Jus mii sávvat ahte ruoššat galget šaddat oassin Finnmárkku govvii, de fertet sidjiide ásahit albma vuođu main ala sáhtte hukset. - Na go juo mus ná fiinna guossit ges leat, de ferte biebmu nai dakkár mii sidjiide heive, logai áhkku ja rabistii gievkkanuvssa gosa lei gárvvisin láhčan beavdi ala lákcagáhku ja bruvssa. Lean boazosápmelaččain ožžon muhtin “čiegusvuođaid” neavvan; ahte galgá jorba hápmi maid lea vuogas noađđeheargi ala bidjat, muitala Håvard gii mánnávuođa rájes juo lea liikon málet govaid ja giehtaguššat feara maid. Muhto gean olggiide ala lea noađđi dál hoigaduvvon? Na lunta ala gii dál lea 16 jahkásaš, vaikko ii makkárge riektiásahus leat gávnnahan su sivalažžan. Oaiveášši dáinna listtuin lea bargagoahtit dan ovdii ahte oaččuhit boazodoallu fas olles juolgi ala - ja oaččuhit boazodoalu ollisalašvuođa dohkkehuvvo. Dál šattai beare ollu viehkanbargu dušše dan nisson ala. ¶ Eai lean makkárge eahpesihkkaris ruovttunieiddat geat bohte bálgái ala , ja dat dáiddii veaháš surgehan sihkkaris Ávjju. ¶ Čuorvvas ii galgan oba nohkkatge, go duháha olbmo čurvo Wimme boahtit fas lávddit ala go son ja Hedningarna áigo loahpahit iežaset konseartta. Wimme fertii golmma geardde jorggihit lávddit ala ja juoigat guldaleddjiide. ¶ Tekst: Bearjadat konsearta šattai miellegiddevaš go Angelite ja Huun-Huur-Tu & Moscow Art Trio ilbme lávddit ala. Buot arvedávggi ivnnit leabbanedje lávddit ala sin hearvas biktasiigguin. Go álge lávlut ja čuojahit, de ledje buohkaid festiválahasaid beroštumi suoladan. ¶ Go čiekčamat álge duorastaga, ledje sii olles leahtuin bidjamen oljočievrra main ala goanstarásit galget biddjojuvvot. Ja ii leat dušše loktet oljočievrra bálgái ala. Bildetekst bilde 5: Golbma sámi nieiddaža Olmmáivákkis, suddadedje buohkaid váimmuid go bohte lávddit ala ja lávddestedje sámegillii. Son ja moattes earát leat ráhkadan dego ommanačča main ala bidja gáfegievnni. Omman lea nu álki ahte it dárbbaš nahkehit go moadde čoskka ruovdi ala ja cahkkehit. - Jus stáhta unnida juolludemiid, gahččá deaddu bohccobiergu ala ja dat mearkkaša ahte ealáhusolbmuid lohku njiedjá, čilge áššejođiheaddji Jarle Jonassen. Gasku šilju lei cahkkehuvvon dolla ja dat ala lei heŋgestuvvon sin stuora mišunbáhtii. Danin áigut mii bargagoahtit dat ala ahte searválaga oččodit nissonolbmuid orrugoahtet min gilis. Juoga ferte olbmos leat juo riegádeamis mat ala oahpu hukse. - Dat livččii buorre vuođđu main ala sáhttit huksegoahtit. - Sámi lotnolasealáhus áššis lea Sámediggi mu mielas nagodan oažžut eiseválddiid duođai ipmárdit mot dáppe davvin ferte birgejumi ásahit; ahte ii sáhte nugo máddin dušše ovtta ealáhus ala birgejumi hukset. Mátkkoš nuvttá Girdisáhtostallit sáhttet ain čoaggit bonusčuoggáid bargoaddi rehket ala ja máktoštit nuvttá, ja ii dárbbaš ballat das ahte girdihámmanat dieđit dán litnetkántuvrraide. Dá leat sápmelaččat bisanastten jávri ala humadit eará mátkošteddjiiguin. 