttá positiiva guottuid dasa ahte aktiivvalaččat atnit iežas goruda dan bokte go leat iešguđetlágan ja máŋggabealát vásáhusat ja hástalusat ¶ Govvidit vásihusaid ovdamearkka dihte dan bokte ahte tennjet/čállit luonddobeaivegirjji. Sii galget maiddai čállit logga mátki sosiála bealis. Das galget muitalit movt joavku lea doaibman, maid sii leat vásihan, bargan ja oláhan. Plánenáigodagas galget oahppit beassat diehtit ahte loggagirji šaddá okta eaktun mearraskuvlla árvvoštallamis. Oahppit galget beassat diehtit makkár bargguid ja ovddasvástádusa juohke oahppi oažžu mearraskuvlla oktavuođas. Oahpaheaddjit ráhkkanit fágalaš sisdoalu buori áiggis. Luonddu- ja birasfágaoahpaheddjiin lea váldoovddasvástádus fágalaš bealis. ¶ Innsjøfisk AS Nils Thomas Utsi bokte ohcá huksensaji vuskoniid šaddadanrusttegii. Guovlu gosa ohcet lea gos Stáhta luoddadoaimmahaga čievravieččahat ovdal lávii leat Ádjetjogas/Ákšomuoŧkkis. Dán vejolaš huksensaji lea ovdal ovdanbidjat suohkanii. Dalle ávžžuhuvvui ohcci guorahallat eará vejolašvuođaid. Dat lea dál dahkkon. ¶ Plánalávdegoddi čujuha § 30 plána- ja huksenlágas ja namuhuvvon áššeguorahallamii ja ávžžuhit ahte Innsjøfisk AS Nils Thomas Utsi bokte ii álggat priváhta muddenplána bargguin dainna jurdagiin ahte cegget guollešaddadanrusttega Ádjetjohkii. Ohcci berre árvvoštallat ráhkadit muddenplána muhtin eará huksensaji vejolašvuhtii. ¶ Sámi servodagas váilu muhtin muddui árbevierru váldit vuostá almmolaš diehtojuohkima dakkár hámis, go dat addojuvvo. Guovddášeiseválddiid ja gieldda dearvvašvuođabálvalusa sierralágan diehtojuohkingeahččaleamit leatge danin dehálaččat. Erenoamáš hástalus lea lágidit fáhkkaválmmašvuođa, nu ahte heahtediliin sáhttá juohkit dieđuid sámegillii. Dan mearkkašupmi bođii čielgasit ovdan Černobyla lihkohisvuođa oktavuođas. Erenoamážit fáhkkadiliin lea dehálaš oažžut buriid rávvagiid, movt dieđuid galgá heivehit ulbmiljovkui. Galgá árvvoštallat dieđuid njálmmálaš juohkima eaktodáhtolaš servviid ja persovnnalaš fierpmádagaid bokte sihke dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain ja daid olggobealde. Sámegiella ja sámi informašuvdna gullet ráđđehusa áŋgiruššansurggiide. Ulbmil lea čuovvulit sámilága áigumušaid ja vuoigatvuođaid sámegiela viidásut geavaheamis, erenoamážit guđa gielddas, mat gullet sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui. Sámediggái juolluduvvo ovddasvástádus dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi almmolaš sámi diehtobálvalanguovddáža jođiheames. Dakkár sadji livččii hui ávkkálaš, mii dovddašii buot sámegielat dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš diehtojuohkima ja fágagirjjálašvuođa, mii lea gávdnamis, ja mii maiddái sáhtášii muitalit, geas lea fágagelbbolašvuohta guđege bálvalusain. Guorahallan, maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš Sámi giellaráđi ovddas čađahii sámegiela hálddašanguovllus jagis 2000, čájehii ahte dušše 11 % sis, geat hálidivčče sámástit dearvvašvuođabálvalusaid olis, dahket dan, vaikko 70 proseanttas guovllu dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat sámegielat bargit. Dát lea aiddo dat servodatsuorgi, mas geavaheaddjiin lea stuorámus sávaldat beassat sámástit, erenoamážit doaktára luhtte ja sosiálakantuvrras. ¶ D O A I M M AT : 1. MBD juolluda váldooasi doarjagiin, maid ulbmil lea loktet mánáidsuodjalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, doaibmadoarjjan Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii (Barnevernets utviklingssenter i NordNorge). Guovddáš dutká vuosttažettiin mánáidsuodjalusa oktavuođaid máŋggakultuvrralaš Davvi-Norggain, ja váldodeaddu lea sámi mánáidsuodjalusas, mánáidsuodjalusa oktavuođas bearrašiiguin ja mánáiguin, ja DavviNorgga mánáidsuodjalusa ásahus- ja organisašuvdnaovddideames. Guovddáš lea ásahan fierpmádatforuma, man bokte lonuhallet vásáhusaid ja maiddái bagadit mánáidsuodjalusbargiid. 2. MBD áigu bidjat ruđaid ovttaskas ovddidanprošeavttaide, maid ulbmil lea ovttaidit kulturdieđuid mánáidsuodjalussii, ja/dahje ovddidanprošeavttaide, maiguin galgá ovdánahttit ja geahččalit metodaid, mat vuhtiiváldet sámikultuvrra. 3. Daid vásáhusaid vuođul, mat leat čoagganan gelbbolašvuođa geahčastaga geavahusas, Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu árvvoštallat, dárbbašago vuođđudit eará ortnegiid, maiguin sáhttá gokčat dieđuid gaskkusteami, ja oaivadeami ja veahki dárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargguin sáhttet eanet gielddat dovdagoahtit ja geavahišgoahtit sámi kulturaspeavtta mánáidsuodjalusbarggus, ja loktet fágalaš barggu dási. Ovttasbargu sáhttá váikkuhit dasa ahte atnet stuorát ávkki gelbbolašvuođas ja kapasitehtas, ja ahte gielddat/ guovllut doalahit fágabargiideaset. Ovttasbargui galget oassálastit maiddái ¶ D O A I M M AT : 1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu Helse Nord ja Helse Midt-Norge eaiggátstivrejumi bokte čuovvut sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldaga. Erenoamážit Kárášjoga spesialistadoavtterguovddáš, Girkonjárgga buohcceviessu, sámi hálddašanguovllu gielddat ja Finnmárkku lášmmodahttinguovddáš, mii lea Álttás, galget ovttasbargat dan hárrái, movt sámi geavaheaddjiid dárbbuid buoremus lági mielde gokčat. 2. Sosiála- ja dear vvašvuođadepartemeanta áigu ovttas Helse Nordain ja Sámedikkiin ovddidit sámigelbbolašvuođa Sonjatun dearvvašvuođaguovddáža gáldnanvigi divššu oktavuođas. 3. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte šaddet eanet sámegielat spesiálapedagogiijabargit, omd. logopedat. Árvvoštallat sámistudeanttaid eriid ásaheami veajuiduhttinfágaide. ¶ sin doaibmanávccat dasa addet vejolašvuođa, johtit meahcis ja čuovvut badjebargguid, guolástit ja buđaldit eará doaimmaiguin. Dan mearkkašumi loaktimii ja gulahallannávccaide ii galgga árvvoštallat unnibun go dat lea. Gielddaid hástalus lea maid bargat ovttas, nu ahte boarrásat ja earát, geat dárbbašit veahki, ja geain leat johttisápmelaččat lagamužžan, ožžot bálvalusaid njuovžilit. Giella lea čavga oktavuođas olbmuid beaivválaš doaimmaiguin. Go olmmoš ii šat nagot buđaldit dáiguin doaimmaiguin, masset erenoamážit demeantaluvvan olbmot giela johtilit. Seammás jođálmahttá passivitehta dementiija ovdáneami, eandalii juos hárve gullá eatnigielas. Sápmelaččat, geain lea dementiija, masset dábálaččat vuosttamužžan dárogielmáhtu, ja dasto maid sámegiela. Danin leage erenoamáš mávssolaš, ahte maiddái gielddain, mat leat sámi hálddašanguovllu olggobealde, leat boarrásiidfuolahusas sámegielat bargit. Máŋga boares sápmelačča hálidit vásihit oktiigullevašvuođa beaivválaš eallimis, dallege go sii dárbbašit divššu. Danin ii leat čielggas gielddaid dáfus ráhkadit dušše ovttaolbmolanjaid. Dálá orrunásahusat ja boarrásiidsiiddat leat arkitektonalaččat viehka seammáláganat miehtá riikka. Gielddain, main orrot sápmelaččat, sáhtášii dáhttut sámi vuorrasiid oassálastit ođđa dáluid plánemii, nu ahte sáhttá árvvoštallat, galgágo dálu hábmet dan láhkai, ahte doppe lea vuogas doaibmat ovttas, vai geahččat galgágo sámi kultuvra vuhttot dálus muđui. Geriatriijafágabirrasiin ja vuosttaš linnjás váilu sámi gelbbolašvuohta maiddái sámi guovddášgielddain. Kárášjoga buohcciidviessu oassálastá oahpahusbuohcciidviessoprošeavtta oasseprošektii. Báikkálaš prošeaktanjunuš hálida ovttas Kárášjoga gielddain ovddidit Kárášjoga oahpahusa ja bagadusa, nu ahte das livččii sámi profiila. Oahpahusbuohcciidviessu berre fállat hospiterema ja lassioahpu sámi diliid birra buot dásiid dikšun- ja fuolahussuorggi/ geriatriija bargiide. Dan sáhtášii bargat ovttasbarggus Sámi allaskuvllain. Videokonfereanssa bokte sáhttá gaskkustit sámigelbbolašvuođa lassioahpu gielddabargiide maiddái Finnmárkku olggobealde. Boarrásiid ja doaibmahehttejuvvon olbmuid lagašolbmot sáhttet vásihit váttisin válljet, galgágo bearašlahtuid bidjat ásahussii, gos vuoras ii navddehahtti lágiin loavtte gielalaš ja kultuvrralaš sivaid geažil, vai galgágo ieš váldit ekonomalaš ja geavatlaš noađi ja fuolahit vuorrasis ruovttus. ¶ fágajahkebargun (Sámi allaskuvlla oktavuođas) – sámi oahppohálddahusa nannen (Sámedikki oahpahusossodat) spesiálapedagogalaš suorggis ovttain jahkebargguin 01.08.00 rájes – sámi fágagelbbolašvuođa bajidandoaimmat (ovddidanbargu, oahppostipeanddat, joatkka- ja lassioahppu) álggahuvvojit oktiibuot 1,7 miljovnna jahkásaš ruhtademiin 01.08.00 rájes, sámi oahppohálddahus disponere ruđaid – Læringssenteret (ovddeš Nasjonalt læremiddelsenter) ruđat sirdojit sámi oahppohálddahussii jagi 2000 rájes spesiálapedagogalaš oahpponeavvuid ovddideapmái ja buvttadeapmái sámi geavaheaddjiid várás. Departemeanta lea deattuhan, man mávssolaš lea ahte sámi nannendoaimmat eai šatta sierranas doaibman sámi geavaheaddjiid várás, muhto baicce ovttastahtton oassin dábálaš spesiálapedagogalaš fierpmádagas. Davvi-Norgga IT-ovttadat (Nordnorsk IT-enhet, NONITE) lea fierpmádatovttasbargu, masa oassálastet ovcci dearvvašvuođafágalaš ja spesiálapedagogalaš fágabirrasa. Ovttasbarggu ulbmil lea nannet IT-veahkkeávdnasiid juohkima doaibmahehttejuvvon mánáide ja nuoraide. Vásáhusat čájehit, ahte IT sáhttá leat buorre gaskaoapmi go ulbmil lea juksat buoret eallindili, ja juos dan bokte fállojuvvo oahppu ja geavaheaddjiveahkki. Prográmmat eai leat oažžumis sámegillii. Sámedikki doarjagiin leat dál ovddideamen bargostašuvdnačovdosa, mas leat čalmmehemiid lohkanlistu, hállansyntesa, skánner ja čuokkisčálán, mat doibmet sámegillii. Vásáhusaid mielde lea dearvvašvuođabálvalusain unnán oppalaš diehtu veajuiduhttima birra, ja erenoamážit dakkár olbmuid veajuiduhttimis, geat leat massán áiccu. Dákkár vásáhusat bohtet čielgasit ovdan hárvenaš doaibmahehttejumiid oktavuođas. Juos fágabargit eai dovdda diagnosa albmaláhkai, ja juos fágabargi ja geavaheaddji gaskka leat dasa lassin gielalaš dahje kultuvrralaš gulahallanváttisvuođat, de lea stuorát vejolašvuohta oažžut boasttodiagnosa ja bálvalusa, man dássi lea váilevaš. Uhccán bargiin leat vásáhusat hárvenaš doaibmahehttejumiin. Máŋggain gielddain sáhttet vássit jagit, ovdalgo sii fas ožžot ovddasvástádusa olbmos, geas lea dihto diagnosa. Dat lea erenoamáš váttis, juos lea gažaldat diagnosas, masa gullet giella, áddejupmi, áiccut ja gulahallannávccat, ovdamearkka dihte autisma. Dákkár váttisvuođat sáhttet stuorrut vel eanet dan geažil, ahte váhnemat dábálaččat dovdet diagnosa dahje doaibmahehttejumi sakka ¶ Dutkanbirrasat ja ollašuhtti dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid čoavddaolbmot berrejit ásahit fágalaš fierpmádagaid, maid ulbmil lea nannet ja juohkit iešguđet bálvalussurggiid sámi gelbbolašvuođa. Dakkár fierpmádagat sáhttet fállat ráđiid gielddaide ja fylkkagielddaide, ja dat maid bohciidahttet doaimmaid sámi álbmoga várás maiddái giellalága hálddašanguovllu olggobealdege. Livččii buorre, juos fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit barggašedje ovttas dakkár birrasiiguin, siihan sáhtášedje dan bokte buoridit gelbbolašvuođaset bagadit gielddaid ja fylkkagielddaid. ¶ 4.8 Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija (IKT) fállá ođđa vejolašvuođaid ávkkástallat ja ovddidit sámi gelbbolašvuođa, vaikko geavaheaddjit livčče guhkkinge eret omd. Romssa ja Kárášjoga fágabirrasiin. Dasa sáhttá gullat ovdamearkka dihte: • Bargiid gáiddusbagadallan jietna/govvagaskkustemiin dálkkasdiehtaga divššu oktavuođas • Pasientagirjjiid, čujuhemiid, epikrisaid ja eará pasientadieđuid elektrovnnalaš sirdin • Geavaheaddji sáhttá gulahallat bargiiguin videooktavuođain dahje dábálaš telefonlinnjá bokte • Oahpahus/bagadeapmi oahpu oktavuođas ja dulkon seammá vugiin • Dieđuid ohcan/diehtobásat ja jorgalanbálvalusat interneahta bokte • Ságastallanjoavkkut ja dieđuidgaskkustanvuogádagat, mat vuođđuduvvet nehttii. Dat sáhttet leat ávkkálaččat sihke bargiide ja geavaheaddjiide/ ¶ Mánáidsuodjalus 1. MBD juolluda váldooasi doarjagiin, maid ulbmil lea loktet mánáidsuodjalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, doaibmadoarjjan Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii (Barnevernets utviklingssenter i Nord-Norge). Guovddáš dutká vuosttažettiin mánáidsuodjalusa oktavuođaid máŋggakultuvrralaš Davvi-Norggain, ja váldodeaddu lea sámi mánáidsuodjalusas, mánáidsuodjalusa oktavuođas bearrašiiguin ja mánáiguin, ja Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ásahus- ja organisašuvdnaovddideames. Guovddáš lea ásahan fierpmádatforuma, man bokte lonuhallet vásáhusaid ja maiddái bagadit mánáidsuodjalusbargiid. ¶ Veajuiduhttindoaimmat sámi álbmoga várás Dábálašdoavtterbálvalus ja fástadoavtterortnet sámi álbmoga várás SDD áigu joatkit ortnega, mas fylkkadoaktárat bagadit hárjehallidoaktáriid, ja áigu maid doalahit dábálašdoaktáriid vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiela oahppui. 1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu Helse Nord ja Helse Midt-Norge eaiggátstivrejumi bokte čuovvut sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldaga. Erenoamážit Kárášjoga spesialistadoavtterguovddáš, Girkonjárgga buohcceviessu, sámi hálddašanguovllu gielddat ja Finnmárkku lášmmodahttinguovddáš, mii lea Álttás, galget ovttasbargat dan hárrái, movt sámi geavaheaddjiid dárbbuid buoremus lági mielde gokčat. 2. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ovttas Helse Nordain ja Sámedikkiin ovddidit sámigelbbolašvuođa Sonjatun dearvvašvuođaguovddáža gáldnanvigi divššu oktavuođas. 3. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte šaddet eanet sámegielat spesiálapedagogiijabargit, omd. logopedat. Árvvoštallat sámistudeanttaid eriid ásaheami veajuiduhttinfágaide. ¶ Lávdegoddi almmuha dákkobokte njeallje čielggadusa Finnmárkku eatnamiid- ja čáziid geavaheami birra ja riekteoainnuid birra mat geavaheapmái leat čadnon. Njeallje sierra nammaduvvon áššedovdi leat čállán čielggadusaid, Steinar Pedersen, Hans Prestbakmo, Einar Richter Hanssen ja Einar Niemi. ¶ (3) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus, earenoamážit čađahan dihte historjáfágalaš čielggadeami riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus 1. máilmmisoađi rájes dássožii. Lávdegoddi bivddii dasto reivves Justisdepartementii cuoŋománu 13. b. 1987 nammadit historjádutki Davvinjárgga Dávvervuorkkás Honnesvágis, cand.philol. Einar Richter Hanssen, ođđ historjjálaš áššedovdin, ja departementa mieđihii dasa geassemánus seammá jagi. Richter Hanssena bargu rievdaduvvui veahá 1989:s, ja lea leamaš: ¶ Sápmelaččaid vearrogálvvu bággováldin, sámivearru, lei earenoamáš deaŧalaš. Dát vuollásteapmi gal ii dáidán vearromáksiid miela mielde. Soahtama ja badjelgeahččama bokte válde dáčča stuora eanandoallit ja hápmaneaiggádat fásta vearuid (Brøgger 1931:38). Einar Niemi dadjá dán birra vel čielgaseappot. Son oaivvilda ságáčállosiid vuođul sáhttit dološ dáčča gávpe- ja vearrodoaimma rievideapmin gohčodit (Brøgger 1983:65). ¶ Lea dábálaččat oaivvilduvvon ahte sápmelaččaid "vearru" šattai regálan, dahje sierra vuoigatvuohtan gonagassii, Harald Hårfagre áiggi, ja lei čadnon aktovuoigatvuhtii sámi náhkkegálvvuid oastit. "Vearrogálvvuid" alla árvvu dihte lea jáhkehahtti ahte sámivearu mávssolašvuohta olahii guovddáš dáčča stáhtafámu ekonomalaš vuđđui ávkin. Andreas Holmsena vuođul sáhtii mávssolažžan leahkit Norgga riikkii šattai go sámivearru gonagasvuoigatvuohtan juo Harald Hårfagrii vikiŋgáiggis, dahje easkka 1000-logu mielde, dainna go "... Norga lei eanandoalu dáfus nu geafes riika ahte sámi náhkkegálvu sáhtii deaŧalaš ekonomalaš mávssolašvuohtan leahkit gonagasfápmui, nu guhká go eanas oassi- dahje stuora oassi - manai Atlanterábigáddái ovdal go Bottenvikai dahje nuortakarelaid bokte Vilgesmeara gáttis ruošša náhkkegálvomárkanii Novgoradai." (Holmsen 1977:64-65). ¶ Dát hanseáhtat, geat orro Bergenis, boahtegohte Davvi-Norggagávppašeapmái 1200- logu loahpageahčen. Sii oste goikeguoli hui buori haddái. Dan bokte šattai buorre europeálaš goikeguollemárkkan, ja Finnmárkku guollebivdu lassánii oktan Lofuohta guollebivdduin (Brøgger 1931:41). ¶ Dánska-norgga doaibma siseatnamis čájehuvvui ovddemustá vearrogáibideamis mii lei bieđgguid ja hui soaitimis 1500-loahpageahčen (Smith 1938: 101). Duopmováldi ee. sáhkuid gáibideami bokte geahččaluvvui, muhto ii nu garrasit. Lea nappo geahččaluvvon duppálduopmoválddi. ¶ Sii geat fas šadde váttisvuođaide, ledje sápmelaččat geat ledje geavahan eatnamiid guovttebealde ođđa ráji. Seammaládje go 1751 vel viidát rádjebijadettiin, fertejedje maid Mátta-Várjjaga sápmelaččat válljet stáhtaborgárvuođa. Oallugat Báhčaveaji sápmelaččain šadde Ruošša vuollái, muhto vissis mearrái ožžo lassišiehtadusaid bokte sihkkarastit iežaset árbevirolaš ealáhusberoštumiid guovllus mii šattai norgga eanamin. Muhtumat dáin vuoigatvuođain biste measta 100 jagi, dassožii go iešguđet juonalaš vugiid bokte loahpahuvvoje 1920-jagiin (Andresen 1983). ¶ -Nubbi oassi, mas vuosttažettiin ásahedje hálddahusa, ja girkolaš- ja máilmmálaš duopmoválddi sápmelaččaid badjel, -earenoamážit girkolaš ekspanšuvnna bokte, girkuid ja klosteriid huksemiid bokte ja mišuvdnadoaimmaid bokte. - Goalmmát oassi, goas dat vuoigatvuođat ja váldi mii nášunalstáhtaid bealis dađistaga lei čađahuvvon, sápmelaččaid vearu mávssihit ja eará duopmoválddit, ohccojuvvojit "sirdojuvvot" dahje "konverterejuvvot" alimusriektin eananguovlluid badjel." (Hansen 1985: IX. Go guoská rádjebidjamiidda čujuhuvvo Aarsethii 1989: 43 ff). ¶ Lappekodisilla 28. § bokte ožžo duođaštuvvot gávpevuoigatvuođaideaset dánska aktogávperivttiin. Dat čađahuvvui mearrádusa bokte gos Ohcejoga ássit geat ledje rieviduvvon ruoŧa vuollásažžan ( "privative Svenske Undersaatter" ) rádjebidjamiin, gávppašeami oktavuođas buot dáfus galge norgga vuollásaččaiguin ovttadássásažžan adnot. Dat guoskkai sihke sin iežaset ráhkaduvvon gálvvuide, ja gálvvuide máid aktogávperiekti lei dohko fievrridan. Dat galggai gustot sihke dalle, ja boahttevaš aktogávperiektemearrádusaide, ja dasto vel eará gávpeásahusaide mat boađášedje dohko. Áidna várašupmi ovttadássásašvuođas lei ahte ruoŧa vuollásaččain ii galgan seammá riekti vealggás váldit go dánska-norgalaččain. ¶ Lappekodisilla 28. § ii lean makkárge oađđi mearrádus. 1791:s muitaluvvo omd. go Ohcejoga ássit rádješiehtadusa bokte ožžo buot gálvvu máid dárbbašedje norgga gávpebáikkiin, muhto eai fal vealggás, dušše duksaruđain (Sund 1791. Åbo Tidning No. 3). Sullii 1790 rájes lea maiddái nubbi girječálli mii gávnnaha ahte § 28 sisttisdoallá earenoamáš ovdamuniid Ohcejohsápmelaččaide, gávppašeami oktavuođas Norggain (Hülphers, 1921 192). ¶ Lappekodisilla dulkoma mearraguolásteami birra lea pastor Fellman čállán 1851:s. Son orui 11 jagi Ohcejogas, 1820 rájes 1831 rádjái, ja oaččui dan bokte eaŋkildieđuid báhpasuohkana dili birra. ( "P.m. i anledning av ifrågasatt gränsespärrning mot Norge" . ¶ Dálá Finnmárku vuođđuduvvui áigodagas 1600-álggogeahčen 1826 rádjái. Fylkka rájit biddjojedje Knæredráfi bokte 1613:s, Ruoŧa rádješiehtadusa bokte 1751:s ja Ruošša rádjesoahpamuša bokte 1826:s. Stáhtapolitihkalaš diliin čađahuvvojedje nappo hui stuora rievdadusat. Ássiide guoski dilit rivde unnimusat seammá ollu. ¶ Rádjamat Finnmárkui orrot nohkan 1780-jagiin, muhto earenoamášnjuolggadusat Finnmárkku rádjanguovlun geavahit nohke easkka kriminallága bokte borgemánu 20.b. 1842. Doppe ledje ge 28. kapihttalis, 12. §:s, ollásit čállojuvvon dat eatnat njuolggadusat Finnmárkku birra bahádahkkiid rádjanguovlun (vrd. Wessel Berg 1847, ohcansátni: Finmarken). ¶ Dáččat mákse gal nugohčoduvvon rievtti, mii lei sullii bealli olles vearus. Muhtun guovlluin goit lei dábálaččat vearu vuolidit go rievtti. Máksámušat eai goitge lean rievttalaččat juhkkojuvvon, vaikko 1700-logu maŋit oasis šattai juohkin eambbo riekta muhtun ođđa doaimmaid bokte (Richter Hanssen 1990: 103). ¶ Dovddus lei dilli maid Davvi-Romssas ovdal 1700-logu gaskkamuttos, gos kvena sirddolaččat besse sámi geavahan- ja resursaguovlluide náitalemiid bokte, ja go doalahedje juo sámi kultuvrras iežaset (Bjørklund 1983b: 161-69). Lea ágga jearrat lei go Pausa fuomášemiide seammá sullasaš dilálašvuohta. Lea goit duohta ahte dáččat dákkár náitalemiid bokte besse geavahit Finnmárkku bivnnuhis vuotnaguovlluid, gosa dáččain muđui lei váttis beassat. ¶ Ámtamánni evttohii dan dihte ruhtadoarjagiid bokte movttiidahttit sin ásaiduvvat, muhto ii Áltái gal. Beahcevuovdi doppe ii gierdan eambbo olbmuid su oainnu mielde. Gonagaslaš resolušuvdna doarjjui dan čakčamánu 26.b. 1796:s. Ámtamánni oaččui dasto fápmudusa addit njuolggo ruhtadoarjagiid dan 14 bearrašii geaid birra lei hupmu. Dasalassin galge maid eará amas dahje olgoriikka bearrašat geat Álttá olggobeallái háliidedje ásaiduvvat, oažžut ruhtadoarjagiid, ja geat livčče luohtehahtti boahttevaš viššalis ja ávkkálaš ássit. Sii galge viessohuksendoarjaga oažžut, ja doarjagiid fanas- ja guollebivdoneavvuid háhkamii. Juohke bearaš sáhtii dan atnui oažžut 20-24 riikkadálera (Wessel Berg III 1843: 814). ¶ Henry Minde lea oaivvildan oktan ággan ámtamánni Kjeldsena ja Álttá kvenaid riidui 1740-logu loahpageahčen, ahte Kjeldsen ii ovttamanu dohkkehan kvenaid sajáiduvvama. Ámtamánni oaivvildii ahte galggaše árbevieru ja riektedoaimma bokte sáhttit muhtun muddui várjalit ássanguovlluid ja gittiid (Minde 1982: 99). ¶ Muhto Kjeldsena dieđuid mielde ii lean hálddahuslaš ja juridihkalaš doaibma vuhtii váldojuvvon Álttás. Sisafárrejeaddji ( "overløbne" ) ruoŧa kvenat ledje juo iešráđálaččat sajáiduvvan ovdal go son šattai ámtamánnin, ja dan bokte báikkálaš ássiid ( "Indföede" ) duvdán eret (Minde 1982: 110). Báikkálaš ássit ledje dán oktavuođas sihke sápmelaččat ja dáččat. ¶ Oaidnit doppe ovdamearkkaid go sápmelaččat, maŋŋel go kvenat ledje sajáiduvvan, rievtti bokte vigge nannet iežaset boares sajiid sisafárrejeddjiid ektui. Ii dát leat dattege dievas govva, go dieđuid mielde mat gávdnojit, vuhtto ahte siiddat ledje maid ieža addán kvenaide lobi geavahit riggodagaid iežaset guovllus. ¶ Eaba dáinna friddjavuođareivviin ge lean soai oadjebasat vuoigatvuođaideaska dáfus 1737:s, ja dáhtuiga báikkálaš dikki ođastit iežas ovddeš addin resursageavahanlobi. Oppalaččat oaidná ahte lei dábálaš siiddain sisafárrejeddjiide resursageavahanlobi addit iežaset guovllus. Diehtit máŋga ovdamearkka dasa ahte sisafárrejeaddjit ožžo lobi dihto siiddaid eatnamiidda bisánit, dahje sii ožžo rivttiid sámi nieiddaiguin náitaleami bokte (Tegengren 1977: 53). ¶ Áibbas eará ášši lea go Deatnogátti vuosttaš kvenaid maŋisboahttit dađistaga seahkánedje sámi servvodahkii, man bokte Deanuleagi kvenat šadde sápmelažžan (Niemi 1981: 23). ¶ Vuosttaš luohtehahtti dieđuid boazodoalu birra oažžut håløygalaš oaivámušain Ottara muosáhusaid bokte máid lea čállán Englándda gonagas Alfredii, jur ovdalaš jagi 900. Su muitaleami dán fáttá birra lea goitge váttis dulkot: "Son lei olmmái geas lei valjit dakkár opmodat go dis (Håløygain) nai, namalassii eallit. Sus ledje ain dalle go oahppalattai gonagasa, guhtta čuođi lojes ealli máid ii lean vuovdán. Elliid gohčodit boazun. Guđas dáin ledje vuođgŋinbohccot. Sápmelaččain leat dat hui divrasat, go sii geavahit daid vuođgŋinboazun goddebivddus" . (NOU 18: 1984, s. 653). ¶ Eanas dan ovcci olbmás geat barge Porsáŋggu boazodoaluin, lei riegádan siseatnamis. Einar Richter Hanssen gal oaivvilda sin leamaš mearrasámi sogas, dahje čadnon mearrasámi birrasii earaládje, man bokte besse boazodoaluin bargat Porsáŋggus. Ii sáhte dieđusge dadjat ahte sii eai lean bohtán Porsáŋgui ealuin. Muhto sii sáhttet maid liikká bures bargan alcceset ealuid, dahje árben daid doppe. Buot Porsáŋggu vearromáksit ledje goitge čállojuvvon Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku vearromáksi mearrasápmelažžan ( "Søefinner" ) (Richter Hanssen 1986: 92). ¶ Eai várra lean vearrodili ovdamunit ággan, eambbo jus báhpira nalde dušše fárrejedje Guovdageidnui, čálitkeahttá iežaset dohko. Henry Minde lea dan oktavuođas čujuhan ahte mearrasápmelaččat dáinna vugiin soite fuomášan beassat vearromáksimis, johttisámidili bokte ruoŧa-norgga friddjaavádagas(Minde 1982: 93). ¶ Boazodoallojohtimiid gielddus nuppi riikkas nubbái 1852:s, botkii oalát dan ovdalaš lotnolasvuođa, ja ferte árpmitkeahttá botken bearaščanastagaid. Sihkkarastit buot dákkár oktavuođaid boatkanit, mearriduvvui čakčamánu 7.b. 1854 lága bokte garrasit ráŋggáštit norgga vuollásaččaid geat "ruošša-suoma vuollásaččaid" bohccuid dolvo Norgga beallái. ¶ Ámtamánni ii geahččan litna čalmmiiguin mearrasápmelaččaid eallingeidnui. Son čuoččuhii dáid sápmelaččaid billistan eatnama iežaset golgodiliin, oaivvehis vugiin njáskan soahkevuvddiid ja dán bokte váldán eanas guolbaniid (Collett 1757: 86/87). ¶ Daidda Finnmárkku guovlluide main sáhtii navdit gávdnat vissis eanandoallobirrasa kvena dahje dáčča eanandoallokultuvrra vuođuin, lei eananjuohkinmearrádus eahpitkeahttá lávki eanandoalloárbevieru nannema guvlui. Muđui Finnmárkkus, ee. riddo - ja vuotnaguovlluin gos mearrasámi jahkodatjorru lei eallime, sáhtii leahkit nuppeládje (vrd. kap. 6.2). Dutkit leat maid čuoččuhan ahte eananjuohkinmearrádusa bokte ožžo eiseválddit veahkkeneavvu jávkadit mearrasámi áigodatjohtolagaid. Dákkár geahččamiin ii lean eananjuohkinmearrádus makkárge mieđiheapmi ii ge vuoigatvuođaid almmolažžan dahkan, muhto baicca njuolggadussan mearrideaddji oaiviliin (Paine 1958a: 174). ¶ Mearrádusa bokte galggai juohke bearaš oažžut doarvái eatnama birgejupmái, dahje njealji gussii dahje gávcci sávzii dálvesuoinni oažžumii. Nu guhkás go vejolaš, galge olbmuide juohkit daid báikkiid gosa juo ledje ásaiduvvan. Eahpitheahttá lei dát mearkan dasa ahte almmolažžan dahkat dan dili mii juo lei. ¶ Mearrasápmelaččaid dološ heiveheapmi šibitjohttimiiguin lei bárrahis eallime jahkečuođi molsumis. Dát govviduvvui ee. ámtaagronoma Unjárgga válddahallamis. Eaiggáduvvon eatnamat ledje biđgejuvvon máŋgga bihttái duohko deike - dávjá ledje guhkkin eret eaiggáda ássanbáikkis. Dát mielddisbuvttii dan "ipmaša" ( "Besynderlighed" ) ahte bearaš dássedit johtalii moatte geardde jagis, iežaset eatnamiid gaskal, ja nappo ledje máŋga ássanbáikki. Ámtaagronoma oaivvildii ahte dát dieđusge lei heittot máŋgga dáfus, ja anii ahte das fertii beassat boahttevaš mihtidemiid bokte (čuovusin Eanandoallodirektora 1901: 78). ¶ Várra dagahii ruoššagávpi maid dása go olbmot eai lean nu viššalat ja áŋgirat gilvit mearriduvvon, fásta eananbihtáid. Pomoraid buktin jáfuin juolui vel šibihiidda nai fuođaroassi dálvet, "veahá oston, veahá ja eanas guolásteami bokte dábuhuvvon - go lonuhedje ruoššain jáfuid guliiguin máid geasset bivde" (FAB. 1896-1900: 20). Robert Paine atná ruoššagávppi mávssolažžan mearrasápmelaččaid eanandoallobuvttadeapmái, go jáfodábuheapmi mearridii man olu mielkki, vuosttá, vuoja ja bierggu buvttadedje (Paine 1958a: 177). ¶ Sii galge gal ain beassat bivdit olggumus sulluin, muhto dál bođii vuonaid várjalansávaldat vel čielgaseappot ovdan, ja dan bokte maid sávaldat várjalit gávpesearvvi, gilvvus dávvimátkkošteddjiiguin. Sáhttá maid mearkkašit ahte 1702 mearrádus ii lean doahttaluvvon, ja dan dihte lei čavgendárbu. ¶ Čuohtejagi gaskkarájes oaidnit ahte Finnmárkku siseatnansuohkaniid sápmelaččat maid oasálaste dálve- ja giđđagávpeguollebivdui. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte 1866-70 viđajagiáigodagas vulge sullii 30-40 Kárášjohkalačča meara nala oasálastit šákšadorskebivdui (SATØ. 5-årsb. FA. 1866-70 Pk. 557). Dát guollebivdu šattai dasto eahpitkeahttá hui deaŧalaš ekonomilassin dáidda Sis-Finnmárkku guovlluide. Doppe rahč ain 1852 rádjedahppama váikkuhusaiguin. Dasalassin ledje šaddan garra gáržžideamit vuovdedoalus ođđa vuovdelága bokte 1863:s. ¶ 1830 guolástuslága bokte lei norgga vuollásaččaide biddjojuvvon almmolaš vuođđ ovttadássásaš guolleriggodagaid gilvui. Suoma sápmelaččain geat bohte lappekodisilla § 12 vuollái, lei ain vuoigatvuohta bivdit guoli seammá eavttuiguin go sis. Rádjesoahpamuš ja 1751 lappekodisilla lei ain anus ja gustojeaddjin vaikko Suopma lei luohpan oassin Ruoŧas ja šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára vuollái 1809:s. Supmiičálihuvvon ¶ Dalle gilde boazojohtimiid ráji badjel, álggos ruošša/suoma beales ja maŋŋel ruoŧa/norgga beales. Gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 29.b. 1852 mearriduvvui ahte Suoma vuollásaččain dan rájes ii šat galgan leahket lohpi mannat Norgga beallái ealuideasetguin, dahje "...Norgga Rittuide movt ge meahcástit dahje bivdit" . Dán doarjjui maid gaskaboddosaš mearrádus boazoguohtuma birra, cuoŋománu 9.b. 1853, gos 5. §:s lei čállojuvvon ahte vierroriikkaid vuollásaččat, geat iešheanalis dahje oasseguollebivdin dáččaiguin searválaga bivde Finnmárkku mearas "Lobi haga" , galge stuora sáhkuid oažžut. Dát nannejuvvui vel eambbo čakčamánu 7.b. 1854 lágas Finnmárkku boazoguohtumiid geavaheami birra ( "Lov angaaende Benyttelse af Reenbete i Finmarken" ). Nappo lei dakkár imaš ja ártegis dilli ahte vuosttaš "boazodoalloláhka" máid Stuoradiggi dohkkehii, seammás sisttisdoalai gildosa Finnmárkku mearas bivdit. ¶ Čakčamánu 13.b. 1830 Finnmárkku guolástuslágas nannejuvvojedje ruoššaid guollebivdovuoigatvuođat guovllus gaskal Bierggi ja Čorgaša. Jáhkkimis ledje fas gávpepolitihkalaš ákkat dáčča buoremielalašvuhtii. Čielgasit eaktudedje dán bokte oažžut buori guovtteguvlui gávppašeami Ruoššain (vrd. Solhaug I 1975: 280). ¶ Dása lei duogážin ahte riddoguollebivdiin dávjá lei mearriduvvon gávpeolbmáin oktavuohta, gii sihke buvttii gálvvu ja válddii vuostá guoli. Dan dihte lei ge gávpeolbmáin beroštupmi "iežaset" guollebivdiide lonet loahppasupmi mii váillui ruhtadit eambbo ođđaáigásaš fatnasa. Dan bokte sii ieža ožžo eambbo guliid gáddái, ja lasihedje iežaset dietnasa. ¶ Daid čilgehusaid bokte máid ožžo, ilbme vel eambbo dieđut dan gáddenuohttebivddu birra máid Muorralvuona olbmot ieža ledje doaimmahan ovdal. Okta gii lei searvan bivdui, čuoččuhii ahte sin nuohtit ledje oalle unnit leamaš. Olbmot ledje fuomášan ahte gáddenuohttun lei vahágin. Dan dihte eai bivdán olus dáinnalágiin. Muhto sii geat olggobealde boahtegohte stuora, buriid nuhtiiguin, "...eai gal beroštan seastit Guoli, muhto bálko ja gesse nu guhká go fal ledje Guolit" . Báikkálaš olbmot gohčodedje dán speajárbivdun, mii juohke jagi gurrii vuona. Geahččalanortnet logi jagi ráfáiduhttimiin ávkkuhii unnán. Dát han gustui dušše unnit vuotnaoasážii, ja dušše moadde mánu jagis. ¶ Finnmárkku johkaluossabivdu ferte leat hui áigahaš. Čálalaš gálduid bokte sáhttit čuovvut dan 1500-logu loahpas ja 1600-logu álggu rájes. Guovddáš čázádagat ledje Deatnu ja ¶ Vaikko eai gávdno ge seammalágan dieđut mearaluossabivddu birra, de gávdnojit goitge gáldut mat muitalit leamaš muhtun ráje mearaluossabivddu muhtun Finnmárkkuvuonain 1700-logus. Muhtun guovlluin, ee. Várjjatvuona davábealde, ledje álggos sápmelaččat geat mearas bivde luosa, ja dáččat álge easkka maŋŋel (Kolsrud 1961: 52). Dan áigge gáldut dálá Mátta-Várjjagis, addet seammá gova. Doppe lea áibbas čielggas ahte nuortalaččatbivde luosaid mearas 1740 birrasiid juo. Dán diehtit Peter Schnitlera vuđolaš iskamiid bokte ovdalaš 1751 rádješiehtadusa Ruoŧain. ¶ Boarráseamos dieđuid luossagolgadeami birra gávdnat guolástusbearráigeahčč čállosiin jahkečuođi molsuma birrasiid. Daid bokte orru bivdu vuolgán Drammenvuonas. 1906:s álge golgadit Troanddinvuonas maid. Bivde nu bures 1907 ja 1908 jagiid ahte bivdu ovdánii garrasit eará Trøndelága guovlluin, ja "Nuorta-Finnmárkkus" . Dan jagi galget riikkas leamaš 200 fanassearvvi mat bivde dáinna lágiin. (F.insp.. 1907-08: 17). ¶ Guolástusbearráigeahčči dovddahii ahte son balai hui olu dan ođđa bivddu váikkuhusain. Son anii ođđa bivdoneavvu várálažžan "sihke boarrásit vuoigatvuođaguddiide ja luosa goargŋumii gođđobáikkiide čázádagain, ja dan bokte luossabivddu boahtteáigái." (F.insp.1907-1908: 17). ¶ Deanuvuonas gildojuvvui luossanuohttun ja golgadeapmi juo 1901:s mearriduvvon báikkis Deanunjálmmi olggobealde. Sivlanuohtti - gáddenuohtti mainna seaktesivlla bivde - gal goitge lei lobálaš (Kgl.res. cuoŋománu 18.b. 1900). Mearagolgadeami lassáneami dihte mearriduvvui gielddusavádat gonagaslaš resolušuvnna bokte juovlamanu 2.b. 1909, "Sieidevuonas Kvitnes nammasaš njárgii" (F.insp. 1909: 22). Nappo lei olles viiddis Deanuvuonas luossagolgadangielddus. ¶ Muhtun vuotnaguovlluin bivde luosaid sihke giđđat ja čakčat. Gonagaslaš resolušuvnna bokte juovlamánu 2.b. 1909 viiddiduvvui omd. Várjjatvuona mearaluossaáigodat almmolaččat maiddái golggotmánnui ja skábmamánnui (F.insp. 1909-10: 21). Luossabivdu lei nappo šaddan deaŧalažžan oallut vuotna- ja riddoguovlluin Finnmárkkus ovdal vuosttaš máilmmisoađi juo, ja šattai hui mávssolažžan soahtegaskaáiggi maŋŋel go pomorgávppašeapmi nogai. ¶ Iešguđetlágan duvdimiiguin guovddáš politihkalaš birrasis oaččui Foyn lága bokte suoidnemánu 15.b. 1839 "Giehtaduodjedoaimma" ( "Haandværksdriften" ) birra, 82. § olis, juoidá máid almmolaččat gohčodedje pateantan iežas bivdomállii. Duohtavuođas lei dat 10-jahkái aktoriekti 1873 rájes (s. 216 ff). Dán áigodagas lei dušše okta searvi mii ¶ Go Walkendorf áigá 1500-logus namuha ahte "...Ruoššat mákse divrasit" moršša čalániid ovddas (Walkendorf alm. 1901 13), de lea dan oktavuođas miellagiddevaš ahte sámegielsátni - morša - lea ruoššagiela bokte darvanan máŋgga oarjeeurohpálaš gillii (Barthelmess 1987: 310). 1500-logus lei ovdamearkka dihte moršša eŋgelas namahus "(sea)morce" . ¶ 1700-jagiid loahpageahčen dađistaga šaddagođii ruoššagávppašeapmi lobálažžan. Gonagaslaš resolušuvnna bokte miessemánu 5. b. 1783 mearriduvvui ee. ahte Finnmárkui galggai šaddat "albma ja bistevaš gávppašeapmi" Arkangelskruoššaiguin. Buot gortni ja jáfuid máid Finnmárku dárbbašii, galggai oastit muhtun ráje rubeliiguin ja muhtun ráje lonuhit dakkár gálvvuin mii Ruoššas lei jođán, nu go sohkkariin, sieráhiin ja earenoamážit nuorta- ja oarjeindia gálvvuiguin. Eará deaŧalaš gálvvut máid earenoamážit namuhit, leat ruoivát ja borjasat. Maiddái daid galggai doarvái oastit Finnmárkku dárbbuid gokčamii. Go davimus ámta lei ožžon gálvvu, galggai dan mii lei liiggás, sáddet Danmárkui. Go buot Finnmárkku gálvvu sáhtii dábuhit nuortan, ii šat dárbbašan Danmárkkus sáddet gortni ja jáfuid dohko (Pontopiddan 1790: 107). ¶ Resolušuvnna bokte skábmamánu 15. beaivvi 1809 nogai ruoššagávppašeami áigodatmearri, ja gávperiekti viiddui maiddái Sáččá (Senja) ja Romssa guollebivdiide. Dát ¶ čađahuvvui hehttet eŋgelas riddodahppama váikkuhusaid soađi áigge, ja viiddideapmi dáiddii galgan bistit dušše nu guhká go soahti bisttii (O. No 2, 1862-63: 22). Oallugat fárrejedje Finnmárkui Nordlánddas ja Romssas dan dihte go Finnmárku dábuhii jáfuid Ruoššas 1807-13 soahtejagiid ruoššagávppašeami bokte (Solhaug 1975 I: 257). ¶ Fápmudus mii attii lobi ruoššaiguin njuolga gávppašit olles áigodaga, várra gessojuvvui ruovttoluotta go riddodahppan nogai. Čakčamánu 13. beaivvi 1830 Finnmárkku gávppašeami lága 39. § bokte ( "Lov om Handelen i Finmarken" ), gal guhkui ruoššaid gávppašanriekti guvttiin vahkuin, nu ahte dalle besse gávppašit suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái, muhto mearriduvvui ahte álbmot galggai dušše njuoskaguliin lonuhit gálvvu (O. No. 2, 1862-63). Gávppašanláhkii lei maid čállojuvvon ahte buohkain geat Finnmárkui bohte guollebivdui 15.7.-15.8. (makketidsfiske), galggai leahket vuoigatvuohta njuolga lonohallat gálvvu ruoššaiguin (Brox 1952-54: 526). ¶ Lága bokte borgemánu 9. b. 1839 oaččui maid Romssa, Sáččá ja Viesterállasa álbmot, lobi njuolga ruoššaiguin lonohallat gálvvu divrudeaddji ja maŋidahtti gaskaolbmáid haga. Dát gávpedoaibma gal galggai leahket dušše mearriduvvon hámmaniin (Brox 1952-54: 527). ¶ Oba sihkkarit ásse dušše sápmelaččat Finnmárkkus 12-1300-logu rádjái. Sii elle johtalemiin. Dárogiela-islándda giela áiggi olbmuin ja nuorta álbmogiin gal lei oktavuohta sápmelaččaiguin, gávppašeami bokte ja vearrogáibidan- ja rievidanmátkkiid bokte. Vikiŋgaáiggis gal gávdnojit mearkkat main vuohttá veahá dáčča ásaidumi muhtun báikkiin Oarje-Finnmárkku rittuin. ¶ Vuosttaš máilmmisoađi birrasiid lei "Finnmárku Ámta" máŋgga ládje rievdadeami áigodagas riggodagaid geavaheami dáfus. Fálesbivddu bokte ledje áigá juo oahpasnuvvan mearariggodagaid industriijalaš geavaheapmái. Mátta-Várjjagis lei ruovdemálbmaroggan aitto álggahuvvon. Dát industridoaibma oalát rievdadii ássiiddilálašvuođaid doppe, ja Finnmárku lei ollislaččat vásihan dan 1800-logu maŋit oasis. Kárttat mat čájehit "álbmogiid čearddalšvuođa" ja ráhkaduvvojedje olmmošlohkama vuođul 1910:s, čájehit hui čielgasit dan doaimma máid guolleriggodagaid ođđa geavaheapmi lei vuođustan 1800-logus. ¶ Finnmárkku ođđasishuksen lei oba garra bargu. Eatnasat fárrejedje iežaset ovdalaš ássanbáikkiide. Muhto olu smávit báikkit eai huksejuvvon šat ođđasit. Servvodatovdáneapmi buoret eallinlágiin rievdadii dilálašvuođaid 50-, 60- ja 70-jagiin. Ráhkadedje biilaluottaid, nu go siskkit riikkageainnu Deanuleagis ja Duoddara badjel, dahje divodedje, nu go olggut riikkageainnu. Eanas geaidnojohtolat lei dál biillain. Girdihámmaniid bokte olahedje jođánit eará guovlluide. Unnit johte mearafievrruiguin. Boazosápmelaččat lonuhedje gođiid barttaiguin ja viesuiguin. Muohtaskohter, biila ja mohtorsihkkel bohte hearggi sadjái. ¶ Geassemánu 9. b. 1978 boazodoalloláhka gustogođii suoidnemánu 1. b. 1979. Dát láhka lea eambbo fápmudusaláhka go dat ovddit ja dása leat eaktun olu njuolggadusat buot áššiide. Dán lága bokte bohte maid válljejuvvon/nammaduvvon stivrenásahusat iešguđet dásis. ¶ Oallugit dadjet ahte dušše buoret áidedoallu sáhttá čoavdit dáid váttisvuođaid. 1984- 1989 áigodagas lei vejolaš oažžut doarjaga 50% áidegoluide Eanandoallošiehtadusa ja Boazodoallšiehtadusa bokte eastadit soahpameahttunvuođaid. Goluid nuppi beali galge bealálaččat juogadit. Lei lossa ortnet mii ii báljo geavahuvvon. ¶ Sihke 1933 boazodoallolágas ja 1978 boazodoallolágas leat mearrádusat boazoeaiggádiid guollebivddu birra. 1978 lágas (geahča kap. 2.2) celkojuvvo ee. ahte doaimmahettiin lobálaš boazodoalu boazodoalloguovllus lea boazoeaiggádis vuoigatvuohta bivdit guoli stáhtaallmennegiin ja stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin dan orohagas gos sus lea boazodoallu, seammá eavttuiguin go dan suohkana, čoahkkebáikki dahje gili olbmuin gos allmennet dahje stáhtaeanan lea. Stáhta matrikulerejuvvon vuvddiin ja duottarbáikkiin boazodoalloguovlluid siskkobealde galget boazodoallit beassat bivdit nu go doloža rájes leat dahkan. Guollebivddu ovddas mii lea láhkamearrádusaid mielde, ii galgga máksit láiggu ii ge koartadivvaga. Boazodoallit šaddet dan bokte earenoamáš dillái fásta ássiid ektui geat guliid bivdet ealáhusa váste jávrriin ja čázádagain (geahča maid kap. 3.4.8). ¶ Lea dáhpáhuvvan ahte olggobealolbmot leat ožžon láigolihtu čázádagaide, ja dávjá lea dat suhttadahttán báikki olbmuid. Muhtumat oaivvildit ahte láigolihttu máŋgga dáfus lea báikki olbmuin váldán báikki resurssaid eret, vrd. dan mii muitaluvvui Unjárgga birra dás ovdalaš. Ovdal ledje báikki olbmot, johgátteássit, geat geavahedje riggodagaid. Láigolihtu bokte geavahit dávjá olggobealolbmot daid. ¶ 1977 eananvuovdinlága rievdademiid bokte lea vejolašvuohta addit giliide vuosttašrievttiluopmániidda mearriduvvon guovlluin gilis. Dát lea hui unnán čađahuvvon. Vuosttažettiin leat muhtun gilisearvvi siskkit riikkageaidnoguoras gaskal Kárášjoga ja Guovdageainnu ožžon dákkar rievtti (gč. maid kap. 3.29.) ¶ • Báikki olbmot elle eará luonddudilálašvuođain go olbmot lullelis. • Báikki olbmuin lea danin leamaš eará riekteoaidnu go dat mii lei lullelis, ja ii dat leat ovttatmanu sáhttán heivehuvvot dahje ii leat geahččaluvvon ge heivehuvvot dáčč lágaide mat álggos ráhkaduvvojedje riikka lulit osiide. • Báikki olbmot leat iehčaneaset ráđđen riggodagaid ja ássan sierra sajes, dassožii go johtaleapmi ja buoret birgejupmi rabai eatnamiid álbmogii. Danin sii eai atnán dárbbašlažžan bargat sihkkarastit iežaset ovddeš geavaheami vuoigatvuohtan. • Giellaerohusat leat dagahan guhkes gaskka stivrejeddjiid ja stivrejuvvomiid gaskal. • Eiseválddit eai leat doarvái bures dovdan báikki servodagaid riekteoainnuid ja čálekeahtes lágaid ja njuolggadusaid. • Dávjá leat sii geat báikki olbmuid ovddas leat hupman, leamaš eiseválddit. Eai sii leat álo sáhttán dahje háliidan muitalit báikki olbmuid iežaset oainnu. • Báikki olbmuid meahccegeavaheapmi lea leamaš árbevirolaš geavaheami vuođul, ii ge eatnama eaiggáduššanrievtti vuođul. • Maŋimus jagiid leat eatnasat riddo- ja čoahkkebáikki ássiin geat ovdamuniid leat ožžon dilálašvuođain, biehttalan addimis vuoigatvuođaid sidjiide geat ealáhusas geavahit meahcceriggodagaid, maidda sii (ealáhusbargit) alddiineaset oaivvildit vuoigatvuođa. • Riddo- ja vuotnaguovlluid sámi álbmot ii leat beroštumiidisguin olahan gosage servviid bokte (ee. bivdo- ja guolástusservviid) mat leat ovddidan eanandoalu- ja meahcástanberoštumiid. • Meahcástansuorggis ii leat leamaš makkárge nevvohat riggodagaid ealáhusgeavaheddjiid beroštumiid vuhtii váldimis. • Meahcástansuorggi nevvohat lea vuosttažettiin heivehuvvon álbmoga beroštumiide (bivdo- ja guolástansuorgái). ¶ Luossa. 1900-jagiin juo lei luossa hui deaŧalaš vuotnaássiide. Go pomorgávppašeapmi nogai, šattai luossa vel mávssolaččat. Gáidánuohtti lei deaŧaleamos bivdoneavvu. Nuohtti lei divrras oastit, muhto muhtumat ráhkadedje ieža nuhtiid. Ovdal sáhtii láigohit stáhta eatnamis nuohttebáikki, lensmánni bokte. Dál sáhttá Eananvuovdinkantuvrra bokte oažžut luossabáikki mearriduvvon njuolggadusaid mielde. Oallugat geain leat lotnolasealáhusat, eai oaččo luossalobi jus lága galgá bustávalaččat dulkot. Sii lohket danin dárbbašlažžan ahte iešguđet lotnolasealáhusaid olbmot beassagohtet luosaid bivdit. ¶ Luossagolgadeami bokte bivdu olggobealde Finnmárkku lassánii 8 000 kg:s 1976:s ¶ Militeardoaimmat leat maid dagahan soahpameahttunvuođaid. Sihke Várjjatvuonbađas, Porsáŋggus ja Álttás leat nággen guđet báikkit galget šaddat militeara doaibmaguovlun. Dakkár báikkit gos olu hárjehallet, eai šat báljo heive sávzaguohtuneanamin. Gustojeaddji láhkamearrádusaid bokte ii sáhte omd. sávzaeaiggát gáibidit buhtadusa vahágiid ovddas máid militeara doaimmat dagahit dakkár stáhta eatnamiin mat leat lahka báhčin- ja hárjehallanbáikki, vaikko sávzaeaiggádat leat sávzzaid guođohan olu jagiid doppe, go doivo alddiineaset luonddolaš rievtti dasa. Dát lea váikkuhussan das go eanandoalu meahcceguohtunriekti ii leat lágas nannejuvvon. Dat lea juste nuppeládje nannejuvvon, nappo ahte eananeaiggát, dán dáfus stáhta, sáhttá mearridit guođoheami. Muhto ulbmil guođohanmearridemiin lei álggus vuovdesuodjaleapmi. (Geassemánu 22. b. 1863 meahcceláhka, 1. kap., dálá skábmamánu 29. b. 1968 láhka earenoamáš ráđđenrivttiid birra earáid eaiggáduššan eatnamiin, earenoamážit 11-16. §§.) Earret Álttá-ášši, eai báljo leat leamaš stuorit riiddut gaskal eanandoalu/báikki olbmuid ja dulvademiid Finnmárkkus. ¶ Čakčabivdu (mii álgá čakčamánu 10. b.) lea juste ragatáigge. Dát bivdu lea eanas čakčaorohagain, ja dat dagaha váttisvuođaid ja soahpameahttunvuođaid. Boazodollui lea earenoamážit bivdu beatnagiiguin heittot. Dalle leat maid muhtumat johtime ja danin šaddá vel váddásit dilli. Boazodoallolága 29. § bokte sáhttá Eanandoallodepartementa viiddidit beanaveaddima sihke áiggi ja báikkiid dáfus dakkár guovlluin gos lea dárbbašlaš boazodoalu geažil. Boazodoallu lea háliidan rievdadit čakčabivdoáiggi dain guovlluin mat leat earenoamáš deaŧalaččat čakčaguohtumin ja johttimii. Bivdiin lea unnán ipmárdus dákkár doaimmaide. ¶ Muhtun čázadagain lea álbmot ja boazodoallu riidalan luossabivddu nalde. Eanemus dovddus lea Riehpponjohka gos leat leamaš soahpameahttunvuođat gaskal Oarje Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvvi, mii hálddaša guollerivttiid, ja boazodoalu. Dan orohaga boazodoallit leat boazodoallolága mearrádusaid bokte ožžon guollegoarttaid nuvttá. Guolástansearvi ges čuoččuha ahte boazodoallit eai doahttal bivdoneavvuid, ráfáiduhttináiggi ja ráfáiduhttinguovllu (luossagorkŋohaga) gustojeaddji mearrádusaid. ¶ Boazodoallokapihttalis leat soahpameahttunvuođat čázadagaid láigolihtuid bokte namuhuvvon (kap. 7.6). Leat leamaš máŋggat sullasaš soahpameahttunvuođat báikki olbmuiguin. Oallugat Fálesnuori suohkanis leat atnán unohassan go vuosttažettiin lea hammerfeastalaččain láigolihttu Riehpponjohkii ja mearridit dan badjel. Sáhttá dadjat nu ahte riehpponvuotnalaččat ja riehpponávžilaččat geain dološ áigge lei johka ealáhusriggodahkan, leat massan dán riggodaga mearridanvejolašvuođa. Nuppe dáfus dihtet Fálesnuori olbmot ahte Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvi lea bargan garrasit lasihit luosaid johkii. ¶ Guovlluid ráfáiduhttin luonddusuodjalanlága bokte lea dagahan unnán soahpameahttunvuođaid, danin maid go vuođđoealáhusaid dábálaččat sáhttá doaimmahit ráfáidahtton guovlluin, earret gilvima ja vuovdedoalu doaimmaid. Mohtorvuodjima gáržžideamit suodjaluvvon guovlluin unnidit álbmoga geavaheami. Nuppe dáfus sáhttá mohtorvuodjingielddus suodjaluvvon guovlluin maiddái gáržžidit boazodoalu mohtorjohtolaga. Dát lea muhtomin dagahan riidduid gaskal boazodoalu ja luonddusuodjaleami. ¶ 1842:s juo bođii vuosttaš hávdaráfáiduhttinláhka, ja monne- ja uvjabáikkiid ráfáiduhttin. 1860 lága olis ráfáidahttojuvvui hávda birrajagi Romssa bismaguovllus, muhto 1899 bivdolága bokte nogai dat ráfáiduhttin. Dan rájes sáhtte čuovvut dábálaš ráfáiduhttináiggi mearrádusaid, muhto ledje gal ain mearrádusat ahte muhtun sulluid (monne- ja uvjabáikkiid) sáhtii ráfáiduhttit. ¶ Deanubivddu 1888-lága ja 1905 luossalága bokte ii leat Deanu ja Álttá luossabivdu buohkaide lobálaš. 1964 luossalága bokte gustogohte gáržžideamit maiddái Njávdámii. Álgo álggus bivde ge gilisearvvit ja johgátteolbmot Finnmárkku jogaid (Tønnesen 1979: 241) ¶ Álttájoga bivddu dietnasat leat oamasteami bokte gullan johgátteássiide geain lea gusa biebman náre gilvojuvvon gieddi (120 suoidneguorpmi). Sii vuođđudedje oasussearvviAlta Laksefiskeri-Interessentskap (Álttá luossabivdiid searvi (dás jorgaluvvon namma)) čálii sátnejođiheaddji Heitmann 1952:s. Alta Laksefiskeri Interresentskap:s lea láigolihttu Álttájohkii. 1856 rájes maŋimus soađi rádjái láigohii Roxborough hertug Álttájoga. Soađi áigge ja maŋŋel soađi (muitaluvvon 1952:s) lea johka eanas gili olbmuide láigohuvvon. Westminstera hertug láigohii 1949:s ja 1950:s moadde avádaga. Dalle lei johka juhkkojuvvon 5 avádahkan (Flf 1952: 298) ¶ Finnmárkkus lea vuovdesuodjaleapmi hui guovddážis ja lea mannan ovdalii go báikkálaš olbmuid vuovdečuohppanriekti. Miessemánu 27. b. 1775 gonagaslaš resolušuvnna olis lea omd. boahtán mearrádus man bokte ožžo ássit dain giliin gos lei soahkevuovdi (dahje buot lastavuovdi) rievtti váldit dan máid dárbbašedje, ámtamánni addin lobiin. Dán resolušuvnna olis lea fylkkamánni suoidnemánu 9. b. 1936 ráhkadan njuolggadusaid stáhta vuovddi geavaheapmái. Ii leat riekti vuovdit dan čujuhuvvon sárggá muoraid ja riekti lei muđui muddejuvvon boaldámuša dábuheapmái (Innst. 1956 del 2 (innst. om lov og forskrifter om Statens umatrikulerte grunn): 22 (stáhta čálekeahtes eatnamiid láhka- ja njuolgadusevttohusat). ¶ Geainnut leat buoriduvvon máŋgga ládje. Šaldegovdodat ja akseldeaddu gáržžida geaidnojohtolaga. 1913 gonagaslaš resolušuvnna bokte galggai akseldeaddu leahkit 2 tonna. "Eanas deaŧalaš geainnut" ráhkaduvvojedje 1961:s gierdat 10 tonna akseldeattu (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 26-1961 178. Gč. maid Bjørnland 1989: 164) 1961:s lei dušše 19 km bistevaš geaidnogovččasFinnmárkkus. 1972:s lei 137 km (+ 575 km oljočievra) ja 1983:s lei 1 998 km (ibid s. 210. Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1972: 124. Statistisk Årbok 1984: 234). ¶ Vuosttaldeaddji riekteoainnut bohtet ovdan das máid Odd Erling Smuk celkkii 1987:s: "Sámi guovlluid areálgeavaheamis ferte boazodoalu vuhtii váldit ovdalii buot eará. Boazodoalus lea eahpitkeahttá iežas geavaheami bokte nannoseamos vuoigatvuohta guovlluide" (Finnmark Dagblad 25.5.1987. NBR:a ovdaolbmo rahpansártnis NBRa 40. jahkečoahkkimis) ¶ Geopolitihkalaš sajádat, stáhtafámuid rádjeguovllus, sáhttá maid leamaš nuortalaččaide buorren. Ovdal Kalmarsoađi (1611-13) gilvaledje ja riidaledje stáhtat sakka, earenoamážit Ruošša ja Ruoŧŧa, ja 1500-logu loahpas maiddái Dánmárku-Norga ja Ruoŧŧa. Vearrobearramis sáhtte buot gullevaš stáhtaid fálddit meannudit garrasit. Kalmarsoađi bokte šadde riddosápmelaččat Divttasvuonas gitta Várjjagii Dánska-Norgga vuollásažžan. Siseatnamis gal ain lei oktasašguovlluid ráđđenvuohki Buot bealálaččat dihte gal ahte oktii goitge šaddá guovlu biđgejuvvot mearriduvvon riikkarájiiguin. Stáhtapolitihkalaš, taktihkalaš árttaiguin meannudedje stáhtat várrogasat rádjeguovlluin, amaset neaktit heittohin sápmelaččaid mielas, earenoamážit nuortalaččaid mielas ja amaset ránnástáhtaid háhttet1600- ja muhtun ráje 1700-logus lea olu mii čájeha ahte nuortalaččat atne dán dilálašvuođa alcceseaset ávkin. ¶ Goalmmát heajosáigi álggahuvvui 1. máilmmesođiin ja lei alimusas Dorpat-ráfi áigge. Čieža Beahcánsápmelačča gohččojuvvojedje soahtái, golmmas eai máhccan šat ruoktot; siiddas ledje 76 olbmo. Maŋŋel soađ boatkanedje olu ovdalaš čanastagat, earenoamážit Ruššii. Beahcánsápmelaččat šadde Suoma stáhtaborgárat. Iešguđet doaimmaid bokte ja "Petsamobolaget" (Beahcánsearvvi) bokte veahkehedje sápmelaččaid. Geahččaledje fas álggahit boazodoalu. Muhto ođđ riikkarádji lei ludden áibbas dárbbašlaš geasseorohaga Fiskarhalvøyas Eai gávdnon molssaeavttut gokčat vahága. Siida lei oalát bieđganeame Tannera áigge. 2. máilmmesođiin nogai árbmu. Beahcán šattai maid soahtešilljun, seammaládje go Suonjilsápmelaččaid guovlu. Sii šadde maid báhtarit guovtte geardde, nu go sin lulliránnát. ¶ Daid áiggiid lahtuduvvui ge karela Bogdanoff siidii norraza dohkkehan náittusdili bokte Báhčaveaisiidda nieiddain. Dáhpáhuvai maid ahte norraz mearridii "muddejuvvon geavaheami" dainna lágiin ahte sisafárrejeaddji ii ožžon ollislaš vuoigatvuođaid ja dasto oaččui heajut guollebákkiid jna., dakkaraččaid main siida ii beroštan (Tanner 1929: 341). ¶ Cuoŋománu guđđe dálveorohaga ja johttájedje giđđaorohagaide, Skoltebyen bokte Geavgŋá vuolábealde Njávdánjohgáttis. Dohko rádje dálvegálvvu ja ohce geassebiergasiid. Maŋŋel go oanehaš ledje orron Skoltebyenis, juohkásedje bearrašat guollebáikkiide Gievjovuonas omd. Nirvagohppái, StrømsnesiiČoalgámii ja Ruossavutnii Nissonolbmot, mánát ja boaresolbmot báhce dohko luosaid bivdit ja dievdoolbmot manne áhpebivdui man guovddážin lei Geavju. Minstár lea nappo áibbas seaammalágan go Báhčaveaji sápmelaččaid minstár. Lilienskiold dajai Geavjju guolleguovddáža birra 1690-jagiin juo: ¶ Báikenamat Gievjovuonas, omd. Brashavn ja Braselv, duođaštit ahte Čáhcesullo gávpeolbmát leat Njávdánsiiddas leamaš dalle. Čáhcesullos lea Bras-goargu oahpis eanas 1600-logus; lei measta dynastiija, mii vuođđuduvvui Čáhcesullui 1620-jagiin juo (Niemi 1983: 215-216, Beronka 1933: 27). Dađimielde go bergenlaččat šadde oahppáseappot Várjjagii, de beroštišgohte eambbo nuortalaččaiguin gávppašit (vrd. Nilsen 1966: 42). 1691 oktroija bokte juhkkojuvvui Čáhcesuolu ja Várggat formálalaččat. 1700-logu mielde, go Várggát manai garrasit maŋos, šattai goappeš siiddaid Norgga gávpi Čáhcesullo vuollái (Niemi 1983: 215-216, 278-280). ¶ Bergen massii iežas gávpeaktorievtti Finnmárkkuin 1715:s (álggii 1681:s), nu go diehtit. Aktoriekti álggahuvvui fas maŋŋel áigodaga go lei measta friddja gávppašeapmi (1715-28), muhto dál addojuvvui dat Københámmana gávpeolbmáide. Iešguđet hálddašanfámuid bokte doalahii Københámman aktorievtti loahpalaš friddjaaddimii 1789:s. Bergenlaččat vigge fas beassat guovddážii ruoššagávpái ohcámiiguin oažžut finnmárkkugávppašeami ruovttoluotta, omd. 1736:s. Dat čájeha ahte ruoššagávpi ain lei bivnnut (Nilsen 1966: 178). ¶ underrettsdom oppsitterne galgan váldot vuhtii gos gilis olmmoš ásai, dahje lei go sisafárrejeaddji dahje gili álgoássi. Deaŧalažžan lei dat ahte go fal lei gili ássi, de lei sus bivdovuoigatvuohta seammaládje go buot earáin gilis. Rievttis čujuheigga goappeš bealit ámttaduođaštusaide maid bokte oaččui bivdit. Ekdahla ja dan guđa njávdánsápmelačča (várra buot ruovttudoallooaivámušaid) ámttaduođaštusat ledje čállojuvvon 1845:s (gulahuvvonČáhcesullo áššáskuhttin- ja vearrodikkis suoidnemánus 1845), luossabivdonákku geažil. Ámttaduođaštusain deattuhuvvo ahte duođaštusguddiin lei riekti "ránnáiguin ovttas" bivdit luosaid "Kobberforsholmenis" Skoaltabáikki bajábeale goržži rádjái. Ekdahl orru leamaš muhtunlágan arkitekta nuortalaččaid ámttaduođaštusháhkamis, go ovttasráđiid nuortalaččaiguin geahččalii sihkkarastit alcceseaset mearriduvvon bivdoguovllu (vrd. Nuorta-Finnmárkku sunddiguovllu 1829-46 pántagirjji, folio 116, STATØ). Ámttaduođaštusat galge lasihit riektesuodjalusa. Muhto kvenat eai lean dohkkehan dan dihto johkabáikki. Rievttis nappo eai beroštan ámttaduođaštusain. ¶ Báikki eisseválddit eai beroštan nu olu go ámttaeiseválddit das ahte lobálaš boazolohku dollojuvvui. Sii dorjo ain juohke ládje fástaássiid boazodoalu. Go 1909 Boazoguohtunlávdegotti boazolága árválus gárvánii, vuosttaldedje sihke Ruovdavuona ja Njávdána báikki álbmot gili-, guollebivdo- ja eanandoalloservviid ja gielddastivrra bokte árvalusa heaittihit Mátta-Várjjaga geasseguohtuneanamin ja dan ahte árvalus garrasit deattuhii johttisámiboazodoalu. Lea áibbas čielggas ahte lávdegoddi balai das go atne Mátta-Várjjaga fástaássiid boazodoalu mannolaga áibbas rájiid haga. Lávdegoddi balai earenoamážit go dađistaga eambbo sarváid "lobihaga" dikte veaiddalassan "feara gos Mátta-Várjjagis" . Sii oaivvildedje ahte geassejagis eai oba galgga ge sarvát leahkit suohkanis (Innstilling 1909: 38). ¶ registreret álbmotregisttarii, ja dan bokte sihkka rastit sámi jienastuslohkui buori kvalitehta. Sámediggi lea áigodaga 2001 ja 2005 válggaid gaskkas bargan aktiivvalaččat ja guhkesáigge rekrutterenbarggu go lea oččodan eambogiid dieđihit iežaset sámi jienastuslohkui. Doaibmabijut ledje erenoamážit heivehuvvon nissonolbmuide ja nuoraide, geaid lohku lei unnimus sámi jienas tuslogus ovdal. Čájeha ahte 2005 válgga jienas tuslogus ledje 12 358 jienastanvuoigadahttojuvvon olbmo. 2001 válgga rájes leat das 2 617 olbmo eanet. Nissonoassi lea laskan 36 proseanttas 46 prosentii. Buot válgabiiriin lea jienastuslohku stur ron mealgadit. Sámediggi áigu ain vuoruhit dan barggu ahte oččodit eambogiid čálihit iežaset sámi jienastuslohkui. ¶ vuođaláhkii ja čielggadus evttohusain ođđa mearraresursaláhkii. Sámediggi vuordá ahte dát guorahallamat čuovvoluvvojit ráđđehusas ráđđádallamiid bokte Sámedikkiin. Dát guoská maiddái eará deaŧalaš resursalágaide nugo minerálaláhkii ja plána- ja huksenláhkii. Bondevik II ráđđehus ovddidii giđđat 2005 Odeldikki prp. 99 (2004–2005) forslag til revisjon av reindriftsloven (boazodoallolága ođasmahttinevttohus). Láhkaevttohus ráhkaduvvui ráđđádalakeahttá Sámedikkiin, ja evttohusas ii lean ollislaččat árvvoštallojuvvon boazodoalu organiseren ekonomalaš, ekologalaš ja kultuvrralaš ceavzilisvuođa ektui. Stuorradiggi maŋidii Odeldikki prp. 99 (2004–2005) meannudeami. Sámediggi ja Stoltenberg ráđđehus leat soahpan evttohit ođasmahttit boazodoallolága NAČ 2001:35 «Forslag til endring i reindriftsloven» (boazodoallolága ođasmahttinevttohusa) vuođul. Dát galgá dahkkojuvvot ráđđádallamiid bokte. Sámediggi áigu meannudit loahpalaš Odeldikki proposišuvdnaárvalusa ja geahččat ahte sáhttá go doarjut láhkaevttohusa. Sámediggi oaidná hirbmat deaŧalažžan ahte dát láhkabargu vuoruhuvvo ja ahte ođđa láhkaevttohus sáhttá ovddiduvvot lagaš boahtteáiggis. Sámediggi áigu čujuhit dasa ahte bargu mii dál lea ovddiduvvon lea bistán mearehis guhká. Boazodoalloláhkalávdegotti evttohus ođđa boazodoallolága ektui ovddiduvvui juo 2001:s. Sámediggi oaivvilda ahte jos Sámediggi árat livččii váldojuvvon mielde láhkabargui de proseassa livččii mannan johtileappot. Sámediggi oaivvilda ahte lassin láhkarievdadusaide nugo namuhuvvon bajábealde, ferte boazodoalloláhka jođáneamos lági mielde ollislaččat ođasmahttojuvvot. Dán barggus ferte earret eará areálaášši ja oktavuohta eará meahccegeavaheaddjiide leat mielde. Sámi ealáhusaide ja servodateallimii lea váttisvuohtan go vuoigatvuođaid beassá oastit ja vuovdit kommersiála márkanis. Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin, bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide. Sámediggi bivdá ahte vuhtiiválddidettiin boahttevaš servodatovdáneami, čielggaduvvojit vejolašvuođat gáržžidit dán vuoigatvuođamárkana, ja nu sihkkarastit sámi servodahkii dohkálaš ekonomalaš ja kultuvrralaš ovdáneami. Dálá dilli čájeha ahte fargga sáhttá geavvat nu ahte sámi servodat massá dáid vuoigatvuođaid. ¶ 2.4.1 Finnmárkoláhka Finnmárkoláhka lea leamaš okta dain deaŧaleamos áššiin Sámedikkis 2005:s. Bargu dáinna áššiin lea gáibidan hui ollu politihkalaš ja fágalaš resurssaid Sámedikkis. Stuorradikki ja Sámedikki gaskasaš ođđaolahusproseassa bokte justiisalávdegottiin ráđđádallamiin ja justiisalávdegotti árvalusa Sámedikki dievasčoahkkima meannudeami bokte, šattai láhka maid Sámediggi sáhtii doarjut. Stuorra diggi mearridii lága geassemánu 17. b. 2005. Gielda- ja guovlodepartemeanta lea oktavuođa bokte Sámedikkiin ráhkadan sirdináigenjuolgga dusaid Finnmárkkuopmodahkii mat gustojit 01.01.06 rájes gitta dassážii go eanaareálat Stáhta vuvddiin sirdojuvvojit Finnmárkkuopmodahkii jagi 2006 nuppi jahkenjealljehasa loahpas. Guolástus- ja riddodepartemeantta ja Sáme dikki gaskka leamaš oktavuohta dainna áigumušain ahte čielggadit sámiid ja earáid guolástanvuoigatvuođaid mearas olggobealde Finnmárkku. Ovttamielalašvuohta lea das ahte ráđđádallat dákkár mandáhta. Sámediggi eaktuda ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta vuoruha dán barggu vai dat ovdána nu mo Stuorradiggi lea eaktudan. Diehtojuohkin lága birra lea maiddái deattu huvvon 2005:s. Sámediggái lea leamaš deaŧalaš ahte diehtojuohkinbargu lea ollislaš. 2005:s álgga huvvui diehtojuohkinprošeakta ja prošektii nam maduvvui hálddahuslaš stivrenjoavku. Stivrenjoav kkus leat lahtut Sámedikkis, Finnmárkku fylkka gielddas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas ja Justiisadepartemeanttas. 2.4.2 Areálasuodjaleapmi ja suodjalanplánat Sámi guovlluin leat jođus ollu suodjalanproseassat. Sámediggi lea jearran Birasgáhttendepartemeant tas oaivila sámi guovlluid suodjalanproseassaid njuolggadusevttohussii. Birasgáhttendeparteme anta lei lohpidan vástidit johtilit. Dattetge dieđihii Birasgáhttendepartemeanta ahte vástádus ii boađe ovdal go bagadus oppalaš ráđđádallanprosedyraid čuovvoleami váste lea ráhkaduvvon. Beroškeahttá das de lea 2005:s dieđihuvvon ahte álggahuvvojit ođđa suodjalanplánat ja hálddašanplánaid ráhkade apmi. Sámediggi lea cuiggodan dan garrasit ja lea bivdán birasgáhttenministtara fuolahit dan ahte eai álggahuvvo ođđa plánaproseassat ovdal go lea ása huvvon ovttamielalašvuohta sámi guovlluid suodja lanproseassaid njuolggadusaid ektui. Sámediggi lea dohkkehan dan ahte čađahuv vojit ráđđádallamat Birasgáhttendepartemeanttain ¶ čađahuvvon gulaskuddanproseassaid vuođul, daid suodjalanplánaid ektui mat álggahuvvojedje ovdal ráđđádallanprosedyraid ja ovdal go sámi guovlluid suodjalanproseassaid njuolggadusat mearriduv vojedje. Sámediggi lea 2005:s fas bargagoahtán Meav kki ja Arvenjárgga áššiin maid Suodjalus áiggošii laktit oktii. Stuorradiggi bijai eaktun Meavkki ja Arvenjárgga báhčinguovlluid laktimis dan ahte bealit mat gusket boazodollui galge čovdojuvvot. Dát eavttut eai leat dán rádjai čovdojuvvon. Jos báhčinguovlu laktojuvvo oktii árvaluvvon plánaid mielde, de rihkkojuvvojit álbmotrievtti prinsihpat. Stáhtas lea ovddasvástádus sámi vuoigatvuođain areálasuodjaleami oktavuođas ja ealáhusbargit eai okto galgga dárbbašit guoddit ovddasvástádusa das rievttálaččat eaige politihkalaččat ge. Sámediggi oaidná ahte barggus sámi vuoigat vuođaid sihkkarastimiin sámi álbmoga váste lea Suodjalusa huksenplánaášši Meavkki ja Arve njárgga guovllus hui deaŧalaš prinsihpalaš ášši. Sámediggi áigu ráđđádallamiid bokte Ráđđehusain bargat dan ala ahte ceavzilis boazodoalu vuođđu Meavkki ja Arvenjárgga guovllus sihkkarastojuvvo álbmotrievtti mearrádusaid siskkobealde boaht teáiggis. Suodjalusa doaibma ferte organiserejuv vot nu ahte sámi kultuvrra ja boazodoalu ávnnaslaš kulturvuođđu ii billistuvvo. Sámediggi lea ovdal jearahan ja ain jearaha ollislaš váikkuhusčielggadeami ja fylkkaid plánaid ovdalgo dáid oktavuođas addojuvvojit konsešuvn nat hukset bieggamillopárkkaid ja vuođđostruk tuvrra. Dát ii leat dahkkojuvvon. Maid ii gávdno doarvái dutkanvuođđu oaidnit makkár váikkuhu sat bieggamillopárkkain leat boazodollui. Sámediggi gáibida ahte eai álggahuvvo viiddis huk senprošeavttat ovdal go leat čađahuvvon ráđđádal lamat Sámedikkiin. ¶ 2.4.5 Boraspiret Sámediggi lea ožžon nammadanválddi guovllulaš boraspirelávdegottiide dakkár guovlluin gos leat sámi ealáhusberoštumit. Sámediggi lea dovddahan eahpádusa daidda alla boraspiremáddodatmihtuide sámi ássanguov lluin, gos leat sihke birrajagi guohtumat bohccuide ja geasseguohtun sávzzaide. Massinlogut leat dás sidat ja hui stuorrát, ja muhtun guovlluin maiddái stuorrumin. Jus galggaš leat vejolaš Stuorradikki eavttuid ollašuhttit, de ferte geavahit ollu ruđaid registremiidda ja vuogádatovddideapmái stuorra boraspiriid riikkalaš gozihanprográmmas (Det nasjonal overvåkningsprogrammet for store rov dyr). Viidáseappot ferte geavahit ollu ruđaid easta dandoaimmaide, ja ferte hukset vuogádaga das mo ja man ollu boraspiriid bivdit. Stuorát massin bora piriid geažil mieddisbuktá ahte sihke eanadoalu ja boazodoalu ceavzinvejolašvuohta hedjona. Dát ealáhusat leat hui rašit daid iešguđet biologalaš ja ekonomalaš rievdamiid ektui maid massin boraspi riid geažil dagaha. Lea ágga jearrat ii go riikkalaš boraspirepolitihkka rihko álbmotrievtti. Ovddit ráđđehus (Bondevik II ráđđehus) álgga hii láhkaásahusrievdadanproseassaid mat buvttihit stuorra negatiivvalaš rievdadusaid dáláš buhta dusnjuolggadusaide. Sámediggi lea addán ceal kámuša ođđa boraspirebuhtadusa láhkaásahus evttohussii mii guoská šibihiidda ja bohccuide. Sámediggi ii hálit fuonidit dáláš buhtadusortnega ii ge leat ovttaoaivilis váldosiskiluša ektui mii evtto huvvo láhkaásahusas. Sámediggi lea ilus go ođđa ráđđehus Soria-Moria julggaštusa bokte hilgu ođđa buhtadanortnetevttohusa. Sámediggi ferte oažžut váikkuhanfámu bajimuš dási boraspirepolitihkkii mii guoská sámi guovlluide. Nugo ortnet dál lea, de ii dávis dat stáhta geatnegasvuođaide ahte ráđđádallat eamiálbmogiin áššiin mat gusket sidjiide ILO-kon venšuvnna nr 169 mielde, eamiálbmogiid ja čeard dalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, ii ge dat dávis ráđđádallanšiehtadussii ge. ¶ 2.5.3 Ovttasbargu riikkaidgaskasaččat Sámediggi searvá riikkaidgaskasaš bargui eamiálbmotáššiiguin. Sámediggi lea dán bokte mielde nannemin sámiid ja eará eamiálbmogiid dili. Sámediggi lea 2005:s vuoruhan sámi ovttas barggu, válljejuvvon ON-orgánaid, ovttasbarggu davviguovlluin ja EU. 2.5.4 Sámi ovttasbargu Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea parlamen táralaš ovttasbargoorgána Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid gaskka. Ruošša beale sámit leat bissovaš áicin SPR:s. Guovvamánus 2005 válddii Sámediggi Suoma bealde badjelasas presidean taámmáha ja nu maiddái SPR čállingoddedo aimma. SPR:ii juolluduvvui ruhta 2005:s Norgga stáhtabušeahta bokte. Dát ruđat fievrriduvvojedje Sámediggái Suoma bealde go dat válddii badjela sas SPR jođiheami. Muđui eat leat lihkostuvvan oažžut eará ruhtadeami SPR doibmii. Guovvamánus 2005 dollojuvvui sámedikkiid oktasaš parlamentarihkkariid konferánsa. Maiddái Ruošša beale sámiid ovddasteaddjit serve. Dát lei vuosttaš dán lágan konferánsa, ja dat čájeha ahte sámedikkiin lea dáhttu gávdnat ođđa ovttasbargo vugiid movt bargat eamiálbmotpolitihkalaš áššiiguin. Doppe mearriduvvui oktasaš julggaštus. Julggaštusas deattuhuvvo ahte našunála stáhtat fertejit ain dohkkehit ja árvvus atnet dan ahte sámi álbmogis lea vuoigatvuohta geavahit ja hálddašit iežaset luondduriggodagaid ja resurssaid. Dasto deattuhuvvo ahte Suopma, Norga, Ruošša ja Ruoŧŧa leat geatnegahttojuvvon dohkkehit ja sihkkarastit sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid, maiddái histor jjálaš vuoigatvuođaid mat gusket eatnamiidda, čázi ide ja luondduriggodagaide. 2.5.4.1 Davveguovlu Ráđđehusa Stuorradiggedieđáhus nr 30 (2004– 2005) Muligheter og utfordringer i nord (Vejolašvuođaid ja hástalusaid birra davvin) ovddi duvvui Stuorradiggái cuoŋománus 2005. Dieđáhusas daddjojuvvo earret eará ahte eamiálb­ ¶ 2.5.4.2 EU Sámedikki bargu eurohpapolitihkalaš áššiiguin dáhpáhuvvá SPR bokte ja Sámedikki oktavuođa bokte guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseváldii guin Norggas. Sámediggi lea mielde Eurohpapoli tihkalaš forumas guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseválddiid ovddas. Sámediggi lea mielde maiddái dan hálddahuslaš oktavuohtajoavkkus. Sámedig gái lea deaŧalaš boahtteáiggis deattuhit sihke politi hkalaš ja hálddahuslaš proseassaid EU vuogádaga siskkabealde, muhto dasa dárbbašuvvojit dalle eanet resurssat. Interreghálddašeapmi gáibida stuorra eko nomalaš ja hálddahuslaš resurssaid go sulastahttá stáhtalaš ruđaid jahkásaš juolludemiin, ja danne mearridii ge Sámediggi ahte ii vuorut dán barggu 2005:s. Interregprográmmat leat jođus njealját ¶ Eatnigiella lea váimmu giella. Eatnigiela bokte sáhttá olmmoš buoremusat ja čielgaseamosit ovddidit iežas jurdagiid, áigumušaid, áibbašemiid ja sáváldagaid. Giella lea okta dain deaŧaleamos osiin sámi kultuvrras. Ealli giela eaktun lea ahte dat geavahuvvo viššalit sámi álbmoga gaskkas, buot árgabeaivvi oktavuođain – sihke ruovttus ja almmolaš sajiin. Erenoamážit rávisolbmuidoahpa husa oktavuođas lea deaŧalaš ovddidit giellakurs said mat leat neahtas dahje maid muđui sáhttá gea vahit eará elektrovnnalaš mediaid bokte. Gielddat mat gullet sámegiela hálddašanguvlui leat mielde loktemin sámegiela sajádaga ja leat ná váikkuheamen giela ovdánahttima ja seailuma. Giđđat 2005 mearridii Stuorradiggi ahte Divttasvu ona suohkan galggai lasihuvvot sámegiela hálddašanguvlui 01.01.06 rájes. Dat mearkkaša ahte maiddái Norlándda fylkkasuohkan gul lagoahtá hálddašanguvlui seamma áiggi rájes. Divttasvuona suohkan lea vuosttaš gielda Norggas mas lea julevsámegiella hálddašangiellan, seamma dásis dárogielain. 01.01.06 rájes gullet sámegiela hálddašanguvlui 7 gieldda ja 3 fylkkagieldda. Sámediggi lea hui duhtavaš dainna go ráđđehus 2006 bušeahtas lea várren ruđaid dan mearriduv von hálddašanguovllu viiddideapmái. Sámedikkis lea 2005:s leamaš oktavuohta máŋggain gielddain mat guorahallet vejolašvuođaid šaddat sámegiela hálddašanguovllu ¶ 2.10 Sámi dáidda- ja kultureallin Lea čájehuvvon ahte sámi kultuvra lea leamaš hui nanus nuppástuhttima ja ceazilvuođa ektui. Sámi árvovuođus čatnasit ain stuorra oasit eallimii lahka luonddu. Dasto lea sámi servodat hui guhkás hei vehan iežas dáláš máhtolašvuođa- ja diehtojuohkin servodahkii. Oktiibuot buktá dát šláddjivuođa sámi kulturárbbis maid lea deaŧalaš suodjalit ja viidá setovdánahttit. Sámediggi háliida deattuhit ahte sámi dáidaga ja kultuvrra viidásetovdánahttin lea našunála ovddasvástádus. Norgga stáhta lea iešguđetge lágaid ja konvenšuvnnaid bokte geatnegahttojuv von váldit ovddasvástádusa sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis, ja danne das maiddái lea ovddasvástádus ahte ekonomalaš ovánahttinrám mat leat sajis. Sámediggi vásiha ahte dán suorggis váilot ollu resurssat, ja dát dilli lea áibbas dohkket meahttun guhkkit áiggi vuollái. Sámediggi lea 2005:s meannudan dieđáhusa sámi dáidaga birra. Dieđáhusas válddahallojuvvojit dáiddapolitihkalaš hástalusat, ja nugo ovdá nahttindovdomearkkat, váikkuhangaskaomiid gea vaheapmi ja boahtteáiggi hástalusat iešguđet dáid dasurggiid siskkobealde. Sámediggái lea biddjo juvvon ovddasvástádus ásahusain ja ortnegiin mat galget ovddidit sámi dáidaga ja kultuvrra. Dieđáhu sain háliida Sámediggi oainnusin dahkat politi hkalaš višuvnnaid ja perspektiivvaid sámi dáidaga váste mat váilo Stuorradiggedieđáhusas nr 48 (2002–2003) kulturpolitihka birra, Kulturpolitikk frem mot 2014. Sámediggi lea maŋimuš jagiid vásihan ahte stáhtalaš eiseválddit leat bisánan go guoská politi hka ovdánahttimii ja ekonomalaš resurssaide sámi dáiddaulbmiliidda. Ekonomalaš fievrrideamit Girko- ja kulturdepartemeanttas eai leat lassánan nugo leimmet vuordán. Dát ii dávis stáhta geatne gasvuođaide. ¶ Sámedikkis lea leamaš ulbmil ahte Beaivváš Sámi Teáhterii sihkkarastojuvvo dohkálaš ekonomalaš vuođđu sámi álbmotteáhterin, vai sis lea vejolaš bálvalit olles sámi ássanguovllu. Sámediggi lea 2005:s váikkuhan teáhtervistti ovdaprošeavtta čađaheami Beaivváš Sámi Teahterii. Sámedikkis lea leamaš beroštupmi sihkkarastit dohkálaš doaibmavuođu Åarjelsaemien Teatere/Sydsamisk teater:ii. Sámedikki ja máttasámeguovlluid fylkka gielddaid gaskasaš ovttasbargošiehtadusas dadd jojuvvo ahte áššeoasálaččat ovttasráđiid galget bargat dan ala ahte Åarjelsaemien Teatere/Sydsa misk teater:ii sihkkarastojuvvo dohkálaš doaibma vuođđu. Teáhteroktavuođas lea Sámediggi deattu han dasto doarjut dakkár lávdedáidaga main mánát ja nuorat leat leamaš oasseváldin ja ulbmiljoavkun. Sámi festiválat leat deaŧalaš arenat sámi kul tuvrra ovddideamis ja sámi álbmoga deaivvadan báikin. Sámi festiválaid laskan buktá stuorra vejolašvuođaid, muhto maiddái hástalusaid, man oktavuođas vuoruheapmi ja ruhtadeapmi leat deaŧalaččat. Sámediggi lea juolludan njealji sámi festiválii doarjaga 2005:s: Riddu Riđđu Gáivuonas, Sámi musihkkafestivála Guovdageainnus, Beassašfestivála Kárášjogas ja Márkomeannu Ská niin/Evenáššis. Dasa lassin lea addojuvvon prošeaktadoarjja eará sámi festiválaide ja eamiálb motfestiválaide. Stáhta ortnet knutepunktásahusai guin ovddida iešguđet kulturčájehemiid. Sámediggi oaivvilda ahte lea deaŧalaš ahte maiddái sámi festiválat ožžot dákkár ovddasvástádusa. Dán oktavuođas čujuhuvvo Riddu Riđđu festivála Gáivu onas lunddolaš válljejupmin go dat deattuha eamiálbmogiid ja riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid. Sámi filbmafestivála Guovdageainnus lea šaddan deaŧalaš sámi filmma ja eamiálbmotfilmma čalmmustuhttinarenan. Festivála lea lihkostuvvan profileremiin ja lea nannen posišuvnnas sámi filmma ovdánahttima movttiidahttingáldun. Eamiálbmotprofiila bokte leat sii maid leamaš mielde nannemin ovttasbarggu ja gullevašvuođa sámiid ja eará eamiálbmogiid gaskka. ¶ juvvo gávcci jagi áigodahkii ain háválassii ja galgá čuovvoluvvot jahkásaš šiehtadusaid bokte kon krehta doaibmabijuiguin. Šiehtadusa čuovvoleami bušeahtalaš váikkuhusat bohtet fápmui bušeahtta jagi 2006. Maiddái 2005:s várrejuvvui ruhta dáidaga ja duoji oastimii. Dan botta go vuordit dáiddamusea, de vurkkoduvvo ostojuvvon dáidda dattetge Sámiid Vuorká Dávviriin. Dát dilli lea dohkketmeahttun. Danne ferte dáiddamusea ásahanbargu vuoruhuv vot. Dán jagi maid lea juhkkojuvvon bargosti peanda, ásahanstipeanda, ávnnasstipeanda ja mátke- ja studerenstipeanda. Sámediggi lea bivdán stáhtalaš eiseválddiid bajidit stipeandaeriid sámi dáiddáriidda. Sámi čáppagirjjálašvuođa ruhtadandilli lea guhkká leamaš hui fuotni. Dán geažil leat ollu gir jjálašvuođaprošeavttat gártan vuordit máŋggaid jagiid ovdal go daid leat sáhttán ollašuhttit. Dát dilli duššástuhttá sihke girječálliid, lágádusaid, lohk kiid ja olles sámi servodaga. Sámediggi lea dál bargamin oččodit oastinort nega čáppagirjjálašvuođa váste ja bissovaš doarjja ortnega fágagirjjálašvuođa buvttadeapmái. Dáid doaibmabijuid ollášuhttin lea dan duohken ahte oažžut eanet bissovaš ekonomalaš juolludemiid girjjálašvuhtii. Registreret ahte bohtet eanet lágádusat mat almmuhit sámi girjjálašvuođa, oahpponeavvuid ja musihka, ja okta ođđa lágádus oláhii sámi lágádus doarjaga 2005:s. Doarjja sámi lágádusaide ii leat measta oppage lassánan dan rájes go ortnet ása huvvui 1994:is, ja dat go girjelágádusat leat lassá nan lea dagahan dan ahte doarjja muhtun lágádu saide lea geahppánan. Sámi musihkka lea váikkuhan sámi kultuvrra oainnusin dahkama ja loktema sámi álbmoga gask kas ja muđui máilmmis. Deaŧalaš lea nannet ja ovdánahttit sámi musihkkabirrasa ja addit vejolašvuođa gaskkustit sámi musihka. Doarjja sámi musihkkii lea leamaš seamma dásis máŋga jagi, ja ohcciid lohku fal lea laskan. ¶ stáhta váldá ovddasvástádusa sámi kulturviesuid huksemis ja ahte ekonomalaš rámmaeavttut bohtet dárbbuid ektui. Sámediggi oaivvilda ahte Stuorradikkis lea ovddasvástádus das ahte juolluduvvojit doarvái ruđat stáhtabušeahta bokte dákkár ulbmiliidda. Dát mearkkaša dan ahte jos lea dárbu, de ferte Stuorradiggi jahkásaččat várret ruđaid sámi ulbmiliidda. Investeremat sámi kulturásahusaide leat maŋiduvvon jagis jahkái. Dáinna ii sáhte sámi kultuvra eallit ja ferte álggahuvvot sámi kulturáŋgiruššanprogámma. Sámediggi lea ovddidan evttohusa sierra kulturguovddášfoandda ektui. Sámi valáštallamis lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrra ovdáneapmái. Doaimmaid bokte mat čatnasit valáštallamii nannejuvvo identitehta, giella ja gullevašvuohta. Sámediggi lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat guovddáš eiseválddiid ektui nannen dihte sámi valáštallama rammaeavttuid, ja 2005:s oaččui sámi valáštallan speallanruđaid. Dát juolludeapmi ii leat eisege doarvái buot daid dárbbuid gokčat mat leat sámi valáštallama siskkobealde. Dat go leat ožžon juolludusa lea dattetge deaŧalaš prinsihpalaš olahus. Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda leat ovttasbargan čielggadusa hárrái man namma lea «Samisk idrettsanlegg for lassokasting og reinkappkjøring» . Raporta lei gárvvis 2005:s ja Sámediggi háliida oažžut dáid rusttegiid speallanruhtaortnegii. Kulturdepartemeanta áigu árvvoštallat váldit rusttega sámi valáštallama váste ortnegiid ođasmahttimis 2006:s. Sámediggi lea 2005:s juolludan doarjaga dan oktavuođas go sámit áigot searvat nu gohčoduvvon Arctic Winter Games valáštallamiidda Alaskas 2006:s. ¶ 2.12.2 Sámi museaid ekonomalaš čuovvoleapmi Jagis 2005 lea árjjalaččat ja ulbmillaččat bargojuv von nannet sámi museaid museaođastusa čuov volemiin, gč. St.dieđ. nr. 22 (1999–2000). 2006 bušeahtas lea dán rádjai juolluduvvon badjel 150 miljon ruvnno museaođastusa olis, dáin ruđain lea dušše 2 miljon ru juolluduvvon nannet sámi musea barggu, vaikke vel sámi museain lea sakka heajut vuođđu go eará museain, mat dán rádjai leat nanne juvvon ođastusa olis. Jus sámi historjá ja kultuvra galggaš duođaštuvvot ja gaskkustuvvot dárbbašlaš ja buori láhkai, de lea áibbas deaŧalaš ahte maiddái sámi museat sáhttet leat mielde ođasmahttimin Norgga museaid. Sámediggi lea moanat gerddiid jagis 2005 dovddahan fuolastusa sámi museaid heajos ekonomalaš čuovvoleami geažil guovddáš eiseválddiid bealis museaođastusa bokte. 2.12.3 Sámi duhátjahkebáiki Sámediggi lea bargan guovddášeiseválddiid ektui oažžut 2006 stáhtabušeahta bokte ruhtaduvvot Nuortasámi musea huksema. Arkiteakta- ja fálal datgilvvohallan lea čađahuvvon, maŋŋágo arealat sakka uhciduvvojedje. Dattetge čájeha ahte golut šaddet stuorábun go rámmat. Danne ii leat Nuor tasámi musea huksen mielde 2006 stáhtabušeahtas, mii lea hui šállošahtti. Sámediggi lea bargan dan ala ahte galget juolluduvvot ruđat 2006 várás vai huksenbargu johtilit álggahuvvo ja vai prošeaktarámmat lasihuvvojit Statsbygga meroštallamiid vuođul. ¶ Sámediggi lea árjjalaččat mielde ollu ealáhussurg giin sámi servodagas. Ulbmil lea oččodit nana ja ceavzilis sámi servodagaid. 2005 barggu bokte lea Sámediggi bargan sámi ealáhusaid rámmaeavttuid buoridemiin. Sámedikki ealáhuspolitihkka deattuha smávva doaimmaid láhčima. Sámi guov lluin leat eanaš smávva fitnodagat main lea unnán ieškapitála. Dállodoallu ekonomalaš buvttadeadd jin lea ain eallimin sámi guovlluin. Stuorra hástalussan smávva sámi báikegottiin lea ahte lea unnán riskakapitála. Sámi ovddidanfoandda bokte háliida Sámediggi juksat dan ulbmila ahte sámi bái kegottit galget leat nannosat ja ceazilat, ja Sámediggi vásiha čađat ahte gielddaid mielas lea buorre gullat Sámi ovddidanfoandda doaibmaguv lui. Sámedikki ealáhuspolitihkka lea dagahan ahte ollu sámi gielddat háliidit searvat dán doaibmaguv lui. Čakčamánus 2004 mearridii Sámediggi viiddi dit Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu sakka. Viiddideapmi lea mielddisbuktán ahte ohcamiid lohku Sámi ovddidanfondii lea lassánan mealgat jagi 2004 ektui. Danne lea deaŧalaš ahte Sámediggi oažžu ekonomalaš vejolašvuođaid dustet daid stu orra hástalusaid, maid viiddideapmi lea mielddis buktán. Dienasbargiid ja iehčanas ealáhusdoalliid vuoi gatvuođat áhpehisvuođa, riegádahttima ja smávva mánáid fuolahusa oktavuođas leat hui sierralága nat. Dálá čálgoortnegat ealáhusdoalli nissoniidda leat hui heajut. Ulbmil ferte leat ahte buot nissonat geat háliidit álgit iehčanas ealáhusdoallin, ožžot seamma buriid oadjoortnegiid go dienasbargit. Dát čálgoortnegat leat hui deaŧalaččat nissoniidda ja fertejit doaibmat jus nissoniin galgá leat seamma vejolašvuohta searvat ealáhuseallimii seamma láhkai go almmáiolbmuin ge. Sámediggi lea dovddahan fuolastuvvama dán oktavuođas gula skuddancealkámušas Mánáid- ja bearašdeparte meantta árvvoštallamii nissonolbmuid čálgoortne giid birra. ¶ mearradutkanráđđi (ICES) ii leat rávven bivdit rid dodorski. Sámediggi lea mielde bargojoavkkus mii galgá hutkat hálddašanstrategiija mo nannet mád dodaga seammás go váldá vuhtii daid guolásteadd jiid, geat dán áigodagas galget eallit riddodorskiin. Čakčamánu 2004 dievasčoahkkimis bovdii dalá guolástusministtar Ludvigsen Sámedikki oassálas tit referánsajovkui ráhkadit St.dieđ. nr. 19 (2004– 2005) Mariidna ealáhusovddideapmi. Ollu Sáme dikki deaŧalaš evttohusat eai váldojuvvon vuhtii, ja Guolástus- ja riddodepartemeanta válljii sáddet dieđáhusa njuolgga Stuorradikki ealáhuslávdegod dái almmá dábálaš gulaskuddama haga. Guolástus ealáhussan lea sakka áitojuvvon dakko bokte go álbmogis buori muddui lea váldojuvvon eret guolástanvuoigatvuohta. Ovddiduvvon dieđáhus ii váldde dán vuhtii vaikke vel ollu konvenšuvnnat nannejit eamiálbmogiid guolástanvuoigatvuođaid. Sámediggi lea 2005 bargan dan ala ahte várrejuvvo sierra guovlluearri guovlluide gos ealáhuseallin ii leat nu nanus. Dát dávista Stuorradikki 1988 mear rádussii. Gonagasreappá leavvan lea buvttihan stuorra negatiivva váikkuhusaid guolásteaddjiide sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Vearrámus lea leamaš daidda uhcimus fatnasiidda vuotnaguovlluin, main eai leat dahje leat smávva vejolašvuođat bivdit eará guovlluin ja sáhttá šaddat nu ahte eai juvssa reab bábivdoeari danne go gáibádusat dán bivdui leat menddo stuorrát. Danne lea Sámediggi maiddái bargan dáinna áššiin, ja Sámedikki ávžžuhusa vuođul suovai Guolástus- ja riddodepartemeanta vuollel 7 m guhkkosaš fatnasiid I joavkkus ja vuol lel 6 m guhkkosaš fatnasiid II joavkkus, searvat 2005 gonagasreabbábivdui. Departemeanta čuov volii maiddái Sámedikki evttohusa nammadit láv degotti mii galgá guorahallat dálá gonagasreab báhálddašeami, ja evttohit boahttevaš hálddašanortnegiid. Sámediggi lea 2005 addán doarjaga guovtti báikkálaš vuotnaprošektii, nubbi Porsáŋggus ja nubbi Deanuvuonas, maid ulbmil lea leamaš oažžut báhččojuvvot eanet njurjuid. Dát mielddisbuvttii earret eará ahte vuosttas gearddi bivdojuvvui jagi geađgenjuorjoearri. Birasgáhttendepartemeanta lea nammadan fágajoavkku mii galgá ráhkadit ollislaš hálddašanplána Barentsábi-Lofuohta várás. Sámedikki mielas lea sakka moaittehahtti go Barentsáhpi ja riddo- ja vuotnaguovllut gieđahallo juvvojit sierra hálddašanplána oktavuođas, go Barentsábi guollemáddodagat jođašit ja dat gođđet ja vižžet biepmu riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi áigu maiddái deattuhit ahte lea deaŧalaš ahte báikkálaš ja árbevirolaš máhtolašvuohta gea­ ¶ Sámi báikegottiid mihtilmasvuohta lea ahte eanačatnaseapmi ii leat ráddjejuvvon gittaássamii ja eará rusttegiidda ja ráhkkanusaide man vuođđun lea kultuvra ja eallinvuohki. Meahccere surssaid árjjalaš geavaheapmi ja viežžan lea sámi kulturdoaibmama ja eallinvuogi guovddážis, ja lea ain deaŧalaš ealáhusgáldu ollugiidda. Meahci gea vaheapmi guoská maiddái sámi turistaealáhussii dalle go mohtorjohtolat lea oassi dárbbašlaš vuođđostruktuvrras go galgá fállat buriid vásáhu said. Sámediggi lea 2005 bargan dáinna čuolbmačilgehusain. Sámedikki prinsihpalaš oaidnu lea ahte mohtorjohtolaga meahcis ferte muddet. Sámediggi háliida ahte mohtorjohtolat láhka rievdaduvvo nu ahte dat váldá vuhtii sámi ealáhusberoštumiid. Birasgáhttendepartemeanta lea vuolggahan barggu mohtorjohtolatlágain bar golávdegotti bokte man namma lea Mohtorjohtolat ja Servodat. Joavkku mandáhtan lea árvvoštallat hástalusaid mat čatnasit mohtorjohtolatláhkii. Sámediggi lea nammadan ovtta ovddasteaddji, ja bargu galgá loahpahuvvot geassit 2006. ¶ Sámediggi háliida searvevuođa bokte buot dásiin ovddidit dakkár árvvuid go dásseárvvu, ovttadás sásašvuođa, oktiigullevašvuođa ja ráfálaš ovttasle ahkima álbmogiid ja álbmotjoavkkuid gaskkas. Sámediggi lea deattuhan soabadeami, ovttas barggu ja searvevuođa ovddideami riikka eiseváld diiguin. Ráđđádallanšiehtadus Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskkas ferte čuovvoluvvot ja ovddi duvvot goappatbeallásaš ovttasbarggus. Dát ferte maiddái dahkkojuvvot dainna ulbmiliin ahte oažžut šiehtadallamiid dihto servodatsurggiin, nu go Sámedikki bušeahta oktavuođas. ¶ sásašvuođagohččuma ja dieđihit jahkedieđáhusas dán birra. Departemeantta áigumuš lea 2006 áigge, goas Norga jođiha davviriikkalaš ovttasbarggu, álggahit doaimmaid mat galget sihkarastit buoret oassálas tima davviriikkalaš eamiálbmogiidda davviriik kalaš ovttadássásašvuođa barggus sohkabeliid hár rái. Sápmelaččaid hárrái galgá dát geavvat lagaš ovttasráđiin davviriikkalaš sámedikkiiguin, dahje daid orgánaiguin dahje servviiguin maidda sáme dikkit sirdet dán barggu. Sámi servodagas leat stu orra hástalusat sohkabeliid ovttadássásašvuođa hárrái, ja lea dehálaš ahte dát bargu stivrejuvvo sápmelaččaid álbmotválljen orgánaid bokte ovttasráđiid earret eará Mánáid- ja dásseárvode partemeanttain. ¶ guin. Máhttodepartemeanta Oahpahusdirektoráhta bokte lea ovttas Bargo- ja searvadahttindeparteme anttain ja Gielda- ja guovlodepartemeanttain juollu dan ruđa vai prošeakta galgá joatkkašuvvot 2006/ 2007 skuvlajagi. Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttode partemeantta ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid iskan dih tii sáhttá go riikkarájáid rastá fállat vuođđoskuvla oahpahusa, erenomážit oarjelsámi guovlluin. ¶ barggu ja lea dáhttu searvat árktalaš mearridan proseassain. Geavadis leat sii vel gidden stuorra beroštumi nuoskkidanbargui birasgozihanpro grámma AMAP bokte ja dálkkádatrievdadeami barggus ACIA (Arctic Climate Impact Assess ment) dálkkádatlohkamis. Duohtavuohta lea ahte eamiálbmogat árbevirolaš biebmovieruiguin leat eanemus uhkiduvvon birasmirkkuid ja lossametál laid alla dási ektui árktalaš faunas. Dálkkádatriev dadeamit sáhttet garrasit čuohcat birrasii ja váikk uhit olbmuid geat ellet luonddus. Dát guoská áin nas inuihtaide geat bivdet jieŋa alde, muhto sámi boazodollui ge ee. nuppástuvvi guohtun dilálašvuođaid bokte. Árktalaš Ráđi barggu jođiha 2004–2006 áigoda gas Ruošša. Norga váldá golggotmánus 2006 badje lasas ovdagotti guovtti jahkái. Norggas lea jahkásaš 600 000 kr mearreruhta eamiálbmotsearvamii Árktalaš ovttasbargui. Ruhta juogaduvvo eanaš Sámeráđi ja ruošša eamiálbmot searvvi RAIPON gaskkas. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta rávve: Ráva Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas golggotmánu 20. b. 2006 Sámedikke doaimma 2005 birra sáddejuvvo Stuorradiggái. ¶ ja 01.01.06 rájes váldojuvvui dat geavahussii. Čuov vovaš bargguiguin jotkojuvvo 2006:s: – ESS – elektrovnnalaš iešbálvalus mainna bargi in lea vejolaš geahččat ja dikšut iežas dieđuid SAP:s interneahttauskkádaga bokte. – Mátki/elektrovnnalaš mátkerehkegat – sierra modula SAP:s masa juohkehaš čállá iežas mát kerehkega iešbálvalandoaimma bokte SAP:s. Dát sádde mátkerehkega ovddasvástideaddjái dárkkisteapmái ja viidáseappot jođiheaddjái dohkkeheapmái. – Elektrovnnalaš rehketmeannudeapmi (EFB) – beaktilit registreret ja meannudit rehkegiid, SSØ buktá čovdosa mot elektrovnnalaččat meannudit Contempus Invoice málle mielde. Sámedikki mearrádusas áššis 26/05 Sámedikki bearráigeahččanortnegat eaktuda ahte Sámediggi oažžu stuorát juolludemiid Stuorradikkis 2006 stáhtabušeahta oktavuođas nannet Sámedikki eko nomiijahálddašeami. Ráđđehus ii leat čuovvolan dán eavttu, muhto stuorradiggedieđáhusas nr 1 eaktuda dattetge Gielda- ja guovlodepartemeanta ahte Sámediggi áiggis áigái gustovaš rámmaid siskkobealde vuoruha doarvái resurssaid ekonomi ija- ja rehketdoallodoibmii sihkkarastit dan ahte ekonomiijahálddašandagaldumit ja daid čađahe apmi leat ollásit dohkálaččat. Danne lea Sámediggi iežas bušeahtas 2006 guorrasan dasa ahte nannet iežas ekonomiija hálddašeami hálddahusa rámma siskkabealde gelbbolašvuođa buoridan doaibmabijuiguin ja eko nomiijahálddašeami beavttálmahttimiin. Áššis 50/04 Sámedikki 2005 bušeahtta mearri duvvui ahte Sámedikki hálddahus galgá nannejuv vot contoroller-virggiin. Olmmoš lea biddjojuvvon virgái ja son álggii bargui 02.01.06. ¶ Kapitálal/sajušteapmi 1/1 – 05 muttus Bušeahtta 2005 Lassiruđat riikaantikváras – Riddokultuvra Hálddus buohkanassii 2005 Máksojuvvon doarjagat 2005 Hálddus vel 31/12 – 2005 muttus Doarjjaohpádusat fámus 31/12 – 2005 muttus Boađus sámi kulturmuitosuodjalus 2005 Sámediggi lea ožžon 250 000 ruvnno Riikanti kváras prošeaktadoarjjan mii galgá geavahuvvot duođaštit/registreret ja divvut automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon visttiid sámi giliin. Prošeakta galgá geavatlaš barggu bokte ásahit máh tolašvuođa ja vuogadahttit prosedyraid automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid hálddašeami, duođašteami ja suodjaleami ektui. ¶ C čuokkis 3. kapihttalis čilge kommišuvdna mainnalágiin guohtuneatnamat adnojit dain guovlluin maid mii čilgiimet a ja b čuoggáin, ja mat leat dat eatnamat maid kommišuvdna lea iskkadan. Viidáseappot čielggasmahttá kommišuvdna kapihttalis 4.1 mainnalágiin iskkaduvvon guovllut galget sáhttit adnot nu ahte guhkit áigái šattašii ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana guoddevaš boazoealáhus. Kommišuvdna ovdandivvu evttohusa movt nuppi riikka guohtunguovlluid galgá guođohit. D čuokkis Kommišuvdna lea barggustis bivdán eará servodat- ja ealáhusberošteddjiid, geaid ođastuvvon konvenšuvdna sáhttá váikkuhit, cealkit áššái. Dáid beliid lea kommišuvdna iežas evttohusain vuhtiiváldán. Kapihttalis 3.3 válddáha kommišuvdna maiddái movt dálá konvenšuvdna lea váikkuhan Norgga ja Ruoŧa boazoealáhusa. Dasto lea kommišuvdna maiddái bargan gávnnahit boazoealáhusa ovdáneami dehe rievdamiid dálá konvenšuvnna áigodagas, dan bokte go doalai čoahkkimiid čearuiguin ja boazoorohagaiguin, ja organisašuvnnaiguin mat ovddastit boazodolliid ja boazoealáhusa. Eará bealit Kommišuvdna fuomášii dallego čielggadii, iskkadii ja gávnnahii dáid dilálašvuođaid maid birra čilgejuvvo ahte maiddái eará gažaldagat fertejit gávnnahuvvot ja iskkaduvvot, vai čielggadanbohtosa vuođđodieđut leat dohkálaččat. Mii ovdandoallat vuođđodieđuid mearkkašumi dasa movt riikkain lea vejolašvuohta oažžut áigái dakkár konvenšuvnna mii ovddida ovttasbarggu rastá riikarájiid, ja ovddida rádjerasttildeaddji boazodoalu ovttasbarggu. Kommišuvdna muitala kapihttalis 2.1 oanehaččat sápmelaččaid álbmogin ja muitala rádjerasttildeaddji boazodoalu historjjá. Kommišuvdna lea maiddái, ja dan birra gulat kapihttalis 2.2, iskkadan sámiid dili álbmotrievttálaš oaidninbealis. Norgga ja Ruoŧa boazodoallolágat, boazodoallopolitihkka ja boazodoallohálddašeapmi váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Kapihttalis 2.3 válddáha kommišuvdna oanehaččat erohusain mat leat, ja dasto mainnalágiin dát váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Kapihttalis 2.4 mii válddáhit boazoealáhusa ovdáneami jagiin 1972–1999, ja dan čájehit statestihkaiguin. Kapihttalis 4.2 evttoha kommišuvdna ođđa konvenšuvdnateavstta, daid dárbbuid mielde maid kommišuvdna atná ahte rádjerasttildeaddji ¶ boazodoallu dárbbaša nuppi riikkas. Kommišuvdna ovddida iežas oaivila das makkár mearrádusat berrejit leat mielde boahttevaš kommišuvnnas, vai rádjerasttildeaddji boazodoallu oažžu ovdánanvejolašvuođa. Kommišuvdna evttoha ee. ásahit guokte álbmogiidgaskasaš orgána; hálddašanorgána ja duopmostuolloorgána. Dáid orgánaid bokte sáhttet riikkat čoavdit eanas váttisvuođaid mat dálá konvenšuvnnas leat leamaš. Seammás sáhttet riikkat nannet luohttámuša ođđa konvenšuvdnii ja nu hukset buori ovttasbarggu rastá riikarájiid. ¶ konvenšuvdna álggahuvvui, lei ipmirdeamis ahte guohtuneananrájit mat dalle mearriduvvojedje, eai sáhttán dollojuvvot eambbo dan bokte go gaskaáiddiid huksii. Maŋit áiggis čájehuvvui stuora váttisvuohtan ja olggosgollun gaskaáiddiid doallat go alla várreeatnamiin galgá viggat áiddiin caggat bohccuid rasttideames ráji. Guohtuneatnamiid rájiid berre baicca heivehit nu ahte guohtunduovdagat ráddjejuvvojit lunddolaš oziiguin. Dainna lágiin eai adno nu ollu gaskaáiddit. Kommišuvdna lea evttohusaidisguin rahčan oččodit rájiid mat buorebut heivejit bohccuid guohtundábiide ja johtalanmálliide. Eanas sajiin lea jeagelguohtun dat mii ráddje dan, man bures guohtumiid sáhttá geavahit. Go guohtuneatnamiid galgá atnit buoremus vugiin, galgá ealuin orrut bievlajagi eatnamis nu guhká go vejolaš, vai seastá jeageleatnamiid. Danne ii leat kommišuvnna oaivila mielde heivvolaš ráddjet guohtunáigodaga bievlajagi eatnamiin. Guovttegearddi guođoheapmi Jus bohccot mannet bievlajagis jeageleatnamiidda, de dat heajuda dálvejagi guohtuma dáin seammá guovlluin. Jeageleanan dulbmojuvvo ja guhtojuvvo, ja boazu láve dáhttut dálvet garvit guovlluid gos lea guhtojuvvon bievlajagis. Kommišuvdna lea evttohusaidisguin geahččalan garvit dan ahte jeagelguohtumat adnojit sihke ruonasguohtun- ja jeagelguohtunáigodagas (guovttegeardán guođoheapmi). Kommišuvdna atná guovttegeardán guođoheami leat vuostálaga dainna áigumušain ahte guohtunvalljodagaid galgá atnit buoremus lágiin. Go garvá guovttegeardán guođoheami jeagelguohtuneatnamiin, de addet guohtuneatnamat guhkit áigái vuođu oažžut ekologalaš guoddevaš boazoealáhusa. Oktasašdoallu Rádjerasttildeaddji boazodollui lea dávjá buoremus čoavddus dat go čearut ja boazoorohagat eaktudáhtolaččat šiehtadit gaskaneaset dan hárrái ahte guođohit eatnamiid searválaga. Kommišuvdna lea barggustis aktiivalaččat bargan eatnamiid oktasašgeavaheami guvlui. Nu leage áigumuš maiddái dáiguin evttohusaiguin maid kommišuvdna ovdanbuktá dán evttohusas. Kommišuvdna evttoha ahte ođđa konvenšuvnnas addo vejolašvuohta čearuide ja boazoorohagaide gaskaneaset šiehtadit oktasaččat guođohit guohtuneatnamiid rastá riikaráji. Ovttasbarggus sáhttet siiddat leat sihke ollislaččat ovttasiiddas ealuin, dehe siiddat guođohit ovttas muhtin jagiáiggiid. Ovdamearkan dánlágan ovttasbargui lea ØstreNamdal boazoorohaga ja Jiingevaerie čearu ovttasbargošiehtadus, geahča 4. mildosa. ¶ Bohcco fysiologalaš dárbbut Boazu lea smirezasti ja nagoda smoldet guohtunšattuid. Ruonasšattut smoaldanit buoremusat dalle go leat beallešattus, ja dađistaga go šattut šaddet ollesšaddui, de eai šat nagot smoaldanit nu bures. Maiddái biebmojohtin čoliid čađa manná njozebut dalle. Boazu smolde jeahkála mihá buorebut go eará smirezasti eallit. Jeagil lea hui ovttageardánis fuođar. Jeagil addá bohccui nu ollu álšša/energiija (karbohydráhtaid) ahte ceavzá dainna dálvvi miehtá, muhto váilot proteiinnat, vitamiinnat ja minerálat. Guomočoavjji mikrobat gáibidit ee. proteiinna, ja danne váikkuha biebmosmolden ahte boazu deahkehuvvá dálvvis. Deahkehuvvama vuostá lea bohcco gorut ásahuvvon sierralágan vugiin “nuppádassii” geavahit nitrogena, man eará eallit masset gáhkira/baikka mielde. Go jeahkális báhcet liigeálššat, bisánit dát buoidin gorudii. Dábálaččat guoirá boazu dálvvis. Rávis njiŋŋelas geahppu giđđii 15 % čakčadeattu ektui. Rávis varrásat sáhttet geahpput 30 % čakčamánus juovlamánnui. Dálvvis gehppot bohccot, ja heajos jagiin gehppot gitta 50 %. Boares varrásat nelgot bahábut go njiŋŋelasat ja ovttajagáš bohccot. Lassin dasa ahte sarvát rávžet ragatáiggi, manahit nálatbohccot iežaset árvvu eará bohccuid suktii, go eai leat šat čoarvvit. Nulpobohccot eai ráđđe suvnnjiid, dannego njiŋŋelasat doroldahttet daid eret suvnnjiin. Smávva áldduin šaddet gehppes miesit, ja dat fas dahaga stuorit miessejámu. Heajos guohtumat dálvet dagahit ahte álddut eai leat nu mielkasat dan čuovvovaš geasi, ja dat fas dagaha geahppasit misiid dan čavčča. Dákkár fysiologalaččat váikkuhuvvon boazomassimat duvdásit dávjá duogábeallái, dannego boraspiret lassánit dađistaga. Heajos dálveguohtumiid sáhttá dustet dan bokte go biebmá bohccuid. Doloža rájes lei dáhpin diktit ealu lávdat go hedjona guohtun ja jus heajos guohtun bistá guhkit áiggi. Boazu ieš gávdná guohtuma go eallu lávdá. Boazu lea sivdniduvvon buhttet sierralágan vugiin heajos guohtundilálašvuođa dálvet. Bohccos čoggo namalassii buoidi, proteiinnat, minerálat ja vitamiinnat gorudii geasseguohtumis. Danne han boazu válljestallamiin guohtu geasset ja vállje álbmámus šattuid ja šaddoosiid, mat addet eanemus eallámuša. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte dálveguohtumat ealihit bohccuid dálvet, ja fas bievlajagi guohtumat álššaiduhttet bohccuid nu ahte lassánit. ¶ 1.govva. Bohccuid johtaleapmi. Ruoŧabeali johtalanmállet Ruoŧa boazodoalu juohkit ná: várrečearut, vuovdečearut ja konsešuvdnačearut. Juohku dahkko iešguđetlágan riektevuođu mielde, ja čájeha iešguđetlágan johtalanmálliid. Várrečearuid boazodoallu guođoha dábálaččat dálvet siseatnama goahccevuvddiin ja geassái johtet rádjeguovllu váriide. Giđđa- ja čakčajagi guohtumat leat gaskajohtolagas soahkevuvddiin, nappo eatnamiin mat leat geasse- ja dálvejagi eatnamiid gaskka. Davvi-Ruoŧas sáhttet ealut muhtin dálvviid guohtut soahkevuvddiin. Doloža rájes lea molssaeaktun leamaš ahte guođohit dálvet várreráiddus dan sadjái go johtit ealuin siseatnamii. Muhtin čearuin leat guohtuneatnamat ovttahat duovdagiin hui lahkalaga, muhto earát fas fertejit johtit eará čearuid guohtuneatnamiid bokte iežaset dálvejagi eatnamiidda ja fas doppe eret. Leat stuora erohusat johtingeainnu guhkkodagain, Västerbottenis lea 40–50 miilla johtit, ja fas Idre čearus lea 4–5 miilla johtingeaidnu. Ruoŧabeali vuovdečearuid vuovdeboazodoalus johtalit ealuiguin duššefal siskkáldasat ovttahat duovdagiin, ja dainnalágiin earrána eará boazodoalus. Vuovdeboazodoalu mihtilmasvuohta lea dat ahte eallu lea vuopmeeatnamiin birrajagi. Ja fas várrebohccuid dáhpin lea jeagelguohtumis johtalit ruonasguohtumiidda várreeatnamiin, muhto vuovdeboazu guohtu jeaggeeatnamiid ja ávžžiid mat leat čázádagaid lahkosiin. Jahkodatrytmas ii leat erohus vuovdeboazodoalus ja eará boazodoalus. Dábálaččat lea ipmirduvvon nu ahte vuovdesámičearut eai jođe ealuin, muhto baicca diktet ealu guođu mannat hilljážit dálvejagi eatnamiin giđđa- ja geasseguohtumiidda ja nuppeládje. Muhtin čearut, ee. Maškhaure, johtá lagabui 20 miilla. Dákkár vuohki lea vuovdesámičearuin vuosttažettiin Árjepluovi-guovllus. Go lea guhkes johtolat, ádjána dábálaččat guhká johtit, ja guođoha ealu oanehaš giđđajagi guohtuneatnamiin. Dálvejagi eatnamiin johtet oanehis bottas giđđajagi eatnamiidda, ovdalgo jogat ja jávrrit luitet, ja seammás lea geahpas johtit, go leat idjacugŋot ja johtinsiivu. Dál leat dávjjibut ja dávjjibut fievrridišgoahtán ealuid biillain. Nu earáhuvvá maiddái guohtumiid atnu. Ealuiguin orrot juogo maŋŋidebbui geasse/árráčavčča eatnamiin, dehe juo guođohit guhkit dálvejagi eatnamiin. ¶ židan guohtuneatnamiid. Sáttovieččahagat leat dávjá doppe gos leat jeageleatnamat, dannego jeagil ceavzá goike eatnamis buorebut go eará šaddu. Sáttovieččahagain jorildit olbmot ja bohccuid guohtunráfi muosehuvvá dainnalágiin. Dát buktet váikkuhusaid guhkit áigái. Báhčinguovllut atnet viiddis eatnamiid, ja dagahit viiddis váikkuhusaid boazodollui, erenoamážit go báhčinguovlu adno dalle go boazodoalus leat barggut seammá guovllus. Goarádussan leat sihke njuolggo vahágat, go manahuvvo guohtuneanan duolmmástuvvama geažil, ja maiddái go huksejit geainnuid ja rusttegiid. Bohccot eai bálle ráfis guohtut, ja olmmolaš doaimmat gaskkalduhttet boazobargguid go gildet vánddardeami muhtin áigodahkii. Váikkuhusat duddjojit vahágiid guhkit áigái. Go vuovdedoallu “boltu” eatnama, ii anit šat eanan guohtuneanamin 15–20 jahkái (guoská Ruŧŧii). Stuorimus vahágat šaddet go boltu ja jorgu eatnama, muhto báikkuid boltumiin ráddjejuvvojit vahágat. Meahccebiilageainnut gáržžidit guohtuneatnamiid, ja geainnut botkejit ja dagahit gaskkaid guohtuneatnamiidda. Go čuohppá ja jalge vuvddiid, ii anit eanan šat guohtumin dálveguovdil ja giđasgeasi, dannego muohta garra ja šadda ceavvi, ja jeagil dulbmojuvvo muorračuohpahagas. Guohtumat vaháguvvet gitta 15 jahkái, dassážiigo lánját fas šaddet 3 mehtara alladin. Go vuovdedoalu mihttomearrin lea doalahit vuvddiid nuorabun go 100 jagi, de eai bálle lahppojeahkálat šaddat dan mađe ahte livčče ealádahkan bohccuide. Jus vuovdedoallu galgá boazodoalu vuhtiiváldit guhkit áigái, ii berre vuovddis, gos lea jeagil, goassege leat eambbogo 10 % čuhppojuvvon nu ahte ii anit guohtumin. Vuovderavda jekkiid guvlui galgá leat dan mađe suohkat ahte suddje lahppojeahkála biekkaid ja goikama vuostá, ja galgá leat dan mađe vuovdi ahte lahppojeagil ceavzá. Guosaidgilvin báikkiide gos ii leat lunddolaš guossašaddu, earáhuhttá eananšattuid ja jávkada jeahkála. Vieris muorrašlájaid gilvin, nu movt contorta-beazi (davvi-amerihkkálaš muora) vahágahttá boazodoalu njuolgut, dakko bokte go eai šatta lahppojeahkálat eaige jeahkálat eatnamii, ja dat goahcá boazobarggu. Ođđa muorrašlájat ja geainnut dagahit bistevaš vahágiid, muhto eatnama “bargan” dagaha oallemuddui guhkilmas vahágiid. Go meahcceeatnamiid gilvigoahtá, vahágahttá dat oalát boazoguohtuma. Iešalddis eatnama bargan vahágahttá unnán, muhto viiddis eatnamat dakko birrasiin eai sáhte šat adnot ávkin. Danne leage stuora mearkkašupmi das gokko leat dat eatnamat, maid áigu gilvit. Boazodollui heajuda ¶ Álbmotriekti obbalaččat Álbmotriekti lea definerejuvvon dego riektenjuolggadusaid čoahkkáigeassun mat dábálaččat gustojit stáhtaide, ja sin siskkáldas almmolašrievttálaš dilálašvuođaide. Álbmotriekti sisttisdoallá guovttelágan njuolggadusaid; vieruiduvvan rievtti ja soahpamušrievtti (traktatrett). Vieruiduvvan riekti árbevieru mielde adnojuvvo leat dakkárin mii geatnegahttá stáhtaid beroškeahttá leatgo sii dohkkehan dan vai eai. Soahpamušriekti geatnegahttá prinsihpas aivvefal daid stáhtaid mat leat áššebealit. Soahpamuš dehe traktáhtta sáhttá leat vieruiduvvan rievtti láhkanannen (kodifiseren), ja nu sáhttet soahpamuša mearrádusat dađistaga jorrat vieruiduvvan riektin, ja dainnalágiin mannet dát guovttelágan njuolggadusat siskálaga. Soahpamušat sáhttet dahkkojuvvot guovtti dehe eambbo stáhtaid gaskka ja stáhtaid ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid gaskka. Soahpamušaid dehe traktáhtaid sáhttá maiddái dadjat konvenšuvdnan ja šiehtadussan. Riikkaidgaskasaš konferánssain dahkkojit mearrádusat dábálaččat konsensusiin dehe ovttamielalašvuođain. Go áššebealit eai leat vuosttildan, de adnojuvvo teaksta leat dohkkehuvvon. Váikkuhusat mat čuvvot, jus ii dohkket soahpamuša dehe traktáhta, dehe jus ii čuovo soahpamuša masa ii leat áššebeallin, sáhttet gártat nu stuorisin ahte dušše dandihte čuvvojuvvo dat. Stáhtaide sáhttet maiddái biddjot geatnegasvuođat dehe dáhkiduvvot vuoigatvuođat dan vuođul go dahkko mearrádus stádaidgaskasaš organisašuvnnas. Dákkár čatnasupmi dáhpáhuvvá almmatge duššefal dalle jus stáhta lea čielgasit dohkkehan dánlágan ášševuodjima. Sierralágan mearrideapmi lea duopmu mii celkojuvvo riikkaidgaskasaš duopmostuolus dehe sullasaš orgánas, mii lea vuođđuduvvon riikkaidgaskasaš soahpamušaid bokte, nu movt ovdamearkka dihte Riikkaidgaskasaš duopmostuollu Haag gávpogis (Den internasjonale domstol i Haag) ja Eurohpalaš duopmostuollu olmmošvuoigatvuođaid váste (Den europeiske domstolen for menneskerettigheter). Soahpamušain geatnegahttojit dat stáhtat mat leat áššebealit, oskkáldasat čuovvut geatnegasvuođaideaset soahpamuša mielde, dan bokte ahte ¶ juogaládje ovttastahttit soahpamuša našunála lágaide. Dás beassadallan lea álbmotriekterihkkun. Norgga riekti ja álbmotriekti Norggas geavahuvvo duálistalaš prinsihppa, ja dat mearkkaša ahte álbmotriekti ii šatta oassin siskkáldas riektái ovdalgo norgga eiseválddit leat dan dohkkehan. Dás leat ollu spiehkasteamit, ovdamearkka dihte vieruiduvvan riekti, mii goit lea fámus vaikko stáhta ii leat addán mieđáhusa, ja maiddái dihto soahpamušat mat dahkkojit dainna ulbmilin ahte galget njuolgut doaibmat seammaládje dego norgga siskkáldas riektin. Álbmotriekti lahttuduvvo norgga rivttiin goit guovtti vuogi mielde, transformašuvnnain ja dan prinsihpa mielde ahte norgga riekti presumerejuvvo (adnojuvvo) leat oktiisoahpevaš álbmotrivttiin. Transformašuvdna dáhpáhuvvá dan bokte ahte muhtin norgga láhkii ovttastahttojuvvo soahpamušteaksta sierra mearrádusa bokte, dehe ovttastahttojuvvo dakkár lágain mii čujuha soahpamuššii, dehe ahte norgga eiseválddit gávnnahit ahte norgga njuolggadusat leat juo oktiisoahpevaččat soahpamušmearrádusaiguin. Dalle ii dárbbašuvvo ođđa norgalaš láhka. Go lea presumšuvdna, oaivvilduvvo dainna ahte go dulko norgga riektenjuolggadusaid, dalle geahččala garvit dakkár láhkadulkonbohtosa mii šaddá vuostálaga álbmotrievttálaš njuolggadusaiguin, ja dasto bargojuvvo garrasit dan ala ahte garvit vuostálaga boahtima álbmotrievttálaš njuolggadusaiguin, mii livččii njuolgut álbmotriekterihkkun. Dát orru čielgasit daddjome Vuođđolága § 110 c. Ruoŧa riekti ja álbmotriekti Ruoŧas váilot konstitušuvnnalaš njuolggadusat ruoŧa našunála rievtti ja álbmotrievtti gaskka. Lea almmatge dábálaš ipmárdus ahte oktiisoahpamuš man Ruoŧŧa dohkkeha, muhtinládje galgá ovttastahttojuvvot ruoŧa riektái vai doaibmagoahtá našunála duopmostuoluin ja eiseválddiin (Håkon Strömberg ja Göran Melander, Folkrätt 1989, Regeringsrättens Årbok 1974:121 ja Nytt Juridisk Arkiv 1981:1205). Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat eai adnojuvvo leat njuolgut heivvolaš riektin Ruoŧas. Duopmostuolut ja hálddašaneiseválddit sáhttet almmatge dallego heivehit našunála njuolggadusaid, vuordit ahte dát leat oktiisoahpevaččat áigeguovdilis soahpamušaigun, ja dábálaččat dulkot našunála njuolggadusaid dan vuođul ahte dat leat oktiisoahpevaččat. ¶ vuohta sámi ássanguovlluin dalle dan áiggis go rádjesoahpamuša ja lappekodisilla dohkkehedje. Rádjegeassima sivas gárte sápmelaččat juogo ruoŧa dehe norgga rievtti vuollásažžan. Sámiin lei, seammaládje go eará eamiálbmogiin ledje vuoigatvuođat, ovdalgo sii gárte muhtin riikka mearridanválddi vuollásažžan, vuoigatvuohta vieruiduvvan geavaheami vuođul. Lappekodisillas daddjo čielgasit ahte go sámeguovlluid fátmmastedje dán guovtti stáhtii, de ii lean oaivilin rievdadit sápmelaččaid ásahuvvon vuoigatvuođaid, earret dan mii lei áibbas dárbbašlaš dan mielde go viiddidedje sierra riikkaid mearridanválddi. Lappekodisilla nanne ahte sámiin leat vuoigatvuođat ain ovddasguvlui, muhto vuoigatvuođat doibmet dihto ráddjejumiiguin dan oktavuođas go geavaha vuoigatvuođaid. Kodisillas lea váldoáššin ee. ahte sámiin lea vuoigatvuohta ealuideasetguin johtalit guohtuneatnamiid mielde iešguđetge jagiáiggiid, vaikko vel leatge riikarájit mearriduvvon. Kodisilla nubbi váldoášši lea almmolašrievttálaš šlájas, namalassii mearrádusat dasa ahte ovttaskas sápmelaččat galget leat stáhtaboargárat, ja gii galgá hálddašit áiggálaš ja vuoiŋŋalaš duopmoválddi eatnamiin. Lappekodisilla mielddisbuktá ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat galget bisuhuvvot, vaikko vel sámit leatge juogo ruoŧa dehe norgga riikkaválddi vuollásaččat. Danne lea kodisilla dakkár duođaštus, mii vuođđuda seammalágan vuđolaš riektiprinsihpaide nu movt ollu eará riikkain dahke dan áiggis, namalassii ahte stáhtalaš váldi guovlluin ii heaittihan priváhta, oktagaslaš olbmo dehe oktasaš vuoigatvuođaid mat ledje, vaikko vel dákkár vuoigatvuođat eai leange velá dan áiggis čálalaš dásis, eaige deattuhuvvon. Áibbas čielggas lea ahte Norga ja Ruoŧŧa stáhtaid ásahemiin eai ožžon dat lappekodisilla bokte oamastanvuoigatvuođa priváhtarievttálaš mearkkašumis. ON-konvenšuvnnat 1966 ON-konvenšuvnna artihkal 27 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, mearrida gáhttet čearddalaš, gielalaš ja oskkoldatlaš unnitloguid. Sis ii galgga biehttaluvvot vuoigatvuohta searválaga iežaset eará joavkomiellahtuiguin ovddidit kultuvrraset, dovddastit oskkuset ja geavahit gielaset. Konvenšuvnna artihkal 1 nr. 4 dadjá galgat loahpahit juohkelágan nállevealaheami, ja dainnalágiin dahká vejolažžan meannudit unnitloguiguin positiivvalaččat, vai duohtavuođas šaddá dásseárvosažžan eanetloguin. Konvenšuvnna artihkal 13 ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra nannejuvvo váhnemiid vuoigatvuohta válljet eará skuvl- ¶ ru mielde leat geavahan borramušomardeapmái ja árbevirolaš doaimmaide.” Dán dáfus galgá erenoamážit vuhtiiváldit johtti álbmoga dilálašvuođaid. Ráđđehusat galget álggahit dárbbašlaš doaimmat, maid bokte čielggada daid eatnamiid mat árbevieru mielde leat leamaš guoskevaš álbmoga ássanguovlun, ja dáhkidit beaktilis suodjaleami sin oamastan- ja geavahanvuoigatvuhtii. Heivvolaš ortnegat galget dahkkot našunála riektivuogádaga olis, vai sáhttá oaivila váldit guoskevaš álbmoga vuoigatvuođas eatnamiidda. 15. artihkkalis leat mearrádusat eamiálbmogiid vuoigatvuođaide mat gusket luondduvalljodagaide. Vuoigatvuođaide gullet dán álbmoga vuoigatvuohta leat osolažžan luondduvalljodagaid geavaheamis ja daid suodjaleamis. Artihkkalis leat maiddái mearrádusat mainnalágiin eiseválddit galget meannudit eamiálbmogiid vuostá áššiin, mat gusket namuhuvvon vuoigatvuođaide, dallego stáhta várre alccesis oamastanvuoigatvuođa luondduvalljodagaide. 16. artihkal čilge ahte guoskevaš álbmogat eai galgga iežaset dáhtu vuostá sirddihuvvot eret dain eatnamiin gos orrot, ja go lea dárbu sin sirddihit eret, sáhttá sirddiheami doaimmahit duššefal dallego guoskevaš álbmot lea mieđihan dasa, dehe jus dákkár mieđáhusa ii leat vejolaš oažžut, sáhttá sirddiheami doaimmahit duššefal heivvolaš áššemeannudemiin maid riikka lágat mearridit. Artihkal čilge maiddái álbmoga vuoigatvuođa máhccat ruovttoluotta árbevirolaš eatnamiidda maidda sis lea vuoigatvuohta, dakkaviđe go sirddihanmearrádus ii leat šat fámus. Go eai sáhte máhccat ruovttoluotta, de galgá sidjiide addit dan sadjái, juogo dakkár eatnamiid mat leat seammalágáš hámis ja rievttálaččat leat seammá buorit, dehe galget oažžut buhtadusa. 17. artihkkal sisttisdoallá mearrádusaid movt eananvuoigatvuođaid galgá juogadit eamiálbmotjoavkkuid iežaset mieldelahtuid gaskka. Artihkal 18 meannuda eahpeautoriseren sisabáhkkemiid guoskevaš álbmotjoavkkuid eatnamiidda ja ahte dákkár sisabáhkkemat galget lága bokte ráŋggáštuvvot. Artihkal 19 vuođul galget guoskevaš álbmogat dáhkiduvvot dakkár áššemeannudeami mii lea dásseárvosaš eará álbmotjoavkkuiguin, dasa mii guoská lassieatnamiid fuolaheapmái dán álbmogii, dallego sin eatnamat, maidda sis lea vuoigatvuohta, eai leat doarvái viidát sin dárbui. Artihkal 32 mearrida ahte ráđđehusat galget álggahit heivvolaš doaimmaid ee. riikkaidgaskasaš šiehtadusaiguin, vai eamiálbmogiidda lea álkit doallat oktavuođaid rastá riikarájiid. ¶ Vuođđolága § 110 a (1988). “Lea stáhta eiseválddiid ovddasvástádus láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kulvtuvrraset ja sin servodateallima.” Dát lea ILO-konvenšuvnna dohkkehemiin čuovvoluvvon ja riikkaidgaskasaš álbmotrievtti bokte unnitloguálbmogiid birra. St. dieđ. 28 (1991–92), Nana guoddevaš boazodoallu. Stuoradiggedieđáhusas čilgejuvvo boazodoallopolitihkka govdadit, ulbmiliid vuođul mat ovdalis leat čilgejuvvon, ja dát dieđáhus joatká ulbmiliid ja bidjá eavttuid, strategiijaid ja váikkuhangaskaomiid nana guoddevaš boazodoalu váste. Ráđđehus deattuha ahte boazodoallopolitihkka galgá oppalaččat biddjot oktavuhtii sámi politihkain, ja sámi álbmot galgá ieš hábmet mihttomeriid ja sisdoalu. Seammás lea čielggas ahte boazoealáhus lea hui mávssolaš servodahkii obbalaččat. Boazodoallopolitihka doaimmat galget dán oktavuođas leat vuođđun ja dievasmahttit sámepolitihkalaš mihttomeriid. Nana guoddevaš ovdáneapmi lea ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami politihkalaš badjedoaban, mii duhtada boazodoalu dálá dárbbuid, iige billis maŋit buolvvaid vejolašvuođaid. Dat mearkkaša ahte ekonomalaš doaibma galgá dollojuvvot siskkobealde daid rájiid maid luondu gierdá. Ráđđehusa oaivila mielde lea dákkár boazodoalloealáhus guovddáš vuođđun ovddidit sámi kultuvrra, sihke kvalitehta ja viidodaga dáfus. Sámi ealáhusárbevierru ja kultuvra lea historjjálaččat juo huksejuvvon dan ala ahte luonddu ávkin atnin dehe ávkkástallan galgá leat aivvefal dan mielde maid luondu gierdá, amas goariduvvot. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmi “Sámi kultuvrra luondduvuođus” lea dál gieđahallojuvvome. Dat čielggada sámiid vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Leat maid bargame dálá boazodoallolága ođastemiin. Ekonomalaš doarjja- ja buhtadusortnegat Stáhta ekonomalaš doarjjaortnegat gávdnojit boazodoallošiehtadusas, mii doaibmá 2 jagi ain hávális ja árvvoštallojuvvo juohke jagi. Stuoradiggi meannuda ja juolluda ruđa jahkásaččat. Rámmajuolludeamit boazodoallošiehtadusa bokte leat dábálaččat golmma hámis: njuolggo doarjagat, eahpenjuolggo doarjagat ja doarjagat erenoamáš doaibmabijuide. Njuolggo doarjagat mannet njuolga doalloovttadagaide (driftsenhet). Dat galget mannat sisaboahtun, ja galget ovddidit buvttadeami ja kvali- ¶ Sápmelaččaid suodjalus dan olis go lea čearddalaš unnitlohku, vuođđuduvvo kap.1, § 2, njealját oasis ráđđehusa čállosa mielde. Riikabeaivi lea cealkán ahte sápmelaččat leat čearddalaš unnitlogus. Dat mearkkaša ahte go sii leat eamiálbmot, lea sis sierranas árvu dan riikkas gos sii orrot. (prop. 1976/77:80, bet. 1976/77:KrU43, rskr. 1976/77:289). Lágat ja eará mávssolaš áššebáhpirat Boazodoallu lea badjel čuođi jagi suodjaluvvon lágaid bokte mat dađistaga leat šaddan bienalažžan. Dálá boazodoalloláhka, mii gustogođii jagis 1971, sisttisdoallá ollu njuolggadusaid, mas leat oktiibuot 100 paragráfa. Vuoigatvuođat mat boazodoallolága mielde gullet sápmelaččaide, leat lágas gohčoduvvon “renskötselsrätt” (boazodoallovuoigatvuohtan). Vuoigatvuohta addá sápmelaččaide vuoigatvuođa eatnamiiidda ja čáziide, olbmuide ja bohccuide buorrin.Vuoigatvuođat gusket ee. boazoguohtumiidda, bivdui, guolásteapmái ja muhtin muddui maiddái boaldámušaide ja muoraide. Vuoigatvuođat gullet boazodollui vieruiduvvan geavaheami vuođul (boares árbevieru mielde). Boazodoalu vuoigatvuođat sáhttet leat ávkin sutnje, gii gullá muhtin čerrui. Boazodoalus lea lohpi guođohit eatnamiin gos leat birrajagiguohtumat, ja dálvejagi guohtuneatnamiin lea lohpi orrut golggotmánu 1. beaivvi rájes cuoŋománu 30. beaivái. Dasa lassin leat Boazodoallolágas njuolggadusat ee. čuovvovaš beliide: boazodoalloguovlluid birra, čearuid ulbmilat, geat besset čearuid miellahttun, boazodoalu vuoigatvuođaid geavaheapmi, čearu hálddašeapmi, guođoheapmi, miessemerken ja konsešuvdnaboazodoalu birra. Ráđđehus oaivvilda ahte boazodoalu dálá njuolggadusaid galgá álkidahttit ođđaáigásaš hálddašanprinsihpaid mielde, ja mearridanváldi galgá sirdojuvvot vuolit ásahusaide nu ollu go lea vejolaš. Dál ain dárbbašuvvojit mearrádusat mat gusket boazoealáhusa vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide, vai geahpeda riidduid boazodoalu ja eará luonddugeavaheddjiid gaskka boazodoalloguovlluin, ja dasa lassin adnojit njuolggadusat luonddugáhttemii ja eará álbmotberoštusaide, ¶ * giđđaealu boazolohku Norggas lei alimus boazolohku jagis 1989. Finnmárkku boazolohku lei oalle vuollin 1970-loguid gaskkamuttos, go ledje heajos jagit ja dalle massojedje erenoamáš ollu bohccot. Vaikko boazolohku lea ovdalnai rievddadan, ii goittotge leat lassánan nu ollu go áigodagas 1975–1989, go dalle lassánii Finnmárkku boazolohku beliin. Sámi boazodoalu boazolohku lassánii 29 % dán áigodagas. Jagi 1989 rájis 1998 rádjái manai boazolohku sakka ollu maŋás Finnmárkkus (35 %), muhto eará guovlluin áibbas unnán (1 %). Ruoŧas lassánii boazolohku 63 % jagiin 1976 rájis ja lohku lei buot bajimusas jagis 1989. Das rájis manai boazolohku 19 % maŋás jagi 1997 rádjai. Maiddái Ruoŧas lea boazolohku rievddadan, ja alimus boazolohku lei jagiin 1910, 1930 ja 1955 goas lohku lei gaskkal 275 000 ja 280 000 bohcco. Muhto ii goassege leat leamaš nu alla boazolohku go jagis 1989. 2.5 tabeallas mii oaidnit ahte leat eanemus njuovvanbohccot giđđaealus (%) dallego boazolohku lea badjin. Dát čájeha ahte boazodoallu geahččala muddemiid bokte heivehit boazodoalu guohtumiid mielde. Okta sivva dasa manne njuovvanproseanta lea mannan maŋás, leat lassáneaddji boazomassimat. Ja massimiid duogážin muhtin guovlluin leat boraspiret, mat dahket váttisvuođaid. Muhtin guovlluin Norggas, earret Finnmárkku, lassánii biergobuvttadeapmi 1980-loguin, vaikko boazolohku ii lassánan (2.5 ja 2.6 tabeallat). Dás oaidnit ahte go boazolohku 16 % lassánii 1981rájis gitta 1989 rádjái, de dan áigodagas lassánii biergobuvttadeapmi 60 % tonnaid mielde. Biergobuvttadeapmi lassánii dannego rievddai ollislaš ealus njiŋŋelasaid lohku varrásiid ektui (dahje nuppeládje) ja bohccuid ahki ealus rievddai. ¶ Tabeallas oaidnit man sakka Ruoŧa čearuid boazolohku lassánii 1970/80-jagiin. Dasto lea boazolohku fas mannan maŋás 1997 rádjai. Maiddái ovdal lea boazoolohku rievddadan. Áiggiid mielde lei boazolohku alimusas jagiin 1910, 1930 ja1955. Alla boazolohku lea goaridan guohtumiid ja goappaš riikkaid boazodollui lea buktán doaibmaváttisvuođaid. Dálá konvenšuvdna ii atte vejolašvuođa muddet dehe reguleret geassejagi guohtumiid anu, dan bokte ahte mearrida alimus boazologu, earretgo ovtta sajis – Anjavuomis Romssas. Duogážin dasa manne alimus boazologu eai bidjan boazolohko-muddema gaskaoapmin, lei dat ahte konvenšuvdnaguohtuneatnamat Norgga bealde ledje Ruoŧa beali eatnamiid ektui nu, ahte dát ii orron dárbbašlaš iige ávkkálaš. Alla boazolohku muhtin áigodagain, navdojuvvo leat váldosivvan dasa go guohtumat vuhttojit leat guorban. Go dasto dilli velá lei nu ahte dat eatnamat maid ruoŧabeali boazodoallu sáhttá Norggas guođohit geassejagis, konvenšuvnna mielde, de daid seammá eatnamiid fas Norgga beali sápmelaččat besset guođohit dálvet, ja dalle ii leat goabbáge riika nagodan dárkkistit movt eatnamat guođohuvvojit obalohkái. Kommišuvnna mielas ii leat dat buorre ekologalaš resursageavaheami dáfus, (vrd. kap. 1.2.1). Norgga boazodoallu lea dađistaga unnit ja unnit guođohan Ruoŧabeali guohtuneatnamiin dálvejagis, muhto eará duogáš manne guohtuneatnamat leat adnon eahpedássedit lea ee. go lassánan sisabáhkkemat leat gáržžidan eatnamiid, omd leat čázádagaid buđđon (Meselefors), álggahan vuovdedoalu ja gilván eatnamiid. Go ovttahat duovdagat guođohuvvojit guovttegearddi ja dasa lassin leat sisabáhkkemat eatnamiidda sihke Norggas ja Ruoŧas, de dát leat dagahan riidduid ja dainnalágiin leat boazodoallit massán luohttámuša riikkaid boazodoallohálddahusaide. Čearut ja orohagat leat gaskaneaset šiehtadan ¶ čovdosa čuovvolit, dannego oktasašdoallu mielddisbuktá stuora doaibmarievdadusaid guovllus, ja dat ferte álggahuvvot doaluid sávaldaga vuođul. Lávnnjitvuomi čearus ii leat geassejagis heivvolaš guohtuneanan ruoŧabealde, dannego dárbbašlaš várreeatnamat ja buorit ruonasguohtumat váilot ruoŧabeali duolba ja vuollegis váriin. Goikebáikkiin šaddet eanas dakkár šattut, mat gávdnojit goike ja eallámušvátna eatnamiin. Jeaggeeatnamiin lea unnán šaddu, eaige šatta nu máŋggalágan ruonasšaddošlaja. Čearus lea heajos guottetbáiki ruoŧabealde, dannego giđđat bievla hui maŋŋit ollu muohttaga geažil. Guovllu eatnamat leat dakkárat gos ii báljo bievlla. Meavkki boazoorohagas leat liiggás unnán dálvejagi guohtumat orohaga siskkobealde, dannego guovllus leat unnán jeageleatnamat. Dainna lea dát orohat, earret Davvi-Sážžá ja Ráidná orohagaid, guođohan dálvejagis Devddesváris. Dát guođoheapmi ii rihko dálá konvenšuvnna, muhto muhtin áigodagaid guhtojuvvo guovttegeardánit ja nu lea guovllu guohtunkvalitehta guhkit áigái leamaš dohkkemeahttun dilis. Lávnnjitvuopmi dárbbaša giđđa- ja geassejagiguohtumiid, ja danne addojuvvo čerrui konvenšuvdnaguovlu masa gullet dálá Devddesvárri ja muhtin oassi Hávgavuomi konvenšuvdnaguovllus. Nu movt namuhuvvon Basevuovddi – Geaggáma guovllu oktavuođas, dárbbašuvvo áidi Rostujávrris ja gitta Rostuávžži bajit oassái. Dálá konvenšuvdnaáidi Gorvvejávrris (Kårvejaure) Dievaidvuovdái bisuhuvvo nu movt lea. Meavkki dálveguohtumiid dárbu gokčojuvvo muhtin muddui dan bokte go orohat beassá guođohit Skaitelandet/ Antti-guovllu eatnamiid bajábeali oasi. Meavkki guovlu ruoŧabealde geavahuvvo áigodagas golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30.beaivái, go várreboazodoalu guođohanriekti lea dán guovllus ráddjejuvvon dán áigodahkii. Guhkes geográfalaš gaska ja dálá guođohanvuohki dahká dan ahte Davvi-Sážžá boazoorohahkii ii leat áigeguovdil dálvejagi guohtuneatnamiid atnit Ruoŧas. Evttohus: Lávnnjitvuomi čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Likká, mii lea Dievaidvuovddi boazoorohagas. Meavkki boazoorohahkii addojuvvo oassi Skaitelandet/Antti konvenšuvdnaguovlu, mii lea siskkobealde Muoná ja Sattajärvi čearuid. Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis – gitta cuoŋománu 30. beaivái. ¶ Hápmir – Sirkás guovlu Vásáhusat čájehit ahte beaivválaš dilis ii doaimma dat bures go riikarádji lea guohtunrádjin ja dasa lassin velá leat rádjeáiddit. Rádjeguovllu duovdagiin, Linájávrri nuorttabealde, leat hui buorit guohtuneatnamat. Dáid guohtuneatnamiid ii sáhte dáhkidit Hápmir boazoorohaga atnui dan bokte ahte ráji bidjá nuortalii Sirgása čearu rájiid siskkobeallái. Nuppi bealis lea vejolaš bidjat ráji oarjelii dainna lágiin ahte caggá Sirgása bohccuid beassamis Gjerdalenii, mii boahtá šaddat Hábmirii mávssolaš guohtunguovlun boahtteáiggis. Danne kommišuvdna evttoha ahte dán guovllus ásahuvvo ođđa konvenšuvdnaguovllu Sirgása čerrui. Guohtumiid ja doaibmadilálašvuođaid mielde heive oktasašdoalu ásahit Hápmira ja Sirgása gaskka, dain eananosiin Hápmiris mat leat davábealde Hellemobotn. Kommišuvdna ii dieđe leatgo guoskevaš áššebealit šiehtadallan dákkár ovttasbarggu, ja nu ii leatge duogáš ovddidit njulgestaga evttohusaid oktasašdoalu hárrái. Danne berre dát guovlu biddjot konvenšuvdnaguovlun Sirgása čerrui. Dán guovtti konvenšuvdnaguovllu gaskka, duovdagiin mat leat riikaráji lahkosiin, adnojuvvo vuođđun ahte goappaš siiddat ožžot vuoigatvuođa guođohit guohtuneatnamiid ráji lahkosiin. Dat mearkkaša ahte Hápmir oažžu vuoigatvuođa guođohit Sirgása guohtumiid ja nuppeládje. Dálá dilálašvuođa ektui mearkkaša rádjeguođoheapmi, mas Ruonasvákki mielde manná rádji, dan ahte Sirgása čearu bárisgeasiguohtumat ráddjejuvvojit mihá vuohkkaseappot. Doaibmadilálašvuođaid dáfus lea buoret bidjat ráji oarjelii, muhto dat fas mielddisbuktá ahte guhtojuvvo guovttegeardánit guovlluin mat leat mávssolaš jeagelguohtumat Hápmirii. Rádjeguođoheapmi lea Hápmirii vuosttažettiin ávkin doaibmadilálašvuođaid dáfus. Evttohus: Hápmir boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Ruonas, mii lea siskkobealde Sirgása čearu. Guođohanáigodat: skábmamánu 1. beaivvis – guovvamánu 28/29. beaivái. Sirgása čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Máhtunjárgga ja Lijná, mii lea siskkobealde Hápmira boazoorohaga. Sirgása čerrui addojuvvo rádjeguohtunguovlu Runasvágge, mii lea siskkobealde Hápmir boazoorohaga. Guođohanáigodat: miessemánu 1. beaivvis – čakčamánu 30. beaivái. ¶ Essand – Handölsdalen guovlu Doaibmadilálašvuođat riikaráji bokte leat vuođđun go kommišuvdna evttoha Handölsdalen čerrui rádjeguohtunguovllu Saantenjaevrie (Essandsjøen) guvlui, ja Essand boazoorohat oažžu fas rádjeguohtunrievtti davvelis. Muhtin eananosiin dán guovllus ii leat lohpi guođohit birra jagi, nu ahte guođohanáigodat dán guovllus šaddá golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Eahpelunddolaš oziid váttisvuohta ii čoavdasuva vel dainna, dasgo Essand guođoha rádjelagas guovllus eará áigodagaid. Danne evttohuvvo ahte eiseválddit barget guođohanáigodaga viiddidemiin nu ahte čákčamánus vel beassá guođohit dan guovllus gos ii leat guođohanáigodat birra jagi. Evttohusa vuođđun lea ahte dálá rádjeáiddit njeidojuvvojit, ja ceggejuvvo ođđa áidi Nesjøen:is Nedalsjøn rádjái. Evttohus: Essand boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Enan, mii lea siskkobealde Handölsdalen čearu. Guođohanáigodat : Geassemánu 1. beaivvis – juovlamánu 31. beaivái. Dán guvlui, mii lea olggobealde Handölsdalen čearu birrajagiguohtumiid, biddjo guođohanáigodat golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Handölsdalen čerrui addojuvvo rádjeguohtunguovlu Bealjehkh, mii lea siskkobealde Essand boazoorohaga. Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis – golggotmánu 31.beaivái. ¶ čearus dahje boazoorohagas ii leat vuoigatvuohta atnit guovllu, de sáhttá eará čearru dahje boazoorohat guođohit guovllus, jus sis lea našunála lágaid mielde vuoigatvuohta atnit guovllu. Dát ii čuovo dan prinsihpa ahte eastadit guovttegeardánit guođoheami, muhto kommišuvdna dohkkeha ahte guovttegeardánit guođoheapmi sáhttá dáhpáhuvvat muhtun muddui. Guovllut, dahje muhtun eananoasit, leat mávssolaččat sihke iežaset ja nuppi riikka boazodollui. Kommišuvdna ii doaivvo guovttegeardánit guođoheami goittotge šaddat váttisvuohtan. Rádjeguohtunguovlu sáhttá leat mielde ovttasbargošiehtadusas, vrd. 9. art. Rádjeguohtunguovlu lea sullii seammá go 1972-konvenšuvnna konvenšuvdnaguovllut main lei guođohanáigemearri, ja mat eai lean várrejuvvon duššefal nuppi riikka boazodolliide. Art. 9 Riikarádji lea dálá dilis hehttehussan čearuide ja boazoorohagaide ásaheamis ovttasbarggu das movt guohtuneatnamiid galgá guođohit govttolaččat. Dan seammás lea kommišuvdna mearkkašan ahte boazodoallit áiggošedje ja dáhtošedje eambbo ovttasbargat. Muhtun sajiin riikaráji bokte lea ásahuvvon ovttasbargu mii lea dagahan ahte čearru dahje boazoorohat guođoha eatnamiid nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dán vejolašvuođa. Boahtteáiggis berre movttiidahttit ja addit vejolašvuođaid ovttasbargat riikkarájiid rastá. Rádjerasttildeaddji boazodoallu berre oažžut vejolašvuođaid ieš váldit ovddasvástádusa dás, dainna lágiin ožžot eaktodáhtolaččat ovttasbargat riikaráji rastá. Galgá leat vejolaš, konvenšuvnna vuođul, diktit čearuid ja boazoorohagaid soahpat ovttasbarggu. Dáinna lágiin sáhttet sávvamis boahtteáiggis šaddat ođđa doallovuogit ja ođđa jurddašanmállet rádjerasttildeaddji boazodoalus. Šiehtadus galgá sisttisdoallat guođohanovttasbarggu ja sáhttá fátmmastit visot dan guovllu gos čearus ja boazoorohagas lea vuoigatvuohta bargat bohccuiguin. Dát mearkkaša ahte dákkár šiehtadusat maiddái sáhttet fátmmastit dan dahje daid konvenšuvdna- ja rádjeguohtunguovlluid maid čearus dahje boazoorohagas lea vuoigatvuohta atnit. Áššebealit mearridit ieža man viiddis ovttasbargu galgá leat. Dákkár ovttasbargu sáhttá doaibmat iešguđetláhkái, omd. áibbas oktasaš boazodoallu, dahje dušše muhtun siiddat ovttasbarget dahje dušše soames áigodagain jagis ovttasbarget. Ovttasbargošiehtadus galgá sisttisdoallat duššefal daid vuoigatvuođaid mat boazodoalus leat. Eaktun dasa go galgá sáhttit atnit dáid vuoigatvuođaid lea ahte soahpamuš mearkkaša ahte lea vuoigatvuohta boazodollui. Dainna ¶ gat, go boazodoallu ii leat nu stuora ealáhus goappáge riikkas. Dán berre erenoamážit vuhtiiváldit go nammada persovnnalaš várrelahtuid. Boazoguohtunlávdegottis galgá leat sorjákeahtes čálli. Čálli berre sáhttit doaibmat maiddái dárkkistangotti čállin. Son berre leat virgáibiddjojuvvon, ja bálkáhuvvon goappaš orgánain, ja sus galgá, ovttas jođiheddjiin, leat ovddasvástádus ráhkkanit áššiid ovdalgo boazoguohtunlávdegoddi dahká mearrádusaid áššiin. Ruoŧa-suoma rádjejohkakommišuvnna čállingotti ásaheapmi berre leat mállen movt lágidit čálli bargguid ja virgáibidjangaskavuođa. Kanturbargoveaga galgá bidjat virgái jus lea dárbu. Art. 13 Dán ártihkkalis čilgejuvvojit dat áššešlájat main boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit. Dáid áššiid sáhttá boazoguohtunlávdegoddi iešheanalis dahje earáid ohcama bokte váldit ovdan. Vuosttaš lađas Váldonjuolggadus lea ahte čearru dahje boazoorohat atná guovllu daiguin ráddjemiiguin maid konvešuvdnaguovllu šiehtadus dahje ovttasbargošiehtadus namuhit. Guokte vuosttaš čuoggá gieđahallet vuođđogažaldaga das movt konvenšuvdna- dahje rádjeguohtunguovlu sáhttá adnot. Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá addit sierralobiid guohtunáigodagaide. Dalle lea sáhka gaskaboddosaččat rievdadit guohtunáigodagaid. Lávdegoddi sáhttá maiddái rievdadit bistevaččat daid guohtunáigodagaid mat leat mearriduvvon konvenšuvnnas. Dán sáhttet dahkat omd. go oidnet ahte ovdalaš mearrádus ii doaimma ulbmiliid mielde, dahje go našunála njuolggadusat earáhuvvet nu ahte rievdadeapmi lea vejolaš. Jus muhtun guovlu ii geavahuvvo guhkes áigái, de lea lunddolaš ahte boazoguohtunlávdegoddi iešheanalis váldá ovdan gažaldaga gii galgá beassat atnit guovllu. Duogáš dasa manne guovlu ii leat geavahuvvon guhkes áigái, adno vuođđun go mearrida galgágo guovllu juohkit ođđasit. Dákkár ođđasit juohkin sáhttá mearkkašit ahte eará čearru dahje eará boazoorohat beassá atnit guovllu. Jus mearridit juohkit boazoorohagaid dahje čearuid ođđasit, de lávdegoddi sáhttá mearridit gii galgá oažžut ovtta dahje eambbo guovlluid. Konvenšuvnnas ii mearrit alimus boazologu konvenšuvdna- ja rádjeguohtunguovlluin. Jus čuožžila dakkár dilálašvuohta, ahte šaddá dárbbašlaš mearridit boazologu, de lea lávdegottis váldi mearridit dan. Mearrádus ii berre gustot dađi guhkit áigodahkii go lea dárbbašlaš. Jus doaibmavuogit rivdet, sáhttet dálá konvenšuvdnaáiddit, mat leat ceggejuvvon, šaddat ¶ Go dárkkistangoddi galgá doaibmat duopmostuolloorgánan man mearrádusaid ii sáhte váidit, de lea eaktun ahte eanas miellahtut leat láhkadovdit. Goappaš riikkaid láhkadovdi miellahtuid bokte dáhkiduvvo dasa lassin ahte dárkkistangottis leat dárbbašlaš dieđut našunála lágain. Dat guokte eará našunála miellahtu galgaba fuolahit ahte dárkkistangottis lea dárbbašlaš diehtu boazodoalloáššiin. Juohke miellahtus galgá leat persovnnalaš várrelahttu. Dáidet čuožžilit bealátvuohtagažaldagat, go boazodoallu ii leat nu stuora ealáhus goappáge riikkas. Dán berre erenoamážit vuhtiiváldit go nammada persovnnalaš várrelahtuid. Dárkkistangottis galgá leat sorjákeahtes čálli (geahča 12. artihkkalis). Art. 19 Dán artihkkalis čužžot áššit main dárkkistangoddi sáhttá mearridit. Jus dárkkistangoddi galgá sáhttit meannudit áššiid, de ferte soames ovddidit áššiid dárkkistangoddái. Dárkkistangoddi meannuda áššiid mat gusket konvenšuvnna rihkkumii dahje konvenšuvnna vuođul dahkan mearrádusaid rihkkumii. Čuožžu maiddái gii sáhttá sáddet ášši dárkkistangoddái. Dárkkistangoddái sáhttá duššefal de sáddet ášši jus ášši guoská dasa gii dan sádde. Jus ii gártta dakkár eanetlohku mii daddjo 15. artihkkalis, de galgá dárkkistangoddi mearridit ášši, vrd. nuppi čuoggá. Dainna lágiin gártta dahkkojuvvot mearrádus buot áššiin máid álbmotgaskasaš orgánat meannudit. Eurohpakonvenšuvnna 6. artihkkal addá ovttaskas olbmuide vuoigatvuođa geahččalit ášši duopmostuolu ovddas dihto eavttuid vuođul. Kommišuvdna lea gávnnahan ahte dát eavttut fátmmastit muhtun áššiid maid boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit. Dárkkistangottis lea dakkár čohkiidus ja dakkár áššemeannudeapmi ahte gokčá dáid gáibádusaid. Dáid áššiid sáhttá goalmmát čuoggá mielde váidit dárkkistangoddái. Jus čuožžilit soahpatmeahttunvuođat movt geavahit dahje movt dulkot konvenšuvnna, dahje ovttasbargošiehtadusa, de sáhttá dárkkistangoddi viđat čuoggá mielde geahččalit ášši. Nu movt maŋemus lađđasis boahtá ovdan, de ii sáhte našunála mearrádusaid geavahit iige dulkot. Dát mearkkaša ahte dárkkistangoddi ii sáhte mearridit earaláhkái go našunála duopmostuolut dahje eiseválddit leat dahkan áššis, mii guoská našunála mearrádusaide. Viđát čuoggás boahtá ovdan ahte ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid mearridit ahte rievttálaš ášši galgá dárkkistangoddi mearridit. Lea sáhka dak- ¶ von, ja doaimmat mat gullet dáidda 1972-konvenšuvnna mielde leat sirdojuvvon “leanastivrii” ja “boazodoalloagronomii” . Muhtun čađahuvvon rievdadusat leat maiddái mielddisbuktán rievdadusaid daidda lágaide gokko konvenšuvdna lea dahkkon našunála láhkan. Muhtun oktavuođain eai leat rievdadan 1972-konvenšuvnna, namalassii eai leat soahpan ođđa šiehtadusa Norgga ja Ruoŧa gaskkas dan birra ahte rievdadit 1972-konvenšuvnna. Ruoŧas lea našunála duopmostuollu hilgon mearrádusaid mat konvenšuvnna mielde leat dahkkon eiseválddis mii ii namuhuvo 1972-konvenšuvnnas (rievdadus lea čađahuvvon dušše našunála lágain). Vai nu ii dáhpáhuva boahtteáiggis, lea dát artihkal váldon mielde konvenšuvdnii. Artihkal galgá maid geavahuvvot orgánaid ektui, omd. jus čearru dahje boazoorohat našunála mearrádusaid bokte ožžot eará namaid dahje eará organisašunvuogi. Kap. 9 Loahppamearrádusat Dán kapihttalis leat mearrádusat dohkkeheami (ratifiserema), fápmuibidjama j.e birra. Art. 36 Dát konvenšuvdna boahtá 1972-konvenšuvnna sadjái ja šiehtadusa sadjái maid Norga ja Ruoŧŧa sohpe juovlamánu 13. beaivvi 1971, ja mii gusto boazoáiddiid ceggema ja ortnegisdoallama hárrái muhtun sajiin riikkaráji mielde (Jämtlandda leana ja Davvi-Trøndelága ja Lulli-Trøndelága fylkkat). Art. 37 Dán artihkkala mielde galgá konvenšuvdna dohkkehuvvot ja dohkkehanneavvut galget lonuhuvvot dihto báikkis ovdal cuoŋumánu 30. beaivvi 2002. Nugo dábálaččat, de gustojit dárogiel ja ruoŧagiel konvenšuvdnateavsttat dássálaga. Sámegiel jorgaleapmi addá sápmelaččaide vejolašvuođa lohkat konvenšuvnna iežaset gillii. Art. 38 Konvenšuvdna galga biddjot fápmui miessemánu 1. beaivvi 2002 go 1972-konvenšuvdna heaitá doaibmamis. Konvenšuvdna galgá, nu movt dálá konvenšuvdna, gustot golbmalogi jagi. Ođđa ortnet lea evttohuvvon, ahte konvenšuvdna dan maŋŋel gusto vel logi jagi, dahje guhkit, jus ii celkojuvvo eret. ¶ §5 Lávdegottiid rehketdoalu galgá sáddet guoskevaš departementii, ja dat galgá dárkkistuvvot nu movt ráđđehusat ovttasráđiid mearridit. Obbalaš áššemeannudannjuolggadusat §6 Áššebáhpirat ja eará cealkámušat mat bohtet lávdegottiide, sáhttet leat čállojuvvon juogo dároruoŧa- dahje sámegillii. Njálmmálaš šiehtadallamiin sáhttet atnit daid seammá gielaid. Jus dárbbašuvvo jorgalit dahje dulkot, de lávdegottit mákset goluid. Lávdegottiid čoahkkingirjjiid ja mearrádusaid galget dilálašvuođaid mielde čállit ovtta dahje eanet gielaide. §7 Lávdegottiid miellahtuin, virgáibiddjojuvvon bargiin ja earáin, geat bálkáhuvvojit bargat, lea jávohuššangeasku mearrádusaid birra maid lávdegottiid dahje daid jođiheaddjit leat dahkan, gitta dasságo mearrádus lea almmuhuvvon dohkálaš vugiin. Lávdegottiid áššeráhkkanahttimat eai leat almmolaččat. Njálmmálaš šiehtadallamat leat almmolaččat. Mearrádusat leat almmolaččat dakkaviđe go lávdegotti miellahtut leat dan vuolláičállán. §8 Miellahtuide geat oassálastet áššeráhkkanahttimis, dahje leat mielde dahkamis loahpalaš mearrádusa áššis, gustojit čuovvovaš bealátvuohtanjuolggadusat: a) guoskevaš olmmoš ii galgga ieš leat áššebealli b) guoskevaš olmmoš ii galgga leat náitalan/ovttasássi ovttainge áššebeliin, iige galgga leat áššebeali eamisogalaš iige náittosdili bokte vulosmanni- ja bajásmanni linjjás, dahje doarrásmanni linjjás gitta oambeliid/vilbeliid rádjái. c) guoskevaš olbmos ii galgga leat virgáibidjangaskavuohta iige makkárge eará alebuš/vuolebušvuođa gaskavuohta áššebeliin d) eai galgga leat sierra dilálašvuođat mat dahket ahte hedjona luohttámuš dasa ahte guoskevaš olmmoš lea sorjákeahtes ja bealátkeahtes. §9 Áššebealit sáhttet ohcat ja oažžut nuvttá riekteveahki, daid eavttuid vuođul mat gustojit sin guoskevaš riikkain, sihke boazoguohtunlávdegotti áššiide ja dárkkistangotti áššiide. ¶ jávrri oarjedavimus luovtta rádjái (koord. X431195, Y7670635), dán jávrri mielde lulimus luktii (koord. X432113, Y7669074), das njuolga linjjás Svensborgselva njálbmái Geatkejávrris, das viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái. Lulil: Målselva Øverbygd rájis Vuolit Rostojávrái, viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái (Store Rostavatn) ja dán jávrri mielde gitta riikarádjái Riksrøys 287 bokte. Nuortan: Riikarádji Rostojávrri rájis golmmariika rádjemerkii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 1. Saivomuotka konvenšuvdnaguovlu Basevuovddi boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái. Oarjin: Muonioälv rájis Kallojärvi buohta (koord. X1803302,Y7584460), njuolga linjjás dán jávrri badjel Kuoppajärvái (koord. X1802225,Y7584192), viidásit das njuolga linjjáid mielde Hanhijärvet (koord. X1798927, Y7580498) – Jupukkajärvi (koord. X1800327, Y7577443) – Kelojärvi (koord. X1797065, Y7575356) – Kalattomajärvi (koord. X1796943, Y7570336) – Nuulankijärvi (koord. X1800089, Y7567695) – Rukojärvi (koord. X1803242, Y7564670). Lulil: Čázádat Rukojärvi rájis badjel Rukolompolo gitta dan rádjái gos jogaš rasttida vuovdegeainnu mii manná Tervaharjut (koord. X1804708,Y7565997), das njuolga linjjá mielde Heinäjärvet (koord. X1813433,Y7564896), das njuolga linjjá mielde Muodosjärvái (koord. X1816746,Y7565990) ja gitta geaidnu 400 rádjái Kahtovaara buohta (koord. X1815013, Y7570293). Nuortan og davil: Geaidnu 400 maŋemus namuhuvvon báikkis gitta buohta Noijanpolanvaara (koord. X1815688, Y7570436), dán báikkis njuolga nuorttas Muonioälv rádjái(koord. X1803962,Y7584601), viidásit Muonioälv mielde gitta Kallojärvi buohta. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 2. Likká konvenšuvdnaguovlu Lávnnjitvuomi čearu váste Davil: Rostojávrris Riksrøys 287, Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrái, dán jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat manne oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Oarjin: Dieváideatnu Rostanes rájis gitta Hávgajoga oivošii maŋemus namuhuvvon jogas. Lulil: Hávgajohka Dieváideanu rájis bajás gitta Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejavrri orjješdavimus luovtta rádjái riikaráji bokte. Nuortan: Riikarádji Gorvvejávrris Rostojávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 3. ¶ Skaitelandet/Anttis konvenšuvdnaguovlu boazoorohagaide Gielas, Stálonjárga ja Meavki Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin ja lulil: Dan bokte gokko Duortnoseanu (Torneälv) rasttida lappmarksgränsen gitta dan rádjái gokko dát rádji rasttisa Myllyjoki, das njuolga linjjás Järvikaiset (koord. X1774920, Y7501994) ja viidásit ruovttoluotta Duortnoseanu (Torneälv) rádjái, vulos Juopakoski mielde (koord. X1779438,Y7502732), dán jogas viidásit Paavosaari rádjái (koord. X1812979, Y7480732) Lehonsuantos. Nuortan: Njuolga linjjás Paavosaari rájis jávrráža rádjái (koord. X1809124,Y7485839) nuorttadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki (koord. X1809214, Y7486510), dán jogaš mielde gitta Pellijärvái (koord. X1800976,Y7492407), dás njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus čihkii (koord. X1799336,Y7494487), viidásit joga mielde, Ainettijoki mielde, gitta Lainioälv rádjái, Lainioälv mielde bajás Rauvoskoski (koord. X1790919, Y7518142). Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lainioälv:s Saarijärvái (koord. X1789361,Y7517665), viidásit njuolgá linjjás badjel Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gos lappmarksgränsen rasttida Duortnoseanu (Torneälv). Guovllu rájiid leat merkejuvvon kárttas 4. Ánjavuopmi konvenšuvdnaguovlu Sárevuomi čearu váste Davil: Riikarájis Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rájis njuolga linjjás Hávgajoga oivošii Hávgajávrris, das viidásit Hávgajoga mielde Dievaidetnui ja dán eanu mielde Målselva rádjái, Målselva mielde Gaedgeseanu (Kirkeselva) oivošii Øverbygd bokte. Oarjin: Gaedgeseanus Øverbygd rájis Jordbrua rádjái (koord. X423356,Y7637210) Gaedgesbađa bokte, dán báikkis ja njuolga linjjás Gaedgesčohkka (Kirkestinden) alážii 1677, das viidásit njuolga linjjás Tindtjørna oarjjimus luovtta rádjái, dás njuolga linjjás Gaskasjjåkka njálbmái Álddesjávrris. Lulil: Álddesjávrri mielde ja Lenesjávrri mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarádji Lenesjávrris Gorvvejávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 5. Duoddaras (Láirevággi) konvensjonsområde Talma čearu váste Davil: Lenesjávri (Leinavatn) riikarájis viidásit Aldesjávri (Altevatnet) mielde ja Aldesjoga (Barduelva) mielde gitta Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte. Oarjin: Sørdalselva rájis dan namuhuvvon oivošis gokko jogat manne oktii Grensevatnan ja Riksrøys 272 rádjái riikarájis. Lulil ja nuortan: ¶ Nordlándda ja Romssa bohtet oktii riikarájiin ruovdemáđi bokte. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 9. Nuorjonjunni konvenšuvdnaguovlu Laevas čearu váste Davil: Dan báikkis álgá gokko rádji gaskal Gabna ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohkkii (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226 ), das njuolga linjjás oarjjás Čáihavárrái (aláš 1381), das jiehki badjel alážii 1727 (nuortadavvelis Durmålstind), das manná Rundtuva rádjái (allodat 474) Sørdalen:s, das njuolga johkii (koord. X605538,Y7561408). Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Nuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit nuortalulimus luovtta rádjái Nuorjjojávrris, das manná Nuorjjojoga mielde, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gos rádji gaskal Laevas ja Girjas manná oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte. Nuortan: Riikaráji mielde dan báikkis gokko rádji gaskal Laevas ja Girjas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gabna ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 263 bokte. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 10. Skávhlá konvenšuvdnaguovlu Girjas čearu váste Davil: Nuorjonjuni konvenšuvdnaguovllu lulábeali rádji riikarájis Riksrøys 259 bokte Nuorjjojávrái, das čázádaga mielde joganjálbmái Skjomenfjorden:i, ja das Skjomenfjordena dasságo dat nohka. Oarjin: Orohatráji mielde gaskal Skjomen ja Frostisen boazoorohagaid ja Sørskjomen:i, das manná Frostisen boazoorohahkii jogaoivošii lulábeali Frostisen-dálu, dan rájis manná jogaža mielde Ruostajiehkkái (Frostisen), njuolga linjjás jiehki badjel davágeaži Bukkevatnet:a nuorttamus luovtta rádjái, das čázádaga mielde lulit Bukkevatnet rádjái ja das viidásit Geitvatnet rádjái. Lulil: Geitvatnet rájis čázádaga mielde Guovdelasjávrái, dán jávrri mielde Forsvatnet rádjái ja Siidasjávrái dan báikái gos rádji gaskal Girjas ja Baste bohtet riikarádjái, viidasit riikaráji mielde dan báikái gos orohatrádji gaskal Girjas ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte Skjomen boazoorohagas. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 11. Bávgi konvenšuvdnaguovlu Baste čearu váste Davil: Skávhlá konvenšuvdaguovllu lulimus rádji álgá dan báikkis gos rádji gaskal Baste ja Girjas bohtet riikarádjái Siidasjávri bokte ja manná Guovdelasjávrái, dasto dán jávrri mielde ja jávrri oarjeleamos luovtta rádjái. Oarjin: Nuolga linjjás dan ceggoseamos heŋgge bokte ja jiehki Isfjel- ¶ Máhtunjárgga konvenšuvdnaguovlu Sirkas čearu váste Davil: Slaphenjárgga konvenšuvdnaguovllu lulit rádji manná Čoadnejávrris Mannfjorden:i. Oarjin: Hulløysundet mielde gitta Oarjevutnii (Hellemofjorden). Lulil: Manná Oarjevuona mielde Njallajoga oivošii Vuotnabađa bokte (Hellemobotn), das čuovvu dán joga Ávzzejávrái, das leahkeráiggi Gussajávrái, dán jávrri badjel nuorttimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás riikarádjái gokko dat rasttida Válddajávri. Nuortan: Riikaráji mielde Valddajávri rájis gitta Čoadnejávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 15. Lijná konvenšuvdnaguovlu Sirkas čearu váste Davil: Vuolgá Riksrøys 246 bokte, Sávzzas, njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuorttimus luovtta rádjái, das manná jávrri mielde oivošii. Oarjin: Vuolgá Heargejávrri oivošis ja manná Jierdajávrái, das čázádaga mielde, álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide ja das viidásit Linájávrái ja Goržajávrái, ja das dán jávrri lulimus luovtta rádjái, das manná njuolga linjjás Várreveajekajávrri davimus luovtta rádjái, ja das orohatrádjái gaskal Storskog ja Hábmer nu movt dat manná dán jávrái. Lulil: Vuolgá Várreveajekajávrris orohatráji mielde gaskal Storskog ja Hábmer ja manná Riksrøys 244 rádjái Hurrevaris. Nuortan: Davás riikaráji mielde Sávzzas rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 16. Ruonasvágge rádjeguohtumat Sirkas čearu vaste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis čakčamánu 30. beaivái. Davil: Vuolgá riikarájis Valddajávrri bokte, manná Máhtunjargga konvenšuvdnaguovllu lulimus ráji mielde, dasságo Njallajohka ja Rávgajohka bohtet oktii. Oarjin: Rávgajoga mielde ja dán čázádaga mielde Ruonasvasvákkis riikarádjái. Nuortan: Vuolgá Ruonasvasvákkis gitta Valddajávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 17. Sijddás rádjeguohtumat Tuorpon čearu váste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis juovlamánu 15. beaivái. Davil: Vuolgá riikarájis gokko dat johka, mas joganjálbmi lea Raddujávrris, rasttida ráji (su. 1 km davvelis Riksrøys 241 (koord. X549036, Y7476070), viidásit dán joga mielde jávrráš 837, jávrráš 841 ja jávrráš 872 rádjái, dán jávrrážis jávrrážii 866 ja viidásit Loaiddojohka čázádaga mielde gitta Loiddojávrái (Loytavatnet) ja viidásit ¶ Gráddas konvenšuvdnaguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste Davil ja oarjin: Vuolgá Riksrøys 235 bokte Ballavéri nuorttimus luovtta rádjái. Das manná dán jávrri mielde Skiei’dijoga oivošii, das manná dán joga mielde dasságo dát manná oktii Gráddasjogain (Graddiselva). Lulil: Gráddasjoga rájis dan báikái gokko dát manná rastá riikageainnu 77, dás manná orohatráji mielde dán geaidnoráigge riikarádjái. Nuortan: Riikarájis dan báikái gokko riikageaidnu 77 rasttida riikaráji Riksrøys 235 rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 22. Älvsbyn konvenšuvdnaguovlu Balvatn boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Nuortan ja davil: Piteelven mielde Älvsby gili rájis das gos geaidnu 94 rasttida joga ja manná Granselet rádjái (koord. X1706325,Y7311962). Oarjin ja lulil: Vuolgá Granselet rájis ja manná njuolga linjjás Stortjärnen rádjái (koord. X1705861,Y7308721), viidásit manná Åsträsket lulimus luktii (koord. X1707109,Y7305887), dás manná njuolga linjjás jávrái Manjärv ja dan oarjjimus luktii (koord. X1716608,Y7305259), viidásit njuolga linjjás geaidnoerrui gávpogis Manjärv, geainnu mielde Manjärv rájis geaidnui 94 mii lea Vistheden buohta, viidásit geaidnu 94 gitta Piteälven rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 23. Sandön konvenšuvdnaguovlu Balvatn boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Sandön sullo mearragátti mielde. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 24. Svanjggá rádjeguohtumat Semisjaur-Njarg čearu váste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31. beaivái. Davil: Álgá dan rájis go geaidnu 77 manná riikarádjái, das dán geainnu mielde dan báikái gokko dat rasttida Gráddasjoga, viidásit dán joga mielde, gaskal Saltfjell ja Balvatn boazoorohagaid ráji mielde, dan báikái gos Junkerdalselva rasttida E6. Oarjin: Das gos Junkerdalselva rasttida E6, ja E6 mielde dan báikái gos geaidnu rasttida Ståkkåhajoga. Lulil: Dan báikki rájis gos Ståkkåhajohka rasttida E6 ja viidásit Ståkkåhajåhkå mielde dan báikái gos rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa bohtet riikageidnui. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 25. ¶ Junkaravárri konvenšuvdnaguovlu Svaipa og Gran čearuid váste Davil: Svanjgga rádjeguohtunguovllu lulábeali rádji riikarájis dakko gokko Ståkkåhajohka rasttida riikaráji dan báikái gokko Ståkkåhajohka golgá Ruovadajohkii (Randalselva). Oarjin: Álgá dán rájis gokko Ståkkåhajohka golgá Ruovadajohkii, dasto manná Ruovadajoga mielde vulos Almlia:i Lasken buohta (koord. X487999, Y7365398). Lulil: Álgá Ruovadajogas Almlia bokte ja njuolga linjjás Lasken:i (761), dasto njuolga linjjás gitta Gruonasčohkka (Grønnfjellet) alimus alážii (1055). Lulil: Maŋemus namuhuvvon báikkis ja njuolga linjjás Rismålsfjellet alimus alážii (1122), das viidásit Juŋkar (Junkeren) alimus báikái (1459), das manná Juŋkar rájis njuolga linjjás jávrrážii Guobšagurra (Kvefsendalen) (779) ja manná Árdagavári (Ardekfjellet) buohta, das viidásit davás Árdagavári bokte njuolga linjjás jávrrážii 762, das viidásit njuolga linjjás jávrráža oarjjimus báikái 682 ja dasto dan báikái riikarájis gokko Gran og Ran čearuid rádji álgá. Nuortan: Dan báikkis gokko čearuid rádji ¶ manná riikarádjái ja viidásit riikaráji mielde Ståkkåhajohkii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 28. Gitnetjahke rádjeguohtunguovlu Svaipa ja Gran čearuid váste Guođohanáigodat: suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái. Davil: Álgá Junkaravárre konvenšuvdnaguovllu lulábeali ráji bokte riikaráji rájis gitta Ruovadajohkii Almlia bokte. Oarjin: Ruovadajohka Almlia bokte gitta dasságo dát manná oktii Grønnfjellåga:in. Lulil: Álgá das gokko Ruovadajohka ja Grønnfjellåga leat oktan johkan ja manná maŋemus namuhuvvon joga mielde dasságo dat manná rastá Gállajávrri (Kaldvatnet) geainnu, das manná jávrri mielde Guobšajoga oivošii. Nuortan: Guobšajoga mielde jávrrážii 779. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 29. Árdagavárri konvenšuvdnaguovlu Ran čearu vaste Davil ja oarjin: álgá Gran og Svaipa konvenšuvdna- ja rádjeguohtunguovlluid rájiin riikaráji rájis dakko gokko čearuid gaskasaš rádji gaskal Gran ja Ran mannet riikarádjái davábeali Árdagavári, das viidásit Guobšagura mielde gitta Gállajávrái, dasto dán jávrri mielde jogaža oivošii mii golggiida Sandtjörndalen:s, dákko namuhuvvon jogaža mielde gitta riikarádjái dakka oarjjabeali LillUman (koord. X496648,Y7336515). Lulil ja nuortan: Álgá riikarájis báikkis dakka oarjjabealde Lill-Uman ja manná dasságo Gran og Ran čearuid rádji manná riikarádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 30. Ovle-vuelie konvenšuvdnaguovlu Ubmeje čearu váste Davil: Riikarájis Graesiejavrie (Grasvatnet) bokte, dasto dán jávrri mielda gitta Oksfjellelva oivošii, ja das dán jávrri mielde Bretjørna rádjái ja dasto Okstindbreen. Oarjin: Okstindbreen mielde alážii 1581 (koord. X468570,Y7319128), dasto ráji mielde gaskal Ildgruben ja Røssåga boazoorohagaid njuolga linjjás Gryta rádjái bajágeažis Steikvassdalen, dasto Steikvasselva mielde gitte Reevhtse (Røssvatnet) rádjái, ja dán jávrri mielde Krutåga rádjái. Lulil: Álgá Krutåga ja Kruvhtegenjaevrie (Krutvatnet) bokte ja čázádaga mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarájis Kruvhtegenjaevrie rájis Graesiejavrie rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 31. ¶ Vännäs konvenšuvdnaguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Álgá Sunnasjö gávpogis (koord. X1672719,Y7113606), geainnu mielde mii manná gávpogiidda Bastuträsk ja Lillarmsjö gitta geidnui 92 (koord. X1674011,Y7096558). Lulil: Geaidnu 92 maŋemus namuhuvvon báikkis geaidnoerrui (koord. X1682141,Y7096558) mii manná Eriksborg guvlui, ja viidásit dán geainnu mielde Holmsjö ja Nyland badjel gitta oaiveruovdegeidnui Degermyr bokte (koord. X1686156,Y7090396), dákko ruovdegeainnu mielde gitta geaidnoerrui (landeveiskrysset) (koord. X1691126,Y7093625) Vesterås bokte, dán geainnu mielde geidnui 92 ja viidásit geainnu 92 mielde gitta Vindelälven rádjái. Nuortan: Vindelälven rájis maŋemus namuhuvvon báikkis Inbyn rádjái (koord. X1699269,Y7103587), dás viidásit geainnu mielde badjel Gullsjönäs gitta geidnui Gullsjö – Ö Stärkesmark (koord. X1695884,Y7110631), viidásit geainnu mielde badjel Tallberg gitta Lillsjön rádjái. Davil: Dán jávrri davágeažis (koord. X1693404,Y7111732), njuolga linjjás Brännan:i (koord. X1689239, Y7111195), dás njuolga linjjás Nybyn rádjái (koord. X1684232,Y7112127) Umeälven bokte, ja dasto viidásit Ramsele badjel njuolga oarjjás Ramsan:i, dán joga mielde gitta Holmberget buohta (koord. X1677524,Y7114271), dán báikkis geainnu mielde gitta langs Sunnansjö gávpogii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 32. Bjännberg konvenšuvdnaguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Álgá geainnus Gräsmyr:s gitta Kalldalen:ii, das jogaš mii manná Gvorrsjön, dán jávrri mielde ja Gvorrsjöbäcken mielde gitta Öreälven rádjái ja joga mielde geidnui E4. Lulil: E4 mielde Öreälv rádjái geaidnorrui dakka nuorttabeali Hörnån. Nuortan ja davil: Geaidnu maŋemus namuhuvvon geaidnoearus Häggnäs badjel gitta Bjännberg rádjái, ja Bjännberg rájis manná Hörnån mielde gitta Frängstorp buohta (koord. X1694527,Y7077301), dán rájis njuolga linjjás Småbrännorna rádjái(koord. X1693697, Y7078091), viidásit geainnu mielde badjel Vibo gitta Gräsmyr rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 33. ¶ Gierkietjahke rádjeguohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Birra jagi. Nuortan: Riikarájis dakka oarjjabeali LillUman (koord. X1460294,Y7339056), njuolga linjjás gitta Kåtaviken:ii Över-Uman rádjái. Lulil: Över-Uman rájis ja riikarádjái. Oarjin: Riikarájis Över-Uman rájis gitta báikái dakka oarjjabealde Lill-Uman (koord. X1460294,Y7339056). Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 34. Vaekie konvenšuvdnaguovlu Vapsten čearu váste Davil: Ovle-vuelie konvenšuvdnaguovllu lulábeali ráji mielde Kruvhtegenjaevrie rájis gitta Reevhtse (Røssvatnet) rádjái. Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselvas njálmmis merrii, das njuolga linjjás badjel Aalesjaevrie (Elsvatnet) gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) rádjái Breidablikk bokte. Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarádji Skarmodalselva rájis gitta Kruvhtegenjaevrie rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 35. Lögdeå konvenšuvdnaguovlu Byrkije boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Oaiveruovdegeainnu rájis Lögdeälven rájis gitta Långviksmon rádjái. Lulil: Geaidnu Långviksmon:is gitta Långvattsån rádjái (koord. X1648134,Y7061770), dán joga mielde ja Flyggsjön badjel Stor- og Lillhattsjön, ja das viidásit Hattsjöån mielde Flärke rádjái, dás geaidnu Hundsjö rádjái, dán jávrri lulábealis (koord. X1659069,Y7051641) njuolga linjjás Saluböle rádjái (koord. X1672404, Y7044009) geainnu E4 bokte. Nuortan: Mearragátti mielde Saluböle rájis gitta Lögdeälvens njálbmái. Nuortan: Lögdeälven njálmmis gitta dakko gokko oaiveruovdegeaidnu rasttida joga. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 36. Raajnese konvenšuvdnaguovlu Vilhelmina norra čearu váste Davil: njuolga linjá riikarájis Valtanjaure bokte jávrái luvlie Diehpele (Austre Tiplingen). Oarjin ja lulil: luvlie Diehpele rájis Simleelva mielde jávrái Råtnan ja viidáseappot čázádaga mielde bijjie Raentsere (Ransaren) riikaráji bokte. Nuortan: riikarádji bijjie Raentsere rájis Valtanjaure rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 37. ¶ Råaksoentjahke rádjeguohtunguovlu Vilhelmina norra čearu váste Guođohanáigodat: miessemánu 1. beavvis golggotmánu 31. beaivái. Davil: Riikarájis Skardmoelva bokte ja dán joga mielde vulos dakko gokko jogaš mii boahtá Råaktjoentjahke golgá johkii (koord. X468544, Y7260493). Oarjin: Maŋemus namuhuvvon báikkis Skarmoelva:s ja jogaža mielde báikái sullii 2 km davábealde Pantdalsklumpen (koord. X468104,Y7258711), das njuolga linjjás oarjjabeali Råaktjoentjahke (Rotfjellet) báikái bajimusas Pantdalen (koord. X466494,Y7256476), das njuolga linjjás Fisklausvatnet davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde gitta nuortalulimus luktii, dás jogaža mielde Daarnege (Daningen) oarjjimus luktii. Lulil: namuhuvvon jávrri mielde nuorttamus luovtta rádjái ja viidáseappot jogaža mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarájis Daarnege rájis gitta Skardmoelva rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 38. Jitnemen konvenšuvdnaguovlu Vilhelmina södra ja Frostvikens norra čearuid váste Davil: Álgá riikarájis jávrri bijjie Raentsere bokte, čázádaga mielde jávrái mas lea allodat 968 dakka nuorttabealde Goeblehketjahke (Flåfjellet), dasto dán jávrri mielde oarjelulimus luovtta rádjái. Oarjin: Namuhuvvon jávrri oarjelulimus luovtta rájis luksaguvlui bijjie Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Såålejaevrie rádjái, das čázádaga mielde bijjie Sipmehke (Vestlige Sipmekinnsjøen) rádjái ja viidásit čázádaga mielde riikarádjái Sipmekenjaure bokte. Nuortan: Riikarájis Sipmekenjaure bokte gitta bijjie Raentsere rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 39. ¶ 4.3.4 Davvi-Trøndelága ja davágeaži Jämtlándda regiovdna Bajme konvenšuvdnaguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Davil: Álgá Sipmekenjaures riikaráji bokte ja dán čázádaga mielde Sipmekjukke rádjái gokko manná oktan Gavostjukkiin. Nuortan: Sipmekjukke ja Gavostjukke oktasaš jogas ja dasto maŋemus namuhuvvoma rájis gitta Leipikvattnet rádjái. Lulil: Leipikvattnet mielde ráji mielde Ankarvattnet opmodaga rájis riikarádjái. Oarjin: dan báikki rájis gokko Ankarvattnet opmodatrádji manná oktii riikarájiin ja riikaráji mielde gitta Sipmekenjávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 40. ¶ Praahkoe konvenšuvdnaguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Nuortasdavás: Álgá Riksrøys 199 bokte, čuovvu Stora Blåsjöns skiftslag ráji mielde gitta Jorms skiftslag rádjái. Nuortaslulás: Jorms skiftslag ráji mielde gitta riikarádjái Riksrøys 197 A bokte. Oarjin: Riikarádji Riksrøys 197A bokte gitta Riksrøys 199 rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 41. Jorm rádjeguohtunguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Davil: Bajme konvenšuvdnaguovllus riikarájis gitta Leipikvattnet rádjái. Nuortan: Leipikvattnet rájis, Leipikelven mielde gitta Ankarvattnet rádjái, Blåsjön joga mielde, Blåsjöälven, Jorm, Kycklingvattnet, ja joga mielde gitta Kvarnbergsvattnet rádjái. Lulil: Kvarnbergsvattnet gitta riikarádjái. Oarjin: Riikaráji mielde Kvarnbergsvattnet rádjái Riksrøys 197A bokte, Praahkoe konvenšuvdnaguovllu nuorttabeali ráji mielde Riksrøys 199 bokte, maŋŋil riikaráji dan báikái gokko Bajme konvenšuvdnaguovllu lulimus rádji deaivvada riikarájiin. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 42. Mealhkoe konvenšuvdnaguovlu Jiingievaerie čearu váste Davil: Riikaráji mielde Muruån rájis gitta Murusjøen rádjái, dasto Murusjøen mielde Kveeidet:i, das viidásit johkii gokko geaidnu 74 rasttida joga, geaidnu 74 mielde dasságo rasttida Gamvolbekken, dasto dát johka Kalvika i Sandsjøen rádjái, Sandsjøen mielde dan čázádaga rádjái mii lea gaskal Sandsjøen ja Laksjøen. Oarjin: Dakko gokko geaidnu 756 manná caza badjel, geainnu 756 mielde dakko gokko rasttida Botnbekken, Lenglingen oarjedavimus luovtta rádjái. Lulil: Lenglingen mielde Julestraumen rádjái, “straumen” ja Ulen ja Rengen mielde riikarádjái. Nuortan: Rengen:is riikaráji mielde Muruån:ii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 43. Laadth-gieles rádjeguohtunguovlu Skjækerfjell boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Birra jagi. Nuortasdavás: Riikarájis Holdern bokte, badjel jávrri lulimus luovtta rádjái, Holdersströmmen mielde Torröjen rádjái. Lulil: Torröjen mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikarádjái. Oarjin: Gaunan:s riikaráji mielde Holderen rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 44. ¶ C čuokkis 3. kapihttalis čilge kommišuvdna mainnalágiin guohtuneatnamat adnojit dain guovlluin maid mii čilgiimet a ja b čuoggáin, ja mat leat dat eatnamat maid kommišuvdna lea iskkadan. Viidáseappot čielggasmahttá kommišuvdna kapihttalis 4.1 mainnalágiin iskkaduvvon guovllut galget sáhttit adnot nu ahte guhkit áigái šattašii ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana guoddevaš boazoealáhus. Kommišuvdna ovdandivvu evttohusa movt nuppi riikka guohtunguovlluid galgá guođohit. D čuokkis Kommišuvdna lea barggustis bivdán eará servodat- ja ealáhusberošteddjiid, geaid ođastuvvon konvenšuvdna sáhttá váikkuhit, cealkit áššái. Dáid beliid lea kommišuvdna iežas evttohusain vuhtiiváldán. Kapihttalis 3.3 válddáha kommišuvdna maiddái movt dálá konvenšuvdna lea váikkuhan Norgga ja Ruoŧa boazoealáhusa. Dasto lea kommišuvdna maiddái bargan gávnnahit boazoealáhusa ovdáneami dehe rievdamiid dálá konvenšuvnna áigodagas, dan bokte go doalai čoahkkimiid čearuiguin ja boazoorohagaiguin, ja organisašuvnnaiguin mat ovddastit boazodolliid ja boazoealáhusa. Eará bealit Kommišuvdna fuomášii dallego čielggadii, iskkadii ja gávnnahii dáid dilálašvuođaid maid birra čilgejuvvo ahte maiddái eará gažaldagat fertejit gávnnahuvvot ja iskkaduvvot, vai čielggadanbohtosa vuođđodieđut leat dohkálaččat. Mii ovdandoallat vuođđodieđuid mearkkašumi dasa movt riikkain lea vejolašvuohta oažžut áigái dakkár konvenšuvnna mii ovddida ovttasbarggu rastá riikarájiid, ja ovddida rádjerasttildeaddji boazodoalu ovttasbarggu. Kommišuvdna muitala kapihttalis 2.1 oanehaččat sápmelaččaid álbmogin ja muitala rádjerasttildeaddji boazodoalu historjjá. Kommišuvdna lea maiddái, ja dan birra gulat kapihttalis 2.2, iskkadan sámiid dili álbmotrievttálaš oaidninbealis. Norgga ja Ruoŧa boazodoallolágat, boazodoallopolitihkka ja boazodoallohálddašeapmi váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Kapihttalis 2.3 válddáha kommišuvdna oanehaččat erohusain mat leat, ja dasto mainnalágiin dát váikkuhit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Kapihttalis 2.4 mii válddáhit boazoealáhusa ovdáneami jagiin 1972–1999, ja dan čájehit statestihkaiguin. Kapihttalis 4.2 evttoha kommišuvdna ođđa konvenšuvdnateavstta, daid dárbbuid mielde maid kommišuvdna atná ahte rádjerasttildeaddji ¶ boazodoallu dárbbaša nuppi riikkas. Kommišuvdna ovddida iežas oaivila das makkár mearrádusat berrejit leat mielde boahttevaš kommišuvnnas, vai rádjerasttildeaddji boazodoallu oažžu ovdánanvejolašvuođa. Kommišuvdna evttoha ee. ásahit guokte álbmogiidgaskasaš orgána; hálddašanorgána ja duopmostuolloorgána. Dáid orgánaid bokte sáhttet riikkat čoavdit eanas váttisvuođaid mat dálá konvenšuvnnas leat leamaš. Seammás sáhttet riikkat nannet luohttámuša ođđa konvenšuvdnii ja nu hukset buori ovttasbarggu rastá riikarájiid. ¶ konvenšuvdna álggahuvvui, lei ipmirdeamis ahte guohtuneananrájit mat dalle mearriduvvojedje, eai sáhttán dollojuvvot eambbo dan bokte go gaskaáiddiid huksii. Maŋit áiggis čájehuvvui stuora váttisvuohtan ja olggosgollun gaskaáiddiid doallat go alla várreeatnamiin galgá viggat áiddiin caggat bohccuid rasttideames ráji. Guohtuneatnamiid rájiid berre baicca heivehit nu ahte guohtunduovdagat ráddjejuvvojit lunddolaš oziiguin. Dainna lágiin eai adno nu ollu gaskaáiddit. Kommišuvdna lea evttohusaidisguin rahčan oččodit rájiid mat buorebut heivejit bohccuid guohtundábiide ja johtalanmálliide. Eanas sajiin lea jeagelguohtun dat mii ráddje dan, man bures guohtumiid sáhttá geavahit. Go guohtuneatnamiid galgá atnit buoremus vugiin, galgá ealuin orrut bievlajagi eatnamis nu guhká go vejolaš, vai seastá jeageleatnamiid. Danne ii leat kommišuvnna oaivila mielde heivvolaš ráddjet guohtunáigodaga bievlajagi eatnamiin. Guovttegearddi guođoheapmi Jus bohccot mannet bievlajagis jeageleatnamiidda, de dat heajuda dálvejagi guohtuma dáin seammá guovlluin. Jeageleanan dulbmojuvvo ja guhtojuvvo, ja boazu láve dáhttut dálvet garvit guovlluid gos lea guhtojuvvon bievlajagis. Kommišuvdna lea evttohusaidisguin geahččalan garvit dan ahte jeagelguohtumat adnojit sihke ruonasguohtun- ja jeagelguohtunáigodagas (guovttegeardán guođoheapmi). Kommišuvdna atná guovttegeardán guođoheami leat vuostálaga dainna áigumušain ahte guohtunvalljodagaid galgá atnit buoremus lágiin. Go garvá guovttegeardán guođoheami jeagelguohtuneatnamiin, de addet guohtuneatnamat guhkit áigái vuođu oažžut ekologalaš guoddevaš boazoealáhusa. Oktasašdoallu Rádjerasttildeaddji boazodollui lea dávjá buoremus čoavddus dat go čearut ja boazoorohagat eaktudáhtolaččat šiehtadit gaskaneaset dan hárrái ahte guođohit eatnamiid searválaga. Kommišuvdna lea barggustis aktiivalaččat bargan eatnamiid oktasašgeavaheami guvlui. Nu leage áigumuš maiddái dáiguin evttohusaiguin maid kommišuvdna ovdanbuktá dán evttohusas. Kommišuvdna evttoha ahte ođđa konvenšuvnnas addo vejolašvuohta čearuide ja boazoorohagaide gaskaneaset šiehtadit oktasaččat guođohit guohtuneatnamiid rastá riikaráji. Ovttasbarggus sáhttet siiddat leat sihke ollislaččat ovttasiiddas ealuin, dehe siiddat guođohit ovttas muhtin jagiáiggiid. Ovdamearkan dánlágan ovttasbargui lea ØstreNamdal boazoorohaga ja Jiingevaerie čearu ovttasbargošiehtadus, geahča 4. mildosa. ¶ Bohcco fysiologalaš dárbbut Boazu lea smirezasti ja nagoda smoldet guohtunšattuid. Ruonasšattut smoaldanit buoremusat dalle go leat beallešattus, ja dađistaga go šattut šaddet ollesšaddui, de eai šat nagot smoaldanit nu bures. Maiddái biebmojohtin čoliid čađa manná njozebut dalle. Boazu smolde jeahkála mihá buorebut go eará smirezasti eallit. Jeagil lea hui ovttageardánis fuođar. Jeagil addá bohccui nu ollu álšša/energiija (karbohydráhtaid) ahte ceavzá dainna dálvvi miehtá, muhto váilot proteiinnat, vitamiinnat ja minerálat. Guomočoavjji mikrobat gáibidit ee. proteiinna, ja danne váikkuha biebmosmolden ahte boazu deahkehuvvá dálvvis. Deahkehuvvama vuostá lea bohcco gorut ásahuvvon sierralágan vugiin “nuppádassii” geavahit nitrogena, man eará eallit masset gáhkira/baikka mielde. Go jeahkális báhcet liigeálššat, bisánit dát buoidin gorudii. Dábálaččat guoirá boazu dálvvis. Rávis njiŋŋelas geahppu giđđii 15 % čakčadeattu ektui. Rávis varrásat sáhttet geahpput 30 % čakčamánus juovlamánnui. Dálvvis gehppot bohccot, ja heajos jagiin gehppot gitta 50 %. Boares varrásat nelgot bahábut go njiŋŋelasat ja ovttajagáš bohccot. Lassin dasa ahte sarvát rávžet ragatáiggi, manahit nálatbohccot iežaset árvvu eará bohccuid suktii, go eai leat šat čoarvvit. Nulpobohccot eai ráđđe suvnnjiid, dannego njiŋŋelasat doroldahttet daid eret suvnnjiin. Smávva áldduin šaddet gehppes miesit, ja dat fas dahaga stuorit miessejámu. Heajos guohtumat dálvet dagahit ahte álddut eai leat nu mielkasat dan čuovvovaš geasi, ja dat fas dagaha geahppasit misiid dan čavčča. Dákkár fysiologalaččat váikkuhuvvon boazomassimat duvdásit dávjá duogábeallái, dannego boraspiret lassánit dađistaga. Heajos dálveguohtumiid sáhttá dustet dan bokte go biebmá bohccuid. Doloža rájes lei dáhpin diktit ealu lávdat go hedjona guohtun ja jus heajos guohtun bistá guhkit áiggi. Boazu ieš gávdná guohtuma go eallu lávdá. Boazu lea sivdniduvvon buhttet sierralágan vugiin heajos guohtundilálašvuođa dálvet. Bohccos čoggo namalassii buoidi, proteiinnat, minerálat ja vitamiinnat gorudii geasseguohtumis. Danne han boazu válljestallamiin guohtu geasset ja vállje álbmámus šattuid ja šaddoosiid, mat addet eanemus eallámuša. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte dálveguohtumat ealihit bohccuid dálvet, ja fas bievlajagi guohtumat álššaiduhttet bohccuid nu ahte lassánit. ¶ 1.govva. Bohccuid johtaleapmi. Ruoŧabeali johtalanmállet Ruoŧa boazodoalu juohkit ná: várrečearut, vuovdečearut ja konsešuvdnačearut. Juohku dahkko iešguđetlágan riektevuođu mielde, ja čájeha iešguđetlágan johtalanmálliid. Várrečearuid boazodoallu guođoha dábálaččat dálvet siseatnama goahccevuvddiin ja geassái johtet rádjeguovllu váriide. Giđđa- ja čakčajagi guohtumat leat gaskajohtolagas soahkevuvddiin, nappo eatnamiin mat leat geasse- ja dálvejagi eatnamiid gaskka. Davvi-Ruoŧas sáhttet ealut muhtin dálvviid guohtut soahkevuvddiin. Doloža rájes lea molssaeaktun leamaš ahte guođohit dálvet várreráiddus dan sadjái go johtit ealuin siseatnamii. Muhtin čearuin leat guohtuneatnamat ovttahat duovdagiin hui lahkalaga, muhto earát fas fertejit johtit eará čearuid guohtuneatnamiid bokte iežaset dálvejagi eatnamiidda ja fas doppe eret. Leat stuora erohusat johtingeainnu guhkkodagain, Västerbottenis lea 40–50 miilla johtit, ja fas Idre čearus lea 4–5 miilla johtingeaidnu. Ruoŧabeali vuovdečearuid vuovdeboazodoalus johtalit ealuiguin duššefal siskkáldasat ovttahat duovdagiin, ja dainnalágiin earrána eará boazodoalus. Vuovdeboazodoalu mihtilmasvuohta lea dat ahte eallu lea vuopmeeatnamiin birrajagi. Ja fas várrebohccuid dáhpin lea jeagelguohtumis johtalit ruonasguohtumiidda várreeatnamiin, muhto vuovdeboazu guohtu jeaggeeatnamiid ja ávžžiid mat leat čázádagaid lahkosiin. Jahkodatrytmas ii leat erohus vuovdeboazodoalus ja eará boazodoalus. Dábálaččat lea ipmirduvvon nu ahte vuovdesámičearut eai jođe ealuin, muhto baicca diktet ealu guođu mannat hilljážit dálvejagi eatnamiin giđđa- ja geasseguohtumiidda ja nuppeládje. Muhtin čearut, ee. Maškhaure, johtá lagabui 20 miilla. Dákkár vuohki lea vuovdesámičearuin vuosttažettiin Árjepluovi-guovllus. Go lea guhkes johtolat, ádjána dábálaččat guhká johtit, ja guođoha ealu oanehaš giđđajagi guohtuneatnamiin. Dálvejagi eatnamiin johtet oanehis bottas giđđajagi eatnamiidda, ovdalgo jogat ja jávrrit luitet, ja seammás lea geahpas johtit, go leat idjacugŋot ja johtinsiivu. Dál leat dávjjibut ja dávjjibut fievrridišgoahtán ealuid biillain. Nu earáhuvvá maiddái guohtumiid atnu. Ealuiguin orrot juogo maŋŋidebbui geasse/árráčavčča eatnamiin, dehe juo guođohit guhkit dálvejagi eatnamiin. ¶ židan guohtuneatnamiid. Sáttovieččahagat leat dávjá doppe gos leat jeageleatnamat, dannego jeagil ceavzá goike eatnamis buorebut go eará šaddu. Sáttovieččahagain jorildit olbmot ja bohccuid guohtunráfi muosehuvvá dainnalágiin. Dát buktet váikkuhusaid guhkit áigái. Báhčinguovllut atnet viiddis eatnamiid, ja dagahit viiddis váikkuhusaid boazodollui, erenoamážit go báhčinguovlu adno dalle go boazodoalus leat barggut seammá guovllus. Goarádussan leat sihke njuolggo vahágat, go manahuvvo guohtuneanan duolmmástuvvama geažil, ja maiddái go huksejit geainnuid ja rusttegiid. Bohccot eai bálle ráfis guohtut, ja olmmolaš doaimmat gaskkalduhttet boazobargguid go gildet vánddardeami muhtin áigodahkii. Váikkuhusat duddjojit vahágiid guhkit áigái. Go vuovdedoallu “boltu” eatnama, ii anit šat eanan guohtuneanamin 15–20 jahkái (guoská Ruŧŧii). Stuorimus vahágat šaddet go boltu ja jorgu eatnama, muhto báikkuid boltumiin ráddjejuvvojit vahágat. Meahccebiilageainnut gáržžidit guohtuneatnamiid, ja geainnut botkejit ja dagahit gaskkaid guohtuneatnamiidda. Go čuohppá ja jalge vuvddiid, ii anit eanan šat guohtumin dálveguovdil ja giđasgeasi, dannego muohta garra ja šadda ceavvi, ja jeagil dulbmojuvvo muorračuohpahagas. Guohtumat vaháguvvet gitta 15 jahkái, dassážiigo lánját fas šaddet 3 mehtara alladin. Go vuovdedoalu mihttomearrin lea doalahit vuvddiid nuorabun go 100 jagi, de eai bálle lahppojeahkálat šaddat dan mađe ahte livčče ealádahkan bohccuide. Jus vuovdedoallu galgá boazodoalu vuhtiiváldit guhkit áigái, ii berre vuovddis, gos lea jeagil, goassege leat eambbogo 10 % čuhppojuvvon nu ahte ii anit guohtumin. Vuovderavda jekkiid guvlui galgá leat dan mađe suohkat ahte suddje lahppojeahkála biekkaid ja goikama vuostá, ja galgá leat dan mađe vuovdi ahte lahppojeagil ceavzá. Guosaidgilvin báikkiide gos ii leat lunddolaš guossašaddu, earáhuhttá eananšattuid ja jávkada jeahkála. Vieris muorrašlájaid gilvin, nu movt contorta-beazi (davvi-amerihkkálaš muora) vahágahttá boazodoalu njuolgut, dakko bokte go eai šatta lahppojeahkálat eaige jeahkálat eatnamii, ja dat goahcá boazobarggu. Ođđa muorrašlájat ja geainnut dagahit bistevaš vahágiid, muhto eatnama “bargan” dagaha oallemuddui guhkilmas vahágiid. Go meahcceeatnamiid gilvigoahtá, vahágahttá dat oalát boazoguohtuma. Iešalddis eatnama bargan vahágahttá unnán, muhto viiddis eatnamat dakko birrasiin eai sáhte šat adnot ávkin. Danne leage stuora mearkkašupmi das gokko leat dat eatnamat, maid áigu gilvit. Boazodollui heajuda ¶ Álbmotriekti obbalaččat Álbmotriekti lea definerejuvvon dego riektenjuolggadusaid čoahkkáigeassun mat dábálaččat gustojit stáhtaide, ja sin siskkáldas almmolašrievttálaš dilálašvuođaide. Álbmotriekti sisttisdoallá guovttelágan njuolggadusaid; vieruiduvvan rievtti ja soahpamušrievtti (traktatrett). Vieruiduvvan riekti árbevieru mielde adnojuvvo leat dakkárin mii geatnegahttá stáhtaid beroškeahttá leatgo sii dohkkehan dan vai eai. Soahpamušriekti geatnegahttá prinsihpas aivvefal daid stáhtaid mat leat áššebealit. Soahpamuš dehe traktáhtta sáhttá leat vieruiduvvan rievtti láhkanannen (kodifiseren), ja nu sáhttet soahpamuša mearrádusat dađistaga jorrat vieruiduvvan riektin, ja dainnalágiin mannet dát guovttelágan njuolggadusat siskálaga. Soahpamušat sáhttet dahkkojuvvot guovtti dehe eambbo stáhtaid gaskka ja stáhtaid ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid gaskka. Soahpamušaid dehe traktáhtaid sáhttá maiddái dadjat konvenšuvdnan ja šiehtadussan. Riikkaidgaskasaš konferánssain dahkkojit mearrádusat dábálaččat konsensusiin dehe ovttamielalašvuođain. Go áššebealit eai leat vuosttildan, de adnojuvvo teaksta leat dohkkehuvvon. Váikkuhusat mat čuvvot, jus ii dohkket soahpamuša dehe traktáhta, dehe jus ii čuovo soahpamuša masa ii leat áššebeallin, sáhttet gártat nu stuorisin ahte dušše dandihte čuvvojuvvo dat. Stáhtaide sáhttet maiddái biddjot geatnegasvuođat dehe dáhkiduvvot vuoigatvuođat dan vuođul go dahkko mearrádus stádaidgaskasaš organisašuvnnas. Dákkár čatnasupmi dáhpáhuvvá almmatge duššefal dalle jus stáhta lea čielgasit dohkkehan dánlágan ášševuodjima. Sierralágan mearrideapmi lea duopmu mii celkojuvvo riikkaidgaskasaš duopmostuolus dehe sullasaš orgánas, mii lea vuođđuduvvon riikkaidgaskasaš soahpamušaid bokte, nu movt ovdamearkka dihte Riikkaidgaskasaš duopmostuollu Haag gávpogis (Den internasjonale domstol i Haag) ja Eurohpalaš duopmostuollu olmmošvuoigatvuođaid váste (Den europeiske domstolen for menneskerettigheter). Soahpamušain geatnegahttojit dat stáhtat mat leat áššebealit, oskkáldasat čuovvut geatnegasvuođaideaset soahpamuša mielde, dan bokte ahte ¶ juogaládje ovttastahttit soahpamuša našunála lágaide. Dás beassadallan lea álbmotriekterihkkun. Norgga riekti ja álbmotriekti Norggas geavahuvvo duálistalaš prinsihppa, ja dat mearkkaša ahte álbmotriekti ii šatta oassin siskkáldas riektái ovdalgo norgga eiseválddit leat dan dohkkehan. Dás leat ollu spiehkasteamit, ovdamearkka dihte vieruiduvvan riekti, mii goit lea fámus vaikko stáhta ii leat addán mieđáhusa, ja maiddái dihto soahpamušat mat dahkkojit dainna ulbmilin ahte galget njuolgut doaibmat seammaládje dego norgga siskkáldas riektin. Álbmotriekti lahttuduvvo norgga rivttiin goit guovtti vuogi mielde, transformašuvnnain ja dan prinsihpa mielde ahte norgga riekti presumerejuvvo (adnojuvvo) leat oktiisoahpevaš álbmotrivttiin. Transformašuvdna dáhpáhuvvá dan bokte ahte muhtin norgga láhkii ovttastahttojuvvo soahpamušteaksta sierra mearrádusa bokte, dehe ovttastahttojuvvo dakkár lágain mii čujuha soahpamuššii, dehe ahte norgga eiseválddit gávnnahit ahte norgga njuolggadusat leat juo oktiisoahpevaččat soahpamušmearrádusaiguin. Dalle ii dárbbašuvvo ođđa norgalaš láhka. Go lea presumšuvdna, oaivvilduvvo dainna ahte go dulko norgga riektenjuolggadusaid, dalle geahččala garvit dakkár láhkadulkonbohtosa mii šaddá vuostálaga álbmotrievttálaš njuolggadusaiguin, ja dasto bargojuvvo garrasit dan ala ahte garvit vuostálaga boahtima álbmotrievttálaš njuolggadusaiguin, mii livččii njuolgut álbmotriekterihkkun. Dát orru čielgasit daddjome Vuođđolága § 110 c. Ruoŧa riekti ja álbmotriekti Ruoŧas váilot konstitušuvnnalaš njuolggadusat ruoŧa našunála rievtti ja álbmotrievtti gaskka. Lea almmatge dábálaš ipmárdus ahte oktiisoahpamuš man Ruoŧŧa dohkkeha, muhtinládje galgá ovttastahttojuvvot ruoŧa riektái vai doaibmagoahtá našunála duopmostuoluin ja eiseválddiin (Håkon Strömberg ja Göran Melander, Folkrätt 1989, Regeringsrättens Årbok 1974:121 ja Nytt Juridisk Arkiv 1981:1205). Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat eai adnojuvvo leat njuolgut heivvolaš riektin Ruoŧas. Duopmostuolut ja hálddašaneiseválddit sáhttet almmatge dallego heivehit našunála njuolggadusaid, vuordit ahte dát leat oktiisoahpevaččat áigeguovdilis soahpamušaigun, ja dábálaččat dulkot našunála njuolggadusaid dan vuođul ahte dat leat oktiisoahpevaččat. ¶ vuohta sámi ássanguovlluin dalle dan áiggis go rádjesoahpamuša ja lappekodisilla dohkkehedje. Rádjegeassima sivas gárte sápmelaččat juogo ruoŧa dehe norgga rievtti vuollásažžan. Sámiin lei, seammaládje go eará eamiálbmogiin ledje vuoigatvuođat, ovdalgo sii gárte muhtin riikka mearridanválddi vuollásažžan, vuoigatvuohta vieruiduvvan geavaheami vuođul. Lappekodisillas daddjo čielgasit ahte go sámeguovlluid fátmmastedje dán guovtti stáhtii, de ii lean oaivilin rievdadit sápmelaččaid ásahuvvon vuoigatvuođaid, earret dan mii lei áibbas dárbbašlaš dan mielde go viiddidedje sierra riikkaid mearridanválddi. Lappekodisilla nanne ahte sámiin leat vuoigatvuođat ain ovddasguvlui, muhto vuoigatvuođat doibmet dihto ráddjejumiiguin dan oktavuođas go geavaha vuoigatvuođaid. Kodisillas lea váldoáššin ee. ahte sámiin lea vuoigatvuohta ealuideasetguin johtalit guohtuneatnamiid mielde iešguđetge jagiáiggiid, vaikko vel leatge riikarájit mearriduvvon. Kodisilla nubbi váldoášši lea almmolašrievttálaš šlájas, namalassii mearrádusat dasa ahte ovttaskas sápmelaččat galget leat stáhtaboargárat, ja gii galgá hálddašit áiggálaš ja vuoiŋŋalaš duopmoválddi eatnamiin. Lappekodisilla mielddisbuktá ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat galget bisuhuvvot, vaikko vel sámit leatge juogo ruoŧa dehe norgga riikkaválddi vuollásaččat. Danne lea kodisilla dakkár duođaštus, mii vuođđuda seammalágan vuđolaš riektiprinsihpaide nu movt ollu eará riikkain dahke dan áiggis, namalassii ahte stáhtalaš váldi guovlluin ii heaittihan priváhta, oktagaslaš olbmo dehe oktasaš vuoigatvuođaid mat ledje, vaikko vel dákkár vuoigatvuođat eai leange velá dan áiggis čálalaš dásis, eaige deattuhuvvon. Áibbas čielggas lea ahte Norga ja Ruoŧŧa stáhtaid ásahemiin eai ožžon dat lappekodisilla bokte oamastanvuoigatvuođa priváhtarievttálaš mearkkašumis. ON-konvenšuvnnat 1966 ON-konvenšuvnna artihkal 27 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, mearrida gáhttet čearddalaš, gielalaš ja oskkoldatlaš unnitloguid. Sis ii galgga biehttaluvvot vuoigatvuohta searválaga iežaset eará joavkomiellahtuiguin ovddidit kultuvrraset, dovddastit oskkuset ja geavahit gielaset. Konvenšuvnna artihkal 1 nr. 4 dadjá galgat loahpahit juohkelágan nállevealaheami, ja dainnalágiin dahká vejolažžan meannudit unnitloguiguin positiivvalaččat, vai duohtavuođas šaddá dásseárvosažžan eanetloguin. Konvenšuvnna artihkal 13 ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra nannejuvvo váhnemiid vuoigatvuohta válljet eará skuvl- ¶ ru mielde leat geavahan borramušomardeapmái ja árbevirolaš doaimmaide.” Dán dáfus galgá erenoamážit vuhtiiváldit johtti álbmoga dilálašvuođaid. Ráđđehusat galget álggahit dárbbašlaš doaimmat, maid bokte čielggada daid eatnamiid mat árbevieru mielde leat leamaš guoskevaš álbmoga ássanguovlun, ja dáhkidit beaktilis suodjaleami sin oamastan- ja geavahanvuoigatvuhtii. Heivvolaš ortnegat galget dahkkot našunála riektivuogádaga olis, vai sáhttá oaivila váldit guoskevaš álbmoga vuoigatvuođas eatnamiidda. 15. artihkkalis leat mearrádusat eamiálbmogiid vuoigatvuođaide mat gusket luondduvalljodagaide. Vuoigatvuođaide gullet dán álbmoga vuoigatvuohta leat osolažžan luondduvalljodagaid geavaheamis ja daid suodjaleamis. Artihkkalis leat maiddái mearrádusat mainnalágiin eiseválddit galget meannudit eamiálbmogiid vuostá áššiin, mat gusket namuhuvvon vuoigatvuođaide, dallego stáhta várre alccesis oamastanvuoigatvuođa luondduvalljodagaide. 16. artihkal čilge ahte guoskevaš álbmogat eai galgga iežaset dáhtu vuostá sirddihuvvot eret dain eatnamiin gos orrot, ja go lea dárbu sin sirddihit eret, sáhttá sirddiheami doaimmahit duššefal dallego guoskevaš álbmot lea mieđihan dasa, dehe jus dákkár mieđáhusa ii leat vejolaš oažžut, sáhttá sirddiheami doaimmahit duššefal heivvolaš áššemeannudemiin maid riikka lágat mearridit. Artihkal čilge maiddái álbmoga vuoigatvuođa máhccat ruovttoluotta árbevirolaš eatnamiidda maidda sis lea vuoigatvuohta, dakkaviđe go sirddihanmearrádus ii leat šat fámus. Go eai sáhte máhccat ruovttoluotta, de galgá sidjiide addit dan sadjái, juogo dakkár eatnamiid mat leat seammalágáš hámis ja rievttálaččat leat seammá buorit, dehe galget oažžut buhtadusa. 17. artihkkal sisttisdoallá mearrádusaid movt eananvuoigatvuođaid galgá juogadit eamiálbmotjoavkkuid iežaset mieldelahtuid gaskka. Artihkal 18 meannuda eahpeautoriseren sisabáhkkemiid guoskevaš álbmotjoavkkuid eatnamiidda ja ahte dákkár sisabáhkkemat galget lága bokte ráŋggáštuvvot. Artihkal 19 vuođul galget guoskevaš álbmogat dáhkiduvvot dakkár áššemeannudeami mii lea dásseárvosaš eará álbmotjoavkkuiguin, dasa mii guoská lassieatnamiid fuolaheapmái dán álbmogii, dallego sin eatnamat, maidda sis lea vuoigatvuohta, eai leat doarvái viidát sin dárbui. Artihkal 32 mearrida ahte ráđđehusat galget álggahit heivvolaš doaimmaid ee. riikkaidgaskasaš šiehtadusaiguin, vai eamiálbmogiidda lea álkit doallat oktavuođaid rastá riikarájiid. ¶ Vuođđolága § 110 a (1988). “Lea stáhta eiseválddiid ovddasvástádus láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kulvtuvrraset ja sin servodateallima.” Dát lea ILO-konvenšuvnna dohkkehemiin čuovvoluvvon ja riikkaidgaskasaš álbmotrievtti bokte unnitloguálbmogiid birra. St. dieđ. 28 (1991–92), Nana guoddevaš boazodoallu. Stuoradiggedieđáhusas čilgejuvvo boazodoallopolitihkka govdadit, ulbmiliid vuođul mat ovdalis leat čilgejuvvon, ja dát dieđáhus joatká ulbmiliid ja bidjá eavttuid, strategiijaid ja váikkuhangaskaomiid nana guoddevaš boazodoalu váste. Ráđđehus deattuha ahte boazodoallopolitihkka galgá oppalaččat biddjot oktavuhtii sámi politihkain, ja sámi álbmot galgá ieš hábmet mihttomeriid ja sisdoalu. Seammás lea čielggas ahte boazoealáhus lea hui mávssolaš servodahkii obbalaččat. Boazodoallopolitihka doaimmat galget dán oktavuođas leat vuođđun ja dievasmahttit sámepolitihkalaš mihttomeriid. Nana guoddevaš ovdáneapmi lea ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami politihkalaš badjedoaban, mii duhtada boazodoalu dálá dárbbuid, iige billis maŋit buolvvaid vejolašvuođaid. Dat mearkkaša ahte ekonomalaš doaibma galgá dollojuvvot siskkobealde daid rájiid maid luondu gierdá. Ráđđehusa oaivila mielde lea dákkár boazodoalloealáhus guovddáš vuođđun ovddidit sámi kultuvrra, sihke kvalitehta ja viidodaga dáfus. Sámi ealáhusárbevierru ja kultuvra lea historjjálaččat juo huksejuvvon dan ala ahte luonddu ávkin atnin dehe ávkkástallan galgá leat aivvefal dan mielde maid luondu gierdá, amas goariduvvot. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmi “Sámi kultuvrra luondduvuođus” lea dál gieđahallojuvvome. Dat čielggada sámiid vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Leat maid bargame dálá boazodoallolága ođastemiin. Ekonomalaš doarjja- ja buhtadusortnegat Stáhta ekonomalaš doarjjaortnegat gávdnojit boazodoallošiehtadusas, mii doaibmá 2 jagi ain hávális ja árvvoštallojuvvo juohke jagi. Stuoradiggi meannuda ja juolluda ruđa jahkásaččat. Rámmajuolludeamit boazodoallošiehtadusa bokte leat dábálaččat golmma hámis: njuolggo doarjagat, eahpenjuolggo doarjagat ja doarjagat erenoamáš doaibmabijuide. Njuolggo doarjagat mannet njuolga doalloovttadagaide (driftsenhet). Dat galget mannat sisaboahtun, ja galget ovddidit buvttadeami ja kvali- ¶ Sápmelaččaid suodjalus dan olis go lea čearddalaš unnitlohku, vuođđuduvvo kap.1, § 2, njealját oasis ráđđehusa čállosa mielde. Riikabeaivi lea cealkán ahte sápmelaččat leat čearddalaš unnitlogus. Dat mearkkaša ahte go sii leat eamiálbmot, lea sis sierranas árvu dan riikkas gos sii orrot. (prop. 1976/77:80, bet. 1976/77:KrU43, rskr. 1976/77:289). Lágat ja eará mávssolaš áššebáhpirat Boazodoallu lea badjel čuođi jagi suodjaluvvon lágaid bokte mat dađistaga leat šaddan bienalažžan. Dálá boazodoalloláhka, mii gustogođii jagis 1971, sisttisdoallá ollu njuolggadusaid, mas leat oktiibuot 100 paragráfa. Vuoigatvuođat mat boazodoallolága mielde gullet sápmelaččaide, leat lágas gohčoduvvon “renskötselsrätt” (boazodoallovuoigatvuohtan). Vuoigatvuohta addá sápmelaččaide vuoigatvuođa eatnamiiidda ja čáziide, olbmuide ja bohccuide buorrin.Vuoigatvuođat gusket ee. boazoguohtumiidda, bivdui, guolásteapmái ja muhtin muddui maiddái boaldámušaide ja muoraide. Vuoigatvuođat gullet boazodollui vieruiduvvan geavaheami vuođul (boares árbevieru mielde). Boazodoalu vuoigatvuođat sáhttet leat ávkin sutnje, gii gullá muhtin čerrui. Boazodoalus lea lohpi guođohit eatnamiin gos leat birrajagiguohtumat, ja dálvejagi guohtuneatnamiin lea lohpi orrut golggotmánu 1. beaivvi rájes cuoŋománu 30. beaivái. Dasa lassin leat Boazodoallolágas njuolggadusat ee. čuovvovaš beliide: boazodoalloguovlluid birra, čearuid ulbmilat, geat besset čearuid miellahttun, boazodoalu vuoigatvuođaid geavaheapmi, čearu hálddašeapmi, guođoheapmi, miessemerken ja konsešuvdnaboazodoalu birra. Ráđđehus oaivvilda ahte boazodoalu dálá njuolggadusaid galgá álkidahttit ođđaáigásaš hálddašanprinsihpaid mielde, ja mearridanváldi galgá sirdojuvvot vuolit ásahusaide nu ollu go lea vejolaš. Dál ain dárbbašuvvojit mearrádusat mat gusket boazoealáhusa vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide, vai geahpeda riidduid boazodoalu ja eará luonddugeavaheddjiid gaskka boazodoalloguovlluin, ja dasa lassin adnojit njuolggadusat luonddugáhttemii ja eará álbmotberoštusaide, ¶ * giđđaealu boazolohku Norggas lei alimus boazolohku jagis 1989. Finnmárkku boazolohku lei oalle vuollin 1970-loguid gaskkamuttos, go ledje heajos jagit ja dalle massojedje erenoamáš ollu bohccot. Vaikko boazolohku lea ovdalnai rievddadan, ii goittotge leat lassánan nu ollu go áigodagas 1975–1989, go dalle lassánii Finnmárkku boazolohku beliin. Sámi boazodoalu boazolohku lassánii 29 % dán áigodagas. Jagi 1989 rájis 1998 rádjái manai boazolohku sakka ollu maŋás Finnmárkkus (35 %), muhto eará guovlluin áibbas unnán (1 %). Ruoŧas lassánii boazolohku 63 % jagiin 1976 rájis ja lohku lei buot bajimusas jagis 1989. Das rájis manai boazolohku 19 % maŋás jagi 1997 rádjai. Maiddái Ruoŧas lea boazolohku rievddadan, ja alimus boazolohku lei jagiin 1910, 1930 ja 1955 goas lohku lei gaskkal 275 000 ja 280 000 bohcco. Muhto ii goassege leat leamaš nu alla boazolohku go jagis 1989. 2.5 tabeallas mii oaidnit ahte leat eanemus njuovvanbohccot giđđaealus (%) dallego boazolohku lea badjin. Dát čájeha ahte boazodoallu geahččala muddemiid bokte heivehit boazodoalu guohtumiid mielde. Okta sivva dasa manne njuovvanproseanta lea mannan maŋás, leat lassáneaddji boazomassimat. Ja massimiid duogážin muhtin guovlluin leat boraspiret, mat dahket váttisvuođaid. Muhtin guovlluin Norggas, earret Finnmárkku, lassánii biergobuvttadeapmi 1980-loguin, vaikko boazolohku ii lassánan (2.5 ja 2.6 tabeallat). Dás oaidnit ahte go boazolohku 16 % lassánii 1981rájis gitta 1989 rádjái, de dan áigodagas lassánii biergobuvttadeapmi 60 % tonnaid mielde. Biergobuvttadeapmi lassánii dannego rievddai ollislaš ealus njiŋŋelasaid lohku varrásiid ektui (dahje nuppeládje) ja bohccuid ahki ealus rievddai. ¶ Tabeallas oaidnit man sakka Ruoŧa čearuid boazolohku lassánii 1970/80-jagiin. Dasto lea boazolohku fas mannan maŋás 1997 rádjai. Maiddái ovdal lea boazoolohku rievddadan. Áiggiid mielde lei boazolohku alimusas jagiin 1910, 1930 ja1955. Alla boazolohku lea goaridan guohtumiid ja goappaš riikkaid boazodollui lea buktán doaibmaváttisvuođaid. Dálá konvenšuvdna ii atte vejolašvuođa muddet dehe reguleret geassejagi guohtumiid anu, dan bokte ahte mearrida alimus boazologu, earretgo ovtta sajis – Anjavuomis Romssas. Duogážin dasa manne alimus boazologu eai bidjan boazolohko-muddema gaskaoapmin, lei dat ahte konvenšuvdnaguohtuneatnamat Norgga bealde ledje Ruoŧa beali eatnamiid ektui nu, ahte dát ii orron dárbbašlaš iige ávkkálaš. Alla boazolohku muhtin áigodagain, navdojuvvo leat váldosivvan dasa go guohtumat vuhttojit leat guorban. Go dasto dilli velá lei nu ahte dat eatnamat maid ruoŧabeali boazodoallu sáhttá Norggas guođohit geassejagis, konvenšuvnna mielde, de daid seammá eatnamiid fas Norgga beali sápmelaččat besset guođohit dálvet, ja dalle ii leat goabbáge riika nagodan dárkkistit movt eatnamat guođohuvvojit obalohkái. Kommišuvnna mielas ii leat dat buorre ekologalaš resursageavaheami dáfus, (vrd. kap. 1.2.1). Norgga boazodoallu lea dađistaga unnit ja unnit guođohan Ruoŧabeali guohtuneatnamiin dálvejagis, muhto eará duogáš manne guohtuneatnamat leat adnon eahpedássedit lea ee. go lassánan sisabáhkkemat leat gáržžidan eatnamiid, omd leat čázádagaid buđđon (Meselefors), álggahan vuovdedoalu ja gilván eatnamiid. Go ovttahat duovdagat guođohuvvojit guovttegearddi ja dasa lassin leat sisabáhkkemat eatnamiidda sihke Norggas ja Ruoŧas, de dát leat dagahan riidduid ja dainnalágiin leat boazodoallit massán luohttámuša riikkaid boazodoallohálddahusaide. Čearut ja orohagat leat gaskaneaset šiehtadan ¶ čovdosa čuovvolit, dannego oktasašdoallu mielddisbuktá stuora doaibmarievdadusaid guovllus, ja dat ferte álggahuvvot doaluid sávaldaga vuođul. Lávnnjitvuomi čearus ii leat geassejagis heivvolaš guohtuneanan ruoŧabealde, dannego dárbbašlaš várreeatnamat ja buorit ruonasguohtumat váilot ruoŧabeali duolba ja vuollegis váriin. Goikebáikkiin šaddet eanas dakkár šattut, mat gávdnojit goike ja eallámušvátna eatnamiin. Jeaggeeatnamiin lea unnán šaddu, eaige šatta nu máŋggalágan ruonasšaddošlaja. Čearus lea heajos guottetbáiki ruoŧabealde, dannego giđđat bievla hui maŋŋit ollu muohttaga geažil. Guovllu eatnamat leat dakkárat gos ii báljo bievlla. Meavkki boazoorohagas leat liiggás unnán dálvejagi guohtumat orohaga siskkobealde, dannego guovllus leat unnán jeageleatnamat. Dainna lea dát orohat, earret Davvi-Sážžá ja Ráidná orohagaid, guođohan dálvejagis Devddesváris. Dát guođoheapmi ii rihko dálá konvenšuvnna, muhto muhtin áigodagaid guhtojuvvo guovttegeardánit ja nu lea guovllu guohtunkvalitehta guhkit áigái leamaš dohkkemeahttun dilis. Lávnnjitvuopmi dárbbaša giđđa- ja geassejagiguohtumiid, ja danne addojuvvo čerrui konvenšuvdnaguovlu masa gullet dálá Devddesvárri ja muhtin oassi Hávgavuomi konvenšuvdnaguovllus. Nu movt namuhuvvon Basevuovddi – Geaggáma guovllu oktavuođas, dárbbašuvvo áidi Rostujávrris ja gitta Rostuávžži bajit oassái. Dálá konvenšuvdnaáidi Gorvvejávrris (Kårvejaure) Dievaidvuovdái bisuhuvvo nu movt lea. Meavkki dálveguohtumiid dárbu gokčojuvvo muhtin muddui dan bokte go orohat beassá guođohit Skaitelandet/ Antti-guovllu eatnamiid bajábeali oasi. Meavkki guovlu ruoŧabealde geavahuvvo áigodagas golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30.beaivái, go várreboazodoalu guođohanriekti lea dán guovllus ráddjejuvvon dán áigodahkii. Guhkes geográfalaš gaska ja dálá guođohanvuohki dahká dan ahte Davvi-Sážžá boazoorohahkii ii leat áigeguovdil dálvejagi guohtuneatnamiid atnit Ruoŧas. Evttohus: Lávnnjitvuomi čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Likká, mii lea Dievaidvuovddi boazoorohagas. Meavkki boazoorohahkii addojuvvo oassi Skaitelandet/Antti konvenšuvdnaguovlu, mii lea siskkobealde Muoná ja Sattajärvi čearuid. Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis – gitta cuoŋománu 30. beaivái. ¶ Hápmir – Sirkás guovlu Vásáhusat čájehit ahte beaivválaš dilis ii doaimma dat bures go riikarádji lea guohtunrádjin ja dasa lassin velá leat rádjeáiddit. Rádjeguovllu duovdagiin, Linájávrri nuorttabealde, leat hui buorit guohtuneatnamat. Dáid guohtuneatnamiid ii sáhte dáhkidit Hápmir boazoorohaga atnui dan bokte ahte ráji bidjá nuortalii Sirgása čearu rájiid siskkobeallái. Nuppi bealis lea vejolaš bidjat ráji oarjelii dainna lágiin ahte caggá Sirgása bohccuid beassamis Gjerdalenii, mii boahtá šaddat Hábmirii mávssolaš guohtunguovlun boahtteáiggis. Danne kommišuvdna evttoha ahte dán guovllus ásahuvvo ođđa konvenšuvdnaguovllu Sirgása čerrui. Guohtumiid ja doaibmadilálašvuođaid mielde heive oktasašdoalu ásahit Hápmira ja Sirgása gaskka, dain eananosiin Hápmiris mat leat davábealde Hellemobotn. Kommišuvdna ii dieđe leatgo guoskevaš áššebealit šiehtadallan dákkár ovttasbarggu, ja nu ii leatge duogáš ovddidit njulgestaga evttohusaid oktasašdoalu hárrái. Danne berre dát guovlu biddjot konvenšuvdnaguovlun Sirgása čerrui. Dán guovtti konvenšuvdnaguovllu gaskka, duovdagiin mat leat riikaráji lahkosiin, adnojuvvo vuođđun ahte goappaš siiddat ožžot vuoigatvuođa guođohit guohtuneatnamiid ráji lahkosiin. Dat mearkkaša ahte Hápmir oažžu vuoigatvuođa guođohit Sirgása guohtumiid ja nuppeládje. Dálá dilálašvuođa ektui mearkkaša rádjeguođoheapmi, mas Ruonasvákki mielde manná rádji, dan ahte Sirgása čearu bárisgeasiguohtumat ráddjejuvvojit mihá vuohkkaseappot. Doaibmadilálašvuođaid dáfus lea buoret bidjat ráji oarjelii, muhto dat fas mielddisbuktá ahte guhtojuvvo guovttegeardánit guovlluin mat leat mávssolaš jeagelguohtumat Hápmirii. Rádjeguođoheapmi lea Hápmirii vuosttažettiin ávkin doaibmadilálašvuođaid dáfus. Evttohus: Hápmir boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Ruonas, mii lea siskkobealde Sirgása čearu. Guođohanáigodat: skábmamánu 1. beaivvis – guovvamánu 28/29. beaivái. Sirgása čerrui addojuvvo konvenšuvdnaguovlu Máhtunjárgga ja Lijná, mii lea siskkobealde Hápmira boazoorohaga. Sirgása čerrui addojuvvo rádjeguohtunguovlu Runasvágge, mii lea siskkobealde Hápmir boazoorohaga. Guođohanáigodat: miessemánu 1. beaivvis – čakčamánu 30. beaivái. ¶ Essand – Handölsdalen guovlu Doaibmadilálašvuođat riikaráji bokte leat vuođđun go kommišuvdna evttoha Handölsdalen čerrui rádjeguohtunguovllu Saantenjaevrie (Essandsjøen) guvlui, ja Essand boazoorohat oažžu fas rádjeguohtunrievtti davvelis. Muhtin eananosiin dán guovllus ii leat lohpi guođohit birra jagi, nu ahte guođohanáigodat dán guovllus šaddá golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Eahpelunddolaš oziid váttisvuohta ii čoavdasuva vel dainna, dasgo Essand guođoha rádjelagas guovllus eará áigodagaid. Danne evttohuvvo ahte eiseválddit barget guođohanáigodaga viiddidemiin nu ahte čákčamánus vel beassá guođohit dan guovllus gos ii leat guođohanáigodat birra jagi. Evttohusa vuođđun lea ahte dálá rádjeáiddit njeidojuvvojit, ja ceggejuvvo ođđa áidi Nesjøen:is Nedalsjøn rádjái. Evttohus: Essand boazoorohahkii addojuvvo rádjeguohtunguovlu Enan, mii lea siskkobealde Handölsdalen čearu. Guođohanáigodat : Geassemánu 1. beaivvis – juovlamánu 31. beaivái. Dán guvlui, mii lea olggobealde Handölsdalen čearu birrajagiguohtumiid, biddjo guođohanáigodat golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Handölsdalen čerrui addojuvvo rádjeguohtunguovlu Bealjehkh, mii lea siskkobealde Essand boazoorohaga. Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis – golggotmánu 31.beaivái. ¶ čearus dahje boazoorohagas ii leat vuoigatvuohta atnit guovllu, de sáhttá eará čearru dahje boazoorohat guođohit guovllus, jus sis lea našunála lágaid mielde vuoigatvuohta atnit guovllu. Dát ii čuovo dan prinsihpa ahte eastadit guovttegeardánit guođoheami, muhto kommišuvdna dohkkeha ahte guovttegeardánit guođoheapmi sáhttá dáhpáhuvvat muhtun muddui. Guovllut, dahje muhtun eananoasit, leat mávssolaččat sihke iežaset ja nuppi riikka boazodollui. Kommišuvdna ii doaivvo guovttegeardánit guođoheami goittotge šaddat váttisvuohtan. Rádjeguohtunguovlu sáhttá leat mielde ovttasbargošiehtadusas, vrd. 9. art. Rádjeguohtunguovlu lea sullii seammá go 1972-konvenšuvnna konvenšuvdnaguovllut main lei guođohanáigemearri, ja mat eai lean várrejuvvon duššefal nuppi riikka boazodolliide. Art. 9 Riikarádji lea dálá dilis hehttehussan čearuide ja boazoorohagaide ásaheamis ovttasbarggu das movt guohtuneatnamiid galgá guođohit govttolaččat. Dan seammás lea kommišuvdna mearkkašan ahte boazodoallit áiggošedje ja dáhtošedje eambbo ovttasbargat. Muhtun sajiin riikaráji bokte lea ásahuvvon ovttasbargu mii lea dagahan ahte čearru dahje boazoorohat guođoha eatnamiid nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dán vejolašvuođa. Boahtteáiggis berre movttiidahttit ja addit vejolašvuođaid ovttasbargat riikkarájiid rastá. Rádjerasttildeaddji boazodoallu berre oažžut vejolašvuođaid ieš váldit ovddasvástádusa dás, dainna lágiin ožžot eaktodáhtolaččat ovttasbargat riikaráji rastá. Galgá leat vejolaš, konvenšuvnna vuođul, diktit čearuid ja boazoorohagaid soahpat ovttasbarggu. Dáinna lágiin sáhttet sávvamis boahtteáiggis šaddat ođđa doallovuogit ja ođđa jurddašanmállet rádjerasttildeaddji boazodoalus. Šiehtadus galgá sisttisdoallat guođohanovttasbarggu ja sáhttá fátmmastit visot dan guovllu gos čearus ja boazoorohagas lea vuoigatvuohta bargat bohccuiguin. Dát mearkkaša ahte dákkár šiehtadusat maiddái sáhttet fátmmastit dan dahje daid konvenšuvdna- ja rádjeguohtunguovlluid maid čearus dahje boazoorohagas lea vuoigatvuohta atnit. Áššebealit mearridit ieža man viiddis ovttasbargu galgá leat. Dákkár ovttasbargu sáhttá doaibmat iešguđetláhkái, omd. áibbas oktasaš boazodoallu, dahje dušše muhtun siiddat ovttasbarget dahje dušše soames áigodagain jagis ovttasbarget. Ovttasbargošiehtadus galgá sisttisdoallat duššefal daid vuoigatvuođaid mat boazodoalus leat. Eaktun dasa go galgá sáhttit atnit dáid vuoigatvuođaid lea ahte soahpamuš mearkkaša ahte lea vuoigatvuohta boazodollui. Dainna ¶ gat, go boazodoallu ii leat nu stuora ealáhus goappáge riikkas. Dán berre erenoamážit vuhtiiváldit go nammada persovnnalaš várrelahtuid. Boazoguohtunlávdegottis galgá leat sorjákeahtes čálli. Čálli berre sáhttit doaibmat maiddái dárkkistangotti čállin. Son berre leat virgáibiddjojuvvon, ja bálkáhuvvon goappaš orgánain, ja sus galgá, ovttas jođiheddjiin, leat ovddasvástádus ráhkkanit áššiid ovdalgo boazoguohtunlávdegoddi dahká mearrádusaid áššiin. Ruoŧa-suoma rádjejohkakommišuvnna čállingotti ásaheapmi berre leat mállen movt lágidit čálli bargguid ja virgáibidjangaskavuođa. Kanturbargoveaga galgá bidjat virgái jus lea dárbu. Art. 13 Dán ártihkkalis čilgejuvvojit dat áššešlájat main boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit. Dáid áššiid sáhttá boazoguohtunlávdegoddi iešheanalis dahje earáid ohcama bokte váldit ovdan. Vuosttaš lađas Váldonjuolggadus lea ahte čearru dahje boazoorohat atná guovllu daiguin ráddjemiiguin maid konvešuvdnaguovllu šiehtadus dahje ovttasbargošiehtadus namuhit. Guokte vuosttaš čuoggá gieđahallet vuođđogažaldaga das movt konvenšuvdna- dahje rádjeguohtunguovlu sáhttá adnot. Boazoguohtunlávdegoddi sáhttá addit sierralobiid guohtunáigodagaide. Dalle lea sáhka gaskaboddosaččat rievdadit guohtunáigodagaid. Lávdegoddi sáhttá maiddái rievdadit bistevaččat daid guohtunáigodagaid mat leat mearriduvvon konvenšuvnnas. Dán sáhttet dahkat omd. go oidnet ahte ovdalaš mearrádus ii doaimma ulbmiliid mielde, dahje go našunála njuolggadusat earáhuvvet nu ahte rievdadeapmi lea vejolaš. Jus muhtun guovlu ii geavahuvvo guhkes áigái, de lea lunddolaš ahte boazoguohtunlávdegoddi iešheanalis váldá ovdan gažaldaga gii galgá beassat atnit guovllu. Duogáš dasa manne guovlu ii leat geavahuvvon guhkes áigái, adno vuođđun go mearrida galgágo guovllu juohkit ođđasit. Dákkár ođđasit juohkin sáhttá mearkkašit ahte eará čearru dahje eará boazoorohat beassá atnit guovllu. Jus mearridit juohkit boazoorohagaid dahje čearuid ođđasit, de lávdegoddi sáhttá mearridit gii galgá oažžut ovtta dahje eambbo guovlluid. Konvenšuvnnas ii mearrit alimus boazologu konvenšuvdna- ja rádjeguohtunguovlluin. Jus čuožžila dakkár dilálašvuohta, ahte šaddá dárbbašlaš mearridit boazologu, de lea lávdegottis váldi mearridit dan. Mearrádus ii berre gustot dađi guhkit áigodahkii go lea dárbbašlaš. Jus doaibmavuogit rivdet, sáhttet dálá konvenšuvdnaáiddit, mat leat ceggejuvvon, šaddat ¶ Go dárkkistangoddi galgá doaibmat duopmostuolloorgánan man mearrádusaid ii sáhte váidit, de lea eaktun ahte eanas miellahtut leat láhkadovdit. Goappaš riikkaid láhkadovdi miellahtuid bokte dáhkiduvvo dasa lassin ahte dárkkistangottis leat dárbbašlaš dieđut našunála lágain. Dat guokte eará našunála miellahtu galgaba fuolahit ahte dárkkistangottis lea dárbbašlaš diehtu boazodoalloáššiin. Juohke miellahtus galgá leat persovnnalaš várrelahttu. Dáidet čuožžilit bealátvuohtagažaldagat, go boazodoallu ii leat nu stuora ealáhus goappáge riikkas. Dán berre erenoamážit vuhtiiváldit go nammada persovnnalaš várrelahtuid. Dárkkistangottis galgá leat sorjákeahtes čálli (geahča 12. artihkkalis). Art. 19 Dán artihkkalis čužžot áššit main dárkkistangoddi sáhttá mearridit. Jus dárkkistangoddi galgá sáhttit meannudit áššiid, de ferte soames ovddidit áššiid dárkkistangoddái. Dárkkistangoddi meannuda áššiid mat gusket konvenšuvnna rihkkumii dahje konvenšuvnna vuođul dahkan mearrádusaid rihkkumii. Čuožžu maiddái gii sáhttá sáddet ášši dárkkistangoddái. Dárkkistangoddái sáhttá duššefal de sáddet ášši jus ášši guoská dasa gii dan sádde. Jus ii gártta dakkár eanetlohku mii daddjo 15. artihkkalis, de galgá dárkkistangoddi mearridit ášši, vrd. nuppi čuoggá. Dainna lágiin gártta dahkkojuvvot mearrádus buot áššiin máid álbmotgaskasaš orgánat meannudit. Eurohpakonvenšuvnna 6. artihkkal addá ovttaskas olbmuide vuoigatvuođa geahččalit ášši duopmostuolu ovddas dihto eavttuid vuođul. Kommišuvdna lea gávnnahan ahte dát eavttut fátmmastit muhtun áššiid maid boazoguohtunlávdegoddi sáhttá mearridit. Dárkkistangottis lea dakkár čohkiidus ja dakkár áššemeannudeapmi ahte gokčá dáid gáibádusaid. Dáid áššiid sáhttá goalmmát čuoggá mielde váidit dárkkistangoddái. Jus čuožžilit soahpatmeahttunvuođat movt geavahit dahje movt dulkot konvenšuvnna, dahje ovttasbargošiehtadusa, de sáhttá dárkkistangoddi viđat čuoggá mielde geahččalit ášši. Nu movt maŋemus lađđasis boahtá ovdan, de ii sáhte našunála mearrádusaid geavahit iige dulkot. Dát mearkkaša ahte dárkkistangoddi ii sáhte mearridit earaláhkái go našunála duopmostuolut dahje eiseválddit leat dahkan áššis, mii guoská našunála mearrádusaide. Viđát čuoggás boahtá ovdan ahte ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid mearridit ahte rievttálaš ášši galgá dárkkistangoddi mearridit. Lea sáhka dak- ¶ von, ja doaimmat mat gullet dáidda 1972-konvenšuvnna mielde leat sirdojuvvon “leanastivrii” ja “boazodoalloagronomii” . Muhtun čađahuvvon rievdadusat leat maiddái mielddisbuktán rievdadusaid daidda lágaide gokko konvenšuvdna lea dahkkon našunála láhkan. Muhtun oktavuođain eai leat rievdadan 1972-konvenšuvnna, namalassii eai leat soahpan ođđa šiehtadusa Norgga ja Ruoŧa gaskkas dan birra ahte rievdadit 1972-konvenšuvnna. Ruoŧas lea našunála duopmostuollu hilgon mearrádusaid mat konvenšuvnna mielde leat dahkkon eiseválddis mii ii namuhuvo 1972-konvenšuvnnas (rievdadus lea čađahuvvon dušše našunála lágain). Vai nu ii dáhpáhuva boahtteáiggis, lea dát artihkal váldon mielde konvenšuvdnii. Artihkal galgá maid geavahuvvot orgánaid ektui, omd. jus čearru dahje boazoorohat našunála mearrádusaid bokte ožžot eará namaid dahje eará organisašunvuogi. Kap. 9 Loahppamearrádusat Dán kapihttalis leat mearrádusat dohkkeheami (ratifiserema), fápmuibidjama j.e birra. Art. 36 Dát konvenšuvdna boahtá 1972-konvenšuvnna sadjái ja šiehtadusa sadjái maid Norga ja Ruoŧŧa sohpe juovlamánu 13. beaivvi 1971, ja mii gusto boazoáiddiid ceggema ja ortnegisdoallama hárrái muhtun sajiin riikkaráji mielde (Jämtlandda leana ja Davvi-Trøndelága ja Lulli-Trøndelága fylkkat). Art. 37 Dán artihkkala mielde galgá konvenšuvdna dohkkehuvvot ja dohkkehanneavvut galget lonuhuvvot dihto báikkis ovdal cuoŋumánu 30. beaivvi 2002. Nugo dábálaččat, de gustojit dárogiel ja ruoŧagiel konvenšuvdnateavsttat dássálaga. Sámegiel jorgaleapmi addá sápmelaččaide vejolašvuođa lohkat konvenšuvnna iežaset gillii. Art. 38 Konvenšuvdna galga biddjot fápmui miessemánu 1. beaivvi 2002 go 1972-konvenšuvdna heaitá doaibmamis. Konvenšuvdna galgá, nu movt dálá konvenšuvdna, gustot golbmalogi jagi. Ođđa ortnet lea evttohuvvon, ahte konvenšuvdna dan maŋŋel gusto vel logi jagi, dahje guhkit, jus ii celkojuvvo eret. ¶ §5 Lávdegottiid rehketdoalu galgá sáddet guoskevaš departementii, ja dat galgá dárkkistuvvot nu movt ráđđehusat ovttasráđiid mearridit. Obbalaš áššemeannudannjuolggadusat §6 Áššebáhpirat ja eará cealkámušat mat bohtet lávdegottiide, sáhttet leat čállojuvvon juogo dároruoŧa- dahje sámegillii. Njálmmálaš šiehtadallamiin sáhttet atnit daid seammá gielaid. Jus dárbbašuvvo jorgalit dahje dulkot, de lávdegottit mákset goluid. Lávdegottiid čoahkkingirjjiid ja mearrádusaid galget dilálašvuođaid mielde čállit ovtta dahje eanet gielaide. §7 Lávdegottiid miellahtuin, virgáibiddjojuvvon bargiin ja earáin, geat bálkáhuvvojit bargat, lea jávohuššangeasku mearrádusaid birra maid lávdegottiid dahje daid jođiheaddjit leat dahkan, gitta dasságo mearrádus lea almmuhuvvon dohkálaš vugiin. Lávdegottiid áššeráhkkanahttimat eai leat almmolaččat. Njálmmálaš šiehtadallamat leat almmolaččat. Mearrádusat leat almmolaččat dakkaviđe go lávdegotti miellahtut leat dan vuolláičállán. §8 Miellahtuide geat oassálastet áššeráhkkanahttimis, dahje leat mielde dahkamis loahpalaš mearrádusa áššis, gustojit čuovvovaš bealátvuohtanjuolggadusat: a) guoskevaš olmmoš ii galgga ieš leat áššebealli b) guoskevaš olmmoš ii galgga leat náitalan/ovttasássi ovttainge áššebeliin, iige galgga leat áššebeali eamisogalaš iige náittosdili bokte vulosmanni- ja bajásmanni linjjás, dahje doarrásmanni linjjás gitta oambeliid/vilbeliid rádjái. c) guoskevaš olbmos ii galgga leat virgáibidjangaskavuohta iige makkárge eará alebuš/vuolebušvuođa gaskavuohta áššebeliin d) eai galgga leat sierra dilálašvuođat mat dahket ahte hedjona luohttámuš dasa ahte guoskevaš olmmoš lea sorjákeahtes ja bealátkeahtes. §9 Áššebealit sáhttet ohcat ja oažžut nuvttá riekteveahki, daid eavttuid vuođul mat gustojit sin guoskevaš riikkain, sihke boazoguohtunlávdegotti áššiide ja dárkkistangotti áššiide. ¶ jávrri oarjedavimus luovtta rádjái (koord. X431195, Y7670635), dán jávrri mielde lulimus luktii (koord. X432113, Y7669074), das njuolga linjjás Svensborgselva njálbmái Geatkejávrris, das viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái. Lulil: Målselva Øverbygd rájis Vuolit Rostojávrái, viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái (Store Rostavatn) ja dán jávrri mielde gitta riikarádjái Riksrøys 287 bokte. Nuortan: Riikarádji Rostojávrri rájis golmmariika rádjemerkii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 1. Saivomuotka konvenšuvdnaguovlu Basevuovddi boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1.beaivvis cuoŋománu 30.beaivái. Oarjin: Muonioälv rájis Kallojärvi buohta (koord. X1803302,Y7584460), njuolga linjjás dán jávrri badjel Kuoppajärvái (koord. X1802225,Y7584192), viidásit das njuolga linjjáid mielde Hanhijärvet (koord. X1798927, Y7580498) – Jupukkajärvi (koord. X1800327, Y7577443) – Kelojärvi (koord. X1797065, Y7575356) – Kalattomajärvi (koord. X1796943, Y7570336) – Nuulankijärvi (koord. X1800089, Y7567695) – Rukojärvi (koord. X1803242, Y7564670). Lulil: Čázádat Rukojärvi rájis badjel Rukolompolo gitta dan rádjái gos jogaš rasttida vuovdegeainnu mii manná Tervaharjut (koord. X1804708,Y7565997), das njuolga linjjá mielde Heinäjärvet (koord. X1813433,Y7564896), das njuolga linjjá mielde Muodosjärvái (koord. X1816746,Y7565990) ja gitta geaidnu 400 rádjái Kahtovaara buohta (koord. X1815013, Y7570293). Nuortan og davil: Geaidnu 400 maŋemus namuhuvvon báikkis gitta buohta Noijanpolanvaara (koord. X1815688, Y7570436), dán báikkis njuolga nuorttas Muonioälv rádjái(koord. X1803962,Y7584601), viidásit Muonioälv mielde gitta Kallojärvi buohta. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 2. Likká konvenšuvdnaguovlu Lávnnjitvuomi čearu váste Davil: Rostojávrris Riksrøys 287, Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrái, dán jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat manne oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Oarjin: Dieváideatnu Rostanes rájis gitta Hávgajoga oivošii maŋemus namuhuvvon jogas. Lulil: Hávgajohka Dieváideanu rájis bajás gitta Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejavrri orjješdavimus luovtta rádjái riikaráji bokte. Nuortan: Riikarádji Gorvvejávrris Rostojávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 3. ¶ Skaitelandet/Anttis konvenšuvdnaguovlu boazoorohagaide Gielas, Stálonjárga ja Meavki Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin ja lulil: Dan bokte gokko Duortnoseanu (Torneälv) rasttida lappmarksgränsen gitta dan rádjái gokko dát rádji rasttisa Myllyjoki, das njuolga linjjás Järvikaiset (koord. X1774920, Y7501994) ja viidásit ruovttoluotta Duortnoseanu (Torneälv) rádjái, vulos Juopakoski mielde (koord. X1779438,Y7502732), dán jogas viidásit Paavosaari rádjái (koord. X1812979, Y7480732) Lehonsuantos. Nuortan: Njuolga linjjás Paavosaari rájis jávrráža rádjái (koord. X1809124,Y7485839) nuorttadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki (koord. X1809214, Y7486510), dán jogaš mielde gitta Pellijärvái (koord. X1800976,Y7492407), dás njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus čihkii (koord. X1799336,Y7494487), viidásit joga mielde, Ainettijoki mielde, gitta Lainioälv rádjái, Lainioälv mielde bajás Rauvoskoski (koord. X1790919, Y7518142). Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lainioälv:s Saarijärvái (koord. X1789361,Y7517665), viidásit njuolgá linjjás badjel Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gos lappmarksgränsen rasttida Duortnoseanu (Torneälv). Guovllu rájiid leat merkejuvvon kárttas 4. Ánjavuopmi konvenšuvdnaguovlu Sárevuomi čearu váste Davil: Riikarájis Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rájis njuolga linjjás Hávgajoga oivošii Hávgajávrris, das viidásit Hávgajoga mielde Dievaidetnui ja dán eanu mielde Målselva rádjái, Målselva mielde Gaedgeseanu (Kirkeselva) oivošii Øverbygd bokte. Oarjin: Gaedgeseanus Øverbygd rájis Jordbrua rádjái (koord. X423356,Y7637210) Gaedgesbađa bokte, dán báikkis ja njuolga linjjás Gaedgesčohkka (Kirkestinden) alážii 1677, das viidásit njuolga linjjás Tindtjørna oarjjimus luovtta rádjái, dás njuolga linjjás Gaskasjjåkka njálbmái Álddesjávrris. Lulil: Álddesjávrri mielde ja Lenesjávrri mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarádji Lenesjávrris Gorvvejávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 5. Duoddaras (Láirevággi) konvensjonsområde Talma čearu váste Davil: Lenesjávri (Leinavatn) riikarájis viidásit Aldesjávri (Altevatnet) mielde ja Aldesjoga (Barduelva) mielde gitta Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte. Oarjin: Sørdalselva rájis dan namuhuvvon oivošis gokko jogat manne oktii Grensevatnan ja Riksrøys 272 rádjái riikarájis. Lulil ja nuortan: ¶ Nordlándda ja Romssa bohtet oktii riikarájiin ruovdemáđi bokte. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 9. Nuorjonjunni konvenšuvdnaguovlu Laevas čearu váste Davil: Dan báikkis álgá gokko rádji gaskal Gabna ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohkkii (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226 ), das njuolga linjjás oarjjás Čáihavárrái (aláš 1381), das jiehki badjel alážii 1727 (nuortadavvelis Durmålstind), das manná Rundtuva rádjái (allodat 474) Sørdalen:s, das njuolga johkii (koord. X605538,Y7561408). Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Nuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit nuortalulimus luovtta rádjái Nuorjjojávrris, das manná Nuorjjojoga mielde, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gos rádji gaskal Laevas ja Girjas manná oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte. Nuortan: Riikaráji mielde dan báikkis gokko rádji gaskal Laevas ja Girjas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gabna ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 263 bokte. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 10. Skávhlá konvenšuvdnaguovlu Girjas čearu váste Davil: Nuorjonjuni konvenšuvdnaguovllu lulábeali rádji riikarájis Riksrøys 259 bokte Nuorjjojávrái, das čázádaga mielde joganjálbmái Skjomenfjorden:i, ja das Skjomenfjordena dasságo dat nohka. Oarjin: Orohatráji mielde gaskal Skjomen ja Frostisen boazoorohagaid ja Sørskjomen:i, das manná Frostisen boazoorohahkii jogaoivošii lulábeali Frostisen-dálu, dan rájis manná jogaža mielde Ruostajiehkkái (Frostisen), njuolga linjjás jiehki badjel davágeaži Bukkevatnet:a nuorttamus luovtta rádjái, das čázádaga mielde lulit Bukkevatnet rádjái ja das viidásit Geitvatnet rádjái. Lulil: Geitvatnet rájis čázádaga mielde Guovdelasjávrái, dán jávrri mielde Forsvatnet rádjái ja Siidasjávrái dan báikái gos rádji gaskal Girjas ja Baste bohtet riikarádjái, viidasit riikaráji mielde dan báikái gos orohatrádji gaskal Girjas ja Laevas bohtet oktii riikarájiin Riksrøys 259 bokte Skjomen boazoorohagas. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 11. Bávgi konvenšuvdnaguovlu Baste čearu váste Davil: Skávhlá konvenšuvdaguovllu lulimus rádji álgá dan báikkis gos rádji gaskal Baste ja Girjas bohtet riikarádjái Siidasjávri bokte ja manná Guovdelasjávrái, dasto dán jávrri mielde ja jávrri oarjeleamos luovtta rádjái. Oarjin: Nuolga linjjás dan ceggoseamos heŋgge bokte ja jiehki Isfjel- ¶ Máhtunjárgga konvenšuvdnaguovlu Sirkas čearu váste Davil: Slaphenjárgga konvenšuvdnaguovllu lulit rádji manná Čoadnejávrris Mannfjorden:i. Oarjin: Hulløysundet mielde gitta Oarjevutnii (Hellemofjorden). Lulil: Manná Oarjevuona mielde Njallajoga oivošii Vuotnabađa bokte (Hellemobotn), das čuovvu dán joga Ávzzejávrái, das leahkeráiggi Gussajávrái, dán jávrri badjel nuorttimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás riikarádjái gokko dat rasttida Válddajávri. Nuortan: Riikaráji mielde Valddajávri rájis gitta Čoadnejávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 15. Lijná konvenšuvdnaguovlu Sirkas čearu váste Davil: Vuolgá Riksrøys 246 bokte, Sávzzas, njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuorttimus luovtta rádjái, das manná jávrri mielde oivošii. Oarjin: Vuolgá Heargejávrri oivošis ja manná Jierdajávrái, das čázádaga mielde, álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide ja das viidásit Linájávrái ja Goržajávrái, ja das dán jávrri lulimus luovtta rádjái, das manná njuolga linjjás Várreveajekajávrri davimus luovtta rádjái, ja das orohatrádjái gaskal Storskog ja Hábmer nu movt dat manná dán jávrái. Lulil: Vuolgá Várreveajekajávrris orohatráji mielde gaskal Storskog ja Hábmer ja manná Riksrøys 244 rádjái Hurrevaris. Nuortan: Davás riikaráji mielde Sávzzas rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 16. Ruonasvágge rádjeguohtumat Sirkas čearu vaste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis čakčamánu 30. beaivái. Davil: Vuolgá riikarájis Valddajávrri bokte, manná Máhtunjargga konvenšuvdnaguovllu lulimus ráji mielde, dasságo Njallajohka ja Rávgajohka bohtet oktii. Oarjin: Rávgajoga mielde ja dán čázádaga mielde Ruonasvasvákkis riikarádjái. Nuortan: Vuolgá Ruonasvasvákkis gitta Valddajávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 17. Sijddás rádjeguohtumat Tuorpon čearu váste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis juovlamánu 15. beaivái. Davil: Vuolgá riikarájis gokko dat johka, mas joganjálbmi lea Raddujávrris, rasttida ráji (su. 1 km davvelis Riksrøys 241 (koord. X549036, Y7476070), viidásit dán joga mielde jávrráš 837, jávrráš 841 ja jávrráš 872 rádjái, dán jávrrážis jávrrážii 866 ja viidásit Loaiddojohka čázádaga mielde gitta Loiddojávrái (Loytavatnet) ja viidásit ¶ Gráddas konvenšuvdnaguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste Davil ja oarjin: Vuolgá Riksrøys 235 bokte Ballavéri nuorttimus luovtta rádjái. Das manná dán jávrri mielde Skiei’dijoga oivošii, das manná dán joga mielde dasságo dát manná oktii Gráddasjogain (Graddiselva). Lulil: Gráddasjoga rájis dan báikái gokko dát manná rastá riikageainnu 77, dás manná orohatráji mielde dán geaidnoráigge riikarádjái. Nuortan: Riikarájis dan báikái gokko riikageaidnu 77 rasttida riikaráji Riksrøys 235 rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 22. Älvsbyn konvenšuvdnaguovlu Balvatn boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Nuortan ja davil: Piteelven mielde Älvsby gili rájis das gos geaidnu 94 rasttida joga ja manná Granselet rádjái (koord. X1706325,Y7311962). Oarjin ja lulil: Vuolgá Granselet rájis ja manná njuolga linjjás Stortjärnen rádjái (koord. X1705861,Y7308721), viidásit manná Åsträsket lulimus luktii (koord. X1707109,Y7305887), dás manná njuolga linjjás jávrái Manjärv ja dan oarjjimus luktii (koord. X1716608,Y7305259), viidásit njuolga linjjás geaidnoerrui gávpogis Manjärv, geainnu mielde Manjärv rájis geaidnui 94 mii lea Vistheden buohta, viidásit geaidnu 94 gitta Piteälven rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 23. Sandön konvenšuvdnaguovlu Balvatn boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Sandön sullo mearragátti mielde. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 24. Svanjggá rádjeguohtumat Semisjaur-Njarg čearu váste Guođohanáigodat: Miessemánu 1. beaivvis golggotmánu 31. beaivái. Davil: Álgá dan rájis go geaidnu 77 manná riikarádjái, das dán geainnu mielde dan báikái gokko dat rasttida Gráddasjoga, viidásit dán joga mielde, gaskal Saltfjell ja Balvatn boazoorohagaid ráji mielde, dan báikái gos Junkerdalselva rasttida E6. Oarjin: Das gos Junkerdalselva rasttida E6, ja E6 mielde dan báikái gos geaidnu rasttida Ståkkåhajoga. Lulil: Dan báikki rájis gos Ståkkåhajohka rasttida E6 ja viidásit Ståkkåhajåhkå mielde dan báikái gos rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa bohtet riikageidnui. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 25. ¶ Junkaravárri konvenšuvdnaguovlu Svaipa og Gran čearuid váste Davil: Svanjgga rádjeguohtunguovllu lulábeali rádji riikarájis dakko gokko Ståkkåhajohka rasttida riikaráji dan báikái gokko Ståkkåhajohka golgá Ruovadajohkii (Randalselva). Oarjin: Álgá dán rájis gokko Ståkkåhajohka golgá Ruovadajohkii, dasto manná Ruovadajoga mielde vulos Almlia:i Lasken buohta (koord. X487999, Y7365398). Lulil: Álgá Ruovadajogas Almlia bokte ja njuolga linjjás Lasken:i (761), dasto njuolga linjjás gitta Gruonasčohkka (Grønnfjellet) alimus alážii (1055). Lulil: Maŋemus namuhuvvon báikkis ja njuolga linjjás Rismålsfjellet alimus alážii (1122), das viidásit Juŋkar (Junkeren) alimus báikái (1459), das manná Juŋkar rájis njuolga linjjás jávrrážii Guobšagurra (Kvefsendalen) (779) ja manná Árdagavári (Ardekfjellet) buohta, das viidásit davás Árdagavári bokte njuolga linjjás jávrrážii 762, das viidásit njuolga linjjás jávrráža oarjjimus báikái 682 ja dasto dan báikái riikarájis gokko Gran og Ran čearuid rádji álgá. Nuortan: Dan báikkis gokko čearuid rádji ¶ manná riikarádjái ja viidásit riikaráji mielde Ståkkåhajohkii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 28. Gitnetjahke rádjeguohtunguovlu Svaipa ja Gran čearuid váste Guođohanáigodat: suoidnemánu 1. beaivvis borgemánu 15. beaivái. Davil: Álgá Junkaravárre konvenšuvdnaguovllu lulábeali ráji bokte riikaráji rájis gitta Ruovadajohkii Almlia bokte. Oarjin: Ruovadajohka Almlia bokte gitta dasságo dát manná oktii Grønnfjellåga:in. Lulil: Álgá das gokko Ruovadajohka ja Grønnfjellåga leat oktan johkan ja manná maŋemus namuhuvvon joga mielde dasságo dat manná rastá Gállajávrri (Kaldvatnet) geainnu, das manná jávrri mielde Guobšajoga oivošii. Nuortan: Guobšajoga mielde jávrrážii 779. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 29. Árdagavárri konvenšuvdnaguovlu Ran čearu vaste Davil ja oarjin: álgá Gran og Svaipa konvenšuvdna- ja rádjeguohtunguovlluid rájiin riikaráji rájis dakko gokko čearuid gaskasaš rádji gaskal Gran ja Ran mannet riikarádjái davábeali Árdagavári, das viidásit Guobšagura mielde gitta Gállajávrái, dasto dán jávrri mielde jogaža oivošii mii golggiida Sandtjörndalen:s, dákko namuhuvvon jogaža mielde gitta riikarádjái dakka oarjjabeali LillUman (koord. X496648,Y7336515). Lulil ja nuortan: Álgá riikarájis báikkis dakka oarjjabealde Lill-Uman ja manná dasságo Gran og Ran čearuid rádji manná riikarádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 30. Ovle-vuelie konvenšuvdnaguovlu Ubmeje čearu váste Davil: Riikarájis Graesiejavrie (Grasvatnet) bokte, dasto dán jávrri mielda gitta Oksfjellelva oivošii, ja das dán jávrri mielde Bretjørna rádjái ja dasto Okstindbreen. Oarjin: Okstindbreen mielde alážii 1581 (koord. X468570,Y7319128), dasto ráji mielde gaskal Ildgruben ja Røssåga boazoorohagaid njuolga linjjás Gryta rádjái bajágeažis Steikvassdalen, dasto Steikvasselva mielde gitte Reevhtse (Røssvatnet) rádjái, ja dán jávrri mielde Krutåga rádjái. Lulil: Álgá Krutåga ja Kruvhtegenjaevrie (Krutvatnet) bokte ja čázádaga mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarájis Kruvhtegenjaevrie rájis Graesiejavrie rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 31. ¶ Vännäs konvenšuvdnaguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Álgá Sunnasjö gávpogis (koord. X1672719,Y7113606), geainnu mielde mii manná gávpogiidda Bastuträsk ja Lillarmsjö gitta geidnui 92 (koord. X1674011,Y7096558). Lulil: Geaidnu 92 maŋemus namuhuvvon báikkis geaidnoerrui (koord. X1682141,Y7096558) mii manná Eriksborg guvlui, ja viidásit dán geainnu mielde Holmsjö ja Nyland badjel gitta oaiveruovdegeidnui Degermyr bokte (koord. X1686156,Y7090396), dákko ruovdegeainnu mielde gitta geaidnoerrui (landeveiskrysset) (koord. X1691126,Y7093625) Vesterås bokte, dán geainnu mielde geidnui 92 ja viidásit geainnu 92 mielde gitta Vindelälven rádjái. Nuortan: Vindelälven rájis maŋemus namuhuvvon báikkis Inbyn rádjái (koord. X1699269,Y7103587), dás viidásit geainnu mielde badjel Gullsjönäs gitta geidnui Gullsjö – Ö Stärkesmark (koord. X1695884,Y7110631), viidásit geainnu mielde badjel Tallberg gitta Lillsjön rádjái. Davil: Dán jávrri davágeažis (koord. X1693404,Y7111732), njuolga linjjás Brännan:i (koord. X1689239, Y7111195), dás njuolga linjjás Nybyn rádjái (koord. X1684232,Y7112127) Umeälven bokte, ja dasto viidásit Ramsele badjel njuolga oarjjás Ramsan:i, dán joga mielde gitta Holmberget buohta (koord. X1677524,Y7114271), dán báikkis geainnu mielde gitta langs Sunnansjö gávpogii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 32. Bjännberg konvenšuvdnaguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Álgá geainnus Gräsmyr:s gitta Kalldalen:ii, das jogaš mii manná Gvorrsjön, dán jávrri mielde ja Gvorrsjöbäcken mielde gitta Öreälven rádjái ja joga mielde geidnui E4. Lulil: E4 mielde Öreälv rádjái geaidnorrui dakka nuorttabeali Hörnån. Nuortan ja davil: Geaidnu maŋemus namuhuvvon geaidnoearus Häggnäs badjel gitta Bjännberg rádjái, ja Bjännberg rájis manná Hörnån mielde gitta Frängstorp buohta (koord. X1694527,Y7077301), dán rájis njuolga linjjás Småbrännorna rádjái(koord. X1693697, Y7078091), viidásit geainnu mielde badjel Vibo gitta Gräsmyr rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 33. ¶ Gierkietjahke rádjeguohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Birra jagi. Nuortan: Riikarájis dakka oarjjabeali LillUman (koord. X1460294,Y7339056), njuolga linjjás gitta Kåtaviken:ii Över-Uman rádjái. Lulil: Över-Uman rájis ja riikarádjái. Oarjin: Riikarájis Över-Uman rájis gitta báikái dakka oarjjabealde Lill-Uman (koord. X1460294,Y7339056). Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 34. Vaekie konvenšuvdnaguovlu Vapsten čearu váste Davil: Ovle-vuelie konvenšuvdnaguovllu lulábeali ráji mielde Kruvhtegenjaevrie rájis gitta Reevhtse (Røssvatnet) rádjái. Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselvas njálmmis merrii, das njuolga linjjás badjel Aalesjaevrie (Elsvatnet) gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) rádjái Breidablikk bokte. Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarádji Skarmodalselva rájis gitta Kruvhtegenjaevrie rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 35. Lögdeå konvenšuvdnaguovlu Byrkije boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Oarjin: Oaiveruovdegeainnu rájis Lögdeälven rájis gitta Långviksmon rádjái. Lulil: Geaidnu Långviksmon:is gitta Långvattsån rádjái (koord. X1648134,Y7061770), dán joga mielde ja Flyggsjön badjel Stor- og Lillhattsjön, ja das viidásit Hattsjöån mielde Flärke rádjái, dás geaidnu Hundsjö rádjái, dán jávrri lulábealis (koord. X1659069,Y7051641) njuolga linjjás Saluböle rádjái (koord. X1672404, Y7044009) geainnu E4 bokte. Nuortan: Mearragátti mielde Saluböle rájis gitta Lögdeälvens njálbmái. Nuortan: Lögdeälven njálmmis gitta dakko gokko oaiveruovdegeaidnu rasttida joga. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 36. Raajnese konvenšuvdnaguovlu Vilhelmina norra čearu váste Davil: njuolga linjá riikarájis Valtanjaure bokte jávrái luvlie Diehpele (Austre Tiplingen). Oarjin ja lulil: luvlie Diehpele rájis Simleelva mielde jávrái Råtnan ja viidáseappot čázádaga mielde bijjie Raentsere (Ransaren) riikaráji bokte. Nuortan: riikarádji bijjie Raentsere rájis Valtanjaure rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 37. ¶ Råaksoentjahke rádjeguohtunguovlu Vilhelmina norra čearu váste Guođohanáigodat: miessemánu 1. beavvis golggotmánu 31. beaivái. Davil: Riikarájis Skardmoelva bokte ja dán joga mielde vulos dakko gokko jogaš mii boahtá Råaktjoentjahke golgá johkii (koord. X468544, Y7260493). Oarjin: Maŋemus namuhuvvon báikkis Skarmoelva:s ja jogaža mielde báikái sullii 2 km davábealde Pantdalsklumpen (koord. X468104,Y7258711), das njuolga linjjás oarjjabeali Råaktjoentjahke (Rotfjellet) báikái bajimusas Pantdalen (koord. X466494,Y7256476), das njuolga linjjás Fisklausvatnet davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde gitta nuortalulimus luktii, dás jogaža mielde Daarnege (Daningen) oarjjimus luktii. Lulil: namuhuvvon jávrri mielde nuorttamus luovtta rádjái ja viidáseappot jogaža mielde gitta riikarádjái. Nuortan: Riikarájis Daarnege rájis gitta Skardmoelva rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 38. Jitnemen konvenšuvdnaguovlu Vilhelmina södra ja Frostvikens norra čearuid váste Davil: Álgá riikarájis jávrri bijjie Raentsere bokte, čázádaga mielde jávrái mas lea allodat 968 dakka nuorttabealde Goeblehketjahke (Flåfjellet), dasto dán jávrri mielde oarjelulimus luovtta rádjái. Oarjin: Namuhuvvon jávrri oarjelulimus luovtta rájis luksaguvlui bijjie Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Såålejaevrie rádjái, das čázádaga mielde bijjie Sipmehke (Vestlige Sipmekinnsjøen) rádjái ja viidásit čázádaga mielde riikarádjái Sipmekenjaure bokte. Nuortan: Riikarájis Sipmekenjaure bokte gitta bijjie Raentsere rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 39. ¶ 4.3.4 Davvi-Trøndelága ja davágeaži Jämtlándda regiovdna Bajme konvenšuvdnaguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Davil: Álgá Sipmekenjaures riikaráji bokte ja dán čázádaga mielde Sipmekjukke rádjái gokko manná oktan Gavostjukkiin. Nuortan: Sipmekjukke ja Gavostjukke oktasaš jogas ja dasto maŋemus namuhuvvoma rájis gitta Leipikvattnet rádjái. Lulil: Leipikvattnet mielde ráji mielde Ankarvattnet opmodaga rájis riikarádjái. Oarjin: dan báikki rájis gokko Ankarvattnet opmodatrádji manná oktii riikarájiin ja riikaráji mielde gitta Sipmekenjávrái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 40. ¶ Praahkoe konvenšuvdnaguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Nuortasdavás: Álgá Riksrøys 199 bokte, čuovvu Stora Blåsjöns skiftslag ráji mielde gitta Jorms skiftslag rádjái. Nuortaslulás: Jorms skiftslag ráji mielde gitta riikarádjái Riksrøys 197 A bokte. Oarjin: Riikarádji Riksrøys 197A bokte gitta Riksrøys 199 rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 41. Jorm rádjeguohtunguovlu Østre-Namdal boazoorohaga váste Guođohanáigodat: golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Davil: Bajme konvenšuvdnaguovllus riikarájis gitta Leipikvattnet rádjái. Nuortan: Leipikvattnet rájis, Leipikelven mielde gitta Ankarvattnet rádjái, Blåsjön joga mielde, Blåsjöälven, Jorm, Kycklingvattnet, ja joga mielde gitta Kvarnbergsvattnet rádjái. Lulil: Kvarnbergsvattnet gitta riikarádjái. Oarjin: Riikaráji mielde Kvarnbergsvattnet rádjái Riksrøys 197A bokte, Praahkoe konvenšuvdnaguovllu nuorttabeali ráji mielde Riksrøys 199 bokte, maŋŋil riikaráji dan báikái gokko Bajme konvenšuvdnaguovllu lulimus rádji deaivvada riikarájiin. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 42. Mealhkoe konvenšuvdnaguovlu Jiingievaerie čearu váste Davil: Riikaráji mielde Muruån rájis gitta Murusjøen rádjái, dasto Murusjøen mielde Kveeidet:i, das viidásit johkii gokko geaidnu 74 rasttida joga, geaidnu 74 mielde dasságo rasttida Gamvolbekken, dasto dát johka Kalvika i Sandsjøen rádjái, Sandsjøen mielde dan čázádaga rádjái mii lea gaskal Sandsjøen ja Laksjøen. Oarjin: Dakko gokko geaidnu 756 manná caza badjel, geainnu 756 mielde dakko gokko rasttida Botnbekken, Lenglingen oarjedavimus luovtta rádjái. Lulil: Lenglingen mielde Julestraumen rádjái, “straumen” ja Ulen ja Rengen mielde riikarádjái. Nuortan: Rengen:is riikaráji mielde Muruån:ii. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 43. Laadth-gieles rádjeguohtunguovlu Skjækerfjell boazoorohaga váste Guođohanáigodat: Birra jagi. Nuortasdavás: Riikarájis Holdern bokte, badjel jávrri lulimus luovtta rádjái, Holdersströmmen mielde Torröjen rádjái. Lulil: Torröjen mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikarádjái. Oarjin: Gaunan:s riikaráji mielde Holderen rádjái. Guovllu rájit leat merkejuvvon kárttas 44. ¶ Mun gulan bellodahkii man vuolggasadjin lea ahte priváhta olbmot dat galget doaimmahit ealáhuseallima. Almmolašvuođa rolla ferte danne leat vejolašvuo đaid láhččin ealáhuseallimii. Oppalaš ealáhuspolitihka bokte áigu ráđđehus dan ne láhčit vejolašvuođaid buoret rámmaeavttuide ealáhuseallimii, maiddái sámi guovlluin. ¶ Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid sámi ealáhuseallima gárgedeapmái. Dát gusto namalassii ealáhuseallimii mii vuođđuduvvá sámi kultuvrii, dahje ealáhus sii mii veahkeha gárgedit árbevirolaš sámi guovlluid. Ráđđehus áigu lasihuvvon luđolašvuođa bokte ealáhusdoibmiide arvvosmahttit ealáhusdoaimma mii lea heivehanábas, ekonomalaččat guoddinnávccalaš ja mii uhccán vuođđuduvvá almmolaš doarjagii. ¶ Dieđáhusas namahuvvo maiddái juoga mii lea almmolaččat dovddus, muhto mii lea dakkár sámepolitihkalaš ášši masa giddejuvvo stuorra beroštupmi. Dát guoská Finnmárkku eatnamiid hálddaheapmái. Dieđán ahte lea leamaš guhkil mas digaštallan dán birra buot bellodagain, erenoamážit Finnmárkkus. Ráđđehus áigu bidjat ovdan láhkaevttohusa boahtte giđa. Ráđđehus justiisaministara bokte lea nugo diehtibehtet ovdanbuktán gaskaboddosaš sárgosa mas leat iešgu đetlágan čovdosat guđe láhkai eatnamat boahtteáiggis galggašedje hálddahuv vot, ja son deattuha sakka gulahallama sihke Sámedikkiin ja Finnmárkku fylk kadikkiin ášši gieđahaladettiin. ¶ Eará gaskaoapmi dán guvlui lea Sis-Finnmárkku Gárgedansearvi. Gielda- ja guovlodepartemeanta, man mun ovddastan, lea addán ruđaid searvvi álgga heapmái ja veahkeha vel gárgedankapitálain. Mun ovdehan ahte kapitálaatnu ráhkaduvvo nu ahte luvve priváhta, riskadáhtolaš ieškapitála. Riskadáhtolaš ieškapitála fitnašuvvan dáidá leamen buoremus ovdehussan juos galgá oažžut buori ealáhusgárgedeami Sis-Finnmárkkus boahtteáiggis, ja dan bokte oažžut láhččojuvvot lasihuvvon barggolašvuhtii ja buoriduvvon birgenlágiide. Sis Finnmárkku Gárgedansearvvi aiddo nammaduvvon stivrra fuolaha sihkkarit ahte nu dahkkojuvvo. ¶ 1.3.1 Oppalaš árvvoštallamat Dálá láhkamearrádusain boazodoalu siskkáldas áššiid birra lea vuosttažettiin almmolašrievttálaš sisdoallu. Olu áššit leat eiseválddiide mearridit. Geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága (dás duohko maiddái gohčoduvvon 1978-láhkan) njuolggadusat leat hábmejuvvon nu ahte juohke ášši mearrideamis lea stuora árvvoštallanmunni. Láhka lea huksejuvvon dan oidnui ahte mearridan orgánat, ležžet dál orohatstivrrat, guovllustivrrat, Boazodoallostivra dahje departemeanta, sáhttet hui friddja mearridit. Leat unnán njuolggadusat hálddahusa árvvoštallamii, earret oppalaš háldda huslaš prinsihpaid kontradiktoralaš gieđahallama ja bealákeahtesvuođa birra, ja dan birra ahte mear rádus galgá leat áššálaš, ii ge mielddisbuktit áššehis vealaheami. Leat unnán njuolggadusat lágas alddis mat njuolga regulerejit vuoigatvuođaid ja geatnegas vuođaid boazodolliid gaskasaš oktavuođain. Láhka sáhttá addit dan ipmárdusa ahte easkka eiseváld diid mearrádusaid bokte dihto áššiin leat boazo eaiggádat geatnegasat čuovvut lágaid ja njuolgga dusaid. Dalle šaddet almmolaš stivrenásahusat mearridit prinsihpaid ja njuolggadusaid boazodol liid gaskasaš áššiin. Dat dahká boazodolliide vátti sin diehtit mii ain áigges áigái gusto, maiddái dan dihte go leat unnán johtočállosat ja njuolggadusat ráhkaduvvon lága olis. Lávdegotti oaidnu lea ahte dálá láhká ii doarvái bures čájet daid vuoigatvuođaid mat boazodolliin leat gaskaneaset. Dat ipmárdus ahte buot boazo dolliin lea ovtta meari vuoigatvuohta geavahit guohtuneatnamiid, ja ahte lea hálddašan-orgánaid friddja árvvošteami duohken juohkit ja ráddjet nu ahte doaimmahuvvo bures ordnejuvvon boazo doallu, ii heive dainna oainnuin mii boazodolliin alddiineaset lea siskkáldas dilálašvuođaid birra. Dan dihte ferte njuolggadusaid ráhkadit ealáhusa árbevieruid ja sosiála vuogádagaid vuođul, ja daidda čatnat vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid. Dat ii mávsse dan ahte eiseválddit eai šat dárbbaš reguleret ja bearráigeahččat ahte 1978-lága ulbmil paragráfaulbmilatvuhtiiváldojuvvojit,muhto baicca ahte lávdegotti árvalusa vuođul šaddá eise válddiid doaibma earalágán go dálá dilis. Láhkalávdegoddi atná deaŧalažžan oažžut áigái njuolggadusaid boazodoalu iežas árbevieruid ja kultuvrra vuođul, mat dasa lassin fuolahit ovttaskas boazodolliid riektesihkarvuođa. 1978-lágas leat doallu (driftsenhet) ja orohat boazodoaluvuođđo-ovttadahkan,muhtodatii heiveboazodoaluárbevirolašekonomalašja sosiála vugiide. Hui hárve bargá boazodoalli akto. Son bargá ovttas earáiguin, ja sii gullet ovtta siidii. Lávdegoddi atná hui deaŧalažžan bidjat siidda guovddážii ođđa lágas. Vai boazoeaiggádiidda šaddet ovdalgihtii čiel gaset dilálašvuođat ja stuorát riektesihkarvuohta, de ferte lágas čielgaseappot daddjot makkár vuoi gatvuođat ja geatnegasvuođat juohkehaččas leat. Lávdegoddi lea mielas doalahit orohat-ortnega, muhto nu ahte orohatstivrras eai šat galgga leat almmolašrievttálaš doaimmat. Seammaládje háli ida lávdegoddi doalahit ortnega mas lea okta ovddasvástideaddji jođiheaddji. Lávdegoddái lea leamaš stuora hástalussan gávnnahit njuolggadu saidmatásahitoktavuođaovddasvástideaddji doalu, siidda ja orohaga gaskka. Jus ii boađe áigái oktavuohtadáidgaskka,dešaddetresursa hálddašanváttisvuođat ain bistit. Láhkalávdegoddileaatnándárbbašlažžan ođasmahttit 1978-lága hámi. Lea dárbbašlaš juoh kit soames paragráfaid vai njuolggadusat šaddet čielgaseappot. Dasto lea sávahahtti sirddášit soa mes mearrádusaid. Danne lea lávdegoddi gávnna han ahte ođasmahttima boađus berre leat ođđa boazodoalloláhkaevttohus. Departemeanta diehtá lávdegotti oainnuid dán dáfus, ii ge leat vuosttaldan dakkár jurdaga. Fertedeattuhuvvotahtelávdegoddilea árvvoštallan dušše daid njuolggadusaid maid lávde gotti váldi sisttisdoallá. Mearrádusat mat gusket boazodoalu ja olggobeale máilmmi gaskavuođaide, namalassii 1978-lága 3. ja 6. kapihttalat ja 28., 29. ja 30. paragráfat čuvvot ođđa láhkaevttohussii seamma sisdoaluin, muhto eará paragráfanummariiguin. Leamaiddáiolggobealdelávdegottiválddi evttohit njuolggadusaid doarjagiidda Boazodoal lošiehtadusa olis. Almmátge oaivvilda lávdegoddi ahte doarjjaortnega berre dárkileappot guorahallat dainna ulbmiliin ahte ásahit boazoeaiggádiidda stuorát riektesihkarvuođa. Lávdegoddi deattuha ahte ođđa láhkamearrá dusat iešalddiset eai ásat stuorát riektesihkar vuođa ja buoret hálddašeami. Dasa lassin dárbbašit guoskevaš eiseválddit eambbo máhttu sámi boazo doalu birra. Dat ii guoskka dušše boazodoalloháld dahusa virgeolbmuide, muhto maiddái eará alm molaš ásahusaid virgeolbmuide geat gieđahallet boazodollui guoskevaš áššiid, ja nu maiddái justis suorgái, nugo politiijai ja duopmostuoluide. Vir geolbmot geain ii leat dát máhttu, berrejit oažžut dárbbašlaš oahpu. ¶ Siida ii leat dušše bargo-oktavuohta, muhto maid dáiboazoguohtuneatnamiidárbevirolašgeava heami vuođđun. Lávdegotti hástalussan lea leamaš ráhkadit njuolggadusaid mat heivejit iešguđetlágán siidaort negiidda mat leat sámi boazodoalus. Dan dihte eai berre njuolggadusat leat beare čavga, muhto eai nu loažža ge ahte dain duohtaságas ii leat rievttálaš mearkkašupmi. Lávdegoddi lea evttohan njuolgga dusaid mat vuhtii váldet sihke geassesiidda ja dál vesiidda. Siidda rievttálaš dárkkuhus boahtá ovdan máŋgga dáfus: 1. Orohatstivren.Evttohuvvonnjuolggadusain orohatstivrra birra lea eaktuduvvon ahte buot geassesiiddain (geasseorohagain) galgá leat iežas stivramiellahttu, gč. čuoggá 1.3.6 dás maŋŋelis. Jus orohagas leat eanet go čieža geassesiidda, de evttoha lávdegotti eanetlohku, buohket earret okta, ahte stivradoaibma manná vuoruid mielde. Livččii sávahahtti ahte maiddái buot dálvesiiddat oččoše stivralahtu, muhto de šattaše olu orohatstivrrat beare stuorrát. Dan sadjái evttoha eanetlohku ahte geassesiidda stivradoaibma manná vuoruid mielde geasse siidda iešguđet joavkkuid gaskka. Muhtun sa jiin leat dát iešguđet joavkkut dálvesiiddat. Eará sájiin lea earaládje, muhto dat ii mávsse ahte eai sáhte leat iešguđet joavkkut doppe nai. Boazo doallit mearridit ieža movt sii háliidit leat joav kun. 2. Guohtungeavahan-njuolggadusat. Orohatstivrra deaŧaleamos doaimmaid gaskkas lea ráhkadit guohtungeavaheapmáinjuolggadusaid,gč. čuoggá 1.3.7 dás maŋŋelis. Dát guohtungeava han-njuolggadusatgalgetráhkaduvvot iešguđetsiiddaidárbevirolašguohtungea vaheami vuođul, sihke geasse- ja dálvesiiddaid dáfus. Maŋemus logijagiid lea siiddaid árbevi rolašgeavaheapmiiešguđetsivaidgeažil leamaš garra deattu vuolde. Lávdegotti oainnu mielde lea deaŧalaš fas oažžut áigái árbevirolaš geavaheami, ja ráhkadit njuolggadusaid mat suodjalit dan. 3. Boazolohku. Lea siida, ii ge orohat man vuođul boazolohku galgá mearriduvvot, gč. čuoggá 1.3.8 dás maŋŋelis. 4. Siidaoassi.Nugohčoduvvonsiidaosiid ásaheami bokte mearridit siidda boazodoallit ieža man galle ovddasvástideaddji doalu siiddas galget leat, geahča čuoggá 1.3.3 dás maŋŋelis. Lávdegoddi evttoha maiddái njuolggadusaid siidda siskkáldas dilálášvuođaide, dás maiddái njuolgga dusaid siidastivrra, siidakássa ja siidafoandda birra ja bargogeatnegasvuođaid ja investeremiid birra, geahča láhkaevttohusa § 8–10 rájes § 8–16 rádjái. ¶ 1.čuoggásnamuhuvvondilálašvuođatleat dábálaččat dan sivas go láhkamearrádusat leat eahpečielgasat. Lávdegoddi lea dán geahččalan njulget iežas láhkaevttohusa bokte. Láhkamearrá dusat iešalddiset eai leat doarvái njulget diekkár diliid.Lassingáibiduvvohálddahusasgelbbo lašvuohta gieđahallat váttis juridihkalaš gažalda gaid mat dávjá bohciidit boazodoallolága čađaheamis ja čuovvoleamis. Lávdegotti oainnu mielde lea dálá ortnega headjuvuohtanahteboazodoallohálddahuslea unni ja nu sierra eará hálddašeamis. Dálá eko nomalaš ja olmmošlaš návccaiguin lea hálddahus sii váttis hukset doarvái gelbbolašvuođa buot sáva hahtti surggiin. 2. čuoggás namuhuvvon dilálašvuođat gusket erenoamážit areálahálddašeapmái. Deaŧalaš mear rádusat areálageavaheami birra dahkkojit doppe gos boazodoalus ii leat ovddasteaddji ja gos boazo doalu beroštumit dávjá vuoittahallet gilvaleaddji eanangeavaheddjiide. Hálddahusasierravuođasleamaiddái mearkkašupmi eará deaŧalaš boazodoalloáššiin, nugo ovdamearkka dihte boraspirehálddašeamis, birashálddašeamis ja servodatplánemis. Norggas doaimmahuvvo boazodoallu mehciin gos maiddái leat bivdu ja eará meahcce-ealáhusat, turisma ja bartahuksen. Dáin guovlluin soitet eise váldditmaiddáiháliiditdoarjutstuorát ealáhusovddidemiid, nugo minerálaindustriija, el fápmohuksemiid jna. Boazodoalus leat olu sajiin guohtuneatnamatgiliidlahkagoshuksen áigumušat leat boazodollui áittan. Johtti ealáhussan rasttida sámi boazodoallu suohkanrájiid ja vásiha beaivválaččat ahte boazo doallu lea unnán adnon árvvus suohkaniin mat eai leat boazodolliid ruovttusuohkanat. Guohtuneatna miid gáhttema rahčámuš lea losimus suohkaniin mat eai leat boazodolliid ruovttusuohkanat. Vel ruovttusuohkaniin nai vásihit oallut boazodoallit unnán ipmárdusa boazodoalu dárbbuide. Hálddahusa sierra sajádat ja váilevaš oktavuohta eará guovllulaš ja báikkálaš hálddašeapmái dagaha máŋgga dáfus váttisin ealáhussii oažžut oainnuidis ovdan deaŧalaš servodatplánaáššiin. Olles lávdegoddi oavvilda ahte lea dárbbašlaš rievdadit hálddašanortnega. Lávdegotti eanetlohku, buohkat earret okta, evttohit hálddašanvuogi mas fylkkaboazodoallo stivrajafylkkamánnidančállingoddinatná hálddašanovddasvástádusaguovllulašdásis. Náššuvnnalaš dásis lea hálddašanovddasvástádus Boazodoallostivrras oktan guovddáš čállingottiin – Stáhta boazodoallohálddahusain. Unnitlohku ballá ahte boazodoalloberoštumit vuoittahalletgilvvusearáberoštumiiguinjus hálddašeapmi sirdo guovllu dásis fylkkamánnái, erenoamážit areálaáššiin. Eanetlogus lea nappo eará oaidnu dás ja bidjá eanemus deattu dasa ahte fylkkamánnis lea juo ovddasvástádus áššiin mat leat mearrideaddji deaŧalaččat boazodollui. Go fylk kamánnis dál ii leat ovddasvástádus boazodoalu áššiin, de leat dat lávdegotti oainnu mielde sivvan dasa go fylkkamánni ii čájet doarvái beroštumi boazodoallogažaldagain. Fylkkamánni ii leat politihkalaš orgána, ii ge galggapolitihkalaččatvuoruhitjavihkkedit iešguđet beroštumiid nugo fylkkagielda dahje departemeanta. Fylkkamánni bargu lea fuolahit ahte náššuvnnalaš politihkka čađahuvvo guovlluin. Fylkkamánnileanappohárjánandoaibmat iešguđet departemeanttaid ja direktoráhtaid ektui. Eanetlogu oainnu mielde ferte fylkkamánni maid dáidoaibmatSámedikkipolitihkaektuidađi mielde go Sámedikki váldi lassána. Dálá guovllukantuvrraid sirdin fylkkamánni vuollái mielddisbuktá ahte ásahuvvo sierra boazo doallo-fágaossodatfylkkamánnidoaimmahussii, seammaládje go juo leat eanan- ja vuovdedoalus ja birasgáhttemis. Ii leat nappo sáhka bidjat boazo doalloáššiid juo ásahuvvon ossodagaide fylkka mánni doaimmahusas. Ahte hálddašeapmi sirdo juvvo fylkkamánni vuollái, ii dárbbaš mearkkašit ahte buot virgeolbmot sirdojuvvojit dohko gos fylk kamánni lea. Dárbbašuvvojit guovllukantuvrrat mat eai leat beare guhkkin eret boazodolliid ássan- ja orrunbáikkiin. Guovllukantuvrrat galget leat ser vice- ja veahkehandoaimmahusat, muhto dain ii galgga leat mearridanváldi. Nu movt namuhuvvon, de árvala lávdegotti eanetlohku ahte ásahuvvo ođđa stivra fylkkadásis ja ahte dát stivra oažžu sullii seamma doaimma go dálá guovllustivrrain lea. Fylkkaboazodoallostivr ras šaddá eará oktiibidjan go dálá guovllustivrrain, geahča čuoggá 9.8.7. Fylkkaboazodoallostivrii galget boazoeaiggádat ieža válljet áirasiid, ja nu maiddái Sámediggi ja fylkkadiggi. Boazoeaiggádat galget leat eanetlogus stivrras. Fylkkamánni (boa- zodoallo-ossodaga bokte) doaibmá fylkkaboazo doallostivrra čállingoddin ja oažžu maid muhtun áššiin mearridanválddi. Evttohuvvo ahte Stáhta boazodoallohálddahus fuolaha náššuvnnalaš dási doaimmaid boazodoal lostivrra jođiheami olis. Evttohus lea dálá Boazodo allostivrra ja boazodoallohálddahusa Álttás joatkin. Boazodoallostivrii nammadit áirasiid boazodoallit, Sámediggi ja fylkkadiggi. Boazodoallit galget leat eanetlogus. Boazodoallostivra oktan Stáhta boazodoallo hálddahusain lea váidinásahussan fylkkaboazo doallostivrra ja fylkkamánni mearrádusaid dáfus. Departemeanta galgá ain leat boazodoallo hálddašeamibajitásahus,jaatnitláhkaaddi ovddasvástádusa ja fuolahit láhka- ja njuolggadus barggu bokte ahte ráđđehusa politihkalaš ulbmilat čađahuvvojit. Departemeanttas galgá ain leat váldi stivret Boazodoallostivrra ovttaskas áššiin, dahje iešdahkatmearrádusaidbajitorgánan hálddašanlága olis. Lávdegotti mielas galgá maid dái Sámedikkis leat guovddáš sadji náššuvnnalaš boazodoallopolitihkas, ja dan oktavuođas berre Sámediggi searvat láhkaásahusaid ráhkadeapmái boazodoallolága olis. Unnitlohku, okta lahttu, evttoha doalahit dálá ortnega oktan guovllustivrrain ja boazodoallokan tuvrraiguin, ii ge hálit hálddašeami sirdot fylk kamánnái.Unnitloguevttohusamieldeberre Sámediggi oažžut hálddašanovddasvástádusa, ja boazodoallohálddahus Álttás šattašii dalle Sáme dikki vuollásaš fágaossodahkan. Unnitlogu evtto husamieldeiigalggaleatboazodoallostivra čadnonguovddášhálddahussii.Dáláboazo doallostivrra doaimmaid galggaše Sámediggi ja fágaossodat váldit badjelasáset. ¶ geavahan eambbo go mii sutnje gullá. Máksojuv von divat manná oktasaš doaimmaide. 1978-lága §:s 8b lea vástideaddji mearrádus resursadivada birra. Guokte lahtu eai doarjjo diekkár divdada ásaheami. Evttohuvvo maiddái váldi cealkit sáhku, mii lea gohččun čuovvut ovdalaččas addon gohččuma, gč. § 13–5. Dát lea seammaládje go eará lágain. Son geasa sáhkku celkojuvvo, sáhttá ovddidit dan duopmostuoluide dihto áigemearis. Jus dat ii dahkko, de lea sáhkkocealkámušas seamma bág genvuoibmi go loahpalaš duomus. Jus eará váikkuhandoaimmat eai adno ávk kálažžan, de sáhttet mearriduvvot bággendoaim mat, gč. § 13–6. Bággendoaimmatsáhttetleatomd. iešguđetlágán doaimmat ja dárkkisteamit bohc cuid dahje ealu dáfus, boazologu unnideapmi dahje lobihis rusttegiid ja visttiid gaikun. Okta lahttu ii doarjjo bákkolaš boazologu unnideami. Bággendoaimmaid mearrádusain lea bággen vuođđu, muhto bággendoaimmaid čađaheapmái gáibiduvvonammarievttisearvan,earret gohččumiid čađaheapmái mat gusket dárbbašlaš bargguide bohccuiguin dahje ealuin dahje daid dárkkisteapmái. Evttohuvvo ahte dat ásahusat main lea váldi mearridit bággendoaimmaid maiddái galget sáhttit gáibiditbággočađaheaminammarievttibokte bággočađahanlága § 13–14 vuođul. Iešguđet ráŋgumat sáhttet geavahuvvot ovttas dahje sierralaga. Ráŋgumat galget almmotge leat govttolaččat rihkkuma ektui. Ráŋgumat oktiiheive huvvojit dainna lágiin ahte eai čuoza govttohemet, geahča evttohuvvon § 13–1 nuppi lađđasa. ¶ 1. Olggobealde sámi boazoguohtunguovllu, gč. § 3– 1, ii oaččo boazodoallu doaimmahuvvot Gonagasa erenoamáš lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son, guhte sáhttá duođaštit ahte eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su doallu boahtá guoskat, leat addán sutnje lobi čállosa bokte, dahje lea dahkkon mearrádus nugo 2. čuoggás namuhuvvon, ja ahte lohpi dahje mearrádus čájeha ahte son oažžu geavahit doarvái viiddis ja heiv volaččat ráddjejuvvon duovdagiid dollui. Lohpi ii berre addojuvvot goddeguovlluide. Ferte maiddái leat várrogas addimis lobiid guovl luide mat leat dainna lágiin lahka boazoguohtun guovlluid ahte riiddut sáhttet čuožžilit. Lohpi sáhttá addot vissis áigái, ii ge leat guđege ládje gustovaš maŋŋelgoguođohanvuoigatvuohtaleaeret gahččan. Dollui sáhttet biddjot dárkilet eavttut. 2. Ovttaseaiggáduvvon eanan olggobealde boa zoguohtunguovllu sáhttá geavahuvvot boazodollui eanetlogu mearrádusa mielde, lága vuođul geas semánu 18. b. 1965 nr. 6 ovttaseaiggáduššama birra. Jus eaiggádat ja geavaheaddjit guđet hálddašit eanas oasi dakkár duottarguovllus miilea heivvolaš boazodollui, háliidit guovllu geavahuvvot dasa, muhto eai beasa go muhtun eananeaiggádat eai dáhto leat mielde, de sáhttet mearrádusat oktasaš doaimmaid birra lágas juovlamánu 21. beaivvi 1979 nr. 77 eananjuohkima birra §:s 2e geavahuv vot dán dáfus. Gonagasa dohkkehemiin sáhttá oktasašmeahci stivra gitta 10 jahkái hávális addit lobi doaimmahit boazodoalu gili oktasašmeahcis olggobealde boazo guohtunguovllu,jusboazodoalluiišattaš mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan sidjiide geain lea geavahanvuoigatvuohta. Mearrádus dak kár lobi birra galgá ovdandivvojuvvot álbmoga ovdii 3 mánnui maŋŋel go mearrádus lea gulahuvvon dábálaš vuogi mielde, earret eará galgá mearrádus almmuhuvvon unnimusat ovtta aviissas mii lea dábálaččat dovddus guovllus. Jus ovttasge boahtá váidda oktasašmeahci stivrii ovdal go áigemearri lea dievvan, guhte čuoččuha ahte boazodoallu šaddá mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan su opmo dahkii dahje doibmii, de mearriduvvo gažaldat eananjuohkindikki árvvošteami bokte oktašasmea hci stivrra gáibádusa mielde, jus stivra doalaha mearrádusas. Boazodoalu birra stáhta oktasašmehciin olggo bealdeboazoguohtunguovlluadnojuvvojit17. § mearrádusat lágas geassemánu 6. b. 1975 nr. 31 ee. vuoigatvuođaid ja eananopmodahkii gulli vuoi gatvuođaid geavaheami birra stáhta oktasašmehciin (várreláhka). ¶ Mearkkašumit § 4–11: Dát mearrádus lea seamma go 1978-lága 19. §, muhto lea álkidahtton. 1978-lága 19. §:s leat maid dái njuolggadusat bohccuid lohkama birra, muhto dat berrejit biddjot eará sadjái, gč. § 13–6. Vuosttaš lađas: Lea siidaoasi jođiheaddji gii addá dieđáhusa. Seamma guoská bálddalas buolvamolsunoasijođiheaddjái,gč.§ 4–4,1. čuoggá goalmmát lađđasa. Dieđáhusas dieđihuvvo geain leat bohccot ja mearkasiidaoasis,gč.