Dát ii leat dahkon , ja geardduhuvvui ođđa boazodoallolágas 2007 . – Dát lea olu álgoálbmogiid dutkan prošeavttaid erenomáš ­vuohta , nu lea maid dahkon eará álgoálbmotmáilmmisge , nu mo Austrálias ja Aoteoroas , čilge Porsanger . NINA dahje Norgga luonddudutkan instituhta luossadutkit lohket ii leat dahkon dieđalaš guorahallan mii čájehivčče man ollu iešguđet vuoggašlájat fillejit luossaveajehiid . Dál ii leat guhkes áigái dahkon girjjiin mihkkege , čállá NRK sámi Radio . Iskamat mat duođaštit gávdno go sáltesivra dáid duolvačáhcerusttegiid vuolde , ii leat vuos dahkon . Henriksen lohká riiddut vuolgán go olbmot ieža leat riidališgoahtán , muhto daid sáhttá háleštallama bokte čoavdit nu dál lea dahkon dien guovllu ektui . MSS leai nubbinjođiheaddji Johan Henrik Skum gii ovddastii searvvi ja barggai oktan joavkkuin , ja son dovddai iežas barggu dahkon duššin . Kárášjoga nieida , Máret Hildur Stueng , gilvala TV2 « Norske talenter 2009 » semifinálas odne eahkedis iežas dahkon luđiin . Muhto mis lea buorre mokta ja olu bargu lea juo dahkon . – Muhton sajis lea boastut dahkon , nu ahte šiehtadus gaskal boazodoalo ja ruvkefitnodaga lea rihkkojuvvon , gos eat dieđe vuos , muitala son . Son muitala ahte sihke Bargiidbellodaga guovddážis ja Finnmárkkus leat sii gávnnahan ahte Ávjovári listtu ferte hilgut go eai čuvvon njuolggadusaid , go nummar guokte gitta čihččet sadjái lea boastut dahkon . Mis lea maiddái almmuheames girjjit mat leat dahkon MP3 ( jietnagirji ) hápmái ja e-girjjiin , muitala Jan Helge Soleng . Dutkit lohket eanaš reseptafriija kosmehtalaš vuoidasiin livttismahtit boares liikki , eai leat dahkon sreaŋga dieđalaš iskkus duođaštit daid beaktilvuođa . Čájálmas eallá ávdnasii dahkon psykologiija , ja čákŋá máilbmái gos duohtavuođa ohcamii mannet buot návccat . – Dát lea stuorimus billisteapmi Kárášjoga boazosuohkanis mii dás lea dahkon . Sørensen lohká dan láhkai leat buot luonddu suodjaleamit stuorát guovlluin Mátta-Norggas nugo Rondanes 1962 ja maŋŋá Dovre dahkon . Stuorámus dattetge lea ahte olles 22. artistta ja muhton dahkon joavku Guovdageainnus oasálasttet dán konsearttas mii láigiduvvo miessemánu 17. beaivve Buletjávrris . – Dan ektui ii leat dahkon vel mearrádus , muhto dat leat geahčadeame vuolde . Sámi Parlameantta ságajođiheaddji Matti Morottaja lohka Parlameantta dahkon dušše áiggi ájanassan sámiide . Vaikke ii leat dat gal dahkon oanehisbottas , ja boahtá váldit guhkit áigge go rehkenaston . Muhtin oassi ođasmahtin barggus lea hui bures dahkon ja boađus lea buorre . Ná ii leat dahkon ovdal . Vasily lei árat seamma eahkeda guoimmuhan gussiid iežas etnomusihka lávlagiin gielddasámegilli ja iežas dahkon musihkain . Rievssat- ja meahccelodderehkenastin lea dahkon borgemánus sierra lohkanvuogádaga mielde , takseren , 11 guovlluin gos eanaš rievssatbivdit hálidit bivdit . Mu oainnu mielde leat Stuorradikkepolitihkkárat addán buot válddi ja fámu dán dehálaš áššis Politiidirektoráhta byrokráhtaide , joatká sátnejođiheaddji ja lohká politiijadárboárvvoštallan lea dahkon gielddaid cealkkámušaid haga , mii su mielas lea eahpedemokráhtalaš dahku ja badjelgeahččanvuohta . Jagi 2000 rájes dássážii leat čoagganan vaikko man olu guorahallamat mat gusket sápmelaččaide , ja ii mihkege leat dahkon . – Earret ođđasat sámi filmmaid , čájehat maid boares filmmaid mat leat filmejuvvon Sámis , in dieđe justta gos , muhto lea dahkon 1963-1966 áigodagas , loahpaha Valkonen . Sámediggi lea bivdán Statsskog SF ja Norges Jeger og Fiskeforening čilget albmaládje dán šiehtadusa mii dien guovtti searvvi gaskka lea dahkon . Sámediggi lea hirbmat balus go diekkár šiehtadus lea dahkon , ja dat lea ain eahpečielggas movt diet šiehtadus váikkuha sámiid rivttiide eatnamiidda . Trygve Lund Guttormsen finai mannan bearjadaga RiddoDuottarMuseaid dáiddavuorkákealláris Kárášjogas válljemin iežas dahkon dáidagiid maid Sisaoastinlávdegoddi ovdal lea oastán , Romssa Musea čájáhussii . Sámediggi lea hirbmat balus go diekkár šiehtadus lea dahkon , ja dat lea ain eahpečielggas movt diet šiehtadus váikkuha sámiid rivttiide eatnamiidda .