[lemma = "nu"][lemma = "máŋggas"]
Boađus: 120
Cealkkačájeheapmi
	North Saami corpus –
Dán jagáš ođas lea ahte mii hástalit 	nu máŋgasa 	go vejolaš boahtit festiválii iežas deahkkefámuid vehkiin .
Áne lei diktán mánáid duddjostallat , tevdnet ja girjjiid lohkat ja olgun stoahkat – sámegillii , ii leat giella caggat go 	nu máŋgasat 	sámástit ovtta sajis oktanaga .
Ovdal jagi 1990 heite hui ollugat gussanávehiiguin , muhto maŋŋil 1990 , de eai šat leat 	nu máŋggas 	heaitán .
Pekka Fofanoff lohká ahte son álggii evttohassan go 	nu máŋgasat 	ledje su sihtan - Sergei Kp. .
Go 	nu máŋggas 	min bearrašis leat mielde báhčingilvvuin , de ii šatta munnje nu divrrasin .
Dán háve gal eai lean 	nu máŋggas 	hárjehallame , muhto sii geat ledje doppe , gal hárjehalle garrasit .
Ja 	nu máŋggas 	sámis oktavuohta min álbmoga árbái lea beassan healbat oalle láhkaige .
De ledje bassan 	nu máŋggas 	eaige ožžon , ii oktage .
Ohppiidráđis lea stuora fápmu skuvllas dan dihte go leat 	nu máŋggas 	geat hupmet ovttas áššiid birra .
Láve somá go 	nu máŋgasat 	čájehit dasa beroštumi , muitala Ronja Aarøen ( 14 ) .
Váldit oktavuođa servviiguin Sámedikki oahpahus- , giella- ja kulturossodaga direktevra , Julie Eira , muitala ahte sii doivot go nu árrat leat almmuhan stipeandaohcama birra , ja ovdal geasseluomu vel , de eai leat 	nu máŋgasat 	fuobmán ohcat stipeandda .
Vaikko dušše dán guovtti guovlluin leat boahtán , ja mii eat de gártta 	nu máŋggas 	, de lea dehálaš čađahit dán čoahkkima .
– Álggos mii áigguimet sáddet dán jearahallama dušše orohagaid ovdaolbmuide , muhto fuomášeimmet ahte eai šaddan 	nu máŋggas 	.
Lihkkologut : 1 , 6 , 13 ja 20 SKORPIUVDNADál beasat leat ilus danne go 	nu máŋggas 	bovdejit du duohkot deike .
Várra eai leat 	nu máŋggas 	geat jurddašit ahte leat áŋgiruššit ja bealkkahallan luonddugáhttenorganisašuvnnat geat leat leamaš veahkkin gáhttet guovlluid sisabahkkemiid .
Finansavisen čállá ahte sivvan dasa lea dainna go 	nu máŋgasat 	dain geat leat oastán speala , leat heaitán speallamin dan masá dahkkaviđe maŋŋil .
Sátnejođiheaddji maid illudii go ledje 	nu máŋggas 	boahtán ja go nu máŋgasis lei beroštupmi gullat máid evttohus cealká
Sátnejođiheaddji maid illudii go ledje nu máŋggas boahtán ja go 	nu máŋgasis 	lei beroštupmi gullat máid evttohus cealká
Son ieš jearai oažžut válddii ohcat vehkiid doaluide dárbbu mielde ja logai vel dat lea hui buorre vuoi eai seahkán 	nu máŋggas 	, sáhttá šaddat moivi .
Danne sávan ahte bohtet 	nu máŋggas 	jo vejolaš čoahkkimii .
Mun jahkán danne leat 	nu máŋggas 	geat jienastit Ovddádusbellodaga .
Go juo sihke NSR ja Bargiidbellodat leat dadjan ahte sii eai fuola ovttasbarggu Ovddádusbellodagain , de eai báze 	nu máŋggas 	geaiguin sii sáhttet ovttasbargat vuoi ožžot eanetlogu .
Baicca lei jurdda cealkámuša bokte gudnejahttit Fjellheim bearraša go 	nu máŋgasat 	sis leat váldán alit oahpu .
– Buorre go 	nu máŋgasiin 	lea beroštupmi dán áššis ja rámidan Buljo dás .
Sátnejođiheaddji Deanus , Frank M. Ingilæ lei hui movtta ja liikun go 	nu máŋggas 	ledje boahttán Guhkesnjárgga márkaniidda ja eai dušše deatnulaččat .