52 rávddu gessojuvvojedje jávri ala Čárajávrri oaggungilvvus mannan duorastaga. Oktiibuot 447 oaggu serve oaggungilvui. Girji lei ge nubbin dain mat vuite 1996 Sámi čáppagirjjálašvuođa gilvvu gos erenoamážit deattuhuvui ahte čálli lea nagodan sámi jurddamáilbmi ja árbevierut ala diktačoakkáldagas hukset. Soavlli siste Ii dat sivva gal ahte Iešjávrri jávri ala eai čága - dasa gal ledje čáhkat vaikko visot finnmárkulaččat. Na mii bat das eara ráigalit rutniid bálddalaga - dassážii čáhci dievái jiekŋa ala ja olbmot šadde gálašit ja oaggut. Oaggungilvu álggii diibmu ovttas. Ja beaivi lei lávvordat. Son lei oainnat okta vuosttažiin mii beasai jávri ala ja gávnnai rutni. Sáhttá nuge geavvat ahte muhtun áirras easka Sámedikkis fuobmá ahte ii son gusto duoid sámi áššiin beroš maidege, son dat gal baicca bargagoahtá dat ala ahte heaittihit ovdamearkkadihte Sámedikki. Loahpas okta peršuvnnalaš jearaldat: Sáhtte go moai Elliin bidjat gieđa váibmu ala ja dadjat iežame badjel 80-jagi eallimis ahte ean leat goassege heahpanan??? ¶ Nohkken stohpui stuollu ala. Šlivgii dušše ránu mun ala, ii lean ge dárbu eanet go lei juo geassebáhkka. Áhku sugadanstuollu heittii gižaideame, gođđinsákkit eai šat lihkadan ja čalbmeláset ledje njunit ala finjágan. Dás ferte jearrat dien gažaldaga, go dat searvvit han barget ovttas dain ala ahte várjalit daid seamma elliid. Dán háve gal beasai bajás, muhto sus lea nu bávččas ahte velleda nohkkat eatnan ala. Olmmái muitala movt fanasstivrejeaddji de dájuhii su, ja guđii su mearra ala. Vaikko diesel- ja bensiidnahattit Davvi-Norggas lassánedje sullii 50 evrriin juohke littar ala ođđajagis, de eai oro sii geat ásset davvin suorganan. Dat lea badjel 2 ruvnno hálbbit juohke littar ala go Norgga gávppiin. Son dagai dola, ja siđai eamida čohkkedit čoska ala ja attii vel eamidii stuora niibbii. Sámi nuohttačeahpit eai beasa lávddit ala nu dávjá go galggaše ja nuorat eai movttiidahttojuvvo oahpahallat juoigama ja lávluma. Ja dieđusge, nugo ávvudanbeaivái juo gullá de ledje juoigit maid gávdnan geainnu lávddit ala. Lea maiddái nu, ahte jus mánná báhcá akto goahtái, de bidjet máná gietkka ala girjji. Dainna vugiin meinejit skealmmat ahte sii sáhttet du rehket ala riŋget. Viidáseappot čuožžu dieđus ahte jus oktage dutnje riŋge, ja du sihtá dieid boaluid deaddit, de galggat jáddadit telefuvnna ovttatmano, vai eai sáhte du rehket ala riŋget. ¶ –Mun lean maid ságastallan Netcom´ain dan birra, ja sii lohke maid ahte ii leat vejolaš nuppi geavaheaddji rehket ala riŋget, čilge Pettersen ja joatká: –Doaivumis leat muhtin skealmmat fuobmán ahte sii dál dájuhit daid oallut mobiltelefuvdna-geavaheddjiid, ja danin leat dákkár dušši dieđu bidjan internehttii. ¶ Doppe gal várra beassá vuoimmit ala fas, jus nelgon fal lei. ¶ Boazodoallit ballet maid dieđusge movt boahtteáiggis manná, ja dál sii leat hoigadan pearšuvnnalaš oainnuid eret ja buohkat geahččalit dat ala bargat mii lea buoremus ealáhussii. Ánná dollii Mattiasa čavgadit ja dajai: –Jos diet cizáš girdila dáppe eret de gal velledan duosa muohta ala jápmit. –Jos in gávnna cizáža šat de gal velledan duosa muohta ala jápmit, čierostuvai Ánná. Vuoššadettiin