[word = ".*ba" & msd = ".*V.*ba.*"] Boađus: 329 Cealkkačájeheapmi Administrative texts – Fylkkamánnit Nordlánddas ja Romssas juohkkiba diimmuid sámegieloahpahussii ohppiide iežaset fylkkain . Iiba unnánge leat dán oktavuođas dehálaš ahte sámegielaid šláddjiivuohta oidno eambbo almmolaš joregiin , nu ahte sihke davvisámegielalaččat , julevsámegielalaččat ja oarjilsámegielalaččat sáhttet deaivvahit gielaset nu ollu oktavuođain go fal vejolaš . 2008 duohtandagaiba Ávvir ja Ságat ollu jagát mihtu , šaddat beaiveáviisan . Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – iiba unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii . Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – iiba unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii . Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – iiba unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii . Sámi guovddášguovlluin leat stuora luondduárvvut ja lea riikii deaŧalaš bargu daid seailluhit maŋit áiggiide – iiba unnimusatge danne vai ain livččii vuođđu sámi ássamii , ealáhusdoaimmaide ja kultuvrii . Dáid hástalusaid mii fertet váldit duođas , iiba uhccánge dannego giella lea guovddážis go olmmoš deaivvada almmolaš servodagain . Ovdamearkkas 1 ( vuođđoplána ) ovdanbuktojit dat sisdoalut , maid ovttaveardásašvuođaplána galggašii sisttisdoallat juohke dáhpáhusas , leiba gažaldat beare etnihkalaš duogážii čuohcci plánas dahje máŋggavuđot molssaeavttus . Jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji oassálasttiba čoahkkimiin . Dasto muitalii minister ahte huksenplánat leat bissehuvvon doaisttážii , ja ahte son ovttasráđiid Stuorradikkiin , máhcaba áššái go vuos leat árvvoštallan huksendárbbu . Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain levgejuvvoba sámi ja Norgga leavggat oktanaga . Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain levgejuvvoba sámi ja Norgga leavggat oktanaga . Dasto muitalii minister ahte huksenplánat leat bissehuvvon doaisttážii , ja ahte son ovttasráđiid Stuorradikkiin , máhcaba áššái go vuos leat árvvoštallan huksendárbbu . Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain levgejuvvoba sámi ja Norgga leavggat oktanaga . Sámi leavgabeivviin , virggálaš Norgga leavgabeivviin ja eará allaáiggálaš oktavuođain levgejuvvoba sámi ja Norgga leavggat oktanaga . Aššu – Gávcci sámi nuora Guovdageainnu nieiddaguovttos Birgit Dahl ja Linda Ø. Nilsen oasálasttiba video:ain . Lea gal sihkkarit nu , go olmmoš orru Sámu guovllu olggobealde , de sus iiba leatge vejolašvuohta gullat ja oassálastit beaivválaš ságastallamii . Leiba sin jovkui láhppostan muhtin sápmelaš , gulan muhtin olbmos . Dan geardde ávži lea measta guorus , dušše Korhos-Yrjö ja Nevalainen ásaiba dal šat dáppe . Dalle beasaba oaidnit ahte giitá go geafi gusa ovddas . Dasto beasaba oaidnit ahte giitá go geafi gusa ovddas . Goappášagat čuoiggaba oalle johtilit , muhto ii goabbáge nagodan Deanu čuoigi , Kristin Størmer Steira , časkit . Soai geat vuittiiba skuterdreassaid leaba : Per Johan J. Eira , Mázes . Dalle lei ođđa gávpi unna visttážis gasku Guovdageainnu márkana , ja soai álggiba skuovaid vuovdit , gávppis mii nammaduvvui GÁMA`n . Golggotmánu 1996`s fárriiba soai gávppiin ođđa vissui , ja dál lea ge GÁMA rámbuvra dan visttis . Earet sámi guovlluin , lea Hardangervuotna ja dan biras buot čábbámus luondu maid moai letne oaidnán , lohká Joackim ovdal vuodjába ain davvelii ja eambbo dálvái . Guovttes geat maid oaččuiba buohkaid javohuvvat , leigga Duo Cazar . Vieljat dadjába : - It don goastta vázzit . Dasa lassin eai leat čuoikkat givssideame , lohkába Johan Mathis Vars ja Ruth Larsen . Soai logaiga dan , ja oinniiba ahte reive lea čállon dušše dan dihte vai bártnáža besset goddit . Jus o.m.d. Guovdageaidnu dahje Kárášjohka livččiiba nuppi divišuvnnas , de gal sihkkarit livčče dán guovtti joavkkus olu čiekčit riikkajoavkkus , loahpaha Kárášjoga spábbačiekčanjoavkku hárjeheaddji , Jan Arthur Hansen . Dál letne gergosat čiekčamiid geahčat , lohkába lunttaguovttos , maŋŋel go leaba váccašan rássešiljus Alfheimas . Son gohčui čáhcegoaivu maid veahkkin doallat , ja soai jotkkiiba bátti nu guhkás go sáhtiiga . Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji , Evy Ann Midttun ja Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø čoahkkimasteba gaskaneaska Čáhcesullos čakčamánu 3. beaivvi . Olmmái čájehii báhppii čuvges ja sevdnjes báikkiid , ja go lei geargan čájeheames de soai galggaiba boradit . Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ja vuolitdirektuvra Rune S. Fjellheim čoahkkimasteba odne , skábmamánu 20. beaivvi olgoriikkaministariin Vollebækain Oslos . Jos aboriginála ja vilges olmmoš oaččuiba vilges máná , de mánná adopterejuvvui vilges olbmuide ja jos mánás lei čahppadut liiki , de gárttai muhtin ásahussii , eret vánhemiid luhtte . Soai dánssuiga vuos lávddi alde ja de fáhkkeastaga njuikiiba olbmuid gaskii . Jos aboriginála ja vilges olmmoš oaččuiba vilges máná , de mánná adopterejuvvui vilges olbmuide ja jos mánás lei čáhppabut liiki , de gárttai muhtin ásahussii , eret vánhemiid luhtte . Eatba mii leat ? Avvir – Emil ii oro ba jurdileamenge ahte mahkkeba issoras sáhttá leat go olles vahkku áigu váhnemiid haga orrut nuppe geahčen Norgga . Eadni gal lea ieš buot hirpmástuvvan go gánddaš lea oalle almmái , ja ii oroba ballaminge váhnemiid haga mátkkoštit . Dálle galgába Havnnes festiválii čuojahit . – Lea han dat heahpat jus dán ii rohttes dáppe Anáris , dajaiba lávddis . – Muđui ii gullon mihkkige sámegillii , iiba rohkadallon Áhččemin-rohkos ge sámegillii , imašta Johansen , gii ii leat ná vánis guovttegielalašvuođa fálaldaga vásihan ovdal girkostallamiin Deanus . Andreas Jensen Hermo gávdnui ovttas eará njeljiin nuorain , ja guovttos geat maŋŋá gávdnuiba duššan , leigga guovttá . Máŋga siva Sihke Wilhelmsen ja Nilsen jáhkiiba ahte unnánat njuorju dagaha eambbo guoli ja ahte dál lea eambbo biepmu guliide , nugo veajehat ja smávva divrrážat . – Lei oba buorre dovdu bidjalit dáid dehálaš moalaid , dadjába moallabáhččit Christina Eira ja Elle Mári D. Oskal . – Dát gal lea somá dušše dáppe leat , lohkába movttegis bártniguoktá . Dán cupii servet hui smáđáhkes olbmot geain lea mokta ja álo bohtet ruovttoluotta , lohkába Normann ja Ovanger geat sávvaba buot joavkkuide bures boahtima boahtte jagáš cupii . Oadjebas ja movttegis olbmot Riddus Vuosttas maid skibir guovttos vásiheigga go joavddaiba , lei rumbočuojaheame Nisga ' a álbmoga bokte . Earret eará finaiba Riddu Riđđus . Somámus Muhto somámus jearahallama maid leaba dahkan lei go jearahalaiba Kjell Roger Appfjell , guhte bargá lulli Sámi Radios dábálaččat , ja gean ovddas soai geassit leaba sadjásaččat . Spiidnegolgodávda panihkka Dan maid soai bijaiba erenomážit merkii lei man stuorra stuibmi lei Kárášjoga Sámi Radio redakšuvnnas go spiidnegolgodávda lea boahtán Finnmárkui . Soai rabaiba ge duorastaga Åarjel Faaroe sáddaga Kárášjoga spiidnegolgodávda baluin . Doppe ledje mis gávttit ja nieidda guoktá animašuvnna filmma maid galggaiba čájehit skuvllas , nu ahte das ii šaddan mihkkege , muitala oahpaheaddji Terje Lindi ja lasiha : – Skuvlabeaivvis finai maid muhtin Italia journalista muitaleamen man láhkai mafia rievvárat geahččalit hehttet sátnefriddjavuođa ja jus eai nagot jávohuhttit baldimiin , de dáidet maid goddit dan olbmo . Eŋgelasgillii leamaš dárbu go čilgiiba mii sámi kultuvrra birra ja go Iselin oaččui buot fuomášumi riegádanbeaivvis gosa leaigga bovdejuvvon . Diehttelasas lea vejolašvuohta boahtit muđui maid beaivet min lusa , lohkába dearvvašvuođadivššára guovttos Astrid Rasdal Kemi ja Marit Ellen Eira . Hardanger-Nila , dahje Bojena-Niillas , ja Asmund hupmaba ja boagusteba . Hardanger-Nila , dahje Bojena-Niillas , ja Asmund hupmaba ja boagusteba . Álehtá-guovttos Jovnnain beasaiba 41 jagi leat náitosis . Su bárdni , Per Oskar Jerijervi ( 23 ) , guđes lea guollefágalaš ovddasvástádus Kirkenes Charr:as , lasiha vel ahte buozalmasvuohta rávddus dadjat iiba gávdnoje mahkáš luosa ektui . Earret eará de fertet bajil oahppat latiidna-namahusaid , mii lea fágagiella maid geavahit sihke doaktárat ja buohccidivššárat , muitalaba soai . Boahtte jagi sávvába musihkkajoavkkuin lávlut . Oskal guoktá dájuiba Lloydiin movt dat livččii jus soai searvaba čiekčamiidda boahtte jagi . Áigut vel hui ollu jieŋaid borrat dan beaivve , lohkába stuora mojiin . Mii máŋgii eatba fuomášge ahte mii leat áibbas earáid ovddas ákkastallamin , vaikke galggašii leat nuppes . Rievssat lea nu vánis ahte go muhtin guovlluin iiba dadjat juo gávdnoge . Iiba sáhtege dohkkehit jus gielddat dadjet lea veadjemeahttumin dahje menddo ollu ressurssaid mannat . Dalle mii galgat buktit juoga nu fas ruovttoluotta , muđui iiba leamašan ge buorre mátki . Okta stivra iiba sáhtege dahkat mearrádusa mii lea Norgga lága vuostá , lohká Kárášjoga várresátnejođiheaddji Nils Gaup , ja čujuha dasa ahte guovllustivrra ii leat mearridan gaikut áiddiid . Eallima sáttavázzin - lihkadeami beales ja borasdávdda vuostá – ákšuvnnain albmáguovttos Kari Heljasvaara ja Pasi Kemppainen vulggiiba vuossárgga guhkes vázzinmátkái . Golggotmánus álgá áibbas ođđa spábbačiekčanakademiija Álttás gos hárjeheaddjit Roger Finjord ja Vidar Johnsen galgába heidnet ođđa spábbačiekčan násttiid . Hárjehallit doallába guokte hárjehallama maŋŋel skuvlaáigge , gos deattuheaba čiekčama ja juohke čiekči ovdáneami . Finjord ja Johnsen sávvába olu ohcciid vai beassába válljet čikčiid geain lea eanemus beroštupmi ja ovdagihtii oalle alla dássi . Finjord ja Johnsen sávvába olu ohcciid vai beassába válljet čikčiid geain lea eanemus beroštupmi ja ovdagihtii oalle alla dássi . – Dát gal lea somá dušše dáppe leat , lohkába movttegis bártniguoktá . Easka de go oaččuime reivve sis , de easka duosttaime illudit , lohkába oappážagat . Soai viidásat imaštaba ráđđealbmá čilgejumi ahte sis leai áigumuš diehtojuohkigoahtit sámegillii Juovlavuona boarrásiidguovddážis . Dat mat lei issoras garas gaikut , ja albmá guovttos leigga juo váiban go luossa dohppii , ja váibbaba ain eambbo . Ammal eará fitnodagaid oažžut vuodjit aviissaid nu ahte dat jovdet go galget ja eai moivašuvvo juohke eará guvlui gosa eaiba galggašege mannat . – Manai hui bures ja mii leat hui duhtavaččat , logaiba Andersen ja Mathisen . Son lea ieš hárjehallan fárrolaga Trond Jøran Pedersenan dalle go vácciiba oahpaheaddji skuvllas . Reelika Moldov ja Matti Montonen , Vantaa gávpogis , lahka Helssega , eaba leat gáhtan ahte čuovuiba ustibiiddásis ávžžuhemiid vuolgit Sápmái geasseluomu návddašit . Sápmi lei vel eambo eksotihkkalaš maid leaiba jáhkán . - Eanba diehtánge ahte davvin lea dákkár erenoamáš fiinna guovlu , vaikko gal leimme gullan ollu ságaid Sámi birra . Matti muitala vel ovdalgo vuodjába ahte son lea boahtimin fargga ruvttoluotta ustibiiguin . govva 2 : Ella , 5 jagi , liiko nu bures Sámis ahte iiba hálitge vuolgit . Berit Margrethe Oskal ja June Brita Turi neavttiba áidna sámegielat bihttá . June Turi searvvai revyjovkui vuosttaš geardde , ja Berit Margrethe Oskala fárus , neavttiba revya áidna sámegielat bihtá , Nord-Sør . — Mii leat hui giitevačča go Guovdageainnu Sanitets searvi lea midjiide skeŋken dáid ođđa stohkosiid , lohkába doavttir Frode Boyne ja buohccidivššár Risten Aleksandersn , ja rahpá skeaŋkkaid . Dál beassába Álttá vieljažagat fas čiekčat seamma joavkkus . Ja dal beassába ieža gillát dan dihte . – Moai leimme veaháš balus ovdal gilvvuid , muhto juste go lávkiime lávdái , de jaskkodeimme ja šattaime oadjebassan , lohkába Ann Caroline ja Inga . – Jus munnos soajit , de livččiime girdilan , lohkába nuorra SGP juoiganoasi vuoitit Ann Caroline Eira ja Inga Biret Márja Triumf . Soai eaiba dušše vuovdal gálvvuid , muhto maid ovdanbuktiba sámi kultuvrra stuorra máilbmái . Leif Kr. Klæboe ( gurut bealde ) ja Ingar N. Kuoljok celkkiiba ahte eaba leat veahášge ovttaoaivilis eanetloguin ja buvttiiga beavdegirjelasáhusa maŋŋel go jienasteapmi lei nohkan . Go guoská minerálaohcamiidda ja bohkamiidda , de galgába Sámediggi ja suohkan leat mielde mearridanproseassas . Go Bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen ja su bellodatustit Egil Olli dán vahkos deaivvadeigga Kárášjogas ovdanbuktit iežaska sámepolitihkalaš rápmonlisttu , de soai Sámi Radio ságaid mielde fokuseriiba mo sii leat plánen lasihit ruhtadeami sámi áššiide boahttevaš ” Kulturløft2 ” bokte . Oappášguovttos Siren ( 14 ) ja Sanne ( 9 ) Ravlo Johnsen , vulggiiba Honnesvágis gitta Levdnjii , oaidnin ja guldalan dihte The BlackSheeps . Guokte lihkolaš guldaleaddji oaččuiba vel goabbat skearru go vokalista Rolf Erling Mienna bálkestii skearruid lávddis . Dán cupii servet hui smáđáhkes olbmot geain lea mokta ja álo bohtet ruovttoluotta , lohkába Normann ja Ovanger geat sávvaba buot joavkkuide bures boahtima boahtte jagáš cupii . Dan gal Ánde iiba eahpitge veadjemeahttumin go lea gánda bajásšaddan áirogieđaid sihke duottarjávrriin ja ohcejotluobbaliin . Mikkel Rasmus Logje ja Janne Eilen Guttorm vuittiiba diibmá Soai humaiba olgešbellodagaid politihka birra , ja mot dat sáhttá sorbmet Norgga . Soai árvvoštalaiba lágideame ná : - Munno mielas gilvu lea leamaš lágiduvvon hui buori láhkai ja lágideaddjit leat leamaš hui čeahppi sáddet dieđáhusaid gilvvu birra máilbmái . Danne movttiideigga go gulaiba ahte gaskavahku leigga nubbin . Astrid Ingebjørg Johnsen Ii gearganba iežas sadjáige go jo olbmot jorragohte su birra . Vai leago eará sajis boastut go ii dahkko mihkkege viidáseappot , vai leago nu ahte mánáidsuodjalus ii ba sáhtege mannat ruovttoluotta ovtta mearrádusas maid leat dahkan , iiba lohpige . Hárjeheaddji Frank Lindseth ja joavkojođiheaddji Ann Kristine Balto joatkkiba sudno doaimmaiguin . Kuchinsky ja dutkandirektevra Jelena Porsanger čilgiiba oanehaččat dutkamušas almmuhandilálašvuođas , go čájehii earret eará mo dutkamuš čájeha ahte siiddat ja siidaeatnamat ledje eanašáiggi bistán rievddakeahttá dan áigodagas . Vaikko dalle go dáinna CD:in bargagođiiba oruige issoras studioi vuolgit lávlut , de ii bala šat Risten Sara dán oasis . – Go mánáguovttos šattaiba . – Davvi-Troandima boazodoallit leat vásihan nu stuora táhpaid boraspiriide , ahte mii dál váruhit álgoálbmoga ealáhusa seailluheami , lohkába ministerat geat leaba ceggen bargojoavkku mii galgá eastadit ja seailluhit ealáhusa boahtteáiggi . Sihke NSRa Aili Keskitalo ja BBa Egil Olli dajaiba lávvardaga Ávviris ahte soai sáhttiba stivret Sámedikki vaikke geainna ovttas , dušše Ovddádusbellodagain eaba sáhte bargat ovttas . Vuosttas maid skibir guovttos vásiheigga go joavddaiba , lei rumbočuojaheame Nisga ' a álbmoga bokte . Soai leigga ráhkadan váimmu suinniin ja rásiin man siskkobeal čohkkáiba . Nieiddažat buvttiiga