[lemma = "joavku"][lemma = "gii"]Boađus: 204 Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Fáhkkestaga muhtin álgoálbmogiid joavku geaid jođihii IITC nuppástuhtii oktasaš strategia ja gáibidedje ahte Julggastusevttohusbargojoavku fertešii doallat moadde jagi bottu vai dasto váldit barggu ođđasit gieđahallanláhkai . Dán oktavuođas leat olu sámegielhástalusat : gávdnat dutkiid geain lea máhttu sámi diliin , bisuhit nana fága- ja dutkanbirrasiid , atnit ja čalmmustahttit sámegiela originálagiellan dutkamis , kártet ja duođaštit árbevirolaš máhtuid , vuohkkasit gaskkustit dutkanbohtosiid sidjiide geaid birra dutkamuš lea , dahje daidda joavkkuide geaidda dutkamuš guoská . Eandalitge dat olbmot ja joavkkut geaid olmmošvuoigatvuođat eai ollašuva doarvái bures , dárbbašit eanemusat dieđuid iežaset vuoigatvuođain . Ja lea vel okta vajálduvvon joavku geain ii goassege leat ánuhuvvon ándagassii ; dat leat sii geat masse guollebivdin vejolašvuođaid Dápmotjávrris , mii lea moadde miilla oarjjabealde Ruostavári . Nissonbáŋkoortnet galggašii ásahuvvot dan váste vai suohkan sáhttá addit veahki daidda joavkkuide geat leat earenoamáš ulbmiljoavkkut suohkanis . Earát Guovdageainnu Falástallansearvvi 2 joavkkus geat eai leat dán govas : Anders Nils Gaup , Johan Mathis N. Hætta , Leif Henry Hætta , Mihkkal Ovllá Sara , Mikkel Triumf , Svein Ole Sandvik , Per Egil Siri , Isak Mathis Utsi , Oddbjørn Hætta ja Ole Johan Eira . Sii ledje okta dain vuosttaš joavkkuin geat lávkeje lávddi ala . Muhto ii leat mihkke ipmášit dahje ođđasit ahte Guovdageainnu searvegottis leat máŋggat joavkkut geain leat iešguđetge vuostálasvuođa . Buot joavkkut geat eai searvan čiekčamiidda diibmá fertejit váldit oktavuođa Gáivuona NSR:ain jođáneamos lágiin . Lávvordaga čiekčamiin ledje guokte luntta ruovttu joavkkus geat gal oažžuba leat duhtavaččat iežaska bargguin . Visot joavkkut geat gilvaledje Bákteváris suvve buot čikčiid čiekčat dan meare ahte sii duođaid liegganedje . Leat earenoamážit drošše-eaiggádat ja joavkkut geain leat smávvamánát geat ovdal leat váttisvuođaid ožžon dákkár airbag « ain mii lea stuolu siste . Máze lea odne viđadin tabeallas , muhto ii leat go moadde čuoggá ovddabealde eará joavkkuid geat leat vuolágeahčen tabeallas . Doaivumis leage okta dáin joavkkuin gii beassá 2. divišuvdnii boahtte jagi . Maŋŋel dán jagáš old-cup čiekčamiid Álttás , sáhttá addit juogalágan árvosániid sámi joavkkuide geat ledje searvan doaluide . Danin eat duostta árvvoštallat guđe divišuvnnas joavkkut geat dál leat vuolágeahččen tabeallas , čikčet boahtte jagi . Muhto maiddái joavkkuin geain leat ollu mánát , internáhtat ja eará ásahusat boarrásiidda ja mánáide dárbbašit veahki , lohká Koval . Honnesváhki ja Porsáŋgu čievččaiga dássálaga - , ja dál leat ain 4 joavkku geat sáhttet vuoitit Finnmárkku 3. divišuvnna . Ossodatvuoitit besset 2. divišuvdnii , muhto lassin besset vel dat 5 buoremus joavkku geat šaddet nubbin iežaset ossodagain . Dál leat vel báhcán njeallje joavkku geain lea ain vejolašvuohta njuiket 2. divišuvdnii . – Oiddohat dán jagi leat Čáhcesullojoavku Norild ja Honnesváhki , lohket joavkku jođiheaddjit , ja jotket : – Joavkkut geat ožžot váttisvuođaid bissut divišuvnnas , leat Sállan // Glimt ja Čorgaš . Muhtun stuoradiggedigaštallamis juovlamánus 1998:s dajai son ahte « Finnmárkkus leat olles historjjálaš áiggis ássan golbma etnalaš joavkku geat leat ja leat leamaš sullii ovtta stuorrát dán guovllus » . Unnán seailluhit mearrasámi kultuvrra Arne Pedersen