geahčadii suorbmasa ja bijai beavdi ala. Go mális lei gárvvis ja olmmái lei borran, de attii son bussái ja beatnagii borrat; ieš velledii loidui, ja bussá goarjjui beavdi ala suorbmasa gurrii. Kapstø muitala maid ahte sihke sávzzat ja bohccot bohtet elliidsuodjalanlága vuollái, danin sii dál gáibidit lassiguođoheami stáda rehket ala. - ahte guovža sáhttá guovtti juolgi ala čuoččohit? Joavku čállá maid preassadieđáhusastis ahte VM-Kroa gal baicca lea bargan dat ala ahte goahcat fuorrágávppašeami, go ii leat láigohan lanjaid ja hyttaid fuorráide. ¶ Nuba eamiálbmotkultuvrraid doarjun lea riikkaid hohpoleamos bargu, juos máilmmis áigut goas nu oažžut eallima bissovaš ovdáneapmi ala. Viestarmáilmmis lea nana jáhkku diehtu ala ja máŋggat leat maid dán mielas, ahte ng. rievttes diehtu lea áššedovdiid hálddus. De son ii maša, muhto coggá ruvnno ruvdno ala. Mii geahččalit gal čađat bargat dain ala ahte ásahit ođđa bargosajiid suohkanii. Dás heive namuhit nuppástuhttinprográmma. Vuohki movt beatnagiid hárjehallat lea ahte luodda ala goaikalit veahá vara gokko nai, ja beatnagat galget daid varragoaikkanasaid oahppat čuovvut. Dalle dat manai viega gitta nieddaid ruktui ja bijai seahka boardda ala dasa olggobeallái. Muhtimat ledje dušše čálistan namaset, muhto muhtimat ledje merkon bábir ala dovdamušaideaset divtta dahje somás máidnasa hámis. Otne lea o.m.d. mus čielgaseappot govva teorias diehtaprográmmaid birra go ovdal, man láhkái oaivil, giella, ja dovdamušat dagahit eallinmáilmmi j.n.v., ja man viidát leat dat dieđut mat ala diehta veadjá huksejuvvot iešguđetge vuođu akde, dakkár ideat dás aivve namuhuvvon. Doppe nieida oažžu skuova, muhto go dan luoitila beavddit ala, bárdni dohppe skuova. Sus lea vilges oaivi alde ja ii oktage oainne su. –Šaldit galget ráhkaduvvot almmolaš bálgái ala, danin ferte suohkan sihkarastit ahte šaldit šaddet dohkálaččat. –Mun hálidan diehtit lea go sihkar ahte dat stoalpput eai nuoskkit luonddu, go daid bidjá njuoska eatnan ala, ja diktá das orrut guhkit áiggi. Skuvla lea ráđeheapmi bisseheamis olggušteami ja bidjá ovddasvástádusa váhnemiin ala maid. Dá leat oasit čuoggáin maid Solbakk lea bábir ala bidjan, ja doppe lea vel moadde eará čuoggá. Niillas lei dalle vel beassan bohccuide ala ja buot orui nu čuovgat. Niillas bidjá gáfegievnni omman ala ja deaddela radio čuodjat. Son dohppe olgešgieđain beavderavdii ja gahčá stuollu ala čohkkut. Okta olmmái vulggii muhtun beaivve mearra ala guoli bivdit. Gievrras Biera vulggii de ruoktot gonagasa báikái, ja go dohko ollii, son jorahii miehki suorbmagežiiguin, luoitilii dan boardda ala ja dajai: –Mun in gille dán sisa guoddit, go lean iežan mielas liikká guhkás juo guoddán dán. Danin áigu son dál ieš čuovvolit dán ášši, ja bargat dain ala ahte dát dilli rievdá. –Jus mii nuorat oaidnit ahte min suohkan bargá dat ala ahte álkidit midjiide ruoktot álgit bargat, de ii gal leat midjiide váttis ruoktot fárret, lohká Hætta. Danin áigu son dál ieš čuovvolit dán ášši, ja bargat dat ala ahte dát dilli rievdá. Guovdageainnu