[word = "dihtii"] Boađus: 5 887 Ovddit123456Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Dán olis leat sámit ožžon dihto iešmearridanvuoigatvuođa ovttaskas áššiide nugo ovdamearkka dihtii áššiin mat gusket gillii , kultuvrii , ealáhusaide ja oahpahussii . Sámi sisdoallu mánáidgárddis Vuođđoelemeanttat sámi kultuvrras sáhttet leat oassin mánáidgárddi sisdoalus , ovddamearkka dihtii fáttábargguid čađa sámi his- Ovddamearkka dihtii sáhttet kulturskuvllat main lea musihkkafálaldat , álkit integreret sámi musihka iežaset fálaldahkii . Ovddamearkka dihtii lágiduvvui stuorra konferánsa Filippiinnáin jagis 2001 . Dan dihtii válljen otne dárustit . Mun hálidan vuosttažettiin giitit mu mánnávuođa báikegotti ja mu ruovttu dan dihtii go doppe elii ja adnojuvvui árvvus njálmmálaš kultuvra . Mun lean atnán erenoamáš hástalussan oahpásmuhttit sámi teavsttaid skandinava ja riikkaidgaskasaš lohkkiide - dan dihtii lean geavahan olu áiggi jorgalit sámi girjjálašvuođa dáro- ja eangalasgillii , ja dakko bokte váikkuhan fága viidáneapmái máilbmái . Illá láven máhttit jorgalit iežan čállosiid gaskkas , dan dihtii go vuostáiváldi lea nu mearrideaddji dasa mo mun hálan dahje čálán mu guldaleaddjiide ja lohkkiide . Muhto dat guhte čábbát vázzá , son maiddá máhttá sániiguin buorranaddat , stoahkat daiguin , atnit giela fuomášahttin dihtii sihke iežas ja eará olbmuid buorrevuođa . Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid servodaga máŋgga suorggis . Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin , báikegottiin , mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas , sámi giellaja kulturguovddážiin , ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain . Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat : • Sámegielat davvisámegiella , julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige • Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot • Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela • Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot • Duon golmma sámegillii , davvisámegillii , julevsámegillii ja oarjilsámegillii , galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat • Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid , sihke davvisámegiela , julevsámegiela ja oarjilsámegiela • Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan dihtii regionála- ja unnitlohkogielaid , nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas , lágain ja geavadis . Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan dihtii oarjilsámiid dili . Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela dihtii . Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin dihtii ášši . Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii , oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli , mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela dihtii . Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas // Ođđa Zealánddas , leat dahkan ollu nanusmahttin dihtii iežaset gielaid , ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat . 1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis , leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin dihtii giela . Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin . Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin . Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin . Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan dihtii unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii . Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun dihtii buoret duogášdieđuid das , man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela , ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa . sámegielas ee. sihkkarastin dihtii dohkálaš fágaolbmuid geain lea sámegiela máhttu sierranas fidnojoavkkuin . Fylkkasuohkan juolluda giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin dihtii olbmuid váldit oahpahusa sámegielas . Oažžun dihtii eanet dieđuid dárbbuid birra , de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset , muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit . Sámi dutkamaiid guovddáš , mii lea Romssa universitehtas , bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide . Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan dihtii ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan . Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi Sámi allaskuvla , Sámediggi , GG Finnmárku , Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun dihtii eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii . Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas Dan strategiija oktavuođas man namma lea ( Máhttu kvalitehta dihtii – joatkkaoahppu oahpaheaddjiide ) , galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas , Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan dihtii bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju . Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus , ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen dihtii oarjilsámi giela ja kultuvrra . Huksen dihtii giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis , bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin . Ovdamearkka dihtii leat unnán sámegielalaš teavsttat interneahtas . Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas , sámegiela nannen dihtii , mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid . Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset máhtu sámegielas , go su orgána dárbbaša dakkár máhtu . Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan dihtii iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras . Nannen dihtii fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide , de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii , vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás . Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen dihtii dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi . Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit , ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen dihtii bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras . Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid , ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa ( Gč. St. dieđáhusa nr. 35. ( 20062007 ) ) . Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa . Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan dihtii maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii . Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan dihtii iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan , lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii . Čuovvolan dihtii stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána , mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit . Čielga rekruhttendoaibmabijuin , mat leat álggahuvvon , sáhttit namahit : • Almmuheapmi sámegillii sámegielalaš guovlluin • Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat ja Nuortaja Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu barget ovttasráđiid fidnen dihtii olbmuid politiijaoahpahussii . Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan dihtii politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš , nugo sámiin . Buoridan dihtii dili , de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ” viessogirjji ” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit . Ovdamearkka dihtii sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa , ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange , namalassii dakkár giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi . Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen dihtii sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga . Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin dihtii olbmuid sosiála , kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda . Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit Ovddidan dihtii ” giellajoret-prošeavttaid ” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra . Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan dihtii mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela . Oarjilsámi mediaguovddáš Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten dihtii makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid . Sámi girjjálašvuođa oastinortnet Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami ja viidáneami , ja vai dan dihtii almmuhuvvojit doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi . Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen dihtii sámegielaid ovdáneami . Dan dihtii galget oahpaheaddjit , geat oahpahit sámi hálddašanguovllu skuvllain , leat gelbbolaččat oahpahit dárogiela sámemánáide . Lávdegotti jođiheaddji lea maŋŋil čilgen lasi ja čujuhan ahte sámegiella dárbbaša nannosit sihkkarastima go dárogiella , dan dihtii go sámegiella lea áitojuvvon álgoálbmot- ja unnitlogugiella . Vásáhusat leat čájehan ahte muhtin studeanttat dárbbašit guhkit oahppoáiggi iešguđetlágan sivaid dihtii . Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid servodaga máŋgga suorggis . Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin , báikegottiin , mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas , sámi giellaja kulturguovddážiin , ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain . Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat : • Sámegielat davvisámegiella , julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige • Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot • Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela • Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot • Duon golmma sámegillii , davvisámegillii , julevsámegillii ja oarjilsámegillii , galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat • Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid , sihke davvisámegiela , julevsámegiela ja oarjilsámegiela • Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan dihtii regionála- ja unnitlohkogielaid , nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas , lágain ja geavadis . Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan dihtii oarjilsámiid dili . Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela dihtii . Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin dihtii ášši . Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii , oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli , mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela dihtii . Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas // Ođđa Zealánddas , leat dahkan ollu nanusmahttin dihtii iežaset gielaid , ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat . 1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis , leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin dihtii giela . Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin . Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin . Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin . Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan dihtii unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii . Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun dihtii buoret duogášdieđuid das , man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela , ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa . sámegielas ee. sihkkarastin dihtii dohkálaš fágaolbmuid geain lea sámegiela máhttu sierranas fidnojoavkkuin . Fylkkasuohkan juolluda giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin dihtii olbmuid váldit oahpahusa sámegielas . Oažžun dihtii eanet dieđuid dárbbuid birra , de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset , muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit . Sámi dutkamaiid guovddáš , mii lea Romssa universitehtas , bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide . Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan dihtii ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan . Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi Sámi allaskuvla , Sámediggi , GG Finnmárku , Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun dihtii eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii . Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas Dan strategiija oktavuođas man namma lea ( Máhttu kvalitehta dihtii – joatkkaoahppu oahpaheaddjiide ) , galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas , Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan dihtii bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju . Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus , ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen dihtii oarjilsámi giela ja kultuvrra . Huksen dihtii giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis , bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin . Ovdamearkka dihtii leat unnán sámegielalaš teavsttat interneahtas . Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas , sámegiela nannen dihtii , mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid . Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset máhtu sámegielas , go su orgána dárbbaša dakkár máhtu . Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan dihtii iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras . Nannen dihtii fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide , de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii , vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás . Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen dihtii dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi . Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit , ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen dihtii bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras . Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid , ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa ( Gč. St. dieđáhusa nr. 35. ( 20062007 ) ) . Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa . Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan dihtii maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii . Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan dihtii iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan , lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii . Čuovvolan dihtii stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána , mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit . Čielga rekruhttendoaibmabijuin , mat leat álggahuvvon , sáhttit namahit : • Almmuheapmi sámegillii sámegielalaš guovlluin • Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat ja Nuortaja Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu barget ovttasráđiid fidnen dihtii olbmuid politiijaoahpahussii . Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan dihtii politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš , nugo sámiin . Buoridan dihtii dili , de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ” viessogirjji ” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit . Ovdamearkka dihtii sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa , ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange , namalassii dakkár giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi . Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen dihtii sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga . Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin dihtii olbmuid sosiála , kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda . Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit Ovddidan dihtii ” giellajoret-prošeavttaid ” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra . Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan dihtii mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela . Oarjilsámi mediaguovddáš Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten dihtii makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid . Sámi girjjálašvuođa oastinortnet Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami ja viidáneami , ja vai dan dihtii almmuhuvvojit doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi . Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen dihtii sámegielaid ovdáneami . Luoittut geahppánedje maiddái viehka olu dan dihtii go mineráladuvttaid buvttadeapmái leat háhkan birasteknologiija . Áigeguovdilis doaibmabijut geahpedan dihtii eanandoalu dálkkádatgásaluoittu ja lasihit CO2-njammaseami ja karbona čatnaseami eanandoalus ja vuovdedoalus , leat loguiguin čilgejuvvon kapihtalis 1.3 . Dán dihtii leage dehálaš lasihit karbona eatnamis , geahpedit dálkkádatgásaluoittu eatnamis , ja optimaliseret nitrogena geavaheami , geahpedit biebmobázahusaid ja geavahit biebmobázahusaid energiijaulbmilii . 2010 sisa árvvoštallat iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid vai luvve teknihkalaš geahpedanpotensiála mii earret eará lea biogásabuvttadeamis Álggahit doaibmabijuid mat lasihit karbončatnaseami eanandoalu eatnamiidda Láhčit dili vai dálkkádatguoski máhttu konvenšuvnnalaš ja ekologalaš eanandoalus lea ávkin oažžut buriid heivehemiid ja geahpedit dálkkádatgásaluoittuid Nannet ja systematiseret máhtu biebmoárvogollosa ollislaš birasdeattus Bargat ain ovddidit báikkálaš biepmu ja sesoŋŋagálvvuid ovttas buvttadeddjiiguin ja biebmogálvosurggiin , dan dihtii vai geahpeda biepmu ollislaš dálkkádatnoađi . Ráđđehus dáhttu Nannet ja joatkit badjeliigeahččama ja raporterendagaldusaid čuovvun dihtii ovdáneami ja gozihit vejolaš bohtosiid dálkkádatrievdamis , oažžun dihtii vuođu árvvoštallat doaibmabijuid Láhčit dili šaddogieđahallamii ja šládjaovdáneapmái vai heiveha dálkkádagaide ja oažžu buoret dálkkádatvuoittuid Nannet badjeliigeahččama ja gearggusvuođa šaddo- ja elliiddávddaid ektui ja zoonosaid ( dávddaid mat njommot elliid ja olbmuid gaskka ) , ja veahkehit vai ovdánit ja váldojuvvojit atnui ođđa teknologiija ja badjeliigeahččama vuogit Dáhkidit ahte njuolggadusat ja bearráigeahčču veahkehit eastadit šaddo- ja elliiddávddaid ja zoonosaid viidáneami Ráđđehus dáhttu Nannet ja joatkit badjeliigeahččama ja raporterendagaldusaid čuovvun dihtii ovdáneami ja gozihit vejolaš bohtosiid dálkkádatrievdamis , oažžun dihtii vuođu árvvoštallat doaibmabijuid Láhčit dili šaddogieđahallamii ja šládjaovdáneapmái vai heiveha dálkkádagaide ja oažžu buoret dálkkádatvuoittuid Nannet badjeliigeahččama ja gearggusvuođa šaddo- ja elliiddávddaid ektui ja zoonosaid ( dávddaid mat njommot elliid ja olbmuid gaskka ) , ja veahkehit vai ovdánit ja váldojuvvojit atnui ođđa teknologiija ja badjeliigeahččama vuogit Dáhkidit ahte njuolggadusat ja bearráigeahčču veahkehit eastadit šaddo- ja elliiddávddaid ja zoonosaid viidáneami St dieđáhus nr. 39 ( 2008-2009 ) Dálkkádathástalusat – eanandoallu mielde čovdosis Láhčit dili ulbmillaš dutkamii oažžun dihtii máhtu doaibmevaš ja birasustitlaš hehttendoaimmaid birra vai hehtte šaddovahágahttejeddjiid viidáneami . Eará doaibmabijut gullet šibitdoalu metánaluoitui ja doaibmabijut geahpedan dihtii lustagásaluoittu go duktemii geavahit nitrogena . Duogáš Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui fas 2001 čielggadan dihtii eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid ja hálddašeami ja geavaheami árbevirolaš sámi guovlluin earret Finnmárkku fylkkas . Dát lea ovddiduvvon deavdin dihtii stáhta geatnegasvuođaid ILO-konvenšuvnna nr. 169 14 artihkkala mielde . Leat vel evttohan aiddostahttit lága njuolggadusa gaskavuođas gaskal boazodillevuoigatvuođa ja eará vuoigatvuođaid boazodoalloguovlluin , deattuhan dihtii ahte vuoigatvuohta sámi boazodollui lea ieahčanas geavahanvuoigatvuohta dološ áiggi rájes geavaheami vuođul . Fuolahan dihtii oasehasaid deastta ja govdadamos mearridanvuođu , evttohuvvo ásahit govdadit čohkkejuvvon referánsajoavkku mii galgá čuovvut kommišuvnna barggu . Hålogalandalmennet ii sáhte ovdamearkka dihtii vuosttaldit ahte areálageavaheapmi muddejuvvo gieldda areálaplánemis plána- ja huksenlága mielde . Lávdegoddi evttoha čielggadit bággolonistanvuođu doaibmaguovllu lága § 7:s sihkarastin dihtii boazoguohtumiid . Lága 3 kapihttala muhtin mearrádusat boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid birra meahcis , ettohuvvojit aiddostahttot deattuhan dihtii ahte boazodillevuoigatvuohta lea iehčanas geavahanvuoigatvuohta . Čujuhusat eai leat čadni dasa makkár mearrádusaid dahká , dahje mo sámi beroštumiid deasttat galget vihkkedallot ovdamearkka dihtii ealáhusovdáneami dárbbu ektui . Evttohusas lea vel lassi komponeantan mearridanorgána lohpi mearridit eavttuid váikkuhan dihtii vuostá ahte doaibma čuohcá unohasat sámi ávnnaslaš kulturdoaimmaheapmái . Njuolggadusat leat evttohuvvon čađahan dihtii stáhta ráđđádallangeatnegasvuođa dan oasi álbmotrievtti mielde , mii guoská Lávdegoddi evttoha mearrádusaid dusten dihtii dáid dáhpáhusaid . Čuvgen dihtii dáid čuolbmačilgehusaid lea Kulturdepartemeanta mearridan vuođđudit referánsajoavkku . Vejolašvuođa váldit atnui “ litnásat ” vugiid ráddjen dihtii lobihis fiilajuogadeami . 1751 , mii nanne sápmelaččaid vuoigatvuođa johtit bohccuiguin nuppi riikii ja doppe ávkkáštallat vuoigatvuođaid dološ vieruid mielde , mat vuhtiiváldet ahte dokumeantta 3 vuođul sámi álbmoga birra , mii lei mielddusin dan dokumentii mii láidii Ruoŧa searvat Eurohpalaš uniovdnii , leat dat gullevaš áššebealit dohkkehan Ruoŧa geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui náššuvnnalaš ja internáššuvnnalaš rievtti vuođul , mat , nu guhká go boazosápmelaččat goappaš riikkain eallinvuogi ja ealáhusa seailluheami dihtii dárbbašit rádjerasttildeaddji boazodoalu , áigot doalahit ja seammás láhčit dilálašvuođa dása , leat ovttaoaivilis čuovvovačča hárrái : Kapihtal 1 . Ovdamearkka dihtii galgá gielddaid guovttegielatvuođa ( sáme- ja dárogiela ) lassegoluid ruđaid hálddaheapmi sirdojuvvot Sámediggái . Dát gusto ovdamearkka dihtii guovlluin mat leat máddelis Finnmárkku , de lea ovdamearkka dihtii stuorra mearkkašupmi das ahte ožžojuvvo ovdan mearrediđolaš ja áššálaš informašuvdna das maid dát bargu sisdoallá . Nannen dihtii barggu sámiid ja riikkagottálaš veahádagaid hárrái ásahuvvui geassemánu 15 . Ulbmilin lea addit oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja – birrasiid geaiguin sáhttá váldojuvvot oktavuohta ráđiid ja nevvodeami dihtii dahje diehtoja dovddiidusgaskkusteami dihtii sámi perspektiivva birra mánáidsuodjalusáššiin . Ulbmilin lea addit oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja – birrasiid geaiguin sáhttá váldojuvvot oktavuohta ráđiid ja nevvodeami dihtii dahje diehtoja dovddiidusgaskkusteami dihtii sámi perspektiivva birra mánáidsuodjalusáššiin . Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi sisdoallu Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea ráhkadan dahkoplána čuovvolan dihtii NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen ( Dearvvasvuođaja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii ) . Birasgáhttendepartemeantta arvvosmahttinprográmmabarggus doarjun dihtii ja movttiidahttin dihtii gielddaid , organisašuvnnaid ja ealáhuseallima bargat Báikkálaš Agendain ( BA . Birasgáhttendepartemeantta arvvosmahttinprográmmabarggus doarjun dihtii ja movttiidahttin dihtii gielddaid , organisašuvnnaid ja ealáhuseallima bargat Báikkálaš Agendain ( BA . 21 ) , lea dahkkojuvvon golmmajagi ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin geahččaladdan dihtii BA 21 sámi čanusbáikki . Konvenšuvdna lea oppamáilmmálaš soahpamuš mii skihkke oassálasti riikkaid gárgedit strategiijaid , plánaid ja prográmmaid juksan dihtii guoddinnávccalaš biologalaš eatnatgeardáivuođa geavaheami . Miessemánus 2000 mearriduvvui bargoprográmma čuovvolan dihtii konvenšuvnna artihkkala 8 j . Deaŧalaš lea viidásetgárgedit bargooahppiortnega váfistan dihtii bestema fágii . Dán ovdánanvejolašvuođa ollašuhttima dihtii ferte sámi Ovdamearkka dihtii lea Bearddu suohkan Romssas mearridan levget sihke Norgga ja sámi leavggain sihke miessemánu 17. beaivvi ja guovvamánu 6. beaivvi . Muhtun gielddat , ovdamearkka dihtii Røros gielda Lulli-Trøndelágas , leat hákan leavgga , muhto eai leat dan geavahan ovdalgo čielgaset njuolggadusat bohtet . Dan dihtii bijai Gieldaja guovludepartementa čakčat 1999 bargojoavkku ráhkadit njuolggadusevttohusa sámi leavgga geavaheapmái . Našuvdna definerejuvvo olmmošjoavkun , mii atná iežas ovttadahkan oktasaš historjjá ja kultuvrra dihtii , dávjjimustá maiddái oktasaš giela dihtii . Našuvdna definerejuvvo olmmošjoavkun , mii atná iežas ovttadahkan oktasaš historjjá ja kultuvrra dihtii , dávjjimustá maiddái oktasaš giela dihtii . Dán áigái levgejuvvo , go lea moraš ja illu , guktuid oktavuođain gudnejahttojupmin sutnje dahje dasa , man dihtii levgejuvvo . Dávjá oidno , ovdamearkka dihtii , ahte hoteallat gesset eará riikkaid našuvnnalašleavggaid čalmmustandihtii hávskás bures boahtima olgoeatnam gussiide . Gielda- ja guovlodepartemeanta čujuha St. proposišuvnnas nr. 1 ( 2000-2001 ) ahte sámegiela seailluheami ja viidásetgárgedeami dihtii lea dárbbašlaš ahte sámegiella šaddá doaibmi giellan máŋgga arenas , ee. IT siskkabealde . Galget mearriduvvot doaibmabijut seailluhan ja ovddidan dihtii álgovuolggalaš gielaid gárgedeami guoskevaš álbmogiidda . Mii čujuhit erenoamážit soahpamuša artihkkalii 7 : [ Á ] ššeoasálaččat [ galget ] vuođđudit politihkaset , láhkamearrádusaideaset ja geavadeaset čuovvovaš juksanmeriide ja prinsihpaide : [ … ] c. árjjálaš dahku dárbbašuvvo ovddidan dihtii guovllu- dahje veahádatgielaid vai dat suodjaluvvojit ; d. guovllu- dahje veahádatgielaid geavaheami healpudeapmi ja/dahje/ja movttiidahttin , njálmmálaččat ja čálalaččat , ovttaskas ja almmolaš doaimmas . Njuolggadusat gustojit vuolggasajis sihke stádalaš ja gielddalaš orgánaide , ja mearkkašit ovdamearkka dihtii viiddiduvvon rievtti sámegiela geavahit riektelágádusas , ja ahte lágat ja láhkaásahusat main olles sámi veahkadat dahje oasit dás erenoamážit beroštit galget jorgaluvvot sámegillii . Ráđđehus háliida dialoga Sámedikkiin váfistan dihtii sámi giela ja sisdoallobuvttadeami , ja atná deaŧalažžan bargat giellanannema beales viiddis áddejumis . Máŋga projeavtta leat doaimmas čuovvolan dihtii doaibmabijuid , erenoamážit sámegiel digitála oahppaneavvuid hárrái . Geatnegasvuohta gusto dušše doppe gos almmolaš orgána atná báikenama báikki namman , ovdamearkka dihtii adreassaid čáledettiin jdd. . Registtar lea goitge geatnegas logahallat ovdamearkka dihtii doaimma čujuhusa báikenama mearriduvvon čállinvugiin . Čoavdin dihtii dáid čuolmmat lea gárgeduvvon ođđa ISO-standárda , gohčoduvvon Unicode 10646 . Gielda- ja guovlodepartemeanta čujuha St. proposišuvnnas nr. 1 ( 2000-2001 ) ahte sámegiela seailluheami ja viidásetgárgedeami dihtii lea dárbbašlaš ahte sámegiella šaddá doaibmi giellan máŋgga arenas , ee. IT siskkabealde . Galget mearriduvvot doaibmabijut seailluhan ja ovddidan dihtii álgovuolggalaš gielaid gárgedeami guoskevaš álbmogiidda . Mii čujuhit erenoamážit soahpamuša artihkkalii 7 : [ Á ] ššeoasálaččat [ galget ] vuođđudit politihkaset , láhkamearrádusaideaset ja geavadeaset čuovvovaš juksanmeriide ja prinsihpaide : [ … ] c. árjjálaš dahku dárbbašuvvo ovddidan dihtii guovllu- dahje veahádatgielaid vai dat suodjaluvvojit ; d. guovllu- dahje veahádatgielaid geavaheami healpudeapmi ja/dahje/ja movttiidahttin , njálmmálaččat ja čálalaččat , ovttaskas ja almmolaš doaimmas . Njuolggadusat gustojit vuolggasajis sihke stádalaš ja gielddalaš orgánaide , ja mearkkašit ovdamearkka dihtii viiddiduvvon rievtti sámegiela geavahit riektelágádusas , ja ahte lágat ja láhkaásahusat main olles sámi veahkadat dahje oasit dás erenoamážit beroštit galget jorgaluvvot sámegillii . Ráđđehus háliida dialoga Sámedikkiin váfistan dihtii sámi giela ja sisdoallobuvttadeami , ja atná deaŧalažžan bargat giellanannema beales viiddis áddejumis . Máŋga projeavtta leat doaimmas čuovvolan dihtii doaibmabijuid , erenoamážit sámegiel digitála oahppaneavvuid hárrái . Geatnegasvuohta gusto dušše doppe gos almmolaš orgána atná báikenama báikki namman , ovdamearkka dihtii adreassaid čáledettiin jdd. . Registtar lea goitge geatnegas logahallat ovdamearkka dihtii doaimma čujuhusa báikenama mearriduvvon čállinvugiin . Čoavdin dihtii dáid čuolmmat lea gárgeduvvon ođđa ISO-standárda , gohčoduvvon Unicode 10646 . Go elliid árvvusatnin váldojuvvo lága ulbmila oassin , de šaddá oidnosii dat ahte láhka galgá ovddidit čálggu ja árvvusatnima elliid iežaset dihtii . Dat boahtá ovdan lága máŋgga ávnnaslaš mearrádusas , ovdamearkka dihtii go gildojuvvo rohcošit elliiguin ja gildojuvvo heakkahuhttit elliid vásedin guoimmuheami dahje gilvvohallama dihtii . Dat boahtá ovdan lága máŋgga ávnnaslaš mearrádusas , ovdamearkka dihtii go gildojuvvo rohcošit elliiguin ja gildojuvvo heakkahuhttit elliid vásedin guoimmuheami dahje gilvvohallama dihtii . Danne dárbbašuvvo ovttasbargu buot oasálaččaid gaskka , ovdamearkka dihtii dearvvašvuođabargiid , elliidčálgoeiseválddiid ja eanadoalu iežas organiseren fierpmádaga gaskka . Evttohuvvo dasto maiddái oppalaš gielddus elliid duohtadeami vuostá dahje elliid rumašlahtuid eretváldima vuostá , earret go dalle go dat lea dárbbašlaš dearvvašvuođa vuhtiiváldima dihtii . Láhkaárvalusa oppalaš prinsihpat gustogohtet meahcceelliide , seammás go addojuvvo láhkavuođđu , mainna sáhttá mearridit dárkilat láhkaásahusaid ovdamearkka dihtii bivddu ja guolásteami birra , meahcceelliid gitta váldima ja doallama birra . Iige dalle dahkkojuvvon mihkkege čilgen dihtii vuoigatvuođadilálašvuođaid siviilarievttálaččat . 1993s čuoččáldahtii dasto stáhta Eanadoallodepartemeantta bokte ášši Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvnna ovdii nannen dihtii ahte gávdnojedje geavahanrievttit , dán vuolde oktasašrievttit stáhta eatnama alde , vrd. lágain 7.6.1985 nr. 51 § 2 . Stáhta osttii Čáhputvuovddi 1885s suodjalan dihtii dálolaččaid beroštusaid bohcco vuostá . Gáibádus sihke geavaheami viidodahkii ja bistui eaiggáduššanrievtti háhkama dihtii lea dán mielde devdojuvvon . Dieđán ovdamearkka dihtii ahte Romssa buohcceviessu juo 1992s lei galbejuvvon sihke dáro- ja sámegillii . Giella Dieđáhusas háliidit oainnálmahttit barggu mii dahkkojuvvo sámegiela seailluheami dihtii . Giellajápmin lea álelassii dáhpáhuvvan máilmmehistorjjás , gii hupmá ovdamearkka dihtii preussagiela dahje láhtengiela dán áigái ? Mu mielas orru ovdamearkka dihtii deaŧalaš ahte Donald jorgaluvvo sámegillii ( Vulle Vuojaš ) . Doaibmabijut mat leat juo almmuhuvvon dahje čađahuvvon leat : • Lasihuvvon juolludusat gielddaid guovttegielatvuhtii • Sámelága giellakapihttala dárkkisteapmi addin dihtii Sámediggái stuorát luđolašvuođa sámegiela organiserema hárrái • Sámi báikenammanevvohaga ođđasisorganiseren • Máŋggagielat gieldda- ja fylkkanamat ( namalassii Finnmárkku fylkkagieldda sámegiel namma , bálddalas sámegiel ja dárogiel ( ja suomagiel ) namaid sisabuktin gielddaide mat dan háliidit • Nammalága nuppástuhttin mii rahpá vejolašvuođa sámi nammavieruid geavahit ( dán lága lea juo Stuorradiggi mearridan , ja dat boahtá fargga fápmui ) • Raportta ” Sámi čálamearkačoahkit ja IT ” čuovvoleapmi • Veahkehit Sámedikki bajit plánain sámegiela ja IT ( eSápmi ) váste Mii leat dakkár guovllus riikkas gos eai leat váilon pánat dasa mii sáhtášii dahkkojuvvot arvvosmahttin dihtii ealáhuseallima . ovdamearkka dihtii dán láhkabarggu válmmaštallamii go ovddastuvvo Plánaláhkalávdegottis . Viidáseappot sárggastuvvojit eará dagut maiguin váfista boazodoalu beroštusaid guovlluguovdasaš dásis , ovdamearkka dihtii dainna lágiin ahte álggahuvvojit guovlluguovdasaš bálddalastinarenat ja dainna lágiin ahte álggahuvvo plánaovttasbargu gielddaid ja fylkkagielddaid rájáid rastá . Oažžun dihtii nu buori dialoga go vejolaš áigu ráđđehus danne váldit Sámedikki mielde árrat láhka- ja láhkaásahusbargguid oktavuođas . Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu , de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka dihtii váhnenčoahkkimis fáddán . Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu , de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka dihtii váhnenčoahkkimis fáddán . Iskkadeamis sáhttá ovdamearkka dihtii jearrat : • • • • Ráhkkaneami álkidahttin dihtii sáhttá oahpaheaddji sáddet čállosa mas jearrá mo oahppi lea ovdánan maŋimuš áiggi . Sii galget oahppat bargat iešguđetlágan bargovugiid mielde nugo ovdamearkka dihtii prošeaktabarggu . vuossárggaid ja gaskavahkuid buoridan dihtii lohkannjuovžilvuođa Bargat bihtáid mat leat bargoplánas Ii gaskkalduhttit su gii lea hállamin Čállit távvalii buot njálmmálaš dieđuid Láhčin dihtii dili buoremus lági mielde juohkehažžii , de lea deaŧalaš ahte váhnemat addet skuvlii dieđuid máná birra . Ožžot go ovdamearkka dihtii searalaš ja čeahpeslohkki mánát doarvái hástalusaid skuvllas ? Stuorradiggedieðáhus nr. 55 ( 2000-2001 ) čilge proseassa mii lea leamaš das rájes go Sámediggi ásahuvvui 1989s , addin dihtii sámiide lasi válddi ja váikkuhanfámu dan bokte ahte Sámediggi nannejuvvo sámi servodaga gárgedeami ovddasvástideaddji orgánan . Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi oainnuid ovdamearkka dihtii boazodoalu , eanadoalu ja guolástusa láhčima ja hálddašeami oktavuođas . Nannen dihtii sámi mánáidgárddiid ovttasbarggu ja oainnosmahttit sámi giellaovdáneami ovdaskuvlaagis , de lágiduvvui davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa Kárášjogas geassemánus 2004 . Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin hálddahuslaš dásis digaštallan dihtii oktasaš doaibmabijuid ja hástalusaid . Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten dihtii billašumi . Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten dihtii billašumi . Oktii juoh ­ke stuorradiggeáigodagas ovdanbiddjojuvvo dieđáhus doaibmabijuid birra mat dahkkojuvvojit sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima váfisteami dihtii . Ráđđehus atná vuođusin ahte sámi kultuvra ovddasta máŋggadáfotvuođa ja ipmirda ahte unnit sámi joavkkuid muhtun dárbbuid sáhttá dušše ovddaldastit sierradoaibmabijuid bokte , ovda ­mearkka dihtii giela , kultuvrra ja oahpu hárrái . Ráđđehus áigu , ovttasráđiid Sámedikkiin , ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu dihtii ON:s ja ILO:s . Vuođđoláhkaparagráfa lea hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami dihtii . Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii leat ráđđehusa dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo- dahje bagadusválddi vuollásaš , ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit ovdamearkka dihtii departementála oainnuin . Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) . Sámi dárbbut eai leat oppalaččat doarvái bures áimmahuššojuvvon bálvalusfálaldagaid plánemis , ovdamearkka dihtii boarrásiidfuolahusas . Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon almmolaš lávdegotti mas leat ovdamearkka dihtii mielde sorjjasmeahttun ekspearttat , Sámediggi , departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu ( Kommunenes Sentralforbund ) ( sihke gieldda- ja fylkkadásis ) . Ráđđehus oaivvilda ahte muhtun dáid smávit joavkkuid dárbbut sáhttet dušše ovddaldastojuvvot sierradoaibmabijuiguin , ovdamearkka dihtii giela , kultuvrra ja oahpu hárrái . Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka dihtii lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii . Sámiid iežaset gaskkas leat maiddái negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta – ovda ­mearkka dihtii gažaldagas gii lea « eanemus » sápmelaš , riddosámit vai boazosápmelaččat . Lea vel veahá gaska ovdal go ollásit dohkkehuvvo ahte sápmelašvuohta ii leat čatnasan dihto kultuvrralaš eavttuide , ovdamearkka dihtii gillii , ealáhusaide , fidnui dahje dihto politihkalaš gullevašvuhtii . Váfistan dihtii Sámediggái duođalaš váikkuhanfámu , maiddái daid eará fágaide ohppiide geat ožžot oahpaheami vásedin sámi oahppaplána mielde , lea Sámediggi ožžon ovddasvástádusa plánaid ráhkadeamis , ja Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta doalada fas iežas válddis mearridit plánaid . Addin dihtii Sámediggái hálddahuslaš cuokka ja pedagogalaš gelbbolašvuođaid ođđa dahkamušaide , Oahpahuslága mielde , sirddii departemeanta ovddeš Sámi oahpahusráđi čállingotti Sámediggái ođđajagemánus 2000 . Institušuvnna veahkkevárreanu bevttolmahttima dihtii lea allaskuvla láhčimin dilálašvuođaid projeakta- ja fáddálágiduvvon oahpahussii ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpus mas oahpaheapmi lea lágiduvvon bálkkuid mielde . Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta lea 4-jagi áigodaga badjel dorjon allaskuvlla vásedin nannen dihtii fágabargiid IKT-gelbbolašvuođa . Háhkun lea earret eará viiddidit oahpaheaddjeoahpu bargovugiid , ovdamearkka dihtii nu ahte láhččojuvvojit dilálašvuođat studeanttaid eanet iehčanassii doaibmamii . Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami dihtii lea dát projeakta viežžan oaivadusa lávu ja goađi orrunvuogis . 12.11.1 Girku doaibmabijut sámegiela dihtii Juos váldá ovdamearkka dihtii ovdan Sis-Finnmárkku , de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin . Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi , ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte , ja sierra INKO-bálvalusain ( bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi ) , ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid gelbbolašvuođa ( ovdamearkka dihtii lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide ) . Juos váldá ovdamearkka dihtii ovdan Sis-Finnmárkku , de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin . Vieruiduvvan vuoigatvuohta , nu mo « tapu » ja « rahui » sisafievrrideapmi várjalan dihtii veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid , ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá . Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi ’ kmaq- ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin 1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa bivdit , guolástit ja čoaggit bisuhan dihtii « mearálaš eallinláibbi » . Plána- ja huksenláhka lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmin go hábme ja organisere fysihkalaš birrasiid , ja áimmahuššan dihtii lagasbirrasa kvalitehtaid . Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu geavahit riikkapolitihkalaš njuolggadusaid gaskkustan dihtii sámi beroštusaid plánabarggus plána- ja huksenlága vuođul , vrd. § 17 , 1. lađđasa . Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama dihtii . Suoma , Ruoŧa ja Norgga ministarat dahke álgaga álggahit ovttasbarggu sámekonvenšuvnna áigái oččodeami dihtii . Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama dihtii . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin ja ovddidan dihtii sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Leat ásahuvvon lágat , njuolggadusat ja ortnegat nannen dihtii sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima . Máŋga sámi ásahusa leat ásahuvvon , ovdamearkka dihtii kulturviesut ja giellaguovddážat mat leat mávssolaš sámi fápmo ­guovddážat . Maŋimus jagiid leat álggahuvvon máŋga doai ­bmabiju nannen ja ovddidan dihtii sámegiela ollu surggiin . Departemeanta áigu árvvoštallat lea go vejolaš láhčit diliid nu ahte eanebut guđet háliidit oahpahallat sámegiela , sáhttet oažžut dakkár fálaldaga , ovdamearkka dihtii gáiddusoahpahusain . Máhttodepartemeanta áigu maiddái álggahit prošeavtta sámi eatnigiellaanalfabetismma birra , nannet gáiddusoahpahusa , ásahit bargo joavk ­ku ráhkadit sámi oahpponeavvuid ovddidanplána , árvvoštallat álggahit ovdakurssa sámegiela studeanttaide ja árvvoštallat stipeanddaid geasuhan dihtii nuoraid ohcat sámi oahpaheaddjioahpuide . Kulturpolitihkas áigu ráđđehus joatkit barggu guovtti váldolinnjá mielde fuolahan dihtii stáhta ovddasvástádus sámekultuvrras . Ráđđehus háliida dáid áŋgiruššamiid oktavuođas digaštallat Sáme ­dikkiin strategiijaid mo sáhtášii ovddidit meahcceealáhusaid sámi guovlluin ja buoridit duodje ­ealáhusa rámmaeavttuid , earret eará oaččohit eanebuid duddjot dinen dihtii . Sihkkarastin dihtii boahtteáigásaš nana eallinnávccalaš boazodoalu lea dárbu buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid . Dat guoská áinnas ge areálaide mat leat dárbbašlaččat bisuhan dihtii ceavzilis boazodoalu . Nannen dihtii dán áŋgiruššama lea álggahuvvon departemeanttaid gaskasaš ovttasbargu man áigumuš earret eará lea oaččohit ollisvuođa-jurddašeami areálahálddašeapmái . Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii . Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka dihtii nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus . Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka dihtii dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap. Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat . Lasihan dihtii máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 . Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan dihtii guovttelágan meannudeami dán lága vuostá . Ovdamearkka dihtii sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset . Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu . Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás . Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka dihtii Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. . Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka dihtii universitehtat ja áittardeaddjit . Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka dihtii Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi . Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka dihtii liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis . Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka dihtii hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan dihtii makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat . Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen dihtii dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka dihtii : Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid dihtii . Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte . Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui . Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii : Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka dihtii jus áitet bággolonistemiin . Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra vuđđosa . 3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 . Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 . Dán plána čuovvoleami oassin juolluduvvojedje jagi 2009 ruđat Lesbalaččaid , homofiillaid ja tránsalaččaid riikkasearvái juohkin dihtii dieđuid sámegillii . Doaibmaplána mielde Kulturdepartemeanta áigu eambbo bargat nannen dihtii sámi kultuvrra ja nationála unnitloguid . Sihkkarastin dihtii ahte báhcán suodjalanáššit ovdánit golmma davimus fylkkas , de lea Birasgáhttendepartemeanta jahkái 2010 juolludan miljon ruvnno Sámediggái vai bargonákca nannejuvvo suodjalanáššiin sámi guovlluin . Movttiidahttin dihtii árjjalaš eanadollui riikkaoasis , ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu ge , de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit lágiduvvon Davvi-Norgii ja buhtaduvvojit maiddái buvttadangolut máŋggalágan boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin . Eanadoallošiehtadusain sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka dihtii mearriduvvui várret 1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin mii galggai ođđasis juogadeapmái Finnmárkui . Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin . Ovdamearkka dihtii lea dušše dalle go dain deasttain mat leat vuođđun huksengildosii gáddeavádagas dahje plánii ii spiehkastuvvo doarvái bures , ahte galgá sáhttit addit sierralobi . Muhtun duovdagiin lea leamaš dárbbašlaš ásahit erenoamáš mearrádusaid ovddaldastin dihtii dárbbuid mat leat sámi veahkadagas . Váfistan dihtii Sámediggái duođalaš váikkuhanfámu , maiddái daid eará fágaide ohppiide geat ožžot oahpaheami vásedin sámi oahppaplána mielde , lea Sámediggi ožžon ovddasvástádusa plánaid ráhkadeamis , ja Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta doalada fas iežas válddis mearridit plánaid . Addin dihtii Sámediggái hálddahuslaš cuokka ja pedagogalaš gelbbolašvuođaid ođđa dahkamušaide , Oahpahuslága mielde , sirddii departemeanta ovddeš Sámi oahpahusráđi čállingotti Sámediggái ođđajagemánus 2000 . Giela ja kultuvrra iešlági áimmahuššama dihtii leat ceggejuvvon guokte internáhttaskuvlla . Gáiddusoahpahusa áimmahuššama dihtii julevsámi guovllus lea Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai nannen vuođđudusa Árrana ja Moskke vuođđoskuvlla Divtasvuona suohkanis . Vuođđoskuvllas Divtasvuonas leat ovdamearkka dihtii dál álggahuvvon luohkát main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas , Oahpahuslága § 6–2 , nuppi lađđasa , mielde . Institušuvnna veahkkevárreanu bevttolmahttima dihtii lea allaskuvla láhčimin dilálašvuođaid projeakta- ja fáddálágiduvvon oahpahussii ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpus mas oahpaheapmi lea lágiduvvon bálkkuid mielde . Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta lea 4-jagi áigodaga badjel dorjon allaskuvlla vásedin nannen dihtii fágabargiid IKT-gelbbolašvuođa . Háhkun lea earret eará viiddidit oahpaheaddjeoahpu bargovugiid , ovdamearkka dihtii nu ahte láhččojuvvojit dilálašvuođat studeanttaid eanet iehčanassii doaibmamii . Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii . Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii . Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra vuđđosa . Danne lea govttolaš ahte maiddái joavkkuin maidda leat dovddastuvvon geavahanvuoigatvuođat vissis meahcceávkkástallanvugiide , nu go ovdamearkka dihtii boazodoalus , maiddái lea vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii . Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan dihtii ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide . Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan dihtii dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš . Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan dihtii njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas . Dát lea okta máŋgga doaibmabijus man hárrái Sámediggi ja Máhttodepartemeanta barget ovttas buoridan dihtii diehtojuohkima gielddaide ja eará doaibmiide mánáidgárdefálaldaga ásaheami birra sámi mánáid várás . Dát guoská ovdamearkka dihtii dárbbašlaš navigašuvdnainstallašuvnnaid huksemii fanasjohtolagaid guora , jus gielda ii leat dahkan mearrádusaid dan birra . Nu sáhttá ohcat Sámi sierrabibliotehka čoakkáldagas seamma katalogas go eará ásahusaid čoakkáldagain main leat ávdnasat sámegillii ja sámi diliid birra , ovdamearkka dihtii Sámi allaskuvlla ja Romssa universitehta čoakkáldagain . 12.11.1 Girku doaibmabijut sámegiela dihtii Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan dihtii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá . Dan dihtii lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen dihtii sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan dihtii evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii . Dán barggu vuođu dihtii lea FOK . Oktilaččat barget olahan dihtii šiehtadallanbohtosa mii sihkarasttášii doaibmi eanandollui vuđđosa miehtá riikka . Stuorradiggi celkkii almmatge ahte lei erenoamáš dárbu váfistit sámi gielddaid johtti girjerádjobálvalusa guhkes gaskkaid , lohkandáidduid lasihandárbbuid ja dán suorggi sajáiduvvan rádjarasttideaddji ovttasbarggu dihtii Ruoŧain ja Suomain . Kultuvradepartemeanta lea dieđáhusas st.meld. nr. 22 ( 1999–2000 ) Kjelder til kunnskap og oppleving ( Dieđu ja vásihusa gáldut ) , dieđihan ahte ovttas guoskevaš áššeoasálaččaiguin galgá Sámi arkiivva dili ja áigeguovdilis gárgedanplánaid oppalaččat analyseret čielggadan dihtii vuđđosa boahttevaš doaibmabijuide mat leat arkiiva- ja girjerádjosuorggis gaskkas . Kultuvradepartemeanta lea dál gulahallamin SVL-N:in , Norgga Valáštallanlihtuin ja Norgga Olympialaš Komiteain ( NIF ) ja Sámedikkiin gávnnahan dihtii ovttasbargovuogi mii sáhttá veahkehit viidáseappot gárgedit sámevaláštallama Norggas . Lassin lea bargojuvvon lasihit oppalaš dihtomielalašvuođa báikkálaš ja guovlluguovdasaš huksenvieru hárrái , ovdamearkka dihtii oinnolažžan dahkama bokte mediain . Viessobáŋkkus leat maiddái vejolašvuođat veahkehit geahččalanprojeavttaid ruhtademiin , ovdamearkka dihtii gárgedit sámi viessomálliid . Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami dihtii lea dát projeakta viežžan oaivadusa lávu ja goađi orrunvuogis . 12.11.1 Girku doaibmabijut sámegiela dihtii Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan dihtii makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat . Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen dihtii dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde . Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui . Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan dihtii movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili . Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan dihtii makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat . Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen dihtii dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde . Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui . Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan dihtii movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili . Láhčin dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra . Láhčin dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra . Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan dihtii makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat . Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen dihtii dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde . Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui . Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan dihtii movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili . Láhčin dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra . Ođđa njealját lađas ii mielddis buvtte maidege nuppástusaid gustojeaddji riektái , muhto lea váldojuvvon mielde riekteteknihkalaš sivaid geažil čielggadan dihtii daid suorgelágaid ja daid plána- ja huksenlágaid gaskasaš doaibmaviidodagaid mat gusket fápmobuvttadanrusttegiidda . Eará ge teknihkalaš vuođđostruktuvra huksenguovllus dahje huksenguovllu várás , ovdamearkka dihtii čáhci ja kloáhkka sáhttá leat « ovttalágan doaibmabidju » . Mearrádusat leat váldojuvvon mielde fuolahan dihtii dan vuosttaldanvejolašvuođa mii gielddain , fylkkagielddain , Sámedikkis ja stáhtalaš fágaetáhtain lea areálaevttohusaide dálá plána- ja huksenlágas . Dakkár dieđiheapmi addá konsešuvdnaeiseváldái ákka gulahallat vuosttaldaneiseválddiin ja doaibmabiddjiin iskan dihtii lea go vejolaš mieđihit vuosttaldeapmái , ovdamearkka dihtii prošeavtta muddemiin , sierranas váidudeaddji doaibmabijuiguin jna. . Dakkár dieđiheapmi addá konsešuvdnaeiseváldái ákka gulahallat vuosttaldaneiseválddiin ja doaibmabiddjiin iskan dihtii lea go vejolaš mieđihit vuosttaldeapmái , ovdamearkka dihtii prošeavtta muddemiin , sierranas váidudeaddji doaibmabijuiguin jna. . Ođđa nubbi dajus ii mielddis buvtte maidege nuppástusaid gustojeaddji riektái , muhto lea váldojuvvon mielde riekteteknihkalaš sivaid geažil čielggadan dihtii energiijalága ja plána- ja huksenlágaid gaskasaš doaibmaviidodagaid . Nu ii šatta ge leat rievttálaš vuođđu álggahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul gieđahallan dihtii gažaldagaid sierralobiid birra gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddenmearrádusain ) dahje dárkilis plánas dahje addin dihtii sierralobi plánagáibádusain dákkár rusttegiidda . Nu ii šatta ge leat rievttálaš vuođđu álggahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul gieđahallan dihtii gažaldagaid sierralobiid birra gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddenmearrádusain ) dahje dárkilis plánas dahje addin dihtii sierralobi plánagáibádusain dákkár rusttegiidda . Mearrádus lea váldojuvvon mielde garvin dihtii dárbbašmeahttun ja maŋŋoneaddji plánaproseassaid ja ahte konsešuvdnameannudeapmi galgá bissut . Plánaláhkalávdegoddi lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan ja evttohan dihto láhkamearrádusaid ovddidan dihtii sámi deasttaid ja beroštumiid servodat- ja areálaplánemis . 2006 áigge galgá vel čađa mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes vahágiid buhtadeami ektui , sihkarastin dihtii buoremus seammaláganmeannudeami fylkkaid gaskkas . Sámi allaskuvla , Sámediggi , Gielddaid guovddášlihtu Finnmárkku ossodat , Finnmárkku fylkkamánne álggahedje jagi 2009 kampánnja háhkan dihtii eambbo studeanttaid fylkka guovtti oahpaheaddjiskuvlii ( Drømmejobben // Gollevirgi ) . Máhttodepartemeanta nammadii lávdegotti ráhkadan dihtii láhkaásahusevttohusa rámmaplána birra sámi vuođđooahpahusa várás ja dan dat dagai Stuorradikki meannudan Std . Ráđđehus bargá álgoálbmotgažaldagaiguin earenoamážit guovtti dásis : álgoálbmogiid vejolašvuohta oassálastit ja vuhtii váldojuvvot Barentsregiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaimmaid sisdoalu ja álggaheami dáfus buoridan dihtii álgoálbmogiid eallindili , oahpahusa , dearvvašvuođa jna. . Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten dihtii billašumi . Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten dihtii billašumi . Juos váldá ovdamearkka dihtii ovdan Sis-Finnmárkku , de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin . Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi , ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte , ja sierra INKO-bálvalusain ( bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi ) , ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid gelbbolašvuođa ( ovdamearkka dihtii lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide ) . Danne lea áibbas dárbbašlaš geahpedit massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja kultuvrralaš bissovašvuođa dihtii . Dan dihtii dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta gielddaide gos areálariiddut bohciidit . Vieruiduvvan vuoigatvuohta , nu mo « tapu » ja « rahui » sisafievrrideapmi várjalan dihtii veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid , ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá . Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi ’ kmaq- ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin 1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa bivdit , guolástit ja čoaggit bisuhan dihtii « mearálaš eallinláibbi » . Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta oččodan dihtii čoahkkeeari ja dikkis lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši . Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta . Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta . Ráđđehus lea dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema váfistan dihtii luonddu luossamáttdodagaid , veardit st.meld. nr. 33 ( 1999–2000 ) Om regjeringens miljøvernpolitikk ( st. dieđ. nr. 33 ( 1999–2000 ) Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra ) ja st.meld. nr. 24 ( 2000–2001 ) Om rikets miljøtilstand ( st. dieđ. nr. 24 ( 2000–2001 ) Riikka birasdili birra ) . Go dán galgá ollašuhttit , dárbbašá čađahit dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan dihtii gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid , mat leat oadjebasat nuoskkideami , lovpema ja dávddaidnjoammuma vuostá . Dán olaheami dihtii lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga : lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii , árvoloktenprográmma sámi eanadollui , heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanadoalus . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka dihtii : Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka dihtii : árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen dihtii sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima . Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka dihtii registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu . árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen dihtii sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima . Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka dihtii registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu . Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin dihtii dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan dihtii gaskaboddasaš bohtosiid . Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin dihtii dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan dihtii gaskaboddasaš bohtosiid . Ruovttusiiddus lea maiddái intraneahtta maid doaibmaguoibmeásahusat geavahit gulahallan dihtii gaskaneaset . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid . árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka dihtii : árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen dihtii sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima . Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka dihtii registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu . Soađi dihtii gillán buhtádusat ( skuvllat giddejuvvon , duiskkat válde skuvlaviesuid ja internáhtaid iežaset atnui j. n. a. ) ja maiddái dárustuhttima politihkka . Plána- ja huksenláhka lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmin go hábme ja organisere fysihkalaš birrasiid , ja áimmahuššan dihtii lagasbirrasa kvalitehtaid . Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu geavahit riikkapolitihkalaš njuolggadusaid gaskkustan dihtii sámi beroštusaid plánabarggus plána- ja huksenlága vuođul , vrd. § 17 , 1. lađđasa . Movttiidahttin dihtii árjjalaš eanadollui riikkaoasis , ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu ge , de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit lágiduvvon Davvi-Norgii ja buhtaduvvojit maiddái buvttadangolut máŋggalágan boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin . Eanadoallošiehtadusain sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka dihtii mearriduvvui várret 1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin mii galggai ođđasis juogadeapmái Finnmárkui . Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin . Ovddidan dihtii ulbmillaš dásseárvobarggu boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit lasihit beallelašdoarjaga . Guovlluin Finnmárkku olggobealde gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid beroštusaid , ovdamearkka dihtii boazodoalu beroštusaid . Sierra seminárat hálddašeaddjiid , fágaolbmuid ja ealáhusdoaimmaheaddjiid várás lágiduvvojit go dan lea dárbu dahkat čuvgen dihtii muhtun surggiid erenoamážit . Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan dihtii mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin . Ráđđehus áigu , ovttasráđiid Sámedikkiin , ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu dihtii ON:s ja ILO:s . Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama dihtii . Suoma , Ruoŧa ja Norgga ministarat dahke álgaga álggahit ovttasbarggu sámekonvenšuvnna áigái oččodeami dihtii . Geasset 1999 álggahuvvui riikkagottálaš strategiija gárgedanprojeakta jahkái ceavzilis gárgedeami dihtii davvin Arktalaš Ráđi ceavzilis gárgedeami prográmma hárrái . Dáiddárat nugo Mari Boine geavahuvvojedje ovdamearkka dihtii kulturovdanbuktimis Bethlehemis 2000 ja Jienat joavku galgá leat mielde rasismakonfereanssas Mátta-Afrihkás čakčat 2001 . Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu dihtii ON:s ja ILO:s . Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis . Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis . Čakčamánu 2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis Moskvas nannen dihtii Ruoššain ovttasbarggu ráđđehusdásis . Ráđđehus lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas erenomážit guovtti dásis : Eamiálbmogiid vejolašvuohta searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaibmabijuid sisdoallu ja álggaheapmi buoridan dihtii sin eallindili , oahpu , dearvvasvuođa jna. . 2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui . Dát mearkkaša ovdamearkka dihtii dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut : sámedikki dievasčoahkkimiid neahtas , ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus , ohcat , gávdnat ja geahččat Sámedikki arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid 1989 rájes otnážii , čađahit almmolaš gulaskuddamiid neahtas , čálihit sámi jienastuslohkui , sáddet elektrovnnalaččat ohcamiid dikki iešguđet doarjja- ja hálddašanortnegiidda ja jienastit sámediggeválggain . Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi oainnuid ovdamearkka dihtii boazodoalu , eanadoalu ja guolástusa láhčima ja hálddašeami oktavuođas . Dat mearkkaša ahte plána- ja huksenláhka gusto dakkár rusttegiidda , daid spiehkastagaiguin mat čuvvot eaŋkil mearrádusain dahje láhkaásahusain , geahča ovdamearkka dihtii plánaoasi § 12-1 spiehkastaga birra geatnegasvuođas ráhkadit muddenplána daid konsešuvdnageatnegahttojuvvon rusttegiid várás , mat buvttadit elektrihkalaš energiija . Daid doaibmabijuid oktavuođas maidda § 1-3 oppalaš spiehkastat gusto , ii leat rievttálaš vuođđu čađahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul meannudan dihtii galgá go addojuvvot sierralohpi gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddennjuolggadusain ) dahje addin dihtii sierralobi plánagáibádusain dakkár rusttegiid várás . Daid doaibmabijuid oktavuođas maidda § 1-3 oppalaš spiehkastat gusto , ii leat rievttálaš vuođđu čađahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul meannudan dihtii galgá go addojuvvot sierralohpi gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddennjuolggadusain ) dahje addin dihtii sierralobi plánagáibádusain dakkár rusttegiid várás . Dat sáhttá ovdamearkka dihtii leat johtolat dahje doaibmabidju eanadoalus masa gustojit čadni mearrádusat areálaulbmilii areálaoasi ektui , dahje muddenplána dahje deastaavádagaid ektui . Viidáseappot lea ovdehussan ahte ekonomalaš eavttut várehan dihtii ovddasvástádusa sámi giela suddjemis ja gárgedeamis čaðat váfistuvvojit . Ii leat dattege departemeantta oainnu mielde dárbbašlaš geavahit doahpaga láhkaevttohusas nu go Sámediggi evttoha čielggasmahttin dihtii ovddasvástádusgaskavuođa . Sámediggi lea gulaskuddanvástádusastis bivdán departemeantta farggamusat álggahit dárbbala š láhkateknihkalaš árvvoštallamiid formaliseren dihtii sámi leavgga geavaheami Norggas . Dát mearkkaša ovdamearkka dihtii dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut : sámedikki dievasčoahkkimiid neahtas , ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus , ohcat , gávdnat ja geahččat Sámedikki arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid 1989 rájes otnážii , čađahit almmolaš gulaskuddamiid neahtas , čálihit sámi jienastuslohkui , sáddet elektrovnnalaččat ohcamiid dikki iešguđet doarjja- ja hálddašanortnegiidda ja jienastit sámediggeválggain . Ráđđehus bargá álgoálbmotgažaldagaiguin earenoamážit guovtti dásis : álgoálbmogiid vejolašvuohta oassálastit ja vuhtii váldojuvvot Barentsregiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaimmaid sisdoalu ja álggaheami dáfus buoridan dihtii álgoálbmogiid eallindili , oahpahusa , dearvvašvuođa jna. . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide . Sámediggi ferte oassálastit aktivvalaččat davveguovlopolitihka viidáset barggus sihkkarastin dihtii eamiálbmogiid ealáhusvuođu , sihke vuoigatvuođaid , ekonomalaš rámmaid , gelbbolašvuođahuksema ja bajásdoallanvejolašvuođaid . Nu sáhttá ohcat Sámi sierrabibliotehka čoakkáldagas seamma katalogas go eará ásahusaid čoakkáldagain main leat ávdnasat sámegillii ja sámi diliid birra , ovdamearkka dihtii Sámi allaskuvlla ja Romssa universitehta čoakkáldagain . Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii . Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid iskan dihtii sáhttá go riikkarájáid rastá fállat vuođđoskuvlaoahpahusa , erenomážit oarjelsámi guovlluin . Plánaláhkalávdegoddi lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan ja evttohan dihto láhkamearrádusaid ovddidan dihtii sámi deasttaid ja beroštumiid servodat- ja areálaplánemis . Čakčamánu 2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis Moskvas nannen dihtii Ruoššain ovttasbarggu ráđđehusdásis . Ráđđehus lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas erenomážit guovtti dásis : Eamiálbmogiid vejolašvuohta searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaibmabijuid sisdoallu ja álggaheapmi buoridan dihtii sin eallindili , oahpu , dearvvasvuođa jna. . 2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui . Áššeoasálaččat sáhtte ovdamearkka dihtii soahpat ahte goappašagain galggai leat vearrogáibidanriekti , muhto dušše nubbi galggai doaimmahit girkolaš ja hálddahuslaš mearridanválddi . Ovdamearkka dihtii dahkkojuvvui Norgga ja Novgorod gaskkas ráfisoahpamuš 1326s , ja nu gohčoduvvon rádjamearrádus golbma-njeallje jagi maŋŋil . Dan dihtii oaivvildii Claussøn Friis ahte dán golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii fertejedje leat áibbas earenoamáš čilgehusat . Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren dihtii sámiid . Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren dihtii sámiid . Dan dihtii lei gonagas // stáhta eaiggáduššan ámtta dološ áiggi rájes . Nannen dihtii dáruiduhttima huksejuvvojedje maiddái stáhtainternáhtat , gos mánát galge orrut skuvlaáiggi . Dákkár oktavuođas čađahuvvui stuorra bargu čájehan dihtii ahte Norgga álbmogis lei unnimustá seammá guhkes ovdahistorjá Skandinavias go dánskalaččain ja ruoŧŧilaččain , dahje ahte Norga rievtti mielde lei bisuhan siskkáldas iehčanasvuođa maiddái dánskaáigodagas . Dan dihtii lei norrøna álbmotčerdii álki duvdit johtti sámeálbmoga boaittobealle guovlluide , dahje osohahkii luottahuhttit sámiid sisafárredettiin . Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa . Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa . Lei dárbu dárkileappot čielggadit sámegiela boahtteáiggi Norggas , ja erenoamážit dárbbašuvvui prinsihpalaš čielggadeapmi , nugo dalá áibmomediahoavda celkkii 1951s : ( galgágo sámi gažaldagaid barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami guvlui ollislaš dásseárvvu dihtii . Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan dihtii sámiid luondduvalljodat ­vuoigatvuođaid . St.meld. nr. 99 ( 1969–70 ) Om tiltak for å forbedre boligforholdene i Indre Finnmark ( Doaibmabijuid birra buoridan dihtii ásodatdilálašvuođaid Sis-Finnmárkkus ) . Áššeoasálaččat sáhtte ovdamearkka dihtii soahpat ahte goappašagain galggai leat vearrogáibidanriekti , muhto dušše nubbi galggai doaimmahit girkolaš ja hálddahuslaš mearridanválddi . Ovdamearkka dihtii dahkkojuvvui Norgga ja Novgorod gaskkas ráfisoahpamuš 1326s , ja nu gohčoduvvon rádjamearrádus golbma-njeallje jagi maŋŋil . Dan dihtii oaivvildii Claussøn Friis ahte dán golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii fertejedje leat áibbas earenoamáš čilgehusat . Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren dihtii sámiid . Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren dihtii sámiid . Dát boahtá das go iešmearridanvuoigatvuohta , nugo dat lea nannejuvvon ON-konvenšuvnnaid oktasaš artihkkalis 1 1966 , lea hámuhuvvon koloniijadiliid ja militearalaš vuollástemiid dihtii . Dát gusto ovdamearkka dihtii njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra . Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii leat ráđđehusa dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo- dahje bagadusválddi vuollásaš , ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit ovdamearkka dihtii departementála oainnuin . Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) . Gielddalaš iešstivrejupmi ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid stáhta addá boargáriidda – lei dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái , vuoigatvuohta oahpaheapmái , dahje veahádatsuodjalus ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami ja viidáset gárgedeami dihtii identitehta ja oami kultuvrra . Oarjelsámit leat máŋgga oktavuođas vuodján áššiid duopmostuoluid ovdii guohtuneatnamiid vieruiduvvan geavaheami dihtii . Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka dihtii lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii . Dárbbašuvvo buohtalas nannen váfistan dihtii vai sámegiella doaibmagoahtá digitála medias . Go Unicode viidána , de eai leat šat teknihkalaš hehttehusat almmolaš orgánaide mat eastadit sámi čálamearkačohkiid geavaheami ovdamearkka dihtii registariin . Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid , metodaid ( ovdamearkka dihtii giellalávggu ) ja strategiijaid pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas . Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan strategiijaiguin ovddaldastin dihtii dábálaš lohkangelbbolašvuođa dárbbu . Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu ( NA— 2000 : 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu ) evttoha ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan dihtii bestema sámi oahpaheaddjeohppui . Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid , metodaid ( ovdamearkka dihtii giellalávggu ) ja strategiijaid pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas . Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan strategiijaiguin ovddaldastin dihtii dábálaš lohkangelbbolašvuođa dárbbu . Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu ( NA— 2000 : 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu ) evttoha ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan dihtii bestema sámi oahpaheaddjeohppui . Muhtun duovdagiin lea leamaš dárbbašlaš ásahit erenoamáš mearrádusaid ovddaldastin dihtii dárbbuid mat leat sámi veahkadagas . Váfistan dihtii Sámediggái duođalaš váikkuhanfámu , maiddái daid eará fágaide ohppiide geat ožžot oahpaheami vásedin sámi oahppaplána mielde , lea Sámediggi ožžon ovddasvástádusa plánaid ráhkadeamis , ja Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta doalada fas iežas válddis mearridit plánaid . Giela ja kultuvrra iešlági áimmahuššama dihtii leat ceggejuvvon guokte internáhttaskuvlla . Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi , ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte , ja sierra INKO-bálvalusain ( bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi ) , ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid gelbbolašvuođa ( ovdamearkka dihtii lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide ) . Danne lea áibbas dárbbašlaš geahpedit massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja kultuvrralaš bissovašvuođa dihtii . Dan dihtii dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta gielddaide gos areálariiddut bohciidit . Go dán galgá ollašuhttit , dárbbašá čađahit dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan dihtii gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid , mat leat oadjebasat nuoskkideami , lovpema ja dávddaidnjoammuma vuostá . Geasset 1999 álggahuvvui riikkagottálaš strategiija gárgedanprojeakta jahkái ceavzilis gárgedeami dihtii davvin Arktalaš Ráđi ceavzilis gárgedeami prográmma hárrái . Dáiddárat nugo Mari Boine geavahuvvojedje ovdamearkka dihtii kulturovdanbuktimis Bethlehemis 2000 ja Jienat joavku galgá leat mielde rasismakonfereanssas Mátta-Afrihkás čakčat 2001 . Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii . Sámeláhka mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Máŋga lága , ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul . Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii . Sámeláhka mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Máŋga lága , ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul . Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii . Sámeláhka mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Máŋga lága , ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul . Sámeláhka mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas . Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun dihtii mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami . Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka dihtii nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus . Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen dihtii sámi giela ja kultuvrra dan guovllus . Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen dihtii sámi giela ja kultuvrra dan guovllus . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat . Lasihan dihtii máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 . Dulkkat ledje ge ja veahkehedje ovdamearkka dihtii sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin . Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin dihtii ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut . Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin dihtii ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset . Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka dihtii ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá . Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan dihtii makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat . Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen dihtii dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde . Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui . Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan dihtii movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili . Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui . árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka dihtii : Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama . Dusten dihtii muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta . Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan dihtii dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra vuđđosa . Das lea 1 800 000 ru sirdojuvvon hálddahussii hálddašan dihtii Sámeálbmotfoandda reanttuid Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen dihtii ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin . Ovdamearkka dihtii leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis . Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan dihtii konsultašuvnnaide . Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan dihtii ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide . Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan dihtii dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš . Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan dihtii njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas . Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen dihtii sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan dihtii evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii . Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan dihtii njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas . 3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 . Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 . Dán plána čuovvoleami oassin juolluduvvojedje jagi 2009 ruđat Lesbalaččaid , homofiillaid ja tránsalaččaid riikkasearvái juohkin dihtii dieđuid sámegillii . Ovddidan dihtii ulbmillaš dásseárvobarggu boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit lasihit beallelašdoarjaga . Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii . Sámeláhka mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Máŋga lága , ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama . Dusten dihtii muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta . Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan dihtii dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit . Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama . Dusten dihtii muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta . Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan dihtii dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit . Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid dihtii . Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui . Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin dihtii máttasámi boazodoalu buori láhkai . Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid dihtii . Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui . Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin dihtii máttasámi boazodoalu buori láhkai . Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka dihtii stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet . Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin dihtii geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu . Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka dihtii stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet . Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin dihtii geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu . Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte . Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui . Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii : Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu dihtii , dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain . Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain . Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte . Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui . Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii : Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu dihtii , dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain . Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama . Dusten dihtii muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta . Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan dihtii dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit . Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid dihtii . Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui . Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin dihtii máttasámi boazodoalu buori láhkai . Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka dihtii stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet . Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin dihtii geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu . Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte . Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui . Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii : Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu dihtii , dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain . Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Mun lean vávastuvvan báikkálaš olbmuid nana áŋgiruššamis ja hirpmus rahčamis álbmogasii mii dahkkojuvvo doalahan dihtii rusttega ortnegis ja bajimus dásis , dadjá kulturministtar . Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka dihtii gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka dihtii gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka dihtii jus áitet bággolonistemiin . Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka dihtii jus áitet bággolonistemiin . Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka dihtii gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka dihtii jus áitet bággolonistemiin . Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan dihtii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá . Dan dihtii lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan dihtii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá . Dan dihtii lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan dihtii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá . Dan dihtii lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin - Fylkkagielddat barget dehálaš barggu juksan dihtii biire- ja guovlopolitihkalaš našunála ulbmiliid , muitala Navarsete . Árvoháhkanprográmma báikkálaš ja guovlulaš ruonasšiljuide : Ráđđehus árvala juolludit 10 miljovnna kruvnnu ođđa ortnegii buoridan dihtii ealáhusovdánahttima ja árvoháhkama dárbbašlaš guovlluide . 10 miljovnna kruvnnu várrejuvvo prošeavttaide mat jagis 2011 leat ožžon ruhtadoarjaga , sihkkarastin dihtii guhkesáiggi perspektiivva dán barggus . - Fylkkagielddat barget dehálaš barggu juksan dihtii biire- ja guovllupolitihkalaš našunála ulbmiliid , dadjá stáhtaráđđi Navarsete . Dialoga buorideami ja ovdánahttima dihtii ja ovttasbarggu nannema dihtii Sámediggái , lea Ráđđehus dáhtton eanet jeavddalaš goabbatbeallásaš čoahkkimiid gos dievaslaččat beassá lonuhallát dieđuid politihkalaš dásis Sámedikki ja Gielda- ja guovlodepartemeantta politihkalaš johtogottiin . Dialoga buorideami ja ovdánahttima dihtii ja ovttasbarggu nannema dihtii Sámediggái , lea Ráđđehus dáhtton eanet jeavddalaš goabbatbeallásaš čoahkkimiid gos dievaslaččat beassá lonuhallát dieđuid politihkalaš dásis Sámedikki ja Gielda- ja guovlodepartemeantta politihkalaš johtogottiin . Nannen dihtii sámi mánáidgárddiid ovttasbarggu ja oainnosmahttit sámi giellaovdáneami ovdaskuvlaagis , de lágiduvvui davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa Kárášjogas geassemánus 2004 . Lea ovttamielalašvuohta joatkit ovttasbarggu Sámedikki ja dearvvašvuođaeiseválddiid gaskka oažžun dihtii sámi albmogii ovttaárvosaš bálvalusaid . Ráđđehus bargá álgoálbmotgažaldagaiguin earenoamážit guovtti dásis : álgoálbmogiid vejolašvuohta oassálastit ja vuhtii váldojuvvot Barentsregiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaimmaid sisdoalu ja álggaheami dáfus buoridan dihtii álgoálbmogiid eallindili , oahpahusa , dearvvašvuođa jna. . Álgojurdaga mielde vuođđuduvvojit áigádandagaldumit sihke beaivválaš hálddahuslaš áššemeannudandagaldumiide ja áigodatlaš áigádeapmái ovdamearkka dihtii fotogrammehtralaš kártenvugiiguin . Ii leat dattege departemeantta oainnu mielde dárbbašlaš geavahit doahpaga láhkaevttohusas nu go Sámediggi evttoha čielggasmahttin dihtii ovddasvástádusgaskavuoða . Sámediggi lea gulaskuddanvástádusastis bivdán departemeantta farggamusat álggahit dárbbala š láhkateknihkalaš árvvoštallamiid formaliseren dihtii sámi leavgga geavaheami Norggas . Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja hehtten dihtii erohusmeannudeami dán lága vuostá . Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja hehtten dihtii erohusmeannudeami dán lága vuostá . Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin hálddahuslaš dásis digaštallan dihtii oktasaš doaibmabijuid ja hástalusaid . Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii . Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid iskan dihtii sáhttá go riikkarájáid rastá fállat vuođđoskuvlaoahpahusa , erenomážit oarjelsámi guovlluin . Kultur- ja girkodepartemeanttas ja Sámedikkis leat 2005:s ge leamaš jeavddalaš gulahallančoahkkimat hálddahuslaš dásis sihkarastin dihtii buori dialoga . Nuppástusat ledje erenomážit álkidahttin dihtii áššemeannudeami , ja čielgasat ja doaibmilat mearrádusaid addit . Oktilaččat barget olahan dihtii šiehtadallanbohtosa mii sihkarasttášii doaibmi eanandollui vuđđosa miehtá riikka . Plánaláhkalávdegoddi lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan ja evttohan dihto láhkamearrádusaid ovddidan dihtii sámi deasttaid ja beroštumiid servodat- ja areálaplánemis . 2006 áigge galgá vel čađa mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes vahágiid buhtadeami ektui , sihkarastin dihtii buoremus seammaláganmeannudeami fylkkaid gaskkas . Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten dihtii billašumi . Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten dihtii billašumi . Čakčamánu 2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis Moskvas nannen dihtii Ruoššain ovttasbarggu ráđđehusdásis . Ráđđehus lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas erenomážit guovtti dásis : Eamiálbmogiid vejolašvuohta searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaibmabijuid sisdoallu ja álggaheapmi buoridan dihtii sin eallindili , oahpu , dearvvasvuođa jna. . 2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui . Nuppástusat ledje erenomážit álkidahttin dihtii áššemeannudeami , ja čielgasat ja doaibmilat mearrádusaid addit . 2006 áigge galgá vel čađa mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes vahágiid buhtadeami ektui , sihkarastin dihtii buoremus seammaláganmeannudeami fylkkaid gaskkas . Vuođđoláhkaparagráfa lea hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami dihtii . Sámi dárbbut eai leat oppalaččat doarvái bures áimmahuššojuvvon bálvalusfálaldagaid plánemis , ovdamearkka dihtii boarrásiidfuolahusas . Ráđđehus oaidná dárbbu ovttasbargui , eren ­oamážit Suomain , seailluhan ja gárgedan dihtii nuortasámi // goltásámi kultuvrra . Gielddat ja fylkkagielddat oaivvildit dattege ahte sis eai leat doarvái ruđat dustet sámelága gáibádusaid , ja ahte ii leat vejolaš vuoruhit ovdamearkka dihtii doarvái oahpahusa virggehasaide ( bargiide ) , dahje álbmogii addit doarvái diehtojuohkima . Gielda- ja guovlodepartemeanta dáhttu čuovvolit čuolbmabidjama váfistan dihtii dan ahte addojuvvo buhtadus gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuođa goluide . Ráđđehus áigu dasa lassin viidáset gárgedit infrastruktuvraprográmma árvvoštallan dihtii doaimmaid maiguin gokčá guovlluid riikkas dahje joavkkuid álbmogis geat eai sáhte ohcalit govdabátti kommersiála vuđđosa alde . Addin dihtii Sámediggái hálddahuslaš cuokka ja pedagogalaš gelbbolašvuođaid ođđa dahkamušaide , Oahpahuslága mielde , sirddii departemeanta ovddeš Sámi oahpahusráđi čállingotti Sámediggái ođđajagemánus 2000 . Gáiddusoahpahusa áimmahuššama dihtii julevsámi guovllus lea Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai nannen vuođđudusa Árrana ja Moskke vuođđoskuvlla Divtasvuona suohkanis . Vuođđoskuvllas Divtasvuonas leat ovdamearkka dihtii dál álggahuvvon luohkát main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas , Oahpahuslága § 6–2 , nuppi lađđasa , mielde . Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii . Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii . Stuorradiggi celkkii almmatge ahte lei erenoamáš dárbu váfistit sámi gielddaid johtti girjerádjobálvalusa guhkes gaskkaid , lohkandáidduid lasihandárbbuid ja dán suorggi sajáiduvvan rádjarasttideaddji ovttasbarggu dihtii Ruoŧain ja Suomain . Stuorradiggi celkkii almmatge ahte lei erenoamáš dárbu váfistit sámi gielddaid johtti girjerádjobálvalusa guhkes gaskkaid , lohkandáidduid lasihandárbbuid ja dán suorggi sajáiduvvan rádjarasttideaddji ovttasbarggu dihtii Ruoŧain ja Suomain . Vieruiduvvan vuoigatvuohta , nu mo « tapu » ja « rahui » sisafievrrideapmi várjalan dihtii veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid , ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá . Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi ’ kmaq- ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin 1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa bivdit , guolástit ja čoaggit bisuhan dihtii « mearálaš eallinláibbi » . Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta oččodan dihtii čoahkkeeari ja dikkis lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši . Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta . Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta . Ráđđehus lea dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema váfistan dihtii luonddu luossamáttdodagaid , veardit st.meld. nr. 33 ( 1999–2000 ) Om regjeringens miljøvernpolitikk ( st. dieđ. nr. 33 ( 1999–2000 ) Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra ) ja st.meld. nr. 24 ( 2000–2001 ) Om rikets miljøtilstand ( st. dieđ. nr. 24 ( 2000–2001 ) Riikka birasdili birra ) . Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta oččodan dihtii čoahkkeeari ja dikkis lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši . Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta . Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta . Dán olaheami dihtii lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga : lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii , árvoloktenprográmma sámi eanadollui , heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanadoalus . Suoma , Ruoŧa ja Norgga ministarat dahke álgaga álggahit ovttasbarggu sámekonvenšuvnna áigái oččodeami dihtii . Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu dihtii ON:s ja ILO:s . Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun dihtii mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami . Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka dihtii nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus . Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen dihtii sámi giela ja kultuvrra dan guovllus . Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun dihtii mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami . Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka dihtii nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus . Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen dihtii sámi giela ja kultuvrra dan guovllus . Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka dihtii dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap. Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka dihtii dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap. Ovdamearkka dihtii leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas . Ovdamearkka dihtii leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas . Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka dihtii dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap. Giela mearkkašumi dihtii lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela . Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin dihtii ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše . Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan dihtii guovttelágan meannudeami dán lága vuostá . Ovdamearkka dihtii sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset . Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka dihtii čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide . Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen dihtii sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš . Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid dihtii . Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui . Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin dihtii máttasámi boazodoalu buori láhkai . Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka dihtii gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan dihtii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá . Divvun II prošeavtta stivrenjoavku lea maid mearridan almmuhit almmolaš gilvvohallama skáhppon dihtii sámegiela hállansyntesa , vuosttažettiin davvisámegillii , muhto vejolašvuođain beassat geavahit maiddá 2 eará gillii . Danne lea Sámediggi bidjan ollu návccaid oaččohan dihtii eiseválddiid sihkkarastit sámi beroštumiid ođđa plána- ja huksenlágas . Das lea 1 800 000 ru sirdojuvvon hálddahussii hálddašan dihtii Sámeálbmotfoandda reanttuid Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen dihtii sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid 3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 . Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 . Dán plána čuovvoleami oassin juolluduvvojedje jagi 2009 ruđat Lesbalaččaid , homofiillaid ja tránsalaččaid riikkasearvái juohkin dihtii dieđuid sámegillii . Ráđđehus lea ovddidan Doaibmaplána entreprenevravuođa várás oahpahusas sihkkarastin dihtii fágabirrasiid mat sáhttet fuolahit entreprenevravuođa ja hutkáivuođa buot oahpahusdásiin . Doaibmaplána mielde Kulturdepartemeanta áigu eambbo bargat nannen dihtii sámi kultuvrra ja nationála unnitloguid . Sihkkarastin dihtii ahte báhcán suodjalanáššit ovdánit golmma davimus fylkkas , de lea Birasgáhttendepartemeanta jahkái 2010 juolludan miljon ruvnno Sámediggái vai bargonákca nannejuvvo suodjalanáššiin sámi guovlluin . Go Stuorradikkis meannuduvvui ášši Riikkarevišuvnna iskama birra mo Birasgáhttendepartemeanta fuolaha iežas ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon ja suodjalanárvosaš visttiin , de biras- ja ovddádusministtar dajai ahte son lea ovttaoaivilis dárkkástus- ja konstitušuvdnalávdegottiin ahte lea dárbbašlaš álggahit máŋggalágan doaibmabijuid sihkkarastin dihtii buori ulbmiljuksama ovdal jagi 2020 , ja viidáseappot ahte departemeanta maŋŋá máhccá Stuorradiggái lagat lážáldagain mii galgá čuovvolit Riikkarevišuvnna raportta . Stuorravuona suohkan lea bargamin prošeavttain Mangfold styrker ( Šláddjiivuohta nanne ) ovddidan dihtii suohkana golmmagielat suohkanin . Dát lea okta máŋgga doaibmabijus man hárrái Sámediggi ja Máhttodepartemeanta barget ovttas buoridan dihtii diehtojuohkima gielddaide ja eará doaibmiide mánáidgárdefálaldaga ásaheami birra sámi mánáid várás . Sámi allaskuvla , Sámediggi , Gielddaid guovddášlihtu Finnmárkku ossodat , Finnmárkku fylkkamánne álggahedje jagi 2009 kampánnja háhkan dihtii eambbo studeanttaid fylkka guovtti oahpaheaddjiskuvlii ( Drømmejobben // Gollevirgi ) . Máhttodepartemeanta nammadii lávdegotti ráhkadan dihtii láhkaásahusevttohusa rámmaplána birra sámi vuođđooahpahusa várás ja dan dat dagai Stuorradikki meannudan Std . Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin dihtii dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan dihtii gaskaboddasaš bohtosiid . Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin dihtii dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan dihtii gaskaboddasaš bohtosiid . Ruovttusiiddus lea maiddái intraneahtta maid doaibmaguoibmeásahusat geavahit gulahallan dihtii gaskaneaset . Movttiidahttin dihtii árjjalaš eanadollui riikkaoasis , ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu ge , de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit lágiduvvon Davvi-Norgii ja buhtaduvvojit maiddái buvttadangolut máŋggalágan boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin . Eanadoallošiehtadusain sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka dihtii mearriduvvui várret 1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin mii galggai ođđasis juogadeapmái Finnmárkui . Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin . Ovddidan dihtii ulbmillaš dásseárvobarggu boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit lasihit beallelašdoarjaga . Guovlluin Finnmárkku olggobealde gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid beroštusaid , ovdamearkka dihtii boazodoalu beroštusaid . Sierra seminárat hálddašeaddjiid , fágaolbmuid ja ealáhusdoaimmaheaddjiid várás lágiduvvojit go dan lea dárbu dahkat čuvgen dihtii muhtun surggiid erenoamážit . Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis . Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis . Stuorravuona suohkan lea bargamin prošeavttain Mangfold styrker ( Šláddjiivuohta nanne ) ovddidan dihtii suohkana golmmagielat suohkanin . Guovlluin Finnmárkku olggobealde gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid beroštusaid , ovdamearkka dihtii boazodoalu beroštusaid . Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis . Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis . Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun dihtii mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami . Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka dihtii nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus . Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen dihtii sámi giela ja kultuvrra dan guovllus . Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka dihtii dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap. Ovdamearkka dihtii leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas . Gielddastivra galgá bearráigeahččat ahte ásahuvvo sierra ortnet fuolahan dihtii mánáid ja nuoraid beroštusaid plánemis . Ollašuhttin dihtii vejolaš dárbbuid oktiiordnet njuolggadusaid huksema , doaimmaid , johtolaga jed. várás gielddarájáid rastá evttohuvvo ahte Gonagas sáhttá addit « oktasaš plánamearrádus » ealáhusdoaimmaheami birra ja johtolaga birra dakkár guovlluin . Dakkár dáhpáhusain sáhttá ráhkadit plánaprográmma ja/dahje/ja váikkuhusčielggadusa čielggadan dihtii iešguđet molssaeavttuid váikkuhusaid ovdalgo areálaplána álggaheapmi dieđihuvvo . Dát mearkkaša ovdamearkka dihtii dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut : sámedikki dievasčoahkkimiid neahtas , ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus , ohcat , gávdnat ja geahččat Sámedikki arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid 1989 rájes otnážii , čađahit almmolaš gulaskuddamiid neahtas , čálihit sámi jienastuslohkui , sáddet elektrovnnalaččat ohcamiid dikki iešguđet doarjja- ja hálddašanortnegiidda ja jienastit sámediggeválggain . Dán barggu vuođu dihtii lea FOK . Soađi dihtii gillán buhtádusat ( skuvllat giddejuvvon , duiskkat válde skuvlaviesuid ja internáhtaid iežaset atnui j. n. a. ) ja maiddái dárustuhttima politihkka . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide . Sámediggi ferte oassálastit aktivvalaččat davveguovlopolitihka viidáset barggus sihkkarastin dihtii eamiálbmogiid ealáhusvuođu , sihke vuoigatvuođaid , ekonomalaš rámmaid , gelbbolašvuođahuksema ja bajásdoallanvejolašvuođaid . Vuođđoláhkaparagráfa lea hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami dihtii . Dát boahtá das go iešmearridanvuoigatvuohta , nugo dat lea nannejuvvon ON-konvenšuvnnaid oktasaš artihkkalis 1 1966 , lea hámuhuvvon koloniijadiliid ja militearalaš vuollástemiid dihtii . Juos sámiin leat erenoamáš beroštusat , ovdamearkka dihtii sámegiela geavaheamis , de berre dáid beroštusaid deasta ovttaiduhttojuvvot hálddahussii . Dát gusto ovdamearkka dihtii boarrásiidfuolahussii . Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čuovvut dábálaš njuolggadusaid iežas hálddaheami hárrái , ovdamearkka dihtii stáhta ekonomiijanjuolggadusaid ja hálddahuslága . Dát gusto ovdamearkka dihtii njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra . Juos sámiin leat erenoamáš beroštusat , ovdamearkka dihtii sámegiela geavaheamis , de berre dáid beroštusaid deasta ovttaiduhttojuvvot hálddahussii . Dát gusto ovdamearkka dihtii boarrásiidfuolahussii . Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čuovvut dábálaš njuolggadusaid iežas hálddaheami hárrái , ovdamearkka dihtii stáhta ekonomiijanjuolggadusaid ja hálddahuslága . Dát gusto ovdamearkka dihtii njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra . Gielddalaš iešstivrejupmi ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid stáhta addá boargáriidda – lei dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái , vuoigatvuohta oahpaheapmái , dahje veahádatsuodjalus ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami ja viidáset gárgedeami dihtii identitehta ja oami kultuvrra . Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon almmolaš lávdegotti mas leat ovdamearkka dihtii mielde sorjjasmeahttun ekspearttat , Sámediggi , departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu ( Kommunenes Sentralforbund ) ( sihke gieldda- ja fylkkadásis ) . Giela ja kultuvrra iešlági áimmahuššama dihtii leat ceggejuvvon guokte internáhttaskuvlla . Kultuvradepartemeanta lea dieđáhusas st.meld. nr. 22 ( 1999–2000 ) Kjelder til kunnskap og oppleving ( Dieđu ja vásihusa gáldut ) , dieđihan ahte ovttas guoskevaš áššeoasálaččaiguin galgá Sámi arkiivva dili ja áigeguovdilis gárgedanplánaid oppalaččat analyseret čielggadan dihtii vuđđosa boahttevaš doaibmabijuide mat leat arkiiva- ja girjerádjosuorggis gaskkas . Danne lea áibbas dárbbašlaš geahpedit massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja kultuvrralaš bissovašvuođa dihtii . Dan dihtii dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta gielddaide gos areálariiddut bohciidit . Go dán galgá ollašuhttit , dárbbašá čađahit dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan dihtii gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid , mat leat oadjebasat nuoskkideami , lovpema ja dávddaidnjoammuma vuostá . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra . Máŋga lága , ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul . Ovdamearkka dihtii leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Giela mearkkašumi dihtii lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela . Giela mearkkašumi dihtii lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela . Sihkkarastin dihtii ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin . Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás . Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan dihtii vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii . Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka dihtii Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. . Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka dihtii universitehtat ja áittardeaddjit . Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka dihtii Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi . Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka dihtii liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis . Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka dihtii hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka dihtii ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá . Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen dihtii sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš . Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin dihtii ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan dihtii » . Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin dihtii Sámedikki sierra ja friddja sajádaga . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin dihtii ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan dihtii movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili . Láhčin dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra . árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen dihtii sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima . Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka dihtii registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu . Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui . Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka dihtii stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet . Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin dihtii geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu . Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu dihtii , dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain . Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka dihtii jus áitet bággolonistemiin . Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen dihtii ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin . Ovdamearkka dihtii leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis . Ráđđehus lea ovddidan Doaibmaplána entreprenevravuođa várás oahpahusas sihkkarastin dihtii fágabirrasiid mat sáhttet fuolahit entreprenevravuođa ja hutkáivuođa buot oahpahusdásiin . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii . Giela mearkkašumi dihtii lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela . Plánaeiseváldi galgá areálaplánain mearridit dakkár mearrádusaid huksema birra avádahkii , dás maiddái gildosa , mat dárbbašuvvojit eastadan dihtii vahága ja massima . Riska ja raššivuohta sáhttá nuppi dáfus čatnasit areálii nu mo dat lea luonddu bealis , nu go ovdamearkka dihtii ahte das lea dulve- , uđas- dahje rádonvárra . Dat sáhttá maid čuožžilit areálageavaheami geažil , ovdamearkka dihtii dan geažil mo dehálaš rusttegat sajuštuvvojit gaskaneaset , dahje mo areálat geavahuvvojit . Mii guoská dihto areálaid várrii , riskii dahje raššivuhtii , dahje areála dihto geavaheapmái , de dat galget merkejuvvot gielddaplána areálaoassái deastaavádahkan dakkár mearrádusaiguin , dás maiddái gildosiiguin , mat dárbbašuvvojit eastadan dihtii vahága ja massima . Nannen dihtii sámi mánáidgárddiid ovttasbarggu ja oainnosmahttit sámi giellaovdáneami ovdaskuvlaagis , de lágiduvvui davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa Kárášjogas geassemánus 2004 . Sámediggi ferte oassálastit aktivvalaččat davveguovlopolitihka viidáset barggus sihkkarastin dihtii eamiálbmogiid ealáhusvuođu , sihke vuoigatvuođaid , ekonomalaš rámmaid , gelbbolašvuođahuksema ja bajásdoallanvejolašvuođaid . Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii leat ráđđehusa dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo- dahje bagadusválddi vuollásaš , ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit ovdamearkka dihtii departementála oainnuin . Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) . Gielddalaš iešstivrejupmi ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid stáhta addá boargáriidda – lei dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái , vuoigatvuohta oahpaheapmái , dahje veahádatsuodjalus ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami ja viidáset gárgedeami dihtii identitehta ja oami kultuvrra . Sámi dárbbut eai leat oppalaččat doarvái bures áimmahuššojuvvon bálvalusfálaldagaid plánemis , ovdamearkka dihtii boarrásiidfuolahusas . Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon almmolaš lávdegotti mas leat ovdamearkka dihtii mielde sorjjasmeahttun ekspearttat , Sámediggi , departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu ( Kommunenes Sentralforbund ) ( sihke gieldda- ja fylkkadásis ) . Oažžun dihtii giellaguovddážiidda ovddasguvlui ovdadanvejolašvuođa sámi giela bargguin , ásahii Sámediggi jagis 2001 ođđa njuolggo vuođđo-doarjjaortnega dán njealji sámi giellaguovddážii . Goappaš bealde riikkarájá dárbbašit sii guđet guimmiideaset bisuhan ja gárgedan dihtii julevsámi servodaga . Ja ávkkástallan dihtii fágalaš návccaid mat gávdnojit . Gáiddusoahpahusa áimmahuššama dihtii julevsámi guovllus lea Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai nannen vuođđudusa Árrana ja Moskke vuođđoskuvlla Divtasvuona suohkanis . Vuođđoskuvllas Divtasvuonas leat ovdamearkka dihtii dál álggahuvvon luohkát main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas , Oahpahuslága § 6–2 , nuppi lađđasa , mielde . Dán olaheami dihtii lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga : lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii , árvoloktenprográmma sámi eanadollui , heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanadoalus . Geasset 1999 álggahuvvui riikkagottálaš strategiija gárgedanprojeakta jahkái ceavzilis gárgedeami dihtii davvin Arktalaš Ráđi ceavzilis gárgedeami prográmma hárrái . Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat . Lasihan dihtii máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 . Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat . Lasihan dihtii máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 . Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin dihtii ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše . Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan dihtii guovttelágan meannudeami dán lága vuostá . Ovdamearkka dihtii sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset . Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin dihtii ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše . Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan dihtii guovttelágan meannudeami dán lága vuostá . Ovdamearkka dihtii sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset . Sihkkarastin dihtii ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin . Sihkkarastin dihtii ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin . Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan dihtii » . Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka dihtii gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá . Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan dihtii dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » . Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte . Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui . Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii : Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu dihtii , dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain . Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain . Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Divvun II prošeavtta stivrenjoavku lea maid mearridan almmuhit almmolaš gilvvohallama skáhppon dihtii sámegiela hállansyntesa , vuosttažettiin davvisámegillii , muhto vejolašvuođain beassat geavahit maiddá 2 eará gillii . Doaibmaplána mielde Kulturdepartemeanta áigu eambbo bargat nannen dihtii sámi kultuvrra ja nationála unnitloguid . Doaibmabijut nannen dihtii oahppaneavvoráhkadeami Doaibmabijut nannen dihtii oahppaneavvoráhkadeami Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat . Lasihan dihtii máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 . Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin dihtii ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše . Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan dihtii guovttelágan meannudeami dán lága vuostá . Ovdamearkka dihtii sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset . Sihkkarastin dihtii ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin . Muhtun doaibmabijut leat čađahuvvon sihkkarastin dihtii sámiide váikkuhanvejolašvuođa , nugo Finnmárkkuláhka , ođđa plána- ja huksenláhka ja stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat . Eastadan dihtii vuosttaldeami dakkár vuođus lea dárbu plánaid iskkadit ovddalgihtii dáid ektui seamma láhkai go daid eará namuhuvvon vuosttaldanákkaid . Sáhttá leat maid guovdil ráhkadit stáhta plánaláiddanjuolggadusaid sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra luondduvuđđosa , geahča NAČ 2003 : 14 , kapihttala 7.24.2 . Jus vuosttaldeami ággan leat nationála deasttat , de berre gielda rievdadit plána vuhtiiváldin dihtii dáid deasttaid . Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja hehtten dihtii erohusmeannudeami dán lága vuostá . Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja hehtten dihtii erohusmeannudeami dán lága vuostá . Ráđđehus atná vuođusin ahte sámi kultuvra ovddasta máŋggadáfotvuođa ja ipmirda ahte unnit sámi joavkkuid muhtun dárbbuid sáhttá dušše ovddaldastit sierradoaibmabijuid bokte , ovda ­mearkka dihtii giela , kultuvrra ja oahpu hárrái . Dan dihtii lei gonagas // stáhta eaiggáduššan ámtta dološ áiggi rájes . Nannen dihtii dáruiduhttima huksejuvvojedje maiddái stáhtainternáhtat , gos mánát galge orrut skuvlaáiggi . Ráđđehus oaivvilda ahte muhtun dáid smávit joavkkuid dárbbut sáhttet dušše ovddaldastojuvvot sierradoaibmabijuiguin , ovdamearkka dihtii giela , kultuvrra ja oahpu hárrái . Oarjelsámit leat máŋgga oktavuođas vuodján áššiid duopmostuoluid ovdii guohtuneatnamiid vieruiduvvan geavaheami dihtii . Ráđđehus oaidná dárbbu ovttasbargui , eren ­oamážit Suomain , seailluhan ja gárgedan dihtii nuortasámi // goltásámi kultuvrra . Institušuvnna veahkkevárreanu bevttolmahttima dihtii lea allaskuvla láhčimin dilálašvuođaid projeakta- ja fáddálágiduvvon oahpahussii ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpus mas oahpaheapmi lea lágiduvvon bálkkuid mielde . Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta lea 4-jagi áigodaga badjel dorjon allaskuvlla vásedin nannen dihtii fágabargiid IKT-gelbbolašvuođa . Háhkun lea earret eará viiddidit oahpaheaddjeoahpu bargovugiid , ovdamearkka dihtii nu ahte láhččojuvvojit dilálašvuođat studeanttaid eanet iehčanassii doaibmamii . Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu . Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu . Dulkkat ledje ge ja veahkehedje ovdamearkka dihtii sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin . Dulkkat ledje ge ja veahkehedje ovdamearkka dihtii sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin . Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin dihtii ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra . Láhčin dihtii dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra . Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin dihtii máttasámi boazodoalu buori láhkai . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan dihtii konsultašuvnnaide . Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan dihtii evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii . Sihkkarastin dihtii ahte báhcán suodjalanáššit ovdánit golmma davimus fylkkas , de lea Birasgáhttendepartemeanta jahkái 2010 juolludan miljon ruvnno Sámediggái vai bargonákca nannejuvvo suodjalanáššiin sámi guovlluin . Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu . Dulkkat ledje « kulturdulkkat » ge ja veahkehedje ovdamearkka dihtii sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin . Regionála plánamearrádusa áigumuš lea eastadit huksema ja sullasačča fuolahan dihtii servodatberoštusaid guhkit áiggi vuollái . Guhkesáiggi areálastrategiija galgá čájehit boahttevaš servodatovddideami ja areálageavaheami gaskavuođa , ja čujuhit guhkesáiggi ovddidangeainnuide gielddas ja erenoamáš ovddideami ja suodjaleami surggiide fuolahan dihtii daid areáladeasttaid , mat bohtet ovdan §:s 3-1 . Dát sáhttá guoskat boares plánaide mat leat vuostálagaid nationála láidestusaiguin , ovdamearkka dihtii plánaide mat rahpet vejolašvuođa unohis huksemii gáddeavádagas . Dat muitala maiddái guđe mearrádusat ja láiddanjuolggadusat sáhttet addojuvvot iešguđet deastaavádahkii sihkkarastin dihtii ahte deasta fuolahuvvo . §§ 11-10 ja 11-11 mat dadjet guđe mearrádusat sáhttet addojuvvot daid areálaáigumušaide , mat leat almmuhuvvon §:s 11-7 dáid ollistan dihtii . Sáddema rašonaliserema dihtii ferte gielda sáddet dieđáhusa guoskevaš vuoigatvuođaeaiggádiidda maiddái huksenáššis . Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi oainnuid ovdamearkka dihtii boazodoalu , eanadoalu ja guolástusa láhčima ja hálddašeami oktavuođas . Dákkár oktavuođas čađahuvvui stuorra bargu čájehan dihtii ahte Norgga álbmogis lei unnimustá seammá guhkes ovdahistorjá Skandinavias go dánskalaččain ja ruoŧŧilaččain , dahje ahte Norga rievtti mielde lei bisuhan siskkáldas iehčanasvuođa maiddái dánskaáigodagas . Dan dihtii lei norrøna álbmotčerdii álki duvdit johtti sámeálbmoga boaittobealle guovlluide , dahje osohahkii luottahuhttit sámiid sisafárredettiin . Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa . Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa . Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka dihtii lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii . Gielddat ja fylkkagielddat oaivvildit dattege ahte sis eai leat doarvái ruđat dustet sámelága gáibádusaid , ja ahte ii leat vejolaš vuoruhit ovdamearkka dihtii doarvái oahpahusa virggehasaide ( bargiide ) , dahje álbmogii addit doarvái diehtojuohkima . Gielda- ja guovlodepartemeanta dáhttu čuovvolit čuolbmabidjama váfistan dihtii dan ahte addojuvvo buhtadus gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuođa goluide . Oažžun dihtii giellaguovddážiidda ovddasguvlui ovdadanvejolašvuođa sámi giela bargguin , ásahii Sámediggi jagis 2001 ođđa njuolggo vuođđo-doarjjaortnega dán njealji sámi giellaguovddážii . Goappaš bealde riikkarájá dárbbašit sii guđet guimmiideaset bisuhan ja gárgedan dihtii julevsámi servodaga . Ja ávkkástallan dihtii fágalaš návccaid mat gávdnojit . Sámegielat veahkadahkii lea stuorra mearkkašupmi ovdamearkka dihtii das mii guoská iežaset riektesihkarvuhtii , ahte stáhtalaš informašuvdna mii guoská sidjiide , buvttaduvvo ja ovdanbuktojuvvo sámegillii ja maiddái biddjojuvvo nu ahte dan geahppasit gávdná . Mánát ja nuorat geavahit dávjá « ođđa » media , ovdamearkka dihtii interneahta , viežžat informašuvnna ja dieđu ja máhtu . Dárbbašuvvo buohtalas nannen váfistan dihtii vai sámegiella doaibmagoahtá digitála medias . Go Unicode viidána , de eai leat šat teknihkalaš hehttehusat almmolaš orgánaide mat eastadit sámi čálamearkačohkiid geavaheami ovdamearkka dihtii registariin . Ráđđehus áigu dasa lassin viidáset gárgedit infrastruktuvraprográmma árvvoštallan dihtii doaimmaid maiguin gokčá guovlluid riikkas dahje joavkkuid álbmogis geat eai sáhte ohcalit govdabátti kommersiála vuđđosa alde . Sámegielat veahkadahkii lea stuorra mearkkašupmi ovdamearkka dihtii das mii guoská iežaset riektesihkarvuhtii , ahte stáhtalaš informašuvdna mii guoská sidjiide , buvttaduvvo ja ovdanbuktojuvvo sámegillii ja maiddái biddjojuvvo nu ahte dan geahppasit gávdná . Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii . Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii . Kultuvradepartemeanta lea dál gulahallamin SVL-N:in , Norgga Valáštallanlihtuin ja Norgga Olympialaš Komiteain ( NIF ) ja Sámedikkiin gávnnahan dihtii ovttasbargovuogi mii sáhttá veahkehit viidáseappot gárgedit sámevaláštallama Norggas . Dáiddárat nugo Mari Boine geavahuvvojedje ovdamearkka dihtii kulturovdanbuktimis Bethlehemis 2000 ja Jienat joavku galgá leat mielde rasismakonfereanssas Mátta-Afrihkás čakčat 2001 . Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin dihtii ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut . Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin dihtii ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut . Go Stuorradikkis meannuduvvui ášši Riikkarevišuvnna iskama birra mo Birasgáhttendepartemeanta fuolaha iežas ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon ja suodjalanárvosaš visttiin , de biras- ja ovddádusministtar dajai ahte son lea ovttaoaivilis dárkkástus- ja konstitušuvdnalávdegottiin ahte lea dárbbašlaš álggahit máŋggalágan doaibmabijuid sihkkarastin dihtii buori ulbmiljuksama ovdal jagi 2020 , ja viidáseappot ahte departemeanta maŋŋá máhccá Stuorradiggái lagat lážáldagain mii galgá čuovvolit Riikkarevišuvnna raportta . Sierra seminárat hálddašeaddjiid , fágaolbmuid ja ealáhusdoaimmaheaddjiid várás lágiduvvojit go dan lea dárbu dahkat čuvgen dihtii muhtun surggiid erenoamážit . Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin dihtii ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut . Lea ovttamielalašvuohta joatkit ovttasbarggu Sámedikki ja dearvvašvuođaeiseválddiid gaskka oažžun dihtii sámi albmogii ovttaárvosaš bálvalusaid . Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin hálddahuslaš dásis digaštallan dihtii oktasaš doaibmabijuid ja hástalusaid . Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii . Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid iskan dihtii sáhttá go riikkarájáid rastá fállat vuođđoskuvlaoahpahusa , erenomážit oarjelsámi guovlluin . » ( galgágo sámi gažaldagaid barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami guvlui ollislaš dásseárvvu dihtii . Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan dihtii sámiid luondduvalljodat ­vuoigatvuođaid . St.meld. nr. 99 ( 1969–70 ) Om tiltak for å forbedre boligforholdene i Indre Finnmark ( Doaibmabijuid birra buoridan dihtii ásodatdilálašvuođaid Sis-Finnmárkkus ) . Mánát ja nuorat geavahit dávjá « ođđa » media , ovdamearkka dihtii interneahta , viežžat informašuvnna ja dieđu ja máhtu . Dárbbašuvvo buohtalas nannen váfistan dihtii vai sámegiella doaibmagoahtá digitála medias . Go Unicode viidána , de eai leat šat teknihkalaš hehttehusat almmolaš orgánaide mat eastadit sámi čálamearkačohkiid geavaheami ovdamearkka dihtii registariin . Ráđđehus áigu dasa lassin viidáset gárgedit infrastruktuvraprográmma árvvoštallan dihtii doaimmaid maiguin gokčá guovlluid riikkas dahje joavkkuid álbmogis geat eai sáhte ohcalit govdabátti kommersiála vuđđosa alde . Sámiid iežaset gaskkas leat maiddái negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta – ovda ­mearkka dihtii gažaldagas gii lea « eanemus » sápmelaš , riddosámit vai boazosápmelaččat . Lea vel veahá gaska ovdal go ollásit dohkkehuvvo ahte sápmelašvuohta ii leat čatnasan dihto kultuvrralaš eavttuide , ovdamearkka dihtii gillii , ealáhusaide , fidnui dahje dihto politihkalaš gullevašvuhtii . Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás . Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás . Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin dihtii ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset . Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin dihtii ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset . Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka dihtii čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide . Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka dihtii čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide . Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan dihtii vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii . Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka dihtii Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. . Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka dihtii universitehtat ja áittardeaddjit . Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka dihtii Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi . Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka dihtii liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis . Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka dihtii hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka dihtii ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá . Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen dihtii sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš . Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin dihtii ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan dihtii » . Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin dihtii Sámedikki sierra ja friddja sajádaga . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan dihtii vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii . Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka dihtii Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. . Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka dihtii universitehtat ja áittardeaddjit . Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka dihtii Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi . Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka dihtii liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis . Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka dihtii hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka dihtii ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá . Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen dihtii sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš . Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin dihtii ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan dihtii » . Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin dihtii Sámedikki sierra ja friddja sajádaga . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka dihtii gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá . Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan dihtii dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » . Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka dihtii gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá . Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan dihtii dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » . Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin dihtii ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra . Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin dihtii ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama . Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen dihtii ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin . Ovdamearkka dihtii leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis . Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan dihtii konsultašuvnnaide . Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan dihtii ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide . Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan dihtii dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš . Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás . Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin dihtii ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset . Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka dihtii čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide . Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan dihtii vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii . Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka dihtii Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. . Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka dihtii universitehtat ja áittardeaddjit . Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka dihtii Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi . Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka dihtii liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis . Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka dihtii hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin . Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka dihtii ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá . Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen dihtii sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš . Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin dihtii ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » . Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan dihtii » . Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin dihtii Sámedikki sierra ja friddja sajádaga . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka dihtii gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá . Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan dihtii dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » . Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin dihtii ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Kultur- ja girkodepartemeanttas ja Sámedikkis leat 2005:s ge leamaš jeavddalaš gulahallančoahkkimat hálddahuslaš dásis sihkarastin dihtii buori dialoga . Nuppástusat ledje erenomážit álkidahttin dihtii áššemeannudeami , ja čielgasat ja doaibmilat mearrádusaid addit . Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid , metodaid ( ovdamearkka dihtii giellalávggu ) ja strategiijaid pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas . Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan strategiijaiguin ovddaldastin dihtii dábálaš lohkangelbbolašvuođa dárbbu . Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu ( NA— 2000 : 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu ) evttoha ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan dihtii bestema sámi oahpaheaddjeohppui . Lassin lea bargojuvvon lasihit oppalaš dihtomielalašvuođa báikkálaš ja guovlluguovdasaš huksenvieru hárrái , ovdamearkka dihtii oinnolažžan dahkama bokte mediain . Viessobáŋkkus leat maiddái vejolašvuođat veahkehit geahččalanprojeavttaid ruhtademiin , ovdamearkka dihtii gárgedit sámi viessomálliid . Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami dihtii lea dát projeakta viežžan oaivadusa lávu ja goađi orrunvuogis . Ráđđehus lea dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema váfistan dihtii luonddu luossamáttdodagaid , veardit st.meld. nr. 33 ( 1999–2000 ) Om regjeringens miljøvernpolitikk ( st. dieđ. nr. 33 ( 1999–2000 ) Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra ) ja st.meld. nr. 24 ( 2000–2001 ) Om rikets miljøtilstand ( st. dieđ. nr. 24 ( 2000–2001 ) Riikka birasdili birra ) . Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin dihtii Sámedikki sierra ja friddja sajádaga . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka dihtii Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide . Dan dihtii lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin Stuorravuona suohkan lea bargamin prošeavttain Mangfold styrker ( Šláddjiivuohta nanne ) ovddidan dihtii suohkana golmmagielat suohkanin . Máilmmi čuoigangilvvut leat váldán atnui ođđa vugiid háhkan dihtii eatodáhtolaš bargiid . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 5 887 Ovddit123456Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan dihtii Barentsovttasbarggu . Dát lea erenoamáš dehálaš guovlluin gos lea ovttaláhkásaš ealáhusbiras sihkarastin dihtii girjás bargomárkana ja ovdánahttit buorre ja dynamalaš ealáhusbirrasa . Ráđđehus almmuhii 2008:s Eanet bargosajit nissoniid várás doaibmaplána mas ledje olu čielga doaibmabijut nannen dihtii nissoniid bargosajiid . Addin dihtii johtilat , hálbbit váidinvejolašvuođa skáhppojeaddjiide vuolit riidodásis Stuorradiggi mearridii ođđa § 7 a lasihemiin láhkii almmolaš háhkamiid birra ahte galgá ásahuvvot sierra sorjjaskeahtes váiddanammagoddi almmolaš háhkamiid várás . Livččii sávaldat joatkit ja nannet gulahallama Sámedikkiin sihkkarastin dihtii ahte sámi oaivilat bohtet oidnosii Norgga Árktalaš Ráđi-politihkas . Mii leat dan dihtii bidjan mearrideaddji deattu Sámedikki oidnui , joatká stáhtaráđđi . Revišuvdna dagaha ahte dárbu ortnegii mas leat njeallje dássenáirasa gahččá eret , ja ortnet árvaluvvo dan dihtii jávkaduvvot . Ovttasbargu lea guovddážis , sihke mátkeealáhusas ja ovttas eará ealáhusaiguin , ovdamearkka dihtii eanadoaluin , guolástusain ja kultuvrrain . Vuolidit gáibádusaid Almmolaš ruhtadoarjagat eai galgga buhtadit heajos gánnáheami ovttaskas fitnodagain dahje ealáhusain , muhto vuolidit gáibádusaid fitnodagain oažžun dihtii buriid ovdánahttinprošeavttaid , sihke šaddanfitnodagain ja eallámušfitnodagain . Šaddocirgunávdnasiidda gullet sihke kemiijalaš ávdnasat ja biologalaš vuogit ( omd. ávkkálaš boatkkahasat dahje divrrit ) mat geavahuvvojit billisteaddjiid vuostá , nugo boatkkahasaid ja árvvohis rásiid vuostá , dahje hálddašan dihtii šattuin . Oaččohan dihtii áigálii geasuheaddji báikegottiid , de fertejit gielddat ja ássit ieža rahčat árjjalaččat . Dat guoská ovdamearkka dihtii gielddaekonomiija nannemii , áŋgiruššamii johtalusain , oahpahussii ja dutkamii , dearvvasvuođabálvalusaide , suodjalanguovlluid hálddašanplánaide , guolástussii , mearradollui ja eanadollui . Ođđa ulbmilat govdafierpmádaga hárrái sihkkarastin dihtii dasa stuorát návcca miehtá riikka Bargomárkanpolitihka muhtun deaháleamos váikkuhangaskaoamit ovddidan dihtii buresdoaibmi bargomárkana leat bargomárkandoaibmabijut . Bargomárkanpolitihka muhtun deaháleamos váikkuhangaskaoamit ovddidan dihtii buresdoaibmi bargomárkana leat bargomárkandoaibmabijut . Servodatdásis geavahuvvojit čuovvovaš doaibmabijut geahpedan dihtii sosiálaerohusaid biebmodoalus : Dearvvašvuođadirektoráhtas lea ovddasvástádus čuovvolit ja árvvoštallat Norgga biebmodoalu ovdánahttima , addit dieđalašvuođustuvvon ráđiid biebmodoalu birra ja ovttasbargat eará servodatsurggiiguin buoridan dihtii álbmotdearvvašvuođa . Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš lea fágalaš iehčanas ásahus , mii lea ásahuvvon váikkuhan dihtii bisuhit ja ain ovddidit ceavzilis boazodoalu davviguovlluin – ja nannet boazodoalloálbmogiid ovttasbarggu . Mii áigut ovttasráđiid bargat oahpahusásahusaiguin veahkehan dihtii rahpat vejolašvuođaid ja oktavuođaid studeanttaide ja vuođđudit buriid jurdagiid vuođul buriid fitnodagaid , cealká Innovašuvdna Norgga hálddahusdirektevra Gunn Ovesen . Ráđđehus árvala jagi 2013 bušeahtas lasihit miljovnna nannet fylkkamánniid gearggusvuođaortnega oanidan dihtii áššegieđahallanáiggi boraspireáššiin . Mun ásahan maid ekspeartajoavkkuid sihke gordne ja šibitsuorggi várás sihkkarastin dihtii ahte rivttes doaibmabijut álggahuvvojit , dadjá Vedum . Bargojoavku oaivvilda ge ahte departemeantta bargu mánáidfárrehanáššiin berre ođđasisorganiserejuvvot ja nannejuvvot sihkkarastin dihtii ahte áššit meannuduvvojit ain buorebut . Okta fanas ii oasálastte vuotnabearráigeahčus Mátta-Norggas sihkkarastin dihtii ahte ođđa fatnasat geavahuvvojit olgolis mearas , ja ahte ráđđehusa davviguovlluidpolitihkka čađahuvvo . Ruovttusuodjalusa organisašuvnnas šaddet smávit rievdadusat buoridan dihtii vuoruhuvvon doaimmaid . Dát lea 15 miljovnna kruvnnu eanet go jagi 2010 salderejuvvon bušeahtta , olahan dihtii našunála ulbmiliid ahte hálddašit suodjalussuorggi kulturmuittuid ovdal jagi 2020 . - ásahit kulturgaskkustanortnega bargoeallimii , Kultuvrralaš niestepáhkka - ásahit kulturprográmma mánáid- ja nuoraiddoaimmaid doarjjaortnegiidda ( stuorragávpotortnet ) - oaččuhit áigái vásáhuskoarta geahččalanortnega mánáide ja nuoraide dakkár bearrašiin geain leat heajos ruhtavárit - ásahit kulturskuvlafálaldat geahččalanortnega mánáidskuvladássái - movttiidahttit girjerádjosiid ja eaktodáhtolaš suorggi ovttasbargat - láhčit dili systemáhtalaš geavaheaddjiovddideapmái - dáiddaásahusaid aspirántaortnet - digitála neavvuid geavahit olahan dihtii eambbosiid - eanet ruđaid juolludit eaktodáhtolašguovddážiidda dakkár guovlluin gos ásset erenoamáš olu sisafárrejeaddjit Dušše journalisttain lea leamaš oppalaš visogovva das mat dokumenttaid sáddejuvvojit ovdamearkka dihtii departemeanttaide ja departemeanttain . Stoltenberg ja Obama leigga ovttaoaivilis ahte Norga ja USA gaget bargat ovttasráđiid sihkkarastin dihtii ahte doaibmabijut mat geahpidit luoitimiid trohpalaš arvemeahcis šaddet dehálaš oassin Københámmana soahpamušas . Gávnnahan dihtii geat válljejuvvojit Stuorradiggeáirrasin , čađahuvvo válgaloahpparehkenastin guovtti vuorus . Dát mearkkaša maid ahte dii fertebehtet árvvoštallat guođđit eret oanehisáigge guovtteoaivilvuođaid ja soahpameahttunvuođaid juksan dihtii guhkesáiggi bohtosiid . - Ráđđehus lea otne nammadan suoidnemánu 22.beaivve-kommišuvnna mii galgá čađahit sorjjasmeahttun ja viiddis guorahallama ja árvvoštallama oahppan dihtii ráđđehusviesu ja Utøya terrorfallehemiin . Molssaektosaš dikšu , ovdamearkka dihtii akupunktuvra ja homeopatiija , ii gula almmolaš dearvvašvuođabálvalussii . Molssaektosaš dikšu , ovdamearkka dihtii akupunktuvra ja homeopatiija , ii gula almmolaš dearvvašvuođabálvalussii . Lága ferte almmatge geahččat ovttas eará dearvvašvuođabálvalusa guoski lágaiguin , ovdamearkka dihtii : Ovdamearkka dihtii leat preassadieđáhusat , sártnit , artihkkalat ja ođđasat ovddeš ráđđehusáigodagas doppe . Dokumeantarájus leat maid dokumeanttat maid sisdoallu ii leat šat gustovaš , ovdamearkka dihtii boarásmuvvan johttičállosat . Jagi 2012 evttohuvvo 40 miljovnna kruvnnu juolludit Groruddalenii , joatkin dihtii daid buriid doaimmaid doppe . Árvaluvvo ásahit eananroggandoarjaga buoridan dihtii agronomiija investeremiid . Buoridan dihtii eanakvalitehta árvaluvvo várret 100 miljovnna kruvnnu eananroggandoaimmaide . Caggan dihtii gonagasreappá leavvamis vel eambbo Norgga mearraviidodagaide , viiddiduvvui dat guovlu mas lea friddja bivdu , suoidnemánu 18. beaivvi dán jagi . Ráđđehus áigu árjet doaimmaid ekonomalaš vearredagolašvuođa vuostá ja nannet dutkan- ja hálddahuslaš barggu govččastuhttin dihtii čáhppes ekonomiija , earret eará lobihis ruđaid joraheami lobálažžan . Ráđđehus áigu árrat ođđajagis ovddidit ođđa doaibmabijuid stáhtabušeahtas sihkkarastin dihtii norgga bargosajiid . Sihkkarastin dihtii ahte bearráigeahččoeiseváldi gozihuvvo leagitiibma láhkai , galgá Gonagas stáhtaráđis sáhttit nuppástuhttit bearráigeahču dahje váiddanammagotti mearrádusaid prinsihpalaš áššiin dahje áššiin mat leat hui dehálaččat servodahkii . OHD ja BD oidnet danne dárbbu čađahit muhtun aiddostahttimiid sihkkarastin dihtii soahpamušbeliide nu buori ovddalgihtii vuorddehahttivuođa go vejolaš . Mii áigut ovttasráđiid bargat oahpahusásahusaiguin veahkehan dihtii rahpat vejolašvuođaid ja oktavuođaid studeanttaide ja vuođđudit buriid jurdagiid vuođul buriid fitnodagaid , cealká Innovašuvdna Norgga hálddahusdirektevra Gunn Ovesen . Eambbo jáhkehahtti lea ahte gávdnojit iešguđetlágan geavahanvuoigatvuođat , ovdamearkka dihtii vuoigatvuohta geavahit muhtun guovllu boazodollui , muddejuvvon muorračuohppamii , lavdnjeloggumii ja sullasaččaide . Maiddái stáhta sáhttá mearridit regulerenplána , juos lea dárbbašlaš čađahan dihtii doaibmabijuid main lea stuorra servodatlaš mearkkašupmi . Buohkat guđet gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dáhtabearráigeahču ođđa bálvalussii slettmeg.no oažžun dihtii rđiid ja rávvagiid . – Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin dihtii buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete . Coahkkal dákko stuorrudan dihtii gova - Govven : Scanpix // Stáhtaministara kantuvra Coahkkal dákko stuorrudan dihtii gova - Govven : Scanpix // Stáhtaministara kantuvra Coahkkal dákko stuorrudan dihtii gova Coahkkal dákko stuorrudan dihtii gova . Logan dihtii PDF-fiillaid , ferte leat installerejuvvon PDF-lohkki , omd. Adobe Reader . Olles mearrádus evttohuvvo rievdaduvvot deattuhan dihtii daid gielddaid geatnegasvuođaid , mat galget lohkat sámediggeválgga jienaid ieža , ja daid gielddaid mat galget dušše viidáseappot sáddet ovddalgihtejienaid . Dan maid bálkkašumi vuoitit dahket gáhtten ja ovddidan dihtii sámegiela , lea ge hui deaŧalaš bargu cealká Sámedikki presideanta Egil Olli . Sámedikki presideanta Egil Olli lea dasa lassin hui čeavlái Divvun-prošeavtta dihtii , maid Sámediggi álggahii 2004:s , ja mii 2011:s sirdojuvvui Romssa universitehtii . Dakkárat sáhttet ovdamearkka dihtii leat huksendoaimmat , vuođđostruktuvrra dárbu ja ráhtasuodjaleami dárbu . Árvalusat sáhttet ovdamearkka dihtii leat konkrehta doaibmabijut , hástalusat maid berre guorahallat lagabui dahje rávvagat bargovugiide . - Doalahan dihtii doaibmi suodjalusa mii fertet bargat bures ovttasráđiid iežamet biras riikkaiguin , cealká suodjalusministtar Grete Faremo maŋŋá viiddiduvvon davviriikkalaš-báltalaš suodjalusministtarčoahkkima , mii lágiduvvui skábmamánu 9. ja 10. beivviid . Mii áigut ovttasráđiid bargat oahpahusásahusaiguin veahkehan dihtii rahpat vejolašvuođaid ja oktavuođaid studeanttaide ja vuođđudit buriid jurdagiid vuođul buriid fitnodagaid , cealká Innovašuvdna Norgga hálddahusdirektevra Gunn Ovesen . Bálkkašupmi addojuvvo čalmmustahttin dihtii eaktodáhtolašvuođa , fuomášahttit ja čalmmustahttit eaktodáhtolaččaid ja eaktodáhtolaš doaimmaid ja ovddidit eaktodáhtolaš beroštumi . Dát galgá caggat nissoniid geavaheames váraleabbo inseminašuvnna ( ovdamearkka dihtii oastimis dakkár donorasiepmana neahtas mii ii leat dárkkistuvvon ) . Sihkarastin dihtii sorjjasmeahttunvuođa válljedettiin attachéaid evttohuvvui 7 500 ruvdnosaš attachéa-stipeanda . Sihke skiipaeaiggádiid lihttu ( Rederforbundet ) ja industriijalihttu ( Industriforbundet ) dovddahedje 1925 čielgasit ahte sii guđđet ovddeš viiddis gáibádusaid ja vuordámušaid olgoriikabálvalussii ( doarjun dihtii ealáhuseallima ) stáhta heajos ruhtadili geažil . Buohtastahttima dihtii namuhit ahte Ássu // Min Áigi oažžu sullii 1 milj. ruvnno lasihit almmustahttima njealji beaivvis viđa beaivái vahkkui . Ealáhusas lea dárbu gelbbolašvuođaloktemii juksan dihtii huksenpolitihkalaš ulbmiliid . Doaba ja dan digaštallan ii leat nu oahpis Norggas , ja háliidan rámiidit Gáldu ja earáid geat leat lágidan dán arena ovddidan dihtii digaštallama ja čuvgen dihtii Norgga almmolašvuođa fáttá birra . Doaba ja dan digaštallan ii leat nu oahpis Norggas , ja háliidan rámiidit Gáldu ja earáid geat leat lágidan dán arena ovddidan dihtii digaštallama ja čuvgen dihtii Norgga almmolašvuođa fáttá birra . Dan lassin , vaikko vel eanaš koloniijaid heaittihedje ge 1960-logus ja 1970-logu álgogeahčen , de váivvidit ain sullasaš dilálašvuođat , ovdamearkka dihtii áššiin mat gusket Nuorta-Timorii ja Oarje-Sahárai . Rabas standárddat ja rabas gáldokoda leat ovdamearkkat das , ja áigái oažžut oktasaš IKT-arkitektuvrra almmolaš hálddahusaide lea nubbi ovdamearka – ja dasto lea goalmmát ovdamearka dat go almmolaš ja bođolaš suorggit doibmet ovttasráđiid buoridan dihtii álbmoga ja ealáhuseallima máhtuid . Lea dehálaš áŋgiruššat viidát juksan dihtii ovdáneami ja barggolašvuođa , dadjala Johnsen . Dákkár áššiin váilo ovdamearkka dihtii duođaštusat , ledje boarásmuvvan dahje eai lean doarvái bures vuođustuvvon . Mearridan dihtii guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku geassemánu . - Dát lea hui stuora doaibma ásahan dihtii eanet oadjebas ja ollu buoret fievrredan- ja sáhtostansystema , mii maiddái váldá buorebut vuhtii birrasa . Ruhtadandepartemeanta sáhttá boahtojagi 2012 rájes čuoldit organisašuvnnaid skeaŋkageasusortnegis sihkkarastin dihtii ahte Norga čuovvu ON sihkkarvuođaráđi mearrádusaid . Sihkkarastin dihtii ceavzilis boazodoalu lea dárbu buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid . Nannen dihtii dán áŋgiruššama lea álggahuvvon departemeanttaid gaskasaš ovttasbargu man ulbmil earret eará lea oaččohit buoret ollisvuođajurddašeami areálahálddašeapmái . Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken dihtii , dárkkistan dihtii , ođasmahttin dihtii dahje ollistan dihtii plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu . Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken dihtii , dárkkistan dihtii , ođasmahttin dihtii dahje ollistan dihtii plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu . Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken dihtii , dárkkistan dihtii , ođasmahttin dihtii dahje ollistan dihtii plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu . Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken dihtii , dárkkistan dihtii , ođasmahttin dihtii dahje ollistan dihtii plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu . Gielddastivra galgá bearráigeahččat ahte ásahuvvo sierra ortnet fuolahan dihtii mánáid ja nuoraid beroštusaid plánemis . Plánaeiseváldi galgá areálaplánain mearridit dákkár mearrádusaid huksema birra avádahkii , dás maiddái gildosa , mii dárbbašuvvo eastadan dihtii vahága ja massima . Ovddidan dihtii ceavzilis ovdáneami galgá Gonagas juohke njealját jagi ráhkadit dokumeantta mas bohtet ovdan vuordámušat regionála ja gieldda plánemii . Go lea dárbu fuolahan dihtii nationála dahje regionála beroštusaid , sáhttá Gonagas maŋŋá go lea ráđđádallan guoskevaš gielddaiguin ja regionála plánaeiseválddiiguin eanemusat logi jagi áigodahkii mearridit gildosa dan vuostá ahte lagabut ráddjejuvvon geográfalaš guvlui , dahje oppa riikii , čađahuvvojit erenoamážit namuhuvvon huksen- ja rusttetdoaibmabijut almmá departemeantta mieđiheami haga , dahje mearridit ahte dakkár doaibmabijut dakkár mieđiheami haga dušše sáhttet álggahuvvot nu mo boahtá ovdan gielddaplána dahje muddenplána čadni areálaoasis dán lága vuođul . Go adnojuvvo dárbbašlažžan fuolahan ja čoavdin dihtii nationála ja dehálaš regionála deasttaid ja bargamušaid , de sáhttá departemeanta gohččut gielddaid álggahit dakkár plánaovttasbarggu . Deastaavádahkii galgá nu guhkás go lea dárbu almmuhuvvot guđe mearrádusat ja láiddanjuolggadusat dat gustojit dahje galget gustot dán lága vuođul dahje eará lágaid vuođul fuolahan dihtii dan deastta maid avádat čájeha . Álbmotmehciid ja suodjemehciid ravdaavádahkii sáhttet , oktanaga ođđa suodjalanguovlluid suodjalanláhkaásahusa mearridemiin dahje suodjalanláhkaásahusa ođasmahttimiin dahje ásahuvvon suodjalanguovlluid hálddašanplána mearridemiin , čađahuvvot mearrádusat eastadan dihtii ahte suodjalanguovllu suodjalanárvvut loaktašuvvet sakka . Sáhttet addojuvvot láiddanjuolggadusat doaimmaid ráddjema birra ja doaibmabijuid eavttuid birra fuolahan dihtii beroštusaid avádagas . Sáhttet maiddái addojuvvot mearrádusat ođđa visttiide čáziin fievrriduvvon lieggasa láhčima birra , geahča § 27-5 , 4. vuorrogáibádusaide sihkkarastin dihtii servodatbálvalusa ásaheami , teknihkalaš vuođđostruktuvrra ásaheami , ruonástruktuvrra ásaheami ovdalgo guovllut váldojuvvojit atnui ja ahte mearriduvvo goas guovllut sáhttet váldojuvvot atnui huksen- ja rusttetulbmiliidda , dás maiddái huksenvuoru , 5. huksenrájáide , huksenmearrái ja doaibmangáibádussii , dás maiddái oppalaš hábmemii , duhkoraddan- , olgo- ja orrunsajiide , galbbaide ja máidnosii , párkemii , párkensajiid friijaoastimii § 28-7 vuođul ja vistehivvodaga geavaheapmái § 31-6 vuođul , 6. biraskvalitehtii , estetihkkii , lundui , eanadahkii ja ruonástruktuvrii , dás maiddái gaskaboddasaš ja sirddehahtti huksehusaide ja rusttegiidda , 7. daidda deasttaide , maid ferte atnit áimmahuššan dihtii dálá visttiid ja eará kulturbirrasiid , 8. diliide mat galget čielggaduvvot ja čuvgejuvvot viidáset muddenbarggus , dás maiddái mearrádusaide birasčuovvoleami ja - goziheami birra . Sáhttet maiddái addojuvvot mearrádusat ođđa visttiide čáziin fievrriduvvon lieggasa láhčima birra , geahča § 27-5 , 4. vuorrogáibádusaide sihkkarastin dihtii servodatbálvalusa ásaheami , teknihkalaš vuođđostruktuvrra ásaheami , ruonástruktuvrra ásaheami ovdalgo guovllut váldojuvvojit atnui ja ahte mearriduvvo goas guovllut sáhttet váldojuvvot atnui huksen- ja rusttetulbmiliidda , dás maiddái huksenvuoru , 5. huksenrájáide , huksenmearrái ja doaibmangáibádussii , dás maiddái oppalaš hábmemii , duhkoraddan- , olgo- ja orrunsajiide , galbbaide ja máidnosii , párkemii , párkensajiid friijaoastimii § 28-7 vuođul ja vistehivvodaga geavaheapmái § 31-6 vuođul , 6. biraskvalitehtii , estetihkkii , lundui , eanadahkii ja ruonástruktuvrii , dás maiddái gaskaboddasaš ja sirddehahtti huksehusaide ja rusttegiidda , 7. daidda deasttaide , maid ferte atnit áimmahuššan dihtii dálá visttiid ja eará kulturbirrasiid , 8. diliide mat galget čielggaduvvot ja čuvgejuvvot viidáset muddenbarggus , dás maiddái mearrádusaide birasčuovvoleami ja - goziheami birra . Dakkár guovllus sáhttet maid addojuvvot mearrádusat sihkkarastin dahje suodjalan dihtii ravdašaddogearddi , ja sihkkarastin dihtii álbmogii beassama gáddeavádahkii , 6. johtalussii guovlluin main lea erenoamáš suodjalandeasta , ja meara alde , 7. dasa guđe šládjajoavkkut dahje akvakultuvrašlájat mat okto dahje eará šlájaiguin sáhttet ásahuvvot . Dakkár guovllus sáhttet maid addojuvvot mearrádusat sihkkarastin dahje suodjalan dihtii ravdašaddogearddi , ja sihkkarastin dihtii álbmogii beassama gáddeavádahkii , 6. johtalussii guovlluin main lea erenoamáš suodjalandeasta , ja meara alde , 7. dasa guđe šládjajoavkkut dahje akvakultuvrašlájat mat okto dahje eará šlájaiguin sáhttet ásahuvvot . Gielddastivra galgá fuolahit ahte ráhkaduvvo muddenplána daidda guovlluide gielddas , maidda dat lea mearriduvvon lága vuođul dahje gielddaplána areálaoasi vuođul , ja maidda dat muđuid dárbbašuvvo , sihkkarastin dihtii ahte huksen- ja rusttetdoaibmabijut , iešguđetlágan doaimmat ja suodjaleapmi guoskevaš priváhta ja almmolaš beroštusaid oktavuođas ožžot dohkálaš plánačielggadeami ja čađaheami . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan . Mearrádusa oktavuođas galget árvvoštallojuvvot ja dárbbu mielde biddjojuvvot eavttut gozihan dihtii ja váidudan dakkár vejolaš negatiiva váikkuhusaid main lea stuorra mearkkašupmi . almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa dihtii dahje Mearridan dihtii guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku geassemánu . a ) almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa dihtii dahje b ) earáide Sámedikki mieđáhusa mielde . Mearridan dihtii guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku ovddit sámediggeválggas adnojuvvot vuođđun . ( 1 ) Jus eará ii čuovo lágas dahje láhkaásahusa mearrádusain , de sáhttá beassan Sámedikki jienastuslogu gáhppálagaide dahje daid nubbehusčállosiidda – dás maiddái dasa mii lea geavahuvvon russemii – addit dušše a. almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa dihtii dahje b. earáide Sámedikki mieđáhusa mielde . Mearridan dihtii guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku ovddit sámediggeválggas adnojuvvot vuođđun . a ) almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa dihtii dahje Dakkár láhkamearrideapmi ii dárbbašuvvo álbmotrievtti dihtii dahje siskkáldasrievtti dihtii , muhto ráđđehus áigu dattetge lága bokte mearridit dakkár vuoigatvuođa čájehan dihtii dan stuorra árvvu mii riddolagaš guolástusas lea áitojuvvon riddo- ja vuotnaguovlluide davvin . Dakkár láhkamearrideapmi ii dárbbašuvvo álbmotrievtti dihtii dahje siskkáldasrievtti dihtii , muhto ráđđehus áigu dattetge lága bokte mearridit dakkár vuoigatvuođa čájehan dihtii dan stuorra árvvu mii riddolagaš guolástusas lea áitojuvvon riddo- ja vuotnaguovlluide davvin . Dakkár láhkamearrideapmi ii dárbbašuvvo álbmotrievtti dihtii dahje siskkáldasrievtti dihtii , muhto ráđđehus áigu dattetge lága bokte mearridit dakkár vuoigatvuođa čájehan dihtii dan stuorra árvvu mii riddolagaš guolástusas lea áitojuvvon riddo- ja vuotnaguovlluide davvin . Láhčin dihtii vejolašvuođaid dasa ahte guolásteaddjit besset ávkkástallat báikkálaš resurssaiguin , lea evttohuvvon ásahit gildosa guolásteami vuostá vuotnalinnjáid siskkobealde fatnasiidda mat leat guhkit go 15 mehtera , muhto spiehkastanvejolašvuođain . Buhtadan dihtii muhtun oasi sisaboađuid massimis , de mearriduvvui ahte Norsk Tippinga ( Norgga tihppema ) speallovuoitu galggai addojuvvot servodahkii ávkkálaš ja humanitára organisašuvnnaide main ledje automáhtasisaboađut . - Šiehtadusat dahkkojuvvojedje geahpedan dihtii daid árvat olu vearjolánaid Eurohpás - Strategalaš atomavearjjuid geahpedeapmi šiehtadallojuvvui - NATO geahpedii dábálaš soahteveaga gearggusvuođa - Balkanis lassánii eahpedorvvolašvuohta . Ovdamearkka dihtii áiddo dahkkojuvvon fránskalaš-brihttálaš šiehtadus suodjalusovttasbarggu birra . Mii leat earáhuhttán ja nuppástuhttán iežamet suodjalusa čoavdin dihtii dálá ja boahttevaš hástalusaid . Muhto lea dárbu hálddašit goappaš beliid , sihke gealbooktavuođas ja doalahan dihtii gáddesuodjalusa mearkkašumi . Fágapolitihkalaš ovttasbargu lea duođašteaddjin otná ođđaáigásaš , gealbojođihuvvon ja bures ráhkkanahttojuvvon suodjalussii čoavdin dihtii boahtteáiggi hástalusaid . Vuovde- ja meahcceguovllut leat dehálaččat álbmogii olggustallama ja vuoiŋŋastallama dihtii . Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan dihtii Barentsovttasbarggu . Ráđđehus lea viissis das ahte suodjaluspolitihkalaš vuođđun fertejit leat návccat ja dáhtu dahkat mearrádusaid sihkkarastin dihtii ahte mii našuvdnan juohke kruvnnu ovddas oažžut buoremus suodjalusa . Soahtegirdiid oastimat dahket lunddolažžan guorahallat Áibmosuodjalusa vuođđostruktuvrra luvven dihtii resurssaid eará doaimmaide . Nannen dihtii vel eambbo sámi árbedieđu Norggas , lea departemeanta lohpidan juolludit buohkanassii 300 000 ruvnnu . - Juksan dihtii duohta vejolašvuođa olbmuide ásaiduvvat gosa sii háliidit mii dáhttut dahkat gielddaid buorebun čohkket báikkálaš searaid ja čađahit ovddidandoaibmabijuid , cealká Magnhild Meltveit Kleppa . Áŋgiruššama oasseulbmil lea maiddái nannet regionála ovttasbarggu doarjun dihtii báikkálaš servodatovddidanbarggu , dadjá stáhtaráđđi . Bálkkašanortnegat daid stuorragávpogiid várás , mat áŋgiruššet kollektiivafievrridemiin , duppalastojuvvojit , dainna eavttuin ahte dahkkojuvvojit čadni doaibmabidjošiehtadusat geahpedan dihtii biilajohtolaga . 2009 stáhtabušeahtas várrejuvvo 50 miljon ruvnno Transnova:ii , mii lea geahččaladdanprošeakta geahpedan dihtii fievrridansuorggi dálkkádatluoitimiid . Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan dihtii Barentsovttasbarggu . Sámiid galget vuostáiváldit almmolaš bálvalusat main áddejit sámiid diliid ja dárbbuid , ovdamearkka dihtii go sis lea dáhkamuš dearvvasvuođalágádusain , NAVain dahje go sis leat mánát mánáidgárddis , cealká stáhtaráđđi . Ráđđehus lea ráđđádallan Sámedikkiin sihkkarastin dihtii sámi beroštumiid dakkár dehálaš lágain go mearraresursalágas , ođđa luonddušláddjiivuođalágas ja ođđa boazodoallolágas . Seailluhan dihtii ja ovddidan dihtii čálgoriikamet mii fertet váldit atnui DGT ( IKT ) eanet surggiin ja čeahpit vugiiguin , cealká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud . Seailluhan dihtii ja ovddidan dihtii čálgoriikamet mii fertet váldit atnui DGT ( IKT ) eanet surggiin ja čeahpit vugiiguin , cealká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud . Juksan dihtii dán ulbmila leat mii sorjavaččat das ahte vitmes nuorat válljejit fidnuid mat ovddastit olles mearraborramušealáhusa , dadjá guolástus- ja riddoministtar . – Dát lea deaŧalaš oažžun dihtii johtui buriid ealáhusprošeavttaid maiguin sáhttit seailluhit ja vuođđudit ođđa bargosajiid , cealká finánsaministtar Kristin Halvorsen . – Norggasge mii leat dahkan ollu geahpedan dihtii váttis dili . Bušeahttapolitihkka geavahuvvo dál viehka aktiivvalaččat unnidan dihtii norgalaš ekonomiija maŋásmannama . Mii leat árvalan nuppástuhttit vearronjuolggadusaid buoridan dihtii fitnodagaid reaidaruhtadili . - Ráđđehus evttoha ođđa 20 miljovnna sturrosaš doarjaga jagi 2012 bušeahtas buoridan dihtii viessofálaldaga gielddain gos lea smávva ja eahpesihkkaris viessomárkan ja/dahje/ja viessováilivuohta , muitala gielda- ja guovloministtar Liv Signe Navarsete . Boahtte logijagi áigodagas galgá mis leat mealgat stuorát investerendássi buoridan dihtii jotholatfierpmi ja hámmaniid davvin , dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg . Ráđđehus áigu maiddái ásahit nationála áŋgiruššama mariidna bioprospektemiin ovddidan dihtii ovtta min deháleamos ealáhusain ja ávkkástallan dihtii min mariidna resurssaiguin ođđa vuogi mielde . Ráđđehus áigu maiddái ásahit nationála áŋgiruššama mariidna bioprospektemiin ovddidan dihtii ovtta min deháleamos ealáhusain ja ávkkástallan dihtii min mariidna resurssaiguin ođđa vuogi mielde . Ođđa máhttoprográmma geasuhan dihtii ođđa ássiid Iveland lea deattuhan geavaheaddjiid searvama gávnnahan dihtii makkárin olbmot háliidit Birketveit nammasaš čoahkkebáikki . Sin doaibma lea johtit riikka miehtá ja galledit joatkkaskuvllaid juohkin dihtii dieđuid sámi diliid birra ja das mo sii vásihit iežaset eallima nuorra sápmelažžan odne . Sihke dahkan dihtii servodaga riggáseabbun , muhto maiddái dahkan dihtii olbmuid eallima buorebun . Sihke dahkan dihtii servodaga riggáseabbun , muhto maiddái dahkan dihtii olbmuid eallima buorebun . Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan dihtii mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin . – Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin dihtii buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete . Ođđa máhttoprográmma geasuhan dihtii ođđa ássiid Dát leat ovdamearkka dihtii iešoasit maid olbmot mákset iskkadeami ja dikšuma ovddas fysioterapevtta luhtte ja muhtunlágan bátnedávddaid ovddas . HELFO lea álggahan sierra telefovdnabálvalusa neahttasiidu lassin veahkehan dihtii sin geain leat gažaldagat ođđa ortnega birra . Áŋgiruššamat oktasaš skuvlla dihtii jotket alladásat juolludemiiguin . Ráđđehus árvala lasihit juolludemiid buohkanassii eambbo go 1 miljárdda ruvnnuin ulbmálaš doaibmabijuide geahpedan dihtii geafivuođa jagi 2010 . Jagi 2010 bušeahttaárvalus mearkkaša arvat álggahemiid ollašuhttin dihtii daid gudneáŋgiris ulbmilloguid mat leat Riikkalaš fievrrádusplánas áigodahkii 2010-2019 , mas buohkanas plánarápma lea 100 miljárdda ruvnnu alit go ovddeš plánas . Čuovvolan dihtii dálkkádatsoahpamuša Ráđđehus Stuoradiggedieđáhus sisttisdoallá doaibmabijuid sihkkarastin dihtii vai ain lea vuollegis riskka mearrafievrrideami fáhkka nuoskkidemiide og doaibma lassána . Dát dáhpáhuvvá buot daid doaibmabijuid lassin maid ráđđehus lea jo čađahan eastadan dihtii mánáid illásteami . Iešguđet departemeanttain lea njuolga dahje eahpenjuolga ovddasvástádus sámeáššiin dan láhkai ahte dat hálddašit njuolggadusčohkiid mat galget fuolahit sierravuoigatvuođaid sámeálbmogii ( ovdamearkka dihtii sámlága ja oahpahuslága osiid , riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja boazodoallolága ) . Dábálaš bargomárkandoaibmabijut nu go ovdmearkka dihtii oahpaheapmi , bargohárjáneapmi , bálkádoarjja , geavahuvvojit dábálaččat maŋŋágo bargoohcan ja Bargo- ja čálgoetáhta čuovvoleapmi ii leat veahkehan beassat dábálaš bargui . Gokčan dihtii bargofápmodárbbu , eastadadan dihtii geafivuođa ja viidásetovddidan dihtii čálgoservodaga ferte nannet barggolašvuođa ja searvadahttit daid olbmuid geat leat gártan olggobeallái dahje leat gahččamin eret bargomárkanis . Gokčan dihtii bargofápmodárbbu , eastadadan dihtii geafivuođa ja viidásetovddidan dihtii čálgoservodaga ferte nannet barggolašvuođa ja searvadahttit daid olbmuid geat leat gártan olggobeallái dahje leat gahččamin eret bargomárkanis . Gokčan dihtii bargofápmodárbbu , eastadadan dihtii geafivuođa ja viidásetovddidan dihtii čálgoservodaga ferte nannet barggolašvuođa ja searvadahttit daid olbmuid geat leat gártan olggobeallái dahje leat gahččamin eret bargomárkanis . – Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin dihtii buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete . – Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin dihtii buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete . Ođđa máhttoprográmma geasuhan dihtii ođđa ássiid Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan dihtii Barentsovttasbarggu . – Mii leat árjjalaččat bargan máŋga jagi gávnnahan dihtii eavttuid álggahit barggu siehtadusain . Ovdamearkka dihtii leat Norgga fitnodagain máhtolašvuohta ja stuorra gávppálaš beroštumit energiijasuorggis mat berrejit beroštahttit Kasahstána , cealká Giske . Oasussearvvi Sjakk Tromsø 2014 AS leat Romssa suohkan ja Norgga Šáhkkalihttu vuođđudan plánen dihtii ja čađahan dihtii lágideami . Oasussearvvi Sjakk Tromsø 2014 AS leat Romssa suohkan ja Norgga Šáhkkalihttu vuođđudan plánen dihtii ja čađahan dihtii lágideami . Dát lea dehálaš ee. dáhkidan dihtii ahte buohkaide lea seamma vejolašvuohta olahit almmolaš bálvalusaid beroškeahttá das makkár prográmmavuođđu guhtege vállje alccesis . Ollu leat vejolašvuođat dakkár surggiin go ovdamearkka dihtii petroleaávkkástallamis , energiijabeavttálmahttimis ja mátkeealáhusain . NAV vástesaš juolludeamit stuoriduvvojit doarjun dihtii sin guđet masset bargosajiset , mii buoridit permihttennjuolggadusaid ja stuorrudit doarjagiid fidnohárjehalliide . Konjunktuvrrain sorjájeaddji vearrogeahpedeapmi - Mii álggahit konjunktuvrrain sorjájeaddji vearrogeahpedeami jagiide 2008 ja 2009 veahkehan dihtii guhkibu vuollái gánnáhahtti fitnodagaid ceavzit goviid čađa . Dárbu lasi doaibmabijuide - Mis lea leamaš viiddis oktavuohta fitnodagaide , organisašuvnnaide ja ealáhusdoaimmaide gullan dihtii gokko losáš lea ja vai sáhttit ráhkadit nu buori doaibmabidjopáhka go vejolaš . Ráđđehus bidjá ovdan ođđa doaibmabijuid guovvamánu 9. b. nannen dihtii báŋkkuid loatnaaddinvuoimmi , vai ealáhusdoaimmat ja dállodoalut álkibut sáhttet oažžut ođđa loanaid , cealká finánsaministtar . Ássandoarjja lea dehálaš veahkehan dihtii sin geainna leat stuora ássangolut ja heajos sisaboahtu vai nákcejit máksit ássangoluid . Gielddain galget gávdnot buorit láigoviesut veahkehan dihtii sin geat rahčet ássanviesumárkanis . Oažžun dihtii buriid bohtosiid ássanviesusosiálalaš barggus , de lea dárbbašlaš ahte gielddain lea doarvái buorre gelbbolašvuohta hástalusaid birra . Ássanviesusosiálalaš gealbodoarjja , maid Viessobáŋku hálddaša , lea dehálaš árvvosmahttit gealbobuorideami ja láhčit diliid gávdnan dihtii buriid ássanviesusosiálalaš čovdosiid . Doaibmaplána ulbmil lea geahččat ollislaččat dan barggu mii dál dahkkojuvvo ovddidit sámegielaid , ja ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deháleamos áŋgiruššat sihkkarastin dihtii ahte sámegiella šaddá ealli ja kulturbisuheaddji giellan boahtteáiggi . – Maŋimus jagiid leat máŋga doaibmabiju álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegiela ollu surggiin . Ráđđehus áigu maid jagi 2013 joatkit Boahtteáiggi gávpogiid , FutureBuilt ja Seastienergiijaprográmma prošeavttaid ovttasbargoprográmma buoridan dihtii gealbbu energiijagáibádusaid ja energiijaseasti viesuid birra . Dat dagahit ovdamearkka dihtii miehtámáilbmásaš liegganeami ja mearradási dađis loktaneami . Ulbmil lea riikkaidgaskasaš dásis bargat árjjalaččat gáhtten dihtii riikkalaš beroštumiid ja seammás leat mielde doarjumin riikkaidgaskasaš proseassaid ovdáneami . Lassin lea čađahuvvon viiddis ovttasbargu čuovvolan dihtii daid mearrádusaid maid vuovdevásttolaš ministarat leat dahkan . Maiddái Finnmárkkus gávdnojit dákkár ovdamearkkat , go Muolkkut gássarusttegiin fertejedje gássafámu lasihit elrávdnjefierpmádahkii sihkkarastin dihtii doarvái rávnnji . Sihkkarastin dihtii ahte buot sámi oahppit ožžot vuođđooahpu duojis , de lea duodji ožžon dehálaš saji buohtalas sámi oahppoplánain , ja lea prográmmafágan joatkkaskuvllas . Allaskuvlla ovttasbargu Romssa universitehtain ja eará sámi dutkan- ja dieđainstitušuvnnaiguin lea dehálaš nannen dihtii sámi dutkama . Almmolaš diehtojuohkin galgá lágiduvvot sámeálbmogii ge , ja dat mielddisbuktá ovdamearkka dihtii ahte almmolaš skovit galget leat sámegillii ge . Nannen dihtii sámegiela lea Ráđđehus mearridan ahte stáhta etáhtat galget árvvoštallat dárbbašit go vuogádagaid maiguin lea vejolaš čállit sámegillii . Unicode bokte eai leat šat matge teknihkalaš hehttehusaid mat cakkašedje almmolaš orgánaid geavaheames sámegiela čállinmearkkaid ovdamearkka dihtii almmolaš registariin . Dearvvašvuođasuorggis lea ovdamearkka dihtii nu ahte suohkan , suohkanat ja dearvvašvuođalágádusat galget fuolahit dárbbašlaš dulkonveahki jus dearvvašvuođabargiin ii leat doarvái giellamáhttu . Doaibmabijut buoridan dihtii sámi giella- ja kulturmáhtolašvuođa almmolašvuođas : Ráđđehus áigu árvvoštallat doaibmabijuid mat buoridivčče oahppiid háhkama alit oahpahussii mas ožžot máhtu sámegielas , ovdamearkka dihtii davvisámegiela , julevsámegiela ja lullisámegiela ovdakurssaid ja stipeandaortnegiid . Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkonbálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vuođđudan dihtii buresdoaibmi dulkabálvalusa . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttasráđiid áššeguovdilis departemeanttaiguin geahčadit makkár vejolašvuođat leat addit Sámi allaskuvlii eambbo váikkuheaddji sajádaga almmolaš surggiide guoski oahppofálaldagaid addi ásahussan , ovdamearkka dihtii oahpaheaddjiide , dearvvašvuođa- ja fuollabargiide , almmolaš hálddahusaid , áššemeannudeaddjiide ja jođiheaddjiide , politiijaide ja rihkkunbearráigeahččiide , bargo- ja čálgoetáhtii . Ulbmiliid čađahan dihtii biddjojuvvo eambbo deaddu go ovddeš soahpamušain systemáhtalaš áiddasteaddji HMS-bargui mii dahkkojuvvo doaimmain . Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan dihtii mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin . Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan dihtii mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin . Dat leat dakkár eavttut mat ovdamearkka dihtii leat Osloi ovdun dahje ávkkálaččat . Dáid gielddaid veahkehan dihtii galget 400 miljon ruvnno friddja sisaboađuid lassáneamis addojuvvot daidda gielddaide mat masset eambbo go 100 ruvnno juohke ássái sisaboahtovuogádaga nuppástahttimiid geažil . Danne lea dehálaš doaimmaide hehtten dihtii skuvlaheaitima , dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg . Buohkat guđet gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dáhtabearráigeahču ođđa bálvalussii slettmeg.no oažžun dihtii rđiid ja rávvagiid . Veahki geavahit sihkkunbálalusaid maiguin olmmoš ieš sáhttá čađahit sihkkumiid ( ovdamdarkka dihtii Googles webpage removal request tool ) . Mii gulahat maiddai guorahallama direktoráhtain diđoštan dihtii movt dát lea váikkuhan gielddaid doaibmafriddjavuhtii . Álkivuođa dihtii dajan ná : Jos dakkár dilli čuožžilivččii , maid lea veadjemeahttun jurddašit , ahte mii buohkat čohkánivččiimet ja heaittášeimmet bargamis eallin dihtii penšonfoandda ruđaiguin , de olles dat opmodat livččii lohppii gollan go badjelaš jahki lea vássán . Álkivuođa dihtii dajan ná : Jos dakkár dilli čuožžilivččii , maid lea veadjemeahttun jurddašit , ahte mii buohkat čohkánivččiimet ja heaittášeimmet bargamis eallin dihtii penšonfoandda ruđaiguin , de olles dat opmodat livččii lohppii gollan go badjelaš jahki lea vássán . Buohcuvuođa ruhta lea dakkár vuoigatvuohta man dihtii mii leat dorron , ja dat lea dakkár vuoigatvuohta maid mii galgat suodjalit . Erenoamážit sin dihtii guđet duođaid buhcet . Olles ráđđehus áigu mátkkoštit miehtá riikamet gullan dihtii árvalusaid . Ja danne mii áigut rahčat juohke beaivvi čoavdin dihtii dálkkádatváttisvuođaid . Ollu riikkaid dutkit barget ovttasráđiid ádden dihtii daid váralaš dálkkádatnuppástuvvamiid mat áitet oppa máilmmi . Ráđđehus áigu árrat ođđajagis ovddidit ođđa doaibmabijuid stáhtabušeahtas sihkkarastin dihtii norgga bargosajiid . Ofelaččaid doaibma lea johtit riikka miehtá ja galledit skuvllaid , organisašuvnnaid ja servviid juohkin dihtii dieđuid sámi kultuvrra ja servodatáššiid birra . Stáhtaráđđeáššit leat unnon maŋemus jagiid oppalaččat , earret eará dan dihtii go stáhtas eai leat šat nu ollu virggit mat leat ámmáhat , ja dan dihtii go oallut áššesurggiin lea mearridanváldi sirdojuvvon vuolit dássái . Stáhtaráđđeáššit leat unnon maŋemus jagiid oppalaččat , earret eará dan dihtii go stáhtas eai leat šat nu ollu virggit mat leat ámmáhat , ja dan dihtii go oallut áššesurggiin lea mearridanváldi sirdojuvvon vuolit dássái . - Ođđa nana álgga juksan dihtii dearvvašvuođasuorggi duhátjahkeulbmiliid . Riikkaidgaskasaš dearvvašvuođaguoibmelihttu lea oassi ođđa máilmmiviidosaš áŋgiruššamis juksan dihtii dearvvašvuođasuorggi duhátjahkeulbmiliid – sihkkarastima bokte ahte mánát eai jáme , uhcidit etniid jámolašvuođa ja caggat stuorámus dávddaid . Oažžun dihtii oasi dán earis lea dárbu sáddet ohcama mii sisttisdoallá čuovvovačča : Eanadoallo- ja biebmodeparte-meanta lea dahkan ovttasbargansoahpamuša KS:ain - suohkansuorggi beroštus- ja bargoaddi-organisašuvnnain ollašuhttin dihtii ulbmiliid . Ulbmil lea ahte Norga galgá ráhkkanan nu bures go vejolaš oažžun dihtii albmosii terrorfallehanplánaid . Olu olbmot dahke erenoamáš buori barggu geahpidan dihtii vahágiid falleheamis . Kommišuvnna raporta addá midjiide dál vuđolaš analysaid ja nu čilge maid galgat dahkat buoridan dihtii gearggusvuođa . Mun lean addán politiija jođihangoddái barggu struktureret doaimmaid buoridan dihtii dávistanáiggi duođalaš dáhpáhusain . Mun áiggun bargat otne , ja boahttevaš beivviid ja vahkuid , ovttas iežan mielbargiiguin ja politiija njunnošiiguin gávnnahan dihtii movt kommišuvnna raportta čuovvolit . Veahkehan dihtii váhnemiid buoremus lági mielde , de lea Mnbossodaga nuortaossodat váldán erenoamáš ovddasvástádusa oaivadit daid bearrašiid geat eahpidit mo ovddidit ášši ja geainna sii galget váldit oktavuođa . Buoridan dihtii dán dili de leat jagi 2010 rájes biddjojuvvon johtui ortnegat nugo studieloatna vuolideapmi sidjiide geat lohket sámegiela oahpaheaddjioahpus . Gávnnahan dihtii geat dat besset Stuorradiggái , de rahppojuvvo válgaloahpparehkenastin guovtte vuorus . Muhtun báikkiin šaddá huksen nu divrras ja ovdamearkka dihtii báikkálaš roggandivadiid gáibádusaid geažil vuovdaleaddjit eai gille fállat govdafierpmádaga . Ovdamearkka dihtii leat olu gielddat bajidan gáibádusaid dasa man čiekŋalat roggamat galget leat , ja jos dát gáibádusat vuoliduvvojit de dat mielddis buktá ahte beaktilis doaibmannávccalašneahtta huksengolut šaddet guhtta miljárdda unnit riikkamiehtásaččat . Ráđđehus háliida čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid sihkkarastin dihtii ahte Njávdáma dákteriggeoasit gutnálaččat fas hávdáduvvojit . Dat mii guoská Davviriikkaide , de lea maiddái čielga hárjehallamiid oktavuođas dárbu lonohallat riikkalaš čiegos dieđuid juksan dihtii háliiduvvon beavttu go militeara veaga ja politiija lea áigeguovdil geavahit . Lea maid h ­ ástaleaddjin investeret stuorra geaidnoprošeavttaid ovdamearkka dihtii fg . Siskkáldas struktuvrra ođasmahttin // investeren dárbbut leat nu stuorrát ahte gáibidit sierra stáhtalaš ruhtadeami čoavdin dihtii dáid hástalusaid . oaivvilda ahte siskkáldas struktuvrra ođasmahttin // investeren dárbbut leat nu stuorrát ahte gáibidit sierra stáhtalaš ruhtadeami čoavdin dihtii dáid hástalusaid . Okta doaibma­ pi­ bidju lea ahte Veolia oahpaha busse­ uddjiidis vuodjinv teknihka geahpedan dihtii mohtorboaldámuša ja dainna lágiin geahpedit luonddunuoskidemiid . Pro­ eavtta ulbmilin lea čađahit doaimmaid dihto báikkiin š ja geainnuid alde buoridan dihtii kollektiivafálaldagaid mátkká ­aččaide smávva gilážiin . 4.2 Fylkka biilageaidnofierpmádaga hástalusat áigodagas 2010–2013 Bušeahttarámmat leat gáržžit ja daid ferte dađistaga lasihit čađahan dihtii mearriduvvon doaibmaprográmma . Áigodagas 2010-2013 lea áibbas dárbbašlaš sihkarastit doarvái ruhtaváriid doibmii ja divodemiide hehtten dihtii fylkka biilageaidnofierpmádaga billašuvvamis . Riddoruvtto fálaldatgilvalan gáibádusaid meannudettiin giđđat 2009 deattuhii Finnmárkku fylkkagielda Riddoruvtto dehálažžan fylkka mátkeealáhussii , ja dan dihtii háliidii ahte dat muhtun muddui šattašii eanet márkanheiveheaddjin . • Lea dárbu viiddidit dálá girdiruvttuid juksan dihtii dohkálaš ruvttofálaldagaid Finnmárkkus . • Girdijohtolat galgá stivrejuvvot Finnmárkku váldo girdi­ šiljuide – Leavdnja , Girkonjárga ja Áltá , loktet mátkká­ laččaid logu ja oažžun dihtii buriid oktavuođaid olggo­ bealde fylkka . • Galgá leat vejolaš johtit ovdan ruoktot Oslo buot oanehis girdišiljuin ovtta beaivvis fylkka váldogirdišiljuid bokte • Finnmárkku FOT-ruvttuid fálaldatgilvvohallamiid ferte ovttastahttit siskkáldasat Finnmárkkus juksan dihtii buriid girdioktavuođaid Levdnjii . • Lođastat doaibmabijut Deanus galget álggahuvvot ovdal 2013 sihkkarastin dihtii doaibmaprográmma 2006 – 2015 áigeplána čađaheami . c ) Hoahpuhit riikkageainnu 94 divodanbargguid joksan dihtii dohkálaš standárdda ovdal go ođđa industriija huksehusat dahkkojuvvojit Hámmarfeasttas . 8.2 Riikkageaidnofierpmádaga ulbmilat ja strategiijat NTP 2010 – 2019 lea vuoruhan nannet ortnegisdoallan­ doaim­ aid ja unnidit ruhtajuolludemiid juksan dihtii bajit m dási ulbmiliid . E6 Áltá oarji lea mielde sierra poastan doaibmaprográmmas sihkkarastin dihtii ruhtadeami . Maŋŋil bargobirasguorahallama biddjojuvvojedje johtui doaibmabijut ja proseassat buoridan dihtii dilálašvuođaid skuvllas . Bisuhan dihtii buriid gieldda- ja spesialistadearvvašvuođafálaldagaid lea áibbas dárbbašlaš ahte eanebut váldet oahpu . Strategiijaplána barggu oktavuođas čađahii bargojoavku QuestBackjearahallama olles fylkkagielddas , gávdnan dihtii mo fylkkagieldda bargit ja ossodagat dovdet ja ávkkástallet doaibmi sámi gelbbolašvuođa doaibmaplána . Fylkkagielda lea juo máŋga jagi buvttadan sáme- ja dárogielat seaidnekaleandara oktan mearkabeivviiguin čalmmustahttin dihtii sámegiela . Fidnohutkan guovddážis Romssa fylka lea máŋga jagi áŋgiruššan garrasit fidnohutkamiin nuoraid gaskkas oččodan dihtii fidnoálggaheami ja árvobuvttadeami Davvi-Norgii . Muosáhusoahpahus Mátkeealáhusa ja báikkálaš biepmu ovttastus lea biddjojuvvon áššelistii ovttastan dihtii restaurántafágaid ja mátkeealáhusa oahppiid sierranas prošeaktan . Oahppit dárbbašit eahpeárbevirolaš oahppanarenaid ja ođđa oahppanvugiid , ovdamearkka dihtii beassat ovddidit lágidemiid turisttaid várás ja geahččaladdat iešguđetlágan muosáhuspáhkaid . – Muhto dál mii leat álgán ja dat jierásmuhttá olbmo oaidnit dan lunddolaš saji maid PC lea ožžon ovdamearkka dihtii matematihkkaoahpahusas , dadjá Ivar Odd Størkersen , Kongsbakkena joatkkaskuvlla rektor . Reálafágaprošeakta TIRS Sálašvákki joatkkaskuvla lea maŋimus guovtti jagi bargan mearkkašahtti ollu oččodan dihtii eanet oahppiid válljet reálafágaid . Njuovžžálmahttin dihtii gelbbolašvuođaguovddáža ja universitehta Dáidda guovlluide lea ásahuvvon regionála ovttasbargu fuolahan ja ovddidan dihtii girjerádjobálvalusaid studeanttaide , ja Davvi-Romsii Davvi-Romssa oahppoguovddážii ( http://www.ntss.no/http:/ ) . Leat várrejuvvon prošeaktaruđat bušeahtas áŋgiruššan dihtii nuorra filbmadahkkiiguin , geat eai leat dovdosat , ja dat lea sidjiide addán vejolašvuođa álgit filbmaohppui riikkas ja olgoriikkas . Geađgeáiggi stuorra gávnnus Romssa suohkana plánaid oktavuođas hukset ođđa hámman- ja industriijaguovllu Tønsnesii lea Romssa fylkkasuohkan čađahan arkeologalaš iskkadallamiid kárten dihtii guovllu kulturmuittuid . Iskkadeamit leat čađahuvvon nu ahte leat leamaš smávit iskkosroggamat ja lavnnji eretnjaldimat goaivunmašiinnain válljejuvvon sajiid geahččan dihtii vuhtto go dološ eallin lavnnji vuolde . Dan dihtii lea Romssa fylkkaráđđi dorjon álggaheami , ja ealáhusa fylkaráđđi Irene Lange Nordahl lea mielde lágideami stivrenjoavkkus . Romssa fylkkasuohkan lea veahkehan fágalaš doarjagiin ja ruhtademiin bidjan dihtii johtui nuppástuhttinprošeavttaid Skiervvás ja Olggut-Ivgus . Visttit main lea fievrriduvvon čáhceliggen , sáhttet geavahit eará liggengálduid go elfámu , ovdamearkka dihtii bioenergiija smáhkuin ja pelletsiin dahje liekkaspumppaid . Su opmodatviidodahkii gulle jáhkkimis dálá Romssa fylkka stuorra oasit man dihtii su govastat árvaluvvui fylkka govastahkan . Okta fylkkasuohkana evttohusain lea ahte sáraskábeliid galgá leat vejolaš heŋget nuvttá stoalppuide mat jo leat ceggejuvvon hálbudan dihtii govdafierpmádaga huksema boaittobeliide . Olgguldas bátnedivššohagat galget leat dihtii bátnedoavttiroahpu davás . Luvven dihtii ruđaid dán áŋgiruššamii lea leamaš dárbu dárkilit geahčadit dálá skuvla- ja fálaldatstruktuvrra . sturrosaš areálabeavttálmahttinviija ahte dat ovddiduvvojit , earret eará ollašuhttin dihtii eanedodat joatkkaskuvllain . Dasto mearriduvvui álggahit čielggademiid árvvoštallan dihtii boahtteáigásaš skuvlastruktuvrra Romssa gávpogis , Gaska-Romssas ja Davvi-Romssas . Jođihan dihtii barggu nammaduvvui jagi 2009 joavku mo dat sáhttá geavahuvvot politihkalaš vuođu hukset NSPA- mas leat vihtta byrokráhta NSPA-guovllus , maid fas jođiha guvlui . Dan lassin geavaha Romssa fylkkasuohkan iežas lahttovuođa dakkár eurohpalaš regionála organisašuvnnain go Davvimearra‑ kommišuvnnas ja CPMRas árjjalaččat ovddidan dihtii áššiid mat leat dehálaččat riikkaoassáseamet . Váldojuvvo oktavuohta fitnodagain ásahan dihtii hárjehallisaji , ja nuorat leat ieža árjjalaččat dán barggus . Dat dahkkojuvvo iskan dihtii lea go vejolaš oanidit oahpahusa ja heivehan dihtii oahpahusa oktagaslaš dárbbuide . Dat dahkkojuvvo iskan dihtii lea go vejolaš oanidit oahpahusa ja heivehan dihtii oahpahusa oktagaslaš dárbbuide . Seammás juolluduvvojedje skuvlii RDA1-ruđat , ja suohkan ge vulggii mielruhtadeaddjin ásahan dihtii SENTRE-prošeavtta – golmmajahkásaš prošeavtta mii galgá ovddidit Skuvlla , ENTreprenevrevuođa ja Mátkeealáhusaid . Molssaeavttot oahppanvuogádat dearvvašvuođabargifágas Breivanga joatkkaskuvla ja fuollabálvalus Langnesas leat čađaheamen gelddolaš ovttasbarggu geahpidan dihtii oahppiid heaitimiid dearvvaš‑ vuođabargifágas ja háhkan dihtii eanet oahppiid fágii . Molssaeavttot oahppanvuogádat dearvvašvuođabargifágas Breivanga joatkkaskuvla ja fuollabálvalus Langnesas leat čađaheamen gelddolaš ovttasbarggu geahpidan dihtii oahppiid heaitimiid dearvvaš‑ vuođabargifágas ja háhkan dihtii eanet oahppiid fágii . Prošeakta lea beroštahttán riikkalaččat ja guovdilis politihkárat leat jo fitnan galledeamen skuvlla oažžun dihtii eambbo dieđuid lážáldaga birra . Minimála intervenšuvdna lea oanehis hálešteapmi , ovdamearkka dihtii : Borgguhat go ? Erenoamáš oahpus Klinihkalaš odontologiijas biddjojuvvo deaddu fágasurggiide endodontiijii , periodontiijii , protetihkkii // gáskkestatdoibmii , muhto dat siskkilda maid eará surggiid , dego ovdamearkka dihtii gerodontologiija ja dento-alveolára kirurgiija . Áiccalmahttin dihtii dán oahpu lea vejolaš dan buohtastahttit spesialitehtain mii gohčoduvvo dábálaš medisiidnan . Plánen ja válmmaštan dihtii bargamuša čađaheami lea vuođđuduvvon báikkálaš stivrenjoavku spesialistaoahpahusa Klinihkalaš odontologiija várás . Vuođđuduvvon lea riikkaoasseráđđi fylkkaráđi leat árvalan kultuvrii golbma áŋgiruššansuorggi : kultuvrra várás nannen dihtii Finnmárkku , Romssa Fitnolaš musihka , visuála dáidaga ja filmma . Buot oktavuohta dearvvašeallinguovddážiin Romssa fylkasuohkan lea jagi 2004 rájes leamaš miel- álgá dearvvašvuođaháleštemiin kárten dihtii vejolašvuođaid . árvvoštallama dihtii . Dalle fertejit dilit láhččojuvvot nu ahte dutkanbirrasat ja fitnodagat sáhttet ovttas bargat čoavdin dihtii teknihkalaš hástalusaid ja buoridan dihtii bioenergiija energiijagáldun ain eambbo . Dalle fertejit dilit láhččojuvvot nu ahte dutkanbirrasat ja fitnodagat sáhttet ovttas bargat čoavdin dihtii teknihkalaš hástalusaid ja buoridan dihtii bioenergiija energiijagáldun ain eambbo . Doaibmabidjopáhkka stáhtas Stuorradiggi mearridii doaibmobidjopáhka finánsakriissa geažil movttiidahttin dihtii ekonomalaš doaimmaid . Álkkásmahttin dihtii skáhppojeaddjiide čállit fálaldagaid , de Almmolaš háhkamiid lágat nannejit ahte ii leat lohpi válljet lea fylkkasuohkan váldán atnui fálaldatkonferánssaid . Su opmodatviidodahkii gulle jáhkkimis dálá Romssa fylkka stuorra oasit man dihtii su govastat árvaluvvui fylkka govastahkan . - Sihkkarvuođa dihtii mii váldit EKG:a mii vuosiha govt váibmu bargá . Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan dihtii beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii . § 3-5. Viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan dihtii beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii . § 3-7. Vuoigatvuohta oahppovirgelohpái Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu . Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka dihtii johtalusa . Sámediggi lea dan dihtii bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis . Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka dihtii johtalusa . Sámediggi lea dan dihtii bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis . lea go vánis ekonomálaš resurssaid dihtii ahte ii sáhte vuoruhit nissonpolitihkalaš áššiid ? In leat registreren dan ge ahte ráđđi livččii geahččalan šiehtadallat ráđđehusain gávdnan dihtii čovdosa riidui . Áigu go Sámediggeráđđi dahkat maidege gávdnan dihtii čovdosa riidui ? Sámediggeráđđi bargá riikkaidgaskasaš áššiiguin nannen dihtii áddejumi ja solidaritehta eamiálbmogiid gaskka . Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma álggahuvvui boazodoalliid ja boazologu geahpedeami dihtii . Maid lea Sámediggeráđđi dahkan nuppásteaddjiid legitiima gáibádusaid ovddideapmái , ja lea go makkárge konkrehta áigumuš ovddidit dán ášši viidáseabbot , ovdamearkka dihtii ahte nuppásteaddjit ieža ožžot nana resurssaid bargat dainna ? Man lágan strategiija lea Sámediggeráđđi jurddašan geavahit oččodan dihtii ollašuhttot daid gáibádusaid maid NSR:a jođiheaddji lea ovddidan ? Bohccobierggu ferte sierraláhkái meannudit duollomáksomeriid ektui , go lea dárbu oastit bierggu doalahan dihtii bohccobierggu saji márkanis . Eamiálbmotperspektiivva suodjaleami dihtii prioriterii Kanada alimusriekti maid lea dehálaš suodjalit reguleremiid oktavuođas : Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Berrešii , buhtadan dihtii muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide . Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka dihtii čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. . Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan . Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka dihtii čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. . Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Berrešii , buhtadan dihtii muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide . Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka dihtii báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka dihtii báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka dihtii 400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka dihtii 3000 bohcco . Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka dihtii 400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka dihtii 3000 bohcco . Ovdamearkka dihtii 4. teakstaoasi maŋimuš cealkka sáhttá čuohcit ruovttogežiid : Man dihtii erenoamážit lea dárbu reageret , lea dat go Eanandoallodepartemeantta lea vuođđogirjjiiguin sirdán ođđa eanangeavahusnummariid Statskog SF háldui 4,3 mill ruvdnui , daid mat ledje Finnmárkku matrihkkalahtes eatnamat . Dán dihtii dieđusge fertejit leat dihto vejolašvuođat norgalaš riekteásahusas heivehaddat álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide guoski njuolggadusaid geavatlaš čađaheami . Juohkehačča iežas friddjavuohta ferte leat mearridit dáhttugo son searvat daidda doaibmabijuide mat Norggas álggahuvvojit suodjalan dihtii sámi kultuvrra , ja dáhttugo dáiguin ávkašuvvat . Deanu Guovddášbellodat áigu dan dihtii árvalit dákkár juogu : Guđa lahtus galgá leat fierbmelohpi , muhto duon njealljásis galgá leat aivvefal stággolohpi ( iige fierbmelohpi ) . SVL lea ovdamearkka dihtii hui unnán čielggadan Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođaid , ja dat ii leat čielgasit váldán vuhtii Álbmotriektejoavkku loahppajurdagiid , ahte sámiin lea Finnmárkkus eaiggáduššan- ja háldovuoigatvuohta stuorra eananosiide álbmotrievtti mielde ( s. 3 ) . Dattetge lea sivva buktit mearkkašumi dan cealkimii ahte fárremat Finnmárkku sámi guovlluide dávjá dáhpáhuvve almmolaš dáruiduhttinpolitihka dihtii ( s. 19 ) . historjjá geahnohuhttin dihtii sámiid vuoiggalaš gáibádusaid vuođu . Vaikko vel leage nu - dološ sámi geavaheami dihtii - ahte otne lea sámi riektevuođđu dán guovllus , de Bargiidbellodaga joavku bealistis ii sáhte miehtat ahte lea sivva gáibidit sámiide oppalaš vuoigatvuođa eaiggáduššat ja háldet beali Norggas . Sámediggeráđđi lea mearkkašan ahte árbevirolaš meahccegeavaheami dihtii ii leat dárbu ásahit gillefidnoguovllu , muhto joavkku mielas dakkár geavaheapmi ferte leat deháleamos eaktu . Go dán guovtti čázádagas lea sáhka , de celkojuvvo árvalusas ahte sihkkarastin dihtii sámiid guolleresurssaid geavaheami dárbbašuvvojit ođđa njuolggadusat Finnmárkku stuorra luossajogaid várás ( s. 28 ) . Bajábeal namahuvvon sivaid dihtii mii hilgut Sámediggeráđi árvalusa , ahte fierbmebivdu galgá fas álggahuvvot Álttájogas ( s. 28 ) . Vaikko Bargiidbellodaga joavku muhtun muddui čuovvola Sámediggeráđi ákkastallama vuoigatvuođaid massimis ( s. 29 ) , de dat dattetge livččii dohkketmeahttun riektedahku , jos Interesseantagottis váldojuvvošii bivdovuoigatvuohta eret vuođđudan dihtii ođđa hálddašanorgána , mas Interesseantagoddi dušše sáhttá ovddidit árvalusas . Dáhkidan dihtii riddo- ja vuotnafatnasiidda bissovaš sálašmeari , de berrejit eiseválddit árvvoštallat sáhttágo ovdalis namahuvvon bivddosregulerejeaddji orgána doaibmat maiddái dan nammii . Dán vuođus lea nu , ahte boazosámiid vuoigatvuođat boazodoallolága mielde guohtumiidda , johtimii ja johtaleapmái , boazogeahččibarttaid huksemii , áiddiid ja rusttegiid ceggemii , muorraávdnasiid geavaheapmái , bivdui , meahcásteapmái ja guolásteapmái , eai galgga lihkkasit árvalusaid dihtii . Ovddasvástideaddji eiseválddit fertejit nu farga go vejolaš bidjat johtui ávkkálaš doaibmabijuid gádjun dihtii nuortalaš kultuvrra - e.e. dainna lágiin ahte ásahit musea ja kulturguovddáža , giellaoahpahusa ja sullasaš doaibmabijuid . Seammás mii dáhttut rámidit dain ollugiid , go leat ollu dahkan ovddidan dihtii sámi kultuvrra , ja máŋgga gielddas ja fylkkagielddas politihkalaš eanetlohku lea čájehan geavadis ahte sis leat positiiva miellaguoddu sámi kultuvrii - beroškeahttá dain vuosteháguin maiguin dakkár doaibmabijut leat deaividan . Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan sihkkarastin dihtii riekte- ja birgejumi vuođu sidjiide geat barget guolástusain uhccit fatnasiiguin ja mat duođai leat mielde doalaheamen bieđgguid ássama . Sihkkarvuođa dihtii áigu NSR sámediggejoavku čujuhit ahte ruđat oahpahusa várás sámegielas ja sámegillii leat olggobealde Sámedikki bušeahta . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui . Njulgen dihtii dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo : Njulgen dihtii dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo : Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami . Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami . Mii leat deattuhan ahte meahcástanealáhus dat galgá leat vuođđun gealboguovddážii ja lea dulkon meahcástanealáhusa doahpaga ná : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja vuovdin dihtii dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áigge geahčen . Sihkarastin dihtii buori ovdáneami ja ahte sámi árvvut ja oainnit fuolahuvvojit , de dárbbašuvvo árvvoštallat mo sihkarastit FoU-barggu . Min dulkon meahcástanealáhusas mii biddjo vuođđun dán bargui lea čuovvovaš : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja vuovdin dihtii dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja mii galggašii muhtin áiggi geažis buktit badjebáhcaga . Sii guđet ávkkástallet ja vuvdet njuolga leverandøraide ja sii guđet ávkkástallet ja reidejit dáid ávdnasiid vuovdin dihtii daid nisjebuktagin . Erenoamážit eanaeaiggátservviin ja mátkkkoštanealáhusservviin leat álggahuvvon moanat stuorát prošeavtta lasihan dihtii árvoháhkama meahcis ja meahccevuođđuduvvon mátkkoštanealáhusas erenoamážit . Guolle- ja čáhceriggodagaid ferte hálddašit ceavzilis vuogi mielde sihkarastin dihtii optimála buvttadeami ja buori kvalitehta guollái . Dáid riggodagaid birra ferte máhttu , ja buorre ovttasdoaibma gaskal iešguđet doaimmaheaddjiid oažžun dihtii riggodagaide buori hálddašeami . Álbmotdálkkodeamis lea čáhppesmuorjjit earret eará adnojuvvon čáhcevuojehanoapmin , baikindálkkasin ja eastadan dihtii skurbbetdávdda . Jus boahtteáiggis galggašii Davvi-Norggas sáhttit ávkkástallat meahci ealáhuslaččat , oaivvilda Gunnlaug Røthe ahte lea erenoamáš miellagiddevaš kártet mii lea murjjiin ja urtasiin Davvi-Norggas , buohtastahttin dihtii Mátta-Norggain . Lassin lea dat ahte sáhttá máilbmái muitalit vásáhusaid birra main lea leamaš mielde dađis deháleabbot , čájehan dihtii geat mii leat , hálidat leat ja guđe sosiála stáhtus lea . Ovdamearkka dihtii lea Finnmárkkus 12 500 km2 vuovdeareála mas meroštallon jahkásaš lassišaddan beazis lea 60 000 m3 ja 100 000 m3 jahkásaš lassišaddan lastavuovddis . Danne dárbbašuvvo FoU geahpedan dihtii murrengoluid , lasihit kvalitehta ja buoridit energiávkkástallama ( ) . Bivdo- ja guolástanmárkan lea ovdamearkka dihtii hui dáhtolaš máksit , muhto maiddái Ovdamearkka dihtii lea olu máhttu makkár vierru sámi guovlluin lea leamaš atnit urtasiid ja murjjiid , muhto dásge lea hástalussan háhkat doarvái máhtu mo dáid riggodagaid sáhtášii boahttevuođas atnit ja ávkkástallat . Dutkan- ja ovdánahttinbargu ( FoU ) sáhttá OECD-definišuvnna mielde álkidit definerejuvvot kreatiivva doaibman maid dahká systemáhtalaččat olahan dihtii máhtu – oktan máhtuin 10 olbmo , kultuvrra ja servodaga birra – ja siskkilda vel dán máhtu geavaheami gávnnahan dihtii ođđa anu . Ealáhusain ovdanbukto dat interaktiivva innovašunmálle govven dihtii ahte innovašuvnnat gevvet ovttasdoaimmain gaskal ja informašunbiđgemiin máŋggalágan gálduin , kundariiguin ja leverandoraiguin vuosttažettiin . Gávnnahan dihtii makkár dárbu ealáhusas lea gealbbu , innovašuvnna , FoU ja sullasaččaid ektui , berrešii čađahuvvot dáid doalliide sierra gažadaniskkadeapmi . Mii leat 3.1.3 kapihttalis defineren meahcástanealáhusaid dánin : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja vuovdin dihtii dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áiggi geahčen . Dat sáhtášii ovdamearkka dihtii leat Árbediehtu prošektii gullevaš maid Sámi allaskuvla Guovdageainnus čađaha . Go eat leat sáhttán fidnet vuođđodieđuid geahččan dihtii leatgo erenoamáš hástalusat meahcástanealáhusaid dáfus , de dás árvvoštallat makkár dárbbut leat SEG oppalaš dieđuid vuođul . Lea dehálaš ahte gealboguovddáš gokčá olles árvogeavlli , vuođđoávdnasis gitta biđgemii , vuovdimii ja márkanii sihkarastin dihtii márkana ektui buvttaovdánahttima . Goalmmát vuohki lea ahte soames guđes lea spesiálamáhttu láigohuvvo fitnodahkii ja addá konkrehta rávvagiid , ovdamearkka dihtii ahte láigoha hárjánan ofelaččaid . Njealját ovdamearka lea oanehis kurssat ja seminárat masa čohkke muhtin doalliid sirdin dihtii máhtu . Sáhttá ovdamearkka dihtii leat prográmma ovdánahttit meahccevuođđuduvvon mátkeealáhusa kurssaiguin , čoagganemiiguin , fierpmádagain , kunddarlágidemiiguin , čájehanmátkkiiguin jna. . Fágaráđis // geavaheaddjijoavkkus sáhttet ovdamearkka dihtii leat dát áirasat : - Meahccásteaddjit // - fitnodagat - FeFo ja/dahje/ja Statskog eanaeaiggádin - Ovttasbargoguoimmit ( Finnmárkku allaskuvla , Deanu joatkkaskuvla dahje earát ) - Sámediggi Fágaráđi čoakkádus berre datte čielggaduvvot ovttas Sámedikkiin ja Bioforsk Nord:in . 9.3.10 Joatkka gealboguovddáža ásaheamis Jus Sámediggi vállje rávvet ásahit gealboguovddáža , de lea lunddolaš ahte álggahuvvojit šiehtadallamat gaskal Bioforsk ja Sámedikki čielggadan dihtii vejolaš ásaheami vuođu . Mii leat deattuhan ahte meahcástanealáhusat dat galget leat gealboguovddáža vuođđun ja leat dulkon meahcástanealáhusdoahpaga dán láhkai : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja jođihan dihtii dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áigge geahčen . Bioforsk:s lea vásáhus ja struktuvra mii lea lágiduvvon nu ahte galgá bargat lagas gulahallamiin iešguđet ealáhusaiguin defineren ja čoavdin dihtii hástalusaid mat ealáhusain leat . Musea // museasiidda fágavirggiide fertejit maid gullat konserváhtor NKF-N virggit ( ovdamearkka dihtii objeaktakonserváhtor ) ja leat dárbbašlaš oassin musea fágabargogottis . Áigumuš lea dohkkehit regima golggotmánus 2010 , mii maid galgá gieđahallat genaresurssaid ja árbedieđuid háhkama ja oažžumis ávkki dan geavaheamis go ovdamearkka dihtii dálkasat , biebmolasáhusat Sámediggeráđđi sáddii 26.03.10 reivve Justiisadepartementii mas bivddii dollojuvvot čoahkkima ságastallan dihtii Finnmárkkukommišuvnna bušeahtta- ja hálddahusrámmaid . Orru dattetge nu ahte stuorra eanetlohku vuostálastá luossabiebmama , ja ollugat fievrridit dan prinsihpalaš áššin , ovdamearkka dihtii dainna lágiin ahte eai bora bibmojuvvon luosaid . Njuolgga doarjagat 26 530 000 Doaibmabijut nannen dihtii oahpponeavvoráhkadeami 4 800 000 Njuolgga doarjagat 26 530 000 Doaibmabijut nannen dihtii oahpponeavvoráhkadeami 4 800 000 4. artihkkalii Geavahettiin dán mearrádusa berrejit deattuhuvvot dat prinsihpat mat leat vuođđun ILO-k 169 artihkkalii nr. 16 ráddjehusaid birra sáhttit sirdit dahje duvdit eret álgoálbmogiid iežaset guovlluin ja dat eavttut ahte galgá leat mieđihuvvon addojuvvon dieđuid vuođul , dahje ahte leat dakkár bákkolaš dilit mat čađahuvvojit erenoamáš bargovugiiguin sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid vuoigatvuođaid . 4. artihkkalii Geavahettiin dán mearrádusa berrejit deattuhuvvot dat prinsihpat mat leat vuođđun ILO-k 169 artihkkalii nr. 16 ráddjehusaid birra sáhttit sirdit dahje duvdit eret álgoálbmogiid iežaset guovlluin ja dat eavttut ahte galgá leat mieđihuvvon addojuvvon dieđuid vuođul , dahje ahte leat dakkár bákkolaš dilit mat čađahuvvojit erenoamáš bargovugiiguin sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid vuoigatvuođaid . 4. artihkkalii Geavahettiin dán mearrádusa berrejit deattuhuvvot dat prinsihpat mat leat vuođđun ILO-k 169 artihkkalii nr. 16 ráddjehusaid birra sáhttit sirdit dahje duvdit eret álgoálbmogiid iežaset guovlluin ja dat eavttut ahte galgá leat mieđihuvvon addojuvvon dieđuid vuođul , dahje ahte leat dakkár bákkolaš dilit mat čađahuvvojit erenoamáš bargovugiiguin sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid vuoigatvuođaid . c. árvvoštallat leago nu ahte ovddeš plánaid ja plánejuvvon plánaid ja doaibmabijuid buohkanas váikkuhusat doaibmaguovllus addet doarvái vejolašvuođaid joatkit geavaheami d. bidjat árbedieđu guovllu birra ja guovllu geavaheami vuođđun plánaid hábmemii e. álggahit aktiiva doaibmabijuid sihkkarastin dihtii duohta searvama go ulbmil lea oažžut diđolaš miehtama sámi beroštumiin ja báikegottiin , maiddái mánáinge , maidda áššit njuolga gusket f. láhčit dilálašvuođaid nu , ahte sámegielalaš áššáioasálaččat sáhttet geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat 5 Maid vuhtii váldit sámi kultuvrra ektui c. árvvoštallat leago nu ahte ovddeš plánaid ja plánejuvvon plánaid ja doaibmabijuid buohkanas váikkuhusat doaibmaguovllus addet doarvái vejolašvuođaid joatkit geavaheami d. bidjat árbedieđu guovllu birra ja guovllu geavaheami vuođđun plánaid hábmemii e. álggahit aktiiva doaibmabijuid sihkkarastin dihtii duohta searvama go ulbmil lea oažžut diđolaš miehtama sámi beroštumiin ja báikegottiin , maiddái mánáinge , maidda áššit njuolga gusket f. láhčit dilálašvuođaid nu , ahte sámegielalaš áššáioasálaččat sáhttet geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat 5 Maid vuhtii váldit sámi kultuvrra ektui Dáid ruđaid galggai earret eará sáhttit geavahit daid mánáid ja nuoraid ektui , mat vásihit givssideami , ovdamearkka dihtii Álttás . Ørnebakk ii leat dan dihtii SPR bistevaš lahttu ii ge sáhte , ovddeš geavada vuođul , loaidat várreáirrasin SPR stivrii . Čoavdin dihtii márkandili sohpe boazodoallošiehtadallit dán jagi guovvamánus ásahit sierra márkanlávdegotti bohccobierggu várás . Berre álggahit oktasaš prošeavttaid buoridan dihtii vuovdaleami bohccobierggu márkanlávdegotti bokte mas njuovahagat ja boazoeaiggádat leat mielde . Čoavdin dihtii márkandili sohpe boazodoallošiehtadallit dán jagi guovvamánus ásahit sierra márkanlávdegotti bohccobierggu várás . Sámediggi oaččui ášši 6.10.2010 ja lea bivdán konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dáid áššiid birra fuolahan dihtii sámi beroštusaid . Lea deaŧalaš ahte gielddat ovttas báikkálaš sámi organisašuvnnaiguin ja vejolaččat Sámedikkiin , fállet sámi álbmogii ovdamearkka dihtii mánáidgárddiid , boarrásiidfuolahusa ja arenaid gos sáhttá geavahit sámegiela ja doaimmahit sámi kultuvrra . Sáhttá oažžut dan gova ahte stáhta ii vuollán ovdal buot vuonat miehtá rittu leat billohuvvan guollebiebmanealáhusa dihtii . Sáhttá ovdamearkka dihtii ásahit sáimmastanjándora , registrerenvuogádaga dahje ohcama hálddašaneiseváldái ovdalgo bivdináigodat álgá , ja ovdamearkka dihtii iešguđet sáibmasturrodagaid vai sáhttá bivdit buot guollesturrodagaid jávrris . Sáhttá ovdamearkka dihtii ásahit sáimmastanjándora , registrerenvuogádaga dahje ohcama hálddašaneiseváldái ovdalgo bivdináigodat álgá , ja ovdamearkka dihtii iešguđet sáibmasturrodagaid vai sáhttá bivdit buot guollesturrodagaid jávrris . ” Sámediggi ásahuvvui sámelága vuođul ollašuhttin dihtii Vuođđolága § 110a . Sámediggi ollu oktavuođain “ easttan ” ollu sámi ásahusaide , dan sivas go Sámedikkis eai leat friijaruđat nannet ovdamearkka dihtii sámi ásahusaid . Váikkuhus dás lea ahte eará poasttat , ovdamearkka dihtii ohcanvuđot doarjagat , eai sáhte vuoruhuvvot dahje eai oaččo maidege lassánemiid . ” Sámediggi ásahuvvui sámelága vuođul ollašuhttin dihtii Vuođđolága § 110a . Danne gehččojuvvo Sámediggi ollu oktavuođain “ easttan ” ollu sámi ásahusaide , dan sivas go Sámedikkis eai leat friijaruđat nannet ovdamearkka dihtii sámi ásahusaid . Váikkuhus dás lea ahte eará poasttat , ovdamearkka dihtii ohcanvuđot doarjagat , eai sáhte vuoruhuvvot dahje eai oaččo maidege lassánemiid . Ohcanvuđot doarjagat 27 993 Doaibmabijut nannen dihtii oahpponeavvoráhkadeami 6 000 Sámi oahpponeavvouskkádat a ) · Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka dihtii doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas . Arkiiva , girjerájut ja museat hálddašit oktasaš muittuid sihkkarastima , vára váldima ja dieđuid gaskkusteami bokte sámi diliid birra viidáset gieđahallama ja dutkama dihtii . Ohcanvuđot doarjagat 27 993 Doaibmabijut nannen dihtii oahpponeavvoráhkadeami 6 000 Sámi oahpponeavvouskkádat a ) Dát mearkkaša duodjegávppit main leat fásta rahpanáiggit , ja leat rahpasat unnimusat 5 beaivvi vahkus · Gávppit galget 2010:s vuovdán gaskal 350 000 ja 3 000 000 ru ovddas · Doaimmat galget leat logahallojuvvon Brønnøysund-registariidda ja lasseárvodivatregistarii · Galgá ráhkaduvvot doaibmaplána oktan bušeahtain doarjaga geavaheamis maid Sámediggi galgá dohkkehit · Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka dihtii doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas . 2011 bargamušdokumeanttaide lea Sámediggi ožžon mielde čuovvovaš bargamušaid : - Gárrendikšuma erenoamáš áŋgiruššamis fertejit doaibmabijut sámi buhcciid várás váldit vuođu sámi buhcciid vuoigatvuođas oažžut láhččojuvvot bálvalusaid sámi giela ja kultuvrra vuođul - Dearvvašvuođabargiid oahpaheamis galget dearvvašvuođalágádusat sihkkarastit gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras - Minoritehtagielalaččain ja sámi álbmogis galgá leat dásseárvosaš vejolašvuohta geavahit heahtedieđihanbálvalusa , ja ahte lágádusat galget čađahit doaibmabijuid mat sihkkarastet dárbbašlaš giella- ja kulturgelbbolašvuođa AMK-guovddážiin Davvi dearvvašvuohta lea ožžon bargamuššan álggahit dulkaprošeavtta buoridan dihtii dulkabálvalusa sámi álbmogii , mas Sámediggi galgá leat mielde hábmemin mandáhta . Sámediggeráđis lei čoahkkin Davvi dearvvašvuođa RHF:in dulkaprošeavtta birra buoridan dihtii dulkabálvalusa sámi álbmogii . Sáhkavuoruid vuođul ságaškuššojuvvui mo fylkkamánni ja suohkanat boahtteáiggis galget láhčit dilálašvuođaid ovttasbargui fuolahan dihtii sámi beali sámi beroštusaid gieđahallamis báikkálaččat Romssa fylkkas . Fuolahan dihtii biologalaš šláddjivuođa dárbbašuvvo ovttasbargu ođđa ja árbevirolaš ealáhusaid gaskkas . Dat ahte dáhttut ollislaččat geahčadit sáimmastanmearrádusaid olles Finnmárkui gávdnan dihtii buoret heiveheami iešguđet jávrri biologiijii , gal lea hui resursagáibideaddji . Ovttas dain gelbbolašvuođaulbmiliin čuožžu ovdamearkka dihtii ahte oahppit galget sáhttit geavahit árbevirolaš muitalusaid iežaset barggus . Sámediggeráđđi lea álggahan ovttasbarggu Sámi našuvnnalaš gealboguovddáža – psykalaš dearvvašvuođasuddjemiin háhkan dihtii eanet máhtu . Sámediggeráđđi čađaha máŋga proseassa bearráigeahččan dihtii ahte dat plánat mat váikkuhit boazodoalu dárbbuid ja maidda resursalágat ( minerálaláhka , energiijaláhka ) ja plána- ja huksenláhka gusket , galget vuhtii váldit ealáhusa dárbbuid viidáset doaibmamii ja ovdáneapmái . Ráđđeaddin lullisámi guovlluid joatkkaskuvllain Sámediggi áigu váldit oktavuođa guoskevaš fylkkamánniiguin vái álggahan dihtii ovttasbargoprošeavtta ráđđeaddibálvalusas lullisámi guovlluid joatkkaskuvllain . Sámediggeráđđi bargá árjjalaččat dearvvašvuođabálvalusa guovddáš oassálastiid ektui ollašuhttin dihtii mihttomeari ahte galgá leat ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat sámi buhcciide . Dát gažaldat lea šaddan áigeguovdilin Sámedikki guovttegielalašvuođaruđaid meannudeami oktavuođas , muhto guoská maiddái gielddaide mat dál eai leat mielde sámegiela hálddašanguovllus , muhto main ovdamearkka dihtii leat ollu oahppit geat ožžot sámegieloahpahusa . Iskkadeapmi ferte čađahuvvot farggamusat háhkan dihtii máhtu das movt almmolaš bálvalusaid sámi geavaheaddjit vásihit bálvalusaid ja daid láhčima sámi perspektiivvas . Doaibmabijuid čađaheapmi lea čájehuvvon vuollečuoggán ja leat váldojuvvon mielde čájehan dihtii guđe reaiddut sáhttet leat áigeguovdilat bušeahttabarggu oktavuođas iešguđet jagiide . Ovddidit geasuheaddji ássanbáikkiid nannen dihtii ássama Eanet sisafárren addá eanet bargosajiid báikkálaš ealáhusain Doarjut ealáhusaid ja doaibmabijuid mat dagahit ahte olbmot ásset guvlui Oktiiordnet Sámedikki áŋgiruššama gielddaid ja báikegottiid ektui Movttiidahttit álggahemiid ođđa ealáhusain Nannet ealáhusaid mat váikkuhit eanet galledeami guovllus , das mielde maiddái mátkeealáhusat , doaimmat , kultuvra ja guoimmuheapmi Oktiiordnet ealáhus- ja kulturáŋgiruššamiid Sámedikkis Eanet ásaheamit sámi guovlluin Čoahkkingirjji čállit : Trine Guttorm Anti // Roy Amundsen Doaibmabijuid čađaheapmi lea čájehuvvon vuollečuoggán ja leat váldojuvvon mielde čájehan dihtii guđe reaiddut sáhttet leat áigeguovdilat bušeahttabarggu oktavuođas iešguđet jagiide . Ovddidit geasuheaddji ássanbáikkiid nannen dihtii ássama Eanet sisafárren addá eanet bargosajiid báikkálaš ealáhusain Doarjut ealáhusaid ja doaibmabijuid mat dagahit ahte olbmot ásset guvlui Oktiiordnet Sámedikki áŋgiruššama gielddaid ja báikegottiid ektui Movttiidahttit álggahemiid ođđa ealáhusain Čoahkkingirjji čállit : Trine Guttorm Anti // Roy Amundsen Go dávjá ii leat vejolašvuohta geavahit iežas giela , de gáržžiduvvo sámi buhcciid váikkuhanvejolašvuohta sihke iežas dikšui ja vuoigatvuohta válljet dikšunbáikki ovdamearkka dihtii buohcceviesu friija válljema bokte . Go dávjá ii leat vejolašvuohta geavahit iežas giela , de gáržžiduvvo sámi buhcciid váikkuhanvejolašvuohta sihke iežas dikšui ja vuoigatvuohta válljet dikšunbáikki ovdamearkka dihtii buohcceviesu friija válljema bokte . Diekkár arena sáhtašii leat positiivalaš doaibma easttadan dihtii nákkuid ja dagahivččii eaŋkalabbon gávdnat vuogas čovdosiid . Diekkár arena sáhtašii leat positiivalaš doaibma easttadan dihtii nákkuid ja dagahivččii eaŋkalabbon gávdnat vuogas čovdosiid . Sámedikki váiddaorgána doarjjaáššiid várás berre ovttastahttit váiddameannudeami doarjagiid gustovaš ohcanáigemeriiguin , ovdamearkka dihtii áigodatsirdášemiin . Sámedikki váiddaorgána doarjjaáššiid várás berre ovttastahttit váiddameannudeami doarjagiid gustovaš ohcanáigemeriiguin , ovdamearkka dihtii áigodatsirdášemiin . Sámediggi , Saemien Sijte – máttasámi musea ja duođaštusprošeakta Saemieh Saepmesne Snoasas bukte oktasaš cealkámuša ovddidan dihtii dan viiddes sámi kulturmuitosuodjalanbarggu mii čađahuvvo Snoasas . Dát ii gusto dattetge dakkár diliide maid suodjalanláhkaásahus ii mudde , ovdamearkka dihtii bivdimii ja guolásteapmái . Sámediggeráđi áigumuš lea doallat viiddiduvvon gulaskuddančoahkkima Stuorradiggelávdegottiin ovddidan dihtii Sámedikki oainnu ahte álgoálbmotperspektiiva ferte nannejuvvot dieđáhusas . Gaskkamuttus 2011 áigot hálddahusat čađahit stáhtusraporterema geahččan dihtii mo bargojuvvo ollašuhttit daid ulbmiliid mat leat biddjojuvvon 2011 várás . Ohcanvuđot doarjagat 27 330 000 Doaibmabijut nannen dihtii oahpponeavvoráhkadeami 4 000 000 Sámi oahpponeavvouskkádat 3 500 000 Ohcanvuđot doarjagat 27 330 000 Doaibmabijut nannen dihtii oahpponeavvoráhkadeami 4 000 000 Sámi oahpponeavvouskkádat 3 500 000 Fievrrideapmi kulturvuđot ávkkástallama oktavuođas mearriduvvo lága bokte sihkkarastin dihtii ahte álbmot beassá eallit nu mo sii leat eallán máŋggaid buolvvaid . Lea buorre go sámi álbmot cegge eanet fitnodagaid ođđaáiggi ealáhusain nu go ovdamearkka dihtii mátkeealáhusas . Doaimmaid main sáhttá leat váikkuhu guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka dihtii biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid , ođđasislástenterminálaid ja oljju ja gássa gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa . Dattetge ii leat jierpmálaš ráddjet geográfalaš doaibmaguovllu Sámi vuoigatvuođalávdegotti vejolaš evttohusaide nannen dihtii riddo- ja vuotnabivddu mearrasámi guovlluin , nu ahte ii ge Finnmárku gula dasa . Ovdamearkka dihtii leat dehálaš nálit várrejuvvon áhpefatnasiidda . Lea dehálaš ahte beroštupmi mariidna resurssaide sihkkarastojuvvo ja deattuhuvvo oassin sápmelaččaid materiálalaš kulturvuođus , sihkkarastojuvvo ahte sápmelaččat besset oassálastit ja mielde mearridit resurssahálddašeamis ja maid sihkkarastá ja nanne sámi materiálalaš kulturvuođu ovdamearkka dihtii jus máhcaha historjjálaš vuoigatvuođaid . Doaimmaid main sáhttá leat váikkuha guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka dihtii biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid , ođđasislástenterminálaid ja oljju ja gássa gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa . Doaimmaid main sáhttá leat váikkuhu guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka dihtii biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid ja oljju ja gássa ođđasislástenterminálaid ja gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa . Dattetge ii leat jierpmálaš ráddjet geográfalaš doaibmaguovllu Sámi vuoigatvuođalávdegotti vejolaš evttohusaide nannen dihtii riddo- ja vuotnabivddu mearrasámi guovlluin , nu ahte ii ge Finnmárku gula dasa . Vuotna- ja riddoálbmogis lea historjjálaš vuoigatvuohta oassái máddodagain , beroškeahttá das leš dal dat Barentsábis ( ovdamearkka dihtii dorski ) dahje Islándda birra ( ovdamearkka dihtii sallit ) . Vuotna- ja riddoálbmogis lea historjjálaš vuoigatvuohta oassái máddodagain , beroškeahttá das leš dal dat Barentsábis ( ovdamearkka dihtii dorski ) dahje Islándda birra ( ovdamearkka dihtii sallit ) . 2011 ) Stuoradikki parlamentáralaš jođiheddjiide ja bivdán čoahkkima singuin vai beassá muitalit iežas balu dán áššis , ja čielggadan dihtii movt sáhttá olahit buori ja ovttamielalašguvllot proseassa boazodoallohálddašeapmái boahtteáiggis . Lea dehálaš háhkat bijuid mat buktet vejolašvuođa boazodollui beassat njuovvat , vai ii dagat oallut boazodoallobearrašiid ekonomalaš dili ovdii ja maiddái boazologu dihtii mii máŋgga guovllus Finnmárkkus lea beare allat areálaid ektui . Sámediggi lea bargan ja bargá ain ollu dásiid ja oassálastiid ektui sihkkarastin dihtii ahte sámi boarrásat fuolahusásodagain , buohcceruovttuin ja buohcceviesuin galget oažžut kultuvrii heivehuvvon divššu ja fuolahusa . Sihke nuortalaččat , álbmot muđui ja Mátta-Várjjaga gielda lágideaddjigieldan leat guhkit áiggi juo vuordán duhátjagibáikki , ja lea áibbas deaŧalaš ahte sámediggeráđđi čuovvola ášši sihkkarastin dihtii ahte duhátjagibáiki rahppojuvvo nu johtilit go vejolaš . 3 mánnosaš vástidanáiggi lohpádus lea ovdamearkka dihtii gártan 7 mánnun ovtta ohccái . Dat sáhttá dáhpáhuvvat go ovdamearkka dihtii doaibmabiju man nu siva geažil ii šat dárbbaš diđoštallat , go bohtet ođđa dieđut mat čuvgejit ášši eará láhkai ja diđoštallan ii šat oro dárbbašlaš , go oažžut dieđu ahte fylkkagielda lea diđoštallan guoskevaš guovllu ii ge leat gávdnan kulturmuittuid dahje go mii oaidnit ahte diđoštallama ii berre šat vuoruhit resursageavaheami geažil ( nu mo dán áššis ) . Dalle sáhttet váhnemat buorebut veahkehit mánáideaset fágaiguin ruovttus , ja mánát sáhttet dalle maiddái ráhkkanit skuvlaoahpahusa sámi guovlluid olggobealde , ovdamearkka dihtii universitehtas . Das sáhttá ovdamearkka dihtii boahtit ovdan mo gaskavuohta galgá leat norgga eiseválddiid politihkkii dan suorggis , mo gaskavuohta galgá leat norgga fitnodagaide . Maiddái Sámediggi lea čalmmustahttán oahpahuspolitihka ja alfabetiserenprošeavttaid oassin daid doaimmaide maid mii bargat joksan dihtii meriid maid ON lea bidjan . Lávdegoddi ávžžuha guoskivaš stáhta bargat nu bures go nagoda sihkkarastin dihtii čearddalaš unnitloguide gullevaš mánáide ja eamiálbmotjoavkkuid mánáide seamma vejolašvuođa joksat buot vuoigatvuođaid mat eará mánáin leat , dasa gullá dat ahte galget oažžut seamma buresbirgejumi , dearvvašvuođabálvalusaid ja skuvlla , ja sin galgá suodjalit ovdagáttuid , veahkaválddi ja stigmatiserema vuostá . Dain guovlluin vásihit oahppit vel dál nai givssideami iežaset sámi gullevašvuođa dihtii . Ovdal leat čalmmustahttán dan ahte ráhkadit fágaidgaskasaš fáddaoahpponeavvuid , sihkkarastin dihtii oahpponeavvuid goittotge muhtun fáttáide juohke ceahkis . Danin lea ge sámegieloahpahus dehálaš nannen dihtii ohppiid giela guđege fágasuorggis . Eará dehálaš oahpahuspolitihkalaš nannensuorgi lea sierra fágaskuvllaid hábmen oassin joatkkaoahpahussii ja nannen dihtii fidnofágaoahpu joatkkaoahpahusas . Dál lea nu ahte fylkamánnet čađahit bearráigeahččama , sihkkarastin dihtii ahte oahppit ožžot lágas mearriduvvon oahpu . Norgga Sámediggi , mii lea Sámi Parlamentáralaš ráđi lahttu , áigu ge čuovvolit barggu mii lea álggahuvvon nannen dihtii oahpahusa sámegielas ja kultuvrras sámi ohppiide Norggas , Ruoŧas , Suomas ja Ruoššas . Sámediggi ferte álggahit bargomannolaga man bargun lea geahčadit lea go dárbu álggahit sierra doaimmaid oččodan dihtii eanebuid válljet sámegiela nubbingiellan joakkaskuvllas . Sámediggi hálida earenoamážit deattuhit daid ekonomalas váikkuhusaid mat ovdalaš áiggiid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan , maid oaidná das go ain lea stuora dárbu rávisolbmuide fállat oahpu sámegielas , lea dárbu láhčit lohkan- ja čállinveahki sámiide geat eai leat ožžon oahpu maid sis livččii geatnegasvuohta oažžut , gielalaš hehttehusaid dihtii ja nu ain . Dán doahpagii gullet ovdamearkka dihtii sámi guovlluid hoteallaovttastusat . Innovašuvdna lea ođđa gálvu , ođđa bálvalus , ođđa buvttadanproseassa , atnu dahje organisašunhápmi mii márkaniin lea almmuhuvvon dahje buvttadeamis váldon atnui ráhkadan dihtii ekonomalaš árvvuid . Váikkuhanoamit leat reaidun mat adnojit juksan dihtii čilgehusa mihttomeriid , ii ge leat danne dán čilgehusas dasa dakkár fuomášupmi go strategiijaaovddideapmái . Máŋgga oktavuođain jođiha Sámediggi vuostálasti konjunkturpolitihka seailluhan dihtii sámi árvovuođu . Dát doaibmabijut čađahuvvojit dakko gokko Sámedikki politihkka ii vástit guovddáš eiseválddiid ealáhuspolitihkkii – ovdamearkka dihtii guolástusas . Areálaid ja riggodagaid gáhtten leat dehálaš doaibmabijut sihkarastin dihtii einnosteaddji eavttuid ja buriid ovddidanvejolašvuođaid dáid ealáhusaide . Eará gáibádusat ássanbáikái dagahit dávjá fárrema Telemarksforskning ( 2011 ) atná geasuhananalysa namahusa čilgen dihtii manne muhtin báikkit sturrot , ja earát fas goarránit . Dát guoská ovdamearkka dihtii lágaide , vearro- ja divatáššiide , máŋggalágan muddemiidda , tuollomearrádusaide , infrastrukturdoaibmabijuide jna. . Dasa lassin leat Sámediggi ja FKD soahpan ahte galgá várrejuvvot jahkásaš lassiearri čuovvolan dihtii dan láhkamearriduvvon vuoigatvuođa . Máŋggas leat válljen vuoruhit lotnolasaid eará ealáhusaiguin lasihan dihtii bearašboađuid . Eanaš gilit ja báikegottit dan guovllus maid ealáhusčilgehus máinnaša , leat dan mađe ahte nuorat guđet leat oahpu gazzamin fertejit fárret eret háhkan dihtii dárbbašlaš gealbbu fidnoeallimii . Geasuheaddji ássan- ja bargofálaldagat leat mearrideaddjin oažžun dihtii nuoraid máhccat sámi guovlluide . Mihttomeari ja oassemihttomeriid áigu Sámediggi juksat čuovvovaš strategiijaid bokte : Oalgguhit doaimmaheaddjiid gaskasaš ovttasbargui Gealbolokten márkan- ja buvttaovddideamis Ovddidit gánnáheami ja profešunalitehta Doarjut doaibmi ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gealbu sámi ealáhusain Ovttasbargat Innovasjon Norgiin lasihan dihtii hutkkálašvuođa sámi guovlluin 5. vuoruhansuorgi Gealbolokten ja ođđaálggaheamit Hástalusat Smávit guollesorjjas riddogielddain , áinnas Finnmárkkus , eai leat dábálaččat nu galle alla oahppan olbmo go ovdamearkka dihtii Sis-Finnmárkkus . Čilgehusas lea guhkesáiggi perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit čilgehusa golmma-njealji jagi geahčen , árvvoštallan dihtii lea go Sámediggi juksan daid mihttomeriid mat čilgehusas leat biddjon . Ulbmil sáhttá ovdamearkka dihtii lea árbevirolaš sámi ealáhusaid seailluheapmi , viidáset ovddideapmi ja ođasmahttin . Dán doahpagii gullet ovdamearkka dihtii sámi guovlluid hoteallaovttastusat . Innovašuvdna lea ođđa gálvu , ođđa bálvalus , ođđa buvttadanproseassa , atnu dahje organisašunhápmi mii márkaniin lea almmuhuvvon dahje buvttadeamis váldon atnui ráhkadan dihtii ekonomalaš árvvuid . Váikkuhanoamit leat reaidun mat adnojit juksan dihtii čilgehusa mihttomeriid , ii ge leat danne dán čilgehusas dasa dakkár fuomášupmi go strategiijaaovddideapmái . Máŋgga oktavuođain jođiha Sámediggi vuostálasti konjunkturpolitihka seailluhan dihtii sámi árvovuođu . Dát doaibmabijut čađahuvvojit dakko gokko Sámedikki politihkka ii vástit guovddáš eiseválddiid ealáhuspolitihkkii – ovdamearkka dihtii guolástusas . Areálaid ja riggodagaid gáhtten leat dehálaš doaibmabijut sihkarastin dihtii einnosteaddji eavttuid ja buriid ovddidanvejolašvuođaid dáid ealáhusaide . Eará gáibádusat ássanbáikái dagahit dávjá fárrema Telemarksforskning ( 2011 ) atná geasuhananalysa namahusa čilgen dihtii manne muhtin báikkit sturrot , ja earát fas goarránit . Dát guoská ovdamearkka dihtii lágaide , vearro- ja divatáššiide , máŋggalágan muddemiidda , tuollomearrádusaide , infrastrukturdoaibmabijuide jna. . Dasa lassin leat Sámediggi ja FKD soahpan ahte galgá várrejuvvot jahkásaš lassiearri čuovvolan dihtii dan láhkamearriduvvon vuoigatvuođa . Máŋggas leat válljen vuoruhit lotnolasaid eará ealáhusaiguin lasihan dihtii bearašboađuid . Eanaš gilit ja báikegottit dan guovllus maid ealáhusčilgehus máinnaša , leat dan mađe ahte nuorat guđet leat oahpu gazzamin fertejit fárret eret háhkan dihtii dárbbašlaš gealbbu fidnoeallimii . Geasuheaddji ássan- ja bargofálaldagat leat mearrideaddjin oažžun dihtii nuoraid máhccat sámi guovlluide . Mihttomeari ja oassemihttomeriid áigu Sámediggi juksat čuovvovaš strategiijaid bokte : Oalgguhit doaimmaheaddjiid gaskasaš ovttasbargui Gealbolokten márkan- ja buvttaovddideamis Ovddidit gánnáheami ja profešunalitehta Doarjut doaibmi ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gealbu sámi ealáhusain Ovttasbargat Innovasjon Norgiin lasihan dihtii hutkkálašvuođa sámi guovlluin 5. vuoruhansuorgi Gealbolokten ja ođđaálggaheamit Hástalusat Smávit guollesorjjas riddogielddain , áinnas Finnmárkkus , eai leat dábálaččat nu galle alla oahppan olbmo go ovdamearkka dihtii Sis-Finnmárkkus . Čilgehusas lea guhkesáiggi perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit čilgehusa golmma-njealji jagi geahčen , árvvoštallan dihtii lea go Sámediggi juksan daid mihttomeriid mat čilgehusas leat biddjon . Sámediggeráđđi oassálasttii gávpotstivračoahkkimii 9.11.2011 guldalan dihtii digaštallama . Iešguđet ásahusat ja organisašuvnnat galget galleduvvot kárten dihtii gallis hálddašit sámegiela iešguđet dásis , ja man muddui sámegiella geavahuvvo , váhnemiid giellaválljemat mánáid ektui ja gallis háliidit oahppat sámegiela . SNPL bijai ovdamearkka dihtii gažaldaga dasa ahte gielddastivrrat ja politihkkárat sáhttet iežat bajidit badjel deaŧalaš olbmovuoigatvuođaid , dego riekti iežas gillii ja dat dovdu ahte lea dohkkehuvvon álbmogiin . Sámediggeráđđi lea maid oktavuođas duodjebirrasiin julev- ja bihtánsámi guovllus ásahan ja organiseren dihtii bagadallivirggi . Birasgáhttendepartemeantta // Luondduhálddašandirektoráhta boahtte váikkuhangaskaoapmi sáhttá leat mearridit láhkaásahusa suodjalanguovlluid gaskaboddasaš suodjaleami birra eastadan dihtii váhágiid suodjalanárvvuide . Áŋgiruššansuorgin dieđáhusas lea danne ohcat buriid strategiijaid fidnen dihtii sámegielagiid mánáidgárddiide main leat sámi mánát . 4. doaibmabidjui gulai kárten oažžun dihtii duogášdieđuid dan birra man muddui ohppiid vuoigatvuođat sámegieloahpahussii ollašuhttojuvvojit , ja mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa . Ruovdemáđiidoaimmahat lea ráhkadan doaibmaplána eastadan dihtii elliid vuddjomiid togain Johtolatdepartemeantta ovddas . Dasa háliida Ruovdemáđiidoaimmahat ovttasbarggu boazodoaluin ceggen dihtii ollu áiddiid Nordlandsbanen guora . Sámediggeráđđi árvvoštallá registrerehit Sámedikki julggaštusbeallin , ja čađahit áŋggirdeami čalmmustahttin dihtii deaŧalaš beliid givssideamis . Ovdamearkka dihtii ledje eanaš bivdosearvvit Ráisavuomis dán čavčča dušše finnmárkolaččat . Luvven dihtii hálddahusa resurssaid , ja álkidan dihtii sámediggeáirasiid barggu , de mii evttohit ahte sámediggi váldá atnui lohkanbreahttá dahje PC. . Luvven dihtii hálddahusa resurssaid , ja álkidan dihtii sámediggeáirasiid barggu , de mii evttohit ahte sámediggi váldá atnui lohkanbreahttá dahje PC. . Iešguđet diliid ektui sáhtášii ovdamearkka dihtii váldit mielde válljejuvvon geográfalaš guovlluid gielddas dahje muhtun surggiid gieldda doaimmas nugo ovdamearkka dihtii mánáidgárddi , skuvlla dahje boarrášiidfuolahusa . Iešguđet diliid ektui sáhtášii ovdamearkka dihtii váldit mielde válljejuvvon geográfalaš guovlluid gielddas dahje muhtun surggiid gieldda doaimmas nugo ovdamearkka dihtii mánáidgárddi , skuvlla dahje boarrášiidfuolahusa . Eará bealli mii berrešii váldojuvvot vuhtii ođđa málliid dahje ortnegiid hábmemis , lea dat bealli ahte gielddain lea dávjá máŋga minoritehta giela nugo ovdamearkka dihtii kvenagiella . Dan ferte dahkat sihkkarastin dihtii sámi álbmogii buoremus vejolaš bálvalusfálaldaga ja sihkkarastin dihtii ahte sámi servodat Álttás ovdána buores mus lági mielde . Dan ferte dahkat sihkkarastin dihtii sámi álbmogii buoremus vejolaš bálvalusfálaldaga ja sihkkarastin dihtii ahte sámi servodat Álttás ovdána buores mus lági mielde . Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus lea álggahan stuorra barggu kárten dihtii eahpesávahahtti dáhpáhusaid dearvvašvuođabálvalusas . Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus lea álggahan stuorra barggu kárten dihtii eahpesávahahtti dáhpáhusaid dearvvašvuođabálvalusas . Bajimus boazodoallopolitihka hábmen ja doaibmabijuid čađaheapmi ollašuhttin dihtii boazodoallopolitihkalaš ulbmiliid sáhttá dušše dáhpáhuvvat ollislaš involverema bokte ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid ( SP ) birra artihkal 27 , gea . Sámediggi oaivvilda ahte jahkásaš mearrádusat ovdamearkka dihtii boazodoalu ja eanadoalu rámmaeavttuid birra ii leat bálkášiehtadallan , muhto daid vejolašvuođaid mearrideapmi mat sáhttet addit sisaboađuid . Bajimus boazodoallopolitihka hábmen ja doaibmabijuid čađaheapmi ollašuhttin dihtii boazodoallopolitihkalaš ulbmiliid sáhttá dušše dáhpáhuvvat ollislaš involverema bokte ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid ( SP ) birra artihkal 27 , gea . Sámediggi dárbbaša ovttasbargat earáiguin juksan dihtii bohtosiid barggusteamet . Doaibmabijut Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin dihtii areálaid ja resurssaid – hálddahuslaš bargamušat Gulahallat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ja Innovašuvdna Norggain guđe doaibmabijuid sáhttá čađahit sihkkarastin dihtii ođđahuksemiid ja buolvamolsubmiid eanadoalus sámi guovlluin Bargat Birasgáhttendepartemeantta ektui oččodemiin dakkár boraspiremáddodaga mii lea heivehuvvon eallinnávccalaš vuođđoealáhusaide sámi guovlluin . Lagat ovttasbargu gielddaiguin Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppoloanat vuoliduvvojit geasuhan dihtii nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta 9.4.4 2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan dihtii eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan dihtii birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3 2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan dihtii eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan dihtii birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3 2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan dihtii álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan dihtii gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliide sámi guovlluin Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide 9.4.6.4 2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan dihtii álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan dihtii gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliide sámi guovlluin Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide 9.4.6.4 Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámei ealáhusain Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan dihtii hutkama sámi guovlluin 9.6.4 Dusten dihtii geavaheddjiid dárbbuid ferte čađat ovddidit ja buoridit neahttasiidduid . Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga earái poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka dihtii doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas . Bearráigeahččan doaibma lea dehálaš sihkkarastin dihtii ahte Sámedikki ruđat hálddašuvvojit buoremus lági mielde . Sámediggi dárbbaša ovttasbargat earáiguin juksan dihtii bohtosiid barggusteamet . Doaibmabijut Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin dihtii areálaid ja resurssaid – hálddahuslaš bargamušat Gulahallat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ja Innovašuvdna Norggain guđe doaibmabijuid sáhttá čađahit sihkkarastin dihtii ođđahuksemiid ja buolvamolsubmiid eanadoalus sámi guovlluin Bargat Birasgáhttendepartemeantta ektui oččodemiin dakkár boraspiremáddodaga mii lea heivehuvvon eallinnávccalaš vuođđoealáhusaide sámi guovlluin . Lagat ovttasbargu gielddaiguin Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppoloanat vuoliduvvojit geasuhan dihtii nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta 9.4.4 2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan dihtii eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan dihtii birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3 2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan dihtii eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan dihtii birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3 2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan dihtii álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan dihtii gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti 2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan dihtii álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan dihtii gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámei ealáhusain Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan dihtii hutkama sámi guovlluin 9.6.4 Dusten dihtii geavaheddjiid dárbbuid ferte čađat ovddidit ja buoridit neahttasiidduid . Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga earái poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka dihtii doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas . dáiddaovdanbuktima ovdamearkka dihtii almmolaš doarjagiid bokte , muhto go almmolašvuohta geavaha ruđaid kulturdoaibmabijuide , de lea deaŧalaš ahte ruđat bohtet ávkin eatnašiidda . Dan sadjái ásahuvvo doaibma 2012 bušeahtas bidjan dihtii johtui ja čuovvolit ovttasbarggu ovdánahttinbirrasiiguin . Dan sadjái ásahuvvo doaibma 2012 bušeahtas bidjan dihtii johtui ja čuovvolit ovttasbarggu ovdánahttinbirrasiiguin . Láhčin dihtii dili vai sámi geavaheaddjit ožžot dan fálaldaga masa sis lea gáibádus , de ferte kandidáhtain leat máhttu sámi giela ja kultuvrra birra ja sámi servodatdiliid birra . Mihttomearri Geasuheaddji ja eallinnávccalaš sámi báikegottit Oassemihttomearit Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide Eanet bargosajit nuoraide main lea buorre gelbbolašvuohta Strategiijat Lagat ovttasbargu gielddaiguin Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppaloanat vuoliduvvojit geasuhan dihtii nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Gielda- ja guovlodepartemeanta lea bivdán geahčadit váikkuhangaskaomiid mat leat doaibmabidjoguovllus . Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan dihtii hutkama sámi guovlluin Áŋgiruššansuorgi : Gealbudeapmi ja ođđaálggaheamit Dasa lassin oaidná sámediggeráđđi dárbbašlažžan guorahallat Sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusaid árvvoštallan dihtii lea go juoga maid berre rievdadit . Sámediggeráđđi diehtá guđe hástalusat leat dain sápmelaččain geat ásset gávpogiin , ovdamearkka dihtii bajásšaddaneavttuid , čálgofálaldagaid , sámegiela gáhttema ja ovddideami , dearvvašvuođa ja oahpu ektui . Regionála politihkalaš mihttomearrin lea árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra , giela ja servodateallima . Sámediggeráđđi lea maid ráđđádallan máhttobirrasiin , nu go Romssa universitehtain , háhkan dihtii gelbbolašvuođa das guđe organiseren livččii ávkkáleamos boazodollui . Sámelága giellanjuolggadusaid mielde lea sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu ( Sámelága giellanjuolggadusa § 3-7 . Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu . Sámi e-girji áŋgiruššan Giellajahki 2013 Sámegiela bearráigeahččan- , bagadan- ja diehtojuohkkin orgána - sámegiela áittardeaddji Guorahallat - sámegiela bálvalusa sámi ásahusain maid Sámediggi ruhtada Gudnejahttit - lasihan sámegiela geavaheaddji logu Oljo- ja gássa resursadivadat Sámi riituguovllu oljo- ja gássabohkanrusttegiin VIVAT - sámegillii Sámegiella ja riektesihkarvuohta Sámediggi ferte meannudit Eurohpačielggadeami Sámediggeráđđi ferte váikkuhit gávdnat čovdosiid sámi vuođđoealáhusaid areálageavaheapmái Ivgus Áŋgiruššan háhkat eanet sámi sadjásašruovttuid Váikkuhusaid guorahallan daidda gielddaide mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus Sámediggi berre searvat gáiccaid njoammunsanerenprošektii eastadan dihtii doaluid heaittiheami Vuoigatvuohta geavahit sámegiela ásahusain sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin Seminára guolásteami ja mearrageavaheami birra Oadjebas lagasbiras , addit oadjebasvuođa sámi álbmogii Boahtteáigge infrastruktuvrra ruhtadeapmi davit guovlluin Ođđa guorahallan sápmelaččaid vákšuma viidodaga Ásahit doarjjaortnega priváhta sámi skuvvlaide main lea sámi sisdoallu . Ođđaset duktanbohtosat čájehit ahte gáica dáidá leat vuosttaš ealli maid olbmot “ geavahedje ” šibihin háhkan dihtii mielkki ja eará bibmobuktagiid . ) ” ja seamma lága § 3- 5 erenoamážit dadjá ahte mis lea viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis gos “ sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan dihtii beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii ” . Olahan dihtii mihttomeari ahte buot alit oahput ja dutkamat váldet vára sámi perspektiivvas , de lea leamaš dehálaš ahte lea okta fásta lahttu lávdegottis . Sihkkarastin dihtii stuorra doarjaga Sámedikki áirasiid bealis , lágidii Sámediggi sierra seminára dán fáttá birra Sámedikki guovvamánu dievasčoahkkima oktavuođas 2011:s . Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide , de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan , registreren ja ođđa registreren dihtii kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit . 2009:s ráhkadii Sámediggi , Riikkaantikvára ruhtademiin , dikšunplána fuolahan dihtii ovdalis registrerejuvvon dološhávdesaji guovllus . Goalmmádassii sáhttet doaibmabiddji ja plánaeiseváldi árvvoštallat bidjat doaibmabiju eará sadjái plánaguovllus , nu ahte dat ii gártta vuostálagaid kulturmuitobáikkiiguin , dás ovdamearkka dihtii buhtes eatnanvuloš doaimma dakkár roggamiin mii ii leat vuostálagaid kulturmuitolágain . Sámediggi lea oassálastán bargojovkui maid Oslo universitehta nammadii ráhkkanan dihtii ođđasis hávdádit 94 indiviidda Nuortalaš siidda hávdesadjái . Máŋga álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliin leat juo boahtán fápmui eará čadni juridihkalaš instrumeanttaid bokte , nu go ovdamearkka dihtii ILO konvenšuvnna nr. 169 , ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ja ON ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš konvenšuvnna vuoigatvuođaid bokte , dahje dakkár nationála lágaid bokte go Vuođđolága ja olmmošvuoigatvuođalága . Norga rávvejuvvo váldit vuhtii Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ja čađahit beaktilis doaibmabijuid sihkkarastin dihtii guolástanvuoigatvuođaid sámi riddoálbmogii . 2011:s lea leamaš vuogas geavahit raportta dakkár dokumeantan masa sáhttá čujuhit ja maid sáhttá geavahit maiddái eará oktavuođain , nu go ovdamearkka dihtii sierra artihkalin Sámi parlamentarihkkáriid Girkonjárggajulggaštusas . Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide , mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide . ) , Norgga sámiid riikasearvvi ( NSR ) ja Sámit Mátta-Norggas : Siidu 38 bajilčállaga Mariidnaealáhusat vuolde – ođđa teaksat maŋŋá vuosttaš cealkaga , evttohusa vuosttaš teakstaoasi eará cealkagat doalahuvvojit maŋŋá čuovvovaš teavstta : Sámediggi deattuha viidáseappot ahte ferte vuhtiiváldit boares lágaid dán suorggis , ovdamearkka dihtii 1775 mannosaš eanančujuhancealkámuša ( Jordutvisningsresolusjonen ) mii nanne finnmárkolaččaid vuosttašvuoigatvuođa guolásteapmái . Stáhta eiseválddit fertejit oaidnit man álki orru leamen heaittihit skuvllaid sámi giliin seastin dihtii ruđaid gieldda bealis . Lea hui šállošahtti go nana sámi gealbobirrasat háddjejuvvojit , sámi mánáid bajásšaddaneavttut hedjonit giliservodagain ja oahppit fertejit gillát guhkes skuvlamátkki geažil gielddaguovddážii oažžun dihtii oahpahusa . Olahan dihtii mihttomeari ahte buot alit oahput ja dutkamat váldet vára sámi perspektiivvas , de lea leamaš dehálaš ahte lea okta fásta lahttu lávdegottis . Sámediggi deattuha viidáseappot ahte ferte vuhtiiváldit boares lágaid dán suorggis , ovdamearkka dihtii 1775 mannosaš eanančujuhancealkámuša ( Jordutvisningsresolusjonen ) mii nanne finnmárkolaččaid vuosttašvuoigatvuođa guolásteapmái . Sihkkarastin dihtii stuorra doarjaga Sámedikki áirasiid bealis , lágidii Sámediggi sierra seminára dán fáttá birra Sámedikki guovvamánu dievasčoahkkima oktavuođas 2011:s . Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide , de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan , registreren ja ođđa registreren dihtii kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit . 2009:s ráhkadii Sámediggi , Riikkaantikvára ruhtademiin , dikšunplána fuolahan dihtii ovdalis registrerejuvvon dološhávdesaji guovllus . Goalmmádassii sáhttet doaibmabiddji ja plánaeiseváldi árvvoštallat bidjat doaibmabiju eará sadjái plánaguovllus , nu ahte dat ii gártta vuostálagaid kulturmuitobáikkiiguin , dás ovdamearkka dihtii buhtes eatnanvuloš doaimma dakkár roggamiin mii ii leat vuostálagaid kulturmuitolágain . Sámediggi lea oassálastán bargojovkui maid Oslo universitehta nammadii ráhkkanan dihtii ođđasis hávdádit 94 indiviidda Nuortalaš siidda hávdesadjái . Máŋga álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliin leat juo boahtán fápmui eará čadni juridihkalaš instrumeanttaid bokte , nu go ovdamearkka dihtii ILO konvenšuvnna nr. 169 , ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ja ON ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš konvenšuvnna vuoigatvuođaid bokte , dahje dakkár nationála lágaid bokte go Vuođđolága ja olmmošvuoigatvuođalága . Norga rávvejuvvo váldit vuhtii Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ja čađahit beaktilis doaibmabijuid sihkkarastin dihtii guolástanvuoigatvuođaid sámi riddoálbmogii . 2011:s lea leamaš vuogas geavahit raportta dakkár dokumeantan masa sáhttá čujuhit ja maid sáhttá geavahit maiddái eará oktavuođain , nu go ovdamearkka dihtii sierra artihkalin Sámi parlamentarihkkáriid Girkonjárggajulggaštusas . Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide , mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide . minoritehtan minoritehtas , ovdamearkka dihtii julev- ja lullisámi guovlluin . Duohtavuođas das lea sáhka dihto meari skuvllain , oahpaheddjiin ja ohppiin mat gullet sámi skuvlii , ja Norgga stáhta ovttas Sámedikkiin berrešedje beaktilit sáhttit čađahit ulbmillaš ja deaivilis doaibmabijuid sihkkarastin dihtii dan ahte sámi skuvla ovddiduvvo ja sámegiella nannejuvvo . Lea go ovdamearkka dihtii dohkálaš ahte sámi skuvlapolitihkkár ja sámi skuvla álo galget digaštallojuvvot dáža skuvlla ja dáža skuvlla sisdoalu ektui ? Dakkár oktavuođain lea deaŧalaš čuovvolit dáid studeanttaid sihkkarastin dihtii ahte sii nannejit gelbbolašvuođa matematihkas ja ahte sii nu sáhttet ollehit oahpaheaddjioahpuset . Dat lea stuorra hástalus maid ferte čoavdit stuorát prošeavttas sihkkarastin dihtii ođđa , ođasmahttojuvvon ja doaibmi sámi oahpponeavvuid . Sámedikki oahppo- ja oahpahuspolitihkka ferte danne maiddái gustot skuvlaeaiggádiidda mearrideaddji eaktobiddjin sihkkarastin dihtii sihke kvalitehta ja sisdoalu oahpaheapmái . Fága ja fidnooahppu – árbediehtu skuvlavuogádagas Politihkalaš mihttomearit : Fága- ja fidnooahppu biddjo guovddáš arenan sihkkarastin dihtii ahte árbediehtu ovdána skuvlavuogádagas . Dakkár oktavuođain lea deaŧalaš čuovvolit dáid studeanttaid sihkkarastin dihtii ahte sii nannejit gelbbolašvuođa matematihkas ja ahte sii nu sáhttet ollehit oahpaheaddjioahpuset . Dattetge dat lea ain deaŧalaš doaibmabidju sihkkarastin dihtii ahte sámi ohppiin ja oahpaheddjiin lea seamma álki fidnet oahpponeavvuid go eará ge ohppiin . Maiddái Sámediggi lea čalmmustahttán oahpahuspolitihka ja alfabetiserenprošeavttaid oassin daid doaimmaide maid mii bargat joksan dihtii meriid maid ON lea bidjan . Lávdegoddi ávžžuha guoskivaš stáhta bargat nu bures go nagoda sihkkarastin dihtii čearddalaš unnitloguide gullevaš mánáide ja eamiálbmotjoavkkuid mánáide seamma vejolašvuođa joksat buot vuoigatvuođaid mat eará mánáin leat , dasa gullá dat ahte galget oažžut seamma buresbirgejumi , dearvvašvuođabálvalusaid ja skuvlla , ja sin galgá suodjalit ovdagáttuid , veahkaválddi ja stigmatiserema vuostá . Dain guovlluin vásihit oahppit vel dál nai givssideami iežaset sámi gullevašvuođa dihtii . Ovdal leat čalmmustahttán dan ahte ráhkadit fágaidgaskasaš fáddaoahpponeavvuid , sihkkarastin dihtii oahpponeavvuid goittotge muhtun fáttáide juohke ceahkis . Danin lea ge sámegieloahpahus dehálaš nannen dihtii ohppiid giela guđege fágasuorggis . Eará dehálaš oahpahuspolitihkalaš nannensuorgi lea sierra fágaskuvllaid hábmen oassin joatkkaoahpahussii ja nannen dihtii fidnofágaoahpu joatkkaoahpahusas . Dál lea nu ahte fylkamánnet čađahit bearráigeahččama , sihkkarastin dihtii ahte oahppit ožžot lágas mearriduvvon oahpu . Norgga Sámediggi , mii lea Sámi Parlamentáralaš ráđi lahttu , áigu ge čuovvolit barggu mii lea álggahuvvon nannen dihtii oahpahusa sámegielas ja kultuvrras sámi ohppiide Norggas , Ruoŧas , Suomas ja Ruoššas . Sámediggi ferte álggahit bargomannolaga man bargun lea geahčadit lea go dárbu álggahit sierra doaimmaid oččodan dihtii eanebuid válljet sámegiela nubbingiellan joakkaskuvllas . Sámediggi hálida earenoamážit deattuhit daid ekonomalas váikkuhusaid mat ovdalaš áiggiid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan , maid oaidná das go ain lea stuora dárbu rávisolbmuide fállat oahpu sámegielas , lea dárbu láhčit lohkan- ja čállinveahki sámiide geat eai leat ožžon oahpu maid sis livččii geatnegasvuohta oažžut , gielalaš hehttehusaid dihtii ja nu ain . Váidudeaddji doaibmabijut maid boraspirehálddašeapmi lea bidjan johtui unnidan dihtii vahágiid maid ráfáidahtton boraspiret leat dagahan , leat dagahan dan ahte sávzadoallit earret eará leat ferten geahpedit meahci geavaheami ja bidjat sávzzaid gittiide . Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen dihtii eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin . Váidudeaddji doaibmabijut maid boraspirehálddašeapmi lea bidjan johtui unnidan dihtii vahágiid maid ráfáidahtton boraspiret leat dagahan , leat dagahan dan ahte sávzadoallit earret eará leat ferten geahpedit meahci geavaheami ja bidjat sávzzaid gittiide . Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen dihtii eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin . Ovdamearkka dihtii lea juhkanvuohki dakkár fáddá mas hárve lea sáhka sámi servodagas . Eanačuoldináššit Skiervvá suohkanis Sámediggi lea rávven ahte ii galgga addojuvvot lohpi čuoldit eatnamiid huksen dihtii njeallje astoáigevistti . Seammás lei departemeanttas dáhttu dahkat juoga lága ektui ja čađahit doaibmabijuid seailluhan ja nannen dihtii mearrasámi kultuvrra ja báikegottiid . Danne válljejedje bealit konsulteret viidáseappot geahčadan dihtii lei go vejolaš soahpat deaŧalaš čovdosiid , vaikke vel lea ge sierramielalašvuohta ákkastemiin . Sámediggái lei mearrideaddjin dás ahte Riddoguolástuslávdegoddi ieš deattuhii ahte mearrasámi kultuvra lei duššamin , danne lei deaŧalaš oažžut čađahuvvot lágalaš doaibmabijuid ja hoappodoaibmabijuid gádjun dihtii mearrasámi kultuvrra ja báikegottiid dain guovlluin gos dat lea sakka áitojuvvon . Direktoráhta lei sádden gulaskuddamii dan bargojoavkku evttohusa , mii ásahuvvui Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš rámmašiehtadusa vuođul árvvoštallan dihtii luossabivddu muddenstivrejuvmi čázádagain ja mearas DavviNorggas ja Finnmárkkus . Sámediggeráđđi háliida ságaškuššat heahtedoaibmabijuid , ja guhkesáiggestrategiijaid eastadan dihtii daid ollu lihkohisvuođaid Nordlandsbanenis . Áŋgiruššansuorgi : Geasuheaddji báikegottit Mihttomearri  Geasuheaddji ja eallinnávccalaš sámi báikegottit Oassemihttomearit  Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta  Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide  Eanet bargosajit nuoraide main lea buorre gelbbolašvuohta Strategiijat  Lagat ovttasbargu gielddaiguin  Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta  Ovddidit kulturdeaivvadansajiid  Nissonolbmot ealáhushutkin  Viiddidit dan ortnega ahte oahppaloanat vuoliduvvojit geasuhan dihtii nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Áŋgiruššansuorgi : Ođđahutkan , dutkan ja árvoháhkan Mihttomearri  Eanet ođđahutkamat sámi servodat- ja ealáhuseallima vuođul Oassemihttomearit  Eanedit hutkama , ovdáneami ja ođasmahttima dutkan- ja ovddidandoaimmaid bokte  Eanet buvttašlájat  Eanet dutkandoaimmat ealáhuseallimis sámi guovlluin Strategiijat  Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat  Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis  Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa  Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin  Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámi ealáhusain  Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan dihtii hutkama sámi guovlluin Evttohus 16 : Sámediggi berre searvat gáiccaid njoammunsanerenprošektii eastadan dihtii doaluid heaittiheami Sámediggeráđis lei 20.10.2011 juo čoahkkin Romssas Tine nord:in ja prošeavtta prošeaktajođiheddjiin man ulbmil lea jávkadit dávddaid gáicadoaluin . Vai sihkkarastojuvvo genaja bioteknologiija dohkálaš lávdu , de lea deaŧalaš viežžat lobi diehtojuohkima vuođul , ovdamearkka dihtii genamuddejuvvon borramuša merkema bokte . Sihkkarastin dihtii ahte teknologiija ovdána , erret eará váibmo- ja varrasuotnadávddaid ja borasdávddaid dikšuma oktavuođas , de ferte priváhta ealáhuseallin searvvahuvvot dutkamii ja ovddideapmái . Maŋimus logijagiin leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju nannen dihtii giela dili ja mii oaidnit lassánan dihtomielalašvuođa ja dáhtu ođđasis ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra . Nannen dihtii sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide . Nannen dihtii sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide . Maŋimus logijagiin leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju nannen dihtii giela dili ja mii oaidnit lassánan dihtomielalašvuođa ja dáhtu ođđasis ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra . Nannen dihtii sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide . Nannen dihtii sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide . Deattuhuvvui maiddái ahte vejolaš huksema oktavuođas ferte lea lagaš gulahallan huksejeaddji ja boazodoalu gaskkas eastadan dihtii dárbbašmeahttun váttisvuođaid boazodollui . Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppoloanat vuoliduvvojit geasuhan dihtii nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Raporta ” Tiltakssonen for Finnmark og Nord-Troms – utviklingstrekk og gjennomgang av virkemidlene ” ( Finnmárkku ja Davvi-Romssa doaibmabidjoguovlu – ovdáneami dovdomearkkat ja váikkuhangaskaomiid geahčadeapmi ) , almmuhuvvui 11.05.12 . Mihttomearri Eanet ođđahutkamat sámi servodat- ja ealáhuseallima vuođul Oassemihttomearit Eanedit hutkama , ovdáneami ja ođasmahttima dutkan- ja ovddidandoaimmaid bokte Eanet buvttašlájat Eanet dutkandoaimmat ealáhuseallimis sámi guovlluin Strategiijat Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámi ealáhusain Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan dihtii hutkama sámi guovlluin Stuorradiggedieđáhus Innovašuvdna Norga ja SIVA birra almmuhuvvui 27.04.12 . Presideanttas lei sáhkavuorru dan birra , mas deattuhuvvui ahte konferánsa lea deaŧalaš dasa ahte sihkkarastit álgoálbmotvuoigatvuođaid buori čađaheami gustovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja šiehtadusaid vuođul , ja sihkkarastin dihtii ain positiiva politihkalaš ja rievttálaš ovdáneami áššiin main lea mearkkašupmi máilmmi álgoálbmogiidda . Sámediggeráđđi lea šiehtadan čoahkkima NRK Sámiin digaštallan dihtii vejolašvuođaid ásahit sierra sámi TV-kanála . Sámediggeráđis Vibeke Larsenis lei čoahkkin Oljo- ja energiijadepartemeanttain ( OED ) stáhtačálli Eli Blakstad bokte 31.5.2012 digaštallan dihtii earret eará dán konsešuvdnaášši . Mii lea stáhtus dan barggus ahte eastadit bohccuid vuddjomis Nordlandsbanenis , ja maid lea Sámediggeráđđi dahkan eastadan dihtii ahte dát roasut jotket ? Das celkkii Sámediggi ahte ferte hukset áiddiid eastadan dihtii ahte eallit vuddjojuvvojit ruovdemáđiid alde . Máid lea Sámediggeráđđi bargan iehčanasat ja ovttas sámedikkiiguin Ruoŧa ja Suoma bealde , sihkkarastin dihtii ahte maiddái boahtte prográmmaáigodagas ásahuvvo sierra sámi prográmmaguovlu ? NSR bivdá Sámedikki ráhkadit sámi rávesolbmuidplána sihkkarastin dihtii buori ulbmilolahusa ja ollislaš politihka . Sámediggi ferte árvvoštallat vuoruhit resurssaid lihttohuksemiidda vuoigatvuođaeaiggádiid ja/dahje/ja sin organisašuvnnaid ektui , čielggadit gii dat ovddidit riektegáibádusaid ja bivdit juridihkalaš , ekonomalaš ja geavatlaš veahki dassážiigo leat geahččaluvvon dat rievttálaš vejolašvuođat mat gávdnojit sihkkarastin dihtii mearrasámi vuoigatvuođaid . Sámedikki váldomihttomearri guovloovddideamis lea árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihtii sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Sámediggeráđđi joatká dál govddit strategiijadigaštallamiin geahččalan dihtii dustet daid hástalusaid maid rievdaduvvon demográfalaš dilit mielddisbuktet sámi servodagaide . Šaddá dárbu háhkat bargofámuid eará sajiin dusten dihtii dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi hástalusaid . Vuođđo vuoigatvuođaide gullet ovdamearkka dihtii vuoigatvuohta sámegillii ja vuoigatvuohta sámegielohppui . Lassáneapmi ja ovdáneapmi sáhttá ovdamearkka dihtii lea doaibmabijut ealáhusovddideamis . Pyramida bajimus oassi mii čájeha bargosajiid ásaheami ja eará ovddidandoaibmabijuid sihkkarastin dihtii ássama , gullá árbevirolaš sámi guovlluide . Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš gávdnat nannoset váikkuhangaskaomiid ja čielgaset strategiijaid bisuhan dihtii árbevirolaš sámi guovlluid ássama . Sámedikki váldomihttomearri guovloovddideamis lea árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihtii sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Sámediggeráđđi joatká dál govddit strategiijadigaštallamiin geahččalan dihtii dustet daid hástalusaid maid rievdaduvvon demográfalaš dilit mielddisbuktet sámi servodagaide . Šaddá dárbu háhkat bargofámuid eará sajiin dusten dihtii dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi hástalusaid . Vuođđo vuoigatvuođaide gullet ovdamearkka dihtii vuoigatvuohta sámegillii ja vuoigatvuohta sámegielohppui . Lassáneapmi ja ovdáneapmi sáhttá ovdamearkka dihtii lea doaibmabijut ealáhusovddideamis . Pyramida bajimus oassi mii čájeha bargosajiid ásaheami ja eará ovddidandoaibmabijuid sihkkarastin dihtii ássama , gullá árbevirolaš sámi guovlluide . Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš gávdnat nannoset váikkuhangaskaomiid ja čielgaset strategiijaid bisuhan dihtii árbevirolaš sámi guovlluid ássama . Gokčojuvvo ná : Evttohus 2 : Kapihtal 9.4.6.1 Doaibmabidju 1 : Álggahit ja čuovvolit ovttasbarggu ovddidanbirrasiiguin hálddahuslaš bargamušat - 600 000 ru vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat - mariidna resurssat Evttohus 3 : Poasta 01 hálddahuslaš dási golut 200 000 ru vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat - mariidna resurssat Evttohus 4 : 9.3.6.1 Áŋgiruššansuorgi Vuođđoealáhusaid rámmaeavttut dábálaš bušeahtas Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin dihtii areálaid ja resurssaid : - 200 000 ru hálddahuslaš goluin vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat mariidna resurssat Evttohus 5 : 2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda . 2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda . 2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda . Eambbosat eanadoalus válljejit álgit mátkeealáhusain ii dušše lasihan dihtii dálu tietnasa , muhto maiddái ávkkástallat vejolaš geavakeahtes bargonávccaid . Danne bivdá Sámediggi Stuorradikki bargat dan ala ahte : • vuolit vearuid ja divadiid bokte fuolahit ahte ealáhusat sáhttet birget ruhtavehkiid haga • dahkat álkibun ovttaskasaide álggahit ja doaimmahit iežaset fitnodaga • uhcidit skovvehivvodaga ja álkidit almmolaš hálddašeami , lágaid ja njuolggadusaid • hehttet ahte almmolaš fitnodagat ožžot sierraovdduid mat botnjet gilvvohallama • ohcamat ja oktavuođaváldin almmolašvuhtii galgá vástiduvvot mearriduvvon áigemearis • diktit gielddaid doalahit oasi fitnodatvearus • buoridit infrastruktuvrra ja vuolidit vearuid ja divadiid sihkkarastin dihtii ovdáneami • áiggiid čađa johtolatlokten álggahuvvo • vearut ja divadat mat čatnasit luondduresurssaide nu guhkás go vejolaš doalahuvvojit báikkálaččat Sámediggi háliida dakkár friija eanageavaheami , mii addá juohke bondii duohta vejolašvuođa válljet buvttadeami daid rámmaid siskkobealde maid márkan , iežasberoštus ja ekonomiija bidjá . Sámedikki mielas lea deaŧalaš oktilaččat árvvoštallat iešguđet oalgguhusaid movttiidahttin dihtii investeremiid ja buoridit doalu nu ollu go vejolaš vai gánnáhahttivuohta buorrána . Sámedikki mielas lea deaŧalaš oktilaččat árvvoštallat iešguđet oalgguhusaid movttiidahttin dihtii investeremiid ja buoridit doalu nu ollu go vejolaš vai gánnáhahttivuohta buorrána . Eambbosat eanadoalus válljejit álgit mátkeealáhusain ii dušše lasihan dihtii dálu tietnasa , muhto maiddái ávkkástallat vejolaš geavakeahtes bargonávccaid . Stáhta ovddasvástádus dat lea ahte čuovvolit luonddušláddjivuođalága mearrádusaid bearráigeahččan dihtii ahte dakkár iskkadeapmi čađahuvvo . Stáhta ovddasvástádus dat lea ahte čuovvolit luonddušláddjivuođalága mearrádusaid bearráigeahččan dihtii ahte dakkár iskkadeapmi čađahuvvo . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui . Njulgen dihtii dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo : Njulgen dihtii dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo : Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami . Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami . ( Ovdamearkka dihtii : davvisámegiella vuosttašgiellan ja dárogiella nubbingiellan . Ovdamearkka dihtii lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna . Ovdamearkka dihtii ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid . Dán sáhttá ovdamearkka dihtii čađahit nu ahte boazodoalu nuoraide addojuvvo oahpahallibálká dihto áigodahkii vai sii sáhttet eanet aktiivvalaččat searvat boazodoalus , ja dasto oččošedje boazodoallit buhtadusa oahpahusa ovddas . Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid dihtii menddo guhká . Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan dihtii makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái . Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren dihtii boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi . Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan dihtii boazologu guohtonvuđđui . Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan dihtii bajimuš boazologu . Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun dihtii bohccuid heajus jagiin . Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin dihtii nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus . Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan dihtii ceavzilis boazodoalu . Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan dihtii sámi beroštumiid . Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid dihtii menddo guhká . Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan dihtii makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái . Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren dihtii boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi . Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan dihtii boazologu guohtonvuđđui . Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan dihtii bajimuš boazologu . Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun dihtii bohccuid heajus jagiin . Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin dihtii nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus . Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan dihtii ceavzilis boazodoalu . Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan dihtii sámi beroštumiid . Ovdamearkka dihtii lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna . Ovdamearkka dihtii ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid . Ovdamearkka dihtii lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna . Ovdamearkka dihtii ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid . Sámi giela ja identitehta dihtii lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales . Sámi giela ja identitehta dihtii lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales . ” Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttegiid , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Dán barggus sávvá Sámediggi oažžut ovttasbarggu eará oasálaččaiguin , vuosttažettin gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin , mas searválagaid sáhttit ovdamearkka dihtii váikkuhit konsešuvdnaeavttuid hábmema guovddášeiseválddiid ektui . Gielda- ja guovlodepartemeanta čielggada lasseeavttuid namahuvvon reivves Guolástusdepartementii , ovdamearkka dihtii ahte konsešuvdnaoažžut leat geatnegahttojuvvon ásahit ja ruhtadit daid vuođđostruktuvra doaibmabijuid , maid doaibma gáibida , ja muđui geatnegahttojuvvojit leat mielde ruhtadit sierranas doaibmabijuid // rusttegiid jogo njuolgga doarjjan dahje sajustemiin suohkana hálddašan fondii . Ovdamearkka dihtii guoská dát buvdadoaimmaheapmái giliguovddážis Moskkis , plánejuvvon mánáidgárdedoibmii , guollevuostáiváldimii , sámi akvakultuvraoahpaheapmái , ollislaš brugga // gáddebása huksemii , Moskki skuvlla dihtoriid ja fierpmádaga háhkamii ja ruhtadeapmái , diehtošávahaga huksemii Moskái , geaidnohuksema álggaheapmái ja čađaheapmái Moskkis Jo-Gidádibmii , čáhcefievrrideapmái olggut Moskái . Buohtastahttima dihtii sáhttá namuhit ahte Kultur- ja girkodepartemeanta lea lasihan juolludeamo 1,2 proseanttain . Nannen dihtii sámi giellateknologiija ovddideami áigu Kultur- ja girkodepartemeanta juolludit Nnannen dihtii ekonomiijahálddašeami ovddideami doaimma , dás maiddái oastin- ja dárkkástusdoaimma , ásahuvvo oastin- // dárkkástusvirgi dálá Plána- ja hálddahusossodahkii 600 000 ruvdnosaš jahkásaš rámmain . Office 2000 lea guokte buolvva boarráset go maŋimus Microsofta veršovdna ja lea dál jo váttis geavahit dálá prográmmaveršovnna ovttas eará fágavuogádagaiguin , ovdamearkka dihtii leat mis stuorra váttisvuođat dan geavahit ovttas Sámedikki dokumeantagieđahallanvuogádagain , Acos Websak:in Investeren // ođasteapmi čoavddášii eanaš váttisvuođaid , mat mis leat dálá čovdosiin . Diehtojuohkinkampánnja čađahuvvo eanedan dihtii čáliheami sámi jienastuslohkui ja seammás boktit eanet beroštumi Sámedikki ja sámediggeválgga birra giđđat ja čakčat 2005 . Ferte álggahit movttiidahttindoaibmabijuid nannen dihtii sámegiela , ja erenoamážit oarjelsámegiela ja julevsámegiela ferte sakka nannet . Musea // museasiidda fágavirggiide fertejit maid gullat konserváhtor NKF-N virggit ( ovdamearkka dihtii objeaktakonserváhtor ) ja leat dárbbašlaš oassin musea fágabargogottis . Lávdegoddi hálida vuosttaldit dán negatiivalaš rievdama dainna vugiin ahte čađahit aktiivalaš doaimmaid vai ealáhusdoaibma ain lea guovddáš ávnnaslaš vuođđu seailluhan dihtii ja nannen dihtii sámi kultuvrra , ealáhusa ja giela . Lávdegoddi hálida vuosttaldit dán negatiivalaš rievdama dainna vugiin ahte čađahit aktiivalaš doaimmaid vai ealáhusdoaibma ain lea guovddáš ávnnaslaš vuođđu seailluhan dihtii ja nannen dihtii sámi kultuvrra , ealáhusa ja giela . Vaikke Stuorradiggi St. dieđ. nr. 19 , 2004 – 2005 meannudeami oktavuođas ii evttohan ásahit sierra guolleeriid mearrasámi guovlluide , hálidat Sámedikki bealis joatkit bargguin oažžun dihtii guolástanvuoigatvuođaid ruovttoluotta sámi guovlluide , nu mo Sámediggi mearridii dieđáhusastis čakčamánu 23. b. 2004 . Áravuomis lea aktiivvalaš eanaeaiggátsearvi , mii lea čađahan ollu virkkosmahtti ja čálgudeaddji doaibmabijuid buoridan dihtii álbmoga eallindási . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan dihtii ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui . Njulgen dihtii dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo : Njulgen dihtii dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo : Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami . Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka dihtii sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami . ( Ovdamearkka dihtii : davvisámegiella vuosttašgiellan ja dárogiella nubbingiellan . Ovdamearkka dihtii lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna . Ovdamearkka dihtii ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid . Dán sáhttá ovdamearkka dihtii čađahit nu ahte boazodoalu nuoraide addojuvvo oahpahallibálká dihto áigodahkii vai sii sáhttet eanet aktiivvalaččat searvat boazodoalus , ja dasto oččošedje boazodoallit buhtadusa oahpahusa ovddas . ” Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttegiid , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Dán barggus sávvá Sámediggi oažžut ovttasbarggu eará oasálaččaiguin , vuosttažettin gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin , mas searválagaid sáhttit ovdamearkka dihtii váikkuhit konsešuvdnaeavttuid hábmema guovddášeiseválddiid ektui . Dán proseassas lea dehálaš ahte lea buorre oktavuohta duojáriidda , gávnnahan dihtii ahte leatgo otnáš organiserema ja juolludusa eavttut riekta ja maid vejolaččat fertešii divvut vai duojárat ieža ožžot juolluduvvan ruđaid buorrin . Ovdamearkka dihtii ahte Sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde doarjut guovttegielalašvuođa ovdánahttima dan bokte ahte sáhttá geavahit sámegiel mánáidgárddiid ja « kontantstøtte » ? Ráđđi lea bivdán čoahkkima Birasgáhttenministariin , guorahallan dihtii sámi beroštumiid suodjalandoaibmabijuid oktavuođas . Iige oro gávdnomin áddejupmi ge dasa , dahje beroštupmi Finnmárkku politinjunnožiin , buoridan dihtii dili . Eat sáhte ovdamearkka dihtii vuordit ahte guolásteaddjit dahje geaidnomátkkošteaddjit galget doaibmat politiiján guđet guoibmáseaset . Sihkkarastin dihtii , ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) . Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan dihtii čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái . Ovdamearkka dihtii bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui . Dásseárvoperspektiivva vuođul lea earenoamáš deaŧalaš árvvoštallat leatgo obalaš dásseárvodoaibmabijut doarvái , earenoamážit gozihan dihtii daid dárbbuid mat ovddidit nissonolbmuid vejolašvuođaid jođihit sin iežaset doaimma iešheanális olmmožin . Dán proseassas lea dehálaš buorre oktavuohta duojáriiguin gávnnahan dihtii leago organiseren otne ja juogadankriteriijat riekta ja maid vejolaččat ferte njulget vai juogaduvvon ruđat mannet duojáriidda ávkin . Sihkkarastin dihtii , ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) . Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan dihtii čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái . Ovdamearkka dihtii bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui . Sihkkarastin dihtii dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa . Čuovvolan ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid . Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan dihtii buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas . Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan dihtii barggu sámi visttiid gáhttenplánain . Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan dihtii njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa dihtii ( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil . Sihkkarastin dihtii dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa . Čuovvolan ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid . Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan dihtii buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas . Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan dihtii barggu sámi visttiid gáhttenplánain . Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan dihtii njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa dihtii ( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil . Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema dihtii ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan . Sihkkarastin dihtii , ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid . maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan dihtii gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus . Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan dihtii viidodaga sámi servodatdigáštallamis . Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema dihtii ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan . Sihkkarastin dihtii , ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid . maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan dihtii gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus . Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan dihtii viidodaga sámi servodatdigáštallamis . Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema dihtii ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan . Sihkkarastin dihtii , ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid . 1997:4 ) ii leat ovdamearkka dihtii lávdegoddi čielggadan dološvuoigatvuođa áddejumiid eana- ja čáhce-vuoigatvuođaid hárrái . Ovdamearkka dihtii lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas . 1997:4 ) ii leat ovdamearkka dihtii lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid . Ovdamearkka dihtii lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas . 1997:4 ) ii leat ovdamearkka dihtii lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid . Ovdamearkka dihtii lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin dihtii eallineavttuid boahttevaš buolvvaide . Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin dihtii eallineavttuid boahttevaš buolvvaide . Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka dihtii johtalusa . Sámediggi lea dan dihtii bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis . Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka dihtii johtalusa . Sámediggi lea dan dihtii bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis . Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid dihtii menddo guhká . Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan dihtii makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái . Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren dihtii boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi . Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan dihtii boazologu guohtonvuđđui . Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan dihtii bajimuš boazologu . Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun dihtii bohccuid heajus jagiin . Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin dihtii nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus . Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan dihtii ceavzilis boazodoalu . Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan dihtii sámi beroštumiid . Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid dihtii menddo guhká . Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan dihtii makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái . Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren dihtii boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi . Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan dihtii boazologu guohtonvuđđui . Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan dihtii bajimuš boazologu . Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun dihtii bohccuid heajus jagiin . Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin dihtii nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus . Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan dihtii ceavzilis boazodoalu . Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan dihtii sámi beroštumiid . Ovdamearkka dihtii lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna . Ovdamearkka dihtii ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid . Ovdamearkka dihtii lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna . Ovdamearkka dihtii ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid . Sámi giela ja identitehta dihtii lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales . Sámi giela ja identitehta dihtii lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales . Danin ii sáhte ge čuoččuhit , ahte njuolggadusain livčče váikkuhus manosguvlui , vaikko muhtun eavttut rievdaduvvojit ge ovdamearkka dihtii dietnasiid ektui . Ovdamearkan sáhttit čujuhit ahte ortnegiid , nugo ovdamearkka dihtii albmotoadjolága oktavuođas lea dáhpáhuvvan nu , ahte njuolggadusat rievdaduvvojit nu ahte joavkkut mat leat rehkenastán oažžut doarjaga eai oažžoge doarjaga . Ná lea dahkkon ovdamearkka dihtii bargguhisvuođaoaju oktavuođas , ahte gáibádus dietnasii jos galgá oažžut oaju lasihuvvui 0.75 albmotoaju vuođđosupmis 1.25 álbmotoaju vuođđosupmái . Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen dihtii dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten dihtii dan , ahte ná fas ii geava ? Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen dihtii dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten dihtii dan , ahte ná fas ii geava ? Danin áigu ráđđi váldit oktavuođa Norgga valáštallanservvin iskan dihtii maid searvi vejolaččat lea dahkan valáštallama ja rasismma ektui , ja makkár plánat sis leat dákkár váttisvuođaid ektui boahtteáiggis . Áigu go Sámediggeráđđi nie dušše dohkkehit dan , mii čuoččuhuvvo , ahte EEO-njuolggadusat raššudit distriktapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid geavahusa vejolašvuođaid Finnmárkkus ja Davvi-Tromssas , ja maid áigu ráđđi bargat čielggadan dihtii váikkuhusaid , mat erenoamážit gusket sámi beroštumiide váikkuhangaskaoapmeguovllus ? Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čuovvolan dihtii ášši ? Sámediggi sáhttá ea.ea. gáibidit guolástusoaivadus virggiid Sámediggái gozihan dihtii dán . Dán njulgema dihtii orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda . Dán njulgema dihtii orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda . Danin lea Sámediggi bivdán , ahte Guolástusdepartemeanta fas álggaha iežas juolludasa nannen dihtii lotnolasealáhusaid ja eará guolástusdoaibmabijuid sámi guovlluin . Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan dihtii báikkálašheivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovlluin : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Nordlánddas . Váikkuhit dasa ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieđuid kursaplána , nugo ovdamearkka dihtii málesteapmi , buvrehuksen , Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan dihtii dili . Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan dihtii dili . lea go vánis ekonomálaš resurssaid dihtii ahte ii sáhte vuoruhit nissonpolitihkalaš áššiid ? In leat registreren dan ge ahte ráđđi livččii geahččalan šiehtadallat ráđđehusain gávdnan dihtii čovdosa riidui . Áigu go Sámediggeráđđi dahkat maidege gávdnan dihtii čovdosa riidui ? Sámediggeráđđi bargá riikkaidgaskasaš áššiiguin nannen dihtii áddejumi ja solidaritehta eamiálbmogiid gaskka . Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma álggahuvvui boazodoalliid ja boazologu geahpedeami dihtii . Maid lea Sámediggeráđđi dahkan nuppásteaddjiid legitiima gáibádusaid ovddideapmái , ja lea go makkárge konkrehta áigumuš ovddidit dán ášši viidáseabbot , ovdamearkka dihtii ahte nuppásteaddjit ieža ožžot nana resurssaid bargat dainna ? Man lágan strategiija lea Sámediggeráđđi jurddašan geavahit oččodan dihtii ollašuhttot daid gáibádusaid maid NSR:a jođiheaddji lea ovddidan ? Bohccobierggu ferte sierraláhkái meannudit duollomáksomeriid ektui , go lea dárbu oastit bierggu doalahan dihtii bohccobierggu saji márkanis . Eamiálbmotperspektiivva suodjaleami dihtii prioriterii Kanada alimusriekti maid lea dehálaš suodjalit reguleremiid oktavuođas : Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Berrešii , buhtadan dihtii muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide . Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka dihtii čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. . Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan . Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka dihtii čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. . Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Berrešii , buhtadan dihtii muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide . Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka dihtii báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka dihtii báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Váikkuhit dan ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieðuid kursaplána , nugo ovdamearkka dihtii málesteapmi ja buvrehuksen Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan dihtii báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas . Váikkuhit dan ahte ráhkadit kursaplána árbevirolaš máhtu birra , nugo ovdamearkka dihtii málesteapmi , buvrehuksen , Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan dihtii báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas . Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka dihtii 400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka dihtii 3000 bohcco . Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka dihtii 400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka dihtii 3000 bohcco . Ovdamearkka dihtii 4. teakstaoasi maŋimuš cealkka sáhttá čuohcit ruovttogežiid : Man dihtii erenoamážit lea dárbu reageret , lea dat go Eanandoallodepartemeantta lea vuođđogirjjiiguin sirdán ođđa eanangeavahusnummariid Statskog SF háldui 4,3 mill ruvdnui , daid mat ledje Finnmárkku matrihkkalahtes eatnamat . Dán dihtii dieđusge fertejit leat dihto vejolašvuođat norgalaš riekteásahusas heivehaddat álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide guoski njuolggadusaid geavatlaš čađaheami . Juohkehačča iežas friddjavuohta ferte leat mearridit dáhttugo son searvat daidda doaibmabijuide mat Norggas álggahuvvojit suodjalan dihtii sámi kultuvrra , ja dáhttugo dáiguin ávkašuvvat . Deanu Guovddášbellodat áigu dan dihtii árvalit dákkár juogu : Guđa lahtus galgá leat fierbmelohpi , muhto duon njealljásis galgá leat aivvefal stággolohpi ( iige fierbmelohpi ) . SVL lea ovdamearkka dihtii hui unnán čielggadan Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođaid , ja dat ii leat čielgasit váldán vuhtii Álbmotriektejoavkku loahppajurdagiid , ahte sámiin lea Finnmárkkus eaiggáduššan- ja háldovuoigatvuohta stuorra eananosiide álbmotrievtti mielde ( s. 3 ) . Dattetge lea sivva buktit mearkkašumi dan cealkimii ahte fárremat Finnmárkku sámi guovlluide dávjá dáhpáhuvve almmolaš dáruiduhttinpolitihka dihtii ( s. 19 ) . historjjá geahnohuhttin dihtii sámiid vuoiggalaš gáibádusaid vuođu . Vaikko vel leage nu - dološ sámi geavaheami dihtii - ahte otne lea sámi riektevuođđu dán guovllus , de Bargiidbellodaga joavku bealistis ii sáhte miehtat ahte lea sivva gáibidit sámiide oppalaš vuoigatvuođa eaiggáduššat ja háldet beali Norggas . Sámediggeráđđi lea mearkkašan ahte árbevirolaš meahccegeavaheami dihtii ii leat dárbu ásahit gillefidnoguovllu , muhto joavkku mielas dakkár geavaheapmi ferte leat deháleamos eaktu . Go dán guovtti čázádagas lea sáhka , de celkojuvvo árvalusas ahte sihkkarastin dihtii sámiid guolleresurssaid geavaheami dárbbašuvvojit ođđa njuolggadusat Finnmárkku stuorra luossajogaid várás ( s. 28 ) . Bajábeal namahuvvon sivaid dihtii mii hilgut Sámediggeráđi árvalusa , ahte fierbmebivdu galgá fas álggahuvvot Álttájogas ( s. 28 ) . Vaikko Bargiidbellodaga joavku muhtun muddui čuovvola Sámediggeráđi ákkastallama vuoigatvuođaid massimis ( s. 29 ) , de dat dattetge livččii dohkketmeahttun riektedahku , jos Interesseantagottis váldojuvvošii bivdovuoigatvuohta eret vuođđudan dihtii ođđa hálddašanorgána , mas Interesseantagoddi dušše sáhttá ovddidit árvalusas . Dáhkidan dihtii riddo- ja vuotnafatnasiidda bissovaš sálašmeari , de berrejit eiseválddit árvvoštallat sáhttágo ovdalis namahuvvon bivddosregulerejeaddji orgána doaibmat maiddái dan nammii . Dán vuođus lea nu , ahte boazosámiid vuoigatvuođat boazodoallolága mielde guohtumiidda , johtimii ja johtaleapmái , boazogeahččibarttaid huksemii , áiddiid ja rusttegiid ceggemii , muorraávdnasiid geavaheapmái , bivdui , meahcásteapmái ja guolásteapmái , eai galgga lihkkasit árvalusaid dihtii . Ovddasvástideaddji eiseválddit fertejit nu farga go vejolaš bidjat johtui ávkkálaš doaibmabijuid gádjun dihtii nuortalaš kultuvrra - e.e. dainna lágiin ahte ásahit musea ja kulturguovddáža , giellaoahpahusa ja sullasaš doaibmabijuid . Seammás mii dáhttut rámidit dain ollugiid , go leat ollu dahkan ovddidan dihtii sámi kultuvrra , ja máŋgga gielddas ja fylkkagielddas politihkalaš eanetlohku lea čájehan geavadis ahte sis leat positiiva miellaguoddu sámi kultuvrii - beroškeahttá dain vuosteháguin maiguin dakkár doaibmabijut leat deaividan . Dát jurdda čuovvu Sámeráđi jurdagiid ja heive ja dárbbašuvvo dál fuolahuvvot maiddái dan dihtii go Arktalaš Universitehtta lea áigeguovdilis áššin . Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan sihkkarastin dihtii riekte- ja birgejumi vuođu sidjiide geat barget guolástusain uhccit fatnasiiguin ja mat duođai leat mielde doalaheamen bieđgguid ássama . Sihkkarvuođa dihtii áigu NSR sámediggejoavku čujuhit ahte ruđat oahpahusa várás sámegielas ja sámegillii leat olggobealde Sámedikki bušeahta . Dán proseassas lea dehálaš ahte lea buorre oktavuohta duojáriidda , gávnnahan dihtii ahte leatgo otnáš organiserema ja juolludusa eavttut riekta ja maid vejolaččat fertešii divvut vai duojárat ieža ožžot juolluduvvan ruđaid buorrin . Ovdamearkka dihtii ahte Sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde doarjut guovttegielalašvuođa ovdánahttima dan bokte ahte sáhttá geavahit sámegiel mánáidgárddiid ja « kontantstøtte » ? Ráđđi lea bivdán čoahkkima Birasgáhttenministariin , guorahallan dihtii sámi beroštumiid suodjalandoaibmabijuid oktavuođas . Iige oro gávdnomin áddejupmi ge dasa , dahje beroštupmi Finnmárkku politinjunnožiin , buoridan dihtii dili . Eat sáhte ovdamearkka dihtii vuordit ahte guolásteaddjit dahje geaidnomátkkošteaddjit galget doaibmat politiiján guđet guoibmáseaset . Sihkkarastin dihtii , ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) . Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan dihtii čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái . Ovdamearkka dihtii bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui . Dásseárvoperspektiivva vuođul lea earenoamáš deaŧalaš árvvoštallat leatgo obalaš dásseárvodoaibmabijut doarvái , earenoamážit gozihan dihtii daid dárbbuid mat ovddidit nissonolbmuid vejolašvuođaid jođihit sin iežaset doaimma iešheanális olmmožin . Dán proseassas lea dehálaš buorre oktavuohta duojáriiguin gávnnahan dihtii leago organiseren otne ja juogadankriteriijat riekta ja maid vejolaččat ferte njulget vai juogaduvvon ruđat mannet duojáriidda ávkin . Sihkkarastin dihtii , ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) . Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan dihtii čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái . Ovdamearkka dihtii bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui . Sihkkarastin dihtii dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa . Čuovvolan ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid . Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan dihtii buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas . Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan dihtii barggu sámi visttiid gáhttenplánain . Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan dihtii njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa dihtii ( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil . Sihkkarastin dihtii dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa . Čuovvolan ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid . Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan dihtii buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas . Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan dihtii barggu sámi visttiid gáhttenplánain . Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan dihtii njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Čuovvolan dihtii ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta . Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa dihtii ( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil . Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema dihtii ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan . Sihkkarastin dihtii , ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid . maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan dihtii gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus . Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan dihtii viidodaga sámi servodatdigáštallamis . Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema dihtii ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan . Sihkkarastin dihtii , ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid . maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan dihtii gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus . Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan dihtii viidodaga sámi servodatdigáštallamis . Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema dihtii ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan . Sihkkarastin dihtii , ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid . 1997:4 ) ii leat ovdamearkka dihtii lávdegoddi čielggadan dološvuoigatvuođa áddejumiid eana- ja čáhce-vuoigatvuođaid hárrái . Ovdamearkka dihtii lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas . 1997:4 ) ii leat ovdamearkka dihtii lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid . Ovdamearkka dihtii lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas . 1997:4 ) ii leat ovdamearkka dihtii lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid . Ovdamearkka dihtii lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin dihtii eallineavttuid boahttevaš buolvvaide . Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin dihtii eallineavttuid boahttevaš buolvvaide . Danin ii sáhte ge čuoččuhit , ahte njuolggadusain livčče váikkuhus manosguvlui , vaikko muhtun eavttut rievdaduvvojit ge ovdamearkka dihtii dietnasiid ektui . Ovdamearkan sáhttit čujuhit ahte ortnegiid , nugo ovdamearkka dihtii albmotoadjolága oktavuođas lea dáhpáhuvvan nu , ahte njuolggadusat rievdaduvvojit nu ahte joavkkut mat leat rehkenastán oažžut doarjaga eai oažžoge doarjaga . Ná lea dahkkon ovdamearkka dihtii bargguhisvuođaoaju oktavuođas , ahte gáibádus dietnasii jos galgá oažžut oaju lasihuvvui 0.75 albmotoaju vuođđosupmis 1.25 álbmotoaju vuođđosupmái . Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen dihtii dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten dihtii dan , ahte ná fas ii geava ? Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen dihtii dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten dihtii dan , ahte ná fas ii geava ? Danin áigu ráđđi váldit oktavuođa Norgga valáštallanservvin iskan dihtii maid searvi vejolaččat lea dahkan valáštallama ja rasismma ektui , ja makkár plánat sis leat dákkár váttisvuođaid ektui boahtteáiggis . Áigu go Sámediggeráđđi nie dušše dohkkehit dan , mii čuoččuhuvvo , ahte EEO-njuolggadusat raššudit distriktapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid geavahusa vejolašvuođaid Finnmárkkus ja Davvi-Tromssas , ja maid áigu ráđđi bargat čielggadan dihtii váikkuhusaid , mat erenoamážit gusket sámi beroštumiide váikkuhangaskaoapmeguovllus ? Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čuovvolan dihtii ášši ? Sámediggi sáhttá ea.ea. gáibidit guolástusoaivadus virggiid Sámediggái gozihan dihtii dán . Dán njulgema dihtii orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda . Dán njulgema dihtii orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda . Danin lea Sámediggi bivdán , ahte Guolástusdepartemeanta fas álggaha iežas juolludasa nannen dihtii lotnolasealáhusaid ja eará guolástusdoaibmabijuid sámi guovlluin . Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan dihtii báikkálašheivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovlluin : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Nordlánddas . Váikkuhit dasa ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieđuid kursaplána , nugo ovdamearkka dihtii málesteapmi , buvrehuksen , Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan dihtii dili . Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan dihtii dili . Váikkuhit dan ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieðuid kursaplána , nugo ovdamearkka dihtii málesteapmi ja buvrehuksen Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan dihtii báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas . Váikkuhit dan ahte ráhkadit kursaplána árbevirolaš máhtu birra , nugo ovdamearkka dihtii málesteapmi , buvrehuksen , Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan dihtii báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas . Dát jurdda čuovvu Sámeráđi jurdagiid ja heive ja dárbbašuvvo dál fuolahuvvot maiddái dan dihtii go Arktalaš Universitehtta lea áigeguovdilis áššin . Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii . Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka dihtii johtalusa . Sámediggi lea dan dihtii bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis . Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka dihtii johtalusa . Sámediggi lea dan dihtii bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis . lea go vánis ekonomálaš resurssaid dihtii ahte ii sáhte vuoruhit nissonpolitihkalaš áššiid ? In leat registreren dan ge ahte ráđđi livččii geahččalan šiehtadallat ráđđehusain gávdnan dihtii čovdosa riidui . Áigu go Sámediggeráđđi dahkat maidege gávdnan dihtii čovdosa riidui ? Sámediggeráđđi bargá riikkaidgaskasaš áššiiguin nannen dihtii áddejumi ja solidaritehta eamiálbmogiid gaskka . Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma álggahuvvui boazodoalliid ja boazologu geahpedeami dihtii . Maid lea Sámediggeráđđi dahkan nuppásteaddjiid legitiima gáibádusaid ovddideapmái , ja lea go makkárge konkrehta áigumuš ovddidit dán ášši viidáseabbot , ovdamearkka dihtii ahte nuppásteaddjit ieža ožžot nana resurssaid bargat dainna ? Man lágan strategiija lea Sámediggeráđđi jurddašan geavahit oččodan dihtii ollašuhttot daid gáibádusaid maid NSR:a jođiheaddji lea ovddidan ? Bohccobierggu ferte sierraláhkái meannudit duollomáksomeriid ektui , go lea dárbu oastit bierggu doalahan dihtii bohccobierggu saji márkanis . Eamiálbmotperspektiivva suodjaleami dihtii prioriterii Kanada alimusriekti maid lea dehálaš suodjalit reguleremiid oktavuođas : Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Berrešii , buhtadan dihtii muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide . Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka dihtii čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. . Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan . Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka dihtii čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. . Finnmárkkus lea ovdamearkka dihtii olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Berrešii , buhtadan dihtii muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide . Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka dihtii báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka dihtii nuppástuhttinruđaid hámis . Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka dihtii báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet . Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka dihtii rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget . Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan sihkkarastin dihtii riekte- ja birgejumi vuođu sidjiide geat barget guolástusain uhccit fatnasiiguin ja mat duođai leat mielde doalaheamen bieđgguid ássama . Sihkkarvuođa dihtii áigu NSR sámediggejoavku čujuhit ahte ruđat oahpahusa várás sámegielas ja sámegillii leat olggobealde Sámedikki bušeahta . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 5 887 Ovddit123456Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Sámedikki doarjjastivra čujuha maid Sámelága § 3-7 Vuoigatvuohta oahpahusvirgelohpái , mii čuodjá ná : ” Sii guđet barget báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegiela máhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu . Sámediggi čujuha maid Sámelága § 3-7 Vuoigatvuohta oahpahusvirgelohpái , mii čuodjá ná : ” Sii guđet barget báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegiela máhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu . Eai leat boahtán ođđa dieđut ohccis maid eat dovdan go ášši meannuduvvui ovddit háve ja man dihtii sáhttá rievdadit ovdalaš mearrádusa áššis DS 256/04/256 . Sámedikki doarjjastivrras ferte leat doarvái fágalaš vuođđu árvvoštallan dihtii ohcamiid . Ii dan dihtii leat automatihkka ahte addojuvvo ruhtadoarjja ásahit fitnodaga Sámi ovddidanfoanddas sidjiide geat juvssahallet dasa . V Doarjjastivra ii atte dábálaččat doarjaga opmodagaid oastimii , muhto dán oktavuođas lea dat dehálaš doalahan dihtii buori bálvalusfálaldaga Goavkejogas . Ohcan ja ožžon biehttalusa eará sivaid dihtii Oktiibuot ohcamušat Man stuora oassi lea ožžon doaibmadoarjaga Man stuora oassi ožžon 40 % ovddit jagi dietnasa ektui Okta váttis váldočuolbma Sámediggái , mii lea doarjjaeiseváldi , lea máhttit veardádallat man ollu sis lea dáhttu vuoruhit ollislaš doarjjarámmas joksan dihtii dán váikkuhusa ? Olahan dihtii vuovdingáibádusa , dahje danin vai olahivččii oažžut nu ollu doarjaga go lea vejolaš oažžut , de sáhttet muhtun duojárat giktašuvvat čállit iežas duodjedienasin maiddái dakkár duodjegálvvuid dietnasa maid eai leat ieža ráhkadan . Sáhttá ovdamearkkadihte leat vuogasvuohta jearahallat muhtun moadde duojára geat leat ožžon doarjaga ja geat eai leat ožžon , gullan dihtii sin oainnuid ja vejolaš moaitagiid áššemeannudeapmái . Dat eavttut maid leat šiehtadallan fievrreduvvojit Sámedikki bušehttii ja dohkkehuvvojit dievasčoahkkimis , sihkkarastin dihtii ahte juolludeamit leat bušeahttarámmaid siskkobealde . Oanehaččat Sámedikki dihtorsystema birra go guoská dieđuid vurkkodeapmái ja beassanbearráigeahččamii Ráddjen dihtii barggu , de eat leat mii ráhkadan makkárge dárkilis čilgehusa das makkár Sámedikki iežas dihtorsystema lea . Fievrrideapmi kulturvuđot ávkkástallama oktavuođas mearriduvvo lága bokte sihkkarastin dihtii ahte álbmot beassá eallit nu mo sii leat eallán máŋggaid buolvvaid . Lea buorre go sámi álbmot cegge eanet fitnodagaid ođđaáiggi ealáhusain nu go ovdamearkka dihtii mátkeealáhusas . Doaimmaid main sáhttá leat váikkuhu guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka dihtii biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid , ođđasislástenterminálaid ja oljju ja gássa gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa . Dattetge ii leat jierpmálaš ráddjet geográfalaš doaibmaguovllu Sámi vuoigatvuođalávdegotti vejolaš evttohusaide nannen dihtii riddo- ja vuotnabivddu mearrasámi guovlluin , nu ahte ii ge Finnmárku gula dasa . Ovdamearkka dihtii leat dehálaš nálit várrejuvvon áhpefatnasiidda . Lea dehálaš ahte beroštupmi mariidna resurssaide sihkkarastojuvvo ja deattuhuvvo oassin sápmelaččaid materiálalaš kulturvuođus , sihkkarastojuvvo ahte sápmelaččat besset oassálastit ja mielde mearridit resurssahálddašeamis ja maid sihkkarastá ja nanne sámi materiálalaš kulturvuođu ovdamearkka dihtii jus máhcaha historjjálaš vuoigatvuođaid . Ulbmil sáhttá ovdamearkka dihtii lea árbevirolaš sámi ealáhusaid seailluheapmi , viidáset ovddideapmi ja ođasmahttin . Sámediggi oaivvilda ahte jahkásaš mearrádusat ovdamearkka dihtii boazodoalu ja eanadoalu rámmaeavttuid birra ii leat bálkášiehtadallan , muhto daid vejolašvuođaid mearrideapmi mat sáhttet addit sisaboađuid . Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen dihtii eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin . Danne bivdá Sámediggi Stuorradikki bargat dan ala ahte : • vuolit vearuid ja divadiid bokte fuolahit ahte ealáhusat sáhttet birget ruhtavehkiid haga • dahkat álkibun ovttaskasaide álggahit ja doaimmahit iežaset fitnodaga • uhcidit skovvehivvodaga ja álkidit almmolaš hálddašeami , lágaid ja njuolggadusaid • hehttet ahte almmolaš fitnodagat ožžot sierraovdduid mat botnjet gilvvohallama • ohcamat ja oktavuođaváldin almmolašvuhtii galgá vástiduvvot mearriduvvon áigemearis • diktit gielddaid doalahit oasi fitnodatvearus • buoridit infrastruktuvrra ja vuolidit vearuid ja divadiid sihkkarastin dihtii ovdáneami • áiggiid čađa johtolatlokten álggahuvvo • vearut ja divadat mat čatnasit luondduresurssaide nu guhkás go vejolaš doalahuvvojit báikkálaččat Erenoamáš diliin , ovdamearkka dihtii jus šiehtadallamat boatkanit , sáhttá Sámediggeráđđi ovddidit ášši miessemánu dievasčoahkkimii . Erenoamáš diliin , ovdamearkka dihtii jus šiehtadallamat boatkanit , sáhttá Sámediggeráđđi ovddidit ášši miessemánu dievasčoahkkimii . Ovdamearkka dihtii ferte vuovdit dujiid 100 000 ru ovddas jus galgá buhttet beallelašdoarjaga massima . Gielda- ja guovlodepartemeanta čielggada lasseeavttuid namahuvvon reivves Guolástusdepartementii , ovdamearkka dihtii ahte konsešuvdnaoažžut leat geatnegahttojuvvon ásahit ja ruhtadit daid vuođđostruktuvra doaibmabijuid , maid doaibma gáibida , ja muđui geatnegahttojuvvojit leat mielde ruhtadit sierranas doaibmabijuid // rusttegiid jogo njuolgga doarjjan dahje sajustemiin suohkana hálddašan fondii . Ovdamearkka dihtii guoská dát buvdadoaimmaheapmái giliguovddážis Moskkis , plánejuvvon mánáidgárdedoibmii , guollevuostáiváldimii , sámi akvakultuvraoahpaheapmái , ollislaš brugga // gáddebása huksemii , Moskki skuvlla dihtoriid ja fierpmádaga háhkamii ja ruhtadeapmái , diehtošávahaga huksemii Moskái , geaidnohuksema álggaheapmái ja čađaheapmái Moskkis Jo-Gidádibmii , čáhcefievrrideapmái olggut Moskái . Sámediggi gáibida 2005 ja 2006 juolludanreivviin ahte suohkanat // fylkkasuohkanat galget ráhkadit giellaplánaid main čielgasit boahtá ovdan maid suohkan // fylkkasuohkan áigu bargat nannen dihtii sámegiela boahttevuođas . Eai leat čađahuvvon meroštallamat mat duođaštivčče ahte sámegiella lea nanusnuvvan dáid doaimmaid dihtii . Sámediggi berrešii baicca iskkadit geavaheaddji gielddain gávnnahan dihtii čuovvu go gielda iežas geatnegasvuođaid . Sámedikki 2003 juolludanreivviin daddjo ahte galgá ásahuvvot ođđa giellafágalaš virgi Sámedikki giellaossodahkii nannen dihtii Sámedikki ja suohkaniid oktavuođa giellafágalaš ássiin . Makkár stivren ja bearráigeahččan bargodábit lea ásahuvvon ( buorrevuođa sihkkarastin ) sihkkarastin dihtii ahte doarjagat geavahuvvojit eavttuid mielde ? o Man láhkái orrot Sámedikki mielas suohkanat // fylkkasuohkanat ásahan stivren- ja bearráigeahččandábit ( buorrevuođasihkkarastima ) sihkkarastin dihtii ahte doarjagiid geavaheapmi lea eavttuid mielde ? Sámediggeráđđi oaidná ahte muhtun guovlluid erenoamáš diliid geažil sáhttá leat lunddolaš válljet eará organisašuvdnamálliid go vuođđudusa , ovdamearkka dihtii oasussearvvi . Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat Álttá siidii juolludit njuolggadoarjaga poasttas 2002 sámi kulturviesut doarjun dihtii kulturviessodoaimma . Mis leat ollu dakkár ásahusat ovdamearkka dihtii ealáhusain , kultuvrras , dásseárvvus ja riikkaidgaskasaččat . Sámedikkis lea buorre árbevierrun čađahit proseassaid viiddes oassálastimiin ovddidan dihtii sámi demokratiija . Lávdegotti unnitlohku oaivvilda maiddái ahte Sámedikki parlamentarismma ovddideamis sáhttet leat váikkuhusat oktavuhtii guovddáš eiseválddiiguin , ovdamearkka dihtii Sámedikki ja Ráđđehusa gaskasaš konsultašuvdnašiehtadusa čađaheami ektui . Poasta 01 hálddahuslaš dási golut 200 000 ru vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat - mariidna resurssat Evttohus 4 : 9.3.6.1 Áŋgiruššansuorgi Vuođđoealáhusaid rámmaeavttut dábálaš bušeahtas Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin dihtii areálaid ja resurssaid : - 200 000 ru hálddahuslaš goluin vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat mariidna resurssat Evttohus 5 : Sihkkut : Ođđa ortnega ealáhuskapihttalis , Áŋgiruššansuorgi geasuheaddji báikegottit , doaibmabidju 1 … . Ovdamearkka dihtii dát lea deaŧalaš festiválalágideaddjiide . Sámediggeráđi vuoruhan doaibmabijut : Sihkkarastit sámi oassálastima luondduresurssaid álmmolašrievttálaš hálddašeapmái Čuovvolit ođđa luonddušláddjiivuođalága buot surggiin mat gusket sámi beroštusaide Konsultašuvdnašiehtadusa čuovvoleapmi Ráhkadit areálapolitihkalaš plánanjuolggadusaid sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra , ealáhusdoaimma ja servodateallima vuođu almmolaš areálaplánemis Sámedikki hálddašanguovllu gielddain . Heajut sosiála ceavilvuohta mielddisbuktá ovdamearkka dihtii dakkár servodagaid mat vuođđuduvvojit vuođđoávdnasiid viežžamii ja main lea ovttabeallásaš ealáhusstruktuvra . Searvat árjjalaččat gieldda plánaproseassaide sihkkarastin dihtii sámi beroštusaid go areálaid ja resurssaid geavaheapmi ja suodjaleapmi plánejuvvo almmolaččat . Nannet ja árjjalaččat geavahit iežas váikkuhangaskaoapmepolitihka sihkkarastin dihtii dássidis ássanovdáneami sámi guovlluin . Sámediggeráđi vuoruhan doaibmabijut : Geavahit daid stivrenvejolašvuođaid mat leat plána- ja huksenlágas , ahte árjjalaččat sihkkarastit dakkár ássanmálle mii lea vuođđuduvvon báikkálaš árvvuide , ovdamearkka dihtii nana bearašgaskavuođaide ja lagaš čatnaseapmái ássanbáikki ja luonddu gaskkas . Olbmot main ii leat gullevašvuohta eanadahkii , ohcalit dáidda guovlluide arvvosmahttima dihtii . Guokte teknihkalaš kantuvrra áššemeannudeaddji Guovdageainnu suohkanis mátkkošteamen duoddaris mihtidan dihtii ođđa bartahuksensajiid . Muhtun guovlluin lea boazodoallu ferten áidut meahcis hehtten dihtii mohtorjohtolaga , mii fas sáhttá heajudit birrasa . Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka dihtii gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittuide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide . Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka dihtii jus áitet bággolonistemiin . Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan dihtii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá . Dan dihtii lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra vuđđosa . Divvun II prošeavtta stivrenjoavku lea maid mearridan almmuhit almmolaš gilvvohallama skáhppon dihtii sámegiela hállansyntesa , vuosttažettiin davvisámegillii , muhto vejolašvuođain beassat geavahit maiddá 2 eará gillii . Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen dihtii ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin . Ovdamearkka dihtii leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis . Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan dihtii konsultašuvnnaide . Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan dihtii ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide . Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan dihtii dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš . Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan dihtii njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas . Árjjalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheami bokte nannet sámi árbedieđuid ja sámi kulturmuittuid fuolaheami ja suodjaleami vuđđosa Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen dihtii sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid Ovttasbargošiehtadusaid bokte fylkkagielddaiguin nannet sámi kulturmuitosuodjalusa Fuolahit sámi beroštusaid lagaš gulahallama ja ovttasbarggu bokte gielddaiguin kulturmuitolága , plána- ja huksenlága ja eará guoskevaš mearrádusaid vuođul Gulahallama bokte allaskuvllaiguin , dutkanásahusaiguin ja universatehtaiguin bargat dan ala ahte buoridit sámi kulturmuitosuodjalusa ja árbedieđuid dutkama Sierra biras- ja dálkkádatdieđáhusain čalmmustuhttit sámi árbevirolaš geavaheami hástalusaid Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan dihtii evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii . Njuolggadoarjagat 110 914 000 Ohcanvuđot doarjja 70 355 783 Doaibmabijut nannen dihtii oahppaneavvoráhkadeami 000 6 000 Šiehtadusat 14 415 783 Árvohákanprográmma 5 956 000 Eará váikkuhangaskaoamit 13 548 195 Sámeálbmotfoandda 12 664 250 Eará doaibmabijut 3 425 805 Ohcanvuđot doarjja 27 992 845 Doaibmabijut nannen dihtii oahppaneavvoráhkadeami 6 000 000 Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka dihtii áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan . Fitnodagain ja organisašuvnnain lea alla sámegiela gelbbolašvuohta , ovdamearkka dihtii leat 95 % vástidan ahte badjel bealli dahje buot hálddahusbargit máhttet sámegiela . Ovdamearkka dihtii livččiimet sáhttán oažžut ollu dárkkilut dieđuid jos livččiimet fitnan olbmuid luhtte hálešteamen singuin , dahje jos livččiimet johtán ásahusaid mielde geahččan mo dilit duođaid leat . Materiálaid sáhttá geavahit ovda mearkka dihtii jos áigu analyseret iešguđetlágan áššiid dárkkilabbot . Dát guoská ovdamearkka dihtii Ráuroviikii , gos navdit ahte leat uhcit sámegielagat , ja Loabágii , gos navdit ahte lea eambbo sámegielagat go dat mii lea boahtán ovdan telefonjearahallamis . Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka dihtii áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan . Gávdnojit go ovdamearkka dihtii sápmelaččaide dehálaš lágat sámegillii , dieđihit go ásahusat almmuhusaid sámegillii ja leat go ásahusaid skovit jorgaluvvon sámegillii ? Vástádusat livčče várra earáláganat jos livččiimet jearran ovdamearkka dihtii ásahusaid geavaheaddjiin . Veardádallama dihtii leat maiddái dát ásahusat leamaš mielde : Sihke guovddáš- ja vuolleásahusat ( dahje ossodagat ) leat leamaš mielde , dan dihtii go mii leat jurddašan ahte ná fidnet buoret gova giellageavaheamis . Ovdamearkka dihtii sáddiimet jearahallanskovi njuolgga guovllulaš dearvvašásahusaide Finnmárkkus ja Romssas , eatge bivdán fylkkagielddaid guovddášásahusa vástidit sin bealis . Sámelága giellanjuolggadusat eai leat áibba čielgas , nu ahte lea vejolaš ahte muhtun ásahusat liikká eai gula Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái ja dan dihtii eai livčče galgan leat guorahallamis mielde . Veardádallama ja čilgehusaid dihtii geavahit muhtun váldoduogášvariabeliid , go čájehit guorahallama bohtosiid . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte olbmos lea vuoigatvuohta oažžut sihke njálmmálaš ja čálalaš vástádusa sámegillii , jos váldá sámegillii oktavuođa nu gohčoduvvon “ báikkálaš orgánii ” . Nu ollu go 15 % leat vástidan “ ii gula ” , vaikke buot ásahusat leat válljejuvvon dan dihtii go mii leat navdán daid gullat giellanjuolggadusaid vuollái . Dieđáhussan namahuvvo ovdamearkka dihtii almmuhusat ja plakáhtat ( gč. Ot.prp. nr. 60 , 1989-90 ) . Ovdamearkka dihtii leat 74 % ásahusain vástidan ahte álo meannudit áššiid stivrii , ráđđái ja lávdegoddái dárogillii jorgalkeahttá sámegillii . Sámegiela hálddašanguovllus lea ovdamearkka dihtii juohkehaččas vuoigatvuohta sámástit diggečoahkkimiin ( § 3-4 ) , oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain ( § 3-5 ) , ja sámegillii oažžut ovttasgaslaš girkobálvalusaid ( §3-6 ) . Dán erenoamáš ovddasvástádusa dihtii mii bivddiimet guoskevaš ásahusaid vástidit muhtun lassejearaldagaide . 