lohká dát 3000 tonnas lea 40-45 millijovnna kruvnnu árvu , go rehkenastá sáiddi ja divssu dasa velá , go vuovdá dan guolleostiide , muhto oalle unnán go galgá dáid lassi guolleearretonnaid juohkit buot guolásteddjiid gaskkas rabas joavkkus geat leat guovllus gosa dát mearrádus gusto , Sámedikki ealáhusdoaibmaguovlluin Finnmárkkus , Romssas ja Nordlánddas . – Dál lea nuorain áibbas dábálaš beaivi , logai ikte Arild Johnsen ja muitalii The BlackSheeps joavku galge searvat NRK neahttačoahkkimii oktan Battery joavkkuin geat bohte nuppi sadjái gilvvus . Euthanasia lea Death // Trash joavku geat fas leat gávnnadan 16 jagi maŋŋil earráneami . – Dása leat čatnon golut , ležžet dal guokte joavkku vai 14 , ja jus ležžet ollu joavkkut geat eai hálit geavahit helikoptera , de dalle han lea midjiide dát šuokŋa ahte dát ii leat boahtteáigi , muhto dán jagáš bivdui aŋkke lea dát vuolggasadji . Billista ekonomiija Anders Ims čilge maid ahte jus doppe leat joavkkut geat eai áiggo geavahit helikoptera , de dat boahtá billistit prošeaktaekonomiija . Duolva Duottar lea vuosttaš joavku gean Sápmi music sádde konseartamátkái . Stian Nilsen ( 27 ) Bissojogas eret lea áidna dievdu dán joavkkus geas eai leat geatnegasvuođat ja barggut mat bissehit su . Muhto min iežamet geavada kritihkalaččat árvvoštallan , mielddisbuktá maiddái dan ahte mis lea lohpi ovddidit daid seamma kritihkalaš gažaldagaid buot joavkkuide geat geavahit duoddara . Joavkkut geat atnet čikčiid geaid eai leat dieđihan ( eai leat joavkku loahpalaš čikčiidlisttus ) sáhttet biddjojuvvot eret ( diskvalifiserejuvvot).24 . Lea hui movttegis joavku geat ledje das go fitnen jearahallamin DSF . Earret eará sáddejuvvojit gulaskuddancealkámušat guktuid gielaide ja mii leat várra áidna politihkalaš joavku geas lea válgaprográmma buot sámegielaide . Sámit leat dušše okta olu joavkkuin geain galget iskosat váldit , ja mu mielas lea nu suhttadeaddji go bohtet cuiggodeamit ja gažaldagat prošeavtta ehtalašvuođa birra , lohká Nicolaysen . – Dál lea nuorain áibbas dábálaš beaivi , logai ikte Arild Johnsen ja muitalii The BlackSheeps joavku galge searvat NRK neahttačoahkkimii oktan Battery joavkkuin geat bohte nuppi sadjái gilvvus . Olu joavkkut geat čikče B-finála čiekčamiid eai leat goassege beassan viidásit dán cupas , ja dat geasuhii ge várra maid eanet gehččiid , muitala Skum . Team Sápmi U-21 joavkkus geat oassálaste dán jagi njukčamánus Arctic Winter Games doaluin Yellowknife , Kanadas , besse njealjis Viva World Cup jovkui maid Frank Steve Lindseth lea čoaggán . Dá lea hip-hop joavku geat lávlot ja čolget furlalaš gillii , ja leat eret davvi Italias . Duolva Duottar lea okta dain joavkkuin geain lea gullevašvuohta Mázii , ja leat nagodan šaddat beakkánis joavkun . Duolva Duottar lea okta dain joavkkuin geain lea gullevašvuohta Mázii , ja leat nagodan šaddat beakkánis joavkun . – Sin atnet joavkun geaiguin bures meannudit , ja sii dušše vižžet ja vižžet searvevuođas . – Go buot joavkkut leat čuojahan , de mii juolludit 20 000 ruvnno dan jovkui geas min mielas lea buorre vejolašvuohta ovdánit musihkaineaset , lohká Øystein . Ulbmil foanddain lea doarjjut ruhtajuolludemiin musihkkáriid dahje joavkkuid geat háliidit birget musihkain ja geat buvttadit alladásat musihka . Lea go Olli ja su joavku geat mear ­ridit , vai lea go sáme ­politihkalaš forum mii mearrida Bargiid ­bellodaga sáme politihka ? Okta joavku gii galgá čuojahit festiválas lea sámi joavku P. J. Somby Band , muđui čuojahit earret eará The