searvegoddi ii boađe čoahkkimii mii lea biddjon ortnet ala vuosttaš beaivvi go bisma Steinholdt boahtá Guovdageidnui. Danin in doaivvo ahte bajimus boazolohku juohke dollui boahtá unnidit ealuid, čilge Johan Mihkkal, ja joatká: –Lea čielggas ahte jus alimus lohku dollui biddjo 600 boazun, de bohtet buohkat bargat dat ala joksat dan 600, ja go jurddaša man olu doalut leat dáppe, de gal jođánit rehkenastin čájeha ahte ealut eai unno. ¶ Etnalaš identitehta huksejuvvo giella ala ja lea sorjavaš gielas, mii lea luđejuvvon etnalaš mearkkašumiiguin. –Odne gal sáhttá viesu vaikko Atlanter-áhpái hukset, muhto de gal lea áibbas eará haddi, go dalle go albma eatnan ala hukse, dadjala Henriksen ja joatká: –Jus mii geahččat dan man olu ođđa visti sáhttá divrut jeakki geažil, de soaitá nu ahte gannaha sirdit vistti dál, ovdal beare olu ruđa lea golahan dasa. Son ráhkadii ráiggi muorrašlubbui nu ahte báhti heive juste dan ráiggit ala. Báhti duolddai árranis. Bárdni vuordigođii gonagasa. Go de gonagas joavddai goađi lusa, loktii bárdni báđi muorrašlubbu ala mas ledje hilat vuolde. Luondduriggodagaid sesttolaš geavaheapmi, daid kvalitehta buorideapmi ja juobe daid meari lasiheapmi galggašii váldojuvvot maid sámipolitihkka vuođđoprinsihpan, mat ala servvodat ráhkada jierpmalaš luonddu geavaheami. –Muhto, mii čađat bargat dain ala ahte diekkár čállimat unnot ja ahte eai dáhpáhuva, lasiha Johnsen. –Min mielas gal lea buorre bearráigeahčču, muhto mii bargat čađat dat ala ahte buoridit bearráigeahču, muitala Johnsen. –Mii leat dal addán diekkár vejolašvuođa buohkaide geain lea mobiltelefuvdna, ja mii bargat dat ala ahte vel buoret fálaldaga addit olbmuide dán oktavuođas, lohká Johnsen. Nuorran manai son mearra ala, ja beasai oaidnit Vietnama soađi vuolde. Rihpaduvnni ii leat lohpi ásahit ieš, vaikko lea iežas eanan mat ala dan dahká. Áššu doaimmaheaddji, Håkon Isak Vars, lohká iežas oainnu ahte ii oktan áviisan gal galgga ásahit Áššu ja Min Áiggi, muhto baicca bargat dat ala ahte dát guokte áviissa eaba almmuhuvo seamma beaivve. –Mu mielas lea deháleabbo bargat dain ala ahte áviissat eaba almmuhuvo seamma beivviid vahkus, ja dainna lágiin oažžut samegiel áviissaid juohke beaivve, lohká Håkon Issát. ¶ Ja Jan Arild Sørnes riehpu gii galggai lávddit ala maŋŋel sin. ¶ Bárdni bijai fas nuppi skálu oaivi ala, ja álggii faskut muorrabihtáid. De bohte fas juovlastálut ja jerre: –Ain go leat min luotta alde? Sii dohppeje skálu bártni oaivvis ja vulge. Bárdni bijai goalmmát skálu oaivvit ala ja faskugođii muorrabihtái. Son gii duostá čohkkedit muorrafiidnu ala juovlaruohttaeahkeda, galgá leat hirbmat jállu. Maŋŋeláses oidno unna gieđaš seavvime go Jovni báhcá boardda ala ja sihkasta gatnjala muođus. Márjá oidno lávkeme biillas eret ja táksivuoddji veahkeha guoddit Liissá lávkka boardda ala. Go galgá njuiket mun ala, náđusta Kåre ja dat stuora olmmái ravgá su badjel njunálas. Kåre oaidná dál Pettera stuora njuni iežas ámadaju ovddabealde ja fuomáša ahte Petter lea deaddelan su biilla ovddageažit ala. –Mun orun