[word = "gálga"] Boađus: 42 Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Deaŧalaš eaktun oláhit dán ulbmila lea máhttossektor mas lea gálga ovdánahttit , gakkustit ja ávkkastallat ođđa máhtu . Almmolaš doaibmadoarjja ” knutepunkt ” ásahusaide Davvi Norggas gálga juhkkojuvvot nu ahte almmolaš doarjjaoassi stádas lea 70 % ja 30 % fas ruhtaduvvo guovlludásis . Organisašuvdnat ja politihkkarat barget beaivválaččat dan ala ahte din suohkanis gálga leat sámi boahtteáige . Digitála gálga rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas , teavsttaid ráhkadeamis , komponeremis ja divodeamis . Dušše dainna vugiin sáhttet nissonolbmot joksat ovttadássásašvuođa , mii čájeha ahte Sámedikkis lea gálga duddjot dásseárvopolitihka mii vuhtiiváldá sápmelaš girjáivuođa . Ollislaš perspektiiva oahpaheami ja oahpu birra 13- ja 18-jagi skuvlavázzimiin lea dárbbašlaš jus gálga sáhttit čađahit dárbbašlaš doaimmaid vuoi ohppiide lea álkibut plánet oahpu , vejolašvuohta čađahit oahpu ja atnit dan alit oahpus . Ollislaš perspektiiva oahpaheami ja oahpu birra 13- ja 18-jagi skuvlavázzimiin lea dárbbašlaš jus gálga sáhttit čađahit dárbbašlaš doaimmaid vuoi ohppiide lea álkibut plánet oahpu , vejolašvuohta čađahit oahpu ja atnit dan alit oahpus . Dušše dainna vugiin sáhttet nissonolbmot joksat ovttadássásašvuođa , mii čájeha ahte Sámedikkis lea gálga duddjot dásseárvopolitihka mii vuhtiiváldá sápmelaš girjáivuođa . Dušše dainna vugiin sáhttet nissonolbmot joksat ovttadássásašvuođa , mii čájeha ahte Sámedikkis lea gálga duddjot dásseárvopolitihka mii vuhtiiváldá sápmelaš girjáivuođa . Go boahttevuođas gálga iskat man ollu ávki gielladoarjagiin lea , de savášii Guovdageainnu suohkan ahte čađahivčče kvalitatiiva mihtidemiid maid , eai ge dušše kvantitatiiva . Dalle sáhttá ihtit vuogádatlaš givssideapmi jus rávisolbmos ii leat gelbbolašvuohta ja gálga bidjat rájiid ja bagadallat ovttasdoaibmama . Assu corpus – Soalddáhat Finnmárkkus leat juo olu jágit geavahan sáminiibbii oassin iežaset rusttegiin , muhto dál lea viimmat mearriduvvon ahte dákkár niibi gálga leat oassi measta visot Norgga soalddáhiid rusttegiin , dain nu gohčoduvvon Avvir corpus – Ja dáppe gálga ge Marja Sofe Holmestrand Hætta ( 15 ) leat mielde . – Lea Kárášjoga gielda mii gálga jođihit dan barggu , muitala Terje Tretnes . Sus lea nieiddaš konfirmántan daid beassážiid ja konfirmašuvdna sáhttá šaddat divrrasin , earenoamážit jus gálga čiŋadit áibbas ođđa čiŋaiguin . Ságastallamis galgá jearran neavttáris gálga go boahtit su goddit ja lohkan ahte diehtá gos neavttár orru . Go dálá ráđđádallansoahpamuš gálga doalahuvvot ja ovdánahttojuvvot , muhto mo áigot ovdánahttit Sámediggi dan eai vel oro diehtime Olgežis . Nuorta válgabiirre válgamoivvit bistet ain , ja dál lea Árja váldán advokáhta gii gálga suokkardit lea go Ovddádusbellodaga listu lobálaš vai ii . – Lea Kárášjoga gielda mii gálga jođihit dan barggu , muitala Terje Tretnes . Juohkehaš háliida ahte su mánná , fuolki ja