Savage Rose ( dk ) , Strawbs ( UK . Euthanasia lea Death // Trash joavku geat fas leat gávnnadan 16 jagi maŋŋil earráneami . – Nuorat lea dakkár joavku geain lea unnán iežaskapitála ja fuones vejolašvuohta oažžut báŋkoloana . Festiválamannit besset dán jagi maid návddašit Duolva Duottar joavkku geat oidnojit govas . Son lohká ahte skuvllas livčče dalle lean dárbu sierra resurssaide dan jovkui geat justa dan čuovvolit . Das ledje mielde , earret Beaivváža neavttárat , suohkana kulturskuvlla mánáidkoara ja Dimitri joavku geat gaskkohagaid Beaivváža neavttáriid bihtáid lávlo ja oassálaste neaktimii . Marit Aina Skumas lei sierra joavku geat dorjo su finálasadjái . – Lea okta dain buoremus joavkkuin geaiguin mii leat deaivvadan dáppe . Leana boliisa bajitdárkkisteaddji Esko Rasi muitala ahte norgalaččat leat stuorámus joavku geaidda mearriduvvojit vuodjingildosat liigeleavttus . Dat mii lea erenoamáš lea ahte eanas joavkkut leat boazosámi orohat joavkkut geat leat vuolgán deaivvadit iežaset verddiiguin mearragáttis . Romsa spovejuvvui ovdal spábbačiekčanáigodaga álggii okta dáin joavkkuin gii sáhttá golli váldit . NAF lea hutkamin maid álggahit sierra joavkku geat oahpahit nuoraid man mávssolaš biilaboagánatnin lea . Olju sáhttá leat dorvvolaš unna jovkkoš gii mu veahkeha váivviid luvvet . Dat lea buorre fálaldat nuorra artisttaide ja joavkkuide geain juo leat buorit lávlagat , muhto ii leat vejolašvuohta báddet dan . Nadezhda leat aiddo boahtán Moskvas , gos son lea leamaš moadde vahkku iežas eallindáidaga juogadeamen joavkkuin geat ledje bovden su dohko . Goabbáge háliidii hábmet servodaga ođđasiin geavaheamen seammalágan vugiid , vaikko dat joavkkut geat sirrejuvvojedje servodaga olggobeallái ledjege aivve earáláganat . Niehkostipeanddas lea jury mii vállje dan 100 olbmo dahje joavkku geat loahpas de vuitet . Joavku vuittii diimmá Sámi Grand Prix lávlunoasis ” Ii iđit vel ” lávlagiin ja sii ledje áidna joavku geat ieža čuojahedje . Professor Bryan Hood ja dutki Ingrid Sommerseth leaba guovttis dan guđa olbmo joavkkus geat leat kártemin dološ ássansajiid , bivdorokkiid ja dávviriid Mollešjoga guovllus . Máze smávvanieiddat lea okta dan máŋgga joavkkus geat gilvalit vuoitit Altaturneringa . – Dása leat čatnon golut , ležžet dal guokte joavkku vai 14 , ja jus ležžet ollu joavkkut geat eai hálit geavahit helikoptera , de dalle han lea midjiide dát šuokŋa ahte dát ii leat boahtteáigi , muhto dán jagáš bivdui aŋkke lea dát vuolggasadji . Anders Ims čilge maid ahte jus doppe leat joavkkut geat eai áiggo geavahit helikoptera , de dat boahtá billistit prošeaktaekonomiija . Dahket fal buori prográmma , ja gii dan diehtá , soaittát leat don dege du joavku geat besset guoimmuhit boahtte AWG-gilvvuin , loahpaha Aslak Paltto . Asbjørn Guttorm beasai Njoammeljohkii joavkkuinis geat lea John Nystad , Arne Edvard Somby , Sammol J. Nystad , Kjell Olav Guttorm , Anne Margit Guttorm , Niilas Henry Nystad ja Egil Josefsen Utsi . Vaikko eai lean go guovttis Duolva Duottar joavkkus geat guoimmuheigga , de goitge nagodeigga Fred-René Øvergård Buljo ja Ivan Andre Skum oažžut nuoraid dánsut eamiálbmotkonsearttas mii lágiduvvui Báktehárjjis , Guovdageainnus , mannan lávvordaga . Bálkkašupmi addo ovttaskas olbmuide dahje joavkkuide geain // main leat erenoamáš čehppodat dahje lea bargan kultuvrralaš barggu . Čujuhan seammás ILO-soahpamuššii gos čuožžu ahte ; « Galget biddjot diehtojuohkkindoaimmat buot sektovrrain servodagas , ja erenoamážit daid joavkkuin geain