dáppe dassážii fas boahtá johka mu eatnan ala, lohká Návuonbađa boanda Gunnar S. Eriksen. Go de bivalda, de ii sutta dat buođđu, ja čáhci šáviha Eriksen´a gittiide ala ja viesuid birra. Dán girjji gielladuhkoras teoria orru leamen vuođđuduvvon oaidnu ala ahte olbmot njulgestaga eai máhte eaige dáhto bajásdoallat iežaset kultuvrra. Juohke čavčča galgá bargat dat ala ahte giđđat šaddet lábbát. Go ollii jiehtanasa báikái, de manai stállja ala, ja náđui suinniid sisa mat doppe ledje. Bargiidbellodaga Sámediggejoavkku jođiheaddji gáibida dál ahte Norga, Ruoŧŧa ja Suopma álget garraseappot ovttasbargat dain ala ahte parasihtta Gyrodactylus Salaris ii njoamo čáziide Norgga beallái. Soai vácciiga stuorámus luohkká ala ja njeiddiiga guokte stuora soagi. ¶ De son ravge duolji ja deaddela dan nisson ala, faŋaldahttá loavddačihkii ja gokčá nissona loavdagiin. Mávnos olle fargga ollii várit ala ja gávdná skuterluotta. Go álggát gárret, de bija garaid ulluide ala ja go álggát botnit, de bija dan rulla duohkai. “Tovna” lea go jáfu olggiid čuohpada dahje molle oalle smávisin, ja ruovdepláhtta ala bidjá láibefoarbma, de leike jáfuid ja daid jáfu olggiid forbmii, seaguha dan mađe ahte jur bissu čoahkis, ja de bidjá ommanii. Dan ija johtti olmmái doalvvui gávpeolbmá eamida stáljii, čanai su heasta ala ja ákšu vel bijai su gihtii. Boazodoallohálddahus gal bargá dat ala ahte buohkat geat áigot vihkket, dahket dan dál bievlan, lohká Pedersen. –Boazodoallohálddahus gal bargá dat ala ahte buohkat geat áigot vihkket, dahket dan dál bievlan, lohká Pedersen. De biddjui fylka ala juohkit daid ruđaid viidásit suohkaniidda, ja suohkan fas galggai geavahit daid ruđaid gosa orui darbu. Dainna lágiin stáda biddjá ovddasvástádusa suohkan ala. ------------------ Su geaidnu ala lei muorra gahččan, ja go son galggai dán badjel lávket, de son darvanii dasa gitta. Go lea ollen Gibminjárga ala, de gullá ahte muhtin čierru su ovddabealde. De son gal čohkkeda geađgi ala, ja čirro. De mannet ge alla várit ala beaivvádagas goardit goruideaset. ¶ Válddiimet “fjellheisen:a” várit ala ja fuomášin ge ahte nu dahket ge ollu Tromsalaččat. Lea maid hirbmat suddu go olu biilavuoddjit, geat leat viisat gáttis, rivdet nie sakka go čáziide ala bohtet, ja álget stoahkat iežaset ja earáid heakkain, ja muđui billistit sin ovddas geat dovdet ovddasvástádusa iežas ja earáid heakka ovddas gáttis ja čázis. Distaga ledje moadde bohcco mannan jiekŋa ala ja doddjon. Juohke čavčča galgá bargat dain ala ahte giđđat šaddet lábbát. Doppe buđđojuvvo vuodjingeaidnu ja geaidnu ala besset vuovdit cegget bevddiid mas fállet gálvvuideaset. ¶ Dat lea dieđusge ášši mii lasiha boazoolbmuid ja bohccobierggu golaheaddjiid luohttámuša bohccobiergu ala ja bohccobiergobuktagiid márkanastimin ala. Oktiibuot logi juoigi ja guhtta lávlu goarbmastit Báktehárjji lávddit ala beassášlávvordaga. Lea guđát háve go son dál goarbmasta Sámi Grand Prix lávddit ala ja rohttesta luođi. Lea vuosttaš háve go goarbmula Sámi Grand Prix lávddit ala beassášlávvordaga. Son gii