[word = "geatnegáhtt.*"] Boađus: 60 Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Suohkan lea oahpahuslágas geatnegáhttejuvvon doalahit almmolaš musihkka-ja kulturskuvlafálaldaga . Sámediggeráđđi muitalii Sámedikki diehtodárbbuid ja áššečuolmmaid birra go guoská lassi bargguide sámi guovlluin ja movt dat geatnegáhtta oahpahusinstitušuvnnaid váldit ovddasvástádusa sámi gelbbolašvuođaolbmuid ohppui . Suohkan lea oahpahuslágas geatnegáhttejuvvon doalahit almmolaš musihkka-ja kulturskuvlafálaldaga . Deanu čázádaga guolástanhálddahus lea geatnegáhtton hálddašit mearriduvvon láhkarámmaid siskkobealde . 3 SÁMEDIKKI GIELLABARGGU VUOĐĐU 3.1 STÁDA OVDDASVÁSTÁDUS SÁMEGIELAS Norgga stáda lea iešguđet lágaid ja láhkaásahusaid bokte geatnegáhtton váldit ovddasvástádusa sámegielas . Ovdamearkka dihtii leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat geatnegáhtton geavahit sámegiela . Assu corpus – Lilletun baicca šaddá minstarin dasa ahte sáhttá spiehkastit ja bidjat eret buohkaid geat leat siskobealde seamma namahussii ja geat čuvvot Biibbala ja girku dovddastus čállosiid ja dasa lassiin vel láhtte nu go leat geatnegáhtton , muhto geat eai dohkket ortnegiid mat eai lea čadnon dovddastussii . – Boares árbevirolaš boazodoalus lei nu ahte sus geas leat bohccot , son lei maid geatnegáhtton bargat . Bargiidbellodaga sámediggejoavku čujuha vuođđolága parágráfa 110 a , mii geatnegáhttá stáda eiseválddiid sihkarastit ahte lágiduvvo dilli nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkarastit ja ovddidit iežaset giela , kultuvrra ja servvodaga . Sin mielas lea ráđđehus geatnegáhtton buktit ruovttoluotta oasi riggodagain mat leat dolvojuvvon Finnmárkkus lulas ja okta vuohki dan dáhkát lea ođđa stuora visttiid hukset deike . Ráđđehus áigu lága bokte geatnegáhttit buhtadusrievtti boraspirevahágiid ovddas sávza- ja boazoealáhusas . Avvir corpus – Riekkis ii dušše geatnegáhtta beliid guldalit nubbi nuppi , muhto min mielas dat maid addá ovddasvástádusa beliide gávdnat čovdosa , iige dušše iežas oainnu ovttageardánit ovddidit . ­ – Dat ii leat doarvái ja danin fertet maiddái seastit eará sajiin gielddas , muhto eat sáhte heaittihit doaimmaid mat lága bokte leat geatnegáhttojuvvon , deattuha Skanke . Dat diehttelas geatnegáhtta min , muhto nuppe ládje dat maid čatná min . North Saami facts corpus – Studeanta čoavdá čoaggánemiid gaskkas geatnegáhtton bargobihtáid journalisttalaš teakstašlájain ; kulturođas , kulturreportáša ja dáidagiid ja kultuvrra árvvoštallan . Ovdamearkka dihtii leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat geatnegáhtton geavahit sámegiela . Sámeskuvlla gaskadássi skuvle sisaáiggi ja iige leat ruovttuoahpahus : ” Váhnemat geat ožžot mánáideaset ruoktot , eai dárbbaš gal ieža oahpahit , muhto go ieža bidjet gáibádusaid , dat geatnegáhtte maiddái sin veahkehit vai olahit iežaset gáibádusaid ” . Váhnemat fertejit hupmat gieldda skuvlahoavddain , gii galgá , jus lea dárbu , geatnegáhttit sin geaidda lea addojuvvon virggálaš ovddasvástádus - rektor dahje skuvlakantuvrra bargit . Oahppoplána šaddá dál láhkaásahussan , ja dalle lea skuvla juridihkalaččat geatnegáhtton plána čuovvut . Máhttoloktema mielde leat dál dát variánttat studeremii ráhkkanahtti suorggis : - sámegiella vuosttašgiellan - sámegiella nubbingiellan dássi 2 ja dássi 3. - sámegiella vierisgiellan ( geatnegáhtton giellafága studeremii ráhkkanahtti suorggis ) - sámegiella válljenláhkái prográmmafágan Min Aigi corpus – Ealgabivdiide dohkkehuvvo báhčin oassin geatnegáhtton 30 luođa hárjehallanbáhčimii . Sii galge sáhttit geatnegáhttit buohkaid geain ledje bohccot guovllus . Sii galge sáhttit geatnegáhttit buohkaid geain ledje bohccot guovllus . – Leago fitnodat dahje organisašuvdna álo geatnegáhtton registreret iežas ? Buot Norgga suohkanat leat geatnegáhtton geahčadit ja iskat dákkáraš váttisvuođaid , ja dasto ráhkadit plána movt čoavdit daid . Jus boahtte jagi sádde sámegillii reivve namuhuvvon gielddaide , de leat sii geatnegáhtton jobe njálmmálaččat vástidit sámegillii . Dušše dat geatnegahttá BST oalle ollu sámi álbmoga ektui , muhto dađe bahábut orrut sii eanet geatnegáhtton Norgga stuorraservvodaga ektui go sámi unnitálbmoga ektui . Dušše dat geatnegahttá BST oalle ollu sámi álbmoga ektui , muhto dađe bahábut orrut sii eanet geatnegáhtton Norgga stuorraservvodaga ektui go sámi unnitálbmoga ektui . Prošeakta gálgá doaibmat ovtta suohkanis gos sámit orrut , muhto dakkár suohkanis gos eai leat makkárge geatnegáhtton sámegielfáláldagat mánáide suohkana beales . Nu dovdá Bierna iežas geatnegáhtton seailluhit sámi kultuvrra . Dál go leat vuoittohallan , de doaivumis beassat ráfis bargat dan maid livččiimet galgan juo álggu rájes , ja hukset albma sihkkarvuođa , vaikko eat lean geatnegáhttun dahkat dan vuosttaš jagi , logai Turi gii ikte vulggii isidiin , Johan Turiin ja mánáiguin lupmui . Nystad deattuha ahte PPB lea geatnegáhtton bálvalus ja ahte dat ferte doaibmat albmaláhkai . Dát láhka galgá geatnegáhttit stáda doarjut kultuvrralaš doaimmaid , ja gurutbellodat čállá preassadieđahusas ahte lea earenoamáš dehálaš sihkarastit mánáide kultuvrralaš fálaldagaid . – Vuođđolága páragráfa 110 A:s čuožžu ahte Norgga eiseválddit leat geatnegáhtton lágidit dili sápmelaččaide buoremus láhkái nu ahte sii sáhttet ovddidit ja sihkarastit iežaset giela . Billávuona mearrasámi gelbbolašvuođaguovddáš ja Jáhkovuona mearrasámi musea eai leat dákkár geatnegáhttojuvvon doaimmmat , oaivvilda Steinar Pedersen . Dán šiehtadusa lea suohkan geatnegáhtton čuovvut , go Tostrupa bálvalus lea álmmolaš bálvalus . Doaivumis šaddá « Áiggun juoiggastit » geatnegáhtton oahppun sihke sámi mánáide , láttániidda ja dážaide . – Lean ilus go sámi gielddat leat ožžon eambbo ruđa , muhto lean geatnegáhttun muitalit iežan váivašuvvama go Sámedikki bušeahta njeide guvttiin miljovnnain . - Mis lei hállu ja leat maid geatnegáhttun muitalit bargiideamet makkár dilli dál lea . Eiseváldit leat oainnat geatnegáhttojuvvon ILO konvenšuvnna 169 vuođul ollislaččat identifiseret daid guovlluid , gos sápmelaččat ásset . Dasalassin rihkkot mii skuvllalága maid ieža eiseválidit min leat geatnegáhttán , lohká West . – Dat mearrádus maid geatnegáhttá Moasát gieldda levget sámileavggan , lohká Inga-Lill – Dat mearrádus maid geatnegáhttá Moasát gieldda levget sámileavggan , lohká Inga-Lill Álbmotriekti geatnegáhttá , muhto ii dat buvtte makkárge ovdosiid . Sámediggi leat vuosttildan árvalusa , ja čuoččuha ahte dat garrasit rihkku sámi rivttiid , sihke našunálalaččat ja álbmotrievtti prinsihpalaččat man Norgga stáda lea geatnegáhttun čuovvut . Namuhanveare lea ahte almmolaš ásahusat eai leat geatnegáhttun levget sámi leavggain . – Dat mearrádus maid geatnegáhttá Muosát gieldda levget sámileavggain , lohká Inga-Lill Juohke eanaeaiggát lea geatnegáhtton vuolláičállit šiehtadusa stáhtain . @tekst : – Dát šiehtadus galgá dagahit čorges ovttasbarggu gaskkal Sámedikki ja dáiddáorganisašuvnnaid , ja dat geatnegáhttá goabbatge beali ollašuhttit dáid mihtuid , lohká Hætta . Ovttasbargu šiehtadusas geatnegáhttá maid Sámedikki ásahit stipeandaortnega , buhtadusortnega ja oastinortnega dáiddáriidda ja duojáriidda . Dát iešvuohta buktá mielddistis maid muhtin erenoamáš hástalusaid , mat geatnegáhttet ja gáibidit sámi njunnožiid aktiivvalaš doarjaga . – Dat geatnegáhttá Norgga eiseválddiid nannet álgoálbmogiid rivttiid , deattuhii ministtar sártnistis . – Ja juste dan lea norga buorrindohkkehan álbmotrievtti bokte gos geatnegáhttojit mieđihit vuoigatvuođaid sápmelaččaide . Dáid njuolggadusaid leat guovddáš eiseválddit mearridan ja gielddat geatnegáhttojuvvvojit čuovvut dan , lohká Nystad . Østmo deattuha ahte dát ruđat eai leat organisašuvnna ruđat ja danne dat geatnegáhttojuvvojit vearromáksinlága bokte ásahit sierra konto . Juohkehaš diehtá ahte juohke ođđa fidnodat ii gátnegáhttojuvvo váldit nie ja nie ollu bargiid juo vuosttaš beaivvi , muhto Finnmárkkuopmodat gal lei geatnegáhttojuvvon . Dušše dát geatnegáhttindoaibma livčče galgan Stáhta bealis juo luvven ruhtalána ain juo vuosttaš jagiid . #SPELL Giellalágain mii eat sáhte geatnegáhttit ovttaskas olbmo hállat sámegiela , muhto mu mielas gal sámegielat politihkkáris lea morálalaš deaddu geavahit sámegiela dakkár dilálašvuođain gos leat sámegielat guldaleaddjit , lohká Morottaja . – Mun váillahan sisdoalu Sámiid oaivegávpoga doahpagis ja dan maid dat geatnegáhttá . – Teáhter oažžu almmolaš doarjaga ja danin geatnegáhttá maiddái čájehit čájálmasaid vaikko leat uhccán geahččit , cealká SáB .