su gullevaš joavku gálga álot vuoitit . Son mojohallá go dadjá ahte viššalis olmmoš dat gal álot gávdná luopmániid , muhto dan geasi gal viššal nai gálga leat hirpmatviššal jus gálga luomelihtti deavdit . Son mojohallá go dadjá ahte viššalis olmmoš dat gal álot gávdná luopmániid , muhto dan geasi gal viššal nai gálga leat hirpmatviššal jus gálga luomelihtti deavdit . FeFo gálga čađahit gávcci čoahkkima Finnmárkkus . Dál gálga NSR riikačoahkkin bargat dáinna sierra dearvvašvuođapolitihkalaš prográmmain . Dálkedieđáhus yr.no lea ovttasbargan NRK Sámi Radioin vai gálga leat vejolaš yr.no neahttasiiddus gávdnat báikenamaid ja dálkedieđáhusa sámegillii . Jus gálga juhkat maidege , de gal lea seamma gos lea . Oahppit leat vuollánan go skuvla ii veahket sin , ja ballet movt eksámenin gálga mannat mii lea sullii guovtti vahkku geahčen . Muhto ii das leat ávki go sámegillii gálga oahppat daid sániid , ferte leat muhtin gii oahpaha , dadjá Hætta . Dievddu áhkku logai diggegoddái ahte ii hálit ahte su áhkkut gálga dubmejuvvot eavttuhis ráŋggáštussii dán dihte . Ja dáppe gálga ge Marja Sofe Holmestrand Hætta ( 15 ) leat mielde . Dá lea Inger-Marie gorron erenoamáš čiŋa mii gálga dan rumbui . Gilvu mii lea ožžon álgoálbmogiid geasseolympiija-gilvvu stáhtusa lágideddjiin , gálga movttiidahttet ja buoridit iešdovddu álgoálbmogiin . Ii leat mearriduvvon gii gálga máksit dan mearrádusa ovddas , muhto plána mielde galget guhtta olbmo virgáduvvot . North Saami facts corpus – Heaikka áigumuš beaivegirjjiin lea ahte dat gálga vurkejuvvot ja maŋit buolvvaide boahtit ávkin , vai fas sii besset oahpásmuvvat dalá áiggi eallinvugiin . Digitála gálga rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas , teavsttaid ráhkadeamis , komponeremis ja divodeamis . Ovdamearkka dihte leat sánit nugo gálga , nákca , fihttu ja árja dábálaš gielas ja ipmárdusa mielde measta okta ja seamma , muhto oahppoplánaid jorgaleamis lea juohkehaččas dihto dárogiel mearkkašupmi . North Saami law corpus – Fylkkamánne gálga gozihit ahte institušuvnnat maidda § 5-1 gusto , stáhtalaš guovddážat váhnemiid ja mánáid váste ja priváhta ja suohkaniidda gullevaš institušuvnnat mat leat dohkkehuvvon § 5-8 vuođul , jođihuvvojit dán lága ja dasa gullevaš láhkaásahusaid mielde . Min Aigi corpus – Mii vuordit ahte dat šaddá miellegiddevaš boahtte gaskaváhku go Guovdageaidnu gálga deaivvadit BULain , geat lea tabealla njunnožis . Larisa Avdeeva čilge ahte Ranghild gálga leavgga guoddit . Mun goittot lean gáibidan ahte leaktu mii lea 80 dál gálga vuoliduvvvot 60 , lohká Hætta . In eahpit ahte Sætheris lea guhkit hárjáneapmi politihkas go eatnasiin , muhto go juhkkojuvvui dat gálga movt oažžut oahpu ja máhtu , de doaivvun ahte GB miellahtut eai lean nu beare maŋábealde ráiddus . Mo visti galgá leat , lea juo dál čielggas , dál álgá bargu fas gosa visti gálga huksejuvvot ja dása lea Sáme Ätnamis čielga oaidnu . [word = "gálgá"] Boađus: 126 NUORRAN Eurohpás Prográmma NUORRAN Eurohpás galgá