§ 4–9. Maiddáisiida gullevašvuohta galgá dieđihuvvot, namalassii guđe geassesiidii ja dálvesiidii siidaoassi gullá. Dieđut gusket vássan jahkái, dan rájes go ovddit dieđáhus addui. Sáhttá maid leat vuogas almmuhit geain siida oasis lea jienastanvuoigatvuohta, gč. § 8–8 nuppi lađđasa. Dieđut mat leat dárbbašlaččat eará lágaid čuov vumii, fertejit dáid lágaid olis vižžojuvvot. Seamma guoská doarjagiid máksimii Boazodoallošiehta dusa olis. Diekkár dieđuid ii sáhte dáid njuolgga dusaidmieldegáibidit,muhtobaiccaBoazo doallošiehtadusa doarjjanjuolggadusaid olis. Kopiija dieđáhusas galgá sáddejuvvot orohat stivrii. 1978-lága 19. § nuppi lađđasa mielde galgá dieđáhus sáddejuvvot orohatstivrii. Lávdegoddi árvala eará vuogi, namalassii ahte dat sáddejuvvo fylkkaboazodoallostivrii, ii ge orohaga bokte. 1978-lága 19. § njealját lađđasa mielde galgá orohat addit jahkásaš dieđáhusa guovllustivrii. Evttohuvvo dan sadjái ahte orohat ráhkada jahke dieđáhusa, gč. § 8–9 vuosttaš lađđasa a-bustáva ja goalmmát lađđasa. Nubbi lađas: Departemeanta sáhttá njuolggadu said bokte dárkileappot mearridit maid dieđáhus galgá sisttisdoallat. Eaktun almmotge lea ahte dieđut galget leat dárbbašlaččat boazodoallolága njuolggadusaid čuovvumii. 1978-lága 19. § mielde addá Gonagas dárkilet njuolggadusaid dieđáhusa sisdoalu birra. Dát váldi leasirdojuvvondepartemeantii.Lávdegoddi evttoha ahte dat šaddá lága njuolggadussan. Goalmmát lađas: Fylkkaboazodoallostivrras lea boazodoallodieđáhusadieđuiddáfusjávohis vuođageasku guovvamánu 10. beaivvi 1967 hálddašanlága 13. ja čuovvovaš §:id mielde. Evtto husa mielde eai leat orohagas šat hálddašandoaim mat, gč. čuoggá 9.5.1 ovdalis, ja hálddašanlága jávohisvuođageaskku mearrádusat eai gusto oro hahkii. Lávdegotti mielas berre maiddái orohahkii biddjot jávohisvuođageasku dieđuid dáfus mat bohtet ovdan boazodoallodieđáhusas, earret eará boazologu birra. Dan dihte lea goalmmát lađđasis deattuhuvvon ahte hálddašanlága §§ 13 a – 13 e gustojit orohahkii. ¶ Varas lastamuorat ja varas rissit eai galgga váldo juvvot jus dakko dahje dakko lahkosiin gávdnojit eará muorat mat heivejit seamma atnui. Vuovdeeaiggát sáhttá gáibidit mávssu varas las tamuoraid ovddas mat váldojit eaiggáda vuovddis, muhto muđui ii sáhte gáibiduvvot máksu muoraid ovddas mat lobálaččat váldojit dán paragráfa vuođul. Eananeaiggádii galgá dakkaviđe dieđihuv vot go dakkár muorat váldojit maid ovddas son sáhttámávssugáibidit.Jusiišatta ovttamielalašvuohta mávssu nalde, de sáhttá gáibi dit ahte mávssu sturrodat mearriduvvo eananjuoh kindikki árvvošteami bokte. Nu guhkás go čájehuvvo leat dárbbašlažžan vuovddi seailluheami, ođasmahttima dahje ođđasit šaddama dihte dahje dan dihte go guovllus lea muorravátni, de sáhttá Gonagas láhkaásahusaid bokte gáržžidit dahje áibbas gieldit muoraid váldi mis dárkileappot mearriduvvon guovlluin, ja dan olis mearridit ee. ahte varas muorat sáhttet váldot duššefal čájeheami mielde. ¶ stivrra ovddasvástádus lágidit oktasaš doaimmaid geasset, nugo merkema, njuovadeami, áidedivo deami jna. Almmotge ii leat gáibádus ahte geasse siidastivra ásahuvvo. Muhtun geassesiiddat leat nu unnit ahte livččii čielga formalisma gáibidit stivrra ásahuvvot. Danne lea addon jahkečoahkkimii váldi mearridit ahte siidii ii dárbbaš ásahuvvot stivra, geahča vuosttaš lađđasa goalmmát cealkaga. Lea stivra man bokte omd. orohat, fylkkaboazo doallsotivra dahje eará eiseválddit galget geasse siiddain gulahallat. Jus ii leat ásahuvvon siidastivra, de fertejit siidaosiid jođiheaddjit soahpat gii ovd dasta geassesiidda olgguldasat, gč. evttohusa § 8– 12 njealját lađđasa. Jus orohat lea seamma go geassesiida, de oro hatstivra doaibmá maiddái siidastivran, ja dalle galgá ásahuvvot stivra, vaikko eanetlohku boazo dolliin ii gáibit ge dan, gč. § 8–2 viđát lađđasa. Jienastanvuoigatvuohta lea siidaoasi ja báldda las álggahanoasi jođiheaddjiin ja sis geat leat ožžon jođiheaddjis jienastanvuoigatvuođa, gč. § 8–8 nuppi lađđasa, mii gusto seammaládje siidaja hkečoahkkimii, gč. § 8–12 nuppi lađđasa njealját cealkaga. Nubbi lađas: Eai sáhte leat eanet go čieža stiv ralahtu, eai ge unnit go guokte. Jahkečoahkkimis mearridit jienastanvuoigatvuođalaččat galle áirasa stivrii galget. Jus geassesiiddas leat eanet unna jovkkožat, omd. fásta dálvesiiddat dahje bearašjoavkkut, de sáhttet dat gáibidit stivrasaji, ja dalle lea stiv ralahtuid lohku dan mielde man galle joavkku dáht tot stivrasaji, gč. goalmmát lađđasa. Goalmmát lađas: Vaikko geassesiidda boazo doallit doaimmahit boazodoalu ovttas dihto eatna miin, de sáhttet maiddái doppe leat iešguđet joavk kut ja vuostevuođat. Maiddái geassesiiddas ferte váruhit ahte eanetlohku ii badjelduolmma unnit logu. Seammaládje go orohatstivrii válljemiin, de ferte maiddái siidastivrii válljedettiin fuolahit ahte ii oktage joavku oaččo beare olu fámu, muhto ahte fápmu dássejuvvo áiggi vuollái, geahča mearkkašumiid evttohusa § 8–2 nuppi lađđasii. Lávdegoddi lea maiddái dákko gávnnahan riek tan atnit dálvesiidda vuođđun, maiddái danne go doppelealagasovttasbargu,vuosttažettiin bearašgullevašvuođa dihte, maiddái geasset. Dál vesiida datte ii dárbbaš leat lunddolaš čoahkkádus. Omd. sáhttet iešguđet dálvesiiddaid olbmot geas set gullat ovtta jovkui, ja dalle sáhttet sii gáibidit stivrasaji. Dalle go nuppi lađđasa njuolggadusat geava huvvojit, lea stivraáirasiid lohku dan duohken galle joavkku gáibidit stivrasaji, muhto eai sáhte leat eanet go čieža. Jus eanet go čiežas gáibidit stivra saji, de válljejuvvojit stivralahtut vuorbádemiin sin gaskkas. Siidajahkečoahkkin sáhttá maiddái mear riditahtestivrasadjimannávuoruidmielde iešguđet joavkkuid gaskka, ja movt dat čađahuvvo. Jienastanvuoigatvuođalaččatsáhttetovttamiela laččat mearridit ahte stivrras galget leat eanet go čieža lahtu, jus lea sávahahtti ahte buohkaide galgá stivrasadji. Diekkár njuolggadusaid mearrida jahkečoahk kima dábálaš eanetlohku. Jus oktage oaivvilda ahte mearriduvvonnjuolggadusateaivuhtiiváldde stivrasaji vuoru iešguđet joavkkuide, de sáhttá fylk kaboazodoallostivra guorahallat dan, ja vejolaččat gohččut rievdadit njuolggadusaid. Nugo boahtá ovdan § 8–2 nejalját lađđasis, de § 8–11 goalmmát lađđasa njuolggadusat gustojit maiddái orohatstivrii evttohasa válljemii. Unnitlohku, Jon Meløy, ii doarjjo evttohusa ahte stivrasadjimannávuoruidmielde.Suoaivila mielde lea diekkár vurostallan eahpečielggas ja sáhttá dagahit ahte olmmoš geas lea luohttámuš ja gelbbolašvuohta vuoruhuvvo eret stivrras. Njealját lađđasis leat njuolggadusat dan birra goas stivra lea mearridanválddálaš. Lea maid dad djon ahte jus leat ovtta meari jienat, de lea orohat stivrra jođiheaddjis duppaljietna. Viđát ja guđát lađđasiid njuolggadusat vástidit mearrádusaide orohatstivrra birra § 8–2 guđát ja čihččet lađđasiin. ¶ Guohtungeavaheami njuolggadusaid bokte galget orohagaboazoeaiggádiiddasihkkarastojuvvot dárbbašlaš guohtumat, dás maiddái guottetbáikkit, johtolagat ja ragatbáikkit. Njuolggadusat galget vuh tii váldit buori boazodoalu vuođđojurdagiid sámi árbevieruid ja vierruiduvvama mielde. Guohtungeavaheami njuolggadusat galget vuhtii váldit etnamiid árbevirolaš geavaheami ja ovddidit ulbmillaš geavahanortnegiid. Guohtungeavaheami njuolggadusat eai galgga šaddat vuostálaga siidda vuoigatvuođaiguin mat leat erenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon. Galget mearriduvvot njuolggadusat guohtunáig giid birra, jus fylkkaboazodoallostivra ii leačča daid mearridan § 9–5 mielde. ¶ Siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit mearriduv vonnjuolggadusaidguohtungeavaheamibirra eananjuohkindiggái guđa mánu sisa maŋŋel go fylk kaboazodoallostivra lea daid dohkkehan. Eanan juohkindiggisáhttáduššindahkatguohtungea vaheami njuolggadusaid mat leat soapmásiidda govttoheamit, dahje rihkkot vuoigatvuođaid mat leat erenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon. Jus leat garra ákkat, de sáhttá fylkkaboazo doallostivra sierralobi (dispensašuvnna) bokte ložžet guohtungeavaheami njuolggadusaid. Guohtungea vaheami njuolggadusaid rihkkun gieđahallojuvvo 13. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶ Gonagas sáhttá láhkaásahusaid bokte heivehit jea gilbordima boazo-orohagain ja dárkileappot ráddje juvvon guovllus áibbas gieldit jeagilbordima, jus nu adnojuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil. ¶ Earret dán lága sierra mearrádusaid ja ložžemiid vuođul lea boazoeaiggádis ovddasvástádus vahága ovddas maid boazu dagaha, geahčakeahttá siva. Vahága ovddas maid boazu dagaha orohaga sisk kobealde, lea buot orohaga boazodolliin ovddasvástá dus ovttas buohkaid ovddas ja buohkain ovtta ovddas. Jus olggobealde orohaga leat vahága daga han bohccot mat navdojuvvojit gullat eaiggádiidda mat doaimmahit boazodoalu orohagain das lahka, de lea daid orohagaid boazodolliin seammaládje searválagaid ovddasvástádus sin guovdu geat leat vahága gillán. Gonagas sáhttá ráddjet man guhkás olggobeallái orohaga dakkár ovddasvástádus galgá leat fámus. Vahága ovddas maid dakkár olbmuid bohccot dagahit geat § 3–5 vuođul doaimmahit boazodoalu olggobealde boazoguohtunguovllu, geahča várrelága 17. §, leat sii guđet doaimmahit boazodoalu dan guovllus gosa vahágahtti bohccotnavdojuvvojit gullat, ovddasvástideaddjin okta buohkaid ovddas ja buohkat ovtta ovddas. Buhtadusgáibádus vahága ovddas nuppi oasi vuođul sáhttá sáddejuvvot dan orohaga stivrii ovda olbmo bokte dahje njuolga daid bohccuid eaiggádii, mat leat dagahan vahága. Buhtadusgáibádusa mii boahtá orohahkii oro hatstivrrabokte,galgáorohagajahkečoahkkin livdnet boazoeaiggádiidda guđege boazologu ektui, muhto fal nu ahte boazoeaiggát guhte duođašta ahte su bohccot eai leat leamaš mielde vahága dahkamis, ii leat geatnegas máksit maidege vahágis. Livdnejuv von buhtadusmáksu lea bággobearrama vuođđun. Jus duođaštuvvo ahte leat eará orohaga bohccot dagahan vahága dahje leat leamaš mielde vahága dagaheamis, de sáhttá dán paragráfa mearrádusaid mielde gáibiduvvot dan orohagas máksu ruovtto luotta (regressa). ¶ § 11–1 mearrádusat buhttenovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai galgga gustot vahágiidda mat šattažet lobálaš johtima geažil, bisáneami dahje guođoheami geažil johtolagaid nalde dahje guohtun eatnamiin duoddariin dahje mehciin mat leat namuhuvvon§:s5–1jusiileaččašaddan mearkkašahtti stuorit vahát go mii adnojuvvo dábálažžan gánnáhahtti ja dohkálaš doalus, dego omd.jusguođohanlohpijna.leaadnojuvvon dainnalágiin ahte boazodoallu lea muhtun eanan eaiggáda dahje vuoigatvuođalaš geavaheaddji oap meláidumiidda dahje vuovdái sierranassii čuohcan. § 11–1mearrádusatovddasvástádusabirra geahčakeahttá siva eai galgga gustot vahágiidda ge maid boazu lobálaš orodettiin dagaš láddjejuvvon šaddui, nu go suinniide mat leat soahttun (láguhin), stáhkkán (stávrán) dahje ázis (hášes) jus šaddu ii leat áidojuvvon áiddiin mii doallá bohcco, dahje earaládje dohkálaččat suodjaluvvon. Orohagas man birra sárdnojuvvo §:s 3–1, sáhttá sihke orohatstivra ja guhtege boazoeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami bokte čilgejuvvot galgá go son beassat hukset áiddi mii lea veahkkin sutnje ollašuhttit doallogeatnegasvuođa dahje mii gáhtte su buhttenovddasvástádusain, jus earaládje ii sáhtesohppojuvvotdakkárgažaldagahárrái. Eananjuohkindiggi galgá dalle maiddái mearridit gokko áidi galgá ceggejuvvot ja movt dat galgá huk sejuvvot. Eananjuohkindiggi sáhttá maiddái bidjat dan eananeaiggáda nala geasa ášši guoská, govt tolaš oasi huksengoluin ja áiddi divondangoluin maŋit áiggiid, dan ektui movt son bealistis gártá atnit ávkki áiddis. Seammaládjesáhttáeananeaiggátoažžut eananjuohkindikki árvvošteami čilget berre go oassi diekkár áiddi huksengoluin mii lea namuhuvvon §:s 5–1 ja dán paragráfa nuppi oasis, biddjojuvvot boa zoeaiggádiid nala. ¶ Jus ii leat ovttamielalašvuohta man boazoeaiggát dahje orohatstivra ovdaolbmo bokte lea čálalaččat duođaštan, mearriduvvo buhtadusgáibádus vahága ovddas maid bohccot leat dagahan, eananjuohkin dikki árvvošteami, dahje gielda- dahje gávpotrievtti árvvošteami bokte. Gáibádusdoallatriekteárvvošteamigalgá ovdandivvojuvvot jođáneamos lági mielde. Dákkár gáibádusas galget addojuvvot nu dárkilis dieđut go vejolaš áiggi birra ja saji birra goas ja gos vahát lea dahkkojuvvon, vahága šlájá birra ja viidodaga ja buhtadusgáibádusa sturrodaga birra. Jus lea vejolaš, de berrejit maiddái addojuvvot dakkár dieđut main sáhttá leat ávki go galgá čilget geasa gullet bohccot mat vahága leat dagahan. Vejolaš vihtanat ja eará duođaštusat berrejit maiddái dieđihuvvot. Dikki ovdaolmmoš galgá farggamusat mannat geahčadit vahága go árvvošteami gáibádus lea ovdandivvojuvvon. Geahčadeamis galget leat guos kevaš suohkana ja boazodoallohálddahusa ovddas teaddjit mielde, dikki ovdaolbmui fágalaš árvvoštal lanveahkkin. Jus vejolaš de galgá maiddái guoskevaš orohaga ovdaolmmoš leat mielde, ja maiddái sii guđet leat árvvošteami gáibidan. Jus lea čielggas ahte ii leat dáhpáhuvvan vahát bohccuid geažil de sáhttá dikki ovdaolmmoš iežas válddiin hilgut ášši. Riekteárvvošteapmi galgá doaimmahuvvot nu fargga go vejolaš. Jus vahága leat dahkan bohccot mat navdojuvvojit gullat dihto orohahkii, de galgá orohatstivraovdaolbmobokteálogohččojuvvot árvvošteapmái. Riekteárvvošteamijođiheaddjisáhttájuohke dásis áššemeannudeamis geahččalit soabahit joksan várás soabatlaš čovdosa. Riekteárvvošteamis galgá guorahallot leat go bohccot dagahan vahága ja lea go vahát dakkár ahte sáhttá buhtadusa gáibidit ja jus nu, de mearridit vahága árvvu ja mearridit buhtadusmávssu. ¶ Mearkkašumit § 13–5: Dáinna mearrádusain boahtá vejolašvuohta čállit sáhkuid. Čuoggás 9.9.3.3 lea dan birra čállojuv von eambbo. Go sáhkku celkojuvvo, de sáhttá son geasa dat celkojuvvo, 60 beaivvi sisa gáibidit mearrádusa guorahallot ođđasis. Dán mielde lea vejolaš vuodjit ášši dábálaš duopmostuoluide, muhto dat eaktuda ahte son ieš aktiivvalaččat ovddida ášši. Sáhkko cealkin lea nappo earáládje go dábálaš vuohki man mielde eiseválddit fertejit vuodjit ášši vai ožžot bággočađahanvuođu. Loahpalaš duomu ja seammadássásaš sáhkko cealkima váikkuhus lea ahte eiseválddit sáhttet čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega nala geasa sáhkkocealkka guoská, nu ahte dasa ii dárbbašuvvo riektecealkámuš bággočađahanlága § 13–14 olis. Leaevttohuvvon60beaivviáigemearri čuoččaldahttit ášši vai boazoáiggát olle guorahallat javejolaččatháhkatadvokáhttaveahki.Boazo doallu lea dakkár ahte sáhttet gollat oallut beaivvit go ii beasa poastta dahje eará ođđaáigásaš vugiid bokte gulahallat ja dan dihte dárbbašuvvojit guhkit áigemearit go servodagas muđui. Sáhkku sáhttá celkojuvvot buot dilálašvuođain goas lága olis lea addojuvvon gohččun. Jus lea gohččojuvvon gaikut lobihis áiddi, de sáhttá celko juvvot sáhkku jus gohččun ii čuvvojuvvo. ¶ duođalaččat ahte kollegiála ásahusat ieža berrejit daid árvvoštallat ja mearridit. Njealját lađđasa vuosttaš cealkka nanne ahte boazodoalloásahusaid mearrádusain dan mielde lea bággenvuođđu. Ii leat nappo dárbbašlaš duopmocealkámušadahjesáhkkocealkimabokte oažžut bággenvuođu, gč. § 13–5. Dát lea spiehkasteapmi das mii muđui livččii dábálaš, namalassii ahte ferte vuddjot ášši ovdal go addo bággenvuođđu. Njealját lađđasa nuppi cealkaga mielde sáhttet boazodoalloeiseválddit čađahit bággenmearrádusa a-bustáva mielde almmá nammarievtti duopmocealkámuša haga bággočađahanlága § 13–14 olis. Dát leat dábálaččat doaimmat mat eai leat nu stuorrát, ja maiguin lea hoahppu. Son geasa mearrádusa čuohcá, sáhttá dasalassin gáibidit ášši bissehuvvot gaskaboddosaččat jus dáhttu ášši gieđahallot duopmostuoluin ja bissehit čađaheami. Mearrádusaid b-, c- ja d-bustávaid mielde berre lávdegottioainnumieldesáhttitbággočađahit dušše jus nammariekti lea dan nannen bággočađahanlága§ 13–14olis.Nammarievtti gieđahallan lea hálddahusa bággenmearrádusa dárkilet guorahallan mii lávdegotti mielas lea dárbbašlaš riektesihkarvuođa dihte. Lávdegoddi atná viidáseappot vuogasin ahte dat ásahus mii lea b-,c- dahje d-bustáva mielde dahkanmearrádusa,maiddáigalgásáhttit čuoččaldahttitáššinammariektáimearrádusa bággočađaheami birra. Dán dáfus leat soames geavatlaš bealit vuhtii váldit, geahča 9.8.6. «Mearkkašahttivuođa-gáibádus» dálá lága 34. §:s ii leat jotkojuvvon. Eiseválddit sáhttet čađahit bággodoaimmaid§ 13–6mieldegoleatkon- krehtalaččat árvvoštallan ášši, ja dán árvvoštallamii gullá guorahallat man mearkkašahtti dat lea. Dasto lea juo gávnnahuvvon ahte áššái lea almmolaš beroštupmi dan bokte go gohččun lea addon § 13–2 olis. Dasa lassin sáhttet leat dilálašvuođat goas lea dárbbašlaš čađahit bággodoaimmaid boazoeaiggáda guovdu, vaikko su rihkkun lobálaš mearrádusavuostáiešalddisiileatnu mearkkašahtti. Dát sáhttá guoskat stuorát akšuvnnaide main bággu čuohcá buohkaide jus galgá sáhttit čađahuvvot. ¶ Prográmmagálvvu ođasmahttima bokte galgá dál prinsihpas leat vejolaš ov danbuktit sámegiel teavstta ODIN:s. Gielda- ja guovlodepartemeanta dadjá St. prp. nr. 1:s (2001-2002) ahte álggahuvvo sierra sámi giellaválljen ODIN:s. Bargojoavku diehtá dán barggu leat álggahuvvon. ¶ IT-suorgi ja prográmmagálvoindustriija ráđđejit eanaš priváhta oassádallit. Danne sáhttá stáhta váldosaččat rollas bokte márkanoassádallin váikkuhit ja hoahpuhit gárgedusa mii dahká vejolažžan čállit ja sáddet sámi čálamearkkaid dihtoriin. Lassin sáhttet stádalaš orgánat fuolahit ahte sámi čála sáhttá geava huvvot stáda iežas orgánaid luhtte. ¶ 2001' Suohkanekonomiijaproposišuvnnas (St. prp. nr. 62 (1999-2000)) celkkii departementa ahte “2000:s lea 1.9 miljovnna ruvnno dábálaš árvvoštan-doarjagis addojuvvon Finnmárkku sámeguovllu suohkaniidda main leat lassegolut guovttegielalašvuođa geažil. Departementa áigu 2001:s árvvoštallat lasihit árvvoštan-doarjaga suohkaniidda mat eará ortnegiid bokte eai oaččo gokčojuvvot guovttegielalašvuođa duohta goluideaset.” Stuoradikki áššegieđahallama oktavuođas celkkii eanetlohku gielddalávdegottis ahte "leat áican ahte departementa 2001:s áigu árvvoštallat bajidit árvvoštan-doarjaga suohkaniidda mat eai eará ortnegiid bokte oaččo gokčojuvvot goluideaset mat “sis duođas leat guovttegielalašvuođa geažil. Dát eanetlohku bivdá Ráđđehusa árvvoštallat lagabut ožžot go guoskevaš suohkanat ja fylkkagielddat gokčojuvvot iežaset duohta goluid dán suorggis, ja maŋŋil máhccat fas evttohusaiguin 2002 suohkanekonomiijaproposišuvnna oktavuođas" (Evttohus S.nr. 252 (1999-2000)). Gielda- ja guovludepartementa dieđihii 2001' Stáhtabušeahtas (St prp nr 1 (2000-2001)) ahte dát čuovvoluvvo ovttasbarggus mii lea suohkaniiguin ja fylkkagielddaiguin, ja ahte árvvoštan-doarjja suohkaniidda mat eai oaččo gokčojuvvot guovttegielalašvuođa duohta goluideaset eará ortnegiid bokte, lasihuvvo 9 miljovnna ruvdnui 2001:s. Dát lea maŋŋil lasihuvvon 10,2 miljovnna ruvdnui 2001:s. St.dieđáhusas nr. 55 (2000-2001) daddjo ahte Ráđđehusa mielas lea guovttegielalašvuođa lassegolut bistevaš dillin suohkaniidda ja ¶ heivehit ortnega dienasvuogádahkii. Dušše dakkár ortnega bokte olaha doarvái mutto diehttevašvuođa dasa man stuoris jahkásaš guovttegielalašvuođadoarjja lea, ja dalle maiddái stuorát vejolašvuođaid guhkitáigái plánet giellaovddidandoaimmaid suohkaniin. Kárášjoga ja Guovdageainnu ovddasteaddjit oaivvildit maiddái ahte Sámediggi jahkásaččat, lassin daid ruđaide maid suohkanat ožžot dienasvuogádaga bokte, maiddái fertejit oažžut ruđaid maid sáhttá geavahit giellaovddidandoaimmaide suohkaniin. ¶ JA ÁIGUMUŠAT Álbmoga vuoigatvuođat geavahit sámegiela ja oažžut sámegiel oahpahusa leat láhkavuođđuduvvon máŋgga lágas. Sámegiel fálaldagat sámeálbmogii ii gula dušše sámegiela geavaheapmái, muhto maiddái ahte lea máhttu sámi kultuvrra birra. Kultuvrralaš bealli lea hui mávssolaš sámegiela nannenbarggus. Guovttegielalašvuođa golut eai leat dušše golut jorgaleapmái, dulkomii, giellagurssaide ja guovtti giela áššebáhpiriidda. Stuorámus golut leat guovttegielat suohkanlaš bálvalusdoaimmaide. Dán ferte váldit vuhtii go čielggada suohkaniid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođa goluid. eiseválddiid geatnegasvuohta čađahit doaimmaid maiguin doarju dán barggu. Artihkal 28:s daddjo ea.ea. ahte galget čađahuvvot doaimmat vai bisuha ja ovddida gullevaš álbmogiid álgogielaid ovddideami ja geavaheami. Konvenšuvnna dohkkeheami oktavuođas lea ráđđehus geatnegahtton ráđđádallat gullevaš olbmuiguin go lea jurdda čađahit lágaid dahje hálddatlaš doaimmaid mat njuolgut sáhttet váikkuhit guoskevaš álbmogii, mat min oktavuođas leat sápmelaččat. Eurohpalaš šiehtadus regiovnnalaš- dahje minoritehtagielaid birra mearriduvvui Eurohparáđis skábmámánu 5.b.1992:s. Ulbmil šiehtadusain lea suodjalit minoritehtagielaid, vai nu sáhttá bisuhit ovttastuvvon ja girjás eurohpalaš kultuvrra. Dán rádjái leat 14 riikka dohkkehan šiehtadusa, nugo Norga, Ruoŧŧa, Suopma ja Dánmárku. Norga mieđai dása ggl. res. bokte golggotmánu 1.b.1993:s. Šiehtadus doaibmagođii njukčamánu 1.b.1998:s. Od. Prp.nr. 60:s (1989-90) oaidná ahte sámelága giellanjuolggadusat leat earret eará huksejuvvon šiehtadusa evttohusa ala mii dalle juo gávdnui. Go Norga dohkkehii šiehtadusa, de oaivvildedje ahte geatnegasvuođat maid šiehtadus mielddisbuvtii, juo ledje ollašuvvan, ovddemusat sámelága giellanjuolggadusaiguin. Lea dušše šiehtadusa III oassi mii bidjá čielga geatnegasvuođaid eiseválddiide. Norga dohkkehii šiehtadusa III oasi dušše sámegiela váste. ¶ sámegiel dahje sámegillii oahpahusa dahje oahpahusa erenoamáš sámi fágain joatkkaoahpahusas. Fylkkagielda sáhttá muđui nai fállat dakkár oahpahusa. Láhkaásahusas1 lea mearriduvvon ahte buot oahppit geain lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa, lea vuoigatvuohta oažžut dakkár mállet molssaevttolaš oahpahusa go eai gávdno dohkálaš oahpaheaddjit skuvllas. Earálágan oahpahusmállet sáhttet leat omd. Gáiddusoahpahus, intensiivaoahpahus dahje erenoamáš meahcceskuvllat. Sámediggi lea oahpahuslága bokte ožžon válddi mearridit láhkaásahusaid sámeálbmoga ja sámegiela, kultuvrra ja servodaga oahpahusa sisdollui. Sámediggi mearrida maiddái láhkaásahusaid sámegiela oahpahusa vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oahppoplánaide, ja erenoamáš sámi fágaid joatkkaoahpahusa oahppoplánaide. Departementa mearrida eará sierra oahppoplánaid láhkaásahusaid sámi guovllu oahpahussii ja ohppiide olggobealde sámi guovllu geat ožžot sámegiel oahpahusa. Sámediggi galgá ovttas departementtain ráhkadit evttohusa dáid láhkaásahusaide. ¶ Girkolága § 15 muitala makkár surggiid suohkanis lea ovddasvástádus ruhtadit. Lea láhkamearriduvvon ahte galgá leat girkolaš oktasašráđđi – válljejuvvon girkolaš orgána – buot suohkaniin. 1997 rájes lea stáhtabušeahta bokte juolluduvvon erenoamáš doarjja girkolaš oktasašráđiide3. Dán ortnega siskkobealde eai Sosiál- ja dearvvašvuođadepartementa juohkásii Dearvvašvuođadepartementan ja Sosiáldepartementan 1.1.2002 rájes. 3 Dát stáhtadoarjja evttohuvvui ovttastuvvot rámmadoarjagiin mii addojuvvo suohkaniidda 2002 rájes (vrd. johtučálus F-044-01 golggotmánu 18.b.2001 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementtas). St.prp. nr. 1:s Lasáhus nr. 4 (2001-2002) ovddiduvvui evttohus ahte stáhtadoarjja girkolaš oktasašráđiide ain galgá juolluduvvot olggobealde rámmadoarjaga mii addojuvvo suohkaniidda ja juolluduvvot girkolaš addojuvvo erenoamáš ruđat guovttegielalašvuhtii. Doarjja oktasašráđiide ii guoskkat suohkaniid máksámušgeatnegasvuođaide girkolága § 15 mielde, vrd. johtučállosa H-3/97 ođđajagimánu 10.b. 1997:s Gielda- ja guovludepartementtas ja johtučállosa F-29/99 Girko-, oahpahus ja dutkandepartementtas, mas ovdanboahtá ahte stáhtadoarjja ii galgga buhtadit mákšámušgeatnegasvuođaid mat suohkaniin leat girkolága § 15 mielde, ja ahte suohkanat eaige sáhte heivehit iežaset bušeahtta gullevaš geatnegasvuođaid dán stáhtadoarjaga ektui. Girkolaš oktasašráđis lea báikkálaš girkohálddašeami ovddasvástádus ea.ea. girkuid, girkogárddiid ja girkolaš virggiid dáfus. Stáhtas lea báhpabálvalusa ovddasvástádus. Muđui lea suohkaniin main lea almmolaš ruhtadanovddasvástádus girku báikkálaš doaimmaide. Sámelága 3-6 mielde lea juohkehaččas vuoigatvuohta oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii hálddašanguovllu norgga girku searvegottiin. Seammaládje go dearvvašvuođa- ja sosiálsuorggis, de ferte gielalaš láhččema árvvoštallat go deaivvada sámi geavaheddjiiguin hálddašanguovllu olggobealde. Johtučálus V-5/2002 ođđajagimánu 16.b. 2002:s kultur- ja girkodepartementtas lea bagadus gaskavuođa birra gaskal suohkana ja girku. Dás čujuhuvvo ahte girkolága áigumuš lea ahte resursadárbu ja vuoruheapmi girkolaš bargguin, erenoamážit diakonias, mánáid- ja nuoraidbarggus, girkomusihkas je, galgá dáhpáhuvvat báikkálaččat, galgá leat ovttasbargu gaskal girku ja suohkana. Dát lea suorgi mii lunddolaččat gullá bušeahttadigaštallamiidda gaskal girku ja suohkana. Ruhtajuolludandárbu vai sihkkarastá dohkálaš girkolaš hálddahusa rievddadallá báikkálaš dilálašvuođaid mielde. Gáibádussan lea ahte girkus galget leat doarvái hálddatlaš resurssat nu ahte bargguid sáhttá vuhtiiváldit dohkálaččat. ¶ dihtomielalaš gielalaš váikkuheami bokte mánáidgárddis. Nanu identitehtalaš, kultuvrralaš, doabalaš- ja máhtolašvuođa ovdáneapmi leat dehálaš oasit nanu doaibmi guovttegielalaš ovdáneamis, ja dat boahtá leat vuođđun viidáset giellaovdáneapmái skuvllas ja ollesolbmo agis. Guhkesáiggi mihttomearri lea joksat doaibmi guovttegielalašvuođa mánáidgárddiin. Deanu gielddas leat 3 sámegielat mánáidgárddi oktiibuot 45 mánáin (34 proseantta buot mánáidgárdemánáin). Golmma dárogielat mánáidgárddiin lea 24 mánás árjjat heivehuvvon sámegielfálaldat sierra sámegielat bargiiguin. Maiddái eará mánáin lea sámegiel fálaldat, muhto ii nu viidát. Suohkanis lea okta priváhta mánáidgárdi. Deatnu lea váldán fárrui 50% suohkana doaibmadoarjagis mii addojuvvo priváhta sámegielat mánáidgárddiide. Sámedikki doarjja suohkana ja priváhta sámi mánáidgárddiide lei 740 000 ruvnno 2001:s, mas 540 000 ruvnno lei suohkana mánáidgárddiide. Erohus gaskal guovttegielalašvuođa goluid ja doarjaga lei 375 000 ruvnno. Porsáŋggu suohkan dieđiha ahte buot suohkana 9 mánáidgárddiin lea sámegiel ja sámi kultuvrralaš fálaldat. Sámedikki doarjja govččai guovttegielalašvuođagoluid mat ledje 2001:s gokčat sámi giellabargiid bálkkáid, mátkkiid ¶ Fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid birra Sámedikki válggaide Sámedikki válljejit sámit sámiid gaskkas sámediggeválggaid bokte juohke 4. jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválggat leat. Njuolggadusat Sámedikki válggaid birra leat dál mearriduvvon sámelágas ja láhkaásahusas Sámedikki válggaid birra. Ráđđehus áigu bidjat ovdan evttohusa rievdadit sámelága, nu ahte Sámediggái addojuvvo fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid Sámedikki válggaide. Dát gusto ovdamearkka dihtii ¶ Sámepolitihka rievttálaš vuođus Norgalaš eiseválddit leat sihke álbmotrievtti ja riikkagottálaš rievtti bokte geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá váfistit ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Deaŧalaččamus riikkaidgaskasaš neavvut maidda Norga lea guorrasan, ja main lea mearkkašupmi etnalaš veahádagaid ja eamiálbmogiid riektedillái, leat: s ON:a konvenšuvdna 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, erenoamážit artihkal 27 s ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain s ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra s Eurohparáđi lihttu guovlo- dahje veahádatgielaid várás s Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna riikkagottálaš veahádagaid suodjalusa birra Riikkagottálaš láhkamearrádusat main lea erenoamáš mearkkašupmi sámiide, leat: s Vuođđolága §110 a s Sámeláhka (Láhka geassemánu 12. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid hárrái birra) s Olmmošvuoigatvuođaláhka (Láhka miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid dili birra norgalaš rievttis) s Oahpahusláhka (Láhka geassemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra) s Boazodoalloláhka (Láhka geassemánu 9. 1978 nr. 49 boazodoalu birra) ¶ Duodjegelbbolašvuohta Duoji oahppaplána bokte lea duodji ožžon saji fágan skuvlii. Duojis lea maiddái stáhtus gáhttenveara fágan. Leat gárgeduvvon njuolggadusat sváinnasdutkosa čađaheapmái duojis. Sváinnasdutkkusortnet lea váfistan árvvolaš gelbbolašvuođasirdima eallilan ¶ 2.3.2 Suodjaleapmi bággolonisteami bokte 40 2.3.2.1 Bággolonisteami eavttut 40 ¶ 3.4.3 Guolástanvuoigatvuođa ráddjehusat sierranas muddendoaimmaid bokte 122 ¶ Finnmárkkus. Loahpalaččat suokkardallo leago sierra atnima bokte sáhttán šaddat almennet- dahje almennetsullasaš vuoigatvuođat báikeolbmuide muhtun fylkkaosiin, omd. gilis dahje eanet oppalaččat. 4. kapihttala suokkardallamat leat muhtun muddui dan vuođul mii lea ovdanboahtán go iešguđetge riggodatvuoigatvuođa lea čađamannan. Kapihttala sáhttáge muhtun muddui atnit riggodatčađamannama čoahkkáigeassun, ja sierranas konklušuvnnaid bokte geahččalit válddahallan riektediliid čohkket oktasaš mihtilmassan. ¶ duohken, ja lea leamaš áiggis áiggái iešguđet láhkai čilgejuvvon. Eatnamat mat gullet eaiggáduššanvuoigatvuhtii, máinnašuvvojit giddodahkan. Eaiggátráđđejupmái gullá sihke geavahanvuoigatvuohtaja eará duođalaš ávkkástallan - mieđis duohta ráđđejupmi- ja vuoigatvuohta heađuštit earáid oami geavahit - negatiivvalaš duohta ráđđejupmi. Dásá siskkilduvvo maid vuoigatvuohta rievttálaččat háldet, ovdamearkka dihte go sirdá eaiggáduššanvuoigatvuođa earáide dahje go ásaha erenoamáš vuoigatvuođaid ja gildosiid. Áinnas deattuhuvvo ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta ja eaiggátráđđejupmi leat negatiivvalaččat gáržžiduvvon. Dát mearkkaša ahte dása gullet buot mat eai leat spiehkastuvvon, juogo gustojeaddji lága mielde dahje erenoamáš vuoigatvuođaid bokte earáide go eaiggádii. Gáržžideamit mat lágas čuvvot, leat dán áddejumi mielde mieđis spiehkastagat ráđđenvuoigatvuođasmii muđui lea luovus. Erenoamáš vuoigatvuođain mat earáide gullet, lea maid mieđis ráddjejuvvon iešláhki ja siskkildit dušše ovtta dihto lágan ráđđejumi ja iige eará. Go eaiggáduššanvuoigatvuohta lea negatiivvalaččat ráddjejuvvon, sáhttá dát boahttevuođas gárgiidit. Okta bealli dás lea ahte vuoigatvuhtii automáhtalaččat gullá dat mii guorrana go erenoamáš mieđis ráddjejuvvon vuoigatvuohta nohká. Vuoigatvuohta siskkilda dasto maiddái ođđa vejolašvuođaid mat ihtet ja mat eai miehtásit leat biddjon earáide sierravuoigatvuohtan Eaiggáduššanvuoigatvuohta daddjo dávjá sisdoallat báhcánvuoigatvuođa - nuppiin sániiguin dan mii áiggis áigái ii leat čuldon dahje earát váldán. Go erenoamáš vuoigatvuođaid ásaha earáide, bissu spesifiserekeahtes báhcánráđđejupmi eaiggádis, sihke das mas justa dalle lea geavatlaš árvu ja das mas maŋŋil sáhttá ihtit, ođđa ávkkástallanvugiid olis. Geavatlaččat ja ruđalaččat sáhttá dát garrasit čuohcat, omd. boahttevaš čáhcefápmohuksemis dahje viessosajiid juohkimis. Eaiggáda báhcanvuoigatvuohta sáhttá lágaid mearkkašumi- ja áigegáržžidemiin leat sihkkaraston sáhttit ásahit sierra vuoigatvuođaid earáide, geahča omd. skábmamánu 29. b. 1968 vieris opmodagaid erenoamáš ráđđenvuoigatvuođaid lága njuolggadusaid (servituhttalága) ¶ §§ 11 - 16 vuovdegeavahanvuoigatvuođaid hárrái. Báhcánvuoigatvuohta sáhttá maid leat váiduduvvon dahje juhkkojuvvon, omd. njuolggadusaid bokte mat addet riektelažžii ja eaiggádii seamma vejolašvuođ nuppástuvvi diliin geavaheami rievdadit, buo. seamma lága §§ 2-3 ja 5-6. Ovttaseaiggáduššančujuha dilálašvuođaide mas eaiggáduššanvuoigatvuohta lea juhkkojuvvon máŋgga háldejeaddji gaskkas dihto gorrelogu mielde, muhto muđui seamma ráđđejupmi juohkehažžii go mo muđui livččii oktoeaiggádis. Dávjá báhkkoduvvo nu ahte juohke beallieaiggáduššá ja ráđđefysalaččat ja rievttálaččat ovttaseaiggáduššanoasis, juohkehaš iežas oktagaslašvuoigatvuođaiguin. Dát maid sáhttá leat váiduduvvon, omd. oktasaš stivrejumi ja ávkkástallan eanetlogumearrádusa vejolašvuođanjuolggadusaid bokte buo. geassemánu 18. b. 1965 ovttaseaiggáduššanlága nr. 6 § 4. Juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuohta(du. geteiltes Eigentum) jurddašuvvo háviin main eaiggátráđđejupmi lea juhkkojuvvon máŋggaid gaskkas geat juohkehaš adnojuvvojit leat iežaset mearkkašumi dáfus sierra ráđđejumiid eaiggádat. Go ovttaseaiggátlea oasálaš olles eaiggátráđđejumi oasis dáfus, lea juhkkojuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođa mihtilmasvuohta ahte juohke oasseeaiggádis lea dihto ráđđejupmi dahje ávkkástallanvuohki, omd. go eaiggádis lea vuovdedoalu vuoigatvuohta ja earás fas seamma guovllus guohtun- ja guolástanvuoigatvuohta. Dán gohčoda áinnas doaibmi juhkkon eaiggáduššanriektin. ¶ almennehin, ja Gonagas (stáhtahálddahus) lea ráđđen hui viidát sihke eatnamiid ja almennehiid riggodagaid. Dábálaš oahppu lea ahte stáhta almenneteaiggádin hálde almennehiid báhcánvuoigatvuođaid dahje liiggiid, muhto ferte doahttalit vuoigatvuođaide mat gilis ledje boares áiggis juo ja almennetriektelaččaid ráđđejumi. 1600-logu loahpas vuvddii stáhta muhtun almennehiid ovttaskas olbmuide dahje giliolbmuide, bissovaš várahusain doahttalit geavahanvuoigatvuođaid mat giliolbmuin ledje ovddežis. Gos unnimus bealli almennetvuoigaduvvongiliolbmuin leat oastán dahje alcceseaset háhkan almenneha, lea gilialmennehiin sáhka. Jus vieris olmmoš dahje almennetriektelaččaid unnitlohku osttii almenneha, lea priváhta almennehiin sáhka. Geassemánu 22. b. 1863 vuovdelága nr. 2 gohčui priváhtalmennehiid lonuhit. Almennetoassi lea dalle biddjon almennetvuoigaduvvomiidda ja leage ná šaddan gilialmennehin. Almennetoassi mii lea eaiggádii dahje eaiggádiidda biddjon, lea šaddan dábálaš priváhta opmodahkan. Álgo stáhtaalmennet sáhttá maid guhkit ráđđejumi ja cieggan ja dohkkehuvvon diliid bokte iešlági nuppástuhtton gilialmennehin, dahje ovtta dahje moatti gilisearvvi stuorraovttaseaiggáduššamii. Almennehat leat maid leamaš juhkkojuvvon eará vugiid mielde. Vuovddit ja duoddarat leat ovddežis namahuvvon "bajit" almennehin. Vuovdealmennehat láhkamuddejuvvojedje aiddolaččat geassemánu 22. b. 1863 vuovdelága nr. 2 mielde ja várrealmennehat njukčamánu 12. b. 1920 várrelága nr. 5 mielde, maŋŋil boahtán geassemánu 6. b. 1975 várrelága nr. 31 sadjái. Vuovdeláhka fámuhuhttojuvvui go geassemánu 19.b. 1992 nr. 59 ja 60 gilialmennehiid ja stáhtaalmennehiid vuovdedoalu lágaid fápmui boahtima , mat muđui leat dagahan dihto nuppástusaid várreláhkii. Dološ áiggi rájes lea maid sáhka leamaš "olggut" almennehiin, maidda ee. guske dihto guollebivdohápmanatja márkansajit mat ledje oktasaš anus, áhpi ja eará eatnamat mearragáttis mat eai lean anus. Erenoamáš almennehat leat ovddeš sátko- ja ráddjagassajit ja eará erenoamáš báikkit mat leamaš oktasaš anus bahkka johtolagas (johtolatalmennehat). Dát leat áiggi mielde gártan eanaš gieldda dahje priváhta opmodahkan. ¶ Oktasaš vuoigatvuođain (joavkovuoigatvuođain) jurddaša go máŋggas leat searvan oktavuhtii, omd. bearaš dahje gilli, ja dan bokte oassálastá geavaheamis ja eaiggáduššanávkkástallamis. Vuoigatvuohta gullá oktavuhtii, ja juohkehaš sáhttá ávkkástallat vuoigatvuođain dušše nu guhká go gullá oktavuhtii. Jus omd. fárre gilis masa vuoigatvuohta gullá, de sus ii leat šat oktasaš vuoigatvuođa oassi. ¶ "Go Stáhta háldduidis bokte guhkit áiggi lea váikkuhan bohciiduvvon eahpečielggasvuhtii, de lea váttis dahkat earágo guorahallat mii báikkálaš diliide lunddolaččat galggašii leat. Galggašii nu bures go vejolaš heađuštit ahte guhkit áiggi heađuštus almennetrievtti čađahit, mii mu mielas boahtá hálddašeami boasttoáddejumis, galgá dagahit vuoigatvuođamanaheami..." ¶ (6) Juridihkalaš girjjálašvuhtii lea biddjon hui stuorra riektegáldolaš deaddu daid ávdnasiid, oaiviliid ja ákkaid bokte mat dákko ovddiduvvojit, muhto maiddái go čálli sáttá adnot áššedovdin árvvuin ja autoritehtain. ¶ Sápmelaččain sáhttet leat erenoamáš vuoigatvuođat eatnamiidda ja čážiide sierralágaid bokte mat nannejit dálá dahje ásahit (ođđa) vuoigatvuođaid. Dehálamos ovdamearka lea geassemánu 9.b. 1978 nr. 49 boazodoalloláhka. Dasto sáhttet sápmelaččain leat leamen sierra vuoigatvuođat bajábealde namuhuvvon prinsihpaid vuođul. Njuolggadusat ja prinsihpat fertejit muđui leat seamma, muhto sápmelaččaid (dahje sámejoavkkuid) erenoamáš ealáhus- ja eallindilit, sáhttet leat dehálaččat, na várra mearrideaddjin. Riektegeavat čájeha ahte boazoealáhusas lea sierra riektesuodjalus. Dán suodjalusa mearkkašupmi čielggaduvvo eanet 3.17.9. oasis, muhto ferte dadjat juoidá dan dihto beliide maiddái riektegálddolaš oktavuođas. Guovddáš mearrádus lea Álttesjávrri-duopmu (Rt. 1968 s. 429). Álttesjávrri buođđun mielddisbuvttii ahte guokte ruoŧa "čearu" (namalassii boazodoallo ovttahagat) masse guohtuneatnamiid ja guollebivddu maid ledje guhkit áiggi doaimmahan. Go meassamat ledje "fásta ja olu geavahan guohtunbáikkis ja bivdosajis" , geatnegahtii baicce Alimusriekti bággolonisteaddjimáksit buhtadasa (s.438). Maŋit áiggi geavadis lea deattuhuvvon ahte dát mearrádus addá boazodoallovuoigatvuhtii bággolonistanrievttálašsuodjalusa, buo. Rt. 1975 s. 1029 (Røssåga- duopmu guohtuneatnamiid manahanbuhtadas) gos ee.daddjo: ¶ rájás ja heivehangeatnegasvuođas: "Ođđagilvima ja doallonuppástuhttima bokte sáhttet priváhta eanaeaiggádat álggahit doaimmaid maid boazosápmelaččat fertejit dohkkehit ja masa fertejit boazodoalu heivehit. Seammaláhkai galget boazosápmelaččat, almmá buhtadasa haga, dohkkehit ahte eiseválddit - dábálaš ávkkálaš áigumušaid ovddideames - álggahit doaimmaid mat almmá boazodoalu ealáhusvuđđosa lihkaheamen, sáhttet dahkat ahte sápmelaččat fertejit veaháš nuppástuhttit jođihanvuogi dahje duovdagiid geavaheami guohtunvieruid. " ¶ Das rájes lea Norga dohkkehan ILO-konvenšuvnna ja dasa lassin lea álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid digaštallan jotkojuvvon, ee. Sámi vuoigatvuođalávdegotti bokte NAČ 1984:18 s. 228 čuo. Stuorra mearkkašupmi lea maid geassemánu 12. b. 1987 sámelága nr. 56 ovdabargguin, buo. erenoamážit Od. prp. nr. 33 (1986-87) s. 37 ja s.111 čuo. Dasa vel laktása 1988 earrobiddji politihkalaš jurddašanvuogi Vuođđolága § 110 a sámemearrádus. Stáhta- ja álbmotrievttálaš ovdáneapmi mii bidjá stáhtaeiseválddiide erenoamáš geatnegasvuođaid sámeálbmoga ektui, oažžu vuos nu go Riektejoavkku eanetlohku oaidná, vuohččan mearkkašumi dasa mii dás duohko mearriduvvo, omd. stáhta ráđđejuvvon eatnamiid ávkkástallamis ja sámeguovlluid vuoigatvuođaid muddemis. Áigut erenoamážit namuhit ahte (dalá) professor Carsten Smith muhtun čielggadeamis Guolástandepartementii suoidnemánu 9.b. 1990, konkludere ahte dihto eavttuin sáhttá gáibidit stáhta álggahit sierra doaimmaid suodjalit guolásteami sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, ja go stáhtas leat sierra geatnegasvuođat sámi álbmotjoavkku ektui maiddái mearrabivddu muddema dáfus. Guolástandepartemeanta lea dán dohkkehan, ja 1990 rájes vuhtii váldán sámi beroštumiid muddenmearrádusaid mearrideamis. Gártágo dán rievttálaš ovdáneamis maid mearkkašupmi giddodagaid vuoigatvuođaide, lea váttis vissásit cealkit. Ávnnas mii dása gávdno lea menddo vánis sáhttit einnostit mo Alimusriekti livččii láhtten. Mii datte čujuhit ahte Riektejoavkku mandáhta lea válddahallat ásahuvvon giddodagaid riektedilálašvuođaid Finnmárkkus. Dát riektedilálašvuođat leat guhkes proseassa boađus, mii eanaš - eaiggáduššanvuoigatvuođaid ja earalágan vuoigatvuođaid bokte lei čielggas ovdalgo Norga guorrasii Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-soahpamuššii ja maŋit álbmotrievttálaš ja stáhtarievttálaš ovdaneapmái. Mii navdit ahte čájehuvvo ainjuo olu eanet skunálašvuohta diktimis ođđa riektegáldoosiid váikkuhit ásahuvvon oapmerievttálaš posišuvnnaid, go ii nugo bajábealde namuhuvvon, guoskka sámi ássánguovlluid riggodatávkkástallama boahttevaš muddemii. Dán oainnu čielga doallevašvuohta lea Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegotti vuođđolága ođđa § 110 a evttohusa mearkkašumis (Evtt. S. nr. 147 (1987-88) s. 2): ¶ Finnmárkku dilit leat rievddalmasat muđui riikka ektui, vuohččan go dán riikaoasis álgovuolggalaččat leat ássan dušše sápmelaččat, geat giela ja kultuvrra bokte ovddastit čearddalaš unnitlogu Norggas. Dasto lea Finnmárku rievddalmas go dán riikaoasis gáibida stáhta dán riikaoasi eatnamiid eanaš oasis leat oamasteaddjin (su. 96%). Lea maid čuoččuhuvvon ahte Finnmárkku ássiin eai lean álggu rájes eará vuoigatvuođat ráđđet eatnamiid ja luondduriggodagaid ovddeš matrikulerekeahtes eatnamiin, go vuoigatvuohta maid stáhta lea ássiide addán, ja maid stáhta goas ihkenassii fas sáhttá ruovttoluotta váldit. 1700-logu rájes lea maiddái leamaš sierra lágat ja unnit eanet jearggalaš almmolaš geavat ja áddejupmi Finnmárkku giddodagaid- ja eanageavahanvuoigatvuođaide, mii lea earálágan go riikkas muđui. Nuppi beales gártet riikkaidgaskasaš soahpamušat masa norgga stáhta lea iežas čatnan unnitálbmogiid (erenoamážit Siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid 1966 ON-soahpamuš) ja eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid vuoigatvuođaid ektui (ILO- soahpamuš nr. 169) oažžut sierra mearkkašumi Finnmárkkus dán riikaoasi sápmelaččaid geažil. Dáid soahpamušain ferte navdit leat mearkkašupmi ee. luondduriggodagaid vuoigatvuođaide. Dása lassin lea ođđasit historjjálaš dutkan iđihan boares bissovaš sosiála ja rievttálaš minstara sámi guovllu giddodagaid ráđđejupmái, ja mii ovdal ii lean dovddus dahje ii ainjuo fuomášuvvon. Hui álki lea navdit ahte dát dilit leat iđihan áibbas sierra ođđajurddašandárbbu luondduriggodagaid vuoigatvuođaide Finnmárkkus. Riektegálduid ja siskkáldas riektegáldoosiid gaskasaš gaskavuođaid sáhttá maid fertet árvvoštallat sierranas oainnuin Finnmárkku diliid ektui. Álbmotrievttálaš ja historjjálaš ođđa riektegáldoosiid ferte árvvoštallat stáhta dálá geavada ja riikka lágaid ektui, erenoamážit Finnmárkku eatnamiid vuoigatvuođaid deasttas. Dán ii sáhte navdit gustot dušše riektepolitihkalaš áddejumis, muhto maiddái das maid sáhttá atnit gustojeaddji vuoigatvuohtan. Almmá dáid dárbbuid haga ii livččii várra ¶ Riektejoavkku golbma lahtu lea dattetge válddahallan dihto álbmotrievttálaš gažaldagaid (2.4 A oasis). Muhto mii bajábealde lea mihtten orru čájeheamen ahte dát miellahtut leat mealgadii vuollánan barggus válddahallat konkrehtalaččabut álbmotrievttálaš mearkkašumi luondduriggodagaid vuoigatvuođain Finnmárkkus. Ii leat datte mu oaivila mielde doarvái árta Riektejovkui dušše válddahallat giddodagaid riektediliid Finnmárkkus go lea ásaheamen bajábealde namuhuvvon álbmotrievttálaš soahpamušaid. Go min duopmostuoluin ain váilo riektegeavat álbmotrievttálaš riektegáldoosiid mearkkašupmái luondduriggodagaid vuoigatvuođain, leige dehálaš árta dasa ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui. Evttohusas maid lávdegoddi ovddidii 1984:s (NAČ 1984:18) lea maid biddjon stuorra sadji čielggadit álbmotrievttálaš mearkkašumi norgga sápmelaččaide, ja lea maid dakko bokte guorahallan vuođđoprinsihpaid main lea luondduriggodagaid vuoigatvuođaide mearkkašupmi. ¶ Hui olu girjjálašvuohta lea dáid gažaldagaid birra, váldofáddán dahje eará gažaldagaid oktavuođas. Dás ráddjen dušše namuhit erenoamážit: Carsten ja Lucy Smith: Norsk Rett og Folkerett (1982), erenoamážit s. 207-285, Jan Erik Helgesen: Teorier om folkerettens stilling i norsk rett (1982) ja Torkel Opsahl: Mennesterettighetene i dag - internasjonal forpliktelse og nasjonal gjennomføring (1978) s. 9 čuo. Álgovuolggalaččat atne leat doarvái, go vuos siskkáldas rievtti bokte lea bohtosii joavdan, iskkadit leago dát álbmotrievttálaš mearrádusaid vuostá. Dál lea eanet aht` eanet mannamin dan guvlui ahte go mearriduvvo váldágo mielde álbmorievttálaš riektegálduid, iehčanas, mielmearrideaddji riektegáldooassin, oktan guoski siskkáldasrievttálašriektegáldoosiiguin. Dákkár vuohki dagaha ahte stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat luondduriggodagaid vuoigatvuođaid mearrideames Finnmárkkus, fertejit váldot mielde álggus juo, oassin buot guoski riektegáldoosiid oktiigesson árvvoštallamis. Norgga rievtti álbmotrievttálaš njuolggadusaid čađaheapmi lea maid guoskkahuvvon Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas NAČ 1984: 18, s. 346, mas ee. daddjo: ¶ NAČ 1984:18 s. 200 lea maid čujuhan ahte "norgga ja ruoŧa sámiid geavahanvuoigatvuođas maiddái lea iežas iehčanas vuoigatvuođavuođus dábálaš vuoigatvuođavuođuštusain dološ áiggi geavaheami birra" . Dát cealkka orru dán oktavuođas erenoamážit čujuheamen boazosápmelaččaide. Muhto lea nana árttat maid áddet ahte maiddái eará sápmelaččaid geavaheapmi, mii lea guhkit áiggi doaimmahuvvon, sáhttá dagahan vuoigatvuođaid dološ áiggi rájes geavaheami vuođul, juogo sápmelaččaide čearddalaš joavkun dahje dihto sámejoavkkuide. Dán vuođul mii bajábealde lea namuhuvvon navddán ahte Riektejoavku livččii berren bidjat olu eanet bajábealde namuhuvvon historjjálaš čállosa vuođđun. Dán oktavuođas berre galgan čielggadit man muttos dás lea leamaš sáhka rievttálaš diliin, ja dasto makkár mearkkašupmi dáid diliin lea leamaš ovdáneamis ja dan bokte dálá rievttálaš dillái. Dákkár guorahallan livččii dábálaš rievttálaš jurddašeami mielde bidjan dárbbašlaš eavttu árvvoštallat man guhkás Finnmárkkus lea ásahuvvon "cieggan dilli" nu ahte stáhta eaiggáduššá matrikulerekeahtes eatnamiid, ja maid de dákkár stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta mahkáš mearkkaša. Vuođđun ferte bidjat ahte olu eanet ovdal sáhttá dohkkehit "cieggan dili" mas ovdalis lea leamaš ásahuvvon vuoigatvuođat. Riekteeáddejupmi mii baicce "rabas" riektesuorggis hápmašuvvo, dohkkehuvvo álkit go riekteáddejupmi mii hápmašuvvo vuostálasti vuoigatvuođaid gilvvus. Jus eaktuduvvo ahte historjjálaš álgu lea leamaš earalágan ovddeš "privatiivva" norgga guovlluin Finnmárkkus ja álgovuolggalaš oktasašguovlluin Ruoŧain, ii sáhte moktege navdit ahte dákkár meannudemiin mii bajábealde lea namuhuvvon joavdá seamma bohtosii dálá Finnmárkku buot guovlluin. ¶ "Dán áššis dahkko gustojeaddjin ahte joavku mii liikká áiggis áigái ferte leamen viehka unnán, geavaheami bokte lea dagahan vuoigatvuođ vissismeahttun álmennetjovkui." ¶ 2.3.2 Suodjaleapmi bággolonisteamibokte ¶ "Dát álbmogat galget oažžut suoji vuoigatvuođaideaset rihkkumušaid vuostá ja vejolašvuođ čuoččaldahttit áššiid duopmostuoluid ovddas ovttaskasolmmožin dahje ovddasteaddji orgánaideaset bokte suodjalan dihte vuoigatvuođaideaset beaktilis láhkai." ¶ vuoigatvuođaid dihto sámi joavkkuide. Dat ii leat fámuhuhtton, muhto muhtun áigái 1972 gustojeaddji boazodoallosoahpamuša bokte orustahtton. Jus soahpamuš galggašii heaittihuvvot, navdo ahte Sámekodisilla fas boahtá fápmui. Sámekodisilla lea maid muhtun háviid áddejuvvon siskkáldas norgga riektegáldun, go dat lea adnon vuđđosin norgga duottarsámiid vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide iežaset riikkain (buo. Rt. 1862 s. 645 ja Rt. 1892. s.511). Dán mielde orru Sámekodisilla ain leat gustojeaddji norgga láhka, ja nu maid iehčanas láhkavuođđu norgga sámiid boazodili jna. geavahanvuoigatvuođaide maid kodisilla guoskkaha (buo. Carsten Smith "Rettstenking i samtiden" (1992) s.154 čuo.). Sáhttá maid dasa lassin dadjat ahte lea historjjálaš vuođus áddet Sámekodisilla oppalaččabut prinsihpaid váikkuhussan dán guovtti riikka sámiide. Goappašat gárvásit šiehtadalli stáhtat orrut kodisilla vuođđudeames áddemin geatnegasvuohtan fuolahit “seailluhit sámi nášuvnna” . Kodisilla mearkkaša ahte duottarsámiide addui rievttálaš árvu dihto duohta geavaheapmái. Dás lei dasto eaktun galgat doahttalit johttisámit áigodagaid mielde guhkit áiggi geavaheami rájá rastá. Sámekodisilla prinsihpas sáhttá maid leat mearkkašupmi eará sámiide geat ovddežis ledje geavahan guovlluid mat 1751 soahpamuša mielde juhkkojuvvo Norgga ja Ruoŧa gaskka. Ná sáhttáge áddet kodisilla dološ áiggi rájes geavaheami prinsihpa váikkuhussan, go dat maid báhkkoda dán prinsihpa geavahit vuđđosin vuoigatvuođaide sámiide háldet dihto luondduriggodagaid. Danne sáhttáge dadjat Sámekodisilla ovddastit árra ovdamanni álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiide buorrin mii min áiggis lea ásahuvvon, ja báhkkoda dihto prinsihpaid sámiid luondduriggodagaid vuoigatvuođaide goappašiid riikkain, mii lea guston gitta 1700-logu rádjai. ¶ 270). Ii várra leat dát dál nággovuloš, muhto sáhttet leat sierramielalašvuođat dán mearrádusa viidodagas. Lávdegoddi lea joatkkabarggustis ee. mearridan guokte guovddáš gažaldaga mat ovddalgihtii orru leamen eahpidahtti: a) Vihkkedallamiin gávnnahuvvui ahte 27. artihkkala čuožžovaš dulkonoasit várra gohččot stáhtaid geatnegahttit juolludit dihto ruđalaš veahki vai guoski unnitlohku duođai sáhttá dikšut gielas, kultuvrras jna. (s. 271). b) Dasto gávnnahuvvui ahte "buoremus vuođustusat hupmet dán mielde dan beales ahte " kultuvra " doaba 27. artihkkalis ipmirduvvo nu viidát ahte mearrádus maiddái sisdoallá čearddalaš unnitlogu kultuvrra ávnnaslaš beliid" (s. 286). Dát máksá lávdegotti mielde ahte kultuvrra ávnnaslaš eavttut ollislaččat lea 27. artihkkala bokte suodjaluvvon. Goappašiid gažaldagain lea lávdegotti dulkomis leamaš mearrideaddjimus ahte 27. artihkkal sáhttá oažžut duohta mearkkašumi, vai guoski unnitlohku ii dušše teorehtalaččat, muhto maiddái duođai sáhttá seailluhit kultuvrras. Dás gávnnahuvvui ahte 27. artihkkala dulkomis, ferte sakka deattuhit maid guoski unnitlohku dárbbaša duohta ja beaktilis kultuvrra seailluheapmái ja dikšumii. NAČ 1984:1 čujuha maid maŋit áiggi geažidemiide, ee. Geneva 1978 čearddakonferanssas, gos vuhtto ahte riikkaidgaskasaš áddejupmi 27. artihkkal mearkkašumis lea ahte mearrádus gohčču guoskevaš stáhtaid árjjalaččat ja heaittikeahttá doaimmaid lágidit vuoigatvuođaid beavttalmahttimis dán mearrádusa mielde. Áddejupmi maid orru leamen ahte jus stáhtat eai daga maidege leat vuoigatvuođat beavttu haga. Lávdegoddi guorrasa dasa ahte geatnegasvuohta gohčču stáhtaid čađahit govttolaččat boađusovttaláganvuođa unnitlogu kulturdoaimmaheapmái muđui servodaga ektui (s. 272). Eamiálbmogiid suodjaleami oktiigeassumis (s.336-337) deattuhuvvo nuppi beales 27. artihkkala ja nuppi beales "sierra eamiálbmotvuoigatvuođa" oktavuohta. Dan vuođul lávdegoddi gohčoda 27. artihkkala earuhuvvon dulkomin, lea čujuhuvvon eamiálbmogiid leat dan dilis ahte sin kultuvra erenoamáš garrasit lea laktásan árbevirolaš vuogi ávkkástallamii guovlluin gos dát álbmot ássá ja masa sorjá. ¶ (3) Dárbbašlaš čađahanlágasteapmi dagaha várra riiddu, ja maiddái vuosteháguid ahte gokko lága bokte čáđaha mearrádusaid mat vealtameahttumat ráddjejit earáid go sámiid geavaheami dálá buohkaidvuoigatvuođaid njuolggadusaid vuođul. Dása lea dadjat ahte álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámi kultuvrra ja sámiid "eanavuoigatvuođaid" suodjalussii fertejit eaktudit dihto sierravuoigatvuođaid sámiide, erenoamážit guovlluide gos sámi ássan galggašii seailluhuvvot. Olgoriikka- ja vuođđudanlávdegotti árvalusas (Árvalus S. nr. 147 1987-88) s. 2, lea vuođđoláhkaevttohusa § 110 a oktavuo čujuhan ahte mearrádus maiddái mearkkaša stáhtaeiseválddiide dihto rievttálaš geatnegasvuođa. Dasto lea daddjon: "Lávdegoddi deattuha ahte mearrádus ii nuppástuhte riektedilálašvuođa sámiid ja earáid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid hárrái." Dát ferte guoskat vuođđoláhkamearrádussii, iige álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide. Bajábealde lea eaktuduvvon ahte vuođđoláhkamearrádus ii sáhte navdot mannat dobbelii go mii juo čuvvo álbmotrievttálaš geatnegasvuođain. ¶ Sáhttá lea nu ahte Sámi vuoigatvuođalávdegotti cealkámuš iskanvuoigatvuođa mearkkašumi hárrái báidnui veaháš go erenoamážit lea vuođđaláhkamearrádusa doaibma mieđis doaimmaid vuođul. Eivind Smith guoskkaha dán (s. 346) artihkkalistis "Om samerettigheter og rettighetsvern" Riektediehtaga áigečállagis 1986 s. 338 čuo. Datte leat čujuhuvvon dilálašvuođat, ainjuo maŋimušnamuhuvvon, maiddái negatiiva doaibmabijuid bokte dahkat váttisin oažžut § 110 a giehtaguššot duopmostuoluin. Dilálašvuohta maid sáhttá namahit dán oktavuođas, lea gáibádus ahte sus gii dáhttu čuoččaldahttit ášši ferte leat nu gohčoduvvon "rievttálaš beroštupmi" . Dát oppalaš gáibádus, mii ovdanboahtá nággolága (borgemánu 13. b. 1915 nr. 6) § 54:s, mearkkaša áššečuoččuheaddjis fertet dákkár gaskavuohta áššái ahte lea lunddolaš ja govttolaš sus sáhttit bidjat ášši duopmostuoluide. Geatnegasvuohta mii biddjo stáhtaeiseválddiide § 110 a bokte, fuolaha "sámi álbmoga" . Vajos sáhtášii dalle navdit ahte livččii dušše dán oktavuođ ovddastupmi, lagamusat Sámediggi, mas livččii rievttálaš beroštupmi dán mearrádusa doahttalit. Ovttaskas olbmot (sámit) maiddái geat oaivvildit sidjiide čuohcat vuođđoláhkamearrádusa váilevaš doahttalus, fertejit datte sáhttit čuoččaldahttit ášši. Bajábealde namahuvvon artihkkalis, eaktuda Eivind Smith (s. 360) ahte ovttaskas olbmuin galggašii leat rievttálaš beroštupmi § 110 a ektui. Dasto vástida Inge Lorange Backer girjjistis "Rettslig interesse for søksmål, skjønn og klage" (Oslo 1984) (s. 151) galgágo organisašuvnnaid áššečuoččaldahttinvejolašvuohta leat ágga vuostá ovttaskas olbmui rievttálaš beroštupmái. Sáhttá lasihit ahte Alimusriekti geavahii Vuođđolága § 11 a aiddo ráŋggáštanáššis mas sámi fenrihka dubmejuvvui Bergen gávpotrievttis go ii leat boahtán ¶ Gitta 1800-logu gaskamuddui ii oru leamen celkon miige eiseválddiid beales ahte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta vuovdái, ii Álttás iige Finnmárkkus muđui, leamen dákkárin ahte ii guđđo geavahanvuoigatvuohta buohkaide. Gitta dien áigái lea eiseválddiid namahus Finnmárkku vuvddiide máŋggalágan, sihke guovddáš ja báikkálaš eiseválddiid beales. Nugo namuhuvvo 3.2.2.2. oasis, daddjo 1753-geaskkuin "Min doppe Finnmárku gullevaš Álttá Vuovddi birra" . Suoidnemánu 4. b. 1801 pro memorias evttohuvvo lasihit murrensierradivada "Ámtta gonagaslaš Almennehiin" . Golggotmánu 29. b. 1808 plakáhtas addojit njuolggadusat "gonagaslaš Vuovddi Meannudeames Hámmarfeastta Gielddas" . Ráđđehusa čakčamánnu 20.b. 1817 cealkámušas mearriduvvo maid galgá máksit "go murre Stáhtii gullevaš Vuvddiin Finnmárkku Fálddis" . Suoidnemánu 10. b. 1825 njuolggadusain mearriduvvo Álttá Almennetvuovddi njuolggadusat. " Stáhta Opmodagaid válddahusas" 1825/1826 čuožžu ahte "Duohta Finnmárkkus" ferte buot earret matrikulerekeahtes eatnamiid "viidát gohčodit Almennehin" , ja Álttá vuovdi gohčoduvvo "Alten Almennet" . Borgemánu 14. b. 1837 njuolggadusain vuovddi geavahettiin Riehppovuonas Hámmárfeastta Gielddas čuožžu 1:s ahte "ii oktage galgga almennehis laggut soahkebesiid." Muđui lea miessemánu 5. b. 1845, golggotmánu 21. b. 1854 ja skábmamánu 11.b. 1859 addon njuolggadusat mo atnit "Stáhta gullevaš Vuovddi Álttá Fálddis" . "Finnmárkku Almennehat" máinnašuvvojit maiddái Od. prp. nr. 21 1848:s heaittihit borgemánu 20. b. 1821 lága § 38 gildosa vuovdit almennehiid: Eai leat datte vižžon dieđut dán birra danin go dat "gárte dárkot eará Oaivila ja meannuduvvot eará Njuolggadusaid bokte go Almennehiid mat dábálaččat gullet Stáhtii" . "Eará" njuolggadusain namuhuvvo ee. 1775- cealkámuš ja daddjo ahte easka dán olis šattai "Iešeaiggátopmodat váldot atnui Finnmárkkus" , go muđui Finnmárkkus "juhkkojuvvon vuoittuid ektui gártet ... dárkot Almennehin." Namuhuvvo vel ahte "Vuvddiid Murren sáhttá dušše dáhpáhuvvat čujuhusain" ja daddjo ahte "lassin dán Geavahanriektái mii gullá bissovaš Ássiide oktasaš Duovdagiidda de ferte maid mearkkašit Vuoigatvuođa, ee. Vuvddiid Murremii" mii boazosápmelaččain lea. Murrenlohpi máinnašuvvo nappo proposišuvnnas geavahanvuoigatvuohtan allmennehis, ja rievddalmas njuolggadusat Finnmárkkus, ee. geatnegasvuođain gierdat čujuheami, eai leatge dalle veaháge caggan geavaheames dákkár namahusa. Stáhtahálddahus oaččuige easka maŋŋil dan ¶ Go Álttá vuovdi ii lean biddjon mange almennetstivrii, muhto stivrejuvvui almmolaš vuovdedoaimmahaga bokte stáhta ovddas, de ferte rievtti mielas, navdit vuovdedoaimmahaga iežas loahpalaččat árvvoštallat man olu vuovdi gierdá. Áššáskuhttomat čuoččuhedje dasto ahte sis álgovuolggalaš gonagaslaš dálloeanagirjjiin, go eaiggádušše ja ásse das, lei sierra vuoigatvuohta viežžat boaldámuša stáhta lastavuovddis dállodárbui. Lei čielggas ahte murrenmearri maid stáhta lei mearridan ii deavdán dárbbu, muhto ii riekti gávnnahan eanagirjjiid vuoigatvuođavuođđudit ássansajiide makkárge sierravuoigatvuođa, danin go gárttašii njuolga vuostá 1775- cealkámuša § 4. Eanagirjjiid mearrádusa "Boaldámuš dan ¶ Seamma sajis daddjo ahte mearrádusevttohusasge muorraávdnasiidda eanavuovdinlágas ii leat oaivil muhttit boazosápmelaččaid láhkamearriduvvon muorraávnnasvuoigatvuođaid boazodoallolága mielde, muhto ahte muđui geahččala dievaslaččat muddet muorraávnnasvuoigatvuođa matrikulerekeahtes eatnamiin. Muđui boahtá dás evttolaččat ovdan ovdabargguid bájuhemiin ahte lea navdon muorraávnnasvuoigatvuođa mearrádusat 1687 Norgga Lágaid 3-12-6 olis eai guoskka Finnmárkku vuvddiide. Erenoamáš ráđđádallan dán áššis lea čielgasit gávnnahuvvon dárbbašmeahttumin. Vuoigatvuohta mii giliolbmuide vuoigatvuođavuođđuduvvo § 4:s gusto dušše lastavuovdái, go láhka ii daja maidege goahccevuovddi birra. Ovdabarggus lea datte nappo 1775- cealkámuša § 5 čujuhettiin čielgasit eaktudan ahte oppalaš vuđđosin ii leat ássiide makkárge geavahanvuoigatvuohta goahccevuovdái. Lastavuovdečuohppan sáhttá lága mielde dušše čujuhuvvot, buo. maiddái suoidnemánu 15. b. 1966 eanavuovdinláhkaásahusaid § 8. Láhkaásahusaid § 11 mielde vástidit Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku vuovdehálddahusat čujuheami, báikkálaš vuovdefálddiid bokte. § 8 addá muđui Stáhta vuvddiid direktoráhtii (dál Statskog SF) addit lagat njuolggadusaid čujuheapmái. Dát lea dahkkon golggotmánu 3. b. 1967 mearrádusain muorračujuheami lastavuovddis dállodárbui. Dán § 3:s ovdanboahtá ahte galgá čujuhit buhtadasa haga stáhtii, nu mo muđui lei ovdal. Lastavuovdeávdnasiid sáhttá lága mielde dušše čujuhit muoraid. Dát daddjo maiddái čujuhanmearrádusaid § 3:s, gos lassin lea aiddostahtton ahte "Ávkeávdnasiid lastamuorain áidestoalppuide, hášestávrráide jna. ferte oastit dábálaš vuogi mielde." Eanavuovdinláhkalávdegoddi mihtte s. 22:s ahte duot maŋimušdávista ovddeš geavadii. Vuoigatvuohta oažžut muorračujuhusa lea lassin lága bokte ráddjejuvvon dállodárbui, ja čujuhusmearrádusa § 4 olis lea daddjon ahte sutnje geasa čujuhuvvojit muorraávdnasat ii beasa daid sirdit dahje vuovdit earáide. Dátge dávista ovddeš geavadii. Dán oktavuođas orru vuogas jearrat geas lea vuoigatvuohta háldet vejolaš badjebázaávdnasiid lastavuovddis, namalassii hivvodaga mii ii čuozašii vuovddi lánjodeapmái maid sáhttá čuohppat maŋŋilgo lea deavdán giliolbmuid dálloanu muorradárbbu. Go lastamuora geavaheapmi dál lea Finnmárkkus mealgat unnit go ovdal, ferte navdot moanaid sajiin leat beanta stuorra mearri. ¶ Riektejoavku mihtte dása ahte muorraávnnasvuoigatvuohta Finnmárkkus orru leat vuođđuduvvon ássiid dološ áiggi rájes atnui ja iige 1775- cealkámuša mearrádussii, buo. 3.2.4.2. oasi. Danne ferte navdit ahte vuoigatvuohta ii sáhte fámuhuhttojuvvot dahje menddo nannosit ráddjejuvvot lága bokte jus ii buhtaduvvo. Almmatge ferte vuoigatvuođa, seammago eará vuoigatvuođat mat leat ovddeš anus vuolggahuvvon, álgovuorus sáhttit muddet ja gáržžidit vai sáhttá ráhkadit ordnejuvvon geavahandilálašvuođaid jna., almmá buhtadeami haga. Dát ferte maiddái gustot ráfáiduhttin- ja murrenráddjenlohpái maid vuovdeeiseválddit leat bidjan vuovddi lánjodeami vuhtiiválddedettiin. Muđui ferte duohtavuohta ahte murrenvuoigatvuohta lea leamaš gohčoduvvon "buohkaidvuoigatvuohtan" , navdot leat boahtán das go Finnmárkkus leat dat leamaš ja ain lea čadnon buot giliássiide ja iige dušše eanadollui. Dát ii sáhte baicce mearkkašit ahte lea sáhka "buohkaidvuoigatvuođas" sáni dábálaš mearkkašumis, geahča vel 2.1.5. oasi, ja danne ferte maiddái ássiid muorravuoigatvuohta navdot leat nannosat bággolonistanrievttálaš suodjaleapmi go mii buohkaidvuoigatvuođain dábálaččat lea. Go muorravuoigatvuohta ferte adnot giliolbmuid erenoamáš geavahanvuoigatvuohtan, mii dál maná dušše sáhttá doaimmahuvvot čujuheami mielde, ferte vuoigatvuohta álgovuorus navdot leat suodjaluvvon seammago eará geavahanvuoigatvuođat, buo. 2.3.3.4. oasi čuo. Tønnesen geažida s. 223 ahte giliid muorravuoigatvuohta lea nannosat suodjaluvvon bággolonistemiin go vuoigatvuohta mii gullá eará giliássiide. Ná sáhttá gal leat, go vuohččan lea giliolbmuid atnu iežaset lagašguovllus, ja iige vejolaš atnu eará sajis, ja mii lea nu olu ja nu mávssolaš ahte soaitá buhtaduvvot bággolonisteamis. Datte ferte navdit ahte bággolonistanrievttálaš suodjaleami prinsihppa lea seamma nanus buot geavahanvuoigaduvvomiidda. Dan muddui go dál priváhtarievttálaš vuđđosin fertejit leat sierravuoigatvuođat muorraávdnasiidda earret dan mii lea ¶ (1) Árvvoštalladettiin finnmárkolaččaid geavahanvuoigatvuođaid ovddeš matrikulerekeahtes etanamiin, lea oppalaččat sakka mávssolaš ahte dán eatnamiid dehálamos atninvuogit leat leamaš dán riikaoasis doložis juo, ja áigemuttus guhká ovdal stáhta ovddasteaddjiidasas bokte báhkkodii priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođa gáibádusa. Dát gustojit dehálaš geavahanvuoigatvuođaide nugo muorraávdnasiid háldet, vuoigatvuohta guohtumii, bivdui, guollebivdui, niittuide, lavdnjeloggamii jna. Tønnesen čujuha girjjistis s. 183 ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta dábálaččat lea leamaš álgovuolggalaš min eatnamiin, ja ahte sierralágan geavahanvuoigatvuođat earáin, leat maŋŋil boahtán, ja mat danne gáibidit erenoamáš rievttálaš vuđđosa. Finnmárkkus ii gusto Tønnesen:a mielde dát oppalaš eaktu, go geavahanvuoigatvuođat leat álgovuolggalaččat, ja sáhttá maiddái dahkat jáhkehahttin ahte ovddeš áiggi atnu adnojuvvui mearkkašit sierravuoigatvuođaid. Dás jerro danne dábálaččat leago stáhta anus eaiggádin leamaš dákkár mihtilmasvuohta ahte ássiid sierravuoigatvuođat soitet leat jávkan vuosteoamastusa dahje friddjaoamastusa geažil, vai soaitágo stáhta leat seaguhan iežas dása lágaiguin. Mu oaivila mielde lea Tønnesen:a áddejupmi hui rivttes vuolgga árvvoštallat Finnmárkku rievttálaš dili. Resurssamiel čađamannamis maid Riektejoavku lea ráhkadan 3. kapihttalis, berrešii mu áddejumi mielde juohke geavahanvuoigatvuođa riektedilli árvvoštallan leat čađahuvvon daid oaiviliid sierra vuolggasajiin mat bajábealde leat bájuhuvvon. Áiggi árttaid geažil in leat datte sáhttán meannudit ná buot guoskevaš geavahanvuoigatvuođaid. Danne lean válljen mannat čađa ovtta geavahanvuoigatvuođa riektedili, namalassii omiid guohtonvuoigatvuođa. Guohtonvuoigatvuođ ¶ (9) Vuolláičálli lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti čállingotti bokte ohcalan dieđuid Finnmárkku eanavuovdinkantuvrras mo ja várra makkár mahtodagas vejolaš guohtonvuoigatvuođ lonuhanmearrádus lea adnon, dahje leago oktage biehttaluvvon guohtonvuoigatvuođa matrikulerekeahtes eatnamiin iežas dálvebibmojuvvon omiide. Eanavuovdinkantuvra lea vástidan gažaldaga ođđajagemánu 6. b. 1993 girjjis, man váldosisdoallu galgá bájuhuvvot dás: ¶ Eat ádde § 7 njuolggadusa lonistanklausulan, muhto ruovttoluotta váldinnjuolggadussan. Láhkaásahusa § 7 ii leat leamaš adnon árjjalaččat stivret guohtonanu. Oktasašguohtumat mat leat ásahuvvon leat boahtán geavaheaddjiid vuolggaheami mielde ee. juogadan dihte háhkan- ja doallogoluid, ja čoavdin dihte eanageavahanriidduid. Guohtonvuoigatvuohta 'duvdo' eanaháldendoaimmaid dihte, iige árru eatnamiid servituhttan. Eanaeaiggádat leat datte gáibidan lonisteami, mii mearkkaša guohtonvuoigatvuođ lonuheapmin. Eanavuovdinkantuvra lea hilgon dákkár gáibádusa, muhto ovtta áššis lea eanajuohkinriekti dahkan ná lonuheami sierra mearrádusaid mielde. Oktagaslaš olbmo lonuheami dohkálašvuohta lea stáhtii geavadis duššin, jus buot doalut eai seammás oaččo lonuheami guohtonvuoigatvuođasis. Vuoittu ii sáhte dallege mihtidit ruđalaččat, muhto baicce servodatlaš mihtilmasvuođas. Danne ferte navdit dákkár 'lonuheami' prinsihpas berret ordnejuvvot hálddašanrievttálaš ráfáiduhttinmearrádusaid bokte guohtumiid vuostá dálá suorgelágaid láhkavuođuin. Loahppamearkkašeapmi: Tønnesen juohká girjjistis "Retten til jorden i Finnmark" s. 263- 266, guohtonvuoigatvuođa 5 láhkai sierranas áigodagaid njuolggadusaid mielde. Dákkár dulkomis lea mearkkašupmi áššiin main bohciida nággu guohtonvuoigatvuođa konkrehta sisdoalus. Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra ii leat kárten vuvdojuvvon doaluid guohtonvuoigatvuođa, go dása ii leat leamaš beroštupmi. "Gárdeguohtun" ja "guoski dahje lagas eatnamiid" hábmemat, mat leat leamaš adnon eanagirjelávadagain, eai leat dárkilat meroštallan. Iige leat čilgejuvvon makkár eallinálit siskkilduvvojit guohtonvuoigatvuođas. Guohtonvuoigatvuođa sáhttá dovdomerket "láivves" geavahanvuoigatvuohtan, mii ii leat ráddjejuvvon čielga meroštallon eatnamiidda, ja iige leat oktovuoigatvuohta makkárge atnui. Sáhttá nu dadjat oppalaččat ahte Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra lea heivehan muhtun guovllu eanadoalloplánemii, ja iige geahččalan čoavdit guohtonriiddu gaskal omd. eanadoalu ja boazodoalu. ¶ skiippaiguin. Dákkár rájáid bidje 1700-logu loahpageahčen ja 1800- logu álggus. Romárrievttálaš njuolggadus luđolaš guollebivddu hárrái álggahuvvui Lofuohtaábis miessemánu 23. b. 1857 lágain. Láhka vuosttalduvvui sakka. Ketil Motzfeldt, gii lei guovddážis láhkaráhkkaneames čálii: "Davvinorgalaš gal dieđus easka máŋga Jagi Geahčen doahttališgoahtá ja atnigoahtá, ja dalle maiddái Árvvus atnigoahtá ođđa buori Lága. Dál dovdá Davvinorgalaš iežas boares fránska Marquisan revolušuvnnas." Várjjatvuotna lei liidnabivddu várás juogaduvvon bivdočáziide. 1791 dáhtui Finnmárkku ámtamánni áinnas vuoigatvuođ liidnabivdui čáhcesuolu buohta. Dalle árvvoštallui ahte čáhke guokte áhpebivdočázi sutnje ja bivdočáziid bidje sivttenbáikkiid bokte gáttis. Ain 1900:s atne olbmot čáhcesullos sin eaiggáduššat liidnabivdočáziid mearas." ¶ 3.4.3 Guolástanvuoigatvuođa ráddjehusat sierranas muddendoaimmaid bokte ¶ "Gáddevuoigatvuođa mávssolašvuohta ja deaddu vihkkedallui - lágamánnerievttis - dábálaš beroštumiid ektui maid guolástanealáhus gohpis ovddasta. Lágamánneriekti čujuhii ahte bivdogohpit leat olu jávkan dábálaš ovdáneami geažil go fanashápmanat ja joavdofanasgeavaheapmi oktan rusttegiin lea rittus lassánan. Dán ovdáneami deattus lea Hordalándda riddobivdiide gártan dehálažžan seailluhit Vargavågen:a go dat lea áidna anolaš báhcán gohppi. Lágamánneriekti lea dakko bokte deattuhan dehálaš dagaldagaid vihkkedallamis. Vihkkedallamis ferte dasa lassin dasto deattuhit riddobivddu mávssolašvuođa ealáhusvuđđosin ja maid dehálaš oassin riddoguovlluid ássamii. Vihkkedallamii ferte muđui čáhkadit árvvoštallat dákkár dehálaš dagaldagaid maid Hordalándda guolástanhoavda leat čuoččuhan duođaštusváldimis Guolástanhoavda mihttii oaidnit Vargavågášši stuorábungo riiddu gaskal erenoamáš fanassearvvi ja guolásteaddjijoavkku: " Maŋimuš ¶ dihto suodjaleapmi stáhta álbmotrievttálaš ja vuođđolágalaš geatnegasvuođaid bokte. Nugo daddjon 3.4.3. oasis dagahii Carsten Smith čielggadeapmi stáhta rievttálaš geatnegasvuođaid birra sámeálbmoga ektui guolastanmuddemiid bokte ahte guolástaneiseválddit mieđihedje sis leat dihto rievttálaš geatnegasvuođa fuolahit sámi báikegottiid. Lea maná veahá eahpečielggas man guhkás stáhta geatnegasvuohta manná, muhto ieš mieđiheapmi orru ainjuo mearkkašit ahte báikkálaš riddo- ja vuotnaguolásteaddjit Finnmárkkus eai leat ollásit njuordásaneiseválddiid molsašuddi árvvoštallamiidda. Dása gullá dalle vel dihto suodjaleapmi johttiguolásteaddjiid gilvaleaddji geavaheapmái. Go juo váldonjuolggadus lea ahte áhpeguollebivdu lea luđolaš buohkaide, lea báikkálaš guolásteaddjiid dákkár geavaheami suodjaleapmi justa eiseválddiid áiggis áigái muddejeaddji mearrádusaid duohken. Dát prinsihpalaččabut vuolggasadji ii muhtto vaikko muddemat mat leat ásahuvvon fuolahit riddo- ja vuotnaguollebivddu Finnmárkkus, eai oru olus lihkostuvvan. ¶ vejolaš várašumiin ja rádjaválddahusain leat mearrideaddji deaddu. Stáhta oaivila mielde ledje válddahuvvon ráját merrii - "bajimuš ullerájá mielde" ja "mearragáddeguora" - seamma čielgasat ja mearrideaddjin go eará válddahallon ráját, ja čuoččuhii danne ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta mearrabodnái gulai stáhtii. Várggát gielda anii bajimuš ullerájá rádjalinján merrii iežas opmodagaide, ja eará bealit čuoččuhedje leat vuoigatvuohta mearrabodnái go opmodat manai merrii. Eanajuohkinriekti gávnnahii ahte ii cealkámušain, lágain dahje njuolggadusain sáhttán gávdnat čielga ákkaid ahte stáhta mihtádusain ja vuovdimiin lei doalahan mearrabodni vuoigatvuođas. Deattuhuvvui ahte lei dábálaš áddejupmi Várjjatvuona ássiid gaskkas ahte opmodagat "main leat ráját merrii, leat válddahallon bajimuš ullerájás, mearas dahje fiervvás, gullá dáid opmodagaide mearrabodni olggobealde." Dasto biddjui vuođđun ahte rájáid válddahusat merrii fertejedje áddejuvvot gozihanmihttideapmin dahje mihttu mihtádusa viidodagas gáddeguora. Máŋggalágan hábmemiid atnin, adnojit giellageavahanerohusažat das gii ain lei mihtádusa čađahan ja válddahan. Riekti konkluderii dán mielde ahte opmodagaide main lei rádjá merrii fertii norgga rievtti váldonjuolggadus gustot. Jus ii lean miehtásit namuhuvvon eanagirjjiis, dahje ii lean čielggas dilálašvuođain muđui, manai nu eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta mearas seammaláhkaigo gáddeopmodagaide riikkas muđui. Eanabihttáeaiggáda vuoigatvuođas merrii dubmii Hålogalándda lágamánneriekti borgemánu 21. b. 1984 eará áššis. Eanavuovdinkantuvrra bokte lei stáhta 1981:s Finnmárkku Eanajuohkinrievttis gáibidan rájá merrii Šolmmadievá opmodahkii Deanus, jus ráját ledje ná válddahallon mihtádusas: ¶ Sáhttágo háhkat bealát sierravuoigatvuođa guollebáikái masa lea leamaš čujuheapmi, ferte dán mielde biehttaluvvot. Oamastusa ja dološ áiggi geavaheami njuolggadusat eai divtte vuoigatvuođa háhkama dákkár dilis. Dás lea dat oppalaš oaivil ahte "ii oktage sáhte čuoččuhit vuoigatvuođavuođus" mii dohkkehuvvo. Dábálaččat iige sáhte háhkat vuoigatvuođa, jus lea bivdán mearre sajis almmá čujuhanohcama haga, go vánit dohkkehuvvo ahte lei dákkár dilis dan oskkus. Boađus sáhttá gal datte šaddat eará jus lea opmodat lahka báikki ja jáhkká iežas eaiggáduššat gátti. Jus mat dás váldá boastut, leat almmatge eavttut háhkat vuoigatvuođ oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami bokte vejolaččat. Bajábealde namuhuvvon Per E. Stene čállosis, lea datte dieđihuvvon ahte priváhta gáddeeaiggádat Finnmárkkus, lassin eatnamiiddiset vuoigatvuhtii, leat ožžon lobi bivdit guoli stáhtaeatnamiin gitta 250 mehtera opmodatrájás eret. Dát dábalaččat čuoldá gáddeeaiggádiid vejolaš čuoččuhusaid guollebivddu sierravuoigatvuođa oamastusháhkama hárrái, ainjuo dan guovllu siskkobealde gosa dákkár lohpi gusto. ¶ Gáddevuoigatvuođa iešguđet oasit leat vuosttažettiin gáddeeaiggáda vuoigatvuođaid oassi maidda sus lea suodjalus seammaláhkaigo mearrabotni eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Dát gusto gáddeeaiggáda mearrabivdovuoigatvuhtiige, daid bivdosiiguin mat leat namuhuvvon luossa- ja sáivabivdolága § 44:s. Dát vuoigatvuohta lea aistton luossaláhkalávdegotti ávžžuhusa (1956) s. 11:s "oassi giddodagas." Dákkár vuoigatvuođa sáhttá, seammaláhkaigo eaiggáduššanvuoigatvuođa oppalaččat, muddet buhtadasa haga, muhto dan ii sáhte fámuhuhttit bággolonisteami ja buhtadasa haga. Buhtadankeahtes muddemiid (ráđđengáržžidemiid) ja bággolonisteami gaskasaš ráját eai guoskkahuvvo dás. Mii dás lea daddjon gustojit maiddái luossabivdosajiide mat gullet priváhta eatnamiidda Finnmárkkus. Vaikko fylkka eanaš oassi mearrabotnis gullá stáhtii, lea ee. dannego čujuhuvvon stáhtasajiid lohku garrasit geahpeduvvui maŋimušjagiid, lassánan priváhta luossabivdosajiid guollebivdu sakka. Dál navdit ahte sullii 600 geavaheaddjis leat "unnimus" 1200 saji priváhta eatnamiin Finnmárkkus. 1983:s ledje buohtastahttimii 1208 čujuhuvvon luossabivdosaji stáhtaeatnamiin. Gulaš dal vuoigatvuohta luossabivdui stáhtaeatnamiin stáhtii eanaeaiggádin, dahje leš dal buohkaidvuoigatvuohta maid stáhta lea gávnnahan dárbbašlažžan muddet, ferte biddjot vuođđun ahte luossabivdosajit stáhtaeatnamiin sáhttet váldot ruovttoluotta buhtadasa haga, jus geavaheaddji ii šat deavdde eavttuid oažžut čujuhit stáhtasaji. Dasto sáhttet eiseválddit, ee. valljivuohtadili deasttas, buhtadasa addima haga sidjiide geaidda dát čuohcá, váldit ruovttoluotta buot sajiid mat eai lean anus 1979:s. Dán ruovttoluotta váldima geažil geahpeduvvui luossabivdosajiid lohku stáhtaeatnamiin garrasit. 1975:s ledje sullii 3200 geavahanláhkai saji stáhtaeatnamiin, ja čujuhuvvon sajiid lohku 1983:s nappo lei 1208. Stáhtaeatnamiid luossabivdosajiid háldejeaddjit eai leat almmatge ollásit ruovttoluotta váldon suodjaleami haga. Nugo namuhuvvon 3.5.4.1.3. oasis ferte datte ohcci gii ii ođđasit oaččo luossabivdosajis stáhtaeatnamiin, vuos dorvvastit hálddašanvuoigatvuođa njuolggadusaide eiseváldeboasttoanu hárrái ja iige duohtadeami oapmelaš vuoigatvuođaid buhtadannjuolggadusaide. Muhto dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte bealli mii lea ruđalaš vahágahtton, go mearrádus ii leat meannuduvvon gustojeaddji hálddašanrievttálaš njuolggadusaid mielde, sáhttá oažžut vuoigatvuohtagáibádusa nu ahte guoski hálddašanorgána gokča vahága. Geahča Frihagen: Forvaltningsloven II (1986) s. 936, mas čujuhuvvo vel viiddis digaštallamii mii teorias lea leamaš dán áššis.) Dasto geažida Tønnesen (s. 177) ahte dihto erenoamáš diliin ( "jus bivdi lea bivdán seamma luossabivdosajis stáhta čujuheami bokte 60 jagi ja mas dán luossabivdosaji sisaboahtu álo lea leamaš áibbas mearrideaddjin su ealáhusvuđđui ja eallinvuohkái ja jus sadji ii sáhte buhtaduvvot eará čujuhemiin" ) sáhttá ohccái leat ságas addit suodjaleapmi buhtadasa hámis jus sutnje ii čujuhuvvo sadji ođđasit. Ovddabealde namuhuvvon áššis RG 1984 s. 261 arvvoštalai Deanu ja Várjjat gielddariekti dán gažaldaga, muhto vaikko biehttalanmearrádus dovddahuvvui fámoheapmin, ii ožžun ohcci buhtadasa, geahča duopmoreferáhta s. 282. Priváhta eanaeaiggádiid debbuid, stuoláid ja stáráid omardanvuoigatvuođas lea álgovuorus seamma buhttenrievttálaš suodjaleapmi go sin eará gáddevuoigatvuođain. Jus Finnmárkku ássiin leš vuoigatvuohta váldit debbuid, stuoláid ja stáráid dálloatnui olggobealde stáhta eatnamiid fylkkas, lea dásge buhtadansuodjaleapmi. Vuoigatvuođas lei ovdal guovddáš ja dehálaš mávssolašvuohta, muhto dál leat debbot, stuolát ja stárát dálloatnui eanaš teorehtalaš beroštupmi, nu ahte suodjalangažaldat vánit lea erenoamáš áigeguovdil. Sáhttá muđui eahpidit leago buhttenrievttálaš suodjaleapmi deappo-, stuollá- ja stárravallji vuđđosis gávppálaš beroštumiide, muhto dán ii sáhte dakkaviđ navdit leat veadjemeahtumin. ¶ Fierváhirssaid, ja gosa ii oktage bahkke geasa ii gula dát Murren ". Dán geavadis, geahča Tønnesen s. 230. Riehkit addojedje oktasašvuoigatvuohtan sidjiide geat ásse gilis. Tønnesen (s. 230) dovdomerke oktasašvuoigatvuođa mii addui eanabihttáeaiggádiidda " aitosaš vuoigatvuohtan ". Lea veaháš eahpečielggas maid dás oaivvilda, muhto orru leat bealát vuoigatvuohta olbmui dahje jovkui maid ferte govvidit " eaiggáduššanvuoigatvuohtan ", vaikko ii sáhte gáibidit bággolonistanbuhtadasa dahje suodjaleami vuoigatvuođa ain eanet juohkimii go ođđa olbmot fárrejit guvlui, geahča s. 107- 108, buo. doaba geavaheami s.179. Tønnesen (s. 99, nota 5) čájeha Muosátdikki 1763 referáhtas ahte gilivuoigatvuohta rihkiide, riiddu garvima geažil, organiserejuvvui oktasašdoaibman. Iččáha ássiin galggai buohkain leat seamma stuorra vuoigatvuođa " Rihkiide ". Heađuštan dihte muhtumiid háhkat eanetgo earáid, lágiduvvui ohcan vuorrortnega mielde mas ledje guokte ain juohke " ohcanmátkkis ". Mii gávdnui galggai seammaláhkai juhkkot, ja son gii ii deavdán geatnegasvuođas biddjon vuorroortnega mielde, ii galgan sáhttit gáibidit maidege das mii gávdnui. Gáldoávdnasa mielde orru nu ahte juolluduvvon " gáddegaskkat " sáhtte leat báhcán stáhtaeatnamiin. Fierváhirssaid ja rihkiid vuoigatvuohta lei gili oktasašvuoigatvuohta ja danin ii sáhttán vaikko gii daid váldit. 1704:s váiddii Muosátálbmot ahte Porsáŋggu-sámit bahkkejedje " beassat rihkiide ja lottiide ",ja 1757 Ákŋoluoktadikkis dovddusin dahkkui Gonagaslaš geaskku bokte ahte ámtamánni gohččojuvvui fuolahit ahte " Davvimannit " eai čohkken " Rihkiid " ja " murren Soahkemuoraid Finnmárkkus".Eaige sii geat ásse gilis sáhttán gusto dan dahkat. Galggai leat oktasašdoaibma, buo. maid bajábealde leat geardduhan 1763 Muosátdikkis. Dás ferte čuovvut ahte ii oktage eanabihttáeaiggát ožžon vuoigatvuođ rihkiid sierravuoigatvuohtan badjelas váldimis, buo. Tønnesen s. 230. Jus nu livččii leamaš, livččii muhtun lihkkoš eanabihttáeaiggádat juolluduvvon eanaš oasi mearrideaddji ja árvvolaš valjis. ¶ "Guolástanvuoigaduvvomat leat dušše albmát ja nissonat, geat leat dáža borgárat, ja geat leat fásta ássit ja geavahit iežaset dahje jahkemeari láigohan sierra matrikulerejuvvon eatnamiid ovtta dahje eanet eanabihtáin eatnoguovllus go eatnamat: a. lea vuollel 2 km. johkagáttis eret, b. lea huksejuvvon ássamii ja c. lea nu stuoris ja šaddá muhtun jagiin unnimus 1 Gussadoarvvi Fuođar (2000 kg. suoidni). Almmatge sáhttá go spiehkastahkan litr. c. ođđaássiid, geain eatnamiin ii sáhte namuhuvvon mearre suinniid láddjet, ohcama bokte oažžut jahkái ain háválassii čujuhuvvot guolástanvuoigatvuođa, go sii duođaštit, ahte eana lea dákkár, ahte gilvima maŋŋil sáhttá láddjet nu olu ja siige dahket jáhkehahttin čujuhaneiseváldái, ahte áigga lea bargat eatnamiid ja jođihit eanadoalu. " ¶ " Cuo?ománu 30.b. 1872 logaldallama Plakáhtas ovdandollui ahte dákko bokte Oagguma Lohpi atnui leat hálbi ja Vierrásiidda, geat gallededje Finnmárkku, vuostáiváldin. Mearrádus ii navdo leat vuostá Dáloniid Guollebivddu Vuoigatvuođa mii lei čuoččuhuvvon, ahte Divat, mii máksojuvvo Oagguma Vuoigatvuođa ovddas, eahpenjuolga Lági mielde boahtá Álbmogii buorrin, mii galgá adnot Eanu Gehččui. Eaktun lea ahte namahuvvon § 1872 plakáhtas jus ii guoskkahuvvo ođđa Lágas, mii namalassii jurddaša addit Njuolggadusaid Geat guollebivdovuoigaduvvomat Eatnlaččaid gaskkas, galggašit sáhttit bivdit Eanus. Guolástanallagohcci mielde gávnnaha dán galgat čielgasit daddjot Lágas, muhto dárbbašlaš várašupmi dán oktavuođas evttohuvvo § 1:i evttohuvvo dán § váldit earaláhkai go Allagohcci evttohus. ¶ áiggis maŋás leamaš adnon luossabivdui Deanučázádagas, muhto nugo namuhuvvon 3.7.3.2.2. oasis, gildojuvvui miessemánu 4. b. 1872 plakáhtas čielgasit atnit doarrásiid Deanus. Seammás gildojuvvui goldit, mii mearkkašii golgadit goldagiin. Lei baicce várra ain lohpi bivdit guhkes golgadagain mas fierpmi golgadangaskka loahpageahčen áinnas atnui nuohttin ( "golgadat" ). Gielddus ii datte bissehan dan daláš juo guhkitáiggi geavaheami nu gohčoduvvon Beangirbuođus, mii lea Ássebávttis, sullii 12 km Kárášjoga čoahkkebáikkis eret Deanu oalgejogas Kárášjogas. Njukčamánu 28. b. 1984 čuoččaldahtte 39 Kárášjoga guolástanvuoigaduvvoma, main oassi lei 1983:s gávnnahuvvon sivalažžan leat rihkkon guollebivdonjuolggadusaid Deanučázádagas geavaheamen buođu, ášši stáhta vuostá Birasgáhttendepartemeantta bokte čuoččuhusain ahte guollebivdu lei lobáláš. Stáhta áššehuvai Deanu ja Várjjat gielddarievtti njukčamánu 2. b. 1985 duomus. Boađus bisuhuvvui Hålogalándda lágamánnerievttis suoidnemánu 14. b. 1986 duomus. Lágamánnerievtti ovdii vuođustedje guollebivdit čuoččuhusa ahte guollebivdu Beaŋgirbuođuin lei vuoigatvuohta mii 1775- cealkámušas § 6:s suodjaluvvui. Dasto oaivvildedje ahte guollebivdu lei dohkkehuvvon hálddašanrievttálaš vieruiduvvan vuoigatvuođa bokte, go guollebearráigeahčču guhká jáhkii guollebivddu lobálažžan ja danin dikte sin bivdit. Lágamánneriekti bijai vuođđun ahte cealkámuša § 6 ulbmil lei suodjalit ásahuvvon guollebivdovuoigatvuođaid Finnmárkkus. Dát datte ii sáhttán caggat eiseválddiid 1872:s gieldit atnit rastabuođ čázádagas, go dás lei sáhka guollebivddu muddemis siskkobealde ássiid guollebivdovuoigatvuođaid bissu vuogádaga. Riekti iige gávnnahan Beaŋgirbuođu leat sierradilis eará buođuid ektui mat gildojuvvo 1872-plakáhta bokte, ja mii maid lea guhkit áiggi leamaš anus. ¶ 1775-cealkámuša § 6 sánit orrut nugo namuhuvvon, čájeheamen ahte gilivuoigatvuohtage guollebivdui Álttájogas álgovuorus gulai buohkaide. Álgovuolggalaš vuoigatvuođalaččat leat datte vieru ja riektegeavada bokte belohahkii mealgat nohkan, ja dál gullá vuoigatvuohta Alta Laksefiskeri Interessentskap, ALI:i (Álttá Luossaguolástusa Beroštusgoddái). Geassemánu 24. b. rádjai lea guollebivdovuoigatvuohta almmatge gieldda ássiid buohkaidvuoigatvuohta. Dát boahtá das go ovddeš oktasašbivdin mii lea beroštusgotti vuoigatvuođa vuođus dušše dahkkui maŋŋil Mihcamáraid. Ovdal dán lei ja lea guollebivdu luđolaš. Eavttut beassat beroštusgotti miellahttun, ja nu sáhttit oassálastit erenoamáš vuoigatvuođain, lea mearriduvvon ALI njuolggadusaid § 1:s. Dát čuodjá ná: ¶ Váikko guollebivdu oalgečázádagas Eaibujogas ii siskkilduvvo erenoamáš njuolggadusaide, sáhttet Eaibuleagi eanadoallit njuolggadusaid mielde gáibidit miellahttovuođa. Dan čielga cealkámuša mii čuoldá Buollánávžži galgá muđui dulkot vuostálastin vai Jiepmaluokta lea siskkilduvvon erenoamáš njuolggadusaide. Jus eaiggáduššá dahje geavaha dán guovllus eatnamiid, namalassii gaskal Fállejoga ja Jiepmaluovtta, lea nappo álgovuorus miellahttovuoigaduvvon beroštusgottis. Geavahemiin oaivvilduvvo dán oktavuođas láigohan- dahje láigolihttogaskavuohta. Sáhttá muđui leat árta čujuhit ahte gáibiduvvo geavaheaddjit fertejit ássat dán opmodagas, muhto eaiggádiidda lea doarvái geavahit opmodaga ja ássat guovllus. Falchge (s. 66 ) fuomášuhttá dan, ja oaivvilda erohusa leat veahá vuođoheapmin. Eaiggádii dahje geavaheaddjái alcces dovddahuvvo miellahttovuoigatvuohta, ja gáibiduvvo ahte eaiggádat fertejit duođaštit vuoigatvuođadeaset diggelogahallon eanagirjji bokte ¶ Tønnesen čállá (s. 254) Njávdánjoga luossabivdu álgovuolggalaččat leat nuortalaš oktasašbivdun, mii atnui sierra vuoigatvuohtan sidjiide geat doppe ásse. Guovlu lei gitta 1826 rádjai ruošša duopmoválddi vuollásaš ja doppe ásse dušše nuortalaččat. Moadde jagi maŋŋil 1826 álge datte earátge, eanemus kveanat, ássagoahtit Njávdánleahkái. Dát dagahii ahte hui jođánit nággegohte vuoigatvuođas guollebivdooassálastimis, ja dalle erenoamážit Geav??i guollebivddus. Riidu mearriduvvui borgemánu 26. b. 1848 vuolitriekteduomus. Riekti bijai vuođđun ahte Njávdánjoga ferte atnit eatnun 1775-cealkámuša § 6 mielde, ja go gili ássit searvevuođas ledje bivdán Geav??is, ferte cealkámuša mielde dát dilli joatkkašuvvot. Duomu bokte ožžo danin sisafárren kveanatge vuoigatvuođa oassálastit guollebivddus ja deattuhuvvui garrasit ahte lea guollebivdovuoigatvuohta go ássá leagis, leš dal álgovuolggalaš vuoigaduvvomiid dahje maŋŋil sisafárrejeaddjiid maŋisboahttit. Geassemánu 26. b. 1930 gielddariekteduomus mearriduvvui muđui viimmat ahte leagi eanaeaiggádiin ii leat dat vuoigatvuohta maid luossaláhka bidjá eaiggádiidda geain leat eatnamat eatnogáttis, seammásgo ii stáhtasge leat makkárge vuoigatvuohta, earret vuoigatvuođ seammago leagi eará eanaeaiggádiin. Guollebivddu gilivuoigatvuođa Njávdánjogas ávkkástallá dál Neiden Fiskefellesskap (Njávdán Guolástansearvevuohta). Dasto lea čielggas ahte searvevuođas lea guollebivdovuoigatvuohta Geav??is ja dan vulobealde. Nugo namuhuvvon 3.7.3.1 čuo. ii baicce eahpiduvvo riektedilálašvuođaid hárrái bajábealde goržži. Searvevuhtii dovddahuvvui, maná muhtun priváhta eanaeaiggádiid ektui Hålogalándda Lágamánnerievtti suoidnemánu 20. b. 1965 duomus, guollebivdovuoigatvuohta ¶ 16 vuosttas lađđasa mielde prinsihpas luđolaš buot fylkka ássi dáža borgáriidda, muhto 1992 -lága § 22 njealját lađđasa mielde lea luđolaš buohkaide, olgoriikkalaš stáhtaborgáriiddage, geat fásta ásset doppe. Dál lea datte luossabivdu buot luossajogain lihttoláigohuvvon. Ovdal lei dábálaš ahte olggobeal olbmot dahje searvvit dán láhkai ledje háhkan oktovuoigatvuođa luossabivdui jogas gosa háliidedje. Dál leat baicce váldoáššálaččat iešguđet báikkálaš organisašuvnnat ja searvvit mat lihttoláigohit jogaid, nu ahte báikegoddi lihttoláigoheaddji searvvi miellahttovuođa bokte eanet lea mielde láigolihtus. Stáhta láigolihttogeavat dagaha ainjuo ahte guoski lihttoláigolaš hálde guollebivdovuoigatvuođ 1992-lága § 22 viđát lađđasa mielde (buo. 1964-lága § 15 nuppi láđđasa). Bajábealde namuhuvvon vuolggasadji leat danin dál geavatlaš mearkkašumi haga luossabivddu hárrái. Das lea baicce mearkkašupmi saivačáhcebivdui Finnmárkkus, ja máinnašuvvo danin veahá dárkilat 3.7.5 oasis vulobealde. Finnmárkku Eanavuovdinkantuvra dat doaimmaha jogaid luossabivddu láigoheami gustojeaddji eanavuovdinlágaid ja ođđa luossa- ja saivačáhcebivdolága § 22 (1964-lága § 16) ja stáhtaeatnama guollehálddašeami láhkaásahusa § 2 njuolggadusaid mielde, maid Birasgáhttendepartemeanta attii juovlamánu 18. b. 1992. Ođđa oppalaš láhkaásahusa mielde fámuhuhttui ovddit guovvamánu 10. b. 1977 láhkaásahus guolástanvuoigatvuođ lihttoláigoheamis luossačázádagain Finnmárkku fylkkas. Dás lei § 2:s mearrádus ahte dáža borgáriin geat ásset Finnmárkkus galgá leat vuosttasvuoigatvuođa lihttoláigoheamis, ja ahte láigolihttu jus vejolaš galggai dahkkot báikkálaš organisašuvnnain dahje gielddain main lei erenoamáš nammaduvvon orgána guollebivddu ovddidan dihte. Muđui ovdanbođii ahte lihttoláigoheaddji searvvi miellahtut, ja eará ássitge eatnoleagis mas lei sáhka, galggai lean dihto ovdamunni eará guollebivdiid ektui. Ođđa ásahusa § 12:s lea addon mearrádus ahte sáhttá dušše lihttoláigohit báikkálaš organisašuvnnaide dahje servviide, ja muđui ii daddjo mihkkege čielgasit Finnmárkku báikegotti dahje dan eatnoleagi ¶ "Stáhtaeatnamiin mat eai muddejuvvo geassemánu 6. b. 1975 lága bokte (Várrelága), leat fuđošbivdu ja bivdu lobálaš dáža stahtaborgáriidda ja buohkaide geat maŋimušjagi leat ássan ja ain ásset Norggas, go bivdogoartta fidne ja máksá buhtadasa. Boazosápmelaččaid bivdu muddejuvvo boazodoallolága § 14:s. Departemeanta sáhttá addit dárkilat njuolggadusaid buot bivdui stáhta eatnamiin olggobealde stáhtaalmenneha dás maiddái vuolit hattis ja bivdovuosttasvuoigatvuođa fásta ássiide gielddas ja olgoriikalaččaid bivdolobis." ¶ Earret stáhta eatnamiidda Finnmárkkus, gusto mearrádus Nordlándda ja Romssa stuorra stáhtaguovlluide, go várreláhka aistton ii leat dahkkon gustojeaddjin daid mealgadaš matrikulerekeahtes meahcceguovlluide maid stáhta eaiggáduššá dáin fylkkain. Nordlándda máttabealde § 31 guoskáges gorálaččat unnit meahcceguvlložiidda, go várreláhka dás gusto stáhtaalmennehiidda, mii mearkkaša dadjat buot matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiidda. Fuođđolága ovdabargguin (Od.prp. nr. 9 1980-81) celko ahte váldoprinsihppa berrešii leat ahte almennehis lea fuđošbivdolohpi buotlágan stáhtaeatnamiin. Dát lea báhkkoduvvon § 31 vuosttas lađđasis, vuosttas čuoggás, ja departemeanta leage nuppi lađđasis ožžon oppalaš fápmudusa addit lagat bivdonjuolggadusaid, fuođđobivduige. Nu lea buot bivdu stáhtaeatnamiin, earret stáhtaalmennehiin ja boazosápmelaččaid bivdu boazodoallolága § 14 mielde, muddejuvvon fuođđolága § 31:s ja njuolggadusain dán lága olis. Cuo?ománu 2. b. 1982 ggl.cea. bokte lea váldi mii fuođđolága mielde lea biddjon Birasgáhttendepartementii sirdon Luondduhálddašandirektoráhtii (DN). DN lea cuoŋománu 19. b. 1988 addán gustojeaddji láhkaásahusa § 31 nuppi lađđasa mielde (fuođđoláhkaásahus). Fuođđolága § 31 ja gustojeaddji láhkaásahusa mielde lea dušše stáhtaeatnamiin sáhka fuđošbivdo- ja bivdovuoigatvuođas. Láhka ii mearrit dađe dárkilabbot maid fuđoš doaba mearkkaša, muhto Od.prp. nr. 28:s 1982-83 fuođđolága nuppástusaid birra, lea mihttejuvvon ahte: ¶ Cuo?ománu 8. b. 1983 láhkanuppástusain lasihuvvui vel § 31 nuppi lađđasis ahte sáhttá addit lagat njuolggadusaid olgoriikalaččaid bivdolobis. Dát lea dál dahkkon fuođđoláhkaásahusa § 15:s mii addá Stáhtavuvddiid direktoráhtii (DSS) válddi ohcama mielde addit olgoriikalaččaide dákkár bivdolobi mii láhkaásahusas siskkilduvvo. Fuđošbivdu ja bivdu fuođđolága § 31 vuosttas lađđasa mielde sáhttá čađahuvvot dušše bivdogoartta fidnemis ja buhtadasmávssuin (divat). Nuppi lađđasa mielde sáhttá addit lagat njuolggadusaid hálbbit haddái iežas gieldda giliássiide. Fuođđoláhkaásahusa § 5:s ovdanboahtá ahte beaive- ja vahkkogoartahaddi galgá leat seamma buohkaide, muhto jahkodatgoartahatti fásta ássiide iežas gielddasges sáhttá vuolidit gitta guokte goalmmátoassái - Finnmárkkus gitta goalmmátoassái - earágiliássiid ektui. Ii ovttasge leat álgovuorus vuoigatvuohta bivdit fuođđuid stáhtaeatnamiin. Datte lea fuođđolága § 9 mielde lágiduvvon vejolašvuohta dákkár bivdui dihto áigodagain, ja § 16 mielde DN mearrida gos sáhttá bivdit fuođđuid. Fuođđobivddu, Finnmárkkus, namalassii ealgabivddu, hálddaša DSS fuođđoláhkaásahusa § 1 mielde. Ealgabivdu lea dárkilat muddejuvvon láhkaásahusa § 7 bokte mas ee. daddjo ahte dat galgá láigohuvvot, ja lea albmaduvvon lagat njuolggadusat dása. Ii fuođđobivduige gávdno dihto mearrádus vuosttasvuoigatvuođa birra daid gielddaid fásta ássiide gos leat stáhtaeatnamat. ¶ várra gusto sullasaš gáržžidemiide, omd. ahte vuoigatvuođalaččat lága bokte ráddjejuvvojit nu ahte čoaggin dihto guovlluin biddjo omd. giliássiide. ¶ "Rievttálaš vuolggasadji lea nu ahte stáhtas lea sierra vuoigatvuohta lossa metállaide ja málmmaide mat eai leat čujuhuvvon. Stáhta lea datte dan áiggi rájes go Norggas aitosaš báktedoaibma álggahuvvui, sierranas bákteásahusaid bokte dodján gávdnoštumiid gávdnái. Gustojeaddji bákteláhka lea maiddái vuođđuduvvon vuogádahkii " vuosttas gávdni vuoigatvuohta." Dát ii mearkkaš ahte stáhta loahpalaš váikkuhusain lea luohpan bákteregálas. Stáhtas lea vaikke goas vuoigatvuohta fámuhuhttit vuosttas gávnni vuoigatvuođa, dahje dan gáržžidit. Maid leat oaidnán historjjálaš kapihttalas, lea konsešuvdnalága muddejeaddji mearrádusatge bákterusttega háhkama ja doaimmaheami birra rievttálaččat vuođđuduvvon stáhta sierra vuoigatvuhtii, buo. konsešuvdnalávdegotti 1907 árvalusa. ¶ "Mearas lea johtalus fatnasiin luđolaš juohkehažžii. Johtalit galbmon mearas sáhttá maid juohkehaš dahkat." Dát njuolggadusat gustojit dan gáddeavádaga oassáige rittu mielde mii lea priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođ vuollásaš, namalassii gádderavddas beaŋkái, dahje jus beaŋkká ii sáhte čájehit, guoktemehterlinnjá bokte gaskamearalaš vuolle čáhcerájás. Dán gáddeavádahkii lea johtolatvuoigatvuohta sihke giehta- ja bieggajođihuvvon ja mohtorjođihuvvon fatnasiiguin. Ferte dán avádagasge leat vuoigatvuohta johtalit mohtorjođihuvvon ráhkkanusaiguin jieŋ alde. Olggobealde beaŋkká, dahje guoktemehterlinjá lea vuoigatvuohta johtalit. Olgunastinlága § 6 nubbi lađđasis ovdanboahtá ahte johtolatvuoigatvuohta rabas dahje jikŋon čázádagas (jávrriin ja jogain), leat muddejuvvon čázádatlágas. Dás daddjo § 65 vuosttas čuoggás: ¶ mii galgá ovdalgo buohkaidvuoigatvuođa duohtadeamit buhtaduvvojit. Dáid cealkámušaid ektui orru unnimus gáibádus leamen ahte lea sáhka cieggan, ásahuvvon anus. Mađe guhkit atnu lea leamaš, dađe stuorát lea vejolašvuohta suodjaluvvot. Dasto orru eaktun leamen ahte unnit biires leat geavahan anu, nu ahte duođas orru leamen sierravuoigatvuohta. Muđui orru atnu eanadoalu oktavuođas leamen nanus, jus atnu lea hui mávssolaš. Nore-áššis (Rt. 1961 s. 117) hilgojuvvui buhtadas, go ii oaidnán dan váddudan luotta dárbbašlaš oassin eana- dahje vuovdedoalloopmodaga jođiheamis. Gáivuona-ášši (Rt. 1985 s. 247) čájeha datte ahte eanadoallolaš oktavuohta ii leat makkárge mearrideaddji eaktu buhtaduvvot. Jus leš sáhka anus mii gusto dahje dárbbašuvvo su ealáhusvuđđosii, lea dát doarvái. Muhto buhtadasas sáhttá leat sáhka earáge háviin, buo. Rt. 1953 s. 1166 gos gielddaide buhtaduvvojedje lassi skuvllasáhttogolut. Vaikko dihto háviid lea buhtaduvvon, ferte váldonjuolggadus goittotge daddjot leat ahte buohkaidvuoigatvuođain dábálaččat ii leat bággolonistanrievttálaš suodjaleapmi. Jus galgá buhtaduvvot, fertejit leat erenoamáš dilálašvuođat. Go omd. eanaeaiggát eanabihttáčuoldá guovllu, eai joavdda ovttaskas olbmot dahje álbmot gosage buhtadangáibádusain (omd. gielda dahje ovttastupmi dahje searvi mat galget áimmahuššat álbmoga beroštumiid) buohkaidvuoigatvuođa massima ovddas, jus eanabihttáčuoldima ii sáhte áddet duohtademiin dasa mii dološ áiggi rájes geavaheami bokte lea ožžon sierravuoigatvuođ mihtilmasvuohta. Dan muddu go sáhttá čuoččuhit dákkár sierravuoigatvuođaid Finnmárkkus leat dieđusge dátge suodjaluvvon. Muđui sáhttá namuhit ahte riektegeavadis lea ovddiduvvan mealgat nannosat suodjaleapmi johtimii jna. mii gullá boazoealáhussii, go dábálaš buohkaidvuoigatvuođaide. Dán háve ii leat datte makkárge buohkaidvuoigatvuođas sáhka, muhto geavahanvuoigatvuođas, buo. boazodoallolága § 9. Dát boazodoalu sierra suodjaleapmi lea lagat válddahallon 3.17.9. oasis. ¶ Eaiggáduššanvuoigatvuođa doaba lea leamaš meroštallon iešguđet láhkai iešguđet áiggis. Dál mearkkaša eaiggáduššanvuoigatvuohta dábálaš juridihkalaš jurddašanvuogi mielde ahte muhtumis lea ráđđejupmi ovtta dahje moanaid áđaide, gustojeaddji lágaid ráddjehusaiguin dahje sierra vuoigatvuođalaččaid deasttas. Eaiggátráđđejupmi siskkilda sihke vuoigatvuođa atnui ja eará duohta ávkkástallamii - mieđis duohta ráđđejupmi - ja vuoigatvuođa diktit earáid geavaheamis áđa - negatiivva duohta ráđđejupmi. Dat siskkilda vel vuoigatvuođa háldet rievttálaččat, sirdit eaiggáduššanvuoigatvuođa earáide dahje ásahit erenoamáš vuoigatvuođaid ja gildosiid. Áinnas deattuhuvvo ahte eaiggáduššanvuoigatvuohta ja eaiggátráđđejupmi leat negatiivvalaččat ráddjejuvvon, ja dat siskkildit buot mat eai leat spiehkastuvvon juogo gustojeaddji lágain dahje erenoamáš vuoigatvuođain earáide go eaiggádii. Ráddjehusat mat čuvvot lágas, ipmirduvvo dán mielde ráđđenvuoigatvuođas muđui mieđis spiehkastahkan. Várra lea árta lea deattuhit ahte dálá servodagas gáržžiduvvo hui olu eaiggáda háldoluđolašvuohta lága bokte giddodaga ektui. Dát gusto sihke duohta ja rievttálaš háldduide. Erenoamáš objeavtta vuoigatvuođas lea riektelaččas seamma háldenvuoigatvuohta go eaiggádis livččii, nu guhkásgo su vuoigatvuohta ollá. Dát vuoigatvuođat - servituhtat dahje geavahanvuoigatvuođat - lohkkojt miehtásat ráddjejuvvon. Geavahanvuoigatvuohta siskkilda háldoveajumii čuovvu vuođđudanvuđđosa ja iige eanet, muhto dákkár vuoigatvuođas sáhttá leat hui iešguđetlágan sisdoallu ja mahtodat. Muhtun vuoigatvuođat duohtadit dušše veaháš eaiggáda haldoveajus. Earát leat baicce nu viidát ahte objeavtta eaiggádis eai báze šat olu háldoveajut. Eaiggáduššanvuoigatvuohta lea nugo namuhuvvon negatiivalaččat ráddjejuvvon, ja dát mearkkaša dihto gárggiidangálgga boahtteáigái. Okta bealli dás lea ahte vuoigatvuohta automahtalaččat siskkilda dan mii guorrana go erenoamáš mieđis ráddjejuvvon vuoigatvuohta jávká. Vuoigatvuohta siskkilda ođđa vejolašvuođaid mat bohciidit ja mat eai miehtásit leat biddjon muhtun earái sierravuoigatvuohtan. Eaiggáduššanvuoigatvuohta daddjo áinnas siskkildit báhcánvuoigatvuođ mii áiggis áigái lea báhcán. Muđui čujuhuvvo 2.1.2. oassái mas veahá eanet lea máinnašuvvon eaiggáduššanvuoigatvuođadoahpagis. ¶ Ášši guovddáš nággofáddá maid duopmostuolut mearridedje gustui "eami dilálašvuhtii, stáhta ráššaid eaiggádin" , mii lei maŋŋil muhttojuvvon nu ahte Eidfjord ja Ullensvang gielddat dál ledje eaiggádat. Vihkkedallamis bidjá Alimusriekti vuođđun ahte gilit eai lean "almennehiin ráđđen opmodaga" , ovdal gieldaláhka bođii 1837:s. Áššis lei čájehuvvon ahte giliolbmot 1830-jagiin ledje láigohan guohtuma vierrásiidda, ja ahte geassesajit almennehiin ledje vuvdon. Dása dajai Alimusriekti ahte ii lean doarvái árta navdit ahte giliolbmot dákko bokte ledje hálden dainna eavttuin, "dahje dainna jáhkkuin" , ahte sii danin "atne duohta eaiggáduššanvuoigatvuođa" . Rievtti mielas baicce navde ahte hálddut ledje vuođđuduvvon boasttu govvádusaide "man guhkás gili geavahanvuoigatvuohta olii" , nuppiin sániiguin muhtunlágan vuoigatvuohtačádjádus. Konklušuvdna lei ahte guovlu ain lei almennet mii gulai stáhtii. Duopmu govve bures olu galggai vai vuoitá eaiggáduššanvuoigatvuođa stáhtaalmennehis. Duopmostuolut deattuhedje sakka aiddostahttit ahte lea eaiggáduššanvuoigatvuođačuolbma maid mearridit ja iige leatgo gielddat oamastusa bokte dahje earaláhkai háhkan eará "dahje joatkka vuoigatvuođa opmodaga atnui ja ávkkástallamii go dan mii čuovvu dábálaš almennetdili" (s.1256). Namuhuvvon duomus lea muđui 1793 duopmuge geardduhuvvon, mii Bergen Lágamánnedikkis celkui, ja mas hállo dábálaš olbmo áddejumiin ahte “várri lea Gonagasa almennet, gii okto sáhttá dan atnit.” 1963:s jerrui stáhtaalmennehiid eanaeaiggáduššanvuoigatvuođas prinsihpalaččat nu gohčoduvvon Vinstra-duomus (Rt. 1963 s. 1263), mii muđui lea máinnašuvvon ovddabealde 2.2.3. oasis eanetlogu válddahallamis riektegálduid geavaheamis, ja V čuo. Jebens:a sierraoaivilis dása. Nággu lei ođđa áigeguovdilis riggodagaid háldenvuoigatvuođas, konkrehtalaččat gahčahatvuoigatvuođain. Geavahanriektelaččat čuoččuhedje vuohččan čujuhettiin bajábealde namuhuvvon Schiefloe ja Berger dutkosiidda, ahte almennehat álgovuolggalaččat gulle giliide ja ahte dát eaiggáduššanvuoigatvuohta ii goassege lean sirdon Gonagassii ja stáhtii. Duohtavuohta ahte Gonagas máŋggain oktavuođain (teorias, lágain ja duomuin) lei máinnašuvvon almennehiid eaiggádin ii lean priváhtarievttálaš eaiggáduššanvuoigatvuođas dahkamuš, muhto gohčoduvvui dás Gonagas almmolašrievttálaš hálddašanváldin. Erenoamážit maŋŋil 1814, lei maná olu eahpečielggasvuohta ja boasttoáddejupmi dán čuoggás. Maŋit lágat ja riektegeavat ledje dávjá bidjan vuođđun dán boasttu eavttu ahte stáhta eaiggáduššanvuoigatvuohta stáhtaalmennehiidda lei priváhtarievttálaččat. Geavahanriektelaččat čuoččuhedje datte ahte dát boasttu eaktu ii cakka duopmostuoluid dál, go boasttoáddejupmi lei čilgejuvvon, bidjat álgovuolggalaš ja riekta dilálašvuođa vuođđun, namalassii stáhta vuoigatvuohta stáhtaalmennehiidda lei hálddašanrievttálaččat. Duopmostuolut eai bealuštan geavahanriektelaččaid stáhtaalmenneha eaiggáduššanvuoigatvuođa oainnu. Lágaduopmárat jienastedje maná riektelaččaid beali gielddarievttis. Gielddarievtti ovdaolmmoš (sundi), gii nappo lei unnitlogus, ii lohkan vuođustusas leat ártta dárkilat geahččat almennetvuoigatvuođa historjjálaš ovdáneami. Sutnje lei dehálamos deattuhit dálá gustojeaddji rievtti. Sunddi oaivila mielde lea dál "cieggan riektedilli" dán guovllus. Dáid dáfus ferte sáhttit dadjat ahte stáhta lei stáhtaalmennehiid eaiggát. Historjjálaš ovdáneami hárrái, geardduhii sundi Meinich-Olsen:a girjjis "Norsk Almenningsrett " (1928) s. 105: “Joatka gáldolohkamat soitet sáhttit duođaštit ahte muhtun mu vuolggasajiin mat leat vuođđun historjjálaš ovdanbuktimis, leat boastut. Ja lea dieđusge álo stuorra mearkkašupmi ahte historjjálaš ovdáneapmi čilgejuvvo ollásit. Jus navdo mearriduvvon riektedilálašvuođa leat cieggan maŋimuš áiggis, ferte mu oainnu mielde doahttaluvvot, ja ahte ođđ riektehistorjjálaš dutkanbohtosat, dán rievttis ii leat dehálamos.” ¶ "Meahccekommišuvnna oaivila mielde ferte leat riekta dadjat ahte stáhtaeatnamat Nordlánddas ja Romssas ain leat stáhtaalmennehat nu guhkás go dákkár eatnamat eai leat vuovdima bokte dahje eará riektenuppástuvvi dilálašvuođain massán almenneha mihtilmasvuohtas. Ahte ovddeš atnu sierraovdáneami geažil leat jávkan dahje ahte dán gaskkas ii goassige leat álgon eanadoalločadnon atnu, ii sáhte dárkojuvvot riektenuppástuvvi dilálašvuohtan eatnamiid rievttálaš hámi dáfus. Seamma gusto bivddu ja guollebivddu sierralágaide. Makkár namahus eatnamiidda addo lea datte mearkkašumi haga dasa maid kommišuvdna galgá mearridit. Leatgo dál geavahanvuoigatvuođat stáhta eatnamiin, ferte mearriduvvot juohke gaskii daidda anuide mat jerrojit." ¶ Tønnesen atná dán reivve nannemis ahte ledje máŋggalágan oainnut guovddáš ja báikkálaš eiseválddiin eaiggáduššanvuoigatvuohtagažaldaga dáfus. Mons Sandnes Nygard čuoččuha bealistis bajábealde máinnašuvvon 1976 čállosis s. 12 ahte dákkár konklušuvnnas "lea menddo heajos duođaštus" . Das maid sáhttit vuohttit leat guovddáš Dáža Kammers:i dán girjjis láhčit dilálašvuođaid buoremus vejolažžan ássama lássaneapmái. Sii čujuhit ahte Finnmárku lea "Eanaš ávdin ja olbmuid haga Eatnamat" ja ahte "Ássiid lohku" njiedjá ja bivdet "Hr. Ámtamánni (dáhttu) mielamiel almmuhit Midjiide Smiehttamušas ja Evttohusa buoremus ávkkálaš Gaskaomiid oažžun dihte Olbmuid ásaiduvvat namuhuvvon Eatnamiin" . Dáža Kammers:s ii lean mihkkege vuostá diggelogahallamii jus ii oktage dan bokte "eddun Anus ja lobálaš háhkan Hálddus" . Dán rievves lea váttis oaidnit ahte lea sierramielalašvuohta gaskal Dáža Kammers ja Heide, das gii aitosaččat eaiggáduššá Finnmárkku eatnamiid. Gudmund Sandvik vihkkedallá mielddusčielggadeamistis historjjálaš duogáža "Gonagasa Eatnamat" , "Gonagasa Almennehat ja Vuovddit" jna. báhkkodemiide. Son konkludere čuo. 1.11 dadjamin čuovvovačča: ¶ "Ii leat earuhan gaskal háldduid mat dahkkojit priváhtarievttálaš lágaid láhkavuođuin ja njuolggadusaid mat leat mearriduvvon almmolaš rievttis. Dása sáhttá árta leat ahte erohus gaskal almmolaš ja priváhta rievtti lea masá juo jávkan dálá rievttálaš teorias - ođđaáigásaš lágaid iešvuohki lea ahte lágain leat sihke árbevirolaš almmolašrievttálaš ja priváhtarievttálaš njuolggadusat. Dehálabbo lea datte, ahte jus leat lágat ja njuolggadusat Finnmárkku stáhta eatnamiid lága láhkavuođuin, ii oačč makkárge rievttálaš mearkkašumi báhkkoditgo mearrádusat opmodathálddašeami dahje almmolaš válddalastima stivremii. Jus guovllut leat láhkamuddejuvvon, ii leat nappo nu miellagiddevaš makkár tearpma bidjá hálddašeapmái, anešgo dan vuoigatvuođahálddašeapmin vai almmolaš válddalasimiin. Láhka ja lága njuolggadusaid ferte aŋkke čuovvut, ja Stuorradiggi ii sáhte eará rávvet stuorradiggemearrádusaid bokte ii vuoigatvuođahálddašeapmái iige almmolaš válddalastimii. Jus njuolggadusat galget muhttojuvvot, ferte láhkaluotta čuovvut. Surggiin mat eai leat láhkamuddejuvvon, oažžu datte eaiggáduššanvuoigatvuođalaš mearkkašumi. Eaiggátráđđejumi sáhttá doaimmahit lágaid rámmaid siskkobealde (ja eará ráddjejuvvon riektegáldoosiid). Jus doalaha gustojeaddji rievtti rájáid siskkobealde, sáhttá eanaeaiggát háldet eatnamiid dáhtus mielde, ovdamearkka dihte vuovdima, lihttoláigoheami jna. oktavuođas. Olu eanavuovdineiseválddiid válddis, mii válddahallo 3. kapihttalis, gullá eaiggátráđđejupmái." ¶ Vástideaddji gažaldaga lea Bertil Bengtsson jearran SvJT 1990:s s. 140-141 ja guosselogaldallamistis Romssa universitehtas "Samernas rättigheter till naturressurser i svensk rätt" (Institutt for Rettsvitenskap. Skriftsserie nr. 13, s. 9) birra. Son čujuha seamma váttisvuhtii ruoŧa rievttis (s. 7) ja deattuha ahte stáhtas ii leat makkárge diggegulahallan háhkan guvlui. Ruoŧa rievtti mielde lea diggegulahallan opmodatháhkama dárbbašlaš oassi. Nu ii leat dáža rievtti mielde. Bengtsson dadjá dasto ahte stáhtas ii leat leamaš "háldu" . Hálddu doaba ii leat lahkage čielggas, geahča BraekhusHaerem: Norsk Tingsrett s. 26-35. Sáhttá ee. mearkkašit leat hearrávuohta muhtun dávvirii. Dán mearkkašumis ii sáhte eambo daddjot ahte stáhtas ii leat leamaš háldu. Veaháš dás leat oaidnán 1963 Vinstra-duomus. Bengtsson:a mielde diehtá ahte Ruoŧas "vánit" sáhttit háhkat eaiggáduššanvuoigatvuođ guvlui "hálddahuslaš giehtaguššamin" . Dán datte vánit sáhttá dadjat dáža rievtti hárrái. Go Alimusriekti máŋgii leat bidjan vuođđun "cieggan riektediliid" riekteposišuvnna vuođđun, lea dávjá hálddahuslaš geavat deattuhuvvon sakka. Dáža rievttis lea duohtavuođa ahte mii oktii lei riekta, ii dárbbaš dál leat nu - ii eaiggáduššanvuoigatvuođa iige eará vuoigatvuođadilálášvuođa dáfus. Dát gusto vaikko nuppástus ii vuođđuduvvo šiehtadussii, čielga bággolonistan- dahje láhkamearrádusaide, muhto lea vuolgán boasttoáddejumiin. Vaikko boasttoáddejumi dalle illá sáhtii bealuštit, gusto liikká njuolggadus, geahča 2.2.3 oasi ovddabealde. Tønnesen:a mielde lea s. 122, áibbas čielggas ahte dáža stáhtahálddahus vuosttas beaivvi rájes anii Finnmárkku sisguovlluid gullat seamma njuolggadusaide go fylka muđui. Dát lei lunddolaš váikkuhus das ahte stáhta geažos áiggi lei čuoččuhan dáid guovlluid áitosaččat álo leat dáža Finnmárkku oassin. Dát čuohcá nugo Tønnesen s. 70 čuo. máinnaša stáhtaválddi muhttašuvvon oidnui eaiggátgážaldahkii go adnojuvvogođii ollásit. Váttisvuohtan lea dalle mearridit mii galgá leat fámolamos; stáhta áddejupmi ja háldu 1751 rájes ja gitta dássážii, vai sápmelaččaid áddejupmi ja hálddut seamma áigodagas. Sáhttá daddjot ahte stáhta áddejupmi álggos ii stuorrát dihtton duohta háldduid bokte dán oasis Finnmárkkus, geahč Tønnesen s. 122. Boazosápmelaččat jotke bargguineaset nugo ovdal. Stáhta beales sáhttá daddjot dán leat sávahahtti geavahanvuoigatvuođa joatkkan ja danin ii makkárge árta vuosttaldit. Eará duohtadeamit eai lean dalá dilálašvuođain áigeguovdilat. Sáhttá vuohttit ahte lassánedje kveanat ja sámit geain ii lean dušše boazodoalus áigáiboahtu. Eiseválddit ledje juo ovdal 1751 álggahan čállit sadjelihpuid Finnmárkku priváhtiivva oasis, geahča Tønnesen s. 90-91. Dákkár lihppu attii geavahanvuoigatvuođa dihto guvlui ja ferte ainjuo dálá áiggi oainnus, áddejuvvot eaiggátháldun. Dakkár jurddašanvuogi mielde mii orru leamen ráđđen lágain ja hálddašeamis, lea árta jáhkkit eiseválddiid ovdalge ádden dán eaiggátháldun. Mo ássit dán áddejedje, eat dieđe vissásit. Datte ovdanboahtá geassemánu 18.b. 1764 Dálbmeluovtta-dikki girjjis nr. 41 b (maid Tønnesen vihkkedallá s. 91 nota 2:s) ahte eatnamiid maid juohkehaš anii, juogo sadjelihpu dahje ovddeš geavaheami vuoigatvuođa vuođul, ii sáhttán vuovdit riekteváikkuhusain. Boahtte dikkis válddii ámtamánni muhtumis eatnama, gii buozalmasvuođa geažil ii sáhttán dan dikšut, ja sirddii eatnama earáide. Dán dagai almmá makkárge buhtadasa haga eatnama ovddeš háhkkái, go dát lei "Gonagasa" . Son gii massii eatnama oaččui baicce buhtadasa stobu ja áiddi ovddas. Dalle earuhii čielgasit gaskal opmodat- ja sirdinvuoigatvuođa eatnamii ja vissui ja eará ráhkkanusaide maid geavaheaddji ieš lei goasttidan. Ii leat sáhttán nannet áddejumiid mat leat dáid vuostá. Vulobealde guorahallat fas mo sáhtášii deattuhit dákkár jávohisvuođa ja ealjohisvuođa. Sadjelihpuid juridihkalaš sisdoallu 1770-jagiid álggus, geahča Tønnesen s. 91-92. Sadjelihput adnogohte Deanuleagisge go kveana sirddolašvuohta álggahuvvui. Maŋŋil 1775 atnui áinnas namahus ámtalihput. Dákkár ovdamearkkat leat Guovdageainnus ja Kárášjogas. 1775 eanačujuhancealkámuš šattai Finnmárkku eatnamiid vuovdima ja čujuheami láhkavuođđu. Dát vuos adnogohte easka OarjeFinnmárkkus. Deanuleagis leat vuosttas čujuheamit pántagirjjis sullii 1795:s, muhto easka 1800-logus laske čujuheamit dán guovllus. Stáhta báhkkodii árrat eaiggáduššanvuoigatvuođ goahccevuovdái Finnmárkkus. Dát oaččui dáđis duopmostuoluin doarjaga ja ássit leat heivehan diliset dán mielde, nu ahte dál ii sáhte stáhta vuoigatvuohta eahpiduvvot, geahča 3.2.4.1. oasi ja 4.2.5. (6). oasi. Dát gusto goahccevuovdái Kárášjogasge. Dán bijai sundi Schelderup vuođđun Deanu dikkis Gollesullos suoidnemánu 6. b. 1776. Vuovddi eaiggáduššanvuoigatvuohta ii dárbbaš mearkkašit ahte eaiggáduššá eatnamiidge. Jus datte bidjá vuovddi áddejumi eatnamiid áddejumi oktavuhtii mii báhkkoduvvo 1775-cealkámušas ja maŋit eanavuovdinlágain, vánit eahpiduvvo stáhta leat adnán iežas eatnamiid eaiggádin, ainjuo maŋimuš 150 jagi. Dát báhkkoduvvo lágain, lágaid ovdabargguin ja riektegeavadis. Sápmelaččat lea miehtá dán áigodaga geavahan eatnamiid eanaš nugo ovdal. Sáhttá čuoččuhuvvot ahte stáhta hálddut čujuhemiiguin, eanavuovdimiin jna. lea stáhta sajádaga váikkuhus almmolaš váldin ja iige eaiggádin. Sápmelaččat eai danin dárbbaš leat rievdadan áddejumisteaset leat eatnamiid eaiggádin go sii leat daid eanaš atnán oktoráđđejeaddjin geažos áiggi, geahča ee. čuo. IV.7 Jebens:a mielddusčielggadeamis. Dasto čuoččuha Jebens čuo. IV sierraoavilistis eanetlogu riektegáldočilgemii (2.2. oassi) fertet gáibidit goappašiid beliin guhkit áiggi riektedilálašvuođa ovttaoaivilis áddejumi "cieggan dilálašvuođa" vuođul. St. dieđáhus. nr. 1 1958 vihkkedallo čuo. 8 s. 19-21 "Utviklingene i almenningsforholdet fra eldre tider til i dag. Festnede retssforhold" . Dás daddjo ee. ahte go duopmostuolut galget čuoččuhit gustojeaddji rievtti fertejit dan áiggi rievttálaš stahtusa meroštallat. Duopmostuolut galget de geahččalit mearridit mii lea "dáhpi ja atnu, mii eallima ovdáneapmi, mo ruossalas deasttat leat váikkuhan gitta (dán) áigái" . Dasto čujuhuvvo muhtun 1886 duomuid mearrádusaide (ee. Rt. 1886 s. 657). Dáid mearrádusain báhkkoduvvojit eavttut máŋggaláganat, muhto váldojurdda orru leamen čielggas. Lea ovdamearkan sáhka "duohta ja buohkain doahttaluvvon ortnet ja atnu" , "cieggan dilit ja ráđđejeaddji riekteáddejupmi" , "duohta dilli" masa "oamasteaddjit ja almmenneteaiggádat guhkit áiggi leat heivehan iežaset" . Sánit leat nugo oaidnit, veahá sierraláganat, muhto go ortnet leat dovddus ja doahttaluvvon, dohkkehuvvo dát riektan almmá nu čiekŋalit ohcamin bealát áddejumiid mat vuosttaldit oppalaš gova. Dákkár áddejumit fertejit leat čielgasit čalmmustahtton. Áitit čuoččaldahttit ášši mii ii čađahuvvo, ii leat doarvái, geahča ee. Rt. 1937 s. 158 s. 162-163. Suorggi maŋimuš duomus, Rt. 1991 s. 1311 Skjerstad-duopmu, lea sáhka ahte "stáhta lea ásahan eaiggádin ja dát dilálašvuohta ferte áigá juo leat cieggan" . Válddonjuolggadus ahte ferte leat "ovttaoaivilis áddejupmi" lea gal vuolggasajis riekta, buo. Dale-duomu (Rt. 1961 s. 1163). Sáhttá čujuhuvvot Vansjødupmuige (Rt. 1983 s. 569 s. 585). Dás namuhuvvo vel ahte teorias ja geavadis lea gáibidan "lotnolas áddejumi rievttis ja geatnegasvuođas" . Fåbergduomus (Rt. 1963 s. 370) guoskkaha Alimusriekti muhtun guovddáš dagaldagaid árvvoštallamis leago anus dákkár stáđisvuohta ja dákkár vuođus ahte lea "cieggan dilálašvuohta" mii addá vuoigatvuođaid. Ášši vuolggasadji lei ahte eanaeaiggátsearvi čuoččuhii ášši njealljása vuostá - geat ásse Fåberg:s - ja čuoččuhedje sin eahpevuoigaduvvon oaggut lågåsallidiid stákkuin ja ohterin ja vuođđohoavain. Eanaeaiggádat vuite gieldda- ja lágamánnerievttis. Alimusrievttis gávnnahii eanetlohku (golbma duopmára) ahte, "cieggan dilálašvuođa" vuoigatvuođavuođuin, lei vuoigatvuohta bivdit guliid vuođđohoavain, ii dušše ášševuložiidda, muhto "guovllu olbmuide gos ovddežis lei dábálaš searvat guollebivdui." Dehálaš čuokkis eanetlohkui lei ee. ahte unnán eahpiduvvui ahte vuođđohoavaguollebivdit ledje bivdán dan oskkus ahte sis lei vuoigatvuohta ja ahte eanaeaiggádat eai sáhttán biehttalit dákkár guollebivddu go ii lean guollebivddu vihtanbivdosiiguin ovddas. Eanaeaiggádat bealesteaset ledje guhká leamaš ealjoheamit vuođđohoavvaguollebivddu ektui. Buohkat dihte bivddu birra ja lei mihtilmas borramušbivdu mii lei bivdiide duođai mávssolaš. Eanaeaiggádiid áddejupmi guollebivddu hárrái, dajai Alimusrievtti eanetlohku ahte ii lean "lunddolaš" geahččat eanaeaiggádiid ealjohisvuođa dáhtuin nu ahte lei "gierdan geavaheapmi" . Ášši dieđut čujuhit dan guvlui ahte sii ledje dohkkehan dán guollebivddu, "juogo daningo leat navdán sii eai sáhte dan biehttalit, dahje daningo sii leat eahpidan iežaset vuoigatvuođas ja danin eai leat seaguhan iežaset dasa" . Guollebivdu lei ovddiduvvan eanaeaiggádiid beale "njuolgguslaš čáđahuvvon ealjohisvuođain ja lea hui guhkes áiggis ožžon nana stáđisvuođa ja bissovašvuođa" . Tønnesen máinnaša dán duomu s. 170-171 ja dadjá dás ahte "riekteoainnut anu ektui čielgasit leat mearkkašan hui unnán" . Dákkár duostilis konklušuvdna vánit bidjá dupmui vuođu, muhto ferte sáhttit daddjot ahte duomus ii gáibiduvvo ollásit ovttaoaivilis áddejupmi vai galggašii leat "cieggan atnu" . ¶ galgá geavahit árbeoasis ovddeš ja dološ geavada mielde. Bárdni nugo nieida juohkehačča gori ja vuoigatvuođa mielde. Ohcejoga dikkis guovvamánu 3. b. 1693. Nággu luođuelliid bivddus. Clemet Person Deanusiiddas lei váidán máŋga ohcejohkalačča go 1692:s ledje atnán Deanu meahci bivdui ja guollebivdui. Riekti mearridii guovtti váidaluvvon albmá dán háve galgat veahkehit deatnolaččaid báhpa sáhtostallat herggiiguin gaskal Deanu ja Ávjovári. Deanu ja Ohcejoga siidarájá galggaiga dasto guokte dihto bealátkeahtes olbmo geahčadit, ja riekti dasto mearridit. Guovdageainnu dikkis juovlamánu 16. b. 1697. Guovdageainnu báhppa Anders Tornensis váiddii eamidis Aili Jønsdatter bokte Peder Matson Pietkeinen:a go son mágainis ja guvttiin bártniin lei bahkken Guovdageidnui ja bivdán jogaid ja jávrriid mat "galge Guovdageainnu ássiide gullat" . Riekti mearridii garrasit gieldit su mannamis báhpa ja eará oasálaččaid ovdii ja prejudisa sin "lobálaš guollejávrri" . Jus sisagohččomat rihkustedje gildosa, de sáhkohalle Ruota lága ja dan 28. kapihttala gonagasoasi mielde máksit 40 silbamárkki. Seammás gilddii riekti girkohearrá váldimis alcces eambo guollejávrriid go sutnje rievtti mielde. Guovdageainnu dikkis juovlamánu 16. b. 1697. Päive Aslakson dás Guovdageainnus gáibidii rievttis, ahte ii oktage eará siidaolmmoš galgga beassat su golmma "buori guollejávrái, gos son oktan boares máttarvánhemiiddisguin dološ rájes, moaittekeahttá ja muosálaččat ledje bivdán, ja máksán vearu ruvdnui, mii vuđolaččat duođaštuvvui. Riekti mearridii ahte jus oktage dán maŋŋil bahkkii daidda jávrriide Päive lobi haga, de áššálaš sáhkohalai gonagasoasi 28. kapihttala mielde 40 silbamárkki máksit. ¶ Guovdageainnu dikkis guovvamánu 11. b. 1703. Lávdegoddeolmmoš ovdanbuvttii diggái "Rádjareivve ásahuvvon boares olbmuid válddahusain " Guovdageainnu siidda opmodaterohusain ", vuolláičállán Girkoverdde Anders Tornensis, mii gáibádusa mielde čállui beavdegirjái. (Girkoverdde lei várra maid veahkehan čállit válddahusa sápmelaččaid cealkámušaid vuođul.) Guovdageainnu dikkis guovvamánu 11. b. 1704. Nággu gaskal Guovdageainnu ja Suondavári sámiid máŋgga guollejávrri vuoigatvuođas. Gielddariekti mearridii vihtanuššamiid vuođul gokko rádjá gaskal dán guovllu guovtti siidda manai ovddeš anu mielde, mii dagahii muhtun nággovuloš guollejávrriid gullamin Guovdageidnui ja muhtumiid Suondavárrái. Ávjovári dikkis guovvamánu 16. b. 1728. Nággu gustui vuoigatvuhtii láddjet dihto gittiid. Čoavdin dihte dán nákku fertii čilgejuvvot goappábeale Deanu ja Ávjovári siidarájáid (" rádjamearkkaid ") giettit duođai ledje. Guovdageainnu dikkis ođđajagemánu 30. b. 1729. Nággu gaskal Eanodaga ja Guovdageainnu sámiid " Porovuoma ja Somasjärvi eatnama ja gátti " alde mearriduvvui ovdanbuvttedettiin namuhuvvon " rádjámearkka " máŋgosa gaskal dán guovtti siidda, mii lei čállon guovvamánu 11. b. 1703 dikkis. Guovdageainnu ja Deanu dikkis guovvamánu 6. ja 10. b. 1733. Álbmogii dovddahuvvui fargga boađi rádjá gaskal Eanodaga, Guovdageainnu ja Ávjovári siiddaid mii galggai gessot dalán beassážiid maŋŋil seamma jagi, ja álbmot ávžžuhuvvui nammadit ovddasteaddjiideaset rádjageassimii. Ávjovári dikkis guovvamánu 6. b. 1735. Meannuduvvojedje muhtun anáraččaid váidda (masá bealli álbmogis) Ávjovári sápmelaččaid vearredahkui go gávnnahalle bivdimin gottiid " min rájáid ja rádjamearkka" siskkobealde. Váidojuvvon olbmot leansmánni (sámeleansmánni) Nils Sjulson:a bokte čujuhedje gesson rádjái Kárášjoga dikkis ¶ (4) Čuovvovaččat ráddjejuvvo guovlluid meannudeapmi mat ovdal 1751 gulle oktasaš norgga-ruoŧ sorjjasmeahttunvuhtii, muhto mat gulle ruoŧa máilmmálaš ja girkolaš sorjjasmeahttunvuhtii (oktasašguovllut). Dáid guovlluin lei siidda (dahje sámeálbmoga) háldovuoigatvuohta ásahuvvon geavahusa bokte mealgat ovdal historjjálaš áiggi, váldon ovddeš hearrákeahtes guovlluid. Geavahus lei oktilaš sogas sohkii hui guhkes áiggi, ja orru siskkildeamen buotlágan geavahanvugiid mat dalle ležže áigeguovdilat, ja buot vejolaš riggodagaid. Guovddáš mearkkašupmi orru leamen ahte atnu ii lean dušše dihto geavahanvuogi atnu, muhto buotlágan, ja ovddastii daláš dilis prinsihpalaččat buot duohta ja fysihkalaš hálddu guovlluide, juohke siiddas dohkkehuvvon rájáid siskkobealde. Orru leamen unnebuš mávssolaš ledjego dáid duohta diliin dáža riektedoahpagin sáhka oamastusas, dološ áiggi rájes geavheamis vai muđui "cieggan dilis" vuoigatvuođaid vuđđosin. Ruoŧa riektevuogadas livččii riektevuođus áinnas fertet leamaš "dološ oamastus" , dahje vuolládastin. Juohke dáfus orru háldu čuohtejagiid ovdal 1751 addán doarvái coavcci oppalaš vuoigatvuhtii geavahuvvon guovlluide ja buot riggodagaide. Livččii lunddolaš dássidit dákkár vuoigatvuođ eaiggáduššanvuoigatvuođain ođđaáiggi giellaanus. Juohke dáfus fertešii leat árta ságastallat vuoigatvuođas mii lea hui sullasaš eaiggáduššanvuoigavuođa. Korpijaakko lea fuomášahttán ahte ferte deattuhit mo sápmelaččat ieža áddejedje vuoigatvuođadilisetge. Su gáldoávdnasiin ii oru eahpádus ahte dán guovllu sámit atne iežaset "eaiggádin" riekteáddejumiset ektui, ja lea árta atnit ruoŧa eiseválddiid riektegiehtaguššama mieđiheamen dasa. Easka maŋŋil, go ođđaáigásaš eaiggáduššandoaba 1800- logus (romárrievttálaš ovdagova doarjagiin) ovdánii, ¶ fertejit leamaš. Dan sadjáigo ovdal lei buorre oktavuohta gaskal ruoŧa eiseválddiid ja dán guovllu sámiid, mii čielggadii ja doalahii dihto vuoigatvuođaid sámi álbmogii, de orru fas oktavuohta norgga eiseválddiiguin álggos juo leamaš heittot. Dát mearkkaša ahte kultuvrralaš ja gielalaš oktavuohta leamaš goit belohahkii heittot, ja ahte vuolláičálli (ee. eanetlogu álbmotriektečilgehusa sierraoaivilis, čuo. 2.3 (B) bajábealde) čujuhuvvon kultuvrralaš gaska leamaš dehálaš duohtavuohta juo álggu rájes. Álbmotrievttálaš jurddašanvuogis lea jáhkkimis norgga stáhtas dološ rájes juo leamaš sierra fuolahangeatnegasvuohta Norgga sámiid ektui (buo. Sámekodisilla ovdabargguid ulbmilis "seailluhit Sámi Nášuvnna" ). Dát albmotrievttálaš geatnegasvuođat navdojit mearkkašeamen dulkonvuođđun árvvoštaladettiin ovdáneami siskkáldas riektedilis mii dán guovllus lei 1751 rájes. Guoskkai áinnas sámiide geaid sirde norgga duopmováldái nie maŋŋit, ja mas baicce livččii galgan beroštit ja seammás geatnegahttit norgga eiseválddiid guorahallat ja bisuhit sámi vuoigatvuođaid mat sis ovddežis ležže. Vaikko diekkár álbmotrievttálaš geatnegasvuođa viidodat dalá dilis ii leat áibbas čielggas, de orru ieš geatnegasvuohta vuosttaldeamen ahte stáhta dušše háldduid bokte livččii sihkastan sámi vejolaš eaiggáduššanvuoigatvuođa ja hoigadan iežas eaiggáduššanvuoigatvuođa sadjái. ¶ "Go sámiid atne 1600-logus eaiggádin, dehan eai lean duoddarat eaiggátkeahtes eatnamat. Ja dalle ii váikkuhan 1683 gohččun sámi guovlluide. Jus stáhta livččii šaddan eaiggádin maŋit áiggis, de sáhtášii jearrat mo lea dáhpáhuvvan. Leago jearaldat háhkamis oamastusa bokte? Muhto stáhta ii leat diggelogahallan guovlluidis, ja Ruoŧas dárbbašuvvo diggelogahallat jus galggaš šaddat eanaeaiggádin oamastusa bokte (earret sierra dáhpáhusain guhkes áiggi oamastusa bokte). Stáhtas ii báljo leamaš háldu, ii ainjuo dábálaš háldu. Eiseválddit leat eanet mearridišgoahtán eatnama eaiggát namas ja ožžon earáid dan dohkkehit, muhto iešalddes eatnamiid gal leat sámit atnán. Vai stáhta livččii háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa diekkár dilis de livččii measta galgat dahkkon dán guovllu hálddahuslaš giehtaguššama bokte, ja dienlágan háhkamušat eai báljo dihtto muđui Ruoŧas. Ahte sámit vássán čuohtejagiid ledje ealjoheamit eaiggáduššan jearaldahkii ii sáhte dán oktavuođas leat mearrideaddjin, erenoamážit go stáhta lea addán errejuvvon álbmogii nugo sámiide boasttu riekteáddejumi." ¶ "Go geavahanvuoigatvuođa gažaldat lea jerron, lea dat čuoččaldahttán sakka moivvi álmennetdoahpagii. Nugo ovddabealde leat válddahallon, leat sierranas almennehiin iešguđetlágan atnu. Leago muhtun almennetgaskkas lea geavahanvuoigatvuođat murremii, guohtumii ja geassesadjái jna. lea dan duohken leago dáluin dahje dállojoavkkuin dološ áiggi rájes geavaheami bokte háhkan dákkár vuoigatvuođa. Meahccekommišuvnna mielas lea riekta gohčodit buot eatnamiid min riikkas maid stáhta lea adnon eaiggáduššat álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus, ja mat boatkkakeahttá ja ain leat stáhta eaiggáduššamis, stáhtaalmennehin." ¶ Dán mielde siskkilda Meahccekommišuvnna almenneha doaba buot eatnamiid Nordlánddas ja Romssas maid stáhta adno eaiggáduššat álgovuolggalaš eaiggáduššanvuoigatvuođ fámus. Dán oainnus lea oktavuohta álgomearrádussii almennehiidda 1687 Dáža Lága, 3-12-1, mii earuha gaskal almenneha ja "muhtuma iežas eatnamiid" . Meahccekommišuvdna mielde eaktuda dát mearrádus vuolggasajis ahte buot eatnamat Norggas leat juogo dát dahje duot, nuppiin sániiguin ahte buot eatnamat mat eai leat priváhta opmodagat leat almennehat. Muhtun girječállit leat dán njuolggadusa gohčodan "almennetprinsihppan" . Geavahanvuoigatvuođa dáfus almennehis oaivvilda kommišuvdna duomus (s. 72) ahte dát sorjá das leago báikkis dološ áiggi rájes geavaheami bokte háhkan dákkár geavahanvuoigatvuođa, ja velgo dat lea fámus. Muhtun girječállit leat garrasat deattuhanalmennetvuoigatvuođ mihtilmasvuođa lobálaš vuoigatvuohtan, njuolga láhkagirjji ¶ Finnmárkku dáfus leat stáhta eiseválddit guhká čuoččuhan oahpa ahte stáhtas lea "čielga eaiggáduššanvuoigatvuohta" fylkka matrikulerekeahtes eatnamiidda. Dát oaidnu várra vuosttas háve celkui čielgasit ja oppalaččat Ráđđehusadvokáhta 1864 čálalaš lágasteamis áššis vuostá Joganjálmmi Álttás ovddasvástideaddjiid Sunddi Spilling:a barggus "Av Finnmarkens skogrett" (1920) lea tesa dohkkehuvvon oaidnu ahte stáhtas lea čielga eaiggáduššanvuoigatvuohta Finnmárkku vuovddekeahtes eatnamiidda. Dát oaidnu čuohcá nu ahte juohke vuoigatvuohta stáhta eatnamiin ferte leat vuolgán stáhtas, šiehtadusa, erenoamáš láhkamearrádusa j.s. bokte, dahje leat erenoamáš vuoigatvuođavuođđu oamastusas dahje sullasaš dilálašvuođas. Dát lea njuolga vuostá áddejumi ahte matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus leat almennet (okta dahje moanat almennehat). Lorentz Rynning ovdandoalai das 4.2.1.3. oasis namuhuvvon dutkosis (s. 48): "Ahte stáhta Finnmárkkus lága bokte (1775 ggl. cea.) lea doalahan opmodat- ja háldenvuoigatvuođas stáhtaeatnamiin mat eai leat earáid hálddus regálan, ja eará riikkaid stáhtaalmennehiidda fas lága bokte lea bidjan dološ áigeprinsihpa gustojeaddji vuođđocealkagin geavahanvuoigatvuođa háhkamii" , ¶ Moanat geavahanvuoigatvuođat stáhtaeatnamiin Finnmárkkus gili dahje gieldda ássiide, fylkka ássiide dahje eanebuidda lea čállon nugo oaidnit ovddabealde, formálalaččat láhkamearrádusain. Muhtun háviid lea datte sáhka vuoigatvuođain main ain lea ovddeš vieru rievttálaš vuoigatvuođavuođđu. Dát gusto ee. guollebivdovuoigatvuhtii Álttá váldojohkii ja Njávdámii. Dát leat guoskkahuvvon luossalága § 22 maŋimušlađđasis, muhto dušše nu ahte daddjo vuosttas ja njealját lađđasa mearrádusat eai gusto dáid jogaide. Dán bokte lea mearriduvvon ahte ovddeš vieruiduvvan vuoigatvuohta ain bissu dán guokte čázádaga guollebivddu vuoigatvuođavuođđun. Virolaš dilálašvuohta, erenoamážit vuoigatvuođalaččaid hárrái, lea maná sierra njuolggadusain nannejuvvon mat belohahkii leat vuođđuduvvon vuoigaduvvomiid dohkkeheamis. Bajálbeal namuhuvvon luossalága § 24 várašupmi báikegotti guollebivdovuoigatvuođas 1775-cealkámuša vuođul, ferte adnot erenoamážit gullat cealkámuša § 6:i mii ee. máinnaša "olles giliid" oktasaš vuoigatvuođain. Ii sáhte atnit numo namuhuvvon 4.2.9. oasis veadjemeahttumin ahte ain sáhttet leat sierra gilivuoigatvuođat muhtun daid eará jogain Finnmárkkus. Dát livčče dasto leat vuoigatvuođat main leat njuolga rievttálaš vuođus vieruiduvvan vuoigatvuođas dahje dološ áiggi rájes geavaheamis. Jus leš sierra oaggunvuoigatvuohta Deanu ássiin dábálaččat, ferte dátge navdot leat ovddeš vieru vuođul. Jus juo ain ležžet giliide dahje eará joavkkuide guohton-, láddjehat- dahje lavdnjeloggunvuoigatvuođat stáhta eatnamiin, earret dan vuoigatvuođa mii čuovvu gustojeaddji láhkamearrádusaid dahje eará dilálašvuođaid stáhtas, leat dát vuoigatvuođat ovddeš áiggi anu vuođul. Seamma gusto jus leš sierravuoigatvuohta lubmemii dihto gilis dahje báikegottis. Go dán logahallama ii sáhte atnit ollislažžan, sáhttá jurddašit eará vuoigatvuođavugiidge go mat dás leat namuhuvvon. ¶ Maŋimuš namuhuvvon virggálaš namahusat lea vuolggahuvvon miessemánu 27. b. 1775 cealkámušas, čielgasamos 7c čuoggás. Dás daddjo ahte čujuhuvvon ássanbáiki mii ávdin orru, galgá golbma jagi maŋŋil leat "Gonagassii ruovttoluotta máhccon" . Cealkámuša loahpas čállo girjelávadagain " juogakeahtes Ássansaji Opmodaga-Girji dahje Eanagirji" . Miessemánu 27. b. 1775 cealkámuš lei láhkalágan - earret § 6 - gitta dasságo fámuhuhtte dan 1863 ja 1965 lágaid bokte (buo. Norges Lover). Dárogiela vealtakeahtes substantiiva "grunn (eana)" rievttálaš ja abstrákta namahus eatnamii ja eará vástida latiinnagielas solum, fránskkagielas sol ja duiskagielas Boden. ¶ "Ja nugo Mii fertet gáddit, ahte Bergen Borgárat, mat doppe Finnmárkkus jođašit, árpmolaš vuostá Ásahit, galget sirdit Ássiid Báhpa Suohkanis Nubbái, iežaset Dáhtu mielde, Albmát Bilidemiide ja Duššamii, nu galgá dákkár Johtin dákko bokte duođai leat gielddus. Gildosa rihkkuma galggai ráŋggáštit (Chr. V's Forordninger og Aabne Breve,.KBN 1737. s. 201). Dasto čujuhii Brandt mearrádusaide ja almmolaš lobiide gaskal 1680 ja 1789 Finnmárkogávppi lihttoláigoheamis, vuos Bergen gávpejasaide, 1729 rájes belohahkii gávpeservviide Københámmanis, ja belohahkii alddes gonagassii: ¶ Dasto meannudii Brandt čuovvovaš lága 1863 vuovdelága ja eanavuovdinlága rádjai. Son loahpahii čujuhettiin "geavahanvuoigatvuhtii, mii dalle gullá oktasaš duovdagiid fásta ássiide" ja vuoigatvuhtii mii norgga ja ruoŧa sápmelaččain lea gárdeguohtumii, bivdimii ja guolásteapmái ja muorračuollamiige vuovddis " 1751 Sámekodisilla ja čakčamánu 27. b. 1726 geaskku olis. Son aiddostahtii ahte 1852 rádjagiddema geažil ii lean " r u o š š a sápmelaččain " (Suoma stuorraoaivugasvuođas) šat dát vuoigatvuohta. (Buot dáid ovddabealde sihtáhtaid deattuhusaid lea Fr. Brandt dahkan. - " Aitosaš Finmárku " vástida dálá Finnmárkku fylkka, mii 1787-1866 lei ovttas " Sáččá ja Romssa Fálddiiguin " dahje mii dál lea Romssa fylkka namain " Finnmárkku Ámta "). Brandt oahppa lei sullii seammaláganin deaddiluvvon 1878 2. dea. ja 1892 3. dea. Dat leavai dasto Herman Scheel:a bokte universitehtaoahppogirjjiiguin, Forelaesninger over norsk Tingsret, 1912 (s. 130, Finnmárku, gos ovdal miessemánu 27. b. 1775 gea. eaiggádušai Stáhta buot Eatnamiid, mearriduvvui ..." ), ja maid Nikolaus Gjelsvik čálii Norsk Tingsret:i. Forelesninger, 1919 (s. 113f) čuovvovaš deaddilemiiguin 1926:s ja 1936:s. Gjelsvik čálii ahte ¶ Fr. Brandt lei dovddus iehčanas almmájin. Dát boahtá ovdan oapmerievtti ovdasánis UfL (1863-64, s. 105), muhto maiddái mo son lea "Norgga Riikka Opmodaga" oahpa vuođustusa hábmen. Lea čielggas ahte Brandt - ráđđehusadvokáhtange - lea eanaš vuođustusa viežžan dalá virggálaš áddejumis. Čielga cealkin lea Od.prop. 21/1848 (Finansdepartemeanttas) ođđ lága bokte fámuhuhttit gildosa vuovdit almennehiid borgemánu 20. b. 1821 ámmátlaš gálvvuid lágas, § 38. Departemeanta lei bivdán ámmátdoaimmahagas dieđuid. Departemeanta čálii (s. 23f): ¶ "c) Ruoŧŧa láve nu, Riikkas doallat Riika-Mihtideddjiid (1630-40- jagiid rájes, Norgga ektui], man bokte ožžot háhkat dárkilis Dieđuid eai dušše iežaset Eatnamiin ja daid Lágážemiin, muhto go dás Davvin rasttildit Rájáid vieris Eatnamiidda; Go Ii oktage Dáža leat diehtán, man guhkás Dáža Finmárku máddin Giellasii [namalassii másealgi) ollá; sii eai leat Váriide boahtán (go Mearas geahččalit biepmu háhkat) eaige Boazosápmelaččaid lusa; Mii sidjiide lei váttis, ja sin Giela eai ádden." ¶ Almennehiid mearrádusat Frostadiggelágas vástidit oalle dárkilit Eanalága mearrádusaid - mii dalle maiddái govve ovdalis gonagasgohččumiid njáskamiid hárrái "riikka nuortan ja máddin" , namalassii láhkaduopmostuluin nuortan ja Guladiggelágas. Eanalága láhkajuogadeamis lei ovttageardánis hápmi. Dat nannii álbmoga ovddeš anu vuoigatvuohtan, seammásgo gonagas doalahii vuoigatvuođastis lihttoláigohit njáskamiid almennehis (nuppeláhkai nappo ahte oaivámuččain dahje stuorraboanddain ii lean dát vuoigatvuohta, namalassii viiddidit dállobiireset bijadettiin bálvváideaset almennehii), buot dáhkiduvvon gonagasa áittardeaddji bokte (konungs umboosmaor) áššečuoččaldahttinváldin ja erenoamáš proseassanjuolggadusaiguin almennehiid suodjaleapmái. ¶ Maid de dáža gonagasa gaskavuođain almennehiidda ? Sáhttit, nugo geažiduvvon bajábealde, oaidnit gonagasa rievtti maŋistaga nannejuvvomin, Guladiggegirjji seailluheames 1100-logu loahpas Håkon Håkonson 1260 ortnega bokte ja gitta Eanaláhkii. Go riikalaš riektegáldut ná ovdánit ii dárbbaš čuovvut Snorri Sturluson Heimskringla:s (ja Egil Skallagrimsson sága ? dán fáttás. Go Fr. Brandt 1862-63:s čálii logaldallamiidis oapmerievttis, čuovui son Heimskringla ja Egil Skallagrimsson sága gonagasa eaiggáduššanvuoigatvuhtii almennehiidda álggu čilgedettiin. (Ugeblad for Lovkyndighed, ..., 1863/64, s. 169f; Tingsretten, 1867, s. 173 (§ 35); Forelaesninger over den norske Retshistorie, 1880, s. 241f). - Dán sáhtii dahkat maiddái P. A. Munch doarjaga, Det norske Folks Historie, I:1 1852, s. 466f, 714ff. Snorri oinnii nu ahte Harald Vuoktafávru "oamastišgođii buot odela ja divttii buot boanddaid máksit eanadivada alcces, sihke riggáid ja gefiid" (Harald Vuoktafávrru sága 6) ja ahte buoret Håkon fálai "dahkat buot boanddaid odelriegádahtton ja addit sidjiide ruovttoluotta odeleatnama mas ásse (buoret Håkon:a sága 1). Egil Skallagrimsson ságas (kap. 4) lea Harald Vuoktafávrru " hirbmaváldi" (tyranni) válddahallon ain issorabbot. ¶ "Hámmárfeastta Dikkis Geassemánu 6. 