čáhppes lábbá , maid áigguiba fárrui váldit BlackSheeps konsertii . Earret eará finaiba Riddu Riđđus . Muhto somámus jearahallama maid leaba dahkan lei go jearahalaiba Kjell Roger Appfjell , guhte bargá lulli Sámi Radios dábálaččat , ja gean ovddas soai geassit leaba sadjásaččat . Dan maid soai bijaiba erenomážit merkii lei man stuorra stuibmi lei Kárášjoga Sámi Radio redakšuvnnas go spiidnegolgodávda lea boahtán Finnmárkui . Soai rabaiba ge duorastaga Åarjel Faaroe sáddaga Kárášjoga spiidnegolgodávda baluin . Johttisápmelaččaid listtus lea buorre prográmma , dadjába Anders Somby jr , gii lea nuppi sajis ja Berit Marie P. E. Eira , gii lea fas goalmmát sajis dan listtus . NSR jođiheaddji Aili Keskitalo ja nubbinjođiheaddji nuoraidlávdegottis , Berit Kristine Guvsám , geigiiba reivve Raimo Vallii dalle go ođđa sámi ofelaččat almmuhuvvojedje Skiippagurrafestiválas lávvardaga . – Biillat leatba njunnádasat beaškkihan oktii , ja dat orru dego stuorát biila lea boahtán vearu beallái geainnu ja deaivan smávit biilla njuni . Gunnhild Lutnes ja Merete Erge leigga lihkolačča go beasaiba guldalit Sofia Jannoka ja dat lei sudno vuosttáš geardde soai obage leigga gullan Sofia . Vuogga mainna olbmášguovttos gottiiba luosa , lei muorravuogga maid Pentti Pieski áhččerohkki , Ivvár Ovllá Pieski lea duddjon 1970 - logu : s. Sámedikki ja Finnmárkku fylkadikki ovttasbargu lea sákka buorránan dan maŋemus jagi , lohkába Sámediggeráđi lahttu Jørn Are Gaski ja Finnmárku fylkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad . Sara Eline Larsen ja Dennis Ongand vuittiiba mánáid oaggungilvvu . DIDDI : Diddi darvánii fierbmái go Nilsen ja Henriksen leiba golgadeamen . Vaikko ealgabivdu ii leat vel beassanba fártiige , de Lappi guovllus leat jo biilavuoddjit bártidan ealggaiguin . Čuovga lassána beaivvis beaivái dakkár fárttain ahte ii oroba duohtage . Sáhttá dadjat , ahte luonddubearráigeahčči merke bajás luonddus johttiid , ledjeba sii skohtervuoddjit , gumppet , albasat , geatkkit dahje beaiveboralottit . – In dal liikon ahte Aili geavahii dán dego válgagihččon , jus mun livččen dan diehtán de in livččeba vuolgán Osloi čájehit mu designa . Nu dagaiba maid Viktoria Nilsen ja Kaisa Larsen gitárain ja lávlagiin . Soai čohkába seaidneguoras ja muittašeaba borggudettiin duhpáha . – Veháš gal sulastahtiiba nubbi nuppi , lohká fas goalmmát sámeskibir . Somás ovdamearka leai dat go muhtun párra áigguiba oastit rámiiguin stuorámus TV olles báikkis , gielddas na olles riikkas . – Hui buorre konsearta , logaiba goappašagat maŋŋá konseartta . - Letne crew:a Astatine joavkkus , muhto bođiime maid dan sosiála beale dihte , logaiba gándda guovttos Somámus Ragnhildii ja Kurtii lea oaidnit soai čeahpuba jagis jahkái ja ahte lea ávki hárjehallamis ja dat movttiidahttá joatkit báhčimin . Olu musihkkárat leat ihttán Kárášjoga Musihkkasearvvi bokte , logaiba Oskar Biti Næss ja Silje Máret Somby geat geigiiba 5000 kruvdnosaš Nuorra 2009 kulturbálkkašumi searvái . Olu musihkkárat leat ihttán Kárášjoga Musihkkasearvvi bokte , logaiba Oskar Biti Næss ja Silje Máret Somby geat geigiiba 5000 kruvdnosaš Nuorra 2009 kulturbálkkašumi searvái . Lei Janne Mienna ja Mikkel Rasmus Logje geat oaččuiba eanemus SMS-jienaid , ja vuittiiga 25 000 ruvnno stipeandda . Ovdagoddi attii lobi , bárrii geat doallába heajaid Báktehárjjis , guossohit viinni valáštallanhállas . Soai geat oassálasttiba das leaba Jørun Bøgeberg , bássain ja jienain Bernt-Åge Nyborg . Skogvold ja Finnesen hábmiiba šiehtadusa maŋŋá ságastallamiid doavtterbálvalusain , rabas fuolahusain ja gieldda vuođđojoavkkuin . Lea oalle heahpat boahtit easka amenii , iiba leat ! Ofuohta-ruovdemáđijas deaivvaba soai sápmelaččain geas lea gurpi ja beana , ja sii gártet sáhkalaga . Politihkkarat fertejit čavget sihkarvuođagáibádusaid oljobohkanfitnodagaide mat leat nu čavga ahte lihkohisvuođa váralašvuohta measta iiba gávdnoge . váralašvuohta measta iiba Rievssat lea nu vánis ahte go muhtin guovlluin iiba dadjat juo gávdnoge . Guovdageainnu fálastallansearvi ( Kautokeino IL ) ja Hettan Hukat leatba lágideaddjit ja Guovdageainnu suohkan ja Enodaga suohkan fas ovttasbargoguoimmit . Soai oaivvildaba ahte dál leat dušše suodjalan lanjaid , eaige ohppiid ja bargiid gaskaskuvllas . Boanddain lei vejolaš vuosttaldit ovdal go virgáduvvuiba ja sis lea ain vejolašvuohta . – Nuoraid dearvvašvuođabálvalusain ii leat oktage váldán oktavuođa go lea sáhka narkotihkas , nu ahte fertet lohkat ahte ii leat váttisvuohta , lohkába dearvvašvuođadivššára guovttos Eira ja Kemi . Diehttelasas lea vejolašvuohta boahtit muđui maid beaivet min lusa , lohkába dearvvašvuođadivššára guovttos Astrid Rasdal Kemi ja Marit Ellen Eira . – Muđui ii gullon mihkkige sámegillii , iiba rohkadallon Áhččemin-rohkos ge sámegillii , imašta Johansen , gii ii leat ná vánis guovttegielalašvuođa fálaldaga vásihan ovdal girkostallamiin Deanus . Dan