Sátnejođiheaddji Frank M. Ingilæ liiko go leat 	nu máŋggas 	geat leat válddán geaidnu Guhkesnjárgga márkaniidda .
Ean dieđe sivvan manne olbmot goddet measta beare dittiid ja gođđoluosa eai leat 	nu máŋggas 	geat leat darvvihan fierbmái .
Dál han eai leat 	nu máŋggas 	geat ain golgadit ja ovdal han lávejedje olbmot golgadit tinema dihte , lohkaba Nilsen ja Henriksen .
– Go eai leat 	nu máŋggas 	fáŋggain geat lohket sámi aviissa , de diŋgojuvvo dušše okta .
Guovddášbellodagas ledje ainge olbmot geat njeljiin julggiin cakkastedje go gulle dán áigumušas , muhto goit gávdnojedje 	nu máŋggas 	geat fas háliidedje maid Sámelisttu mielde ráđđádallamiidda .
Jus dat ollašuvvá de eai šat gávdno nu máŋga mearrasámi luossabivdit , mii eat leat dál ge 	nu máŋggas 	, muitala Bivdi stivrajođiheaddji Nilsen .
– Eat mii leat 	nu máŋggas 	.
Doaimmaheaddji árvalii leaikkas ahte dá dáidá leat Suolonuori giliviessu , gosa eai dárbbaš čáhkat 	nu máŋgasa 	.
– Mii leat hui duđavačča go 	nu máŋggas 	serve gilvui , ja sávvat ahte máŋggas háliidit geahččalit fas boahtte jagi , lohká Jan Henrik Hætta , diehtojuohkinhoavda FeFo:s ( Finnmárkkuopmodat ) .
– In jáhke dán guovllu boazodoalu nohkkot , muhto soaitá nu ahte dáppe eai sáhte 	nu máŋggas 	šat bargat boazodoaluealáhusas , oaivvilda son .
– Mannan vahkkoloahpa lei Aronnesrocken festivála Álttás ja dat čohkkii ollu olbmuid ja lei liehmu dálki , soaitá danne go 	nu máŋggas 	gávnnahalle juste dáinna , lohká Nilsen .
Birasbálvalusa John Nystad lohká máŋga searvvi evttohan Rávdná Anti oažžut dán bálkkašumi ja maiddái priváhta olbmot ledje evttohan – Lea stuorra gudni munnje go ledje 	nu máŋggas 	geat evttohedje mu , eai ge dušše searvvit , muhto priváhta olbmot maiddái , dadjá Anti .
– Mis lea leamaš váttis válljet faláštalliid geat galget vuolgit deike Árktalaš dálvegilvvuide dan sivas go 	nu máŋggas 	leat geassádan , muhto dál lea buot čielggas .
Lean liikká iešge máhttán illudit iežan birgemis , go eai han lean 	nu máŋgasat 	geat ožžo gudnemáinnašumi , muitala Biret .
– Lea issoras buorre go 	nu máŋggas 	leat veahkkin čoaggán ruđaid masai mánáide , vai sii ožžot skuvlavistti .
– Jos 	nu máŋggas 	bohtet , de mii gal leat duhtavažžat .
Vaikko nissonbeaivi leai 8. beaivvi , de Ohcejogas dat lágiduvvo lávvardaga 13. beaivvi , vai 	nu máŋgasat 	go vejolaččat , besset boahtit .
– Leat 	nu máŋggas 	munnje dadjan ahte sii addet ruđaid barggu ovddas , muhto eai leat eambbo go moattis addán midjiide ruđa .
Guhkesluovttas , Heammogiettis ja Stornesas orrot birrasii 100-120 olbmo ja sii leat ballágoahtán go 	nu máŋggas 	leat buohcan ja jápmán , ja ain buhcet borasdávddain .
Ii oktage sáhte dadjat ahte lea duot dahje dát mii lea sivva borasdávddaide mat levvet miehtá Norgga , muhto lea mearkkašahtti go 	nu máŋggas 	buhcet ja jápmet dainna moattitlot jagis ná unna báikkážiin .
Lágideaddjit doivot ahte bohtet birrasii 1000 olbmo Buvrovutnii dán moatti beaivái , ja jus 	nu máŋggas 	čoahkkanit , de lea oalle sihkar ahte juogalágan gulahallan das gal šaddá .
Festivála lágideaddji Jan Ole Buljo lea ilolaš go 	nu máŋggas 	dorjot su festiválaplánaid .
Doppe eai lean 	nu máŋggas 	geat oassálaste , muhto dál mun doaivvun eatnasat bohtet go Kárášjohka lea guovdu Finnmárkku ja doaivumis lea fiertu maiddái , dadjá son .
