Álggus galge oalle láhkosis deaivat soappi . Go diet álget suoksat ja guohcagit , de ii leat beare čáppat , ja jus oktage ovdamearkkadihte hálida gáfestallat das láhkosis , de lea hádja oba mihá unohas , vástida Klemetsen go Áššu jearrá . Ovdamearkan ođđa dieđuide lea arkeologalaš gávdnosat gávdnon 2006 , gos gávdne 1000 jagi boares sámi ássanbáikki Aursjøen buohta Lesja láhkosis . Vátnenlávdegotti jođiheaddji čujuha oahpahuslága paragráfa 8.1 gos daddjo ahte mánát galget beassat čađahit oahppu lagamus skuvllas , ja ii ge skuvllas mii lea láhkosis . – Nu go mun ádden de eai leat mis skuvllat dás láhkosis ja eat rihku lágaid , jos eat sádde mánáid eará skuvllaide , lohká son . – Ovdalis áigge gal vázzui dohko ja lassin vel máŋggat diimmut meahcásteamis , nuba leai buorre beassat čákŋat buvrái das láhkosis , iige nođiin dárbbaš gitta ruoktot njiedjat . – Mun áiggun bargat dan ovdii ahte mohtorjohtolatlága rievdaduvvo vai šaddá álkit ávkkástallat luondduriggodagaid mat leat láhkosis , maiddá gávppálaš oktavuođain , dadjá Klemet . Mii boahtit maiddái juohkit dieđuid spiidnegolgodávdda birra festiválas , ja sávvat ahte dávda ii bohciit , muhto jus dette dahká dan de lea mis sihke doavttir ja buohccidivššár láhkosis , dadjá Fløystad . Leat juo oahpásmuvvan olusiin singuin geat leat ceggen tealttáid ja lávuid láhkosis , muitala Maeland . – Mun in jáhke guovža guođđá ávžži dan_dihte go dán báikkis leat máŋga ealu láhkosis ja olu easkašaddan miesit , lohká son . Ohcejohkalaččaide lea buorre ahte leat ealli gilážat láhkosis , ja ahte náborriikkas bohtet ustibat , fuolkkit , gávpekundárat ja ovttasbargoguoimmit fitnat min luhtte . Kvesullos leamaš dutki dieđu mielde agibeaivvi eanandoallo , ja láhkosis lea Salen guovlu gos orru sápmelaččat . Lahti lea botnjut ja seainnit fasttit , muhto Monsen rámpo dan čáppa luonddu mii lea láhkosis . Leat gažadan birrasii 10-15 olbmo geat ledje láhkosis dan áigge go son jámi . Mannan bearjadaga máŋŋagaskabeaivvi dieđiheddje mánát muhton ollesolbmui guhte ássá das láhkosis , ahte sii leat gávdnan olbmo veallámin rissiid siste johkagáttis . – Dás láhkosis gal livččen gávdnan beahcemuora , muhto dat ii leat dohkálaš boaldinmuorran lávus , lohká Anti . Go politiijat gávdne olbmá mánnodaga meahcis jápmán , de sii eai sáhttán olbmá váldit mielde , go guovža lei das láhkosis . – Ferten dovddastit ahte in leat diehtán makkár borramušriggodat mis lea stohponurkki láhkosis . Muhto sápmelažžan gávpotguovllus oainnán čavde ja anekeahtes luonddu láhkosis mávssolažžan ja dárbbašlažžan juste dan_dihte ahte beassat vuoiŋŋastit hohpolaš gávpoteallimis . Dearvvuođat ustibiin láhkosis ja guhkkin ! OHCANVEAHKA : Helikopterat , Rukses ruossa , siviilasuodjalus ja politijat leat ohcan 47-jahkásaš olbmá , gii gávdnui distat eahkeda Gárggoluobbala láhkosis , davabealde Guovdageainnu . Sii čájehit sámi filmmaid ja son jáhkká ahte olbmuin galgá vejolašvuohta beassat siidda láhkosis . Mun oron dego oaidnimin , mo son lea deaddán geđggiiguin čoavje- , ropmu- ja ásafielluid Deanu gáddečáhcái luvvat ja vai dat dipmet nu ahte daid lea dalle geahpaset sojahit sadjái ; oainnán maid mo soagi birra ceaggájit raggoávdnasat ja Hánsa ain váldá ovtta ávdnasa , čohkkeda fierranbielko báldii ja fierrá ákšuin dan sitnolassii , nu ahte dan ii šat dárbbaš eará go vuolastit vel heavvaliin šalladin , ovdalgo návle dan fatnasii ; bihkkaguolga sijálihtti maid lea das láhkosis ja spigerskohppu , veažir ja muorasráhkaduvvon « bastat » , mat dollet fielluid aiddo rivttes sojus ovdal návlema . 3-jahkásaš Jone Dánel Buljo čuoiggai gilvvu vuohččan , ja de gal lea buorre go doarjja lea das láhkosis . Heahta jávrre nalde leat čora nare hearggit , muhto lávžžis dat leat das gilvovuodjinšilju láhkosis . Dán vahku lea Gámasmohki láhkosis , sullii moadde miilla Gárigasnjárggas eret , guovža joreštan dáluid lahkosis . Lea áibbas dárbbašlaš ahte guolásteami hálddašeapmi ovdána nu ahte báikeolbmot sáhttet ávkkástallat daid riggodagain mat leat láhkosis .