vuodjimis lei maid nu gohčoduvvon ráidalasvuodjin , gos guovttes ja guovttes gilvaleba , mas dušše nubbi manai viidáseappot ja loahpas ii leat go vuoiti vel báhcán . – Lea han dat heahpat jus dán ii rohttes dáppe Anáris , dajaiba lávddis . – Jus jurddašit dábálaš dásseárvvus , de iiba leat ge vejolaš buohtastahttit nissoniid ja dievdduid . Lukkari ja Suikkari lohkába Lex Sápmi girjjis koseriijaid sihke sámi- ja dárogillii . Geat ain leat eallimin leat : Roncen Ánde // Anders Samuelsen Utsi , Ánne Márgget Lásse // Lars Johnsen Anti , Rávdol Elle // Ellen Marie Anti , Hánas Johanas Waldemar // Waldemar Nystad ja Biret Nillá // Nils Johannes Johannesen Anti , muhto dušše Roncen Ánde ja Ánne Márgget Lásse sáhtiiba boahtit váldit vuostá bálkkašumi . BUORRE ŠILLJU : Spábbačiekčanovttasbargu lea doaibman guhká , ja dan eaiba muitte ge goas lea álgán . Nieiddaguovttos , geat ásaiba beaivválaččat nuoraidruovttus , vulggiiga guovtti áigge ihkku , ja dieđihuvvuigage jávkan dan maŋŋá . Emil ii oro ba jurdileamenge ahte mahkkeba issoras sáhttá leat go olles vahkku áigu váhnemiid haga orrut nuppe geahčen Norgga . Eadni gal lea ieš buot hirpmástuvvan go gánddaš lea oalle almmái , ja ii oroba ballaminge váhnemiid haga mátkkoštit . Dálle galgába Havnnes festiválii čuojahit . Soai sávvába maid boahttet Finnmárkui , gos livčče hui somá doallat čájálmasa , lohká son . Son dasto háliida olggos dallánaga , muhto vuos borrába iđitbiepmu . Guokta nuora galggaba miellagiddis ássjijt , suohtas ássjijt ja ådåsijt dahkat ja almodit dajt sierra næhttabælláj . Såj Simon Piera Paulsenijn ( 22 ) , gut aj le Divtasvuonas , galggaba Ájluovtan barggat ådåjagijda . Ávvudallin álgget , ja jáhkkin jåhtelit oahppin ja åvddånahttin , javllaba måvtugis nuora . Duopmár jearrá : – Buot vástádusaid galggat vástidit njálmmálaččat , iiba nu . Religion texts – Čohkkážanba vai čuččožan , de don dieđát dan , don árvidat mu jurdagiid guhkkin juo . Váccežanba vai veallážan , de don oainnát dan , don dovddat buot mu geainnuid . Čohkkážanba vai čuččožan , de don dieđát dan , // don árvidat mu jurdagiid guhkkin juo . Váccežanba vai veallážan , de don oainnát dan , // don dovddat buot mu geainnuid . Non-fiction texts – Nieiddaguovttos oruiba eatnis luhtte , ja lei guhkes mátki áhččis lusa . Son lei geahčastan ahte galggaiba Birgittain eallit ovttas ja lihkolažžan olles eallima . Muitaluvvo ahte Birgitta váhnemat eaba háleštan šat , muhto oruiba ovttas soga gudni geažil . ahte soai han gal varra livččiiba gulahallan ja varra dálostallange loahpalaččat . Mun in dieđe leigo ruovttus dat olmmoš , geainna goaruiba ... Lávii fitnat čeahpes beaskagoarru luhtte , goaruiba dainna dieđusge ovttas . Informántta guovttos , duodjeoahpaheaddji ja oahppi , atniba ávvira árbevirolaš lávain ja danin fuonášeba , go látterivgut sahtedohko rievdadit sámeduoji láva : Okta informánttain , guhte lea duon áigge oahppan duddjot ruovttus , muittaša , mo su oappá guoktá láhttiiga : “ Duot guoktá eaba viššanba geahččatge duoji guvlui ” ( N3c ) . In dieđe mii gal leš , die lea maid boahtán amas diŋga , dieinna gal gárvodit dakkár olbmot , mat eaiba dieđege . Dá leat muhtun váhnenvástádusat go jerrojuvvojit manne mánát eai leat boahtán skuvlii : Billávuotna 1899 : Son gaddi atte dat læ bæssan Skuvlas Luomu Billávuotna 1903 : Ole j Magga læiga goabbašak sidas , ja mon celkin sudnuidi dam maid lægjik munnje čalan , ja fastedæiga atte neida manna skuvli jos soai bidjoba , muttu jos soai æba datto bigjat de i dak manna gal dalle . Dát lei dakkár maid mii measta eat leatba gullange guovttejahkásaš oahpaheaiskuvllas . Fiction texts – Tanja ja Biernie sirdeba nu ahte olleba loaiddus loidui ja de čohkkájit buohkat giehtalága . Soai jávkiba áigebotta olgun . - Iiba dieđusge astan . - Nuba dieđusge , hárjánitba dieđusge šaddá máŋgii olmmoš dán eallimis . - Oaidnitba leš ássago Issát juo dalle Máhtebáikkis . Oaidnitba leš leago dán háve nieida , ieš gal juo háliidivččen nieidamánáge dán dállui . - Finatba dieđusge . Oaidnitba leš goas dát buollašat nohket . - Oaidnitba leš . Son lávii ovdal feara gos barggus : bigálusaid áigge riggábuidda bohccuid geassimin , geassit ládjoreaŋgan , geaidnobargguid áigge bargiid baráhkaid liggemin - ja leiba geahččalastán iešalmmájin smávva šibitdoaluinge , muhto ii lean lihkostuvvan . Ovdal liikká lávii ain ráhkkanastit Márkanii čoakkalmasaide ja leiba fitnan moanaid gerddiid Leavnnjasge sárdnealbmáid dihte ja oktii gitta Bissojogas . Jos nuppe geardde vel hástá , de njuikenba dieđusge fárrui . - Na oaidnitba leš makkár doppeges lea . Lei gal álgalan máŋgasiin , muhto buot lei álo nohkan aiddo dalle , go eadni lei headjamállásiid guvlui jurddašišgoahtán , leiba oktii čálihange dalá skihpáriinnis , muhto ii dasge lean šaddan mihkkige . Na oaidnitba leš geargágo čoahkkin gieđahallat buot dieid áššiid ! Oaidnitba leš goas liehmuda . - Bázatba dieđusge ! - Maid