Bargat dan ala ahte vuođđoskuvla sáhttá leat gaskaoapmin sámi giela, kultuvrra ja servodateallima suodjaleamis, ovddideamis ja gaskkusteamis. ¶ Bargat dan ala ahte sámi oahppiid individuálalaš vuoigatvuohta sámegiela oahpahussii duohtan dahkkojuvvo. ¶ Bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu eanet váikkuhanfámu sámi skuvlla sisdoalu mearrideapmái, sihke vuođđo- ja joatkkaskuvladásis. ¶ Bargat dan ala vai sámi oahppit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu ožžot ollesárvosaš sámi skuvlafálaldaga. ¶ Bargat dan ala ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas viiddiduvvo. ¶ Bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu stuorát váikkuhanfámu sámi dutkamii ja alit oahpahussii. ¶ Sámi áviissat leat ollu jagiid garrasit bargan dan ala ahte oažžut dakkár doaibmajuolludusa mainna sáhtášedje ollašuhttit dan saji mii dain lea giellahálddašeaddjin ja ođasgaskkusteaddjin sámi servodagas. Sámediggi galgá bargat dan ala ahte ásahuvvojit sámi museasiiddat nanosmahttit sámi museadoaimma ja dahkat dan ollislažžan. Sámediggi lea dikki ásaheami rájes 1989 bargan aktiivvalaččat dan ala ahte guolásteaddjiin riddo- ja vuotnaguovlluin bissot guolástanvuoigatvuođat, eai ge dat noga guovllus. Sámediggi áigu erenoamážit bargat dan ala ahte gávdnojit áigodatlaš publikašuvnnat mánáide, nuoraide ja nissonolbmuide. Birasgáhttendepartemeanta ja Riikaantikvára bargaba dan ala ahte eanet geavahit návccaid kulturmuittuid gáhttemii. Bargat dan ala ahte vuođđoskuvla sáhttá leat gaskaoapmin sámi giela, kultuvrra ja servodateallima suodjaleamis, ovddideamis ja gaskkusteamis. ¶ Bargat dan ala ahte sámi oahppiid individuálalaš vuoigatvuohta sámegiela oahpahussii duohtan dahkkojuvvo. ¶ Bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu eanet váikkuhanfámu sámi skuvlla sisdoalu mearrideapmái, sihke vuođđo- ja joatkkaskuvladásis. ¶ Bargat dan ala vai sámi oahppit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu ožžot ollesárvosaš sámi skuvlafálaldaga. ¶ Bargat dan ala ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas viiddiduvvo. ¶ Bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu stuorát váikkuhanfámu sámi dutkamii ja alit oahpahussii. ¶ Sámi áviissat leat ollu jagiid garrasit bargan dan ala ahte oažžut dakkár doaibmajuolludusa mainna sáhtášedje ollašuhttit dan saji mii dain lea giellahálddašeaddjin ja ođasgaskkusteaddjin sámi servodagas. Sámediggi galgá bargat dan ala ahte ásahuvvojit sámi museasiiddat nanosmahttit sámi museadoaimma ja dahkat dan ollislažžan. Sámediggi lea dikki ásaheami rájes 1989 bargan aktiivvalaččat dan ala ahte guolásteaddjiin riddo- ja vuotnaguovlluin bissot guolástanvuoigatvuođat, eai ge dat noga guovllus. Sámediggi ferte bargat dan ala ahte fylkkagielddat ja gielddat/suohkanat organiserejit iežaset vuostáváldinruovttuid (beredskapshjem) ja sadjásašruovttuid dainna lágiin ahte sámi mánáide (sihke sámegielagat ja dárogielagat) lea vejolašvuohta boahtit ruovttuide gos ožžot dan kultuvrralaš ja gielalaš doarjaga maid dárbbahit eallima