lea eanemus oktavuohta guoskkahuvvon olbmuin , bissehandihtii ovdagáttuid mat leat dáid olbmuid vuostá . Gurotbellodaga stivra čujuha dasa , ahte sápmelaččat Finnmárkkus leat seaguhuvvon joavku geain leat sierralágan politihkalaš oaivilat . Dá leat joavkkut geat galget leat mielde ja goas čiekčamat mannet . – Odne gullá okta čiekči jovkui gean ovddas čiekčá , vaikko čiekčis ii leat šiehtadus joavkkuin . Mii leat njeallje joavkku geain leat seamma ollu čuoggát , muhto mii letnet čiekčan eanemus čiekčamiid . Sihke sis ja eará joavkkuin geaiguin hálešteimmet . Dát olmmoš lohká iežas gullat jovkui geat gohčodit iežaset Njeállje bálgosa bajonat , Muddusjávrri , Njeávdán , Sállevári nissonat , Bátneduottar bártnit leat dat12 oahppi joavku geat leat beassan fárrui vuosttas jovkui oahppat mo oažžut eanet ávkki bohccos buvttadusaid bokte . Leimmet dego guokte joavkku geat dušše oruimet seammá báikkis . - Joavkkuide geat gorgnjejit , lea álo váttis bissut divišuvnnas . Muhto lea okta joavku geaidda ii leat čáppagirjjálaš lohkanfálaldat , nammalassii nuoraide geat leat10 ja 13 jagi gaskkas . - Álo lea váttis joavkkuide geat bohtet bajás , bissut divišuvnnas . Turi bivdojoavku lea vuosttaš joavku geat ainjuo Sis-Finnmárkkus gárvodit sápmelažžan ealgabivddus . Sii ( sámi nuorat ) leat dego sierra joavku geat dollet čihkosis maid barget . Johan Mihkkal árvvoštallá daid joavkkuid geat leat beassan semifinálai oalle muddui seamma dásis dáin dábálaš surggiin valáštallan diehtogilvvus , nu go čuoigamis , luistemis ja spábbačiekčamis . Isak Ole Hætta ii leat vuos áibbas sihkar mii lea Sámi vuosttaš 11:š , de goit lea čielggas badjel bealli joavkkus geat álget . Servodatovdáneami dihte lea servodat šaddan organisašuvdnaservodahkan máŋggalágan joavkkuiguin geat dorrot iežaset áššiid ovddas . Otne álgá okta Sámi beakkáneamos lágidemiin Leavnnjas , Sámi Cupa , ja Bieskenjárgga Siida lea okta daid ollu joavkkuiguin geat servet . Kárášjoht ` joavku Intrigue lea okta dain19 joavkkuin geat galget čuojahit doppe , ja nu go dábálaččat , de leat várra sii geat ráhkadit eanemuš šowwa lávddi alde . Son lei dan joavkkus geat vázze Gárdinii ja lohká dan hui earonoamáš vásáhussan . Nuppi beallefinálas deaivvadii Dáibil Lunttat ja Muitil go dáhttu , ja dat lei Johan Mikkel Bongo ja su bártnáš Ánte Hætta Muitil go dáhttu joavkkus geat válddiiga vuoittu dán vuorus . 15. beaivvi juovlamánus deaivvadeaba dat guokte eará joavkku geat leigga mielde Muitil ja Čeahpis , Nilut Joavku ja Dáibal Lunttat , bronšefinálas . Lea dovddus ášši ahte mun lean okta dan joavkkus geat čadaheimmet nealgudanakšuvnna moaddelot jagi dassá , ja lea maid dovddus ášši ahte NSR lea bovden nealgudeaddjiid iežaset jahkečoahkkimii Romssas boahtte mánu álggogeahčen . – De vázzen vel eanet skuvllaid , ja maŋŋel dan deiven ovtta heavy-rock joavku geaiguin čuojahin orgela ja lávlon . Son lea dat joavkkus gii eanemusat addá persuvnnalaš energiija ja dovdduid skearrui . Molotov Cocktail lei joavku geat ledje dušše nuorra rock-musihkkara , ja dán vuoiŋŋa mielde šaddá maiddái foanda . Ivvár Pedersen ja Elias Balto alias Morgan Cane čurveba maŋimuš joavkku gii galgá beassat dávgebissu ráhkadit . Riikkajoavku Sápmi lea okta daid joavkkuin gii lea geahččalan máŋga jagi beassat mielláhttun FIFA:i . Sii háliidit diehtit lei go dásseárvu dan joavkkus geat barge hábmeje kampáŋŋa , lea go dásseárvu sin gaskkas geaid kampáŋŋa geahččala oláhit ja lei go dásseárvu dan almmuhuskampáŋŋas mii jođihuvvui Dagbladet aviissas . Mii fertet jáhkkit sutnje , go Álttá joavku The Beatless han leat áidna joavku geat áđestallet The Beatles nu bures go sii dahket . Sii gulastedje ahte Nordlys-joavku ii atte dábála joavkomearkka dahje vimpela jovkui gean deivet . Joavku geas lea nana sámegiella ges unno , ja gielladássi fuotnu . Ja dál mii leat jođus , ja mis leat hirbmat movttegis joavku geat ráhkkanit doaluide . Háliidan geahččaladdat symbolaid mat geavahuvvojit joavkkuin geat ellet olggobealde servodaga . May-Liss lohká ge iežas identifiseret daigguin joavkkuiguin geat ellet servodaga olggobealde . - Ruđat galggašedje mannat gelbbolaš ásahusaide ja joavkkuide geat duođas hálidivčče ovddidit giela , ja geaid doaimmat leat čielga giellaovddideaddjit . Leat máŋga joavkku geat leat ohcan Stuoradikkis buhtadusaid , earret eará oahppováillagat , mánáidruoktománát , soahtemánát ja romanit geat leat bággosteriliserejuvvon . - Várra leat oktiibuot vihtta joavkku geat seaguhit dán guokte suorggii , muhto ferten gal dadjat ahte leat ollusat geat lávlot Maori gillii , muitala Wai . √ Lea dehálaš ahte buohkat ovtta joavkkus geain leat gávdnon dihkit , dálkkoduvvojit oktanaga , vai eai njoammut fas nubbi nuppi maŋŋel dálkkodeami . – Mis leat máŋga eará artistta ja joavkku geaiguin humadit , erenoamážit sámi artisttat . Mii leat máŋgasat joavkkus geain lea hárjáneapmi alla dásis , muhto mii fertet maid oažžut mielde sin geat eai leat nu alla dásis ovdal čiekčan . – Ii lean oktage joavkkus gii ii hálidan leat mielde dán konsearttas , gosa máilmmebeakkálmasat ja Norgga buoremus artisttat bohtet , muitala Somby . In lean vuordán nie ollu olbmuid go eai lean eambbo go vihtta joavkku geat ledje searvan čiekčamiidda , lohká Sarek IF jođiheaddji Fia Kaddik Dál ii leat go Eveliina Sarapää dán joavkkus gii doallá elihta dási , lohká Hætta . Dáidda ja dáiddárat leat dat joavku geaid jienat leat duššan eará joavkkuid huikasii Sámedikkis . Eleviina guhte dál čiekčá elitajoavkkus HJK Helsset lei áidna nieida sámi joavkkus gii nákcii čuovvut Upmi leavttu ja dási . Mis lei juohke ovttas okta joavku gean galggaimet fuolahit . Postgirobygget lei maŋemus joavku gii čuojahii ja maŋŋel dan lei áibbas jaska . Okta dain joavkkuin geat galget lávdái lea Jiella . Nuorat , erenoamážit sii geat jienastit vuosttaš geardde , lea dat joavku geat hárvvimusat geavahit jienastanvuoigatvuođaset . NF-Board oktan Davvi Kypriotalaš spábbačiekčanlihtuin leat mieđihan ahte Kosovo dahje eará joavkkut geat leat mielde NF-Board bohtet vahkku 44. Doarjja friddja profešonealla joavkkuide geat hálidit doallat konsearttaid ja čađahit turneaid Davvi-Norggas . Maiddái giliin lullelis leat gievrras joavkkut geat hálidivčče eambbo beassat vuodjit meahcis , ja politihkkárat geain maid lea seamma beroštupmi dorjot sin . Erenoamážit lea joavku geat ollu juhket , geat dárbbašit erenoamáš doaimmaid . Leat muđui muhtin ložžema ássanviessogáibádusas muhtin joavkkuide geain lea riekti doarjagii . Nils Peder čuovui Kárášjoga gieldda joavkku geat ledje Lujávrris plánen dihtii boahtte Lujávrri Geasseriemuid mat álget ovccát beaivve ja bistet gitta 12. beaivái . Gaup mielas lea ártet go Guovdageainnus leat muhtun nuorra joavkkut geat sáhttet vigihis olbmuid rohkkáhit . Gávdnojit gal dieđusge nuppebealde beavddi maid olbmot ja joavkkut geat leat vuovdnábut go earát . Marit Hætta Øverli , Altaturneringa jođiheaddji muitala ahte dát doalut leat šaddan nu bivnnuhat ahte buot joavkkut geat livčče halidan searvat eai beasa mielde gilvvuide