biddjo virgái ferte máhttit iešheanalaččat bargat, máhttit earáiguin ovttasbargat, bargat bohtosiin ala ja leahkit veahkkái. Son joatká dainna ahte diet guovttos leaba nu ovttalágan čiekčit ahte ii heive sudno oktanis šillju ala bidjat. Muhtimat Merano bargiin manne luodda ala čierastallat, ja govvejedje muohttaga. BES lei searvi mii lei huksejuvvon dat ala ahte ovddidit dan árbevirolaš eallinvuogi ja seailluhit dán, sihke kultuvran ja ealáhussan. Nils Petter Engstad Krf:as lea okta dain gii geahččala jienasteddjiid láidet boasttu geaidnu ala. Jus buot buorit fámut barget dat ala ahte oažžut oidnosii duohtavuođa, de šaddet duopmostuolut bogostahkan, dahje fertejit dubmet vuoiggalaččat. Son bođii ruoktot ja čokkii goike bihkkáid ja riššaid, bijai daid goahtebearpmehiin ala ja bullehii dolá, viežžái stuora čoskka goahtái ja gohččui eamida dat ala hárčut čohkkedit ja attii stuora niibbi gihtii. Dan dihte dadjá Gutnabáđoš: -Ii han dát mihkkege ahte moai galge riidalit dasgo ean moai lean soahpan dahkku ala, muhto hállain ala ja jus don it áiggo sánát doallat de in áiggo mun ge fuollat maidege das maid mun goas lohpideadjan. Dat orru dainna lágiin ahte sii leat vuollánan, go eai šat hálit bargat dat ala ahte sámit ožžot árvvu ja vuoigatvuođaid maid ánssášit riikkain gosa gullet. Nuorra olmmái lebbii liinni beavdi ala. Dasa lassin eai leat Økokrim dutkit jearran lassi gažaldagaid ostiin, vai čielgasit boahtá ovdan leaba go dutki ja oasti gulahallan riekta ja lea go dat mii bábir ala bođii dat seamma maid oasti lei čilgen. ¶ Go jiehtanas ja su guossit bohtet ruoktot, de lea nieida čiehkadan dáhkki ala, ja doppe son de guovlá mii dál dáhpáhuvvá. Bismmat ja Girkoráđđi sáhttá rievtti mielde duvdit eret ovddasvástádusa ja bidjat dan ráđđehusa ja Lilletun:a olggiin ala, ja čájehit ahte girkorievtti mielde galgá Stáhtaráđđi/ráđđehus vuođđolága § 16 mielde loahpalaččat mearridit. –Jorribiegga lea loktin ovtta vancca guovtti eará vanca ala, ja maiddái fáskin eret ovtta johkamohtuvrra, muitala Myrskog. ¶ Dálvit fievrridedje jieŋaid buvrái ja jieŋain ala lebbo vel sahájáffuid vai jiekŋa bisošii suttakeahttá badjel geasi. -Jáhkan leat earánoamáš dehálaš oažžut oidnosii lullisámi luođi, ja oažžut sámi nuoraid lávddit ala juoigat daid, lohká Artic youth Camp prošeaktajođiheaddji Lena Susanne Gaup. Biila mas ledje 7-jahkásaš gánddaš, su eadni ja muhtun dievdu fierai rohpi ala go vuodjji ii nagidan mohki. Grand prixDan konsearttas galga vel okta váljjenlávdegoddi váljjet juoigi ja lávlu. Dat guovttis galgaba bargat dain ala ahte servat Sámi grand prixai. Okta nubbi modealla cáknalii olggos lávus álásjulggiid lávddit ala earet eará luhkkain mas lea skohterjáhkkaivdni, ja vuolildasbuvssaide main leat sámi ivnnat detaljat. Bargiidbellodaga sámediggejoavku bivdá Sámediggeráđi bargat dat ala ahte Dearvvašvuođaguvlui lasihuvvo ollu eambbo ruhta bušeahtas mii guoská dasa ahte buohcciviesuid doaimmahit. ¶ Stola (guhkes liidni) loktá báhpa čeabet ala aiddo seammaláhkai go sámegávtti čiebige. Šállošahtti lea