ovddidit oktavuođa ja ovttasbarggu nuoraid gaskkas miellahttoriikkain ja váikkuhit nu ahte europeálaš dimenšuvdna vel eanet gálgá deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovttasbarggus . Lávdegoddi galgá viidáseappot govvidit áigeguovdilis álbmotrievttálaš gažaldagaid nu ahte govvideapmi soahpá ILO-konvenšuvdnii 169 ja ONa konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ( erenoamážit artihkkalii 27 ) ja daid geatnegasvuođaid maid Norgga riekti , oktan vieruiduvvan rievtti cieggamiin , bidjá stáhtii , ja lávdegoddi gálgá ovddidit evttohusaid vejolaš láhkarievdadusaide ja eará doaibmabijuide mat lávdegotti mielas orrot leamen dárbbašlaččat ja ulmmálaččat . NAČ 2001:3 čielggadeamis » Velgere , valgordning , valgte » ( válljejeaddjit , válgaortnet , válljejuvvon ) čujuha válgaláhkalávdegoddi dasa ahte lea govttolaš ahte válgalatnja almmolaš báikkiin galgá leat olámuttos buohkaide , maiddái doaibmahehttejuvvon olbmuide , muhto ahte šaddá bienasta bitnii reguleren suohkaniid badjel jus dán gálgá lága bakte mearriduvvot . Lávdegoddi ii leat ovttaoaivilis válgáláhkalávdegottin ahte eará bealit , nugomat suohkaniid bienasta bitnii reguleren , gálgá deattuhuvvot eanet go ahte sihkarasttit doaibmahehttejuvvon olbmuide duohta válga oassálastinvejolašvuođa . ´s leat lága bakte geatnegahttan ahte buot TV-apparáhtain stuorit go 13 dumá , gálgá leat « closed caption » ( čalmmus teaksta jus deaddila boalu ) , ja buot sisriikkalaš ođasprográmmain , beakkán TV-ráidduin , falástallanprográmmain ja máinnussáddagin eahkedit galgá leat teaksta maid sáhttá TVsuojus oaidnit . Ráđđehus eaktuda ahte sámi iešmearrideami ovddideapmi gálgá dáhpáhuvvat dálá sorjjakeahtes ja demokráhtalaš stáhta rámmaid siskkobealde , ja dálá Norgga geográfalaš rájiid siskkobealde . Dán birrasa vuolggasaji vuođul de gálgá Difi vuolggahit ja fuolahit ahte stivrejupmi ja diehtojuohkinsihkarvuođa stáhtahálddahusas buoriduvvo . Viidáset gálgá álggahuvvot guorahallanbargu čielggadeames deháleamos hástalusaid máid sámi alit oahpahus ja dutkan vásihit davviguovllu perspektiivvas . Viidáset gálgá álggahuvvot guorahallanbargu čielggadeames deháleamos hástalusaid máid sámi alit oahpahus ja dutkan vásihit davviguovllu perspektiivvas . Ordnet gálgá buhtadit daid goluid lassiárvodivadii maid eaktodáhtolaš organisašuvnnat šaddet máksit bálvalusaid ja gálvvuid oastima oktavuođas . Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – gálgá čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti . Viidáset gálgá álggahuvvot guorahallanbargu čielggadeames deháleamos hástalusaid máid sámi alit oahpahus ja dutkan vásihit davviguovllu perspektiivvas . Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – gálgá čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti . Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – gálgá čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti . Vearro- ja divatvuogádat gálgá ovddidit birasovdánahtti meanuid . Plánen gálgá ovddidit ollislašvuođa dan láhkai ahte guovllu suorggit , bargamušat ja beroštusat gehččojuvvojit gittalagaid go suorgeeiseválddiid , stáhtalaš , regionála ja gielddalaš orgánaid , priváhta organisašuvnnaid ja ásahusaid , ja almmolašvuođa gaskasaš bargamušat čovdojuvvojit oktiiordnemiin ja ovttasbargguin . Gielddaplána servodatoassi gálgá leat vuođđun gieldda iežas doibmii ja stáhta ja regionála eiseválddiid doibmii gielddas . Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – gálgá čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti . Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – gálgá čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti . Dása lea čohkkejuvvon dieđut das mii sihkarvuođamánus nationála dásis gálgá dáhpáhuvvat . Bálkágoluid refušuvdnagáibádusas gálgá boahtit ovdan beaivi , guđe čoahkkimiin lea sáhka , beaivemáksomearri , oktan sosiálagoluiguin . Ostojuvvon dáidda gálgá biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseai . Ostojuvvon dáidda gálgá biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseai . Ostojuvvon dáidda gálgá biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseii . Ostojuvvon dáidda gálgá biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseii . Sámediggi gálgá ráhkadit antigivssidanplakáhta mii lea vuođđuduvvon sámi perspektiivvaide , ja fállat sámi skuvllaide ja skuvlaeaiggádiid dan vuolláičállit , geahča nationála áŋggirdeami gielddaid ektui dan oktavuođas ahte geatnegahttit iežaset árjjalaččat vuosttaldit givssideami . Eambbo deattuheapmi joatkka oahpu heiveheapmái ja ollášuhttimii Politihkkasuorggi bajitdási ulbmil : Sámediggi gálgá váikkuhit ahte oahppit eai heaitte joatkkaskuvllas ja sihkkarastit buoret heiveheami sámi ohppiide joatkkaoahpus . Máhttodepartemeanta oaivvilda ahte sámegiella vierisgiellan gálgá leat seamma dásis go eará vierisgielat . Dan gálgá DN dohkkehit ja vuhtii váldit . Bálkágoluid refušuvdnagáibádusas gálgá boahtit ovdan beaivi , guđe čoahkkimiin lea sáhka , beaivemáksomearri , oktan sosiálagoluiguin . Bálkágoluid refušuvdnagáibádusas gálgá boahtit ovdan beaivi , guđe čoahkkimiin lea sáhka , beaivemáksomearri , oktan sosiálagoluiguin . Dan gálgá DN dohkkehit ja vuhtii váldit . Dán jágáš doaibmaplana gálgá sáddejuvvon ovdal 01.08.2007 . Stuorra supmiid oktavuođas gálgá čállit ( gaskaboddasaš ) raportta ovdal maŋimuš máksima . Assu corpus – Ulbmil lea ahte dat gálgá doarjut rádjerastildeaddji doaimmaid . Dán vahkku álget ásahit čázii , kloahka ja luotta dán ássanguovlui Guovdageainnus , mii gálgá dearvvašvuođaguovddáža ođđa visttii lahka . Ássanguovlu lea Gálaniitoluotta oarjjábealde , ja dán seamma sadjái gálgá dearvvašvuođaguovddáža ođđa visti huksejuvvot . Muhto dán báikkis gos visti gálgá leat , doppe leat gal juo barggut álgán . Seammás gálgá huksejuvvot ođđa fearga dán johtolahkii . Movt gálgá dasttánaga njiejahit bensiidnahatti ? Oahpaheaddji Svein Ole čilgemin ohppiide movt lávdi gálgá leahket . Avvir corpus – Dáiddára