go ii leat sadji . Vaikke vel sámeáššiid vuostálastit garrasit vigge hehttet sámi ovdáneami dalle , de eai birgen sii Máret-Lemet-Máreha joavkkus geat nu bures ja áššálaččat nagadedje čilget guovddáš eiseváldiide sámi dárbbuid birra nu ahte sii doppe ožžo doarjaga . Muhto mii diehtit sis leat golmmaolbmo musihkkafágalaš joavku geat addet ráđi doarjjastivrii , muitala Vuolab . Sii ledje áidna joavku geat ledje ođastan dološ álbmotlávlaga metalmusihkain . Maiddái dan dološ dáža kolonisttalaš jurddaga mielde , ahte boanddaiin galgá leat luossabivdovuoigatvuohta , rihkkojuvvo otne , go bealli dán joavkkus geain otne leat dát luossabivdovuoigatvuohta , eai leat boanddat . Leat 16 joavkku geat dán rádjái leat searvan dievdduid gilvvuide , ja lea dássálaččat Norgga ja Ruota joavkkuid gaskkas . Dasa lassin lea Johk`gátte searain nisson joavku geat maiddái leat birgemeahttumat báhppara alde . Son lea mielde daid girkojođiheddjiid joavkkus geat leat presideantta Viktor Jusjtsjenko ráđđeaddit . Boarrásiid gaskkas lea joavku geain lea leamaš stuorámus váttisvuohta dat go soađi ja dáruiduhttinpolitihka geažil eai goassege ožžon vuođđooahpu . NUPPI JOAVKKUS : Aslak Krokmo Váljogas Kárášjogas ( olgeš rávddas ) lea nuppi joavkkus geat giđđat galget čađahit eksámena luođis Davvi-Trøndelága Allaskuvllas . Son muitala ahte vuosttas joavku geat dál čađahedje bachelorgráda eksámena juoigamis leat aivve dáža studeanttat . Alfreds kroas son čuojaha joavkkuinis geat leat Peter Tikkanen pianos , Tobias Helén kontrabasas ja Johan Englund rumbbuin . VUITTII : Anára badjedási skuvlla « Uđas » joavku lei okta golmma joavkkus geat vuite ja dasto besse Turkui loahppagilvvuide . Sámedikki várrepresidenta Johan Mikkel Sara ii loga vuohttán makkárge eahpeluohttámuša NSR Sámedikki joavkkus geainna son politihkkalaččat ovttasbargá . Geassemnu 15. beaivái fertejit joavkkut geaidda lea fállon bivdoguovlu , dohkkehit go dán vai eai . – NRK lea dáinna lágiin addán doarjaga joavkkuide geat gillájit juogo iežaset dahje earáid gárrenmirkogeavaheami dihte . – Mis lei dalle plánenčoahkkin ja de riŋgegohte juo joavkkut geat hálidedje searvat čiekčamiidda , muitala Bals . Gitáračuojaheaddji jámii - guoros lávdiRobert Burås ja su joavku My Midnight Creeps lei okta dain joavkkuin geat galge geasuhit eanemus olbmuid dán jagáš gaskaijarockii . Beakkán Martin Gold gii álggahii Alphaville joavkku gii maid lávlu joavkkus , lea su bovden fárrui juoigat , muitala son . Juohke ráiddus leat válljen ođđa gilvaleddjiid geat álggos juhkojuvvojit guovtti jovkui geat gilvalit vuostálaga . Festiválas Oslos maid válljejit joavkkuid geat galget beassat čuojahit seamma sullasaš festiválas Englánddas Liverpoolas . Eahpitkeahttá leat mearrasámit joavku geat leat orron Finnmárkku rittuin min áigelogu álggu rájes ja jáhkehahtti vel guhkit . – Mii leat moadde joavku geat galgat mátkkoštit birra Davvi-kalohta ja juohkehaš mis oaččui 100 ruvnnu mátkeruhtan . Hárjeheaddji Bengt Jensen mielas maid lei earenoamáš oažžut joavkku geaid ii leat hárjehallan ovdal , searvat singuin Hállemas-čiekčamiidda ja Nilut Cup:ii ja geaid gaskkas de galgá válljet gávcci čiekči geat besset Canadai njukčamánus . – Áigemeari mii leat bidjan ođđajagimánu 6. beaivvái evttohit valáštalli nama dahje joavkku gean hálidit dákkár gutni oažžut . Muhto maiddái báikkálaš organisašuvnnat ja joavkkut geat eai leat guovddáš organisašuvnnaid miellahttun sáhttet ohcat doarjaga jus organisašuvdna lea demokráhtalaš ja das lea álbmotávkkálaš