dájut , válddatba dieđusge ! Na oaidnitba leš . - Oaidnitba leš gierdágo boahtte giđđii , snuđádii Káhtarin . Lábán guoimmastalai iežá burrain : jus soai oažžuba Ánná akto doaresbeallái omd. girkogárddi duohkái , de soai galgába gávudit ja guldalit ležžet go das siehppagat vai leš go dušše hinci . muhto iiba dan Hilmas nu ollu dat dán máilmmi dávvir oppa leatge ahte ... Oaidnitba leš bállego doppe orrut . Vaikko iiba dan dáfus , dajai Soldatkin niidii , gal buot olbmuin gávdnojit sin iežaset heajos bealit . Muhto eaiba mu leat atnán ! Law texts – Andreassen , LoR 1992 s. 67-94 , s. 88. ( ruovttoluotta ) 42. Norgga lága mielde iiba sáhte okto spesifikašuvnna bokte fitnet vuoigatvuođa opmodahkii , gč ee. Brækhus // Hæren , s. 543. ( ruovttoluotta ) 43. Lasko , s. 34. ( ruovttoluotta ) 44. Kjerschow 1897 , s. 195 , 1922 s. 42. ( ruovttoluotta ) 45.Vuovdevahágat šaddet , go bohccot čallet čorvviid muoraide oažžut eret námiid šaddi čorvviin eret . Min Aigi – Ovdalaš go njuikeba biilii ja vuodjába , de Kjell dadjala vel – lea hui dehálaš oažžut mielde , ahte son dat lea oahpahan unna vieljaža Rolfa oaggut . Min , vánhemiid , bealis giite buohkaid geat serve dáid ohcamiidda , giitaleba Mary ja Trine . beallefinálai , maŋŋel go birgiiba Guovdageain ` joavkku Jievdeža vieljašguoktáin John Einar ja Ole Mathis Eirain . Beatnatvuoddjit eaiba gulage Sápmái . Mu mielas Wimme ( Saari ) ja Sara Margrethe ( Oskal ) livččiiba maid mu mielas sáhttán oažžut bálkkašumi . Eará teáhterbihtás maid lean oaidnán , Robin Hood iiba leange mielde . – Dan dihtii go kristtalaš oassi iiba leatge šat dalle sámi mediain . Ii orronba duohta ahte leimme olggobealde dan beakkán vistti , guhkin eret ruovttus , stuorra viiddis máilmmes ... Goappeš joavkkut časkkiiba guhkes spáppaid ja čiekčamis ledje ollu garra attástallamat . Ja jus dajašin ahte áibmu dušše doarggista jaskesvuođas , de inba gielisge . Sus iiba leat sámegiella lagaš bearrašis . Biret ii leanba namahuvvonge eará logaldalliid bálddas raportta sisdoalus , son lei dušše máŋgejuvvon mielddusin . Ruošša beale guossit gohčoduvvojit feara manin ja gieđahallojuvvojit dego eaiba livččege olbmot . Muhto leat nu máŋga ášši mat bohtet gaskii maid iiba árvitge . Iiba das gallii mearridedje vel bajimuš boazologu , dušše 600 heakka ovtta driftsenetii , mii váikkuha ahte ii galgga gánnáhahtti bargat árbevirolaš bearaš boazodoaluin . Mun ieš duođaid in duostan njuiket nugo soai dagaiba , go dán ferte hárjehallat ja garrasitge . –<\q>Ii livčče dárbu dál dáhtaáigge dadjut dáinna vugiin , livčče ollu buoret go mášiin juo čađahivčče vuorbádeami , logaiba soai njuolggosáddagis . Skuvlahoavda Petter Henriksen ja skuvllaid rektorat Kari G. Skoglund Sara ja Arnulf Soleng galgeba dán mánu lohppii gávnnahit vuogi geahpedit skuvllaid goluid . Dat guovttos galggaiba doarrut ja čájehit goabbá lea gievrrat go de ruohttaba oktii . Luftenjogas gal lohkaba Neil T. Lappland ja su jođiheaddji Hei Hitler ahte soai nekteba heiset sámi leavgga , muhto baicce Norgga ja mohkkeruossaleavgga bálddalaga . Soai álggiba diibmá juo bargagoahtit prošeavttain . Soai jugiiba barggu guovtti oassái - ollesolbmo ja máná lohkamii . Eaiba sáhtášii , dasgo olmmoš lea bissu danin manin son lea riegádan ja bajásšaddan . Amerihká fuolkkit Genevieve ja Sandra Nilluka oaččuiba skeaŋkkaid Erkke Niillas Ristenis ( Kristiina Laiti ) . Åge Helander ja Trygve Guttorm birgiiba bures Dáibal Luntta guoktá vuostá Adam Klemet Hætta ja Isak Ole Hætta . BIRGIIBA BURES : Iešjoht Seara guovttos Jens Åge Holmestrand ja Nils Olav Mienna birgiiba bures Nilut Joavkku vuostá . Golgolačča guovttos Johan Mikkel Bongo ja Simon Aldridge birgiiba bures Muitil ja čeahpi nuppi álgovuorus . Dat maid Steinar Pedersen ja su ráđđehus bargá , lea bágget min rihkkut iežamet njuolggadusaid , lohkeba Sáráhkká ja Davvi Nuorra . @Hovedbilde1 ( Oula ja Biret Järvensivu ) : VEAHÁ GAL UJOSTALAI ÁLGGOS : Vaikko njealljejahkásaš Biret Järvensivu álggos veahá ujustalai , de gal son ja su viellja , Oula , hirpmástuhtiiba guldaleddjiid . Soai dárbbašeba vistti gos sáhttiba čađahit teáhter- ja dramadoaimmaid mánáiguin ja nuoraiguin . Son lea máilmme duhtavaš go dál čájehuvvo ahte NSR ja Bb vácciiba giehtalagaid dan áššis . Guđa geardde lea fas Sten goaruhan oaivvi , muhto liiká illodeaba soai juohke háve go beassába čiekčat spáppa . Báicco duosttilis jallas earrálaganvuohta , lohkába nuorra Guovdageainnu filbamdahki guovttos Ken Are Bongo(20 ) ja Ánte Siri ( 19 ) . Fágalas jearaldagaid vástideba Perarne Sanglert , SJF-searvvis tel. +46 ( 0)980 789 31 dahje +46 ( 0)70 730 58 49 41 , ja Eivor Engström , SIF tel. +46 ( 0)920 239800 . – Ja dán barge moai juohke jagi nuvttá , reaškkiba ealga áŋggirdeaddjit gáttis . Gaskavahkku eahkeda čielggai ahte guokte Guovdageainnu boazodoalli bidjoba guovtti vahkkui rájus giddagassii , go politiiját navdet sutno suoladan ollu bohccuid . Ánde