go du árvvoštallamat leat dušše jáhkuide ja dovddut ala vuođđuduvvon. Duojáriid ealáhusSearvi (DeS) / Næringsorganisasjon for duodjiprodusenter váldoulbmil lea bargat dain ala ahte: ¶ «Maiddái Sámi eatnan ala leat mannan jagi luitojuvvon bombbat.» Govat eai leat dábalaš learrettas, muhto son geava earrálágan tekstiillaid, main ala lea njoahtan ja dasa velá geavahan árbevirolaš sámiteknihkkai. Min Áiggis golggotmánu 1. b. 2003 geavaha Hans Skoglund hui oahpes vuoimmástallanvuogi go nuppiin ala duvdá sániid maid olmmoš ii leatba geavahange, omd. "hui fasttes čuoččuhusat" ja "gielisságaid" . ¶ –Mii galgá gávdnat vuođđu main ala mii áigot bargat viidaseabbot sámi spábbačiekčamiiguin, lohká son. - Norgga eiseválddit ja sámi birrasat leat máŋggaid jagiid rahčan dain ala ahte oažžut dán ortnegii Microsofta buktagiin. Dohkkehan dieđus ahte Ann-Mari jáhkká dain ala maid lávlu, muhto dás maid fertejit leat rájit. Mu vásáhusat ja muittut márre dego bárut, mat gierragohte dovdduide ala dego bárut gátti geđggiide. Beaivváš-teáhter attii vásáhusaid iige boahtán lávddit ala dušše áigeájanassan ja guoimmuheaddjin suohttasa dihte. Dát nuorra nissonolmmoš gii lea orrun Oslos, Bergenis ja maiddái Fraŋkariikkas lea válljen máhccat Finnmárkui gos sáhttá nahkehit sabehiin ala boardaga alde juo ja čuoigalit njuolgga meahccái. Searvi háliida bargat dat ala ahte guovllu gielalas ja kultuvrralas árbi seaillošii ja áhtanuvašii. Dasa lassin han ii leat milljon ruvdnu go moatte jagi dienas boazodoallái, ja dáid ruđaid han dárbbaša boazodoalli dan botta go bisána fas julggiin ala maŋŋil go lea heaitán. Dál dahtto Huuva SDS:a bargat dat ala ahte sámi journalisttaoahppu alida gelbbolašvuođa boahtevaš sámi journalisttaide. ¶ Dan mii diehtit ovddežis, ja jearaldat lea áigot go sosiálakantuvra ala duvdit olbmuid, imašta Jovnnin-Per Johanas. Láhkaevttohusa § 5 mielde ii galgga láhka duohtadit daid priváhta dahje kollektiivvalaš vuoigatvuođaid mat juo leat olbmuin ja mat leat vuođđuduvvon oamastus dahje guhkit áiggi geavaheapmi ala. 100 kilosaš lossa seaidni gahčai ohppiin ala ¶ Lávddit ala maid galget beassat sámi juoigit juoigat, ja Mihkkal ii jáhke váttisin sin oažžut dohko. Ii oktage dieđihan ahte lea vielpái ala vuodján, go mii ieža gávdnaimet dan geaidnu guoras jápmán. oktiibuot galget dát movttidahttit nissoniid nu sakka ahte dieđihit beaivi ala jienastuslohkui. ¶ Mii ávžžuhit sihke eiseválddiid ja girkuid bargat dat ala ahte šaddá rievttes juogadeapmi eatnamiin ja čáziin, ja ahte galggašii šaddat soabdeapmi ja háviid dálkkodeapmi dan oktavuođas mii lea iešguđetlágan čearddalaš joavkkuid gaskkas mat ellet ovttas dan guovllus. ¶ Govat eai leat dábalaš learrettas, muhto son geava earrálágan tekstiillaid, main ala lea njoahtan ja dasa velá geavahan árbevirolaš sámiteknihkkai. ¶ JOS TOGA VUOLGÁ..: -Jos vuos toga vuolgá, de fertejit álgoálbmogat dat ala njuiket ja gáibidit dan mii sidjiide gullá lunddolaččat, lea NSR jođiheaddji ávžžuhus petroleumdebáhtas. Njuiket vanca ala jos dat manná ¶ Mun dovddan dego muhtun