1780 almmuhuvvui ... Dákko bokte oažžu Jon Axelsen, Sievjjus Luđolaččat Lobi orrugoahtit Njižževuonas Sievjjus Michel Jonsen luhtte, gos Elias Arnesen ovdalis lea orrun, ja dieđihuvvon Jon Axelsen galgá geavahit ja atnit Eatnamiid ja Niittuid maid seamma sajis ovdalis namuhuvvon Elias lea geavahan, datte berre son dainna eatnamiin mii sutnje lea addon ráfáidahttit Vuovddi mii gullá Báikái ja ii galgga duššadit ja Dárbbašmeahtumit geavahit, jus nu son massá dán máinnašuvvon Luđolašvuođa ja čujuheami. Hámmárfeasta Suoidnemánu 16. b. 1778. T. Fieldsted." ¶ "Deaddiluvvon Girjelávadat Finnmárkku Ámtta Ámtamánnis Ássansajiid Liigudeapmái. Finnmárkku Ámtta Ámtamánni cealká ahte duođai lea addán lobi, nugo mun dákkobokte divttán ... váldit Geavaheapmái ja Gilvimii Stáhtii gullevaš Eanabihtá, mii lea ... makkár Eanabihttá Ráját ja Sajádat Mihtideamis ... nu go lea čilgejuvvon: ... Dieđihuvvon Eanabihttá, masa várrejuvvo rihkkokeahttá masa Muhtimiidda ovddeš Vejolašvuođa vuođul lei Vuoigatvuohta, geatnegahttá geavaheaddji fuolahit dohkálaččat, nu ahte Opmodaga sáhttá geavahit Ávkin áiggi Guhkodagas ja vealgáduvvot. Jus Báiki 2 Jagi maŋŋil odná LohpeBeaivvi rájes ain orru gilvvakeahttá, lea seamma fas ruovttoluotta Almmolažžii, ja sáhttá almmá Váiddakeahttá Soabadan-kommišuvdnii, Láhkii ja Duomuide dasttán čorgejuvvot. ¶ 1860-jagiid gaskamuttu rájes vuhttui Finnmárkopolitihkas ain Ruošša ballu. Ballu dihttui nu ahte kveana sirddolašvuohta ja ássan vuosttalduvvui ja Finnmárkku "dáruiduhttin" laskkai eanet aht' eanet, skuvllain, girkuin ja báikenamain. "Dáruiduhttin" lei 1870-jagiid rájes dán politihka dábálaš ja virggálaš namma. Dat galggai guhkit áiggis suodjalit sihkarvuođapolitihkalaččat Finnmárkku ja caggat ahte Norga oaččui davvi "Slesvig:a" . Cuo?ománu 21. b. 1888 "Norgga Stáhtaborgárvuoigatvuohta j.n. láhka" čielggadii geat leat norgga stáhtaborgárat ja makkár eavttut leat oažžut stáhtaborgárvuoigatvuođa. Lága bokte lei vejolaš mearridit geat sirddolaš kveanain ain ledje cára vuollásaččat Suoma stuorraoaivugas iešvuođas, jus sii eai lean ohcama bokte ožžon norgga stáhtaborgárvuoigatvuođa. Dušše norgga ja ruoŧ stáhtaborgárat sáhtte dán rájes háhkat giddodaga dahje geavahanvuoigatvuođa eatnamiin olles riekteváikkuhusain. Dušše spiehkastahkan sáhtii earáide mieđihuvvot láigu eanemusat logi jahkái (§ 9). Dán birra sáhttá dás ja čuovvovaččat oppalaččat čujuhit Knut Einar Eriksen ja Einar Niemi, Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860 - 1940, 1981 (ee. s. 448, Finnmárkku ámtamánnin gulahallamis, 1888 lága ovdabarggus). Girječállit eai leat fuomášan 1863 vuovdelága ja eanavuovdinlága oktasaš álggu. Eará ášši lea ahte 1863 eanavuovdinláhka juo moatti jagi maŋiil dulkojuvvui sihkarvuođapolitihkalaš ulbmiliin, ja dan birra leaba girječállit dievaslaččat čilgen. ¶ 1863:s bođii vuosttas boazodoalu háldu lága hámis stáhta eatnamiid geavaheames erenoamážit Finnmárkkus. Muhto báikkálaš dahje guovllu šiehtadusat ja hálddut leat leamaš olu ovdal. Boarresamos dovddus šiehtadus lea 1590 rájes. Dasa lea čujuhuvvon 1625:s (Finnmárkku diggegirji 1, folio 97 b; dea. 1987, s. 132f). Šiehtadus lei gaskkal nuppi bealde «Bierggi (Vuossegeassin?, GS) , Ižžoha ja Čáhcesullo ássiid ja nuppi bealde fas Várjjat-sápmelaččaid. Dat lei das ahte jus Várjjat-sápmelaččat vuojehedje bohccuideaset ja sávzzaideaset Ánnejoga rastá ja dáloniid "eatnamiidda ja gittiide" maŋŋelat beaivvi go 14 beaivvi maŋŋil hellodatbeaivvi 1591:s, leat sii elliideaset bokte gonagasa rihkkon. Dát ii leat rivttes báiki čilget čuovvu háldduid ja šiehtadusaid várdosa mat čuvvo, nugo daid sáhtii guorrat diggegirjjiin ja ámmátarkiivvain. Muhto lea hirbmat dehálaš ahte 1751 rádjasoahpamuša oasit oktan sámekodisillain lohkkojedje vuosttas norgga dikkiin Ávjováris ja Guovdageainnus 1754:s. Dáid badjesápmelaččaide (nappo ovddeš "oktasaš Badjesápmelaččat") mearkkašii rádjasoahpamuš ahte eai šat galgan máksit vearu Dánmárkku ja Norgga gonagassii go geasset atne su "meara ja eatnama". Rádjasoahpamuš ferte dasto áddejuvvot nu ahte norgga ¶ Erenoamážit dovddus orrut dát dilálašvuođat leat stáhta eatnamiid omiid guohtuma dáfus. Prestbakmo dadjá álggadettiin 2.6 čuo. dán hárrái: "Guohtun lea beroškeahttá das mii čuožžo eanagirjjiin, leamaš ávkkástallon luđolaččat. Eatnašat leat jáhkkán dán leat sin vuoigatvuohtan meahccái." Historjjálaš vuđđosis guohtonvuoigatvuhtii dadjá son (čuo. 6.2): "Dálonat leat historjjálaš peršpektiivvas ávkkástallan láiddomiid seamma arat ja seamma guhká go boazodoallu" . Gitta maŋimušsoađi maŋŋil ledje láiddomat áibbas mearrideaddjin Finnmárkku eanadollui. Dás sáhttá áddet suostan stáhta beales go eanadoalu guohtonvuoigatvuohta ii leat mearriduvvon lágaid bokte (buo. Prestbakmo čuo. 6.5). Dáid cealkámušaid áddejumi birra báikegotti guohtonvuoigatvuođa ektui dán jahkečuođis berre geahččat dán oktavuođas maid bajábealde leaba assessor Saxlund ja leansmánni Dyblie bájuhan 1800-logus. Dás vuhtto ahte lea sáhka fásta oktilaš áddejumis eanadoalliid gaskkas, mii oktilaččat manná maŋás áigái guhká ovdal 1775 cealkámuša. Eará ášši lea ahte láiddon mehciin maŋŋil maŋimušsoađ lea Finnmárkkus nannosit massán mávssolašvuođa, nugo eará sajiin riikkas. Muhto eanadoalli ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtu, Leif Kristensen:a, Bávnnjajogas eret, girjjis lávdegoddái miessemánnu 2.b. 1990 vuhtto ahte guohtonvuoigatvuohta matrikulerekeahtes eatnamiin ain lea mávssolaš. Girjjis ovdanboahtá ahte Kristensen áddejupmi lea ahte omiid guohtonvuoigatvuohta matrikulerekeahtes eatnamiin ain berre adnot vuoigatvuohtan, mii gáibiduvvo suodjaluvvot. Kristensen dadjá: "Mu áddejumi mielde lea dáloniid guohtonvuoigatvuohta gustohuvvon seamma suodjaleami go boazodoalu" . Dát gažaldat lea gártan hui áigeguovdil go boazolohku Finnmárkkus leat garrasit laskan maŋimušjagiid. Seammago guohtun lea gitta min áigái fuođaromardeapmige mehciin leamaš adnon lunddolaš vuoigatvuođain gili olbmuide lagas guovlluin. Dása gullet vuohččan atnit láddjehagaid, muhto omardit eará fuođđariidge nugo lasttaid, muoldafuođđariid (gáiskeruohttasiid) ja stuoláid. ¶ Giellaoahpahus sápmelaččaide lei hui fuotni gitta maŋŋil soađi rádjai. Buot riektečoahkkimat Guovdageainnus ja Kárášjogas 1940-jagiin ledje dulkkaiguin. Vuolláičálli lea ieš vásihan ahte buot oktavuohta gaskal rievtti ja sámiid fertii leat dulkkaid bokte dán áiggi riektečoahkkimiin. Juridihkalaš doahpagat nugo eaiggáduššanvuoigatvuohta ja geavahanvuoigatvuohta eaige leat vuosttas maid mánát ja nuorat ohppet dárogiel oahpahusas. ¶ bygningsregisteret); geassemánu 23. b. 1978 juogadanláhka, 4. kapihttal). Dás rájes eai leat šat "matrikulerekeahtes" stáhtaeatnamat Finnmárkkus. - Johtolagat Finnmárkkus leat leamaš váddásat go eará riikkaosiin. Luottat, ja dieđusge girdihámmanat, gullet 1900- lohkui. Siseatnamis sáhtte dušše mátkkoštit dálvesiivvus, ja heargesáhtuin. Mearrajohtu lea leamaš vejolaš birra jagi ja álohii. Báikkálaš ja guovllulaš hálddáhusguovddážat (girkut, diggebáikkit, ámta- ja fylkkahálddáhusat) biddjojedje danin riddui. Ovdal 1840-jagiid sáhtii Troanddima bisma dušše mátkkoštit meara bokte go galledii bismágottistis davvi oasi, lei dal katolalaš earkebisma dahje lutherlaš maŋisboahtti ¶ "son oktii dahje guktii Jagis galggai mátkkoštit miehtá Ámtta ja gohččut buot Álbmoga čoahkkái juohke Diggái ja gulaskuddat, leatgo sis Váidagat, ja dákkobokte jus hálbi (dás mii lea " govttolaš ", " vuoiggalaš ", GS) Veahkehit." ¶ Departemeanta dadjá dasto ahte vieruiduvvan riektenjuolggadusa vuođu lea ahte opmodagat leat leamaš vuvdon viehka govttolaš hattiide, ja ahte stáhtii dábálaččat ii leat leamaš makkárge ovdu priváhtaeatnamiid ja matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiid gaskasaš áiddiin, mii várra boahtteáiggisge lea erenoamáš Finnmárkku dáfus. Eanavuovdinkantuvrra beales dieđihuvvo ahte dát spiehkastat adnojuvvo maid guoskat rájáid máđasatnima geatnegasvuhtii, ja láigolaš dahje oasti gohččo goasttidit láigohuvvon dahje ostojuvvon eatnamiid rájáid merkema. Rádjaáššiin eanajuohkinlága olis lea datte stáhta Finnmárkku eanavuovdinkantuvrra bokte áddejuvvon veardásaš ránnján, ja eanavuovdinkantuvra lea rádjaáššiid geažil gohččojuvvon máksit eanajuohkingoluid. Eanavuovdinlága § 4 addá giliolbmuide vuoigatvuođ čujuhuvvot lastavuovddi muoraide. Vuoigatvuohta lea ráddjejuvvon dálloatnui. Od. prp. nr 48 (1963-64) 14. siiddus gohčoduvvo muorravuoigatvuohta buohkaidvuoigatvuohtan ja iige suodjaluvvon vuoigatvuohtan, ja daddjo ahte njuolggadusa sáhttá heaittihit buhtadasa haga jus muorradárbu áiggi mielde nohká. Seamma sajis albmaduvvo vel gii galgá lohkkot "giliássin" : ¶ Mearrádusa rievttálaš sisdoallu lea meannuduvvon Riektejoavkku čielggadeami 3.2. kapihttalis, ja čujuhannjuolggadusa geavat lea govviduvvon vulobealde 4.4. kapihttalis. Mearrádus mas guhká ii leat leamaš geavatlaš mearkkašupmi, lea § 5, mii doaisttážii addá gieldda ássiide lobi gielddas čuohppat lavnnjiid jekkiin. Lavdnječuohppan galgá maid čujuhuvvot. Departemeanta gohčoda lavdnječuohppama vuoigatvuođa buohkaidvuoigatvuohtan maid sáhttá heaittihit jus lavdnjeboaldin nohká. Njuolggadusa rievttálaš bealit leat vihkkedallon Riektejoavkku čielggadeami 3.11. kapihttalis. Go njuolggadus ii leat dál anus, ii leat dat Hálddašanjoavkku čielggadeamis lagat meannuduvvon. Eanavuovdinlága § 5 a bođii 1977 eanavuovdinlága lassin. Dás lea biddjon njuolggadus ahte dušše finnmárkolaččain galgá leat stáhta eatnamiin vuoigatvuohta lubmet. Eará norgga borgárat ja olgoriikalaččat sáhttet lubmet dušše go murjjiid borrá dasttán. Dasto addo Gonagassii váldi addit láhkaásahusa lubmenmuddemii, ja dan oktavuođas sáhttá mearridit ahte muhtun luomeguovllut čujuheami bokte galget spiehkastuvvot álbmoga čoagginvuoigatvuođas, ja dan sadjái doalahuvvojit ovttaskas olbmuide, joavkkuide ja giliide. Luomevaljiid čujuhannjuolggadusat leat addon eanavuovdinláhkaásahusa § 8 a:s. § 5 a rievttálaš bealit leat meannuduvvon Riektejoavkku čielggadeami 3.10. kapihttalis. Njuolggadusaid geavat lea govviduvvon vulobealde 4.7. kapihttalis. ¶ Eanavuovdinorgánaid barggut leat ovddiduvvon ovddabealde 2.5. čuoggás. Dás máinnašat mat eanavuovdinorgánaid eatnamiid ja vuoigatvuođaid hálddutnamalassii eaiggáduššanvuoigatvuohta ja geavahanvuoigatvuođat - galggašedje leat, ja makkár njuolggadusat gustojit dáid háldduide. Eanavuovdinorgánaid njunuš bargu lea háldet Finnmárkku eatnamiid. Eatnamat háldejuvvojit erenoamážit eanadollui, viessosajiide, bartasajiide, gávppašan- ja industrisajiide, rusttegiidda čáhcefápmohuksemiidda ja minerálroggamiidda eatnamat luottaide ja eará johtolatrusttegiidda ja rusttegiidda suodjalussii. Fylkka stuorámus eanaeaiggádin lea eanavuovdinorgánain olu dadjamuš go fylkka ássit dahje earát dárbbašit eatnamiid iešguđet ulbmiliidda. Dieđus sáhttá maid háhkat ovdalis čuldojuvvon opmodagaid mat leat priváhta eaiggáduššamis, muhto buot ođđa viessosajiid ferte eanavuovdinorgánaid bokte háhkat, mii dalle lea monopoldilis. Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hálddašeami ulbmilat ja njuolggadusat lea Eanadoallodepartemeanta máinnašan Od. prp. nr. 48 1963-64 Finnmárkku stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid lágas 11. siiddus bajilčállagiin "Dábálaš mearkkašumit" : ¶ Vai sáhttá mearridit leago eananvuovdinorgánat iežaset háldduid bokte álmmolaš válddalastimin, ferte nugo ovdalis namuhuvvon čilget mii dábálaččat lea oaivvilduvvon hálddašanlága "almmolaš válddalastima" báhkkodeamis, buo. § 2 vuosttas lađđasa a bustáva. Almmolaš válddalastima ráddjen priváhta eaiggátháldduid ektui, ii leat áibbas čielggas. Hálddašanlága ovdabargguin ferte álggos namuhit hálddašanláhkalávdegotti 1958 árvalusa almmolaš hálddašeami oadjebas vugiid birra, mii ovddidii earret eará hálddašanlága birra evttohusa. Das lea almmolaš válddalastima doaba ja doahpaga ráddjemis vuos máinnašuvvon. Mihtilmas almmolaš válddalastima válddahallama mielde, ráddjejuvvo dát almmolaš gávppašandoaibman, bálvalusdoaibman, hálddahussan ja iešhálddašeapmin, mat álgovuorus eai leat almmolaš válddalastin. Iešhálddašeapmái gullet earret eará hálddut mat čuvvot go stáhta ja gielda eaiggáduššet stuorra opmodagaid ja hálddašit mealgat ruđa. Ráddjemiid oktavuođas báhkkoduvvojit 3. siiddus čuovvovaš oaivilat: ¶ 2.6.3.4 Čoahkkáigeassu ja konklušuvdna Ovddabeale čađamannan 2.6.3.2 čuoggás eanavuovdinorgánaid háldduid dovdomearkkain čájehit ahte eanavuovdinorgánat eai doaimma ollásit dábálaš priváhta eanaeaiggádin eatnamiid ja vuoigatvuođaid hálddašeames Finnmárkkus. Eanavuovdinorgánaid hálddašeapmi ii leat dušše eaiggátráđđejumi dábálaš ráddjehusaid siskkobealde. Muhtun sin dehálaš mearrádusain eatnamiid ja vuoigatvuođaid hálddašeames leat bienasta bitnii muddejuvvon erenoamáš láhkaásahusain, belohahkii eanavuovdinlága ja belohahkii eará lágaid láhkavuođuin. Dasa lassin leat bajit váldeásahusain moanat háldduide bargonjuolggadusat ja njuolggadusat. Eanavuovdinorgánaid hálddut galget vuođđuduvvot ovtta guovllu buot beroštumiid čoahkis plánaárvvoštallamii, ja galgá erenoamážit váldit vuhtii earret eará dábálaš beroštumiid ja ássama ja ealáhusdoaimma váfisteami. Hálddut galget ovddidit albmaduvvon almmolaš ulbmiliid áigumušain oažžut servodatávkkálaš hálddu. Njuolggadusain ja háldduin čielgasit vuhtto Finnmárkku servodatovdáneami iešguđet beliid stivren. Stivren lea vejolaš go stáhtas eanavuovdinorgánaid bokte lea dadjatjuo monopola fylkka eanariggodagaide. Stivrejuvvo juogademiin - njuolga ja eahpenjuolga - luondduriggodagaid buriid borgáriid gaskka eanavuovdinorgánaid máŋggalágan šiehtadusaid bokte. Eanavuovdinorgánaid válddis daid guovddáš ja dehálaš surggiin sáhttá daddjot leat guovttegeardásaš riektevuođus - sihke lágas ja eanaeaiggátráđđejumis. Nu guhkás sáhttet stáhtaeatnamiid hálddut Finnmárkkus leat sullasaš dilis go dihto hálddut stáhtaalmennehiin eara sajis riikkas. Makkár riektevuođus dihtto eanemusat iešguđet háldduin, lea váttis dadjat. - Almmolaš stivrema láhkai, ii leat várra seamma stáhtaalmennehiid háldduin go Finnmárkkus. Stáhtaalmennehiin lea muđui hálddašanlága njuolggadusat eaŋkalmearrádusaid hárrái, čielgasit dahkkon gustojeaddjin várrestivrra áššemeannudeamis. Eai servodatlaš deasttat mat galget biddjot vuođđun, eaige almmolaš ulbmilat mat galget ovddiduvvot, iige monopoldilli ja eanavuovdinorgánaid juogadanbargu, dahje veardásašvuođ váili mii lea eanavuovdinorgánaid ja priváhta šiehtadallanbeliid gaskkas, leat Láhkaossodaga cealkámušain namuhuvvon, vaikko ossodat leat gažadan leago stáhtaeatnamiid vuovdin Finnmárkkus nu erenoamáš ahte vuovdin danin ferte lohkkot almmolaš válddalastamin. Sihke hálddašanlága ovdabargguid ja juridihkalaš teoria ja áittardeaddji cealkámušaid mielde sáhttá dákkár oaiviliid váldit mielde go árvvoštallá galgetgo hálddut main lea vuođus (maiddái) eanaeaiggátráđđejumis, adnot almmolaš válddalastimin. Iešguđet háldduid konkrehta árvvoštallan šattašii dalle mearrideaddjin. Dat guokte duomu báhkkodit ahte viessosajiid almmolaš vuovdin ja lihttoláigoheapmi adnojedje almmolaš válddalastimin. Eat galgga loahpalaččat dás vástidit gažaldaga, muhto sáhtášii daddjot ahte muhtun árttat bealuštit vuosttažettiin Finnmárkku stáhtaeatnamiid vuovdima ja lihttoláigoheami, muhto dihto háldduidge mat addet oktovuoigatvuođ erenoamáš riggodagaide, almmolaš válddalastima. Nu guhkás go eanavuovdinorgánaid mearrádusat adnojit almmolaš válddalastimin, mielddisbuktá dat ahte buot hálddašanlága njuolggadusat gustojit áššemeannudeapmái. Danin sáhttá čujuhit ahte Stáhta vuvddiid direktoráhta čakčamánu 20. b. 1984 girjjisge eanavuovdinkantuvrii lea cealkán ahte kantuvra áššemeannudeamistis berrešii čuovvut hálddašanlága mearrádusaid. ¶ 6.2. Eatnamat eanadollui 6.21. Dušše gieddeeatnamiid vuovdá dahje lihttoláigoha. Muhto eanagirjjis dahje šiehtadusas sáhttet addot vuoigatvuođat meahcisge, geavatlaččamus guohtonvuoigatvuođat. Gieddeeatnamiid sáhttá juogadit gilvvaeatnamiidda ja dikšunguohtumiidda, muhto seamma mearrádusat gustojit goappašiidda, nu ahte dás meannuduvvojit ovttas. Ođđ doaluide, ferte dieđusge lassin mihtidit viessosajiid. Earret eanavuovdinlága § 2 nubbi lađđasis eai leat makkárge ávnnaslaš cakkit mihtidit eatnamiid eanadollui. Muhto jus ohcco mihtádus guvlui mii galgá eanajuogaduvvot, gullá ášši eanajuohkinriektái, buo. eanajuohkinlága § 1. Muđui lea eanadoalloeiseválddiin mearrideaddji váikkuheapmi cealkámušaideaset bokte dárbbašago ohcci lassieatnamiid. Dás árvvoštallo juohke ohcci persovnnalaš eaktuge nákcet ássan- ja jođihangeatnegasvuođa. Čuovvovaš govus čájeha mo Kárášjogas, Porsáŋggus ja Davvesiiddas leat mearridan gilvoeatnamiid ohcamiid : ¶ Ráđđehus plánaválddis ulbmiliid ja njuolggadusaid mielde maid Stuorradiggi mearrida. Dábálaččat adnojit stuorradiggedieđáhusat, johtučállosa njuolggadusat jna. ja máŋggalágan suorgeplánat addin dihte njuolggadusaid ja ulbmiliid stáhta fágaorgánaide, fylkkagielddaide ja gielddaide. Lassin servodatovdáneami iešguđet fáttáid ja vuoruhansurggiid stuorradiggedieđáhusaid, ovddida Ráđđehus juohke njealját jagi plánendoaimma dieđáhusaid lága mielde, maŋimušSt. dieđáhus. nr. 31 (1992-93) Om den regionale planlegging og arealpolitikk. Ráđđehusa dieđáhus sámepolitihka birra, St. dieđáhus. nr. 52 (1992-93) norgga sámepolitihka birra, ferte vurdot šaddat dehálaš geaidnun gaskkustit plánendoaimmaid ulbmiliid. Lága sierra plánaásahus lea mearrádus ahte Ráđđehus sáhttá addit riikkapolitihkalaš njuolggadusaid čiekŋudan dihte oppalat ulbmiliidis, nu ahte daid sáhttá juohke gieldda ja fylkkagieldda plánadillái buorebut heivehit, buo. § 17-1 vuosttas lađđasa. Njuolggadusat máinnašivčče ulbmiliid maid háliidivčče juksat, ja livčče álo sorjas konkrehta árvvoštallamis mo gielda buoremusat sáhttá čuovvolit ja heivehit ulbmiliid plánaidasas. Dássážii leat dákkár njuolggadusat addon Gardermoen:i, ee. birasgáibádusa hárrái, mánáid ja nuoraid hárrái plánemis sierralágan gáibádusaid ieš plánaprosessii ja lagasbirrasa fysalaš hábmemis, Oslovuonaguvlui eanaháldema njuolggadusaide iešguđet lágan gáttiide, ja viimmat buohtalaston eana- ja fievrridanplánen. Dasto bargo riikkapolitihkalaš njuolggadusaiguin guovlluide suodjaluvvon čázádagaid birra. Riikkapolitihkalaš njuolggadusaid sáhttá atnit ovddidan dihte riikkalaš rámmaid fáttáin mat leat sámepolitihkalaččat beroštahtti. Riikkapolitihkalaš njuolggadusat eai leat ovttage borgárii rievttálaččat čadni. Čadni eanahálden biddjon rámmaid ja ulbmiliid mielde, easka geavvá plánamearrádusa dahje várra eaŋkaláššemeannudeami bokte mat leat lága mielde dahje eará stáhta fágaeiseválddiid bokte. Láhka diktá datte Ráđđehusa ovttasráđiid guoskevaš gielddain sáhttit bidjat áigeráddjejuvvon huksengildosiid stuorát guovlluin go riikkalaš dahje regiuvnnalaš deasttat dahket dan dárbbašlažžan, buo. § 17-1 nuppi lađđasa. Gielddus sáhttá siskkildit lagat albmaduvvon huksen- ja rusttetdoaibmabijuid. Departemeanta, dál fylkkamánni váldesirdima mielde, sáhttá luvvet gildosis. Dát mearrádus lea adnon Reinheimen:s ja Sálteduoddaris vuorddedettiin suodjaleami ja buođđuma gaskavuođa lagat čielggadeami. Birasgáhttendepartemeanttasge leat láhkavuođđu njuolga seaguhit iežas gielddaid ektui ja bivdit dahje ieš ráhkadit ja mearridit stáhta muddenplána dahje stáhta eanaoasi gielddaplánas. Stáhta suodjalan- dahje huksendoaimmaid dahje eará servodatlaš deasttaid čađaheami eaktu ferte dahkat dan dárbbašlažžan, buo. § 18. Dát mearrádus lea dássážii leamaš adnon sihkkarastin dihte kulturmuitoberoštumiid Plassjes ja Oslos, ja Gardermoen girdihápmana huksemii. Fylkkaplánaid bokte sáhttet stáhta ja fylkkagielda seammaláhkai go riikkapolitihkálaš njuolggadusain bidjat gieldda plánemii rámmaid ja ulbmiliid, geahča lága § 19-1 Ráđđehus dohkkeha fylkkaplánaid, ja sáhttá dan oktavuođas nuppástuhttit plánain maid "gávnnaha fertet riikkapolitihkalaš beroštumiid geažil" , buo. § 19-4 maŋimušlađđasa. Lága mielde geatnegahttet gielddat ráhkadit fysalaš, ruđalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami gielddaplánaid. Plána galgá siskkildit guhkes áiggi ja oanehis áiggi prográmma ja eanaoasi, buo. § 20-l. Dát mearkkaša ahte gielddaplána sisdoallá iešguđet surggiid sihke eanaplánaid ja plánaid ja ulbmiliid mat eai guoskkat eanadoaimmaid. Ulbmiliid maid sáhttá ovddidit čadni váikkuhusain gielddaplána eanaoasis, leat mearriduvvon lága § 20-4 vuosttas lađđasis. Sáhttá čadnat mearrádusaid ulbmiliidda čiekŋudan dihte plánamearrádusaid mađđásiid. Eanageavahanulbmilat mat leat lohkkon § 20-4 vuosttas lađđasis ja daid čadni mearrádusat nuppi lađđasis leat ollislaččat. Plánenvejolašvuođat leat máŋggat, ja dás galget dušše muhtun ovdamearkkat namuhuvvot: Huksenguovllut siskkildit iešguđetlágan huksemiid nugo čoahkkebáikeguovlluid, ássanguovlluid, bartaguovlluid jna. mat leat spesifiserejuvvon dárbbu mielde. Huksenguovlluin sáhttá gáibidit muddenplána ovdal huksema, sáhttá gieldit hukset l00 mehtera čázádaga avádagas, ja sáhttá mearridit ahte ii sáhte hukset ovdal muhtun vuođđo servodatbálvalusat leat ásahuvvon. Huksenguovlluin ja eanadoallo-, luonddu- ja olgunastinguovlluin (LNF-guovlluin) sáhttá diktit bieđggus ássamii, dákkár ássama ja ávkkástallandási mahtodaga ja sajáldaga mearrádusaiguin. Eanaoasi mearrádusa riektemađđása čuovvu eanaanu ulbmila ja dasa gulli mearrádusaid, buo. § 20-6. LNF-guovlluin mearkkaša dát ahte dábálaš huksen ii sáhte dahkkot, muhto dušše doaibmabijut mat leat eanadoalu, luonddusuodjalusa dahje olgunastima oktavuođas. Dát eanaatnu lea čadnon lotnolasat ja ii sáhte juogaduvvot gielddaplánas, omd. ii sáhte olgunastinguovllu bidjat rievttálaš čadni váikkuhusain eanadoalu ektui. Boazodoalluge lea lotnolas oassin eanadoalus, ja dán ulbmila guovlluid ii sáhte daninge gielddaplánas čilget eanadoalu ektui rievttálaš čadni mađđásiin. Ii daga datte maidege jus juohká iešguđetlágan guovlluid, omd. boazodoalu dahje olgunastinguovllu, ieš plánakártii, njuolggadussan viidásat plánemii ja eaŋkaláššemeannudeapmái. Gielddaplána eanaoasis sáhttá dasto várret guovlluid luondduávdnasiidda ja johtolatvuogádaga dehálaš beliide, ja sáhttá gáibit muddenplána ovdal luondduávdnasiid háhkagoahtá. Eará eanageavahanulbmil leat guovllut mat leat dahje galget gáržžiduvvot juogo sierralága mielde dahje muddenplánas, omd. guovlu masa ii galggašii hukset vuorddedettiin muhtunlágan suodjalanulbmila dahje erenoamáš huksenulbmila. Dás lea rievttálaš čatnasupmi ráddjejuvvon njeallje jahkái vejolašvuođain guhkidit guovtti jagiin. Gielddaplána eanaoasi ii sáhte guoddalit, buo. § 20-5 ovccát lađđasa. Dan ektui go gielddaplána eanaoassi lea várddusplána, lea muddenplána ja ássanplána doaibmabijuid čađaheami dárkilat plánat, buo. §§ 25 - 28-2 ja § 35 bággolonisteami čađaheames plána vuođul. Muddenplána riekteváikkuhus čuovvu § 31:s ja mearkkaša nugo gielddaplána eanaoasis ahte ii sáhte hukset jna. ulbmila vuostá, ja ahte guovllu iige eará láhkai sáhte váldit atnui ulbmiliidda mat váddudit plána čađaheami. Muddenplánaid ulbmilat leat eanet ja máŋggaláganat gielddaplánaid ektui, buo. § 25, ja sáhttá čatnat muddenmearrádusaid juohke ulbmila eatnamiid ja viesuid hábmemis ja geavaheames. Sáhttá bidjat atnueavttuid ja sáhttá gieldit muhtunlágan anuge, ja dán láhkai sihkkarastit ulbmila muddema bokte, buo. § 26. Eanadoalloguovllut lea sierra muddenulbmil, buo. § 25 nr. 2. Eará beroštahtti ulbmil lea sierraguovllut, mat leat máinnašuvvon § 25 nr. 6. Dát siskkilda ee. boazodoalloguovlluid, luondduguovlluid ja olgunastinguovlluid. Gieldda plánaid sáhttá earaláhkai muddet dárbbu mielde. Sihke gielda ja departemeanta sáhttet bidjat huksengildosa guovtti jahkái, áigemearri maid erenoamáš háviid sáhttá guhkidit, buo. § 33. Plána- ja huksenlága VII a kapihttal sisdoallá čuozahusčielggademiid birra mearrádusaid, mat mearkkašit čavgejuvvon gáibádusat áššemeannudeapmái ovdal stuorra doaibmabijuid. Gáibádusat leat lassin hálddašanlága dábálaš mearrádusaid ahte hálddašanorgána galggašii fuolahit ahte ášši birra lea nu bures dieđihuvvon go vejolaš ovdalgo mearriduvvo. Čielggademiid ulbmil lea lága § 33-1 mielde "čielggadit doaibmabijuid váikkuhusaid mat sáhttet sakka čuohcat birrasii, luondduriggodagaide ja servodahkii." Čuozahusčielggadeapmi galgá sihkkarastit ahte dáid váikkuhusaid dárko go pláne doaibmabiju ja go mearrida, ja makkár eavttuin de, doaibmabiju sáhttá čađahit". § 33-3 vuosttas lađđasa mielde galgá doaimmaheaddji nu árrat go vejolaš doaibmabiju ráhkkanahttimis dieđihit doaibmabijus, jus dát gullá láhkaásahusaide addon nuppi lađđasa olis. Dákkár láhkaásahusat mearriduvvojedje suoidnemánu 27. b. 1990:s. Doaibmabijuid ovdamearkkaid logahallon láhkaásahusaid § 2:s, sáhttá ee. namuhit: - hukset čáhcefápmorusttega mas jahkásaččat buvttaduvvo badjel 40 Gwh dahje huksemat mat mearkkašit čázádatmuddema lassáneami unnimus 9000 luondduheastafámu, - hukset rávdnjejohtasiid 132 kV gealddain dahje eanet, ja badjel 20 km guhkudagas (gusto easka borgemánus 1995), - hukset bohccevuogádaga oljju ja gássa jođiheapmái, - hukset liggenfápmolágadusa ja fápmoliggenlágadusa badjel 1 MW, - ráhkadit luottaid mat gáibidit badjel 200 miljon ruvdnui investeremiid gávcci jagi áigodagas dahje oanehat áiggis, - ásahit ja sakka viiddidit girdihápmaniid, - ásahit stuorát militeara báhčinguovlluid, - stuorát rusttegiid sierradoabbariidda, - cegget, viiddidit dahje sakka muhttit viesuid ja rusttegiid anu badjel 250 miljon ruvdnui investeremiiguin, - álgit dahje viiddidit váldimis málmmaid, minerálaid, geđggiid, sádduid, láirrá dahje eará mássaid vuovdima jna. dihte mas unnimus 50 mihttu m giera guoskkahuvvo dahje 500 000 m mássa váldo. ¶ dárbbašuvvo lassieanamihtádus vai guoskevaš eanadoallu lea ulbmálaš dahje lea doarvái stuoris "eaiggáda ja bearatgotti oadjudit ruđalaččat" , buo. eanalága § 2 nuppi lađđasa b bustáva, buo. a bustáva. Eanavuovdinlága § 2 nuppi lađas b bustávva orru addimin boazodoalu johtolagaide buoret suodjaleami go láiddomiidda, go dat inta gieldá luobahit eatnamiid mat leat johtolagain. Ná lea mearrádus adnonge. Eanačuoldin eanadollui sáhttá leat vuostá eará beroštumiidge, numo omd. vuovdegáhttema, olgunastinberoštumiid, viessohuksemiid ja ealáhusulbmiliid deasttaid. Muhtun háviid lea eanadoallu ferten čáhkket saji vuovdegáhttenberoštumiide, ja eará beroštumit leat hui hárve oiduduvvon eanadoalloberoštumiid ektui. Muhto mihtádus eanadollui lea biehttaluvvon danin go guovlu lei plánejuvvon industriguovllus earret eará Álttás, dahje go leat gávnnahan guovllu dohkálaččabun bođuguovlun omd. Kárášjogas. Ii mearriduvvo váldit ruovttoluotta guohtonvuoigatvuođa, muhto go eanavuovdinkantuvrras eará ulbmiliidda áigot geavahit láiddomiid, masso vuoigatvuohta automáhtalaččat. Muhtumin lea guohtonvuoigatvuohta formaliserejuvvon šiehtadusa bokte mas guohtonservviide lea juolluduvvon ráddjejuvvon guovlu. Šiehtadusat eai atte vuoigatvuođa eará go sávzzaide ja gálbbiide guohtut dán guovllus. Šiehtadusáiggis lea datte guohtonsearvi sihkkaraston guohtonvuoigatvuođ ruovttoluotta váldimis. Dábálaččat mákso jahkásaččat muhtun čuohte ruvdnosaš divat dákkár šiehtadusaid ovddas, mat sáhttet siskkildit badjel čuohte njealjadaskilomehtera guovlluid. ¶ Lassin boazodoallolága lea Vuođđolága § 110a, ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid birra ja 27. artihkkal ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái mearrádusat mat leat beroštahtti dán oktavuođas. Norgga ja Ruoŧa gaskasaš 1972 guohtoneanakonvenšuvdna nanne ja mudde vuoigatvuođ dáža ja ruoŧa boazosápmelaččaide rasttildit rájáid elliideasetguin. Dát vuoigatvuohta, ja boazodoallu sámi sierravuoigatvuohtan, nannejuvvui vuosttas háve formálalaččat Sámekodisilla bokte 1751 dáža-ruoŧa rádjášiehtadusas. Boazodoalu riektevuđđosa lagat meroštallamii čujuhuvvo Riektejoavkku 3.17. kapihttalii boazodoalu birra. Njukčamánu 12. b. 1965 eanavuovdinlága § 2 nubbi lađas a ja b bustávat ráddjejit eanavuovdinásahusaid válddi háldet eatnamiid eará ulbmiliidda go boazodollui. Eanavuovdinlága njuolggadusaid dáfus čujuhuvvo govvádussii bajábealde 2. kapihttalis eanavuovdinortnega birra. ¶ Boazodoalu váldošiehtadus dahkkui vuosttas háve gaskal stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) 1976:s ja lea dál buhttejuvvon guovvamánu 26. b. 1993 váldošiehtadusain. Váldošiehtadus lea, oktan jahkásaš boazodoallošiehtadusain, boazodoalu guovddáš stivrenneavut. Ealáhus lea NBR bokte ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa stáhtain soames ruđalaš doaibmabijuin boazodollui doarjagii, muhto bealit sáhttet šiehtadit fágalaš, sosiála, organisašuvdna ja eará mávssolaš gažaldagaid ektuige, geahča váldošiehtadusa § 2. Sámediggi lea 1993-šiehtadusas ožžon vejolašvuođa buktit cealkámuša Boazodoallošiehtadusa birra ovdalgo Stuorradiggi dan meannuda ja loahpalaččat dohkkeha, geahč váldošiehtadusa § 4. Ođas 1993-šiehtadusas lea vel ahte NBR dál lea geatnegahtton ráđđádallat eará "dehálaš ealáhusorganisašuvnnaiguin" , namalassii Boazoealáhusserviin (BES), geahča šiehtadusa § 1. Jagiide 1992 ja 1993 juolluduvvui 85 ja 83 miljon ruvnnu čađahit boazodoallošiehtadusa. 1993 supmis sullii 2 miljon ruvnnu sirdojuvvo Sis Finnmárkku Nuppástuhttinprográmmii. Šiehtadusas lea guovddáš ulbmil geahpedit sihke boazologu ja boazodoalliid logu. Eanadoallodepartemeanta dadjá earret eará čuovvovačča St.prp. nr. 66 1992-93 Boazodoallo ođđa váldošiehtadusa hárrái 3. siiddus: ¶ Luohttámušolbmolávdegoddi (Orohatstivra) galgá ásahuvvot buot orohagain mat lea ásahuvvon boazodoallolága § 2 olis, geahča boazodoallolága § 8. Stivrras galget leat unnimus golbma miellahtu ja válljejuvvot guovtti jahkái háválassii. Lávdegotti miellahtut ja ovdaolmmoš galget orohaga árjjalaš boazodoallit válljet iežaset gaskkas lagat njuolggadusaid mielde mearriduvvon njukčamánu 4. b. 1987 láhkaásahusas nr. 164. Nuorta-Finnmárkus leat 1 orohatstivrra, ja Oarje-Finnmárkkus leat 26. Dáid loguin leat oktasašorohagaid stivrratge. Orohatstivrra barggut leat guovttesuorat, ja ovdanbohtet boazodoallolága moanaid mearrádusain, earret eará § 8 nuppi lađđasis, ja njukčamánu 4. b. 1987 láhkaásahusa § 9:s. Vuohččan galgá orohatstivra ovdaolbmo bokte ovddastit orohaga beroštumiid olggosguvlui. Stivra sáhttá orohaga beales soabadit, áššečuoččuhit ja áššečuoččuhuvvot oktasaš áššiin, geahča lága § 8 nuppi lađđasa. Nuppádassii lea lávdegottis stivrenbarggut ja galgá gozihit ahte boazodoallu orohagas lea gustojeaddji lágaid ja láhkaásahusaid mielde, geahča lága § 8 goalmmát lađđasa. § 8 goalmmát lađđasa mielde galget sis leat várddus orohaga boazodoalliin ja boazologus. Stivra sáhttá dán oktavuođas gohččut ja lágidit čohkkema, mearkuma, rátkima ja lohkama jus boazodoallit gaskaneaset eai šatta ovttamillii ja ieža čađat dákkár doaimmaid, geahča § 8 goalmmát lađđasa. Orohatstivra lea orohaga doaimmaheaddji orgána ja galgá earret eará čađahit orohat- ja jahkečoahkkimiid mearrádusaid, fuolahit orohaga beaivválaš hálddašeami ja earret eará addit cealkámušaid eanaáššiin ja hovdet oktasaš rusttegiid ja gaskaomiid, geahča láhkaásahusa § 9 nuppi lađđasa. ¶ Dás dušše oanehaččat namuhuvvo áššemeannudeapmi doaibmabijuid ektui mat váikkuhit eanaávkkástallamii. Áššemeannudeapmi boazodoalliid geasseviesuid ceggema oktavuođas čuvvut plána- ja huksenlága dábálaš njuolggadusaid, ja eai máinnašuvvo dás lagat. Suoidnemánu 28. b. 1983 johtučállosis lea Boazodoallohoavda addán njuolggadusaid mo ohcamat rusttegiidda mat galget leat das badjel jahkodaga, galget meannuduvvot. Tevnnegat, kárttat ja vejolaš eará duođaštusat sáddejuvvojit rivttes boazodoalloagronomii. Boazodoalloagronoma galgá oažžut cealkámuša guoskevaš beroštumiin, earret eará orohatstivrras, gielddas, fylkkaeanadoalloeiseválddiin, fylkkamánni birasgáhttenossodagas, vejolaš priváhta eanaeaiggádiin ja eanavuovdineiseválddiin, ja soaitá ovddidit ášši guovllustivrii. Ohcan oktan cealkámušaiguin sáddejuvvo boazodoallohálddahusa bokte Eanadoallodepartementii. Guođoheaddjibarttaid ohcamat sáddejuvvojit boazodoallostivrii dahje, Guovdageainnu oktasašorohaga beales, boazodoallohálddahussii Álttás (boazodoallostivrra njukčamánu 23. b. 1988 váldesirdinmearrádus). Guođoheaddjibartta ohcci, galgá vuos ovddidit ohcama eará orohagaide maidda dat guoská, eanaeaiggádiidda ja dárbbašlaš ásahusaide eará lágaid vuođul. Eanavuovdinkantuvra oažžu mearrádusa Boazodoallostivrras ja juridihkalaččat čállá šiehtadusa. Ii leat láigodivat guođoheaddjibarttaide. Mearrádusa cegget boazodoalu guođoheaddjibartta sáhttá guoddalit Eanadoallodepartementii, geahča skábmamánu 1.b. 1982 láhkaásahusa § 2. ¶ "Fitnodaga ulbmil lea hálddašit, jođihit ja ovddidit stáhta vuovde- ja várreopmodagaid oktan gullevaš riggodagaiguin, mat gullet dáidda ja eará lunddolaš sullasaš doaimmaide. Dán rámma siskkobealde sáhttá finodat searvama bokte dahje ovttasbargguin earáin, hálddašit ja jođihit opmodagaid ja eará bálvalusaid fitnodaga doaimmaid siskkobealde. Opmodagaid galgá jođihit beaktilit geahččalan dihte juksat dohkálaš ruđalaš bohtosa. Galgá jođihuvvot árjjalaš luonddusuodjalus ja deastta atnit olgunastinberoštumiide. Riggodagat galget ávkkástallot dássidit, ja ođasmahtti riggodagaid galgá áimmahuššat ja ovdánahttit." ¶ Gielddas lea dábálaš plánema bokte váldoovddasvástádus čađahit bartapolitihka. Dat ovddasvástida ordnet ja bargat gielddaplánain, gieldaoasseplánain, muddenplánain ja ássanplánain. Gielddat sáhttet álgovuorus ieža válljet mo meannudit joavdohuksema plánenoktavuođas ja dat mearrida álgovuorus ieš plána oktan buohkaide čadni váikkuhusain. Datte galgá deastta atnit fylkkaplána vejolaš njuolggadusaide. Fylkkagielda ja stáhta fágaeiseválddit sáhttet ovddidit vuosteákkaid jus gielda mearrida plána riikka ja guovllu beroštumiid vuostá. Jus guovlu leat biddjon eará ulbmilii go bartahuksemii, ráddje dát gieldda háldduid muddejuvvon guovllus. Jus galgá cegget barttaid dákkár guovlluin, lea váldonjuolggadus ahte gielda ferte addit sierralobi plánas plána- ja huksenlága § 7 olis. Guovlluin mat leat muddejuvvon eanadoallo-, luonddu- ja olgunastinguovlun, sáhttá ealáhus- ja guođoheaddjibarttaid cegget go dat gullet ulbmilii. Eaktun lea ahte rusttet deavdá ávnnaslaš eavttuid maid lágat bidjet ieš rusttegii. Muddenplána lea bienalaš plána maid atná unnit guovllus. Gielddaplána eanaoasis sáhttá mearridit ahte eanaávkkástallan dušše galgá leat muddenplánaid mielde. Gielddaplána eanaoasis ii sáhte earuhit eanadoallo-, luonddu-, ja olgunastinguovlluid iešguđet osiid. Muddenplánain lea nuppeláhkai. Olgunastinguovlluid ja luonddusuodjalanguovlluid ii sáhte ovttastahttit eanadoalloguovlluin. ¶ Plánaproseassa ja eaŋkalohcamiid áššemeannudannjuolggadusaid dáfus plána- ja huksenlága ja eanavuovdinlága njuolggadusaid mielde, čujuhuvvo oppalaš govvádussii bajábealde 2. kapihttalis eanavuovdinortnega birra ja 3. kapihttalii plána- ja huksenlága birra. Dás dušše oanehaččat namuhuvvo ahte stáhtaeatnamiin lea eanavuovdinkantuvra mii juohká čuoggáláiggu joavdoviesuide dahje barttaide. Barta- dahje joavdoviessosadjeohcamat sáddejuvvojit álo eanavuovdinkantuvrii, ja gielda addá fas huksenlobi. Áššemeannudeami mahtodat, namalassii gulaskuddanvuorru, lea dan duohken leago guovlu gos barta galggašii huksejuvvot muddejuvvon joavdohuksemii. Bartasajiid muddejuvvon guovllus juolluda eanavuovdinkantuvra almmá namuhanveara áššemeannudeami haga. Go plánaproseassa bokte leat mearriduvvon muddenplánat, lea dárbbašmeahttun ođđasit árvvoštallat caggágo vuovdima dahje lihttoláigoheami gielddus eanavuovdinlága § 2 nuppi lađđasis lihttoláigohit bartasajiid. Jus ležžet guorus viessosajit, fuolaha eanavuovdinkantuvra ahte čállo láigošiehtadus ja ráhkaduvvo mihttočálus. Jus eai leat guorus viessosajit, biddjo ohcci vuordinlistui. Jus guovlu ii leat muddejuvvon bartahuksemii, čađahuvvo viiddis gulaskuddanvuorru ja áššemeannudeapmi mii siskkilda moanaid hálddašanorgánaid ja eará berošteaddjiid. Lavdnjegođiid, ealahusbarttaid jna. áššemeannudeapmi, ii leat nu vuđolaš go joavdobarttaide. Dáidda lea doarvái dieđihit gildii. Muhto eanavuovdinkantuvra lea iežas mearrádusaid vuođul geatnegahtton konkrehta árvvoštallat guovllu eará beroštumiid, ja dalle erenoamážit boazodoalu ja eanadoalu ektui, buo. eanavuovdinlága § 2, láhkaásahusa § 1 mearrádusa § 17 lavdnjegođiide ja § 9 ealáhusbarttaide. Dásge sáddejuvvo ohcan gulaskuddamii gildii, eanastivrii, olgunastinlávdegoddái, boazodollui jna. Eanavuovdinkantuvra galgá vihkkedallat guovllu eará beroštumiid ektui ja fuolahit ahte barta dahje goahti ii ceggejuvvo eanavuovdinmearrádusaid vuostá. Muđui lea áššemeannudeapmi seammago joavdobarttaide. Boazodoalu guođoheaddjibarttat čuvvot boazodoallolága njuolggadusaid, geahča § 10 vuosttas lađđasa nr. 1. Skábmamánu 1.b. 1982 ¶ Guovdageainnu suohkan lea birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegotti bokte ožžon válddi earret eará dahkat mearrádusaid lubmemii stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin guovvamánu 15.b. 1993 eanavuovdinláhkaásahusaid § 8a mielde, geahča § 3 c láhkaásahusa friddjasuohkanmearrádusaid hárrái gieldda biras- ja luondduhálddašeami dáfus. Dárkilat válddahallamii friiddjasuohkanortnegii Guovdageainnus čujuhuvvo 5. kapihttalii. ¶ Čujuheami dáfus, leat eanavuovdinorgánat dássážii leamaš várrogasat geavahit válddiset addit oktovuoigatvuođ luomevaljiide olbmuide dahje servviide dahje organisašuvnnaide. Dás lea ee. go erenoamážit gieldda orgánat leat miettaštallan addit dákkár oktovuoigatvuođa oppalaš oainnu vuođul go ii berrešivččii addit sierravuoigatvuođaid fylkka meahcceriggodagaide. Eanadoallodepartemeantta eanavuovdinláhkaásahusaid meannudeames báhkkoduvvui čielgasit ahte fertejit leat viehka lossa árttat várašit luomevaljiid ovdamunnin ovttaskas olbmuide dahje earáide. Eanavuovdinstivra mearridii árrat ahte čujuheapmi vuohččan galggašii leat smávit giliide siskkit riikkageainnu mielde (Guovdageaidnu-Kárášjohka) Gievdneguoikka ja Jergula gaskka. Duogáš lei lassi johtolat ja eanet luomečoaggit go luodda ráhkaduvvui. Eanavuovdinstivra bargá nu ahte čujuha oktasaččat juohke gili dahje báikegotti ássiide. Buot fásta ássiin lea seamma vuoigatvuohta čoaggimii čujuhuvvon guovllus. Eanavuovdinstivrra 1979 rájes 1993 rádjai áššiid čađamannan čájeha ahte 13 ovttaskas olbmo ja 6 searvvi leat ohcan luomejekkiid lihttoláigohit. 11 ovttaskas olbmuid ohcamat leat biehttaluvvon, 1 lea mieđihuvvon ja 1 ii lean gárvvisin meannuduvvon. Nubbi bearaš lei Mázes eret, ja oaččui čujuhuvvot sullii 30 km luomeguovllu. Datte lea eaktun ahte boazosápmelaččain lobálaš ásadeamiin bohccuiguin orohagas lea vuoigatvuohta lubmet čujuhuvvon guovllus. Bearraša ohcan 1985:s viiddidit guovllu sullii 100 km eanavuovdinstivra biehttalii. 6 servviin leat 3 biehttaluvvon, ja 3 leat mieđihuvvon ohcamiidda. Guovttis dáin leat Guovdageainnu suohkanis, okta dáin lea báikkálaš guollesearvi. Go dát eai šat leat fámus, dahje ođđa ohcamiin lea birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegoddi mii mearrida gažaldaga. Eanavuovdinkantuvra lea lassin mieđihan ohcama čujuheames Sáltesávju gillái Sáltesávjojoga lahka Davvesiidda gielddas, go oaivvilduvvui ahte dát guovlu lea seamma dilis go Guovdageainnu guovlu. Dán guovllus lea olles báikegottis vuoigatvuohta. Dát čájeha ahte lea čuvvon geavada mii lea teavstta mielde, go lea čujuhan luomevaljiid guovlluin main lea "ovttabealat dahje heajos ealáhusvuođus" . Eai leat biddjon erenoamáš hiegis gáibádusat jáhkehahttin dahkat gáibádusa ahte lubmen dahje dán sisaboađut eai galgan "leat mávssoheamit doarjut dállodoalu dahje ealáhusa." Vuolggasajis lea doarvái ahte ássá heajos dahje ovttabealat ealáhusvuđđosa guovllus. Jus searvi ohcá čujuheami, lea eaktun biddjon ahte searvvi miellahtut sáhttet leat olles báikegoddi. Finnmárkku duottarviesuin lea ovddasvástideaddjiin stáhta šiehtadusain ožžon oktovuoigatvuohta ee. luopmániidda ja guliide lagat ráddjejuvvon guovllus birra duottarviesuid, dábálaččat 2,5 km duottarviesu birrasis. Dán ortnega duogáš lea ealáhuslaš; dáhttu livčče duottarviesuin sáhttit fállat gussiidasas ávkkástallat dihto luondduriggodagaid ásadeami oktavuođas. Láhpi sullos lea mihtus ortnet. Láhpi suolu ii lohkko matrikulerekeahtes eatnamiin, muhto dábálaš oston stáhtaeatnamiin, daningo stáhta Gávppašandepartemeantta bokte osttii sullo ruovttoluotta. De ii leatge suolu eanavuovdinlága oktan láhkaásahusaiguin ja mearrádusaiguin vuollásaš, muhto eanavuovdinkantuvrra hálddašanovddasvástádusa vuollásaš maŋŋilgo lea sirdon Gávppašandepartemeanttas váldi. Dán sullos leat ássit ožžon sierra oktovuoigatvuođ lubmet. Ássit leat ásahan luomelávdegotti, mii mearrida čoagginbeaivvi ja čállá luomegoarttaid vuoigaduvvomiidda. Dát luomegoarta ferte leat fárus čoaggimin. Luomelávdegoddi lea gohcci, ja oažžu eanavuovdinkantuvrras jahkásaš buhtadasa barggu ovddas. Sierralohpegeavada dáfus earáid go finnmárkolaččaid ektui, leat eanaš váttisvuođat Kárášjoga ja Guovdageainnu gielddain. Dáid gielddain dáhttot olugat sierralobi. Guovdageainnus čuvgejuvvo ahte dábálaččat leat sullii 500 olbmo geat jahkásaččat ohcet gielddas lobi lubmet. Leansmánnit ja gieldda eiseválddit leat háliidan bidjat erenoamáš čoaggináiggiid earáidego finnmárkolaččaide, muhto dán lea eanavuovdinkantuvra vuosttaldan váilevaš láhkavuođ geažil. ¶ 1987 guorahallamat čájehit ahte monnen lea Finnmárkkus olu eanetgo riikkas muđui. Go dárko ahte monnet dušše sáhttá moadde vahkku giđđat, lea hirpmástuhtti ahte 11% Finnmárkku ássiin almmuhit iežaset leat searvan monnemis maŋimušjagi. (Gáldu: Friluftslivet i Finnmark, NIBR-notat, 1987:133.) Fuođđolágas lea vuolit prinsihppa ahte eanaeaiggádis lea oktovuoigatvuohta monnet ja uvjet. Dát vuoigatvuohta lea datte evttolaš ahte Birasgáhttendepartemeanta láhkaásahusa bokte mearrida ahte galgá leat lohpi monnet ja uvjet, buo. fuođđolága § 44 vuosttas lađđasa. Dábálaš ráfáiduhttinprinsihppa lága § 3:s gusto “moniide, besiide ja ássamiige” , ja eanaeaiggáda ráđđenvuoigatvuohta leat danin evttolaš departemeantta mearrádussii. Stáhta eatnamiin Finnmárkkus lea datte sis geat fásta ásset gielddas, seamma vuoigatvuohta go eanaeaiggádis dahje geavaheaddjis monnet ja uvjet, buo. fuođđolága § 44 nuppi lađđasa. Gieldda ássiin leat oktovuoigatvuohta monnet ja uvjet iežaset gielddas. Dát mielddisbuktá ahte ii leat vuoigatvuohta omardit eará sajiin go iežas gielddas. Dan ektui go váldonjuolggadus bivdui muđui lea ahte dáža stáhtaborgárat ja buohkain geat leat fásta ássan ja ain ásset Norggas maŋimušjagi, lea seamma vuoigatvuohta, lea vuoigatvuohta monnemii ja uvjemii stáhta eatnamiin Finnmárkkus ráddjejuvvon gieldda ássiide. Monnen- ja uvjenvuoigatvuohta lea Finnmárkkusge ráddjejuvvon fuođđolágas ja mearrádusain maid Luondduhálddašandirektoráhta mearrida lága vuođul. Njukčamánu 15. b. 1988 láhkaásahus lea gustojeaddji ja addá lagat mearrádusaid náliid, áigodaga jna. birra. Láhkaásahusas ovdanboahtá ahte Finnmárkkus lea lohpi váldit skávlli gáirru, báiskki, skierruha ja čoađggi moniid gitta geassemánu 14. b. rádjai. Hávddi dáfus ovddeš ráfáiduhtton monne- ja uvjasajiin lea lohpi monnet geassemánu 1. b. rádjai, ja hávdeuvjja sáhttá váldit miehtá geasi maŋŋil čivgama. ¶ Fylkkamánnis lea skábmamánu 27. b. 1992 ggl. cea. bokte váldi addit lagat njuolggadusaid luossalágaid moanaid mearrádusaid vuodul. Barggut leat seammago mat leat ovddiduvvon ovddabealde 4.9. kapihttalis sáivabivddu birra. Luossalága §§ 22, 33 ja 34 láhkavuoduin lea fylkkamánni addán njukcamánu 10. b. 1993 láhkaásahusaid anadroma luossaguliid ja jávreguliid guollebivddus cázádagain ja oivošiin jna. Finnmárkkus. Láhkaásahusas leat ee. guolástanáiggiid ja ráfáiduhttinavádagaid njuolggadusat. ¶ Báhcaveajjohka ii lea dál šat miellagiddevaš luossajohkan, go Boris Gleb bokte rávdnjehuksema geažil ii šat mana luossa joga bajas. Jus bivdo ain guolli, gustojit borgemánu 20. b. 1976 ggl. cea. guollebivdonjuolggadusat. Jus fas vuovddašii oaggungoarttaid, galgá Finnmárku eanavuovdinkantuvra dan fuolahit. Dušše Norgga borgárat sáhttet bivdit Báhcaveajjoga dáža beale. Buodu vulobealde Boris Gleb bokte lea guollebivdu eaktuduvvon oston oaggungoarttas, ja eanavuovdinkantuvra sáhttá vuovdit eanemus 50 goartta jándorii. Buodu vulobealde sáhttá dušše oaggut stákkuin ja noddoduorgguin ja dušše gaskal miessemánu 1. b. ja borgemánu 31. b. § 7 mielde leat muhtun albmaduvvon guovllut ráfáiduhtton cakcamánu 15. b. rájes golggotmánu 14. b. rádjai. Buodu bajábealde Boris Gleb bokte sáhttá bivdit bivdosiiguin ja daid vugiid mielde maid árbevirolaccat lea dahkan ja mii soahpá luossalága njuolggadusaiguin, geahca § 6. ¶ Vuorjánjogas lea stáhta unnán seaguhan iežas guollebivdui, muhto geassemánu 16. b. 1961 ggl. cea. bokte bohte vuosttas viiddis ráddjehusat. Miessemánu 26. b. 1972 ggl. cea. mearridii, šiehtadusain Ruoššain, lassi bivdoráddjehusaid, ee. biddjui bajimus fierbmelohku ja mearriduvvui ahte bivdit firpmiin sáhtte dušše fásta ássit cujuheami mielde, seamma njuolggadusaid mielde go luossabivdosajiid cujuheapmi mearas. Njuolggadusat leat maŋŋil muhttojuvvon go ii leat šat birrajagi ássan cázádaga buohta. Njuolggadus fásta ássiide oktovuoigatvuohta cujuhit firpmiid lea muhttojuvvon vuosttasvuoigatvuhtii ja fásta ássama gáibádus lea muhttojuvvon gáibádussii ahte eaiggáduššá matrikulerejuvvon eatnama johkagáttis. Luossabivdosajit galget leat nuvttá, mii lea vuodduduvvon go cujuheami njuolggadus šiehtadallui Ruoššain. Ii orrun leamen govttolaš ahte fásta ássit galge máksit bivdovuoigatvuoda ovddas go ráddjehusat eai dárbbašuvvon eará árttaid geažil. Oaggunjahkodatgoarttaid njuolggadusatge leat ložžejuvvon ja buohkat geat eaiggáduššet matrikulerejuvvon eatnamiid ožžot jahkodatgoartta nuvttá. Dasa lassin vuvdojit dábálaccat sullii 30 jándorgoartta. Namuhanveara lea ahte oaggungoarttat maid eanavuovdinkantuvra vuovdá geavahuvvojit bivdui sihke stáhta ja priváhta eatnamiin, ja goartavuovdima sisaboahtu lei 1992:s masá 50.000,- ru. Goartavuovdima hálddaša Mátta-Várjjaga gielda. Go fásta ássama gáibádus ii biddjo vuoddun ja ovddut laktásit eaiggáduššat eatnamiid guovllus, lea cuoccuhuvvon ahte njuolggadusat leat massán aitosaš mearkkašumi. Finnmárkku eanavuovdinkantuvra ja Finnmárkku fylkkamánni leat danin ovddidan ášši Birasgáhttendepartementii ahte iigo šiehtadus Ruoššain berrešii odasmahttot, nu ahte dábálaš njuolggadusat mat gustojit johkabivdui biddjojit vuoddun. Dát ii leat vuos ollán nuppástusevttohusaide. Ovdal illá geavahuvvui guollevuoigatvuohta Ruošša bealde. Maŋimuš áiggiid lea bivdin datte fas laskan, muhto eanavuovdinkantuvrras diedihuvvo ahte illá bivdojuvvo šiehtaduvvon njuolggadusaid mielde. ¶ Áigeguovdilamos dán oktavuodas leat searvanláhka, mearraguolástanláhka ja guolásteaddjilogu njuolggadusat mat leat addon neavvalága láhkavuoduin. Hui olu muddejuvvo riikkaviidosaš ja báikkálaš láhkaásahusaid bokte mat leat addon dáid lágaid olis. ¶ Guolástanealáhusa Váldošiehtadusa bokte muddenvuogádat viiddiduvvui rudalaš doarjjaortnegiiguin mat eanaš lágiduvvo Statens Fiskarbank, Garantikassen for fiskere og salgslagene bokte. Viiddis njuolggadusat ásahuvvo fatnasiid molsumis ja odasmahttimis, ruhtadandoarjjagiin, ¶ Guolástandirektoráhtas leat guovddáš sajádat guolastanmuddemis, ja lea mearridanváldi moanaid oktavuodain, seammásgo ovddida ávžžuhusaid Guolástandepartementii. Direktoráhtas lea olggut ossodatge ovddastuvvon Dárkkistandoaimmahaga bokte ja oktan 5 guovllukantuvrrain ja Nevvohagain oktan 9 guolástanhoavddaiguin ja viehka máŋga iešgudet gielddaid guollebivdobagadalliiguin. Dasa lassin leat guolástanlávdegottit buot guollebivdogielddain, ja guolástanstivra fylkkadásis, buo. neavvalága §§ 3-7. Earret dáid stáhta orgánaid leat moanat eará orgánat main leat hálddašanbarggut; ee. guolásteaddjiid iežaset vuovdinorganisašuvnnat juovlamánu 14. b. 1951 varasguollelága nr. 3 mielde. ¶ Sierra njuolggadusat mearrádusaid ráhkkanahttima hárrái gustojit searvanlága §§ 4 goalmmát laddasa (lohpi sierra háviid) ja § 6 vuosttas gitta njealját laddasa (riikkalaš dahje riikkaidgaskasaš doaibmabijut headuštan dihte guollemáddodagaid ávkkástallat badjilmearalaccat jna. ) ja mearraguolástanlága § 4 (muddenfápmudusat), § 5 (fanasearit) ja § 8 (lohpi bivdit guliid feastonuohtiin) mielde. Njuolggadusat geahccalit guolástanberoštumiid ja báikegotti galgat sáhttit dihto láhkai váikkuhit mearrádusaide. Ovdalgo mearriduvvo searvanlága §§ 4 goalmmát laddasa ja 6 vuosttas gitta njealját laddasa mielde, galgá vižžot cealkámuš lávdegottis man ovddastit guolásteaddjiid fágalaš organisašuvnnat (Konsešuvdnalávdegoddi), buo. searvanlága § 7. Ovdal ráhkaduvvojit muddemat mearraguolástanlága §§ 4 ja 8 mielde sáhttá viežžat cealkámuša Muddenrádis, buo. § 10. Mearrádusain mearraguolástanlága § 5 mielde fanaseriid birra, galgá álo viežžat cealkámuša Muddenrádis. Muddenevttohus ovddiduvvo gal Muddenráddái eanaš áššiin. Áššemeannudeapmi báikkálaš bivddusatnima muddemiid mearrideames mearraguolástanlága § 4 mielde galgá cuovvut sierra njuolggadusaid, Guolástandepartemeantta geassemánu 7. b. 1988 njuolggadusaid mielde. Báikkálaš muddemat leat gildosat geavahit dihto bivdosiid dárkilat albmaduvvon vuonain ja nuriin. Bivddusmuddemiid meannudit báikkálaš ráddeaddi lávdegottit báikkálaš muddemiidda, buo. njuolggadusaid 2. cuoggá. Dákkár lávdegottit leat ásahuvvon juohke fylkkas dahje guolástanhoavdaguovllus, jus dát siskkildit eanet fylkkaid. Lávdegottiid ovddasteaddjiid leat válljen fylkkaguolásteaddjisearvi, fylkkagieldda ovddasteaddji ja guolástanhoavda. Báikkálaš gáibádusat muddemiid hárrái galget sáddejuvvot báikkálaš guolástansearvvi bokte fylkkaguolásteaddjisearvái, dahje guolástanlávdegotti bokte, mii sádde ohcama guolástanhovdii. Guolástanhoavda fuolaha áššeráhkkaneami, buo. njuolggadusaid 1. cuoggá. ¶ Guolástandepartemeanttas lea bajit ovddasvástádus biebmanlága hálddašit, ja ráhkada láhkaásahusaid, addá cealkámušaid lága áddejumis ja lea váiddaorgána direktoráhta dahkan mearrádusaide. Guolástandepartemeantta váldi § 3 mielde addit biebmanlobi lea váldesirdon Guolástandirektoráhtii, buo. geassemánu 21. b. 1985 váldesirdinmearrádusa. Guolástandepartemeanttas lea § 6 vuosttas laddasa mielde váldi mearridit galle lobi galggašii addit luossa- ja dápmotborranguollebiebmamii ja addit juolludannjuolggadusaid, dása gullá makkár guovllut galggašedje vuoruhuvvot. Lága mielde ii leat vástideaddji lohpi ráddjet konsešuvnnaid logu eará biebmandoaimmaide, geahca omd. biebmanlága § 7 biebmat eará náliid go luosa ja dápmoha ja § 8 meaddemiid veajahahttimis ja gilvaguliidbuvttadeamis. § 6 goalmmát laddasa mielde lea departemeanttas váldi ráddjet juohke eaiggáda rusttetlogu. Dán sáhttá eaŋkalmearrádusa dahje láhkaásahusa bokte dahkat. ¶ Loahpparaporttain lea dán áigái bargamin, muhto lea liikká diedihuvvon ahte oktiibuot leat logahallon 1052 sáddo- ja cievragávdnoštumi. Stuorámus cievragávnoštumit leat leahkeráiggiin ja leahkenjálmmiin, ja leat stuorra gávdnoštumit Álttás, Unjárggas, Porsáŋggus, Deanus ja Mátta-Várjjagis. Riddogielddain gávdno baicce unnán cievra. 475 mássavieccahaga logahallo, main 45 diedihuvvojedje leat doaimmas ja 110 duollet dálle doaimmas. Cievrakvalitehta dehálaš gávdnoštumiin Unjárggas, Álttás ja Deanus daddjo leat buorre, ja leat eanaš dát gávdnoštumitge mat Finnmárkkus adnojit kvalitehtacievran. Diedihuvvo vel ahte eanariiddut cievrra ávkkástallama oktavuodas leat unnán eará riikkaosiid ektui. Seamma sajis leat logahallon 23 geadgemollehaga dahje bákteváldinsaji buori mollengeadgekvalitehtain. Dušše 4 dáin lea mallosge bissovaš buvttadeapmi. Ohcandoaibma lea divrras. 1989 rájes 1990 rádjai leat golut oktiibuot fylkka ohcanprošeavttaide masá duppalaston, 20 miljonas 35 miljonii. Ealáhusdepartemeanta juolludii 1991:s 7,5 miljon Guovdageainnu suohkanis 3-jagáš málbmaohcanprográmmii. Prošeavtta golut oktiibuot leat meroštallon 22 miljonii. Minerálriggodagaid lágain ja hálddašeamis earuhuvvo mearrideaddjin gaskal ozolaš ja eahpeozolaš minerálaid. Erohus lea vuodduduvvon nu gohcoduvvon bákteregálii, masa dán riikkas leat árbevierut ruovttoluotta 1500-lohkui. Bákteregála lea ahte stáhtas lea sierra eaiggáduššanvuoigatvuohta minerálaide mat eai leat cujuhuvvon ja málmmaide mat gávdnožit eatnamiin. Minerálat eai nappo gula eanagieraeaiggáda eaiggáduššanvuoigatvuhtii ja ráddejupmái, ja dan sadjái doalahuvvon stáhtii regálan dahje sierravuoigatvuohtan. Báktelága bokte lea mearriduvvon ahte muhtun minerálat, bákteregála dihte, liikká galget leat ozolaccat. Go minerála leat meroštallan ozolažžan, cuovvu báktelágain ahte juohkehaš ¶ Ozolaš minerálaid stivre báktelága ja industrikonsešuvdnalága bokte Báktedoaimmahat ja Ealáhus- ja energidepartemeanta. ¶ Ii leat oktage fágaeiseváldi masa lága bokte lea addon ovddasvástádus eahpeozolaš minerálaid hálddašit. Máŋga iešgudet konsešuvdnalága sáhttet datte gustot dákkár gávdnoštumiid háhkamis ja doaimmas, mii diktá konsešuvdnaeiseválddiid stivret riggodathálddašeami. ¶ "1. Servodat galgá oažžut vejolašvuoda mássaide maid dárbbaša, ráddjehusaiguin maid birasgáhtten bidjá guhkit ja oanehat áigái. 2. Finnmárku eanavuovdinkantuvra oidá gielddaid ieža mearridit plánavejolašvuodaid bokte mo galgá viežžat mássa. 3. Geavaheaddjiin galgá vejolašvuohta viežžat mássaid dallego sáhttet dainna ávkkástallat. 4. Kvalitehtamássat galget adnot kvalitehtagáibideaddji ulbmilii. 5. Mássaid vejolašvuodat galget seammás ráddjejuvvot nu ahte ámmátlaš mássavieccahaga doaimmaheaddjit sáhttet oažžut dohkálaš ruhtadili. 6. Ii ovttage mássagávdnoštupmái galgga hukset dahje earaláhkai bilidit jus rivttes fágalaš ja politihkalaš eiseválddit eai mielaevttot dan mearrit. 7. Buot sajiid gos dahket meassamiid galget plánejuvvot corgendoaimmat. 8. Corgendoaimmat galget álggahuvvot go doaibma álgo. 9. Mássavieccahaga galggašii sáhttit atnit eará ulbmilii go lea geargan dan atnimis. 10. Mássasuoládeapmi lea billisteaddji eanaeaiggádii, mássavieccahatdoaimmaheaddjiide, fievrredeaddjiide ja olles servodahkii. Suolavuohta ii galgga danin gánnáhit. ¶ Finnmárkkus leat moanat logi-duhát kulturmuittu automáhtalaččat ráfáiduhtton kulturmuitolága mielde. Ii leat oktage čohkkejuvvon várddus galle kulturmuittu leat ráfáiduhtton, dahje gos dat leat. Iešguđet gieldda ruđalaš kárttat várdudit dihto láhkai, muhto dát gustojit dušše guovlluide mat lea girdigovviduvvon, namalassii birrasii 18% fylkka eatnamiin. Finnmárkkus leat sihke sámi ja eará kulturmuittut, main sámi kulturmuittut leat čielgasit eanemus. Mearriduvvon ráfáiduvvon kulturmuittuin lea guhkes áššemeannudanproseassa informašuvnnain ja gulaskuddamiin ovdal ráfáiduhttinmearrádus dahkko. Ráfáiduhttinmearrádus dábálaččat diggegulahallo giddehusain eatnamiin dahje opmodagas maid mearrádus siskkilda. Dovddusamos kulturmuittut Finnmárkkus leat sámi báktesárgomat Álttás, mat leat sullii 2500 - 5500 jagi boarrásat. Báktesárgonguovllut leat čállon Unesco listii máilmmi suodjalanárvosaččamus kulturmuittuin (World Heritage List). Báktesárgomat leat logahallon Sállánisge. Muđui leat logahallon moanat duhát goddebivdorokki Luovttejogas gitta Vuopmanvárrái Deanus ja Álddajogas Unjárgga lahka. Ceavccegeadggis Várjjatvuonas leat logahallon hui olu sámi duktásajit, hávddit, labyrinttat, seaiddit jna. Dás gávdná sámi ássamiid moanaid áigodagain, geađgeáiggis, ruovdeáiggis ja ođđa áiggis. Lákkosullos olggobealde Álttá ja Noatun:s Báhčaveajisge leat logahallon geađgeáiggi ássansajit. Porsáŋggu-guovllus gávdná bivdorokkiidge, sihke juovain ja álliin. Álttás ja Kárášjogas gávdnojit nu gohčoduvvon Ássebávtte-hávddit, maid ovdal navde hávdin, muhto maid dál oaivvildit leat gaskaagi goahtesajit. Seaiddit gávdnojit miehtá fylkka ja eanaš vuonain, ee. Várjjatguovllus. Kulturmuittut dáža dahje norrøna ássiid maŋis gávdnojit riddoguovlluin, ja dalle erenoamážit Oarje-Finnmárkkus. Dáppe leat geađgeáiggi hávdeborat main leat norrøna ávdnasat maid ferte dadjat gullet norrøna ássiide. Á?koluovttá bokte omd. gávdnojit nu gohčoduvvon dálločomat mat várra leat dážá ássiid bázahusat. Láhpi sullos leat dálločomat ja girkoduktásadji mat leat norrøna ássiid bážahusat. Várggáid ladni čuožžu stáhta ráfáiduhttinárvosaš rusttegiid listtas. Muđui leat moanat rusttegat ja viesut fylkkas ráfáiduhtton, ee. bivdohápmanrusttet Hámmanbirggis Báhcavuona gielddas, Noatun Bajit Báhčaveajis, St. Georg kapealla Njávddámis ja Strand internáhta Mátta-Várjjagis, Gonagasviessu Ladnesullos Álttá gielddas ja moanat boares dálut ee. Várggáid ja Čáhcesullo gielddain. Eai leat logahallon makkárge automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittut suoma ássamis Finnmárkkus, muhto moadde dálu Čáhcesullos leat ráfáiduhtton, ee. Tuomainengárdin ja Pietilärusttet. ¶ «Viidusplánema oktavuođas ja suodjaleami bokte sihkkarastit elliid máŋgageardánvuođa ja meahccešlajaid mat leat dovdomearkan fylkii. Doaibmaálgimiin ávdinguovlluin dahje guovlluin erenoamáš suodjalusberoštumiin galget leat nana servodatekonomálaš váikkuhusat ovdal go oppa árvvoštuvvojit ge. Eai galgga doaibmabijut dahje eará árri doaimmat álgot šaddan - dahje eallinguovlluin gos leat áitojuvvon dahje hearkkes šaddo- ja eallešlájat... Čuovvolit «ođđa riikaoasseplána nášunalpárkkaide» dan láhkai ahte positiivvalaččat árvvoštallat evttohusaid ođđa suodjaluvvon guovlluid/nášunalpárkkaid hárrái» (121 siiddus). ¶ Birasgáhttendepartemeanta ráhkada mihttomeriid ja njuolggadusaid, stivre doaimma bušeahta, lágaid ja guhkesáigeplánema bokte ja lea váidalanásahus ja fuolaha bagadanválddi orgánaide mat leat departemeantta vuollásaččat. ¶ ahte olgunastinlágas ii leat láhkavuođđu johtalusa ja ásadeami oktasaš divadii luonddu ja viesu sis fálaldagaide. Departemeanta dadjá ahte «riekta olgunastinlága mearrádusaid ektui lea danin juogaduvvon divat....» 1993:s leat atnigoahtán juogaduvvon divada, mas ollesolbmot fertejit máksit 80 ru. galledit šleađu ja hálla ja 30 ru. lassin jus dáhttot oaidnit nu gohčoduvvon "supervideográfa" . Sáhttá datte oastit "buot" 95 ru. ovddas. Mánáide lea dušše okta haddi; 35 ru. Nordkaps Vel A/S orru dán maŋŋil joatkimin geavadis bidjamin divada sidjiide geat dušše dáhttot leat olgun ieš Davvenjárgga-šleađus. Lassin dása leat dihto muddemat dahkkon § 15 mielde Lahtar-olgunastinguovllus Álttás. Dát lea olgunastinguovlu maid stáhta lea oastán ee. gálašeapmái. Dáppe lea gielddus johtit mohtorfievrruiguin ja dihto meannomuddema mearrádusat leat addon. Finnmárkku fylkkagielddas dieđihuvvo ahte fylkkaolgunastinlávdegotti doaibma maŋimušjagiin lea mealgat leamaš ráddjejuvvon addit cealkámušaid iešguđet gielddaid bartasajiid ohcamiidda. 1992 rájes lea datte olgunastinlávdegoddi eanet adnon gulaskuddanásahussan moanaid oktavuođain, ee. mohtorfievrojohtolaga j.s. ođđ láhkaásahusaid gárvvisteamis. Bartasajiid cealkámušat leat váldesirdon hálddahussii, ja olgunastinlávdegoddi eanet iská váikkuhit gieldda eanaháldduid, nu ahte maŋit áiggis garvá riidduid. Oppalaččat lea olgunastineiseválddiin leamaš hui unnán iehčanas vejolašvuohta suodjalit eatnamiid huksemiid, muhto gulaskuddanvuogádaga bokte leat sii váikkuhan eanavuovdineiseválddiid earret eará biehttalit bartasadjeohcamiid dehálaš olgunastinguovlluin ja dalle erenoamážit ávdinlágan guovlluin. Statskog-Finnmark Várrebálvalus bargá olu mávssolaš bargguid olgunastimii Finnmárkkus, omd. doarju ruđalaččat servviid mášiinnaid háhkat čuoiganláhttuid ráhkadeapmái, ¶ Birasgáhttendepartemeanta sáhttá, mohtorjohtolatlága § 4 nuppi lađđasa mielde, láhkaásahusaid bokte addit mohtorjohtolaga lobi earáide go sidjiide geain lea lágafámus lohpi,. Dát vuoigatvuođavuođđu ii leat adnon. Birasgáhttendepartementii lea addon sierra vuoigatvuođavuođđu § 4a:s addit láhkaásahusaid geavahit mohtorvuojániid meahcis ja galbmon čázádagain. Dát láhkavuođđu lea adnon addit miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa, ja suoidnemánu 28. b. 1989 láhkaásahusa bievlavuodjimii Finnmárkkus. Birasgáhttendepartemeanta sáhttá, erenoamáš árvvolaš luonddu- ja olgunastinguovlluide láhkaásahusain gieldit dahje addit dárkilat mearrádusaid mohtorjohtolaga hárrái mii muđui lea lohpi lága § 4 vuosttas lađđasa mielde, buo. § 7 nuppi lađđasa. Dákkár njuolggadusaid sáhttá addit priváhta luottaid mohtorjohtolahkiige. Dán njuolggadusa duogáš lea ahte mohtorjohtolatláhka ii gusto meahcceluddii mii lea ráhkaduvvon biilavuodjimii, buo. § 2 goalmmát lađđasa. Mearrádusa sáhttá ee. geavahit caggat mohtorvuodjimiid mat eai leat sávahahtti erenoamáš dehálaš luonddu- ja olgunastinguovlluin; omd. biilagilvovuodjimii, guhkes joavkobiilamátkkiide j.s. Birasgáhttendepartemeanta sáhttá addit mearrádusaid ovttasbargat guovtti dahje eanet gielddaid gaskkasge ja muddet johtalusa maid ferte buohtalastit gielddarájáid badjel, buo. § 9. Birasgáhttendepartemeanta sáhttá dasto addit dárkilat mearrádusaid gieldda ja fylkkamánni váldegeavaheamis §§ 5 ja 6 mielde, buo. § 7 vuosttas lađđasa. Dákkár ráddjehusat leat addon njukčamánu 14. b. 1988 láhkaásahusas gieldit helikopteriin fievrrideapmi jna., mas čuožžu ahte gielddas ii leat lohpi várret girdániid seaivunsajiid várrečohkain, várdduin, jihkiin ja sullasaččain. Mohtorjohtolatlága § 13 mielde sáhttá Birasgáhttendepartemeanta addit láhkaásahusaid ee. leavttu ja mohtorsturrodaga ráddjemis. Dássážii eai leat addon dákkár láhkaásahusat, muhto gažaldaga leat árvvoštallamin Johtolatdepartemeanttas departemeanttaid gaskkasaš bargojoavkku čielggadeami vuođul. Ovdal lei gielddastivrras, lága § 5 láhkavuođuin váldi gárvvistit sierra láhkaásahusaid buot mohtorjohtolahkii. Dáid gieldda njuolggadusaid vásáhusat ledje ahte vaikko lágas lei oppalaš gielddus, meahccemohtorfievrojohtolat lassánii sakka. Máŋgga gieldda eai váldán dán nu duođas, dávjá lága ulbmila vuostá. Riikkalaš láhkaásahusa ulbmil lea heađuštit čielga lustavuodjima, almmá caggamis ávkkálaš ja dárbbašlaš vuodjima, geahča Od. prp. nr. 60 1986-87, 10. siidu. Láhkaásahus gusto dušše mohtorvuojániidda. Dát mearkkaša ahte ain sáhttet leat báikkálaš láhkaásahusat mohtorvuojániid ja girddániid geavaheames. 1988 riikkalaš láhkaásahus fámuhuhtui dušše gieldda láhkaásahusaid mohtorvuojániid hárrái. ¶ Fylkkamánnis lea dál guovddáš sajádat hálddašit mohtorfievrojohtolaga meahcis ja čázádagain lága. Dát ee. báhkkoduvvo lága § 5 goalmmát lađđasis ja 1988-láhkaásahusa § 4:s ahte fylkkamánni dat addá láhkaásahusa veajuiduvvanláhttuid dáfus ja láhkaásahusa § 8:s muohtaskohterláhttuin boaittobeale guollejávriin. Gieldda láhttoevttohusa meannudeamis ferte fylkkamánni ollislaččat árvvoštallat evttohusa, ee. leago doarvái dárbu láhttuide, leago fágalaš dohkálaš bidjat láhttuid numo leat evttohuvvon ja leago deastta atnán riikkalaš ja guovllu beroštumiide. Fylkkamánni maiddái ovddasvástida sihkkarastit ahte áššemeannudeapmi lea leamaš hálddašanlága njuolggadusaid mielde, ee. leatgo guoski bealit gieldda ja fylkkagieldda dásis beassan cealkit ovdal láhttut dohkkehuvvojit. Fylkkamánni sáhttá bidjat eavttuid omd. áiggi ráddjehusaide geavahit láhttuid dahje galget sierraláhkai dihkkádit j.s. Fylkkamánni mearrádusat láhttuid hárrái leat láhkaásahusat hálddašanlága mielde, ja áššemeannudannjuolggadusat hálddašanlága VII kapihttalis láhkaásahusaid hárrái. Dát mearkkaša ee. ahte ášši galgá leat nu bures go vejolaš dieđihuvvon ovdal mearrádus dahkko, ahte láhkaásahus galgá almmuhuvvot Norsk Lovtidend:s ja ahte dan ii sáhte guoddalit. Priváhta olbmuid sierralohpeohcan meahccemohtorjohtolaga gildosis miessemánu 5. b. rájes geassemánu 30. b. rádjai láhkaásahusa § 9 mielde galgá sáddejuvvot gieldda bokte fylkkamánnái. Fylkkamánni eaŋkalmearrádusa sáhttá guoddalit hálddašanlága njuolggadusaid mielde. ¶ Birasgáhttema ja luondduhálddašeami váldolávdegoddi oaččui sirdot bargguid mat ovdal ledje earret eará fuođđolávdegottis ja sáivabivdolávdegottis. Maŋŋilgo dát stáhta lávdegottit leat heaittihuvvon ja barggut sirdon gildii, eai siskkil geavadis dát barggut šat friddjasuohkangeahččaleapmái, vaikko dat formálalaččat leat mearriduvvon láhkaásahusa § 3 vuosttas lađđasis. Friddjasuohkangeahččaleami oktavuođas oaččui suohkan sirdot muhtun bargguid ja válddi bivddu, guollebivddu, lubmema ja muorračujuheami hálddašeamisge buo. friddjasuohkannjuolggadusa § 3 nuppi lađđasa a rájes c rádjai. Dát leat barggut ja válddit mat eanavuovdinkantuvrras ja Statskog:s leat matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiin muđui Finnmárkkus. Njuolggadusa § 3 c:s ovdanboahtá ahte váldolávdegoddi sáhttá mearridit sierralohpeohcamiid mohtorfievrojohtolat meahcis ja čázádagain lágas daid guovlluin gos suohkanis lea sierralohpeváldi njuolggadusaid mielde. Dát váldi lea juo suohkanis miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa nr. 356 §§ 5 ja 6 mielde mohtorvuodjima birra meahcis jna. Guovvamánu 25. b. 1992 dohkkehanmearrádusas ovdanboahtá ahte Gielddadepartemeanta lea bidjan dihto ráddjehusaid suohkana hálddašeapmái. Suohkanii sáhttá dušše sirdit muddenválddi ja váikkuhangaskaomiid mat juo leat lágaid mielde. Buot váidinortnegat galget bisuhuvvot, ja iežaset fágasurggiin galgá Birasgáhttendepartemeanta ( bivdu, guollebivdu ja mohtorjohtolat ) ja Eanadoallodepartemeanta ( luopmánat ja murrenčujuhus ) sáhttit suohkana bagadallat. Gieldda hálddašeapmi ferte leat iešguđet surggiid riikkalaš politihka rámmaid siskkobealde. Guovddáš prinsihppa leat dasto ahte galggašedje leat seamma njuolggadusaid buot fylkka ássiide, namalassii ahte finnmárkolaččat muđui galget doalahit vuoigatvuođaideaset. Konkrehta mearkkaša dát ahte galget leat govttolaš bivdo- ja guollebivdohattit ja ahte vierrogiliássit eai galgga fuđošbivddu ovddas máksit badjel 3 geardde eanet go giliássit. Almmolaš hálddašeami iskkadeami lága § 4:sge ovdanboahtá ahte ii sáhte dohkkehit iskkademiid mat spiehkastit gieldalága vuođđomearrádusain gielddaid ja fylkkagielddaid doaimma ordnemis. Iige sáhte spiehkastit hálddašanlága áššemeannudannjuolggadusain ja eará lágaid áššemeannudannjuolggadusain mat leat addon ovttaskas olbmuid riektesihkkarvuođa deasttas, jus ođđa njuolggadusat eai áimmahuša dáid deasttaid seamma bures. Dasto ii sáhte dohkkehit iskkademiid mat mearkkašit vuoigatvuođaid gáržžideami dahje geatnegasvuođaid viiddideami mat ovttaskas olbmuin leat gustojeaddji lágaid mielde. Dasto ovdanboahtá lága § 5:s ahte, spiehkastuvvon mearrádusaid buhtadeapmái, láhkaásahusa bokte galget ráhkadit dárkilat njuolggadusaid iskkadeami čađaheapmái, ja ahte dáid láhkaásahusaid galgá Gieldda- ja bargodepartemeanta dohkkehit. ¶ Váldolávdegotti barggut ja bargosuorgi ovdanboahtá láhkaásahusa § 3:s. Váldolávdegottis lea, numo namuhuvvon bajábealde, dat váldi mii suohkanis lea miessemánu 15. b. 1992 lága nr. 47 luossaguoli ja sáivaguoli birra jna., miessemánu 29. b. 1981 lága nr. 38 fuođđu birra ja miessemánu 29. b. 1957 lága nr. 16 olgunastima birra mielde. Fuođđohálddašeami dáfus galgá suohkan "hálddašit bivdohálddašeami stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin suohkanis, masa gullá mearridit bivdogoarttaid ja hattiid ja olgoriikalaččaid bivdolobis" , geahča láhkaásahusa § 3 nuppi lađđasa a bustáva. Dát lea hui viiddis váldesirdin suohkanii, ja ii leat ráddjejuvvon mearridit bivdogoarttaid, hattiid ja olgoriikalaččaid bivdolobi. Buot bivdovuoigatvuođa hálddahus gullá prinsihpas suohkanii. Fuđošbivdui sáhttá váldolávdegoddi láhkaásahusa mielde oanidit bivdoáiggi daid bivdoáiggiin maid bajit fágaeiseváldi lea mearridan nálliide maid lea lohpi bivdit. Váldi lea sirdon váldesirdima bokte Birasgáhttendepartemeanttas. Bivdoáiggi ¶ bargiid dán birra, nu ahte sii buorebut sáhttet duhtadit geavaheddjiid dárbbu dieđuide ja bagadallamii. Váilevaš máhttu sáhttá leat danin go dearvvašvuođa bargit duođai eai dieđe man birra galget muitalit, omd. sis ii leat doarvái máhttu dan birra makkár doaimmas hehttejumit čuvvot soga, ja ahte dearvvašvuođabargit eai dieđe mot sii galget ovdanbuktit dan máhtu mii sis soaitá leat. Gávdno ollu eahpečielggasvuohta das mii oaivvil duvvo doahpagiin vuoigatvuohta seksuálalaš eallimii, ja mielddisbuktá go dat eanet go suodjaleami veahka váldimiid ja vealaheami vuostá. Sáhttá deattuhit ahte lea dehálaš láhčit dilálašvuođaid nu ahte doaibmaheht tejuvvon olbmot ožžot vejolašvuođa ásahit iežaset pri váhta ávvosa dán suorggis. Dát lea erenoamážit dan jo avkku dáfus man birastahttet dikšo ja dearvvašvuođa bargit eanasáiggi jándoris. Lea viidáset hui dehálaš ahte olbmot geat dárbbašit divššu ja fuola ožžot formálalaš seksuáloahpu. Dat šaddá erenoamáš čalbmáičuohcci doaibmahehttejuv von mánáid dáfus go sii dávjá masset eahpeformálalaš vejolašvuođaid oahppat goruda ja seksuálitehta birra stohkosa bokte ja go ovttastallet seammaahkásaš má náiguin. Unnán máhttu bálvalusásahusas ja unnán in formašuvdna dahká váttisin bidjat rájiid dasa mii lea dábálaš seksuálalaš oktavuohta ja veahkaváldin. ¶ Stuoradikki gohččosa vuođul. Departementtain lea mearkkašahtti doaibma go leat bargoaddin dutkamii, muhto ovddemusat Sosiál- ja dearvvašvuođadeparte menta, Girko, oahpahus- ja dutkandepartementa dat leat čájehan beroštumi doaibmahehttejuvvon olbmuid dutkamii. Dárbbašuvvojit eanet ressursat dutkamii. Ressursa gažaldat ii leat dattetge dušše ruhtagažaldat, muhto maiddái gažaldat olmmolaš ressursaid birra. Galget gávdnot doarvái dohkálaš dutkkit geat beroštit dán su orggis, ja geat hálidit bidjat áiggi ja karrieara dasa, go suorgi lea dan mutto ollislaš ahte ii sáhte dušše njuikut olggos ja sisa. Hástalussan lea geasuhit váldofága- ja doavttirgrádastudeanttaid suorgái, boktit ođđa dutkiid beroštumi ja bisuhit ásahuvvon dutkkiid. Ruhtavallji lea mearkkašahtti boahttevaš ovddideap mái, ja dan berre lasihit, muhto seammás ferte jurd dašit vuđoleappot makkár ordnejeaddji doaimmat sáhttet nannet fágasuorggi. Dutkanhálddatlaš orgánat leat unnán čađahan iešguđetge ordnejeaddji evttohuv von doaimmaid. Lávdegoddi oaivvilda ahte muhtin dutkanbirrasiid berre movttiidahttit viidáset ovddide apmái ordnejeaddji doaimmaiguin, omd. oaččuhan ruđaiguin. Deaivvadanbáikkit ja fágalaš digaštallama báikkit, ja oktavuohta bargoustibiiguin olggobealde bargosaji leat maid dehálaš doaimmat. Universitehtat eai leat leamaš erenoamážat doaib mahehttejuvvon olbmuid dutkama dáfus, muhto dop pe lea maid govva rievdan veaháš maŋemus logenar ja gis. Universitehtain lea dehálaš doaibma oaččuheami dáfus. Váldofága- ja doavttirgrádaoahput leat váldogál dun man bokte oaččuha olbmuid. Lea álkibut geasuhit studeanttaid jus gávdnojit báikkálaš prošeavttat ja ba gadallit geat dovdet suorggi. Muhtin ordnejeaddji do aimmaid berre hábmet oaččuheami áigumuša dárbbu mielde. Ovdal lea evttohuvvon ásahit sihke njunušvirg giid ovtta dehe guovtti universitehtii, ja bidjat ruđaid dutkanoaččuheapmái, muhto lávdegoddi gal ii oainne ahte dakkár evttohusat leat čuovvoluvvon. ¶ Geavaheddjiidoassálastin lea demokrahtalaš vuoigat vuohta mii mielddisbuktá ahte oktagaslaš olbmot oas sálastet mearridanproseassaide mat gullet sin iežaset eallindillái (indiviidadássi) dehe organisašuvnnaid ái rasat oassálastet hábmet bálvalusaid ja doaimmaid (vu- ogádatdássi). Geavaheddjiid-oassálastin lea bargovu ohki mii mielddisbuktá ahte doalaha alla dási bálvalus- ja doaibmahábmemis, go vásáhusvuođđuduvvon máht tu fievrreduvvo sidjiide geat mearridit ja geat doaim mahit bálvalusaid. Dát lea maid strategiijan das ahte joksat mihttomeari ahte servodat galgá buohkaid vás te. Leat erenoamážit doaibmahehttejuvvon olbmuid golmma doaibmaplánaid prošeavttaid bokte ahte lea ožžon vásáhusaid maid sáhttá olahit geavaheddjiid oassálastimiin ja makkár eavttut fertejit gávdnot vai ge avaheddjiid-oassálastin galgá doaibmat. Lea soabatme ahttunvuohta guđe muddui geavaheddjiid-oassálastin lea buktán bohtosiid. Gávdnojit geavaheaddji, bálva lusapparahta ja vuogádatbeali ovddasteaddjit, geat vá sihit geavaheddjiid-oassálastima unohassan, ressursa- ja áigegáibideaddjin ja ahte das gártet unnán bohtosat. Doaibmaplánaprošeavttaid vásáhusat čájehit ahte geavaheaddjit hálidit váldit ovddasvástádusa hábmet doaimmaid ja bálvalusaid, ja bohtosat šaddet earáládje geavaheddjiid-oassálastimiin go dan haga. Dat ahte vuhtiiváldit geavaheddjiid dárbbuid, sávaladagaid ja vásáhusaid, lea buoremus dáhkádussan dasa ahte bál valusapparahta fálaldagat doibmet sidjiide geaidda gal get. Geavaheddjiid-oassálastin lea čalmmustahttán heht tehusaid maid doaibmahehttejuvvon olbmot vásihit otná servodagas, ja rievdadus mii lea dáhpáhuvvan oainnuin maŋemus logi vihttanuppelot jagis doaibma- ¶ Bargu gokčat earu mihttomeriid ja duohtavuođa gask kas eaktuda ahte čađaáigge leat ruovttoluotta dieđut dain geaidda hehttehusat čuhcet. Doaibmahehttejuv von olbmuid organisašuvnnain lea dehálaš doaibma leat goziheaddjin eiseválddiid ektui. Danin go sis lea máhttu ja eallinvásáhus, de sis maid lea gelbbolašvu ohta mii dahká sin guovddáš oassálastin gávdnat čov dosiid go bargá olahit dan mihttomeari ahte buohkain lea oassálastin ja ovttadássásašvuođa vuoigatvuohta servodagas. Geavaheddjiid-oassálastin lea guovddáš prinsihppa doaibmahehttejuvvon olbmuid politihka hábmemis. Hálddašeapmi dohkkeha ahte organisa šuvnnain lea gelbbolašvuohta mii lea mávssolaš. Do arjjaortnegiid bokte doaibmahehttejuvvon olbmuid or ganisašuvnnaide addá stáhta ruđaid maiguin nanne or ganisašuvnnaid barggu. Lávdegoddi evttoha sakka la sihit doaibmadoarjaga doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnaid berošteaddjipolitihkalaš bargguide, nu ahte sis nannejuvvojit vejolašvuođat váikkuhit ja ovttasbargat eiseválddiiguin. Lávdegoddi evttoha maiddái ásahit ortnegiid nu ahte berošteaddjiorgani sašuvnnaid áirasat ožžot buhtadusa go masset bargo dietnasa go oassálastet almmolaš nammaduvvon bar gojoavkkuin ja lávdegottiin. ¶ heami váste dahket dalle dušše unna oasáža ollislaš huksengoluin ja sáhttet gilvalit bures ođđainvesteren prošeavtta eará poasttaiguin. Loahppacealkkan lea ahte dahkat almmolaš fievrre deami ja visttiid/olgobirrasiid ollásii olaheamis buoh kaide sáhttá šaddat hui divrras. Čájehuvvo ahte lea hálbbit álggahit olahandoaim maid ođđainvesteremiin go divvut/huksemiin rievda dit boares ávdnasiid. Danin berre njuolggadusaid ja lá gaid bokte gáibiduvvot ahte ávdnasiid galgá hábmet ovdagihtii. ¶ Ásahit sámi girjjálašvuođa universitehtafágan lea buktán máŋga hástalusa. Dat leamaš muhtunláhkai dego heivehit njálmmálaš kultuvra čállaga gáržžes hiŋgalii, muhto dat lea maiddá seammás addán munnje vejolašvuođa geassit ovdan dološ teavsttaid mat ledje vajálduvvomin. Mun leamaš mielde ođasmahttimin daid gielalaččat, ja lean leamaš mielde jorgaladdamin daid min iežamet sámegielaid gaskkas. Dat leamaš hui suohttasis bargu, man geažil orun dovdamin sámi servodaga giitevašvuođa. Mun lean atnán erenoamáš hástalussan oahpásmuhttit sámi teavsttaid skandinava ja riikkaidgaskasaš lohkkiide -dan dihtii lean geavahan olu áiggi jorgalit sámi girjjálašvuođa dáro- ja eangalasgillii, ja dakko bokte váikkuhan fága viidáneapmái máilbmái. ¶ Mu hástalus ministariidda otne lea skáhppot ruđaid vai beassat eanet jorgalit dáro-, ruoŧa- ja suomagillii. Ja eará gielaide ge. Ii leat Sámedikkiid ovddasvástádus geavahit iežaset vátna ruđaid jorgalanbargguide, dasa fertejit riikka eiseváldit gávdnat ruđa. Dan dagu bokte sii maiddá čájehit árvvu ja beroštumi sámi čálakultuvrii. Otne orru dego Norga, Ruoŧŧa ja Supma eai oppanassii ge beroš das mii čállojuvvo sámegillii go eai juollut ruđa jorgalit ovttage sámegiel fága-, oahppo dahje čáppagirjjálaš girjji iežaset gillii. Dan ášši ferte maiddá leat vejolaš loktet dálá Norgga ráđđehusa Oahppoáŋgiruššama hárrái. Dat livččii fuolla eiseváldiid beales ja duođaštus sápmelaččaide ahte mii ge gullat nášuvnna kultuvrii iežamet jienaiguin sihke originála hámis ja jorgalemiid bokte. ¶ Munnje leamaš hui somá juohkit dieđuidan iešguđetge mediaid bokte golmma gillii oktanaga; čálalaččat girjjiid ja artihkkaliid bokte, jietna- ja govvageavaheami bokte radios ja TVas, ja logaldallamiid bokte; sámegillii iežan álbmogii, dárogillii dáža ja davviriikkalaš almmolašvuhtii, ja eaŋgalasgillii olgoriikkaid ja min álgo-álbmot vieljaid ja oappáid várás. Illá láven máhttit jorgalit iežan čállosiid gaskkas, dan dihtii go vuostáiváldi lea nu mearrideaddji dasa mo mun hálan dahje čálán mu guldaleaddjiide ja lohkkiide. Lea áibbas eará logaldallat sámegillii olbmuide geain lea hui olu máhtu áššis dan ektui go galgá olgoriikalaččaid oahpahit, nugo mu buorre ustit, indiána girječálli ja girjjálašvuođadutki, Gerald Vizenor, láve dadjat. ¶ Jus leat jearaldagat, de dáhttut din váldit oktavuođa muinna tlf. 77 71 92 32 dahe e-boastta bokte inger.marie.asli@kafjord.kommune.no ¶ jietna-govva-studio bokte addit sámegielohppiide vejolašvuođa deaivvadit ja ovttasbargat iežá skuvllaid sámegielohppiiguin ¶ - geavahit giela olggobealde luohkkálanja sihke báikkálaččat, regionálalaččat ja riikkaid gaskasaččat, ovdamearkka dihte reivviid, telefovnnaid, fáksaid, Internett ja video- ja jietnabáddemiid bokte ¶ ovttasbargoprošeavttaid bokte main earret eará gaskkustit sihke eanetlogu- ja ¶ - geavahit giela olggobealde luohkkálanja sihke báikkálaččat, regionálalaččat ja riikkaid gaskasaččat, ovdamearkka dihte reivviid, telefovnnaid, fáksaid, Internett ja video- ja jietnabáddemiid bokte ¶ ovttasbargoprošeavttaid bokte main earret eará gaskkustit sihke eanetlogu- ja ¶ - geavahit giela olggobealde luohkkálanja sihke báikkálaččat, regionálalaččat ja riikkaid gaskasaččat, ovdamearkka dihte reivviid, telefovnnaid, fáksaid, Internett ja video- ja jietnabáddemiid bokte ¶ ovttasbargoprošeavttaid bokte main earret eará gaskkustit sihke eanetlogu- ja ¶ Ivgoheastta ruohttasiid birra eat dieđe nu olu, muhto lea viehka čielggas ahte nálli boahtá nuortan, Ruošša bokte - vejolaččat Ásias. Myhtaid mielde heasttat gulle Djengis-Khanii ja su olbmáide, 1200-1300-logus atne muhtun suorggi dán heastanális. Heastanálli adno ponnynállin. Ivgoguovllu hesttat ledje dovddus heasttat go ledje nu buorit, ja várssát ledje lonuhangálvun Ivgobađamárkaniin. Olbmot válde maid várssáid mielde Nordlandii daiguin lonuhit alcceseaset vanccaid. ¶ Sámedikki bušeahttaevttohussii lea váldon Lappi universitehta bokte mieđihuvvon 43.500 euro doarjja Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža sámeossodaga doaibmamii. ¶ Giellaguovddážiid konferánsa Ájluovttas Divttasvuonas 30.11.-1.12. Siri Janne oassálasttii. Lene logaldalai seamma konferánssas jietna-govva studio bokte Olmmáivákkis. ¶ Giellaguovddáš lea maid jagis 2005 geavahan eanemus resurssaid rávesolbmuid skuvlemii. Ovttasbargu oahpaheamis Romssa Universitehtain jietna-govvastudio bokte addá buoret ekonomálaš vejolašvuođaid Gáivuona ja Davvi-Romssa olbmuide váldit universitehtaoahpuid sámegielas, ja mii sihtat ahte eanebat jotket lohkat sámegiela alit dásis. Mii leat hui duhtivaččat dasa ahte Universitehtas lea dáhttu addit oahpahusa Gáivutnii, ja maid sin positiivvalaš guottuide, ja johtilis vástádusaide go mii jearrat juoidá. ¶ Ollu gaskariikkalaš ovdánahttinorganisašuvnnat ja iešguđetlágan EU mielahttostádat leat juo ovddidan mearrádusaid ja strategiijaid buoridit álgoálbmogiid positiivvalaš ovdánahttima ovttasbargováikkuhusaid. Eurohpá Komišuvdna ovttasbargá ja doarju álgoálbmogiid viiddis mearrádussurggiid, prográmmaid ja prošeavttaid bokte ja lea bidjan johtui máŋggaid doaimmaid ráhkkanahttin dihte viidásat lahkoneami álgoálbmogiid ektui. ¶ Stáhta bušeahta mielde mearreruđa oažžu geavahit stáhtadoarjagiid máksimii Sámedikki bokte sámedikkis addojuvvon lága (974/1995) 4 §:s dárkkuhuvvon sámiid ruovttuguovllu gielddaide sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid dorvudeapmái. Stáhtadoarjaga galgá mieđehit visot sámegielain buvttaduvvon sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa bálvalusaid goluide. ¶ Dikki bušeahttaevttohussii lea ain váldojuvvon Lappi universitehta bokte mieđehuvvon 45.000 euro doarjja Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža sámeossodaga doibmii ja dasa lassin oahpahusministeria doarjja (s. 44.500 euro) ja sámeguovllu gielddaid doarjagat (s. 9.500 euro) mánáidkulturguovddášdoibmii. ¶ 6a SINAIDMOHKKI (GUOLAŠ) - GODDEJÁVRI - DUOLBA - BIEVLA Láhttu manná Sinaidmohkis (Guolášjávrris) ja bajás Goddečoruid mielde Goddejávrái, dasto Duolbajávrái (al. 974), Moskkuráššajávrri (al. 1114), Čiččenjávrri, Čáhppesjavrri bokte Bievlajávrái. 31,4 BELO-HAHKII (dušše Goddejávrái) ¶ 6b GODDEJÁVRI - MAGARJÁVRI Dihkkáláhttu manná Goddejávrris, Uhca Goddejávrri ja Lávvojávrri bokte Mágarjávrái (al. 996). 6,4 RABAS ¶ Sámi Giellaguovddáš lea Gáivuona suohkana ossodat, ja suohkan máksá oasi min doaibmagoluin guovttegielatvuođaruđaiguin ja dakko bokte mii addit giellafálaldagaid suohkanii: ¶ 4.4. Almmut supmi maid dii lehpet ožžon sisaboahtán miellahttomávssuid bokte maŋimuš jagis. ¶ Guovttegielatvuođaruđaid bokte Gaiuvona suohkan sáhttá doarjut doaimmaid maid báikkálaš searvvit ja iežát lágidit. Sáhttit ohcat doarjju: ¶ Sámegiela joatkkafáddá jietna-govva studio bokte Romssa universitehtas giđđat 2006. Giellaguovddás addá dárbbašlaš doarjaga olles oahpu áigge. ¶ jietna-govva-studio bokte addit sámegielohppiide vejolašvuođa deaivvadit ja ovttasbargat iežá skuvllaid sámegielohppiiguin ¶ Earret eará giellaguovddáža doaimmaid bokte lea Gáivuonas muhtun muddui bissehan giella-jápmima. Seammás oaidnit ahte unnán lea dáhpáhuvvan iežá Davvi-Romssa suohkaniin. Buorre muddui gáivuotnalaččat oahpahit sámegiela iežá suohkaniin, masa buohkat leat leamaš mielde min gurssain/seminárain. ¶ Sámiid sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid sihkkarastimii dárkkuhuvvon mearreruhta lea ovddidan sámiid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ollašuvvama sosiála- ja dearvvasvuođasuorggis. Mearreruđa jođiheapmi Sámedikki bokte gielddaide lea ovddidan nu sámiid kulturiešráđđema ovddideami go Sámedikki ásahan ulbmiliid ollašuvvama sosiála- ja dearvvasvuođasuorggis, go lávdegoddi lea bastán váikkuhit mearreruđa geavaheapmái ja bálvalusaid sisdoalu ovddideapmái. ¶ Stáhta bušeahta mielde mearreruđa oažžu geavahit stáhtadoarjaga máksima várás Sámedikki bokte Sámedikkis addojuvvon lága (974/1995) 4 §:s dárkkuhuvvon sámi ruovttuguovllu gielddaide sámegielat sosiala- ja dearvvasvuođabálvalusaid sihkkarastima dihte. Stáhtadoarjaga galgá mieđihit buot sámegielain fállojuvvon sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa bálvalusaid goluide. ¶ Mii plánet ”Sámegiela joatkkafátta” (ovddeš sámegiel lohkanbajioahppu) Gáivuonas jietna-govva-studio bokte ovttasráđis Romssa Universitehtain 2005 giđa. Oahppu addá 20 lohkančuoggá. Máŋga suohkanbargi leat ohcan permišuvnna searvat dasa. ¶ addit vuogas ja boahtteáigái heivehuvvon stivrenneavvu. Prošeaktajođiheaddji galgá čohkket Gáivuona suohkana sávaldagaid govt atnit areálaid govda proseassaid bokte main iežát leat mielde váikkuheamen. Virgi lea 100 % ja bistá 2 jagi dan rájes go olmmoš álgá, virgi soaitá guhkiduvvot. Álgin nu jođánit go vejolaš.. ¶ Prošeakta ”Ovttasbargu golmma riikkas: Gárasavvon – Heahttá – Gáivuotna” Mihttomearrin prošeavttain lea ásahit sámegielat arena mánáiddoaimmaid bokte (OG-ášši 09/06) gitta ru. 10.000,- Bajasgeassinossodaga jođiheaddji /Olmmáivákki skuvlla rektor ¶ Nannet sámegiela geavaheami servvodagas (e.e. sámegiel gielladoaluid bokte gos vuođđoskuvlla sámegiel oahppit deaivvadit vuorrásat olbmuiguin ja sámegiella lea váldogiella, giellabottut boarrásiid siiddas, jnv.) ¶ Sámi Giellaguovddáš lea Gáivuona suohkana ossodat, ja suohkan gokčá ovtta virggi goluid guovttegielatvuođaruđaiguin ja dakko bokte mii addit giellafálaldagaid suohkanii: ¶ 19. Hattit gálvvuid fievrrideamis gáddái suohkana kaiaid bokte leat ođđajagimánu 1. b. 2006 rájes ná: ¶ Universitehta jođiheaddjit bivde Sámi dutkamiid guovddáža ráhkadit sámi strategiijaplána, mii dutkama lassin maiddái galgá gieđahallat oahpahusa, dieđuid juohkima ja studeanttaid oččodeami. Romssa universitehta lea riikka stuoramus dutkanásahus mii gieđahallá sámi dutkangažaldagaid, ja Romssa universitehta vuoruheapmi váikkuha garrasit olles dutkansuorgái. Plánabargu lea vuođđuduvvon dasa ahte universitehta berre ovddidit sámi dutkama ja oahpahusa, ja dan bokte maiddái máŋggafágalaš dutkama, ja eambbo sámi studeanttaid ja dutkit oččodit universitehtii. ¶ Dutkama ja kulturmuitogáhttema bokte leat guovllu sámi ja máŋggakultuvrralaš bealit oidnosii boahtán áibbas earaládje go dušše 20 jagi áigi. Romssa universitehta lea leamaš deaŧalaš sámi servodahkii sámi kandidáhtaid oahpaheami bokte, ja sámi kultuvrra ja eará guovllulaš kulturvugiid oainnusin dahkama ja árvvu loktema bokte. ¶ Go universitehta galgá heivehit studeanttaide dilálašvuođa vai studeanttat čađahit oahpuideaset, de lea vuosttažettiin dárbu dábuhit dieđuid dan birra mainnalágiin universitehta oahppobiras lea sámi studeanttaid mielas. Dasto berre universitehta gozihanprográmmaid bokte čájehit beroštumi studeanttaid reála gelbbolašvuhtii, ja maiddái bargat studeanttaid sosiála birrasa heivehemiin. ¶ Káre ii láve báljo goassege namuhit soahpameahttunvuođa bealálaččaide, muhto son sáhttá ovdamearkka dihte fitnat dan oambeali ja vilbeali guossis geat eaba šat soabat. Muhtomin son lea goarostan juoidá, gámabára, unna lávkkaža dahje juoidá eará. Sii humadit buot eará go soahpameahttunvuođa birra. Muhtun áiggi maŋŋel sáhttá son čuojahastit bealálaččaide, ja oambealástit. Dál fertet oažžut ráfi du ja vilbealát gaskii. Su soahpameahttunvuođa čoavdinmálles leat máŋga čáppa beali, go ii oktage leat vuoitán ii ge vuoittahallan, nu movt riekteáššiid soahpameahttunvuođa čoavdimis lea. Matriárka lea duohtavuođas skeaŋkkaidis bokte ráhkadan giitevašvuođavealggi, ja dan son geavaha buoremiela bivdit, mainna fas soabaha bealálaččaid. Die lea dušše ovdamearka min kultuvrra oallut soahpameahttunvuođa čoavdinmálliin. Jus árbevieruideamet galggašeimmet duođas váldit, de fertet oahppat daid oaidnit ja dulkot, vai fas sáhttit válljet galgat go geavahišgoahtit daid sámi ođđaáigásašvuođas...Oallut sámi mánáide lea dakkár čielgasit cealkima gáibádus leamaš hui amas. Go ieš vázzen skuvlla, de ledjen oahppan bordit dárogiel sániid maŋŋálaga rievttes grammatihkalaš cealkkan. Šattai goitge váttis dárogiel stiillaid čálidettiin. Ruovttus ledjen oahppan ahte rievttes giella lea go hupmá juoga man birra, dainnalágiin ahte ii daja njuolga rievttes namain. Čállen dárogillii, sámegiela málle mielde, ja sámi giellaárvvuid mielde. Gokko livččen galgan njuolga ja čielgasit dadjat juoidá, dakko čállen guora ášši. Lei bahča munnje ipmirdit ahte skuvlla giella lei nu olu earalágan go ruovttugiella, ja doaivvun ahte mun ledjen áibbas akto dainna bákčasiin, nu go olu eará sámi mánát. ¶ Muhtun evttohus movt fágabirrasiid sáhttá nannet lea viššaleappot geavahit stipendiáhttavirggiid dain fágabirrasiin maid áigu vuoruhit, ja čatnat stipendiáhttavirggiid dutkanprošeavttaide. Eará evttohus lea stipendiáhttavirggiid virgáibidjamis vuoruhit ohcciid geat áigot dutkat fáttáid mat gullet Romssa universitehta ovddasvástádussurggiide. Historjjá instituhta ovdáneapmi, čuokkis 4.3.1 Historjjá ossodat / Historjjá instituhtta ovdamearkan, čájeha ahte vuoruhemiid ferte guhkes áiggiid badjel dahkat, ja ahte lea dárbbašlaš geavahit iešguđetlágán stipeandaortnegiid doaibmabidjun. Dákkár movttiidahttindoaimmat sáhttet unnidit erohusaid gaskkal fágaid autonomiija ja Romssa universitehta dárbbuid stivret vuoruhansurggiid bokte olahan dihte ulbmiliid. ¶ Doaibmabidju čađahuvvo Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta ovttasbargguid Eamiálbmotfierpmádaga bokte (gč. Eamiálbmotfierpmádaga jagi 2000 doaibmaplána, čuoggá 1.A.6 vuolde). ¶ Sámegiela doaibmaplána oahppomateriála-prošeavtta bokte lea álggahuvvon bargu jorgalahttit Oahppoossodaga ja Romssa universitehta eará ossodagaid skoviid ja gihppagiid sámegillii. Lea deatalaš ahte dát bargu joatkkašuvvá ja bearráigehččojuvvo, vai deaŧalaš oahppodieđut maiddái leat sámegillii. Deaŧalaš lea maiddái dovddusin dahkat makkár dieđut gávdnojit sámegillii, vai sámi studeanttat sáhttet daid geavahit. Sámi dutkamiid guovddáš lea ráhkadan oččodangihppaga mii lea sihke davvisámegillii/dárogillii, julevsámegillii/dárogillii ja lullisámegillii/dárogillii. ¶ Máŋga fágabirrasa deattuhit ahte sámi dutkan ii guoskka dušše sámi servodahkii. Sámi dutkan lea maiddái oassi riikkaidgaskasaš dutkandigaštallamiin, erenoamážit eamiálbmotdutkamiid digaštallamiin. Sámi dutkama vuoruheami bokte lea Romssa universitehta mielde hukseme gelbbolašvuođaid oppalaččat eamiálbmotdilálašvuođaid birra. Sámi dutkama vuoruheapmi lea dasto maiddái deaŧalaš oassi Romssa universitehta doarjagis riikkaidgaskasaš dutkamii (gč. Arkeologiija instituhta gulaskuddancealkámuša). ¶ Láhttu álgá Stuorajunis Biertaváris ja manná eanu nuortabeale Ođđagieddái, rasttilda eanu Miessegietti rovi luhtte, čuovvu eatnogátti Miessegieddái ja boares bálgá el-fápmorusttegii. Oalgeláhttu Guollejohkii (2 km) mas suorgi manná Rukses Ruossa bráhkkái (guhkesbráhkkái), boahtá oaiveláhttui el-fápmorusttega oarjjábealde. Dasto láhttu čuovvu boares johkaráiggi vákki oarjjábeale, ja rusttetbálgá Guolážii, Sabitjoga bokte Guolášjávrái veahkkestašuvdnii. Mohkki manná Rukses ruossa-barttas oarjjás Stuorajunnái ja Sáttomiellái, Lágošjohkii ja lullinuorttás jávrri badjel Sinaidmohkkái. Guolášjávrris láhttu manná Sinaidmohkkái bartta lusa, vákki bajás Goddejárvrái ja Duolbajávrái (al. 974). ¶ Láhttu manná Goddejávrris Uhca Goddejávrái, "Solgropa" bokte Njárggajávrái, Lávvojávrái ja de joatká Mágarjávrái (al. 980). ¶ Láhttu manná Duolbajávrái (a. 974) Moskoráššajávrri, Čiččenjávrri, Čáhppesjávrri bokte Bievlajávrái. ¶ Jus leat jearaldagat dán oktavuođas, de dáhttut din váldit oktavuođa muinna, tlf. 77 71 92 32 dahe maila bokte inger.marie.asli@kafjord.kommune.no ¶ 3.4. Almmut supmi maid dii lehpet ožžon sisaboahtán miellahttomávssuid bokte maŋimuš jagis. ¶ Sámegiela doaimmahat oažžu doaibmaruđaidis sámediggái vuoigatvuođaministeriija bokte boahtti stáhtadoarjaga oktavuođas. Stáhta jagi 2004 bušehtas čujuhuvvui ¶ Nannet sámegiela geavaheami servvodagas (e.e. sámegiel gielladoaluid bokte gos vuođđoskuvlla sámegiel oahppit deaivvadit vuorrásat olbmuiguin ja sámegiella lea váldogiella, giellabottut boarrásiid siiddas, jnv.) ¶ Sámi Giellaguovddáš lea Gáivuona suohkana ossodat, ja suohkan gokčá ovtta virggi goluid guovttegielatvuođaruđaiguin ja dakko bokte mii addit giellafálaldagaid suohkanii: ¶ Ovdamearka 1: vuođđoplána Plánat ja rávvagat Ovttaveardásašvuođaplána galggašii sisttisdoallat virgeoapmahačča addin rávvagiidda ja guovddáš plánaide gullevaš ovttaveardásašvuođa ovddideami ja dorvvasteami. Dat guoská earret eará sierralágan hálddahusa ja doaimmaid guoski rávvagiid sisdoaluid, boađusplánema, resurssaid juohkášuvvama guoski eará plánaid ja doaibmanstrategiijaid plánema ja sisdoaluid. Áššehasbálvalusat ja bargovuogit Ovttaveardásašvuođaplánaide lea buorre bidjat, virgeoapmahašdoaimma luonddu mielde, áššehasaiguin deaivvadeapmái ja bargovugiide gullevaš sisdoallogažaldagaid nugo vuorrováikkuhusa, dieđu juohkima, ovttaskas olbmo vuoigatvuođadorvvu ja iehčanasvuođa gudnejahttima ja kultuvrralaš vugiide gullevaš gažaldagaid. Erenomáš fuopmášumi galggašii giddet rávvema plánemii ja geavatlaš ordnemiidda, vuoi sáhttá sihkkarastit buot áššehasjoavkkuid duođalaš beassama bálvalusaid ollái. Plánai sáhttá merket buresge konkrehtalaš áššiid nugo ovdamearkan sierralágan vejolašvuođaid geavahit tulkka áššehasbarggus, iežasgielat bálvalusaid dahje eará go suoma- dahje ruoŧagillii addojuvvon bálvalusaid ja áššiiddikšumii várrejuvvon áiggi. Seammaláhkai sáhttá smiehttat vejolašvuođaid ráhkadit materiálaid sierra gielain ja álkkes gielain, ordnet sierralágan dieđihandilálašvuođaid ja eará rávvema. Vealaheami fuopmášeapmi Njulges ja erenomážit eahpenjulges vealaheami dovdáma virgeoapmahačča doaimmain ja doaibmanbirrasis sáhttá buoremusat ovddidit bargiid skuvlemiin ja lasihemiin diđolašvuođa ovttaveardásašvuođagažaldagaid birra virgeoapmahačča doaibmanbirrasis. Báljes dieđu juohkin ii dábálaččat leat doarvái, muhto dárbbašuvvojit skuvlenhámit, gos lea vejolašvuohta oassálastit ja gulahallat, dakkárat leat ovdamearkan bargiide dárkkuhuvvon skuvlenbeaivvit. Ovttaveardásašvuođaplánai livččii buorre merket dan geasa, man dávjá ja man hámis skuvlejupmi addojuvvo sihke geas lea ovddasvástádus skuvlejumi skáhppomis ja fállamis. Vealaheapmái darváneapmi Plánas lea dárbu meroštallat konkrehtalaš meannudanvugiid ja ovttasbargohámiid, go virgeoapmahaš reagere vealahandáhpáhussii. Meannudanvuogit sáhttet guoskat a) virgeoapmahačča fuopmášan dahje áššehasa bokte ožžojuvvon dieđu njuolggo vealaheamis ja b) doaimma bohtosiid vuođul boahtán eahpádusa eahpenjulges vealaheami vejolašvuođas. Ovdamearkan njuolggo vealaheami vejolašvuođas (a) lea eahpádus, ahte virgeoapmahačča skáhppon bálvalus ásaha geavaheaddjiid sierraárvosaš sajádahkii etnihkalaš duogáža vuođul dahje sisttisdoallá sin guoski vuođuhis gáibádusaid. Eahpenjuolggo vealaheami vejolašvuođas (b) sáhttá leat jearaldat ¶ Go lea árvalus mii lea hábmejuvvon eavttuhusa vuođul mii galgá dievasčoahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga eavttuhusain go árvaleaddji lea ovddidan dan. Árvalus galgá leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. ¶ Go lea árvalus mii lea hábmejuvvon eavttuhusa vuođul mii galgá dievasčoahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga eavttuhusain go árvaleaddji lea ovddidan dan. Árvalus galgá leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. ¶ Sámedikki riikkaidgaskasaš bargu dahkkojuvvo Sámedikki ovddasteami bokte Sámi parlamentáralaš ráđis (SPR). Sámediggeráđđi áigu fuolahit ahte ášši SPRa doaimma birra ovddiduvvo Sámedikki dievasčoahkkimii guovvamánus 2005. ¶ Mearkkašupmi 1, Bargiidbellodaga sámediggejoavku Egil Olli bokte ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea oktavuohta olbmuiguin geat dárbbašit veahki ja doarjaga. Lea hui mávssolaš go bargi ja buohcci/divššohasa oktavuođa vuođđun lea oadjebasvuohta ja luohttámuš. Dan fidne earret eará áddejumi ja máhtu bokte olbmuid kulturduogáža, giela ja identitehta birra. ¶ Giella- ja kultureastagat leat dagahan ahte dervvašvuođa- ja sosiálafálaldagat eai leat leamaš nu juvssahahttit stuorra oassái sámi álbmogis. Ulbmil lea ovddidit buori dervvašvuođa- ja sosiálabálvalusa, mii lea heivehuvvon sámi álbmoga dárbbuide. Dat sáhttá dáhpáhuvvat dakko bokte ahte fálaldagat huksejuvvojit sámegiela, sámi kultuvrra ja sámi servodateallima geađgejuolggi ala. Stáhtas ferte leat erenoamáš ovddasvástádus sihkkarastit ekonomalaš vuođu sámi dervvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid láhččimii, almmá válddekeahttá gielddain eret sin ovddasvástádusa. Bargiidbellodaga sámediggejoavku áigu bargat dan ala ahte olles sámi álbmot galgá oažžut ovttaárvosaš dervvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid álbmogiin muđuige, erenoamážit mánáide ja boarrásiidda giellahálddašanguovllu olggobealde. ¶ Olggobeale bearráigeahččamis lea sáhka rehketdoalu revideremis ja hálddašeami čađaheamis. Riikarevišuvdna revidere Sámedikki stáhtalaš doaibman. Riikarevišuvnna barggu stivrejit lágat ja instruvssat Riikarevišuvnna hárrái. Riikarevišuvdnalága olis čađaha Riikarevišuvdna doaimmaidis sorjankeahttá ja iešheanalit. Stuorradiggi dat mearrida sihke rievttálaš (lágaid, instruvssaid dahje dievasčoahkkin mearrádusaid bokte) ja ekonomalaš (bušeahtta ja juolludusnjuolggadus) rámmaid Riikarevišuvnna doibmii. Stuorradiggi sáhttá dušše dievasčoahkkin mearrádusaid bokte instrueret Riikarevišuvnna dárkkistit eaŋkiláššiid. Riikarevišuvdna raportere iežas revišuvnna ja bearráigeahččama bohtosiid birra Stuorradiggái, muhto ovdal go ášši raporterejuvvo Stuorradiggái, de galget Riikarevišuvnna mearkkašumit ovddiduvvot ovddasvástideaddji stáhtaráđđái cealkámuša várás. ¶ Danne lea ráđi mielas dát hirpmástuhtti ja hui duođalaš Sámedikki autoritehtii ja luohttámuššii go bearráigeahččanlávdegotti jođiheaddji mediaid bokte ovddida čuoččuhusaid ahte Sámedikkis ii leat kontrolla ja ekonomiijastivrejupmi, vaikke vel dát bealit eai mangeláhkai dahje goassege leat váldojuvvon ovdan doppe gos dat galget váldojuvvot ovdan – nammalassi ieš Sámedikkis. Go vel maŋŋáge go lávdegotti jođiheaddji lea buktán čuoččuhusaid mediain, de ii ovddit bearráigeahččanlávdegotti jođiheaddji ášši dievasčoahkkimii. Ii datge buorit ášši go bearráigeahččanlávdegotti čuoččuhusat eai čuovvoluvvo mangelágan duođaštusaiguin. Baicce lea bearráigeahččanlávdegoddi dahkan čuovvovaš mearrádusa iežas doaibmadieđáhusas áigodahkii 24.10.02 – 26.01.04: “Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi sáhttá, dan vuođul go Riikarevišuvdna lea dohkkehan Sámedikki 2002 rehketdoalu konstateret ahte dárbbašlaš bearráigeahččamat leat dahkkojuvvon.” ¶ Mo bat mii sáhttit ráhkadahttit oahppogirjjiid, ovddidit giellaterpmaid, juohkit doarjjaruđaid ja dárkkistit daid geavaheami, ja áimmahuššat kulturárbbimet earret iežamet sámi hálddašeami bokte dakkár olbmuid vehkiin geain lea áddejupmi ja gelbbolašvuota sámi demokráhtalaš bearráigeahču vuolde. Go máŋgga sajis geažiduvvo ahte Sámedikki hálddahus lea mearihis stuoris dahje boasttuvuoruhemiid boađus, de daddjojuvvo seammás ahte sámi servodat ferte duhtat bálvalusaide mat leat ollu fuonibut go servodahkii muđui, go guoská oahppogirjjiid fidnemii, giela sihkkarastimii ja ovddideapmái, girjjálašvuođa gaskkusteapmái ja daid olahahttin dahkamii dahje kulturmuittuideamet áimmahuššamii. ¶ Mearkkašupmi 1, Bargiidbellodaga sámediggejoavku, Egil Olli bokte ¶ Eaktuduvvo ahte sámi museaid ođđasis organiserema bokte áiggi mielde šaddá eanet museabargu ja eanet museabálvalusat otnáža ektui. ¶ Fágalaš fierpmádathuksemii ja riikkaidgaskasaš ovttasbargui ferte maiddái ohcat lassiruđa sierra doarjjaortnegiid bokte dáid várás. ABM-utvikling hálddaša dál diekkár ruđaid. ¶ Lávdegoddi lea ovttaoaivilis das ahte Sámediggi berre váikkuhit museasuorggi oktiiordnema. Jus oktiiordnen galggaš lihkostuvvat, de dat ferte dáhpáhuvvat eaktodáhtus. Dasa gullá maiddái organisašovdnavuogi válljen. Báikkálaš áŋgiruššan lea vuolggahan ollu museaid ja dan lea deaŧalaš bisuhit. Sámediggi berre doarjut dan dakko bokte ahte veahkeha iešguđet oassálastiid válljet buoremus organisašuvdnavuogi almmá bijakeahttá eavttuid ovttasbargui. ¶ Beavdegirjelasáhus Anders Urheim bokte –Bargiidbellodaga sámediggejoavku. ¶ b) Bargiidbellodaga sámediggejaovkku evttohus Anders Urheima bokte hilgojuvvui 7 jienain. ¶ Mearrasámi suopmanat gullojit ain, muhto leat eanaš guovlluin jávkame. Dál lea hoahppu duođaštit ja registreret mearrasámi suopmaniid. Lávdegoddi atná dárbbašlažžan dutkama bokte oidnosii oažžut suopmaniid. ¶ Lávdegotti eanetlohku diehtá ahte Sámediggeráđđi ollu gerddiid lea váldán ovdan Stuorradikkiin ja Ráđđehusain Sámedikki mearrádusa - ahte fertejit juolluduvvot liige ruđat sámegiela hálddašanguovllu viiddideami oktavuođas. Dát lea maŋimuštá deattuhuvvon Sámediggeráđi reivves Sámedikki presideantta bokte gieldakomiteai dan oktavuođas go Stuorradiggi meannudii Sámedikki 2002 jahkedieđáhusa dál giđđat. ¶ Lávdegotti eanetlohku ii leat ovttaoaivilis ahte giellaguovddážiin galgá leat ovttalágan profiila ja doaibma, danne go giellaguovddážat fertejit ásahuvvot báikkálaš dárbbuid vuođul. Eanetlogu oaivila mielde lea deaŧalaš ahte giellaguovddážat gozihit veaháš iešguđetlágan doaimmaid, nu ahte dat fuolahit buot dain doaimmain maidda lea dárbu ollislaččat. Giellaguovddážiin galgá dattetge leat ovttasbargu fierpmádaga bokte nu ahte buohkat servet ollislaš gelbbolašvuhtii. Eanetlohku oaivvilda ahte Sámediggi ferte váldit álgaga giellaguovddážiid ektui, vai ásahuvvo fierpmádat oassin ollislaš gelbbolašvuođa geavaheames. ¶ Lávdegotti eanetlohku diehtá ahte Sámediggeráđđi lea ollu oktavuođain ovddidan Ráđđehussii ahte lea dárbu rievdadit Oahpahuslága § 6-2 ja čujuha ahte dievasčoahkkin lea boahtán diehtit dán birra Sámediggeráđi doaibmadieđáhusa bokte ja go ráđđi lea vástidan gažaldagaide dán birra máŋgii dán áigodagas. ¶ Lávdegotti unnitlohku čujuha ahte Norgga eiseválddiin lea álbmotrievtti ja nášunála rievtti bokte geatnegasvuohta láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkarasttit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servvodateallima. Lávdegotti unnitlohku vuordá ahte riika eiseválddit devdet nášunála ja internašunála geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui. ¶ Lávdegotti unnitlogu árvvoštallamiid mielde, geatnegahttá Sámeláhka almmolaš eiseválddiid maiddái láhčit dili nu ahte sápmelaččat iešguđetge lágán organiserema bokte ožžot vejolašvuođa čađahit doaimmaid, ee addit doarvái ekonomalaš doaibmadoarjaga organisašuvnnaide ja konkrehta doaimmaide ja prošeavttaide, dan ektui go almmolaš eiseválddiin ii leat máhttu dan dahkat. Almmolaš eiseválddit ja doaimmahusat fertejit leat erenoamážit geatnegahtton daid beliid fuolahit ja addit sámi organisašuvnnaide buori vuođu jođihit diekkár dárbbašlaš servvodatdoaimmaid. ¶ konkrehta ja eará doaimmaid bokte dagahit ahte sámi mánáid ja nuoraid ideantitehta, iešdovdu ja iešluohttámuš nanusmuvvá. ¶ Bajásšaddan- ja oahppolávdegotti unnitlohku oaivvilda ahte giellaáŋgiruššan ja giellaoahpahus ferte oidnot Sámedikki iežas vuoruhemiin, bušeahttaoktavuođas jo Sámedikki 2005 bušeahtas. Bajásšaddan- ja oahppolávdegotti unnitlohku oaivvilda ahte gielladoaibmabijut prošeaktadoarjagiid bokte ii leat doarvái buorre vuohki ja liiggás resursagáibideaddji. Unnitlohku oaivvilda leat lunddolažžan ahte dát rievdaduvvo, ja dáhttu ásahit sierra bušeahttaboasta Sámedikki bušeahtas. ¶ Bajásšaddan- ja oahppolávdegotti unnitlohku oaivvilda ahte giellaguovddážat fertejit ovttasbargat, fierpmádaga bokte, nu ahte earát guovddážiid olggobealde sáhttet geavahit čohkkejuvvon gelbbolašvuođa mii guovddážiin lea. Unnitlohku oaivvilda ahte Sámediggi ferte giellaguovddážiidda vuolggahit jurdaga ahte ásahit fierpmádaga man bokte sáhttá ávkkástallat čohkkejuvvon gelbbolašvuođa. ¶ SPR dásseárvokonfereanssa, mii dollojuvvui Gironis miessemánu 5. – 6. b. 2003, čuovvoleapmin ráhkadii stivra prošeavtta ”Kjønn og demokrati i Sápmi / Genus and demokracy in Sápmi” ja ozai komišuvnnas doarjaga. Komišuvdna biehttalii ohcama 17.11.03 beaiváduvvon reivve bokte čuovvovaš ákkaiguin: ” The applicant has not produced evidence of having the capasity in the managment of transnational operations or the operational resources (technical, managment) needed to complete the project for which funding is requested ”. ¶ SPR (Norgga beale Sámedikki sattagoddi) lea ásaheami rájes dorjon ruđalaččat sámi áirasa barggu Bissovaš Forumas. Ekonomalaš doarjja addo Sámeráđi bokte mii maiddái fállá Maggai čállingoddedoarjaga. ¶ SPR lea ávžžuhan buot stáhtaid, gos sápmelaččat ásset, bargat ovttas eamiálbmogiiguin dán ON juolggastusbarggus, ja oassálasttit árjjalaččat vai bargu ovdána ja bohtosat mat šaddet leat buoremusat eamiálbmogiidda. SPR ii oassálastte iežas olis dán barggus, go ii leat áicistáhtus. SPR oassálastá dan bokte go sámedikkit oassálastet iežaset riikkaid sattagottiin. SPR lea árjjálaččat ožžodan eamiálbmotjulggaštusa dohkkehuvvot, dása guoská ožžodit davviriikkaid ráđđehusaid dohkkehit eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa. SPR áigu ain áimmahuššat sámi ja ieamiálbmogiid beroštumiid ON eamiálbmotjulggaštusa bargojoavkkus, ja áigu árjjalaččat váikkuhit dan ahte ON orgánat dohkkehit eamiálbmotjulggaštusa mii čuovvu eamiálbmotrievtti álbmotrievttálaš standárddaid. ¶ Arktalaš ráđđi lea sirkumpolára ovttasbarggu politihkalaš ja fágalaš forum davvin. Ovttasbarggus leat mielde vihtta davviriikka ja Ruošša, USA ja Kanáda. Ovttasbargu álggahuvvui 1991:s nu gohčoduvvon Rovaniemi-proseassa bokte mii dalle lei ráddjejuvvon birasgažaldagaide. Arktalaš ráđi formalalaš ásaheami oktavuođas 1996:s viiddiduvvui ovttasbargu guoskat ceavzilis ovdáneapmái. Ministtarkonfereansa mii lea bajimuš mearridanorgána Arktalaš ráđis dollojuvvo juohke nuppi jagi. Guđa eamiálbmotorganisašuvnnas lea stáhtus bissovaš oassálastin ja dat leat mielde barggus ráđđehusaiguin ovtta dásis, muhto dain ii leat jienastanvuoigatvuohta šiehtadallamiid oktavuođas. Sámiráđđi lea ovddastan sámiid Arktalaš ráđi ásaheami rájes. ¶ Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas fertejit ásahuvvot dakkár ortnegat sámi kulturmuitosuodjaleapmái, maid bokte sámiin lea vuoigatvuohta sin iežaset kulturárbái. Stáhtaeiseválddiin lea ovddasvástádus dán barggu álggaheames, ja ahte dat dahkkojuvvo ovttasráđiid davviriikkaid sámedikkiiguin, ja ovddasteaddji orgánaiguin/ásahusaiguin Ruošša bealde. ¶ Ollu gerddiid fertiimet sihke čálálaččat ja njálmmálaččat vuorjat ovdal go oaččuimet vástádusa Kulturdepartemeanttas, ja suoidnemánu 6. b. 1998 reivve bokte oaččuimet 300.000,- kruvdnosaš doarjaga sámi medijaid kártemii ja meroštallamii, gč. mandáhta-árvalusa 1. čuoggá. Jos bušeahtas gávdno ruhta, de lea departemeanta lohpidan ruhtadit sámi mediijakonfereanssa go kártema bohtosat leat gárvá. ¶ Medijaid bokte leat gártan diehtit ahte ráđi lahtuin lea leamaš čoahkkin etermedijaid konsešuvdnaeavttuid birra guovddáš oasálaččaiguin. Dát ii boađe ovdan ráđi dieđáhusas. Bivdit čilgehusa. Lea dehálaš ahte Sámedikki ovddit gáibádusat sámegiela hárrái eai láivuduvvo konsešuvdnaeavttuin. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku jearrá dákko bokte maid Sámediggeráđđi oaivvilda go sámi jienastuslohku geavahuvvo ná. Lea go lohpi geavahit sámi jienastuslogu masa beare? ¶ Interreg-prošeavtta «Norgefararleden» bokte áiggošedje mátkkostusealáhusberošteaddjit, Indre Helgeland Reiseliv olis ásahit turistarusttega Harvassdalen:is Norlánddas. Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea ovdal reivvestis Sámediggeráđđái čujuhan ahte Harvassdalen áiggiid čađa lea leamaš guovddáš guovlu sihke Ruota ja Norgga beale boazodoalliide. Doppe lea leamaš áiderusttet, ja dat divoduvvui maŋimuš diibmá. Turistaprošeavtta ja boazodoalliid lea váttis ovttastahttit dán guovllus. Erenoamážit sáhttá guovllu duottarstobu ođasmahttin turisttaid idjadan- ja orostallansadjin muosehuhttit ja ráfehuhttit boazodoalliid. Lea maid ballamis ahte turistaealáhus maiddái dagaha dan ahte olbmot duokkot dákko ijastallet/orostallet guovllus, mii fas sáhttá vearránahttit boazodoalliid dili ain eanet. ¶ Rehkenastimat mat leat dahkkon čájehit ahte nuppásteaddjit leat massán viehka stuorra supmiid dán spiehkastusa bokte mii muđui lea dábálaš Norggas bálkkáid ja penšuvnnaid ektui. Dát bajiduvvojit dábálaččat álohii uhccimusat haddegoarkŋuma ektui. ¶ 100.800,- kruvdnosaš nuppástuhttinbálká 1992:s livččii dábálaš indeaksajusterema bokte leamaš 135.620,- kruvnnu 1998:s. Lassin boahtá dieđusge dat maid sii masset váilevaš regulerema geažil juohke jagi. ¶ Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) jođiheaddji Janoš Trosten lea medias čuoččuhan ahte Snøhvit gássa gullá sámi álbmogii ja dietnasa geavaheami Snøhvit:as boahtteáiggis galgá sáhttit hálddašit «gelbbolaš sámi orgána» . Dán oktavuođas oaivvilda son ahte Sámediggái huksejuvvošii sierra departemeanta mii sáhttá hálddašit Snøhvit gássa. Son oaivvilda ahte dassážii go dákkár departemeanta lea sajis, de ferteba Sámediggi ja Norgga stáhta šiehtadusaid bokte gávdnat čovdosiid. ¶ Departemeanta dáhttu ollislaš evaluerema man oktavuođas juridihkalaš, ekonomálaš, hálddahuslaš, fágalaš ja pedagogálaš bealit ođastusas čuvgejuvvojit. Evaluerema bokte berre čuvget movt sámi oahppoplánat leat doaibman, ja oahpahusa dássásašvuođa dán guovtti oahppoplána mielde. Evalueren čadnojuvvo buot fásaide ja dásiide ja berre iskat addit máhtolašvuođa dehálaš faktuvrraid ja oktavuođaid birra main lea mearkkašupmi ođastusa ovdánahttimii. Go galgá oažžut ollislaš gova ođastusbarggus, de ferte fokuseret sihke ođastusbarggu iešguđet hálddašandásiin ja čađaheami skuvladásis. Stuorámus deaddu galgá biddjot čađaheapmái skuvladásis. Váikkuhangaskaomiid mearkkašupmi ođastusa johtui bidjamii ja čađaheapmái, berre leat mielde dan dutkanevalueremis. Berre maiddái čuvget makkár sadji ja mearkkašupmi iešguđet hálddašandásiin ja ovttaskas skuvllain lea ođastusa čađaheapmái. ¶ Mediijaid bokte oaidnit ahte Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta (GOD) lea dohkkehan ahte priváhtaskuvllat sáhttet ásahuvvot stáhtadoarjagiin, danin vai sii geat háliidit sáhttet garvit sámi oahppoplánaid. Dán vuoro guoská dát Deanu gildii, man oktavuođas varraseamos logut čájehit ahte gielda massá dietnasiid ovtta ja guovtti miljon kruvnnu gaskka jos plánat šaddet duohtan dahkkot. ¶ Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Sámediggi oaidná dán barggu hirbmat dehálažžan danne go luossabivddus muhtun guovlluin lea deatalaš mearkkašupmi sámi ássama bisuheapmái. Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui. Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. ¶ Dáid ákkaid vuođul doarju Sámediggi ge dan ahte gáibádusat mat biddjojuvvojit luosaid báhtareami eastadeapmái guollebiebmanrusttegiin čávgejuvvojit dovdomassii. Dasto ii galgga heaittihuvvot dat geatnegasvuohta mii guollebiebmanrusttega oamasteaddjiin lea bivdit báhtaran luosaid jos sáhttá oaidnit ahte leat báhtaran bibmon luosat. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid man bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Merkema ferte hábmet nu ahte sáhttá guorrat fuolakeahttá das man guhkes áigi lea mannan dan rájes go luosat leat báhtaran. ¶ Lea hirbmat positiivvalaš go NAČ 1999:9 bokte eavttuhuvvojit doaibmabijut mat sáhttet buktit čovdosiid ságastallamiidda Suomain oktasaš náliid hálddašeami ektui Deanu- ja Njávdánjogain, ja čovdosa maiddái gyrodactylus salarisa eastadandoaimmaide. ¶ Duohtavuohta lea dat ahte ollu dain boarraseamos reguleremiin leat hirbmat uhccán eavttut konsešuvnna oktavuođas. Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s: Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. ¶ Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte ON:a biologálaš eatnatgeardáivuođa konsešuvdna (Rio konvenšuvdna) ja "ovdagihtii várrugas prinsihppa" ferte biddjot vuođđun luossahálddašeapmái Norggas. Dasto lea Norga geatnegahttán iežas "eamiálbmotkonven-šuvnna" (ILO) bokte addit eamiálbmotkultuvrii ja -eallinvugiide sierra beroštumi ja suodjalit sin árbevirolaš eallinvuogi. ¶ Guovddášbellodaga sámediggejoavku doarju eavttuhusa ásahit našuvnnalaš luossačázádagaid ja luossavuonaid, ja dán bokte suodjalit luosa nannoseabbot. Dat ferte čađahuvvot dainna lágiin ahte sii geat dál barget guollebiebman-doaimmaiguin dán lágan sonas eai šatta ekonomálaččat gillát. Orru maiddái eahpe-realisttalaš ráfáiduhttit nu viidát go lávdegoddi lea eavttuhan. Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan. Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte našuvnnalaš luossavuonaid ferte árvvoštallat vuonaid ektui main lea oktavuohta dehálaš luossabuvttadeaddji čážádagaide. Beroštupmi ceavzilis ovdáneapmái dagaha dan ahte guollebiebmanrusttegiid ii galgga ásahit sajiide gos sáhttá leat várra ahte dávddat/parasihtat njommot luossajogaide. Dán lágan politihkka dávista Finnmárkku fylkaplánii (1996-99). ¶ Dat ahte Deanujohka ii nuoskkiduvvo lea okta dain deháleamos eavttuin vai Atlantermeara luossa seailu boahtteáiggis. Danne ferte Deanujoga ja Deanuvuona prioriteret bajimužžii. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, "International Samon Heritage Rivers and Fjords" . Deanujohka lea máilmmi stuorámus luossajohka mas leat erenoamáš genehtalaš variašuvnnat, ja danne lea hui dehálaš suodjalit biologálaš eatnatgeardáivuođa. ¶ Sámediggi oaivvilda ahte ON:a biologálaš eatnatgeardáivuođa konsešuvdna (Rio konvenšuvdna) ja "ovdagihtii várrugas prinsihppa" ferte biddjot vuođđun luossahálddašeapmái Norggas. Dasto lea Norga geatnegahttán iežas "eamiálbmotkonvenšuvnna" (ILO) bokte addit eamiálbmot kultuvrii ja eallinvugiide sierra beroštumi ja suodjalit sin árbevirolaš eallinvuogi. Luossanáliid hálddašeamis boahtteáiggis berre vuhtii váldit čuovvovačča prioriterejuvvon ráiddus: ¶ Sámediggi doarju eavttuhusa ásahit našuvnnalaš luossačázádagaid ja luossavuonaid, ja dán bokte suodjalit luosa nannoseabbot. Dat ferte čađahuvvot dainna lágiin ahte sii geat dál barget guollebiebmandoaimmaiguin dán lágan sonas eai šatta ekonomálaččat gillát. Orru maiddái eahperealisttalaš ráfáiduhttit nu viidát go lávdegoddi lea eavttuhan. Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan. Sámediggi oaivvilda ahte našuvnnalaš luossavuonaid ferte árvvoštallat vuonaid ektui main lea oktavuohta dehálaš luossabuvttadeaddji čážádagaide. Beroštupmi ceavzilis ovdáneapmái dagaha dan ahte guollebiebmanrusttegiid ii galgga ásahit sajiide gos sáhttá leat várra ahte dávddat/parasihtat njommot luossajogaide. Dán lágan politihkka dávista Finnmárkku fylkaplánii (1996-99). ¶ Dat ahte Deanujohka ii nuoskkiduvvo lea okta dain deháleamos eavttuin vai Atlantermeara luossa seailu boahtteáiggis. Danne ferte Deanujoga ja Deanuvuona prioriteret bajimužžii. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, "International Samon Heritage Rivers and Fjords" . Deanujohka lea máilmmi stuorámus luossajohka mas leat erenoamáš genehtalaš variašuvnnat, ja danne lea hui dehálaš suodjalit biologálaš eatnatgeardáivuođa. ¶ NAČ 1999:9 čalmmusteami oktavuođas lea daddjon ahte vádjolusluossanálli lea issorasat njiedjan maŋimuš 10 jagis, ja maiddái árvalusas daddjo, maŋimuš teakstaoasis 2. siiddus, ahte luossanálli lea dađistaga uhccon. Mielddusin biddjon Statistisk Sentralbyrå bivdostatistihkat addet dárkileabbo gova:Riikagaskamearri bivddus mearas maŋimuš 10 jagis lea viehka dássái, go fas čájeha ahte johkabivdu lea leamaš dássái maŋimuš 30 jagi. Čájeha ahte Finnmárkkus 90-98 jagiin bivdu mearas ja jogain ii leat lassánan iige geahppánan. Bivdostatistihka geavaheapmi fasihttan almmá vuhtii váldima haga báhtaran biebmanrusttetluosaid ja fievrriduvvon bivdoneavvoreguleremiid áigodagas, šaddá veaháš eahpesihkkar.Statistihkka čájeha ahte Finnmárkkus leat hirbmat nana nálit. Danne lea ge dehálaš geavahit ovdagihtii várrugas prinsihpa vai dát nálit sihkkarastojuvvojit boahtteáiggis. Berrešii ásahit našuvnnalaš luossajogaid ja vuonaid, muhto dáid guovlluid viidodaga ferte árvvoštallat hirbmat dárkilit.Lea hirbmat positiivvalaš go NAČ 1999:9 bokte eavttuhuvvojit doaibmabijut mat sáhttet buktit čovdosiid ságastallamiidda Suomain oktasaš náliid hálddašeami ektui Deanu- ja Njávdánjogain, ja čovdosa maiddái gyrodactylus salarisa eastadandoaimmaide. Lea maiddái positiivvalaš go jogat maidda eai leat huksejuvvon el-fápmorusttegat gáhttejuvvojit nannoseabbot boahtteáiggis. ¶ Čuoggás 9.4.4 lea sáhka Buhtadusdoaibmabijuid ođasmahttima ja beavttálmahttima plána birra čázádatreguleremiid oktavuođas. Doarjut ollásit dan ahte dát bargu geahčaduvvo ja evaluerejuvvo. Eat doarjjo dan eavttuhusa NAČ:as 1999:9 ahte našuvnnalaš luossajogat galget vuoruhuvvot. Buot fylkkain galgá dán oktavuođas áŋgiruššat eanemusat.Duohtavuohta lea dat ahte ollu dain boarraseamos reguleremiin leat hirbmat uhccán eavttut konsešuvnna oktavuođas. Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s: Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. ¶ Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Sámediggi oaidná dán barggu hirbmat dehálažžan danne go luossabivddus muhtun guovlluin lea dehálaš mearkkašupmi sámi ássama bisuheapmái. Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui. Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. ¶ Dáid ákkaid vuođul doarju Sámediggi ge dan ahte gáibádusat mat biddjojuvvojit luosaid báhtareami eastadeapmái guollebiebmanrusttegiin čávgejuvvojit dovdomassii. Dasto ii galgga heaittihuvvot dat geatnegasvuohta mii guollebiebmanrusttega oamasteaddjiin lea bivdit báhtaran luosaid jos sáhttá oaidnit ahte leat báhtaran bibmon luosat. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid man bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Merkema ferte hábmet nu ahte dat ieš ii buvtte ođđa dávddaid ja ahte sáhttá guorrat fuolakeahttá das man guhkes áigi lea mannan dan rájes go luosat leat báhtaran. ¶ Dat ahte Deanujohka ii nuoskkiduvvo lea okta dain deháleamos eavttuin vai Atlantermeara luossa seailu boahtteáiggis. Danne ferte Deanujoga ja Deanuvuona prioriteret bajimužžii. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, «International Samon Heritage Rivers and Fjords» . Deanujohka lea okta dain máilmmi stuorámus luossajogain mas leat erenoamáš genehtalaš variašuvnnat, ja danne lea dat hui dehálaš biologálaš eatnatgeardáivuođa suodjaleapmái. ¶ Čuoggás 9.4.4 lea sáhka Buhtadusdoaibmabijuid ođasmahttima ja beavttálmahttima plána birra čázádatreguleremiid oktavuođas. Doarjut dan ahte dát bargu geahčaduvvo ja evaluerejuvvo ollásit. Eat doarjjo dan eavttuhusa NAČ:as 1999:9 ahte našuvnnalaš luossajogat galget vuoruhuvvot. Buot fylkkain galgá dán oktavuođas áŋgiruššat eanemusat. Duohtavuohta lea dat ahte ollu dain boarraseamos reguleremiin leat hirbmat uhccán eavttut konsešuvnna oktavuođas. Láhka berre rievdaduvvot ja dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s váldojuvvot atnui. Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. ¶ Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Sámediggi oaidná dán barggu hirbmat dehálažžan danne go luossabivddus muhtun guovlluin lea dehálaš mearkkašupmi sámi ássama bisuheapmái. Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui. Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. ¶ Dáid ákkaid vuođul doarju Sámediggi ge dan ahte gáibádusat mat biddjojuvvojit luosaid báhtareami eastadeapmái guollebiebmanrusttegiin čávgejuvvojit dovdomassii. Dasto ii galgga heaittihuvvot dat geatnegasvuohta mii guollebiebmanrusttega oamasteaddjiin lea bivdit báhtaran luosaid jos sáhttá oaidnit ahte leat báhtaran bibmon luosat. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid man bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Merkema ferte hábmet nu ahte dat ieš ii buvtte ođđa dávddaid ja ahte sáhttá guorrat fuolakeahttá das man guhkes áigi lea mannan dan rájes go luosat leat báhtaran. ¶ Dat ahte Deanujohka ii nuoskkiduvvo lea okta dain deháleamos eavttuin vai Atlantermeara luossa seailu boahtteáiggis. Danne ferte Deanujoga ja Deanuvuona prioriteret bajimužžii. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, «International Samon Heritage Rivers and Fjords» . Deanujohka lea okta dain máilmmi stuorámus luossajogain mas leat erenoamáš genehtalaš variašuvnnat, ja danne lea dat hui dehálaš biologálaš eatnatgeardáivuođa suodjaleapmái. ¶ Čuoggás 9.4.4 lea sáhka Buhtadusdoaibmabijuid ođasmahttima ja beavttálmahttima plána birra čázádatreguleremiid oktavuođas. Doarjut dan ahte dát bargu geahčaduvvo ja evaluerejuvvo ollásit. Eat doarjjo dan eavttuhusa NAČ:as 1999:9 ahte našuvnnalaš luossajogat galget vuoruhuvvot. Buot fylkkain galgá dán oktavuođas áŋgiruššat eanemusat. Duohtavuohta lea dat ahte ollu dain boarraseamos reguleremiin leat hirbmat uhccán eavttut konsešuvnna oktavuođas. Láhka berre rievdaduvvot ja dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s váldojuvvot atnui. Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. ¶ Sámediggi lea mearrádusaidis bokte áššis 40/96 Sámi dáiddamusea - čielggadus, ja áššis 20/98 Jahkeduhátmolsuma čalmmusteapmi Norggas - sámi jahkeduhátsadji, erenoamážit prioriteren Sámiid Vuorká-Dávviriid dáiddaossodagain ja Nuortalaš sámi musearusttega Njávdámis. Dán guokte prošeavtta doallat ge danin eret prioriterenlisttus ja dat geahččaluvvojit nu johtilit go vejolaš duohtan dahkkot. ¶ Sámediggi lea mearrádusaidis bokte áššis 40/96 Sámi dáiddamusea - čielggadus, ja áššis 20/98 Jahkeduhátmolsuma čalmmusteapmi Norggas - sámi jahkeduhátsadji, erenoamážit prioriteren Sámiid Vuorká-Dávviriid dáiddaossodagain ja Nuortalaš sámi muséarusttega Njávdámis. Dán guokte prošeavtta doallat ge danin eret prioriterenlisttus ja geahččaluvvojit nu johtilit go vejolaš duohtan dahkkot. ¶ Sámediggi lea mearrádusaidis bokte áššis 40/96 Sámi dáiddamusea - čielggadus, ja áššis 20/98 Jahkeduhátmolsuma čalmmusteapmi Norggas - sámi jahkeduhátsadji, erenoamážit prioriteren Sámiid Vuorká-Dávviriid dáiddaossodagain ja Nuortalaš sámi muséarusttega Njávdámis. Dán guokte prošeavtta doallat ge danin eret prioriterenlisttus ja geahččaluvvojit nu johtilit go vejolaš duohtan dahkkot. ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte «Oktasaš sámi giellaovttasbargošiehtadusa Sámi giellalávdegotti ásaheami bokte» , ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi giellalávdegotti bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte «Oktasaš sámi giellaovttasbargošiehtadusa Sámi giellalávdegotti ásaheami bokte» , ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi giellalávdegotti bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte «Oktasaš sámi giellaovttasbargošiehtadusa Sámi giellalávdegotti ásaheami bokte» , ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi giellalávdegotti bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Almmá Sámedikki čiekŋudeami haga metodalaš gažaldagaide čatnon ođđa orohatjuogadanbargui, Sámedikki dievasčoahkkin háliida deattuhit man dehálaš lea ahte boazoeaiggádiid beroštumit biddjojit guovddážii. Nu geavašii go sámi vuoigatvuođat mat dološvieruid bokte leat fitnašuvvon, atnojit árvvus sihke čielggadan- ja mearridanmuttus. ¶ Almmá Sámedikki čiekŋudeami haga metodalaš gažaldagaide čatnon ođđa orohatjuogadanbargui, Sámedikki dievasčoahkkin háliida deattuhit man dehálaš lea ahte boazoeaiggádiid beroštumit biddjojit guovddážii. Nu geavašii go sámi vuoigatvuođat mat dološvieruid bokte leat fitnašuvvon, atnojit árvvus sihke čielggadan- ja mearridanmuttus. ¶ Almmá Sámedikki čiekŋudeami haga metodalaš gažaldagaide čatnon ođđa orohatjuogadanbargui, Sámedikki dievasčoahkkin háliida deattuhit man dehálaš lea ahte boazoeaiggádiid beroštumit biddjojit guovddážii. Nu geavašii go sámi vuoigatvuođat mat dološvieruid bokte leat fitnašuvvon, atnojit árvvus sihke čielggadan- ja mearridanmuttus. ¶ Nissonolbmuid eallineavttuin lea sáhka sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš beliin. Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Nissonolbmuide eai leat dušše bargosajit deatalaččat go galggašedje ássat sámi guovlluide. ¶ Norgga sámediggi lea Norgga, Ruota ja Suoma sámedikkiid presideantačoahkkima bokte vuolggahan áigumuša lágidit oktasaš seminára golmma sámediggái dásseárvogažaldagaid birra, ja ásahit fierpmádaga dán golmma riikka nissonsámediggeáirasiid gaskka. ¶ - leat mielde oažžumin áigái fierpmádaga ja eará doaibmabijuid eamiálbmotnissoniidda ON:a eamiálbmotlogijagi olis, ja nannet áŋgiruššama eamiálbmotnissoniid guovdu Barentsovttasbarggu ja Arktalaš Ráđi bokte ¶ Skuvlla bokte sáhttá ovdánahttit ođasmahttinkultuvrra, ee. ohppiidfitnodagaiguin. ¶ Skuvlla bokte sáhttá ovdánahttit ođasmahttinkultuvrra, ee. ohppiidfitnodagaiguin. ¶ Nana ja ealli sámi servodagat bissovaš ássamiin ja máŋggabealálaš ealáhusaiguin lea Sámedikki definerejuvvon mihttomearrin. Sámedikki kultur- ja ealáhuspolitihkas leat sámi báikegottit guovddážis. Nissoniidda ja albmáide ferte sihkkarastit seammalágan vejolašvuođaid oažžut oasi dain buriin main earret eará Sámedikkis lea ovddasvástádus juogadit. Go galgá nannet sámi báikegottiid, de ferte guorahallat makkár bealit leat deatalaččat vai nissonat bisánivčče. Danne lea deatalaš geahčadit eavttuid mat leat biddjon ealáhusdoarjaga oažžumii, vai dát buorebut heivehuvvošedje nissoniid dárbbuide. Skuvlla bokte sáhttá ovdánahttit ođasmahttinkultuvrra, ea.ea.. ohppiidfitnodagaiguin. ¶ Nissonolbmuid eallineavttuin lea sáhka sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš beliin. Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Nissonolbmuide eai leat dušše bargosajit deatalaččat go galggašedje ássat sámi guovlluide. ¶ Norgga sámediggi lea Norgga, Ruota ja Suoma sámedikkiid presideantačoahkkima bokte vuolggahan áigumuša lágidit oktasaš seminára golmma sámediggái dásseárvogažaldagaid birra, ja ásahit fierpmádaga dán golmma riikka nissonsámediggeáirasiid gaskka. ¶ - leat mielde oažžumin áigái fierpmádaga ja eará doaibmabijuid eamiálbmotnissoniidda ON:a eamiálbmotlogijagi olis, ja nannet áŋgiruššama eamiálbmotnissoniid guovdu Barentsovttasbarggu ja Arktalaš Ráđi bokte ¶ Suodjalusa plánaid oktavuođas ahte oktiičatnat ja viiddidit Meavkke ja Blåtind báhčinšiljuid, lea Sámi kulturmuitoráđđi guovtti jagáš prošeavtta bokte registeren nu ollu go 188 kulturmuittu. Maŋŋá go leat geahčadan registeremiid, de leat fuomášan ahte uhccimusat 20 kulturmuittu leat jávkan maŋimuš 10 jagis. Dáid vahágiid geažil lea dárbu dikšut daid kulturmuittuid mat vel leat báhcán báhčinšiljui. ¶ Kanáda eamiálbmot politihka báinnii gitta 1970- jagiide assimilašuvdna sávaldat, man oktavuođas 1876 indiánaid láhka leai deaŧaleamos instrumeanta. Dalle álggii bargu ollu eanavuoigatvuođa gáibádusaiguin. Dat hoahpuhuvvui ovtta duomu maŋŋá Kanáda alimus rievttis 1973, mas nannejuvvui ahte gávdnojit árbejuvvon definerekeahtes eamiálbmotvuoigatvuođat Kanádas, ja dat leat suodjaluvvon riikka vuođđolágain (Calder-ášši). Dát mearrádus bággii føderála eiseválddiid šiehtadallagoahtit eamiálbmogiiguin eanavuoigatvuođaid birra. 1973 rájes leat čállojuvvon 14 traktáhta, maid gaskkas Nisga traktáhta lea maŋimuš. 1982 suddjejuvvojedje eamiálbmogiid vuoigatvuođat vuođđolága lasáhusain. 1973 rájes leat dahkkon ollu føderála alimusriekteduomut mat geatnegahttet eiseválddiid meannudit eanagáibádusaid šiehtadallamiid bokte eamiálbmogiiguin, ovdal go dat dolvojuvvojit riektevuogádahkii. Kanádas leat dál jođus 82 šiehtallama eanavuoigatvuođaid hárrái, maid gaskkas 51 BC:s. Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas, ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo. ¶ Sámediggeráđđi lea 28.06.00 reivve bokte bivdán olgoriikaministera Jagland caggat dan ahte 60.000 eai-tibehtalažža eai fárrehuvvo Tsaidam-guvlui Tulan-distrivttas. Dát guovlu lea historjálaččat oassi Tibehtas, ja fárreheamis šattašedje dramáhtalaš váikkuhusat Tibehtii ja namuhuvvon guovllu álgoálbmogiidda. Máilmmibáŋku galgá leat juolludan 160 miljon dollara loana dán prošektii. Ášši guorahallojuvvui maiddái 04.07.00 čoahkkimis olgoriikaministeriin. ¶ Sámediggái lea váldojuvvon oktavuohta guovtti ruošša beale sápmelažža orrun- ja bargolobi ektui Norgga bealde. Sámediggeráđđi lea 27.09.00 reivve bokte Justis- ja politiijadepartementii deattuhan ášši prinsihpalaš beali ahte sámit leat okta álbmot ja ásset njealji sierra riikkas, ja lea dasto čujuhan dan positiivvalaš bilaterála ovdáneapmái ja riikkaidgaskasaš oktavuhtii Ruošša ja davviriikkaid gaskka. Ráđđi lea bivdán departemeantta rievdadit geavahusa Ruošša beale sámiid orrun- ja bargolobi ektui. ¶ Ollislaš rámmas leat fievrrideamit njuolga Sámediggái. Sámediggi disponere dasa lassin muhtun ruđaid mat jagis jahkái fievrriduvvojit eará ruhtadangálduin. Dáid ruđaid mearri molsašuddá jahkásaččat, ja daid ferte sierra raporteret. Ovdamearkan lea ruhta mii boahtá boazodoallošiehtadusaid bokte Sámi ovddidanfondii. Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide. Oktasaš daidda lea dat ahte dat eai leat Sámedikki bušeahta bissovaš fievrrideamit. ¶ Sámedikki hálddahusa organiseren lea nuppástuhttojuvvomin. Dát buktá hástalusaid oktasaš bargiidpolitihka ovddideami ektui boahtteáiggis man bokte Sámedikki bargit besset ovdánit, movttáskahttojuvvojit ja šaddet beaktilin. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi fuolahit das ahte bargiidpolitihkalaš áššit šaddet vuoruhuvvot hálddahusas. Danne berre ráhkaduvvot bargiidplána, mas deattuhuvvo earret eará jođiheaddji-, gelbbolašvuođa- ja organisašuvdnaovddideapmi, bálká- ja rekrutterenpolitihkka, virgelohpeáššit, bargobiras ja eará čálgoáššit. Bargiid vejolašvuohta oahppat sámegiela galgá vuoruhuvvot bajás. ¶ Sámedikkis lea áigumuš váikkuhangaskaomiidis geavaheami bokte searvat ovttasbargui relevánta báikkálaš ja guovlulaš ruhtagáldooasálaččaiguin vai nannoseabbot ja govdadeabbot sáhttá rahčat oktasaš mihttomeriid ja doaibmabijuid ektui guovlulaš ealáhusovddideami oktavuođas. Dattetge lea deaŧalaš bargat dan ala ahte šaddat iešheanaleabbo váikkuhangaskaoapmeoasálažžan lagabui definerejuvvon čielga profiillain sámi ealáhusovddideami ektui. ¶ Buoret gánnáhahttivuohta, dan bokte ahte vuolidit goluid ¶ Váldomihttomearrin lea sihkkarastit sin dienasvuođu geat barget lotnolasealáhusaiguin. Lotnolasealáhusaid rámmaeavttuid ferte buot vuođđoealáhusain sihkkarastit dan bokte ahte guovddáš eiseváldit láhčet dasa dili. Lea dárbu jeavddalaččat geahčadit doaibmadoarjjaortnega dainna áigumušain ahte bearráigeahččat ollašuvvá go doarjjaortnega áigumuš ja joavdá go doarjja olahusjovkui. ¶ Nubbi eará mihttomearri lea ovddidit ođđa lotnolasealáhusaid lassin vuođđoealáhusaide. Buvttadeami geahpedandoaibmabijut leat čađahuvvon ollu ealáhusain, ja sihkkaris vuohki barggolašvuođa sihkkarastimii sierra ealáhusain lea ahte oččodit oalge- ja kvalitehtabuktagiid árbevirolaš buvttadeami lassin. Dat resurssat mat leat sámi guovlluin eai álo atte doarvái dietnasa oktoámmátheiveheamis. Dasa lassin leat olgguldas rámmaeavttut nugo resursaráddjen, bivdoearrereguleremat, buvttadusdoarjaga dássi šiehtadusaid bokte ja fuones márkanvejolašvuođat hehttejit dohkálaš oktoámmátheivehemiid sámi báikegottiin. ¶ Ovttaskas fitnodagaide vai dat nagodit gilvalit márkanis ferte ásahit dohkálaš rámmaeavttuid maid bokte ovddidit nana, máŋggabealát ja dynamalaš fitnodatbirrasiid main gelbbolašvuohta, ođđaháhkan, buvttaovddideapmi ja náláštuhttin leat guovddáš fáddán. ¶ Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit, main lea buorre kvalitehta, nannen dihte sámegiela geavaheami, ja giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat dan ala ahte eanet fágagirjjit jorgaluvvojit sámegillii. Sámedikki mielas lea dárbu hukset stabiila girjelágádusdoaimma sámi guovlluin, nu ahte gávdnojit orgánat maid váldoáigumuššan lea almmustuhttit girjjiid sámegillii, ja bidjet vuođu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin, girječálliid bokte geat geavahit sámegiela ja sámegiel buvttadeaddjiid bokte. ¶ Resurssaid ferte geahččalit geavahit nu beaktilit go lea vejolaš, ja geahččalit maksimeret buvttadusa resursarámmaid siste, ja sámegiel girjjiid geavaheami lasiheami bokte ¶ Sámediggi lea ollu jagiid deattuhan doarjut sámi girjelágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide lea addojuvvon dihto vuođđodoarjja uhccimus doaimma sihkkarastimii. Vuolggasajis fertejit lágádusat ruhtadit doaimmaset ovttaskas almmustusaid doarjaga bokte. ¶ dan plánejuvvon giellamovttiidahttinprošektii maid Sámi giellaráđđi lea álggahan. Prošeakta bovde gielddaid olggobealde sámegiela hálddašanguovllu searvat 5-jagi prošektii man bokte nannet mánáid giellaovdáneami. Dát prošeakta lea hui konkrehta ja ulbmállaš, ja Sámediggi áigu prioriteret prošeaktaruđaid geavaheami dainna lágiin. Giellaráđi čilgehusas leat mielde Sámedikki váikkuhangaskaoapmeapparahta sierra oasit, ja eaktuduvvo ahte doarjjastivra ovttastahttá prošektii resurssaid dárbbu mielde. ¶ Plána- ja huksenláhka lea deaŧaleamos láhka luonddu- ja resursahálddašeamis. Dasa lassin leat ollu sierralágat nugo kulturmuitoláhka, mohtorjohtalusláhka ja luonddugáhttenláhka. Dáid lágaid ja sámi biras- ja areálaberoštumiid goziheapmi dáid lágaid bokte lea guovddáš mihttomearri Sámedikkis. ¶ Agenda 21, 26. kapihttalis lea sáhka nannet eamiálbmogiid saji nana ceavzilis ovdáneapmái. Eamiálbmogat leat ollu sohkabuolvvaid bokte oahppan ollislaččat iežaset eatnamiid, luondduresurssaid ja birrasa birra, ja sis leat árbevierut dan ektui ja dieđalaš diehtu. Eamiálbmogiid geavahusa nana bissovaš ovdánemiin ferte nanosmahttit nu ahte ekonomálaš, sosiálalaš ja historjjálaš bealit eai goazaše dán ovdáneami. ¶ bargat dan ala ahte šaddá báikkálaš sámi birasbargu BA21 bokte ja ahte sámi perspektiivvat bohtet ovdan BA21 barggus mii dahkkojuvvo lassin Sámedikki bargui. ¶ Sámedikki kulturpolitihkka lea guovddážis Sámedikki doaimmas. Sámi kultuvra čatnasa oktavuođaid, sosialiserema ja identitehta bokte lávga vuođđoealáhusaide, lundui, gillii, árbevieruide ja historjái. Sámediggi ii leat erenoamážit guorahallan sámi museaid Sámediggeplánas. Sámi museat leat dattetge namuhuvvon oassin sámi kulturviesuin ja sámi kulturinstitušuvnnaid bajásdoallama ja doaimma oktavuođas. Sámediggi lea áššis 21/99 ođđasis prioriteren sámi kulturviesuid man oktavuođas doaibmadoarjja Saemien Sijtei ja Várjjat Sámi Museai lea vuoruhuvvon ovddimužžii. Sámediggi lea maiddái meannudan sámi museaid boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra. Dán oassekapihttalis bušeahtas lea daddjon juoidá Sámedikki kulturgáhttenbarggu birra sámi museaid oktavuođas. ¶ Erenoamáš hástalus mii sámi museain lea, lea dat ahte dat galget leat arenan ja oasálažžan ságastallamis kultuvrralaš iešáddejumi ja identitehta birra sihke sis- ja olggut konteavsttas. Lassin duohta ja praktihkalaš váikkuhusaid mat čuvvot giela, de lea kulturkritihkalaš gažadeaddji perspektiivvas danne máŋga dimenšuvnna. Hástalussan lea váikkuhit kritihkalaš reflekšuvnna kultuvrra, historjjá ja identitehta ektui guovtti oktavuođas, nubbi lea majoritehta ja nubbi fas minoritehta servodat, ja dasto váikkuhit positiivvalaš sámi iešáddejumi. Sámi servodagas dan sáhtášii buoremusat juksat sámi museapolitihka ovddideami bokte nu ahte sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa movt kulturárbbi galgá gáhttet ja geavahit. ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearkan lea dat ahte dat aktiivvalaččat barget olles sámi servodateallima viidodaga ektui. Dat leat lahtuide vuođđuduvvon organisašuvnnat mat iežaset báikkálaš servviid bokte aktiivvalaččat váikkuhit sámi servodateallima. Ortnet lea váldoáššis seammalágan dál go dat dalle leai ovdal go Sámediggi ásahuvvui. ¶ Sámedikkis lea doarjjaortnet Sámedikki politihkalaš joavkkuid várás mii juogaduvvo sierra njuolggadusaid mielde. Ortnega bokte sáhttet Sámedikki joavkkut organiseret bargguset earret eará nu ahte besset oastit čálliveahki. Ortnega rámman biddjojuvvo 1 800 000 kruvnnu . ¶ Doarjaga ulbmilin lea ovdánahttit ja buvttadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid sámi geavaheaddjiid várás. Sámediggi áigu ráhkadit ođđa sámi erenoamáš pedagogalaš oahpponeavvuid doaibmaplána áigodahkii 2001 – 2004. Plána ovddiduvvo Sámedikki meannudeapmái 2001:s. Das sáhttá Sámedikki dievasčoahkkin prioriteret makkár fágasurggiide galget ovddiduvvot oahpponeavvut. Dan botta, jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu, man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde, sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis. Jahkásaš juolludeapmi lea 1,75 miljon kruvnnu. ¶ MBD lea 1995 rájes juolludan ruđaid oahpponeavvuid ovddideapmái sámegillii mánáidgárddiid várás. Juolludus lea leamaš dušše 200 000,- kruvnnu jahkásaččat. Go váilot ollu sámegiel oahpponeavvut heivehuvvon sámi mánáidgárddiide, de lea dárbu bajidit supmi muhto dán jagáš juolludusas ii leat sadji dasa. Dasa lassin lea mánáidgárddiin ja gielddain stuorra dárbu rámmaplána heiveheami oktavuođas báikkálaš diliide, oaivadussii ja čuovvuleapmái. Dán ferte čuovvulit, erenoamážit daid guovlluid ektui gos sámegielas lea fuones dilli ja gos lea dárbu liigeáŋgiruššamiidda ja lea dárbu geavahit ii-árbevirolaš vugiid go galgá oažžut áigái ovdáneami. Sámediggi áigu hoahpuhit dán barggu jagi 2001 rájes, earret eará dan bokte ahte ovddiduvvojit oaivadusávdnasat ja njuolga ságastallojuvvo mánáidgárddiid eaiggádiiguin. Oaivadusávdnasiidda ja oahpponeavvuide várrejuvvo 200 000 kruvnnu jahkái 2001. ¶ Máŋggabealát, aktiivvalaš ja ovddiduvvon sámi servodateallin sámi identitehta, kultuvrra ja ealáhusaid nannema bokte rádjaguovlluid ovttasbarggu ovddidemiin. ¶ Barentsguovllus leat sámiin, nenetssain ja vepsalaččain eamiálbmotsadji. Sin dilli lea erenoamáš váttis Ruošša bealde. Dasa gullet sihke eallinstandárda, čálgofálaldagat, vuoigatvuođat nuppástuhttinproseassas márkanekonomiijai, váttisvuođat doalahit árbevirolaš vuoigatvuođa luondduresurssaide ja almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálafálaldagaid geahppáneapmi. Barentsovttasbarggus servet eamiálbmogat ja čađahuvvojit prošeavttat. Earret eará sierra eamiálbmot doaibmaprográmmaid bokte guovlluin. Eamiálbmogiidda ferte addit ovdánan vejolašvuođaid, ja vejolašvuođa sihkkarastit ja ovddidit sin máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa earret eará dárbbašlaš eamiálbmotinstitušuvnnaid huksema bokte. ¶ Sámediggi áigu prioriteret dán barggu čoahkkimiidda searvama bokte ja maid eamiálbmogat lágidit, dasto ráhkadit doarjjamearrádusaid eaŋkiláššiid oktavuođas, ja politihkalaččat bidjat deattu guoskevaš riikkaid eiseváldiide. ¶ Buoret gánnáhahttivuohta, dan bokte ahte vuolidit goluid ¶ Ollislaš rámmas leat fievrrideamit njuolga Sámediggái. Sámediggi disponere dasa lassin muhtun ruđaid mat jagis jahkái fievrriduvvojit eará ruhtadangálduin. Dáid ruđaid mearri molsašuddá jahkásaččat, ja daid ferte sierra raporteret. Ovdamearkan lea ruhta mii boahtá boazodoallošiehtadusaid bokte Sámi ovddidanfondii. Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide. Oktasaš daidda lea dat ahte dat eai leat Sámedikki bušeahta bissovaš fievrrideamit. ¶ Sámedikki hálddahusa organiseren lea nuppástuhttojuvvomin. Dát buktá hástalusaid oktasaš bargiidpolitihka ovddideami ektui boahtteáiggis man bokte Sámedikki bargit besset ovdánit, movttáskahttojuvvojit ja šaddet beaktilin. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi fuolahit das ahte bargiidpolitihkalaš áššit šaddet vuoruhuvvot hálddahusas. Danne berre ráhkaduvvot bargiidplána, mas deattuhuvvo earret eará jođiheaddji-, gelbbolašvuođa- ja organisašuvdnaovddideapmi, bálká- ja rekrutterenpolitihkka, virgelohpeáššit, bargobiras ja eará čálgoáššit. Bargiid vejolašvuohta oahppat sámegiela galgá vuoruhuvvot bajás. ¶ Sámedikkis lea áigumuš váikkuhangaskaomiidis geavaheami bokte searvat ovttasbargui relevánta báikkálaš ja guovlulaš ruhtagáldooasálaččaiguin vai nannoseabbot ja govdadeabbot sáhttá rahčat oktasaš mihttomeriid ja doaibmabijuid ektui guovlulaš ealáhusovddideami oktavuođas. Dattetge lea deaŧalaš bargat dan ala ahte šaddat iešheanaleabbo váikkuhangaskaoapmeoasálažžan lagabui definerejuvvon čielga profiillain sámi ealáhusovddideami ektui. ¶ Buoret gánnáhahttivuohta, dan bokte ahte vuolidit goluid ¶ Váldomihttomearrin lea sihkkarastit sin dienasvuođu geat barget lotnolasealáhusaiguin. Lotnolasealáhusaid rámmaeavttuid ferte buot vuođđoealáhusain sihkkarastit dan bokte ahte guovddáš eiseváldit láhčet dasa dili. Lea dárbu jeavddalaččat geahčadit doaibmadoarjjaortnega dainna áigumušain ahte bearráigeahččat ollašuvvá go doarjjaortnega áigumuš ja joavdá go doarjja olahusjovkui. ¶ Nubbi eará mihttomearri lea ovddidit ođđa lotnolasealáhusaid lassin vuođđoealáhusaide. Buvttadeami geahpedandoaibmabijut leat čađahuvvon ollu ealáhusain, ja sihkkaris vuohki barggolašvuođa sihkkarastimii sierra ealáhusain lea ahte oččodit oalge- ja kvalitehtabuktagiid árbevirolaš buvttadeami lassin. Dat resurssat mat leat sámi guovlluin eai álo atte doarvái dietnasa oktoámmátheiveheamis. Dasa lassin leat olgguldas rámmaeavttut nugo resursaráddjen, bivdoearrereguleremat, buvttadusdoarjaga dássi šiehtadusaid bokte ja fuones márkanvejolašvuođat hehttejit dohkálaš oktoámmátheivehemiid sámi báikegottiin. ¶ Ovttaskas fitnodagaide vai dat nagodit gilvalit márkanis ferte ásahit dohkálaš rámmaeavttuid maid bokte ovddidit nana, máŋggabealát ja dynamalaš fitnodatbirrasiid main gelbbolašvuohta, ođđaháhkan, buvttaovddideapmi ja náláštuhttin leat guovddáš fáddán. ¶ Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit, main lea buorre kvalitehta, nannen dihte sámegiela geavaheami, ja giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat dan ala ahte eanet fágagirjjit jorgaluvvojit sámegillii. Sámedikki mielas lea dárbu hukset stabiila girjelágádusdoaimma sámi guovlluin, nu ahte gávdnojit orgánat maid váldoáigumuššan lea almmustuhttit girjjiid sámegillii, ja bidjet vuođu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin, girječálliid bokte geat geavahit sámegiela ja sámegiel buvttadeaddjiid bokte. ¶ Resurssaid ferte geahččalit geavahit nu beaktilit go lea vejolaš, ja geahččalit maksimeret buvttadusa resursarámmaid siste, ja sámegiel girjjiid geavaheami lasiheami bokte ¶ Sámediggi lea ollu jagiid deattuhan doarjut sámi girjelágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide lea addojuvvon dihto vuođđodoarjja uhccimus doaimma sihkkarastimii. Vuolggasajis fertejit lágádusat ruhtadit doaimmaset ovttaskas almmustusaid doarjaga bokte. ¶ dan plánejuvvon giellamovttiidahttinprošektii maid Sámi giellaráđđi lea álggahan. Prošeakta bovde gielddaid olggobealde sámegiela hálddašanguovllu searvat 5-jagi prošektii man bokte nannet mánáid giellaovdáneami. Dát prošeakta lea hui konkrehta ja ulbmállaš, ja Sámediggi áigu prioriteret prošeaktaruđaid geavaheami dainna lágiin. Giellaráđi čilgehusas leat mielde Sámedikki váikkuhangaskaoapmeapparahta sierra oasit, ja eaktuduvvo ahte doarjjastivra ovttastahttá prošektii resurssaid dárbbu mielde. ¶ Plána- ja huksenláhka lea deaŧaleamos láhka luonddu- ja resursahálddašeamis. Dasa lassin leat ollu sierralágat nugo kulturmuitoláhka, mohtorjohtalusláhka ja luonddugáhttenláhka. Dáid lágaid ja sámi biras- ja areálaberoštumiid goziheapmi dáid lágaid bokte lea guovddáš mihttomearri Sámedikkis. ¶ Agenda 21, 26. kapihttalis lea sáhka nannet eamiálbmogiid saji nana ceavzilis ovdáneapmái. Eamiálbmogat leat ollu sohkabuolvvaid bokte oahppan ollislaččat iežaset eatnamiid, luondduresurssaid ja birrasa birra, ja sis leat árbevierut dan ektui ja dieđalaš diehtu. Eamiálbmogiid geavahusa nana bissovaš ovdánemiin ferte nanosmahttit nu ahte ekonomálaš, sosiálalaš ja historjjálaš bealit eai goazaše dán ovdáneami. ¶ bargat dan ala ahte šaddá báikkálaš sámi birasbargu BA21 bokte ja ahte sámi perspektiivvat bohtet ovdan BA21 barggus mii dahkkojuvvo lassin Sámedikki bargui. ¶ Sámedikki kulturpolitihkka lea guovddážis Sámedikki doaimmas. Sámi kultuvra čatnasa oktavuođaid, sosialiserema ja identitehta bokte lávga vuođđoealáhusaide, lundui, gillii, árbevieruide ja historjái. Sámediggi ii leat erenoamážit guorahallan sámi museaid Sámediggeplánas. Sámi museat leat dattetge namuhuvvon oassin sámi kulturviesuin ja sámi kulturinstitušuvnnaid bajásdoallama ja doaimma oktavuođas. Sámediggi lea áššis 21/99 ođđasis prioriteren sámi kulturviesuid man oktavuođas doaibmadoarjja Saemien Sijtei ja Várjjat Sámi Museai lea vuoruhuvvon ovddimužžii. Sámediggi lea maiddái meannudan sámi museaid boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra. Dán oassekapihttalis bušeahtas lea daddjon juoidá Sámedikki kulturgáhttenbarggu birra sámi museaid oktavuođas. ¶ Erenoamáš hástalus mii sámi museain lea, lea dat ahte dat galget leat arenan ja oasálažžan ságastallamis kultuvrralaš iešáddejumi ja identitehta birra sihke sis- ja olggut konteavsttas. Lassin duohta ja praktihkalaš váikkuhusaid mat čuvvot giela, de lea kulturkritihkalaš gažadeaddji perspektiivvas danne máŋga dimenšuvnna. Hástalussan lea váikkuhit kritihkalaš reflekšuvnna kultuvrra, historjjá ja identitehta ektui guovtti oktavuođas, nubbi lea majoritehta ja nubbi fas minoritehta servodat, ja dasto váikkuhit positiivvalaš sámi iešáddejumi. Sámi servodagas dan sáhtášii buoremusat juksat sámi museapolitihka ovddideami bokte nu ahte sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa movt kulturárbbi galgá gáhttet ja geavahit. ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearkan lea dat ahte dat aktiivvalaččat barget olles sámi servodateallima viidodaga ektui. Dat leat lahtuide vuođđuduvvon organisašuvnnat mat iežaset báikkálaš servviid bokte aktiivvalaččat váikkuhit sámi servodateallima. Ortnet lea váldoáššis seammalágan dál go dat dalle leai ovdal go Sámediggi ásahuvvui. ¶ Sámedikkis lea doarjjaortnet Sámedikki politihkalaš joavkkuid várás mii juogaduvvo sierra njuolggadusaid mielde. Ortnega bokte sáhttet Sámedikki joavkkut organiseret bargguset earret eará nu ahte besset oastit čálliveahki. Ortnega rámman biddjojuvvo 1 800 000 kruvnnu . ¶ Doarjaga ulbmilin lea ovdánahttit ja buvttadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid sámi geavaheaddjiid várás. Sámediggi áigu ráhkadit ođđa sámi erenoamáš pedagogalaš oahpponeavvuid doaibmaplána áigodahkii 2001 – 2004. Plána ovddiduvvo Sámedikki meannudeapmái 2001:s. Das sáhttá Sámedikki dievasčoahkkin prioriteret makkár fágasurggiide galget ovddiduvvot oahpponeavvut. Dan botta, jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu, man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde, sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis. Jahkásaš juolludeapmi lea 1,75 miljon kruvnnu. ¶ MBD lea 1995 rájes juolludan ruđaid oahpponeavvuid ovddideapmái sámegillii mánáidgárddiid várás. Juolludus lea leamaš dušše 200 000,- kruvnnu jahkásaččat. Go váilot ollu sámegiel oahpponeavvut heivehuvvon sámi mánáidgárddiide, de lea dárbu bajidit supmi muhto dán jagáš juolludusas ii leat sadji dasa. Dasa lassin lea mánáidgárddiin ja gielddain stuorra dárbu rámmaplána heiveheami oktavuođas báikkálaš diliide, oaivadussii ja čuovvuleapmái. Dán ferte čuovvulit, erenoamážit daid guovlluid ektui gos sámegielas lea fuones dilli ja gos lea dárbu liigeáŋgiruššamiidda ja lea dárbu geavahit ii-árbevirolaš vugiid go galgá oažžut áigái ovdáneami. Sámediggi áigu hoahpuhit dán barggu jagi 2001 rájes, earret eará dan bokte ahte ovddiduvvojit oaivadusávdnasat ja njuolga ságastallojuvvo mánáidgárddiid eaiggádiiguin. Oaivadusávdnasiidda ja oahpponeavvuide várrejuvvo 200 000 kruvnnu jahkái 2001. ¶ Máŋggabealát, aktiivvalaš ja ovddiduvvon sámi servodateallin sámi identitehta, kultuvrra ja ealáhusaid nannema bokte rádjaguovlluid ovttasbarggu ovddidemiin. ¶ Barentsguovllus leat sámiin, nenetssain ja vepsalaččain eamiálbmotsadji. Sin dilli lea erenoamáš váttis Ruošša bealde. Dasa gullet sihke eallinstandárda, čálgofálaldagat, vuoigatvuođat nuppástuhttinproseassas márkanekonomiijai, váttisvuođat doalahit árbevirolaš vuoigatvuođa luondduresurssaide ja almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálafálaldagaid geahppáneapmi. Barentsovttasbarggus servet eamiálbmogat ja čađahuvvojit prošeavttat. Earret eará sierra eamiálbmot doaibmaprográmmaid bokte guovlluin. Eamiálbmogiidda ferte addit ovdánan vejolašvuođaid, ja vejolašvuođa sihkkarastit ja ovddidit sin máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa earret eará dárbbašlaš eamiálbmotinstitušuvnnaid huksema bokte. ¶ Sámediggi áigu prioriteret dán barggu čoahkkimiidda searvama bokte ja maid eamiálbmogat lágidit, dasto ráhkadit doarjjamearrádusaid eaŋkiláššiid oktavuođas, ja politihkalaččat bidjat deattu guoskevaš riikkaid eiseváldiide. ¶ Ollislaš rámma mii lea Sámedikki geavahusas 2001:s, ja mas Gielda- ja guovludepartemeanta, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta, Kulturdepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta sierra kapihttaliid ja poasttaid bokte lávejit addit Sámedikki rámman, oidno čuovvuvaš geahčastagas: ¶ Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabargu ja bargu eará dárbbuiguin sáhtášii viehka álkidit leat šiehtadusaid oassin, nu ahte duohta šiehtadallamiid bokte gávnnahit ruhtadárbbuid, juohkit ovddasvástádusa ja šaddat ovttaoaivilii bušeahttarámmaid ektui jahkásaččat. Dát buoridivččii gulahallama ja ovttasbarggu daid hástalusaid ektui mat sámepolitihkas leat ovddabealde. ¶ Sámediggi doarju ahte ásahuvvo sierra doarjjaortnet maiguin sihkkarastit sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima. Earret eará bissovaš sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima sihkkarastima lea dárbu nannet ruđaid mánáid ja nuoraid várás dan bokte ahte rámma bajiduvvo 1 500 000 kruvnnuin . ¶ Lasáhusas galgá maiddái juollut ruhta vuođđočájáhusaide sámi institušuvnnain. Dát dárbu lea boahtán oidnosii maŋimuš jagiid ohcamiid ja oktavuođa váldimiid bokte Sámediggái. Dáid oktavuođa váldimiid duogážin lea geavahusa rievdadus ahte čájáhusgolut galget leat huksenbušeahta oassin. Dát eahpečielga dilli vuođđočájáhusaid ruhtadeami ektui lea noađuhan sakka ekonomálaččat Sámi kulturfoandda. ¶ Oktiibuot lea dárbu oažžut 6 ođđa virggi Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahttakapihttala 540 bokte 2002:s, ollislaš golluárvvoštallan lea 3 600 000 kruvnnu . Virggit leat jurddašuvvon čuovvuvaš bargguid várás: ¶ Giellaprošeavttaid doarjjaortnega bokte olggobealde sámegiela hálddašanguovllu áigu Sámediggi bargat viidáseabbot áŋgiruššamiiguin mátta- ja julevsámi guovllus, ja dasto nannet áŋgiruššamiid davvisámi guovllus. Dalle deattuhuvvojit riddo- ja vuotnaguovllut ja dat dávista Sámedikki mearridan riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánii. Dáid áŋgiruššamiidda lea dárbu lasihit rámma 2 miljon kruvnnu . ¶ Sámediggi lea bidjan SVD bargat nuortasámi musea ásahemiin Njávdámii. 1999:s ledje guokte prošeaktabargi geat barge dainna, ja virggiid ruhtadii Sámi kulturráđđi ja Sámi ealáhusráđđi. Vurdojuvvo ahte 2002:s lea dárbu joatkit dainna bargguin ja Sámediggi bivdá ahte dat ruhtaduvvo SVD dábálaš doaibmajuolludusa bokte 1,5 miljon kruvnnuin. ¶ Sámediggi evttoha ahte Guolástusdepartemeanta 2001 stáhtabušeahta bokte várre golbma miljon kruvnnu doaibmabijuide sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána oktavuođas. Ruđat biddjojuvvojit Sámedikki rámmajuolludussii. Dat ruđat galget geavahuvvot infrastruktuvrra huksemii ja guolástusa ovddidandoaibmabijuide Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ja Sámi guolástuslávdegotti árvalusa ektui. ¶ Sámediggi lea maŋimuš jagiin ožžon 4 000 000 kruvnnu jahkásaččat eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusaid bokte. Dáid šiehtadusbealit leat oaidnán dárbbašlažžan ovttastahttit áŋgiruššamiid lotnolasealáhusain sámi guovlluin daid ortnegiid bokte maid Sámediggi juo hálddaša. Dattetge ferte árvvoštallat ahte ii go dáid ruđaid 2002 rájes galggášii bidjat bissovaš fievrrideapmin Sámedikki bušehttii Eanadoallodepartemeantta sierra 50-poastta bokte, ja váldit daid eret šiehtadallamiid oassin. Dán ortnega ferte dalle ovttastahttit hálddahuslaš kapasitehta nannema ruhtadárbbuin ja fievrriduvvo 50-poastta bokte, oktiibuot 4 600 000 kruvnnu. ¶ Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii. Minerálaresursa áššit leat guovdilasat sihke vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta eaŋkiláššiin. Dáiguin áššiiguin lea hui lossat bargat ja Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte maiddái EGD livččii mielde nannemin Sámedikki kapasitehta dan bokte ahte attašii ruđa ovtta virgái ja resurssaid oastit veahki olggobealde, ekspeartafágalaš árvvoštallamiid. Dárbun 2002:s árvvoštallojuvvo 1 400 000 kruvnnu . ¶ Ollislaš rámma mii lea Sámedikki geavahusas 2001:s, ja mas Gielda- ja guovludepartemeanta, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta, Kulturdepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta sierra kapihttaliid ja poasttaid bokte lávejit addit Sámedikki rámman, oidno čuovvuvaš geahčastagas: ¶ Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabargu ja bargu eará dárbbuiguin sáhtášii viehka álkidit leat šiehtadusaid oassin, nu ahte duohta šiehtadallamiid bokte gávnnahit ruhtadárbbuid, juohkit ovddasvástádusa ja šaddat ovttaoaivilii bušeahttarámmaid ektui jahkásaččat. Dát buoridivččii gulahallama ja ovttasbarggu daid hástalusaid ektui mat sámepolitihkas leat ovddabealde. ¶ Sámediggi doarju ahte ásahuvvo sierra doarjjaortnet maiguin sihkkarastit sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima. Earret eará bissovaš sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima sihkkarastima lea dárbu nannet ruđaid mánáid ja nuoraid várás dan bokte ahte rámma bajiduvvo 1 500 000 kruvnnuin . ¶ Lasáhusas galgá maiddái juollut ruhta vuođđočájáhusaide sámi institušuvnnain. Dát dárbu lea boahtán oidnosii maŋimuš jagiid ohcamiid ja oktavuođa váldimiid bokte Sámediggái. Dáid oktavuođa váldimiid duogážin lea geavahusa rievdadus ahte čájáhusgolut galget leat huksenbušeahta oassin. Dát eahpečielga dilli vuođđočájáhusaid ruhtadeami ektui lea noađuhan sakka ekonomálaččat Sámi kulturfoandda. ¶ Oktiibuot lea dárbu oažžut 6 ođđa virggi Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahttakapihttala 540 bokte 2002:s, ollislaš golluárvvoštallan lea 3 600 000 kruvnnu . Virggit leat jurddašuvvon čuovvuvaš bargguid várás: ¶ Giellaprošeavttaid doarjjaortnega bokte olggobealde sámegiela hálddašanguovllu áigu Sámediggi bargat viidáseabbot áŋgiruššamiiguin mátta- ja julevsámi guovllus, ja dasto nannet áŋgiruššamiid davvisámi guovllus. Dalle deattuhuvvojit riddo- ja vuotnaguovllut ja dat dávista Sámedikki mearridan riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánii. Dáid áŋgiruššamiidda lea dárbu lasihit rámma 2 miljon kruvnnu . ¶ Sámediggi lea bidjan SVD bargat nuortasámi musea ásahemiin Njávdámii. 1999:s ledje guokte prošeaktabargi geat barge dainna, ja virggiid ruhtadii Sámi kulturráđđi ja Sámi ealáhusráđđi. Vurdojuvvo ahte 2002:s lea dárbu joatkit dainna bargguin ja Sámediggi bivdá ahte dat ruhtaduvvo SVD dábálaš doaibmajuolludusa bokte 1,5 miljon kruvnnuin. ¶ Sámediggi evttoha ahte Guolástusdepartemeanta 2001 stáhtabušeahta bokte várre golbma miljon kruvnnu doaibmabijuide sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána oktavuođas. Ruđat biddjojuvvojit Sámedikki rámmajuolludussii. Dat ruđat galget geavahuvvot infrastruktuvrra huksemii ja guolástusa ovddidandoaibmabijuide Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ja Sámi guolástuslávdegotti árvalusa ektui. ¶ Sámediggi lea maŋimuš jagiin ožžon 4 000 000 kruvnnu jahkásaččat eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusaid bokte. Dáid šiehtadusbealit leat oaidnán dárbbašlažžan ovttastahttit áŋgiruššamiid lotnolasealáhusain sámi guovlluin daid ortnegiid bokte maid Sámediggi juo hálddaša. Dattetge ferte árvvoštallat ahte ii go dáid ruđaid 2002 rájes galggášii bidjat bissovaš fievrrideapmin Sámedikki bušehttii Eanadoallodepartemeantta sierra 50-poastta bokte, ja váldit daid eret šiehtadallamiid oassin. Dán ortnega ferte dalle ovttastahttit hálddahuslaš kapasitehta nannema ruhtadárbbuin ja fievrriduvvo 50-poastta bokte, oktiibuot 4 600 000 kruvnnu. ¶ Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii. Minerálaresursa áššit leat guovdilasat sihke vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta eaŋkiláššiin. Dáiguin áššiiguin lea hui lossat bargat ja Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte maiddái EGD livččii mielde nannemin Sámedikki kapasitehta dan bokte ahte attašii ruđa ovtta virgái ja resurssaid oastit veahki olggobealde, ekspeartafágalaš árvvoštallamiid. Dárbun 2002:s árvvoštallojuvvo 1 400 000 kruvnnu. ¶ Sihke NOU 2000:14 ja NOU 2000:3 árvalit ásahit sierra sámi fágaorgána mii ekonomalaš rámmaid bokte bidjá eavttuid alit ohppui ja dutkamii. Sámedikki árvvoštallama mielde doahttala NOU 2000:14 Sámedikki oainnu das movt sámi alit oahppu ja dutkan seađašii organiserejuvvot ja hálddašuvvot. Dán lea Sámediggi maiddái deattuhan Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin (ášši 19/97). ¶ Sámediggi doarju lávdegotti das ahte Sámi allaskuvllas galgá leat váldoovddasvástádus sámi oahpaheaddjeohppui, muhto ahte dát galgá čađahuvvot sámi oahpahus- ja IKT-fierpmi ovddideame bokte mas buot sámi ásahusat mat gullet sámi oahpahussii, maiddái sámegiel- ja kulturguovddáđat/ásahusat leat mielde. Sámediggi deattuha ahte sámegielalaš oahpahus- ja dutkanbirrasat main sámegiella lea guovddážis dutkamis, leat deaŧalaččat. Sámi Instituhta ja Sámi allaskuvlla biras addá vejolašvuođaid hukset sámi universitehta gos sámegiella adno njálmmálaččat ja čálalaččat mii fas váikkuha giela boahttevaš eksistenssa ja ovdáneami nannemii. Danne berre Sámi allaskuvlla beaivválaš oahpahusgiella leat sámegiella. Sámediggi guorrasa maiddái Mjøslávdegotti árvalussii ahte Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas ain galgá leat earenoamáš ovddasvástádus ovddidit oahpahusfálaldaga julevsámi ja lullisámi álbmogii, ja ahte Tromssa Universitehtas berre leat ovddasvástádus bargat lasi sámi dutkamiin ja oahpahusain máŋgga fágasuorggis, ja maiddái addit oahpahusa sámi studenttaide ja dutkiide. Sámediggi mearkkašahttá ahte sihke Tromssa allaskuvla ja Finnmárkku allaskuvla fertejit leat mielde sámi oahpaheaddjeoahpu oahpahus- ja IKT-fierpmis. ¶ Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid/stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi. Sámediggi atná jierpmálažžan hábmet dákkár huksema 10-jagi prográmman sámi alit oahpu ja dutkama huksema ja ovddideame várás. Sámediggi lea juo 1997:s Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin, gáibidan ahte ferte álggahuvvot 10-jagi rekrutterenprográmma sámi dutkama várás. Rekrutteren stipendiáhtaprográmma bokte ferte dahkkot máŋgga oasis jus galgá leat vejolaš čađahit dákkár prográmma. Rekrutterenprográmma ii galgga sisttisdoallat dušše sámi oahpaheaddjeoahpu, muhto prográmma ferte maiddái vuhtii váldit sámi alit oahpu ja dutkama iešguđet dárbbuid. ¶ Sihke NOU 2000:14 ja NOU 2000:3 árvalit ásahit sierra sámi fágaorgána mii ekonomalaš rámmaid bokte bidjá eavttuid alit ohppui ja dutkamii. Sámedikki árvvoštallama mielde doahttala NOU 2000:14 Sámedikki oainnu das movt sámi alit oahppu ja dutkan seađašii organiserejuvvot ja hálddašuvvot. Dán lea Sámediggi maiddái deattuhan Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin (ášši 19/97). ¶ Sámediggi doarju lávdegotti das ahte Sámi allaskuvllas galgá leat váldoovddasvástádus sámi oahpaheaddjeohppui, muhto ahte dát galgá čađahuvvot sámi oahpahus- ja IKT-fierpmi ovddideame bokte mas buot sámi ásahusat mat gullet sámi oahpahussii, maiddái sámegiel- ja kulturguovddáđat/ásahusat leat mielde. Sámediggi deattuha ahte sámegielalaš oahpahus- ja dutkanbirrasat main sámegiella lea guovddážis dutkamis, leat deaŧalaččat. Sámi Instituhta ja Sámi allaskuvlla biras addá vejolašvuođaid hukset sámi universitehta gos sámegiella adno njálmmálaččat ja čálalaččat mii fas váikkuha giela boahttevaš eksistenssa ja ovdáneami nannemii. Danne berre Sámi allaskuvlla beaivválaš oahpahusgiella leat sámegiella. Sámediggi guorrasa maiddái Mjøslávdegotti árvalussii ahte Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas ain galgá leat earenoamáš ovddasvástádus ovddidit oahpahusfálaldaga julevsámi ja lullisámi álbmogii, ja ahte Tromssa Universitehtas berre leat ovddasvástádus bargat lasi sámi dutkamiin ja oahpahusain máŋgga fágasuorggis, ja maiddái addit oahpahusa sámi studenttaide ja dutkiide. Sámediggi mearkkašahttá ahte sihke Tromssa allaskuvla ja Finnmárkku allaskuvla fertejit leat mielde sámi oahpaheaddjeoahpu oahpahus- ja IKT-fierpmis. ¶ Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid/stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi. Sámediggi atná jierpmálažžan hábmet dákkár huksema 10-jagi prográmman sámi alit oahpu ja dutkama huksema ja ovddideame várás. Sámediggi lea juo 1997:s Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin, gáibidan ahte ferte álggahuvvot 10-jagi rekrutterenprográmma sámi dutkama várás. Rekrutteren stipendiáhtaprográmma bokte ferte dahkkot máŋgga oasis jus galgá leat vejolaš čađahit dákkár prográmma. Rekrutterenprográmma ii galgga sisttisdoallat dušše sámi oahpaheaddjeoahpu, muhto prográmma ferte maiddái vuhtii váldit sámi alit oahpu ja dutkama iešguđet dárbbuid. ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte ahte Sámedikki doarjjastivra galgá hálddašit Sámedikki foanddaid ja doarjjaortnegiid dassážiigo Sámedikki njuolggadusat ja láhkaásahusat leat rievdaduvvon ja eará lea mearriduvvon. Dat galgá dáhpáhuvvat nu ahte Sámedikki doarjjastivra doaibmagoahtá Sámedikki foanddaid stivran ja eará doarjjaortnegiid doarjjahálddašeaddjin. Iešguđet doarjjaortnegiid njuolggadusat ja láhkaásahusat bisuhuvvojit gaskaboddosaččat, earretgo hálddašanváldi iešguđet doarjjaortnegiin mat sirdojuvvojit doarjjastivrii. ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte ahte Sámedikki doarjjastivra galgá hálddašit Sámedikki foanddaid ja doarjjaortnegiid dassážiigo Sámedikki njuolggadusat ja láhkaásahusat leat rievdaduvvon ja eará lea mearriduvvon. Dat galgá dáhpáhuvvat nu ahte Sámedikki doarjjastivra doaibmagoahtá Sámedikki foanddaid stivran ja eará doarjjaortnegiid doarjjahálddašeaddjin. Iešguđet doarjjaortnegiid njuolggadusat ja láhkaásahusat bisuhuvvojit gaskaboddosaččat, earretgo hálddašanváldi iešguđet doarjjaortnegiin mat sirdojuvvojit doarjjastivrii. ¶ NRK Sámi Radio lea máŋggaid jagiid plánen, investeren ja bargan háhkat ja oahpahit bargiid geat sáhttet álggahit beaivválaš sámi riikka-TV-ođđasiid njukčamánus boahtte jagi. NRK Sámi Radio lea garra hobehemiid bokte fuomášahttan Ruoŧa ja Suoma našunála TV-fitnodagaid man deaŧalaš sámi TV-ođđasiid ovttasbargu lea sámi álbmogii. Danne lea Ruoŧa Television dán čavčča searvan dán erenoamáš davviriikkalaš prošektii mas ođassáddagat sáddejuvvojit buohtalaga sihke Ruoŧas ja Norggas. Yle Radio árvvoštallá iežas searvama dán lagamus vahkkus. ¶ Sámediggi dáhttu seammás ahte Stuoradiggi sihkkarastá sámi álbmotsáddehaga ovddideapmái ekonomalaš vuođu. Dát sáhttá dahkkot dakko bokte ahte Stuoradiggi St.prp. nr 1 (2000-2001) meannudettiin, várre osiid sáddehatdivagiis sámi TV-ođđasiid ásaheapmái 2001:s. Sámediggi diehtá ahte Stuoradiggi lea ovdal várren ruđaid TV guovllusáddagiid ovddideapmái, ja Kulturdepartementa lea 2001 NRK-lisenssa evttohusastis evttohan ahte oasit dán jagi lassáneamis galget adnot digitála ovddideapmái. ¶ NRK Sámi Radio lea máŋggaid jagiid plánen, investeren ja bargan háhkat ja oahpahit bargiid geat sáhttet álggahit beaivválaš sámi riikka-TV-ođđasiid njukčamánus boahtte jagi. NRK Sámi Radio lea garra hobehemiid bokte fuomášahttan Ruoŧa ja Suoma našunála TV-fitnodagaid man deaŧalaš sámi TV-ođđasiid ovttasbargu lea sámi álbmogii. Danne lea Ruoŧa Television dán čavčča searvan dán erenoamáš davviriikkalaš prošektii mas ođassáddagat sáddejuvvojit buohtalaga sihke Ruoŧas ja Norggas. Yle Radio árvvoštallá iežas searvama dán lagamus vahkkus. ¶ Sámediggi dáhttu seammás ahte Stuoradiggi sihkkarastá sámi álbmotsáddehaga ovddideapmái ekonomalaš vuođu. Dát sáhttá dahkkot dakko bokte ahte Stuoradiggi St.prp. nr 1 (2000-2001) meannudettiin, várre osiid sáddehatdivagiis sámi TV-ođđasiid ásaheapmái 2001:s. Sámediggi diehtá ahte Stuoradiggi lea ovdal várren ruđaid TV guovllusáddagiid ovddideapmái, ja Kulturdepartementa lea 2001 NRK-lisenssa evttohusastis evttohan ahte oasit dán jagi lassáneamis galget adnot digitála ovddideapmái. ¶ Sámegielagiin galgá leat vejolašvuohta geavahit sámegiela buot servodatdásiin ja –surggiin, vai dakko bokte oidnet ahte lea lunddolaš hupmat sámegiela ja ahte dainna birge servodagas. Go beassá hupmat sámegiela de biddjojuvvo árvu gillii go šaddá dárbbašlaš máhttit ja geavahit sámegiela. Sámediggi áigu movttiidahttit juohkehačča geavahit sámegiela buot oktavuođain buot dásiin servodagas. ¶ Lávdegoddi deattuha ahte lea duođalaš ášši go sámi ohppiide hálddašanguovllu olggobealde ii leat sihkkarastejuvvon ollislaš sámegieloahpahus. Lávdegoddi bivdá Ráđđehusa oahpahus- ja dutkandepartemeantta bokte farggamusat ságaškussat buot dákkár čuolmmaid ja bidjat johtui dárbbašlaš daoimmaid. ¶ Sámegielagiin galgá leat vejolašvuohta geavahit sámegiela buot servodatdásiin ja –surggiin, vai dakko bokte oidnet ahte lea lunddolaš hupmat sámegiela ja ahte dainna birge servodagas. Go beassá hupmat sámegiela de biddjojuvvo árvu gillii go šaddá dárbbašlaš máhttit ja geavahit sámegiela. Sámediggi áigu movttiidahttit juohkehačča geavahit sámegiela buot oktavuođain buot dásiin servodagas. ¶ Lávdegoddi deattuha ahte lea duođalaš ášši go sámi ohppiide hálddašanguovllu olggobealde ii leat sihkkarastejuvvon ollislaš sámegieloahpahus. Lávdegoddi bivdá Ráđđehusa oahpahus- ja dutkandepartemeantta bokte farggamusat ságaškussat buot dákkár čuolmmaid ja bidjat johtui dárbbašlaš daoimmaid. ¶ Sámi parlamentáralaš ráđđi lea vuoruhan barggu fuolahit ja ovddidit sámegiela, oahpahusa, oahpponeavvoráhkadeami, dásseárvvu ja nuoráid oassálastima sámi servodagas. Ráđđi oktiiordne sámi jiena eará eamiálbmogiid ektui ja riikkaidgaskasaččat eamiálbmotáššiid bargama bokte ásahuvvon deaivvadansajiin nugo Barentsovttasbarggus, Árktalaš ovttasbarggus, vállejuvvon ON-orgánain ja EUs. ¶ Sámediggeráđđi atná duođalažžan boazodoalu dili. Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu, ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii gávdnan dihte buriid čovdosiid. Sámediggi sáhttá maiddái boazodoalloplánalávdegottis bokte, ja boazodoalloláhkalávdegotti lahtuidis bokte árvvoštallat dán dili. Sámediggi áigu dán jagi miessemánu dievasčoahkkimis meannudit guokte ášši mat gusket boazodollui, boazodoallostivrra jahkedieđáhusa ja boazodoallošiehtadusa. Dán oktavuođas lea lunddolaš ollislaččat árvvoštallat boazodoalu dili. ¶ Buot fylkkat rapporterejit ahte bivdoearit mat leat mearriduvvon albbas- ja geatkebivdui eai devdojuvvo. Maŋimuš jagiid statistihkat čájehit ahte ii leat eahpedábálaš ahte goddinlohpeproseanta lea vuollel 25% mearriduvvon bivdoearis. Dasto lea bures duođaštuvvon prošeavttaid bokte maŋimuš jagiid ahte maiddái gonagasgoaskin, mii dál lea ráfáidahtton, gaikkoda bohccuid ja smávvašibihiid. ¶ Dáláš boraspirehálddašeapmi buktá nu duođalaš váikkuhusaid sámi vuođđoealáhusaide ahte dál sáhttá beanta dadjat ahte dat lea Vuođđolága § 110a vuostá. Árvalusas S. nr. 301 (1996-97), 7. siiddus čujuha komitea ahte Norgga ILO-konvenšuvnna nr. 169 ratifiseren ja dat duohtavuohta ahte Norga dan bokte lea geatnegahtton suodjalit ja láhčit dilálašvuođaid sámi álbmoga ja kultuvrra ávnnaslaš eavttuide, erenoamážit lea boazodoallu ja mearrasámi eanadoallu masa maiddái sávzadoallu ge gullá namuhuvvon. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu dákko bokte Sámediggeráđi bargagoahtit áššiin ja ovddidit ášši Norgga eiseválddiide. ¶ 1999:s nanosmahttojuvvo Sámi kulturmuitoráđđi dan bokte go oažžu ovtta ođđa virggi ja ođđa distriktakantuvrra Divttasvutnii Norlánddas. Koordinerema nanosmahttin eaktuda dattetge maiddái ahte fylkagielddat aktiivvalaččat čuvvot iežaset dábálaš ovddasvástádusa sámiid (eamiálbmoga) guovdu. Sámediggi deattuha ahte maiddái fylkagielddain kulturmuitogáhttema oktavuođas, lea iešheanalis ovddasvástádus váikkuhit dan ahte ovttasbargu doaibmá ja lea positiivvalaš. ¶ Sámi kulturráđđi čujuha maiddái ahte ohcamiid lohku sámi kulturorganisašuvnnain lassána jagis jahkái. Dát juolludus lea juogaduvvon sámi kulturorganisašuvnnaide, sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide maidda ii sáhte addit doarjaga sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnegis. Organisašuvnnaid/servviid lohku mat háliidit defineret iežaset sámi kulturorganisašuvdnan lea lassánan, ja lea buktán veaháš eahpečielggasvuođa gustovaš njuolggadusaid ektui ja ekonomalaš rámmaid ektui mat addojuvvojit geavahussii. Sámediggi eaktuda ahte dát geahččaluvvo čilgejuvvot ođđa njuolggaduseavttuhusa bokte maid diggi mearrida ja bušeahta meannudeamis. ¶ Sámi ovddidanfoandda ođđa njuolggadusaid bokte sáhttá dál addit váikkuhangaskaomiid sámi giella- ja kulturdoaibmabijuide, ja 1998:s lea ge viehka ollu lassánan doarjja kulturulbmiliidda. Dát dávista Sámedikki áigumušaide njuolggadusaid rievdadeami ektui. Dasto čájeha dát ahte lea dárbu koordineret doarjjaortnegiid, ja čujuhit dasa maid Sámediggi dás lea dadjan mearkkašumiid vuosttas čuoggás. ¶ Dáid gielddaid ja fylkagielddaid gulaskuddancealkámušaid bokte lea boahtán ovdan ahte juolluduvvon ruđat eai dávis guovttegielalaš hálddahusa ulbmiliid. Sámi giellaráđđi lea maiddái cuiggodan gustovaš njuolggadusain eahpečielggasvuođaid, ja lea 1998:s geahčadan ruhtahálddašannjuolggadusaid go Sámediggi lea ávžžuhan dan dahkat. Mihttomearrin lea leamaš buorebut stivret ekonomiija ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. ¶ 1999:s nanosmahttojuvvo Sámi kulturmuitoráđđi dan bokte go oažžu ovtta ođđa virggi ja ođđa distriktakantuvrra Divttasvutnii Norlánddas. Koordinerema nanosmahttin eaktuda dattetge maiddái ahte fylkagielddat aktiivvalaččat čuvvot iežaset dábálaš ovddasvástádusa sámiid (eamiálbmoga) guovdu. Sámediggi deattuha ahte maiddái fylkagielddain kulturmuitogáhttema oktavuođas, lea iešheanalis ovddasvástádus váikkuhit dan ahte ovttasbargu doaibmá ja lea positiivvalaš. ¶ Sámi kulturráđđi čujuha maiddái ahte ohcamiid lohku sámi kulturorganisašuvnnain lassána jagis jahkái. Dát juolludus lea juogaduvvon sámi kulturorganisašuvnnaide, sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide maidda ii sáhte addit doarjaga sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnegis. Organisašuvnnaid/servviid lohku mat háliidit defineret iežaset sámi kulturorganisašuvdnan lea lassánan, ja lea buktán veaháš eahpečielggasvuođa gustovaš njuolggadusaid ektui ja ekonomalaš rámmaid ektui mat addojuvvojit geavahussii. Sámediggi eaktuda ahte dát geahččaluvvo čilgejuvvot ođđa njuolggaduseavttuhusa bokte maid diggi mearrida ja bušeahta meannudeamis. ¶ Sámi ovddidanfoandda ođđa njuolggadusaid bokte sáhttá dál addit váikkuhangaskaomiid sámi giella- ja kulturdoaibmabijuide, ja 1998:s lea ge viehka ollu lassánan doarjja kulturulbmiliidda. Dát dávista Sámedikki áigumušaide njuolggadusaid rievdadeami ektui. Dasto čájeha dát ahte lea dárbu koordineret doarjjaortnegiid, ja čujuhit dasa maid Sámediggi dás lea dadjan mearkkašumiid vuosttas čuoggás. ¶ Dáid gielddaid ja fylkagielddaid gulaskuddancealkámušaid bokte lea boahtán ovdan ahte juolluduvvon ruđat eai dávis guovttegielalaš hálddahusa ulbmiliid. Sámi giellaráđđi lea maiddái cuiggodan gustovaš njuolggadusain eahpečielggasvuođaid, ja lea 1998:s geahčadan ruhtahálddašannjuolggadusaid go Sámediggi lea ávžžuhan dan dahkat. Mihttomearrin lea leamaš buorebut stivret ekonomiija ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. ¶ Sámediggi ovddida dákko bokte 1998 jahkedieđáhusas Gonagassii. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegotti nubbi čielggadus lea buktán hirbmat dehálaš ságastallama sámi vuoigatvuođaid birra ja dan birra makkár sadji Sámedikkis galgá leat resursahálddašeamis ja areálaplánemis. Vuđolaš proseassa bokte sámi servodaga siste ja olggos guvlui servodaga ektui muđui, galgá vuoigatvuođadigáštallan čuovvuluvvot konkrehta čovdosiiguin. Dát mearkkaša dieđusge maiddái dan ahte Sámedikkis galgá leat guovddáš sadji das. Lunddolaš oassin sámi vuoigatvuođabarggus, šaddet giella, oahpahus, kultuvra ja ealáhusáššit áibbas dehálaš bargosuorgin Sámedikkis. ¶ Sámedikki dálá resurssaid ektui eai leat dikkis návccat oktanaga čuovvulit buot dáid hástalusaid. Dát dilli gáibida ahte Sámediggi ja Ráđđehus ovttasráđiid árvvoštallaba iešguđet doaibmamolsaeavttuid. Ii leat doarvái ahte guoskevaš fágadepartemeanttat meannudit dáid áššiid ovttaid mielde Sámedikki ektui. Daid ferte koordineret. Sámediggi čujuha dán oktavuođas Sd. dieđáhussii nr 52 (1997-98) mas daddjo ahte lea áibbas guovddážin ahte livččii lagaš ovttasbargu Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka. Dasto čuožžu kapihttalis 3, 22. siiddus: «Dán lágan barggu mihttomearrin ferte leat gávdnat ortnegiid maid bokte Sámedikkis sáhttá leat nu stuorra vejolaš váikkuhanfápmu go vejolaš sámi servodaga ovddideamis, dan seammás go Ráđđehus doalaha dárbbašlaš ollislaš fágalaš válddi iežas ovddasvástádussuorgái. .. Jos galgá nannet ollislaš sámepolitihka ovddideami ja Sámedikki váikkuhanfámu dán ovdáneamis, de lea buorre koordineren fágadepartemeanttaid gaskka áibbas guovddážin.» Sámediggi hástá dás dán lágan prosessii bajábealde namuhuvvon gažaldagaid birra. ¶ Sámediggi lea 1998:s ođasmahttán Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána jagiide 1997-2001 dievasčoahkkináššis 30/98. Sámediggi dáhttu dán plána bokte aktiivvalaččat searvat bargui man oktavuođas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođa huksen leat guovddážis, ja main lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid ovddideapmái Divttasvuonas máddin gitta Vuorjámii davvinuorttas. ¶ Sámediggi dáhttu Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ođasmahttima bokte ulbmállaččat áŋgiruššat sámi identitehta nannemiin riddo- ja vuotnaguovlluin. Plána bokte galget koordinerejuvvot dat doaibmabijut ja váikkuhangaskaoamit maid diggi háliida čađahit. Áŋgiruššansuorgin leat «kultuvrralaš ealáskuhttin» ja identitehta nanosmahttin, eanadoallu, boazodoallu, guolástus, duodji, lotnolasealáhusat, sámi kulturviesut, sámi giellaovddideapmi, kultuvrii vuođđuduvvon mátkkostusealáhusa ovddideapmi ja diehtojuohkindoaibma. ¶ Sámediggi bidjá plána ođasmahttimis erenoamážit deattu nissonolbmuid dillái sámi riddo- ja vuotnaguovlluid báikegottiin. Plána bokte deattuhuvvo buriid eavttuid háhkan nissonolbmuide go sii leat dehálaččat go gilit galget ovdánahttot. Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid hápmedettiin leat danin vuhtiiváldojuvvon maiddái dat bealit maid nissonolbmot deattuhit, dan lassin go leat hábmejuvvon erenoamáš nissondoaibmabijut. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go doaimmat ja váldi sámi oahpahussuorggis sirdojuvvojit Sámediggái. Diggi čujuha dasa maid ovdal lea mearridan váldesirdimis dán sektuvrras earret eará gulaskuddancealkámuša bokte Sd. dieđáhusa nr 41 (1996-97) ja Sd. dieđáhusa nr 18 (1997-98) oktavuođas, ja váldá vuhtii doaimmaid sirdima mii lea boađusin das go Stuorradiggi meannuda dáid dieđáhusaid, ja váldá vuhtii daid váikkuhusaid maid ođđa oahpahusláhka dagaha. ¶ Raporta konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitoráđđi lea leamaš doaimmas. Organiserenamálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuitohálddašeapmái orru addimin vejolašvuođa juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja oalle guhkás maiddái biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja go váilot vuođđoávdnasat registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii olat doarvái guhkás bargguinis. ¶ Stáhta ođđa ekonomiijanjuolggadus mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnna bokte ođđajagimánu 26. b. 1996. Ođđa njuolggadusaid ulbmilin lea beaktileabbot sáhttit stivret ja geavahit stáhta ruđaid, ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. Jos galgá sáhttit duhtadit daid dárbbuid mat leat dan ođđa ekonomiijanjuolggadusas, de ferte Sámediggi ráhkadit ođđa ekonomiijainstruksa Sámediggái ja álgit geavahit ođđa ekonomiijavuogádaga. Dát bargu lea álggahuvvon 1998 ođđajagimánus, ja ođđa ekonomiijavuogádat doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. b. 1999. Stuorra oassi 1999:s manná heivvolaš mihttomeriid ja boađusvuogádagaid ráhkadeapmái, heivehuvvon Sámedikki iežas vuogádagaide. Ulbmilin lea ahte Sámedikkis áiggis áigái lea ollislaš govva dan ovdáneamis mii dáhpáhuvvá sámi servodaga iešguđet osiin, vai buoremusat sáhttá heivehit iežas váikkuhangaskaoapme-vuogádaga daid dárbbuid ektui mat bohtet albmosii. ¶ Prošeavttaid ja doaibmabijuid ruhtadeapmi Sámedikki doaibmabušeahta olggobealde dagaha ahte doaibmagolut rehketdoalus jagis jahkái leat eanet go bušeahtta mii ovdal lea mearriduvvon. Sivvan dasa go dát ruđat leat dollojuvvon olggobealde bušeahttajuogadeami lea dat go galgá sáhttit buohtastahttit loguid mat juolluduvvojit bissovaš juolludusa bokte jagis jahkái. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea organiserejuvvon Sámedikki vuollásažžan, maid diggi galgá politihkalaččat stivret, ja dikkis lea dasa maiddái bargoaddiovddasvástádus, ja Birasgáhttendepartemeanttas fas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus. Sámi kulturmuitoráđi hálddahussii lea delegerejuvvon váldi, ja dat jođiha beaivválaš áššemeannudeami kulturmuitolága mielde ja goziha kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenlága mielde. ¶ Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR) lea evalueren Sámi kulturmuitogáhttema organiserema 1998:s. Evaluerenraporta árvvoštallá golbma váldoperspektiivva, sámi stivrema, biđggiidahttima ja koordinerema, ja konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitogáhtten lea leamaš doaimmas. Organiserenmálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuito-hálddašeapmái orru vejolaš juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja maiddái oalle guhkás biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjojuvvo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja unnán vuođđodieđut registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit dan ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii leat doarvái guhkás olahan bargguinis. ¶ 1998 stáhtabušeahtas leai foandda juolludus 17.597.000,- kruvnnu. Dán rámmas leai 3,2 miljon kruvnnu lotnolasealáhusortnega joatkimii. Duodjedoarjaga rámma leai 3,6 miljon kruvnnu. Boazodoallošiehtadusa bokte bođii 2 miljon kruvnnu ja eanadoallošiehtadusa bokte fas 1 miljon kruvdnu Sámi ealáhusráđi geavahussii. Dasto bođii lassijuolludus 1 miljon kruvdnu Hellemo-prošektii ja 2 miljon kruvnnu Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čuovvuleapmái. Sámediggi lea ožžon lobi earáláhkái geavahit poastta 01 doaibmaruđaid gitta 500.000,- kruvnnu rádjai, ja lea ferten seastit seamma ollu poasttas 51 Sámi ealáhusráđđi. Oktiibuot leai Sámi ealáhusráđis geavahusas 1998:s 27.197.000,- kruvnnu. Foandaohcamiidda lea 1998:s juolluduvvon bures 31 miljon kruvnnu. ¶ Sámi ealáhusráđđi searvá iešguđet foraid prográmmabargui. Dán bokte lea maiddái vejolašvuohta buorebut koordineret váikkuhangaskaomiid geavaheami. Sámedikkis okto eai leat ekonomálaš eai ge hálddahuslaš resurssat ge ovddidit daid hástalusaid ja čoavdit daid stuorra ja viiddis bargguid mat sámi servodagas leat. Dás sáhttit namuhit Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma ja Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti. ¶ Sámi kulturráđđi hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte 1,25 milj. kruvnnu, ja 1999:s 1,425 milj. kruvnnu. Doarjjaortnega ohcamat lassánit sakka, ja 1997:s dagai ollislaš ohcansubmi 3,1 milj. kruvnnu. Sámi kulturráđđi lea prioriteren doaimmaid maid mánát ja nuorat leat álggahan dahje vuolggahan. ¶ Sámediggeráđis leat presideanta, várrepresideanta ja 3 ráđđelahtu. Ráđi ovddasvástádus lea jođihit Sámedikki doaimma. Ráđđi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráđđái leat ruđaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkočálliide, ja dasto «Eará doarjja» (poasta 70.6). ¶ Sámediggi ovddida dákko bokte 1998 jahkedieđáhusas Gonagassii. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegotti nubbi čielggadus lea buktán hirbmat dehálaš ságastallama sámi vuoigatvuođaid birra ja dan birra makkár sadji Sámedikkis galgá leat resursahálddašeamis ja areálaplánemis. Vuđolaš proseassa bokte sámi servodaga siste ja olggos guvlui servodaga ektui muđui, galgá vuoigatvuođadigáštallan čuovvuluvvot konkrehta čovdosiiguin. Dát mearkkaša dieđusge maiddái dan ahte Sámedikkis galgá leat guovddáš sadji das. Lunddolaš oassin sámi vuoigatvuođabarggus, šaddet giella, oahpahus, kultuvra ja ealáhusáššit áibbas dehálaš bargosuorgin Sámedikkis. ¶ Sámedikki dálá resurssaid ektui eai leat dikkis návccat oktanaga čuovvulit buot dáid hástalusaid. Dát dilli gáibida ahte Sámediggi ja Ráđđehus ovttasráđiid árvvoštallaba iešguđet doaibmamolsaeavttuid. Ii leat doarvái ahte guoskevaš fágadepartemeanttat meannudit dáid áššiid ovttaid mielde Sámedikki ektui. Daid ferte koordineret. Sámediggi čujuha dán oktavuođas Sd. dieđáhussii nr 52 (1997-98) mas daddjo ahte lea áibbas guovddážin ahte livččii lagaš ovttasbargu Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka. Dasto čuožžu kapihttalis 3, 22. siiddus: «Dán lágan barggu mihttomearrin ferte leat gávdnat ortnegiid maid bokte Sámedikkis sáhttá leat nu stuorra vejolaš váikkuhanfápmu go vejolaš sámi servodaga ovddideamis, dan seammás go Ráđđehus doalaha dárbbašlaš ollislaš fágalaš válddi iežas ovddasvástádussuorgái. .. Jos galgá nannet ollislaš sámepolitihka ovddideami ja Sámedikki váikkuhanfámu dán ovdáneamis, de lea buorre koordineren fágadepartemeanttaid gaskka áibbas guovddážin.» Sámediggi hástá dás dán lágan prosessii bajábealde namuhuvvon gažaldagaid birra. ¶ Sámediggi lea 1998:s ođasmahttán Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána jagiide 1997-2001 dievasčoahkkináššis 30/98. Sámediggi dáhttu dán plána bokte aktiivvalaččat searvat bargui man oktavuođas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođa huksen leat guovddážis, ja main lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid ovddideapmái Divttasvuonas máddin gitta Vuorjámii davvinuorttas. ¶ Sámediggi dáhttu Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ođasmahttima bokte ulbmállaččat áŋgiruššat sámi identitehta nannemiin riddo- ja vuotnaguovlluin. Plána bokte galget koordinerejuvvot dat doaibmabijut ja váikkuhangaskaoamit maid diggi háliida čađahit. Áŋgiruššansuorgin leat «kultuvrralaš ealáskuhttin» ja identitehta nanosmahttin, eanadoallu, boazodoallu, guolástus, duodji, lotnolasealáhusat, sámi kulturviesut, sámi giellaovddideapmi, kultuvrii vuođđuduvvon mátkkostusealáhusa ovddideapmi ja diehtojuohkindoaibma. ¶ Sámediggi bidjá plána ođasmahttimis erenoamážit deattu nissonolbmuid dillái sámi riddo- ja vuotnaguovlluid báikegottiin. Plána bokte deattuhuvvo buriid eavttuid háhkan nissonolbmuide go sii leat dehálaččat go gilit galget ovdánahttot. Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid hápmedettiin leat danin vuhtiiváldojuvvon maiddái dat bealit maid nissonolbmot deattuhit, dan lassin go leat hábmejuvvon erenoamáš nissondoaibmabijut. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go doaimmat ja váldi sámi oahpahussuorggis sirdojuvvojit Sámediggái. Diggi čujuha dasa maid ovdal lea mearridan váldesirdimis dán sektuvrras earret eará gulaskuddancealkámuša bokte Sd. dieđáhusa nr 41 (1996-97) ja Sd. dieđáhusa nr 18 (1997-98) oktavuođas, ja váldá vuhtii doaimmaid sirdima mii lea boađusin das go Stuorradiggi meannuda dáid dieđáhusaid, ja váldá vuhtii daid váikkuhusaid maid ođđa oahpahusláhka dagaha. ¶ Raporta konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitoráđđi lea leamaš doaimmas. Organiserenamálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuitohálddašeapmái orru addimin vejolašvuođa juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja oalle guhkás maiddái biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja go váilot vuođđoávdnasat registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii olat doarvái guhkás bargguinis. ¶ Stáhta ođđa ekonomiijanjuolggadus mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnna bokte ođđajagimánu 26. b. 1996. Ođđa njuolggadusaid ulbmilin lea beaktileabbot sáhttit stivret ja geavahit stáhta ruđaid, ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. Jos galgá sáhttit duhtadit daid dárbbuid mat leat dan ođđa ekonomiijanjuolggadusas, de ferte Sámediggi ráhkadit ođđa ekonomiijainstruksa Sámediggái ja álgit geavahit ođđa ekonomiijavuogádaga. Dát bargu lea álggahuvvon 1998 ođđajagimánus, ja ođđa ekonomiijavuogádat doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. b. 1999. Stuorra oassi 1999:s manná heivvolaš mihttomeriid ja boađusvuogádagaid ráhkadeapmái, heivehuvvon Sámedikki iežas vuogádagaide. Ulbmilin lea ahte Sámedikkis áiggis áigái lea ollislaš govva dan ovdáneamis mii dáhpáhuvvá sámi servodaga iešguđet osiin, vai buoremusat sáhttá heivehit iežas váikkuhangaskaoapme-vuogádaga daid dárbbuid ektui mat bohtet albmosii. ¶ Prošeavttaid ja doaibmabijuid ruhtadeapmi Sámedikki doaibmabušeahta olggobealde dagaha ahte doaibmagolut rehketdoalus jagis jahkái leat eanet go bušeahtta mii ovdal lea mearriduvvon. Sivvan dasa go dát ruđat leat dollojuvvon olggobealde bušeahttajuogadeami lea dat go galgá sáhttit buohtastahttit loguid mat juolluduvvojit bissovaš juolludusa bokte jagis jahkái. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea organiserejuvvon Sámedikki vuollásažžan, maid diggi galgá politihkalaččat stivret, ja dikkis lea dasa maiddái bargoaddiovddasvástádus, ja Birasgáhttendepartemeanttas fas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus. Sámi kulturmuitoráđi hálddahussii lea delegerejuvvon váldi, ja dat jođiha beaivválaš áššemeannudeami kulturmuitolága mielde ja goziha kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenlága mielde. ¶ Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR) lea evalueren Sámi kulturmuitogáhttema organiserema 1998:s. Evaluerenraporta árvvoštallá golbma váldoperspektiivva, sámi stivrema, biđggiidahttima ja koordinerema, ja konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitogáhtten lea leamaš doaimmas. Organiserenmálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuito-hálddašeapmái orru vejolaš juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja maiddái oalle guhkás biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjojuvvo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja unnán vuođđodieđut registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit dan ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii leat doarvái guhkás olahan bargguinis. ¶ 1998 stáhtabušeahtas leai foandda juolludus 17.597.000,- kruvnnu. Dán rámmas leai 3,2 miljon kruvnnu lotnolasealáhusortnega joatkimii. Duodjedoarjaga rámma leai 3,6 miljon kruvnnu. Boazodoallošiehtadusa bokte bođii 2 miljon kruvnnu ja eanadoallošiehtadusa bokte fas 1 miljon kruvdnu Sámi ealáhusráđi geavahussii. Dasto bođii lassijuolludus 1 miljon kruvdnu Hellemo-prošektii ja 2 miljon kruvnnu Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čuovvuleapmái. Sámediggi lea ožžon lobi earáláhkái geavahit poastta 01 doaibmaruđaid gitta 500.000,- kruvnnu rádjai, ja lea ferten seastit seamma ollu poasttas 51 Sámi ealáhusráđđi. Oktiibuot leai Sámi ealáhusráđis geavahusas 1998:s 27.197.000,- kruvnnu. Foandaohcamiidda lea 1998:s juolluduvvon bures 31 miljon kruvnnu. ¶ Sámi ealáhusráđđi searvá iešguđet foraid prográmmabargui. Dán bokte lea maiddái vejolašvuohta buorebut koordineret váikkuhangaskaomiid geavaheami. Sámedikkis okto eai leat ekonomálaš eai ge hálddahuslaš resurssat ge ovddidit daid hástalusaid ja čoavdit daid stuorra ja viiddis bargguid mat sámi servodagas leat. Dás sáhttit namuhit Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma ja Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti. ¶ Sámi kulturráđđi hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte 1,25 milj. kruvnnu, ja 1999:s 1,425 milj. kruvnnu. Doarjjaortnega ohcamat lassánit sakka, ja 1997:s dagai ollislaš ohcansubmi 3,1 milj. kruvnnu. Sámi kulturráđđi lea prioriteren doaimmaid maid mánát ja nuorat leat álggahan dahje vuolggahan. ¶ Sámediggeráđis leat presideanta, várrepresideanta ja 3 ráđđelahtu. Ráđi ovddasvástádus lea jođihit Sámedikki doaimma. Ráđđi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráđđái leat ruđaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkočálliide, ja dasto «Eará doarjja» (poasta 70.6). ¶ 2) Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte ¶ Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa, ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi parlamentáralaš ráđi bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi nammada dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa 6. artihkkala ja 1) 1. čuo. vuođul iežas lahtuid Sámi parlamentáralaš ráđđái áigodahkii boahtte sámediggeválgga rádjai 2001 jagis. ¶ 2) Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte ¶ Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa, ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi parlamentáralaš ráđi bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi nammada dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa 6. artihkkala ja 1) 1. čuo. vuođul iežas lahtuid Sámi parlamentáralaš ráđđái áigodahkii boahtte sámediggeválgga rádjai 2001 jagis. ¶ Gielddat ja fylkkagielddat eai dárbbaš buktit rehketdoalu juolludusaide maid leat ožžon 5.1, 5.2 ja 5.3 čuoggáid mielde danne go leat lága bokte geatnegahtton bálvalit álbmoga sámegillii ja dárogillii. Gielddat/fylkkagielddat galget jahkásaččat čállit oanehis raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela dili birra, ja juohke njealját jagi čállit vuđolaš raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela ovdáneami birra. ¶ Gielddat ja fylkkagielddat eai dárbbaš buktit rehketdoalu juolludusaide maid leat ožžon 5.1, 5.2 ja 5.3 čuoggáid mielde danne go leat lága bokte geatnegahtton bálvalit álbmoga sámegillii ja dárogillii. Gielddat/fylkkagielddat galget jahkásaččat čállit oanehis raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela dili birra, ja juohke njealját jagi čállit vuđolaš raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela ovdáneami birra. ¶ ahte vejolaš stuorábuš spiehkastagat juolludeami ektui dallánaga dieđihuvvojit Sámedikki presidentii váldohálddahusa bokte ¶ Direktøra vállje kontofievrrideaddji ja jearrá Gielda- ja guovludepartemeantta bokte oažžut máksinkontu Norges Bank:ii Finansdepartemeantta rámmašiehtadusa, konsernkontoortnega šiehtadusaid ja njuolggadusaid mielde buot rehketdoallofievrrideddjiide geat raporterejit Finansdepartementii. Direktøra galgá čálačaččat mearridit geat kontofievrrideaddji lusa besset ásahit bargokontuid. ¶ ahte vejolaš stuorábuš spiehkastagat juolludeami ektui dallánaga dieđihuvvojit Sámedikki presidentii váldohálddahusa bokte ¶ Direktøra vállje kontofievrrideaddji ja jearrá Gielda- ja guovludepartemeantta bokte oažžut máksinkontu Norges Bank:ii Finansdepartemeantta rámmašiehtadusa, konsernkontoortnega šiehtadusaid ja njuolggadusaid mielde buot rehketdoallofievrrideddjiide geat raporterejit Finansdepartementii. Direktøra galgá čálačaččat mearridit geat kontofievrrideaddji lusa besset ásahit bargokontuid. ¶ Kulturmuittut ja kulturmuitomállet sáhttet iešguđetláhkai definerejuvvot sápmin. Daid sáhttá defineret sápmin go ealli dahje čállojuvvon sámi árbevierru lea čadnon daidda ja go báikkálaš sámi máhttu čatná daid sámi kulturoktavuhtii. Kulturmuittuid sáhttá maid defineret sápmin go dutkanbohtosat čájehit ahte várra duođaštit sámi historjjá ja duogáža. Kulturmuitomálliid sáhttá maid defineret sámi duogážii guoskevažžan, mii mearkkaša ahte leat daid proseassaid fysalaš manifestašuvnnat maid bokte leat ásahuvvon historjjálaččat dovddus sámi kulturdovdomearkkat. Vuođđun dása lea maiddái ahte dovddasta ahte kulturmuitomálliid don doložis sáhttá áddet árra eaktun sihke sámi kultuvrii ja kultuvrii mii ii leat sámi. Doppe gos leat sámi kultureanadaga oassin lea dattetge lunddolaš gieđahallat daid gullevažžan dan oassái sámi kultuvrras mii lea čadnon fysalaš birrasii. Sámi kulturmuitosuodjalus lea vuohki man mielde gieđahallá eanadatluottaid — lea vuohki mii dahká vejolažžan sámi báikegottiide beassat áddet iežaset guovlluid guhkes áiggi vuođul, ja vuohki mii atná seamma árvvus dan árbevieru ja mearkkašumi mii báikkálaččat lea luottain go mii dieđalaš «rivttes» máhtolašvuođas lea. Dološ davvi bivdokultuvrra báikkálaš manifestašuvnnat leat deatalaš bealit dás. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea okta Sámedikki vuollásaš ráđiin. Sámedikkis lea politihkalaš ja hálddahuslaš stivrenváldi, ja dasto velá bargoáddiovddasvástádus. Birasgáhttendepartemeanttas lea Riikkaantikvara bokte bajimuš fágalaš ovddasvástádus. ¶ Máhtolašvuohta mii ovddiduvvo go dieđalaš máhtolašvuohta ja sámi servodaga eahpeformálalaš máhtolašvuohta ja árbevierut deaivvadit, lea hui deatalaš. Dieđalaš máhtolašvuođa ja báikkálaš máhtolašvuođa buohtalas geavaheapmi ja juvssahahttindahkan lea eaktun dasa ahte sámi kulturmuitosuodjaleapmi galgá sáhttit fuolahit iežas fágalaš ja kulturpolitihkalaš bargguid. Lea stuorra ja váttis hástalussan oažžut áddejumi ja dáhtu dasa ahte ferte bidjat eanet dutkansearaid sámi kulturmuitosuodjaleapmái ja kulturmuitoáddejupmái. Galggašii hálddahusa bargiide addit vejolašvuođa beaivválaš bargguid bokte ja virgelobiiguin nannet sámi kulturmuitosuodjaleami máhtolašvuođa. Lea earenoamáš deatalaš addit Sámi kulturmuitoráđi bargiide vejolašvuođa dutkanbargguid dahkat. ¶ Kulturmuittut ja kulturmuitomállet sáhttet iešguđetláhkai definerejuvvot sápmin. Daid sáhttá defineret sápmin go ealli dahje čállojuvvon sámi árbevierru lea čadnon daidda ja go báikkálaš sámi máhttu čatná daid sámi kulturoktavuhtii. Kulturmuittuid sáhttá maid defineret sápmin go dutkanbohtosat čájehit ahte várra duođaštit sámi historjjá ja duogáža. Kulturmuitomálliid sáhttá maid defineret sámi duogážii guoskevažžan, mii mearkkaša ahte leat daid proseassaid fysalaš manifestašuvnnat maid bokte leat ásahuvvon historjjálaččat dovddus sámi kulturdovdomearkkat. Vuođđun dása lea maiddái ahte dovddasta ahte kulturmuitomálliid don doložis sáhttá áddet árra eaktun sihke sámi kultuvrii ja kultuvrii mii ii leat sámi. Doppe gos leat sámi kultureanadaga oassin lea dattetge lunddolaš gieđahallat daid gullevažžan dan oassái sámi kultuvrras mii lea čadnon fysalaš birrasii. Sámi kulturmuitosuodjalus lea vuohki man mielde gieđahallá eanadatluottaid — lea vuohki mii dahká vejolažžan sámi báikegottiide beassat áddet iežaset guovlluid guhkes áiggi vuođul, ja vuohki mii atná seamma árvvus dan árbevieru ja mearkkašumi mii báikkálaččat lea luottain go mii dieđalaš «rivttes» máhtolašvuođas lea. Dološ davvi bivdokultuvrra báikkálaš manifestašuvnnat leat deatalaš bealit dás. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea okta Sámedikki vuollásaš ráđiin. Sámedikkis lea politihkalaš ja hálddahuslaš stivrenváldi, ja dasto velá bargoáddiovddasvástádus. Birasgáhttendepartemeanttas lea Riikkaantikvara bokte bajimuš fágalaš ovddasvástádus. ¶ Máhtolašvuohta mii ovddiduvvo go dieđalaš máhtolašvuohta ja sámi servodaga eahpeformálalaš máhtolašvuohta ja árbevierut deaivvadit, lea hui deatalaš. Dieđalaš máhtolašvuođa ja báikkálaš máhtolašvuođa buohtalas geavaheapmi ja juvssahahttindahkan lea eaktun dasa ahte sámi kulturmuitosuodjaleapmi galgá sáhttit fuolahit iežas fágalaš ja kulturpolitihkalaš bargguid. Lea stuorra ja váttis hástalussan oažžut áddejumi ja dáhtu dasa ahte ferte bidjat eanet dutkansearaid sámi kulturmuitosuodjaleapmái ja kulturmuitoáddejupmái. Galggašii hálddahusa bargiide addit vejolašvuođa beaivválaš bargguid bokte ja virgelobiiguin nannet sámi kulturmuitosuodjaleami máhtolašvuođa. Lea earenoamáš deatalaš addit Sámi kulturmuitoráđi bargiide vejolašvuođa dutkanbargguid dahkat. ¶ Sámediggeplána 2002 – 2005 lea vuođđun Sámedikki bargui, vuoruhemiide ja boahttevaš bušeahttadárboevttohusaide. Lassin lea Sámedikki mearridan politihkka oasseplánaid, dieđáhusaid ja mearrádusaid bokte vuođđun bušeahta ulbmiliid, strategiijaid ja doaibmabijuid hábmemii. ¶ Ovddidit báikkálaš ja guovllulaš resursajuohkinmálle mii suodjala guolástusa deaŧalaš vuođđoealáhussan sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, ja oktiiortnet váikkuhangaskaomiid geavaheami marineealáhusain gulahallama bokte Innovašuvdna Norggain, fylkkagielddaiguin ja gielddaiguin. ¶ Nannet gelbbolašvuođa fidnooahppiortnegiid bokte ¶ Innovašuvdna, ođđabuvttadeapmi ja gelbbolašvuohta leat deaŧalaččat ealáhusaeallima ovddideapmái davvin. Hástalussan lea buoridit árvobuvttadeami márkanguovllot báikkálaš buvttademiin ja buoret logistihka bokte fievrridit márkaniidda. Dán oktavuođas lea deaŧalaš jorahit foandda váikkuhangaskaomiid geavaheami ealáhuslaš doaibmaibjuid guvlui. ¶ Nannet ja oktiiortnet váikkuhangaskaoapmeapparáhta ovttasbargošiehtadusaid bokte fylkkagielddaiguin ¶ Eanadoallošiehtadusruđat leat 2004:s sirdojuvvon Eanadoallodepartemeantta dábálaš bušehttii. Nie dahkkojuvvo maiddái šiehtadusruđaiguin boazodoallošiehtadusa bokte 2005:s. Dán lea dárbu dahkat sihkkarastin dihte einnostahttivuođa lotnolasealáhusáŋgiruššamiin boazodoalus. ¶ Ulbmilin lea nannet ja ovddidit sámi kultuvrra ja identitehta dan bokte ahte doarjut sámi kulturorganisašuvnnaid mat sáhttet váikkuhit sámi kultureallima riggodaga, šláddjivuođa ja árjjalašvuođa. ¶ Sámediggi lea váldán initiatiivva ásahit fierpmádaga giellaguovddážiid gaskka nu ahte guovddážat sáhttet oažžut ávkki guđet guoimmisteaset. Sámediggi áigu nannet giellaguovddážiid doaimma guovllus, dan bokte ahte guovddážat galget leat deaŧalaš oasálaččat giellaovddideames guovlluin, sihke mii guoská giellaprošeavttaide ja gielladoaibmabijuid čađaheapmái guovllus. ¶ Sámiin go lea eamiálbmot lea guovddáš sadji nana bissovaš ovdánahttinbarggus. Eamiálbmogat leat ollu sohkabuolvvaid bokte ovddidan ollislaš, árbevirolaš ja dieđálaš máhtolašvuođa iežaset eatnama, luondduriggodagaid ja birrasa birra. Dán oktavuođas lea eamiálbmotnissoniin erenoamáš mávssolaš gelbbolašvuohta maid ferte dohkkehit ja váldit geavahussii. Eamiálbmogiid dáidu geavadis čađahit nana bissovaš ovdáneami, ferte nannejuvvot nu ahte lea vejolaš birgehallat ráddjejumiiguin maid ekonomalaš, sosiálalaš ja historjjálaš bealit bidjet. ¶ Sámediggi galgá gulahallama ja ovttasbarggu bokte sámi museaiguin sihkkarastit nannejuvvon, oktiiordnejuvvon ja ollislaš sámi museadoaimma, vuođđuduvvon sámiid iežaset eavttuide dan vuođul go dat lea álbmot ja eamiálbmot ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdá das go dat barget aktiivvalaččat sámi servodaga olles viidodaga ektui. Lahttoorganisašuvnnat dat iežaset báikkálaš servviid bokte váikkuhit aktiivvalaččat sámi servodateallima. Dain lea erenoamáš ovddasvástádus dásseárvobarggus sámi servodagas. ¶ 2002-2005 sámediggeplána ja 2002-2005 Sámedikki mánáidgárddiid strategalaš plána leat vuođđun ovddidanbarggu mihttomeriide, strategiijaide ja doaibmabijuide sámi mánáidgárde- ja ovdaskuvlasuorggis. Sámi mánáin galgá leat bures ovddiduvvon fálaldat sihke mánáidgárddiin ja ovdaskuvllain. Danne lea deaŧalaš ahte Sámediggi movttiidahttá geahččalan- ja ovddidanbarggu fealttas, ja dasto álggaha maiddái relevánta dutkanbarggu. Diehtojuohkima, oaivadusa, fierpmádathuksema ja buoret vejolašvuođa bokte fidnet dárbbašlaš pedagogalaš ávdnasiid, háliida Sámediggi váikkuhit positiivvalaš miellaguottuid sámi mánáid dárbbuid ektui oažžut fálaldaga gos sii ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja identitehta. ¶ Sámi mánát galget ovddidit iežaset sámi giela, kultuvrra ja identitehta ulbmillaš mánáidgárdefálaldaga bokte ¶ Ásahit máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa dutkama, oahpu, duođašteami ja diehtojuohkima bokte ¶ Oktasaš áŋgiruššamiid bokte háliida Sámediggi ovttas eará oasálaččaiguin addit guovllulaš árvobajideami ovdáneapmái ja ođđabuvttadeapmái sámi guovlluin. Dát eaktuda maiddái ahte Sámediggái juolluduvvojit ruđat stáhtas guovllulaš ovttasbargui. Ođđa ovttasbargošiehtadusaid dahje searvevuođa lihttudeapmi nanne ovttasbarggu ja oktavuođa fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskka. Das lea maiddái positiivvalaš váikkuhus buoret árvobuvttadeapmái ja ođđabuvttadeapmái sámi báikegottiin, ja váikkuha dasto ahte fylkkagielddat ja earát, ovttas Sámedikkiin, váldet stuorát ovddasvástádusa sámi servodagaid ovddideames. ¶ Sámediggi ávžžuha Ráđđehusa Statskog bokte dán dilis váldit earenoamážit vuhtii árbevirolaš meahccegeavahusa vuorddidettin ođđa eananhálddahusortnegiid. ¶ Sámi Válgalihttu Roger Pedersena bokte ¶ Bargu rámmaeavttuiguin vuođđoskuvlla lágaid ektui boahtá maiddái guoskat joatkkaoahpahussii. Joatkkaoahpahus ferte huksejuvvot dan vuođu nala maid vuođđoskuvla lea addán ohppiide Sámi oahppoplánaid bokte ja maiddái viidáseappot dan vuođu ovddidit. Sámedikki váldi ráhkadit njuolggadusaid joatkkaoahpahusa sisdollui ferte viiddiduvvot. ¶ Joatkkaoahpahussii gávdnojit sámi oahppoplánat sámegielas vuosttašgiellan, sámegielas nubbingiellan, dárogielas, boazodoalus ja duojis. Oahppoplánat O97 ja O97Sámi leat láhkaásahusmearriduvvon ja addet dakkobokte geatnegahtti vuođu iešguđet guovlluid oahpahussii. Seamma árvu lea joatkkaoahpahusa oahppoplánain. ¶ Sámi oahpahusa IKT-plána bokte 1997-2001 áigodahkii lea Sámi oahpahusráđđi almmuhan pedagogalaš prográmmaid (6) mat galget adnot sámi skuvllas. Dál lea Sámediggi maiddái searvan interneahttaprošektii Kidlink, ja dasto lea maiddái áigumuš ásahit sierra sámi skuvlafierbmádaga mas sámi skuvllat čadnojit oktii. Oahpahusláhka mii addá individuálalaš vuoigatvuođa sámegieloahpahussii vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas, gáibida ahte ovddiduvvojit molssoevttolaš oahpahusvuogit. Oahpahus Web bokte ja gáiddusoahpahus jienain ja govain leat deatalaččat dán oktavuođas. ¶ Ferte ráhkadit gaskaboddosaš čovdosiid, mat doibmet ainjuo moadde jagi. Vuoruhuvvot ferte teakstačállin ja dan bokte gulahallan. ¶ Sámediggeráđi árvvoštallama mielde livččii lávki rivttes guvlui jos lága bokte mearriduvvošii bajimuš boazolohku doaluide maiddái Finnmárkkus. Dát lea leamaš Sámedikki politihkka 1991 rájes, ja maŋimuštá 1999:s dagai Sámediggi mearrádusa dán birra. Sámediggeráđđi áigu deattuhit ahte dát lea evttohus lága bokte doaibmabidjun. Danne dát ii guoskka njuolga boazodoallošiehtadallamiidda ii ge šiehtadusaid bokte biddjojuvvon váikkuhangaskaomiide maid stáhta ja NBR dál leaba šiehtadallamin. ¶ Sámediggi sáddii ášši birra reivve universitehtii guovvamánu 10. b. dán jagi mas čuožžu ahte Sámediggi mediijaid bokte lea boahtán diehtit ahte Oslo universitehta lea mearridan heaittihit «suoma-ugralaš fálaldaga» universitehtas. Dasto čuožžu reivves ahte Sámediggi bivdá universitehta čilget dán. ¶ Sámi válgalihttu váidala sakka vuogi movt dát ášši lea meannuduvvon. Dát guoská sihke áigegeavaheapmái ja reivve hápmái Oslo universitehtii. Vuosttažettiin ádjánii guokte mánu dan rájes go Sámediggi oaččui min reivve ášši birra ovdal go diggi sáddii reivve universitehtii. Ja de čuožžu reivves ahte suoma-ugralaš fálaldat galgá heaittihuvvot, ja vel ahte Sámediggi lea mediijaid bokte boahtán diehtit ášši birra. ¶ Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturmuitoráđi ja kulturráđi bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Ráđit leat nana fágalaš áddejumiin ja jođánis čuovvulemiin leamaš nannosit mielde dán ovdáneamis. Ráđđehus lea Kulturdepartemeantta bokte 1999 loahpas viimmat «duođaštan» ahte nuortalaš museá galgá ovdal 2005 loahpa ásahuvvot sámi duhátjahkebáikin. Sámediggi lea dáhtton kulturmuitoráđi koordineret viidáseabbo barggu, sihke doaimma sihkkarastima dáfus 2000:s ja 2001 investeremiid válmmašteami dáfus. ¶ Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturmuitoráđi ja kulturráđi bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Ráđit leat nana fágalaš áddejumiin ja jođánis čuovvulemiin leamaš nannosit mielde dán ovdáneamis. Ráđđehus lea Kulturdepartemeantta bokte 1999 loahpas viimmat «duođaštan» ahte nuortalaš museá galgá ovdal 2005 loahpa ásahuvvot sámi duhátjahkebáikin. Sámediggi lea dáhtton kulturmuitoráđi koordineret viidáseabbo barggu, sihke doaimma sihkkarastima dáfus 2000:s ja 2001 investeremiid válmmašteami dáfus. ¶ Sámi bušeahttaáššiid meannudanrutiinnaid ja prosedyraid galggašii ovdánahttit nugo Sámediggi ovdal lea gáibidan, oažžut sierra šiehtadanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabarggu sáhttá álkidit heivehit šiehtadallamiid oassin man oktavuođas duohta šiehtadallamiid bokte iktit ruhtadárbbuid ja juogadit ovddasvástádusa. ¶ Álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra leat čielgasat, ja eahpitkeahttá lea nu ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoskevaš álbmoga riektivuogádagaid ja riekteáddejumiid vuođul. Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide, čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit, ja vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Guovddážin dás lea šiehtadallangeatnegasvuohta sámiid ja norgalaš eiseválddiid gaskka dain áššiin main sámiid árvvoštallama mielde lea dárbu, erenoamážit kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuođaid oktavuođas. Dat ii galggaše leat dušše ráđđádallangeatnegasvuohta, muhto dat ferte geatnegahttit goappašiid beliid ja dan ferte reguleret Norgga lágain. Boahtteáiggi hálddašanortnegiid bokte ferte Sámediggi oažžut válddi mearridit ja hálddašit luondduresurssaid geavaheami sámi ássanguovlluin. ¶ Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deatalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda. ¶ Sámediggi čujuha ahte evttohuvvon gieldinvuoigatvuođa addin Sámediggái luonddulihkahallamiid oktavuođas guđa jahkái, lea deatalaš lávki rivttes guvlui. Evttohus ii gal eisege leat dohkálaš, go sámiide ii addojuvvo makkárge dáhkádus molsašuddi politihkalaš rávnnjiid vejolaš rievdademiid ektui riikapolitihkalaš dásis. Go Stuorradiggi Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa mielde galgá sáhttit garvit Sámedikki gieldinmearrádusa, de sáhttá gieldinvuoigatvuohta ollugiid mielas orrut árvvuheapmi. Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid. Danne eaktuda ge Sámediggi ahte dahkkojuvvo lagat šiehtadus sámiid ja stáhta gaskka man bokte oažžut dárbbašlaš sihkkarvuođa vaháguhtti luonddulihkahallamiid vuostá sámi guovlluin. ¶ Sámediggi lea máŋgii 1999:s váldán oktavuođa Guolástusdepartementii ja lea geahččalan oččodit ruđaid čađahit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, muhto Guolástusdepartemeanta ii leat dáhtton doarjut Sámedikki ruđalaččat. Dan sadjái lea Guolástusdepartemeanta dáhtton Sámedikki váldit oktavuođa Norges Fiskarlag:in vai dat iežaset šiehtadallamiid bokte stáhtain sáhttet ovddidit Sámedikki gáibádusaid. Sámediggi imašta sakka Guolástusdepartemeantta oainnu go stáhta han muđui lea váldán badjelasas ovddasvástádusa ovddidit Sámedikki gáibádusaid šiehtadallamiin organisašuvnnaiguin nugo eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusa oktavuođas. Sámediggi lea 23.08.1999 beaiváduvvon reivves deattuhan ahte jos Guolástusdepartemeantta mielas lea veadjemeahttun oažžut ruđaid Sámediggái guolástusšiehtadusas, de lea diggi duhtavaš jos dat ruđat addojuvvojit Guolástusdepartemeantta bušeahta bokte šiehtadusa rámmaid olggobealde. ¶ Sámediggi lea áššis 20/99 meannudan hirbmat deatalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuodaide, ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go Birasgáhttendepartemeanta vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan proseassaid vádjolusluossanáliid suodjaleapmái Norggas, muhto Sámedikki oaivila mielde lea menddo uhccán deattuhuvvon luosa mearkkašupmi sámi guovlluin. Dán geažil doalaha Sámediggi gáibádusas ahte oažžut sierra cielggadusa luosa mearkkašumi birra sámi ealáhusaide, gillii, kultuvrii ja servodateallimii. ¶ Sámediggi áigu ain ovddidit sierra eanadoallopolitihka earret eará daid váikkuhangaskaomiid bokte maid diggi hálddaša. Áiggi mielde áigu Sámediggi leat mielde ásaheamen eanadoallopolitihkalaš biire sámi ássanguovlluid várás. Ovtta dásis eará vuođđoealáhusaiguin sáhttá dáid ealáhusaid buohtalastin eará ealáhusaiguin ja ámmáhiiguin leat mielde bisuheamen bargosajiid ja ná ássama sámi guovlluin. Lea dárbu lávga ovttasbargat eanadoalloeiseválddiiguin jos galgá lihkostuvvat eanadoalu birgehemiin. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deatalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ Interreg II-prográmmat, rájáid rastá ovttasbarggu hárrái loahpahuvvojedje 1999:s. Interreg II 1995-1999 rámmaid siste leat leamaš guokte sámi oasseprográmma. Sámedikkis lea Sámi ealáhusráđi bokte leamaš ovddasvástádus hálddašit stáhtalaš ruđaid mat leat addojuvvon oasseprográmmaide. ¶ Sámediggi mearridii áššis 46/99 ahte dikki guovlupolitihkalaš doaibma galgá nanosmahttot earret eará dan bokte ahte Ráđđehusa Nord-Norgeutvalg (RNNU) ja Utviklingsforumet for Indre-Finnmark( Sis-Finnmárkku ovddidanforum) bargu vuoruhuvvojit bajás. RNNU:a jođiha stáhtaminister ja dasto das leat mielde ollu stáhtaráđit, riikaoasi fylkasátnejođiheaddjit ja Sámedikki presideanta. Ovddidanforuma jođiha Finnmárkku fylkasátnejođiheaddji ja das leat lassin mielde Sámedikki presideanta ja Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu ja Deanu sátnejođiheaddjit. ¶ Sámediggi áigu čađahit erenoamáš doaibmabijuid mánáid ja nuoraid ektui, ja lea danne vuoruhan doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás meannudettiinis 1999 bušeahta. Vuoruheapmi lea čuovvuluvvon Sámedikki iešguđet doarjjaortnegiid bokte nu ahte doaibmabijut mat dorjot dikki mánáid- ja nuoraidprošeavtta ulbmila, leat vuoruhuvvon. ¶ Mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui lea danne stuorra mearkkašupmi sihke boazosámi, historjalaš ja kulturmuitofágalaš oainnu vuođul. Sámediggi áigu deattuhit ahte mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui galgá leat dakkár čoavddus mii lea dohkálaš guovllu máttasámi boazodollui Norgga ja Ruota bealde amas máttasámi kultuvra ja ealáhus gártat gillát. Sámediggi Sámi kulturmuitoráđi bokte galgá leat mielde árvvoštallamin movt Harvasstua Árbordi gielddas galgá geavahuvvot boahtteáiggis. ¶ Sámi kulturmuitoráddi lea fágaráddi sámediggevuogádagas. Sámediggi stivre politihkalaccat kulturmuitorádi ja lea dan bargoaddi. Birasgáhttendepartemeanttas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus kulturmuitorádis. Birasgáhttendepartemeanta lea delegeren válddi Sámi kulturmuitoráddái ja geatnegahttán dan hálddašit sámi kulturmuittuid geassemánu 9. b. 1978 nr 50 kulturmuitolága mielde. Sámi kulturmuitoráddi goziha maiddái kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin geassemánu 14. b. 1985 nr 77 plána- ja huksenlága mielde. ¶ Sámi kulturmuitorádis lea ovddasvástádus juolludit ja máksit jahkásaš doarjjarudaid sámi kulturmuitoprošeavttaide. Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii, ja sámi huksengáhttemii. ¶ Sámi kulturmuitoráddi ásahii 1999:s dainna doarjagiin maid oaccui Birasgáhttendepartemeanttas sámi guovddáža Báikkálaš Agenda 21 bargui. Sámedikki ulbmil Báikkálaš Agenda 21 bargguin lea ságastallama bokte sámi báikegottiiguin, organisašuvnnaiguin ja eiseváldiiguin, ja coahkis stivrema bokte Sámedikkis váikkuhit doaimmaid ja doaibmabijuid ávkkálaš ovdáneami guvlui sihke kultuvrralaccat, biraslaccat ja ekonomálaccat sámi geavahus- ja ássanguovlluin. ¶ Sámi kulturfoandda bokte geahččaluvvojit kulturfálaldagat láhččojuvvot sierra dárbbuid ja sáváldagaid mielde. Doaimmat leat lassánan ja ođđa čuolmmat leat čuožžilan, ja ekonomálaš rámmat fal dattetge eai leat lassánan vástesaččat. ¶ Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte mat nanosmahttet ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Dát ruđat leat maiddái deatalaš váikkuhangaskaoamit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas. ¶ Sámi ealáhusráđđi oaivvilda ahte lea deatalaš searvat iešguđet ovttasbargoforaide ja dan bokte ovddidit iežas politihka ja strategiijaid dain servodatsurggiin gokko sámi perspektiivva ferte gozihit. Dasto addá dat maiddái vejolašvuođaid buorebut ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami plánaid, prográmmaid ja doaibmabijuid čuovvuleapmái ja ollašuhttimii. Sámi ealáhusráđđi lea 1999:s leamaš aktiivvalaččat mielde váikkuhangaskaomiid geavaheami ovttastahttimis ovttasbargojoavkkuide searvama bokte sihke našuvnnalaččat ja guovlulaččat. Dás sáhttit namuhit Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti, Interreg-prográmma, Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbarggu ja Oarjevuona ovddidanbarggu. ¶ Sámi ealáhusráđđi galgá bidjat johtui Sámedikki mearridan plánaid daid váikkuhangaskaomiid bokte maid ealáhusráđđi hálddaša. Jagis 2000 šaddá okta hástalusain leat dat ahte bargat viidáseabbot vugiid ráhkademiin váikkuhangaskaomiid mihtideami várás ja dan bokte oažžut áddejumi movt váikkuhangaskaoamit doibmet mihttomeriid ektui. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráddi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešgudet oktavuodain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govcca dáid dárbbuid. ¶ Sámediggi eaktuda ahte juolludus kapihttala 238 bokte jotkojuvvo, mii siskkilda ea.ea.: ¶ Sámediggi lea go lea geahcadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu cielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanrádiin leat ovddiduvvon iešgudetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu cielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. Lea ea.ea. evttohuvvon sierra sámi dutkanrádi vejolaš ásaheapmi iežas ruhtademiin. ¶ Sámediggerádis leat presideanta, várrepresideanta ja golbma ráddelahttu. Rádis lea ovddasvástádus jodihit Sámedikki doaimma. Ráddi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráddái leat rudaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkocálliide, ja dasto «Eará doarjja» . ¶ Sámi bušeahttaáššiid meannudanrutiinnaid ja prosedyraid galggašii ovdánahttit nugo Sámediggi ovdal lea gáibidan, oažžut sierra šiehtadanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabarggu sáhttá álkidit heivehit šiehtadallamiid oassin man oktavuođas duohta šiehtadallamiid bokte iktit ruhtadárbbuid ja juogadit ovddasvástádusa. ¶ Álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra leat čielgasat, ja eahpitkeahttá lea nu ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoskevaš álbmoga riektivuogádagaid ja riekteáddejumiid vuođul. Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide, čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit, ja vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Guovddážin dás lea šiehtadallangeatnegasvuohta sámiid ja norgalaš eiseválddiid gaskka dain áššiin main sámiid árvvoštallama mielde lea dárbu, erenoamážit kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuođaid oktavuođas. Dat ii galggaše leat dušše ráđđádallangeatnegasvuohta, muhto dat ferte geatnegahttit goappašiid beliid ja dan ferte reguleret Norgga lágain. Boahtteáiggi hálddašanortnegiid bokte ferte Sámediggi oažžut válddi mearridit ja hálddašit luondduresurssaid geavaheami sámi ássanguovlluin. ¶ Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deatalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda. ¶ Sámediggi čujuha ahte evttohuvvon gieldinvuoigatvuođa addin Sámediggái luonddulihkahallamiid oktavuođas guđa jahkái, lea deatalaš lávki rivttes guvlui. Evttohus ii gal eisege leat dohkálaš, go sámiide ii addojuvvo makkárge dáhkádus molsašuddi politihkalaš rávnnjiid vejolaš rievdademiid ektui riikapolitihkalaš dásis. Go Stuorradiggi Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa mielde galgá sáhttit garvit Sámedikki gieldinmearrádusa, de sáhttá gieldinvuoigatvuohta ollugiid mielas orrut árvvuheapmi. Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid. Danne eaktuda ge Sámediggi ahte dahkkojuvvo lagat šiehtadus sámiid ja stáhta gaskka man bokte oažžut dárbbašlaš sihkkarvuođa vaháguhtti luonddulihkahallamiid vuostá sámi guovlluin. ¶ Sámediggi lea máŋgii 1999:s váldán oktavuođa Guolástusdepartementii ja lea geahččalan oččodit ruđaid čađahit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, muhto Guolástusdepartemeanta ii leat dáhtton doarjut Sámedikki ruđalaččat. Dan sadjái lea Guolástusdepartemeanta dáhtton Sámedikki váldit oktavuođa Norges Fiskarlag:in vai dat iežaset šiehtadallamiid bokte stáhtain sáhttet ovddidit Sámedikki gáibádusaid. Sámediggi imašta sakka Guolástusdepartemeantta oainnu go stáhta han muđui lea váldán badjelasas ovddasvástádusa ovddidit Sámedikki gáibádusaid šiehtadallamiin organisašuvnnaiguin nugo eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusa oktavuođas. Sámediggi lea 23.08.1999 beaiváduvvon reivves deattuhan ahte jos Guolástusdepartemeantta mielas lea veadjemeahttun oažžut ruđaid Sámediggái guolástusšiehtadusas, de lea diggi duhtavaš jos dat ruđat addojuvvojit Guolástusdepartemeantta bušeahta bokte šiehtadusa rámmaid olggobealde. ¶ Sámediggi lea áššis 20/99 meannudan hirbmat deatalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuodaide, ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go Birasgáhttendepartemeanta vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan proseassaid vádjolusluossanáliid suodjaleapmái Norggas, muhto Sámedikki oaivila mielde lea menddo uhccán deattuhuvvon luosa mearkkašupmi sámi guovlluin. Dán geažil doalaha Sámediggi gáibádusas ahte oažžut sierra cielggadusa luosa mearkkašumi birra sámi ealáhusaide, gillii, kultuvrii ja servodateallimii. ¶ Sámediggi áigu ain ovddidit sierra eanadoallopolitihka earret eará daid váikkuhangaskaomiid bokte maid diggi hálddaša. Áiggi mielde áigu Sámediggi leat mielde ásaheamen eanadoallopolitihkalaš biire sámi ássanguovlluid várás. Ovtta dásis eará vuođđoealáhusaiguin sáhttá dáid ealáhusaid buohtalastin eará ealáhusaiguin ja ámmáhiiguin leat mielde bisuheamen bargosajiid ja ná ássama sámi guovlluin. Lea dárbu lávga ovttasbargat eanadoalloeiseválddiiguin jos galgá lihkostuvvat eanadoalu birgehemiin. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deatalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ Interreg II-prográmmat, rájáid rastá ovttasbarggu hárrái loahpahuvvojedje 1999:s. Interreg II 1995-1999 rámmaid siste leat leamaš guokte sámi oasseprográmma. Sámedikkis lea Sámi ealáhusráđi bokte leamaš ovddasvástádus hálddašit stáhtalaš ruđaid mat leat addojuvvon oasseprográmmaide. ¶ Sámediggi mearridii áššis 46/99 ahte dikki guovlupolitihkalaš doaibma galgá nanosmahttot earret eará dan bokte ahte Ráđđehusa Nord-Norgeutvalg (RNNU) ja Utviklingsforumet for Indre-Finnmark( Sis-Finnmárkku ovddidanforum) bargu vuoruhuvvojit bajás. RNNU:a jođiha stáhtaminister ja dasto das leat mielde ollu stáhtaráđit, riikaoasi fylkasátnejođiheaddjit ja Sámedikki presideanta. Ovddidanforuma jođiha Finnmárkku fylkasátnejođiheaddji ja das leat lassin mielde Sámedikki presideanta ja Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu ja Deanu sátnejođiheaddjit. ¶ Sámediggi áigu čađahit erenoamáš doaibmabijuid mánáid ja nuoraid ektui, ja lea danne vuoruhan doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás meannudettiinis 1999 bušeahta. Vuoruheapmi lea čuovvuluvvon Sámedikki iešguđet doarjjaortnegiid bokte nu ahte doaibmabijut mat dorjot dikki mánáid- ja nuoraidprošeavtta ulbmila, leat vuoruhuvvon. ¶ Mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui lea danne stuorra mearkkašupmi sihke boazosámi, historjalaš ja kulturmuitofágalaš oainnu vuođul. Sámediggi áigu deattuhit ahte mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui galgá leat dakkár čoavddus mii lea dohkálaš guovllu máttasámi boazodollui Norgga ja Ruota bealde amas máttasámi kultuvra ja ealáhus gártat gillát. Sámediggi Sámi kulturmuitoráđi bokte galgá leat mielde árvvoštallamin movt Harvasstua Árbordi gielddas galgá geavahuvvot boahtteáiggis. ¶ Sámi kulturmuitoráddi lea fágaráddi sámediggevuogádagas. Sámediggi stivre politihkalaccat kulturmuitorádi ja lea dan bargoaddi. Birasgáhttendepartemeanttas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus kulturmuitorádis. Birasgáhttendepartemeanta lea delegeren válddi Sámi kulturmuitoráddái ja geatnegahttán dan hálddašit sámi kulturmuittuid geassemánu 9. b. 1978 nr 50 kulturmuitolága mielde. Sámi kulturmuitoráddi goziha maiddái kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin geassemánu 14. b. 1985 nr 77 plána- ja huksenlága mielde. ¶ Sámi kulturmuitorádis lea ovddasvástádus juolludit ja máksit jahkásaš doarjjarudaid sámi kulturmuitoprošeavttaide. Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii, ja sámi huksengáhttemii. ¶ Sámi kulturmuitoráddi ásahii 1999:s dainna doarjagiin maid oaccui Birasgáhttendepartemeanttas sámi guovddáža Báikkálaš Agenda 21 bargui. Sámedikki ulbmil Báikkálaš Agenda 21 bargguin lea ságastallama bokte sámi báikegottiiguin, organisašuvnnaiguin ja eiseváldiiguin, ja coahkis stivrema bokte Sámedikkis váikkuhit doaimmaid ja doaibmabijuid ávkkálaš ovdáneami guvlui sihke kultuvrralaccat, biraslaccat ja ekonomálaccat sámi geavahus- ja ássanguovlluin. ¶ Sámi kulturfoandda bokte geahččaluvvojit kulturfálaldagat láhččojuvvot sierra dárbbuid ja sáváldagaid mielde. Doaimmat leat lassánan ja ođđa čuolmmat leat čuožžilan, ja ekonomálaš rámmat fal dattetge eai leat lassánan vástesaččat. ¶ Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte mat nanosmahttet ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Dát ruđat leat maiddái deatalaš váikkuhangaskaoamit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas. ¶ Sámi ealáhusráđđi oaivvilda ahte lea deatalaš searvat iešguđet ovttasbargoforaide ja dan bokte ovddidit iežas politihka ja strategiijaid dain servodatsurggiin gokko sámi perspektiivva ferte gozihit. Dasto addá dat maiddái vejolašvuođaid buorebut ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami plánaid, prográmmaid ja doaibmabijuid čuovvuleapmái ja ollašuhttimii. Sámi ealáhusráđđi lea 1999:s leamaš aktiivvalaččat mielde váikkuhangaskaomiid geavaheami ovttastahttimis ovttasbargojoavkkuide searvama bokte sihke našuvnnalaččat ja guovlulaččat. Dás sáhttit namuhit Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti, Interreg-prográmma, Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbarggu ja Oarjevuona ovddidanbarggu. ¶ Sámi ealáhusráđđi galgá bidjat johtui Sámedikki mearridan plánaid daid váikkuhangaskaomiid bokte maid ealáhusráđđi hálddaša. Jagis 2000 šaddá okta hástalusain leat dat ahte bargat viidáseabbot vugiid ráhkademiin váikkuhangaskaomiid mihtideami várás ja dan bokte oažžut áddejumi movt váikkuhangaskaoamit doibmet mihttomeriid ektui. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráddi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešgudet oktavuodain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govcca dáid dárbbuid. ¶ Sámediggi eaktuda ahte juolludus kapihttala 238 bokte jotkojuvvo, mii siskkilda ea.ea.: ¶ Sámediggi lea go lea geahcadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu cielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanrádiin leat ovddiduvvon iešgudetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu cielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. Lea ea.ea. evttohuvvon sierra sámi dutkanrádi vejolaš ásaheapmi iežas ruhtademiin. ¶ Sámediggerádis leat presideanta, várrepresideanta ja golbma ráddelahttu. Rádis lea ovddasvástádus jodihit Sámedikki doaimma. Ráddi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráddái leat rudaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkocálliide, ja dasto «Eará doarjja» . ¶ Go lea eavttuhus mii lea hábmejuvvon árvalusa vuođul mii galgá dievasčoahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga árvalusain go eavttuheaddji lea ovddidan dan. Eavttuhus galgá leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. . ¶ Go lea eavttuhus mii lea hábmejuvvon árvalusa vuođul mii galgá dievasčoahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga árvalusain go eavttuheaddji lea ovddidan dan. Eavttuhus galgá leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. . ¶ Dan bokte sáhttá maiddái oktii čatnat daid rievdadusaid maid Stuorradikki válgaláhkalávdegoddi evttoha. Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. ¶ Dan bokte sáhttá maiddái oktii čatnat daid rievdadusaid maid Stuorradikki válgaláhkalávdegoddi evttoha. Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. ¶ Ovddasvástádus sámi dimenšuvnnas dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain lea máŋgga dásis, maiddái fylkagielddain ja gielddain lea ovddasvástádus doaibmabijuid johtui bidjamis sámi álbmoga várás. Sámediggi lea bidjan merkii ahte go ovttaskas fylkagielddat fertejit seastit bušeahtas, de seastindoaimmat čađahuvvojit daid doaibmabijuid ektui mat leat sámi álbmoga várás. Dát dagaha dorvvuhisvuođa sámi servodagas. Sámit galggašedje sáhttit luohttit dasa ahte maiddái sii, nugo earát ge, galget oažžut gieldalaš ja fylkagieldalaš orgánain/institušuvnnain individualaččat heivehuvvon dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid. Lea váidalahtti go Sámediggi ii sáhte seaguhit iežas fylkkaid ja gielddaid plánaproseassaide. Sámediggi ferte baicce sáhttit buktit árvalusaidis ovttaskas gildii ja fylkagildii našuvnnalaš čanastagaid bokte maid departemeanta addá. Helseregion Nord ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargu sáhttá maiddái leat ulbmállaš danne go dearvvasvuođaregiovdnii gullet máŋga fylkagieldda. ¶ Sámediggi deattuha ahte lea deatalaš geavahit sámegiela gulahallangaskaoapmin divššáriid ja sámegiel buohcciid gaskka. Doaibmaplánas čujuhuvvo ahte dát regulerejuvvo individuálalaš vuoigatvuohtan lágas buohcciid vuoigatvuođa birra man bokte gozihuvvo buohcci sihkkarvuohta oažžut rivttes divššu ja ovddasmorraša. Dát lea maiddái kulturpolitihkalaš vuoigatvuohta sámelágas, mii mearkkaša ahte dihto eanadieđalaš guovlluin ja dihto institušuvnnain galgá sámegiella geavahuvvot aktiivvalaš gulahallangaskaoapmin sámegiel buohcciid ektui. Jos sámegiel fálaldat ii láhččojuvvo, de sáhttet das šaddat dearvvasvuođarievttálaš váikkuhusat buohccái/institušuvdnii. Buohcciid gielalaš cakkit sáhttet buktit doaibmabidjodárbbuid maiguin sihkkarastit riekta čielggadusa, rivttes diagnosa ja buori ovddasmorraša. Vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš veahki mielddisbuktá dan ahte buohcci galgá gulahallat divššáriiguin, ja vai bálvalusaid addit sáhttet ráhkadit rivttes diagnosa ja addit divššu dárbbu vuođul. Danne lea deatalaš ahte bálvaleaddjit láhčet sámegiel fálaldagaid nu ahte váldojuvvo doarvái vuhtii ovttaskas buohcci individuálaš dárbu. Dasto ferte doaibmabijuid sámi giela ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa nannemii dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis vuoruhit sihke oahpahus- ja dikšunásahusaid ektui. ¶ Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain. Dattetge orru dego Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttas livččii šaddan buoret ovttasbargu eará ovddasvástideaddji departemeanttaiguin plánabarggus. Galggašii dattetge árvvoštallat movt Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta sáhtášedje váikkuhit prošeaktabargui/dutkamii sámi perspektiivva ovddideami ektui mánáidsuodjalusas ja oahpahusas, go Sámediggi prošeaktaruhtaohcamiid bokte registrere ahte dasa lea stuorra dárbu. ¶ Lea váidalahtti go Sámediggi ii sáhte seaguhit iežas fylkkaid ja gielddaid plánaproseassaide. Sámediggi ferte baicce sáhttit buktit árvalusaidis ovttaskas gildii ja fylkagildii našuvnnalaš čanastagaid bokte maid departemeanta addá. Helseregion Nord ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargu sáhttá maiddái leat ulbmállaš danne go dearvvasvuođaregiovdnii gullet máŋga fylkagieldda. ¶ Sámediggi deattuha ahte lea deatalaš geavahit sámegiela gulahallangaskaoapmin divššáriid ja sámegiel buohcciid gaskka. Dán oktavuođas berre Osloi ásahuvvot sámi dulkonbálvalus mii fuolaha sámi álbmoga dulkonbálvalusdárbbu. Doaibmaplánas čujuhuvvo ahte dát regulerejuvvo individuálalaš vuoigatvuohtan lágas buohcciid vuoigatvuođa birra man bokte gozihuvvo buohcci sihkkarvuohta oažžut rivttes divššu ja ovddasmorraša. Dát lea maiddái kulturpolitihkalaš vuoigatvuohta sámelágas, mii mearkkaša ahte dihto eanadieđalaš guovlluin ja dihto institušuvnnain galgá sámegiella geavahuvvot aktiivvalaš gulahallangaskaoapmin sámegiel buohcciid ektui. Jos sámegiel fálaldat ii láhččojuvvo, de sáhttet das šaddat dearvvasvuođarievttálaš váikkuhusat buohccái/institušuvdnii. Buohcciid gielalaš cakkit sáhttet buktit doaibmabidjodárbbuid maiguin sihkkarastit riekta čielggadusa, rivttes diagnosa ja buori ovddasmorraša. Vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš veahki mielddisbuktá dan ahte buohcci galgá gulahallat divššáriiguin, ja vai bálvalusaid addit sáhttet ráhkadit rivttes diagnosa ja addit divššu dárbbu vuođul. Danne lea deatalaš ahte bálvaleaddjit láhčet sámegiel fálaldagaid nu ahte váldojuvvo doarvái vuhtii ovttaskas buohcci individuálaš dárbu. Dasto ferte doaibmabijuid sámi giela ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa nannemii dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis vuoruhit sihke oahpahus- ja dikšunásahusaid ektui. ¶ Galggašii dattetge árvvoštallat movt Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta sáhtášedje váikkuhit prošeaktabargui/dutkamii sámi perspektiivva ovddideami ektui mánáidsuodjalusas ja oahpahusas, go Sámediggi prošeaktaruhtaohcamiid bokte registrere ahte dasa lea stuorra dárbu. ¶ Stuorradiggedieđáhusa váilevaš vuođđo áddejupmi das makkár dilis eamiálbmogat leat, lea dagahan ahte eai das leat áigumušat čoavdit sámi museáid earenoamáš lossa servodatbargguid. Sámi museát galget kommuniseret sámi kultuvrra sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olggos stuorraservodahkii. Dákkár barggut leat hui lossadat danne go sámi kultuvra lea leamaš garrasit vealahuvvon ja ollu sápmelaččaid sámi iešáddejupmi lea definerejuvvon heittohin. Sámi kultuvra han lea leamaš unnimus seamma guhká ja lea unnimus seamma girjái go Norgga majoritehtakultuvra. Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra, ekologiija ja birasgáhtten, barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. Dušše dát galggašii dagahit nannoseabbu áŋgiruššama sámi museáid ektui go eará museásuorggi ektui. Sámediggi dáhttu Stuorradikki čielgasit dadjat ahte sámi museádoaimma ovddideapmi ferte oažžut nana fuomášumi boahttevaš jagiid. ¶ Stuorradiggedieđáhusa čilgehusas stáhta ekonomalaš váikkuhangaskaomiid birra kulturvisttiide lea boasttuvuohta maid Sámediggi dáhttu Stuorradikki njulget mearkkašumiinnis. 9.3 čuoggás s. 127 čuožžu ahte «Go Sámi kulturráđđi ásahuvvui 1993:s, de sirdojuvvojedje Sámi kulturráđđái Norgga kulturfoandda várrejumit sámi kulturvisttiide» . Dat ii leat riekta. Sámediggi ii leat Sámi kulturráđi bokte ožžon várrejumiid sámi kulturvisttiide, iige leat leamaš sierra «sámi» várrejupmi dán ulbmilii. Sámediggi evttohii gal áššis 23/96 Sámi kulturviesuid ollislaš plána, sámi kulturguovddášfoandda ásaheami sierra várrejumiin Norgga kulturráđis oanehis áiggi čoavddusin. Muhto guovddáš eiseválddit hilgo dán evttohusa, gč. st.dieđ. nr. 41 (1996-97) ja árvalus S nr. 145 (1997-98). Investeremat sámi kulturvisttiide/guovddážiidda leat danne gilvalan Norgga kulturráđi, Kulturdepartemeantta ja eará ruhtadanorgánaid eará Norgga prošeavttaiguin. Sámediggi dáhttu Stuoradikki fuolahit ahte dákkár bissovaš ruhta sámi kulturviesuide sirdojuvvošii Sámediggái. ¶ Stuorradiggedieđáhusa váilevaš vuođđo áddejupmi das makkár dilis eamiálbmogat leat, lea dagahan ahte eai das leat áigumušat čoavdit sámi museáid earenoamáš lossa servodatbargguid. Sámi museát galget kommuniseret sámi kultuvrra sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olggos stuorraservodahkii. Dákkár barggut leat hui lossadat danne go sámi kultuvra lea leamaš garrasit vealahuvvon ja ollu sápmelaččaid sámi iešáddejupmi lea definerejuvvon heittohin. Sámi kultuvra han lea leamaš unnimus seamma guhká ja lea unnimus seamma girjái go Norgga majoritehtakultuvra. Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra, ekologiija ja birasgáhtten, barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. Dušše dát galggašii dagahit nannoseabbu áŋgiruššama sámi museáid ektui go eará museásuorggi ektui. Sámediggi dáhttu Stuorradikki čielgasit dadjat ahte sámi museádoaimma ovddideapmi ferte oažžut nana fuomášumi boahttevaš jagiid. ¶ Stuorradiggedieđáhusa čilgehusas stáhta ekonomalaš váikkuhangaskaomiid birra kulturvisttiide lea boasttuvuohta maid Sámediggi dáhttu Stuorradikki njulget mearkkašumiinnis. 9.3 čuoggás s. 127 čuožžu ahte «Go Sámi kulturráđđi ásahuvvui 1993:s, de sirdojuvvojedje Sámi kulturráđđái Norgga kulturfoandda várrejumit sámi kulturvisttiide» . Dat ii leat riekta. Sámediggi ii leat Sámi kulturráđi bokte ožžon várrejumiid sámi kulturvisttiide, iige leat leamaš sierra «sámi» várrejupmi dán ulbmilii. Sámediggi evttohii gal áššis 23/96 Sámi kulturviesuid ollislaš plána, sámi kulturguovddášfoandda ásaheami sierra várrejumiin Norgga kulturráđis oanehis áiggi čoavddusin. Muhto guovddáš eiseválddit hilgo dán evttohusa, gč. st.dieđ. nr. 41 (1996-97) ja árvalus S nr. 145 (1997-98). Investeremat sámi kulturvisttiide/guovddážiidda leat danne gilvalan Norgga kulturráđi, Kulturdepartemeantta ja eará ruhtadanorgánaid eará Norgga prošeavttaiguin. Sámediggi eaktuda ahte Stuorradiggi várre Sámediggái bissovaš ruđaid sámi kulturviesuid várás. ¶ Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plánen- ja doaimmahanbarggut leat lága bokte biddjojuvvon ea.ea. gielddaide ja fylkkagielddaide. Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus bidjá eaktun ahte báikkálaš demokratiija ja báikkálaš máhttu iešalddis huksejit deatalaš árvvuid mat leat mielde sihkkarastimin ahte báikkálaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat maiddái dagahit ahte dearvvasvuođa- ja sosiáladilit dán servodagas dássejuvvojit. Danne áigu Ráđđehus prioriteret báikkálaš ja regiovnnalaš hálddašandássái stuorra friijavuođa ieža ovddidit bálvalusaid dakko gokko ovttaskas geavaheaddjit leat lagamusat váikkuhit fálaldagaid (gč. čuo. 8.3 s. 199). Sámediggi garrasit eahpida ahte namuhuvvon eaktu ii gávdno ja sáhttá geavahuvvot vuođđun sámi beroštumiid oktavuođas juohkesajis sámi guovlluin. Lea vuosttažettiin Sis-Finnmárkkus ja muhtun eará gielddain gos dákkár eaktu gávdno, ja gos prinsihpalaš positiivvalaš miellaguottut sámi áššiin leat ovttaiduvvan gieldda politihkkan. Vel dáid ge guovlluin sáhttet sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat áitojuvvot fylkkagielddaid ja gielddaid heajos ekonomiija geažil heaittihuvvot. Danne fertejit boahtteáiggis maid ovddiduvvot ja čađahuvvot earenoamáš doaibmabijut stáhta olis go lea sáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain sámi álbmogii. ¶ Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plánen- ja doaimmahanbarggut leat lága bokte biddjojuvvon ea.ea. gielddaide ja fylkkagielddaide. Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus bidjá eaktun ahte báikkálaš demokratiija ja báikkálaš máhttu iešalddis huksejit deatalaš árvvuid mat leat mielde sihkkarastimin ahte báikkálaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat maiddái dagahit ahte dearvvasvuođa- ja sosiáladilit dán servodagas dássejuvvojit. Danne áigu Ráđđehus prioriteret báikkálaš ja regiovnnalaš hálddašandássái stuorra friijavuođa ieža ovddidit bálvalusaid dakko gokko ovttaskas geavaheaddjit leat lagamusat váikkuhit fálaldagaid (gč. čuo. 8.3 s. 199). Sámediggi garrasit eahpida ahte namuhuvvon eaktu ii gávdno ja sáhttá geavahuvvot vuođđun sámi beroštumiid oktavuođas juohkesajis sámi guovlluin. Lea vuosttažettiin Sis-Finnmárkkus ja muhtun eará gielddain gos dákkár eaktu gávdno, ja gos prinsihpalaš positiivvalaš miellaguottut sámi áššiin leat ovttaiduvvan gieldda politihkkan. Vel dáid ge guovlluin sáhttet sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat áitojuvvot fylkkagielddaid ja gielddaid heajos ekonomiija geažil heaittihuvvot. Danne fertejit boahtteáiggis maid ovddiduvvot ja čađahuvvot earenoamáš doaibmabijut stáhta olis go lea sáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain sámi álbmogii. ¶ Lávdegoddi háliida lávdegotti mearkkašumiid bokte nannet oasi šiehtadusa sisdoalus. ¶ Lávdegotti mielas lea buorre go bealit ovttasbargošiehtadusa bokte leat ovttaoaivilis das ahte lea dárbu ovddidit buoret fierpmádaga joatkkaskuvllaid, Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, vai gelbbolašvuođain buorebut sáhttá ávkkástallat. ¶ Lávdegoddi lea duhtavaš go dán šiehtadusa ulbmilin earret eará lea váikkuhit stáhtalaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheami dainna lágiin ahte ráđđádallat sámiiguin Sámedikki bokte dan geažil go dat lea eamiálbmot, dalle go stáhtalaš eiseválddit árvvoštallet lágaid dahje doaibmabijuid ásaheami mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiid njuolga. ¶ 11 22.01.04 Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø/Stuorradikki presideanta ja Stuorradikki Justiisalávdegotti jođiheaddji Trond Helleland bokte Viidáset bargu Finnmárkkulágain ¶ Vuoigatvuođaid resurssaide eatnama vuolde (minerálat) ferte lága bokte nannet ¶ Sámediggi ii dohkkehan ráđđehusa Finnmárkkuláhkaevttohusa dan geažil go dat čielgasit lei Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid rihkkun. Stuorradikki Justiisalávdegoddi vásihii maiddái ahte dán lei dárbu eanet čielggadit ja bivddii geassemánu 19. b. 2003 beaiváduvvon reivves Justiisaministtaris gelbbolaš sorjankeahtes álbmotrievttálaš árvvoštallama Finnmárkkuláhkaevttohusas, ja seammás bivddii lávdegoddi ahte Justiisaministtar vástida ollu konkrehta gažaldagaide. Justiisadepartemeanta bivddii 24.07.03 beaiváduvvon reivve bokte professora guoktá Geir Ulfstein ja Hans Petter Graver Oslo Universitehta Juridihkalaš ossodagas árvvoštallat dán. ¶ Mii konstateret ahte láhkaevttohus dohkkeha ahte sámit dološ áiggiid rájes geavaheami bokte leat ásahan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja resurssaide Finnmárkkus, ja ahte dát vuoigatvuođat bissot ja galget kártejuvvot ja sihkkarastojuvvot sierra proseassaid bokte. Árbevirolaš sámi meahccegeavaheapmi lea dán lágas vuosttaš gearddi dohkkehuvvon lága bokte, mas lea leamaš stuorra mearkkašupmi Sámediggái. ¶ Mearrádus meahccegeavaheami rievdadeami hárrái gáibida ahte unnimusat njeallje stivralahtu guorrasit dasa jos olles unnitlohku vuođusta iežas oainnu sámi kultuvrra, boazodoalu, meahccegeavaheami, ealáhusbarggu ja servodateallima destii árvvoštallojuvvon Sámedikki njuolggadusaid vuođul. Jos eanetlogus eai leat eambbo go njealjis, de sáhttá čoahkis unnitlohku stivračoahkkima áigge gáibidit ahte ášši ovddiduvvo Sámediggái. Jos Sámediggi ii dohkket eanetlogu mearrádusa dahje ii beroš meannudit ášši govttolaš áiggis, de sáhttá čoahkis eanetlohku stivrras gáibidit ahte Finnmárkkuopmodat ovddida ášši Gonagassii, mii mearrida galgá go mearrádus dohkkehuvvot. Mearrádusa dohkkeheapmi váikkuha nugo stivramearrádus. Jos evttohusa meahccegeavaheami rievdadeami hárrái mii guoská juogo dušše Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porgáŋggu ja Deanu gielddaide dahje dušše loahppa Finnmárkui, dorjot golbma ja dušše golbma stivralahtu, de sáhttet golbma stivralahtu čoahkis gáibidit ahte ášši meannuduvvo oktii vel. Dán meannudeapmái ii searvva maŋimuš stivralahttu maid Finnmárkku fylkkadiggi lea válljen jos ášši guoská meahccegeavahusa rievdadeapmái Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu dahje Deanu gielddain. Jos ášši guoská meahccegeavaheami rievdadeapmái eará osiide Finnmárkkus, de ii searvva maŋimuš stivralahttu maid Sámediggi lea válljen, meannudeapmái. Ášši mearriduvvo dábálaš eanetloguin. Jos mearriduvvo meahccegeavaheami rievdadeapmi maid dorjot golbma ja dušše golbma stivralahtu ja olles unnitlohku vuođusta iežas oainnu sámi kultuvrra, boazodoalu, meahccegeavaheami, ealáhusbarggu ja servodateallima destii árvvoštallojuvvon Sámedikki njuolggadusaid vuođul, de sáhttá čoahkis unnitlohku stivračoahkkimis gáibidit ahte ášši ovddiduvvo Sámediggái. Nuppi lađđasa goalmmát ja njealját čuokkis gusto vástesaččat. Nubbi ja goalmmát lađas gusto vástesaččat bargiid ja earáid fápmudeapmái dahkat mearrádusa meahccegeavaheami rievdadeami birra. Vuosttaš gitta njealját lađas gusto vástesaččat áššiide meahci luobaheami ja láigoheami ektui dahje vuoigatvuođaid ektui meahcis. Mearrádusat dán paragráfas eai gusto áššiide goalmmát kapihttala mielde. Mearrádus gitta opmodaga luobaheami birra maid unnit go njeallje stivralahtu leat dorjon, fertejit Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi dohkkehit. Vuosttaš čuokkis ii gusto dakkár opmodaga luobaheapmái mii lea sirrejuvvon almmolaš juohkingávppi bokte ja mii lea biddjojuvvon huksenguvlui plánain plána- ja huksenlága mielde, dahje sirrejuvvon huksejuvvon dutkasajiin. ¶ Dát lea okta ovdamearka movt sáivačáhcebivdu doaimmai viidát vuovdima váste, muhto dábáleamos lei bivdit iežas atnui ja veaháš vuovdima/lonuheami váste doppe gos dat lei vejolaš. Guolleresurssaiguin dáinna lágiin ávkkástallan vuovdima váste dáhpáhuvai giliservviid bokte gos ledje dasa vejolašvuođat dán čuohtejagi álgooasis. ¶ Guollebivdu jogain ja čázádagain gos lea luossa, valas ja guvžá lea iešguđetlágan. Stuorát luossajogain lea guollebivdu guhkes áigge leamaš organiserejuvvon sierra guovlluide. Deaŧaleamosat dáin leat Álttájohka ja Deatnu. Dáppe leat sis geain leat eatnamat ja láddjejit dihto meari, erenoamáš vuoigatvuođat. Olbmot geain eai leat dát vuoigatvuođat, lávejit maid bivdit veaháš. Sii geat oaivvildit ahte sis leat ollislaš vuoigatvuođat, leat atnán dán lobihis bivdun. Earát bealisteaset oaivvildit dávjá ahte sis maid ledje dat seamma bivdovuoigatvuođat ovdal. 