guoktá čájáhus gálgá muitalit suohkana máŋggabealálašvuođa dálá- ja dološáiggis , sihke siseatnamis ja rittus . Nannet mánáideaset Kare Sara Wilhelmsen lea nubbi gii gálgá jođihit dan sámegiel kurssa . – Ja gažaldagaid sáhttá dovdat unohassan , muhto jus gálgá veardideapmi dahkkot heahtediibmui de ferte diehtit mii lea sivva go heahtediimmu áigu . Guovdageainnu leansmánnikantuvra lea maid ožžon ođđa virggi ja dat olmmoš galgá bargat diehtojuohkimiin , earret eará gálgá dat olmmoš johtit skuvllaid mielde ja muitalit mo galggašii dakkár váralaš ja lobihis vuodjimiid hehttet ja loahpahit . Lean barggan – Mun lean hui barggan inge bala gal barggus , go mun juoidá álggahan de barggan álot 100% ja oažžu maid dadjat dan ahte lean hui duostilis olmmoš ja seammás lean hui dárkil , dadjá Sara Beate Eira ja joatká : – Mu jurdda lea ahte Ávvir gálgá ovdánit ja mun háliidan addit iežan eallimis jagiid juste dasa . Sámegiella gálgá leat ealli giella Sámedikki ja Ráđđehusa konsultašuvdnašiehtadus gálgá maid nannejuvvot , earret eará beassá Sámediggi dál konsultašuvnnaide stáhtabušeahttabargguid oktavuođas , ovdal go stáhtabušeahtta almmuhuvvo . ISKKUSBOAĐUS : Anni Somby , Bernt Somby ja Jonhild S. Mienna geahččamin go ovdaolmmoš gálgá guliid iskkussáimmain . Daid áigu atnit vai mánát šaddet oadjebasat , eai ge dárbbaš ballat , ovdal go gálgá iskat máná . Jus gálgá šaddat buoret de ferte Ráŋggáštusčađahanláhka rievdaduvvot , muitala Woll . Diehtosiida alge hukset 2007:s ja 2009:s gálgá dat leat gárvvis . Dal gálgá Soapmásat joavku čájehit iežaset teáhterčájálmasa Muđui leat teáhter ja filmmaid birra ja beakkán filbmadahkki Nils Gaup gálgá ságastit daid birra . Gierdu čájálmas gálgá johtit museain ja maiddái unnit dáiddaservviin miehtá Finnmárkku ja Romssa . stáhta oalle garrasit , go ii oba sáhte ge rehálaš , ii vuoiggalaš , iige vel lobálašge , ahte soames gálgá máksit buhtadusa dan ovddas máid nubbi eará lea bilidan . – Muhto dat mii lea min mihttu lea oažžut maid Suoma ja Ruoŧa sámedikkiid doarjut min lihtu maid boahtte áiggis go min mielas lea boastut ja maid imaš ahte dušše Norgga Sámediggi gálgá doarjut min , go mii han galgat doaibmat njealji riikkas ja dalle lea lunddolaš ahte buot sámedikkit leat mielde doarjumis lihtu , dadjá SHL presideanta Mikkel Per Sara ja son vuordá goit dál positiivvalaš vástádusa Norgga Sámedikkis . – Ealga lea rájákeahtes ealli , nu ahte lea ártet go gálgá leat eará haddi go manná rájá rastá , lohká Eira . – Mun lean hui barggan inge bala gal barggus , go mun juoidá álggahan de barggan álot 100% ja oažžu maid dadjat dan ahte lean hui duostilis olmmoš ja seammás lean hui dárkil , dadjá Sara Beate Eira ja joatká : – Mu jurdda lea ahte Ávvir gálgá ovdánit ja mun háliidan addit iežan eallimis jagiid juste dasa . Kárášjoga ráđđealmmái Hilda Vuolab čilgii čoahkkimis manin sii háliidedje rievdadusaid gieldda preassanjuolggadussii § 6. mas daddjo ahte media gálgá ovdagihtii jearrat lobi filbmet dahje govvet skuvllain , mánáidgárddiin , boarrásiid siiddas . Guovdageainnu leansmánnikantuvra lea maid ožžon ođđa virggi ja dat olmmoš galgá bargat diehtojuohkimiin , earret eará gálgá dat olmmoš johtit skuvllaid mielde ja muitalit mo galggašii dakkár váralaš ja lobihis vuodjimiid hehttet ja loahpahit . Sámediggi áigu boahtte vahkus árvvoštallat ahte áigot go gáibidit saji bargojovkui mii gálgá guorahallat sámi fáŋggaid dili Norgga giddagasain . – Min advokáhtta , Randulf Rinderbo , galgá dál guorahallat Ovddádusbellodaga listtu ja maid sámediggehálddahusa bargi válddii dan guovtti áššis ja das fertet mii oažžut jierpmálaš čilgehusa , lohká Thoralf Henriksen ja son joatká : – Loahpa loahpas lea Sámedikki dievasčoahkkin mii gálgá dohkkehit sámediggeválgga ja dan ođđa Sámedikki , ja lea maid imaš go Hans J. Eriksen beassá ieš jienastit dohkkeha go Sámediggi su listtu vai ii , dadjá Thoralf Henriksen . Hilde ges lea eddon go su nieida Katinka ii dieđe mo gálgá hábmet iežas boahttevaš eallima ja manne son ii váldde juogalágan oahpu . Áidna maid Hilde háliida lea ahte su nieiddas Katinkas gálgá – Ii leat Sámedikki politihkkariid bargu dahkat maidege válgaáššiiguin vuos , dan gálgá válgastivra dahkat , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli . Son muitala ahte dat dievdoveahketelefovdna fálaldat mii dál lea , sáhttá addit boasttu áddejumi gaskal dievdu ja son gii čohká telefovnna duohkin gii gálgá veahkehit dievddu . Áigá gálgá son oahppat , gii lávdde nalde galgá juoigat . Dán vahkkoloahpa lágiduvvojit Hállemas cupa čiekčamat Váhčiris Ruoŧas , ja Sámi nissonriikajoavkku hárjeheaddji Frank Lindseth lea doppe válljeme Ruoŧa beale Sámi nissončikčiid riikajovkui mii gálgá AWG-gilvvuide njukčamánu boahtte jagi . Unjárgga nieida Tonje Kristine Nilsen lea beassan mielde Norgga nieiddaš riikajovkui mii gálgá vuolgit Amman gávpogii Jordanii skábmamanu 22. – 29. beivviid gos lágiduvvo Norgga – Gaskanuortta nieiddaid spábbačiekčanfestivála . Dá neavvu TIL elitedivišuvnna čiekči Tore Reginiussen mo Tonje Kristine Nilsen , eret Unjárgga gielddas , gálgá čiekčat Amman gávpogis Jordanis . Bargit leat dego namma mii gálgá oažžut buresbirgen-Norgga johtit olášin . Jielleváris lei okta olmmoš gii lei gárvodan nu mo gálgá Hállemas ávvudemiide . Doppe báddi Ross Adams ollu ja dasa lea London elektronikajoavku Plaid dahkan musihka ja sámi dáiddár Synnøve Persen de gálgá lohkat Áillohaš-rohki divtta . Dát čájehuvvo Girkonjárggas vuosttaš geardde boahtte vahkku loahpas ja dat čájálmas gálgá maid čájehuvvot Londonis guovvamánu loahpas . Mun dovddan bures Áillohaš-rohki čállosiid ja moai Ross Adamsiin letne juo diibmá bádden dan divtta ja dat gálgá gullot duogábealde go de lávdde alde logan dan , muitala son . Maiddái Poasta mii boahtá máddin ja gálgá Nordlándii maŋŋona ovttain bievvin . Sámi dáiddaguovddáš lea njunuš gaskkusteaddji sámi dálááigge dáidagis ja gálgá maid gaskkustit sámi govvadáidaga , giehtadáidaga , dáiddaduoji , dáiddalaš govvema mas lea