Mii eat leat maid beassan almmuhit daid eará ohcciid danin go leat dáhtton nu , ja danne eat sáhte ge muitalit vuos gallis leat ohcan virgái , muhto eai leat 	nu máŋggas 	, mieđiha son muitalit .
Dáppe Guovdageainnus eai leat 	nu máŋggas 	geain leat dáidagat UKM:s , dadjá Henriksen .
Dalá guolástusministtar Helga Pedersen logai ahte eai leat 	nu máŋggas 	geat leat miehtan , muhto mun dieđán ahte eanetlohku Finnmárkku guolástanservviin leat miehtan dasa , muhto leat dat stuorra Norgga guolástansearvvit mat eai leat dahkan dan , lohká Nilsen .
Ohppiidráđis lea stuora fápmu skuvllas dan dihte go leat 	nu máŋggas 	geat hupmet ovttas áššiid birra .
– Mii dárbbašit eanet bargiid go sámegielat leat 	nu máŋggas 	.
Vaikko dušše dán guovtti guovlluin leat boahtán , ja mii eat de gártta 	nu máŋggas 	, de lea dehálaš čađahit dán čoahkkima .
Gundersen dadjá dat lea somá go unna Deanus leat 	nu máŋggas 	geat heibot .
Prorektor Marit Breie Henriksen lea duhtavaš go 	nu máŋggas 	álge oahpaheaddjiohppui čakčat .
Henriksen sáhtii maid muitalit ahte Sámi allaskuvllas dán čavčča álge 14 ođđa studeantta oahpaheaddjiohppui , lohku mainna sáhttá leat duhtavaš jus 	nu máŋgasat 	ohcet ohppui juohke čavčča .
Sámedikki oahpahus- , giella- ja kulturossodaga direktevra , Julie Eira , muitala ahte sii doivot go nu árrat leat almmuhan stipeandaohcama birra , ja ovdal geasseluomu vel , de eai leat 	nu máŋgasat 	fuobmán ohcat stipeandda .
– Munnje leat dát gápmagat hui dábálaččat , ja go mun ledjen nuorra , de ledje hui máŋggas geat gávahedje sámelágan gápmagiid , muhto dál eai leat 	nu máŋggas 	geat dahket dan šat , muitala son .
Láve somá go 	nu máŋgasat 	čájehit dasa beroštumi , muitala Ronja Aarøen ( 14 ) .
Dan mis mun galgenge dutnje muitalit … Dáččat leat boahtán maiddái deike eatge mii leat šat 	nu máŋggas 	eallimin maŋŋel go FeFo vuvddii sielus neavrái !
– Mii eat dieđe man oallugat vázzet ja ánuhit , muhto sihkkarit eai leat 	nu máŋggas 	.
Dolgi lea badjelgehččojuvvon dan dáfus go eai 	nu máŋggas 	geavat dáidlágan dolggiid .
Dus lea nanu iešsihkarvuohta mii ii 	nu máŋgasis 	leat .
Čuoigan lea dakkár valáštallan gos eai goasse leat 	nu máŋggas 	go hárjehalla .
Son gal logai iežas ipmirdan dán daningo 	nu máŋggas 	suohkanbargiin vuostálastet garrasit sámegiela .
Aiddo nuppi máilmmesoađi vuolde álggii Einar Bragi gymnásii Akureyris , muhto moatti lohkabaji maŋŋá maiddái son fáhtehalai geahpesdávdii , nugo 	nu máŋgasat 	soađi áigge Nuorta-Islánddas .
Dađe buoret eat leat muđui goassege massán 	nu máŋgasa 	oktanaga .
Na jáhkán ahte eai leat 	nu máŋggas 	geat dihtet ahte dieppe lea čiegus luohti .
Eai radiostašuvnnain guittot leat fuopmán dán , inge jáhke 	nu máŋgasiid 	oastán dán skearru .
– Mun in gátte leamin 	nu máŋgasa 	geat dárbbašit dánlágan fievrru boazodoalus .
Dát lea dieđus lunddolaš go lea seamma divrras hukset rusttegiid Finnmárkkus go muđui riikkas , ja go eat leat 	nu máŋggas 	juogadeamen , ferte submi leat allat .
Mii goitge dáidá leat Máze stuorámus váttisvuohta lea go 	nu máŋgasat 	barget boazodoalus .
Dađi bahábut , 	nu máŋggas 	eai leat ožžon dan vejolašvuođa oahppat iežaset historjjálaš duogáža .