1984:s ovddiduvvui ášši duopmostuoluide Deanu guollebivddu birra. Dás leat boazodoallit ja muhtumat earát geain eai leat dát erenoamáš vuoigatvuođat, gáibidan seamma vuoigatvuođaid go earát. Gihligotteriekti lea njukčamánu 19. b. 1984 duomu bokte hilgon dán gáibádusa. ¶ Mii konstateret ahte láhkaevttohus dohkkeha ahte sámit dološ áiggiid rájes geavaheami bokte leat ásahan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja resurssaide Finnmárkkus, ja ahte dát vuoigatvuođat bissot ja galget kártejuvvot ja sihkkarastojuvvot sierra proseassaid bokte. Árbevirolaš sámi meahccegeavaheapmi lea dán lágas vuosttaš gearddi dohkkehuvvon lága bokte, mas lea leamaš stuorra mearkkašupmi Sámediggái. ¶ 7,7 milj. r ja 2004: 7,7 milj. r), muhto iige dattetge leat lasihan nissoniid oassálastima boazodoalus namuhanveara. Sámediggi lea máŋgga oktavuođas čujuhan ahte árbevirolaš buvttadeapmái heivehuvvon hygienagáibádus ferte leat ovdehussan jus árvoháhkan galggaš lihkostuvvat. Dálá njuolggadusaid ferte nappo ložžet. Nissonat fertejit árvoháhkanprográmma bokte beassat oassálastit ealáhusas. ¶ Go lea árvalus mii lea hábmejuvvon eavttuhusa vuođul mii galgá dievasčoahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga eavttuhusain go árvaleaddji lea ovddidan dan. Árvalus galgá leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. ¶ Plánaláhkalávdegoddi lea bargan viidát boazodoalu areálaberoštumiid sihkkarastimiin. Dan lea vuosttažettiin geahččalan sihkkarastit dan bokte ahte dan siskkobealde maid mii dovdat LNF-guovlun, lea bidjan R boazodoalu váste, nu ahte dat dál lea LNRF. ¶ Plána- ja huksenláhka lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi boazodoalu areálaid sihkkarastimis. Lága olis galget boazodoallosámit leat mielde váikkuheamen plánaproseassain gulaskuddamiid ja gulahallama bokte guoskevaš plánaeiseválddiin. Orohatstivrrat guoskevaš orohagain leat vuoigadahttojuvvon gulaskuddanásahusat. Boazodoallolága ektui galget orohagat ráhkadit orohatplána mas earret eará oidno orohaga areálageavaheapmi. Guovllustivrrat váikkuhit stáhtalaš fágaeiseváldin plánaproseassain, ja dain lea vuoigatvuohta buktit vuostehágu plánamearrádussii dainna lágiin ahte guoskevaš plána sáddejuvvo Birasgáhttendepartementii, vejolaččat ráđđehussii, loahpalaš mearrideapmái. ¶ Sámediggi árvvoštallá ahte lea buorre jos vuhtiiváldinavádagat sáhttet váikkuhit boazodoalu beroštumiid oainnusin dahkama, dasto váikkuhit ahte boazodoallu váldojuvvo erenoamážit vuhtii go lea dárbu. Mii guoská vuhtiiváldinávádagaide, de lea deaŧalaš ahte guovllut mat doibmet guohtoeanan ollislaččat merkejuvvojit vuhtiiváldinávádahkan gielddaplána areálaoasis. Dát sáhttá leat mielde buktimin oidnosii boazodoalu guovlluid ja ahte dat lea doppe. Láhkaevttohusa ovdabargguin čujuhuvvo ahte lea deaŧalaš suodjalit boazoguohtoneatnamiid. Dát oainnusin dahkkojuvvo dan bokte go boazoguohtonguovllut adnojuvvojit vuhtiiváldinávádahkan maid galgá erenoamážit suodjalit. Dát lea iešalddis buorre, muhto boazoguohtonguovlu ferte leat ollislaččat dat eana gos leat mielde guoddetsadji, fárrenjohtolat, buot jahkeáigeguohtumat, rusttegat ja čohkkenguovllut. ¶ Sámediggi oaidná ahte boahtteáiggi sámi kulturmuitohálddašeami ferte árvvoštallat ollislaš oktavuođas. Buot luondduresursalágaid ferte árvvoštallat ollislaččat ja dan bokte gávdnat dakkár hálddašanortnegiid mat ollislaččat siskkildit ILO-konvenšuvnna nr 169, 15. artihkkala nr 1 gáibádusaid sámi searvama ektui hálddašeamis. ¶ Sámi museaid doaimma oassin leat arkiiva-, govva- ja dávvirčoahkádusat. Bibliotehkain lea guovddáš bargun ohcat, registreret, dikšut ja gaskkustit girjjálašvuođa, musihka, filmmaid ja video. Dán barggus lea deaŧalaš mihttomearrin sáhttit fállat nu ollu geavaheaddjiide go vejolaš vejolašvuođa gávdnat ávdnasiid mat gusket árbevirolaš čálalaš áššebáhpiriidda, elektrovnnalaš áššebáhpiriidda ja dihtorvuorkkáide, njálmmalaš ávdnasiidda, musihkkii, govaide ja ealligovaide. Aktiivvalaš gaskkustanbarggu bokte sáhttet sámi arkiivvat, bibliotehkat ja museat boahtteáiggis doaibmat mearrideaddji sajis kultur- ja servodathábmemis. Sámi museat ja bibliotehkat fertejit lagaš oktavuođa geažil arkiivvaide, guldaluvvot sámi arkiivva duohtandahkamis Sámedikki mearrádusa mielde. Dát dávista maiddái Ráđđehusa stuorradiggedieđáhusa nr 22 (1999-2000) Kjelder til kunnskap og oppleving, evttohussii. ¶ 5.1.7 Fuomášupmi davviguovlluide politihkalaš organiserema bokte ¶ Sámedikki mielas leat guolleresurssat mearrasámi servodagaid suodjaleami ja ovddideami vuođđun. Danne háliida ge Sámediggi oassin sámi beroštumiid goziheamis, searvat daid ráđiide, lávdegottiide ja komišuvnnaide, mat leat mielde bidjamin rámmaid ja eavttuid sámi guovlluide. Ovddastusa ja geahččama váilun seahkalis norgga-ruošša guolástuskomišuvnnas váttásmahttá ja hehtte Sámedikki barggu mearrasámiid beroštumiid goziheamis. Dán geažil sávvá ge Sámediggi fargga beassat searvat seahkalis norgga-ruošša guolástuskomišuvdnii, ja dan bokte sihkkarastit ekologalaš ja ceavzilis resursahálddašeami eamiálbmotperspektiivvas. ¶ Stáhta váldá smávva gielddain buohcciviessosajiid go addá unnit ruđaid dáid doibmii ja nuppe vuorus stáhta beanta bágge gielddaid dearvvasvuođafitnodagaid bokte váldit buohcciid árat ruoktot buohcciviesus go leat leamaš divššus. ¶ Sámediggeráđđi atná duođalažžan boazodoalu dili. Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu, ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii gávdnan dihte buriid čovdosiid. Sámediggi sáhttá maiddái boazodoalloplánalávdegottis bokte, ja boazodoalloláhkalávdegotti lahtuidis bokte árvvoštallat dán dili. Sámediggi áigu dán jagi miessemánu dievasčoahkkimis meannudit guokte ášši mat gusket boazodollui, boazodoallostivrra jahkedieđáhusa ja boazodoallošiehtadusa. Dán oktavuođas lea lunddolaš ollislaččat árvvoštallat boazodoalu dili. ¶ Buot fylkkat rapporterejit ahte bivdoearit mat leat mearriduvvon albbas- ja geatkebivdui eai devdojuvvo. Maŋimuš jagiid statistihkat čájehit ahte ii leat eahpedábálaš ahte goddinlohpeproseanta lea vuollel 25% mearriduvvon bivdoearis. Dasto lea bures duođaštuvvon prošeavttaid bokte maŋimuš jagiid ahte maiddái gonagasgoaskin, mii dál lea ráfáidahtton, gaikkoda bohccuid ja smávvašibihiid. ¶ Dáláš boraspirehálddašeapmi buktá nu duođalaš váikkuhusaid sámi vuođđoealáhusaide ahte dál sáhttá beanta dadjat ahte dat lea Vuođđolága § 110a vuostá. Árvalusas S. nr. 301 (1996-97), 7. siiddus čujuha komitea ahte Norgga ILO-konvenšuvnna nr. 169 ratifiseren ja dat duohtavuohta ahte Norga dan bokte lea geatnegahtton suodjalit ja láhčit dilálašvuođaid sámi álbmoga ja kultuvrra ávnnaslaš eavttuide, erenoamážit lea boazodoallu ja mearrasámi eanadoallu masa maiddái sávzadoallu ge gullá namuhuvvon. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu dákko bokte Sámediggeráđi bargagoahtit áššiin ja ovddidit ášši Norgga eiseválddiide. ¶ 1999:s nanosmahttojuvvo Sámi kulturmuitoráđđi dan bokte go oažžu ovtta ođđa virggi ja ođđa distriktakantuvrra Divttasvutnii Norlánddas. Koordinerema nanosmahttin eaktuda dattetge maiddái ahte fylkagielddat aktiivvalaččat čuvvot iežaset dábálaš ovddasvástádusa sámiid (eamiálbmoga) guovdu. Sámediggi deattuha ahte maiddái fylkagielddain kulturmuitogáhttema oktavuođas, lea iešheanalis ovddasvástádus váikkuhit dan ahte ovttasbargu doaibmá ja lea positiivvalaš. ¶ Sámi kulturráđđi čujuha maiddái ahte ohcamiid lohku sámi kulturorganisašuvnnain lassána jagis jahkái. Dát juolludus lea juogaduvvon sámi kulturorganisašuvnnaide, sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide maidda ii sáhte addit doarjaga sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnegis. Organisašuvnnaid/servviid lohku mat háliidit defineret iežaset sámi kulturorganisašuvdnan lea lassánan, ja lea buktán veaháš eahpečielggasvuođa gustovaš njuolggadusaid ektui ja ekonomalaš rámmaid ektui mat addojuvvojit geavahussii. Sámediggi eaktuda ahte dát geahččaluvvo čilgejuvvot ođđa njuolggaduseavttuhusa bokte maid diggi mearrida ja bušeahta meannudeamis. ¶ Sámi ovddidanfoandda ođđa njuolggadusaid bokte sáhttá dál addit váikkuhangaskaomiid sámi giella- ja kulturdoaibmabijuide, ja 1998:s lea ge viehka ollu lassánan doarjja kulturulbmiliidda. Dát dávista Sámedikki áigumušaide njuolggadusaid rievdadeami ektui. Dasto čájeha dát ahte lea dárbu koordineret doarjjaortnegiid, ja čujuhit dasa maid Sámediggi dás lea dadjan mearkkašumiid vuosttas čuoggás. ¶ Dáid gielddaid ja fylkagielddaid gulaskuddancealkámušaid bokte lea boahtán ovdan ahte juolluduvvon ruđat eai dávis guovttegielalaš hálddahusa ulbmiliid. Sámi giellaráđđi lea maiddái cuiggodan gustovaš njuolggadusain eahpečielggasvuođaid, ja lea 1998:s geahčadan ruhtahálddašannjuolggadusaid go Sámediggi lea ávžžuhan dan dahkat. Mihttomearrin lea leamaš buorebut stivret ekonomiija ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. ¶ 1999:s nanosmahttojuvvo Sámi kulturmuitoráđđi dan bokte go oažžu ovtta ođđa virggi ja ođđa distriktakantuvrra Divttasvutnii Norlánddas. Koordinerema nanosmahttin eaktuda dattetge maiddái ahte fylkagielddat aktiivvalaččat čuvvot iežaset dábálaš ovddasvástádusa sámiid (eamiálbmoga) guovdu. Sámediggi deattuha ahte maiddái fylkagielddain kulturmuitogáhttema oktavuođas, lea iešheanalis ovddasvástádus váikkuhit dan ahte ovttasbargu doaibmá ja lea positiivvalaš. ¶ Sámi kulturráđđi čujuha maiddái ahte ohcamiid lohku sámi kulturorganisašuvnnain lassána jagis jahkái. Dát juolludus lea juogaduvvon sámi kulturorganisašuvnnaide, sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide maidda ii sáhte addit doarjaga sámi váldoorganisašuvnnaid doarjjaortnegis. Organisašuvnnaid/servviid lohku mat háliidit defineret iežaset sámi kulturorganisašuvdnan lea lassánan, ja lea buktán veaháš eahpečielggasvuođa gustovaš njuolggadusaid ektui ja ekonomalaš rámmaid ektui mat addojuvvojit geavahussii. Sámediggi eaktuda ahte dát geahččaluvvo čilgejuvvot ođđa njuolggaduseavttuhusa bokte maid diggi mearrida ja bušeahta meannudeamis. ¶ Sámi ovddidanfoandda ođđa njuolggadusaid bokte sáhttá dál addit váikkuhangaskaomiid sámi giella- ja kulturdoaibmabijuide, ja 1998:s lea ge viehka ollu lassánan doarjja kulturulbmiliidda. Dát dávista Sámedikki áigumušaide njuolggadusaid rievdadeami ektui. Dasto čájeha dát ahte lea dárbu koordineret doarjjaortnegiid, ja čujuhit dasa maid Sámediggi dás lea dadjan mearkkašumiid vuosttas čuoggás. ¶ Dáid gielddaid ja fylkagielddaid gulaskuddancealkámušaid bokte lea boahtán ovdan ahte juolluduvvon ruđat eai dávis guovttegielalaš hálddahusa ulbmiliid. Sámi giellaráđđi lea maiddái cuiggodan gustovaš njuolggadusain eahpečielggasvuođaid, ja lea 1998:s geahčadan ruhtahálddašannjuolggadusaid go Sámediggi lea ávžžuhan dan dahkat. Mihttomearrin lea leamaš buorebut stivret ekonomiija ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. ¶ Sámediggi ovddida dákko bokte 1998 jahkedieđáhusas Gonagassii. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegotti nubbi čielggadus lea buktán hirbmat dehálaš ságastallama sámi vuoigatvuođaid birra ja dan birra makkár sadji Sámedikkis galgá leat resursahálddašeamis ja areálaplánemis. Vuđolaš proseassa bokte sámi servodaga siste ja olggos guvlui servodaga ektui muđui, galgá vuoigatvuođadigáštallan čuovvuluvvot konkrehta čovdosiiguin. Dát mearkkaša dieđusge maiddái dan ahte Sámedikkis galgá leat guovddáš sadji das. Lunddolaš oassin sámi vuoigatvuođabarggus, šaddet giella, oahpahus, kultuvra ja ealáhusáššit áibbas dehálaš bargosuorgin Sámedikkis. ¶ Sámedikki dálá resurssaid ektui eai leat dikkis návccat oktanaga čuovvulit buot dáid hástalusaid. Dát dilli gáibida ahte Sámediggi ja Ráđđehus ovttasráđiid árvvoštallaba iešguđet doaibmamolsaeavttuid. Ii leat doarvái ahte guoskevaš fágadepartemeanttat meannudit dáid áššiid ovttaid mielde Sámedikki ektui. Daid ferte koordineret. Sámediggi čujuha dán oktavuođas Sd. dieđáhussii nr 52 (1997-98) mas daddjo ahte lea áibbas guovddážin ahte livččii lagaš ovttasbargu Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka. Dasto čuožžu kapihttalis 3, 22. siiddus: «Dán lágan barggu mihttomearrin ferte leat gávdnat ortnegiid maid bokte Sámedikkis sáhttá leat nu stuorra vejolaš váikkuhanfápmu go vejolaš sámi servodaga ovddideamis, dan seammás go Ráđđehus doalaha dárbbašlaš ollislaš fágalaš válddi iežas ovddasvástádussuorgái. .. Jos galgá nannet ollislaš sámepolitihka ovddideami ja Sámedikki váikkuhanfámu dán ovdáneamis, de lea buorre koordineren fágadepartemeanttaid gaskka áibbas guovddážin.» Sámediggi hástá dás dán lágan prosessii bajábealde namuhuvvon gažaldagaid birra. ¶ Sámediggi lea 1998:s ođasmahttán Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána jagiide 1997-2001 dievasčoahkkináššis 30/98. Sámediggi dáhttu dán plána bokte aktiivvalaččat searvat bargui man oktavuođas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođa huksen leat guovddážis, ja main lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid ovddideapmái Divttasvuonas máddin gitta Vuorjámii davvinuorttas. ¶ Sámediggi dáhttu Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ođasmahttima bokte ulbmállaččat áŋgiruššat sámi identitehta nannemiin riddo- ja vuotnaguovlluin. Plána bokte galget koordinerejuvvot dat doaibmabijut ja váikkuhangaskaoamit maid diggi háliida čađahit. Áŋgiruššansuorgin leat «kultuvrralaš ealáskuhttin» ja identitehta nanosmahttin, eanadoallu, boazodoallu, guolástus, duodji, lotnolasealáhusat, sámi kulturviesut, sámi giellaovddideapmi, kultuvrii vuođđuduvvon mátkkostusealáhusa ovddideapmi ja diehtojuohkindoaibma. ¶ Sámediggi bidjá plána ođasmahttimis erenoamážit deattu nissonolbmuid dillái sámi riddo- ja vuotnaguovlluid báikegottiin. Plána bokte deattuhuvvo buriid eavttuid háhkan nissonolbmuide go sii leat dehálaččat go gilit galget ovdánahttot. Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid hápmedettiin leat danin vuhtiiváldojuvvon maiddái dat bealit maid nissonolbmot deattuhit, dan lassin go leat hábmejuvvon erenoamáš nissondoaibmabijut. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go doaimmat ja váldi sámi oahpahussuorggis sirdojuvvojit Sámediggái. Diggi čujuha dasa maid ovdal lea mearridan váldesirdimis dán sektuvrras earret eará gulaskuddancealkámuša bokte Sd. dieđáhusa nr 41 (1996-97) ja Sd. dieđáhusa nr 18 (1997-98) oktavuođas, ja váldá vuhtii doaimmaid sirdima mii lea boađusin das go Stuorradiggi meannuda dáid dieđáhusaid, ja váldá vuhtii daid váikkuhusaid maid ođđa oahpahusláhka dagaha. ¶ Raporta konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitoráđđi lea leamaš doaimmas. Organiserenamálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuitohálddašeapmái orru addimin vejolašvuođa juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja oalle guhkás maiddái biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja go váilot vuođđoávdnasat registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii olat doarvái guhkás bargguinis. ¶ Stáhta ođđa ekonomiijanjuolggadus mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnna bokte ođđajagimánu 26. b. 1996. Ođđa njuolggadusaid ulbmilin lea beaktileabbot sáhttit stivret ja geavahit stáhta ruđaid, ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. Jos galgá sáhttit duhtadit daid dárbbuid mat leat dan ođđa ekonomiijanjuolggadusas, de ferte Sámediggi ráhkadit ođđa ekonomiijainstruksa Sámediggái ja álgit geavahit ođđa ekonomiijavuogádaga. Dát bargu lea álggahuvvon 1998 ođđajagimánus, ja ođđa ekonomiijavuogádat doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. b. 1999. Stuorra oassi 1999:s manná heivvolaš mihttomeriid ja boađusvuogádagaid ráhkadeapmái, heivehuvvon Sámedikki iežas vuogádagaide. Ulbmilin lea ahte Sámedikkis áiggis áigái lea ollislaš govva dan ovdáneamis mii dáhpáhuvvá sámi servodaga iešguđet osiin, vai buoremusat sáhttá heivehit iežas váikkuhangaskaoapme-vuogádaga daid dárbbuid ektui mat bohtet albmosii. ¶ Prošeavttaid ja doaibmabijuid ruhtadeapmi Sámedikki doaibmabušeahta olggobealde dagaha ahte doaibmagolut rehketdoalus jagis jahkái leat eanet go bušeahtta mii ovdal lea mearriduvvon. Sivvan dasa go dát ruđat leat dollojuvvon olggobealde bušeahttajuogadeami lea dat go galgá sáhttit buohtastahttit loguid mat juolluduvvojit bissovaš juolludusa bokte jagis jahkái. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea organiserejuvvon Sámedikki vuollásažžan, maid diggi galgá politihkalaččat stivret, ja dikkis lea dasa maiddái bargoaddiovddasvástádus, ja Birasgáhttendepartemeanttas fas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus. Sámi kulturmuitoráđi hálddahussii lea delegerejuvvon váldi, ja dat jođiha beaivválaš áššemeannudeami kulturmuitolága mielde ja goziha kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenlága mielde. ¶ Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR) lea evalueren Sámi kulturmuitogáhttema organiserema 1998:s. Evaluerenraporta árvvoštallá golbma váldoperspektiivva, sámi stivrema, biđggiidahttima ja koordinerema, ja konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitogáhtten lea leamaš doaimmas. Organiserenmálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuito-hálddašeapmái orru vejolaš juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja maiddái oalle guhkás biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjojuvvo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja unnán vuođđodieđut registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit dan ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii leat doarvái guhkás olahan bargguinis. ¶ 1998 stáhtabušeahtas leai foandda juolludus 17.597.000,- kruvnnu. Dán rámmas leai 3,2 miljon kruvnnu lotnolasealáhusortnega joatkimii. Duodjedoarjaga rámma leai 3,6 miljon kruvnnu. Boazodoallošiehtadusa bokte bođii 2 miljon kruvnnu ja eanadoallošiehtadusa bokte fas 1 miljon kruvdnu Sámi ealáhusráđi geavahussii. Dasto bođii lassijuolludus 1 miljon kruvdnu Hellemo-prošektii ja 2 miljon kruvnnu Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čuovvuleapmái. Sámediggi lea ožžon lobi earáláhkái geavahit poastta 01 doaibmaruđaid gitta 500.000,- kruvnnu rádjai, ja lea ferten seastit seamma ollu poasttas 51 Sámi ealáhusráđđi. Oktiibuot leai Sámi ealáhusráđis geavahusas 1998:s 27.197.000,- kruvnnu. Foandaohcamiidda lea 1998:s juolluduvvon bures 31 miljon kruvnnu. ¶ Sámi ealáhusráđđi searvá iešguđet foraid prográmmabargui. Dán bokte lea maiddái vejolašvuohta buorebut koordineret váikkuhangaskaomiid geavaheami. Sámedikkis okto eai leat ekonomálaš eai ge hálddahuslaš resurssat ge ovddidit daid hástalusaid ja čoavdit daid stuorra ja viiddis bargguid mat sámi servodagas leat. Dás sáhttit namuhit Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma ja Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti. ¶ Sámi kulturráđđi hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte 1,25 milj. kruvnnu, ja 1999:s 1,425 milj. kruvnnu. Doarjjaortnega ohcamat lassánit sakka, ja 1997:s dagai ollislaš ohcansubmi 3,1 milj. kruvnnu. Sámi kulturráđđi lea prioriteren doaimmaid maid mánát ja nuorat leat álggahan dahje vuolggahan. ¶ Sámediggeráđis leat presideanta, várrepresideanta ja 3 ráđđelahtu. Ráđi ovddasvástádus lea jođihit Sámedikki doaimma. Ráđđi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráđđái leat ruđaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkočálliide, ja dasto «Eará doarjja» (poasta 70.6). ¶ Sámediggi ovddida dákko bokte 1998 jahkedieđáhusas Gonagassii. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegotti nubbi čielggadus lea buktán hirbmat dehálaš ságastallama sámi vuoigatvuođaid birra ja dan birra makkár sadji Sámedikkis galgá leat resursahálddašeamis ja areálaplánemis. Vuđolaš proseassa bokte sámi servodaga siste ja olggos guvlui servodaga ektui muđui, galgá vuoigatvuođadigáštallan čuovvuluvvot konkrehta čovdosiiguin. Dát mearkkaša dieđusge maiddái dan ahte Sámedikkis galgá leat guovddáš sadji das. Lunddolaš oassin sámi vuoigatvuođabarggus, šaddet giella, oahpahus, kultuvra ja ealáhusáššit áibbas dehálaš bargosuorgin Sámedikkis. ¶ Sámedikki dálá resurssaid ektui eai leat dikkis návccat oktanaga čuovvulit buot dáid hástalusaid. Dát dilli gáibida ahte Sámediggi ja Ráđđehus ovttasráđiid árvvoštallaba iešguđet doaibmamolsaeavttuid. Ii leat doarvái ahte guoskevaš fágadepartemeanttat meannudit dáid áššiid ovttaid mielde Sámedikki ektui. Daid ferte koordineret. Sámediggi čujuha dán oktavuođas Sd. dieđáhussii nr 52 (1997-98) mas daddjo ahte lea áibbas guovddážin ahte livččii lagaš ovttasbargu Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka. Dasto čuožžu kapihttalis 3, 22. siiddus: «Dán lágan barggu mihttomearrin ferte leat gávdnat ortnegiid maid bokte Sámedikkis sáhttá leat nu stuorra vejolaš váikkuhanfápmu go vejolaš sámi servodaga ovddideamis, dan seammás go Ráđđehus doalaha dárbbašlaš ollislaš fágalaš válddi iežas ovddasvástádussuorgái. .. Jos galgá nannet ollislaš sámepolitihka ovddideami ja Sámedikki váikkuhanfámu dán ovdáneamis, de lea buorre koordineren fágadepartemeanttaid gaskka áibbas guovddážin.» Sámediggi hástá dás dán lágan prosessii bajábealde namuhuvvon gažaldagaid birra. ¶ Sámediggi lea 1998:s ođasmahttán Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána jagiide 1997-2001 dievasčoahkkináššis 30/98. Sámediggi dáhttu dán plána bokte aktiivvalaččat searvat bargui man oktavuođas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođa huksen leat guovddážis, ja main lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid ovddideapmái Divttasvuonas máddin gitta Vuorjámii davvinuorttas. ¶ Sámediggi dáhttu Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ođasmahttima bokte ulbmállaččat áŋgiruššat sámi identitehta nannemiin riddo- ja vuotnaguovlluin. Plána bokte galget koordinerejuvvot dat doaibmabijut ja váikkuhangaskaoamit maid diggi háliida čađahit. Áŋgiruššansuorgin leat «kultuvrralaš ealáskuhttin» ja identitehta nanosmahttin, eanadoallu, boazodoallu, guolástus, duodji, lotnolasealáhusat, sámi kulturviesut, sámi giellaovddideapmi, kultuvrii vuođđuduvvon mátkkostusealáhusa ovddideapmi ja diehtojuohkindoaibma. ¶ Sámediggi bidjá plána ođasmahttimis erenoamážit deattu nissonolbmuid dillái sámi riddo- ja vuotnaguovlluid báikegottiin. Plána bokte deattuhuvvo buriid eavttuid háhkan nissonolbmuide go sii leat dehálaččat go gilit galget ovdánahttot. Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid hápmedettiin leat danin vuhtiiváldojuvvon maiddái dat bealit maid nissonolbmot deattuhit, dan lassin go leat hábmejuvvon erenoamáš nissondoaibmabijut. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go doaimmat ja váldi sámi oahpahussuorggis sirdojuvvojit Sámediggái. Diggi čujuha dasa maid ovdal lea mearridan váldesirdimis dán sektuvrras earret eará gulaskuddancealkámuša bokte Sd. dieđáhusa nr 41 (1996-97) ja Sd. dieđáhusa nr 18 (1997-98) oktavuođas, ja váldá vuhtii doaimmaid sirdima mii lea boađusin das go Stuorradiggi meannuda dáid dieđáhusaid, ja váldá vuhtii daid váikkuhusaid maid ođđa oahpahusláhka dagaha. ¶ Raporta konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitoráđđi lea leamaš doaimmas. Organiserenamálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuitohálddašeapmái orru addimin vejolašvuođa juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja oalle guhkás maiddái biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja go váilot vuođđoávdnasat registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii olat doarvái guhkás bargguinis. ¶ Stáhta ođđa ekonomiijanjuolggadus mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnna bokte ođđajagimánu 26. b. 1996. Ođđa njuolggadusaid ulbmilin lea beaktileabbot sáhttit stivret ja geavahit stáhta ruđaid, ja buorebut juksat mihttomeriid ja bohtosiid. Jos galgá sáhttit duhtadit daid dárbbuid mat leat dan ođđa ekonomiijanjuolggadusas, de ferte Sámediggi ráhkadit ođđa ekonomiijainstruksa Sámediggái ja álgit geavahit ođđa ekonomiijavuogádaga. Dát bargu lea álggahuvvon 1998 ođđajagimánus, ja ođđa ekonomiijavuogádat doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. b. 1999. Stuorra oassi 1999:s manná heivvolaš mihttomeriid ja boađusvuogádagaid ráhkadeapmái, heivehuvvon Sámedikki iežas vuogádagaide. Ulbmilin lea ahte Sámedikkis áiggis áigái lea ollislaš govva dan ovdáneamis mii dáhpáhuvvá sámi servodaga iešguđet osiin, vai buoremusat sáhttá heivehit iežas váikkuhangaskaoapme-vuogádaga daid dárbbuid ektui mat bohtet albmosii. ¶ Prošeavttaid ja doaibmabijuid ruhtadeapmi Sámedikki doaibmabušeahta olggobealde dagaha ahte doaibmagolut rehketdoalus jagis jahkái leat eanet go bušeahtta mii ovdal lea mearriduvvon. Sivvan dasa go dát ruđat leat dollojuvvon olggobealde bušeahttajuogadeami lea dat go galgá sáhttit buohtastahttit loguid mat juolluduvvojit bissovaš juolludusa bokte jagis jahkái. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea organiserejuvvon Sámedikki vuollásažžan, maid diggi galgá politihkalaččat stivret, ja dikkis lea dasa maiddái bargoaddiovddasvástádus, ja Birasgáhttendepartemeanttas fas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus. Sámi kulturmuitoráđi hálddahussii lea delegerejuvvon váldi, ja dat jođiha beaivválaš áššemeannudeami kulturmuitolága mielde ja goziha kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenlága mielde. ¶ Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR) lea evalueren Sámi kulturmuitogáhttema organiserema 1998:s. Evaluerenraporta árvvoštallá golbma váldoperspektiivva, sámi stivrema, biđggiidahttima ja koordinerema, ja konkludere ahte sámi beroštumit kulturmuitogáhttemis leat nanosmahttojuvvon dan áigodagas go Sámi kulturmuitogáhtten lea leamaš doaimmas. Organiserenmálle bokte mii lea válljejuvvon sámi kulturmuito-hálddašeapmái orru vejolaš juksat sihke sámepolitihkalaš mihttomeriid ja maiddái oalle guhkás biđggiidahttima ja koordinerema mihttomeriid. Daddjojuvvo dattetge ahte smávva ja máŋgga láhkái váilevaš resurssat ja unnán vuođđodieđut registrerejuvvon kulturmuittuid hámis, dagahit dan ahte Sámi kulturmuitoráđđi ii leat doarvái guhkás olahan bargguinis. ¶ 1998 stáhtabušeahtas leai foandda juolludus 17.597.000,- kruvnnu. Dán rámmas leai 3,2 miljon kruvnnu lotnolasealáhusortnega joatkimii. Duodjedoarjaga rámma leai 3,6 miljon kruvnnu. Boazodoallošiehtadusa bokte bođii 2 miljon kruvnnu ja eanadoallošiehtadusa bokte fas 1 miljon kruvdnu Sámi ealáhusráđi geavahussii. Dasto bođii lassijuolludus 1 miljon kruvdnu Hellemo-prošektii ja 2 miljon kruvnnu Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čuovvuleapmái. Sámediggi lea ožžon lobi earáláhkái geavahit poastta 01 doaibmaruđaid gitta 500.000,- kruvnnu rádjai, ja lea ferten seastit seamma ollu poasttas 51 Sámi ealáhusráđđi. Oktiibuot leai Sámi ealáhusráđis geavahusas 1998:s 27.197.000,- kruvnnu. Foandaohcamiidda lea 1998:s juolluduvvon bures 31 miljon kruvnnu. ¶ Sámi ealáhusráđđi searvá iešguđet foraid prográmmabargui. Dán bokte lea maiddái vejolašvuohta buorebut koordineret váikkuhangaskaomiid geavaheami. Sámedikkis okto eai leat ekonomálaš eai ge hálddahuslaš resurssat ge ovddidit daid hástalusaid ja čoavdit daid stuorra ja viiddis bargguid mat sámi servodagas leat. Dás sáhttit namuhit Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma ja Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti. ¶ Sámi kulturráđđi hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte 1,25 milj. kruvnnu, ja 1999:s 1,425 milj. kruvnnu. Doarjjaortnega ohcamat lassánit sakka, ja 1997:s dagai ollislaš ohcansubmi 3,1 milj. kruvnnu. Sámi kulturráđđi lea prioriteren doaimmaid maid mánát ja nuorat leat álggahan dahje vuolggahan. ¶ Sámediggeráđis leat presideanta, várrepresideanta ja 3 ráđđelahtu. Ráđi ovddasvástádus lea jođihit Sámedikki doaimma. Ráđđi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráđđái leat ruđaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkočálliide, ja dasto «Eará doarjja» (poasta 70.6). ¶ 2) Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte ¶ Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa, ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi parlamentáralaš ráđi bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi nammada dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa 6. artihkkala ja 1) 1. čuo. vuođul iežas lahtuid Sámi parlamentáralaš ráđđái áigodahkii boahtte sámediggeválgga rádjai 2001 jagis. ¶ 2) Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte ¶ Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa, ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi parlamentáralaš ráđi bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi nammada dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» šiehtadusa 6. artihkkala ja 1) 1. čuo. vuođul iežas lahtuid Sámi parlamentáralaš ráđđái áigodahkii boahtte sámediggeválgga rádjai 2001 jagis. ¶ Gielddat ja fylkkagielddat eai dárbbaš buktit rehketdoalu juolludusaide maid leat ožžon 5.1, 5.2 ja 5.3 čuoggáid mielde danne go leat lága bokte geatnegahtton bálvalit álbmoga sámegillii ja dárogillii. Gielddat/fylkkagielddat galget jahkásaččat čállit oanehis raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela dili birra, ja juohke njealját jagi čállit vuđolaš raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela ovdáneami birra. ¶ Gielddat ja fylkkagielddat eai dárbbaš buktit rehketdoalu juolludusaide maid leat ožžon 5.1, 5.2 ja 5.3 čuoggáid mielde danne go leat lága bokte geatnegahtton bálvalit álbmoga sámegillii ja dárogillii. Gielddat/fylkkagielddat galget jahkásaččat čállit oanehis raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela dili birra, ja juohke njealját jagi čállit vuđolaš raportta gielddaid/fylkkagielddaid sámegiela ovdáneami birra. ¶ ahte vejolaš stuorábuš spiehkastagat juolludeami ektui dallánaga dieđihuvvojit Sámedikki presidentii váldohálddahusa bokte ¶ Direktøra vállje kontofievrrideaddji ja jearrá Gielda- ja guovludepartemeantta bokte oažžut máksinkontu Norges Bank:ii Finansdepartemeantta rámmašiehtadusa, konsernkontoortnega šiehtadusaid ja njuolggadusaid mielde buot rehketdoallofievrrideddjiide geat raporterejit Finansdepartementii. Direktøra galgá čálačaččat mearridit geat kontofievrrideaddji lusa besset ásahit bargokontuid. ¶ ahte vejolaš stuorábuš spiehkastagat juolludeami ektui dallánaga dieđihuvvojit Sámedikki presidentii váldohálddahusa bokte ¶ Direktøra vállje kontofievrrideaddji ja jearrá Gielda- ja guovludepartemeantta bokte oažžut máksinkontu Norges Bank:ii Finansdepartemeantta rámmašiehtadusa, konsernkontoortnega šiehtadusaid ja njuolggadusaid mielde buot rehketdoallofievrrideddjiide geat raporterejit Finansdepartementii. Direktøra galgá čálačaččat mearridit geat kontofievrrideaddji lusa besset ásahit bargokontuid. ¶ Kulturmuittut ja kulturmuitomállet sáhttet iešguđetláhkai definerejuvvot sápmin. Daid sáhttá defineret sápmin go ealli dahje čállojuvvon sámi árbevierru lea čadnon daidda ja go báikkálaš sámi máhttu čatná daid sámi kulturoktavuhtii. Kulturmuittuid sáhttá maid defineret sápmin go dutkanbohtosat čájehit ahte várra duođaštit sámi historjjá ja duogáža. Kulturmuitomálliid sáhttá maid defineret sámi duogážii guoskevažžan, mii mearkkaša ahte leat daid proseassaid fysalaš manifestašuvnnat maid bokte leat ásahuvvon historjjálaččat dovddus sámi kulturdovdomearkkat. Vuođđun dása lea maiddái ahte dovddasta ahte kulturmuitomálliid don doložis sáhttá áddet árra eaktun sihke sámi kultuvrii ja kultuvrii mii ii leat sámi. Doppe gos leat sámi kultureanadaga oassin lea dattetge lunddolaš gieđahallat daid gullevažžan dan oassái sámi kultuvrras mii lea čadnon fysalaš birrasii. Sámi kulturmuitosuodjalus lea vuohki man mielde gieđahallá eanadatluottaid — lea vuohki mii dahká vejolažžan sámi báikegottiide beassat áddet iežaset guovlluid guhkes áiggi vuođul, ja vuohki mii atná seamma árvvus dan árbevieru ja mearkkašumi mii báikkálaččat lea luottain go mii dieđalaš «rivttes» máhtolašvuođas lea. Dološ davvi bivdokultuvrra báikkálaš manifestašuvnnat leat deaŧalaš bealit dás. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea okta Sámedikki vuollásaš ráđiin. Sámedikkis lea politihkalaš ja hálddahuslaš stivrenváldi, ja dasto velá bargoáddiovddasvástádus. Birasgáhttendepartemeanttas lea Riikkaantikvara bokte bajimuš fágalaš ovddasvástádus. ¶ Máhtolašvuohta mii ovddiduvvo go dieđalaš máhtolašvuohta ja sámi servodaga eahpeformálalaš máhtolašvuohta ja árbevierut deaivvadit, lea hui deaŧalaš. Dieđalaš máhtolašvuođa ja báikkálaš máhtolašvuođa buohtalas geavaheapmi ja juvssahahttindahkan lea eaktun dasa ahte sámi kulturmuitosuodjaleapmi galgá sáhttit fuolahit iežas fágalaš ja kulturpolitihkalaš bargguid. Lea stuorra ja váttis hástalussan oažžut áddejumi ja dáhtu dasa ahte ferte bidjat eanet dutkansearaid sámi kulturmuitosuodjaleapmái ja kulturmuitoáddejupmái. Galggašii hálddahusa bargiide addit vejolašvuođa beaivválaš bargguid bokte ja virgelobiiguin nannet sámi kulturmuitosuodjaleami máhtolašvuođa. Lea earenoamáš deaŧalaš addit Sámi kulturmuitoráđi bargiide vejolašvuođa dutkanbargguid dahkat. ¶ Kulturmuittut ja kulturmuitomállet sáhttet iešguđetláhkai definerejuvvot sápmin. Daid sáhttá defineret sápmin go ealli dahje čállojuvvon sámi árbevierru lea čadnon daidda ja go báikkálaš sámi máhttu čatná daid sámi kulturoktavuhtii. Kulturmuittuid sáhttá maid defineret sápmin go dutkanbohtosat čájehit ahte várra duođaštit sámi historjjá ja duogáža. Kulturmuitomálliid sáhttá maid defineret sámi duogážii guoskevažžan, mii mearkkaša ahte leat daid proseassaid fysalaš manifestašuvnnat maid bokte leat ásahuvvon historjjálaččat dovddus sámi kulturdovdomearkkat. Vuođđun dása lea maiddái ahte dovddasta ahte kulturmuitomálliid don doložis sáhttá áddet árra eaktun sihke sámi kultuvrii ja kultuvrii mii ii leat sámi. Doppe gos leat sámi kultureanadaga oassin lea dattetge lunddolaš gieđahallat daid gullevažžan dan oassái sámi kultuvrras mii lea čadnon fysalaš birrasii. Sámi kulturmuitosuodjalus lea vuohki man mielde gieđahallá eanadatluottaid — lea vuohki mii dahká vejolažžan sámi báikegottiide beassat áddet iežaset guovlluid guhkes áiggi vuođul, ja vuohki mii atná seamma árvvus dan árbevieru ja mearkkašumi mii báikkálaččat lea luottain go mii dieđalaš «rivttes» máhtolašvuođas lea. Dološ davvi bivdokultuvrra báikkálaš manifestašuvnnat leat deaŧalaš bealit dás. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea okta Sámedikki vuollásaš ráđiin. Sámedikkis lea politihkalaš ja hálddahuslaš stivrenváldi, ja dasto velá bargoáddiovddasvástádus. Birasgáhttendepartemeanttas lea Riikkaantikvara bokte bajimuš fágalaš ovddasvástádus. ¶ Máhtolašvuohta mii ovddiduvvo go dieđalaš máhtolašvuohta ja sámi servodaga eahpeformálalaš máhtolašvuohta ja árbevierut deaivvadit, lea hui deaŧalaš. Dieđalaš máhtolašvuođa ja báikkálaš máhtolašvuođa buohtalas geavaheapmi ja juvssahahttindahkan lea eaktun dasa ahte sámi kulturmuitosuodjaleapmi galgá sáhttit fuolahit iežas fágalaš ja kulturpolitihkalaš bargguid. Lea stuorra ja váttis hástalussan oažžut áddejumi ja dáhtu dasa ahte ferte bidjat eanet dutkansearaid sámi kulturmuitosuodjaleapmái ja kulturmuitoáddejupmái. Galggašii hálddahusa bargiide addit vejolašvuođa beaivválaš bargguid bokte ja virgelobiiguin nannet sámi kulturmuitosuodjaleami máhtolašvuođa. Lea earenoamáš deaŧalaš addit Sámi kulturmuitoráđi bargiide vejolašvuođa dutkanbargguid dahkat. ¶ Sámediggi lea dáhtton departemeantta sirdit stáhta sámi joatkkaskuvllaid stivrra nammadanválddi Sámediggái. Departemeanta ii dáhto sirdit dán válddi nu guhká go stáhta departemeantta bokte lea eaiggádin dálá hámis. Departemeantta mielas livččii dárbu prosessii mas stáhta sámi joatkkaskuvllat árvvoštallojit, maiddái stivrema dáfus. Čoahkkimis sohppui álggahit dán proseassa 2000 giđa. ¶ Sámi válgalihtus leat golbma áirasa Sámedikkis. Go leat uhca joavku, de lea iešalddis čielggas ahte mis ii leat ovddasteaddji buot dain lávdegottiin ja komiteain maid Sámediggi ain nammada. Jos mis sierrálágan sivaid geažil ii leat ovddasteaddji iešguđet lávdegottiin, de mis ii leat álggage vejolašvuohta searvat prosessii ja buktit árvalusaid lávdegoddái, muhto fertet nugo earát ge mat leat Sámediggevuogádaga olggobealde, vuordit dassážii go lávdegoddi lea geargan bargguinis. Dát mearkkaša ahte muhtun lávdegottiid oktavuođas, nugo omd. boazodoallolávdegotti oktavuođas, lea geavahusas nu ahte 35 sámedikki áirasiin ožžot dieđuid iežaset ovddasteaddjiid bokte mii lávdegottiin dáhpáhuvvá, go fas mii geain ii leat ovddasteaddji, eat beasa diehtit maidege. ¶ NSR:a sámediggejoavku bivdá Sámediggeráđi árvvoštallat foandda ásaheami man bokte sáhtášii máksit buhtadusa vahágiid ja gillámušaid ovddas ovttaskas sápmelaččaide. Fondii galget sáhttit ovttaskas olbmot, joavkkut ja organisašuvnnat addit skeaŋkkaid. Ráđđi ferte maiddái bivdit stáhtas sierra ruđa dákkár foandda ásaheapmái. Dás ferte deattuhit dan ahte lea sáhka govttolaš buhtadusas vahágiid ja gillámušaid ovddas, ja ahte olbmot eai galgga dárbbašit atnit iežaset vuoittáhallin jos galget juksat vánhurskkisvuođa. ¶ NSR:a sámediggejoavkku mielas ii leat dohkálaš go Ráđđehus ovddastuvvon Suodjalusdepartemeantta ja Eanadoallodepartemeantta bokte ovddastit sihke huksejeaddji beroštumiid ja boazodoallosámiid beroštumiid mearrideami oktavuođas ahte mii galgá deattuhuvvot. Boazodoalloorohatstivra, sápmelaččaid ovddasteaddjit vuoigatvuođalažžan, orru leamen áibbas Eanadoallodepartemeantta buorredáhtu duohken, maiddái boazodoallofágalaš áššiin. ¶ 01.01.2000 rájes laktojuvvojit Sámi oahpahusráddi ja Sámi Sierrabibliotehka Sámediggevuogádahkii. Stáhtabušeahtas lea juolludus dáidda institušuvnnaide ovddiduvvon Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta bušeahta kap. 206 poastta 50 bokte, Kulturdepartemeantta bušeahta kap. 326 poastta 78 bokte ja Birasgáhttendepartemeantta bušeahta kap. 1429 poastta 72.7 bokte. Sámediggi lea hui duhtavaš go dát guokte institušuvnna dál šaddaba oassin Sámediggevuogádagas, ja deattuhit sakka dáid doaimmaid ovttastahttima lihkostuvvama. ¶ Poasta 52.1 nanosmahtto 2000:s 350.000,- kruvnnuin. Foanda galgá hálddašuvvot gustovaš foandanjuolggadusaid mielde. Eaktuduvvo ahte foandda juolludusas várrejuvvo 2.500.000,- kr. doaibmabijuide mánáid ja nuoraid várás earret eará sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte ja sámi mánáid- ja nuoraidbládi almmustuhttima bokte. Bivdit Sámi kulturrádi koordineret doaibmabijuid mat leat Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas mánáid ja nuoraid várás. ¶ Bargiidbellodaga joavku oaidná ahte Sámediggeráđđi ii leat dahkan maidege min eavttuhusain áššis 46/98 - ahte ráhkadit ođđa njuolggadusaid maid bokte bidjat čielga ráji kulturorganisašuvnnaid ja politihkalaš joavkkuid gaskka. Min mielas lea dát imaš go presideanta ollu gerddiid lea lohpidan ahte bargu álggahuvvo jodánepmosit. Danne min mielas lea dárbu ovddidit árvalusa ođđasis. ¶ Maŋimuš válgga vásihusaid vuođul leat mii oaidnán ahte buoremus livččii lean jos ruđat livčče lean kanaliserejuvvon joavkkuid bokte. Joavkkuin, iežaset politihkalaš bellodagaid/ organisašuvnnaid bokte lea buot buoremus vejolašvuohta juksat sámiid. ¶ Galget ráhkaduvvot njuolggadusat maid bokte biddjo čielga rádji kulturorganisašuvnnaid ja politihkalaš joavkkuid gaskka. ¶ 01.01.2000 rájes laktojuvvojit Sámi oahpahusráddi ja Sámi Sierrabibliotehka Sámediggevuogádahkii. Stáhtabušeahtas lea juolludus dáidda institušuvnnaide ovddiduvvon Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta bušeahta kap. 206 poastta 50 bokte, Kulturdepartemeantta bušeahta kap. 326 poastta 78 bokte ja Birasgáhttendepartemeantta bušeahta kap. 1429 poastta 72.7 bokte. Sámediggi lea hui duhtavaš go dát guokte institušuvnna dál šaddaba oassin Sámediggevuogádagas, ja deattuhit sakka dáid doaimmaid ovttastahttima lihkostuvvama. ¶ Poasta 52.1 nanosmahtto 2000:s 350.000,- kruvnnuin. Foanda galgá hálddašuvvot gustovaš foandanjuolggadusaid mielde. Eaktuduvvo ahte foandda juolludusas várrejuvvo 2.500.000,- kr. doaibmabijuide mánáid ja nuoraid várás earret eará sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte ja sámi mánáid- ja nuoraidbládi almmustuhttima bokte. Bivdit Sámi kulturrádi koordineret doaibmabijuid mat leat Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas mánáid ja nuoraid várás. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráddi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešgudet oktavuodain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govcca dáid dárbbuid. Sámi kulturfoandda nannen ii galgga dattetge dagahit ahte Sámi kulturráddi váldá badjelasas ovddasvástádusa mii dál lea earáid, muhto baicce dahkát vejolažžan kulturráddái bargat ovttas Nordnorsk filmsenteriin ja eará fágabirrasiiguin eambbo konkrehta ruhtadeami dáfus iešgudetlágan prošeavttain. ¶ Sámediggi lea go lea geahcadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu cielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanrádiin leat ovddiduvvon iešgudetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu cielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. ¶ Departemeanta lea evttohan 2,788 milj. kr. juolludusa Sámiid Vuorká-Dávviriidda (SVD) 2000:s. Sámediggi lea dán jagi eŋgašeren SVD nuortalaš museá ásaheami bargui Njávdámis. 1999:s eŋgašerejuvvojedje 2 prošeaktamielbargi dán bargui, ja virggiid ruhtadedje Sámi kulturráddi ja Sámi ealáhusráddi. Vurdojuvvo ahte lea dárbu joatkit barggu 2001:s, ja Sámediggi dáhtošii dán 2001:s ruhtaduvvot SVD:a dábálaš doaibmajuolludeami bokte 1,5 milj. kruvnnuin. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráddi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešgudet oktavuodain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govcca dáid dárbbuid. Sámi kulturfoandda nannen ii galgga dattetge dagahit ahte Sámi kulturráddi váldá badjelasas ovddasvástádusa mii dál lea earáid, muhto baicce dahkát vejolažžan kulturráddái bargat ovttas Nordnorsk filmsenteriin ja eará fágabirrasiiguin eambbo konkrehta ruhtadeami dáfus iešgudetlágan prošeavttain. ¶ Sámediggi lea go lea geahcadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu cielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanrádiin leat ovddiduvvon iešgudetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu cielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. ¶ Departemeanta lea evttohan 2,788 milj. kr. juolludusa Sámiid Vuorká-Dávviriidda (SVD) 2000:s. Sámediggi lea dán jagi eŋgašeren SVD nuortalaš museá ásaheami bargui Njávdámis. 1999:s eŋgašerejuvvojedje 2 prošeaktamielbargi dán bargui, ja virggiid ruhtadedje Sámi kulturráddi ja Sámi ealáhusráddi. Vurdojuvvo ahte lea dárbu joatkit barggu 2001:s, ja Sámediggi dáhtošii dán 2001:s ruhtaduvvot SVD:a dábálaš doaibmajuolludeami bokte 1,5 milj. kruvnnuin. ¶ Duopmostuollokomišuvdna lea barggus bokte guorahallan máŋga deatalaš beali. Sámedikki mielas lea hirbmat deatalaš čuovvulit dán ášši eambbo konkrehta, vai sámiide boahtteáiggis šattašii stuorát oadjebasvuohta ja riektesihkkarvuohta duopmostuoluid ektui. ¶ Duopmostuollokomišuvdna oaidná barggus bokte ahte livččii dárbu ásahit sierra duopmostuolu Sis-Finnmárkui, almmá ahte dađi eanet guorahallá dan. ¶ Danne doarju Sámediggi ahte duopmostuoluid organiseren geahčaduvvo sierra dainna áigumušain ahte juksat buot daid dárbbuid mat olles sámi servodagas leat. Erenoamážit galggašii čielggadit movt vejolaš duopmostuolu Sis-Finnmárkkus sáhtášii ovddidit nu ahte dan bokte sáhtášii bálvalit stuorát osiid sámi ássanguovllus. ¶ Mii guoská duopmáriid maŋŋáoahpahussii, de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid, kultuvrra, riekteáddejumiid, jna. birra. Dán bokte sáhttá buoredit oadjebasvuođa dáža riektevuogádaga ja sápmelaččaid gaskka. Dás lea mearkkašupmi riektesihkkarvuhtii ja dat buoridivččii sápmelaččaid luohttámuša riektevuogádahkii. ¶ Duopmostuollokomišuvdna lea barggus bokte guorahallan máŋga deatalaš beali. Sámedikki mielas lea hirbmat deatalaš čuovvulit dán ášši eambbo konkrehta, vai sámiide boahtteáiggis šattašii stuorát oadjebasvuohta ja riektesihkkarvuohta duopmostuoluid ektui. ¶ Duopmostuollokomišuvdna oaidná barggus bokte ahte livččii dárbu ásahit sierra duopmostuolu Sis-Finnmárkui, almmá ahte dađi eanet guorahallá dan. ¶ Danne doarju Sámediggi ahte duopmostuoluid organiseren geahčaduvvo sierra dainna áigumušain ahte juksat buot daid dárbbuid mat olles sámi servodagas leat. Erenoamážit galggašii čielggadit movt vejolaš duopmostuolu Sis-Finnmárkkus sáhtášii ovddidit nu ahte dan bokte sáhtášii bálvalit stuorát osiid sámi ássanguovllus. ¶ Mii guoská duopmáriid maŋŋáoahpahussii, de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid, kultuvrra, riekteáddejumiid, jna. birra. Dán bokte sáhttá buoredit oadjebasvuođa dáža riektevuogádaga ja sápmelaččaid gaskka. Dás lea mearkkašupmi riektesihkkarvuhtii ja dat buoridivččii sápmelaččaid luohttámuša riektevuogádahkii. ¶ Mii leat mediaid bokte gullan ahte Sámediggi lea bargamin sihkkarastit ruhtadeami Ájai Gáivuonas, Nuortasámi museai Njávdámis, ja kulturguovddážii Skániin/Evenáššis. ¶ Sámediggeráđđi geardduha dan maid ráđđi vástidii Roger Pedersenii mannán dievas-čoahkkimis seamma áššis (gažaldat Sámediggeráđđái) guoská sámi kulturguovddážiidda ja daid ruhtadeapmái; Sámediggeráđđi doalaha dikki mearrádussii áššis 23/96 dassážii go dikki dievasčoahkkin mearrida eará. Ráđđi fuomášuhtii dikki dalle, ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte ii čuovvol Sámedikki eavttuhusa, mii guoská doaibmajuohkáseapmái sámi kulturinstitušuvnnaid ja -guovddážiid doaimma ruhtadeami ektui, ja ná dalle maiddái dikki eavttuhusa, mii guoská našuvnnalaš sámi kulturinstitušuvnnaide/guovddážiidda. Stáhtabušeahtas gávdnojit dušše guokte našuvnnalaš sámi kulturinstitušuvnna: Beaivváš Sámi Teáhter ja Sámiid Vuorká-Dávvirat. ¶ Sámediggeráđđi lea viiddis ovttas barggu bokte geahččalan hehttet Stuorradikki buktimis oaiviliid sámi kulturviesuide go Stuorradiggedieđáhusat Norgga sámepolitihka birra meannuduvvojedje dán jagi, ja bivdit Kulturdepartemeantta árvvoštallat Sámedikki eavttuhusa ođđasit. Sámedikki presideanta ja fylkasátnejođiheaddjit njeallji davimuš fylkagielddas leat earret eará čállán reivve gieldakomiteai njukčamánu 31. b. 1998 dán birra. Gieldakomitea ii leat dattetge iežas árvalusas nr. 145 čuovvolan ávžžuhusa, ja lea váldoáššis dohkkehan Ráđđehusa ektui dan, mii guoská sámi kulturviesuide. ¶ Sámediggeráđđi oaidná realistalažžan ja ahte lea dárbu oažžut eanet sámi kulturguovddážiid, gč. ráđi árvalusa áššis 21/98 Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána - meannudeapmi. Ráđđi oaivvilda ahte kulturguovddážat dáin guovlluin leat erenoamáš dehálaččat dan barggus, mii guoská sámi kultuvrra ja giela suodjaleapmái, ovddideapmái ja ealáskuhttimii. Sámediggeráđđi lea viiddis ovttasbarggu bokte geahččalan duohtan dahkat dikki mihttomeari, mii guoská doaibmavuođu sihkkarastimii ja ođđa arenaid háhkamii sámi kultuvrii, sihke Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti ja Riikaoasselávdegotti bokte. Nugo daddjon, de áigu ráđđi namuhuvvon meannudeames árvvoštallat stáhtusa, definišuvnnaid, rolla- ja doaimmaid juohkáseami buot sámi kulturinstitušuvnnaid/guovddážiid ektui, maiddái mearrasámi guovlluid ektui. ¶ Sámediggeráđđi oaidná, ahte valáštallanšilljus leat rasistalaš dáhpáhusat, maiddái kopiija bokte reives, masa áirras Amund Eriksena čujuha, ja eará ovddamearkkaid bokte mat medias leat leamaš eará distrivttain. ¶ Porsáŋggus lea gieskat duomu bokte vuoittahallan muhtin leaska, ja jáhkehahtti lea, ahte son ii nagot máksit guoddaleami. Jáhkkimis bohtet eambbo dákkár áššit rievtti ovdii, muhto sis, geaidda dát guoská, eai dáidde leat doarvái ruhtafámut maiguin sáhttet čuoččuhit iežaset rivttiid, ja loahpas sáhttá alimusriekteduopmu mearridit ášši agibeaivái. ¶ Ođđajagimánus meannudii Stuorradiggi Od.prp. nr. 33 (1996-97) / nr. 2 (1997-98) Od.prp. nr. 18 eavttuhusa bokte (1997-98). Guolástusdepartemeantta bealis lea álggahuvvon barggut oažžut sadjái ođđa organiseren struktuvrra Guolástusdirektoráhtii ovdal suoidnemánu 15. beaivvi dán jagi, ja olles proseassa galgá leat álggahuvvon ovdal ođđajagimánu 1. b. 1999. ¶ Dárkkisteami ja oaivadusbálvalusa sentraliserema bokte heaittihuvvojit gieldalaš oaivaduskántuvrrat ja guolástuslávdegottit, mii mielddisbuktá ahte jávket dat báikái giddejuvvon dieđut ja doarjjaapparáhtta, ja mii erenoamážit buktá ođđa dili sámi guolásteaddjiide. Aŋkke gáibida dát molssaeavttu mainna sihkkarastit smávvaguolásteaddjiid rivttiid. Sámediggi sáhttá ea.ea. gáibidit guolástusoaivadus virggiid Sámediggái gozihan dihtii dán. ¶ Sierra šiehtadusaid ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid dohkkeheami bokte lea Norggas erenoamáš ovddasvástádus láhčit dili dan láhkái ahte sámi álbmot sáhttá ovddidit iežas kultuvrra. ¶ Sámediggi čujuha 22.05.98 beaiváduvvon reivii Kulturdepartemeanttas ja Sd. proposišuvdnii nr. 55 (1997-98) jahkeduháha čalmmusteami hárrái jagiin 2000 - 2005. Ráđđehus eavttuha golbma jahkeduhátsaji eanadieđálaččat/hálddahuslaččat juohkáseami hárrái: ođđa operavisti Osloi, našuvnnalaš duhátjahkesadjin, ja duhátjahkesajiid fylkkain ja gielddain. Duhátjahkesadji etnálaš vuođuin ii gula eavttuhussii departemeantta 22.05.98 beaiváduvvon reivve ektui. Sámediggi oaivvilda, ahte dát ii dávis dan árvovuđđui mii duhátjahkemolsuma čalmmusteames lea čuoggás 2.1. Sámediggi bivdá Kulturdepartemeantta čilget man viidát stáhtalaš eiseválddiin lea sierra oaidnu. Norggas lea sierralágan konvenšuvnnaid ja gaskariikkalaš šiehtadusaid dohkkeheami bokte sierralágan ovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámi álbmot sáhttá ovddidit iežas kultuvrra. ¶ Sámediggi čujuha 22.05.98 beaiváduvvon reivii Kulturdepartemeanttas ja Sd. proposišuvdnii nr. 55 (1997-98) jahkeduháha čalmmusteami hárrái jagiin 2000 - 2005. Ráđđehus eavttuha golbma jahkeduhátsaji eanadieđálaččat/hálddahuslaččat juohkáseami hárrái: ođđa operavisti Osloi, našuvnnalaš duhátjahkesadjin, ja duhátjahkesajiid fylkkain ja gielddain. Duhátjahkesadji etnálaš vuođuin ii gula eavttuhussii departemeantta 22.05.98 beaiváduvvon reivve ektui. Sámediggi oaivvilda, ahte dát ii dávis dan árvovuđđui mii duhátjahkemolsuma čalmmusteames lea čuoggás 2.1. Sámediggi bivdá Kulturdepartemeantta čilget man viidát stáhtalaš eiseválddiin lea sierra oaidnu. Norggas lea sierralágan konvenšuvnnaid ja gaskariikkalaš šiehtadusaid dohkkeheami bokte sierralágan ovddasvástádus láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámi álbmot sáhttá ovddidit iežas kultuvrra. ¶ Jagi 1998 Stáhtabušeahtas lea Sámi ovddidanfoandda bokte juolluduvvon Sámediggái 2 miljon kruvnnu lassindoarjjan doaibmabijuid várás sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Danin lea Sámi ealáhusráđđi dáid sierra doaibmabijuid guovddáš ruhtadanoasálaš. Sámediggi lea nannemin áššemeannudeaddjikapasitehta plána čuovvoleapmái. Dattetge eai leat dál doarvái návccat plána čađaheapmái nugo lei eaktuduvvon. ¶ Sámediggi árvala ahte Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána 1997 - 2001 meannuduvvo juohke nuppi jagi. Diggi lea áššis R 15/98 Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána nammadan doarespolitihkalaš bargojoavkku mas lea mandáhtan hápmet árvalusa plána meannudeapmái. Joavkkuid árvvoštallamat ovdanbiddjojit Sámediggeráđi bokte Sámedikki dievasčoahkkimii miessemánu 25. - 29. b. 1998. Dikki meannudeapmi vuođđuda rámmaid plána viidásat čuovvoleapmái. ¶ Sámediggi sávvá beassat aktiivvalaččat leat mielde barggus mas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođa huksen lea guovddážis, ja mii lea mávssolaš doaibma sámi servodaga ovdáneamis. Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti barggu bokte sáhttet mearkkašahtti oasit Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas 1997-2001 čuovvoluvvot. Danin leage Sámediggi dán barggus čujuhan sámi gelbbolašvuođaguovddážiid ja máŋggageavahusvisttiid mávssolašvuhtii iešguđetge osiin sámi ássanguovlluin, ja čujuha maiddái mávssolašvuođa das ahte áŋgiruššat sámi vuođđoealáhusain nugo boazodoalus, guolástusas ja eanadoalus, ja maiddái diehtojuohkinteknologiija ovddideamis. ¶ Strategiijat, maiguin joksat daid sierra mihttomeriid leat buktagiid ovddideapmi, gelbbolašvuođa lokten, márkanfievrrideapmi, vuovdin ja oaivadeapmi. Erenoamážit geavahuvvojit ruđat investerendoarjaga bokte visttiide, mášiinnaide ja buvttadanrusttegiidda, eambbo ealáhuslaš buvttadeami ráhkadeapmái. ¶ Geassemánu 12. b. 1987 láhkii, nr 56, Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid hárrái (sámeláhka) 3. kapittalin, lasihuvvojedje lága bokte 21.12.1990 mearrádusat sámegiela birra. Láhka mearrida ahte sáme- ja dárogiella leat dásseárvvus lága mearrádusaid ektui. Sámegiela várás lea ásahuvvon hálddašanguovlu gos gustojit sierralágan njuolggadusat sámegiela geavaheapmái almmolaš hálddašeames. Dán hálddašanguvlui gullet Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Deanu ja Porsáŋggu gielddat Finnmárkkus ja Gáivuona gielda Tromssas. Dán hálddašanguovllu almmolaš orgánain lea earret eará geatnegasvuohta vástidit sámegillii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat. ¶ Sámediggi lea gearggus searvat aktiivvalaččat dan viidáseabbo bargui mas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođahuksen leat guovddážis, ja mas lea doaibmi mearkkašupmi sámi servodaga ovddideapmái. Sámediggi lea Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti barggu bokte čujuhan sámi gelbbolašvuođa guovddážiid mávssolašvuođa daid iešguđetge osiin sámi ássanguovlluin. ¶ Ásahit ja juohkit dieđuid ortnegiid birra maid bokte lea vejolaš vurket historjjálaš dieđuid ¶ Láhčit historjjá ja báikkálaš dieđuid gaskkusteami mánáidgárddiid ja skuvllaid bokte ¶ Vuoigatvuohta oahppat iežamet historjjá ja kultuvrra birra, ea.ea rávisolbmuid oahpahusa bokte ¶ Ásahit ja juohkit dieđuid ortnegiid birra maid bokte lea vejolaš vurket historjjálaš dieđuid ¶ Láhčit historjjá ja báikkálaš dieđuid gaskkusteami mánáidgárddiid ja skuvllaid bokte ¶ Sámediggi oaidná maiddái resursakárten ja -hálddašan áŋgiruššamiid. Oasálaččat leat ovttaoaivilis, ahte várret 5 miljovnna kruvnnu RUFa bokte sierralágan prošeavttaide dán oktavuođas. Dikkis eai leat makkárge mearkkašumit go ná prioriterejuvvo, ja vuordá oažžut vástádusa áŋgiruššamiid bohtosiidda dáin surggiin. ¶ Sámediggi bidjá beroštumiin merkii dan barggu maid bargojoavku lea dahkan ja ávžžuha šiehtadusbeliid joatkit dán dehálaš barggu guovtti siva geažil. Vuosttažettiin lea dehálaš, ahte boazodoalliide sihkkarastojuvvojit ortnegat, maid bokte sáhttet álkibot heaittihit iežaset doalu, nu ahte dat lea heivehuvvon ovttaskas olbmo dárbui, ja seammás vel ožžot vejolašvuođa doallat dihto meari bohccuid. Nuppádassii lea dehálaš movttiidahttit ođđarekrutteremiid ja doaluiguin joatkima vai oktilašvuohta sihkkarastojuvvošii ja ná doalahuvvošii ealáhus nanusin. ¶ Diimmá roassodálvvi oktavuođas šiehtaduvvui juolludus (engangsbevilgning) orohagaid ja doaluid veahkeheapmái maidda roassu erenoamáš garrasit leai čuohcan. Sámediggi oaidná, ahte dán jagáš šiehtadusas lea ulbmilin, ahte ovttaskas orohagat ožžot vejolašvuođa hukset alcceseaset vaháteastadanfoandda maid sáhttet geavahit erenoamáš dilálašvuođaid oktavuođas, boazodoallošiehtadusa bokte. Dát lea konstruktiivvalaš váikkuhangaskaoapmi, man bokte sáhttá hukset buoret oadjebasvuođa ealáhussii, dan seammás go juohke ovttaskas orohat ferte dovdat ovddasvástádusa. ¶ Dán jagáš šiehtadus lea váikkuhan positiivvalaččat nissonolbmuid saji oainnusin dahkamii boazodoalus. Sierra liigedoarjaga addima bokte doaluide, gos goappašat náittosbeallálaččat leat aktiivvalaččat ealáhusas, leat šiehtadusbealit geahččalan movttiidahttit nissonolbmuid searvat beaivválaččat boazodollui. ¶ Bággodoaibmabijuid sáhttá čađahit bággolotnumiid bokte ja go stáhta beales fievrriduvvojit ruovttoluotta eatnamat. Duođaleabbo váttisvuohta lea dat ahte luohttámuš riektiapparáhta dáidui ja dáhttui gieđahallat sámi riektigáibádusaid fuotnána. Danin lea áibbas bággu hoahpuhit barggu, mii guoská sámi boares vieruid ja riektiáddejumi dohkkeheapmái, ja ovttaoaivilii boahtimii sámi eanavuoigatvuođaid viidodaga hárrái. Daid dohkkeheami haga ballá Sámediggi, ahte šaddet eanet riektiáššit, ja šaddá stuorát deaddu sámi boazodollui erenoamážit ja sámi riektioasálaččaide obalaččat. ¶ Sámediggi oaidná maiddái resursakárten ja -hálddašan áŋgiruššamiid. Oasálaččat leat ovttaoaivilis, ahte várret 5 miljovnna kruvnnu RUFa bokte sierralágan prošeavttaide dán oktavuođas. Dikkis eai leat makkárge mearkkašumit go ná prioriterejuvvo, ja vuordá oažžut vástádusa áŋgiruššamiid bohtosiidda dáin surggiin. ¶ Sámediggi bidjá beroštumiin merkii dan barggu maid bargojoavku lea dahkan ja ávžžuha šiehtadusbeliid joatkit dán dehálaš barggu guovtti siva geažil. Vuosttažettiin lea dehálaš, ahte boazodoalliide sihkkarastojuvvojit ortnegat, maid bokte sáhttet álkibot heaittihit iežaset doalu, nu ahte dat lea heivehuvvon ovttaskas olbmo dárbui, ja seammás vel ožžot vejolašvuođa doallat dihto meari bohccuid. Nuppádassii lea dehálaš movttiidahttit ođđarekrutteremiid ja doaluiguin joatkima vai oktilašvuohta sihkkarastojuvvošii ja ná doalahuvvošii ealáhus nanusin. ¶ Diimmá roassodálvvi oktavuođas šiehtaduvvui juolludus (engangsbevilgning) orohagaid ja doaluid veahkeheapmái maidda roassu erenoamáš garrasit leai čuohcan. Sámediggi oaidná, ahte dán jagáš šiehtadusas lea ulbmilin, ahte ovttaskas orohagat ožžot vejolašvuođa hukset alcceseaset vaháteastadanfoandda maid sáhttet geavahit erenoamáš dilálašvuođaid oktavuođas, boazodoallošiehtadusa bokte. Dát lea konstruktiivvalaš váikkuhangaskaoapmi, man bokte sáhttá hukset buoret oadjebasvuođa ealáhussii, dan seammás go juohke ovttaskas orohat ferte dovdat ovddasvástádusa. ¶ Dán jagáš šiehtadus lea váikkuhan positiivvalaččat nissonolbmuid saji oainnusin dahkamii boazodoalus. Sierra liigedoarjaga addima bokte doaluide, gos goappašat náittosbeallálaččat leat aktiivvalaččat ealáhusas, leat šiehtadusbealit geahččalan movttiidahttit nissonolbmuid searvat beaivválaččat boazodollui. ¶ Bággodoaibmabijuid sáhttá čađahit bággolotnumiid bokte ja go stáhta beales fievrriduvvojit ruovttoluotta eatnamat. Duođaleabbo váttisvuohta lea dat ahte luohttámuš riektiapparáhta dáidui ja dáhttui gieđahallat sámi riektigáibádusaid fuotnána. Danin lea áibbas bággu hoahpuhit barggu, mii guoská sámi boares vieruid ja riektiáddejumi dohkkeheapmái, ja ovttaoaivilii boahtimii sámi eanavuoigatvuođaid viidodaga hárrái. Daid dohkkeheami haga ballá Sámediggi, ahte šaddet eanet riektiáššit, ja šaddá stuorát deaddu sámi boazodollui erenoamážit ja sámi riektioasálaččaide obalaččat. ¶ Okta váldováttisvuohta dan guovtti lagamus jagis lea dat go boazolohku ain uhceduvvo Finnmárkkus. Garra váikkuhangaskaoamit geavahuvvojit ja galget geavahuvvot vai oažžut boazologu dássededdui guohtonresurssaiguin. Sámediggi lea orgána mas sihke lea hálddahuslaš ja politihkalaš ovddasvástádus boazodoallopolitihkkii dan bokte go diggi nammada stuorámus vejolaš uhccitlogu boazodoalu stivrejeaddji orgánain, ja meannuda jahkásaš boazodoallošiehtadusaid. Dán oktavuođas lea dehálaš, ahte bargu nuppástuhttin-prográmmain boahtá nannoseabbot oidnosii fárrolagaid boazodoallopolitihkain. Illá sáhttá jáhkkit, ahte boazodoallu, nugo dilli lea otne, gierddašii šat boazologu goarkŋuma jos boađus šaddá nu, ahte nuppásteaddjit fas bohtet iežaset doaluide go nuppástuhttináigodat nohká. ¶ Fylkagielda lea čielgasit dat regiovdnapolitihkalaš oasálaš, mii ovttasráđiid earret eará departemeanttaiguin ja gielddaiguin ferte joatkit láidestanbarggu, mii guoská čovdosiidda nuppástuhtingielddain. Sámediggi ferte ovttasbargovugiid bokte aktiivvalaččat leat mielde váikkuheamen dán dehálaš bargui. Dán oktavuođas lea dehálaš deattuhit, ahte Sámedikkis lea bajit dási našuvnnalaš ovddasvástádus geahčadit oktavuođaid gielda- ja fylkarájiid rastá. Sámediggi ferte čohkket návccaidis earret eará molsaeaktolaš ealáhusovddidemiide dan bokte ahte geavahit Sámi ovddidanfoandda aktiivvalaččat. ¶ Okta váldováttisvuohta dan guovtti lagamus jagis lea dat go boazolohku ain uhceduvvo Finnmárkkus. Garra váikkuhangaskaoamit geavahuvvojit ja galget geavahuvvot vai oažžut boazologu dássededdui guohtonresurssaiguin. Sámediggi lea orgána mas sihke lea hálddahuslaš ja politihkalaš ovddasvástádus boazodoallopolitihkkii dan bokte go diggi nammada stuorámus vejolaš uhccitlogu boazodoalu stivrejeaddji orgánain, ja meannuda jahkásaš boazodoallošiehtadusaid. Dán oktavuođas lea dehálaš, ahte bargu nuppástuhttin-prográmmain boahtá nannoseabbot oidnosii fárrolagaid boazodoallopolitihkain. Illá sáhttá jáhkkit, ahte boazodoallu, nugo dilli lea otne, gierddašii šat boazologu goarkŋuma jos boađus šaddá nu, ahte nuppásteaddjit fas bohtet iežaset doaluide go nuppástuhttináigodat nohká. ¶ Sámedikki giellastivra fuolastuvvá dainna movt prošeaktaruđat sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái leat meannuduvvon Sámedikki vuogádagas.Maŋemus jagi (2000) ovdal go Giellaráđđi heaittihuvvui ja sadjái ásahuvvui Giellastivra, de lei dán poasttas 3 450 000 kr. Prošeaktaohcamat ledje máŋgga geardde dán ovdii. Nu lei leamas juohke jagi das ovdal.Seammás go Giellaráđđi heaittihuvvui, de sihkastuvvui maiddái prošeaktaruhta hálddašanguovllu siskkobealde 0,- ruvdnui. Guokte jagi ii lean ruhta prošeavttaide hálddašanguovllu siskkobealde (2001 ja 2002). (Olggobealde hálddašanguovllu bisuhuvvui ja lasihuvvui prošeaktaruhta.) Postii bođii fas ruhta jagis 2003, kr 1 600 000 go Sámedikki giellastivra lei gáibidan fas ruđa dán postii, muhto lei sakka unnit go ovdal lei leamaš, ja sakka unnit go hálddašanguovllu olggobeallái.Jagis 2003 ledje oalle unnán ohcamat dán postii, ja dat ii leat imaš, go olbmot ledje "hárjánišgoahtán" dasa ahte ii juolluduvvo mihkke hálddašanguovllu siskkobeale prošeavttaide. Sii eai lean muđui ge háhppehan plánet prošeavttaid, dassážii go ruhta fas fáhkka bođii. Ahte ledje unnán ohcamat dán jagi, dagahii ahte Sámediggeráđđi unnidii 2005 bušehttii poastta sturrodaga. Dat lea dál 1 140 000 kr. Prošeaktabušeahtta olggobealde hálddašanguovllu lea 2005:s 2 550 000 kr.Jagis 2004 leat ohcamat mihá eanet ruđa ovddas go mii buseahtas lea. 2004 loahpalaš bušeahtas lei 2 000 000 Kr. Lea diehttelas ahte prošeaktaohcamat dađistaga lassánit, go bušeahttapoasta fas lea ásahuvvon. Buot prošeaktaohcamat álggu rájes, maiddái dat mai eai leat juolluduvvon, čájehit makkár beroštupmi, gelbbolašvuohta ja máhttu prošeaktaohcciid gaskka lea ja makkár dárbbut mis leat sámegiela dáfus hálddašanguovllu siskkobealde. Dárbu lea stuoris sámegiela ovdánahttima dáfus sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. Buot sámegielaid ceavzin lea dan duohken ahte mis lea nanu sámegiella guovddáš guovlluin. Dan dihte lea hui deaŧálaš bisuhit ja lasihit ee. prošeaktaruđaid sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái.Dán poasttas (jagi 2004) váldui maiddái ruhta ruhtadit Sámedikki oasi korrektuvraprográmma ráhkadeapmái, kr 600 000. Sámi prošeaktabargit leat prošeavttaid bokte doaimmahan erenoamáš buori barggu sámegiela dokumenterema ja ovdánahttima dáfus. Leat ráhkaduvvon ollu temá-sátnelisttut mat leat ávkin olles sámi servodahkii, mat leat biddjon ja dađistaga biddjojuvvojit Sámedikki sátnevuorkái, buohkaid atnui nuvttá. Sámedikki giellastivra atná sakka váidalahttin ahte dáid proseaktaruđaiguin dál galgá ruhtadit olles Sámedikki iežasoasi korrektuvraprográmma oktavuođas, ja go ii váldo oassi guovttegielalašvuođaruđain, mii suohkaniidda juolluduvvo jahkásaččat. Giellastivra atná govttolažžan ahte suohkanat servet dán doibmii ja ruhtadit oasi korrektuvraprográmmas, mii šaddá stuora ávkin suohkaniidda, ja addá sakka eanebuidda vejolašvuoda čállit sámegillii. Ii leat govttolas dušše prošeaktaruđaiguin ruhtadit Sámedikki iežasoasi ollásii. ¶ Sámediggi lea juolludan 70 000 kr. heahteveahkkin Guoládahkii. Ruđat mannet Kárášjoga gieldda bokte mii ovttastahttá veahki ustitvuođagildii Lujávrái. Dalle diehtit ahte veahkki manná njuolga ruoššabeali sápmelaččaide. Mii atnit dán lassinveahkkin dan veahkkái maid Norgga Rukses Ruossa lágida Guoládahkii. Sámedikki mielas lea deaŧalaš doarjut oktavuođaid mat leat čadnon norggabeali ja ruoššabeali ustitvuođagielddaid bokte. ¶ Guovlluin gos leat sámi beroštumit galggašedje fylkkagielddat ja gielddat geavahit Sámedikki plánaid fylkka- ja gielddaplánemiin. Sámedikki vuollásaš ráđiid (Sámi ealáhusráđđi, Sámi giellaráđđi, Sámi kulturráđđi ja Sámi kulturmuitoráđđi) bokte leat ásahuvvon máŋga váikkuhangaskaoami sámepolitihkalaš prioriteremiid čuovvolemiid várás.» ¶ Beiarn, Gildeskål og Skjerstad gielddain leat dahkkon máŋga elrávdnjehuksemat, ja danne leat huksemat juo garrasit čuohcan dáidda guovlluide. 1987 ođđajagimánu Gonagaslaš res. bokte addui konsešuvdna velá viđa prošektii Svartisen/ Sáltoduoddara guovllus. Guokte prošeavtta leat álggohuvvon ja čađahuvvomin; Storglom guovlu ja Svartisen. Lassin leat golbma elrávdnjesearvvi plánemin viidásit huksema konsešuvnnaid ektui mat leat addon. Sjøfossen energi A/S (I/S Sundsjord kraftlag) lea plánemin Sundsfjord čázádaga viidásit huksema, A/S Salten kraftsamband lea plánemin Oldereidet kraftverk viidásit huksema ja Statskraft lea plánemin hukset oasi Beiarn čázádagas Ramsgjel guovllu dulvademiin. Báikkiid olbmot leat garrasit vuosttildan plánaid, ja lea ea.ea. gáibiduvvon dárkileabbot čielggadit prošeavttaid váikkuhusaid. Danne lea Sámediggi váldán oktavuođa NVE:ii ja dáhtton dárkilis dieđuid plánaid birra vai beassat árvvoštallat maid Sámediggi sáhtášii dahkat huksenplánaid ektui. ¶ Jos ruđat eai geavahuvvo eavttuid mielde, de sáhttá bissehit prošeavttaid ja gáibidit máksojuvvon ruđa ruovttoluotta dahje duoguštit ostojuvvon dávviriid. Dát guoská maiddái javohisvuođa geatnegasvuođa rihkkumii, jos vuostáiváldi prošeavtta bokte lea ožžon peršuvnnalaš dieđuid dahje boahtán diehtit eará beliid mat gullet jávohisvuođa geatnegasvuhtii. ¶ Jos ruđat eai geavahuvvo eavttuid mielde, de sáhttá bissehit prošeavttaid ja gáibidit máksojuvvon ruđa ruovttoluotta dahje duoguštit ostojuvvon dávviriid. Dát guoská maiddái javohisvuođa geatnegasvuođa rihkkumii, jos vuostáiváldi prošeavtta bokte lea ožžon peršuvnnalaš dieđuid dahje boahtán diehtit eará beliid mat gullet jávohisvuođa geatnegasvuhtii. ¶ Sámi guovllu luondduresurssat leat áibbas vealtameahttumat sámi kultuvrra ovddideapmái. Sámit eai leat goassige eahpidan dan ahte árbevirolaš sámi oamastanriekti ii livčče ain fámus, vaikko stáhta lea vulosdeaddi miellaguottu bokte sámi kultuvrii ovdal julggaštan ahte sámi dološvierut eai sáhte addit makkár ge rievtti. Eatnan- ja čáhcevuoigatvuođagažaldat guoská danin čiekŋalepmosit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu suodjaleapmái ja ovddideapmái viiddis áddejumiin. Danin lea ge ávnnaslaš vuođu sihkkarastin guovddáš oassi olles sámi riektivuođus lassin politihkalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaide. ¶ Sisrievttálaš njuolggadusaid ja álbmotrievttálaš šiehtadusaid bokte lea našuvnnalaš stáhtas ovddasvástádus sámi kultuvrra goziheamis ja ovddideamis. Álbmoga vuoigatvuohta kulturbargui lea vuođđoolmmošvuoigatvuohta. Dát mielddisbuktá riektigeatnegasvuođa sihkkarastit maiddái kultuvrra ávnnaslaš vuođu. Luonddu resurssaid vuoigatvuođas ja daid geavaheamis lea danin dehálaš mearkkašupmi sámi kultuvrra vejolašvuođaide bissut ja ovddiduvvot boahtteáiggis. ¶ Sámediggi galgá boahtteáiggis bidjat guovddáš eavttuid birrasa, kultuvrra ja ealáhusaid vuođđogažaldagaide. Stivrejuvvon ovdáneami bokte ferte gávdnat ja organiseret hálddašanortnegiid mat gozihit birasperspektiivva. Galgá hábmejuvvot politihkka mii lea vuođđuduvvon sámi vuođđofilosofiijai, man oktavuođas biras, luondu ja resurssat ieža mearridit dásiid geavaheapmái ja roggamiidda. Gaskariikkalaš konvenšuvnnaid ja riektinjuolggadusaid ektui galget eamiálbmogiid oainnut ovddiduvvot gaskariikkalaš dássái, vai boahtteáigi sihkkarasto máilmmeviidosaš perspektiivva vuođul. Sámediggi áigu ovttasráđiid Ruoŧa ja Suoma sámedikkiiguin ráhkadit birasanalysa, mas boađusin galgá leat biraspolitihkalaš doaibmaprográmma. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadus NAČ 1997:4 “Sámi kultuvrra luondduvuođus” lea maid vuođđun dán plánaáigodaga vuoigatvuođadigáštallamii. Lávdegotti bargu lea okta dain deháleamos áššiin maid Sámediggi áigu meannudit ja man birra sámi servodat áigu digáštallat boahttevaš jagiin. Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargu, sihke dat mat leat ovddiduvvon ja boahttevaš čielggadusat oktan sámi dološgeavahusvuoigatvuođačielggadusain galget meannuduvvot vuđolaččat Sámedikki orgánain. Sámedikki vuolggasadjin lea dat ahte sámi guovlluid galget sámit nu guhkás go vejolaš ieža hálddašit. Vuđolaš proseassa bokte sámi servodaga siste ja olggosguvlui earáid guovdu, galgá vuoigatvuođadigáštallan čuovvoluvvot konkrehta hálddašančovdosiiguin. Dát mearkkaša dieđusge maiddái dan ahte Sámedikkis galgá leat guovddáš sadji hálddašeamis. ¶ Dasto livččii bajit dási mihttomeriid hábmen boazodoallopolitihkkii areálaplánemis ávkkálaš plánema oktavuođas. Regulerenplánat boazodoalloulbmiliidda leat uhccán geavahuvvon, vaikko dát plánahápmi gáhttešii ja čilgešii nannosepmosit boazodoalloberoštumiid plána- ja huksenlága oktavuođas. Ráhkaduvvon orohatplánaid bokte livččii álkit ráhkadit reguleren-plánaid, maiddái boazodoalloulbmiliidda. Dasto čilgešedje boazodoalloulbmiliidda ráhkaduvvon regulerenplánat álkibut oktavuođa eará plánaberoštumiide, nugo bartahuksemii ja luonddu- ja kulturmuitogáhttemii. ¶ Barttaid huksen bieđgguid ii soaba nu bures dan eanahálddašeapmái man oktavuođas dáhttut gáhttet luonddu, kultuvrra ja resurssaid. Dán bokte ii gozihuvvo boazodoalu ge dárbu eatnamiid sihkkarastit. Berrešii hui hárve spiehkastit plána- ja huksenlágas go lea sáhka addimis lobi hukset barttaid bieđgguid. Barttaid huksema berre váldoáššis stivret plánejuvvon bartasajiide juogo gieldaplána areálaoasis dahje regulerenplánaid oktavuođas. ¶ Áibbas guovddážin lea koordineret giellabarggu Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa riikarájiid rastá. Sámedikkit Suomas, Norggas ja Ruoŧas leat váldán badjelasaset ovddasvástádusa oktasaš davviriikkalaš sámi giellabarggu ovddideamis. Sámi giellalávdegoddi lea heivvolaš orgána dán bargui. Nu oktasaš go vejolaš giellapolitihkka nanosmahtášii sámegiela ollislaččat ja maiddái buoredivččii giela árvvu. Oktasaš sámi giellahálddašanguovllu ásaheapmi Davvikalohtas ja oktasaš čállingiela ovddideapmi leat maiddái guovddáš hástalusat dán oktavuođas. Berre dattetge bidjat johtui proseassaid maid bokte árvvoštallat dáid eavttuhusaid váikkuhusaid. ¶ Skuvla- ja oahpahusvuogádagas lea erenoamáš ovddasvástádus duohtan dahkat sámepolitihkalaš prinsihpaid. Dat mii lea vuođđun sámiid sihkkarastimii eamiálbmogin galgá hábmet sámi skuvlla. Dát guoská oahppoplánaide, oahpponeavvuide, oahpahusvugiide ja oahpaheaddjiid ohppui. Vuođđoskuvlla bokte galgá sámi giella, kultuvra ja servodateallin suodjaluvvot ja ovddiduvvot. Dainna lágiin galgá skuvla gozihit ja gaskkustit sámi álbmoga kultuvrra ja máhtolašvuođa. Mihttomearrin lea ahte Sámediggi dat galgá bidjat eavttuid sámi skuvla- ja oahpahusfálaldagaide ja hábmet daid. Sámi oahpahusráđđi galgá dán áigodagas heaittihuvvot dáláš hámis, ja ekonomálaš resurssat ja bargit sirdojuvvojit Sámediggái. ¶ Sámi mánáin Norggas lea erenoamáš dilli danin go sii bajásšaddet máŋggagielalaš ja máŋggakultuvrralaš servodagas. Ođđa oahppoplána bokte ožžot sámi mánát vuosttas geardde Norgga historjjás vejolašvuođa vázzit dákkár skuvlla, gos guovttegielalašvuohta ja guovttekultuvrralašvuohta ovddiduvvo, ja man bokte mánát ožžot buori vuođu sin boahttevaš kultuvrralaš, sosiálalaš, fágalaš ja gielalaš ovdáneapmái. Dan vuođul movt Stuorradiggi meannudii vuođđoskuvlalága ja joatkkaoahpahuslága 1998 giđa lea sámi oahppiin individuálalaš vuoigatvuohta oahppat sámegiela vuođđo- ja joatkkaskuvllas dan rájes go láhka boahtá fápmui. Sámediggi lea dáid historjjálaš dáhpáhusaid bokte sámi skuvlahistorjjás ožžon doarjaga iežas dehálaš oahpahuspolitihka prinsihpaide. ¶ Sámi báikegottiid nannemis lea dárbu geahčadit maiddái daid ge beliid mat leat dehálaččat vai nissonolbmot ásaiduvvet giliide. Nissonolbmuid eavttuide gullet sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš bealit. Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Nissonolbmuide lea dehálaš eará ge go dušše bargosajit jos galget ásaiduvvat sámi guovlluide. Mánáidgárdesajit, buorre vuođđoskuvla, vejolašvuođat iežaset ovddidit ja bálvalusfálaldagat gullet oppalaš infrastruktuvrii mas lea stuorra mearkkašupmi. ¶ Oktiibuot galgá Sámedikki ealáhusbealli ovddiduvvot sakka. Dát eaktuda stuorát ekonomálaš rámmaid hálddašeapmái, ja ahte Sámi ovddidanfoanda nannejuvvo mealgat. Sámediggi áigu bargat dan ala ahte foanda oažžu ruđaid eanadoallo- ja guolástusšiehtadusaid bokte boazodoallošiehtadusaid málle mielde. Dasto áigu diggi čuovvolit Sámi riddo- ja vuotna-guovlluid doaibmaplána, Sámi guovlluid eanadoalloplána ja «Sámi guolástusaid 2000-jagi guvlui» čielggadusa praktihkalaš politihkas. Galgat maiddái leat aktiivvalaččat Davvikalohta ja lullisámeguovllu Interreg II čađaheamis. ¶ Sámedikki politihkka guolástusáššiin lea háhkat eavttuid guolástusa gáhttemii ávnnaslaš vuođđun ássamii ja barggolašvuhtii riddo- ja vuotnaguovlluin. Guolástuspolitihka hálddašeapmi ja bivdostrategiijat leat hirbmat dehálaččat sámiide riddo- ja vuotnaguovlluin, go stuorra eanetlohku ealáhusaid oktavuođas lea čadnon mearraresurssaide. Dat ahte oččodit dakkár resursahálddašeami mii doalaha náliid bajimuš ávkkástallandásis lea guovddážin maiddái sámi guolástusberoštumiide. Sámediggi oaidná, áibbas dehálažžan sámi servodaga ovdánahttimis ahte ovddiduvvojit hálddašanmállet maid bokte báikegottiid olbmot sáhttet oažžut ávkki komparatiivvalaš ovdamuniin, nugo lagašvuohta resurssaide ja báikkálaš resurssaid bivdu. ¶ Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid guolástusstruktuvrra vuođđun leat uhccit fatnasat mat eai sáhte johttit guhkás, ja mat danne leat eanet gitta báikkálaš, riddolagaš resurssain. Hálddašeami ja reguleremiid bokte boahtteáiggis ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid daid bivdiide geat árbevirolaččat leat dárbbašan bivdit vuonain, ja dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa ferte atnit vuođđun. Lassin lea dárbu ruhtadanortnegiidda maid bokte sáhtášii rustet ja ođasmahttit fatnasiid maid bivdit dáin guovlluin geavahit. Dat váikkuhangaskaoamit mat Sámedikki vuogádagas leat, eai okto nagot ođasmahttit, muhto jullot dušše muhtun muddui daid uhccimus fatnasiid rustemii. ¶ Sámediggi áigu boahtteáiggis bargat aktiivvalaččat dan ala ahte ásahuvvojit golbma geahččalanguovllu maid bokte sáhttá geahččalit báikkálaš hálddašanmálliid ja doaibmabijuid maid ulbmilin lea sihkkarastit ja ovddidit sámi servodaga sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi galgá maiddái bargat dan ala ahte ásahuvvojit ruhtadanortnegat maiguin sáhttá sihkkarastit dárbbašlaš infrastruktuvrrafierpmádaga mearrasámi báikegottiide. ¶ Sámediggái lea dehálaš hábmet ja rievdadit dikki siskkáldas doaimma ja organiserema rámmaeavttuid ja iežas áigumušaid ektui. Ásaheami rájes lea Sámedikki hálddahuslaš oassi huksejuvvon ollu. Dán oktavuođas lea dehálaš čujuhit dan ahte Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan vuosttažettiin lea politihkalaš reaidu olbmuide, iige hálddašanorgána dábálaš áddejumiin. Politihkalaš dimenšuvnna deattuheapmi galgá danin oidnot dikki siskkáldas organiseremis. Beaktilis ja čorgadis organisašuvdnamálle bokte sáhtášii maiddái buorebut ávkkástallat dáláš resurssain. Sámediggi áigu dán plánaáigodagas ráhkadit ođđa málle dikki siskkáldas doibmii. ¶ Dát čuovvoluvvo čiekŋaleabbo dajáldaga bokte ahte "..sámit ieža, iige stáhta, mearridit makkár servodatsurggiid sámi álbmot galgá stivret, bearráigeahččat ja hálddašit." ¶ Min vuolggasadji lea mii guoská doahpagiidda sámi oamastan- ja geavahusriekti, ahte dáid sisdoalu ferte čilget earret eará dan bokte, ahte ráhkaduvvo konkrehta sisdoallu eanavuoigat-vuođamearrádusaide mat leat ILO-konvenšuvnnas nr. 169, ja daid duođalaš vuoigatvuođaide mat leat leamaš, muhto mat leat garvojuvvon eiseválddiid ovddeš áiggi vulosdeaddi guottuid bokte sámi geavahusa ektui. ¶ Čuo. 5.3.2 nubbi teakstaoassi, 3. cealkka: «Ođđa oahppoplána bokte ožžot sámi mánát vuosttaš geardde...» rievdaduvvo dánin: «Ođđa oahppoplána bokte oažžu oassi sámi mánáin vuosttaš geardde...» ¶ «Ođđa oahppoplána bokte ožžot sámi mánát vuosttaš geardde .. » rievdaduvvo dánin: ¶ «Ođđa oahppoplána bokte oažžu oassi sámi mánáin vuosttaš geardde .. » ¶ Sámit eai leat goassige eahpidan dan ahte árbevirolaš sámi oamastanriekti ii livčče ain fámus, vaikko stáhta lea vulosdeaddi miellaguottu bokte sámi kultuvrii ovdal julggaštan ahte sámi dološvierut eai sáhte addit makkár ge rievtti. Eatnan- ja čáhcevuoigatvuođagažaldat guoská danin čiekŋalepmosit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu suodjaleapmái ja ovddideapmái viiddis áddejumiin. Danin lea ge ávnnaslaš vuođu sihkkarastin guovddáš oassi olles sámi riektivuođus lassin politihkalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaide. ¶ Sisrievttálaš njuolggadusaid ja álbmotrievttálaš šiehtadusaid bokte lea našuvnnalaš stáhtas ovddasvástádus sámi kultuvrra goziheamis ja ovddideamis. Álbmoga vuoigatvuohta kulturbargui lea vuođđoolmmošvuoigatvuohta. Dát mielddisbuktá riektigeatnegasvuođa sihkkarastit maiddái kultuvrra ávnnaslaš vuođu. Luonddu resurssaid vuoigatvuođas ja daid geavaheamis lea danin dehálaš mearkkašupmi sámi kultuvrra vejolašvuođaide bissut ja ovddiduvvot boahtteáiggis. ¶ Sámediggi galgá boahtteáiggis bidjat guovddáš eavttuid birrasa, kultuvrra ja ealáhusaid vuođđogažaldagaide. Stivrejuvvon ovdáneami bokte ferte gávdnat ja organiseret hálddašanortnegiid mat gozihit birasperspektiivva. Galgá hábmejuvvot politihkka mii lea vuođđuduvvon sámi vuođđofilosofiijai, man oktavuođas biras, luondu ja resurssat ieža mearridit dásiid geavaheapmái ja roggamiidda. Gaskariikkalaš konvenšuvnnaid ja riektinjuolggadusaid ektui galget eamiálbmogiid oainnut ovddiduvvot gaskariikkalaš dássái, vai boahtteáigi sihkkarasto máilmmeviidosaš perspektiivva vuođul. Sámediggi áigu ovttasráđiid Ruoŧa ja Suoma sámedikkiiguin ráhkadit birasanalysa, mas boađusin galgá leat biraspolitihkalaš doaibmaprográmma. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadus NAČ 1997:4 “Sámi kultuvrra luondduvuođus” lea maid vuođđun dán plánaáigodaga vuoigatvuođadigáštallamii. Lávdegotti bargu lea okta dain deháleamos áššiin maid Sámediggi áigu meannudit ja man birra sámi servodat áigu digáštallat boahttevaš jagiin. Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargu, sihke dat mat leat ovddiduvvon ja boahttevaš čielggadusat oktan sámi dološgeavahusvuoigatvuođačielggadusain galget meannuduvvot vuđolaččat Sámedikki orgánain. Sámedikki vuolggasadjin lea dat ahte sámi guovlluid galget sámit nu guhkás go vejolaš ieža hálddašit. Vuđolaš proseassa bokte sámi servodaga siste ja olggosguvlui earáid guovdu, galgá vuoigatvuođadigáštallan čuovvoluvvot konkrehta hálddašančovdosiiguin. Dát mearkkaša dieđusge maiddái dan ahte Sámedikkis galgá leat guovddáš sadji hálddašeamis. ¶ Dasto livččii bajit dási mihttomeriid hábmen boazodoallopolitihkkii areálaplánemis ávkkálaš plánema oktavuođas. Regulerenplánat boazodoalloulbmiliidda leat uhccán geavahuvvon, vaikko dát plánahápmi gáhttešii ja čilgešii nannosepmosit boazodoalloberoštumiid plána- ja huksenlága oktavuođas. Ráhkaduvvon orohatplánaid bokte livččii álkit ráhkadit reguleren-plánaid, maiddái boazodoalloulbmiliidda. Dasto čilgešedje boazodoalloulbmiliidda ráhkaduvvon regulerenplánat álkibut oktavuođa eará plánaberoštumiide, nugo bartahuksemii ja luonddu- ja kulturmuitogáhttemii. ¶ Barttaid huksen bieđgguid ii soaba nu bures dan eanahálddašeapmái man oktavuođas dáhttut gáhttet luonddu, kultuvrra ja resurssaid. Dán bokte ii gozihuvvo boazodoalu ge dárbu eatnamiid sihkkarastit. Berrešii hui hárve spiehkastit plána- ja huksenlágas go lea sáhka addimis lobi hukset barttaid bieđgguid. Barttaid huksema berre váldoáššis stivret plánejuvvon bartasajiide juogo gieldaplána areálaoasis dahje regulerenplánaid oktavuođas. ¶ Skuvla- ja oahpahusvuogádagas lea erenoamáš ovddasvástádus duohtan dahkat sámepolitihkalaš prinsihpaid. Dat mii lea vuođđun sámiid sihkkarastimii eamiálbmogin galgá hábmet sámi skuvlla. Dát guoská oahppoplánaide, oahpponeavvuide, oahpahusvugiide ja oahpaheaddjiid ohppui. Vuođđoskuvlla bokte galgá sámi giella, kultuvra ja servodateallin suodjaluvvot ja ovddiduvvot. Dainna lágiin galgá skuvla gozihit ja gaskkustit sámi álbmoga kultuvrra ja máhtolašvuođa. Mihttomearrin lea ahte Sámediggi dat galgá bidjat eavttuid sámi skuvla- ja oahpahusfálaldagaide ja hábmet daid. Sámi oahpahusráđđi galgá dán áigodagas heaittihuvvot dáláš hámis, ja ekonomálaš resurssat ja bargit sirdojuvvojit Sámediggái. ¶ Sámi mánáin Norggas lea erenoamáš dilli danin go sii bajásšaddet máŋggagielalaš ja máŋggakultuvrralaš servodagas. Ođđa oahppoplána bokte oažžu oassi sámi mánáin vuosttaš geardde Norgga historjjás vejolašvuođa vázzit dákkár skuvlla, gos guovttegielalašvuohta ja guovttekultuvrralašvuohta ovddiduvvo, ja man bokte mánát ožžot buori vuođu sin boahttevaš kultuvrralaš, sosiálalaš, fágalaš ja gielalaš ovdáneapmái. Dan vuođul movt Stuorradiggi meannudii vuođđoskuvlalága ja joatkkaoahpahuslága 1998 giđa lea sámi oahppiin individuálalaš vuoigatvuohta oahppat sámegiela vuođđo- ja joatkkaskuvllas dan rájes go láhka boahtá fápmui. Sámediggi lea dáid historjjálaš dáhpáhusaid bokte sámi skuvlahistorjjás ožžon doarjaga iežas dehálaš oahpahuspolitihka prinsihpaide. ¶ Sámi báikegottiid nannemis lea dárbu geahčadit maiddái daid ge beliid mat leat dehálaččat vai nissonolbmot ásaiduvvet giliide. Nissonolbmuid eavttuide gullet sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš bealit. Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Nissonolbmuide lea dehálaš eará ge go dušše bargosajit jos galget ásaiduvvat sámi guovlluide. Mánáidgárdesajit, buorre vuođđoskuvla, vejolašvuođat iežaset ovddidit ja bálvalusfálaldagat gullet oppalaš infrastruktuvrii mas lea stuorra mearkkašupmi. ¶ Oktiibuot galgá Sámedikki ealáhusbealli ovddiduvvot sakka. Dát eaktuda stuorát ekonomálaš rámmaid hálddašeapmái, ja ahte Sámi ovddidanfoanda nannejuvvo mealgat. Sámediggi áigu bargat dan ala ahte foanda oažžu ruđaid eanadoallo- ja guolástusšiehtadusaid bokte boazodoallošiehtadusaid málle mielde. Dasto áigu diggi čuovvolit Sámi riddo- ja vuotna-guovlluid doaibmaplána, Sámi guovlluid eanadoalloplána ja «Sámi guolástusaid 2000-jagi guvlui» čielggadusa praktihkalaš politihkas. Galgat maiddái leat aktiivvalaččat Davvikalohta ja lullisámeguovllu Interreg II čađaheamis. ¶ Sámedikki politihkka guolástusáššiin lea háhkat eavttuid guolástusa gáhttemii ávnnaslaš vuođđun ássamii ja barggolašvuhtii riddo- ja vuotnaguovlluin. Guolástuspolitihka hálddašeapmi ja bivdostrategiijat leat hirbmat dehálaččat sámiide riddo- ja vuotnaguovlluin, go stuorra eanetlohku ealáhusaid oktavuođas lea čadnon mearraresurssaide. Dat ahte oččodit dakkár resursahálddašeami mii doalaha náliid bajimuš ávkkástallandásis lea guovddážin maiddái sámi guolástusberoštumiide. Sámediggi oaidná, áibbas dehálažžan sámi servodaga ovdánahttimis ahte ovddiduvvojit hálddašanmállet maid bokte báikegottiid olbmot sáhttet oažžut ávkki komparatiivvalaš ovdamuniin, nugo lagašvuohta resurssaide ja báikkálaš resurssaid bivdu. ¶ Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid guolástusstruktuvrra vuođđun leat uhccit fatnasat mat eai sáhte johttit guhkás, ja mat danne leat eanet gitta báikkálaš, riddolagaš resurssain. Hálddašeami ja reguleremiid bokte boahtteáiggis ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid daid bivdiide geat árbevirolaččat leat dárbbašan bivdit vuonain, ja dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa ferte atnit vuođđun. Lassin lea dárbu ruhtadanortnegiidda maid bokte sáhtášii rustet ja ođasmahttit fatnasiid maid bivdit dáin guovlluin geavahit. Dat váikkuhangaskaoamit mat Sámedikki vuogádagas leat, eai okto nagot ođasmahttit, muhto jullot dušše muhtun muddui daid uhccimus fatnasiid rustemii. ¶ Sámediggi áigu boahtteáiggis bargat aktiivvalaččat dan ala ahte ásahuvvojit golbma geahččalanguovllu maid bokte sáhttá geahččalit báikkálaš hálddašanmálliid ja doaibmabijuid maid ulbmilin lea sihkkarastit ja ovddidit sámi servodaga sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi galgá maiddái bargat dan ala ahte ásahuvvojit ruhtadanortnegat maiguin sáhttá sihkkarastit dárbbašlaš infrastruktuvrrafierpmádaga mearrasámi báikegottiide. ¶ Sámediggái lea dehálaš hábmet ja rievdadit dikki siskkáldas doaimma ja organiserema rámmaeavttuid ja iežas áigumušaid ektui. Ásaheami rájes lea Sámedikki hálddahuslaš oassi huksejuvvon ollu. Dán oktavuođas lea dehálaš čujuhit dan ahte Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan vuosttažettiin lea politihkalaš reaidu olbmuide, iige hálddašanorgána dábálaš áddejumiin. Politihkalaš dimenšuvnna deattuheapmi galgá danin oidnot dikki siskkáldas organiseremis. Beaktilis ja čorgadis organisašuvdnamálle bokte sáhtášii maiddái buorebut ávkkástallat dáláš resurssain. Sámediggi áigu dán plánaáigodagas ráhkadit ođđa málle dikki siskkáldas doibmii. ¶ Váikkuhangaskaoami geavaheapmi árvvoštallojuvvo jeavddalaččat man bokte geahčaduvvo ahte olahuvvojit go mearriduvvon ulbmilat. ¶ Váikkuhangaskaoami geavaheapmi árvvoštallojuvvo jeavddalaččat man bokte geahčaduvvo ahte olahuvvojit go mearriduvvon ulbmilat. ¶ Mii áigut nannet guolástussuorggi sierra guolástusráđđeaddi bokte. Juogo sirdima bokte dahje sierra virggi bokte Sámi ealáhusráđđái. ¶ Sámediggi čujuha dasa ahte Ráđđehus lea 1999 stáhtabušeahta oktavuođas rievdadan iežas rutiinnaid sámi áššiid bušeahttabargui nu go lei dieđihuvvon Sd.dieđáhusas nr. 18 (1997-98) čuo. 4.2 ja Sd. dieđáhusas nr. 52 (1997-98) čuo. 3. Dát dagaha maid Sámediggái friijasit bušeahttadili go diggi oažžu olles juolludusa ovtta bušeahttapoasttas (50-poasta). Sámedikki mielas leat dát rievdan hui buorre. Ođđa vuogádat man mielde galgá ovddidit sámi áššiid ovttas Ráđđehusa stáhtabušeahttabarggu bušeahttakonferánsii dagaha sihke buoret ovttastahttima ja buoret vejolašvuođaid maiddái Sámediggái plánet ja ovddidit boahtteáiggi doaibmabidjuevttohusaid sámi álbmoga várás ollislaš perspektiivvas. Sámediggi lea vuolábealde bidjan ođđa vuogádaga vuođđun, ja ovddida dákko bokte čuovvovaš doaibmabidjuevttohusaid 2000-jagi stáhtabušeahtas prioriterejuvvon vuoruin. Čielggasvuođa dihte leat mielde dušše dat poasttat mat leat evttohuvvon lasihuvvot: ¶ Sámi kulturráđđi hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte 1,25 milj. kruvnnu, ja 1999:s 1,425 milj. kruvnnu. Doarjjaortnega ohcamat lassánit sakka, ja 1997:s dagai ollislaš ohcansubmi 3,1 milj. kruvnnu. Sámi kulturráđđi lea prioriteren doaimmaid maid leat álggahan dahje vuolggahan mánát ja nuorat. ¶ Sámediggi čujuha dasa ahte Ráđđehus lea 1999 stáhtabušeahta oktavuođas rievdadan iežas rutiinnaid sámi áššiid bušeahttabargui nu go lei dieđihuvvon Sd.dieđáhusas nr. 18 (1997-98) čuo. 4.2 ja Sd. dieđáhusas nr. 52 (1997-98) čuo. 3. Dát dagaha maid Sámediggái friijasit bušeahttadili go diggi oažžu olles juolludusa ovtta bušeahttapoasttas (50-poasta). Sámedikki mielas leat dát rievdan hui buorre. Ođđa vuogádat man mielde galgá ovddidit sámi áššiid ovttas Ráđđehusa stáhtabušeahttabarggu bušeahttakonferánsii dagaha sihke buoret ovttastahttima ja buoret vejolašvuođaid maiddái Sámediggái plánet ja ovddidit boahtteáiggi doaibmabidjuevttohusaid sámi álbmoga várás ollislaš perspektiivvas. Sámediggi lea vuolábealde bidjan ođđa vuogádaga vuođđun, ja ovddida dákko bokte čuovvovaš doaibmabidjuevttohusaid 2000-jagi stáhtabušeahtas prioriterejuvvon vuoruin. Čielggasvuođa dihte leat mielde dušše dat poasttat mat leat evttohuvvon lasihuvvot: ¶ Sámi kulturráđđi hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte 1,25 milj. kruvnnu, ja 1999:s 1,425 milj. kruvnnu. Doarjjaortnega ohcamat lassánit sakka, ja 1997:s dagai ollislaš ohcansubmi 3,1 milj. kruvnnu. Sámi kulturráđđi lea prioriteren doaimmaid maid leat álggahan dahje vuolggahan mánát ja nuorat. ¶ Foandda namma lea Sámeálbmotfoanda. Foanda lea ásahuvvon Stuorradikki bušeahttamearrádusa bokte geassemánu 16. b. 2000.Foanda galgá váikkuhit ovddit áiggiid dáruiduhttinpolitihka dagahan vahágiid njulgema, go sámi álbmot lea massán giela ja kultuvrra. ¶ Áššeoasálaččat áigot dán šiehtadusa ovttasbarggu bokte ja eará vugiid bokte buoridit politihkkáriid ja bargiid máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa goappašiin ásahusain. Áššeoasálaččat galledit fylkkadiggečoahkkanemiid/sámediggečoahkkanemiid unnimusat oktii jagis politihkalaš ja/dahje hálddahuslaš dásis. Áššeoasálaččat leat ovttaoaivilis searválaga heivehit galledeami sihke geavatlaččat ja fágalaččat. ¶ «Sámediggi mearrida dákko bokte dahkat šiehtadusa Sámi Parlamentáralaš ovttasbarggu hárrái Ruoŧa, Suoma ja Norgga Sámedikkiid gaskka Sámi Parlamentáralaš Ráđi ásaheami bokte. ¶ «Sámedikkiid jođiheaddjit ožžot bargun bargat viidáseabbut ásahuvvon parlamentáralaš ovttasbarggu oktasaš čállingotti ásahemiin, mii maiddái sisttisdoallá mandáhta mearridit čállingotti báikki ja ásaheami. Lassi ruhtadeami dáfus berre geahččalit EU-ruđaid Interreg Sápmi prográmma bokte fidnet doarjaga». ¶ «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargu Sámi parlamentáralaš ráđi bokte vuolláičállojuvvo. ¶ «Lágidan dihte dilálašvuođaid álbmotválljen sámedikkiid gaskasaš bistevaš ovttasbargui, galgá ásahuvvot Sámi Parlamentáralaš Ráđđi. Sámedikkit galget nammadit Sámi Parlamentáralaš Ráđi sámedikkiid gaskasaš ovttasbargoorgánan dakko bokte go válljejit áirasiid ráđđái. ¶ Loabáid gielda lea juolludusreivve bokte Tromssa fylkagielddas ožžon 4 miljon kruvnnu liige árvvoštallanruđaid, mat galge geavahuvvot čuovvovaš eavttuid vuođul: ¶ ahte sámi oahppiide dán bokte sihkkarastojuvvojit dohkálaš lanjat ¶ Sámedikki presideanta ja eará Sámediggeráđi lahtut leat media bokte vuostálastan garrasit ođđa bargosajiid ásaheami Guovdageidnui, gos bargguhisvuohta min riikkas lea stuorámus. ¶ Lea gullon ja oidnon mediaid bokte ahte Sámi dáiddáriidda lea šaddan heajut ruhtadilli, ja maŋemus mii lea gullon lea ahte Sámi kulturráđđi ii leat juolludan ruđaid Sámi Dáiddárráđđái dainna ákkain ahte dat lea sámi dáiddáriid oktasaš čállingoddi. Mu jearaldat dán oktavuođas lea ahte atnet go Sámediggi ja dan vuollásaš ráđit ruđaid eará atnui go galggašedje? Dasto lassin heive vel jearrat ahte lea go ruhtadilli sámi dáiddáriidda hedjonan, ja mii dasa lea sivvan? ¶ Jagi 1998 stáhtabušeahtas lea Sámi ovddidanfoandda bokte juolluduvvon Sámediggái 2 miljon kruvnnu lassindoarjjan doaibmabijuid várás sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Danin gártáge Sámi ealáhusráđđi doaibmat guovddáš oasálažžan ovttaskas doaibmabijuid ruhtadeami oktavuođas. Sámediggi áigu nannet áššemeannudankapasitehta plána čuovvoleami ektui. Dattetge eai leat dál doarvái resurssat doaibmaplána čađaheapmái nugo leai eaktuduvvon. ¶ Sámedikki áigumuššan livččii meannudit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána juohke nuppi jagi. Sámediggeráđđi lea áššis R 15/98 - Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána nammadan doarespolitihkalaš bargojoavkku, man mandáhtan leai ráhkadit árvalusa plána ođasmahttimii. Joavkku árvvoštallamat ovddiduvvojit Sámediggeráđi bokte Sámediggái čakčamánu 22. - 25. b. 1998. Dikki meannudeapmi ráhkada rámmaid plána čuovvoleapmái viidáseabbot. ¶ Sámediggi háliida searvat aktiivvalaččat bargui, man oktavuođas árvoháhkan, ealáhus-ovddideapmi ja gelbbolašvuođa huksen leat guovddážis, ja lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid ovddideapmái. Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti bokte sáhttá čuovvolit ollu daid osiid, mat leat Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas. Sámedikki mielas lea ge dán barggus mearkkašupmi sámi gelbbolašvuođa guovddážiin ja máŋggageavahusvisttiin iešguđet ge guovlluin sámi ássanguovllus, ja maiddái sámi vuođđoealáhusaid áŋgiruššamiin, nugo boazodoaluin, guolástusain ja eanadoaluin, ja vel diehtojuohkinteknologiija ovddidemiin. ¶ Ásahit ja juohkit dieđuid ortnegiid birra maid bokte lea vejolaš vurket historjjálaš dieđuid ¶ Láhčit historjjá ja báikkálaš dieđuid gaskkusteami mánáidgárddiid ja skuvllaid bokte ¶ Vuoigatvuohta oahppat iežamet historjjá ja kultuvrra birra, ea.ea rávisolbmuid oahpahusa bokte ¶ Ásahit ja juohkit dieđuid ortnegiid birra maid bokte lea vejolaš vurket historjjálaš dieđuid ¶ Láhčit historjjá ja báikkálaš dieđuid gaskkusteami mánáidgárddiid ja skuvllaid bokte ¶ Váikkuhit dan ahte juolludusat eanadoallošiehtadusas lasihuvvojit sámi eanadollui, Sámi ovddidanfoandda bokte ¶ Strategiija:Strategiijat, maiguin joksat daid sierra mihttomeriid leat buktagiid ovddideapmi, gelbbolašvuođa lokten, márkanfievrrideapmi, vuovdin ja oaivadeapmi. Ruđat geavahuvvojit erenoamážit investerendoarjaga bokte visttiide, mášiinnaide ja buvttadanrusttegiidda, eambbo ealáhuslaš buvttadeami ráhkadeapmái. ¶ Geassemánu 12. b. 1987 láhkii, nr 56, Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid hárrái (sámeláhka) 3. kapittalin, lasihuvvojedje lága bokte 21.12.1990 mearrádusat sámegiela birra. Láhka mearrida, ahte sáme- ja dárogiella leat dásseárvvus lága mearrádusaid ektui. Sámegiela várás lea ásahuvvon hálddašanguovlu gos gustojit sierralágan njuolggadusat sámegiela geavaheapmái almmolaš hálddašeames. Dán hálddašanguvlui gullet Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Deanu ja Porsáŋggu gielddat Finnmárkkus ja Gáivuona gielda Tromssas. Dán hálddašanguovllu almmolaš orgánain lea earret eará geatnegasvuohta vástidit sámegillii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat. ¶ Bidjat johtui prográmma man bokte čohkket ja ovddidit sámi guolástus- ja mearrasámi tearbminologiija ¶ Sámediggi lea gearggus searvat aktiivvalaččat dan bargui viidáseabbot, man oktavuođas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođahuksen leat guovddážis, ja mas lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodaga ovddideapmái. Sámediggi lea Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti barggu bokte čujuhan sámi gelbbolašvuođa guovddážiid mávssolašvuođa daid iešguđetge osiin sámi ássanguovlluin. ¶ Jagi 1998 stáhtabušeahtas lea Sámi ovddidanfoandda bokte juolluduvvon Sámediggái 2 miljon kruvnnu lassindoarjjan doaibmabijuid várás sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Danin gártáge Sámi ealáhusráđđi doaibmat guovddáš oasálažžan ovttaskas doaibmabijuid ruhtadeami oktavuođas. Sámediggi áigu nannet áššemeannudankapasitehta plána čuovvoleami ektui. Dattetge eai leat dál doarvái resurssat doaibmaplána čađaheapmái nugo leai eaktuduvvon. ¶ Sámedikki áigumuššan livččii meannudit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána juohke nuppi jagi. Sámediggeráđđi lea áššis R 15/98 - Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána nammadan doarespolitihkalaš bargojoavkku, man mandáhtan leai ráhkadit árvalusa plána ođasmahttimii. Joavkku árvvoštallamat ovddiduvvojit Sámediggeráđi bokte Sámediggái čakčamánu 22. - 25. b. 1998. Dikki meannudeapmi ráhkada rámmaid plána čuovvoleapmái viidáseabbot. ¶ Sámediggi háliida searvat aktiivvalaččat bargui, man oktavuođas árvoháhkan, ealáhus-ovddideapmi ja gelbbolašvuođa huksen leat guovddážis, ja lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid ovddideapmái. Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti bokte sáhttá čuovvolit ollu daid osiid, mat leat Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas. Sámedikki mielas lea ge dán barggus mearkkašupmi sámi gelbbolašvuođa guovddážiin ja máŋggageavahusvisttiin iešguđet ge guovlluin sámi ássanguovllus, ja maiddái sámi vuođđoealáhusaid áŋgiruššamiin, nugo boazodoaluin, guolástusain ja eanadoaluin, ja vel diehtojuohkinteknologiija ovddidemiin. ¶ Ásahit ja juohkit dieđuid ortnegiid birra maid bokte lea vejolaš vurket historjjálaš dieđuid ¶ Láhčit historjjá ja báikkálaš dieđuid gaskkusteami mánáidgárddiid ja skuvllaid bokte ¶ Vuoigatvuohta oahppat iežamet historjjá ja kultuvrra birra, ea.ea rávisolbmuid oahpahusa bokte ¶ Ásahit ja juohkit dieđuid ortnegiid birra maid bokte lea vejolaš vurket historjjálaš dieđuid ¶ Láhčit historjjá ja báikkálaš dieđuid gaskkusteami mánáidgárddiid ja skuvllaid bokte ¶ Váikkuhit dan ahte juolludusat eanadoallošiehtadusas lasihuvvojit sámi eanadollui, Sámi ovddidanfoandda bokte ¶ Strategiija:Strategiijat, maiguin joksat daid sierra mihttomeriid leat buktagiid ovddideapmi, gelbbolašvuođa lokten, márkanfievrrideapmi, vuovdin ja oaivadeapmi. Ruđat geavahuvvojit erenoamážit investerendoarjaga bokte visttiide, mášiinnaide ja buvttadanrusttegiidda, eambbo ealáhuslaš buvttadeami ráhkadeapmái. ¶ Geassemánu 12. b. 1987 láhkii, nr 56, Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid hárrái (sámeláhka) 3. kapittalin, lasihuvvojedje lága bokte 21.12.1990 mearrádusat sámegiela birra. Láhka mearrida, ahte sáme- ja dárogiella leat dásseárvvus lága mearrádusaid ektui. Sámegiela várás lea ásahuvvon hálddašanguovlu gos gustojit sierralágan njuolggadusat sámegiela geavaheapmái almmolaš hálddašeames. Dán hálddašanguvlui gullet Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Deanu ja Porsáŋggu gielddat Finnmárkkus ja Gáivuona gielda Tromssas. Dán hálddašanguovllu almmolaš orgánain lea earret eará geatnegasvuohta vástidit sámegillii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat. ¶ Bidjat johtui prográmma man bokte čohkket ja ovddidit sámi guolástus- ja mearrasámi tearbminologiija ¶ Sámediggi lea gearggus searvat aktiivvalaččat dan bargui viidáseabbot, man oktavuođas árvoháhkan, ealáhusovddideapmi ja gelbbolašvuođahuksen leat guovddážis, ja mas lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodaga ovddideapmái. Sámediggi lea Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti barggu bokte čujuhan sámi gelbbolašvuođa guovddážiid mávssolašvuođa daid iešguđetge osiin sámi ássanguovlluin. ¶ Lea maid deaŧalaš ahte Sámediggi Barentsovttasbarggu bokte áŋgiruššá oažžut áigái doaimmaid eamiálbmotnissoniid várás. ¶ Norgga Sámediggi lea Sámi Parlamentáralaš Ráđi Presideanttaidčoahkkima bokte vuolggahan barggu ásahit fierpmádaga Norgga, Ruota ja Suoma sámedikkiid nissonáirasiid gaskka, ja Sámi Parlamentáralaš ráđi olis lea plánejuvvon seminára dásseárvoáššiid birra golmma sámediggái. ¶ Go lea eavttuhus man birra Sámediggeráđđi lea čállán, ja man lea hábmen iežas árvalussii, dahje lea ovddiduvvon joavkkuid mearkkašumiid oktavuođas, de dat mearriduvvo ovttas árvalusain go eavttuheaddji nu gáibida. Seamma gusto eará eavttuhusaide seamma áššis go mat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal dan beaivvi go ášši galgá meannuduvvot Sámedikkis. ¶ Go lea eavttuhus man birra Sámediggeráđđi lea čállán, ja man lea hábmen iežas árvalussii, dahje lea ovddiduvvon joavkkuid mearkkašumiid oktavuođas, de dat mearriduvvo ovttas árvalusain go eavttuheaddji nu gáibida. Seamma gusto eará eavttuhusaide seamma áššis go leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal dan beaivvi go ášši galgá meannuduvvot Sámedikkis. ¶ Ohcci guovtto prošeaktačilgehusas, čuokkis 1.2, čilgejuvvo ovdaprošeavtta ulbmil: Målet med forprosjektet er å undersøke om det er liv laga å produsere disse varene for salg, og eventuelt hvilke av produktene. Márkandilli dain buktagiin maid ohcci guovttos áiguba árvvoštallat lea oahpis, earret eará daid álggahandoarjagiid bokte maid Sámediggi lea juolludan jagiid mielde. Sámediggi maid ii hálit movttidahttit fitnodat ásaheapmái, mii lea gilvaleaddji daid máŋga sullasaš fitnodagaide seamma márkanis. ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte vuođđudussii Lásságámmi, Omasvuona gielddas, lobi earaláhkai geavahit ovdalis juolluduvvon doaibmadoarjaga: ¶ Sámedikki doarjjastivra juogada dákko bokte ruđa mii lea várrejuvvon musihkkadoaimmaide, CD-almmuhemiide Sámi kulturfoanddas jagis 2005 ja lohpida doarjaga čuovvovaš cd-prošeavttaide: ¶ V Doarjja galgá dagahit ahte boazodoallit buorebut sáhttet ávkkastallat buktagiin mat gullet goruhiidda, náhkiide, čorvviide jna. Viiddáset oaidná doarjjastivra dán ovttasbargoprošeaktan máŋgga orohagaid gaskka (buohtastahte reaidorieggáid eanadoalus), mii lea positiiválaš investereniid ektui mobilnjuovahatbiill álggaheapmái. Doarjjastivra veardidan dán pilotprošeaktan ja áigu dakko bokte doarjut dán geahččalanprošeavtta. Dán vuođul spiehkasta doarjjastivra dábálaš doarjjageavadis ja doarju prošeavtta. ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Eirik Larsenii, Ivggu suohkanis, nuppástuhttit doaibmavistti: ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Jan Arne Waltenbergii, Ivggu suohkanis, nuppástuhttit doaibmavistti: ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Samuel Gaupii, Kárášjoga gielddas, oastit ja ođasmahttit kántuvrra ja stohpogálvvuid: ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Byggebistandii, Deanu gielddas, ovdaprošektii: ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Byggebistandii, Deanu gielddas, ovdaprošektii: ¶ Sámediggi lea, maŋŋá go Sámeláhka rievdaduvvui váldán badjelasas ovddasvástádusa fievrridit dan guovddáš sámi jienastuslogu. Sámi jienastuslogu guovddáštahttima ulbmilin lea beavttálmahttit, oktiiortnet ja kvalitehta sihkkarastit jienastuslohkui fievrridanbarggu. Sámediggi háliida dán bokte olahit buorebut geavaheaddjiid ja bálvalit sámi álbmoga, ja dasto sihkkarastit sámiid demoktráhtalaš vuoigatvuođaid. ¶ Buot fitnodagain eai leat resurssat háhkat dárbbašlaš gelbbolašvuođa iežaset fitnodatovddideapmái. Dán áigge lea gelbbolašvuohta áibbas vealtameahttun ealáhusaeallima gilvalanfámu nannemis. Go galgá viežžat máhtolašvuođa, oahpu ja gelbbolašvuođa, de ferte háhkat báikkálaš fitnodatfierpmádaga man bokte movttiidahttit ealáhuseallima ovddideami ja innovašuvnna. Báikkálaš fitnodatfierpmádagain ferte dasto leat oktavuohta allaskuvllaide, máhtolašvuođa- ja dutkanbirrasiidda mat lávgadet ovttasbarggu bokte sáhttet duhtadit gelbbolašvuođadárbbu mii dárbbašuvvo ođđabuvttadeapmái ja ealáhusovddideapmái. Dán rádjai leat geavahuvvon unnán ruđat dutkamii ja ovddideapmái (FoU). ¶ Duogáš sámi museaid nannenbargui lea Sd. dieđáhus nr. 22 (1999-2000) Kjelder til kunnskap og oppleving mas boahtá ovdan ahte čielga mihttomearrin lea ásahit muhtun nana museaovttadagaid. Ulbmilin lea nannet guovlluid fágalaččat. Nannen lea váikkuhangaskaoapmi man bokte ovddidit buoret ja gievrrat museaid, mat maiddái galget sáhttit searvat iešguđet museafierpmádagaide miehtá riikka. ¶ Okta Sámedikki mihttomeriin lea háhkat buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide ja ovddidit sin sámi identitehta. Váikkuhangaskaomiid geavaheames lea dát mihttomearri vuoruhuvvon doarjaga juogadeami bokte iešguđet mánáid ja nuoraid doaibmabijuide. Dasto lea Sámediggi kulturdoarjjadoaimmas bokte deattuhan ahte dásseárvoperspektiiva sohkabeliid gaskka gozihuvvo. Sámediggi oažžu dađistaga eanet ohcamiid skuvllain ja earáin doaibmabijuide O97 “sámi stoalppuid” oktavuođas, kultuvrralaš skuvlaseahka, skuvla- ja oahppomátkiid ja sullasaččaid oktavuođas, muhto ii leat vuoruhan doarjaga dákkár ulbmiliidda. 2005 stáhtabušeahta oktavuođas lea Sámediggi evttohan alccesis sierra ruđa dan poasttas mii lea várrejuvvon Kultuvrralaš skuvlaseahka váste. ¶ Sámiide go lea eamiálbmot Norggas, eai ollašuhtto dat vuođđovuoigatvuođat mii guoská guollebivddu hálddašeapmái ja vejolašvuhtii. Dát guoská vuosttažettiin hálddašanortnegiidda mat dagahit dan ahte guolásteaddjit masset sin historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid. Sámediggi lea maid čujuhan váilevaš hálddašanortnegiidda maid bokte báikegottiid olbmot sáhtášedje ávkkástallat ovdamuniiguin go ásset lahka resurssaid, dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa biddjojuvvo vuođđun hálddašeapmái. ¶ Dán áigodagas lea Sámi parlamentáralaš ráđi (SPR) váldoáŋgiruššansuorgin sámegiela doalaheapmi ja ovddideapmi, oahpahus, oahppaneavvuid buvttadeapmi, dásseárvu ja nuoraid searvan sámi servodagas. SPR galgá maddái oktiiortnet sámi jiena eará eamiálbmogiid ektui ja riikkaidgaskasaččat, earret eará barggu bokte eamiálbmotáššiiguin forain nugo Barentsovttasbargu, Arktalaš ráđđi, ON ja EU. 2003:s leat guovddážis leamaš dásseárvu, sámi mánáid oahpahusdili kárten davviriikkain ja sámi giellabarggu formaliseren SPR:s. ¶ Lávdegoddi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain ahte Sámi allaskuvla ferte ovdanahttojuvvot ja das galgá leat našunálalaš ovddasvástádus doalahit ja ovdanahttit sámi giela ja duoji dieđafágain. Dát eaktuda ahte allaskuvlla fágabirrasat nannejit jahkásaš ruhtajuolludemiid bokte dieđaláš virggiin. Dát ferte dahkot vai allaskuvllat sáhttá fállat oahpu sámi gielas ja duojis mastergráda dássái ja dutkanoahpahusa/doavttirgráda namahuvvon fágain. Sámi allaskuvla áigu ovttas Sámi Instituhttain leat resuršaguovddážin sámi alit oahppui, dutkamii ja eamiálbmotguoskevaš doaimmaide, čuovvovaš resuršasuorggiguin: ¶ Bargu Finnmárkkulágain lea dál ođđa muttus ee. ráđđádallamiiguin justislávdegottiin, ja dat lea ain vuoruhuvvon bajás Sámedikkis. Maiddái 2004:s leat golut dán barggus sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis. Dasa lassin šaddet liigegolut Sámedikki oassálastima ja barggu oktavuođa mearraresursalávdegottis ja ráđđádallanprosedyrain ráđđehusain. Jagi 2004 bušeahtas eai leat várrejuvvon ruđat dasa. Sámediggi vuoruha dán hui bajás ja goluid ferte gokčat dán jagi bušeahtas (vejolaš badjebáhcagis) dahje gohččojuvvon seastimiid bokte boahtte jagi. Golut máksojuvvojit poasttas 01 Hálddahusa doaibma ja poasttas 22 Erenoamáš doaibmagolut (Finnmárkkuláhka). ¶ Sámediggi oaivvilda ahte ovddasvástádus dievas ruhtadeapmái divrras teknihkalaš bargoneavvuide vai sámegiella ovdána, lea Stuoradikkis ja Ráđđehusas. Sámegielas galgá leat seamma ekonomalaš ovdanahttinvejolašvuođat go dan guovtti dárogiela čállingielas, girjegielas ja ođđadárogielas. Sámedikki sisaboahtu boahtá jahkásaččat stádabušeahta bokte ja Sámedikkis ii leat váldi lasihit iežas sisaboađu. Sámediggi lea, evttohusastis stádabušehttii, čalmmustahttán minimumdárbbu go galgá ovdánahttit sámegiela ja lávdegottis lea dat oaidnu ahte ovddasvástádus gielladoaimmaid ruhtadit ja ovdánahttit divrras teknihkalaš bargoneavvoráhkadeapmái lea Stuoradikkis ja ráđđehusas. ¶ Lávdegoddi oaivvilda ahte ovddasvástádus dievas ruhtadeapmái divrras teknihkkalaš bargoneavvuide vai sámegiella ovdána, lea Stuoradikkis ja ráđđehusas. Sámegielas galgá leat seamma ekonomalaš ovdanahttinvejolašvuođat go dat guokte dárogiella čállingielat, girjegiella ja ođđadárogiella. Sámedikki sisaboahtu boahta jahkkasaččat Stádabušeahta bokte ja Sámedikkis ii leat váldi lasihit iežas sisaboađu. Sámediggi lea, evttohusastis stádabušehttii, čalmmustahttan minimumdárbbu go galgá ovdanahttit sámegiela ja lávdegottis lea dat oaidnu ahte ovddasvástádus gielladoaimmaid ruhtadit ja ovdanahttit divrras teknihkkalaš bargoneavvo ráhkadeapmái lea Stuoradikkis ja ráđđehusas. ¶ Divtasvuona ja Snåase suohkanat leat ohcan laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui. Sámediggi ávžžuha eanet gielddaid dahkat dan seamma. Sámediggi sáddii 2004:s ávžžuhusa Ráđđehussii Kultur- ja girkodepartemeantta bokte ahte sámeláhka ferte rievdaduvvot nu ahte eanet gielddat sáhttet laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui. Ráđđehus lea dál mearridan ahte Divtasvuona suohkan galgá laktojuvvot hálddašanguvlui láhkaásahusa rievdadeami bokte, jos Stuorradiggi guorrasa láhkarievdadusárvalussii. Dat nannešii sámegielagiid rievtti geavahit sámegiela almmolaš oktavuođain. Ohcan Snåase suohkanis sáddejuvvui Kultur- ja girkodepartementii čakčat 2004, muhto departemeanta ii sáhte meannudit ášši ovdalgo láhka lea boahtán fápmui ja dárbbašlaš čielggadusbargu lea čađahuvvon. Viiddideapmi eaktuda ahte ođđa ruđat čuvvot mielde dađistaga go eanet gielddat laktojuvvojit hálddašanguvlui. ¶ Sámediggeráđđi várrepresideantta bokte lea doallan čoahkkima Girko-, oahpahus- ja dutkanlávdegotti jođiheaddjiin dieđáhusa birra 24.05.05. ¶ Áššis ii leat sáhka dušše dain boazosámi bearrašiin mat fárrejit rájá rastá, vaikko sin eahpesihkaris dilli lea deaŧaleamos, muhto maiddái oppalaččat sámi ovttasbarggus riikaráji rastá. Das lea prinsihpalaš sámepolitihkalaš mearkkašupmi go sámedikkit ja sii, geaidda rájárastá boazodoallu guoská, ožžot vejolašvuođa gávdnat čovdosa. Sámedikkiin Ruoŧa ja Norgga bealde lea dál beroštupmi ahte deattuhuvvo šiehtadallamiid fas johtuiboahtin ja ahte riektegovva ii rievdda vaikko dát proseassat bistet guhkebuš. Sámedikkiin Ruoŧa ja Norgga bealde lea juo ásahuvvon buorre ovttasbargu. Vejolašvuohta gávdnat čovdosa sámi ovttasbarggu bokte riikkarájáid rastá ii leat dán rádjai ollásit geavahuvvon. Sámediggi lea bivdán ahte šiehtadallamat álggahuvvojit fas ja ahte Sámedikkit ja boazoealáhus goappašiid bealde ráji sáhttet leat mielde dán barggus dan bokte ahte ráđđehusat addet sámedikkiidege vejolašvuođa ja mandáhta bargat čovdosa gávdnamiin. ¶ Ealáhuslávdegoddi oaidná duođalažžan dálá dili váilevaš guolástusvuoigatvuođaiguin ja go mearrásámi guovlluin lea eretfárren. Lávdegoddi dáhttu váikkuhit vuostá dán negatiivvalaš ovdáneami aktiivvalaš doaibmabijuid čađaheami bokte vai ealáhusdoaibma ain sáhttá leat guovddáš ávnnašlaš vuođđu sámi kultuvrra, ealáhusaid ja giela suodjaleamis ja nannemis. ¶ Go galgá duohtan dahkat realiserenvejolaš plánejuvvon ja boahtteáiggi ovddidanprošeavttaid, de dárbbaša Sámediggi ekonomalaš resurssaid dán suorgái. Muhtun oasi sáhttá várra čoavdit šiehtaduvvon ja boahttevaš ovttasbargošiehtadusaid bokte Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka, geahča Romssa fylkkagieldda oasi Ája vuosttas oassehuksema ruhtadeames . Muhto ain lea Sámediggi sorjavaš das ahte stáhta geatnegasvuođat sámi kultuvrii čuovvoluvvojit friija ruđaiguin. Sámediggeráđđi čujuha ahte Ráđđehus lea guovlopolitihkalaš čielggadusas 2002, čuoggás 5.3.5 Guovllulaš searvevuohta, árvalan ahte fylkkagielddat 2003 rájes, ovttas guovllulaš searvevuođain galget hálddašit guovllulaš ovddidanruđaid iešguđet ulbmiliidda. Čuoggás 5.5 Davvi Norga čuožžu ahte Sámediggi berre leat mielde guovllulaš searvevuođas dalle go lea lunddolaš. ¶ Sámediggeráđđi čujuha ahte oktasaš áŋgiruššamiid bokte háliida Sámediggi ovttas eará oasálaččaiguin addit guovllulaš ovddideapmái ja ođđaháhkamiidda eanetárvvu sámi guovlluin. Dát eaktuda maiddái ahte Sámediggi oažžu juolluduvvot ruđaid stáhtas guovllulaš ovttasbargui. ¶ Sámediggeráđđi čujuha ahte Sámediggi ollu gerddiid lea váldán oktavuođa stáhta eiseválddiiguin bušeahttamearrádusaid ja reivviid bokte, erenoamážit lea oktavuohta váldojuvvon sihke čoahkkimiin ja reivviid bokte Kultur- ja girkodepartementii go guoská sámi kulturviesuid ruhtadeapmái almmá ahte das lea šaddan mihkkege konkrehta. Danne eai sáhte Sámedikkis leat stuorát vuordámušat dasa ahte Kultur- ja girkodepartemeanta dahje Stuorradiggi bidjet eanet friija ruđaid KGD bušeahta bokte sámi prošeavttaide lassin daidda mat leat namuhuvvon stuorradiggedieđáhusas nr 22 (1999-2000) Kjelder til kunnskap og oppleving, mas Ája sámi guovddáš ja Sámi dáiddamusea leat namuhuvvon. ¶ EU boahtteáiggi guovlopolitihka čalmmusteamis áigodahkii 2007 – 2013 addojuvvojedje čielga signálat das ahte áigumuš lea nannet EU guovlopolitihka Interreg-prográmmaid viiddideami bokte boahtte áigodagas. Gieldaministtar Solberg attii signálaid ahte Norga ain áŋgiruššá ja searvá prográmmii jos Norga bovdejuvvo searvat dan oktavuođa bokte mii dál lea EU:ii. Ráhkkaneapmi boahtte prográmmaáigodahkii álggahuvvo čakčat 2005. ¶ Julevsámi oahpponeavvohivvodat ii leat doarvái dárbbuid ektui. Go sámi oahpponeavvuid ja sámi girjjálašvuođa dárbu lea ollu stuorát go dan masa Sámediggi lea nagodan juolludit ruđaid, de dát lea dagahan ahte prošeavttat leat ferten vuordit ruhtadeami ovdalgo daid sáhttá čađahit. Seammás njoazida maid dat sávahahtti ovdáneami go váilot olmmošlaš ressursat ráhkadit oahpponeavvuid ja go váilot oahpaheaddjit geain lea julevsámegielgealbu. Sámediggi áigu váikkuhit stuorát oahpponeavvobuvttadeami daid doarjjaortnegiid bokte maid Sámediggi hálddaša. ¶ Dát lea hui šállošahtti, ja orru čájeheamen ahte Sámediggeráđđi dákko bokte guođđá dan ovttamielalašvuođa mii lea leamaš, nappo ahte sis, geat eanemusat giksašuvvet reappá geažil, galgá leat vuoigatvuohta bivdit reappá. ¶ Dán sáhttá čoavdit sierra ruhtadanortnegiid bokte (ruhtadanpáhkka) dán kursaráidui, vai fálaldat lea sihkaris ja einnostahtti vejolaš studeanttaide. Fasta ruhtadanortnegis dán kursaráidui livččii positiiva váikkuhus, sihke sámi servodahkii ja Sámi allaskuvlii: ¶ Sámedikki dievasčoahkkin lea politihkalaččat válljejuvvon doarjjastivrra ásaheami oktavuođas ja njuolggadusaid ráhkadeami oktavuođas iešguđet ohcanortnegiidda, ásahan politihkalaš hálddašanmálle Sámedikki ekonomalaš váikkuhangaskaomiid váste, mii lea doaibman eavttuid mielde. Dáinna lágiin bargan lea dagahan einnostahtti ja ulbmillaš hálddašeami. Dasa lassin lea politihkalaš bearráigeahčču das, masa ruđat geavahuvvojit, doaibman bures jahkásaš bušeahtaid čanastagaid bokte ja njuolggadusaid mihttomeriid bokte. Lávdegoddi mearkkaša ahte vuođđun doarjjastivrra vuoruhemiide ja hálddašeapmái leat Sámedikki dievasčoahkkima mearrádusat iešguđet áššiin ja ekonomalaš rámmat mat leat mearriduvvon Sámedikki jahkásaš bušeahtain. Dát guoská sihke iešguđet ortnegiid ekonomalaš rámmaid mearrideapmái ja iešguđet ekonomalaš váikkuhangaskaomiid mihttomeriide. ¶ Lávdegoddi háliida lávdegotti mearkkašumiid bokte nannet oasi šiehtadusa sisdoalus. ¶ Lávdegotti mielas lea buorre go bealit ovttasbargošiehtadusa bokte leat ovttaoaivilis das ahte lea dárbu ovddidit buoret fierpmádaga joatkkaskuvllaid, Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, vai gelbbolašvuođain buorebut sáhttá ávkkástallat. ¶ Lávdegoddi lea duhtavaš go dán šiehtadusa ulbmil earret eará lea váikkuhit stáhtalaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheami dainna lágiin ahte ráđđádallat sámiiguin Sámedikki bokte dan geažil go dat lea eamiálbmot, dalle go stáhtalaš eiseválddit árvvoštallet lágaid dahje doaibmabijuid ásaheami mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiid njuolga. ¶ Stuorámus hástalus lea oažžut juolludeaddji eiseválddiid atnit árvvus dán ovdáneami ruđalaš doarjagiid lasideame bokte sámi dáidda- ja kulturáigumušaide. ¶ Sámedikki presideantta váldi oassálastit Romssa fylkkasuohkana regionaliserenlávdegoddái, čuovvu dan válddi maid oaččui sámediggepresideanttaválgga bokte go Sámediggi vuođđuduvvui maŋŋel 2001 Sámediggeválgga. ¶ d) Sámi Instituhta davviriikkalaš dimenšuvdna sihkkarastojuvvo davviriikkalaš stivrra bokte mii lea heivehuvvon isitriikka lágaide ¶ Visotsámi perspektiiva Sámi Instituhtas sihkkarastojuvvo oalle guhkás sierra davviriikkalaš stivrra, sierra direktevrra ja merkejuvvon ruđaid bokte mat bohtet sihke Suomas, Ruoŧas ja Norggas ja dasto Davviriikkaid ministtarráđis. Sámi Instituhta laktimiin fágalaš, iešheanalis ossodahkan Sámi allaskuvlii váikkuha maiddái visotsámi perspektiivva buorideami olles allaskuvllas. ¶ Sámediggi sámi kulturmuittuid hálddašeaddjin lea 03.05.04 reivve bokte fápmudan ovddasvástádusa Ceavccageađgge/Mortensnes kulturmuitoguovllu seailluheami Várjjat Sámi Museai/Varanger Samiske Museum (geahča ráfáiduhttinmearrádusa X. čuoggá, geassemánu 24. b. 1988). Dasto lea Sámediggi juolludan ruđaid seailluheapmái ja gaskkusteapmái Sámedikki bušeahttamearrádusa ektui. ¶ Sámediggi lea 04.06.04 beaiváduvvon reivve bokte formalalaččat sirdán Nuortasámi museai dan geavatlaš barggu čađahit seailluheami ráfáidahttojuvvon guovllus Nuortalašgili kulturbirrasis. Nuortasámi musea lea maiddái ožžon ruđaid seailluheapmái ja gaskkusteapmái Sámedikki bušeahttamearrádusa ektui. ¶ Bargojuvvo ulbmillaččat dan ala ahte oažžut láhkamearrádusaid bivdovuoigatvuođaid ja bivddu hálddašeami birra Deanus Sámedikki ja Stuorradikki justislávdegotti gaskasaš ráđđádallamiid bokte ¶ Seammás go sámit lea sierra álbmot – eamiálbmot, de sii leat iežaset ássanriikka stáhtalahtut. Stáhtat dahket lahttovuođašiehatadusa Eurohpa uniovnnain. Suoma ja Ruoŧa EU-lahttovuođa bokte lea oassi sámiin EU-lahtut, ja Norgga ja Ruošša beale sámit leat olggobealde. EØS-šiehtadus mudde Norgga čatnasanvuogi EU:ii. Jus boahtteáiggis šaddá sáhka das ahte rievdadit dán čatnasanvuogi, de ferte buot beliid sámi vuoigatvuođaid ja sámi beroštumiid oktavuođas čielggadit lagabui daid geatnegasvuođaid ektui, maid EU-lahttovuohta dan áigemuttus geatnegahttá. Dan fertet dahkat vai oažžut buoremus mearridanvuođu daidda digaštallamiidda, maid dalle ferte čađahit. Álbmotrievttálaš bealit sámi vuoigatvuođaid ektui, maidda áirras čujuha, šaddet lassin máŋgga eará dilálašvuođaide deaŧalaččat dán oktavuođas. ¶ Sámedikkis lea leamaš čoahkkin stuorradikki lávdegottiin ovdal go Stuorradiggi meannudii Stuorradiggedieđáhusa. Maŋŋá lea Sámediggeráđđi čállán oahpahusministtarii 04.06.04 reivve ja lea dan bokte earret eará bivdán giliskuvllaide sierra ekonomalaš juolludusaid. ¶ Sámediggeráđi vástádus gažaldahkii Sámedikki čoahkkinortnega § 11 vuođul - Áŋgiruššan sámi mátkkoštusealáhusain – Bargiidbellodaga sámedikkejoavkkus áirasa Magnhild Mathisen bokte ¶ Dát ealáhus gáibida ollu návccaid ja das leat vejolašvuođat addit vel ain eanet barggolašvuođa. Erenoamážit buktá luonddu- ja kulturvuođus turismma lassáneapmi vejolašvuođaid ovddidit unnibuš mátkkoštusealáhusaid giliin. Daid váikkuhangaskaomiid bokte maid Sámediggi hálddaša addojuvvo doarjja sihke investeremiidda ja gelbbolašvuođa huksemii ovttas eará guoskevaš ovttasbargo oasálaččaiguin. Dáinna lágiin lea Sámediggi mielde ovddideamen dakkár mátkkoštusealáhusaid mat leat vuođđuduvvon sámi kultuvrii ja servodahkii. Mátkkoštuseláhus lea maiddái okta bargosuorgi Sámi parlamentáralaš ráđis ja arktálaš dásis. ¶ Guolástusdirektoráhta guoddalusmeannudeamis maŋŋá juolludeami cuoŋománus 2003, oaivvilda direktoráhtta ahte juolludeamis lea leamaš dohkálaš áššemeannudeapmi ja čuovvoleapmi. Earret eará adno duođaštuvvon ja lea jáhkehahtti ahte konsešuvdnaoažžus lea vejolaš fidnet badjel 21 miljon ruvdnosaš kapitála ja kredihta. Viidáseappot oaivvilda direktoráhtá áhte konsešuvdnaoažžu juolluduseavttuid bokte lea čadnojuvvon čuovvut daid plánaevttohusaid, mat ledje searvvi ohcamis, dás maiddái báikkálaš eaiggátvuođa. ¶ 4. Sámediggi bivdá ahte Hálkavári ektui dahkkojuvvo šiehtadus boazodoalu ja Suodjalusa gaskka guovllu geavaheames. Suodjalus lea ovdal dovddahan ahte boazodoallofágalaš čielggadus maid NINA lea čađahan ii lean dohkálaš ja ahte ferte dahkkojuvvot ođđa čielggadus. Suodjalus Forsvarbygg bokte lea cealkán ahte dál ii čađahuvvo makkárge ođđa šiehtadus boazodoalu hárrái. Danne bivdá Sámediggi ahte Suodjalus doalaha iežas NINA (Nelleman ja Vistnes) raportta ektui ja daid jurddabohtosiidda mat das leat. Sámediggi bivdá ahte Suodjalusa doaibma guovllus doalahuvvo dakkár dásis mii lea dohkálaš guovllu boazodollui ja sávzaealáhussii. ¶ Suodjalus lea ovdal dovddahan ahte boazodoallofágalaš čielggadus maid NINA lea čađahan ii lean dohkálaš ja ahte ferte dahkkojuvvot ođđa čielggadus. Suodjalus Forsvarbygg bokte lea cealkán ahte dál ii čađahuvvo makkárge ođđa šiehtadus boazodoalu hárrái. Danne bivdá Sámediggi ahte Suodjalus doalaha iežas NINA (Nelleman ja Vistnes) raportta ektui ja daid jurddabohtosiidda mat das leat. Sámediggi bivdá ahte Suodjalusa doaibma guovllus doalahuvvo dakkár dásis mii lea dohkálaš guovllu boazodollui ja sávzaealáhussii. ¶ 5. Meavkki/Blåtind guovllu ektui bivdá Sámediggi ahte Suodjalus árjjalaččat geahččala deaivvadit boazodoaluin ja ahte šaddá oktasaš áddejupmi boazodoaluin. Gáibádussan ferte leat dat ahte Suodjalus láhčá dilálašvuođaid nu ahte boazodoallu sáhttá bisuhuvvot dáláš dásis. Čovdosiid fuonideapmi dáláš dásis ferte álohii čađahuvvot ovttasráđiid boazodoaluin. Suodjalus ferte dál gávdnat eaktodáhtolaš čovdosa boazodoaluin. Dán oktavuođas lea dárbu sáhttit fállat mealgat buoret ja dan bokte eanet realistalaš fálaldaga doaluid eaktodáhtolaš lotnumi go dáláš nu gohčoduvvon Finnmárkkumálle. Dás han lea sáhka heaittihit ovddeš ja boahtteáiggi sohkabuolvvaid kulturguoddi ealáhusa. ¶ Niskebuikku geavaheami gielddus, njuovadeami hygienegáibádusat ja njuovvanbázahusaid rádjama njuolggadusat, leat sivat dasa ahte boazosápmelaččat eai beasa árbevieru mielde doaimmahit boazodoalu, ja nu váikkuhit dát gildosat sin dietnasii. Sámediggi lea mearrádusas áššis 27/04 Boazodoallošiehtadus 2004 – 2005 cealkán: Sámediggi lea máŋgga oktavuođas čujuhan ahte árbevirolaš buvttadeapmái heivehuvvon hygienagáibádus ferte leat ovdehussan jus árvoháhkan galggaš lihkostuvvat. Dálá njuolggadusaid ferte nappo ložžet. Nissonat fertejit árvoháhkanprográmma bokte beassat oassálastit ealáhusas. ¶ Sámediggi vuordá eiseváldit gálget dáid čuolmmaid ja dakko bokte suodjalit sámi kultuvrra, buoridit dásseárvvu boazodoalus ja dagahit boazodoalu eambbo gánnáhahttin otná ressurssaid ektui. ¶ Niskebuikku geavaheami gielddus, njuovadeami hygienegáibádusat ja njuovvanbázahusaid rádjama njuolggadusat, leat sivat dasa ahte boazosápmelaččat eai beasa árbevieru mielde doaimmahit boazodoalu, ja nu váikkuhit dát gildosat sin dietnasii. Sámediggi lea mearrádusas áššis 27/04 boazodoallošiehtadus 2004 – 2005 cealkán: Sámediggi lea máŋgga oktavuođas čujuhan ahte árbevirolaš buvttadeapmái heivehuvvon hygienagáibádus ferte leat ovdehussan jus árvoháhkan galggaš lihkostuvvat. Dálá njuolggadusaid ferte nappo ložžet. Nissonat fertejit árvoháhkanprográmma bokte beassat oassálastit ealáhusas. ¶ Sámediggi vuordá eiseváldit gálget dáid čuolmmaid ja dakko bokte suodjalit sámi kultuvrra, buoridit dásseárvvu boazodoalus ja dagahit boazodoalu eambbo gánnáhahtti otná ressurssaid ektui. ¶ Sámediggeráđi unnitlogu árvalus lávdegoddái Johan Mikkel Sara bokte ¶ Árvalus 1: Bargiidbellodaga sámediggejoavkku, Jørn Are Gaski ja Margreta Påve Kristiansen ja NSR ovttasbargojoavkku, Klemet Erland Hætta bokte ¶ Sámediggái lea mearrideaddji ahte sámi beroštumit váldojit vuhtii sihke doaluid ráhkkananproseassas ja maiddái doaluid lágideami oktavuođas. Dát mielddisbuktá Sámedikki oaivila mielde ahte sámi beroštumit galget čađa váldot vuhtii sihke hálddahusas ja organisašuvnna iešguđetge mearridanjoavkkuin. Dán oasseváldima bokte iešguđetge OG-prošeavtta dásiin sihkkarastašii ahte mávssolaš gelbbolašvuohta ja fierpmadagat bohtet sámi servvodahkii buorrin. ¶ Sámi Válgalihttu Roger Pedersena bokte ¶ Bargu rámmaeavttuiguin vuođđoskuvlla lágaid ektui boahtá maiddái guoskat joatkkaoahpahussii. Joatkkaoahpahus ferte huksejuvvot dan vuođu nala maid vuođđoskuvla lea addán ohppiide Sámi oahppoplánaid bokte ja maiddái viidáseappot dan vuođu ovddidit. Sámedikki váldi ráhkadit njuolggadusaid joatkkaoahpahusa sisdollui ferte viiddiduvvot. ¶ Joatkkaoahpahussii gávdnojit sámi oahppoplánat sámegielas vuosttašgiellan, sámegielas nubbingiellan, dárogielas, boazodoalus ja duojis. Oahppoplánat O97 ja O97Sámi leat láhkaásahusmearriduvvon ja addet dakkobokte geatnegahtti vuođu iešguđet guovlluid oahpahussii. Seamma árvu lea joatkkaoahpahusa oahppoplánain. ¶ Sámi oahpahusa IKT-plána bokte 1997-2001 áigodahkii lea Sámi oahpahusráđđi almmuhan pedagogalaš prográmmaid (6) mat galget adnot sámi skuvllas. Dál lea Sámediggi maiddái searvan interneahttaprošektii Kidlink, ja dasto lea maiddái áigumuš ásahit sierra sámi skuvlafierbmádaga mas sámi skuvllat čadnojit oktii. Oahpahusláhka mii addá individuálalaš vuoigatvuođa sámegieloahpahussii vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas, gáibida ahte ovddiduvvojit molssoevttolaš oahpahusvuogit. Oahpahus Web bokte ja gáiddusoahpahus jienain ja govain leat deaŧalaččat dán oktavuođas. ¶ Ferte ráhkadit gaskaboddosaš čovdosiid, mat doibmet ainjuo moadde jagi. Vuoruhuvvot ferte teakstačállin ja dan bokte gulahallan. ¶ Sámediggeráđi árvvoštallama mielde livččii lávki rivttes guvlui jos lága bokte mearriduvvošii bajimuš boazolohku doaluide maiddái Finnmárkkus. Dát lea leamaš Sámedikki politihkka 1991 rájes, ja maŋimuštá 1999:s dagai Sámediggi mearrádusa dán birra. Sámediggeráđđi áigu deattuhit ahte dát lea evttohus lága bokte doaibmabidjun. Danne dát ii guoskka njuolga boazodoallošiehtadallamiidda ii ge šiehtadusaid bokte biddjojuvvon váikkuhangaskaomiide maid stáhta ja NBR dál leaba šiehtadallamin. ¶ Sámediggi sáddii ášši birra reivve universitehtii guovvamánu 10. b. dán jagi mas čuožžu ahte Sámediggi mediijaid bokte lea boahtán diehtit ahte Oslo universitehta lea mearridan heaittihit «suoma-ugralaš fálaldaga» universitehtas. Dasto čuožžu reivves ahte Sámediggi bivdá universitehta čilget dán. ¶ Sámi válgalihttu váidala sakka vuogi movt dát ášši lea meannuduvvon. Dát guoská sihke áigegeavaheapmái ja reivve hápmái Oslo universitehtii. Vuosttažettiin ádjánii guokte mánu dan rájes go Sámediggi oaččui min reivve ášši birra ovdal go diggi sáddii reivve universitehtii. Ja de čuožžu reivves ahte suoma-ugralaš fálaldat galgá heaittihuvvot, ja vel ahte Sámediggi lea mediijaid bokte boahtán diehtit ášši birra. ¶ Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturmuitoráđi ja kulturráđi bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Ráđit leat nana fágalaš áddejumiin ja jođánis čuovvulemiin leamaš nannosit mielde dán ovdáneamis. Ráđđehus lea Kulturdepartemeantta bokte 1999 loahpas viimmat «duođaštan» ahte nuortalaš museá galgá ovdal 2005 loahpa ásahuvvot sámi duhátjahkebáikin. Sámediggi lea dáhtton kulturmuitoráđi koordineret viidáseabbo barggu, sihke doaimma sihkkarastima dáfus 2000:s ja 2001 investeremiid válmmašteami dáfus. ¶ Sámediggi lea hui duhtavaš Sámi kulturmuitoráđi ja kulturráđi bargguin sihkkarastit nuortalaš museá ásaheami ovdáneami. Ráđit leat nana fágalaš áddejumiin ja jođánis čuovvulemiin leamaš nannosit mielde dán ovdáneamis. Ráđđehus lea Kulturdepartemeantta bokte 1999 loahpas viimmat «duođaštan» ahte nuortalaš museá galgá ovdal 2005 loahpa ásahuvvot sámi duhátjahkebáikin. Sámediggi lea dáhtton kulturmuitoráđi koordineret viidáseabbo barggu, sihke doaimma sihkkarastima dáfus 2000:s ja 2001 investeremiid válmmašteami dáfus. ¶ Sámi bušeahttaáššiid meannudanrutiinnaid ja prosedyraid galggašii ovdánahttit nugo Sámediggi ovdal lea gáibidan, oažžut sierra šiehtadanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabarggu sáhttá álkidit heivehit šiehtadallamiid oassin man oktavuođas duohta šiehtadallamiid bokte iktit ruhtadárbbuid ja juogadit ovddasvástádusa. ¶ Álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra leat čielgasat, ja eahpitkeahttá lea nu ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoskevaš álbmoga riektivuogádagaid ja riekteáddejumiid vuođul. Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide, čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit, ja vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Guovddážin dás lea šiehtadallangeatnegasvuohta sámiid ja norgalaš eiseválddiid gaskka dain áššiin main sámiid árvvoštallama mielde lea dárbu, erenoamážit kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuođaid oktavuođas. Dat ii galggaše leat dušše ráđđádallangeatnegasvuohta, muhto dat ferte geatnegahttit goappašiid beliid ja dan ferte reguleret Norgga lágain. Boahtteáiggi hálddašanortnegiid bokte ferte Sámediggi oažžut válddi mearridit ja hálddašit luondduresurssaid geavaheami sámi ássanguovlluin. ¶ Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deaŧalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda. ¶ Sámediggi čujuha ahte evttohuvvon gieldinvuoigatvuođa addin Sámediggái luonddulihkahallamiid oktavuođas guđa jahkái, lea deaŧalaš lávki rivttes guvlui. Evttohus ii gal eisege leat dohkálaš, go sámiide ii addojuvvo makkárge dáhkádus molsašuddi politihkalaš rávnnjiid vejolaš rievdademiid ektui riikapolitihkalaš dásis. Go Stuorradiggi Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa mielde galgá sáhttit garvit Sámedikki gieldinmearrádusa, de sáhttá gieldinvuoigatvuohta ollugiid mielas orrut árvvuheapmi. Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid. Danne eaktuda ge Sámediggi ahte dahkkojuvvo lagat šiehtadus sámiid ja stáhta gaskka man bokte oažžut dárbbašlaš sihkkarvuođa vaháguhtti luonddulihkahallamiid vuostá sámi guovlluin. ¶ Sámediggi lea máŋgii 1999:s váldán oktavuođa Guolástusdepartementii ja lea geahččalan oččodit ruđaid čađahit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, muhto Guolástusdepartemeanta ii leat dáhtton doarjut Sámedikki ruđalaččat. Dan sadjái lea Guolástusdepartemeanta dáhtton Sámedikki váldit oktavuođa Norges Fiskarlag:in vai dat iežaset šiehtadallamiid bokte stáhtain sáhttet ovddidit Sámedikki gáibádusaid. Sámediggi imašta sakka Guolástusdepartemeantta oainnu go stáhta han muđui lea váldán badjelasas ovddasvástádusa ovddidit Sámedikki gáibádusaid šiehtadallamiin organisašuvnnaiguin nugo eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusa oktavuođas. Sámediggi lea 23.08.1999 beaiváduvvon reivves deattuhan ahte jos Guolástusdepartemeantta mielas lea veadjemeahttun oažžut ruđaid Sámediggái guolástusšiehtadusas, de lea diggi duhtavaš jos dat ruđat addojuvvojit Guolástusdepartemeantta bušeahta bokte šiehtadusa rámmaid olggobealde. ¶ Sámediggi lea áššis 20/99 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuođaide, ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go Birasgáhttendepartemeanta vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan proseassaid vádjolusluossanáliid suodjaleapmái Norggas, muhto Sámedikki oaivila mielde lea menddo uhccán deattuhuvvon luosa mearkkašupmi sámi guovlluin. Dán geažil doalaha Sámediggi gáibádusas ahte oažžut sierra čielggadusa luosa mearkkašumi birra sámi ealáhusaide, gillii, kultuvrii ja servodateallimii. ¶ Sámediggi áigu ain ovddidit sierra eanadoallopolitihka earret eará daid váikkuhangaskaomiid bokte maid diggi hálddaša. Áiggi mielde áigu Sámediggi leat mielde ásaheamen eanadoallopolitihkalaš biire sámi ássanguovlluid várás. Ovtta dásis eará vuođđoealáhusaiguin sáhttá dáid ealáhusaid buohtalastin eará ealáhusaiguin ja ámmáhiiguin leat mielde bisuheamen bargosajiid ja ná ássama sámi guovlluin. Lea dárbu lávga ovttasbargat eanadoalloeiseválddiiguin jos galgá lihkostuvvat eanadoalu birgehemiin. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deaŧalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ Interreg II-prográmmat, rájáid rastá ovttasbarggu hárrái loahpahuvvojedje 1999:s. Interreg II 1995-1999 rámmaid siste leat leamaš guokte sámi oasseprográmma. Sámedikkis lea Sámi ealáhusráđi bokte leamaš ovddasvástádus hálddašit stáhtalaš ruđaid mat leat addojuvvon oasseprográmmaide. ¶ Sámediggi mearridii áššis 46/99 ahte dikki guovlupolitihkalaš doaibma galgá nanosmahttot earret eará dan bokte ahte Ráđđehusa Nord-Norgeutvalg (RNNU) ja Utviklingsforumet for Indre-Finnmark( Sis-Finnmárkku ovddidanforum) bargu vuoruhuvvojit bajás. RNNU:a jođiha stáhtaminister ja dasto das leat mielde ollu stáhtaráđit, riikaoasi fylkasátnejođiheaddjit ja Sámedikki presideanta. Ovddidanforuma jođiha Finnmárkku fylkasátnejođiheaddji ja das leat lassin mielde Sámedikki presideanta ja Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu ja Deanu sátnejođiheaddjit. ¶ Sámediggi áigu čađahit erenoamáš doaibmabijuid mánáid ja nuoraid ektui, ja lea danne vuoruhan doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás meannudettiinis 1999 bušeahta. Vuoruheapmi lea čuovvuluvvon Sámedikki iešguđet doarjjaortnegiid bokte nu ahte doaibmabijut mat dorjot dikki mánáid- ja nuoraidprošeavtta ulbmila, leat vuoruhuvvon. ¶ Mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui lea danne stuorra mearkkašupmi sihke boazosámi, historjalaš ja kulturmuitofágalaš oainnu vuođul. Sámediggi áigu deattuhit ahte mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui galgá leat dakkár čoavddus mii lea dohkálaš guovllu máttasámi boazodollui Norgga ja Ruoŧa bealde amas máttasámi kultuvra ja ealáhus gártat gillát. Sámediggi Sámi kulturmuitoráđi bokte galgá leat mielde árvvoštallamin movt Harvasstua Árbordi gielddas galgá geavahuvvot boahtteáiggis. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea fágaráđđi sámediggevuogádagas. Sámediggi stivre politihkalaččat kulturmuitoráđi ja lea dan bargoaddi. Birasgáhttendepartemeanttas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus kulturmuitoráđis. Birasgáhttendepartemeanta lea delegeren válddi Sámi kulturmuitoráđđái ja geatnegahttán dan hálddašit sámi kulturmuittuid geassemánu 9. b. 1978 nr 50 kulturmuitolága mielde. Sámi kulturmuitoráđđi goziha maiddái kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin geassemánu 14. b. 1985 nr 77 plána- ja huksenlága mielde. ¶ Sámi kulturmuitoráđis lea ovddasvástádus juolludit ja máksit jahkásaš doarjjaruđaid sámi kulturmuitoprošeavttaide. Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii, ja sámi huksengáhttemii. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi ásahii 1999:s dainna doarjagiin maid oaččui Birasgáhttendepartemeanttas sámi guovddáža Báikkálaš Agenda 21 bargui. Sámedikki ulbmil Báikkálaš Agenda 21 bargguin lea ságastallama bokte sámi báikegottiiguin, organisašuvnnaiguin ja eiseváldiiguin, ja čoahkis stivrema bokte Sámedikkis váikkuhit doaimmaid ja doaibmabijuid ávkkálaš ovdáneami guvlui sihke kultuvrralaččat, biraslaččat ja ekonomálaččat sámi geavahus- ja ássanguovlluin. ¶ Sámi kulturfoandda bokte geahččaluvvojit kulturfálaldagat láhččojuvvot sierra dárbbuid ja sáváldagaid mielde. Doaimmat leat lassánan ja ođđa čuolmmat leat čuožžilan, ja ekonomálaš rámmat fal dattetge eai leat lassánan vástesaččat. ¶ Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte mat nanosmahttet ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Dát ruđat leat maiddái deaŧalaš váikkuhangaskaoamit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas. ¶ Sámi ealáhusráđđi oaivvilda ahte lea deaŧalaš searvat iešguđet ovttasbargoforaide ja dan bokte ovddidit iežas politihka ja strategiijaid dain servodatsurggiin gokko sámi perspektiivva ferte gozihit. Dasto addá dat maiddái vejolašvuođaid buorebut ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami plánaid, prográmmaid ja doaibmabijuid čuovvuleapmái ja ollašuhttimii. Sámi ealáhusráđđi lea 1999:s leamaš aktiivvalaččat mielde váikkuhangaskaomiid geavaheami ovttastahttimis ovttasbargojoavkkuide searvama bokte sihke našuvnnalaččat ja guovlulaččat. Dás sáhttit namuhit Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti, Interreg-prográmma, Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbarggu ja Oarjevuona ovddidanbarggu. ¶ Sámi ealáhusráđđi galgá bidjat johtui Sámedikki mearridan plánaid daid váikkuhangaskaomiid bokte maid ealáhusráđđi hálddaša. Jagis 2000 šaddá okta hástalusain leat dat ahte bargat viidáseabbot vugiid ráhkademiin váikkuhangaskaomiid mihtideami várás ja dan bokte oažžut áddejumi movt váikkuhangaskaoamit doibmet mihttomeriid ektui. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráđđi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešguđet oktavuođain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govčča dáid dárbbuid. ¶ Sámediggi eaktuda ahte juolludus kapihttala 238 bokte jotkojuvvo, mii siskkilda ea.ea.: ¶ Sámediggi lea go lea geahčadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu čielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanráđiin leat ovddiduvvon iešguđetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu čielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. Lea ea.ea. evttohuvvon sierra sámi dutkanráđi vejolaš ásaheapmi iežas ruhtademiin. ¶ Sámediggeráđis leat presideanta, várrepresideanta ja golbma ráđđelahttu. Ráđis lea ovddasvástádus jođihit Sámedikki doaimma. Ráđđi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráđđái leat ruđaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkočálliide, ja dasto «Eará doarjja» . ¶ Sámi bušeahttaáššiid meannudanrutiinnaid ja prosedyraid galggašii ovdánahttit nugo Sámediggi ovdal lea gáibidan, oažžut sierra šiehtadanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabarggu sáhttá álkidit heivehit šiehtadallamiid oassin man oktavuođas duohta šiehtadallamiid bokte iktit ruhtadárbbuid ja juogadit ovddasvástádusa. ¶ Álbmotrievtti prinsihpat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra leat čielgasat, ja eahpitkeahttá lea nu ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja nannet eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoskevaš álbmoga riektivuogádagaid ja riekteáddejumiid vuođul. Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide, čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit, ja vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte. Guovddážin dás lea šiehtadallangeatnegasvuohta sámiid ja norgalaš eiseválddiid gaskka dain áššiin main sámiid árvvoštallama mielde lea dárbu, erenoamážit kultuvrra, ealáhusaid ja vuoigatvuođaid oktavuođas. Dat ii galggaše leat dušše ráđđádallangeatnegasvuohta, muhto dat ferte geatnegahttit goappašiid beliid ja dan ferte reguleret Norgga lágain. Boahtteáiggi hálddašanortnegiid bokte ferte Sámediggi oažžut válddi mearridit ja hálddašit luondduresurssaid geavaheami sámi ássanguovlluin. ¶ Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deaŧalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda. ¶ Sámediggi čujuha ahte evttohuvvon gieldinvuoigatvuođa addin Sámediggái luonddulihkahallamiid oktavuođas guđa jahkái, lea deaŧalaš lávki rivttes guvlui. Evttohus ii gal eisege leat dohkálaš, go sámiide ii addojuvvo makkárge dáhkádus molsašuddi politihkalaš rávnnjiid vejolaš rievdademiid ektui riikapolitihkalaš dásis. Go Stuorradiggi Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa mielde galgá sáhttit garvit Sámedikki gieldinmearrádusa, de sáhttá gieldinvuoigatvuohta ollugiid mielas orrut árvvuheapmi. Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid. Danne eaktuda ge Sámediggi ahte dahkkojuvvo lagat šiehtadus sámiid ja stáhta gaskka man bokte oažžut dárbbašlaš sihkkarvuođa vaháguhtti luonddulihkahallamiid vuostá sámi guovlluin. ¶ Sámediggi lea máŋgii 1999:s váldán oktavuođa Guolástusdepartementii ja lea geahččalan oččodit ruđaid čađahit sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, muhto Guolástusdepartemeanta ii leat dáhtton doarjut Sámedikki ruđalaččat. Dan sadjái lea Guolástusdepartemeanta dáhtton Sámedikki váldit oktavuođa Norges Fiskarlag:in vai dat iežaset šiehtadallamiid bokte stáhtain sáhttet ovddidit Sámedikki gáibádusaid. Sámediggi imašta sakka Guolástusdepartemeantta oainnu go stáhta han muđui lea váldán badjelasas ovddasvástádusa ovddidit Sámedikki gáibádusaid šiehtadallamiin organisašuvnnaiguin nugo eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusa oktavuođas. Sámediggi lea 23.08.1999 beaiváduvvon reivves deattuhan ahte jos Guolástusdepartemeantta mielas lea veadjemeahttun oažžut ruđaid Sámediggái guolástusšiehtadusas, de lea diggi duhtavaš jos dat ruđat addojuvvojit Guolástusdepartemeantta bušeahta bokte šiehtadusa rámmaid olggobealde. ¶ Sámediggi lea áššis 20/99 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuođaide, ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go Birasgáhttendepartemeanta vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan proseassaid vádjolusluossanáliid suodjaleapmái Norggas, muhto Sámedikki oaivila mielde lea menddo uhccán deattuhuvvon luosa mearkkašupmi sámi guovlluin. Dán geažil doalaha Sámediggi gáibádusas ahte oažžut sierra čielggadusa luosa mearkkašumi birra sámi ealáhusaide, gillii, kultuvrii ja servodateallimii. ¶ Sámediggi áigu ain ovddidit sierra eanadoallopolitihka earret eará daid váikkuhangaskaomiid bokte maid diggi hálddaša. Áiggi mielde áigu Sámediggi leat mielde ásaheamen eanadoallopolitihkalaš biire sámi ássanguovlluid várás. Ovtta dásis eará vuođđoealáhusaiguin sáhttá dáid ealáhusaid buohtalastin eará ealáhusaiguin ja ámmáhiiguin leat mielde bisuheamen bargosajiid ja ná ássama sámi guovlluin. Lea dárbu lávga ovttasbargat eanadoalloeiseválddiiguin jos galgá lihkostuvvat eanadoalu birgehemiin. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deaŧalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ Interreg II-prográmmat, rájáid rastá ovttasbarggu hárrái loahpahuvvojedje 1999:s. Interreg II 1995-1999 rámmaid siste leat leamaš guokte sámi oasseprográmma. Sámedikkis lea Sámi ealáhusráđi bokte leamaš ovddasvástádus hálddašit stáhtalaš ruđaid mat leat addojuvvon oasseprográmmaide. ¶ Sámediggi mearridii áššis 46/99 ahte dikki guovlupolitihkalaš doaibma galgá nanosmahttot earret eará dan bokte ahte Ráđđehusa Nord-Norgeutvalg (RNNU) ja Utviklingsforumet for Indre-Finnmark( Sis-Finnmárkku ovddidanforum) bargu vuoruhuvvojit bajás. RNNU:a jođiha stáhtaminister ja dasto das leat mielde ollu stáhtaráđit, riikaoasi fylkasátnejođiheaddjit ja Sámedikki presideanta. Ovddidanforuma jođiha Finnmárkku fylkasátnejođiheaddji ja das leat lassin mielde Sámedikki presideanta ja Guovdageainnu, Kárášjoga, Porsáŋggu ja Deanu sátnejođiheaddjit. ¶ Sámediggi áigu čađahit erenoamáš doaibmabijuid mánáid ja nuoraid ektui, ja lea danne vuoruhan doaibmabijuid mánáid ja nuoraid várás meannudettiinis 1999 bušeahta. Vuoruheapmi lea čuovvuluvvon Sámedikki iešguđet doarjjaortnegiid bokte nu ahte doaibmabijut mat dorjot dikki mánáid- ja nuoraidprošeavtta ulbmila, leat vuoruhuvvon. ¶ Mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui lea danne stuorra mearkkašupmi sihke boazosámi, historjalaš ja kulturmuitofágalaš oainnu vuođul. Sámediggi áigu deattuhit ahte mearrádusas Harvasstua boahtteáiggi ektui galgá leat dakkár čoavddus mii lea dohkálaš guovllu máttasámi boazodollui Norgga ja Ruoŧa bealde amas máttasámi kultuvra ja ealáhus gártat gillát. Sámediggi Sámi kulturmuitoráđi bokte galgá leat mielde árvvoštallamin movt Harvasstua Árbordi gielddas galgá geavahuvvot boahtteáiggis. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea fágaráđđi sámediggevuogádagas. Sámediggi stivre politihkalaččat kulturmuitoráđi ja lea dan bargoaddi. Birasgáhttendepartemeanttas Riikaantikvára bokte lea bajit dási fágaovddasvástádus kulturmuitoráđis. Birasgáhttendepartemeanta lea delegeren válddi Sámi kulturmuitoráđđái ja geatnegahttán dan hálddašit sámi kulturmuittuid geassemánu 9. b. 1978 nr 50 kulturmuitolága mielde. Sámi kulturmuitoráđđi goziha maiddái kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin geassemánu 14. b. 1985 nr 77 plána- ja huksenlága mielde. ¶ Sámi kulturmuitoráđis lea ovddasvástádus juolludit ja máksit jahkásaš doarjjaruđaid sámi kulturmuitoprošeavttaide. Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii, ja sámi huksengáhttemii. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi ásahii 1999:s dainna doarjagiin maid oaččui Birasgáhttendepartemeanttas sámi guovddáža Báikkálaš Agenda 21 bargui. Sámedikki ulbmil Báikkálaš Agenda 21 bargguin lea ságastallama bokte sámi báikegottiiguin, organisašuvnnaiguin ja eiseváldiiguin, ja čoahkis stivrema bokte Sámedikkis váikkuhit doaimmaid ja doaibmabijuid ávkkálaš ovdáneami guvlui sihke kultuvrralaččat, biraslaččat ja ekonomálaččat sámi geavahus- ja ássanguovlluin. ¶ Sámi kulturfoandda bokte geahččaluvvojit kulturfálaldagat láhččojuvvot sierra dárbbuid ja sáváldagaid mielde. Doaimmat leat lassánan ja ođđa čuolmmat leat čuožžilan, ja ekonomálaš rámmat fal dattetge eai leat lassánan vástesaččat. ¶ Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte mat nanosmahttet ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Dát ruđat leat maiddái deaŧalaš váikkuhangaskaoamit Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas. ¶ Sámi ealáhusráđđi oaivvilda ahte lea deaŧalaš searvat iešguđet ovttasbargoforaide ja dan bokte ovddidit iežas politihka ja strategiijaid dain servodatsurggiin gokko sámi perspektiivva ferte gozihit. Dasto addá dat maiddái vejolašvuođaid buorebut ovttastahttit váikkuhangaskaomiid geavaheami plánaid, prográmmaid ja doaibmabijuid čuovvuleapmái ja ollašuhttimii. Sámi ealáhusráđđi lea 1999:s leamaš aktiivvalaččat mielde váikkuhangaskaomiid geavaheami ovttastahttimis ovttasbargojoavkkuide searvama bokte sihke našuvnnalaččat ja guovlulaččat. Dás sáhttit namuhit Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti, Interreg-prográmma, Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbarggu ja Oarjevuona ovddidanbarggu. ¶ Sámi ealáhusráđđi galgá bidjat johtui Sámedikki mearridan plánaid daid váikkuhangaskaomiid bokte maid ealáhusráđđi hálddaša. Jagis 2000 šaddá okta hástalusain leat dat ahte bargat viidáseabbot vugiid ráhkademiin váikkuhangaskaomiid mihtideami várás ja dan bokte oažžut áddejumi movt váikkuhangaskaoamit doibmet mihttomeriid ektui. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráđđi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešguđet oktavuođain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govčča dáid dárbbuid. ¶ Sámediggi eaktuda ahte juolludus kapihttala 238 bokte jotkojuvvo, mii siskkilda ea.ea.: ¶ Sámediggi lea go lea geahčadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu čielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanráđiin leat ovddiduvvon iešguđetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu čielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. Lea ea.ea. evttohuvvon sierra sámi dutkanráđi vejolaš ásaheapmi iežas ruhtademiin. ¶ Sámediggeráđis leat presideanta, várrepresideanta ja golbma ráđđelahttu. Ráđis lea ovddasvástádus jođihit Sámedikki doaimma. Ráđđi lea válljejuvvon eanetlohkoválggaid bokte Sámedikki bissovaš áirasiid gaskkas. Hálddahuslaš doaimmain mat gullet Sámediggeráđđái leat ruđaid juogadeapmi sámi organisašuvnnaide ja doarjaga juogadeapmi Sámedikki joavkočálliide, ja dasto «Eará doarjja» . ¶ Go lea eavttuhus mii lea hábmejuvvon árvalusa vuođul mii galgá dievasčoahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga árvalusain go eavttuheaddji lea ovddidan dan. Eavttuhus galgá leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. . ¶ Go lea eavttuhus mii lea hábmejuvvon árvalusa vuođul mii galgá dievasčoahkkimii, de dat mearriduvvo oktanaga árvalusain go eavttuheaddji lea ovddidan dan. Eavttuhus galgá leat ovddalgihtii dieđihuvvon ja buktojuvvon čoahkkinjođihangoddái Sámedikki hálddahusa bokte maŋimustá dii. 16.00 beaivvi ovdal go galgá meannuduvvot Sámedikkis. . ¶ Dan bokte sáhttá maiddái oktii čatnat daid rievdadusaid maid Stuorradikki válgaláhkalávdegoddi evttoha. Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. ¶ Dan bokte sáhttá maiddái oktii čatnat daid rievdadusaid maid Stuorradikki válgaláhkalávdegoddi evttoha. Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. ¶ Ovddasvástádus sámi dimenšuvnnas dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain lea máŋgga dásis, maiddái fylkagielddain ja gielddain lea ovddasvástádus doaibmabijuid johtui bidjamis sámi álbmoga várás. Sámediggi lea bidjan merkii ahte go ovttaskas fylkagielddat fertejit seastit bušeahtas, de seastindoaimmat čađahuvvojit daid doaibmabijuid ektui mat leat sámi álbmoga várás. Dát dagaha dorvvuhisvuođa sámi servodagas. Sámit galggašedje sáhttit luohttit dasa ahte maiddái sii, nugo earát ge, galget oažžut gieldalaš ja fylkagieldalaš orgánain/institušuvnnain individualaččat heivehuvvon dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid. Lea váidalahtti go Sámediggi ii sáhte seaguhit iežas fylkkaid ja gielddaid plánaproseassaide. Sámediggi ferte baicce sáhttit buktit árvalusaidis ovttaskas gildii ja fylkagildii našuvnnalaš čanastagaid bokte maid departemeanta addá. Helseregion Nord ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargu sáhttá maiddái leat ulbmállaš danne go dearvvasvuođaregiovdnii gullet máŋga fylkagieldda. ¶ Sámediggi deattuha ahte lea deaŧalaš geavahit sámegiela gulahallangaskaoapmin divššáriid ja sámegiel buohcciid gaskka. Doaibmaplánas čujuhuvvo ahte dát regulerejuvvo individuálalaš vuoigatvuohtan lágas buohcciid vuoigatvuođa birra man bokte gozihuvvo buohcci sihkkarvuohta oažžut rivttes divššu ja ovddasmorraša. Dát lea maiddái kulturpolitihkalaš vuoigatvuohta sámelágas, mii mearkkaša ahte dihto eanadieđalaš guovlluin ja dihto institušuvnnain galgá sámegiella geavahuvvot aktiivvalaš gulahallangaskaoapmin sámegiel buohcciid ektui. Jos sámegiel fálaldat ii láhččojuvvo, de sáhttet das šaddat dearvvasvuođarievttálaš váikkuhusat buohccái/institušuvdnii. Buohcciid gielalaš cakkit sáhttet buktit doaibmabidjodárbbuid maiguin sihkkarastit riekta čielggadusa, rivttes diagnosa ja buori ovddasmorraša. Vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš veahki mielddisbuktá dan ahte buohcci galgá gulahallat divššáriiguin, ja vai bálvalusaid addit sáhttet ráhkadit rivttes diagnosa ja addit divššu dárbbu vuođul. Danne lea deaŧalaš ahte bálvaleaddjit láhčet sámegiel fálaldagaid nu ahte váldojuvvo doarvái vuhtii ovttaskas buohcci individuálaš dárbu. Dasto ferte doaibmabijuid sámi giela ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa nannemii dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis vuoruhit sihke oahpahus- ja dikšunásahusaid ektui. ¶ Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain. Dattetge orru dego Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttas livččii šaddan buoret ovttasbargu eará ovddasvástideaddji departemeanttaiguin plánabarggus. Galggašii dattetge árvvoštallat movt Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta sáhtášedje váikkuhit prošeaktabargui/dutkamii sámi perspektiivva ovddideami ektui mánáidsuodjalusas ja oahpahusas, go Sámediggi prošeaktaruhtaohcamiid bokte registrere ahte dasa lea stuorra dárbu. ¶ Lea váidalahtti go Sámediggi ii sáhte seaguhit iežas fylkkaid ja gielddaid plánaproseassaide. Sámediggi ferte baicce sáhttit buktit árvalusaidis ovttaskas gildii ja fylkagildii našuvnnalaš čanastagaid bokte maid departemeanta addá. Helseregion Nord ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargu sáhttá maiddái leat ulbmállaš danne go dearvvasvuođaregiovdnii gullet máŋga fylkagieldda. ¶ Sámediggi deattuha ahte lea deaŧalaš geavahit sámegiela gulahallangaskaoapmin divššáriid ja sámegiel buohcciid gaskka. Dán oktavuođas berre Osloi ásahuvvot sámi dulkonbálvalus mii fuolaha sámi álbmoga dulkonbálvalusdárbbu. Doaibmaplánas čujuhuvvo ahte dát regulerejuvvo individuálalaš vuoigatvuohtan lágas buohcciid vuoigatvuođa birra man bokte gozihuvvo buohcci sihkkarvuohta oažžut rivttes divššu ja ovddasmorraša. Dát lea maiddái kulturpolitihkalaš vuoigatvuohta sámelágas, mii mearkkaša ahte dihto eanadieđalaš guovlluin ja dihto institušuvnnain galgá sámegiella geavahuvvot aktiivvalaš gulahallangaskaoapmin sámegiel buohcciid ektui. Jos sámegiel fálaldat ii láhččojuvvo, de sáhttet das šaddat dearvvasvuođarievttálaš váikkuhusat buohccái/institušuvdnii. Buohcciid gielalaš cakkit sáhttet buktit doaibmabidjodárbbuid maiguin sihkkarastit riekta čielggadusa, rivttes diagnosa ja buori ovddasmorraša. Vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš veahki mielddisbuktá dan ahte buohcci galgá gulahallat divššáriiguin, ja vai bálvalusaid addit sáhttet ráhkadit rivttes diagnosa ja addit divššu dárbbu vuođul. Danne lea deaŧalaš ahte bálvaleaddjit láhčet sámegiel fálaldagaid nu ahte váldojuvvo doarvái vuhtii ovttaskas buohcci individuálaš dárbu. Dasto ferte doaibmabijuid sámi giela ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa nannemii dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis vuoruhit sihke oahpahus- ja dikšunásahusaid ektui. ¶ Galggašii dattetge árvvoštallat movt Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta sáhtášedje váikkuhit prošeaktabargui/dutkamii sámi perspektiivva ovddideami ektui mánáidsuodjalusas ja oahpahusas, go Sámediggi prošeaktaruhtaohcamiid bokte registrere ahte dasa lea stuorra dárbu. ¶ Stuorradiggedieđáhusa váilevaš vuođđo áddejupmi das makkár dilis eamiálbmogat leat, lea dagahan ahte eai das leat áigumušat čoavdit sámi museáid earenoamáš lossa servodatbargguid. Sámi museát galget kommuniseret sámi kultuvrra sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olggos stuorraservodahkii. Dákkár barggut leat hui lossadat danne go sámi kultuvra lea leamaš garrasit vealahuvvon ja ollu sápmelaččaid sámi iešáddejupmi lea definerejuvvon heittohin. Sámi kultuvra han lea leamaš unnimus seamma guhká ja lea unnimus seamma girjái go Norgga majoritehtakultuvra. Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra, ekologiija ja birasgáhtten, barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. Dušše dát galggašii dagahit nannoseabbu áŋgiruššama sámi museáid ektui go eará museásuorggi ektui. Sámediggi dáhttu Stuorradikki čielgasit dadjat ahte sámi museádoaimma ovddideapmi ferte oažžut nana fuomášumi boahttevaš jagiid. ¶ Stuorradiggedieđáhusa čilgehusas stáhta ekonomalaš váikkuhangaskaomiid birra kulturvisttiide lea boasttuvuohta maid Sámediggi dáhttu Stuorradikki njulget mearkkašumiinnis. 9.3 čuoggás s. 127 čuožžu ahte «Go Sámi kulturráđđi ásahuvvui 1993:s, de sirdojuvvojedje Sámi kulturráđđái Norgga kulturfoandda várrejumit sámi kulturvisttiide» . Dat ii leat riekta. Sámediggi ii leat Sámi kulturráđi bokte ožžon várrejumiid sámi kulturvisttiide, iige leat leamaš sierra «sámi» várrejupmi dán ulbmilii. Sámediggi evttohii gal áššis 23/96 Sámi kulturviesuid ollislaš plána, sámi kulturguovddášfoandda ásaheami sierra várrejumiin Norgga kulturráđis oanehis áiggi čoavddusin. Muhto guovddáš eiseválddit hilgo dán evttohusa, gč. st.dieđ. nr. 41 (1996-97) ja árvalus S nr. 145 (1997-98). Investeremat sámi kulturvisttiide/guovddážiidda leat danne gilvalan Norgga kulturráđi, Kulturdepartemeantta ja eará ruhtadanorgánaid eará Norgga prošeavttaiguin. Sámediggi dáhttu Stuoradikki fuolahit ahte dákkár bissovaš ruhta sámi kulturviesuide sirdojuvvošii Sámediggái. ¶ Stuorradiggedieđáhusa váilevaš vuođđo áddejupmi das makkár dilis eamiálbmogat leat, lea dagahan ahte eai das leat áigumušat čoavdit sámi museáid earenoamáš lossa servodatbargguid. Sámi museát galget kommuniseret sámi kultuvrra sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olggos stuorraservodahkii. Dákkár barggut leat hui lossadat danne go sámi kultuvra lea leamaš garrasit vealahuvvon ja ollu sápmelaččaid sámi iešáddejupmi lea definerejuvvon heittohin. Sámi kultuvra han lea leamaš unnimus seamma guhká ja lea unnimus seamma girjái go Norgga majoritehtakultuvra. Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra, ekologiija ja birasgáhtten, barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. Dušše dát galggašii dagahit nannoseabbu áŋgiruššama sámi museáid ektui go eará museásuorggi ektui. Sámediggi dáhttu Stuorradikki čielgasit dadjat ahte sámi museádoaimma ovddideapmi ferte oažžut nana fuomášumi boahttevaš jagiid. ¶ Stuorradiggedieđáhusa čilgehusas stáhta ekonomalaš váikkuhangaskaomiid birra kulturvisttiide lea boasttuvuohta maid Sámediggi dáhttu Stuorradikki njulget mearkkašumiinnis. 9.3 čuoggás s. 127 čuožžu ahte «Go Sámi kulturráđđi ásahuvvui 1993:s, de sirdojuvvojedje Sámi kulturráđđái Norgga kulturfoandda várrejumit sámi kulturvisttiide» . Dat ii leat riekta. Sámediggi ii leat Sámi kulturráđi bokte ožžon várrejumiid sámi kulturvisttiide, iige leat leamaš sierra «sámi» várrejupmi dán ulbmilii. Sámediggi evttohii gal áššis 23/96 Sámi kulturviesuid ollislaš plána, sámi kulturguovddášfoandda ásaheami sierra várrejumiin Norgga kulturráđis oanehis áiggi čoavddusin. Muhto guovddáš eiseválddit hilgo dán evttohusa, gč. st.dieđ. nr. 41 (1996-97) ja árvalus S nr. 145 (1997-98). Investeremat sámi kulturvisttiide/guovddážiidda leat danne gilvalan Norgga kulturráđi, Kulturdepartemeantta ja eará ruhtadanorgánaid eará Norgga prošeavttaiguin. Sámediggi eaktuda ahte Stuorradiggi várre Sámediggái bissovaš ruđaid sámi kulturviesuid várás. ¶ Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plánen- ja doaimmahanbarggut leat lága bokte biddjojuvvon ea.ea. gielddaide ja fylkkagielddaide. Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus bidjá eaktun ahte báikkálaš demokratiija ja báikkálaš máhttu iešalddis huksejit deaŧalaš árvvuid mat leat mielde sihkkarastimin ahte báikkálaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat maiddái dagahit ahte dearvvasvuođa- ja sosiáladilit dán servodagas dássejuvvojit. Danne áigu Ráđđehus prioriteret báikkálaš ja regiovnnalaš hálddašandássái stuorra friijavuođa ieža ovddidit bálvalusaid dakko gokko ovttaskas geavaheaddjit leat lagamusat váikkuhit fálaldagaid (gč. čuo. 8.3 s. 199). Sámediggi garrasit eahpida ahte namuhuvvon eaktu ii gávdno ja sáhttá geavahuvvot vuođđun sámi beroštumiid oktavuođas juohkesajis sámi guovlluin. Lea vuosttažettiin Sis-Finnmárkkus ja muhtun eará gielddain gos dákkár eaktu gávdno, ja gos prinsihpalaš positiivvalaš miellaguottut sámi áššiin leat ovttaiduvvan gieldda politihkkan. Vel dáid ge guovlluin sáhttet sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat áitojuvvot fylkkagielddaid ja gielddaid heajos ekonomiija geažil heaittihuvvot. Danne fertejit boahtteáiggis maid ovddiduvvot ja čađahuvvot earenoamáš doaibmabijut stáhta olis go lea sáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain sámi álbmogii. ¶ Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plánen- ja doaimmahanbarggut leat lága bokte biddjojuvvon ea.ea. gielddaide ja fylkkagielddaide. Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus bidjá eaktun ahte báikkálaš demokratiija ja báikkálaš máhttu iešalddis huksejit deaŧalaš árvvuid mat leat mielde sihkkarastimin ahte báikkálaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat maiddái dagahit ahte dearvvasvuođa- ja sosiáladilit dán servodagas dássejuvvojit. Danne áigu Ráđđehus prioriteret báikkálaš ja regiovnnalaš hálddašandássái stuorra friijavuođa ieža ovddidit bálvalusaid dakko gokko ovttaskas geavaheaddjit leat lagamusat váikkuhit fálaldagaid (gč. čuo. 8.3 s. 199). Sámediggi garrasit eahpida ahte namuhuvvon eaktu ii gávdno ja sáhttá geavahuvvot vuođđun sámi beroštumiid oktavuođas juohkesajis sámi guovlluin. Lea vuosttažettiin Sis-Finnmárkkus ja muhtun eará gielddain gos dákkár eaktu gávdno, ja gos prinsihpalaš positiivvalaš miellaguottut sámi áššiin leat ovttaiduvvan gieldda politihkkan. Vel dáid ge guovlluin sáhttet sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat áitojuvvot fylkkagielddaid ja gielddaid heajos ekonomiija geažil heaittihuvvot. Danne fertejit boahtteáiggis maid ovddiduvvot ja čađahuvvot earenoamáš doaibmabijut stáhta olis go lea sáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain sámi álbmogii. ¶ Rabas ságastallan ja oaiviliid lonohallan leat demokráhtalaš mearridanproseassaid nannema ja álbmotstivrejumi ovddideami vuođđu. Sámediggi áigu danne bargat dan badjelii ahte rabasvuođaprinsihpa vuoigatvuohta geavahuvvo dán áigumuša ektui. Dát lea erenoamáš deaŧalaš go lea duohta váttis boktit viiddis ja nanu beroštumi sámepolitihkkii jienasteddjiid gaskkas. Rabas čoahkkimat boktet almmolaš beroštumi sámi gažaldagaide, ja láhčet dili dihto politihkalaš dárkkástussii dasa mii dáhpáhuvvá mediaid bokte ja politihkalaš oponiovnna bokte. ¶ Stuora haddeerohusat gaskal Leavnnja ja Álttá dagahit ahte mátkkošteapmi stivrejuvvo aivve Áltái maiddái gaskafylkka mátkkošteddjiid gaskkas. Das lea váikkuhus ahte mátkkošteddjiidlohku njiedjá Leavnnja bokte mii fas mielddisbuktá heajut fálaldagaid. ¶ dan bokte sáhtášii Sámediggi doaibmat politihkaovddideaddjin ja politihkalaš eavttuid biddjin čielga politihkalaš ja hálddahuslaš ovddasvástáduslinjáiguin. ¶ dan bokte sáhtášii oalle beaktilit geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid, ja dasto sáhtášii hálddahusa johtilit rievdadit ¶ Rabas ságastallan ja oaiviliid lonohallan lea demokráhtalaš mearridanproseassaid nannema ja álbmotstivrejumi ovddideami vuođđu. Sámediggi áigu danne bargat dan badjelii ahte rabasvuođaprinsihpa vuoigatvuohta geavahuvvo dán áigumuša ektui. Dát lea erenoamáš deaŧalaš go lea duohta váttis boktit viiddis ja nanu beroštumi sámepolitihkkii jienasteddjiid gaskka. Rabas čoahkkimat boktet almmolaš beroštumi sámi gažaldagaide, ja láhčet dili dihto politihkalaš dárkkástussii dasa mii dáhpáhuvvá, mediaid bokte ja politihkalaš oponiovnna bokte. ¶ a) dan bokte sáhtášii Sámediggi doaibmat politihkaovddideaddjin ja politihkalaš eavttuid biddjin čielga politihkalaš ja hálddahuslaš ovddasvástáduslinjáiguin. ¶ b) dan bokte sáhtášii oalle beaktilit geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid, ja dasto sáhtášii hálddahusa johtilit rievdadit ¶ 8. Rabas ságastallan ja oaiviliid lonohallan lea demokráhtalaš mearridanproseassaid nannema ja álbmotstivrejumi ovddideami vuođđu. Sámediggi áigu danne bargat dan badjelii ahte rabasvuođaprinsihpa vuoigatvuohta geavahuvvo dán áigumuša ektui. Dát lea erenoamáš deaŧalaš go lea duohta váttis boktit viiddis ja nanu beroštumi sámepolitihkkii jienasteddjiid gaskka. Rabas čoahkkimat boktet almmolaš beroštumi sámi gažaldagaide, ja láhčet dili dihto politihkalaš dárkkástussii dasa mii dáhpáhuvvá, mediaid bokte ja politihkalaš oponiovnna bokte. ¶ Lea čájehan ahte doallolotnun lea eaktodáhtolaš ja positiivvalaš doaibmabidju daid guovlluid várás gos lea dárbu geahpedit bohccuid ja doaluid. Sámediggi oaivvilda ahte lotnundoarjjaortnet sáhtášii leat buorre boazologu heiveheamis, maiddái olggobealde «doaibmabiddjoorohagaid» . Ortnet lea erenoamáš buorre danne go dan vuođđun lea eaktodáhtolašvuohta. Muhtun lágan ortnet earáide ge go dušše doaibmabiddjoorohagaide livččii buorre go das livččii mearkkašupmi dálveguohtumiidda. Danne go dilli sáhttá leat muhtun muddui dohkálaš geasseorohagain, muhto váttisvuođat leat ain guovlluin gos leat oktasaš dálveguohtumat. Daidda dálveguohtonguovlluide johtet buohkat beroškeahttá lea go «doaibmabiddjoorohat» vai ii. Ferte dattetge sihkkarastit dan ahte boazologu vuolideapmi lotnunortnega bokte ii dagat dan ahte earát lasihit bohccuid. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deaŧalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspiriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ «Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deaŧalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda.» ¶ Lea čájehan ahte doallolotnun lea eaktodáhtolaš ja positiivvalaš doaibmabidju daid guovlluid várás gos lea dárbu geahpedit bohccuid ja doaluid. Sámediggi oaivvilda ahte lotnundoarjjaortnet sáhtášii leat buorre boazologu heiveheamis, maiddái olggobealde «doaibmabiddjoorohagaid» . Ortnet lea erenoamáš buorre danne go dan vuođđun lea eaktodáhtolašvuohta. Muhtun lágan ortnet earáide ge go dušše doaibmabiddjoorohagaide livččii buorre go das livččii mearkkašupmi dálveguohtumiidda. Danne go dilli sáhttá leat muhtun muddui dohkálaš geasseorohagain, muhto váttisvuođat leat ain guovlluin gos leat oktasaš dálveguohtumat. Daidda dálveguohtonguovlluide johtet buohkat beroškeahttá lea go «doaibmabiddjoorohat» vai ii. Ferte dattetge sihkkarastit dan ahte boazologu vuolideapmi lotnunortnega bokte ii dagat dan ahte earát lasihit bohccuid. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deaŧalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspiriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ «Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deaŧalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda.» ¶ Ekologalaš-, ekonomalaš- ja kultuvrralaš bissovašvuohta leat nana bissovaš boazodoalu golbma guovddáš mihttomeari. Sámediggi guorrasa dasa ahte dát golbma mihttomeari gullet oktii. Dat dahká ahte sihke resursadilálašvuođa, ealáhusa ekonomiija ja kultuvrralaš ja sosiálalaš diliid fertejit šiehtadusaid bokte heivehit oktii. ¶ RUF bokte sáhttá oažžut ruđa gokčat goluid guohtonvuoigatvuođaid sihkkarastimii. Duon boahtimii leat stuorra lágasteamit jođus, ja RUF` ortnet man mielde sáhttá oažžut ruđa goluid gokčamii, dahká álkibun orohagaide birget ekonomalaččat. Sámedikki mielas dat lea buorre. Lea dattetge prinsihpalaš gažaldat galgetgo ruđat mat šiehtadallamiin leat juolluduvvon RUF:ii, geavahuvvot diggegoluid máksimii. Vuordimis lágastemiid lohku ii unno. Jos stáhta dáhttu máksit goluid, de lea lunddolaš ahte RUF oažžu lassiruđaid, šiehtadusa olggobealde. ¶ Boazodoalu doaibmaeavttut fertejit buoriduvvot dakko bokte ahte ealáhusas váldoše muhtun divvagat eret, earet eará bensiidnadivat. Boazodoallu dárbbaša bensinfievrruid ja fatnasiid. ¶ Ekologalaš-, ekonomalaš- ja kultuvrralaš bissovašvuohta leat nana bissovaš boazodoalu golbma guovddáš mihttomeari. Sámediggi guorrasa dasa ahte dát golbma mihttomeari gullet oktii. Dat dahká ahte sihke resursadilálašvuođa, ealáhusa ekonomiija ja kultuvrralaš ja sosiálalaš diliid fertejit šiehtadusaid bokte heivehit oktii. ¶ RUF bokte sáhttá oažžut ruđa gokčat goluid guohtonvuoigatvuođaid sihkkarastimii. Duon boahtimii leat stuorra lágasteamit jođus, ja RUF` ortnet man mielde sáhttá oažžut ruđa goluid gokčamii, dahká álkibun orohagaide birget ekonomalaččat. Sámedikki mielas dat lea buorre. Lea dattetge prinsihpalaš gažaldat galgetgo ruđat mat šiehtadallamiin leat juolluduvvon RUF:ii, geavahuvvot diggegoluid máksimii. Vuordimis lágastemiid lohku ii unno. Jos stáhta dáhttu máksit goluid, de lea lunddolaš ahte RUF oažžu lassiruđaid, šiehtadusa olggobealde. ¶ Sámediggi lea dáhtton departemeantta sirdit stáhta sámi joatkkaskuvllaid stivrra nammadanválddi Sámediggái. Departemeanta ii dáhto sirdit dán válddi nu guhká go stáhta departemeantta bokte lea eaiggádin dálá hámis. Departemeantta mielas livččii dárbu prosessii mas stáhta sámi joatkkaskuvllat árvvoštallojit, maiddái stivrema dáfus. Čoahkkimis sohppui álggahit dán proseassa 2000 giđa. ¶ Sámi válgalihtus leat golbma áirasa Sámedikkis. Go leat uhca joavku, de lea iešalddis čielggas ahte mis ii leat ovddasteaddji buot dain lávdegottiin ja komiteain maid Sámediggi ain nammada. Jos mis sierrálágan sivaid geažil ii leat ovddasteaddji iešguđet lávdegottiin, de mis ii leat álggage vejolašvuohta searvat prosessii ja buktit árvalusaid lávdegoddái, muhto fertet nugo earát ge mat leat Sámediggevuogádaga olggobealde, vuordit dassážii go lávdegoddi lea geargan bargguinis. Dát mearkkaša ahte muhtun lávdegottiid oktavuođas, nugo omd. boazodoallolávdegotti oktavuođas, lea geavahusas nu ahte 35 sámedikki áirasiin ožžot dieđuid iežaset ovddasteaddjiid bokte mii lávdegottiin dáhpáhuvvá, go fas mii geain ii leat ovddasteaddji, eat beasa diehtit maidege. ¶ NSR:a sámediggejoavku bivdá Sámediggeráđi árvvoštallat foandda ásaheami man bokte sáhtášii máksit buhtadusa vahágiid ja gillámušaid ovddas ovttaskas sápmelaččaide. Fondii galget sáhttit ovttaskas olbmot, joavkkut ja organisašuvnnat addit skeaŋkkaid. Ráđđi ferte maiddái bivdit stáhtas sierra ruđa dákkár foandda ásaheapmái. Dás ferte deattuhit dan ahte lea sáhka govttolaš buhtadusas vahágiid ja gillámušaid ovddas, ja ahte olbmot eai galgga dárbbašit atnit iežaset vuoittáhallin jos galget juksat vánhurskkisvuođa. ¶ NSR:a sámediggejoavkku mielas ii leat dohkálaš go Ráđđehus ovddastuvvon Suodjalusdepartemeantta ja Eanadoallodepartemeantta bokte ovddastit sihke huksejeaddji beroštumiid ja boazodoallosámiid beroštumiid mearrideami oktavuođas ahte mii galgá deattuhuvvot. Boazodoalloorohatstivra, sápmelaččaid ovddasteaddjit vuoigatvuođalažžan, orru leamen áibbas Eanadoallodepartemeantta buorredáhtu duohken, maiddái boazodoallofágalaš áššiin. ¶ 01.01.2000 rájes laktojuvvojit Sámi oahpahusráđđi ja Sámi Sierrabibliotehka Sámediggevuogádahkii. Stáhtabušeahtas lea juolludus dáidda institušuvnnaide ovddiduvvon Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta bušeahta kap. 206 poastta 50 bokte, Kulturdepartemeantta bušeahta kap. 326 poastta 78 bokte ja Birasgáhttendepartemeantta bušeahta kap. 1429 poastta 72.7 bokte. Sámediggi lea hui duhtavaš go dát guokte institušuvnna dál šaddaba oassin Sámediggevuogádagas, ja deattuhit sakka dáid doaimmaid ovttastahttima lihkostuvvama. ¶ Poasta 52.1 nanosmahtto 2000:s 350.000,- kruvnnuin. Foanda galgá hálddašuvvot gustovaš foandanjuolggadusaid mielde. Eaktuduvvo ahte foandda juolludusas várrejuvvo 2.500.000,- kr. doaibmabijuide mánáid ja nuoraid várás earret eará sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte ja sámi mánáid- ja nuoraidbláđi almmustuhttima bokte. Bivdit Sámi kulturráđi koordineret doaibmabijuid mat leat Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas mánáid ja nuoraid várás. ¶ Bargiidbellodaga joavku oaidná ahte Sámediggeráđđi ii leat dahkan maidege min eavttuhusain áššis 46/98 - ahte ráhkadit ođđa njuolggadusaid maid bokte bidjat čielga ráji kulturorganisašuvnnaid ja politihkalaš joavkkuid gaskka. Min mielas lea dát imaš go presideanta ollu gerddiid lea lohpidan ahte bargu álggahuvvo jodánepmosit. Danne min mielas lea dárbu ovddidit árvalusa ođđasis. ¶ Maŋimuš válgga vásihusaid vuođul leat mii oaidnán ahte buoremus livččii lean jos ruđat livčče lean kanaliserejuvvon joavkkuid bokte. Joavkkuin, iežaset politihkalaš bellodagaid/ organisašuvnnaid bokte lea buot buoremus vejolašvuohta juksat sámiid. ¶ Galget ráhkaduvvot njuolggadusat maid bokte biddjo čielga rádji kulturorganisašuvnnaid ja politihkalaš joavkkuid gaskka. ¶ 01.01.2000 rájes laktojuvvojit Sámi oahpahusráđđi ja Sámi Sierrabibliotehka Sámediggevuogádahkii. Stáhtabušeahtas lea juolludus dáidda institušuvnnaide ovddiduvvon Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta bušeahta kap. 206 poastta 50 bokte, Kulturdepartemeantta bušeahta kap. 326 poastta 78 bokte ja Birasgáhttendepartemeantta bušeahta kap. 1429 poastta 72.7 bokte. Sámediggi lea hui duhtavaš go dát guokte institušuvnna dál šaddaba oassin Sámediggevuogádagas, ja deattuhit sakka dáid doaimmaid ovttastahttima lihkostuvvama. ¶ Poasta 52.1 nanosmahtto 2000:s 350.000,- kruvnnuin. Foanda galgá hálddašuvvot gustovaš foandanjuolggadusaid mielde. Eaktuduvvo ahte foandda juolludusas várrejuvvo 2.500.000,- kr. doaibmabijuide mánáid ja nuoraid várás earret eará sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega bokte ja sámi mánáid- ja nuoraidbláđi almmustuhttima bokte. Bivdit Sámi kulturráđi koordineret doaibmabijuid mat leat Sámedikki mánáid- ja nuoraidprošeavttas mánáid ja nuoraid várás. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráđđi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešguđet oktavuođain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govčča dáid dárbbuid. Sámi kulturfoandda nannen ii galgga dattetge dagahit ahte Sámi kulturráđđi váldá badjelasas ovddasvástádusa mii dál lea earáid, muhto baicce dahkát vejolažžan kulturráđđái bargat ovttas Nordnorsk filmsenteriin ja eará fágabirrasiiguin eambbo konkrehta ruhtadeami dáfus iešguđetlágan prošeavttain. ¶ Sámediggi lea go lea geahčadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu čielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanráđiin leat ovddiduvvon iešguđetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu čielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. ¶ Departemeanta lea evttohan 2,788 milj. kr. juolludusa Sámiid Vuorká-Dávviriidda (SVD) 2000:s. Sámediggi lea dán jagi eŋgašeren SVD nuortalaš museá ásaheami bargui Njávdámis. 1999:s eŋgašerejuvvojedje 2 prošeaktamielbargi dán bargui, ja virggiid ruhtadedje Sámi kulturráđđi ja Sámi ealáhusráđđi. Vurdojuvvo ahte lea dárbu joatkit barggu 2001:s, ja Sámediggi dáhtošii dán 2001:s ruhtaduvvot SVD:a dábálaš doaibmajuolludeami bokte 1,5 milj. kruvnnuin. ¶ Sámediggi háliida ahte Sámi kulturráđđi Sámi kulturfoandda bokte galgá sáhttit nannet sámi filbma- ja videobarggu. Leat máŋga sámi aktøra dán fidnosuorggis dál mat iešguđet oktavuođain leat dadjan ahte dálá ortnegat eai govčča dáid dárbbuid. Sámi kulturfoandda nannen ii galgga dattetge dagahit ahte Sámi kulturráđđi váldá badjelasas ovddasvástádusa mii dál lea earáid, muhto baicce dahkát vejolažžan kulturráđđái bargat ovttas Nordnorsk filmsenteriin ja eará fágabirrasiiguin eambbo konkrehta ruhtadeami dáfus iešguđetlágan prošeavttain. ¶ Sámediggi lea go lea geahčadan sámi dutkama eavttuid, oaidnán ahte lea dárbu čielgaseabbo áŋgiruššamii máŋgga suorggis. Ovttasbarggu bokte Norgga dutkanráđiin leat ovddiduvvon iešguđetlágan initiatiivvat, ea.ea. dat ahte lea dárbu čielggadit geas lea ovddasvástádus ruhtadit sámi dutkama, ja dasto ahte lea dárbu movttiidahttit sámi dutkiid rekruterema. ¶ Departemeanta lea evttohan 2,788 milj. kr. juolludusa Sámiid Vuorká-Dávviriidda (SVD) 2000:s. Sámediggi lea dán jagi eŋgašeren SVD nuortalaš museá ásaheami bargui Njávdámis. 1999:s eŋgašerejuvvojedje 2 prošeaktamielbargi dán bargui, ja virggiid ruhtadedje Sámi kulturráđđi ja Sámi ealáhusráđđi. Vurdojuvvo ahte lea dárbu joatkit barggu 2001:s, ja Sámediggi dáhtošii dán 2001:s ruhtaduvvot SVD:a dábálaš doaibmajuolludeami bokte 1,5 milj. kruvnnuin. ¶ Duopmostuollokomišuvdna lea barggus bokte guorahallan máŋga deaŧalaš beali. Sámedikki mielas lea hirbmat deaŧalaš čuovvulit dán ášši eambbo konkrehta, vai sámiide boahtteáiggis šattašii stuorát oadjebasvuohta ja riektesihkkarvuohta duopmostuoluid ektui. ¶ Duopmostuollokomišuvdna oaidná barggus bokte ahte livččii dárbu ásahit sierra duopmostuolu Sis-Finnmárkui, almmá ahte dađi eanet guorahallá dan. ¶ Danne doarju Sámediggi ahte duopmostuoluid organiseren geahčaduvvo sierra dainna áigumušain ahte juksat buot daid dárbbuid mat olles sámi servodagas leat. Erenoamážit galggašii čielggadit movt vejolaš duopmostuolu Sis-Finnmárkkus sáhtášii ovddidit nu ahte dan bokte sáhtášii bálvalit stuorát osiid sámi ássanguovllus. ¶ Mii guoská duopmáriid maŋŋáoahpahussii, de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid, kultuvrra, riekteáddejumiid, jna. birra. Dán bokte sáhttá buoredit oadjebasvuođa dáža riektevuogádaga ja sápmelaččaid gaskka. Dás lea mearkkašupmi riektesihkkarvuhtii ja dat buoridivččii sápmelaččaid luohttámuša riektevuogádahkii. ¶ Duopmostuollokomišuvdna lea barggus bokte guorahallan máŋga deaŧalaš beali. Sámedikki mielas lea hirbmat deaŧalaš čuovvulit dán ášši eambbo konkrehta, vai sámiide boahtteáiggis šattašii stuorát oadjebasvuohta ja riektesihkkarvuohta duopmostuoluid ektui. ¶ Duopmostuollokomišuvdna oaidná barggus bokte ahte livččii dárbu ásahit sierra duopmostuolu Sis-Finnmárkui, almmá ahte dađi eanet guorahallá dan. ¶ Danne doarju Sámediggi ahte duopmostuoluid organiseren geahčaduvvo sierra dainna áigumušain ahte juksat buot daid dárbbuid mat olles sámi servodagas leat. Erenoamážit galggašii čielggadit movt vejolaš duopmostuolu Sis-Finnmárkkus sáhtášii ovddidit nu ahte dan bokte sáhtášii bálvalit stuorát osiid sámi ássanguovllus. ¶ Mii guoská duopmáriid maŋŋáoahpahussii, de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid, kultuvrra, riekteáddejumiid, jna. birra. Dán bokte sáhttá buoredit oadjebasvuođa dáža riektevuogádaga ja sápmelaččaid gaskka. Dás lea mearkkašupmi riektesihkkarvuhtii ja dat buoridivččii sápmelaččaid luohttámuša riektevuogádahkii. ¶ Sámediggi lea jagi 2004:s juolludan Árran Julevsáme guovdásjii 450 000,- r vuođđodoarjjan. Árran Julevsáme guovdásj lea sádden raportta, jahkedieđáhusa, rehketdoalu jagi 2004 ovddas, ja doaibmaplána jagiid 2005-2007 ovddas. Árran lea almmolaš ásahus man Divtasvuona suohkan, Nordlanda fylkkasuohkan ja stáhta Gielda- ja guovlodepartemeantta bokte leat ásahan. Das leat golbma ossodaga; giella- ja oahppoossodat, guorahallan- ja dávvirvuorkáossodat ja bargoveahkaossodat. Jahkedieđáhusas ja doaibmaplánas oaidná čielgasit guđet oasit gullet giella- ja oahppoossodahkii. ¶ Sámedikki oahpahus-, giella- ja kulturossodat lea lohpidan veahkehit Riikkaarkiivva deavdit skovi, man Bent Vangli lea sádden eboastta bokte čakčamánu 15. beaivve (gč. 1. mildosa). ¶ Porsáŋggu gielda lea 10.09.01 reivve bokte jearran, ahte sáhtášiigo Porsáŋggu musea laktit Sámediggái ja dan bargui mii guoská Sámedikki ovddasvástádussii sámi museaide boahtteáiggis. Ráđđi lea 26.09.01 reivve bokte cealkán, ahte Sámediggi lea mielas váldit museain hálddašanovddasvástádusa boahtteáiggis. Sámi museasearvi lea váldán Porsáŋggu musea A-lahttun (ollislaš lahttun). Porsáŋggu gielda galgá meannudit ášši gieldastivračoahkkimis čakčat 2001. ¶ Kulturmuitoregistreremiid, arkeologálaš roggamiid, báikenammadutkama, jearahallamiid ja gálduid iskama bokte lea sámi kulturhistorjá Meavkkis-Alitčohkas buktojuvvon ovdan viidát. Doppe leat registrerejuvvon nu ollu go 214 kulturmuittu. Gáldut ja registrerejuvvon kulturmuittut čujuhit sierra boazodoalloáigodagaide 1500-logu rájes otnážii. Dat, go kulturmuittut leat nu viidát ja guhkes áiggis, lea doarjjan daid čálalaš gálduide, mat dovddahit viiddis sámi geavaheami guovlluin. Sierra báikenammaiskkadeapmi lea váikkuhan dološ sámi báikenamaid oainnusin dahkama dáin guovlluin. ¶ Ráđđi lea 08.08.01 čoahkkimis Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain, stáhtačálli bokte muitalan barggu birra mii guoská sámi bustávaid geavaheapmái dihtorastinoktavuođas. Dán bargui čájehuvvui beroštupmi ja Ealáhusdepartemeanta áiggui árvvoštallat daid oktavuođa váldimiid mat bohtet Sámedikkis, juogo veahkehit ruđalaččat dahje muđui. ¶ ”Finnmark på nett” lea prošeakta man bokte lea ulbmil ásahit oktasaš interneahttauvssa buot Finnmárkku gielddaid várás. Ulbmilin lea fállat bálvalusaid ja dieđuid álbmogii interneahtas. Hálddahus searvá prošeaktajovkui, ja ulbmilin lea leamaš nannet sámi gelbbolašvuođa prošeavttain ja dainna lágiin leat mielde váikkuheamen buriid neahttačovdosiid ovddideami sámi álbmoga várás. ¶ Sámediggái lea bajimuš mihttomearrin lágidit sámi álbmogii dohkálaš girjerádjofálaldaga. Álbmotgirjerádjolágas daddjo ahte ”Álbmotgirjerájut galget ovddidit bajásčuvgehusa, oahpu ja eará kulturdoaimmaid diehtojuohkima bokte ja fállama bokte nuvttá geavaheapmái girjjiid ja eará ávdnasiid buot riikka ássiide.” ¶ Mielkeeriid ruovttoluotta vuovdin lea deaŧalaš hámádatdoaibmabidju, mii sihkkarasttášii ekonomiija ja eastadivččii dáluid heaittiheami. Ođđa doarjjaortnega Sámi ovddidanfoandda bokte ii sáhte eambo ásahit. Sámi ovddidanfoanddas leat jo menddo uhccán ruđat dálá doaimmaide, ja vejolaš ođđa ortnega várás fertešii foandabušeahta ođđasis juogadit. Mielkeearit, mat leat fidnemis, rivdet jagis jahkái ja fylkkas fylkii. Ovdalgo Sámediggi sáhttá veahkehit doarjagiiguin, de ferte guorahallat dárkileabbot dákkár ortnega váikkuhusaid. ¶ Sámediggeráđđi áigu jagis 2002 ovddidit Čoahkkinjođihangotti bokte dievasčoahkkimiidda dáid áššiid ja dieđáhusaid: ¶ Bargiidbellodaga joavku bivdá Sámediggeráđi láhčit dakkár meannudanvuogi, man oktavuođas Sámedikki áirasat ožžot buoremus vejolaš dieđuid dán ášši birra, ovdal go ášši meannuduvvo dievasčoahkkimis. Danne galggašiige earret eará lágiduvvot seminára ovdal, man bokte oažžut nu vuđolaš go vejolaš dieđuid ieš prošeavtta birra, makkár vurdojuvvon riekkisváikkuhusat sáhttet šaddat sámi ássanguovlluide, ja sámi kultuvrii. ¶ Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš áššin dan ahte trolárat, main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii, eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa. ¶ Sámediggi bargá árjjalaččat ovttas ruoŧa ja suoma Sámedikkiiguin plánet, ruhtadit ja čađahit guovlluidgaskasaš ovttasbarggu, man vuosttažettiin EO ruhtada. Dán oktavuođas leat ruoŧa bealde ásahuvvon ruoŧa Sámedikki vuollái sierra čállingottedoaimmat. Dát leat prošeavttat maid EO ja norgga doarjagat norgga Sámedikki bokte ruhtadit ovttas. Norgga Sámediggi ruhtada muhtun oasi čállingotti doaibmagoluin prográmmaid hálddašeami oktavuođas. Dáid lea ovdal gokčan Sámedikki doarjjastivrra foandalohpádusaiguin. Vai dát golut bohtet oidnosii ja norgga ruhtadanoassi šattašii eanet einnostuvvi, de sajustuvvojit ruđat ođđa postii 21.2 Interreg Doaibmagolut. Sajustuvvo kr 300 000 jagi 2002 Interreg-barggu hálddašeapmái. ¶ Čuovvut Sámedikki ráđđádallamiid ja preassakonfereanssaid jiena ja gova bokte ¶ Sáddet Sámedikki ráđđádallamiid neahta bokte - jienain. ¶ Dárbu lea nannet foandda iežas rolla ovddideaddjin sámi servodagas, iige nu ahte foanda ovttabeallásaččat gártá lassin eará almmolaš váikkuhangaskaomiid geavaheamis guovlluguovdasaččat. Dattetge geahččalit váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte álggahit ovttasbarggu áššáiguoskevaš báikkálaš ja guovlluguovdasaš ruhtadeaddjiiguin oažžut áigálii nannoset ja viidáset bálddalastima vai juksat oktasaš mihttomeriid ja sáhttit álggahit doaibmabijuid guovlluguovdasaš ealáhusovddideamis. Sierra prográmmabargu Sámedikkis, mas lea hálddahuslaš ja ekonomalaš ovttasbargu guovlluguovdasaš ovddidanprográmmaid oktavuođas, duddjo oktasaš vuođu dákkár ulbmillaš bargui. ¶ Doarjjaortnega mihttomearri lea ovddidit sámi identitehta ja gullevašvuođa doaimmaid bokte ja oaččuhit mánáid ja nuoraid searvat sámi valáštallamii. Sámi valáštallan čatnasa lávga identitehta- ja gullevašvuođa gažaldahkii ja dan ferte geahččat servodaga vuođđo sosiála ja kultuvrralaš norpmaid ja árvvuid oktavuođas. ¶ Doarjjaortnegiid bokte giellaprošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde Sámediggi áigu joatkit giellaulbmáluššanbarggu. Guovllut eai leat čielgasit ráddjejuvvon giela dáfus. Danne fertejit leat sierra doaibmabijut sierra guovlluide. Eahpitkeahttá lea guovlluin hálddašanguovllu olggobealde stuorát alfabetiserendárbu go guovlluin hálddašanguovllu siskkabealde. ¶ Doarjagiid juogadeami vuođđun sámi museaide lea ovddeš doarjja museaide Kulturdepartemeanttas njuolgga, fylkkagieldda bokte dahje fylkkagieldda iežas doaibmaruđain. Sámediggi váldá 2002 rájes badjelasas ovddasvástádusa sámi museain, oktan dáid doarjjaruđaiguin. ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearka lea ahte dat barget árjjalaččat olles sámi servodateallima ektui. Dát leat miellahttovuođul organisašuvnnat, mat báikkálaš servviid bokte váikkuhit árjjalaččat sámi servodateallima. Sis lea erenoamáš ovddasvástádus ovttadássásašvuođabarggus sámi servodagas. ¶ Sámediggi áigu váikkuhit ahte ovddidanbargu álggahuvvo eamiálbmogiid iešmearrideami birra politihkalaš ja hálddahuslaš proseassaid bokte ja oassálastima bokte čoahkkimiin, konfereanssain ja seminárain, gos eamiálbmogiid vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi lea fáddán ¶ bohciidahttit sávvojuvvon politihkalaš ovdáneami sámi servodagas álššaiduvvama bokte ja eanet beroštumi bokte politihkalaš bargguin, ja almmolaš divaštallama bokte ¶ bohciidahttit stuorát ovttasdoaibmama, bevttolašvuođa ja kvalitehta Sámedikki doaimmas ja bálvalusbuktagiin buori siskkáldas gulahallama bokte ja mihttomeriid ja strategiijaid oktasaš áddejumi bokte. ¶ buvttadit, vuogáidahttit, lágidit ja juohkit iešguđelágan dieđuid njálmmálaš fierpmádaga, čállosiid ja elektronalaš diehtojuohkinvuogádagaid bokte vai juksanjoavkkut ožžot rivttes ja ođasmahttojuvvon dieđuid ¶ juohkit dieđuid Sámedikki doaimma birra aviisaalmmuheami bokte ¶ Sámediggi bargá árjjalaččat ovttas ruoŧa ja suoma Sámedikkiiguin plánet, ruhtadit ja čađahit guovlluidgaskasaš ovttasbarggu, man vuosttažettiin EO ruhtada. Dán oktavuođas leat ruoŧa bealde ásahuvvon ruoŧa Sámedikki vuollái sierra čállingottedoaimmat. Dát leat prošeavttat maid EO ja norgga doarjagat norgga Sámedikki bokte ruhtadit ovttas. Norgga Sámediggi ruhtada muhtun oasi čállingotti doaibmagoluin prográmmaid hálddašeami oktavuođas. Dáid lea ovdal gokčan Sámedikki doarjjastivrra foandalohpádusaiguin. Vai dát golut bohtet oidnosii ja norgga ruhtadanoassi šattašii eanet einnostuvvi, de sajustuvvojit ruđat ođđa postii 21.2 Interreg Doaibmagolut. Sajustuvvo kr 300 000 jagi 2002 Interreg-barggu hálddašeapmái. ¶ Čuovvut Sámedikki ráđđádallamiid ja preassakonfereanssaid jiena ja gova bokte ¶ Sáddet Sámedikki ráđđádallamiid neahta bokte - jienain. ¶ Dárbu lea nannet foandda iežas rolla ovddideaddjin sámi servodagas, iige nu ahte foanda ovttabeallásaččat gártá lassin eará almmolaš váikkuhangaskaomiid geavaheamis guovlluguovdasaččat. Dattetge geahččalit váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte álggahit ovttasbarggu áššáiguoskevaš báikkálaš ja guovlluguovdasaš ruhtadeaddjiiguin oažžut áigálii nannoset ja viidáset bálddalastima vai juksat oktasaš mihttomeriid ja sáhttit álggahit doaibmabijuid guovlluguovdasaš ealáhusovddideamis. Sierra prográmmabargu Sámedikkis, mas lea hálddahuslaš ja ekonomalaš ovttasbargu guovlluguovdasaš ovddidanprográmmaid oktavuođas, duddjo oktasaš vuođu dákkár ulbmillaš bargui. ¶ Doarjjaortnega mihttomearri lea ovddidit sámi identitehta ja gullevašvuođa doaimmaid bokte ja oaččuhit mánáid ja nuoraid searvat sámi valáštallamii. Sámi valáštallan čatnasa lávga identitehta- ja gullevašvuođa gažaldahkii ja dan ferte geahččat servodaga vuođđo sosiála ja kultuvrralaš norpmaid ja árvvuid oktavuođas. ¶ Doarjjaortnegiid bokte giellaprošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu olggobealde Sámediggi áigu joatkit giellaulbmáluššanbarggu. Guovllut eai leat čielgasit ráddjejuvvon giela dáfus. Danne fertejit leat sierra doaibmabijut sierra guovlluide. Eahpitkeahttá lea guovlluin hálddašanguovllu olggobealde stuorát alfabetiserendárbu go guovlluin hálddašanguovllu siskkabealde. ¶ Doarjagiid juogadeami vuođđun sámi museaide lea ovddeš doarjja museaide Kulturdepartemeanttas njuolgga, fylkkagieldda bokte dahje fylkkagieldda iežas doaibmaruđain. Sámediggi váldá 2002 rájes badjelasas ovddasvástádusa sámi museain, oktan dáid doarjjaruđaiguin. ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearka lea ahte dat barget árjjalaččat olles sámi servodateallima ektui. Dát leat miellahttovuođul organisašuvnnat, mat báikkálaš servviid bokte váikkuhit árjjalaččat sámi servodateallima. Sis lea erenoamáš ovddasvástádus ovttadássásašvuođabarggus sámi servodagas. ¶ Sámediggi áigu váikkuhit ahte ovddidanbargu álggahuvvo eamiálbmogiid iešmearrideami birra politihkalaš ja hálddahuslaš proseassaid bokte ja oassálastima bokte čoahkkimiin, konfereanssain ja seminárain, gos eamiálbmogiid vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi lea fáddán ¶ bohciidahttit sávvojuvvon politihkalaš ovdáneami sámi servodagas álššaiduvvama bokte ja eanet beroštumi bokte politihkalaš bargguin, ja almmolaš divaštallama bokte ¶ bohciidahttit stuorát ovttasdoaibmama, bevttolašvuođa ja kvalitehta Sámedikki doaimmas ja bálvalusbuktagiin buori siskkáldas gulahallama bokte ja mihttomeriid ja strategiijaid oktasaš áddejumi bokte. ¶ buvttadit, vuogáidahttit, lágidit ja juohkit iešguđelágan dieđuid njálmmálaš fierpmádaga, čállosiid ja elektronalaš diehtojuohkinvuogádagaid bokte vai juksanjoavkkut ožžot rivttes ja ođasmahttojuvvon dieđuid ¶ ** Ii gula oppalaš submái danne go juolluduvvojit ealáhussoahpamušaid bokte eai ge fásta juolludeapmin stáhtabušeahta bokte. ¶ Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmodealla ráđđehusain sámi áššiid barggu dáfus. Bušeahttabargu ja ođđa dárbbut galget leat okta elementa maid álkit sáhttá bidjat oassin šiehtadallandoaimmaide. Dáinnalágiin sáhttá duohta šiehtadallamiid bokte čielggadit ruđalaš dárbbuid, ovddasvástádusjuogu ja soahpat bušeahttarámmaid jagis jahkái. Dákkár vuogádat buoridivččii dialoga ja ovttasbarggu daid hástalusaid dáfus mat sámepolitihkas leat. ¶ Jus sámelága giellanjuolggadusat galget ollašuvvat, de ferte daid čuovvolit ekonomalaš doarjagiin. Sámelága giellanjuolggadusat eai leat moktege fuolahuvvon earret sámi gielddaid guovttegielalašvuođa ruđaid bokte ja sámi giellaprošeavttaid doarjaga bokte. Sámediggi vuordá ahte ráđđehus dahká vejolažžan aktiviseret ja ealáskahttit sámegiela almmolaš giellan Norggas. ¶ Dát mielddisbuktá čielga dárbbu nannet hálddahuslaš doaibmagoluid dan bokte ahte ásahuvvojit 3 ođđa fásta virggi ja okta prošeaktavirgi, ja maiddái nannet eará doaibmagoluid. Dát dahket oktiibuot kr 5 150 000 2003:s. ¶ Doaimmat maid bokte galgá joksat ulbmiliid lea ahte Sámediggi vuoruha áššemeannudemiid ja čoahkkimiid Sámedikki delegašuvnnas Sámi parlamentáralaš ráđđái, ja Sámi parlamentáralaš ráđis. Dán bargui dárbbašuvvo kr 600 000 gokčat doaibmagoluid 2003:s. ¶ Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš orgána. Dat lea danne dan duohken ahte sáhttá čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid mat mielddisbuktet mearrádusvuođu ja konstruktiiva dialogavuođu guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin. Sámedikkis lea guovddáš doaibma hábmet sámi politihka ja servodaga. Dákkár rolla sáhttá čađahit dušše dan bokte ahte Sámediggi oažžu válddi álggahit ja čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid guovddáš sámepolitihkalaš surggiid siskkobealde. ¶ Sámediggi galgá nannet ja ovddidit sámegiela dan bokte ahte ásaha giellaguovddážiid mat leat buolvvaidgaskasaš ovttasbarggu arenán, ja dan bokte ahte doarju prošeavttaid ja giellaplánaid dain guovlluin gos giella lea erenoamáš hearki. Galgá erenoamážit bargat heivehit doaimmaid mánáid ja nuoraid giellageavaheami ektui. ¶ **** Ii leat juolludeapmi 2002:s. Dáidda doaimmaide ohccojuvvo doarjja erenoamáš juolludeami bokte bušeahttajagis 2002. Visot juolludeapmi oahpahusulbmiliidda berre boahtit oppalaš poastan; 50 juolludeamit bušeahttajagi 2003 rájes. ¶ Sámediggi lea oahpahuslága bokte ožžon válddi mearridit oahppoplánaid sámegielas ja erenoamáš sámi fágain joatkkaoahpahusas. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi sáhttá rievdadišgoahtit oahppoplánaid dahje hábmegoahtit ođđa oahppoplánaid. Danne ferte juolluduvvot sierra ruhta vai sáhttá čađahit Oahpahuslága ulbmiliid. Sámediggi ferte maid oažžut ruđa geahččaladdat oahppoplánaid fágain maidda ovdal eai leat ráhkaduvvon oahppoplánat. Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan. ¶ Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát. Áigečála berre almmuhuvvot guovtte geardde jagis. Dasto lea dárbu čađahit kvalitehtavuoruheami smávva semináraid bokte gos oasseváldit ieža besset válljet fáttá masa háliidit čiekŋudit. Lassin dáidda smávva semináraide boahtá maiddái dat jahkásaš mánáidgárdekonferánsa. ¶ Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte sámi mánát ja nuorat dovdet oadjebasvuođa ja gullevašvuođa sámi kultuvrii, dan bokte ahte ásaha buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide. ¶ * 2002-juolludus dáidda juolludemiid lea dál Gieldda- ja guovlludepartementta kapihtal 540.50 bokte. Dát juolludeapmi evttohuvvo jotkojuvvot. 2003 lasáhus evttohuvvo gokčojuvvot kapihtal 320.53 bokte danne go ortnegat gullet Kulturdepartementta fágasuorgái. ¶ Veahkehit nannet sámi kultuvrra ja identitehta dan bokte ahte muitalit sámi vássanáiggi, dálááiggi ja boahtteáiggi višuvnnaid birra. ¶ Stipeandaortnet galgá leat veahkeheame juksat Sámedikki dáiddapolitihka ulbmiliid dan bokte ahte láhčá diliid nu ahte ovttaskas dáiddárat sáhttet viiddidit ja ođasmahttit sámi dáiddaeallima. Sámedikkis lea deaŧalaš bargu fuolahit ahte sámi dáiddárat movttiidahttojuvvojit ráhkadit silolaš eallingeainnu girjjálašvuođa, govvadáidaga ja duoji, lávluma ja musihka, juoigama, teáhtera, dánsuma, filmma, video jna. dáfus. Dán bargui gáibiduvvo 1 000 000, ruvdnosaš lasáhus, oktiibuot kr 2 300 000 2003:s . ¶ Ferte geahččalit háhkat buoremus resursageavaheami ja ráhkadit nu olu girjjiid go sáhttá resursarámmaid siskkobealde vai sámegiel girjjiid geavaheapmi lassána. Sámediggi lea olu jagiid bargan doarjut sámi lágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide juolluduvvo dihto vuođđodoarjja mii galgá sihkkarastit unnimusdoaimma. Lágádusaid doaibma ferte ruhtaduvvot ovttaskas almmuheami doarjaga bokte. Dán ortnega dárbu biddjo 4 000 000 ruvdnui 2003:s. ¶ Kulturdepartementta bušeahta juolludeapmi kap. 335 poasta 75 bokte "Doarjja sámi aviissaide" lea 2002:s kr 11 000 000. 2003:s evttohuvvo doarjja lasihuvvot 5 000 000 ruvnnuin, oktiibuot 16 000 000 ruvdnui. ¶ Sámediggi áigu aktiivvalaččat searvat riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui mii galgá nannet álgoálbmogiid dili oppalaččat máilmmis ja erenoamážit sápmelaččaid dili álgoálbmogin. Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis, dát guoská maiddái davviriikkalaš dássái. ¶ Sámediggi áigu vuoruhit riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu dan bokte ahte aktiivvalaččat searvá čoahkkimiidda, konferánssaide ja semináraide. Deaŧalaš oassi barggus lea buoridit ovttasbarggu guovddáš eiseválddiiguin. Leat olu riikkaidgaskasaš proseassat mat gáibidit searvama ja beroštumi Sámedikki bealis. Danne dárbbaša Sámediggi kr 600 000 ruhtadit ođđa virggi dán bargui. ¶ Sámediggi galgá leat mielde seailluheame ja ovddideame guolásteami vuođđuealáhussan dan bokte ahte hukse gádde- ja vuostáváldinrusttegiid, fatnasiid, šaddadanrusttegiid, hálddahuslaš ortnegiid ja reguleremiid mat leat báikkálaččat heivehuvvon. ¶ Nu guhká go dát ii leat dahkkojuvvvon, de lea váttis jurddašit árbevirolaš šiehtallandili 2003 bušeahta oktavuođas. Dan maid dattetge galggašii sáhttit čađahit, lea ahte ásahuvvo ovttasbargoforum bušeahtta áššiid várás, Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka, man oktavuođas guovddáš departemeanttat nugo earret eará Ruhta- ja Gielda- ja guovludepartemeanta leat mielde. Dán lágan foruma bokte sáhtášii oažžut mávssolaš vásihusaid, jos galgá joatkit jurdagiin šiehtadallamiid hárrái. ¶ ** Ii gula oppalaš submái danne go juolluduvvojit ealáhussoahpamušaid bokte eai ge fásta juolludeapmin stáhtabušeahta bokte. ¶ Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmodealla ráđđehusain sámi áššiid barggu dáfus. Bušeahttabargu ja ođđa dárbbut galget leat okta elementa maid álkit sáhttá bidjat oassin šiehtadallandoaimmaide. Dáinnalágiin sáhttá duohta šiehtadallamiid bokte čielggadit ruđalaš dárbbuid, ovddasvástádusjuogu ja soahpat bušeahttarámmaid jagis jahkái. Dákkár vuogádat buoridivččii dialoga ja ovttasbarggu daid hástalusaid dáfus mat sámepolitihkas leat. ¶ Jus sámelága giellanjuolggadusat galget ollašuvvat, de ferte daid čuovvolit ekonomalaš doarjagiin. Sámelága giellanjuolggadusat eai leat moktege fuolahuvvon earret sámi gielddaid guovttegielalašvuođa ruđaid bokte ja sámi giellaprošeavttaid doarjaga bokte. Sámediggi vuordá ahte ráđđehus dahká vejolažžan aktiviseret ja ealáskahttit sámegiela almmolaš giellan Norggas ¶ Dát mielddisbuktá čielga dárbbu nannet hálddahuslaš doaibmagoluid dan bokte ahte ásahuvvojit 3 ođđa fástavirggi ja okta prošeaktavirgi, ja maiddái nannet eará doaibmagoluid. Dát dahket oktiibuot kr 5 150 000 2003:s. ¶ Doaimmat maid bokte galgá joksat ulbmiliid lea ahte Sámediggi vuoruha áššemeannudemiid ja čoahkkimiid Sámedikki delegašuvnnas Sámi parlamentáralaš ráđđái, ja Sámi parlamentáralaš ráđis. Dán bargui dárbbašuvvo kr 600 000 gokčat doaibmagoluid 2003:s. ¶ Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš orgána. Dat lea danne dan duohken ahte sáhttá čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid mat mielddisbuktet mearrádusvuođu ja konstruktiiva dialogavuođu guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin. Sámedikkis lea guovddáš doaibma hábmet sámi politihka ja servodaga. Dákkár rolla sáhttá čađahit dušše dan bokte ahte Sámediggi oažžu válddi álggahit ja čađahit čielggademiid ja lávdegottebargguid guovddáš sámepolitihkalaš surggiid siskkobealde. ¶ Sámediggi galgá nannet ja ovddidit sámegiela dan bokte ahte ásaha giellaguovddážiid mat leat buolvvaidgaskasaš ovttasbarggu arenán, ja dan bokte ahte doarju prošeavttaid ja giellaplánaid dain guovlluin gos giella lea erenoamáš hearki. Galgá erenoamážit bargat heivehit doaimmaid mánáid ja nuoraid giellageavaheami ektui. ¶ **** Ii leat juolludeapmi 2002:s. Dáidda doaimmaide ohccojuvvo doarjja erenoamáš juolludeami bokte bušeahttajagis 2002. Visot juolludeapmi oahpahusulbmiliidda berre boahtit oppalaš poastan; 50 juolludeamit bušeahttajagi 2003 rájes. ¶ Sámediggi lea oahpahuslága bokte ožžon válddi mearridit oahppoplánaid sámegielas ja erenoamáš sámi fágain joatkkaoahpahusas. Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi sáhttá rievdadišgoahtit oahppoplánaid dahje hábmegoahtit ođđa oahppoplánaid. Danne ferte juolluduvvot sierra ruhta vai sáhttá čađahit Oahpahuslága ulbmiliid. Sámediggi ferte maid oažžut ruđa geahččaladdat oahppoplánaid fágain maidda ovdal eai leat ráhkaduvvon oahppoplánat. Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan. ¶ Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát. Áigečála berre almmuhuvvot guovtte geardde jagis. Dasto lea dárbu čađahit kvalitehtavuoruheami smávva semináraid bokte gos oasseváldit ieža besset válljet fáttá masa háliidit čiekŋudit. Lassin dáidda smávva semináraide boahtá maiddái dat jahkásaš mánáidgárdekonferánsa. ¶ Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte sámi mánát ja nuorat dovdet oadjebasvuođa ja gullevašvuođa sámi kultuvrii, dan bokte ahte ásaha buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáide ja nuoraide. ¶ * 2002-juolludus dáidda juolludemiide lea dál Gieldda- ja guovlludepartementta kapihtal 540.50 bokte. Dát juolludeapmi evttohuvvo jotkojuvvot. 2003 lasáhus evttohuvvo gokčojuvvot kapihtal 320.53 bokte danne go ortnegat gullet Kulturdepartementta fágasuorgái. ¶ Veahkehit nannet sámi kultuvrra ja identitehta dan bokte ahte muitalit sámi vássanáiggi, dálááiggi ja boahtteáiggi višuvnnaid birra. ¶ Stipeandaortnet galgá leat veahkkin joksame Sámedikki dáiddapolitihka ulbmiliid dan bokte ahte láhčá diliid nu ahte ovttaskas dáiddárat sáhttet viiddidit ja ođasmahttit sámi dáiddaeallima. Sámedikkis lea deaŧalaš bargu fuolahit ahte sámi dáiddárat movttiidahttojuvvojit ráhkadit silolaš eallingeainnu girjjálašvuođa, govvadáidaga ja duoji, lávluma ja musihka, juoigama, teáhtera, dánsuma, filmma, video jna. dáfus. Dán bargui gáibiduvvo 1 000 000, ruvdnosaš lasáhus, oktiibuot kr 2 300 000 2003:s . ¶ Ferte geahččalit háhkat buoremus resursageavaheami ja ráhkadit nu olu girjjiid go sáhttá resursarámmaid siskkobealde dan bokte ahte sámegiel girjjiid geavaheapmi lassána. ¶ Sámediggi lea olu jagiid bargan doarjut sámi lágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide juolluduvvo dihto vuođđodoarjja mii galgá sihkkarastit unnimusdoaimma. Lágádusaid doaibma ferte ruhtaduvvot ovttaskas almmuheami doarjaga bokte. Dán ortnega dárbu biddjo 4 000 000 ruvdnui 2003:s. ¶ Kulturdepartementta bušeahta juolludeapmi kap. 335 poasta 75 bokte "Doarjja sámi aviissaide" lea 2002:s kr 11 000 000. 2003:s evttohuvvo doarjja lasihuvvot 5 000 000 ruvnnuin, oktiibuot 16 000 000 ruvdnui. ¶ Sámediggi áigu aktiivvalaččat searvat riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui mii galgá nannet álgoálbmogiid dili oppalaččat máilmmis ja erenoamážit sápmelaččaid dili álgoálbmogin. Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis, dát guoská maiddái davviiriikkalaš dássái. ¶ Sámediggi áigu vuoruhit riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu dan bokte ahte aktiivvalaččat searvá čoahkkimiidda, konferánssaide ja semináraide. Deaŧalaš oassi barggus lea buoridit ovttasbarggu guovddáš eiseválddiiguin. Leat olu riikkaidgaskasaš proseassat mat gáibidit searvama ja beroštumi Sámedikki bealis. Danne dárbbaša Sámediggi kr 600 000 ruhtadit ođđa virggi dán bargui. ¶ Sámediggi galgá leat mielde seailluheame ja ovddideame guolásteami vuođđuealáhussan dan bokte ahte hukse gádde- ja vuostáváldinrusttegiid, láhttáid, šaddadanrusttegiid, hálddahuslaš ortnegiid ja reguleremiid mat leat báikkálaččat heivehuvvon. ¶ Sámedikki bušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi ruđat mat leat várrejuvvon dasa ahte ráhkadit pedagogalaš neavvuid smávvamánáid váste. Ruhtasupmi lea unni, ja gáržžida oahpponeavvuid buvttadeami. Mánáidgárddit dárbbašit earenoamážit oahpponeavvuid maid sáhttá geavahit giellaoahpahusas. Go mánát unnán dahje eai veaháge beasa ođđa neavvuid geavahišgoahtit, dagaha dát ahte mánát atnet seamma dahkosiid sihke mánáidgárddis, ruovttus ja go skuvlii álget. Dasto eai oaččo mánát nu ollu hástalusaid, ja dát sáhttá dagahit ahte mánát jođánit válljejit dárogielat ávdnasiid atnit. ¶ Sámedikki dievasčoahkkin ja Sámediggeráđđi dat mearridit rámmaid ja njuolggadusaid mánáidgárdesuorggi bargui dan mielde makkár resurssat stádabušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi. ¶ Sámedikki bušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi ruđat mat leat várrejuvvon dasa ahte ráhkadit pedagogalaš neavvuid smávvamánáid váste. Ruhtasupmi lea unni, ja gáržžida oahpponeavvuid buvttadeami. Mánáidgárddit dárbbašit earenoamážit oahpponeavvuid maid sáhttá geavahit giellaoahpahusas. Go mánát unnán dahje eai veaháge beasa ođđa neavvuid geavahišgoahtit, dagaha dát ahte mánát atnet seamma dahkosiid sihke mánáidgárddis, ruovttus ja go skuvlii álget. Dasto eai oaččo mánát nu ollu hástalusaid, ja dát sáhttá dagahit ahte mánát jođánit válljejit dárogielat ávdnasiid atnit. ¶ Sámedikki dievasčoahkkin ja Sámediggeráđđi dat mearridit rámmaid ja njuolggadusaid mánáidgárdesuorggi bargui dan mielde makkár resurssat stádabušeahta bokte juolluduvvojit juohke jagi. ¶ Læringssenteris (LS) lea našuvnnalaš ovddasvástádus koordineret, álggahit ja čuovvolit oahpponeavvobuvttadeami ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa. Dán barggu vuođđun lea ahte buot oahppit galget oažžut ovttaárvosaš oahppokvalitehta. Dálá skuvllas – skuvla buohkaid várás, ferte skuvla heivehuvvot nu ahte lea ávkkálaš buohkaide beroškeahttá eavttuin ja dárbbuin. Ovttaárvosaš ja heivehuvvon oahpahus leat guokte prinsihpa mat galget gustot buohkaide fátmmasteaddji skuvllas. Oahpponeavvut leat doaibmabijut maid bokte joksá oahppoplána ulbmiliid ja joksá ulbmila ahte skuvla fátmmasta buohkaid. Ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, leat heivehuvvon oahpponeavvut dávjá eaktun joksat skuvlla ulbmila. ¶ Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea áigodagas lágidan bargobájiid ja erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára ovttas Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin. Unnit ja eanet lea oassin dán doaimmas leamaš diehtojuohkin ja bagadallat oahpponeavvuid ja daid geavahusa birra. Oallugat leat jearahallan telefuvnna ja reivviid bokte ja jearahallan fitnat guossis. ¶ Okta doaibmaplána 1997-2000 ulbmiliin lei oažžut ulbmillaš oahpponeavvobarggu ja buorebut ávkkástit sihke fágalaš ja ekonomalaš resurssaid. Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide. Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. Lea leamaš viiddis ovttasbargu NLS, Sámedikki ja eará oasálaččaguin áigodagas. Ovttasbarggu geahččaledje systematiseret stivrradási oktavuođaid bokte 2-3 geardde jahkái ja oktavuođalávdegotti bokte (gč. 2.čuoggá). Oktavuođalávdegotti bargu lei e.e. sihkkarastit ahte oahpponeavvobargu buohtalasto. Oktavuođalávdegotti doaibma veahá nogai go lávdegotti mandáhtas ii leat mearridanváldi resurssaid ja ekonomiija badjel. Gárttai diehtojuohkin forumin, ja unnit ovttasbargoorgánan. Oktavuođalávdegoddi heaittihuvvui, ja Læringssenteret bargá gávdnat eará vugiid organiseret ovttasbarggu. ¶ Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus lea rievdadan doaimmas 1997-2000 áigodagas. St dieđ nr 23 (1997-98) dagahii ahte gelbbolašvuođaguovddážiin unnidedje bargiid, ja dakko bokte maid oahpponeavvuid ráhkadeami earret gullo- ja oaidnosuorggis. Organiserema rievdan dagahii ahte lea unnit kapasitehta ja unnit eahpečielggasvuođat das makkár doaimmaid guovddážat galget vuoruhit. Viidáset ovttasbargguin stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas lea deaŧalaš sihkkarastit ahte bajemus dási mearrádusat gaskkustuvvojit sidjiide geat geavatlaččat barget ovttas. Sámedikkis ja Læringssenteris leat leamaš ovttasbargočoahkkimat dárbbu mielde. ¶ Doaibmaplána muitala sihke sin geat eanemus barget erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin, ja barggu ulbmiljoavkkuid. Almmolaš suorggis leat departementa, Læringssenteret ja Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvasusa stivra ovttadagaid bokte ja Sámediggi guovddáš bargit. Priváhta suorggis leat lágádusat ja eará oahpponeavvobuvttadeaddjit guovddáš bargit. ¶ Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte ¶ Vuođđoskuvlla, joatkkaoahpahusa ja rávisolbmuid oahppoplánas, oppalaš oasis, lea oahpahusa heiveheapmi ovttaskas oahppái okta dain bajimus oahpahusulbmiliin. Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide. Dát seahtá váikkuhit oahpponeavvuid ráhkadeami buot oahpahusdásiin. Reforbma 97 dagahii dárbbašlažžan ráhkadit ja buvttadit ođđa erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid vuođđoskuvlii. Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii. ¶ Diehtostáhtus suorggis, ee. Sámedikki kártema bokte mii lei 2000 čavčča. ¶ Stáhta pedagogalaš doarjjabálvalus addá resurssaid sihke jahkedoaimmaid bokte ja ruđalaččat ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. ¶ Oassálastit čájáhusaide, vástidit telefovnna bokte jearaldagaid ja maid čalalaš jearaldagaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. ¶ Læringssenteris (LS) lea našuvnnalaš ovddasvástádus koordineret, álggahit ja čuovvolit oahpponeavvobuvttadeami ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa. Dán barggu vuođđun lea ahte buot oahppit galget oažžut ovttaárvosaš oahppokvalitehta. Dálá skuvllas – skuvla buohkaid várás, ferte skuvla heivehuvvot nu ahte lea ávkkálaš buohkaide beroškeahttá eavttuin ja dárbbuin. Ovttaárvosaš ja heivehuvvon oahpahus leat guokte prinsihpa mat galget gustot buohkaide fátmmasteaddji skuvllas. Oahpponeavvut leat doaibmabijut maid bokte joksá oahppoplána ulbmiliid ja joksá ulbmila ahte skuvla fátmmasta buohkaid. Ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, leat heivehuvvon oahpponeavvut dávjá eaktun joksat skuvlla ulbmila. ¶ Ovddeš Sámi oahpahusráđđi lea áigodagas lágidan bargobájiid ja erenoamášpedagogalaš oahpponeavvoseminára ovttas Sandfallet gelbbolašvuođaguovddážiin. Unnit ja eanet lea oassin dán doaimmas leamaš diehtojuohkin ja bagadallat oahpponeavvuid ja daid geavahusa birra. Oallugat leat jearahallan telefuvnna ja reivviid bokte ja jearahallan fitnat guossis. ¶ Okta doaibmaplána 1997-2000 ulbmiliin lei oažžut ulbmillaš oahpponeavvobarggu ja buorebut ávkkástit sihke fágalaš ja ekonomalaš resurssaid. Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide. Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide. Lea leamaš viiddis ovttasbargu NLS, Sámedikki ja eará oasálaččaguin áigodagas. Ovttasbarggu geahččaledje systematiseret stivrradási oktavuođaid bokte 2-3 geardde jahkái ja oktavuođalávdegotti bokte (gč. 2.čuoggá). Oktavuođalávdegotti bargu lei e.e. sihkkarastit ahte oahpponeavvobargu buohtalasto. Oktavuođalávdegotti doaibma veahá nogai go lávdegotti mandáhtas ii leat mearridanváldi resurssaid ja ekonomiija badjel. Gárttai diehtojuohkin forumin, ja unnit ovttasbargoorgánan. Oktavuođalávdegoddi heaittihuvvui, ja Læringssenteret bargá gávdnat eará vugiid organiseret ovttasbarggu. ¶ Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus lea rievdadan doaimmas 1997-2000 áigodagas. St dieđ nr 23 (1997-98) dagahii ahte gelbbolašvuođaguovddážiin unnidedje bargiid, ja dakko bokte maid oahpponeavvuid ráhkadeami earret gullo- ja oaidnosuorggis. Organiserema rievdan dagahii ahte lea unnit kapasitehta ja unnit eahpečielggasvuođat das makkár doaimmaid guovddážat galget vuoruhit. Viidáset ovttasbargguin stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusas lea deaŧalaš sihkkarastit ahte bajemus dási mearrádusat gaskkustuvvojit sidjiide geat geavatlaččat barget ovttas. Sámedikkis ja Læringssenteris leat leamaš ovttasbargočoahkkimat dárbbu mielde. ¶ Doaibmaplána muitala sihke sin geat eanemus barget erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuiguin, ja barggu ulbmiljoavkkuid. Almmolaš suorggis leat departementa, Læringssenteret ja Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvasusa stivra ovttadagaid bokte ja Sámediggi guovddáš bargit. Priváhta suorggis leat lágádusat ja eará oahpponeavvobuvttadeaddjit guovddáš bargit. ¶ Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte ¶ Vuođđoskuvlla, joatkkaoahpahusa ja rávisolbmuid oahppoplánas, oppalaš oasis, lea oahpahusa heiveheapmi ovttaskas oahppái okta dain bajimus oahpahusulbmiliin. Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide. Dát seahtá váikkuhit oahpponeavvuid ráhkadeami buot oahpahusdásiin. Reforbma 97 dagahii dárbbašlažžan ráhkadit ja buvttadit ođđa erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid vuođđoskuvlii. Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa, de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii. ¶ Diehtostáhtus suorggis, ee. Sámedikki kártema bokte mii lei 2000 čavčča. ¶ Stáhta pedagogalaš doarjjabálvalus addá resurssaid sihke jahkedoaimmaid bokte ja ruđalaččat ráhkadit ja buvttadit erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid. ¶ Oassálastit čájáhusaide, vástidit telefovnna bokte jearaldagaid ja maid čalalaš jearaldagaid erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid birra. ¶ Sámedikki dievasčoahkkin lea politihkalaččat válljejuvvon doarjjastivrra ásaheami oktavuođas ja njuolggadusaid ráhkadeami oktavuođas iešguđet ohcanortnegiidda, ásahan politihkalaš hálddašanmálle Sámedikki ekonomalaš váikkuhangaskaomiid váste, mii lea doaibman eavttuid mielde. Dáinna lágiin bargan lea dagahan einnostahtti ja ulbmillaš hálddašeami. Dasa lassin lea politihkalaš bearráigeahčču das, masa ruđat geavahuvvojit, doaibman bures jahkásaš bušeahtaid čanastagaid bokte ja njuolggadusaid mihttomeriid bokte. Lávdegoddi mearkkaša ahte vuođđun doarjjastivrra vuoruhemiide ja hálddašeapmái leat Sámedikki dievasčoahkkima mearrádusat iešguđet áššiin ja ekonomalaš rámmat mat leat mearriduvvon Sámedikki jahkásaš bušeahtain. Dát guoská sihke iešguđet ortnegiid ekonomalaš rámmaid mearrideapmái ja iešguđet ekonomalaš váikkuhangaskaomiid mihttomeriide. ¶ Duodjeoahpahuskántuvra - nuortan álggahuvvui geassemánus 1992, ja guoská Mátta-Várjjaga, Unjárgga, Deanu ja Kárášjoga gielddaide. Sámi ealáhusráđđi lea leamaš kantuvrra jođiheami oasseruhtadeaddji Lotnolasealáhusprošeavtta bokte gitta jahkái 1995. Go lotnolasealáhusprošeavtta bušeahtta rievdaduvvui, nu ahte jagi 1996 rájes juolluduvvui jođihandoarjja dušše lotnolasealáhusbargiide, ja oahpahuskántuvrra doarjja gahčai eret. ¶ Doarjja addojuvvui danin vai čoavdit dan váttis dili mii kantuvrras leai, mas ea. ea. oahppiid dilli deattuhuvvui. Dát doarjja lea okta dain moatti (dahje áidna) juolludusain mat leat addojuvvon doaimma jođiheapmái, Sámi ovddidanfoandda bušeahta bokte nu guhkká go foanda lea leamaš jođus. ¶ Áigu go Sámediggeráđđi bargat dan ala ahte «kontantstøtte» -ortnegis šaddá dakkár geavahus, mii sihkkarastá mánáide vuoigatvuođa guovttegielalašvuhtii? Ovdamearkka dihtii ahte Sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde doarjut guovttegielalašvuođa ovdánahttima dan bokte ahte sáhttá geavahit sámegiel mánáidgárddiid ja «kontantstøtte» ? ¶ Sámediggi lea Sámi kulturmuitoráđi bokte leamaš mielde ráhkadeamen eavttuid gáhttenplánabargui ja váikkuhusiskkadančielggadussii kulturmuitoregistreremiid oktavuođas, ovttasráđiid Davvi-Trøndelága fylkamánniin. Kulturmuitoráđđi lea dattetge, dego stáhtalaš ossodateiseváldi, buot sámi geavahus- ja ássanguovlluid gáhtteneavttuhusaid báikkálaš gulaskuddanásahus. Lassin dása, váikkuhusiskkadančielggadusa čállosa mielde plána- ja huksenlága vuođul, galgá fylkamánne ovttasráđiid Sámedikkiin mearridit makkár beliin galget iskkaduvvot váikkuhusat. ¶ Sámediggeráđđi doalaha ráđi doaibmajuohkima mearrádusa gitta dassážii go dievasčoahkkin mearrida eará. Mii fuopmášuhttit dattetge ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte lea biehttalan Sámedikki árvalusa mo doaimmaid juogadit, dasa mii guoská sámi kulturásahusaid ja -guovddážiid jođiheapmái, ja seammás maiddái biehttala dikki našuvnnalaš sámi kulturásahusaide eavttuhusa. Stáhtabušeahta oktavuođas leat otne dušše guokte sámi našuvnnalaš kulturásahusa; Beaivváš Sámi Teáhter ja Sámiid Vuorká-Dávvirat/De Samiske Samlinger. ¶ Dasa mii guoská konkrehta čáhcefápmoviiddidemiide Beiarn, Gildeskål ja Skjærstad gielddain, lea Sámediggi Sámi kulturmuitráđi bokte leamaš mielde bidjamin eavttuid váikkuhusiskkadančielggadussii viiddidemiid oktavuođas. Dattetge lea kulturmuitoráđđi, dego stáhtalaš sektoreiseváldin, báikkálaš gulaskuddanásahus buot viiddidaneavttuhusaide sámi geavahus- ja ássanguovlluin. Lassin galgá fylkamánni ovttasráđiid Sámedikkiin, plána- ja huksenlága váikkuhusiskkadančielggadusa johtučállaga vuođul, mearridit makkár elemeanttaid galgá váikkuhusiskkademiin čielggadit. Dán vuođul galgá Birasgáhttendepartemeanta mearridit čielggadanprográmma. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte lea dehálaš čuovvolit dan mearrádusa maid Deanu gieldastivra gieskat mearridii, mas mearriduvvui bargat dan ala ahte buot prostitušuvdnadoaimmaid galgá lága bokte sáhttit ráŋggáštit. Dán oktavuođas lea maiddái dehálaš buktit konkrehta árvalusaid mo bargat vuostá dán negatiivvalaš ovdáneami. ¶ Sámediggi diehtá, ahte Ráđđehus lea álgán árvvoštallat guovttegielalašvuođa ruđaid fievrrideami rievdadeami gielddaide ja fylkagielddaide, mat ovddiduvvojit stáhtabušeahta bokte (kap. 0540, poasta 53.1). Rámmajuolludus gielddaide lea árvvoštallojuvvomin. Dát sáhttá dalle rievdadit ja vejolaččat maiddái geahpedit Sámi giellaráđi doaimmaid ruđaid geavaheami juogadeami ja čuovvoleami ektui. Sámediggi áigu dattetge dán proseassa ektui čujuhit, ahte dikkis lea dárbu boahtteáiggis oažžut váikkuhanfámu sámi giellapolitihka hápmemii. ¶ Sámediggi lea oaidnán kulturráđi mearkkašumiid doarjaga birra valáštallamii dan doarjjaortnegis. Sámediggi lea ja áigu ain bargat dan ala, ahte ásahuvvošii sierra doarjjaortnet sámi valáštallamii. Vuolggasadjin Sámedikki mánáid- ja nuoraid áŋgiruššan dán válgaáigodagas áigu diggi doallat mihttomearrin oažžut sierra doarjjaortnega sámi valáštallamii. Sihkkarastin dihtii, ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja, de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte (gč. mearrádusa áššis 43/97 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi). Sámedikki mearrádusa ektui áššis 42/97 Sámi mánáid- ja nuoraidplána ja ášši 43/97 ektui bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi, de lea dát poasta bajiduvvon 253.000,- kruvnnuin, mii eaktuduvvo juolluduvvot organisašuvnnaide, mat prioriterejit doaimmaid mánáide ja nuoraide. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea ovddiduvvon guovddáš oasálažžan ollislaš gáhttenbarggus. Lassin láhkageatnegahtton doaimmaid hálddašeapmái, nanosmahttojuvvo ráđi bargu positiivvalaš ovttasbarggu bokte eará biras ja kulturmuitogáhttemiin ja áigeguovdilis semináraid ja konfereanssaid lágideami bokte. ¶ Sámediggi diehtá, ahte Ráđđehus lea álgán árvvoštallat guovttegielalašvuođa ruđaid fievrrideami rievdadeami gielddaide ja fylkagielddaide, mat ovddiduvvojit stáhtabušeahta bokte (kap. 0540, poasta 53.1). Rámmajuolludus gielddaide lea árvvoštallojuvvomin. Dát sáhttá dalle rievdadit ja vejolaččat maiddái geahpedit Sámi giellaráđi doaimmaid ruđaid geavaheami juogadeami ja čuovvoleami ektui. Sámediggi áigu dattetge dán proseassa ektui čujuhit, ahte dikkis lea dárbu boahtteáiggis oažžut váikkuhanfámu sámi giellapolitihka hápmemii. ¶ Sámediggi lea oaidnán kulturráđi mearkkašumiid doarjaga birra valáštallamii dan doarjjaortnegis. Sámediggi lea ja áigu ain bargat dan ala, ahte ásahuvvošii sierra doarjjaortnet sámi valáštallamii. Vuolggasadjin Sámedikki mánáid- ja nuoraid áŋgiruššan dán válgaáigodagas áigu diggi doallat mihttomearrin oažžut sierra doarjjaortnega sámi valáštallamii. Sihkkarastin dihtii, ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja, de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte (gč. mearrádusa áššis 43/97 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi). Sámedikki mearrádusa ektui áššis 42/97 Sámi mánáid- ja nuoraidplána ja ášši 43/97 ektui bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi, de lea dát poasta bajiduvvon 253.000,- kruvnnuin, mii eaktuduvvo juolluduvvot organisašuvnnaide, mat prioriterejit doaimmaid mánáide ja nuoraide. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi lea ovddiduvvon guovddáš oasálažžan ollislaš gáhttenbarggus. Lassin láhkageatnegahtton doaimmaid hálddašeapmái, nanosmahttojuvvo ráđi bargu positiivvalaš ovttasbarggu bokte eará biras ja kulturmuitogáhttemiin ja áigeguovdilis semináraid ja konfereanssaid lágideami bokte. ¶ Go galgá dustet hástalusaid boahtteáiggis ja bajidit sámi áššiid Norgga ja gaskariikkalaš dássái, de eaktuda dat viiddis ja aktiivvalaš ovttasbarggu sámi eamiálbmot orgánaid gaskka. Sámedikkit leat ovddideamen Sámi parlamentáralaš ráđi orgánan, mii galgá earret eará meannudit «oktasaš sámi olgoriikkapolitihka» . Čállingotti ásaheami ja ovddideami bokte beavttálmahttit davviriikkalaš sámi ovttasbarggu ja oktavuođa sámiide Ruošša bealde. Sámi parlamentáralaš ráđđi nannešii oktasaš sámi áŋgiruššamiid gaskariikkalaččat. ¶ Gieldadepartemeanta ovddidii 30.06.97 beaiváduvvon reivves mearkkašumiid foandda njuolggadusaid daid rievdademiide, maid diggi dagai 07.02.97. Departemeanta čujuha, ahte Sámi ovddidanfoandda njuolggadusat mearriduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bokte ja daid heaittiheami ferte dahkat seamma vugiin. Sámediggi čujuha, ahte diggi rievdadii njuolggadusaid § 14 vuođul. Rievdadusat leat sáddejuvvon maiddái Gieldadepartementii seamma paragráffa vuođul. ¶ Sámediggi lea Sd. prp. nr. 46 (1996-97) Baozodoallošiehtadus jagiide 1997-98 oktavuođas guorrasan daid bajit dási mihttomeriide, mat leat ovddiduvvon ekologálaččat, ekonomálaččat ja kultuvrralaččat guoddinnákcalaš boazodoalloealáhussii. Dát mihttomearit leat otnáš boazodoallopolitihkas guoddi oasit, ja bidjet vuođu Sámedikki mearkkašumiide áššis 10/97. Ollislaš boazodoallopolitihka ferte vuođđudit dáláš váikkuhangaskaomiid aktiivvalaččat geavaheapmái. Otne gávdnojit guokte váldováikkuhangaskaoami, mat leat boazodoallo-eiseválddiid geavahusas, namalassii boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus. Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain, ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas, juksan dihtii buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas. Dán ektui háliida diggi ráhkadit boazodoalloplána. Diggi ferte dasto šállošit go Eanadoallodepartemeanta lea biehttalan ruhtaohcama dán plána ráhkadeapmái. ¶ Sámediggi lea áššis 27/97 buktán cealkámuša prostitušuvnna vuostá. Diggi oaivvilda, ahte dán lágan doaibma rastilda buot daid rámmaid, maid sáhttit dohkkehit min servodagas. Prostitušuvnna bokte deddojuvvo olmmošoaidnu. Prostitušuvdna hedjonahttá nissonolbmo stáhtusa, ja dat vuolida sin gávpegálvun. Prostitušuvnna čuovvu maiddái eará lobihis doaibma. Sámedikkis lea áddejupmi dan bargui maid Deanu nissonat čađahit prostitušuvnna vuostálastima ektui. Lea dehálaš, ahte Norgga eiseválddit álggahit doaibmabijuid prostitušuvnna vuostálastimii ja juolludit ruđaid eastadan bargui. ¶ Ođđa oahpahuslága meannudeapmi Stuorradikkis buktá várra individuálalaš vuoigatvuođa oahpahussii sámegielas. Sámi L-97 ja individuálalaš vuoigatvuođa oahpahussii sámegielas fievrrideapmi dagaha, ahte stáhtabušeahta bokte ferte juolludit doarvái ruđaid oahpahusa láhčimii. ¶ Sámediggeválganjuolggadusat rievdaduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bokte guovvamánu 28. b. 1997. Dát dahkkui earret eará dan geažil go njuolggadusat galget čuovvut válgalága vuogádaga ovdagihtii jienasteami hárrái. Maiddái Sámelága §a 2-11 - jienastuslohkui čálihankriteriijat rievdaduvvojedje. ¶ Golut mášiinnaide eanadoalus leat badjin. Stuorát ovttasbargu eanadoalliid gaskka mášiinnaid ektui uhcida goluid. Dán lágan ovttasbarggu sáhtášii maiddái čađahit eanaresurssaid ektui, dan bokte ahte ásahuvvošii fuođđargilvinsearvi. 50% doarjagis lea juolluduvvon mášinrieggáide, ja loahppa mášiinnaid ja reaidduid doarjagis lea mannan ovttaskas ohcciide. Dán lágan doarjjageavahus vuolida maiddái goluid, iige dušše nanne sin ekonomiija, geat leat dán lágan rieggáid lahtut, muhto maiddái buorida ovttasbarggu ealáhusas. Dán ulbmilii lea juolluduvvon 1.116.000,- kruvdnosaš doarjja. ¶ Sámedikki bušeahtas jahkái 1997 juolluduvvui kapihttala 0540, poasta 52.4 bokte 780 000,- kruvnnu sámi kulturorganisašuvnnaide. Juolludus lea juogaduvvon sámi kultur-organisašuvnnaide, sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide, mat eai leat vuoigatdahtton oažžut doarjaga sámi váldo-organisašuvnnaid ortnegis. ¶ Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte, mat nannejit ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Ortnet guoská olles riikii. Sámedikki bušeahtas jahkái 1997 várrejuvvui kapihttalis 0540, poastta 70.4 bokte 1,25 miljovnna kruvnnu geavahussii. Doarjjaortnega rámma siste lea kulturráđđi meannudan 90 ohcama, main 30 biehttaluvvojedje. Ohcamiid submi oktiibuot leai 3,1 miljovnna kruvnnu. ¶ Sámediggi Sámi kulturráđi bokte hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega, mii lea 1,25 miljovnna kruvnnu. Sámi kulturráđđi vásiha, ahte ohcamiid lohku doarjja-ortnegii lassána garrasit. Doarjjaortnega ferte bajidit 800.000,- kruvnnuin. ¶ Stuorradikki mearra- ja guolástuskomitea lea Árvalusas S nr. 50 (1992-93) ovddidan muhtun mearkkašumiid sámi beroštumiid hárrái guolástusa oktavuođas. Komitea deattuha stáhta riektigeatnegasvuođa sihkkarastit sámi álbmogii vuoigatvuođa ieža beassat sihkkarastit ja ovddidit sin iežaset kultuvrra, maiddái guolástusa oassin materiálalaš kulturvuođus. Guolástusdepartemeanta lea juolludan 1 milj. kruvnnu jahkásaččat jagiide 1992 ja 1993 ja 0,5 milj. kruvnnu jahkái 1994 lotnolasealáhusaid ovddideapmái sámi distrivttain. Dát dahkkojuvvui ovttasráđiid Gieldadepartemeanttain, mii attii vel lassin 3 milj. kruvnnu geahččalanáigodagas. Ortnet lea dál bissovaš, ja lassin dan juolludussii mii addojuvvui Gieldadepartemeantta proposišuvnna bokte, juolluduvvui vel 2 milj. kruvnnu Boazodoallošiehtadusa bokte ja 1 milj. kruvnnu Eanadoallo-šiehtadusa bokte (Eanadoallodepartemeanta). ¶ Birasgáhttendepartemeanta lea álggahan riikaviidosaš diehtojuohkinvuogádaga ovddidan barggu, mii guoská luondduresursa- ja areáladieđuide. Ulbmilin lea láhčit mearrádusvuođu arealplánemii registrerema ja arealárvvoštallama bokte ollu surggiide, lundui, kultuvrii, eanadollui, boazodollui, rekreakšuvdnii ja biologálaš eatnatgeardáivuhtii. Oktasaš mearrádusvuođđu, dihtorčoavddus vuogádagas, dagahivččii dan ahte livččii buoret vejolašvuohta kommuniseret surggiid gaskka, ja maiddái johtileabbot sáhtášii čoavdit vuostehágu ja arealvuostálasvuođaid. Dán lágan vuogádagas livččii stuorra mearkkašupmi sámi kulturmuitogáhttema ja boazodoalu distriktaplánaid ektui. Leat jođus ollu birasbearráigeahččan prográmmat, main lea mearkkašupmi sámi beroštumiide (gč. Sd. dieđáhusa nr. 41 (1996-97) Norgga sámepolitihkka, kap. 16 siidduid 87-91. Dat leat čuovvvovaččat: ¶ Go galgá dustet hástalusaid boahtteáiggis ja bajidit sámi áššiid Norgga ja gaskariikkalaš dássái, de eaktuda dat viiddis ja aktiivvalaš ovttasbarggu sámi eamiálbmot orgánaid gaskka. Sámedikkit leat ovddideamen Sámi parlamentáralaš ráđi orgánan, mii galgá earret eará meannudit «oktasaš sámi olgoriikkapolitihka» . Čállingotti ásaheami ja ovddideami bokte beavttálmahttit davviriikkalaš sámi ovttasbarggu ja oktavuođa sámiide Ruošša bealde. Sámi parlamentáralaš ráđđi nannešii oktasaš sámi áŋgiruššamiid gaskariikkalaččat. ¶ Gieldadepartemeanta ovddidii 30.06.97 beaiváduvvon reivves mearkkašumiid foandda njuolggadusaid daid rievdademiide, maid diggi dagai 07.02.97. Departemeanta čujuha, ahte Sámi ovddidanfoandda njuolggadusat mearriduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bokte ja daid heaittiheami ferte dahkat seamma vugiin. Sámediggi čujuha, ahte diggi rievdadii njuolggadusaid § 14 vuođul. Rievdadusat leat sáddejuvvon maiddái Gieldadepartementii seamma paragráffa vuođul. ¶ Sámediggi lea Sd. prp. nr. 46 (1996-97) Baozodoallošiehtadus jagiide 1997-98 oktavuođas guorrasan daid bajit dási mihttomeriide, mat leat ovddiduvvon ekologálaččat, ekonomálaččat ja kultuvrralaččat guoddinnákcalaš boazodoalloealáhussii. Dát mihttomearit leat otnáš boazodoallopolitihkas guoddi oasit, ja bidjet vuođu Sámedikki mearkkašumiide áššis 10/97. Ollislaš boazodoallopolitihka ferte vuođđudit dáláš váikkuhangaskaomiid aktiivvalaččat geavaheapmái. Otne gávdnojit guokte váldováikkuhangaskaoami, mat leat boazodoallo-eiseválddiid geavahusas, namalassii boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus. Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain, ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas, juksan dihtii buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas. Dán ektui háliida diggi ráhkadit boazodoalloplána. Diggi ferte dasto šállošit go Eanadoallodepartemeanta lea biehttalan ruhtaohcama dán plána ráhkadeapmái. ¶ Sámediggi lea áššis 27/97 buktán cealkámuša prostitušuvnna vuostá. Diggi oaivvilda, ahte dán lágan doaibma rastilda buot daid rámmaid, maid sáhttit dohkkehit min servodagas. Prostitušuvnna bokte deddojuvvo olmmošoaidnu. Prostitušuvdna hedjonahttá nissonolbmo stáhtusa, ja dat vuolida sin gávpegálvun. Prostitušuvnna čuovvu maiddái eará lobihis doaibma. Sámedikkis lea áddejupmi dan bargui maid Deanu nissonat čađahit prostitušuvnna vuostálastima ektui. Lea dehálaš, ahte Norgga eiseválddit álggahit doaibmabijuid prostitušuvnna vuostálastimii ja juolludit ruđaid eastadan bargui. ¶ Ođđa oahpahuslága meannudeapmi Stuorradikkis buktá várra individuálalaš vuoigatvuođa oahpahussii sámegielas. Sámi L-97 ja individuálalaš vuoigatvuođa oahpahussii sámegielas fievrrideapmi dagaha, ahte stáhtabušeahta bokte ferte juolludit doarvái ruđaid oahpahusa láhčimii. ¶ Sámediggeválganjuolggadusat rievdaduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bokte guovvamánu 28. b. 1997. Dát dahkkui earret eará dan geažil go njuolggadusat galget čuovvut válgalága vuogádaga ovdagihtii jienasteami hárrái. Maiddái Sámelága §a 2-11 - jienastuslohkui čálihankriteriijat rievdaduvvojedje. ¶ Golut mášiinnaide eanadoalus leat badjin. Stuorát ovttasbargu eanadoalliid gaskka mášiinnaid ektui uhcida goluid. Dán lágan ovttasbarggu sáhtášii maiddái čađahit eanaresurssaid ektui, dan bokte ahte ásahuvvošii fuođđargilvinsearvi. 50% doarjagis lea juolluduvvon mášinrieggáide, ja loahppa mášiinnaid ja reaidduid doarjagis lea mannan ovttaskas ohcciide. Dán lágan doarjjageavahus vuolida maiddái goluid, iige dušše nanne sin ekonomiija, geat leat dán lágan rieggáid lahtut, muhto maiddái buorida ovttasbarggu ealáhusas. Dán ulbmilii lea juolluduvvon 1.116.000,- kruvdnosaš doarjja. ¶ Sámedikki bušeahtas jahkái 1997 juolluduvvui kapihttala 0540, poasta 52.4 bokte 780 000,- kruvnnu sámi kulturorganisašuvnnaide. Juolludus lea juogaduvvon sámi kultur-organisašuvnnaide, sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide, mat eai leat vuoigatdahtton oažžut doarjaga sámi váldo-organisašuvnnaid ortnegis. ¶ Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega ulbmilin lea ovddidit sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaibmabijuid bokte, mat nannejit ja suodjalit sámi giela ja kultuvrra. Ortnet guoská olles riikii. Sámedikki bušeahtas jahkái 1997 várrejuvvui kapihttalis 0540, poastta 70.4 bokte 1,25 miljovnna kruvnnu geavahussii. Doarjjaortnega rámma siste lea kulturráđđi meannudan 90 ohcama, main 30 biehttaluvvojedje. Ohcamiid submi oktiibuot leai 3,1 miljovnna kruvnnu. ¶ Sámediggi Sámi kulturráđi bokte hálddaša Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doarjjaortnega, mii lea 1,25 miljovnna kruvnnu. Sámi kulturráđđi vásiha, ahte ohcamiid lohku doarjja-ortnegii lassána garrasit. Doarjjaortnega ferte bajidit 800.000,- kruvnnuin. ¶ Stuorradikki mearra- ja guolástuskomitea lea Árvalusas S nr. 50 (1992-93) ovddidan muhtun mearkkašumiid sámi beroštumiid hárrái guolástusa oktavuođas. Komitea deattuha stáhta riektigeatnegasvuođa sihkkarastit sámi álbmogii vuoigatvuođa ieža beassat sihkkarastit ja ovddidit sin iežaset kultuvrra, maiddái guolástusa oassin materiálalaš kulturvuođus. Guolástusdepartemeanta lea juolludan 1 milj. kruvnnu jahkásaččat jagiide 1992 ja 1993 ja 0,5 milj. kruvnnu jahkái 1994 lotnolasealáhusaid ovddideapmái sámi distrivttain. Dát dahkkojuvvui ovttasráđiid Gieldadepartemeanttain, mii attii vel lassin 3 milj. kruvnnu geahččalanáigodagas. Ortnet lea dál bissovaš, ja lassin dan juolludussii mii addojuvvui Gieldadepartemeantta proposišuvnna bokte, juolluduvvui vel 2 milj. kruvnnu Boazodoallošiehtadusa bokte ja 1 milj. kruvnnu Eanadoallo-šiehtadusa bokte (Eanadoallodepartemeanta). ¶ Birasgáhttendepartemeanta lea álggahan riikaviidosaš diehtojuohkinvuogádaga ovddidan barggu, mii guoská luondduresursa- ja areáladieđuide. Ulbmilin lea láhčit mearrádusvuođu arealplánemii registrerema ja arealárvvoštallama bokte ollu surggiide, lundui, kultuvrii, eanadollui, boazodollui, rekreakšuvdnii ja biologálaš eatnatgeardáivuhtii. Oktasaš mearrádusvuođđu, dihtorčoavddus vuogádagas, dagahivččii dan ahte livččii buoret vejolašvuohta kommuniseret surggiid gaskka, ja maiddái johtileabbot sáhtášii čoavdit vuostehágu ja arealvuostálasvuođaid. Dán lágan vuogádagas livččii stuorra mearkkašupmi sámi kulturmuitogáhttema ja boazodoalu distriktaplánaid ektui. Leat jođus ollu birasbearráigeahččan prográmmat, main lea mearkkašupmi sámi beroštumiide (gč. Sd. dieđáhusa nr. 41 (1996-97) Norgga sámepolitihkka, kap. 16 siidduid 87-91. Dat leat čuovvvovaččat: ¶ Sámediggi julggašta dan duohtavuođa, ahte Norgga stáhtas leat guokte vuođđoálbmoga, sápmelaččat ja norgalaččat. Historjjá áigge leat norgalaččat ja sápmelaččat eallán sihke sierralágaid ja bálddalagaid. Dát lea duohtavuohta, mii dagaha dan, ahte sámiin álbmogin dološ áiggi čađa lea vuoigatvuohta oažžut dohkkehuvvot vuoigatvuođa mearridit iežas kultuvrra, servodateallima ja iežas guovlluid, nuppiin sániin daddjon kultuvrralaš, politihkalaš ja eanalaš vuoigatvuođaid. Sámit Norggas leat Sámedikki ásaheami ja sierralágan váikkuhangaskaomiid ja stivrenortnegiid ovdánahttima bokte ovdánahttán kultuvrralaš ja politihkalaš vuoigatvuođaid. Dat mii dál lea guovddážis lea dat ahte cegget dan goalmmát pilára huksehagas, min eanavuoigatvuođaid. ¶ Sámediggi lea ráhkkanan árvvoštallat čovdosiid mat hábmejuvvojit, maid ulbmilin ferte leat ásahit fas luohttámuša sámi boazodoalliid ja stáhtaeiseválddiid gaskka ja váikkuhit gávdnat čovdosiid oanehis ja guhkesáigái, maid bokte sámi vuoigatvuođat dohkkehuvvojit. ¶ Dieđáhus čájeha, ahte ollu áššit čovdojuvvojit dađistaga dan bokte go Ráđđehusas ja Stuorradikkis lea oktavuohta Sámediggái. Sámediggi lea dattetge ollu oktavuođain divvon gažaldatmearkka bargovuohkái movt čoavdit áššiid, ja dárbui prinsihpalaččat čoavdit muhtun áššiid. ¶ Sámediggeráđđi čujuha dasa ahte sámit Norggas leat Sámedikki ásaheami ja sierralágan váikkuhangaskaomiid ja stivrenortnegiid ovdánahttima bokte ovdánahttán kultuvrralaš ja politihkalaš vuoigatvuođaid. GBa sámediggejoavku lea dan rádjái ovttaoaivilis, muhto divvu gažaldaga maid Sámediggeráđđi oaivvilda čuovvovaš lasáhusain: ¶ Min áddejumi mielde lea riekta, ahte dat ođđa Árvokomišuvdna guorahallá daid miellaguottuid mat dalle šadde, nu ahte boahtá johtui proseassa man oktavuođas boares miellaguottut bohtet albmosii, ja daid birra sáhttá ságastallat ollásit almmolaččat. Dán bokte de sáhtá luvdestit «boares balddonasaid» eret skáhpaid siste. ¶ Sámediggi julggašta dan duohtavuođa, ahte Norgga stáhtas leat guokte vuođđoálbmoga, sápmelaččat ja norgalaččat. Historjjá áigge leat norgalaččat ja sápmelaččat eallán sihke sierralágaid ja bálddalagaid. Dát lea duohtavuohta, mii dagaha dan, ahte sámiin álbmogin dološ áiggi čađa lea vuoigatvuohta oažžut dohkkehuvvot vuoigatvuođa mearridit iežas kultuvrra, servodateallima ja iežas guovlluid, nuppiin sániin daddjon kultuvrralaš, politihkalaš ja eanalaš vuoigatvuođaid. Sámit Norggas leat Sámedikki ásaheami ja sierralágan váikkuhangaskaomiid ja stivrenortnegiid ovdánahttima bokte ovdánahttán kultuvrralaš ja politihkalaš vuoigatvuođaid. Dat mii dál lea guovddážis lea dat ahte cegget dan goalmmát pilára huksehagas, min eanavuoigatvuođaid. ¶ Sámediggi lea ráhkkanan árvvoštallat čovdosiid mat hábmejuvvojit, maid ulbmilin ferte leat ásahit fas luohttámuša sámi boazodoalliid ja stáhtaeiseválddiid gaskka ja váikkuhit gávdnat čovdosiid oanehis ja guhkesáigái, maid bokte sámi vuoigatvuođat dohkkehuvvojit. ¶ Dieđáhus čájeha, ahte ollu áššit čovdojuvvojit dađistaga dan bokte go Ráđđehusas ja Stuorradikkis lea oktavuohta Sámediggái. Sámediggi lea dattetge ollu oktavuođain divvon gažaldatmearkka bargovuohkái movt čoavdit áššiid, ja dárbui prinsihpalaččat čoavdit muhtun áššiid. ¶ Sámediggeráđđi čujuha dasa ahte sámit Norggas leat Sámedikki ásaheami ja sierralágan váikkuhangaskaomiid ja stivrenortnegiid ovdánahttima bokte ovdánahttán kultuvrralaš ja politihkalaš vuoigatvuođaid. GBa sámediggejoavku lea dan rádjái ovttaoaivilis, muhto divvu gažaldaga maid Sámediggeráđđi oaivvilda čuovvovaš lasáhusain: ¶ Min áddejumi mielde lea riekta, ahte dat ođđa Árvokomišuvdna guorahallá daid miellaguottuid mat dalle šadde, nu ahte boahtá johtui proseassa man oktavuođas boares miellaguottut bohtet albmosii, ja daid birra sáhttá ságastallat ollásit almmolaččat. Dán bokte de sáhtá luvdestit «boares balddonasaid» eret skáhpaid siste. ¶ Sámediggi julggašta dan duohtavuođa, ahte Norgga stáhtas leat guokte vuođđoálbmoga, sápmelaččat ja norgalaččat. Historjjá áigge leat norgalaččat ja sápmelaččat eallán sihke sierralágaid ja bálddalagaid. Dát lea duohtavuohta, mii dagaha dan, ahte sámiin álbmogin dološ áiggi čađa lea vuoigatvuohta oažžut dohkkehuvvot vuoigatvuođa mearridit iežas kultuvrra, servodateallima ja iežas guovlluid, nuppiin sániin daddjon kultuvrralaš, politihkalaš ja eanalaš vuoigatvuođaid. Sámit Norggas leat Sámedikki ásaheami ja sierralágan váikkuhangaskaomiid ja stivrenortnegiid ovdánahttima bokte ovdánahttán kultuvrralaš ja politihkalaš vuoigatvuođaid. Dat mii dál lea guovddážis lea dat ahte cegget dan goalmmát pilára huksehagas, min eanavuoigatvuođaid. ¶ Sámediggi lea ráhkkanan árvvoštallat čovdosiid mat hábmejuvvojit, maid ulbmilin ferte leat ásahit fas luohttámuša sámi boazodoalliid ja stáhtaeiseválddiid gaskka ja váikkuhit gávdnat čovdosiid oanehis ja guhkesáigái, maid bokte sámi vuoigatvuođat dohkkehuvvojit. ¶ Dieđáhus čájeha, ahte ollu áššit čovdojuvvojit dađistaga dan bokte go Ráđđehusas ja Stuorradikkis lea oktavuohta Sámediggái. Sámediggi lea dattetge ollu oktavuođain divvon gažaldatmearkka bargovuohkái movt čoavdit áššiid, ja dárbui prinsihpalaččat čoavdit muhtun áššiid. ¶ Guolástus miehtá rittu ja vuonain lea álohii leamaš váldoealáhussan sámi álbmogii. Ealáhus lea ain deaŧalaš vuođđu, ja lea eaktun doaibmamii ja ássamii mearrasámi guovlluin. Guolástusat váikkuhit ná sámi kultuvrra ja servodateallima sihkkarastimii ja ovddideapmái ollislaččat. Diggi lea ovdan čujuhan, ahte guolástusas fertejit leat ortnegat mat dohkálaččat gozihit sámi ealáhusvuođu ja heiveheami. Danin fertege hápmet ollislaš guolástuspolitihka, man bokte sihkkarastit álbmoga vejolašvuođa geavahit guolleresurssaid riddo- ja vuotnaguovlluin, dan seammás go ásahuvvo buorre infrastruktuvra vuostáiváldimii, vuovdimii ja nálaštuhttimii. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go Guolástusdepartemeanta lea ráhkadan čielggadusa sámi guolástusaid birra. Sámediggi lea ollu jagiid ovddidan eavttuhusa ollu vuođđo rievdadusaid ektui Norgga guolástuspolitihkas. Diggi čujuha dán oktavuođas erenoamážit dikki mearrádusaide, jahkedieđáhusaide, čielggadussii, Sámi guolástusat jagi 2000 vuostá, maid Sámi ealáhusráđđi lea ráhkadan 1995s ja vel Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánii jagiide 1997-2001, mearriduvvon 1996s. Sámedikki eavttuhusaide lea vuođđun gaskariikkalaš riektiovdáneapmi, mii guoská eamiálbmogiidda ja minoritehtaide. Eiseválddiid sámepolitihkka lea árvvoštallojuvvon ovdáneami ektui eamiálbmotsuorggis. Sámediggi lea dán oktavuođas váillahan Ráđđehusa árvvoštallamiid ja vástádusa dikki politihkkii. Oaidnit vejolašvuođa, ahte sámi guolástusáššit dan bokte vuđolaččat guorahallojuvvojit ja árvvoštallojuvvojit. ¶ Sámit leat okta álbmot, ja dan čuovvu vuoigatvuohta iešmearrideapmái. Álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái lea gaskariikkalaččat dohkkehuvvon prinsihppa, maid ONa lahttoriikkat leat geatnegahtton ovddidit ja suodjalit. Gaskariikkalaš njuolggadusaid ja álbmotrievttálaš šiehtadusaid bokte lea našuvnnalaš stáhtas ovddasvástádus sámi kultuvrra goziheapmái ja ovddideapmái. Sámi guovllu luondduresurssat leat áibbas vealtameahttumat sámi kultuvrra ovdáneapmái. Dát mearkkaša dan, ahte riektigeatnegasvuohta guoská maiddái kultuvrra materiálalaš vuođu sihkkarastimii. Vuoigatvuođas, luondduresurssaide ja daid hálddašeapmái lea danin vealtakeahtes mearkkašupmi sámi kultuvrra vejolašvuođaide bissut ja ovdánit boahtteáiggis. ¶ Árvalusa historjjálaš oasis (kap. 3) oidno, ahte guolástusas mearrasámi guovlluin Divttasvuona rájes Norlánddas gitta Ruošša rádjái lea leamaš vealtakeahtes mearkkašupmi mearrasámi kultuvrii ja ássamii. Guolástusa mearkkašupmi mearas, mearrasámi kulturguoddin deattuhuvvo dán bokte. Ovddidus duođašta maiddái dan, ahte árbevirolaš ruovttubivdu, mii dábálaččat buohtalasto ovttain dahje máŋggain ealáhusain, vuosttažettiin guoská sámi vuotnaguovlluide. Sámit leat dán bokte guhkes áigge ja muhtun muddui intensiivvalaš geavaheami bokte háhkan alcceseaset «historjálaš vuoigatvuođaid» , vuoigatvuođaid maid maiddái davviriikkaid stáhtat dohkkehedje Lappekodisilla bokte (gč. § 12). ¶ Guolástusaid struktuvra sámi riddo- ja vuotnaguovlluin lea uhccit fatnasat, main mobilitehta lea uhcci ja leat eanet sorjavaččat báikkálaš, riddolagaš resurssaid ávkkástallamis. Hálddašeami ja reguleremiid bokte ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid bivdiide, geat árbevirolaččat lea leamaš sorjavaččat vuotnabivddus. Lea dárbu ruhtadanortnegiidda, maiguin sáhttá rustet ja ođasmahttit fatnasiid, maid bivdit dáin guovlluin geavahit. Vuollegis doarjjaprioriterema geažil fatnasiidda, mat bivdet dábálaš bivddu vuonain leat vuotnafatnasat buorrás ja uhccán ođđaáigasaččat otnáš bargobiras ja kvalitehtaortnegiid gáibádusaid ektui. ¶ Lea maiddái dáhpáhuvvan struktuvrarievdadus guolástusindustriijas, mii lea dagahan dan, ahte ollu uhccit produkšuvdnarusttegat leat heaittihuvvon distrivttain. Erenoamážit leat ollu geahppánan dábálaš gádderusttegat vuotnaguovlluin. Das leat leamaš negatiivvalaš váikkuhusat uhccimus fanasjovkui, maid vuovdinvejolašvuohta dan geažil lea fuotnánan. Vuostáiváldinstašuvnnaid desentraliserejuvvon fierpmádat čadnojuvvon stuorát produkšuvdnarusttegii sáhttá lea dávgasis heiveheapmi, man bokte sáhtášii náláštuhttin-rusttegii doalvut varas guliid ja ná buorebut geavahit kapasitehta. ¶ Áiggis goas barggolašvuođa lohku njiedjá ja bargit vuođđoealáhusain geahppánit, olbmot fárrejit eret ja boarrásiid lohku lassána giliin, lea guolástusaid sihkkarastimis ja ovddideames deaŧalaš mearkkašupmi ássamii distrivttain. Sámi guolástusaid nannen váikkuha positiivvalaččat ealáhussii rekrutteremii. Konkrehta rekrutterendoaimmaid láhčima bokte guolástuspolitihkas bisošedje nuorat distrivttain. Dán oktavuođas lea diehtojuohkimis ja doaibmabijuin oahpahus- ja oahppovuogádagain báikkálaš dásis deaŧalaš mearkkašupmi. ¶ Ruđalaš rámmaeavttuid riddo- ja vuotnabivdui ferte buoredit mealgadit. Dán sáhttá dahkat dan bokte ahte Sámi ovddidanfoanda ruhtdaninstánsan guolástusaid oktavuođas nannejuvvo mealgadit. Molsaeaktun lea dat, ahte guolástusat sámi guovlluin jukset doarjaga dábálaš stáhtalaš doarjjaortnegiid bokte, mii mearkkaša ahte njuolggadusaid ja doarjjageavahusa ferte rievdadit áibbas. ¶ Sámedikki doaibma mearrádusaid ja čielggadusaid bokte lea buktán albmosii dárbbu dutkat resurssaid ja resursageavaheami sámi guovlluin. Bargu sámi guolástuslávdegottis duođašta maiddái, ahte váilot vuođđotállat ja čilgehusat riddo- ja vuotnabivddu birra (gč. uhccitlogu eavttuhusa kapihttalis 5.2.4, siidu 99). Livččii ollu maid fertešii dutkat ja duođaštit sámi dološvieruid ja riektiáddejumi oktavuođas buot riddo- ja vuotnaguovlluid ektui. Dán fertešii dahkat juohke olbmo áddejumi ektui guovllus. ¶ Stuorradikki mearra- ja guolástuskomitea lea Árv. S nr. 50 (1992-93) ovddidan mearkkašumiid sámi beroštumiid birra guolástusaid oktavuođas. Komitea deattuha, ahte stáhtas lea riektigeatnegasvuohta sihkkarastit sámi álbmogii vuoigatvuođa sin iežaset kultuvrra sihkkarastimii ja ovddideapmái, mas guolástus lea oassin materiálalaš kulturvuođus. Guolástusdepartemeanta lea juolludan 1 milj. kruvnnu sihke 1992s ja 1993s ja vel 0,5 milj. kruvnnu 1994s lotnolasealáhusaid ovddideapmái sámi distrivttain. Dát dahkkojuvvui ovttasráđiid Gieldadepartemeanttain, mii bijai 3 milj. kruvnnu vel lassin geahččalan-áigodagas. Dál ortnet lea bissovaš, ja lassin dan juolludussii maid Gieldadepartemeantta addá proposišuvnna bokte, de juolluduvvo 2 milj. kruvnnu Boazodoallošiehtadusa bokte ja 1 milj. kruvnnu Eanadoallošiehtadusa bokte (Eanadoallodepartemeanta). Sámediggi doalaha iežas ávžžuhusa, ahte Guolástusdepartemeanta fas juolluda ruđa lotnolasealáhusaid ja eará guolástusáššiid nannemii sámi guovlluin, nugo diggi lea ovddidan stáhtabušeahta proseassa bokte. ¶ Vuosttas siiddus árvalusas, vuosttas teakstaoasis gos čuočču «Diggi lea ovdan čujuhan, ahte guolástusas fertejit leat ortnegat mat dohkálaččat gozihit sámi ealáhusvuođu ja heiveheami. Danin fertege hápmet ollislaš guolástuspolitihka, man bokte sihkkarastit álbmoga vejolašvuođa geavahit guolleresurssaid riddo- ja vuotnaguovlluin, dan seammás go ásahuvvo buorre infrastruktuvra vuostáiváldimii, vuovdimii ja nálaštuhttimii.» ¶ Guolástus miehtá rittu ja vuonain lea álohii leamaš váldoealáhussan sámi álbmogii. Ealáhus lea ain deaŧalaš vuođđu, ja lea eaktun doaibmamii ja ássamii mearrasámi guovlluin. Guolástusat váikkuhit ná sámi kultuvrra ja servodateallima sihkkarastimii ja ovddideapmái ollislaččat. Diggi lea ovdan čujuhan, ahte guolástusas fertejit leat ortnegat mat dohkálaččat gozihit sámi ealáhusvuođu ja heiveheami. Danin fertege hápmet ollislaš guolástuspolitihka, man bokte sihkkarastit álbmoga vejolašvuođa geavahit guolleresurssaid riddo- ja vuotnaguovlluin, dan seammás go ásahuvvo buorre infrastruktuvra vuostáiváldimii, vuovdimii ja nálaštuhttimii. Vuonaid guolleresurssaid galgá dohkálaččat gáhttet nu ahte badjelmearálaš bivdu hehttejuvvo ja bivdit gáhttejuvvojit njurjuin. ¶ Sámedikki mielas lea buorre go Guolástusdepartemeanta lea ráhkadan čielggadusa sámi guolástusaid birra. Sámediggi lea ollu jagiid ovddidan eavttuhusa ollu vuođđo rievdadusaid ektui Norgga guolástuspolitihkas. Diggi čujuha dán oktavuođas erenoamážit dikki mearrádusaide, jahkedieđáhusaide, čielggadussii, Sámi guolástusat jagi 2000 vuostá, maid Sámi ealáhusráđđi lea ráhkadan 1995s ja vel Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánii jagiide 1997-2001, mearriduvvon 1996s. Sámedikki eavttuhusaide lea vuođđun gaskariikkalaš riektiovdáneapmi, mii guoská eamiálbmogiidda ja minoritehtaide. Eiseválddiid sámepolitihkka lea árvvoštallojuvvon ovdáneami ektui eamiálbmotsuorggis. Sámediggi lea dán oktavuođas váillahan Ráđđehusa árvvoštallamiid ja vástádusa dikki politihkkii. Oaidnit vejolašvuođa, ahte sámi guolástusáššit dan bokte vuđolaččat guorahallojuvvojit ja árvvoštallojuvvojit. ¶ Gaskariikkalaš njuolggadusaid ja álbmotrievttálaš šiehtadusaid bokte lea našuvnnalaš stáhtas ovddasvástádus sámi kultuvrra goziheapmái ja ovddideapmái. Sámi guovllu luondduresurssat leat áibbas vealtameahttumat sámi kultuvrra ovdáneapmái. Dát mearkkaša dan, ahte riektigeatnegasvuohta guoská maiddái kultuvrra materiálalaš vuođu sihkkarastimii. Vuoigatvuođas, luondduresurssaide ja daid hálddašeapmái lea danin vealtakeahtes mearkkašupmi sámi kultuvrra vejolašvuođaide bissut ja ovdánit boahtteáiggis. ¶ Árvalusa historjjálaš oasis (kap. 3) oidno, ahte guolástusas mearrasámi guovlluin Divttasvuona rájes Norlánddas gitta Ruošša rádjái lea leamaš vealtakeahtes mearkkašupmi mearrasámi kultuvrii ja ássamii. Guolástusa mearkkašupmi mearas, mearrasámi kulturguoddin deattuhuvvo dán bokte. Ovddidus duođašta maiddái dan, ahte árbevirolaš ruovttubivdu, mii dábálaččat buohtalasto ovttain dahje máŋggain ealáhusain, vuosttažettiin guoská sámi vuotnaguovlluide. Sámit leat dán bokte guhkes áigge ja muhtun muddui intensiivvalaš geavaheami bokte háhkan alcceseaset «historjálaš vuoigatvuođaid» , vuoigatvuođaid maid maiddái davviriikkaid stáhtat dohkkehedje Lappekodisilla bokte (gč. § 12). ¶ Guolástusaid struktuvra sámi riddo- ja vuotnaguovlluin lea uhccit fatnasat, main mobilitehta lea uhcci ja leat eanet sorjavaččat báikkálaš, riddolagaš resurssaid ávkkástallamis. Hálddašeami ja reguleremiid bokte ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid bivdiide, geat árbevirolaččat lea leamaš sorjavaččat vuotnabivddus. Lea dárbu ruhtadanortnegiidda, maiguin sáhttá rustet ja ođasmahttit fatnasiid, maid bivdit dáin guovlluin geavahit. Vuollegis doarjjaprioriterema geažil fatnasiidda, mat bivdet dábálaš bivddu vuonain leat vuotnafatnasat buorrás ja uhccán ođđaáigasaččat otnáš bargobiras ja kvalitehtaortnegiid gáibádusaid ektui. ¶ Lea maiddái dáhpáhuvvan struktuvrarievdadus guolástusindustriijas, mii lea dagahan dan, ahte ollu uhccit produkšuvdnarusttegat leat heaittihuvvon distrivttain. Erenoamážit leat ollu geahppánan dábálaš gádderusttegat vuotnaguovlluin. Das leat leamaš negatiivvalaš váikkuhusat uhccimus fanasjovkui, maid vuovdinvejolašvuohta dan geažil lea fuotnánan. Vuostáiváldinstašuvnnaid desentraliserejuvvon fierpmádat čadnojuvvon stuorát produkšuvdnarusttegii sáhttá lea dávgasis heiveheapmi, man bokte sáhtášii náláštuhttin-rusttegii doalvut varas guliid ja ná buorebut geavahit kapasitehta. ¶ Áiggis goas barggolašvuođa lohku njiedjá ja bargit vuođđoealáhusain geahppánit, olbmot fárrejit eret ja boarrásiid lohku lassána giliin, lea guolástusaid sihkkarastimis ja ovddideames deaŧalaš mearkkašupmi ássamii distrivttain. Sámi guolástusaid nannen váikkuha positiivvalaččat ealáhussii rekrutteremii. Konkrehta rekrutterendoaimmaid láhčima bokte guolástuspolitihkas bisošedje nuorat distrivttain. Dán oktavuođas lea diehtojuohkimis ja doaibmabijuin oahpahus- ja oahppovuogádagain báikkálaš dásis deaŧalaš mearkkašupmi. ¶ Ruđalaš rámmaeavttuid riddo- ja vuotnabivdui ferte buoredit mealgadit. Dán sáhttá dahkat dan bokte ahte Sámi ovddidanfoanda ruhtdaninstánsan guolástusaid oktavuođas nannejuvvo mealgadit. Molsaeaktun lea dat, ahte guolástusat sámi guovlluin jukset doarjaga dábálaš stáhtalaš doarjjaortnegiid bokte, mii mearkkaša ahte njuolggadusaid ja doarjjageavahusa ferte rievdadit áibbas. ¶ Sámedikki doaibma mearrádusaid ja čielggadusaid bokte lea buktán albmosii dárbbu dutkat resurssaid ja resursageavaheami sámi guovlluin. Bargu sámi guolástuslávdegottis duođašta maiddái, ahte váilot vuođđotállat ja čilgehusat riddo- ja vuotnabivddu birra (gč. uhccitlogu eavttuhusa kapihttalis 5.2.4, siidu 99). Livččii ollu maid fertešii dutkat ja duođaštit sámi dološvieruid ja riektiáddejumi oktavuođas buot riddo- ja vuotnaguovlluid ektui. Dán fertešii dahkat juohke olbmo áddejumi ektui guovllus. ¶ Stuorradikki mearra- ja guolástuskomitea lea Árv. S nr. 50 (1992-93) ovddidan mearkkašumiid sámi beroštumiid birra guolástusaid oktavuođas. Komitea deattuha, ahte stáhtas lea riektigeatnegasvuohta sihkkarastit sámi álbmogii vuoigatvuođa sin iežaset kultuvrra sihkkarastimii ja ovddideapmái, mas guolástus lea oassin materiálalaš kulturvuođus. Guolástusdepartemeanta lea juolludan 1 milj. kruvnnu sihke 1992s ja 1993s ja vel 0,5 milj. kruvnnu 1994s lotnolasealáhusaid ovddideapmái sámi distrivttain. Dát dahkkojuvvui ovttasráđiid Gieldadepartemeanttain, mii bijai 3 milj. kruvnnu vel lassin geahččalan-áigodagas. Dál ortnet lea bissovaš, ja lassin dan juolludussii maid Gieldadepartemeantta addá proposišuvnna bokte, de juolluduvvo 2 milj. kruvnnu Boazodoallošiehtadusa bokte ja 1 milj. kruvnnu Eanadoallošiehtadusa bokte (Eanadoallodepartemeanta). Sámediggi doalaha iežas ávžžuhusa, ahte Guolástusdepartemeanta fas juolluda ruđa lotnolasealáhusaid ja eará guolástusáššiid nannemii sámi guovlluin, nugo diggi lea ovddidan stáhtabušeahta proseassa bokte. ¶ Sámediggeráđđi lea mearridan plána man bokte bajidit gelbbolašvuođa erenoamášpedagogihkas sámi mánáidgárddiin ja skuvllain. Dán oktavuođas leat hálddahusas leamaš ovttasbargočoahkkimat Sámi ”guovddážiin” (tyngdepunkt) ja Sámi allaskuvllain, main lea plánejuvvon plána čađaheapmi. Lea dollojuvvon čoahkkin Gáivuona suohkaniin guorahallan dihte plána čađaheami. Čoahkkimat eará gielddaiguin dollojuvvojit miesse-geassemánu mielde. ¶ Sámedikki kultur- ja ealáhusossodat lea Sámedikki ášši 10/98 mearrádusa vuođul, Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána 1997 – 2001, čađahan ovdaprošeavtta ja lea kárten makkár doaibmabijuide lea dárbu go galgá nannet nissonolbmuid ja nuoraid rekrutterema eanadollui sámi guovlluin. Ovdaprošeakta čađahuvvui čoahkkimiid bokte maidda serve eanadoalloorganisašuvnnat, Tromssa ja Finnmárkku fylkkagielddaid eanadoalloossodagat ja eará eanadoallooasálaččat. Ovdaprošeavtta evttohusat eai leat čuovvuluvvon konkrehta doaibmabijuiguin, eai ge leat várrejuvvon ruđat váldoprošeavtta čađaheapmái. Strategiija lea baicce ahte geahččalit heivehit doaibmabijuid eanadoalu árvoháhkanprográmmii ja dan boahttevaš BU-plána bokte Finnmárkku dáfus. Stuorámus vejolašvuohta ollašuhttit doaibmabijuid orru leamen dat ahte ovttastahttit áigeguovdilis plánaiguin ja prográmmaiguin. ¶ Sámedikki neahttasiidoprošeakta lea dasto váikkuhan sámi bustávaid ovddideami dihtoris ja interneahtas, ja leat gávdnan buori čovdosa váttisvuođaide. Dás okto lea juo stuorra mearkkašupmi, ja čoavddus lea ovddiduvvon ovttasbargoprošeavtta bokte Sámedikki ja Microsoft gaskka. Sámediggeráđđi bargá dál dainna ahte dán teknologiija galget norgalaš eiseváldit bidjat standárdan, ja dat galgá leat gáibádussan go stáhta oastá dihtorprográmmaid. ¶ Várrepresideanta Ragnhild Nystad lea mediaid bokte dovddahan ahte Sámediggi ii liiko dákkár doaimmaide. Erenoamáš heittot lea dat go Finnmárkku fylkkagielda lea guovddáš oasálaš vuoigatvuođaid vuovdimis sámi guovlluin. Sámediggeráđđi áigu meannudit ášši boahtte čoahkkimis. ¶ Jus sámit galget ovddidit vuoigatvuođaid, de ferte dáhpáhuvvat sierra vuođustusa ja jienasteami bokte Sámedikkis sámiid ovddas Norggas. Sámi eatnamiid hálddašeamis ferte sámiid árbevirolaš oktasaš eananvuoigatvuohta leat vuođđun. ¶ Makkár doaibmabijuid bokte áigu Sámediggeráđđi evttohit buoridit rekrutterema dábálašoahpaheaddjiohppui Sámi allaskuvllas? ¶ Sámi oahpponeavvuid ráhkadeami strategalaš plána 2001-2005 lea čuovvoluvvon ruhtajuolludeami juogadeami bokte lágádusaide. Ollislaččat leat lágádusat álggahan sullii 50 ođđa oahpponeavvoprošeavtta 2001:s. Livččii leamaš vejolaš álggahit eanet prošeavttaid jus ruhtajuolludeapmi sámi oahpponeavvuide ii livčče unniduvvon 2 miljon ruvnnuin go Stuorradiggi meannudii 2001 bušeahta. Departementa lei árvalan 2 miljon ruvnno eambbo Sámediggái sámi oahpponeavvuid ráhkadeapmái go dat mii loahpalaččat juolluduvvui. ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearkan lea dat ahte dat barget aktiivvalaččat olles sámi servodateallima viidodaga ektui. Dáin organisašuvnnain leat miellahtut, geat iežaset báikkálaš servviid bokte aktiivvalaččat váikkuhit sámi servodateallima. Ortnet iešalddis lea seammalágan go mii leai doaimmas juo ovdal go Sámediggi ásahuvvui. Organisašuvnnaid bargoeavttut leat rievdan maŋŋá go Sámediggi ásahuvvui. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi álggahit barggu mii guoská doarjjaortnega ođasmahttimii, ja bivdá ahte ášši ovddiduvvo Sámediggái giđđat 2001. ¶ Sámi dáiddamusea-prošeakta loahpahuvvo 2001 vuosttaš jahkebealis. Lea deaŧalaš ahte vuođđu maid dát prošeakta lea bidjan, jotkojuvvo dan bokte ahte ásahuvvo fágavirgi dán suorggis. Ráđđi ferte ávžžuhit Kulturdepartementta jođáneamos lági mielde ásahit bistevaš virggi Sámi Vuorká-Dávviriidda, mii šattašii boahttevaš Sámi dáiddamusea oassin. ¶ 80-logu gaskkamuttuin heaittihii Suodjalus iežas doaimmaid Nattmålstindenis Sáččás, ja rusttegiid jávkadedje dan bokte go rogge daid eatnamii. Nattmålstinden lea guovddášsámi guovllus, ja lea deaŧalaš guohtoneanan boazodollui ja eanandollui. Guovlu lea maiddái guovddážis gili olbmuid luondduresurssaid geavaheami dáfus, sihke murjema, bivddu ja guolásteami dáfus. ¶ Váikkuhangaskaoapmeortnegiid bokte lea Sámediggi deattuhan dakkár ealáhusaid mat addet nissonolbmuide barggu, ja das leat leamaš ollu positiivvalaš váikkuhusat.: ¶ Dattetge ovddasvástádusa fertejit sámi organisašuvnnat ja bellodagat guoddit, go dat iežaset njuolggadusaid bokte sáhtášedje sihkkarastit buori sohkabealjuogu listtuin ja nomineret nissonolbmuid sihkkaris sajiide. ¶ Rasismma ja givssideami oktavuođas lea Sámediggi bargan ovttaskas áššiiguin ja lea dan bokte nagodan bidjat deattu ja váikkuhit miellaguottuid hápmenbarggu álggaheami. Dát lea issoras deatalaš bargu mainna ferte bargat. ¶ Sámedikki barggus dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiiguin lea maiddái guoskkahuvvon dásseárvu ja sohkabeal rollaid mearkkašupmi iešguđet oktavuođain. Sámediggi oaidná ahte lea stuorra dárbu systemii bidjat máhtolašvuođa, ja sámi nissonolbmuid dearvvasvuođadiliid čielggadeami ja dutkama, ja lea gulaskuddancealkámušas NOU 1999:13 Nissoniid dearvvasvuođa birra Norggas ja Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeantta bokte bivdán várret ruđaid sámi nissoniid dearvvasvuođa dili dutkamii. ¶ Sámedikki mielas lea deaŧalaš ja sávvá beassat searvat Riikaoasselávdegoddái, ja dainna lágiin váikkuhit guovllu ovdánanvejolašvuođaid nanosmahttima. Sámedikki mielas lea deaŧalaš beassat searvat ja dan bokte oččodit buoret áddejumi daid sierra hástalusaide mat guovllus leat sámi kultuvrra ja ealáhusaid nanosmahttima ja ovddideami oktavuođas ja geahččalit nannet áŋgiruššamiid dan ektui. ¶ Sámedikki mielas lea deaŧalaš ja sávvá beassat searvat Riikaoasselávdegoddái, ja dainna lágiin váikkuhit guovllu ovdánanvejolašvuođaid nanosmahttima. Sámedikki mielas lea deaŧalaš beassat searvat ja dan bokte oččodit buoret áddejumi daid sierra hástalusaide mat guovllus leat sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid nanosmahttima ja ovddideami oktavuođas oktavuođas ja geahččalit nannet áŋgiruššamiid daid ektui. ¶ Sámediggi lea duhtavaš go šiehtadusbealit bohte ovttamielalašvuhtii dán jagi šiehtadallamiin. Boazodoallošiehtadusa rámma lea lassánan 93 milj. kruvnnas 103 milj. kruvdnii. Sámediggi atná šiehtadusrámma lassáneami positiivan. Šiehtadusa deaŧaleamos mihtomearri lea arvvosmahttit stuorimus vejolaš árvoháhkama addin rámmaid siskkabealde, heivehit doallologu guohtonvuđđui økonomálaš váikkuhan gaskaomiid bokte ja doaimmahit dienaslassáneami. ¶ Ekologalaš-, ekonomalaš- ja kultuvrralaš bissovašvuohta leat nana bissovaš boazodoalu golbma guovddáš mihttomeari. Sámediggi guorrasa dasa ahte dát golbma mihttomeari gullet oktii. Dat dahká ahte sihke resursadilálašvuođa, ealáhusa ekonomiija ja kultuvrralaš ja sosiálalaš diliid fertejit šiehtadusaid bokte heivehit oktii. ¶ Sámediggi guorrasa dasa ahte doaluid lohku ferte geahpeduvvot guovlluin gos boazolohku ii dávis resursavuđđui. Máŋgga doaluin dáin guovlluin leat dál unnit go 200 bohccu, ja boazologu unnideami váikkuhus livččii vearránahttán sin ekonomalaš dilálašvuđaid ain eanet. Sámediggi guorrasa dasa ahte boazologu geahpádus ferte dahkkot dan láhkái ahte doalut geahpeduvvojit. Doaluid vuovdin lea deaŧalaš strukturdoaibma man bokte eaktodáhtolaččat heaittuhuvvošedje doalut dáin guovlluin. Boazolohku ii galgga lasihuvvot eará guovlluin go doalut vuvdojuvvojit. ¶ ”Mii guoská gielddaid ovttaskas áššiid váidináššemeannudeapmái eanandoallusuorggis, de lea dát vuosttažettiin juridihkalaš ášši ja lea vuođđuduvvon ovttaskas olbmo riektesihkarvuhtii. Dát leat doaimmat mat čovdojuvvojit lágaid, njuolggadusaid ja stáhta mearrádusaid bokte mat leat heivehuvvon eanandollui. Ráđđehusa árvvoštallan lea ahte lea govttolaš sirdit dáid surggiid váidináššemeannudeami fylkkamánnái. Áššit leat láhččojuvvon nu ahte midjiide lea vejolaš joatkit fylkkamánneámmáha rolla čielga riektesihkarvuođainstánsan.” ¶ Birasgáhtten : Regiovdnadási birasgáhttendoaimmat evttohuvvojit sirdot fylkkagildii. Birasgáhttendoaimmat main našuvnnalaš ollislašvuohta lea dárbbašlaš, galget hálddašuvvot Luondduhálddašan direktoráhta bokte (s. 38-40). ¶ ”Mii guoská gielddaid ovttaskas áššiid váidináššemeannudeapmái eanandoallusuorggis, de lea dát vuosttažettiin juridihkalaš ášši ja lea vuođđuduvvon ovttaskas olbmo riektesihkarvuođa ektui. Dát leat doaimmat mat čovdojuvvojit lágaid, njuolggadusaid ja stáhta mearrádusaid bokte mat leat heivehuvvon eanandollui. Ráđđehusa árvvoštallan lea ahte lea govttolaš sirdit dáid surggiid váidináššemeannudeami fylkkamánnái. Áššit leat láhččojuvvon nu ahte midjiide lea vejolaš joatkit fylkkamánneámmáha rolla čielga riektesihkarvuođainstánsan.” ¶ Sámediggi lea gárvvis váldit badjelasas eanet ovddasvástádusa čađahit boazodoallopolitihka aktiivvalaš oassálastima bokte šiehtadallandilálašvuođas. Sámediggi ferte leat mielde bidjat eavttuid boazodoallopolitihka hábmemis. Sámediggi oaivvilda ahte šiehtadallanposišuvnnas ferte Sámediggi oassálastit stáhta bealis, iige goalmmát oasálažžan almmá váikkuhanfámu haga. Sámediggi ii áiggo dál badjelasas váldit boazodoalloealáhusa hálddašeami. Sámedikkis lea ulbmilin albma váikkuhanfápmu boazodoallopolitihka hábmemis. ¶ Sámediggi lea duhtavaš go šiehtadusbealit bohte ovttamielalašvuhtii dán jagi šiehtadallamiin. Boazodoallošiehtadusa rámma lea lassánan 93 miljon kruvnnas 103 miljon kruvdnii. Sámediggi atná šiehtadusrámma lassáneami positiivan. Šiehtadusa deaŧaleamos mihtomearri lea arvvosmahttit stuorimus vejolaš árvoháhkama addin rámmaid siskkabealde, heivehit doallologu guohtonvuđđui økonomálaš váikkuhangaskaomiid bokte ja doaimmahit dienaslassáneami. ¶ Ekologalaš-, ekonomalaš- ja kultuvrralaš bissovašvuohta leat nana bissovaš boazodoalu golbma guovddáš mihttomeari. Sámediggi guorrasa dasa ahte dát golbma mihttomeari gullet oktii. Dat dahká ahte sihke resursadilálašvuođa, ealáhusa ekonomiija ja kultuvrralaš ja sosiálalaš diliid fertejit šiehtadusaid bokte heivehit oktii. ¶ Sámediggi guorrasa dasa ahte doaluid lohku ferte geahpeduvvot guovlluin gos boazolohku ii dávis resursavuđđui. Máŋgga doaluin dáin guovlluin leat dál unnit go 200 bohccu, ja boazologu unnideami váikkuhus livččii vearránahttán sin ekonomalaš dilálašvuđaid ain eanet. Sámediggi guorrasa dasa ahte boazologu geahpádus ferte dahkkot dan láhkái ahte doalut geahpeduvvojit. Doaluid vuovdin lea deaŧalaš strukturdoaibma man bokte eaktodáhtolaččat heaittuhuvvošedje doalut dáin guovlluin. ¶ Boazodoallu lea leamaš sámiid guovddáš ealáhus čuđiid jagiid. Ovdeliš áiggiid leai eanaš boazodoallu mii geavahii sámi guovllu. Dat movt boazodoallu geavaha eatnamiid arktálaš guovllus lea hirbmat erenoamáš, ja sámit leat sohkabuolvvaid bokte háhkan alcceseaset sierra gelbbolašvuođa mii lea lávga čadnojuvvon resursavuđđui. Boazodoallu ja sámi servodat leat dattetge áiggiid čađa, erenoamážit maŋimuš čuohtejagiid, áitojuvvon sakka stuorraservodaga beales, nu ahte boazodoallu earret eará lea massán ollu dain álgo viiddis ássanguovlluin ja guohtoneatnamiin. ¶ “Lea dárbu čielgasit lága bokte nannet dan ahte boazodoalus lea iešheanalis riektevuođđu. Buot njuolggadusat, boazodoalloláhka ja láhkaásahusat galget ođasmahttot dán vuođul.” ¶ Miessemánu 21. b. 1999 olmmošvuoigatvuođa lága nr. 30 bokte heivehuvvui earret eará ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra norgalaš lágaide. Heivehuvvon konvenšuvnnain lea ollu nannoseabbo sadji norgalaš rievttis go ovdal, earret eará biddjojuvvo ON-konvenšuvnna 27. artihkkal ovddabeallái dalle go dat lea vuostálága eará lágaiguin, geahča olmmošvuoigatvuođa lága 3. paragráfa. ¶ Plána- ja huksenláhka lea okta deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi sámi luondduvuođu suodjaleamis. Lea deaŧalaš ahte dan plána- ja huksenlága reviderenbarggus mii lea jođus heivehuvvo láhkii guovddáš mihttomearrin dat ahte sihkkarastit sámi kultuvrra luondduvuođu. Dán sáhttá dahkat deattuhannjuolggadusa bokte plána- ja huksenlága ulbmilparagrafas ja váikkuhaniskanmearrádusain. ¶ Lea dárbu sihkkarastit dan ahte skuvllain lea gelbbolašvuohta boazodoalu ja boazodoalu kultuvrra birra. Sierra sámi oahppoplána bokte lea čájehuvvon ahte prinsihpalaččat lea deaŧalaš ahte maiddái oahpahusas váldojuvvojit vuhtii sámi dilit. Dilálašvuođaid ferte láhčit nu ahte olbmot geain lea gelbbolašvuohta boazodoalus geavahuvvojit resursan oahpahusa oktavuođas. ¶ Boazodoallošiehtadusvuogádagas leat váldošiehtadus ja oanehisáigešiehtadusat. Šiehtadusbealit leat stáhta Eanadoallodepartemeantta bokte ja NBR. Šiehtadusoktavuođas leaba NBR ja stáhta formalalaččat dássasaš oasálaččat. Stáhtas lea váldoáššis geatnegasvuohta ekonomiija ektui, go fas NBR bealistis lea geatnegas lahtuidis ovddas bargat dan ala ahte šiehtadus čađahuvvo. Stáhtas Eanadoallodepartemeantta bokte lea ovddasvástádus šiehtadusa hálddašeamis. ¶ Boazodoallu lea leamaš sámiid guovddáš ealáhus čuđiid jagiid. Ovdeliš áiggiid leai eanaš boazodoallu mii geavahii sámi guovllu. Dat movt boazodoallu geavaha eatnamiid arktálaš guovllus lea hirbmat erenoamáš, ja sámit leat sohkabuolvvaid bokte háhkan alcceseaset sierra gelbbolašvuođa mii lea lávga čadnojuvvon resursavuđđui. Boazodoallu ja sámi servodat leat dattetge áiggiid čađa, erenoamážit maŋimuš čuohtejagiid, áitojuvvon sakka stuorraservodaga beales, nu ahte boazodoallu earret eará lea massán ollu dain álgo viiddis ássanguovlluin ja guohtoneatnamiin. ¶ “Lea dárbu čielgasit lága bokte nannet dan ahte boazodoalus lea iešheanalis riektevuođđu. Buot njuolggadusat, boazodoalloláhka ja láhkaásahusat galget ođasmahttot dán vuođul.” ¶ Miessemánu 21. b. 1999 olmmošvuoigatvuođa lága nr. 30 bokte heivehuvvui earret eará ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra norgalaš lágaide. Heivehuvvon konvenšuvnnain lea ollu nannoseabbo sadji norgalaš rievttis go ovdal, earret eará biddjojuvvo ON-konvenšuvnna 27. artihkkal ovddabeallái dalle go dat lea vuostálága eará lágaiguin, geahča olmmošvuoigatvuođa lága 3. paragráfa. ¶ Plána- ja huksenláhka lea okta deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi sámi luondduvuođu suodjaleamis. Lea deaŧalaš ahte dan plána- ja huksenlága reviderenbarggus mii lea jođus heivehuvvo láhkii guovddáš mihttomearrin dat ahte sihkkarastit sámi kultuvrra luondduvuođu. Dán sáhttá dahkat deattuhannjuolggadusa bokte plána- ja huksenlága ulbmilparagrafas ja váikkuhaniskanmearrádusain. ¶ Lea dárbu sihkkarastit dan ahte skuvllain lea gelbbolašvuohta boazodoalu ja boazodoalu kultuvrra birra. Sierra sámi oahppoplána bokte lea čájehuvvon ahte prinsihpalaččat lea deaŧalaš ahte maiddái oahpahusas váldojuvvojit vuhtii sámi dilit. Dilálašvuođaid ferte láhčit nu ahte olbmot geain lea gelbbolašvuohta boazodoalus geavahuvvojit resursan oahpahusa oktavuođas. ¶ Boazodoallošiehtadusvuogádagas leat váldošiehtadus ja oanehisáigešiehtadusat. Šiehtadusbealit leat stáhta Eanadoallodepartemeantta bokte ja NBR. Šiehtadusoktavuođas leaba NBR ja stáhta formalalaččat dássasaš oasálaččat. Stáhtas lea váldoáššis geatnegasvuohta ekonomiija ektui, go fas NBR bealistis lea geatnegas lahtuidis ovddas bargat dan ala ahte šiehtadus čađahuvvo. Stáhtas Eanadoallodepartemeantta bokte lea ovddasvástádus šiehtadusa hálddašeamis. ¶ Sámi servodagas galgá álbmogis leat vejolašvuohta searvat demokráhtalaš prosessii ja váikkuhit dán. Dát eaktuda earret eará dan ahte gávdnojit kanálat maid bokte geavaheaddjit sáhttet buktit oaiviliid ja signálaid Sámediggái ja guldaluvvot. ¶ Sámi servodagas galgá álbmogis leat vejolašvuohta searvat demokráhtalaš prosessii ja váikkuhit dán. Dát eaktuda earret eará dan ahte gávdnojit kanálat maid bokte geavaheaddjit sáhttet buktit oaiviliid ja signálaid Sámediggái ja guldaluvvot. ¶ Sámediggi deattuha našuvnnalaš eiseválddiid ovddasvástádusa buot sámi institušuvnnaide mat leat skuvllaid rájes bibliotehkaid bokte gitta universitehtaide ja allaskuvllaide, lágádusaide, mediaide, momsavuogádahkii, ekonomálaš ortnegiidda jna. Almmolaš doaibma Sátnefriijavuođakomišuvnna ”infrastrukturgáibádusa” oktavuođas lea viiddis. Dát doaibma fátmmasta stuorra osiid sáme- ja kulturpolitihkas juolludusaid ja doarjjaortnegiid bokte. Dasto mearkkaša dat dan ahte rievttálaš reguleremat viiddis áddejumiin, d.m. lágat mat regulerejit namuhuvvon ásahusaid, ja mat eanet eahpenjuolga váikkuhit sátnefriijavuhtii, leat viidát. Dát guoská láhkanjuolggadusaide mat geatnegahttet almmolašvuođa, mat positiivvalaččat leat mielde gáhttemin sátnefriijavuođa dan bokte go dat geatnegahttet almmolašvuođa ásahit ja nannet almmolaš arena ja almmolaš ságastallamiid. ¶ Vuođđolága § 110 a sámi vuoigatvuođaid birra bidjá prinsihpalaš njuolggadusaid norgalaš sámepolitihkkii sorjankeahttá molsašuvvi ráđđehusaid oainnuin. Dainna paragráfain leat norgalaš eiseváldit geatnegahttán iežaset rievttálaččat, politihkalaččat ja moralalaččat láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámit ieža galget sáhttit sihkkarastit ja váikkuhit sámi servodaga ovdáneami. Paragráfa vuođul sáhttet sámit ieža aktiivvalaččat gozihit sin iežaset beroštumiid. Mearrádus lea hábmejuvvon sihke gáhttema ja ovddideami jurdagiin. 21.05.1999 olmmošvuoigatvuođa lága bokte šattái earret eará 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš konvenšuvnda siskkáldas norgalaš rievtti oassin. ¶ Mediain ja daid eaiggádiin lea iešheanalis ovddasvástádus čalmmustit višuvnnaid ja plánaid iežas doaimmaid ovddideapmái, maid dat priváhta ja almmolaš ortnegiid bokte sáhttet ohcat duohtan dahkat. Sámi servodahkii galgá addojuvvot vejolašvuohta leat mielde mearrideamen masa vejolaš almmolaš lassiruhta sámi mediain geavahuvvo. ¶ Sámediggi deattuha našuvnnalaš eiseválddiid ovddasvástádusa buot sámi institušuvnnaide mat leat skuvllaid rájes bibliotehkaid bokte gitta universitehtaide ja allaskuvllaide, lágádusaide, mediaide, momsavuogádahkii, ekonomálaš ortnegiidda jna. Almmolaš doaibma Sátnefriijavuođakomišuvnna ”infrastrukturgáibádusa” oktavuođas lea viiddis. Dát doaibma fátmmasta stuorra osiid sáme- ja kulturpolitihkas juolludusaid ja doarjjaortnegiid bokte. Dasto mearkkaša dat dan ahte rievttálaš reguleremat viiddis áddejumiin, d.m. lágat mat regulerejit namuhuvvon ásahusaid, ja mat eanet eahpenjuolga váikkuhit sátnefriijavuhtii, leat viidát. Dát guoská láhkanjuolggadusaide mat geatnegahttet almmolašvuođa, mat positiivvalaččat leat mielde gáhttemin sátnefriijavuođa dan bokte go dat geatnegahttet almmolašvuođa ásahit ja nannet almmolaš arena ja almmolaš ságastallamiid. ¶ Vuođđolága § 110 a sámi vuoigatvuođaid birra bidjá prinsihpalaš njuolggadusaid norgalaš sámepolitihkkii sorjankeahttá molsašuvvi ráđđehusaid oainnuin. Dainna paragráfain leat norgalaš eiseváldit geatnegahttán iežaset rievttálaččat, politihkalaččat ja moralalaččat láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámit ieža galget sáhttit sihkkarastit ja váikkuhit sámi servodaga ovdáneami. Paragráfa vuođul sáhttet sámit ieža aktiivvalaččat gozihit sin iežaset beroštumiid. Mearrádus lea hábmejuvvon sihke gáhttema ja ovddideami jurdagiin. 21.05.1999 olmmošvuoigatvuođa lága bokte šattái earret eará 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš konvenšuvnda siskkáldas norgalaš rievtti oassin. ¶ Mediain ja daid eaiggádiin lea iešheanalis ovddasvástádus čalmmustit višuvnnaid ja plánaid iežas doaimmaid ovddideapmái, maid dat priváhta ja almmolaš ortnegiid bokte sáhttet ohcat duohtan dahkat. Sámi servodahkii galgá addojuvvot vejolašvuohta leat mielde mearrideamen masa vejolaš almmolaš lassiruhta sámi mediain geavahuvvo. ¶ sáhttá almmustuhttit beaivválaš sámi ja sámegiel áviissaid ea. ea. báikkálaš kantuvrraide ekonomálaš doarjjaortnega ásaheami bokte ¶ Eaktuduvvo ahte sámi museaid ođđasis organiserema bokte áiggi mielde šaddá eanet museabargu ja eanet museabálvalusat otnáža ektui. ¶ Fágalaš fierpmádathuksemii ja riikkaidgaskasaš ovttasbargui ferte maiddái ohcat lassiruđa sierra doarjjaortnegiid bokte dáid várás. ABM-utvikling hálddaša dál diekkár ruđaid. ¶ Lávdegoddi lea ovttaoaivilis das ahte Sámediggi berre váikkuhit museasuorggi oktiiordnema. Jus oktiiordnen galggaš lihkostuvvat, de dat ferte dáhpáhuvvat eaktodáhtus. Dasa gullá maiddái organisašovdnavuogi válljen. Báikkálaš áŋgiruššan lea vuolggahan ollu museaid ja dan lea deaŧalaš bisuhit. Sámediggi berre doarjut dan dakko bokte ahte veahkeha iešguđet oassálastiid válljet buoremus organisašuvdnavuogi almmá bijakeahttá eavttuid ovttasbargui. ¶ 056/05 Nord-Trøndelag fylkesbibliotek - Doarjjaohcan ovdanbuktit lullisámi kultuvrra girjebusse bokte ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjaga Skjerstad Bygdesamlinger:ii, Bådåddjå suohkan prošektii Suoidneláđuža divvut mii lea Svartvatnis Bådåddjå suohkanis: ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Várdobáikki sámi guovddážii, Evenášši suohkanis, ovdaprošektii Kultrumuittut ja vistesuodjalus: ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Sámiid Vuorká-Dávviriidda, Kárášjoga gielddas, olgomusea ássanviesu divvumii: ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Bjarne A. Olsenii oktan bearrašiin, Deanu gielddas, divvut suoidneskajá bearraša opmodagas oarjjit Sieiddás. ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Sámediggái, birasgáhtten- ja kultursuodjalusossodaga bokte, mihtidit antikváralaččat guokte visti Nuortalašsiidda kulturbirrasis, Mátta-Várjjaga gielddas. ¶ Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Tore Turii, Guovdageainnu suohkanis, Máze poastabartta divvunbargguid plánemii. ¶ V Sámedikki doarjjastivra áigu ávžžuhusa bokte árvvoštallat addit lassi doarjaga go leat 2004 rehketdoalu, reviderejuvvon jođihanplána ja 2005 reviderejuvvon bušeahta ožžon. ¶ Ollislaš sámepolitihkalaš ja servodatlaš árvvoštallama vuođul ja dievasčoahkkinášši 42/03 Sámedikki njuolggadusaid ođasmahttin ja Sámedikki guovvamánu 24. b. 2004 dásseárvopolitihkalaš čielggadusa vuođul ja Sámedikki čakčamánu 23. b. 2004 mearrádusa vuođul áššis 36/04 Sámedikki dieđáhus guolástusa birra ealáhussan ja kultuvran riddo- ja vuotnaguovlluin, addá Sámedikki doarjjastivra dákko bokte čuovvovaš doarjjalohpádusa Per ja Ann-Judith Mortensen, Romssa suohkanis, ođđa bivdofatnasa oastimii. ¶ 056/05: Nord-Trøndelag fylkesbibliotek - Doarjjaohcan ovdanbuktit lullisámi kultuvrra girjebusse bokte ¶ III Sámedikkis lea gáržžes ruhtadilli ollu ohcamiid ektui ja ferte dan dihte čavgadit vuoruhit doarjagiid juolludettiin ja danin ii leat nákcen juolludit olles ohccon ruhtasumma. Doarjjastivra lea dan oaivilis ahte Sámi Teáhter Searvi iežas bušeahta bokte berre searvat kurssa ruhtadeapmái ja oaivvilda muđui ahte galgá leat vejolaš unnidit kurssa lágideami goluid. ¶ Porsáŋggu gieldda válljen lea maiddái buorre go guoská mearrasámi dimenšuvnna nannemii vuoigatvuođabarggus. Porsáŋggu gielda lea okta dain gielddain Finnmárkkus mat stáhtalaš sentraliserema ja regionaliserema bokte leat massán eanemus bargosajiid. Porsáŋggu gielda lea okta dain sámi gielddain mii lea unnimusat ožžon almmolaš bargosajiid sámediggevuogádaga olis. ¶ Váikkuhit offensiivvalaš strategiija árvobuvttadeami ja barggolašvuođa buorideapmái fylkkas FO resurssaid nana ceavzilis geavaheami bokte ¶ Árvalusat ulbmillaš organiseremii ja lokaliseremii deaŧalaš gelbbolašvuođa doalaheami ja ovdánahttima bokte fylkkas ¶ ovddidit Finnmárkkuopmodaga gaskaoapmin man bokte gozihit sosiálalaš ja kultuvrralaš árvvuid ¶ Rabas ságastallan ja oaiviliid lonohallan leat demokráhtalaš mearridanproseassaid nannema ja álbmotstivrejumi ovddideami vuođđu. Sámediggi áigu danne bargat dan badjelii ahte rabasvuođaprinsihpa vuoigatvuohta geavahuvvo dán áigumuša ektui. Dát lea erenoamáš deatalaš go lea duohta váttis boktit viiddis ja nanu beroštumi sámepolitihkkii jienasteddjiid gaskkas. Rabas čoahkkimat boktet almmolaš beroštumi sámi gažaldagaide, ja láhčet dili dihto politihkalaš dárkkástussii dasa mii dáhpáhuvvá mediaid bokte ja politihkalaš oponiovnna bokte. ¶ Stuora haddeerohusat gaskal Leavnnja ja Álttá dagahit ahte mátkkošteapmi stivrejuvvo aivve Áltái maiddái gaskafylkka mátkkošteddjiid gaskkas. Das lea váikkuhus ahte mátkkošteddjiidlohku njiedjá Leavnnja bokte mii fas mielddisbuktá heajut fálaldagaid. ¶ a) dan bokte sáhtášii Sámediggi doaibmat politihkaovddideaddjin ja politihkalaš eavttuid biddjin čielga politihkalaš ja hálddahuslaš ovddasvástáduslinjáiguin. ¶ b) dan bokte sáhtášii oalle beaktilit geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid, ja dasto sáhtášii hálddahusa johtilit rievdadit ¶ Rabas ságastallan ja oaiviliid lonohallan lea demokráhtalaš mearridanproseassaid nannema ja álbmotstivrejumi ovddideami vuođđu. Sámediggi áigu danne bargat dan badjelii ahte rabasvuođaprinsihpa vuoigatvuohta geavahuvvo dán áigumuša ektui. Dát lea erenoamáš deatalaš go lea duohta váttis boktit viiddis ja nanu beroštumi sámepolitihkkii jienasteddjiid gaskka. Rabas čoahkkimat boktet almmolaš beroštumi sámi gažaldagaide, ja láhčet dili dihto politihkalaš dárkkástussii dasa mii dáhpáhuvvá, mediaid bokte ja politihkalaš oponiovnna bokte. ¶ a) dan bokte sáhtášii Sámediggi doaibmat politihkaovddideaddjin ja politihkalaš eavttuid biddjin čielga politihkalaš ja hálddahuslaš ovddasvástáduslinjáiguin. ¶ b) dan bokte sáhtášii oalle beaktilit geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid, ja dasto sáhtášii hálddahusa johtilit rievdadit ¶ 8. Rabas ságastallan ja oaiviliid lonohallan lea demokráhtalaš mearridanproseassaid nannema ja álbmotstivrejumi ovddideami vuođđu. Sámediggi áigu danne bargat dan badjelii ahte rabasvuođaprinsihpa vuoigatvuohta geavahuvvo dán áigumuša ektui. Dát lea erenoamáš deatalaš go lea duohta váttis boktit viiddis ja nanu beroštumi sámepolitihkkii jienasteddjiid gaskka. Rabas čoahkkimat boktet almmolaš beroštumi sámi gažaldagaide, ja láhčet dili dihto politihkalaš dárkkástussii dasa mii dáhpáhuvvá, mediaid bokte ja politihkalaš oponiovnna bokte. ¶ Lea čájehan ahte doallolotnun lea eaktodáhtolaš ja positiivvalaš doaibmabidju daid guovlluid várás gos lea dárbu geahpedit bohccuid ja doaluid. Sámediggi oaivvilda ahte lotnundoarjjaortnet sáhtášii leat buorre boazologu heiveheamis, maiddái olggobealde «doaibmabiddjoorohagaid» . Ortnet lea erenoamáš buorre danne go dan vuođđun lea eaktodáhtolašvuohta. Muhtun lágan ortnet earáide ge go dušše doaibmabiddjoorohagaide livččii buorre go das livččii mearkkašupmi dálveguohtumiidda. Danne go dilli sáhttá leat muhtun muddui dohkálaš geasseorohagain, muhto váttisvuođat leat ain guovlluin gos leat oktasaš dálveguohtumat. Daidda dálveguohtonguovlluide johtet buohkat beroškeahttá lea go «doaibmabiddjoorohat» vai ii. Ferte dattetge sihkkarastit dan ahte boazologu vuolideapmi lotnunortnega bokte ii dagat dan ahte earát lasihit bohccuid. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deatalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspiriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ «Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deatalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda.» ¶ Lea čájehan ahte doallolotnun lea eaktodáhtolaš ja positiivvalaš doaibmabidju daid guovlluid várás gos lea dárbu geahpedit bohccuid ja doaluid. Sámediggi oaivvilda ahte lotnundoarjjaortnet sáhtášii leat buorre boazologu heiveheamis, maiddái olggobealde «doaibmabiddjoorohagaid» . Ortnet lea erenoamáš buorre danne go dan vuođđun lea eaktodáhtolašvuohta. Muhtun lágan ortnet earáide ge go dušše doaibmabiddjoorohagaide livččii buorre go das livččii mearkkašupmi dálveguohtumiidda. Danne go dilli sáhttá leat muhtun muddui dohkálaš geasseorohagain, muhto váttisvuođat leat ain guovlluin gos leat oktasaš dálveguohtumat. Daidda dálveguohtonguovlluide johtet buohkat beroškeahttá lea go «doaibmabiddjoorohat» vai ii. Ferte dattetge sihkkarastit dan ahte boazologu vuolideapmi lotnunortnega bokte ii dagat dan ahte earát lasihit bohccuid. ¶ Sámedikki oainnu mielde lea deatalaš oččodit buhtadusortnegiid mat leat dohkálaččat, maid bokte sáhttá oažžut buhtadusa duohta vahágiid ovddas ja mat leat heivehuvvon ovttaskas ealáhussii. Danne galggašii buoridit otnáš buhtadusortnegiid, ja ráhkadit eaŋkileabbo njuolggadusaid boraspiriid njeaidimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuide. Váldováttisvuohta lea dattetge boraspiriid lohku, ja danne ferte garraseabbot reguleret náli dainna áigumušain ahte reguleret náli sámi guovlluin. ¶ «Boazodoallu lea nana sámi kulturguoddi. Boazodoallu lea maiddái dat ealáhus mii dárbbaša stuorámus areálaid. Danne lea dárbu sihkkarastit areálaid boazodoalu várás, danne go aiddo areálat leat eaktun boahtteáiggi boazodollui. Lea maiddái dárbu čielgaseappot go dál dahkkojuvvo lágaid bokte mearridit guohtunvuoigatvuođaid. Danne oaivvilda Sámediggi ahte berre lágaid bokte mearridit boazodoalu riektevuođu dološáiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodoalu boahtteáiggi sihkkarastimii lea áibbas deatalaš ahte das lea nana riektegáhtten amas boazodoalu eatnamiid sáhttit bidjat eará ulbmiliidda.» ¶ Ekologalaš-, ekonomalaš- ja kultuvrralaš bissovašvuohta leat nana bissovaš boazodoalu golbma guovddáš mihttomeari. Sámediggi guorrasa dasa ahte dát golbma mihttomeari gullet oktii. Dat dahká ahte sihke resursadilálašvuođa, ealáhusa ekonomiija ja kultuvrralaš ja sosiálalaš diliid fertejit šiehtadusaid bokte heivehit oktii. ¶ RUF bokte sáhttá oažžut ruđa gokčat goluid guohtonvuoigatvuođaid sihkkarastimii. Duon boahtimii leat stuorra lágasteamit jođus, ja RUF` ortnet man mielde sáhttá oažžut ruđa goluid gokčamii, dahká álkibun orohagaide birget ekonomalaččat. Sámedikki mielas dat lea buorre. Lea dattetge prinsihpalaš gažaldat galgetgo ruđat mat šiehtadallamiin leat juolluduvvon RUF:ii, geavahuvvot diggegoluid máksimii. Vuordimis lágastemiid lohku ii unno. Jos stáhta dáhttu máksit goluid, de lea lunddolaš ahte RUF oažžu lassiruđaid, šiehtadusa olggobealde. ¶ Boazodoalu doaibmaeavttut fertejit buoriduvvot dakko bokte ahte ealáhusas váldoše muhtun divvagat eret, earet eará bensiidnadivat. Boazodoallu dárbbaša bensinfievrruid ja fatnasiid. ¶ Ekologalaš-, ekonomalaš- ja kultuvrralaš bissovašvuohta leat nana bissovaš boazodoalu golbma guovddáš mihttomeari. Sámediggi guorrasa dasa ahte dát golbma mihttomeari gullet oktii. Dat dahká ahte sihke resursadilálašvuođa, ealáhusa ekonomiija ja kultuvrralaš ja sosiálalaš diliid fertejit šiehtadusaid bokte heivehit oktii. ¶ RUF bokte sáhttá oažžut ruđa gokčat goluid guohtonvuoigatvuođaid sihkkarastimii. Duon boahtimii leat stuorra lágasteamit jođus, ja RUF` ortnet man mielde sáhttá oažžut ruđa goluid gokčamii, dahká álkibun orohagaide birget ekonomalaččat. Sámedikki mielas dat lea buorre. Lea dattetge prinsihpalaš gažaldat galgetgo ruđat mat šiehtadallamiin leat juolluduvvon RUF:ii, geavahuvvot diggegoluid máksimii. Vuordimis lágastemiid lohku ii unno. Jos stáhta dáhttu máksit goluid, de lea lunddolaš ahte RUF oažžu lassiruđaid, šiehtadusa olggobealde. ¶ Stuorimus váttisvuohta maid Nammanevvohat lea vásihan ovttasbarggus Romssa fylkkasuohkaniin lea áigi . Nugo dilli lea dál, de Nammanevvohaga dálá bargoveagas lea doarvai bargu dušše daiguin nammaáššiiguin, mat bohtet nevvohahkii, ovdamearkan kártarevideremiid oktavuođas, beaivválaš báikenammagažaldagaiguin, girjemánusdárkkistemiin, prinsihppaáššiid meannudemiin ja áššiid válbmemiin iešguđet stivrraide, ráđđái jna. Sámediggi lea ovttasbargošiehtadusa bokte Romssa ja Finnmárkku fylkkasuohkaniiguin geatnegahttán iežaset ii dušše oččodit eanet namaid dohkkeheapmái, muhto Romssas maid álggahit stuorra čoaggin- ja registrerenprošeavtta ovttas allaskuvllaiguin/universiteahtaiguin/dutkanásahusaiguin. Sámediggi lea vel bargame ovttasbargošiehtadusaiguin iežá fylkkasuohkaniiguin ja lea árvidahtti ahte dát maid bohtet guoskat báikenamaide. Seammás Nammanevvohaga doaimmat eai boađe eisege, nugo leat logahallon badjelis, unnut boahtteáiggi, muhto lassánit. Giellastivrra oainnu mielde lea Sámediggi dáiguin ovttasbargošiehtadusaiguin geatnegahttán iežaset lasihit Nammanevvohaga návccaid, ja nubbi bargi galggašii bálkáhuvvot vai Sámediggi nagoda doallat iežas beali ovttasbargošiehtadusain ja oažžut eanet sámi báikenamaid dohkkeheapmái ja almmolaš atnui. ¶ Sámedikki giellastivra lea áššis SG 33/02 mearridan davvisámegiela namaid departemeanttaide, ja divvu dákko bokte čuovvovaš departemeanttaid namaid: ¶ 330/04 Ofoten samiske forening, Narviika suohkan – Doarjjaohcan oahppat sámegiela juoigama ja lávluma bokte ¶ 330/04: Ofoten samiske forening, Narviika suohkan – Doarjjaohcan oahppat sámegiela juoigama ja lávluma bokte ¶ Ofotens Samiske forening prošeakta ”Oahppat sámegiela juoigama ja lávluma bokte” lea prošeakta man ulbmil lea oahpahit mánáid ja nuoraid juoigat ja lávlut, ja dakko bokte hástalit mánáid ja nuoraid oahpahallat sámegiela. Prošeaktačilgehusas ii oainne čielgasit makkár gielladoaimmat prošeavttas leat, ja prošeakta ii vuoruhuvvo. ¶ Sámedikki doarjjastivra čujuha Sámediggeráđi mearrádussii áššis R 098/04 ja rievdada mearrádusastis áššis 255/04. Sámedikki doarjjastivra addá dákko bokte čuvvovaš doarjaga Svein Olav Thomassenii, Návuona suohkan, ovttasbargoprosessii Romssa geahččalanrieggáid gaskka: ¶ Suodjalusa plánaid oktavuođas ahte oktiičatnat ja viiddidit Meavkke ja Blåtind báhčinšiljuid, lea Sámi kulturmuitoráđđi guovtti jagáš prošeavtta bokte registeren nu ollu go 188 kulturmuittu. Maŋŋá go leat geahčadan registeremiid, de leat fuomášan ahte uhccimusat 20 kulturmuittu leat jávkan maŋimuš 10 jagis. Dáid vahágiid geažil lea dárbu dikšut daid kulturmuittuid mat vel leat báhcán báhčinšiljui. ¶ Kanáda eamiálbmot politihka báinnii gitta 1970- jagiide assimilašuvdna sávaldat, man oktavuođas 1876 indiánaid láhka leai deaŧaleamos instrumeanta. Dalle álggii bargu ollu eanavuoigatvuođa gáibádusaiguin. Dat hoahpuhuvvui ovtta duomu maŋŋá Kanáda alimus rievttis 1973, mas nannejuvvui ahte gávdnojit árbejuvvon definerekeahtes eamiálbmotvuoigatvuođat Kanádas, ja dat leat suodjaluvvon riikka vuođđolágain (Calder-ášši). Dát mearrádus bággii føderála eiseválddiid šiehtadallagoahtit eamiálbmogiiguin eanavuoigatvuođaid birra. 1973 rájes leat čállojuvvon 14 traktáhta, maid gaskkas Nisga traktáhta lea maŋimuš. 1982 suddjejuvvojedje eamiálbmogiid vuoigatvuođat vuođđolága lasáhusain. 1973 rájes leat dahkkon ollu føderála alimusriekteduomut mat geatnegahttet eiseválddiid meannudit eanagáibádusaid šiehtadallamiid bokte eamiálbmogiiguin, ovdal go dat dolvojuvvojit riektevuogádahkii. Kanádas leat dál jođus 82 šiehtallama eanavuoigatvuođaid hárrái, maid gaskkas 51 BC:s. Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas, ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo. ¶ Sámediggeráđđi lea 28.06.00 reivve bokte bivdán olgoriikaministera Jagland caggat dan ahte 60.000 eai-tibehtalažža eai fárrehuvvo Tsaidam-guvlui Tulan-distrivttas. Dát guovlu lea historjálaččat oassi Tibehtas, ja fárreheamis šattašedje dramáhtalaš váikkuhusat Tibehtii ja namuhuvvon guovllu álgoálbmogiidda. Máilmmibáŋku galgá leat juolludan 160 miljon dollara loana dán prošektii. Ášši guorahallojuvvui maiddái 04.07.00 čoahkkimis olgoriikaministeriin. ¶ Sámediggái lea váldojuvvon oktavuohta guovtti ruošša beale sápmelažža orrun- ja bargolobi ektui Norgga bealde. Sámediggeráđđi lea 27.09.00 reivve bokte Justis- ja politiijadepartementii deattuhan ášši prinsihpalaš beali ahte sámit leat okta álbmot ja ásset njealji sierra riikkas, ja lea dasto čujuhan dan positiivvalaš bilaterála ovdáneapmái ja riikkaidgaskasaš oktavuhtii Ruošša ja davviriikkaid gaskka. Ráđđi lea bivdán departemeantta rievdadit geavahusa Ruošša beale sámiid orrun- ja bargolobi ektui. ¶ Ollislaš rámmas leat fievrrideamit njuolga Sámediggái. Sámediggi disponere dasa lassin muhtun ruđaid mat jagis jahkái fievrriduvvojit eará ruhtadangálduin. Dáid ruđaid mearri molsašuddá jahkásaččat, ja daid ferte sierra raporteret. Ovdamearkan lea ruhta mii boahtá boazodoallošiehtadusaid bokte Sámi ovddidanfondii. Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide. Oktasaš daidda lea dat ahte dat eai leat Sámedikki bušeahta bissovaš fievrrideamit. ¶ Sámedikki hálddahusa organiseren lea nuppástuhttojuvvomin. Dát buktá hástalusaid oktasaš bargiidpolitihka ovddideami ektui boahtteáiggis man bokte Sámedikki bargit besset ovdánit, movttáskahttojuvvojit ja šaddet beaktilin. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi fuolahit das ahte bargiidpolitihkalaš áššit šaddet vuoruhuvvot hálddahusas. Danne berre ráhkaduvvot bargiidplána, mas deattuhuvvo earret eará jođiheaddji-, gelbbolašvuođa- ja organisašuvdnaovddideapmi, bálká- ja rekrutterenpolitihkka, virgelohpeáššit, bargobiras ja eará čálgoáššit. Bargiid vejolašvuohta oahppat sámegiela galgá vuoruhuvvot bajás. ¶ Sámedikkis lea áigumuš váikkuhangaskaomiidis geavaheami bokte searvat ovttasbargui relevánta báikkálaš ja guovlulaš ruhtagáldooasálaččaiguin vai nannoseabbot ja govdadeabbot sáhttá rahčat oktasaš mihttomeriid ja doaibmabijuid ektui guovlulaš ealáhusovddideami oktavuođas. Dattetge lea deaŧalaš bargat dan ala ahte šaddat iešheanaleabbo váikkuhangaskaoapmeoasálažžan lagabui definerejuvvon čielga profiillain sámi ealáhusovddideami ektui. ¶ Buoret gánnáhahttivuohta, dan bokte ahte vuolidit goluid ¶ Váldomihttomearrin lea sihkkarastit sin dienasvuođu geat barget lotnolasealáhusaiguin. Lotnolasealáhusaid rámmaeavttuid ferte buot vuođđoealáhusain sihkkarastit dan bokte ahte guovddáš eiseváldit láhčet dasa dili. Lea dárbu jeavddalaččat geahčadit doaibmadoarjjaortnega dainna áigumušain ahte bearráigeahččat ollašuvvá go doarjjaortnega áigumuš ja joavdá go doarjja olahusjovkui. ¶ Nubbi eará mihttomearri lea ovddidit ođđa lotnolasealáhusaid lassin vuođđoealáhusaide. Buvttadeami geahpedandoaibmabijut leat čađahuvvon ollu ealáhusain, ja sihkkaris vuohki barggolašvuođa sihkkarastimii sierra ealáhusain lea ahte oččodit oalge- ja kvalitehtabuktagiid árbevirolaš buvttadeami lassin. Dat resurssat mat leat sámi guovlluin eai álo atte doarvái dietnasa oktoámmátheiveheamis. Dasa lassin leat olgguldas rámmaeavttut nugo resursaráddjen, bivdoearrereguleremat, buvttadusdoarjaga dássi šiehtadusaid bokte ja fuones márkanvejolašvuođat hehttejit dohkálaš oktoámmátheivehemiid sámi báikegottiin. ¶ Ovttaskas fitnodagaide vai dat nagodit gilvalit márkanis ferte ásahit dohkálaš rámmaeavttuid maid bokte ovddidit nana, máŋggabealát ja dynamalaš fitnodatbirrasiid main gelbbolašvuohta, ođđaháhkan, buvttaovddideapmi ja náláštuhttin leat guovddáš fáddán. ¶ Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit, main lea buorre kvalitehta, nannen dihte sámegiela geavaheami, ja giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat dan ala ahte eanet fágagirjjit jorgaluvvojit sámegillii. Sámedikki mielas lea dárbu hukset stabiila girjelágádusdoaimma sámi guovlluin, nu ahte gávdnojit orgánat maid váldoáigumuššan lea almmustuhttit girjjiid sámegillii, ja bidjet vuođu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin, girječálliid bokte geat geavahit sámegiela ja sámegiel buvttadeaddjiid bokte. ¶ Resurssaid ferte geahččalit geavahit nu beaktilit go lea vejolaš, ja geahččalit maksimeret buvttadusa resursarámmaid siste, ja sámegiel girjjiid geavaheami lasiheami bokte ¶ Sámediggi lea ollu jagiid deattuhan doarjut sámi girjelágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide lea addojuvvon dihto vuođđodoarjja uhccimus doaimma sihkkarastimii. Vuolggasajis fertejit lágádusat ruhtadit doaimmaset ovttaskas almmustusaid doarjaga bokte. ¶ dan plánejuvvon giellamovttiidahttinprošektii maid Sámi giellaráđđi lea álggahan. Prošeakta bovde gielddaid olggobealde sámegiela hálddašanguovllu searvat 5-jagi prošektii man bokte nannet mánáid giellaovdáneami. Dát prošeakta lea hui konkrehta ja ulbmállaš, ja Sámediggi áigu prioriteret prošeaktaruđaid geavaheami dainna lágiin. Giellaráđi čilgehusas leat mielde Sámedikki váikkuhangaskaoapmeapparahta sierra oasit, ja eaktuduvvo ahte doarjjastivra ovttastahttá prošektii resurssaid dárbbu mielde. ¶ Plána- ja huksenláhka lea deaŧaleamos láhka luonddu- ja resursahálddašeamis. Dasa lassin leat ollu sierralágat nugo kulturmuitoláhka, mohtorjohtalusláhka ja luonddugáhttenláhka. Dáid lágaid ja sámi biras- ja areálaberoštumiid goziheapmi dáid lágaid bokte lea guovddáš mihttomearri Sámedikkis. ¶ Agenda 21, 26. kapihttalis lea sáhka nannet eamiálbmogiid saji nana ceavzilis ovdáneapmái. Eamiálbmogat leat ollu sohkabuolvvaid bokte oahppan ollislaččat iežaset eatnamiid, luondduresurssaid ja birrasa birra, ja sis leat árbevierut dan ektui ja dieđalaš diehtu. Eamiálbmogiid geavahusa nana bissovaš ovdánemiin ferte nanosmahttit nu ahte ekonomálaš, sosiálalaš ja historjjálaš bealit eai goazaše dán ovdáneami. ¶ bargat dan ala ahte šaddá báikkálaš sámi birasbargu BA21 bokte ja ahte sámi perspektiivvat bohtet ovdan BA21 barggus mii dahkkojuvvo lassin Sámedikki bargui. ¶ Sámedikki kulturpolitihkka lea guovddážis Sámedikki doaimmas. Sámi kultuvra čatnasa oktavuođaid, sosialiserema ja identitehta bokte lávga vuođđoealáhusaide, lundui, gillii, árbevieruide ja historjái. Sámediggi ii leat erenoamážit guorahallan sámi museaid Sámediggeplánas. Sámi museat leat dattetge namuhuvvon oassin sámi kulturviesuin ja sámi kulturinstitušuvnnaid bajásdoallama ja doaimma oktavuođas. Sámediggi lea áššis 21/99 ođđasis prioriteren sámi kulturviesuid man oktavuođas doaibmadoarjja Saemien Sijtei ja Várjjat Sámi Museai lea vuoruhuvvon ovddimužžii. Sámediggi lea maiddái meannudan sámi museaid boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra. Dán oassekapihttalis bušeahtas lea daddjon juoidá Sámedikki kulturgáhttenbarggu birra sámi museaid oktavuođas. ¶ Erenoamáš hástalus mii sámi museain lea, lea dat ahte dat galget leat arenan ja oasálažžan ságastallamis kultuvrralaš iešáddejumi ja identitehta birra sihke sis- ja olggut konteavsttas. Lassin duohta ja praktihkalaš váikkuhusaid mat čuvvot giela, de lea kulturkritihkalaš gažadeaddji perspektiivvas danne máŋga dimenšuvnna. Hástalussan lea váikkuhit kritihkalaš reflekšuvnna kultuvrra, historjjá ja identitehta ektui guovtti oktavuođas, nubbi lea majoritehta ja nubbi fas minoritehta servodat, ja dasto váikkuhit positiivvalaš sámi iešáddejumi. Sámi servodagas dan sáhtášii buoremusat juksat sámi museapolitihka ovddideami bokte nu ahte sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa movt kulturárbbi galgá gáhttet ja geavahit. ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearkan lea dat ahte dat aktiivvalaččat barget olles sámi servodateallima viidodaga ektui. Dat leat lahtuide vuođđuduvvon organisašuvnnat mat iežaset báikkálaš servviid bokte aktiivvalaččat váikkuhit sámi servodateallima. Ortnet lea váldoáššis seammalágan dál go dat dalle leai ovdal go Sámediggi ásahuvvui. ¶ Sámedikkis lea doarjjaortnet Sámedikki politihkalaš joavkkuid várás mii juogaduvvo sierra njuolggadusaid mielde. Ortnega bokte sáhttet Sámedikki joavkkut organiseret bargguset earret eará nu ahte besset oastit čálliveahki. Ortnega rámman biddjojuvvo 1 800 000 kruvnnu . ¶ Doarjaga ulbmilin lea ovdánahttit ja buvttadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid sámi geavaheaddjiid várás. Sámediggi áigu ráhkadit ođđa sámi erenoamáš pedagogalaš oahpponeavvuid doaibmaplána áigodahkii 2001 – 2004. Plána ovddiduvvo Sámedikki meannudeapmái 2001:s. Das sáhttá Sámedikki dievasčoahkkin prioriteret makkár fágasurggiide galget ovddiduvvot oahpponeavvut. Dan botta, jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu, man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde, sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis. Jahkásaš juolludeapmi lea 1,75 miljon kruvnnu. ¶ MBD lea 1995 rájes juolludan ruđaid oahpponeavvuid ovddideapmái sámegillii mánáidgárddiid várás. Juolludus lea leamaš dušše 200 000,- kruvnnu jahkásaččat. Go váilot ollu sámegiel oahpponeavvut heivehuvvon sámi mánáidgárddiide, de lea dárbu bajidit supmi muhto dán jagáš juolludusas ii leat sadji dasa. Dasa lassin lea mánáidgárddiin ja gielddain stuorra dárbu rámmaplána heiveheami oktavuođas báikkálaš diliide, oaivadussii ja čuovvuleapmái. Dán ferte čuovvulit, erenoamážit daid guovlluid ektui gos sámegielas lea fuones dilli ja gos lea dárbu liigeáŋgiruššamiidda ja lea dárbu geavahit ii-árbevirolaš vugiid go galgá oažžut áigái ovdáneami. Sámediggi áigu hoahpuhit dán barggu jagi 2001 rájes, earret eará dan bokte ahte ovddiduvvojit oaivadusávdnasat ja njuolga ságastallojuvvo mánáidgárddiid eaiggádiiguin. Oaivadusávdnasiidda ja oahpponeavvuide várrejuvvo 200 000 kruvnnu jahkái 2001. ¶ Máŋggabealát, aktiivvalaš ja ovddiduvvon sámi servodateallin sámi identitehta, kultuvrra ja ealáhusaid nannema bokte rádjaguovlluid ovttasbarggu ovddidemiin. ¶ Barentsguovllus leat sámiin, nenetssain ja vepsalaččain eamiálbmotsadji. Sin dilli lea erenoamáš váttis Ruošša bealde. Dasa gullet sihke eallinstandárda, čálgofálaldagat, vuoigatvuođat nuppástuhttinproseassas márkanekonomiijai, váttisvuođat doalahit árbevirolaš vuoigatvuođa luondduresurssaide ja almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálafálaldagaid geahppáneapmi. Barentsovttasbarggus servet eamiálbmogat ja čađahuvvojit prošeavttat. Earret eará sierra eamiálbmot doaibmaprográmmaid bokte guovlluin. Eamiálbmogiidda ferte addit ovdánan vejolašvuođaid, ja vejolašvuođa sihkkarastit ja ovddidit sin máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa earret eará dárbbašlaš eamiálbmotinstitušuvnnaid huksema bokte. ¶ Sámediggi áigu prioriteret dán barggu čoahkkimiidda searvama bokte ja maid eamiálbmogat lágidit, dasto ráhkadit doarjjamearrádusaid eaŋkiláššiid oktavuođas, ja politihkalaččat bidjat deattu guoskevaš riikkaid eiseváldiide. ¶ Buoret gánnáhahttivuohta, dan bokte ahte vuolidit goluid ¶ Ollislaš rámmas leat fievrrideamit njuolga Sámediggái. Sámediggi disponere dasa lassin muhtun ruđaid mat jagis jahkái fievrriduvvojit eará ruhtadangálduin. Dáid ruđaid mearri molsašuddá jahkásaččat, ja daid ferte sierra raporteret. Ovdamearkan lea ruhta mii boahtá boazodoallošiehtadusaid bokte Sámi ovddidanfondii. Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide. Oktasaš daidda lea dat ahte dat eai leat Sámedikki bušeahta bissovaš fievrrideamit. ¶ Sámedikki hálddahusa organiseren lea nuppástuhttojuvvomin. Dát buktá hástalusaid oktasaš bargiidpolitihka ovddideami ektui boahtteáiggis man bokte Sámedikki bargit besset ovdánit, movttáskahttojuvvojit ja šaddet beaktilin. Sámediggi bivdá Sámediggeráđi fuolahit das ahte bargiidpolitihkalaš áššit šaddet vuoruhuvvot hálddahusas. Danne berre ráhkaduvvot bargiidplána, mas deattuhuvvo earret eará jođiheaddji-, gelbbolašvuođa- ja organisašuvdnaovddideapmi, bálká- ja rekrutterenpolitihkka, virgelohpeáššit, bargobiras ja eará čálgoáššit. Bargiid vejolašvuohta oahppat sámegiela galgá vuoruhuvvot bajás. ¶ Sámedikkis lea áigumuš váikkuhangaskaomiidis geavaheami bokte searvat ovttasbargui relevánta báikkálaš ja guovlulaš ruhtagáldooasálaččaiguin vai nannoseabbot ja govdadeabbot sáhttá rahčat oktasaš mihttomeriid ja doaibmabijuid ektui guovlulaš ealáhusovddideami oktavuođas. Dattetge lea deaŧalaš bargat dan ala ahte šaddat iešheanaleabbo váikkuhangaskaoapmeoasálažžan lagabui definerejuvvon čielga profiillain sámi ealáhusovddideami ektui. ¶ Buoret gánnáhahttivuohta, dan bokte ahte vuolidit goluid ¶ Váldomihttomearrin lea sihkkarastit sin dienasvuođu geat barget lotnolasealáhusaiguin. Lotnolasealáhusaid rámmaeavttuid ferte buot vuođđoealáhusain sihkkarastit dan bokte ahte guovddáš eiseváldit láhčet dasa dili. Lea dárbu jeavddalaččat geahčadit doaibmadoarjjaortnega dainna áigumušain ahte bearráigeahččat ollašuvvá go doarjjaortnega áigumuš ja joavdá go doarjja olahusjovkui. ¶ Nubbi eará mihttomearri lea ovddidit ođđa lotnolasealáhusaid lassin vuođđoealáhusaide. Buvttadeami geahpedandoaibmabijut leat čađahuvvon ollu ealáhusain, ja sihkkaris vuohki barggolašvuođa sihkkarastimii sierra ealáhusain lea ahte oččodit oalge- ja kvalitehtabuktagiid árbevirolaš buvttadeami lassin. Dat resurssat mat leat sámi guovlluin eai álo atte doarvái dietnasa oktoámmátheiveheamis. Dasa lassin leat olgguldas rámmaeavttut nugo resursaráddjen, bivdoearrereguleremat, buvttadusdoarjaga dássi šiehtadusaid bokte ja fuones márkanvejolašvuođat hehttejit dohkálaš oktoámmátheivehemiid sámi báikegottiin. ¶ Ovttaskas fitnodagaide vai dat nagodit gilvalit márkanis ferte ásahit dohkálaš rámmaeavttuid maid bokte ovddidit nana, máŋggabealát ja dynamalaš fitnodatbirrasiid main gelbbolašvuohta, ođđaháhkan, buvttaovddideapmi ja náláštuhttin leat guovddáš fáddán. ¶ Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit, main lea buorre kvalitehta, nannen dihte sámegiela geavaheami, ja giela, kultuvrra ja identitehta. Sámediggi áigu bargat dan ala ahte eanet fágagirjjit jorgaluvvojit sámegillii. Sámedikki mielas lea dárbu hukset stabiila girjelágádusdoaimma sámi guovlluin, nu ahte gávdnojit orgánat maid váldoáigumuššan lea almmustuhttit girjjiid sámegillii, ja bidjet vuođu sámi kultuvrralaš infrastruktuvrii sámi guovlluin, girječálliid bokte geat geavahit sámegiela ja sámegiel buvttadeaddjiid bokte. ¶ Resurssaid ferte geahččalit geavahit nu beaktilit go lea vejolaš, ja geahččalit maksimeret buvttadusa resursarámmaid siste, ja sámegiel girjjiid geavaheami lasiheami bokte ¶ Sámediggi lea ollu jagiid deattuhan doarjut sámi girjelágádusdoaimma dan bokte ahte lágádusaide lea addojuvvon dihto vuođđodoarjja uhccimus doaimma sihkkarastimii. Vuolggasajis fertejit lágádusat ruhtadit doaimmaset ovttaskas almmustusaid doarjaga bokte. ¶ dan plánejuvvon giellamovttiidahttinprošektii maid Sámi giellaráđđi lea álggahan. Prošeakta bovde gielddaid olggobealde sámegiela hálddašanguovllu searvat 5-jagi prošektii man bokte nannet mánáid giellaovdáneami. Dát prošeakta lea hui konkrehta ja ulbmállaš, ja Sámediggi áigu prioriteret prošeaktaruđaid geavaheami dainna lágiin. Giellaráđi čilgehusas leat mielde Sámedikki váikkuhangaskaoapmeapparahta sierra oasit, ja eaktuduvvo ahte doarjjastivra ovttastahttá prošektii resurssaid dárbbu mielde. ¶ Plána- ja huksenláhka lea deaŧaleamos láhka luonddu- ja resursahálddašeamis. Dasa lassin leat ollu sierralágat nugo kulturmuitoláhka, mohtorjohtalusláhka ja luonddugáhttenláhka. Dáid lágaid ja sámi biras- ja areálaberoštumiid goziheapmi dáid lágaid bokte lea guovddáš mihttomearri Sámedikkis. ¶ Agenda 21, 26. kapihttalis lea sáhka nannet eamiálbmogiid saji nana ceavzilis ovdáneapmái. Eamiálbmogat leat ollu sohkabuolvvaid bokte oahppan ollislaččat iežaset eatnamiid, luondduresurssaid ja birrasa birra, ja sis leat árbevierut dan ektui ja dieđalaš diehtu. Eamiálbmogiid geavahusa nana bissovaš ovdánemiin ferte nanosmahttit nu ahte ekonomálaš, sosiálalaš ja historjjálaš bealit eai goazaše dán ovdáneami. ¶ bargat dan ala ahte šaddá báikkálaš sámi birasbargu BA21 bokte ja ahte sámi perspektiivvat bohtet ovdan BA21 barggus mii dahkkojuvvo lassin Sámedikki bargui. ¶ Sámedikki kulturpolitihkka lea guovddážis Sámedikki doaimmas. Sámi kultuvra čatnasa oktavuođaid, sosialiserema ja identitehta bokte lávga vuođđoealáhusaide, lundui, gillii, árbevieruide ja historjái. Sámediggi ii leat erenoamážit guorahallan sámi museaid Sámediggeplánas. Sámi museat leat dattetge namuhuvvon oassin sámi kulturviesuin ja sámi kulturinstitušuvnnaid bajásdoallama ja doaimma oktavuođas. Sámediggi lea áššis 21/99 ođđasis prioriteren sámi kulturviesuid man oktavuođas doaibmadoarjja Saemien Sijtei ja Várjjat Sámi Museai lea vuoruhuvvon ovddimužžii. Sámediggi lea maiddái meannudan sámi museaid boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra. Dán oassekapihttalis bušeahtas lea daddjon juoidá Sámedikki kulturgáhttenbarggu birra sámi museaid oktavuođas. ¶ Erenoamáš hástalus mii sámi museain lea, lea dat ahte dat galget leat arenan ja oasálažžan ságastallamis kultuvrralaš iešáddejumi ja identitehta birra sihke sis- ja olggut konteavsttas. Lassin duohta ja praktihkalaš váikkuhusaid mat čuvvot giela, de lea kulturkritihkalaš gažadeaddji perspektiivvas danne máŋga dimenšuvnna. Hástalussan lea váikkuhit kritihkalaš reflekšuvnna kultuvrra, historjjá ja identitehta ektui guovtti oktavuođas, nubbi lea majoritehta ja nubbi fas minoritehta servodat, ja dasto váikkuhit positiivvalaš sámi iešáddejumi. Sámi servodagas dan sáhtášii buoremusat juksat sámi museapolitihka ovddideami bokte nu ahte sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa movt kulturárbbi galgá gáhttet ja geavahit. ¶ Sámi váldoorganisašuvnnaid dovdomearkan lea dat ahte dat aktiivvalaččat barget olles sámi servodateallima viidodaga ektui. Dat leat lahtuide vuođđuduvvon organisašuvnnat mat iežaset báikkálaš servviid bokte aktiivvalaččat váikkuhit sámi servodateallima. Ortnet lea váldoáššis seammalágan dál go dat dalle leai ovdal go Sámediggi ásahuvvui. ¶ Sámedikkis lea doarjjaortnet Sámedikki politihkalaš joavkkuid várás mii juogaduvvo sierra njuolggadusaid mielde. Ortnega bokte sáhttet Sámedikki joavkkut organiseret bargguset earret eará nu ahte besset oastit čálliveahki. Ortnega rámman biddjojuvvo 1 800 000 kruvnnu . ¶ Doarjaga ulbmilin lea ovdánahttit ja buvttadit erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid sámi geavaheaddjiid várás. Sámediggi áigu ráhkadit ođđa sámi erenoamáš pedagogalaš oahpponeavvuid doaibmaplána áigodahkii 2001 – 2004. Plána ovddiduvvo Sámedikki meannudeapmái 2001:s. Das sáhttá Sámedikki dievasčoahkkin prioriteret makkár fágasurggiide galget ovddiduvvot oahpponeavvut. Dan botta, jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu, man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde, sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis. Jahkásaš juolludeapmi lea 1,75 miljon kruvnnu. ¶ MBD lea 1995 rájes juolludan ruđaid oahpponeavvuid ovddideapmái sámegillii mánáidgárddiid várás. Juolludus lea leamaš dušše 200 000,- kruvnnu jahkásaččat. Go váilot ollu sámegiel oahpponeavvut heivehuvvon sámi mánáidgárddiide, de lea dárbu bajidit supmi muhto dán jagáš juolludusas ii leat sadji dasa. Dasa lassin lea mánáidgárddiin ja gielddain stuorra dárbu rámmaplána heiveheami oktavuođas báikkálaš diliide, oaivadussii ja čuovvuleapmái. Dán ferte čuovvulit, erenoamážit daid guovlluid ektui gos sámegielas lea fuones dilli ja gos lea dárbu liigeáŋgiruššamiidda ja lea dárbu geavahit ii-árbevirolaš vugiid go galgá oažžut áigái ovdáneami. Sámediggi áigu hoahpuhit dán barggu jagi 2001 rájes, earret eará dan bokte ahte ovddiduvvojit oaivadusávdnasat ja njuolga ságastallojuvvo mánáidgárddiid eaiggádiiguin. Oaivadusávdnasiidda ja oahpponeavvuide várrejuvvo 200 000 kruvnnu jahkái 2001. ¶ Máŋggabealát, aktiivvalaš ja ovddiduvvon sámi servodateallin sámi identitehta, kultuvrra ja ealáhusaid nannema bokte rádjaguovlluid ovttasbarggu ovddidemiin. ¶ Barentsguovllus leat sámiin, nenetssain ja vepsalaččain eamiálbmotsadji. Sin dilli lea erenoamáš váttis Ruošša bealde. Dasa gullet sihke eallinstandárda, čálgofálaldagat, vuoigatvuođat nuppástuhttinproseassas márkanekonomiijai, váttisvuođat doalahit árbevirolaš vuoigatvuođa luondduresurssaide ja almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálafálaldagaid geahppáneapmi. Barentsovttasbarggus servet eamiálbmogat ja čađahuvvojit prošeavttat. Earret eará sierra eamiálbmot doaibmaprográmmaid bokte guovlluin. Eamiálbmogiidda ferte addit ovdánan vejolašvuođaid, ja vejolašvuođa sihkkarastit ja ovddidit sin máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa earret eará dárbbašlaš eamiálbmotinstitušuvnnaid huksema bokte. ¶ Sámediggi áigu prioriteret dán barggu čoahkkimiidda searvama bokte ja maid eamiálbmogat lágidit, dasto ráhkadit doarjjamearrádusaid eaŋkiláššiid oktavuođas, ja politihkalaččat bidjat deattu guoskevaš riikkaid eiseváldiide. ¶ Ollislaš rámma mii lea Sámedikki geavahusas 2001:s, ja mas Gielda- ja guovludepartemeanta, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta, Kulturdepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta sierra kapihttaliid ja poasttaid bokte lávejit addit Sámedikki rámman, oidno čuovvuvaš geahčastagas: ¶ Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabargu ja bargu eará dárbbuiguin sáhtášii viehka álkidit leat šiehtadusaid oassin, nu ahte duohta šiehtadallamiid bokte gávnnahit ruhtadárbbuid, juohkit ovddasvástádusa ja šaddat ovttaoaivilii bušeahttarámmaid ektui jahkásaččat. Dát buoridivččii gulahallama ja ovttasbarggu daid hástalusaid ektui mat sámepolitihkas leat ovddabealde. ¶ Sámediggi doarju ahte ásahuvvo sierra doarjjaortnet maiguin sihkkarastit sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima. Earret eará bissovaš sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima sihkkarastima lea dárbu nannet ruđaid mánáid ja nuoraid várás dan bokte ahte rámma bajiduvvo 1 500 000 kruvnnuin . ¶ Lasáhusas galgá maiddái juollut ruhta vuođđočájáhusaide sámi institušuvnnain. Dát dárbu lea boahtán oidnosii maŋimuš jagiid ohcamiid ja oktavuođa váldimiid bokte Sámediggái. Dáid oktavuođa váldimiid duogážin lea geavahusa rievdadus ahte čájáhusgolut galget leat huksenbušeahta oassin. Dát eahpečielga dilli vuođđočájáhusaid ruhtadeami ektui lea noađuhan sakka ekonomálaččat Sámi kulturfoandda. ¶ Oktiibuot lea dárbu oažžut 6 ođđa virggi Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahttakapihttala 540 bokte 2002:s, ollislaš golluárvvoštallan lea 3 600 000 kruvnnu . Virggit leat jurddašuvvon čuovvuvaš bargguid várás: ¶ Giellaprošeavttaid doarjjaortnega bokte olggobealde sámegiela hálddašanguovllu áigu Sámediggi bargat viidáseabbot áŋgiruššamiiguin mátta- ja julevsámi guovllus, ja dasto nannet áŋgiruššamiid davvisámi guovllus. Dalle deattuhuvvojit riddo- ja vuotnaguovllut ja dat dávista Sámedikki mearridan riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánii. Dáid áŋgiruššamiidda lea dárbu lasihit rámma 2 miljon kruvnnu . ¶ Sámediggi lea bidjan SVD bargat nuortasámi musea ásahemiin Njávdámii. 1999:s ledje guokte prošeaktabargi geat barge dainna, ja virggiid ruhtadii Sámi kulturráđđi ja Sámi ealáhusráđđi. Vurdojuvvo ahte 2002:s lea dárbu joatkit dainna bargguin ja Sámediggi bivdá ahte dat ruhtaduvvo SVD dábálaš doaibmajuolludusa bokte 1,5 miljon kruvnnuin. ¶ Sámediggi evttoha ahte Guolástusdepartemeanta 2001 stáhtabušeahta bokte várre golbma miljon kruvnnu doaibmabijuide sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána oktavuođas. Ruđat biddjojuvvojit Sámedikki rámmajuolludussii. Dat ruđat galget geavahuvvot infrastruktuvrra huksemii ja guolástusa ovddidandoaibmabijuide Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ja Sámi guolástuslávdegotti árvalusa ektui. ¶ Sámediggi lea maŋimuš jagiin ožžon 4 000 000 kruvnnu jahkásaččat eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusaid bokte. Dáid šiehtadusbealit leat oaidnán dárbbašlažžan ovttastahttit áŋgiruššamiid lotnolasealáhusain sámi guovlluin daid ortnegiid bokte maid Sámediggi juo hálddaša. Dattetge ferte árvvoštallat ahte ii go dáid ruđaid 2002 rájes galggášii bidjat bissovaš fievrrideapmin Sámedikki bušehttii Eanadoallodepartemeantta sierra 50-poastta bokte, ja váldit daid eret šiehtadallamiid oassin. Dán ortnega ferte dalle ovttastahttit hálddahuslaš kapasitehta nannema ruhtadárbbuin ja fievrriduvvo 50-poastta bokte, oktiibuot 4 600 000 kruvnnu. ¶ Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii. Minerálaresursa áššit leat guovdilasat sihke vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta eaŋkiláššiin. Dáiguin áššiiguin lea hui lossat bargat ja Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte maiddái EGD livččii mielde nannemin Sámedikki kapasitehta dan bokte ahte attašii ruđa ovtta virgái ja resurssaid oastit veahki olggobealde, ekspeartafágalaš árvvoštallamiid. Dárbun 2002:s árvvoštallojuvvo 1 400 000 kruvnnu . ¶ Ollislaš rámma mii lea Sámedikki geavahusas 2001:s, ja mas Gielda- ja guovludepartemeanta, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta, Kulturdepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta sierra kapihttaliid ja poasttaid bokte lávejit addit Sámedikki rámman, oidno čuovvuvaš geahčastagas: ¶ Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmálle sámi áššiid bargui. Bušeahttabargu ja bargu eará dárbbuiguin sáhtášii viehka álkidit leat šiehtadusaid oassin, nu ahte duohta šiehtadallamiid bokte gávnnahit ruhtadárbbuid, juohkit ovddasvástádusa ja šaddat ovttaoaivilii bušeahttarámmaid ektui jahkásaččat. Dát buoridivččii gulahallama ja ovttasbarggu daid hástalusaid ektui mat sámepolitihkas leat ovddabealde. ¶ Sámediggi doarju ahte ásahuvvo sierra doarjjaortnet maiguin sihkkarastit sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima. Earret eará bissovaš sámi mánáid- ja nuoraidbláđiid almmustuhttima sihkkarastima lea dárbu nannet ruđaid mánáid ja nuoraid várás dan bokte ahte rámma bajiduvvo 1 500 000 kruvnnuin . ¶ Lasáhusas galgá maiddái juollut ruhta vuođđočájáhusaide sámi institušuvnnain. Dát dárbu lea boahtán oidnosii maŋimuš jagiid ohcamiid ja oktavuođa váldimiid bokte Sámediggái. Dáid oktavuođa váldimiid duogážin lea geavahusa rievdadus ahte čájáhusgolut galget leat huksenbušeahta oassin. Dát eahpečielga dilli vuođđočájáhusaid ruhtadeami ektui lea noađuhan sakka ekonomálaččat Sámi kulturfoandda. ¶ Oktiibuot lea dárbu oažžut 6 ođđa virggi Gielda- ja guovludepartemeantta bušeahttakapihttala 540 bokte 2002:s, ollislaš golluárvvoštallan lea 3 600 000 kruvnnu . Virggit leat jurddašuvvon čuovvuvaš bargguid várás: ¶ Giellaprošeavttaid doarjjaortnega bokte olggobealde sámegiela hálddašanguovllu áigu Sámediggi bargat viidáseabbot áŋgiruššamiiguin mátta- ja julevsámi guovllus, ja dasto nannet áŋgiruššamiid davvisámi guovllus. Dalle deattuhuvvojit riddo- ja vuotnaguovllut ja dat dávista Sámedikki mearridan riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánii. Dáid áŋgiruššamiidda lea dárbu lasihit rámma 2 miljon kruvnnu . ¶ Sámediggi lea bidjan SVD bargat nuortasámi musea ásahemiin Njávdámii. 1999:s ledje guokte prošeaktabargi geat barge dainna, ja virggiid ruhtadii Sámi kulturráđđi ja Sámi ealáhusráđđi. Vurdojuvvo ahte 2002:s lea dárbu joatkit dainna bargguin ja Sámediggi bivdá ahte dat ruhtaduvvo SVD dábálaš doaibmajuolludusa bokte 1,5 miljon kruvnnuin. ¶ Sámediggi evttoha ahte Guolástusdepartemeanta 2001 stáhtabušeahta bokte várre golbma miljon kruvnnu doaibmabijuide sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána oktavuođas. Ruđat biddjojuvvojit Sámedikki rámmajuolludussii. Dat ruđat galget geavahuvvot infrastruktuvrra huksemii ja guolástusa ovddidandoaibmabijuide Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána ja Sámi guolástuslávdegotti árvalusa ektui. ¶ Sámediggi lea maŋimuš jagiin ožžon 4 000 000 kruvnnu jahkásaččat eanadoallo- ja boazodoallošiehtadusaid bokte. Dáid šiehtadusbealit leat oaidnán dárbbašlažžan ovttastahttit áŋgiruššamiid lotnolasealáhusain sámi guovlluin daid ortnegiid bokte maid Sámediggi juo hálddaša. Dattetge ferte árvvoštallat ahte ii go dáid ruđaid 2002 rájes galggášii bidjat bissovaš fievrrideapmin Sámedikki bušehttii Eanadoallodepartemeantta sierra 50-poastta bokte, ja váldit daid eret šiehtadallamiid oassin. Dán ortnega ferte dalle ovttastahttit hálddahuslaš kapasitehta nannema ruhtadárbbuin ja fievrriduvvo 50-poastta bokte, oktiibuot 4 600 000 kruvnnu. ¶ Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii. Minerálaresursa áššit leat guovdilasat sihke vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta eaŋkiláššiin. Dáiguin áššiiguin lea hui lossat bargat ja Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte maiddái EGD livččii mielde nannemin Sámedikki kapasitehta dan bokte ahte attašii ruđa ovtta virgái ja resurssaid oastit veahki olggobealde, ekspeartafágalaš árvvoštallamiid. Dárbun 2002:s árvvoštallojuvvo 1 400 000 kruvnnu. ¶ Sihke NOU 2000:14 ja NOU 2000:3 árvalit ásahit sierra sámi fágaorgána mii ekonomalaš rámmaid bokte bidjá eavttuid alit ohppui ja dutkamii. Sámedikki árvvoštallama mielde doahttala NOU 2000:14 Sámedikki oainnu das movt sámi alit oahppu ja dutkan seađašii organiserejuvvot ja hálddašuvvot. Dán lea Sámediggi maiddái deattuhan Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin (ášši 19/97). ¶ Sámediggi doarju lávdegotti das ahte Sámi allaskuvllas galgá leat váldoovddasvástádus sámi oahpaheaddjeohppui, muhto ahte dát galgá čađahuvvot sámi oahpahus- ja IKT-fierpmi ovddideame bokte mas buot sámi ásahusat mat gullet sámi oahpahussii, maiddái sámegiel- ja kulturguovddáđat/ásahusat leat mielde. Sámediggi deattuha ahte sámegielalaš oahpahus- ja dutkanbirrasat main sámegiella lea guovddážis dutkamis, leat deaŧalaččat. Sámi Instituhta ja Sámi allaskuvlla biras addá vejolašvuođaid hukset sámi universitehta gos sámegiella adno njálmmálaččat ja čálalaččat mii fas váikkuha giela boahttevaš eksistenssa ja ovdáneami nannemii. Danne berre Sámi allaskuvlla beaivválaš oahpahusgiella leat sámegiella. Sámediggi guorrasa maiddái Mjøslávdegotti árvalussii ahte Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas ain galgá leat earenoamáš ovddasvástádus ovddidit oahpahusfálaldaga julevsámi ja lullisámi álbmogii, ja ahte Tromssa Universitehtas berre leat ovddasvástádus bargat lasi sámi dutkamiin ja oahpahusain máŋgga fágasuorggis, ja maiddái addit oahpahusa sámi studenttaide ja dutkiide. Sámediggi mearkkašahttá ahte sihke Tromssa allaskuvla ja Finnmárkku allaskuvla fertejit leat mielde sámi oahpaheaddjeoahpu oahpahus- ja IKT-fierpmis. ¶ Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid/stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi. Sámediggi atná jierpmálažžan hábmet dákkár huksema 10-jagi prográmman sámi alit oahpu ja dutkama huksema ja ovddideame várás. Sámediggi lea juo 1997:s Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin, gáibidan ahte ferte álggahuvvot 10-jagi rekrutterenprográmma sámi dutkama várás. Rekrutteren stipendiáhtaprográmma bokte ferte dahkkot máŋgga oasis jus galgá leat vejolaš čađahit dákkár prográmma. Rekrutterenprográmma ii galgga sisttisdoallat dušše sámi oahpaheaddjeoahpu, muhto prográmma ferte maiddái vuhtii váldit sámi alit oahpu ja dutkama iešguđet dárbbuid. ¶ Sihke NOU 2000:14 ja NOU 2000:3 árvalit ásahit sierra sámi fágaorgána mii ekonomalaš rámmaid bokte bidjá eavttuid alit ohppui ja dutkamii. Sámedikki árvvoštallama mielde doahttala NOU 2000:14 Sámedikki oainnu das movt sámi alit oahppu ja dutkan seađašii organiserejuvvot ja hálddašuvvot. Dán lea Sámediggi maiddái deattuhan Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin (ášši 19/97). ¶ Sámediggi doarju lávdegotti das ahte Sámi allaskuvllas galgá leat váldoovddasvástádus sámi oahpaheaddjeohppui, muhto ahte dát galgá čađahuvvot sámi oahpahus- ja IKT-fierpmi ovddideame bokte mas buot sámi ásahusat mat gullet sámi oahpahussii, maiddái sámegiel- ja kulturguovddáđat/ásahusat leat mielde. Sámediggi deattuha ahte sámegielalaš oahpahus- ja dutkanbirrasat main sámegiella lea guovddážis dutkamis, leat deaŧalaččat. Sámi Instituhta ja Sámi allaskuvlla biras addá vejolašvuođaid hukset sámi universitehta gos sámegiella adno njálmmálaččat ja čálalaččat mii fas váikkuha giela boahttevaš eksistenssa ja ovdáneami nannemii. Danne berre Sámi allaskuvlla beaivválaš oahpahusgiella leat sámegiella. Sámediggi guorrasa maiddái Mjøslávdegotti árvalussii ahte Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas ain galgá leat earenoamáš ovddasvástádus ovddidit oahpahusfálaldaga julevsámi ja lullisámi álbmogii, ja ahte Tromssa Universitehtas berre leat ovddasvástádus bargat lasi sámi dutkamiin ja oahpahusain máŋgga fágasuorggis, ja maiddái addit oahpahusa sámi studenttaide ja dutkiide. Sámediggi mearkkašahttá ahte sihke Tromssa allaskuvla ja Finnmárkku allaskuvla fertejit leat mielde sámi oahpaheaddjeoahpu oahpahus- ja IKT-fierpmis. ¶ Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid/stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi. Sámediggi atná jierpmálažžan hábmet dákkár huksema 10-jagi prográmman sámi alit oahpu ja dutkama huksema ja ovddideame várás. Sámediggi lea juo 1997:s Sámedikki iežas dutkanplána meannudettiin, gáibidan ahte ferte álggahuvvot 10-jagi rekrutterenprográmma sámi dutkama várás. Rekrutteren stipendiáhtaprográmma bokte ferte dahkkot máŋgga oasis jus galgá leat vejolaš čađahit dákkár prográmma. Rekrutterenprográmma ii galgga sisttisdoallat dušše sámi oahpaheaddjeoahpu, muhto prográmma ferte maiddái vuhtii váldit sámi alit oahpu ja dutkama iešguđet dárbbuid. ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte ahte Sámedikki doarjjastivra galgá hálddašit Sámedikki foanddaid ja doarjjaortnegiid dassážiigo Sámedikki njuolggadusat ja láhkaásahusat leat rievdaduvvon ja eará lea mearriduvvon. Dat galgá dáhpáhuvvat nu ahte Sámedikki doarjjastivra doaibmagoahtá Sámedikki foanddaid stivran ja eará doarjjaortnegiid doarjjahálddašeaddjin. Iešguđet doarjjaortnegiid njuolggadusat ja láhkaásahusat bisuhuvvojit gaskaboddosaččat, earretgo hálddašanváldi iešguđet doarjjaortnegiin mat sirdojuvvojit doarjjastivrii. ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte ahte Sámedikki doarjjastivra galgá hálddašit Sámedikki foanddaid ja doarjjaortnegiid dassážiigo Sámedikki njuolggadusat ja láhkaásahusat leat rievdaduvvon ja eará lea mearriduvvon. Dat galgá dáhpáhuvvat nu ahte Sámedikki doarjjastivra doaibmagoahtá Sámedikki foanddaid stivran ja eará doarjjaortnegiid doarjjahálddašeaddjin. Iešguđet doarjjaortnegiid njuolggadusat ja láhkaásahusat bisuhuvvojit gaskaboddosaččat, earretgo hálddašanváldi iešguđet doarjjaortnegiin mat sirdojuvvojit doarjjastivrii. ¶ NRK Sámi Radio lea máŋggaid jagiid plánen, investeren ja bargan háhkat ja oahpahit bargiid geat sáhttet álggahit beaivválaš sámi riikka-TV-ođđasiid njukčamánus boahtte jagi. NRK Sámi Radio lea garra hobehemiid bokte fuomášahttan Ruoŧa ja Suoma našunála TV-fitnodagaid man deaŧalaš sámi TV-ođđasiid ovttasbargu lea sámi álbmogii. Danne lea Ruoŧa Television dán čavčča searvan dán erenoamáš davviriikkalaš prošektii mas ođassáddagat sáddejuvvojit buohtalaga sihke Ruoŧas ja Norggas. Yle Radio árvvoštallá iežas searvama dán lagamus vahkkus. ¶ Sámediggi dáhttu seammás ahte Stuoradiggi sihkkarastá sámi álbmotsáddehaga ovddideapmái ekonomalaš vuođu. Dát sáhttá dahkkot dakko bokte ahte Stuoradiggi St.prp. nr 1 (2000-2001) meannudettiin, várre osiid sáddehatdivagiis sámi TV-ođđasiid ásaheapmái 2001:s. Sámediggi diehtá ahte Stuoradiggi lea ovdal várren ruđaid TV guovllusáddagiid ovddideapmái, ja Kulturdepartementa lea 2001 NRK-lisenssa evttohusastis evttohan ahte oasit dán jagi lassáneamis galget adnot digitála ovddideapmái. ¶ NRK Sámi Radio lea máŋggaid jagiid plánen, investeren ja bargan háhkat ja oahpahit bargiid geat sáhttet álggahit beaivválaš sámi riikka-TV-ođđasiid njukčamánus boahtte jagi. NRK Sámi Radio lea garra hobehemiid bokte fuomášahttan Ruoŧa ja Suoma našunála TV-fitnodagaid man deaŧalaš sámi TV-ođđasiid ovttasbargu lea sámi álbmogii. Danne lea Ruoŧa Television dán čavčča searvan dán erenoamáš davviriikkalaš prošektii mas ođassáddagat sáddejuvvojit buohtalaga sihke Ruoŧas ja Norggas. Yle Radio árvvoštallá iežas searvama dán lagamus vahkkus. ¶ Sámediggi dáhttu seammás ahte Stuoradiggi sihkkarastá sámi álbmotsáddehaga ovddideapmái ekonomalaš vuođu. Dát sáhttá dahkkot dakko bokte ahte Stuoradiggi St.prp. nr 1 (2000-2001) meannudettiin, várre osiid sáddehatdivagiis sámi TV-ođđasiid ásaheapmái 2001:s. Sámediggi diehtá ahte Stuoradiggi lea ovdal várren ruđaid TV guovllusáddagiid ovddideapmái, ja Kulturdepartementa lea 2001 NRK-lisenssa evttohusastis evttohan ahte oasit dán jagi lassáneamis galget adnot digitála ovddideapmái. ¶ II. Doarjjastivra lea positiiva dasa ahte Sámi filbmafestivála áigu festivála ovddidit ja dan bokte čalmmustahttit álgoálbmotfilmma. Stivra lea muđui mielas doarjut sámi filbmadoaimmaid, muhto doarjjastivrras lea gáržžes ruhtadilli Sámi kulturfoanddas ollu ohcamušaid ektui ja ferte dan dihte čavgadit vuoruhit doarjagiid juolludettiin. Dan vuođul ii leat doarjjastivra oaidnán vejolažžan juolludit olles ohcansumma. ¶ Sámediggi bargá ovttas Statskonsult gulahallanovddidan-ossodagain mii guoská sámi jienastuslohkoprošektii. Prošeavtta bajit dási mihttomearrin lea gávnnahit manne sámit čálihit iežaset sámi jienastuslohkui ja dan bokte oažžut buoret vuođu árvvoštallat makkár doaibmabijut váikkuhit čáliheami jienastuslohkui. Agenda AS lea ožžon bargun jearahallat birrasii 60 olbmo njukča- ja cuoŋománus dán jagi dan birra makkár miellaguottut olbmuin leat Sámediggái ja sámi áššiide. Raporta galgá ovttas 2001 iskkademiin leat vuođđun bargui oččodit eanet olbmuid čálihit sámi jienastuslohkui boahtte válgga rádjai. ¶ Sámediggeráđi mielas ii leat nu áigeguovdil ovddidit stáhtalaš eiseválddiide sierra gáibádusa ahte addit buhtadusa Máze-gillái, daid vahágiid ovddas maid gili dulvadanáitta lea dagahan. Sámediggeráđđi lea dieđáhusastis áššis 38/01 dadjan ahte Sámediggeráđđi áigu dan geažil go Guovdageainnus ja Mázes lea váttis dilli čuovvut dan erenoamážit. Sámediggeráđđi áigu Sis-Finnmárkku ovddidanprográmma bokte nannoseabbot bargat ealáhusovddidemiin Guovdageainnu suohkanis. Plánalaš bargu ealáhusovddidemiin lea buoret vuohki ovddidit positiivvalaš ovdáneami Mázes ja Guovdageainnus, go ásahit sierra buhtadusortnega Guovdageainnu suohkana várás. Čujuhit muđui sierra čuoggái dieđáhusas Sis-Finnmárkku čuovvoleami birra. ¶ Váttisvuođat friija campema ektui čatnasit eanaš geaidnoguoraide campemii ja vuoiŋŋastanbáikkiide campemii dahje campemii lahka almmolaš geainnu. Gielddat sáhttet dihto muddui reguleret areálaid geavaheami gielddas, plána- ja huksenlága §§ 25 ja 26 mielde. Prinsihpalaččat sáhttet gielddat regulerenplánaid bokte reguleret campema, omd. gieldit campema almmolaš vuoiŋŋastanbáikkiin. Dát reguleren ferte guoskat buohkaide, go reguleremat mat dahkkojuvvojit plána- ja huksenlága mielde, regulerejit guovllu geavaheami, iige dan gii dan sáhttá geavahit. Go bures merke ja čađaha regulerenmearrádusaid, de sáhttá viehka ollu geahpedit váttisvuođaid friija campema oktavuođas. Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat ávžžuhit Finnmárkku, Romssa ja Davvi Trøndelága gielddaid geavahit regulerenvejolašvuođaid plána- ja huksenlága mielde reguleret campema guovlluin maid várás ráhkaduvvo regulerenplána. ¶ Asttoáiggelága § 9 mielde lea buohkain vejolašvuohta bisánit ja teltet meahcis gitta guokte beaivvi. Mohtorfievrruiguin ii leat gal lohpi meahcis vuodjit. Iige leat lohpi teltet áidojuvvon eatnamiin almmá eaiggáda lobi haga. Sámediggeráđđi bargá beaivválaččat eamiálbmot vuoigatvuođabarggu bokte dan ektui ahte livččii go vejolašvuohta earáláhkai meannudit báikegottiid olbmuiguin guovlluid geavaheamis. Sámediggeráđđi oaivvilda ahte ON-konvenšuvnna, siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái, 27. artihkkal ja ILO-konvenšuvdna rahpet vejolašvuođa sierraláhkai meannudit eamiálbmotrievtti vuođul, muhto eiseválddit eai dan leat vuos dohkkehan. Sierraláhkai meannudeapmi man ge eará vuođul go eamiálbmotrievtti vuođul lea vuostá EEO šiehtadusa njuolggadusaid. ¶ Sámediggeráđđi lea fuolastuvvan nugo Willy Ørnebakk ge lea mii guoská ovdáneapmái vuođđoealáhusain, ahte doalut šaddet dađistaga stuorát. Sámediggi lea Sámedikki ásaheami rájes bargan aktiivvalaččat ja ulbmállaččat láhčit diliid smávva ealáhusdoaimmaide vuođđoealáhusain sámi ássanguovllus. Erenoamážit lea láhččojuvvon vejolašvuohta lotnolaga bargat sierra vuođđoealáhusaiguin. Sierra ealáhusaiguin bargat lotnolaga, vejolaččat lotnolaga eará bálkádietnasiin bearrašis lea leamaš ja lea nana heiveheapmi ealáhusvuđđui, dan bokte ahte unnit doaimmaid ealáhusas sáhttá buhttet stuorát doaimmaiguin eará ealáhusas. Sámedikkis leat juo ollu ortnegat mat dorjot smávva ealáhusdoaimmaid vuođđoealáhusain. Jahkásaččat juolluduvvo sullii 2 miljon ruvnnu investerendoarjjan doaluide main lea vuollel 1,5 jahkedoaimma. Investerendoarjja juolluduvvo unnit bivdofatnasiidda ja addojuvvo viehka ollu doarjja bargiide geat barget sierra lotnolasealáhusaiguin. ¶ Guovttegielalašvuođaruđaid hálddašeapmi mielddisbuktá liigebarggu Sámediggái ja dasa lassin gáibida erenoamáš gelbbolašvuođa. Lea dárbu nannet giellafágalaš oktavuođa Sámedikki ja suohkaniid gaskka giellaáššiin. Dán oktavuođas oinnii Sámediggeráđđi dárbbašlažžan nannet hálddahusa ođđa giellafágalaš virggiin, ja fievrridii 600.000 ruvnnu guovttegielalašvuođa ruđain 01 postii. Dát ođđa giellafágalaš virgi boahtá buorrin suohkaniidda dan bokte ahte suohkanat galget oažžut giellafágalaš rávvagiid ja bagadallamiid giellabarggu oktavuođas. Mii čujuhit ahte GGD juolludusreivvestis beaiváduvvon 31.01.2002 čállá: ”Juolludusas leat maid ruđat guovttegielalašruđaid hálddašeapmái.” ¶ Sámediggeráđđi oaidná dehálažžan doarjut ásahusaid mat nannejit ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra, ja áigu maŋit áiggis bargat dan badjelii ahte Stuorradiggi juolluda eambbo ruđaid sámi doaimmaide. Muhto nu guhká go juolludeapmi ii lassán, de ferte Sámediggeráđđi garrasit vuoruhit ruhtajuolludemiid, ja dakko bokte gokčat sámi álbmoga dárbbuid nu guhkás go vejolaš dainna ruđain mii Sámedikkis lea. Mii guoská gažaldahkii sámedikki presideantta njálmmálaš lohpádusa oktavuođas geahčadit ášši, de dát dahkko Sámedikki bušeahttameannudeami oktavuođas miessemánu dievasčoahkkimis dán jagi. ¶ Divttasvuona gielda ozai 21.11.01 reivve bokte Sámedikkis lobi geavahit earáláhkai geavatkeahtes ruđaid, maid Sámediggi lei juolludan 1999:s ja 2000:s – 55.656,53 ruvnnu. Sámediggi duođašta 07.01.02 reivve bokte ahte ruđaid sáhttá geavahit eará guoskevaš ulbmiliidda, sierra bálvalusfálaldagaide, Divttasvuona gieldda mearridan plánii ođđa buohcciruovttu ektui Ájluovttas ja Gásluovttas ja ođđa dearvvasvuođa guovddážii Ájluovttas. ¶ Guovddášbellodaga sámediggejoavku lea fuolastuvvan go eanadoalloministtar Stuorradikki gažadanbottus 23.01.02, dovddahii ahte ii leat vejolaš doalahit doaimma doaluin main leat 13-14 šibiha. Stáhtaráđđi Sponheim lohpidii buoridit mielkeboanddaid birgejumi. Earret eará dan bokte ahte addit doalliide vejolašvuođa vuovdit beali mielkeearis friija, vuosttažettiin fylkkarájiid siskkobealde. ¶ Danne dáhttu Bargiidbellodaga sámediggejoavku Sámediggeráđi nu johtilit go vejolaš váldit oktavuođa eanadoalloministtariin dán áššis. Lea áibbas deaŧalaš ahte dalán álggahuvvojit doaibmabijut maid bokte Romssa riddoguovllut besset fas lasihit bohccuid nu ahte birgejit. ¶ Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš áššin dan ahte feastonuohttefatnasat, main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii, eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa. ¶ Sirdit bivdoeriid áhpefatnasiin, vuosttažettiin fabrihkkafeastonuohttefatnasiin, riddo- ja vuotnafatnasiidda, sihkkarastin dihte bargoeallima ja ássama fanastruktuvrra bokte nu ahte guoskevaččat – dan ovddasvástádusa vuođul maid sii dovdet iežaset báikegottiide – buktet sállašiid varasin báikkálaš fitnodagaide. ¶ Ruovttoluotta fievrridit manahuvvon bivdovuoigatvuođaid davveleamos guovlluide ja smávit fatnasiidda mat leat massán vuoigatvuođaideaset sierra reguleremiid bokte maŋimuš 10-15 jagis. ¶ Eavttuhus 10, NSR ovttasbargojoavku ja Guovddášbellodat sámediggejoavku, Olav Dikkanen bokte ¶ Eavttuhus 14, NSR ovttasbargojoavku ja Guovddášbellodat sámediggejoavku, Jánoš Trosten bokte ¶ Eavttuhus 15, NSR ovttasbargojoavkkus ja Guovddášbellodaga sámediggejoavkkus, Jánoš Trosten bokte ¶ Sámediggi ásaha sierra doarjjaortnega gálvofievrrideapmái, ja ráhkada sierra doarjjageavahusa ealáhusaide ja ealáhuslaš doaimmaide Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus. Njuolggadusain galggašii erenoamážit láhčit váikkuhangaskaoapmeortnegiid gálvofievrridandoarjaga ja doaibmadoarjaga bokte geainnohis sámi giliide. ¶ Nubbi váldoeaktu lea ahte giella ieš beassá ovdánit geavahusa bokte ja gielladikšuma bokte. Goalmmát vuođđocaggi lea ahte giella ferte nannejuvvot maiddái guovlluin gos lea rašes dilis, muhto maiddái doppe gos giella lea nanus. Sámegiella ii leat gostege oadjebas dilis. ¶ Sámegielagiin galgá leat vejolašvuohta geavahit sámegiela buot servodatdásiin ja – surggiin, ja dakko bokte oaidnit ahte lea lunddolaš hupmat sámegiela ja ahte dainna birge servodagas. Dat maid nanne sámegielat mánáid bajásšaddandili nu ahte sii šaddet oadjebassan máŋggagielat servodagas. Go sámegiella geavahuvvo buot servodatsurggiin, de dat lea mielde rievdadeame negatiivva guottuid sámegillii nu ahte vuosteháhku sámegillii servodagas jávká. Almmolaš ásahusat galggašedje vuoruhit geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Dávjá leat ásahusain unnán resurssat ja áigi ja dalle sáhttá leat álki vajálduhttit, ahte leat geatnegasvuođat giellanjuolggadusaid ektui. Bargiin, geain lea sámegiel čállinmáhttu, galggašii leat doarvái áigi nu ahte sii praktihkalaččat sáhttet geavahit sámegiela ja čállit guovtti gillii. Dakko bokte nanosmahttit sámegiela hálddašangiellan. Lea maid dehálaš ahte oahpaheddjiin ja mánáidgárddebargiin lea buorre gelbbolašvuohta sámegielas, ja ahte ráhkaduvvojit buorit oahpponeavvut sámegillii buot fágaide. ¶ Julev- ja lullisámegielagiin galgá leat vejolašvuohta geavahit gielaset, ja dan oktavuođas lea dehálaš ovddidit maid julev- ja lullisámegiela terminologiijabargguid. Lea maiddái dehálaš oččodit julev- ja lullisámegiel aviissaid ja daid bokte čalmmustahttit sin gielaid. Ferte ráhkadit dakkár terminologiija mii dahká vejolažžan geavahit julev- ja lullisámegiela skuvllain, mediain ja dábálaš hupmangielas ođđaáigásaš máilmmis. ¶ Go Barentsábi čázevulošresurssaid dál bearráigeahččá Norgga stáhta, de ferte dat áddejuvvot unnimusat boađusin das go stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, sámiid ja dážaid. Jos ii dohkkehuvvo sámiid vuoigatvuohta geavahit ođđa resurssaid guovlluin mat historjálaččat leat leamaš vuođđun ássamii ja eallinláhkái, de váldojuvvo sámiin maiddái eret vuoigatvuohta hálddašit iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami, ILO-konvenšuvnna nr 169 bokte dohkkehuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ektui. ¶ Go Barentsábi čázevulošresurssaid dál bearráigeahččá Norgga stáhta, de ferte dat áddejuvvot unnimusat boađusin das go stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, sámiid ja dážaid. Jos ii dohkkehuvvo sámiid vuoigatvuohta geavahit ođđa resurssaid guovlluin mat historjálaččat leat leamaš vuođđun ássamii ja eallinláhkái, de váldojuvvo sámiin maiddái eret vuoigatvuohta hálddašit iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami, ILO-konvenšuvnna nr 169 bokte dohkkehuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ektui. ¶ Sámi čállindoaimmaid viidásetovddideami ruhtadeapmi Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) guovllu-politihkalaš gaskaomiid bokte ¶ Sámediggi diehtá muhtin eará beliid mat sáhttet leat dehálaččat go galgá rekrutteret čeahpes girječálliid oahpponeavvoovddideapmái, ea.ea. ekonomalaš sihkarvuohta buohcuvuođa, luomu ja penšunsčuoggáid gártadeami oktavuođas j.v. Dáid dilálašvuođaid berre geahččalit čoavdit bargošiehtadusaid bokte maid lágádusat fállet girječálliide. ¶ Sámi čállindoaimmaid viidásetovddideami ruhtadeapmi Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) guovllu-politihkalaš gaskaomiid bokte ¶ Sámediggi diehtá muhtin eará beliid mat sáhttet leat dehálaččat go galgá rekrutteret čeahpes girječálliid oahpponeavvoovddideapmái, ea.ea. ekonomalaš sihkarvuohta buohcuvuođa, luomu ja penšunsčuoggáid gártadeami oktavuođas j.v. Dáid dilálašvuođaid berre geahččalit čoavdit bargošiehtadusaid bokte maid lágádusat fállet girječálliide. ¶ Boazoguohtunlávdegotti ja Dárkkistanlávdegotti bargun lea reguleret guoskevaš boazodoalliid gaskavuođaid. Dát lea gažaldat, mii Bargiidbellodaga sámediggejoavkku mielas čielgasit gullá eamiálbmogiid iešmearrideapmái. Danne dárkkistanlávdegotti mearrádusaid našuvnnalaš duopmostuoluid dárkkisteapmi, nu mo departemeanta árvala, mielddisbuktá ahte Norgga duopmostuolut oččošedje vuoigatvuođa mearridit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid sisdoalu ja viidodaga. Jus dát oaidnu livččii riekta, de dat mielddisbuvttášii ahte álbmotstáhtat lágaideaset bokte ja duopmostuoluid dárkkisteami bokte, sáhtášedje hilgut olmmošvuoigatvuođaid. ¶ 02.03.00 beaiváduvvon šiehtadus ovttasbarggu birra sámedikkiid gaskka (Suoma ja Norgga) Sámi parlamentáralaš ráđi bokte ¶ Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» -šiehtadusa. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámedikkit mearridit dákko bokte «Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte» -šiehtadusa. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargošiehtadus Sámi parlamentáralaš ráđi bokte ¶ julggaštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Ruhta giliovdáneapmái Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) bokte ¶ Ođđa buolvva dihte lea dárbu ođđa visttiide ja erenoamážit lea dárbu ođasmahttit mielkebuvttadandoaluid, mat huksejuvvojedje 1970-80 logus. Seammás gáibidit eiseválddit ahte dáláš visttit galget ođasmahttot ođđa láhkaásahusaid ja njuolggadusaid gáibádusaid ektui. Sámediggi oaivvilda ahte doarjagiid ja investerenloanaid meriid SND bokte ferte loktet sakka dárbbuide dávistettiin. ¶ Sámediggi oaivvilda ahte buvttadansorjankeahtes doarjja bajihuvvo earenoamážit unnimus doaluide, ja ahte buvttadan-, areála- ja kulturduovdagiid doarjaga vuođđogeasus váldojuvvo eret. Sámediggi doarju dál Sámi ovddidanfoandda bokte earret eará smávva ja gaskastuoro doaluid, smávvaskálabuvttadeami ja lotnolasealáhusaid. Sámediggi lea ollu jagiid ožžon 2 miljon ruvnnu eanandoallošiehtadusa bokte. Dát galggašii bajiduvvot 4 miljon ruvdnui. ¶ Ruhta giliovdáneapmái Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoandda (SND) bokte ¶ Ođđa buolvva dihte lea dárbu ođđa visttiide ja erenoamážit lea dárbu ođasmahttit mielkebuvttadandoaluid, mat huksejuvvojedje 1970-80 logus. Seammás gáibidit eiseválddit ahte dáláš visttit galget ođasmahttot ođđa láhkaásahusaid ja njuolggadusaid gáibádusaid ektui. Sámediggi oaivvilda ahte doarjagiid ja investerenloanaid meriid SND bokte ferte loktet sakka dárbbuide dávistettiin. ¶ Sámediggi oaivvilda ahte buvttadansorjankeahtes doarjja bajihuvvo earenoamážit unnimus doaluide, ja ahte buvttadan-, areála- ja kulturduovdagiid doarjaga vuođđogeasus váldojuvvo eret. Sámediggi doarju dál Sámi ovddidanfoandda bokte earret eará smávva ja gaskastuoro doaluid, smávvaskálabuvttadeami ja lotnolasealáhusaid. Sámediggi lea ollu jagiid ožžon 2 miljon ruvnnu eanandoallošiehtadusa bokte. Dát galggašii bajiduvvot 4 miljon ruvdnui. ¶ Guovddášbellodat jearrá ahte dávista go bággonjuovvan álbmotriektái. Dasto lea Sámi Válgalihttu bivdán Sámediggeráđi vuolggahit váikkuhusčielggadusanalysa barggu man bokte geahččat dán láhkaásahusa váikkuhusaid dáid gielddaid olbmuid kultuvrii ja eallinláhkái. Sámediggeráđđi áigu geahčadit dán stuorát ollislaš oktavuođas. Boazodoalus leat ollu bealit maid livččii galgan árvvoštallat ja geahčadit, maiddái rievttálaš vuolggasajiin. Ollislaččat geahčadeapmi ja čuovvuleapmi Sámedikki beales gáibida ahte Sámedikkis leat doarvái návccat ja das lea duohta politihkalaš sadji boazodoalloáššiid ektui. Sámediggeráđđi čujuha ahte Sámedikki iežas boazodoalloplánalávdegoddi lea álggahan barggus. Dasto lea boazodoallolágaid ektui nammaduvvon láhkakomišuvdna. Sámediggeráđđi vuordá barggu mii dál čađahuvvo boazodoalu ektui. ¶ 1989 ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain maid Norga dohkkehii 1990 geassemánus, doaibmagođii 1991 čakčamánus. Norga lei vuosttaš stáhta mii dohkkehii dán konvenšuvnna. Dohkkeheami oktavuođas adnojuvvui vuođđun ahte lea sámi álbmot masa stáhta geatnegsvuođat konvenšuvnna vuođul gusket. Dat mearkkaša ahte Norga dohkkeheami bokte lea dohkkehan sápmelaččaid saji eamiálbmogin Norggas, ja geatnegahttán iežas čađahit geatnegasvuođaidis konvenšuvnna mearrádusaid mielde. Danne ii leat veara oppa eahpiditge ahte Norga ii leat álbmotrievttálaččat geatnegahtton sápmelaččaid guovdu čađahit konvenšuvnna mearrádusaid. ¶ Danne go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ii leat doarvái bures iskan sámi geavaheami, de lea árvalan ahte Sámi eanahálddašeapmi galgá leat eaktudáhtolaš. Dát mielddisbuktá mandáhta ektui dattetge nu guovddáš váilivuođa čielggadusas ahte Sámediggi ii sáhte dohkkehit dán čovdosa. Lea nášuvnnalaš bargun Norgii fuolahit ahte historjjálaš geavaheapmi ja sápmelaččaid sadji álbmogin, leat mielde hábmemin ođđa hálddašanortnegiid. Danne fertejit nášuvnnalaš eiseválddit juo álgovuorus defineret ja lága bokte mearridit Sámi eanahálddašanguovllu. Eaktudáhtolaš searvanortnet ii dáhkidivčče ahte sámi beroštumit gozihuvvošedje ILO-konvenšuvnna nr. 169 gáibádusaid ektui sámi guovlluid identifiserema birra. Guovdageainnu, Kárášjoga, Deanu (vejolaččat boares Buolmát gielda), Unjárgga ja Porsáŋggu gielddat galggašedje juo álgovuorus gullat Sámi eanahálddašeapmái. Eará gielddat ja gilit galggašedje ohcama vuođul beassat Sámi eanahálddašeapmái mielde. ¶ SÁMEDIGGI ATNÁ DEATALAŽŽAN RÁDdjet priváhta organisašuvnnaid vejolašvuođa láigohit ja hálddašit meahcceresurssaid. Dát guoská earenoamážit riikkaviidosaš organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš bivdo- ja guolástanberoštumiid, ja mat gitta otnážii dávjá leat badjelgeahččan báikkálaš sámi beroštumiid ja maid oainnuset bokte čájehan ahte duođas dáhttot joatkit ovddeš áiggi vealaheaddji politihka. ¶ Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa lága bokte nannet báikegoddeálbmoga stággobivdovuoigatvuođa. Sivvan dása lea ahte dákkár láhkanjuolggadus soabašii dálá geavahussii hálbbes stággokoarttaid hárrái olbmuide geat orrot Deanu ja Kárášjoga gielddain, ja oalgejohgáttiin Guovdageainnu suohkanis. Eará guovlluid stággobivdit beasašedje oastit oaggungoartta guolástanstivrra njuolggadusaid vuođul. ¶ Danne lea Sámedikki mielas dárbu nannet guođohanvuoigatvuođa velá čielgaseabbut go dálá lágas. Sámediggi doarju danne evttohusa kodifiseret boazodoalu riektevuođu lága bokte man vuođđun lea geavaheapmi boares áiggi rájes. Dán ferte dahkat danne go boazoealáhussii lea nana rievttálaš suodjaleapmi nu deatalaš, ja vai boazodoalloareálat eai sirdojuvvoše eará ulbmiliidda ja vahágin ealáhussii. ¶ Sámediggi šálloša go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi dattetge ii evttot lága bokte gieldit luobaheamis eatnama mii lea dárbbašlaš geavahanguovlun boazodollui. Sámi vuoigatvuođalávdegotti oainnu mielde livččii dás sáhka menddo stuorra areálain, ja heađuštivččii eará sámi ealáhusaid ovdáneami. Daddjo earret earrá ahte dákkár gielddus ovdamearkka dihte sáhtášii heađuštit eanadoalu oažžumis mihtiduvvot eatnama dárbbašlaš lassieanan dahje šibihiidda guohtuneanan dahje meahcásteddjiid ceggemis ealáhusbartta. Sámi vuoigatvuođalávdegotti oainnu mielde heivešii luobahangielddus baicce go lea sáhka luobaheames eatnama industriijadoaimmaide dahje asttuáigedoaimmaide. Muhto jos leat nana servodatberoštumit mat bealuštit luobaheami, de berre eanaeaiggáduššanorgána Sámi vuoigatvuođalávdegotti oainnu mielde maiddái dákkár ulbmiliidda luobahit eatnamiid maid boazodoallu dárbbašivččii. ¶ Mearkkašupmi 1: SVL sámediggejoavku Roger Pedersena bokte ¶ Mearkkašupmi 2: GB sámediggejoavku Nils Henrik Måsø bokte ¶ Dáláš ortnegis lea nu ahte Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta dat oahppoplánaid bokte mearrida sámi oahpahusa viidodaga ja sisdoalu. Od.prp. 36 (1996-97) Vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpahusa lága birra (Oahpahuslága lávdegoddi) árvala ahte Sámedikkis galgá leat váldi oahppoplánaide mearridit giellafágaid, kultuvrra ja servodateallima sisdoalu, sámegiel fágaid sisdoalu ja joatkkaoahpahusa sierra sámi fágaid sisdoalu (duoji ja boazodoalu) daid áigerámaid ja resursarámaid siskkobealde maid departemeanta mearrida. Lávdegoddi eavttuha maid ahte Sámediggi galgá addit vejolašvuođa sierra vuoruhit rámaid siskkobealde. ¶ Mearkkašupmi 3: Bargiidbellodaga joavku Egil Olli bokte ¶ Joavku oaivvilda ahte dan lea vejolaš viehka muddui čoavdit dainna lágiin ahte láhkaortnegii mearriduvvo ahte Finnmárkku hálddašanorgána galgá addit oahpisteaddji njuolggadusaid gielddalaš meahccehálddašanorgánaide. Muđui lea datge positiiva ášši, go árvaluvvo ahte Finnmárkku eananhálddašanorgána galgá leat váidalanorgána daid mearrádusaid várás maid gielddat dahket. Dakko bokte lea dáhkádus das, ahte eai šatta dohkkemeahttun máŋggalágan ortnegat gielddaid gaskka. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea maid fuomášan dan cealkima, ahte eará riikkain álgoálbmogat leat šoahpamušaid bokte ožžon ortnegiid mat leat ollu buoribut go dat ortnegat mat bohtet go sámiid ja eará olbmuid beroštumit biddjojuvvojit ovtta dássái ođđa eananhálddašanlága ulbmilparagráffii. (s. 39). ¶ 1989 ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain maid Norga dohkkehii 1990 geassemánus, doaibmagođii 1991 čakčamánus. Norga lei vuosttaš stáhta mii dohkkehii dán konvenšuvnna. Dohkkeheami oktavuođas adnojuvvui vuođđun ahte lea sámi álbmot masa stáhta geatnegsvuođat konvenšuvnna vuođul gusket. Dat mearkkaša ahte Norga dohkkeheami bokte lea dohkkehan sápmelaččaid saji eamiálbmogin Norggas, ja geatnegahttán iežas čađahit geatnegasvuođaidis konvenšuvnna mearrádusaid mielde. Danne ii leat veara oppa eahpiditge ahte Norga ii leat álbmotrievttálaččat geatnegahtton sápmelaččaid guovdu čađahit konvenšuvnna mearrádusaid. ¶ Danne go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ii leat doarvái bures iskan sámi geavaheami, de lea árvalan ahte Sámi eanahálddašeapmi galgá leat eaktudáhtolaš. Dát mielddisbuktá mandáhta ektui dattetge nu guovddáš váilivuođa čielggadusas ahte Sámediggi ii sáhte dohkkehit dán čovdosa. Lea nášuvnnalaš bargun Norgii fuolahit ahte historjjálaš geavaheapmi ja sápmelaččaid sadji álbmogin, leat mielde hábmemin ođđa hálddašanortnegiid. Danne fertejit nášuvnnalaš eiseválddit juo álgovuorus defineret ja lága bokte mearridit Sámi eanahálddašan guovllu. Eaktudáhtolaš searvanortnet ii dáhkidivčče ahte sámi beroštumit gozihuvvošedje ILO-konvenšuvnna nr. 169 gáibádusaid ektui sámi guovlluid identifiserema birra. Guovdageainnu, Kárášjoga, Deanu (vejolaččat boares Buolmát gielda), Unjárgga ja Porsáŋggu gielddat galggašedje juo álgovuorus gullat Sámi eanahálddašeapmái. Eará gielddat ja gilit galggašedje ohcama vuođul beassat Sámi eanahálddašeapmái mielde. ¶ SÁMEDIGGI ATNÁ DEATALAŽŽAN RÁDdjet priváhta organisašuvnnaid vejolašvuođa láigohit ja hálddašit meahcceresurssaid. Dát guoská earenoamážit riikkaviidosaš organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš bivdo- ja guolástanberoštumiid, ja mat gitta otnážii dávjá leat badjelgeahččan báikkálaš sámi beroštumiid ja maid oainnuset bokte čájehan ahte duođas dáhttot joatkit ovddeš áiggi vealaheaddji politihka. ¶ Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa lága bokte nannet báikegoddeálbmoga stággobivdovuoigatvuođa. Sivvan dása lea ahte dákkár láhkanjuolggadus soabašii dálá geavahussii hálbbes stággokoarttaid hárrái olbmuide geat orrot Deanu ja Kárášjoga gielddain, ja oalgejohgáttiin Guovdageainnu suohkanis. Eará guovlluid stággobivdit beasašedje oastit oaggungoartta guolástanstivrra njuolggadusaid vuođul. ¶ Danne lea Sámedikki mielas dárbu nannet guođohanvuoigatvuođa velá čielgaseabbut go dálá lágas. Sámediggi doarju danne evttohusa kodifiseret boazodoalu riektevuođu lága bokte man vuođđun lea geavaheapmi boares áiggi rájes. Dán ferte dahkat danne go boazoealáhussii lea nana rievttálaš suodjaleapmi nu deatalaš, ja vai boazodoalloareálat eai sirdojuvvoše eará ulbmiliidda ja vahágin ealáhussii. ¶ Sámediggi šálloša go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi dattetge ii evttot lága bokte gieldit luobaheamis eatnama mii lea dárbbašlaš geavahanguovlun boazodollui. Sámi vuoigatvuođalávdegotti oainnu mielde livččii dás sáhka menddo stuorra areálain, ja heađuštivččii eará sámi ealáhusaid ovdáneami. Daddjo earret earrá ahte dákkár gielddus ovdamearkka dihte sáhtášii heađuštit eanadoalu oažžumis mihtiduvvot eatnama dárbbašlaš lassieanan dahje šibihiidda guohtuneanan dahje meahcásteddjiid ceggemis ealáhusbartta. Sámi vuoigatvuođalávdegotti oainnu mielde heivešii luobahangielddus baicce go lea sáhka luobaheames eatnama industriijadoaimmaide dahje asttuáigedoaimmaide. Muhto jos leat nana servodatberoštumit mat bealuštit luobaheami, de berre eanaeaiggáduššanorgána Sámi vuoigatvuođalávdegotti oainnu mielde maiddái dákkár ulbmiliidda luobahit eatnamiid maid boazodoallu dárbbašivččii. ¶ Sámediggi ádde dan ahte muhtin eanadoallobuktagiid, mat buvttaduvvojit menddo olu, ferte geahpedit. Berre joatkit politihkain man bokte vuoruha gordnebuvttadeami riikka buoremus eanadoalloguovlluin, ja mielkebuvttadeami muđuid riikkas. Sámediggi dáhtošii eanadoalu ain eambbo regionáliseret. Sámi guovlluid eanadoallobuvttadeapmi lea ráddjejuvvon šibit- ja sávzadollui. Dan sivas ii leat riekta gáržžidit mielkebuvttadeami sámi guovlluin seamma láhkái go riikkas muđui, danin go lea váttis ásahit eará buvttademiid. Riikkadásis dahká sámi eanadoallu dušše 600 jahkebarggu, dahje vuollil 1% riikkas. ¶ Árbevirolaš eanadoalu bokte sámi guovlluin, lea meahcceeatnamiid ávkkástallat šibihiide guhkit áiggi árbevierru. Boraspiriid laskan lea mielddisbuktán stuora vahágiid guohton-eatnamiin. Dát lea mielddisbukten ahte buvttadeapmi gáržžiduvvo dasa ahte eambbo geavaha áiddesisgittiid. Sámediggi oaidná ahte lea dárbu álggahit doaimmaid danin ahte ráddjet boraspirevahágiid. Sávzadoalu ráddjejuvvon ekonomalaš dilis sáhttá boraspirevahágiid lassáneapmi dahkat ahte heitet doaluiguin. ¶ Goalmmát teakstaoasi sadjái «Árbevirolaš eanadoalu bokte . . . .» rájes «. . . . dahkat ahte heitet doaluiguin» rádjai, biddjojuvvo: ¶ Sámedikki mielas ferte maid árvvoštallat Bernkonvenšuvnna ollašuhttima váikkuhusa stuorra boraspiriid birra, daid geatnegasvuođaid ektui maid Norgga stáhta lea váldán badjelasas Norgga sámepolitihka mihttomeriid bokte ja ILO-konvenšuvnna dohkkeheami bokte eamiálbmotvuoigatvuođaid birra. ¶ Sámedikki oainnu mielde ferte dalán bidjat johtui doaibmabijuid mat dárbbašuvvojit go áigu geahpedit vahágiid maid boraspiret leat dagahan amas ain eanet dálut heaittuhuvvot. Ferte earret eará árvvoštallat leago dárbu buoridit dálá buhtadanortnegiid, álkidit njuolggadusaid boraspiriid goddimii ja eará vaháteastadeaddji doaibmabijuid. Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin oažžun dihte eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas, jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui. Sámedikki mielas ferte maid árvvoštallat Bernkonvenšuvnna ollašuhttima váikkuhusa stuorra boraspiriid birra, daid geatnegasvuođaid ektui maid Norgga stáhta lea váldán badjelasas Norgga sámepolitihka mihttomeriid bokte ja ILO-konvenšuvnna dohkkeheami bokte eamiálbmotvuoigatvuođaid birra. ¶ Sámi Instituhta davviriikkalaš dimenšuvdna sihkkarastojuvvo davviriikkalaš stivrra bokte mii lea heivehuvvon isitriikka lágaide ¶ Visotsámi perspektiiva Sámi Instituhtas sihkkarastojuvvo oalle guhkás sierra davviriikkalaš stivrra, sierra direktevrra ja merkejuvvon ruđaid bokte mat bohtet sihke Suomas, Ruoŧas ja Norggas ja dasto Davviriikkaid ministtarráđis. Sámi Instituhta laktimiin fágalaš, iešheanalis ossodahkan Sámi allaskuvlii váikkuha maiddái visotsámi perspektiivva buorideami olles allaskuvllas. ¶ Sámediggi sámi kulturmuittuid hálddašeaddjin lea 03.05.04 reivve bokte fápmudan ovddasvástádusa Ceavccageađgge/Mortensnes kulturmuitoguovllu seailluheami Várjjat Sámi Museai/Varanger Samiske Museum (geahča ráfáiduhttinmearrádusa X. čuoggá, geassemánu 24. b. 1988). Dasto lea Sámediggi juolludan ruđaid seailluheapmái ja gaskkusteapmái Sámedikki bušeahttamearrádusa ektui. ¶ Sámediggi lea 04.06.04 beaiváduvvon reivve bokte formalalaččat sirdán Nuortasámi museai dan geavatlaš barggu čađahit seailluheami ráfáidahttojuvvon guovllus Nuortalašgili kulturbirrasis. Nuortasámi musea lea maiddái ožžon ruđaid seailluheapmái ja gaskkusteapmái Sámedikki bušeahttamearrádusa ektui. ¶ Bargojuvvo ulbmillaččat dan ala ahte oažžut láhkamearrádusaid bivdovuoigatvuođaid ja bivddu hálddašeami birra Deanus Sámedikki ja Stuorradikki justislávdegotti gaskasaš ráđđádallamiid bokte ¶ Seammás go sámit lea sierra álbmot – eamiálbmot, de sii leat iežaset ássanriikka stáhtalahtut. Stáhtat dahket lahttovuođašiehatadusa Eurohpa uniovnnain. Suoma ja Ruoŧa EU-lahttovuođa bokte lea oassi sámiin EU-lahtut, ja Norgga ja Ruošša beale sámit leat olggobealde. EØS-šiehtadus mudde Norgga čatnasanvuogi EU:ii. Jus boahtteáiggis šaddá sáhka das ahte rievdadit dán čatnasanvuogi, de ferte buot beliid sámi vuoigatvuođaid ja sámi beroštumiid oktavuođas čielggadit lagabui daid geatnegasvuođaid ektui, maid EU-lahttovuohta dan áigemuttus geatnegahttá. Dan fertet dahkat vai oažžut buoremus mearridanvuođu daidda digaštallamiidda, maid dalle ferte čađahit. Álbmotrievttálaš bealit sámi vuoigatvuođaid ektui, maidda áirras čujuha, šaddet lassin máŋgga eará dilálašvuođaide deaŧalaččat dán oktavuođas. ¶ Sámedikkis lea leamaš čoahkkin stuorradikki lávdegottiin ovdal go Stuorradiggi meannudii Stuorradiggedieđáhusa. Maŋŋá lea Sámediggeráđđi čállán oahpahusministtarii 04.06.04 reivve ja lea dan bokte earret eará bivdán giliskuvllaide sierra ekonomalaš juolludusaid. ¶ Sámediggeráđi vástádus gažaldahkii Sámedikki čoahkkinortnega § 11 vuođul - Áŋgiruššan sámi mátkkoštusealáhusain – Bargiidbellodaga sámedikkejoavkkus áirasa Magnhild Mathisen bokte ¶ Dát ealáhus gáibida ollu návccaid ja das leat vejolašvuođat addit vel ain eanet barggolašvuođa. Erenoamážit buktá luonddu- ja kulturvuođus turismma lassáneapmi vejolašvuođaid ovddidit unnibuš mátkkoštusealáhusaid giliin. Daid váikkuhangaskaomiid bokte maid Sámediggi hálddaša addojuvvo doarjja sihke investeremiidda ja gelbbolašvuođa huksemii ovttas eará guoskevaš ovttasbargo oasálaččaiguin. Dáinna lágiin lea Sámediggi mielde ovddideamen dakkár mátkkoštusealáhusaid mat leat vuođđuduvvon sámi kultuvrii ja servodahkii. Mátkkoštuseláhus lea maiddái okta bargosuorgi Sámi parlamentáralaš ráđis ja arktálaš dásis. ¶ Guolástusdirektoráhta guoddalusmeannudeamis maŋŋá juolludeami cuoŋománus 2003 oaivvilda direktoráhta ahte juolludeamis lea leamaš dohkálaš áššemeannudeapmi ja čuovvoleapmi. Earret eará adno duođaštuvvon ja lea jáhkehahtti ahte konsešuvdnaoažžus lea vejolaš fidnet badjel 21 miljon ruvdnosaš kapitála ja kredihta. Viidáseappot oaivvilda direktoráhtá áhte konsešuvdnaoažžu juolluduseavttuid bokte lea čadnojuvvon čuovvut daid plánaevttohusaid, mat ledje searvvi ohcamis, dás maiddái báikkálaš eaiggátvuođa. ¶ Sámediggi bivdá ahte Hálkavári ektui dahkkojuvvo šiehtadus boazodoalu ja Suodjalusa gaskka guovllu geavaheames. Suodjalus lea ovdal dovddahan ahte boazodoallofágalaš čielggadus maid NINA lea čađahan ii lean dohkálaš ja ahte ferte dahkkojuvvot ođđa čielggadus. Suodjalus Forsvarbygg bokte lea cealkán ahte dál ii čađahuvvo makkárge ođđa šiehtadus boazodoalu hárrái. Danne bivdá Sámediggi ahte Suodjalus doalaha iežas NINA (Nelleman ja Vistnes) raportta ektui ja daid jurddabohtosiidda mat das leat. Sámediggi bivdá ahte Suodjalusa doaibma guovllus doalahuvvo dakkár dásis mii lea dohkálaš guovllu boazodollui ja sávzaealáhussii. ¶ Niskebuikku (krumkniv) geavaheami gielddus, njuovadeami hygienegáibádusat ja njuovvanbázahusaid rádjama njuolggadusat, leat sivat dasa ahte boazosápmelaččat eai beasa árbevieru mielde doaimmahit boazodaolu, ja nu váikkuhit dát gildosat sin dietnasii. Sámediggi lea mearrádusas áššis 27/04 boazodaollošiehtadus 2004 – 2005 cealkán: Sámediggi lea máŋgga oktavuođas čujuhan ahte árbevirolaš buvttadeapmái heivehuvvon hygienagáibádus ferte leat ovdehussan jus árvoháhkan galggaš lihkostuvvat. Dálá njuolggadusaid ferte nappo ložžet. Nissonat fertejit árvoháhkanprográmma bokte beassat oassálastit ealáhusas. ¶ Sámediggi vuordá eiseváldit gálget dáid čuolmmaid ja dakko bokte suodjalit sámi kultuvrra, buoridit dásseárvvu boazodoalus ja dagáhit boazodoalu eambbo gánnáhahtti otná ressurssaid ektui. ¶ Sámediggái lea mearrideaddji ahte sámi beroštumit váldojit vuhtii sihke doaluid ráhkkananproseassas ja maiddái doaluid lágideami oktavuođas. Dát mielddisbuktá Sámedikki oaivila mielde ahte sámi beroštumit galget čađa váldot vuhtii sihke hálddahusas ja organisašuvnna iešguđetge mearridanjoavkkuin. Dán oasseváldima bokte iešguđetge OG-prošeavtta dásiin sihkkarastašii ahte mávssolaš gelbbolašvuohta ja fierpmadagat bohtet sámi servvodahkkii buorrin. ¶ 077/04 Ofotens Samiske forening, Narvik suohkan - Doarjjaohcan prošektii gielladeaivvadeapmi sámi muitalusaid bokte ¶ Ofotens Samiske forening prošeakta ”Oahppat sámegiela juoigama ja lávluma bokte” lea prošeakta mas lea ulbmil oahpahit mánáid ja nuoraid juoigat ja lávlut, ja dakko bokte hástalit mánáid ja nuoraid oahpahallat sámegiela. Prošeaktačilgehusas ii oainne čielgasit makkár gielladoaimmat prošeavttas leat, ja gáržžes ruhtadili geažil ii vuoruhuvvo prošeakta. ¶ 077/04: Ofotens Samiske forening, Narvik suohkan - Doarjjaohcan prošektii gielladeaivvadeapmi sámi muitalusaid bokte ¶ Ollu gerddiid fertiimet sihke čálálaččat ja njálmmálaččat vuorjat ovdal go oaččuimet vástádusa Kulturdepartemeanttas, ja suoidnemánu 6. b. 1998 reivve bokte oaččuimet 300.000,- kruvdnosaš doarjaga sámi medijaid kártemii ja meroštallamii, gč. mandáhta-árvalusa 1. čuoggá. Jos bušeahtas gávdno ruhta, de lea departemeanta lohpidan ruhtadit sámi mediijakonfereanssa go kártema bohtosat leat gárvá. ¶ Medijaid bokte leat gártan diehtit ahte ráđi lahtuin lea leamaš čoahkkin etermedijaid konsešuvdnaeavttuid birra guovddáš oasálaččaiguin. Dát ii boađe ovdan ráđi dieđáhusas. Bivdit čilgehusa. Lea dehálaš ahte Sámedikki ovddit gáibádusat sámegiela hárrái eai láivuduvvo konsešuvdnaeavttuin. ¶ Bargiidbellodaga sámediggejoavku jearrá dákko bokte maid Sámediggeráđđi oaivvilda go sámi jienastuslohku geavahuvvo ná. Lea go lohpi geavahit sámi jienastuslogu masa beare? ¶ Interreg-prošeavtta «Norgefararleden» bokte áiggošedje mátkkostusealáhusberošteaddjit, Indre Helgeland Reiseliv olis ásahit turistarusttega Harvassdalen:is Norlánddas. Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea ovdal reivvestis Sámediggeráđđái čujuhan ahte Harvassdalen áiggiid čađa lea leamaš guovddáš guovlu sihke Ruoŧa ja Norgga beale boazodoalliide. Doppe lea leamaš áiderusttet, ja dat divoduvvui maŋimuš diibmá. Turistaprošeavtta ja boazodoalliid lea váttis ovttastahttit dán guovllus. Erenoamážit sáhttá guovllu duottarstobu ođasmahttin turisttaid idjadan- ja orostallansadjin muosehuhttit ja ráfehuhttit boazodoalliid. Lea maid ballamis ahte turistaealáhus maiddái dagaha dan ahte olbmot duokkot dákko ijastallet/orostallet guovllus, mii fas sáhttá vearránahttit boazodoalliid dili ain eanet. ¶ Rehkenastimat mat leat dahkkon čájehit ahte nuppásteaddjit leat massán viehka stuorra supmiid dán spiehkastusa bokte mii muđui lea dábálaš Norggas bálkkáid ja penšuvnnaid ektui. Dát bajiduvvojit dábálaččat álohii uhccimusat haddegoarkŋuma ektui. ¶ 100.800,- kruvdnosaš nuppástuhttinbálká 1992:s livččii dábálaš indeaksajusterema bokte leamaš 135.620,- kruvnnu 1998:s. Lassin boahtá dieđusge dat maid sii masset váilevaš regulerema geažil juohke jagi. ¶ Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) jođiheaddji Janoš Trosten lea medias čuoččuhan ahte Snøhvit gássa gullá sámi álbmogii ja dietnasa geavaheami Snøhvit:as boahtteáiggis galgá sáhttit hálddašit «gelbbolaš sámi orgána» . Dán oktavuođas oaivvilda son ahte Sámediggái huksejuvvošii sierra departemeanta mii sáhttá hálddašit Snøhvit gássa. Son oaivvilda ahte dassážii go dákkár departemeanta lea sajis, de ferteba Sámediggi ja Norgga stáhta šiehtadusaid bokte gávdnat čovdosiid. ¶ Departemeanta dáhttu ollislaš evaluerema man oktavuođas juridihkalaš, ekonomálaš, hálddahuslaš, fágalaš ja pedagogálaš bealit ođastusas čuvgejuvvojit. Evaluerema bokte berre čuvget movt sámi oahppoplánat leat doaibman, ja oahpahusa dássásašvuođa dán guovtti oahppoplána mielde. Evalueren čadnojuvvo buot fásaide ja dásiide ja berre iskat addit máhtolašvuođa dehálaš faktuvrraid ja oktavuođaid birra main lea mearkkašupmi ođastusa ovdánahttimii. Go galgá oažžut ollislaš gova ođastusbarggus, de ferte fokuseret sihke ođastusbarggu iešguđet hálddašandásiin ja čađaheami skuvladásis. Stuorámus deaddu galgá biddjot čađaheapmái skuvladásis. Váikkuhangaskaomiid mearkkašupmi ođastusa johtui bidjamii ja čađaheapmái, berre leat mielde dan dutkanevalueremis. Berre maiddái čuvget makkár sadji ja mearkkašupmi iešguđet hálddašandásiin ja ovttaskas skuvllain lea ođastusa čađaheapmái. ¶ Mediijaid bokte oaidnit ahte Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta (GOD) lea dohkkehan ahte priváhtaskuvllat sáhttet ásahuvvot stáhtadoarjagiin, danin vai sii geat háliidit sáhttet garvit sámi oahppoplánaid. Dán vuoro guoská dát Deanu gildii, man oktavuođas varraseamos logut čájehit ahte gielda massá dietnasiid ovtta ja guovtti miljon kruvnnu gaskka jos plánat šaddet duohtan dahkkot. ¶ Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Sámediggi oaidná dán barggu hirbmat dehálažžan danne go luossabivddus muhtun guovlluin lea deaŧalaš mearkkašupmi sámi ássama bisuheapmái. Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui. Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. ¶ Dáid ákkaid vuođul doarju Sámediggi ge dan ahte gáibádusat mat biddjojuvvojit luosaid báhtareami eastadeapmái guollebiebmanrusttegiin čávgejuvvojit dovdomassii. Dasto ii galgga heaittihuvvot dat geatnegasvuohta mii guollebiebmanrusttega oamasteaddjiin lea bivdit báhtaran luosaid jos sáhttá oaidnit ahte leat báhtaran bibmon luosat. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid man bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Merkema ferte hábmet nu ahte sáhttá guorrat fuolakeahttá das man guhkes áigi lea mannan dan rájes go luosat leat báhtaran. ¶ Lea hirbmat positiivvalaš go NAČ 1999:9 bokte eavttuhuvvojit doaibmabijut mat sáhttet buktit čovdosiid ságastallamiidda Suomain oktasaš náliid hálddašeami ektui Deanu- ja Njávdánjogain, ja čovdosa maiddái gyrodactylus salarisa eastadandoaimmaide. ¶ Duohtavuohta lea dat ahte ollu dain boarraseamos reguleremiin leat hirbmat uhccán eavttut konsešuvnna oktavuođas. Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s: Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. ¶ Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte ON:a biologálaš eatnatgeardáivuođa konsešuvdna (Rio konvenšuvdna) ja "ovdagihtii várrugas prinsihppa" ferte biddjot vuođđun luossahálddašeapmái Norggas. Dasto lea Norga geatnegahttán iežas "eamiálbmotkonven-šuvnna" (ILO) bokte addit eamiálbmotkultuvrii ja -eallinvugiide sierra beroštumi ja suodjalit sin árbevirolaš eallinvuogi. ¶ Guovddášbellodaga sámediggejoavku doarju eavttuhusa ásahit našuvnnalaš luossačázádagaid ja luossavuonaid, ja dán bokte suodjalit luosa nannoseabbot. Dat ferte čađahuvvot dainna lágiin ahte sii geat dál barget guollebiebman-doaimmaiguin dán lágan sonas eai šatta ekonomálaččat gillát. Orru maiddái eahpe-realisttalaš ráfáiduhttit nu viidát go lávdegoddi lea eavttuhan. Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan. Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaivvilda ahte našuvnnalaš luossavuonaid ferte árvvoštallat vuonaid ektui main lea oktavuohta dehálaš luossabuvttadeaddji čážádagaide. Beroštupmi ceavzilis ovdáneapmái dagaha dan ahte guollebiebmanrusttegiid ii galgga ásahit sajiide gos sáhttá leat várra ahte dávddat/parasihtat njommot luossajogaide. Dán lágan politihkka dávista Finnmárkku fylkaplánii (1996-99). ¶ Dat ahte Deanujohka ii nuoskkiduvvo lea okta dain deháleamos eavttuin vai Atlantermeara luossa seailu boahtteáiggis. Danne ferte Deanujoga ja Deanuvuona prioriteret bajimužžii. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, "International Samon Heritage Rivers and Fjords" . Deanujohka lea máilmmi stuorámus luossajohka mas leat erenoamáš genehtalaš variašuvnnat, ja danne lea hui dehálaš suodjalit biologálaš eatnatgeardáivuođa. ¶ Sámediggi oaivvilda ahte ON:a biologálaš eatnatgeardáivuođa konsešuvdna (Rio konvenšuvdna) ja "ovdagihtii várrugas prinsihppa" ferte biddjot vuođđun luossahálddašeapmái Norggas. Dasto lea Norga geatnegahttán iežas "eamiálbmotkonvenšuvnna" (ILO) bokte addit eamiálbmot kultuvrii ja eallinvugiide sierra beroštumi ja suodjalit sin árbevirolaš eallinvuogi. Luossanáliid hálddašeamis boahtteáiggis berre vuhtii váldit čuovvovačča prioriterejuvvon ráiddus: ¶ Sámediggi doarju eavttuhusa ásahit našuvnnalaš luossačázádagaid ja luossavuonaid, ja dán bokte suodjalit luosa nannoseabbot. Dat ferte čađahuvvot dainna lágiin ahte sii geat dál barget guollebiebmandoaimmaiguin dán lágan sonas eai šatta ekonomálaččat gillát. Orru maiddái eahperealisttalaš ráfáiduhttit nu viidát go lávdegoddi lea eavttuhan. Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan. Sámediggi oaivvilda ahte našuvnnalaš luossavuonaid ferte árvvoštallat vuonaid ektui main lea oktavuohta dehálaš luossabuvttadeaddji čážádagaide. Beroštupmi ceavzilis ovdáneapmái dagaha dan ahte guollebiebmanrusttegiid ii galgga ásahit sajiide gos sáhttá leat várra ahte dávddat/parasihtat njommot luossajogaide. Dán lágan politihkka dávista Finnmárkku fylkaplánii (1996-99). ¶ Dat ahte Deanujohka ii nuoskkiduvvo lea okta dain deháleamos eavttuin vai Atlantermeara luossa seailu boahtteáiggis. Danne ferte Deanujoga ja Deanuvuona prioriteret bajimužžii. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, "International Samon Heritage Rivers and Fjords" . Deanujohka lea máilmmi stuorámus luossajohka mas leat erenoamáš genehtalaš variašuvnnat, ja danne lea hui dehálaš suodjalit biologálaš eatnatgeardáivuođa. ¶ NAČ 1999:9 čalmmusteami oktavuođas lea daddjon ahte vádjolusluossanálli lea issorasat njiedjan maŋimuš 10 jagis, ja maiddái árvalusas daddjo, maŋimuš teakstaoasis 2. siiddus, ahte luossanálli lea dađistaga uhccon. Mielddusin biddjon Statistisk Sentralbyrå bivdostatistihkat addet dárkileabbo gova:Riikagaskamearri bivddus mearas maŋimuš 10 jagis lea viehka dássái, go fas čájeha ahte johkabivdu lea leamaš dássái maŋimuš 30 jagi. Čájeha ahte Finnmárkkus 90-98 jagiin bivdu mearas ja jogain ii leat lassánan iige geahppánan. Bivdostatistihka geavaheapmi fasihttan almmá vuhtii váldima haga báhtaran biebmanrusttetluosaid ja fievrriduvvon bivdoneavvoreguleremiid áigodagas, šaddá veaháš eahpesihkkar.Statistihkka čájeha ahte Finnmárkkus leat hirbmat nana nálit. Danne lea ge dehálaš geavahit ovdagihtii várrugas prinsihpa vai dát nálit sihkkarastojuvvojit boahtteáiggis. Berrešii ásahit našuvnnalaš luossajogaid ja vuonaid, muhto dáid guovlluid viidodaga ferte árvvoštallat hirbmat dárkilit.Lea hirbmat positiivvalaš go NAČ 1999:9 bokte eavttuhuvvojit doaibmabijut mat sáhttet buktit čovdosiid ságastallamiidda Suomain oktasaš náliid hálddašeami ektui Deanu- ja Njávdánjogain, ja čovdosa maiddái gyrodactylus salarisa eastadandoaimmaide. Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s: Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid man bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, «International Samon Heritage Rivers and Fjords» . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. Sámediggi oaidná positiivalažžan dan barggu ja daid proseassaid maid Birasgáhttendeparte-meanta Vádjolusluossalávdegotti bokte lea vuolggahan suodjalit vádjolusluossanáliid Norggas. Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii, ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa. Guollebiebman-ealáhusa ferte geatnegahttit ovddidit merkenvugiid man bokte sáhttá guorrat makkár rusttegis luosat leat báhtaran. Dát dávista maiddái NASCO mihttomearrái ahte ásahit riikkaidgaskasaš ortnega man bokte suodjala deháleamos luossačážádagaid ja luossavuonaid miehtá Davvi-Atlantera, «International Samon Heritage Rivers and Fjords» . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin, galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget. Sámediggi lea mearrádusaidis bokte áššis 40/96 Sámi dáiddamusea - čielggadus, ja áššis 20/98 Jahkeduhátmolsuma čalmmusteapmi Norggas - sámi jahkeduhátsadji, erenoamážit prioriteren Sámiid Vuorká-Dávviriid dáiddaossodagain ja Nuortalaš sámi musearusttega Njávdámis. julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Sámediggi mearrida dákko bokte «Oktasaš sámi giellaovttasbargošiehtadusa Sámi giellalávdegotti ásaheami bokte» , ja atná šiehtadusa vuođđun Sámi giellalávdegotti bissovaš ásaheapmái. Norgga Sámedikki presideanta čállá Sámedikki ovddas šiehtadusa vuollái. ¶ julggáštit dákko bokte ahte leat ovttaoaivilis čuovvuvačča hárrái: ¶ Nu geavašii go sámi vuoigatvuođat mat dološvieruid bokte leat fitnašuvvon, atnojit árvvus sihke čielggadan- ja mearridanmuttus. ¶ Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Nissonolbmuide eai leat dušše bargosajit deatalaččat go galggašedje ássat sámi guovlluide. ¶ Norgga sámediggi lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkiid presideantačoahkkima bokte vuolggahan áigumuša lágidit oktasaš seminára golmma sámediggái dásseárvogažaldagaid birra, ja ásahit fierpmádaga dán golmma riikka nissonsámediggeáirasiid gaskka. ¶ - leat mielde oažžumin áigái fierpmádaga ja eará doaibmabijuid eamiálbmotnissoniidda ON:a eamiálbmotlogijagi olis, ja nannet áŋgiruššama eamiálbmotnissoniid guovdu Barentsovttasbarggu ja Arktalaš Ráđi bokte ¶ Skuvlla bokte sáhttá ovdánahttit ođasmahttinkultuvrra, ee. ohppiidfitnodagaiguin. ¶ Eahpeávnnaslaš beliid sáhttá čilget nissonolbmuid vejolašvuohtan váikkuhit iežaset eallindili mearrideami bokte dásiid dasa mii definerejuvvo dábálažžan. Norgga sámediggi lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkiid presideantačoahkkima bokte vuolggahan áigumuša lágidit oktasaš seminára golmma sámediggái dásseárvogažaldagaid birra, ja ásahit fierpmádaga dán golmma riikka nissonsámediggeáirasiid gaskka. ¶ - leat mielde oažžumin áigái fierpmádaga ja eará doaibmabijuid eamiálbmotnissoniidda ON:a eamiálbmotlogijagi olis, ja nannet áŋgiruššama eamiálbmotnissoniid guovdu Barentsovttasbarggu ja Arktalaš Ráđi bokte ¶ 13.09.01 beaivádudon almmuhus ja áššelistu, presideantta bokte ¶