alla dássi , ja boktit beroštumi ja áddejumi sámi dálááigge dáidagiidda . Kare Sara Wilhelmsen lea nubbi gii gálgá jođihit dan sámegiel kurssa . Sara muitala ahte ođđa 420 kV linjá , mii gálgá huksejuvvot , galgá mannat sihke orohaga geasseorohaga ja čakčaorohaga čađa . Dáiddára guoktá čájáhus gálgá muitalit suohkana máŋggabealálašvuođa dálá- ja dološáiggis , sihke siseatnamis ja rittus . – Gii gálgá leat mielde lea ain čiegusvuohta , muhto dássážii lean hui duhtavaš oasseváldiiguin . North Saami religion corpus – Mu čalmmit leat álo Hearrá guvlui , dasgo son gálgá mu julggiid eret fierpmis . 6 025:015 Mu čalmmit leat álo Hearrá guvlui , // dasgo son gálgá mu julggiid eret fierpmis . North Saami facts corpus – Dát gálgá dahkkot oahppojagi álggus ovdal 01.07 juohke jagi olles oahppojahkái . Cealkagiid gálgá čuohppat sátnin ja vurket konvoluhtaide . Daid gálgá 10 – 12 beaivvi maŋŋá čuohpadusa . Jus oahpahanfáddá dahje pedagogalaš doaibma gálgá lihkostuvvat , de lea « oahpes fenomena ahte buot bargit fertejit ásahit eaiggátvuođa dasa . North Saami law corpus – Riikkaarkivára sáhttá dattetge miehtat dasa ahte stáhtalaš arkiivvat luobahuvvojit Arkiivaásahusa olggobeallásaš ásahusaide , dahje ahte arkiivva ráhkadeaddji orgána gálgá dan ain rájadit . Evttohus gálgá sáddejuvvot stáhta regionála mánáidsuodjaluseiseváldái golmma vahku siste maŋŋá go mánná lea boahtán guovddážii . Rogganvuoigatvuohta gálgá mieđihuvvot go ohcci sáhttá veadjehahttit ahte guovllus gávdni stáhta minerálat leat dakkár valljodagas , hivvodagas ja hámis ahte sáhttá leat gánnáhahttin daid roggat , dahje ahte govttolaš gottolaš áiggis šaddet gánnáhahttin . Min Aigi corpus – Boahtte váhkus čielggaduvvo , gii gálgá prošeaktajođiheaddjin . Son máinnaša njeallje ášši maid gálgá váldit vuhtii ráđđádallamiin : 1 . Boahtte mánu , golggotmánnu 15. beaivvi čoahkkanit olles dávvi-Norgga filbma- ja TV-dáhkkit Tromssii , gos gálgá leat nugohččoduvvon Mari ja Roger leaba hupmán gaskaneaset ovta áiggi , ja dal leaba šiehttan ahte Roger fas gálgá čuojahit ja hábmet su musihka . Deanu Ovddadusbellodat-politihkár Hans Eriksen gáibidá ahte Finnmárkku guovllulitnetkantuvra , mii gálgá asahuvvot Nuorta-Finnmárkui , ferte biddjot Detnui . – Dát lea dán dihte go kantuvra maiddái gálgá bargat sámi gielddaid ovddas , lohká Eriksen . Guovllulitnetkantuvra gálgá plánaid mielde ásahuvvot Čáhcesullui . – Jus mis gálgá leat jáhkku eiseválddiid áigumušaide sámegiela ektui , de ii leat makkárge eahpádus gosa dát kantuvra berre ásahuvvot , namalassi Detnui , ii ge Čáhcesullui , čállá son preassadieđahusas . Prošeakta gálgá doaibmat ovtta suohkanis gos sámit orrut , muhto dakkár suohkanis gos eai leat makkárge geatnegáhtton sámegielfáláldagat mánáide suohkana beales . Gurutbellodat hálida ahte son gálgá doarjut Anton Dahla sátnejođiheaddjin . Dánne in sáhttán goassige jurddašit ahte riikkarádjá gálgá hieđuštit mu ávkkástallat áhči veahkkin , muitala Ellen . – Guovtte vahko geahčen gálgá