Liikká garru Máze Sámiid Searvi lágidit cabareta dáid beassážiid maid , vaikko vuohttá ahte eai searvva šat 	nu máŋggas 	go ovddit jagiid leat dahkan .
Danne eai sáhte 	nu máŋggas 	čuovvut lohkamiid Guovdageainnus dahje Romssas .
Mii sápmelaččat eat leat 	nu máŋgasat 	ahte Suomá eiseválddit viššet oba geahččalitge divustit soahpamušaid .
GÁNNÁT : < P > < I > Vearrosoahpamuša ii gánnát rievdadišgoahtit , go dát ii guoskka 	nu máŋgasii 	, čuoččuha Timo Karkkola vearrobearráigeahčus .
Vearromáksiide oaivvilduvvon dieđihandilálašvuođas Ohcejogas , ii čielgan earágo dat , ahte vearromáksosoahpamuša Norggain ii gánnát jurddašit rievdadit , go dat ii guoska 	nu máŋgasii 	.
–<\q>Dát ii guoska 	nu máŋgasii 	, ja danin ii oro gánnáhahttin rievdadit sohpamuša , celkkii Timo Karkkola vearrobearráigeahčus .
	Nu máŋgasat 	leat váldán oktavuođa Sámedikki giellačehpiin Rolf Olsenin , gullan dihte movt dán duon sáni galgá geavahit sámegillii .
Lea dehálaš ahte suohkana bearaš politihkka láhčá vejolašvuođa oažžut 	nu máŋgasiid 	go vejolaš bargui // ohppui .
Duogáš su ávžžuhussii lei go oaivvildii ahte 	nu máŋgasat 	eai livčče jienastan Gaskka Nordlándda Siijdda listtu juste dan dihte go Kirsti Knutsen lei vuosttaš evttohus .
Geahččal oažžut 	nu máŋgasa 	Tornensis-sogas ja Pentha-sogas go vejolaš , mu áddjá Matt ( Mathis ) jápmii borasdávdii .
Mii ávžžuhit 	nu máŋgasa 	go vejolaš váldit oktavuođa minguin dieđihit mielde deaivvadeapmái , lohká Anne Biret Bær .
– Lean hupman olbmuiguin dan birra ahte organiseret unna akšuvnnaža nu ahte 	nu máŋgasat 	go vejolaš addet varraiskosa iskan dihte matchejit go ovttage genat Kena anti-genaiguin .
Konseartagenerála Dan Robert Larsen lohpida erenoamáš trøkka skábmamánu 17. beaivvi ja sávvá ahte 	nu máŋgasat 	go vejolaš fitnet Kárášjogas gullame musihka ja muittašeame Molotov Cocktail-joavkku bártniid geat dušše juste logi jagi áigi Ruoššas .
– Muhto ii go ferte leat juoga maid don dahká boastut , go 	nu máŋggas 	leat duhtatmeahttumat du jođihanvuohkái ?
Muhto mis ii lean dáhttu vuojehit láhkaárvalusa Stuoradikke mearrideapmái , go ledje 	nu máŋgasat 	geat oaivvildedje árvalusa rihkkut álbmotrievtti .
“ Mun ádden manne máŋgasiidda lea váttis dohkkehit juoigama , “ muitalii boares juoigi munnje oktii , ja jurddašii iežas mánnávuođa áiggi birra : “ 	Nu máŋggas 	juige go ledje juhkaluvvan , ja sii snulle ja juige fasttit earáid birra .
Digaštallan lea rievttimielde suohtas danne go leat 	nu máŋggas 	geat dadjet nu ollu dakkár áššiid birra maid rievttimielde galggaše buorebut diehtit .
– Lea movttiidahtti ahte 	nu máŋggas 	earátge oassálastet minguin sámiiguin dán ipmilbálvalussii .
- Vaikko in ádden justa mas lei sáhka , de áddejin ahte lei duođalaš ášši , go juo 	nu máŋggas 	nissoniin čirro ja lávlo beaktilis sálmmaid .
Čakčat eai várra dáin 	nu máŋggas 	gal jienas Olgešbellodaga .
Su mielas lea áibbas boastut go 	nu máŋgasiin 	leat speallanváttisvuođat .
– Lei gal hirpmástuhtti go 	nu máŋggas 	ohce doarjaga , go eat mii ollen juohkit dieđu doarjaga birra ovdal go ođđajagimánu .