ja Gerd Eli muittiba bures mot skuvlamánáid sirren hápmii mánáid jurdagiid ja dili skuvllas . Sihke boazodoalloealáhusaorganisašuvnna ávvogirjjit , ja Stuorradiggedieđáhusat ja Sturradiggeproposišuvnnat addet gova , ahte nissonolbmot barget aivve seamma bargguid go dievddut , dahje ahte nissonolbmot eaiba leatge mielde boazodoallobargguin . Min Áiggis golggotmánu 1. b. 2003 geavaha Hans Skoglund hui oahpes vuoimmástallanvuogi go nuppiid ala duvdá sániid maid olmmoš ii leatba geavahange , omd. Ohcejoga skuvlla 4-luohkkálaččat Niillas West ja Oula Järvensivu liikuiba olu Guovžža lávlla – animašuvdnaealligovvii dassái go oinniiga Meahcce-Vulle , mii diešusge lei maiddái gánddaguokta miela mielde beaivvi buoremus dáhpáhus . Leigga Gardak olbmáguovttos Per Erik Modenia ja Tormod Nisen geat čeavlájit loktiiba luosa oidnosii šeađđaluvvvon journalisttii . Váldo doaktarat lujávrri ja Revda buohcceviesuid leaba dieđihan gieldda oaivvamušii , Nikolaj Brilev`ii ahte heaittiba virggiineaskka . Báicco duosttilis jallas earrálaganvuohta , lohkába nuorra Guovdageainnu filbamdahki guovttos Ken Are Bongo(20 ) ja Ánte Siri ( 19 ) . Sihke boazodoalloealáhusaorganisašuvnna ávvogirjjit , ja Stuorradiggedieđáhusat ja Sturradiggeproposišuvnnat addet gova , ahte nissonolbmot barget aivve seamma bargguid go dievddut , dahje ahte nissonolbmot eaiba leatge mielde boazodoallobargguin . Goappešagat rámbboba Norgga dan áiggis go oruige doppe ja dan veahki maid oaččuiga go fárriiga ruoktot . Mannan vahkkoloahpa galggaiba čuojahit Molležis . – Kai ja Tore galggaiba mannan vahkkoloahpa čuojahit duottarstobus , muhto das ii šaddan mihkkege , lohká Vuolit-Molleš Duottarstobu jođiheaddji Per Edvard Johnsen . VUOJÁN MÁTKÁI : Soaitá leat dát mohtorsihkkel mainna Sara Margrethe Oskal ja Niko Valkeapää vuodjába turneamátkái . Fargga vuodjába Niko Valkeapää ja Sara Margrethe Oskal mátkái nuorttas . Muhto albmá guovttos gáttiiba munno dádjumin . « – Iiba leat unna guolášge » , čurvon albmá guoktái , reašká Selma . Muhto ná lihkolaččat ean leat leamaš goassige , logaiba Risto ja Marjot Telilä dalá maŋŋá go soai ja sudno skihpárguoktá Johanni ja Annikki Kangas gávdne gollečoalttu . Muhtun sajis Amazonas iiba sáhtege máksit eará go gollin . – Lei miellagiddevaš valáštallan , muhto garra jietna lei gal , dadjaleaba ovdalgo duolbmába viidáset . Sihke Romssa ja Nordlándda boazodoalloagronomat lohkába ahte sin dálá boazoorohagain eai leat guoros doalut . – Bieksut leat tøffat ja daid lea álki viežžalit áittis , nu lohkába oappašguovttos Sara ja Risten Gáren . Dál son lea Ohcejoga njunušpolitihkkár , nammalassii gielddaráđđehusa sátnejođiheaddji , vaikko iiba leange evttohassan gielddaválggain . Iige oktage leat vel duostan váldit gitta dan buolli áššái iiba ruovdetáŋggaiguin . Maŋŋel seminára čálii ambassadevra Jaroslav Horák ja fylkaráđi jođiheaddji Paul Dahlø vuollái muhtin memorandumii gos dadjába iežaska leat vel eambbo vejolašvuođaid ovttasbargat ekonomiija , kultuvrra ja turisma ektui . Sáhttet mannat máŋggat diimmut , nu ahte inba muittege iežan niskebákčasiid . OLLU GIITOSAT : Ganjalčalmmiid geigiiba oahpaheaddjit Máret Rihttá Hætta ja Berit Johnskareng čáppa rásiid giitun čeahpes , ilolaš ja lášmes sámi juigiide . Nubbi lea vel , ahte eathan mii guđet eat leat oahppan dárogiela albmaláhkai , beasa dahje eatba válljejuvvoge fylkkalávdegottiide ja eará alla orgánaide , daninhan ii maid gullo dábálaš sápmelaččaid oaidnu goassege . – Lean dákkár iskosis fitnan golmma njealje geardde , muitaleba Solveig guovttos Káriin . Lappi BE-guovddáš ja Finnmárkku leanaráđđehus ráđđádalaiba mannan vahku loahpas Deanujoga turistaoaggunnjuolggadusain . Sealggabeal gullen mo sii hálle , ahte « dál go mii bidjat Veikko eret , de iiba leat šat doppe čomisteamin presideantta guossástallamiin » . Báđoš lea dan meare « meahcis » ahte doppe iiba leatge eará go ráfi . Jus sii ožžot 50 000 ruvnnu doarjaga , de lea sidjiide dát stuorra ruhta maid haga eaiba nagodivčče lágidit ja fállat kulturdoaimmaid sámi servodahkii . Sii eaiba eahpitge ahte dát olbmuiddahkan gássaluoitimat áibmui leat sivalažžan dasa ahte jiehkit ja áhpejieŋat miehtá máilmmi suddet Sii eaiba eahpitge ahte dát olbmuiddahkan gássaluoitimat áibmui leat sivalažžan ahte jiehkit ja áhpejieŋat miehtá máilmmi suddet . Áhpegolgadeaddjit leat ovdalge nagodan nuppástuhttit eiseválddiid mearrádusaid , danin ii leatba sihkkarge ahte bivdu bissehuvvo 1989:s . Iiba guhká maŋŋá lei áhkku massán sihke luosa ja bivdinstákku , diehtá NRK muitalit . – Moai letne gal lašmmohallan álo , muhto ii das leat nu álki oažžut buriid árvosániid , lohkába Máret Áile ja Sara Helene ja jurddašeaba jitnosit , ahte ammal sudnos galggašedje leat buorit árvosánit dan fágas . GOVVA:OSVALD GUTTOM Osvald Guttorm ja galbmavarat doalveheasta Mellem Rypa beassaba dál totogilvvuide searvat , go cevzziiba geahččalandoalvevuodjima . Rappvilja