earenoamáš váttis áigodagas. ¶ Bargiidbellodaga samediggejoavku bivdá ráđi bargat dan ala ahte Oahpahusláhka rievdaduvvo ná: ¶ Sámediggi ferte bargat dan ala ahte juolluduvvojit mealgat eanet doarjagat giellabargguide hálddašanguovllu olggobealde. ¶ mearkkašit, ahte oasit Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa riikkain leat ásahuvvon eatnamiid ala mat gullet sámi álbmogii, ja gos ovdal go riikkat ásahuvvojedje ásse sápmelaččat, ja ahte sápmelaččat danne leat eamiálbmot Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas, ¶ Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ráđđi galgá dasto bargat dan ala ahte ovddidit eará geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskka. mearkkašit, ahte oasit Suoma, Norgga, Ruošša ja Ruoŧa riikkain leat ásahuvvon eatnamiid ala mat gullet sámi álbmogii, ja gos ovdal go riikkat ásahuvvojedje ásse sápmelaččat, ja ahte sápmelaččat danne leat eamiálbmot Suomas, Norggas, Ruoššas ja Ruoŧas, ja oasálaččat ¶ Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin. Ráđđi galgá dasto bargat dan ala ahte ovddidit eará geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskka. Sámediggi háliida deattuhit ahte ollu oktavuođain lea maiddái virggálaččat daddjon ahte sápmelaččat leat okta dain álbmogiin geaid eatnamiid ala Norgga stáhta lea vuođđuduvvon. Dattetge livččii dábálaš dohkkehuvvon rievttálaš jurddašeami vuostá jos dakkár vuoigatvuođaáššiin geahččalivččii bágget olbmuid ala čovdosiid mat rihkkot nuppi beali čielga vuoigatvuođaid, danne go nubbi bealli — mii vearrivuođain lea ožžon dáid vuoigatvuođaid — sáhtášii álggahit riiddu danne go ii sáhte dohkkehit ahte dát vuoigatvuođat leat fas ásahuvvon. Sámediggi háliida deattuhit ahte ollu oktavuođain lea maiddái virggálaččat daddjon ahte sápmelaččat leat okta dain álbmogiin geaid eatnamiid ala Norgga stáhta lea vuođđuduvvon. Dattetge livččii dábálaš dohkkehuvvon rievttálaš jurddašeami vuostá jos dakkár vuoigatvuođaáššiin geahččalivččii bágget olbmuid ala čovdosiid mat rihkkot nuppi beali čielga vuoigatvuođaid, danne go nubbi bealli — mii vearrivuođain lea ožžon dáid vuoigatvuođaid — sáhtášii álggahit riiddu danne go ii sáhte dohkkehit ahte dát vuoigatvuođat leat fas ásahuvvon. Bargojuvvo ulbmillaččat dan ala ahte oažžut láhkamearrádusaid bivdovuoigatvuođaid ja bivddu hálddašeami birra Deanus Sámedikki ja Stuorradikki justislávdegotti gaskasaš ráđđádallamiid bokte ¶ Ođđa láhkamearrádusat galget vuođđuduvvot Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusa ala ¶ Mii bargat dan ala ahte oažžut 2005 juolludeami (našuvnnalaš ovddidanuđaid) lassánit unnimustá 1 milj. ruvnnuin juohke oasseprográmmii. ¶ Sámit leat Norggas dohkkehuvvon eamiálbmot ja Norga lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala – sápmelaččaid ja norgalaččaid. Sámediggeráđđi bargá maiddái dan ala ahte áiggi mielde galgá ásahuvvot sierra davviriikkalaš sámi dutkanráđđi mii sáhtášii geavahit eanet ruđa sámi dutkamii. ¶ Danne áigu Sámediggeráđđi bargat dan ala ahte biddjojuvvojit eanet resurssat sámi