– Diehtoservodaga ovdáneami hástalussan lea sihkkarastit , ahte 	nu máŋgasat 	go vejolaš sáhttet ávkkástallat ođđa teknologiija oavdduiguin .
Ja 	nu máŋggas 	sápmelaččas oktavuohta min álbmoga árbái lea beassan healbat oalle láhkaige .
Lágideaddjit ledje hui duhtavaččat go 	nu máŋggas 	ledje boahtán Mánáidmeannui , erenoamážit go nu ollu rávisolbmot maid oassálaste .
Ráđđelahttu Randi Skum ii oainne váttisvuohtan go 	nu máŋgasis 	ráđis lea gullevašvuohta boazodollui , ii ge ovttasge guolásteapmái .
Dat lea dušše buorre go boazodoallit leat ráđis , muhto ii oro dárbu ahte 	nu máŋgasis 	lea gullevašvuohta boazodollui , lohká Egil Olli dasa .
Sámeskuvllas leat oahppit vuosttaš luohkás gitta joatkkaskuvlla dássái ja dát beaivi lei varra okta dain hárve beivviin go 	nu máŋgasat 	sis ledje čoahkkanan skuvlii oktanaga .
Eará maid vel jurddašalan lea : manne leat 	nu máŋggas 	boazodoalus geat leat beassan Sámediggái ?
Norgga kulturfoandda ulbmilin lea movttidahttit ođđamállet dáidda- ja kulturdoaimmaide ja kultuvragáhttemii , ja gaskkustit dáidda- ja kulturárvvuid 	nu máŋgasii 	go vejolaš .
Geavat ovdamunnin alccesat oččodit 	nu máŋgasa 	go vejolaš iežat beallái .
Geavat ovdamunnin alccesat oččodit 	nu máŋgasa 	go vejolaš iežat beallái .
Dat ii oro jierpmálaš ahte 	nu máŋggas 	almmolaš bargguin fertejit ohcat ođđa orrunbáikki ja ođđa bargosaji .
Jus boahttevaš roggamat dáhpáhuvvet siskkobealde ohcajuvvon guohtuneatnama , de eai beasa 	nu máŋggas 	bargat bohccuiguin ja dát čuohcá garrasit boazodollui ekonomalaččat ja ráhkada maiddái heajos rámmaeavttuid boazodollui » .
– Mii sámi nieiddat leat duostilis ja garra nieiddat , danin leat 	nu máŋgasat 	mis lihkostuvvan musihkain , muitala Elle Márjá .
Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide olbmuid , girj ­jálašvuođas ja dáidagis , suodjalit kulturárbbi ja gaskkustit kulturburiid 	nu máŋgasiidda 	go vejolaš .
Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide olbmuid , girj ­jálašvuođas ja dáidagis , suodjalit kulturárbbi ja gaskkustit kulturburiid 	nu máŋgasiidda 	go vejolaš .
Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide olbmuid , girj ­jálašvuođas ja dáidagis , suodjalit kulturárbbi ja gaskkustit kulturburiid 	nu máŋgasiidda 	go vejolaš .
Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide olbmuid , girj ­jálašvuođas ja dáidagis , suodjalit kulturárbbi ja gaskkustit kulturburiid 	nu máŋgasiidda 	go vejolaš .
Norgga kulturfoandda ulbmil lea movttidahttit duddjojeaddji doaimmaide olbmuid , girj ­jálašvuođas ja dáidagis , suodjalit kulturárbbi ja gaskkustit kulturburiid 	nu máŋgasiidda 	go vejolaš .
joatkkaskuvladásis eai leat 	nu máŋggas 	geat váldet fágareivve maritiibma fágain .
Ánná fertii čilget sutnje ahte go mii leat 	nu máŋggas 	orrumin seamma sajis , de ferte čuovvut eará njuolggadusaid go mat ruovttus duoddaris ledje .
Eaige lean 	nu máŋggas 	geat diŋgojedje aviissaid , ja sii geat dan dahke , diŋgojedje guovlluaviissaid nugo
1993 ’ čavčča bođiime fuotin Ráisii , ja dál ledje 	nu máŋggas 	geat hálidedje oahppat sámegiela ahte skuvlastivra mieđihii bidjat sámegieloahpahusa johtui maid Reaššegeaži skuvllas .
Ii go son leat dan maid háliidit , ahte 	nu máŋggas 	go vejolaš galget oahppat ja atnit giela ?
Ovdal go álgen sámegielkurssaide , de in diehtán ahte ledje 	nu máŋggas 	geat máhttet veahá , ja máŋggas geat máhttet oalle ollu .