ja vuoddji Osvald Guttorm vuittiiba ovtta dáin doalvegilvvuin Harstadas mannan vahkuloahpa . Vuoigatvuohtaministtar Knut Storberget ja Guolástusministtar Helga Pedersen geigiiba Finnmárkku eatnamiid ja - čáziid eananoamastusduođaštusa Finnmárkku Opmodaga stivrrajođiheaddjái Egil Ollii . Das maŋŋelaš oaččui kruvnnaprinsa Håkon Magnus kopiija das , amas ii vajáldahte , gean hálddus Finnmárkku lea dál , logaiba ministtarat leaikkas . Allagaslaš eananoamasteami sirdinmeanuid doaimmaheaigga eanandoalloministtar Terje Riis Johansen guovttos guolástanministtar Helga Pedersen:iin , go geigiiba eananoamastusduođaštusa Finnmárkku Opmodaga stivrajođiheaddjái , Egil Ollii . Dán heave ii dárbbašan geassit vuorbbi , go Elle-Biret Olavi ( Laiti ) ja Elle-Biret Jovsset Raimo ( Laiti ) gottiiba 2,166-kilosaš ditti ja faskiiga ná álcceskka vuoitofatnasa , mii lea Olát-Ándde ( Tenoranta ) duoddji . Dasa lei iiba unnánašge sivva norgalaš našunalismma lassáneapmi 1800-logu gaskkamuttu rájis , mas ” norgalaš historjjálaš skuvlla ” , oahppu , siviliserekeahtes sámiid birra lea guovdilis ášši . Harri Rinne ( nubbi gurut bealde ) ja Juha Tittonen su bálddas ( 8,7-kilosaš luosain ) gottiiba mannan vahku stuorámus luosa , 11-kilosačča Osmás . Son liikká deattuha ahte eai leat vel doarvái dieđut ášši birra ovdal dán guovtti gieldda politihkalaš njunnožat sáhtiba konkrehtalaččat dadjat áššái , muhto son ja Smuk Rollstad váldiba ášši duođalažžat . Na iiba eará dárbbašange . Soai reaškkiba njálgát go logan ahte in jáhke soai dáinna leavttuin joavdaba mearriduvvon áigái ja báikái . – Eat leat vuos 1997 ohppoplána guđege láhkai ollášuhttán , ja dál fertet álgit fas vuođus , lohkába Kárášjoga skuvlainspektevra Kari Skoglund Sara ja Guovdageainnu mánáidskuvlla rektor Bodil Utsi Vars . Mus lei kitára , nuppiin trumpeahtta , saksofona ja leiba muhtumis elvislágan lávlunvuohkige . – Leat čađat bargan árbevirolaš bargguid ja hálideimmet ahte barggut galget buktot oidnosii earáide maid , lohkába girjeredatevrrat Beahcedievá mánáidgárddis . – Orru dego juoga váile , lohkába Inga ja Sylvia dan birra go dál leat prošeavtta loahpaheami . Oahpahalli ja mielčuovvu galgába goappašagat atnit šleđggonveastta mas lea L bustávva . VÁRRUGASAT:Filbmadahki Nils Gaup lohpida soai čuovgahápmejeaddjin Kurt Hermansenin áigoba leat várrugasat ja atnit árvvus bassibáikki « Finnagirku » ( duogábealde ) . Sámiráđi guokte bargostipeandda oaččuiba Solveig Labba sámi hervemii ja árbevirolaš mánáid biktasiid heiveheapmai ođđa áigái . – Munnos lea ovddasvástádus , nu guhká go earát eai oaččo de ean sáhte vuollánit , lohkába soai ja muittuheaba ahte sin searvi lei okte heaittihuvvon muhto soai álggaheigga dan fas ja dál bargaba dassažiigo geargaba . – Doppe gal letne garrasat ja válde veahki vel mielde , lohkába nággáris Oahppováillagiid ovddasteaddjit Sara Tornensis Bongo ja Elmine Valkeapää . Livččiiba go soai « luondduálbmot » njealljejuvllagiid haga ? Dákkáraš de lea ban olbmo eallin : álggos lea vuos njihku mánná ja dalle stuorru nu ahte ii oroba čáhkaminge dán máilbmái ja oatnelan bottoš geažes fas lea vuorji romšon romanas . – Dan birra mun in višaba muitalitge . Dá čohkába davvisámedulkkaguovttos Berit Margrethe Oskal ja Brita E. Kåven bargosajis . Go lea rivttes buorre goden , de alkohola iiba dárbbašge . Håkon Henriksen ( suhkamin ) ja Tor Leif Balto sugaiba measta čađa gilvvohallanbáikki , sálaš lei dušše stuorra gudjor . De fitniiba dan viimmat gáddái . Minuvttat vásse , muhto loahpas fitniiba gánddaguovttus luosa gáddái . Niila Laiti ja Markko Basama čevllohallába stuorra luosain . Váhnenguoktá doarjuba fas Tromssa , ja nu soai vuittiiba bearašgilvaleami . Mánáid gilvu vuoitiguovttus fas vuittiiba ovttagieđat dolgevuoggastákku . Randi ja Trygve leigga badjelbázaolbmot ja liikuiba ođđa bálgáide sosiála ja kultuvrralaš doaimmain . – Oidneba leš mo aito albmái geavvá , smiehtada Raimo ja gáivá gáhttaráigge johtti nissoniid guvlui . Go eamidin fárriiba Harstad ; ii 1996s soai ostiiba smávit guolástanfatnasa mainna dávjá bivddiiba meara . Go eamidin fárriiba Harstad ; ii 1996s soai ostiiba smávit guolástanfatnasa mainna dávjá bivddiiba meara . Go eamidin fárriiba Harstad ; ii 1996s soai ostiiba smávit guolástanfatnasa mainna dávjá bivddiiba meara . Dát lea munnuide hui fiinna lonisteaddji eará bargguin , dadjába Birgit ja su isit Geirmund . Guokte Ivgoheasta , maidda gárrojuvvon ledje boahkut , riidiiba Birgit D. Nielsen ja isit Geirmund Vik Čoavddamohkis Vuolit Mollišjohki vahkkoloahpas . Šibitdoaktárat leaba Storlettas Davvi-Romssas vuolgán 35 miilasaš biilamátkái diibmu guđas iđđedis ja riidiiba guokte maŋemus miilla čáppa čakčadálkkis váldoluotta rájes ja šibitdoavttirbargui Kennel Mollešjohkii . Dát lea sunnuide hui fiinna lonisteaddji eará bargguin , dadjába Birgit ja su isit Geirmund . Muhto sáhttába leat miellagiddevaš gullat ruoššaid veršuvnna .