71 % girkolaš ásahusain leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan dihtii go ásahus lea čádnojuvvon fásta dulkonortnegii dahje das lea fásta dulka . Masá okta njealját oassi dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat vástidan ahte sáhttet fállat bálvalusaid sámegillii dan dihtii go bargit máhttet sámegiela . Lea liikká fuopmášahtti man unnán ásahusat leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan dihtii go bargit máhttet sámegiela . Ovdamearkka dihtii boahtá ovdan man stuorra oasis bargiin lea sámegiella eatnigiellan ja man stuorra oassi áddejit , hállet ja čállet sámegiela . Muhtun ásahusain ii leat dahje masá ii leat sámegiel gelbbolašvuohta oppanassiige , ovdamearkka dihtii Finnmárkku fylkamánnis ja Romssa fylkamánnis . Ovdamearkka dihtii leat jearran njálmmálaš ja čálalaš vástádusaid birra , dieđihangiela birra ja hálddahusbargiid ja stivralahtuid sámegiela gelbbolašvuođa birra . Jos ovdamearkka dihtii vihtta eará fitnodaga dahje organisašuvnna livčče vástidan , de bohtosat sáhtášedje leat ollu earáláganat . Doaimmat sáhttet ovdamearkka dihtii leat : Bearráigeahččanorgánas sáhttá ovdamearkka dihtii leat vejolašvuohta addit beaivesáhku ásahusaide mat eai čuovo lága . Ásahusat dárbbašit oažžut diehtit man láhkai gullet Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái , ovdamearkka dihtii gullet go guovllulaš orgánan vai báikkálaš orgánan , ja man láhkai giellanjuolggadusat geatnegahttet sin . Livččii dehálaš ahte sámegiela hálddašanguovllu ássit ságastišgohtet giellanjuolggadusaid birra , ovdamearkka dihtii manin ásahusat galggašedje geavahit guokte giela , lea go dárogielas ja sámegielas seamma árvu ja manin nu ? Ovdamearkka dihtii sáhttá ásahusas leat njuolggá oktavuohta muhtun dulkii telefovnna bokte , jos bargit eai máhte vástidit telefovdnii sámegillii . Ásahus sáhttá ovdamearkka dihtii almmuhit ahte ásahusas lea gelbbolašvuohta bálvalit olbmuid sámegillii ja aktiivvalaččat ávžžuhit sámegielagiid geavahit sámegiela . Ovdamearkka dihtii leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat geatnegáhtton geavahit sámegiela . Máttasámegiela sihkkarastima dihtii sáhttá maiddái gáibidit eará gielddaid fárrui . Ovdamearkka dihtii galggašedje sámi ásahusat geavahit sámegiela eanet čoahkkimiin , ja maiddái geavahit sámegiela eambbo álgogiellan go jorgaluvvon giellan . Ovdamearkka dihtii dadjet 16 % sámegielagiin hálddašanguovllus ahte mánát eai obanassiige máhte sámegiela , dan botta go 60 % sámegielagiin eará davvisámi gielddain dadjet ahte mánát eai máhte sámegiela . Eat leat iskan mo eará sámegielat geavahuvvojit Norggas , nugo ovdamearkka dihtii nuortalašsámegiella , muhto jáhkkit ahte uhcit sámegielain lea vearrát dilli go maid dán iskkadeamis leat buktán ovdán . Stuorra oassi gielddalaš ásahusain ja muđuid ásahusain sámegiela hálddašanguovllus orrut rihkkumin giellanjuolggadusaid , ovdamearkka dihtii go galget vástidit njálmmálaš ja čálalaš gážaldagaide mat leat sámegillii . Mii leat jearahallan suohkanbargiid njealji suohkanis ( Guovdageainnus , Gáŋgaviikkas , Gáivuonas ja Snåasas ) oažžun dihtii dárkilit dieđuid das makkár diehtu ealáhusossodagas // eanadoalloossodagas lea foandda birra ja makkár ávki foanddas leamaš suohkanis . Dieđut mat čájehit ahte muhtun vejolaš ruhtadeaddjit hárve leat mielde oasseruhtadeaddjin , berrejit váikkuhit dasa ahte viššaleappot bargat oččodit daiguin oktavuođa , gávnnahin dihtii mii dasa lea sivvan ja vejolaččat álggahit dan ektui doaimmaid . Dan sadjái mearriduvvui ahte galgá geavahuvvot eanet áigi jearahallat muhtun suohkaniid , oažžun dihtii ovdan eanet dieđuid SOF doaibmaguovllu geográfalaš variašuvnnaid birra . Lea dárbu čielggadit man lágan ohcanvuogit berrejit leat vuođđun beassan dihtii mielde doaibmaguvlui . Juohke ealáhussii galget merkejuvvon ruđat ja daid vuoruhemiid galgá miha dárkileappot bearráigeahččat go dál , easttadan dihtii ahte muhtun suorgái juolluduvvo beare ollu dahje beare unnán doarjja . Ovdáneami dokumenterema dihtii lea dehálaš ahte gávdnojit buorit registrerendábit . Konsuleanttat leat geahččan ohcamušaid maid Sámediggi lea sirren fitnodat kategoriija vuollái , ja leat geahččat juohke eaŋkil ohcamuša iskan dihtii oktavuođaolbmo ( gii ohcamuša lea vuolláičállán ) sohkabeali . Loahpas lea vel miellagiddevaš sirret ohcciid ruovttusuohkaniid mielde , gávnnahan dihtii makkár suohkaniin bohtet eanemus ohcamušat ja gos bohtet unnimus ohcamušat fondii . Bealli sis dadje ahte váldosivva dasa go sii váldet foanddain oktavuođa , lei guláskuddan dihtii ahte lea go sin prošeakta dakkár mii gullá daid doaimmaide maid foanda doarju . Dat ahte ná ollu lea geavahuvvon huksegiid oastimiidda , ( ovdal geavahuvvojedje eanas eanadoallodoarjagat mašiinnaide ja biergasiidda ) lea lamaš áibbas dárbbašlaš ođasmahttin dihtii doalu mii lea oalát nohkan , boarásnuvvan ja lea unnán gánnaháhtti . Mii leat jearahallan njeallje suohkana oažžun dihtii čiekŋalit dieđuid dan birra maid ealáhuskántuvrrat // eanadoallokántuvrrat dihtet foandda birra , ja dan birra makkár ávki foanddas leamaš suohkanii . Deháleamos lea liikká ahte doaimma sáhttá álggahit , ja hui dávjá lea diekkár oktavuođain sáhka lassiealáhusain , maid olbmot álggahit nannen dihtii birgenlági , ja maid áinnas barget ovttas eará doaimmaiguin , nugo ovdamearkkadihte eanadoaluin . Leat ásahuvvon ovttasbargošiehtadusat Innovasjon Norgiin ja eará oassálastiiguin Finnmárkkus , bargan dihtii juoidá mátkkoštanealáhusa nannemiin Sis-Finnmárkkus . Ja go dien gažaldaga galgat árvvoštallat , de fertet geahččat movt foanda lea bargan joksan dihtii ulbmiliiddis , dat mearkkaša makkár doaimmaid lea válljen čađahit olahan dihtii mihttomearis . Ja go dien gažaldaga galgat árvvoštallat , de fertet geahččat movt foanda lea bargan joksan dihtii ulbmiliiddis , dat mearkkaša makkár doaimmaid lea válljen čađahit olahan dihtii mihttomearis . - Sámi valáštallamis leat hui erenoámaš dárbbut ja dál , ovdamearkka dihtii , eai oaččo heargegilvvohallamat ja njoarosteapmi dan doarjaga maid dat dárbbašit . - Crew Gold searvvis leat muhtun muddui norgalaš eaiggádat , ja danne mii háliidit deaivvadit iežamet Filippiina kollegaiguin oaidnin dihtii man muddui Sámediggi sáhttá váikkuhit ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođat fuolahuvvojit dán áššis . - Lean ilus go Sámedikkis ja Ráđđehusas lea ovttamielalašvuohta offensiiva ja riikkaidgaskasaš áŋgiruššamis nannen dihtii eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja eallineavttuid . Sámediggi lea čađahan ollu doaibmabijuid nannen dihtii Guovdageainnu servodaga . Dán sáhttá sihkkarastit ovdamearkka dihtii dakko bokte ahte dat golbma beali , Sámediggi , háldenguovlu ja stáhta , šiehtadallet , loahpaha Jonassen . Čuovvoleapmi ja dárkkisteapmi Sihkkarastin dihtii rivttes áššemeannudeami doarjjajuolludeami ja - máksima oktavuođas galgá Sámediggi ásahit vuogádagaid , dagaldumiid ja doaibmabijuid mat earret eará galget eastadit , oainnihit ja njulget boasttuvuođaid ja váilevašvuođaid , gč. Stáhta ekonomiijastivrema mearrádusaid čuoggá 2.4 siskkáldas bearráigeahču birra . Árvvoštallan Sámediggi galgá fuolahit jeavddalaš árvvoštallamiid oaidnin dihtii leat go doarjjaortnegat bevttolaččat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon ulbmiliid ektui.13 . Geavahuvvojit go dat ovdamearkka dihtii dušše lustavuodjimii ? Sámedikkis lea stuorra ovddasvástádus veahkehit sin geat rahčet birgema dihtii ja mii áigut buot dásiin , maiddái ON:a olis , bargat dan ala ahte boahtteáigi čuvggoda midjiide buohkaide . Danne lea NČE váldán oktavuođa Sámedikkiin sihkkarastin dihtii ahte konsultašuvnnat čađahuvvojit vuohkkasit . Seammás lea maid dál nu ahte mis leat dakkár eallindássi ja ássandábit mat gáibidit ahte ovdamearkka dihtii el-rávndji ja golgi čáhci álo lea fidnemis . Dál juo oaidnit ahte ovdamearkka dihtii bieggafápmu lea Álgojagis leat golbma joatkkaskuvlla leamaš dehálaš arenat geahččalan dihtii málliid ja fágalaš čađahemiid mat gullet dan váldoulbmiliid ahte buot oahppit galget oahppat sámi kultuvrra birra . Čoahkkinjođihangotti evttohan áššelistu : - ášši 13/09/13 Vuođđudeapmi - ášši 14/09/14 Sámediggeráđi doaibmađiedahus - ášši 15/09/15 Gažaldagat Sámediggeráđđái - ášši 16/09/16 Ođđa áššiid dieđiheapmi - ášši 17/09/17 Doaibmaplána sihkkarastin ja ovddidan dihtii sámi giliid - ságastallanášši - ášši 18/09/18 Sámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra - ášši 19/09/19 Sámedikki guovttegielalašvuođadoarjja suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda evalueren - ságastallanášši - ášši 20/09/20 Sámedikki doarjjastivra raporta 2008 - ášši 21/09/21 Sámedikki 2010 čoahkkinplána - ášši 22/09/22 Sámedikki 2010 čoahkkinplána - ášši 23/09/23 Sámediggeráđi biras- ja areáladieđáhus - ášši 24/09/24 Sámedikke 2009 reviderejuvvon bušeahtta - ášši 25/09/25 Sámedikki bargoortnega revideren - ášši 26/09/26 Norgga-Ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvdna Sámediggi sáddii dearvvuođaid Presidentii Obamai gos bivdá su guorahallat Peltiera luovosluoitima olmmošlaš diliid dihtii . // KS ) beavdái buoridan dihtii ekonomiija oahpahusas . : Ruhta rájáidrasttildeaddji skuvla- ja mánáidgárdeovttasbargui nannen dihtii árbevirolaš sámi máhtu Mii dárbbašit ovdamearkka dihtii eanet sámegielat ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja oahpaheddjiid . Sámediggi galgá konsulteret Ráđđehusain gávdnan dihtii čovdosiid mat sihkkarastet eana- ja resursavuoigatvuođaid vuođu . Dieđihan dihtii didjiide viidáset proseassa birra , de leat mii juo jearran eanadoallo- ja biebmodepartemeanttas lobi beassat buktit evttohusaid sihke boahttevaš eanadoallošiehtadallamiidda ja boahttevaš stuorradiggedieđáhussii . Danne fertejit boahtit ođđa ruđat boazodoallošiehtadussii dusten dihtii daid hástalusaid mat čuožžilit go galgá oažžut boazodoallonissonolbmuid ruovttoluotta ealáhussii . Buohtastahttima dihtii : Jus siidaoassi ásaha buohtalas rekrutterenoasi , de dat oažžu guokte lassijiena lassin dan viđa jitnii , mii siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjis lea . Dan vuođul sáhtán mannat nu guhkás ahte dajat dan ahte boazodoalloláhka berre gáibidit viiddiduvvon rámmaid ovdamearkka dihtii boazologuin . Sámedikkis leat strategiija dasa ahte bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin , nannen dihtii sámi kultursuodjaleami ja birasgáhttema rámmaeavttuid . Vuosttaš konsultašuvnnat galget čađahuvvot giđa mielde ja Sámediggi lea ovdal konsultašuvnnaid doallan máŋga álbmotčoahkkima gullan dihtii olbmuid oainnuid . Konsultašuvdnaprosedyrat gustojit buotlágan áššiide , nu go ovdamearkka dihtii láhkabargguide dahje hálddahuslaš doaib ­mabijuide mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide njuolgga . Davvi Dearvvašvuohta RDD lea ožžon bargun ruhtadit ja čađahit dulkonprošeavtta buoridan dihtii dulkonbálvalusa sámi álbmogii . - Ovdamearkka dihtii jerre muhtun Oslo skuvllas ahte borret go sámit Grandiosa , bohkosa Jåma . Dál ii eaiggáduša oktage meara luođuresurssaid vaikke vel lágat ja láhkaásahusat muddejit ovdamearkka dihtii guollebivddu . Assu corpus – Billedtekste : EAT BOAĐE FÁMUIN : - Min ulbmil ii leat badjelgeahččat sápmelaččaid , ja eat boađe makkárge fámuin Guovdageidnui , lohká báhppa Ludvig Nessa , gii lea bijahallon eret stáhtagirku báhpavirggis iežas abortaoainnu dihtii . Gal dan dihtii gullui gieskat “ Vassdalenis ” ; soames ii várra gillen oahppat Áravuomi nama ; gille vel Rákká go álkibut lea Bjerkvika ! Panchen Lama birra , gean dihtii Norgga eiseválddiin lea stuora ballamuš . Guovdageainnu suohkan lea otnážii ožžon čoahkkima Norgga birasgáhttenministariin gullan dihtii ožžot go guovdageaidnulaččat loddet dán giđa . Dien mearrádusa dihtii ánssáša ovdagoddi rámi . Son mearrida mot moai duinna galge láhttet suodjalan dihtii luonddu ja meahcelliid . Áidna maid olmmoš dárbbašii dahkat joksan dihtii diekkár almmálaš dili , lei jurddašit dušše dan birra mii lea buorre - de čuovvu buot eará juo iešalddis dan . Uhcastáloš leai maid juo áibbas bivastuvvan šluvgimis muora ja dan dihtii mieđai dasa . Jearan dan dihte go lea issoras duođalaš gullat radios ja lohkat aviissain ahte lea goasii ovddiduvvon eahpeluohttámuš presideantái Sven-Roald Nystøii dán ášši dihtii . In hálidivčče ahte Sámi parlamentáralaš ráđi ásaheapmi moktege goazahuvvo duššiid dihtii , jus ii leat duohtá ágga dan dahkat . Rom 1. 26-27 : “ Dan dihtii Ipmil attii sin heahpatlaš himuid háldui . Olbmát nuskošedje olbmáiguin ja ožžo dan ráŋggáštusa man ánssašedje dan čádjádusa dihtii . Dan dihtii šattai boadnji diggái stevnniiduvvot oktanaga eamidiinnes vaikko boadnji lei dadjan ahte : - Mu eamidis eai leat čielga olbmo ságat , muhto eai sii beroštan das . Dán dihtii dajai báhpa suinna ge nu : - Dál don leat hállan heahpatlaččat muinna , mávsse dal munnje 200 riksiid ja mana eret ! Dan dihtii lea Davvi Girjji ásahan girjjalašvuođa bálkkašumi , mii jahkásaččat addo ovtta sin girječálliide . Dan dihtii leage jurdda das oanehaččat geahččalit guorahallat juste dan oasi . Dan dihtii sihtá Kristus guorahallat čállagiid . Dan siste ávvuduvvojit rievttuid juovllat , sii illudit máilmmi beastti dihtii guhte lea riegádan . Mánnodaga 18.01.99 lei Sámi Radios Guovdageainnu nieida gii muitalii ahte ii šat sáhttán orrut Guovdageainnus dan dihtii go son ráhkistii nuppi nieidda . De cealká gonagas , ahte son ferte su virggis dihtii sániid doallat , ahte deavdit lohpádusas . Ráhkis almmálaš Áhčči , mii rohkadallat : Jorgal dán oaguheami jus ain galggaš leat vejolaš oskkolaččaid dihtii ! Matt 10,35 lohká son čuovvovaččaid : “ Mun lean boahtán dahkan dihtii earráneami olbmá ja su áhči gaskii , nieidda ja su eatni gaskii , maŋi ja su vuotnama gaskii . Avvir corpus – Áhčči ávžžuha skelbmošan dihtii bidjat Berit Irene seŋgii gearbmaša . Eatnama oastán oagguma dihte Taivalaaho eaiggáduššá unna eanabihtáža Ohcejotleagis , man dihtii leage beassan oaggut Ohcejogas geassebottaid , seamma dásis go earáge báikkálaš eanaoamasteaddjit . Go buot deháleamos lea guolásteapmi , man dihtii leat boahtán . – Návuona álbmot lea ieš evttohan viiddidit dán verdde-jurdaga maid olles Návuona gildii hábmen dihtii oktasaš boahtteáiggi ja ávkkástallat nubbi nuppi gelbbolašvuođa ja čehppodaga , muitala Návuona gieldda prošeaktajođiheaddji , Ánne Berit Bæhr . Isaksen muitala turisttat lávejit dása bisánit , ja maiddái sutnje váidalit go eai oainne luonddu lastavuovddi dihtii . Dološ árbevierru Ovddeš áigge leamaš kárášjohkalaččain árbevierru čoahkkanit Oalgevárrái ávvudan dihtii jonssoha . Ovdamearkka dihtii lea Kárášjogas Kárášjoga gielda mii dan árvvoštallá buorebut go Fylkkamánni dahje earát , joatká Ávjovári eamiguovllu stivrajođiheaddji , Klemet Erland Hætta . Eai olbmot duššiid dihtii ráhkat plánaid , oaivvilda SDR váldočálli , Brita Kåven . geahččan dihtii gokko lea billašuvvan go ii juga čázi , lohká Isaksen ja gállila bargui . – Ulbmil lea ahte ii oktage galgga gillát ruvkedoaimma dihtii jus dakkár boahtá . − Leat dušše geavahan máttasámi ivnniid ovddamearkka dihtii . Son muitala son álggahii INKA oasusfitnodahkan , iežas dihtii amas ii masse ealáhatruđaid , buozalmasruđaid dahje bargguhisruđaid go son lea maid dábálaš bargi . Huksendoaimmaide ruhta Son lohká illudahttin go Ája guovddáš Gáivuonas oažžu vihtta miljovnna kruvnna loahpahit huksenbargguid , ja maiddái go čuovvulit huksenprošeavtta plánaid nu mo ovdamearkka dihtii Sijte Jarnge Snoasas . Mii leat geatnegahtton bearráigeahččat ahte ovdamearkka dihtii olgobáikkit čuvvot njuolggadusaid mat leat . Solbakk lohká ná sáhtášedje maid Sámi lágádussearvi ( Sálás ) , Sámi fága- ja girjjálašvuođa searvvit ovttasbargat skuvllaiguin ná ovddidan dihtii sámi girjjálašvuođa ja loktet lohkanberoštumi . – Luossabiebmanrusttegat berrejit váldit stuorát ovddasvástádusa go tinejit stuorra ruđaid ja fertejit maid dan dihtii leat mielas sihkarastit eamiluossanáli , joatká Frank Ingilæ . – Gávdnojit olu badjeolbmot geat doalahit boazologu ja sin bohccuin lea buorre njuovvandeattut , joatká son ja šálloša go smávva oasáš boazoealáhusas galgá ovddastit olles ealáhusa ja buohkat šaddet heajus beaggima dihtii gillát . Dan dihtii go eai ožžon dan áššelistui , de vázziledje olggos . Sávzaboanda gártái boazoreaŋgan Astrid Helander govven ja čállán astrid.helander@avvir.no on 21 December , 2010 03:07:00 Olusat geat gillájit boraspiriid speadjamiid dihtii , ledje searvan « La bygdene leve , Jens » ( Divtte gilážiid birget , Jens ) akšuvdnii mannan bearjadaga ovdalgaskabeaivvi ovddabealde Stuorradikki Oslos . Son muitala ferten heaitit buozalmasvuođa dihtii , muhto leat gal moadde niestebohcco . Muitobázzebáiki Leamaš olu árvalusat gosa sáhtášii cegget muitobácci , ovdamearkka dihtii šaldi-geahčái Márkannjárggas , muhto dan lea hilgon go šaddá nu divrrasin . Davvin galggašii diktit dan luonddu mii das lea , leaš dat gilvvagárdi , lohká Einejord ja oaivvilda ahte sámi ásahusat galget viesuiduvvat sihke doaimmain ja hámiin nannen dihtii sámi kultuvrra . – Dan dihtii go šattai nu stuorra ja balddonas guovddáš , dat Diehtosiida . Dan dihtii Mikkola guovttos eamidiin osttiiga diibmá nuppe 23 juolggat fatnasa , vai oažžuba bivdit doarvái guliid . Dan dihtii leamaš váttis doaimmahit politihkalaš barggu . – Mun oaivvildan ahte bušeahttaáššis lea ráđđehusas geatnegasvuohta gulahallat ja ráđđádallat Sámedikkiin gávdnan dihtii buriid čovdosiid . Mun árvvoštallan dan ektui ahte fallehit bolesbálvvá lea viehka vearrás dahku dan dihtii go olbmot dábálaččat galget atnit bolesa barggu árvvus , joatká son . Geir Tommy Pedersen lohká Sámedikkis ja sápmelaččain galgá leat stuorra iešmearrideapmi mii guoská ovdamearkka dihtii oahpahussii , mánáid bajásgeassimii ja gillii . Buoremus ruovttus bissut Astrid Helander on 25 March , 2011 02:10:00 – Dál lea heajus siivu geainnuin garra biekka ja muohttaga dihtii davimus fylkkain . Báikkálaččat sáhttá leat heajos siivu bearjadaga garra biekka , borgga ja báikkálaš muohtauđasvára dihtii . Vanja Skilnand , gean Ramberg áiggui lonuhit , lohká almmuhus dušše lei suohttasa dihtii biddjon , muhto somá go leat ožžon fálaldaga vuolgit Guovdageidnui . Son ieš ii loga sáhttit vuolgit barggu dihtii . – Jáhkán ja sávan lea dan dihtii go lean dahkan ollu buvttadusaid . – Orru leamen ahte Nango háliida muitalit máidnasa hui vuđolaččat nu movt mii vuohttit su filmmain , ja oaidnit veahá sámi duogáža su barggus , muhto mii eat leat válljen su dan dihtii go lea sápmelaš . Son lea čehppodaga dihtii beassan Amandus talentii , dadjá Christoffersen . – Min roassojoavku lea maid háleštan juohke bargiin gii leamaš mielde dán lihkohisvuođa birra , sihkkarastin dihtii ahte bargi ii buohccá dán geažil maŋit áigge . Son lohká stuorra vahágin sápmelaččaide jus dat galgá heaittihuvvot dan dihtii go eai nagot oažžut ođđa ruhtadeaddji , ja erenomážit Ruošša sámiide , geat muđuid eai oasálastte sámedikkiin dahje muđui sámebirrasis , nu go davvi riikkaid sámit dahket . Kránnjáguovttos muitaleaba soai eaba raba uvssa biggon dihtii ovdal go leaba dárkkistan man guovllus lea biegga . – Áidna mii dárbbašuvvo vuoittáhallat birolašvuhtii , lea ahte buorre olbmot eai guvssi gomit veahkehan dihtii sin geat gillájit , loahpaha Lilija S. Hansen . In dárbbaš čilget manin Sámediggepresideanta Egil Ollii ulbmil lea leamašan ođasmahttit ráđi ja dál son lea lonuhan ráđđeaddi ja dan dihtii oažžut ođđa návccaid sisa . Ovdamearkka dihtii leamaš olu hástalusat mátta-sámegiela čállingiela hárrái go ii leat nu bures vel sajáiduvvan . Mii leat dábiid rievdadan ja dál mannet olu lađđasiid čađa sihkkarastin dihtii ahte báhpárat , mat eai galgga mannat internehttii , eai mana nehttii . Mii eat galgga vajálduhttit John-Reiera dan dihtii go nuppi mielas lea váivi . Ovdamearkka dihtii lea skearru báddejuvvon albma láhkai , mii galgá addit « live » dovddu , čilge Buljo . – Jus iđista mihkkege duogábealde geaidnoearu , ovdamearkka dihtii biila , de sáhttá lihkohisvuohta deaividit , lohká Geir Fagerness . Mis lea dán jagi ollu unnánit artistalohku , muhto ii oro unnit beroštupmi dan dihtii . – Mun lean vásihan dán tuvrras eanáš buorrevuođa ja liekkusvuođa olbmuid gaskka , lea maiddái leamaš stuorra beroštupmi áššái man dihtii lean vázzilan dán tuvrii , muitala son . Ruhtaváni dihtii Sámediggi ii bastte ordnet dán jagi bealde šat go ovtta dievasčoahkkima , mii livččii sámeparlamentarihkkáriid čoahkkima oktavuođas . – Mun lean ávžžuhan su vuordit geassádit árvvoštallančoahkkima maŋŋil , nu lea maid vejolašvuohta njulget ovdamearkka dihtii boasttuvuođaid mat leat dahkkon , dadjá Isaksen . Go Gaup lohká njunuš posišuvnnaide , de oaivvilda son ovdamearkka dihtii dispalávdegottis berre leat olmmoš geas lea boazodoalloduogáš . Boahtteáigi eahpečielggas Carl on 18 September , 2008 03:01:00 Nu mo dilli lea dál de eai dieđe Billávuona mánát ja váhnemat man guhká sin skuvla beassá doallat rabas , ruhtavánehisvuođa dihtii . – Ja dalle jerrojuvvo mii lea sivva ja man dihtii dárbbašat doavtterdiimmu johtilit . Muhto jus dábálaš diimmu dáhttu de lea vejolaš lohkat ahte ii dáhto muitalit man dihtii áigu doaktára diimmu , dadjá Paltto . Eai leat árvvoštallan Boazodoallostivra ii leat vel árvvoštallan makkár fálaldagat berrejit leat , muhto Johansen lohká iežas oainnu dasa nu go ovdamearkka dihtii doalahit heaitinortnega ja bajidit doaibmadoarjaga sidjiide geat eai heaitte , muhto válljejit bargat boazodoaluin váikko sákka šaddet geahpidit ealuidis . Lea váttis váhnemis fuobmát geavaha go mánná gárrenmirkkuid , ja dan dihtii lea dát kursa buorre váhnemiidda . Hearjidii digaštallamis Johan Oskar Eriksen on 19 November , 2011 02:25:00 Deatnulačča ja Romssa universitehta vuosttaš amanuenssa , Ánde Somby , lei NRK bovden oasálastit dán prográmmas iežas girjás hámiin ja erenoamáš cealkkageavaheami dihtii , logai NRK « Debatten » buvttadeaddji Ávvirii ovdal sáddaga . Anti lohká « Maŋŋebárgga skihpárat » veahkehit iešguđet láhkai sin geat geavahit , nu go ovdamearkka dihtii doavtterveahki oažžut . – Hirpmástuvven ja in diehtán maid galgen dadjat , danin mun rohttejin luođi giitin dihtii . Dát leat ovttasbarggu duohken vai sáhttá sámi ásahusaid ovdánahttin ja dahkat daid ekonomalaččat nannosabbot , mii addá ovdamuni mahkáš ovdamearkka dihtii duojis , lohká Mathisen ja čujuha Várjjat Sámi Musea ja Sábá-guovddáža ovttasbargui Vuonnamárkana lágideamis . Son ii hálit mánás dihtii almmuhit namas aviissas . Ii beassan sámegillii váidit Hætta áiggui diibmá váidit Romssa giddagasa daid olu sámelága rihkkumušaid dihtii , muhto son ii beassan sámegillii váidalit sámegielat politiijai , vaikko gáibidii dan . Son hállá vuollegis jienain , iige oro goassige bajidan jiena gullon dihtii . Boares olbmot váidalit – In mun oza veahki duššiid dihtii . Eai leat fitnan mu luhtte dáppe iskan dihtii mu dárbbu . Mii ozaimet dan mađe olu čájehan dihtii makkár dárbbut Kárášjoga gielddas leat , dadjá gieldda sátnejođiheaddji Kjell Sæther . Giđabeale lávet fas somás dihtii vehá njoarostit čorvviid maŋis , muitala njoarosteami meašttir . – Mun balan , lean measta čađat paranoida , ja gozán hui olu earret eará amfetamiinna dihtii , lohká son . – Kárášjogas lei 31-32 buolašgráda ihkku , muhto mis eai lean áktánas váttisvuođat dan dihtii , muitala Kárášjoga dollačáskadeaddji hoavda , Alf Isaksen . Olgoseinniid fielluin lea mála šolgen garra báhka dihtii . – Lea okta sámegiel oahpaheaddji gii geahččala su iešguđet fáttás , oaidnin dihtii makkár dássi sus lea . Ovdamearkka dihtii lea BB fylkkabellodat geahččalan stivret mii dáhpáhuvvá sámepolitihkalaš birrasis , čilge Keskitalo . Prošeakta lea álggahuvvon stuorra njiedjama luossalogu dihtii . Ovdamearkka dihtii Svalbarda ja Ruonáeatnama olggobeale , muitala mearradutki . Dán vahkus doallá ON Eamiálbmotáššiid Bistevaš Forum ( UNPFII ) 16 lahttu ovdačoahkkima Sámedikkis Kárášjogas ráhkkanan dihtii Bistevaš Foruma gávccát sešuvdnii miessemánu 18.-19. beivviid New Yorkas . Jus eará elliin buohtastahttá , de lea ovdamearkka dihtii papegøyas 75 kilo gáskinfápmu , gumppes 140 kilo , vilgesháias 300 kilo , krokodillás 1100 kilo ja Tyrannosaurus Rexas birrasiid 3000 kilo . Turistakoartta oastit Maiddái šaddá Sandvik ja earát , geat leat fárren Kárášjogas dahje Guovdageainnus oahpu dahje barggu dihtii , máksit turistakoartta sihke bivddus ja oaggumis . Son manná ruovttubáikái sihke geassit , juovllain , beassážiin , bivdoáigge , ja maiddái jus su váhnemat dárbbašit veahki ovdamearkka dihtii murremis . Bargiidbellodaga Nuoraid Searvi lea danne gáibidan ; ahte sámegiella ásahuvvo válljenfriija ja ovttadássásaš válljenfágan , ahte go sámegiella válljejuvvo válljenfágan galgá bistit nuoraidskuvlla vuosttaš jagis gitta joatkkaskuvlla lohppii , sihkarastin dihtii ohppiide ollislaš vuoruhuvvon giellaoahpahusa . – In duostan dušše ovttain skohteriin vuoddját , nu ahte mun ja mu bárdni dolliime guvttiin skohteriin sihkarvuođa dihtii , jus nubbi skohter bisána , muitala son . Ollu ohcamat Romssas ja Finnmárkkus Sihke Romssas , Oarje- ja Nuorta-Finnmárkkus leamaš ohcamat dálkki dihtii . Ovtta videos čájehii son konferánssa vuolde , man olu metánagássa boahtá bajás jieŋas , dan dihtii go dat suddá ja earret eará galmmihuvvon šattut luitet dan gássa . Jus dát jiekŋa suddá de boahtá dagahit katastrofaid sihke čáhceváilevašvuođa dihtii , muhto álggos dulvviid bokte , muitala Støre . Olbmot ja media lávejit čuojahit gullan dihtii makkár prošeavttaid mii doarjut ja makkárii ii . Juohke áigodagas lea iešguđet áššit maid nuppiid givssidit , nugo ovdamearkka dihtii olbmot geat leat homofiillat , dahje juo buoret sohka . Son ii loga vel orohat 16 leat geargan buktit cealkámuša áššái go barggut han aitto leat álgán Gullan dihtii boahtán Ledje badjel 100 olbmo boahtán álbmotčoahkkimii mannan gaskaváhku Kárášjohkii , gos digaštalle Anárjoga álbmotmeahci viiddidan plánaid birra . Ovdamearkka dihtii Sirbmá duoddaris , muitala son . – Politihkkárat beroštit dušše bušeahtas ja ruhtaseastimis , eaige oainne mo ruhta golgá eret eará sajis dan dihtii , lohká Sandvik . Dasa vástida Dan Robert Larsen ahte son ii čále maid ii oaivvil suohtastallama dihtii . Viessosadji lea lássá alde , ja dan dihtii lea ge das Lásságámmi namman . avvir.no : Luossabivdu ii sáhte geahpeduvvot soahpamuša dihtii Luossabivdu ii sáhte geahpeduvvot soahpamuša dihtii Carl-Gøran Larsson carl@avvir.no on 09 July , 2009 02:59:00 Luossadutki ja fylkkamánni konsuleanta Morten Johansen , guhte ieš lea Deanus eret , lea duhtatmeahttun Deanu soahpamušain . Mii diehttit ahte olu oahppogirjeprošeavttat leat vuordimin , muhto unnán ruđa dihtii dat šaddet vel ain guhkkit vuordit ruhtadeami , dadjá presideantaevttohas Aili Keskitalo ( NSR ) . Bovrenmášiidna billista unnánat go meahcesihkkel Bovrenmášiidna maid geavahit muitala Karlsen ahte ráhkada unnánat luottaid , ja billista unnánat go dan maid ovdamearkka dihtii njeallja juvllat meahccesihkkel dahká . Ja muhtumat leat boahtimin dušše su dihtii . Emil reašká go muitala ahte moddii lea juo ferten áhcagastit oaivvi sadjái go inuihtat leat čuolastan oaivvi das eret , čájehan dihtii vuosteháguset dánska kolonialaš stivrejupmái . Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan dihtii , lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan dihtii . Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan dihtii , lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan dihtii . Lea stáhta ruđat maid Sámediggi šiehtadusa bokte lea addán Sámi Dáiddárráđđái juohkin dihtii dáiddáriidda . Deatnu kvalitehta- bálkkašupmái Silje Malene Varsi silje@avvir.no on 20 August , 2009 05:51:36 Deanu gielda lea nammaduvvon kvalitehtabálkkašupmái erenomáš buori barggu ovddas geahpedan dihtii buozalmasjávkama . Bohtosat čájehit ahte luossaveajetčoakkalmas dán jagi lea unnit go diibmá , muhto dat sáhttá boahtit čáhcedási dihtii , čilge Niemelä . Juoidá ferte dahkot Sivva manin dán jagi , ja maŋimuš jagiid leamaš heajos luossabivdu Deanu čázádagas lea dan garra bivddu dihtii . Deanus ádjána viđa gitta guđa geardde guhkit gávdnat veajehiid go ovdamearkka dihtii Ánnejogas , muitala Muladal . Dássážii lea njealjádas oassi jienastan sámediggeválggaide , sihkkarastin dihtii ahte sin jietna joavdá áigemunil lohkamii , muitala Olli . – Ovdamearkka dihtii bidjá girječálli olu deattu čorgesvuhtii ja basadanvieruide . Prográmma sisdoallu Prográmmas galget iešguđet fáttát digaštallot nu mo ovdamearkka dihtii sámepolitihkka , dárbbašat go Sámedikki ? Mari Boine doaivvui ahte son ii ožžon mearkkašumi dušše fiinna jiena ja beakkáneami dihtii , muhto dan ovddas maid son bargá . Muhto jus ii livčče Mari dihtii , de livččet buot resolušuvnnat duššás . Dál mun lean sihke doaivugoahtán , ja maiddái jáhkán ahte sáhttá ásahuvvot sámi giddagas boahtte áiggis , ovddamearkka dihtii Guovdageainnus , lohká optimisttalaš sámi fáŋga , Ole Henrik Hætta . Loahpas gákkastii váibmu mus , muitala Iselin Vuolab ja čájeha čihkalasa muođus mii iđii šukuláda borrama dihtii . Comenius ovttasbargu Sámi Joatkkaskuvlla oahpaheaddji Kárášjogas , Terje Lindi muitala EU prošeakta Comenius birra , man ulbmil lea fátmmastit áidnavuođa čájehan dihtii man láhkai Eurohpá iešguđetlágan kultuvrrat lea Eurohpái riggodahkan . dollet vuođđudančoahkkima vuossárgga , álggahan dihtii sámi birasgáhttenorganisašuvnna nuoraide . Áhpi suvru go mearačáhci njammá buot CO2 ja dát gusto erenomážit ovdamearkka dihtii Davvimerrii , danne lea Ovdamearkka dihtii sámegiela sátni ” várut ” lea islánddagillii ” varúð ” . Áittan sihke veajehii ja lussii Go luossaveajet vuolgá jogas merrii de lea dat erenomáš hearki , iige dat gierdda galle luossadihki ovdal go heavvana dihkiid dihtii . Ii dušše luossadihkiid dihtii . Mun fitnen álás gieđain njávkamin dan bohcco maŋŋá , geahččan dihtii lei go dasa mihkkege geavvan . Čižži lea bargan barggustis ja mus lea vihtta máná , loahpaha son ja ávžžuha juohke nissonolbmo gii lea ožžon bovdejumi dan mammografiijabussii , mannat iežas dihtii . – Gova maid ovddamearkka dihtii filmmat Laila ja Kill Buljo dahket sápmelaččas duolva ja juhkkis klovdnan . Earret eará dieđán ovtta gánddaža gii givssiduvvui garrasit skuvllas dušše Buljo goarggu dihtii , muitala Utsi . Vurden ahte muhtin sámi bellodat dahje Sámediggi doarju mu , ovdamearkka dihtii ekonomalaččat dahje juridihkalaččat , vástida Tornensis go Ávvir jearrá manne son lea beahtahallan Sámediggái . Ieš livččii válljen butkás čohkkát dákkár prinsihpalaš ášši dihtii , muhto stáhtii lea olu divraseabbo bidjat su giddagassii logi beaivái , go bágget su máksit sáhku . Leat muhtimat Norggas geat maid čuoččuhit ahte Stuorradiggi ii leat dahkan maidige buriid sin ovddas , muhto dat ii dan dihtii mearkkaš ahte Stuorradikki ferte heaittihit , logai Minde . Olbmot ballet gaskkalduhttit veahkaválddi veahkehan dihtii su gii vuortnuhuvvo // givssiduvvo dahje eastadit veahkaválddi , dadjá Løvland . – Mii leat diŋgon gáhku gielddavissui , ávvudan dihtii Kristina , muitala sátnejođiheaddji . Ohppui ávkin Olu skuvllat geavahit Infonuora siiddu oahppan dihtii mo sápmelaččat ellet . Unnán resurssaid dihtii lea dál dušše okta bargi Infonuoras , journalistavirggit mat ovdal ledje , leat heaittihuvvon . – Dát čuoččuhusat leat dušše gáhtten dihtii iežas beroštumiid , ja lea váivi go Porsanger duođaštusaid haga soaibmá , dadjá Sæther . Jus gáržžideamit ja doaibmabijut nannen dihtii luossanáliid álget dál , de dovdogohtet bohtosat 8-10 jagi geahčen . Johkasámiid kulturárbi Sæther evttoha Norgga ja Suoma stáhta máksit buhtadusa sidjiide geat masset tietnasa gáržžidemiid dihtii . Son lohkagođii sámegiel lektorin dan dihtii go Sámediggi juolluda stipeanddaid sámegiel oahpaheaddjistudeanttaide . Konferánsa álggii cuoŋománu 16. beaivvi , muhto Islándda gutnabalvva dihtii , mii lea bissehan Eurohpá girdijohtolaga , de eai leat joavdan go viđalogis Romsii . NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčan dihtii áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegiel mediafálaldaga . Dát vuvdojuvvojit velggiid máksima dihtii . Buohtastahttima dihtii ledje « dušše 88 » joavkku jagi 2007 . avvir.no : Čuoigá heakka dihtii Čuoigá heakka dihtii Anita Bjö Astrid Helander astrid.helander@avvir.no on 12 May , 2010 02:57:00 Naja eadni , Gry-Kristina Fors , lei gullan vai lohkan gosnu , ahte jus valáštallá , de geahppána gáhčadandávdda epilepsiija dohppehallan . – Nordlysas lea seammaláhkai dilli go eará servviin , seamma olbmuide duvdiluvvo buot bargu maid earátge sáhtášedje bargat , ovdamearkka dihtii váhnemat . Muhto dan aŋkke dieđán ahte áiggun valáštallat nu guhká go mus leat searat dan dahkat , heakka ja dearvvašvuođa dihtii , lohká Naja . Váldit ovddasvástádusa Birasgáhttenministtar ii muital makkár konkrehta doaibmabijuid dárbbašit dálkkádatrievdademiid dihtii , muhto eanet ruđa ii lohpit . Son deattuhii dehálažžan ain čohkket dieđuid hástalusaid birra mat bohtet dálkkádatrievdamiid dihtii , ja ain dárkileappot dieđuid gávdnat . Ii leat sihkar Muofis leat seamma dárbbut go ovddamearkka dihtii Girkonjárggas , lohká Birasgáhttenministtar Erik Solheim . Son áhpásmahttá mu sielu , son doalvu mu vánhurskkisvuođa bálgáid mielde su namas dihtii . Dán sivas galget min politihkkarat leat garrasat ja dan seammás maiddái nagodit ovdalii geahčastit sihkkarastin dihtii boahtteáiggi maŋit buolvvaide . Sámi árbevirolaš máhttu ja dieđut leat min sámiid oktasaš kulturárbi , ja dan dihtii lea dat guovddážis huksemin olbmuid birgejumi , min oktasaš identitehta ja iešdovddu . Sii oahpahuvvojit oaidnit dilálašvuođaid ollesolbmuid bokte geat cuigejit mánáide fuomášuhttin dihtii erenoamášvuođaid ja dáhpáhusaid . Dan dihtii rávve áhčči bártnis : Muitte boares Erkkebeaivve vitku . Mii geahččat earáide ja eat muitte illudit dan dihtii maid mii leat ožžon . Mátkái ráhkkanettiin isken leago boahku fámus , sihkkarvuođa dihtii válddestin moadde lasi . Go Giske almmuhi stáda doarjja festiválii , de lei stuora illu , erenoamážit stuora ruhtadoarjaga dihtii , ja olbmot giittaledje su speaččudettiin gieđaid . Geavahuvvojit go dat ovdamearkka dihtii dušše lustavuodjimii ? Eat mii lágit seminára dušše dan dihtii go Riikarevišuvdna lea min rávven dan dahkat . Dan dihtii mii áigut neahttabáikki mii sihke hámiin ja sisdoaluin veahkeha oskui , doaivagii ja beroštupmái . Finnmárkkoláhkii ferte jođá ­nepmosit lasihuvvot ahte gilážiid ja oalášbáikki ( čoahkkebáikkiid ) olbmuin leat vuoigatvuohta nu go ovdamearkka dihtii nuohttut jávrriid . Sámi našuvnnalaš gealbo guovd ­dáš - psykalaš dearvvasvuođa ­suddjen SÁNAG , fállá bálvalusaid olles sámi álbmogii , ovdamearkka dihtii Snoasas , Oslos ja Divttas ­vuonas . Áigu go dearvvašvuođaministtar dahkat maidege sihkarastin dihtii dán?5 . Čiegadan dihtii iežaset čurbošemiid , beaškalii presideanta ahte “ speallannjuolggadusat ” leat rihkkojuvvon danin go opposišuvdna vissa ii diktán ráđi buktit iežaset dieđáhusa . Dáhtun muittuhit ahte dát ii leat eisege vuosttaš ášši BB-ráđis man plána- ja finánsalávdegoddi lea ferten máhcahit ráđđái dárkilat gieđahallama dihtii . Nu maŋŋit go dán jagi borgemánus , dalle go Finnmárkku Ii fal EU:s lei jahkečoahkkin , šállošii Ruth ahte son ii sáhttán searvat buozalmasvuođa dihtii , ja son ain anii ávvira go muhtin dan čoahkkima oasseválddiin vuojidettiin ruoktot fitne su luhtte ja muitaledje čoahkkimis . Maid nissonolbmot válljejit dahkat , iežaset dihtii , mánáideaset dihtii ? Maid nissonolbmot válljejit dahkat , iežaset dihtii , mánáideaset dihtii ? – Lene Alexandra , su lávlaga dihtii . Muhto ii jáhke oahppit váldet CD fárrui guoimmuhahttima dihtii . Muhto bláđđi Villmarksliv lea sihkkon luosa sin listtus , váilevaš duođaštusa dihtii . – Eananvuoigatvuođa áššiin ja luondduriggodagaid geavaheamis lea vásihan mo ollugat leat háhpohallame daid goaridan dihtii Sámi guovllu . Ivnniiguin Teknihkalaš meattáhusa dihtii váilo ivnnit nr. 19 aviisareportášas ja mii deaddilat dan fas ođđasit . Bođii millii mánnávuođa internáhta áhtestus dovddut mánáid vuostá , go láhttejedje dihto láhkai ja sus báhtaranmiella badjánii , joatká son ja dovdá iežas doaibmahehttejuvvon dan dihtii . Isto Leppäjärvi lei som dihtii vuolgán gilvvuide trimmejuvvon Ockelboan ja bures manai , namalassii ii dárbbašan vuojadit . – Suhken dál 1-áŋkor dolgevuokkain dan dihtii , amas eai darván nu olu ruskkat . Dan dihtii gal sáhtášii gávdnat veaháš luopmániid . Muhtun oaiviliid dihtii son lea boktán riiddu , muhto son lea roahkkadit bealuštan dan mii su mielas lea duohta ja vuoiggalaš – ja dan son nannosit vuođđuda Biibbalii , dovddastussii ja etihkalaš jurddašeapmái . Son ráhkista juovllaid – ii vuosttamuččat čiŋaid dihtii – muhto dan ipmaša dihtii go sátni šattai olmmožin – vai mii beassat lávlut “ Agálaš Beasti riegádii ” . Son ráhkista juovllaid – ii vuosttamuččat čiŋaid dihtii – muhto dan ipmaša dihtii go sátni šattai olmmožin – vai mii beassat lávlut “ Agálaš Beasti riegádii ” . Son oaivvildii ahte Jesusa jápmin min dihtii , su vuoitu jápmima badjel lea dakkár mii midjiide guoská juohke beaivvi . Vulget dan dihtii ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja oahpahettiin sin doallat buot dan maid mun lean gohččon doallat . Dan dihtii Jesus dajai : ” dat guhte addá geasage dáin uhcahaččain dušše guvssi dievva ge galbma čázi , dannego son lea máhttájeaddji , duođaid , mun cealkkán didjiide : Son ii eisege masse bálkkás.”(Matteus 10 , 42 ) . Dan dihtii dajan , buresboahtin oskut Jesusii , son gii lea seammá láhkái geahččaluvvon go mii ge . Andreas Borch Sandsdalen čálii : ” Alloset mii bisán rahčamis ovdalis olahusaid dihtii . – Jáhkán nuoraid vuostemiellačájeheapmi váikkuhit olu , dan dihtii go dás lea sihke politihkalaš fápmu ja dovddut mielde . – Su áŋgiris sámi dáidda ja kultuvra beroštumi dihtii , lea min mielas hui hávski ahte su dáidda dál lea maid gávdnamis Norgga Našunálamuseas , lohket Galleri Arctandrias.­ Earret go 30 minuhtta maŋŋá go leat jáddadan biilla , trafihkkasihkarvuođa dihtii . Viessu lea šaddán beakkán reivve dihtii maid Anton Sjåbakken , guhte ásai das čálii Gáivuona suohkanii . Dát lea čájehan dihtii heaibunvaláštallama vuoi nuorat ja earát besset oaidnit mii dat lea , muitala Deanu heaibunjoavkku jođiheaddji Ole Thommy Boine . Ovdamearkka dihtii beasan lávlut Peer Gynt operabuvttadeamis , mii dađibahábut lea dárogillii , ja velá « Ring für Kinder » bihtás oaivvilduvvon mánáide , maid beakkán komponista Wagner čálii . Mii lohkat dan Bávlosa girji efesoslaččaide Nuppi kap. ja 1v- 10 v « Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja suttuideattet dihtii 2 go eliidet dálá máilmmi vieruid mielde ja jeagadeiddet áimmu fámuid oaivámučča , dan vuoiŋŋa mii dál duddjo eahpegulolaččain . Nu mii leimmet luonddusteamet Ipmila moari vuolde , nugo buot earát ge.4 Muhto Ipmil , geas lea valljugasat váibmoláđisvuohta , lea ráhkistan min nu stuora ráhkisvuođain ahte son 5 dagai min eallin oktan Kristusiin , vaikko mii leimmet jápmán rihkkumiiddámet dihtii . Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii . Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii . Dássážii leat vuovdán golbma geardde eambbo ollesfestivála billeahtaid go 2007:s ja navdán dan dihtii šaddat gehččiid ja guldaleddjiid olahus logu dáfus . Ovdamearkka dihtii lea deaŧalaš ahte NAV-ođastusa sosiálabálvalusas lea sámi kulturáddejupmi . Ovdamearkka dihtii lassána 15 kilosaš biergasis deaddu 750 kiloi go vuolgá johtui 50 kilomehtera leavttus . Lea guokte dehálaš gáržžideami lasihan dihtii gođđaluosaid . – Álo go boađán deike , šaddá mus nu buorre dovdu , sihkkarit dan dihtii go máhcan Oslos ruoktot . Ii leat go vuollel mánnu dassážii go rahpat Márkomeanu ja beassat olbmuide sávvat buresboahtima , muitala Dalbakk movttegit ja dovddasta sus čoavji dovdo čagalduvvamin dan dihtii . Eastadan dihtii veahkaválddálašvuođa , fállá sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtta oktan Finnmárkku fylkkamánniin ja dearvvašvuođabuohccidivššáriid riikajoavkku Finnmárkku ossodagain iešvárjalankurssa nieiddaide . ­– Kurssas ohppet láhttenvugiid amas eai fallehuvvo ja jus , mo iežas várjala , mo čájeha iežas rájáid ja iešsihkarvuođa , čilge Kárášjoga dearvvašvuođabuohccidivššár , Leikny Haugli ja sin oahpahan nieiddaid mo ieža sáhttet eastadit veahkaválddálašvuođa , ovdamearkka dihtii váldit vára nuppi nuppis ja váruhit menddo sakka juhkaluvvat . Eastadan dihtii veahkaválddálašvuođa , fállet eiseválddit nieiddaide iešvárjalankurssa . Kulturárbeseminára oktavuođas , dollet maid sámi nuorat gáktedemonstrašuvnna čájehan dihtii vuostehágu olgomáilmmi vearroolbmuid ja fitnodagaid sámi gávtti ávkkástallama vuostá . Dattetge lea bággu dál juo buoridišgoahtit rusttegiid , sihkkarastin dihtii čáziid ja jogaid . Dál álgá maiddái dát bargo čorgen dihtii áigumušaid ovtta guvlui ja gii dán barggu galgá ovddit ja jođihit . Dál vuordá sámeálbmot ahte buot golbma sámedigge presi ­deanttat fárrolaga ja ovttasráđiid loktejit ášši ministariid ovdii čuvgen dihtii mot dilli duođaid lea . Dat lea dakkár smávva čuovggat duollet dállet máilmmi ođđasiin maid dihtii galgat illudit ja dovdat iežamet lihkolažžan vaikke máilbmi rahčá dál vuosteluohkkái . 1990-logus nuorat ohcagohtet iežaset dološ máttuid ja kultuvrra , man dihtii ollu riidu badjánii . Sámediggeráđi raporta lea dássidis raporta mii gieđahallá daid doaibmabijuid , mat leat čađahuvvon Norggas fuolahan dihtii ILO-geatnegasvuođaid ( finnmárkkulága , konsultašuvdnašiehtadusa ja plána- ja huksenlága ) ja daid doaibmabijuid main ILO konvenšuvnna geatnegasvuođat eai leat fuolahuvvon doarvái bures ( ee. bušeahttaprosedyraid , minerálalága ja vuoigatvuođaid mariidna resurssaide ) . Livččen gal sáhtán ráfi oastit , muhto ballen alccen rissiid bahtii ráhkadit maŋit áigái , jus oastigoađán mánáide njálgáid ja duhkorasaid ráfi dihtii . Dutkit oaivvildit ahte eamiálbmogat leamaš guhká geográfalaččat sirrejuvvon eará álbmogiin ja dan dihtii sin genaárbi lea eambbo oktilaš go gávpotolbmuin . Ovdamearkka dihtii 1993 USA dearvvašvuođa ministeriija ozai pateantta 24 Papua Ođđa Guinea hagahai-álbmogii gullevaš olbmo genaide . Ovdamearkka dihtii seallabiologiija ja anatomiija professor Stuart Newman lea gažadan genadutkamuša vejolašvuođaid addit čielga dahje loahpalaš duođaštusaid olbmuid árbbis dahje olmmošgotti historjjás . Son heaitá iešdáhtus suodjalan dihtii iežas bearraša NRK Sámi Radio bargovugiid ja oaguheami vuostá . Son lea maid 30 siiddus namuhan buohkaid geat jápme soađi dihtii , sihke sin geat jápme soahtebálvalusas , eváhkus , báhtareaddjit mehcciin ja vajálduvvon eaktodáhtolaš Finnmárkku soalddáhat Norgga soahteveagas 1944-45 . 2007:s dahke eananisk ­kademiid geahččan dihtii gos sáhttet leat minerálat , ja gávnnahit gos lea veara bohkat . – Mun jáhkán ahte oassi dain mašiinnain mat dárbbašuvvojit , gávdnojit juo , muhto gápmasiid erenoamášvuođa dihtii fertet heivehit daid gápmasiid neaskimii , lohká Jääskö , ja čilge ahte prošeakta čohkke dieđuid ja vásáhusaid gápmasiid dikšuma birra maid sámi duojáriin , vuoi nákce oaččut áigái sierralágán mašiinna sihke industriála náhkkedikšumii ja duojárii gii duddjo ruovttus . George W. Bush almmuha 700 miljárdda dollára heahtepáhka , ja bovdii sihke John McCain ja Barack Obama erenomášdili ságastallamii gádjun dihtii Amerihká ekonomiija . NSR ávžžuha dál Sámediggeráđi gulahallat ásahusaiguin go galget ášši čuovvolit , ja NSR áigu bargat buot maid sáhttit sihkarastin dihtii dán . – Mii evttohat vuosttaš geardde Sámedikki historjjás bidjat ruđaid sierra rekrutterenpostii , sihkarastin dihtii rekrutterema guolástanealáhussii sámi guovlluin . Dát lea dehálaš čalmmustahttin dihtii nissonolbmuid boazodoalus . Dutkit čoaggigohte oažžun dihtii iežas šaddočoakkáldahkii ja šattai lieđđái noađđin . Nu lohká Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji , Aili Keskitalo , go birasgáhttenorganisašuvnna jođiheaddji Paul Watsona inuihtaid cielaha oažžun dihtii mediafuomášumi árbevirolaš fállábivddu vuostá . Midjiide ja inuihtaide lea lunddolaš gáhttet luondduriggodagaid dan dihtii . Son ii hálit mánás dihtii almmuhit namas aviissas . Mii diehtit ahte stuorra gaskariikkalaš fitnodagat ovdamearkka dihtii leat dutkan šattuid genaid ja geahččalan daid patenteret , oažžut ovttaeaiggátvuođa daidda , mii duođašta ahte dás lea stuorra ruđas sáhka . Sámi NissonForum ávžžuha Sámiráđi mearredit skábmamánu 29. beaivvi almmolaš sámi leavga ­beaivin gudnejahttin dihtii Elsa Laula Renberg . NSR čállá ahte boazodoallu Iinnás lea maŋimuš 50 jagi massán olu mávssolaš guohtuneatnamiid servodaga sisabahkkema geažil , ovdamearkka dihtii čoahkkebáikkiid ja gávpogiid viidáneapmái , Lofast geaidnohuksemii ja barta ceggemiidda . Guvsám lohká lea áigi ođđasit čállit historjjá hehtten dihtii dán boahttevaš hálddašeamis ja ávžžuha dutkanásahusaid dego Davvi-Trøndelaga Allaskuvlla , NTNU , Sámi allaskuvlla ja Romssa Universitehta bargagoahtit dáinna ja Norgga Dutkanráđđi fas vuoruhit sámi dutkama . Jus geahpeda fálaldaga seastin dihtii ruđaid , de lassánit mátkegolut ja dán guokte ášši ferte stivra veardidit lohká Skiri . – Maŋŋonan giđa dihtii muhtumat eai geargga goddit dálvvi guliid muhto nuppi dáfus luondu máhttá suodjalit luosa , olbmothan gal livčče gárvát váldit jogas nu olu go vejolaš , Asko Länsman vihkkehallá . Giđđat Ohcejogas suokkardalle fuones sálašdieđuid dihtii , ahte galggašiigo fierbmebivddu álggaheami maŋidit geassemánu álgui . KSS 2008 jahkečoahkkin lea dál sádden cealkámuša « Sáme mánáid skuvladili » birra Sámedikki presidentii ja Kárášjoga sátnejođiheaddjái , ovddidan dihtii ášši . Earret eará lea ráđđehus , Árktalaš ráđi rávvema dihtii , ásahan fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui , nannen dihtii gaskariikkalaš boazodoalo ovttasbarggu . Earret eará lea ráđđehus , Árktalaš ráđi rávvema dihtii , ásahan fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui , nannen dihtii gaskariikkalaš boazodoalo ovttasbarggu . Supmi maid NSR evttoha lasihit lea gal unni , muhto goit mii doaivut dat sáhttá dagahit ahte musea ovdamearkka dihtii sáhttá fállat eanet guidema gussiide . Dán dihtii boazoealáhusa doaibmaeavttut leat sakka earaláganat boazodoalloguovllu mátta- ja davágeahčen . Mii leat vásihan ollu lihkohisvuođaid dan dihtii go vázzit eai leat nu várrugasat ja áicevaččat go galggašedje rasttildansaji bokte ja biillavuoddjit eai leat doarvái áicevaččat dahje eai beroš geahpedit leavttu . Nu mo dilli lea dál de eai dieđe Billávuona mánát ja váhnemat man guhká sin skuvla beassá doallat rabas , ruhtavánehisvuođa dihtii . Čakčat ohcen fágavirggi , mii lei almmuhuvvon ja mii galggai leat golmma jahkái , muhto gieskat ožžon dieđu ahte virgi leage báifáhkka bissehuvvon ásahusa ođđasit organiserema dihtii , muitala son . Vaikko son álgá professorvirgái Kanadai , de doallá son oktavuođaid Sápmái ja áigu fitnat dávjá juo iežas dutkanfáttá dihtii , mii lea iešmearrideapmi ja eamiálbmotnissonat . Kuokkanen lohká Sápmi dárbbaša olbmuid geain lea nana dovdamuš sámi iešmearridanstruktuvrrain , politihkas ja kultuvrras ja geat leat kritihkalaš ja ieš jurddašeaddji olbmot servodaga ovddidan dihtii . Lean smiehttagoahtán , leago son Guovdageainnus menddo smávva biras dasa , go muhtumin orru ahte fágabargit maid jávohuvvet ja jaskkodahttet iežaset go lagasbirrasa deaddu lea nu garas , ovdamearkka dihtii vuolleahkásaš nieiddaid roahcunáššiin , lohká Kuokkanen ja muitala okta su dutkanfáttáin leage veahkaváldi nissoniid vuostá . Roavvenjárgga searvegotti njunuš diakoniabargi Markku Kukkonen muitala Lappi radioi eallingoluid goargŋuma dihtii ohcalit eanet olbmuid diakoniaveahki . Mii fertet ieža gávnnahit mii lea sámi dáidda ja maiddái digaštallat dáža dáidaga birra , mas lea sámi sisdoallu , lohká RittoDuottarMuseaid jođiheaddji , Karen Ellen Gaup.­ Son muitala ahte dušše ođđaáigásaš sámi dáidda ostojuvvo sisaoastinortnega mielde , ja váillaha ortnega mii dagašii vejolažžan oastit boarráset sámi dáidda , čájehan dihtii dáidaga bistevašvuođa , sámi dáiddamuseas . Ruhtaváni dihtii Sámediggi ii bastte ordnet dán jagi bealde šat go ovtta dievasčoahkkima , mii livččii sámeparlamentarihkkáriid čoahkkima oktavuođas . Dát leat ovttasbarggu duohken vai sáhttá sámi ásahusaid ovdánahttin ja dahkat daid ekonomalaččat nannosabbot , mii addá ovdamuni mahkáš ovdamearkka dihtii duojis , lohká Mathisen ja čujuha Várjjat Sámi Musea ja Sábá-guovddáža ovttasbargui Vuonnamárkana lágideamis . Alf Tellefsen dieđu mielde lea juohke priváhta olbmos lohpi váldit fárrui 35 kg iežas persovnnalaš dárbbu dihtii . Dán prošeavtta ulbmil lea árrat fáhttet daid mánáid geain sáhttet leat iešguđetlágan váttisvuođat , nugo ovdamearkka dihtii dysleksiija ( čállin- ja lohkan váttisvuohta ) , ja daid mánáid veahkehit ovdalgo máná váttisvuođat sturrot , lohká sátnejođiheaddji , Kjell Sæther . Kristian Nymo ii sáhttán joatkit girjjiin dearvvasvuođa dili dihtii . Ráđđelahttu muitala Sá me ­­­diggi dál lea šiehtadeamen Njávdáma campingsaji dahje gohttensaji eaiggádiin oastit olles dan báikki gáhtten dihtii hávdáduvvon olbmuid hávde ­ráfi . Mátta-Suoma huša dihtii áibbaša láddelaš davás vuoiŋŋastit , čilge Lehtola nama . Son muitala iežas ožžon olu giitosániid lohkkiin ja musihka árvvoštalliin girjji oppalašvuođa dihtii . Professora Koskisa mielde hálddahushoavda ii sáhte alla ja iešheanalaš virgeposišuvnna dihtii doallat badjeláiggebarggus čoggon friijaid . Mátkkoštanáiggis máksojuvvon bálká guoská Sámedikkis lagamustá hálddahushoavdda Juha Guttorma iežasa , daningo son mátkkošta olu virggis dihtii . Fitnodat čállá dáhkádus ii govčča , nu go ovdamearkka dihtii bátne ­algŋadávddaid vahágiid , vuord ­dekeahtes bátneruohtas ­deavdin dahje sruvejuvvon goanstabániid ( implatáhtaid ) hilguma . Norgga guolástanallaskuvla lea ovttasbargan NINA ja ALI merken dihtii čuonžžáid Álaheaieanus 2006 čavčča rájes . Norgga Mearradutkaninstituhtta lohká ahte iežaset háliidit dutkama dihtii gáhttet geađgenjurjo njealji jahkái go eai leat eambbo go 357 geađgenjurjo Finnmárkkus . ­– Čájáhusa dievasmahttin dihtii bovdii velá jury 9 dáiddára čájáhussii , geas leamaš juogalágan oktavuohta Iver Jåksain , joatká Tone Fjereide . Dan dihtii gal sáhtášii gávdnat veaháš luopmániid . Stáhtačálli lohká dán áigodaga buoremus áigin heivehit sámegiela , ja dan dihtii leage ráđđehus vuoruhan dan ja evttohan 8 millijovnna kruvnnu sámegiela doaibmaplána ráhkadeapmái , mas Sámediggái juolluduvvo 5 milli ­jovnna . Son muitala ahte sutnje leamaš hui somá vásihit mo dárogielat mánát miehtá Norgga lea oahppan moadde sámegiel sáni The BlackSheeps vuoitolávlaga dihtii , ja seammás čujuha maid eará sámi TV-násttiide . Guhkes fatnasiiguin Badje-geavgŋá bajimuš bihtáid luoitin lei álki , muhto vuolimuš bihttá gal sihkkarvuođa dihtii luite fatnasiid báttiin gáddeguora . Dan dihtii dát leage somá , go eat dieđe mii ovddabealde lea , mii johttit dego Samuli Paulaharju dolin , ođđa áššiid ja vásihusaid vuordimiin , Pertti Parkkola muitala . Ovdamearkka dihtii ledje unnán fárus báikkálaš olbmot , luondu ja geabbilis áigegeavaheapmi , vaikke dat leat okta guovddáš álgoálbmot oahpahusa dovdomearka , muitala dutki Lauhamaa ja čujuha Ođđa Selándda maoriide ja Davvi-Amerihká álgoálbmogiidda gos leat lihkostuvvan dan dahkat . Vuolab fuomášii eatnis ja iežas buozalmasvuođa dihtii ahte eallin ii bistte agálašvuhtii . Almmuheami oktavuođas muitaleigga Kerttu nuorat oabbá , Kaarina Vuolab-Lohi , ja skuvlaskibir Seija Guttorm , mo Kerttu álo hálidii mánnán lohkat jitnosit iežas čállosiid ja gullan dihtii maid earát oaivvildedje . Son lohká son čevllohallá daid dáidagiid badjelii mat leat oston , muhto vánis ruhtadili dihtii ii soaba dan dahkat . Snarby lohká sii dán čájáhusa dihtii leat dolvon eret kulturhistorjjálaš čájáhusa vai lea sadji čájehit dáid ođđa dáidagiid . Sámedikki sisaoastinortnega bokte ostojuvvojit erenomáš iešguđet šlájat dáidagat sihkkarastin dihtii ahte gávdnojit boahttevaš áiggi maid . Fitnodagain leat ovdamearkka dihtii oalle garra njuolggadusat iežaset doibmii Barentsábis . Dasa gevve vel earát geat ráŋggáštuvvojedje dan dihtii go sii geahččaledje báhtarit . Mu mielas lea boastut oastit oastima dihtii min valljimáilmmis , mun deattuhan baicce sosiála gaskavuođaid basiid áigge . Sii maiddái válde badjelasat geahčahasaideaset hámi jos olbmot givssidit , verrošit ja bávččagahttet elliid hearvva dihtii . Sámi allaskuvllas // Instituhtas dieđihit ahte vahkkočála « Diđoščivga » ilmmai mannan bearjadaga boahtte vahkku dieđuiguin , nu go ovdamearkka dihtii masa allaskuvla searvá , guossit geat bohtet jna. . – Mii eat leat somás dihtii gidden láhttu , muhto eastadan dihtii lihkohisvuođa geainnu alde . – Mii eat leat somás dihtii gidden láhttu , muhto eastadan dihtii lihkohisvuođa geainnu alde . Ovdamearkka dihtii Georg Næss birra . – Lea dehálaš ahte oažžut johtui servodagas digaštallama čearddalašvuođa ja rasismma birra Finnmárkkus gullan dihtii makkár ovdagáttut mis leat nuppi nubbái , lohká Mátta-Várjjaga Sosialisttalaš Gurutbellodaga stivralahttu , Elin Henriksen . Diibmá guđđen iežan bellodaga dan dihtii go in dohkkehan min stuorradiggeáirasa , Olav Gunnar Ballo , go cielahii NSRa , lohká Elin Henriksen . Eliassen lohká háleštemiin sáhttá ollu váttis áššiid álkidit čoavdit , erenomážit beaivválaš áššiid , ovdamearkka dihtii finastit hálešteamen kránnjáin váttisvuođa birra ja dasa sáhttá dalán čoavdašuvvat . // A-ISO 19005-1 ) lea geatnegahttojuvvon čájehan dihtii dokumeanta ollislaš hámi . Davvi-ruoŧŧelačča guovttos Harriet Svensson ja Siv Wiik beaggigođiiga riikaviidosaččat dan gollesuona gávdnama dihtii . – Lei stuorra vahát mearrasápmelaččaide go pomorgávpi nogai 1917 Ruošša revolušuvnna dihtii , joatká Strøm Bull . – Buot buoremus lea musihkka mii movttiidahttá duolbmat johtileappot , joatká Kirsten Alette Anti.­ Anti ii loga iežas dán sihkkelastimii searvan gavdnjen dihtii liigedehkiid , muhto háliida baicce sávrut . Nissonat leat gorron muottá ja beaskka oktii , lohká viessohoaiddár Thorolf Bjørnback , loktesta beaskahealmmi čájehan dihtii . – Hirpmástuvven ja in diehtán maid galgen dadjat , danin mun rohttejin luođi giitin dihtii . Báhčit deaivan dihtii iige bávkaleami dihtii ! Báhčit deaivan dihtii iige bávkaleami dihtii ! Honnesvági , Álttá ja Kárášjoga 14 nuora gaskal 12- ja 17-jahkásaččat , hárjehalle báhčit mannan vuossárgga ja gaskavahku Kárášjogas , ráhkkanan dihtii Davvi-Norgga báhčingilvvuide Harstad gávpogis mii lea boahtte vahkku . Sii čevllohallet leat unjárgalažžan dál ja skuvllas lea somá go dávjá lea friddja ávvudan dihtii , čaibmet nuorat . – Mii guoská olu ieškapitálii , de lea politihkkarat jurddašan ahte dan doarjut beliin , sihkkarastin dihtii buorre kvalitehta buot jietnaalmmuhemiide , ii dušše CD-skearruid , čilge Musikk i Finnmark hoavda , Harald Devold . Oahppomátkestipeandda 2008 , mii lea 2000 € , oažžu Kristin Tårnesvik , fotodokumentašuvnna válbmemii johtin dihtii Barentsguovllus ja erenomážit nuortalaččaid ássanguovlluin . Su mielas lea surgat go ráđđehus áigu unnit ruđa geavahit veahkehan dihtii sin geat máilmmis duođaid leat geafit ja geaidda dearvvašvuhtii čuohcá borramušváilli dihtii . Su mielas lea surgat go ráđđehus áigu unnit ruđa geavahit veahkehan dihtii sin geat máilmmis duođaid leat geafit ja geaidda dearvvašvuhtii čuohcá borramušváilli dihtii . Dán jagáš TV-akšuvdna áigu veahkehit mánáid geat gillájit váhnemiid gárrenmirkogeavaheami dihtii . Mis leat lagas oktavuođat Islándii , sii leat hearkkes dilis , maiddái dan dihtii go sii eai leat nu olu olbmot , dadjá Jođiheaddjeráđi njunuš , Ola Emil Sprakehaug . Gáŋgaviika sátnejođiheaddji , Marius Nilsen , lohká mearrádus lea čielggas ja gielda dahká dan ruđaid seastin dihtii . Šaddet ieža nai ealli geađgin geat huksejuvvobehtet vuoiŋŋalaš viessun ja bassi báhppagoddin , ja buktet ovdan vuoiŋŋalaš oaffariid mat leat dohkálaččat Ipmilii Jesus Kristusa dihtii Muhto mii addit dan dihtii go mii leat buot sus ožžon . Dan dihtii mii addit dasa mii bajida su nama , lea su buori dáhtu mielde ja ovddida su riikka – ii fal dan dihte ahte vuoitit Ipmila ráhkisvuođa , muhto giitit dan ovddas . Dan dihtii mii galgat leat dihtomielalaččat das man dehálaččat áiddit , báhkkomat ja njuolggadusat leat vai eastaduvvo dat mii lea bahá . Go álbmot dán gulai , de árvaledje sii ahte dáidá báhppa dan dihtii , jus guhtege attášii sutnje skeaŋkka . Nuppi beaivvi das maŋŋel buvttii dat váivváš olmmái gusas báhpa lusa ja dadjá : – Ikte mun gullen dus čáppa sártni ; dan dihtii attán mun dutnje dán gusa . Dan dihtii šattai boadnji diggái stevdnejuvvot oktanaga eamidiinnis vaikko boadnji lei dadjan : – Mu eamidis eai leat čielga olbmo ságat , muhto eai sii beroštan das . Dán dihtii dajai báhpa suinna ge nu : – Dál don leat hállan heahpatlaččat muinna , mávsse dal munnje 200 rikse ja mana eret ! – Ráŋggáštusčađahanláhka ii atte vejolašvuođa addit sierra virgelobi fáŋggaide geat leat rabas ossodagas , ovddamearkka dihtii doavtterdiimmuide , muitala son . Ruovttubáikkis maid vásihan cielaheami dan dihtii , muitala Hætta guhte lea olles su giddagas áiggi bargan sámi fáŋggaid rivttiid čalmmustahttimis ja buorideamis . Jus dán logu galggaš juksat , de ferte ovdamearkka dihtii ovttastahttit Guovdageainnu , Kárášjoga , Porsáŋggu ja Deanu . Jus dán logu galggaš juksat , de ferte ovdamearkka dihtii ovttastahttit Guovdageainnu , Kárášjoga , Porsáŋggu ja Deanu . Ovdamearkka dihtii sáhttit álgit addit sierra siidaosiid daid moatti nissonolbmuide geat dan sihtet . Dan dihtii lea ge olgoriikkalaš , gii ain deike ihtá , álo ođđa dáhpáhus . Earáin lea ruđahisdilli dat oaiveášši manin eai náital , sihke dan sivas go sis ii leat gos orrot ja dan dihtii go juohke okta orru ohcaleamen muhtuma gii sáhttá addit sidjiide buoret boahtte áiggi . – Bálká lei 400 márkki mánus ja veardádallama dihtii ruovttudivššár dinii 700 márkki . Muhto son baicce ovddidii sávaldaga , ahte Ravadasgeavgŋás livččii stuorra guossemeari dihtii dárbu guovttelanjat ávdinstohpui . 1960-logus almmustuvve plánat buođđudit Álttá-Guovdageainnu čázádaga elrávnnji dahje šleađgga dihtii . Fitná son gal soames háve vel Vuohčus ja Anáris muhtin bearrašiid luhtte ealáskahttimin Sámerieggá ovddidan dihtii . Fitná son gal soames háve vel Vuohčus ja Anáris muhtin bearrašiid luhtte ealáskahttimin Sámerieggá ovddidan dihtii . Astrid lea ferten borragoahtit eambbo ruotnasiid dearvvašvuođa dihtii . – Danin berreše olbmot dáhttut doaktáris varraiskosa oaidnin dihtii lea go eambbo sohkar varas go galggašii . Soai stuorra beroštumi dihtii háliidivččiiga cegget orru lávuid Osloi , muhto dasa eai leat gávpoga politihkkarat miehtan vel . Dan dihtii leak Ruŋggugak leahkám erenoamážiid merkeduvvum . Dohko ledje boahtán ollugat sihke oahppan dihtii ja maiddái návddašit ja muittašit dološ árbevieruid . Orru leamen hoahppu dáid ásahit Sámi guovlluide , ii ge leat dilli čohkkedit háleštit singuin geat ávkkástallet dáid guovlluid , ja ii ge leat ollislaš plána ovdamearkka dihtii bieggamillohuksema oktavuođas . Dat lea dan dihtii vai sii hálddašit sámegiela juobe njálmmálaččat ge ja máhttet sámegiela geavahit sámediggečoahkkimiin . Mun lean baicce álggu rájes cealkán ahte mu mielas lea buorre go sápmelaččat válljejit organiseret iežaset , eai ge álkivuođa dihtii searvva gárvves láhččojuvvon dáčča bellodatsystemaide . Ii go ovdamearkka dihtii johtolatplána galgga maiddái nannet sámi ealáhusaid ? Go joavddan Njeareveadjái , de mun sihkkarit deaivvan gievra ealli servodaga gos ásset olbmot geat čevllohallet sámi kultuvrra dihtii ja geain lea nana gullevašvuohta iežaset gillái . Ovdamearkka dihtii oažžu Bb sullii 100 milliuvnna jahkásaččat jođihit bellodaga . Aiddo dan dihtii lea dehálaš ahte sápmelaččat dovdet ahte girku lea ” sin ” dán beaivvi , lohká Johnsen , gii doaivu ahte nu šaddá Romssa duopmogirkus bearjadateahkeda . Mannán háve lei maid oadjoruđaid váilevaš máksima dihtii šaddan orrunsaji haga ja fertii alcces 2004 čavčča cegget lávu . 1994 vulgen gárrenmirkoheaittihanruoktu buoidudan dihtii , nuppi háve heaitin dihtii . 1994 vulgen gárrenmirkoheaittihanruoktu buoidudan dihtii , nuppi háve heaitin dihtii . Proavás dovddasta ahte leamaš váttis ovdánahttit sámi kirku áigumušaid váilevaš báhpaid dihtii go leamaš dušše dilli fuolahit dábálaš vuđolaš kirkolaš doaluid . Inger Anne gii ieš ii juga , muitala son liiko leat mielde Kom og Dans feasttain , go doppe eai ástta olbmot juhkat alkohola dánsuma dihtii . Somávuođa dihtii lei deaškalan čáhppes goanstavuovttaid iežas čuvges vuovttaid ala ja cokkastan beatnatlágan loabáhiid . Muhto dat ii lihkostuvvan vuos dalle šveicalažžii EU-njuolggadusaid dihtii . Dasa lassin maid buot čearddaid mánát leat vásihan , leat máŋga sámi mánát givssiduvvon sámi giela , kultuvrra dahje biktasiid dihtii . Larine nieida Irene muitala : – Eará mánát givssidedje min ollu min heajus dárogiela dihtii . Moai hálaime skuvlastivraovdaolbmuin ja ozaime su beassat álgit skuvlii jagi árabut - veahkehan dihtii munno . - Mii galgat ieža hukset Sápmái gelbbolašvuođa , mii máhttit liikka ollu go ovdamearkka dihtii dážatge , lohká Máhtte . Ii E6 lahka gáibidan dihtii divvaga , iige muđui eará sajis guovllus . Dasa sáhttet leat máŋga siva , gáibádus sihkkojuvvot jienastuslogus ja ovdamearkka dihtii jápmin áigodagas gaskal listadohkkeheami ja válgabeaivvi ( láhkaásahusa §14 ) . Áidna maid ohppen lei duodjiInger Marie Sokki Hætta gullá sidjiide geat ohppe unnán skuvllas dáruiduhttinpolitihka ja soađi dihtii . Dán oahpaheaddji dihtii dieđán gili historjjás ollu , maid dál sáhtán muitalit viidáseappot iežan mánáide ja iežáide geat sihtet guldalit . Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja birračuohpatkeahtesvuođa dilidet dihtii . Mii fertet maid divvut gažaldaga dasa ahte maid mii ieža bargat čoavdin dihtii olu hástalusaid ahte háhkat aiddo geargan oahppan olbmuid maid Finnmárku dárbbaša . – Sii oasálastet kurssas oahppan dihtii lohkat ođđa čállinvuogi mielde . Dán vahku lea Natur og Ungdom dahje Luondu ja Nuorat lihttu birasgáhttejeaddji nuorat čoahkkanan Henningsværii Lofuohtas čalmmustahttin dihtii ahte sii vuostálastigohte garrasabbot oljobohkama vuostá Lofuohtas , Viestterálas ja Sažžas . Inger Marie Aikio-Arianaick doaivu ahte ainge ovtta divtta heivešii nuohta bidjat lávlun dihtii . Máinnas imaštahttá ja geasuha lohkki lohkat viidásat gávdnan dihtii vástádusa mii dat lea dat juoga man birra lea sáhka . Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi leat bovden ON Eamiálbmotáššiid bissovaš Foruma , UNPFII , doallat ovdačoahkkima Kárášjogas ráhkkanan dihtii Bissovaš Foruma 8. sešuvdnii New Yorkas miessemánus . Ovddit jagiid lean smávva mátkke skeittástallan hárjehallan dihtii ja dát Skike jorriskeittát leat nu vuohkkas , muitala Gamm . Son lohká dan áigge biehttaledje olbmot rittuguovlluin iežaset sámi duogáža ja geahččaledje hehttet sámiid oažžut mangelágan vuoigatvuođaid ja lohká daid riidduid dihtii fertii stáhta ásahit dárbbašlaš lágaid ja njuolggadusaid buohkaide ávkin . Ovdamearkka dihtii giella . Dan muitala soames almmái guhte mannan vahkkus lei boahtán Romssa gávpogii dušše vuovdin dihtii gárrenmirkkuid , go oažžu viđa geardde eanet gárrenmirkku ovddas Davvi-Norggas go Mátta-Norggas . Kárášjohkalaš Lars Oddmund Sandvik orru Romssas barggu dihtii . Dán vuosttaš gielladeaivvadeamis Ruŋggus juhke dieđu dán sámegiel giellabarggu birra , ja oasálastit árvvoštalle iešguđet fáttáid maid sáhtášedje váldit fáddán čakčat , ovdamearkka dihtii lodde- , muorjjenamahusaid ja velá báikkálaš sánit . dollet vuođđudančoahkkima vuossárgga , álggahan dihtii sámi birasgáhttenorganisašuvnna nuoraide . Áhpi suvru go mearačáhci njammá buot CO2 ja dát gusto erenomážit ovdamearkka dihtii Davvimerrii , danne lea Golli lea hui alla árvvus finánsaroasu dihtii . Ii oktage , guhte luonddus berošta , hálit billistit iešdáhtos luonddu dušše billisteame dihtii . Ii oktage , guhte luonddus berošta , hálit billistit ieš-dáhtos luonddu dušše billisteame dihtii Dál leat álgán eará guollesorttat laskat dáid guovlluin nu go ovdamearkka dihtii hávggat . Vuosttas mii dalle lea heivvolaš , ja mii buohkaide guoská , lea ahte oanidit bivddu olles čázádagas , ovdamearkka dihtii guđa vahkkui . Vuosttas mii dalle lea heivvolaš , ja mii buohkaide guoská , lea ahte oanidit bivddu olles čázádagas , ovdamearkka dihtii guđa vahkkui Dohko ledje boahtán ollugat sihke oahppama dihtii ja maiddái návddašit ja muittašit dološ árbevieruid . Dan dihtii sáhttá dát leat min birrasis ja guovllus váraleappot ja lieggasat máilmmis . NAF searvi lea hui garas leamaš dainna ahte luottat fertejit buoriduvvot eastadan dihtii fasttes lihkuhisvuođaid , muhto eai guovddáš eiseválddit ja luoddaeiseválddit oro dan gáibádusa nu duođas váldán , go luoddadivodeapmi ja buorideapmi orro nu njozet dáhpahuvvame . Dan oaidnit go čállet ovdamearkka dihtii Kautokeino i Nord-Norge . Dát dutkamušat čájehit ahte nuoraid gaskkas orru áigi rievdamin dan guvlui ahte ii leat seamma bures dohkkehuvvon ahte geavahit gárrenmirkko , nu go ovdamearkka dihtii alkohola . Dat guhte bárgu duššiid dihtii , oažžu ieš sihkkut gatnjaliid . Ale boaldde stobu gavdnjen dihtii sáhpána . Sámedikkis lea stuorra ovddasvástádus veahkehit sin geat rahčet birgema dihtii ja mii áigut buot dásiin , maiddái ON:a olis , bargat dan ala ahte boahtteáigi čuvggoda midjiide buohkaide . – Dan veahá maid oakkun šaddá dušše mátkki dihtii . – Oakkun borramuša dihtii , ja maiddái luonddu fearániid dihtii . – Oakkun borramuša dihtii , ja maiddái luonddu fearániid dihtii . Dattege ledje muhtin fitnodagat čiŋahan veaháš juovllaid áigge turisttaid dihtii . Muhtin Serbia juovlaherskot maid Gordana Ignjatovic Jovanovic ráhkadii čájehan ja máistin dihtii , go Ávvir finadii guossis . – Mii basuhat dáppe Norggas juovlaruohta , muhto letne gánddaid dihtii maid basuhišgoahtán Norgga vieru mielde maid Hollánddas go doppe leat muhtin juovllaid . Juovlavuona gilisearvi lea ovttas Finnmárkku fylkkamánniin , NVE:in , Finnmárkkuopmodagain ja Deanu gielddain álggahan prošeavtta buoridan dihtii birasdilálašvuođa Juovlajogas . Manchester City njunuščiekči Craig Bellamy lea beakkán iežas suhtu dihtii . Prošeakta álggahuvvui 2005:s. – 1980 rájes lea Hornøyas beliin unnon skierrolohku , jámolašvuođa dihtii ja heajos náliid dihtii , lohká Erikstad Nordlysii . Prošeakta álggahuvvui 2005:s. – 1980 rájes lea Hornøyas beliin unnon skierrolohku , jámolašvuođa dihtii ja heajos náliid dihtii , lohká Erikstad Nordlysii . Mánáin geain leat láhttenváttisvuođat šaddet dávjá oarbbisin almmolaš veahkkedoaimmaid dihtii go sirdašuvvet okta nuppi sadjái . Lea dáiddár Hege Siri gii lea govven kulturmuittuid erenomáš vuogi mielde čájehan dihtii mo dološ muittut gustot midjiide . Dáiddár Hege Siri lea ožžon báikeolbmuid searvat olbmomállin govaide , čájehan dihtii makkár oktavuohta báikeolbmuin lea báikki kulturmuittuide ja mo kulturmuittut ožžot eará mearkkašumi go sirdojuvvojit čájáhuslatnjii . Boazodoalus lea ovdamearkka dihtii stuorra bargu vuordimin go ferte čielggadit guohtunrájiid . NSR lea evttohan vuoigatvuođakommišuvnna mii sáhttá ollislaččat gieđahallat dáid áššiid , eastadan dihtii ahte soaittáhagas diggeáššit mearridit boazodoalu boahtteáiggi . – Mii leat jagi juo hállan davvin fitnat oahppan dihtii mo dáppe lea dahkan . Mii leat ovdamearkka dihtii ovttasbargan SUPUR:in lágidit konferánssa seksualitehta birra ja bargat čohkket njeallje riikka sámi nuoraid . Ovdamearkka dihtii lea divttasvuotnalaš Miriam Paulsen ( r. 1980 ) nuppi sajis NSR Viesttarmeara válgabiirre listtus , ja Kirsti Guvsám ( r. 1979 ) lea fas bajimusas NSR Lulli-Norgga válgabiirre listtus , dadjá Berit Kristine Guvsám ja joatká : – Mis lea vejolašvuohta beassat válgalistui jus mii leat čeahppi . – Mu mielas lea dehálaš ahte gávpotsámiin lea deaivvadanbáiki stuorát ja smávit gávpogiin , doalahan dihtii iežaset identitehta ja oahpásmuvvat eará sápmelaččaiguin . Filbma čájeha smiehttalaččat mo vuotnaguolásteaddjit masse eallineavttuideaset njurjovahága dihtii . Šákšanálli leage muhtin áibbas jávkan , earret eará garra guolásteami dihtii . Mandela beaivi lea fas beaivi maid Romssa gielda ieš lea nammadan , gudnejahttin dihtii ovddeš Nobel ráfibálkkašumi vuoiti Nelson Mandela . – Dán jagi lea konsearta gaskavahkku mii addá dietnasa mánáide geat gillájit HIV ja aids dávdda dihtii , muitala várresátnejođiheaddji . Mátta-Afrihkká gos Mandela leamaš presideanta gillá garrasit HIV ja Aids dihtii . – Measta olles buolva lea jápmán HIV ja aids dihtii Mátta-Afrihkás , muitala Gunhild Johansen . – Moai letne álggahan fitnodaga veahkehan dihtii sin , vuoi gávdnet márkana dáppe , muitala Marie . Erenomážit min guhkes rittu dihttiid , ja olu fatnas johtaleami dihtii , čilge Vangsnes . Ovdamearkka dihtii lea sis maid deaddu vuosttas stávvalis nu mo lea dábálaš sámegielas , muitala Vangsnes . Báhppa Johan Bakken Sandvik muitala vuosttaš sotnabeaivvi teaksta lea vižžon Lukas 4 kapihttalis , 16-22 versii Biibbalis ja dát teaksta lea álo su geasuhan dan erenomášvuođa dihtii . Chile indiánain leamaš soahti Espánnjain máŋgačuođi jagi , koloniserema dihtii . Troandimis lea juo muhtin áhčči dubmejuvvon dan dihtii , dadjá son . – Mun in diehtán man dehálaš lea ruhtaášši sidjiide geat gillájit veahkaválddálašvuođa dihtii . Dáid olbmuid mánát eai beassan váldit alimus oahpu ovdamearkka dihtii universitehtas . Prográmma sisdoalluPrográmmas galget iešguđet fáttát digaštallot nu mo ovdamearkka dihtii sámepolitihkka , dárbbašat go Sámedikki ? – Čuoikkaide in liiko , lea oalle giksi , stuorrá maid lea , moddjá Supatra go muitala , ja galljuda čalmmiid čájehan dihtii mo Thaieatnama sáttagottis sturro čalmmit go muitalii man stuorrát dat lea . Dađi bahábut eaba sáhttán dat guokte maŋimuš logaldalli guovttos Lene Hansen ja Åse Mette Johansen searvat seminárii dearvvasvuođa dili dihtii . Nu levvege njurjjot buot Finnmárkku vuonaide biebmu dihtii . Okta bálvaleaddji lea biddjon eret ruhtabuijáma ja speallanmielahisvuođa dihtii . – Buoremus vuohki ovddidit sámegiela lea buoridit sáme skuvlla ja oahpponeavvuid , addit sámegiel fálaldaga ráves olbmuide , ásahit sámegiel háleštanbáikkiid guovlluin gos sámegiella lea hearkkes dilis nugo ovdamearkka dihtii davvisámegiella rittuguovlluin Finnmárkkus , julevsámegiella ja máttasámegiella . Dán uvdnii lea dárbu go stuorát klássabuktagiid lea ráhkadeamen , ovdamearkka dihtii stuorra tallearkamáđo lihtiid . Su eallin lea oalát bisánan , muitala Kárášjoga nisu , eadni Gjertrud Høgden Kárášjogas iežas 24-jahkásaš bártni eallin lea billašuvvan mánnávuođa givssideami dihtii . Gjertrud Høgden muitala ahte bárdni dál oažžu veahkki iežas fásta doaktáris ja doavttir lea guorahallamin makkár rumašlaš ja silolaš hávit dahje váikkuhusat bárdni lea ožžon givssideami dihtii . Dán guovttečearddalaš duogáža dihtii , mii sutnje lea lunddolaš , lea iešge soames fasttes sániid beassan gullan . Dán vahkus doallá ON Eamiálbmotáššiid Bistevaš Forum ( UNPFII ) 16 lahttu ovdačoahkkima Sámedikkis Kárášjogas ráhkkanan dihtii Bistevaš Foruma gávccát sešuvdnii miessemánu 18.-19. beivviid New Yorkas . Bovrenmášiidna maid geavahit muitala Karlsen ahte ráhkada unnánat luottaid , ja billista unnánat go dan maid ovdamearkka dihtii njeallja juvllat meahccesihkkel dahká . Nuba fylkadikki mearrádusain máŋga 15–16-jahkásaččat eai dárbbaš vuolgit eret gielddas álggahan dihtii joatkkaskuvla oahpu . Anti Kárášjoga NAV uskkádahkii iežas nealgudit čalmmustahttin dihtii ahte NAV ii leat sutnje máksán golmma mánnui dan oadjoruđa mii sutnje gullá . Ja muhtumat leat boahtimin dušše su dihtii . Prošeakta lea álggahuvvon stuorra njiedjama luossalogu dihtii . Ovdamearkka dihtii Svalbarda ja Ruonáeatnama olggobeale , muitala mearradutki . Juohke áigodagas lea iešguđet áššit maid nuppiid givssidit , nugo ovdamearkka dihtii olbmot geat leat homofiillat , dahje juo buoret sohka . Son oaivvilda ahte lea áigi geavahit Lappekodisilla čájehan dihtii ahte 1751:s juo adde eiseválddit mearrasámiide vuoigatvuođaid . Mienna deattuha ahte kursa ii leat dušše dakkár olbmuide geat muđui jo geavahit lávddi beaivválaččat , nu go ovdamearkka dihtii neavttárat . Su mielas lea dehálaš ásahit sorjjasmeahttun geaidnobearráigeahčču nannen dihtii johtolatsihkarvuođabarggu . Rektor Soleng fuomášuhttá mo jođán mánát leat váldit atnui ođđa áigásaš áđaid nugo ovdamearkka dihtii dihtora go dat bođii , go sii eai bala geahččaleamis . Vasara lohká oljosuodjalangearggusvuođadoaimmat eai doaimma garra dálkki ja temperatuvrra diliid dihtii . – Dalle muitaluvvui ahte earit ledje dárbbašlaččat resurssaid várjaleami dihtii , ja dat galggai dušše leat gaskaboddosaš čoavddus , muhto nu ii šaddan . Jus ii livčče miellačájáhusaid dihtii . 12.15-13.00:Journalista ja čálli Anne Wuolab : Soai čáliiga heakkaska dihtii – sámenissonat váldet sáni : Elsa Laula Renberg ja Karin Stenberg . Dál beassá son čuoggálogu dihtii gilvalit senior NM-gilvvus jus háliida , lohká valáštallansearvvi Nordlys čuoiganlávdegotti jođiheaddji , Olav Verstad . Dálá áigge šibihiid náhkkeivnni lea šaddan áiggi mielde girjábut go luođuelliid náhki olbmuid válljema dihtii . Máilbmebáŋku lea viđa gaskariikkalaš organisašuvnnaid oktasaš namahus , mii doarju ruđaiguin ja bagadallamiin ovddidan dihtii ekonomalaš ovddideami geafimus riikkain . Báŋku ásahuvvui jagi 1945 veahkehan dihtii hukset fas Eurohpá maŋŋá nuppe máilmmisoađi . Beare Kárášjogas lea ovdamearkka dihtii duppal nu stuorra gođđanguovlu mo Álttájogas , muhto ferte guhkes áiggi maŋos guorahallat jus galgá gávdnat áigodagaid goas lei doarvái olu gođđanguolli bajit deanu gođđanguovlluin . Jándorkoarta vuovdin lea njiedjan vehá maŋŋá 2002 , heajos bivddu dihtii , 2008:s vuvdo 33 000 jándorkoartta Suomas . Dasa vástida Dan Robert Larsen ahte son ii čále maid ii oaivvil suohtastallama dihtii . Dát buktá ođđa hástalusaid , no mo ovdamearkka dihtii seismihkka-báhčin . Muhtun doaibmabijut leat čađahuvvon sihkkarastima dihtii sámiide váikkuhanvejolašvuođa , nu go Finnmárkkuláhka , ođđa plána- ja huksenláhka ja stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat . Ohcejoga gielda ii beroš divvut iežas láigovistti Gáregasnjárggas vaikko čáhci golgá sisa , váidala láigoheaddji Riitta Rasmus ja lohká iežas buohcagoahtán allergiijan ásodaga guohpahája dihtii . Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan dihtii , lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan dihtii . Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan dihtii , lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan dihtii . Lea stáhta ruđat maid Sámediggi šiehtadusa bokte lea addán Sámi Dáiddárráđđái juohkin dihtii dáiddáriidda . Dalle mii hástalat Norgga johtolatministara ja buot politihkkáriid vástidit maid sii áigot boahtte njeallje jagi dahkat buoridan dihtii geainnuid Norggas , lohká Holdal . Keskitalo ii eahpit ahte Riddolávdegotti meannudeapmi maŋŋona čavčča stuorradiggeválggaid dihtii . Medias leamaš olu FeFo birra maŋimuš áiggi , dan navdojuvvon diehtojuohkin váilevašvuođa dihtii , ja FeFo stivrrajođiheaddji Erling Fløtten guhte lea šaddan guođđit stivrrajođiheaddji virggi dihtii . Medias leamaš olu FeFo birra maŋimuš áiggi , dan navdojuvvon diehtojuohkin váilevašvuođa dihtii , ja FeFo stivrrajođiheaddji Erling Fløtten guhte lea šaddan guođđit stivrrajođiheaddji virggi dihtii . Sámegillii ráhkadit oahpponeavvuid lea divraseabbo go ovdamearkka dihtii dárogillii . Ovdamearkka dihtii Sirbmá duoddaris , muitala son . Olbmot ja media lávejit čuojahit gullan dihtii makkár prošeavttaid mii doarjut ja makkárii ii . Jon Egil Nilsen , gii lea Bivdi guolástansearvvi jođiheaddji , muitalii oanehaččat mo mearrasápmelaččat leat massán vuoigatvuođaideaset bivdit olggobeale áhparasa ( justa dakko gokko fáhkka čiekŋu mearas ) ja mo mearrasámekultuvrra dan dihtii lea áitojuvvon oalát jávkat . Bargiidbellodaga Nuoraid Searvi lea danne gáibidan ; ahte sámegiella ásahuvvo válljenfriija ja ovttadássásaš válljenfágan , ahte go sámegiella válljejuvvo válljenfágan galgá bistit nuoraidskuvlla vuosttaš jagis gitta joatkkaskuvlla lohppii , sihkarastin dihtii ohppiide ollislaš vuoruhuvvon giellaoahpahusa . Danmárkkus eai dieđe nu olu álgoálbmogiid birra , nu mo ovdamearkka dihtii Norggas , čilge Dalheim Eriksen . Giđabeale lávet fas somás dihtii vehá njoarostit čorvviid maŋis , muitala njoarosteami meašttir . Ovdamearkka dihtii Sámediggi Emil reašká go muitala ahte moddii lea juo ferten áhcagastit oaivvi sadjái go inuihtat leat čuolastan oaivvi das eret , čájehan dihtii vuosteháguset dánska kolonialaš stivrejupmái . Fylkkamánni bissehii vuosttas beaivve Suoidnemánus nuohttuma Kárášjogas ja Iešjogas , coages joga ja luosa vátni dihtii . Vaikko Avuo Turunenis lea vuoigatvuohta ja vejolašvuohta ain nuohtut Anárjogas ja Deanus , de lea son mearridan luossavátnivuođa dihtii ahte ii áiggu nuohttut dán geasi . – Ovdamearkka dihtii bidjá girječálli olu deattu čorgesvuhtii ja basadanvieruide . Jus eai nagot deavdit njuovvangáibádusa mii lea gávcci kilo ealihanbohcco vuostá juksan dihtii stáhtadoarjaga , de dat šaddá stuorra vahágin ekonomalaččat sidjiide . Dat sáhttá dagahit sihke unnánat produkšuvdnagoluid , buoret buvttademiid ja unnánat birasnoađi šaddadeami dihtii . Justa dán oasi dihtii jáhkká Gaup olu eahpesihkarvuohta sáni sisdoalus lea badjánan ja dan berre Sámediggi čilget sihke sámiide ja olles Norgii . Mii leat sorjavaččat dáiddáriidda olahan dihtii eanetvuođa ja iešguđetlágan ulbmilat . NSR oaivvilda dát lea dušše divrasis PR-triksa ja eahperehálaš speallu sámi ruđaiguin oažžun dihtii eanet jienaid . Stuorra bávkkehanvára dihtii várrejit mátkkálaččaid dán geainnu vuodjimis . Tretnes bivddii Sámedikki doallat čoahkkima stáhtaráđiin sihkkarastin dihtii ahte sámi guovlluid NAV kantuvrrain eai geavahuvvo dát virggit earaláhkai go leat jurddašuvvon , dahje vel vearrát ahte váldojit ruovttoluotta . Ovdamearkka dihtii ii sáhte sihkkut evttohasaid . Son lea dutkan mo boarrásat vásihit dan , eastadan dihtii oktonasvuođa ja veajuhuvvama . Danin rusádit hirbmat jienain váccedettiin guhkes suinniid gaskas , baldin dihtii , muitala son . Ovdamearkka dihtii mearredii Luostejok Kraftlag stivra hukset fiberfierpmádaga priváhta olbmuide iežaset konsešuvnna guovllus mii lea Kárášjohka ja Porsáŋgu , ja geassit sii geassigohtet fiberjohtosiid Kárášjogas . Son lea čohkkán máŋga jagi giddagasas vealáheami mánáid vuostá ja áitagiid dihtii . Dássážii lea njealjádas oassi jienastan sámediggeválggaide , sihkkarastin dihtii ahte sin jietna joavdá áigemunil lohkamii , muitala Olli . Álbmotmusea doibmii gullá maid luoikat čoakkáldagain vuorkádávviriid eará museaide , ovdamearkka dihtii Nuortasámi museii . Ii leat dohkálaš ahte mii , sápmelaččat , galgat gillát dan dihtii . Gonagasbárdni oktan eamidiin fitnaba Sámi álbmotbeaivvi dáppe guossis ja dan dihtii eat leat lonuhan dáiddačájáhusa gáktečájáhusain , dadjá RiddoDuottarMuseaid jođiheaddji , Karen Ellen Gaup . – Iskamis gávnnaimet ahte ovdamearkka dihtii eambbo psykalaš váttisvuođaid gánddaid gaskkas geat givssidedje ja geat sihke givssidedje ja gillájedje go sii geat dušše gillájedje givssideamis . Viessosadji lea lássá alde , ja dan dihtii lea ge das Lásságámmi namman . Go luossaveajet vuolgá jogas merrii de lea dat erenomáš hearki , iige dat gierdda galle luossadihki ovdal go heavvana dihkiid dihtii . Ii dušše luossadihkiid dihtii . – Kárášjogas lei 31-32 buolašgráda ihkku , muhto mis eai lean áktánas váttisvuođat dan dihtii , muitala Kárášjoga dollačáskadeaddji hoavda , Alf Isaksen . Olgoseinniid fielluin lea mála šolgen garra báhka dihtii . Kárášjoga sátnejođiheaddji , Kjell Sæther , cegge guktot belggiid bajás , čájehan dihtii sus lea buorre boahtte áiggi dovdu . Dát čuohcá njuolga gieldda sisabohtui , muhto sátnejođiheaddji Sæther ii hálit bihkkadit gieldda dili dan dihtii . Son muitala ahte olu olbmot leat fárren máttás buoret barggu ja bálkká dihtii . Ii Sæther loga iežaset gielddas bidjat johtui seammalágan doaibmabijuid go Unjárggas dahke moadde jagi dás ovdalis geasuhan dihtii bearašolbmuid . Ovdamearkka dihtii lea BB fylkkabellodat geahččalan stivret mii dáhpáhuvvá sámepolitihkalaš birrasis , čilge Keskitalo . – Dálki lea hui dehálaš guolásteddjiid sihkarvuođa dihtii , muitala Bivdi searvvi jođiheaddji Nilsen . – In duostan dušše ovttain skohteriin vuoddját , nu ahte mun ja mu bárdni dolliime guvttiin skohteriin sihkarvuođa dihtii , jus nubbi skohter bisána , muitala son . Sihke Romssas , Oarje- ja Nuorta-Finnmárkkus leamaš ohcamat dálkki dihtii . Lea dieđusge čielggas go eanajuohkinriekti ii sáhttá fállat dárbbašlaš bálvalusa sámegielas ja - kultuvrras , de eai hálit olbmot loktet ášši justa dan dihtii go dat eai váldojuvvo vuhtii ja go ii gávdno diehtojuohkin sámegillii , lohká Ravna . ovdamearkka dihtii boanddat ja boazodoallit Finnmárkkus . Son hállá vuollegis jienain , iige oro goassige bajidan jiena gullon dihtii . – In mun oza veahki duššiid dihtii . Eai leat fitnan mu luhtte dáppe iskan dihtii mu dárbbu . – Lea okta sámegiel oahpaheaddji gii geahččala su iešguđet fáttás , oaidnin dihtii makkár dássi sus lea . Dál mun lean sihke doaivugoahtán , ja maiddái jáhkán ahte sáhttá ásahuvvot sámi giddagas boahtte áiggis , ovddamearkka dihtii Guovdageainnus , lohká optimisttalaš sámi fáŋga , Ole Henrik Hætta . Kárášjohkalaš Lars Oddmund Sandvik orru Romssas barggu dihtii . Kárášjohkalaš Lars Oddmund Sandvika mielas lea imaš go galgá massit buot meahcástallanvuoigatvuođaid mat sus ledje go lei Kárášjoga álbmotregistaris , dušše dan vuođul go lea fárren Romsii barggu dihtii . Maiddái šaddá Sandvik ja earát , geat leat fárren Kárášjogas dahje Guovdageainnus oahpu dahje barggu dihtii , máksit turistakoartta sihke bivddus ja oaggumis . Son manná ruovttubáikái sihke geassit , juovllain , beassážiin , bivdoáigge , ja maiddái jus su váhnemat dárbbašit veahki ovdamearkka dihtii murremis . Bearjadaga lei Kárášjogas boraspirekonferánsa čielggadan dihtii man olu bohccuid dat goddet , ja čielggadit man láhkai hálddašeapmi dahkko . Brattsberg muitala ahte sii leat ferten geahččat oahppolága dán áššis , gávdnan dihtii lea go fáŋggas vuoigatvuohta sámegillii oažžut oahpu . – Ii leat riekta ahte sii geat fárrejit barggu dahje skuvlla dihtii ráŋggáštuvvojit vuoigatvuođamassimiin , lohká son Ávvirii . Meahcástallanvuoigatvuođat sápmelaččaide geat leat fárren ruovttubáikkis barggu dahje oahpu dihtii leat ovtta oaiveáššiin SBS prográmmas . Dehálaš gulahallat bálvaleami dihtii Son viežžala apotehkabargiid gullan dihtii mo sii vásihedje dili go Per Tor Turi finai dálkasa viežžamin . Muhtin beaivvi borjjastit su vašálaččat meattá ávdin sullo ja Prospero goansttaid dihtii devdohallá skiipa . Mii fertet oanidit rahpanáiggi ja geahpedit ofelašvirgelogu , olbmot eai beasa dološ visttiid sisa , dološ eanadoallu heaittihuvvo , eat investeret ja eat suitte divvut maidege ja mii eat sáhte luoikat dávviriid eará museaide , nu go ovdamearkka dihtii Nuortasámi Museii Njávdámii , go eat sáhte virgádit teknihkalaš konserváhtoriid maid dáid bargguid galget fuolahit . Mii dárbbašat ođđa reaidduid čoavdit vuosttildeaddji beroštumiid , nugo ovdamearkka dihtii boazodoalus . – Duopmostuollohálddahusa bargoplánas lea dát juo biddjojuvvon , muhto 2009 gáržžes bušeahta dihtii fertiimet dan maŋidit , lohká Arnstad Duopmostuollohálddahusas . FeFo stivralahttu Josef Vedhugnes ii loga duohtan ahte vuoigatvuođat leat gáržžiduvvon Finnmárkkulága dihtii . Ovdamearkka dihtii sáhttit álgit addit sierra siidaosiid daid moatti nissonolbmuide geat dan sihtet , čállá Skum . Mánát leat veahkehan juohke poasttas , nugo ovdamearkka dihtii njoarosteamis ja kaféas . Bážanasat geavahuvvojit eanaš estetihka ja somás dihtii . Bážanasat adnojit miehtá máilmmi , dávjá ávvudemiid oktavuođas , ovddamearkka dihtii ávvudit ođđajagi . Dát dahkkui baldin dihtii eret bahávuoiŋŋaid . – Politihkkárat beroštit dušše bušeahtas ja ruhtaseastimis , eaige oainne mo ruhta golgá eret eará sajis dan dihtii , lohká Sandvik . Vaikko Härkönen massá ruđa ođđa lága dihtii , de lea su mielas buorre go láhka lea boahtán . – Láhka lea boahtán dan dihtii go eai buot váhnemat leat seamma čeahpit várjalit mánáid boalddáhagaid vuostá , Dattetge lea Suoma stáhta ráhkadan lága mii várjala mánáid , oaivvilda Seppo Härkönen . GARRA DEATTA : Per Edvard Johnsen muitala ahte máŋgga jávrris lea šaddan heajut guollekvalitehta go lea šaddan garra oaggundeaddu olgoriikka oagguid dihtii . Hætta áiggui diibmá váidit Romssa giddagasa daid olu sámelága rihkkumušaid dihtii , muhto son ii beassan sámegillii váidalit sámegielat politiijai , vaikko gáibidii dan . – Mun balan , lean measta čađat paranoida , ja gozán hui olu earret eará amfetamiinna dihtii , lohká son . Ávvir jearahalai albmá , gullan dihtii manne dákkár Nammačoaggin ii leat duššiid dihtii , muhto galgá čájehit vuostehágu máná vuoigatvuođaid rihkkumis . Su beroštumi dihtii leat dál johtán miehtá Sámi ja oahpásmuvvan ođđa báikkiide ja olbmuide geain mii leat oahppan hirbmat ollu miellagiddevaš áššiid . Dasa lassin lea nieiddas alidin čotta bogideami dihtii . Go čalmmis varrasuonat biđgejuvvojit buviheami dihtii , de lea olmmoš lahka jápmima . Gullan dihtii boahtán – Váttisvuođat eai boađe nohkat dan dihtii . – Sii geat váldojuvvojit lobihis rakeahttabáhčimis sáhkkohallet lobihuššama dihtii , muitala Kárášjoga leansmánne , Svein Hansen Ávvirii . Ovdalgo lasiha : – Dat mii lea váralaš dainna , lea ahte jus leat máŋgasat geat mátkkoštit davás vuovdin dihtii mirkkuid , dalle šaddá davvin maid álkit fidnet narkotihka , lohká RIO stivrrajođiheaddji Ragnar Moan telefovnna bokte Ávvirii . Brock-Utne ii sáhte kommenteret konkrehtalaš áššiid jávohisvuođabákku dihtii . Leat eanet fáŋggat geat lohket ovdamearkka dihtii Nordlys . Digitála anteannabargguid dihtii boatkagat leat buot tv-sáddagiin sihke digitálalaš radiosáddagiin iđit beal ovcci ja veaiggi beal viđa gaskkas . Olbmot leatge das imaštallan manin ovdamearkka dihtii Anáris ohppiid boahkuheamit álget easka skábmamánu 23. beaivvi . Smávimus bellodat , Álbmut , orru leamen dohkkehan ahte ii beasa stivrii , muhto ferte ovttasbargat eará bellodagain oažžun dihtii várresaji stivrras . Ráđđehus lea dál nammadeamin almmolaš lávdegotti mii galgá ráhkadit doaibmaplána eastadan dihtii buot lágan vealahemiid . Ávvir čálii duvle kárášjohkalačča Lars Oddmund Sandvik birra guhte lea dieđihan fárrema Romsii barggu dihtii . Sii geat leat agibeaivvi orron Finnmárkkus masset buot báikkálaš meahcástallanvuoigatvuođaid mat sis leat leamaš go fertejit dieđihit fárrema eará báikái skuvlavázzima dahje barggu dihtii . Ávvir čálii duvle kárášjohkalačča Lars Oddmund Sandvik birra guhte lea dieđihan fárrema Romsii barggu dihtii . Berošteaddji searvvit leat vuorjašuvvan ođđa luossa- ja mearradápmotgárdekonsešuvnnaid addima dihtii , go dan seammás lea luossalohku unnumin , earret eará luossadihkiid dihtii . Berošteaddji searvvit leat vuorjašuvvan ođđa luossa- ja mearradápmotgárdekonsešuvnnaid addima dihtii , go dan seammás lea luossalohku unnumin , earret eará luossadihkiid dihtii . Brennpunkt prográmmas bođii ovdan man láhkái Norga lea mielde oaggume mearaid beare garrasit biepman dihtii gárdeluosa . Earret eará leat sápmelaččat ja sámi guovllut govvejuvvon máŋga dain seaidnegovain mat leat ráhkaduvvon čájehan dihtii man láhkai Barentsguovlu dál lea . Bohccot jápmet eará sivaid dihtii , lohká son . Jus eará elliin buohtastahttá , de lea ovdamearkka dihtii papegøyas 75 kilo gáskinfápmu , gumppes 140 kilo , vilgesháias 300 kilo , krokodillás 1100 kilo ja Tyrannosaurus Rexas birrasiid 3000 kilo . Kommentára iskkadeamis lea ahte dearvvašvuođaguovddážis lea 20 proseantta buohcama dihtii jávkan . Goalmmát molssaeaktu lei joatkit dálá ortnega , mii addá vuoigatvuođa olggobeale guolásteddjiide ohcat sáimmain bivdit jus lea erenomáš dárbu borranguollái , ovdamearkka dihtii dutkiin geat leat máŋga vahkku váris . FeFo árvalii ahte vuosteháhku evttohusa vuostá lei prinsihpalaš oaiviliid dihtii , iige jávrriid riggodagaid dihtii . FeFo árvalii ahte vuosteháhku evttohusa vuostá lei prinsihpalaš oaiviliid dihtii , iige jávrriid riggodagaid dihtii . Deanu gielda lea namuhuvvon kvalitehtabálkkašupmái erenomáš buori barggu ovddas geahpedan dihtii buozalmasjávkama . Deanu gielda lea nammaduvvon kvalitehtabálkkašupmái erenomáš buori barggu ovddas geahpedan dihtii buozalmasjávkama . – Ovdamearkka dihtii Čáhcesullo butkás gos muhtin jagiid áigi lei nu ahte fáŋggat eai beassan hállat sámegiela telefuvnnas . Ovdamearkka dihtii loahpas , gos fáddán lea áigegollogirjjálašvuohta dahje triviállitteratuvra , das leat váilevašvuođat . Fargga beasat čuojahit ovtta ja seamma nummirii jus leat heahtedilis , muhto Kárášjoga dollačáskadanhoavda ii gal njuikot dan dihtii . Sii bidje seavtti gilláriidda iskan dihtii goppáid biebmovieruid . Stáda : • lasiha boazodoallošiehtadusa ekonomalaš rámma , geahča haddegoargŋuma ja dienasbuorideami , ja ahte dat dávista nannoset dássejuogadeapmái daid šiehtadusaid ektui maiguin sáhttá buohtastahttit ovdamearkka dihtii eanadoaluin . – Máŋga sajiin Davvi-Norggas livčče dilálašvuođat oljoluoitima dihtii leamaš vearrát . Sus guhte lea hállu atnit sámegiela suddjen dihtii iežas beroštumiid báikkálaš ja regionálalaš buohccidikšun ja sosiálalaš hálddahusbirrasis , lea vuoigatvuohta bálvaluvvot sámegillii . Mii diehttit ahte olu oahppogirjeprošeavttat leat vuordimin , muhto unnán ruđa dihtii dat šaddet vel ain guhkkit vuordit ruhtadeami , dadjá presideantaevttohas Aili Keskitalo ( NSR ) . Dat mii lea erenoamáš lea ahte son geavaha eará dáiddasurggiid nannen dihtii ollislašvuođa čájáhusas , logai Romssa universitehta dáiddadovdi Hanna Hansen sártnistis . Ovtta videos čájehii son konferánssa vuolde , man olu metánagássa boahtá bajás jieŋas , dan dihtii go dat suddá ja earret eará galmmihuvvon šattut luitet dan gássa . Jus dát jiekŋa suddá de boahtá dagahit katastrofaid sihke čáhceváilevašvuođa dihtii , muhto álggos dulvviid bokte , muitala Støre . Su dáiddalaš lihkastagaid dihtii manašin velá nuppážii bihtá geahččat . Mii ozaimet dan mađe olu čájehan dihtii makkár dárbbut Kárášjoga gielddas leat , dadjá gieldda sátnejođiheaddji Kjell Sæther . Mari Boine doaivvui ahte son ii ožžon mearkkašumi dušše fiinna jiena ja beakkáneami dihtii , muhto dan ovddas maid son bargá . Muhto jus ii livčče Mari dihtii , de livččet buot resolušuvnnat duššás . GONAGASLAŠ MEARKKAŠUPMI : Mari Boine oažžu gonagaslaš St. Olavs Orden iežas buori dáiddalaš barggu dihtii . Eará sápmelaččat geat leat ožžon gonagaslaš St. Olavs Orden mearkkašumi leat ovdamearkka dihtii Nils Jernsletten ja Iver Jåks . Dasa lassin muitalii ahte diimmá cuoŋománus jámii fáŋga Romssa giddagasas , ja Hætta ballá ahte son jámii dan dihtii go ii ožžon doaktára . Son ballá muhtin lea nagodan su pássa- dahje čoavddasáni doadjit , ja sihkkarisvuođa dihtii lea son jávkadahttán buot telefuvdnagovaid . Danin leat ášši ovddidan Gielddaid Guovddáššlihtu // Kommunenes Sentralforbund beavdái buoridan dihtii ekonomiija oahpahusas . Deanus ádjána viđa gitta guđa geardde guhkit gávdnat veajehiid go ovdamearkka dihtii Ánnejogas , muitala Muladal . Mun fitnen álás gieđain njávkamin dan bohcco maŋŋá , geahččan dihtii lei go dasa mihkkege geavvan . – Lea dan stuorra vuollebáza dihtii mii digaštallat heaittihit Skániid joatkkaskuvlla , lohká fylkkaráđđi Pål Julius Skogholt Ávvirii . Nubbi vuohki lea go e-poastta bokte dájuhit olbmuid čállit iežaset geavaheaddji ja pássasáni mahkáš Facebook ođasmahttima dihtii . Meahcástanáiggi ráddjemiin ja lobiid smávva jearu dihtii rievssatnáli sáhttá vuordit máhccat johtileappot dábálaš dási guvlui . Lágideddjiid sátnejođiheaddji , Raija Hugg , muitala márkanat leat buohkaid várás , eai dušše turisttaid dihtii . Buoridan dihtii vuođđooahppokvalitehta áigu Finnmárkku Oahppolihttu bargat dan nammii ahte sihkkarastit skuvllaide einnostahtti resursarámmaid ja nu ollu oahpaheddjiid vai sáhttá addit dan oahppofálaldaga maid oahpahanláhka čilge . Finnmárkku Oahppolihttu háliida leat hoigaleaddjin oažžun dihtii eiseválddiid válddit stuorát ovdasvástádusa vai ollesolbmot ožžot dan oahppofálaldaga masa sis lea vuoigatvuohta vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvlla oahpahusas . Sihkkarastin dihtii doarvái fágalaš vuodjudeami ja dutkamii vuođđuduvvon máhttu oahpaheddjiin , dárbbašat mii mealgat eanet oahpaheddjiid geain lea mastergráda . Ovdamearkka dihtii sámegiela sátni ” várut ” lea islánddagillii ” varúð ” . Muhto riikkaidgaskasaš šiehtadeami dihtii lea váttis dahkat maidige . Nystad muitala ahte son lea dán máinnasmátkki čađaheamen somás dihtii , ja maiddái háliida son čájehit ahte lea vejolaš eallit ruđa haga . Son sihkkarastá ahte ii leat beakkálmasvuođa dihtii čađaheamen mátkki nu mo muhtimat geahččalit botnjat . – Uštinguolásteaddjit bohtet Anárjávrái luossaguliid , eandalii dápmoha dihtii . Budapest lea maid beakkán gávpoga spa , ja vuojahan- ja lávggodanrusttegiid dihtii . Oassi stuđere virtuálaskuvllas iežaset oahpuid dievasmahttima dihtii ja oassi fas muđuid beare . Bohtosat čájehit ahte luossaveajetčoakkalmas dán jagi lea unnit go diibmá , muhto dat sáhttá boahtit čáhcedási dihtii , čilge Niemelä . Sivva manin dán jagi , ja maŋimuš jagiid leamaš heajos luossabivdu Deanu čázádagas lea dan garra bivddu dihtii . Thoralf Balto lea dál áigi čuoiggadit somávuođa dihtii . – In heaitte čuoigamis , áiggun hárjehallat iežan dihtii bissut buorre vuoimmis . Soaitá maid finánsaroasu dihtii , mii lea čuohcan garrasit Ungárii . Doloža rájes leamaš vierru čáhcegátteolbmuin Deanu čázádagas dárkkistit vuosttaš goddon hávgga vuoivasa , oaidnin dihtii man olu čázi johkii hávggavuoivvas einnosta geassái go čáhcerádjá váikkuha luossabivdui . Lovttodaddá várrugasat fierpmi geahččan dihtii lea go fierbmi vavdadan . Boarrásamos vuoddjái ges losses mielain ja moraš váimmuin vielljasis dihtii . Mii leat erenomážit bovden Ole Henrik Magga , Bistevaš Foruma vuosttaš jođiheaddji , gudnijahttin dihtii su ruovtturiikka ja maid sus oažžut rávvagiid iežamet digaštallamiin dehálaš ja hoahppus áššiin maid eamiálbmogat miehtá máilmmi vásihit . Gažaldahkii ahte manne soai dahkaba dán , vástideaba goappašagat ahte lea somás dihtii . – Ean leat , munnos ii leat mihkkege čájehan dárbbuid Dát lea dušše somás dihtii , vástida Lill Tove . Symbolalaččat jáhkán Forum lea olu váikkuhan miehtá Afrihká ovdamearkka dihtii Algerias gos olmmošvuoigatvuođat leat heivehuvvon vuođđoláhkii , lohká Balkassm gii lea advokáhta ja maid doaibman Alimus Rievtti juristan 1982 rájes Marokkos . – Dutkit dahket ollu jallas meattáhusaid , nu go rivotjeaggái čákŋat , gávdnan dihtii jeakki čiegusvuođa . Sii váldet buot nu duođalaččat , čilge Paulina Feodoroff ja joatká : – Go ieža lea massán oktavuođa iežas kultuvrrain , de bohtet mis oahppat ovdamearkka dihtii noaidevuođa . Govain vuhtto maiddái sámi kulturgullevašvuohta , ovdamearkka dihtii leat Julmmážis badjelis sihke nuvttohat , vuoddagat ja luhkka . Govain vuhtto maiddái sámi kulturgullevašvuohta , ovdamearkka dihtii leat Julmmážis badjelis sihke nuvttohat , vuoddagat ja luhkka . Røros gilážiid vuovdeeaiggátsearvi eahpida ahte máttasápmelaččat gullet eamiálbmogii go leat menddo jierbmát ja go sis lea menddo alla oahppu , ovdamearkka dihtii Riast // Hylling stuorámus boazodoallobearaš Fjellheim . – Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid servodaga máŋgga suorggis . Olsenis ii leat beare stuorra doaivva ahte lea vejolaš joatkit alitskálžogilvimiin , ja lea eahpesihkar mo boahtteáigi šaddá sihke mirkonjivlli dihtii ja maiddái globálalaš finánsaroasu dihtii . Olsenis ii leat beare stuorra doaivva ahte lea vejolaš joatkit alitskálžogilvimiin , ja lea eahpesihkar mo boahtteáigi šaddá sihke mirkonjivlli dihtii ja maiddái globálalaš finánsaroasu dihtii . – Mis lei doaibma dáppe logi jagi , muhto fertiimet heaitit mirkonjivlliid dihtii geassit ( 2008 ) , muitala Knut Bergly , guhte jođihii Hakkstabben rusttega . Dát njivli rahkada mirkko PSP mii lea jámolaš , ja soaitá lassánan meara liegganeami dihtii . Dán dihtii filmmat čájehuvvojit Vuohču dáhpáhusas mini-festiválan , eaige gilvun . VISL - the visual intellectual lea speallanprográmma mas bohtet iešguđet bargobihtát main beassá báhčit dihtorsáhpániin ovdamearkka dihtii substantiivvaid . Giellatekno , Sámi giellateknologiija guovddáža , ulbmil lea ráhkadit prográmmaid sámegielaide ja eará davviguovllu gielaide , ovdamearkka dihtii čállindárkkisteapmái , teakstaanalyseremii ja giellaoahpahussii , ja maid digitálalaš sátnegirjjiid ja teaksta-jietna-prográmmaid . Jurddaš nie guhká geahččalin duhtadit earáid vuordámušaid daid geatnegasvuođaid dihtii maid nammabidjan ovtta láhkai geatnegahttá nammaguoddi , muitala Iŋgá . Kárášjoga vuođđoskuvlla jođiheaddji , Arnulf Soleng , duođašta suodjalanáittardeaddji lea gidden garraduodjelanja heajos áimmu dihtii . – Min skuvlla suodjalanáittardeaddji fertii giddet garraduodjelanja mii lea boarrásamos oasis mánáidskuvllas heajos áimmu dihtii . Dál lei gielda ráhkkaneamen bidjat johtui buot doaimmaid , erenomážit huksenbargguid go ruđat bohtet ráđđehusas , eastadan dihtii bargguhisvuođa . Kárášjoga vuođđoskuvllas lea garraduodjelatnja buot gavjan mášiinna geavaheami dihtii . – Eamiálbmot mánát šaddet tinen dihtii suollemasat fievrredit stuorra fitnodagaid gálvvuid eret guovllus gos sii njeidet eamiálbmot arvevuovddi jalgadin , joatká Lehtola . LUOSSABIVDU II SÁHTE GEAHPEDUVVOT soahpamuša dihtii Boanddat leat ásahan searvvi Villsaulaget dahje Dološ sávzza searvi ja maiddái ásahan Nesseby Villsauprodukter ( Unjárgga dološ sávzza buktagiid ) fitnodaga jođihan dihtii dán sávzzabierggu buoret haddái go muđui livčče fidnen . Skuvlamánáin leamaš váttisvuođat beassat skuvlii , gitta geainnuid dihtii Sihke Várggáin ja maiddái Honnesvágis leamaš seamma váttisvuođat . – Njukčajávri lahka Ávžži lea ávžilaččaid dološ lodden- ja guolástanjávri gos bivde birgejumi dihtii , lohká Sámi bivdo- ja meahcástansearvvi ovddeš jođiheaddji , Johan Henrik Buljo go dán árbevirolaš loddebivddu lea Norgga eiseválddit bissehan . – Dát lea dehálaš guovddáš nannen dihtii sámegiela ja vuoitu sámegillii , lohká Sámi allaskuvlla rektor , Steinar Pedersen , duđavaččat go lohkanguovddáš viimmat lea boahtán stáhtabušehttii . – Earret eará soaitá Skániid joatkkaskuvla dalle oažžut eanet ruđa , ja vejolašvuođa ásahit stuorát fálaldagaid sisafárrema dihtii , lohká son . Su mielas ii leat sin geat leat vuostá girdisaji ágga ahte olbmot bohtet fárret rieja dihtii doarvái buorre sivva . – Mun álggahin joavkku čájehan dihtii ahte dat lea stuorra doarjja girdisadjái min guovllus . Mun lean baicce álggu rájes cealkán ahte mu mielas lea buorre go sápmelaččat válljejit organiseret iežaset , eai ge álkivuođa dihtii searvva gárvves láhččojuvvon dáčča bellodatsystemaide , lohká Áili Keskitalo . SSSR leamaš dehálaš searvi ovddidahttin dihtii sámi áššiid studeanttaide ja studeanttaid ovddas . Guovlovástideaddji Tapio Schultz lohká sii leat ovdamearka dihtii Avvilis váldán eret geavahusas guokte ruskalihtti , go dat divve jámma boasttolágan ruskkain . Ovddamearkka dihtii dan bokte ahte addit oahpaheddjiide permišuvnna olles bálkkáin , vai besset ráhkadit sámegielat oahpponeavvuid , ja dasa lassin addit permišuvdna eambo oahpaheddjiide vai sáhttet lohkat sámegiela alladásis . Govain oaidná sámi kultuvragullevašvuođa , ovdamearkka dihtii leat nuvttohat , gálssohat , bumbá , giisá , nállogoahti , rátnu ja nu ain govain . Boahkuheapmi lea beaktileamos doaibmabidju suddjen dihtii pandemiijalaš influeanssa vuostá ( spiidneinflueansa ) . Dearvvasvuođaeiseválddit ávžžuhit risikojoavkkuid boahkuhuvvot eastadan dihtii duođalaš buozalmasvuođa ja jápmima . Guovlohoavda Hannu Heikka muitala ahte ovdamearkka dihtii Anára gilis lea 3G-oktavuohta geavahusas jo juovlamánu áigge . Goaskin bessii 1800-logu álgogeahčen vel oppa Suomas muhto váinnu ja ássama lassáneami dihtii dat jávkkai Mátta-Suomas jo 1900-logu álgogeahčen . Sii oaivvildit ahte eana sáhttá luoddanit hirbmat jođánit seismihkalaš ja vulkánalaš lihkademiid dihtii , iige nu mo dutkit dássážii leat jurddašan ; ádjána hirbmat máŋga jagi . Buot hilduin jávkkihedje vuoidasat dego lievla beaivegoardásis 50.000 nissonolbmo ledje vuordimin olggobeale Boots gávppi oastin dihtii vuoidasa ja gávpi fertii vuoruhit ovtta páhka juohkehažžii vai buohkaide juolui . Olbmot miehtá máilmmi geat dikšot mieđašetniid honnega dihtii mieđašetniid kássain , lea fuomášan ahte mieđašeatnit guđđet dáid kássaid ja jávket . Norggas eai leat nu ollu mieđašeatnedoalut ja dat leat eanáš honnetráhkadeami dihtii . Ovdamearkka dihtii Anáris ii oidno dál oktage tv-kanála . Suoma bealde ihtet ođđa teknihkalaš rusttegat gávppiide juohke beaivvi , muhto boaittobealguovlluin čiŋahit dušše hildui heajos oktavuođa dihtii . Ovdamearkka dihtii Ohcejoga ja Muoná lohpeealggain leat goddojuvvon jo sullii 90 proseantta . Dál lea geahččaleamen čoavdit daid váttisvuođaid mat bohte iežaset geavaheaddji eavttuid rievdama dihtii . Dattetge attát don lobi Facebook fitnodahkii vurket vuorkákopiijaid mat leamaš du geavaheaddji sisdoalus » , ovdamearkka dihtii govaid ja persovnnalaš dieđuid . Ođđa bearašbeaivedikšáriid lea váttis gávdnat go dat ii fuones bargoeavttuid dihtii geasut nuorabuid . Ministaris orru dál leamen áddejupmi man ollu čuovgakabeloktavuohta šaddá máksit guhkes gaskkaid dihtii . Sámi Dutkan prográmma ulbmil lea movttáskahttit dutkamiid oažžun dihtii ođđa máhttovuođu , áddenvuogi ja oaidninvuogi , mii sáhtášii leat ávkkálaš sihke sáme- dáža mearrideddjiide . Rogers jáhkká dát visttit ledje ceggejuvvon oanehis áigodahkii ja lohká sii jáhkket Pueblo álbmot bohte guvlui čázi dihtii . Helssega universitehta dutkiid mielde ovdamearkka dihtii njálat , gahtit , jiekŋaguovžžat ja Davvimeara bátnefálesšládja gillájit nuppástusain vuosttamužžan . Dan dihtii lea Johnsena bargosadji 2010 mielde Romsa . Hálddahushoavda Jan Peder Fosen čilge ahte dan dihtii go Frelsesarmeá vuođđooaidnu lea biehttalit speallanruđaid geavaheami , de sii eai maid hálit dán ortnegii searvat . Dáiddár Per Isak Juuso muitala iežas barggadettiin njávkkadit ráidalasdoarjaga gieđainis dovdan dihtii dáidaga iešvuođa . Anára gurutbellodat guđii álgojagi álgaga , mas sii bivde čielggadit sáhttá go ovdamearkka dihtii láigobiillaid geavahemiin geahpedit mátkegoluid . Dan dihtii rávve áhčči bártnis : Muitte boares Erkkebeaivvi vitku . Sii leat dárkkistan olles meieriija gávdnan dihtii gos sáhttet baktearat vuolgán . – Mii leat bargamin oažžut eambbo ásahusaid vuoruhit sámi gelbbolašvuođa , ovdamearkka dihtii ahte sii guđet lohket juridihka galget maid geahčastit sámi guoskevaš áššiide ja seamma láhkai buot fáddán , lohká jođiheaddji Peter Sköld . Bálgosiid ovttastupmi lea ráhčan 1999 rájes oažžun dihtii dán « lapin poron liha » steampila . Konfereanssa ulbmil lea čohkket buot fylkka nuoraid oažžun dihtii árvalusaid mo Finnmárku sáhttá šaddat ain buoret orrunbáikin . Juovlavuona gilisearvi lea ovttas Finnmárkku fylkkamánniin , NVE:in , Finnmárkkuopmodagain ja Deanu gielddain álggahan prošeavtta buoridan dihtii birasdilálašvuođa Juovlajogas . Gilvaleaddjit gilvalit iešguđet ahkásaš luohkáin ja leat sihke ámmát ja easkkaálgi luohkát , guovtti olbmo joavkkut , oktonas viehkkit ja sii geat dušše vihket suohttasa dihtii . Geahpedan dihtii vahágiid lea Lappi bálgosis gergosat iskat báttiid . Alimus boazologuin galge mearridit jo dán jagi , muhto Eana- ja meahccedoalloministeriija mearridii sirdit logu geahčadeami boahtte jahkái máilmmi ruhtaroasu dihtii . Pedersen oaivvilda ahte diekkáraš áŋggirdeamit gálggašedje leat juohke jagi nannen dihtii biergojođu . Boares testameanttas veardiduvvo Ipmila fuolla goaskimiin mii lebbe sojiid gáhtten dihtii čivggaidis . Dan dihtii lea Ipmil min liekkuslaš ja ráhkislaš vugiin bovden vai mii šaddat friddjan : Muhto go mii jorgalit beaivváža guvlui , čuovgga guvlui , de berret mii seamma olu hálidit speadjalastit almmálaš čuovgga go dan ahte luoitit lossamielain devdot dan bahá dihtii maid oaidnit juohke beaivvi . Muhto son lea hávváduvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii . Muhto son lea hávváduvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii . Dan dihtii dát áigahaš juovlasálbma , mii lávlojuvvo birra jagi , lávlojuvvo roahkkatvuođain juohke dilálašvuhtii . Son ádde dán váivváš dili boahtán su eallima dihtii . Dál son gillá dan dihtii . Amma hal sálbma 23 lea aiddo dan dihtii čállojuvvon , vai midjiide čilge dilálašvuođa mii lea dán máilmmis mas leat olu vuostálasvuođat ? Jesusa daguid dihtii galgat mii ovtta beaivvi ovttas leat suinna gii attii midjiide eallima . Ávvudehket dan dihtii , vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát máŋgga lágán geahččalusaid vai din osku geahččaluvvošii , Son ádde dán váivváš dili boahtán su eallima dihtii . Dál son gillá dan dihtii . Son sáddii sierra dearvvuođaid sutnje guhte biehttalii Jesusa ja čierui su suttuidis dihtii . Čohkkejuvvon dieđut bivdoraporttain leat sáddejuvvon Romssa Universitehtii , gos geavahit dáid fas dutkamis gávdnan dihtii vugiid mo meroštallat rievssathivvodaga jna. . – Rievssat mii ceavzá badjel juovllaid , ceavzá maid giđđii ja sáhttá ođđa bessodaga cegget , lohká Statskog buvttajođiheaddji , Jo Inge Breisjøberget ja joatká : – Fertiimet geahpedit rievssateari go leamaš unnán rievssatčivggat mannán geasi ja Statskog háliida ain geahpedit rievssateari geahpedan dihtii bivdodeattu . Suoma bealde Ohcejoga sáddenstašuvnna guovllus leat maŋŋebárgga ja gaskavahkku muhtin sáddenboatkagat Digita fuolahanbargguid ja anteannadárkkistusaid dihtii . Dutkit leat skánnen almmáiolbmuid vuoiŋŋamaččaid geahččan dihtii makkár himut sus leat . Ovdal lea geavahan fallometri vuogi geahččan dihtii mo almmáiolbmo bierggas láhtte go almmái oaidná gova . Gielda lea láigohan oahpahussajiid birra gili ja Anára čuvgehusdoaimma jođiheaddji Katriina Morottaja mielde Anára oahppit bohtet vázzit skuvlla ovdamearkka dihtii buollinčahkadanlágádusas ja mátkemuitogávppis . Lea go son dát mášiidna dolkan čuožžut ovddeš , boares čoakkalmasvistti seainne guoras ja lovpen čiegus báikái vai lea go muhtin dolvon dán goalusjorriin dása geahččan dihtii lea go moadde šlántte láhppon . Ovdamearkka dihtii molsot kánalaid TV:s . Sámediggi lea dahkan gáddesajádatláva nuppástuhttinplánain gielddaváidaga , muhto váidda maŋŋonii boarásmuvvan šleađgapoastačujuhusa dihtii . Rávventelefuvdna rahppui dán vahkus veahkehan dihtii spiidnegolgodávdda buhcciid . Dan dihtii , dieđit farggamusat allaskuvlii jos it hálit massit dán vejolašvuođa . Gielda lea ovdamearkka dihtii vuovdán olu viessosajiid norgalaččaide , geat leat huksen luopmobarttaid dohko . Ekonomalaš dili dihtii lasáhus lea unnit go ovdal lei evttohuvvon . Oahpahusráđđehusa čielggadeami mielde Lappis vuođđo-oahpahus máksá badjel čieža ja bealle euro ovtta oahppi nammii , go ovdamearkka dihtii Gaska-Suomas golut leat dušše sullii guhtta euro oahppi nammii . Suomas leat jo moadde jagi geahččalan oččodit badjeolbmuide sadjásašortnega , man ulbmilin livččii veahkehit boazodoalli gávdnat alccesis sadjásačča ovdamearkka dihtii buohcanluomu áigái . Dát dan dihtii , vai riikkaidgaskasaš toga- // juna- ja girdijohtolat sáhttá doaibmat dábálaččat . Dan rájes son lea álot geahččalan leat vuoiggalažžan iežas vuostá jus dovdá juoga ii leat riekta , muhto lea váruhan ahte ii daga baháid dahje bávččagahte earáid dan dihtii . Dan dihtii son muhtumin lávii fievrát Ingá Márjjá mielde go lei teáhteriin johtimin . – Gova maid ovddamearkka dihtii filmmat Laila ja Kill Buljo dahket sápmelaččas duolva ja juhkkis klovdnan . Earret eará dieđán ovtta gánddaža gii givssiduvvui garrasit skuvllas dušše Buljo goarggu dihtii , muitala Utsi . Son lea álo liikon vázzit iežas bálgáid ja dan dihtii lea gártan álggaheaddjin . Kárášjoga SáB čájeha sámiid rájáidrasttildeaddji barggus ollu buriid bohtosiidda , nu mo ovdamearkka dihtii dearvvasvuođabálvalusa ja mánáid kulturovddideaddji doaimmaid . Galgá go olmmoš ráŋggáštuvvot dan dihtii go lea doaibmahehttejuvvon dahje man nu eará sivas ? Lea oalle vuovdnáivuohta go 21 jahkásaš ferte skuvlla heaitit go Kárášjoga gielda ii dáhto máksit bálkká veahkkái geasa sus lea dárbu juohke beaivvi , dušše dan dihtii go son váldá oahppu olggobeale iežas gieldda . Vahkkus d. j. Oamasteddjiid ulbmil lea jođánepmosit álggahit dárbbašlaš áššemeanuid vai gomihangáibádus ovddiduvvo , ja ovdamearkka dihtii ovddidit ášši diggegoddái vai proseassa álggahuvvo . Ohcejoga gielddas eai leat golut Sirpmá mánáid beaiveruoktosajiid dihtii . Borgemánu 5.