mihttomearri . Prošeaktadoarjja lea ovttasbarggu várás gaskal davviriikkalaš mánáid- ja nuoriadorganisašuvnnaid , servviid ja eará joavkkuid geat barget mánáid ja nuoraid ovddas , beali ja siiguin ovttas unnimusat golmma riikkas dahje iešstivrenguovlluin . Dušše dat joavkkut geat leat gávdnon Ruotas ovdal 1900-jagi molssašumi árvvoštallojuvvoi deavdit namahuvvon gáibádusa . Lávdegoddi ii oppa eahpidange ahte 27. artihkkal vuoigatvuođavuođđuda mieđis vealahusgáibádusa , namalassii mearrádusa suodjalit sierra joavkkuid geaid mearrádus siskkilda ( s. 279 280 Báikegotti joavku geaidda sáhttá čujuhit bivdosaji orru danne muhtun muddui viiddiduvvon . Sápmelaččain lei unnit joavku geat lotnolasat guolástedje ja bohccuiguin barge , dahje sihke guolástemiin , eanandoaluin ja boazodoaluin ( Minde 1975 : 109-111 ) . Njealját joavku geat oasálaste Finnmárkku guollebivdui , ledje ruoššat . Sátni atno dego jurdilkeahttá olbmuid birra geat gullet jovkui geaidda servodat ovdal lei ásahan earenoamáš ortnegiid dehe gos soapmásat oaivvildedje ahte sii dárbbašedje earenoamáš bálvalusaid . Čálgopolitihka váldomihttun lea láhččet oadjebasvuođa joavkkuide geat ellet váttis ja vártnuhis dilis . unnit joavkkut geain leat iežaset suopmanat mat leat osohahkii hui earaláganat go davvisámegiella – dáid searvvis leat oarjelsámit , nuortasámit // goltásámit ja julevsámit . Alla gehččiidlogut orot čájeheame ahte lea mearkkašahtti stuora joavku geat eai leat sápmelaččat , geat čuvvot sámeradio tv-prográmmaid , ja danin sáhttá leat vuođđu dadjat ahte NRK Sámi Radio lea lihkostuvvan leat gulahallangaskaoapmin sápmelaččaid ja stuoraservvodaga gaskkas . Dát nanne hypotesa ahte dáidá joavku geat ovdal ledje oahppit Sámi giella ja kultuvra fágas , geat de leat jávkan sámegielfágas . Čoahkkáigeassu lea ahte sámegielfága ii leat nagodan doalahit stuora ohppiid joavkku geat ovdal áibbas eaktodáhtolaččat válljejedje sámegiela , dahje geain goit ledje váhnemat geat válljejedje fága eaktodáhtolaččat sin ovddas . Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin , čielggademiiguin , váikkuhandoaimmaiguin , bagadallamiin , diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská . Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin , čielggademiiguin , váikkuhandoaimmaiguin , bagadallamiin , diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská . Dehálaš lea maid buorebut searvadit joavkkuid geaidda lea váttis beassat stáhtalaš bargomárkanii . Dearvvašvuođadirektoráhtta áigu ásahit fágaidgaskasaš joavkkuid geat galget ráhkadit ollislaš dikšofálaldagaid Danmárkku málle mielde – ja meannudannjuolggadusaid ektui mat gustojit Norggas . Baicca bargiid // barggaheddjiidlogahaga logut čájehit ahte fidnodoaibma lassána buot joavkkuin geat leat boarráset go 60 jagi . Bátnedearvvašvuođa váldodoaibma : Fálaldat mánáide ja nuoraide vuollil 20 jagi Fálaldat psyhkalaš doaibmaváillagiidda Fálaldat boarrásiid , guhkesáiggi buohcciid ja bargonávccahemiid joavkkuide geat leat ásahusas ja ruovttudivššus Dan lassin galgá bátnedearvvašvuođabálvalus čađahit eastadeaddji doaibmabijuid oppa álbmogii buorrin . Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi joavkkuide geain lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis . Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi joavkkuide geain lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis . Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte Árvalusat joavkkuin geain eai leat lahtut lávddegottis : Árvalusat joavkkuin geain eai leat lahtut lávdegottis : Árvalusat joavkkuin geain eai leat lahtut lávdegottis : Árvalusat joavkkuin geain eai leat lahtut lávdegottis : Árvalusat joavkkuin geain eai leat lahtut lávdegottis : Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi joavkkuide geain lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis . Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi joavkkuide geain lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis . Sámediggi ferte ovdal 2001 sámediggeválggaid plánet ja doallat diehtojuohkinčoahkkimiid ja kurssaid iešguđetlágan organisašuvnnaide , belloddagaide ja joavkkuide geat áigot cegget listtuid . Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte Joavkkut geain leat vuoigatvuođat lága bokte Sámediggi ferte ovdal 2001 sámediggeválggaid plánet ja doallat diehtojuohkinčoahkkimiid ja kurssaid iešguđetlágan organisašuvnnaide , belloddagaide ja joavkkuide geat áigot cegget listtuid . Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi joavkkuide geain lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis . Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi joavkkuide geain lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis . Boarrásiid gaskkas lea joavku geain lea leamaš stuorámus váttisvuohta dat go soađi ja dáruiduhttinpolitihka geažil eai goassege ožžon vuođđooahpu . Muhto min iežamet geavada kritihkalaččat árvvoštallan , mielddisbuktá maiddái dan ahte mis lea lohpi ovddidit daid seamma kritihkalaš gažaldagaid buot joavkkuide geat geavahit duoddara . Nuorat lea dakkár joavku geain lea unnán iežas kapitála ja fuones vejolašvuohta oažžut báŋkoloana . Ruovttubuohccedikšun lea dearvvašvuođafálaldat buot ahke­ joavkkuide geat dárbbašit dálkkodeami , divššu ja ovddasmorraša ruovttus . Nuppe beales fas sáhttet sii geat eai oahpa dárogiela doarvái johtilit , báhcit sierra joavkun gean ii oktage dohkket . Jáhkkimis lea dát mearka ahte man seagáš ja gildojuvvon dát fáddá lei , ain juo joavkkuide geat eanemusat ledje uhkiduvvon ja geat vásihedje bákčaseamos diliid . Ovtta eksámenčállosii lei sensor nu liikon ahte čállá : « Bivddán du árvvoštallat diktit stiilla maid oahppi nr. 2 lea čállán boahtit ávkin sámi lohkangirjái , dan maid Edel Eriksen dovdá go son lea miellahttu joavkkus geat leat čohkken čállosiid dasa . Muhtun oassi álbmogis sáhtte namalassii ain orrut viesuineaset , muhto dávjá fertejedje sii váldit vuostá joavkkuid geaid dálut ledje boldojuvvon dehe bumbejuvvon . Lei easkka vuosttaš joavku geat ožžo sámegiel oahpahusa ja oahpaheaddji Kárášjoga vuođđoskuvllas , ja dat lei dušše daid álgo jagiid skuvllas . Doppe son váccii álbmotskuvlla , gymnása ja lei 1965:s vuosttaš joavkkus geat válde filosofiija ovdaoahpa doppe . Soai leigga dat guokte vuosttaža dán joavkkus geat oahpaiga lohkat . Sápmelaččain lei unnit joavku geat lotnolasat guolástedje ja bohccuiguin barge , dahje sihke guolástemiin , eanandoaluin ja boazodoaluin ( Minde 1975 : 109-111 ) . Eará doaimmat máid čađahedje leat čilgejuvvon dárkileappot kap. 4.2 , 4.2.1 ja 4.2.2. 7.7 RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA GEAHČČALUVVO GÁRŽŽIDUVVOT Njealját joavku geat oasálaste Finnmárkku guollebivdui , ledje ruoššat . Lávdegoddi ii oppa eahpidange ahte 27. artihkkal vuoigatvuođavuođđuda mieđis vealahusgáibádusa , namalassii mearrádusa suodjalit sierra joavkkuid geaid mearrádus siskkilda ( s. 279 280 Báikegotti joavku geaidda sáhttá čujuhit bivdosaji orru danne muhtun muddui viiddiduvvon .