alit ohppui vai rekrutteren sámi dutkamii sihkkarastojuvvo dál goas šaddá stuorát ja stuorát gilvu dutkanruđaid alde. ¶ Bargat dan ala ahte bisuhit ja nannet sámi riddo- ja vuotnaguovlluid guolleriggodagaid. ¶ Bargat dan ala ahte sámiin riddo- ja vuotnaguovlluin ii goariduvvo sámi giela, kultuvrra ja identitehta vejolašvuohta ávkkástallat mearraresurssaiguin, nu ahte mearraguovllut vuosttažettiin várrejuvvojit báikkálaš berošteddjiide oktan heivvolaš hálddašanvuoigatvuođain. ¶ Bargat dan ala ahte biebmandoaibmalobit juhkkojuvvojit nuvttá sámi riddo- ja vuotnaguovlluin gáhtten ja nannen dihte sámi giela, kultuvrra ja identitehta. ¶ Bargat dan ala ahte báikkálaš berošteaddjit – vuosttažettiin ovttaid mielde dahje oktasaččat – galget leat eanetlohkoeaiggádin geat lágaid vuođul besset hálddašit biebmandoaibmalobiid ja doaimma mii jođiha doaibmalobiid. ¶ Bargat dan ala ahte dat biebmandoaimmat – maid nuvttá doaibmalobiiguin leat vuođđudan – nannejit lagasservodaga ja báikkálaš sámi kultuvrra ja identitehta vuođu. ¶ Lávdegoddi bivdá Sámediggeráđi bargat dan ala ahte Sámediggi boahtteáiggi perspektiivvas atná vuođđun dan ulbmila ahte ovdánahttit boahttevaš kulturovttasbarggu rájáid badjel, mas okta ulbmiliin berre leat ovdánahttit oktasaš sámi kulturplána. ¶ Sámediggái lea muđui dehálaš ahte bargojuvvo garrasit dan ala ahte sámi faláštallamis, kultuvrras ja organisašuvnnain lea vejolašvuohta atnit ávkki huksehusain ja rusttegiin sihke ovdal ja maŋŋel doaluid. Sámedikki oaivila mielde fertejit ge eiseválddit dallánaga bargagoahtit dan ala ahte luossabivddu historjálaš vuoigatvuođat addojuvvojit ruovttoluotta sámi álbmogii. ¶ Sámediggi áigu dán plánaáigodagas bargat dan ala ahte oažžut áigái aktiivvalaš nállehálddašeami, ja ahte eanet goddojuvvojit dat návddit mat dagahit vahágiid, ja dasto sihkkarastojuvvojit buorit buhtadusortnegat vahágiidda maid boraspitet dagahit» . ¶ Sámediggi lea gearggus váldit badjelasas stuorát ovddasvástádusa, ja bargat dan ala ahte boazodoallu oažžu daid rámmaeavttuid maid ealáhus dárbbaša iežas saji nannemis ja ovddideamis sámi servodagas» . Nuppiin sániiguin Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte sámi vuoigatvuođat huksejuvvon dološvieruid ala hilgojuvvojit, go dat maid mávssášii ahte sámekultuvrii ii biddjo árvu. Sámediggi áigu dán plánaáigodagas bargat dan ala ahte oažžut áigái aktiivvalaš nállehálddašeami, ja ahte eanet goddojuvvojit dat návddit mat dagahit vahágiid, ja dasto sihkkarastojuvvojit buorit buhtadusortnegat vahágiidda maid boraspitet dagahit» . ¶ Sámediggi lea gearggus váldit badjelasas stuorát ovddasvástádusa, ja bargat dan ala ahte boazodoallu oažžu daid rámmaeavttuid maid ealáhus dárbbaša iežas saji nannemis ja ovddideamis sámi servodagas» . ¶ Doaibmáplanas váilu diliidválddahus mii dajašii juoga sámenissoniid dilis ja man ala vuođđudivčče mihttomeriid ja vaikkuhangaskaomiid/doaimmaid plánas. Sámediggi ferte dan dihte bargat buot maid nákce dan ala ahte juolluduvvojit plánenruđat 2002:s ja ahte plánen/prošekteren boahtá johtui.