-8. beaivve lágida Davviriikkalaš ekumenalaš nissonlávdegoddi ovttasráđiid Kirkoráđiin , Davviriikkalaš ekumenalaš nissonkonferánsa Solas , olggobealde Stavanger gávpoga , Davviriikkalaš nissoniid várás hállan dihtii kultuvrra , ekumenihka ja nissonáššiid birra . Dát áradeapmi lea ákkastallojuvvon , ahte bivddu joatkašuvvan juovlamánus lea váralaš oanehis beaivečuovgaáiggi dihtii ja bivdu sáhttá maiddái heađuštit bigálusaid golggotmánus . Dološ vuogi mielde han erenoamážit ii galgan guovžža namahit guovža namain , muhto ovdamearkka dihtii Muoddááddján , Dorkaáddján dahje Bassiáddján . Muhto dieđusge gávdnojit nuppelágán isidat , nugo ovdamearkka dihtii lohkat Rauni Magga Lukkari girjjis Losses beaivegirji ( 1986:15 ) : “ Go de ledjet muitalan // bođii son // don vuššet gáfe // fállet borrat // de go ieš ii máhtášii // ollesolmmoš // muhto dutnje // son lea de go mánná // gean bassalat // gárvvohat // biepmat // ja bijat nohkkat // earet // delle go juhká // delle son lea dálu isit // stuoris // ja delle don balat sus ” . Anára , Ohcejoga , Muoná ja Eanodaga ealgabivdit fertejit dán čavčča muitit merket dovddaldatmearkka njeidojuvvon ealgga bealljái ja doaimmahit ealgga oaivvi vahkku siste fuođđodikšunsearvái , čájálmasa váldima dihtii . Máŋgii biddjojin butkái musihka dihtii . Raporta gávnnahii ahte 2279 olbmo , geat jávke militeara ráđđehusa vuolde , goddojuvvojedje politihkalaš sivaid dihtii dahje jápme politihkalaš veahkaváldimis , ja 31947 biinniduvvojedje , čájehii okta eará raporta . – In dan dihtii leat unnit sápmelaš , son dovddaha ja baicce hálida gal ahte su mánát galget beassat čuovvut boazodoalus , dadjá Ida gii lea áhčistis ožžon mearkkas jo mánnán . Astaba gal finastit olgun govaid dihtii , ja go mii vázzit Oslo Sentrálabána stašuvnna guvlui , de leat máŋgasat geat orustahttet sudno ja dadjet iežaset liikot sudno musihkkii . Mapuche indiána guhte šattai báhtarit Norgii iežas musihka dihtii , orru gávdnan ráfi . Máŋgii biddjojin butkái musihka dihtii . Ovddeš áigge leamaš kárášjohkalaččain árbevierru čoahkkanit Oalgevárrái ávvudan dihtii jonssoha . Guokte nieidda , geat leaba boahtán iešguđet báikkis Kárášjohkii beassášdoaluid dihtii , maid ledje hirpmástuvvan . Ole Bjørn Tellefsen lea boahtán dušše guldalan dihtii Sáivu . Šattai álkit gymnása , joatkkaskuvlla , vázzit go eai dárbbašan Kirkonjárgii dahje Áltái vuolgit gymnása dihtii . Olu oahppit geat vázze joatkkaskuvllas dan áigge lea gávdnamis njunuš bargguin sámi servodagas , ovdamearkka dihtii Nils Johan Hætta , NRK Sámi Radio hoavda . – Čáhcelottit dat jullot mu dihtii girdit ráfis , dadjala Raimo . Finnmárkkus lohket ovdamearkka dihtii eaige ( in // it // ii ja nu ain ) . Dutkit imaštit ovdamearkka dihtii ; dohkkehit go finnmárkulaččat nu go máttit guovllu davvi-norgalaččat , cealkagiid nu mo : ( Gii dan lea dadjan ) . Dutkan dihtii gažaldaga ođđamállet lávddis lea Oskal ráhkadan čájálmasa mas son okto neaktá . Meahciráđđehus álggaha OD-ráđđádallamiid ráđđehusa bušeahttaárvalusa dihtii . Dán rádjái leat 90.000 olbmo duššan Haitis eanandoarggástusa dihtii mii lei ođđajagemánu 12. beaivvi dán jagi . Čuoigá heakka dihtii Maŋŋil go May Ragnhild Eira Guttorm 2006:s čokkii badjel 200 vuolláičállaga oažžun dihtii vázzingeainnu Govda ­­­­­­­­­­­­­­­­vuohpenjárgaluddii , lohpidii Guovdageainnu suohkan álggahit geaidnobargguid 2009 giđa . Sáddii iežas sajis indiána nieidda viežžat dan bálkkašumi ja filbmanásti John Wayne nu suhtai dan dihtii . Lágádusa bealis lohket ná : « Lávllagirji veahkkegielain lea ráhkaduvvon veahkkin ja movttiidahttin dihtii olbmuid mánáidbirrasis geavahišgoahtit veahkkegiela go lávlot mánáiguin . Ássiidiskkadallan lea stuorámus nationála iskkadallan mii goassege lea čađahuvvon iskan dihtii olbmuid duhtavašvuođa almmolaš bálvalusain . Duhtavaččamusat mii leat ovdamearkka dihtii girjerádjui , Viidnemonopolii ja allaskuvlafálaldagaide . Mii dárbbašit dákkár iskkadallamiid oaidnin dihtii dan mii ii leat buorre ja vai mii sáhttit riekta áŋgiruššat ja buoridit bálvalusaid geavaheddjiidasamet , cealká ođasmahttin- , hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud . Ássiidiskkadallan lea stuorámus nationála iskkadallan mii goassege lea čađahuvvon iskan dihtii olbmuid duhtavašvuođa almmolaš bálvalusain . Doaimmain ferte leat ávki , dat eai ábut čađahuvvot dušše čađaheami dihtii , muhto ávkki dihte . Doaimmain ferte leat ávki , dat eai ábut čađahuvvot dušše čađaheami dihtii , muhto ávkki dihte . Dán sivas galget min politihkkarat leat garrasat ja dan seammás maiddái nagodit ovdalii geahčastit sihkkarastin dihtii boahtteáiggi maŋit buolvvaide . - Ulbmiljoavku lea buohkat geain lea beroštupmi sámegiel oahpahusas : fylkkagielddalaš ja gielddalaš oahpahuseiseválddit , giellaguovddážat , oahpahusásahusat , oahpaheaddjit , dušše namuhan dihtii . – Mun láven oaggut somás dihtii ja maiddái nu ahte beassá borrat guoli . Ovdamearkka dihtii jávkadišgoahtit geafivuođa ja iige dagahit dili váddásut heajumus birgejeddjiide . Muhto dán gease leamaš eambbo sevdnjes ijat go čuvges , dálkki dihtii . – Borramuša dihtii oakkun . – Mun in gal oakko borramuša dihtii . – Mun sáddešin geasseliđiid Nils Johnsenii gii aiddo massii vielja , movttiidahttin dihtii . Meahci liikon rabas duoddara dihtii . – Oakkun borramuša dihtii . Muhtun rehkegiid mielde ovdamearkka dihtii Roavvenjárggas Girkonjárgii 500 kilomehtera guhkkosaš máđii mávssašii badjel miljárdda euro , ja Suomas ii leat ruhta dasa . Buohkat sáddejuvvojedje doaktára lusa dárkkisteami dihtii . Muđui girdijohtolaga ráddjen ovdamearkka dihtii Helssegis ja Davvi-Suomas joatkašuvvá goittot vuossárgga diimmu 18 rádjái . Buorádusat meahccedollui dárbbašuvvojit earret eará dálkkádatrievdamiid gullevaš ákkaid dihtii . Ollugat fertejit jo leat ruovttus buollaša dihtii . Dattetge lea NAV kantuvrrain Rogalánddas ja Hordalánddas olu lassi bargu , go fertejit bálkáhit bargguhis olbmuid buollaša dihtii . Lappi Ealáhus- , johtolat- ja birasguovddáš lea mihtidan ovdamearkka dihtii Anára Njellimis čázeoaivvis 10,8 gráda , nu ahte čáhci lea measta 3,5 gráda lieggaseabbo go dábálaččat . Sundelin muitala maid ahte šaddá nuoskkideapmi turisttaid dihtii . Astoáiggis leat logemat nuora bargan viššalit muorrameahcis veahkehan dihtii muhtun Deanu boandda čorgemis muoraid , gietti ráhkadeami várás . – Munno oktavuohta ii billašuva válgga dihtii , dadjá Sara ja moddje gilvaleaddjái . Nordlánda evttohii dan dihtii ođđa jođiheaddji , namalassii Kristina Jonsson Eira . – Návuona álbmot lea ieš evttohan viiddidit dán verdde-jurdaga maid olles Návuona gildii hábmen dihtii oktasaš boahtteáiggi ja ávkkástallat nubbi nuppi gelbbolašvuođa ja čehppodaga , muitala Návuona gieldda prošeaktajođiheaddji , Ánne Berit Bæhr . Dat ovdanbuktá earret eará makkár hástalusat leat davviguovlluin dálkkádatrievdamiid dihtii . Mii leat deattuhan ahte meahcástanealáhusat dat galget leat gealboguovddáža vuođđun ja leat dulkon meahcástanealáhusdoahpaga dán láhkai : Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja jođihan dihtii dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áigge geahčen ” . – Dát čuoččuhusat leat dušše gáhtten dihtii iežas beroštumiid , ja lea váivi go Porsanger duođaštusaid haga soaibmá , dadjá Sæther . Jus gáržžideamit ja doaibmabijut nannen dihtii luossanáliid álget dál , de dovdogohtet bohtosat 8-10 jagi geahčen . Sæther evttoha Norgga ja Suoma stáhta máksit buhtadusa sidjiide geat masset tietnasa gáržžidemiid dihtii . Ovcci , gávccát gitta logát luohká Ajluovtta skovllo oahppit fitne galledeamen Johkamohki ohppiid , oasálastin dihtii oktasaš giellalávgumis . – Bájut fal Jonas Gahr Støre , go dajai man dehálaš árbevirolaš máhttu lea dutkámis viidáseappot , dan dihtii lei maid mis dehálaš ovdanbuktit iežamet dutkama , dadjá Mathiesen . Buohkat geat gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dihtorbearráigeahču ođđa bálvalusain , slettmeg.no , oažžun dihtii ráđiid ja rávvagiid . Buohkat geat gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dihtorbearráigeahču ođđa bálvalusain , slettmeg.no , oažžun dihtii ráđiid ja rávvagiid . – Sámi Grand Prixa dihtii leat olu ođđa luođit biddjon , ja dat dagaha ahte juoiganárbevierru seailu ain . Son lohká illudahttin go Ája guovddáš Gáivuonas oažžu vihtta miljovnna kruvnna loahpahit huksenbargguid , ja maiddái go čuovvulit huksenprošeavtta plánaid nu mo ovdamearkka dihtii Sijte Jarnge Snoasas . Olu ásahusat leat ovdamearkka dihtii dán áššis mieđihan iežaset čurbošan . Dát vuvdojuvvojit velggiid máksima dihtii . Dalle darvvihedje plastihkkamearkka bohccobealljái čájehan dihtii ahte boazomearka ii čuovo mielde , lohká Vars . – Jus diet lea váldomearka ja vuođđomearka , de lea bálgosii máilmmi divrasamos mearka ja dan galggašii bisuhit ahte ii manat olggobeallái bálgosa , ovdamearkka dihtii kránnjábálgosii , go dat sáhttá dagahit oalle moivvi . Son geassá ovdan mo kristtalaš oskku bokte leat duššadan sámiid dološ oskku ja čuohcan garrasit ovdamearkka dihtii juoigamii . Ovdamearkka dihtii láhka evttohusat váldet vuhtii veahážiid mielde sámi kultuvrra , gos sámi kultuvrii ja máhttui addojuvvo árvu . Ovdamearkka dihtii ministeriijat ja giellabesiid ruhtadeaddjit eai álo dieđe giellabeassi sáni duođalaš mearkkašumi . Ovdamearkka dihtii gávdnojit dás dieđut Norgga vuosttaš nissonbáhpas , Ingrid Bjerkås , gii lei oalle jallu go gáibidii 1941 Vidkun Quisling guođđit ámmáha ja heaittihit skulle NS-bellodaga . Suoma bealde lea bivnnuheamos álbmotmehciin eanemus gallededdjiid lohku njiedjan mealgat , ovdamearkka dihtii lea Urho Kekkonena álbmotmeahccis geahppánan lohku 23 proseanttain . Lea aiddo ásahuvvon , vuođđogeađggi huksemii manná áigi , ja galget ahtanuššat sámi árvovuogi mielde nannema ja ovdánahttima dihtii sámi kultuvrra ja identitehta . Syväjärvi bálgosa boazoisit Jukka Penttinen lohká boazosuollagiid dihtii masset bálgosat tietnasa . Deanu gielda addá 5000 ruvnno Rukses Russii ja sin bargui veahkehan dihtii olbmuid geat gillájit eanadoarggástusa geažil Haitis . Sii leat deaivvadan miehtá máilmmi oahpaheddjiiguin , ja leat ovdamearkka dihtii čájehan mo galgá márfut . Nordlándda fylkka sátnejođiheaddji Mariette Korsrud ii leat vejolaš oažžut ságaide ollesbeaivvi čoahkkima dihtii . Leat muhtimat Norggas geat maid čuoččuhit ahte Stuorradiggi ii leat dahkan maidige buriid sin ovddas , muhto dat ii dan dihtii mearkkaš ahte Stuorradikki ferte heaittihit , logai Minde . geahččan dihtii gokko lea billašuvvan go ii juga čázi , lohká Isaksen ja gállila bargui . Isaksen muitala turisttat lávejit dása bisánit , ja maiddái sutnje váidalit go eai oainne luonddu lastavuovddi dihtii . NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčan dihtii áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegiel mediafálaldaga . Son vuordá 5000 guossi dan guokte beaivvi maid meassu bistá , muhtimat bohtet gitta Narvikas Romsii meassu dihtii . Olbmot ballet gaskkalduhttit veahkaválddi veahkehan dihtii su gii vuortnuhuvvo // givssiduvvo dahje eastadit veahkaválddi , dadjá Løvland . Kárášjoga gielda ja NVE huksegohtet ovtta kilomehtera guhkkosaš dulvecakki šaldi vulobealde hehtten dihtii Márkannjárgga dulvot boahtte áiggis . Boine lohká dulvecaggi lea ássiid dihtii ja maid gáhttet servodaga infrastruktuvrra . – Mii eat duššiid dihtii dihkkát skohtermáđiid . Son lea dál dan dásis ahte árvvoštallá váldit máná eret skuvllas dassážii go gávdnet buoret lanjaid mánnái , go lohká dávdda sáhttit vearránit guohppaga dihtii . – Mun rehkenasttán SSL stivrra váldit dan mađe ovddasvástádusa ahte sii oidnet mii sin doaibma lea ja bearráigehččet ahte formálalaš bealit leat ortnegis , amas eai spábbačiekčansearvvit gillá dan dihtii , lohká Sámedikki ráđđelahttu , Vibeke Larsen . Ávvir ii leat vel fitnen ságaide SSL presideanta Mikkel Isak Eira čilgen dihtii moivvi , go son han lea mieđihan dán jagi borgemánus álggus NRK Sámi Radioi ahte sis lea báhcán 300 000 ruvdna ruhta . Son muitala arkeologat háliidedje maid loktestit stuorra ráktogeđggiid šiljus oaidnin dihtii lea go eará dološ biergasat dan čáhppes mulddis . Válljejuvvon dalle Boalvárii dan dihtii go boazodolliid bealli galggai maid mielde fitnodagas , vai lei oktavuohta boazodolliiguin , čilge Sara . – Muhto mii guoská speadjaneastadanbargui , de gullá dat fylkkamánnái dahje SNO ( stáhta luonddubearráigeahčču ) , ovddamearkka dihtii várjalit sávzzaid dahje bohccuid . Jagi 2007 dutkagohte albasa davimus guovllu gávdnan dihtii mii stivre luonddus albasa speadjama . – Biebmobearráigeahču geažil mii eat beasa go nuvttá addit máistin dihtii márffiid ja bierggu , dadjá Anton Triumf MT-njuovahagas . Dát mearkkaša ahte muhtumat fertejit ássat olggobealde ruovttu , ovdamearkka dihtii hoteallas , lohká Davvi Dearvvašvuohta RHF fágadirektevra Jan Norum . Jagi 2007 dagai Store Norske eananiskkademiid guovllus oaidnin dihtii lea go bovrenveara . – Jáhkán sivvan bohtosii lea go álbmot ii leat duhtavaš politihkkáriiguin ja bellodagaiguin , daid maŋemuš áiggiid politihkalaš dili dihtii , lohká Reykjavik universitehta stáhtadiehtaga professora , Olafur Hardarsson . Dan sadjái go geavahit radiostoalppuid vuostáiváldit signálaid , de galget ovddamearkka dihtii geavahit vázzi olbmuid dahje fievrru mii lihkada guovllus dego lihkahahtti radiostoalpu . Vástidan dihtii gažaldagaid , lágiduvvo diehtojuohkinčoahkkin . Nisu massii ovtta ovdabáni veagaváldima dihtii . Almmáiolmmoš lea dál ožžon 6000 ruvdnosaš sáhku vearudagu dihtii . Báhčinlihkohisvuođa dihtii lea govvejeaddji roasmmehuvvan agibeaivái . Lihkohis ealgabivdi lea dál áššáskuhtton rihkkon ráŋggáštuslága paragráfa 238 , go lea ávvirmeahttun bissogeavaheami dihtii skáidnen nuppi olbmo . NVE dieđiha báikkálaš dulvvi , jiekŋa johtima ja aškasa dihtii , sihke smávit jogain ja ádjagiin . Sis leat olu plánat ovdamearkka dihtii turismafitnodagat besset dan ávkkástallat . Mandela lei biddjon giddagassii iežas doarruma dihtii oažžut seamma vuoigatvuođaid buohkaide riikkas , ležžet dal vilges vai čáhppes olbmot . Ii lean dieđihuvvon gal lihkohisvuođa siivvu dihtii . Son lohká sii dutket ášši dego livččii lobihis ealgabivdu dan dihtii go ii leat dieđihuvvon báhččon . Čižži lea bargan barggustis ja mus lea vihtta máná , loahpaha son ja ávžžuha SFrBjuohke nissonolbmo gii lea ožžon bovdejumi dan mammografiijabussii , mannat iežas dihtii . Mii leat geatnegahtton bearráigeahččat ahte ovdamearkka dihtii olgobáikkit čuvvot njuolggadusaid mat leat . Son muitala olu ruhtajuolludanáššit leat čoagganan NSR áiggis ja dáid lea ádjánan čorget ovdamearkka dihtii oahpponeavvobuvttadeami oktavuođas ja mii lea dahkkon boares ruhtajuolludemiin . Ráhkadit konsearttaid gos ovdamearkka dihtii sámi artisttat fitnet mánáidgárddiin ja skuvllain doallamin konseartta . Son lohkagođii sámegiel lektorin dan dihtii go Sámediggi juolluda stipeanddaid sámegiel oahpaheaddjistudeanttaide . Jovnna Martin Skoglund Nilsen ( 12 ) ja Guivi Niillas Skoglund Nilsen ( 20 ) girdi ii mannan heajos dálkki dihtii , muhto Widerøe ii áigon addit eará buhtadusa go ođđa bileahta maid soai dá čájeheaba . SDR áigu ovttas Sámi Parlamentáralaš Ráđi bokte farggamusat bivdit čoahkkima Davviriikkalaš Ministarráđi politihkalaš dásis ságastallama dihtii joatkkaovttasbarggu . Birasgáhttenministtar ii muital makkár konkrehta doaibmabijuid dárbbašit dálkkádatrievdademiid dihtii , muhto eanet ruđa ii lohpit . Son deattuhii dehálažžan ain čohkket dieđuid hástalusaid birra mat bohtet dálkkádatrievdamiid dihtii , ja ain dárkileappot dieđuid gávdnat . Ii leat sihkar Muofis leat seamma dárbbut go ovddamearkka dihtii Girkonjárggas , lohká Birasgáhttenministtar Erik Solheim . Gielddastivra bovde maid Finnmárkku olggobealde maid doarjut gieldda barggu oažžun dihtii oktasaš áddejumi meahci geavaheami birra nu ahte boađášii buorrin báikki olbmuide . vai riikkalaš láhkaásahus ja johttičálus T-1/96/T-1 heivehuvvošii , dan dihtii go dát ášši guoská maiddái eará gielddaide sámi guovlluin – Ovdamearkka dihtii « duodji » namahusa dovdet juo departemeantta dásis sáni . Su mielas livččii vuogas jus iešguđet bivttas oččošii sámegiel nama , ovdamearkka dihtii gohčoda dan biktasa namain mii heive dan lundui gosa lea jurddašuvvon . MAGGAI SKEAŊKKA : Ole Henrik Magga oažžu skeaŋka su ovdanbuktima dihtii Romssas . Ovddeš miellahttu Johnsen muitala NRK Sámi Radioi ahte son oaččui reivve mas gielda gohčui su čoahkkimii váilevaš vearu dihtii . Leana šibitdoavttir Risto M. Ruuska lohká , ahte Norga mávssii ovdamearkka dihtii Báišduoddara bálgosii buhtadusaid boazodoallojagis 2006-2007 easka mannan jagi golggotmánus . MIEĐIHIT : Widerøe mieđiha ahte lea sin ovddasvástádus gávdnat idjadansaji go girdi ii sáhte loktanit heajos dálkki dihtii . Widerøe čállá ahte lea sin ovddasvástádus gávdnat idjadansaji go girdi maŋŋona dahje ii mana dálkki dihtii . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 5 887 Ovddit123456Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi Avvir corpus – – Min ovddasvástádus lea maiddái gávdnat mátkkošteddjiide geat orrot guhkkin eret girdisajis , iige dušše mátkkošteddjiide geat gaskamuttus fertejit seaivut dálkki dihtii , čállá gulahallandirektevra Richard Kongsteien . Danin lea mus doaivva ahte eará riikagaskasaš šiehtadusat maid sáhttet ollašuvvot , ovdamearkka dihtii ahte Ruošša dohkkeha ON álgoálbmot konvenšuvnna , doaivu NSR sadjásaš jođiheaddji . Olbmuin lei oalle heahti anárašgiela dihtii lagabui 25 jagi dás ovdal . NSR evttohii maŋidit jienasteami buoret guorahallama dihtii , muhto dat ii váldon vuhtii . – Ulbmil lea ahte ii oktage galgga gillát ruvkedoaimma dihtii jus dakkár boahtá . Su ja earáid anárašgiela berošteddjiid dihtii anárašgiella lea lihkostuvvan gáddjojuvvot jávkama ovddas . – Sihke bargooktavuohta , ja erenomážit kultuvrralaš lonohallan ja ovttasbargu buorrána boahtteáiggis dán dehálaš šiehtadusa dihtii , oaivvilda festiválajođiheaddji . Boahtte háve go lea čoahkkin soaittán leat giddagasas boraspiriid dihtii , celkkii son . Olliganguolli , mii maiddái lea hirbmat dehálaš guolli midjiide , lea ovdamearkka dihtii jávkán min čázádagain . Arvemeahccefoanda bargá gáhtten dihtii arvemeahci ja sihkkarastit vuoigatvuođaid olbmuide geat orrut arvemeahcis . TeliaSonera lohpádalai 3 G oktavuođaid Anárii jo juovlamánus , muhto teknihkalaš váttisvuođaid dihtii fitnodat oažžu oktavuođaid doaibmat easka dán vahkku áigge . Oktiibuot ledje 15 fáttá maid galge digaštallat , muhto go eatnašat eai joavdan konferánsii Islándda vulkána dihtii , de eai sáhte nu olu fáttáid čađahit . Guovddáš ásahuvvui 2005:s nannen dihtii riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu . Nisu lea áššáskuhtton sihke čievččasteame dihtii ja sus galgá leamaš narkotihkka mielde . Almmái , 40 jagiin , sáddejuvvui Davvi-Norgga universitehtabuohccivissui iskama dihtii , muhto ii galgga leat garrasit roasmmehuvvan . – Mis lea hui stuorra dáhttu lágidit Sámecupa , danin geahččalat dál sirdit cupa oaidnin dihtii servet go eambbosat , muitala Hardhaus jođiheaddji ja Sámecupa lágideaddji , Tore Schjelderup . Eai olbmot duššiid dihtii ráhkat plánaid , oaivvilda SDR váldočálli , Brita Kåven . Dušše logis jovde Islándda vulkána dihtii , muhto nuorat eai vuollán lihkká . Konferánsa álggii cuoŋománu 16. beaivvi , muhto Islándda gutnabalvva dihtii , mii lea bissehan Eurohpá girdijohtolaga , de eai leat joavdan go viđalogis Romsii . Son muitala son álggahii INKA oasusfitnodahkan , iežas dihtii amas ii masse ealáhatruđaid , buozalmasruđaid dahje bargguhisruđaid go son lea maid dábálaš bargi . Murmánskka guovllu Duma jođiheaddji , Evgeny V. Nikora , buvttii ovdan Arctic Frontiers konferánssas man láhkai sin guovlu ovdána dálkkádatrievdamiid dihtii , muhto son čuoččuha ahte sápmelaččain eai leat vuoigatvuođat luondduriggodagaide . Vurden ahte muhtin sámi bellodat dahje Sámediggi doarju mu , ovdamearkka dihtii ekonomalaččat dahje juridihkalaččat , vástida Tornensis go Ávvir jearrá manne son lea beahtahallan Sámediggái . Ieš livččii válljen butkás čohkkát dákkár prinsihpalaš ášši dihtii , muhto stáhtii lea olu divraseabbo bidjat su giddagassii logi beaivái , go bágget su máksit sáhku . Maŋŋil go May Ragnhild Eira Guttorm 2006:s čokkii badjel 200 vuolláičállaga oažžun dihtii vázzingeainnu Govdavuohpenjárgaluddii , lohpidii Guovdageainnu suohkan álggahit geaidnobargguid 2009 giđa . Andersen maid lohká čielggasin ahte dát leat stuorra huksemat , maid dihtii sin orohat gal áigu ohcat buhtadusa guohtuneatnamiid massimis ja vel dasa ahte mo dát stuorra linjját váikkuhit bohcco guohtunstađđamii linjjá maŋŋá . Guorahallamat leat oassin váikkuhananaliissas maid Statnett ferte čađahit čalmmustahttin dihtii doaibmabiju váikkuhusaid . Son dadjá ahte gilvvu dihtii berrejit leat unnimus golbma joavkku ja juohke koaras 15-20 olbmo . Viking biilagádjunfitnodat fertii stuorát biilla sáddet , rundin dihtii guhkesguorbmebiila geidnui , go vuosttaš gádjunbiillas eai lean doarvái návccat dan dahkat . Čakčamánu 20. beaivái lea FeFo:s báikkálaš bivdojođiheapmi geainna juohke bivdi ferte gulahallat , ja dasa lassin ávžžuha FeFo bivdi doallat oktavuođa dan guovllu ealgabivdiiguin , garvin dihtii riiddu . Duiskka turistta bissehii biilla baifáhkka Bossegohpis Álttás oarri dihtii mannan gaskavahku , maŋŋágaskabeaivvi . Mortensen muitala ahte olbmot guktui biillain sáddejuvvojedje dearvvašvuođaguovddážii iskan dihtii leago roasmmehuvvan . Jagi 1978 rájes lea dán mearraguovlu gohčodan « Ránesguovlun » ( Gråsonen ) eahpečielggas rájá dihtii ja guovlu lea 40.000 km2 stuoris ja lea sihke Norgga ja Ruošša nu gohčoduvvon guovllus . Dáhpáhus dagaha ahte ii leat doarvái čáhci buhtistanrusttegis , ja dan dihtii ii doaimma goabbáge buhtistancakkus buhtistanrusttegis . Gaskavahkku Ávviris ávžžuhii Eero Niemelä báikkálaš oaggunservviid Norgga ja Suoma bealde Deanu eaktodáhtolaččat gáržžidit luossabivddu , dan duođalaš dilálašvuođa dihtii masa Deanu luossa lea boahtán . – Jus ii livčče gonagasreabbá bivddu dihtii , de ii livčče šat eallinvuođđu Buođggáin ja Smiervuonas , nu deaŧalažžan navdá son reabbá . – Ovddamearkka dihtii diehtit mii ahte Hámmárfeastta ja Fálesnuori guovllus lea dárbu fálaldahkii gos dearvvašvuođa ja fuolahusbargit ožžot oahpu sámegielas ja sámi kultuvrras , muitala Árjja Vars . Ovddamearkka dihtii báikenamma oahpahussii . VEAHKEHIT : FeFo stivrajođiheaddji Harald Larssen lohpida ahte FeFo áigu veahkehit gávdnat čovdosa áššis gos Bearalvági Ragnvald Johansen fertii bákkus vuovdit stobu 1300 ruvdnosaš rehkega dihtii . Olu skuvllat geavahit Infonuora siiddu oahppan dihtii mo sápmelaččat ellet . Unnán resurssaid dihtii lea dál dušše okta bargi Infonuoras , journalistavirggit mat ovdal ledje , leat heaittihuvvon . Ovdal soađi ledje juohke sajis čolgakummat ja galba seainnis : « ále čolgga láhttái » eastadan dihtii dávdda . Joavkku lean ásahan dan dihtii go dat doaibmá maid vuolláičállin-kampánjan čalmmustahttit dán vártnuhis dili gildii ja sáhttit ovttasráđiid dieđuid čohkket . Boazodoalloorohat 23 A gáibida Avinoras Álttá diggegottis buhtadusa rádára ceggema dihtii Stámppas ( Vardfjell ) bajábealde Ráirru . Miessemánu 2008 oaččui Avinor AS fitnodat lobi ráđđehusas váldit Stámppa váris bajábealde Ráirru Álttá gielddas , dárbbašlaš eatnama huksen dihtii 120 m2 sturrosaš siviila rádárvistti ja rievtti dan doaimmahit , ja eaktu dán bargui lea ahte eai bargga guottetáigge . – Mii leat diŋgon gáhku gielddavissui , ávvudan dihtii Kristina , muitala sátnejođiheaddji . Ovdamearkka dihtii lea Kárášjogas Kárášjoga gielda mii dan árvvoštallá buorebut go Fylkkamánni dahje earát , joatká Ávjovári eamiguovllu stivrajođiheaddji , Klemet Erland Hætta . Dan dihtii ferte boazodoallu maid duvdit eará doaimmaid , čilge Valle . Norggas leat boraspiremáddodagat laskamin ja oažžun dihtii dási lea stáhta bargit ožžon ovdasvástádusa geahpedit boraspireloguid . – Nu mo leat vásihan ovdal , de leat Nuorta-Eurohpá rievvárvalvvit geat bohtet Norgii suoládeami dihtii . Buot cavgileamit politiijaide berre dan dihtii dieđihuvvot min operašuvdnaguovddážii gos olbmot leat fávttas ja dihtet mii dáhpáhuvvá min guovllus . Eat mii gal almmolaččat dalle čuojahan , muhto guvttiin eará musihkkariin dušše suohttas dihtii . Eat leat dan dihtii gal heaitán vuodjimis , dušše olbmot vigget beasadit eret dain nealge , amerihkálaš biillaiguin , mii lea váttis . Čuoigan somá dihtii – Diibmá bohte badjel 300 olbmo geahččat filmmaid sáhkkiivuođa dihtii . Buohtastahttima dihtii ledje « dušše 88 » joavkku jagi 2007 . Áhčči ávžžuha skelbmošan dihtii bidjat Berit Irene seŋgii gearbmaša . − Leat dušše geavahan máttasámi ivnniid ovddamearkka dihtii . Taivalaaho eaiggáduššá unna eanabihtáža Ohcejotleagis , man dihtii leage beassan oaggut Ohcejogas geassebottaid , seamma dásis go earáge báikkálaš eanaoamasteaddjit . Go buot deháleamos lea guolásteapmi , man dihtii leat boahtán . Ilmar ii dieđe astá go viežžat dujiidis skábmamánus bigálusbarggu dihtii . – Inge dieđe leaččan go dan dihtii báhkkin . Norgga operanjunuš lávlu , Trond Hallstein Moe , ja boahttevaš áigge operanásti , Lilly Jørstad , lohká lávlut Kárášjogas lei erenomáš buorre guldaleddjiid dihtii ja boahtiba áinnas fas ruovttoluotta . Eastadit dihkiidKárášjoga skuvla sadjásaš rektor , Kari Skoglund , muitala ahte sis lea leamašan ávžžuhusdoaibma eastadan dihtii dihkiid . Often ii vuollán muitalit man olu golli lea bávttis , muhto Ávvira mielas lea čielggas ahte go jotket eambbo iskanbohkamiid ráddjen dihtii golleoari , de ferte leat doarvái golli álggahit golleruvkke . – Sápmelaččat eai galggaše dárbbašit rievdadit iežaset eallinvuogi sisabahkkemiid dihtii , dadjá James Anaya . Čuoigá heakka dihtii – Nordlysas lea seamma láhkai go eará servviin ahte dat seamma olbmuide duvdiluvvo buot bargu maid earátge sáhtášedje bargat , ovdamearkka dihtii váhnemat . Muhto dan ainge dieđán ahte áigun valáštallat nu guhká go mus lea searat dan dahkat , heakka ja dearvvašvuođa dihtii , lohká Naja . Searvi leamaš dehálaš rekruterema dihtii eará doaimmaide , lohká Keskitalo . Dan bajás goarkŋui André Madvig Wagelid , čájehan dihtii mo sáhttá goargŋut geđggiid bajás , lea ge son gii lágida geađgegoargŋun kurssa . Maŋimus áiggis leat muhtimat čuoččuhan ahte dan áiggis eai lean válljenvejolašvuođat , lei dárbu oahpahit dárogillii sámegielat oahpaheddjiid ja oahppogirjjiid váilevuođa dihtii . – Davvi-Norggas ii leat dat nu vearrái , mo ovddamearkka dihtii čáhput . Vaikke lei ođđa gehččiid olaheapmi , de eai lean dan dihtii ollu rihkolašvuođat dahje lihkohisvuođat . Sivva dasa lei go girdijohtolat lea bissehuvvon Islándda vulkána dihtii . Rusttegat Finnmárkkus fertejit dávjá vuordit 4-5 jagi ovdal go ožžot doarjaga dan dihtii go prinsihpat juohkimii fylkkaide eai boađe nu bures buorrin fylkkaide main leat unnán olbmot ja gos ássan lea bieđggus . Garvin dihtii lea buoret iežas hárjehit loika káfe juhkat . 274:s váldoje stuorra leavttu dihtii . 29:s gárrenmirkkuid dihtii , ja gávccis eará sivain . Ovddamearkka dihtii gerelmas duohtafilbma Fjellfinnhua , muitala Rosenlund . Vahkuloahpas sáhttá geavvat nu , ahte aviissat eai jođe doaresbeale báikkiide , dego ovdamearkka dihtii Njuorggámii ja Njávdámii . Oktiibuot ledje sii 14 oasseváldi miehtá Norgga eret ja Farmena šibihat ja eallit , mat dieđusge ledje fievrriduvvon dohko , dán prográmma dihtii . In dattege gillán nealggi dan dihtii , muitala Mækinen . Fylkkalávdegoddi mearridii cuoŋománus juo joavkku mii galggai váldit oktavuođa Guolástusdepartemeanttain digaštallan dihtii dán 3000 tonna dorskeliigeeari . Beaivvi sárdnideaddji , sámediggepresideanta Egil Olli , muittuhii man dehálaš beaivi lea sápmelaččaide nannen dihtii sámivuođa ja čujuhii sámi kultur- ja vuoigatvuođabarggu ovdáneapmái . Vaikko lea olu hástalusat maid galggašii čoavdit , de lea maid olu man dihtii sáhttá illudit , loahpahii Olli sártnistis . – Mii boahtit álo deike , gumposiid dihtii . Ovdamunit gielddaide leat ahte ávkkástallet iežaset fágagelbbolašvuođa , fágabargit ožžot fierpmádatovttastallama bokte veahki barggus ja gielddat sáhttet nubbi nuppis oažžut veahki go dárbu lea , ovdamearkka dihtii buozalmasvuođas . Dan dihtii lea dehálaš ahte sápmelaš báikenamat seilot beaivválaš geavahusas boahttevuođasge , dadjá Mattus – Mun gal ferten dadjat , ahte mun in dan dohkket dan dihtii go dat ii leat Ipmila sáni oahpahusa mielde ja Paulusa oahpahusa mielde , dadjá Piera K. Guttorm . Doppe leat olbmot ásahan ruvkedoaimmaid gávdnan dihtii árvosaš minerála . Guolli mii eallá Austrália mearain lea jávkamin menddo garra feastonuohttebivddu dihtii . Lea dan erenomáš dildegoruda dihtii , ahte guolli sáhttá eallit nu čiekŋalasas . Maiddái dán jagáš Sámi ofelaččat besse New Yorkii , ovtta vahkku menddo maŋŋit gutnabalvva dihtii . báikkis - das gos jumeš World Trade Center toartnat gahčče terror fálleheame dihtii . 2006 rájes leat leamaš ohcamat gávdnan dihtii bázahusaid sis geat dušše čakčamánu 11. beaivvi 2001. 1800 bázahusa leat gávdnon , muhtin gávnnahusain leat dagahan ahte leamaš vejolaš identifiseret jámežiid . Sihkkarastin dihtii ruhta verrošeami , lea 100 $ ráhkaduvvon buot ođđasamos teknologiijain . Sølvi Endresen , Norgga Sámemišuvnnas , dadjá blakors.no neahttasiiddus ahte son lea ilus ovttasbarggu dihtii . Báikenammalávdegoddi Deanu gielddas mearridii čoahkkimisttis 21.04.2010 vuolggahit nammaášši mearridan dihtii namaid buot báikkiin ja giliin main namma ii leat vel mearriduvvon . Dán dihtii sáhttá geavvat ahte muhtun báikkit ožžot golbma nama , muhto dalle gáibiduvvo ahte buot golbma nama geavahuvvojit beaivválaččat . Daid sarváguolggaid dihtii govdu dolgi hui fiidnát čázis , maiddái rávdnjás sajiin . Dahl oaivvilda skuvllat berrešedje oažžut nuoraid eambbo mielde plánenbarggus buoridan dihtii fálaldaga . Hoavdabajitdoavttir Eva Salomaa mielde hárve bargu erenomáš buohccedivššu bealde gáibida ovdamearkka dihtii Facebook geavaheami . Gilbbesjávrris gopmánii báikeolbmuid fierbmebivdiid fanas garra biekka dihtii . Norgga ambassadevra muitalii iežas sáhkavuorus sápmelaččaid dili birra Norggas ja válddii ovdamearkan sápmelaččaid rahčamuša dohkkehuvvot Norgga stuoraservodagas , movttiidahttin dihtii dán unnitloguálbmoga Bangladeshas . – Mii leat giitevaččat lassáneami dihtii . Lappi ELY guovlovástideaddji Esa Kaitala muitala ovdamearkka dihtii Duottar-Lappi guovllus Destias leat 17 muohtačorgenbiilla gárvásat vuolgit . Ruošša dutkit leat gilván lagabui 200.000 gonagasreabbá čivggaid Barentsáhpái sihkarastin dihtii náli . Ruošša Guolástusdepartemeanttas muitalit ruošša dutkit leat šaddadan 200.000 gonagasreabbáčivggaid gilvin dihtii Barentsábi Dalneselenezkaja-luoktái ja Ruošša nuortalaš guvlui . Olbmot sáhttet áinnas geavahit dán tiŋgon dihtii girjjiid , musihka ja valáštallan- ja mátkebiergasiid . Suoma ráđđehus lea bajidan mávssu bohccobierggu buoret hatti dihtii . Bjørn Tharaldsen Storskog rádjástašuvnnas muitala eanet olbmot ja biillat johtet rastá rájá gávppašan dihtii Kirkonjárggas . Rádjegávpejasat gárte gearregiidda hálbbes olgoriikkalaš vuola vuovdima dihtii . AKT sirddii bargobisseheami álgima guvttiin vahkkuin Mátta-Suoma čuoiganluomuid dihtii . Olusat juhket káfe iđđedis morihan dihtii , muhto dál leat dutkit gávnnahan ahte koffeiidna ii dušše veahket gohcimii , koffeiidna veahkeha olbmo uhcit meaddit vuorrobarggus . Vaikko sii eai ruhtavátnivuođa dihtii leat beassan máidnut dán bálvalusa , de olbmot leat lihkáge gávdnan sin . Strømmestiftelsen oažžu 300 000 ruvnno Bangladesh-prográmmii mas náitalkeahtes nieiddat 11 ja 19 jagi gaskka , geat geafivuođa dihtii eai leat beassan skuvlla vázzit , ožžot oahpu ovtta jagi . Riikastivra gohčču sierra jahkečoahkkimii dan dihtii go juovlamánu 2009 mearrádusas daddjo ahte barggu galgá ođđasit organiseret Norggas . Dan dihtii rávve áhčči bártnis : Muitte boares Erkkebeaivvi vitkku . Dutkit dikte giehtatelefuvnna suotnjariid báitit 96 laboritoriasáhpániid vuostá , geahččan dihtii rievdet go árbejuvvon áđat . Dutki Stina Dahlgren lea iskan iešguđet guovlluin Norggas bohcco- // gotte- , ealgga- , sarvva- ja ruksesruiggobierggu geahččan dihtii man olu daidda lea njommon Sarcocystis-šlájat . Go Paulus lei fáŋgavuođas Romas ja sáddii reivves risttalaččaide Filippis , de válddii ovdan ahte sii galget dovdat ilu oskku dihtii Ipmilii . Dát illu lea dan dihtii go oskkolaš beassá oamastit Ipmila ráfi , mii manná badjel buot jierpmi . Vádjolehket ráhkisvuođas , nugo Kristus lea ráhkistan min ja addán iežas min dihtii attáldahkan , njuovvanoaffarin mii lea Ipmila miela mielde . Mii galgat vuoitit dan dihtii go Jesus ollašuhtii bestojumi duoji . Go Paulus lei fáŋgavuođas Romas ja sáddii reivves risttalaččaide Filippis , de válddii ovdan ahte sii galget dovdat ilu oskku dihtii Ipmilii . Dát illu lea dan dihtii go oskkolaš beassá oamastit Ipmila ráfi , mii manná badjel buot jierpmi . Dan dihtii lea dárbbašlaš guldalit go Jesus muitalii rohkosa birra ovdalgo vulggii eret máilmmis . Guhkkin oinnii viesu ja 11 olbmo ledje báhtaran dáhke ala dulvvi dihtii , ja viessu šaddagođii čáze vuollái . Eiseválddit mearridedje luoitit dán fáŋgga luovos dan dagu dihtii . Biibbalis muitala ahte olbmot leat fáŋgan bahávuođa dihtii . Mii eat dárbbaš dahkat buriid daguid dan dihtii vai dahkkojuvvot friddjan . Dan dihtii Jesus oahpahii máhttájeddjiide dan rohkosa mii lea hui guovddáš , namalassii Áhčče min rohkos . 1800-logus olbmot ovdošedje su duostilvuođa ja árjjalašvuođa dihtii . Son lihkostuvai dáinna bátti mielde vázzimiin dan dihtii go geahčai aivve silbanástái mii sus lei nuppe geahčen dan bátti . Dan dihtii Jesus dadjá Nikodemusii vástádussan : ” Dat guhte ii riegát ođđasis , ii beasa Ipmila riika sisa . Logi báhkkoma eai leat addojuvvon gieldit buot mii lea somá ja buorre , muhto dan dihtii ahte suodjalit min das mii lea bahá . « Ipmil lea min dihtii dahkan suddun su guhte ii dovdan suttu , vai mii su siste oččošeimmet Ipmila vánhurskkisvuođa » ( 2 . Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii . Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii . Apoasttal Peter , geas ledje báhčá muittut vuoncávarrása biškuma dihtii guhkesbearjadaga iđida , muhto gii almmatge oaččui almmiriikka čoavdagiid , čálii bajásčuožžileami birra 30 jagi maŋŋil ná : « Son ( Jesus ) guttii ieš rupmašiinnis min suttuid ruossamurrii vai mii jámášeimmet eret suttus ja ealášeimmet vanhurskkisvuođa ovddas . Su háviid dihtii dii lehpet dearvvašmahttojuvvon . Čeahpes oaivvi birra mii sárdnut máŋgii , ja mii ovddošit daid olbmuid dihtii geain lea buorre oaivi ja olu diehtu . Son lei Ipmila Bárdni ja su duodji lei ahte son fertii gillát ja jápmit soabahusoaffarin olbmuid dihtii Ipmila dáhtu mielde . Olmmoš ii dáidde ollásii máhttit árvidit Jesusa stuora morraša dan ášši dihtii mii galggai dáhpáhuvvat suinna . Sálmmat muitalit Ipmila stuora daguid min beastin dihtii . Fásttu áiggis dáhttu Ipmil min atnit jaskatvuođa dan dáhpáhusa dihtii mii dáhpáhuvai Golgata ruossas ja dan guoros hávddi dihtii , vai mii dáinna lágiin basuhit beassážiid . Fásttu áiggis dáhttu Ipmil min atnit jaskatvuođa dan dáhpáhusa dihtii mii dáhpáhuvai Golgata ruossas ja dan guoros hávddi dihtii , vai mii dáinna lágiin basuhit beassážiid . Mii dárbbašit rohkosa ja fásttu iežamet dihtii , vai bissut Ipmila lahka . Duohta ja buhtis fástu vuolgá váimmu gáhtamušas ja morrašis suttu dihtii . Sámemišuvdna ceavzá finánsasisaboađuid dihtii Ruoŧa Jägareförbundet dahje Bivdiidlihttu háliida rievdadit smávvafuođđubivdima njuolggadusaid duoddaris ja lea sádden reivve ráđđehussii doalahan dihtii heakka digaštallamis ovdal válgga . Suoma bealde stáhta ruovdegeainnuid johtolagas sáhttet leat ain odne maŋŋoneamit dálki dihtii . Davimus guovlluin ovdamearkka dihtii Njuorggámis ja Ohcejogas rádjedárkkástusain fuolaha eanaš Duollolágádus . – Dan dihtii go Bangkokas lea ráfehisvuohta , de mii leat mearridan maŋidit daid mišunearaid mátkki geat dál leat finadeame Norggas , muitala NMS-mišunearaid bargiidhoavda Inger Kari Søyland . Dan dihtii leat bearrašat ja oahpaheaddjit dál Norggas . – Go oastá bealatnu seaŋggaid ja soffáid , lea dehálaš dárkkistit sálvvuid ja máhciid geahččan dihtii leat go dohko čiehkádan luhtehat ja dan suovssat . – Dákkár šiehtadusa gaskal dán guovtti riikka lea guhká Finnmárkku fitnodagat sávvan , lohká Finnmárku NHO Per Ivar Harila , ja lohká visa-friija mátkkošteapmi livčče lean mávssolaš oažžun dihtii bargiid Norgii . North Saami religion corpus – 17 Dalle ollašuvai dat maid profehta Jeremia lei sárdnon : 18 Čuorvvas gullo Ramas , čierrun ja garra bárgun : Rakel čierru mánáidis dihtii ii ge beroš jeđđehusas , dasgo sii eai leat šat . 10 Ávdugasat sii geat doarrádallojit vanhurskkisvuođa dihtii , dasgo almmiriika lea sin . 11 Ávdugasat lehpet dii go sii bilkidit ja doarrádallet din mu dihtii , gielistit din ala ja hállet baháid din birra juohke láhkái . 25 Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . 25 Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . 28 Ja manne moraštehpet biktasiid dihtii ? 34 Allet nappo moraš ihtáš beaivvi dihtii ; gal ihtáš beaivi buktá morrašiiddis . 38 Rohkadallet dan dihtii láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas . Lehket dan dihtii gávvilat dego gearbmašat ja vigiheamit dego duvvát ! Dasgo sii addet din duopmostuoluide ja spihččejit din synagogaineaset , 18 ja dii dolvojuvvobehtet eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu dihtii , vai duođaštehpet sidjiide ja báhkiniidda . 22 Ja buohkat vašuhit din mu nama dihtii . 31 Allet dan dihtii bala ! Riidu Jesusa dihtii Muhto dat guhte lea massán heakkas mu dihtii , gádju dan ! Dan dihtii sii šaddet din duopmárin . Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni dihtii , de son hilgáda dallánaga . » 58 Ja sin eahpeoskku dihtii son ii dahkan doppe eatnat oavdudaguid . » 3 Dasgo Herodes lei váldán Johanasa gitta , čatnan su ja bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , dihtii . » 9 Gonagas šattai fuones millii , muhto vuordnumis ja gussiid dihtii son gohčui addit niidii dan , 10 ja son bijai sáni giddagassii ja gohčui steavlidit Johanasa . Nu dii lehpet dahkan Ipmila sáni duššin árbevieruideattet dihtii . Muhto dat guhte massá heakkas mu dihtii , gádju dan . » 20 Son vástidii : « Dan dihtii go dis lea nu uhcán osku . 13 Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta dihtii go dan ovccilogiovcci dihtii mat eai lean láhppon . 13 Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta dihtii go dan ovccilogiovcci dihtii mat eai lean láhppon . 3 Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan dihtii : « Lea go olbmás lohpi earránit áhkástis man sivas ihkinassii ? » 4 Son vástidii sidjiide : « Ehpet go leat lohkan ahte Sivdnideaddji álggus sivdnidii sudno olmmájin ja nisun 5 ja celkkii : Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin . » 8 Son vástidii : « Din váimmuid garasvuođa dihtii Movsses suovai din earránit áhkás , muhto álggu rájes ii lean nu . 12 Dasgo leat muhtumat geat ellet náitalkeahttá danne go sii riegádedje dohkkemeahttumin náittosdillái , earát danne go olbmot leat dahkan sin dohkkemeahttumin dasa ; muhto leat maiddái muhtumat geat ieža leat dahkan iežaset dohkkemeahttumin náittosdillái almmiriikka dihtii . 29 Ja juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje áhči dahje eatni dahje mánáid dahje bealdduid mu nama dihtii , son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot ja árbe agálaš eallima . 9 Mannet dan dihtii geaidnoearuide ja bovdejehket heajaide buohkaid geaid deaivabehtet . 3 Dahket ja jeagadehket dan dihtii buot dan maid sii oahpahit didjiide . Dii háhpohallabehtet leaskkaid dáluid ja lohkabehtet guhkes rohkosiid ; dan dihtii oažžubehtet garraset duomu . 9 De sii bidjet din áŧestusaide ja goddet din , ja buot álbmogat vašuhit din mu nama dihtii . 12 Ja dan dihtii go lágahisvuohta lassána , eanemusaid ráhkisvuohta čoasku . Muhto sin dihtii geat leat válljejuvvon , oaniduvvo diet áigi . 42 Gohcet dan dihtii , dasgo dii ehpet dieđe guđe beaivvi din Hearrá boahtá . » 13 Gohcet dan dihtii , dasgo dii ehpet dieđe beaivvi ehpet ge diimmu . 27 Dan dihtii livččet berren addit mu ruđa ruhtalonuheddjiide , de livččen ožžon dan ruovttoluotta reanttuiguin go máhccen . 8 Dan dihtii dat bealdu gohčoduvvo Varrabealdun vel otná beaivvi ge . Dasgo mus ledje surgadis niegut mannan ija su dihtii . 64 Gohčo dan dihtii atnit hávddi dárkilis geahčus goalmmát beaivvi rádjái , amaset su máhttájeaddjit beassat suoládit su ja dadjat álbmogii ahte son lea bajásčuoččáldahttojuvvon jábmiid luhtte . 19 Vulget dan dihtii ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii 20 ja oahpahettiin sin doallat buot dan maid mun lean gohččon din doallat . 3 Sii bukte lámis olbmá su lusa ; njeallje olbmá gudde su. 4 Muhto go olbmuid eatnatvuođa dihtii eai beassan Jesusa lusa , de gaiko dáhki dakko buohta gokko Jesus lei . » 27 Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo dihtii , ii ge olmmoš sábbáha dihtii . » 27 Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo dihtii , ii ge olmmoš sábbáha dihtii . 5 Son geahčai birra buohkaide , dievva moaris ja morrašis sin garra váimmuid dihtii , ja celkkii olbmái : « Geige gieđat ! 9 Jesus dáhtui máhttájeddjiidis doalahit sutnje fatnasa gárvvisin olbmuid eatnatvuođa dihtii , amaset bahkket su ala . Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni dihtii , de sii hilgádit dallánaga . » 32 Muhto Jesus geahčai birrasis oaidnin dihtii su gii lei dahkan dan . » 17 Dasgo Herodes lei bidjan olbmuid váldit Johanasa gitta ja lei bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , dihtii . 13 Nie dahkabehtet Ipmila sáni duššin árbevieruideattet dihtii maid lehpet čuvvon ja oahpahan . Geahččalan dihtii su sii dáhtto sus mearkka almmis . Muhto dat guhte massá heakkas mu ja evangeliuma dihtii , gádju dan . 22 Máŋgga háve vuoigŋa lea bálkestan su sihke dollii ja čáhcái goddin dihtii su . 2 Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan dihtii : « Lea go boatnjás lohpi earránit áhkástis ? 7 Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis , ja bissu áhkás luhtte , 8 ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin . » 22 Muhto son šattai lossa millii dán vástádusa dihtii ja manai eret moraš mielain , dasgo son lei hui rikkis . » 29 Jesus vástidii sutnje : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje eatni dahje áhči dahje mánáid dahje bealdduid mu ja evangeliuma dihtii , 30 son oažžu čuođigeardásaččat ruoktot ; dáppe dálá máilmmis oažžu ruovttu , vieljaid , oappáid , etniid , mánáid ja bealdduid , ja velá doarrádallamiid ge , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis . » Muhto dan sii eai duostan olbmuid dihtii , go juo buohkat oaivvildedje ahte Johanas duođaid lei profehta . Dan dihtii sii guđđe su ja manne eret . Sii addet din duopmostuoluide , spihččejit din synagogain ja dolvot din eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu dihtii duođašteaddjin sidjiide . 13 Ja dii vašuhuvvobehtet mu nama dihtii . Muhto sin dihtii geaid son lea válljen , lea son oanidan dan áiggi . 10 Muhto Judas Iskariot , okta dan guoktenuppelohkásis , manai bajitbáhpaid lusa beahttin dihtii Jesusa . 14 Son šaddá dutnje illun ja ávvun , ja olusat illudit su riegádeami dihtii . 17 Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan dihtii áhčiid váimmuid mánáide ja addin dihtii eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái . 17 Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan dihtii áhčiid váimmuid mánáide ja addin dihtii eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái . » 29 Son suorganii sakka eŋgela sániid dihtii ja imaštii maid dát buorástahttin mearkkašivččii . Dan dihtii lea bassi dat mánná gii riegáda ja gohčoduvvo bassin ja Ipmila Bárdnin . 46 Dalle Márjá celkkii : Mu siellu rámida Hearrá , 47 ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila , mu beasti , dihtii . Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , 79 báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui . Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , 79 báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui . 27 Vuoigŋa doalvvui su tempelii , ja go Jesusa vánhemat bođiiga sisa mánáin dahkan dihtii lága vieru mielde , 28 de Simmon válddii máná sallasis , máinnui Ipmila ja celkkii : 29 Hearrá , dál divttát bálvaleaddját vuolgit dáppe ráfis , nugo don leat cealkán . 29 Sii čuožžiledje ja ádje su olggos gávpogis , ceakkobávtti guvlui dan váris masa sin gávpot lei huksejuvvon , hoigadan dihtii su das vuolás . 16 Muhto son geahččalattai geassádit ávdin báikkiide rohkadallan dihtii . 19 Muhto go olbmuid eatnatvuođa dihtii eai sáhttán buktit su sisa , de sii manne dáhki ala , luvvestedje moadde diilageađggi ja luite su vulos , aiddo Jesusa ovdii . 22 Ávdugasat lehpet dii go olbmot vašuhit din , go sii olgguštit din ja bilkidit din ja fasttášit din nama Olbmobártni dihtii ! 18 Váruhehket dan dihtii mo dii gullabehtet ! 19 Su eadni ja su vieljat bohte dohko , muhto sii eai beassan Jesusa lusa ollu olbmuid dihtii . 52 Buohkat ledje čierrumin ja luoibmamin nieidda dihtii . Muhto dat guhte massá heakkas mu dihtii , gádju dan . Dan dihtii válddii uhca mánáža , bijai dan báldasis 48 ja celkkii sidjiide : « Dat guhte vuostáiváldá dán máná mu nammii , vuostáiváldá mu . Rohkadallet dan dihtii láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas . 40 Muhto Mártá lei doaimmas buot bargguiguin bálvalan dihtii gussiid . 8 Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa dihtii , de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa dihtii , ja attášii sutnje buot maid dárbbaša . 8 Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa dihtii , de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa dihtii , ja attášii sutnje buot maid dárbbaša . » 16 Earát gáibidedje sus mearkka almmis geahččalan dihtii su. 17 Muhto son diđii sin jurdagiid ja celkkii sidjiide : Riika mii lea soahpameahttun iežainis , šaddá ávdimin , ja nubbi viessu gahččá nuppi ala . Dan dihtii sii šaddet din duopmárin . 49 Dan dihtii lea ge Ipmila viissisvuohta cealkán : Mun vuolggahan sin lusa profehtaid ja apoastaliid ; muhtumiid sis sii goddet , earáid sii doarrádallet . 22 Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . 22 Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . » 17 Go son celkkii dán , de buot su vuostálastit heahpanedje , muhto oppa olmmošjoavku illudii buot ovddolaš daguid dihtii maid son dagai . 28 Jos oktage dis áigu hukset toartna , ii go son vuos rehkenasttáše maid dat máksá oaidnin dihtii lea go sus doarvái ruhta ollašuhttit dan . Tuollárat ja suttolaččat bohte Jesusa lusa gullan dihtii su. 2 Farisealaččat ja čálaoahppavaččat nimmoredje ja dadje : « Dát olmmái vuostáiváldá suttolaččaid ja borada singuin . » 7 Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča dihtii gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása dihtii geat eai dárbbaš jorgalusa . » 7 Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča dihtii gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása dihtii geat eai dárbbaš jorgalusa . » 10 Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái illudit Ipmila eŋgelat ovtta suttolačča dihtii guhte dahká jorgalusa . Son muitalii sidjiide veardádusa oahpahan dihtii sidjiide ahte sii galge álelassii rohkadallat eai ge váibat : 2 Muhtun gávpogis lei duopmár guhte ii ballan Ipmilis ii ge beroštan olbmuin . » 29 Jesus vástidii : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje áhká dahje vieljaid dahje vánhemiid dahje mánáid Ipmila riikka dihtii , 30 son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot dáppe dán máilmmis , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis . 3 Son hálidii sakka oaidnit makkár olmmoš Jesus lea , muhto lei uhcci šattus ii ge beassan su lahka olbmuid dihtii . Dalle olles máhttájeaddjijoavku rámidišgođii ja máidnugođii Ipmila alla jienain buot fámolaš daguid dihtii maid sii ledje oaidnán . Jesus čierru Jerusalema dihtii 41 Go son bođii lagabuidda ja oinnii gávpoga , de čierrugođii dan dihtii 42 ja celkkii : « Jos don ge áddešit odne mii buktá dutnje ráfi ! 47 Sii háhpohallet leaskkaid dáluid ja lohket guhkes rohkosiid dušše oidnon dihtii . 12 Muhto ovdal go buot dát dáhpáhuvvá , sii doarrádallet din ja váldet din gitta , addet din synagogaid duopmostuoluide ja bálkestit din giddagassii ; dii dolvojuvvobehtet gonagasaid ja eananhearráid ovdii mu nama dihtii . 17 Buohkat vašuhit din mu nama dihtii , 18 muhto dii ehpet masse vuoktačalmmi ge oaivvis . 16 Mun áiggun dan dihtii spihččehit su ja de luoitit su luovus . 18 Muhto olles olmmošjoavku čuorvvui 19 Barabbas lei olmmái guhte lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima dihtii . 25 Son luittii luovus dan gean sii dáhtto , son gii lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima dihtii . 27 Stuora olmmošjoavku čuovui mielde ; sin gaskkas ledje maiddái ollu nissonat geat fuiko ja čirro su dihtii . Allet čiero mu dihtii , muhto čirrot iežadet ja mánáideattet dihtii . Allet čiero mu dihtii , muhto čirrot iežadet ja mánáideattet dihtii . 41 Muhto go sii eai velá ge oskon ilu ja imašteami dihtii , de son jearai sis : « Lea go dis mihkkege maid borrat ? 31 In mun dovdan su , muhto aiddo dan dihtii lean boahtán gásttašit čáziin , vai son almmustuvašii Israelii . » 17 Su máhttájeaddjit muitájedje dan mii lea čállojuvvon : Buolli áŋgirvuohta du viesu dihtii duššada mu . Dat guhte ii oskko , lea juo dubmejuvvon , dan dihtii go ii leat oskon Ipmila áidnoriegádan Bártni nammii . » 39 Olusat dán Samaria gávpoga ássiin ledje oskugoahtán Jesusii nissona duođaštusa dihtii : « Son lea cealkán munnje buot dan maid mun lean dahkan . 41 Ollu eanebut oskugohte go gulle su sániid , 42 ja sii dadje nissonii : « Dál mii eat oskko šat dušše du sániid dihtii . » 6 Dán son celkkii geahččalan dihtii Filipa , dasgo son diđii ieš maid áiggui dahkat . » 26 Jesus vástidii sidjiide : « Duođaid , duođaid , mun cealkkán didjiide : Ehpet dii oza mu dan dihtii go lehpet oaidnán mearkkaid , muhto danne go boraidet láibbi ja galláneiddet . Olusat nimmorit Jesusa sániid dihtii 23 Jos dál olmmoš sáhttá birračuhppojuvvot sábbáhin , amas Movssesa láhka rihkkojuvvot , sáhttibehtet go dii dalle suhttat munnje dan dihtii go mun dahken olbmo ollásit dearvvašin sábbáhin ? » 6 Dán sii dadje geahččalan dihtii su , vai gávnnašedje juoidá mainna sivahallat su . 24 Dan dihtii mun celken ahte dii jápmibehtet suttuidasadet . 26 Mus lea ollu dadjamuš din birra ja ollu man dihtii dubmet din . » 59 De sii válde geđggiid geđgen dihtii su , muhto Jesus čiehkádii ja manai olggos tempelis . » 19 De šattai fas riidu juvddálaččaid gaskii su sániid dihtii . » 31 Juvddálaččat válde fas geđggiid geađgádan dihtii su. 32 Jesus celkkii sidjiide : « Mun lean čájehan didjiide ollu buriid daguid mat bohtet Áhčistan . Man dagu dihtii dii geađgádehpet mu ? » 33 Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu dihtii , muhto Ipmilbilkádusa dihtii , dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin . » 33 Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu dihtii , muhto Ipmilbilkádusa dihtii , dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin . 15 Ja din dihtii lean ilus go in lean doppe , vai dii oskugoađášeiddet . 18 Betania lea aiddo Jerusalema lahka , sullii vihttanuppelot stadia gávpogis eret , 19 ja ollu juvddálaččat ledje boahtán jeđđet Márttá guoktá Márjjáin sudno morrašis vieljaska dihtii . Muhto mun cealkkán dán olbmuid dihtii geat čužžot dás birra , vai sii oskot ahte don leat vuolggahan mu . » 51 Dán son ii dadjan iešalddes , muhto go son lei bajimušbáhppan dan jagi , de son einnostii ahte Jesus galggai jápmit álbmoga ovddas , 52 ii ge dušše álbmoga ovddas , muhto oktii čohkken dihtii daid Ipmila mánáid geat leat bieđganan juohke guvlui . Eai sii boahtán dušše su dihtii , muhto oaidnin dihtii Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte . Eai sii boahtán dušše su dihtii , muhto oaidnin dihtii Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte . 10 Dalle bajitbáhpat lihtodišgohte goddit Lasarusa ge , 11 dasgo su dihtii ollu juvddálaččat manne dohko ja oskugohte Jesusii . » 30 Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu dihtii , muhto din dihtii . » 30 Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu dihtii , muhto din dihtii . » 33 Dán son celkkii dovddahan dihtii makkár jápmima son galggai muosáhit . Jos muđuid ehpet oskko , de oskot munnje mu daguid dihtii . 3 Dii lehpet juo buhttásat dan sáni dihtii maid mun lean sárdnon didjiide . 21 Buot dáid sii dahket didjiide mu nama dihtii , dasgo eai dovdda su gii lea vuolggahan mu . » 6 Dasgo moraš lea deavdán din váimmuid dan dihtii maid mun lean cealkán didjiide . Muhto go mánná lea riegádan , de son ii muitte šat bákčasiiddis ilu dihtii go olmmoš lea riegádan máilbmái . 19 Ja mun basuhan iežan sin dihtii , vai sii ge basuhuvvošedje duohtavuođas . » 32 Dát dáhpáhuvai vai dat sátni ollašuvašii maid Jesus lei cealkán dovddahan dihtii makkár jápmima son galggai gillát . Mun lean riegádan ja boahtán máilbmái duođaštan dihtii duohtavuođa birra . Juvddálaččat bivde dan dihtii ahte jábmiid juolgedávttit cuvkojuvvošedje , ja ahte liikkat váldojuvvošedje vuolás . » 19 Dán son celkkii almmuhan dihtii makkár jápmimiin Biehtár galggai gudnejahttit Ipmila . 36 Dan dihtii , dihtos oppa Israela álbmot dán vissásit : Dán Jesusa gean dii russiinávliidet , lea Ipmil dahkan sihke Hearrán ja Messiasin . 19 Gáhtet dan dihtii ja jorgalehket , vai din suttut sihkkojuvvošedje eret . 9 Go moai odne dutkojuvvojetne dan buori dagu dihtii maid letne dahkan buohcci olbmái , ja mo son buoriduvvui , 10 de dihtet dii buohkat ja oppa Israela álbmot ahte dát olmmái čuožžu dearvvašin din ovddas Jesus Kristusa , nasaretlačča , nammii . » 21 Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid dihtii ; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan dihtii mii lei dáhpáhuvvan . » 21 Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid dihtii ; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan dihtii mii lei dáhpáhuvvan . 27 Duođaid , sii leat lihtodan dán gávpogis du bassi bálvaleaddji Jesusa vuostái , gean don leat vuoiddadan , sihke Herodes ja Pontius Pilatus oktan báhkiniiguin ja Israela álbmogiin , 28 ollašuhttin dihtii dan maid du giehta ja dáhttu lei juo mearridan . 31 Su lea Ipmil bajidan ja bidjan olgeš gieđas beallái oaivámužžan ja beastin , addin dihtii Israelii jorgalusa ja suttuid ándagassii addojumi . 41 Apoastalat guđđe Ráđi ja illudedje go ledje adnojuvvon dohkálažžan hiddjiduvvot Jesusa nama dihtii . 2 Dat guoktenuppelogis gohččo dalle čoahkkái buot máhttájeddjiid ja dadje : « Ii livčče riekta jos mii heaittášeimmet sárdnideames Ipmila sáni dan dihtii go fertet lágidit biepmuid . 24 Go son oinnii mo muhtun sis illástuvvui , de Movsses doamihii veahkehit su ja gottii egyptalačča mávssahan dihtii illástuvvan olbmá . Son vuostáiválddii ealli sániid , addin dihtii daid midjiide . » 41 Nu sii ráhkadedje gálbbi ja oaffarušše dan eahpeipmilii , ja sii illudedje gieđaideaset dujiid dihtii . Dan dihtii mun sirddán din nuppi beallái Babylona . 16 Mun áiggun čájehit sutnje man ollu son ferte gillát mu nama dihtii . Dál mii leat buohkat čoahkis Ipmila muođuid ovddas gullan dihtii buot dan maid Hearrá lea gohččon du sárdnut . 5 Dan dihtii Biehtár fáktejuvvui giddagasas , muhto searvegoddi rohkadalai áŋgirit Ipmilii su ovddas . » 23 Dan seammás Hearrá eŋgel časkkii su dan dihtii go son ii lean addán Ipmilii gudni . 36 Dávvet bálvalii Ipmila olles eallinagis ollašuhttin dihtii Ipmila áigumušaid . 26 Doppe soai borjjasteigga Antiokiai , gos oktii leigga addojuvvon Ipmila árpmu háldui ollašuhttin dihtii dan dagu man dál leigga loahpahan . 19 Dan dihtii oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , 20 muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa dihtii , ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas . 19 Dan dihtii oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , 20 muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa dihtii , ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas . 31 Go sii ledje lohkan dan , de illudedje daid árvvosmahtti sániid dihtii mat das ledje . 3 Bávlos siđai Timoteusa mielde mátkeguoibmin , ja son birračuohpai su daid guovlluid juvddálaččaid dihtii , dasgo buohkat dihte ahte Timoteusa áhčči lei greikalaš . 11 Dáppe ledje juvddálaččat eanet rabasmielagat go Tessalonikas , ja sii vuostáiválde sáni geargatvuođain ja guorahalle čállagiid beaivválaččat oaidnin dihtii leat go dát sánit duođat . Kenkreas son čuohpahii vuovttaidis ollašuhttin dihtii lohpádusa . 23 Daid áiggiid šattai stuora stuibmi Hearrá Geainnu dihtii . 36 Dán ii sáhte oktage biehttalit , ja dan dihtii berrebehtet dii jaskkodit dál , ehpet ge dahkat maidege jallavuođaid . 19 Mun lean bálvalan Hearrá vuollegašvuođain ja gatnjaliiguin buot geahččalusain maid mun lean gillán juvddálaččaid bahás lihtodemiid dihtii . 31 Gohcet dan dihtii ja muitet ahte golbma jagi ijatbeaivvi mun lean heaittekeahttá nevvon juohkehačča dis ganjalčalmmiid . In leat gárvvis dušše čadnojuvvot , muhto maiddái jápmit Jerusalemii min Hearrá Jesusa nama dihtii . 34 Muhto olbmot čurvo , nuppit dán , nuppit duon , ja go son ii sáhttán oažžut albma dieđu dán rieja dihtii , de son gohčui doalvut Bávlosa ladnái . » 11 Šerres čuovgga dihtii mun in oaidnán , ja sii geat ledje muinna , láidejedje mu gieđas nu ahte bohten Damaskusii . Son gohčui su gažaduvvot ja spihččejuvvot gávnnahan dihtii manne sii čurvo nu su vuostái . Don leat čohkkámin dás dubmen dihtii mu lága mielde , muhto don rihkut lága go gohčut cábmit mu . Dál lean áššáskuhttojuvvon jábmiid bajásčuožžileami doaivaga dihtii . Du dihtii mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi dihtii . Du dihtii mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi dihtii . 20 Dahje divtte dáid ieža muitalit mas sii gávdne mu sivalažžan go čužžon Ráđi ovddas , 21 leažžá go juo aiddo dán dajaldaga sivas man mun čurvejin go čužžon sin ovddas : « Dii áššáskuhttibehtet mu odne jábmiid bajásčuožžileami dihtii . Feliks hálidii bisuhit buori gaskavuođa juvddálaččaide , ja dan dihtii son divttii Bávlosa ain čohkkát giddagasas . Dii oaidnibehtet dán olbmá gean dihtii buot juvddálaččat leat jorggihan munnje , sihke Jerusalemis ja dáppe , čuorvvodettiin ahte son ii galggaše šat beassat eallit . 6 Ja dál mun lean áššáskuhtton dan lohpádusa doaivvu dihtii man Ipmil attii min máddariidda . Gonagas , dán doaivvu dihtii áššáskuhttet juvddálaččat mu . 12 Dan dihtii vulgen oktii Damaskusii bajitbáhpaid válddiin ja isitvuođain . Mun lean almmustahttán iežan dutnje , dasgo mun lean válljen du bálvaleaddjin ja duođašteaddjin , muitalan dihtii sihke dan birra maid don leat oaidnán ja maid mun čájehan dutnje maŋŋil 17 go mun gájun du iežat álbmogis ja báhkiniin . 17 Sii gesse dan skiipii , ja sihkkarastin dihtii skiippa sii gárre dan oaraiguin . 25 Lehket dan dihtii dorvvolaččat ! 34 Dan dihtii ávžžuhan din dál boradit ; dat lea dárbbašlaš , vai dii sáhttibehtet gáddjojuvvot . 20 Dán dihtii lean sihtan din boahtit deike , vai beasan deaivat din ja sárdnut didjiide . Dasgo mun lean čadnon dáidda láhkkiide Israela doaivaga dihtii . 24 Muhtumat sis oskugohte su sániid dihtii , muhto earát eai oskon . 15 Dan dihtii sávašin beassat sárdnidit evangeliuma maiddái didjiide geat orrubehtet Romas . 24 Dan dihtii Ipmil attii sin váimmuideaset anistumiid ja nuoskivuođa háldui , nu ahte sii gaskavuođaineaset heahppašuhtte rupmašiiddiset . 26 Dan dihtii Ipmil attii sin heahpatlaš himuid háldui . Olbmát nuskošedje olbmáiguin ja ožžo dan ráŋggáštusa man ánssášedje dan čádjádusa dihtii . 24 Dasgo nu han lea čállojuvvon : Din dihtii Ipmila namma bilkiduvvo báhkiniid gaskkas . 2 Jos Abraham dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis dihtii , de juoga sus gal livččii mainna rábmot iežas . 16 Dan dihtii son oaččui lohpádusa go oskkui , vai buot addojuvvošii árpmus ja lohpádus bisošii nanusin oppa su nállái , ii dušše sidjiide geat čuvvot lága , muhto sidjiide ge geain lea seammá osku go Abrahamas . 22 Dan dihtii Ipmil anii su vanhurskkisin . 23 Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama dihtii , 24 muhto maiddái min dihtii . 23 Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama dihtii , 24 muhto maiddái min dihtii . 25 Son addojuvvui jápmimii min rihkkumiid dihtii ja bajásčuoččáldahttojuvvui vai mii dahkkojuvvošeimmet vanhurskkisin . Go mii dál leat dahkkojuvvon vanhurskkisin go oskut , de mis lea ráfi Ipmiliin Hearrámet Jesus Kristusa dihtii . 2 Go mii oskut , de beassat su dihtii dan árbmui mas mii juo leat , ja mii illudit go mis lea dat doaivva ahte mii oažžut oasi Ipmila hearvásvuođas . 3 Eat ge duššefal dan , muhto mii illudit velá áŧestusaideamet dihtii ge . 11 Ii ge duššefal dan , muhto mii beassat maiddái rábmot iežamet Ipmilis , Hearrámet Jesus Kristusa dihtii , gii dál lea addán midjiide soabahusa . Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma dihtii , muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu dihtii . Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma dihtii , muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu dihtii . 17 Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo dihtii , de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , dihtii . 17 Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo dihtii , de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , dihtii . 19 Mun geavahan juohkebeaivválaš giela din oaččálaš headjuvuođa dihtii . 22 Mu siskkáldas olmmoš illuda Ipmila lága dihtii , 23 muhto mun oainnán eará l@¡ga lahtuinan . 3 Ipmil dagai dan mii lei veadjemeahttun láhkii , danne go dat lei fámuheapmi oačči dihtii . Soabahan dihtii suttu son vuolggahii Bártnis suttolaš olbmo hámis ja dubmii suttu mii lea oaččis , 4 vai lága gáibádus ollašuvašii min siste , guđet eat vádjol oačči mielde , muhto Vuoiŋŋa mielde . 10 Muhto jos Kristus lea din siste , de rumaš lea gal jápmán suttu dihtii , muhto Vuoigŋa addá eallima danne go dii lehpet dahkkojuvvon vanhurskkisin . 36 Nugo lea čállojuvvon : Du dihtii mii goddojuvvot geažos beaivvi , mii adnojuvvot njuovvansávzan . Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid dihtii , muhto su dihtii guhte rávká , 13 nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin . Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid dihtii , muhto su dihtii guhte rávká , 13 nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin . Stuora guhkesmielalašvuođain son sesttii vel daid lihtiid ge maid lei ráhkadan cuvken dihtii moaristis . 3 Dovddakeahttá Ipmila vanhurskkisvuođa sii vigget ráhkadit iežaset vanhurskkisvuođa , ja dan dihtii eai vuollán Ipmila vanhurskkisvuođa vuollái . 6 Muhto jos dat lea árpmus , de ii leat buriid daguid dihtii . 28 Evangeliuma dáfus sii leat Ipmila vašálaččat , din dihtii . Muhto válljejumi dáfus Ipmil ráhkista sin , máddariid dihtii . 30 Dii leiddet oktii eahpegulolaččat Ipmilii , muhto dál duoid earáid eahpegulolašvuođa dihtii lea Ipmil árpmihan din . 5 Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge . 5 Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge . 5 Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge . 9 Aiddo dan dihtii Kristus jámii ja eallái fas , vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá . 13 Dan dihtii , allot šat dubme guhtet guimmiideamet ! 20 Allet bilit Ipmila dagu borramuša dihtii . 21 Dan dihtii lea riekta doalahit borramis bierggu ja juhkamis viinni ja vealtat eará daguin mat jorralahttet du oskuguoimmi . 7 Vuostáiváldet dan dihtii guhtet guimmiideattet , nu mo Kristus lea vuostáiváldán din , Ipmilii gudnin . Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , 9 vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa dihtii , nugo lea čállojuvvon : Dan dihtii rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama . Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , 9 vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa dihtii , nugo lea čállojuvvon : Dan dihtii rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama . 15 Dattege lean čállán didjiide viehka roahkkadit muittuhan dihtii muhtun áššiid . 30 Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa dihtii ja dan vanhurskkisvuođa dihtii man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas . 30 Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa dihtii ja dan vanhurskkisvuođa dihtii man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas . 4 Soai leaba mannan heakkavárrii mu dihtii . 19 Muhto buohkat leat gullan man jegolaččat dii lehpet , ja danne mun illudan din dihtii . Dan dihtii Ipmil dáhtui min sárdnidit jallavuođa ja nu beastit sin guđet oskot . 7 Dan dihtii gilvi ii leat mihkkege ii ge láktadeaddji ge , muhto dušše Ipmil gii šaddada . 5 Allet dan dihtii dubme ovdal áiggi , ovdal go Hearrá boahtá . 6 Oskuguoimmit , din dihtii mun lean geavahan iežan ja Apollosa ovdamearkan , vai dii oahpašeiddet munnos maid dát sátni mearkkaša : « Bissot das mii lea čállojuvvon ! 10 Mii leat jallat Kristusa dihtii ; dii lehpet viisát Kristusis . 14 Mun in čále dán heahppašuhttin dihtii din , muhto cuigen dihtii , dego ráhkis mánáidan . 14 Mun in čále dán heahppašuhttin dihtii din , muhto cuigen dihtii , dego ráhkis mánáidan . 17 Dan dihtii mun vuolggahin din lusa Timoteusa , gii lea mu ráhkis ja oskkáldas bárdni Hearrás ; son muittuha didjiide mo mun dáhtun din vádjolit kristtalažžan , nugo mun oahpahan juohke báikkis , buot searvegottiin . Gudnejahttet dan dihtii Ipmila rupmašiinnádet ! 2 Muhto vealtan dihtii fuorrávuođas de lehkos juohke olbmás iežas áhkká ja juohke nissonis iežas boadnjá . 26 Dan heahteáiggi dihtii mas mii dál eallit , mun oaivvildan ahte olbmui lea buorre bissut náitalkeahttájin . 11 Nu du dieđu dihtii rašis olmmoš manná gáđohussii , dat oskuguoibmi gean ovddas Kristus jámii . 13 Dan dihtii , jos borramuš vearránahttá mu oskuguoimmi , de in goassege bora bierggu aman vearránahttit oskuguoibmán . De lea , min dihtii dát lea čállojuvvon . 23 Muhto buot dagan evangeliuma dihtii , vai ieš oččošin oasi das . 12 Dan dihtii váruhehkos son gii navdá iežas čuožžut , amas jorralit ! 17 Dan dihtii go lea okta láibi , de mii , guđet leat eatnagat , leat okta rumaš , dasgo mii leat buohkat oasálaččat dan ovtta láibái . 25 Borret buot mii vuvdojuvvo gávpešiljuin jearakeahttá oamedovddu dihtii lea go dat oaffarbiergu . 27 Jos muhtun eahpeoskkolaš bovde din , ja dii mannabehtet su guossái , de beassabehtet borrat buot mii biddjojuvvo din ovdii , jearakeahttá oamedovddu dihtii lea go dat oaffarbiergu . 28 Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su dihtii gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu dihtii . 28 Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su dihtii gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu dihtii . 9 Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona dihtii , muhto nisu sivdniduvvui olbmá dihtii . 9 Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona dihtii , muhto nisu sivdniduvvui olbmá dihtii . 10 Danne nisu ferte eŋgeliid dihtii gokčat oaivvis vuollegašvuođa mearkan . Dahket dán muitin dihtii mu ! Nu dávjá go dii juhkabehtet dan , dahket dan muitin dihtii mu ! 30 Dan dihtii leat ollu buohccit ja návccaheamit din gaskkas , ja eatnagat leat oađđán jápmimii . 3 Dan dihtii mun cealkkán čielgasit didjiide ahte ii oktage guhte sárdnu Ipmila Vuoiŋŋas , sáhte dadjat : « Jesus lehkos garuhuvvon . 13 Dan dihtii rohkadallos son gii sárdnu gielaiguin , ahte máhtášii dulkot dan maid ieš dadjá . 22 Dan dihtii lea gielaiguin sárdnun mearka sidjiide geat eai oskko , ii ge oskkolaččaide . 3 Dasgo buot ovddimustá mun adden didjiide dan maid ieš vuostáiválden : ahte Kristus jámii min suttuid dihtii čállagiid mielde , 4 son hávdáduvvui , son bajásčuožžilii goalmmát beaivvi čállagiid mielde , 5 ja son almmustuvai Kefasii ja dasto dan guoktenuppelohkásii . 58 Dan dihtii , ráhkis oskuguimmiidan , bissot nanusin ja lihkatmeahttumin , ja dahket álo Hearrá barggu áŋgirvuođain . 11 Dan dihtii ii galgga oktage badjelgeahččat su . 23 Mun gohčun Ipmila duođašteaddjin ja bijan heaggan nannejupmin dasa ahte seastin dihtii din lean maŋidan mátkán Korintii . 3 Ja aiddo dan dihtii mun čállen nugo čállen , amaset sii geat galge illudahttit mu , buktit munnje morraša go mun boađán . In mun čállán buktin dihtii didjiide morraša , muhto vai dii áddešeiddet man čiekŋalit mun ráhkistan din . 9 Aiddo dan dihtii mun čállen ge didjiide vai oččošin diehtit lehpet go gulolaččat juohke láhkái . Ja go lean addán ándagassii , jos mus oppa leažžá ge mihkkege mas addit ándagassii , de lean addán ándagassii din dihtii Kristusa muođuid ovddas 11 amas Sáhtán beassat beahttit min . Dan dihtii go Ipmil árpmustis lea bidjan min dán bálvalussii , de mii eat hearddohuva . 5 Eat mii sárdnit iežamet , muhto Jesus Kristusa Hearrán ja min gis din bálvaleaddjin Jesusa dihtii . 11 Dasgo velá dan botta ge go mii leat ain eallimin , mii addojuvvot álelassii jápmimii Jesusa dihtii vai Jesusa eallin ge almmustuvašii min nohkavaš rupmašis . 15 Buot dát dáhpáhuvvá din dihtii vai árbmu álo viidánivččii ja giitalus lassánivččii valjit Ipmilii gudnin . 6 Dan dihtii mii leat álo dorvvolaččat , vaikko diehtit ge ahte mii eat leat Hearrá luhtte nu guhká go min ruoktu lea rumaš . 12 Mii eat rámit iežamet fas didjiide , muhto mii dáhttut addit didjiide vejolašvuođa rábmot iežadet min dihtii vai dii sáhtášeiddet vástidit sidjiide geat rábmojit olbmo olgguldas hámi , eai ge dan mii lea olbmo váimmus . 13 Jos mii leažžat mielaid haga , de dat lea Ipmila dihtii . Jos mii leažžat olles mielain , de dat lea din dihtii . 21 Ipmil lea min dihtii dahkan suddun su guhte ii dovdan suttu , vai mii su siste oččošeimmet Ipmila vanhurskkisvuođa . Illu ja jeđđehus korintalaččaid dihtii 3 Mun in cealkke dán dubmen dihtii din . Son muitalii mo dii áibbašehpet oaidnalit muinna , moraštehpet mu dihtii ja bealuštehpet mu stuora áŋgirvuođain , nu ahte mun illosin velá eanebut . 12 Go mun čállen didjiide , de in čállán su dihtii gii dagai veriid , in ge su dihtii gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu . 12 Go mun čállen didjiide , de in čállán su dihtii gii dagai veriid , in ge su dihtii gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu . 9 Dii han dovdabehtet Hearrámet Jesus Kristusa árpmu ; son lei rikkis muhto din dihtii šattai váivvážin , vai dii rikkošeiddet su váivvášvuođa bokte . Sus lea nana luohttámuš didjiide , ja dan dihtii son lea dál velá áŋgiret . 24 Čájehehket dan dihtii sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid dihtii rábmon din . 24 Čájehehket dan dihtii sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid dihtii rábmon din . 5 Dan dihtii mun atnen dárbbašlažžan bivdit oskuvieljaid mannat din lusa min ovdal ja ovddalgihtii gárvvistit dan attáldaga man dii lehpet lohpidan , vai dat livččii gárvvis ja čájehivččii ahte dii addibehtet árvasit , ehpet ge hánástala . 14 Danne sii maiddái rohkadallet din ovddas ja ohcalit din dan valljugas árpmu dihtii man Ipmil lea addán didjiide . 2 Dasgo mun áŋgirušan din dihtii Ipmila iežas áŋgirvuođain . 32 Go mun ledjen Damaskusis , de gonagas Aretasa eananhearrá fáktehii gávpoga váldin dihtii mu gitta . 10 Kristusa dihtii mun lean duhtavaš go lean headju , go hiddjiduvvon , go áŧestuvvon , go doarrádallojuvvon ja go lean váttis dilis . 21 Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din dihtii go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin dihtii geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset . 21 Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din dihtii go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin dihtii geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset . 7 Mii rohkadallat Ipmilii amadet dahkat maidege baháid , eat ge dan dihtii vai mii ieža orošeimmet dohkálaččat , muhto vai dii dagašeiddet buriid , vaikko orošii ge leamen ahte mii eat livčče dohkálaččat . 23 Sii ledje dušše gullan ahte son guhte ovdal doarrádalai min , sárdnida dál dan oskku man geahččalii duššadit , 24 ja sii rámidedje Ipmila mu dihtii . Dan eallima man dál ealán dáppe eatnama alde , ealán oskkus Ipmila Bárdnái guhte ráhkistii mu ja attii iežas mu dihtii . 13 Kristus osttii min friddjan lága garuhusas go ieš garuhuvvui min dihtii . » 7 Dan dihtii don it leat šat šlávva , muhto mánná . 11 Mun balan ahte mun lean rahčan duššás din dihtii ! Bissot dan dihtii nanusin , allet ge divtte ovttage bágget din fas šlávvageassá vuollái . 12 Sii geat bággejit din birračuohpahit iežadet , leat dakkárat geat dáhttot háhkat alcceseaset olgguldas gudni vai veltet doarrádallojuvvomis Kristusa ruossa dihtii . Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja suttuideattet dihtii 2 go eliidet dálá máilmmi vieruid mielde ja jeagadeiddet áimmu fámuid oaivámučča , dan vuoiŋŋa mii dál duddjo eahpegulolaččain . 4 Muhto Ipmil , geas lea valljugasat váibmoláđisvuohta , lea ráhkistan min nu stuora ráhkisvuođain ahte son 5 dagai min eallin oktan Kristusiin , vaikko mii leimmet jápmán rihkkumiiddámet dihtii . 18 Dasgo su dihtii sáhttit sihke mii ja dii beassat ovtta Vuoiŋŋas Áhči lusa . Dan dihtii mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid dihtii , sojaldahtán čippiidan . Dan dihtii mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid dihtii , sojaldahtán čippiidan . 5 Dat ii almmustuvvan ovddit buolvvaid olbmuide , muhto dál lea Vuoigŋa almmustahttán dán čiegusvuođa su bassi apoastaliidda ja profehtaide 6 ahte maiddái báhkinat ge Jesus Kristusa dihtii leat ožžon oasi árbbis evangeliuma bokte ; sii leat seammá rupmaša lahtut ja leat dan lohpádusa oasálaččat . 13 Dan dihtii mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din dihtii . 13 Dan dihtii mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din dihtii . 14 Dan dihtii mun sodjalahtán čippiidan Áhči ovddas , 15 gii lea sin buohkaid áhčči geat gohčoduvvojit mánnán almmis ja eatnama alde . De mun , guhte lean fáŋgan Hearrá dihtii , rávven din eallit dohkálaččat din rávkojumi mielde . 8 Dan dihtii celkojuvvo : Son manai bajás allagassii ja doalvvui fánggaid mielddis sálašin , son attii olbmuide attáldagaid . 22 Allet vádjol ovddeš láhkái , muhto nullet eret boares luonddu mii lea duššamin behtolaš anistumiid dihtii . 25 Dan dihtii , hilgádehket giellásiin ! 2 Vádjolehket ráhkisvuođas , nugo Kristus ge lea ráhkistan min ja addán iežas min dihtii attáldahkan , njuovvanoaffarin mii lea Ipmila miela mielde . Dan dihtii celkojuvvo ge ná : Morit , don oađđi ! 31 Dan dihtii boadnjá guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin . Mánát , jeagadehket vánhemiiddádet Hearrá dihtii , dasgo dat lea riekta . 13 Gárvodehket dan dihtii Ipmila vearjosujiid , vai veajášeiddet vuostálastit go bahás beaivi boahtá ja bissut čuoččat go lehpet vuoitán buot . 22 Aiddo dan dihtii mun vuolggahan su din lusa vai dii dieđášeiddet mo min dilli lea , ja vai son árvvosmahtášii din váimmuid fas . 13 Lea šaddan dovddusin buot ladnesoalddáhiidda ja earáide ahte mun guottán láhkkiidan Kristusa dihtii . 15 Muhtumat gal sárdnidit Kristusa gáđašvuođa ja riiddu dihtii , muhto earát dahket dan buriin dáhtuin ge , 16 ja sii sárdnidit ráhkisvuođain , danne go dihtet ahte mun lean biddjojuvvon giddagassii bealuštit evangeliuma . 17 Dat earát sárdnidit Kristusa bajidan dihtii iežaset , eai ge sis leat duođalaš áigumušat , dasgo sii navdet ahte sáhttet dahkat mu fáŋgavuođa losibun . 24 Muhto din dihtii lea dárbbašlaš bissut heakkas . 26 Ja go mun boađán fas din lusa , de dii oažžubehtet vel eambbo siva illudit Kristus Jesusis mu dihtii . 29 Dasgo Kristusa dihtii dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su dihtii . 29 Dasgo Kristusa dihtii dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su dihtii . 3 Allet daga maidege dušše vuovdnáivuođa ja guoros gudneáŋgirvuođa dihtii , muhto lehket ustitlaččat ja atnet earáid alibun go iežadet . 9 Dan dihtii lea Ipmil bajidan su allagii ja addán sutnje nama buot namaid badjel , 10 vai juohke čibbi sodjalahttošii Jesusa nammii , almmis , eatnama alde ja eatnama vuolde , 11 ja juohke njuovčča dovddastivččii ahte Jesus Kristus lea Hearrá , Ipmil Áhččái gudnin ! 28 Dan dihtii anán ge dađe deaŧaleabbon vuolggahit su din lusa , vai dii beasašeiddet illudit go oaidnibehtet su fas , ja mun ge livččen uhcit morrašis . 30 Dasgo son lei Kristusa barggu dihtii lahka jámi go son ii seastán heakkas geahččalettiin veahkehit mu dainna mainna ieža ehpet sáhttán veahkehit mu . 7 Muhto buot dan mii ovdal lei munnje vuoitu , anán dál vahágin Kristusa dihtii . Su dihtii mun lean massán buot , ja anán dan duššin vai oččošin Kristusa vuoitun 9 ja beasašin gullat sutnje . 7 Dán dii beasaidet oahppat min ráhkis bargoguoimmis Epafrasas , gii lea oskkáldas Kristusa bálvaleaddji min dihtii . 9 Dan dihtii mii eat leat heaitán rohkadallamis din ovddas gitta dan beaivvi rájes go mii gulaimet din birra . 24 Dál mun illudan go gillán din dihtii . Dan mii velá váilu Kristusa áŧestusain , mun ollašuhtán iežan rupmašis su rupmaša dihtii , mii lea girku . 13 Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja birračuohpakeahtes dilidet dihtii . 16 Danne ii oktage oaččo dubmet din dan dihtii maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha dihtii . 16 Danne ii oktage oaččo dubmet din dan dihtii maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha dihtii . 6 Dákkáriid dihtii Ipmila moarri deaivida eahpegulolaččaid . 12 Go dii lehpet Ipmila válljejuvvon , bassi ja ráhkistuvvon olbmot , de gárvodehket dan dihtii njuoras árkkálmastinvuođain , buorrevuođain , ustitlašvuođain , vuollegašvuođain ja gierdavašvuođain , 13 nu ahte dii gierdabehtet guhtet guimmiideattet ja addibehtet ándagassii guhtet guoibmáseattet , jos nuppis leš váidámuš nuppi vuostái . 3 Rohkadallet min ovddas ge , ahte Ipmil rabašii sánis uvssa , vai mii beasašeimmet sárdnidit Kristusa čiegusvuođa , man dihtii mun dál lean giddagasas . Bávlos illuda searvegotti dihtii Dii diehtibehtet ieža mo mii eliimet din dihtii go leimmet din luhtte . 13 Dan dihtii mii heaittekeahttá giitalit Ipmila go dii vuostaiválddiidet Ipmila sáni man dii gulaidet min sárdnideamen didjiide , ehpet olbmuid sátnin , muhto danin mii dat duođaid lea , Ipmila sátnin , mii maiddái duddjo din siste guđet oskubehtet . Dan dihtii , go mii eat šat sáhttán gierdat dán , de mearrideimmet báhcit Atenii iehčanassii 2 ja vuolggaheimmet Timoteusa din lusa , min oskuvielja ja Ipmila bargoguoimmi Kristusa evangeliuma bálvalusas . 5 Dan dihtii go mun in gierdan šat vuordit , de vuolggahin Timoteusa din lusa oažžut čielgasa din oskkus , lei go geahččaleaddji veadján fillet din , nu ahte min bargu lei duššás . 7 Dan dihtii , oskuguoimmit , lea din osku arvvosmahttán min buot min áŧestusain ja heđiin . 9 Mo mii sáhtášeimmet ge doarvái giitit Ipmila din dihtii , buot dan ilu ovddas man dii lehpet addán midjiide ja mii deavdá min Ipmila muođuid ovddas . 8 Dan dihtii , dat guhte hilgu dán rávvaga , ii hilggo olbmo , muhto Ipmila , guhte addá didjiide Bassi Vuoiŋŋas . 11 Dan dihtii , arvvosmahttet ja nanosmahttet guhtet guimmiideattet , nugo dahkabehtet ge . 13 Ráhkistehket sin ja atnet sin erenoamáš alla árvvus sin barggu dihtii . 5 Dát duođašta ahte Ipmila duopmu lea vuoigatlaš , ahte son atná din dohkálažžan Ipmila riikii , man dihtii dii dál gillábehtet . 11 Dan dihtii mii álo rohkadallat din ovddas ahte Ipmileamet dagašii din dohkálažžan dan rávkojupmái man lehpet ožžon sus , ja attášii didjiide fámu ollašuhttit buot buriid áigumušaid ja oskku daguid , 12 vai Hearrámet Jesusa namma hearvásin dahkkojuvvošii din siste ja dii su siste , Ipmileamet ja Hearrámet Jesus Kristusa árpmu mielde . 15 Bissot dan dihtii nanusin , oskuguoimmit , ja vurkejehket dan maid lehpet ožžon ja oahppan mis , go mii sárdnideimmet dahje čáliimet didjiide . 16 Muhto dan dihtii mun ožžon váibmoláđisvuođa , vai Kristus Jesus čájehivččii aiddo mus mii lea su stuora guhkesmielalašvuohta , ovdagovvan sidjiide geat oskugohtet sutnje ja ožžot agálaš eallima . 8 Dan dihtii mun dáhtun ahte juohke báikkis gos olbmát rohkadallet , de loktejit buhtistuvvon gieđaideaset ja rohkadallet suhtu ja soahpameahttunvuođa haga . 10 Dan dihtii mii rahčat ja hiddjiduvvot . 12 Ale divtte geange badjelgeahččat iežat nuorravuođat dihtii , muhto leage oskkolaččaid ovdagovvan sániin ja daguin , ráhkisvuođas , oskkáldasvuođas ja buhtisvuođas . 14 Dan dihtii mun dáhtun nuorra leaskkaid náitalit ođđasis , riegádahttit mánáid ja fuolahit dáluset , amaset sii addit vuostálastái liibba bilkidit sin . 23 Ale šat juga dušše čázi , muhto návddaš veaháš viinni čoavjját ja dávjjes buozalvasaidat dihtii . 8 Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su dihtii , muhto gillá don ge váivvi evangeliuma dihtii dainna fámuin man Ipmil addá . 8 Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su dihtii , muhto gillá don ge váivvi evangeliuma dihtii dainna fámuin man Ipmil addá . 12 Dan dihtii mun ferten gillát buot dáid , muhto mun in heahpanatta , dasgo mun dieđán geasa mun oskGon Mun lean vissis das ahte sus lea fápmu várjalit dan mii lea oskkilduvvon munnje , dassážii go dat beaivi boahtá . 9 Dan evangeliuma dihtii mun gillán ja lean maiddái čadnojuvvon dego vearredahkki . 11 Don fertet buođđut sin njálmmi , dasgo sii moivašuhttet olles bearrašiid go vearri vuoittu dihtii oahpahit dan maid eai galggaše . Cuiggot sin dan dihtii garrasit , vai sis šaddá dearvvaš osku , 14 ja amaset doahttalit juvddálaš cukcasiid ja báhkkomiid mat bohtet olbmuin geat leat jorgalan eret duohtavuođas . 4 Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , 5 de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas dihtii ; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min . 4 Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , 5 de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas dihtii ; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min . 13 Mun livččen áinnas doallan su dáppe iežan luhtte , vai son du sajis livččii sáhttán bálvalit mu dál go mun ferten guoddit láhkkiid evangeliuma dihtii . Dan dihtii , Ipmil , lea du Ipmil vuoiddadan du ilu oljjuin , du , eanebut go du guimmiid . Dan dihtii mii fertet dađe buorebut váldit vuhtii dan , maid mii leat gullan , amamet rievdat meattá rávnnji mielde . 9 Mii oaidnit goittot Jesusa guhte oanehassii lei eŋgeliid vuolibuš , muhto gillámušas ja jápmimis dihtii lea dál kruvnniduvvon hearvásvuođain ja gudniin . Dan dihtii , bassi oskuguoimmit , guđet lehpet oasálaččat almmálaš rávkojumis , gehččet Jesusii gean mii dovddastit apoasttalin ja bajimušbáhppan . 7 Dan dihtii , nugo Bassi Vuoigŋa cealká : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , 8 de allet buoššut váimmuideattet nugo dalle go čuožžileiddet mu vuostái , daid beivviid go geahččaleiddet mu meahcis . 10 Dan dihtii mun moaráhuvven dan sohkagoddái ja celken : Álelassii sii čádjádallet váimmusteaset , eai ge dovdda mu geainnuid . Sii geaidda buorre sáhka sárdnojuvvui vuosttažin , eai beassan dohko eahpegulolašvuođaset dihtii . 7 Dan dihtii Ipmil mearrida ođđa beaivvi , mii lea « otná beaivi » , ja son cealká ollu maŋŋelis Dávveda bokte nugo lea namuhuvvon ovdalis : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , de allet buoššut váimmuideattet . 11 Viggot mii ge beassat dan vuoiŋŋadussii , amas oktage jorralit seammá eahpegulolašvuođa dihtii . 16 Loaiddastehkot dan dihtii roahkkatvuođain árpmu truvnnu ovdii , vai oččošeimmet váibmoláđisvuođa ja árpmu , nu ahte gávnnašeimmet veahki rivttes áigái . 2 Danne go son lea ieš ge headju , de son sáhttá leat váibmoláđis diehtemeahttun ja čádjideaddji olbmuide , 3 ja dan headjuvuođas dihtii son galgá oaffaruššat suttuoaffariid sihke iežas ja álbmoga ovddas . 7 Go Jesus elii dáppe eatnama alde , de oaffarušai rohkosiid ja ánui čuorvasiiguin ja gatnjaliiguin veahki sus , geas lei fápmu beastit su jápmimis , ja son gullojuvvui ipmilbalolašvuođas dihtii . 17 Dan dihtii Ipmil nannii lohpádusas váliin go hálidii čájehit čielgasit sidjiide geaidda lohpádus guoská , ahte su árvalus ii nuppástuva . 15 Dan dihtii Kristus lea boahtán ođđa lihtu gaskaolmmájin vai sii guđet leat rávkojuvvon , oččošedje lohpiduvvon agálaš árbbi , go son jápmimiinnis lonistii dain rihkkumiin mat ledje dahkkojuvvon vuosttaš lihtu áiggi . 28 Seammá láhkái Kristus lea oktii oaffaruššojuvvon vai válddášii eret eatnagiid suttuid , ja son almmustuvvá nuppi geardde , ja dalle ii šat suttu dihtii , muhto beastit sin guđet leat vuordimin 2 Dan oskku dihtii máddarat ožžo buori duođaštusa . 3 Oskku dihtii mii áddet ahte máilbmi lea sivdniduvvon Ipmila sáni bokte , nu ahte oinnolaš lea riegádan oaidnemeahttumis . 4 Oskku dihtii Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid dihtii . 4 Oskku dihtii Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid dihtii . 5 Oskku dihtii Henok váldojuvvui eret , amas oaidnit jápmima . Dat guhte loaiddasta Ipmila ovdii , ferte oskut ahte Ipmil lea ja ahte son bálkkaša sin guđet ohcet su. 7 Oskku dihtii Noa oaččui almmuhusa Ipmilis das mii ii lean vel oaidnimis , ja ipmilbalolašvuođastis son ráhkadii árkka beastit buot su dálu olbmuid . Oskku dihtii son šattai máilmmi duopmun ja árbii ieš dan vanhurskkisvuođa mii boahtá oskkus . 8 Oskku dihtii Abraham lei gulolaš go rávkojuvvui . 9 Oskku dihtii Abraham ásaiduvai vierisin lohpádusa eatnamii ja orui doppe gođiin Issáhiin ja Jáhkobiin , guđet leigga seammá lohpádusa árbbolaččat . 11 Oskku dihtii Sárá oaččui vel fámu šaddat áhpeheapmin , vaikko su sahkaneami áigi lei juo vássán , go son anii luohtehahttin su gii lei lohpidan . 12 Dan dihtii bohte dan ovtta olbmás , velá boarásmuvvan olbmás , maŋisboahttit nu eatnagat go almmi násttit ja nu lohkameahttumat go mearragátti sáttočalmmit . Dan dihtii ii Ipmil ge heahpanatta sis , muhto suovvá sin gohčodit iežas Ipmilin , dasgo son lea gárvvistan gávpoga sin várás . 17 Oskku dihtii Abraham buvttii Issáha oaffarin go geahččaluvvui . 20 Oskku dihtii Issát buressivdnidii Jáhkoba ja Esaua , boahtteáiggi várás . 21 Oskku dihtii Jáhkot buressivdnidii guktuid Jovsseha bártniid go lei jápmimin , ja rohkadalai njahkut soabbegeaži vuostái . 22 Oskku dihtii Jovsset sártnui , go lei lahka jámi , ahte Israela álbmot vuolgá oktii eret Egyptas ja mearridii mii su dávttiiguin galggai dahkkojuvvot . 23 Oskku dihtii Movssesa vanhenguovttos aniiga bártniska čihkosis golbma mánu . 24 Oskku dihtii Movsses biehttalii rávis olmmožin gohčoduvvomis farao nieidda bárdnin . 27 Oskku dihtii son vulggii Egyptas ii ge ballan gonagasa moaris . 28 Oskku dihtii son ásahii beassážiid ja riškkuhii vara amas sorbmejeaddji eŋgel guoskkahit israellaččaid vuosttašriegádeddjiid . 29 Oskku dihtii israellaččat manne Ruksesmeara čađa dego goike eatnama mielde , muhto go egyptalaččat geahččaledje dan , de heavvanedje . 30 Oskku dihtii Jeriko muvrrat gahčče go álbmot lei vázzán daid birra čieža beaivvi . 31 Oskku dihtii fuorrá Rahab vealttai jápmimis oktan eahpegulolaččaiguin , dasgo son lei váldán dihtošteddjiid vuostái ráfiin . 33 Oskku dihtii sii vuite riikkaid , doalahedje rievtti ja besse oaidnit lohpádusaid ollašuvvamin . Vihkot áŋgirvuođain gitta loahpa rádjái dan gilvvu mii mis lea ovddabealde , 2 geahčadettiin Jesusii , guhte ásaha ja ollašuhttá oskku , ja guhte boahttevaš ilu dihtii gierddai ruossa gillámušaid beroškeahttá heahpadis ja dál čohkká Ipmila truvnnu olgeš bealde . 28 Go mii oažžut riikka mii ii lihkkas , de lehkot dan dihtii giitevaččat ja bálvalehkot Ipmila su dáhtu mielde ipmilbalolašvuođas ja balus , 29 dasgo min Ipmil lea loaktevaš dolla . » 6 Dan dihtii mii sáhttit cealkit dorvvolaš mielain : Hearrá lea mu veahkeheaddji , in mun bala . 11 Dii han diehtibehtet ahte go bajimušbáhppa doalvu elliid vara buot basimussii suttuid soabaheami dihtii , de dáid elliid gorudat boldojuvvojit šilju olggobealde . 21 Ii go min áhčči Abraham dahkkojuvvon vanhurskkisin daguidis dihtii go son vel bártnis Issáha ge bijai oaffaráltára ala ? 