gielddastivraáirasat leat suhttan mun ala go gillen vázzit Sirpmá skuvllas, ja ahte lean sivalaš go gielddas lea fuones ruhtadilli. Divttat ledje čállojuvvon sihke bábir ala ja láhttebasaldat ala. ¶ Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnan ala - daččaid ja sápmelaččaid. — Mu mielas mii galgat dál geahčastit dobbelii ja rahčat dat ala oláhit friddja ja girjás servodaga. Stola (guhkes liidni) loktá báhpa čeabet ala aiddo seammaláhkai go sámegávtti čeabetge. Lossa máhccastat plastihkaseaidni gahččai mannan vuosargga oahpalheaddji Mattis A. Eira Meløy ja guovtti nuppiluohkkálaš ala Kárášjoga mánaidskuvllas. Govat eai leat dábálaš learrettas, muhto son geavaha earálágan tekstiillaid, mat ala lea njuohtan ja dasa velá geavahan árbevirolaš sámiteknihkkaid. ¶ Láhkaevttohusa § 5 mielde ii galgga láhka duohtadit daid priváhta dahje kollektiivvalaš vuoigatvuođaid mat juo leat olbmuin ja mat leat vuođđuduvvon oamastus dahje guhkit áiggi geavaheapmi ala. Dál áiggun ávžžuhit sámi álbmotválljejuvvon orgánaid, organisašuvnnaid ja ovttaskas olbmuid bargat eambbo dat ala ahte duohtan dahkat "višuvnna" dahje jurddašit eambbo dan birra movt mii hálidit boahttevaš Sámi eatnama leahket. Muhto son háliidii eambbo sámivuođa skuvlii, muhto dat ii lean mihkkege mii sáhtii beaivi ala dáhpáhuvvat. Guollebivdit lávejedje bidjat luosačoliid ja -oivviid dat ala gopmirdettiin, erenoamážit go ledje goddán vuosttas luosa giđđat. Duvvát borret riissaid, maid olbmot bálkot náittosbárra ala -ja dat bohtanit čoavjjis ja duvvát jápmet. It dárbbaš bálkut riissaid mun ala. Joavku galgá earret eará bargat dat ala ahte Finnmárku vuosttažettin galgá šaddat olles riika kultuvrafylkan. Oazzun dihte ekonomija fas julggiin ala leat bidjan ruda ja navccaid cegget turistaealahusa. Mu mielas lea hui lunddolaš go ain juo ovttas dain almmolaš leavgabeivviin Norggas leat dearvuođat sámi álbmogii, danne go Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnan ala – dáččaid ja sápmealaččaid, dadjá Sámedikki doaibmi presideanta Ragnhild Nystad. ¶ -Mun balan, ahte mo geavvá jus Deanujohka ala bohtet lasi guollebivdit. Dat čuohcá luossanállái, oaivvilda Veahčat Biehtár-Ánde, Pekka Lukkari Deanu guollerivttiid čielggadeapmai. Báikki olbmot fertejit ieža beassat mearridat man ollu turisttat čáhket Deanu ala, árvala Biehtár-Ánde. ¶ Gieldda- ja guovlludepartemeanta áigu bargat dain ala ahte dahkat ortnega eambbo dovddusin vai dán avadahkii bohtet eambbo doaimmat, Ráđđehus preassadieđáhusas. Niegus sii gullojit sovkkástaddamin gaskaneaset ahte go sii sápmelaš neavttárat dohkkejit lávddit ala dákkár alladássásaš klasihkkáris. Luondduriggodagaid sesttolaš geavaheapmi, daid kvalitehta buorideapmi ja juobe daid meari lasiheapmi galggašiige váldojuvvot maid sámipolitihka vuođđoprinsihppan, main ala servodat ráhkada jierpmálaš luonddu geavaheami. Dasto dárkkilasten dán presideantaevttohasguoktá ministtaráigodagaid, registerejin ruossalasvuođa, muhto dat báhce dušše bábir ala ja nie čálus manai deaddileapmai boastto dieđuiguin.