goanstarássešilju leat gárvvis , jos ii arvve . Dál gáibida lávdegoddi ahte departemeanta gálgá geavahit bealátkeahtes juristtaid árvvoštallat doallágo Finnmárkoláhkaárvalus álbmotrievttálaččat . CD gálgá ráhkaduvvot Oslos . nammasaš báikkis Oslos , go mii háliidat ahte stuorát medijamáilbmi gálgá min birra čállit . – Dán lupmur girjjáža gálgá olmmoš beassat fievrridit lupmas gos ihkkinassii dal leaš . Lea Alex Scherpf nugo diibmá gii gálgá bágadit , musihka dahkká beakkán Mari Boine musihkkár Roger Ludviksen . – Dáppe beasat oaidnit mo gálgá káret ulluid , batnit láiggiiid , duhppet kartáŋggaid , luvddáid čatnat , fierpmi čiktit dahje moardit , čatnat dolgevuoggaid ja cegget bealljegoađi . Son ii imaš go « Corte de Constitucionalidad » ( CC ) , vuođđolága duopmostuollu , mieđai ahte Rios Montt gálgá beassat searvat presideantaválggaide . Gáregasnjargga áidna ba ku , mii lea leamaš jo us 1965 rájes , gálgá dal heaittihuvvot . Mari Boine gálgá oasálasttit ja lávlut sámi kultuvrafestuválas Københammanis Danmárkkus guovvamánu 16. beiavve . Mari Boine gálgá oassálastit ja lávlut sámi kulturfestiválas Københammanis Danmárkkus guovvamánu 16. beaivve . Ášši gálgá rievtti ovdii dán jagi mielde . Dan oktavuođas sáhttá máid čujuhuvvot Stuorradikki boazodoallošiehtadusa 2004/2005/2004 meannudeapmái gos garrasit deattuhuvvui ahte dál gálgá doaimmahuvvot nu ahte dat mearriduvvon boazologu mihtut ollášuvvojit . WIVC gálgá leat joatkkan Arctic Youth Capmii maid Davvi Nuorra ja Riddu Riđđu leat lágidan 1999 rájes . – Hástalus lea ahte mot odne gálgá hábmet buori boazodoallopolitihka boahtteáigái , dadjá Magga . Riidu gii gálgá hálddašit Finnmárkku luondduriggodagaid orruleamen dál loahpahuvvomin maŋŋá go ráđđehusbellodagat vuossárgga soabadedje Bargiidbellodagain . 1997:4 ) gálgá leat vuođđun báikkálaš hálddašanvuogádahkii . – Lagamus áiggis áigut doallat idedugnada ja gávnnahit mo prošeakta gálgá ovdánit . Jus ráhtoeaiggát ieš gurre oljju , bensiinna , oljju ja gálgá báhttera ja juvllaid , de sihtá Auto-Mek 500 ruvnnu čállit duođaštusa mii galgá ovdalgo biilaeaiggát beassá dán doalvut ráhtorádjosii . – Gii gálgá máná sámegiela gozihit dahje váhnemiid ja bearrašiid árvvuid . – Jos leaš nu ahte Liv Tone Boine lea oaivvildan « Sáme álbmotbeaivvi lávlla » gálgá leat ođđa Sámi našunálá lávlla de lea mu mielas dat boastut . Ovdamearkka dihte gálgá dán dutkamis váldot vuhtii movt boazodoalu árbevirolaš máhttu lea adnon dan ektui movt birget go dálkkádagat leat rievdan . Min Áigi lea geahččalan oažžut gielddadoaktára , Helse Nord , Finnmárkku fylkadoaktara ja Dearvvašvuođa Direktorahta čilget mo gálgá meannudit dákkár bázáhusaid , muhto ii oktage sáhtan dáid gažaldagaid vástidit , lei deaivamis ikte ovdal ášši manái deaddileapmái . Muitalus sámiid birra Livzávihkái ii leat gávdnon dálkkas , muhto lea okte dahkkon dálkkas : go njoarrá ADV garra romma dahje konjáhte , ja de gálgá ADV čatnat gitta bohcco , vai ii oaččo biepmu jándorii — de dearvvasnuvvá .