24 Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis dihtii ii ge dušše oskku dihtii . 24 Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis dihtii ii ge dušše oskku dihtii . Son dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis dihtii , danne go son vuostáiválddii áirasiid ja doalvvui sin olggos gávpogis eará geainnu . 6 Dan dihtii celkojuvvo 7 Lehket dalle Ipmilii vuolibuččat ! Gullet dii riggát : Čirrot ja luibmet buot daid vártnuhisvuođaid dihtii mat deaividit din ! 16 Dan dihtii dovddastehket suttuideattet guhtet guoibmáseattet ja rohkadallet guhtet guimmiideattet ovddas vai dii dearvvašmahttojuvvošeiddet . 6 Ávvudehket dan dihtii , vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát máŋgga lágán geahččalusaid 7 vai din osku geahččaluvvošii . 13 Dan dihtii bidjet boahkána alimiiddádasadet , gohcet , lehkoset din jurdagat gárvásat ! 20 Son lei válljejuvvon dása ovdal go máilbmi vuođđuduvvui , muhto din dihtii son lea almmustuvvan easkka dál áiggiid loahpas . Bidjet dan dihtii eret buot bahávuođa , behttosa ja guoktilašvuođa , gáđašvuođa ja sealggebealdesárdnuma . 5 Šaddet ieža ge ealli geađgin geat huksejuvvobehtet vuoiŋŋalaš viessun ja bassi báhppagoddin , ja buktet ovdan vuoiŋŋalaš oaffariid mat leat dohkálaččat Ipmilii Jesus Kristusa dihtii . 13 Lehket Hearrá dihtii juohke máilmmálaš ásahusa vuolibuččat , lehkos dal keaisár gii lea bajimuš , 14 dahje eananhearrát geaid son lea vuolggahan ráŋggáštit bahádahkkiid , muhto rámidit sin geat dahket buori . 21 Dán várás dii rávkojuvvuidet , dasgo maiddái Kristus gillái din dihtii ja attii didjiide ovdamearkka vai dii čuvošeiddet su luottaid . Su háviid dihtii dii lehpet dearvvašmahttojuvvon . 14 Muhto jos gillábehtet vanhurskkisvuođa dihtii , de lehpet ávdugasat . 17 Lea buoret dahkat buori ja gillát , jos nu leažžá Ipmila dáhttu , go gillát bahádaguid dihtii . 18 Dasgo Kristus ieš gillái oktii jápmima suttuid dihtii ; vanhurskkis gillái vanhurskkismeahttumiid ovddas vai son dolvvošii din Ipmila lusa . 6 Dasgo dan dihtii lea evangelium sárdniduvvon jábmiide ge , vai sii ealášedje Vuoiŋŋas , nugo Ipmil ge eallá , vaikko sii , go elle dán máilmmis , ožžo seammá duomu go buot olbmot . Lehket dan dihtii jierpmálaččat ja čilgosat , vai sáhttibehtet rohkadallat . 14 Ávdugasat dii lehpet jos bilkiduvvobehtet Kristusa nama dihtii , dasgo din badjel lea hearvásvuođa Vuoigŋa , Ipmila Vuoigŋa . 19 Dan dihtii galget sii geat gillájit Ipmila dáhtu mielde , addit sieluset oskkáldas sivdnideaddji háldui ja dahkat buori . Allet daga dan bahá vuoittu dihtii , muhto buorredáhtolašvuođain . 5 Dán dihtii vigget áŋgirit čájehit oskkusteattet duođalašvuođa , duođalašvuođas rivttes dieđu 6 dieđus mearálašvuođa , mearálašvuođas gierdavašvuođa , gierdavašvuođas ipmilbalolašvuođa , 7 ipmilbalolašvuođas vieljalaš ráhkisvuođa , ja vieljalaš ráhkisvuođas ráhkisvuođa buohkaide . 10 Dan dihtii , oskuguoimmit , vigget velá áŋgireabbot nannet iežadet rávkojumi ja válljejumi ! 12 Dan dihtii dáhtun álo muittuhit didjiide buot dáid , vaikko dii dovdabehtet daid ja lehpet nannejuvvon dan duohtavuođas mii lea addojuvvon didjiide . 19 Dan dihtii mii sáhttit vel nannoseabbot luohttit dan profehtasátnái , ja dii dahkabehtet bures go váldibehtet dan vuhtii . 2 Olusat čuvvot sin nuoskkes eallima , ja duohtavuođa geaidnu bilkiduvvo sin dihtii . Sii duššet ge nugo spiret 13 ja ožžot vearrivuođa bálkká vearrivuođaset dihtii . 16 Muhto son cuiggoduvvui rihkkumis dihtii ; gielahis ásen sártnui olbmo jienain ja eastadii profehta dahkamis jallavuođaid . 14 Dan dihtii go dii , ráhkkásiiddán , vuordibehtet dán , de vigget eallit nu ahte Hearrá gávnnašii din buhtisin ja láitemeahttumin ja dis livččii ráfi . 12 Mánát , mun čálán didjiide , dasgo din suttut leat ándagassii addojuvvon su nama dihtii . Dan dihtii mii diehtit ahte lea maŋimuš diibmu . Leat maiddái suttut mat dolvot jápmimii , muhto dakkár suttuid dihtii in gohčo din rohkadallat . 2 Mii ráhkistit sin duohtavuođa dihtii mii bissu min siste ja lea minguin agálašvuhtii . 7 Sii han leat vuolgán Nama dihtii , eai ge sii leat váldán vuostái veahki báhkiniin . 10 Dan dihtii , go mun boađán , de mun áiggun muittuhit sutnje su daguid , mo son gilvá bahás ságaid min birra . Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset dihtii addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa dihtii . Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset dihtii addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa dihtii . Sii sárdnot čeavlás sániid ja ávkkiset dihtii guoktiluššet olbmuiguin . Juohke čalbmi oaidná su , maiddái dat mat leat rehtten su , ja buot eatnama čearddat luoibmagohtet su dihtii . 3 Don leat gierdavaš ; don leat gierdan ollu mu nama dihtii it ge leat váiban . 9 Go Láppis dojii viđat seailla , de mun oidnen áltára vuolde sin sieluid geat ledje sorbmejuvvon Ipmila sáni ja duođaštusaset dihtii . 10 Eatnama ássit illudit ja ávvudit daid vuorbbi dihtii ja sáddejit attáldagaid guhtet guimmiidasaset . De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa dihtii 11 ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset dihtii , muhto eai jorgalan daguineaset . De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa dihtii 11 ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset dihtii , muhto eai jorgalan daguineaset . Muhto sii bilkidedje Ipmila dan givssi dihtii man čuorbmasat dagahedje , dasgo giksi lei issoras . Dasgo fámolaš lea Hearrá Ipmil guhte lea dubmen su. 9 Máilmmi gonagasat geat leat suinna furrošan ja leaicidan , čirrot ja luibmet su dihtii , go oidnet suova badjáneamen go son buollá . » 19 Ja sii gilve muolddaid oaivviset ala ja čurvo čieru ja luoimma : « Vuoi , vuoi stuora gávpoga , gos buohkat geain lea skiipa meara alde , leat riggon su divrras dávviriid dihtii ! Mun oidnen maiddái sin sieluid geat ledje steavliduvvon Jesusa duođaštusa ja Ipmila sáni dihtii , ja oidnen buohkaid geat eai lean gopmirdan beađu dahje dan čuolahusgova eai ge lean bidjan dan mearkka gállui eai ge gihtii . Dalle ollašuvai dat maid profehta Jeremia lei sárdnon : Čuorvvas gullo Ramas , čierrun ja garra bárgun : Rakel čierru mánáidis dihtii ii ge beroš jeđđehusas , dasgo sii eai leat šat . Ávdugasat sii geat doarrádallojit vanhurskkisvuođa dihtii , dasgo almmiriika lea sin . Ávdugasat lehpet dii go sii bilkidit ja doarrádallet din mu dihtii , gielistit din ala ja hállet baháid din birra juohke láhkái . Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . Ja manne moraštehpet biktasiid dihtii ? Allet nappo moraš ihtáš beaivvi dihtii ; gal ihtáš beaivi buktá morrašiiddis . Rohkadallet dan dihtii láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas . Lehket dan dihtii gávvilat dego gearbmašat ja vigiheamit dego duvvát ! Dasgo sii addet din duopmostuoluide ja spihččejit din synagogaineaset , ja dii dolvojuvvobehtet eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu dihtii , vai duođaštehpet sidjiide ja báhkiniidda . Ja buohkat vašuhit din mu nama dihtii . Allet dan dihtii bala ! Riidu Jesusa dihtii Muhto dat guhte lea massán heakkas mu dihtii , gádju dan ! Dan dihtii sii šaddet din duopmárin . Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni dihtii , de son hilgáda dallánaga . » Ja sin eahpeoskku dihtii son ii dahkan doppe eatnat oavdudaguid . » Dasgo Herodes lei váldán Johanasa gitta , čatnan su ja bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , dihtii . » Gonagas šattai fuones millii , muhto vuordnumis ja gussiid dihtii son gohčui addit niidii dan , ja son bijai sáni giddagassii ja gohčui steavlidit Johanasa . Nu dii lehpet dahkan Ipmila sáni duššin árbevieruideattet dihtii . Muhto dat guhte massá heakkas mu dihtii , gádju dan . » Son vástidii : « Dan dihtii go dis lea nu uhcán osku . Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta dihtii go dan ovccilogiovcci dihtii mat eai lean láhppon . Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta dihtii go dan ovccilogiovcci dihtii mat eai lean láhppon . Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan dihtii : « Lea go olbmás lohpi earránit áhkástis man sivas ihkinassii ? » Son vástidii sidjiide : « Ehpet go leat lohkan ahte Sivdnideaddji álggus sivdnidii sudno olmmájin ja nisun ja celkkii : Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin . » Son vástidii : « Din váimmuid garasvuođa dihtii Movsses suovai din earránit áhkás , muhto álggu rájes ii lean nu . Dasgo leat muhtumat geat ellet náitalkeahttá danne go sii riegádedje dohkkemeahttumin náittosdillái , earát danne go olbmot leat dahkan sin dohkkemeahttumin dasa ; muhto leat maiddái muhtumat geat ieža leat dahkan iežaset dohkkemeahttumin náittosdillái almmiriikka dihtii . Ja juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje áhči dahje eatni dahje mánáid dahje bealdduid mu nama dihtii , son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot ja árbe agálaš eallima . Mannet dan dihtii geaidnoearuide ja bovdejehket heajaide buohkaid geaid deaivabehtet . Dahket ja jeagadehket dan dihtii buot dan maid sii oahpahit didjiide . Dii háhpohallabehtet leaskkaid dáluid ja lohkabehtet guhkes rohkosiid ; dan dihtii oažžubehtet garraset duomu . De sii bidjet din áŧestusaide ja goddet din , ja buot álbmogat vašuhit din mu nama dihtii . Ja dan dihtii go lágahisvuohta lassána , eanemusaid ráhkisvuohta čoasku . Muhto sin dihtii geat leat válljejuvvon , oaniduvvo diet áigi . Gohcet dan dihtii , dasgo dii ehpet dieđe guđe beaivvi din Hearrá boahtá . » Gohcet dan dihtii , dasgo dii ehpet dieđe beaivvi ehpet ge diimmu . Dan dihtii livččet berren addit mu ruđa ruhtalonuheddjiide , de livččen ožžon dan ruovttoluotta reanttuiguin go máhccen . Dan dihtii dat bealdu gohčoduvvo Varrabealdun vel otná beaivvi ge . Dasgo mus ledje surgadis niegut mannan ija su dihtii . Gohčo dan dihtii atnit hávddi dárkilis geahčus goalmmát beaivvi rádjái , amaset su máhttájeaddjit beassat suoládit su ja dadjat álbmogii ahte son lea bajásčuoččáldahttojuvvon jábmiid luhtte . Vulget dan dihtii ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja oahpahettiin sin doallat buot dan maid mun lean gohččon din doallat . Muhto go olbmuid eatnatvuođa dihtii eai beassan Jesusa lusa , de gaiko dáhki dakko buohta gokko Jesus lei . » Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo dihtii , ii ge olmmoš sábbáha dihtii . » Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo dihtii , ii ge olmmoš sábbáha dihtii . Son geahčai birra buohkaide , dievva moaris ja morrašis sin garra váimmuid dihtii , ja celkkii olbmái : « Geige gieđat ! Jesus dáhtui máhttájeddjiidis doalahit sutnje fatnasa gárvvisin olbmuid eatnatvuođa dihtii , amaset bahkket su ala . Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni dihtii , de sii hilgádit dallánaga . » Muhto Jesus geahčai birrasis oaidnin dihtii su gii lei dahkan dan . » Dasgo Herodes lei bidjan olbmuid váldit Johanasa gitta ja lei bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , dihtii . Nie dahkabehtet Ipmila sáni duššin árbevieruideattet dihtii maid lehpet čuvvon ja oahpahan . Geahččalan dihtii su sii dáhtto sus mearkka almmis . Muhto dat guhte massá heakkas mu ja evangeliuma dihtii , gádju dan . Máŋgga háve vuoigŋa lea bálkestan su sihke dollii ja čáhcái goddin dihtii su . Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan dihtii : « Lea go boatnjás lohpi earránit áhkástis ? Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis , ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin . » Muhto son šattai lossa millii dán vástádusa dihtii ja manai eret moraš mielain , dasgo son lei hui rikkis . » Jesus vástidii sutnje : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje eatni dahje áhči dahje mánáid dahje bealdduid mu ja evangeliuma dihtii , son oažžu čuođigeardásaččat ruoktot ; dáppe dálá máilmmis oažžu ruovttu , vieljaid , oappáid , etniid , mánáid ja bealdduid , ja velá doarrádallamiid ge , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis . » Muhto dan sii eai duostan olbmuid dihtii , go juo buohkat oaivvildedje ahte Johanas duođaid lei profehta . Dan dihtii sii guđđe su ja manne eret . Sii addet din duopmostuoluide , spihččejit din synagogain ja dolvot din eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu dihtii duođašteaddjin sidjiide . Ja dii vašuhuvvobehtet mu nama dihtii . Muhto sin dihtii geaid son lea válljen , lea son oanidan dan áiggi . Muhto Judas Iskariot , okta dan guoktenuppelohkásis , manai bajitbáhpaid lusa beahttin dihtii Jesusa . Son šaddá dutnje illun ja ávvun , ja olusat illudit su riegádeami dihtii . Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan dihtii áhčiid váimmuid mánáide ja addin dihtii eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái . Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan dihtii áhčiid váimmuid mánáide ja addin dihtii eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái . » Son suorganii sakka eŋgela sániid dihtii ja imaštii maid dát buorástahttin mearkkašivččii . Dan dihtii lea bassi dat mánná gii riegáda ja gohčoduvvo bassin ja Ipmila Bárdnin . Dalle Márjá celkkii : Mu siellu rámida Hearrá , ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila , mu beasti , dihtii . Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui . Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui . Vuoigŋa doalvvui su tempelii , ja go Jesusa vánhemat bođiiga sisa mánáin dahkan dihtii lága vieru mielde , de Simmon válddii máná sallasis , máinnui Ipmila ja celkkii : Hearrá , dál divttát bálvaleaddját vuolgit dáppe ráfis , nugo don leat cealkán . Sii čuožžiledje ja ádje su olggos gávpogis , ceakkobávtti guvlui dan váris masa sin gávpot lei huksejuvvon , hoigadan dihtii su das vuolás . Muhto son geahččalattai geassádit ávdin báikkiide rohkadallan dihtii . Muhto go olbmuid eatnatvuođa dihtii eai sáhttán buktit su sisa , de sii manne dáhki ala , luvvestedje moadde diilageađggi ja luite su vulos , aiddo Jesusa ovdii . Ávdugasat lehpet dii go olbmot vašuhit din , go sii olgguštit din ja bilkidit din ja fasttášit din nama Olbmobártni dihtii ! Váruhehket dan dihtii mo dii gullabehtet ! Su eadni ja su vieljat bohte dohko , muhto sii eai beassan Jesusa lusa ollu olbmuid dihtii . Buohkat ledje čierrumin ja luoibmamin nieidda dihtii . Muhto dat guhte massá heakkas mu dihtii , gádju dan . Dan dihtii válddii uhca mánáža , bijai dan báldasis ja celkkii sidjiide : « Dat guhte vuostáiváldá dán máná mu nammii , vuostáiváldá mu . Rohkadallet dan dihtii láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas . Muhto Mártá lei doaimmas buot bargguiguin bálvalan dihtii gussiid . Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa dihtii , de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa dihtii , ja attášii sutnje buot maid dárbbaša . Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa dihtii , de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa dihtii , ja attášii sutnje buot maid dárbbaša . » Earát gáibidedje sus mearkka almmis geahččalan dihtii su . Dan dihtii sii šaddet din duopmárin . Dan dihtii lea ge Ipmila viissisvuohta cealkán : Mun vuolggahan sin lusa profehtaid ja apoastaliid ; muhtumiid sis sii goddet , earáid sii doarrádallet . Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat . » Go son celkkii dán , de buot su vuostálastit heahpanedje , muhto oppa olmmošjoavku illudii buot ovddolaš daguid dihtii maid son dagai . Jos oktage dis áigu hukset toartna , ii go son vuos rehkenasttáše maid dat máksá oaidnin dihtii lea go sus doarvái ruhta ollašuhttit dan . Tuollárat ja suttolaččat bohte Jesusa lusa gullan dihtii su . » Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča dihtii gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása dihtii geat eai dárbbaš jorgalusa . » Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča dihtii gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása dihtii geat eai dárbbaš jorgalusa . » Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái illudit Ipmila eŋgelat ovtta suttolačča dihtii guhte dahká jorgalusa . Son muitalii sidjiide veardádusa oahpahan dihtii sidjiide ahte sii galge álelassii rohkadallat eai ge váibat : Muhtun gávpogis lei duopmár guhte ii ballan Ipmilis ii ge beroštan olbmuin . » Jesus vástidii : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje áhká dahje vieljaid dahje vánhemiid dahje mánáid Ipmila riikka dihtii , son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot dáppe dán máilmmis , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis . Son hálidii sakka oaidnit makkár olmmoš Jesus lea , muhto lei uhcci šattus ii ge beassan su lahka olbmuid dihtii . Dalle olles máhttájeaddjijoavku rámidišgođii ja máidnugođii Ipmila alla jienain buot fámolaš daguid dihtii maid sii ledje oaidnán . Jesus čierru Jerusalema dihtii Go son bođii lagabuidda ja oinnii gávpoga , de čierrugođii dan dihtii ja celkkii : « Jos don ge áddešit odne mii buktá dutnje ráfi ! Sii háhpohallet leaskkaid dáluid ja lohket guhkes rohkosiid dušše oidnon dihtii . Muhto ovdal go buot dát dáhpáhuvvá , sii doarrádallet din ja váldet din gitta , addet din synagogaid duopmostuoluide ja bálkestit din giddagassii ; dii dolvojuvvobehtet gonagasaid ja eananhearráid ovdii mu nama dihtii . Buohkat vašuhit din mu nama dihtii , muhto dii ehpet masse vuoktačalmmi ge oaivvis . Mun áiggun dan dihtii spihččehit su ja de luoitit su luovus . Muhto olles olmmošjoavku čuorvvui Barabbas lei olmmái guhte lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima dihtii . Son luittii luovus dan gean sii dáhtto , son gii lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima dihtii . Stuora olmmošjoavku čuovui mielde ; sin gaskkas ledje maiddái ollu nissonat geat fuiko ja čirro su dihtii . Allet čiero mu dihtii , muhto čirrot iežadet ja mánáideattet dihtii . Allet čiero mu dihtii , muhto čirrot iežadet ja mánáideattet dihtii . Muhto go sii eai velá ge oskon ilu ja imašteami dihtii , de son jearai sis : « Lea go dis mihkkege maid borrat ? In mun dovdan su , muhto aiddo dan dihtii lean boahtán gásttašit čáziin , vai son almmustuvašii Israelii . » Su máhttájeaddjit muitájedje dan mii lea čállojuvvon : Buolli áŋgirvuohta du viesu dihtii duššada mu . Dat guhte ii oskko , lea juo dubmejuvvon , dan dihtii go ii leat oskon Ipmila áidnoriegádan Bártni nammii . » Olusat dán Samaria gávpoga ássiin ledje oskugoahtán Jesusii nissona duođaštusa dihtii : « Son lea cealkán munnje buot dan maid mun lean dahkan . Ollu eanebut oskugohte go gulle su sániid , ja sii dadje nissonii : « Dál mii eat oskko šat dušše du sániid dihtii . » Dán son celkkii geahččalan dihtii Filipa , dasgo son diđii ieš maid áiggui dahkat . » Jesus vástidii sidjiide : « Duođaid , duođaid , mun cealkkán didjiide : Ehpet dii oza mu dan dihtii go lehpet oaidnán mearkkaid , muhto danne go boraidet láibbi ja galláneiddet . Olusat nimmorit Jesusa sániid dihtii Jos dál olmmoš sáhttá birračuhppojuvvot sábbáhin , amas Movssesa láhka rihkkojuvvot , sáhttibehtet go dii dalle suhttat munnje dan dihtii go mun dahken olbmo ollásit dearvvašin sábbáhin ? Dán sii dadje geahččalan dihtii su , vai gávnnašedje juoidá mainna sivahallat su . Dan dihtii mun celken ahte dii jápmibehtet suttuidasadet . Mus lea ollu dadjamuš din birra ja ollu man dihtii dubmet din . » De sii válde geđggiid geđgen dihtii su , muhto Jesus čiehkádii ja manai olggos tempelis . » De šattai fas riidu juvddálaččaid gaskii su sániid dihtii . » Juvddálaččat válde fas geđggiid geađgádan dihtii su . Man dagu dihtii dii geađgádehpet mu ? » Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu dihtii , muhto Ipmilbilkádusa dihtii , dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin . » Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu dihtii , muhto Ipmilbilkádusa dihtii , dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin . Ja din dihtii lean ilus go in lean doppe , vai dii oskugoađášeiddet . Betania lea aiddo Jerusalema lahka , sullii vihttanuppelot stadia gávpogis eret , ja ollu juvddálaččat ledje boahtán jeđđet Márttá guoktá Márjjáin sudno morrašis vieljaska dihtii . Muhto mun cealkkán dán olbmuid dihtii geat čužžot dás birra , vai sii oskot ahte don leat vuolggahan mu . » Dán son ii dadjan iešalddes , muhto go son lei bajimušbáhppan dan jagi , de son einnostii ahte Jesus galggai jápmit álbmoga ovddas , ii ge dušše álbmoga ovddas , muhto oktii čohkken dihtii daid Ipmila mánáid geat leat bieđganan juohke guvlui . Eai sii boahtán dušše su dihtii , muhto oaidnin dihtii Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte . Eai sii boahtán dušše su dihtii , muhto oaidnin dihtii Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte . Dalle bajitbáhpat lihtodišgohte goddit Lasarusa ge , dasgo su dihtii ollu juvddálaččat manne dohko ja oskugohte Jesusii . » Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu dihtii , muhto din dihtii . » Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu dihtii , muhto din dihtii . » Dán son celkkii dovddahan dihtii makkár jápmima son galggai muosáhit . Jos muđuid ehpet oskko , de oskot munnje mu daguid dihtii . Dii lehpet juo buhttásat dan sáni dihtii maid mun lean sárdnon didjiide . Buot dáid sii dahket didjiide mu nama dihtii , dasgo eai dovdda su gii lea vuolggahan mu . » Dasgo moraš lea deavdán din váimmuid dan dihtii maid mun lean cealkán didjiide . Muhto go mánná lea riegádan , de son ii muitte šat bákčasiiddis ilu dihtii go olmmoš lea riegádan máilbmái . Ja mun basuhan iežan sin dihtii , vai sii ge basuhuvvošedje duohtavuođas . » Dát dáhpáhuvai vai dat sátni ollašuvašii maid Jesus lei cealkán dovddahan dihtii makkár jápmima son galggai gillát . Mun lean riegádan ja boahtán máilbmái duođaštan dihtii duohtavuođa birra . Juvddálaččat bivde dan dihtii ahte jábmiid juolgedávttit cuvkojuvvošedje , ja ahte liikkat váldojuvvošedje vuolás . » Dán son celkkii almmuhan dihtii makkár jápmimiin Biehtár galggai gudnejahttit Ipmila . Dan dihtii , dihtos oppa Israela álbmot dán vissásit : Dán Jesusa gean dii russiinávliidet , lea Ipmil dahkan sihke Hearrán ja Messiasin . Gáhtet dan dihtii ja jorgalehket , vai din suttut sihkkojuvvošedje eret . Go moai odne dutkojuvvojetne dan buori dagu dihtii maid letne dahkan buohcci olbmái , ja mo son buoriduvvui , de dihtet dii buohkat ja oppa Israela álbmot ahte dát olmmái čuožžu dearvvašin din ovddas Jesus Kristusa , nasaretlačča , nammii . » Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid dihtii ; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan dihtii mii lei dáhpáhuvvan . » Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid dihtii ; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan dihtii mii lei dáhpáhuvvan . Duođaid , sii leat lihtodan dán gávpogis du bassi bálvaleaddji Jesusa vuostái , gean don leat vuoiddadan , sihke Herodes ja Pontius Pilatus oktan báhkiniiguin ja Israela álbmogiin , ollašuhttin dihtii dan maid du giehta ja dáhttu lei juo mearridan . Su lea Ipmil bajidan ja bidjan olgeš gieđas beallái oaivámužžan ja beastin , addin dihtii Israelii jorgalusa ja suttuid ándagassii addojumi . Apoastalat guđđe Ráđi ja illudedje go ledje adnojuvvon dohkálažžan hiddjiduvvot Jesusa nama dihtii . Dat guoktenuppelogis gohččo dalle čoahkkái buot máhttájeddjiid ja dadje : « Ii livčče riekta jos mii heaittášeimmet sárdnideames Ipmila sáni dan dihtii go fertet lágidit biepmuid . Go son oinnii mo muhtun sis illástuvvui , de Movsses doamihii veahkehit su ja gottii egyptalačča mávssahan dihtii illástuvvan olbmá . Son vuostáiválddii ealli sániid , addin dihtii daid midjiide . Nu sii ráhkadedje gálbbi ja oaffarušše dan eahpeipmilii , ja sii illudedje gieđaideaset dujiid dihtii . Dan dihtii mun sirddán din nuppi beallái Babylona . Mun áiggun čájehit sutnje man ollu son ferte gillát mu nama dihtii . Dál mii leat buohkat čoahkis Ipmila muođuid ovddas gullan dihtii buot dan maid Hearrá lea gohččon du sárdnut . Dan dihtii Biehtár fáktejuvvui giddagasas , muhto searvegoddi rohkadalai áŋgirit Ipmilii su ovddas . » Dan seammás Hearrá eŋgel časkkii su dan dihtii go son ii lean addán Ipmilii gudni . Dávvet bálvalii Ipmila olles eallinagis ollašuhttin dihtii Ipmila áigumušaid . Doppe soai borjjasteigga Antiokiai , gos oktii leigga addojuvvon Ipmila árpmu háldui ollašuhttin dihtii dan dagu man dál leigga loahpahan . Dan dihtii oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa dihtii , ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas . Dan dihtii oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa dihtii , ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas . Go sii ledje lohkan dan , de illudedje daid árvvosmahtti sániid dihtii mat das ledje . Bávlos siđai Timoteusa mielde mátkeguoibmin , ja son birračuohpai su daid guovlluid juvddálaččaid dihtii , dasgo buohkat dihte ahte Timoteusa áhčči lei greikalaš . Dáppe ledje juvddálaččat eanet rabasmielagat go Tessalonikas , ja sii vuostáiválde sáni geargatvuođain ja guorahalle čállagiid beaivválaččat oaidnin dihtii leat go dát sánit duođat . Kenkreas son čuohpahii vuovttaidis ollašuhttin dihtii lohpádusa . Daid áiggiid šattai stuora stuibmi Hearrá Geainnu dihtii . Dán ii sáhte oktage biehttalit , ja dan dihtii berrebehtet dii jaskkodit dál , ehpet ge dahkat maidege jallavuođaid . Mun lean bálvalan Hearrá vuollegašvuođain ja gatnjaliiguin buot geahččalusain maid mun lean gillán juvddálaččaid bahás lihtodemiid dihtii . Gohcet dan dihtii ja muitet ahte golbma jagi ijatbeaivvi mun lean heaittekeahttá nevvon juohkehačča dis ganjalčalmmiid . In leat gárvvis dušše čadnojuvvot , muhto maiddái jápmit Jerusalemii min Hearrá Jesusa nama dihtii . Muhto olbmot čurvo , nuppit dán , nuppit duon , ja go son ii sáhttán oažžut albma dieđu dán rieja dihtii , de son gohčui doalvut Bávlosa ladnái . Šerres čuovgga dihtii mun in oaidnán , ja sii geat ledje muinna , láidejedje mu gieđas nu ahte bohten Damaskusii . Son gohčui su gažaduvvot ja spihččejuvvot gávnnahan dihtii manne sii čurvo nu su vuostái . Don leat čohkkámin dás dubmen dihtii mu lága mielde , muhto don rihkut lága go gohčut cábmit mu . Dál lean áššáskuhttojuvvon jábmiid bajásčuožžileami doaivaga dihtii . Du dihtii mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi dihtii . Du dihtii mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi dihtii . Dahje divtte dáid ieža muitalit mas sii gávdne mu sivalažžan go čužžon Ráđi ovddas , leažžá go juo aiddo dán dajaldaga sivas man mun čurvejin go čužžon sin ovddas : « Dii áššáskuhttibehtet mu odne jábmiid bajásčuožžileami dihtii . Feliks hálidii bisuhit buori gaskavuođa juvddálaččaide , ja dan dihtii son divttii Bávlosa ain čohkkát giddagasas . Dii oaidnibehtet dán olbmá gean dihtii buot juvddálaččat leat jorggihan munnje , sihke Jerusalemis ja dáppe , čuorvvodettiin ahte son ii galggaše šat beassat eallit . Ja dál mun lean áššáskuhtton dan lohpádusa doaivvu dihtii man Ipmil attii min máddariidda . Gonagas , dán doaivvu dihtii áššáskuhttet juvddálaččat mu . Dan dihtii vulgen oktii Damaskusii bajitbáhpaid válddiin ja isitvuođain . Mun lean almmustahttán iežan dutnje , dasgo mun lean válljen du bálvaleaddjin ja duođašteaddjin , muitalan dihtii sihke dan birra maid don leat oaidnán ja maid mun čájehan dutnje maŋŋil go mun gájun du iežat álbmogis ja báhkiniin . Sii gesse dan skiipii , ja sihkkarastin dihtii skiippa sii gárre dan oaraiguin . Lehket dan dihtii dorvvolaččat ! Dan dihtii ávžžuhan din dál boradit ; dat lea dárbbašlaš , vai dii sáhttibehtet gáddjojuvvot . Dán dihtii lean sihtan din boahtit deike , vai beasan deaivat din ja sárdnut didjiide . Dasgo mun lean čadnon dáidda láhkkiide Israela doaivaga dihtii . Muhtumat sis oskugohte su sániid dihtii , muhto earát eai oskon . Dan dihtii sávašin beassat sárdnidit evangeliuma maiddái didjiide geat orrubehtet Romas . Dan dihtii Ipmil attii sin váimmuideaset anistumiid ja nuoskivuođa háldui , nu ahte sii gaskavuođaineaset heahppašuhtte rupmašiiddiset . Dan dihtii Ipmil attii sin heahpatlaš himuid háldui . Olbmát nuskošedje olbmáiguin ja ožžo dan ráŋggáštusa man ánssášedje dan čádjádusa dihtii . Dasgo nu han lea čállojuvvon : Din dihtii Ipmila namma bilkiduvvo báhkiniid gaskkas . Jos Abraham dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis dihtii , de juoga sus gal livččii mainna rábmot iežas . Dan dihtii son oaččui lohpádusa go oskkui , vai buot addojuvvošii árpmus ja lohpádus bisošii nanusin oppa su nállái , ii dušše sidjiide geat čuvvot lága , muhto sidjiide ge geain lea seammá osku go Abrahamas . Dan dihtii Ipmil anii su vanhurskkisin . Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama dihtii , muhto maiddái min dihtii . Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama dihtii , muhto maiddái min dihtii . Son addojuvvui jápmimii min rihkkumiid dihtii ja bajásčuoččáldahttojuvvui vai mii dahkkojuvvošeimmet vanhurskkisin . Go mii dál leat dahkkojuvvon vanhurskkisin go oskut , de mis lea ráfi Ipmiliin Hearrámet Jesus Kristusa dihtii . Go mii oskut , de beassat su dihtii dan árbmui mas mii juo leat , ja mii illudit go mis lea dat doaivva ahte mii oažžut oasi Ipmila hearvásvuođas . Eat ge duššefal dan , muhto mii illudit velá áŧestusaideamet dihtii ge . Ii ge duššefal dan , muhto mii beassat maiddái rábmot iežamet Ipmilis , Hearrámet Jesus Kristusa dihtii , gii dál lea addán midjiide soabahusa . Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma dihtii , muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu dihtii . Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma dihtii , muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu dihtii . Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo dihtii , de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , dihtii . Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo dihtii , de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , dihtii . Mun geavahan juohkebeaivválaš giela din oaččálaš headjuvuođa dihtii . Mu siskkáldas olmmoš illuda Ipmila lága dihtii , muhto mun oainnán eará l@¡ga lahtuinan . Ipmil dagai dan mii lei veadjemeahttun láhkii , danne go dat lei fámuheapmi oačči dihtii . Soabahan dihtii suttu son vuolggahii Bártnis suttolaš olbmo hámis ja dubmii suttu mii lea oaččis , vai lága gáibádus ollašuvašii min siste , guđet eat vádjol oačči mielde , muhto Vuoiŋŋa mielde . Muhto jos Kristus lea din siste , de rumaš lea gal jápmán suttu dihtii , muhto Vuoigŋa addá eallima danne go dii lehpet dahkkojuvvon vanhurskkisin . Nugo lea čállojuvvon : Du dihtii mii goddojuvvot geažos beaivvi , mii adnojuvvot njuovvansávzan . Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid dihtii , muhto su dihtii guhte rávká , nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin . Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid dihtii , muhto su dihtii guhte rávká , nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin . Stuora guhkesmielalašvuođain son sesttii vel daid lihtiid ge maid lei ráhkadan cuvken dihtii moaristis . Dovddakeahttá Ipmila vanhurskkisvuođa sii vigget ráhkadit iežaset vanhurskkisvuođa , ja dan dihtii eai vuollán Ipmila vanhurskkisvuođa vuollái . Muhto jos dat lea árpmus , de ii leat buriid daguid dihtii . Evangeliuma dáfus sii leat Ipmila vašálaččat , din dihtii . Muhto válljejumi dáfus Ipmil ráhkista sin , máddariid dihtii . Dii leiddet oktii eahpegulolaččat Ipmilii , muhto dál duoid earáid eahpegulolašvuođa dihtii lea Ipmil árpmihan din . Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge . Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge . Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge . Aiddo dan dihtii Kristus jámii ja eallái fas , vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá . Dan dihtii , allot šat dubme guhtet guimmiideamet ! Allet bilit Ipmila dagu borramuša dihtii . Dan dihtii lea riekta doalahit borramis bierggu ja juhkamis viinni ja vealtat eará daguin mat jorralahttet du oskuguoimmi . Vuostáiváldet dan dihtii guhtet guimmiideattet , nu mo Kristus lea vuostáiváldán din , Ipmilii gudnin . Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa dihtii , nugo lea čállojuvvon : Dan dihtii rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama . Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa dihtii , nugo lea čállojuvvon : Dan dihtii rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama . Dattege lean čállán didjiide viehka roahkkadit muittuhan dihtii muhtun áššiid . Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa dihtii ja dan vanhurskkisvuođa dihtii man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas . Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa dihtii ja dan vanhurskkisvuođa dihtii man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas . Soai leaba mannan heakkavárrii mu dihtii . Muhto buohkat leat gullan man jegolaččat dii lehpet , ja danne mun illudan din dihtii . Dan dihtii Ipmil dáhtui min sárdnidit jallavuođa ja nu beastit sin guđet oskot . Dan dihtii gilvi ii leat mihkkege ii ge láktadeaddji ge , muhto dušše Ipmil gii šaddada . Allet dan dihtii dubme ovdal áiggi , ovdal go Hearrá boahtá . Oskuguoimmit , din dihtii mun lean geavahan iežan ja Apollosa ovdamearkan , vai dii oahpašeiddet munnos maid dát sátni mearkkaša : « Bissot das mii lea čállojuvvon ! Mii leat jallat Kristusa dihtii ; dii lehpet viisát Kristusis . Mun in čále dán heahppašuhttin dihtii din , muhto cuigen dihtii , dego ráhkis mánáidan . Mun in čále dán heahppašuhttin dihtii din , muhto cuigen dihtii , dego ráhkis mánáidan . Dan dihtii mun vuolggahin din lusa Timoteusa , gii lea mu ráhkis ja oskkáldas bárdni Hearrás ; son muittuha didjiide mo mun dáhtun din vádjolit kristtalažžan , nugo mun oahpahan juohke báikkis , buot searvegottiin . Gudnejahttet dan dihtii Ipmila rupmašiinnádet ! Muhto vealtan dihtii fuorrávuođas de lehkos juohke olbmás iežas áhkká ja juohke nissonis iežas boadnjá . Dan heahteáiggi dihtii mas mii dál eallit , mun oaivvildan ahte olbmui lea buorre bissut náitalkeahttájin . Nu du dieđu dihtii rašis olmmoš manná gáđohussii , dat oskuguoibmi gean ovddas Kristus jámii . Dan dihtii , jos borramuš vearránahttá mu oskuguoimmi , de in goassege bora bierggu aman vearránahttit oskuguoibmán . De lea , min dihtii dát lea čállojuvvon . Muhto buot dagan evangeliuma dihtii , vai ieš oččošin oasi das . Dan dihtii váruhehkos son gii navdá iežas čuožžut , amas jorralit ! Dan dihtii go lea okta láibi , de mii , guđet leat eatnagat , leat okta rumaš , dasgo mii leat buohkat oasálaččat dan ovtta láibái . Borret buot mii vuvdojuvvo gávpešiljuin jearakeahttá oamedovddu dihtii lea go dat oaffarbiergu . Jos muhtun eahpeoskkolaš bovde din , ja dii mannabehtet su guossái , de beassabehtet borrat buot mii biddjojuvvo din ovdii , jearakeahttá oamedovddu dihtii lea go dat oaffarbiergu . Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su dihtii gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu dihtii . Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su dihtii gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu dihtii . Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona dihtii , muhto nisu sivdniduvvui olbmá dihtii . Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona dihtii , muhto nisu sivdniduvvui olbmá dihtii . Danne nisu ferte eŋgeliid dihtii gokčat oaivvis vuollegašvuođa mearkan . Dahket dán muitin dihtii mu ! Nu dávjá go dii juhkabehtet dan , dahket dan muitin dihtii mu ! Dan dihtii leat ollu buohccit ja návccaheamit din gaskkas , ja eatnagat leat oađđán jápmimii . Dan dihtii mun cealkkán čielgasit didjiide ahte ii oktage guhte sárdnu Ipmila Vuoiŋŋas , sáhte dadjat : « Jesus lehkos garuhuvvon . Dan dihtii rohkadallos son gii sárdnu gielaiguin , ahte máhtášii dulkot dan maid ieš dadjá . Dan dihtii lea gielaiguin sárdnun mearka sidjiide geat eai oskko , ii ge oskkolaččaide . Dasgo buot ovddimustá mun adden didjiide dan maid ieš vuostáiválden : ahte Kristus jámii min suttuid dihtii čállagiid mielde , son hávdáduvvui , son bajásčuožžilii goalmmát beaivvi čállagiid mielde , ja son almmustuvai Kefasii ja dasto dan guoktenuppelohkásii . Dan dihtii , ráhkis oskuguimmiidan , bissot nanusin ja lihkatmeahttumin , ja dahket álo Hearrá barggu áŋgirvuođain . Dan dihtii ii galgga oktage badjelgeahččat su . Mun gohčun Ipmila duođašteaddjin ja bijan heaggan nannejupmin dasa ahte seastin dihtii din lean maŋidan mátkán Korintii . Ja aiddo dan dihtii mun čállen nugo čállen , amaset sii geat galge illudahttit mu , buktit munnje morraša go mun boađán . In mun čállán buktin dihtii didjiide morraša , muhto vai dii áddešeiddet man čiekŋalit mun ráhkistan din . Aiddo dan dihtii mun čállen ge didjiide vai oččošin diehtit lehpet go gulolaččat juohke láhkái . Ja go lean addán ándagassii , jos mus oppa leažžá ge mihkkege mas addit ándagassii , de lean addán ándagassii din dihtii Kristusa muođuid ovddas amas Sáhtán beassat beahttit min . Dan dihtii go Ipmil árpmustis lea bidjan min dán bálvalussii , de mii eat hearddohuva . Eat mii sárdnit iežamet , muhto Jesus Kristusa Hearrán ja min gis din bálvaleaddjin Jesusa dihtii . Dasgo velá dan botta ge go mii leat ain eallimin , mii addojuvvot álelassii jápmimii Jesusa dihtii vai Jesusa eallin ge almmustuvašii min nohkavaš rupmašis . Buot dát dáhpáhuvvá din dihtii vai árbmu álo viidánivččii ja giitalus lassánivččii valjit Ipmilii gudnin . Dan dihtii mii leat álo dorvvolaččat , vaikko diehtit ge ahte mii eat leat Hearrá luhtte nu guhká go min ruoktu lea rumaš . Mii eat rámit iežamet fas didjiide , muhto mii dáhttut addit didjiide vejolašvuođa rábmot iežadet min dihtii vai dii sáhtášeiddet vástidit sidjiide geat rábmojit olbmo olgguldas hámi , eai ge dan mii lea olbmo váimmus . Jos mii leažžat mielaid haga , de dat lea Ipmila dihtii . Jos mii leažžat olles mielain , de dat lea din dihtii . Ipmil lea min dihtii dahkan suddun su guhte ii dovdan suttu , vai mii su siste oččošeimmet Ipmila vanhurskkisvuođa . Illu ja jeđđehus korintalaččaid dihtii Mun in cealkke dán dubmen dihtii din . Son muitalii mo dii áibbašehpet oaidnalit muinna , moraštehpet mu dihtii ja bealuštehpet mu stuora áŋgirvuođain , nu ahte mun illosin velá eanebut . Go mun čállen didjiide , de in čállán su dihtii gii dagai veriid , in ge su dihtii gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu . Go mun čállen didjiide , de in čállán su dihtii gii dagai veriid , in ge su dihtii gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu . Dii han dovdabehtet Hearrámet Jesus Kristusa árpmu ; son lei rikkis muhto din dihtii šattai váivvážin , vai dii rikkošeiddet su váivvášvuođa bokte . Sus lea nana luohttámuš didjiide , ja dan dihtii son lea dál velá áŋgiret . Čájehehket dan dihtii sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid dihtii rábmon din . Čájehehket dan dihtii sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid dihtii rábmon din . Dan dihtii mun atnen dárbbašlažžan bivdit oskuvieljaid mannat din lusa min ovdal ja ovddalgihtii gárvvistit dan attáldaga man dii lehpet lohpidan , vai dat livččii gárvvis ja čájehivččii ahte dii addibehtet árvasit , ehpet ge hánástala . Danne sii maiddái rohkadallet din ovddas ja ohcalit din dan valljugas árpmu dihtii man Ipmil lea addán didjiide . Dasgo mun áŋgirušan din dihtii Ipmila iežas áŋgirvuođain . Go mun ledjen Damaskusis , de gonagas Aretasa eananhearrá fáktehii gávpoga váldin dihtii mu gitta . Kristusa dihtii mun lean duhtavaš go lean headju , go hiddjiduvvon , go áŧestuvvon , go doarrádallojuvvon ja go lean váttis dilis . Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din dihtii go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin dihtii geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset . Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din dihtii go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin dihtii geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset . Mii rohkadallat Ipmilii amadet dahkat maidege baháid , eat ge dan dihtii vai mii ieža orošeimmet dohkálaččat , muhto vai dii dagašeiddet buriid , vaikko orošii ge leamen ahte mii eat livčče dohkálaččat . Sii ledje dušše gullan ahte son guhte ovdal doarrádalai min , sárdnida dál dan oskku man geahččalii duššadit , ja sii rámidedje Ipmila mu dihtii . Dan eallima man dál ealán dáppe eatnama alde , ealán oskkus Ipmila Bárdnái guhte ráhkistii mu ja attii iežas mu dihtii . Kristus osttii min friddjan lága garuhusas go ieš garuhuvvui min dihtii . » Dan dihtii don it leat šat šlávva , muhto mánná . Mun balan ahte mun lean rahčan duššás din dihtii ! Bissot dan dihtii nanusin , allet ge divtte ovttage bágget din fas šlávvageassá vuollái . Sii geat bággejit din birračuohpahit iežadet , leat dakkárat geat dáhttot háhkat alcceseaset olgguldas gudni vai veltet doarrádallojuvvomis Kristusa ruossa dihtii . Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja suttuideattet dihtii go eliidet dálá máilmmi vieruid mielde ja jeagadeiddet áimmu fámuid oaivámučča , dan vuoiŋŋa mii dál duddjo eahpegulolaččain . Muhto Ipmil , geas lea valljugasat váibmoláđisvuohta , lea ráhkistan min nu stuora ráhkisvuođain ahte son dagai min eallin oktan Kristusiin , vaikko mii leimmet jápmán rihkkumiiddámet dihtii . Dasgo su dihtii sáhttit sihke mii ja dii beassat ovtta Vuoiŋŋas Áhči lusa . Dan dihtii mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid dihtii , sojaldahtán čippiidan . Dan dihtii mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid dihtii , sojaldahtán čippiidan . Dat ii almmustuvvan ovddit buolvvaid olbmuide , muhto dál lea Vuoigŋa almmustahttán dán čiegusvuođa su bassi apoastaliidda ja profehtaide ahte maiddái báhkinat ge Jesus Kristusa dihtii leat ožžon oasi árbbis evangeliuma bokte ; sii leat seammá rupmaša lahtut ja leat dan lohpádusa oasálaččat . Dan dihtii mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din dihtii . Dan dihtii mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din dihtii . Dan dihtii mun sodjalahtán čippiidan Áhči ovddas , gii lea sin buohkaid áhčči geat gohčoduvvojit mánnán almmis ja eatnama alde . De mun , guhte lean fáŋgan Hearrá dihtii , rávven din eallit dohkálaččat din rávkojumi mielde . Dan dihtii celkojuvvo : Son manai bajás allagassii ja doalvvui fánggaid mielddis sálašin , son attii olbmuide attáldagaid . Allet vádjol ovddeš láhkái , muhto nullet eret boares luonddu mii lea duššamin behtolaš anistumiid dihtii . Dan dihtii , hilgádehket giellásiin ! Vádjolehket ráhkisvuođas , nugo Kristus ge lea ráhkistan min ja addán iežas min dihtii attáldahkan , njuovvanoaffarin mii lea Ipmila miela mielde . Dan dihtii celkojuvvo ge ná : Morit , don oađđi ! Dan dihtii boadnjá guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin . Mánát , jeagadehket vánhemiiddádet Hearrá dihtii , dasgo dat lea riekta . Gárvodehket dan dihtii Ipmila vearjosujiid , vai veajášeiddet vuostálastit go bahás beaivi boahtá ja bissut čuoččat go lehpet vuoitán buot . Aiddo dan dihtii mun vuolggahan su din lusa vai dii dieđášeiddet mo min dilli lea , ja vai son árvvosmahtášii din váimmuid fas . Lea šaddan dovddusin buot ladnesoalddáhiidda ja earáide ahte mun guottán láhkkiidan Kristusa dihtii . Muhtumat gal sárdnidit Kristusa gáđašvuođa ja riiddu dihtii , muhto earát dahket dan buriin dáhtuin ge , ja sii sárdnidit ráhkisvuođain , danne go dihtet ahte mun lean biddjojuvvon giddagassii bealuštit evangeliuma . Dat earát sárdnidit Kristusa bajidan dihtii iežaset , eai ge sis leat duođalaš áigumušat , dasgo sii navdet ahte sáhttet dahkat mu fáŋgavuođa losibun . Muhto din dihtii lea dárbbašlaš bissut heakkas . Ja go mun boađán fas din lusa , de dii oažžubehtet vel eambbo siva illudit Kristus Jesusis mu dihtii . Dasgo Kristusa dihtii dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su dihtii . Dasgo Kristusa dihtii dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su dihtii . Allet daga maidege dušše vuovdnáivuođa ja guoros gudneáŋgirvuođa dihtii , muhto lehket ustitlaččat ja atnet earáid alibun go iežadet . Dan dihtii lea Ipmil bajidan su allagii ja addán sutnje nama buot namaid badjel , vai juohke čibbi sodjalahttošii Jesusa nammii , almmis , eatnama alde ja eatnama vuolde , ja juohke njuovčča dovddastivččii ahte Jesus Kristus lea Hearrá , Ipmil Áhččái gudnin ! Dan dihtii anán ge dađe deaŧaleabbon vuolggahit su din lusa , vai dii beasašeiddet illudit go oaidnibehtet su fas , ja mun ge livččen uhcit morrašis . Dasgo son lei Kristusa barggu dihtii lahka jámi go son ii seastán heakkas geahččalettiin veahkehit mu dainna mainna ieža ehpet sáhttán veahkehit mu . Muhto buot dan mii ovdal lei munnje vuoitu , anán dál vahágin Kristusa dihtii . Su dihtii mun lean massán buot , ja anán dan duššin vai oččošin Kristusa vuoitun ja beasašin gullat sutnje . Dán dii beasaidet oahppat min ráhkis bargoguoimmis Epafrasas , gii lea oskkáldas Kristusa bálvaleaddji min dihtii . Dan dihtii mii eat leat heaitán rohkadallamis din ovddas gitta dan beaivvi rájes go mii gulaimet din birra . Dál mun illudan go gillán din dihtii . Dan mii velá váilu Kristusa áŧestusain , mun ollašuhtán iežan rupmašis su rupmaša dihtii , mii lea girku . Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja birračuohpakeahtes dilidet dihtii . Danne ii oktage oaččo dubmet din dan dihtii maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha dihtii . Danne ii oktage oaččo dubmet din dan dihtii maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha dihtii . Dákkáriid dihtii Ipmila moarri deaivida eahpegulolaččaid . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 5 887 Ovddit123456Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami religion corpus – Go dii lehpet Ipmila válljejuvvon , bassi ja ráhkistuvvon olbmot , de gárvodehket dan dihtii njuoras árkkálmastinvuođain , buorrevuođain , ustitlašvuođain , vuollegašvuođain ja gierdavašvuođain , nu ahte dii gierdabehtet guhtet guimmiideattet ja addibehtet ándagassii guhtet guoibmáseattet , jos nuppis leš váidámuš nuppi vuostái . Rohkadallet min ovddas ge , ahte Ipmil rabašii sánis uvssa , vai mii beasašeimmet sárdnidit Kristusa čiegusvuođa , man dihtii mun dál lean giddagasas . Bávlos illuda searvegotti dihtii Dii diehtibehtet ieža mo mii eliimet din dihtii go leimmet din luhtte . Dan dihtii mii heaittekeahttá giitalit Ipmila go dii vuostaiválddiidet Ipmila sáni man dii gulaidet min sárdnideamen didjiide , ehpet olbmuid sátnin , muhto danin mii dat duođaid lea , Ipmila sátnin , mii maiddái duddjo din siste guđet oskubehtet . Dan dihtii , go mii eat šat sáhttán gierdat dán , de mearrideimmet báhcit Atenii iehčanassii Dan dihtii go mun in gierdan šat vuordit , de vuolggahin Timoteusa din lusa oažžut čielgasa din oskkus , lei go geahččaleaddji veadján fillet din , nu ahte min bargu lei duššás . Dan dihtii , oskuguoimmit , lea din osku arvvosmahttán min buot min áŧestusain ja heđiin . Mo mii sáhtášeimmet ge doarvái giitit Ipmila din dihtii , buot dan ilu ovddas man dii lehpet addán midjiide ja mii deavdá min Ipmila muođuid ovddas . Dan dihtii , dat guhte hilgu dán rávvaga , ii hilggo olbmo , muhto Ipmila , guhte addá didjiide Bassi Vuoiŋŋas . Dan dihtii , arvvosmahttet ja nanosmahttet guhtet guimmiideattet , nugo dahkabehtet ge . Ráhkistehket sin ja atnet sin erenoamáš alla árvvus sin barggu dihtii . Dát duođašta ahte Ipmila duopmu lea vuoigatlaš , ahte son atná din dohkálažžan Ipmila riikii , man dihtii dii dál gillábehtet . Dan dihtii mii álo rohkadallat din ovddas ahte Ipmileamet dagašii din dohkálažžan dan rávkojupmái man lehpet ožžon sus , ja attášii didjiide fámu ollašuhttit buot buriid áigumušaid ja oskku daguid , vai Hearrámet Jesusa namma hearvásin dahkkojuvvošii din siste ja dii su siste , Ipmileamet ja Hearrámet Jesus Kristusa árpmu mielde . Bissot dan dihtii nanusin , oskuguoimmit , ja vurkejehket dan maid lehpet ožžon ja oahppan mis , go mii sárdnideimmet dahje čáliimet didjiide . Muhto dan dihtii mun ožžon váibmoláđisvuođa , vai Kristus Jesus čájehivččii aiddo mus mii lea su stuora guhkesmielalašvuohta , ovdagovvan sidjiide geat oskugohtet sutnje ja ožžot agálaš eallima . Dan dihtii mun dáhtun ahte juohke báikkis gos olbmát rohkadallet , de loktejit buhtistuvvon gieđaideaset ja rohkadallet suhtu ja soahpameahttunvuođa haga . Dan dihtii mii rahčat ja hiddjiduvvot . Ale divtte geange badjelgeahččat iežat nuorravuođat dihtii , muhto leage oskkolaččaid ovdagovvan sániin ja daguin , ráhkisvuođas , oskkáldasvuođas ja buhtisvuođas . Dan dihtii mun dáhtun nuorra leaskkaid náitalit ođđasis , riegádahttit mánáid ja fuolahit dáluset , amaset sii addit vuostálastái liibba bilkidit sin . Ale šat juga dušše čázi , muhto návddaš veaháš viinni čoavjját ja dávjjes buozalvasaidat dihtii . Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su dihtii , muhto gillá don ge váivvi evangeliuma dihtii dainna fámuin man Ipmil addá . Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su dihtii , muhto gillá don ge váivvi evangeliuma dihtii dainna fámuin man Ipmil addá . Dan dihtii mun ferten gillát buot dáid , muhto mun in heahpanatta , dasgo mun dieđán geasa mun oskGon Mun lean vissis das ahte sus lea fápmu várjalit dan mii lea oskkilduvvon munnje , dassážii go dat beaivi boahtá . Dan evangeliuma dihtii mun gillán ja lean maiddái čadnojuvvon dego vearredahkki . Don fertet buođđut sin njálmmi , dasgo sii moivašuhttet olles bearrašiid go vearri vuoittu dihtii oahpahit dan maid eai galggaše . Cuiggot sin dan dihtii garrasit , vai sis šaddá dearvvaš osku , ja amaset doahttalit juvddálaš cukcasiid ja báhkkomiid mat bohtet olbmuin geat leat jorgalan eret duohtavuođas . Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas dihtii ; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min . Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas dihtii ; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min . Mun livččen áinnas doallan su dáppe iežan luhtte , vai son du sajis livččii sáhttán bálvalit mu dál go mun ferten guoddit láhkkiid evangeliuma dihtii . Dan dihtii , Ipmil , lea du Ipmil vuoiddadan du ilu oljjuin , du , eanebut go du guimmiid . Dan dihtii mii fertet dađe buorebut váldit vuhtii dan , maid mii leat gullan , amamet rievdat meattá rávnnji mielde . Mii oaidnit goittot Jesusa guhte oanehassii lei eŋgeliid vuolibuš , muhto gillámušas ja jápmimis dihtii lea dál kruvnniduvvon hearvásvuođain ja gudniin . Dan dihtii , bassi oskuguoimmit , guđet lehpet oasálaččat almmálaš rávkojumis , gehččet Jesusii gean mii dovddastit apoasttalin ja bajimušbáhppan . Dan dihtii , nugo Bassi Vuoigŋa cealká : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , de allet buoššut váimmuideattet nugo dalle go čuožžileiddet mu vuostái , daid beivviid go geahččaleiddet mu meahcis . Dan dihtii mun moaráhuvven dan sohkagoddái ja celken : Álelassii sii čádjádallet váimmusteaset , eai ge dovdda mu geainnuid . Sii geaidda buorre sáhka sárdnojuvvui vuosttažin , eai beassan dohko eahpegulolašvuođaset dihtii . Dan dihtii Ipmil mearrida ođđa beaivvi , mii lea « otná beaivi » , ja son cealká ollu maŋŋelis Dávveda bokte nugo lea namuhuvvon ovdalis : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , de allet buoššut váimmuideattet . Viggot mii ge beassat dan vuoiŋŋadussii , amas oktage jorralit seammá eahpegulolašvuođa dihtii . Loaiddastehkot dan dihtii roahkkatvuođain árpmu truvnnu ovdii , vai oččošeimmet váibmoláđisvuođa ja árpmu , nu ahte gávnnašeimmet veahki rivttes áigái . ja dan headjuvuođas dihtii son galgá oaffaruššat suttuoaffariid sihke iežas ja álbmoga ovddas . Go Jesus elii dáppe eatnama alde , de oaffarušai rohkosiid ja ánui čuorvasiiguin ja gatnjaliiguin veahki sus , geas lei fápmu beastit su jápmimis , ja son gullojuvvui ipmilbalolašvuođas dihtii . Dan dihtii Ipmil nannii lohpádusas váliin go hálidii čájehit čielgasit sidjiide geaidda lohpádus guoská , ahte su árvalus ii nuppástuva . Dan dihtii Kristus lea boahtán ođđa lihtu gaskaolmmájin vai sii guđet leat rávkojuvvon , oččošedje lohpiduvvon agálaš árbbi , go son jápmimiinnis lonistii dain rihkkumiin mat ledje dahkkojuvvon vuosttaš lihtu áiggi . Seammá láhkái Kristus lea oktii oaffaruššojuvvon vai válddášii eret eatnagiid suttuid , ja son almmustuvvá nuppi geardde , ja dalle ii šat suttu dihtii , muhto beastit sin guđet leat vuordimin Dan oskku dihtii máddarat ožžo buori duođaštusa . Oskku dihtii mii áddet ahte máilbmi lea sivdniduvvon Ipmila sáni bokte , nu ahte oinnolaš lea riegádan oaidnemeahttumis . Oskku dihtii Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid dihtii . Oskku dihtii Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid dihtii . Oskku dihtii Henok váldojuvvui eret , amas oaidnit jápmima . Oskku dihtii Noa oaččui almmuhusa Ipmilis das mii ii lean vel oaidnimis , ja ipmilbalolašvuođastis son ráhkadii árkka beastit buot su dálu olbmuid . Oskku dihtii son šattai máilmmi duopmun ja árbii ieš dan vanhurskkisvuođa mii boahtá oskkus . Oskku dihtii Abraham lei gulolaš go rávkojuvvui . Oskku dihtii Abraham ásaiduvai vierisin lohpádusa eatnamii ja orui doppe gođiin Issáhiin ja Jáhkobiin , guđet leigga seammá lohpádusa árbbolaččat . Oskku dihtii Sárá oaččui vel fámu šaddat áhpeheapmin , vaikko su sahkaneami áigi lei juo vássán , go son anii luohtehahttin su gii lei lohpidan . Dan dihtii bohte dan ovtta olbmás , velá boarásmuvvan olbmás , maŋisboahttit nu eatnagat go almmi násttit ja nu lohkameahttumat go mearragátti sáttočalmmit . Dan dihtii ii Ipmil ge heahpanatta sis , muhto suovvá sin gohčodit iežas Ipmilin , dasgo son lea gárvvistan gávpoga sin várás . Oskku dihtii Abraham buvttii Issáha oaffarin go geahččaluvvui . Oskku dihtii Issát buressivdnidii Jáhkoba ja Esaua , boahtteáiggi várás . Oskku dihtii Jáhkot buressivdnidii guktuid Jovsseha bártniid go lei jápmimin , ja rohkadalai njahkut soabbegeaži vuostái . Oskku dihtii Jovsset sártnui , go lei lahka jámi , ahte Israela álbmot vuolgá oktii eret Egyptas ja mearridii mii su dávttiiguin galggai dahkkojuvvot . Oskku dihtii Movssesa vanhenguovttos aniiga bártniska čihkosis golbma mánu . Oskku dihtii Movsses biehttalii rávis olmmožin gohčoduvvomis farao nieidda bárdnin . Oskku dihtii son vulggii Egyptas ii ge ballan gonagasa moaris . Oskku dihtii son ásahii beassážiid ja riškkuhii vara amas sorbmejeaddji eŋgel guoskkahit israellaččaid vuosttašriegádeddjiid . Oskku dihtii israellaččat manne Ruksesmeara čađa dego goike eatnama mielde , muhto go egyptalaččat geahččaledje dan , de heavvanedje . Oskku dihtii Jeriko muvrrat gahčče go álbmot lei vázzán daid birra čieža beaivvi . Oskku dihtii fuorrá Rahab vealttai jápmimis oktan eahpegulolaččaiguin , dasgo son lei váldán dihtošteddjiid vuostái ráfiin . Oskku dihtii sii vuite riikkaid , doalahedje rievtti ja besse oaidnit lohpádusaid ollašuvvamin . Vihkot áŋgirvuođain gitta loahpa rádjái dan gilvvu mii mis lea ovddabealde , geahčadettiin Jesusii , guhte ásaha ja ollašuhttá oskku , ja guhte boahttevaš ilu dihtii gierddai ruossa gillámušaid beroškeahttá heahpadis ja dál čohkká Ipmila truvnnu olgeš bealde . Go mii oažžut riikka mii ii lihkkas , de lehkot dan dihtii giitevaččat ja bálvalehkot Ipmila su dáhtu mielde ipmilbalolašvuođas ja balus , dasgo min Ipmil lea loaktevaš dolla . » Dan dihtii mii sáhttit cealkit dorvvolaš mielain : Hearrá lea mu veahkeheaddji , in mun bala . Dii han diehtibehtet ahte go bajimušbáhppa doalvu elliid vara buot basimussii suttuid soabaheami dihtii , de dáid elliid gorudat boldojuvvojit šilju olggobealde . Ii go min áhčči Abraham dahkkojuvvon vanhurskkisin daguidis dihtii go son vel bártnis Issáha ge bijai oaffaráltára ala ? Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis dihtii ii ge dušše oskku dihtii . Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis dihtii ii ge dušše oskku dihtii . Son dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis dihtii , danne go son vuostáiválddii áirasiid ja doalvvui sin olggos gávpogis eará geainnu . Dan dihtii celkojuvvo Lehket dalle Ipmilii vuolibuččat ! Gullet dii riggát : Čirrot ja luibmet buot daid vártnuhisvuođaid dihtii mat deaividit din ! Dan dihtii dovddastehket suttuideattet guhtet guoibmáseattet ja rohkadallet guhtet guimmiideattet ovddas vai dii dearvvašmahttojuvvošeiddet . Ávvudehket dan dihtii , vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát máŋgga lágán geahččalusaid vai din osku geahččaluvvošii . Dan dihtii bidjet boahkána alimiiddádasadet , gohcet , lehkoset din jurdagat gárvásat ! Son lei válljejuvvon dása ovdal go máilbmi vuođđuduvvui , muhto din dihtii son lea almmustuvvan easkka dál áiggiid loahpas . Bidjet dan dihtii eret buot bahávuođa , behttosa ja guoktilašvuođa , gáđašvuođa ja sealggebealdesárdnuma . Šaddet ieža ge ealli geađgin geat huksejuvvobehtet vuoiŋŋalaš viessun ja bassi báhppagoddin , ja buktet ovdan vuoiŋŋalaš oaffariid mat leat dohkálaččat Ipmilii Jesus Kristusa dihtii . Lehket Hearrá dihtii juohke máilmmálaš ásahusa vuolibuččat , lehkos dal keaisár gii lea bajimuš , dahje eananhearrát geaid son lea vuolggahan ráŋggáštit bahádahkkiid , muhto rámidit sin geat dahket buori . Dán várás dii rávkojuvvuidet , dasgo maiddái Kristus gillái din dihtii ja attii didjiide ovdamearkka vai dii čuvošeiddet su luottaid . Su háviid dihtii dii lehpet dearvvašmahttojuvvon . Muhto jos gillábehtet vanhurskkisvuođa dihtii , de lehpet ávdugasat . Lea buoret dahkat buori ja gillát , jos nu leažžá Ipmila dáhttu , go gillát bahádaguid dihtii . Dasgo Kristus ieš gillái oktii jápmima suttuid dihtii ; vanhurskkis gillái vanhurskkismeahttumiid ovddas vai son dolvvošii din Ipmila lusa . Dasgo dan dihtii lea evangelium sárdniduvvon jábmiide ge , vai sii ealášedje Vuoiŋŋas , nugo Ipmil ge eallá , vaikko sii , go elle dán máilmmis , ožžo seammá duomu go buot olbmot . Lehket dan dihtii jierpmálaččat ja čilgosat , vai sáhttibehtet rohkadallat . Ávdugasat dii lehpet jos bilkiduvvobehtet Kristusa nama dihtii , dasgo din badjel lea hearvásvuođa Vuoigŋa , Ipmila Vuoigŋa . Dan dihtii galget sii geat gillájit Ipmila dáhtu mielde , addit sieluset oskkáldas sivdnideaddji háldui ja dahkat buori . Allet daga dan bahá vuoittu dihtii , muhto buorredáhtolašvuođain . Dán dihtii vigget áŋgirit čájehit oskkusteattet duođalašvuođa , duođalašvuođas rivttes dieđu dieđus mearálašvuođa , mearálašvuođas gierdavašvuođa , gierdavašvuođas ipmilbalolašvuođa , ipmilbalolašvuođas vieljalaš ráhkisvuođa , ja vieljalaš ráhkisvuođas ráhkisvuođa buohkaide . Dan dihtii , oskuguoimmit , vigget velá áŋgireabbot nannet iežadet rávkojumi ja válljejumi ! Dan dihtii dáhtun álo muittuhit didjiide buot dáid , vaikko dii dovdabehtet daid ja lehpet nannejuvvon dan duohtavuođas mii lea addojuvvon didjiide . Dan dihtii mii sáhttit vel nannoseabbot luohttit dan profehtasátnái , ja dii dahkabehtet bures go váldibehtet dan vuhtii . Olusat čuvvot sin nuoskkes eallima , ja duohtavuođa geaidnu bilkiduvvo sin dihtii . Sii duššet ge nugo spiret ja ožžot vearrivuođa bálkká vearrivuođaset dihtii . Muhto son cuiggoduvvui rihkkumis dihtii ; gielahis ásen sártnui olbmo jienain ja eastadii profehta dahkamis jallavuođaid . Dan dihtii go dii , ráhkkásiiddán , vuordibehtet dán , de vigget eallit nu ahte Hearrá gávnnašii din buhtisin ja láitemeahttumin ja dis livččii ráfi . Mánát , mun čálán didjiide , dasgo din suttut leat ándagassii addojuvvon su nama dihtii . Dan dihtii mii diehtit ahte lea maŋimuš diibmu . Leat maiddái suttut mat dolvot jápmimii , muhto dakkár suttuid dihtii in gohčo din rohkadallat . Mii ráhkistit sin duohtavuođa dihtii mii bissu min siste ja lea minguin agálašvuhtii . Sii han leat vuolgán Nama dihtii , eai ge sii leat váldán vuostái veahki báhkiniin . Dan dihtii , go mun boađán , de mun áiggun muittuhit sutnje su daguid , mo son gilvá bahás ságaid min birra . Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset dihtii addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa dihtii . Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset dihtii addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa dihtii . Sii sárdnot čeavlás sániid ja ávkkiset dihtii guoktiluššet olbmuiguin . Juohke čalbmi oaidná su , maiddái dat mat leat rehtten su , ja buot eatnama čearddat luoibmagohtet su dihtii . Don leat gierdavaš ; don leat gierdan ollu mu nama dihtii it ge leat váiban . Go Láppis dojii viđat seailla , de mun oidnen áltára vuolde sin sieluid geat ledje sorbmejuvvon Ipmila sáni ja duođaštusaset dihtii . Eatnama ássit illudit ja ávvudit daid vuorbbi dihtii ja sáddejit attáldagaid guhtet guimmiidasaset . De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa dihtii ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset dihtii , muhto eai jorgalan daguineaset . De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa dihtii ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset dihtii , muhto eai jorgalan daguineaset . Muhto sii bilkidedje Ipmila dan givssi dihtii man čuorbmasat dagahedje , dasgo giksi lei issoras . Máilmmi gonagasat geat leat suinna furrošan ja leaicidan , čirrot ja luibmet su dihtii , go oidnet suova badjáneamen go son buollá . » Ja sii gilve muolddaid oaivviset ala ja čurvo čieru ja luoimma : « Vuoi , vuoi stuora gávpoga , gos buohkat geain lea skiipa meara alde , leat riggon su divrras dávviriid dihtii ! Mun oidnen maiddái sin sieluid geat ledje steavliduvvon Jesusa duođaštusa ja Ipmila sáni dihtii , ja oidnen buohkaid geat eai lean gopmirdan beađu dahje dan čuolahusgova eai ge lean bidjan dan mearkka gállui eai ge gihtii . Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja eallá áhkáinis , ja soai šaddaba oktan oažžin . Lamek dajai áhkáidasas:/”Ádá/áhkáidasas: ja Silla , guldaleahkki mu , // doai Lameka áhkát , váldi vuhtii mu sániid:/Mun/sániid: gottán olbmá ovtta sárjji dihtii // ja bártni jos sáhpadasa oaččun . Ja Hearrá havssii dan buori hája ja celkkii váimmustis : “ Dás maŋás mun in šat goassege garut eatnama olbmo dihtii , vaikko olbmo váimmu jurdagat leat bahát nuorravuođa rájes . Dan dihtii sii gohčodedje dan Babelin , dasgo doppe Hearrá moivii oppa eatnama giela ; ja doppe Hearrá biđgii sin miehtá eatnama . Daja nappo ahte leat mu oabbá , vai munnje geavašii bures , ja du dihtii seillošin heakkas . Ja farao dagai Abramii buriid Saraia dihtii , ja Abram oaččui smávva ja stuorra omiid ja áseniid , bálvaleddjiid ja biiggáid ja njiŋŋelas áseniid ja kamelaid . Muhto Hearrá časkkii farao ja su viesu stuorra givssiiguin Abrama áhká Saraia dihtii . ” Dan dihtii gohčodišgohte dan gáivvo mii lea Kadeša ja Bereda gaskkas , namain Lahai Roigáivon . Almma dan dihtii lehpetge boahtán bálvaleaddjádet lusa . ” Ja Hearrá celkkii : “ Čuorvvas gullo Sodoma ja Gomorra dihtii ja sin suddu lea issoras lossat . Itgo seasttáše báikki dan viđalogi vanhurskása dihtii geat doppe orrot ? ” Hearrá celkkii : “ Jos mun gávnnan Sodomas vihttalogi vanhurskása , de mun seasttán oppa gávpoga sin dihtii . Duššadivččetgo viđa dihtii oppa gávpoga ? ” Son vástidii : “ Dan njealjelohkása dihtii guođán dan dagakeahttá . ” Hearrá celkkii : “ Dan guoktelohkása dihtii guođán dan duššatkeahttá . ” Hearrá celkkii : “ Dan lohkása dihtii guođán dan duššatkeahttá . Go soai leigga dolvon sin olggobeallái , nubbi olmmái celkkii Lotii : “ Báhtar heakkat dihtii , ale geahčas maŋos alege bisán gosage jalgadasas . Dan dihtii mun hehttejin du suddudeames iežan vuostái inge diktán du guoskat sutnje . ” Abraham vástidii : “ Mun jurddašin : Dán guovllus ii vissásit leat mihkkege ipmilbaluid ; sii goddet mu áhkkán dihtii . Dasgo Hearrá lei buđđon juohke eatniheakka Abimeleka viesus Abrahama áhká , Sárá , dihtii . ” Dát sánit bávččagahtte sakka Abrahama su bártni Ismaela dihtii . Muhto Ipmil celkkii Abrahamii : “ Ale moraš bártnáža ja šlávvanissona dihtii . ” Muhto Abraham cuiggodii Abimeleka čáhcegáivvo dihtii , man Abimeleka bálvvát ledje rievidan . ” Dan dihtii dat báiki gohčoduvvo Beer Šeban , dasgo doppe soai vuortnuiga váli goabbat guoibmáseaskka . Hearrá eŋgel čuorvvui Abrahamii nuppi gearddi almmis ja celkkii : ” Ná cealká Hearrá : Dan dihtii go dahket dán itge seastán mus áidna bártnát , mun vuortnun iežan bokte , ahte mun buressivdnidan du valljugasat ja dagan du náli eatnatgeardásažžan nugo almmi násttiid ja mearragátti sáttočalmmiid . ” Dan dihtii son oaččui nama Edom . ” Son ii duostan muitalit ahte Rebekka lea su áhkká , dasgo son balai ahte guovllu olbmát goddet su Rebekka dihtii , guhte lei fávru . ” Issát vástidii sutnje : “ Dadjen nu go ballen ahte goddošin su dihtii . Ja Hearrá almmustuvai sutnje dammanaga ija ja celkkii:[6 ] “ Mun lean áhčát Abrahama Ipmil./Ale/Ipmil. bala , dasgo mun lean duinna // ja buressivdnidan du // ja dagan du maŋisbohttiid logu valljugassan // bálvaleaddján Abrahama dihtii . Dan dihtii mii árvaleimmet ahte don ja mii galggašeimmet vuordnut váli . ” Dalle Esau sártnui : “ Dan dihtii son gohčoduvvoge Jáhkobin , go son lea juo guovtti gearddi beahttán mu . Jos Jáhkot nai váldá áhkkán hetlaš nieidda gii lea dán eatnamis riegádan , dakkára go dát leaba , de man dihtii mun dalle šat oppa ealánge ? Jáhkot ráhkistii Rakela ja danin son celkkii : “ Mun bálvalan du čieža jagi Rakela , du nuorat nieidda dihtii . Mun han bálvalin du Rakela dihtii . Atte munnje áhkáidan ja mánáidan , geaid dihtii mun lean bálvalan du , dasto mun vuolggán eret . Mun lean oaidnán diiddain ahte Hearrá lea buressivdnidan mu du dihtii . Dán dihtii israellaččat eai bora vel otná dan beaivvige gieldagasa , mii lea čoarbbeallađđasa alde , dasgo olmmái časkkii Jáhkoba gieldagassii . Dan dihtii dat báiki gohčoduvvui Sukkotin . ” Ja dáid nieguid ja ságaid dihtii sii vašuhedje su ain eambbo . ” Juda dajai : “ Atnos nisson dan pántta , amame dan dihtii šaddat heahpadii . Dan rájes go Potifar lei bidjan Jovsseha hálddašit oppa dálus ja buot opmodagas , de Hearrá buressivdnidii egyptalačča viesu Jovsseha dihtii . Dasgo mun lean veagal buktojuvvon hebrealaččaid eatnamis , inge mun leat dáppe dahkan maidege man dihtii mu livččii galgan bidjat giddagassii . Dasto sii dadje guhtet guoibmáseaset : “ Duođaid , mii leat sivalaččat dan dihtii maid dagaimet vielljaseamet . Dan dihtii midjiide lea boahtán dát heahti . Go vieljat dolvojuvvojedje sisa , de sii ballájedje ja dadje : “ Min leat várra váldán sisa dan silbba dihtii mii ovddit háve lei šaddan ruovttoluotta min seahkaide . Muhto allet dal moraš , alletge sivahala iežadet dan dihtii go vuvddiidet mu deike ! Egypta ja Kanaaneatnama áhpit ledje mannan nealggi dihtii . 5 02:24 Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja eallá áhkáinis , ja soai šaddaba oktan oažžin . 6 04:23 Lamek dajai áhkáidasas:/”Ádá/áhkáidasas: ja Silla , guldaleahkki mu , // doai Lameka áhkát , váldi vuhtii mu sániid:/Mun/sániid: gottán olbmá ovtta sárjji dihtii // ja bártni jos sáhpadasa oaččun . 5 08:21 Ja Hearrá havssii dan buori hája ja celkkii váimmustis : “ Dás maŋás mun in šat goassege garut eatnama olbmo dihtii , vaikko olbmo váimmu jurdagat leat bahát nuorravuođa rájes . 5 11:09 Dan dihtii sii gohčodedje dan Babelin , dasgo doppe Hearrá moivii oppa eatnama giela ; ja doppe Hearrá biđgii sin miehtá eatnama . 5 12:13 Daja nappo ahte leat mu oabbá , vai munnje geavašii bures , ja du dihtii seillošin heakkas . 5 12:16 Ja farao dagai Abramii buriid Saraia dihtii , ja Abram oaččui smávva ja stuorra omiid ja áseniid , bálvaleddjiid ja biiggáid ja njiŋŋelas áseniid ja kamelaid . 5 12:17 Muhto Hearrá časkkii farao ja su viesu stuorra givssiiguin Abrama áhká Saraia dihtii . 5 16:14 Dan dihtii gohčodišgohte dan gáivvo mii lea Kadeša ja Bereda gaskkas , namain Lahai Roigáivon . Almma dan dihtii lehpetge boahtán bálvaleaddjádet lusa . 5 18:20 Ja Hearrá celkkii : “ Čuorvvas gullo Sodoma ja Gomorra dihtii ja sin suddu lea issoras lossat . Itgo seasttáše báikki dan viđalogi vanhurskása dihtii geat doppe orrot ? 5 18:26 Hearrá celkkii : “ Jos mun gávnnan Sodomas vihttalogi vanhurskása , de mun seasttán oppa gávpoga sin dihtii . Duššadivččetgo viđa dihtii oppa gávpoga ? ” Son vástidii : “ Dan njealjelohkása dihtii guođán dan dagakeahttá . ” Hearrá celkkii : “ Dan guoktelohkása dihtii guođán dan duššatkeahttá . ” Hearrá celkkii : “ Dan lohkása dihtii guođán dan duššatkeahttá . 5 19:17 Go soai leigga dolvon sin olggobeallái , nubbi olmmái celkkii Lotii : “ Báhtar heakkat dihtii , ale geahčas maŋos alege bisán gosage jalgadasas . Dan dihtii mun hehttejin du suddudeames iežan vuostái inge diktán du guoskat sutnje . 5 20:11 Abraham vástidii : “ Mun jurddašin : Dán guovllus ii vissásit leat mihkkege ipmilbaluid ; sii goddet mu áhkkán dihtii . 5 20:18 Dasgo Hearrá lei buđđon juohke eatniheakka Abimeleka viesus Abrahama áhká , Sárá , dihtii . 5 21:11 Dát sánit bávččagahtte sakka Abrahama su bártni Ismaela dihtii . 5 21:12 Muhto Ipmil celkkii Abrahamii : “ Ale moraš bártnáža ja šlávvanissona dihtii . 5 21:25 Muhto Abraham cuiggodii Abimeleka čáhcegáivvo dihtii , man Abimeleka bálvvát ledje rievidan . 5 21:31 Dan dihtii dat báiki gohčoduvvo Beer Šeban , dasgo doppe soai vuortnuiga váli goabbat guoibmáseaskka . 5 22:16 ja celkkii : ” Ná cealká Hearrá : Dan dihtii go dahket dán itge seastán mus áidna bártnát , mun vuortnun iežan bokte , ” Dan dihtii son oaččui nama Edom . ” Son ii duostan muitalit ahte Rebekka lea su áhkká , dasgo son balai ahte guovllu olbmát goddet su Rebekka dihtii , guhte lei fávru . ” Issát vástidii sutnje : “ Dadjen nu go ballen ahte goddošin su dihtii . 5 26:24 Ja Hearrá almmustuvai sutnje dammanaga ija ja celkkii:[6]“Mun lean áhčát Abrahama Ipmil./Ale/Ipmil. bala , dasgo mun lean duinna // ja buressivdnidan du // ja dagan du maŋisbohttiid logu valljugassan // bálvaleaddján Abrahama dihtii . Dan dihtii mii árvaleimmet ahte don ja mii galggašeimmet vuordnut váli . 5 27:36 Dalle Esau sártnui : “ Dan dihtii son gohčoduvvoge Jáhkobin , go son lea juo guovtti gearddi beahttán mu . Jos Jáhkot nai váldá áhkkán hetlaš nieidda gii lea dán eatnamis riegádan , dakkára go dát leaba , de man dihtii mun dalle šat oppa ealánge ? 5 29:18 Jáhkot ráhkistii Rakela ja danin son celkkii : “ Mun bálvalan du čieža jagi Rakela , du nuorat nieidda dihtii . Mun han bálvalin du Rakela dihtii . 5 30:26 Atte munnje áhkáidan ja mánáidan , geaid dihtii mun lean bálvalan du , dasto mun vuolggán eret . Mun lean oaidnán diiddain ahte Hearrá lea buressivdnidan mu du dihtii . 5 32:32 Dán dihtii israellaččat eai bora vel otná dan beaivvige gieldagasa , mii lea čoarbbeallađđasa alde , dasgo olmmái časkkii Jáhkoba gieldagassii . Dan dihtii dat báiki gohčoduvvui Sukkotin . ” Ja dáid nieguid ja ságaid dihtii sii vašuhedje su ain eambbo . 5 38:23 Juda dajai : “ Atnos nisson dan pántta , amame dan dihtii šaddat heahpadii . 5 39:05 Dan rájes go Potifar lei bidjan Jovsseha hálddašit oppa dálus ja buot opmodagas , de Hearrá buressivdnidii egyptalačča viesu Jovsseha dihtii . 5 40:15 Dasgo mun lean veagal buktojuvvon hebrealaččaid eatnamis , inge mun leat dáppe dahkan maidege man dihtii mu livččii galgan bidjat giddagassii . 5 42:21 Dasto sii dadje guhtet guoibmáseaset : “ Duođaid , mii leat sivalaččat dan dihtii maid dagaimet vielljaseamet . Dan dihtii midjiide lea boahtán dát heahti . 5 43:17 Go vieljat dolvojuvvojedje sisa , de sii ballájedje ja dadje : “ Min leat várra váldán sisa dan silbba dihtii mii ovddit háve lei šaddan ruovttoluotta min seahkaide . 5 45:05 Muhto allet dal moraš , alletge sivahala iežadet dan dihtii go vuvddiidet mu deike ! Egypta ja Kanaaneatnama áhpit ledje mannan nealggi dihtii . Dan dihtii eai ceavzze ipmilmeahttumat go duopmu celkojuvvo , iige suttolaččain leat sadji vanhurskásiid searvvis . Muhto du stuorra árbmugasvuođa dihtii mun beasan boahtit du vissui , mun luoitádan baluin du bassi tempela guvlui . Ipmil , dubme sin áššálažžan , njeaidde sin sin bahás áigumušaid dihtii . Áje sin eret sin eatnat suttuid dihtii , dasgo sii leat nággen du vuostái . Don suodjalat sin , ja sii guđet ráhkistit du nama , ávvudit du dihtii . Dávveda váidalansálbma , man son lávllui Hearrái benjaminlaš Kuša ságaid dihtii . vai mun beasan máidnut du rámáduslávlagiiguin ja ávvudit du bestojumi dihtii Siona poarttain . Dat guhte ii lone ruđaidis vuoittu dihtii , iige divtte iežas dulgojuvvot vahágahttit vigiheami . Mun čuovun eatnama bassi olbmuid , ja illudan daid dihtii geat adnojuvvojit alla árvvus . Hearrá mávssii munnje mu vanhurskkisvuođa dihtii , go son oinnii ahte mu gieđat ledje buhttásat . Son doalvu mu vanhurskkisvuođa bálgáid mielde namas dihtii . Hearrá , atte munnje mu suttu ándagassii namat dihtii , dasgo mu suddu lea stuoris . Don leat mu bákti ja ladni , namat dihtii don doalvvut ja láidet mu . Mu hávit sidjot ja guohcagit mu jallavuođa dihtii . Go don bagadat ja ráŋggáštat olbmo su suttu dihtii , dalle don loavttát dego muohcu buot maid son ráhkista . Don dagat min buot álbmogiid sátnevájasin , olbmot bárdet oaivvi min dihtii . Muhto du dihtii mii goddojuvvot geažos beaivvi , mii adnojuvvot njuovvansávzan . Čuožžil ja boađe midjiide veahkkin , lonis min árbmugasvuođat dihtii . Dan dihtii lea Ipmil , du Ipmil , vuoidan du ilu oljjuin ovdalii du láhkásaččaid . Sionvárri illuda , Juda gávpogat ávvudit du duomuid dihtii . Mun in cuiggot du du njuovvanoaffariid dihtii , du boaldinoaffarat leat álo mu ovddas . Dan dihtii Ipmil njeaidá du agálaš áigái , dohppe du ja rohtte du olggos du goađis , son rohtte du ealli olbmuid eatnamis . Ipmil , beastte mu namat dihtii , ja veahket mu mu vuoigatvuhtii fámuinat . Muhto mun lávllun du fámu birra ja ávvudan juohke iđida du oskkáldasvuođa dihtii . Allet dorvvas veahkaváldái alletge duššiid dihtii bija doaivvu rieviduvvon opmodahkii . Du vašálaččat njommot du veagalaš fámu dihtii . Ale divtte heahppášuvvat mu dihtii sin guđet vurdet du . Ale divtte šaddat heahpadii mu dihtii sin guđet ohcet du . Dasgo du dihtii mun gierddan bilkku , mu ámadadju ruvssoda heahpadis . Áŋgirvuohta du viesu dihtii lea duššadan mu , du hiddjideddjiid hiddjádus čuohcá munnje . Dan dihtii lea čeavli sin čeabetčikŋa , veahkaváldi bivttas man sii cogget . Sin čalmmit báiset sin buoidivuođa dihtii , sin váimmu juonat bahkkejit ovdan . Dan dihtii jorggiha álbmot sin beallái , ja njammet sin sániid . Duššiid dihtii mun lean bisuhan váimmu buhtisin ja bassan gieđaidan vigihisvuođas . Lonis min ja atte midjiide min suttuid ándagassii namat dihtii . dalle mun ráŋggáštan sin rissemiin sin rihkkumiid geažil , huškumiin sin vearredaguid dihtii . Son ráŋggášta sin sin vearrivuođa dihtii ja duššada sin sin bahávuođa geažil . Sion gullá dan ja illuda , Juda gávpogat ávvudit du duomuid dihtii , Hearrá . du moari ja suhtu dihtii , don leat dohppen mu ja bálkestan mu eret . Bistos Hearrá gudni agálašvuhtii , ja illudehkos Hearrá daguidis dihtii . Sin dihtii son ráŋggáštii gonagasaid : Muhto son besttii sin namas dihtii vai beassá čájehit fámus . Dan dihtii son adnojuvvo vanhurskkisin sogas sohkii agálaččat . Muhtumat buohccájedje suttuideaset dihtii ja gárte gillát vearredaguideaset geažil . ja šattolaš eatnama sálteeanamin dan ássiid bahávuođa dihtii . Muhto jos sii fas uhcánit ja vuollánit áŧestusaid , lihkuhisvuođa ja morraša dihtii , Muhto Hearrá , mu Hearrá , daga buori munnje namat dihtii , gájo mu buorrevuođat ja oskkáldasvuođat mielde . Ale midjiide , Hearrá , ale midjiide , muhto atte iežat nammii gudni du árbmugasvuođa ja oskkáldasvuođa dihtii . Idjaguovdil mun lihkan rámidit du du vuoigatlaš duomuid dihtii . Mun illudan du sáni dihtii , dego dakkár gii vuoitá stuorra sállaša . Čieža geardde beaivvis mun rámidan du du vanhurskkis duomuid dihtii . Vieljaidan ja ustibiiddán dihtii mun cealkkán : Ráfi lehkos dutnje ! Hearrá , Ipmileamet , tempela dihtii bivddán du ávkki . Duššás dii lihkkabehtet árrat ja maŋŋit borrabehtet dan láibbi man dihtii lehpet rahčan . Muhto dus lea ándagassii addojupmi , dan dihtii mii ballat dus . Bálvaleaddját Dávveda dihtii , ale hilggo du vuidojuvvon gonagasa . Mun gopmirdan du bassi tempela guvlui ja rámidan du nama du árbmugasvuođa ja oskkáldasvuođa dihtii . Hearrá , bisut mu heakkas namat dihtii . Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , máidnot su su stuorra válddi dihtii . Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , máidnot su su stuorra válddi dihtii . 6 001:005 Dan dihtii eai ceavzze ipmilmeahttumat // go duopmu celkojuvvo , // iige suttolaččain leat sadji // vanhurskásiid searvvis . 6 005:008 Muhto du stuorra árbmugasvuođa dihtii // mun beasan boahtit du vissui , // mun luoitádan baluin du bassi tempela guvlui . 6 005:011 Ipmil , dubme sin áššálažžan , // njeaidde sin sin bahás áigumušaid dihtii./Áje/dihtii. sin eret sin eatnat suttuid dihtii , // dasgo sii leat nággen du vuostái . 6 005:012 Muhto illudehkoset buohkat geat dorvvastit dutnje // ja ávvudehkoset agálaš áigái./Don/áigái. suodjalat sin , ja sii guđet ráhkistit du nama , // ávvudit du dihtii . 5 007:001 Dávveda váidalansálbma , man son lávllui Hearrái benjaminlaš Kuša ságaid dihtii . 6 009:015 vai mun beasan máidnut du rámáduslávlagiiguin // ja ávvudit du bestojumi dihtii Siona poarttain . 6 015:005 Dat guhte ii lone ruđaidis vuoittu dihtii , // iige divtte iežas dulgojuvvot // vahágahttit vigiheami./Dat/vigiheami. guhte dán mielde eallá , // ii goassege suoibbo . 6 016:003 Mun čuovun eatnama bassi olbmuid , // ja illudan daid dihtii geat adnojuvvojit alla árvvus . 6 018:025 Hearrá mávssii munnje mu vanhurskkisvuođa dihtii , // go son oinnii ahte mu gieđat ledje buhttásat . 6 023:003 Son áhpásmahttá mu sielu./Son/sielu. doalvu mu vanhurskkisvuođa bálgáid mielde // namas dihtii . 6 025:011 Hearrá , atte munnje mu suttu ándagassii namat dihtii , // dasgo mu suddu lea stuoris . 6 031:004 Don leat mu bákti ja ladni , // namat dihtii don doalvvut ja láidet mu . 6 038:006 Mu hávit sidjot // ja guohcagit mu jallavuođa dihtii . 6 039:012 Go don bagadat ja ráŋggáštat olbmo su suttu dihtii , // dalle don loavttát dego muohcu buot maid son ráhkista./Buot/ráhkista. olbmot leat duođaid dego jiella . 6 044:015 Don dagat min buot álbmogiid sátnevájasin , // olbmot bárdet oaivvi min dihtii . 6 044:023 Muhto du dihtii mii goddojuvvot geažos beaivvi , // mii adnojuvvot njuovvansávzan . 6 044:027 Čuožžil ja boađe midjiide veahkkin , // lonis min árbmugasvuođat dihtii . 6 045:008 Don ráhkistat vanhurskkisvuođa ja vašuhat ipmilmeahttunvuođa./Dan/ipmilmeahttunvuođa. dihtii lea Ipmil , du Ipmil , vuoidan du // ilu oljjuin ovdalii du láhkásaččaid . 6 048:012 Sionvárri illuda , // Juda gávpogat ávvudit du duomuid dihtii . 6 050:008 Mun in cuiggot du du njuovvanoaffariid dihtii , // du boaldinoaffarat leat álo mu ovddas . 6 052:007 Dan dihtii Ipmil njeaidá du agálaš áigái , // dohppe du ja rohtte du olggos du goađis , // son rohtte du ealli olbmuid eatnamis . 6 054:003 Ipmil , beastte mu namat dihtii , // ja veahket mu mu vuoigatvuhtii fámuinat . 6 062:011 Allet dorvvas veahkaváldái alletge duššiid dihtii bija doaivvu rieviduvvon opmodahkii./Vaikko/opmodahkii. opmodat lassána , de allet ane das ávvira . // Du vašálaččat njommot du veagalaš fámu dihtii . 6 069:007 Ale divtte heahppášuvvat mu dihtii // sin guđet vurdet du . , Hearrá , Almmiveagaid Ipmil./Ale/Ipmil. divtte šaddat heahpadii mu dihtii sin guđet ohcet du . 6 069:008 Dasgo du dihtii mun gierddan bilkku , // mu ámadadju ruvssoda heahpadis . 6 069:010 Áŋgirvuohta du viesu dihtii lea duššadan mu , // du hiddjideddjiid hiddjádus čuohcá munnje . 6 073:006 Dan dihtii lea čeavli sin čeabetčikŋa , // veahkaváldi bivttas man sii cogget . 6 073:007 Sin čalmmit báiset sin buoidivuođa dihtii , // sin váimmu juonat bahkkejit ovdan . 6 073:010 Dan dihtii jorggiha álbmot sin beallái , // ja njammet sin sániid . 6 073:013 Duššiid dihtii mun lean bisuhan váimmu buhtisin // ja bassan gieđaidan vigihisvuođas . 6 079:009 Veahket min , Ipmil , beastámet , vai du namma gudnejahttojuvvošii./Lonis/gudnejahttojuvvošii. min ja atte midjiide min suttuid ándagassii namat dihtii . 6 089:033 dalle mun ráŋggáštan sin rissemiin sin rihkkumiid geažil , // huškumiin sin vearredaguid dihtii . 6 094:023 Son ráŋggášta sin sin vearrivuođa dihtii // ja duššada sin sin bahávuođa geažil./Hearrá/geažil. , Ipmileamet , duššada duođaid sin . 6 097:008 Sion gullá dan ja illuda , // Juda gávpogat ávvudit du duomuid dihtii , Hearrá . 6 102:011 du moari ja suhtu dihtii , // don leat dohppen mu ja bálkestan mu eret . 6 104:031 Bistos Hearrá gudni agálašvuhtii , // ja illudehkos Hearrá daguidis dihtii . 6 105:014 de son ii suovvan ovttage vuortnuhit sin./Sin/sin. dihtii son ráŋggáštii gonagasaid : 6 106:008 Muhto son besttii sin namas dihtii // vai beassá čájehit fámus . 6 106:031 Dan dihtii son adnojuvvo vanhurskkisin // sogas sohkii agálaččat . 6 107:017 Muhtumat buohccájedje suttuideaset dihtii // ja gárte gillát vearredaguideaset geažil . 6 107:034 ja šattolaš eatnama sálteeanamin // dan ássiid bahávuođa dihtii . 6 107:039 Muhto jos sii fas uhcánit // ja vuollánit áŧestusaid , lihkuhisvuođa ja morraša dihtii , 6 109:021 Muhto Hearrá , mu Hearrá , // daga buori munnje namat dihtii , // gájo mu buorrevuođat ja oskkáldasvuođat mielde . 6 115:001 Ale midjiide , Hearrá , ale midjiide , muhto atte iežat nammii gudni // du árbmugasvuođa ja oskkáldasvuođa dihtii . 6 119:062 Idjaguovdil mun lihkan rámidit du // du vuoigatlaš duomuid dihtii . 6 119:162 Mun illudan du sáni dihtii , // dego dakkár gii vuoitá stuorra sállaša . 6 119:164 Čieža geardde beaivvis mun rámidan du // du vanhurskkis duomuid dihtii . 6 122:008 Vieljaidan ja ustibiiddán dihtii // mun cealkkán : Ráfi lehkos dutnje ! 6 122:009 Hearrá , Ipmileamet , tempela dihtii // bivddán du ávkki . 6 127:002 Duššás dii lihkkabehtet árrat // ja maŋŋit borrabehtet dan láibbi // man dihtii lehpet rahčan./Son/rahčan. addá dan ustibiiddásis velá go sii leat oađđimin . 6 130:004 Muhto dus lea ándagassii addojupmi , // dan dihtii mii ballat dus . 6 132:010 Bálvaleaddját Dávveda dihtii , // ale hilggo du vuidojuvvon gonagasa . 6 150:002 Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , // máidnot su su stuorra válddi dihtii . 6 150:002 Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , // máidnot su su stuorra válddi dihtii . Muitte min váibmoláđisvuođastat ja atte midjiide Jesusa Kristusa dihtii ándagassii , maid mii leat rihkkon . Gula min Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii , guhte duinna ja Bassi Vuoiŋŋain eallá ja ráđđe agálaččat . Gula min Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . Ávvudehket dan dihtii , vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui . Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui . Aiddo dan dihtii Kristus jámii ja eallái fas , vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá . Gula min Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . Don leat diktán ráhkis Bártnát Jesusa Kristusa min dihtii russiinávlejuvvot ja leat boktán su jápmimis , nu ahte mii oččošeimmet ođđa eallima . Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . Skeŋke NN:i agálaš ráfát ráhkis Bártnát Jesusa Kristusa dihtii . Doalvvo su sisa Ipmila šearratvuhtii ja du bassi olbmuid searvái namat dihtii . Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . Gula min rohkosiid Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . Gula min rohkosiid Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . Dán mii bivdit Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . Gula min ráhkis Bártnát , Jesusa Kristusa dihtii . Gula min ráhkis Bártnát , Jesusa Kristusa dihtii . Gula min Bártnát Jesusa Kristusa dihtii . Láide min buohkaid oktii dohko Jesusa Kristusa , ráhkis Bártnát dihtii . Váldde mis eret balu ja oahpat min luohttit dasa , ahte Jesusa dihtii mii beassat jápmima ja hávddi bokte almmálaš riikasat . Gula min Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet dihtii . North Saami facts corpus – Luhkkárat ožžo ovddasvástádusa oahpahit olbmuid lohkat , muhto bohtosat ledje nu ja nie , earret eará dan dihtii go luhkkáriin lei unnán oahppu . 1863 álggahuvvui sierra oahpaheaddjiskuvla Álttás buoridin dihtii oahpaheaddjiváilli sámi guovlluide , muhto dát skuvla heaittihuvvui fas juo jagis 1870.39 Romssa oahpaheaddjioahpahusas rievdadedje njuolggadusaid nu ahte dárogielagat maiddái sáhtte oažžut friddjasajiid , jus čatne iežaset bargui sámegiel guovllus . Ovdamearkka dihtii lei Johan Sverdrup42 áŋgireamus dáruiduhttiid gaskkas . 1970-logu rájes unniduvvui internáhttadoaibma dađistaga , dan dihtii go ássan sentraliserejuvvui , kommunikašuvdna šattai buoret ja huksejedje muhtin giliskuvllaid . Ovdamearka dihtii čállá Liv Mjelde : « Integreringen av realskolen og framhaldskolen i 1959 ble gjennomført på realskolens premisser . Álggos ledje kurssat jagáš , muhto dát šattai beare oanehis áigi , erenoamážit dan dihtii go galge addit lohkangealbbu sámegielas eará fágaide lassin . Ovdamearkka dihtii lei Gávpeallaskuvla Gávpedepartemeantta vuolde , bátnedoavttiroahpahus lei ovdal 1910 Justisdepartemeantta ( ! Máŋga oktavuođain geahččalit eatnasat gávdnat gaskamearálaš čovdosa dahje lotnolasvuođa , ovdamearkka dihtii ovttastit teoriija ja praksisa . Oahpaheaddjit , geain lea eará kultuvrralaš duogáš go ohppiin , sáhttet dávjá meaddit , ovdamearkka dihtii jearrat ohppiin gažaldagaid mat sin kultuvrras eai leat vuohkkasat . Formálalaččat sirdojuvvojedje muhtin mearrádusat báikkálaš dássái , ovdamearkka dihtii gieldda skuvlabušeahta sturrodat ja vuohki organiseret gielddalaš skuvlahálddahusa . Jorgaleapmi lea dehálaš leago sáhka indiána dahje sámi girjjálašvuođas , olahan dihtii eanet lohkkiide . Dákkár fáttát sáhttet leat ealáskan koloniserema ja assimilašuvnna dihtii . koloniserema dihtii . Orientalisma lea ideologiija mii boahtá oarjimáilmmi diehtagis čájehan dihtii dat mii lea eará go oarjimáilbmi , ja čájehan dihtii ahte oarjimáilmmi kultuvra lea buoret go dat eará kultuvrrat . Orientalisma lea ideologiija mii boahtá oarjimáilmmi diehtagis čájehan dihtii dat mii lea eará go oarjimáilbmi , ja čájehan dihtii ahte oarjimáilmmi kultuvra lea buoret go dat eará kultuvrrat . Lohkki oažžu ain juoga masa čatná sáhkkiivuođa , Heaika sáhttá ovdamearkka dihtii jietnadit juoga , ja de mannet áiggit ovdalgo boahtá das eanet sáhka . Ovdamearkka dihtii go skihpárat bohte guossái , jos gii nu lágaš olmmoš náitalii ja eará dáhpáhusat lagaš birrasis . Jos jearahallojuvvon olmmoš dáhttu dárkilastit iežas dadjamuša ovdal almmustahttima , de lea buoremus miehtat dasa áššedieđuid sihkkarastima dihtii . Earrána hámi dáfus prosateavsttain dan dihtii go lea sierra rytma ja cealkkajuohkin , dat maid mii gohčodat diktan . Sámegillii ii leat seammá álki go omd. dárogillii ráhkadit loahppariimmaid , de dan dihtii lea sámi poesiijas dávjá allitterašuvdna dahje álgo-šuokŋa , dego omd. “ Sámisoga lávlagis ” dahje “ Beaivvi bártni soagŋu jiehtanasaid máilmmes ” . Dan dihtii das lea dialoga dahje vuorroságastallan . Muhtumat čilgejit ášši nuppegežiid , ja gohčodit sátnevádjasa aforisman dan dihtii go goappašagat leaba generella , deaivilis ja oanehis dajaldat juoidá ášši , olbmo dahje dili birra . Sámi muitalusat leat hui máŋggaláganat , dan dihtii lea váttis oanehččat čilget buot visot muitaleami birra . Muitalusa čilgehus dávjá ii soaba biologalaš ja luonddudiehtagiid čilgehusaide , muhto vaikko vel sihke sámit ja indiánat dihtet ahte ii soaitte muitalus áibbas duohta , de galgá dan dattege árvvus atnit , dan dihtii go dat leamaš , ja leat , min iežamet čilgehusat . Dan láhkai son lea njálmmálaš ja čálalaš oktanaga , árgabeaivválaš ja duođalaš , ja son muitá ja atná jurdagis mo heive ja ii heive čállit , dan dihtii go su girji gártá lohkkot miehta máilmmi : Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan dihtii go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot goansttaid . Das maid lea dialogalaš hápmi , dan oaivilis ahte hásttuha miel-jurddašeapmái ja smiehttamuššii , juste dan dihtii go esseijas galgá leat vejolaš vuohttalit čálli iežas árvaladdamiid giehtadallojuvvon fáttás . Servodatfágalaš esseija lea kommunikašuvdna ovttadássásaččaid gaskkas , dat earrána áibbas oahpahusčállosis dan dihtii go esseija ulbmilin ii leat vuosttažettiin oahpahit , baicce ságastallat viidádit ja rahpasit muhtun áššiid birra . Dát personal touch sáhttá leat dáiddalaš viggamuš mii čuovgá čađa ja ealásmahttá teakstaduoji – dakkár mii ii geavat dáiddalaš čábbodaga dušše hervema dihtii , muhto mas giellagovat leat mielde dagaheamen teavstta váikkuheaddjin , miellagiddevažžan lohkat ja kommunikatiivan sisdoalu dáfus . Dan dihtii Montaigne čállá ge iežas birra hui ollu , ja dakko bokte váivválaš ja ohcci olbmo birra . Davviriikkain gis daddjo leat Ludvig Holberg introduseren esseija , ja somávuođa dihtii sahttá máinnašit ahte 1800-jagiid logi eanemus lohkkon girjjid gaskkas ledje Holberggas čieža , ja dušše okta dain lei čáppagirjjálaš . Dan dihtii garve ovttageardánis giela ja rádje čiegus sisdoalu tekstii . Ii leat dan dihtii daddjon ahte eat dárbbaš dutkiid geat dutket maiddái eará gielaid bokte , ja ii ge dan ahte dutkanbohtosat eai galgga gaskkustuvvot eará dutkiide ja dutkanbirrasiidda eará gielaid bokte . Dán duohtavuođa orrut mii sápmelaččat menddo dávjá vajáldahttimin , ja dan dihtii viggat ge bidjat seamma sisdoalu min kulturmeroštallamii go maid oarjemáilbmi dahje eanetloguálbmo- Dat galggašii dasto doaibmat etnihkalaš dáiddan danin go dat galgá oaččuhit sápmelaččaid leat čeavlái ja ilus min dáidaga dihtii , ja dan láhkai Die lea hui miellagiddevaš čuolbma juste dáidaga ja politihka gaskavuođas man dás dušše háliidan namuhit go diet ášši áibbas vissásit šaddá ságastallojuvvot boahtteáiggis , ja dan dihtii lea ge dehálaš dál jo loktet dan fáddán . ášši , de dan dihtii in geavat dasa eanet saji . Dieđusge lea kultuvra maiddá ealáhus , muhto árbevirolaččat leat kultuvrra « fiidnáset » oasit earuhuvvon dábálaš ealáhusáššiin eret , de dan dihtii ii leat imaš ahte dáiddárat vuostálaste ođđa organiserema go dat evttohuvvui . Ášši imaštahttá dan dihtii go Norgga ruhta guovtti golmma jagi badjel beassan dihtii guhkes vuordinráiddus eret girjealmmuhemiid dáfus . Min politihkkáriid gaskkas ii oktage bargga girjjálašvuođa beale , de dan dihtii eai oro áddemin dan dárbbu mii livččii fidnet albmosii fágagirjjiid ge – girjjit mat eai leat vuosttažettiin skuvllaid ja oahpahusa várás , ja mat dan dihtii eai oaččo doarjaga Oahpahusossodagas , muhto mat leat jurddašuvvon generella fágagirjjálašvuohtan . Min politihkkáriid gaskkas ii oktage bargga girjjálašvuođa beale , de dan dihtii eai oro áddemin dan dárbbu mii livččii fidnet albmosii fágagirjjiid ge – girjjit mat eai leat vuosttažettiin skuvllaid ja oahpahusa várás , ja mat dan dihtii eai oaččo doarjaga Oahpahusossodagas , muhto mat leat jurddašuvvon generella fágagirjjálašvuohtan . Ii dakkár girjjálašvuohta ge almmuhuva doarjagiid haga , muhto livččii máilmmi dehálaš lokten dihtii sámegiela árvvu čálalaš giellan , lassin dasa ahte dakkár girjjálašvuohta eahpitkeahttá dárbbašuvvo . Musihka maiddá sáhttá geavahit ovdamearkan sámi kulturdoarjaga árbevirolaš čatnasii dan dihtii go doarjja almmuhit ođđa CD-skearruid ii mana dušše ođđaáigásaš musihkkii , muhto baicce eanet vel árbevirolaš juoigama almmuhemiide . In mun daja dán rábmon dihtii Norgga , muhto ferte goit duohtavuođa beassat almmuhit , go Norga bidjá máŋggageardde eanet ruđa sámi kultuvrii go Ruoŧŧa ja Suopma dahkaba . Lea goit čielggas ahte sihke geográfalaš ja dialeaktaerohusaid dihtii lea bággu juohkit sámi kulturdoarjaga smávva osiide , de loahpalaččat ii dáidde báhcit nu stuorra supmi mange sierra suorgái . Dan dieđus ii livčče lean vejolaš čađahit almmá doarjagiid haga , ja dan dihtii ánssášit min kultureiseváldit rámi ge – maŋŋá go vuos lean máinnašan mat eai leat nu buorit bealit – dan barggu ovddas maid leat dahkan áiggid čađa doahttalit sámi kultuvrra viidodaga ja máŋggašlájatvuođa . Ii sáhte dušše buhtes estehtalaš árvvoštallamiid čuovvut dan dihtii go dalle oalle vissásit livččii juohkin šaddan eahpevuoiggalaš máŋgga beroštumi dáfus . Ii goit iešalddes seaguheapmi seaguheami dihtii leat adnon nu maninge . Dan dihtii orru juoga váilumin sámi kulturpolitihkas go fágabealli álo guđđojuvvo dego omd. akademihkkárat mahkáš eai livčče kulturbargit seammá láhkai go dáiddárat ja duojárat . Juos mii de vuollánat logihka ovddas ( duššebeare iskkadeami dihtii ) dan veardde , ahte bidjat iežamet diehtámuša sadjái jáhku , dan seamma namahusa maid heiveheimmet nuppiide . Dahje juoiggastan go deaivvan muhtun fuolkki , ustiba dahje oahpes olbmo dearvvahan dihtii su . Heajain juiget náittospára sávvan dihtii sudnuide lihku . Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , máidnot su su stuorra válddi dihtii . Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , máidnot su su stuorra válddi dihtii . sálmma Sálmmaid girjjis jeđđen dihtii iežan ( geahča bajábealde ) . Dahje juoiggastan go deaivvan muhtun fuolkki , ustiba dahje oahpes olbmo dearvvahan dihtii – Earuhit buori bahás – Earuhit mii lea riekta ja mii lea boastut – Olbmot máinnastedje dan sadjái go gieldit ja gohččut – Máinnastedje rávven ja cuiggodan dihtii sihke mánáid ja ollesolbmuid – Máinnasteapmi nannii gullevašvuođa go olbmot čoahkkanedje – Máinnastettiin bohte maiddái ovdan oainnut luonddu ja luonddugáhttema ektui – Máidnasat nannejedje čearddalaš iešdovddu . Gudnejahttin dihtii su muittu ja áŋgiris barggu máttasámegiela ja - kultuvrra buorrin , prentet mii bihtá maid Anna lea čállán jorgaleami birra . Measta juohke bihtá Don jih Dan-girjeráiddus guoskkaha eanet go ovtta fáttá , de dan dihtii heive bihtáid binnánaš doaimmahit vai heivejit burebut oktii . Dát bihtát dáidet ge leat buoremusat seilon , dan dihtii go dat eai leat nu čadnon dan áigái goas dahkkojedje . Dat guokte divtta almmuhuvvojit ge dás máttasámegillii vuosttas geardde , veahá divoduvvon hámis , dan dihtii go Anna daid hábmii Laila Stiena dárogiel-jorgalusa vuođul ( Ildstedene synger-girjjis ) , ja dan dihtii rievddaiga dat veaháš originálas eret . Dat guokte divtta almmuhuvvojit ge dás máttasámegillii vuosttas geardde , veahá divoduvvon hámis , dan dihtii go Anna daid hábmii Laila Stiena dárogiel-jorgalusa vuođul ( Ildstedene synger-girjjis ) , ja dan dihtii rievddaiga dat veaháš originálas eret . In oaivvil makkárge gáržžideaddji gáibádussan sámi čálliide dušše giehtadallat ruovttuguovllu áššiid , muhto soaitá áššiid , guovllu ja olbmuid oahpesvuođa dihtii , JAV giella lea fas eallasebbo ja čállin gelddolebbo Árbbolaččat-girjjiin go duon guokte ovddibus . Fáttát leat buot-olbmuide guoski , muhto dieđusge lagat sámi lohkkiide dan dihtii go dáhpáhusat ja duogáš lea sámi guovllus ja girjjit čállojuvvon sámegillii . Dan dihtii gártá ge Árbbolaččat-ráiddu smávva sámi báikegottáš ovdamearkan olu stuorát servodatrievdamiidda mat ođđaset áiggis leat dáhpáhuvvan Skandinavia davimus guovlluin . Amadajuin ii diehtán gean sivahallat , de « sihkkarvuođa dihtii garuhin oppa sámesoga vuolimus helvehii . Eastadan dihtii dán kulturárbbi jávkamis , lea dát girjjáš almmuhuvvon . Danin eai galgga sátnevádjasat leat duššan ja báhcán kulturárbi , muhto baicce eallit minguin ovttas - riggudahttin dihtii min giellageavaheami , govalaš jurddašeami ja njálmmálaš čehppodaga . Sátnevájas eallá , dan dihtii dat bissu - ođasmuvvá ja čatná oktii ovddeša ja dáláža , čujuhettiin ovddosguvlui seammás go muittuha midjiide gos mii boahtit . ja nuoraid lohkat sámegiel teavsttaid ja girjjiid giela ovddidan ja ođđa vásáhusaid dihtii . megielat mánáid- ja nuoraidgirječálli sin áŋgirvuođa ja gierdavašvuođa dihtii . postiivalaš oasseváldiid dihtii . Dán áigásaš pluralisttalaš servodagas lea dát dehálaš ádden dihtii eará álbmogiid ja kultuvrraid . Dan dihtii ii leat áibbas riekta dadjat ahte Turi Muitalus sámiid birra lea vuosttas girji sámegillii , go dan duođaid ii leat , muhto sivva dasa go nu čállojuvvo máŋgga sajis , lea go Turi girji navdo vuosttas čáppagirjjálašvuođa almmusteapmin . Ii fal dainna ulbmiliin ahte doalahit earáid eret , dahje cealkin dihtii ahte sii eai ádde , muhto baicce iskan dihtii ahte rievdá go čilgen ja áddejupmi dainna go sámegiella lea bargoneavvun . Ii fal dainna ulbmiliin ahte doalahit earáid eret , dahje cealkin dihtii ahte sii eai ádde , muhto baicce iskan dihtii ahte rievdá go čilgen ja áddejupmi dainna go sámegiella lea bargoneavvun . Dan dihtii šaddá ge áibbas Turi áigumuša vuostá jus mii otne meroštallat su girjji dušše čáppagirjjálašvuohtan . Bonjastan dihtii ovddeš sátnevádjasa , sáhtášii dadjat ahte sii eai luohttán eará goahtemuoraide go daidda maid ieža ledje fearran . Dieđusge mis eai leat ruhtavárit joatkit áigečállaga buvttadeami dušše iežamet buhtadusruđa geavahemiin , de dan dihtii fertejit min eiseváldit farggamusat dasa bidjat ruđa , muđui ballat ahte Sámis gártá daid eatnat sámegieláigečállagiid gaskii mat eai ceavzán danin go eai lean doarvái lohkkit , diŋgojeaddjit dahje ruhtadeaddjit . Muhto ii leat dan dihtii daddjon ahte lea seammá dehálaš sámiide . Ovdamearkka dihtii Divttasvuonas lei uniovdnaluoddaneapmi nu uhcán mearkkašahtti sámiide , ahte soapmásat doppe - máŋga jage maŋŋá 1905 - čálle gonagassii Stockholmmas ja sutnje váidaledje skuvladiliset . Dat guđet leat loikasat dahket dan « jápmadeattu » ja hehttejit maiddái dan barggu mii doaimmahuvvo oktasaš ávkki dihtii » . Mun ieš ge gulan daid gaskii geat áinnas hálidivčče ealihit daid beliid sámi kultuvrras mat ledje mielde dahkamin mu sápmelažžan dalle go mun šadden bajás , muhto in mun dattege sáhte dadjat dálá nuoraide ahte sin sápmelaš-dovdu ii leat seamma buorre go mu , dušše dan dihtii go mun ožžon vejolašvuođa oahpásmuvvat árbevirolašvuhtii Juohke buolva ferte ieš gávnnahit mii dat lea mii dahká juste sin danin manin dovdet iežaset , ja sápmelašvuođa dáfus orru dat paradoksa leat dáhpáhuvvan ahte ovddeš sápmelaš lei sápmelaš juste lagaš báikegotti árvvuid ja meroštallamiid geažil , dan ektui go otná buolvva nuorat leat sápmelaččat juoidá oktasaš sámi árvvuid dihtii - ja máŋgasiid guovdu soaitá vel dehálebbo riikkaidgaskasaš álgoálbmot-oktiigullevašvuođa geažil . Dat gáržžida dáiddalaš frijjavuođa ja seammá hámit dan dihtii reproduserejuvvojit . Nubbi sivva sáhttá leat ahte eai hálidan das šaddat dakkár ášši maid buohkat dovde , dego Johan Turi čilge dološ sámi doavtterkoansttaid birra Muitalus sámiid birra-girjjis : « Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan dihtii go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot goansttaid . Duođaid eret , dan dihtii ge go in šat doppe oro , muhto buorre lihkus lea mus geassestohpu doppe , man láven návddašit galledit . Dan dihtii searvvi ja fágagirjjálašfoandda stivrrat mearridedje juohkit kollektiivvalaš stipeandda daid miellahtuide geat servet SFS jahkečoahkkimii Dublin-gávpogis Irlánddas . Dan dihtii sávan buriin oamedovdduin sidjiide geat vulget Dublinii bures boahtin oahppomátkái . Áviissa doaimmaheaddji lei su skuvllaskihpár Romssa seminára áiggi rájes , Anders Larsen , gii geavahii áviisa doarjun dihtii Saba . Dan dihtii lei sutnje nu dehálaš namahit sihke Beaivvi bártniid ja máttarmáttuid geat áigá dolin ledje gávdnan Sámieatnama , ja gohčodan dan Sámieanan . Sápmelaččaid rolla áššedovdin badjelgehččojuvvui , dasgo sii ledje ( bealálaččat ja dan dihtii eahpeneutrála ) gažaldagain , mat guske sidjiide alcceseaset . Das maid lea dialogalaš hápmi , dan oaivilis ahte hásttuha mieljurddašeapmái ja smiehttamuššii , juste dan dihtii go esseijas galgá leat vejolaš vuohttalit čálli iežas árvaladdamiid giehtadallojuvvon fáttás . Servodatfágalaš esseija lea kommunikašuvdna ovttadássásaččaid gaskkas , dat earrána áibbas oahpahusčállosis dan dihtii go esseija ulbmilin ii leat vuosttažettiin oahpahit , baicce ságastallat viidádit ja rahpasit muhtun áššiid birra . Dát personal touch sáhttá leat dáiddalaš viggamuš mii čuovgá čađa ja ealásmahttá teakstaduoji - dakkár mii ii geavat dáiddalaš čábbodaga dušše hervema dihtii , muhto mas giellagovat leat mielde dagaheamen teavstta váikkuheaddjin , miellagiddevažžan lohkat ja kommunikatiivan sisdoalu dáfus . Dan dihtii Montaigne čállá ge iežas birra hui ollu , ja dakko bokte váivválaš ja ohcci olbmo birra . Dan dihtii Montaigne čállá ge iežas birra hui ollu , ja dakko bokte váivválaš ja ohcci olbmo birra . leat Ludvig Holberg introduseren esseija , ja somávuođa dihtii sahttá máinnašit ahte 1800-jagiid logi eanemus lohkkon girjjid gaskkas ledje Holberggas čieža , ja dušše okta dain lei čáppagirjjálaš . Jearaldat lea áigeguovdil dan dihtii go NRK . universitehta girjjálašvuođaprofessor , Arne Mellberg , álggahii ovddit jagi hui miellagiddevaš šaŋger-debáhta go muhtun áviisakronihkas evttohii ahte galggašeimmet heaitit earuheames čáppa- ja fágagirjjálašvuođa , dan dihtii go dat guovttis leaba lahkanišgoahtán goabbat guoimmiskka nu sakka ahte gaskkohagaid lea váttis earuhit . Dan láhkai son lea njálmmálaš ja čálalaš oktanaga , árgabeaivválaš ja duođalaš , ja son muitá ja atná jurdagis mo heive ja ii heive čállit , dan dihtii go su girji gártá lohkkot miehta máilmmi : « Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan dihtii go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot Dan láhkai son lea njálmmálaš ja čálalaš oktanaga , árgabeaivválaš ja duođalaš , ja son muitá ja atná jurdagis mo heive ja ii heive čállit , dan dihtii go su girji gártá lohkkot miehta máilmmi : « Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan dihtii go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot Eai ovdal lean dákkáraš váttisvuođat nu mot dál lea - ii dárbbaš leat dan dihtii go buot lei ovdal nu ollu buoret go otne , muhto lea baicce nu ahte ovdal eai astan eatnašat olus eará go bargat birgejupmái . Dieđusge buollaša dihtii mii dárbbašat buriid biillaid , muhto mun navddán doppe lea juoga eará vel duogábeal mii dahká ahte mis buohkain leat ođđa ja fiinna biillat . Lean oahppan ahte jus álbmot gillá čearddalašvuođa dihtii , de leat muhttin mekanismat mat bohtet johtui . Nu ahte go leat leamaš geafit de galgat nuppe vuoru čájáhaddat man riggát mii leat , čiehkan dihtii ovddeš áiggiid ruđahisvuođa . Muhtin lohkki lea duskástuvvan sámegiela heajos dili dihtii , ja váidala čállosis aviisii 1911:s . Lea somá registreret ahte poesia dolin geavahuvvui politihkalaš rahčamušas ge , de soaitá leat árvvusatnima dihtii dološ árbevieru ahte Sámi Áigi , mii lei Min Áiggi ovddasmanni , válljii bidjat divtta vuosttas nummira vuosttassiidui , ođđajagimánus 1979 . Dan dihtii mun roahkkadit juoiggan konseartalanjain , festiválain , radios ja smávit deaivvademiin . Dan dihtii leat plánejuvvon goit moadde girjji vel ráiddus , muhto dás ge dego buot eará sámi prošeavttain , lea buncarakkis gos gávdnat ruđaid joatkit čohkkenbargguid ja almmuhemiid . Dan dihtii soaitá ge moddii dáhpáhuvvat ahte historj- Dan dihtii lohkkái báhcá measta menddo girjás govva gokko baicce livččii vuordán girjji doaimmaheddjiid čorgadit čilget ja juohkit fáttáid , guovlluid ja gielaid gaskkas . Midjiide leamaš vejolaš juohkit Sámis nuvttá lohkkiide dan dihtii go doaimmaheaddji Mii leimmet dan dihtii doivon fidnet min eiseváldiid mielde ruhtadit áigečállaga joatkaga , muhto dan eat leat dađebahábut veadján . Ii han sámi giellaetnatvuođa galgga atnit goazanin , baicce illudit dan dihtii go mis leat ceavzimin nu máŋga giela ahte sámi giellapolitihkas ain sáhttá hállat ovddideami birra , ii ge dušše seailluheami . Bláđi doaimmahus lea doahttalan jahkečoahkkima sávaldaga , ja dan dihtii ilbmá ge fas Sámis . Eat vuollán nu álkit , eat ge guođe buori áigumuša nu farga , dan dihtii go ain leat vuorddašeamen Sámedikki morránit ja fuomášit ahte maiddá sámi álbmot ge ánssáša máŋggabealat ja rikkis čálakultuvrralaš almmustemiid . Diehtit mii gal dan ge paradovssa ahte dárogiella ge lea odne dohkkehuvvon sámegiellan – goit dan dihtii go eanaš sápmelaččat Norgga bealde eai máhte , eai ge ádde ovttage namahuvvon váldo sámegielain . Dáža dutkit ballet dárogiela boahtte­ áiggis , ja ávžžuhit dan dihtii Norgga Stuorradikki juolludit eanet ruđaid dárogiela ovddideapmái , muhto Sámis gávdnojit politihkkárat ja byrokráhtat geat oaivvildit ahte lea duššás doarjut sámegiela , danin go gávdnojit nu olu sápmelaččat geat eai máhte dan . Dan viggá SFS dahkat ja doarjut , ja dan dihtii dáidá ge SFS otná dilis leat sámi dehálemos kultursearvi , iežas badjel 70 miellahtuin miehtá Sámi ! Ovdamearkka dihtii ledje skáb­ ma ­mánus 1877 nuorra sáp ­me­ Máttasámegielas oainnat duedtie mearkkaša doarjja dahje doarjjaealáhus , de duodji ealáhussan heive dan dihtii bures . Dáidaga hárrái gal oarjemáilmmes leat dievva namahusat dan dihtii go koansta , govvadáidda ja eanaš eará dáiddasuorggit leat vuođusteaset oarjemáilmmi fuomášumit , muh­ to sullasaš čehppodat lea maid gávdnon eará servo­ dagain , vaikko vel daid servodagain ii ásahuvvon dáidda sierra institušuvdnan dego Eurohpas áiggis­ tis dahkkui . Vai hárdin , provose­ ren , boktalan dihtii ságastallama ? Dan dihtii leat ge gullan ahte ruđat leat geavahuvvon dievva eará áššiide go giellaovddideapmái . Sáhttá muhtunláhkai dadjat ahte Mareka oassin gárttai juste dat ahte su fuol­ la ja áŋgiruššan guoskkai álbmogii mii ii lean dovddus Čekkias , de dan dihtii lágideaddjit ja almmu ­headdjit­ eai atnán fáttá doarvái berostahttin dasa ahte goastidiš­ goahtit Mareka čállosiid . Danin leat báhcán dievva almmutkeahtes čállosat Václav Mareka maŋŋái , mat dál leat dutkojuvvomin gávnnahan dihtii ahte livččii go daid gaskkas dakkárat maid berrešii dál almmuhiš­­ goahtit . Dan dihtii go lei nu oahpis várreguovllui­ de , de lei áibbas lunddolaš ahte gárttai rádjalovssan fievrridit báhtareaddjiid Ruŧŧii soađiáiggi . Son ráhkadii moadde románamánusa ge , mas su bealušteapmi uhca hearkkes ja áitojuvvon álbmoga beale báitá hui čielgasit čađa , muhto seammás su čállosiid sáhttá dulkot veahá vuolláneaddjin dan dihtii go ovdáneapmi ii oro váldi­ min vuhtii unnibu árvvuid ja dárbbuid . Go muitaleaddji lea aktiivva noveallas de lea dušše refereren dihtii oanehaččat dáhpáhusaid dah­ je govahallan dihtii mo muhtin persovnnat leat . Go muitaleaddji lea aktiivva noveallas de lea dušše refereren dihtii oanehaččat dáhpáhusaid dah­ je govahallan dihtii mo muhtin persovnnat leat . Ov­ damearka : – Mun lean bivdán din deikke guođđin dihtii did­ jiide árbbi . Dán dihtii muhtimin maiddái eamiálbmogiin leamaš dárbu duođaštit ahte sii leat maiddái ” moderna . Ovda ­mearkka dihtii Jorunn Eikjok ( 2007 ) lea loh­ kan ahte ođđa jahkeduhátmolsumis sámit leat navdán iežaset ” moderna eamiálbmogin ” ja ahte sámi kultuv­ ra ii šat adnojuvvo árbevirolažžan . Girjji namma lea My Unwritten ­Books ( Girjjit maid in čállán ) , mas čálli mui­ tala manin son válljii leat čálekeahttá muhtun girjjiid dan dihtii go iežas mielas ii livččii arvan leat doarvái rabas ja duostil fáttáid hárrái , de son baicce divttii or­ rut . Biera ii máhte juoigat ii ge Gutnel goarrut , muhto dah­ kan dihtii kritihka litnásebbon , muitaleaddji njeaidá iežas seammá dássái ( vaikko ieš gal máhttá ) . Válljen maid geavahit tearpma ” guovttilohku ” guvttiidlogu sadjái , juste dan dihtii go ” guvttiid ” - doaba addá eanetlogudovddu gokko háli­ dan bisuhit ” guovttilogu ” du ja mu gaskavuohtan ii ge ” dunnuid ” ja ” munnuid ” - relašuvdnan . Odne , dán goalmmát eahkeda , čájehan dihtii gillevašvuođa , guosseláđisvuođa ovddas leat mii bovden Sirpmá báikegotti oasi váldit dán guoimmuhusa eahketbottažis . Riddoguovllut leat fas erenoamážat dan dihtii go doppe ain leat mearragátteássi sápmelaččat . Addit buktagii nama , ii leat dušše earuhan dihtii buktaga eará buktagiin . Gámis vásihan ja gierdan olu , dan dihtii measta veahá eartnjehas . Dát dieđut leat váldon Lars Helle girjjistis “ Elevvurdering- kontroll eller læring ” ja leat biddjon buohtalaga čalmmustahttin dihtii . Dan dihtii galggat gáibádusa ovddidit golmma mánu sisa dan rájes go deavddát eavttuid . Don oaččut fárrendoarjaga vai beasat bargui ja oaččut gokčojuvvot duohta mátke- ja fárrengoluid jus gárttat fárret barggu dihtii . Áigodat lea golbma vahku oanehit go riegádahttimis , dan dihtii go doarjjaáigodat riegádahttima oktavuođas álgá golbma vahku ovdal termiidnadáhtoma . buozanvuođa dahje vahága dihtii lea áibbas dárbbašlaš oažžut veahki máná bearráigeahččamii Dan dihtii leat plánejuvvon goit moadde girjji vel ráiddus , muhto dás ge dego buot eará sámi prošeavttain , lea buncarakkis gos gávdnat ruđaid joatkit čohkkenbargguid ja almmuhemiid . Dan dihtii soaitá ge moddii dáhpáhuvvat ahte historjjálaš dieđut ja olbmuid muitalusat eai áibbas soaba oktii , mii iešalddes ii leat buorre go girjji namman lea skuvlahistorjá . Dan dihtii lohkkái báhcá measta menddo girjás govva gokko baicce livččii vuordán girjji doaimmaheddjiid čorgadit čilget ja juohkit fáttáid , guovlluid ja gielaid gaskkas . Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka dihtii áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan . Fitnodagain ja organisašuvnnain lea alla sámegiela gelbbolašvuohta , ovdamearkka dihtii leat 95 % vástidan ahte badjel bealli dahje buot hálddahusbargit máhttet sámegiela . Ovdamearkka dihtii livččiimet sáhttán oažžut ollu dárkkilut dieđuid jos livččiimet fitnan olbmuid luhtte hálešteamen singuin , dahje jos livččiimet johtán ásahusaid mielde geahččan mo dilit duođaid leat . Materiálaid sáhttá geavahit ovda mearkka dihtii jos áigu analyseret iešguđetlágan áššiid dárkkilabbot . Dát guoská ovdamearkka dihtii Ráuroviikii , gos navdit ahte leat uhcit sámegielagat , ja Loabágii , gos navdit ahte lea eambbo sámegielagat go dat mii lea boahtán ovdan telefonjearahallamis . Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka dihtii áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan . Gávdnojit go ovdamearkka dihtii sápmelaččaide dehálaš lágat sámegillii , dieđihit go ásahusat almmuhusaid sámegillii ja leat go ásahusaid skovit jorgaluvvon sámegillii ? Vástádusat livčče várra earáláganat jos livččiimet jearran ovdamearkka dihtii ásahusaid geavaheaddjiin . Veardádallama dihtii leat maiddái dát ásahusat leamaš mielde : Sihke guovddáš- ja vuolleásahusat ( dahje ossodagat ) leat leamaš mielde , dan dihtii go mii leat jurddašan ahte ná fidnet buoret gova giellageavaheamis . Ovdamearkka dihtii sáddiimet jearahallanskovi njuolgga guovllulaš dearvvašásahusaide Finnmárkkus ja Romssas , eatge bivdán fylkkagielddaid guovddášásahusa vástidit sin bealis . Sámelága giellanjuolggadusat eai leat áibba čielgas , nu ahte lea vejolaš ahte muhtun ásahusat liikká eai gula Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái ja dan dihtii eai livčče galgan leat guorahallamis mielde . Veardádallama ja čilgehusaid dihtii geavahit muhtun váldoduogášvariabeliid , go čájehit guorahallama bohtosiid . Ovdamearkka dihtii lea nu ahte olbmos lea vuoigatvuohta oažžut sihke njálmmálaš ja čálalaš vástádusa sámegillii , jos váldá sámegillii oktavuođa nu gohčoduvvon “ báikkálaš orgánii ” . Nu ollu go 15 % leat vástidan “ ii gula ” , vaikke buot ásahusat leat válljejuvvon dan dihtii go mii leat navdán daid gullat giellanjuolggadusaid vuollái . Dieđáhussan namahuvvo ovdamearkka dihtii almmuhusat ja plakáhtat ( gč. Ot.prp. nr. 60 , 1989-90 ) . Ovdamearkka dihtii leat 74 % ásahusain vástidan ahte álo meannudit áššiid stivrii , ráđđái ja lávdegoddái dárogillii jorgalkeahttá sámegillii . Sámegiela hálddašanguovllus lea ovdamearkka dihtii juohkehaččas vuoigatvuohta sámástit diggečoahkkimiin ( § 3-4 ) , oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain ( § 3-5 ) , ja sámegillii oažžut ovttasgaslaš girkobálvalusaid ( §3-6 ) . Dán erenoamáš ovddasvástádusa dihtii mii bivddiimet guoskevaš ásahusaid vástidit muhtun lassejearaldagaide . 71 % girkolaš ásahusain leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan dihtii go ásahus lea čádnojuvvon fásta dulkonortnegii dahje das lea fásta dulka . Masá okta njealját oassi dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat vástidan ahte sáhttet fállat bálvalusaid sámegillii dan dihtii go bargit máhttet sámegiela . Lea liikká fuopmášahtti man unnán ásahusat leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan dihtii go bargit máhttet sámegiela . Ovdamearkka dihtii boahtá ovdan man stuorra oasis bargiin lea sámegiella eatnigiellan ja man stuorra oassi áddejit , hállet ja čállet sámegiela . Muhtun ásahusain ii leat dahje masá ii leat sámegiel gelbbolašvuohta oppanassiige , ovdamearkka dihtii Finnmárkku fylkamánnis ja Romssa fylkamánnis . Ovdamearkka dihtii leat jearran njálmmálaš ja čálalaš vástádusaid birra , dieđihangiela birra ja hálddahusbargiid ja stivralahtuid sámegiela gelbbolašvuođa birra . Jos ovdamearkka dihtii vihtta eará fitnodaga dahje organisašuvnna livčče vástidan , de bohtosat sáhtášedje leat ollu earáláganat . Doaimmat sáhttet ovdamearkka dihtii leat : Bearráigeahččanorgánas sáhttá ovdamearkka dihtii leat vejolašvuohta addit beaivesáhku ásahusaide mat eai čuovo lága . Ásahusat dárbbašit oažžut diehtit man láhkai gullet Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái , ovdamearkka dihtii gullet go guovllulaš orgánan vai báikkálaš orgánan , ja man láhkai giellanjuolggadusat geatnegahttet sin . Livččii dehálaš ahte sámegiela hálddašanguovllu ássit ságastišgohtet giellanjuolggadusaid birra , ovdamearkka dihtii manin ásahusat galggašedje geavahit guokte giela , lea go dárogielas ja sámegielas seamma árvu ja manin nu ? Ovdamearkka dihtii sáhttá ásahusas leat njuolggá oktavuohta muhtun dulkii telefovnna bokte , jos bargit eai máhte vástidit telefovdnii sámegillii . Ásahus sáhttá ovdamearkka dihtii almmuhit ahte ásahusas lea gelbbolašvuohta bálvalit olbmuid sámegillii ja aktiivvalaččat ávžžuhit sámegielagiid geavahit sámegiela . Ovdamearkka dihtii leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat geatnegáhtton geavahit sámegiela . Máttasámegiela sihkkarastima dihtii sáhttá maiddái gáibidit eará gielddaid fárrui . Ovdamearkka dihtii galggašedje sámi ásahusat geavahit sámegiela eanet čoahkkimiin , ja maiddái geavahit sámegiela eambbo álgogiellan go jorgaluvvon giellan . Ovdamearkka dihtii dadjet 16 % sámegielagiin hálddašanguovllus ahte mánát eai obanassiige máhte sámegiela , dan botta go 60 % sámegielagiin eará davvisámi gielddain dadjet ahte mánát eai máhte sámegiela . Eat leat iskan mo eará sámegielat geavahuvvojit Norggas , nugo ovdamearkka dihtii nuortalašsámegiella , muhto jáhkkit ahte uhcit sámegielain lea vearrát dilli go maid dán iskkadeamis leat buktán ovdán . Stuorra oassi gielddalaš ásahusain ja muđuid ásahusain sámegiela hálddašanguovllus orrut rihkkumin giellanjuolggadusaid , ovdamearkka dihtii go galget vástidit njálmmálaš ja čálalaš gážaldagaide mat leat sámegillii . Oahppit geat ožžot doarjjaoahpahusa fertejit buozalmasvuođa sivaid dihtii hárjehallat juoidá maid earát leat oahppan dan áigodagas go lea leamašan eret skuvllas . Jos dávda váidu dálkkodeami botta , de dađistaga geahččalit unnidit dálkkasmeari dasságo oaidná makkár unnimus dálkkasmeari pasieanta dárbbaša váidudan dihtii dávdda . Gávnnahan dihtii lea go nu , de fertejit iskat vara . , ja dat váldojuvvojit erenoamážit iskan dihtii leat go šaddamin liigesivat , muhto maiddái dárkkistan dihtii mo dálkkas váikkuha dávdii . , ja dat váldojuvvojit erenoamážit iskan dihtii leat go šaddamin liigesivat , muhto maiddái dárkkistan dihtii mo dálkkas váikkuha dávdii . Mii jearahalaimet iežamet pasieanttain – oktiibuot 265 olbmo , oažžun dihtii dieđuid das mo sin mielas lea leamaš dáppe min ossodagas . Doaktárat barget ovttas gávnnahan dihtii buoremus čovdosa du váttisvuođaide . Dan dihtii mii mielas vástidat dađi mielde go ollet , go bohtet gažaldagat eará dálkkodanvugiid birra . Dasto nuvttá leaksoveahkki galgá fállojuvvogoahtit SFO-ortnegis , ja de vel eanet návccat galget geavahuvvot caggan dihtii oahppiid heitimis joatkkaskuvllas . Bargu galgá lassánit caggan dihtii ahte oahppit heitet joatkkaskuvllas , ee. teoriija ja bargohárjehallan galget buorebut oktiiheivehuvvot . Eanet politiijaid háhkan dan láhkai ahte joatkevaččat oaččohit eanebuid váldit politiijaoahpu , ja joatkit barggu dahkan dihtii politiija eambbo oinnolažžan ja olámuddui . Čuvgen dihtii gávcci váttisvuohtagihpu lea dárbu ásahit dáža buohtastahttinjoavkku . Dan dihtii sátni lea kánske lonejuvvon Guoládaga sámegielaide easkka maŋŋelis . Stivra gullá čađahit jahkečoahkkima mearrádusaid , ja jahkečoahkkimiid gaskal dahká dárbbášlaš mearrádusaid searvádaga hálddašeami dihtii . Juoigan ii lean gildojuvvon , muhto unnit mánáid dihtii geat dárbbašedje eanet oađđit , fertii leat jaskat maŋŋá nohkkanáigge . Ovdamearkka dihtii ii gávdnon radio internáhtas . Jus leimmet buohccán ovdamearkka dihtii beallje- dahje čottavulššiin , de manaimet guvhllára lusa gii Dán oahpaheaddji dihtii dieđán gili historjjás ollu , maid dál sáhtán muitalit viidáseabbot iežan mánáide ja iežáide geat sihtet guldalit . Richard Bergh lea dovdosamos iežas muitalus- ja álbmotmuitogirjjiid dihtii . Mun čállen juohke sadjái fidnen dihtii ovdalsoahtegovaid Skuvvanváris . Maŋimus jagiid bohte guokte sihkkarvuođa dihtii , ja goappásge ledje seahka dievva ebelat ja appelsiinnat maid geigiiga háhpohalli mánáidgieđaide . Guovttegielalaš oahpahus - máná dihtii Riektavuođa dihtii berre namahuvvot ahte cealkámušas maiddái addui vejolašvuohta ásahit sierra linnjáid váhnemiidda geat dáhttot iežaset mánáide eanet sámegiela oahpahusa geavaheami . Rievdadan dihtii doaibmi boasttuáddejumiid ja - guottuid , de lei dárbbašlaš čielggadit jáhkehahtti láhkai ja čielgasit manin dát vuohki válljejuvvui ja man láhkai dat lei doaibman buoremusat . Seailluhit iežas giela ja iežas kultuvrra , ja dáidda láhčit lunddolaš saji skuvlii , oidnen mun ( ja oainnán ) deaŧalažžan máná iežas dihtii . Ledje ollusat geat eai loaktán barggus , dálkkádagaid dihtii ja sosiálalaš birrasiin , ja muhtumiin eai lean stuorát váttisvuođat . Moai hálaime skuvlastivraovdaolbmuin ja ozaime su beassat álgit skuvlii jagi árabut - veahkehan dihtii munno . Ovdagottii evttohus čuodjá : Ovdagoddi lea doallan álbmotčoahkkima gullan dihtii giliolbmuid oaivila Sámelávdegotti evttohusa birra . Iežan sámegielmáhtu duođaštan dihtii čállen ohcamuša Porsáŋggu skuvlastivrii sihke dáro- ja sámegillii . , gean vuotnagátti stuorit vieljat gáđaštedje njálgáid ja rámi dihtii . , ja de áiggui geahččalit bohcco njuovvat ( dušše fal vásiheami dihtii ) ! In dieđe dagaimet go riekta vai boastut , dáláš nuorra sápmelaččat dáidet dadjat ahte mii čiŋadeimmet luoikkasčiŋaiguin , muhto mii dagaimet dan movttiidahttin dihtii mánáid morálalaččat vai duosttašedje čájehit sin iešdovdduset . Sámi njálmmálaš árbevieru dihtii diđiimet mii ahte eanaš oassi boarraseamos sámi ássanbáikkiin billohuvve go veltejedje eatnamiid álggus 1800- logu . Muhto go giela dihtii eai áddehallan nu bures , de duiskalaččat jáhkke ahte ledje ruoššasoalddáhat doppe . Lean ráfálačat eallán ja go vádjolan dás eret de sáhtán jurddašit ahte olbmot eai leat ferten gillát mu dihtii . Sámegiella geavahuvvo veahkkegiellan , muhto mánáid váttisvuođaid ii berre dan dihtii eahpidit . Son doalai ipmilbálvalusaid ja gallestalai ruovttuid oahpásmuvvan dihtii mánáid lohkangelbbolašvuhtii . Dážat han dovdet su vuosttážettiin Laila-romána dihtii . Árvalus evttohii ollu váldočuoggáid nannen dihtii sámegiela ja - kultuvrra . Son háliidii oassádallat barggus hábmen dihtii eanet olmmošaddjás servodaga . Nuppi bealis gáibiduvvo ahte galget oskkáldasvuođa atnit muitaleddjiidasaset oažžun dihtii dieđuid ja dáhtaid . 1851:s ásahii Stuorradiggi sierra bušeahttapoastta , nu gohčoduvvon ( ) , ovddidan dihtii dárogiela oahpahusa ja omardit sámi álbmogii bajásčuvgehusa . Ipmirdan dihtii man stuoris dát supmi lei , go veardida dáláš juolludemiiguin sámi ulbmiliidda Sámedikkis ja buot departemanttain ollislaččat , de lean dákkár tabealla ráhkadan : Ovdamearkka dihtii oassádalai Thomassen oahpaheddjiid čoagganemiin gos son oahpahii ođđa pedagogalaš vugiid dáruiduhttinbálvalusas . Dát sáhttá váikkuhit ahte sierranaš várjalusmekanismmat doaibmagohtet heivehan dihtii iežaset sosiálalaš áŧestussii ja ođđa dilálašvuođaide . Ihpáldahttin lea go nubbe olmmoš nuppi ovttilis bilkit ja badjelgeahččá dan dihtii go ii leat su ald lágás , baicca iežá vuolgga ; ihpildahttin lea go nubbe álbmot nuppi heaikkahit [ badjelgeahččat ] juo lávejit gáddidin nuppi heittobun ja geanoheapmin . Dát vuoidna aitto man deahálaš lea dálvvi oainnihit čiekkai nu ásivuollái ahte mii nieiddat nai skovlábálgá manadettiin spiehkkalastiimet čoaggiležžet [ čoaggiležžet = čoaggin dihtii , čoaggit ( supinum ) ] murjjiid . Ferte ain goas cuhccat ja binnosiin birget , ja dan han lea man galgá oahppat : luonddu ii galgga olmmoš goardit dušše gárpmudeami dihtii . Mun fertejin heahpatvuođa dihtii oahppat seamma maid mánátge ohppe . Oažžun dihtii eanemus lági mielde diimmuid dán oanehis áigodagas goas mánát ledje skuvllas , de lei smávvaskuvllas vihtta diimmu juohke beaivve . Sihkarvuođa dihtii hupmen unnimus lági mielde ja hupmen dušše sámegiela oahppái vai dárkkisteaddjit eai galgan ipmirdit . Nannen dihtii dálu sámi álbmoga ekonomalaš vuođu , mii dáhttut dáidda oahpahusa dievaslaš dáruiduhttima ulbmiliin . Dát leat áššit maid din vánhemat , áhkut ja ádját leat leamaš mielde mearrideamen ja čađaheamen , ja dii sáhttibehtet roahkka leat rámis sin dihtii seammás go din vánhemat sáhttet din rámidit , geat unnán skuvlavázzimiin soahteáigge , dalle go duiskkalaččat válde dis skuvlla , ieža lehpet nagodan háhkat oahpu ja buriid virggiid servodagas , mii din árvvusatná ja gudnejahttá . Suoidnemánu loahpas čuojahedje Buolbmát skuvlaeiseválddit jearran dihtii ahte válddášin go olles oahpaheaddjivirggi lassin maiddái internáhttahoavdda virggi . KÁRÁŠJOHKA Bjørn Aarseth : Internáhtta sosiálalaš giliguovddážin Sigrunn Rønbeck : Kárášjoga Bargiidbellodaga doaimma 1934-83 ruovttoluottageahčastat Hans Rønbeck jearahallama bájuheapmi Sigmund Steenbuch : Leat gal báhcán muhtin ruohttasat Kárášjohkii Anne Kirsten Østby : - Váttis botket internáhttačatnagasa Kari Meløy : Sámemánát skuvllas Inez Boon : Guovttegielalaš oahpahus - máná dihtii Trygve Madsen : Norgga sámiskuvla birra Ieš livččen háliidan orrut guhkit doppe , muhto fertejin fárret lulás lasseoahpu ja bearraša dihtii . Muhto giellaváttisvuođaid dihtii lei hui váttis midjiide bealuštit iežamet eiseválddiide . Duođaid in dieđe manne mun galgen orrut internáhtas , muhto sáhttá leat dan dihtii ahte ruovttus ledje máŋga máná ja unnán sadji . Láviimet mannat hellodatustibiid čoahkkimiidda , soaitá eanemusat biktasiid dihtii . Áhčči lei okta dain gii searvvai vuolláičállit cealkámuša vuostálastin dihtii Sámelávdegotti árvalusa . Maŋŋil go Sovjetlihttu 1960-logus lei bávkkalan atombombbaid Novaja Zemlja badjel , čađahuvvojedje iskamat gavnnahan dihtii man muddui radioaktivitehtta lei čuohcan olbmuide Finnmárkkus . Mun gergen álbmotskuvllas 1939:s , ja konfirmerejuvvojin jagi maŋŋil , muhto soađi dihtii in beassan joatkit ovdal 1947:s . Dáid rievdademiid dihtii fertii skuvla molsut nama . Muhto ollugat mu ustibiin rahče garrasit , muhtumat heahpanedje sámivuođaset dihtii , ja nu čiehkagohte dan ja gáidadedje iežaset das eret . Olmmoš oahpai dorvvastit dovddolaš geafivuhtii , ceavzin dihtii . Eallima lunddolaš bealli , dat ahte čevllohallat dan dihtii mii olbmui lea ráhkis , šattai eahpelunddolažžan . Čájehuvvo ahte dát lea váttis fáddá juste dan dihtii go sámi historjjá birra ii leat oahpahuvvon ovdalaš mearrasámi suohkaniin , nugo ovdamearkka dihte Láhpis . Dáruiduhttima ja hárdima geažil lea álki ipmirdit manne olbmot heahpanit sámivuođaset dihtii . Buhtadan dihtii dán suoivvanbeali , de leat mis maid eanet siviliseren bealit : bajit-mun ja kultuvra-bajit-mun . Galggašit čevllohallat iežat sámi gullevašvuođa dihtii ja leat oassin dien fiinna kultuvrras , ovttas eará fiinna hutkkálaš olbmuiguin . Ii leat dohkálaš ahte ii liikot olbmuide sin neagu dahje čearddalašvuođa dihtii . Olmmošeatnatvuohta berrešii heahpadit buot vuoigatmeahttunvuođa dihtii mii lea dahkkojuvvon muhtun olmmošjoavkkuid vuostá . Muhtumat velá čevllohallet ge dan dihtii . ( « Láhpi sámit , oktiibuot dušše 6 bearraša ja sin gaskkas ii oktage duottarsápmelaš , leat sin iežaset Báhpa fuolalašvuođa dihtii , ja earenoamážit daningo su luhkkár máhttá viehka bures sámegiela , skihkalaš olmmoš . Láhpi skuvlamánát ledje ollu eret skuvllas , ja skuvlakommišuvdna lei veardidan geavahit bággogaskaomiid oažžun dihtii mánáid skuvlii . Oažžun dihtii eanet oahpaheddjiid « Finnmárkku muhttásanguovlluide » , ásahuvvui 1863:s oahpaheaddjiskuvla Áltái . Sáhtte leat 70–90 oahppi dákkár mátkkis mielde , nu ahte mii devddimet olles girdi ja SAS ii dáidde gal leat dinen áktánasat min dihtii . Málatvuomi sámeskuvlla rektor Hans Lindkjølen geige skeaŋkka Randi Nordback Madsenii , dan dihtii go son departemeantta konsuleantan lei váikkuhan dasa ahte huksejuvvui ođđa sámeskuvla . Ovdamearkka dihtii lea buorre lohkat sámi historjjá . Lea juoga boastut dainna vuogádagain jos manaš nu ahte šaddet váttisvuođat ruhtaváni dihtii . Movttiidahttin dihtii nuoraid álgit gymnásii , de ferte stáhta jahkásaččat juolludit sierrastipeanddaid ohppiide nu ahte buohkain lea várri háhkat girjjiid , mátkkoštit ruovttu ja skuvlla gaskka jna. . Dálvit ii leat ovdamearkka dihtii dárbu seamma ollu bargiide go giđđat vaikko velá ollugiin leat ge oanehatáigge barggut . Giela dihtii lea mu mielas dehálaš oažžut sámi gymnása mas sámegiella , kultuvra ja historjá deattuhuvvojit . In hálit goassege sin soaibmat dan dihtii . Man dihtii sámiide gymnása ? Dán dihtii lea dárbu sierra sámeskuvlii dakkár guovllus go Deatnu . Badjenissonat álggahedje beaiveruovttu go hui olusat sis fertejedje dan áigge váldit barggu ruovttu ja boazodoalu olggobealde birgejumi dihtii . Danin go váhnemat oidne dan nu buorrin ja dehálažžan seailluhan ja ovddidan dihtii sámegiela . Orui leame nu ahte Gussanjárgga mánát galge ráŋggáštuvvot streaikka dihtii . Ovdamearkka dihtii o - bustáva daddjojuvvo å - an lea buorre ođđa čállinvuogis , nugo gohccon . Suohkanbáhpa garra dáruiduhttinlinjá dihtii eai geahččalan ge ávkkástallat vejolašvuođaid mat gávdnojedje atnit sámegiela oahpahusas . Dan dihtii go suohkan ii suitán hukset ođđa visttiid , de internáhtat álggahuvvojedje boares viesuin . Skuvla lei Báhčaveajis Mátta-Várjjagis 1936 rájes , muhto fertii soađi dihtii heaittihit doaimmas juo 1939:s , ii ge beassan šat johtui dassážii go duiskkalaččat bolde skuvlla 1944:s. 1945 čavčča álggii skuvla fas bráhkkaleairras Vuotnabađas Romssas . Son muitala maiddái ahte sámi mánát eai givssiduvvon skuvllas , eaige lean riiddut čearddalaš erohusaid dihtii . Son čállá : « Mu bávččagahttá Breivika mánáid dihtii – internerendilit ledje duođaige heajut . Dán kritihka dihtii leat don guoddaluvvon politiijai , nu ahte dát ášši mearriduvvo dikkis . Muittán váhnemat lohke ahte dan dihtii son ii šat beassan bargat oahpaheaddjin doppe gos ovdal lei leamaš , ja danne son lei boahtán deike . Sámi máŋggabealátvuođa dihtii heivešii buorebut geavahit máŋggaidlogu . Son lei bahábeakkálmas dan dihtii go sáhtii časkit ohppiid suorpmaide , muhto seammás lohke ahte oahppit ohppe ollu sus . – Eará mánát givssidedje min ollu min heajos dárogiela dihtii . Dáinna sáhtii maiddái hehttet Norgga riikkavullosaččaid Finnmárkku oarjeoasis , dasa lassin oasi Nordlándda sámiin , geat mákset vearu min gonagassii , mannamis girkui Guovdageainnus , nugo dán rádjái dávjá leat dahkan , ja man dihtii sii dávjá leat gehččon Ruoŧa riikkavullosažžan . Nu go dán reivves boahtá ovdan , de lei guhkkin eret ovttamielalašvuohta dán áššis , ja skuvladirektevra Bernt Thomassen čállá 1903 čavčča : « Nils Thures Mázes lean ožžon váidalusa dan biire heaittiheami dihtii , maid suohkanstivra lea mearridan . Ovdamearkka dihtii váillui távval , nu ahte fertiimet viežžat jorre-távvala dahje eará lanjas . Dan dihtii go váhnemat barge nu ollu álbmogassii , geahččaleimmet doallat váhnenmávssu nu vuollin go vejolaš . Dan dihtii leak ruŋggugak leahkám erenoamážiid merkeduvvum . Mut mii leap meid oahppam aht sámegiella lii lobigettes giella aht mii galggaijeimmek heahpanit miin sápmelas duogáža dihtii . Lii dan dihtii harmat imas go mii sáhtiijeimmek bežžánit ja čuoččadit ja gáibidit sámegiel oahpadusa skovllán mánáidasamek . Dáiddii risteadni rámidan su , dušse dan dihtii go son leai ald ristbárdni . Bárdni ii ožžon sámegiela mánáidskuvllas oahpaheaddjiváilli dihtii . Min vielljat , sápmelaččat , geain leat seamma máttut , muhto leat gillán garra dálkkádaga dihtii , gierdilis , luonddus siivvus ja buori attáldagaiguin sivdniduvvon álbmot , muhtin áigái gesson báhkinvuođa seavdnjadasas ja láidestuvvon evangeliuma čuvgii , muhto fas hilgojuvvon , oahpaheddjiid ja bagadalliid haga , báhcán fuollameahttunvuhtii , mii oskku buoridahkki váikkuhus haga álkit vuoitá – dát álbmot dieđusge ii sáhtán áddet ja dovdat dan mii lei mearkkašahtti dan čuovgga ávvudeamis . Oaivvildan goit ain ahte jurddašuvvon doaimma berrešii bidjat johtui , ja dán oaivila dihtii duosttán mun leat nu friddja ahte sádden dutnje čuovvovaš mearkkašumiid áššis , namalassii dálá dili birra moatti stuorimus suohkanis , dán oktavuođas nu gohčoduvvon rievdadusguovlluin . Dán eahpideami dihtii guorahallen seminára árvosátnegirjjis gávnnahit mo ovdal lea leamaš dáinna áššiin . Doppe gávdnen čilgehusaid buot sápmelaččaid loahpahanbáhpiriin geat ovdal mu áiggi ledje ožžon saji resolušuvnna dihtii , mat duođaštedje ahte juohkehažžii lei váttis oahpahit dárogillii . Muhto illu ii bistán nu guhká , dat eará gánddat givssidišgohte mu dan girjji dihtii . De mii bosuimet báberbihtáid , daid ala geaidda mii eati liikon , ja lei lohpi hárdit , muđuid dušše suohtastallama dihtii . De mii bosuimet báberbihtáid , daid ala geaidda mii eati liikon , ja lei lohpi hárdit , muđuid dušše suohtastallama dihtii . [ 1 ] Mun ledjen das Kysthospitalas measta 7 jagi ( 09.05.1949 – 21.09.1956 ) tuberkulosadávdda dihtii , muhto in goassege ožžon dálkasa dan vuostá . Galggai go luohpat iežas kultuvrras mu dihtii ja álggahit ođđasis áibbas eará báikkis ? Na , muhto eai go min váhnemat váidalan diekkáraš dilálašvuođaid dihtii sin mánáid skuvlaáiggis ? Áhkku beanta suorganii isidis roahkkatvuođa dihtii ja váidalii siidaguimmiidasas : « Vuoi , vuoi , dat Máhtte lea mielaheapmi ! Son vulggii fatnasiin Hámmárfestii , manai politistašuvdnii ja logai ahte son galggai čohkkát giddagasas skuvlastreaikka dihtii . Ovdamearkka dihtii galggai leat sámi beaivi skuvllas , dalle lei visot Guovdageainnu ja boazodoalu birra . 1886:s mátkkoštii Tromssa bismagotti skuvladirektevra Killengreen [ 2 ] 4 mánu Finnmárkkus , geahččan dihtii mo manai skuvllaiguin ja dáruiduhttinbargguin doppe . Dat mearrádus lei dušše dážamánáid dihtii . Nu mo ovdamearkadihti jus manat BUP-kantuvrii [ 1 ] , de fargga dihtet buohkat dan , ja de givssidit du dan dihtii . Lei suorggahahtti vásihit ahte gehčče ártegit munnje ráiddus gávtti dihtii . Guovdageainnu skuvlastivrra arkiivvas oidno Skuvladirektevrras [ 4 ] boahtán telegrámma sidjiide 25.01.1943 dan birra « go mánáid biehttalit bidjamis internáhttii dan dihtii go militeara lea doppe , adnojuvvo leat eahpedohkálaš jávkanággan » . Statistisk sentralbyrå-nammasaš ásahus dagai jagis 1942 iskkadeami namain « iskkadeapmi goluid ja massuid hárrái mat šadde norgga stáhtii , suohkaniidda ja priváhtaide soađi ja okkupašuvnna dihtii » . Skuvlastivra muitala maiddái ahte 1942 čavčča « ii leat makkárge skuvlaáigi mannan duššái visttiid , čuovgaolju , boaldámuša , borramuša ja oahpaheddjiid váilli dihtii . » Skuvllaid lei baicca dearvvašvuođaráđđi gidden 2 mánu dan dihtii go lei fuomášuvvon poliomyelihtta . Álttá [ 5 ] skuvlastivra dieđihii raporttas 23.01.1943 buot 11 skuvlla birra ja čoahkkáigeassá ná : « Okta biire lea bisánan go eai leat oahpaheaddjit , nubbi boaldámušváttisvuođaid dihte , 2 skuvlla jođihuvvojit ráddjejuvvon oahpahusain duogušteami dihtii ja 2 leat áibbas bisánan aiddo dan geažil . Dan dihtii geavahedje skuvlla guovddáš gižžobáikin ja oahpaheaddjit gárte geahččaladdin nasistalaš ideologiija ja organiserema sisafievrrideapmái . Dán kantuvrras manai reive Girko- ja oahpahusdepartementii oahpaheddjiid birra geat vuostábarge « ođđaortnega » ja dan dihtii berrejit lonuhuvvot eret . Go Aarseth lihccojuvvui virggis , de luobai su hárjánan kanturveahkki virggis čájehan dihtii vuostehágu . » Muhtin oahpaheaddji Láhpis , gii lei NS-miellahttu 1940 rájes gitta dassážii go soahti nogai , oaččui aiddo fal miellahttovuođa dihtii alit oahpaheaddjevirggi Oslos . 18.03.1942 – Girko- ja oahpahusdepartemeantta johtočálus : Norgga ja olgoriikka skuvlamánáin ii leat lohpi reivvestallat , dan dihtii go « reivvestallamis gaskkal norgga ja olgoriikka skuvlamánáid leat norggabeale oahppit addán ovttabealát ja boasttu čuvgehusaid dilálašvuođain Norggas » . Mii eat dieđe man oallugat oassálaste dán akšuvdnii , dan dihtii go reive manai njuolga nasisttalaš eiseválddiide . Plána ii goassege ollašuvvan , olu lei dan dihtii go lei garra vuosteháhku dán organiseremii . Daid vuosttaldemiid dihtii son lihccojuvvui oahpaheaddjin . Máŋgga sajis riikkas leat ovdamearkkat dasa ahte ovttaskasoahppit ja olles luohkát ožžo gildosa skuvlii boahtit akšuvnnaid dihtii . Hehtten dihtii dubmejuvvomiid oažžumis ođđa bargguid báikkiin gos sin eai dovdan , de addui diehtu buot skuvladirektevrraide juohke oahpaheaddji birra gii lei dubmejuvvon riikabeahttin . Finnmárkkus diehtit goit ovtta dáhpáhusa , mas Davvesiidda skuvlastivra lei virgádan oahpaheaddji jagis 1949 , muhto skuvladirektevra ii dohkkehan virgádeami su daguid dihtii soađi áigge . Dubmejuvvon oahpaheaddji Hámmárfeasttas bivddii 1950:s fas dahkat buorádusa soađi maŋŋil « boasttuvuođaid dihtii maidda mii dájuimet » . Son lei leamaš giddagasas riikabehtolašvuođa dihtii ja sus ledje dubmen eret su stáhtaboargárlaš vuoigatvuođaid , muhto eai lean váldán eret vuoigatvuođa doaibmat oahpaheaddjin . Nu movt daddjon , de Finnmárkkus eanas ohppiid skuvlavázzin boatkanii eváhko ja boaldima dihtii 1944 čavčča . Su dutke riikabehtolašvuođa dihtii , muhto son jámii ovdalgo ášši bođii diggái . Son geahččalii Gáŋgaviikka gieldda oažžut almmuhit girjji , muhto gielddas ii lean beroštupmi , ee. čálli miellaguottuid dihtii , mat maid bohte ovdan girjji giehtačállosis . Ovdamearkka dihtii skuvla lea gal guhki olles 9 jagi ja juohke jagi 10 mánu , nu ahte dain ii leat eanet go snoagga mánu geassefriddja . Dan dihtii mii fertiimet geahččalit sihkkarastigoahtit ahte skuvlla sámegiela oahpaheami ja sámi árvvuid oahpaheami vuođđu galggai šaddat čielggasin . Ráđđehus ja Stuoradiggi orru maid cealkán oalle čielgasit dáid áššiid birra ja dan dihtii ledje olbmuin oalle stuora vuordámušat ođastanbargui . Dan dihtii fertejit ráhkaduvvot ollislaš sámi plánat dan vuođul mii dássážii lea dahkkon ( gč. 1987-minsttarplána ) ( Sámediggeášši 44/94/44 ) . Prinsihpat ja njuolggadusat vuođđoskuvlaoahpahussii sámi oahppoplánaid mielde , mii leai čanusin plána oppalaš oasi ja fágaplánaid gaskka ( ja dan dihtii gohčoduvvui « Broen » ( Šaldi ) ) . Norgga stáhtas lea dan dihtii earenoamáš ovddasvástádus sámi kultuvrras ja dan ovdáneamis . Kultuvra lea viiddis doaba man ii leat álki ráddjet ja dan dihtii buot skuvlafágat guoskkahit kultuvrra – na juo visot skuvlla doaibma váikkuha kultuvrii go dat báidná buot doaimmaid . Dan dihtii kultuvrra ieš guđet osiid ferte váldit vuhtii guhkás olggobeallai ovttaskas fágaid . Sámi ja eará mánáid oahpahus galgá leat prinsihpalaš ovttadássásaš , muhto dan dihtii ii dárbbaš leat čuoggás čuoggái seamma . Orui dan dihtii sihke ávkkálaš ja lunddolaš ahte Sámi oahpahusráđđi laktojuvvo oassin sámedikki vuogádahkii seamma ládje go Sámi kultuvraráđđi , Sámi giellaráđđi , Sámi ealáhusráđđi ja Sámi kultuvramuitoráđđi . Danin fertejedje muhtun proseassaid čađahit olahan dihtii eanet oktasaš áddejumi . Suohkan lea buot eanemus beakkán Riddu Riđđu-festivála dihtii , ja sámegiella lea lunddolaš oassin earret eará Davvi-Romssa dávvirvuorkká , Gáivuona kulturskuvlla , Olmmáivákki duodjesearvvi ja ii uhcimus suohkana iežas doaimmain . Dan dihtii leat eanaš sámi dálolaččain Kárášjogas namat nugo Svineng , Strømeng , Soleng , Nystad , Østmo ja Teigmo . Nu ahte ohppiid oaidnu skuvlii ja ohppui lei diehttelasat seamma go váhnemiin , ja nu go mu áhčči muitala de olusat válljejedje ođđadárogiela ovdalgo sámegiela , justa dan dihtii go ođđadárogielat oahpahus lei heittohat . Muhto ii mis lean gal earálágan oahpahus dan dihtii , lei dušše duogáš earálágan go dálu- ja dážaluohkáin , ja dat nu gohčoduvvon várreskuvla mii lei ovtta láhkai skuvlasirdin várrái leaš dal leamaš giđđajohtin , mearkun , njuovadeapmi jna. . Nu mo ovdamearkka dihtii guottut sámegiela oahpaheapmái ja oahppamii . Ovdamearkka dihtii go álggaha iežas bearraša . Ja varra dan dihtii ledje ge sis nu ollu mánát . Ja dan dihtii lea ge dasto dás sáhka seamma áššis go ovdal : jus ii juolluduvvo almmolaš doarjja veahkkin mánáid skuvlavázzimii , de dáidá šaddat ollu oahppit geat eai boađe skuvlii . Dalle go Stuoradiggi viimmat mearridii addit buhtadusa midjiide geat leimmet massán oahpu soađi dihtii , de mun maid ohcen ja ožžon buhtadusa . Buot vihtta bargi celke eret virggiideaset čájehan dihtii vuostehágu . Muhto uhccán bargojuvvui buoridan dihtii dili . Trygve Guttorm , Oahpaheddjiidlihtu Kárášjoga báikkálaš searvvi jođiheaddji , dieđihii eret lihtus čájehan dihtii iežas vuostehágu . Doppe olbmot eai hálidan giellaseagusguovllu steampila iežaset gillái , ja sii čohkkejedje vuolláičállagiid duođaštan dihtii ahte sii áigo leat dárgielagat , lohká Trygg Jakola . Oahpaheddjiidsearvi čohkkii fámuid eará konkrehtalaš bargamušaide nannen dihtii sámi skuvlla . Ráđđehusa mihttomearri lei ovddidit konkrehtalaš plánaid nannen dihtii skuvlla sámi sisdoalu . Gávdnojit ain muhtin olbmot , sihke fuolkkit ja earát gilis , geat heahpanit sámivuođa dihtii . Ovdamearkka dihtii lei okta mu mánáin akto sámegieloahpahusas guokte jagi , ja dat mielddisbuvttii ahte mánná heittii . Álkidan dihtii lohkama mii leat transkriberen daid dálá čállinvuohkái , muhto Saraksena sátneválljen lea báhcán . Muhto oahpaheaddji duodjeávnnas lea eatni ja áhči divraseamos dávvir , ealli olbmománát geat bohtet skuvlii rabas dáidduiguin vuostáváldin dihtii dieđu máilmmi ja dan dilálašvuođa birra , man siste mánná galgá bajásšaddat ollesolmmožin . Dan dihtii , sámi nuorat ! Internáhttaskuvla giela seailluheami dihtii North Saami fiction corpus – Dan dihtii . Skovlot bijai luohká logažit girjji guokte luntta birra , mat neavredálkin suhke meara birgen dihtii firmmiid : . Go juoga lea lobehis ásii de lea « lobehis » aittoval dáččaid dihtii ; dat , dáččat — mat celket juoidá lobeheapmin , ii sápmi . Ánddar sukčii duoddara sámit guhčo ja nilkkihe filkamánni , amma han bidjá vákšumiid johtui dan dihtii ? Skovloga dihtii — go dat lea dáčča . Dieđán gal miin olbmot eai liiko Sivvarii dieid bahá horttiid dihtii . Mus guojihii : Sama dan dihtii atnet su leahkit « bra majnn » ? Gavvarastá bálánsa dihtii nu čihččái lea , minddar ovdolguvlui duihniheažžá , albma eammi ; lea silkkiide ja rarvvaide gárvvudan , lákkaskuovat gihčet , buggána sámi olbmo lusa — árvida die lea márškkulaš : oaidná bus . Sollehan dihtii Ándara amas ii eanot dubbát-hoalaide suhččot dánne [ go moai leimme das nuvskku suoládan don beaivvi , geahččalan dan nai ] , dadjalan : « Dat du skovlok dalle gilddii sámásteames , dat nai go ? Dan dorvvu dihtii Ánddar čuoččastii aktanaga , raivii gahpiras , suožai lohpui , rokkastti lohporobis juoidá maid dušše son atná . Boanddás Boas goastalattai dan nuorra niidii mii lei soames siva dihtii vuotnamiinis ferten vuolgit iežá guvluide ; mon livččen dugo Boas gohččut bargiidis guođđit gordnestáhčila duonne-dánne vai čoaggiba . Boahtte ruhkosiid báli de mon vas vuoiden ruhkosii ― Mujjá dihtii . Inge mon šat Mujjá jurdilan , bálljo , inge mannan juohke ruhkosii nu go galggalin — Jipmila sáni dihtii . Moai Puttiin boddii bođiime diet Lábán lei vuođđoskovllás bázáhallan dan dihtii go áibbai máŋggaid beivviid maŋimus skovlájagi . Ja mon áiccadettin dan muitobáčči huobmájin Ándara dadjan : Gean dihtii lei Oge ― su vilbealli ― soađin mielde , ja gean dihtii bealljehuvai kánunaid boŋkkás roaškalemiid sivan ? Ja mon áiccadettin dan muitobáčči huobmájin Ándara dadjan : Gean dihtii lei Oge ― su vilbealli ― soađin mielde , ja gean dihtii bealljehuvai kánunaid boŋkkás roaškalemiid sivan ? Maid ii dadjan , val jurdilii : ja dakkár stuimmit doajahalle dan dihtii ! « Ja gula , Ingá : dus ii giehtá áibbas buorrán ovdal go heaittát namonistimes Ivvára » - « Moaitalit Ivvára dienláhkái reive dihtii han ii váldde lagi ! Gáddjá joaŧká : Dihttojit iežá ságat — mat eai leat illodahttin : Ginnesvuomi sámi nieidda guhte váldui dáččii — árvit dál lea akto mánáiguin , dáčča guđii iežá nissuna dihtii , ja lea dál dan nai guođđimin . Skáiggán-áhkku nirpá gállus , ii dušše dan dihtii go gunat ledje dievva ja su ruvvovuossu ráigánan ; dovdá maid diet dajaldat sistisdoallá : dáčča bargá sámiide váivviid . Ii jur bargganisvuođa dihtii , val go dáččastallá , go sámivuođa heađusta ja hilgo — láttiid olin . - Ii eaŋgalaš gen máhte dárun maidige , muhto ii hehppet geannagen dan dihtii . Gonogasa lukčojon skilána dihtii gierdá Lidána boalvvir dakkáriid gullat — go nuvt hiehpá , ja go eai leat oallot bealjit lahkosiis gullamin , Ivvár árvida . ] váldo dalkedieđiheaddjin ; neavui D-beaivvi maŋiduvvot jándoriin — dálkki dihtii . Oallobat guobbardit sutnje dan dihtii , son vuohttá . Sámi vuostálastit sárdnot : lea dušše ruđaid dihtii sámi guvlui – dat Skáiggána Jomnna Ivvár , Conáceahki bánni . Heaitán lihtariiguin , dušše biepmaha ovtta gáicca — cuvkku dihtii , diehtá Ivvár . Ii sámi hihta šatta fiidnábun dan dihtii » Juo , áhkku dovdá dien báhpa : aktii lea suinna hoaladan , son lei Romssá gávpoga skihpahuotnahin leamaš guskkáváttuid dihtii ― de lei diet báhppa boahtán suinna hoaladežžet ; son lei dan báhppii sárdnon : « Im dal mon goit beros dan Finnmárkku sámegielan » De manin ? Dušše dan dihtii go giige lei sutnje sámástan ! Mannos dalle Mujjá mu dihtii geaidnosis : maid dáčča lea njávkkodan mon in huolaše . Soames siva dihtii de ledje láhppon mus dat oaggunstávrá ja rulla . Na eh , in dieđe in geasa inge gose ; čállán lean dušše čállima dihtii , olljolamppá guoran ; diehke ei leat seigen rávnnji . Eaŋgalaš namaid leat bidjagoahtán hohtellaide ja buvddaide dáppe : , — mannus dárru gáikenii , iešdáhttolaččat , mu dihtii . Mii nuppit soalddáhat leat ipmirdišgoahtán dat lea rugi sisbuoidi , ja das lea bonjo vuoigatvuođadovdu , ja jáhkká nuppit su geahččalit eahpevuoiggatlaččat beahttit — dieđe hal masa ja man dihtii . « Álosberg » njoalui liŋkkardii offiseraid , bajiduvvui gen korporállan — man lei gen huvvedan beassat dan bajit beaivaruđa dihtii . Mon in oaidnán Jensen korporála šat ; kompánia bieđganii , ja gullen mánu maŋŋel Jensena ledje bidjan eanot soahteoahpuide , muhto olmmái lei dilsan váldit badjelasas eanot ― ja de ledje su visekorpan vuolidan dan dihtii go biehttalii . Bajit offiserat ledje ipmirdan dat gal lea váigat : soahteveahka ii galgga massii árjalaš , máhtolaš árvvaid duššiid dihtii . Lehkos mu dihtii mii , in beros , vaikko livččii man fárddas . » ― Juo miin p-aid ja b-aid , k-aid ja t-aid dihtii galge nai miin heikkahit . Manne ben dáččat eai ránskkamánniid heikkat boalgan dan dihtii — go ránskalaš han nai navdá p-áid b-an ! Liikká sámiid beadjuhit dušše dan dihtii go sápmi ii leat dáčča . Jáhkkos maid jáhkeš , ja badjel guoktelogi jagi boaris goit-al lean , fargga lean válddilas ja mearridan ieš visot , livččen juo váldon ja buoragit náitalan dan dihtii , ja soames sajin hal mon nai lean eret — vaikko in dánne dás , mon gen . Turistabuvdda sámi áhkuin sámástin , ja váivvahin go Oveguovttos Juvván doamaiga eret ― eaba sihtan iktit soai leigga Norgga beali sámit Girunii vuolgán fitnat gilvočuoigamiid dihtii ja nieiddaid geahčažit . Na sus goit guossit , duostu , son ii dan dihtii sahttán . Erkke Heandar Erke diđii diibmá muitalit , su vel boagustedje go son gearrehin gáibidii dulkka dalle go lei vittanin gohčohallojuvvon Ronášši riektebirii soames unna ášši dihtii . Gomot dan vávda jurdaga dihtii vas atnigoađán su šiega ipmašin , gamostan dovddan vávda duoinna olbmuin máhttá sámi bárdni buorot oajustuvvat . Duon dihtii nie . Olles rittu miehtá lea nuvt dáhpáhuvvan : sámit čuđiid dihtii leat ferten báhtarit vákkiide ja láguide . Mon njulgestan sealggi dáid jurdagiid dihtii . Gulan nieidda go surggai dan dihtii go lossa guolli beasai . Oainnu dihtii val luite moadde márškku sámi bargui beassat — ja hoalahahtte dieinnalágiin dieid jienastit sin suohkanstivrii — ; de sii gul máđija márškui divvot . [ iii ] Gaskkaláldda áiggi namma mii soaitá maŋŋelas áigggid laktasan oktii boaresnorevnna sániin berun go dat lei rievdan norrevnna dihtii ; go nubbe stávvalin lei // u // dahje // a // de vuosttas stávvala vukálla pálatiserejuvvui ; boađus bjon « bjørn ; sámigielas val bierna , biertna ; gullu MRO . Jus diet riidalaš skábe ieš livččii muitalan , de beasašit , Áne , gullat áibbas iežá duođaid ja man olu gillámušat leamaš iežá olbmuide ja vigihemiide dan opmodaga dihtii ! Skoarri áhčči lei jáhkihan gili olbmuid su ald gáiffasiidda , lohkan možiid duohtan ja bárdni lei hui miholaš ja čeavlái dan dihtii go geisár ges lea sin bus viehtat , beanta viegai ságaláđđái muitaležžet . Sus eai beroš maidege – go son ii leat stuora sohkii gullevaš , dan dihtii ii dáidde oalle bivnnut . Bárdni beaivvelahki ganjaldii , áhkká , su eamit , val ii bárrot go binnáš , meastárat dábi dihtii , dušše . Jus mat olmmoš iimmahallá dieid dihtii ? « Muhto lea han Adolfa dihtii eanemustá , » samai go bivas gálluin bođii guotti noađi deabbuid návehii . Dakkár oaiveskiejahusa dihtii bojá anii sihke suohtasin ja dohkálažžan biinnidit olbmuid mat eai gullan áriana čerdii . « Ja vávda hal dat val diehtá sii eai leat sámiid dihtii dáppe , » Áne javžžai . « Maid duot – guhte lea guođđán duoddara , balan aitto dáččaid dihtii , áigu dáčča allasis gávdnat , dakkár leš ; mii árvvus eallimiid ceavzá dalle ? Muhto lestadiánalaččaid lea atnigoahtán dan dihtii su agálaš vašálažžan , dalde juo ii riema bissuide . Dán bonju dihtii Áne ii liikon go su navdet Kaut-Ánehin ; diet ii leat son . Áne čavgestii miela ja movtta , rahčalii ceavzit váivves diliid , ii son gal áiggo vuodjut gomuoaivin duoid duššiid dihtii . Sama dan dihtii han leažžá lean vuolgán gávpogii ja dáččaservodahkii boatnji gávnnažit dáččaid gaskkas . Val ii heikkahan eváhkolačča sámegiela dan dihtii . Ložžá náitalan dáččain – mii bođii skuvlogin gillái – ja olles veahka mihostuvvan dan dihtii , Biene juo guokte dáččain givvežan , ja dál goalmmáda sallii viehkan olles mánnávalmmiin , soaitá leš ieš mudden – vaikko dat guossit muitalit dáččat han su viegahe . Dáiddii son leamašan lean aitto jur dieid die dievdoolbmuid dihtii vuolggástuvvan davás ? Geahččá láiddu , skávleleajit čuvvot hurttu Finnmarken maŋis , buokčaladdet čáhcelahpii baikkaid dihtii , mánnskáhppi gurasta báhpiriid ja biebmobázahusaid . Ja Ándde dihtii son lei suoidnenuorran juo helson ja dikšon liikki . Báidnon gáttuid dihtii Áne liikká ballá hámi eavttime sámi vuolggahasa . Rita ii galgga heikkahuvvot sámi biktasiid dihtii nugo son lea bilkiduvvon gávtti dihtii , dat lea sihkar . Rita ii galgga heikkahuvvot sámi biktasiid dihtii nugo son lea bilkiduvvon gávtti dihtii , dat lea sihkar . Su nieidda eai galgga bilkkudit sámi biktasiid dihtii . Sárdnu ovddit jahkečuođi nátionalalaš – Erke divui nášuvnnalaš – čearddalaš dárbbuid dihtii rahče loktet ja bajidit nuorra Norgga , aiddo danin gudnejahtte ja rámpo diktáridaseat ja dáidariidaseat dan áiggi ja vel ain ávvudit almmiide . Buorre sávaldagaid ja jalges eallingeainnuid dihtii son geahččala várjalit nieidda baháin eret ja váivviin eret . « Ii galgga dat dugo mon , su eadni , badjelgehččojuvvot , bieguhuvvot , čievrin dulbmojuvvot sámi mearkkaid dihtii ! Aa , Áne ii jáhke duon makkárgen čirpmagasaid goddán , duon dihtii han ruohtaše buot ruovttagasat . Dan nalde dat boagustit , ja leavvá dan dihtii . Eai leat buorre muittut báhčán dan biigodahkii – ja lehkos hal mu dihtii dat gálguid juo jápmán ja nasisttalaš šaddan leaskan ! Áne muitá ledje Sivvarváinni rávejaččas leamaš – borramuša dihtii , árvida dál ; boagustalle ja sámiid vitsastalle , Áne muitá . Dušše dáččaid dihtii dal dat ! Orui vuordime Áne galggai ravgat , orui áinnašeame olbmot galge su dan dihtii nu árvvušit . Jur dan gal ieš ii daja – ii gen ahte atnet su alla oahppan olmmožin ja sámegiela ekspeartan ja sámi vuogádaga dovdin – gomot dan dihtii go lea gusto Finnmárkkus bargan . Áne han ain – goit suohttasa dihtii skelmoda – geahččalattai fillet ” buori ” . Ja bovkahuvvot galgá nai čáhcerustega dihtii . Lieŋá dihtii vel ain bissu ealli sámi muitalanvuoidna ja oktavuohta márškkus , dadje rávesolbmot . son háliidii skuvlogii dadjat , ja ii leat giela birra ; lehkos gul riekta go gieldá sámásteames , leat gul dušše moadde bearraša mat dádjot dieinna sámegielain , gul – ja dat eai leat albma sámit , sii eai leat albma sámit , dáppe ; son ii leat dan áseja dihtii boahtán skuvlogiin hoalažit . « Velá dáru molčot han áŋke guráđiid rivguk , ii jávkka dárru anuheami dihtii , » dajai . Dámpa lei dálkkiid dihtii nuori duohkái orohallan , Rállegeahčái , neattot lei čuvvái deaivan ja kájjái duostan , balle cuvkanit – go gearida gáddái . North Saami law corpus – Viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan dihtii beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii . Vuoigatvuohta oahppovirgelohpái Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu . Go mánáidsuodjalusbálvalus oažžu dieđu ahte mánná lea biddjojuvvo eará báikái go ruoktot , vuosttaš lađđasa vuođul , de galgá guorahallat lea go dárbu ásahit veahkkedoaimmaid mat sáhttet addit váhnemiidda vuođu doalahit máná iežaska luhtte , dahje mat muđui livčče sávahahttit máná dihtii . Go fuolaheami sirdin lea mearriduvvon , galgá fylkkanammagoddi mearridit ovttastallanrievtti viidodaga , muhto sáhttá maid mearridit ahte máná dihtii ii galgga leat ovttastallan . Sihkkarastin dihtii dohkálaš standárda daid institušuvnnaide maidda § 5-1 gusto , ja stáhta guovddážiidda mat leat váhnemiid ja mánáid váste , sáhttá departemeanta addit bagadeaddji čujuhusaid earet eará dan ektui makkár gáibádusat galget biddjot institušuvnnaide ja guovddážiidda , dasa gullet maid fágalaš gáibádusat ja gáibádusat makkár viessu ja rusttegat galget leat ja makkár bargoveahka . Olahan dihtii vuosttaš lađđasa ulbmiliid , galgá Sihkkarastin dihtii ahte njuolggadusat mat leat addojuvvon dán lágas dahje dán lága vuođul , dahje geatnegasvuohta mii lea mearriduvvon dán lágas dahje dán lága vuođul , ollašuhttojuvvojit , de sáhttet sáhkohit bággensáhkuin . Nannen dihtii vuoigatvuođaid mahtodaga ja sis doa lu , mat sámiin ja earrásiin leat oamastusa da hje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul dahje eará vuđđosa alde , ásahuvvo komišuvdna mii galgá čielggadit vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide , ja sierraduopmostuollu mii galgá mearridit soahpameahttunvuođaid dakkár vuoigatvuođaid alde , vrd. kapihtal 5 . Finnmárkkukomišuvdna sáhttá gáržžidit dahje viid didit guovllu maŋŋil go čielggadeapmi lea álggahuvvon , juos dat lea dárbbašlaš duddjon dihtii lunddolaš ja ulbmillaš ráddjema . Finnmárkkuopmodat sáhttá áimmahuššan dihtii áššeoasálaččaid beroštusaid , nammadit iešguđetlágan beroštusjoavkkuide ovddasteddjiid , geat besset čuovvut komišuvnna barggu . Eambbo jáhkehahtti lea ahte gávdnojit iešguđetlágan geavahanvuoigatvuođat , ovdamearkka dihtii vuoigatvuohta geavahit muhtun guovllu boazodollui , muddejuvvon muorračuohppamii , lavdnjeloggumii ja sullasaččaide . Maiddái stáhta sáhttá mearridit regulerenplána , juos lea dárbbašlaš čađahan dihtii doaibmabijuid main lea stuorra servodatlaš mearkkašupmi . Nannen dihtii vuoigatvuođaid mahtodaga ja sisdoalu , mat sámiin ja earrásiin leat oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul dahje eará vuđđosa alde , ásahuvvo komišuvdna mii galgá čielggadit vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide , ja sierraduopmostuollu mii galgá mearridit soahpameahttunvuođaid dakkár vuoigatvuođaid alde , vrd. kapihtal 5 . Finnmárkkukomišuvdna sáhttá gáržžidit dahje viiddidit guovllu maŋŋil go čielggadeapmi lea álggahuvvon , juos dat lea dárbbašlaš duddjon dihtii lunddolaš ja ulbmillaš ráddjema . Finnmárkkuopmodat sáhttá áimmahuššan dihtii áššeoasálaččaid beroštusaid , nammadit iešguđetlágan beroštusjoavkkuide ovddasteddjiid , geat besset čuovvut komišuvnna barggu . Dat ahte eallindási njiedjan ii leat mearkkašmeahttun , mearkkaša dan ahte divššohasa eallindássi njiedjá mearkkašahtti lágiin divššu haga bákčasa dahje givssi geažil , váttisvuođaid geažil dakkár eallineaktosaš eallindoaimmaid oktavuođas nugo ovdamearkka dihtii biebmoávkkástallama , dahje njiedjan fysihkalaš dahje psykihkalaš doaibmadási geažil . Ovdamearkka dihtii skuvladearvvašvuođabálvalusas ja fitnodatdearvvašvuođabálvalusas eai leat dearvvašvuođavuostáváldiin dábálaččat dearvvašvuođagivssit , ii leat buozalmasvuohta eaige váttut . ovdamearkka dihtii vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami dihtii . ovdamearkka dihtii vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami dihtii . Journálavuogádat ferte dagahit vejolažžan ollašuhttit dearvvašvuođabargiidlága , divššohasvuoigatvuođalága , dearvvašvuođaregisttarlága ja eará áššáigullevaš lágaid ja láhkaásahusaid , ovdamearkka dihtii arkiivalága ( geahča dán láhkaásahusa § 14 ja dan mearkkašumiid ) mearridan gáibádusaid ja gáibádusaid , mat leat mearriduvvon dáid lágaid ja láhkaásahusaid olis . Teknihkalaš standárddat leat ovdamearkka dihtii IKT-vuogádagaid ( IKT . Riikkaidgaskasaš dihtosivaid klassifikašuvnnaid ( ICD ) rievdan ii galgga ovdamearkka dihtii sáhttit dagahit ahte registrerejuvvon dihtosivvakodaid mearkkašupmi rievdaduvvo elektrovnnalaš journálain . Nuppi lađđasii : Go ovdamearkka dihtii buohcciidviesus leat sihke somáhtalaš ja psykiátralaš ossodagat , de sáhttá leat áigeguovdil spiehkastit dan váldonjuolggadusas , man mielde galgá leat okta čohkkejuvvon divššohasjournála . Dat sáhttet ovdamearkka dihtii leat iskkusvástádusat ja suojusgovat jed. ovddeš dearvvašvuođadili , buohcuvuođa dahje váttuid oktavuođas , mat eai leat nu deaŧalaččat dan dearvvašvuođaveahkkái , maid áššehas dalle oažžu . Njealját lađđasii : Dearvvašvuođabargit , geat čállet elekrovnnalaš journálaid , sáhttet dárbbašit vurket ovdamearkka dihtii epikriissaid ja eará vuostáiváldojuvvon dokumeanttaid nuppiid dearvvašvuođabargiiguin ja maiddái fotografiijaid , suojusgovaid jna. . Go journálaovddasvástádus sirdojuvvo olbmos nubbái , ovdamearkka dihtii áššehasa sirdima oktavuođa ossodagas nubbái , dahje go journálaovddasvástideaddji heaitá , de ferte boahtit ovdan journálas , guđe beaivvi rájes journálaovddasvástádus sirdojuvvui . Sámegiela geavaheapmi journálain sáhttá dagahit stuorra váttisvuođaid ovttasbarggu ektui seamma doaimma bargiiguin , geat eai hálddaš sámegiela , ja jus dárbbašuvvojit journáladieđut go divššohas oažžu dearvvašvuođaveahki eará sajiin , ovdamearkka dihtii eará dearvvašvuođaásahussii sisačáliheami oktavuođas . Mearrádusat gustojit maiddái dearvvašvuođabargiid bargodokumeanttaide , ovdamearkka dihtii kardeksii . Viidáseappot gustojit dat maiddái divššohasa iežasduođaštussii go dat lea áigeguovdil , ovdamearkka dihtii go čálalaččat lea registreren maid ja man ollu lea borran , man ollu lea lášmmohallan , dávdamearkkaid ja iežasmihttidan varrasohkardási . sutnje , gii lea čállán dieđuid , dahje eará bargiide , geain lea fágalaš gelbbolašvuohta árvvoštallat lea go lohpi addit áššáigullevaš dieđuid sutnje , gii lea bivdán oažžut daid , ovdamearkka dihtii go son dárbbaša daid vai sáhttá addit dohkálaš dearvvašvuođaveahki , gč. dearvvašvuođabargiidlága § 45 . Erenoamáš sivat sáhttet leat ovdamearkka dihtii go jábmi lea dovddahan ahte ii hálit oapmahaččaid oažžut geahččanlobi , dahje go dieđuid iešlági vuođul ferte navdit ahte divššohas ii lean hálidit dan . Dieđusge ii leat mihkkege mii hehtte váldimis uhcit supmi dahje addit máŋgosa // nuppádasa nuvttá , ovdamearkka dihtii go journála lea uhcci . Vaikke vel arkiivaláhkaásahus ii gusto priváhta arkiivvaide , de dat sáhttá oaivadit máŋgga oktavuođas journálaid gieđahallamis , ovdamearkka dihtii mo daid berre gieđahallat vai ollašuhttá vuosttas lađđasa gáibádusaid , ja rutiinnaid birra go geavaha mikrofilmma . Struktuvrralaš ođđasislágidemiid oktavuođas , ovdamearkka dihtii almmolaš dearvvašvuođabálvalusas , ii dárbbaš dieđihit divššohassii journálaid sirdima birra . ( jávohisvuođageaskku ráddjehusat priváhta dahje almmolaš beroštumiid dihtii ) . c ) dieđuin ii leat mearrideaddji mearkkašupmi mearrádussii dahje dieđiheapmi eará árttaid geažil lea dárbbašmeahttun dahje ávkkeheapme beallái alcces , ovdamearkka dihtii go son beassá diehtit daid birra go mearrádus dieđihuvvo . Árvvoštallamis galgá deattuhit ahte dáhttu go jođánis mearrádusa ja lea go bealli doarvái bures doahttaluvvon eará láhkai , ovdamearkka dihtii go sutnje lea dieđihuvvon vuoigatvuohta 18. § gč. 19. § mielde oaidnit ášši báhpáriid . ( jávohisvuođageaskku ráddjehusat priváhta dahje almmolaš beroštumiid dihtii ) . dieđuin ii leat mearrideaddji mearkkašupmi mearrádussii dahje dieđiheapmi eará árttaid geažil lea dárbbašmeahttun dahje ávkkeheapme beallái alcces , ovdamearkka dihtii go son beassá diehtit daid birra go mearrádus dieđihuvvo . Árvvoštallamis galgá deattuhit ahte dáhttu go jođánis mearrádusa ja lea go bealli doarvái bures doahttaluvvon eará láhkai , ovdamearkka dihtii go sutnje lea dieđihuvvon vuoigatvuohta 18. § gč. 19. § mielde oaidnit ášši báhpáriid . Ovdamearkka dihtii skuvladearvvašvuođabálvalusas ja fitnodatdearvvašvuođabálvalusas eai leat dearvvašvuođavuostáváldiin dábálaččat dearvvašvuođagivssit , ii leat buozalmasvuohta eaige váttut . ” , ja dan lági mielde fátmmasta ollu olbmuid , geat eai leat buohcamin ja geain eai leat váttut , muhto ovdamearkka dihtii vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami dihtii . ” , ja dan lági mielde fátmmasta ollu olbmuid , geat eai leat buohcamin ja geain eai leat váttut , muhto ovdamearkka dihtii vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami dihtii . Journálavuogádat ferte dagahit vejolažžan ollašuhttit dearvvašvuođabargiidlága , divššohasvuoigatvuođalága , dearvvašvuođaregisttarlága ja eará áššáigullevaš lágaid ja láhkaásahusaid , ovdamearkka dihtii arkiivalága ( geahča dán láhkaásahusa § 14 ja dan mearkkašumiid ) mearridan gáibádusaid ja gáibádusaid , mat leat mearriduvvon dáid lágaid ja láhkaásahusaid olis . Teknihkalaš standárddat leat ovdamearkka dihtii IKT-vuogádagaid ( IKT . Riikkaidgaskasaš dihtosivaid klassifikašuvnnaid ( ICD ) rievdan ii galgga ovdamearkka dihtii sáhttit dagahit ahte registrerejuvvon dihtosivvakodaid mearkkašupmi rievdaduvvo elektrovnnalaš journálain . Go ovdamearkka dihtii buohcciidviesus leat sihke somáhtalaš ja psykiátralaš ossodagat , de sáhttá leat áigeguovdil spiehkastit dan váldonjuolggadusas , man mielde galgá leat okta čohkkejuvvon divššohasjournála . Dat sáhttet ovdamearkka dihtii leat iskkusvástádusat ja suojusgovat jed. ovddeš dearvvašvuođadili , buohcuvuođa dahje váttuid oktavuođas , mat eai leat nu deaŧalaččat dan dearvvašvuođaveahkkái , maid áššehas dalle oažžu . Dearvvašvuođabargit , geat čállet elekrovnnalaš journálaid , sáhttet dárbbašit vurket ovdamearkka dihtii epikriissaid ja eará vuostáiváldojuvvon dokumeanttaid nuppiid dearvvašvuođabargiiguin ja maiddái fotografiijaid , suojusgovaid jna. bábirlágan journálii , jus ávdnasat eai skánnejuvvo elektrovnnalaš journálii dahje vuostáiváldojuvvo elektrovnnalaččat nu ahte daid sáhttá vurket elektrovnnalaš journálii . Go journálaovddasvástádus sirdojuvvo olbmos nubbái , ovdamearkka dihtii áššehasa sirdima oktavuođa ossodagas nubbái , dahje go journálaovddasvástideaddji heaitá , de ferte boahtit ovdan journálas , guđe beaivvi rájes journálaovddasvástádus sirdojuvvui . Sámegiela geavaheapmi journálain sáhttá dagahit stuorra váttisvuođaid ovttasbarggu ektui seamma doaimma bargiiguin , geat eai hálddaš sámegiela , ja jus dárbbašuvvojit journáladieđut go divššohas oažžu dearvvašvuođaveahki eará sajiin , ovdamearkka dihtii eará dearvvašvuođaásahussii sisačáliheami oktavuođas . Mearrádusat gustojit maiddái dearvvašvuođabargiid bargodokumeanttaide , ovdamearkka dihtii kardeksii . Viidáseappot gustojit dat maiddái divššohasa iežasduođaštussii go dat lea áigeguovdil , ovdamearkka dihtii go čálalaččat lea registreren maid ja man ollu lea borran , man ollu lea lášmmohallan , dávdamearkkaid ja iežasmihttidan varrasohkardási . Journáladieđuid addima árvvoštallan berre gullat journálaovddasvástideaddjái , sutnje , gii lea čállán dieđuid , dahje eará bargiide , geain lea fágalaš gelbbolašvuohta árvvoštallat lea go lohpi addit áššáigullevaš dieđuid sutnje , gii lea bivdán oažžut daid , ovdamearkka dihtii go son dárbbaša daid vai sáhttá addit dohkálaš dearvvašvuođaveahki , gč. dearvvašvuođabargiidlága § 45 . Erenoamáš sivat sáhttet leat ovdamearkka dihtii go jábmi lea dovddahan ahte ii hálit oapmahaččaid oažžut geahččanlobi , dahje go dieđuid iešlági vuođul ferte navdit ahte divššohas ii lean hálidit dan . Dieđusge ii leat mihkkege mii hehtte váldimis uhcit supmi dahje addit máŋgosa // nuppádasa nuvttá , ovdamearkka dihtii go journála lea uhcci . Vaikke vel arkiivaláhkaásahus ii gusto priváhta arkiivvaide , de dat sáhttá oaivadit máŋgga oktavuođas journálaid gieđahallamis , ovdamearkka dihtii mo daid berre gieđahallat vai ollašuhttá vuosttas lađđasa gáibádusaid , ja rutiinnaid birra go geavaha mikrofilmma . Struktuvrralaš ođđasislágidemiid oktavuođas , ovdamearkka dihtii almmolaš dearvvašvuođabálvalusas , ii dárbbaš dieđihit divššohassii journálaid sirdima birra . In dan daga dan dihtii , ahte áiggošin leat bahánihkkán , váttis dahje fuikolas , muhto danin ahte leat mielde ságastallamin , gokko ovdánanlinjját berrejit mannat boahtteáiggis . Dán oktavuođas ádden rievtti nu , ahte dasa gullet riektenorpmat - nugo dat leat čállon ovdamearkka dihtii láhkamearrádusain - dasa gullet maiddái riekteásahusat ovdamearkka dihtii duopmostuolut , ja mielde leat maiddái riekteproseassat dahje rituálat . Dán oktavuođas ádden rievtti nu , ahte dasa gullet riektenorpmat - nugo dat leat čállon ovdamearkka dihtii láhkamearrádusain - dasa gullet maiddái riekteásahusat ovdamearkka dihtii duopmostuolut , ja mielde leat maiddái riekteproseassat dahje rituálat . Ovdamearkka dihtii sáhttá dát dáhpáhuvvat , jos buohkat meannuduvvojit seammaláhkai nu , ahte buohkat ožžot skuvlafálaldaga oahppat dárogiela . Dát vuođđuda doaibmanfriijavuođa rámmaid , mat našunálastáhtaid ásahusain sáhttet leat ovdamearkka dihtii eamiálbmotguovlluin , ja našunálastáhtat maiddái geavahit eamiálbmotrievtti gaskaoapmin njulget boares vahágiid . Riekteproseassaiguin mun ádden formaliserejuvvon áššemeannudeami nugo dat leat meairiduvvon ovdamearkka dihtii proseassalágain , ja rievttálaš resonnerenproseassaiguin fas nugo dat leat čilgejuvvon davviriikkaid juridihkalaš metodaoahpa váldogirjjiin . Eamiálbmotrievtti guovddášosiide gullá maiddái sihkkarastit ( dahje milloseappot jođálmahttit ) kultuvrra earáláhkai , ovdamearkka dihtii addit ovdamuniid eamiálbmoga nuoraide dihtolágan alitoahpu váldimis . Eamiálbmotriektái gullá maiddái muhtun muddui njulget vahágiid , mat leat dáhpáhuvvan našunálastáhtaid oktiisuddadanpolitihka geažil , ovdamearkka dihtii máhcahit ruovttoluotta kulturdávviriid , maid našunálastáhta lea dolvon . Dađistaga leat ovddasteaddji orgánat maiddái ásahuvvon ovdamearkka dihtii Nunavutii Kanadai . Muhto Ruonáeatnama ruovttustivra lea ieš viiddidan muhtun osiid váldeviidodagastis , ovdamearkka dihtii lea mearridan Ruonáeatnama leavgga , ja maiddái lea dahkan riikkaidgaskasaš soahpamušaid Ruonáeatnama ja eará riikkaid gaskkas . Ášši lea nu ahte almmolaš registrerenvuogádagat eai olat - eai ge soaitte leat doarvái beaktilatge bálvalit - dan gávppašeami , mii dáhpáhuvvá ovdamearkka dihtii dálveguohtuneatnamiid dáfus siiddaid gaskkas . Čuolbman šaddá ovdamearkka dihtii , joatkašuvvágo dáruiduhttin skuvllas , muhto dán háve dušše sámegillii , vai galgatgo geahččat skuvlla nu go dat lea hábmejuvvon našunálastáhtaid árbevieruin danin áidna vejolašvuohtan mii mis dál lea - ii dievaslažžan , muhto buorebun go ii mihkkege . Art. 10 lea dat oassi lassebeavdegirjjis , mii čiekŋalepmosit regulere priváhtarievttálaš ráđđejumi , mas boahtá ovdan ahte johtinvuoigatvuohta riikkaid gaskkas galgá čuovvut « dološ vieruid » , ja ahte sámiin lea « dás duohko » vuoigatvuohta « ávkkástallat eatnamiin ja gáttiin fuolahan dihtii elliideaset ja iežaset dili » . Dat čuovvu 1960 Rt. s. 810 , « SIFI-duopmu » , ahte Finnmárkkualmennega ektui gustojit seammá oamastannjuolggadusat go muđuid riikkas.135 Dan dihtii ii leat vuolggasadji dušše lunddolaš , muhto lea maid dieđusge vuođđonjuolggadussan , ahte geavahus gusto dološ áiggi rájes . Ovdamearkka dihtii šaddá eahpádus , oaivvilduvvogo Unjárga gillin - vai gieldan . 1.2.1 Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi Vuoigatvuođajoavku lea ráddjen riektepolitihkalaš gažaldagaid gieđahallama , ja danin hálidii dušše čielggadit gustojeaddji rievtti čujuhan dihtii áššiide , main leat eahpádusat ja eahpesihkkarvuođat7 . Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan dihtii beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii . Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu . Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan dihtii beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii . Vuoigatvuohta oahppovirgelohpái Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašan-guovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu . Ereliiggán geatnegasvuođat mánáid institušuvdnaorruma oktavuođas Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusa dearvvašvuođainstitušuvnnaid ereliiggán geatnegasvuođain mánáid ektui , mat orrot institušuvnnain , dan vuolde mearrádusaid oapmahaččaid borramuš- , mátke- ja ijastallangoluid gokčamis , go sii máná dihtii orrot institušuvnnas stuorra osiid jándoris . Divššohasa diehtojuohkinvuoigatvuohta Divššohasas galget leat dat dieđut , mat leat dárbbašlaččat diehtin dihtii iežas dearvvašvuođadili ja dearvvašvuođaveahki sisdoalu . Dieđut eai galgga addojuvvot divššohasa miela vuostá jus eai leačča dárbbašlaččat dearvvašvuođaveahki vahátváikkuhusaid eastadeami dihtii , dahje lea mearriduvvon lágas dahje maid láhka doarju . Dieđut mat leat dárbbašlaččat deavdin dihtii váhnenovddasvástádusa , galget liikká addojuvvot váhnemiidda dahje earáide geain lea váhnenovddasvástádus go divššohas lea vuollil 18 jagi boaris . Sáhttá viežžat dieđuid divššohasa oapmahaččain diehtin dihtii maid divššohas livččii hálidan . Divššohasbearráigeahčči vuoigatvuohta dieđuid oažžut Almmolaš eiseválddit ja eará orgánat , mat addet bálvalusaid hálddahussii , galget addit bearráigeahččái daid dieđuid maid son dárbbaša iežas doaimmaheami dihtii . Jus giige suohppu golgadanfirpmiidis nuppiid golgadanfirpmiid lahka ja oktiirievdan ii oro garvimis , de galgá juoidá dahkkojuvvot sihkkarvuođa dihtii vai garvá oktiirievdama , vaikko geassit de ferteš bivdosiid . Suodjalan dihtii lunddolaš ja dikšojuvvon guolleresurssaid , mearrašattuid šaddadanrusttegiid ja guolásteaddjiid bivdinvejolašvuođaid , dás maiddái nuohttesuhppen- ja steaŋgabidjansajiid geavaheami , sáhttá Gonagas addit láhkaásahusaid eará doaimmaid čađahemi várás go guolásteami várás siskkabealde dan rájá mii lea 4 mearramiilla vuođđolinnjáin eret . Juhkosat mat leat nammaduvvon § 33 vuođul , sáhttet , hehtten dihtii iešguđet bivddusčohkiid oktii boahtimis , dahje sihkkarastin dihtii guolásteami jierpmálaš čađaheami , go mearrádusat addojuvvon § 4 vuođul eai leat hehttehussan , iežaset guovllu várás addit láhkaásahusid : Juhkosat mat leat nammaduvvon § 33 vuođul , sáhttet , hehtten dihtii iešguđet bivddusčohkiid oktii boahtimis , dahje sihkkarastin dihtii guolásteami jierpmálaš čađaheami , go mearrádusat addojuvvon § 4 vuođul eai leat hehttehussan , iežaset guovllu várás addit láhkaásahusid : Sihkkarastin dihtii ahte daid ávkkástallan ja eará geavaheapmi čađahuvvo daid mearrádusaid vuođul mat leat lágas dahje mat leat addojuvvon lága vuođul , gusto láhka earáge doaibmabijuide mat čađahuvvojit sállaša fidnema ja geavaheami oktavuođas , nu mo sállaša sirdimii nuppi fatnasis nuppi fatnasii , vuovdimii , gáddáibuktimii , vuostáiváldimii , fievrrideapmái , vurkemii , buvttadeapmái ja gávppašeapmái dainna . § 7 Hálddašanprinsihppa ja vuođđodeastagat Departemeanta galgá árvvoštallat makkár hálddašandoaibmabijuid lea dárbu čađahit sihkkarastin dihtii luđolaš mearraresurssaid ceavzilis hálddašeami . a ) dutkanásahusaide b ) sutnje guhte oažžu lobi čađahit geavatlaš geahččaladdamiid ovddidan dihtii bivdosiid , bivdovugiid ja dakkáriid § 66 vuođul c ) gozihit bivdoguovlluid d ) almmolaččat dohkkehuvvon oahpahusásahusaide . § 14 Erenoamáš earreortnegat Heivehan dihtii guolástusfatnasiid resursavuđđui sáhttá departemeanta láhkaásahusain addit njuolggadusaid alit eari birra bođu fatnasiidda go eará fanas bistevaččat dahje boddasaččat ii beasa ávkkástallat . Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid sihkkarastin dihtii ahte mearranjamahasaid ja stuorát njuorggisguliid goddin soahpá dorvvolaš heakkahuhttinvugiide . Departemeanta sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit válljejuvvon olbmuid guđet leat lusta- dahje astoáiggiguolásteaddjit , addit dieđuid eiseválddiide ávkkástallama birra statistihkkaulbmiliid dihtii . § 31 Pántenriekti sihkkarastin dihtii buhtadasgáibádusa Sus guđes lea vuoigatvuohta gáibidit vahátbuhtadasa lága vuođul dahje jus ávkkástallanfanas , veahkkefanas dahje fanas mas lea sálaš , beaškkehit oktii , lea pántenvuoigatvuohta vahága dagaheaddji fatnasiidda , bivdosiidda ja sállašii . a ) atnit bivdosiid fatnasis dahje daid geavahit b ) mo bivdosat mat eai leat geavahusas , galget vurkejuvvot c ) atnit fatnasis dahje geavahit biergasiid mat galget geavahuvvot sállašiid sortet , málet , merrii bálkestit , merrii luoitit jed. d ) atnit fatnasis ja geavahit reaidduid mat gozihit ja raportejit fatnasa doaimma , ovdamearkka dihtii satelihttaguorranreaidduid ja mátkediehtti čálána e ) atnit fatnasis dohkkehuvvon sárgumiid mat čájehit vurkensajiid ja fatnasa osiid muđuid f ) mo sálaš galgá merkejuvvot ja vurkejuvvot , ja atnit fatnasis visogovalaš dieđuid das mo sálaš lea vurkejuvvon g ) atnit ja geavahit fatnasis biergasiid ja duođaštusa mat sihkkarastet ahte sálašhivvodaga sáhttá dárkkistit . § 37 Sállaša sirdin nuppi fatnasis nuppi fatnasii , ávkkástallanguovllu molsun ja ávkkástallama loahpaheapmi Departemeanta sáhttá dárkkisteami dihtii gieldit sállaša sirdima nuppi fatnasis nuppi fatnasii dahje mearridit dárkilet njuolggadusaid dan birra , earret eará ahte son gii sirdá sállaša , galgá dieđihit dan birra dihto áigemeriide , ja ahte sirdit lea lohpi dušše dihto posišuvnnain dahje dihto posišuvnnaid siskkobealde dahje dihto hámmanis . § 52 Gielddus dakkár doaimma vuostá , mii sáhttá vuoldit hálddašandoaibmabiju Caggan dihtii lobihis , dieđitkeahtes ja muddekeahtes guolásteami sáhttá departemeanta gieldit dakkár doaimma mii sáhttá leat mielde vuoldimin nationála hálddašandoaibmabijuid ja riikkaidgaskasaš ja regionála guolástushálddašanorganisašuvnnaid doaibmabijuid . Guolástusdirektoráhta sáhttá viidáseappot , dárkkistanáigumuša dihtii , ásahit registara masa girje , rádjá ja geavaha dieđuid mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasis , ovttas daid dieđuiguin mat leat váldojuvvon eará gálduin . § 58 Bággensáhkku Departemeanta sáhttá addit bággensáhku sihkkarastin dihtii ahte dán lága dahje dán lága vuođul addojuvvon mearrádusat čuvvojuvvojit . Divššohasas galget leat dat dieđut , mat leat dárbbašlaččat diehtin dihtii iežas dearvvašvuođadili ja dearvvašvuođaveahki sisdoalu . Dieđut eai galgga addojuvvot divššohasa miela vuostá jus eai leačča dárbbašlaččat dearvvašvuođaveahki vahátváikkuhusaid eastadeami dihtii , dahje lea mearriduvvon lágas dahje maid láhka doarju . Dieđut mat leat dárbbašlaččat deavdin dihtii váhnenovddasvástádusa , galget liikká addojuvvot váhnemiidda dahje earáide geain lea váhnenovddasvástádus go divššohas lea vuollil 18 jagi boaris . Sáhttá viežžat dieđuid divššohasa oapmahaččain diehtin dihtii maid divššohas livččii hálidan . Almmolaš eiseválddit ja eará orgánat , mat addet bálvalusaid hálddahussii , galget addit bearráigeahččái daid dieđuid maid son dárbbaša iežas doaimmaheami dihtii . Nállan ja gálden lea lobálaš go dat lea dárbbašlaš elliidčálgui dahje erenoamáš geavahandárbbuid dihtii . Medisiinnalaš dahje kirurgalaš divššodeapmi ii galgga márkanfievrriduvvot dahje geavahuvvot vásedin buhtadussan láhkarihkku nállasuhttima dahje birrasa sajis , dahje dan dihtii vai buvttadeapmi lassána . Eallit eai galgga heakkahuhttojuvvot duššefal guoimmuheami dahje gilvvohallama dihtii . Gonagas sáhttá mearridit dárkilut láhkaásahusaid dievasmahttit dán mearrádusa , ja bidjat gáibádusaid birrasa ja reaidduid ektui ja movt gieđahallat ealli go galgá heakkahuhttit , ja movt vahátelliid eastadit elliidčálggu vuhtiiváldima dihtii . Olgoriikka bearráigeahččit sáhttet searvat bearráigehččui ja sullasaš doaimmaide , go dat lea dárbbašlaš fuolahan dihtii Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid . Biebmobearráigeahčču sáhttá dahkat mearrádusaid mas ráddje guođoheami dan dihtii vai šibihat gáhttejuvvojit boraspiriid vuostá . almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa dihtii dahje Min Aigi corpus – – Min vásáhus lea , ahte sámi nissonat vurdet hui guhká ovdal go váldet oktavuođa ovdamearkka dihtii minguin , dadjá Kari Høgden . - Gávdno veahkkeápparáhtta dutnje , ovdamearkka dihtii Heahtetelefuvdna ja Heahteguovddážat . Olus leat bákkus ferten nealggi dihtii fárret » Olus leat bákkus ferten nealggi dihtii fárret . Nealggi ja oahppu dihtii leat máŋggas fárren máttás . Suopmilaččat leat Norgga eiseválddiid garra deattu dihtii ferten giddet Anárjávrri guollešaddadanrusttega . Ohcejoga fuođđo- ja guolledoalu dutkanlágádusa ( RKTL ) jođiheaddji Petri Heinimaa geahččá Norgga eisiválddiid addán Skeavvonjárgga luossabiepmanrusttegii lobi joatkit ekonomálaš sivaid dihtii . – Jus geahččá ovdamearkka dihtii Mauretania , de gávdná máŋga smávva riikkaidgaskasaš fitnodaga eará geafesriikkain nugo Indias , muhto mauretanalaččat ieža maid investerejit eará áfrihkkálaš riikkain , diehtá ECA organisašuvnna ovddasteaddji Victor Shangiro . Namahuvvon leat ovdamearkka dihtii nugohčoduvvon polyklorerejuvvon bifenylat ( PCB ) , dioksin , aldrin , dieldrin , DDT mii ain geavahuvvo soames guovlluin , kloroktavuođat nu mo hexaklorbencen ( HCB ) ja heptaklor . Seammás iige leat boazodoalluhálddáhus ossodat Kárášjogas bargan maidege oažžun dihtii gaikumiid áigái . Min Áiggi mielas ii leat mihkkege mii duođaštivččii , ahte ovdamearkka dihtii Mikkel Gaup oaivilat deddet eambbo go dábálaš badjeolbmo oaivilat . Muhtin áššiin dat sáhttá leat buorre , ovdamearkka dihtii dalle go amerihkkálaš beakkálmasat manne njunožii ja cuiggodedje Vietnam-soađi ilgadisvuođaid . Ruošša rájá rahpan lea ovdamearkka dihtii ovdánahttán Mátta-Várjjat ealáhusa . Mus šaddet maiddái eambbo čielga jietnabarggut , ovdamearkka dihtii jietnagirjjit ja diekkárat . Ovdamearkka dihtii Mázes leat jo čuojaheaddjit geat leat hállan , ahte sii háliidit dahkat masterbargguid ( čájánasbáddenbargguid ) dáppe . Áile Javo vázzá nuppi jagi Sámi Joatkaskuvlla Kárášjogas , ja oaidná ahte Sámediggi berrešii dahkat juoga rievdadan dihtii sámi skuvllaid sisdoalu . Mun ledjen ieš dán stivrra čoahkkimis ja leimmet ovttaoaivilis ahte lea darbu doallat álbmotčoahkkima oažžun dihtii ovdan positiivvalaš beliid das , maid dát maŋggakultuvrralašvuohta buktá , dadjá Børresen . Eanaš olbmot ledje boahtán čoahkkimii searvan dihtii lihkadussii . Buohtastahttima dihtii Store Jakobsen čájeha man olu manná dáža filbmii ja man unnán ( ii mihkkege ) sámi filbmii . Skuvllaid ovttasbargolávdegottit leat dál doallan čoahkkimiid mearridan dihtii guđemuš oahppoplána sin skuvla galgá čuovvut . Muhtin ássit Kárášjogas šadde moatti diibmui elrávnni haga stoalppu buollima dihtii . – Dat lea ávkin jus váldá ovdamearkka dihtii dien Mievki // Blåtind-ášši . Davviriikkalaš EU-riikkat leat juohke dilálašvuođas čadnon EU dahkan mearrádusaide , ovdamearkka dihtii das , makkár riikkain galgá leat visumgeatnegasvuohta . Ja Deanu leagis leat maid olbmot , geat leat vázzán skuvlla Suoma bealde , muhto geat ellet dearvan dan dihtii , Lumme muittuha . Dákkár oainnuid viiduma eastadeami dihtii bivdá Sámediggi Norgga eiseválddiid veahkkin buoridit diehtojuohkima sámiid dilis , ja erenoamážit Vuođđolága § 110 a dohkkeheami ja eará riektedoaimmaid , mat gusket sámi álbmogii . Ovdamearkka dihtii syfilis lea Murmánskka duovdagis šaddan áibbas « dábálažžan » , váruha fylkkadoavttir . Dat doibmet dan láhkai , ahte bávkaluvvojit garra bávkkanasat eatnama geologalaš dili guorahallama dihtii . In áiggo meaddelmannat daid olbmuid , guđet maŋit áigge leat stuorra váivvi čađa bargan sámiid ovddas ja sin giela bajásdoalahan dihtii , nuvtgo báhppa Nils Vibe Stockfleth , professor Friis , rektor Qvigstad , guđet leat jorgalan ollu girjjiid sámegillii . Ja erenoamážit dáhtun mun namahit dan eretjápmán báhpa Tandberg , ja maiddái Jens Otterbech , guhte dál lea eretbidjan su virggis bargan dihtii sámiid ovddas . Ovdamearkka dihtii diibmá , go lei dušše okta heargeekvipáša . Ovdamearkka dihtii , jus dohko bohtet olbmot , mahkkáš dušše lávlut . Jona - Ruošša ámmátskuvlla ja Sámi oahpahusguovddáš ( SOG ) gaskasaš soahpamuša mielde fitne logi Jona oahppi gieskat Doivonjárggas oahppama dihtii . - In dieđe juste , lea go seamma soahpamuš maiddái Sámi oahpahusguovddáža ja Lujávrri gaskkas , muhto mun lean dáppe seamma ášši dihtii , muitala Vjačeslav ( Slava ) Medvedev ( 24 ) Ruošša beale sápmelaš . – Ovdamearkka dihtii , dappe Suomas , leat bohccot áiddi siste , ja Ruoššas leat bohccot veaidalasas . Ovdamearkka dihtii álggus mis lei oahpaheaddji gii ii máhttán dárogiela , ja mii eat máhttán nu olu sámegiela ahte sáhtiimet jearrat jus lei juoga maid eat ipmirdan . Ovdamearkka dihtii lea dutkamiid bokte duođaštuvvon , ahte sámegiella dađis nohká Ruoŧa bealde . Son lea maid politiijáiguin váldán oktavuođa ja váidin dihtii ášši . Giellaráđđi lea ovdal cealkán , ovdamearkka dihtii Ášši SG 37/96/37 Kárášjoga gielda - Sámi giellaráđđi Ášši SG 3/96/3 váidalus : Kurssat ja oahpaheapmi ja kursaoasseválddiide sadjásaččaid bálkáhit leat dábálaš golut maid ii sáhte šat meroštallat prošeaktan . Diet lea áibbas boasttu vuohki jus mii eará sámegiel čállosiin ribadišgoahtit doarjagiid dan dihtii , ahte alccemet hukset buoret dili . Ovdamearkka dihtii lea áigodat vássán , mii bisttii viehka guhká , mas fuolkkit ámerihkas ja Kanadas čálle dearvvuođaid fulkkiidasaset ja ustibiiddáseaset ruovttus Nuorttanástte bokte . Ovdamearkka dihtii dán vahku dálveriemuid oktavuođas , mas sullii 10-15 proseantta goluin máksojuvvojit sponsoraid bokte . Sáhttit maid ovdamearkka dihtii doaimmaheaddjiid skuvlet , vai sii buorebut áddejit sámeáššiid ja sámi servodaga ja ahte ii leat dárbu dušše dušši sensašuvnnaid almmuhit , cuiggoda Aikio . Ovdamearkka dihtii lea nissoniid lohku gielddastivrras njiedjan 47,4 proseanttas ( 9 ) mannan áigodagas ( 1991-95 ) 26,3 prosentii dán áigodagas ( 95-99 ) . Dát lea sakka unnit oassi go ovdamearkka dihtii USA:s , gos masá buot fitnodatnissonat dadjet iežaset geavahit dihtora barggus . – Dan dihtii go kristtalaš oassi iiba leatge šat dalle sámi mediain . – Kristtalaš sámegiella lea ovdamearkka dihtii Biibbalgiella , ja dat ain ferte fievrriduvvot jus galggaš leat oahpis . – In leat dan dihtii gal mielde Sámi Grand Prixas dán jagi , go munhan in máhte lávlut , deattuha Ole Rune . Sámegiella lea oidnosis Vuohčus , nu mo ovdamearkka dihtii dán buvddas . Lea ovdamearkka dihtii čujuhuvvon , ahte olbmot dáppe eai máhte sámegiela , muhto dathan dáppe eallá , deattuha Päivi Magga áibbas čielga sámegillii . Ieš geahččalii evttohit hatti , ovdamearkka dihtii 500-600 ruvnnu . Geafes boanddat bohtet čorragiid mielde Petén arvevuovdái Guatemalas gávdnan dihtii eallinvuođu . Buohtastahttima dihtii lea njuoratmánnájápmu Norggas njeallje juohke duhát máná nammii . Ovdamearkka dihtii ásset sullii 1,6 miljona čearddalaš ruošša baltalaš riikkain Estteeatnamis , Latvias ja Lietuvas , muhto masá guokte goalmmádasoassi sis eai leat ožžon stáhtaboargárvuođa riikkas gos ásset . Ovdamearkka dihtii lea palestiinnálaččain Gaza-sárgás garra earit čáhcegeavaheamis . Malaysam-filmmat , mat dábálaččat ráhkaduvvojit Kerala oassestáhtas , begget daid kvalitehta dihtii . Sosiála bávkkeheami ballu ii unnu dan dihtii go vurdojuvvo gululeabbo ekonomalaš ahtanuššan dán jagi . Lágat mat váldet ovdan « viehka jegolašvuođa ja maŋimus čuoggá » biddjojuvvo álmmolažžan bissehan dihtii dikkiid militearaid vuostá geat ledje mielde duolbmamin álbmoga diktatuvrra áiggi ( 1976-83 ) . Ovdamearkka dihtii go Lilletun gaskamuttos čoahkkima duostai spivkestit Odd Ivvár Solbakk iešdovdduin ja evttohusain mo buoridit sámi oahppoplána ja sámi áššiid viidáset gieđahallama . Evttohuvvon leat vel bestendoaimmat ja sierralágan stipeanddat oažžun dihtii oahpaheaddjiid gildii . Jus ovdamearkka dihtii dihto guovllus nohká meahcis muorra , de han sáhttá muora viežžat dahje oastit eará guovllus . • • Guovdageainnus gávnnat ovdamearkka dihtii Sámi Allaskuvlla , Sámi Instituhta , Sámi giellaráđi , Sámi Oahpahusráđi , Sámi Oahppolávdegotti , Beaivváš Sámi Teáhtera , Min Áiggi guovllukántuvrra , Áššu váldodoaimmahusa , Guovdageainnu Lagasrádio , NRK Sámi Radio guovllukántuvrra ja Sámi Joatkka- ja boazodoalloskuvlla . • • Ovdamearkka dihtii Sámi Allaskuvllas dáhpáhuvvet dán áigái miellagiddevaš dutkanprošeavttat , mat sáhttet leat vuohkkasat almmuhuvvot olgomáilbmái . Nuppi dáfus ferte muittus atnit , ahte ovdamearkka dihtii godina gieldin ii leat ii eisege nagadan jávkadit godena ... Skohtersearvi ii dárbbašivččii ollus maidige dahkat láhčin dihtii dilálašvuođaid alcceseaset ávkin . Lea ilgat go nuorra olmmoš duššiid dihtii ferte heahpanaddat go son gearddi lea riegádan dihto čerdii , iige nuppi mii várra livččii « eambbo árvvolaš » . Ovdamearkka dihtii Deanus leat dál guokte searvvi , maid ulbmil lea njulgestaga vuostálastit sápmelaččaid ahtanuššanvejolašvuođaid , « Ii fal Sápmi » ja « Váhnenorganisašuvdna sámi oahppoplána vuostá » . Sii gáibidit ovdamearkka dihtii dan ahte nissonat álo galget geavahit oaiveliinni . Ovdamearkka dihtii NRK Sámi Radio , Áššu ja Min Áigi . Ovdamearkka dihtii lea dušše okta sámi teáhter , Beaivváš Sámi teáhter . Sámis ii leat ovdamearkka dihtii našonála filbmačájehanbáiki , gos sáhtášii ovdamearkka dihtii stuorát álgoálbmogiid filbmafestivála lágidit . Sámis ii leat ovdamearkka dihtii našonála filbmačájehanbáiki , gos sáhtášii ovdamearkka dihtii stuorát álgoálbmogiid filbmafestivála lágidit . Soađegili sámiid searvi mearridii jahkečoahkkimis gaskvahko luohpahit gilvvuid ordnemis orf-virusa dihtii . Dán dihtii háliidan jearrat juohkehaččas manin don leat boahtán gursii ja mo fertešii dan gursa joatkit ? Máŋga sámi girječálli leat vuosttaš gearddi čállimin oahppogirjji , ja dan dihtii eai dieđe man guhká ádjána manusbargu ja man olu áiggi ferte várret dán bargui . Ja jeagil eatnamat leat guorbame , ja dan dihtii fertejit bákkuin unnidit boazodoalu Finnmárkkus . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 5 887 Ovddit123456Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi Min Aigi corpus – Muhto vearrošiehtadusa 19. artihkkalis boahtá ovdan ahte ii sáhte fárret norggabeallái , bargat Norggas ja máksit vearu Norgii jus ii leat Norgga stáhtaborgár dahje jus lea fárren Norgii dušše barggu dihtii . Jus dušše barggu dihtii fárre , ferte liikká máksit vearu Supmii . Oažžun dihtii vuoigatvuođa olles beaiveruhtii lei mis jurdda máksigoahtit miellahttomávssu maiddái suomabeali fágaservviide . Mii bivdit ahte ođđa vearronjuolggadusat eai boađašii fápmui ovdalgo 01.01.99 nu ahte:– maiddái Sámedikkiin ja rádjagielddain livččii vejolašvuohta dárkilit guorahallat vearronjuolggadusaid váikkuhusaid serovdahkii ja vearromáksiide geaidda gusket – vearronjuolggadusaid sáhtášii rievdadit unnidan dihtii negatiivvalaš váikkuhusaid – rádjaássit geaidda vearronjuolggadusat gusket beasašedje ráhkkanit dassá go rievdadus boahtá fápmui . Máŋggas masset dađistaga eambbo iežaset eatnamiin , ovdamearkka dihtii minerálohcamiidda riikkaidgaskasaš ja máŋggariikkalaš fitnodagaide , turismii , soahteveaga doaimmaide ja dien diekkáriidda . – Justa dan dihtii leange sidjiide čoaggimin ruđa go sii eai leat dakkárat geat nuppiin gearjidit maidege . Muittán dadjen skihpáriidda ovdalgo sáddejin rávvaga muitalan dihtii maid láibái bijan ja mo dagan , ahte in jáhke geasge leat njálgasat láibbi go dán , reašká Taina Kähkkonen . Stuorámus oassi ođđa gussiin nuortán ledje áibbas dábálaš olbmot , geat ledje sáhkkiivuođa dihtii dollen gránnjáriikii - muhto olmmošrávnnji mielde bohte juohkelágan lihkkoohccitge . Bruce Greaves ( 39 ) lea hirpmástuvvan go Sámediggi ii sáhte eambbo bargat sin veahkehan dihtii . Doppe lea olu givsideapmi sápmelašvuođa dihtii . Media čađa mii diehtit ahte eai buot vánhemat leat dohkehan dan , ovdamearka dihtii Deanus , gos maŋgasat leat gáibidan nášunalalaš oahppoplána sin mánáide . Eanetlohku vánhemiin geat ledjet čoahkkanan ledjet goit positiivalačča plánii , nu ahte dáppe ii oru šaddamin stuoribut stuimmiid sámi oahppoplána dihtii . – Skiippagura johtolaga dihtii muhtimat ožžot dakkár oainnu ahte buohkat geat Ruoššas bohtet leat fuorát , mii gal lea áibbas boastut . Maid sáhttá Kárášjohka dahkat buoridan dihtii Lujávrris boahtán gussiid dili dáppe ? Sihkkarastin dihtii ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte . SUOPMA : Anár gielda ii searvva čáhppesmuorjeprošektii maid roavvenjárgalaš fidno-oahppolágádus lea álggaheamen , čielggadan dihtii gávppálaš vejolašvuođaid válbmet čáhppesmurjjiid gávpegálvun . Doppe lea olu givssideapmi sápmelašvuođa dihtii . Ovdamearkka dihtii doahttalit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid , ja buorrin dohkkehit sin identitehta . Afrihkás ovdamearkka dihtii lea hirbmat váttis earuhit kolonialismma illástemiid ja miššonearaid doaimmaid , geaid bokte kristtalašvuohta bođii . Mii julggaštit ahte eana lea skeaŋka Sivdnideaddjis ja mii bidjat hálddašanovddasvástádusa alás , ii dušše min iežamet dihtii , muhto boahttevaš buolvvaide . Eatge oainne ahte dárbbaša leat kristtalažžan ovddidan dihtii vuoigatvuođaidis . Ovdamearkka dihtii galgat iežamet boarrásiid áimmahuššat , gudnejahttit sin , várjalit sin ja doarjut sin ja seammás oahpahuvvot sis . SD livččii várra birgen dáid konsuleantaraporttaid haga , muhto dálá servodat gáibida máŋga ja stuorra raporttaid ja čielggademiid , ee. oažžun dihtii ruhtadoarjaga , ja SD fertii čuovvut konsuleantačielggademiiguin mat gáibiduvvojedje . Duodjeinstituhtta lea ásahuvvon duoji čehppodaga ja gálvobuorideami dihtii . Ja go diehtit Janne Tapio lea juolgeváttu dihtii eret skotergilvvuin dán giđa , de leat mis buorre vejolašvuođat , árvvoštallá Svein Berg . Curt Dahle maid lei ožžon boazodoalliid telefonnummiriid vai sáhttá váldit oktavuođa gullan dihtii gos bohccot leat . PORSANGERMOEN : Sihke boazudoalu ja militearbálvalusa dihtii , lohpida dál birasgáhttenoffiseara Curt Dahle buoridit ovttasbarggu boazodoalun . Sii leat árbbolaččat ja sin dihtii ii šatta eanet bivdu go mii lea čadnojuvvon njuolgga oamastanvuoigatvuhtii . Ássansaji dihtii ii galggašii sirret vuoigatvuođa . Livččii lihkku , jos muhtimii livččii addon nu ollu vissisvuohta čoavdin dihtii dáid čuolmmaid , mii doaivumis lea , loahpaha Biehtár Ánde . Ovdamearka dihtii lea min báikái stuorra juogus merkejuvvon báikegirjjiide juohke jahkái 400 kilo sálteluossa . Dán lea gielddastivra mearredan dahkkot , go galggašii čađahuvvot ođđasit organiseren olles gieldda doaimma beavttalmahttima dihtii . Dábálaččat dakkár dološ vuođđogielaid sánit bissot odne seammaláganin stuora gielain , ovdamearkka dihtii láhtengiela sátni reagere bissu odne seammaláganin stuora máilbmegielain nugo : Otná dábálaš ságastallamis Kárášjoga márkanis lea várra lunddolaš sámegillii lohkat ovdamearkka dihtii ná : Ovdamearkka dihtii dákkár dilálašvuođas : Dan vuogi maid sáhttá geavahit earáge sániid ráhkadettiin , nugo ovdamearkka dihtii : Dan dihtii leage várra dehálaš ođđa sámegiel sániid ráhkadettiin čuovvut vuođđogielaid nugo ovdamearkka dihtii láhtengiela , iige daid gielaid mat leat geografalaččat váikkuhan sámegillii . Dan dihtii leage várra dehálaš ođđa sámegiel sániid ráhkadettiin čuovvut vuođđogielaid nugo ovdamearkka dihtii láhtengiela , iige daid gielaid mat leat geografalaččat váikkuhan sámegillii . Son láve dábálaččat rahpat uvssa juo dalle go boahtá čorget , muhto dán háve son juoga siva dihtii ii lean vel rahpan . Almmái lea beakkán earáge rihkkumušaid dihtii , ja máinnašeapmin sus ii lean lohpi mannat Kalastajan Majatalo - restoráŋgii , gos son lei juovllaid áigge rigeren . Duorastaga eai dárbbaš Kárášjoga Samvirkelága gávppašeaddjit šat ohcat gálvvuid mat leamašan dál hiluid háluid birra gávppi ođasmahttima dihtii . Son ii leat ožžon juolggi ásaravdda badjel buohcuvuođa dihtii . Vaikke Davvi-Átlantta bivdomearri lea geahppánan , de luossahivvodat ii leat lassánan dan dihtii ja luosat eai leat lassánan ovdamearkka dihtii Deanus . Vaikke Davvi-Átlantta bivdomearri lea geahppánan , de luossahivvodat ii leat lassánan dan dihtii ja luosat eai leat lassánan ovdamearkka dihtii Deanus . Dán dihtii son boahtá muitojuvvot giitavašvuođain ja ráhkisvuođain sihke Rørosas , Guovdageainnus ja Atkas ( Aluhta-sulluin ) . Dušše garrasamos idjarávggat báhcet dollagáddái šuddidit , eatnašat mannet nohkkat , čohkken dihtii searaid viidásot vázzimiidda . Kobelevea dieđuid mielde leat soapmásat Afanasjeva lahtuin guođđán su organisašuvnna eahppeluohttámuša dihtii ja ohcalan dorvvu ođđa organisašuvnnas . Ovdamearkka dihtii sáhttá ásahit oasusearvvi , dahje juoidá eará mii fuolaha áviissa , lohká Nystad ANÁR : Suoma Sámedikki doaimmahaga leamašan leat váttis gávdnat maŋimuš vahkuid áigge bargolanjaid divvuma dihtii . Girdinjohtolaga ulbmilin lea lágidit johtinvejolašvuođaid maid sidjiide , geat barget luondduealáhusaiguin ja juos sin mátki dahkkojuvvo birgejumi háhkama dihtii . – Sámi oahppoplána galgá ovdamearkka dihtii bargat báikkálaš servodaga ektui , identitehta ja báikkálaš gullevašvuođa nannet ja oahpásmuhttit báikkálaš birrasii ja muitalusaide . Ovdamearkka dihtii sáhttá muhtin fanasduojár muitalit fatnasa birra ja dan namahusaid . Bivdimisge livččii ollu maid oahpahit , ja ovdamearkka dihtii mo vuokkaid ráhkada , lohká Fjelldahl . – Mielkki ii gánnát iešalddes vuovdit ovdalgo das lea ráhkadan ovdamearkka dihtii vuosttá , gáfelávcca dahje fierrulit vaikke Dás mearriduvvui álggahit ovttasbarggu nuppi sámegielat áviissain guorahallan dihtii mo buoremusat geavahit preassadoarjaga sámi álbmogii ávkin . – Olmmoš ii galgga goassiige eahpidit , ovdamearkka dihtii leago fuones vai buorre gohpi . – Muhtimat liikojit ovdamearkka dihtii Latnja sáhttá ovdamearkka dihtii leat olbmo mielladovdu . SUFFÁS Lemet Ánde , Máret-Hildur , John-Mikael ja Sájja-Marilena leat duođalaččat suffái čohkkedan , govvema dihtii . Otne dikšu Sámediggi dáid áššiid , muhto searvvis eai leat barggut dan dihtii vátnon . Oahppit galget dalle čađahit maiddái dábálaš oahpahusa , nugo ovdamearkka dihtii sámegielas , rehketdoalus , kultuvrras ja nu ain . Ovdamearkka dihtii čatná oktavuođaid Ruošša beale Sápmái . Sii bohtet deike dušše fal ruhtadinema dihtii ja dinet nu ollu go vejolaš , seammás go ieža galget golahit nu unnán go vejolaš . Dát mearkkaša dan , ahte jos don ovmearkka dihtii leat Norggas ja don hálidat vaikke doalvut biilla Ruššii de dalle álget váttisvuođat . Eamiálbogiid badjelgeahččan ii galgga rihkkojuvvot riikkaidgaskasaš oktiigullevašvuođa dihtii . – Mun in ožžon oahppu ovdal go ledjen vuos moanaid jagiid váivašuvvan iežan ahkidis skuvllaáiggi dihtii , muitala son . Lappi-leana eatnanhearrá Hannele Pokka boahtá čuohpastit bátti njuovahaga leahkkuma mearkan ja seamma beaivve dollujuvvo njuovahat rabasin čájehan dihtii olbmuide mo njuovahat doaibmá . Nuorra boazodoalu álggaheaddjit ballájit dalán go oidnet goluid mat šaddet sidjiide dušše biilavearu dihtii man sáhtášii álkkit garvit . In jáhke Suoma bušeavtta gopmánit dán dihtii . Fitnodagas leat maŋimus áiggiid divodan mohtoriid , muhto muhtin bargguid vártte leat oasit sáddejuvvon máttás divvuma dihtii . Ovdamearkka dihtii leat buvddas ollu duhkarasat , seaŋgagávnnit , rásselihtit , sáibbot ja maiddái veaháš borramušat . Ovdamearkka dihtii áigut gievkkana divvut vai sáhtášeimet borramušaid vuovdit . – Jeara pygmeaálbmogis ovdamearkka dihtii muora birra . Vástádus dasa lea jierpmálaš , ovdamearkka dihtii lohket sii ahte muorra sáhttá addit dálkasiid ja čuoikkaid doallat eret . Dearvvašvuođasuorggis sáhttet maiddái leat vejolašvuođat , ovdamearkka dihtii ruovttudikšofáláldagaid árvvoštallat , vai eai dárbbaš institušuvnnain orrut , go dat gal lea divrras , lohká Dervo . – Gávdnojit eará sajiin gos sáhtášii seastit , ovdamearkka dihtii gávdnojit sihkkarit divadat maid sáhttá seastit . Ovdamearkka dihtii Deatnogátte nuorat . Ovdamearkka dihtii lea seainnis boares govva heasttas . Mon lean dan dihtii riŋgen Lundii alccesis . Ja mii eat gáibit dán dan dihtii ahte háliidit heapašuhttit ráđđehusaid eanet . Muhto dan dihtii ahte geargat áššiin . Gávppi vuovdin Áltái dáhpáhuvai fitnodaga bálvalusaid buorideami dihtii . Mun jáhkán sii geavahit dan , dan dihtii go sii orrot Dán cealkaga dihtii nákkáhallet Bosnias , danne go cealkka lea giellaoahpa oahppagirjjis , ja vearredagu sátni dat balddiha . Ovdamearka dihtii dihte sii ahte jagis ledje justa 365,29 beaivvi máŋga duhát jagi ovdal go Newtona oaivai gahčai ehppel . Boađus dás šattašii ahte máŋga heakka soitet jápmit , guohtumat massojit , duššiid dihtii golahuvvo biebmamii ja boazo-kapitála massošii . Dás lea kulturstivra rasttildan riikarájáid , nugo nu čábbát daddjo , gávnnahan dihtii evttohasa gean sáhttá gohčodit megamáilbmenástin , gii ovdal juo lea ožžon stuorra náššuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš bálkkašumiid ja rámideami . Gažaldagas lea ovdamearkka dihtii ruovttuid rumašlaš ja sánálaš veahkaváldi , illasteapmi ja rihpan , inseasta ja nissongávpi // prostitušuvdna . DEATNU : Biilavuoddji fertii sotnabeaičuovganeapmái fitnat dearvvasvuođaguovddážis čukkohallamin doaktárii varraiskkosa dihtii . Son vujii diibmá ovdamearkka dihtii 211 vuolgaga masa dárbbašuvvojit buorit searat ja sávrivuohta . Anára Gápmasii lea RKTL ( Fuođđo- ja guolledutkan ásahus ) huksen miljon márkki máksi gáisavisti , dutkan dihtii bohccuid fápmodárbbu máŋggalágan rahčamušain . Dát dieđut galget adnot gávnnahan dihtii sáhttágo biebmat burruid galbma ja heittogis dálkkis . – Dál livččii rivttes áigi boahtit eret iešguđet nurkkis ja bargagoahtit rabasvuođain skohterbirrasa dihtii . Dalle ferte ovdamearkka dihtii Ahmasalo gaskalmahttit , árvvoštalla Hugo Hætta vejolašvuođaidis . Válggaid olggobealde sáhttá Sámediggi addit válgalogahallamis dieđuid ovmearkka dihtii dieđálaš ulbmiliidda . – Mu oastit eai šat dárbbaš vuodjit guhkes mátki Detnui juohke joavdelas ášši dihtii , cealká son . Fitnodat leahku ossodaga oastiid gáibádusaid dihtii . – Dál sáhttá oaidnit varas DNA iskkadeamin gii lea ovdamearkka dihtii miesi áhčči . Kultuvra ovdamearkka dihtii lea sakka girjáisat go ovddalgihtii ledjen jurddašan dan eatnama birra mii lea aiddo ekvatora alde . Ovdamearkka dihtii lea ruoŧagiel ä , ö ja å mielde ASCII-tabeallas , muhto ii dárogiel æ ja ø. Banana , man gobmáneame dihtii gahččaimet čáhcái gasku meara . Sáhkkesvuođa dihtii mearrideigga kárášjotnieiddaguovttos , Signe Ragnhild Helander ja Kirsten Østby dollet máilbmái . – Birra máilmmi lea geahččaluvvon ođđa vugiid oažžun dihtii ođđa beroštumi čuoigamiidda . Interreg lea regiovnnat maid EU lea ráhkadan buoridan dihtii ovttasbarggu sihke EUa siskkáldas ja olggoldas rájaid rastá . Eiseválddit ballet dáid turisttaid seaguhit iežaset politihkalaš áššiide , vaikko leatge riikii boahtán oahpásmuvvama dihtii . Ovdamearkka dihtii go meahcástan , dalle dieđusge geavahan meahcástan- ja luonddusániid lunddolaččat . Ovdamearkka dihtii muitala Johan Jernsletten ahte galgá dollot historjjá seminára , man fáddán lea čoahkkima áššit : dáruiduhttin , sámegiela dilli ja nu ain . Galgá ráhkaduvvot stuorát fotočájáhus , ovdamearkka dihtii olbmuid birra geat ledje čoahkkimis . Dan govvida vel olbmuid hávdádeapmi man fertejedje guktii maŋidit muohtaguolddu dihtii . Ovdamearkka dihtii málesta ja fállá son guovllu borramušaid . Ovdamearkka dihtii boazodoaluiguin , luossabivdiiguin ja nu ain . Otne leat olbmuin hui stressaeallin , ja danne olbmot dárbbašit ovdamearkka dihtii dákkár fáláldagaid mat mus leat , ja danin mun maid fálán guvlláruššama , mii lea maiddái šaddan hui bivnnuhin , muitala Ester . Háššarásiid , oktiibuot 33 , leat sádden Čáhcesullui goikadit gos dat sáddejuvvojit viidáseappot Kriminalabolesii dutkan dihtii . Fertego oktage jápmit ráhkisvuođa dihtii ? Mánnodaga 18.01.99 lei Sámi Radios Guovdageainnu nieida , gii muitalii ahte ii šat sáhttán orrut Guovdageainnus dan dihtii go son ráhkistii nuppi nieidda . Min Áigi gažadii muhtin sámi nissonolbmuid , gullan dihtii beroštitgo dán bláđis . Almmái lea dál váidojuvvon riedjama dihtii , ja go ii áigon muitalit namas , ja go vuostálastii vuolgimis leansmánnebálvá mielde , lohká leansmánnebálvá Tommy Mikaelsen . Ráhkis almmálaš Áhčči , mii rohkadallat : Jorgal dán oaguheami jus ain galggaš leat vejolaš oskkolaččaid dihtii ! mii lávet álo bargat dan seammá , ovdamearkka dihtii togas vázzit , girkostallat , seammá gilvvohallamat , geahččat govaid . Ohccit ákkastallet , ahte muohta boahtá muhtimin árrat dáid gielddaide , ja bivdu šaddá dan dihtii váttisin . Bearráigeahčču dihtii , livččii goitge fylkamánne mielde fas buoremus , ahte bivdu álgá ja loahpahuvvo seamma áiggis olles fylkkas , muhto sii leat váldán vuhtii boazodoalu váttisvuođaid . Suoma sámediggái lea dál buidon prošeavtta dihtii , oktiibuot 195-duhát márkái . Min Áigi aviisa lea atnán muhtun bálsttasaji moaitit dán guokte PC-ones sámi čovdosa , leat moaitámuššan moaitámuša dihtii . MUHTO čájehan dihtii dán guovtti vuođu erohusa , muitalan ahte ii konverterema HAGA sáhte lonuhit e-poastta iige dokumeanttaid DÁROGILLIIge dán guovtti vuođu gaskka , go leat kodatabeallain erohusat . Ráhkis almmálaš Áhčči , mii rohkadallat : Jorgal dán oaguheami jus ain galggaš leat vejolaš oskkolaččaid dihtii ! Ovdamerkka dihtii mearridii Sámi Álbmot lihttu ahte Sámi Álbmotlihttu ja Sámi válgalihttus galggai leat oktasaš ekonomija . Eiseválddiid badjelgeahččanvuođa dihtii ii leat go okta molssaeaktu , fárret . Heittii Hámmarfeasttas bearraša dihtii , go vujii ovddas maŋos Hámmarfeastta ja Leavnnja gaskka , olles 2 jagi , iige lean doarvái ruovttus iežas mielas . Finnmárkku spábbačiekčanbiire fertii doallat sierra čoahkkima dušše dán dihtii . Obbalašsáddemis lea dán dihtii ovddasvástádus sámegiela ja dárogiela , iešdovddu ja kultuvrra nannemis . Dalle ii lean Finnmárkku fylka iige Finnmárkku Bargiidbellodat das veahkeheamen , muhto baicce min buorre ovddeš sámediggepresideanta Ole Henrik Magga , gii duosttai vel vaikko iežas ámmáha dihtii , rihkkut dáža lágaid . Giellásiid ii galgga bealuštit ruđa dihtii ! Garvin dihtii boasttoáddejumiid , aiddostahttá joavku ahte dán oktavuođas ii leat mange lágan fágalaš dahje eará eahpeluohttámuš ásahussii , mii lea badjelasas váldán guorahallat sámi mediaplána vuođu , muhto dás lea sáhka dušše Sámediggeráđi dán ášši meannudeamis . Garvin dihtii boasttoáddejumiid , aiddostahttá joavku ahte dán oktavuođas ii leat mange lágan fágalaš dahje eará eahpeluohttámuš ásahussii mii lea badjelasas váldán guorahallat sámi mediaplána vuođu , muhto dás lea sáhka dušše Sámediggeráđi dán ášši meannudeamis . Poltihkalaš áigumušaid dihtii historjjá ná ovddidit , lea iešalddes hui oahpes ášši . Holmen ja Rasdal leaba guođđán Guovdageainnu 2. divišuvnna dihtii Ráissas . Jakobsen lea ruoktut fas mannan Tistedalenii ja Hætta lea barggu dihtii fárren Osloi , iige vuos dieđe makkár joavkku ovddas galgá čiekčat . jovkui Joar Eira Rasdal ja Per Oddvar Holmen , Ráisai Kai Ante Hætta , barggu dihtii Lohkkin mii bovdejuvvot su mielde gullat ja oaidnit su jurdagiid ja miellagovaid iešguđetge báikkiin , gos lea bisánan jogo barggu dahje suohttasa dihtii . Girjji lea oalle miellagiddevaš lohkat , dan dihtii go das leat báikkit , áiggit ja vel muhtun sajes olbmuid namat ge máinnašuvvon , nu ahte mii ovttaláhkai leat dego čuvodeamen girječálli go son jođaša iežas dáiddalaš eallinperioda čađa dán rádjái . Gohčodivččen dan maid lean lohkan beanta jurddabiografian , muhto deattuhan seammás ahte ii leat vuosttažettiin sáhka girječálli muittašemiin , dan dihtii go divttat almmuhuvvojit midjiide dan hámis go Áilu daid lea áiggistis čálistan iežas mátkegirjái . Dál son lea daid divttaid čohkken maid ovdal ii leat geavahan girjjiin , de dan dihtii dieđusge leat muhtun motiivvat oahppásat olbmuide geat dovdet Áillohačča poesia bures , muhto seammás buktá divttaid oktiibidjan girjin lohkkiid vel lahkalebbo dáiddára jurddamáilmmi , ja measta jo gitta dáiddalaš buvttadeami ruohttasiidda . Dát lea duođalaš dásis , iige iežas PR ovddideami dihtii . Ruovttugielddaid bargosadjevátni , caggá máŋga oahppan nissona máhccat fas ruovttugillái barggu dihtii . Ruovttugielddaid bargosadjevátni , caggá máŋga oahppan nissona máhccat fas ruovttugillái barggu dihtii . Eaba dárbbaš šat guhkás johtit eallinlági dihtii . Buohtastahttima dihtii , namuhuvvo ahte Norgga nannán lea 323.758 njealjedasmehter . IPS-Abu Dhabi : Al Bayan aviisa ávžžuha Israela vihtta arabalaš ránnjáriikkaid deaivvadit , Gaskanuortta ráfiproseassa sihkkarastima dihtii . Árvvoštalli ii hálit namas julggaštuvvot oaguhanvára dihtii . < B > SÁVDNI : < P > < I > Rušša sávnnis ( bánjas ) bođii bivastat geahččiide gávdnasiid dihtii . Vuodja lea erenoamáš , ovdamearkka dihtii dálkkodit buollán liikki . Suoma njunušherggiin leat jávkosis dušše Muzehaš ja Sayonara , eaiggádiid eará badjedoaimmaid dihtii . Kirsti Saijets ii áiggo goitge dán dihtii báhcit Gáregasnjárgii gávastallat . < P > Deanoleagis leat dáhpáhuvvan jo moadde dáhpedormmi bohccuid dihtii ja Deanu leansmánne lea ávžžuhan olbmuid várrugasvuhtii . Albmá dihtii gal doaivvošeimmet dálvvi joatkašuvvat , muhto geassihan ii earágo jávkat albmá ja boahtte muohttagiin lea son sihkkarit ceaggámin seamma sajis . Ja dieđusge leat báhtareaddjiin maid oahppásat boahtán seamma dili dihtii Norgii . Manner geigiige gieđa Barents Pressa guvlui doarjaga oažžuma dihtii , vai suomagiella seaillošii Gárjila mediain . Álbmotlaš áviissaid seailluheami dihtii Gárjilis leat vuođđudan Karjalan lehtimies-nammasaš organisašuvnna , mas leat 26 lahttu . Son muittaša mo Barents Pressa álgoáiggiin Ruoššat ledje vehá olggobealde doaimmas , várra giellaváigatvuođaid dihtii . Oalle čielggas lea ahte jus doaibmabijut mat dál leat álggahuvvon , eai doaimma , omd. boazoáidevuolideapmi , de ferte juoga nu dahkkot geahpedan dihtii dálveealggaid guovllus , vai guohtumat eai billašuva eaige ealggat guorrán ja váno . < P > Son joatká Deanu Tom Sottisa barggu , gii geassádii skuvlavázzima dihtii . Boahtteáigges doaivumis beassat oaidnit Kárášjoga nuoraid loktet searvvis seamma dássái mas dat lei -80 loguin , dallego searvi lei oalle beakkánin buorre vuoddjiid dihtii . Sin mielas lea duššii dihtii vanahallon áššis , ja dán livčče sáhttán čoavdit jo Dan ii dáhtton Ráđđehus ja siđai organisašuvnnaid fas čoahkkái ráđđádallan dihtii . Govva ii sáhttán leat váldojuvvon Čeabetjávrris dan dihtii go nuortalaččat eai leat 1930:s ássán doppe . Máŋggasiidda fárren lei juoba lunddolaš dan dihtii go sin sohkaeatnamat šadde Suoma beallái , muhto earát fas gárte guođđit iežaset sohkaeatnamiid Sovjetlihttu rájá duohkái . Nils Gauppa regias lea dušše dovddastit ahte ii leat dušiid dihtii son lea dien dilis gos son lea regišeuran . Ja dan máná dihtii mun fertejin fas fárret Báđošii . Muhto álbmot ii heađástuvvan dan dihtii . Dan dihtii ii dárbbaš nu šaddat ahte dárogielat aviisa goariduvvo . Mun hálidivččen áibbas friijja sámi bellodagaid , ovda mearkka dihtii « sámi bargiidbellodaga » . Dá lea juoga masa leat nu balus leamaš ahte sotnabeaivvi ii leat dušše ievttá konjáhka dihtii oaivi bávččastan . Buvdaeaiggádat Gáregasnjárggas masset ruđaid , dan dihtii go olbmot suoládit eanet go ovdal . Gal ferte gutnejahttit sin dan dihtii , muho ii go dát livččii almmolaš skuvlaásahusaid ovddasvástádus ? Seammás , kultuvrraid gaskasaš oahppu galggašii movttidit oahppama iešguđetge kultuvrraid birra ja dáid gaskkas , doarjun dihtii ráfi , álbmotvuoigatvuođaid ja vuđolaš friddjavuođaid , álbmotstivrejumi , vuoiggalašvuođa , friddjavuođa , ovttaseallima ja máŋggaidvuođa . Álggus vuos sáhkkiivuođa geažil , muhto maŋŋá eambbo ahte eambbo doarjun dihtii joavkku . Seammas , kultuvrraidgaskkasaš oahppu galggašii movttidit oahpama iešguđege kulttuvrraid birra ja dáid gaskkas , doarjun dihtii ráfi , álbmotvuoigatvuođaid ja vuđolaš friidjavuođaid , álbmotstivrejumi , vuoigalašvuođa , friddjavuođa , ovttaseallima ja máŋggaidvuođa . ČÁJEHIT DOLOŠ GÁRVVUID : Oahpaheaddjit leat gárvodan nugo ovddeš áigge láveje , čájehan dihtii skuvlamánáide movt dološáigi lávii . Kárášjoga Sámeálbmot bellodaga vuosttaš evttohas Terje Tretnes šiita ahte SáB ja NSR lea leamaš politihkalaš speallu háddjen dihtii badjeolbmuid jienaid . – Sámegiella lea unnitlogu giella Norgga servodagas , ja mii fertet dan dihtii bidjat erenoamáš návccaid dan gáhttet . Kárášjoga Sámeálbmot bellodaga vuosttaš evttohas Terje Tretnes šiitá ahte SáB:s ja NSR:s lea leamaš politihkalaš speallu hádjen dihtii badjeolbmuid jienaid . Son diehtá seamma bures ieš ahte ii lean dan dihtii son celkkii eret barggu . Mis lea leamaš ovdáneapmi máŋgga servvodatsuorggis ; ovdamearkka dihtii oahpahusas . politihkkárat eai váidde Norgga stáhta riikkaidgaskasaš orgánaide nu guhká go eai fitne albma iešmearrideami ovdamearkka dihtii dáid surggiin maid mun lean namuhan dego ovdamearkan ? In ba muitte šat galle jagi jo lea vássán dassái go ovdamearkka dihtii Sámi vuoigatvuođalávdegoddi buvttii árvalusastis , muhto min politihkkárat eai leat nákcen doamahit ášši . Bijai biilla johtui liekkadan dihtii . Dan dihtii šaddet Alaska boazodoallit vuordit dasságo goddeealut leat mannan ovdal johttájit ealuiguin . Boazodoalli bargu lea dušše čuovvut bohcco ja gáhttet daid vašálaččaid vuostá , ja sihke iežas ja bohcco dihtii galgá ealu unnimus lági melde vuorjat . Bajimus boazologu mearrideapmi maŋiduvvui dan dihtii go ii leat čielggaduvvon mii galgá geavvat olbmuiguin geat šaddet heaitit bohccuiguin . Almmolaš ágga dán rádjai lea leamaš ahte Boazodoallostivra ii hálit mearridit logu earret eará dan dihtii go ođđa boazodoallohoavda ii leat vel álgán virgái . – Dán ášši olis lea sáhka ahte ollu olbmot šaddet heaitit bohccuiguin Oarje-Finnmárkkus , muhto ii leat dahkkon mihkkege čielggadan dihtii movt eiseválddit áigot dustet daid olbmuid , lohká Jarle Jonnasen . Jarle Jonassen dadjá ahte diehttelasat lea dát dehálaš bargu mii ferte dahkkot , ja dan dihtii lea ge vel deháleabbo váldit vára dain olbmuin geaid birra lea sáhka . - Dan dihtii lea maid čoarvegávppašeapmi álkit , go daid lea geahppasat fievrredit vuovdinbáikkiide , lohká Turi . Guovllustivra cealká mearrádusas ahte boazodoallu boahtá massit huksemiid dihtii ollu dehálaš guohtoneatnamiid mas bohtet leat váikkuhusat ealáhussii . – Dan dagai guođoheaddji dan dihtii go boazu aŋkke ieš gávdná buoremusat ealáhaga , nu ahte dan ferte luoitit luohtui , dadjá Oskal . Duosttan dadjat ahte muhtun bohccot jápmet dan dihtii . Boazodoalu , mii lea luonddus birra jagi , ii sáhte buohtastahttit šibitdoaluin ja dan dihtii ii ábut dan guokte ealáhusa seaguhit , lohká Johansen . Dan dihtii berret maiddái politihkkárat váldit golaheapmái ovddasvástádusa ja leat fárus máksit , logai Bargiidbellodaga Willy Ørnebakk . Dat lei hui heivvolaš árvvoštallanjoavkku mielas dan dihtii go dán jagi lea giellajahki . Áššáskuhtton dievdu čilgii rievttis ahte son lei dušše hárdin dihtii politiijá guvlui dadjan ahte áigu biillain vuodjit . Dan dihtii oaidná rievtti eanetlohku dan mađe máŋga eahpádusa áššis mat berrejit boahtit dievdui buorrin . – Liikká dáhtun ahte meahccebálvalus váldá oktavuođa boazodoaluin gulahallan dihtii ealáhusain gokko lea eallu . Dan dihtii lea maiddái fylkamánni mielas dehálaš geahččat Finnmárkku fierpmádaga ovtta oktavuođas . Dan dihtii leat gulahallamin ovttasbarggu Aage Pedersen AS:in . – Dán áigasaš olbmot gal duššet buollašii jus šaddet mehciide báhtarit soađi dihtii , dahje šaddet guhkkit áiggi el-rávnji haga dáluin . Finnmárkku buohcciidáittardeaddji moaitá garrasit gielddadearvvašvuođabálvalusaid go njoazes barggu dihtii ráhkadit buohcciid Dál Finnmárkku buohcciidáittardeaddji lea dolkan ja risse gielddadoaktáriid , oadjo- ja bargokantuvrraid go heajos barggu dihtii ráhkadit Hætta lohká háliidan nuoraid dahkat oidnosii earret eará dan dihtii go oaivegávpogis leat ollu nuorra sápmelaččat geat bohtet iešguđet guovlluin . – Dan lean dahkan nannen dihtii suodjalusa . Iežas lohká háliidan šilljui dan dihtii go liiko viehkat . dihtii ii soaitte NSR šiehtadallan siiguin . dihtii , dadjá Dáloniid Listtu sámediggeáirras Isak Mathis O. Hætta , dahje Issán movt eatnašat dovdet – Lean leamaš dan mađe guhká politihkas ahte in váivašuva peršovnnalaččat dán dihtii , dadjá Hætta movttagit . Dan dihtii livččii sidjiide vuoitun momsakeahtes guovlu , čilge Somby . Dan dihtii ádjana veahá áiggi ovdal buot formalitehtat leat sajis . Dan dihtii ii jáhke dán bievllas álggahit viiddanbargguid Dan dihtii berre leat dál miessái , lohká Eira . Dalle ii oainne Iver M. Eira šat ággan boranávdehálddašeaddjiin čiehkádit dan duohkai ahte miesehisvuhtii lea sivva go bohccot leat váibbahat guorbaeatnamiid dihtii . Okta Min Áiggi geassecup vuoitiin - Deanu Searaid viehkki Lasse Wigelius - ii loga iežas vuoitán dan dihtii go lei buoremus . Dušše dan dihtii vuiten Min Áiggi geassecupa viehkamiid , lohká Lasse Wigelius gii vuittii dievdduid ( 18-44 jagi ) gilvvuid . – Guovddášbellodaga Sámedikki trio lea vuovdán boazodoalu posišuvnnaideaset dihtii . Eira gal oaivvilda Guovddášbellodaga golbma áirasa njulgestaga oaffaruššan boazodoalu iežaset posišuvnnaid dihtii . Dát bealit leat Jonassen mielas masa NBR berrešii váldit initiatiivva čielggadan dihtii gokko mannet rájit . Dan dihtii leage váidán vieljastis Per Edvard Johnsena gii odne orru váhnenbáikkis Molležis . Gielda ii áiggo guoddalit duomu lágamánniriektái ekonomalaš gažaldagaid dihtii . • Dina Maursatd lea váidán ráđđeolbmá Jan Terje Nedrejord boastu soaibmama dihtii , muhto politiiját leat hilgon ja loahpahan váiddaášši . Sámedikki áirasat ain njálbmot gaskaneaset konstellašuvnna dihtii Sámedikkis ain jotket njálbmut gaskaneaset Sámedikki konstelašuvnna dihtii . Moraš sága dihtii dollojuvvui dalán jaskes boddu su muitui ovdal go dievasčoahkkin válddii guhkiduvvon bottu jápmasága geažil . – Lean áŋgiris luossabivdi , muhto dan dihtii gal in leat cakkadan Ráiteváris ruvkedoaimmaid , himiha sátnejođiheaddji Kjell Sæther go gullá maid Kárášjoga SáB jahkečoahkkin oaivvilda . – Dan dihtii ii leat daddjon ahte dohko galget doaimmat , muhto eat sáhte álot ja juohke háve dadjat ii , lohká sátnejođiheaddji gii imašta SáB čuoččuhusaid ahte son goziha iežas beroštumiid . Dan dihtii maid doaivu Davvi-Tromssa válgabires unnán jienasteddjiid jienastan ; dušše 63,8 proseantta . – Jáhkán heajos válgga dahkan NSR dan dihtii go olbmot eai oainne ávkki Sámedikkis . Dan dihtii oaivvildit ahte Norggas berre ain leat gielddusin bivdit elliid dávggiin . Luondduhálddašan Direktoráhta oaidná dárbun eambbo diehtit dávgebivddu birra , ja dan dihtii leat dáhtton gulaskuddama bokte oainnuid áššái . Olles čieža dagu dihtii dubmii Deanu ja Várjjat gielddariekti su rihkkon ráŋggáštuslága paragráfaid go lea ciellan , doaruhan ja heađuštan politiijáid barggu . – Dievdu lea 2 1/2/2_1 mánu áigodagas áššaskuhtton 15 dáhpáhusa geažil main dubmehallá 11 dagu dihtii . Dan dihtii lea rievtti mielas vuogas duopmu sutnje ovcci mánu giddagas , mas leat 90 beaivvi evttolaš , ja guokte jagi geahččalanáigi . Dan dihtii oaidnit dehálažžan geahččalit loktet buvttadeami . Dan dihtii eat sáhte šat doalahit dákkár ortnega mii doarjagiid ektui vealaha boazoeaiggádiid , lohká Eira . – Mii leat maiddái oaidnán ahte boazodoallokultuvra lea nu nanus Guovdageainnus ahte doppe eai čuovo njuovvangáibádusaid doarjagiid dihtii . Dan dihtii su mielas gáhčča veardideami jáhkehahttivuohta masa duššin . Dan dihtii árvalit nammadit lávdegotti mas lea mandáhta mannat čađa gulaskuddama ja geahčadit movt leat árvvoštallon boranávdeváttisvuođaid dán oktavuođas . Lávdegotti ulbmil lea dasto doallat čoahkkimiid dain 25 orohagain guovtti mánu sisa čielggadan dihtii duhtatmeahttunvuođa . Dan dihtii lea NBR ovddas geahčadan jurista makkár vejolašvuohta lea váidit eiseváldiid riikkaidgaskasaš duopmostuoluide . Amund P. Anti maid ii oainne ággan ahte bohccot leat váile heajos ealáhaga dihtii . Ovdamearka dihtii Idjajávrri bártasearvvis , lohká son . Dan dihtii ii loga spábbačiekčama guođđán . Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ii mieđit ahte NSR botkii dan dihtii šiehtadusa johttisápmalaččaid listtuin . Dan dihtii ii leat mu mielas dohkálaš ahte suoinnit báhcet mehciide boazobiebmamiid maŋŋá , ja guhkkin eret plastihkat ja báttit mat leat gisson suoidnebunttaid birra , lohká Anti . – Ollu sáhttá dahkkot garvin dihtii lihkuhisvuođaid , muhto dan rádjai lea unnán dahkkon ruovdemáđidoaimmahaga bealis , lohká Rundhaug . – Dan dihtii sáhttá dikšugoahtit buohcci ruovttus , mii addá fas eambbo áiggi . Loahpas sáhttá váibmu bisánit ja dalle gal lea maŋŋit , lohká Teigmo , gii fuomášuhttá ahte Finnmárkkus lea álot dákkár dilis gilvu áiggiin guhkes gaskkaid dihtii . Politimeastir Arild Aaserød muitala ahte leat váidon earret eará dan dihtii go ii lean burginlohppi . Dan dihtii lea vuordámuš ahte áiggi mielde sáhttá el-rávdnjehaddi njiedjat vulobeallái 20 evre // KWh . Duorastaga dinejedje oahppit miehtá Norgga ruđaid arvevuovddi gáhttema dihtii . Dan dihtii leat mii boazosámi nissonolbmot ferten álggahit Lea oalle máŋga jagi áigi go lean árbevirolaš bargguid birra geahččalan ráhkadit oahpponeavvuid , ( oaidnin dihtii lea go dat vejolaš ) maid Sámi Oahpahusráđđi lea olggosaddán , namalassii : Goađástallan girji , Gámagoarrun girji ja duodjeplakáhtta . Mun ledjen hui ilolaš mannan heave , sihke Márjjá dihtii , ja dainna maiddái go dál de viimmat oaččuimet nuoraidáirasa Sámediggái . Dát hehttešii ovddamearkka dihtii ahte spánskalaččat ožžot seamma vuoigatvuođaid vuonaide go vuotnaolbmuin leat . Ii han son gii lea ovtta bellodaga ovddas Sámedikkis , leat doppe dušše su iežas dihtii , son galgá hállat olles bellodaga ovddas . Dan dihtii lea Kiinná áitán botket buot gávpeoktavuođaid Ruonáeatnamiin . – Mun jáhkán šaddat olu álkit juksat mihttomeriid jos mis livččii guhkit áiggi bušeahtta , ovddamearkka dihtii 5 jagi badjel , logai sámediggeáirras Steinar Pedersen ( Bb ) . Dan dihtii gávdnojit dál láhkamearrádusat mat dorjot sámi vuoigatvuođaid dábálaččat ja boazosámiid vuoigatvuođaid maid earenoamážit . Ja ii unnimustá vel dan dihtii go máŋga njunuš boazosámi leat leamaš láidesteaddjin go min politihkka lea ráhkaduvvon . Ođđa boazodoallolávdegoddi lea ásahuvvon dan dihtii go NSR ja NBR leaba bargan ovttas . Maiddái dakko ferte reguleret várjalan dihtii guohtumiid ja luonddu . Čállin dihtii bustávaid ja eará mearkkaid dihtorii , dárbbašuvvo prográmma mii jorgala bustáva muhtin datakodii , mas lea ja 1-logut . muitala ahte juohke háve go máilmmi riggát ja fámolaččat deaivvadit mearridan dihtii sin boahtteáigi , dalle lea maiddái vuostálastin , nu go Máilmmi gávpesearvvi čoahkkimis Seattles 1999 , Máilbmebáŋkku čoahkkimis Prahas 2000 ja de EU-čoahkkimis Göteborggas 2001 . Dan dihtii lea čállán departementii reivve mas máŋgga geardde giitala dan buori dagu ovddas . Ovdamearka dihtii oččošii Álttá suohkan 55 miljovnna ja Unjárgga gielda ges 3,3 miljovnna ruvnnu . Sin dihtii geat eai ádde sámegiela , áiggun dál joatkit dárogillii . Dan dihtii lea ášši boarásnuvvan rievtti oainnu mielde . Dan dihtii leat álggahan telefuvnna mas bivdit sáhttet iskat gos gumpet leat oidnon maŋemuš áiggiid . Sámeálbmot Bellodaga fylkadieggeáirras , Tore Bongo , jearrá dan dihtii fylkasátnejođiheaddjis čuovvovaččat : – Leago dohkálaš ahte eanandoallu ja boazodoallu galget guoddit daid heajut beliid maid suodjalusa lassi doaimmat buktet ? Mii leimmet juo eahkeda ovdal páhkkin gearvvisn koaffariid , lei dan dihtii go arrat galggaimet mátkái . Riekta lea boazodoalus gáhttet iežaset guovlluid , muhto ii leat buorre go šaddet caggat báikkalaš olbmuid mat juogalaččat leat atnan seamma guovlluid ealahusa dihtii . – I boaresvuođa dihtii galgga náđđut . Min Áigi ii álggat julevsámegiela ruđaid tinen dihtii . Mun jienastan Terje Håkonsena dan dihtii go Cevllohallá leat sápmelaš . ON lávdegoddi olmmoščearddaid vealaheami vuostá lea moaitán Norgga garrasit Finnmárkkuláhkaevttohusa dihtii ja dáhtu dál ovttasráđiid Sámedikkiin čoavdit Finnmárkkulága . Dát guoská ovdamearkka dihtii almmuhussajiid oastimiid oktavuođas , mat jeavddalaččat dahkkojit buot sámi aviissain , čálliba juridihkalaš čielggadusas . – Bivddu dihtii leat dološ sápmelaččat ferten bidjat ná ollu namaid njurjui , seamma láhkai go badjeolmmoš lea iešguđet namahusaid bidjan bohccuid , lohká Persen . Sihkkarvuođa dihtii leat iskkosat sáddejuvvon Dánmárkui erenoanmaš labaratorieiskkademiide , muitalit Suoma šibitdoavttireiseváldit . Jos hálidat iežat vásáhusaid ja dieđuid buktit čuvgehan dihtii fáttá , váldde oktavuoda muinna farggamusat ! Sátnevádjasiin sáhttá beaktilastit iežas ákkastallama dan dihtii go dat sisttisdoallá álbmotlaš duohtavuođa maid olbmot leat oahppan buolvvaid čađa . Sámi sátnevádjasat dieđus speadjalastet sápmelaš jurddašeami ja leat dan dihtii erenoamáš mávssolaččat midjiide . Dan dihtii dat bissu – ” ođasmuvvá ja čatná oktii ovddeža ja dáláža , čujuhettiin ovddosguvlui seammás go muittuha midjiide gos mii boahtit . Dán oktavuođas čujuha bellodat dasa ahte Sis Finnmárkku diggegoddi lea ásahuvvon justa dan dihtii vuoi sámegiela geavaheapmi áimmahuvvošii . Ii leat guhkes áigi go Ovttastuvvon Nášuvnnaid-lávdegoddi olmmoščearddaid vealaheami vuostá cuiggodii Norgga garrasit Finnmárkkuláhka evttohusa dihtii . Erenoamáš dan dihtii lea Ovddádusbellodagas geatnegasvuohta láhčit , iige gáržžidit , vejolašvuođaid ollašihttit lágaid ulbmiliid . Earret eará dan dihtii ii leat sihkkar ahte Norgga Sámedikki vuogádat gos leat bellodagat mielde , lea riekta čoavddus Suoma Sámediggái . Erenoamaš dan dihtii mii imaštallat go Norgga sámedikkepresideanta lea searvan Olympia ohcamušsii beroškeahttá digaštallat ášši iežas álbmogiin . Maiddái dan dihtii lea Sámedikkis dárbu eambbo juolludemiide . Ovdamearkka dihtii beassa Norgga sámediggi buorremuddui ieš mearridit masa geavaha ruđaid maid Stuorradiggi juolluda . Dat fas addá vejolašvuođa virgáduvvon doaktáriidda čuožžuhit ahte sii olu barggu dihtii fertejit oažžut lasi balkká . Orru dárbbášmeahttun geardduhit , muhto sihkkarvuođa dihtii dagan dan : Amma diehtibehtet ahte girjjálašvuođas mii čállo ja ilbmá sámegielaide ii leat eará birgenláhki go doarjja . Sii geavahit sámi dáidaga dušše fal ruđa tinen dihtii , čilge son . – Dál Lujávrris leat máŋgasat geat ovdamearkka dihtii ráhkadit nu gohčoduvvon sámeniibbiid . Sii geavahit sámi dáidda dušše fal ruđa tinen dihtii , čilge son . Inge dieđe buorrániš go Sámedikki dilli dan dihtii jus molsot presideantta . – In mun dan dihtii oaivvil ahte Barentsa guovllu eamiálbmogat lea leamaš áibbas vajálduhtton Ruoŧa ovdagotti áigodagas , lohká sámediggepresideanta Sven-Roald Nystø . Dan dihtii šaddá bággen lossa noađđin mánáide . Go mis dat váilo , de ovdvamearkka dihtii skuvllain ja bibliotekain ii leat ráđđi oastit girjjiid mat álmmuhuvvojit , oaivvilda Niillas A. Somby . – Ii dušše čiekčamiid dihtii , muhto muđui . – Eanáš sámi nuorat eai oainne šat makkárge boahtteáiggi Suoma beale Sámis , ja válljejitge dan dihtii fárret gávpogiidda máttás . Ovttastuvvon Našuvnnaid lávdegoddi olmmoščearddaid vealaheami vuostá lea moaitán Norgga garrasit Finnmárkkuláhkaevttohusa dihtii . Dan dihtii šaddá bággen lossa noađđin mánáide . Soaitá maid leat daid ruovttunjuolggádusaid dihtii , jus mahká ožžet lobi leandit márkana idja botta . Deike bohtet eanaš mánát geat buhcet dávdain , muhto leat gal maiddái ma ggas geat dušše bohtet dan lieggasa dihtii . DOARJAGA:Mari Boine oaččui ruhtadoarjaga Norgga kultuvraráđis ovddidan dihtii teavsttaid . Lujávrri gieldda hálddahusa bealis davjibut ja davjibut celket ahte Lujávrri buohcceviessu ii darbbaš nu stuorra bargoveahkka , ja ruđaid seasttima dihtii , livččii ain buoret , ággi mielde , giddet Lujávrri klinihkka opanassiige . Lujávri báhcá doaktáriid haga Mun in halit oassálasttit dan biđgiideamis - lohka Kaminskii - ii fal dan dihtii mun lean bargan 15 jagi váldodoaktárin Lujávrris . - Mun in halit oassálasttit dan bieđgiideamis , ii fal dan dihtii mun lean bargan 15 jagi váldodoaktárin . Sátnevádjasiin sáhttá beaktilastit iežas ákkastallama dan dihtii go dat sisttisdoallá álbmotlaš duohtavuođa maid olbmot leat oahppan buolvvaid čađa . Sámi sátnevádjasat dieđus speadjalastet sápmelaš jurddašeami ja leat dan dihtii erenoamáš mávssolaččat midjiide . Dan dihtii dat bissu – ” ođasmuvvá ja čatná oktii ovddeža ja dáláža , čujuhettiin ovddosguvlui seammás go muittuha midjiide gos mii boahtit . Mun jienastan Terje Håkonsena dan dihtii go čevllohallá leat sápmelažžan . Dán oktavuođas čujuha bellodat dasa ahte Sis Finnmárkku diggegoddi lea ásahuvvon justa dan dihtii vai sámegiela geavaheapmi áimmahuvvošii . Erenoamážit dan dihtii mii imaštallat go Norgga sámediggepresideanta lea searvan Olympia ohcamuššii ovdal go lea digaštallan ášši iežas álbmogiin . Mu jurdda livččii sáddet juigiid ja sámi muihkkariid birra máilmmi irggástallan dihtii ođđa guldaleddjiide , dadjá Devold . ahte stáhta raportere makkár doaimmat sis leat ollášuhttima dihtii Báikegottit sáhttet ovdamearkka dihtii mearridit gean ja man ollusiid luitet iešguđet sonaide , árvala Toralf Henriksen . - Danin leat jáhkkimis Finnmárkkus mealgat eanet nuorra nieiddat geat ožžot máná go ovdamearkka dihtii Oarje-Norggas . Geahččalit muittuhit juohkeláhkai man dehálaš ovdamearkka dihtii lea váldit p-pillaid juohke beaivve . – Ii dušše čiekčamiid dihtii , muhto muđui . Dát guoská ovdamearkka dihtii almmuhusaid oastimiid oktavuođas , mat jeavddalaččat dahkkojit buot sámi aviissain , čálliba juridihkalaš čielggadusas . – Dattetge studeanttain galgá leat bachelorjagis vejolaš lohkat lasi journalistihka , dahje sii sáhttet lohkat maid eará fágaid Sámi allaskuvllas , ovdamearkka dihtii sámegiela . Sámegánda Lars-Thomas G. Gaup ( 15 ) ii šlundá dan dihtii go ii beasa mielde dán jagáš arktalaš dálvegilvvuin . – Ii dan dihtii abot šlundádit , ii dainna gal ovdán gosage . – Mii birget dáinna vugiin go bargat garrasit , mu doalus lea ovdamearkka dihtii guokte ja bealli virggi , lohká Torgeir . Ovdamearkka dihtii dábáláš árgabasiid báhppa gárvoda ruoná biktasiiguin . Earret eará Bargiibellodat ( Bb ) hálida ahte Sámediggi gieđahallá eambbo áigeguovdilis áššiid go dán vahku dievasčoahkkimis , ovdamearkka dihtii eretfárremiid , njuovahagaid váttisvuođaid ja guolástusvuoigatvuođaid birra . Jearaldat lea manne Sámediggi hálddaša mánáidgárddiid muhto ii vuođđoealáhusaid , ovdamearkka dihtii boazodoalu ? Son dovddahii gaskavahku Min Áigái ahte su leat vuot sámiservodat soardán ja bávččagahttán , dušše dan dihtii go son lea duostan dovddastit ahte son lea bifila . TekstS - Ráŋggáštanrievtti oktavuođas leat sierra njuolggadusat maid sáhttá geavahit beassat friddja jus ovdamearkka dihtii lea soardán muhtun olbmo heahtedilis , muitala Trond Biti Pedersen , Sis - Finnmarkku riekteveahkkekantuvrras . Erenoamáš dan dihtii go stággobivdit eai leat goassige namuhuvvon go eiseválddit leat rievdadan bivddu rievttitlaččat . Iige das leat ulbmil olgguštit gean ge guovllu ássiid ovdamearkka dihtii guolástan- dahje bivdooktavuođas , nugo dávjá gullosta almmolaš digastallamiid oktavuođas . Álgoálbmotguovllu hálddašeapmi šaddá olu viidaseabbon , gos ovdamearkka dihtii sihke skuvla- , kultur- ja ealáhusáššit leat mielde . Mii váruhit sápmelaččaid duššástuvvat ja vuollánit dan dihtii . Sii mieđihit ahte váidaga vuođđun ii leat iežaset dihtii , muhto vai earát eai galgga dárbbašit vásihit dan seamm go sii . dagahii váttisvuođaid , ájáhallan goaridii oahpu , oahpahus gillái njoazes doaimma dihtii , ... Ánttá-Máhte Máret deattuhii eará čállosis ahte son earenoamážit bargá hui ollu dan dihtii ahte mánát ja nuorat ožžot rivttes oahpu boazoealáhussii , ja danin searastalai oahpahit bearašboazoealáhusa árbevirolaš vuogi mielde . Dát lea fuones jeđđehus , ja dilli gal ii leat buorránan dan dihtii . Álgoálbmogiid jođiheaddjit leat bealisteaset áigovaččat bargat ovttas federála ráđđehusain bidjan dihtii plánaid doibmii . Earret eará dan dihtii lea ovcci jahkásaččaid gaskamearalaš deaddu lea losson golmmain kiluin maŋimuš 25 jagis , muitala Álbmotdearvvašvuođa našunalsearvvi váibmo- ja karadávddaid eastadeaddjibargi Olov Belander . Mii jáhkkit leat vejolažžan buoridit ovttasbarggu ovdamearkka dihtii oahpposuorggis , dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis , almmolaš bálvalusaid fállamis ja buollin- ja gádjunbarggus . « Ovdamearkka dihtii lea leamaš Deanu ja Ohcejoga gaskka juo guhká duopparhálddašanovttasbargu . Parlameanta sáhttá mearridit lágaid mat njulgestaga sáhttet váikkuhit olbmuid árgabeaivvi , ovdamearkka dihtii geavaheddjiid vuoigatvuođaide ja birasgáhttemii . Dasa lassin leat Suoma bealde álgán buokčut joga botniide oaidnin dihtii man ollu guolit leat ovdamearkka dihtii savvoniin . Dasa lassin leat Suoma bealde álgán buokčut joga botniide oaidnin dihtii man ollu guolit leat ovdamearkka dihtii savvoniin . Čájáhusas oahpásmuvat mo ovddešáiggiid bivde olbmot Deanus , ovdamearkka dihtii mo nođuin oggo . Go Sámediggi dál lea jorggihan áššis dan dihtii go oahppováillagat dolle miellačájáhusa , de sáhttá dat nannet Sámedikki álbmoga ektui . Dán jagi son oaččui Finmárkku Fylkkagieldda kulturbálkkašumi , ja 2001 su válljejedje jagi čáhcesuololažžan , ovdamearkka dihtii . Muhto su soga árbedieđut eai šovkkodan ja jávkan dan dihtii . Ovdamearkka dihtii gávdnojit ain ollu sápmelaččat geat leat analfabehtat . Ii dušše rámidan dihtii , muhto baicca árvvoštallat mo sáhttet bargat ain buoret barggu . Virggi sáhttá doaimmahit gos nu Sámis , ovdamearkka dihtii Kárášjogas dahje Guovdageainnus . Muhto lea liikká vejolaš sáhkkisvuođa dihtii oaidnit párkka dahje geahččalastit juvlafiellu funbovssas . Dađibahábut lea okta nubbi báiki guorránan dáža eiseválddiid badjelgeahččama dihtii . Ja jus ovttasge lea vašši bohccuide , de dat ii galgga dan dihtii leat lohpi piinniidit bohccuid . Ovdalaš ledje Hámmárfeastta politiijat váldán gitta muhtun nuoraid maŋŋá go báhčaledje suohttasa dihtii bohccuid nu gohčoduvvon soft-gun bissuiguin . BOHCCOT PIINNIDUVVOJIT : Muhtumat báhčalit bohccuid suohttasa dihtii Hámmárfeasttas . Ovdalaš ledje Hámmárfeastta politiijat váldán gitta muhtun nuoraid maŋŋá go báhčaledje suohttasa dihtii bohccuid nu gohčoduvvon soft-gun bissuiguin . Vuot lea Hámmárfeasta beaggán boazovaši dihtii . Ovdamarkka dihtii lea « Årøybukt fort » nammasaš opmodat Ivguvuonas vuovdimassii . Sámi vuiogatvuođalávdegoddi ii leat duššiid dihtii guorahallan eanan- ja čázadatvuoigatvuođaid moaddelot jagi . Evttohuvvon rievdadusain lea stuorra váikkuhus ealáhusa ja ássama eavttuide , ja dan dihtii berre biddjot doarvái áigi ovdánahttit ođđa njuolggadusaid nu ahte heittiheapmi lea buoremusat ráhkkanuvvon – Ii leat duššiid dihtii ahte Čáhcesuolu gielda diibmá váiddii boazodoalliid rihkkumis guođohanlága . Muhto ieš ášši gal ii leat ovdánan dan dihtii . Bohccot eai leat jávkan eret dan dihtii , oaivvilda Syversen . Beaivváš Sámi Teáhter áigu dál háhkagoahtit nuorra sámegielat neavttáriid , nannen dihtii boahttevaš neavttárdili teáhteris . Ovdamearkka dihtii lea “ Margrethe ” namma bihttás ožžon nama Mákredaš , ja “ Skjønne Helena ” fas Fávrruid fávru Helena . Ovdamearkka dihtii muhtun nuoraid bihta ráhkadit . Guovdageaidnu ferte dárkilit guorahallat manne doaktárat hálidit ovdamearkka dihtii Detnui . Gávdnan dihtii mii galgá leat geafivuođa sisdoallu , lea áiggiid čađa mielddisbuktán ollu dutkamuščállosiid . Son ii bargan dan bálkábáimmanin , muhto duddjui duddjoma dihtii . Mis leat ovdánan ollu ođđa valáštallansuorggit , ovdamearkka dihtii heaibun . Dasa lassin leat mii čeahpit lágidit stuorra valáštallangilvvuid , ovdamearkka dihtii Norgga measttirgilvvuid ja Davvi-Norgga meašttirgilvvuid čuoigamis . Trosten ii leat ballan dan dihtii . Lean gullan ahte buohkat eai lean ipmirdan maid čállen mannan háve , danin hui oanehis rávesolbmuidoahppokursa sidjiide geat ( heajus matematihkaoahpaheami dihtii ? – Muhto daid son bážii áibmui dušše baldin dihtii . Sámedikki Bargiidbellodaga áirras Steinar Pedersen lea hirpmástuvvan guolástusminsttára Ludvigsena fuones Davvi-Norgga historjjámáhtu dihtii . Kemis lei mielde hávlár , ja bážii skuohta baldin dihtii . Ovdamearkka dihtii lágidit árktalaš nuoraidriemuid , dahje árktalaš nuoraid Olympiagilvvuid nugo gilvvut maiddái gohčoduvvojit . Mii doaivut Olympiagilvvuid sáhttit váikkuhit sámi servodaga positiivvalaččat maiddái eará oktavuođain , ovdamearkka dihtii dáidaga , kulturdoaimmaid ja ealáhusdoaimmaid oktavuođain . Dat lea beare buorre ahte bohtet eanet molssaeavttut jienasteaddjiide ovdamearkka dihtii gielddaválggas . Mun lean doallan SVa árvvus sin oainnus dihtii , muhto dál oainnan ahte ii sidjiide ge sáhte luohttit . – Muhto lea bat dan dihtii dárbu soaibmat ? Anti mielas galget olbmot sáhttit digaštallat meahcásteami ja bievlavuodjima oadjebasas , eaige galgga dárbbašit ballat gohčoduvvot « inkompeteanta idiotan » jus eai leat seamma oaivilis go ovdamearkka dihtii sámediggeáirras Isak Mathis O. Hætta . Eat mii sáhte ovdamearkka dihtii áiggi golahit duššái , lohká Aikio . Ovdamearkka dihtii lea Finnmárkku fylkkagielda ovttas Sámedikkiin ráhkadan sierra čielggadeami dan áššis . Ovdamearkka dihtii oažžu Davvi Girji bealle miljovnna ruvnno unnit go njeallje jagi áigi . Iige son loga máilmmi gopmánit dan dihtii . Musea ovddidanbarggu dihtii ohcat mii olbmo : Gii lea olmmošaddjái ja bálvalusaddjái Gii lea ortnetolmmoš Geas lea buorre ovttasbarganattáldagat Gii lea mielde čovdosiid gávdnat nuppástuhttindilis Geas lea buorre máhtolašvuohta sihke sáme- , dáro- ja eaŋgelasgielas Ja da dasa lassin buorre dábálaš máhtut Earret eará dan dihtii lea dárbbašlaš ságastallat ahte gosa galgá ođđa hálddašanorgána ásahuvvot . Vaikko dokumentašuvdnaguovddáš rahppo almmolaččat easka odne , de lea Várdobáiki juo čoaggigoahtan dieđuid , ovdamearkka dihtii valáštallama birra . Henrisken gii maid lea norgga ráđđehusa lahttu lohká konvenšuvdna mearkkaša eanet sápmelaččaide go ovdamearkka dihtii gaskasriikalaš ILO-konvenšuvdna . Go sisabáhkkejeaddjit ávkkástallet sin eatnamiin tinen dihtii álkimus vuogi mielde , beroškeahttá luonddu billisteamis de dat dávjá mielddisbuktá vártnuhis dili daidda olbmuide geat eallinagi lea ássan dain guovlluin . – Eai buohkat duostta vuodjit ovdamearkka dihtii guoikaráigge jus eai dieđe gokko vuodjinfávli manná . Ovdamearkka dihtii merkejuvvojit savvoniin vuodjingeainnut ravddaide . Ovdamearkka dihtii Eaŋgalasgohpi - Leavvajotnjálmmi bajábealde - lea ožžon nama go eŋglándalaš lorddat johte guollebivddus Deanus 1800-logus . – Báikkit ja geađggit sáhttet maid sulastahttit muhtun ealli dahje olbmo iešvuođa , ovdamearkka dihtii Heastabahtageađgi , Savvon savvona vulogeahčen . Kjell Sæther muitalii ahte gielda lea ásaheamen fásta stipeandaortnegiid movttidahttin dihtii ohcat virggiid Kárášjogas . Eanaš oassi ruđas , sullii 30 proseantta , manná nu gohčoduvvon pedagogalaš doaimmaide , ovdamearkka dihtii muohtaskohteráŋggirdeapmái , eastadan dihtii lihkohisvuođaid . Eanaš oassi ruđas , sullii 30 proseantta , manná nu gohčoduvvon pedagogalaš doaimmaide , ovdamearkka dihtii muohtaskohteráŋggirdeapmái , eastadan dihtii lihkohisvuođaid . Dan dihtii ii leat doarvái dušše dorvvastit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid gillii dahje kultuvrii . Vaikko leat čállán vuollái ulbmilšiehtadusa , de dan dihtii eat dárbbaš leat álo ovttaoaivilis , dadjá Sámi Journalisttaid Searvvi jođiheaddji Mathis Eira . Finaimet márkanis maid , ja doppe lei olu maid sáhtii vásihit ovdamearkka dihtii geahččat moteshowa . Álgoálbmogat hállet ovddamearkka dihtii olu iešguđetlágan gielaid . Mii leat registreren ahte Norgga Kulturdepartemeanta guhká lea lohpidan gulahallat sihke Sámi Valáštallanlihtuin , Norgga Valáštallanlihtuin , Norgga Olympialaš Komiteain ( NIF ) ja Sámedikkiin gávnnahan dihtii ovttasbargovuogi mii sáhttá veahkehit viidáseappot gárgidit sámi valáštallamiid . Ovdamearkka dihtii leat sámi mánáin dál oktagaslaš riekti oahppat iežaset eatnigiela , ja maiddái oažžut oahpahusa eatnigillii . Kárášjoga Sámiid Searvvi miellahttočoahkkin lea ge bivdán stivrra váldit oktavuođa Sámeálbmot Bellodagain ja Johttisápmelaččaid Servviin suokkardan dihtii vejolašvuođaid cegget oktasašlisttu sámediggeválggaide . Ovdamearkka dihtii árbevirolaš musihkka , dánsumat , biktasat , eallinvuohki ja humora . Go soahttái Irakain , de son ovdamearkka dihtii ii váldán vuhtii ON oainnuid . Danin son ovdamearkka dihtii ii dohkket homofiillaid vuoigatvuođaid . Ovdamearkka dihtii riikkaidgaskasaš lágaid , ON , sođiid , dálkkádatpolitihka ja álgoálbmogiid ektui . Go Busha lohká áigut čohkket álbmoga , de dat ii mearkkaš ahte son geige gieđaid kompromissen dihtii . Dattetge mii doaivut Busha dás duohko guldališgoahtit ON das mo čoavdit hástalusaid mat leat ovdamearkka dihtii Iraka soađi oktavuođas . Birgenlági dihtii olusat bággejuvvojit gearjidit ruđaid . Muhto jus mirkobombbaid luoitá njuoska eatnamii , ovdamearkka dihtii suvra jeagge eatnamiidda , de ii leat sihkar ahte mirko buollá . Erenomaš dan dihtii lea mearkkašahtti ahte Keskitalo nu garrasit šuviha meattá dálá várrepresideantta Ragnhild Nystad oaiviliskkadeamis . – Ovdamearkka dihtii lea dehálaš dovdat sámi mytologiija , nugo sámi noaidekoansttaid . – Dál ii leat šat dárbu mátkkoštit Ruŧŧii gávdnan dihtii bána internašunála dásis , loahpaha LMK doimmaheaddji Øivind Lindback . Ovdamearkka dihtii ealáhuspolitihkas lea mis ollu ovttalágan oaidnu . Erenoamážit dan dihtii mii vuordit ahte son diehtá maid dadjá . Áitit nuppi olbmo dan dihtii go sus leat earálágan oaivilat , lea áibbas dohkkemeahttun . – Erenoamážit dan dihtii galggašedje eambbosat boahtit guldalit dievasčoahkkimiid . Sámediggi lea juolludan 450.000 ruvnno Plassje giellaguovddážii Rørosii gádjun dihtii máttasámegiela . Luohkkálanjas sii hui álkit sollašuvvet jus ovdamearkka dihtii oidnet juoidá nu glássaráigge . Man gallii finai SL bargolávdegoddi ja ovdaolmmoš John Nystad NSR ovdaolbmo luhtte jearramin čoahkkinastit gullan dihtii mo sáhtášii buoremusat dahkat vai lea goappašiid beliid áddejumi mielde . Dálá mearrádus lea erenoamáš dan dihtii , ahte maiddái Brihtalaš Kolumbia fitnodat- ja huksensuorggit lea váldán dan bures vuostá . Ovdamearkka dihtii Haida Gwaii - sulluin juo guhká doaibman vuovdečuohppanfitnodaga Weyerhauser ovddasteaddji mielas alimus rievtti mearrádus ii duššat vuovdečuohppandoaimmaid , muhto láide kruvnnu boahtteáigge doaimmaid eamiálbmogiiguin . Dán dihtii ráđđádallan galgá leat nu viiddis go vejolaš . Ovdamearkka dihtii Suoma sámediggelága ovccát artihkal cealká eiseválddiid geatnegasvuođas gullat ja ráđđádallat Sámedikkiin sámiide guoski áššiin . Dan dihtii sáhttá eahpidit , ahte Sámedikkis ii lean buot áššáigullevaš diehtu čáhceprošeavtta váikkuhusaid birra nu , ahte dat livččii sáhttán guorahallat ášši buot beliid ja váikkuhusaid vuđolaččat . – Ovdamearkka dihtii sáhtát tevdnet juoidá maid barggat muohttagis , maid leat ráhkadan muohttagis dahje juoidá dálvvi birra . Dan dihtii lea nu divrras ášši go Jesus riegádii máilbmái min beastin várás buot suttuin eret go mii dorvvastat oskuin sutnje . Jannok Eira lohká ii leat imaš go sámis eai ovdamearkka dihtii gávdno girječállit geat olahit davviriikalaš dássái . Ovdamearkka dihtii lea ain hui váttis gielddahálddahusas sámegillii oažžut bálvalusa . Ovdamearkka dihtii lea Guovdageainnu suohkanis stuorra bargguhisvuohta . Jus galgá leat vejolaš ráhkadit ođđa bargosajiid Finnmárkkus , de fylka dárbbaša ođđa kapitála ovdamearkka dihtii guolleindustriijii . Riŋges maid gullan dihtii lea go mus dat maid don dárbbašat . Ovdamearkka dihtii boazodoalu , eatnamiid ja Finnmárkkulága birra . – Lea hui dehálaš sámegiela nannema dihtii bisuhit unna sámegielat skuvllaid , dasgo dat leat duođalaš sámekultuvrra ja - giela nannejeaddjit , cealká Sámi allaskuvlla preassadieđáhusas . Sámi allaskuvla doarju maiddái jurdaga das ahte ásahit Menešjávrri skuvlla ovddideami dihtii Menešjávrri skuvlla ovttasbargofierpmádaga dahje luondoskuvladoaibmagotti mas livččii bajábeal namuhuvvon oassebeliin ovddasteaddji mielde . Birra sámi leat máŋggat unna skuvllat mat barget erenoamáš dehálaš barggu sámegiela ja kultuvrra ovddideami dihtii . Son váivašuvvá erenoamážit mánáid dihtii . Ruhtačoaggimat leat biddjon johtui miehtá máilmmi veahkehan dihtii sin geat leat roasmmahuvvan ja sidjiide geat buot leat massán . Kárášjoga NSR ovttas Johttisámiid Servviin leigga bovden Sámeálbmot Bellodaga oktasaš čoahkkimii 30.12. suokkardan dihtii vejolašvuođaid cegget oktasaš listtu dán jagáš sámediggeválggaide . – Ii das leat seamma árvu go ovdamearkka dihtii Norggas gos sátnejođiheaddji bálkáhuvvo olles virggis . Eretcealkin čuohcá ovdamearkka dihtii skuvllaide ja boarrásiidruovttuide . Ásiashan eatnandoarggástusa dihtii mearra ahcui ja bajidii goarveskávvala , mii gearai riddui , njámastii Bengalluovtta rittuid ja sulluid jalgadin ja njielastii olmmošeatnatvuođa merrii . Ovdamearkka dihtii Deanu válgabiires lea dál okta áirras Sámedikkis , nammalassii Steinar Pedersen . – Amerihká nannámis leat ollu riikkat mat eai leat dohkkehan ILO konvenšuvnna , ovdamearkka dihtii Canada . Menchu lohká ahte vejolašvuohta gilvalit Amerihká Stáhtaid Organisašuvnna váldočállivirggi alde deavddášii su čiekŋalis rámiin dan gudni dihtii maid dat buvttášii Guatemalai . - Dakka maŋŋelaš tsunami gažadeimmet máŋga čeardalahtu gávnnahan dihtii mii dat lei mii sin lei várren . Ovdamearkka dihtii go mearra márrá dulvin , de dihtet guđe muoraide galget gakcut , guđe muorat cevzet báruid rivihisvuođa vuostá , dadjá professor Abbi expressindia.com:i . Dáidagisttis Jåks lea váldán beali ovdamearkka dihtii sámi dološ máilmmigova hejošeapmái . Ovdamearkka dihtii ferte Porsáŋggu gielda dán jagi seastit 20 miljovnna ruvnnu . Doaimmat sáhttet leat iešguđetlágánat , ovdamearkka dihtii vázzit bálgáráigge meahcis . Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ( NBR ) gáibida earret eará nuppelot miljovnna kruvnna nannen dihtii njuovvan- ja vuovdinvejolašvuođaid Kárášjogas ja Guovdageainnus . – Dál ealáhus bággehallo vuolidit boazologu measta beliin Oarje-Finnmárkkus , eatnamiid suddjen dihtii . Sámegiela nannema ja oahpaheami dihtii : Somá munnos gal dan dihtii lei . 10 jagi sámemánáid dihtii Dan dihtii han mu mielas mis leat álbmotbeaivvit . Muhto daid ( kolonistáhtat ) olbmothan leat iežage massán dološ oskkoset ja árbevieruideaset kristtalašvuođa dihtii . Doarrumiid , bearrašiid háddjema , veahkaválddálaš daguid nissoniid ja mánáid vuostá , olmmošgoddimiid ja dan dihtii šaddat leaskkat ja oarbásat . Boktin dihtii ságastallama servodagas ja kánská maiddái hárddestan dihtii nu daddjon oskkolaš olbmuid . Boktin dihtii ságastallama servodagas ja kánská maiddái hárddestan dihtii nu daddjon oskkolaš olbmuid . Seammás lea dehálaš nannet sámi valáštallamiid maiddái earáláhkái , ovdamearkka dihtii árbevirolaš doaluid , nu movt kulturministtar máid eaktuda . Doavttir gii ruvve maŋŋečoali buoridan dihtii čielgevigiid lea šaddan báikkálaš sáŋggárin . Maŋŋel go mediat leat muitalan dan birra , de lea maŋŋečoalleruvven buoridan dihtii čielgevigiid šaddan hirbmat bivnnuhin . Dál fertejit maiddái Ruoŧa , Ruošša ja Suoma eiseválddit čájehit ovddasvástádusa , ja ovdamearkka dihtii addit sierra ruhtadoarjagiid sámi girjjálašvuhtii ja aviissaide . Ovdamearkka dihtii eat sáhte juolludit stuorát bargostipeanddaid sámi dáiddáriidda ja kulturbargiide . Davvi-Suomas čuollamiid dihtii uhkiduvvon guohtunguovllut leat dábálaččat maiddái luonddusuodjaleami oainnu mielde mávssolaččat . Stipeanda lea 7500 ruoŧa ruvnnu ja addo nuoraide vuollel 25 jagi geat barget nannen dihtii sámi identitehta . Deanu searvegotteráđis ges leat leamaš earálagan beroštumit bajimuččas , ovdamearkka dihtii girkokonsearttat . Eará mánát hárdet su dan dihtii . Eatnasat fertejedje dorvvastit garra rumašlaš bargguide birgen dihtii . Eat mii leat álo diehtán makkár ulbmilat Norgga servvodagas leamaš , ovdamearkka dihtii vearrámus dáruiduhttináiggis . Dikki golbma duopmára dubmejedje juohkehačča sis golmma jagi ja guovtti mánu giddagassii vealaheami ja muosehuhttima dihtii . – Lea dehálaš ahte maiddái Sámi leavggat oidnojit miessemánu 17. beaivve , ovdamearkka dihtii Oslo Ráđđeviesu olggobealde , lohká Myrhaug . Jus addit lobi geavahit sámeleavgga dán beaivve , de sáhttet maiddái eará minoritehtajoavkkut , ovdamearkka dihtii pakistanárát gáibidit geavahit Pakistana leavgga , akkástalla Ovddádusbellodaga politihkalaš ráđđeaddi Roy Hammerø . Mánát ges sáhttet dovddahit morraša earáláhkái , ovdamearkka dihtii duhkoraddama bokte . – Go dál mieđihit rievdadit oainnuset , de dat ii mearkkaš ahte Sámediggi dan dihtii lea vuolláneamen . Earret eará dan dihtii eai sáhte riikkaeiseválddit hoigadit ovddasvástádusa báikkálaš dássái . Ovdamearkka dihtii lea Greanpeace dahkan ollu vahágiid inuihtaid ovddas Ruonáeatnamis go vuostálaste njuorjjobivddu . Erenoamážit dan dihtii go Olli lea máŋgii háleštan Gerhardseniin leavgaášši birra . Ja erenoamážit dan dihtii lea Oslo gielddas ovddasvástádus jođihit dakkár politihka ahte sápmelaččat eai dárbbaš dovdat iežaset vuolit dási álbmogin . Mii eat juolludivčče eat ovttage dáin oahppiin lápmašuvvat johtolaga dihtii » , čállá skuvla ja astoáiggefálaldat muittuhusas . Ovdamearkka dihtii masse Ruonáeatnama inuihtat eallinláibbi go eai šat vuovdán njuorjjonáhkiid maŋŋá go Greenpeace vuostálastigođii njuorjjobivddu . Muhtun daid gaskkas leat ovdamearkka dihtii « Imella multebær og mygg » og « Det artige landet » . Vázzet álbmotviesu dihtii Vázzet álbmotviesu dihtii Son ja stviralahttu Inger-marie Oskal ja Sara Marit A. Gaup vázzet oktii vahkkui álbmotviesu dihtii . Son ii leat gal lihkká jurddašan dan dihtii moktige vuos ávvudit . 1993 rájes lea ovdamearkka dihtii Deanu gielda ožžon oktiibuot 34 miljovnna ruvnnu guovttegielalaš ruđain . Ovdamearkka dihtii ii leat Kanada čállán vuollái ILO-konvenšuvnna nu movt Norga lea . Muhto maiddái eará sámi báikkit galget oažžut dihtoriid mat biddjojit dihto sajiide , ovdamearkka dihtii skuvllaide dahje giliviesuide . Ovdamearkka dihtii lea hui álki mávssestit rehkegiid interneahta bokte . Lea nubbi jahki go Norsk Kulturskoleråd ja Norsk Tipping bovdeje musihkka- ja kulturskuvllaid Norggas evttohit nuoraid geain leat erenoamáš attáldagat ja geat ánssášivčče ruđalaš movttiideami ahtanuššan dihtii iežaset dáidda- dahje kultursuorggis . Jus ovdamearkka dihtii leat leamaš gehppes bohccot dalle go leat vihkkejuvvon , de sáhttá dasa okta sivva leat ahte heajos jahki lea leamaš das ovdal . Mii baicce dáhttut rámidit Deanu gieldda dan dihtii go sii leat duostan čađahit guorahallama das ahte masa Sámedikkis juolluduvvon giellaruđat duođaid mannet . – Girdit main leat vearjjut , girdilit Banakis dábálaččat ábi guvlui ja girdet sihkarvuođa dihtii badjel ávdin guovlluid , čilge Olafsen . Eará guolleriikkain maiguin Norgga sáhttá buohtastahttit iežas , ovdamearkka dihtii Islánddas ja Fearasulluin , gullet mearraresurssat , dás maiddái guolit , álbmogii . Boahtte mánus sii bovrejit 4 ráiggi gitta 250 mehterii báktái váldin dihtii iskosiid . dihtii logi teáhterjoavkku mat hárjehallet juohke vahku , ja leat mánát vuordinlisttuin , muitalit iežaset kulta.no ruovttusiiddus . – Ruhtavátnivuođa dihtii ii leamaš sis vejolašvuohta fállat juohke jagi máttasámegieloahpu . Sii berrešedje guorahallat sámegieloahppu dárbbu geahčan dihtii man dávjá livččii lunddolaš fállat sámegieloahpu ja dan vuođul ráhkadit strategiijaplána , neavvu rektor Mai Britt Utsi . – Dál ii eaiggáduša oktage meara luođuresurssaid vaikko vel lágat ja láhkaásahusat muddejit ovdamearkka dihtii guollebivddu . Muhto ii Sámi joavku dan dihtii nákcen suodjalit moala . NAVKAJOHKA : Dán jogača hálidit badjolbmot dulvadit el-rávdnje dihtii . Rávttošnjárgalaš Sigvald Persen ii hálit caggat Orohaga 16 d čáhcefápmorustten huksema Navkajogas oažžun dihtii el-rávdje geassebarttaide . Orohaga 16 d oaččui geskat lobi Finnmárkku Fylkamánne birasgáhttenossodagas buođđut Navkajoga ja huksen dihtii smávva čáhcefápmorusttegačča vai ožžot el-rávdnji iežaset guođohanbarttaide . Sii dollet golbma workshopa gos sáhtát ovdamearkka dihtii beakkán govvejeaddjis Morten Krogvoldas oahppat mo iežat govvedeami sáhtát buoridit . – Leamašan dehálaš čájehit loguid bokte mo oppalohkálaš barggolašvuohta lea čatnon eanadollui davvin , erenomážit dan dihtii go eanadoalohálddášeapmi galgá áiggi mielde sirdojuvvot gielddaide . Mielkebuvttadeapmi Finnmárkkus lea gaskamearálaččat stuorát go Nordlánddas ja Romssas ja addá sturrodaga dihtii maid buoret sisaboađu , sullii 438.000 kr juohke doalus . – Dás leat máŋga vejolašvuođa , ovdamearkka dihtii váidit , dovddaha Oskal . Dál fertet mii evalueret ealáhusfitnodaga Goahtebeallji KF , oaidnin dihtii deivet go doarjjaortnegat dohko gos lea dárbu , vai ii got ábut maidege , lohká Issán . Dollen smávva čuorvvasgávppi Guhkesnjárgga márkandoaluin hárjehallan dihtii . Ovdamearkka dihtii leat Badje-Deanus ja Deanodagas ollu riggodagat mat attášedje buori dietnasa guovlluide . Skuvllat galget ovdamearkka dihtii oččodit oahppiid olles riikkas , muhto muhtun ohccit olggobealde Finnmárkku leat vásihan ahte sisaváldinortegiid geažil gártet vuordinlisttaide vaikko skuvllain livčče guoros sajit . Bovden maid lávdegotti fitnat dáid guovlluin oaidnin dihtii duohtavuođa , lohká son . Suoma dáiddaskuvllain ledje boahtán Báršái njeallje nieidda ja logi gándda oahppan dihtii niibederiid dearpat . Ovdamearkka dihtii lea Unjárgga gielda ráfáiduhttán 70 proseantta gielddas gos ii oktage oaččo lobi vuodjit geasset . Jáhkán mis dalle livččii stuorát vejolašvuohta oažžut eambbo ruhtaveahki ovdánahttit ovdamearkka dihtii sámi ealáhusaid , lohká Thomassen . In dan dihtii leat dadjan ahte Olgeš lohpida sirdit Sámi Oahpahusráđi fas ruovttoluotta departementii . Duorastaga go lei mannamin Kungsholmenii , bissehii muhtin amas nissonolmmoš su , jearran dihtii man guvlui son galggai mannat dihto báikki gávdnat . Ovdamarkka dihtii lea surgat ja váivi go boares olmmoš biddjo boarrásiid siidii mii lea guhkkin eret su iežas ránnjáin , dušše danne go suohkanrádji deaivvai leat sin viesuid gaskkas . Amoc lea dássážii juo oassálastán Suoma TV:s nugo ovdamearkka dihtii « Hyytänen ja Stiller » ja « Hyvä Huomenta Suomi » - prográmmain . – Dál go boarásmuvvagohten , čievččan somá dihtii spáppa ja lášmmohalan dien láhkai . – Lea oainnat dán áiggi politihkkálaš riektavuohta , čuoččuhit ahte sámit boldojuvvojedje dan dihtii go ledje sámit . – Mun geavahan stobu symbolalaččat čájehan dihtii olbmo siskkáldasa . Manne galget ovdamearkka dihtii boanddat ohcat sierra vuodjenlobi jus áigot viežžat áidestoalppuid stohponurkkeduohken ? Erenoamážit dan dihtii maiddái go birasgáhttenministtar uhkida váldit sirdit dispahálddašeami gielddain eret ja addit dan fylkkamánnii . Dan dihtii áigut buoridit buot ahkásaččaid vejolašvuođaid oažžut sámegieloahpahusa . – Válddestehket govaid duođaštan dihtii mii lea dáhpáhuvvan ovdal go deike bođii , vástida Anne May . Mii áigut ovttastit árbevirolaš máhtu dieđalaš máhtuin ovdánahttin dihtii sámi servodagaid . Go guoská joatkkaoahpahussii lea NSR leamáš mielde álggaheamen dehálaš gelbbolašvuođanannenprošeavttaid , ovdamearkka dihtii ahte buot joatkkaskuvlaoahppit Tromssa fylkkas galget oahppat sámi áššiid birra . Oahpponeavvut galget ovdánahttot ja ráhkaduvvot dađistaga go sámi skuvla rievdá ovdamearkka dihtii oahppoplánareforpmaid olis . – Ii dat mearkkaš ahte mearrasápmelaččaid vuoigatvuođa guorahallan dan dihtii maŋŋona . Várra iežat gieđahallama dihtii gárttai nu ? Ovdamearkka dihtii Bargiidbellodat ii leat álo láhtten čábbát sápmelaččaiguin . Dohko leat čállojuvvon šamánat nama mielde , gos ásse , guđe dikkis dupmehallojuvvojedje , ja makkár noidošeami dihtii . Dohko leat čállojuvvon šamánat nama mielde , gos ásse , guđe dikkis dupmehallojuvvojedje , ja makkár noidošeami dihtii . Dohko leat čállojuvvon šamánat nama mielde , gos ásse , guđe dikkis dupmehallojuvvojedje , ja makkár noidošeami dihtii . Go muhtun jagiid leat goddán uhcán , de mii eat leat dan dihtii healkkehan . Su oainnu mielde eai leat NSR:s doarvái njuolgga oktavuođat Norgga Stuorradiggái ja ráđđehussii , ja dan dihtii leat sii návccaheamit Norgga bargiidbellodaga ektui , geas gal leat diet oktavuođat . Geir Ove Bakken háliida geavahit iežaset riikkaviidosaš bellodatápparahta oažžun dihtii fámu Sámedikki badjel . Dieđu dihtii sáhttet bajásšaddanlávdegottis iešguđetge searvvit ohcat doaibmadoarjagiid . Sámediggeráđđi sáddii preassadieđáhusa ovdal 2004 juovllaid , maŋŋil go Ap ja Egil Olli dáhtto liigedievasčoahkkima ee. Jønsson ášši dihtii . In dan dihtii áiggo dupmet sin . Geaimmejot šalddi bajábealde , gieldda kulturmuittubálgá dollasajis deaivvadedje mannan gaskavahkku boares olbmot ja mánát meahcástallama dihtii . Dolin dahke dán iešbirgejumi dihtii , muhto ieš gárdu vai beassá mehciid johtit , iige dietnasa dihtii . Dolin dahke dán iešbirgejumi dihtii , muhto ieš gárdu vai beassá mehciid johtit , iige dietnasa dihtii . Šiehtadallamiin eat áiggo mii atnit Sámedikki ruđaid oastin dihtii posišuvnnaid vai oažžut eanetlogu . Mii eat áiggo geavahit čuohteduháhiid ruvnnu advokáhtaide , čiehkan dihtii politihkalaš boasttuvuođaid . Gilvvohallan lášmmohallama dihtii EYP oahpaha nuoraid mo duohtavuođas čoahkkinasto riikkaidgaskasaččat ja gáibida dan dihtii maid buohkaid čiŋadit . Muhtimat vázziledje gulul dušše čađahan dihtii , muhtimat čuovvuledje 18 km guhkosaš gilvvohallanbálgá ja nuppit fas 5 km bálgá . Eai olbmot duššiid dihtii gohčot su karaokedronnegin , lohká Arnulf . Gielddaministara ovddasvástádus lea ovdamearkka dihtii bušeahtta bargguin , fuolahit gielddaid , guovlluid ja sámedikkeruhtadeami . Guhkit áiggi lea das eambbo árvu go ovdamearkka dihtii oljo- ja gássariggodagain . BULas in annuleren ovttage moala dan dihtii go mun ledjen juo bosadan ovdal go sii báhče moala doaresmurrii , muitala son . Nuoraid dihtii fertet garrasit ráŋggáštit ja dán láhkai muitalit ahte dát lea dohkketmeahttun láhttenvuohki , dadjá son Njealji jagis lea ráđđehus geargan geahpedit doarjagiid ovddidan dihtii sámegiela sámegielohppiide oktan dárogielohppiide go sámegiela ohppet , dadjá son . » Dan dihtii fertejit maid ovdánahttit digitála sámi oahpponeavvuid . Ovdamearkka dihtii eai gávdno girjjit sámegillii servodatfágas , kristtalašvuođas ja eallinoainnus ja musihkas . In doarjjo goappáge doarjun dihtii . Eará joavkkut mat maid sáhttet vuortnuhit njunušpolitihkkáriid leat mahkáš Sámedikke politihkkárat , ovdamearkka dihtii reivviid čállit , čilge son . Málen iežan dihtii ja dalle go veaján , muhto doaivumis earáide maid lea illun geahčadit mu govaid , loahpaha Rauni . Son lohká vuosttaš heahtái dárbbašit 50.000 ruvnno oastin dihtii biepmu , čázi ja ránuid . Oassálastit leat eanáš boahtán Kárášjogas , muhto Mátta-Várjjat museas leat maid sádden olbmo deike oahppan dihtii . NRK-TV duohtavuođaprográmma čájehii ahte ostet eriid boaittobeale guovlluin ja sirdet daid guovddáš guovlluide nannen dihtii stuorra bivdofanasgoasttideaddjiid ja vuostáiváldinrusttegiid . Váilevaš ruhtadoarjaga dihtii eai sáhte eanet sáddet . Sii geat leat jođihan servviid ožžot dál doaivumis iežaset persuvnnalaš buhtadusa másson oahpu dihtii . Dan dihtii geahččaledje mayat ásahit iežaset parlameantta , muhto maiddái politihkáriid baldit , muitala son . Olbmot geat hálidit doarjut daid nissonolbmuid miehtá máilmmi , geat leat gillán veahkaválddálašvuođa dihtii , sáhttet ain sáddet ruđaid TV-akšuvnna « Drømmefanger » sisačoagginkontoi : 820 44 110 . – Muhtimat leat leamaš nu áŋgirat ahte illá leat astan káfestallat ja earát fas lea váccestan nuppi ruhtačoaggi ovddas , go buozalmasvuođa dihtii eai leat sáhttán boahtit , rápmo Johanne . « Dáláš ortnega mielde ii gávdno gielddain makkárge ekonomalaš gaskaoapmi mainna sáhttet háhkat ruđa jus ovdamearkka dihtii bidjet johtui huksendoaimmaid dahje eará stuorát prošeavttaid . Dáláš ortnega mielde ii gávdno gielddain makkárge ekonomalaš gaskaoapmi mainna sáhttet háhkat ruđa jus ovdamearkka dihtii bidjet johtui huksendoaimmaid dahje eara stuorát prošeavttaid . Ovdamearkka dihtii jus áigot ráhkadit geainnuid . – Ovdamearkka dihtii leat sii ráhkadan goađi . – Ovdamearkka dihtii leat mis oahppit 27 dážaskuvllas maiguin mii galgat bargat ovttas heivehit oahpahusa individualalaččat . ThsF čujuha rukses-ruoná ráđđehusa 155 čuoggái , gos 39. čuoggás ráđđehus čállá : « áigut guorahallat buot vejolaš dearvvašvuođavahága beliid maid bátnedearvvašvuođaveahka lea ožžon eallisilbba gieđahallama dihtii ráhkadettiin amalgama » . Mun lean geahččalan ohcat buot dieđuid doaktáriidda , čájehan dihtii man láhkai mirko eallisilba ja suojussuonjargolgosat váikkuhit olbmo gorudii . – Jus guovtte ávnnat bátneduokŋas ovdamearkka dihtii jakŋá garrasit , de sáhttá stuorra duokŋas botket báni nu ahte sálvu šaddá , man bokte bakterat besset bátneruohttasii , ja bátni váivvidišgoahtá ovdalgo guohcaga , čilge son . Ulbmil beivviin lea čohkket sámi nuoraid huksen dihtii máhtu ja diđolašvuođa eamiálbmogiid eallinvugiid ja árbevieruid birra . Ráđđi gáibida Ruoŧa eiseválddiid dálánaga rievdadišgoahtit lágaid ja dábiid mat leat vealahan sámi boazodoalu , ja bargagoahtit Sámedikkiin divvun dihtii ovddeš vearrivuođaid , vai sámi álbmot Ruoŧas oaččošii čuovgadit boahtte áigge . Bálvalusa buoridan dihtii ja oanidan dihtii poastafievrredanáiggi Finnmárkku áššehasaide , de bidjá Poasta sierra poastagirdiruvttu johtui , muitala Posten Norge AS diehtojuohkinhoavda Pål Jakobsen . Bálvalusa buoridan dihtii ja oanidan dihtii poastafievrredanáiggi Finnmárkku áššehasaide , de bidjá Poasta sierra poastagirdiruvttu johtui , muitala Posten Norge AS diehtojuohkinhoavda Pål Jakobsen . Dan dihtii hálidivččen jearrat dáža dahje sámi girječálliid searvvis , sáhtášedje go mu veahkehit almmuhit dan , dárogillii dahje sámegillii . NORGES VEL JOĐIHEADDJI : Stavanger almmái Vidar Anzjøn barggai álggus Norgga Rukses Ruossas , ja lea vuosttaš norgalaš Kosovoi veahkehan dihtii maŋŋá soađi . Norgga veahki dihtii lea eanadoallu Kosovos ovdánan . Erenoamážit dan dihtii lea imaš go Finnmárkku Olgeža jođiheaddji Robert Gærna dál oaivvilda ahte Finnmárkku fylkkagielda ii heađisge sáhte válljet sápmelaččaid Finnmárkkuopmodaga stivrii . – Muittán « Ođđasat » lei ráhkadan reportáša Guovdageainnu doaktára birra gii ruvvii olbmuid čoarbbeliid dálkkodan dihtii čielgevigi . Ovdamearkka dihtii ii leat Suopma , iige Ruoŧŧa ratifiseren ILO konvenšuvnna . Dát váikkuha ollu sámi ohppui ođđa vuoigatvuođaid dihtii . Iežan logaldallamis Helssegis namuhin skuvlla ovttasbarggu Ohcejoga ja Sirpmá gaskka , nannen dihtii mánáid sámegiela ja identitehta . Dán sáddagis ii dárbbašan oktage jearrat ándagassii iežas vearredaguid dihtii . Dát baicce oahpaha mánáid ahte lea dohkkehuvvon jallošit ja skelbmošit , dan dihtii go das ii boađe konsekvensa . – Mari ii livčče dušše illudan iežas dihtii , muhto buohkaid dihtii . – Mari ii livčče dušše illudan iežas dihtii , muhto buohkaid dihtii . Beaivvi leaba soai vuojašan vurrolagaid márkanis oahpásmuvvan dihtii biillain . – Mii leat vuoruhan eanet sámi álbmoga unnitloguid , nu go ovdamearkka dihtii ruošša sámiid . – Mu mielas lea čielggas ahte dát ruhtajuolludeapmi Statoilas ii leat dušše addon šiegavuođa dihtii , lohká historjjádutku Aage Solbakk . – Mis lea buorre doaivva álggahit gealboguovddáža ođđajagemánus Sámedikki ja Mearranjiččehasráđi neavvagiid dihtii , lohká Gry Fors . Bivdogildosiid dihtii laskkai njuorjolohku vuonaide mearehis láhkái ja bilidii maid guolástusa . – Lea šaddan dáhpin stuorra fitnodagain doarjut ja seaguhit iežaset dutkaninstitušuvnnaide , oastin dihtii buorredáhtolašvuođa . – Norgga Čázádat- ja Energiijadirektoráhta ( NVE ) fállá ovdamearkka dihtii maid ruđaid museaide , vai ožžot buorredáhtolašvuođa ja nu eai vuostálastte sin áigumušaid , lohká Aage Solbakk . – Mu mielas lea čielggas ahte dát ruhtajuolludeapmi Statoilas ii leat dušše addon šiegavuođa dihtii . Jesus fertii jápmit min dihtii vai mii gáddjojuvvošeimmet . Duopmostuolut leat geavahan dáid boasttudieđuid min vuostá , ja mii leat vuoittahallan dikkiin dan dihtii , lohká Sverre Fjellheim . In imaštala šat , man dihtii ollu gávpotlaččat bohtet deike Sápmái ja vádjoladdet duoin duoddariin ruossut doarrás vahkkoviissaid . – Mearrádusas lea sáhka boahttevaš áiggis , mo gielda galgá bargat ovddosguvlui nannen dihtii sámegiela . Eamiálbmotjoavkkuid ja ovttaskas olbmuid doaimmat dego stáhta ja girkkuid áššáskuhtán ásodatskuvlla gillámušaid dihtii lea maiddái bággen stáhta gieđahallagoahtit ášši . Eandalit boraspiriid dihtii fertii badjeolmmái leat vitmat ja dárkil , ahte dat eai livčče rohkkáhan ealu ja na biđgen dán . Son bijai almmuhusa čájehan dihtii vuostehágu eahperisttalašvuođa vuostái masa « min diehto ( váillat ) ministtar » iešge lea bures veahkehan . Bonjastan dihtii ovddeš sátnevádjasa , sáhtášii dadjat ahte sii eai luohttán eará goahtemuoraide go daidda maid ieža ledje fearran . Dieđusge mis eai leat ruhtavárit joatkit áigečállaga buvttadeami dušše iežamet buhtadusruđa geavahemiin , de dan dihtii fertejit min eiseváldit farggamusat dasa bidjat ruđa , muđui ballat ahte Sámis gártá daid eatnat sámegiel-áigečállagiid gaskii mat eai ceavzán danin go eai lean doarvái lohkkit , diŋgojeaddjit dahje ruhtadeaddjit . – Mii háliidit maid heaittihit Sámedikki , dan dihtii go buohkat Norggas galget leat seamma dásis go earátge . – Go bargagohten dáinna smávva muorralihtážiin oktan lohkiin , de válden áiggi oaidnin dihtii man guhkes áiggi mun dása geavahin . Mun dutkkastuvven su dihtii . Muhto de fuobmájin ahte šaldi lei boldojuvvon – buot mu behttosiid ja suttuid dihtii . « Mun lean geaidnu » , dajai jaskadit – ja dagai šaldi suddučiekŋalasa rastá , su ruossain man alde son lei jápmán mu dihtii . Leimmet plakáhtaid sággan juohke sadjái , čájehan dihtii makkár issoras váikkuhusaid Stuorradikki mearrádus midjiide buvttii , lohká son viidásut . Filbmen dihtii lea ollu stuorát go duođaid lei , muhto dat ii vuhtto filmmas . Son geavaha vuđolaš osiid álgoálbmotmetodologiijas čilgen ja ovdánahttin dihtii sámi metodologiija mii heivešii gáldokritihkkii . – Mun in vuolgge dan dihtii go NRK Sámi Radios lea heajos bargovuoigŋa , muhto vuolggán iežan dihtii , vai beasan bosihit ja oažžut inspirašuvnna , ja maiddái hukset fierpmádaga . – Mun in vuolgge dan dihtii go NRK Sámi Radios lea heajos bargovuoigŋa , muhto vuolggán iežan dihtii , vai beasan bosihit ja oažžut inspirašuvnna , ja maiddái hukset fierpmádaga . Inger Elin Utsi deattuha ahte son ii leat váldán dán dihtii virgelobi , muhto duođašta ahte bargovuoigŋa lea leamaš heitot ovdal juovllaid Sámi Radios . Juovlamánus čađahuvvui iskkadeapmi , geahččan dihtii mo bargiid mielas lea nuppástuhttin doaibman . – Mun ohcalan bargoaddis vástádusa makkár doaibmabijuid son áigu bidjat johtui buoridan dihtii dili bargosajis , loahpaha son . Kulturstivrra ovdaolmmoš Peder Birkely sávai ahte viessu geavahuvvo nannen dihtii sámekultuvrra . – Mii leat ráhkadeamen iežamet bohccobierggu mearkagálvun , sihkkarastin dihtii biergojohtima . – Čakčat lea plána bálkáhit boazosámenuoraid vuovdinveahkkin rámbuvrraide , čájehan dihtii bierggu . « Sámemánáid internáhta eallin » oasi leaba Sámiid Vuorká Dávviriid bargi guovttos , kulturossodaga fágakonsuleanta Berit Åse Johnsen ja Anders Henriksen , ráhkadan , čalmmustahttin dihtii dáruiduhttima Finnmárkkus ja internáhtamánáid árgabeaivvi . Ipmila bestojumi duoji dihtii mii galgat álohii illudit , velá dalle nai go eallimis lea lossat ja sevdnjes áigi , go min deaividit vuostegieđa geavvat , go mii arvvohuvvat , go mis lea moraš ja buozanvuohta . Ii identitehta gal molsso dan dihtii . Mun in dárbbaš man ge dihtii jearrat stivrajođiheaddjis lobi vástidit journalisttaid gažaldagaid ! Ferten čállit dán čállosa dan dihtii go mii diehtit ahte giellásat mannet máŋgga geardde eatnanspáppa birra , ovdalgo duohtavuohta oažžu gaccas nuvttoha sisa . Kárášjoga Mánáidskuvllas ledje lagabui guoktelogi rávis oahppi čoagganan mannan vahku oahppan dihtii dihtora geavahit . – Njulgestaga dat lea guorahalakeahtes evttohus ja hálidan gullat ákkaid , man dihtii livččii dárbbašlas gieldit . Seamma eahkeda cahkkehii dola lávus , dárkkistan dihtii ahte ii suovas siste . Son ballá ahte 50 dahje 100 jagi geahčen sáhttá muhtun buođđu ovdamearkka dihtii Juleveanus bávkaluvvot , nu go ieš čállá girjjis . Dan dihtii mun dearvvahan iluin Girkuid Máilmmiráđi ovccát váldočoahkkima . Jođiheaddji Rita Mari Hansen muitala ahte albmáiolbmuid fáru leat 5-jahkásaččat ovdamearkka dihtii beassan mátkkoštit , ijastit , juoŋastit , suovastuhttit biergguid dahje fitnat juovlanigá guossis Roavvenjárggas , dieđusge heivehuvvon áigodagaid mielde . Rohkadallet dan dihtii láju isida vuolggahit bargiid ládjosis . Rohkadallet dan dihtii láju isida vuolggahit bargiid ládjosis . NRK Sámi Radio sáhttá muitalit ahte ovdamearkka dihtii lei vejolaš oaidnit dovddus sámi komponistta Halvdan Nedrejorda persunnummira Sámedikki interneahttasiidduin . Dieđusge lea álki ákkastallat eiseválddiid beales manne fertejedje sámiid vákšut , sámit han bukte gáibádusaid iežaset rivttiid dihtii . Sihkkarvuohta vuodjindábiid dáfus lea maiddái dehálaš , nu ahte ieš eastada ahte ii badjelmeare johtilit vuoje meahcis , dahje juhkanvuođas dahje ceakko milliide bahkke vuodjit skohteriin somávuođa dihtii . Ákŋoluovtta ja Goahteluovtta skuvlla sámegieloahppit jođus siseatnamis oahppan dihtii eambbo eará sámiid birra . Faksimiila Ákŋoluovtta ja Goahteluovtta skuvlla sámegieloahppiid iežaset dahkan gihppagis « Mii orrut Sállanis » maid sii vuvdet , ruhtadan dihtii dán skuvlamátkki . Muhto dađe bahábut de leat sii biđgejuvvon miehtá gávpoga , ja eai oaččo dan dihtii dárbbašlaš sámegiel fálaldaga . « Son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas dihtii » , čállá Paulus Titusa girjjis . « Son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas dihtii » , čállá Paulus Titusa girjjis . Nils Peder čuovui Kárášjoga gieldda joavkku geat ledje Lujávrris plánen dihtii boahtte Lujávrri Geasseriemuid mat álget ovccát beaivve ja bistet gitta 12. beaivái . Politiija váidá su rikkerema dihtii , dieđiha Nuorta-Finnmárkku politiijaguovllu operašuvnnajođiheaddji Rolf Arne Kurthi . Romssa Musea čájáhus čájeha mo Davvi-Norgga olbmot leat gávdnan sihke borramuša ja dálkasiid luonddus dološ máhtuid dihtii . Ovdamearkka dihtii mii guoská dán ovttastuvvan sámi museii , de lea Porsáŋggu museas arkeologa , Guovdageainnus lea kulturhistorihkár ja sámegielgelbbolašvuohta ja Sámiid Vuorká Dávviriin lea sihke dávvir- ja dáiddakonserváhtor , lohká Liv Østmo . Son lohká ahte sámegiella galgá leat váldogiella ásahusas , ii dušše giellapolitihka ja fágalaš ákkaid dihtii . – Váivi fylkkadoavttir falleha mu oaiviliid dihtii , lohká son . Searvi lea rahčan sakka dáid maŋimuš jagiid oažžun dihtii nuoraid searvat báhčinvaláštallamii , logai son skeŋkedettiin . – Ođđa báhčosat dihtii mii sáhttit fállat eanet mánáide ja nuoraide báhčinoahpu ja - hárjehallamiid dálvit valáštallanvisttis , illuda Maurstad . Norgga justisminist tar Knut Storberget ja su ofelaš , Finnmárkkuopmodaga stivrrajođiheaddji Egil Olli , čuoigaleigga Ávžžis bearjadaga čuovganeapmái ollašuhttima dihtii justisministara lohpádusa vázzit Kárášjogas Guovdageidnui . In dieđusge oaivvil ahte lea dohkkehahtti dahku , muhto lea dehálaš ádden dihtii gos ja mo dakkár oainnut šaddet , joatká Rávdná . Dan sii dahket dan dihtii go Norgga ovddeš valáštallan hoavda čuoigamis , Bjørnar Haakensmoen , lei nu árvvas ahte attii soappi kanadalaš čuoigi nissonii , Sara Runnerii , maŋŋel go son dojii dan Torino Olympiagilvvuin . Bjørnar Haakensmoen dadjá iežas addán Runnerii soappi dan dihtii vai songe beassá gilvalit seamma eavttuiguin go earátge besset . Geassit dutkagohtet skuvllavisttiid gávdnan dihtii gokko visttit njusket ja gokko leat guohpanaga . Son fertii dan dihtii bálkáhit olbmo fitnat gurremin iežas baikagáivvo go dievai . Mii leat váldán oktavuođa dáinna gurrenfitnodagain , oažžun dihtii buoret ortnega , lohká Nystad . – Mii eat streike somá dihtii . Dan dihtii eatnamat heivejitge bures eanadoalu atnui . Ii oro leamen lunddolaš , ahte go fárret máttás barggu dihtii de seammas massit vuoigatvuođaid . Mannan vuossárgga lei sus mielde skádjaseasan maid lei luoikan , ja finai suhkamin bajit jávrris geahččan dihtii man čieŋal jávri lea ja leatgo guolit doppe . Ruđaid seastin ja bargoveaga geahpedan dihtii leat olles Norggas heaittihan dáid ossodagaid . Olgoriikaministtar Jonas Gahr Støre lea maid dieđihan iežas leat eahpehabiilan dan dihtii go son lea ovdal leamaš váldočállin Norgga Rukses Ruossas . – Balddihahtti stuora logut , eandalii dan dihtii go mii diehtit ahte sii geat nuorran juhkagohtet alkohola , maiddái juhket olu nuorravuođaáiggis . Vearjjuid , mohtorfievrruid ja eará árvvuid sihkkarastima dihtii leat guovllus maid muhtin ráddjehusat , joatká Hansen ja lohká sii GP bealis gal eai leat vásihan makkárge stuorát váttisvuođaid go olbmot fitnet das . Sáhka vulggii vuosttažettiin dan dihtii go váilot sápmelaš ohccit báhppavirggiide Sis-Finnmárkkus . – Lea boasttuvuohta duvdit eret boares olbmuid ja daid diktit gillát sajihisvuođa dihtii , lohká Máret Sofe loahpas . Mun lean juo váldán ollu njuohtankurssaid oahppan dihtii iešguđetlágan njuohtanvugiid , muitala son ja dovddasta iežas vátna ástoáiggi mannat njuohtamii . Muhto son lea álo háliidan bargat dáiddárin ja lea dan sivas vázzán ollu njuohtankurssaid oahppan dihtii iešguđet njuohtanvugiid ja teknihkaid . Čilgen dihtii fertejit olbmot sáddet olles páhka oktan sisdoaluin vai mii sáhttit analyseret páhka sisdoalu stándard vuogi mielde . Dát mearkkaša , ahte ii oktage finnmárkolaš galgga massit maidige rivttiid dan dihtii , go Finnmárkkuopmodat dál váldá badjelasas daid eatnamiid ja čáziid , maid Statsskog lea hálddašan dán rádjai . Dán geasi leat ođasmahttimin buođu Aursjøen buođđuduvvon jávrris ja dan dihtii leat gurren jávrri . Ruhtadárbbu dihtii vuvdet eatnamiid . Jesus Kristus lea áidna geaidnu Ipmila lusa , dat áidna gii lea jápmán olbmuid vealggi dihtii ja bajásčuožžilan . Eaige bearráigeahččit álgge somá dihtii olbmuid fáktet . Sus lea dál geahččaladdan dihtii suollemas sajis váđotbelddoš . Dán muitala muhtin iskkadeapmi , mii lea čađahuvvon geahččan dihtii , maid skuvllamánát ja nuorat barget . Soai bálkášuvvoba bargguska dihtii spihtalaš mánáid buorrin . Son rámida dáid dan dihtii go dát barget oažžut neahta oadjebasabun mánáide . Sáhkkiivuođa ja somávuođa dihtii manaimet geahččat , dieđusge . Olbmot serve filbmii tinen dihtii . Čáhci vuvdojuvvo aivve reklámerema dihtii . Muhto dan dihtii sus lea heasttain dahkamuš beaivválaččat . – Crew Gold searvvis leat muhtun muddui norgalaš eaiggádat , ja danne mii háliidit deaivvadit iežamet Filippiina kollegaiguin oaidnin dihtii man muddui Sámediggi sáhttá váikkuhit ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođat fuolahuvvojit dán áššis . Frelsesarmea lea ožžon bálkášumi 2006 buori beaggima dihtii . Dáppe leat unnán duojárat ja dan dihtii bargu lea vaikke man olu , Domna lohká . Dál lea Tore Oskal vuordimin reivve sus gullan dihtii maid advokáhtta rávve orohaga Myrefjell duottargiláš ásaheami oktavuođas . Dan son oaččui go lea áŋgirit bargan sin ovddas geat leat vaháguvvan gárrenávdnasiid dihtii ja olgguštuvvon . Sis lea olles politiijámearridanváldi badjel dáid soalddáhiid , dan dihtii go mis lea ovttasbargošiehtadus buot NATO-riikkaiguin , muitala Kárášjoga leansmánni Svein Hansen . Kárášjohkalaš Kim Ruben Broks oinnii dáhpáhusa ja manai gaski , gadjun dihtii nieidda . Dan dihtii mun lean beassan oahpasmuvvat dovddus musihkáriidda ja johtit ja lávlut singuin ovttafáru . Sii átno sus ándagassii , šallošedje ja geigejedje sutnje buhtadusmedálja čájehan dihtii sutnje gutni . Hollandda Suodjalusministtara persovnnalaš ráđđeaddi , Generalløytnant van Baal logai sii medállja bokte čájehit munnje gutni go lean gillán Hollándda soalddáha doarruma dihtii , muitalii Anita go bođii olggos Kárášjoga Leansmánnikántuvrras . – Generála van Baal logai sii dákkár ánsumedállja addet dušše májoraide Hollándda Suodjalusas , ja ánui ándagasa ja logai dáinna medálljan ja seremoniijain háliidit čájehit sutnje gutni go lea gillán sin soalddáhiid dihtii , ja ahte sii váldet dán ášši hui duođas , joatká son . Nannen dihtii riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu hárrái lea ásahuvvon riikkaidgaskasaš boazodoallofága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui . Sihkkarastin dihtii bistevaš doaimma , evttoha Ráđđehus lasihit juolludeami guovddážii 1,8 mill. ruvnnuin . Sihkkarastin dihtii ruđa Nuortasámi museai ja joatkit čájáhusaid ráhkkanemiiguin 2007s , evttohuvvo várret 20 mill. ruvnno Kultur- ja Girkodepartemeantta bušeahtas . Soai fertiiga orrut olggobeal gávpoga oktan beatnagiiguin mat veddojuvvojedje veaddinstašuvnnas eastadan dihtii váralaš njoammudávddaid . Dalle eai badjeolbmot dárbbašivčče gillát bálgosa goappat geaži earálágan láhttenvugiid dihtii . Nuka muitala ahte son ii máhttán dánskagiela go gearggai ovccát luohkás , muhto fertii váccii logát luohká Danmárkkus oahppan dihtii dánskagiela ovdalgo álgii joatkaskuvllii . – Lea váttis bargu go lea 10-11 eamiálbmotčeardda iešguđet gielain ja kultuvrrain , geain leat iežaset skuvlastivra , iežaset oahpahusvuogit ja fáttát vuođđoskuvllas ja go iežaset kultuvrra sudjen dihtii , illá luitet vierro olbmuid sin gaskii , lohká Monik Duhaime . Dan dihtii áiggun mun boahtte vahkkus juo geahččalit Sámedikkis ásahit bargojoavkku ovdanbuktit min oainnu ja ákkaid , lohká Sara . Dallehan mun in leat duššiid dihtii hállan sámegiela mánáidasan ja beatnagasan . Dán ášši dihtii badjánedje ollu digaštallamat ja garra dovddut . Oslo Sámi viessu sáddii reivve Sámediggeráđđái jearran dihtii manin sámi viessu lea bidjon 2007 bušeahtaárvalussii sierra poastan ahte dát ásahus galgá árvvoštallot . Dieđusge fertejit buohkat ovtta bellodagas čuovvut daid stuorát linjjáid politihkas , muhto dan dihtii ii sáhte okta guhte báikkálaččat lea válljejuvvon vajálduhttit báikkálaš áššiid . Dan dihtii dákkár searvái lei garra dárbu , lohká Tiina Sanila . Guovdageainnu ja Kárášjoga nuoraidskuvlla oahppit čogget ruđaid iežaset gielddain doarjun dihtii « Aksjon Håp » sotnabeaivve . – Sivva manin mii váljiimet Kárášjoga , eatge Guovdageainnu , lei arkitektuvrra dihtii . Čorgejuvvot galge maid buot gielkkát , muorramoalut ja rissegeažit dan dihtii go ruohttaija lei niehkameahttumiid juovla- ja márkanbeaivi , dalle sii heajastalle ja vuojašedje ollesfártta birra oppa njeallje riika Sámi . Dat ii leat duohta , ja dan dieđán mun dan dihtii go mun ledjen dien áiggi sámi evttohanlávdegotti jođiheaddji , ja mu logemat jagi áigodagas mii barggaimet áibbas iešmearrideaddji friija lávdegoddin , nu go lávdegotti ulbmilin álo leamaš ge . Ovdamearkka dihtii jus olmmoš lea 1,60 m guhkki ja deaddá 55 kg , de oažžu KMI . Ruhta lea dieđusge okta váldo sivain manne sii dan dahket , muhto livččii hui rehálaš ja buorre ahte álbmot dan dihtii dan dieđášii . Hoahpuid dihtii in leat dán čavčča geargan vel oktiige duoddarii . Mii jáhkit dan dihtii ahte su bokte ovddidit davimus riikkaosiid áššiid buoremusat , joatká Olsen . [ Jallas jurddagovva , hypotelalaš , muhto čájehan dihtii manne loahpalaččat ferte leat poletihkkáriid duohken ] . Son lohká láidesteami vuogi mielde hástala ja doarjju olbmo dahje joavkku nákcet ovdánahttit iežaset jurddašan- , láhtten- ja oahppanvugiid ja buorre dovdduid olahan dihtii dehálaš olmmošlaš dahje ásahuslás mihtomeriid . Mii fertet vuos lágidit golfagilvvu gávnnahan dihtii geat leat buoremusat , joatká son . Giehtaruohttasa leansmánni sáhkkohalai virgegeatnegasvuođa rihkkuma ja verrošeami dihtii . Go NRK okto ráđđii , de lei vejolaš maid lávlut lávlagiid main lei politihkkalaš sisdoallu , nu mo Samiid Ædnan ja ovdamearkka dihtii « Brandenburger Tor » . Lávlungilvu lea dál dušše guoimmuheami ja somá dihtii ja gilvaleaddjit dihtet dan , joatká son . Olbmuid sihkarvuođa dihtii in sáhte rahpat girku doallat ipmilbálvalusa ovdal go dát lea divvojuvvon . Mohtorjohtolatláhka addá midjiide vejolašvuođa giddet guovllu mohtorjohtolahkii jus lea dárbu boazodoalu dahje eará dehálaš servotlaš áššiid dihtii , lohká birasgáhttenossodaga hoavda , Trond Aarseth . Justa dien fuones gsm-fierpmádaga dihtii dán teknihka ala ii sáhte luohttit nu olu , kánske eará bálgosiin doaibmá buorebut , Juha Magga lohká . Son namuha mo vierro olbmot leat sámi bassi oskku mearkkaid unohisláhkai geavahan tiinen dihtii . Dan gánnáha muitit go mii illudit sin dihtii geat leat hui lihkolaččat . – Báifáhkka devde olbmot šilju 6-7 heastajorrit maid ledje buktán veahkehan dihtii šibihiid eret geasehit , muitala Aslaksen . Jesus Kristusa dihtii , ane muinna gierdavašvuođa , ja atte munnje buot mu suttuid ándagassii , ja suova mu aivvefal dus ballat ja du ráhkistit ! Berlinièros Sports Agency ásahedje FMX Awards gutnibálkkašumi gutnijahttin dihtii máilmmi buoremus friijastiila mohtorsihkkelvuddjiid . Sámediggi lei mannan maŋŋebárgii bovden olbmuid seminárii gullan dihtii olbmuid árvalusaid ja jurdagiid mo buoremusat sáhtášii ávkkástallat Sámeálbmot foandda ruđaid buohkaide ávkin . Lei sihke foandda birra ja sámegiel ja kultuvrra seailluheami ja ovdánahttima vejolašvuođaid ja hástalusaid birra , ja loahpas mo boares olbmot leat gillán dáruiduhttima dihtii . – ja dan dihtii doppe leage oahppit eanáš mátta-Suomas . Mii leat juo guhkit áigge gullan ahte riddo- ja vuotnabivdit leat giksašuvvan gonagasreabbáid leavvama dihtii . Álbma vuodján biilla ja guorbmebiilla oktiibeaškkeheami dihtii váldogeaidnu lei gitta vehá áigge . Dás besset geahččit árbevirolaš gávttiid ođđamállet hutkama ja ođđaáigásaš sámemállet biktasiid nugo ovdamearka dihtii t-báiddiid ja biktasiid almmáiolbmuide ja nissonolbmuide . Evá Hánsa lea ohcalan sutno giitin dihtii NRK Sámi Radio bokte ja addit sutnuide medáljja . Ovdamearkka dihtii ii galgga mánástallat . – Go mánná bidjui láhtái stoahkat , oaidnin dihtii mo mánná lea ovdánan rumašlaččat , de vieččastii nissondivššár duhkorasa mánnái . Cuoŋománu 4. beaivvi 2005 mearridii Stuoradiggi ahte sámit ja kveanat geat masse oahpu 2. máilmmisoađi dihtii galget oažžut buhtadusa stáhtakássas . Deanu guolledutki Eero Niemelä lohká ahte Deatnu sáhtašii buvttadit dáláža eanet luosaid , dušše buorre veajetmearri buktá olu sállaša , dan dihtii gođđuguliid seastin lea dehálaš . – Lea mu ovddasvástádus fuolahit daid olbmuid vuoigatvuođaid geat vásihit vealaheami sohkabeale , čearddalašvuođa , oskku , agi , doaibmahehttejuvvon dahje seksuála gullevašvuođa dihtii . Dál go mus ii leat maŋggelágan vuoján , de doaivvun , ahte in šat dan dihtii dárbbaš vuojašit gárrenoaivvis . Ja várrepresideanta Johan Mikkel Sara lea duođaid bargan buorre barggu sámeservodaga boahtteáiggi dihtii . Dalle mun fuomášin ráhkadit dán « Snorkestrekker » ( skuhrranvatnibáddi ) mii doallá njálmmi gitta , muitala hutkás almmái ja lohká olbmuide lágabui čuođi vuovdán , ja vellesta čájehan dihtii mo doaibmá . Sihkarastin ja seailluhan dihtii dávviriid , de lea jurdda boahtteáiggis hukset ođđa museavistti bajábeal geainnu . Manne de moaráskii presideanta dán e-poastta dihtii maid soai juo leigga ovddežis čielggadan ja maiddái ánodan dás ? Eambbogo 1.000 áirasa ledje boahtán 11-beaivve forumii mannan vuossárgga oažžun dihtii ONas veahki suodjalit máimmi 370 millijuvnna eamiálbmogiid eana- ja eanariggodat vuoigatvuođaid , čállá TurkishPress.com Nu mun mannen ja sii govvejedje geahččalan dihtii mu heivvolašvuođa . Dán dihtii gávpoga gohčodit maiddái « Davvi-Venezian » . Ja fiinna biktasiid lassin « biehtárlaš » nissonat leat vuohkkasat čalmmiide , muhto nuppe dáfus fertii šállošit sin julggiid go fertejit bajiloainnu dihtii lávkut allajoccat ja unohas gápmagiiguin . Veardideami dihtii Peterburgga olbmuid gaskabálká lea sullii 150 dollára mánus . Ovdamearkka dihtii sáhtát jurddašit man olu áiggi čállinmeattáhusat váldet . SFS lea erenoamážit rahčan Sámedikki ektui oažžun dihtii min eiseváldiid áddet man dehálaš lea servodahkii ahte gávdno buorre áššeprosa . Searvi bijai hui olu iežas ruđa prošeavtta geahččalan-áigodahkii , dušše čájehan dihtii ahte lea vejolaš ráhkadit dakkár áigečállaga , muhto dagaimet hui čielggasin ahte nu eat sáhte joatkit ovddosguvlui , go dalle mii loaktit miellahtuid stipeandaruđaid . Lei hui somá muhtunláhkai ovddastit olles álgoálbmotmáilmmi , juste dan dihtii go Sámikopiija lei áidna álgoálbmotorganisašuvdna mii lea mielde IFFRO-čoahkkimis . Lea illudahtti muitalit man vuogas lei leat mielde dakkár čoahkkimis mas sámi ovdamearkkat geavahuvvojedje oalle ollu , juste govven dihtii hástalusaid , ráddjemiid , ja vejolašvuođaid davviriikkalaš ovttasbarggus . SFS lea erenoamážit rahčan Sámedikki ektui oažžun dihtii min eiseváldiid áddet man dehálaš lea servodahkii ahte gávdno buorre áššeprosa . Searvi bijai hui olu iežas ruđa prošeavtta geahččalan-áigodahkii , dušše čájehan dihtii ahte lea vejolaš ráhkadit dakkár áigečállaga , muhto dagaimet hui čielggasin ahte nu eat sáhte joatkit ovddosguvlui , go dalle mii loaktit miellahtuid stipeandaruđaid . Lei hui somá muhtunláhkai ovddastit olles álgoálbmotmáilmmi , juste dan dihtii go Sámikopiija lei áidna álgoálbmotorganisašuvdna mii lea mielde IFFRO-čoahkkimis . Lea illudahtti muitalit man vuogas lei leat mielde dakkár čoahkkimis mas sámi ovdamearkkat geavahuvvojedje oalle ollu , juste govven dihtii hástalusaid , ráddjemiid , ja vejolašvuođaid davviriikkalaš ovttasbarggus . Mun áiggun dás moadde prinsihpalaš beali geardduhit dan dihtii go dat leat seammás hui guovddáš áššit maiguin min searvi rahčá . Vuostálastin dihtii dáruiduhttima váikkuhusaid , lea buot dehálemos doarjut dakkár doaibmabijuid mat nannejit ja oainnusindahket sámegiela geavaheami . Muhtumat hálidivčče beassat eret dan čanastagas maid sii atnet heajos symbolan , nammalassii ahte min álbmogat leat eanet gullevaččat Eatnamii dan sadjái go Ođđa áigái juste dan dihtii go “ álgo-álbmot ” dahje “ eami-álbmot ” - doaba čujuha ovddešáiggiid árvvuide . Dan dihtii lea ain gaskkohagaid dárbu bisánastit ja smiehtastit : Gii mun lean ? Dan dihtii dárbbaša giella doarjaga . Áššis leat riikkaidgaskasaš dimenšuvnnat , go mii sáhttit buohtastahttit min dili omd. maori-álbmogiin Aotearoas dahje Ođđa Zealánddas gos duođaid mearridedje nannet giela dan dihtii go sii ledje massimin dan . Dan dihtii livččii buorre jus Sámefoandda reanttuid geavahivččii nannet ovtta dehálaš beali giela seailluheamis ; nammalassii čállon giela ! Mii leat rájáhis álbmot , de dan dihtii eai gávdno ráját min áŋgiruššamiidda ja hástalusaide ge . Suoma bealde lea 2500 olbmo sádden váidaga Yle albmotčujuhussii interneahtas heajos sámegiel tv-ođđasiid sáddenáigge dihtii . Uhcidan dihtii doaibmabiju negatiivva váikkuhusaid lea NVE earret eará bidjan eavttuid fievrridanplánii , fuolalaš spáitonjáskamii ja boazodoalu ja loddebessehagaid vuhtiiváldimii . Son lea buoccidivššar , muhto buozalmasvuođa dihtii ii leat veadjan guhkes áigái bargat danin . Lágideaddjit muitalit ahte musihkaválljema bokte háliidit čájehit mo davviriikalaš- ja sámi árbevirolaš musihkka čatnasit dálá populeara kultuvrii ja movttiidahttin dihtii guldaleaddjit ja artisttaid beroštisgoahtit sihke musihkkii ja daid kultuvrraide . Prográmma šadda leat njulggadussan NSRii oaidnin dihtii makkár dárbbut gávpotservodagain leat . – Dát festivála álggahuvvui eastadan dihtii fuoragávppašeami ja lean ieš maiddái oassálastán dán rahčamuššii , ja lean liikostan hirbmat bures dán festiválii , muitala Helga Pedersen . Johan Mikkel Bueng , Johkgátte Searaid jođiheaddji , lohká šállošahtti go sirde 2007 Sámecup vahku ovdalii geassefestivála dihtii . Olbmot leat áigá juo stellen luomu ja friddjaáiggi Sámecupii , ja dalle ii heive sirdit áiggi muhtin festivála dihtii , lohká Bueng . Muitala ahte spábbačiekči Jan Egil Brekke lei boahtimin Kárášjohkii , muhto geassádii áigesirdima dihtii . Turisma lea leamaš dehálaš oassi sámi identitehta seailluheamis ja turisma lea buktán buorri gova sámi kultuvrras , dadjá mátkeealáhushoavda Jens-Harald Jenssen loahpas , ja deattuha ahte sii eai geavat lapp sáni , muhto « Norwegian Lapland » gálvonamman vai álkidahttá Finnmárkku márkanfievrredeami olgoriikkas ja lasiha ahte gaskariikkalaš mátkevuovdit leat hui movtta dan dihtii . Eará jogain leat sis báltalaš luossa mas ii leat nu stuorra árvu čuvges cuobi dihtii , čilge Furuly ja lasiha ahte Norggas leat sullii 600 luossajoga , ja danin eai bahkke nu ollu asttoáiggeguolásteaddjit Detnui . Garra rávnnji dihtii vudjet luosat gátti lahka ja čoahkkánit goatnilii . – Mii leat dáppe sosiála beliid dihtii , ja dieđusge nieiddaid deaivat , muitalit gánddat . Dá aŋkke sáddestan vel mielddusin gova oaidnin dihtii otná luosa ( 6,5 kilosaš - ii buot stuorámus ja ii ge buot smávimus ) . Dás Seija Guttorm velohallamin čájehan dihtii man čieŋal dat lea . Veli Autti lei boahtán Gáregasnjárgii doallat Gáregasnjárgga gilisearvvi lágidan dolgevuoggašlivgunkurssa , muhto oasseváldimeari vátnivuođa dihtii kursa ii ollašuvvan . Son lohká jođiheaddji ferte leat čeahppi muitalit ja duostat dahkat erenoamáš áššiid beaggima dihtii . Gávpoteallimis son ii beroš nu olu , son lea oaivegávpogis barggu dihtii . Dat gártá boastut dan dihtii go Min Áiggi lohkkit eai dovdda ášši ovdahistorjjá eai ge leat beassan lohkat daid eará čállosiid . Dan dihtii in searvva mun ságastallamii Min Áiggis , ja imaštan go áviisa oppanassii ge deaddila HRM čállosa . Dan dihtii jáhkán ahte reantu sáhttá njiedjat , soaitá jo skábmamánus . Moai čohkohalle ovddeš gieldda luohttamušalbmá Jovsset-Áslat Aikio bártniin Olli Pekkain Ohcejot mielleravddas ja háleštalle man dihtii Ohcejogas leat olbmot fárregoahtán eret . – Man dihtii , imaštallá Olli Pekka . Oaiverogganbáiki lea 25-30 ha ( veardideami dihtii 1000 m x 300 m ) ja siidorogganbáiki sullii 5 ha . – Mis lea plána roggat oktiibuot 13,5 miljovnna tonne málmma ja dán roggama dihtii fertet lihkahallat sullii 35 milj. tonne geađggi . Muhto mus leat gal mielde moadde dáidaga mat gullet seamma bargovuohkái , maid lean daid maŋimuš logi jagi dahkan , čájehan dihtii ovdaneami , lohká Alf Salo . Brattland lohká Riddu Riđui mearkkašit ollu ahte soai leaba fitnan Gáivuonas oaidnin dihtii Rittu . Sihkarastin dihtii boahte jagáš rievssatnáli , ávžžuha Fefo bivdiid geahpedit rievssatgoddima olles Sis-Finnmárkkus . Geahpedan dihtii riittu boazodoalu ja smávvaealliidbivdiid gaskkas fállá Fefo beaivválaš oppalaš boazodoaloguovllu geavaheami . Mannan Sámedikki dievasčoahkkimis Heahtás ledje ollu moaitámušat Suoma eiseválddiid vuostá go eai leat lasihan ruđaid iešguđet doaimmaide ja dahttot lasi ruđaid nannen dihtii sámegieloahpahusa ja diehtojuohkima . Sámedikki dievasčoahkkin celká ahte giella ja kultuvra lea áitojuvvon dilis ja dárbbaša nannosit doarjaga ceavzima dihtii nu mo Eurohpá ráđđi lea ávžžuhan Suoma stáhta dahkat máŋggii . bargat dan ala ahte báikkálaččat álggahit gelbbolašvuođaprográmmaid nugo biergofága JK I ja njuovvanfága , márkanfievrrideapmi , márkanmáhttu , hápmeoahppu ( design ) ja turismaoahppu ásahan dihtii ollislaš oahppovuogádagid daidda geat álggahit iežaset smávvadoaibmabuvttademiid fállat kulturvásihusdoaimmaid ( ekoturismma ) váfistan dihtii min iežamet rámmaeavttuid ja luondduresurssaid dohkálaš hálddašeami Finnmárkku Gurutbellodaga Stuorradikkeáirras , Vera Lysklætt , lea čállán reivve Justisministtárii , Knut Storbergii , gos čujuha Finnmárkku álbmoga váilevaš politiijábálvalussii ja gáibida eanet politiijaid fylkii nannen dihtii olbmuid sihkarvuođa . Čalmmustahttin dihtii dán jurddašansaji , lei mu mielas lunddolaš ráhkadit « áltára » gos gávdnojit iežamet buori ja bahá bealit , čilge Stein Erik Wouthi « Wouthi 3 » čájáhusa ulbmila . Jergol Asttu jođiheaddji navde maid ođđa čoahkkinlanja Ávjovárrin , gudnijahttin dihtii vuosttaš čoahkkima ođđa dálus . Dollasaji guovdu leat valljis geađggit , dat leat lieggasa vurkema dihtii . Ikte eahkedis čoahkkinasttii SáB stivrra ja lei gohččun olles stivrra oktan várrelahtuiguin boahtit , válgga árvvoštallamii ja divaštallan dihtii maid sii sáhttet Bb gáibidit jus sii galget Bb doarjut dán áigodaga . Oahppan dihtii galge muhtin joavkkut ordnet válgga , earát fas ovddastit iešguđet bellodaga ja ráhkadit bellodatgihpagiid , pláhkáhtaid ja loahpas čađahit válggaid . Azoivnniid gielddus Norggas bođii 1978 , muhto lohpi addui EU-njuolggadusaid dihtii 2002 . Guhtta oahppi ja oahppaheaddji lea boahtán Lujávrre ja Revda skuvllain oahppan dihtii makkár skuvladilli Kárášjoga Nuoraidskuvlla oahppiin lea ja mo oahpahus čađahuvvo Norggas . Birgen dihtii barggai logi jagi boazoreaŋgan Arjepluove duoddaris . – Danin lea eahpevuoiggalaš bidjat vuostálagaid mátkeealáhusa 50 jahkedoaimma ja boazodoalu golbma jahkedoaimma , čájehan dihtii manin guovllu árbevirolaš boazodoallu galgá mátkeealáhussii čahkket saji , lohká Larsen . Mannan sotnabeaivve bovdii Norgga Sámiid riikasearvi ( NSR ) preassakonferánsii gos almmuhedje ahte bellodat lea bovden Bargiidbellodaga ( BB ) vejolaš ovttasbarggu ságastallamiidda , ceggen dihtii eanetlogu Sámedikkis . NSR lea ovttasbargan ovttaskasolbmoáirasiiguin oažžun dihtii eanetlogu Sámedikkis . – Leat digaštallan ollu stivrras galgat go mii bovdet geasuheaddji máilmmenásttiid geat eai gula mange eamiálbmogiid , tinen dihtii ja gokko mii bidjat rájá . – Mun lean imaštallan ja smiehttamin smiehttan , man dihtii vuođđoskuvlla ii oahpat oahppiide dakkáraš áššiid , maid olmmoš dárbbaša dán byrokráhtalaš oktasašgottis diehtit dego omd. soasiálavuoigatvuođaid ja vearroalmmuhusa deavdima birra . Su mielas čuohcá dilli garraseamos gieldda boaraseamos ássiide , erenoamážit buohcciviesuin ja boarrasiidsiiddain go eai beasa hállat sámegielaset ja árvvoštallá gieldda váidit dan dihtii . Skuvla lea dávjá čađahuvvon dan láhkái ahte ferte gohčodit dan vearredahkun ja máŋggas leat gillán máŋgaláhkái Norgga skuvlla dihtii . Sámiid losses vásáhusat skuvllas sáhttá maiddái leat okta sivvan dasa ahte sii , geat dán rádjái leat čállán eanemusat sámi skuvlahistorjjá birra , leat olbmot geain lea eará duogáš , geat eai ieža leat gillán dan gielalaš ja kultuvrralaš amas skuvlla dihtii . Sotnabeaivve bovdii Norgga Sámiid riikasearvi ( NSR ) preassakonferánsii gos almmuhedje ahte bellodat lea bovden Bargiidbellodaga ( BB ) vejolaš ovttasbarggu ságastallamiidda , ceggen dihtii eanetlogu Sámedikkis . NSR lea ovttasbargan ovttaskasolbmoáirasiiguin oažžun dihtii eanetlogu Sámedikkis . – Go mánát jovdet joatkkaskuvlla ahkái , de guđđet ruovttuideaset skuvlavázzima dihtii , eaige máhca goassege ruoktot šat . Jus birasmirkkot áitet min dearvvašvuhtii , lohká son álbmoga fertet bargagoahtit politihkalaččat sihke riikka- ja gaskariikadásis eastadan dihtii hehttet dili vearránit . Unnamánáš lea cissan buvssaid sisa ja čierru dan dihtii , áhčči gossá oruskeahttá go borgguha , stuorra viellja dearpá suorpmaguin beavddi mášuhisvuođas , bussá njávgá ja vielppis ciellá . Evenggat fas suovastit náhki ivnni ja čáhcejeahkkima dihtii ja ostejit unnán . Mii leat giitevaččat go gávdnojit olbmot geat juogadit máhtu ja áiggi addin dihtii earáide seamma vejolašvuođaid go ieža leat ožžon . Sámi museat eai leat stáhta bealis vuoruhuvvon ja sámi museat leat dan dihtii ožžon stuorra vuolláibáza dáža museaid ektui , dadjá Sara ja lohká sii Sámedikki bealis leat dan čujuhan juohke jagi ja gáibidan eanet ruđaid . – EU-dárkkisteamis galgá dárkkisteaddji juvlarieggáid čoavdit eret geahččan dihtii leatgo goazandeaddagat oalát nohkan . Mii fertet ovttasráđiid stáhtain bargat , nannen dihtii sámi museaid ja dainna leat mii bargamin , joatká son . Dan oaidná ovdamearkka dihtii su 1970-logu erohtalaš dahje oaččálaš sárgumiin mat čájehit oaččálaš ráhkesvuođa dáidagis , dadjá Thørring . Guolástusdepartemeanta čállá preassadieđáhusastis ahte lea dehálaš ahte barget lobihis guolástanáššiin gaskariikalaš dásis bissehan dihtii dan . Ovdamearkka dihtii Gávesluovttas gávdnostallet ain boares soahteáigge muittut . – Jus eat beasa geavahit Primus prográmma , de báhcit mii olggobeallái , go mun in sáhte oaffaruššat sámegiela dan dihtii go eai sáhte buoridit dahje rievdadit ovtta digitála vuogádaga . Guovllus leat valljis riebanat ja fállit , mat leat laskán goddesáhpániid dihtii . – Ráddjendoaimmat bivddus leat eanet várrugasvuođa dihtii . – Lea hirbmat dehálaš muitalit mánáide iežamet árbevieruid birra , vaikko Soigosiin šaddet dušše osiid muitalit , čájehan dihtii ahte min árbevierut maid leat ávkálaččat dán áigge maid ja maiddái midjiide suohtasin , lohká Sámiid Vuorká-Dávviriid ( SVD ) kulturhistorjjálaš fágaráđđeaddi , Berit Åse Johnsen . Ovdamearkka dihtii leat iežamet váhnemat geavahan dáid máidnasiid bajásgeassin oktavuođas oažžut mánáid áddet mii lea bahás dahje buorre vuohki láhttet . Ovdamearkka dihtii lean gullan sin lohkamin : « dál leat dego jiehtanas » , ja de oaččuimet mii mánát áddejumi ahte nie ii gal heiven dahkat , muitala son . – Kristine Gaup Grønmo oažžu mis bálkkašumi dan dihtii go lea áŋgiruššan ráhkadit olbmuide geain lea demensa , buori fuola dearvvašvuođaguovddážis . Mii leat válljen su dan dihtii go leamaš njunnožis ráhkadit vásáhusšillju boares olbmuide ja sin oapmehaččaide . Dasa lassin lea son doalahan buori oktavuođa doavttir Sigurd Sparrain Romssa Universitehta buohcciviesus , buoridan dihtii fálaldaga demensabuhcciide , lohká Našunallihtu Finnmárkku , Romssa ja Nordlándda fylkkakantuvrra beaivválaš jođiheaddji , Tordis Jentoft . Ja de cahkkehat čuovgga , muittuhan dihtii ahte Jesus lea máilmmi čuovga . Gova bokte galge mánát gávdnat iešguđet sajiid girkus , oahpásmuvvama dihtii . SNF oaidná dárbbašlažžan váfistit eamiálbmot-nissoniid gealbbu joksan dihtii nannosit váikkuhanválddi ovdánahttidettiin iežaset eallineavttuid ja servodagaid , ja lea danne ohcan Davviriikkaid Ministtarráđis ruđa kártet nissoniid organiserenvugiid ja maid kártet man muddui sis lea váldi , omd. Barentsguovllu ja Árktalaš Ráđi barggus . SNF dáhttu geahčadit sámi bearaš- ja bajásgeassinárbevieruid ođđa áiggis , nanosmahttin dihtii bearrašiid ja buolvvaid gaskasaš servvoštallama . Su veagálaš fámu dihtii ja su fámolaš gievravuođa dihtii ii ohcaluvvo oktage Su veagálaš fámu dihtii ja su fámolaš gievravuođa dihtii ii ohcaluvvo oktage Man dihtii sámiide gymnása ? Giela dihtii lea mu mielas dehálaš oažžut sámi gymnása mas sámegiella , kultuvra ja historjá deattuhuvvo . – Beaivváš Teáhteris mieđihit ahte stuora álbmotdigaštallama dihtii , mas media lea oasálaš , bohtet sii Kárášjohkii juovlamánu vuosttaš beaivve Laila Stien bihtáin « Vekselsang – Gođus » Garra digaštallama dihtii lea Beaivváš dán mearrádusa rievdadan , ja boahtá Kárášjohkii . – Mii ávžžuhat danin hui nannosit Sámedikki politihkkáriid geat dál gieđahallet 2008 bušeahta , ahte sii oidnet dán boasttuvuođa , ja váldet dan ovddasvástádusa sihkkarastit Riddu Riđđui ja Sámi Musihkka Festiválii doarvái ruđa sihke ceavzime ja áhtanuššanvejolašvuođaid dihtii vai nagodit áhtanuššat lágideaddji kulturásahussan ja gilvalit eará dáža festiválaiguin , ávžžuheaba Christina Hætta guovttos Ragnhild Dalheim Eriksenain preassadieđáhusastis . Lysklætt mielas lea dohkkemeahttun ahte dábálaš reive ádjána ovdamearkka dihtii guhtta beaivvi Oslos Kárášjohkii dahje čieža miillas Álttás Mázii vihtta beaivve . Poasta lea geatnegahtton konsešuvnna ( sierra lobi ) bokte ovdamearkka dihtii fievrridit beaivvi maŋŋá riikka ássiide 85% A-poastta . Muhto dáid joavkkuid gaskkas lea eará joavku : Sámit geain dáruiduhttima gežzil lei dárogiella eatnigiellan , muhto geat dattege dovde iežadet sápmin ja geain ledje váttisvuođat skuvllas ja eallimis sámi duogáža dihtii . – Máná mearkii lasihuvvo sárggáldagat lassin earuhan dihtii , dadjá son ja čujuha smávit čuohppamiidda . Kulturministtar Giske logai bálkkašumi geigedettiin ahte jury lei Ánne Márjjá válljen , ii dušše dan dihtii go leamaš eallinagi hui veahkkái , muhto go son lea eaktudáhtolaččat veahkehan báikegotte sápmelaččaid oažžut dan seamma dearvvašvuođabálvalusa go earátge servodagas , earret eará go lea buhcciid mieđuštan buohcciviesuide ja maiddái dulkon sidjiide . – Eanemus liggii mu váimmu go Sámedikki presideanta lei boahtán mu dihtii sávvat munnje lihku dáinna bálkkašumiin , dalle gal fertiime guktot sihkastit gatnjaliid , dadjá son . – Ii lean dušši dihtii son oaččui Kárášjoga 2007 kulturbálkkašumi mannan mánus . Nie čeahpes ja dáddjilis olbmos fertejit leat sámi máttut ja dál lea eatnibeal soga dihtii beassan Sámedikki jienastuslohkui . Stuora ávvudoaluid ráhkkaneapmái Jesusa riegádeami dihtii , gulai atnit borakeahtesvuođa muhtin biebmošlájaid ektui ja muđui doalahit eret borešvuođas . Sátnevádjasiid ohcama álkidahttin dihtii , lea son várren sullii logi siiddu gosa lea čohkken daid fáttáid mielde nugo áiggi vássin dahje oktavuođat . Mearraluossabivddu ja mohkkefierbmebivddu gáržžideapmi lea okta dain doaibmabijuin maid Luondduhálddašandirektoráhta lea oaidnán dárbun sihkkarastin dihtii luođoluossamáddodaga , ja Sámediggi lea gieskat ságastallan ášši čoahkkimis direktoráhtain ja Finnmárkku fylkkamánniin . - Mii jugiimet testameanttaid vuosttažettiin dan dihtii go dát vuohki heive bures oažžut olbmuid lohkat juovlaevangeliuma , dadjá son . Son deattuha ahte mii eat galgga vajálduhttit vuođđojurdaga eamiálbmogabuhtadusa dihtii , muhto doalahit dán prinsihpa . Dieid sivaid dihtii mun árvaladdenge iežan eamiidii , ahte moai huksešeimme Dálvadassii . Go Nillá eamit Márjjá gulai , ahte mii leat áigumin ráhkadit olles skearru , de son lei smiehttan ahte man dihtii mii álgit ráhkadit musihkkaskearru , go musihkka lea jo dievva máilmmi . Buot dihtii maid atnibehtet ráhkisin dán eatnamis , de bivddán čuožželehket ! sedvane - mu mielas ii heive riektevierru nu bures , dan dihtii go gávdnojit sedvaner mat eai dohkkehuvvo jussas . Loahpa loahpas mun bázán imaštallat ahte lea go girječálli ja Hovden Fjellstoge geavahan sápmelaš nama dušše eanet girjjiid vuovdima dihtii ja veahkkin máidnut turistafitnodaga . Loahpa loahpas mun bázán imaštallat ahte lea go girječálli ja Hovden Fjellstoge geavahan sápmelaš nama dušše eanet girjjiid vuovdima dihtii ja veahkkin máidnut turistafitnodaga .